Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Et te ei tunneks ennast halvasti, siis ka juhataja pult aeg-ajalt ei tööta. Praegu see pilt on siin must, aga väidetavalt on ikkagi kohale registreeritud. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Head kolleegid, kohale registreerus 71 Riigikogu liiget ja puudub 30. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Eerik-Niiles Kross, palun!

Head kolleegid! Viimastel nädalatel oleme meediast lugenud, et mõneteistkümne aasta jooksul, tundub, mõned Eesti omavalitsused on ülal pidanud mitmesuguseid Vene mõjuagente. Oleme mõnes komisjonis neid probleeme arutanud, aga sellega seoses on tekkinud arusaam, et kuna probleem on ilmselgelt laiem ja Vene mõjutustegevus jätkub, siis mõne kolleegiga teeme ettepaneku moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks. Komisjon teeks siis ühe süsteemse ja põhjaliku ülevaate ja teeks ettepanekud, kuidas neid riske maandada. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu.  

Saame minna tänase päevakorra juurde. Nagu kõik on kursis, siis eilsest päevakorrast jäi üks punkt menetlemata ja sellega me täna alustamegi.

Esimene päevakorrapunkt: Isamaa fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 731 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Helir-Valdor Seedri.

Austatud kolleegid! Isamaa saadikurühm on algatanud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Ja käesoleva seaduseelnõu eesmärk on isikute põhiõiguste parem tagamine, et jälitustoimingute mitteavalikustamise lubasid hakkaks tulevikus prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. Kehtiva seaduse järgi väljastab nimetatud load prokurör, kes on samal ajal ka süüdistuse esindaja kriminaalmenetluses. Selline lahendus võib tekitada olukordi, kus prokurör ei pruugi olla täielikult erapooletu, kuna tema roll on olemuslikult seotud süüdistuse esitamise ja kaitsmisega.

Eelnõu kohaselt annaks edaspidi nimetatud lube välja eeluurimiskohtunik. Kohtunik on eelduslikult erapooletu menetlusosaline, kellel puudub huvide konflikt seoses jälitustegevuse tulemuse kasutamisega süüdistuse toetuseks. See muudatus tugevdaks jälitustegevuse lubade väljastamise protseduuri usaldusväärsust ja vastavust õigusemõistmise põhimõtetele. Samuti aitab see minu hinnangul kaasa sellele, et suurendada avalikkuse usaldust kriminaalmenetluse aususe ja läbipaistvuse vastu. 

Nii et see eelnõu on esitatud eesmärgiga kaitsta inimeste põhiõigusi paremini, kui need seni kaitstud on. Prokurör ju oma olemuselt on süüdistaja ja uurimisasutuse partner ja seetõttu ei pruugi olla alati oma otsustes nii objektiivne, kui seda saab olla kohtunik. 

Põhiseaduskomisjoni arutelul kerkis üles küsimus rahast, sest mulle tundub, et sisulisi vastuargumente põhiseaduskomisjonis sellele eelnõule ei olnud. Küll aga tõstatas ministeeriumi esindaja või õigemini valitsuse esindaja, et sellisel juhul (Juhataja helistab kella.), kui selline muudatus eelnõusse sisse viiakse, toob see kaasa riigile täiendavaid kulutusi. Ta tõi välja, et vähemalt üks kohtunik peaks Eestis lisanduma koos oma täiendavate kulutustega, mis aastas tooks riigile täiendavaid kulutusi 168 757. Meie hinnangul tasuks see kulutus ennast kuhjaga ära, kui me paneme teisele poolele kaaluks selle läbipaistvuse, usalduse võimaliku suurenemise kogu selles protsessis ja kohtunike sõltumatuse versus prokuratuuri tegevuse. Ministeeriumi esindaja küll ütles, et ka praegu on prokurör järelevalvaja – ma püüdsin täpselt kirja panna – ja uurija, mitte kohe süüdistaja. Ehk siis püüti peaaegu välja tuua, et prokurör on oma olemuselt lausa kaitseingel. No nii see ju tegelikult ei ole. Ja me kõik ju teame, et kui prokurör oma tööd hästi teeb, siis ta peabki olema väga printsipiaalne süüdistaja, püüdma välja otsida kõik nõrgad kohad, et riikliku süüdistajana oma rolli selles protsessis täita. Eelkõige on advokaadid need, kes kaitsevad, ja kohtunik on see, kes sõltumatult peaks kohut mõistma. 

Nii et meie esitatav eelnõu, veel kord rõhutan, on kantud sellest eesmärgist, et kodanike põhiõiguste kaitse oleks paremini tagatud. 

Nüüd natukene ka taustast. See on tegelikult väga oluline muudatus, kuigi väga väike, sellepärast et ka täna kehtiva korra kohaselt ...

Head kolleegid saalis! Natukene on lärmi liiga palju. Ma kardan, et ettekandja pärast pahandab minuga, et teda ei kuulatud piisava tähelepanelikkusega.

Jaa, saame hakkama. Ka täna on ju tegelikult nii, et jälitustoimingutest teavitamata jätmise kohta on seaduses teatud piirangud. Kui see teavitamata jätmine toimub pikema perioodi jooksul kui aasta, siis on tõepoolest ka kehtiva seaduse järgi vajadus pöörduda kohtuniku poole ja saada vastav luba. Aga meile tundub, et kohe algul on mõistlik viia seadusesse see kord, et kui jälitustoimingute tegemiseks on vaja kohtuniku luba, siis ka sellest mitteteavitamiseks oleks kohe vaja kohtuniku luba. See oleks ka selles mõttes väga mõistlik ja tasakaalukas. 

Nii et kutsun üles seda eelnõu sisuliselt arutama ja toetama, mitte kergekäeliselt tagasi lükkama, nii nagu see võib põhiseaduskomisjoni ettepaneku taustal toimuda. Nii palju siiski lisan, et kui me vaatame kehtivat seadust, siis niikuinii on täna küllaltki lai loomingulise tõlgendamise võimalus seaduses olemas jätta teavitamata, et tulla selle ettepanekuga välja kas prokuröril kohtuniku poole või täna ka kohe prokuröril endal langetada otsus jätta teavitamata. 

Kui me võtame praegu kehtivas seaduses need punktid, siis näiteks võib teavitamata jätta kodanikku tema jälitustegevusest, tema jälitamisest, kui sellega kahjustatakse oluliselt kriminaalmenetlust. Mööngem, et loomulikult ei tohiks kriminaalmenetlust kuidagi takistada, aga see on väga loominguline. 

Või veelgi loomingulisem minu arvates näiteks: seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. Jätame selle isikuga seotud salajasusega seotud  asjaolud kõrvale, aga seada ohtu jälitusasutuse meetodid ja taktika. See on väga lai. Ükskõik, mida ma teen või mida ma ei tee, see on ju taktika, see on meetod. Sellise laia ja umbmäärase tõlgendusega võib jätta kodanikud teavitamata nende jälitamisest. 

Nii et meie praegune ettepanek võimaldab seda tõlgendust viia kohtuniku pädevusse, mis, ma arvan, nendest võimalikest valikutest on kõige õigem, ausam ja erapooletum. Arvestades kõike seda, mis Eesti ühiskonnas viimastel aastatel on toimunud ja kui suure surve all täna on, ma julgen öelda, uurimisasutused – see puudutab just nimelt nende erapoolikust –, oleks parlamendi praegune käik viia see otsustus prokuröri käest eeluurimiskohtunikule abiks ka uurimisasutuste usaldusväärsuse üldisele tõstmisele. Aitäh!

Suur tänu teile väga selgete seisukohtade ja aja tõhusa kasutamise eest! Mõned küsimused. Alustab Kalle Grünthal. Palun!

Aitäh! Tegelikult on see väga asjalik eelnõu, aga ma ei nõustu selle teie tutvustamise ühe asjaoluga: et prokurörid ei julge alati. Meie riigis prokurörid on need, kes ei karda mitte midagi, kuna nad on teadlikud sellest, et mitte ükski võim ei saa neid kahjustada. Toome näiteks Riigikohtu lahendid, kus prokurörid on esitanud võltsitud tõendeid ja ka menetluses kasutanud neid, valetanud, mõjutanud tunnistajaid ja nii edasi. Selles mõttes see juba iseenesest näitab, et nad ei karda tegelikult midagi. 

Küll aga on minu küsimus praegu selles, et siin peaks võib-olla konsulteerima – ma ei tea, kas te olete konsulteerinud – ka advokatuuriga, sest ma arvan, et selliseid põhiseaduslikke riiveid, mida te olete siin välja toonud ja suuliselt esitanud, on selles kriminaalmenetluse seadustikus seoses jälitustoimingutega piisavalt. Nii et kas minu mõttekäik leiab teile poolt mingi analüüsi või vastuseisu?

Aitäh! See eelnõu, juhul kui see peaks parlamendi poolt heakskiitu leidma, aitab kindlasti vähendada teie muret või kahtlusi selles mõttes, et kui prokuröri asemel hakkaks neid otsuseid langetama kohtunik. See, ma arvan, on kindlasti samm sellise õigusriigi suunas, tugevama õigusriigi suunas. 

No kui statistikat siia tuua teie küsimuse jätkuks, näiteks kui suur see arv on või milline statistika välja näeb … Ma ei hakka siin kõiki aastaid ette lugema, aga näiteks 2024. aastal anti jälitustoiminguteks välja 753 uut luba, neist 308 väljastati prokuratuuri poolt ja 445 eeluurimiskohtuniku poolt. Varasemate aastate numbrid on siin veidi suuremad. Näiteks 2024. aastal teavitati jälitustoimingu tegemisest 1565 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 82 isiku puhul. Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse äralangemisel teavitati hiljem 4 isikut. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal teavitamata 629 isikut, hilisemal teavitamata jätmise aluse äralangemisel on teavitatud 579 isikut. See oli nüüd arvude rodu, aga suurusjärkudest te saate aru, et tegemist on ikkagi kümnete ja sadade juhtumitega, mitte üksikute juhtumitega. See teema on ka sisuline igal aastal jooksvalt.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja, tänud selle põhjaliku tutvustuse eest! Ma lihtsalt protokolli huvides täpsustaks teilt üle. Te enne ütlesite, et põhiseaduskomisjon otsustas tagasi lükata selle seaduseelnõu. Ma arvan, et see võis olla ikkagi õiguskomisjon. Kas see oli nii?

Jah, vabandust, ma eksisin. Õiguskomisjon.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Eile endine juhtivprokurör Margus Kurm esines päris jõulise avaldusega, et prokuratuur tuleks laiali saata, ehk siis vihjates selle peale, et nii-öelda usaldamatus, võib-olla usaldamatus prokuratuuri töö suhtes, võib olla ka arusaamatus mingite otsuste osas, et ühiskonnas see on aina kasvutrendis. Mis te arvate, kas see põhjus, miks sellise avaldusega on endine juhtivprokurör esinenud, võib olla ka selles, et on tõlgendatud võib-olla liiga meelevaldselt ja liiga laialt praeguseid sätteid? Ja mis te arvate, kas ka teie see seaduseelnõu aitaks kaasa nii-öelda selle usalduse taastamiseks prokuratuuri vastu, et see usaldus võib-olla nende toimingute osas kasvaks uuesti?

Aitäh küsimuse eest! Oluline teematõstatus. Mina ei ole kindlasti õige inimene Kurmi avaldust täna siin kommenteerima. Küll aga niipalju siiski lisan, et selline teemapüstitus, mis on suhteliselt äärmuslik arvamusavaldus, viitab siiski väga selgelt sellele, et uurimisasutuste ümber toimuv on problemaatiline ja leiab ühiskonnas väga laia arutelu ja kandepinda praegu. Ja meie eelnõu, mille me oleme esitanud, aitaks kindlasti uurimisasutuste üldist usaldusväärsust kriminaalasjade menetlemisel, jälitustegevuste elluviimisel, inimeste teavitamisel sellest ja kodanike põhiõiguste tagamist parandada. Kindlasti aitab seda usaldust ka suurendada nende asutuste vastu, kes oma olemuselt on ju kinnised ja tegelevad riigisaladusega, tegelevad jälitustegevusega. Nii et ma ei taha kuidagi siduda seda eelnõu nüüd laiemalt toimuvate muude protsessidega. Ja ütlen kohe, et see ei ole kuidagi ka seotud selle protsessiga, mis puudutab prokuratuuri tegevust Isamaa Erakonna suhtes. Aga see on oluline laiemas kontekstis ja minu hinnangul küll jah aitab see kaasa nende asutuste usaldusväärsuse tõstmisele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kohtunikega rääkides siin erinevatel teemadel tuli jutuks, et ikkagi kohtunike kohti on puudu, millegipärast ei taheta neid anda, ilmselt tulevast kohtureformi silmas pidades. Aga ühe kohtuniku, jah, see läheb maksma kusagil mingi 170 000 või mis ta oli. 

Aga minu küsimus. Raha on meil tegelikult ju küll, meil on üle 23 miljoni ette nähtud metsade uputamiseks. Üks kohtunik sealt ei oleks ju palju ja võiks ülejäänud rahulikult uputada, 168 000 eest ei uputaks. Oleks sellel ettepanekul jumet?

Aitäh! No nagu valitsuse esindaja seal numbreid välja tõi, eks komisjoni esindaja saab seda kommenteerida. See 187 ei olnud ainult üks kohtunik, seal olid veel ka jurist ja muud kulutused juures. Aga ta märkis ka, et prokuratuuril tuleb mõnevõrra tööd juurde, nad peavad hakkama täiendavalt põhjendama ja taotlema kohtuniku käest. Aga minu arvates see ongi eesmärk, et selliseid otsuseid ei tehtaks kergekäeliselt, need oleksid väga põhjalikult läbi mõeldud ja et sisuliselt ettepaneku tegija, protsessis osaleja, ise otsustab ka sellest mitteteavitamise. Olemuslikult see ei ole õige ja see kasu, mis me saame õigusriigi tugevdamisel, on kindlasti suurem kui see rahaline kulu, mida me sinna panustame. 

Nii et jah, kohtunike probleem, et kohtunikke ei piisa ja nad on tööga üle koormatud, on loomulikult olemas, aga fundamentaalselt on need põhjused mujal, mitte kindlasti selle ühe seadusemuudatuse sisseviimises. Täna me ju paralleelselt arutame kohtureformi, mida ilmsaelt parlament siin põhjalikumalt ka lähitulevikus hakkab menetlema. Juba põhiseaduskomisjonis on seda mitmel korral arutatud, et kohtukorralduse probleemid on palju sügavamad ja laiemad. Ja minu hinnangul see üks seadusemuudatus ei kahjusta kuidagi ei kohtureformi läbiviimist ega tee seda kohtupidamist märkimisväärselt kulukamaks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te lugesite oma statistika siin ette. See oli päris suur arvude jada. Aga kui ma nüüd õigesti mäletan – noogutage mulle vähemalt vastu –, siis päris suures hulgas, arvestatavas hulgas jäeti ebaseaduslikult seda isikut teavitamata, et tema osas teostati ebaseaduslikku jälitustegevust. Ma vaatan, et te ühtegi liigutust ei tee praegu ja hakkate lihtsalt numbreid vaatama. Siis tegelikult mul jääb arusaamatuks ja ma paluksin teie hinnangut. Karistusseadustik § 315 sätestab ära ebaseadusliku jälitustegevuse ja teabe varjatud kogumise eest. See puudutab tegelikult ka neid isikuid, kellel oli jälitustegevuseks ja teabe varjatud kogumiseks seadusest tulenev õigus. Minu küsimus on selline: mis on teie arvamus, mikspärast pole prokuratuur selliste konkreetsete seadusest tulenevate rikkumiste osas algatanud selle rikkuja osas kriminaalmenetlust?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma pean teid täpsustama. Mina ei väitnud, et tegemist oli ebaseadusliku jälitusega ja jäeti ebaseaduslikult teavitamata. (Vahelehüüe.) Jaa, mina tõin teile numbrid välja, mille me oleme küsinud Justiitsministeeriumist ja ministri allkirjaga eelnevalt, kui me seda eelnõu välja töötasime ja ka konsulteerisime mõnede ekspertidega. Siis me ka saime viimase viie aasta statistika, et kui palju on tegelikult jälitustoiminguteks lubasid välja antud ja kui palju on jäetud ka teavitamata, jäetud teavitamata selle ühe aasta jooksul ja kui palju siis pärast on taotletud kohtu kaudu, eks ole, teavitamata jätmise lubasid. See statistika on olemas. Aga kas ja kui palju siin on nii-öelda ebaseaduslikku jälitamist või mingeid muid asju, seda mina ei tea, seda ma ei ole väitnud. See on ametlik statistika, kus me eeldame, et on toime pandud seaduslik jälitustegevus, aga sellest on jäetud inimest seaduslikult teavitamata. 

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Seaduseelnõu on normitehniliselt pädev ja sisuliselt konstruktiivne. Kui nüüd natukene ajas ette rutata, siis tõenäoliselt võib arvata, mis selle seaduseelnõuga – millest võiks saada vähemalt asjalik arutelu debatiks tulevikus, me oleme ju esimese lugemise juures –, juhtub. Lisaks poliitilisele tahtele, millised olid sisulised argumendid, kui see õiguskomisjonis tagasi lükati?

Aitäh hea küsimuse eest! Ka mina loodan seda. See eelnõu vähemalt vääriks sisulist arutelu pikemalt, mitte esimesel lugemisel tagasi lükkamist. 

Aga ma tõin välja ühe sisulise argumendi, mis õiguskomisjonis – et ma jälle ei eksi –, mitte põhiseaduskomisjonis oli. Toodi välja rahaline kulu, täiendav koormus kohtusüsteemile, kus kohtusüsteem on niigi ülekoormatud, ja mingil määral täiendav kulu ka prokuratuurile, kes peab hakkama oma täiendavalt taotlema ja oma otsuseid põhjendama. Nüüd ma küll kordan ennast, aga ma jätkuvalt arvan, ja algatajate eesmärk oligi tänast kehtivat süsteemi muuta nii, et taotleja ja otsustaja sisuliselt ei oleks üks ja seesama isik. Teiseks, teavitamata jätmise puhul oleks see põhjalikumalt läbi kaalutud, kui see täna on. Seda mõlemat eesmärki see eelnõu ka täidab. Rohkem vastuargumente õiguskomisjonis mina vähemalt ei kuulnud. Võib-olla komisjoni esindaja oskab välja tuua veel mingisuguseid muid argumente, aga muid sisulisi vastuargumente kui see, et tekib riigil täiendav kulu, õiguskomisjonis esile ei kerkinud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma loen siit teie seletuskirjast, et käesoleva eelnõu eesmärk on isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et jälgitoimingute mitteavalikustamise lubasid hakkab prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. Ja üks lause veel, et see aitab suurendada avalikkuse usaldust kriminaalmenetluse aususe ja läbipaistvuse vastu. 

Hea kolleeg, te olete päris pikalt olnud poliitikas – Riigikogu liige ja ka minister. Me näeme selgelt ja ühiskonnas on selline teravik üleval, et midagi on viltu. Ma tahaksin küsida, mis ajast hakkas selline tunne tekkima, et kuidagi on see erapooletus prokuratuurist ära kadunud. Mis on selline ajaline mõõde? Ma saan aru, et see süsteem on ju toiminud 30+ aastat täpselt sellisel viisil, nagu ta on toiminud. Parandage, kui see nii ei ole olnud! Nüüd me tahaksime seda olukorda muuta, aga muutust me tahame ju initsieerida seoses sellega, et midagi on viltu. Selline tunnetus on olemas. 

Aitäh! Noh, ma arvan, et erinevatel inimestel on erinevad tunded meie uurimisasutuste suhtes, ja need tunded on tekkinud erineval ajal. Mina ei saa nüüd küll mingit ajahetke määratleda teie küsimusele vastates, millal minul mingisugune tunne on uurimisasutuste suhtes tekkinud. Aga ma arvan, et kui me vaatame, siis aasta-aastalt on siiski probleemid ja rahulolematus Eesti ühiskonnas nii uurimisasutuste kui ka kohtusüsteemiga tekkinud. Ma arvan, et see on objektiivne reaalsus. 

Ma ei heida midagi ette konkreetselt ühele või teisele prokurörile või uurimisasutusele või ka kohtusüsteemile tervikuna. Ma arvan, et elu on edasi läinud ja meie protseduurid ning asjaajamine ja kohtupidamine on ajale jalgu jäänud. 

Teiselt poolt ma tunnistan, et kohtud ongi üle koormatud. Tegelikult ju kohtutele sisendi anname meie siin parlamendis. Me peame teatud mõttes ka ise peeglisse vaatama. See ülebürokratiseerimine – minu arvates hea õigusriik ei tähenda rohkem seadusi ja rohkem kohtupidamist, mida üha rohkem Eestis tänu ülereguleeritusele ja ülebürokratiseerimisele siiski on. Sellega me oleme pannud kohtud ja ka uurimisasutused surve alla. Ma arvan, et see on just üks samm, mis küll ei vähenda kulutusi kohtusüsteemis, aga see suurendab kindlasti läbipaistvust ja neutraalset kohtupidamist ja otsustamist uurimisprotsessis ja jälitustegevuses. Nii et see on pigem hea näide, kus me saame tulla appi meie tänasele kohtusüsteemile ja uurimisasutustele nende maine parandamisel ja ka protsessi läbipaistvuse tõstmisel. 

 Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Suurepärane eelnõu, kuigi mingi ühe sõna muutmise ja nii edasi. Aga taolisi on opositsioonierakonnad pidevalt esitanud, kõik on esitanud, aga kõikide saatus või enamiku saatus on üsna kurb. Minu küsimus sulle nii-öelda kogenud parlamentäärina, et kas oleks võimalik selline poliitilise kultuuri muutus, et opositsiooni tehtud väiksemad, aga olulised parandused, ükskõik mis valdkonnas, ikkagi neid hakatakse arvestama. Vahepeal kaotati ära või kaotati ära ka katuserahad, mis oli võimalik natukenegi suunata ühte, teist ja kolmandat. On seda võimalik sinu nägemuses? Suuri seadusi ja suuri laevu saab jah valmistada ette pikalt ministeeriumides, aga seda laadi olulisi parandusi võiks nagu valitsev koalitsioon siiski arvestada. On see üldse reaalne poliitilise kultuuri muutus või ei ole?

No tuleb uskuda imedesse ja säilitada optimism ja olla järjekindel, siis võib-olla mõne eelnõuga me jõuamegi tulemuseni. Siin ju aeg-ajalt üksikuid selliseid eelnõusid on olnud, kus opositsiooni eelnõusid on kas toetatud erandkorras või siis nad on jäänud menetlusse ja menetluse käigus on siis kas erinevad eelnõud ühendatud või opositsiooni eelnõud ka muudetud kujul vastu võetud. Nii et need erandid on olnud, aga paraku peab tõesti tunnistama, et siin võib tõdeda, et erand kinnitab reeglit, üldjuhul seda ei ole arvestatud. 

Praegu konkreetse eelnõu puhul, kuna juhtivkomisjon on häälteenamusega sellise otsuse teinud, siis see tõenäosus, et see arutelu siin praegu jätkub, on kaduvväike. Aga ega sellest ei tasuks meeleheitlikult heituda, hea kolleeg. Opositsioon peab oma tööd tegema ja kui saadetakse uksest välja, siis tuleme aknast sisse. Nii et me oleme järjepidevad ja kindlasti tuleme eelnõudega ikkagi erinevatega välja. Küll ühel hetkel mõni neist ka heakskiitu leiab ja kui ei leia, siis vähemalt vastukaja ühiskonnas mingisugust saavutab. See kajastub võib-olla siis ka erakondade erinevates toetustes ja ühel korral ka valimistulemustes. Ja meil on võimalik, olles näiteks koalitsioonis, siis neid eelnõusid realiseerida, kui rahvas meile mandaadi annab.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Öeldakse, et advendiaeg on imede aeg ja ootuste ja lootuste aeg. Vaatame, kas täna ka ime sünnib, kas koalitsioon seda eelnõu ka toetab. Eks see varsti kohe paistab. Aga igati arusaadav eelnõu. Igati toetan ja saan ka täiesti mõttest aru, kuidas siis edaspidi vastavalt sellele eelnõule, milline roll oleks nii prokuröril kui ka kohtunikul, kes on eeluurimise ajal määratud mingi teatud asja menetluseks. 

Ma igaks juhuks küsin üle. Komisjonis, kui käis arutelu, kas siis ainuke põhjus, mis toodi esile, mispärast seda eelnõu ei saa toetada, on rahapuudus ja kohtute ülekoormus või olid ka teised argumendid? Kas need argumendid olid justiitsministeeriumi poolt esitatud õiguskomisjonile?

Jah, nii see oli, kui lühidalt vastata. Muid argumente seal kõlama ei jäänud kui täiendav koormus ja rahaline kulu riigile, mis sellega kaasneb. Muid sisulisi probleeme ja argumente komisjoni arutelul minuni ei jõudnud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Õiguskantsler on mitmel korral siin puldis kõneledes juhtinud tähelepanu ebaseaduslikule jälitustegevusele, mis ei ole tema meelest õige. Ja nüüd teie proovitegi seda halli ala reguleerida ja tõite esile ka, et igal juhul ei pruugi prokurör olla nagu valge ingel, kes tahabki kõikidele ainult õigust mõista, vaid tal võivad olla mingisugused isiklikud, kas objektiivsed või ebaobjektiivsed, huvid või huvide konfliktid. Kas te oskate siinkohal ka mõne näite tuua, mis meile seda ilmestaks? Inimesed saavad võib-olla paremini aru, mille pärast me seda jälitustegevust rohkem kontrolli alla saada tahame.

Aitäh küsimuse eest! Ei, ma kindlasti nimelisi näiteid tuua ei saa ja ilmselt ei tohigi. Ma saan toetuda statistikale, mis mul siin on olemas ja mida ma osaliselt ka ette lugesin, et neid juhtumeid, mida see seaduseelnõu peaks hakkama reguleerima, on ikkagi päris palju igal aastal. Ma tahan nii palju lisada, et ega me selle muudatusega ei süüdista kedagi ega ühtegi prokuröri ega heida ka konkreetselt kellelegi ette. Aga me taotleme seda, et ka prokuröridel endal oleks tegelikult lihtsam ja et nad ei langeks selle süüdistuse alla, kui see süsteem oleks nii, et nad kohe peavad ise taotlema ja põhjendama, miks nad ühe või teise ettepaneku teevad, ja otsuse langetab siis ka kohtunik. Sellega me võtame selle konkreetse süüdistuse, potentsiaalse süüdistuse, et prokurör, olles ühelt poolt uurija, aga teiselt poolt ka otsustaja, kaks ühes, me võtame selle ebamugava rolli tegelikult tema käest ära. 

Ja need argumendid, et see on täiendav töö ja kulu, on tõepoolest olemas, aga ma veel kord kordan, et üldise protsessi läbipaistvuse ja õigusriigi usalduse tõstmise seisukohalt kaaluvad igal juhul selle, ma ütlen, suhteliselt tagasihoidliku täiendava rahalise kulu üles.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Helir! Ma sain vastustest aru, et ministeeriumi seisukoht oli, et eelnõuga tekiks lisakulu. Kas sul on ka andmeid näiteks selle kohta, kui palju kulusid on seoses selliste protsessidega, mis on teadaolevalt vähemalt kolm astet läbinud ja mis kuhugi pole viinud, nagu näiteks 9-eurose juukselõikuse lugu? Neid on tegelikult rida. Ma tean, et see juukselõikuse teema läks maksma riigile üle miljoni euro. Kumb siis oleks nagu rentaablim riigi seisukohast: kas hoida ära selliseid Kafka protsesse, mis praegu on ka – ma olen ise sellega seotud –, või see meie esitatud eelnõu? 

Aitäh! Ma olen siin korduvalt kinnitanud, et minu hinnangul see kasu on oluliselt suurem kui see rahaline kulu, mis tehakse. Ja kui mitte ainult ei kasva usaldus riigi suhtes, vaid tegelikult sellega välditakse ka vigu, mida ikkagi üks inimene kahes rollis olles võib teha rohkem kui see, kui ahel on pikem ja taotleja ja otsustaja on erinev, siis ma arvan, et isegi mitte pahatahtlikke, vaid juhuslikke vigu kogu selles protsessis saab olema vähem.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Tuleks tagasi selle õiguskantsleri juurde, sest nüüd mõni päev tagasi, kui oli arutusel ühe saadikupuutumatuse äravõtmine, oli õiguskantsler siin puldis ja sisuliselt viitas sellele, et temal õiguskantslerina meile siin tagasisidet andes ei olegi väga palju muid hoobasid kui tagasisidet anda. Ta pakkus välja ühe lahenduse oma viimase lausena selles kõnes. Ta ütles niimoodi, et kui Riigikogu soovib, et ka mõnel õigusasutusel oleks õiguskantsleri poolt vaadatuna teatav märkuste tegemise roll, siis on see seadusandja kätes. Midagi taolist ta ütles, selle võib stenogrammist üle vaadata. Me oleme siin rääkinud Margus Kurmist, tema artiklist, kus ta viitas, et prokuratuur on täiesti kontrollimatuks asutuseks muutunud, et see on kafkalik asutus. Me ei tea, kellel mis mõte seal pähe lööb, kellel mis huvid on. Kas võiks õiguskantsleri mõttel olla selles valguses jumet, et ta saaks anda ka otsesemat tagasisidet Riigikogus kui lihtsat tagasiside?

Aitäh! Nojah, eks siin on õiguskantsleril oma vabadus otsuse langetamiseks. Me ju teame, et tal on väga oluline roll tulenevalt Eesti põhiseadusest ja seadustest üldse. Aga minu arvates on õiguskantsler teinud sageli väga õigesti, kui ta on öelnud, et üks või teine asi ei kuulu otseselt tema pädevusse, aga siis annab oma selgituse ja nõuande sinna juurde. Minu arvates võiks õiguskantsler seda Eesti riigis tunduvalt enam ja julgemini kasutada, loomulikult väljumata oma põhirollist ja seadusega ette nähtud raamidest. Aga sellist nõustavat ja ennetavat rolli võiks õiguskantsler julgemini kasutada. Seda head praktikat on ta sageli oma vastustes erinevatele inimestele ja organisatsioonidele teinud. Nii et mina julgustaks ka õiguskantslerit rohkem seda tegema.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! See debatt on läinud natukene laiemaks kui see eelnõu siin, ja ma arvan, et see on väga teretulnud. Ja proua Solmani jutu jätkuks, tõesti, minu arvates ka eile, kui toimus debatt õiguskantsleriga, siis õiguskantsler viitas tegelikult väga õigesti, et väga palju parandamise ja parenduse võimalusi on siin saalis. Ta on ju juhtinud tähelepanu võimalikele muudatustele, mida peaks tegema karistusõiguses, mitmeid ja mitmeid kordi, kuid kahjuks see saal ei ole seda kätte võtnud ja teinud, mis iganes põhjustel. 

Nüüd, minu küsimus on orienteeritud sellele, kas praegu ei tundu see, et me peaksime laiemalt asja veel kord vaatama, et karistusõiguse normid oleksid võimalikult selged ja üheselt mõistetavad ja kriminaalmenetlus oleks tänapäevane, mitte 20 aastat vana, kus siis tõlgendatakse ühte- või teistpidi teatud protsessinorme. Mis sa arvad, kas me ei peaks seda tervikuna vaatama? Mis ei tähenda loomulikult seda, et me võime tükk tükk haaval ka minna.

Aitäh!

Aitäh! Jah, ma olen täielikult nõus, hea kolleeg, sinuga. Ja võib-olla siin ei ole hea ja õige tsiteerida eesti kirjandusklassikat, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool. Tihtipeale tükk tükk haaval see tervik ei pruugi omavahel hästi kokku sobida. Nii et selles mõttes oleks hea, kui me suudaksime tervikuga tegeleda. Tänaseks ei ole selleks kas olnud jõudu või poliitilist tahet. Aga kõik need teemad, mis väljuvad ka selle väikse eelnõu raamidest, on väga aktuaalsed. Seesama näiteks seotud isiku defineerimine, mille taga on, ma tean, mitmed kriminaalprotsessid, kus nii erinevad eksperdid kui  advokaadid on andnud väga kriitilisi hinnanguid kehtiva seaduse kohta ja nii edasi. Mis annab täiesti vaba, loomingulise ja subjektiivse tõlgendamise võimaluse ja on väga ebaselge inimestele ja kodanikele. Selliseid asju on meie õiguses kahjuks väga palju ja tegelikult nad vajaks kiiremas korras lahendamist. Selle lahendamise võti seadusandlikus mõttes on parlamendi käes, isegi mitte teiste asutuste käes, kellega me siin suhtleme ja erinevat kriitikat teeme. Nii et ma olen nõus, aga see eeldab tõsist poliitilist tahet.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Hea ettekandja! Jah, ma olen ka vaadanud seda protsessi juba pikemat aega, kuigi Riigikogus olen kaks ja pool aastat. Lauri Laats vihjas ka oma küsimuses, millal see kõik pihta hakkas. Tegelikult saame aru, et kõik erakonnad saavad järjest pihta nendesamade seadustega, mida siin saaks muuta mõistlikuks. Küsimus ei ole ju selles, et me tahaksime pääseda mingisugusest vastutusest, aga on mingi loogika ja mõistlik lahendamine asjadel, nii nagu Kalle Laaneti juhtum, mida ma olen ka kordavalt tauninud. Mis on sinu nägemus? Mitu sellist protsessi peab veel tulema näiteks Reformierakonnaga või Eesti 200-ga või sotsiaaldemokraatidega, et siin majas lõpuks arukaid otsuseid vastu võetaks?

Aitäh! Ma nüüd muidugi ei tahaks kuidagi seda eelnõu siduda nende protsessidega, mis toimuvad erakondade või erakonnaliikmete osas, sest see võib ekslikult tomahoogina tagasi tulla, justkui see eelnõu oleks seotud kuidagi nende protsessidega või selle pärast esitatud. Ei ole, kaugel sellest. Selle eelnõu algatamise mõte on hoopis varem tekkinud ja hoopis mujal ja puudutab palju laiemat ringi nii inimesi kui ka organisatsioone, aga eelkõige kodanikke, üksikisikuid ja nende jälitustegevust ja teavitamata jätmist. See on konkreetse fookusega eelnõu. 

Aga üldises plaanis olen ma sinuga nõus. Ma jällegi ütlen, et see eelnõu aitab natukene kaasa sellele, et rahulolematus ja ühiskondlik surve, mis on kasvamas, ja skepsis uurimisasutuste usalduse suhtes – see aitab seda vähendada ja suurendada usaldust.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See debatt on tõesti natuke laiemaks läinud kui see seaduseelnõu ise. Ka õiguskantsleri puhul tõite minu meelest väga hästi välja selle, kuidas õiguskantsler siin mõni päev tagasi esines ja ennast on väljendanud, et töö on tellija materjalist ehk nii, kuidas Riigikogu on talle piirid seadnud, nii ta oma tööd teeb. 

Üks kolleeg meil siin väitis hiljuti ühes küsimuses, et õiguskantsler on viidanud ebaseaduslikule jälitustegevusele, selle toimumisele. Ma ei tea, kas see on faktipõhine või kuidas on. Kas te olete nõus oma kolleegiga, et õiguskantsler on seda teinud, või ta ei ole seda teinud?

Ei, mina ei oska küll seda kommenteerida. Mina ei ole niisuguste asjade ja etteheidetega üldse kursis mitte, nii et mina siin ei ole pädev hinnangut andma.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan väga tasakaaluka küsimustele vastamise eest! 

Ja nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata arutelu põhiseisukohti õiguskomisjonis. Selleks on Riigikogu kõnetooli jõudmas õiguskomisjoni liige, hea kolleeg Jaanus Karilaid. Palun! 

Head kolleegid! Eelkõneleja andis väga põhjaliku ja selge ülevaate eelnõu mõttest. Meie arutasime õiguskomisjonis seda eelnõu 17. novembril. Kohal olid kõik komisjoni liikmed. Tõesti, Helir-Valdor Seeder tõi ka meie komisjoni istungil välja, et eelnõu peamine eesmärk on isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et jälitustoimingute mitteavalikustamise lubasid hakkaks prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. 

Kuna siin oli eelnevalt kaks küsimust, need olid härra Enn Eesmaa poolt, siis ma mõtlesin, et ma annaksin ülevaate sellest komisjoni istungist läbi nende küsimuste. Küsiti, mis oli Justiitsministeeriumi peamine argument selle eelnõu mittetoetamisel. Meil oli kohal Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja Andreas Kangur. Olulisem väljatõste tema argumentidest on järgmine. Andreas Kangur sõnas, et Vabariigi Valitsus ja ministeerium ei toeta Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu. Peamine põhjus on seotud täiendavate kuludega. Peamine põhjus! Täiendav kulu aastas on circa 168 000 eurot.

Justiitsministeeriumi vastava osakonna juhataja tõesti ka möönis, et eeluurimiskohtunik võib sellise otsuse tegemisel olla erapooletu. Sellest ma loen välja, et tegelikult on see ju positiivne ja toetav argument, ta tõesti tunnistas, et võiks olla erapooletum, kuna kohtusüsteem ongi mõeldud looma õiguskaitseasutuste ja kodanike vahele niinimetatud erapooletu barjääri, mis kaitseb kodanike õigusi. Nii et kui ma sellest debatist siit välja loen, siis ikkagi ministeerium sisulises mõttes annab tõrjelahingut mitte läbi mõtte, mitte läbi idee, vaid läbi täiendavate kulude. 

Härra Ernits küsis siin vahepeal, et mis siis toimub, kas on lootust, mis tekitas ka nii suure debati – üks lihtne ja selge eelnõu –, et kas saab nagu sellega edasi liikuda. Peab tunnistama, et isegi opositsioon ei suuda kokku leppida. Sa ju nägid, et me – pärast räägin sellest otsusest lähemalt, kes siis kuidas hääletas, aga kui sotsiaaldemokraadid ei tulnud oma häältega selle eelnõu taha, siis me ei saanud õiguskomisjonis piisavalt hääli kokku. Nad ei toetanud selle eelnõu lõpetamist. Järelikult see suur ja viljakas debatt, mida siin peeti laiemas mõõtkavas, et võiks edasi minna, seda eelnõu täiendada, toetada, kas teha jupi haaval või ka terviktekstina, oleks kahtlemata olnud lihtsam siis, kui me oleks esimese lugemise lõpetanud. 

Nii et komisjoni aruteludest tuleb välja, et sisulisi vastuargumente ei ole. Pigem loeb välja tõlgenduses pooltargumente, et mõte on hea, on erapooletu, tugevdab seda süsteemi, kui anda see volitus eeluurimiskohtunikule. 

Aga menetlusotsused olid järgnevad. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 2. detsembril, aga oleme päev hilisemas – see otsus oli konsensuslik –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada oli meil 17. novembril otsus. Aga seda me täiendasime 1. detsembri komisjoni istungil, kus öeldi välja – kuidas see täpne lause siin peabki olema, et oleks korrektne? –, et esimene lugemine tagasi lükata. Nii on igati korrektne. Eelnõu esitaja komisjoni poolt on Jaanus Karilaid. Tõesti, koalitsioonierakonnad ei toetanud selle eelnõu menetlemist, toetasid EKRE, Keskerakonna ja Isamaa esindajad ning sotsiaaldemokraadid olid erapooletud. Selline kokkuvõte. 

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Protseduuriline küsimus küll, jah.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Protseduuriline küll jah. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, otse loomulikult, teil on õigus protseduuriliseks, aga ma eeldan, et see on ka protseduuriline. Palun mikrofon Kalle Grünthalile!

Aitäh! Nagu me ettekandja jutust praegu kuulsime, komisjon tegi oma otsuse ära ühel kuupäeval. Ja siis ühel ajahetkel … Tähendab, sisuliselt see otsus oli drakooniline, kõik, punkt, selle asjaga. Nii. Millelgi teadmata põhjusel kogunes see komisjon uuesti ja võttis vastu otsuse mitte toetada seda. Mina tahaksin nüüd teada teie kui Riigikogu juhatuse aseesimehe käest, kas selline menetluskäik, kui on vastu võetud komisjoni otsus, saab hiljem komisjon oma teise otsusega muuta? Ja kui ütlete, et saab, siis milline on see õiguslik alus selleks meie kodu- ja töökorra eeskirjades või seaduses?

Aitäh, hea kolleeg! Kuna ma ei olnud selle arutelu juures ja ma ei tea täpselt ka seda, protokolliga pole tutvunud, antud juhul komisjoni ettekandja kandis väga selgelt ette selle viimase otsuse, mis komisjon on teinud, siis minul küll ei ole põhjust kahelda selle otsuse seaduspärasuses. Head kolleegid, ma ei soovi arutada seda. (Saalist öeldakse midagi.) No miks me raiskame aega selle peale? Komisjoni otsus on väga selge olemas: see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjonipoolne ettekandja ise kandis selle ette ja teavitas meid sellest, nii et mul ei ole põhjust selles kahelda. 

Head kolleegid, avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni otsus ja ettepanek on eelnõu 731 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume seda ettepanekut hääletama peale saalikutsungit. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 731 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 0. Eelnõu 731 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Oleme jõudnud teise päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Saalis on sumin. Helistab kella.) Head kolleegid, palun vaikust! Austame ettekandjat!

Aitäh! Meie seda eelnõu ei toeta. Me kõik oleme kuulnud reklaamteksti, (Juhataja helistab kella.) et tegevuspõhine eelarve on halvasti arusaadav, halvasti seletatav ja nüüd me nikitseme seda paremaks. Võib-olla mõni väike detail läheb paremaks ka, aga kogu menetluse käigus on keskendutud täiesti triviaalsetele küsimustele ja jäetud tähele panemata paar kõige olulisemat teemat, mis on meie tänase eelarve seaduse või eelarvemenetluse protsessi kaks fundamentaalset probleemi. Esimene on see, et me võtame siin lähiajal vastu jälle järgmise aasta riigieelarve, 2026. aasta riigieelarve. Juba jaanuaris see eelarve ei kehti, sest ministeeriumid saavad oma kululimiidi kätte ... (Juhataja helistab kella.)

Ma vabandan, ettekandja! Head kolleegid, palun vaikust! Räägime omavahelised jutud väljaspool saali. Austame ettekandjat, ükskõik kes ta ka ei oleks, me kõik eeldame seda tähelepanu.  

Olgu või EKRE, aga kuulama peate! Nii, ühesõnaga, ma tulen tagasi selle juurde, et me paneme kirja riigieelarvesse ministeeriumide või programmide kaupa kulud ja siis ministeeriumid teevad nende kuludega, mida tahavad. Kulutavad kuskile mujale, kujutavad teistmoodi, kulutavad rohkem, aasta jooksul ja aasta lõpus tõstavad neid asju ümber. Ja võib-olla aasta lõpul tuleb valitsus meile eelarvemuudatusega, kus kõik need muudatused või see päriselu on kantud ka paberi peale. 

Aga tegelikult ei pruugi sedagi teha, sellepärast et piisava hea seletamise korral on võimalik ära seletada, miks üks või teine või kolmas või neljas või viies või 150. tegevus, mida ministeerium just tahtis teha, mahub selle programmi või selle tegevuse alla, kus Riigikogu on lubanud kulusid teha. Teisisõnu, see eelarve, mille me vastu võtame, ei oma mingit muud tähendust kui põhimõtteliselt ainult kululimiit. Ja see, mida me siin eelarveseaduses muudame, lihtsalt ei muutu. Me saame väga täpselt tagantjärele teada, kuhu raha läks, aga ette ei ole meil seadusandjana võimalik öelda, et sinna tohib kulutada valitsus, sinna ei tohi kulutada. See ei muutu selle eelnõu vastuvõtmisega. 

Ja teine tohutu suur probleem on meil see, et juba mõnda aega on Euroopa Komisjon järjest rohkem ja järjest jõulisemalt võtnud üle riikide eelarveprotsessi. Me näeme seda mitmes erinevas tegevuses, alates sellest, et nad otsustavad puhtalt näkku vaadates või poliitiliste eelistuste järgi, kellele nad annavad eurorahasid ja kellele nad ei anna eurorahasid. Aluslepingutes selleks mingisugust õigust komisjonile ei ole antud, nad teevad, nagu tahavad. Kogu aeg on kasvanud ka riikide kohustus n-ö aru anda oma eelarveprotsessist, kuidas eelarvet täidetakse, milline on majandusprognoos, kuidas on võlatasemed, kuidas on defitsiidid ja kõik muud asjad. Ehk nüüd me astume suure pika sammu edasi sellest, et me hoiame komisjoni kursis, missugune on Eesti riigi rahanduslik seis, ja nüüd me hakkame tegema komisjonile plaani – komisjonile me kinnitame plaani – ja selle plaani järgi hakkame elama. Ja kui jumal on Eestile armuline ja me saame lahti reformierakondlikust valitsusest, siis lõpuks tuleb asemele mõni normaalsem – ükskõik, mis asemele tuleb, peab olema normaalne – ja ütleb, et meil on teistsugune plaan, meil on teistsugune poliitiline mandaat, teistsugused poliitilised lubadused, me nüüd tahame raha teistmoodi kulutada ja siis on, et äkää, ei saa. 

Eelmine valitsus ütles Brüsselile, et kuluplaan on selline, eelarveplaan on selline, neljaks aastaks on see lukus ja kui te tahate seda muuta, siis hakkame komisjoniga läbi rääkima. Me asume läbirääkimistesse, kas me võime, kas me saame, kui palju saame – no natuke seda saab, aga teist asja enam ei saa. Pluss kirjutatakse eelarveseadusesse sisse põhimõtteliselt Eesti seaduse muutmise õigus komisjonile. Ehk kui me paneme eelarve seadusesse sisse puhtalt viite Euroopa Liidu määrusele – isegi Euroopa Liidu määrust, mida ei pea enam ühehäälselt tegema, muutma –, siis me oleme delegeerinud siinse parlamendi ainuõiguse seadust muuta, kusjuures tähtsat seadust, eelarveseadust muuta, põhimõtteliselt mingile komisjoni ametnikule. Ja see ongi siis Eesti riigi eelarve suveräänsus, maksusuveräänsus, finantssuveräänsus. No ei, ei, ei, sellega ei saa nõus olla, sellele seadusele tuleb vastu olla.

Aitäh teile! Head kolleegid! Ma mõistan teie ootust, et ma täpsustaks oma repliiki. Mul ei olnud küll vähimatki kahtlust Martin Helmet stigmatiseerida. Kui ma ütlesin selle repliigi, pidasin silmas seda, et ükskõik kes ta meist 101-st ei ole. Ja ma nii ei öelnud täpselt, ma olen päri sellega. Minu mõte on see. Ja tõesti, ma kohtlen kõiki Riigikogu liikmeid võrdselt. Ei ole vahet, on Martin Helme või Toomas Kivimägi siin või kes iganes, kes puldis parasjagu kõnet peab. Kõigile peab olema võimalus ettekannet teha ja teised ei tohiks sinna vahele segada. Vabandan, kui Martin Helme tundis puudutatuna. 

Lauri Laats, palun, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kui vaadata seda seaduseelnõu, mis koosneb 11 leheküljest, siis seda sirvides ja läbi lugedes on näha, et ametnikud on teinud tööd. Aga kahjuks, kui lähtuda õiguskantsler Ülle Madise arvamusest, siis see on sisutühi töö. On hästi palju tunde kulutatud, inimesed on teinud tööd, inimesed on selle eest palka saanud, aga tõenäoliselt selle seaduseelnõu väljatöötamisel on lähtutud ikkagi poliitilisest tahtest ehk praeguse koalitsiooni poliitilisest tahtest. 

Meie eelarve on põhiseadusega vastuolus ja seda on selgelt väljendanud õiguskantsler Ülle Madise, kui ta saatis arvamuse selle seaduseelnõu kohta. Ma tsiteerin mõningaid lauseid tema kirjast. "Ma jään siiski varem avaldatud seisukoha juurde, et nn tegevuspõhine aastaeelarve sellisena, nagu see on Riigikogule esitatud alates aastast 2020, ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele. Eesti põhiseaduse alusel on riigieelarve koostamine Riigikogu ülesanne. Nii praeguse riigieelarve seaduse kui ka uue eelnõu alusel jäävad osad valdkonnad eelarve koostamisel siiski valitsuse otsustada." 

Tema hinnangul on riigieelarve üle otsustamine läinud parlamendi käest valitsuse ja ministeeriumide kätte. Ja siin ongi see koht, mis on põhiseadusega vastuolus.

Rahandusministeeriumi eelnõu, millega proovitakse praegust korda muuta, ei sisalda nõudeid aastaeelarve olemuslikuks muutmiseks. See on siis hinnang sellele seaduseelnõule, mida me praegu menetleme. 

Põhiseaduse järgi peab Riigikogu seadusega kehtestama igal aastal riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Riigikogu annab täitevvõimule kulutamiseks loa ja vajaduse korral kehtestab muudatused samuti Riigikogu. Need on lähtekohad, millest me peaksime tegelikult lähtuma ja mida me ei ole siiamaani teinud. See eelarve, mis on pidevalt meie ette toodud, on selgelt, nii nagu õiguskantsler ütles, vastuolus põhiseadusega. 

Aga me ikkagi menetleme seda riigieelarvet, mis puudutab järgmist aastat – see, mis on juba praegu vastu võetud. See ei ole läbipaistev, see ei ole arusaadav – seda räägivad eksperdid, spetsialistid. Ka Riigikogu liikmed ja endised rahandusministrid on sellele tähelepanu juhtinud, ka riigikontrolör on sellele tähelepanu juhtinud. Aga järjepidevalt tuuakse meile jälle siia saali praakeelnõud, riigieelarve, mis on vastuolus põhiseadusega. 

Teate, kogu selle asja juures on veel üks väga suur probleem. See, et meil on eelarve läbipaistmatu, on tegelikult korruptsioonioht, ohuallikas. Kui märgitakse ära väga suured summad ühe või kahe reaga, aga tegelikult on seal hästi palju erinevaid kuluridu ja me anname siinsamas Riigikogus volituse ministeeriumile ja ministrile, et ta saab neid muuta ja paigutada raha vastavalt oma äranägemisele, siis see on korruptsiooniohu allikas. Sellisel viisil me edasi minna ei saa. Ehk siis loomulikult see seaduseelnõu, mis peaks väidetavalt midagi parandama, ei paranda mitte midagi ja selle poolt me ei saa hääletada. Loomulikult Keskerakonna fraktsioon hääletab sellele vastu. Aitäh!

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu. Palun, kaheksa minutit!

Kristen Michali ajutise valitsuse eksperimentidel on Eesti ühiskonna jaoks kõrge hind. Praeguse riigieelarve baasseaduse muudatuste paketi puhul on see üks strateegilisemaid riske, mis seatakse Eesti majanduse ja rahanduse tuleviku väljavaadetele. Millega on tegemist? See eelarve baasseaduse muudatus on mõeldud raamiks või õigemini raami demonteerimiseks Eesti rahanduse väljavaateid võlaspiraali viivale riigi eelarvestrateegiale aastateks 2026–2029 ning riigieelarvele aastaks 2026. 

Millega on tegemist? Faktiliselt demonteeritakse täielikult siseriiklikud eelarvereeglid. Hämati eelarve baasseaduse teisel lugemisel valitsuskoalitsiooni esindajate poolt, otsekui muudatusettepanekutena teisel lugemisel toodi need reeglid tagasi. Armas rahvas, see ei vasta tegelikkuses tõele. Tegelikkuses ootab meid ees eelarvenõukogu hinnangul Eesti lähiajaloo sügavaim ja pikim eelarvedefitsiit: aastal 2026 –4,5%, 2027 –4,5%, siis nominaalselt defitsiidi määr aastatel 2028 3,8%, 2029 3,6%, kuid ka see on bluff. Tegelikkuses sisaldavad ka need 2028 ja 2029 eelarvestrateegia read tühje, fiktiivseid tulukirjeid, millel puudub igasugune kate. Ja see rahanduse tingimusteta ärasolkimine on Reformierakonna valitsuse selle aasta kõige suurem – lahtikirjutatult – kuri tegu riigi tuleviku väljavaadete ees. Ja sellest väljumine saab olema keeruline, raske, aga vajalik töö tulevikus. 

Nii et Isamaa fraktsioon hääletab ilma igasuguste tingimusteta selle eksperimendi vastu baasseaduse näol. Ja nagu siin eelnevalt osundati, tõepoolest, see eelarve baasseaduse muudatuste pakett ei lahenda mitte mingilgi määral nõutaval miinimumtasemel neid põhiseaduspärasuse tingimusi, mida seadsid eelarvereeglite puhul ette põhiseaduslikud järelevalveinstitutsioonid, nii riigikontrolör kui õiguskantsler. 

Eksperimendid jätkuvad. Täna asub parlament teisel lugemisel menetlema niinimetatud jäätmereformi eelnõu, tehes seda kiirkorras ja pretsedenditu, mitte kaasamis-, vaid kaasamatuspraktikaga ettevõtlusorganisatsioonide puhul, mida märkis ära ka toiduliidu juht proua Potisepp tänasel väga tõsisel ja asjalikul koosolekul. 

Mis on selle niinimetatud rohepööret jõustava jäätmereformi tegelik mõju? See on jäätmeveo kallinemine. Aga mis kriitilisem, see on ka toiduainete tootjahindadest lõpptarbijatele ülekanduv hinnatõus. Härra Allas võib kinnitada, et toiduliidu juht tänasel koosolekul ütles, et kuni 5% iseseisev toiduainete hinna tõus ootab meid ees järgmisel aastal seoses valitsuse läbiviidava järjekordse eksperimendiga. Novembrikuus oli Eesti jällegi Euroopa inflatsiooni vedur 4,7%-lise inflatsiooniga aasta arvestuses. Ja nüüd me näeme, et valitsus oma regulatiivsete meetmetega mitte ei leevenda hinnatõusu, mitte ei jää – mis oleks parem variant – passiivseks, vaid vastupidi, regulatiivsete sammudega on asunud inimeste ostujõudu halvendama, konkreetselt jäätmereformi näitel. 

Kolmas eksperiment on niinimetatud kliimaseadus, mille puhul valitsusel selle plaanimajandusliku dokumendiga puudub igasugune relevantne sotsiaal-majanduslik käsitlus, härra peaminister Michali sõnu kasutades kliimapõhiseadus, mille järgi hakkab kogu meie rahvas – peab hakkama, näete – tulevikus elama. Palju on selle maksumus? Palju on selle kuluprojektsioon? Valitsus opereerib seaduse seletuskirjas 2019. aasta Stockholmi Säästva Arengu Instituudi andmetega. Need on osutunud mitterelevantseks. Ka hinnatõus või elukalliduse tase on Eestis viimase kuue aastaga kerkinud 49%. 

Andestust, see ei ole tõsiselt võetav. Eksperimentide katselabor ei saa olla Eesti ühiskond. Ja ma tuletan meelde, et läinud nädalal teatas tööandjate keskliit konsensuslikult valitsusele, et sisuliselt on kaasamine läbi kukkunud kliimaseaduse puhul. Tööandjate, Eesti mõjukama töövõtjaid koondava organisatsiooni üleskutse oli selge: valitsus, võtke see ebaõnnestunud akt tagasi! Eksperimendid lähevad Eesti ühiskonnale liialt palju maksma. Minu sõnum siit kõnetoolist tänasele Michali valitsusele, kellel ei ole demokraatlikku ühiskonna usalduse mandaati puhtobjektiivselt, on: lõpetage need eksperimendid! Teil ei ole selleks Eesti ühiskonna mandaati ja need on mittevajalikud. Ja nii nagu näitavad huvirühmade, ekspertide, meie tööandjate seisukohad, need on meie majanduse väljavaateid ja Eesti inimeste toimetuleku vaadet halvendavad. 

Selles vaimus hääletab Isamaa fraktsioon eelarve baasseaduse muudatustele, mis lõhuvad meie rahanduslikku jätkusuutlikkust ja kaotavad siseriiklikud eelarvereeglid, täies mahus vastu. Lõpp eksperimenteerivale poliitikale! Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! No hoolimata nüüd Urmas Reinsalu kõnest, ma alustuseks ka kinnitan, et sotsiaaldemokraadid ei saa seda eelnõu toetada, aga see lausa eksperimenteeriv kõnepidamine, kus kaheksa minuti sisse mahutati nii Eesti ühiskonna suuremad murekohad kui kogu tänane päevakord, noh, ei hiilga nüüd fookuse selgusega.  

Ja alustuseks ma tegelikult pean nentima, et sõna "eksperimenteeriv poliitika" oli täiesti ekslikult Urmas Reinsalul kasutatud. (Juhataja helistab kella.) Meil ei ole Eestis mitte liiga palju eksperimenteerimist, vaid liiga vähe. Avaliku sektori eksperimendid, erinevalt sellest, mida Urmas Reinsalu meile rääkis, on lahenduste katsetamine enne mastaapsete ja püsivate otsuste tegemist, ja katsetused toimuvad väiksemal skaalal, väiksema sihtrühma ja piiratud aja jooksul, mõõdetakse tulemusi, tehakse järeldused, kas konkreetses kontekstis riigis sellise lahenduse laiem või ulatuslikum rakendamine on mõistlik. Arvestades kriiside ulatust või sagedust, probleemide keerukust, mis meie ees seisavad, siis avaliku sektori poliitikalahenduste puhul eksperimenteerimise rakendamine Eestis on midagi sellist, mida tuleks laiemalt kasutusele võtta. Mis seda tagasi hoiab, on näiteks hirm läbikukkumise ees ja kriitika, mis järgneb, kui proovitud lahendus ei tööta. Ei peagi töötama. 

Nüüd täna siis päevakorras oleva eelnõu juurde. Erinevalt eelkõnelejatest ma pean nentima, et rahanduskomisjonis on olnud väga sisulised arutelud, kus komisjoni liikmetel on olnud võimalik kaasa rääkida, ja tegelikult on eelnõu nende arutelude käigus ka oluliselt muutunud.  Siseriikliku eelarvereegli sellisel viisil, ma ei tea, alleshoidmine, siseriikliku eelarvereegliga jätkamine on kahtlemata vajalik ja seda saab toetada. 

Kriitika käib selle pihta, et arusaama, kuidas tulevikus seda siseriiklikku eelarvereeglit on võimalik rakendada valitsuse senise eelarvepoliitika juures, et seda arusaama tegelikult ei ole, seda arusaama ei ole ka valitsus loonud, aga sellise rangema eelarvereegli juures püsimine on kahtlemata vastutustundlik ja mõistlik. 

Teiseks, kui valitsus otsustab pöörduda tagasi majandusliku sisu põhjal koostatava eelarve seaduse poole, siis ega sellele ei saa vastu olla, lõpuks poliitiline otsus. Niikaua kui jätkatakse tegevus‑ ja tulemuspõhise eelarvega, siis seaduses ettenähtud muudatus, kus sätestatakse kriteeriumid mõõdikutele, et tõesti suunata valdkondi tegevuspõhise juhtimiseni päriselt, mitte ainult selle paberil kajastamiseni riigieelarve protsessis, see on kahtlemata samm õiges suunas.  

Sotsiaaldemokraatide mure selle konkreetse eelnõuga on selline, millest ei ole tegelikult siin kolleegid veel rääkinud. Vaatamata sellele, et rahanduskomisjonis on protsess olnud kaasav ja liikmetel on olnud võimalus kaasa rääkida, siis see ajalooline Hasartmängumaksu Nõukogu taak. Omal ajal, tõepoolest, nõukogu, ma ei tea, likvideerides, tehti kokkulepe, et vabaühendusi hakatakse või nendega hakatakse koostööd tegema strateegilise partnerluse kaudu. See ei ole projektipõhine toetus, see ei ole pikendatud perioodiks antav projektipõhine toetus. See on uus koostöövorm, kus ei ole ainult lähteülesanne ja tähtajaks esitatav analüüs või mingisugune muu lahendus. See on partnerlus, kus valdkonnas olevatele keerukatele probleemidele otsitakse koostöös vastutava ministeeriumiga lahendusi. See koostöö on pidev ja ta erineb tõesti senisest tegevustoetusest või projektipõhisest rahastamisest. Nüüd ei rahanduskomisjoni arutelude käigus ega siin saali arutelus tegelikult ei tulnud välja, et strateegilise partnerluse tähendust muutuse tegijad mõistaksid. Seetõttu sotsiaaldemokraatidel on mure, et millisel viisil eelnõu koostamisse kaasati osapooli, keda see puudutab. 

Palun kolm lisaminutit!

Jah, kolm minutit lisaks.

Ja kui nüüd seadus jõustub, et kuidas kindlustada koostöö selles suunas, et strateegilise partnerluse jätkumine oleks ikkagi garanteeritud. See on väärtuslik, ta võimaldab just keerukate probleemide puhul pikaajalist koostööd üles ehitada, seda väärtustada. Ja nii nagu Vabaühenduste Liit rahanduskomisjonile, vist ka Riigikogu liikmetele saadetud kirjas kinnitab, siis ka nemad seisavad selle eest, nagu riigikontrolör on osundanud, et raha jagamine peab olema läbipaistev, peab olema korrektne aruandlus, arusaam sellest, mille jaoks raha kasutatakse, avatud taotlusvoorud, selged reeglid, ootus mõju saavutamisele, järelevalve selles suhtes, kas oodatud mõju on saavutatud. 

Nii et vastuolu selles, mida soovitab Riigikontroll, ja siis see põhjus, miks seadust muudetakse, ja see, mida Vabaühenduste Liit peab mõistlikuks ühenduste rahastamisel, seda vastuolu tegelikult ei ole. Küsimus on, kuidas siis arutlusel olevas eelnõus parimal viisil on sõnastatud need muudatused, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada ja strateegilist partnerlust väärtustada. Nii et eelnõu vastuvõtmise järel tegelikult peaks töö selle nimel jätkuma, et strateegilise partnerluse selline tulevik ei oleks tume ja see ei tõmbaks partnerlusele joont alla. Nii et soovin jõudu osapooltele ja aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Tere päevast, head kolleegid! Eelarvereeglite lõdvendamine algas 2016. aastal. Täna oleme sellises olukorras, et järgmiseks aastaks, 2026. aastaks me oleme soovinud oluliselt tõsta Eesti riigikaitset ja oleme soovinud oluliselt sinna lisada rahalisi vahendeid. See on paljude, mitmete Euroopa Liidu riikide soov. Ja Eesti on olnud riigikaitsekulude kasvatamisel esirinnas. Seetõttu on Euroopa Komisjon direktiiviga lubanud leevendada eelarvereegleid, et riiki oleks võimalik kaitsta. Kõik muud muudatused baaseelarve seaduses ei ole nii olulised. 

Ma tõesti palun toetada seda eelnõu, sest selle riigieelarve baasseadusega me lubame 2026. aastal suurendada riigikaitsekulusid 5%-ni SKP-st. Ja uskuge mind, seda on vaja teha, see on õige asi. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 736 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me hääletuse teeme.

Head kolleegid! Oleme seaduseelnõu 736 juures. Juhin teie tähelepanu enne hääletust sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid oli 0. Eelnõu 736 on seadusena ... Üks hetk! Palun mikrofon proua Karusele!

Nii, nüüd töötab mikrofon. Pean teavitama, et minu pult kahjuks ei töötanud. Üritasin vajutada kõiki nuppe, ka naaber üritas mind aidata, aga kahjuks ei saanud hääletusel osaleda.

Head kolleegid, kuna ma ei ole hääletustulemust kinnitanud, siis viime läbi kordushääletuse. (Saalis on sumin.) Kas me võime minna kohe selle hääletuse juurde? (Saalist hüütakse vaheldumisi eitusi ja jaatusi.) Saalikutsung kaks minutit, palun!

Head kolleegid, palun vaikust saalis! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 33 ja erapooletuid 0. Eelnõu 736 on seadusena vastu võetud.

Head kolleegid, oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 690 lõpphääletus. Peale saalikutsungit, mis kestab kaks minutit, me selle hääletuse teeme. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 690 on seadusena vastu võetud.

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 719 lõpphääletus. Saalikutsung, palun!

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 719 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud, head kolleegid, viienda päevakorrapunktini. Kuna on nüüd tekkinud veel üks protseduuriline küsimus siia juurde, ma nimelt Peeter Ernitsaga virgatsi vahendusel suhtlesin ja palusin tal maha võtta. Ma nägin seda kogu aeg ja palusin tal selle maha võtta, aga ta on solvunud selle peale, et istungi juhataja ei andnud talle sõna, ja ta ütles, et las ta olla, on mul tagasiside. 

Aga siiski, kui härra Peeter Ernits soovib nüüd, sest Enn Eesmaa ootab ka järjekorras protseduurilist. (Hääl saalist.) Aa, teie ei oota enam, okei. Aga teie, Peeter Ernits, ikkagi ootate veel oma aega. Aa, aitäh! Oot, aga nüüd kadus küll see ära, ma ei tea, kas teie või kellegi teise. (Elevus saalis.) Nii. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Enne sa ütlesid, et suhtud kõigisse ühtemoodi. Aga see on tõesti eilne lumi juba. Praegu loomulikult ei taha enam midagi öelda, (Hääl saalist: "Mida sa siin siis räägid?") aga õigel ajal võiks nagu anda sõna kõigile.

Aitäh, hea kolleeg! Mul ei olnud absoluutselt mitte midagi isiklikku teie vastu. Kui te olete tähele pannud, ma ka varem nii-öelda ei ole kõiki protseduurilisi küsimusi võtnud, aga järgmine kord olen kindlasti terasem, et te ei arvaks, et ma teid kuidagi eraldi kohtlen. 

Head kolleegid, viies päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpsoni, Jüri Jaansoni, Kristina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (728 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit igaks juhuks.

Aitäh, austatud aseesimees!

Üks hetk, auväärt ettekandja, laseme saalil rahuneda! (Helistab kella.) Jah, palun! 

Suur aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Nagu näha, Eestist on saamas vangla- ja kasiinokeskus Euroopas. Tulebki välja, et see on Reformierakonna ja Eesti 200 pikk plaan. Ma olen mitu korda rääkinud, et Eestil oleks vaja eriti täna sellist uut suurt narratiivi, mille poole ühiselt püüelda, mis võiks olla Eesti Nokia, millega saaks Eesti eristuda. Kas tõesti täna pole väärikamaid võimalusi kui see, et välismaalt tuua vange ja kasiinoärimeestele maksusoodustusi teha ja läbi selle ehitada sellist uut Euroopa vangla- ja kasiinokeskuse kuvandit meie riigile? 

Rääkimata sellest, et see on ju potentsiaalne julgeolekurisk ja rahapesurisk. Ka rahapesu andmebüroo juht on välja toonud, et kuidas on võimalik, et kõikidest ärivaldkondadest, mida võiks Eesti toetada, on valitud just kasiinoärid. See on laiem küsimus, miks just kaitstakse nende konkreetsete ärimeeste huvisid. 

Ma arvan, et Eestis on palju kriitilisemaid valdkondi kui hasartmängud ja kasiino. Meie tähelepanu peaks olema näiteks suunatud sellele, et toetada maksutõusude ja kriiside all kannatavaid põllumajandusärimehi või neid, kes tegelevad kodumaise toidu tootmisega. Kuidas neid peaks täna aitama? Selle peale valitsus ei mõtle. 

Kuidas tagada, et meie ettevõtjad jääksid Eestisse ja investeeriksid Eesti majandusse? Näiteks alles hiljuti avas Eesti ettevõtja Skeleton Saksamaal 220 miljoni eurose tehase. Isegi peaminister oli seal avamisel kohal, tegi Saksamaal pilti, kuigi võib-olla samal ajal oleks pidanud küsima, mida võiks teha selleks, et sellised ägedad ettevõtjad jääksid Eestisse ja avaksid oma tehaseid Eestis, ükskõik mis valdkonnas.

Infotunnis täna peaminister vastas mulle, kui ma küsisin, miks meil kasiinoärimehi eelistatakse. Peaminister vastas, et aga riik peabki valima prioriteetseid valdkondi. Mina isiklikult väga kahtlen, kas Eesti jaoks see prioriteetne ärivaldkond peaks olema just kasiinoäri. Mina väga kahtlen selles, et see on see suund, kuhu me peaksime liikuma. 

Mis peaks tegelikult olema prioriteediks, aga millest üldse ei soovita rääkida? Inimeste toimetulek! Tänaseks on kasvanud nende inimeste hulk, kes ei saa endale igapäevast toitu ja kas või esmatarbekaupa lihtsalt lubada. Meil on kasvamas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv. Need on Statistikaameti andmed. 

Hiljuti – tuletan uuesti meelde – palus ligi 100 000 inimest oma nime all langetada toiduainete käibemaksu. Aga me näeme, et seda jätkuvalt ignoreeritakse järgmise aasta riigieelarves, mitte mitte midagi selle jaoks ei tehta. See ei ole prioriteet. Prioriteediks on meil kasiinoärimeestele maksude langetamine. Ja seda samal ajal, kus meil inimesed täna võtavad laenu, et lastele jõulukinke osta ja et oleks jõululaud kaetud. Kohvipakk, seapraad tuleb paljudes peredes pühadelauale võlgu osta. Meil on tekkimas pered, kes maksavad laenuga laenu ja vaevlevad intresside käes. Nende vaesusse langemise risk on väga suur 

Ma vaatan, et koalitsioonipoliitikutel on siin nägu naerul. Ma saan aru, et teie jaoks ei ole see prioriteetne teema, need ei ole inimesed, kellega te kokku puutute. Aga need on küsimused, mida tuleks arutada. 

See on muidugi päris huvitav, keda on Reformierakonna valitsus viimastel aastatel eelistanud või kuidas on need prioriteetsed valdkonnad olnud. Eesti rahvast, meie inimesi ei eelistata. Kõigepealt eelistatakse välismaiseid pankasid, neile ei ole soovitud teha mitte mingit lisapangamaksu, liigkasumimaksu, mille on viinud sisse paljud meie naaberriigid, kusjuures praegu teeb seda ka Poola. 

Aga nüüd on lisaks pankadele tekkinud uus nii-öelda lemmiklaps: kasiinoärimehed, hasartmänguga seotud ärimehed ja ärid. Mis on kõige iroonilisem selle juures: isegi selle kaughasartmängu maksuga suutis valitsus tekitada tsirkuse nagu igas teises valdkonnas. Kõigepealt, eks ole, maksu tõsteti 5%-lt 6% peale, seejärel kavatseti tõsta 7%-ni, aga nüüd hoopis kavatsetakse igal aastal kuni 2029 seda poole protsendi kaupa langetada. Ja nagu alati, pole mitte mingit mõjuanalüüsi tehtud, nagu ka kõigi teiste maksumuudatuste puhul. 

Ja on täitsa võimalik – seda möönab isegi Rahandusministeerium –, et selle muudatuse tulemusel mingit lisaraha eelarvesse juurde ei tule. Mis tuleb, eks ole, on rahapesurisk kindlasti ja see, et meil tõesti neid kasiinosid on rohkem. 

Ehk siis tegelikult valitsusel puudub – see veel kord kinnitab seda – igasugune strateegiline majanduslik plaan ja terviknägemus. Nende maksualaste tõmblemistega ei juhita ei majandust ega rahandust, vaid lihtsalt proovitakse kuidagigi jooksvalt parandada juba tehtud valeotsuste ja maksutsirkuse tulemusel tekkinud puudujääki. 

Need ootamatud maksusoodustused täiesti juhuslikult valitud valdkondades – no me teame tegelikult, et need ei ole juhuslikud, aga ütleme nii, et n-ö juhuslikult valitud valdkondades – ei aita kaasa Eesti majandusele, Eesti arengule. Ja muidugi ei aita see mitte kuidagi Eesti inimeste toimetulekule kaasa. Aga mis kõige olulisem: see ei aita kaasa Eesti riigi kuvandile, see lihtsalt ei ole jätkusuutlik. Eesti kuvandiks ei tohi saada olla Euroopa vangla- ja kasiinokeskus. See pole lihtsalt see Eesti, mida me peaksime tulevaste põlvede jaoks ehitama. Aitäh!

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit!

Ma tahaksin siit kõnetoolist avaldada lugupidamist nii Euroopa kui ka Eesti uurivatele ajakirjanikele. Läinud aasta kevadel avaldas ka Euroopa uuriva ajakirjanduse koostööprojekti kohta, mis puudutas erinevaid rahapesuskeeme, hämaraid seoseid netikasiinonduses ja ka puutumuses Eestisse, väga asjaliku artikli ajakirjanik Piret Reiljan.

Nüüd, eile ilmus Õhtulehes vägagi põhjalik artikkel Dannar Leitmaalt, kes tõi sisse ka sellesse seaduseelnõusse – piinlikku seaduseelnõu puudutavaid – täiendavaid fakte. Härra Leitmaa osundas sellele informatsioonile, otsekui, tõepoolest, Eesti 200, panete tähele, pretsedendina siin parlamendikoosseisus, on öelnud, et muidu minnakse opositsiooni ja enamus valitsusest kaob ära, kui seda eelnõu – mida ei ole julgenud valitsus piinlikkustundest siia esitada, vaid see on esitatud rea parlamendiliikmete poolt – vastu ei võeta. Õigustatult peaks kerkima küsimus, mis on siis see motivaator, selline liikuma panev jõud. Hämatakse kultuurist, aga tegelikkuses me saame suurepäraselt aru, nagu ka eelnõu seletuskirjas Rahandusministeeriumi andmed on, et see vastupidi vähendab riigieelarve tulusid. 

Millest selline pretsedenditu olukord? Vähendatakse kümnete miljonite eurode jagu riigi eelarvestrateegia perspektiivis riigi tulusid. Loomulikult on see kellelegi kasulik, kas siis nendele ettevõtjatele või nendele, kes tegelikult netikasiinondusega tegelevad, või nendele ettevõtjatele, kes tegelevad ka veebikasiinode litsentside müügiäriga. 

On väga kõnekas see, mis ka Dannar Leitmaa artiklist välja tuleb, et Rahandusministeerium on väljendanud muret rahapesuriskide üle oma niisuguses olukorrahinnangus. Ja rida Rahandusministeeriumi ettepanekuid, kuidas netikasiinonduse vallas rahapesuriske maandada, valitsusliit lükkas tagasi siin parlamendis, ei ole arvestanud ka rahanduskomisjoni menetluses. Jällegi kerkib esile küsimus, kelle huvides, cui prodest, lugupeetavad Eesti 200 ja Reformierakonna parlamendiliikmed. Dannar Leitmaa toob oma artiklis sisse hoiatava näite Malta kohta, kus muuhulgas 2017. aastal mõrvati uuriv ajakirjanik, kes uuris muu hulgas netikasiinode hämaraid tehinguid ja rahapesuskeeme Maltal. Ka Maltal tegeleti rahapesuga netikasiinonduse vallas ja Malta kukkus MONEYVAL-i rahapesu rahvusvahelistes hinnangute trajektooris n-ö halli tsooni. 

Ja nüüd on Eesti läbinud vägagi tõsiseid probleeme seoses rahapesuriskidega. Alustame või tegelikult tõrjume tagasi Rahandusministeeriumi ettepanekuid rahapesuriskide maandamiseks seoses netikasiinondusega eelnõu loogikas. See eelnõu on riigieelarvele koormav, mitte sentigi täiendavalt ei laeku, ei kultuuri või mingi muu avaliku teenuse vajaduse jaoks täiendavalt. Seda väidab ka eelnõu seletuskiri. 

Teiseks, sellel eelnõul on väga piinlik trajektoor, kus konkreetne ärimees on tegelikkuses – mäletate, kolm kuud tehti koalitsiooniläbirääkimisi selle aasta kevadsuvel – osales valitsusliidu läbirääkimistel. Ei, see ei olnud kaasamisprotseduur! Härra Ligi ametis oleva rahandusministrina on ise kinnitanud, et seesama ärimees istus laua taga, kas esindas siis Eesti 200 või mis oli tema mandaat seal, ja pidas läbirääkimisi. Näete, kui huvitav olukord on välja kujunenud! Rida Reformierakonna saadikuid häbeneb seda arusaadavalt ja õigusega, iga normaalne inimene häbeneks niisugust eksperimenti läbi viia ja selles osaleda.

Sellel eksperimendil ei ole sekundikski õigustust ja Isamaa fraktsioon kutsub üles, sõltumatult parteipoliitilistest leeridest, seda tagasi lükkama. Tõepoolest, nii võib-olla aeti asju 1990-ndatel, et on ärimees, on seadus ja võetakse vastu seadus sellises loogikas, mis toob riigile objektiivselt rahalist kahju ja tekitab riske, mis on seotud rahapesuriskidega, mis on seotud tegelikult maineriskidega. Kuulge, võtame nii-öelda jõulueel ükskord julguse kokku ja lükkame selle seaduse siin parlamendi menetluses tagasi! Ärme anname ruumi eksperimentidele! Ähvardus selle kohta, et selle tulemusena Eesti 200 lahkub siis võimuliidust, kui ta ei saa oma seda väga kitsa trajektooriga huvi kellegi huvides realiseerida … Teate, ma arvan, et suure tõenäosusega see ähvardus ei realiseeru. Teiseks, mind selle ähvardusega küll verest välja ei löö. Nii et Isamaa hääletab sellele eksperimendile vastu. Punast! Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Urmas Reinsalu rääkis juba Jürgen Ligi pahameelest, sellest, et koalitsiooniläbirääkimistel osales huvirühmade esindaja, kui kokku lepiti seda lahendust, mis praegu on eelnõu kuju saanud, samamoodi Malta ja teiste riikide näiteid. Mul on siin veel vist kuus punkti, mis kahtlemata tuleks välja tuua enne, kui me saame selle eelnõu hääletamise juurde minna. 

Esiteks, see risk, mis Rahandusministeeriumi poolt on eelnõu seletuskirjas toodud, et eelarvesse laekub tegelikult vähem kui seni prognoositud. Ja nii nagu me rahanduskomisjonis selle nädala esmaspäeval – vist oli – arutasime, eelarveseadusesse vastavaid muudatusi sisse viidud ei ole. Ka kolmanda lugemise ettevalmistamiseks muudatusettepanekud, mida me arutasime, ei sisaldanud muudatusi, mis hasartmängumaksu laekumise kohta käivad. 

Teiseks, see sõltuvusel põhinev ärimudel. Ma arvan ka, et Eesti tulevik ei ole kaughasartmäng või mingisugused muud tegevused. Selle kohta küsides on algatajate vastus olnud väga küüniline: et tegemist on ju kaughasartmänguga, seega sõltlased on väljaspool Eestit. Meil võiks olla ikkagi mingisugune laiem vastutuse tunne ka. 

Kolmandaks, kõige olulisem on muidugi rahapesurisk ja Eesti finantssüsteemi üldine usaldusväärsus. Kui rahapesu puhul meil on väga negatiivsed näited pangandusest ja virtuaalvääringutest, siis Rahandusministeeriumi riiklik rahapesuriskide ohuhinnang ütleb, et praegu on kõige kõrgem rahapesurisk hasardis. Kaughasartmängud on see, kuhu rahapesijad on liikunud. See rahapesurisk on kõrgem kui pandimajadel näiteks, kõrgem kui ükskõik kus mujal. Arvestades Eesti mineviku rahapesujuhtumeid ja virtuaalvääringutega tegelevate ettevõtete kiiret kasvu ja sellega koos riskide kasvu, siis see Moneyvali hindamine, kus me saime lõpuks positiivse tulemuse, oli ikkagi sadade Eesti inimeste väga suur pingutus, et Eesti usaldusväärsust ja pühendunud rahapesuvastast võitlust kinnitada. Aga nüüd üks-kaks poliitikut tõmbavad nende inimeste tööle vee peale ja võtavad riske, millest nad ise aru ei saa.

Neljandaks, riskide vähendamiseks tegelikult osapooled, nii Rahandusministeerium, maksuamet kui Rahapesu Andmebüroo, tegid ettepanekuid, aga neid ettepanekuid koalitsioon üldiselt ei toetanud. Kõige olulisem oleks riskide vähendamiseks luua sisulise järelevalve teostamise võimalus, et kaughasartmängu ettevõtted, kui nad soovivad maksuerandit või langetatud maksumäära kasutada, siis nad peaksid ikkagi tegevuskoha tooma ka Eestisse. Aga see ettepanek toetust ei leidnud. Ja järelevalvet teostavad osapooled kinnitavad, et väljaspool Eestit asuvate teenusepakkujate kontroll on viisakalt öeldes keeruline ja kulukas, tegelikult võimatu. 

Viiendaks, valitsuse prioriteedid. Tõepoolest, me oleme siin saalis ka sügise jooksul arutanud erinevaid maksumuudatusi, erandite loomist, millest võidaksid Eesti inimesed, on see siis toiduainete käibemaksu erand või automaksu soodustus puuetega inimestele. Maksuküür kaotatakse, et oleks ikkagi ühtne maksumäär, lihtne ja selge maksusüsteem. Tegelikult me teeme nüüd maksuerandi välismaistele ettevõtetele ja võtame sellega riske, millega tegelemiseks meil häid hoobasid ei ole. See tõepoolest näitab valitsuse prioriteete, mida sotsiaaldemokraadid toetada ei saa. 

Ja viimaseks toon välja selle, et kaughasartmängud ongi sellised virtuaalilmas toimetavad ja ümberregistreerimist võimaldavad tegevused. Me alustame rahvusvahelist maksulangetusvõistlust, teades, et meil tuleb piir kätte varem kui teistel riikidel. Maltat on siin juba mainitud, erinevad Kariibi mere piirkonna saareriigid samuti – nende taluvuslävi on palju madalamal kui meil. Ehk me siseneme võistlusse, kus me teame, et meie tõstame käed üles ja teised lähevad edasi. Nii et pika plaani asemel on meil riskantsed panused ja sotsiaaldemokraadid eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Palju olulisi asju on juba öeldud, vähe on midagi uut lisada, aga toon esile selle aspekti, mis minu jaoks ja meie fraktsiooni jaoks üldiselt tundub vaata et kõige problemaatilisem kogu selle asja juures.  

Hea on mingitpidi jätkata sealt kohast, kus kolleeg Riina Sikkut lõpetas, osutades sellele, et tegemist on justkui natuke nagu sellise, kuidas nüüd öelda, hasartmänguga riiklikul tasandil, et noh, siseneme mängu ja vaatame, kas õnnestub või ei õnnestu, kas läheb nii, et teenime kümneid miljoneid lisatulu või jääme hoopis miljonitest eurodest, olemasoleva prognoosi kohaselt laekuvatest maksudestki ilma. 

Mis teeb asja väga problemaatiliseks, on see, et kui keegi mängib hasartmängu, siis seda peaks tegema oma rahaga. Ma ei soovita seda niigi kellelegi, aga päris problemaatiliseks läheb asi siis, kui minnakse hasartmänge mängima kellegi teise rahaga, ilma et kantaks ka mingisugust vastutust selle eest, kui asi päädib väga suure rahasumma kaotamisega. Mulle tundub, et see olukord, mida me siin praegu näeme, on kaunis lähedane sellele.  

Nii et ma vaatan, Tanel, sinule silma, ja samamoodi võiks vaadata sinu kolleegile Kadri Talile, kellega koos te seda asja olete vedanud. Ja küsimus oleks see, millisel viisil sina ja Kadri kavatsete vastutada selle eest, kui tegelikult ei hakka laekuma praeguse circa 22 miljoni euro asemel 50–60 miljonit, nagu te prognoosite, vaid tegelikult hakkab laekuma oluliselt vähem, ma ei tea, mingisuguses ajalises raamistuses kas 18 miljonit, 15 miljonit või veelgi vähem selle tulemusena? Ehk me kaotame siis miljoneid ja miljoneid, võib-olla 10 miljonit olemasolevate prognooside kohaselt ja olemasolevate mustrite jätkumise kohaselt ootuspärast maksutulu. Milline see teie vastutus siis sellisel juhul välja saab nägema? Ma arvan, et see on üsnagi retooriline küsimus, sest ega mitte mingisugust vastutust ju ei olegi, eks. Siis tõstate lihtsalt käed üles ja ütlete, et oi, noh, on küll kahju, et sedasi läks, oli 22 miljonit aastas laekuvat tulu, aga näed, enam ei ole, et jah, ju oleks pidanud kuidagi põhjalikumalt analüüsima või olid mingid asjaolud, mida ei osatud ette näha.  

Aga siin peabki küsima, kas olid siis tegelikult asjaolud, mida ei osanud ette näha. Kui näiteks praegugi Rahandusministeerium prognoosib, nagu korduvalt on siin eelnevates kõnedes juba osutatud, et maksutulud mitte ei kasva, vaid langevad, siis te ei saa ju pärast ütelda, et seda ei olnud võimalik ette näha.  

Ja ma mäletan, et eelnõu eelmistel lugemistel ma isegi vist küsimustes osutasin Annely Akkermanni poole vist pöördudes komisjoni arutelude vahendajana – mitte mina ei olnud siis vahendaja, vaid tema oli – ja ütlesin, et minu jaoks oleks kaks sellist aspekti, mille puhul ma suudaksin, noh, kaaluda, et ma saan öelda teile, et jah, te olete mind veennud, et suure tõenäosusega maksutulud siis tõesti kasvavad. 

Esimene peaks olema see, et Eestist peaks saama konkurentsitult kõige madalamate hasartmängumaksumääradega riik Euroopas, kaughasartmängumaksumääraga riik Euroopas. Nagu ma aru saan, teie visiooni kohaselt see peakski langema madalamale, kui Maltal ta praegu on, 5% on vist Maltal, Eestil 6, teie visiooni kohaselt peaks 4-ni minema, eks, nagu ma aru saan. Võib mind parandada, kui ma eksin. Aga jällegi, Riina Sikkut osutas ka, et on vägagi tõenäoline, et kui see maksuralli käivitada, ega teised vastavad omapoolsete käikudega. Ja kui kaugele me oleme siis selles rallis nõus minema, kui kaugele me oleme nii-öelda pokkeris valmis minema, et bluffida, eks ole, et meie pakutud määr jääb siis lõpuks kõige madalamaks ja selle tõttu ettevõtjad valivad just Eestis oma äride registreerimise. 

Teine asi, mis võiks veenda selles, et teie prognoos on usutav ja tõenäoline, on see, et kui oleks mingisugused reaalsed eelkokkulepped suurte korporatsioonidega, kes ütlevad, et jah, kui teie langetate oma maksumäärad nii ja nii madalale, siis meie omalt poolt anname kinnituse, et me toome ja registreerime oma ettevõtted teie riiki ja kas just tagame, aga prognoosime, et selliste ja selliste käivete juures maksame siis ka nii ja nii palju makse. Nagu ma aru sain, eelmistel lugemistel mitte mingisuguseid selliseid eelkokkuleppeid ei ole. 

Ehk siis ma lõpetan veel kord selle tõdemusega, et meile tundub, et te mängite hasartmängu võõra rahaga, miljonite ja kümnete miljonite eurodega, ilma ise selle eest mingisugustki vastutust kandmata. Ja vaat sellist mängu mängides ei ole muidugi vaja üllatuda, kui ka erakonna toetus langeb sinna 1% tasemele, kuhu ta on jõudnud, seda enam, kui te sinna juurde lisate ka teise geniaalse äriidee, milleks on siis Rootsi raskeid kuritegusid toime pandud vangide sadade kaupa Eestisse vedamine. Et kui lõpuks ikka asi päädib väga halva tulemusega ka järgmistel Riigikogu valimistel, siis ei ole küll vaja mitte midagi muud öelda kui meenutada seda rahvalugu, kus vanapagan karjus, et kes tegi, kes tegi, ai, ise tegi, ise tegi. Noh, pidage seda siis meeles. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 728 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme. Saalikutsung, palun!

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpson, Jüri Jaansoni, Kristina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 728. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 1. Eelnõu 728 on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi tänase kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised.

Läheme edasi tänase kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 732 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt oli 77 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. See eelnõu on seadusena vastu võetud.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui inimene töötab ausalt, pingutab iga päev, maksab makse ja ikkagi tunneb, et süsteem töötab tema vastu, siis see ei ole enam majandusküsimus, see on küsimus õiglusest. Reformierakond ja Isamaa on aastaid lubanud, et kui kõige jõukamatele teha maksusoodustusi, siis kasvab majandus ja lõpuks võidavad kõik. Aga päriselu näitab teistmoodi. Täna me näeme Eestit, kus hinnad tõusevad kiiremini kui palgad, kus absoluutses vaesuses elavate laste arv on kahekordistunud 11 800-ni, kus riik ei suuda enam tagada erihoolekandeteenuseid ja kus üha rohkem peresid tunneb, et nende lastel on vähem võimalusi kui neil omal ajal. 

Tugevat majandust ei saa ega tohi rajada väheste edule. Kui ema või isa ei jaksa pärast arvete maksmist lapsele huviringi lubada või toitu lauale osta, siis need inimesed tunnevad, et nende heaolu selline majandus ei paranda. Ühel hetkel nad pettuvad, mitte ainult poliitikutes, vaid demokraatlikus valitsemissüsteemis, ning vaatavad järjest rohkem populistide poole. 

Kui valitsuse arvates lahendab probleemid see, et 1000 eurot teenija saab kuus 10 eurot juurde, aga 4000 või 6000 eurot teeniv inimene saab 1848 eurot aastas, siis see ei paranda mitte midagi, see süvendab ebaõiglust. See on signaal, et rikkad aitame veel rikkamaks, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. 

Lausa ohtlik on aga see, et valitsus pettis rahvast julgeolekuteemal. Lubati julgeolekumaksu, kuhu panustavad kõik. Sellest jääb nüüd alles ainult käibemaksu tõus, üks kõige ebaõiglasemaid makse. Käibemaks võtab vaesemate sissetulekust ligi 15%, aga rikkamatelt kõigest 5%. See ei ole ühine panus. See on nõrgemate arvele kirjutatud riigikaitse. Kuigi riigikaitse peaks meid ühendama, siis see eelnõu lõhub meie ühtsust nii sisemiselt kui vaenlase vastu. Ebaõiglus lööb alati mõrasid ühiskonda. 

Nüüd aga eelarve sigadustest numbrite keeles. Valitsuse maksumuudatused tähendavad, et üle 114 miljoni euro antakse igal aastal kõrgepalgalistele juurde. Selleks võtab Eesti laenu. Vähemalt neli aastat järjest kasvab riigi võlakoorem üle 25% ja intressikulu kerkib 450 miljoni euroni aastas. 450 miljonit eurot! See on raha, mille eest me ei saa juurde ühtegi õpetajat, päästjat ega arstiaega. See läheb otse välismaa pankadele. Iga Eesti töötaja maksab oma tulumaksust 3,7% ainult selleks, et katta valitsuse otsuste intressid. Ma ei ütle tihti nii või pole seda isegi kunagi öelnud, aga selle eelarve sigaduse juures on Martin Helme poisike, Ligi ja Michali rahaasjade kõrval.

Majandus ei kasva tipus, majandus kasvab laiuses. Me ei saa ehitada riiki, kus majandus kasvab ainult statistikas, aga mitte inimeste eludes. Majandus kasvab seal, kus inimesed jaksavad tarbida, kus lapsed saavad hea hariduse, kus bussid sõidavad, kus inimene tunneb, et tema töö loeb, et tema tööl on väärtus. Sellepärast vajame maksusüsteemi, kus tugevamad panustavad rohkem, mitte vähem, kus nõrgemad saavad päriselt edasi liikuda, mitte neilt ei võeta võimalust jõukaks saada, ning keskklass ei kuku vaesusesse. 

Progressiivsus ei ole karistus, progressiivsus on investeering tugevamasse riiki – riiki, mis tekitab stabiilsust ettevõtetele ja kindlust peredele. Kui me tahame, et inimesed usuksid majandusse, siis peab majandus uskuma inimestesse. See seadus siin aga teeb vastupidist. 

See eelnõu suunab 114 miljonit eurot laenuraha kõige jõukamatele ja paneb selle laenu ja intresside tasumise keskmise Eesti pere õlgadele. See ei ole õiglane, see ei ole vastutustundlik, see ei ole kestlik ja see ei loo ühtsust, mida Eesti praegu vajab rohkem kui kunagi varem.

Sotsiaaldemokraadid ei toeta sellist eelnõu. Me seisame õigluse, stabiilsuse ja solidaarsuse eest, selle eest, et Eesti oleks riik, kus inimene, kes töötab, saab oma elus edasi liikuda, et lapsed ei satuks vaesusesse, et riik ei elaks laenust, mis läheb kõige jõukamatele kingituseks, et julgeoleku nimel panustaksime kõik võrdselt, et majandus kasvaks ja sellest võidaks kõik, mitte ainult vähesed. Meile ei ole oluline see, kuidas majandus näeb välja Exceli tabelis, vaid see, kuidas näeb välja Eesti inimese elu. Täna tehakse siin parlamendis valitsuse poolt ette antud otsuseid, mis teevad nende inimeste elu raskemaks, mitte kergemaks. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tulumaksu tõusu ärajätmisest võidavad töötajad, võidavad üksikisikust maksumaksjad, võidavad ettevõtted. Erinevalt eelkõnelejast ma küll ei kavatse hakata kurtma selle üle, et äkki keegi võidab liiga palju või äkki keegi võidab nii suure summa või mingisuguse teistsuguse summa. 

Tulumaksu tõusu ärajätmine on praegust majandusolukorda arvestades õige ja vajalik samm. See parandab inimeste toimetulekut. Madalam tulumaksukoormus soodustab ka suuremate tulude teenimist. Me teame, et võrreldes kõigi teiste maksuliikidega on tulumaksul kõige suurem negatiivne mõju majandusele. Sellepärast on ka olnud riikide maksupoliitikas üsna pikaajaline trend näiteks ettevõtte tulumaksu langetamise suunas. 

Neid näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Meie naabrid ongi need, kelle maksupoliitikat me kõige rohkem peame vaatama. Rootsi riik ja Soome Rootsi järel langetasid ettevõtte tulumaksu määra 24%-lt 20%-le. Ja samal ajal me teame, et Soome riik on väga suurtes probleemides oma riigi rahandusega. Nendel on väga suur võlakoormus, nendel on eelarve puudujääk väga suur, nad ei saa sellest välja tulla. Ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis algatati ka ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur. Aga ometi nad langetasid ettevõtte tulumaksu ja on teada andnud, et nad jätkavad sellega, kavatsevad seda langetada 18%-ni. 

Või võtame veel naaberriigid. Leedu ettevõtte tulumaks on 16%, nad tõstsid 1%, aga nad on tunduvalt madalamal tasemel, kui meie oleme. Läti: 20%. 

Maksukonkurents riikide vahel toimib ja riikidel on selles konkurentsis oluline teha õigeid otsuseid, selleks et saada juurde investeeringuid ja töökohti. Nii nagu ettevõtetele, on tulumaksu tõusu ärajätmine vajalik ka üksikisikutele. See parandab inimeste toimetulekut. Ja kui tulumaksukoormus on väiksem, siis see ilmselgelt soodustab suuremate tulude teenimist. Järgmisest aastast kaob ka maksuküürusüsteem, mis toimib samas suunas, võib nii öelda. 

Seega, tulumaksu tõusu ärajätmine on oluline nii majanduse arengu kui ka inimeste toimetuleku seisukohast. Tänan tähelepanu eest!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täitsa viljakas debatt on kujunenud siin kolmanda lugemise hääletuse eel. Kõigepealt, ma alustuseks ütlen, et ma ei ole sada protsenti kindel, et siin veidi aega tagasi puldis käinud Lauri Läänemets õige eelnõu juures pulti tuli. Minu arvates ta rääkis ühest teisest eelnõust valdavalt ja lisaks, tahtes küll inimesi aidata, et kuidas sotsid ikkagi on vastu sellele, et tulumaksu tõus ära jääb. Seda esimeseks sissejuhatuseks. 

Teiseks sissejuhatuseks ma tahaks öelda seda, et liiga õilsaks ei maksa pidada ka reformierakondlasi, kes räägivad, kuidas nad rahvast kõrgetest maksudest päästavad. Eks nad ise neid siin hoogsalt kehtestasid, osa jõudsid kehtima hakatagi, mõni maks veel ei jõudnud. Ja siis, kui neid kehtestati, sai tegelikult neile päris põhjalikult selgitatud erinevate kolleegide poolt, et see ei ole mõistlik. Mõnes mõttes tuleb meil kõigil olla muidugi tänulik, et, nagu öeldakse, parem hilja kui ilma. Jõudis kohale see teadmine reformierakondlastele. 

Aga põhiosas ma tahaks sotsidele taas kord meelde tuletada seda, mida ma ise olen korduvalt siit meelde tuletanud, mida on näiteks kolleeg Laats meelde tuletanud siit puldist: automaksu, mis kõige valusamalt mõjutab suurtest keskustest eemal elavaid inimesi, suuri peresid, kehtestasid sotsiaaldemokraadid. Nagu me oleme kuulnud siin endiste rahandusministrite sõnavõttudest ja kirjutistest, siis vaidlus oli isegi sedapidine, et sotsid tahtsid veel suuremat automaksu kehtestada, kui lõpuks kehtima hakkas. 

Käibemaksu tõusu tegid sotsiaaldemokraadid koos Reformierakonnaga. Kui olid siin saalis ettepanekud langetada toiduainete käibemaksu, hääletasid sotsid sellele vastu. Ja siis, et veidike pilti hämada, nad tegid selle … Kas nad tegid mingi komisjoni ka? Aga igatahes minister Hartman algatas analüüsi, et ei tea, kuidas küll mõjuks see toiduainete käibemaksu langetamine. Ma täitsa huviga siin, sel nädalal vist tulid sotsid eelnõuga, et langetaks toiduainete käibemaksu, ma mõtlesin, et ei tea, kas Hartman isegi peale ministriameti mahapanekut jätkas analüüsiga ja jõudis järeldusele, milleni meie oma fraktsiooniga ja ka, ma ei tea, keskerakondlased ja isamaalased olime jõudnud juba palju varem. 

Seda mängu nüüd siin mängida sotside poolt, et küll nemad tahaks kõiki neid makse kaotada – see ei ole tõsiselt võetav. Nii et üleskutse inimestele, et ärge võtke seda tõsiselt. Ja Laurile veel kord see, et sa rääkisid minu arvates teisest eelnõust. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kokkuvõttes lihtne. Tänane valitsus ja ka eelmine valitsus koos sotsidega tahtsid ühte asja ainult. Mis see oli? Nad tahtsid laenuküüru. Kuidas seda laenuküüru teha? No lihtne! Tahad kõrgepalgaliste tulumaksu vabastada ja siis hakkad makse tõstma.  

Makse on nüüd tõstetud pikalt ja väga jõuliselt. Ja uskumatu, aga läks mööda ainult 2,5 aastat ja hakkab vaikselt mõistus koju tulema. Aga kui majandus on ikka täiesti põhjas – juba mitmeid aastaid on ainukene riik Euroopas Eesti, kus majandus on languses, kus isegi toidukauplustes käive langeb, inimesed ei jõua enam toitu osta –, siis tulla siia rääkima, et oi kui huvitava ja ilusa eelnõuga me tuleme siia saali, me vähendame 2%. Sõbrad, te ei vähenda mitte midagi, te tõstsite, aga see veel ei ole rakendunud. Te ühtepidi arvate, et jätate endise seisu, aga see ka ei ole õige, sest 10% on ikka tulumaks tõusnud, 20% on ikka käibemaks tõusnud. Iga aasta 1. mail tõusevad elektri- ja kütuseaktsiisid ja need ei tõuse mitte 2% või 10% või 20%, vaid lausa 40% kaupa. Ja siis tulla rääkima, et meie toome nüüd teile siia laua peale raha! 

Ma pean kurvastusega ütlema nii sotsidele, reformidele kui Eesti 200-le, et te ei oska arvutada. 1200-eurose palga juures, kui 650-lt tõuseb tulumaks 700 euro peale, ei võida inimesed mitte ühtegi penni. Vaata lihtne arvutus on see, et vahepeal, kui te arvutate, et 10 eurot peaks nagu võitma, siis tulumaks on tõusnud ju vahepeal ka 10%, ja see 500 eurot, mis jääb 700 ja 1200 vahele, see 2% korjab selle 10 eurot ära.  

Nii et tegelikkuses oleme jõudnud olukorda, kui pea 330 000 pensionäri ei saa ühtegi penni kasu sealt, aga kinni maksavad kõik selle Reformierakonna ja tänase Eesti 200 laenuküüru. Kuni 1200 palka saavad inimesed, keda on väga suur protsent, ei saa mitte pennigi kasu, aga kinni maksavad Riigikogu liikmete järgmisest aastast 154-eurose igakuise tulu. Kas see ongi eesmärk? Kas see ongi Eesti 200 pikk plaan? 

See, et Reformierakonnal enam ei ole ammu ettevõtluses ja majanduses plaani, sellest ma saan aru. Aga nüüd ma pöördun küll sotsiaaldemokraatide poole lihtsa murega. Sõbrad, raha tuleb ettevõtlusest, ei tule kuskilt seina seest. See tundub meile, et kui me teame nelja numbrit ja keegi pank on meile kaardi andnud ja seal arve peal on raha, et siis tuleb seina seest. Ei tule! Raha tuleb ikkagi riigieelarvesse ettevõtlusest läbi ettevõtluse maksustamise. 

Ja rääkida seda, et me jagame midagi – jagada saab seda raha, mis ettevõtlus on loonud, mitte millestki muust seda raha ei tule. Kui öelda, et hakkame maksustama ettevõtlust ei tea kui suurelt ja siis tuleb õnn meie õue peale, siis ma võin teile öelda, et seda proovisid, Kaja Kallase ajal seda ju prooviti. Tehti kolmas kõrgepingeliin Lätti, viidi elektri hind sellega kohe mitmekordseks ja nagu sipsti on täna kõik jõle õnnelikud, elekter on, vaadake, kui odav. Ainuke vahe on see, et 2023 oli elekter kaks korda odavam kui täna. Jah, on odavam on see, kui vahepeal lausa 4000 peale jõudis hind mõnel päeval.  

Aga tegelikkuses on ikka täielik katastroof. Ja rääkida täna siin … See eelnõu on iseenesest ju väga väike samm, nagu siin kolleegid rõhutavad, õigele poole. Aga kas me sellega nüüd suudame ära päästa seda krahhi, mis tulnud on? Ma olen ka oma erakonna liikmetele öelnud, et ükskõik kes 2027 võimule saavad, nelja aastaga see jama ära likvideerida on ikka väga suur töö. See, mis tehakse nüüd, mis on juba pea kolm aastat olnud ja veel üks aasta siia otsa tuleb, see viib meid ikka sellise kriisini, nii nagu siin me võtsime isegi eelarve arutelu kokku sellega, et paberi peal me kirjutame küll, et võiks nagu eelarvenõudeid karmistada. 

Soovid sa lisaaega või?

Palun kolm minutit jah.

Kolm minutit lisaks.

Aga tegelikkuses on see, et lõdvendatud on ju Euroopa Liidu poolt ja kuna 2028 ka need veel sobivad, siis ei ole mõtet ju midagi muuta.  

Sõbrad, kui keegi räägib, et laenu võetakse kaitsekuludeks, siis vaadake selle aasta riigieelarvet ja vaadake, kui palju kaitsekulude number on suurenenud, ja siis mõelge, kui palju on lubatud sellest Ukraina abiks. Siis me näeme, et tegelikult kaitsekulud sellel aastal ju ei kasvanud. See, et me nüüd teeme pikki lepinguid ja ostame endale mõned suurtükid, siis selle asemel ma ütleksin, et ostame neid kaugmaarakette. Siis vähemalt on lootust, et kuhugi kaugemale lastakse, ega suurtükiga siinsamas ja omavahel lasta on natukene, nagu ta on.  

Aga ma veel kord rõhutan, see sigadus, mis on siin kolm aastat varsti toiminud. Võtame kõigepealt ära peredelt, lastega peredelt, iga kuu 200 ehk 2400 eurot. Ma arvutasin välja pinsi ka. Kui eelnõu järgi keskmise pensioni äratühistamine, tulumaksuvabastuse tühistamine oli 17 miljonit, siis tegelikult on see 34 miljonit, mis see aasta ära korjati, järgmine aasta on see veel suurem.  

Kelle arvelt me teeme nüüd seda laenuküüru, et Riigikogu liikmed ja teised kõrgepalgalised saaksid tulumaksuvabastuse? Palju õigem otsus oleks olnud see, et keskmine palk on tulumaksuvaba. Tänasel hetkel 2000 euro juurde ja sealtpoolt üle saajaid on ju tunduvalt vähem kui neid väiksemaid. Nemad oleksid võinud ju jätkuvalt seda tulumaksu maksta nii nagu täna. See oleks riigieelarvele olnud poole väiksem koormus, ei oleks vaja teha nii suurt laenuküüru. Aga praegusel hetkel igal juhul tänane valitsus läheb ikka ajalukku selle koos pika plaaniga kui laenuküüruvalitsus. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma tuletan meelde, millega siis praegune ja eelmine riigivalitsus, kus olid ka sotsiaaldemokraadid pundis, hakkama said. Siin käis pikalt maksufestival, nii nagu väljendas peaminister. Meie nimetasime seda maksufestivali maksupõrguks. Ja see, mis tegelikult juhtus peale nende maksude rakendamist ja erinevate teenuste hinna tõuse nii riigi tasandil, kus riik ise pakub teenust, kui ka nende mõjude näol, mis väljenduvad erasektoris – tegelikult läks põrgu lahti. Majandus seisab, majanduskasvu ei ole, majandus langes, inimeste toimetulek langes. Kõik need maksud ju sellisel viisil mõjusid. 

Juba tol ajal, kui hakati sellega pihta, me hoiatasime. Me hoiatasime teid, me hoiatasime sotsiaaldemokraate. 28 erinevat rida, kus on maksud ja teenused, me räägime haiglavooditasudest jne. Te olite selles osalised ja siiamaani te ei ole vabandanud Eesti inimeste ees! 

Lauri Läänemets tuli nüüd küll praegu ilusa kõnega ja rääkis lastest ja sellest, kuidas ikkagi tuleb võimaldada neil bussiga liikuda. Andke andeks, teie olite need, kes regionaalpoliitika eest vastutasid! Tasuta maakondliku ühiskondliku transpordi panite teie kinni! Ainuke koht, kus on veel tasuta ühiskondlik transport, on Tallinn. Jumal tänatud! Ja see läheb ka edasi!

Ehk siis tegelikult, sõbrad, paluge lihtsalt vabandust! Kas te olite lummatud Reformierakonna aurast, ei saanud aru, mida te teete, ja allusite nende ideoloogiale või siis te olite lihtsalt nendega koos Eesti 200-ga pundis, kuna ministritoolid olid niivõrd magusad? 

Te rääkisite nüüd sellest, et käibemaksu tõstmine on tarbimismaks, see ei ole hea, see viib hästi palju raha ära, eriti nendelt inimestelt, kes saavad väikest tulu. Loomulikult, ka selle kohta me andsime oma hinnangu. Vaatamata meie hoiatustele teie tõstsite käibemaksu määra. Ja nüüd te tulete rääkima, kui halb see kõik oli! No andke andeks! 

Mis puudutab seda eelnõu, siis loomulikult, see on mingil määral vigade parandus ehk need maksud, mis ei ole veel rakendatud, tehakse lihtsalt paberimajandus korda. See on tegelikult praegu õige suund, sest kõik need maksud, mida te olete juba tõstnud, on avaldanud mõju, ja mitte positiivset mõju. Ja kui need maksud, mis on siin kirjas, oleks ka rakendatud, siis oleks see olukord läinud veelgi hullemaks. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on nimeliselt nimetatud siin mitmeid inimesi. Aga ma võtaks ikkagi fraktsiooni nimel vastusõnavõtte, nii Martin Helme kui ka Lauri Läänemets pärast. Martin Helme, palun!

Aitäh! Hea Lauri Läänemets esines siin sihukese huvitava seisukohavõtuga, et kui inimeste elu läheb raskeks ja halvaks, siis nad pettuvad ja pöörduvad populistide poole. Ma korra mõtlesin, et huvitav, kas ta pidas silmas mind või ikkagi neid endeid, sotse. Aga siis ta ütles veel, et Martin Helme on poisike võrreldes Ligiga. Kui rahapesu mõõtkavasid vaadata, siis ma kindlasti võin nõustuda sellega. 

Aga ma tahaksin muidugi juhtida tähelepanu ka sellele, et selle populismi tiitli on ikkagi väga edukalt sotsid endale rebinud Eestis. Siin ei ole mingit kahtlust. Valitsuses olles toetasid käibemaksu tõusu, toiduainete käibemaksu langetamise hääletasid maha, toetasid lastetoetuste äravõtmist, toetasid automaksu, toetasid aktsiisitõusu. Ja nüüd nad on seal opositsioonis olles toonud meile terve hulga eelnõusid, milles nad nõuavad toiduainete käibemaksu langetamist ja lastetoetuse suurendamist ja tegelikult on hakanud ümber mõtlema ka automaksu. Kui me nüüd mõtleme, mis asi on populismi definitsioon, siis tänapäeva Eestis on see sots.

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel vastusõnavõtt, Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Me oleme püüdnud selgitada, mis see populism siin on. Tegelikult võiks olla natukene ka vastutustunnet – ei ole seda valitsusel ega ole teistel opositsioonierakondadel. 

Ma ütlen nüüd numbrite keeles – Martin Helme võib-olla ei ole siiski poisike, ei saa aru nendest numbritest –, et riigieelarve on täna miinuses, riigikaitsekulutusi suurendatakse miljardi võrra ja tulusid vähendatakse 780 miljonit. Riigieelarve läheb 2 miljardiga miinusesse või üle 2 miljardi miinusesse. Ja see tähendab seda, et varsti see ainuke lahendus siin saab olla kas maksude tõstmine tulevikus või siis teenuste kärpimine, sest kustkohast sa selle suure raha võtad? Teenuste kärpimine tähendab lõpuks pensioneid, tervishoidu, haridust või julgeolekut. Seal on peamiselt raha.

Sotsiaaldemokraatide arvates on vastutustundetu suurendada riigieelarve miinust sedavõrd palju. Muide, seda raha, mida inimestele laiali jagatakse, võetakse ju pangast laenuna, seda ei ole kuskil Eesti riigieelarves olemas. See kõik lööb meile tulevikus väga valusalt tagasi. Kõigi erakondade lahendus selles olukorras, kus on suur miinus, tundub olevat veel maksude langetamine. 

Mina ei saa aru, kuidas see matemaatika kokku tuleb. Nii palju vastutustundlikkust peaks olema, sa pead aru saama, et riik peab toimima ka. 

Aga meie mure seisneb selles, et tegelikult need, kes hääletavad selliste eelnõude poolt, toovad olukorra, kus hakatakse riigi olulisi teenuseid vähendama. Näiteks tegelikult nii tervishoius kui ka hariduses on ju riigieelarve ümberjagamise mehhanism, kus väiksemapalgaline panustab summaarselt vähem ja kõrgemapalgaline rohkem. Ehk siis keskmisele Eesti inimesele on rahaliselt, puhtfüüsiliselt rahaliselt kasulikum maksta maksu ja tegelikult saada rohkem teenust. Vastupidiselt, see läheb talle kallimaks ja tegelikult halvab tema elu. Nii et me ei saa mitte kuidagi nõustuda nende süüdistustega, mis siin tehti. Ma tahaksin öelda, et vastutustunnet, kolleegid – vastutustunnet! – natukenegi oleks vaja.

Teie aeg! Nii, kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Aga enne ettepanekut on üks protseduuriline küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Siin läbirääkimiste käigus tõstatati palju teemasid ja väga-väga oluliselt vaadati ka retrospektiivi ja seda aega, kui sotsid olid valitsuses ja mis nad tegid. Ja tegelikult tõid siin mitmed kolleegid eravestluses välja veel mitmeid asju, mis sotside eestvedamisel Eesti elu halvemaks viisid, sealhulgas viisid nende tulemusteni, millest Lauri Läänemets praegu rääkis. Sellega seoses on mul täitsa protseduuriline küsimus. Kas erakorraliselt on võimalik istungi juhatajal ka laiendada läbirääkimistel osalejate ringi, et kolleegid, kes on siin tegelikult väga vajalikke mõtteid ja avalikkuse jaoks olulisi mõtteid väljendanud, saaksid puldis käia, et see ei jääks, ainult fraktsioonide esindajate sõnavõttudega ei piirduks?

Aitäh! Protseduuriliselt on nii palju, et kolmandal lugemisel on läbirääkimised ainult fraktsioonidele. Ja vastuvõnavõttu … Püüame seda joont hoida, et vastusõnavõtt on ka fraktsiooni liikmel kaks minutit. Protseduuriline küsimus, Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on teile küsimus lähtuvalt sellest, et see viimane, Norstati reiting näitas sotside hüppelist reitingu tõusu. See võib olla täiesti ajutine, aga selle peale kõik – olgem ausad, vaatame rahulikult edasi – siin saalis on nüüd tule sotsiaaldemokraatide peale tõmmanud, hoolimata sellest, et selle eelnõu on toonud siia Vabariigi Valitsus. Ilmselgelt on tekkinud mingisugune arusaamatus EKRE inimeste peades. Ja Lauri Laats siin läks täitsa käima, pidas oma ajaloo parima kõne, ta täitsa vihastas sisemiselt. Aga kas te kuidagi saaksite selgitada kolleegidele, et seda eelnõu, mis nüüd Eesti rahandust kõvasti halvab, ei ole siia toonud sotsiaaldemokraadid, vaid Vabariigi Valitsus, ja sotsiaaldemokraadid sinna ei kuulu. See segadus tundub siin olevat üleüldine.

Aitäh! Täpsustavalt jah nii palju, et see on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu. Nii, Aivar Kokk, ma ei saa teile ... Ei, läbirääkimised on suletud juba. Kõik sõnavõtud on … Mul olid protseduurilised küsimused praegu. No, Aivar, võtame siis protseduurilise küsimuse. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kuidas see on, kas iga Riigikogu liige võib võtta nii-öelda protseduurilise või sõnavõtu ja rääkida musta valgeks? Tegelikkuses on ju praegune hetk see, et see eelnõu parandab seda, mida sotsid eelmises valitsuses tegid. Ta parandab seda, teeb ettevõtlusele ju kasulikku. Nii et kui ikka veel aru ei saada, et raha tuleb ettevõtlusest, siis on see väga keeruline.

Omavahelist diskussiooni saate jätkata koridoris, protseduurikaga see paraku seotud ei olnud.  

Ja läheme edasi juhtivkomisjoni ettepanekuga viia läbi eelnõu 734 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning tulumaksuseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu 733 kolmas lugemine. Ettekandjaks rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, palun!

Tere päevast, head kolleegid! Riigikogus on selline olukord, et meil on paralleelselt menetluses kogu aeg kolme aasta rahandus. Järgmine punkt on eelmise aasta aastaaruanne. Eelnõu 733 on 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 25. septembril. Esimene lugemine toimus 13. oktoobril ja teine lugemine toimus 5. novembril. Kolmanda lugemise ettevalmistamiseks arutas rahanduskomisjon eelnõu 18. novembril ja 1. detsembril. Eelnõu sisu on see, et 2025. aasta lisaeelarve eelnõuga vähendatakse kulusid 19,9 miljonit, investeeringuid 12 miljonit ja suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit. 

Kulude ja investeeringute vähenemine on seotud eelkõige riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega, sh ministeeriumi valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide esitatud taotlusest eelarvet käesolevast aastast järgnevatesse ümber planeerida projektide elluviimise ajagraafiku täpsustumise tõttu. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 17. novembriks kella 17.15-ks Riigikogu fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Rahanduskomisjon koostas koostöös Rahandusministeeriumiga ühe mitmest osast koosneva, valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Lisaks teeb komisjon ettepaneku muuta eelnõu pealkirja ja lisada eelnõusse seaduse jõustumise säte Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Muudatuste selgitused on toodud ettepanekute juures muudatusettepanekute loetelus. Eelnõusse on sisse viidud keelelised ja tehnilised täpsustused. 

Võib-olla annan väikese ülevaate ka selle muudatusettepaneku sisust. Viola Mäemurd selgitas, et kolmandaks lugemiseks lisati riigieelarvesse muudatused, mis on seotud mootorsõidukimaksu 2025. aasta muudatusega, mis me paar nädalat tagasi vastu võtsime. Selle arvessevõtmiseks on maksuamet tänase päeva seisuga juba ka mootorsõidukimaksu teatised ümber arvestanud, mille tulemusel lastega perede puhul 168 000 sõiduki mootorsõidukimaks soodsamaks sai.

Rahandusministeeriumi tulusid vähendati ning katteallikaks kasutati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid, mida enam ei vajata. Välisministeeriumi rahastut sellel aastal ei kasutatud, mistõttu sai sealt katta välistoetuste tagastusi. Valitsemisalad on oma eelarved üle vaadanud, ka on suurenenud kulude katmiseks või kokkuhoiu suunamiseks mujale. 

Suurematest muudatustest võib välja tuua, et Kaitseministeerium eraldab 10 miljonit eurot laskemoona lisahankeks ja Kliimaministeerium 2 miljonit eurot Ukraina energiatoetuste fondi. Ülejäänud muudatused on tehnilised või puudutavad valitsemisaladesiseseid või -vahelisi ümberpaigutusi. 

Samuti tehakse kolmanda lugemise käigus üks tehniline muudatus Siseministeeriumi valitsemisalas, vastavalt riigieelarve seaduse § 26 lõikele 7. Liigendatakse riigieelarve seaduses investeeringuobjektid maksumusega 10 miljonit eurot või rohkem. Kuna täpsustunud 2025. aasta andmetes investeeringuobjekti IT-investeeringute eelarve ületab 10 miljonit eurot, siis liiguvad IT-investeeringud muude investeeringute alt välja eraldi investeeringuobjektiks. 

Samuti on suurem muudatus Sotsiaalministeeriumi eelarves. Rahanduskomisjoni liikmed soovisid selle kohta saada rohkem informatsiooni. Saatsime vastava küsimuse Sotsiaalministeeriumisse. Nimelt küsis Riina Sikkut. Sotsiaalkindlustusamet suunab programmi tegevuse, abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused erivajadusega laste rehabilitatsiooni teenuse eelarvest 5 200 000 eurot programmi tegevusse "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine", täisealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste tagamiseks. Ta küsis, millised tegevused ja millises mahus kavandatakse ära jagada. Samas ei saa kindlalt väita, et selle tulemusel on laste teenusevajadus rahuldatud.

Muudatusettepanek, nii nagu algul seda selgitati rahanduskomisjonile ja mis on siis ka muudatusettepaneku enda selgituses, saate lugeda. Sotsiaalkindlustusamet suunab programmi tegevuse, abi vajavaid lapsi ja peresid toetavate teenuste, erivajadusega laste rehabilitatsiooni teenuse eelarvest 5 200 000 eurot programmi tegevusse "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine", täisealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamiseks. Täisealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulud on suurenenud võrreldes aasta alguse vajadusega, kasvanud on psüühilise erivajadusega täisealiste abivajajate arv. Kasv võrreldes eelmise aastaga on 5% ning teenuse mahud suurenenud. 

Muudatuse tulemusel laste rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavus ei kannata, kuna saajate arv on langustrendis. Alates 2026. aastast kuuluvad laste- ja täisealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarved ühte programmi tegevusse "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine", mis võimaldab vahendeid sihtrühmadele kasutada vajaduspõhiselt. Sotsiaalministeerium vastas ka, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused, mida osutatakse lastele ja täisealistele, on samad, teenuse korralduses muutust kavandatud ei ole ja teenustunni maksumus ei sõltu sihtrühmast või vanusest. Ükski tegevus tegemata ei jää.

Toimunud on muutus teenuse kasutamisel sihtrühmades. Laste teenusekasutus on langustrendis ja täisealiste oma kasvus. Näiteks 2025. aastal on psüühilise erivajadusega täisealiste teenuste kasutajate arv kasvanud võrreldes eelmise aastaga kokku 5%, samas kui abivajavate laste arv on samal perioodil vähenenud 30% ja puudega laste arv 3%. 

Teine suurem muudatus oli veel, mis puudutas Kaitseministeeriumi. Ma vaatan, kas ma selle ka kaasa võtsin. Seda ma ei ole kaasa võtnud. Ah, on ikka, jah! Me küsisime ka Kaitseministeeriumist täpsustusi. Me saime kirja, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas suunatakse lahingumoona soetuseks veel lisaks 10,2 miljonit eurot, kuna hanked on olnud edukad ning prognoos näitab, et ka lisaeelarvega suunatud vahendid kasutatakse ära samuti käesoleval aastal, lisaks juba eelarves planeeritule. Kate selleks leiti peamiselt valitsemisala majanduskulude kokkuhoiust ja personalikulude arvelt, kuna värbamised Kaitseväes ja teistes Kaitseministeeriumi asutustes ei ole kõik toimunud planeeritud mahus. 

Ülejäänud muudatused on suures osas tehnilised, täpsustatud on asutustevahelisi kuluvajadusi. Näiteks on täpsustunud õppuste ja õppekogunemiste toitlustuse vajadus ja välisteenistujate arv asutustes. 1,6 miljonit suunatakse ka Kaitseliidule droonivaldkonna arendamiseks.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas on personali muutused järgmised. Tegevväelaste arv on kasvanud 120 inimese võrra, mis on oodatav tulemus. Aasta lõpuks peaks tegevväelaste arv veelgi kasvama. Suurenes ka kadettide arv, keda on järelekasvuks vaja, ja tsivilistide arv Kaitseministeeriumi haldusalas on samuti kasvanud kogu valitsemisala peale kokku 70 inimest. Loodi uus väejuhatus ning uute võimetega seoses personal kasvab. Ka hangete kasv ja ladude mahtude vajadus tõstab personali kulusid. 

Selle lisaeelarvega on nüüd lisatud, kui te vaatasite lähemalt esitatud dokumente, ka 2025. aasta lõplik eelarve suurus. Ma arvan, et me saame sellele aastale kenasti joone alla. Ma rohkem ei oskagi midagi välja tuua nendest kolmanda lugemise muudatusettepanekutest. Annan teile teada ka, missugused ettepanekud rahanduskomisjon otsustas teha: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 3. detsembril, kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! No vot, mina ei tea, kuidas sellest nüüd niimoodi siin üle libisesid oma ettekandes, aga meil ikkagi komisjonis oli tõsine arutelu sellel teemal, et sisuliselt Rahandusministeerium ja valitsus tõi viimasel minutil väga suuremahulised muudatused lisaeelarvesse sisse. Kolm nädalat on aega kulutada siin 5- või 11-miljonilisi summasid. Tegelikult me saame kõik aru, et variant 1 on see, et see raha on juba ammu ära kulutatud ja parlament pannakse fakti ette, et hääletage nüüd see seaduseks, või tõstetakse järgmiseks aastaks endale ette mingile eelarvereale raha, et see siis üle kanda rõõmsalt. Kumbagi praktikat ei peaks parlament aktsepteerima ja ma tegin ka ettepaneku neid mitte toetada. Ja isegi korra seal mõnel inimesel käsi värises, aga sinul komisjoni juhina oleks võimalik ikkagi ühel hetkel kand maha panna ja öelda, et niimoodi ei saa jalamatina parlamenti kasutada, et see eelarveprotsess on mõttetu meil sellisel kujul. Palun räägi sellest pikemalt!

Jaa, tõepoolest, nii see oli küll, et me vaatasime, et just lisaeelarve kolmandale lugemisele on tulnud suhteliselt mahukad muudatusettepanekud. Komisjoni liikmed oleks muidugi eelistanud, et oleks rahandusminister juba esitlenud ka siin saalis seda, et Kaitseministeerium kavatseb või saab 10 miljonit eurot rohkem kulutada laskemoonale. Või ka sotsiaalvaldkonna selline 5-miljoniline valdkonnasisene muudatus. Need oleksid pidanud olema toodud Riigikogu ette lisaeelarve üleandmisel, aga saabusid kolmandaks lugemiseks. Me tõesti väljendasime oma nördimust. 

Komisjonis teatavasti tutvustab muudatusettepanekuid Rahandusministeeriumi eelarveametnik ja tema ei oska ja ei peagi oskama vastata sisulistele küsimustele. Seetõttu ma printisin endale välja ja võtsin siia kaasa just Kaitseministeeriumi valitsemisala lõpliku eelarve, mis on siis lõplik, kui tänane lisaeelarve kolmas lugemine saab seaduseks. 

Kaitseministeeriumi valdkonna eelarve, lõplik, on siis 1,2 miljardit eurot. Ja kui sealt seest vaadata, kui palju on see 10 miljonit või ka miljon eurot personalikulutusi, siis tegemist on ikkagi väga-väga väikse osakaaluga Kaitseministeeriumi eelarve mõistes. Need muudatused jäävad 1% sisse.

 Ja kui me nüüd ise ka mõtleme oma eelmise uusaasta lubadusi, mis me endale plaanid tegime 2025. aastaks, siis ma arvan, et kui me kõik paneme käe südamele, siis me võime öelda, et täpsemini kui 1% ei ole õnnestunud vist kellelgi planeerida. Minul küll ei ole kunagi õnnestunud planeerida täpsemini kui 1%. 

Võrreldes Sotsiaalministeeriumi eelarvet ja Kaitseministeeriumi eelarvet on need muudatused ikkagi nagu väga-väga väikesed. Sotsiaalministeeriumi eelarves on ju põhimõtteliselt pool Eesti kogutavat maksutulu, umbes 15 miljardit kogutakse maksutulu, 7,5 miljardit sellest kasutatakse Sotsiaalministeeriumi eelarves. Ja see 5 miljonit on selles haldusalas ikkagi, ütleme, sihuke pigem eluterve korrigeerimine.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Annely, me võtsime siin loetud tunnid tagasi vastu kaughasartmängumaksu seaduse, millel on mõju ka 2026. aasta eelarvele. Mu küsimus ongi, kas lisaeelarvega seda küsimust adresseeritakse või see on baaseelarves. Eelnõu algatajad väitsid, et riigil tulud kasvavad hasartmängumaksuga. Rahandusministeerium väitis vastupidi, et tulud kahanevad. Milline on siis tegelikult tulu projektsioon? Kas see, mida me praegu arutame, sisaldub lisaeelarves või baaseelarves, 2026. aasta eelarves? Ja kas tulud kasvavad riigil hasartmängumaksust või kahanevad?

Nüüd, 2025. aasta eelarvet see hasartmängumaksu seadus, mis hetk tagasi sai poolthääled, kohe sugugi ei puuduta. See mõju ei oma, ei muuda. Selles päevakorrapunktis nagu ei olegi midagi kommenteerida või vastata sellele küsimusele. Küll aga võin teile öelda, et eile komisjonis see teema korraks tõstatus. 2026. aasta eelarves hasartmängumaksu laekumise muudatust võrreldes riigi eelarvestrateegiaga ei ole. Sellel ei ole eelarvelist mõju prognoositud, kuna ei ole teada, kui palju lisandub Eestisse hasartmängu korraldajaid või kui suureks nende käibed kujunevad. Head arusaamist sellest ei ole. Seetõttu 2026. aasta eelarves muudatusi lähtuvalt sellest seadusest, mille me äsja vastu võtsime, ei tee.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Annely, mul on mitu küsimust. Esimene on see, et nagu ma just siin teada sain, mõni minut tagasi, sa kõige tuumakama osa komisjoni arutelust jätsid siin tutvustamata. Esimene küsimus ongi selle kohta, kas sa tegid seda soovist mitte veel täiendavalt negatiivset mõju avaldada Riigikogu mainele, mis siin Hussari ja Kivimäe juhtimisel niigi on langenud, või oli sul mingi muu põhjus, miks see arutelu ära jätta.

Teiseks ma tahtsin öelda, et see on natukene ikka demagoogiline jutt öelda, et 10 miljonit kaitseminnis ja viis sotsminnis on tühised summad, eriti kui sa ise alustasid oma juttu sellest, et tõepoolest, komisjonis te olite rahulolematud, et nii tehakse ja kolmandale lugemisele tuuakse selliseid miljonilisi ja kümnemiljonilisi muudatusi. Ma selle kohta küsiksin, et mis sinu hinnang on. Kas see raha on tegelikult juba kulutatud ja tagantjärele püütakse seadustada või on see ikkagi plaan nüüd kiiresti aasta lõpus kulutada?

Ma pean kõigepealt klaarima seda, et ma kindlasti mitte kunagi ei ütle, et 10 miljonit on tühine summa või 5 miljonit on tühine summa. (Vahelehüüe.) Ma ütlesin üksnes seda, et võrreldes Kaitseministeeriumi eelarvega, 1,2 miljardit, ei ole 10–12 miljonit suur osakaal, ja võrreldes Sotsiaalministeeriumi eelarvega, mis on kusagil 7 miljardit, ei ole 5 miljonit suure osakaaluga. Ma ütlesin, et sellised muudatused aasta kestel võivad kujuneda ja sellises mahus on korrektsioon pigem eluliselt nagu mõistlik või normaalne. Pigem on nendes valdkondades tegemist hea ja täpse eelarve planeerimisega. Ma ütlesin, et kas ikkagi keegi päriselt oma väikeses eraelus suudab täpsemini kui 1% planeerida. See oli minu jutu mõte. 

Miks ma nii pikalt tutvustasin neid kahte muudatusettepanekut, Kaitseministeeriumi oma ja ka Sotsiaalministeeriumi oma, oligi see, et komisjonis tõesti tõusetus see probleem, et need summad on liiga suured, oleks tahtnud rohkem informatsiooni ja informatsiooni ministrilt. Nii et seetõttu komisjoni liikmed pöördusid ministeeriumide poole ja ma Riigikogule ka selle ülevaate andsin, suisa lugesin sõna-sõnalt ette saabunud vastuse. Jah, see tuumakuse ma võtsin arvesse tegelikult küll ja ma arvan, et see probleem on nüüd lahendatud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et 2026. aasta eelarves hasartmängumaksu eelnõu mõju ei saanud arvestada, kuna ei olnud võimekust arvata, kui palju see võiks juurde tuua. Ma olen natuke mures meie Rahandusministeeriumi võimekuse pärast, kuidagi ambitsiooni on vähe. Kui me automaksu arutasime siin, siis väga täpselt teati, kui palju miljoneid see sisse toob ja kui ilusaks elu läheb ja mida kõike saab tegema hakata, kui taevas läheb siniseks ja rohi roheliseks ja keskkond läheb korda ja kõik läheb meil väga heaks. Kas teil oli arutelu ka komisjonis, kuidas on nii, et mingi asja puhul oskavad väga hästi arvutada? Jutumärkides väga hästi. Nagu me täna näeme, siis pandi mööda nii, et halb hakkab, automaksu arvestustega. Ja oligi nii, nagu opositsioon alguses ütles, mis juhtub. Aga nüüd siis ühe hasartmängumaksu puhul, mida siin väga tugevalt kui edulugu meile maha müüdi, ei suuda üldse mingeid arvutusi teha. Kas Rahandusministeeriumis on vahepeal inimesed vahetunud või mis seal juhtunud on?

Ei, Rahandusministeeriumis ei ole inimesed vahetunud. Mootorsõidukimaks on meil uus juurutatav maks ja seda on üsna keeruline prognoosida. Täpselt sama keeruline on prognoosida ka hasartmängumaksu määra muudatust. Aga järgmise aasta riigieelarve tasakaalu need väga ei mõjuta. Me arvestame riigieelarve positsiooni siiski protsentidena SKP-st ja 1% SKP-st on 400 miljonit. See on ikka nii, et mõni maks laekub pisut paremini, mõni maks veidi halvemini. Aga eelarve positsioonile selle prognoosi täpsuse pärast muretsema ei pea.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Kõigepealt, tulles sinu eelmise vastuse juurde, ma tahan, Annely, öelda, et kui rääkida siin, et Sotsiaalministeeriumi eelarve on 7,5 miljardit ja 5 miljonit sellest – suhteliselt väike summa –, siis jällegi natukene eksitav jutt. Teatavasti Sotsiaalministeeriumi suurest eelarvest väga suur osa, valdav osa on jagatud laiali tegelikult seaduste alusel ja seal mingit paindlikkust ei ole. Nii et kui me jätame alles Sotsiaalministeeriumi selle ministeeriumi juhitava osa, siis sellesse suhestub see 5 miljonit tunduvalt suuremini. 

Aga minu küsimus tegelikult on ikkagi mitte eelnõuga seotud, vaid tänase vestlusega ja sellesamaga, mis sa ütlesid hasartmängumaksu kohta. Kas sul ei ole kuidagi ebamugav tunnistada puldist reformierakondlase ja endise rahandusministrina, et Reformierakond, kes on alati püüdnud müüa loosungit kui rahanduseksperdid ja rahanduse korda tegijad ja rääkinud sellest, et riigirahandus, ja nüüd sa ütledki välja, et me teeme maksumuudatuse, aga me sellega seoses midagi ei planeeri, sest kes teab, mis juhtub? Kas Reformierakond ongi nüüd …

Teie aeg! 

 … valinud kuidagi suvalise maksude käsitluse? Mida see tulevikus meile kaasa võib tuua? Ja vabandust! 

Ma saan teile kinnitada, et Reformierakond hoiab riigirahandust väga kindlalt selle joone peal, mida me oleme kavandanud. See, mida me oleme kavandanud, on see, et riigirahanduse tuntumad kriteeriumid mahuvad Euroopa Liidus kokkulepitute piiridesse ja ka eelarved – mõni kulu täitub rohkem, mõni vähem, mõni tulu rohkem, mõni vähem – on kõik mõistlikes piirides. Meil ei ole mitte midagi häbeneda eelarve juhtimisega. Tõesti, defitsiit on olnud viimastel aastatel suurem kui tavaliselt, aga Eestil on vajadus riigikaitsekulusid suurendada. Seda me oleme ka teinud, oleme teinud teadlikult ja mahutanud ennast seejuures Euroopa Liidus kokku lepitud reeglitesse. Mul ei ole midagi ette heita ei Reformierakonnale ega ka praegusele ministrile.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Rahanduskomisjonis oli meil juttu sellest 9 miljonist eurost, mis vabanes reisilaevanduse toetusmeetmeks eraldatud vahendite arvelt. Sellest 1,5 miljonit läks Kultuuriministeeriumisse, 0,4 Sotsiaalministeeriumisse ja 16 000 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumisse. Natukene segaseks jäi, mis sellest ülejäänud ligikaudu 6 miljonist sai. Kas see kuskil ka kajastati? Palun selgitage seda osa.

Eile meil oli see komisjoni istungil arutluse all küll. Hea kolleeg Poolamets asendas selle punkti juures Martin Helmet. Aga see muudatus puudutab 2026. aasta eelarvet, mis on kolmandal lugemisel ja tuleb siia saali järgmisel kolmapäeval. Sellest ei ole mitte midagi. Mul on see kõik täpselt meeles ja 6 miljonit eurot jääb positsiooni parandamiseks.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Head kolleegid! Hea juhataja! No ausalt öeldes tuleb jälle öelda: uskumatu! Kuidas on võimalik, et alles on jäänud enne jõule veel kaks nädalat ja miljoneid hakatakse jagama? 

No parimad näited, ma peaks ütlema, pikal plaanil on parimad näited. Kui ma vaatan, kuidas siis on selle kokkuhoiupoliitikaga. Meil kokkuhoiupoliitikaga on väga hästi. Vaatan siit, kuidas on. Välisministeerium annab oma eelarvest ära 17 024 eurot, teeb tõsise kokkuhoiu ja seda siis tullakse aplodeerima. Ja loen järgmist rida. Oh ennäe imet! Valitsuse reservist antakse Välisministeeriumile 3 106 654 eurot.  

Vaatame järgmise lehe peale ja vaatame, mis siin veel siis juhtub. See, et mootorsõidukimaksuga läks nii, nagu läks, ja automaksust pool raha jääb laekumata, eks see tuleb kuskile nagu olla. Aga nii nagu me naerame, et valitsuse reserv oli vanasti 15 miljonit, nüüd on 150 miljonit ja sealt saab igale poole kõiki asju teha.  

Aga noh, julgeolekumaks, mis siis hetk tagasi tühistati, läks Sotsiaalministeeriumi IT-tegevuseks 1,3 miljonit, mis tuleb nüüd maha kanda lihtsalt, kulud on tehtud. Jälle vaatan, et Välisministeerium on jälle raha saanud. Euroopa rahurahastu täiendav sissemaks pea 5,5 miljonit. Täiesti uskumatu! Novembri keskpaigas Välisministeerium teab, et ta peab kuhugile kandma 5,5 miljonit, mille leping on, ma arvan, väga pikaajaline, mitte ei tulnud täna.  

Kogu see arutamine läks untsu ikkagi eelmise valitsuse alguses, kui siia saali tuldi ja tehti otsus, et minister võib selle rahaga teha, mida ta tahab. Meie siin arutame, loeme, aga otsuseid lõpus minister teeb täpselt nii, nagu ta tahab. Kas ta majanduskulu tõstab, palgafondi või palgakulu majanduspoole peale, mitte keegi ei köhi. 

Aga mure on rohkem see, et rahanduskomisjon on natukene rohkem torkima hakanud ja üleminevale rahale on võib-olla rohkem tähelepanu pööranud. Nüüd siin liigutatakse ühelt realt teisele, mingi rea pealt saaks nagu üle kanda, et keegi ei hakka kobisema. Mõni koht on vist ette ära tehtud, sest siin on ka kaitsekuludes, kui me vaatame kaitsekulude programmi, siis lahingumoona ostetakse viimase kolme nädalaga 10 miljoni eest. Aga minu teada sellises summas peaks see olema ikka riigihange. Kui ma majanduskomisjoni esimees olin, siis oli riigihange ikka kohustuslik. Ma ei tea, kas täna on äkki muudetud seda otsust, aga ma vaatan, et komisjoni esimees ei nooguta, et oleks muudetud. Ikkagi, isegi teoreetiliselt, kui välja kuulutada riigihange peale selle seaduse vastuvõtmist, siis selle aeg ei saa olla kolm nädalat, ei saa veel pakkumisigi kätte. Aga me paneme eelnõusse. Me teame, et seda raha ei saa ära kulutada või tegelikult on ammu see otsus tehtud, laskemoon kätte saadud, aga rahad ei ole veel kõik ära makstud. Kumb see siis on?  

Komisjoni tuleb ametnik, kes tõesti ei saa teada kõikide ministeeriumide otsuseid. Ja halb on see, et kui oleks need ettepanekud tulnud esimesel lugemisel, siis me oleksime saanud rahulikult kutsuda ministrid ja küsida. Aga nüüd ongi väga lihtne, paned ta kolmanda lugemise eel, kümneid ja kümneid miljoneid liigutad ja me võime seal küsida komisjonis, aga vastuseid ju ei saa. Ja kui vastuseid ei saa, siis tuleme siia saali. Selge, et koalitsioon, midagi teha ei ole, kui oled koalitsioonis, toetad, mis siis, et vastust ei saanud. Opositsioonis on natukene lihtsam, saate hääletada oma südametunnistuse järgi.  

Aga neid ridu, mis siin suurte numbritega on: kaitsevalmiduse tagamise eelarve suureneb 2,7 miljonit. Kas tõesti kolme nädalaga midagi muudetakse? Ühe rea pealt tõstetakse, teise rea peale pannakse ja siis samas vaatad eelarvesse, et kuidas siis on, 8000 ja 16 000. Sihukesel tasemel tehakse ka eelarve muudatusi. Et kui me räägime miljonitest ja miljarditest ja siis tullakse nagu tuhande kaupa viimasel, kolmandal lugemisel eelarve muudatusi tegema, noh on väga suur küsimus.

Kas te soovite kõne jaoks kolm viimast minutit ka lisaks? 

Jaa, ikka.

Kolm minutit lisaks. 

Aga samas me näeme, et seda raha läheb nagu niuhti. Äridiplomaatia suunitlusega ärimissioonide, visiitide, ärisündmuste läbiviimine, Eesti välisesinduste poolt korraldatavate ürituste ja turundus‑ ja kommunikatsioonitegevus – 3 miljonit viimase kolme nädalaga. Ma ei tea, kas mõni Riigikogu liige on juba kutseid saanud. Neid üritusi peaks tulema ju nüüd niimoodi, et söögi alla ja söögi peale. No 3 miljonit annab ikka ära üritustega korraldada. Muidugi, kui see mõni katuseraha kuskile mõnele organisatsioonile ei ole, aga need on ebareaalsed. 

Tulla kolmandale lugemistele selliste numbritega, mis ei ole reaalselt võimalik ära ausal teel jagada, mitte kuidagi ei ole võimalik. Riigihanke korraldusel, 10-miljoniline riigihange on juba, 30 päevaga ei saa sa veel vastuseid. Kõigepealt peab üles panema, ja nagu meil ikka kombeks on, tuleb vaadata, kas need, kes pakuvad, on ikkagi, julgeolekuriski seal ei ole, kõike muud. Protsessid on kuud, mitte ei ole päevad. 

Ja ma palun küll koalitsioonipoliitikutelt, küsige oma fraktsioonidest – teil ministrid on fraktsioonides –, kust tulevad sellised jagamised. Siis on hea, kui te komisjonis saate nagu tarka mängida ja ütlete, et tegelikult see asi on see, see või see. Võib-olla jäävad ka mõned küsimused sel juhul küsimata. 

Aga praegusel hetkel Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi seda eelnõu toetada, sest selge on see, et siin sees on katuserahad. Kas te tahate või ei taha, me võime siin ka ridade kaupa lugema hakata, (Hääl saalist.) mis on ära pandud, aga tegelikkuses kanditakse neid asju, mida detsembrikuus siis on võimalik sõbralikele organisatsioonidele ja ettevõtetele jagada, miljonid. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud kolm muudatusettepanekut ja läheme nende läbivaatamise juurde.  Muudatusettepanek nr 1, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 733 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu 733. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

Liigume edasi tänase kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne kinnitamine" eelnõu 720 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 720 teiseks lugemiseks ettevalmistamist – oota, millal see oligi? – 18. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Ma ütleks veel koondaruande kohta, et see on väga huvitav lugemismaterjal, tutvuge sellega. Aga komisjonis pikemat arutelu ei toimunud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nagu kuulsite, muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 720 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne kinnitamine" eelnõu 720. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 0. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Liigume nüüd kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 738 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Anti Allase.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kõik istungi jälgijad eemalt! Käesoleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõuga teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku, võib öelda ka positiivselt hoogu andva ettepaneku töötada kiirendatud korras välja toetusmeetmed sealihasektori toetamiseks. 

Miks meie arvates seda väga vaja teha on? Seda sellepärast, et sigade Aafrika katk on pannud sealihasektori väga tugeva surve alla. SAK-i puhul on tegemist ikkagi väga ulatusliku kriisiga, mis ohustab Eesti toiduga isevarustatust ja kogu sealihasektorit terviklikult. Siinjuures võib öelda, et praktika on tõe kriteerium. Eelmise SAK-laine puhul saadud löök vähendas sealiha tootmise isevarustatuse taset ja see kriisijärgselt ei taastunud varasemas mahus. Näiteks kahanes emiste arv kolmandiku võrra. Tänavune kriis on ulatuslikum, 19,3% kogu karjast on pihta saanud ja on ka mitmes mõttes valusam, kuna puudutas kõige suuremaid tootmisi, ja mis kõige halvem, emisefarme ja seda lausa 44,9% loomade ulatuses.

See on koht, kus õppida. Mitte midagi tegemine või tehes seda vähe või hilja, võib sealiha isevarustatud tase nüüd uuesti langeda veelgi ja jääda isegi alla 40% taseme. Kui me selle viimase kriisi eel olime 70% peal ja praegu võime langeda 38–40% kanti, siis see on ikka väga-väga suur tagasiminek.

Lisaks sellele pole majanduslik sektoriteülene tagasilöök vaid seakasvatuse valdkond, vaid kannatavad ka selle valdkonnaga seotud valdkonnad, näiteks viljakasvatajad, kes kasutavad madala kvaliteediga vilja loomadele toiduks, transpordisektor ja kõik teised sektorid, kes pakuvad teenuseid seakasvatusele. Tootmata jääb suurusjärgus 240 000 nuumasiga ja erinevates sektorites [tulu väheneb]: sealihasektoris 41,5 miljonit eurot vähem müügitulu ja söödatootjatel 21,7 miljonit eurot vähem müügitulu. 

Vabandust, kas on võimalik mitte vahele segada? (Juhataja helistab kella.)

Ja vähem tähtis ei ole ka see, et üle 200 töötaja võib jääda farmides tööta ja läbi selle ka maksutulu langeb. 

Väga-väga oluline on ka see, et see on suur löök regionaalpoliitikale, kuna need inimesed, nii ettevõtjad kui ka töötajad, elavad maapiirkondades. See võib tuua kaasa, et need inimesed kolivad sealt ära. Ja loomulikult ka Eesti ettevõtluse ja ettevõtete konkurentsivõime langus, sest tuleb konkureerida riikidega, kus suudetakse force majeure juhtumite puhul panna riigi poolt õlg alla. Meie puhul on see olnud väga tagasihoidlik. 

Kokkuvõttes võiks sekkumist või abikäe ulatamist vaadata ka pikemas perspektiivis investeeringuna. Kui täna minnakse appi, siis tootmine taastub kiiremini ja ka tulu valdkonnast ja sellega seotud valdkonnast hakkab kiiremini laekuma ja suuremas mahus. 

On viies ja ka väga-väga oluline valdkond, mis seda mõjutab. Kuna meil on riigikaitse prioriteet number üks praeguses olukorras, siis toidu julgeolek on ju ometi üks osa laiapindsest riigikaitsest. Kui meie võimekus ise toota toitu väheneb, siis ka langeb meie kaitsevõime. Ja sellest tulenevalt ongi ettepanek, et sektor vajab väga kiiresti selget ja realistlikku ajaraami koos konkreetsete tähtaegadega, millal ja milliseid toetusmeetmeid plaanib valitsus rakendada. Otsuseid on vaja kiiresti langetada, kuna ilma riigi toetuseta peavad ettevõtjad tegema raskeid otsuseid tootmise jätkamiseks või lõpetamiseks. Seda täna kaalutakse. 

Hästi lühidalt veel ka tootjate sõnum siia juurde. Meetmete väljatöötamise rakendamisega ei tohi viivitada ilma kiire ja usaldusväärse signaalita. Riigi kavatsustest on risk, et tootjad teevad pöördumatuid otsuseid sektorist väljumiseks. Ja seda me ju ometi ei taha. 

Ja siis on ka rida detailseid ettepanekuid meil toodud siin. Nendeks on siis kriisifondi loomine, et tulevastes kriisides oleks riigil kiiresti ja paindlikult võimalik reageerida ja need reageeringud oleks ka ettevõtjatele ette teada, see võtaks riskitaset allapoole. Selgelt on vaja ka tootmispotentsiaali taastamise toetust, eelkõige loomade ostu. Umbes 10 000 emise ost on suurusjärgus 5 miljonit eurot. Samuti on sellel ajal, kui tootmist reaalselt ei toimu, taastamisprotsess. Võiks kaaluda selgelt tööjõukulude kompenseerimist nendes farmides – see võtab aasta-poolteist aega –, et hoida neid väärtuslikke töötajaid, sest väljaõppinud töötajaid pole ka maal väga lihtne leida, kui nad on sealt lahkunud. Kindlasti on vaja isevarustatuse taseme tõstmiseks sihipärast investeeringutoetust, aga seda saab arutada järgmise programmiperioodi jooksul ja ka osaliselt n-ö kriisimeetmena.

Mille osas siis on samme astutud? Selgemalt on signaalid metssigade populatsiooni ohjamise osas, ka bioohutuse tõstmine on kas väljatöötamisel või välja töötatud meede, et osata küsida selle jaoks toetust ettevõtjate poolt. Kindlasti, mis tuli liha töötleva tööstuse poolt, on see, et kompensatsiooni lihatööstusele utiliseeritud toodangu eest ei toimunud, utiliseerimise eest kompensatsiooni ei toimunud.

On veel rida … Pikemas perspektiivis tuleks mõelda teema peale, kuidas vastavas valdkonnas toimuvad teadustööd, mis puudutavad selle viiruse leviku prognoosimist ning läbi selle ka ennetamist ja ohjamist. 

Nii. Aga see oleks kokkuvõttes kõik. Me arvame, et tõesti raha ei tule seina seest, meie ettevõtjate konkurentsivõime on väga tähtis ja ettevõtjad tahavad tunda, et riik on koos nendega ja otsib keerulistel hetkedel lahendusi reageerida. Ja nagu ma enne ütlesin, see on kindlasti pikas perspektiivis investeering, ei saa ainult vaadata lühikeses perspektiivis seda kui kulu. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! See ei ole ju esimene selline Aafrika seakatku puhang siin viimastel aastatel, vaid vähemalt teine juba suurem. Kuidas sa hindad, kas ministeerium, vastavad ametkonnad tegid siis õiged järeldused sellest esimesest puhangust? Kuidas see reageerimine oli? Vähemalt mulje jäi küll selline, et ikkagi reageerimine käis nagu takkatraavi. Need meetmed või võimalused, mida sa kirjeldad ja mis nagu võiksid olla, siiski valmis ei olnud, et sellele puhangule kiiresti reageerida, et meie nii seakasvatajad kui ka toidutootjad, kes ümber töötlevad – me teame, et ka mõni läks pankrotti –, oleks ellu jäänud paremini.

Aitäh küsimuse eest! Paraku on vastus nii ja naa. Eks midagi ikkagi õpiti. Mis puudutab seda esmast reageerimist ja nende haigete loomadega toimetamist, siis seda poolt tõenäoliselt osaliselt tehti juba paremini ja lõppkokkuvõttes saadi ka hakkama. Aga kindlasti need pikaajalised meetmed, millest me oleme siin fraktsiooni poolt esitatud eelnõus kirjeldanud, seda poolt nagu ei ole. See on selline sümptomaatiline kogu võib-olla Eesti väiksusest ka tulenevalt, et me nagu ei taha ja ei julge minna appi ettevõtjatele keerulistel hetkedel ja force majeure olukordades, aga igal juhul see konkurentsivõimet pikas perspektiivis väga halvasti mõjutab. Nii et see ongi meie ettepaneku sisu.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mõistlik ettepanek. Hea, et siin seletuskirjas on selgelt kirjutatud ka, et see on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja oma, on sealt lihtsalt kirjast maha kirjutatud. Aga ma küsin seda, kas te tegite ettepaneku 2026. aasta riigieelarvesse ka muudatusettepanekutena, et kompenseerida tööjõukulusid ja investeeringuid põhimõtteliselt paari-kolmekümne kuni 60 miljoni eest.

Jaa, me tegime seal jah sektori toetamiseks toetusmeetme ettepaneku.

Aivar Kokk, üks küsimus on kummalegi ettekandjale. See on otsuse eelnõu valitsusele. Nii, siis rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Järgmisena kuuleme ülevaadet juhtivkomisjonis toimunud arutelust. Ettekandjaks palun maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga lugupeetud kolleegid! Head kuulajad ka väljaspool saali! Tõepoolest, komisjon arutas otsuse eelnõu esmaspäeval, 17. novembril k.a. Arutelu oli üsna sisutihe ja võiks öelda, et kohal olid põhimõtteliselt eelnõu algataja esindaja, kes ka täna siin puldis oli, ja ministeeriumi esindajad. 

Iseenesest arutelu oli üsna pikk ja asjalik. Kui vaadata seda, mis selle arutelu käigus kõige rohkem välja tuli või mida komisjoni liikmed küsisid, lähtuvalt sellest, milline oli avalik info ja info, mis teada oli, siis tuleb tunnistada, et see reageering, mille valitsus tegi – need kriisikoosolekud või kriisikomisjonid töötasid selle nimel, et teha valitsusele ettepanekuid, ja valitsus päris kiiresti reageeris, nii et see tuli ikkagi koostöös. Ja see on väga positiivne märk. Ma räägin jahimeestest, põllumeestest, kasvatajatest jne. Selles mõttes see kõik oli väga positiivne. 

Nagu auväärt ettekandja ka märkis, tõepoolest, kui öelda, mida 2015. ja 2016. aastast õpiti, siis võib-olla mõned inimesed saalis mäletavad sellist legendaarset seapõletit, mis mööda Eestit ringi kappas sõna otseses mõttes ja mille võimekus oli nullilähedane. Tollel ajal Vireeni uus juht tegelikult väga kiiresti muutis Vireeni vastuvõtuvõimelisemaks selliste kriiside puhul ja praegu ka Vireenil see tegelikult õnnestus. 

Aga tõsi on see, et see oli piiri peal. See oli nii piiri peal, et ka need töötajad, kes sellega tegelesid, said tunnustuse Eesti loomaarstidelt. Seda sõna otseses mõttes, sest see töö farmides, mis olid tabandunud, on nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt ja vaimselt väga raske. Nii et suur tunnustus nendele inimestele, kes sellega tegelesid

Aga valitsus ju tegelikult ka rakendas mitmeid meetmeid. Ta eraldas raha ja on veel kavandanud, nii nagu ministeeriumi esindajad ütlesid, et lähinädalatel minnakse veel valitsusse täiendavate ettepanekutega, mille sees on ka ettepanekud, mis puudutavad tulevikustrateegiat. 

Õppetund, mida nüüd ka ettevõtjad on ise tunnistanud ja kogenud, on see, et kriisi sügavus seekord, kuna ta puudutas järelkasvu ehk emiseid ja kogu põrsatootmist, sai löögi ja see tekitab meile selgelt isevarustuse tasemes miinuse. See tekitas küsimuse, kas nii suured farmid selles tähtsas strateegilises lülis, kogu ahelas on mõistlikud või mitte ning kuidas neid tulevikus ümber struktureerida ja kui palju on võimalik sinna täiendavaid toetusi eraldada. 

Aga komisjon tegi arutelu lõpuks loomulikult otsuse teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 2. detsembril. Ja nii nagu ikka vahel juhtub, kui 2. detsembri päevakorda ei mahu, siis järgmisel päeval ehk täna – see oli konsensuslik –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ehk siinkõneleja. Ja otsus kui selline on selle auväärse saali käes. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esimees! See on terve hulk ettepanekuid ja nii mõnedki tunduvad väga mõistlikud. Aga ma küsin lihtsalt, kas sa oskad selgitada, et isevarustatuse taseme tõstmiseks on vajalik sihipärane investeeringutoetus 40–50 miljoni euro ulatuses. Kuhu ja mille jaoks see toetus tegelikult siin nagu mõeldud oli? Ega kuskil farmid pole kadunud. Seal on mingi periood, kui seal farmis ei saa sigu pidada, kuni see seakatk sealt kadunud on. Aga mis see idee on, kas seakasvatust Eestis suurendada või mida? Kõik muu on nagu arusaadav, aga see tekitas küsimusi.

Aitäh, auväärt küsija! Seakasvatussektor on oma olemuselt, kui me paneme ta ühtse põllumajanduspoliitika, Euroopa põllumajanduspoliitika konteksti, siis tegemist on nagu sellise, kuidas ma ütlen siis, tootmisega, mis ei allu või ei ole seotud a priori ehk otseselt kõikide nende toetusmeetmetega, mida saavad näiteks maaomanikud, teraviljakasvatajad ja teised sektori omanikud. Sellest räägitakse kui tööstuslikust kasvatusest. 

Tõsi on see, mille otsuse on ka valitsus juba teinud ja see meede on plaanis järgmisel aastal, on seotud näiteks nõndanimetatud konserveeritud sigalate taaskasutuselevõtuga, selleks et nendel aegadel, kui see olemasolev sigala on näiteks kolm kuud kinni, siis oleks vaja näiteks kuskile viia põrsad või mida iganes, kus on vaja tegelikult tsüklit nagu jätkata. Selle jaoks on teatud toetusmeede olemas. 

Aga tõsi on see, et need summad, mida auväärt küsija ka tegelikult nimetas, need on aukartust äratavalt suured ka kogu ühtse põllumajanduspoliitika ja selle võimaluste üle, mida me täiendavalt saame nagu investeeringuteks panna. Aga tõsi on ka see, et näiteks ministeerium on ju tegelikult menetlemas ja küsimas ka Euroopast luba ja võimalusi, et tööstusi ühel hetkel kompenseerida. Ehk see, millele ettekandja, minu eelkõneleja viitas, oli tegelikult see, et kui ühest farmist avastatakse Aafrika seakatk ja sealt on läinud juba tööstusesse teatud hulk sigu, siis on väga keeruline teha partiidel vahet. Ehk kõik need kahe nädala jooksul sinna läinud sead, pluss sellest tehtud toodang, tuleb tegelikult hävitada. Ja kui ma õigesti mäletan, siis antud juhtumite puhul oli see kuskil 600 000 juures, mis tööstustele see konkreetse näite puhul maksma läks. Ja praegu ei ole ette nähtud seda, et tööstusi kompenseeritakse. See oli üldine poliitika. Küll põllumeestele kompenseeritakse nõndanimetatud hukatud sead, aga seda ei olnud ette nähtud. Aga tegelikult selles võtmes me peaks seda tegelikult arutama, kas see tulevikus on võimalik ja vajalik, aga tundub ju tegelikult täitsa loogiline, et kui sa likvideerid nõndanimetatud seaduse alusel, mis puudutab toiduohutust ja tauditõrje seadust, teatud toodangu, siis oleks mõistlik kompenseerida või leida selline puhver, kuidas seda teha. Aga selleks peab olema Euroopa Komisjoniga läbi räägitud ka võimalikud riigiabi ja muud load, mis tuleb menetleda vajadusel. Aga sellega on ministeerium lubanud tegeleda. Aga aus on see, et täna siinkõneleja veel seda vastust ei tea, sellepärast et meile maaelukomisjonis lubati, et kui need asjad on selgemad, siis me tegelikult saame ka sellest selgelt teada, mis need võimalused tulevikus on.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me kõik oleme – need, keda ma nimetasin, ja ka ma ise – kokku puutunud nende kahjudega, mida seakatk on tekitanud erinevatel aegadel. Me teame, et see on päris suur väljakutse tõesti sektorile. Aga mõnevõrra sa juba viitasid ka sellele, mis puudutab rahvusvahelist praktikat või ka Euroopa Liidu teatud samme selles osas. Ma küsin, kas komisjonis tuli arutelule ka see, mismoodi ja kuidas seakatku vastu võitlemine ja see koostöö on käinud meie idanaabriga. Me teame, et seda koostööd on äärmiselt keeruline teha. Aga kas seal on kuulda olnud näiteks, et mingisugusedki kontaktid, nii nagu meil on näiteks Peipsi püügi puhul, on siiski säilinud?

Aitäh! Minu andmetel kuni tänase päevani ei ole ühtegi silti küljes nendel sigadel, mis võiksid meile idapiiri tagant tulla. Aga teine on see, et statistika – see minu arust puudutab ka Valgevenet – puudusesse tuleb suhtuda väga skeptiliselt ja sealt ei ole mingit abi selles mõttes loota, et selle koha pealt koostööd teha. Ütleme niimoodi, et seal ei ole ju rahvust, ta võib tulla Lätist, ta võib tulla Leedust meile, mida iganes, aga üldiselt Läti poolt ka ta liigub ülespoole. 

Mis see küsimus oli? Mida teadlased ütlevad? Mida suurem on isendite arv 1000 hektari jahimaa kohta, seda suurem on taudide puhul see liikuvus, kus nad hakkavad edasi laienema ja liikuma. See levik läheb sedavõrd kiiremini. Selle tõttu see hea koostöö jahimeestega peab tagama selle, et isendite, metsigade arv 1000 hektari jahimaa kohta oleks kindlasti alla kolme, ja mitte keskmiselt alla kolme, vaid ta peaks olema selgelt alla kolme. Erinevates piirkondades muidu võib juhtuda niimoodi, et Saaremaal on ta selgelt üle ja Võrumaal on ta selgelt all. Praegu kindlasti juba, selles taudifaasis, võib arvata, et ta on seal selgelt all. Keskmine võib väga kena kokku tulla, aga Saaremaa probleemi see ei pruugi lahendada. Annaks jumal, et ta ühtegi farmi enam sisse ei läheks.

 Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on nagu kommentaar, millele saab jah või ei vastata. Tegelikult seda, mida härra Aivar Kokk siin küsis, et mis puudutab seda investeeringutoetuse suurust, siis ühelt poolt see suurus pole siin kindel number, seda saab selle nii-ütelda valitsuse poolt vastavates töögruppides arutada ja arvutada. Aga olgu ka öeldud, et mis vajab suurt investeeringut tõenäoliselt, on see, et viia need emiste farmid väiksematele üksustele ehk siis ehitada uued tootmisbaasid. See nõuab päris suuri investeeringukulusid ja see on selle riski maandamiseks vajalik.

Aitäh! See eelnevalt üldist arutelu ka väljaspool komisjoni, üldine selline statistika või arvutuskäik näitab seda, et ühe uue farmi hind võib olla umbes 12,5 miljonit, pluss-miinus. Kui võtta strateegiasse, et meil on vaja taas isevarustatuse taset tõsta, siis see võib minna maksma kokkuvõttes seal mingi kümne aasta jooksul ikkagi päris korraliku hulga raha. Fakt on see, et seda ühe aastaga kindlasti ei tee. Teine on see, et eestlane üldiselt armastab sealiha. See ei tähenda seda, et näiteks linnuliha osakaal perspektiivis ei suurene ja sealiha osakaal võib väheneda ka lähtuvalt sellest, et inimeste maitse-eelistused muutuvad. Sellega tuleb kaasas käia. Turunõudlus on siin kõige suurem faktor ja riigi osa on siin võimalikud toetavad ja kaasnevad meetmed, aga strateegilised otsused ettevõtte tasandil teevad ettevõtjad ise.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Urmas, ma tean väga hästi, et sa mõtled sellel teemal kaasa, aga võib-olla koalitsioonis nii palju kaasa ei mõelda. Mul on lihtsalt üks võrdlusküsimus. Tegelikult annab põllumajandussektor väga olulise osa Eesti majandusest, meie ekspordist. Kui mina olen rääkinud tootjatega või loomakasvatajatega, siis nad on seletanud, et see küsimus on oluliselt laiem kui ainult liha poeletil. Kuidagi on niimoodi läinud, et kui Tallinkil raskusi on, siis sinna leitakse kohe vajalik raha, ja täpselt nii palju, kui vaja on toetuseks. Aga millegipärast põllumeestega on alati raskusi. 

Äkki sa saad kirjeldada neid arutelusid, mis võib-olla koalitsiooni poole peal on olnud, kui sa nagu tahad. Aga mind just huvitab, kuidas on nii, et ühele sektorile saab riik appi tulla vupsti, aga teine sektor nibin-nabin kuidagi midagi klapitab.

Teie aeg! 

Aitäh! Komisjonis muidugi päris nii laiaks see arutelu ei läinud, tuleb tunnistada. Aga mis kaasneb selle aruteluga, siis üldiselt Eestis on praktika olnud selline, et rahaliselt püütakse reageerida nn kriisidele selle kõrval, mis puudutab ühtset põllumajanduspoliitikat, ja kus kuue-seitsme aasta jooksul läheb väljamaksmisele umbes 2 miljardit eurot. See üks sõna on "stabiilne", on see siis sissetulekutoetus või on need muud toetused seoses selle poliitikaga. Aga püütakse erinevate kriiside puhul rääkida ja sõltumata sellest, mis erakonnast on minister olnud, on alati püütud leida. Meil siin 2018. aasta viljateema oli üleval jne. 

Aga tõsi on see, mida me korra puudutasime ka selles komisjonis, et koostöös sektoriga tuleks võtta vastu mingid strateegilised otsused. Kui need on kokku lepitud, siis selles suunas kõndida, sõltumata valitsusest, kes ühel hetkel valmis on. Selge on see, et ühe väikese riigi võimekus on kindlasti kordades väiksem kui ühel suurel riigil, aga see on väga kõva bisnis selles mõttes, mis puudutab konkurentsi ja sõltub nõndanimetatud Saksa börsi hinnast või kuidas me ütleme. See hinnamajandus käib põhimõtteliselt selle koefitsiendi järgi, mida meie ostjatena mõjutada ei saa. 

Aga nii nagu ka hea ettekandja või eelkõneleja tegelikult teab, viimasel aastal oli põllumajandussektor üldiselt ka koos toetustega miinuses, väga keerulised ajad on olnud. Ehk kui me märkame ühel aastal häid sissetulekuid, aga paneme need kümne aasta perspektiivi, siis see loob hoopis teistsuguse pildi. Ent ma arvan, et nende ÜPP raamides on võimalik leida erinevaid nutikaid ja häid lahendusi just nimelt ka investeeringutoetusteks. Neid on praegugi ümber disainitud, lähtuvalt sellest, mida see kriis kaasa tõi.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul oli võimalus viibida hiljuti ühel konverentsil, kus Eesti erinevad tööstussektorid rääkisid oma järgmise aasta äriplaanist ja rääkisid sellest, kuidas siiamaani läinud on. Tööstuse äriplaan toidutootmises oli tegelikult suhteliselt kurb. Selles äriplaanis oli juttu sellest viimasel ajal juhtunust, mis oligi põhjustatud Aafrika sigade katkust, ehk siis Frank Kutteri praktiliselt likvideerimisest. See oli üks toidutööstus, kellel viimastel aastatel tõesti tehti häid edusamme, pingutati, ja nüüd tuli see tööstus sulgeda. Kindlasti ühte tööstust toetades ainult toidutööstust ei päästa. Aga kas see Frank Kutteri juhtum või toidutööstuste juhtumid olid ka komisjonis arutelul? Kas siin on mingeid võimalusi üldse riigil sekkuda või mitte?

Aitäh küsimuse eest! Seda konkreetse eelnõu raamides otseselt ei arutatud. Eelnevate arutelude põhjal võib öelda, et üldine printsiip on see, et me ei taha väga konkreetset ettevõtet arutada spetsiifiliselt, vaid printsiipi. Aga tõsi on see, et Frank Kutter oli üks nendest tööstustest, kes pihta sai. Aga riik läbi näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse on finantseerinud ka Frank Kutteri tegevusi ja nendega kaasnevaid tegevusi selleks, et see saaks areneda. Aga tõsi on see kurbloolisus, et see katk sinna sisse lõi, ja avalikust meediast on lugeda, et see pankrot on välja kuulutatud. Midagi seal ei ole teha selles mõttes. Aga see on vist üks osa majandusest, mis ei ole alati meeldiv.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ka minu kodukohas Viljandimaal suur tööstus Ekseko pidi päris palju töötajaid koondama. Sellel meetmel on ka päris suur regionaalne mõju, rääkimata inimeste psühholoogilisest ja vaimsest tervisest, sest need inimesed, kes selles sektoris töötasid, tegid oma tööd suure armastusega ja neid loomi hooldades ja armastades, ning perede sissetulek kannatab. Öelge palun, kas komisjonis oli ülevaade sellest, kui palju inimesi selle tõttu on koondatud või milline on see tööturu seis. Kas sellist arutelu komisjonis oli ja kas see info on teil olemas, kui paljusid see tegelikult selles sektoris puudutas?

Jah, sellel konkreetsel komisjoni istungil seda arutelu sellisel kombel ei olnud. Ma arvan, et see statistika, mis puudutab selle SAK-i mõju, ei ole veel praegu lõplik. Ma arvan, et ka mõned ettevõtjad praegu, planeerides järgmisi ja ülejärgmisi aastaid või viit järgmist aastat, teevad oma otsused veel. Kindlasti võis seal olla ja pidi olema mingi kiireloomulisus, aga nii nagu ettevõtjad meile on öelnud, ega häid töötajaid ei tahaks ära lasta, sõna otseses mõttes, sellepärast et mingil hetkel on neid uuesti vaja. Nad ei pruugi olla kindlad, kas sinna sektorisse tagasi tullakse. Aga seasektor on olnud ka väga efektiivne. See tegelikult tähendab seda, et neid inimesi, kes näiteks 5000 seaga seotud on, on seal üks. Ütleme, need ühikud, selles mõttes – me ei räägi inimesest kui ühikust, vaid lihtsalt kui statistikast – on üsna vähe. Nad on olnud väga innovaatilised ja turg ja majanduslik situatsioon on neid sundinud selleks.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 738 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Head Riigikogu liikmed! Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eelnõu 738. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud nõutud hulgal toetust ja langeb menetlusest välja.

Liigume edasi tänase 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 teine lugemine. Ettekandjaks palun siia keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Räägin teile keskkonnakomisjoni istungist, kus me valmistasime tänast teist lugemist ette. Istung toimus 6. novembril sel aastal ja komisjoni tööst võtsid sel korral osa Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja ja Tarmo Tamm. Puudusid Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson ja Lauri Laats. Kutsutud oli väga palju erinevaid osapooli, alustan loetelu. Esiteks, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann, Ragn-Sells AS juhatuse esimees Kai Realo, Paikre OÜ juht Keit Nestor, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas, Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse jurist Kristin Truus, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS juhatuse liige Marti Viirmäe, Rahandusministeeriumi esindaja Anna Poots ja Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ning eksperdid Peep Siim, Görel Grauding, Katrin Koppel, Dagny Kungus ja õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg.

Arutelu oli meil väga huvitav ja istung kestis pea kaks tundi. Alustuseks tuleb mainida, et eelnõu esimene lugemine toimus juba 16. juunil ja komisjon konsensuslikult toetas selle eelnõuga edasiminemist. Vahepeal esitas Isamaa fraktsioon eelnõule kolm muudatusettepanekut. 25. septembril toimus komisjoni kaasamiskoosolek, kus me kuulasime huvigruppide arvamusi eelnõu kohta. Suures osas need viimasel komisjoni istungil osalenud kattuvad selle 25. septembri istungi omadega. Istungil vaatasime läbi ja hääletasime muudatusettepanekuid, vormistasime mõned ka komisjoni poolt. 

Enne komisjoni ametlikku istungit toimus üks mitteametlik koosolek, kus arutati sisetehingute üle ja proovisime koostöös erinevate huvigruppidega leida lahendusi sellele küsimusele. Miks me selle mitteametliku kohtumise tegime komisjoniväliselt? See, et ettepanekute tabel, kus said esitada oma mõtteid ja arvamusi huvigrupid, sealt jäi komisjoni liikmete hinnangul enim kõlama mure sisetehingute pärast, kas neid lubada või mitte. Suur osa huvigruppidest soovis need keelata. Seetõttu võtsime teema eraldi üles ja läheme sellega lähitulevikus ka edasi. 

Ühesõnaga, valmistasime ette teist lugemist. Teemad, mis tulid sel istungil üles, puudutasidki suuremas osas neid sisetehinguid. Väga palju rääkisime ka kohalikest omavalitsustest. Näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmete hulgas viidi läbi kaasamine, millele vastas 37 omavalitsust. Omavalitsused sisetehingu kaotamise poolt ei olnud, aga ülejäänutelt me kahjuks vastust ei saanud. Eestis on ju 79 kohalikku omavalitsust. Ka üks koht, kus komisjon peab oma tööd jätkama. Konkurentsiametilt saime ka arvamuse seoses sisetehingutega. Kuulasime ära ka Rahandusministeeriumi analüüsi ja arvamuse. Edasine arutelu puudutas nii vaba turgu kui ka digitaliseerimist, liigiti kogumist. Oli palju huvitavaid teemasid. Ma kogu seda pikka protokolli siin ette ei hakka lugema. 

Aga peale arutelu läksime muudatusettepanekute tutvustamise ja hääletamise juurde. Kokku oli muudatusettepanekuid 23, nendest kolm olid Isamaa fraktsiooni esitatud ja ülejäänud keskkonnakomisjoni esitatud. Isamaa fraktsiooni ettepanekud jäeti arvestamata. Ülejäänuid toetas komisjon konsensuslikult. 

Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 3. detsembril 2025. Konsensuslikult tehti ka otsus teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. detsembril 2025. Seda otsust me ühel järgmisel komisjoni istungil muutsime, tuues selle lõpphääletuse päeva varasemaks, mis on siis 9. detsember. Infot ja muid küsimusi me ka ei arutanud, nii et see oligi arutelu komisjonis. Kui teil on küsimusi, siis vastan hea meelega. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi tõepoolest on. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Tööandjate keskliit, ringmajandusettevõtete liit ja toiduliit hindavad, et need muudatused lisavad toiduainete hinnale isegi kuni 5%. Kas see teeb sind murelikuks, arvestades inimeste toimetuleku halvenemist viimaste aastate jooksul ja rasket olukorda? 

Me sellel komisjoni istungil minu isiklikke hinnanguid ei arutanud. Aga mis puudutab seda toiduainete hinna tõusu, siis mul on arvamus, ja ka nüüd isiklik, et sellel arvutusel tegelikult ei ole mingisugust alust. See jäätmereform ei tõsta toiduhindu. Siin on palju erinevaid põhjuseid. Ma tooks välja peamiselt kolm. Esiteks on see, et juba täna siis maksab tootja keskeltläbi ühe sendi pakendi ehk tooteühiku kohta, kui ta selle turule laseb, tootjavastutusorganisatsioonidele. See kulu ei tõuse. Teiseks, pakenditootjatel on juba täna, juba väga pikalt olnud kohustus kanda kulu selle eest, et peale toote tarbimist, kui see muutub prügiks, et pakendid saaks kokku kogutud ja käitlusse suunatud, kusagil üks, vabandust, null koma, jaa, ühe sendi peab maksma. See kulu on arvestatud juba toote hinda ehk siis koguhinnast see on väga marginaalne. Kolmas osa on see, et kuigi selle jäätmereformiga me laiendame seda kogumisvõrgustikku pakenditele, et inimestel oleks mugavam pakendeid ära viia, siis jäätmereformis me fikseerisime ära pakendite kogumise kulu ehk see on 50 senti konteineri tühjenduskorra kohta. See on siis kaetud inimestele kord kuus selle jäätmearve sees. Siin on arvestatud ka igasugune võimalik hinnatõus. Loomulikult ei saa välistada, vaatame pikemat perspektiivi, et võib see summa muutuda, see ei sõltu otseselt sellest jäätmereformist. Aga jah, me oleme arvestanud, et selle 50 sendi sees need kulud on. Siit mul tekibki küsimus, kust see 5%-line hinnatõus tuleb, sest toidutootjad ei saa seda summat ju lihtsalt juurde lisada mingisugusele oma tootele. Minu arvates see ei ole põhjendatud hirmutamine.

Martin Helme, palun!

No tore, et poliitikud ja ametnikud teavad, et ei tule hinnatõusu, aga turuosalised teavad, et tuleb. Mul käis üks kolleeg hiljuti Aafrikas, seal on 2,5 miljardit inimest. Kõik, mis neil on, visatakse prügina maha. Ükskõik, kas see on pudel või plastmass või mingi biolagunev asi – kõik visatakse maha ja niimoodi see kant välja näeb ka. 

Meil ju sellist muret ei ole. Ma ei saa aru, milline on meie prügiuputus, et me peame tegema mingisuguse süsteemi, mis on kallim ja keerulisem ja inimestele rohkem vaeva tekitav, kui meil täna on. Me likvideerisime ära plastmasskõrred, et päästa maailma. Ja kui sa lähed sinna Aafrikasse ja vaatad, kuidas maailm päästetud on – no ei ole päästetud! Aga eestlased saavad juua mingisugust ma ei tea mis maitselist jura. 

Ühesõnaga, mis probleemi me lahendame, et meil on vaja teha asja kallimaks ja keerulisemaks? Me teame, et toidu hinna tõus on olnud Eestis kõige kiirem ja suurem Euroopas üldse, ja nüüd me teeme asja, mis, nagu me teame, teeb veel kallimaks.

Suur tänu selle küsimuse eest! Toiduainete hinna tõus ei ole selle jäätmereformiga seotud. Samamoodi ei ole ka Aafrika riikide jäätmemajandus. Kogu see jäätmereform on loodud selle jaoks, et toetada Eesti majandust, võtta rohkem kohalikku ressurssi ringlusse ja kasutusse ning lõppude lõpuks hoida meie keskkond puhtamana. 

See, et me jäätmereformi teeme, ei pea tähendama, et meil on prügiuputus, mida, ma olen teiega nõus, meil Eestis ei olegi. Aga mida see jäätmereform meile annab? Ta annab võimekuse enda jäätmetega, mis tegelikult on ju kasutamata ressurss, ise majandada. See materjal jääb meile, mitte ei rända siit riigist välja. Täna tegelikult näiteks paber ja papp lähevad teistesse riikidesse sellise toormena, et raha jääb neile. Siin on mõned head näited ka tuua: plasti ümbertöötluse tehas Narvas või Sillamäele tuleb tekstiili ümbertöötluse tehas. Kõik sellised uued ettevõtted, mis loovad töökohti ja majandusele lisandväärtust, toovad meile siia kõrgtehnoloogiat. See on jäätmereformi eesmärk. Ja muidugi ka motiveerida inimesi liigiti koguma selle jaoks, et nende enda prügiarve oleks madalam.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina mäletan seda menetlemist juba aastast 2017. Rainer Vakra oli selline mees, juhtis keskkonnakomisjoni. 

Aga konkreetne küsimus. Kohalikud omavalitsused saavad nüüd õiguse jäätmemaksu kehtestamiseks ja inimeste palkamiseks, kes tegelevad nende prügikastide müügiga. Miks plaanite sellist bürokraatiat suurendada?

Tänan selle küsimuse eest! Kohalikele omavalitsustele ei tule selle reformiga seoses minu teada ka tulevikus juurde ametnikke, kes tegelevad prügikastide müügiga.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Noh, ma küsin siis niimoodi. Selle läbirääkimiste käigus ettevõtjatega tegelikult ju püüti saavutada kompromissi ja tegelikult ju ka saavutati. Ja nimelt, mis puudutas viie aasta sellist nihet, ehk siis see sisetehingute lubamine oleks tulnud kõne alla viie aasta pärast. See oli tegelikult lubadus ettevõtjatele, ja järsku nagu miskipärast, ootamatult, ilma igasuguse selgituseta võeti see lubadus tagasi ja ettevõtjaid tegelikult peteti. Küsimus: miks seda tehti sellisel viisil, kui alguses ikka lubati, anti selline nii-öelda ootus ja lootus? Ja oleks see võimaldanud tegelikult väga mõistliku aja jooksul, viie aasta jooksul üleminekut teostada ja investeeringud ei katkeks. Siis mikspärast selline lubadus tagasi võeti?

Aitäh selle küsimuse eest! Teil on õigus selles osas, et see kompromiss saavutati, aga see on selles mõttes poolik tõde, et me saavutasime selle koos ettevõtjatega ja me läheme sellega edasi. Aga mure on selles, et meil seda kompromissi veel kohalike omavalitsustega ei ole. See sisetehingute keeld ju puudutab neid. Te kindlasti kuulasite, kui ma seda komisjoni protokolli ette lugesin, siis seal ma tõin ka välja, et linnade ja valdade liit tegi siis oma liikmete ehk kohalike omavalitsuste seas sellise küsitluse ja pea pooled kohalikud omavalitsused seda ei toetanud. Ülejäänud siis mingil põhjusel ei osalenud. Aga komisjoni liikmed leidsid, et me peame seda teemat põhjalikumalt käsitlema.

Miks me jäätmereformiga praegu läheme edasi ilma selle sisetehingute keeluta? Põhjus on lihtne. Kuna jäätmereform ei ole lihtsalt üks õigusakt, vaid ta on selline suur pakett, mis koosneb väga paljudest õigusnormidest ja toetustest, siis tuleb veel üleriigiline sorteerimisjuhend, digitaliseerimine jäätmevaldkonnas. See pakett on väga-väga suur, siis et need muudatused jõuaksid jõustuda, et me suudaksime nendega edasi minna, sisetehingud siis võtame eraldi ette. Tegelikult me oleme seda ka siis selgitanud eraldi nendele osapooltele, keda teie mainisite. Nii et koostöö on endiselt hea ja me oleme väga huvitatud sellest, et need ettevõtjad ja teised huvigrupid ka edasistesse aruteludesse panustaksid.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Väga oluline teema, üleriigiline teema. Eks me ole neid seadusi siin arutanud ja vastu võtnud küll ja küll, aga tulemus on nigel. Uikala põleb, Uikala haiseb, Tallinna jäätmejaamas, Jõelähtmel haiseb, kõik haisevad, inimesed kannatavad. Me muudkui teeme seadusi, aga tulemusi ei ole. 

Ma alles hiljuti – või mis hiljuti, aasta tagasi – tegin valdkonna ministrile järelepärimise ja kirjaliku küsimuse Jõelähtme valla jäätmejaama, Tallinna jäätmejaama kohta. Ma tegin seda kuu aega tagasi ja vastused olid absoluutselt erinevad. Üks teema, erinevad vastused. Aga inimesed kannatavad edasi. Mis te arvate, kas see eelnõu kuidagi aitab, et inimesed lõpetaks selle tervist kahjustava õhu hingamise?

Aitäh selle küsimuse eest! See teemapüstitus on kahtlemata väga oluline. Me küll eraldi seda komisjoni istungil ei arutanud, vähemalt mitte sel istungil, aga ma olen kindel, et see eelnõu olukorda parandab, kuna selle eesmärk on koguda rohkem liigiti, saada rohkem puhast materjali tööstuse jaoks ja võtta seda siis ringlusse. Neid eesmärke täites vähenevad ju ka need jäätmed, mida põletatakse. Tegelikult peaks põletamine ja ladestamine olema kõige viimane lahendus. Täna on meil probleem selles, et suur osa olmejäätmetest läheb ikkagi põletusse või ladestamisse, kuna inimesed ei kogu piisavalt liigiti, ja võimekus ümbertöötlemiseks võiks olla suurem. Aga jah, see eelnõu, ma usun, on suur osa sellest lahendusest.

Martin Helme, palun! 

Nojah! Oi jah! Siit Toompea aknast välja vaadates maailma parandamine tundub maru lihtne, eriti kui on Riigikogu liikme palk. Aga see loosungitega riigi juhtimine viib sinna, kuhu ta on viinud Reformierakonna tüürimisel. Ei tule Eestisse plastikutehast! See uudis on olnud, et loobuti sellest investeeringust. Ei tule tekstiilitehast! See uudis on olnud, et sellest investeeringust on loobutud. Ei hakka me ise kasutama rohkem neid jäätmeid, sest turuosalised on öelnud, et seoses selle seadusega tõuseb põletamistasu ja selle tõttu hakkab Eestist põletatav materjal ekspordiks välja minema. 

Selle asemel küll aga tuleb meile uus maks. Aga mida me siis Reformierakonnalt muud ootamegi? Kõik see, mis te siin n-ö ilusa jutukesena räägite – päriselu on täpselt vastupidine või hoopis kuskil mujal. Ma uuesti küsin: miks me seda teeme siis?

Aitäh nende mõtete eest ja selle küsimuse eest! Ma ei saa teiega üheski asjas nõus olla. Kuna te küsisite sama küsimuse, mille enne, siis te ka juba vastuse saite. Nii et ma ei hakka end kordama.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Sa ütlesid huvitava asja, et see on Eesti ettevõtlust edendav eelnõu. Ma ka muidugi eelmises küsimuses seda juba mainisin, aga ma kordan veel, et näiteks tööandjate keskliit on olnud kriitiline selle osas, nemad esindavad ettevõtjaid. Ma näen siin teatavat vastuolu. 

Aga nüüd, mis puudutas minu esimest küsimust, sinu arvamuse ja suhtumise kohta toiduainete võimaliku hinnatõusu, siis sa ütlesid, et komisjonis seda ei arutatud, ja siis lükkasid ümber siiski, oma arvamusele tuginedes. Ütlesid, et sinu arvutused ei ütle, et hinnatõus tuleb, ja põhjendasid seda. Aga ma küsin, et kui me võtame nüüd eelduse, et siiski õigus on nendel organisatsioonidel, kes ütlevad, et 5%-line hinnatõus tuleb, kas sellisel juhul, arvestades tänast Eesti inimeste majanduslikku olukorda, sa jätkuvalt toetad, et isegi vaatamata hinnatõusule, täiendavale, tuleks eelnõuga edasi minna.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma veel eelmisele küsimusele vastuseks lisaks, et Narva tuleb ikkagi plastiümbertöötlustehas, et lihtsalt oleks faktides õige. 

Aga jäätmereform ei too kaasa toiduainete hinna tõusu. Ja kuna ma olen siin komisjoni esindajana, siis ma pean vajalikuks öelda ka, et teid ei ole olnud nendel komisjoni istungitel, kus me oleme seda eelnõu arutanud. Kui te osaleksite, siis te saaksite ka küsida nendelt huvigruppidelt.

Ja ma olen näinud nii seda siis ühispöördumist, mis nüüd paar päeva või kusagil nädal tagasi tehti, ja ma olen paljus osas nõus ka selle kriitikaga, mis seal on, kui see toiduainete hinna teema välja arvata, näiteks see sisetehingute teemaga, nagu ma ka varem ütlesin, siis komisjon läheb sellega edasi. 

Ja kuna mina olen nendel istungitel olnud, kus on ka osapooled kaasatud, olen teinud palju erinevaid arutelusid ja kohtumisi ka komisjoniväliselt, aitäh, siis ei ole olnud ühtegi ettevõtjat ega liitu, kes oleks selle eelnõu vastu. Küsimus on konkreetsetes detailides, mille üle me ka komisjonis oleme vaielnud. Ja paraku on nii, et Riigikogu töö ongi ju leida kompromiss, kõik ei saagi lõpuni rahul olla. Aga me oleme teinud väga palju tööd selle nimel, et saavutada võimalikult hea kompromiss.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siit tulebki välja, et te võite rääkida, mida tahate, aga minnakse edasi ikkagi eelnõuga, nii nagu on. Aga minu jaoks on ikkagi murekoht kohalikele omavalitsustele pandavad lisakohustused. Omavalitsusi on nüüd uuest aastast 78, see aasta on veel 79. Sellest lähtuvalt ka sisetehingute osa, mis te ka kirjeldasite, et sellega kompromissi ei leitud, samas ikkagi liigutakse edasi. Siit tekib omavalitsusel kiusatus, et mida kõrgem on jäätmeveo hind, seda rohkem ta saab küsida ka jäätmekäitlustasu, sellepärast et ta võib kuni 50% küsida selle veo hinnast. Kui siit edasi minna, milline on siis lahendus kohalikele omavalitsustele sisetehingute osas – et oleks teada, et kohalikud omavalitsused hakkaksid sellega arvestama?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks see arutelu seisabki meil veel ees. Ma arvan, et oluline on märkida ka seda, et kohalikud omavalitsused ei ole tervikuna selle eelnõu vastu. Sisetehingute küsimus tulebki eraldi ette võtta ja tegelikult riik toetab jäätmereformiga kohalikke omavalitsusi väga oluliselt. On see toetusraha, millega saab arendada liigiti kogumise taristut, või on see lihtsalt liigiti kogumise eesmärkide toetamine. Jäätmereformiga antakse kohalikule omavalitsusele võimalus nende eesmärkide saavutamiseks näiteks küsida jäätmeveoteenustasu jäätmehoolduseks endale. 

Omavalitsused saavad ka võimaluse delegeerida ülesandeid koostööorganisatsioonidele ehk suuremad ja võimekamad omavalitsused saavad olla toeks väiksematele. Sellise koostöö arendamiseks annab riik ka eraldi toetuse. 

Kui seda sisetehingut veel korraks puudutada, siis näiteks meie naabri Soome näitel, kus on vedajaid üle 150 – võrdluseks: meil on ainult viis, kellest on kaks peamist suurt, kelle käes on suur osa turust –, Soomes on lõpptarbijale hind oluliselt madalam ja konkurents palju parem. Mida rohkem tuleb konkurentsi, mida see jäätmereform taotleb, mis selle üks eesmärkidest on, seda madalamaks läheb hind ja seda mugavam on kohalikul omavalitsusel mingisuguseid oma teenuseid pakkuda. Aga üleüldiselt me ei ole näinud, et kohalikud omavalitsused oleksid selle reformi vastu. Ma loodan, et ma vastasin teie küsimusele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Minister Kuldar Leis on öelnud, et lõpuks jõuame 21. sajandisse. Täna on juba aasta 2025, aga ikka ei jõua. Ma ütlen, et kaks aastat olen mina, 2017 ja 2019, vilkalt, ent viljatult tegutsenud koos Rainer Vakraga sel teemal. Nüüd näen, et kaks aastat on see uuesti. Ja mida ma nüüd loen? Teil oli viimane keskkonnakomisjoni istung 18. novembril, aga siin on 19. novembrist tööstus-kaubanduskoja kiri ja see on nagu déjà-vu. Loodame, et keskkonnakomisjonil on edaspidi võimalik vähemalt mahukate ja suure mõjuga eelnõude puhul huvigruppe rohkem ja sisuliselt kaasata. Leiame, et see aitaks kaasa eelnõu paremale kvaliteedile. Mis toimub? Mida te olete teinud peale viimast koosolekut? Täna on teine lugemine. Kaubandus-tööstuskoda saadab sellise kirja, nagu poleks mitte midagi teinud. Mis te kostate selle peale?

Aitäh selle küsimuse eest! See komisjoni istung, mis toimus septembri lõpus, oli kaubandus-tööstuskoda kutsutud. Kahjuks nad ei saanud oma osalejat saata, aga meil oli komisjoni poolt nende esindajaga suhtlus täiesti olemas. Samuti olid komisjoni liikmed saanud tutvuda nende ettepanekutega, mis nad olid eelnõu kohta esitanud. 

Kui mõelda kogu selle eelnõu valmimise protsessile, siis see võimalus olla kaasatud on olnud väga pikaajaline ja mitmeastmeline. VTK ehk väljatöötamiskavatsus on selle eelnõu jaoks avaldatud juba eelmise aasta kevadel ehk eelnõu on koostama hakatud juba palju varem enne seda. Peaaegu kaks aastat on sellest möödas. Tegelikult on kõik need suured liidud, erinevad huvigrupid ja ettevõtjad saanud oma arvamuse avaldada, nad on saanud korraldada erinevaid kohtumisi ka omal algatusel, nii nagu näiteks meie tegime komisjoni poolt selle sisetehingute arutelu. Ei saa öelda, et eelnõu koostamisel ei ole kellegi huvidega arvestatud, neid kompromisse on väga palju tehtud. Aga jah, kahjuks on nii, et lõpuni sada protsenti keegi ei saa sellega rahul olla, seda enam, et see eelnõu on ülimalt suur pakett. Aga ma usun, et komisjoni liikmed on tänulikud sellise konstruktiivse kriitika eest. Edaspidi me proovime hoida veel paremat suhtlust. Aga jah, ei saaks öelda, et ei ole arvestatud. See protsess on väga pikk olnud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Igal otsusel on omad tagajärjed. Oli otsus, oli kompromiss ettevõtjatega, et viie aasta jooksul sisetehinguid ei lubata. See on selline otsus, mis andis ka ettevõtjatele sellise visiooni ja investeerimiskindluse. Investeerimiskindlus tähendab raha. See tähendab raha majandusse, see tähendab raha maksude kaudu riigikassasse. See tähendab teie palka ja see tähendab minu palka. 

See teine otsus, mis puudutab seda eelnõu, mille te võtsite ilusti välja ja ütlesite, et küll me pärast menetleme. Aga see ei anna mitte mingil viisil investeerimiskindlust ettevõtjatele. See tähendab seda, et majandus ei arene, maksud ei laeku ja meie jääme teiega palgast ilma. Või tegelikult ei jää, sellepärast et see kaetakse kuskilt mujalt. Aga minu arust peaks iga otsuse juures arvestama sellega, et nemad maksavad meile palka. Ent meie ütleme, et selle teemaga me tegeleme hiljem. Kuidas te seda hindate?

Aitäh selle mõtteavalduse eest! Kuidas ma hindan teie mõttekäiku? Absoluutselt, ettevõtjad on meie jaoks olulised nii komisjoni liikmete kui ka, ma usun, kõikide Riigikogu liikmete jaoks. Ja tegelikult ma oma eelmises vastuses ütlesin, et see, et me võtame sisetehingute teema sellest suurest paketist välja, ei tähenda, et me sellega edasi ei läheks. Ja me oleme seda ka eraldiseisvalt nendesamade ettevõtjate ja huvigruppidega arutanud, oleme neile seda kommunikeerinud. Ma tänan teid nende selgituste eest, aga ei ole põhjust karta, et komisjon ei lähe sellega edasi. Te olete ise ka keskkonnakomisjoni liige ja ma ootan, et te oleksite ka aktiivse osavõtuga.

  Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kõigepealt tahan ettekandjat tänada. Ma arvan, et ma ei ole vist oma pika aja jooksul siin saalis kuulnud nii viisakat ja häid vastuseid. Ma ütlen siiralt, ühtegi paukumist ega midagi ei ole. Ma siiralt tänan. 

Aga nüüd ma küsin küsimuse, mis võib-olla ei rõõmusta teid. Te vastasite, kui teid tsiteerida, et pooled omavalitsused ei olnud nõus ja teised pooled ei vastanud. Ehk mitte ühtegi omavalitsust ei ole selle eelnõuga nõus. Me ei tea ühtegi ettevõtet või organisatsiooni, kes väga oleks selle eelnõuga nõus. Ma saan aru, et mõned vallad oleksid võinud mõelda, et äkki saab raha teenida. Aga mina saan aru, et selle eelnõuga teenivad raha ainult need, kes prügikonteinereid toodavad. Need prügikonteinerid on enamus juhtudel plastmassist. Kogu aeg räägitakse, et see on üks kõige halvemaid asju. Iga maja ees ja iga ühistu ees ja ma ei tea, kuhu kohta, tehakse nüüd kui palju neid prügikonteinereid. Minule meeldib ka sorteerida. Mul ei ole üldse see probleem. Aga asi, mis viib …

Teie aeg!

… majanduse kallimaks, lõpptarbijale kallimaks ja elanikele kallimaks, ja mitte keegi seda ei toeta – miks? Ja oluline on see, et peale teist lugemist ei saa enam mingeid parandusi teha. Kui te teisel lugemisel katkestate, siis saaks.

Aitäh, Aivar Kokk!

Te mitu korda räägite, et pärast teeme parandusi ja muudame. Selle seaduseelnõu juures ei ole see kahjuks võimalik, kui teil ei ole komisjoni ettepanekut teine lugemine katkestada.

Aitäh, Aivar Kokk! Te rääkisite siin viisakusest, aga te läksite 41 sekundit üle. Palun järgmine kord pidada siiski sellest minutireeglist kinni. Aga lugupeetud ettekandja, palun!

Suur aitäh! Kas teil oli küsimus ka? (Aivar Kokk täpsustab saalist.) Jaa, aitäh! Siit tuleb vist kolm küsimust välja. 

Esiteks, mina soovitan Riigikogu liikmetel, kui keegi esitab katkestamise ettepaneku, seda eelnõu toetada – see on väga hea eelnõu –, kindlasti ka kolmandal lugemisel toetada. Katkestamise ettepanekut mina ei tee. 

Mis puudutab muutmist, siis jah, see võis jääda mul selgitamata. Vabandan. Aga me liigume selle eelnõuga edasi sellise paketina, nagu see juba täna on. Mis puudutab sisetehinguid, siis selle jaoks me algatame eraldi eelnõu, et kõik oleks korrektne.

Ei saa öelda, et keegi seda eelnõu ei soovi. Kui teil on huvi, tegelikult isegi võib-olla võiksite lugeda neid komisjoni protokolle, kus olid erinevad huvigrupid ja ettevõtjate esindajad. Kõik väga-väga soovivad seda eelnõu, küsimus on detailides. Siin kolleeg Peeter Ernits viitas sellele, et juba aastal 2017 oli siin Riigikogus sarnane teema. Ütleme nii, et jäätmepoliitika on paigal seisnud väga pikalt ja tegelikult on ju hea, et me selle nüüd ette võtame. Selle vastu ei ole mitte keegi. Küsimus on lihtsalt, kuidas mingisuguseid asju teha. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, see ei vasta tõele, et ükski omavalitsus ei toetanud. Neid vastuseid, mis meie saime, oli vähem kui pool. Seal me ei saanud kooskõlastust, aga … (Saalis räägitakse.) Jah, aga meie ei kogunud neid andmeid kokku, seda tegi …

Aitäh! Aga selline diskussioon, kus meil tekib siin dialoog, ei ole päris kodu- ja töökorra seadusele kohane.

Seda tegi linnade ja valdade liit. Nagu ma ka ütlesin varasemalt mitu korda, siis see on kõigi huvides, et me võtaks selle sisetehingute teema uuesti ette, arutaks seda ja saavutaks kompromissi ka kohalike omavalitsustega. Need, kellelt me siiani vastust ei saanud, kutsume me laua taha ja küsime nende käest ka, mida nad arvavad. 

Ja mis puudutab neid konteinereid, siis see on müüt, et igale poole üle Eesti tuleb tohutult konteinereid. Tihe …

Aitäh! Head kolleegid! Tuletan meelde, et igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kuni kaks küsimust. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Lahe! Tõest ja valest. Kas toiduliidu juht proua Potisepp valetab, kui ta ütleb, et see eelnõu toob kaasa jõustumisel kuni 5%-lise toiduainete hinna tõusu? (Hääl saalist: "Jaa!") Kas tööandjate keskliidu juht proua Kai Realo valetab, kui ta ütleb, et see toob kaasa tegelikult prügi hinna, jäätmete majandamise, jäätmete vastuvõtu hinna olulise kasvu? (Hääl saalist: "Jaa!") Ja kolmandaks, proua Realo tegelikult süüdistab hoopis valitsusliitu. Mis teie ütlete talle? Kas proua Realo räägib tõtt või valetab, kui ta esitab süüdistuse, ma tsiteerin proua Realot: "Kodanikuna on mul kahju [ Tsiteerin. – U. R.], et poliitiline rahaahnus ületab nii terve mõistuse kui ka lubaduse Eesti inimeste rahaliste kohustuste koormat enam mitte kasvatada." Tsitaadi lõpp. Kas proua Realo selles väites räägib tõtt?

Suur tänu küsimuste eest! Selline tunne, nagu ma oleks kusagil kohtupingis. Ma ei arva, et keegi valetab. Mis puudutab toiduainete hinna tõusu, siis nagu ma ütlesin, sellel arvutusel, et 5% hakkavad toiduhinnad tõusma, ei ole alust. Mis puudutab seda, mida räägib Kai Realo, siis see ongi põhjus, miks me sisetehingute teema eraldi ette võtsime. Millest Kai Realo räägib, on siis vähene konkurents. Kui te seda eelnõu toetate, siis sellel on üks lisahääl juures, et konkurents suureneks jäätmevaldkonnas. 

Kui võib, siis ma vastaks sellele eelmisele küsimusele ka, mis neid konteinereid puudutas. Küsiti, kuidas siis olema hakkab. Mis puudutab tiheasustust, siis kortermajadel hakkab olema üldiselt neli konteinerit: segaolmejäätmed, biojäätmed, vanapaber koos paber- ja kartongpakendiga ja plast- ja metallpakend. Kohalik omavalitsus siis otsustab ise, kuidas korraldada see klaaspakendi kogumine. Eramajadel on vähem konteinereid, säilib neil biojäätmete kompostimise võimalus, nii nagu täna, ja laieneb see pakendikotiteenus, mida täna juba väga paljud inimesed juba kasutavad. Ja kus on mõistlik, jääb alles see avalik konteiner ka. 

See on täielik müüt, et riik või kohalik omavalitsus hakkab nüüd tellima tohutus hulgas neid plastkonteinereid. Mis konteinerid on juba alles, neid saab ju kasutada, või siis, kui on neid suuremas koguses, saab müüa, saab välja rentida, mis iganes. Et kahjuks see Aivar Koka väide ei vasta tõele. Ma siin ühes varasemas vastuses ka mainisin, et riik toetab kohalikke omavalitsusi selle kogumise või liigiti kogumise taristu rajamisel väga mitmekümne miljoniga, pea 30 miljoniga. Nii et ei ole tarvis rääkida konteinerite üleküllusest. (Erutatud hääl saalis.)

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tuleme komisjoni töö juurde tagasi ja see on laiendatud. Ma loen seda muudatust, et iga omavalitsus teeb nüüd jäätmekava, mis on arengukava osa. Ja siin võib teha ka mitme omavalitsuse peale ühe jäätmekava. Aga kui kahe omavalitsuse arengukavad ei ühti, siis kuidas ta saab olla arengukava osa, see jäätmekava, kui näiteks tahame kahe omavalitsuse peale teha? Mis väljund on seal, et see jäätmekava teha? Ja mis on selle jäätmekava eesmärk? Kas see on ainult osa arengukavast või seda jäätmekava hakkab ka keegi kontrollima?

Aitäh selle küsimuse eest! Kohalikele omavalitsustele on seatud liigiti kogumise eesmärk ja see esimene etapp, kus hakatakse kontrollima, kui hästi on läinud, leiab aset aastal 2027, kui riigil saab valmis digitaalne platvorm, kus reaalajas saab andmeid vahetada ja näha. Ma pean üle täpsustama selle jäätmekava täieliku sisu, aga idee on selles, kuidas kohalik omavalitsus plaanib need sihtarvud saavutada. Ja kui kahel omavalitsusel on täiesti erinevad eesmärgid või lähenemised, siis nad ei peakski tegema ühist jäätmekava. Seda ütleb minu loogika. Võib-olla teie loogika on teine, aga ma praegu ütleksin nii. Jään kindla vastuse võlgu. Kes soovib, saab teha koos naabervalla või linnaga. 

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Lahe, te ütlesite, et proua Potisepa arvutuskäik selle kuni 5%-lise toiduainete hinna kohta ei ole pädev või ei vasta tõele. Mul on tema arvutuskäik olemas ja aitame nüüd koos proua Potiseppa. Palun esitage nüüd see käsitlus, kui te julgete selle ümber lükata, et milline saab olema mõju toiduainete hinnale selle jäätmeseaduse jõustumisega ja kus siis tegelikult proua Potisepp eksib. Milline on tegelikult vale eeldus või vale järeldus tema arvutuskäigus? Ja teine küsimuse element puudutab seda, kui suur on tegelikult konsolideeritud täiendav rahaline koormus nii tarbijatele kui ettevõtetele selle jäätmereformi täismahus jõustumisel.

Suur aitäh! Ma kordan veel, et sellel arvutusel ei ole alust. Ma tõin enne ühes oma vastuses välja kolm põhjust, miks täna juba on selge, et toiduhinnad jäätmereformi tõttu ei tõuse: kuna paljud kulud on juba kaetud tootjatelt niikuinii, mida me ei plaani tõsta, ja me oleme eelnõus fikseerinud 50 senti pakendijäätmete veo. Nii et me oleme maandanud kõikvõimalikud riskid selle jaoks, et toiduhinnad ei tõuseks. See kindlasti ei ole meie soov. 

Vabandust, mis see teine küsimus oli? Teil oli nii pikk sõnavõtt. (Urmas Reinsalu täpsustab saalist.) Tarbijatele … See sõltub väga palju ka sellest, milline on näiteks jäätmevedaja hinnakiri. Tänased arvutused näitavad, et leibkonna kohta see jäätmevedu, mis kord kuus seal arvel kajastub, jääb sinna viie euro kanti. Muidugi, see sõltub teenusepakkujast. Ma ise usun, et see hind võib olla ka madalam, kui meil tuleb juurde rohkem konkurentsi, mida see eelnõu taotleb. 

Riigile olulisi kulutusi ei ole. Suur osa nendest toetustest, mida me pakume nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele, tuleb Euroopa Liidu vahenditest. Pigem toob see eelnõu riigile oluliselt majanduslikku kasu, kuna me saame võtta ringlusse oma jäätmed ja meil tekib rohkem tööstust, kõrgtehnoloogiat, tuleb juurde rohkem töökohti ja keskkond jääb ka puhtamaks.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Konteinerite koha pealt me jääme nüüd küll eriarvamusele. Kui üks versus neli ei ole suurenemine, siis me võime muidugi selle teema üle arutada. Varem oli üks konteiner, mõni aeg tagasi me panime teise konteineri juurde, kuhu me toidujäätmed paneme. Nüüd te räägite ju neljast konteinerist. Nii et konteinerite tootjatel ja just plastmassitootjatel on väga hea äri, minu arust see on väga hea. 

Aga vaatame nüüd ikka sedasama seadust. Siin on § 1 punkt 3 juures kirjas, et korraldatud jäätmeveo tellimisele ei kohaldata riigihanke seaduse §-s 12 sätestatud punkti. Te teate, mis see § 12 on või? No kui ei tea, siis ma igaks juhuks ütlen. See tähendab seda, et reeglina ei pea avaliku sektori hankija rakendama riigihanke seaduses hankemenetlusi, kui tegemist on sisetehinguga. Kas nüüd nad peavad tegema seda riigihanget või ei pea? Siin on kirjas punkt. § 1 punkti 3 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses. Äkki räägite selle lahti?

Teie aeg! 

Aitäh! Et seda rääkida täielikult lahti, ma arvan, et ma võin teile saata vastuse tagantjärele, et ma oleksin korrektne oma vastuses. Aga selle sisetehingute uue eelnõuga, mille me varsti algatame, kui me sellega edasi läheme, me täpsustame kõik olulise ka seaduses. 

Mis puudutab konteinereid, siis ma täpselt ei saa aru, mida te mõtlete ühe konteineri all. Üldiselt on tiheasustusaladel neid ikkagi kolm-neli: on kohustuslik biojääde, on olmejääde, on papp ja paber. (Aivar Kokk räägib kohalt.) Aga ma soovitan teil võib-olla ka teisi Eesti kohti külastada ja vaadata, kuidas seal on. Üldiselt on konteinereid ikkagi rohkem kui üks. Ei ole mingisugust massilist konteinerite lisandumist. Juba täna on liigiti kogumise võimalused tänaste võimaluste piires ka antud. Kuidas?

Head kolleegid, aga järjekorras on Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh! Tõesti järjekorras! Lugupeetud ettekandja, te ütlesite, et hind võib langeda sellest 5 eurost väiksemaks, kui tulevad teenusepakkujad juurde. Kust need teenusepakkujad juurde tulevad? Praegu on neid teenuseosutajaid käputäis. Mis inspireerib neid uusi teenusepakkujaid juurde tulema? 

Aitäh! Me selle eelnõuga lahutame ära käitluse ja veohanke. Aga kui me järgmise eelnõuga ka sisetehinguid enam ei luba, siis peab kohalik omavalitsus teenuse osutamiseks seda kuskilt mujalt sisse ostma ja pakkujaid tuleb juurde. Ma tõin enne Soome näite, et seal on umbes 150 vedajat, meil ainult viis, kellest kaks on suure monopoli endale võtnud. See on tegemata jäätmepoliitika pikaajaline tagajärg, mida me proovime nüüd parandada.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun! (Helistab kella.) Head kolleegid! Ma saan aru, et teil on väga põnev arutelu selle seaduseelnõu üle, aga kui see hakkab siin segama saali muud arutelu, siis sellisel juhul pidage palun seda arutelu saalist väljaspool, selleks et Lauri Laats saaks siin oma ettekandega esineda. Palun, Lauri Laats!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Teate, ma nagu jälgisin seda ja ise küsisin ja jälgisin ka heade kolleegide küsimusi ja ka vastuseid, mis ka ettekandja poolt tuli, aga mul tekkis selline nagu võrdlusmoment. Mul on, peab tunnistama, et selle jäätmereformi kohta on isegi kõne valmistatud ette, aga ma tahaksin natukene enne selle kõne ettelugemist mõtiskleda ja avaldada oma arvamust.  

Tekkis selline nagu mõte ja paralleelid, et no mis siis nagu Tallinnas on toimunud ideoloogiliselt ja mis siin toimub ideoloogiliselt, kogu see ideoloogia ja suhtumine. Tallinnas on sotsid ja Reformierakond võtnud endale pähe, et trammid on nunnud. Mis on põhjendus, et trammid peaksid Tallinnasse tulema, on see Liivalaia, mõni muu tänav? Põhjendus on see, et nad on nunnud. Vaat selle jäätmereformiga on mul ka selline tunne, et see on nunnu lihtsalt. Tallinnas trammiteede osas on eksperdid öelnud – eksperdid on öelnud –, et kui need välja ehitada, siis terve Tallinna liiklus jääb seisma. See on eksperdid, see ei ole minu arvamus, see ei ole kellegi poliitilise partei arvamus, see on ekspertarvamus. 

Nüüd, selle jäätmereformi juures on kolm katusorganisatsiooni, kes igapäevaselt tegelikult tagavad meile palga, öelnud, et kui see jäätmereform sellisel kujul võetakse vastu, siis tegelikult see tähendab väga suuri probleeme. Need on ka tegelikult oma ala eksperdid. Need on eksperdid ja meie selle peale ütleme – vähemalt mitte meie, vaid Reformierakond ja Eesti 200, tõenäoliselt sotsid ka –, vaatamata sellele, see on nunnu, see tuleb ära teha. Minu arust on täpselt samamoodi selle Tallinna tramm versus jäätmereform.  

Aga tõesti, mis puudutab siis minu kõnet, et ma tihti kõnesid ette ei valmista, räägin pigem peast, aga ma süüvisin kogu selle temaatikasse, lugesin ka selle seaduse läbi. Mõningad mõtted on siin kirjas ja need loomulikult mõtted tulid ka nendelt katusorganisatsioonidelt. (Vahelehüüe. Ettekandja naerab.)  Tõesti, täna arutame seaduseelnõu, mida on avalikkusele tutvustatud kui jäätmereformi. Reaalsuses on tegemist palju laiema ja mõjult suurema muudatusega ning kahjuks on sellel ka terve rida tõsiseid puudusi, mis ei puuduta üksnes keskkonda, vaid väga otseselt meie majandust, ettevõtluskeskkonda ja inimeste igapäevast hakkamasaamist.  

Arvan, et oleme mööndustega nõus, et liigiti kogumine ja ringlussevõtt on vajalik eesmärk. Küsimus on hoopis selles, kas see konkreetne eelnõu aitab neid eesmärke saavutada. Ja siin on nii ettevõtjad kui eksperdid olnud erakordselt selged, öelnud, et praegusel kujul ei suurenda see reform ringlussevõttu, küll aga tõstab kulusid ja vähendab konkurentsi. Just sellisele järeldusele jõudis ka Eesti ringmajandusettevõtjate liit, toiduliit ja tööandjate keskliit. Kolm organisatsiooni, kes teavad väga täpselt, mis jäätmeturul tegelikult toimub ja mis tagajärjed seadusemuudatusel oleksid.  

Kõigepealt kuludest. Eelnõu enda mõjuanalüüs ütleb, et jäätmekäitluse kulud tõusevad. Ettevõtjad lisavad siia väga selgelt hoiatusena: need kulud kanduvad edasi hindadesse nii kaupade kui ka teenuste kaudu. Seega ei ole see abstraktne risk, vaid väga konkreetne mõju iga Eesti pere rahakotile. Toiduhinnad, kodukulud, ettevõtluse sisendhinnad. Küsimus ongi, kas praeguses majandusolukorras on mõistlik võtta vastu reform, mis teeb igapäevaelu kallimaks. 

Paluks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Aitäh! Teine probleem on konkurentsi vähenemine ja turu sulgumine. Eelnõu annab selge eelise munitsipaalettevõtetele, munitsipaalsetele jäätmeettevõtetele, ning surub erasektori kõrvale, see tähendab vähem valikuid, kõrgemaid hindu ja vähem innovatsiooni. Kui konkurents kaob, siis ei parane ei teenuse kvaliteet ega keskkonnaeesmärgid. Euroopa riikide kogemus kinnitab, et ringmajandus areneb seal, kus on konkurents, mitte seal, kus turgu juhitakse poliitiliselt. 

Kolmas murekoht on aus kommunikatsioon. Avalikkusele on räägitud suuresti liigiti kogumisest, kuid tegelikud mõjuallikad – kulud, konkurentsiolukorra muutus, hinnatõus ning turu tasakaalunihe – on jäänud tagaplaanile. Kui inimesed ei saa teada täielikku pilti, tekib õigustatud küsimus, kas valitsus on rääkinud sellest reformist kogu tõtt. 

Veel üks oluline probleem on ebapiisav mõjuanalüüs. Meil ei ole täpseid vastuseid küsimustele, kui palju kulud tõusevad, kuidas mõjutab see tarbijat, mis saab väikestest ettevõtjatest, milline saab olema mõju regionaalsetele teenustele ja kuidas reform tagab lubatud ringlussevõtu kasvu. Riigikogu ei tohiks teha nii ulatuslikke muudatusi, ilma et kõige olulisemad küsimused oleks faktipõhiselt läbi analüüsitud. Seoses sellega teengi täna ettepaneku selle seaduseelnõu tagasi lükata. Aitäh! Ma kohe toon.

Jah, nii kaua kui te toote selle siia juhataja lauale, siis tõepoolest, teisel lugemisel ei saa tagasilükkamise ettepanekut teha. Saab teha ainult katkestamise ettepaneku. Ühesõnaga, me läheme edasi ja Mart Maastik on meil kohe tulemas. Palun kõnetooli Mart Maastiku. Ootan seda katkestamise ettepanekut, Lauri Laats, teilt. 

Suur tänu! Selleks, et võta pingeid maha, ma annan kohe Isamaa poolt ka katkestamise ettepaneku juurde.

Selge, topelt ei kärise. Palun, Mart Maastik!

Suur tänu! Muidugi, siin hea sõber Lauri Laats juba valgustas teid probleemidest, aga ma natuke lisaks veel omalt poolt ka, milliseid muresid Isamaa Erakond siin näeb. Üks suur mure on selle asja juures see, et nüüd üritatakse – ma räägin väga lihtsas keeles – vabastada kohalikud omavalitsused sellest, et nende jäätmete kogumisel ei ole enam ainult nendel õigus korraldada jäätmeveo läbiviimist, vaid antakse otse see võimalus ka ettevõtjatele. Ja vaat selline teguviis võib viia selleni, et enam ei saa näiteks kohalikus omavalitsuses arvestada seda, kui palju on see jäätmete kogus, mida hankes peaks käsitlema. 

Seda enam, et arusaamatu on see, et kui iga ettevõtja või elanik saab otse jäätmevedajaga hakata lepinguid sõlmima, siis on selge, et ka nende koguste pealt tulenev väiksem hind muutub nendele inimestele kahjulikumaks. Võib-olla mõni suur ettevõtja saab parema hinna endale kaubelda. Ma ei kujuta hästi ette, kui nüüd omavalitsus hakkab tegema jäätmeveo hanget, teadmata seda, kui suur on see maht. Võib-olla mõni kodanik on juba teinud, mõni ei ole teinud. 

Ja mida see veel kaasa toob, on see, et nendel, kes linnas elavad – okei, nendel on suured mahud, hinnad on madalad, aga kõige rohkem hakkavad kannatama just maapiirkondades hajaasustuses olevate inimeste rahakotid. Sellepärast, et kui praegu ollakse solidaarsed nii-öelda linna tingimuste ja maapiirkondade vahel ehk siis, ütleme, tõesti, teoreetiliselt maksavad linnapiirkonna inimesed osaliselt ka hajaasustuses asuvate inimeste jäätmeveo kinni, siis et me päris välja ei suretaks elu maal, on see ju täiesti loogiline. 

Nüüd jäätmete liigiti kogumise teemal ka. Jäätmeid kogutakse praegu liigiti. Nii palju kui ma olen rääkinud ka vedajatega, vedajate esindajatega, siis nad ütlevad, et näiteks Inglismaal oli kaks varianti. Ühes maakonnas pandi kõik jäätmed ühte konteinerisse ja suures tehases neid selekteeriti ja saadi need niimoodi ära liigitatud. Teises väikeste kilekotikestega korjati neid kokku. Ma ei kujuta ette, kui palju rohkem selle jaoks kulub neid veoautotunde ja CO₂-emissiooni sellest rohkem, et iga kotikest kokku korjata. Ja kogu selle kahe maakonna vahe jäätmete liigiti kogumisel oli ainult 10%.

Aga näiteks praegu on siin eelnõus kirjas niimoodi, et näiteks tekstiiljäätmeid tahetakse hakata koguma. Kusjuures on teada, et tahetakse see juba kohustuslikuks teha ka Euroopa Liidus. Aga rõivad, jalanõud ja kodutekstiil – samas ei ole mitte ühtegi sellist ettevõtet, kes neid ümber töötleks. Mida see annab? Kui te nüüd need asjad kõik kokku korjate ja sellega midagi peale hakata ei ole, siis on ikka kaks varianti: kas sa paned need põletusse … Ja kui sa need põletusse paned, siis mis vahet sellel on, miks sa neid pead liigiti koguma? 

Ja väga tähtis aspekt on ka see, et tihtipeale räägitakse siin, et see on kõik kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja see on ääretult kasulik loodusele. Aga jäetakse arvutamata, kui palju see töötlemine ja kogumine kõik endast veel lisaressurssi nõuab. Võib-olla see on palju kahjulikum loodusele kokkuvõttes ja ka kallim. Ilmselgelt on see kallim, juba praegu on teada, et ettevõtjad on selle seadusemuudatuse vastu või selle eelnõu vastu just põhjendusega, et elu läheb kallimaks. Küll aga, nagu aru saada on, see kuidagimoodi ei muuda meie elukeskkonda paremaks ega mõjuta kuidagi kliimat.

Kas soovite lisaaega?

Ei soovi. Sellega ma teengi ettepaneku, juba andsin teile üle, teen ettepaneku katkestamiseks. Ei soovita seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun! Ja annan siis kohe ka kolm minutit lisaaega. Palun!

Aitäh, head kolleegid! See lõputu jäätmereform Eestis – sihuke tunne on, et see on kogu aeg käinud. Aga mul tuli see mõte liiga hilja, nii et ma ei jõudnud vaadata ajalukku, kas jäätmereform algas siis, kui tegutsemist alustas Reformierakond. Nagu nimigi ütleb, midagi tuleb reformida. Aga vaatan selle hiljem järele.

Aga nüüd sellest eelnõust. Eelnõu kritiseerivad pakendiettevõtjad, taaskasutusorganisatsioonid, jäätmekäitlejad, ringmajandussektori esindajad, toidutootjad. Kõik valdkonnaga kokku puutuvad ja seda hästi tundvad inimesed on eelnõu suhtes kriitilised. 

Aga eelnõuga, nagu siin ettekandja ütles, minnakse edasi ja on terve rida asju, mida siis pärast parandatakse. See on ka minu arust selles Riigikogu koosseisus olnud, ma hindaksin, liiga sage, et tullakse eelnõuga siia ja öeldakse, et jaa, seal jäid mõned asjad, me tegeleme sellega. Ja kui küsida, et jätame siis pooleli ja teeme korraliku seaduse, siis ei, me praegu läheme edasi. No ma arvan, et selle seadusega juhtub jälle nii nagu ikka nende kiirustades ja lohakalt tehtud eelnõudega, et seda siis hakkame siin hiljem muutma ka kiirustades, et vigu parandada.

Tööandjate keskliit, ringmajandusettevõtete liit ja toiduliit hindavad, et selle eelnõu seaduseks saamine toob kaasa toiduainete hinna 5%-lise tõusu. Ja seda olukorras, kus aina rohkem inimesi Eestis on juba vaesunud. Absoluutse vaesuse määr kasvab, inimesed on raskustes – ametnikke ja valitsust see ei huvita. Tõusku hinnad! 

Jäätmereformi eestvedaja ametnike poole pealt Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütleb, et tema ei usu, et hinnad tõusevad, tema lükkab selle hinnatõusu jutu ümber. Aga ma siin nüüd korraks peatuks sellel Ivo Jaanisool ja sellel, kui tõsiselt saab tema juttu võtta ja kas seda maksab uskuda. 

Ivo Jaanisoo juttu mina ei julgeks kunagi tõsiselt võtta. Ja ma ütlen, miks. Möödunud aasta alguses ma küsisin Ivo Jaanisoo käest, kes käis meil rääkimas hoonete energiatõhususest, teatud numbreid juurde tema ettekande kohta, mille ta oli meile komisjonis esitanud. Ma saatsin kirja. See on ametlikus Kliimaministeeriumi dokumendiregistris olemas – nii minu kiri kui ka kiri Ivo Jaanisolt ühele oma kolleegile, kellega nad koos minule vastust kokku panid, ja kus Ivo Jaanisoo ütles: anname siis peamiselt 2030. aasta andmed, 2050. aasta andmed luuletan ise juurde. Niimoodi kirjas ütles Ivo Jaanisoo. Vaat see on see, kuhu me täna oleme jõudnud ametnikkonnas. Ametnikud luuletavad midagi kokku. 

Homme näiteks tuleb siia härra Sutt ette kandma energiamajanduse arengukava, mille tal seal need ametnikud kokku on luuletanud. Kahjuks eriti just koalitsioonipoliitikud ei süvene ja siis tagantjärele ollakse jälle selles seisus, et ajakirjanik pistab mikrofoni nina alla ja küsib, et kuidas see nii läks. "Ei tea! Eks me hakkame kiiresti parandama." 

Nii et kuna kriitika tuleb tõesti kõigilt valdkonnaga seotud organisatsioonidelt, siis minu soovitus on toetada meie fraktsiooni tehtud eelnõu menetluse katkestamise ettepanekut. Nii palju eelnõust. 

Mõne sõnaga ka tänasest diskussioonist. Nimelt, kolleeg Lahe ei pidanud paljuks ära mainida minu ja kolleeg Laatsi osalemine või mitteosalemine komisjoni istungitel. Seda laadi debatte on siin saalis ennegi olnud. Ma nüüd võtsin esile tõsta paar asja. Ma olen palju töötanud suurtes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ja üldiselt näinud, et edukad ja tulemuslikud on inimesed, kes panustavad sisuliselt, mitte niivõrd need, kes tagumikutunde täis  istuvad. Näiteks konkreetselt enda isiku puhul ma saan öelda, et isegi keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender on rohkem kui ühel korral tõstnud esile minu head ja sisukat panust keskkonnakomisjonis käsitletavate eelnõude puhul, ka rahvusvaheliste eelnõude puhul. Nii et selles valguses, noh, Hanahile kui noorele inimesele mina soovitan rohkem panustada sisusse kui kohal istumisse. 

Aga teisipidi, tänase päevakorra viimaseks punktiks on Lauri Laatsi eestvedamisel koostatud eelnõu, mis mulle ütleb kahte asja. Esiteks, Laats ilmselt on meeleparanduse teel juba selle nurga alt, millele Hanah siin tähelepanu juhtis. Aga kuna Laats tahab hakata vähendama iseenda ja teiste kolleegide palka, kes ei osale komisjoni istungitel, siis ma eeldan, et Laats selle eelnõu läbiminemisel ilmselt hakkab rohkem osalema. Ja teiseks, kuigi ma lugesin, et komisjoni ettepanek oli see Laatsi eelnõu tagasi lükata, ma siiski ootan näiteks Hanahi toetust sellele Laatsi eelnõule, kuna ta ise ei pidanud paljuks tähelepanu juhtida sellele, kuidas kolleegid kas osalevad või ei osale komisjonide töös. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea juhataja ja kolleegid! Ei, ma ei hakka kiitma ennast, aga kõik see tundub kuidagi nii naljakas. Iga päev tekitame me kõik siin – Arvo ja kõik me – umbes kilo seda kraami, mida peaks nüüd kuidagi menetlema, peaks kuidagi muutma, mitte prügimäele, mitte Uikalasse, mitte Jõelähtmele või kusagile mujale, vaid kuidagi põletama, muundama. Aga me oleme olnud uskumatult äpud. 

Rainer Vakra juhatas aastal 2017 keskkonnakomisjoni. Ma istusin temaga kaks aastat ja me tegime selliseid kaasamisi! Kõik Riigikogu suuremad saalid käisime läbi külalistega, palju külalisi oli. Töö oli intensiivne. Aga tulemus on see, et täna on 2025 ja varsti on 2026. Kaks aastat on tegeldud ka intensiivselt selle kõigega, üks kilo igaühel päevas. 

Nüüd, suvel Kuldar Leis – minister, kes kureerib mitte ainult elamuid, vaid ka jäätmeid, õhku ja vett ja maad ka – ütles, et nüüd me jõuame 21. sajandisse. Aasta on 2025. Üks kilo iga päev. Ja nüüd oleme lõpuks keskpõrandal koos. Täna on teine lugemine. Teine lugemine! See tähendab seda, et noh, pärast seda on ainult sellised dekoratiivsed asjad võib-olla ja siis tuleb vastu. Aga mis siis tegelikult on? Seesama 1 kilo, ladestamistasude tõus 30 eurolt 90 eurole tonni eest, põletamistasude tõus nullist 60 eurole. Jah, 2035. aastal võib-olla prügilasse läheb ainult 1% kogu sellest kraamist. See on selline roosa unistus. Me maksame Euroopa Liidule 16–20 miljonit aastas, noh, äkki saab kümne peale, kui me oleme nüüd 21. sajandisse jõudnud. Kõik see roheline ilu ja tore ... Noh, Rainer Vakra tegeleb juba ammuilma millegi muuga, talvel külvas angerjaid ja nüüd valmistub metsade uputamiseks. Karu koliti ka Toomalt Tallinnasse ja igalt poolt mujalt, ka looduskeskustest. Loodusharidus on heal järjel. 

Ja nüüd, kui ma hakkasin vaatama, siis see tundub nagu déjà-vu. Ma vaatasin nüüd keskkonnakomisjoni protokolle ja avastasin, et 18. novembril – täna on teine lugemine, ma tuletan uuesti meelde – oli keskkonnakomisjoni viimane istung ja 19. novembril, päev hiljem saabus kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi allkirjaga kiri. Ma tõesti pean lugema seda ette, see on täitsa nagu déjà-vu. "Arvestades, et erinevad osapooled on esitanud väga palju kommentaare, siis oleks olnud igati mõistlik korraldada teemade lõikes arutelusid. Tänaseks ei ole meid ühelegi täiendavale arutelule kutsutud ja seda ilmselt ka ei tehta," kirjutab Mait Palts. Ja siin vahepeal räägib veel detailidest, aga viimane lause on uskumatu: "Loodame, et keskkonnakomisjonil on edaspidi võimalik vähemalt mahukate ja suure mõjuga eelnõude puhul huvigruppe kaasata. Leiame, et see aitaks kaasa eelnõu paremale kvaliteedile." Viimane keskkonnakomisjoni istung oli 18. novembril, 19. novembril tuli kaubandus-tööstuskoja juhi kiri. Ma mõtlen, et tõesti, 2017 on juba palju aega tagasi. Kaasamine käis, seesama üks kilo päevas. Aivar, sinu kohta ja Urmase ja minu ka, võib-olla mõnel rohkem natuke. Ja me ikka ei suuda lahendada seda ülesannet ära. Me oleme kaasanud, me oleme kutsunud igasuguseid osapooli.

Kas soovite lisaaega?

Jah, mõni minut, aga mitte kolm.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii et kuidagi nagu piinlik ja déjà-vu on see ja täna on teine lugemine ka veel. Peaks olema ju valmisprodukt, aga me ei saa selle ühe kiloga hakkama. Ja ma ei tea, kaua veel kulub aega. Aga noh, kui me ei suuda selle ühe kilo jäätmetega hakkama saada, 21. sajandisse jõuda, siis mida teha keerulisemate asjadega? Nii et ma ei tea, kas nutta või naerda. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Michali ajutise valitsuse eksperimendid jätkuvad ja kõnealune jäätmereform on üks nendest näidetest. Juba kevadel kutsus ülesse tööandjate keskliit peatama selle jäätmereformi esitatud kujul menetlemine. Nüüd, selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on parlamendini jõudnud radikaalne protest tööandjate keskliidult, ringmajanduse liidult ning toiduainetööstuse liidult, toiduliidult, palvega sellisel kujul mitte jõustada seda reformi. 

On esitatud selles protestis kalkulatsioon, et jäätmereformi esitatud kujul jõustamine toob kaasa täies mahus rakendamisel toiduainete hinna tõusu kuni 5%. Asetame asjad perspektiivi. Alates koroonaeelsest ajast on Eesti olnud toiduainete hinna tõususus euroala tšempion. Keskmine toiduainete hinna tõus euroalal 33% ja Eesti – 57% oktoobri alguse seisuga. 

Ja vaadake, meie valitsus mitte ei otsi meetmeid, kuidas sellist Euroopa tšempioni rolli, musta tšempioni rolli leevendada või äärmisel juhul olla siis mitte midagi tegev, mis oleks parem lahendus, vaid vastupidi, regulatiivsete meetmetega kiirendab üldist hinnatõususurvet ja kiirendab samuti eriti just nimelt väiksema ostujõuga inimeste seas: eakad, kes elavad pensionipäevast pensionipäevani, väiksema sissetulekuga inimesed, ennekõike maapiirkondadest, aga ka suured pered, kus on suid õhtul söögilauas rohkem kui sissetuleku teenijaid. Sellises olukorras tuimalt kavatsetakse see plaan eksperimendina läbi suruda ilma mitte mingisugust relevantset analüütilist käsitlust omamata, mis on selle terviklik koormus rahalises mõttes nii lõpptarbijatele kui majandusele. 

Ma küsisin parlamendipoolselt, siis komisjonipoolselt eelnõu ettekandjalt terviklikku maksumust sellele reformile, mida hindavad ja ma arvan, veel tagasihoidlikult, tööandjate organisatsioonid lisanduvate tasude ja tegelikult efektiivsete maksude näol kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaks. Sisulist vastust ei tulnud. 

Ma küsisin, kas proua Potisepp eksitab avalikkust, kas valetab, kui ta räägib kuni 5%-lisest hinnatõusust, ning on esitatud vägagi ratsionaalne arvutuskäik selle kohta. Ja vastused, millest siis on, millised tehted on tegelikkuses aritmeetiliselt ebakorrektsed, me ei saanud. 

Vastus on milline? Pärast meid tulgu või veeuputus. Meie käes on võim, meie käes on siin enamus saalis ja me surume selle asja Eesti ühiskonnale kraesse. Olukorras, kus viimaste Statistikaameti andmete järgi meil on 4,7%-line aastaarvestuse üldine inflatsioon ja kus meie majandus on seisakus, kolmanda kvartali puhul 0,9% reaalset majanduskasvu, aga vabandust, valitsus prognoosis 3,3% reaalset majanduskasvu sellel aastal. Kus on see majanduskasv? Tirige kõrvupidi siia see, kelle tölpluse tulemusena me tegelikkuses anname valesid signaale meie majandusele! Viga vea otsa! 

Mida see tähendab? See tähendab ebakindlust majanduskeskkonnas, süsteemset ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide ignoreerimist. Teiseks, mitte mingisugust, isegi minimaalsel tasemel nõutavat analüütilist käsitlust tegevuse tagajärgede kohta riigi poliitilise juhtkonna poolt võimupüramiidis. 

Ma küsisin seda täna meie lugupeetavalt peaministrilt. Miks te teete nõnda? Miks te ei kuula ettevõtjaid kliimaseaduse puhul, kas nõutakse selle ebaõnnestunud aktsiooni tagasivõtmist sellesama jäätmereformi puhul? Aga mida peaminister mulle vastas? Tal ei olnud midagi vastata. Ta rääkis Reformierakonna maksuküürust. Koomiline!

Aga mis see tähendab? Eelkõneleja ütles, et ei tea, kas nutta või naerda. Nõudlik tuleb olla! Ja meie sõnum on üks: see eelnõu tuleb katkestada. Ja sellisel kujul läbisurumine tekitab Eestis täiendavat ebakindlust inimestele ostujõu näol. 

Teiseks on see lugupidamatu, minimaalselt lugupidamatu ettevõtlusorganisatsioonide suhtes. Proua Potisepp täna hommikul ütles mulle, et ta ei mäleta nii jultunud ja organisatsioone eiravat menetlusteed, nagu seda on olnud jäätme, sellesama seaduse läbisurumise puhul. Ja seda, kuidas seda olukorda näeb kaubandus-tööstuskoda, tsiteeris jällegi üks eelkõneleja kaubandus-tööstuskoja direktori allkirjaga kirjas. 

Lugupeetav parlament! Need eksperimendid ei ole Eesti ühiskonna ootuste ja vajaduste väärilised. Ja minimaalne, mida siit rahvaesinduse kõnetoolist Isamaa poolt vaadatuna saab öelda üleskutsena: jah, me peame teie võimu veel taluma, aga ühiskonna huvides on see, et te astuksite sammu tagasi ja loobuksite sellisest eksperimentide jadast. Kui te ei oska teha head ja pakkuda lootust seal, kus valitseb nõutus ja mure, siis ärge tehke vähemalt täiendavat kurja. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Aivar Kokk, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Paneme igaks juhuks kolm minutit lisaaega. 

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulasime head ettekannet ja kolleegide jutte. Aga ma soovitan nüüd võtta lahti see teise lugemise materjal, mida tegelikult meile ei tutvustatud, sest muudatusettepanekuid ei märgitud. Räägiti 50 sendist, läheb ühe konteineri tühjendamise peale. Aga arvutame siis. Kas te teate, kui palju teil kodus prügivedu maksab? Minul on kaks konteinerit, nagu täna on nõutud, ja see maksab neli eurot. Aga mul nüüd tõuseb 25% ehk üks euro. Eratarbijal! Siin seaduses ei ole sõnagi kirjutatud sellest, kuidas maksustatakse teistmoodi. Kas teistmoodi maksustatakse korteriühistute pealt? No kui on, ma ei tea, 24 korteriga, 48-ga või 96 korteriga, kas on samamoodi, et konteinerid maksustatakse 0,5 euroga ehk siis jagatakse nende arvude peale? Ehk selle seaduseelnõuga väga selgelt karistatakse neid inimesi, kes on omale kodu rajanud. 

Ja mille jaoks seda maksu tehakse? Et keegi saaks selle raha endale. See on peidetud tulubaas kohalikele omavalitsustele. 25% – rõhutan, 25% – eramaja kodutarbijal tõuseb, aga peale selle tuleb juurde võtta veel üks kotikene ja võib-olla teine konteiner. Minul endal isiklikult veab, mul on üle tee konteinerid, kuhu ma saan pakendid ja klaastara panna, aga korteriühistutel tuleb nad kõik endale panna. Ehk kõik need asjad nagu sipsti. 

Siis on saastetasumäärad jäätmete energiakasutusel. Keegi sellest ei taha kõva häälega rääkida, et need numbrid fikseeritakse siin 60 euro peale ja 40 euro peale. Ehk väga selgelt tõstetakse hindasid, mis lõpuks maanduvad ikkagi sellesama prügiveo hinda. Ma vaatan, kuidas on selgitatud, milline on taara, milline on joogipudel – kolmeliitrine, kork või kaas, kõik muud. 

Aga mind pani imestama veel üks väga oluline koht: et ohtlike jäätmete saateleht kaob ära. Nüüd on nii, et ongi jäätme saateleht, olgu see ohtlik jääde või mitte. Minu arvates ei ole ma siin saalis ei esimesel ega teisel lugemisel kuulnud, et selline asi likvideeritakse. Kuidas on võimalik, et ohtlikel jäätmetel ei ole enam saatelehte, et see oleks ohtlik jääde? Kas see tähendab seda, et ka ohtlikud jäätmed võib lihtsalt jäätmejaama viia? Saatelehe peal enam see ohtlik jääde ei ole. Terve suur hulk parandusi nii ravimiseaduses kui ka tööstusheidete seaduse muutmises. Muutmise põhiosa ongi, et ohtlike jäätmete saatekiri asendatakse jäätmeveo saatekirjaga. Kas see on ikkagi tegelikult läbi mõeldud? Sellisel otstarbel on selge, et kui sa lähed ohtlike jäätmetega, siis kuidas seda kontrollitakse, kui sul saatelehe peal seda enam ei ole? See tähendab seda, et ühel hetkel me räägime siin jäätmemajanduse parandamisest, minu arvates ohtlike jäätmete peitmisest, sest nende muudatusettepanekute juures ei loe ma kuskilt välja, kuidas või miks või mismoodi seda lahendama hakatakse. 

Samas vaatame siin ka, et energiakasutuse kohta ei pea saastetasu deklaratsiooni esitama, kui on see puidu osas. On tehtud väga suur hulk muudatusettepanekuid, mis on komisjoni poolt seaduseelnõusse sisse kirjutatud, aga tegelikkuses Riigikogu liikmetele neid muudatusettepanekuid kahjuks ei kommenteeritud. Miks sellised otsused komisjonis esimese ja teise lugemise vaheajal tehti? 

Veel kord, et jäätmemajanduses on tore asi, aga me ei ole kunagi saanud vastust, kelle jaoks kõiki asju tehakse nüüd konteinerite poolt. Kuidas ikka on võimalik …Plastmasskonteiner on meil nüüd number üks materjal, millega konteinereid tehakse. Füüsiliselt on õue peal saanud ühest konteinerist neli konteinerit ehk konteineritootjad on teeninud väga korralikku raha. Ja ma ei tea, mingil hetkel hakatakse utiliseerima – kuhu kohta see jääde siis läheb? Selle peale ei ole keegi arvutanud, et ostad selle konteineri ära küll 50 euro eest, aga kui ükskord on vaja ümber töötlema hakata, kas seda on võimalik ümber töödelda? Tavaliselt ei ole. Siis öeldakse, et äkki ongi see tehtud juba ümbertöödeldud materjalist. Kui ta üks kord on juba tehtud, siis tavaliselt teist korda seda ei saa teha. 

Väga selge, et selle eelnõuga edasi minna ei ole võimalik. Ettekandja ütles selgelt, et pooled omavalitsused ei toeta ja teised pooled ei ole vastanud ehk toetajaid ei ole. Ettevõttete organisatsioonid on peale komisjoni tööd saatnud kirjad, et see ei ole mõistlik ja nad ei toeta seda. Kui toiduainetetööstus väidab, et toidu hind tõuseb sellega kuni 5%, siis tänases inflatsioonis ja raskes majandusolukorras on kuritegelik uue maksu tekitamine. Peaminister on siin Riigikogu saalis korduvalt öelnud, et enam ühtegi maksutõusu ei tule. Mis see siis on? See on ju väga selge peidetud maks, mida tahetakse kuidagi lõpptarbija või olmeprügi tekitajate käest juurde võtta, ja kas ta jõuab siis omavalitsusse või prügiveo juurde. Me ei saanud enne vastust ka küsimustele, et kui siin ühte paragrahvi muudetakse, et riigihanke seaduse § 2 teist sätet ei kasutata, siis tegelikult selles sättes ongi see, et ei pea riigihanget korraldama. Aga kui riigihanget ei pea korraldama, siis sellele pannakse juurde lause, et paragrahv, mis ei pea korraldama. Kas kaks miinust teeb plussi või mis ta teeb? See küsimus jäi meil õhku. Aitäh! 

Aitäh! Jätkame läbirääkimistega ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja tubades! Ja inimesed, kes meid vaatavad! Ilusa nimega jäätmereform, nii nagu kolleeg Rain ütles, on kestnud 20 aastat ja ei ole leitud õiget lahendust. Aga kuna esimene lugemine toimus juunikuus, siis oli suvi otsa võimalik asja parandada. Seda asja parandamist ei tehtud ja ei kuulatud ka neid, kes oma arvamusi avaldasid. 

Kõik need eelnimetatud toiduainetööstuse liidud ja pakendiorganisatsioonid ja jäätmekäitlusorganisatsioonid teavitasid, et sellega läheb hind kallimaks ja see kallim hind kumuleerub lõpuks tarbija käest äravõtmisega. 

Siin oli juttu ka kohalikest omavalitsustest. Aga kohalike omavalitsuste küsitlust ei viinud läbi keskkonnakomisjon ega Kliimaministeerium, vaid esindusorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit. See on täiesti arusaadav, miks omavalitsused ei ole valmis ja nõus selle jäätmereformiga edasi minema. 

Ja nii nagu ma siin küsimuste ajal komisjoni ettekande puhul küsisin jäätmekava kohta, siis tuleb jälle üks lisabürokraatia. Ja mitte ainult jäätmekavast ei ole jutt, vaid see peab olema integreeritud ja üks osa valla arengukavast. Noh, arengukavad saab iga aasta teha uued ja tehaksegi uued lähtuvalt eelarve vastuvõtmisest. 15. oktoobriks vist oli vaja teha arengukavad ja siis see jäätmekava muudetakse iga kord vastavalt vajadusele. Täpselt, mingi lisabürokraatia tegemine ja selle liigendamine arengukavaga. 

Kuid see ei ole veel kõik, nagu klassikad ütlevad. Lisaks tuleb omavalitsusel teha korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava. Kas see ei ole siis jäätmekava osa? See on lihtsalt jälle üks lisakava. Ja veel lisaks tuleb teha teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaan. Me teeme kavad, teeme plaanid ja lõpuks jäätmekava ja nende plaanidega me läheme maailma päästma. 

Kui ma küsisin, kes teeb järelevalvet selle üle või mismoodi toimub jäätmekava rakendamine ja tegevuste elluviimine, siis tegelikult vastust ei ole. Aga minu hinnangul ja ma arvan, et paljude kolleegide hinnangul on see puhas bürokraatia suurendamine ja omavalitsusele täieliku lisakohustuse andmine. Kui ametnikul ei ole mingit rakendust, siis ta saab hakata tegelema jäätmekavade ja plaanide koostamisega. 

Nüüd, täiendatakse seda eelnõu ja seadust sellise asjaga, et kui Kaitseministeeriumi valitsemisalal ei ole võimalik jäätmevedu korraldada või läbi viia, siis võib anda kohalikul omavalitsusel erisuse. Aga mis on omavalitsusel lihtsam? Jätame korraldatud jäätmeveost välja ja kõik Kaitseministeeriumi või tema haldusalas olevad kinnistud saavad jäätmeveost vabastuse. 

Ja ühte asja ma tahtsin veel ära märkida. Võib-olla see oligi lõpuks see, et ma palun ikkagi mõistmist ka kõikidelt koalitsioonipartneritelt, koalitsioonis olijatelt – ja sina ka toetad kindlasti –, et see eelnõu teisel lugemisel katkestada ja teha see paremaks, arvestades kõikide kaasatavate osapoolte arvamust. Aitäh! 

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Yoko Alenderi. Palun!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Vahel, kui mu poeg vaatab mõnda AK lõiku, siis ta küsib, et millest seal tegelikult räägiti. Aga tahan teile siis rääkida natukene jäätmereformi sisust, selle eesmärgist ja mida see toob kaasa inimestele ja majandusele.  

Selle reformi eesmärk on luua õiglane ja igati toimiv süsteem, sest tõepoolest, nagu siin ka kolleeg Ernits tõi välja, siis meil on paranemisruumi. Me ei taha, et jäätmed jõuaksid põletusse, veel vähem tahame, et need jõuaksid ladestusse. See ongi selle reformi eesmärk, sest see on ju tegelikult ressurss. See on ressurss, mis on juba loodusest välja võetud, ja see on ressurss ettevõtetele, kes teevad meie jäätmetest uusi tooteid. Selleks, et nad saaksid seda teha, on tarvis puhast jäädet ehk siis mitte prügi, vaid just nimelt liigiti sorteeritud jäätmeid.  

On tehtud väga põhjalikke uuringuid, alates Maailmapanga uuringust, mis telliti veel minister Koka ajal. Muideks, ka minister Rene Kokk oli see, kes tegi Eestis tekstiilijäätmete liigiti kogumise kohustuslikuks. Tol ajal oli Keskerakonnast härra Savisaar komisjoni esimees. Me jätkame seda protsessi, sest tõepoolest, need on ressursid.  

Mis siis muutub inimese jaoks? Inimese jaoks muutub see, et üle Eesti saab olema selgus, et sul on kortermajade juures samasugune süsteem, tiheasustuses needsamad neli konteinerit. Siin on arvutatud ülipõhjalikult – aastaid on tehtud koos sektoriga neid arvutusi –, et just need neli konteinerit annavad ühelt poolt puhta materjali ja teiselt poolt kõige madalamad kulud. Siin on juba välja toodud seesama number, viis eurot, kui inimene sorteerib, kui leibkond sorteerib kenasti. Mida, muideks, oli rõõm näha ERR-is saates, kus ma käisin, kõik, kes vastasid, ütlesid, et jah, me tahame sorteerida, aga me tahame, et meil oleks ka veendumus, et need jäätmed siis ka ringlusse võetakse. Nüüd selle eelnõuga me seda kindlust just anname. Kui inimesed liigiti sorteerivad, see kulu leibkonnale circa viis eurot saab olema siis see nii-öelda oma prügi äraandmise kulu. Kui inimesed ei sorteeri, valivad selle tee, ka see võimalus ju inimestele jääb, panna olmejäätmetesse, aga siis tuleb loomulikult see, hind tulebki ja peabki motiveerima. Peabki olema motiveeriv, et me liigiti koguksime.  

Nüüd nendest, miks jäi üles sisetehingute teema. Rõhutan ka üle, et siin jäi kuidagi kellegile mulje, et omavalitsused on selle eelnõu vastu. Ei ole! Vastupidi, toetavad seda eelnõu, (Hääl saalist.) toetavad seda eelnõu sellisel kujul, nagu ta on. Te ei ole seda eelnõu lugenud ja te vist ei saanud aru sellest, et seesama sisetehingute keeld hetkel siia eelnõusse ei lisandunud, mida kohalikud omavalitsused ei soovinud. See eelnõu on sellel kujul, nagu ta esitati. Ehk siis omavalitsused on saatnud meile väga toetava arvamuse.  Kahe aasta jooksul on tehtud sadu koosolekuid osapooltega, väga palju nii kaubandus-tööstuskoja kui ka tööandjate ja toiduliidu ettepanekuid on arvesse võetud. Ja seesama 50 senti, mis tõesti pakendijäätmete äraviimisel siis inimese jaoks see kulu maksimaalne saab olema, see katab ka näiteks selle vanapaberikulu, millest on juttu olnud, ja see katab ka selle veokulu.  

Tegelikult ainuke sisuline kriitika, mis on üles jäänud, või õigemini, kas seda tahta sisuliseks kriitikaks, jah, ma ütlen, tegelikult ma nõustun sellega, et mulle meeldiks ka, kui me jõuame Riigikogus kokkuleppele ja viie aasta pärast läheme üle tõesti puhtale vabaturule nii vedude puhul kui ka käitluse puhul. Ehk siis tuleb hange korraldada, nagu täna ka paljud omavalitsused seda juba teevad, aga kuna see juriidiliselt vajab kohalike omavalitsustega läbirääkimist, siis me võtame selle ette siis, kui see eelnõu on vastu võetud. 

Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ja tõesti, selle kriitikaga ma olen nõus, et sellist muudatusettepanekut tegelikult ükski Riigikogu liige ka ei teinud. Kui oleks keegi seda soovinud teha, selle oleks saanud teha. Täna meil sellist ei ole, aga me komisjonis leppisime kokku, et me sellega läheme edasi. Seega, kogu tööandjate keskliidu ja ettevõtjate jutt – toetan seda.

Nüüd, ainus, mis veel üles jäi, oli toiduliidu kriitika, et nemad näevad, et võib tulla hinnatõus. Teate, eks seda hinnatõusu toiduliit näeb väga paljudel põhjustel, miks võib tulla. Aga selle põhjalikud arvutused, mis on tehtud, ja ka fakt, et 2004. aastast on tootjatel olnud kohustus ringlussevõtt nii-öelda tasuda, selles ei ole lihtsalt mingit loogikat. Täna maksavad inimesed kolm korda pakendite ringlussevõtu eest, maksavad ühelt poolt, ostes pakendi poest, maksavad oma jäätmeid täna ära andes, pluss veel plastitasu, mida me maksame ringlusse võtmata jätmise eest circa 20 miljonit. Peale seda reformi seda enam ei ole. Tarbija jaoks tekib läbipaistev süsteem. See veosteleheteema, millest siin juttu oli, see on bürokraatia vähendamine, minnakse üle nii-öelda digitaalsele süsteemile, kus reaalajas me näeme, kuhu need jäätmed lähevad. 

Selles mõttes on tõesti, see on ülipõhjalikult ettevalmistatud eelnõu. Sellepärast ei olnud ka komisjoni liikmetel soovi rohkem kuulamisi teha. Konsensuslikult tehti otsus eelnõu teine lugemine lõpetada, teisele lugemisele saata, ja kui teine lugemine lõpetatakse, ka kolmandale lugemisele saata ja korraldada lõpphääletus. Mitte ühtegi vastuväidet sellele komisjonis ei olnud. Komisjonides, nagu te teate, on esindatud kõik erakonnad, kes parlamendis on.

Nii et täna oleme siin näinud küll päris ägedat etendust, aga tegelikult võin kodanikele ja ettevõtjatele kinnitada, et selle eelnõuga tõepoolest ringmajanduse potentsiaal saab oluliselt suurem, Eesti keskkond puhtam ja inimeste jaoks muutub liigiti kogumine tõesti mõttekaks. Sest meil on teadmine, et ringlussevõtuvõimekus ka, kui meil on puhas materjal olemas, tuleb sinna juurde. Seda on tõesti circa 30 miljoniga toetatud. Siin tuli ka välja, Hanah rääkis sellest, kuidas juba Narva on tulemas plasti töötlemise ja ümbertöötlemise tehas, ja samamoodi teiste liikidega. Aga selle kõige eelduseks on liigiti kogutud puhas jääde ja seda see eelnõu just nimelt motiveerib. Nii et toetage eelnõu! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on eelnõu kohta esitatud 23 muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud samuti keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka muudatusettepaneku nr 7 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid! Oleme eelnõu 657 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 11. muudatusettepanek. Esitanud on selle keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 

12. muudatusettepanek, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 13. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 14. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 15. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja 16. muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. 17. muudatusettepanek, esitanud on selle keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. 21. muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 22… 21 oli.

Helir-Valdor Seeder, teil väga hektiliselt käib. Aga Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 21 hääletada.

21 hääletada? Kuna keegi pole saalist lahkunud, kas me võime asuda kohe hääletuse juurde? (Saalis räägitakse.) Ühesõnaga, Helir-Valdor Seeder arvab, et me võiks kohe hääletada. Hästi, asume hääletuse juurde.  

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud keskkonnakomisjon, ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 43 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole, ettepanek leidis toetust. 

22. muudatusettepanek, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Kas me tohime kohe asuda hääletuse juurde? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Ja 23. muudatusettepanek, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 657 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 657 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kolm ettepanekut: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Kõik ettepanekud on identsed. Keskerakonna fraktsioonilt ja kõik ettepanekud on identsed. Ettepanek näeb ette jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 teisel lugemisel katkestada. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas keegi ei ole vastu? (Saalist vastatakse.) Teeme ikkagi kutsungi. Jah, kuna kutsungi palve tuli, siis me peame selle kutsungi tegema. Kuna see on pisut teistsugune hääletus kui muudatusettepanekute hääletus, siis kaks minutit.  

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 657 teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume edasi. Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 695 teine lugemine. See on selle teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Anti Haugase. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelnõu arutas antud eelnõu 17. novembril. Eelnõu kohta küsiti ka arvamust. Arvamusi ja ettepanekuid ei laekunud. Küll aga justiitsministeerium, konsulteerides Euroopa Komisjoniga, pakkus välja ühe muudatusettepaneku, mille ka õiguskomisjon algatas. Ehk siis muudatusettepanek vahistamisest teavitamise põhjendusi jättis pisut laiemaks. Soovitus oli mitte siis laiendada neid võimalusi, kuidas vahistamisest teavitamist oleks võimalik vältida. Komisjonis küsis Peeter Ernits muudatusettepaneku kohta paar täpsustavat küsimust. Varro Vooglaid avaldas seisukohta, et kui vahistamisest jäetakse teavitamata, siis sellel võiks olla ka mingi mõistlik ajaline tähtaeg, mis perioodi võib siis vahistamisest teavitamata jätta. Ometi toetasid komisjonis kõik liikmed konsensuslikult ettepanekut teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetada, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 10. detsembril. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule on esitatud üks muudatusettepanek. Asume seda muudatusettepanekut läbi vaatama. Esitanud on selle muudatusettepaneku õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Sellega me oleme ka eelnõu 695 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 695 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume edasi. Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725, see on selle teine lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel istungil. 17. novembril otsustati see võtta teiseks lugemiseks tänasel päeval ja 1. detsembril arutas ta teiseks lugemiseks ettevalmistamist. 

Laekus üks muudatusettepanek EKRE fraktsioonilt, mille sisu oli teenindajakaardile foto tagasipanemine. Sellega nõustus ka ministeerium, kes esitas vastavasisulise detailsema muudatusettepaneku, et see oleks kooskõlas sellega, mis on ministeeriumi plaanid, kuna see vajas ka tähtaja muutmist. Seega, EKRE ettepanekut on arvestatud sisuliselt. Ja teine muudatusettepanek, mis on komisjonipoolne, on see sisu tegelikult. 

Toimus ka kiire arutelu. Nimelt oli algses ettepanekus, mis laekus komisjonile ja mida arutati töörühmas, selle ühe elemendi ehk foto andmekogust küsimine ja teenindajakaardile panemine, TTJA poolt oli ette nähtud, et selle arenduse maht on 15 kuud ja 30 000 eurot. Sellega mina ei nõustunud, et see oleks ratsionaalne. Peale mõningast vaidlust ja arutelu TTJA-ga olid nad nõus selle tooma 1. aprilli peale 2026 ja hinnanguks 10 000 eurot. Ka see muidugi on minu hinnangul endiselt tugevalt üle hinnatud, arvestades, et tegemist on tõesti väga lühikese ja väga lihtsa tööga. Aga selle koha pealt otsustati, et jääb 1. aprill 2026.

Seega on ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja võtta eelnõu teise lugemise lõpetamise korral 9. detsembril lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme eelnõu 725 muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 725 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 teine lugemine. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea kolleegid! Arutluse all oleva eelnõu algatas Vabariigi Valitsus k.a 6. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 23. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. novembril kella 17.15-ks ei esitatud väljastpoolt juhtivkomisjoni eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta viis muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 10. novembri, 17. novembri ja 1. detsembri istungil. Riigikaitsekomisjoni 10. novembri istungil osalesid Eesti Energia AS-i infoturberiski ja vastavusvaldkonna juht Kädi Salumäe, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Lauri Allman ning poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg, MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu juhatuse liige Georg-Marten Lanno, MTÜ Eesti Perearstide Seltsi esindaja Kerstin Jürgenson, Eesti Vee-ettevõtete Liidu esindaja Laura Vahtramäe, Eesti Interneti SA jurist Helen Aaremäe-Saar, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kaimo Käärmann-Liive, Eesti Haiglate Liidu esindaja Kristjan Hinn, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu esindaja Kadri Maasik, Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse valdkonna asekantsler Tõnu Grünberg, riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, küberturvalisuse õigusnõunik Guido Pääsuke ning töövarija Maria Kiimo, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.

Riigikaitsekomisjoni käesoleva aasta 17. novembri istungil osalesid Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, küberturvalisuse õigusnõunikud Guido Pääsuke ja Raavo Palu. 

Kokku on muudatusettepanekute loetelus viis riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud ja nende detailsemad selgitused on antud muudatusettepanekute loetelus, mistõttu ei hakka ma neid teile ette lugema. Muudatusettepanekud tulenesid kaasatud ettepanekutest, mida riigikaitsekomisjon arutas oma 10. novembri istungil. Valdavalt on tegemist infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu esitatud ettepanekutes sisalduvaga, mida toetasid ka teised kaasatud ning millest viit arvestati juhtivkomisjoni muudatusettepanekutena.

Pärast riigikaitsekomisjoni 17. novembri istungit, kus langetati eelnõu teiseks lugemiseks vastavad otsused, andis 19. novembril ja 27. novembril Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit paraku teada, et kahetsusväärselt olid eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute projektid nende teiste huvitatud osapooltega lõpuni läbi rääkimata. Seejuures on osa muudatusettepanekute puhul tegemist sisuliste lahkarvamustega. 

Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad kinnitasid, et paralleelselt eelnõu menetlusega ja ka hiljem jätkuvad infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga arutelud. Euroopa Liidust on tulemas uusi õigusakte, mida peab Eesti õiguses täpsustama. 

Komisjoni 17. novembri ja 1. detsembri istungitest tulenevalt soovib komisjon, et Justiits- ja Digiministeerium, kaasates infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ning teised asjasse puutuvate huvirühmade esindajaid, annavad hiljemalt 2026. aasta märtsiks riigikaitsekomisjonile aru toimunud tegevustest, mille tulemusena valmib ministeeriumis seadusemuudatuse projekt.

Ühtlasi märgime, et arutluse all olev seaduseelnõu 739 puudutab vaid küberturvalisuse teise direktiiviga lisanduvate nõuete ülevõtmist ega puuduta juba kehtivate nõuete muutmist. Ehk pooleliolev ülevõtmine puudutab vaid osa, mida seni Eesti õiguses ei olnud sätestatud. Riigikaitsekomisjon nõustus eelnõu algataja esindajatega, pidades vajalikuks hoida kehtivate nõuete ülevaatamine ja uute nõuete ülevõtmine eraldi, kuivõrd Eestis kehtivad nõuded ei ole vastuolus direktiiviga. 

Riigikaitsekomisjonis leiti veel, et on oluline arvestada kaasatute, eriti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu soovide ja arvamustega. Samas tuleb arvestada, et seaduseelnõu 739 seadusena jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril ja direktiiv pidanuks olema Eesti õigusesse täies mahus üle võetud 2024. aasta 18. oktoobril. Eesti vastu on Euroopa Komisjonis algatatud rikkumismenetlus. Vajaduse korral saab täpsustada eelnõust tulenevaid rakendusakte ning ka pärast seaduseelnõu 739 seadusena jõustumist saab täpsustada küberturvalisuse seadust. 

Lisaks on direktiivis ülevõetavate küberturvalisuse nõuete rakendamiseks antud neid puudutavatele ettevõtetele üleminekuaeg üldreeglina kolm aastat.

 Eelnõu algataja esindajad toetasid kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta. Keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul ning eelnõu algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mitmeid keelelisi ja normitehnilisi täpsustusi. 

K.a 1. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti, seletuskirja ja muudatusettepanekute tervikloetelu. Riigikaitsekomisjon otsustas 17. novembri istungil teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 3. detsembriks. Ja veel otsustas riigikaitsekomisjon oma 17. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Tänan teid! Üks küsimus on teile. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me konkreetselt komisjonis seda ei arutanud, eks, aga nii-öelda sellel liidul oli üks küsimus ja mitte nii-öelda praeguse direktiivi kontekstis ülevõtmisel, vaid varasemalt, mida me oleme teinud. Me oleme taas kord ise täiendavalt vinti peale keeranud võrreldes direktiiviga. Kas sulle on teada, mis põhjusel nii-öelda see eelmisel korral nõnda läks, et me oma seaduse taas kord karmima tegime, kui direktiiv seda nõudis? See puudutas, eks, organisatsiooni- või juhtumipõhist käsitlemist, eks ju, nende küberturvalisuse küsimustes.

Aitäh, hea kolleeg! Sa olid vist ise juures, kui me arutasime seda teemat. Minu mäletamist mööda oli see infotehnoloogia liidu väide. Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad kinnitasid ühest suust, et riik võtab üle minimalistlikult seda direktiivi, just. Ja minu meelest nad jäid eriarvamusele. Ja nii nagu ma oma ettekandes ka välja tõin, tegelikult koostöö jätkub nüüd ka peale seda, kui me selle seaduseelnõu loodetavasti heaks kiidame. Me andsime neile tähtajaks 1. märtsi tuleval aastal, et nad siis saavutaksid omavahel kooskõla, jõuaksid ühisele arusaamale selles osas. Nii et ma olen siiski optimistlik selles suhtes.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on esitatud viis. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja samuti riigikaitsekomisjon, komisjoni otsus: samuti arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, sellegi on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 5, ka selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Oleme sellega läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 739 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 739 teine lugemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud 15. päevakorrapunktini: Riigikogu liikmete Kalev Stoicescu, Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu 685 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Toomas Uibo.

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on siis au tutvustada püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatajateks on mitmed Riigikogu liikmed erinevatest fraktsioonidest. See on eelnõu, mis puudutab meie väikesaari, neid ainulaadseid paiku, kus kohtuvad Eesti loodus, kultuur ja kogukondlik järjepidevus. 

Püsiasustusega väikesaarte seadus on olnud jõus juba 21 aastat. See on aidanud taastada sõja ja okupatsiooni tõttu tühjaks jäänud saarte kogukondi, mis on omakorda oluline meie riigi piiride ja merekultuuri püsimiseks. Nüüd, kus julgeolekukeskkond on taas pingestunud, on tähtis, et need saared oleksid elustatud ja mehitatud mitte ainult geograafilises, vaid ka inimlikus mõttes. 

Eelnõu sisaldab kolme põhipunkti. Esiteks, seadusega määratletakse püsiasustusega väikesaarte mõiste nii, et väikesaarteks loetakse saar, mille pindala on alla 100 ruutkilomeetri ja kus elab vähemalt üks püsielanik varasema viie asemel. See muudatus taastab võrdsuse. Praegu on mitu väikesaart, kus elab küll mõni inimene aastaringselt, kuid seadus neid enam ei hõlma. Nende inimeste panus on aga meie riigile sama oluline kui suurema kogukonna oma. 

Teiseks, rahvastikuregistri andmetel peab väikesaarel elama püsivalt vähemalt üks inimene, et saar saaks kanda püsiasustusega väikesaare staatust. Sellega välistame olukorra, kus keegi end vaid paberil saarele sisse kirjutab, kuid tegelikult seal ei ela. See on õiglane nii riigi kui ka nende suhtes, kes saartel tõesti elavad ja sinna panustavad. 

Ja kolmandaks, muudatus annab saarevanemale õiguse kutsuda üldkogu kordusistung kokku juhul, kui esimene ei olnud otsustusvõimeline. Praegu on probleem selles, et rahvastikuregistris on sageli kirjas rohkem inimesi, kui tegelikult saarel elab, mistõttu kvoorumit ei saavutata. Seadusemuudatus tagab, et otsuseid saaks teha need, kes tõepoolest kohapeal tegutsevad ja hoolivad oma kodusaare tulevikust. 

Aruteludes väikesaartel ja huvigruppidega on tõusetunud ka mure, et osalusdemokraatia väheneb, kui kooskõlastuse asemel jääb saarele vaid arvamuse andmise õigus kohalike arengukavade koostamisel. Väikesaartel elavad inimesed soovivad, et nende hääl oleks mitte ainult kuulda võetud, vaid ka arvesse võetud. Me peame seda aruteludes tõsiselt kaaluma. Olen suvel külastanud mitmeid saari – Manijat, Naissaart, Vilsandit, Ruhnut – ning igal pool on kõlanud sama mure. Otsused, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu, tehakse sageli kaugelt ja ilma kohalike sisulise osaluseta. Näiteks ei tohi Vilsandil isegi tormi järel koduteele langenud puud eemaldada ilma ametliku loata, mis võib venida päevadeks. 

Sellised piirangud tekitavad tunde, et riik ei usalda oma inimesi, kuigi just nemad hoiavad meie äärealasid elus. Samas on need inimesed meie eesliin, nad hoiavad üleval Eesti lippu kohtades, kus mandrilt sageli ei jõutagi. Riigikaitseliselt ja kultuuriliselt on nende kohalolu minu meelest hindamatu. 

Kokkuvõttes on selle eelnõu eesmärk lihtne, aga oluline: tagada, et iga väikesaare elanik, ka see üksainus, kes seal võib elada, tunneks, et riik näeb ja väärtustab teda. See on samm õiglasema, kaasavama ja elujõulisema väikesaarte poliitika suunas. Nii et, head kolleegid, palun teil toetada seda eelnõu esimesel lugemisel. Aitäh!

Aitäh teile! Üks hetk, teile on üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et on öeldud, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2026. Kas nende esitajate prominentsus tagab selle? Riigikogu lugupeetud esimees on siin ja tähtsate komisjonide juhid on siin, Peeter Talid ja Marek Reinaasid ja Annely Akkermannid jne. Kas see tagab selle, et see eelnõu tõesti – see on minu meelest väga oluline eelnõu – jõuab seaduseks?

Eelnõu esitati – kohe ütlen kuupäevaliselt – juunikuus, 19. juunil ja sellega on läinud paraku aega. Ma ei julge täna siin väita, et see 1. jaanuar 2026 on võimalik, aga töötame selle nimel, et see võimalikult kiiresti liiguks.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Teine küsimus on täpsustav. Kas sellest minu meelest olulisest seaduseelnõust saab ka seadus? Ma ei ütle nüüd, et kuupäeva …

Eelnõu esitamise eesmärk on ikka see, et see saaks seaduseks.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb auväärt põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg. Palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid saalis ja need tublid inimesed, kellel on jaksu meid jälgida ülekande vahendusel! 

Enne kui ma lähen põhiseaduskomisjonis toimunud arutelude tutvustamise juurde, siis ma eelmist küsimust kuuldes võib-olla täpsustaksin alustuseks, et täna ju väikesaarte seadus kehtib. Siin me räägime muudatustest. Ma olen erakordselt nõus härra Ernitsaga, et tegelikult on tegemist olulise eelnõuga, olulise küsimusega. Selle tõestuseks on vast ka see, et põhiseaduskomisjon arutas lausa kolmel istungil, millest esimesel me kuulasime ära kõigepealt eelnõu esitajad ja siis ka valitsuse esindajate seisukohad. Seejärel me leidsime, et kindlasti me peaksime kuulama ära nende omavalitsuste esindajate seisukohad, mille koosseisu väikesaared kuuluvad. Ja kolmandal korral me kuulasime ära väikesaarte esindajad. 

Eelnõu eesmärki teile tutvustati. Esimesel arutelul, mis toimus 20. oktoobril, me saime kõik selgust, et meil on menetluses olev kohalike omavalitsuste korralduse seadus osalt juba antud seaduse muutmise seaduses tõstatatud muret lahendamas. Põllumajandus- ja regionaalministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ja regionaalpoliitika osakonna nõunik Riina Nurmsaar selsamal 20. oktoobri istungil selgitasidki meile, mil viisil. Ma pean silmas 688 SE-d, eks ole, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate saatuste muutmise seaduse eelnõu, selle raames näiteks saarte üldkogu küsimust. Kui ei ole võimalik saada kvoorumit kokku esimesel kohtumisel, siis kuidas on võimalik üldkogu läbi viia lühendatud tähtajal sama päevakorraga. Tegelikult sedasama küsimust seesama KOKS-i muudatus käsitleb, nii et ta võimaldab seda. 

Aga siin tõusetusid ka teised küsimused, näiteks planeeringute kooskõlastamise küsimus, millest oli juttu ja kus tekkis võib-olla arusaamatus väikesaarte esindajate ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel selles, et 2007. aastal vastu võetud väikesaarte seaduses kasutatakse terminit "kooskõlastama", mis keeleliselt ju tähendab, et sa kas annad nõusoleku või ei anna nõusolekut ühele või teisele aktile. Nüüd, siin selgitati meile ja viidati 2009. aastal antud Siseministeeriumi päringu peale õiguskantsleri seisukohale, kus öeldi, et üldkogul osalemist ei saa samastada kohaliku omavalitsuse esinduskogu ega selle valimisel osalemisega põhiseaduse § 156 tähenduses, kuna üldkogu ei asenda vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kui terviku hääleõiguslike isikute poolt valimistel legitimeeritud esinduskogu. Üldkogu on vaid täiendav osalusdemokraatia suurendamise vahend, mille otsused ei saa asendada volikogu otsuseid ega olla takistiseks volikogu otsuste tegemisel.

Nüüd, sellesama 20. oktoobri arutelude käigus me saimegi aru, et me peame korraldama rohkem kuulamisi ja kuulama ära kõigepealt kohalike omavalitsuste seisukohad ja arvamused, kelle koosseisus või mille koosseisus on väikesaari. 

Niisiis, 9. novembril me viisime läbi järgmise osapoolte ärakuulamise, mille raames me kutsusime kohale Saaremaa valla abivallavanema, Lääne-Nigula vallavanema ja Viimsi valla planeeringute osakonna juhataja. Me tahtsimegi täpsemalt aru saada, kuidas kohalik omavalitsus, kelle territooriumile või kelle koosseisu kuuluvad väikesaared, et kuidas nad neid käsitlevad. Selles arutelus tuli selgelt esile, et pigem just nimelt need suured omavalitsused, mille territooriumi hulka väikesaared kuuluvad, pigem ei tahaks jätta nii suurt n-ö pidurdamisõigust väikesaarte esindajatele, nende kogu omavalitsust puudutavate üldplaneeringutele. See oleks ebaproportsionaalne. 

Teine küsimus, mida seal pikemalt käsitleti, oli väikesaare elanike miinimumarv, milleks täna on seaduse kohaselt viis elanikku. Kui see langeb alla viie, siis kuidas tagada saarel elama jäänud püsiasukate õigusi. Härra Janno Randmaa, kes esindas Lääne-Nigula valda, tõi välja, et elanike arv, kas kolm või viis, ei ole määrav. Oluline on, kas saarel on olemas aastaringne elanik ja millised tegevused seal toimuvad. Peamine murekoht, mille ta välja tõi, oli see, et kuigi kohalik omavalitsus on seni katnud kulusid ka oma eelarvest, ka ilma riigi toetuseta, ei ole päriselt ilma riigi toetuseta see väikesaarte elanikele teenuste pakkumine jõukohane. Ta veel muretses selle üle, et tänases kehtivas väikesaarte seaduses on palju üldisi kohustusi, kuid nende rakendamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse printsiibist ja tegevuspõhisest lähenemisest, et vältida ebarealistlikke nõudeid. Mitmel korral kõlas omavalitsuste esindajate suust see mõte, et oleks mõistlik kehtestada riiklike teenuste miinimum, mis peab olema tagatud, et see ei oleks nii vabalt tõlgendatav. Mis on need miinimumteenused, mida väikesaare kohalikule elanikule tuleb igal juhul tagada? Sellel istungil jõudsimegi kindlale veendumusele, et me peame ära kuulama ka väikesaarte esindajad. 

17. novembril kutsusime kõigepealt Eesti Saarte Kogu, ühtlasi ka Naissaare esindaja härra Toomas Luhääre, kutsusime Piirissaare saarevahi Toomas Lindjärve, Abruka saare esindaja Riho Leppiku ja Vilsandi saare esindaja Neeme Randi. Sellel arutelul tõusis kõige teravamalt esile väikesaarte planeeringute küsimus. Ma toon nüüd välja selle. Kus see koht täpselt oli? Jällegi, see kooskõlastuse andmise küsimus valla üldplaneeringute kohta ... Härra Luhäär tõi loomulikult Naissaare näite, kus väga suures osas kaitstakse metsa, on looduskaitselised piirangud, aga inimesi või püsielanikke ei kaitse miski ega keegi. Aga ometi võiks püsiasustuse säilitamine olla vajalik või isegi esmatähtis. Sellepärast leidis ta, et just see kooskõlastuse andmise küsimus on väga tähtis ja vajalik. Kolleeg Pipi-Liis Siemann märkis, et kehtiv seadus juba näeb ette erisuse püsiasustusega väikesaartele, nõudes arengukava eraldi käsitlemist, mida on praktikas ka tehtud. Tema tõstatas küsimuse, kas eraldi planeeringu koostamine on siis ka asjakohane, arvestades, et omavalitsus peab tagama kõigi piirkondade, sh väikeste külade huvide kaitse ja arendamise. Siin tuli nüüd esile, et küsimus ei ole isegi mitte ainult kohaliku omavalitsuse ja väikesaare asukate omavahelistest suhetest, vaid ka näiteks riiklikest piirangutest. Kui teatud puhkudel need piirangud kehtestatakse ootamatult, saare püsielanikega kooskõlastamata, siis näiteks kohalik elanik ei saa enam minna, ma ei tea, küttepuid endale metsast võtma või tormimurdu näiteks võtma. Piirangud on ebamõistlikult ranged kohalikule elanikule. Nende enese otsustusõiguse hoidmine on nende vaatevinklist väga tähtis ja vajalik. 

Nagu ma ütlesin, me arutasime seda kolm korda väga pikalt ja põhjalikult. Kokkuvõtteks sai esile toodud kaks muret, mis vajavad tähelepanu. Esiteks, püsielanike arvu langus alla miinimumi, mis eeldab olukorra täpset hindamist ja võrdlemist tegeliku eluga. Oleks vaja teha kohendusi. Teiseks, üldplaneeringu küsimus. Leiti, et tuleks õigeks pidada põhimõtet, et omavalitsus peab olema tervik ja sidustatud, kuid samas tuleb arvestada, et väikesaar on omaette kogukond oma vajaduste ja huvidega. Ja tuleb leida see mõistlik tasakaal. Näiteks sellisel näol, et valla, mille territooriumi hulka kuulub ka väikesaar, selle väikesaare kohta üldplaneeringus eraldi peatükk. Samuti püsielanike arvu langemine alla viie elaniku, et see ei põhjustaks järske muutusi kogukonnaelus. Näiteks et toetused kaovad momentaanselt ära, kui alla selle miinimumi elanike arv väikesaarel langeb. Ja lõpuks tehti ka menetluslikud otsused. Kõigepealt tehti otsus võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. detsembril 2025, see oli konsensuslik otsus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg, samuti konsensuslikult. Ootan küsimusi!

Aitäh! Teile on üks küsimus. Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas te olete saanud ka tagasisidet püsiasustusega väikesaarte esindajatelt, kuidas nemad näevad seda eelnõu nii, nagu ta praegu on? Kas see arvestab täielikult nende soovidega, nii nagu nad on neid sõnastanud?

Jaa, tähendab, kõige tähtsam küsimus on see üldkogu otsustusvõime küsimus. Selle lahendab kindlasti ära. Aga hetkel, mida nad ootavad, on ikkagi see täpne protseduurika, et kui elanike arv langeb alla viie, siis kuidas see pehme üleminek võiks toimuda. See eelnõu näeb ette, et juba ühest elanikust alates on püsiasustus, aga väikesaarte kogu esindaja arvates ei peaks see nii jäik olema, juhul kui on tagatud pehme vähendamise printsiip ja teisest küljest on kehtestatud miinimumteenuste kriteerium, mis need teenused on, mis peavad kindlasti olema väikesaare elanikule tagatud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 685 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 17. detsember kell 17.15.

Ja olemegi jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 673 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Olen teie ees Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud seaduseelnõuga, mis käsitleb Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmist ja nimelt Riigikogu liikme palga sidumist tema tegeliku tööpanusega. 

Meil praegu on selline advendiaeg ja ootuste-lootuste aeg ja ma arvan, et oleks tore, kui me teeksime meie inimestele väikese kingituse, kus tegelikult tagaksime ka läbi selle seaduse ka sellise õiglustunde, mis praegu tegelikult ju puudub suuresti, arvestades inimeste usaldust Riigikogu vastu, institutsiooni vastu. Eks me oleme siin nii selles koosseisus, ja ka ma arvan, et ka eelmises, nii mõndagi teinud selleks, et seda usaldust kaotada. Poliitkultuuriga on, peab tunnistama, et on ka vajaka jäänud ja alati saab paremini. Ma arvan, et see seaduseelnõu, kui ta sellisel viisil vastu võetakse või vähemalt saadetakse siis järgmisele lugemisele, siis kindlasti on see samm õiges suunas. 

Aga ma kohe räägin ka seaduse mõjust, kuidas me seda näeme. Seadusemuudatus aitab kaasa õiglustunde suurenemisele ning ühiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse kõigil elanikkonnagruppidel. Riigikogu liikme töötasu ja kuluhüvitise sidumine täiskogu ja komisjoni istungitel osalemisega mõjub positiivselt ka poliitilisele kultuurile. 

Seadusemuudatusega ei kasva oluliselt Riigikogu Kantselei töökoormus, kuna parlamenditöös osalemise üle peetakse arvestust juba ka praegu. Teatavaid ressursse nõuab töötasude arvestamise süsteemi ümberseadistamine. Kuluhüvitiste arvestamise süsteem sisuliselt ei muutu, jälgida tuleb vaid parlamendiliikmete reaalset makstavat palka. 

Ja nüüd sisu juurde. Mis on meie konkreetne ettepanek, mis puudutab Riigikogu liikme palka ja kuluhüvitist? Nimelt, Riigikogu liikmetele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest ja komisjoni koosolekust, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%, kui osalemine langeb alla 70%, vähendatakse tema palka vastavalt 30%, kui osalemine langeb alla 50%, vähendatakse tema palka 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskogu ja komisjonide hääletuse protokollid, välja arvatud põhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. 

Ja mis puudutab siis Riigikogu liikme hüvitist, siis ka selles osas teeme ettepaneku muuta ja see sõnastus oleks järgmine: Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni – siin on seletuskirjas 30%, tegelikult on praegu 25%, see on väike näpukas – 25% ulatuses § 29 punkti 9 alusel väljamakstavast Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Mis tähendab seda, et kui sul langeb vastavalt sinu osalusele ka palk, siis ka kuluhüvitis väheneb. 

Nii et nii nagu ma ka mõjudes juba välja tõin, siis tegelikult ma arvan, et see tagab õiglustunde, punkt üks. Punkt kaks, see toob tagasi vähemalt mingil viisil usalduse Riigikogu vastu. Ja ma arvan, et, punkt kolm, see kindlasti ka distsiplineerib Riigikogu liikmeid. Peab ju ka tunnistama seda, et meil on Riigikogu liikmed, kes puuduvad mittemõjuval põhjusel. Neid ikka leidub, kui vaadata statistikat. Ja ma arvan, et just nimelt seda inimesed ootavadki, et kui me oleme siia valitud neljaks aastaks, siis me teeme hommikust õhtuni tööd, nii nagu meil kohane on, ja puudumised suuremas plaanis, kui nad ei ole põhjendatud, siis tegelikult neid ei tohiks olla. 

See on sama arusaadav ja lihtne, et kui arst läheb tööle, siis on talle ette nähtud teha oma tööd, on ta siis kirurg, on ta siis muu profiiliga arst, siis ei ole päris nii, et tuleme hommikul tööle ja paneme ennast kirja ja siis vaatame, kas me täna südameoperatsiooni teeme või mitte. See töö tuleb teha ära. Täpselt samamoodi, kui õpetaja läheb kooli õpetama lapsi, siis ka tunnis need lapsed selle kooli kätte saavad ehk siis õppematerjali. 

Nii et ma arvan, et see, millest ma räägin, on arusaadav. Ja küsimus on lihtsalt selles, et arvestades praegust olukorda, poliitilist kultuuri ja inimeste või ühiskonna ootust-lootust advendi ajal, siis me võiksime korrastada sellist töökorda Riigikogus. Aitäh! Palun toetada!

Suur tänu teile! Teile on kolleegidelt, kõige lähematelt, mõned küsimused. Alustab Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eks see Riigikogu usaldus rahva seas on nigel ja võiks olla loomulikult kõrgem. Kas te arvate, kas see eelnõu aitaks tugevdada avalikkuse usaldust Riigikogu vastu?

Jaa, kindlasti. Minu arust on viimased uuringud näidanud, et rahva usaldus Riigikogu vastu on kuskil 30–34%, mis ei ole kindlasti kõrge. See on kindlasti üks samm ja ma arvan, et õige samm õiges suunas, et see usaldus taastuks. Loomulikult, lisaks sellele me peame kõik peeglisse vaatama ja ka ise kõik tegema selleks, et see usaldus taastuks. Eks siin suuresti on tegelikult ju ikkagi praeguse valitsuse otsused, mis on mõjutanud inimeste toimetulekut. Ja arvestades, et need otsused on siinsamas koalitsiooni poolt ka kinnitust saanud ehk vastu võetud, siis loomulikult ka see pahameel on sellesse usalduse puudusesse kindlasti väga kõrge protsendiga sisse kirjutatud.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tavalises töökohas on nii, et kui on tööluus, saad kinga ja kui teed praaki, saad ka kinga. Aga meil on siin selline omapärane töökoht. Meil ei ole ka ametlikku puhkust ja meil ei ole mitte midagi. Me võime siin tööluusi panna ja praaki toota, mida kahjuks sageli ongi palju, aga mitte midagi ei juhtu. Aga minu küsimus on see. Oled sa mingi arvestuse teinud, et kui praeguse koosseisuga vaadata, kui palju saaks palgafondi kokku hoida, kui neid tööluusid arvestada?

Aitäh, väga hea küsimus! Tegelikult selle võiks ära teha küll. Iseenesest see statistika on Riigikogu kodulehel olemas, ei ole suur kunst need arvutused teha. Võib-olla ma isegi seda teen peale selle seaduseelnõu esimest lugemist. Tõesti, ma arvan, et sportlikust huvist me võiksime juba selle numbri kätte saada. 

Iseenesest ma pöörasin tähelepanu sellele, et Riigikogu liige võib ju tegelikult ükskõik mida teha. Aga see ongi probleem! Ta ei tohi ükskõik mida teha! Ta on valitud siia selleks, et teenida rahvast ja oma valijaid ning loomulikult ellu viia seda programmi, mille kohta ta mandaadi küsis. See, mis tihtipeale siin juhtub ja mõni Riigikogu liige kuritarvitab oma staatust – just see nädal võeti ühel Riigikogu liikmel saadikupuutumus ära –, on kõik see, mis tegelikult jätab väga suure negatiivse märgi ja jällegi alandab meie usaldusväärsust elanike seas. See on jällegi see koht, kus me peame ikkagi ise olema eeskujuks ja arvestama sellega, et meie taga on rahvas, kes meid on valinud.

Loomulikult ma kutsun kõiki elanikke või meie kodanikke üles jälgima, mis siin Riigikogus toimub, jälgima saadikute igapäevast töötegemist. Ja loomulikult on juba märtsikuus 2027. aastal võimalus anda oma hinnang sellele saadikule või erakonnale, mida parasjagu toetatakse või soovitakse valida.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! No iseenesest on ju eelnõu tervitatav, sest põhimõtteliselt annab üldsusele, Eesti elanikele märku, et me tahame nagu, et inimesed käiksid tööl ja teeksid oma tööd, et Riigikogu liige on täpselt samasugune inimene nagu kõik teised ja peab töötama täpselt sama nagu teised töötajad. Aga millegipärast on juba komisjoni otsus olemas, et see eelnõu on vaja tagasi lükata. Ehk me võime teha järelduse, et valitsevad erakonnad ja nende saadikud siis seda ei toeta. Miks sa arvad, et see niimoodi on? Kuna ma ütlesin, et tegu on tervitatava initsiatiiviga, aga millegipärast seda toetada ei taheta.

No väga raske on vastata. Ma arvan, et äkki on tegemist võib-olla teadmatusega, et kui selline seadus vastu võetakse, kuidas siis tegelikult siin tööd hakatakse korraldama, võib-olla see seab mingisuguseid piiranguid igapäevastele toimetustele. Eks erinevaid põhjusi on, miks teatud saadikud seda ei soovi toetada.  

Aga ma siin juhin tähelepanu, et teistes, näiteks Euroopa Liidu 11 liikmesriigis on olemas need reeglid, nad on küll erinevad, aga nad on olemas. Ma toon kohe näite siitsamast Belgiast, on tegelikult natukene sarnane süsteem, samade astmetega, aga need astmed protsendilised on erinevad. Kui meie oma eelnõus tõime välja, et kui 85% osaled töös, siis saad 100% palga kätte, ja kui osaled vähem, siis vastavalt palk väheneb, on ju, näiteks kui 70% osaled ainult, siis 15% väheneb, siis Belgias on need protsendid natukene erinevad, aga see juba toimib. Kui me näiteks vaatame Austriat, siis parlamendiliige kaotab oma koha, kui ta viivitab 30 päeva oma ametikoha asumisele või puudub mõjuva põhjuseta 30 päeva. Kui sa oled 30 päeva puudunud, siis jääd oma kohast ilma. Selline on reegel. Siis vaatame, noh, Belgia näite ma juba tõin, Leedu. Artikkel 15 kohaselt, et kui parlamendiliige jääb ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui pooltest nende istungitest eemale, vähendatakse tema selle kuu palka kolmandiku võrra. Need on reeglid, mis juba teistes riikides kehtivad.  

Meil neid reegleid ei ole. Ma arvan, et selline reegel, eriti, ma arvan, Belgia näide on, minu jaoks vähemalt, kõige parem ja me oleme seda fraktsioonis ka arutanud, et sellise ettepanekuga me välja läheme, see võiks tõesti sobida meile kõige rohkem. Ma arvan, et see kindlasti mõjuks hästi meie poliitkultuurile. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Need olid päris head näited. Isegi Euroopa Parlamendis on nii, et tasu saab kätte, üks osa on põhipalk, aga muidugi ülejäänud tasu saab kätte, kui sa reaalselt käid kohal, paned ennast kirja, annad allkirja, siis makstakse ka niinimetatud päevarahasid. Meil on tõesti väga huvitav süsteem. Põhimõtteliselt praegu meie seaduse järgi võib Riigikogu liige puududa kõik neli aastat, kõik päevad, kõik istungid, ja mitte midagi ei juhtu tema mandaadiga. Põhimõtteliselt ta võib saada valituks ja mitte kordagi ilmuda nelja aasta jooksul Riigikogu saali ja tema mandaadiga ei juhtu mitte midagi. Samal ajal öeldakse, et aga siis valija annab talle hinnangu, eks ole, nelja aasta pärast. Aga mis on sinu hinnang, kuidas see valijale ja tema õigustundele mõjub, et neli aastat näiteks teoreetiliselt mõni parlamendi liige võib niiviisi kuritarvitada seda usaldust?

Ma saan täiesti küsimusest aru. Näiteks inimene valimiste ajal kampaania raames valiski endale siia saadiku ja tema ootus oli, et see saadik ju tegelikult seisab tema eest, seisab tema huvide eest ja teeb inimese elu paremaks läbi erinevate otsuste. Ja mingi hetk siis selgub – jutt ei käi juba nendest otsustest, mis siin vastu võetakse, kas see valijale meeldib või mitte –, et see inimene ei teegi tööd. Ja see on loomulikult väga suur usalduse kaotus, aga tõesti, enne nelja aastat ju tegelikult valijate poolt uuesti hinnangut anda ei saa. Ja kogu see süsteem, mis meil praegu on üles ehitatud, mingil viisil ikkagi kindlasti annab oma panust sellelesamale usaldamatusele, rahva usaldamatusele, mis on ka hetkel, nii nagu ma ütlesingi, meie institutsiooni osas 30–36%. Aga loomulikult, see koosneb erinevatest komponentidest, kaasa arvatud nendest asjaoludest, mida me siin iga päev menetleme ja mida suure õhinaga koalitsiooni poolt võetakse seadusi vastu. See kindlasti jällegi mõjutab meie üldist usaldusväärsust.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Äkki sa loeksid need 11 riiki, kus sellised asjad on, ja kas seal on näiteks meie naaberriike. Ma arvan, et teisedki tunneksid huvi.

Aitäh! Niimoodi. 11 riigi parlamendil on võimalus vähendada parlamendi liikme töötasu täiskogu või komisjoni istungilt puudumise tõttu: Belgia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Ungari. Osaliselt on mingisugused erisused. Nii nagu ma ütlesin ka Austria kohta, et kui 30 päeva puudub, siis arvatakse sind üldse välja. On viis riiki, kus on mingisugused meetmed olemas, aga neid ei ole põhjalikult rakendatud, need on Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luksemburg ja Saksamaa. Iseenesest on see analüüs Riigikogu poolt tehtud, see on kõigile kättesaadav. Ma kindlasti soovitan sellega tutvuda. Siin on hästi põhjalikult kõik need meetmed, riigid ja võimalused välja toodud.

Hanah Lahe, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb siis ühest eelmisest arutelust siin saalis, mis oli siis selle jäätmeseadusega seotud, kus ma ise tõin ka välja, et te kahjuks ei ole paljudel keskkonnakomisjoni istungitel osalenud. Ma usun ja loodan, et teil on selleks olnud hea põhjus. Ei saa ka öelda, et mina olen kõikidel komisjonide istungitel või Riigikogu täiskogu istungitel kohal olnud. Te kindlasti ise teate Riigikogu liikmena, et kalender on väga tihe, kõiki lähetusi ei ole võimalik teha istungitevabal nädalal. Kas te ei leia, et see eelnõu, mille te nüüd olete siin kokku pannud ja praegu esitlete, on täiesti populistlik?

Ei, vastupidi. Aitäh! Loomulikult, nii nagu ma ju ka sissejuhatuses ütlesin, on olemas põhjendatud ja mittepõhjendatud puudumine. Ja see arvestus käibki mittepõhjendatud puudumiste osas, see, mis puudutab seda 85%. Aga juba ka selle, miks ei ole 100%-liselt me seda aega välja toonud, siis me oleme tõesti arvestanud sellega nii-öelda 15%, mis võib ükskõik mis juhud need olla. No näiteks inimene jäi ootamatult haigeks ja see läheb ka sinna 15% sisse, sellepärast et teatavasti meil haiguslehte välja võtta ei ole võimalik. Selline on meil kord. Aga ma arvan, et ka selles osas me võiksime diskussiooni alustada ja et kuidas üldse ka viia sisse haiguslehed Riigikogu liikmele, mis oleks täitsa mõistlik. Siis oleks ju palju arusaadavam, kas inimene on haige või lihtsalt siis teeb tööluusi.  

Mis puudutab mind, siis mulle on väga raske ette heita, et ma ei tee tööd, sellepärast et ma olen, vaadates ka seda aastat, kõige sõnakam Riigikogu liige, nr 1 101-st, ja kindlasti ma arvan, et minu puhul see näide ei ole kohane. Aga kindlasti on olemas siin kahjuks Riigikogu liikmed, kelle osas puudumine võib olla tõesti mittepõhjendatud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Paistab, et Riigikogu enamus seda vist ei toeta, sellepärast et valitsuserakonnad on vist meelestatud teistmoodi. Nii et kahjuks ei pruugi see algatus siin praegu toetust leida. Aga mis võiksid olla mingisugused teised algatused, initsiatiivid teie arvates, mis võiksid tõsta Riigikogu kui institutsiooni mainet? Me teame, et see on päris madal olnud viimastel aastatel ja tegelikult vajaks see lahendamist. Aga mis need initsiatiivid võiksid olla teie arvates?

Aitäh! Loomulikult me peame olema viisakad üksteise suhtes, me peame viisakad olema meie inimestega. Me peame tegema südamest oma tööd ja loomulikult mitte puuduma. Eks siin debattide käigus ikkagi mõnikord arutelud lähevad käredaks. Siin ei ole ju küsimus ainult Riigikogu liikmetes, vaid ka ministrites, täitevvõimus. Tihtipeale nad tulevad kohale ja lubavad endale selliseid väljaütlemisi, mis ei ole Riigikogu saalis kohased.  Ehk siis jällegi, see on meie kätes. Meid on 101, lisaks valitsuse liikmed – kõik hakkab meist endist ja me peame peeglisse vaatama. Veel kord, see toetus või toetuse puudumine või toetus on ainult 36% elanike seas ja seal on mitu komponenti. Üks pool on see, mida nähakse, kuidas Riigikogu toimetab, kuidas Riigikogu liikmed toimetavad, aga hästi palju ikkagi mõjutavad seda toetust need otsused, mis siin Riigikogu saalis sünnivad. 

Juba ettekande ajal see Riigikogu toetus kasvas. Toomas Uibo, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Üks hea sõber rääkis mulle hiljuti ühe loo. Ta on poliitikavaatleja. Üks rahvasaadik, kelle nime ma ei hakka siin mainima, võttis sõna kogu nelja aasta jooksul, mil ta siin saadik oli, üks kord ja selle sisu oli, et hea juhataja, kas võiks sulgeda akna. Ma tahaks aru saada, kuidas te teete vahet füüsilisel kohalolekul ja päris tööl. Minu meelest on see suhteliselt võimatu. Inimene, kes on füüsiliselt kohal, ei pruugi tööd teha. Ja see, kes tegelikult aktiivselt ringi sõidab ja inimestega suhtleb, mõnest istungist võib-olla puudub, või komisjoni istungist. Kas te ei näe siin, et tekib suur vastuolu? Aitäh!

Aitäh! Loomulikult see on raskesti mõõdetav. Kes on sõnakam, kes on vähem sõnakam, kes rohkem tegeleb dokumentidega, kes vähem, kes sõidabki palju ringi ja kes sõidab vähem ringi. Aga need põhilised tööülesanded peavad olema ju tehtud. Põhilised tööülesanded on meil ikkagi siinsamas saalis: loomulikult dokumentide läbitöötamine, muudatuste tegemine ja nii edasi, kaasa arvatud komisjonitöö. See ongi hästi suhteline. Aga juba eeldus, et kui inimene on siin, siis tekib suurem eeldus, et ta teeb ka sisulist tööd. Me ju lähtume ka teiste riikide praktikast. Nii nagu ma analüüsist, mis on Riigikogu poolt tellitud, ette lugesin, neid riike on, kus on sellised reeglid rakendatud. Siin on üksteist riiki, kus on täielikult rakendatud erinevad meetmed, viis riiki, kus on mingisugused mööndused, ja üks riik, kus tegelikult on ka õigus Riigikogu liikme volitused peatada, kui ta ei käi ega tee tööd kohal.

Hanah Lahe, teine küsimus, palun!

Aitäh! Mul on sarnane mõte nagu Toomas Uibol. Te enne siin viitasite, et teete tublit tööd ja võtate palju sõna. Minu arvates see, kui palju keegi otseselt sõna võtab või siin kohal käib – kas see siis määrab töö kvaliteeti? Te ütlesite ise ka, et suhteliselt raske on seda hinnata. Kes selle hinnangu annab? Selles eelnõus on kirjas, et kui osaled täiskogu istungil ja komisjonide istungitel, siis säilitad oma palgaprotsendi. Ma võin hommikul siia tulla ja vajutada sisse nupu, et ma olin kohal, ja siis ma lähen koju peale seda, tööd ikka ei tee. Te proovite kehtestada selle ühe eelnõuga mingeid erinevaid reegleid, aga Riigikogu liige on ju mandaadis vaba. Kuidas see kõik omavahel kokku läheb?

Aitäh! See, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, sellega ma olen sada protsenti nõus. Ma loodan, et kui te vajutate erinevaid nuppe nende otsuste kohta, mis valitsus siia toob, siis ma loodan, et te olete tõesti mandaadis vaba. Aga paraku ma seda ei näe. Ja tihtipeale, kui mingisugune seaduseelnõu on vastu võetud, mis võib-olla ei ole meeltmööda, siis ma olen ikkagi ka koalitsioonisaadikutega koridorides rääkinud. "Parteidistsipliin on parteidistsipliin," on öeldud. Nii palju sellest saadiku vabadusest. Jah, kogu see küsimuse püstitus – eks ta on tõesti suhteline. Aga nagu ma ütlesin, meid on siia valitud selleks, et kaitsta meie inimesi, kes meid on valinud, ja loomulikult viia ellu meie programmilised punktid. Ja selleks me peame tegema oma tööd. Ja loomulikult, me ei saa ju seda lõplikult välistada, et on need siis ühed reeglid või teised reeglid, mida rakendatakse, või praegune olukord, et ei teki inimesi, kes ei kasuta ära seda süsteemi, mida ühel või teisel viisil mingi aeg rakendatakse. See nii lihtsalt on.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kannatamatut on oma järgi oodanud meie hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov. Nüüd on teie kord ja võimalus.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Teen siis ettekande, mis põhiseaduskomisjonis arutelus oli. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 21. oktoobril oma komisjoni istungil ja seal oli eelnõu ettekandjaks Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Nii nagu siin just eelkõneleja väga sisukalt selle eelnõu ette kandis, ei hakka ma seda sõna-sõnalt siin välja tooma. Lihtsalt paar lauset selle kohta, mis on eesmärk: siduda Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitiste maksmine täiskogu ja komisjoni istungil osalemise määraga. Ülejäänu tegelikult hea kolleeg kandis siin kenasti ette palju põhjalikumalt, kui me seda komisjonis käsitlesime. 

Seeläbi tegi Anastassia Kovalenko-Kõlvart ka väikse ettekande. Jah, eelnevalt tegi tegelikult ka komisjoni esimees väikse sissejuhatuse selle kohta, mis oli eelnõu sisu. Toimus ka väike arutelu, oli erinevaid küsimusi komisjoni liikmetelt. Näiteks Pipi-Liis Siemann küsis, et kas võiks olla ka sellistel juhtudel, et kui toimub näiteks eelnõude tagasivõtmine või ettekandja puudumise tõttu me siin istume siin palju kordi tühja, siis kas ka sellist korda võiks siin rakendada. 

Raimond Kaljulaid meenutas Edgar Savisaare aegu, et 1990-ndatel oli sama teema, et Riigikogu puudumine oli probleemiks. 

Jaak Valge kommentaariks, mitte küsimuseks, eelnõu ettekandjale oli ka see, et tema arvates pelgalt kohalolek ei tähenda sisulist töö tegemist ja nupule vajutamine ei ole ratsionaalne töömõõdik. Ta nägi siin ette, et võib-olla on võimalik kuidagi teistmoodi Riigikogu mainet parandada. Tema arvas, et see eelnõu ei ole praegu sisuline. 

Ja siin olid mõned sellised küsimused kas või Tallinna Linnavalitsusest. Evelin Poolamets küsis eelnõu eesmärgi kohta, et kas see on palgafondi vähendamine või Riigikogu liikmete aktiivsem töö nii-öelda hindamine. Ta tegi ka oma vestluses või arvamuses ettepaneku, et võiks kaaluda karistuse asemel motivatsiooni tõstmist, et see, kes teeb kõvemini tööd, saab kõvemini palka. Nii et oli arvamusi erinevaid. Ja sihuke lühikene arutelu meil oli. Ma ütlen, et siin praegu oli see palju sisukam. 

Aga komisjon tegi ka otsuseid: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril käesoleval aastal, see tegelikult tuli tänasesse päeva, see oli konsensuslik otsus; ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 7 ja vastu oli 3, erapooletuid oli 0. Ja juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjon määras mind, Timo Suslov. Ja sellega oli meil arutelu läbi. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Aa, no Lauri Laats, palun! Hiline tund, valmisolek ei ole enam nii terav. Palun, Lauri Laats!

Jaa, aitäh! Vabandust, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Ma lihtsalt vaatasin, et Vadim Belobrovtsev on seal ees ja ma mõtlesin, et ta on sõnavõtul, mitte kõnejärjekorras. Ju siis see hilisõhtune aeg võtab ka silmanägemise ära. Aga mul on nagu küsimus, hea kolleeg, kas teie ikkagi ei arva, et me vajame, noh, kui tõesti see seaduseelnõu sellisel kujul ei leidnud toetust komisjonis ja  tõenäoliselt see ei leia ka siin Riigikogu saalis, kas me peaksime ikkagi selle korra üle vaatama ja kehtestama ikkagi sellised reeglid, mis, ütleme niimoodi, oleks aus ja läbipaistev. Ma arvan, et see tagaks ka meie ühiskonnas õiglustunde, et need Riigikogu liikmed, keda nad siia neljaks aastaks valivad, ikkagi inimesed saaksid aru, et nad teenivad oma palga välja, et ei oleks neid puudumisi, mis ei ole nagu ka põhjendatud.

Aitäh! Hea kolleeg, sa tead, et ma olen siin komisjoni ettekandja. Sellist küsimust komisjonis ei olnud. Aga kui sa küsid, kuidas Riigikogu mainet tõsta, siis kindlasti siit puldist õiguskantsleri ähvardamine on üks nendest, mis võiks siit tegelikult puududa.

Suur tänu! Nüüd teile küll rohkem küsimusi enam ei ole. Avan läbirääkimised. Ja nüüd on, Vadim Belobrovtsev, teie tähetund, palun. Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Head inimesed! Head kolleegid, kes siin saalis on! Ei ole küll teid palju, aga lugupidamine teile selle eest, et te siin olete nii hilja õhtul. See seaduseelnõu ei ole veel seaduseks saanud, aga teie juba näitate oma eeskujuga, et ikkagi peab kohal käima ja istungitest osa võtma, mis on igati positiivne. 

Teate, ma tahtsin lihtsalt rääkida sellest, et Riigikogu on teatud mõttes ainulaadne koht, kus töötajad põrkavad kokku natuke teistsuguste reeglitega, kui niimoodi võib väljendada. Kolleeg Peeter Ernits siin eelnevalt mainis, et kui sa töötad kuskil erasektoris ja ei käi tööl, siis sa saad reeglina kinga ühel mitte väga ilusal päeval. 

Riigikogus sellist reeglit ei ole. Teisisõnu, nagu mainis kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, iseenesest võib rahvasaadik tulla siia esimesel istungipäeval, kui ta ütleb ametlikult oma vande, ja siis võib ära minna. Ja järgmine kord, kui ta peab siia tulema, võib-olla ongi nelja aasta pärast, lihtsalt et näidata, et ta on olemas. Ja ikka saab kõik neli aastat palka ja kuluhüvitisi, aga keegi ei tea, millega ta kõik need neli aastat tegeleb. 

Selles mõttes on ainulaadsus plussmärgiga ja miinusmärgiga. See võib olla miinusmärk, et keegi kunagi ei saa kontrollida, kuidas sa päriselt tööd teed. Aga meil on kombeks arvata, et küll valija annab oma hinnangu järgmistel valimistel ja kui inimene tahab, et teda valitakse Riigikokku uuesti, siis ta ikkagi teeb tööd niimoodi, et inimesed panevad seda tähele. Ja kui sa mitte midagi ei tee neli aastat järjest või siis teed mingisuguse miinimumi, siis rahvas ütleb oma sõna ja inimene siia uuesti ei saa.

Aga see ei ole paraku niimoodi. Sellepärast et meil on selline suurepärane asi nagu kompensatsioonimandaat ehk teisisõnu partei nimekirjad, kus inimene saab Riigikokku paljuski mitte tänu häälte arvule, mis ta ise valimistel saab, vaid tänu sellele, mis positsioonis ta selles erakonna üldnimekirjas on. 

Ja meil on ka selles koosseisus loomulikult päris korralik arv neid saadikuid, kes on siia saanud just niimoodi, et võib-olla mõni kandidaat sai valimistel mitu tuhat häält, aga siia ei saanud, vaid sai siia sisse kandidaat, kellel on näiteks 300 häält või siis selle ringis. 

Nii et see süsteem kindlasti ei ole minu meelest sajaprotsendiliselt õige ja õiglane. Me võiksime selle peale tõepoolest mõelda, kuidas seda süsteemi muuta. Keskerakonna fraktsioon on vist välja käinud ettepaneku vaadata üle just see kompensatsioonimandaatide süsteem, aga see ei leidnud toetust kahjuks. 

Nii et võib-olla see seaduseelnõu, mis praegu teie ees on, ikka vajab toetamist. Jah, see ei ole ideaalne. Kindlasti ei saa niimoodi määrata, nagu siin kolleeg Hanah Lahe ütles, et inimene tuleb hommikul, vajutab nuppu ja läheb ära ning siis ei saagi kontrollida, kas ta on siin viibinud ja kas ta on päriselt osalenud või ainult vajutaski nuppu ja läks ära. 

See on tõsi, aga ka see natuke distsiplineerib ikkagi, et inimene juba tuleb tööle. Ja kui ta juba vajutab siin nuppu, võib-olla ta ikkagi jääb siia ja kuuleb, mis kolleegid räägivad ja millest siin jutt käib. 

Nii et mina kindlasti kutsun kõiki ikkagi seda eelnõu toetama. Sellel on omad kitsaskohad kindlasti, aga ma arvan, et üldkokkuvõttes on see pigem positiivne. See võiks teoorias ka Riigikogu mainet tõsta ja panna Eesti inimesed rohkem aru saama, kuidas ikkagi see süsteem ehitatud on. Ja see oleks kõigi jaoks loogiline, et käid tööl, saad palka, ei käi tööl, palka ei saa. Kinga ka ei saa, aga vähemalt käid kohal ja osaled. Ja vastavalt sellele kujunebki sinu palk. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on siiski eelnõu 673 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Peale saalikutsungit me seda teeme. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 673 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 0. Eelnõu 673 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Sellega, head kolleegid, on tänane istung lõppenud. Aitäh teile kõigile osalemast ja kena õhtut teile kõigile!