Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32. 

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Juku-Kalle Raid, palun!

Tere, lugupeetavad! Mul on üle anda avaldus Tiibeti laste kaitseks, kuhu on alla kirjutanud 53 Riigikogu liiget. Aga ma käin selle õige lühidalt üle ka, mis see on, ehkki kõikidel on see meili peal korduvalt olemas. 

Me võtame siin arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone Hiina ja Tiibeti kohta, Euroopa Parlamendi resolutsiooni Tiibeti laste röövimise ja sundassimileerimise kohta Hiina internaatkoolides Tiibetis ja võtame arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Sellega seoses mõistab see avaldus hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste, aga mitte ainult tiibetlaste, vaid ka teiste rahvusvähemuste Hiinas, näiteks uiguuride, erinevad keelelised, kultuurilised ja religioossed traditsioonid.  

See avaldus nõuab Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist. Seda on rõhutanud ÜRO eksperdid 2023. aasta veebruaris. Me kutsume lisaks veel Hiina ametivõime lubama luua Tiibetis erakoole.  

Siin kutsume ka riike, Euroopa Liidu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles nõudma, et Hiina valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada neid internaatkoole kogu Tiibetis, lubaks sõltumatul ajakirjandusel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda. Me teeme üleskutse Hiina valitsusele taastada läbirääkimised 14. dalai-laama esindajatega või Tiibeti keskadministratsiooni demokraatlikult valitud juhtidega, et luua tiibetlastele Hiina poolt kontrollitud aladel autonoomia – tõeline autonoomia.

Aitäh!

Ühesõnaga, siin see on. 53 autorit.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile seoses tuuleenergia planeeringutega. Eestis on tuuleenergia planeerimine muutunud killustatuks ja koordineerimatuks. Sellele viitab ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo omavalitsustele saadetud kirjas, milles palutakse üleriigilise ülevaate koostamiseks teada anda, millises ajakavas on omavalitsustel plaanis planeeringuprotsessidega edasi liikuda, millal kavatsetakse planeeringud vastu võtta ja millal kehtestada. Samal ajal, kui kümned omavalitsused menetlevad paralleelselt väga mahukaid planeeringuid, näitab tegelik elektriturg, et taastuvenergia tootmisvõime …

Head kolleegid, palun vaikust! (Helistab kella.)

… ületab juba praegu turuvajaduse. Riigile kuuluva Eesti Energia näitel on näha, et uute ja suurte tuuleparkide valmimisel jääb osa tootmisvõimsusest kasutamata, sest elektri hind on liiga madal või turu vastuvõtuvõimekus piiratud. Sellest lähtuvalt on ministrile esitatud küsimused. Kas riigil on plaan koostada üleriigiline, ametlik ja koordineeritud tuuleenergeetika planeering või millised plaanid on? Praegune olukord on ju selline, kus tuuleenergiat on rohkem, kui on vajadust.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele seoses huvihariduse ja noorsootöö rahastamisega. Me teame, et noorte arengut toetav huviharidus- ja noorsootöö on Eesti haridussüsteemi lahutamatu osa. Need valdkonnad ei täida mitte ainult formaalhariduse toetavat rolli, vaid loovad ka keskkonna, kus noor omandab oskusi, alates meeskonnatööst ja probleemide lahendamisteni kuni – tegelikult väga oluline – saab kogeda nii tugevat kuuluvustunnet kui ka võimet luua toetavaid suhteid. 

Samal ajal me ka teame, et huvihariduse õpetajate ja noorsootöötajate palgad jäävad märkimisväärselt maha üldhariduskoolide õpetajate ja teiste sarnase vastutuse ja haridusnõuetega ametite keskmisest tasemest. Kuigi huvihariduse ja noorsootöö korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, ei taga praegune süsteem üle Eesti noortele ühtlast taset ega võrdselt head ligipääsu. Samuti iseloomustab valdkonda liigne projektipõhisus. Sellest tulenevalt me küsimegi haridusministrilt, millised on ministeeriumi plaanid, et tagada noortele huvihariduse ja noorsootöö kättesaadavus, kuidas plaanitakse tagada valdkonna jätkusuutlikkus ja ka spetsialistide motivatsioon ning millised on sammud noorsootöö valdkonna kutsehariduse standardite ja sellega kooskõlas olevate palgamudelite väljatöötamisel. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe avalduse eelnõu ja kaks arupärimist.  

Päevakorra täpsustamine nagu tavaks. Head kolleegid, me jätkame tänasel istungil eile pooleli jäänud Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, 723, esimest lugemist. Ja palun Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks tagasi Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme, hea kolleegi Tõnis Lukase. Eilse päeva järgi oli registreerunud küsimusteks Anti Poolamets ja Priit Sibul, aga see ei ole mingi kohustus kellegi jaoks. Aga Priit Sibul on kenasti oma küsimust esitamas. Palun!

Austatud istungi juhataja! Tõnis, eile sa korra viitasid ka sellele, aga minu esimesele küsimusele vastates sa sellel väga palju ei peatunud. Milles seisneb see soomlaste fenomen või edu, et nemad suudavad erinevaid inimesi ja ka erinevaid teenuseosutajaid panna oma keelt rääkima, aga meie seda mingil põhjusel ei suuda? Kas see tuleneb õigusest, mingist ühiskondlikust laiemast arusaamast ja …….? Kust me seda vähki otsima peame, millise kivi alt või õige mitme alt?

Aitäh väga hea, aga samas laia küsimuse eest! Ma ei ole Soome ühiskonna debatti nii palju jälginud, aga ma võin öelda, et vahe võib olla ka selles, et äkki nad ei nimeta ise oma keelt nii meeletult keeruliseks, nagu meie, eestlased, vahel nimetame, et meie keel on nii keeruline, et me mõistame neid, kes siin elavad kaua aega ja nad ei suuda seda ära õppida. Mingi alaväärsus meil on selle keele kasutamisel ka. Äkki me ei ole nii riigirahvaks veel saanud kui soomlased, kellel on olnud seda ka muidugi rohkem aega harjutada, see on selge. Nii et tõepoolest, sellist kurtmist, et 30–40 aastat Soomes elades ei suuda soome keelt omandada, vähemalt avalikult ma ei ole kuulnud. Eestis ma olen mingite gruppide poolt seda kuulnud kogu aeg. Ma arvan, et me ei peaks olema sellele nii vastutulelikud ja olema lihtsalt oma nõudmistes järjekindlad, nii nagu soomlased on olnud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, sa oled olnud nii haridusminister kui kultuuriminister ja selles mõttes kõige õigem inimene ilmselt vastama minu küsimusele. Nagu me teame, meil on ka venekeelsed erakoolid hetkel ja me läheme samal ajal Eestis üle eestikeelsele haridusele. Need erakoolid ei pea selles protsessis analoogselt munitsipaal- ja riigikoolidega osalema. Samas riik veel toetab neid venekeelseid erakoole riigieelarvest toetusega. Me teame, et praegune valitsus nii-öelda kõhkleb selles küsimuses, kas peaks jätkama või ei peaks jätkama. Täna peaminister ütles, et seda teemat analüüsitakse ja nii edasi. Ma küll ei tea, kui kaua valitsus seda analüüsib, ja nii edasi, ja minu arvates ei ole seal midagi analüüsida. See riigi toetus tuleks sel juhul ära lõpetada. Aga kui valitsus ei ole valmis seda tegema, kas oleks mõistlik seda seadusega reguleerida ja võib-olla ka selle seaduse muudatusettepanekuga, kui see jääb menetlusse? Mis on sinu arvamus?

Aitäh! Erakoolide finantseerimine on seaduse taseme küsimus, muidugi. Kui me seda täielikult eestikeelsele õppele üleminekut kavandasime, siis ühe tõkendi me panime seadusesse. Oli oht, et osa omavalitsusi reageerib niimoodi, et hakkab kokkuleppel iseendaga erastama munitsipaalkoole, muutma neid näiteks sihtasutusteks, kus on ka teised omanikud, ja läheb niimoodi eestikeelse õppe nõudest välja. Selle me blokeerisime: omavalitsus ei saa seda teha ja ei saa sel juhul niisugust kooli, mis on munitsipaalsest muudetud erakooliks, toetada.  Aga praegu, jah, kui tendents näitab, et erakool võib olla selline konserv, kus konserveeritakse venekeelne õpe või, ütleme, teoreetiliselt ka mõne muu keele õpe, ja seega välditakse seadusest tulenevat eesmärki, et eestikeelsele õppele mindakse igal pool üle, siis selline seadusemuudatus, mis annab võimaluse niisugustel puhkudel … Ühesõnaga nõuda eestikeelsele õppele üleminekut totaalselt ka erakoolidelt. Sellega kaasneb tegelikult muidugi ka riigi rahast ilmajätmine niisugustel puhkudel. Seda saab seaduse tasemel teha.

Andres Metsoja, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Kui me räägime keelest ja ühistranspordist, siis tegelikult eelkõige seaduse mõttes räägime me kultuurist, me räägime rahvuskultuurist. Täna esimese lumega on kohane meenutada meie kunagist Pärnu maakonna sõprusvalda, Buskerudi maakonda. Nad ütlesid väga selgelt, et nemad vaatavad kogu keeleküsimust pagulaste kontekstis ja sisserände mõttes oma rahvuskultuuri osana. Nad tõid isegi välja selle, et iga Norra kodanik, kes tahab saada Norra kodanikuks, peab läbima suusakursused. 

Tegelikult ma tahangi jõuda oma küsimusega rahvuskultuuri juurde. Kui me räägime keelest, siis me räägime tegelikult suures pildis rahvuskultuurist, selle säilimisest, selle edendamisest, peremeheks olemisest. Kas sa kinnitad ja tegelikult see detail ei loe, vaid rahvuskultuur loeb?

Aitäh! Jah, see on võib-olla maitse järgi, kas sisserändanu suunata malekursustele või kudumist õppima. Iseenesest, ilma naljata, põhimõtteliselt mingite rahvustraditsioonide lõimimine või nende edasikandmine ja õpetamine sisserändajatele on täiesti mõistlik. Aga meie rahvuskultuuri dominantne ja meie identiteedi väga määrav osa on keeleoskus. See on täiesti selge, et sellest tulenevalt on samas kultuuriruumis ja inforuumis viibimine võimalik ainult seda keelt osates, vähemalt selliselgi määral, et aru saada, mis siin ühiskonnas toimub. See, kas me suudame justkui pealtnäha formaalsed nõuded ellu viia või mitte, on selgelt kultuuriline küsimus. 

Eelmise aasta andmete järgi oli meie tööturul 80 000 inimest, kes eesti keelt ei oska, ja nendest 20 000 nendel töökohtadel, kus on eesti keele nõuded olemas. Praegu me võime öelda, et sisseränne on jätkunud, keeleõppe mahud ei ole suurenenud või vähemalt mitte sellisel määral. Võime öelda, et need proportsioonid on veel rohkem paigast ära. Neid inimesi, kes siin tööturul on ja kes eesti keelt ei oska, on veel rohkem. 

Aga asi pole ju ainult tööturul olevates inimestes. Näiteks, kui keegi on liini taga kuskil, kus ta klientidega kokku ei puutu, siis võib ju arvata, et see keeleoskuse nõue või see, kui ta keelt ei oska, ei häiri ühiskonda nii palju. Asi on ka nende perekondades, kes siin on. Kui on tunne, et sa võid siin ühiskonnas eksisteerida ilma eesti keelt valdamata, siis sa jäädki sellesse teiskeelsesse mulli, mida nad ise on ka väitnud. See tähendab, et kui me ei nõua eesti keele oskust kõigilt, siis me sisendame neile teadmist, et siin saab ka teiskeelsetes mullides elada, saab hakkama. Nii nagu nad ütlevad, neile on Eestis jäänud see mulje, et nad saavad teiskeelselt hakkama, aga me teame, et mitte ainult ohuolukorras, vaid igas olukorras nad ei ole meie ühiskonda piisavalt lõimunud. See on oht ka meie ühiskonnale. See on kultuuriline küsimus laiemalt, täitsa õigus.

Helir-Valdor Seeder, teine küsimus, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Põhiseaduskomisjonis hiljuti arutati ja jõuti järeldusele, et Eesti ühiskonnas minnakse liiga kergelt üle võõrkeelele, suheldes nende inimestega, kes eesti keelt ei valda ega oska. Kahetsusväärselt teeb seda ka Eesti riik erinevate ministeeriumide kodulehekülgede kaudu, mis on venekeelsed jätkuvalt, veel osaliselt üleval. Ma ei räägi siin ETV+ vaidlustest, kas see peaks olema, Raadio 4. Mõni aasta tagasi oli algatus, et me peaksime maksumaksja kulul tasuta venekeelset õigusabi osutama inimestele, kes eesti keelt ei valda, ja nii edasi. Seda loetelu võib jätkata. See ju tegelikult ei motiveeri ega ka heas mõttes sunni inimesi riigikeelt, eesti keelt omandama ja ka lõimuma Eesti ühiskonda. Kas siin võib-olla peaks ka seadusemuudatusega appi tulema, et vähemalt ministeeriumid oma venekeelsed koduleheküljed lõpetaks ja nii edasi? See puudutab muide ka kohalikke omavalitsusi, kellel on veel osal venekeelsed koduleheküljed.

Aitäh! Mõni aasta tagasi haridusministrina ma tegin üleskutse, et ministeeriumid loobuksid dubleerimisest, ütleme, kogu kodulehekülje mahu, kogu info dubleerimisest teistesse keeltesse, kaasa arvatud inglise keelde, kui ei ole kõike seda vaja. Loomulikult on mingi osa suunatud informatsiooni meie teaduskoostööst ja muudest niisugustest asjadest, millel on oma põhjendus olemas. Ja need osad võivad seal olla. Aga dubleerimine, absoluutselt igasuguste infoavalduste dubleerimine teistesse keeltesse ei ole kindlasti mitte mõistlik. Ei ole stiimul ei keele õppimiseks ja iseenesest on mahuliselt ka mõttetu pingutus ja raharaisk Eesti ühiskonnale. Haridusministeeriumis me vähendasime venekeelse kodulehe mahtu, kuna eesti keelele üleminekuga seotult mingit informatsiooni vanematele vene keeles tuli anda, aga igat uudist ei hakanud dubleerima. Need mahud on ilmselt ka seal taastunud. Ma võin täiesti kindlalt öelda, et siis oli suhtumine, ja mind ka naeruvääristati, et näete, kuidas läheme kiviaega tagasi, räägime ainult oma hõimu piires ja ei ole avatud ja nii edasi. Ma ei mõtle avatud ja rahvusvaheliselt suunatud informatsiooni andmist. Loomulikult, seda võib anda nendes keeltes, mis vaja on, aga kogu info dubleerimist, kaasa arvatud riigiettevõtted ju … Lätlased seda ei tee. Riigirahvana käituvad nad rohkem kui meie. Me peaksime need mahud kindlasti üle vaatama ja andma riiklikku informatsiooni, kui see ei ole ohukeskne või inimeste turvalisusele oluline, seda võib dubleerida mitmes keeles ka, aga me peaksime põhiliselt riiklikku informatsiooni andma nii riigiettevõtetes kui ka riigiasutustes ikkagi riigikeeles edasi ainult.

Suur tänu teile! Küsimusi jätkus kaheks päevaks, aga nüüd on nad otsas teile. Aitäh! Arutelu ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab kultuurikomisjoni liige Signe Kivi. Palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas esitatud eelnõu esmaspäeval, 3. novembril. Samal päeval eelnevalt olime me arutanud juba Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja ma rõhutan seda võib-olla ka sellepärast, et tegelikult see oli harukordne võimalus ja ajastatus. Kaks suhteliselt lähedase teema-, probleemipüstitusega eelnõud olid ühel ja samal päeval, nii et ka Isamaa fraktsiooni esitatud eelnõu kohta olime me saanud eelnevalt päris palju selgust ja küsida. Ma kinnitan, ehkki võib-olla eile jäi saalis vähemalt mulle natukene teine mulje, et õhkkond oli töine ja mõistev. 

Aga sellel päeval juhatas komisjoni Liina Kersna. Komisjoni liikmetest olid kohal Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop ja Kadri Tali. Kutsutud olid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson ning nõunik Kätlin Kõverik ning ministri nõunikud Daniel Kõiv ja Gea Kangilaski. 

Oma küsimusi esitasid pärast seda, kui Tõnis Lukas oli väga põhjalikult tutvustanud eelnõu, Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop ja Kadri Tali. Ja meil oli olemas ka Vabariigi Valitsuse kirjalikult laekunud arvamus. Ma ei hakka Tõnise poolt eile väga põhjalikult ja mulle tundus, et isegi veel põhjalikumalt kui komisjonis esitatud eelnõu põhiargumente, aga küsimusi oli meil veidi teistsugusest aspektist. 

Liina Kersna tundis huvi, kui palju on Eestis umbkeelseid sõidujagamisteenust pakkuvaid juhte ja kui palju on olnud kaebusi umbkeelsete sõidujagamisteenust pakkuvate juhtide kohta viimastel aastatel. Tõnis Lukase hinnangul võis neid sõidujagajaid olla umbes tuhatkond ja kaebuste arv suurusjärgus 65 kaebust aastas. Aga siin oli küll veidi erinevust valitsuse andmete ja eelnõu esitaja andmete osas. Suurusjärk on küll sama. 

Mina, Signe Kivi, tundsin huvi, esiteks, kas me ei ole piisavalt palju analüüsinud, miks meil on Eestis selline olukord, et teenindajad – ja mitte ainult sõidujagajad ja taksojuhid, vaid ka täiesti lugupeetud hotelliteenindajad, koristajad ja näiteks söögikohtades köögipersonal – on pigem muukeelne. Oleme nähtavasti harjunud väitega, et me ei ole teenindaja rahvas. Kindlasti on põhjused ka seal. Ma loodan, et see muutub, sest inimese teenimine ja teenindamine on igati soliidne töö. Aga loomulikult on väga paljud nendest inimestest tulnud siia ka seoses Ukraina sõjaga. 

Tõnis Lukas viitas ka minu küsimusele – ma tundsin huvi, milline oleks võimalik eelnõu majanduslik mõju ja kas on mõeldud ka sellele, et eelnõu jõustudes võiks meil tekkida hoopis odavam muukeelne must turg. Toimus ka sellel teemal arutelu. Aga selge on see – ma olen täiesti nõus eelnõu algatajaga –, et tegelik murekoht on see, et meil on väike rahvaarv ja me peame tõesti olema järjekindlad oma keelenõuete esitamisel. Me oleme kindlasti osaliselt süülised selles, et pigem varasematel aastatel läheme üle sellele keelele, mida valdab inimene või milles hakkab küsimusi esitama inimene või teenindab meid inimene, kes ei valda eesti keelt. Iga samm sellel teel on kindlasti väga tänuväärne. Minu meelest on neid samme ka tehtud, ehkki hilinenult. Tuletame meelde, et vist alles paar aastat tagasi Balti jaamas Lux Expressi bussides bussijuhid tervitavad meid ja ütlevad, kuidas peab käituma eesti ja inglise keeles, aga väga pikka aega oli see kõik ka vene keeles. 

Ma tundsin huvi ka, kuivõrd eelnõu algatajate seletuskirjas oli toodud Euroopa Kohtu vaidluse üks järeldus, et kas see viide on tõepoolest õiguspärane selle eelnõu kontekstis. Eelnõu algatajate järeldus oli, et individuaalne linnatransporditeenus, nagu taksoteenus, kuulub transpordivaldkonna teenuste hulka. Meil on teatavasti veidi teine lähenemine. Tõnis Lukas vastas, et antud viide tugineb konkreetsele kohtulahendile. 

Meil oli arutelu ka selle üle, kas eelnõu algatajad on kaalunud võimalust käsitleda probleemi parandusettepanekuna valitsuse saadetud keeleseaduse muudatusettepanekutes. Sellest oli juttu ka eile. Aga tõepoolest peab möönma, et Isamaa fraktsioon esitas oma eelnõu palju varem. Kultuurikomisjon on tõepoolest oodanud keeleseaduse muutmise seadust väga pikalt, aga õnneks me saame neid koos arutada. Ma sain aru Tõnis Lukase vastusest, et neil ei ole midagi selle vastu, kui need kaks eelnõu võiks ühendada pärast eelnõu esimest lugemist. 

Margit Sutrop uuris, kas selles nii-öelda teenuse valdkonnas on kaalutud kasutada olemasolevaid keeletehnoloogilisi lahendusi, eriti puudutab see toidukullereid, kelle suhtlus kliendiga on tihti väga minimaalne. Ja Tõnis Lukas tõi välja, et kindlasti robotid on võimelised lahendama spetsiifilisi olukordi, aga inimlik kontakt on siiski äärmiselt vajalik täna ja ka edaspidi nii Eesti ühiskonnas kui ka igal pool mujal. 

Margit Sutrop nõustus, et peamine probleem seisneb siiski püsivalt Eestis elavate inimeste lõimumisel ühiskonda, nende keeleoskuses ja motiveerituses omandada eesti keel, olla osa eestikeelsest kogukonnast. Margit Sutropi arvamuse kohaselt ei oleks mõistlik siduda ühistranspordiseaduse muutmise seadust keeleseaduse muudatusega. Hoopis olulisem oleks, kui Eesti investeeriks veel märkimisväärsemaid ressursse püsielanike koolitamisse. Siiski toetas Margit Sutrop ja mulle tundus, et me kõik seda, et platvormitöötajate tööandjad on siiski vastutavad ja nende survestamine oleks igati õigustatud. 

Ja me saime informatsiooni Vabariigi Valitsuse esindajatelt, et tegelikult Bolt, millist firmat on siin korduvalt nimetatud, on väga edukalt alustanud keeleõppeprogramme. Ma loen siit kohe välja … (Lehitseb pabereid.) Ma leian selle vist natuke hiljem. Nad on käivitanud keeleõppeprogrammi, mida sõiduteenuse jagajad peavad läbima, et teenuse pakkumist üldse jätkata. Ja huvitav fakt, et ainuüksi programmi käivitamise esimesel aastal pidi platvormilt lahkuma circa 1000 juhti, kes ei nõustunud tingimustega või ei suutnud selles programmis osaleda. Nii et meil on üks positiivne näide olemas. 

Veel arutasime seda ja selle teema tõstis üles kauaaegne Riigikogu liige ja erinevates ministriametites olnud Tõnis Lukas, et tõepoolest, 30 aastat tagasi pidasime me enesestmõistetavaks ja uskusime, et Eestis elavad ja töötavad inimesed omandavad eesti keele, tunnevad selle vastu huvi, aga paraku täna me näeme, et see olukord on teine. 

Veel oli juttu sellest ja sellele juhtis tähelepanu Liina Kersna, et eelnõu ühistranspordi osa mõjutab väga väheseid inimesi ja et sõidujagamisteenuse keeleoskusest tingitud kaebused moodustavad vaid 0,002% teenindussektorist. 

Kadri Tali leidis, et eelnõuga püütakse lahendada probleemi, millega praegune valitsus juba tegeleb. Tema arvamuse kohaselt on eelnõu pigem populistlik ega lahenda probleeme sisuliselt. 

Kätlin Kõverik sõnas, et Vabariigi Valitsus ei toeta esitatud kujul eelnõu, ja pikem seletus on olemas ka protokolli juures olevas Vabariigi Valitsuse vastuses. 

Niisiis jõudis komisjon järelduseni, et tuli määrata komisjoni esindaja. See tehti konsensuslikult ja siin ma täna olen. Kõigepealt võtta eelnõu päevakorda 18. novembril. Teiseks, eelnõu tagasi lükata. Selle poolt olid Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop ja Kadri Tali, vastu Tõnis Lukas, erapooletuid ei olnud. Ja siis alles määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi, mis oli konsensuslik. Suur tänu tähelepanu eest! 

Aitäh teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aitäh sellise hea ettekande eest! Algus oli nagu paljulubav, aga lõpp oli selline, noh, vägivaldne. Seal on mõlemad eelnõud. Esimesel on 25 paragrahvimuudatust, Isamaa kolleegide omal on kaks paragrahvi. Nii et sellest 15-st kaks langevad kokku, parandused, ja tegelikult nad sobiksid sinna suurepäraselt kokku. Nagu ma olen aru saanud ka sinu jutust, et oleks mõistlik. Aga kuidas siis selline tapmise otsus sealt tuli, aruka inimesena selline mittekonstruktiivne? Võiks ju väga edukalt need Boltid ja Woltid sinna valitsuse eelnõusse juurde traageldada ja siis koos vaadata tervikuna üle.

Suur aitäh, austatud küsija! See võimalus on ju ka praegu olemas. Ja mina näen võimalust käsitleda teenindussektorit laiemalt. Võib-olla ma eksin. Aga viidata konkreetsetele asutustele praegu – võimalik, et see ei ole kõige kohasem. Aga nagu ma välja tõin ja ka Tõnis Lukas eile oma ettekandes rõhutas, nad on valmis pärast Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu esimest lugemist tegema parandusettepanekuid. Need tulevad kultuurikomisjoni ja me suhtume sellesse väga tõsiselt.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas ei olnud ikkagi juttu, et see nii-öelda enesekontrolli viis, mida Bolt rakendab, on nende sisemine protseduur, mida on vaja ka asutustel teha, et mitte seadust rikkuda, aga kas see tegelikult riigi silmis, Keeleameti silmis on piisav? Kust me teame, et see kontroll on ikkagi korrektselt läbi viidud selle äpi alusel? Äkki istub selle inimese kõrval autos hoopis keegi abiline ja paneb asju kirja? Seal oli veel toodud välja, et pistelist kontrolli tehakse. Aga minu meelest, mis see pisteline aitab, lauskontrolli tuleks teha. Enne ei hakata teenindama, kui ei ole tõestatud komisjoni ees, et osatakse eesti keelt. Praegu on Tallinnas ikkagi kord nii käest ära, et midagi tuleb ette võtta.

Suur aitäh, küsija! Minu meelest on väga positiivne, kui ettevõtja astub ise samme, milleks, ütleme, praegu seadus väga rangelt teda isegi ei kohusta. Ühiskonna ootus on küll selline ja meie ootus on muidugi palju suurem. Aga te kõik teate, et minu võimalused siin on piiratud ja komisjon, ütleme niimoodi, laiemalt ja oma arvamusi esitades oli väga toetav ja väga murelik. Aga ütleme niimoodi, et otseselt niisugust ühist arvamust ei tekkinud ega ka ei protokollitud. 

Aga nüüd ma lähen, ma tean, väga libedale teele, sest, head kolleegid, ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et me oleme ka lähiminevikus kaotanud kohutavalt palju aega. Ma loen ette ühe ajaraami, mida Reformierakond on erinevatel aegadel esitanud: Riigikogu otsus "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks", algatatud 2018. aastal. Samasisuline algatatud 2018. aastal mõned kuud hiljem, mis on välja langenud koosseisu lõppemisega. Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud eestikeelsele alusharidusele üleminekuga 2019 ja viimane 2020. Miks ma seda ette loen? Lõppude lõpuks me saavutasime Riigikogu saalis üksmeele ja otsus võeti vastu 2022. aastal. Aga 2022. ja 2018. aastast lahutab meid neli aastat. Ja minu arvamuse kohaselt just üleminek eestikeelsele ühtsele haridussüsteemile loob kõige tugevama võimaluse hoida eesti keelt, aga miks mitte ka eesti meelt.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun! 

Lugupeetud saadikud! See seadus on hädavajalik ja aitab likvideerida halli tsooni meie seadusruumis, kus lihtsalt seadust ei täideta. Sest paraku on tehnoloogia areng võimaldanud tekitada halle tsooni maksunduse mõttes. Praegu alles tegeldakse kõikvõimalike teenusepakkujatega hotellinduses, erinevates valdkondades, et üldsegi maksud kätte saada. Paraku nii ei ole ju, et ettevõtja ütleb, et me veel vaatame, kas me hakkame seadust täitma.

Ja see keeleseaduse täitmine on päris huumor ikka, sest me vaatame probleemhaaval ka. Keeleamet küll töötab, aga probleem on see, et Tallinna teeninduses ei ole olukord olnud mitukümmend aastat nii halb. Ja muidugi ka mujal Eestis on hakanud seaduslik kord lagunema. Keel on selline indikaator, mida me igaüks võime näha, ja sellest kindlasti ei piisa, et üks firma teeb enesekontrolli. Ehk see peab olema ka riikliku kontrolliga varustatud. Firma enesekontroll on tervitatav, aga me ei saa kunagi välistada, et see on Potjomkini küla ehitamine. Kui keegi täidab äpis oma keeletesti, siis, vabandust, mis takistab tal tellida endale sõber kõrvale, kes eesti keelt oskab, kes tema eest täidab? Ma ei ole kindel, et äkki need tuhat tükki omandasid välkkiirelt eesti keele, kaks tuhat tükki saadeti kontrolli või õigemini kaotasid ajutiselt litsentsi. Väga kiiresti õppisid selle keele ära, kahtlaselt kiiresti. Areng on tervitatav, aga miski siin ei klapi. 

Ei klapi ka see, et lihtsalt taksonduses me näeme, et inimesed ei valda eesti keelt, kassades ei valda eesti keelt, restoranides ei valda. Ma olen ise ka üks neist, kes on aeg-ajalt Keeleametile teada andnud, sest kui meil lõpuks ongi selline väärtuslik riigiamet ja keegi ei anna märku sellest kaosest, mis ümberringi valitseb, siis milleks me selle ameti üldse asutasime. Selle tõttu olen ka kursis, et need mõned kaebused, mida ma olen kodanikualgatuse korras teinud, näitavad, et asi on korrast ära. Ma arvan, et te võite seda oma kogemusest kinnitada. 

Paraku eile vastas mulle Kristina Kallas ka selle näite peale, kui ma ütlesin, et inimesel on rinnas silt "Ma alles õpin eesti keelt", et küll on tore, et inimene eesti keelt õpib. Aga ma tahaks, et seadus töötaks ühtlaselt, mitte nii, et meil on eriolukorrad, kus näiteks kümme aastat võib keegi olla sildiga, et ta alles õpib eesti keelt. Kord on ju selline, et inimene tuleb tööle alles siis, kui ta on selle keele ära õppinud. Milleks meile siis kursused? Väga palju on kulutatud ka pagulaste keeleõppele. Kui nad ei ole võimelised selle kursuse käigus keelt omandama vajalikul tasemel, ei saa nad ka restoranis või kassas töötada. 

Ehk siis kas me paneme iga seaduse kohta sildi rinda, et ma alles mõtlen, kas ma maksan automaksu? Näiteks kümme aastat mõtlen. Me võime ju iga seaduse kehtivuse peatada, kui kellelgi tuju tuleb. Kõik on eriolukord, kliima on eriolukord, maailma lõpp. Meid maksustatakse Euroopa Liidu poolt üdini vaeseks CO₂ ettekäändega. Neil ei ole selleks õigust, Euroopa Liit ei tohi meile makse kehtestada. Aga näete, kehtestab – eriolukord ju. Me võime kõike teha. Eriolukorras võidakse kõike teha ja meid valitsetakse sisuliselt Pätsi stiilis dekreetide alusel. Eriolukord on. Kliima eriolukord, alles hiljuti kõneles siin Jürgen Ligi, kes rääkis meile ESM-ist, oli eriolukord, oli vaja Euroopa Liidu seadusi rikkuda. Eesti hakkas garanteerima võõraid laenusid – eriolukord. Tuttav tuleb ette 1930-ndatest? Väga tuttav. 

Ehk siis eriolukorra alusel ei saa valitseda. Tuleb valitseda ühtlaselt, seaduslikult. Seadus kehtib kõigile, mitte nii, et mul on kümme aastat silt rinnas, et ma veel mõtlen, kas ma täidan seadust. Nii ei ole! 

Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Olen ka ise EKRE fraktsiooni nimel esitanud keeleseaduse muutmise eelnõu. See jäeti just nimelt pikaks ajaks sahtlisse. Väga kaua võttis aega, et liikuda keeleseadusega edasi. Üks probleem oli selles, et Keeleamet küll ju toimis, aga need trahvid olid nii väikesed, et suurfirmad irvitasid selle peale, keeldusid seadust täitmast. Kui maksid mõne trahvi ära, mõnesajaeurose, 600-eurose trahvi, no aga millal need ametnikud jälle tulevad? Töötajaid on vaja, umbkeelseid töötajaid oli Maxima ja mitmed teised suured ketid täis. Minu meelest on see erakordne ülbus Eesti riigi toimimise suhtes, kui mingi välismaine suurfirma lihtsalt ei tee välja meie seadustest, lihtsalt rikub väga tundlikku keeleseadust. Sellepärast ma tegin ettepaneku kehtestada trahvid teatud protsendini nende käibest. Vaat see peaks lõikama, siis neil läheb isu ära ignoreerida Eesti seadusi, ignoreerida meie rahvusriiki ja teha siia mingi oma riik riigis. Ja seda riiki riigis tehaksegi. 

Ma toon ühe Soome näite. Just lugesin Soome ajakirjandusest, õigupoolest üks rahvaesindaja rääkis, et kui tööandjad tahavad, et 50 000 võõrtööjõudu tuleks igal aastal sisse Soome – 50 000! –, siis nad ütlesid, et aga see on ju mõnekümne aastaga ligi miljon. Ja siis ta tõdes, et aga kes siis neid varsti integreerivad, kui miljon on sees, nad ei integreeru enam Soome kultuuri – pole, kes neid integreerib, pole, kes neid keeleliselt integreerib – ja see on mingi teine riik või teine rahvas, kes peab neid juba mingi teise kultuuri integreerima. See on varsti lootusetu, kui me jätkame sellist massiimmigratsiooni, sellist keeleseaduse ignoreerimist. Pole, kes neid integreerib, sest me oleme ise varsti integreeritavad, meid integreeritakse võõrkeeltesse. 

Vaatame korraks ringi, kuidas noored on ingliskeelestunud. Osa räägib juba päris segakeelt. Seda on valus vaadata. Probleem ei ole sugugi ainult vene keel. Ma olen ka kohanud teenindajaid, kes räägivad inglise keeles ega saa eesti keelest mitte midagi aru. Nii et see kehtib kõigile. Oleks aeg hakata korda majja lööma ja alustada tuleks just platvormidest. 

Siin on toodud mitu korda näidet, et no nii vähe kaebusi on ju taksonduse kohta. Aga mõelge, see kassapidaja või restoranipidaja on iga päev samas kohas, aga kui keegi sõidab taksoga, siis tal ei jää selle taksojuhi nimigi meelde. Nii et küllap see platvormiteema on ikkagi väga tõsine. Ma ei ole Woltiga asju ajanud, aga küllap on ka seal muresid küllalt. Me oleme kehvas seisus. Nii et ma loodan, et selle seadusega teeksime me hüppe õiges suunas. 

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt, miks Isamaa selle seaduseelnõu esitas, kui oli teada, et valitsus planeerib oma seaduseelnõu? Oli teada ka see, et selle kolmeaastase ettevalmistuse ajal, mil tegelikult ministeeriumis oli juba vastav eelnõu valmis, oli viimases otsas uus koalitsioon väga selgelt muutnud, isegi rõhuasetusi. Osa punkte on küll kattuvad, päris mitmed punktid on olulised, aga siiski võib öelda, et kogu olukorraga võrreldes, kus me praegu viibime, on pisiasjad. See, mis oli algsest eelnõust välja visatud praeguse valitsuskoalitsiooni poolt, oligi platvormitööga seonduv ja seal rõhuasetusega, mis puudutab ühistranspordiseadust, taksoteenusega seonduvat. 

Ma rõhutan üle, nii nagu ka Signe Kivi välja tõi, et tegelikult ei ole platvormitöö iseenesest selline, et kõik platvormitöö inimesed on ise … Ütleme, süsteemiväliselt infoühiskonna töötajad, kui ta ka istub roolis ja juhib seda taksot, siis ta ei ole taksojuht, ta on infoühiskonna töötaja. Nii see ei ole. Kohtulahendid on tegelikult öelnud, et kui taksoteenust osutatakse, ükskõik kas platvormitöö on, siis on ka taksojuht ja need nõuded, mis taksojuhile on, ka rakenduvad talle. Meie seadusandlus kahjuks seda praegu ei võimalda. 

Selle tõttu Isamaa nägi, et neid olulisi aspekte ei puudutata valitsuse eelnõus. Me esitasime juba varem, olime siin aastaid oodanud seda uut eelnõu. Ei teadnud ju, juunikuus öeldi, et kohe juunis tuleb, septembris seda veel siin ei olnud. Selleks, et diskussioon liiva ei jookseks, oli meil kahtlemata põhjust mitte usaldada valitsuse antud tähtaegu ja esitasime selle eelnõu ise. Selle tõttu jah, meie eelnõu number on 723, valitsuse eelnõu vastavalt 740. 

Neid aspekte, mida meie puudutame, valitsuse eelnõus ei ole. Aga juhul, kui Riigikogu koosseisul oleks praegu nii palju tarmukust, et toetada ja mitte meie eelnõu menetlusest välja arvata, siis saaks need kaks eelnõu kui teineteist täiendavat pärast ühendada. Kui seda ei tehta, ühendamise võimalus kaob ära, siis vaatame üksikute muudatusettepanekutega. Aga see ei oleks päris see. 

Nüüd, sellestsamast taksondusest räägitakse, et see ei ole probleem. Räägivad põhiliselt ikkagi need, kelle jaoks Bolt on muutunud poliitiliseks suuruseks. See, et see ei ole probleem ja seda lämmatatakse justkui väitega, et, ma ei tea, 0,02% kõigist juhtudest problemaatilised, ei ole tõene. Selle aasta Keeleametile laekunud 600 kaebusest on 160 seotud taksondusega, üle 25%, ja nendest 90% Boltiga. See tähendab, et tegelikult on probleem massiivne. 

Ja see, et kõik keeleoskamatud ei ole seal registreeritud – no põhimõtteliselt on Keeleameti jõudlusel praegu piirid. Eks eestlane iga asja peale ei reageerigi. Aga kui on tegemist väga selgelt umbkeelse lahendusega ja klient näeb, et teenuse kvaliteet on alla igasugust arvestust just juhi keeleoskuse pärast, siis ta reageerib Keeleametile. Mupo ja PPA on ka neid kaebusi Keeleametile edasi saatnud. 

Meie eelnõus on siin lahendus, et uuesti tuleb sätestada, et keeleoskust peab tõendama teenindajakaardi taotlemisel. Sellisel juhul on juba eelnevalt nõuded olemas, keeleoskus B1-tasemel. Siin on ka naeruvääristatud, kas peab arutlema Schopenhaueri üle juhiga või nii edasi taksos, no see on lihtsalt naeruvääristamine. Ma eile lugesin ette, et päris paljudes riikides Euroopas on see keskmise keeleoskuse tase, kaasa arvatud B1, taksojuhtidele täiesti ilmselt olemas, ja meil oleks vaja see sätestada. 

Minister eile ütles, et see tähendaks tohutut bürokraatiat teenindajakaardi andmisel, keelenõude täitmise tuvastamine. Ma väidan, et kui me põhiseaduse põhiolemuse, eesti keele ja kultuuri säilimise osas ei võta asja tõsiselt ja hakkame bürokraatiaga võitlema just sealt otsast ja ütlema, et ei, ei, ei, me ei tegele riiklike ülesannete täitmisega enam selles valdkonnas, sest me kärbime bürokraatiat, siis see on kahtlemata täiesti valest otsast alustamine või meie põhioksa saagimine, kus me oma kultuuri, keele ja rahvusega istume. 

Keeleametile tuleb anda juurde nii funktsioone kui ka võimekust, aga kindlasti sellega seoses ka töökohti, et inspekteerimise mahtu suurendada ja tegelikult seista ka reaalselt selles murranguolukorras, kus hüppeliselt on kasvanud sisseränne ja kus me näeme, et eesti keele omandamisega on väga suuri probleeme, seista Eesti riigi eest. 

Et ei tekiks need mullid, millest me siin palju oleme rääkinud, ja need mullid ei seisne mitte ainult selles, et teiskultuursed inimesed ühinevad ja ajavad seal oma kultuuri- ja usuasju. Ei, nad on välja lõigatud ka meie info- ja kultuuriruumist, mis on iseenesest oht meie ühiskonnale. Selle tõttu ei ole tähtis ainult see, kas konkreetne töötaja oskab eesti keelt, vaid see, et kui me temalt seda ei nõua, mis seadus käseb, siis ta saab aru ja kannab selle teadmise ka oma perekonnale, ja päris paljud tulevad siia perekondade kaupa, et siin riigis saabki ilma eesti keeleta hakkama. See riik ei käitu riigina. Ja siis hiljem, kui me ei ole enam peremehed omal maal, on meil väga raske seda tagasi pöörata. 

Need tendentsid, mis praegu on, saage aru, need on tegelikult murrangulised. Me peame reageerima väga selgelt, peremehelikult ja oma seaduse täitmist nõudma ja toetama selles ka Keeleametit, et Keeleamet ei oleks üksi siin, ja igal juhul kaotama illusioonid – ka illusioonid seoses sellega, et teenindusvaldkonnas on kõik justkui korras, et ainult poodides on küsimused. Ei, seesama taksoteenus on väga indikatiivne. Tegelikult me taksosse istudes ju anname ennast juhi meelevalda nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes. See peab olema Eesti riigis eestikeelne, see suurendab meie turvatunnet.

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 723 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Selleks saalikutsung, palun!

Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 723 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Eelnõu 723 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud teise päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Palun igaks juhuks kolm minutit lisaaega ka!

Kaheksa minutit.

Töölepingu seaduse eelnõu, mida me täna hakkame hääletama, ilmestab laiemalt praeguse valitsuse ühte tõsisemat probleemi – dialoogivõimetust. Meile püütakse küll jätta muljet, justkui kaasaks valitsus laiapindselt huvirühmi, ettevõtjaid ja kodanikuühendusi ning otsiks mõistlikke kompromisse, aga tegelikkuses on paraku vastupidine: valitsus ei kuula saadud tagasisidet ega taju ka ühiskonna ootusi. 

Seaduseelnõu, mille valitsus huvirühmadele võta-või-jäta-stiilis ette paneb, ei ole kompromiss, see on ultimaatum. Kompromiss saab sündida ainult siis, kui tehakse sisulist dialoogi tööturu osapooltega, kui võetakse võrdväärselt arvesse nii tööandjate kui ka ametiühingute seisukohti. Seda pole töölepingu seaduse eelnõu puhul ju tehtud. 

Ma olen ise töövaldkonda üle kolme aasta juhtinud, sealhulgas piloteerinud erinevaid lahendusi, mis päriselt lepiti kokku tööandjate ja ametiühingute ning riigi vahel, seda nii pikaajalisi lahendusi kokku leppides kui ka näiteks COVID-19 kriisi ajal erinevaid toetusmeetmeid rakendades. Selline partnerlus ongi seni olnud norm, mitte erand. Aga praegune valitsus ainult etendab dialoogi ega võta tegelikult ametiühingute kriitilist tagasisidet arvesse. Seetõttu ongi praeguse seadusemuudatuse vastu mitukümmend töötajaid esindavat ühendust: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja väga paljud teised. 

Head saalis viibijad! Kordan veel kord üle ka peamised sisulised probleemid, miks sotsiaaldemokraadid seda eelnõu ei toeta. Esiteks ei ole adekvaatne, et töötajatele hakatakse pakkuma lepinguid, kus nende töökoormus ja palk hakkavad neljakordselt kõikuma. Jah, heal ajal võib see mõnele inimesele sobida, aga raskematel aegadel tähendab see töötajatele sundvalikut – sa kas lepid ebakindla juhupalgaga töölepinguga või leitakse sinu asemel keegi teine, kes sellise lepinguga nõus on. See, kas su palk saab olema 25%, 50% või 100% sellest, mida sa arvestad ja loodad, ei sõltu enam sinust. See sõltub tööandjast ja sellest, kas tal on parasjagu huvi ja võimalus sulle töötunde pakkuda. 

Huvitav, kas valitsuse meelest on võimalik samamoodi ka näiteks pangaga läbirääkimisi pidada? Vabandust, kas ma saaks sel kuu maksta ainult 25% eluasemelaenu maksest? Või kirjutada korteriühistule, et maksin seekord veerand arvet ära, rohkem raha ei ole. Või lastega poodi minnes neile öelda, et täna ostame vaid neljandiku toidukorvist. Need näited võivad kõlada äärmuslikult, aga just need on reaalsed riskid, mille valitsus on otsustanud töötajate õlgadele panna. 

Teiseks suureks probleemiks on sotsiaalse kaitse küsimus. Kui inimesed saavad niivõrd ebamäärast palka, mis hakkab kuni neljakordselt kõikuma, siis kui nad näiteks saavad lapse ja tahavad saada vanemahüvitist, siis hakkab see ju sõltuma nende varasemast sissetulekust. Kui nad jäävad haigeks või jäävad töötuks, siis täpselt samamoodi sõltub hüvitis senisest sissetulekust, seniste maksude maksmisest. Nii saab olema ka töötaja tulevase pensioniga. Inimene, kellel on täiskoormusega tööleping, teab ette, kui suur on tema töötuskindlustushüvitis, kui suur on haiguslehel saadav tugi või tulevane pension. Juhupalgaga töölepingu korral inimestele see oluline kindlus puudub. 

Kolmandaks toon välja, et osakoormusega inimeste puhul on väga suur risk – võib öelda, et lausa päris kindel –, et tööandjad hakkavad loobuma osakoormusega lepingutest, mille puhul ületunde tehes tuleb maksta ületunnitasu. Edaspidi saab sellised töölepingud vormistada nii-öelda paindlikuks ehk veerand- kuni täiskoormusega kõikuvateks lepinguteks, mis tähendab töötaja jaoks, et ületunde ega kõrgemat töötasu enam pole. Kõik jääb ju selle 0,25–1 koormuse vahemikku. 

Neljandaks on siiani selgusetu, miks algselt kindlatele piiritletud sihtrühmadele suunatud ettepanekut soovitakse rakendada kõigile töötajatele. Õpilastele, üliõpilastele, vähenenud töövõimega inimestele ja pensionäridele võib teatud juhtudel paindlikum töökorraldus tõesti sobida. See oli ju ka algne ettepanek, millega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja tuli, aga tulenevalt mingist müstilisest justiits- ja digiministri e-kirjast otsustati seda ühepoolselt ja tööturu osapooltega läbi rääkimata laiendada kõigile töötajatele. Põhjendust siin tegelikult taga ei olnud, läbirääkimisi samuti mitte. 

Head Riigikogu liikmed! Praegune valitsus ei ole küsinud rahvalt mandaati nende muudatuste tegemiseks ja pole sõlminud ka vajalikku kokkulepet tööturu osapooltega, et minna tööõigust radikaalselt ühepoolselt muutma. Praegune eelnõu tuleks jätta vastu võtmata ning jätkata kolmepoolseid läbirääkimisi ja otsida päriselt kompromissi ametiühingute ja tööandjatega. Kui need seadusemuudatused täna läbi surutakse, siis loob valitsuskoalitsioon väga negatiivse ja ohtliku pretsedendi, millega rikutakse aastakümneid kestnud head tava. Täna muudetakse seda töölepingu seadust, homme midagi kolmandat, teist või kolmandat, ja see arusaam, et tööõigust, tööturu valdkonda tuleb läbi rääkida kolmepoolselt ametiühingute ja tööandjatega, saabki murendatud. 

Sotsiaaldemokraadid hääletavad loomulikult töölepingu seaduse muudatuse vastu ning kutsume üles kõiki parlamendiliikmeid sama tegema. Aitäh! 

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Madis Timpson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hästi meeles, kui 2009. aastal võeti vastu uus töölepingu seadus. Tollal tundus see uus, julge, uuenduslik ja kaasaegne samm, mis pidi muutma tööelu paindlikumaks ja läbipaistvamaks. See oli aeg, kus Eesti majandus kasvas kiiresti ja me tahtsime saada sammu võrra lähemale Põhjamaadele nii töötingimuste, õiguskeskkonna kui ka töötajate kaitse osas. Tollane seadus oli omal ajal väga uuenduslik ja vajalik, kuid sellest on nüüdseks möödas juba üle 15 aasta. 

Elu on edasi läinud, härrased ja prouased! Meie töövormid, tehnoloogia ja inimeste ootused on muutunud. Kui me soovime olla majanduslikult edukad ja hoida Eestit konkurentsivõimelisena, siis me peame ka seadusandlusega ajaga kaasas käima. See, mis 2009 oli uus ja kaasaegne, on tänaseks muutunud maailmas ajale jalgu jäänud. Eesti tööturg ja inimeste ootused tööelule on muutunud. Üha enam väärtustatakse paindlikkust ja isiklikku valikuvabadust, samas kui palgasoovid on endiselt kõrged. See on loomulikult mõistetav. Inimesed soovivad teha tööd, mis neile sobib, nende elurütmiga, nende olukorraga, olgu nad tudengid, lapsevanemad või kas või pensionärid. Sellises keskkonnas peavad ka riik ja seadusandlus muutuma, et toetada majanduse arengut ja tööelu uuenemist. 

Siit tulenebki vajadus töölepingu seaduse kaasajastamise järele. Töölepingu seaduse uuendused ei ole mingi juhuslik poliitiline algatus, vaid aastatepikkuse töö tulemus. Aastail 2021–2024 viidi läbi muutuvtunni pilootprojekt jaekaubanduses, mis näitas, et paindlike tööajakokkulepete järele on nõudlus väga suur. Selle põhjal liikusime edasi seadusemuudatustega, mis võimaldavad selliseid lepinguid kõigis sektorites. 

Pea neli aastat on seda seadust ette valmistatud. Erasektoris küsitakse selle peale, et mida te nii kaua tegite. Paindlik tööaeg tähendab seda, et tööandja ja töötaja saavad kokku leppida töökoormuse vahemikust näiteks 0,25–0,75 või 0,5–1. See tagab, et töötajatel on kindel miinimumtundide arv ja seega ka garanteeritud sissetulek, kuid samas võimalus soovi korral teha lisatunde. See kokkulepe peab olema mõlemapoolne, ma rõhutan, kirjalik. Selline paindlikkus aitab töö- ja eraelu paremini ühildada. Samuti suurendab see tööturu osalust, näiteks õppurid, hooldajad, vähenenud töövõimega inimesed. Selline paindlikkus vähendab vajadust mustalt töötada või sõlmida ebaturvalisi käsunduslepinguid. 

Töölepingu seaduse muudatused on seega tööelu uue reaalsuse peegeldus, vastus muutuvatele ootustele ja elurütmidele. Oluline on rõhutada, et paindlik tööleping ei ole sundus, see ei ole kohustus. See on alati kahepoolne kokkulepe, töötaja ja tööandja lepivad ise tingimused kokku. Kui inimene soovib töötada tavapärase täiskoormusega, saab ta seda teha ka edaspidi. Lisatundide tegemine ei ole kohustuslik, see tuleb töötajaga kirjalikult kokku leppida. Kui lepingus on miinimumtundide arv fikseeritud, on ka töötasu selle eest tagatud. Seega väited, nagu võiks töötaja ootamatult saada vaid osa palgast, on põhjendamatud. 

Eesti ettevõtete tootlikkus sõltub otseselt sellest, kas meil on piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Kui vajalike oskustega inimesi Eestis ei ole, tuleb neid kaasata ka välismaalt, kontrollitult ja kindlate palganõuetega.

Ma paluksin pikendust natuke. 

Kolm minutit lisaks.

See ei tähenda loomulikult odava tööjõu sissevoolu, vaid oskustöötajate kaasamist, kes tõstavad ettevõtete lisandväärtust ja aitavad kogu majandust kasvatada. Näiteks jääb Eestis igal aastal puudu üle 200 spetsialisti tööstussektoris – tehnikuid, keevitajaid, mehhatroonikuid ja nii edasi. Paindlik tööturg ja oskustöötajate erandid on seega ettevõtluse arengu loomulik osa. Need aitavad luua uusi töökohti, tõsta tootlikkust ja parandada meie majanduse konkurentsivõimet. 

Ka mina olen oma elus – küll olude sunnil – mõned ajad olnud tööandja rollis. Ja ma võin teile kinnitada, et head töölist kõigepealt sa otsid tikutulega ja pärast hoiad kümne küünega kinni. See kogemus vähemalt minule kinnitas küll, et head töötajat ei hoia kinni jäigad reeglid, vaid usaldus. 

Kokkuvõtteks. Töölepingu seaduse uuendamine on samm edasi paindlikuma, inimkeskse ja kaasaegse tööturu suunas. See loob rohkem võimalusi töötajatele, kes vajavad paindlikkust. Samuti annab see suurema kindluse tööandjatele, kes soovivad seaduslikult ja läbipaistvalt tööjõudu rakendada. Rõhutan: seaduslikult ja läbipaistvalt. Laiemalt see tugevdab ka Eesti majandust. Paindlik tööturg ei tähenda ebakindlust, vaid vabadust ja vastutust mõlemale poolele. Nagu 2009. aastal vastu võetud seadus oli omas ajas edumeelne, nii on ka praegune uuenduslik seadus samm edasi. Kui me soovime olla majanduslikult edukad ja hoida Eestit kasvurajal, siis me peame käima kaasas elu ja kaasaegse tööturu vajadustega. Paindlik tööleping on selle tee üks samme. Reformierakond toetab kindlasti selle eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Täna on meil laual eelnõu, mille pealkiri kõlab justkui edumeelselt – paindliku tööaja loomine. Sõna "paindlikkus" mõjub hästi ja tekitab tunde, et töötaja saab oma elu paremini korraldada. Kuid kui süveneda, siis ilmneb midagi muud. 

See eelnõu ei suurenda töötajate iseseisvust ega võimalusi. See annab hoopis tööandjale õiguse ise otsustada, millal ja kui palju tööd pakkuda, jättes riski töötaja kanda. Praktikas tähendab see, et inimene peab olema pidevalt valmis ootama kõnet või sõnumit "nüüd võid välja tulla". Kui tööandjal aga sel hetkel tööd ei ole, siis töötunde ei teki ja sissetulekut loomulikult ka ei ole. Töötaja on nagu valveolekus, mitte enda soovist, vaid sunnitult. 

Mitmed ametiühingud, kes ka siin üleeile meelt avaldasid, on selle kohta sõna võtnud äärmiselt üheselt. Ja koondades nende sõnumit võib lühidalt öelda: see eelnõu vähendab turvatunnet, suurendab ebakindlust ja teeb töötajaid haavatavamaks. See on töötajate esindajate ametlik arvamus, mida tuleb arvesse võtta. 

Miks peaks see seadus inimestele siis korda minema? Me räägime pereinimestest, noortest, üksikvanematest, inimestest, kes üritavad luua stabiilset kodu. Kui iga kuu sissetuleku suurus sõltub sellest, kas tööandjal juhtus tööd olema, siis ei saa inimene võtta kodulaenu, saada autoliisingut, planeerida pisikulustusi ega pere eelarvet. Pank ei anna laenu inimesele, kelle sissetulek kõigub sõltuvalt juhusest. 

Kui seadus loob olukorra, kus töötaja on sunnitud elama ebakindluse keskel, siis see ei ole mingi innovatsioon, see on tagasiminek. Just sellisesse olukorda see eelnõu viib: töötaja …… tööandjale, ebakindlus töötajale. Kuigi eelnõus räägitakse võimalusest maksta lisatöö eest kõrgemat tasu, ei lahenda see põhiküsimust. Kui tunnid puuduvad, ei ole ka midagi, mille eest tasu maksta. 

Meile on öeldud, et eelnõu eesmärk on vähendada muude lepinguvormide kasutamist, aga kui tööandja saab samad õigused, mis töölepingus, nüüd juba töölepingu sees, siis mis põhjus peaks teda sundima stabiilsust pakkuma? Tulemus on etteaimatav, surve haavatavamatele töötajatele kasvab, ebavõrdsus tööturul suureneb, töötaja sõltuvus tööandja suvast süveneb ja majanduslik turvatunne ka väheneb. Sellist suunda ei saa pidada töötajate õigust tugevdavaks. 

Ja veel üks probleem. Töötajate organisatsioone ei ole sisuliselt kuulda võetud. Jah, nendega on räägitud, aga ……. ja nende kuulamist ei toimunud. Arutelud on olnud pealiskaudsed, sisuline kriitika on jäänud kõrvale. Hea õigusloome tähendab aga, et mõjutatud osapooled on läbirääkimise laua taga, mitte ukse taga. Põhiseadus rõhutab, et riik peab toetama kollektiivseid läbirääkimisi, kuid see eelnõu liigub vastupidises suunas. Ta nõrgestab töötaja positsiooni ja tugevdab tööandja diktaati. 

Head kolleegid! Meie ülesanne ei ole lihtsustada tööandjate ärimudelit töötajate arvel. Meie kohustus on tagada, et tööturul oleks tasakaal: õigused ja kohustused mõlemal pool. Töötaja ei ole masin, mida saab sisse või välja lülitada sõltuvalt päevastest vajadustest. Ta on inimene, kellel on pere, kohustused ja soov elada väärikalt ning ette planeerida oma tulevikku. Kui seadus ei anna talle seda kindlust, siis see ei täida oma eesmärki. 

Seetõttu palun kaaluda tõsiselt, kas sellisel kujul eelnõu aitab Eesti tööturgu või hoopis kahjustab seda. Keskerakonna hinnangul vajab see eelnõu kas põhjalikku ümbertöötamist või vastuhääletamist. Ma julgeksin edastada nende meeleavaldajate arvamust, kes olid siin alles üleeile miitingul Toompea lossi juures, et nad vaatavad tähelepanelikult, kes mismoodi hääletab. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 602 lõpphääletus. Me teeme seda peale saalikutsungit. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid oli 0. Eelnõu 602 on seadusena vastu võetud. 

Head kolleegid, palun korraks teie tähelepanu! On üks oluline teadaanne, nimelt päevakorra täiendamine. Riigikogu 37 liiget on esitanud umbusaldusavalduse sotsiaalminister Karmen Jollerile. Vabariigi Valitsus soovib selle arutamist tänase istungi viimase päevakorrapunktina. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, olen täiendanud tänase istungi päevakorda selle nõude aruteluga. See toimub 17. päevakorrapunktina. Alla on kirjutanud Lauri Hussar, Riigikogu esimees. 

Peeter Ernits, palun! Peeter Ernits, palun!

Ei, lugupeetud juhataja, kui vaikus on, siis ma võiksin küsida. Kas on nüüd? 

Minu arvates on vaikus. 

Jah! Sa oled väga ettenägelik olnud. Kui meil oli riigikontrolöri esinemine, siis sa ütlesid, et ärge muretsege, sõbrad, ma ütlen teile, kell seitse-kaheksa on läbi. Aga nüüd ma küsin sinult samamoodi, et mis kell siis me hakkame lugupeetud ministrit siin umbusaldama. Mis kell see võiks olla?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei võta enam seda riski, et kellaaegasid pakkuda. Muidu sa pärast annad mulle selliseid iseloomuomadusi, mida ma ei pea endal õigeks kanda. Nii et ma arvan, et see päevakord ei ole teps mitte nii pikk, et me ei suudaks seda mõistlikul ajal menetleda. Nii et me lõpetame hiljemalt kell seitse, hommikul. (Naer saalis.) 

Head kolleegid, oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 664 lõpphääletus. Palun saalikutsung!  

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 0. Eelnõu 664 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 717 lõpphääletus. Peale saalikutsungit me hääletuse teemegi. 

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 1. Eelnõu 717 on seadusena vastu võetud.  

Liigume heas tempos ja oleme jõudnud viienda päevakorrapunktini, see on Vabariigi Valitsuse algatatud isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 681 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe härra Peeter Ernitsa.

Hea juhataja ja head kolleegid! Ma olen siin korra juba olnud ja mulle tundub, et andnud teile natuke eksitavat infot. Aga ma toetusin lugupeetud justiitsministri arvamusele. Ma küsisin – mõned kolleegid mäletavad, et ma rääkisin –, et kui näiteks pruut ei meeldi kellelegi, näiteks Jürile, Jüri perekonnale, ja perekond otsustab, et ei sobi, siis ta peab lahkuma linnast või külast. Ja nii edasi. See on see. Vabandust, et Jüri, aga sama võib olla ka ükskõik teised. See on selline libahundi eelnõu, kasutades lugupeetud justiitsministri väljendit, mis on lõunapoolsetes maades, Süüria ja kõik muud sellised kohad, aga meid ta eriti ei puuduta. 

Noh, vaata, häda on selles, ma ühel õhtul võtsin selle konventsiooni ja lugesin selle läbi, selgub, et asi on palju tõsisem. Oleme jälle piltlikud, näiteks kui Kristen Michal tajub, et olukord on kriitiline, korraldab riigipöörde ja keelustab kõik parteid, ülejäänud, ja meil ülejäänutel tuleb kusagile peitu pugeda. Vaat siis võib seda konventsiooni vaja minna. 

Neid näiteid on siin palju. Noh, siin, kuidas Ecuadorist president Noboa ajal härra Juan Daniel …

Hea kolleeg, ma korra segan. Kas see oli komisjonis arutelul? 

Ei, see ei olnud, see oli lihtsalt taust. 

Aga mul on siiski ... See ei ole praegu sõnavõtt, hea kolleeg, teie poolt. See võimalus veel tuleb. Ma ei kutsu küll seda esile. Aga jäägem praegu selle komisjoni juurde. 

Ma tahan, head sõbrad ja kolleegid, öelda, et see on hea eelnõu. Ja võib-olla päris praktiline. Igal juhul komisjonis viimasel ajal lihtsalt rääkisime, et ettepanekuid ei olnud, midagi muud, ja konventsiooni poolt hääletame, et kolmandat lugemist ei tule ja teine. 

Nii et see on see lühike kokkuvõte, aga lihtsalt ma ei saanud ütlemata jätta, mida ma avastasin. Võib-olla on veel kasulikum eelnõu, kui me oleksime arvanud. Aitäh!

Suur tänu teile! Üks hetk, härra Peeter Ernits, teile on ikkagi küsimus. Helir-Valdor Seeder sai teie sõnavõtust inspireeritud. Palun küsimus!

Aitäh, austatud ettekandja, selle ülevaate eest! Ma sain aru, et komisjonis pikemat arutelu ei toimunud, selle ülevaate te andsite. Aga väga huvitav on kuulata teie mõtteid, mis sellega seoses tekkisid. Ega see ei ole kodu- ja töökorra kohaselt keelatud. Nii et kui need on seotud selle eelnõuga, siis palun jätkake, mind küll väga huvitab.

No meil on juhataja sõna viimane sõna. Jah, tegelikult see puudutab näiteks Pinocheti-aegset aega 1973, kui 40 000 inimest kadus ära ja 14 000 on vist tänase päevani teadmata. Aga jah, see ei ole poliitkorrektne, nii et ma loodan, et juhataja praegu kuidagi ei lähe raevu sellest. Igal juhul on see hea eelnõu. Kui enne oli jutuks, et tüdruk ei meeldi ja peab kolima teise külla või linna, siis praegu see võib üsna eluline olla. Nii et toetage! Väga hea! Komisjon on selle poolt.

Aitäh teile veel kord, härra Peeter Ernits! Ma kindlasti hindan teie informeeritust, see on kindlasti kadestamisväärne. Aga veel kord, olen tänulik ka selle mõistliku kompromissi eest, mille me saavutasime. Aga ikkagi, seekord on Signe Riisalol küsimus istungi juhatajale.

Olen tänulik Riigikogu aseesimehele, et ta komisjonipoolse ettekandja tähelepanu juhtis sellele, kas tegemist on komisjoni aruteludega. Mul oleks küll palve mitte Riigikogu liikmeid segadusse ajada, et teha vahet sellel, mis on komisjoni arutelu teisel lugemisel komisjonipoolse ettekandja poolt ja mis on isiklikud arvamused. Aga ühtlasi ma tuletan meelde, mida teie arvate juhatajana praegu, et Peeter Ernits oli hiljuti just mures, et kui kaua meil tänane tööpäev kestab. Kuidas need kaks asja kokku lähevad?

Siin ma pean, väga lugupeetud kolleeg Signe Riisalo, lausa komplimendi tegema Peeter Ernitsale, sellepärast et ta oli väga säästlik. Selle minuti eneseharimist me kannatasime rahulikult ära, mitte ei kannatanud, vaid võtsime teadmiseks. Nii et ta oli väga säästlik. Tegelikult lõppkokkuvõttes oli ta väga säästlik. Ma ei tea, kas tänu juhatajale või mitte, aga ma igal juhul hindan seda kompromissi. Ja viimane protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid, ja siis saame minna edasi.

Mul tekkis nüüd küsimus inspireerituna eelnevatest kommentaaridest, et kui komisjoni arutelu vahendatakse, kas siis võib vahendada ka neid mõtteid, mis inimese peas keerlesid komisjoni arutelu vältel.

Ma arvan, et mõistlik ja paslik on vahendada neid mõtteid, mis on saanud kirja, sellepärast et mis ühe või teise peas sel hetkel oli, seda on väga raske tuvastada, seda ei ole võimalik kontrollida. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 681 lõpphääletus ja peale saalikutsungit me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 681. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 681 on seadusena vastu võetud. Härra Peeter Ernits, hea näide sellest, et ka lühike sõnavõtt võib olla väga veenev. 

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni esimehe Signe Riisalo.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealust eelnõu menetleti esimese ja teise lugemise vahel sotsiaalkomisjonis kolmel korral. Esimene istung toimus 4. novembril, kuhu oli kutsutud ka suur kaasatute ring. Teiste hulgas olid istungile kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad, Rahandusministeeriumi esindajad, muudatusettepanekute tegijana ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajad, lisaks töötukassa juhatuse liige, Õiguskantsleri Kantselei esindaja, puuetega inimeste koja esindaja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja ja FinanceEstonia MTÜ esindaja. 

Arutleti peaasjalikult kahes valdkonnas: toimetulekutoetuse maksmise teemadel ja erihoolekande järjekorda panemise järel inimese otsustamise perioodi pikkuse üle. Kõigepealt teema, mis puudutab toimetulekutoetust, kus oli üleval peaasjalikult teema, kui palju võib olla inimesel kontol säästusid, selleks et siiski jääda toimetulekutoetuse saajaks. Selle kohta esitas ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond muudatusettepaneku. Teine aruteluplokk toimetulekutoetuse puhul oli seotud ajateenijatega, kellel küll on õigus toimetulekutoetusele ligipääsuks, aga seda teatud tingimustel nagu teistelgi inimestel, mis puudutavad tema sissetulekut. Aga murekohaks oli see, et tavapäraselt on toit ja riided Kaitseväe ajateenistuse ajal ka riigi poolt olemas, Kaitseväe poolt, aga inimesel jäävad kohustused eluasemega seonduvalt ja et need oleksid kaetud. Kolmas teemade plokk, mille tõstatas kaasatav ja andis ka oma kirjaliku seisukoha, oli Õiguskantsleri Kantselei. Tema esindaja tõi välja murekoha, mis puudutab inimeste pangakontode väljavõtteid. 

Ja teine plokk, mis puudutas erihoolekannet, oli seotud sellega, et kui pikalt erihoolekandeteenuse järjekorras olnud inimesele pakutakse teenuskohta, siis kümne päeva jooksul peab ta tegema otsuse, kas ta võtab selle kohapakkumise vastu või mitte. See tundus puuetega inimeste kojale ja tegelikult ka osale komisjoni liikmetele ebamõistlikult lühike aeg pika ootuse järel. 

Igal juhul, me lõpetasime selle istungi kokkuleppega, et Sotsiaalministeerium teeb täiendavad muudatusettepanekud nii erihoolekande järjekorra kui ka toimetulekutoetuse kahe teema kohta, mis puudutasid ajateenijatele toimetulekutoetuse maksmist ja kontol olevaid säästusid. Ühtlasi … Üks moment! Ühtlasi tehti ka …. Vabandust! 

Järgmine istung toimus 10. novembril, kui me käsitlesime ministeeriumist laekunud muudatusettepanekuid. Laual oli loomulikult ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanek. Kõik muudatusettepanekud vaadati läbi, neid oli kokku viis. Otsused tehti konsensuslikult. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatust arvestati sisuliselt ja ministeeriumi pakutud muudatusettepanekud said toetust. Tehti ka otsus võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril ehk täna ja teine lugemine lõpetada ja kui see õnnelikult lõpeb, siis 3. detsembril viia läbi suures saalis ka kolmas lugemine. 17. novembril kinnitasime komisjoni istungil ka menetlusdokumendid, kuhu olid sisse viidud mõningad keelelised parandused. Olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu teile tõhusa ettekande eest! Teile on mõned küsimused. Alustab Aivar Kokk, palun!

Aitäh kõigepealt sisuka ettekande eest! Aga ma loen seda seaduse seletuskirja ja ma ei ole kuulnud ühtegi sõna sellest, et muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine. Mis seal siis tegelikult tehakse?

Seda me tutvustasime esimesel lugemisel ja tegelikult ei muutu materiaalõiguslik osa, mis on seaduses sõnaselgelt kirjas, millistel alustel ja kuidas neid otsuseid tehakse. Ainuke asi, mis seal muutub, et senise Vabariigi Valitsuse määruse asemel allkirjastab määruse sotsiaalminister ja seda eeskätt bürokraatia vähendamiseks, et ei peaks valitsust koormama tegevustega, milles ei ole valitsusel ega ministril võimalik teha mööndusi ega muudatusi, vaid järgida Riigikogus vastuvõetud seadust ja teha vastavalt sellele seadusele arvutused ning selle arvutuse tulemus määrusega kehtestada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on, et ma olen seda eelnõu siin jälginud, aga mitte kohal olnud komisjonis, aga kas seal oli arutelu kirstumatuse hinna üle, et 700–800 eurot, et odavamalt ei saa, ja kas sellest räägiti komisjonis.

Kui te nüüd viitate sellele, kas komisjon arutas, kui palju inimesel võib olla säästusid kontol, siis vastus on jaatav. Kirstuhindadest me tõepoolest komisjonis ei rääkinud. Sellest tulenevalt viidi eelnõusse sisse ka muudatus, et kolmekordse toimetulekutoetuse asemel on kolmekordne elatusmiinimum see, mis on inimesel konto peal võimalik summa, et ta ei kaota toimetulekutoetust. Aga ma pean muidugi ka meelde tuletama, et kolmel esimesel taotlemise korral või kuul – see on kuupõhine – tegelikult ei vaadata, pole kohustust ka, inimese majanduslikku seisu sellise detailsusega. Kui inimene pikemat aega vajab toimetulekutoetust, siis tõepoolest hakatakse juba täpsemalt uurima, mis on tema tegelik majanduslik olukord. 

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees, aitäh teile ülevaate tutvustamise eest, mis komisjonides toimus! Ma pean siiski täiendama, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt oli ka muudatusettepanek, mis puudutas seaduse teksti kirjutada sisse need muudatused, mis täna olid seletuskirjas. See oli väga oluline, sellele juhtis ka õiguskantsler tähelepanu ja see sinna läks. Väike parandus ka selle kohta, et mitte kolmekordne toimetulekupiir ei olnud algses tekstis, vaid kahekordne toimetulekupiir ja nüüd läks kolmekordne sisse. Kas oli nii?

Jah, vastab tõele. Vabandan väga, selle kahekordse toimetulekupiiri koha pealt oli minu eksimus. Tõsi on ka see, et kõik need ettepanekud, mis laekusid, me konsensuslikult vastu võtsime ja palusime ministeeriumil täpsustada neid sõnastusi, et need oleksid korrektsed. Mul on hea meel, et juba esimese lugemise käigus siinsamas saalis need teemad tõusetusid ja kahe lugemise vahepeal on tõesti hästi operatiivselt olnud võimalik koostöös seadust parandada. Nii et meil on täna eelnõu, millega, ma julgen öelda, sotsiaalkomisjonis esindatud erakonnad ja nende liikmed on konsensuslikult nõus olnud.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, härra eesistuja! Proua ettekandja! See kümnepäevane vastamistähtaeg – ma mõtlesin, et kui panna see kümnepäevane, siis on iseenesestmõistetav, et see koht ei oleks justkui kinni, et kas nüüd inimene tuleb või ei tule. Aga kas mingid võrdlusandmed on teil olemas, kui pikk tavaliselt see ooteaeg on või kui pikk see keskmine ooteaeg on, et üldse see võimalus avaneks? Kui kaua inimene ootab ja kuidas see kümme päeva sellega suhestub? On teil mingit ooteaja pikkust öelda?

Jah, nüüd lõplikus eelnõu tekstis ei ole mitte kümme päeva, vaid kümme tööpäeva, mis sisuliselt venitab pea kahenädalaseks, eks ole, sellele vastamise tähtaja. Aga need järjekorrad on loomulikult pikad, te teate seda ise. Erinevatel inimestel pruugivad nad olla väga erinevad. See sõltub hästi palju sellest, kas inimene on tegelikult täna siin ja praegu just seda teenust valmis vastu võtma, selles asukohas näiteks. Aga tõsi, need järjekorrad võivad ulatuda aastatesse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin niimoodi, et kas selle eelnõu näitel võib öelda, et ka opositsioonist teerulliga üle ei sõideta, kui Helmen, hea kolleeg, ja õiguskantsler ka kusagil – jah, õiguskantsler kusagil kaugemal – andsid toetuse. Siis on võimalik rakendada arukalt ka selliseid parandusettepanekuid, mida opositsioon esindab. Nagu ma aru saan, seesama kirstujutt, 700–800 eurot. Nüüd vist 1038 eurot võib olla konto peal ja võib rahulikult toimetuleku saaja maha matta, jääb üle ka veel peiedeks.

Jah, tõepoolest, see on eelnõu, mida me menetlesime üksmeeles. Need murekohad olid kõikidel osapooltel, nii välistel kui ka siin Riigikogu saalis erinevatel fraktsioonidel üsna sarnased ja need kompromisslahendused koostöös ministeeriumiga, kes selle valdkonna eest vastutab, ehk Sotsiaalministeeriumiga said seadusesse toodud ja ma usun, et sai parem.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan, et siin seda § 132 lõiget 6¹ muudetakse, nr 9 muudatusettepaneku juures. Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses, kas tal on kinnisvara, kas ta on kuskil äriühingus. Vaadake, kui perel on üks auto, siis on see eluline enamikul juhtudel. No võib-olla Tallinnas igal pool ei ole, aga maal on see oluline. Kinnisvara, Eesti Vabariigis on kõige rohkem kinnisvara inimestel kodu. Ja võib ka olla osaühingus, ma ei tea, osanik või aktsiaseltsis aktsionär, aga tegelikult seal midagi ei toimu. Mis nende tulemustel on? Kui ma olen kuskil, oman, mul abikaasa omab autot või ma oman korterit, siis ei või enam taotlema minna või mida see punkt tegelikult tähendab, et see on nii punktuaalselt välja kirjutatud?

Tuletan Riigikogu liikmetele meelde, et meil on 15 000 leibkonda, kes toimetulekutoetust aastas saavad. Toimetuleku[toetuse] saamise periood on tavapäraselt umbes kolm-neli kuud. Väga harvadel juhtudel on see püsiv või pikaajaline vajadus. Sellepärast, et me teame, et paljudel juhtudel piirdub kolme-nelja kuuga toetusvajadus, on ka need leebemad reeglid kolmele esimesele taotlemise korrale tehtud. 

Kui inimene jääb pikemaks ajaks toimetulekutoetuse saajaks või taotlejaks, siis on tõepoolest tarvis vaadata informatsiooni, mis seda inimest puudutab. Kohalikul omavalitsusel on tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest üsna ulatuslik kaalutlusotsus. Me räägime siiski peaasjalikult sissetulekutest, mis tasakaalus nende väljaminekutega, muu hulgas eluasemele, tekitavad olukorra, kus esimesel pereliikmel on tänase seaduse järgi alla 200 euro kuus 30 päevaks elamiseks, teisel täiskasvanud pereliikmel alla 160 ja lastel vastavalt iga lapse kohta 240. Järgmisest aastast need summad muutuvad: 220 saab olema esimese pereliikme kohta ja teistel pereliikmetel vastavalt lastel 120% sellest 220-st ja 80% teisel ja kõikidel järgnevatel täisealistel pereliikmetel. Nii et paindlikkus ja kaalutlusotsustusõigus on kohalikul omavalitsusel olemas ja vaadatakse peaasjalikult sissetulekuid, millest on maha arvatud eluasemekulud.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kõigepealt siiras tunnustus teile sotsiaalkomisjoni juhina selle eelnõu oluliselt paremaks muutmise eest, sealhulgas selle tagasiside arvesse võtmise eest, mida nii meie kui ka sihtrühmad esitasid. Aga küsimus on ka teile. Natuke laiem, vabandust, see väljub võib-olla selle konkreetse komisjoni istungi arutelu raamest, aga osaliselt seda ka puudutab. Kas te olete vahepeal ka Sotsiaalministeeriumiga suhelnud, et neile mõista anda sama, mida ka komisjoni istungil öeldi, et äkki peaks nende eelnõude puhul, mis puudutavad väga tundlikku sihtrühma ja ka tundlikke teemasid, natuke põhjalikumalt enne läbi rääkima huvirühmadega, on see Eesti Puuetega Inimeste Koda, mis puudutab erihoolekandeteenusele mineku tähtaega, või ka tegelikult toimetuleku toetuse puhul, kus tõesti sinna algselt seletuskirja justkui tehti möödaminnes väga põhimõtteline muudatus, mis tegelikult oli läbi rääkimata? Olete te vahepeal Sotsiaalministeeriumiga suhelnud, et nende poolt võiks tulla ka tegelikult põhjalikumalt eelnevalt läbitöötatud materjal komisjoni?

Tanel, ma väga tänan selle küsimuse eest, sest see oli üks nüanss, mille ma unustasin täpsustada. Ja tõsi on, ma eeldan komisjoni juhina ka, et siia jõudnud eelnõude puhul on kokkulepped tehtud nii, et mõlemad osapooled saavad aru, mis on kokkuleppe sisu, ja et see kokkulepe tõesti sõlmitud on. Tõepoolest, antud eelnõu puhul juhtus nii, et puuetega inimeste koda oli natukene teisiti saanud aru kokkuleppe sisust. See küll ei puudutanud seda asja ennast, aga puudutas järgmisi kohtumisi ja kokkuleppe lõplikku lukkulöömist. Seetõttu me komisjoni istungil ju ka palusime, et uuesti laua taha istutaks, arutataks, taas kord ühisele arusaamale jõutaks ja siis ainult juhul, kui puuetega inimeste koda muudatusega nõustub või soostub, saame meie seda eelnõu sellisel kujul edasi menetleda. 

Aga jah, ma olen suhelnud Sotsiaalministeeriumi erinevate inimestega, mitte ainult ministriga, ja olen tegelikult suhelnud ka mitme teise eelnõu pärast ministeeriumi allasutustega, sest veel üks asi, mis mind on häirinud juba varasemalt, on see, et kui ühe ministeeriumi allasutused Riigikogus eelnõu menetlusel vaidlevad mõne sätte üle, siis ka see ei ole väga hea toon. Ja ma olen palunud, et need vaidlused peetakse enne, kui eelnõud jõuavad siia majja arutusele.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Mul on jätkuvalt hea meel, et viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus on nüüd Euroopa Sotsiaalfondi toel saamas riiklikuks teenuseks. Seda on ammu oodatud ja palju räägitud. Lihtsalt protokolli ja teadmise huvides küsin üle, mis ajal see riikliku teenusena nüüd käivitub ja kui kauaks ka seda Euroopa Sotsiaalfondi rahastust nagu riigile jätkub.

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, esimesel lugemisel tutvustati ka seda osa seadusest, mis minu meelest on eriti väärtuslik. Tõepoolest, kui seni on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi toel viipekeele kaugtõlke- ja kirjutustõlketeenust, siis selle seaduse mõte, teenuse reguleerimine seaduses, ongi see, et see läheb püsivalt riigieelarvesse. See on see mõte ja sisu. Selle üle on mul hästi hea meel, sest see annab ka kindlustunde vaegkuuljatele, et informatsioon oleks avalikus ruumis kättesaadav.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Ma küsin selle § 133 täiendava lõike 4¹ kohta, kus on see põhjendatud juhtudel rahaliste vahendite arvestamine või mittearvestamine KOV-i poolt. Kas seal on plaanis siis kuidagi ka KOV-ide üle mingit järelevalvet teha või mingi regulaarsusega kontrollida, et üle Eesti mingisugune ühtne lähenemine oleks sellele rahaliste vahendite arvestamisele või mittearvestamisele? Ta jätab praegu sellise kaalutlusõiguse nagu KOV-ile, et kas ta arvestab seda või ei arvesta.

Ma pean ausalt tunnistama, et sellises detailsusastmes ei olnud meil ei esimese lugemise eel ega ka teise lugemise eel seda arutelu. Aga ma tean, et riik, Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumi isikus teevad pidevat koostööd kohalike omavalitsustega, eeskätt juhendmaterjalide koolituste näol. Aga loomulikult on riigil ka järelevalvekohustus, sest tegemist on riigieelarvega, riigi ülesandega. Väga kindlaks toiminguks on see raha eraldatud, nii et ka seda raha kasutamise otstarbekuse järelevalvet tehakse, aga eeskätt püütakse läheneda juhendamise teel. 

Ja see kaalutlusõigus on seadusesse sisse kirjutatud juba varasemalt kohalikele omavalitsustele. See on ülimalt mõistlik, sellepärast et me oleme varasemalt teinud ju ka toimetulekutoetuse puhul neid muudatusi, et inimesed, kes vajasid toimetulekutoetust, kuid leidsid töö, võivad veel kaalutlusotsuse tulemusena, vaatamata sissetuleku tekkimisele, ka toimetulekutoetuse saajad olla. Selleks, et soodustada seda tööle jäämist või püsimist ja elus hakkama saamist. 

Nii et oluline muudatus minu meelest oli kindlasti ka 2023. aasta suvest see, kui me hakkasime lubama eluasemekulude arvestamisel arvesse võtta ka kodulaenu ja intresse, mis minu meelest on samamoodi väga oluline, eriti noortel või lastega peredel, et nad ei jääks oma kodust ilma ajutise toimetulekuraskuse tõttu.

Suur tänu teile, sotsiaalkomisjoni esimees! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Helmen Kütt, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kohe alguses ma saan öelda, et mulle selle eelnõu menetlemine väga meeldis. See eelnõu oli esimesel lugemisel tunduvalt halvem kui täna teisel lugemisel olles. Sotsiaalkomisjoni esimees näitas üles tegelikult tõelist kaasamist selles momendis ja arutelu. 

Hästi oluline on veel see, sotsiaaldemokraadid ja Tanel Kiik esitasid tähtajaks ehk 29. oktoobriks muudatusettepanekud. Me olime ka ainukesed, kes seda tegime. Need muudatusettepanekud praktiliselt leidsid kõik arvestamist. Tõsi, me esitasime natukene suurema määra peale, mis inimesel võiks olla pangaarvel, kui ta neljandat korda läheb taotlema. Aga kompromiss ongi see, et endise kahe toimetuleku piiri asemel on muudatus nüüd sisse kirjutatud seadusesse, et arvestatakse rahalisi vahendeid, mis ühe pereliikme puhul kolmekordselt ja iga järgmise perekonnaliikme puhul pooleteisekordselt Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi ümardatud täiseurodeni. 

Lihtsamalt öeldes, täna on arvestuslik elatusmiinimum 345,80, ümardatuna on see siis 346 eurot. Kui seaduseelnõu esmasel lugemisel oleks esimesel pereliikmel olnud kaks toimetulekupiiri, mis uuest aastast oleks olnud 440 ja neljaliikmelisel perel oleks see summa olnud 770 eurot, kui ta neljandat korda läheb taotlema, oleks olnud õigus öelda "ei", siis nüüd esimesel pereliikmel võib arvel olla 1038 – see on selle seisuga, mis me räägime praegu kehtivast arvestuslikust elatusmiinimumist – ja neljaliikmelisel perel 2595 eurot, mis on tunduvalt parem seis, kui siin tekstis oli. 

Teiseks, ma tänan väga ja tunnustan Õiguskantsleri Kantseleid ja meie komisjonis seda esindamas olnud Angelika Sarapuud, sest tõepoolest, täpselt samadele asjadele juhtisid nemad tähelepanu. Esiteks see, et seaduse teksti ei olnud sisse kirjutatud see, kuidas reguleeritakse toimetulekutoetuse menetlemisel varade täieliku hindamise väljaselgitamise kohustust, nüüd on see tekstis sees, ühtemoodi arusaadav üle Eesti. Teine oli viide, et tõesti kahekordne toimetulekupiir on liialt madal ja see ei ole ka inimväärne, isegi kui me muudame seda inimväärse äraelamise väljendit, nii nagu me selle seadusega teeme, "esmane toimetulek". 

Nüüd, mis veel? Mul on väga hea meel selle üle, mis puudutab ooteaega. Ma tegin sotsiaalkomisjoni istungil ettepaneku, kuna puuetega inimeste koda oleks valmis olnud kompromissina, et see on 14 päeva, teksti oli sisse kirjutatud 10 päeva, siis ettepanekuna kui panna 10 tööpäeva, siis see tegelikult ongi 14 päeva. Sotsiaalministeerium võttis kenasti kaasa need mõtted, mida komisjoni esimees palus esitada uuesti komisjonile, ja need vormistati kenasti. Nii et tõepoolest saab öelda, et meie esitatud muudatusettepanekud väikese kompromissiga on arvesse võetud sisuliselt ja selle tõttu kindlasti sotsiaaldemokraadid seda eelnõu toetavad. 

Aga ütlen isiklikult, mis on minu meelest veel täna reguleerimata. Jääme ootama, et Sotsiaalministeerium tegeleb sellega tulevikus. Me oleme kenasti viinud sisse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse, aga me ei ole lahti kirjutanud, mõtestanud ja ka seaduse teksti pannud kirjeldustõlget, mis tegelikult täna toimib. See on kirjeldustõlge pimedatele inimestele, on see kunstisaali külastamisel või teatrietenduse külastamisel. Paljud teevad, ka teatrid teinekord korraldavad etendusi, kus on kirjeldustõlge, mis on väga palju abiks nendele inimestele, läbi mille nad saavad ka osa sündmustest. Ja tegelikult on seda kirjeldustõlget kasutatud ka meie laulupidudel, tantsupidudel ja on hästi oluline, et me astuksime ka selle sammu. Ütlen ausalt, et kui ka sotsiaalkomisjoni juhina meil kõik sotsiaalkomisjoni istungid olid viipekeeletõlkega, siis nüüd me oleme astunud selles osas sammu ka edasi, et meil on ka subtiitritega ja tõesti, nii nagu ka eile ühisistungil sai arutatud, ettepanek teha kõikidele avalikele istungitele, mis Riigikogus toimuvad, komisjonide avalikud istungid, et võimalikult suur osa inimestest selle osa saaks, võiksid seda kasutada. 

Nii et veel kord, seadus 732, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, teisel lugemisel on saanud hea ja parema kui esimesel lugemisel olnud sisu. Nii et aitäh! Mulle selline arutelu väga meeldib, kus ei ole nii, et kui sa oled opositsioonis, siis sinu mõtted on alati halvad mõtted, ja kui sa oled koalitsioonis, siis sina mõtled alati õigesti. Sotsiaalkomisjon seda oma menetluses ja arutluses ka väga hästi näitas. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ei plaaninud tulla siia, aga ma saan aru, et iseennast kiita on natukene piinlik. Ja ma mõtlesin, et ma kiidan kolleege, Signet, Helmenit ja teisi, et see oleks ka protokollis. Tegelikult on võimalik koostööd teha küll ja võib-olla Signe võiks koolituse teha teistele komisjoni esimeestele, kuidas võiks toimida. 

See ei ole minu valdkonna eelnõu, aga ma olen seda jälginud. Ja nüüd, täna jõudes järeldustele ja lugedes ka neid üksikuid momente – tõepoolest, kirstu arutelu oli küll, et kohalikud omavalitsused 700–800 eurot ja kui seda ei ole arve peal, siis vaata ise, kuidas nagu koer kusagile pannakse sind. Ma lugesin ka õiguskantsleri kirja, kus oli juttu jälle sellest kirstu hinnast. Ja lõpptulemus. Ma uurisin ka – ma arvan, et paljud meist ei tea, mis asi on esmane toimetulek ja inimväärne äraelamine, § 133⁶. Ma ei tea, kas kõik meist teavad, aga ma uurisin hulk aega, mis see on. On igasuguseid muid asju, ärevusega toimetulek ja stressiga ja agressiivse käitumisega ja diabeediga ja kõige muuga, soovahetusega. Sellised mõisted. 

Aga lõpptulemus – pikalt ei räägi – on see, et taas kiitus, on võimalik koostööd teha ka praeguses väga raske usalduskriisiga olukorras. Nii et aitäh! Ja niimoodi võiks jätkatagi. Kõige hullem ei olegi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud viis muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajateks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Tanel Kiik, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt ja tuleb vaadata muudatusettepanekut nr 4. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult.  

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 732 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas nimetatud seadust ehk Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 719 teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 11. novembri istungil. Siseministeeriumi esindasid rahvastikutoimingute osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ja sama osakonna perekonnaseisutoimingute talituse nõunik Ulvi Klaar.

Sellel komisjoni istungil me arutasime põhiliselt muudatusettepanekuid, mida oli muudatusettepanekute tähtajaks esitatud kaks. Esimese muudatusettepaneku oli esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja komisjoni esimees palus Varro Vooglaiul seda ettepanekut tutvustada. Varro Vooglaid ütles, et ega seal rohkem midagi tutvustada ei olegi, et kõik on muudatusettepanekute seletuses välja toodud. See seletus on nii, et ühiskonnal, eriti lapsevanematel, on õigustatud huvi, et alaealise suhtes seksuaalse iseloomuga süütegusid toime pannud, see tähendab pedofiilsete kalduvustega isikud ei saaks nime muuta ning seekaudu oma identiteeti varjata. Õigus enesemääratlemisele ja muud isikuõigused ei kaalu kõnealuses seoses üles ühiskonna huvi ja kohustust kaitsta lapsi seksuaalkurjategijate eest. Ehk siis selle sisulise muudatuse õigesse paragrahvi oli EKRE fraktsioon teinud. 

Vabariigi Valitsuse esindajad seda muudatusettepanekut ei toetanud. Aga see ei olnud otseselt mitte sisuline mittetoetamine, vaid ennekõike selle põhimõttega, et Vabariigi Valitsus ehk Siseministeerium valmistab ette uut terviklikku nimeseadust ehk kaotab kehtivuse see nimeseadus, mida me praegu muudame. Komisjon oli siiski teistsugusel arvamusel, arvates, et isegi kui Vabariigi Valitsus jõuab selle nimeseaduse terviktekstiga kooskõlastusringile selle aasta lõpuks, siis selle ajani, et selle seaduse jõuaks Riigikogu vastu võtta, kulub vähemalt pool aastat. Oleks mõistlik juba sellesse seadusesse see, ütlen lühidalt, pedofiile puudutav muudatus sisse viia. Nii ka läks. Komisjon üksmeelselt ja konsensuslikult seda muudatusettepanekut toetas.

Teise muudatusettepaneku esitas õiguskomisjon ise ja see puudutab seaduse jõustumist. Algul oli esialgses variandis 2. detsember, nüüd me muutsime selle ümber 29. detsembriks, sest on arvata, et 2. detsembriks me ei jõua seda vastu võtta ega ka president seda seadust välja kuulutada. Seda muudatusettepanekut toetati ka konsensuslikult. 

Ja siis veel tehti mõned konsensuslikud menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril, teine ettepanek on teine lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 3. detsembril käesoleval aastal. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja kolleegid! Taas jälle selle hea eelnõu selline õhukene, kaks lehekülge, rohkemat ei ole. Aga mis tema kohta öelda? Kõigepealt, ta on tõesti tähelepanuväärne eelnõu, väga õhuke, väga kerge, aga väga-väga kallis. Kui me 2029. aastaks teda vastu ei võta, siis tuleb 120 miljonit maksta või sellest ilma jääda. Nii et see tekitab mõtteid, et me peame kiirustama sellega. Nagu siin kolleeg enne ütles, me peame 2029. aastaks selle vastu võtma. 

Ja teiselt poolt on teada, et ta ei ole mitte ainult väga õbluke ja väga kallis eelnõu, vaid ta ka sureb väga noorelt. Sureb noorelt! Ma pean silmas, et tegelikult on isikunimede seadus liikumas kooskõlastusringile juba jõulude paiku. Ja niipea, kui ta jõuab meile siia ja ära koputatakse, ongi tema surnud, mida me praegu siin püüame vastu võtta. 

Sisust ei hakka rääkima, et enam ei pea valda minema. Võib uuest aastast, näiteks kui sa, Marek, lähed istuma kusagil kohvitassi juurde ja seltskonnast eemale, teed paar klõpsu ära, ja kui püsti tõused ja seltskonda lähed, siis sa enam Marek ei olegi, oled võtnud mõne teise nime endale. Ja kõik käibki nii, et e-riigi eelised tulevad siit välja. Noh, kui sa hakkad tõesti tahtma Tammsaareks muuta oma nime või midagi muud, siis pead Tallinna nende ametnikega vestlema minema, see komisjon on Siseministeeriumis mingi seitsme- või kaheksapealine. 

Nii et ühelt poolt selline digivärk, kiire, lühike, lühikese elueaga. Aga huvitav on see, mis mulle pakub huvi – ja ma arvan, et teile ka –, milline see uus isikunimede seadus välja näeb. Ma vaatasin natukene, kas selle kohta on mingit teavet olemas. See on sama, mida Riina Solman – no teda ei ole siin –, aga kui tema oli minister, sel ajal hakati menetlema. Seal oli, ma vaatasin, mis seal siis oli. Aga mille kohta siis toonane sotside juht Indrek Saar ütles, et praegu on hoopis tähtsamaid teemasid. Toona oli see. Ma arvan, et see on igal juhul tähtis teema, nimeseadus. Ja mida siis, kui minister oli Riina Solman, pakuti? Näiteks võõrtähti enam ei soosita, eelistatud on eestikeelne kirjapilt. No näiteks, kui sa oled Kusti – Kusti, kõva K-ga –, siis kui sa tahad nüüd panna C sinna, Custi, noh, see oli selle toona, Riina Solmani aegse nimeseaduse puhul üks selline moment. Ma ei tea, kas selles järgmises tuleb seda, aga no hoiame silma peal. Või kui sa tahad panna lapsele vanaaegse nime – Loits või Terje või Jaanika – sooneutraalne, viimased kaks –, siis ka on. Vaatame, kas jääb sellest. Aga kõike seda me näeme. 

Kindlasti tuleb sinna, nagu ma aru saan, nende igasuguste muulastega, keda on palju – mitte ainult ukrainlasi, vaid igasuguseid kirgiise, tadžikke, kasahhi, grusiine, armeenlasi, valgevenlasi –, siis kuidas neid transkibeerida eesti keelde. Nagu ma aru saan, see on ka selle uue isikunimede seaduse puhul ilmselt sees. Aga ma ei tea, mis seal tegelikult sees on, nii et see ootab meil ees. 

Aga see eelnõu on hea eelnõu, lühike, väga-väga kallis ja sureb väga-väga noorelt. Nii et mulle tundub, et päris hea asi. Aitäh! 

Aitäh! Sõnavõtt kohapealt. Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Ma tahan lihtsalt riigikogulaste tähelepanu juhtida sellele, et Peeter Ernits andis minu arvates natuke valeinfot. 120 miljonit on kogu Euroopa Liidu eraldatav rahasumma, kogu see 120 miljonit paraku ei tule Eestile. Kui me seadust vastu ei võta aasta lõpuks, siis ei ole Eesti osa ka sellest 120 miljonit, mida tagasi maksta. Lihtsalt väike täpsustus. Mulle jäi mulje, nagu ta oleks nimetanud kogu seda summat Eesti summaks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1, esitaja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult.  

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 719 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, 10. novembril, esmaspäeval sellel aastal toimus Riigikogu majanduskomisjoni istung, kus siis kuuenda päevakorrapunktina oli arutlusel Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 693 teise lugemise ettevalmistamine. Kaasamiskiri oli saadetud Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja liidul eelnõu kohta märkusi ei olnud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 4. november, ei Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. 

Arutelu oli majanduskomisjonis väga põgus, pigem lähen otse menetluslike otsuste juurde. Kõigepealt oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril 2025. aastal ehk täna. Selle ettepaneku poolt olid kõik majanduskomisjoni liikmed. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli 5, vastu ei olnud kedagi ja erapooletuks jäi 1 komisjoni liige. Ja kolmas menetluslik ettepanek oli see, et kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 2. detsembril 2025. aastal. Ka selle poolt olid kõik majanduskomisjoni liikmed.

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole jõudnud seda teie koosoleku protokolli lugeda, aga nagu ma aru saan, erastamine on lõppenud, raha enam ei tule ja järelikult ei ole ka seadust vaja. Aga siiski, midagi vist veel niriseb. Kus see läheb siis? Ma räägin rahast.

Tõepoolest, kui meil oli selle eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamine, siis oli kohal ka rahandusminister, kes kirjeldas, kuidas täpselt nende rahadega on. Ma võin eksida, aga minu mälus on number, et riigieelarvesse läks pealt 30 miljoni euro. Ja samuti laekub järgnevatel aastatel iga aasta üle 3 miljoni euro. Niimoodi, et iseenesest nagu riigieelarve mõistes laekumisi on, samuti on ka kulud. Ehk järgnevatel aastatel makstakse riigieelarvest välja ka kulusid. Jällegi, vabandust, kui ma eksin, aga minu mäletamist mööda oli see suurusjärgus 4 miljonit aastas.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Sellest fondist on rahastatud varem mitmeid tegevusi. Kas need vajadused on ära langenud? Kas te arutasite neid varem rahastatud tegevusi ka või kas tulevikus ei ole enam vaja sealt tegelikult mingite spetsiifiliste tegevuste rahastamiseks raha võtta?

Jällegi, see arutelu toimus esimeseks lugemiseks ettevalmistamise ajal. Minister kinnitas, et kõik need kulud, mis siiamaani on olnud sellest fondist, saavad kaetud riigieelarvest.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii nagu ettekandja ütles, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 693 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 735 teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 735 oli majanduskomisjonis arutusel 10. novembril. Esimese ja teise lugemise vahepeal tähtajaks, 4. novembriks ühtegi muudatusettepanekut ei tehtud. 

Ma meenutan, et see eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidluskomisjoni rahastust, mis otsustati sellisena, nagu ta praegu on, 2007. aastal – see on 18 aastat tagasi – ega kata enam protseduuride kulu. See on põhjus seaduse muutmiseks. Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste ja riigilõivumäärade kulupõhisus. Kuna muudatusi ei olnud, siis tehti menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril, konsensus, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 2. detsembril, samuti konsensuslik otsus. Tänan!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 735 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

See on eelnõu teine lugemine. Kas on rahanduskomisjoni liige liikumas?

Tema ettekandeks on koguni 20 minutit. Ma võtan juhataja vaheaja viis minutit. 

V a h e a e g 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Juhataja võetud vaheaeg sai läbi ja jätkame kümnenda päevakorrapunktiga. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Vabandust väikese viivituse pärast. Ei osanud arvata, et eelmine eelnõu nii kiiresti läks. 

Aga ma teen kokkuvõtte, mis toimus rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel 11. ja 17. novembri istungil. Mõlemal istungil osalesid ka Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna nõunikud Valner Lille ja Elise Kõiv ning 11. novembril olid veel kutsutud FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Valeria Kriis-Kiisk ja Lightyear Europe esindaja Maarja Tambet.

Tuletan lühidalt meeldetuletuseks, et eelnõuga lihtsustatakse kapitali kaasamist väärtpaberiemissioonide korral ja vähendatakse finantsteenuste pakkujate koormusteabe avalikustamisel. 

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 6. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. oktoobriks kella 17.15-ks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. 

Eelnõu kohta küsisime arvamust ka eelnõu ettevalmistamisel osalenud huvigruppidelt: Eesti Advokatuurilt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Pangaliidult, FinanceEstonialt ja kaubandus-tööstuskojalt, kokku 44 huvigrupilt ja institutsioonilt, ma ei hakka kõiki neid ette lugema. Neilt laekus rahanduskomisjonile kaks arvamust. Üks institutsioon oli MTÜ FinanceEstonia, kellelt laekus arvamus, ja siis ka Lightyear Europe. Mõlemad esitasid ettepaneku lihtsustada täiendavalt investeerimisteenuste osutamist. Nende ettepanekute kohaselt oleks klientidel võimalik anda investeerimisühingutele tehingukorraldusi mitte üksnes kirjalikus vormis, vaid ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 

Rahandusministeerium esitas eelnõu muutmiseks seitse omavahel sisuliselt seotud ettepanekut, mis seonduvad korraldatud teabe liikumisega loodavasse Euroopa ühtsesse ligipääsupunkti ja Finantsinspektsioonile täiendavate volituste andmist. 

Komisjon langetas 11. novembril järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril, see oli konsensuslik otsus; teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli samuti konsensuslik otsus; ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 3. detsembril. 

Ma annan lühidalt ülevaate ka komisjoni kahel istungil toimunud aruteludest. Meil oli 11. novembril, nagu ma enne mainisin, kohal kohal FinanceEstonia ja Lightyear Europe esindajad, kes andsid ülevaate oma ettepanekutest. Need käsitlesid kirjaliku kinnituse vorminõudeid. Meil oli arutelu sellel teemal. Komisjoni liikmed küsisid ka prospekti koostamise künnise kohta seoses sellega, missugune praktika on teiste riikides. Saime küll 2023. aasta seisuga, aga SMA, selle institutsiooni, väärtpaberituru järelevalve asutuse koostatud nimekirja, millised on teiste riikide künnised. 

Kuna Rahandusministeeriumi muudatusettepanek puudutas Euroopa ühtse järelevalve ja väärtpaberituru järelevalve asutuse SMA juurde loodavat ligipääsupunkti ESAP ehk European Single Access Point. See on selline institutsioon, kuhu hakkab erinevate börsiettevõtete avaldatav info kokku jooksma. Esimene info, mis sinna liikuma hakkab, on teave börsiemitentide kohta. Praegu esitatakse see teave liikmesriikides tsentraalsesse korraldatud teabe salvestamise süsteemi, mis meil asub Finantsinspektsiooni juures. Kui aga see European Single Access Point luuakse, siis edaspidi on vastav info ka sealt kõigile kättesaadav. 

Veel ministeeriumi esindaja selgitas siin erinevaid aspekte selle asutuse loomise kohta. Ja komisjoni liikmetel oli veel küsimus selle kohta, mis kõik need muudatused maksma lähevad, eelkõige Finantsinspektsioonile. Me saime vastuse, et Finantsinspektsioon ei ole riigieelarvest rahastatav asutus ja hinnanguliselt ei peaks Finantsinspektsioonile need muudatused olulist koormust juurde tooma. Ja Finantsinspektsiooniga need muudatused said ka kooskõlastatud, nii et sealt ei tulnud ka mingisuguseid vastuväiteid. 

17. novembril me käsitlesimegi seda muudatusettepanekut, mis algselt tuli FinanceEstonialt ja Lightyear Europe aktsiaseltsilt, need ettepanekud käsitlesid seda, et klientidel oleks võimalik anda investeerimisühingutele tehingukorraldusi mitte üksnes kirjalikus vormis, vaid ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Need ettepanekud sisalduvadki Rahandusministeeriumi ettevalmistatud muudatusettepanekutes. Sellega meil ka komisjoni kahel istungil toimunud arutelud piirdusid. Siinkohal ma tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele. 

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut ja asume nende läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on tulnud rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja on rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 690 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpsoni, Jüri Jaansoni, Kristina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 728 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tere õhtust! Hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu valmistati teiseks lugemiseks ette kaunis pikalt rahanduskomisjonis. Toimus mitu istungit, kaks istungit, ja töörühmade kohtumisi. Eelnõu kohta kogunes kuni 32 muudatusettepanekut. Tuletan alustuseks meelde, et see eelnõu, mille pealkiri ühe muudatusettepanekuga muudetakse, koosneb põhimõtteliselt kolme seaduse muudatustest. Üks nendest on hasartmängumaksu seadus, teine hasartmänguseadus ja kolmas kultuurkapitali seadus. Selle komplekti tuum on see, et kultuurkapitali tekiks fond, mille abil saaks rahastada spordiehitisi, ja samuti fond, mille abil saaks motiveerida eraraha panustamist kultuuri ja spordi toetuseks. 

Kõige rohkem tekitaski küsimusi hasartmängumaksu määr. Selles komisjoni liikmed – ja ma arvan, et Riigikogu liikmed siin saalis ka – ei ole üksmeelel. Riigikogu liikmed, komisjoni liikmed jäid oma seisukoha juurde, kas hasartmängumaksu määr peaks tingimata alanema või ei peaks. Aga on sõlmitud kompromiss, et järgmisel aastal ja järgmistel aastatel 0,5% võrra alaneb hasartmängumaksu määr kaughasartmängudele. Järgmiseks aastaks ehk alates 2026. aastast on hasartmängumaksu määr kaughasartmängule 5,5%. See on see, mille osas mindi kompromissile. 

Ja selle kompromissi teine pool on, et hasartmängu korraldust muudeti oluliselt rangemaks, eriti selle järelevalvet. Ma tuletan meelde, et esimese lugemise käigus oli seletuskirjas ka kirjas, miks seda hasartmänguseadust, mis reguleerib korraldamist, tuli muuta. Siin on välja toodud, et sisulisi norme ei ole üle 15 aasta muudetud ja hasartmängumaksu seaduse muutmise vajadus on seotud vahepealsel ajal toimunud tehnoloogia hüppelise arenguga ning hasartmängu korraldajate rahvusvahelise konkurentsivõime ja riigi maksutulude tagamisega. Eelnõuga kavandatavate seadusemuudatustega kaasajastatakse hasartmängudele ja nende korraldamisele kohalduvaid regulatsioone, sealhulgas muudetakse võidufondi väärtust loteriide osas, millele ei kohaldata hasartmängumaksu seaduses sisalduvaid norme. Tõstetakse hasartmängumängija vanusepiiri ja hasartmänguseaduse rikkumise eest kohaldatava rahatrahvi suurust, korrigeeritakse kaughasartmängu mõistet ning luuakse hasartmängu korraldusloa peatamise ja hasartmängudes krüptovara kasutamise võimalused. Eelnõukohaste muudatuste eesmärk on kujundada hasartmängusektoris olukord, kus hasartmäng on aus ja läbipaistev ning hasartmängu korraldajate ja maksu- ja tolliameti vahel on tagatud selge ja toimiv suhtlus. Need olid selle eesmärgid. 

Samas saab eelnõu esimesest seletuskirjast lugeda, kui palju on selle 15 aastaga kaughasartmäng muutunud. Kui 2020. aastal hasartmängumaks õnne- ja osavusmängult kaughasartmänguna laekus 3,6 miljonit, siis 2025. aasta 31. augusti seisuga on see 15,2 miljonit. Ka korraldajate arv, kes on Eestis registreerunud, on kasvanud: 2020. aastal oli 16 õnnemängude korraldajat hasartmänguna ja 2025. aastal juba 37. Seetõttu, see hasartmängu korraldamise …hasartmängu seadus, mis reguleerib korraldamist, selle eelnõuga tõhustatakse oluliselt järelevalvet. Vahendeid saavad järelevalveks juurde nii Rahapesu Andmebüroo kui maksuamet. Lisanduvad täiendavad nõuded selleks, et saada tegevusluba. Lisanduvad nõuded audiitorkontrollile. 

Teiste asjade hulgas lahendati veel mõningaid väiksemaid probleeme üldpildis. Aga siiski, valdade ja linnade liit oli meile kirjutanud või teada andnud, et on probleem: tähtaeg loa andmiseks mõnes kohas hasartmänge korraldada on liiga lühike. Seda pikendati 30-lt 60 päevale. Samamoodi täpsustati nõudeid, kus kohas tohib olla ruum ja mismoodi see tohib olla tähistatud. 

Kui ma meeldetuletuseks tutvustasin teile selle seaduse sisu, siis nüüd ma lähen selliste tehnilisemate detailide juurde, et mis toimus juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Eelnõu esimene lugemine toimus 21. oktoobril. Muudatusettepanekuid nende esitamise tähtajaks, mis möödus 4. novembril, Riigikogust ei laekunud. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitas komisjon Rahapesu Andmebürood, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Hasartmängu Korraldajate Liitu, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskust, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Lastekaitse Liitu, aktsiaseltsi Eesti Lotot, Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Kultuurkapitali ja Audiitorkogu. 

Eelnõu kohta laekus kahe lugemise vahel eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse arvamus, mille kohaselt eelnõu toetati ja juhiti tähelepanu mõnede sätete sõnastuse muutmise vajadusele. Eelnõu kohta küsis juhtivkomisjon arvamust ka majanduskomisjonilt, sotsiaalkomisjonilt ja kultuurikomisjonilt, kes eelnõu oma istungitel arutasid ja rahanduskomisjonile kaalumiseks mõned ettepanekud tegid. Kahes kirjas läkitas oma arvamused ja ettepanekud eelnõu kohta Eesti Hasartmängu Korraldajate Liit. Lisaks saatsid juhtivkomisjonile oma seisukohad kaasamise käigus Eesti Loto, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Audiitorkogu. Oma toetust avaldasid eelnõule spordiliidud: Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Võrkpalli Liit ja Eesti Jäähokiliit. Ühe arvamuse saatis rahanduskomisjonile ka üks kodanik, kes eelnõu ei toetanud. 

Eelnõu arutelu komisjoni istungil valmistati ette komisjoni töörühma koosolekul 7. novembril ja mitmel töökoosolekul pärast seda, mille tulemusena valmisid juhtivkomisjonile kaalumiseks muudatusettepanekute sõnastused. Kõigi kaasamise käigus laekunud ettepanekute ja seisukohtadega tutvusid ning kujundasid nende kohta oma seisukoha Rahandusministeeriumi esindajad, kes osalesid ka rahanduskomisjoni töörühma arutelul ja valmistasid koostöös Rahapesu Andmebürooga, Maksu- ja Tolliametiga ja Kultuuriministeeriumiga ette ning edastasid juhtivkomisjonile kaalumiseks muudatusettepanekute sõnastuse kavandid. Kõigi muudatusettepanekutega on võimalik üksikasjalikult tutvuda eelnõu kaardil. 

Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma käesoleva aasta 3., 6., 13. ja 17. novembri istungitel. 3. novembri istungil otsustas komisjon eelnõu kohta arvamuse küsida eelnõu regulatsiooniga puutumuses olevatelt valdkondlikelt komisjonidelt: majanduskomisjonilt, sotsiaalkomisjonilt ja kultuurikomisjonilt. 

6. novembri istungil toimus kaasamise käigus laekunud ettepanekute ja arvamuste tutvustamine ning eelnõu algataja esindaja ja valitsuse arvamust esindama tulnud Rahandusministeeriumi esindajate seisukohtade ärakuulamine. Sellele järgnes eelnõu menetluse jätkamisega seonduv arutelu. Tõdeti, et kuivõrd eelnõule on laekunud väga palju märkusi ja ettepanekuid ning samas on plaanis eelnõu menetlemisega kiiresti edasi minna, siis tuleb komisjoni muudatusettepanekute ettevalmistamisega tegeleda töörühmas ja anti suunis. Me otsustasime ka, et võimalike vigade vältimiseks jätame eelnõust välja mõned sätted, mis ei ole olulised just kaughasartmängu korralduse osas, sest neid tuleb pikemalt kaaluda. 

13. novembril saadi ülevaade valdkondlikelt komisjonidelt ja neid võeti arvesse Rahandusministeeriumi esindajate kinnitusel muudatusettepanekute ettevalmistamisel. Vaadati üle muudatusettepanekute kavandid, toimus arutelu ja tehti menetluslikud otsused. Komisjoni muudatusettepanekuid on küll palju, 32, aga kõiki neid palub komisjon arvestada täielikult. Enamus nendest muudatusettepanekutest leidsid komisjoni toetuse konsensuslikult, mõne üksiku puhul hääletuse kaudu. 

17. novembri istungil vaadati veel keeletoimetaja tähelepanekutest tulenevalt üle mõnede muudatusettepanekute sõnastused ja kiideti heaks keeletoimetaja tehtud muudatused. Seetõttu ongi eelnõu tekst kahe lugemise vahel läbinud ka keeletoimetuse. Eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul eelnõu sisu ei muuda. 

Juhtivkomisjoni menetlusotsused on järgmised. Võtta eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda täna ja teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 3. detsembril. 

Mul paluti veel edasi öelda, et peaminister on öelnud, et kui seoses maksude langetamisega laekub vähem raha kultuurkapitali, kui on praegu riigi eelarvestrateegia kavandatud, siis valitsus leiab vahendid selle katteks, et kultuuri rahastamine kultuurkapitali vahendusel ei väheneks. Ma tean samuti, et valitsus valmistab ette muudatust järgmise aasta eelarvele, millega luuakse rahastus noorte ja laste hasartmängusõltuvuse varaseks märkamiseks ja ennetamiseks. Me ju keegi ei pane silmi kinni selle ees, et hasartmäng võib tekitada sõltuvust osal inimestest. 

See ongi minu poolt kõik, mille peale mindi kompromissile, et keegi oma arvamusest ei taganenud, on see hasartmängumaksu määr, et kas peaks langetama või ei oleks vaja langetada. Aga kompromissina tuli ikkagi teisele poolele, hasartmängukorraldusele, väga palju lisanõudeid. Eesmärk, miks seda tehakse, on ikkagi saada rohkem raha kultuurkapitali, spordi ja kultuuri rahastamiseks. Nii et palun seda eelnõu toetada. Tegemist on põhjalikult läbikaalutud kompromissiga.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! No seda eelnõu on meile müüdud jutuga, et kui me nüüd maksu langetame, aktsiisimaksu, siis tuleb rohkem raha ja selle rohkem raha saame kultuuri panna. Mul on kohe rõõm tõdeda, et inimesed on aru saanud ja võib-olla isegi lausa teavad, mis asi on Lafferi [kõver], eks ju. Tõepoolest, vahel õnnestub nii, et kui makse langetad, siis maksulaekumine paraneb, sest majandustegevus ka edeneb. Mul on lihtsalt selline küsimus, üldisem küsimus, miks me sama loogikat ja sama teadmist ei kasuta käibemaksu puhul ja tulumaksu puhul ja kütuseaktsiisi puhul ja üldse kõikide teiste maksude puhul, mis kõik muudkui on tõusnud. Kuidas see maks on ainus maks, mida me langetame ja aru saame, et maksulangetus toob, näe, riigieelarvesse raha juurde, aga teiste maksude puhul selle jaoks, et raha juurde saada, on neid vaja tõsta?

Jaa, tõepoolest, see reegel kehtib teatud tingimustel. See kehtib selles mõttes, et kui kaughasartmäng on rahvusvaheline, siis lisaks meie konkurentsivõimelisele digitaalsele maksukeskkonnale veel on ka madal maksumäär, et need ettevõtted, kes kaughasartmänge korraldavad, oma tegevuse Eestisse tooksid. Ja tõepoolest, see loogika on see, et kui käibed on suuremad, siis madalam maksumäär suurematele käivetele toob rohkem raha. See on selle maksulangetuse mõte küll.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Esmaspäeval arupärimistele vastates esitasin ma rahandusminister Jürgen Ligile küsimuse just nimelt tulenevalt sellest eelnõust. Rahandusminister ütles väga selgelt, et tema seda eelnõu ei toeta. Sotsiaalkomisjonis olid selle küsimuse arutelul Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi inimesed ette kandmas ja ka sõltlastega tegeleva organisatsiooni juht. Kõik tunnetasid muret sellega, et ei ole maandatud ka seda riski, et kui tekib olukord, kus nende kasutajate arv võib suureneda. Me lihtsalt räägime sellest ja see iseendast juba toob kaasa huvi nendes, kes seda täna ei kasuta. Aga ei ole ka lahendatud see rahastamine. Tegelikult see raha, millega praegu see sõltlastega abi pakkuv organisatsioon tegeleb, lõpeb pigem kahe aasta pärast. See on lahendamata. Kas teil rahanduskomisjonis ka sellest arutelu oli?

Jaa, oli küll. Ma arvan, et rahandusminister andis teada ka oma isiklikust seisukohast. Must valgel on valitsuse seisukoht toetav, see on rahanduskomisjoni edastatud. Eelnõu puhul on ikkagi oluline valitsuse seisukoht, mitte mõne Riigikogu liikme või ka rahanduskomisjoni liikme isiklik seisukoht. Aga tõepoolest, ainus punkt, milles ei ole konsensust ja milles ei mindudki konsensust otsima, vaid lepiti kompromissiga, on maksumäära langetamine. Aga, ütleme, kui nüüd vaadata sõltuvus ühiskonnas, kas hasartmängu sõltuvuse probleemidele, siis ma arvan, et seda ei mõjuta, kas hasartmängumaksu määr on 6% või 6,5%, vaid seal on ikkagi mingisugused teised aspektid. Ja kellele ei meeldi suitsetamine, kellele ei meeldi alkohol – kui neid keelata, näiteks alkoholikeelde on riikides olnud, aga see ei ole alkoholisõltuvust kuidagi vähendanud, vaid on viinud selle äri põranda alla ja andnud hoogu hoopis kuritegevusele. Tõesti, hasartmängu sõltuvus on probleem nagu kõik teised sõltuvused ka.

Helmen Kütt, protseduuriline küsimus istungi juhatajale, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma loodan, et teile tegelikult kostus see küsimus selliselt, nagu ma ka küsisin. Ma ütlesingi, et Jürgen Ligi ei toeta. Ma ei öelnud, et valitsus ei toeta. Valitsuse seisukohta me teadsime. Aga te kuulsite, et Jürgen Ligi, eks ole?

Jah, minule kostus see kõlaritest väga täpselt. Martin Helme, palun!

Aitäh! No vaat näe, see loogika kehtib teatud tingimustel, oli vastus. Aga me kõik teame, mis need tingimused on. Meil on siin kaks lobisti, Tanel Tein ja Kadri Tali, kes on selle eelnõu siia toonud. Ei tea, mis see neid küll motiveerib, aga igal juhul nad pressivad seda ja Eesti 200 pani rusika laua peale ja ütles, et kui meie ei saa oma osa kätte, siis riigieelarvet ei toeta. Ega siin muid tingimusi ei ole. Kogu see muu maksujutt sinna juurde on ju pula-mula. Ka see summa, mis meil paberile on kirjutatud – kõik saavad aru, Rahandusministeerium saab aru, kõik saavad aru –, see summa kunagi laekuma ei hakka. Küll aga tulevad need negatiivsed tagajärjed ühiskonnale ja negatiivsed tagajärjed riigieelarvele. Riigieelarvest peab politseiamet juurde saama, Rahapesuamet juurde saama, Sotsiaalministeerium igasuguste pahedevastaseks võitluseks ja nõustamiseks raha juurde saama. Kulu pool meil on, tulu pool tegelikult jääb tulemata. 

Mul on lihtsalt selline küsimus, et mis ajast niisugune asi on okei, et väljapressimise peale hakatakse selliseid eelnõusid vastu võtma. Kas ei oleks olnud mõistlikum võtta mõned EKRE ettepanekud, mis oleksid kindlasti palju ühiskonnale kasulikumad ja mõistlikumad, kui te tahate need puuduolevad hääled riigieelarvele saada?

Jaa, EKRE ei esitanud selle eelnõu kohta muudatus – aa, riigieelarvele – EKRE muudatusettepanekud riigieelarve kohta olid ikkagi, kõige suurem oli 175 miljonit ja 30 miljonit. Need summad on teistest suurusjärkudest kui need, mis hasartmängumaksu puudutavad. Aga siin nähakse ette täiendav maksulaekumine, millest 8% läheb riigieelarvesse ja mis peaks katma riigi täiendavad järelevalvekulud ka RAB-is ja EMTA-s. 

Need, kes on kaua Riigikogus töötanud, teavad, et alati on eelnõusid, mis ühele meeldivad ja teisele ei meeldi. Kõige paremal juhul sõlmitakse kompromisse, kõige paremal juhul jõutakse konsensusele, aga küllalt eelnõusid ikkagi lepitakse kompromissiga kokku ka. Mina isiklikult tõepoolest olen sarnasel seisukohal nagu Ligi. Ka Riina Sikkut väljendas rahanduskomisjonis seda seisukohta, et kas meie siis peaksime juhtima seda võidujooksu kõige madalamale hasartmängumaksu määrale, sest hasartmängul on ühiskonnale negatiivsed kulud ja kõige valusamad nendest on kindlasti sõltuvuses isikud. 

See argument, et kaughasartmängu mängitakse teistes riikides ja need hasartmängu sõltuvuse kulud jäävad teistele riikidele,  see argument on nii nõrk, et ma isegi ei taha seda välja hääldada, aga kuna komisjoni debatis need olid, siis komisjoni arutelu ma pean edasi andma, et see argument ei ole eetiliselt ja moraalselt sobiv, et teistesse riikidesse jäägu kahjud.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Esiteks, minu meelest on tähelepanuväärne see, et te ütlete, et selle maksulangetusega me võime eeldada, et tulevad täiendavalt suured maksulaekumised tänu langetusele, aga kõigis muudes valdkondades, seonduvalt aktsiiside ja käibemaksudega ja nii edasi, te eitate sedasama loogikat. 

Aga siiski, millele tuginedes me peaksime omama elementaarset kindlust, et selle langetusega kaasnevad märkimisväärsed maksutulu laekumised? Mina niimoodi pealiskaudselt arutades mõtlen, et esiteks võiksime me selles natukenegi kindlad olla siis, kui oleks mingisugused eelkokkulepped suurte korporatsioonidega, kes ütlevad: nii, kui te langetate sellisel määral neid makse, siis me toome oma äri Eestisse, ja sellega seonduvalt hakkavad need tulema. Kas teil on mingisuguseid selliseid eelkokkuleppeid olemas või ei ole? Teiseks eelduseks, millest ma järeldaksin, et on lootust, et maksutulud märkimisväärselt kasvavad, on see, et Eesti peaks olema Euroopa Liidus kõige madalamaid ja selgelt ulatuslikult kõige madalamaid maksumääre pakkuvaks riigiks, aga nagu ma aru saan, seda ka ei ole. Millele tuginedes siiski peaks lootma, et need maksutulud hüppeliselt kasvavad?

Loomulikult, selliseid kokkuleppeid ega isegi mitte läbirääkimisi turuosalistega ei ole toimunud. Need ei saagi rahanduskomisjonis toimuda, et mis tingimustel te oma ärid siia toote. Me proovime lihtsalt luua nende eelnõudega konkurentsivõimelist keskkonda, et kaughasartmänge korraldavad ettevõtted oma kontorid siia tooksid. Lisaks küllalt madalale maksumäärale on Eestis teadaolevalt väga hea digitaalne ärikeskkond, kindlasti Euroopa üks paremaid, ja maailma konkurentsivõimelisem maksusüsteem. Eestil on konkurentsieelis. Aga seda, kas siia tuleb rohkem neid ärisid, ei tea me keegi. Seda ei saagi teada. Võib-olla, äkki oli see kümme aastat tagasi, kui tõsteti alkoholiaktsiisi ja siis arvestati, et hakkab laekuma rohkem, aga tegelikult laekus vähem, sellepärast et liiguti üle piiri alkoholi ostma. 

Üks muudatusettepanek – tutvustan seda lähemalt – on ka see, et 2029. aastal vaadatakse, kas nendesse spordiehitiste fondi ja eraraha kaasamise toetamise fondi laekus raha, nii nagu me praegu kavandame. Ja siis otsustatakse juba edasi, kuidas see maksumuudatus ja need plaanid meil korda läksid.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas tegelikult ei ole selle hasartmängumaksu seadusega nii nagu e-residentsusega? Näiteks hiljuti oletati, et see hiiglaslik narkokogus, mis pidi Eestisse jõudma, oli seotud ka e-residentsuse ja nende firmade ärakasutamisega. Kas meil ei ole sama oht, et see hasartmängu kui rahapesu ohtliku valdkonna täienemine ja kasvamine tegelikult hoopis halvendab meie rahapesuolukorda ja üleüldiselt kasvatab ka hasartmängijate arvu?

Seda ma ei tea, kas see narkokogus oli seotud e-residentsusega. Mul puudub selle kohta igasugune teadmine ja midagi ei ole ma selle kohta juhtunud kusagilt lugema. Teine asi on, millest ma olen saanud ülevaateid, et e-residendid ikkagi maksavad Eesti eelarvesse makse vägagi korralikes summades. E-residentsus on Eestil kindlasti tuluprojekt, aga ma peast ei hakka neid numbreid ütlema. Ma olen neid ülevaateid saanud eelmine aasta, ma mäletan. Ma arvan, et hasartmängusõltuvust ei mõjuta see, kas see maksumäär on 5,5% või 6%. Seal ei ole seda seost.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Annely! Sa riigieelarve arutelu ajal ise mainisid, et EKRE-l olid head riigieelarve muudatusettepanekud. Kui ma kuulasin täna sinu vastust, lihtsalt tahtsin täpsustada, kas ma sain õigesti aru, et meie ettepanekute toetamise korral oleks riigieelarvesse tekkinud liiga palju raha. Te tahategi selle seadusega natukese haaval. Minu arvates, kui tekib rohkem, kui siin praegu kultuurile püütakse leida, siis saab ju muudeks headeks asjadeks ka kasutada. Ma siiski kutsun üles, et pigem toetage neid EKRE ettepanekuid riigieelarves, saab palju rohkem raha ja siis saab ka kultuurirahastust parandada ja nii edasi. Mis sa arvad sellest ettepanekust?

Jah, tõesti tuleb veel kord kiita, et EKRE ettepanekud olid lähtudes tegevus- ja tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtetest või tehniliselt ülesehituselt täiesti perfektsed, briljantselt koostatud. Selles mõttes ka, et eelarve tasakaalu sooviti parandada, et ei olnud seal sellist populaarset kuluderida. Need olid tõesti hästi tehtud, nendele on keeruline vastu vaielda. Aga sisuliselt me ju poliitiliselt soovime, et Rail Baltic ehitataks. Riik on sõlminud selleks lepingu. Samamoodi on Kliimaministeeriumil töökavades sellele rahale tegevused planeeritud, mida te soovisite ära jätta.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Minu küsimusele vastates te ennist ütlesite, et loomulikult pole eelkokkuleppeid. Ma ei saanud päris täpselt aru, kas te pidasite selle sõnaga "loomulik" silmas seda, et neid üldse ei ole, või pidasite silmas seda, et rahanduskomisjonil neid ei ole. Kui te pidasite rahanduskomisjoni silmas, siis ma arvan, et teil on õigus, saab nõustuda, ma arvan, et rahanduskomisjon ei peagi selliseid eelkokkuleppeid otsima. Aga kui riigi tasandil neid üldse ei ole, siis ma ei näe küll selles midagi loomulikku. Sest pole ju mõtet huupi teha selliseid maksulangetusi, mis kindlasti mõjuvad vägagi kasumlikult kohalikele ärimeestele, kes selles sektoris tegutsevad, lähtudes eesmärgist, et selle kaudu hakkaks palju rohkem raha laekuma riigieelarvesse, kui pole mitte mingisugust toetuspunkti näiteks eelkokkulepete näol, millele tuginedes võiks ka realistlikult oodata, et tõesti need täiendavad maksulaekumised tulevad. Minu hinnangul ei tohiks selliseid asju teha, tuginedes mingisugustele arvamustele ja spekulatsioonidele, kui oleks võimalik astuda samme, millele tuginedes saaks olla kindel, et need täiendavad laekumised tulevad. Kas ma saan millestki valesti aru?

Jah, meie arvamused lähevad lahku. Rahanduskomisjonis ja ma arvan, et Riigikogu saalis ka seadusandlusega me kujundame ettevõtluskeskkonda kõikide ettevõtete jaoks, mitte üksnes nendele, kes siin juba töötavad, vaid nendele, kes võivad siin alles tööle hakata, või nendele, kes siin alles homme äriregistris luuakse. Nii et kindlasti me ei saa nüüd maksulangetusi ühe või teise ettevõtte jaoks teha. Ma arvan, et seda tuleks nimetada korruptsiooniks, kui me teeksime maksulangetusi konkreetselt äriregistrikoodiga ettevõttele.

Protseduuriline küsimus, Rain Epler, juhatajale.

Aitäh, härra juhataja! Kuna see kodu- ja töökord on paks raamat ja ma olen esimest koosseisu, siis ma kõiki detaile ei pruugi teada. Ma tunnen, et Annely on siin natuke hädas. Kas meil selle teise lugemise raames on võimalik kuidagi näiteks ka eelnõu algatajate käest, Taneli või Kadri käest küsida, võib-olla nendel on mingeid eelkokkuleppeid ja nad saaksid Anneli hädast välja aidata, öelda, et jah, selle ja selle firmaga on räägitud, kindlasti toovad nad nii ja nii palju mahtu siia? Siis me saaks nagu mõnes mõttes tupikseisust üle. Kas selline mingi võimalus on nüüd selles praeguses faasis seda abi paluda algatajatelt?

Algatajatelt sa praegu küsida ei saa. Esimesel lugemisel oli võimalik küsida. Samas, kõigil on võimalik läbirääkimistel osaleda ja oma kõnes saavad kõik täpsustada praegu küsitud küsimusi, kui kõnesid peetakse. Aga Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan seda, ilus, miks mitte mängupõrgute maa ja e-residentsus ja maksuerisused ja kõik muu selline, aga mulle tundub, et see on juba déjà-vu. Mäletad, kui siin laevad Eesti lipu alla? Ma vaatasin üle neid arutelusid. Paljud nagu copy-paste'iga langevad kokku. Suured unistused, aasta oli 2019 või kusagil seal, varsti kümme aastat juba möödas, aga kõik on läinud, nagu öeldakse, kus kurat. Mingi 16 alust on, aga plaan oli kuni 3000. Sa oled ju merenduse toetusrühma juht, äkki seal arutaks ka seda teemat koos? Oli kaks sellist ilusat projekti, millest üks nagu tiivad ei kanna, ja nüüd see ka. Äkki leiaks ühisosa, mida siin teha? Unistused on ilusad, aga mulle tundub, et …

Teie aeg! 

Jah, ega minu aeg ongi läbi.

Jaa, ma olin tõepoolest ka selle seadustepaketi algatamise juures: rohkem laevu Eesti lipu alla. See 12. koosseisus algatati ja üks koosseis töötas ja 14. koosseis võttis ta vastu. Tõepoolest, seal samamoodi prooviti muuta maksukeskkond soodsamaks Eesti lipu all sõitvatele laevadele ja muudeti ka, aga see ei ole osutunud piisavaks. Mugavuslippudega siiski Euroopa Liidu liige Eesti ei konkureeri. Nii et ei olnud kaubalaevu enne Eesti lipu all, nüüd võib-olla mõni laev on juurde tulnud, aga seierit see liigutanud ei ole.

Urmas Reinsalu, palun!

Teate, Annely! See mõiste – vooruslik –, mulle tundub, et seadused peavad olema vooruslikud. Ja nüüd ma vaatan seda, et Jürgen Ligi rahandusministrina keeldus seda eelnõu esitamast. Rida Reformierakonna saadikuid on öelnud, et neil on häbi selle seaduseelnõu pärast. Ja samas Eesti 200, nagu ma olen kuulnud reformierakondlastelt, on öelnud, et kui seda seadust kiirkorras läbi ei suruta, läheb valitsusliit laiali. Lausa teie esindajad käivad opositsioonist hääli kauplemas, et hoida seda valitsust pinnal. Ma ei tea, miks ei peaks meie eriline, spetsiifiline vastutustoode või soov olema. 

Aga mis on siis tegelikult see põhjus, miks osa koalitsioonisaadikuid eesotsas ka rahandusminister Jürgen Ligiga kahtlustavad ebavooruslikkust selles seaduses? Mis on see põhjus, miks osa saadikuid leiavad, et see ei ole vooruslik seadus?

See sõna teile meeldib, ütlesite kolm korda. Aga ma tegelikult oma kõnes juba ütlesin ka, mis meile paljudele ei meeldi. Jürgen Ligi käest, ma arvan, et kui teda käest küsis, siis te saite ise vastuse. Ma seda kuulma ei juhtunud, et saate stenogrammist järele vaadata, mis ta ütles. Ma ei tea seda. Aga tõepoolest, milles ei ole sellist konsensust, on maksumäära langetamine. Kas seda on vaja teha? 

Aga kompromiss on see, et hasartmänguseadust muudetakse oluliselt, järelevalvet hasartmängukorraldajatele tõstetakse. Ja kompromiss on see, et lõppkokkuvõttes muutub õigusruum paremaks, rahapesu vastu võitlemine tõhusamaks. Ja kõik kokku – eelnõu algatajate arvates peaks tooma parema õiguskeskkonna ja rohkem raha kultuuri- ja sporditoetuseks. Selline see plaan on. Nendes kolmest eelnõust kaks kolmandikku on ikkagi vägagi vooruslik Eesti kultuuri, spordi ja õiguskeskkonna mõistes.

Peeter Ernits, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Annely! Ma ei arva seda nagu Urmas, et sa ei ole vooruslik. Aga tulles nii-öelda maa peale, küsin, kui paljud sinu erakonnakaaslased seda eelnõu toetavad? Või nad jäävad siis kusagile haigeks või ei tule välja sel päeval? Selle Urmase jätkuks. Ma ei tea, kas see müüt on, aga see jutt on levinud palju laiemalt. Tanel istub ka siin. Ma ei tea, mis näoga ta on, aga kui ei tule, siis ...

Nii. Kell on alles 17.20 ja kolleegid paistavad olevat mõtetega juba nii mujal, et isegi minu isiklik vooruslikkus kannatab arutada, kuigi pole veel südaöö. Mina ei tea, mu meelest on Reformierakonna fraktsiooni liikmed sellise kompromissiga, nagu see praegu on saalile esitatud, nõus.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Sinu viimane vastus – mina ei plaaninud üldse sinu vooruslikkuse üle arutada ja ma sain aru, et sa ütlesid saalile, et kui seda teha, siis südaöö paiku teinekord. Aga minu küsimus puudutab seda, et kui teil rahandusspetsialistid – ma saan aru, et sina ise ka ja Jürgen Ligi – prognoosivad, et ei, sealt seda lisaraha ei tule, ja nagu sa oma ettekande lõpus ka ütlesid, siis valitsus palub edasi kõigile öelda, et kui ei tule, siis võetakse raha, ma saan aru, valitsuse reservist, et kultuurile ikkagi need numbrid läheksid. Sa oma ettekande lõpus ütlesid, et ma ütlen teile veel seda. Kas siis lihtsam ei oleks olnud lihtsalt Eesti 200-le anda nii palju raha, kui nad küsivad, mitte hakata tegema kunstlikku seadusemuudatust, kus teil oma fraktsioon on nagu lõhki? Kas te seda ka arutasite, et hea küll, paneme siis reservist ja jätame selle seaduse muutmata? Või sellist arutelu ei olnud?

Ei ole toimunud fraktsioonis ega rahanduskomisjonis sellist arutelu. Küll on valitsus öelnud kultuuri- ja spordivaldkonna inimestele, et see turvavõrk on seal. (Rain Epler: "Reservis?") Seda ma ei oska öelda.

Urmas Reinsalu, palun! 

Anneli! Muidugi ma pidasin silmas selle seadusevooruslikkuse all moraalselt heakskiidetavat ilmingut ühiskonnas, mida peaks seaduseelnõule omistama. Kuid ma ei saanud päris täpselt aru kompromissist. Kompromiss ühelt poolt, kelle vahel see kompromiss siis on? See, et meil on kaughasartmängu puhul litsentsi omanike seas – ja seda on toonud välja ka Eesti Ekspress väga asjaliku Piret Reiljani kirjutiste näol –, kus Euroopa uurivad ajakirjanikud on tuvastanud, et mingisuguse väga kahtlase hämara taustaga siin Vene ja Valgevene ärimeestel need litsentsid on ja mingisugune tegevus käib, seda peaks täiendavalt kontrollima. Ma arvan, et siin saalis keegi ei vaidlegi sellele vastu. Aga nüüd korraga see teine pool. Tundub, et on kaks osalist, kellega on tehtud kompromiss. Kirjeldage mulle need osalised. Ja mis oli kummagi osalise huvi?

Kompromiss on tehtud selle eelnõu kompositsioonis. Et selle võrra, mis hasartmängumaksu määr langeb, hasartmängumaksu korraldajatele nõuded kasvavad. Kasvavad nõuded, mis võimaldavad tõkestada rahapesu ja antakse juurde tööjõuressurssi või rahalist ressurssi täiendavate ametikohtade loomiseks Rahapesu Andmebüroole ja maksuametile. Rahapesuvastase tegevuse kontaktisik tuleb määrata Eestis, kes peab suhtlema Rahapesu Andmebüroo ja maksuametiga. Samamoodi karmistatakse nõudeid audiitorkontrollile. See on see tasakaalupunkt, et maksumäära langetatakse, aga nõuded kasvavad. See on see kompromiss. Ja siis, lugupeetud kolleegid, Riigikogu liikmed, soovitan teil seda leitud kompromissi toetada. Palun teil toetada seda leitud kompromissi!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kadri Tali, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Räägin teie eest täna kultuuriinimesena, kes ma olen olnud oma elu ja töö mõttes 28 aastat. Minu inimesed on olnud lavale astuvad artistid, muusikud, tantsijad, näitlejad. Meie lugu võiks kanda pealkirja "Nälg teeb vaikseks". Oleme inimesed, kes viimase 20 aasta jooksul on pandud ootele sõnadega, et kohe, kui õpetajad ja haridus, arstid ja tervishoid, sotsiaalhoolekanne saab korda, siis saab ka kultuurile osaks tähelepanu. 

Alates Venemaa algatatud sõja puhkemisest Ukrainas on kogu tähelepanu õigusega pöördunud investeeringutele kaitsesse ja Eesti tippartistid on kaotamas lootust. Meie elus on maad võtnud vaikus. Seda vaikelu võikski iseloomustada sõnadega "nälg teeb vaikseks". Kui pead tõstad, võetakse see vähenegi ära. Lõputute tegevus- ja projektitoetuste taotluste esitamisega oleme pannud organisatsioonid olukorda, kus sageli ei teata kaks kuud peale aasta algust, kas tegelikkuses mingidki rahalised võimalused garanteeritakse. Mitte üheski valdkonnas ei ole selline ebastabiilsus ja teadmatus võimalik, kultuuris on see argipäev. 

Viimati kultuurikomisjonis jäi mulle teravalt kõrva Eesti ooperisolist Heldur Harry Põlda sõnad: ma olin nelja-aastane, kui pühendasin oma elu muusikale. Hiljem investeerisin aastaid õpingutesse, kõrgkooris Londonis, kui keegi oleks mulle õpingute ajal öelnud, et minu tulevik saab olema võitlus miinimumpalga pärast, oleks valik ehk olnud teistsugune.

Või dirigent Arvo Volmeri sõnad selgitamaks, miks muusikuid, kes oma valikud on teinud kuueaastaselt, ei ole kerge sundida ümber õppima, sest see aeg, raha ja pühendumus on nende kogu elu ja selle kaotus võrdub elulootuse kaotamisega. Ja seetõttu on miinimumpalgal tippartistide hoidmine võrdne orjastamisega, sest väljapääsu neil ei ole. 

Igaüks meist räägib ühel või teisel moel oma kõnedes sellest, kuidas professionaalne kultuur on tähtis ja et loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. Ühiselt nõustume aga sellega, et kultuuri- ja spordivaldkond on lisaks eneseväljenduse ja -teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija, noorte motiveerija, regionaalsel elu elavdaja. Tegelikkus räägib teist keelt, sest olukorras, kus inimesi hirmutatakse igapäevaselt majanduse kokkukukkumisega, olematu homsega, sõjavõimalusega, tundub kultuur, justkui räägitaks kellegi kõrvalisest hobist. Ometi on just kultuur iga inimese elus üsna kesksel kohal. Küünilisemad meist kordavad mantrat kultuuri heast rahastusest. Kusagil on päheõpitud riigi SKP-st 2%, süvenemata, et Kultuuriministeeriumi eelarvest tervelt 12% on meedia ehk rahvusringhäälingu rahastus, loomemajandus ja digikultuur 13% ja lõimumine 5%, spordi osakaal eelarvest on 14%, etendusasutused ehk teatrid 13% ja muusika vaid 5%. 

Viimatiste uudiste kohaselt on Kultuuriministeeriumiga peatunud festivalide ja suurürituste toetuse meetme üle miljonilise summa, mis sisaldab suurt võimalust erategijatele. Selgub, et see programm on suunatud kultuurkapitali eelarvesse ja just kultuurkapitali elatub hasartmängumaksu laekumistest. 

Täna on mitmed meist saanud tuttavaks viimaste halbade uudistega teatrite rahastuse teemal. Samuti on meieni jõudnud mitmed kollektiivide pöördumised. Kavalamad opositsioonist on siin saalis paisanud eetrisse ettepaneku ERSO eelarvesse ligi miljoni maksmise ettepaneku, teades seda tehes hästi, et tegu on katteta lubadusega, ja teades ka seda, et teiste hulgas on suur palkade kriis ja puudujääk ka teatritel ja rahvusooperil ning olematu toetus saadab kõiki eraõiguslikke organisatsioone. 

Mis peab olema täna meie prioriteet ja eesmärk? Kultuuri- ja spordivaldkonna kasvupotentsiaali loomine iseseisvaks, hakkamasaavaks ilma olemasolevat eelarvet ümber jagamata. Kultuurivaldkond on tugev lisandväärtust loov valdkond, millel on potentsiaal tõusta majandusharuks. Tänase seadusega loome finantsilist mehhanismi, mis annab kasvuks vajalikud tingimused. Uue rahastusmudeli loomine on põhjus, miks olen tulnud Riigikokku pärast 28 aastat tööd kultuurisektoris, et luua eraraha riigi- ja kultuuriorganisatsioonide koostööd võimaldav rahastusmudel. 

Millist probleemi me soovime lahendada? Vastus on, et soovime luua head mehhanismi, mudelit kultuuri ja spordi rahastuseks. Selleks ainus võimalus on riigi ja erasektori koostöö ehk eraraha kaasamine kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks. Tänased võimalused ei motiveeri ettevõtjaid panustama. Eraraha kaasamise fond teeb seda ja kultuurkapitali alla loodav eraraha võimendamise fond saab tuule tiibadesse läbi kaughasartmängumaksu mudeli, tuues Eestisse rahvusvahelise raamatupidamise ja seeläbi maksutulu. Palun mitte segamini ajada kasiinode toomisega Eestisse, sest ta ei ole seda. 

Head kolleegid! Kultuur ja sport on majandusharu. Spordi ja kultuuri tähtsustamine ja selle paigutamine prioriteetsete valdkondade juurde aitab meie riiki tulevikus tugevamaks, tervemaks ja nähtavamaks teha. Meie rahastusmudel näitab, et spordi- ja kultuurivaldkonnale võib olla esimesel aastal 10 miljonit eurot lisaraha, tulevikus aga ka 50 miljonit või rohkem aastas. Vastavalt meie ettevõtete käekäigule, aga ka riigi veendumusele panustame võimendada ettevõtete annetusi. 

Väikese riigina peame vaatama lisavõimaluste poole, mida meil annaks ära teha globaalselt, kuidas olla edukas globaalsel turul. Toetame leidlikke ideid, mis aitavad Eestit arendada. Jah, kultuur ja sport on ka täna rahastatud hasartmängumaksust. Elus tasakaalu loomine seisneb pahede maksustamise suunamisel lisandväärtuse loomisesse. Lisandväärtus seisneb võimalusel tippartistide pikemas karjääris ka juhendajatena, treeneritena, läbi mille avanevad uued võimalused tuleviku noortele talentidele üle Eesti, Eesti kultuurile globaalselt. Ma väga loodan, et meie siin saalis ei otsi täna võimalust vastandumiseks, vaid ühiselt tajume võimalust majandusarenguks, võimalust teha kultuurist ja spordist Eestis tugev majandusharu. Loodan südamest teie kõigi toetusele ja ühisele häälele, et anda Eestis kultuurile ja spordile uus hingamine. Tänan!

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Spordi ja kultuuri täiendavat rahastamist käsitlev seaduseelnõu on oma olemuselt vabaduse eelnõu. Nii kultuur kui sport on meile olulised ja seda eriti rahvusriigi säilimise kontekstis. Meil peab olema, mille üle uhkust tunda. Selles sektoris ei ole kunagi liiga palju raha, pigem on seda alati vähe ja juurde peavad sektori inimesed käima ja küsima ikka ja jälle riigivõimu käest. 

Tänane seaduseelnõu loob eeldused täiendavaks rahastamiseks, kus raha jaotus ei sõltu otseselt riigivõimu suvast ja raha allikas on nutikalt kujundatud seadusloome, kus meie saame kasu rahvusvahelise äritegevuse oskuslikust koordineerimisest. Erasektoril on lihtsam panustada sektorisse tingimustes, kui riik tema otsust toetab selgelt ja rahaga. Samas jääb alles annetajale rõõm vaadata oma annetuse tulemusi. 

Iga uus mõtteviis ja selle rakendamine sisaldab endas alati riske, aga neid riske on võimalik hallata ja ükski arenev ettevõtlus ei ole riskivaba. Nii on ka siin. Kui riskid peaksid hakkama realiseeruma, peab sellele kiiresti reageerima. Nii ka sel juhul. Samas, kui mitte midagi ei tee, siis ilmselgelt ka mitte midagi ei juhtu. 

Toetagem selle seaduseelnõu kaudu spordi ja kultuuri sõltumatut rahastamist, kus vahendeid selleks kogutakse rahvusvaheliselt turult. Kui kitsikus teeb alandlikuks ja leplikuks, siis peaks jõukas spordi- ja kultuurisektor muutuma enesekindlaks ja edukaks. Just see on selle seaduseelnõu silmas pidamine. Aitäh!

Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Lisaaega kolm minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt ma tahan isiklikult avaldada oma siirast tunnustust Kadri Talile. Nii-öelda Stanislavski moel, et ütleme, kui Kadri kõneleb kultuuriinimestest, kõneleb tegelikult kultuurivajadustest, siis ma ütlen, et ma usun. See on usutav, see on veenev ja ma siiralt avaldan lugupidamist kultuuriinimeste mure eest seismisel. 

Nüüd, vaatame aga olukorrale näkku. See seadus tegelikult seaduse enda seletuskirja järgi vähendab riigieelarve laekumisi. Seaduse seletuskiri on toonud ära, 28 miljonit eurot oli vist kolme aasta jooksul kokku prognostiliselt, ja see on Rahandusministeeriumi prognoos, aga nagu on öelnud targemad rahandusspetsialistid, prognoosiga ei vaielda. 

Nüüd on meil olukord selline, et meil on tekkinud absurdisituatsioon. Selle seaduseelnõuga tõepoolest kaughasartmängu ettevõtjatel, kes on litsentsi omanikud, sealhulgas need viidatud Valgevene ja Vene taustaga, väga hämara taustaga isikud, nagu on toonud välja Euroopa uurivad ajakirjanikud, nende efektiivne maksukoormus langeb. Samal ajal riigieelarve tulud Rahandusministeeriumi hinnangul vähenevad. See on reaalsus. Ja nüüd öeldakse, et tulude vähenemise suuname kultuuri. Tegelikult tulude vähenemisel tekib täiendav tulu, mis suunatakse kultuuri. Kuulge, siin asi ei klapi! Sõbrad, siin on midagi valesti. 

Ma panin tähele ka seda nii-öelda kohmetust, lausa koolipoisilikku kohmetust, kui ametisolev peaminister ja välisminister, kes pidid ajakirjanikele – oli vist Äripäeva ajakirjanik – andma valitsuse pressikonverentsile aru. No küll oli hämamist ja keerutamist! Võib-olla laekub vähem, võib-olla ei laeku. Kes see teab, vaatame, mis juhtub. Kui ei juhtu, muudame ära. Kuulge, see ei ole tõsiselt võetav riigijuhtimine! Tõsiselt võetava riigijuhtimise eeldus on see, et selle eelnõu oleks esitanud ja kandnud selle eest poliitilist vastutust, kuna see seostub riigi rahaliste kohustustega, tulude vähendamisega, Vabariigi Valitsus rahandusministri isikus. Aga ta ei teinud seda, sellepärast et tal on selle pärast piinlik. Sellepärast, et tema hinnangul see ei ole vooruslik seadus, see teenib mingeid kitsaid ärihuvisid. Võib-olla on ta seda küünilisem, et ta on riietatud ja rüütatud ja omistatud – siin ma avaldan veel kord lugupidamist Kadri Talile – nii-öelda heausksele, otsekui kultuuri toetamise loogikas. 

Kultuuriküsimused on tõsised küsimused. Isamaa fraktsioon üldise valitsemiskulude kärpe loogikas me pidasime mõistlikuks – vaadates ka nii-öelda loovkultuuri ikkagi keerulist situatsiooni – täiendavalt nende tegevuskuludele, just nimelt ka palgakuludele, eraldada väikseid vahendeid suurusjärgus 10 miljonit eurot. Me pidasime seda ratsionaalseks, aga see läks tegelikult kõige liha teed, nagu sisuliselt kõik meie muudatusettepanekud, mida me riigieelarve kohta tegime. 

Me näeme poliitilist juhtimisagooniat, silmakirjalikkust, tõmblemist pigem väga paljudes eluvaldkondades. Võib-olla üks kõige küünilisem on see poleemika kuidagi juhtimisvõimetusest, ühiskonna ootuste mittetajumisest, kultuuriavalikkuse mittetajumisest. On ka seesama pisike, aga metafooriks muutunud sümbol, mida me praegu näeme, et Theatrumi ümber aset leiab. Niisugune ebakindluse kultiveerimine niisuguses ebakindluse uduses väljas, mis meie ees on. 

Nii et selles kontekstis me ei tohi latti alla lasta, on Isamaa seisukoht. Latt on juba niigi madalal. Latt, härra Reinaas, hakkab jõudma põrandani. Ja selles olukorras me teeme ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Me palume parlamendi täiskogu toetust selleks. Jah, paljud Reformierakonna saadikud on öelnud, et ka nemad kahtlevad selle eelnõu vooruslikkuses – minu sõna või minu kujund, mida ma omistan. 

Ja ma arvan, et parlament peab ka selles olukorras tajuma, mis on kohatu. Me ei kauple siin saalis seadustega, isegi kui see teenib mingi ettevõtja või mingi maakleri huvisid, kes tegelikult teenindab seda kaughasartmängumaksu seadust olukorras, kus loomulikult seda turgu avardab. See on pragmaatiliselt selles sektoris, ma mõistan, on see teatud sektori ettevõtjatele iseenesest ju kasumlik. Ja mind ainult paneb üllatuma, et see nii-öelda ärihuvi on leidnud ka endale teekonna – mis kevadel, mäletate, kolm kuud väldanud koalitsiooniläbirääkimised – ka valitsustasemel koalitsiooniläbirääkimistele, kus konkreetse ärihuvi esindaja, nagu ma aru sain, nõupidamistel osales. Ma ei tea, kelle seisukohti ta esindas, kas Eesti 200 seisukohti või ärihuvide seisukohti, aga neid väljendas. 

Ja veel ma tahan öelda seda, et mind üllatab see – kui Reformierakonna esindajate retoorika peab paika – et see on see Eesti 200 ainuke nõudmine. Vaadake, mida on tehtud meie maksusüsteemiga, inimeste toimetulekuga, ostujõuga. Nii-öelda nagu leegiheitjaga on üle käinud, silm ka ei pilgu! Ja nüüd see esimene kord nende kaughasartmängumaksu ärimeestele soodustuste tegemisel ja Eesti riigi maksutulude vähendamisel – vaadake! See on see kord, kus lüüakse selg sirgu, koalitsioon läheb laiali ja Michal kukub võimult, kui seda seadust kiirkorras vastu ei võeta! Näete, kus lõpu eel mehed ja naised leiavad endas põhimõtted, leiavad endas vooruslikkuse, mille nimel seista! Kuulge, nii need asjad meie maal ei tohiks käia! Isamaa kutsub üles katkestama seda eelnõu. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kolleegid! Risk on õilis. Mulle meeldib riskida, aga mitte alati ei peaks niimoodi olema. Jah, kolleegid pika plaani erakonnast saavad aru, et kosk on kohe ees, väga lähedal, on ta Jägala või Keila juga või Niagara. On vaja kuidagi tegutseda, on vaja realiseerida seda plaani, millest Urmas rääkis siin. 

Olen aastaid töötanud uuriva ajakirjanikuna ja mul on praegugi väga palju sõpru ja kolleege, kes on ka selle asjaga tegelnud. Laias laastus, jah, see niimoodi on, et neid halle varjundeid on. Muidugi võib öelda, et kui peaasi, et raha tuleb, siis ükskõik, mis värvi see kass on, on tal siis Venemaa lipp sabaküljes või Valgevene või Venezuela või pole vahet. Selle koha pealt küll. 

Teistpidi, muidugi, kultuuriga on üsna nadid lood. Ma lugesin ka MUBA õpilasesinduse kirja. Tõesti, pisar tuleb silma, tüdrukud, kes on balletiga tegelnud juba neljandast eluaastast ja nii edasi, mõtlevad selle peale, mida tulevik toob. Või Theatrumi küüniline lugu, et ei ole piisavalt küps Lembit Peterson ja tema trupp. Nii et see on kõik selline jumala õige jutt, et raha on seal vaja. 

Aga see tuletab mulle meelde, mida ma siin Annelylt küsisin, seda kunagist skeemi, mille ülesehitamisel osalesin ka mina. See on see, et laevad Eesti lipu alla, kaubalaevad. Rääkisime Jaanus Rahumäega väga palju ja paljude teistega, Annely oli ka seal. Kõik see e-residentsuse ja maksude vätk, ma kordan taas, et merenduse toetusrühmas võiks seda arutada Annelyga eesotsas. Aga see kukkus kokku, kuigi olles selles mitmes koosseisus sees ja selle taga ka, on mu mälestused väga elavad, kuidas see oli, kuidas siis oli ja mis välja tuli. Eesti on olnud mereriik ja siin pole kahtlust. Mängupõrgute ja lõbu riik Eesti vast ei ole olnud, pigem on ta mereriik olnud. 

See tekitab kahtlusi, kuigi isiklikult mulle risk meeldib ja risk on õilis ja võib-olla õnnestub ka. Kõike seda on vaja korvpallimeestele ja saalihokile ja kultuurile, siin pole mingit kahtlust. Aga võib-olla ei ole tark – eriti veel praeguses olukorras, kui praegune riigi laev on uppumas – võtta riski, mille realiseerumine, see kõik, millest siin Kadri ja Tanel ja kõik on rääkinud, Annely ka natuke, poole suuga, võib-olla ei realiseeru. Võib-olla võiks natukene aja maha võtta, oodata-vaadata ja merendustoetusrühmas arutada seda paralleeli, miks läks untsu ja kas sellel praegusel projektil on mingid paremad garantiid, et see nii ei juhtu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud 32 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1, esitaja rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 17, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 18, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 19, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 20, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 21, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 22, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 23, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 24, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 25, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 26, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 27, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 28, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 29, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 30, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 31, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 32, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 728 teine lugemine lõpetada. Aga on tulnud Isamaa saadikurühma ehk fraktsiooni ettepanek eelnõu 728 teine lugemine katkestada ja seda me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Härra Reinsalu, teie fraktsiooni ettepanek tuleb ka hääletusele. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 728 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme tänase 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Niisiis, eelnõu 734 näeb ette, et jääb ära järgmisesse aastasse, 2026. aastasse planeeritud 2 protsendipunktine tulumaksu ja ettevõtluskonto maksumäära tõus. Ja Ukraina jätkuvaks toetamiseks pikendatakse kahe aasta võrra annetuste maksuvabastuse erikorda kaheksale heategevuslikule ühingule. Ma annan ülevaate sellest, mis on meil toimunud selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahel. 

Eelnõu esimene lugemine toimus 13. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 27. oktoobril kell 17.15, muudatusettepanekuid ei laekunud. Peale eelnõu esimest lugemist arutas rahanduskomisjon eelnõu 3. novembri istungil. Juhtivkomisjon eelnõus muudatusi ei teinud. Komisjoni konsensuslikud ettepanekud on eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. detsembril ja viia läbi lõpphääletus. 

Ma annan ülevaate ka 3. novembril toimunud rahanduskomisjoni istungist. Meil olid komisjoni liikmed ja kutsutud oli ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro. Komisjoni esimees andis veel kord ülevaate eelnõu eesmärkidest. Ta mainis, et seoses eelnõuga on meile laekunud ühe koduse treeningvarustuse renti pakkuva ettevõtte, kelleks on Kodusport, ettepanek kaaluda tulumaksuseaduse § 48 täiendamist, et lubada koduse treeningvarustuse renti maksuvaba hüvena. Pöörduja hinnangul toetaks selline muudatus töötajate tervise parandamist, liikumisharrastuse kujunemist, lapsevanemaid, kes on lapsehoolduspuhkusel jne. 

Siis me kuulasime ära Rahandusministeeriumi esindaja seisukoha. Proua Lemmi Oro tõdes, et teema on pisut laiali valgunud. Praegu lubab seadus tööandjal selliseid seadmeid omada, aga samas Rahandusministeerium ei toeta selliste soodustuste laiendamist. Selles olukorras saab kasutada paragrahvi, mis võimaldab selliseid seadmeid tööandjale ja väikeettevõttele ettevõtluskulude arvel soetada. 

Kolleeg Aivar Kokk tahtis täpsustada, kas firma kuludega saab osta endale treeningvahendi, kui väikeettevõtja kontor on tema isiklikus kodus. Teatud osa ruumidest on kontori all, on see eeldus. Ja Rahandusministeeriumi esindaja Lemmi Oro vastus oli, et see on tõendamise küsimus, et kontorit saab enda kodus pidada ning kodukulud proportsionaalselt kontori kuludeks jagada. 

Komisjoni esimees tahtis täpsustada, kas antud kirjas ei taotletud mitte seda, et füüsilised isikud oma maksustatavast tulust võiksid maha arvestada kodutreeningvahendid. Lemmi Oro vastas, et ei, mõeldud on tööandjat. Ja sellega meil komisjoni arutelu piirdus. 

Ma ise veel küsisin ka, kas sellel teemal on maksuhalduri kohtupraktika äkki vahepeal täienenud. Aga Lemmi Oro vastas, et ei tea, et sellel teemal vaidlusi oleks olnud, ja kõige paremat ülevaadet sellest omab Maksu- ja Tolliamet. 

Sellega meie arutelu piirdus ja komisjon tegi järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril. See oli meil konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. See oli meil samuti konsensuslik otsus. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 3. detsembril. See otsus oli meil samuti konsensuslik. Ma olen ülevaate andnud. Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele!

Teile on küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Nagu alati, asjalik ja sädelev ettekanne. Aga mu küsimus puudutab seda, et kogu selle maksusoperdamise, maksukaosega, ettevõtjates ja investorites segaduse tekitamisega, me oleme jõudnud sinna, et meil oli 2024. aasta välisinvesteeringute netosissevoo positsioon –3,5 miljardit. Ajalooliselt suurim, ja ainsana Euroopa Liidu Läänemere-äärsetest riikidest miinuses. 

Ma küsisin rahandusministrilt, ta ei suutnud mulle maksebilansi positsiooni lugeda ja vastata, millest see on tingitud. Ja, Aivar, minu küsimus on sulle, millest on tegelikult see negatiivne, nii röögatu netopositsioon tingitud olukorras, kus meil on olnud dividendipaanika, kus meil välisinvestorid lahkuvad riigist ja seda kontekstualiseerib see maksutõmblemine, mida nüüd taandumislahingutega poliitilises agoonias Reformierakond püüab sellest taganeda. Enda keedetud supist. Aga minu küsimus on sulle, Aivar, et mis on selle supi hind nende viimaste aastatega majandusele ja miks on (Juhataja: "Teie aeg!") netopositsioon negatiivne. 

Aitäh selle küsimuse eest muidugi! Austatud küsija, minu roll on väga tagasihoidlik. Minu roll on väga tagasihoidlik, et minu volitused piirduvad ülevaate andmisega komisjonis toimunud arutelust. (Hääled saalist) Aga mis seda küsimust puudutab, siis see on huvitav teema ja seda võib siin pikalt arutada ja käsitleda. Seda käsitlust võib jätkata järgmises, meil tuleb kohe läbirääkimiste voor ja teine lugemine ka, kõik saavad sõna võtta. 

Aga mis puudutab välisinvesteeringute positsiooni, siis seal on väga palju nüansse. Seal on väga palju nüansse. Ka maksukeskkond on muidugi väga oluline, aga ma ütleksin siiski, väljudes natukene oma rollist, et tulumaksu tõusu ärajätmine järgmisest aastast on ülioluline. Kui me räägime konkurentsivõimest, välisinvesteeringutest, majanduse arengust, siis see on äärmiselt oluline, nii üksikisiku tulumaksu puhul kui ka veel rohkem ettevõtete tulumaksu puhul. Ettevõtete tulumaksu valdkond on see, kus riigid kõige rohkem maksukonkurentsis pingutavad, et välisinvesteeringuid meelitada, mis on teie mure. 

Nagu me teame, eile oli uudis, et Soome suhtes algatatakse ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus, mis on väga kehv lugu. Ja ometi – ühesõnaga, Soome riigi rahandus on veel hullemas seisus kui paljudel teistel riikidel – on Soome võtnud eesmärgiks langetada ettevõtte tulumaksu lausa 18%-le. Alles hiljuti, mõned aastad tagasi oli nendel 24% ja nad langetasid 20%-le. Vaat selliselt toimib maksukonkurents ja selliselt teevad riigid pingutusi, et välisinvesteeringuid saada.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, härra juhataja! Aivar, ma mäletan, et kui see julgeolekumaksu kehtestamine oli, siis kriitikuid oli terve rida ja retoorika läks ikkagi üsna selliseks, et neid kriitikuid hakati siin tembeldama venemeelseteks putinistideks ja tont teab kelleks veel. Kas komisjoni arutelus käsitlesite ka seda, et võib-olla tulla välja vabandusega nende inimeste suunas, keda tookord niimoodi kõvasti tõrvati selle eest, kui te nüüd olete ka ise jõudnud samasse kohta, et see maks ikkagi ära jätta?

Seda me komisjonis ei käsitlenud. Kindlasti kohe ei käsitlenud.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! No kindlasti te käsitlesite komisjonis rahandus eest vastutava komisjonina nende maksumuudatuste laiemat mõju ühiskonnale. Olukorras, kus julgeolekumaks oli algselt plaani põhiselt laiapõhjaline, et panustavad ettevõtjad, panustavad inimesed oma tuludelt, panustatakse ka tarbimiselt läbi käibemaksu, on nüüd ju järk-järgult sellise, ütleme, maksufestivali teise vaatuse – või on see kolmas vaatus, mul läheb endal juba sassi – raames jõutud olukorrani, kus algselt laiapõhjalisena kokku lepitud, reklaamitud, vältimatuks kuulutatud julgeolekumaksust on püsivalt alles jäänud ainult käibemaksu tõus, mis, nagu te ilmselt ise hästi teate, on oma olemuselt väga regressiivne maks ehk see koormab rohkem madalama ja keskmise sissetulekuga inimesi kui jõukaid. 

Kas te arutasite ja käsitlesite neid maksumuudatuste mõjusid ühiskonnale? Ja kuidas ikkagi jõuti selleni, et teadlikult minnakse Eesti inimeste ebavõrdsust süvendama ja koormama just nimelt väiksema sissetulekuga inimesi kõrgemalt kui teisi?

No päris nii see ei ole, nagu te seda asja oma küsimuses käsitlete, mis puudutab neid maksumõjusid. Me oleme juba teise lugemise juures ja neid teemasid me käsitlesime enne esimest lugemist ja siin saalis esimese lugemise arutelude ajal. Meil tõesti komisjoni arutelu piirdus ainult ühe konkreetse ettepanekuga, mis tuli ka ühelt spordikaupu müüvalt eraettevõtjalt. Sellega meil arutelu piirdus. Aga tegelikult, kui te vaatate eelnõu seletuskirja, siis näete, et Rahandusministeeriumi tabelites on päris hästi toodud nii tööealiste kui ka pensioniealiste inimeste brutotulu, prognoositav brutotulu 2026. aastal detsiilide lõikes. Ja siin on edasi, milline on mõju inimeste tuludele tulumaksumäära 24%-ni tõstmata jätmisel. Siin on näha iga detsiili kaupa, samuti pensionäridele veel eraldi. Siis on toodud ka maksuküüru kaotamise mõju. Nii et päris põhjalikud mõjuanalüüsid on siin, nendele ei olegi rohkem midagi lisada. Vaadake neid ja siis saate päris hea ülevaate.

Suur tänu! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Aivar! Tõesti, ma ütlen, et seletuskiri on väga hea ja ta kinnitab seda, et jõukad võidavad, madalapalgalised niipea ka ei võida. Mina ise küsin – tõesti, arvestades, et te olete väga spetsiifilises rollis – veidi laiema teema kohta, aga kuna teil on selles teatud kompetents ja huvi, siis võib-olla on võimalik sellele ka vastata. Arvestades, et meil on eelarve tegevuspõhine ja Rahandusministeeriumil on ka terve rida mõõdikuid, näiteks maksutahte indeks, tööjõu efektiivne maksumäär, siis kas need maksumuudatused aitavad täita nende mõõdikute või liikuda nende mõõdikute sihttasemete poole Rahandusministeeriumil? Kuivõrd te näete, et selline tegevuspõhine juhtimine rahanduse valdkonnas on Eesti jaoks sobiv?

Jaa, see on väga lai küsimus. Natuke tõmbub meie eelnõu sfääri hästi laiaks. Muidugi võib neid asju käsitleda ka hästi laialt. Aga kõigepealt see, et nüüd jõukad kõige rohkem võidavad. No ma ei tea, siin võitjate või, ütleme, mõjutabelites just need keskmise palga saajad nagu torkavad silma. Keskmise palga saajad on ka tänapäeval kaunis, kuidas nüüd võtta, kuidas vaadata, meil keskmine palk on ka päris ilusti kasvanud. Tulevikuperspektiivi silmas pidades, kui need maksumuudatused, kõik nende mõjud arvesse võttes, siis tulevikus võidavad need veel rohkem, sellepärast et inimesed ju liiguvad tuluastmetes järgmisesse etappi ja see mõju tuleks võib-olla tulevikus veel paremini esile.  

Aga nüüd, mis neid tulemusnäitajaid puudutab, siis meil järgmine punkt peaks olema kohe tulemas eelarve baasseaduse muudatused ja seal on ka see mõõdikute teema sees. Aga ma nüüd jah ... Kuidas ma nüüd vastan? Nii nagu me eile rahanduskomisjonis käsitlesime, et mõõdikud peaksid olema seotud eelarve kuludega, need peaksid olema mõõdetavad. Mis iganes mõõdikud selle tegevuspõhise eelarve mõõdikute süsteemis on, need peavad olema seotud eelarve kuludega. See on selline lähtepositsioon, et seda peaksime nõudma ja taotlema, aga see on juba järgmise, eelarve baasseaduse küsimus.

Aitäh! Anti Haugas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Aivar! Mul on klassikalise liberaalina alati väga hea meel, kui me saame saalis arutada eelnõusid, mis jätavad inimestele rohkem raha kätte ja aitavad meil pikas plaanis majandust kasvatada. Eks need rasked hetked on, ma arvan, nii liberaalide jaoks kui ka meie toetajate jaoks olnud, kui me oleme pidanud tegelikult makse tõstma. Ja täna ma ütlen, et mul on siiralt hea meel, et me oleme pidanud väga paljud, ka Reformierakonna ja liberaalide jaoks keerukad muudatused, noh, oleme saanud ümber vaadata. Aga kas te komisjonis olete arutanud ka seda, milline võiks olla selle eelnõu pikaajalisem mõju üldse Eesti sisemajanduse kogutoodangule? Esialgu see küll eelarvepositsiooni ei paranda, aga mida sellised muudatused nagu pikemas plaanis just eelarvepositsioonile võiks tähendada ja SKT mõjudele? Kas te ka seda arutasite?

Jaa, me nüüd teiseks lugemiseks ettevalmistamisel seda teemat eraldi ei arutanud, aga antud eelnõu kontekstis on see ikkagi ülioluline teadmine, ülioluline aspekt, mis on sellel eelnõul. Ja tegelikult Rahandusministeerium on arvutanud, et eelnõu toob kaasa reaalse SKP kasvu, mis oleks järgmisel aastal võrreldes ministeeriumi suveprognoosi baasstsenaariumiga lausa 0,2% võrra kiirem. See oleks kohe reaalne mõju SKP-le, arvestades sellega, mis tänapäeval on SKP kasv, see on küllaltki märkimisväärne. Jooksev hindades tähendab see järgmisel aastal SKP tõusu ligikaudu 120 miljonit eurot. Ja tõesti, tõepoolest, ministeeriumi arvutus ütleb, et enamik mõjust tuleneb füüsilise isiku tulumaksu määra ärajätmisest. Juriidilise isiku tulumaksu määra tõusu ärajätmise mõju on arvutuslikult väiksem, aga ikkagi ma rõhutaksin siin seda aspekti, et me oleme konkurentsis teiste riikidega ja eelkõige naaberriikidega. Kui me räägime ka maksukoormusest, siis me ei saa ennast võrrelda Prantsusmaaga, seal on tunduvalt kõrgem maksukoormus, aga me peame võrdlema oma olukorda ka näiteks Läti ja Leeduga, kus maksukoormus on tänaseni veel natukene madalam kui meil. Ja just see, mida Rahandusministeeriumi SKP mõju arvutus välja ei too, aga maksukonkurents on majanduse arengut silmas pidades äärmiselt oluline. Siin on palju aspekte, aga Rahandusministeeriumil on välja arvutatud lausa konkreetne mõju SKP kasvule järgmisel aastal.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma nüüd võtsin lahti selle seletuskirja, millele te viitasite lahkesti, leheküljel 5 joonis 1 ja joonis 2. Ja need kinnitavad ainult seda, mida ma teilt enne küsisin, ja veel enam, ma küsisin veel ka käibemaksu mõju kohta, mis on veelgi grotesksem kui antud muudatuse puhul. Võtame siis need joonised ette. Ütleb väga selgelt ka seletus, et tulumaksu määra tõstmata jätmine mõjutab positiivselt kõiki maksumaksjaid, aga siiski alates kolmandast ja pensionieas neljandast tuludetsiilist. Ehk kõige madalama palgaga, kõige madalama sissetulekuga inimesed teie väljapakutud muudatusest ei võida. Küll aga läbi eelarvetulude vähenemise jääb neil kindlasti saamata mõni oluline teenus, hariduses, sotsiaalvaldkonnas, tervishoius või mujal. Nii et nemad tegelikult kaotavad sellest objektiivselt. Ja võit on kõige suurem kuskil 9., 10. detsiil, kuskil 1,5% juures sissetulekust, kui madalamate puhul jääb kuskil 0,5–0 vahemikku. Umbes poolel ühiskonnast on see võit 0–0,5%, jõukas võidab kolm korda rohkem. Küsimus teile on lihtne. Kuidas on selline maksumuudatus, millest jõukam 20–30% ühiskonnast võidab juba protsentuaalselt mitu korda rohkem, rääkimata nominaalsummadest, kuna sissetulek on suurem, kuidas see on õiglane?

Nojah, muidugi eelnõu käibemaksu ei puuduta, selle võime jätta praegu natukene kõrvale siit, me räägime ikkagi tulumaksust. Aga jah, üheksandal detsiilil on mõju 1,5% ja tõesti üheksandal detsiilil on kõige suurem mõju, kümnendal juba väiksem. Jah, esimesel ja teisel detsiilil mõju ei ole, nemad on saanud seni ka tegelikult selle maksuküüru süsteemist ära kasutada maksuvaba tulu täies ulatuses, ja see ka tõuseb järgmisel aastal. Aga kui me vaatame joonist 3, kus on tööealiste inimeste tulu muutus detsiiliti, ühtse maksuvaba tulu ja tulumaksu määra 24%-ni tõstmata jätmise mõju koos, siis kõige suurem võitja detsiiliti on kaheksas detsiil, see on keskmise palga saajad, 2144 euro juures. Jah, nii need mõjutabelid siin on ja annavad päris hea ülevaate. Aga jah, käibemaksu küll meie teema praegu ei käsitle.

Aitäh! Tanel Kiik, teil on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Teie kui Riigikogu esimees kindlasti olete kursis, et ettekandja viitas õigesti, et käibemaksu see eelnõu ei puuduta, aga see minu teada ei puuduta ka maksuvaba tulu. Selles mõttes ei ole korrektne ka seda võrdlust välja tuua, selle mõjusid välja tuua selle eelnõu kontekstis, kuna see eelnõu puudutab ikkagi pelgalt tulumaksu tõusu ärajätmist. On mul õigus?

Aitäh, hea kolleeg! Aga ma ei saa seda lugeda istungi läbiviimise protseduuri kohta käivaks küsimuseks. Nii et need küsimused on ikkagi küsimused antud juhul komisjoni ettekandjale. Te peate kas läbirääkimiste käigus veel, kui soovite täpsustada või teema tõstatada, siis on teil võimalik saada ka vastus oma küsimusele. Aga mina siin kindlasti praegu sellesse arutellu ei sekku mitteprotseduurilisel moel. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen väga tänulik tegelikult selle täpsustuse eest, mis kolleeg Tanel Kiik siin välja tõi. Sealt tuleb üheselt välja, et enamikus maakondades Eesti inimesed ei võida sellest muutusest. Kui rääkida Eesti keskmisest palgast, siis valdavas osas Eesti maakondades inimesed ei teeni Eesti keskmist palka. Maakondade keskmised on sadade eurode võrra madalamad, nii ka minu kodumaakonnas Hiiumaal. 

Aga minu küsimus tegelikult on natuke laiem. Kuna ma olen teid alati pidanud sellise vastutustundliku eelarvepoliitika eestkõnelejaks, siis ma sooviksin teie nägemust või seisukohta sellele, et kui me teame, et meil ammu juba püsitulud ei kata püsikulusid, siis meil on siin eelnõu, mis veel vähendab riigi tulusid. Kuidas vastutustundlik riigi eelarvepoliitika taas kord jõuab sinna vastutustundlikkusse rubriiki? Kuidas me ei satuks, kes tahab öelda, Kreeka teele, kes tahab öelda, Soome teele, me võime neid riigi näiteid valida, aga et riigi rahandus siiski oleks jätkusuutlik?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kasutan võimalust ja vastan ka selle küsimuse tõstatamisele, mille kolleeg Tanel Kiik siin protseduurilise küsimuse raames tõstatas. Rahandusministeerium on eelnõu seletuskirjas toonud sellise aspekti sisse, et lisaks tulumaksu tõusu ärajätmisele mõjutab inimeste maksukoormust ka järgmisel aastal jõustuv ühtne 700 euro suurune maksuvaba tulu kõigile. See on ministeeriumil siia eelnõule toodud, nii et see ei ole minu voli. Olgem ausad, see ühtne maksuvaba tulu puudutab ikkagi tulumaksu. 

Aga nüüd konkreetselt küsimusele vastates siis vastutustundlikust eelarvest. Ma võin sellest rääkida, aga see ei ole lihtsalt protseduurikohane. Ma annan ülevaate ikkagi komisjoni arutelust. Meil tuleb läbirääkimiste voor peale seda, kui mina siin komisjoni ettekandjana lõpetan, siis saavad kõik rääkida omadel teemadel, sealhulgas vastutustundlikust riigieelarvest.

Aitäh! Järgmine küsija, Anti Haugas, palun!

Aitäh teile! Minu küsimus tuleb natukene ka eelnevatest küsimustest ja debatist. Suheldes päris palju ka Lõuna-Eesti ja Võrumaa ettevõtjatega, siis ettevõtjad näevad just, ettevõtjaid, kes annavad tööd pigem madalamapalgalistele, et seesama maksuküür pärsib väga oluliselt palgatõusu. Näiteks kui üritatakse palka tõsta 100 eurot või palgafondi tõstetakse 100 eurot, siis reaalselt tänu maksuküürule jääb töötajatele kätte 40 eurot ja natukene peale. See seab väga olulisse palgalõksu just maapiirkondadesse elavate inimeste sissetuleku. Neil, kes on sellest maksuküüru mõjust juba välja kasvanud, on loomulikult kergem. 

Ma küsingi, et siin räägitakse sellest, kas see mõjutab kuidagi inimeste toimetulekut. Mina leian jah, et see toimetulekut mõjutab positiivselt, sest see aitab just lähiaastatel palgakasvu foonil inimesed sellest palgalõksust välja tulla. Ja lõpuks sellest võidavad eelkõige madalapalgalised pikemas perspektiivis. Kas te arutasite seda?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean ütlema, et me nüüd teiseks lugemiseks seda teemat nii laiaks ei tõstatanud. Aga seda ma ütlen küll, et need teie küsimuses tõstatatud eeldused inimeste toimetulekust ja palgakonkurentsist jne on kõik muidugi õiged.

Aitäh! Anti Allas, palun!

Aitäh, eesistuja! Austatud ettekandja! Tulumaksumäära langetamine koosmõjus maksuküüru kaotamisega tõstab oluliselt kahe ülemise detsiili sissetulekuid. See on fakt ja see peaks seda eelnõu mõjutama. Ma lihtsalt küsin suure lugupidamisega teie vastu, kuidas te hindate seda, et me läheme nüüd nendele, kes seda tulu ei oota, lisatulu järgmisel aastal. Võrreldes praeguse olukorraga läheb olukord paremaks ülemises otsas oluliselt, üle 1800 euro saab näiteks Riigikogu liige juurde. Selleks võtta laenu – kas see tundub teile vastutustundlik? Pärast tuleb ju laen ka tagasi maksta.

Aitäh selle küsimuse eest! Jällegi, me nüüd ei käsitlenud kahjuks neid olulisi aspekte teiseks lugemiseks ettevalmistamisel. Aga ütleme, see teie käsitlus laenuvõtmisega seoses – no on riigieelarves universaalsuse põhimõte. Niimoodi vastu seada ... Riigikassa ikkagi vaatab riigi jooksvat rahavoogu ja laenu võetakse negatiivse rahavoogu katteks. Jah, tõesti, see on nii eelarvepuudujäägi katteks kui ka laenutähtaja aegade saabumisel varasemate laenude tagasimaksmiseks võetakse ka tänapäeval laenu. Nii et päris niimoodi siduda ei saa omavahel, et laen läheb nüüd konkreetselt mingiks investeeringuks. Võlakirjaemissiooni ei korraldata konkreetse objekti või konkreetse asja jaoks. Sellist seost ei ole. 

Aga see, mis te ütlesite, et 9. ja 10. detsiil, nojah, siin tabelis, kus on näidatud tulumaksumäära tõstmata jätmine, on jah 9. detsiil mõjul lausa 1,5%, 10. detsiilil veidi-veidi väiksem, 8. detsiilil ka veidi väiksem. Aga joonisel 5 näiteks tabelis, mis on leheküljel 6, siin on ka ühtse maksuvaba tulu mõju juurde võetud veel koos tulumaksutõusu ärajätmise mõjuga. Siin on kõige suuremad võitjad 8. detsiilis, kus on keskmise palga saajad järgmisel aastal prognoositavalt, mis on 2144 eurot. 

Aitäh! Reili Rand, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud esimees! Mul tekkis lihtsalt väike segadus, kuulates kolleeg Anti Haugase küsimust, kus ta keskendus maksuküürule, aga minu teada tänane eelnõu ju käsitleb üldist tulumaksumäära muutmist. Kas mina olen valel järjel või on kolleeg Haugas kuskil ajas tagasi jäänud? Tahaks aru saada, enne kui siin olulised järgmised etapid tulemas on.

Te mõlemad olete õigel järjel, sellepärast et Anti Haugase küsimuse lõpp kõlas küll selliselt, et kas te seda ka arutasite komisjonis. Sellisel juhul ta sidus oma teemad konkreetse eelnõuga ära ja seetõttu oli istungi juhatajal, ma arvan, täiesti põhjendatud mitte sekkumine. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Tõesti, eelarve tulul laenurahal ei ole üldiselt sellist silti küljes, mille katteks see läheb, aga seekord me oleme unikaalses olukorras. Suveprognoos, mis sai valmis augusti lõpus, näitas ilusti 4%-list, mis on kohutavalt suur eelarve puudujääk, 2026. aastaks olukorras, kus tulumaks oleks tõusnud 24% peale, aga avaliku sektori töötajate palgad ei tõusnud – õpetajad, politseinikud, päästjad. Valitsus tegi need kaks otsust eelarveläbirääkimiste käigus ja eelarve puudujääk jõudis 4,5%-ni. Valitsus teadis, et raha ei ole ja juba praegu püsikulude katteks võtame laenu, aga endiselt otsustas maksu langetada ja palka tõsta. Seega võib täiesti kindlasti väita, et ka valitsuse otsus oli tehtud teadmises, et me selle raha laename. Seega, palgatõusude katteks, püsikulude katteks me laename ja maksu langetamiseks me laename. See oligi valitsuse teadlik otsus. Iseenesest sellise otsuse võib ju teha, ega keegi ei takista, aga seda tuleks siis ka tunnistada.

Aitäh selle küsimuse eest! See on väga huvitav aspekt, mille kohta te küsisite. Paraku me läheme muidugi üsna kaugele sellest komisjoni arutelust, mis meil oli ja millest ma olen kohustatud siin ülevaadet andma. Aga jah, ma ei saa praegu seda teemat nii laiaks ajada. Aa, mis eelarve puudujääki puudutab, siis võib-olla ühe isikliku, kui kolleegid lubavad. Muidugi, ma tean, ma väga rängalt rikun oma volitusi siin. Aga ma isegi arvan – isiklik arvamus täiesti –, et kuna meil selle aasta eelarve puudujääk jääb prognoositust oluliselt madalamaks. Muuseas, me saame ju rahanduskomisjonis regulaarseid ülevaateid. Järelikult ka järgmise aasta puudujääk võib jääda väiksemaks tänu selle aasta tulude paremale laekumisele, mis kandub edasise mõju järgmisse aastasse. Võib see puudujääk jääda isegi sügisprognoosist väiksemaks. Aga see ei ole muidugi mingi vabandus. Puudujääk on puudujääk ja põhiliselt ikkagi puudujäägi oluline mõjutaja on ikkagi suurenevad kaitsekulud. Seda te oma küsimuses ei maininud.

Aitäh! Kuna te siin rängalt rikkusite oma volitusi, siis ometigi saate kergema karistuse. Ehk siis järgmise küsimuse esitab kolleeg Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kõigepealt aitäh, Aivar, et püüad vastata! Siiras lugupidamine selle eest. Aga minul on hästi lihtne küsimus. Kas see eelnõu suurendab järgmise aasta defitsiiti, mida meil tuleb pärast nii-ütelda laenuprotsentide näol suurema rahaga tagasi maksta? Jah või ei.

Aitäh selle küsimuse eest! Päris niimoodi, jah või ei, ma sellele küsimusele küll vastama ei hakka. Tegelikult ei saagi vastata. Tõepoolest, kui me vaatame tabelit 5, mis on mõjuanalüüsid, siis jah, järgmise aasta kontekstis on Rahandusministeerium välja toonud, et tulumaksumäära ja ettevõtlustulu maksumäära tõstmata jätmise mõju eelarvepositsioonile on füüsilise isiku tulumaksu osas 219 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu osas 45 miljonit eurot. Aga see eelnõu tervikuna avaldab mõju SKP kasvule, järgmisel aastal suveprognoosi baasstsenaariumiga võrreldes lausa 0,3%. See on märkimisväärne. Juriidilise isiku tulumaksu mõju on natukene väiksem. Nii et see on jällegi majandusarengu toetamine, SKP kasvu toetamine. See on päris oluline, mida ei saa jätta märkimata. 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne, kui ma avan läbirääkimised, on käsi püsti Riina Sikkutil, soov esitada küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aivar Sõerd kirjeldas väga ilusti valitsuse lootust, et olukord osutub paremaks, kui prognoosid ette näevad. Tõesti, ma mäletan, et iseseisvusmanifestis tõepoolest öeldakse, et Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel. Kas see on see, mida Reformierakond meile praegu lubab?

Hea kolleeg, ma ei saa seda mitte kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga möönan, et nii teie kui ka Aivar Sõerd tsiteerite iseseisvusmanifesti täpselt. Tõepoolest, selline lause seal kirjas oli. 

Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Tanel Kiige. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud saalis viibijad ja kõik, kes kuulavad ja jälgivad! No päris põnev debatt oli meil siin küsimuste voorus. Nagu ikka, püütakse teha nägu, et must on valge ja valge on must, aga tegelikult on neid värve rohkem, ja asjad, mis omavahel on seotud, ei ole seotud ja vastupidi.

Ehk võtame algusest. Valitsus leppis ühel hetkel kokku julgeolekumaksu kolme osisega: ettevõtete kasumimaksu, tõesti sihukese teistsuguse tulumaksu tavapärasest erineva maksustamissüsteemiga ning käibemaksutõusu. Kolm osist. Siis tehti sinna muudatused samm-sammult, esialgu loobuti ettevõtete kasumimaksust ja seejärel muudeti see tulumaksu algne eritulumaks tavaliseks tulumaksutõusuks 2% võrra. Ja nüüd, kolmandas faasis, mis praegu meie ette on jõudnud, soovitakse sellest loobuda. Ühest küljest ikka, loomulikult, valitsus võib sellist tõmblemist endale lubada, aga jube hea oleks, kui esiteks tunnistataks ausalt, mis on selliste otsuste mõju. 

Üks asi on, ma arvan, inimeste kindlustundele, majanduslikule kindlustundele, et täna on üks süsteem, homme teine, ülehomme kolmas. Ehk see maksufestivali lõpulubadus osutus ikkagi pigem selliseks vähemalt käiguvahetuseks, kui mitte enamaks, eks ole. Meil on siin päris mitu vaatust seda festivali olnud ja tont teab, millal ta lõpeb. Aga teine asi on see sotsiaalne mõju, ühiskondlik mõju ja majanduslik mõju. Siin saalis püüdsid küsijad kuidagimoodi peita fakti, et see konkreetne seaduseelnõu, mis on täna siia saali ette toodud, annab suurema võidu jõukale osale ühiskonnast. See on fakt. Võtame seesama kuulsa joonise, millele härra Sõerd siin viitas. Kui me näeme, et esimesed kaks-kolm tuludetsiili ei võida mitte midagi, vastavalt tööealised ja eakad, ehk nende võit on null, ja me näeme, et järgmised kolmas-neljas-viies võidavad kuni pool protsenti oma sissetulekust ja siis seal üheksanda juures, kaheksas, üheksas ja kümnes võidavad keskmiselt poolteist protsenti. Ehk me näeme seda, et 20–30% ühiskonnast võidab puhtalt protsentuaalselt oma sissetulekust kolm korda või neli korda rohkem kui neljas-viies detsiil ja lõputult palju rohkem kui esimene ja teine detsiil, kes üldse midagi ei võida. 

Kuidas saab selles olukorras, kus me veerandile ühiskonnast piltlikult öeldes ei anna mitte midagi juurde, veerandile anname näpuotsaga ja siis sellisele kõige jõukamale veerandile annab kõige rohkem, jõuka 30%-le, sirge näoga rääkida, kuidas, siin kolleeg viitas, et see aitab ikka ka madalapalgalist inimest? No ei aita. Ei aita! Faktiliselt see konkreetne eelnõu toetab eeskätt jõukamat osa ühiskonnast. Üks asi on protsentuaalne võit, teine asi on nominaalne võit. 

Teile endale meeldib põhjendada, et me ei saa toiduainete käibemaksu langetada, sest jõukad ostavad ju toiduaineid rohkem ja nende võit tervikuna on kokkuvõttes suurem. Aga kuidas see nüüd siin praegu ei kehti? Tulumaksu puhul kehtib täpselt sama loogika, isegi veel rohkem. Antud juhul nende, jõukama osa ühiskonna võit on veel märkimisväärselt suurem nominaalselt, kui ta on protsentuaalselt proportsioonist oma sissetulekusse. 

Ehk see konkreetne eelnõu süvendab ebavõrdsust ühiskonnas, see toetab jõukamat osa ühiskonnas oluliselt rohkem kui madalamat, keda ta kas ei toeta üldse või toetab näpuotsaga. Ja teisalt, meil tuleb kõigil see ühiselt kinni maksta. Nagu hea kolleeg Anti Allas siin viitas, me võtame ju selleks laenu koos intressidega, et kinni maksta see jõukama osa ühiskonna võit, olukorras, kus madalapalgaline ei saa midagi. Ja see madalapalgaline tegelikult peab kaudselt käibemaksu tõusu ja muude maksutõusude kaudu sellesama jõukama inimese võidu kinni maksma koos intressidega. Ja pikemas plaanis meil tuleb tegelikult kogu see laen tagasi maksta ühel hetkel, eks.

Samamoodi, kui me räägime eelarve vaates – just lugesin uudist erihoolekande kohta näiteks –, siis kriis on selle kohta vähe öeldud, kus erihoolekanne täna omadega on. Uusi inimesi ei saa teenusele võtta enne, kui keegi teenusest lahkub. Põhimõtteliselt. Nii oli see pealkiri, päris nii hull ei ole, aga peaaegu. Ehk me oleme olukorras, kus meil on sotsiaalvaldkond ja tervisevaldkond ja kõik muud rahastuskriisis ja Reformierakond ütleb, et nüüd on head uudised: kõik saavad raha rohkem kätte, mis siis, et jõukama osa ühiskonnast saab kordades rohkem, madalapalgaline ei saa midagi, aga kõik olge õnnelikud. See on ju täiesti absurdne!

Te toote siia ette järjest maksumuudatusi, mis süvendavad ühiskondlikku ebavõrdsust, mis viivad eelarve defitsiiti ja mis tuleb koos intressidega tagasi maksta. Ja paralleelselt toote siia eelarve, mis sisuliselt ei adresseeri neid päris probleemikohti. Toimetulekutoetust tõstetakse 20 euro võrra kolme aasta jooksul, olukorras, kus hinnatõus on olnud märkimisväärselt kõrgem. Erihoolekanne sai 4,2 miljonit, olukorras, kus vajadus on kümnetes miljonites. Tervisele ei anta sedagi. Ja siis tulete ja küsite toetust sellisele eelnõule. Ausalt öeldes päris piinlik. 

Ma saan aru, et härra Sõerd ei tahtnud siin puldis valetada, siis ta rääkis, et päris nii ei ole, ja otsis sealt neid detsiile, mille puhul saab öelda, et noh, natukene läheb ikka paremaks, ja hakkas rääkima siin veel maksuvaba tulu muudatustest ja kõigest muust, mida see eelnõu tegelikult ei käsitle. Aga see konkreetne eelnõu, veel kord, süvendab ühiskondlikku ebavõrdsust, suurendab eelarvedefitsiiti ja tegelikult halvendab madalapalgaliste ja keskmise sissetulekuid, kuna neil tuleb käibemaksu kaudu need mõjud kinni maksta ja nende teenuste saamine sotsiaal-, tervise, hariduse ja muudes valdkondades tegelikult väheneb. See on fakt. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Kolleegid! Reformierakond ja Eesti 200 on ikka ime maailmas. Kas te keegi olete viitsinud arvutada lihtsat arvutust? Kui 20%-lt 22%-le tulumaksu tõstmine, mis on ära tehtud, siis 1200-eurose palga juures, kui 700 ongi tulumaksuvaba, siis 500 eurolt tulumaks, see 2 protsendipunkti ongi 10 eurot. Te võtate tulumaksuga 10 eurot ära ja siis räägite, et küll on edukas ja küll me anname teile tagasi selle 10 eurot. Aga siis räägime veel 20%-lisest käibemaksust, aktsiisitõusudest, kõigi muude maksude tõusudest, mida üle 50 on. Seda silmakirjalikkust on ikka õudne vaadata! 

Me tulime Riigikokku 2023. aastal: tulumaks oli 20%, käibemaks oli 20%, elektri- ja kütuseaktsiisid olid kümnetes-kümnetes protsentides odavamad. Ja nüüd te tulete meie enda rahaga meile kosja! Kas te tõesti arvate, et Riigikogu liikmed on nii rumalad, et nad ei oska arvutada? Ma tean küll, Reformierakonnas on küll mõned, kes Facebookis räägivad ja ajavad segamise protsendi ja protsendipunkti. Ma loodan, et kõik ei saa ju nii rumalad olla. Aga te arvate, et Eesti rahvas on nii rumal, et te võtate ära 4 eurot igal aastal ja nüüd räägite, et kõrgepalgalised saavad sealt 1 euro tagasi, aga madalapalgalised ei saagi midagi tagasi ja pensionärid ka ei saa mitte midagi tagasi. Palun lükake see arvutus ümber! 

Pensionäridelt te võtate järgmisel aastal ära üle 30 miljoni euro, kuna keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. Nemad ei võida uuest tulumaksureformist mitte midagi. Te olete tekitanud ainult ühe asja – laenuküüru, laenuküüru kõikidele Eesti inimestele. Väga lihtsalt: tõstes makse, võtate järgmisel aastal laenu 1,7 miljardit, et kõrgepalgalistele teha tulumaksuvabastus. Kõrgepalgalised saavad 500 eurot, 500 miljonit jagatakse ära ehk saavad iga kuu 154 eurot. Kelle või mille arvelt? Maksavad kinni noored pered, pensionärid ja madalapalgalised. 

Täna võeti siin vastu eelnõu, kus rasedad ja väikeste lastega kodunt tööle minevad emad saaksid haiguspäevadel miinimumpalga pealt, mitte sellel hetkel väljateenitud palga pealt või emapalga pealt – silm ka ei pilgu! Lasterikastelt peredelt võtate te iga kuu ära 200 eurot – silm ka ei pilgu! Pensionäridelt olete te võtnud ära sel aastal 17 miljonit, järgmisel aastal üle 30 miljoni – silm ka ei pilgu! Ja siis te räägite, et küll on hea seadus, mis pole rakendunud. Äkki ütlete, et selle rakendumata seaduse muutmine toob raha meie õuele ja inimesed saavad rikkamaks. Seda raha ei olegi kunagi inimeste käest võetud. Aga enne seda te juba olete võtnud, veel kord rõhutan, 10% tulumaksu, mida me maksame, juulist 20% käibemaksu tõusu, iga aasta maist elektri-, gaasi- ja kütuseaktsiisi tõuse. Ikka tundub, et peaminister ütleb, et nii palju raha ei ole mitte kunagi inimestele kätte jäänud kui järgmisel aastal. Ma ütleksin, et nii palju raha, kui te võtate ära järgmisel aastal ja sellel aastal, pole mitte ükski valitsus ei eelmise riigikorra ajal ehk esimese Eesti taasiseseisvumise ajal kui nüüd, 1991. aastast pole mitte kunagi riik teinud. Te tulete, valetate ja räägite, et küll on taevas sinisem, muru rohelisem ja päike soojem. No ei ole! No ei ole! Lõpetame selle valetamise! Aitäh!

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt vastuseks Tanelile. Ta siin ütles oma sõnavõtus, et küsijad püüavad ka siin midagi varjata. Ma klaarin selle ära, et mina küll ei püüdnud oma küsimustes siin midagi varjata. 

Meil Reformierakond püüab kehtestada narratiivi, justkui nad oleksid maksulangetajad. Just selle eelnõu raames nad räägivad meile, kuidas nad langetavad maksu. Tegelikult ei langeta maksu. Tegelikult selle eelnõuga jäetakse ära mõned maksutõusud, mis muidu järgmisel aastal oleks kehtima hakanud. Nii et kogu see diskussioon teemal, kes võidab, kes kaotab, on mitte ainult akadeemiline, vaid selles mõttes asjasse mittepuutuv, et need maksud ei kehti täna. 

Ja kui rääkida sellest, kas Reformierakond nüüd tohutult langetab makse ja jätab rahvale rohkem raha kätte, siis ärge laske ennast eksitada. Ei, ei ole ju nii! Käibemaksu on tõstetud, tulumaksu on tõstetud, kehtib automaks, lasterikaste perede toetusi vähendati, kaotati ära tulumaksuvabastus laste ülalpidamise eest. Nii et see koorem – Aivar siin ka puudutas seda juba –, mis Eesti inimestele on laotud, on tõesti üüratu ja pretsedenditu. Nii et ärge langege sellesse lõksu!

Mul on natukene kummastav vaadata, et sotsid siiski on langenud sellesse lõksu. Siin peetakse debatti teemal, et miks te kelleltki ära võtate ja kellele te annate ja nii edasi. Ei, selle eelnõuga ei võeta midagi ära. Ja kurb oli tegelikult kuulata seda, et siin mõni kolleeg oma küsimused püstitas selle nurga alt, et tegelikult ikkagi suuremad maksud võiksid kehtima jääda, mitte ära jätta neid planeeritud maksutõuse. 

Nii et olge tähelepanelikud, inimesed! Ma olen kindel, et homme, hiljemalt ülehomme hakkavad ringlema mingisugused videoklipid, kus mõni reformierakondlane räägib, kuidas nüüd jäetakse inimestele tohutult raha kätte. Ei jäeta! Jäetakse ära see, et järgmine aasta oleks veel rohkem ära võetud, aga tegelikult võetud on juba piisavalt. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Sõerdi. Palun!