Head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Ja ütlen ette: mul on palve, et te peale kohaloleku kontrolli jääksite hetkeks veel saali. Kohaloleku kontroll kõigepealt, head kolleegid.

Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23. 

Head kolleegid, mulle meenub üks ütelus, et miski pole igavene peale igaviku enda. Eilne päev tuletas seda meile taas valusalt meelde, kui meie hulgast ja sellest maailmast lahkus meie hea kolleeg – kas vahetult või oma ameti järgi – Imre Sooäär. 

Ma arvan, et Imre oli mees, kes tegelikult ei jätnud mitte kedagi ükskõikseks. See ei tähenda, et me oleksime kõiges temaga nõustunud, aga ükskõikseks ei jätnud ta mitte kedagi. Loomulikult ei ole võimalik üle hinnata ka seda panust, mida Imre jõudis anda selle lühikese elatud aja jooksul meie kultuuriellu. Ja vähim, mida me tänasel päeval saame teha – ma arvan, et seda ta ka väga hindaks, oleks tänulik –, on see, kui me mälestame teda minutilise leinaseisakuga. (Leinaseisak.) Aitäh!

Aga nüüd läheme tavapärase praktikaga edasi. On võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Martin Helme, palun!

Nii. Ehk olete kuulnud, et BBC juhid astusid tagasi laimu pärast. BBC-l on kaelas ka suur kahjunõue Donald Trumpilt, valetamise pärast. No BBC on teada-tuntud vasakäärmuslik propagandaväljaanne. Meil Eestis on sellega paralleelne või sarnane väljaanne nimega ERR, mida, ütleme niimoodi, konservatiivid nimetavad transvestiidisõbralikuks valitsuse propagandakanaliks. Me kõik mäletame uusaastaõhtul peresõbralikul ajal eetrisse paisatud trans show'd ja nüüd, isadepäeval, valati meid veel kord solgiga üle – kõiki, kes me peame isadusest lugu või oleme ise isad –, kui isadepäeval presenteeriti meile homopaari, kes on Eesti seadusi rikkudes ostnud endale lapsi. 

Ütleme ausalt, küürakat parandab haud. Seetõttu annan mina praegu üle Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse. Ja enne, kui kõik paanikasse satuvad, et aga appi-appi, "Õnne 13" ja "Prillitoos" – meil on lahendus: ETV on kindlasti väga hea kaubamärgiga kanal, mille saab erastada. Need populaarsed saated saavad jätkuda, lihtsalt enam mitte maksumaksja raha eest. Kõik arhiivid saab üle anda ja muud asjad saab ära lahendada. Aga aitab, lihtsalt aitab!

Andre Hanimägi, palun!

Head kolleegid! Eile toimus või õigemini üleeile toimus õiguskomisjonis väga põnev arutelu lähisuhtevägivalla juhtumite ja karistuste üle. Meil oli seal PPA juht ning justiits- ja digiminister. Ma arvan, et selles komisjonis said päris mitmed asjad selgeks. Me tegime seal ka mitmeid väga häid ettepanekuid. Aga ma arvan, et ka siin saalis võiksime sellel teemal pikemalt arutleda. Seetõttu oleme me sotsiaaldemokraatide liikmetega koostanud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale arupärimise, millega soovime teada saada, kuidas ikkagi on niimoodi, et korduvalt tingimisi karistatud inimene on jätkuvalt vabaduses ja põhjustab niivõrd suure tragöödia. Me tahame mõista, millised on praegused raamid, mille siinne saal on andnud kohtutele, ja kas neid raame tuleks muuta, kas neid peaks muutma või võiks neid mingil määral muuta, et selliseid traagilisi juhtumeid enam [ette ei tuleks]. Ja selge on ka see, et olukord, kus lähisuhtevägivalla juhtumite arv on [suur] – eelmisel aastal circa 10 000 –, on ühiskonnal mure, millega me peame kõik silmitsi seisma ja mida me peame lahendama. 

Seega, kaheksa küsimust. Kuidas on plaanitud need raamistikud, mille järgi me lähisuhtevägivalla puhul teeme kokkuleppemenetlusi, aga määrame korduvate juhtumite puhul ka tingimisi karistusi? Ma arvan, et see on meile kõigile väga põnev arutelu ja ka ühiskonnale laiemalt.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Mul on au ja natukene ka hasart esitada koos Leo Kunnasega kodukorra muutmise eelnõu, mis paneks Riigikogu paremini hingama. 

Esiteks, selle järgi tuleks koondada kõik hääletused ühele päevale. On üsna piinlik vaadata, kuidas väärikad rahvasaadikud tormavad mööda koridore, et õigel ajal nuppu vajutada. Paljudes Euroopa parlamentides on niimoodi, et hääletused on ühel ajal järjest. Ja veel olulisem on, et see võimaldab Riigikogu liikmele hoopis ratsionaalsemat ajakasutust. 

Teine muudatus on see, et arupärimisele vastaja peaks vähemalt ööpäev enne seda suulist etendust saatma ka kirjaliku vastuse. Eesmärk ei ole kedagi kiusata, vaid tagada, et debatt oleks sisuline, mitte selline tühi kraaklemine nagu praegu paljudel juhtudel. 

Kolmas muudatus on see, et kui kollektiivsele pöördumisele kirjutab alla üle 50 000 inimese, siis peab Riigikogu seda avalikult arutama, mitte kodanike hääli prügikasti saatma, nagu praegu enamasti tehakse.

Neljandaks, kodukord viiakse kooskõlla põhiseadusega, lubades kõigil saadikutel moodustada fraktsioone. See on väike reform, aga tegelikult suur kingitus järgmisele koosseisule. Meie eelnõu kohaselt peaks see jõustuma alles siis, kui nemad tööle hakkavad. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Annan enda ja meie fraktsiooni seitsme [liikme] nimel sisse arupärimise siseminister Igor Tarole. Arupärimine on Vene ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkuse kohta Väimela alevikus planeeritava mineraalvee kaevandusega. 

Nagu me teame, 24. veebruaril 2022 algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Ja sellega seoses on Euroopa Liit kehtestanud Venemaale 19 sanktsioonipaketti, neis kõigis osaleb ka Eesti. Sanktsioonidega ette nähtud piirangutest kinnipidamine ja nende järgimine on kohustuslik kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eestis on tehtud vastutavaks nende järgimise täitmise eest kaitsepolitsei. 

17. oktoobril 2022 registreeris Venemaa ärimees Sergei Uger Eestis Tartumaal temale kuuluva Cone Forest OÜ. Sergei Uger ise on seotud mitmete Venemaal tegutsevate firmadega, nagu Moskva lähistel lauaveetootja Schishkin Les, Fabrika Kofe, Shishkin Les Torg. Kusjuures Shishkin Les Torg omab ka plahvatusohtlike ja tuleohtlike tööstusrajatiste käitamise litsentsi. Neil firmadel on omakorda tütarettevõtted, võrgustik on kirju. Aga Sergei Uger sai Eestis firma Cone Forest OÜ registreerida, sest tal oli kehtiv e-residentsus. See lõppes märtsis 2023. Ja sama aasta 23. märtsis pikendas PPA Ugeri e‑residentsust uuesti.

PPA võib Venemaa kodanike e-residentsuse pikendamise taotlused vastu võtta ainult siis, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: taotleja peab olema e-resident ja taotlejal peab olema Eestis püsiv majandustegevus. Aga avalikest andmebaasidest ei nähtu, et Ugeril oleks olnud 2022. aastal Eestis püsiv majandustegevus. Ka Cone Foresti 2023. aasta aruandes seisab, et ettevõttel ei ole müügitulu ega töötajaid. 

Sellega seoses on meil siseministrile õige mitu küsimust, mis kõik puudutavad Eesti riigi julgeolekut, samuti rahapesu teemat ja võib-olla laiemalt ka korruptsiooni …

Aitäh! 

… aga nende teemade kohta me saame küsida siis, kui minister tuleb meile vastama. Aitäh!

Marek Reinaas, palun!

Head kolleegid! Majanduskomisjon algatab meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga vähendatakse 2026. aastal Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevate laevade veeteetasu 15% võrra. Põhjus on ilmselt arusaadav: Eesti geopoliitilise olukorra tõttu on kaubaveod Eesti sadamatest vähenenud. Selleks, et Eesti merendus ja Eesti majandus oleksid konkurentsivõimelised, peame me tegema kõik endast oleneva, et laevad ikkagi Eesti sadamatesse tuleksid ja kaubad sealtkaudu liiguksid. Nagu moodsale ja digiasjade eest vastutavale komisjonile kohane, on eelnõu ja seletuskiri edastatud elektroonselt. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm seaduseelnõu ja kaks arupärimist. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 654 lõpphääletus. Palun saalikutsung hääletuse ettevalmistamiseks!

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 654. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid oli 0. Eelnõu 654 on seadusena vastu võetud.

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde. See on rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Rene Kokk, sõnavõtt kohapealt Isamaa fraktsiooni nimel. (Saalist öeldakse midagi. Naer.) Jään enda juurde: Rene Kokk, sõnavõtt kohapealt. Mulle tundub, et kahest minutist ei piisanud, aega jäi väheks. Aga siis teeme juba selles järjekorras, nagu siin ekraanil on. (Saalis räägitakse.) No kui Aivar Kokk loovutab, siis palun sõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel. Rene Kokk, palun! Ja seekord puldist.

Palun ka lisaaega kolm minutit.

Kaheksa minutit kokku.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes meid jälgivad! Oleme siin Riigikogus nüüd arutamas jälle ühte mootorsõidukimaksu muutmise seadust ja vigade parandamist. Peab tunnistama, et ega see vigade parandamine meid väga palju siin ei aita. Selles seaduses tervikuna on nii palju probleeme, et ainuõige lahendus oleks see, kui mootorsõidukimaks ja autode registreerimise tasu mõlemad kehtetuks tunnistada. Ja ühel päeval see kindlasti ka teoks saab.  

Aga me kõik teame, et eestlastel on selline tore ütlemine: kordamine on tarkuse ema. Tuleb kahjuks jälle üle käia need negatiivsed mõjud, mis on automaksu seadusega, õigemini mootorsõidukimaksu seadusega kaasnenud. Ühel päeval, ma arvan, saame siiski tõdeda, et tuleb ka selline valitsus, kes mõistab neid mõjusid ja nende olemust ka meie riigile, rahvale ja ettevõtlusele ning muudab selle seaduse kehtetuks.  

Vaatame siis uuesti üle. Nimelt ei ole ju kellelegi üllatus, et praeguses niigi raskes olukorras, milles meie inimesed on, on väga suur osa kuludest lükatud selle automaksuga – rahvapäraselt öeldes – just nimelt nendele inimestele, kelle sissetulek on väiksem. Summa summarum: autot on vaja selleks, et käia tööl, et viia lapsi kooli või lasteaeda, et liikuda. Proportsionaalselt lööb see maks suuremas osas just vähem kindlustatud perekondi.  

Oleme palju rääkinud ka sellest, et maapiirkonnas olevad inimesed, kes ei ela tõmbekeskustes, on haavatavamad ja raskemas olukorras kui need, kes elavad suuremates linnades ja tõmbekeskustes. Kuigi ka praeguse menetluse käigus püüdis Rahandusministeerium väita, et ei ole täheldatud transpordi kättesaadavuse suuri erinevusi maapiirkonnas ja linnalises keskkonnas, jään mina ikka enda juurde – minu arvates on päris suur vahe, kas sa elad Tallinnas, Tartus, Pärnus või mõnes muus kohas, mingis Eesti väikses külakohas, kus sul ei ole võtta sõidujagamisteenuseid, busse, taksosid, tõukerattaid ja nii edasi. See vahe on märgatav, aga kulu on lükatud jälle maainimeste peale.  

Loomulikult oleme me kõik kuulnud ka seda, mida räägivad meie ettevõtjad. See kulu lükatakse ettevõtjate kanda – meie igapäevane transport ja see, mismoodi me oma toidu saame, samuti muu transport – ning lõpuks maksame me maksumaksjatena selle kõik kinni. Tarbijale läheb kõik veel kallimaks. Rääkimata muidugi sellest, et nagu me teame, paljud meie väikeettevõtted lõpetavad [tegevuse]. See oli veel üks selline hoop, mis pani paljusid mõtlema oma tegevuse mõtestatuse üle. Vaatame näiteks seda, mida maksuamet on septembri lõpu seisuga öelnud: arestitud kontosid oli Eestis 2765, nendest füüsilise isiku omasid 2111. See näitab, et automaksul on olnud küllaltki suur roll, sest me oleme jälle kehtestanud ühe koormise, millegi, mis meie ettevõtlust ja inimesi koormab.  

Nüüd, omaette teema, millel kindlasti tuleb ka peatuda, on see, et autokaubandus on saanud väga suure löögi. Jah, siin rahanduskomisjoni esindaja eelmisel nädalal rääkis sellest, kuidas kõik on tegelikult hästi, ettevõtjad ise tahavad seda maksu. Hoidke nüüd rahu, ärge rääkige sellest. Kahtlemata, me võime ükskõik millise ühiskonna murekoha arutelu juures leida kellegi, kes kas mingitel enda eesmärkidel või siis kellegi mahitatuna tuleb räägib seda juttu, mida kuulda tahetakse. Aga valdavalt on automüüjate seisukoht selline, et tegelikult on asjad halvasti. Poole aastaga on Eestis autode müük langenud üle 40%. Ja ajalooliselt on nüüd tekkinud olukord, kus Lätis on uute autode müük juba suurem kui Eestis.  

Ei saa rääkimata jätta ka sellest aspektist, et autopark vananeb. Seda kinnitavad ka meie autode müüjad, et inimesed on hakanud otsima vanemaid ja soodsamaid autosid, et maksta väiksemat automaksu. See omakorda toob kaasa selle, et autod, millega me sõidame, on vanemad ega ole nii turvalised, kui on uued autod. Mõne aja pärast me tõenäoliselt avastame jälle, et ei tea, miks, aga raskete liiklusõnnetuste arv suureneb. 

Ja raske on ka aru saada, kus on siin see positiivne keskkonnaaspekt, millega seda automaksu meile siin väga innukalt tutvustati ja püüti maha müüa. Seda ei ole ju, sellepärast et vanemad autod, mida inimesed ostavad – sunnitult, et vähem kulutada oma igapäevase liikumise peale –, on tegelikult ka keskkonna mõttes hoopis rohkem saastavad kui uued sõidukid.  

Need on minu arust sellised argumendid, millest, ma üsna kindel olen, enamik inimesi siin saalis saab aru. Meie vaatajad kindlasti saavad sellest väga hästi aru. Ma tahaks loota, et ka siin olevad inimesed saavad aru. Eks see, miks seda eirata, on igaühe oma südametunnistuse küsimus.  

Siis tuuakse siin näiteks seda, et automaks on peaaegu igal pool, peaaegu igas Euroopa riigis on see kehtestatud. Aga seejuures jäetakse rääkimata, millised on muud aspektid, ei võrrelda näiteks toiduaine käibemaksu ega seda, millised on mujal palganumbrid ja automaksu summad. Neid tihti välja ei tooda. Aga kõiki neid asju tuleb kõike vaadata koos, komplektis, neid ei saa vaadata kuidagi üksikult.  

Ja jutt sellest – ma mäletan, kuidas ka rahanduskomisjoni ettekandja siin eelmisel nädalal rääkis seda –, et automaksu on vaja selleks, et saaks sõita, et politsei oleks olemas ja teed saaks hooldatud. Aga miks siis peavad maksma need, kes ei kasuta autot? Meil on juba olemas kütuseaktsiis. Kütuseaktsiis ongi see maks – need, kellel on vaja autoga sõita, maksavad kütuseaktsiisi. Siis, kui kütuseaktsiis omal ajal tehti, olidki argumendid täpselt sellised: see suunatakse teede korrashoidu, teedeehitusse, ka keskkonnamõjude kompenseerimiseks. Igal aastal laekub meil eelarvesse suurusjärgus 500 miljonit kütuseaktsiisi. See ongi see raha, mille eest tuleb teha neid tegevusi. Tuleb ehitada teetaristut ja [arvestada seejuures] liiklusega kaasnevaid aspekte. Ei saa öelda, et automaksuraha on hädavajalik just sellepärast ja muudmoodi ei saa. Sellel eesmärgil on tehtud kütuseaktsiis. Kütuseaktsiis ongi selleks, et kes tarbib kütust ja seda kasutab, see ka maksab. Samas, kui sul on autot vaja, sa ei kasuta seda, aga sul on seda vaja, siis sa ei maksa selle eest igapäevast maksu.  

Ma loodan, et me siiski suudame hiljemalt 2027. aastal mõlemad maksud – nii mootorsõidukimaksu kui ka registreerimistasu – kehtetuks tunnistada. Ja loodan, et ka siin saalis teised partnerid, kes on öelnud, et see on halb maks, sellega siis ka reaalselt ja tegudega kaasa tulevad, mitte ainult sõnades. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Automaks koos registreerimistasuga peab täielikult kaduma ja nendega koos ka Reformierakonna valitsus Kristen Michaliga eesotsas. 

Valitsuse usaldus aina langeb. (Juhataja helistab kella, saalis on suur sumin.) Viimaste reitingute kohaselt on Eesti 200 toetus vaid 1%, viimase nädala [jooksul on see langenud] isegi alla selle. See valitsus tegutseb praegu ilma rahva heakskiiduta, ilma usalduseta, ilma mandaadita. Kõikidele neile otsustele, mis on siiani vastu võetud ja mis edaspidi vastu võetakse, samuti sellele eelarvele, mis tuleb täna arutlusele, ei ole rahva heakskiitu. Täna teeb Keskerakond pingutusi selleks, et kõrvaldada Reformierakond lõpuks riigi valitsusest. Kui varem ei õnnestu, siis hiljemalt pärast järgmisi Riigikogu valimisi saab see teoks. 

Kui me võimule tuleme, siis kaotame ka automaksu – kui see ei õnnestu juba varem. Need täna tehtavad muudatused, ütleme ausalt, on kosmeetilised, nii see eelnõu kui ka järgmine eelnõu. Ja see on tingitud vaid sellest, et õiguskantsler pöördus Riigikogu poole. Kas te arvate, et muidu oleks valitsus kellelegi vastu tulnud? Keskerakond rääkis kõiki neidsamu asju juba aastaid tagasi, tellis õigusliku analüüsi, viitas põhiseadusvastasusele, viis sisse muudatusettepanekud, aga neid muudatusettepanekuid ei lastud isegi hääletada. Kõik muudatusettepanekud seoti kokku, vaatamata sellele, et need põhinesid kindlate huvirühmade palvetel. Nendest huvirühmadest sõideti üle ja nii tehakse siiani. 

Mitmes versioon automaksust see juba on? Mina ei suuda enam kokku lugeda. Üritage seda muuta, palju tahate, aga see jääb ikka põhiseadusvastaseks, ebaõiglaseks, ebaproportsionaalseks. See on ju ka põhjus, miks Keskerakond on esitanud mitmed kaebused kohtusse, ja vajaduse korral läheme Riigikohtuni välja. 

Ja ärme unustame ka seda, et iga muudatusega kulutab riik väga kopsaka summa maksumaksja raha IT-arenduste muutmisele, et seda maksu koguda. Näiteks Maksu- ja Tolliamet kulutas 2,4 miljonit eurot, et luua see infosüsteem, ja iga aastaga kulutab miljon eurot selle süsteemi ülalpidamiseks, et saaks koguda inimestelt automaksu. Ja iga muudatusega, kaasa arvatud need kaks eelnõu, nad veel suurendavad seda eelarvet, mis kulub IT-infosüsteemidele. 

Mingil määral on see päris irooniline – ma olen seda ka eelmine kord välja toonud –, et kehtestatakse automaks ja siis kulutatakse need maksust saadud miljonid selle automaksu kogumise infosüsteemi ülevalpidamisele ja muutmisele. 

Ja paralleelselt me näeme seda, et valitsus on pannud ka prognoosidega täiesti mööda. Alles hiljuti oli uudis, et registreerimistasu laekub isegi alla kärbitud ootuste. Niigi juba vähendati varem prognoositud summasid, aga siis tuli välja, et seda raha ei laeku isegi mitte nii palju, laekub veelgi vähem. See ju näitab, et isegi valitsuse plaan täita sellega riigieelarvet – ütleme ausalt, et see oli tegelikult selle maksu peamine eesmärk – kukkus läbi. 

Mina hakkan varsti juba esitama hoopis küsimust, kas äkki ei juhtu nii, et me läheme selle automaksuga üldse miinusesse. Ja tõesti, see küsimus, millel ma alati peatun, on see: kust see põhiseadusvastasus tuleb? Praegu seisneb suurim vastuolu selles, et ei ole tehtud erisusi ja ka nende muudatustega ei tehta erisusi puuetega inimestele, kes on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all ja kes pidevalt pöörduvad nii Riigikogu poole kui ka õiguskantsleri poole, öeldes, et nad on olukorras, kus nad on sunnitud endale hädavajalikust autost loobuma. See ongi see põhiseadusvastasus. 

Mingil määral ma isegi ei imesta, et erivajadustega inimestesse on selline suhtumine. Ma olen neid näiteid toonud. Sotsiaalminister jättis ära igasugused regulaarsed kohtumised puuetega inimeste kojaga. Lisaks, hiljuti ilmusid eraldi artiklid selle kohta, kuidas euroraha, mis pidi olema suunatud erivajadustega laste toeks ja ka infosüsteemi arendamiseks, on kulutatud igasugustele reisidele, konverentsidele ja koolitustele. Selle kohta sotsiaalminister ütles, et tegemist on kaasamisega. No ma ei tea, keda kaasatakse, aga erivajadusega inimesi küll ei kaasata. Puuetega inimeste koda – kui palju nad on pöördunud, kui palju nad on osalenud komisjoni istungitel, kui palju nad on saatnud kirju. Ei huvita! 

Kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed on jäetud üksi. Ja see on see küsimus, mis, ma usun, on lõpuks ka Riigikohtu laual. Eelmisel istungil rahanduskomisjoni esimees ütles, et automaksu on vaja selleks, et autoga sõita. No kus me täna oleme? Kuidas siis inimesed sõidavad? Inimesed sõidavad katkiste autodega katkistel teedel. Inimestel ei jätku raha auto remondiks ega hoolduseks. See on reaalne olukord. 

Riigikontroll on koostanud raporti, mille kohaselt on meil puudu 300 miljonit eurot, mis aitaks säilitada teede enam-vähem normaalse olukorra. Ja kuna meil on läbipaistmatu eelarve – ka sellele on Riigikontroll ja õiguskantsler on mitu korda viidanud –, ei saa me isegi olla kindlad, et automaksust üldse mingi raha jõuab, nagu meile lubati, teede ehitamiseks. 

Ma tuletan meelde, et automaksu juba kogutakse nii suurenenud kütuseaktsiisi kui ka käibemaksu näol. See on põhjus, miks ma räägin automaksust kui ebaõiglasest maksust – sest paralleelselt kooritakse inimesi kõikvõimalike teiste maksudega.

See järgmine punkt, mis meil arutelule tuleb, on see, mille kohta Reformierakond räägib, et nemad tulevad nüüd lastega peredele vastu, nad hoolitsevad lastega perede eest. Ärme unustame seda, mida ma hakkan siin iga kord meelde toetama: enne seda võeti ära lasterikaste perede toetus, langetati vanemahüvitise ülempiiri, kodustelt emadelt võeti ära ravikindlustus. Tõstetud maksud, eriti käibemaks, on viinud väga suure osa perede sissetulekust välja. Paljud pered ei saa lubada oma lastele tervislikku toitu. 

Seetõttu Keskerakond jätkab võitlust. Me jätkame sisulist võitlust, aga jätkame ka poliitilist võitlust, et saada Reformierakond valitsusest minema ja lõpuks tühistada ka automaks. Aitäh! 

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No Isamaa fraktsiooni kindel sõnum on: võimule saades esimesel võimalusel mootorsõidukimaks tühistatakse – et ei oleks kahtepidi arusaamist. Mõned arvavad, et seda ei tühistata.  

No ma arvan, et tänaseks on enamik inimesi, kes on siin saalis, aru saanud, et mootorsõidukimaksu tegemine oli suur viga. Kui vaadata riigieelarvesse laekuvaid [summasid], siis on väga selge, et sinna laekub niivõrd vähe raha, kümme korda vähem, kui on planeeritud. Täna vastuvõetava selle ja järgmise seadusega väheneb see summa, mis on plaanitud, veel 27 miljonit, sest tagasimaksed tehakse ju sellel aastal. 

See, et riik on otsustanud laenuküüru eelarve katteks teha mootorsõidukimaksu ja tõstnud aktsiise ning kehtestanud veel erinevaid makse, üle 50, viib meie inimeste ja ettevõtete taskutest igal aastal ära – võrreldes 2023. aastaga – veel üle miljardi euro. Proovitakse erinevaid makse, selleks et Reformierakonna ühte lubadust täita. 

Ma olen siin kõnepuldis öelnud, et see on ikka uskumatu, et sul taskust võetakse ära 4 eurot ja siis pakutakse 1 euro tagasi. Ja seda ühte eurot ei pakuta tagasi mitte kõigile, vaid antakse ainult nendele, kellel on kõrgem sissetulek. Madala sissetulekuga inimesed ei võida mitte midagi, aga mootorsõidukimaksuga nad kaotavad, nii nagu me kõik. Sõltumata sissetulekust on mootorsõidukimaks kõigil ühesugune. 

Nüüd on vigade parandus. See on nagu koera saba tükeldamine jupphaaval. Aga mõistlik oleks ju korraga see saba otsast ära lüüa ehk tühistada mootorsõidukimaks. 

Meil siin üks kolleeg ostis hiljuti 12 aastat vana auto, maksis selle eest 8000 eurot ja registreerimistasu oli 1200 eurot. Kui vaadata viimaste kuude autode registreerimise vanust, siis näeme, et enamik autosid on üle 20 aasta vanad, sest siis need maksud kukuvad.  

Kas meie turvalisus ongi nüüd siis selline, et teede remondiks ja uute teede ehitamiseks läheb kordades vähem raha kui kolm aastat tagasi, aga teede peal sõidab iga aastaga üha rohkem vanu autosid? Kas see ongi meie riigi eesmärk turvalisuse saavutamiseks?  

Parim näide on raha paigutamine teede ümberehitamisele või ohtlike ristmike ümberehitamisele. Võrumaa mehed teavad, et Võrumaalt Tartu poole tulles ehitati ka üks ristmik ümber. Viimasel ajal on seal olnud kolm avariid. Te olete mööda Eestit sõitnud ja näinud neid ringteid, mis on tehtud palju kitsamaks. Meil Jõgeva poole peal on veel palju uhkemaid asju. Nüüd on küll need aiad maha võetud, aga Kaareperre pandi keset teed aiad, et jumala pärast, äkki mõni sõidab pimedas või uduse ilmaga sinna aia sisse. Arvatakse, et muidu küla vahel [sõiduk] ei võta kiirust maha, aga aed äkki võtab. No see aed koristati küll ära, selline siksakiline, sest tõesti pimedas ja vihmaga seda lihtsalt polnud näha. Igale poole ehitatakse ringteid, aga nende [otstarbest] ei saa mitte keegi aru.

Ja siis räägitakse, et raha ei ole. Üleminevat raha on riigieelarves 1,7 miljardit. Sellest 1,7 miljardist pool raha on ju selline raha … 

Palun kolm minutit juurde.  

Kolm minutit lisaaega.  

 … mille kohta tavaliselt öeldakse, et igaks juhuks. Ma mäletan, haridusminister järgmise aasta riigieelarve arutelul ütles, et see 60 miljonit peab igaks juhuks taskus olema, sest sa kunagi ei tea, millal vaja võib minna. Aga noh, kõik asjad jäävad tegemata. Siseminister ütles, et kindlasti ei leita 800 000 eurot, et Kopli depoo alles jätta. Aga siis selgus, et üleminevast rahast pea 3 miljonit eurot oli üle, täpselt sama rea peal. 

Meil on olukord, kus riiki juhivad inimesed, kes pole mitte ühtegi päeva tootval tööl olnud. Nad on küll väga hästi teinud valimiskampaaniaid, kleepinud plakateid, pannud välireklaami ja jaganud pastapliiatseid, aga füüsilise töö ega ettevõtlusega pole nad kunagi tegelenud. See ongi see koht, kus tehakse otsuseid. Ministeeriumides on tihti eluaegsed ametnikud, kes ei ole pidanud kunagi riskima sellega, et nende töökoht võiks ära kaduda. Ja nad ei ole kunagi olnud tootval tööl. Need inimesed, kes on ise omale ettevõtteid loonud ja teavad, et mõnikord on palgapäeva eel mõned arved tulemata, aga inimesed peavad palka saama, oskavad raha lugeda. 

Aga praegu on mootorsõidukimaksuga kulutatud meeletult raha kõiksugu arvutiprogrammide tegemiseks – kõigepealt tehti selleks, et registreerimistasu ja mootorsõidukimaksu raha kätte saada, nüüd tehakse selleks, et kõike ümber arvutada ja tagasimakseid teha. Aga järgmise eelnõuga tehakse järgmine arvutiprogrammi muutus, selleks et iga lapse pealt 100 eurot kätte saada. 

Me küsisime komisjonis, mis saab siis, kui [perel] on kaks autot. Üks auto on mehe nimel, teine naise nimel ja neil on kaks last. Üks sai 100 eurot tagasi, teine sai 100 eurot. Aga kui jaanuarikuus läheb see auto mahakandmisele, kas siis arvutatakse see ringi ja 100 eurot saadakse tagasi? Sellele küsimusele ei ole ma tänaseni vastust saanud. Nii kaugele ei ole mõeldud, sest enne kohalikke valimisi oli vaja kiiresti anda lubadus, et midagi läheb paremaks. 

Sõbrad! Paremaks läheb ainult ühel tingimusel: tühistage see maks! Te teate väga hästi, et kui teie ei tühista seda maksu, siis 2027. aastal peale Riigikogu valimisi tühistatakse see nagunii, sest saalis istuvad inimesed – sõltumata erakonnast – hääletavad siis kindlasti selle poolt. Nii et Isamaa Erakonna seisukoht on väga selge: mootorsõidukimaks tuleb tühistada. Aitäh! 

Aitäh! Vastusõnavõtt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Paar valet, mis siin üle-eelmise sõnavõtja kõnes kostis. Kõigepealt, lasterikaste perede toetust ei ole kaotatud, lasterikaste perede toetus kehtib jätkuvalt. Teiseks, mis puudutab puuetega inimesi, siis õiguskantsler ei ole öelnud, et mootorsõidukimaks puuetega inimestele oleks põhiseadusvastane. Jah, oma kirjas, mis ta saatis Riigikogule, tõi ta välja nüansid, mis on põhiseadusvastased. Ta märkis seal ära lasterikkad pered ja puuetega inimesed, öeldes, et nendele võiks olla leevendus. Seda me järgmise eelnõuga ka anname – ma loodan, et kõik hääletavad selle poolt. 

Küll aga olen nõus sellega, mis puudutab puuetega inimesi. Tõesti, see üks samm, et nendel oleks see maks soodsam, on tegemata. Ja selle nimel me pingutame, et õige pea saaks ka selle otsuse siin Riigikogu saalis ära teha. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 677 lõpphääletus. Ja me teemegi seda peale saalikutsungit. 

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 677 on seadusena vastu võetud.  

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini. Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, oluline on siin eelnõu number, see on 694, kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! (Juhataja helistab kella, saalis on suur sumin.) Algatuseks olgu öeldud, et just hetk tagasi hääletasime seaduseelnõu poolt ja see sai seadusena vastu võetud, aga see ei tähenda, et me mingisuguselgi viisil toetaksime automaksu ja registreerimistasu säilimist. See tähendab lihtsalt seda, et see selge põhiseadusvastasus tuli ära likvideerida. Sama on selle eelnõuga, mida me siin kohe varsti hääletama asume. 

Tegemist on teise mootorsõidukimaksu seaduses tehtava paranduse eelnõuga. Siingi tuleb öelda, et jätkuvalt on meie seisukoht, et nii mootorsõidukimaks kui ka registreerimistasu tuleb tühistada, aga loomulikult tuleb ka see puudus, mille kõrvaldamisega siin on tegu, kõrvaldada. Seda me üksnes toetame. 

Aga millele ma tahaksin nüüd fraktsiooni nimel peetavas kõnes korraks keskenduda, on see: ma tahaksin teid, kolleegid, kutsuda üles mõtlema selle peale, mida me võiksime õppida sellest olukorrast, millega me nüüd siin silmitsi seisame ja millega me tegeleme. 

See eelnõu, mida kohe hääletama asume, näeb ette seda, et alaealiste lastega vanematel vähendatakse mootorsõidukimaksu 100 eurot iga alaealise lapse pealt. Kui peres on mitu autot, [kummalgi] vanemal, eks ole, siis nad saavad seda vähendust omavahel jagada. Kõik on iseenesest õigesuunaline, tulebki maksu vähendada, sellepärast et kehtival kujul mootorsõidukimaks karistab eriliselt lasterikkaid perekondi. 

Aga küsimus on selles, miks üleüldse sai see mootorsõidukimaks sellisel kujul kehtestatud. Ma saaksin väga hästi aru, kui te ütleksite kõik, et teate, lipsas kuidagi läbi. Me ei pannud seda tähele, et selline probleem oli mootorsõidukimaksu kehtestamise seaduse eelnõus sees, väga vabandame, tuleb olla tähelepanelikum, eks, kogemata juhtus. Aga see ei vasta ju tõele. Me mäletame väga hästi, et kui seda mootorsõidukimaksu kehtestamise eelnõu siin saalis menetleti, siis kõik opositsioonierakonnad ja mitmed opositsioonierakondade esindajad juhtisid ju sellele tähelepanu. Me kõik teame, mis on kirjutatud põhiseaduse § 28 lõikes 14. Seal on kirjutatud – peast meenutan –, et lasterikkad perekonnad on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Erilise hoole all! 

Nüüd, kui seda sätet natukenegi tõsiselt võtta, siis peaks ju olema kõigile selge, et ei tohi kehtestada mootorsõidukimaksu sellisel viisil, mis eriliselt karistab või eriliselt koormab lasterikkaid perekondi. On ju selge, kõigile peaks see olema selge. See on elementaarne: kui on eriline kohustus kaitsta lasterikkaid perekondi, siis ei tohi maksu kehtestada viisil, mis tabab eriti raskelt just nimelt lasterikkaid perekondi. Seda tuleks arvesse võtta mootorsõidukimaksu kehtestamisel. Aga hoolimata sellest, et nii esimesel, teisel kui ka kolmandal lugemisel peetud mitmetes kõnedes ja ka küsimustes juhiti sellele probleemile tähelepanu, ikkagi kehtestati maks sellisel viisil. No öelge, kas sellest nähtub elementaarnegi lugupidamine põhiseaduses sätestatu vastu. Mina väidan, et ei nähtu. 

Just eile mitmete kolleegidega eri fraktsioonidest osalesime väikesel koolitusel siin Toompea tänav 1, kus Riigikohtu esimees ja Aaro Mõttus, Tartu Ülikooli riigiõiguse õppejõud, natukene panid meile südamele ka seda: ärge, Riigikogu liikmed, väga kergekäeliselt selle põhiseaduslikkuse argumendiga vehkige, sest sageli on ikkagi küsitav, kas üks või teine seadus on põhiseadusega kooskõlas või ei ole seda. Ärge väga jõuliselt võtke sellist positsiooni, et see ilmselgelt ei ole kooskõlas põhiseadusega. Aga ma arvan, et praegusel juhul me võime küll öelda, et see tõepoolest ilmselgelt ei ole põhiseadusega kooskõlas. Minu hinnangul on nii. 

Kordame veel üle. Kui põhiseadus ütleb, et lasterikkad pered on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all, aga maks kehtestatakse viisil, mis eriliselt koormab just nimelt lasterikkaid perekondi, siis on väga raske lükata ümber seda väidet, et see on vastuolus põhiseaduses sätestatuga. 

Ma võtsin välja ka ühe pildi, mille ma tegin siin rohkem kui aasta aega tagasi, kui see mootorsõidukimaksu menetlus meil siin oli. (Näitab pilti.) Ma ei saa seda praegu teile sellisel viisil näidata, et see oleks [kõigile hästi] nähtav, aga kes tahab, saab seda pärast lähemalt vaadata. Siin on toodud esile kaks mootorsõidukit.

Ma palun lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks. 

(Näitab pilti.) Vasakul pool on sõiduauto Volkswagen Caravell. See on selline väike buss. Ma olen pannud tähele, et mitmetel Riigikogu liikmetel, kellel on rohkem lapsi, on ka midagi sellist. See on 2019. aasta sõiduk. Paremal pool on Mercedes-Benz C220. Mõlemad on diiselmootoriga sõidukid ja mõlemad on 2019. aastast. No need on enam-vähem võrreldavad sõiduki uudsuse, tehnilise kvaliteedi ja muu sellise poolest. Kumbki ei ole mingi eriline luksusauto, aga mõlemad on korralikud autod. 

Nüüd, näete, parempoolse autoga saab sõita tavaline perekond, kus on ema-isa ja kaks või kolm last – kui ei ole just kahte hälli vaja panna, sest siis enam hästi ei mahu, olgem ausad, aga kahe lapsega saab küll. Korralik auto. Registreerimismaks on 1148 eurot, aastamaks 313 eurot. 

Vasakpoolne buss – ma ei mäleta, kas siin oli kaheksa või üheksa kohta. Igal juhul on tegemist sõidukiga, kuhu mahub ema, isa ja lisaks kuus või seitse last, või ütleme, viis last pluss natukene rohkem pakke, mis suuremal perekonnal tuleb kaasa võtta. Registreerimismaks ei ole mitte 1148 eurot, vaid on 2754 eurot – rohkem kui kaks korda suurem maks. Ja aastamaks pole mitte 313 eurot, vaid on 744 eurot. 

Olukord on nüüd ju selline, et perekond, kus on viis või kuus last, ei saa valida, et teate, ärme võtame seda Volkswagen Caravelli, võtame selle Mercedes-Benz C-klassi auto. Ei saa, sest lihtsalt perekond ei mahu autosse ära. Nii et see ei ole valik, et nad võtavad selle suurema – no ise valisite sellise suurema ja luksuslikuma ja raskema auto. Esiteks, ta ei ole luksuslikum, ta on lihtsalt suurem ja raskem. Aga teiseks, ei, nad ei valinud midagi, nad soetasid lihtsalt sellise auto, mis on sama vana ja tehniliselt enam-vähem samaväärne, lihtsalt mahutab ära kogu perekonna. 

Neil ei oleks mingit valikuvõimalust, välja arvatud valik võtta kaks autot ja sõita kahe autoga, kuid see ei oleks kokkuvõttes oluliselt odavam. Isegi kaks sihukest Mercedes-Benzi tuleks odavam, aga see ei oleks kindlasti kuidagi keskkonnasäästlikum, kui sõidetaks paralleelselt kahe autoga – ema sõidab osa lastega ja isa sõidab osa lastega samasse kohta –, ehkki siis see tasu vist tuleks natuke väiksem kui bussi puhul. 

Nii ei tohiks asju teha. Õppigem sellest juhtumist seda, et mitte ei tuleks võtta vastu seadusi kriitikast hoolimata, vaid tuleks kuulata ka opositsiooni kriitikat ja teha kohe asju korralikult, sellisel viisil, millest nähtub elementaarne austus põhiseaduse ja seal sätestatu vastu, selle asemel et tulla pärast neid asju lappima ja parandama. 

Kogu asi on ju seda hullem, et tegelikult mitte ainult see mootorsõidukimaks ei karistanud eriliselt lasterikkaid perekondi, vaid paralleelselt vähendati ju lasterikaste perede toetust, kaotati ära tulumaksuvabastus abikaasa ja laste pealt, tõsteti ka käibemaksu ja tulumaksu – see tabas samuti eriti valusalt lasterikkaid perekondi. Ja ma mäletan, et see vastulause, mille üks koalitsioon esindaja ütles, oli selline, et noh, saavad hakkama selle mootorsõidukimaksu suurema tasumismääraga, sellepärast et neile makstakse ju peretoetusi. No kuulge! Peretoetusi ilmselgelt ei maksta selleks, et seda [raha] tagasi võtta teise maksuga. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Jätkame siis automaksusaaga teemal. Täna oleme jõudnud kolmandale lugemisele eelnõuga 694, millega soovitakse kehtestada lastega peredele teatud leevendus automaksu maksmisel. Paberil kõlab see muidugi kenasti: kuni 100 eurot lapse kohta. See on justkui märk hoolivast riigist, mis soovib peresid toetada. Tegelikult on see muidugi samm õiges suunas ja seda tuleks toetada. Kuid vaatame sügavamale, tegemist ei ole mitte peresõbraliku otsusega, vaid poliitilise kosmeetikaga, mis ei paranda probleemi, vaid püüab varjata ebaõiglast süsteemi. 

Automaks tervikuna on ebaõiglane ja halvasti läbi mõeldud. See ei arvesta inimeste tegelikke vajadusi ega majanduslikku olukorda. See on maks, mis karistab liikumisvabadust ja elukohavalikut, eriti maapiirkondades, kus auto ei ole luksus, vaid on hädavajadus. 

Kui me räägime 100‑eurosest soodustusest, siis see ei lahenda eriti mitte midagi. See ei lahenda eriti mitte midagi! Valitsus püüab selle muudatusega jätta muljet, et ta kuulab rahvast ja teeb maksu õiglasemaks. Tegelikult on see aga lihtsalt katse vaigistada kriitikat ja parandada oma halba protsendiseisu valijate ees. 

Kui maks on oma olemuselt vale ja põhiseaduse piiril kõikuva iseloomuga, siis ei saa seda õiglasemaks muuta väikeste allahindlustega. Keskerakonna seisukoht on selge: mitte ükski kosmeetiline muudatus ei tee ebaõiglasest maksust head maksu. Õige samm oleks mootorsõidukimaks täielikult tühistada. Eesti inimesed ei vaja alandlikke soodustusi, vaid õiglust ja mõistlikku maksupoliitikat, mis ei koorma peresid ega tööinimesi veel ühe maksuga. Me peame seisma oma inimeste ja regionaalpoliitika eest, mitte tarbetute maksude eest, millega lapitakse eelarveauke. 

Automaks on tegelikult ju üks kõige ebaõnnestunumatest maksudest, vähemalt viimase kümnendi jooksul. Ma ei tea ühtegi Eesti inimest, kes seda toetaks. Ma arvan, et siin saalis pole ka ühtegi inimest, kes seda toetab. Lihtsalt selline seisukoht on [võetud] ja te ei julge enam tagasi astuda, head koalitsioonipoliitikud. Aga ma kutsun teid üles: võtke ennast kokku, tuletage meelde, et te olete kõigepealt rahva teenrid ja alles siis valitsejad. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mina ei pea autot luksusesemeks. Ma arvan, et auto on tänapäeva ühiskonnas vajalik selleks, et pereelu korraldada. Paljudel juhtudel on tarvidus käia kaugemal tööl, eriti suurlinnadest eemal olles, aga sõltumata elukohast on meie perede üsna tavapärane elukorraldus selline, et tuleb [sõidutada] lapsi lasteaeda, kooli, huviharidusse. 

Sellele vaatamata ma toetan automaksu, ja toetan selle pärast, et automaksust laekuvat ressurssi kasutatakse meie teede olukorra parandamiseks. Oluline on ka see, et kõik kohalikud omavalitsused vaataksid, et inimestel oleks võimalik liikuda mugavalt ja ohutult ka jalgsi ja rattaga. See on see keskkond, milles mina sooviksin elada.  

Me kritiseerime siin automaksu, ometigi on just maksud need, mille kogumine annab riigile ja teile siin saalis võimaluse teha positiivseid otsuseid, millega meie inimesi toetada – olgu need lasterikkad pered, lihtsalt lastega pered, erivajadustega inimesed või nende pered. 

Sellepärast on ka eelnõu, mis tegelikult aitab vähemalt kahel haavatavamal grupil, kus auto kasutamise vajadus on kindlasti [suurem], tulevikus paremini toime tulla. Lastega pered saavad iga lapse pealt 100 eurot auto aastamaksu toetust või vähendamist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ehk 18 kaasa arvatud. Samamoodi saavad M1-kategooria väikebussid maksusoodustust, sest mõeldakse eeskätt nendesamade lasterikaste perede peale, aga mitte ainult, sest needsamad M1-kategooria bussid on sagedasti kohandatud selleks, et oleks võimalik transportida liikumispuudega inimesi koos ratastooliga. 

Meil on siin saalis korduvalt räägitud erivajadustega inimeste täiendavatest vajadustest ja ette heidetud ka vähest suhtlust puuetega inimeste kojaga. Mina olen nii ministrina nelja aasta vältel kui ka sotsiaalkomisjoni esimehena pidevalt ja regulaarselt suhtluses puuetega inimeste kojaga. Ja kui automaksu tehes jõuti ühiste arutelude tulemusel kompromissini – ma rõhutan: ühised arutelud toimusid puuetega inimeste koja ja ministeeriumi esindajate, muu hulgas minu osalusel –, siis raske või sügava puudega lastele ja tööealistele tõsteti toetust, seda selleks, et neil kõigil oleks võimalik paremini liikuda ning et mitte ainult need erivajadusega inimesed, kellel on auto – ja neid on natukene alla poole erivajadustega inimestest, kellel endal või leibkonnal on auto –, vaid ka kõik teised saaksid kergemini liikuda.  

Ühtlasi võimaldas see circa 9 miljonit, mis eraldati erivajadustega inimestele lisaks toetuste tõusule, tõsta riigi osalust abivahendite soetamisel. Lastel on see kõikidel ja alati 90% ning täisealistel sõltuvalt abivahendi liigist kas 50% või 90% – 90% eeskätt liikumispuudega või meelepuudega inimestel, kellel tõepoolest on tuge ja toetust rohkem vaja. 

Teile teadmiseks, käesoleva aasta septembrist on kõik abivahendid kättesaadavad ilma, et inimene peaks puude raskusastet tuvastama, sest puue ei ole eesmärk omaette. Me soovime … 

Lisaaega palun! 

Kolm minutit lisaks. 

… inimesi abistada sellel ajahetkel, kui nad seda abi või tuge vajavad. Abivahendi vajadus võib olla ajutine, nii nagu ka inimese tervislik seisund, mille tõttu inimene abi või tuge vajab. 

Lastetoetused on olnud täna siin juba eelmise eelnõu arutelu ajal teemaks. Ma ütlen siinkohal ära, et me tõstsime lapsetoetuse 60 eurolt 80 eurole ja last üksi kasvatava vanema toetuse 19 eurolt 80 eurole. Tõsi, varem oli lasterikka pere toetus 300 eurot, korraks, ühel aastal oli see 650 eurot, nüüd on see püsivalt 450 eurot. Seda on jätkuvalt rohkem, kui oli enne väga järsku tõusu, mis oli vahepeal, ehk igakuiselt 150 eurot rohkem.

Aga ma tuletan teile veel kord meelde: me kehtestame makse selleks, et oma inimestele hüvesid ümber jagada. Kui ei ole mitte midagi, siis ei saa ka midagi ümber jagada. Selleks, et midagi ümber jagada, peab olema midagi, et seda ümber jagada. Ja veel kord: auto ei ole luksus. Mina automaksu toetan, aga toetan ka sellist keskkonda, kus jalgsi ja rattaga liikumine on samuti mõnus ja mugav. Aitäh teile!

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma alustan järjekordselt sellega, et mootorsõidukimaksu ei ole vaja ja see tuleb tühistada – eriti peale viimast kõnet. Võtad ära põhimõtteliselt 45 miljonit eurot lastega peredelt. 45 miljonit! Ja siis räägid, et anname aastas 100 euro kaupa midagi tagasi. Sa võtad perelt ära 2400 eurot. Ja siis eelkõneleja ütleb selle peale, et aga no tegelikult varem oli ju veel vähem. Siin saalis absoluutselt kõik erakonnad toetasid lasterikaste perede toetuse tõusu 650 eurole, ainult üks aknaalune, tänane parempoolne, ei toetanud seda. Ülejäänud kõik toetasid. Läheb mööda vähem kui pool aastat ja võetakse ära üle 40 miljoni. 

Järgmise etapina võeti ära sellel aastal pensionäridelt 17 miljonit sellega, et keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, järgmise aasta eelarves on see üle 30 miljoni.  Kas keegi on arvutanud, kui palju võetakse inimeste taskust ära sellega, et käibemaks on tõusnud 20%? Ma saan aru, et mõned kolleegid ei saa aru, mis on protsent ja protsendipunkt. Aga seda õpetatakse juba kuuendas klassis. Tulumaks on tõusnud 10%, aktsiisid tõusevad igal aastal 5%. Eriti tuleb siin arvestada, et elektri- ja gaasiaktsiis sõna otseses mõttes mõjutavad nii kodukulusid kui ka ettevõtlust. Üle 50 erineva maksu või aktsiisi on tõusnud viimase kahe ja poole aastaga. Kõigepealt võtan teilt raha kamalaga ära, siis annan sõrmeotsaga midagi tagasi ja ütlen, et oi, kui tublid me oleme. 

Jah, see on samm õiges suunas, aga rääkida täna sellest, kui õilsad me oleme – ausalt öeldes on piinlik. See, et 2003. aasta kevadel tekkinud valitsus läks kohe kallale lasterikaste perede ja pensionäride [rahakotile], jääb kindlasti pikaks ajaks sellele kolmele erakonnale külge, ükskõik, mida te teete, ükskõik, mida te räägite. Ja siis, lihtsalt selleks, et kõrgemapalgalised inimesed saaksid madalamapalgaliste arvelt iga kuu veel 154 eurot ... Kas keegi sooviks arvutada, kas 1200-eurose palga juures see 10 eurot on õige number? Või see, et Riigikogu liige hakkab saama 154 eurot järgmise aasta jaanuarikuust rohkem. Kas see on tõesti see, milleks meid on siia valitud? Kas tõesti meie palk on nii väike, et selle nimel on olnud vaja tõsta 20% käibemaksu, 10% tulumaksu, iga aasta 5% aktsiise, rääkimata nendest maksudest, mis elektrihinnale juurde tulevad? See on arusaamatu. 

Elektrihinna põhjustaja, Elering küsib ka raha juurde. Kogu aeg on räägitud, kui hästi meil kõik on ja kuidas kõik ühendused toimivad. Aga nüüd räägitakse ikka neljandast kõrgepingeliinist Läti poole, mitte ei räägita sellest, et kuna Soomest tuleb odav elekter, siis tuleks praegu kiiresti tegeleda selle kaabli panekuga. Ei, me räägime, et [elektrit tuleks tuua] kas läbi Saaremaa või ma ei tea kust, veel kõige kallima variandiga – Läti poole, kuhu läheb odav elekter, mitte ei tule odav elekter. 

Palun kolm minutit.

Jah.

Ja nüüd me jõuame mootorsõidukimaksu juurde. No te kõik ju näete, et mootorsõidukimaksust ei laeku seda raha, mida te ootate, registreerimistasu ei tule. Jah, auto on ostetud, selle aastamaksu sa pead maksma, aga me teame, et mitu tuhat inimest pole suutnud seda maksu maksta, arestitakse nende varad. 

Kas te, sõbrad, teate, mis toimub täna Eesti ühiskonnas? Pankades enam hoiuste raha ei kasva. Hetkel on tekkinud katastroof, laenu on välja antud 10% rohkem, aga hoiuste [kasvu] number on null. Kas te olete märganud, mis on toimunud viimasel kuul Eesti panganduses? Pangad on hakanud tegelema sellega, et sa viiksid oma hoiuse ühest pangast teise. Kes pakub head protsenti jooksval kontol, kes pikaajalise laenu või hoiuse peal. See kõik tuleb sellest, et inimestel ei ole enam raha, ei ole enam sääste, ei ole enam seda, mis palgast üle jääb. 

Ja siis me räägime siin, kuidas me anname kõrgepalgalistele raha juurde, aga nendele, kes ei tule ots otsaga kokku, ei saa hakkama, ei anta mitte pennigi. 10 eurot! Te unustate ära selle, et te pensionäridele ei anna see mitte ühtegi senti juurde. Pensionärid ei saa tulumaksuvabastusest ühtegi eurot – sellest, et 700 eurot on teil järgmine aasta tulumaksuvabastus. Neil on 776 eurot, sõltumata praegusest olukorrast, ainult et te võtsite keskmise pensioni tulumaksuvabastuse ära ja sellega võtate järgmine aasta üle 30 miljoni [euro inimeste] taskust ära. Selle eelnõu järgi võetakse 2027. aastal pensionäride taskust üle 70 miljoni. 

Te teete kõik selleks, et keskmine eestlane jääks veelgi vaesemaks. Jah, see 15% saab väga hästi hakkama, nende 15% hulgas oleme ka kõik meie, kes me siin istume. Aga me oleme tulnud siia ühel eesmärgil: kaitsta kõigi eestlaste huve, mitte ainult rikkama osa huve. Me peaksime toetama ettevõtlust, aga nagu me täna kuulsime, lõpetab töötukassa ära ka alustava ettevõtja toetuse, 6000-eurose toetuse [maksmise], kusjuures 60–70% toetuse saajatest on kahe aasta pärast veel ettevõtjad, nad maksavad ise endale palka ja riigile makse, töötukassast nad enam abi ei vaja. Selle me likvideerime, seda 2 miljonit eurot meil ei ole. Aga pool miljardit on meil raha selleks, et järgmisel aastal maksta kõrgepalgalistele iga kuu [lisaks] 154 eurot. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid ja kõik eemalt istungi jälgijad! Ütlen ära ka sotsiaaldemokraatide seisukoha. Sotsiaaldemokraadid toetavad kõiki mootorsõidukimaksu muudatusi, mida me täna siin saalis menetleme, ühtlasi muudatusi, mis tulevikus teevad seda seadust paremaks, aga olgu rõhutatud, et eelkõige õiglasemaks. 

Paraku peame kahetsusega nentima, et koalitsioonierakonnad ei toetanud mitmeid meie fraktsiooni täiendus- ja muudatusettepanekuid, mis oleks teinud selle seaduse veelgi õiglasemaks. Üks neist jõudis siia saali ja hääletati maha – see, et 100 eurot leevendust oleks kehtinud ka erivajadustega inimese puhul. 

Teine puudutas regionaalset komponenti, et kaugemal Eestis, väljaspool suuri keskusi oleks mootorsõidukimaks väiksema koefitsiendiga. Seal oli täielik selge lahendus olemas, aga kahjuks ka seda ei toetatud. Minule üllatuslikult seda, et see muudatusettepanekut oleks jõudnud vähemalt siia saali, ei toetanud ka Isamaa Erakonna esindaja. See tegi meele kurvaks. Kuigi sellel teemal oleme me tihti Aivar Kokaga ühte meelt: regionaalpoliitiliselt peaksime ikkagi kõik, kes me oleme kaugemalt pärit, neid piirkondi kaitsma.

Kokkuvõtteks tahangi öelda, et mul on väga kahju, et me ei saanud seda koerasaba ühekorraga raiutud, vaid seda tuleb tükeldada ka tulevikus. See ei ole kindlasti hea. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 694 lõpphääletus ja peale saalikutsungit me seda teemegi. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 694 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 737 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, kes on juba siia jõudnud, rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Ettekandeks on aega kuni 20 minutit ja on võimalus esitada kuni kaks küsimust.

Tere õhtust, head kolleegid! Lubage mul teid tänada üksmeelse toetuse eest kahele mootorsõidukimaksu eelnõule. 

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuigi 2026. aasta eelarve sisu on siin saalis ja paljudes komisjonide istungisaalides juba arutatud, alustan siiski väikese ülevaatega 2026. aasta riigieelarve kõige tähtsamatest aspektidest. 

Kui iseloomustada 2026. aasta eelarvet kahe sõnaga, siis need oleksid maksulangetus ja riigikaitsekulude kasv. Eelarve tulud on 18,6 miljardit, kulud 19,5 miljardit, tulude ja kulude vahe on 0,9 miljardit, investeeringud 1,3 miljardit, finantseerimistehingud 1,6 miljardit, riigikaitsekulud NATO meetodil on 2,2 miljardit ja võlakoormuse suurim lubatud jääk 14,3 miljardit. 

Eelarve on prognoos. Eelarve kõneleb riigi tegevusest, toimimisest, eesmärkidest ja loodetavatest tulemustest, mõnikord ka unistustest. See kõneleb matemaatiliselt arvude keeles. Aga arvud on ausamad kui sõnad, valusamad kui sõnad, valusalt ausad. Isegi kui eelarve ei ole matemaatiliselt tasakaalus, otsitakse eelarvest tasakaalu riigi erinevate vajaduste, maksumaksjate panuse ja ühiskondlike hüvede taseme vahel. 

2026. aasta eelarvele paneb suurima surve vajadus tõsta kaitsekulutusi. Meie naabruses peab agressorriik sõda neljandat aastat, sõda ei ilmuta raugemise märke. Riigi tunnused on rahvas, territoorium ja õiguskord, vis pacem, para bellum – kui ihkad rahu, valmistu sõjaks. 

Eesti peab panustama palju rohkem riigikaitsesse, et Eesti kultuur saaks areneda, et haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, teadus ja kõik muud valdkonnad saaksid areneda, et meil oleks oma hoitud loodusega maa. Selleks, et püsiks vaba demokraatlik riigikord, tuleb panustada riigikaitsesse märkimisväärselt rohkem kui eelmistel aastatel. Riigikaitsekulud on 2026. aasta eelarves 5,5% riigi sisemajanduse kogutoodangust ehk SKT-st ning eelarvedefitsiit on 4,5% SKT-st. 

Meie riik on väike. Nii et suur osakaal riigi SKT-st on absoluutsummas väike võrreldes meie agressiivse naabri omaga. Eesti on olnud riigikaitsekulude tõstmisel eesmineja. Ka teised Euroopa Liidu riigid tõstavad kaitsekulusid ja isegi kui mitte nii palju protsentuaalselt, siis kogu Euroopa Liidu peale kokku kasvavad kaitsekulud absoluutsummades märkimisväärselt. Euroopa riigid koos suudavad agressorit heidutada, see on kindel. 

Eesti 2026. aasta eelarvedefitsiit mahub Euroopa Liidus kokku lepitud määra – 4,5% SKT-st – sisse. Eesti eelarvedefitsiit mahub viimasel kolmel aastal ehk alates 2022. aastast nendesse Euroopa Liidus kokku lepitud piiridesse. Selles mõttes on riigi rahandus korras, tasakaalus. Ma olen kindel, et me mahume Euroopa Liidus kokku lepitud reeglite piiresse ka sellel ja tuleval aastal. 

Eelarvega määratakse Eesti laenukoormuse jääk 14,3 miljardit, mis on 25,9% riigi SKT-st ja millega me oleme jätkuvalt Euroopas madalaima võlakoormusega riik. Ka teised Euroopa Liidu riigid tõstavad riigikaitsekulusid seoses Euroopas valitseva ebakindlusega ning muudatustega USA poliitilises doktriinis. Teine oluline aspekt riigieelarve juures on jälgida, kui suurt maksupanust maksumaksjad soovivad anda või jaksavad kanda. 

Maksukoormus maandub Eestis toodetud kaupade hinda, mõjutades inimeste ostujõudu ja ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel. Eesti maksukoormus on madal, sel aastal 36,6% ja järgmisel, 2026. aastal langeb maksukoormus 1,4% võrra ehk 35,2%-ni SKT-st. See on märkimisväärne konkurentsieelis meie põhilistel eksporditurgudel Põhjamaades. 

Riigieelarvele lisatud eelarvestrateegias on valitsus sõnastanud eesmärgi hoida maksukoormus alla 36% SKT-st. Veelgi enam, Eesti maksusüsteem on 12 aastat järjest olnud OECD liikmesriikide võrdluses kõige konkurentsivõimelisem. See on konkurentsieelis kogu maailma demokraatlike ja avatud turumajanduspoliitikat austavate riikide turgudel. 

Maksuküüru kaotamine jätab inimestele kätte 500 miljonit eurot. Kui võrrelda tulumaksu ja toidu käibemaksu langetamist, siis võimaldab tulumaksu langetamine tulu saajal ise otsustada, mida ta selle raha eest ostab, ning on selles mõttes liberaalsem ja toetab inimese tarbimise valikuvabadust. Maksuküür sellisel kujul, nagu see Isamaa eestvedamisel kehtestati, on ebaõiglane, ja on hea, et see lõpuks lendab sinna, kus on ta õige koht – ajaloo prügikasti. 

Ajakirjanduses on olnud palju väiteid, et riik vähendab laenu arvel inimeste tulumaksukoormust 500 miljoni euro [võrra]. Seletuskirja lehekülgedelt 23 ja 24 on näha, et füüsilise isiku tulumaksu laekumine järgmisel aastal väheneb siiski ainult 94 miljoni euro [võrra], sest samal ajal, kui maksuküür kaob, tulud üldiselt kasvavad. Ja brutotuludelt arvestatakse toetus kohalikele omavalitsustele. Õigem on tegelikult öelda, et brutotulult teatud protsent suunatakse edasi kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Aga selle 500 miljoni võrra väheneb keskvalitsusele laekuv üksikisiku tulumaks, sest maksusoodustused vähendavad keskvalitsuse eelarvet ega muuda seda protsenti, mis brutotulust kogutakse ja suunatakse edasi kohalikele omavalitsustele. Riigieelarves aga on ka kohalikele omavalitsustele edasikantav tulumaks arvestatud ja füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemise summa on eelarve seletuskirjale toetudes 94 miljonit eurot, mitte 780 või kes kuidas soovib öelda või on öelnud. 

Nüüd edasi nende eelarvearutelude juurde, mis toimusid komisjonis kahe lugemise vahepeal. Muudatusettepanekutest, mis puudutavad lisakulude tegemist või täiendavaid maksulangetusi, on avalikkuses palju räägitud. Ilmselt tutvustavad muudatusettepanekute päikselisemat poolt oma kõnedes ettepanekute tegijad ise. 

Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 7. oktoobril. Rahanduskomisjon arutas eelarvet teise lugemise ettevalmistamise tõttu 23. oktoobril, 4. ja 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 22. oktoobriks laekus 42 muudatusettepanekut, sealhulgas Eesti Keskerakonna fraktsioonilt 8, Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsioonilt 4, Isamaa fraktsioonilt 10, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja nende liikmetelt eraldi 18 ning Aivar Sõerdilt 1 ja Mart Võrklaevalt 1. Täpsemad selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. 

Isamaa fraktsioon esitas alternatiivse eelarve, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega. Vastavalt põhiseadusele on riigieelarve, samuti lisaeelarve eelnõu esitamise õigus ainult Vabariigi Valitsusel. Rahanduskomisjon jättis läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata Isamaa fraktsiooni kolm nõuetele mittevastavat muudatusettepanekut. 

Need olid järgmised. Vähendada keskvalitsuse kulusid 350 miljoni euro võrra, sealjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid. Sellist rida nagu keskvalitsuse kulud eelarvepildis ei ole ja seetõttu ei ole võimalik seda eelarvepilti kanda. 

Nii. Samuti sooviti pensioni teise samba makseid külmutada kaheks aastaks. Komisjon leidis, et muudatusettepanekud tuleb muudatusettepanekute loetelust välja jätta, sest põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekuga ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist ja vähendamist, mis tulenevad muudest seadusest.

Samuti soovis Isamaa panna valitsusele kohustusi, et koostada uus eelarvestrateegia, millega vähendada riigieelarve defitsiiti, ning esitada hiljem tegevuskava, kuidas Eesti sündimus kasvule pöörata, samuti esitada tegevuskava hinnatõusu pidurdamiseks. Ka need muudatusettepanekud jätsime loetelust välja, sest ei saa panna valitsusele 2026. aasta riigieelarve seadusega kohustusi. Selleks peaksid fraktsioonid eraldi eelnõu algatama. 

Samuti jätsime muudatusettepanekute loetelust välja EKRE fraktsiooni [ettepaneku], millega sooviti vähendada 174 miljoni euro võrra vahendeid Kliimaministeeriumi valitsemisalas ja võtta need ära Rail Balticu projektilt. Eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine. Peab ütlema, et EKRE ja Aivar Sõerdi ettepanekud olid väga täpselt kantud tegevus- ja tulemuspõhise eelarvestamise teooriast. See annab mulle ikkagi usku, et tegelikult saab terve Riigikogu koosseis väga hästi aru eelarve tulemus- ja tegevuspõhise koostamise metoodikast. Me jätsime selle muudatusettepaneku välja, kuna põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekuga ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist ja vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest või Riigikogus ratifitseeritud välislepingutest. Rail Balticu ehitamise tegevuskava tugineb 19. juunil 2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse §-st 2. 

Komisjon otsustas kuus Isamaa ettepanekut lugeda omavahel sisuliselt seotuks ja need on kantud muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Ettepaneku katteallikas oli üks. Ülejäänud viis [ettepanekut] sisaldasid vahendeid erinevateks kulutusteks. Rahanduskomisjon jättis teised muudatusettepanekud arvestamata. 

Mart Võrklaev esitas muudatusettepaneku, aga võttis selle tagasi, kuna rahanduskomisjoni liikmed said Rahandusministeeriumilt kirja, et nad soovivad selle muudatusettepanekuga sisuliselt tegeleda ja esitavad selle kolmandaks lugemiseks. 

Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud nägid ette rahaeraldiste tegemise väga mitmetele valdkondadele. Nende katteallikas oli valitsuse sihtotstarbeta reserv, mille maht on 36 miljonit. Aga kui kõik need muudatusettepanekud, mis olid eraldi esitatud, kokku liita, siis tegelikult lubati seitsmekordselt seda 36 miljonit küll politseinikele, päästetöötajatele, kohalikele omavalitsustele, ka ERSO-le ja vähipatsientide ühingutele. 

See on nüüd minu poolt kõik. Kõige peamised eelarve sisupunktid ja ka komisjonile laekunud muudatusettepanekud said tutvustatud. Menetluslikud otsused on järgmised. Rahanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 12. novembriks, ettepanek on teine lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on määratud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. See ongi kõik. Aitäh!

Tänan teid igati asjakohase ettekande eest! Teile on küsimusi. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. Palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eelarves on ette nähtud sadu miljoneid eurosid toetuseks mingitele ettevõtetele ja organisatsioonidele, kuid keegi ei ole näinud nimekirja neist ettevõtetest ja organisatsioonidest. Majandusminister ei osanud samuti mulle vastata, kellele ja millise põhimõtte järgi neid vahendeid eraldatakse. Ehk oskate teie mind aidata?

Toetuste eraldamiseks on ministeeriumidel vastavad korrad, eriti mis puudutab näiteks välistoetusi. On programmid, programmimeetmed, toimuvad konkursid, sõlmitakse lepingud. Nii üldistatud küsimusele täpsemalt vastata ei saa.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja, komisjoni esimees! Ma nüüd lugesin neid muudatusettepanekuid ja vaatasin ka eelarvet, aga ei leidnud sellist rida nagu see, mis meil peaks varsti saali tulema, nimelt hasartmängumaksu seaduse vähendatud proportsioon, nii et spordile ja kultuurile peaks liikuma rohkem raha ning kõik spordiasutused, olümpiakomitee ja teatrid saaksid sellega rahastust juurde. Ka muudatusettepanekute loetelus ei olnud kirjas kultuurile ja spordile lisarahastust. Kas te oskate öelda, millise rea peal see on? Või millises sammus tuleb juurde hasartmängumaksu vähendamise raha ning kultuuri- ja spordiraha?

Hasartmängumaks on eelarves tulude rea peal koos kõikide teiste maksudega. Aga ma arvan, et teie küsimuse mõte on see, kas praegu menetluses oleva hasartmängu[maksu] seaduse [muudatusi] on eelarvepildis arvestatud. Ma kaldun arvama, et ei ole, ja ma arvan, et sellekohased muudatusettepanekud tulevad kolmanda lugemise käigus. Aga olles selle eelnõu endaga kursis, [tean, et] muudatused on ikkagi nii väikesed, et need eelarvet sisuliselt ei muuda, aga põhimõtteliselt küll.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Hea Annely! Eelmisel aastal sa rääkisid siin puldis väga ilusti sellest, et just Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas asjalikud ja mõistlikud muudatusettepanekud. Aga kahjuks meie ettepanekud millegipärast ei leidnud komisjonis toetust ja pärast ei leidnud ka suures saalis toetust, vaatamata sellele, et need kõik olid mõistlikud ja õiged. Kas sellel aastal toimub sama asi või on oodata, et mingit ettepanekut ikka toetatakse? Või siis ei ole need sel aastal nii mõistlikud nagu eelmisel aastal?

Ettepanekud on kahtlemata mõistlikud selles mõttes, et [tuleks tõesti] eraldada raha erinevatele sihtgruppidele või vähendada maksukoormust. Aga kui need head ettepanekud kokku panna ehk kui vähendada tulusid ja suurendada kulusid, siis see kõik ei lähe kokku. Seetõttu on nii, et kui on muidu hea ettepanek, aga teine pool ei ole kaetud, siis ei saa seda arvesse võtta, ka häid ettepanekuid mitte.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Jah, sotsiaaldemokraadid on teinud mitmeid ettepanekuid ja võib tõesti tunduda, et kus see katteallikas on, kui valitsuse reservfond on piiratud ulatusega ja kõike ei kata. Aga eks me oleme siis vähemalt viidanud nendele kohtadele, kus tegelikult lisaraha vaja on. Vaatame, täna hääletame, võib-olla mõni neist ettepanekutest leiab toetust. No ütleme, et väga paljud on suunatud just kohaliku omavalitsuse teatud kulude katmiseks, mida riik ja omavalitsus üldiselt katavad koosvastutusega, olgu teehoiuraha, mis on traditsiooniliselt tulnud riigieelarvest, lisasumma, ja kus see pole aastaid enam kohaliku omavalitsuse poole peal suurenenud, olgu koolitoit või lasteaiaõpetajate palga toetus. Kui riik tõstab õpetajate palka, siis lasteaiaõpetajate palga peab tihtipeale järele tõstma ikkagi omavalitsus, ja see teeb omavalitsuse eelarve väga pingeliseks. Tegelikult, kui võrrelda SKT-ga, siis 2020. aastal olid KOV-i tulud 8,4% ja RES-i järgi on need 2029. aastal 7,8%.

Aitäh!

Kuidas omavalitsused peaksid hakkama saama? Kas sellest on ka juttu olnud?

Omavalitsuste tulud kasvavad – need, mis neile kantakse üle üksikisikute tulumaksust. Eelarvega prognoositakse inimeste tulude kasvu ja seoses sellega ka tulumaksu kasvu kohalikele omavalitsustele, sest kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu osast seda maksuvaba 700 eurot maha ei võeta. Mina lugesin "Sõjast ja rahust" – ma ilmselt olen siin saalis seda varem ka öelnud – prantsuse vanasõna, et kõigil on enda arvates küllalt mõistust, aga ebaõiglaselt vähe raha. See on naljaga võttes muidugi. 

Aga oma eelarvet tutvustavas kõnes ma ka ühe väikese lõigu pühendasin sellele, et me peame vaatama, kui suurt maksukoormust maksumaksja kanda soovib ja jaksab. Teine pool on aga see, kuidas me seda kasutada saame, kellele kui palju saame raha anda. Ma kindlasti ei ütle, et ükski opositsiooni ettepanek oleks vale selles mõttes, et kohalikele omavalitsustele ei peaks huvikoolide jaoks rohkem raha andma või ei võiks, ma ei tea, toidu[ainete] käibemaksu langetada. Aga me peame ikkagi leidma tasakaalupunkti ja otsustama, kuidas me oma tulusid kasvatame ja kuidas me oma kulud katame, kuidas me oma võimalusi jagame.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! SEB Panga uuringu kohaselt märkis enamik madala sissetulekuga Eesti elanikke, et nende majanduslik olukord on viimase aasta jooksul halvenenud, samas kui märkimisväärne osa kõrgema sissetulekuga inimestest teatas, et nende materiaalne seis on viimase 12 kuu jooksul paranenud. Ekspertide sõnul viitavad need trendid majandusliku ebavõrdsuse kasvule. Kuidas eelarve aitab seda probleemi lahendada?

Maksuküüru kaotamine tegelikult puudutab keskmist ja mediaanpalka saavaid inimesi, mitte jõukaid. 154 eurot kuus saavad netopalka rohkem kätte keskmise sissetulekuga inimesed ja kõrgema sissetulekuga inimesed saavad sellesama summa. Ja väiksema, kuni 1200-eurose sissetulekuga inimesed saavad kuus juurde 10 eurot. Ma tean, et see on olnud rünnatav siin saalis juba mõnda aega, aga kuni 1200 eurot teenivad inimesed saavad juba praegu 654 eurot maksuvabalt kätte ehk neil on see maksuvabastus juba käes. Seetõttu on muudatuse mõju neile väiksem. Aga nende olukord kohe kuidagi ei halvene, vaid pisut paraneb.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelmised kaks aastat me oleme leidnud – leidnud? – eelarvest kord 800 miljonit, kord 900 miljonit eurot. Kuidas te prognoosite, kas selle eelarvega leitakse ka ligi miljard üleliigset raha? Kas rahanduskomisjon on hinnanud, kui realistlik on selle eelarve tuluprognoos?

Tuluprognoos paistab olevat hea, sest kõik majandusnäitajad, mis praegu tulevad, alates ekspordist ja tööpuuduse vähenemisest – viimati nägin täna Lenno Uusküla postitust Facebookis, kus ta ütles, et kasvab ettevõtete loomine ja järsult vähenevad ettevõtete pankrotid, ja kõik sellised väikesed märgid näitavad üheselt majandusliku olukorra paranemist. Ja kui riigil tervikuna läheb majandusolukord paremaks, siis julgelt enamikul inimestel majanduslik olukord paraneb. Muidugi tekivad eraisikulised probleemid, vaatamata riigi üldisele majandusliku olukorra paranemisele. Ma arvan – see on vastus teie küsimusele –, et tulud laekuvad prognoositult või väga prognoosi lähedale. Kas eelarves võib olla kirjavigu? Seda ei saa välistada, aga [kui vead on, siis] need tulevad ikkagi välja.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Te viitasite, et Keskerakond esitas muudatusettepanekud. Ühelt poolt olid seal välja toodud potentsiaalsed kulud, mida me ette näeksime, aga te mainisite, et meil oli tulude pool – või ma sain valesti aru – esitamata või see ei olnud piisav. Tegelikult ma vaatasin praegu üle ja nägin, et meil need numbrid nii tulude kui ka kulude poole pealt lähevad ilusti kokku. Meie kogu muudatuste maht oli 654 miljonit. Eelkõige olidki meie prioriteediks seatud sellised muudatusettepanekud, mis muudaksid maksusüsteemi õiglasemaks, nii et inimeste igapäevane toimetulek paraneks. Kuidas siis sellega on? Kui palju te sinna muudatusettepanekutesse süüvisite? Ja mis need negatiivsed asjad siis olid, mis teile meie muudatusettepanekute juures ei meeldinud?

Ma vaatan, et näiteks muudatusettepanek nr 1 selle järgi, kuidas teie selle esitasite – eelnõukaardil võib järjekorranumber olla teine, ilmselt ongi teine –, on toiduainete käibemaksu vähendamine, see on eelarve tulude vähendamine, ja siis kulude suurendamine: suurendada miljoni euro võrra näiteks kohalike omavalitsuste toetusfondi. Ja vähendada Kliimaministeeriumi haldusalast 120 miljonit, tühistada auto registreerimise tasu. Ütleme, et kui tulude vähendamised ja kulude suurendamised kõik nagu kokku panna, siis ei mängi välja. Kahjuks ei mängi välja, kuigi ükshaaval võivad need olla toredad ettepanekud.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Annely, sa mainisid sotsiaaldemokraatide ühte muudatusettepanekut, mis on seotud ERSO-ga. Äkki sa avad natukene selle muudatusettepaneku sisu ja seda, millist lahendust pakutakse selle rahastusküsimuse lahendamiseks. Ma kujutan ette, et see on rahastusküsimus? Ma valutan südant ERSO pärast, äkki seal on mingi hea lahendus. Räägi sellest natuke.

Mingil imelikul põhjusel kõikide paljude paberite seas, mis ma olen kaasa võtnud, mul ei ole siin seda muudatusettepanekut. Te saate selle täpse teksti võtta sealt tagant riiuli pealt. Aga ma mäletan, et nad soovisid 900 000 eurot suurendada ERSO palgafondi. Ja mu meelest kõik sotsiaaldemokraatide ettepanekud olid sihtotstarbelise reservi arvel. See oli sihtotstarbeta valitsuse reservi arvel – see on selle sisu minu mälu järgi. Ma lugesin neid ettepanekuid ikka põhjalikult, aga ma praegu kuskilt maha lugeda ei saa.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Kõik räägivad siin sellest, et üks suurematest asjadest, mida järgmise aasta eelarve muudab, on niinimetatud maksuküüru kaotamine. Väidetavalt jääb inimestele rohkem raha arvele. See on hästi positiivne. Aga me kõik saame ju aru ja me kõik teame – seda näitab ka Reformierakonna maksukalkulaator –, et näiteks need inimesed, kelle palk on suurem, kas või meie siin, Riigikogu liikmed, saavad üle 150 euro kuus juurde, aga need inimesed, kelle palk on umbes 1000 eurot või alla selle, saavad kuus umbes 9 või 10 eurot juurde. Kas teie arvates on see hea mõte ja kas see on õiglane samm?

Jaa, see on õiglane samm, kuna see on tegelikult progresseeruv tulumaks, mida Keskerakond on ikka ja alati oma valimislubadustes lubanud. Nendele, kelle töötasu on kuni 1200 eurot, ei laeku igakuiselt juurde mitte 9 eurot, vaid laekub 10,12 eurot, ja seda seetõttu, et neil on juba praegu 654 eurot maksuvaba tulu olemas. Ja kui nüüd tõstetakse see kõigi puhul 700 euro peale, siis nendel on see maksuvaba tulu tõus väiksem, sest ei saa vabastada või anda tulumaksuvabalt teist korda sedasama summat – neil on see juba olemas. Teisisõnu, nende soodustus või tulumaksuvaba osa on juba praegu olemas ja nende olukord paraneb vähe. 

Aga siiski, kui näiteks üks inimene töötab osalise tööajaga, poole kohaga, 1400-eurose palgaga ja saab töötasu näiteks 700 eurot kuus, kuna ta saab 1400 eurot palka poole kohaga töötades, siis on tema maksustatav palk kuus 0 eurot, tulumaks on 0 eurot ja efektiivne tulumaksumäär on ka 0 eurot. Kui inimene teenib keskmist palka, mis viimastel andmetel on 2213 eurot, siis on tulumaksuvaba kuus 700 eurot, mis on praegu null, ja sel juhul on tulumaks 332 eurot ja efektiivne tulumaksu määr on 15%. Ta saab netotasu iga kuu kätte 154 eurot [rohkem]. Kui palgatulu on pool keskmist palka – see on 1106 eurot –, siis on tulumaks 89 eurot ja efektiivne tulumaksumäär 8%. Ehk efektiivne tulumaksumäär on poole väiksem. 

Kui tahetakse näiteks tuua Riigikogu liikmeid, siis võtame neli keskmist palka, korrutame ja saame 8852 eurot, seega maksuvaba on endiselt 700 eurot. Tulumaks on 1739 eurot ja efektiivne tulumaksumäär 20,26%. Ehk iga euro kaupa see efektiivne tulumaksumäär liigub nullist kuni 20%-ni. Ja kui nüüd võrrelda siin 700-eurose kuu sissetulekuga inimest ja 7000-eurose kuu sissetulekuga inimest, nagu meil siin saalis on mitu, siis 700 eurot tulu teeniv inimene maksab tulumaksu null eurot, aga meie siin maksame 1793 eurot. 700-eurose sissetulekuga inimese tulumaksu määr on null. Meie tulumaksu määr on 20,26% ja nii see efektiivne tulumaksu määr ühe euro kaupa järjest suureneb, see läheneb lõpmatult 22%-le. See progresseerumise vahemik on 0–22%. Ma arvan, et see peaks tegelikult olema ka Keskerakonnale igati rahuldav seis.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kõigepealt võib-olla repliigi korras ütleks seda, et sotsiaaldemokraadid oleks igati valmis finantseerima neid kulutusi, mis me oleme ette näinud, mis on väga hädavajalikud, sellest et need kõige kõrgemapalgalised, 4000 eurot ja ülespoole, ei saaks siis maksuvaba miinimumi kasutada. Sealt tuleks ise juba 114 miljonit. Aga lihtsalt, ka eile ütles näiteks majandusinimene, tunnustatud majandusinimene Mihkel Nestor ütles "Esimeses stuudios" selgelt, et tema kindlasti majandusinimesena sellist otsust ei teeks, et kõrgepalgaliste maksulangetuseks võetakse laenu. Sisuliselt see tähendab riigile tulevikus koos intressidega palju suuremaid kulutusi ja needsamad maksumaksjad peavad – kõik meie koos peame, väiksepalgalised ja suurepalgalised – need intressid ju kinni maksma. See on väga kahjulik otsus. Palun selgitage, kuidas te sellist riigile nii kahjulikku otsust põhjendate, kui majanduslikku mõju seal ei ole.

Aitäh!

Vanasti ikka Reformierakond mõtles nagu majanduslikult, nüüd on aga asunud mõtlema mingitel muudel kaalutlustel.

Jaa, ma mõistan. Kusjuures ma vaatasin eile seda saadet, mulle väga see saade meeldis. See on ka põhjus, miks ma vaatasin järele, kui palju maksuküüru kaotamine vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist. See summa on välja toodud ja on ka ära seletatud see dünaamika seletuskirjas lehekülgedel 23 ja 24. Ja 94 miljonit väheneb võrreldes 2025. aastaga füüsilise isiku tulumaksu laekumine. 

Kui te ütlete, et 4000 eurot on kõrge palk, sealtmaalt ei peaks olema maksuvaba osa, siis see tähendab niimoodi matemaatiliselt maksuküüru nihutamist. Aga maksuküür iseenesest on kohutavalt ebaõiglane, sellepärast et selles maksuküüru piirkonnas, mis praegu on, 1200–2100 eurot, igalt järgmiselt eurolt, mida inimene teenib, kui ta saab näiteks 100 eurot palka juurde, peetakse kinni efektiivselt tulumaks 33%. Ja sellest maksuküürust väljaronimine on inimesele väga demotiveeriv ja väga ebaõiglane. Kujutage ette, et te olete näiteks hooldaja hooldekodus, saate 1200 eurot palka, teete lisatunde, saate 1500 ja sellest 300-st, mis te olete teeninud lisatundide eest, saate 200 eurot kätte. See on ebaõiglane, see maksuküür on lihtsalt ebaõiglane.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Mul on küsimus toiduainete käibemaksu alandamise kohta. Muidugi on tehtud muudatusettepanek, aga komisjonis oli eile eraldi arutlusel ka rahvaalgatus, millele 100 000 inimest andis oma allkirja. Nagu ma aru saan, komisjon otsustas lükata selle arutelu ja otsustamise, mida selle petitsiooniga edasi teha, alles kevadesse. Siit tulenebki küsimus. Meil on väga oluline praegu eelarve arutelu. Muudatusettepanekuid ei ole arvestatud. Ka toiduainete käibemaksu langetamise arutelu ja petitsiooni üle otsustamist lükatakse edasi. Millest see ikkagi tingitud on? Miks ei soovita praegu otsust langetada?

Kui te oskaksite praegu öelda, missuguseid makse kehtestada, et 400 miljonit eurot asemele koguda, siis oleks ilmselt lihtne, kui kõik oleksid nõus, kui maksumaksjad oleksid nõus. Aga ma arvan, et Riigikogu kodu‑ ja töökord on andnud kuuekuulise tähtaja selle arvamuse koostamiseks sellepärast, et 400 miljoni üle otsustamine ei ole mingisugunegi nipsust tehtav asi. See on lihtsalt väga-väga keeruline otsus oma mastaapsuse tõttu.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sotsiaaldemokraadid esitasid 18 muudatusettepanekut, aga mitte ühtegi nendest ei arvestatud. Mõistan, osa olid kallimad. Näiteks erihoolekande teema – karjuv vajadus on 30 miljonit, aga see ei kata tegelikult veel kogu vajadust ära. Kui toimetulekupiir tõsta 300 euroni, mis jääb ikkagi alla absoluutse vaesuse määra ja elatusmiinimumi summa, siis see võtaks 12 miljonit.

Muudatusettepanek, mis puudutab toetust vähipatsientide esindusorganisatsioonidele, kes oleksis Sotsiaalministeeriumile strateegilised partnerid – see kulu oli 350 000 eurot. See puudutab neid esindusorganisatsioone, kes tegelevad nii patsientide kui ka nende lähedastega. Aga isegi seda ettepanekut ei arvestatud. Kas te oskate natuke avada seda arutelu?

Me pidime vaatama ikkagi neid muudatusettepanekuid kogumis. Ja kokku nõudsid need muudatusettepanekud umbes 150 miljonit. Võib-olla see 350 000 eurot oleks üks õlekõrs, aga kui ainult see hunnikust välja tõmmata, siis mis me teistega teeme? Jah, riigieelarve peab olema tasakaalus ja kuluvajadusi on väga-väga palju rohkem. Me ei soovinud ühte [õlekõrt], teiste hulgast välja tõsta, ühte [väikest summat] 150 miljonist.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on natukene tehniline küsimus, aga see on siiski otseselt selle eelarve ja muudatusettepanekutega seotud. Teatavasti töötab meil ministeeriumides ja ka muudes suurtes riigiasutustes ohtralt – kui nüüd kasutada kultuurieliidi kõnepruuki – plikatirtse ja poisinolke, kes tegelevad avaliku kommunikatsiooniga. Minu arvates kulutatakse sinna liialt palju raha. Kui ma nüüd tahaksin [teha ettepanekuid] teatud summade vähendamise kohta, siis tegelikult ei ole mul võimalik sellest tegevuspõhisest eelarvest vastavaid ridu leida. 

Ja nüüd ma küsin sinu kui rahanduskomisjoni esimehe, aga ka kogenuma kolleegi käest: kas sellisel juhul on Riigikogu liikmel võimalus saata vabas vormis palve näiteks rahanduskomisjoni ametnikele, et nad vormistaksid muudatusettepaneku sellisena, et õiged read otsitakse üles ja sealt need summad leitakse, või pakub seda teenust Rahandusministeerium? Nemad peaksid ometigi aru saama, kuhu miski peidetud on. Kas saab muudatusettepanekuid esitada ka selliselt, et kirjeldada sisu niimoodi vabas vormis ja arusaadavalt lahti, ning siis ametnikud …

Teie aeg! 

… teevad vormistusliku poole?

Sellise vormistusliku poole peaksid ikkagi tegema teie fraktsioonide ametnikud, kes on ametis selleks, et fraktsioonide poliitikuid aidata. Riigil on olemas eelarve infosüsteem, kuhu te saate ligipääsu taotleda, sealt saate vaadata, missugused kulud – kuni kõige detailsemate kuluridadeni – kusagil on. Ja siis te saate ka nii-öelda tagurpidi vaadata, missugune tulemusvaldkond, missugune meede, missugune programm see on. Te saate vastava muudatusettepaneku tegevuskuludesse teha ja selgitada: nii, vaatasin sealt, seal on nii palju avalike teenuste kulusid, ning soovin, et selle võrra vähendatakse selle programmi tegevust.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa. No mina olen küll sada protsenti veendunud, et see, mida me praegu selle riigieelarve eelnõu näol näeme, kujutab endast elamist kaugelt üle meie võimete. Need inimesed, kes elavad üle oma võimete ja majandavad üle oma võimete, laenurahale tuginedes, lõpetavad tavaliselt eraisiku pankrotiga. Aga põhimõtteliselt ei ole ju välistatud ka see, et Eesti riik lõpetab pankrotiga. 

Ma olen lugenud meedias tehtud avaldusi ja näinud, et ka teie enda fraktsioonis on inimesi, kes sisuliselt jagavad seda arvamust. Näiteks on Aivar Sõerd väga selgelt välja öelnud, et Eesti võlakoormus kasvab hirmuäratavalt kiiresti. Ta on öelnud ka seda, et tegelikult kasvavad intressimaksed nii suureks, et me peame paratamatult hakkama kehtestama uusi makse ja kärpima kulusid. Võib-olla hakkame oma maavarasid maha müüma – sellele tema küll ei osutanud. Kas te olete arutanud ka seda, millised on võimalused sellest august väljatulemiseks, eriti olukorras, kus meil on üha kahanev populatsioon?

Jaa, väga arusaadav küsimus. Ma ise [eelistaksin] ka rangemat eelarvepoliitikat. Aga nagu ma oma kõnes ütlesin, me peame võtma arvesse ka sotsiaal-majanduslikke aspekte. Nüüd on küsimus: maksulangetused. Me kogume väga palju vähem makse järgmisel aastal. Maksulangetuse 2% võtsid meie maksumaksjad siiski väga hästi vastu, nii palju, kui me tagasisidet saime. See on üks asi, mis defitsiiti mõjutab. 

Teine asi on kulude kärpimine. Väga suurelt on kasvanud riigikaitsekulud. Ma küll ei julgeks vastu võtta sellist otsust, et me peaksime riigikaitsekulusid vähem kasvatama, kuna olukord meie piirkonnas on pingeline ja meie suure võimsa NATO-partneri USA doktriin on muutunud. USA president on korduvalt väljendanud, et eurooplased peavad rohkem pühenduma Euroopas rahu tagamisele. Nii et ma ei julgeks küll öelda, et riigikaitsekulusid peaks vähendama. 

Aga muudele kuludele, sellistele sotsiaalsetele kuludele on päris suur surve. Ennist pidasite kõne ja ütlesite, et mootorsõidukimaksu soodustused oleksid pidanud olema suuremad algusest saadik. Ja 150 miljonit maksavad sotsiaaldemokraatidelt tulnud ettepanekud, millest enamik on kulude suurendamise kohta. Eks eelarveprotsess on selline, et tulude poole peal maksumaksja ütleb, et maksud on liiga kõrged, sotsiaaltoetuste saajad ütlevad, et maksud on liiga madalad, ja palgasaajad ütlevad, et need on liiga madalad. Me peame seda tasakaalu otsima. 

Aga kui olukord muutub Euroopas rahulikumaks ja me riigikaitsele nii palju kulutama ei pea, siis me saame ka laenu tagasi maksta. Aga tõsi, kuigi Eesti laenukoormus on endiselt Euroopa Liidu kõige madalam – kõik teised riigid tõstavad samuti kaitsekulutuste summat –, teeb laenu kasv tõesti muret, nii nagu te seda väljendasite.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Sa ütlesid just eelmisele küsimusele vastates, et riigikaitsekulud on suured. Ja see on kõik arusaadav. Aga ühele eelmisele küsimusele vastates sa rääkisid maksuküürust. Ma ei ole ikkagi aru saanud, kas te ikka päris hästi aru saate, et tegemist ei ole esiteks maksuküüruga – kaamelil on küür, eks ole –, vaid see on lineaarne ehk sirgjooneline tulumaksuvabastus, millest me räägime. 

Ja nüüd selle tulumaksuvabastuse kaotamise eesmärgil me peame tegelikult laenama üle poole miljardi aastas riigile raha. Sa just väitsid, et praegu on väga raske aeg ja me ootame paremaid aegu. Mis selle asja mõte siis on? Me oleme nii palju sellest rääkinud, aga õiget vastust ikka ei saa. Peale selle, et see on teie, Reformierakonna mingisugune idee. Ebavõrdsust see ka kuidagi ära ei kaota, sest just nimelt väiksema sissetulekuga inimesed, nagu rääkisid sotsiaaldemokraadid, tõesti ju kannatavad selle all. Mis selle asja põhjendus on?

Väiksema sissetulekuga inimesed ei kannata. Neil on täna maksuvaba 654 eurot ja see kasvab 700 euroni kuus. Nende olukord paraneb, tõsi, suhteliselt vähem kui keskmisel Eesti inimesel. Eesti töötaja teenib mediaanpalga mõistes 1700 eurot ja keskmise palga mõistes 2200 eurot. Nende netotasu, mis nad arvele saavad, on iga kuu 154 eurot suurem. Sellega me soovime järele aidata vahepeal inflatsiooni poolt söödud ostujõudu. See on ostujõu turgutamise meede, peale selle, et see on maksuküüru likvideerimine. Te saate aru küll, mis see maksuküür on. Ma olen mitmeid kordi seda selgitanud, ei hakka rohkem aega raiskama.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma loen siit ERR-i portaalist, et härra Lang Reformierakonnast on öelnud nii: erakonna liikmed peavad hakkama küsimusi esitama. Tõenäoliselt neid küsimusi ikkagi tuleb esitada ministritele ja Reformierakonna juhtkonnale. Sellest lähtuvalt ma soovitan esitada teile küsimuse härra Jürgen Ligile, et miks ta ei loe riigieelarvet. Kui ta riigieelarvet ei loe, siis järelikult ta ka seda ei koosta. Rahandusministri peamisi ülesandeid on ikkagi selle dokumendi koostamine, selle dokumendi Riigikogu ette toomine ja ka selle tutvustamine. Otse-eetris "Esimeses stuudios" ütles ta selgelt, vastates küsimusele, mis ajakirjanik küsis – kas te ka loete riigieelarvet? –, et ei loe, talle koostatakse mingisuguseid memosid ja nii edasi. Aga see näitab ju tegelikult suhtumist nii kogu selle tegevuse kui ka üleüldiselt Eesti riigi suhtes.

Jah, ma nõustun, et vähemasti ei peaks sellega kiitlema, kui ta riigieelarvet ei loe. Aga ma arvan, et te peaksite seda ikkagi tema enda käest küsima. Meil on arupärimise vorm ka. (Hääl saalist.) Ma ei oska sellele vastata. Aga soovitan, mina soovitan kõigil lugeda, sest riigieelarve seletuskiri on väga huvitav lugemismaterjal. See on väga huvitav lugemismaterjal! (Hääl saalist.) Teie ka? On ju huvitav? Selles me oleme ühel nõul.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! Te jätsite minu eelmisele küsimusele sisuliselt vastama. Te rääkisite päris pikalt muudest asjadest ja sellest, kui oluline on ikkagi kaitsevõime tõstmiseks tõsta ka riigieelarvelisi kulutusi ja laenugi võtta. Sellega seonduvalt ma ütlen, et teie enda erakonnakaaslane Jürgen Ligi, rahandusminister, on öelnud, tsiteerin: "Meil siin ässad löövad rusikaga rindu juba aastakümneid ja ütlevad, kuidas Eesti iseennast kaitseb." Aga samal ajal ta lisab: "Kui me nüüd iseenda kaitsekulusid tõstame kiiremini kui teised, siis on meie veenmisvõime suurem. Ise me sellest tegelikult kuigi palju kaitsevõimet juurde ei saa, kui võrrelda vaenlase suurusega."

Teisisõnu, see on üks tabuteemasid, mis siin jäädakse kogu aeg mainimata. Kõik, kes seda õigustavad, ütlevad, et tarvis on tõsta ikkagi kaitsekulutusi, aga millest ei taheta rääkida, on see, et tegelikult märkimisväärset kvalitatiivset erinevust kaitsevõimes see endaga kaasa ei too.  

Aga küsimus, mille ma teile eelnevalt esitasin, on see: kas te olete reaalselt mõelnud ka läbi, kuidas sellest võlaaugust välja tulla kahaneva populatsiooni tingimustes? Eesti sündimus on ju kukkunud väga madalale ja kui see tõusma ei hakka, siis tegelikult pole ka mitte mingisugust lootust tekitada majanduslikku olukorda …

Teie aeg! 

… kus me saaksime hakata üldse laenu tagasi maksma. 

Jaa, tõsi, ma sellele seisukohale, mille kohta te lugesite Jürgen Ligi tsitaadi ette, proovisin oma kõnes ka viidata. Me oleme nagu eeskõndijad. Kui USA meile ütleb, et Euroopa peab ise oma rahu eest Euroopas hoolitsema, siis Eesti on nii väike, et me peame olema oma 5%-ga eeskujuks või ees, et meie sõnal oleks kaalu. Isegi sel juhul, kui me kogu Eesti SKP kaitseotstarbeks kulutaksime, me oleksime väikesed. Väikeste riikide mõju tekib ühtsuses ja Eesti on suutnud eest vedada Euroopa Liidu teiste riikide panust, riigikaitse osa suurendamist riigieelarves ja riigikaitse tugevdamist, ning seeläbi on Eesti enda riigikaitset tugevdanud. Euroopa Liidu riigid koos suudavad Venemaad heidutada, igaüks üksi mitte. 

Millest kahaneva populatsiooniga, kuidas eelarve tasakaalu suunas liikuda? Tootlikkus on ainuke asi. Majandus peab minema tootlikumaks. Ma toon mõnikord sellise triviaalse, lihtsa näite. Mina koon nädalas ühe paari sokke, aga Pärnu lähedal on üks sokivabrik, mis on nii mehhaniseeritud, et seal kootakse päevas tuhat paari sokke. [Kui see vabrik kooks ka ainult ühe sokipaari päevas, siis] kustutataks seal tuled ära. Selline on see töö tootlikkus.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! No antud hetkel ilmselt olete teie kõige kompetentsem Eesti järgmise aasta riigieelarve arutaja. Rahandusminister võiks ka olla, aga ei ole päris kindel, kas ta teist kompetentsem on. 

Küsimus on lihtne. Kas te olete veendunud, et järgmise aasta eelarve on selles mõttes koostatud südametunnistusega, nii nagu tegelikult ka vaja on? Kui me vaatame seda, et Tervisekassa peab 100 000 euro eest pidusid ja 35 000 euro eest otsib uue juhi otsijat ja siis uue juhi otsija hakkab veel 24 000 eest otsima uut juhti, ning kui ma kuulen, et Kliimaministeerium oma kärpe kohaselt peab kokku tõmbama sadu tuhandeid eurosid näiteks KeMIT-i investeeringute pealt, siis mulle ei tundu see eelarve mitte kuidagi adekvaatne. Kas te saate käe südamele panna ja öelda, et vot see on õige eelarve, kuskil ei priisata ja sellega on hästi?

See eelarve on kindlasti järgmiseks aastaks hea ja asjakohane eelarve selles olukorras, kus me praegu oleme, sest sellist tasakaalu me praegu vajame. Me vajame riigikaitsekulusid, me vajame inimeste ostujõu taastamist, me vajame konkurentsivõimelist maksusüsteemi. Aga see ei välista kuidagi võimalust, et kusagil on keegi, kes vaatab, et oi, ma olen nii võimsa firma juht, eelarve on 2,5 miljardit, nii et nagu nipsu lasta on see 100 000 eurot ühele peole. See on selline psühholoogiline probleem, sihuke ühiskondliku tunnetuse probleem. Avaliku sektori asutusele – kuigi eelarve on väga suur ja see summa jääb koma taha – ei ole [selline käitumine] sobiv.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ei olnud vahepeal suures saalis, võib-olla te sellele küsimusele vastasite. Te räägite väga palju õiglusest ja maksuküüru kaotamisest. Aga kuidas see ikkagi õiglane on, kui õpetaja, kes teenib 2000 eurot, võidab aastas 700 eurot, aga parlamendiliige või minister võidab aastas üle 1000 euro? Kuidas see on õiglusega seotud?

Ma võtsin mõned näidisarvutused kaasa. Ütleme, et õpetaja on keskmise palga saaja ja teenib 2213 eurot, talle on 700 eurot tulumaksuvaba ja tema palgalt peetakse kinni tulumaks 332 eurot. Efektiivne maksumäär on 15,04%. Nii, Riigikogu liige. Ma olen korrutanud siin neli keskmist palka, mis on rohkem kui Riigikogu liikme palk. Ühesõnaga, ma tegin juhusliku valiku, aga see iseloomustab situatsiooni. 700 eurot on maksuvaba, maksustatav palk 8152 eurot, tulumaks on 1793 eurot, võrdluseks: õpetaja tulumaks on 332 eurot. Tulumaksusumma on hoopis teine. Efektiivne tulumaksumäär on õpetajal 15,04% ja Riigikogu liikmel, nimetame siis seda nii, 20%. 

Selles ongi see vahe, et kõrgemapalgalised maksavad absoluutsummades väga palju suuremat tulumaksu ja maksavad ka protsentuaalselt väga palju suuremat tulumaksu. See on õiglane, et kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad kõrgemat tulumaksu nii protsentuaalselt oma sissetulekust kui ka absoluutarvudes – ja kohe väga palju suuremat tulumaksu.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma kordan eelkõneleja hinnangut, et teie olete kõige kompetentsem inimene riigieelarve arutelul, sest Rahandusministeerium ei loe seda eelarvet ja ma ei tea, kas kliimaminister loeb seda eelarvet. Aga mul on küsimus, äkki te aitate mind. Kui palju on siis riigieelarves järgmiseks aastaks planeeritud toetusi tuuleenergiale?

Ma muidugi tänan komplimentide eest, aga ma kindlasti [ei ole kõige kompetentsem], võib-olla ma olen umbes sajas oma eelarvest arusaamise poolest. Need, kes eelarvega töötavad, on ju Rahandusministeeriumis ja ka ministeeriumide finantsteenistused tunnevad eelarvet väga hästi, Riigikontroll tunneb samuti eelarvet väga hästi. Võib-olla poliitikute arvestuses ma nagu omal üldisel tasemel olen üsna [pädev], olen mitmeid eelarvet kordi lugenud ja hooman. Aga ma kindlasti ei ole ekspert, see ei ole isegi mu amet. 

Tuuleenergia või taastuvenergia tasu kohta leiab Kliimaministeeriumi haldusalast. Ma ei hakka praegu kulutama saali aega, te leiate selle ise üles. Teie fraktsioonis koostatud muudatusettepanekutes – ma ei tea, kes need koostas, tehniliselt olid need briljantselt tehtud – oli see isegi kenasti üles leitud ja tehtud ettepanek taastuvenergia tasust loobuda. Teie ettepanekust ma saaksin selle koha isegi ette lugeda, ausalt öeldes, aga te leiate selle ise kerge vaevaga.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa rääkisid siin palju kaitsekulude tõstmise vajadusest ja sellega seonduvast. Aga nagu sa ise esimese lugemise ettekandel ka ütlesid, laenuvajadus on 1,7 miljardit. Kaitseministeeriumi eelarve kasv on sellest tuntavalt väiksem – vähem kui pool sellest, 700 miljoni ringis. Kas tegelikult mitte ei ole ikkagi nii, et juttu on küll kaitsekulude tuntavast suurendamisest – ja need tõepoolest suurenevad –, aga suurem osa laenust kulub ära igale poole, kui teie kolleegi Võrklaeva [öeldut parafraseerida]? Millest need käärid?

Jaa, kaitsekulud NATO meetodi järgi on 2,24 miljardit eurot. See on siiski märkimisväärselt suurem summa kui võetav laen. Aga tõsi, meil tavaolukorras peaks regulaarsesse eelarvesse ära mahtuma 2% SKT-st ehk umbes 800 miljonit. Meil on, tõsi, eelarves ka muid investeeringuid – 1,3 miljardit. Laen on küll suur, lõviosa sellest kulub riigikaitsele, aga riigikaitse ja investeeringud koos on ikkagi tublisti suurem summa kui võetav laen.

Rene Kokk, palun! 

Aitäh! No minu eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et ei saa välistada, et mõne riigiasutuse juht, kellel on mitmemiljoniline eelarve, siiski ühel hetkel avastab, et 100 000 võiks panna mõne ürituse peale. Vaat see ongi suur probleem, sest see tähendab seda, et eelarved on õhku täis. Ei ole eelarved, mis on tegelikult vajalikud, vaid on nii palju üle blufitud, et see annab võimaluse teha selliseid asju. 

Needsamad näited, mida ma olen korduvalt toonud, et meil on umbes 100,4 miljonit mingi MKM-i rea peal, millel pole üldse tegevusi taga, või meil on gaasijaamal 100 miljonit, millest ei tea midagi ministrid ega keegi. See ongi probleem, et Rahandusministeerium enam sisuliselt ei kontrolli ministeeriumite [rahakasutust]. Ministeeriumid saavad raha kätte ja peavad ise tagama, [et see oleks õigesti kasutatud].

Nüüd ma tahan ikkagi küsida, kas rahanduskomisjon on teinud kõik endast oleneva, et te võite siin öelda, et sellist õhku ja laristamise võimalusi ei ole 2026. aasta eelarves sees, et me ei peaks jälle lugema mingeid kummalisi pealkirju.

Ütleme, Tervisekassa pidu kuidagi ei illustreeri seda, et Tervisekassa eelarves oli õhku. Tervisekassa eelarve oli defitsiidis. Seal ei olnud mingisugustki õhku, see eelarve oli defitsiidis. Ravijärjekorradki võiksid olla lühemad, sest inimesed ikkagi ootavad ka eelarve tõttu ravijärjekordades. See konkreetne otsus ei saanud kindlasti olla tingitud sellest, et eelarves oli õhku. 

Suurte ettevõtetega on nii, et palju lähtub [juhi] isikuomadustest. Kust tuleb ikkagi mõte maksumaksja raha eest teha ülevoolavaid pidusid? Ei oska öelda, kuidas sellised mõtted pähe tulevad. Parem oleks, kui ei tuleks. Aga riigieelarvet kaitstes ei saa välistada, et ka järgmisel aastal kusagil selline plahvatus toimub. 

Milles ma olen teiega nõus? Rahandusministeeriumil peaks olema ministeeriumite [rahakasutuse] üle rangem kontroll. Võib-olla on ministeeriumites liiga palju vaba ümbertõstmise võimalust, nii et ei peagi Rahandusministeeriumist nõusolekut küsima. Põhjus võib olla selles. Ja siis võib juhtuda, et küsitakse raha ühe asja jaoks, aga tehakse hoopis midagi muud. 

Me rahanduskomisjonis tegelesime kevadel kõvasti eelarve täitmise jääkidega. Seal üks ministeeriumi finantsjuht ütles puhtsüdamlikult, et neil oli tabel ja teadlik kokkuhoid päris suurtes summades. Ma küsisin: "Miks te siis raha küsisite, kui te juba teadsite, et te kokku hoiate?" Ta ütles: "Aga meil on ju ka enda asjade tegemise jaoks raha tarvis." See tõesti näitab, et selle koha peal peaks olema Rahandusministeeriumist rohkem järelevalvet.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus esimese muudatusettepaneku kohta. See on see, mille Rahandusministeerium meile tõi ja mis on vormistatud komisjoni ettepanekuna. 

Kliimaministeeriumil on kõige ulatuslikumad muudatused ja siin on must valgel kirjas, et maapõue uurimise programm saab juurde 420, see on 0,42, kui see tuhandega jagada. 420 eurot! Ringmajanduse korraldamine saab juurde 300 eurot, õhu kvaliteedi parandamine saab juurde 350 eurot. Mis probleemi me lahendame? Miks peab Riigikogu tasandil otsustama nii väikeste summade üle? Näiteks ringmajanduse korraldamine on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna all, mille eelarve on üle miljardi, me lisame siia muudatusettepanekuga 300 eurot. Mis probleemi me lahendame?

See on nüüd tehniline probleem. Ja võiks küsida ka endalt, kas on vaja seda Riigikokku tuua. Aga eelarvetehnika toob sellised summad meie ette. Ma vaatasin, et üldiselt need valitsuse tehtud muudatusettepanekud tõstsid ikkagi ringi IT-kulusid. Kui IT-teenus kolib ühest kohast teise, siis nendelt tegevusaladelt sajad eurod liiguvad kaasa. Nii et sellel on tehnilised põhjused. Aga sisulises mõttes on see nadi, jah.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minul on tunne, et põhimõtteliselt on teil suund valesti valitud, prioriteedid valesti seatud. Mitte küll kõigis valdkondades. Riigikaitse on olnud alatoidetud aastaid, nüüd me peame lihtsalt tegema tagasi seda, mida on tegemata jäetud. Küll aga on nii, et kahte suurt asja korraga ei saa, no numbrid lihtsalt ei lähe kokku. Teie kliimarevolutsioon läheb lihtsalt nii palju maksma, see näljutab meie teisi valdkondi ja tekitab eelarves tasakaalutust. Praegu oleks olnud võimalus vaadata ringi, mis maailmas toimub. Juba tõmmatakse seda fanaatilist rohepööret tagasi. Eesti oleks ka teie vaatest võinud olla tagasihoidlikum kulutaja. Tagajärg on ju teie valijate seisukohast näha. Viimaste reitingute uuringu järgi on teie toetus 10,6%. Teile on antud hinnang, et te olete valel teel. Kas pole nii, et see rohepööre näljutab meie majandust ja eelarvet?

Ei, ma ei ütleks, et rohepööre üldse rohepööre on. Võib-olla see on halb tõlge eesti keelde, sest Euroopa Liidu poliitikasuuna nimi on [The European] Green Deal ehk see on rohelepe, mitte rohepööre. Ma ei tea, mispärast ta niimoodi eesti keelde on tõlgitud ja kasutusele võetud. Aga roheleppe suund on ikkagi meie ühe ja ainukese Eestimaa loodusressursside parem kasutamine. Ja selle vastu ju ometi keegi ei ole. (Saalist öeldakse: "Mina olen!") Eestimaa loodusressursside parema kasutamise vastu? Ma arvan, et sa ei ole.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Taristuliit on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et riigi teede ehitus ja korrashoid on alarahastatud. Kas ja kuidas käesolev eelarve lahendab selle probleemi?

Jaa, tõesti, taristuliit on siin käinud mitmeid kordi, olen isegi nendega kohtunud. Aga ma arvan, et viimasel ajal [seda alarahastust enam ei ole], sellepärast et mootorsõidukimaksu raha 85 miljonit eurot suunati teedele. Ja [sõjaväelise] liikuvuse ehk Military Mobility paketist tulevad Eesti teedeehitusse ka päris suured summad. Neljarajalist maanteed ehitatakse juurde nii Pärnu kui ka Tartu poole. Nüüd viimastel kuudel ma ei ole enam taristuliidult teateid saanud, aga ma arvan, et neil on praegu veidi parem meeleolu. Ja olen näinud neidsamu ettevõtteid ka Rail Balticut ehitamas. Ma arvan, et neile tuleb tööd juurde, ehitatakse teid. Ja sellest 85 miljonist [osa] läheb ka teehooldusesse.

Andrei Korobeinik, palun!

Tervist! Austatud ettekandja! Ma selguse mõttes küsin üle. Meie hea kolleeg Võrklaev esitas muudatusettepaneku merendustoetuse äravõtmiseks. See toetus on osa Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileppest, aga ta tahab selle tühistada. Mul on sellega seoses kaks küsimust. Kas see koalitsioonilepe ikka kehtib? Eesti kodanikuna ma olen mures, võib-olla on veel mingi teine koalitsioonilepe. Ja teiseks, mis on selle ettepaneku saatus? Kas sa oskad protokolli jaoks, õigemini stenogrammi jaoks sellest rääkida?

Nii, lugupeetud komisjoni aseesimees! Sellistel puhkudel sa vana maletajana käid ikkagi etturid välja. Tõesti, selline muudatusettepanek on komisjonis olnud. Koalitsioonilepingus on [merendustoetus] ette nähtud. Aga siin on varem korduvalt öeldud, et koalitsioonilepingu järgi mitte ei juhita riiki, vaid korraldatakse koalitsioonipartnerite vahelist koostööd. 

Selle muudatusettepaneku saatus on selline: valitsus ütles, et ta toetab seda muudatusettepanekut ja soovib teha veel eelarves muudatusi enne kolmandat lugemist. Komisjonis toimus see, et Mart Võrklaev võttis oma ettepaneku tagasi. Ja Rahandusministeerium lubas selle sisuliselt lahendada nii, et ta valmistab ette muudatusettepaneku enne eelnõu kolmandat lugemist.

Aivar Sõerd, palun! 

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Tõepoolest, minu eelmisele küsimusele vastates sa ütlesid, et need 100-eurosed muudatused on seotud IT-kuludega. Jaa, Rahandusministeeriumi toodud muudatusettepanekus tõstetakse ümber IT-kulu, räägitakse Oracle'i pilveteenustest, muudetakse välislähetustega seotud kulusid, samuti mööbli kapitalirendiga seotud kulu. Ma küsingi, miks ministeerium ise, kui ta teeb eelarves muudatusi, lähtub tavalisest, sellest päris eelarvest, kulupõhisest eelarvest, aga meile kinnitamiseks on siin programmipõhine eelarve. Miks ministeerium ise ei kasuta seda programmipõhist eelarvet, vaid toob meile rahanduskomisjoni muudatused, mida tehakse päris eelarves? Miks see niimoodi on?

Kui ma võtan selle eelarve muudatusettepaneku lahti, siis tulemusvaldkond on näiteks kliima, energeetika ja elurikkus. Siia alla tulevad elurikkuse kaitse programmid, metsanduse ja jahinduse programm. Nad muudavad eelarvepilti ikkagi programmide kaupa, aga selgitavad, miks me programmis need muudatused teeme. Need kulud riigi raamatupidamise eeskirjade järgi on ju ikkagi konteeritud nii, nagu riigi raamatupidamise ees[kiri] ette näeb. 

Ja minu käest küsis proua Poolamets … Või oli see härra Epler? Kumb seda küsis? Epler küsis, et kui ta tahab näiteks vähendada avalike suhete kulusid, siis kuidas ta seda teeb. Ma soovitasin tal teha põhimõtteliselt sama – tuleb minna eelarve juhtimise süsteemi, vaadata, kus asutuses kui suured kulud on, vaadata, missugusesse programmi ja tulemusvaldkonda asutus kuulub, ning teha eelarvepildis vastavad muudatused ja kirjutada alla: nägin, et seal on liiga suured avalike suhete kulud. Nii see käib. 

Ega riigi raamatupidamise kontoplaani pole keegi ju kunagi tühistanud. Programmid on selleks, et näha, mille jaoks me midagi kulutame. Meil on kulutused, näiteks palk, elekter, soojus, kindlustus ja transport. Aga nüüd see programm ütleb, mille jaoks – see läheb metsanduse jaoks, see läheb merenduse jaoks, nende eesmärkide saavutamiseks. 

Ütleme, et riigieelarve on prognoos, aga see kindlasti ei ole raamatupidamine. See ei ole nagu bilansiprognoos, see on ikkagi riigi ees seisvate probleemide lahendamise ja eesmärkide saavutamise prognoos.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! Ma olen nõutu. Me oleme olukorras, kus eelarvenõukogu hinnangul tegelikult menetleme praegu eelarvet – koos eelarvestrateegiaga, kui seda kontekstualiseerida –, mis viib Eesti lähiajaloo sügavaimasse ja pikimasse defitsiiti ning mille puhul, nagu ennustavad nii eelarvenõukogu juht kui ka tööandjate keskliidu juht, ootavad Eestit ees majanduslik kaos, rahanduslik ebakindlus ja määramatus uute maksude [mõttes].  

Minu küsimus teile, proua Akkermann, on see. Isamaa esitas alternatiivse eelarve eelnõu, mis on parlamendi ja Eesti ühiskonna jaoks põhimõtteline valik: kas rahanduslik jätkusuutlikkus või rahanduslik kaos? Isamaa alternatiivne eelarve koos alternatiivse eelarvestrateegiaga pani ette jääda maksimaalse Euroopa Liidu tasemel lubatud 3% tasemele. Minu nõutuseks lükkas rahanduskomisjon kõik meie muudatusettepanekud tagasi. Mis on teil enda kaitseks öelda? Miks rahanduskomisjon nii käitub, kodukorraseaduse vastaselt …

Aitäh!

… ega seisa riigi rahanduspoliitika vastutustundliku jätku, kestuse eest?

Suur tänu küsimuse eest! Aga te ise muigasite ka, kui te seda küsimust esitasite. Te olete jurist. (Urmas Reinsalu kohalt: "Mul on hea meel teid näha, see oli rõõm.") Rõõm on vastastikune. Põhiseadus näeb ette, et riigieelarve esitab valitsus. Seetõttu on iga teine, alternatiivne riigieelarve põhiseadusvastane. Teine punkt põhiseaduses on see, et riigieelarve peab hõlmama kõiki riigi tulusid ja kulusid. Te tegite seal nagu väikese valiku. Kõik riigi kulud peaksid olema ikkagi, ma arvan, vähemalt 16 miljardit, kui te kogutavad maksud ja välis... (Saalist öeldakse midagi.) Ei olnud. (Saalis räägitakse. Kõneleja naerab.) Mul on see lausa kaasas. Ei, see ei olnud kaugeltki …

(Helistab kella.) Laseme ettekandjal vastata.

(Urmas Reinsalu räägib kohalt.) See üheksa lehekülge koos kaantega? (Urmas Reinsalu jätkab.)

Laseme ettekandjal küsimusele vastata.

No lehti … Siin on viis lehte ja tagune on valge ja esimene on kaas. (Urmas Reinsalu kohalt: "Annely, kullakene, siin on ju 30 lehekülge. Sul on vale dokument …") Kuidas see võimalik on? (Saalis räägitakse. Kõneleja naerab.) 

Laseme ettekandjal vastata!

Ma printisin selle välja isiklikult. Ja siin on … Kuidas see võimalik on? (Urmas Reinsalu saalist: "Annely, siin on praegu segadus. Palun võtame viis minutit vaheaega …")

Üks hetk siis! (Urmas Reinsalu saalist: "Näete, 30 lehekülge. Ma annan üle …") Andsite materjali. Jaa, ma nägin seda. Aga nüüd, nii kaua, kui ettekandja sirvib [pabereid], on protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Helir-Valdor Seeder, palun!

Jah. Ei, see ei ole eelarve kommenteeritud väljaanne, see on ikka kohe päris muudatusettepanek. 

Aga mul on tõesti protseduuriline küsimus tulenevalt rahanduskomisjoni esimehe vastusest Urmas Reinsalu küsimusele. Ta ütles, et Isamaa ettepanekud olid põhiseadusvastased. See selgub nüüd suures saalis, et Isamaa muudatusettepanekud olid põhiseadusvastased. Austatud juhataja, kas see tõesti oli nii? Kas me saame praegu siin suures saalis menetluse käigus teada, et need on osutunud põhiseadusvastaseks? Ja kuidas me peaksime käituma praegu protseduuriliselt, mida me peaksime ette võtma?

See …

Aitäh, ettekandja! See küsimus oli istungi juhatajale. Muudatusettepanekud, kõik 33, mis tulid suurde saali, on kantud nimekirja. Kahe lugemise vahel toimunud komisjoni istungi protokollis lehekülgedel 1 ja 2 on selgitatud, millele mingi muudatusettepanek tugines. Samamoodi oli põhiseadusvastane EKRE esitatud muudatusettepanek. Need sellepärast saali ei jõudnud. 

Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Härra istungi juhataja! Ma ei ole nõus sellise tühistamiskultuuriga. Vabandust! See on retsidiivne. Mulle meenus ka see, et eelmise aasta eelarve menetlemise puhul – Annely naerab, näed, eks ole – käitus võimuliit täpselt samamoodi. Kodukorraseadusest üle sõites lükati kõik … Ei juletud, kardeti siin saalis hääletada Isamaa sisulise kvaliteediga ettepanekute tervikliku komplekti poolt. See retsidiivne käekiri kordub meil praegu, anno 2025 novembris. 

Küsimus on selles, et keegi suvaliselt ütleb, et see on põhiseadusvastane. Isamaa tegevus, selleks et hoida riik rahanduspoliitiliselt vastutustundlikul rajal, on põhiseadusvastane. Vabandust! See on immanentne põhiseadusest tulenev nõue rahvaesindusele, et me ei vii riiki rahanduspoliitilisse kaosesse, üle 4,5%-lisse defitsiiti, mis on, nagu ütleb eelarvenõukogu, Eesti lähiajaloo pikim ja sügavaim defitsiiti. Tuleb välja, et selle vastustamine on põhiseadusevastane. 

Kust on pärit sellise narratiiviga volitused, austatud istungi juhataja? Kes on võtnud endale siin saalis rahvaesinduses niisuguse mandaadi? Kas Riigikogu juhatus on seda arutanud? Retsidiivselt isoleeritakse parlamendi opositsioon sisuliste muudatusettepanekute kaitsmise ja esitamise õigusest riigieelarve eelnõu menetlemisel. Istungi juhataja, palun vastust sellele nõudlikule küsimusele!

Aitäh! Küsimus on tõesti nõudlik. Aga protseduuriliselt siin suures saalis ei saa seda käsitleda. Pigem on see ikkagi komisjoni töökorralduslik küsimus. Komisjonis olijad saavad küsida komisjoni liikmetelt ja komisjoni esimehelt nende ettepanekute nimekirja kandmise või mittekandmise kohta.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Möödunud nädalal oli riigikontrolör siin meie ees ja rääkis meie erinevates valdkondades vastu võetud utoopilistest programmidest, mis ei paistagi realiseeruvat ja mida me ei täida. Mul on küsimus, kas rahanduskomisjonis oli ka sellest juttu. Ka praegu on riigieelarves transpordi ja liikuvuse programmi 2025–2029 järgi ette nähtud, et raudteedesse tuleb investeerida 1,9 miljardit ja 400 miljonit läheb tee- ja transporditaristusse. Arvestades Eesti hajaasustust, kuidas seda mõeldakse? Kas need regioonid, kes raudtee äärde ei ole sattunud, jäetakse lihtsalt [kõrvale]? See vahe on viiekordne. Me teame, et enamik inimesi Eestis ei ela raudtee ääres. Kuidas me seda probleemi teie meelest lahendame?

Ma arvan, et võib-olla ei ole mõtet jagada neid [summasid] nii ja vaadata, et raudteede ja maanteede investeeringute vahe on viiekordne. Küllap tuleb ikkagi ka maal elavatele inimestele ette juhus, et sõita rongiga Tartust Tallinnasse või Tallinnast Riiga. Ja raudtee on investeering, mis jääb mitmekümneks aastaks. Mõni raudtee võib olla samal tammil sada aastat, 19. sajandi lõpust, kui see ehitati. Ma arvan, et niimoodi ei saa seda [teemat] käsitleda ega [neid summasid] võrrelda. 

Aga ma võtsin nüüd hirmsate süüdistuste tõttu kätte selle 30‑leheküljelise eelarve, mille Reinsalu mulle ulatas, ja lugesin ära leheküljed. Minu eksemplar on õhem, kuna see on välja trükitud nii, et tekst on lehe mõlemal küljel, aga härra Reinsalu ulatatud dokument on paksem, sest selle lehed on trükitud ühepoolsena. Aga eelarve lehekülgi on ikkagi seitse ja kaheksandal leheküljel on üksnes austatud Helir-Valdor Seederi allkiri. Tõesti, tegemist on tähtsa persooniga, võibki olla eraldi lehekülg eelarves allkiri. Esimene leht on kaas ja kaane tagumine külg on ka tühi.

Aga kui need paberid, mida on 30 lehekülge, lahti teha, siis on näha, et siin on kirjas ka eelarvenõukogu arvamus, mis on kõige tuumakam, seda on üheksa lehekülge. Veel on siia lisatud õiguskantsleri kiri juulikuust ja Riigikontrolli arvamus Jürgen Ligile, samuti juulikuust. Ja siis on siin Coopi kiri Kristen Michalile. 

Lugupeetud Urmas Reinsalu! Teie kirjavahetus on kogemata läinud selle dokumendiklambri alla, mille kaas on eelarve, aga eelarvet on ikka seitse lehekülge. Ja see selles mõttes ei ole eelarve, et põhiseaduse järgi esitab eelarve valitsus. Ja põhiseadus sätestab, et eelarves on kajastatud kõik tulud ja kõik kulud. Kui meil praegu maksuseadused kehtivad nii palju, et me kogume peaaegu 16 miljardit tulusid, siis peaksid need kõik olema ikkagi ka eelarves kirjas, rääkimata kuludest. Nii et põhiseaduse mõistes ei ole mitte vähimatki võimalust, et neid seitset [lehekülge] saaks pidada eelarveks.

Nii. Nüüd on Urmas Reinsalu protseduuriline küsimus istungi juhatajale, mitte ettekandjale.

Austatud istungi juhataja! Minul on küsimus teile: millise Isamaa esitatud alternatiivse eelarvedokumendiga teie opereerite? Praegu viitas proua Akkermann, et tema käsutuses on koos lisadega seitsmeleheküljeline alternatiivse eelarve dokument. Isamaa ametlik alternatiivse eelarve dokument sisaldab endas koos kaanega – sõltub sellest, kas me loeme, ütleme, ka tiitelleht, eks ole – 30 lehekülge. 

Loomulikult on selle enesestmõistetavaks ja terviklikuks osaks ka alusmaterjal, mis puudutab eelarvenõukogu arvamust, millele kahjuks praegune valitsuskoalitsioon ei ole olnud võimeline vastama, tegelikult nad ei ole vastanud sellele hävitavale kriitikale. Ma tuletan meelde, selle lähiajaloo sügavaima defitsiidiga me asume tegelikult ka likvideerima, demonteerima kõiki siseriiklikke eelarvereegleid. Veel on seal loomulikult väga huvitavad ettepanekud, mis puudutavad muu hulgas hinnatõusu leevendamist, on ka Coopi ettepanek, mis on sisuliselt läbi töötatud ja peegeldub alternatiivses eelarves. Seda informatsiooni ei ole mõtet diskrediteerida, sest see on selgitav osa konkreetsest tervikust. Loomulikult, alternatiivne eelarve hõlmab endas kogu riigieelarve mahtu oma mõjult. 

Teiseks, ma tuletan veel kord meelde, et tõepoolest, kuna ei ole võimalik ebakvaliteetset ühe aasta eelarvet remontida, esitas Isamaa alternatiivse eelarve kõrval alternatiivse riigi eelarvestrateegia lähtejoonise neljaks aastaks. Minu küsimus, austatud istungi juhataja, on: kas parlamendiliikmetele on siis tegelikkuses kättesaadavaks tehtud 30-leheküljeline alternatiivne eelarve või 7‑leheküljeline alternatiivne eelarve, millele viitab proua Akkermann? Kummaga on praegu tegemist?

Aitäh väga põhjaliku protseduurilise küsimuse eest! Kui me nüüd vaatame, mida me täna saalis arutame, siis materjalid selle kohta, mis täna saalis hääletamise tuleb – need 33 muudatusettepanekut –, on siin saadaval. Samas, muudatusettepanekuid mina isiklikult käisin lingi kaudu vaatamas, need on EMS-is kättesaadavad. Kõik muudatusettepanekud, sealhulgas EKRE oma, mis ei tulnud suurde saali, on leitavad rahanduskomisjoni dokumentide alt. See arutelu käis komisjonis. Seda, kas komisjonis oli [arutelu all] 7 või 30 lehekülge, saate küsida ja uurida komisjoni liikmetelt. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Minul on küsimus pigem rahanduskomisjoni protseduuri kohta. Kuidas te lähenesite nendele muudatusettepanekutele? Ma võin siin välja tuua näiteks meie fraktsiooni esitatud EIS-i laenukäenduse, samuti seakatku kompensatsiooni põllumeestele ning ilmastiku[kahjudest] tuleneva kriisitoetuse ja erihoolekande. Need kõik on küll lühiajaliselt kulutused, aga viie aasta või pisut rohkemate aastate perspektiivis selgelt tulumeetmed, et inimesed julgeksid ehitada, et ettevõtjad saaksid kiiresti oma farmid taastatud, et nad üldse julgeksid neid taastada, et põllumehed ei läheks pankrotti ega tuleks toetusi küsima. Erihoolekannet vajab üle 800 inimese, kes peavad olema kodus, nende lähedased aitavad neid ega saa olla tööturul. Need on kõik tegelikult tulumeetmed. Kas te sellest vaatenurgast ka panete neid nii-ütelda ridadesse …

Teie aeg!  

… mis on tulumeede ja mis on kulumeede?

Jaa, tavaliselt öeldakse, et kui sa millessegi investeerid, näiteks haridusse, maksad õppemaksu, siis see on sellel aastal kulu, aga kümne aasta pärast on see su tulu ja elatusallikas. 

Aga riigieelarve on ikkagi väga täpselt vormitud, ta sisaldab järgmise aasta tulusid ja kulusid rahaliselt: sissetulekuid ja väljaminekuid. Kulu pool on ka muljetavaldavalt suur – 19,5 miljardit. On probleeme, millele sotsiaaldemokraadid [tähelepanu juhivad] ja nad soovivad oma muudatusettepanekutega [nende probleemide lahendamiseks] eelarvest raha eraldada. Ma olen täiesti kindel, et nendes kohtades, millele sotsiaaldemokraadid viitasid, võiks olukord olla parem ja [nendesse valdkondadesse] võiks anda rohkem raha. Aga siin me peamegi rahanduskomisjonis leidma tasakaalu, peame vaatama, kui suured on meil tulud, kui palju me saame kulutada või kas me saame maksukoormust tõsta, kas maksumaksjad on nõus rohkem maksma. See on tasakaalu küsimus. Ma ei ütle üldse, et need muudatusettepanekud ei olnud õiged või head.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! Nüüd läheme sisuküsimustesse, eks ole. Praegu 2026. aasta defitsiit on 4,5%. Uue ETS2 süsteemi puhul on selgunud, et kuna see 2027. aastal ei jõustu, siis see tähendab, et ka 2027. aastal, nagu eelarvestrateegia märgib, defitsiit kasvab, see on 4,6%. Minu küsimus, proua Akkermann, teile kui rahanduskomisjoni esinaisele, kogenud rahanduseksperdile ja endisele rahandusministrile on see: missugune on teie või rahanduskomisjoni käsitlus, kuidas on Eesti üldse võimeline sellisest spiraalsest defitsiidist väljuma? Millise meetodi alusel? Varem ei ole suutnud mu sellele küsimusele relevantselt vastata ei ametis olev rahandus- ega peaminister, samas on nad hakkajad mehed disainima Eestile lähiajaloo sügavaimat ja pikimat defitsiiti. Aga mis on teie kui elukogenud ja eluterve vaatega naise nägemus, kuidas me tulevikus hakkame sellisest defitsiidist välja tulema?

Defitsiidist väljatulekuks on kolm võimalust: suurendada tulusid, vähendada kulusid ja kasvatada tootlikkust, et majandus [kasvaks ja saaks] tulusid võtta. (Saalist öeldakse midagi.) Need on need kolm võimalust. Hea uudisena ma võin öelda, et meil on menetluses riigieelarve baasseadus, mis seab vormi ja kriteeriumid aasta eelarvele, ja sellel aastal me ei leevenda nõudeid tasakaalule. Olukord on pisut parem, õigemini olukord on vähem halb, kui me kartsime.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma lähen edasi selle küsimusega, mis mul oli. Seesama Riigikontrolli raport räägib – võib-olla te teate sellest veidi täpsemalt –, et me ei suuda täita endale võetud kohustusi ega ehitada Tallinna–Tartu ja Tallinn–Pärnu–Ikla maanteid neljarealiseks. Ma saan aru, et kokku on puudu 1,3–1,9 miljardit. Nüüd me oleme selle edasi lükanud, 2030. aastaks ei ehita, äkki 2050. aastaks saame tehtud. Osa ülesandeid on meile jäänud, aga 2030. aastaks on endiselt raha puudu circa 300 miljonit. Kas te olete seda arutanud? Mis on teie enda soovitus, mida me peame tegema, kui me Euroopa ees endale võetud kohustusi sellisel kujul täita ei suuda ega plaani?

Rahanduskomisjon ei ole Riigikontrolli aruannet, milles ta keskendus sellel aastal transpordile, käsitlenud. Seetõttu ma rahanduskomisjoni arutelu tutvustamisel kindlasti komisjoni seisukohti edasi anda ei saa. Aga ma ise lugesin seda aruannet ja kuulasin ka, kui ta ettekande tegi. Ma nõustun küll sellega, et meie arengukavad on selles mõttes poolikud. Sinna pannakse kirja ideaalne olukord – saadetakse nagu kiri kuldkalale, et mis kõik võiks olla –, aga jäetakse tegemata strateegiline valik, mida me saame endale lubada. Ja siis ongi nii, et kõik võiks ju olla väga ilus, aga [pole teada,] mida me saame endale lubada ning millele ja kui palju me 2026. aastal kulutame. 

Aga jah, riigikontrolör pidas väga hea ettekande. Ma nõustun, et me peame taotlema, õigemini on võimalik taotleda erandit, et mitte ehitada kaherealist maanteed Läti piirini, kuna seal ei liigu nii palju autosid. Aga seda ei arutatud eelarve raames, seega ma ei taha sellel pikemalt peatuda. Ja minu arvamus ei olegi nii oluline.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, teile ka aitäh kõigepealt kannatlikkuse eest! Aga küsimus on selline. Pea kolmveerand kaitsekuludest ja nendega seotud investeeringutest liigub tegelikult riigist välja –välisettevõtetele ja tarnijatele. Ma saan aru, et Eesti riik ja meie tööstus ei ole veel nii võimsad, et saaks ise kogu seda suurt rahasummat ära kasutada. Aga kas komisjonis on üldse arutatud, kuidas seda olukorda muuta, et suurem osa nendest investeeringutest jääks ikkagi Eesti majandusse?

Jaa, komisjon arutas seda, kui me enne esimest lugemist kohtusime kõikide ministritega. Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas plaane kaitsetööstusparkide rajamiseks – minu meelest oli kolm piirkonda, üks oli Ämaris, üks Ida-Virumaal ja üks Pärnu linna territooriumil –, et Eestis kaitsetööstust arendada. Ta on öelnud, et me teeme koostööd teiste riikidega. Ja ma saan aru, et rakendatakse ka vastuostuprintsiipi. Jah, Kaitseministeerium tegeleb sellega, et rohkem riigikaitseks eraldatud raha saaks kasutada Eestis.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud juhataja! Ma esitan selle küsimuse küll komisjoni esindajale ja võib-olla ma ei mahu minuti sisse, aga kui ma ei saa ammendavat vastust, siis on see loomulikult protseduuriline küsimus ja ma pean selle teile esitama. Nii et ma palun vabandust, kui ma lähen üle minuti, aga asi on sisuline ja samal ajal protseduuriline. 

Kõigepealt, Isamaa esitas kümme muudatusettepanekut ja nendest osa ei kantud tabelisse. Siin on ainult lühike põhjendus, ma loen selle ette: komisjon põhjendas nende muudatusettepanekute loetelust välja jätmist asjaoluga, et põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekutega ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist või vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest. Ühesõnaga, muude seaduste muutmist praegu menetluses ei ole, väidetavalt, ja seetõttu te ei saanud kanda tabelisse.

Samal ajal on kõik meie ülejäänud muudatusettepanekud, mis on analoogsed, siia tabelisse kantud ühe muudatusettepaneku alla. Näiteks need, mille sisu on tulumaksuvabastuse kehtestamine iga lapse kohta aastas 200 euro ulatuses. Sellist muudatusettepanekut meil hetkel ka ei ole menetluses, kuid see on erinevalt eelnevatest tabelisse kantud. Aga me ei saa ka seda hääletada, sellepärast et need on kõik kokku sõlmitud üheks muudatusettepanekuks. Mina ei saa aru, millest selline erinev lähenemine analoogsete juhtumite korral. Mis on teie selgitus?

Edasi ma küsin, kuidas ja mismoodi me saame neid ükshaaval hääletada, aga see küsimus ilmselt läheb juba juhatajale. Ma tahan kõigepealt saada aru, miks selline erinev lähenemine samasuguses olukorras olevate muudatusettepanekute puhul.

Nii, ma proovin selle üles leida. (Saalist räägitakse. Naerab.) Jaa. Mul on see paber siin kaasas, kogumispensionid. (Lehitseb pabereid.) Te küsite, miks me need ühendasime. Ma otsin need üles, neid pabereid on väga palju. Komisjon otsustas Isamaa fraktsiooni kuus ettepanekut lugeda omavahel sisuliselt seotuks ja need on kantud muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Ühes ettepanekus oli toodud välja ettepanekute katteallikas ja ülejäänud viis ettepanekut sisaldasid vahendeid erinevate kulude katteks. Ühise katteallika tõttu me sidusime need kokku, sest seda ütleb ka põhiseadus, et muudatusettepanek tuleb esitada nii, et on ära näidatud katteallikad. (Saalist räägitakse.) 

Kas ettekandja soovib sellele vastata? (Saalist räägitakse.) Nii, Martin Helme, palun!

Jaa, siin ma vaatasin ja kuulasin, et sotsid on teinud terve hulga kuluettepanekuid ja siis sa niimoodi kannatlikult seletad, et ei-ei, need ei ole investeeringud, need ongi kulud.

Meie ei teinud kuluettepanekuid, sest me oleme riigina reformierakonna juhtimisel pankroti kursil. Meie tegime terve hulga kärpeettepanekuid. No me tahame ära võtta kümneid miljoneid, mille eest uputatakse metsa rohepöörde nime all, ja tahame ära võtta kümneid miljoneid, millega doteeritakse tuulikuärimehi, Reformierakonna sõpru.

Kõige suurem kärpeettepanek oli ära võtta 171 miljonit eurot Rail Balticu kaasfinantseerimiseks – see on meie enda raha, mitte euroraha, vaid meie enda raha, 171 miljonit. (Saalist räägitakse.) Nii, selle peale te muutusite ise sotsiks ja hakkasite rääkima, et see on tegelikult investeering, mitte kulu. Aga kuna te seda juttu niikuinii kellelegi maha ei müü, siis kuulutasite selle ettepaneku üldse põhiseadusvastaseks. Ma nüüd lasin ka selle protokolli kanda, et kogu see põhiseadusvastasuse jutt on loomulikult absoluutne mula, võimu kuritarvitamine ja häältega ülerullimine. Aga ma tahaksin uuesti kuulda, mis argumendiga te [põhjendate], et see on üldse mingi investeering. See on ju pankrotiüritus!

Rail Baltic on investeering ja majandusarvestuse mõttes on investeering vara, mida kasutatakse pikaajaliselt mitmekordselt rohkem kui ühe arvestusperioodi jooksul ja mis ületab teatud summa, nii nagu raamatupidamise eeskiri ette näeb. Kahtlemata on Rail Baltic investeering, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. 

Miks me ei kandnud seda muudatusettepanekute loetellu? Põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekuga ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist või vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingutest. Rail Balticu ehitamise tegevuskava tugineb 19. juunil 2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse §-le 2.

Nii. Protseduuriline küsimus juhatajale, Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud juhataja! Kahjuks ma olen tõesti sunnitud teie poole pöörduma. Ehk teie suudate meid aidata, et me saaksime siin ühtemoodi asjadest aru. Ma saan ka aru, et rahanduskomisjon ja valitsuskoalitsioon ei soovi, ütleme siis nii, opositsiooni muudatusettepanekuid hääletada või proovivad neid võimalikult vähe hääletada, et need vähe tähelepanu saaksid.

Aga tulen tagasi teema juurde. Vaadake, kui te loete seletuskirja lehekülge 1, siis näete seal rahanduskomisjoni põhjendust kolme muudatusettepaneku kohta. See on teise muudatusettepaneku järel ja räägib kolmest muudatusettepanekust. Komisjon põhjendas nende muudatusettepanekute loetelust väljajätmist – see tähendab seda, et me ei saa üldse neid siin saalis hääletada – asjaoluga, et põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekus ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist või vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest. Ehk siis [sellised kulud, mis] ei ole riigieelarve seaduses, vaid on teises seaduses. Teist seadust praegu aga menetluses ei ole. Saame me ühtemoodi aru, et ei ole sellist seadust [menetluses ja kuna kulud] tulevad muudest seadustest, siis sellist [muudatusettepanekut] teha ei saa?

Nüüd läheme leheküljele 10, kus on ülejäänud Isamaa muudatusettepanekud siiski tabelisse kantud, küll kokku seotud üheks muudatusettepanekuks – see on juba omaette teema, mille kohta ma otseselt ei küsi, kuigi see on tegelikult vägivalla kasutamine menetluses –, aga need on siia siiski kantud. Võtame ette nende sisu. Näiteks muudatusettepaneku 4.1 sisuks on Reformierakonna maksuküüru kaotamise ärajätmine, mille positiivne mõju riigieelarvele 2026. aastal oleks 550 miljonit eurot. Selle[teemalist] eelnõu samuti ei ole menetluses, ka selle [muudatusettepaneku esitamine] eeldab muud [eelnõu]. Selle [eelnõuga] seda [muuta] ei saa, selleks on [vaja] muud [eelnõu], nii nagu eelnevategi puhul.

Miks on siis kantud need muudatusettepanekud siia tabelisse, aga eelnevad mitte? Mõlemat [tüüpi ettepanekud] on tegelikult analoogsed. Kuidas me nüüd peaksime käituma? Mida me siis üldse saame hääletada ja mida me ei saa? Kas see on toimunud kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega? Mina väidan, et ei ole. Aga kooskõlas riigieelarve baasseadusega? Mis putru siin on kokku keedetud? (Saalist: "Võtame jõu kokku!").

Kas see [küsimus] oli mulle?

Tõepoolest, võtame jõu kokku! See küsimus oli mulle. Ma loen täpselt samamoodi seletuskirja ja lehekülje 2 lõpus on toodud välja, miks komisjon otsustas kuus ettepanekut lugeda üheks. See üks ettepanek on lisatud muudatusettepanekute nimekirja. Kas see on seotud eelneva põhjendusega, seda saab öelda ainult komisjoni esimees. Siin kiirelt pabereid [lehitsedes] mina istungi juhatajana seda öelda ei saa, seda saab öelda komisjoni esindaja. Menetluskäik on kindlasti komisjoni liikmetele teada ja nad saavad seda oma fraktsioonides selgitada. 

Täpsustav protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma täiesti mõistan teid ja saan ka aru, et teie loomulikult ei saa siin praegu hakata rahanduskomisjoni ettevalmistatud materjale käigu pealt ümber tegema. Minu küsimus on pigem see, kuidas me selle kujunenud olukorra lahendame. Need kuus või seitse muudatusettepanekut on kokku seotud üheks muudatusettepanekuks, mida me justkui saame hääletada, mis on omaette teema. Sellest ma saan aru. 

Aga millega ma sugugi ei nõustu, [on see, et] menetlemiskultuur ei kannata mitte mingisugust kriitikat ja et niisugusel kujul opositsiooni alla surutakse. Need ülejäänud kolm muudatusettepanekut peaksid olema siin tabelis ja me peaksime saama neid hääletada, kui käsitleda neid sama loogika järgi, mis on kokkuseotud [ettepanekute puhul olnud]. Ma saan aru, et [komisjonis] ei saanud neid kokku siduda, sest katteallikad olid erinevad. Minu palve ongi see, et me saaksime neid ikkagi ükshaaval hääletada ja vähemalt teha see muudatus, et viia menetlusprotsess kooskõlla nii eelarve baasseaduse kui ka kodu- ja töökorra seadusega.

Aitäh! Kõik välja toodud muudatused kajastuvad rahanduskomisjoni materjalides. Rahanduskomisjoni otsus on see, et kuus muudatusettepanekut on tehtud üheks, ja see kajastub neljanda muudatusettepanekuna. Tõnis Mölder, palun, küsimus ettekandjale!

Hea istungi juhataja! Hea komisjoni esindaja, esinaine! Mul on selline küsimus. Me siin tegelikult higistame nii et seda nägu, et saada kaitsekulutusteks kaitse-eelarvesse palju raha. Ometigi ma lugesin paar päeva tagasi meediast, et kaitseminister ütles, et ta hakkab tegema poole miljoni euro eest Eestis mängufilme. Mulle meenus kohe see lugu, kui Siseministeerium hakkas paar aastat tagasi koole renoveerima ja koolimaja katuseid parandama. Ometigi oli paar aastat tagasi Kaitseministeeriumi eelarve selline, et isegi orkestrit ei saanud palgal hoida, rääkimata spordist ja teistest asjadest. Minu küsimus ongi teile kõigepealt see, et kas te peate sellist Kaitseministeeriumi sammu eetiliseks. Ja teine küsimus: kas meil on veel selliseid peidetud kulusid teistes ministeeriumides?

Jah, minu teada on väga pikaajaline praktika teha riigikaitse eelarvest patriootlikke filme. Mulle on öeldud – tõsi, mitte rahanduskomisjoni istungil –, et ka näiteks "Nimed marmortahvlil" on tehtud Kaitseministeeriumi eelarve toel. Ma tean, et väga paljudel valdkondadel on sellised telesaated. Näiteks, kui te vaatate Eesti Televisiooni, [märkate ka seda]. Näiteks vaatasin ma mingit kalakasvatuse saadet [ning nägin, et see on] maaelufondist finantseeritud. Mu meelest ka meeste tervise saateid [on finantseeritud] terviseedenduse fondist, aga kindlasti mitte Kultuuriministeeriumist. Kui te vaatate neid telesaateid, mis üsna palju Eesti Televisioonis jooksevad, siis on näha [tiitrites], kes on neid finantseerinud, ja kõiki neid ei ole [finantseerinud] Kultuuriministeerium. See on meil selline praktika. Ministeeriumis on avalike suhete [osakond] ja nad [teevad] oma avalikku suhtlust telesaadete ja filmide kaudu. Kas see on hea või halb, [ei tea], aga selline on olnud tava.

Aga ma ikkagi õiendaks ära veel selle neljanda muudatusettepaneku. Istungi juhatajale läks küsimus, miks need on kokku seotud, kui sellekohast [eelnõu] ei ole menetluses. Kas tõesti Isamaa menetlusse antud seadus maksuküüru ärajätmise kohta kukkus välja? Te ise olete andnud selle [eelnõu] menetlusse, mis tähendab seda, et eelarve menetluse mõttes on olemas igati korrektne katteallikas. Te ütlete, et käesoleva muudatusettepaneku sisuks on Reformierakonna maksuküüru kaotamise ärajätmine, mille positiivne mõju 2026. aasta riigieelarvele on 550 miljonit eurot. Minu teada te olete ise sellise eelnõu menetlusse andnud ja nüüd vastate, et näed, seadus[eelnõu] ei ole, [ja küsite,] miks ei käsitleta võrdselt. Kas meil on see alles või? Tulumaksu langetamise ärajätmine, ei, 2% võrra tulumaksu langetamine. Isamaa tulumaksuseaduse eelnõud on menetluses.

Nii. Protseduuriline küsimus istungi juhatajale, Martin Helme, palun!

Jaa, ma ühinen Helir-Valdor Seederi protestiga täielikult. See, mis toimub rahanduskomisjonis opositsiooni muudatusettepanekutega, on lihtsalt toore jõu kasutamine. Ma tahtsin tulla appi istungi juhatajale. Ma olen kauaaegne rahanduskomisjoni liige, olen olnud juhatuse liige, olen olnud rahandusminister, ma tean nii eelarveseadust kui põhiseadust. Need argumendid, et see on ühe või teise seadusega vastuolus, on tegelikult lihtsalt jabur. Rahanduskomisjonis [otsustati], kas mõni asi on või ei ole põhiseadusega vastuolus lihtsalt koalitsiooni häälte[enamusega]. See on see tase, kuidas meil otsustatakse, kas muudatusettepanek on või ei ole põhiseaduspärane. Kui saali ei taha saata, siis paneme templi peale, et on põhiseadusega vastuolus, ütleme, et seda ei saa menetleda, ja siis ta saali ei tulegi. See, nagu siin ka Urmas enne ütles, on retsidiivne käitumine. See on see, kuhu meil on siin välja jõutud Hussari ja Reformierakonna õndsal juhtimisel. Meil ei kehti enam kodukord, meil ei kehti enam mingisugused normaalsed poliitilised tavad ega ka mitte põhiseadus. Selle otsas me siin oleme, ja ega see paremaks ei lähe. Lihtsalt tuleb seda uuesti meelde tuletada ja ninapidi teid sisse pista, et te olete toore jõu kasutajad ja seadusrikkujad.

Aitäh! Komisjoni tegemistesse ei saa juhataja sekkuda. Aga, Martin Helme, palun küsimus!

Aitäh! Ma tulen teise teema juurde. Ma nüüd võib-olla ajan sassi, aga see vist oli Lauri Laats, kes küsis küüru ja selle kohta, kes maksab rohkem, kas vaesemad või rikkamad inimesed, ja kes saavad suurema soodustuse. Võib-olla ma eksin küsijas. Te tõite siis näite, et keskmine õpetaja saab nii palju ja Riigikogu liige või neli keskmist palka saav inimene saab naa palju, ja sinna otsa teatasite, et see, et kõrgema palga saajad maksavad rohkem maksu, ongi õiglane ja moraalne. Meie erakond ei ole astmelise tulumaksu pooldaja, see on meil lausa programmis kirjas. Mina tahaksin aru saada, mis hetkest alates, millise oma juhatuse, volikogu või fraktsiooni otsusega hakkas Reformierakond astmelise tulumaksu pooldajaks. Kui te olete otsustanud hakata astmelist tulumaksu pooldama, siis miks te selle küüru vastu võitlete?

Tulumaksuvaba miinimum on olnud Reformierakonna programmis nii kaua, kui ma seda mäletan, võib-olla mitte päris alguses. Aga kui on olemas tulumaksuvaba miinimum, on ta siis 200, 500 või 700 eurot, ja on üks tulumaksumäär, on ta siis 20% või 25%, siis see matemaatiliselt tähendab seda, et tulumaksu efektiivne määr kasvab koos sissetuleku kasvuga, sest maksuvaba osa kogu sissetulekust väheneb. See on Reformierakonna programmis olnud nii kaua, kui ma mäletan. Mu meelest on see lihtne, hea ja õiglane.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! 2026. aasta riigieelarvega suurendatakse pööraselt meie riigivõlga ja kasvatatakse Eesti inimeste kulusid. Loosungid on teil muidugi uhked – rohepööre, innovatsioon –, aga reaalsuses inimesed näevad ainult pidevat hinnatõusu ja kulude kasvu. Kas Reformierakonnal on mingisugune päris plaan, kuidas tegelikult Eesti majandus uuesti käima panna ja Eesti võlakeerisest välja tuua? Mis on teie suur plaan? Äkki annate lühikese ülevaate?

Eesti majandus näitab mõnda aega juba kasvumärke. Kõigepealt, 2023. aastal hakkas negatiivne majanduskasv muutuma järjest väiksemaks ja nüüd oleme jõudnud positiivsele poolele. Kui majandus kasvab, on inimesed tööl, teenivad raha ja maksavad makse, kõigil läheb paremini. Ma ei julgeks siiski [öelda, et] Eesti on mingisugusel pankrotikursil. Eesti võlakoormus on endiselt Euroopa kõige madalam.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea komisjoni esinaine! Te vastasite Martin Helmele Rail Balticu teemal, aga te eksisite seal päris rängalt. Ratifitseerimine tehti tõesti 2017. aastal, aga ratifitseerimise juures oli klausel. Ma võin eksida mõne miljoniga, aga kokku 700–800 miljoni vahel oli see summa, mida ratifitseeriti. Ja lisaks, komisjoni ettepanekul – mina juhtisin sel hetkel seda komisjoni –, pandi sinna ka lause, et kõikides riigieelarvetes peavad olema kirjas Rail Balticu kulud ja tulud. Kui midagi läheb suuremaks või väiksemaks, on see sõna otseses mõttes Riigikogu otsus. Ei saa kuidagi [peitu] pugeda. See summa on ammu täis, see 700 miljonit. Ja kõik [summad], mis nüüd [lisanduvad], peavad tulema siia saali hääletamisele. 

Palun vaata seda ratifitseerimise [seadust]. Sinna lisas majanduskomisjon kolm punkti ja üks punkt on see, et kõikides riigieelarvetes peab olema see kirjas. Selle pärast on ka riigieelarve juures kirjas (Juhataja: "Teie aeg!"), et igal juhul peab saama Riigikogus hääletada, kas raha sinna juurde panna või mitte.

Aitäh!

Riigikogu saab hääletada, kui palju ta sinna raha juurde paneb. Eraldis on riigieelarve seaduse osa. (Saalist räägitakse.) Kui riigieelarve saab toetushääled, siis on Riigikogu otsustanud ja leping kehtib. Leping on ratifitseeritud, leping kehtib.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd läheme edasi läbirääkimistega. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. Palun! 

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! See on väga halb eelarve ja siin on peamised põhjused. Kõigepealt põhineb see eelarve vigasel maksusüsteemil, mida võib nimetada regressiivseks süsteemiks. Selle puhul langeb peamine maksukoorem madala ja keskmise sissetulekuga inimesele. Teisisõnu, see eelarve süvendab ühiskonnas majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust.  

Lisaks ei ole see eelarve sugugi läbipaistev. Rahandusminister tunnistas hiljuti, et ta pole seda dokumenti üldse lugenudki. Ma proovisin seda teha ja pean tunnistama, et selles eelarves on tõepoolest väga paljud asjad varjatud ähmaste sõnastuste taha. Näiteks ettevõtete ja organisatsioonide toetusteks plaanitakse kulutada sadu miljoneid eurosid, aga nende ettevõtete nimekirja pole siiani keegi näinud. Majandusminister ei suutnud minu otsese küsimuse peale nimetada mitte ühtegi ettevõtet, mida plaanitakse toetada. See saladuseloor sunnib paratamatult kahtlustama, et valitsus tahab kulutada meie raha ilma parlamendi ja avalikkuse kontrollita.  

Ma ei hakka siin rääkima korruptsioonist, kuid küsin, miks varjatakse meie eest, kuidas kasutatakse eelarvevahendeid. Isegi Riigikontrolli audiitorid ei suutnud meie valitsuse pealesurutud eelarvet läbi analüüsida. Ja nüüd pakutakse meile hääletada dokumendi poolt, mille sisu jääb saladuseks isegi spetsialistidele. Aitäh! 

Riina Sikkut ei ole hetkel saalis. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Eks eelarvest võib nii mõndagi rääkida. Tegelikult tuleks esimesena asjana rääkida sellest, kes selle koostas, kes seda luges, kes seda ei lugenud ja kui läbipaistev see on. 

No me teame väga hästi, et kogu selle eelarve koostamise juures ei ole olnud Jürgen Ligi, kes praeguse finantsministrina peaks vastutama fiskaalpoliitika eest. Ja mitte ainult ei ole ta koostanud seda, vaid ta ei ole ka lugenud seda, mis on koostatud. Ta on seda avalikult tunnistanud. Kui ajakirjanik "Esimeses stuudios" küsis, kas Jürgen Ligi on eelarvet lugenud, siis ta ütles, et ei, ma ei ole seda lugenud. Tegelikult on see vastus meile ja [sõnum] avalikkusele, mispärast Jürgen Ligi, kui ta esitles eelarvet, nii ähmaselt vastas, miks ta oli ründav, miks ei olnud tema vastustes mitte mingisugust sisu ja miks olid vastused sisutühjad, vähemalt selles osas, mis puudutab rahanduse seisu ja järgmise aasta eelarvet. Ta lihtsalt ei ole seda koostanud ega lugenud. See oli tema otsene vastus. 

Mis usaldus meil saab siis olla sellises olukorras? Ei saagi olla. Tegelikult on ka eelmised ja üle-eelmised küsitlused näidanud selgelt, et rahval polegi usaldust. Kurb on see, et praegune valitsus ei tee mitte midagi selleks, et usaldust tagasi võita, vastupidi, ütlebki selgelt ja väga ülbelt, et ta ei ole [eelarvet] lugenud ega koostanud. Ka lugupeetud minister Joller ütles, et neid on siin rohkem kui meid ja me peame vastu pidama ja seda kannatama. See ongi üleüldine suhtumine ja seda me näeme ka siin eelarves.

Loomulikult käib kaasas kogu selle koalitsiooniga statistiline viga, mille nimi on Eesti 200. Praegu vaatame uusi reitinguid. Populaarsus, toetus rahva seas on 0,9%. Seda võibki rahulikult lugeda statistiliseks veaks. Ehk siis tegelikult on toetus null. Ja te olete rahulikult [koalitsioonis] koos Reformierakonnaga, kelle toetus on 10 koma millegagi protsenti, ja teete täpselt seda, mida Reformierakond selle 10 koma millegi protsendise [mandaadiga] soovib siin teha. Kurb, tõesti kurb! Siin on ka üks Eesti 200 esindaja, kes vaatab seda, ja ma loodan, et ta peale minu kõnet leiab riigimehelikkuse, tuleb siia pulti ja ütleb, et ei, me ei soovi olla statistiline viga, me tahame olla erakond, keda rahvas tegelikult usaldab, ja me lahkume Reformierakonnaga [moodustatud] koalitsioonist. Ma siiralt loodan seda, sest praegu on rahvas selgelt öelnud, et te olete statistiline viga. 

Nüüd, kui vaadata meie muudatusettepanekuid, siis nendega me soovime [teha nii], et meie eelarve oleks õiglasem, maksusüsteem õiglasem ja et inimesed saaksid hakkama igapäevase toimetulekuga. Me esitasime hästi konkreetsed ettepanekud ja mitte väga suures mahus: tulude poolt 600 miljonit, kulude poolt 600 miljonit. Ja me sisustasime need tegevustega ja näitasime ka tegelikult ära, kust need tulud võiksid tulla. Kui ma küsisin Annely Akkermanni käest, kuidas talle meeldisid Keskerakonna ettepanekud, ta ütles, et need olid sisukad, aga probleem on selles, et ei olnud näha, kust see tulupool tuleb. Siinkohal ma julgen öelda, et Annely Akkermann eksis …

Ma sooviksin kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaks.

… sellepärast et me sisustasime ka tulupoole. Me näeme selgelt, et tulumaks peaks olema progressiivne, mis tähendab seda, et jõukamad inimesed maksavad rohkem ja väiksema sissetulekuga inimestele jääb rohkem raha kätte, et nende maksukoormus langeks.

Me selgelt näeme, et pangad peavad panustama. Praegune valitsus lükkas järjepidevalt tagasi meie ettepanekud pangamaksu rakendamise kohta. Need otsused tehti veel siis, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses. Sellest oleks saanud päris suure tulu riigikassasse, eriti siis, kui euribor oli kõrge. 

Me selgelt näeme, et toiduainete käibemaks peaks olema väiksema määraga, seda tuleb langetada. See viib ka toiduainete hinna alla. Just sellel nädalal arutas rahanduskomisjon petitsiooni. Petitsiooni on allkirjastanud peaaegu 100 000 inimest, kes selgelt ütlesid, et toiduainete hinda tuleb langetada, ja selleks meetmeks on toidu käibemaksu langetamine. 

Ma prognoosisin tegelikult juba enne valimisi, kuidas seda petitsiooni hakatakse siin Riigikogus menetlema praeguse koalitsiooni poolt. Ma ütlesin, et enne valimisi ei hakka seda petitsiooni mitte keegi arutama mitte üheski komisjonis. Peale valimisi tuli see komisjoni. Ja ma ütlesin välja ka järgmise sammu, mille koalitsioon teeb: kui ta isegi viib selle petitsiooni komisjoni, siis ta teeb kõik selleks, et aega venitada ja seda mitte kohe arutada. Ja nii juhtuski. Komisjon otsustas, et seda olulist petitsiooni, mis sai 100 000 allkirja, hakatakse arutama alles märtsikuus. 

Ma võin teile juba ette öelda kolmanda sammu, mis tehakse: enne suve kindlasti selle petitsiooniga mitte midagi ei juhtu ja vaevalt et ka sügisel. See tähendab seda, et praegune koalitsioon, millel on ainult 11%-line rahva toetus, lihtsalt võtab need 100 000 häält – tegelikult on nende [inimeste] hääli ju rohkem, kes olid käibemaksu langetamise poolt – ja viskab lihtsalt prügikasti. Ja siis küsib, miks rahvas meid ei usalda! Vastus ongi siin. Kui te ei kuula rahvast, kui te ei usalda rahvast, siis loomulikult kaotavad valitsus ja koalitsioon rahva usalduse. 

Loomulikult me ei saa sellisel viisil, ilma meie muudatusettepanekuteta, seda eelarvet toetada ja me teeme ettepaneku lugemine katkestada.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annely Akkermann, rahanduskomisjoni esimees, ütles oma kõne alguses, et arvud on ausamad kui sõnad. Nad on valusamad kui sõnad, nad on valusalt ausad. Sellega me saame ju ainult nõus olla. Riigieelarve on valitsuse valikute peegel, aasta kõige olulisem seadus, ja see näitab võimul olevate erakondade prioriteete. 

2026. aasta riigieelarve kasvatab võlga, õõnestab usaldust ja näitab valusalt ausalt, millised need prioriteedid on. Reformierakonna juhitud valitsus ei tea, mida tähendab töötamine miinimumpalga eest, üksi laste kasvatamine või erihoolekande järjekorras kohta ootava lähedase eest hoolitsemine. Samuti ei tea nad, mida tähendab kodu soetamine rekordiliste kinnisvarahindade juures. Kahetsusväärselt vaatavad eelarvest vastu hoolimatus nõrgemate suhtes ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasvatamine. Jah, valusalt aus!

Nädal tagasi tuli ka värske statistika vaesuse kohta. Absoluutne vaesus, mille vähendamise üle on Eesti seni olnud väga uhke, on kasvanud, sealhulgas lastega perede seas. Praegu kasvavad tuhanded lapsed peredes, kus napib raha toiduks, huvitegevuseks või talveriiete ostmiseks. Laste vaesus ei ole statistiline näitaja, vaid on märk sellest, et valitsuse prioriteedid on paigast ära. 

Olukorras, kus absoluutne vaesus kasvab, ei ole võimalik selgitada, miks Eestis 10% kõige kõrgema sissetuleku teenijaid, kelle kuupalk on niigi üle 4000 euro, saab kingiks rohkem kui 100 miljonit eurot eelarvega, mida me praegu siin menetleme. Viimaste aastate hinnatõusu tingimustes suunatakse nappivaid eelarvevahendeid sinna, kus tegelikult muret ei ole. Ja seda tehakse selle asemel, et parandada perede, üksikvanemate ja madalapalgaliste [inimeste] toimetulekut. 

Teiseks, arvud on ausamad kui sõnad. Sõnades räägib valitsus vajaduspõhisusest – seda võib ideoloogiliselt ju mõista, ega vajaduspõhisuses midagi halba ei ole –, aga tegelikkuses on otsused vastupidised. Need ausad arvud näitavad, et automaksu universaalne soodustus laste pealt ja universaalsed maksulangetused ei ole suunatud abivajajatele. See on madala reitinguga erakondade poliitiline žest kõigile, ka neile, kes tuge ei vaja. Samal ajal on tõeliselt vajaduspõhisust [silmas pidavad] otsused tegemata, näiteks toimetulekutoetuse tõstmine, et see kasvavate toiduainete hinna tingimustes päriselt appi tuleks.

Sotsiaaldemokraadid on esitanud 18 muudatusettepanekut. Need on sisulised ja on suunatud suurimate murekohtade lahendamisele viisil, millele võiks olla erakondadeülene toetus. Esiteks, toimetulekutoetus on tõeliselt vajaduspõhine toetus, millele maailmavaatelist vastuseisu ei ole kellelgi. See peaks tõusma. Kuna viimati tõsteti toimetulekupiiri 2022. aastal ning vahepeal on toiduained viiendiku võrra kallinenud ja hinnatõus jätkub, teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku tõsta toimetulekupiir 300 euroni. 

Teiseks, erihoolekanne on sügavalt alarahastatud ja paljud vaimupuudega, psüühikahäiretega inimesed ja nende lähedased on jäänud abita. Nad on viidud meeleheite piirile, kuna riik ei suuda hädavajalikke teenuseid osutada. Lisaks on meil mure kohtumääruste täitmisega. Kohtumäärusega suunatakse teenust saama inimesed, kes on endale või teistele ohtlikud, ja neile tuleks erihoolekandekoht tagada. Aga praegu, nii nagu me kõik oleme kursis, ootavad inimesed järjekorras. Kuna kohti ei vabane, ootab mõni vist juba pool aastat. Lisarahaga, mida sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek ette näeb, saab lühendada järjekordi ja maksta raske hooldustöö tegijatele paremat palka. 

Kolmandaks, riigi maksubaas on palju laiem kui omavalitsustel ja riigi tulud on kasvanud rohkem kui omavalitsustel. Omavalitsused on üldise hinna- ja palgatõusu tingimustes väga keerulises olukorras. Me teame, et kõike on kärbitud või jäetud tõstmata, on see koolitoidutoetus, huvihariduse toetus, lasteaiaõpetajate palk. 

Palun kolm lisaminutit!

Kolm minutit lisaks.

Aga meie lapsed õpivad paremini täis kõhuga ning on targemad ja tervemad, kui osalevad ka huviringides. Kooliõpetajatega koos väärivad palgatõusu ka lasteaiaõpetajad. 

Väga paljud muudatusettepanekud on regionaalse ebavõrdsuse vähendamise kohta ja kohaliku omavalitsuse eelarve seisu parandamise kohta. Nende vajalike muudatuste kulu on samas suurusjärgus kingitusega, mis 10%-le jõukamatest tehakse. Nii et küsimus ei ole rahas, vaid ainult prioriteetides. 

Eraldi toon välja elanikkonnakaitse. Kaitsekulud saavad meil neljaks aastaks kindla rahastuse. See on õige, sellel on tugev toetus, seda ei saa kuidagi vaidlustada. Aga elanikkonnakaitsele, kriisideks valmisolekule, varjumisvõimalusele ja tsiviilkaitsele ei ole nelja-aastases perspektiivis piisavalt raha ette nähtud. Minister Taro on komisjonis väitnud, et aastaks 2034 saame rahastatud oma vajalikud tegevused. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et see on natuke liiga pikk perspektiiv. 

Ja viimaks vastutustundest. Maailmavaateliselt me võime ju vaielda, kas eelarve peaks teenima jõukate huve või pakkuma tuge nõrgematele, aga mingit vaidlust ei ole selle üle, et eelarvepoliitiliselt nii vastutustundetut eelarvet ei ole kunagi tehtud. Ka rahandusminister nentis Riigikogu ees korduvalt, et ta ei ole selle eelarve üle õnnelik. No muidugi ei ole! Laenurahaga maksude langetamine olukorras, kus riigi püsitulud juba ei kata püsikulusid, on ettenägematult vastutustundetu. Selle tagajärjeks on rekordiline puudujääk neljaks aastaks, poole võrra kasvav laenukoorem ja intressikulude mitmekordistumine. Nelja aasta pärast me maksame välismaale intressideks rohkem kui protsendiliselt SKP-st. Ka praegu maksame aastas intressideks rohkem, kui me rahastame kultuuri või perearstiabi. Suurusjärgud on ikkagi kohutavad ja need ainult kasvavad. 

Nii et kokkuvõttes, kuna puudub plaan, kuidas puudujäägist välja tulla, siis saab järeldada, et hoolimise ja vastutustunde puudumine on see, mida me eelarvest välja loeme. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud on alternatiiv, kuidas liikuda õiglasema, hoolivama ja tulevikku vaatava eelarvepoliitika suunas, mis seab keskmesse inimesed, eriti lapsed. Kuna neid vajalikke muudatusi praegu eelarves ei ole, aga need oleks vaja mõistlikult vormistada ja sinna sisse viia, teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelarve eelnõu teine lugemine katkestada.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Selle eelarvega tegelikult petetakse Eesti rahvast ja see eelarve viib Eesti riigi veel suuremasse ummikusse. Ja mis kõige olulisem, sellel valitsusel ei ole tegelikult mandaati selleks, et selle eelarvega edasi liikuda. 

Selle valitsuse toetus on rekordmadal. Valitsuse ühe koalitsioonipartneri toetus on 0,9%. Kujutage ette, et erakond, kelle toetus on alla 1%, teeb otsuseid, mis mõjutab Eesti inimesi veel aastakümneid! Seejuures ühtegi opositsiooni muudatusettepanekut pole arvestatud, kuigi rahanduskomisjoni esimees tunnistas, et need ettepanekud on mõistlikud.

Tuletame korra meelde, mis meil toimus vahetult enne viimaseid Riigikogu valimisi. Te ju mäletate, kuidas tõsteti lasterikaste perede toetusi, tõsteti õpetajate palkasid, tõsteti päästjate palkasid, lubati kokku maad ja ilmad. See oli enne valimisi. Kõik te ju mäletate, kuidas pärast valimisi meil "maksud ei tõusnud". Aga nüüd on jälle Riigikogu valimised lähenemas, need on põhimõtteliselt pea aasta pärast, ja Reformierakond püüab teha sedasama. 

See niinimetatud maksuküüru kaotamine läheb maksma üle poole miljardi euro. See justkui peaks inimeste sissetulekuid suurendama, aga tegelikkuses jõuab see raha eelkõige suurema sissetulekuga inimesteni ehk Reformierakonna valijateni. Ja seda kingitust tehakse olukorras, kus võetakse laenu, et katta nii seda maksuküürulubadust kui ka tegevuskulusid, mille arvel tõstetakse näiteks palkasid. Ehk siis see tähendab teisisõnu seda, et inimestele tehakse nende enda raha eest praegu, enne Riigikogu valimisi küünilist valimiskampaaniat. 

Ja mis kõige olulisem? Kõigi teiste maksude ja [maksutõusudega] – käibemaksu tõus, aktsiiside tõus, automaks, riigilõivude tõus – võetakse inimeste käest tegelikult mitu korda rohkem raha ära. Inimestele pudistatakse praegu tagasi kaduvväike osa sellest, mis on viimase kahe aasta jooksul kõigi maksutõusudega inimeste rahakotist ära võetud, ja võetakse veel. 

Ehk siis me tegelikult oleme täna jõudnud sarnasesse olukorda, mis oli enne aastat 2023, kui toimusid Riigikogu valimised, mil algul tehti tühjade lubaduste ja laenurahaga näiliselt kingitusi ning pärast valimisi lükati rahva kaela maksutõusud ja uued maksud. Praegu toimub täpselt sama. Aga ma loodan, et inimestel ei lähe see nii lihtsalt meelest ja ei minda selle õnge. 

Ja teate, miks inimestel ei lähe see meelest? Sest inimeste toimetulek on selle valitsuse ajal drastiliselt halvenenud. Just tuli välja kurb statistika, et meil on kasvanud absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal. Statistikaameti andmete kohaselt elas meil 2024. aastal 22,7% [inimestest] kas suhtelises või absoluutses vaesuses. Põhimõtteliselt iga neljas Eesti inimene pidi tegelema selle murega igapäevaselt, isegi kui avalikkuse tähelepanu oli samal ajal mujal. Eriti haavatavas seisus on meil pensionärid ja üksikvanemad. Kuidas me samal ajal räägime kindlustundest tuleviku osas, kui nii suur osa inimestest peab täna nägema vaeva igapäevase toimetulekuga? Kuidas me räägime kindlustundest, kui varguste arv meil aina kasvab? 

Lahendusi sellele siin eelarves tegelikult ju ei ole. Ja teate, miks ei ole? Sest need ju pole Reformierakonna valijad. On üpris kahetsusväärne, et meie riigi peaminister pole tegelikult kõigi Eesti inimeste peaminister ja need probleemid, mida ma nimetasin, pole need, mida peaminister soovib käsitleda. 

On ka kahetsusväärne, et sellist asja peab eraldi meelde tuletama peaministrile, kelle energia viimasel ajal on läinud kas Tallinna valimistulemuste üle ironiseerimisele või siis pealinna trammiteede üle arutlemisele. Juhin siiski tähelepanu sellele, et kõige kriitilisemad teemad Eestis täna on majanduse taastumine ja inimeste toimetulek. Need on otseselt peaministri vastutada ja nende osas lahendusi pole. Miks me ei näe postitusi inimeste toimetuleku kohta? 

Enne kindlustunde pakkumist homme peame me leevendama toimetulekuga seotud muresid täna. Toiduainete käibemaksu alandamine, mille eest Keskerakond on järjepidevalt võidelnud, ei ole maailmavaateline küsimus, vaid praegust ummikseisu arvesse võttes üks hädavajalik meede, leevendamaks inimeste raskusi esmavajaduste täitmisel. 

Jah, makse ei peaks langetama mitte kasiinoärimeestele, vaid meie oma inimestele. Aga kahjuks selle rahvaalgatuse puhul, millele anti 100 000 allkirja – kujutage ette, 100 000 inimest võttis selle aja ja andis oma allkirja – ja mida arutati eile rahanduskomisjonis, kõik otsustamised lükati kevadesse. On selline tunne, et jällegi tahetakse kogu arutelu ja see küsimus kuskile sahtlisse jätta. 

Aga maksuküüru kaotamise asemel, millele läheb meil pool miljardit eurot, oleks saanud tühistada näiteks automaksu ja ka langetada toiduainete käibemaksu. Aga selle valitsuse prioriteedid on teised. Uus hingamine Eesti majanduse jaoks algab hiljemalt 2027. aastal, uue Riigikogu [koosseisu] valimiste järel. Seni vastutab ametis olev peaminister selle eest, et inimestel oleks võimalik tema juhitud riigis kuidagigi elada. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Minu fraktsiooni kolleegid juba rääkisid päris palju ära, aga ma tahan omalt poolt lisada, et Eesti Keskerakonna fraktsioon tahab, et riigieelarve oleks läbipaistev ja arusaadav, et see oleks õiglane ja hooliv. Kahjuks selle dokumendi kohta seda kõike öelda ei saa. 

Me alustame läbipaistvusest ja arusaadavusest. Juba mitu aastat järjest me räägime sellest, et kuigi Eestis kehtib tegevuspõhine eelarve, peaks kehtima kulupõhine [eelarve], nagu see oli enne aastat 2020. Sellest on juba rääkinud erinevad eksperdid, sellest on minu mäletamist mööda rääkinud ka õiguskantsler, samuti opositsioon. Selline eelarve, mida valitsus aastast aastasse toob meile siia, ei ole läbipaistev ega ole arusaadav. See ei ole arusaadav isegi nendele inimestele, kes jagavad seda teemat päris hästi, rääkimata sellest, et see ei ole arusaadav tavalisele Eesti inimesele. Ja see ei ole õige, et see dokument ei ole läbipaistev ja arusaadav. Nii et siin pani koalitsioon sellega kindlasti mööda. 

Liigume edasi. Ma arvan, et see on õiglasest eelarvest väga kaugel, kas või niinimetatud maksuküüru kaotamise poolest, mida Reformierakond siin nii kõvasti reklaamib ja propageerib. See on Reformierakonna kinnisidee olnud aastaid, kui mitte öelda aastakümneid – üks ja sama maksumäär kõigile elanikele, kõigile inimestele, kes Eestis töötavad. Tegelikult on Euroopasse jäänud hästi vähe riike, kus on selline süsteem. Põhimõtteliselt võib öelda, et see on juba vananenud süsteem. Aga Reformierakond iga kord võimule tulles maniakaalselt proovib seda taastada. 

Nüüd me näeme järjekordset katset seda teha. See katse läheb riigile maksma pool miljardit eurot. Seda poolt miljardit oleks võinud suunata palju parematesse asjadesse. Aga ei, me lihtsalt muudame jälle maksusüsteemi ja muudame seda kinnisideele vastavalt, et tulumaks on kõigil üks ja sama, nagu see oli 20 aastat tagasi, kuigi Euroopas ei ole see enam üldse kombeks. 

See suurepärane süsteem tähendab seda, et need inimesed, kelle palk on näiteks Riigikogu liikme palgaga võrdne, saavad järgmisest aastast iga kuu lisaks rohkem kui 150 eurot, aga inimesed, kelle palk on näiteks 1000 eurot või alla selle, saavad juurde 9–10 eurot kuus. Kas see on õiglane? Meie arvates see kindlasti õiglane ei ole. Keskerakond on ikka seda meelt, et meil peaks kehtima astmeline maksusüsteem – mõni kutsub seda progressiivseks maksusüsteemiks –, mille kohasemalt jõukamad inimesed panustavad ühiskonda rohkem. Maksuküür, nagu seda nimetatakse, mis tegelikult kehtis aastast 2016, kui mälu mind ei peta, oli tegelikult palju õiglasem kui see süsteem, mida meile nüüd järgmisel aastal selle eelarvega pakutakse.

Palun kolm minutit juurde! 

Kolm minutit lisaks.

Nii, ja nüüd räägime hoolivusest. Kas see on hooliv eelarve? No mina küll seda ei usu. Ehe näide [on see, et] Keskerakond ei hakanud venitama ega takistama eelarve vastuvõtmise protsessi. Me tegime ainult kaheksa muudatusettepanekut, väga ilusad, väga asjalikud ja mõistlikud muudatusettepanekud. Teist aastat järjest ütleb rahanduskomisjoni esinaine Annely Akkermann siit puldist, et kõik Keskerakonna pakutud muudatusettepanekud on väga ratsionaalsed, väga mõistlikud ja väga head. Aga väidetavalt raha ei ole, kuigi me oma muudatusettepanekutes tõime välja konkreetselt need katteallikad, kust raha võtta. 

Ma lihtsalt loetlen neid asju, mida me pakkusime. Neid on, nagu ma ütlesin, ainult kaheksa, see palju aega ei võta. Tühistada automaks kõigile. Tühistada autoregistreerimise tasu rakendamine kõigile. Tasuta praamitransport saarte elanikele. Taastada tasuta maakondlik ühistransport, mille valitsus kaotas ära. Langetada toiduainete käibemaksu määra. Sellest on kolleeg Anastassia siin päris pikalt rääkinud ja seda toetasid oma allkirjaga peaaegu 100 000 Eesti elanikku. Tõsta lapsetoetus 80 eurolt 100 euro peale. Tõsta üksi elava pensionäri toetus 300 euroni. Tõsta riigipoolse koolilõuna maksumus 2 eurole päevas õpilase kohta. 

Ma arvan, et siin ei ole mitte midagi müstilist või ülemäära kallist. Jah, mõned asjad on kallid, aga jällegi, esiteks, me panime kirja katteallikad, ja teiseks, nagu ma ütlesin, kui me otsustaksime, et maksuküüru kaotamine jääb ära, säästaks see meile pool miljardit. See oleks hooliv eelarve, need ettepanekud on hoolivad ettepanekud, sest me mõtleme laste peale, me mõtleme perede peale, me mõtleme pensionäride peale, eakamate inimeste peale, me mõtleme maaelanike peale ja mõtleme koolilaste peale. 

Me tegime väga head ettepanekud, aga kahjuks koalitsioon ei toetanud komisjonis ühtegi neist. See on väga sümptomaatiline. Eelmisel aastal oli täpselt samasugune olukord. Ma arvan, et koalitsioon ei ole absoluutselt mitte midagi sellest õppinud. Ja nüüd me näeme, kuidas rahvas reageerib sellele ja kuidas rahvas suhtub valitsusse. Iga nädal me näeme, kuidas Reformierakonna ja Eesti 200 reitingud muutuvad aina madalamaks ja valitsuserakondade toetus näitab aina uusi miinusmärgiga rekordeid. Me näeme, et inimesed ei usalda seda valitsust. Kuidas me saame usaldada või toetada eelarvet, mille on [esitanud] valitsus, mida Eesti rahvas ei usalda? Eesti Keskerakonna fraktsioon loomulikult hääletab selle vastu. Aitäh! 

Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.  

Poliitilises agoonias Reformierakond on oma taganemislahingutes asunud mineerima Eesti tulevikku 2027. aastast. Järgmiste parlamendivalimiste põhiline küsimus on see, kuidas Eesti välja tuua rahanduslikust kaosest. Reformierakond on oma käpardliku poliitika ja juhtimise tulemusena tekitanud Eestis usalduskriisi ja habrastanud meie majanduse väljavaateid ning meie inimeste ostujõudu ja toimetulekut. 

Ja viimase kingitusena on ta laule pannud riigi eelarvestrateegia 2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve, mis viib eelarvenõukogu hinnangul Eesti lähiajaloo sügavaimasse ja pikimasse defitsiiti. Ei ametis olev rahandusminister, peaminister ega Riigikogu rahanduskomisjoni esinaine suutnud anda ühtegi relevantset vastust [küsimusele], kuidas Eesti võlaspiraalist välja tuua. Selles kontekstis ei näinud Isamaa teist alternatiivi, kui lisaks 2026. aasta eelarvele esitada alternatiivne riigi eelarvestrateegia aastateks 2026–2029. 

Vaatame numbreid! Valitsuse eelarvestrateegia näeb ette –4,5% 2026. aastaks, –4,5% 2027. aastaks, –3,8% 2028. aastaks ja –3,6% 2029. aastaks. Isamaa ettepanek paneb ette maksimaalselt 3%-lise nominaalse defitsiidi eelarve [rakendamise korral]. Meie riigi eelarvestrateegia ettepaneku järgi oleks 2029. aasta lõpuks võlakoormus 1,9 miljardi euro võrra väiksem ehk ligi 4,6% SKP-st ja riik maksaks 2029. aastal üle 50 miljoni euro vähem intresse. Riigi pikaajalise rahanduse jätkusuutlikkuse vaates on meie pakutud ettepaneku tulemusel aastani 2070 riigieelarve positsioon mitte 1%-ga miinuses, nagu paneb ette Reformierakond, vaid 0,2%-ga defitsiidis. 

Isamaa paneb alternatiivses 2026. aasta eelarves ette Eesti riigile kontrollitava rahanduspoliitika tagamise. See tähendab ka tulevase ebastabiilsuse, potentsiaalsete maksutõusude ja investorite ebakindluse vältimist ning rahandusliku ja majandusliku stabiilsuse ja ettemääratuse tagamise. Meie eelarve ettepanek [tooks kaasa] tegeliku, mitte näilise ja fiktiivse valitsemiskulude vähendamise. 

Me paneme ette käibemaksu 2%-lise alandamise hinnatõusu pidurdamiseks. Lisaks, vastavalt meie jaekaubanduse ettevõtete, antud juhul Coopi ettepanekule [pakume välja] ka tähtajaliselt teatud toiduainete käibemaksu madalama määra kehtestamise. Samuti paneme ette automaksu ja registreerimistasu ärajätmise ja ka Reformierakonna maksuküüru kui ühiskonnale üle jõu käiva Reformierakonna valimislubaduse realiseerimise ärajätmise.

Isamaa alternatiivses [eelarve] ettepanekute summaarses mõjus langeb maksukoormus suhteliselt rohkem, kui on ette pandud Reformierakonna plaanis, vähenevad valitsemiskulud, pidurdub ja leeveneb hinnatõus ning paraneb inimeste üldine ostujõud. 

Neid ettepanekuid raamistavalt paneb Isamaa ette ka põhimõttelise metoodilise muudatuse. Me näeme, et [valitsuse] esitatud 2026. aasta eelarve ei vasta nõuetele, mida on nii riigikontrolör kui ka õiguskantsler põhiseaduspärasuse aspektist [meelde tuletanud]. Meie nõudmine on, et 2026. aasta eelarvet tuleb koostada nii materiaalselt kui ka formaalselt põhiseaduspäraselt. 

Lisaks peame me vajalikuks anda valitsusele täiendavad suunised juhtimisülesannetena [alternatiivse] 2026. aasta eelarve teksti paragrahvides. Esiteks, esitada järgmise aasta 1. märtsiks Riigikogule tegevuskava inflatsiooni pidurdamiseks, määratledes tegevused kaudsete koormiste piiramiseks ja hinnakujunduseks. Teiseks, esitada järgmise aasta 1. märtsiks valitsuse tegevuskava demograafilise kriisi ületamiseks, arvesse võttes koostatud uuringuid sündimuse parandamiseks ja perede kindlustunde parandamiseks. 

Selles kontekstis paneme riigile rahanduspoliitiliselt vähem koormava, kuid sihitatud meetmena ette ka järgmisest aastast taastada laste pealt [saadav] tulumaksuvabastus. Selle sisuliselt ainsa demograafilise meetme pidas täna võimul olev ja taganemislahinguid andev koalitsioon vajalikuks tühistada. See paraku täiendavalt habrastas perede kindlustunnet. Selles kontekstis me esitasime 30 leheküljel – ka tiitellehte arvestades, millele proua Akkermann tähelepanu juhtis – alternatiivse 2026. aasta riigieelarve eelnõu ja ka riigi eelarvestrateegia aastateks 2026–2029. 

Ja selles kontekstis jagus rahanduskomisjonil kogu austuse juures retsidiivselt jultumust öelda, et Isamaa ettepanekud ei vasta põhiseadusele. Näete, kui kanged mehed ja naised on meil rahanduskomisjonis võimuliitu esindamas! Tuleb välja, et põhiseadus võimaldab ühiskonnas demokraatlikku legitiimsust mitteomaval seltskonnal lagastada ära meie rahandus, nii et kärbes ka ei lenda siin saalis, aga alternatiiv, mis tagab ühiskonnale rahanduspoliitiliselt jätkusuutliku vaate, vaat see, tuleb välja, on põhiseadusvastane! Oma taganemislahingutes ei ole teil isegi julgust Isamaa muudatusettepanekut tervikuna tuua siia rahvaesinduse saali hääletusele. 

Minu sõnum rahvaesindusele on selge: see eelarve tuleb täies mahus tagasi lükata, sest see halvendab Eesti tulevikuväljavaateid ja mineerib pikemas vaates Eesti rahanduslikku kindlustunnet. Valitsus, [kaasa arvatud] Kristen Michal, võtke tagasi see eelarve! Pange amet maha! Teie aeg on ühiskonna jaoks ümber saamas. Aitäh!

Martin Helme, palun!

Igaks juhuks kaheksa minutit, kui saab.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Alustada tuleb lihtsatest asjadest. Me liigume riigina Reformierakonna juhtimisel pankrotikursil. Meil on nüüd viis aastat täis sellest ajast, kui Reformierakond tuli võimule ja rääkis, kuidas kõik teised on riigieelarve tuksi keeranud, riigi rahanduse tuksi keeranud, riigi majanduse tuksi keeranud ja nemad nüüd tulevad eelarvet sirgeks ajama ja majandust päästma. Ja iga aasta on olnud eelmisest hullem, iga järgmine aasta on võlg kasvanud ja eelarve miinus suurenenud. Järgmisel aastal me läheme rekordmiinusesse. Ja ükskõik, mida reformierakondlased räägivad 2020. aastast, kui oli koroona, läheme me järgmine aasta summaarselt suuremasse miinusesse, kui oli koroonaaegne miinus. Kusjuures koroonaaegse miinuse eelarves [moodustas] raha, mille me andsime ettevõtjatele laenuna välja, ja suur osa sellest laenust on tänaseks päevaks tagasi makstud. Ehk see oli ainult sihtfinantseering, mis tegelikku riigivõlga ei tekitanudki. 

Aga täna me tegeleme jooksva miinusega miljardite-miljardite kaupa. Selle tõttu esitas meie erakond riigieelarvesse ainult niisuguseid ettepanekuid, mis vähendavad kulusid. Meile räägitakse juttu, et ei noh, kuskilt peab ju riik raha saama kulude katteks ja riik ikkagi vajab tegevuseks raha ja midagi teha ei ole. Meie riigieelarve on tegelikult ääreni täis kulusid, mis seal ei peaks olema. 

Ma tulen tagasi Rail Balticu kaasfinantseerimise juurde. Natuke rohkem kui 170 miljoniga, umbes 171 miljonit, meie enda maksumaksja rahaga ehitatakse rahvusvahelist raudteed Häädemeestele – Häädemeestele, mitte kaugemale, sest lätlased ei ehita raudteed valmis. Selle kulu on nii pöörane, et me isegi ei saa aru, kui pöörane see on. Ja see ei hakka mitte kunagi tulu teenima. Ka pärast seda, kui see raudtee läbi häda ja tohutu võla valmis ehitatakse, jääb see aegade lõpuni miinusprojektiks. Aga seda esitletakse meile mingi investeeringuna. 

Meil on riigieelarves 40 miljonit eurot ette nähtud selle jaoks, et subsideerida päikese- ja tuuleparke, et siis saaks siit puldist rääkida, kuidas see elekter on odav. No ei ole odav, kui maksumaksjalt võetakse enne kümned miljonid ära! Meil on riigieelarves miljonid ja miljonid selle jaoks, et rohepöörde nime all, ütleme, looduse kaitsmise jutuga uputada ära tuhandete hektarite kaupa täiesti ilusat korralikku metsa Eestis. See on meie riigieelarve sisu. Ja siis meile tullakse rääkima, et ei-ei-ei, kõik see on vajalik riigikaitseks. 

Nüüd, riigikaitse on eraldi skämm. Riigikontroll ütleb, et 700 miljonit maksti kellelegi ära, musta auku, tagasigi ei küsitud, keegi ei tea, miks ja kuidas. Mingit võimekust selle eest me ei ole saanud, lihtsalt 700 miljonit läks. Tundub, et 700, noh … 700 miljonit! Annely Akkermann rahanduskomisjoni esimehena räägib meile siin, et riigil on nii suured kulud selle pärast, et me tõstame eelarves riigikaitsekulutusi. Ja tõstamegi! Riigikaitse eelarvet suurendatakse käesoleval aastal, arvake ära, kui palju võrra? Sama palju võrra, 700 miljoni võrra! Sellesama 700 miljoni võrra, mis eelmisel aastal läks musta auku, läks kaduma lihtsalt. Isegi sellisel juhul ei ole see 700 miljonit pooltki sellest kulust, mida meil järgmine aasta laenuna on vaja võtta. 

Jälle, Akkermann ütles meile siin, et lõviosa laenust on vajalik võtta selle pärast, et me tugevdame riigikaitset, suurendame riigikaitsekulusid. Lõviosa eesti keeles peaks tähendama seda, et enamus või suurem osa sellest. Aga tegelikult ei ole see isegi mitte pool. Kui me võtame poolteist miljardit laenu, siis see 700 miljonit, mille eest riigikaitset suurendatakse, ei ole ju isegi pool sellest. Nii et ei ole lõviosa. Raha läheb, nagu me teame, igale poole ja igale poole tähendab, et see läheb Rail Balticusse, läheb tuuleärimeestele, läheb Ukraina ülevalpidamiseks, läheb ma ei tea milleks kõigeks veel, aga mitte sinna, millest inimestele räägitakse. Ja sellega üritatakse meile jätta muljet, et kõik see raha on hädavajalik, muidu ei saa riigikaitset teha. See lihtsalt ei vasta tõele. 

Nii nagu ei vasta tõele see, et Rail Balticu pealt kokkuhoidmine, Rail Balticu projekti edasise rahastamise lõpetamine on kuidagi võimatu, sest me oleme välislepinguga endale selle kohustuse võtnud ja nüüd me ei saa siin Riigikogus enam sellega seoses muudatusi teha. See ei vasta lihtsalt tõele! Ja see, kui rahanduskomisjonis hääletatakse, kas põhiseadus kehtib või ei kehti, ei muuda tegelikult põhiseaduse kehtivust. Tuleb uus koalitsioon ja hääletab need, mis täna on kuulutatud kõige paremateks parandusettepanekuteks, põhiseadusvastaseks. Demokraatia missugune, õigusriik missugune! Kogu see eelarveprotsess on täiesti ahastama ajav. Kui me niimoodi veel paar aastat jätkame, siis on meil riik lihtsalt pankrotis. Ma ei tea, kelle kaela nad kavatsevad selle ajada. Vast Martin Helme, Jüri Ratase või Putini. Kellegi kaela ikka aetakse! 

Minu meelest me oleme jõudnud tänasel päeval välja sellisesse olukorda, kus vahet ei ole, missuguse spinniga, millise ilusa propagandistliku jutukesega tuleb välja Reformierakond või juba ammu ära surnud Eesti 200, mitte keegi ei võta seda tõsiselt. Mitte keegi ei võta tõsiselt, kui nad tulevad meile rääkima maksualandusest. See on kamp, kes on kõiki makse tõstnud, ja mitu korda tõstnud. Naerame välja lihtsalt kogu jutu, et ei noh, järgmine aasta rahvale jääb rohkem raha kätte, sest te teete maksualandusi. Kedagi ei huvita, teid ei võeta tõsiselt! Mitte keegi ei võta teid tõsiselt riigikaitse valdkonnas. Mitte keegi ei võta teid tõsiselt, kui te siin niutsute selle pärast, et oi, vaata, paljulapselistele peredele teeb automaks haiget, nüüd te tulite neile appi. Teie tegite selle valu! Kui te nüüd tulete selle jutuga, et teete asja paremaks, siis mitte keegi ei võta tõsiselt. Ühel parteil on null koma protsenti toetus, teisel on kümme koma midagi protsenti. See ei hakkagi kasvama, sest te olete kõik maha mänginud! Mida kiiremini te riigi eesotsast ära kaote, seda parem.

Järgnevalt kolleeg Priit Sibul, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma mõtlesin pikalt, kuidas eelarve ettevalmistamise ja menetlemise protsessi kirjeldada. Mulle tundub, et viimased päevad on andnud sellele parima vastuse. See, mis toimus teatrite raha jagamisel. Vastutav minister ütleb, et ta ei saa aru, kuidas see asi juhtus, ja et ta on väga mures selle pärast, mis juhtus – Theatrum jäi ilma toetuseta. Sellega kogu arusaam lõpebki. Inimene, kes selle eest vastutab ja võiks leida mingi lahenduse, ütleb, et ta on mures. Ma loodan, et Heidy tegelikkuses ka leiab lahendused, ja ma arvan, et tal on võimalik seda teha märksa kiiremini ja mõistlikumalt, et pinge saaks maha võetud.

Palju keerulisem on seda teha rahandusministril ja peaministril, kes vastutavad eelarvekäki eest, mis meie ees seisab. Ise see valitsus nimetab seda riigikaitse, majanduse ja sissetulekute kasvu eelarveks. No peaaegu nagu spunk oleks leitud. [See teab,] kes mäletab Pipit. Tegelikkuses on eelarve ajaloo suurimas defitsiidis ja nemad räägivad sissetulekute kasvust. Ma küll ei tea täpselt, kellele see jutt mõeldud on, aga tegelikkuses vastab see ilmselgelt rohkem sellele, mida eelkõnelenud Martin kirjeldas. Reformierakond kisub kogu Eesti rahanduspoliitika metsa ja looritab seda soostamise jutuga – tegelikkuses lihtsalt uputatakse see kõik ära ka veel. See on minu meelest kõige parem kirjeldus Eesti järgmise aasta riigieelarvest. 

2024. aastal prognoosis valitsus majanduskasvuks 3,3%, aga tegelikkuses teame, et see kasv oli 0,9%, sellestki kaks kolmandikku tänu sellele, et maksutõusude tõttu kallinesid tootjahinnad. Kui varasemalt sörkis Leedu meie sabas, siis nüüd on aeg-ajalt kuulda, et räägitakse justkui mingist imest, mis Leedut on tabanud. Me kõik teame loomulikult, et mingit imet seal ei ole olnud. Tegelikkuses jäeti rasketel ja keerulistel aegadel lollused lihtsalt tegemata ehk majanduslanguse ja kriisi ajal ei looritatud oma eelarvet täiendavate maksutõusudega, mis kasvu oleksid pidurdanud. 

Nii nagu mitmed eelkõnelejad on öelnud, me satume järgmisel aastal valitsussektori suurimasse puudujääki, mis on 4,5%. See, tõsi küll, jääb siiski nendesse piirmääradesse, mida Euroopa Liidu õigus meile lubab, ehk see 3%-line ja 1,5%-line täiendav defitsiit, mis on tekitatud investeeringutega riigikaitsesse, on [praegu] justkui võimalik. See ongi võimalik, aga see ei ole kaugeltki mõistlik, sest see defitsiit jääb aastateks. 2027. aastaks on planeeritud 4,5%-line defitsiit, 2028. aastaks 3,8% ja edasi 3,9%. Kuigi 2025.–2028. aasta strateegias planeeriti eelarvedefitsiiti 2026. aastaks 1,7%, 2027. aastaks 1,9% ja 2028. aastaks 2,5%, on valitsus viinud defitsiidi kõvasti suuremasse miinusesse. Aga tegelikkus on ju veelgi hullem, sest muist väljaminekuid kajastuvad kuluridade asemel valitsusreservis. 

Esimesel lugemisel ma uurisin ja küsisin, miks näiteks järgmise aasta, 2026. aasta eelarves on Eesti Raudtee kahjumi katmiseks planeeritud kulu 38,2 miljonit, mis on samas suurusjärgus 2023–2025. aastal olnud kuludega, aga edasi RES-is neid numbreid ei ole planeeritud. Miks? Minister ei osanud vastata. Mina oskan küll vastata. Selle pärast, et ei taheta nii suurt miinust näidata tulevikuks, selle pärast näidatakse seda reservis, mitte tegeliku kuluna. Mina ei tea, kui palju sihukesi ridasid veel on, seda teavad valitsuse esindajad. Selles mõttes on defitsiit tõenäoliselt märksa suurem, kui meile täna räägitakse. Seda, kuidas defitsiidist välja tullakse, ei oska öelda ei rahandusminister ega ka peaminister ise. Kui eelarvet planeeritakse 2029. aastal, on võlakoormus meil 34,5% ja intressimakseid 450 miljonit eurot aastas. Taoline eelarvepoliitika on jätkusuutmatu, nagu ma ütlesin, sest 2028. aasta lõpus kaob ka see 1,5%-line erisus, vabastuskausel, mis täna julgeolekupoliitikaga seotult on. 

Nii et minu arust tegelikkuses peab valitsus minema tagasi [aega, kui ta tegeles asjadega], millega on varasemalt Reformierakond tegelenud, ehk enam-vähem mõistliku ja adekvaatse eelarvepoliitikaga. Ainukene kontekst, kus jääb mulje, et midagi nad siiski aru saavad, ongi täiendavad investeeringud riigikaitsesse ja julgeolekusse. Peaks olema päris pime või rumal, kui sinna ka vahendeid ette ei nähta. Küsimus on kas, millisel kujul ja milleks. Nii nagu ka raportis kindralid kirjutavad, meil peab tekkima nägemus ja selge arusaam, milleks ja mil viisil neid vahendeid kulutatakse, et inimestel tekiks veendumus ja arusaam. Nii Riigikontrolli raport, auditid kui ka see raport, mida arutatakse, kahjuks selget ja ühemõttelist vastust meile ei anna. 

Kaitse kõrval on meil ühiskonnas teine suur probleem, mis on seotud rahvastiku vananemise ja vähenemisega. Tuleb tunnistada, et see koalitsioon ei anna järgmiseks aastaks ühtegi mõistlikku lahendust. Väga piinlik oli, kui me möödunud nädalal menetlesime automaksurumaluste korrigeerimise eelnõusid, mis täna vastu võeti, ja rahanduskomisjoni esimees teatas, et nad tulevad vastu suurperedele, nad kuulavad neid ning sellepärast neid muudatusi tehakse. Seda oli piinlik kuulata. Nii nagu ma ka tookord küsimusi esitades ütlesin, enamiku suurperede jaoks ei ole automaks probleem. Enamasti nad maksavad kas miinimumi või veidi suuremat automaksu, sest nad ei suuda lubada endale suuremaid või uuemaid autosid, mille automaks on kõrge. Aga see, et on ära võetud lasterikaste perede toetus, see, et laste pealt [saadav] tulumaksuvabastus [kaotati], vanemad ei saa enam raha tagasi, et abikaasade ühisdeklaratsioon kaotati – nende puhul peaks valitsus sügavalt peegli ees endale silma vaatama ja leidma kiiresti lahendusi ka nendel probleemidele. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Liina Kersna. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kasutan Riigikogu liikme õigust siit puldist rääkida rahvaga, nii nagu endine hea kolleeg Eiki Nestor Riigikogu esimehena meile ikka meelde tuletas, kasutades seda õigust vabaduse kaudu ja mõistes, et selle vabadusega käib kaasas ka vastutus. 

Julgeolekuolukorda arvestades on täiesti selge, et me peame tegema kõik, et meie riik oleks kaitstud. Kuid lisaks riigikaitsesse investeerimisele on oluline, et me ühiskonnana oleksime vaimselt tugevad. Vabariigi Presidendile viidates [ütlen, et] meie ühiskonna vaimne tugevus baseerub haridusel ja kultuuril. 

[Vaatamata] üldisele kokkuhoiupoliitikale, et saaksime kasvatada riigikaitsekulusid ja maksulangetustega suurendada inimeste sissetulekuid, kasvab õpetajate ja kultuuritöötajate palgafond järgmisel aastal 10%. Selleks on lisavahendeid 70 miljonit. 

Teadusesse suuname jätkuvalt 1% sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab, et teadusesse suuname 20 miljonit eurot rohkem. Kõrghariduse tegevustoetus on järgmisel aastal kokku 290 miljonit eurot, mida on võrreldes käesoleva aastaga 28 miljonit rohkem. Ehk tegevustoetus tõuseb 10,6%. Seda on valitsuse tasandil rektoritega tehtud kokkuleppest pea kolmandiku vähem. 

Meeldetuletuseks, rektoritega tehtud kokkuleppe kohaselt tõuseb aastast 2023 kõrghariduse tegevustoetus neli aastat, igal aastal 15%. Ma olin haridus- ja teadusministrina selle kokkuleppe ettevalmistamise juures ning võin kinnitada, et riigi eelarvestrateegias kokkulepitud tegevustoetuse tõus oli mõeldud õppejõudude palgataseme parandamiseks, sest kõrghariduse pikaajalise alarahastamise tõttu olime jõudnud olukorda, kus ülikoolide õppejõudude palgad jäid juba alla üldhariduse õpetajate palkadest. Kokkulepet ülikoolidega suutis valitsus hoida kahel esimesel aastal. Kahel viimasel aastal on kokkuleppejärgset protsenti oluliselt vähendatud.  

Kultuurikomisjoni istungil, kus me arutasime haridus- ja teadusministriga valdkonna eelarve üle, saime teada, et minister soovib kõrghariduse tegevustoetuse tõusust poole ehk 14 miljonit eurot jätta enda käsutusse taktikalise vahendina ülikoolidega halduslepingute läbirääkimisteks. Sellise taktikalise vahendiga ei saa kindlasti nõustuda. 

Ülikoolide autonoomia on akadeemilise vabaduse vundament. Akadeemiline vabadus on demokraatlikus riigis sama oluline väärtus nagu inimõigused ja vabadused, nagu ajakirjandusvabadus või kohtusüsteemi sõltumatus. Need on väärtused, mille suhtes me peame olema tähelepanelikud ja vajadusel selgesõnaliselt nende eest ka seisma. Haridus- ja teadusministri plaan on pannud ülikoolid avalikult kaitsma oma akadeemilist vabadust ja ülikoolide autonoomiat. Nii see peabki olema, see ongi demokraatliku riigikorralduse tugevus.  

Olgu öeldud, et juba praegu saavad ülikoolid riiklike prioriteetide saavutamiseks mitmeid sihttoetusi. Näiteks saavad ülikoolid sihttoetusena 8,8 miljonit õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppe kohtade suurendamiseks, 28 miljonit doktorantide tööjõukuludeks ja 15 miljonit üliõpilaste sotsiaaltoetusteks. Lisaraha saavad ülikoolid ka IT-, inseneeria-, tehnika-, tootmise-, aga ka tervishoiuvaldkonnas õppemahtude suurendamiseks.  

Ehk siis riigil on juba täna rahalised hoovad ülikoolide tegevuste suunamiseks. Selleks ei ole vaja kasutada tegevustoetuse kasvuks mõeldud raha. Tuletan meelde, et tegevustoetuse jagamiseks on seaduses kehtestatud kord, mida praegune plaan rikub. Mind teeb väga murelikuks hariduspoliitikas kasvav trend liikuda kokkuleppepõhisest poliitikast käskude ja keeldude tasandile. 

Rektorite nõukogu juhib tähelepanu, et lisaks rahalistele vahenditele sildi [juurde panemisele] soovib ministeerium halduslepingutega kehtestada ka seda, millisel õppekaval ja mis mahus toimub tasuta õpe. Ka nende otsuste tegemise õigus on ülikoolidel, mitte riigil. Riik saab halduslepingu kaudu kehtestada kohustused ja tegevused, mida ülikool peab täitma, mitte keelud ja piirangud, mis kitsendavad ülikooli õigust. Nende kokkulepeteni peab jõudma võrdsete partneritena läbi rääkides. Samast tendentsist üldhariduses kirjutas hiljuti rahvusringhäälingu portaalis Jakob Westholmi kooli direktor Rando Kuustik. [Ta ütles, et] kui juhtimine muutub käskudeks ja keeldudeks, tekib hirm kaotada toetus.

Me teame, et usaldus valitsuserakondade vastu on erakordselt madal. Teadlased ütlevad, et avaliku võimu usaldus[väärsust] mõjutavad usk, et võim teenib avalikku huvi, võimulolijate pädevus ja koherentsus. Ehk avaliku võimu kandjatel ei tohiks olla topeltstandardeid. Kui toetus on madal, siis on arusaadavalt keerulisem jõuda valdkonnaga kokkuleppele. Ja siin ongi kaks võimalust: kas võim kasutab oma poliitilise tahte elluviimiseks käske ja keelde või püüab usaldust kasvatades ja demokraatlikule riigile kohaselt ühise laua taga jõuda kokkuleppeni, mis austab ka demokraatliku riigi põhiväärtusi. Ma siiski väga loodan, et me valime selle teise variandi. Aitäh! 

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun kokku kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Ma oma sõnavõtus käsitlen eelarve menetlemist ja protsessi natukene teistsuguse nurga alt kui tavapäraselt. Ma ei hakka rääkima kuluridadest, millest kolleegid on enne mind rääkinud ja räägivad pärast ning mille kohta oli väga palju küsimusi, aga väga vähe selgeid ja ammendavaid vastuseid. 

Küll aga tahan sissejuhatuseks üle rõhutada, et järgmise aasta riigieelarve eelnõu on jätkuvalt vastuolus põhiseadusega. Sellele on juhtinud tähelepanu nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör. Ma soovin seekord siiralt, et nii õiguskantsler ja riigikontrolör reaalselt kasutaksid nende käes olevaid instrumente, mille põhiseadus on neile usaldanud, ega piirdu sellega, nagu nad on varasemalt korduvalt öeldud, et jah, eelarve on vastuolus põhiseadusega. Nad ei ole kasutanud oma punast kaarti, mis neil on. 

Kuna aastast aastasse kordub sama olukord, kus eelarve ei ole läbipaistev, ei ole loetav ja eelarves ei ole välja toodud põhiseaduse nõuete kohaselt kõik tulud ja kulud, siis ma küll väga siiralt loodan, et seekord seatakse parlament sundolukorda, kus [peab] järgmise aasta eelarve viima põhiseadusega kooskõlla vastuvõtmise hetkeks. Või selle järel, kui seda me siin parlamendis enne [teha] ei suuda. 

Aga nüüd protsessi juurde, millest ma tahtsin rääkida. Kõigepealt, see volitus, mis on praegu jätkuvalt ministritel, ei ole ka minu hinnangul absoluutselt kooskõlas põhiseaduse vaimuga vähemalt ega ka mõistlikkuse printsiibiga. Parlamendi arutelu sellises kontekstis kaotab üldse sisulise mõtte, kui me siin menetleme eelarvet, võtame selle vastu ja pärast on ministritel blankoveksel tõsta kuluridu ümber sisuliselt oma äranägemist mööda, ilma parlamendilt täiendavat või uut mandaati saamata. Sellisel puhul, kui see volitus ministritele ja valitsusele jääb nii suur, ei ole siin saalis sellel tööl väga sisulist mõtet. 

Teiseks, vaidlus: tegevuspõhine või kulupõhine. Ma ütlen tegevuspõhine või isegi tulemuspõhine, et mitte öelda umbluupõhine [eelarve], kus seatakse mingisugused üldised abstraktsed ministeeriumideülesed või -vahesed eesmärgid, mis on kantud justkui üllast eesmärgist, et me kaotame ära silotornid. Nende juurde ma kohe tulen. Ma väga toetan silotornide loogikat eelarve koostamises. See on parim [loogika], mis seni eelarve menetlemisel ja koostamisel on olnud ja mille vastu me kõik siin oleme suuresti võidelnud. Tegelikult on see väga hea. 

Mida tähendab siis see nii-öelda tegevuspõhine [eelarve], kus seatakse ministeeriumideülesed eesmärgid? Näiteks seatakse eesmärgiks biomajanduse arengukava. Selles osalevad maaeluministeerium endise nimega, nüüd siis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; keskkonnaministeerium, mis on Kliimaministeeriumiks [muutunud]; ja majandusministeerium. Erinevad ministeeriumid viivad ellu ühist eesmärki. 

Aga mis on selle tulemus? Keegi ei valda tervikut. Ministritele jääb mingisugune osa tervikust, aga keegi ei [tee] kontrolli, keegi ei vastuta terviku eest. Ja kõige teadjam inimene, kes tervikut valdab, on Rahandusministeeriumi lauaülem. Vaat nii kaugele oleme jõudnud kompetentsusega. Ma küsin, kus on kompetents ja kes on vastutaja. Varasemalt oli ministeeriumil [kindel] valitsemisala. Kui läheme veel kaugemale minevikku, olid ka riigivara valitsejad, oli peremees varadel, eelarvel, oli vastutus, [oli kindel inimene,] kellelt me küsisime. 

Täna sellel abstraktsel, tegevuspõhisel, kõrgeid üllaid eesmärke kajastaval eelarvel ei ole enam vastutajat, ei ole peremeest. Kõik kaob ära. Kes vastutab? Meie vastutame. Ja see on väga halb. Silotornid olid väga head. Jah, nad olid ülimalt ebamugavad, sest iga minister hoidis oma valitsemisalast kinni, aga lõpuks tuli leida kompromiss. See kompromiss leiti juba valitsuses [enne], kui toodi siia see tervik. Need vaidlused vaieldi ära. Tegelikult on eelarveprotsess läinud lõdvaks.

Siit ma lähen edasi [küsimusega], miks on taandutud tegelikult sellest mõistlikust eelarveprotsessist. Silotornid eeldasid, et ministrid rääkisid läbi ja rahandusminister oli juures. Suvel toimusid ministritevahelised läbirääkimised. Ma tuletan meelde, milline oli eelarve koostamise protsess enne. Kevadel tuli koostada RES ja heaks kiita. Kevadel! See oli esimene üldine signaal ja raamistik. Selle järel hakkasid rahandusministri juuresolekul toimuma ministrite läbirääkimised. Vormistati ka protokollid, mis jõudsid lõpuks peaministri lauale, ja sügisel jõuti riigieelarveni. See oli parim lahendus. See sundis otsima kompromissi. Iga minister teadis oma valitsemisala, ta vastutas selle valitsemisala eest.

Ja [kuhu] me nüüd oleme jõudnud? Me oleme jõudnud selleni, et RES ja riigieelarve koostatakse sügisel korraga, [selle koostamisel] toetutakse augusti lõpus tulevale viimasele prognoosile ja septembri lõpuks tuleb valmis eelarve anda parlamendile. Kuu aja jooksul tehakse ära RES, tehakse ära riigieelarve ja lüüakse lukku poliitilisel tasemel. Sõbrad, nii pealiskaudne eelarve koostamine! Loomulikult ei saa sellel eelarvel olla mõistlikku sisu ega [saa see põhineda] kokkuleppel ja kajastada tervikut. Kompetents on kadunud, vastutus on kadunud. 

Kahetsusväärselt ei võimalda aeg mul pikemalt rääkida. Siin oleks veel vaja rääkida põhiseaduslike institutsioonide eelarve koostamise printsiipidest. Ühelt poolt see, kuidas tagada nende sõltumatus, ja teiselt poolt see, et valitsus ja parlament saavad eelarvet koostada oma pädevusest ja lõppsõna peab jääma valitud saadikutele siin saalis. Põhiseaduslike institutsioonide sõltumatus ja autonoomia peavad säilima. Siin on kindlasti paremaid lahendusi kui praegune. Me oleme astunud ühe sammu õiges suunas, sest riigieelarve menetlemise puhul on rahanduskomisjonil parlamendi juures teatud suuremad volitused, aga see on kindlasti ainult [osa sellest]. 

Ma olen ülimalt kriitiline selle suhtes, kuidas eelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsess üldse käivad. See on küll rohkem baasseaduse küsimus kui järgmise aasta eelarve küsimus, aga ma pidasin vajalikuks tulla välja just selle sõnumiga ja mitte keskenduda [kulu]ridadele. Tegelikult algavad probleemid palju kaugemalt, mitte nendest üksikutest ridadest. Probleemid on fundamentaalsed ja ma arvan, et me peame hakkama ühel hetkel neid fundamentaalseid probleeme ka lahti arutama. Aitäh! 

Ja kõige selle peale ma tahan öelda, et loomulikult me teeme [lugemise] katkestamise ettepaneku, sest see annab meile võimaluse juba praegu alustada vigade parandust.

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Marek Reinaasa. (Kõneleja palub kolm minutit lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Seda eelarvet on kutsutud väga mitmete nimedega. Hunti kutsutakse teinekord võsavillemiks ja tont teab milleks, sest ei taha päris nime öelda. Siin on öeldud, et see numbrite rida [eelarves] on justkui tee põrgusse, tee pankrotini, mis iganes õudus seal kõige lõpus ootab, kuhu see tee jõuab. Ilmselt on seal mingi puhastustuli, kus põlevad ühiselt nii reformierakondlased, näiteks Mart Võrklaev, kui ka Eesti 200, kaasa arvatud Marek Reinaas. Seda on kõlanud siit puldist päris [palju].

Ja siis on relvade tärinal ja fanfaaride hõisates öeldud, et nüüd saabub mingi õndsus maa peale, sellepärast et selline eelarve vastu võetakse ning inimesed saavad tohutult jõukaks, rikkaks ja mida iganes. Ma ise ütleksin, et see on normaalne eelarve, millega saab täiesti rahulikult toimetada, aga aeg on lihtsalt selline, mis nõuab teistmoodi lähenemist. 

Ma ise olin eelarve läbirääkimiste juures ja ma arvan, et siin on kohane rääkida asjadest, mis Eesti 200-le olid olulised selle eelarve koostamisel. Kõigepealt, loomulikult kaitsekulutused. Ma arvan, et siin saalis ei pea nendest väga pikalt rääkima, sest kõik saavad aru, miks neid tehakse, aga on oluline jälgida, kuhu läheb see raha, mida riigieelarvest eraldatakse riigi julgeolekule. Ma arvan, et see on tegelikult kogu ülesande kõige keerulisem osa. 

Teine teema, mis on Eesti 200-le samuti ülioluline, on maksuküüru kaotamine. Mu enda isiklik arvamus ja ma arvan, et ka Eesti 200 arvamus on see, et on väga tore, et maksuküür kui suhteliselt ebardlik tulumaksusüsteem ära kaob. Ma ei taha siin rääkida sellest, kuidas kõik hakkavad rohkem raha saama, õpetajad saavad 1000 eurot aastas rohkem ja kes saab 2000 ja mis iganes, vaid oma põhimõtte poolest on see täiesti ebardlik nähtus. 

Põhimõtteliselt see süsteem, mis järgmisest aastast kehtima hakkab – muidugi on tore, et inimesed raha saavad, aga ma arvan, et see on väga hea teesillutis järgmistele Riigikogu valimistele, kus, ma siiralt loodan, päriselt toimub maksudebatt. Võib-olla on inimesi, kes tahavad teistmoodi tulumaksusüsteemi. Vähemalt selle pealt on hea edasi minna, ei ole mingit veidrust siin maailmas. 

Ma arvan, et kolmas teema, mis oli Eesti 200-le väga oluline nendel läbirääkimistel, on see, et siia eelarvesse jõudis õpetajate, politseinike, päästjate ja kultuuritöötajate palga tõus. Ma arvan, et teenused, mida need konkreetsed inimesed osutavad Eesti inimestele, on ülimalt olulised. Me peame hoolitsema selle eest, et meil oleksid õpetajad, meil oleksid politseinikud ja päästjad, et meil oleksid kultuuritöötajad. Kui me ei oleks seda palgatõusu teinud, siis me seisaksime hoopis suuremate murede ees. Peab tunnistama, et vaadates kogu eelarve mahtu, see raha, mis sinna läks, ei olnud väga suur. 

Paar sõna ka sellest, millest enam liiga palju riigieelarvet tehes ei räägita ja millest ka siit puldist väga ei räägita: see on just nimelt kulude kokkuhoid. Eelarve kulude kokkuhoiu pool koosneb kolmest osast. Ma arvan, et kõik need kolm on ülitähtsad. Esimene on üleväljakärbe, mida me oleme harjunud tavaliselt tegema. Kui tahetakse kulusid kokku hoida, [tehakse] üleväljakärbe ja pärast ministeeriumid leiutavad raamatupidamislikult, mismoodi see päriselt ellu viia. Ma arvan, et kui me räägime reaalselt riigi õhemaks riivimisest, kulude kokkuhoiust ja võib-olla ka ametnike arvu pidevast suurenemisest, on ainult sellest alati vähe, kuigi iseenesest ühe komponendina on see väga hea. 

Teine on Eesti 200 poolt juba teist ja kolmandat aastat ellu viidav idee: nulleelarve. Selle eesmärk on eelkõige proovida ministeeriumides ära jätta dubleerimised ja võib-olla ka mõttetud tegevused. Tänu sellele on võimalik reaalsemalt kokku hoida kui lihtsalt üleväljakärpega. 

Ma arvan, et kolmas osa, mis puudutab kulude kokkuhoidu ja on natuke teistmoodi, kui siiamaani on tehtud, on just nimelt bürokraatia vähendamise ehk siis seaduste vähendamise kaudu äriühingute halduskoormuse vähendamine. See annab ka tegelikult võimaluse ära jätta paljude ametnike töö. Ma arvan, et see, mis praegu töötukassas toimub, on hea näide sellest kõigest. 

Ja ülioluline on Eesti 200 jaoks ka see, et eelarve on siiski suunatud majanduse kasvule. Selles eelarves on suured investeeringud infrastruktuuri ning suured toetused ettevõtluse ja ekspordi arendamiseks. Ma arvan, et me peame kõik olema ausad enda vastu, et majanduslangus toimus aastal 2022 ja seejärel on igal aastal majanduslangus vähenenud. See aasta oleme jõudnud positiivse poole peale ja kõik märgid näitavad, et järgmised aastad saavad olema paremad. 

Jällegi, kui me tahame riigi rahandust korda saada või liikuda eelarve tasakaalu suunas, siis seda üldjuhul ei ole võimalik teha majanduslanguse tingimustes. Ma arvan, et tänu majanduskasvule saabki järgmistel aastatel liikuda eelarve tasakaalu suunas. 

Ma ei taha rääkida eelarve arusaadavusest. Ma arvan, et need, kes tahavad sellest aru saada, saavad aru, ja need, kes ei taha sellest aru saada, ei hakkagi sellest mitte kunagi aru saama. Nii lihtsalt on. 

Ehk siis see on normaalne eelarve, mille järgi saab täitsa rahulikult toimetada siin riigis, ja ma arvan, et üldse mitte halvasti toimetada. Ma loodan, et Eesti on majandustõusu teel, ja ma soovitan kõigil eelarvet toetada. Eesti 200 toetab seda. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Jaak Aabi. (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Tänan, austatud esimees! Head kolleegid ja kõik, kes jälgivad seda ülekannet! Ma loodan, et teid on ka. Palju on räägitud suurtest ja põhimõttelistest asjadest, mis tunduvad maailmavaateliselt õiged või valed, nii nende maksuotsuste juures, mida koalitsioon on otsustanud, kui ka eelarve kuluridade juures, mida me täna siin loeme. 

Ma pean ikkagi mainima ära, et üks kõige suurem probleem on tegelikult niinimetatud küüru või astmelise tulumaksuvabastuse kaotamine. Ei saa ju keelata, et on maailmavaateline positsioon, paremerakondadel eriti, et oleks ühetaolised maksud kõigile, [sama] maksuprotsent kõigile, nii madalapalgalistele kui kõrgepalgalistele. Neid riike on küll hästi vähe jäänud, vähemalt Euroopas, kus selline süsteem nagu Eestis veel eksisteerib. Aga minna tegema nii kulukat maksumuudatust olukorras, kus on räägitud [teemadel], miks meil on nii suur eelarve defitsiit ja kuhu meil on vaja veel kulutusi teha, tundub see siiski veidi järelemõtlematu jonnina. Oleks olnud mõistlik tegelikult jätta see muudatus ootama paremaid aegu, kui eelarve on paremas seisus. Ma tean, et nii mõnigi reformierakondlane on seda öelnud, aga miks lõpuks see ikka läbi suruti, ei tea. 

Neid kohti, kus käriseb, on väga palju ja põhjused on ju erinevad. Tegelikult on meeletu hinnatõus ja inflatsioon mitmed valdkonnad viinud väga raskesse seisu. On ju teada, et järgmistel aastatel ootab tervishoius ees krooniline rahapuudus. Hiljuti on väga palju juttu olnud erihoolekandest. Need küllaltki tundlikud valdkonnad, kus on vaja, et inimesed saavad abi, ja saavad õigel ajal abi, on vähemalt riigi eelarvestrateegia mõttes praegu paljuski katmata. Ja mida toob tulevik, on raske öelda. 

Sotsiaaldemokraadid on teinud sellesse riigieelarvesse 18 muudatusettepanekut erinevates valdkondades. Me räägime toimetulekutoetusest, millest ka siin oli juttu. See tõus, mida praegu plaanitakse, ei ole piisav, eriti kui me räägime sihtgruppidest, kus on vaja toimetulekut toetada vajaduspõhiselt. Rahvastikupoliitika ja laste puhul on [küsitud], miks ei võiks olla näiteks lastetoetused alates esimesest lapsest vähemalt 100 eurot.

Aga mina räägiks natuke muudatustest, mis räägivad kohalikest omavalitsustest, mitte lihtsalt abstraktselt, vaid ikka [muudatustest], kus on taga lapsed, inimesed, teenused ja vajadused. Kui me vaatame numbreid, mis ootavad riigi eelarvestrateegia perspektiivis ees omavalitsusi, siis ausalt öeldes midagi head siin ei ole. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes oli siin ettekandjana, ütles, et omavalitsuste tulud tõusevad seoses tulumaksu laekumistega ja nii edasi. Aga need tõusud on väga väikesed, kui me vaatame kohustusi, mis omavalitsustel on ja mis kaudselt riigi otsuste kaudu [kuhjuvad].

Kohalike omavalitsuste kogu eelarve moodustas 2020. aastal 8,4% SKT-st ja 2029. aastaks on prognoositud 7,8% SKT-st. Võrreldes SKT-ga, võrreldes ka keskvalitsuse eelarvega, omavalitsuste eelarve tegelikult proportsioonis väheneb. Aastaks 2026 on prognoositud kohalike omavalitsuste eelarve kasvu 4,6%-sena ja 2029 3,5%-sena ning sinna vahele jääb veel aastaid.

Nüüd mõned nopped ettepanekutest, mille sotsiaaldemokraadid on teinud ja mille kohaselt omavalitsuste kulud kindlalt kasvaksid, tahavad nad seda või ei taha. Näiteks huvihariduse toetus. See tehti poliitilise algatusena, et riik osaleb huvihariduse toetamisel, mitte küll väga suures osas. See on olnud piirkondlikult diferentseeritud, et see aitaks just rohkem maa[piirkondasid] ja pakuks seal rohkem võimalusi kaasata noori ning laiendada huviharidust ja -tegevust. Ja jälle pean ütlema, et kuskil taga on ka huvihariduse õpetaja oma palgaga. 

Või siis lasteaiaõpetajad. Riik pakub küll lasteaiaõpetaja palgatoetust, aga kui seda toetust tahetakse saada, siis kord on selline, et lasteaiaõpetaja tasu peab olema vähemalt 90% õpetajate alampalgast. Et saada riigitoetust, tuleb lasteaiaõpetajate tasu tõsta. Kahjuks ei ole see palgatoetus suurenenud pea kümme aastat, [ajast], kui see kunagi tehti. 1 miljon on juurde tulnud. Enne oli 15 miljonit, nüüd on 16 miljonit. Kui siin olid päris suured õpetajate palga tõusud, mis olid kindlasti õiged, siis oleks tulnud aidata omavalitsusi mingi valemiga, et nad oleks saanud lasteaiaõpetajate tasusid väiksema pingutusega tõsta.

Nüüd peab omavalitsus lihtsalt teistest valdkondadest leidma raha, et lasteaiaõpetajate palka tõsta ja hoida sedasama proportsiooni. See on tegelikult olnud omavalitsuste jaoks päris keeruline. Nii mõnigi omavalitsus on öelnud, et äkki peaks loobuma riigitoetusest, sest ei jaksa lihtsalt nii palju lasteaiaõpetajate tasu tõsta. 

See toetus toodi kunagi sisse ja see oli ka mõistlik, sest lasteaiaõpetajate tasud erinesid Eestis pea kahekordselt. Kuskil oli see miinimumpalga tasemel ja kuskil oli kaks korda kõrgem. Nüüd on need üle Eesti, nii nagu ka üldhariduskoolides, enam-vähem ühel tasemel. 

Riigi koolitoidutoetus on püsinud kaua 1 euro peal ühe koolilõuna kohta. Tegime ettepaneku tõsta see vähemalt 1 euro ja 50 sendini. Toon välja numbrid, [et näidata,] milline see dünaamika on olnud. Näiteks koolitoidu kogukulu omavalitsustes oli 2022. aastal 39 miljonit ja 2024. aastal 48 miljonit. See tõus on olnud päris kiire. Me teame ise, mida on toiduhinnad teinud, aga riigi koolilõunatoetus on jäänud täpselt samaks. Jälle, omavalitsustel on tulnud päris palju rohkem pingutada kui see 3-line või 4%-line tulumaksu tõus.

Teedehoiutoetus 29 313 000 eurot on püsinud liiga kaua, juba sellest ajast, kui seda kunagi proportsionaalselt vähendati esimese suurema majanduskriisi ajal, aastatel 2008–2009. Võrdlen tegelikke kulusid: 2020. aastal 67 miljonit – teedehooldus ainult, isegi ehitus on sealt väljas – ja 2024. aastal 112 miljonit. 

Nii et tegelikult on neid kohti, kus on taga inimene, teenused ja õpetajad kohalikes omavalitsustes ja kus oleks tulnud aidata. Need summad ei ole suured. Kindlasti oleks targem olnud seda raha, mis nüüd kulub niinimetatud maksuküüru kaotamisele …

Teie aeg!

… nii eelarve defitsiidi vähendamiseks kui ka mõnedeks kriitilisteks kuludeks kulutada. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

Aitäh! Esimene asi, mida peab selle eelarve kohta ütlema, on see, et väga paljusid inimesi, mind kaasa arvatud, teeb väga murelikuks, et me ikkagi väga kiiresti kasvatame riigi võlakoormust. On täiesti ilmselge, kui me vaatame nii eelarvet kui ka eelarvestrateegiat, et on mindud üle režiimile, kus elatakse süsteemselt üle oma võimaluste. 

Räägin konkreetsetest numbritest. Eelarve defitsiit on teatavasti 4,5% SKP-st, puudujääk on 2,2 miljardit eurot. Nelja aastaga kasvab Eesti aastane intressikulu 280 miljoni võrra ja 2029. aastaks tõuseb intressi teenindamiseks vajalik intressimaksete määr praeguselt 184 miljonilt 464 miljonile. Ehk siis lühidalt öeldes, 2029. aastaks on ainuüksi intressimaksed juba ligemale 500 miljonit eurot. 

No ma tean, et see on eraldi teema, sellest võiks eraldi pikemalt rääkida, aga ma ise olen mõelnud, et niisugune praktika tegelikult asetab väga tõsise küsimärgi alla demokraatliku riigikorralduse. Sellise lihtsa lähenemise kohaselt, ütleme, konkreetne parlamendikoosseis peaks saama kasutada seda raha, mis konkreetsel hetkel kasutada on. Kui võtta väga suurt võlga tuleviku arvelt, siis see tähendab ju seda, et maksustatakse ka tulevaid põlvesid, kes ise saavad selle võrra vähem langetada poliitilisi otsuseid selle kohta, mida nad tegelikult tahaksid maksurahaga peale hakata ja kuidas oma elu korraldada. Tõusetub ju küsimus, millele mul ei ole selget vastust endalgi: kas selline praktika on demokraatlik, kui me tegelikult tulevastelt põlvedelt võtame otsustusõiguse ära?

Probleem on seda hullem, et kui me vaatame Eesti rahva demograafilist olukorda ja sündimusnäitajaid, siis me näeme, et me oleme jõudnud rekordmadala sündide arvuni ja ka rekordmadala sündimuseni. Teatavasti on fertiilses eas naise kohta lapsi jäänud nii madalale tasemele kui 1,18, mis on juba ligemale poole vähem kui [laste arv] selleks, et säilitada rahvastikutaset. 

Kui Jürgen Ligi ütles valitsuse poolt eelarve heakskiitmisele järgnenud pressikonverentsil, et sellest august saab olema väga raske välja tulla, siis mina, olemata küll rahandus- ja majandusinimene ise, olen mõelnud, et kuidas sellest august on üleüldse võimalik välja tulla olukorras, kus sündide arv järjest langeb ja ühiskond järjest vananeb. Neid inimesi, kes tarvitavad ja vajavad ressursse, eks ole, vanu inimesi on järjest rohkem, ning neid inimesi, kes loovad ressursse ja maksavad makse, on järjest vähem. Ma tõtt-öelda puht niimoodi loogiliselt arutledes ausalt öeldes ei näegi, kuidas sellest august peaks sellises demograafilises olukorras olema üleüldse võimalik välja tulla. 

Nüüd edasi, põhiõigustus nii suure eelarve defitsiidi tegemiseks seisneb selles, et me oleme väga keerulises julgeolekuolukorras ja riigikaitsekulusid peab tõstma. Sellega seonduvalt võiks eraldi öelda nii mõndagi. Minu loomulik hoiak, instinkt jällegi on see, et kui me oleme olukorras, kus Riigikontroll tuvastas septembrikuus avaldatud raportiga – või oli see augustikuus? –, et Kaitseministeeriumi haldusalas valitseb hiiglaslike rahade opereerimisega seonduvalt tohutu korralagedus ja puudub üleüldse igasugune kindlus selle kohta, kuhu see raha läheb ja kuidas seda kasutatakse, no siis ei saa sinna täiendavalt sadu ja sadu miljoneid lisada. 2026. aastal tõstetakse teatavasti circa 850 miljonit eurot Kaitseministeeriumi valdkonda raha. Minu meelest [on see] lubamatu ja vastutustundetu.

Seda enam, et hiljuti tuli ka ju parlamendi riigikaitsekomisjon välja oma raportiga, kus öeldi samamoodi, et puudub valmisolek sõjapidamiseks, sellepärast et on tehtud süstemaatilisi vigu. Ja nagu Riigikontrollgi ütles, ei ole suudetud pöörata seda väga suurt raha, mida riigikaitsesektorisse suunatakse, reaalseks kaitsevõimeks. 

Nii et loosung kõlab ju hästi, et suuname sinna hästi palju raha, meil on keeruline julgeolekuolukord, aga kui seda ei suudeta reaalselt pöörata päris kaitsevõimeks, mis ka kvalitatiivselt parandaks meie võimekust sõda pidada, siis on see tegelikult ju lihtsalt musta auku loobitud raha. Ja mitte lihtsalt raha ei ole kaotsi läinud … 

(Juhataja täpsustab.) Jaa, ma soovin lisaaega. Ei plaaninud küll nii, aga läks pikemale, kui soovisin. 

… vaid see raha tuleb teiste valdkondade arvelt. See omakorda süvendab neid probleeme, millele ma juba osutasin. Kui näiteks perepoliitikasse mitte investeerida praeguses olukorras, kus me oleme katastroofiliselt madala sündimuse juures, ja suunata see riigikaitsesse, siis sünnib lapsi tulevikus veel vähem. See on seda mõistusevastasem, kui me riigikaitsevaldkonnas mingit kvalitatiivset arenguhüpet tegelikult ei tee. 

Tekib järjekordselt küsimus, kas sellisel juhul ei ole tegemist lihtsalt teatavat laadi räkitiga, nagu rohepöörde näol on minu meelest tegemist räkitiga. Me suuname sinna igal aastal sadu ja sadu miljoneid eurosid, aga see reaalselt ei päästa mitte kuidagi planeeti. Mitte keegi pole kunagi selgitanud, kuidas see peaks reaalselt päästma meid kliimasoojenemisest ja sellega kaasnevatest hädadest. 

Täpselt nagu Rail Baltic minu vaates tundub olevat räkit, eks. Me saame hiigelkalli raudtee Häädemeestele. Olgugi et meil juba Tallinna–Pärnu suunal on olemas raudteetrass ja raudteekoridor, me rajame täiesti uue raudtee, eks. Ehituskorporatsioonid ja muud korporatsioonid saavad sellest muidugi väga palju raha, aga mis kasu sellest ühiskonna jaoks on? Mina ei ole näinud, milles see võiks seisneda. 

Samamoodi mulle tundub, et nii on nende kaitsekulutustega. Tohutu raha läheb erinevatesse kaitsefondidesse ja muudesse fondidesse, mille kaudu saavad raha nii-öelda iduettevõtted ja muud ettevõtted. Aga kas see parandab meie kaitsevõimekust? Mina sellist veenvat argumentatsiooni siin saalis igal juhul kuulnud ei ole. 

Viimane punkt, mida ma tahtsin esile tuua, on see, et minule juristina on sügavalt arusaamatu, kuidas on võimalik selline olukord, et ma ei tea kui palju aastaid juba järjest õiguskantsler ütleb, et sellisel viisil mitte ainult ei tohi teha riigieelarvet, vaid see on põhiseadusega vastuolus. Niisugusel viisil riigieelarve tegemine on põhiseadusvastane! Tsiteerin hiljutist õiguskantsleri teadaannet: "Õiguskantsler on analüüsinud kehtivat riigieelarve seadust (ehk niinimetatud baasseadust) ja koos riigikontrolöriga selgitanud, et see ei taga riigieelarve koostamist nii, et riigikogu liikmetel on võimalik aastaeelarves eneses muuta kulude ja tulude jaotust. Põhiseaduse kohaselt peab riigikogul see võimalus olema." Ehk siis meil ei ole tegemist lihtsalt puudusega, probleemiga, vaid põhiseadusvastase olukorraga. 

Samamoodi käib riigikontrolör aastast aastasse siin puldis andmas aastaülevaadet. Eelmisel nädalalgi oli ta hilisõhtul siin ja tõi järjekordselt esile, et olukord pole paranenud, probleemid on endised ja mitte midagi ei muutu, sõltumata sellest, kui palju nendest asjadest räägitakse. 

Lõpetuseks on nende asjadega seonduvalt minul kaks üleskutset. Tegelikult võiks teha parteideülese kokkuleppe, et istuks maha ja lõpetaks tegevuspõhise riigieelarve eksperimendi ära, teeks asjad korda nii, nagu õiguskantsler ja Riigikontroll on osutanud. Ja teiselt poolt üleskutse presidendile ja õiguskantslerile: kui olukord ei muutu, kui selleks midagi ei tehta, et olukorda parandada, siis ärge lihtsalt leppige sellega, vaid pöörduge Riigikohtusse ja vaidlustage vastuvõetud riigieelarve seadus, [kuna puudub] kooskõla põhiseadusega. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun! Kas tuleb kohe kolm minutit juurde?

No pane!

Paneme kolm minutit lisaaega. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! No tegevuspõhine riigieelarve, nii nagu eelkõneleja [kõneles], on üks suur klotside vahel raha jagamine. Ja nüüd selle teise lugemisega nende klotside vahel ehk ministeeriumide tegevuste vahel saavad rahad ümber tõstetud. Aga tegelikult [eelarve] sisust ei suuda mitte keegi siin saalis otseselt aru saada, seda oskavad selgitada ainult ministeeriumi inimesed, need, kes need numbrid on kokku pannud. 

Nüüd jõuame nende muudatuste juurde, mis on tehtud. EKRE tegi neli väga konkreetset muudatus[ettepanekut]. Ei teinud mingit obstruktsiooni, mitte midagi ei pidurdanud, ei venitanud. Oli neli konkreetset ettepanekut. Ettepanekud ei lähtunud mitte raha ümbertõstmisest, vaid riigieelarve kulude vähendamisest, Eesti rahva raha kokkuhoidmisest. Hetkel me isegi ei pannud ette seda, et maksuküüru [kaotamise otsuse] võiks tagasi võtta, vaid me tegime ettepaneku kulusid vähendada, et riigieelarve viia tasakaalule lähemale, tagades kaitsevõime suutlikkuse ja inimeste toimetuleku. Nii et kui kulusid maha tõmmata, siis saab riigieelarves hiljem vajadusel toetusi suurendada ja raha ümber tõsta.

Oli lihtne ettepanek: lõpetame Rail Balticu rahastamise, [et kokku hoida] 174 miljonit eurot. See on Eesti riigi raha, meie inimeste raha. Seda raha me saaksime kasutada hoopis otstarbekamalt, mitte selleks, et ehitada raudtee jaoks aluseid ja Eesti maavara hakata välja vedama. [Ettepanek oli] raha suunata sinna, kus Eesti rahvale konkreetselt tulu tõuseks. 

Siis meil oli ettepanek veel tuuleparkidelt ja taastuvenergialt võtta toetused ära, suurusjärgus 34 miljonit. Juba nende kahe ettepanekuga on võimalik 200 miljonit kokku hoida ja suunata hoopis ratsionaalsematesse kohtadesse ning näiteks jätta ära mootorsõidukimaks, mille [tuluks] oli planeeritud suurusjärgus 200 miljonit. Nii et täiesti võimalik on need asjad ära teha, et tagada Eesti rahvale, Eesti inimestele kindlam tulevik. 

Rahanduskomisjoni nägemus oli, et üks ettepanek on põhiseadusvastane. Ma ei suuda enda jaoks mõtestada seda, et kui me [üritame] teha eelarvet paremaks, kuidas saab see olla põhiseadusvastane. Meie jaoks on ülim põhiseadus. Kui me tahame Eesti rahvale head ja [elu] paremaks teha, siis ei saa komisjon [võtta seisukohta], et Eesti rahva[heaks] eelarves kulude vähendamine on põhiseadusvastane. Sellised hääletamised tuleks rahanduskomisjonis ära lõpetada ja [seal peaks] järgima seadust. 

Tulenevalt kogu eelnevast loost ei saa EKRE toetada selle eelarve edasi menetlemist. Pigem tuleb see katkestada ja asjad paremaks teha. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Urmas Reinsalu on täna siin saalis erutunult ja kõrgendatud hääletooniga korduvalt ülistanud Isamaa nii-öelda alternatiivset 2026. aasta eelarvet. Erinevalt päris 2026. aasta riigieelarvest ei räägi Isamaa propagandapaber kõige olulisemast ehk sellest, kuidas katta Eesti riigi rekordilised, üle 2 miljardi euro ulatuvad kaitsekulud. Need on vajalikud Eesti riigi kaitsmiseks ja hoidmiseks. Kaitsekulud vähemalt 5% SKP-st on tulnud selleks, et jääda, ning vajavad seetõttu eelarves pikaajalist katteallikat. Meil ei ole ruumi teha täiendavaid läbimõtlemata kulutusi riigi julgeoleku ja tuleviku arvel.  

Isamaa jätkab vastutustundetu riigirahanduse propageerimist. See on täpselt nii nagu 2016. aastal, kui Ratase valitsuse ajal Isamaa ja sotside kaasabil löödi puruks riigi hoiupõrsas ja reservid kulutati ära.  

Kõnekas näide on Isamaa kinnisidee jätkata pensioni teise samba lammutamist. Viimati, 2020. ja 2021. aastal, kui teise pensionisamba riigipoolsed maksed Isamaa eestvedamisel peatati, maksis see Eesti riigile kallist hinda. Inimestele maksti peatatud maksete kompenseerimiseks intressi 8,9% ajal, mil riik oleks saanud turult laenu nullintressiga. Eksperimendi otsene hind maksumaksjale oli circa 22 miljonit eurot. Võrdluseks: mõned nädalad tagasi kaasas Eesti riik võlakirjaemissiooniga 500 miljonit eurot intressiga 3,18% ehk ligi kolm korda madalama intressiga. 

See on ehe näide poliitilisest vastutustundetusest. Raske on seda nimetada muuks kui maksumaksja raha põletamiseks poliitilise kinnisidee nimel. Teise samba maksete peatamise näol on sisuliselt tegu laenuvõtmisega Eesti inimestelt. See ei vähenda riigieelarve defitsiiti ehk sellega ei saa katta uusi toredaid kulusid, mida Isamaa teha soovib. Ettepanek on maksed peatada kaheks aastaks, aga kuidas kaetakse pärast seda kõrgemad kaitsekulud ja mille eest kompenseeritakse riigi peatatud teise samba maksed ja kõrged intressid, sellele me propagandapaberist vastust ei saa. 

Teise pensionisamba lammutamine 2021. aastal ei teinud vaesemaks üksnes riiki, vaid ka kõiki Eesti inimesi. Kaotasid sambast lahkujad, sest nende tulevane pension on väiksem, ja samuti need, kes sambasse jäid. Suure rahahulga turule paiskamine kiirendas inflatsiooni, tõstis hindasid ning vähendas kõigi ostujõudu. Teise samba lõhkumisel oli märkimisväärne mõju Eesti kinnisvarahindade hüppelisele tõusule. Oma unistuste kodud muutusid suurele osale meie noortele peredele kaugeks ja kättesaamatuks unistuseks. Eesti inimesed ei ole nii rikkad, et iga kolme-nelja aasta tagant maksta kümnete ja sadade miljonite ulatuses kinni Isamaa majandus- ja rahanduseksperimente. 

Isamaa propagandapaberi keskne punkt on 2026. aasta algusest kaduva küüraka tulumaksusüsteemi tagasitoomine. Isamaa soovib vähendada tulumaksuvabastust 700 eurolt 654 eurole, mis tähendab, et väiksema sissetulekuga inimesed peaksid maksma rohkem tulumaksu. Lisaks kaoks tulumaksuvabastus sissetulekutelt alates 2100 eurot. See puudutab oluliselt õpetajaid, päästjaid, politseinikke, kultuuri- ja meditsiinitöötajaid ning teisi tublisid tööinimesi. Nende maksukoormus kasvaks ligi 154 euro võrra kuus ehk 1848 eurot aastas. See on see raha, mida keskmise palga saaja on aastaid pidanud küüraka maksusüsteemi tõttu riigile rohkem maksma.

Ka kokkuhoiuplaanid on sama sisutud kui mullu. Isamaa lubab kokku hoida 350 miljonit eurot, kuid ei täpsusta, kust see kokkuhoid tuleks. Samal ajal loetletakse valdkondi, mille arvelt kindlasti kokku hoida ei tohi. Urmas Reinsalul oli aasta aega, et mõelda, kuidas oma kokkuhoiuplaani päriselt täita. See tähendaks päriselt keerulisi otsuseid ja vastutuse võtmist, mis alternatiivse eelarve näitel käib Isamaale selgelt üle jõu. 

Palun kolm minutit lisaaega! 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Isamaa alternatiivne 2026. aasta eelarve ei ole tegelik eelarve, vaid järjekordne propagandapaber, mis erineb eelmisel aastal esitatust ainult nii palju, et Reinsalu portree on asendatud Pika Hermanni torniga. Sisuliselt pole aga midagi muutunud. Tegu on populistliku loosungite kogumikuga, mille kolm sammast on tulumaksu tõus, väiksemad pensionid ja kallis riigilaen. See kordab vanu vigu, mille eest Eesti on juba kallist [hinda] maksnud, alates pensionisamba lõhkumisest ja vastutustundetust kulutamisest ning lõpetades küüraka maksusüsteemi taastamisega. Ajalugu on näidanud, et Isamaa kõlava ja vastutustundetu poliitpropaganda peame maksumaksjatena varem või hiljem kõrgemate maksudega kinni maksma. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun Riigikogu kõnetooli kõnelema kolleeg Helmen Küti. Palun!

Suur aitäh! Palun igaks juhuks lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Suur aitäh! Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased! Eelarve pole tegelikult midagi muud kui arvudes väljendatud prioriteedid. Need prioriteedid ongi erineva maailmavaatega erakondadel erinevad. Aga ühes võiksime me siin saalis kokku leppida, et aitame neid, kes on tegelikult hädas, ja seda terve elukaare jooksul, olgu need siis lapsed, kes veel ei jõua, või eakad, kes enam ei jõua. 

Sellest tulenevalt esitasid sotsiaaldemokraadid 18 muudatusettepanekut. On hästi kurb, et mitte ühtegi neist ei arvestatud. Üldse esitati kokku 33 muudatusettepanekut ja osa Isamaa esitatud muudatusettepanekuid, nagu ma aru sain, on tegelikult jäänud siit loetelust välja, neid ei saa [hääletada]. 

Mõnedel muudatusettepanekutel, mille on esitanud sotsiaaldemokraadid, ma siiski peatuks, [näiteks] toimetulekupiiril, millest oleme väga palju ka infotunnis rääkinud. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, et tänase 200 euro asemel võiks toimetulekupiir olla vähemalt 300 eurot. See jääb alla absoluutse vaesuse [piirile] ja elatusmiinimumi summale, mis on 346 eurot. Kui vaadata Statistikaameti alles ilmunud andmeid, mis võrdlesid 2023. ja 2024. aastat, siis on selge, et absoluutses vaesuses elavaid peresid on tulnud juurde. Eriti muret tekitav on see, et suur hulk Eesti lapsi on üles kasvamas absoluutses vaesuses. 

Meie ettepanek oleks läinud riigile maksma 12 miljonit ja see on jõukohane ühele väärikale riigile, et aidata neid, kes on kõige rohkem hädas. Täna räägivad valitsuserakonnad helikopterilt raha külvamisest ja personaalsest riigist ning me jõuame sinna, et toetused on personaalsed. Toimetulekutoetus ei ole raha külvamine helikopterilt, see on rohkem personaalne kui ükski teine toetus. Selle tõttu ei jää hätta inimesed, kes elavad täna absoluutses vaesuses ja alla elatusmiinimumi. 

Teine toetus, millest siin oli ka juttu, oli koolitoidutoetus. 15 miljonit oleks läinud täiendavalt sinna ehk see toetus oleks tõstetud 1 eurolt 1,50-ni. See oleks päris tugevalt aidanud lastega peresid ja selle kaudu ka kohalikke omavalitsusi, kes nagunii täna otsivad võimalusi, et kuidagigi [võimaldada] seda, et koolitoit oleks lastele ja peredele tasuta. 

Millel ma veel tahaks kindlasti peatuda, on erihoolekanne, millele siin on ka tähelepanu juhitud. Tõesti, septembri lõpus tulid siiasamasse Lossi platsile erihoolekande juhtide liidu organisatsioonid ja ka erihoolekande kliendid, need, kellel see võimalik oli. See on esmakordne Eestis, et selle valdkonna inimesed, töötajad tulevad meelt avaldama ja hüüavad, et neid aidataks. 

Tänane pearahasüsteem katab ainult 60% tegelikust maksumusest. See ei ole jätkusuutlik. Tänane palk, mida makstakse erihoolekandes töötavatele inimestele, on keskmiselt 1150 eurot. See on väga hea, et palk veidigi tõuseb. Tegelikult on see suure abi inimestele, kes teenivad kas alampalka või siis [näiteks] 1100 eurot. Alampalga teenijatele praktiliselt on [abiks ka] ainult tulumaksuvabastuse osa, aga 1100 eurot teenijatele [on see] 10 eurot kuus. See kindlasti ei kata seda. 

Me [esitamise] ka muudatusettepanekuid, mis puudutavad toiduainete käibemaksu langetamist. See oleks palju mõistlikum. Riigikogu selle asemel arutab hoopis hasartmängumaksu langetamist. See teeb natuke kurvaks. Erihoolekande karjuv vajadus oleks täiendav 30 miljonit. Me esitasime sellise muudatusettepaneku. See kataks ära midagigi. See oleks märkimisväärne [rahastuse] kasv valdkonna alarahastuse leevendamiseks. 

Nagu me teame, erihoolekande eesmärk on toetada psüühikahäiretega, ka intellektipuudega inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet. Täpselt samuti on see tegelikult väga oluline peredele, kellel ei ole täna võimalik oma lähedasele seda teenust saada, sest lihtsalt kohti napib või järjekorrad on nii pikad. Need inimesed ei saa töötada ega maksta riigile makse. See oleks kindlasti olnud suur abi. 

Aga mille pärast mul on eriti kahju? Rahanduskomisjon ütles, et me ei saa ühtegi [ettepanekut] arvesse võtta, sest eelarve avamine oleks keeruline. Mul tekib lihtsalt küsimus, miks me siis üldse neid muudatusettepanekuid esitame. Miks me mängime demokraatiat, kui mitte ühtegi esitatud ettepanekut ei võeta [arvesse]? 

Ma toon teile lihtsalt välja ühe muudatusettepaneku, mille maksumus oleks olnud 350 000 eurot ja mis oleks tegelikult tugevdanud vähipatsientide esindusorganisatsioone, kaasates neid näiteks Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse vormis. Me teame, et meil on Kingitud Elu fond, kes tegeleb vähiravimitega, mida haigekassa näiteks veel ei rahasta, neid ei ole nimekirjas. Need [ravimid] on kas ravivad või siis elu pikendavad. Me teame Eesti Vähiliitu, kellel on maakondlikul tasandil palju allorganisatsioone ja kes tegeleb nii haigete kui ka nende lähedastega ning väga suures osas ennetustööga. Neil on bussid just maapiirkondades, et sõeluuringuid läbi viia nii meestele kui naistele. Varajane avastamine on võtmetegur ja [aitab] tervishoiuvaldkonnas riigi raha kokku hoida. Ja on ka loodud uus organisatsioon Onkoloogika. 350 000 eurot oleks andnud nendele võimaluse oma töö paremaks korraldamiseks, mõnele isegi jätkamiseks. See oleks olnud žest, mis ei oleks riigile olnud mitte ainult kohustus, vaid tegelikult oleks seda [pidanud] tegema juba ammu. Kahjuks ka see muudatusettepanek ei leidnud toetust. 

Sellest tulenevalt, nii nagu ka enne juba [selline ettepanek] üle anti, ka meie taotleme [lugemise] katkestamist. Ja ma arvan, et ma ei pea olema selgeltnägija, et öelda, et nendest 33 muudatusettepanekust, mis täna siin saalis hääletusele tulevad, tõenäoliselt ei leia ükski koalitsioonierakondade saadikute toetust. Aitäh!

Suur tänu! Järgmine kõneleja on Evelin Poolamets. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Olgem ausad, Eesti riigi eelarve on muutunud abstraktseks dokumendiks. See ei kajasta enam inimeste tegelikke vajadusi ega ühiskonna tegelikku olukorda. Strateegiad ja eesmärgid paberil on ilusad, aga nende seos reaalsusega on kadunud. Ka riigikontrolör Janar Holm on kritiseerinud, et eesmärkide ja ressursside vahel puudub seos. Me seame sihte, mille saavutamiseks ei ole vahendeid, ja samal ajal rahastame valdkondi, kuid selle mõju on sisuliselt mõõdetamatu. 

Meie lugupeetud kolleeg Aivar Sõerd tõi selle absurdi väga hästi välja, kui tegi irooniaga ettepaneku suurendada õigusriigi programmi eelarvet 5 miljoni euro võrra, et vältida innovatsiooniindeksi langust. See ongi meie eelarve probleem, et eesmärgid on määratlemata, mõõdikud formaalsed ja otsused sageli lihtsalt sümboolsed. 

Sama probleem ilmneb ka valitsuse rohepoliitikas ja taastuvenergiatoetustes. Järgmise aasta riigieelarves on 44,5 miljonit kavandatud taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, kuid keegi ei küsi enam, kas see on mõistlik, kas see on kooskõlas meie tegelike võimalustega ja kas see toob ühiskonnale reaalset kasu. Meil on lihtsalt eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu ja selle nimel kulutame kümneid miljoneid eurosid, isegi kui tulemuseks on kallim elekter, kõrgemad maksud ja vähenenud konkurentsivõime. 

Meil on riigieelarve, mis peaks olema Riigikogu otsustusõiguse keskne tööriist, kuid sellest on saanud pigem täitevvõimu kontrolli all olev formaalsus. Minister võib eelarves määratud kulurida vabalt muuta isegi Riigikogu otsuste kiuste. See tähendab, et Riigikogu heakskiit eelarvele on üha enam deklaratiivne, mitte sisuline. Nii kaob parlamendi tegelik roll rahanduspoliitika kujundamisel. 

Siin saalis oleme pidevalt rääkinud, et riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Vähemalt selline, mida suudaks ka rahandusminister Jürgen Ligi lugeda. Paraku liigume vastupidises suunas. Riigieelarve lisa küll kaotatakse, ent samas viiakse informatsioon üle lihtsalt teise vormi. Seda saab nimetada küll reformiks, kuid sisu jääb samaks. Muudatus on, aga see ei muuda midagi. 

Selle kõige taustal tekib küsimus, kellele me neid strateegiaid kirjutame. Kas me kavandame eelarvet inimestele või Exceli tabelitele? Kas riigieelarve peegeldab ka tegelikke prioriteete, näiteks haridust, rahvastikuprobleeme, sotsiaalset turvalisust ja energiakindlust? Kui seda ei toimu, ei ole tegemist riikliku arenguplaaniga. 

Võtame kas või taastuvenergia näite. Me räägime rohepöördest, aga samal ajal tõusevad elektrihinnad, lisanduvad uued maksud ja kasvavad võrguinvesteeringute kulud, mida kõike peab kinni maksma tarbija. Miks ei võiks selle 44,5 miljoni euro eest hoopis tõsta õpetajate palku, päästjate palku või toetada peresid? Me aga kulutame selle raha taastuvenergiale, mis ilma toetuseta ei toimi. See ei ole strateegiline investeering, vaid pigem kroonilise sõltuvuse [loomine]. 

Selline eelarvepoliitika ei ole ainult vastutustundetu, vaid ka ohtlik. Oleme jõudnud sinnani, kus meie eesmärke ei ole võimalik eelarvesse ära mahutada. Me [saavutame] neid ainult võla- ja maksukoormuse abil. Kuigi puudujääk eelarves on saavutanud oma rekordtaseme, ei leidnud juhtivkomisjon, et EKRE tehtud ettepanekud kokkuhoiuks [vääriks] toetust. 

Austatud kolleegid! Sellest riigieelarvest vaatab vastu riik, kes elab üle oma võimete ja unistab rohkem, kui suudab ellu viia. Aga meil on aeg reaalsusele otsa vaadata ja tulla tagasi maa peale. Ma teen ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andre Hanimäe.

Aitäh! Head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Kui rahandusminister ja koalitsioon räägivad, et see eelarve on maksulangetuste ja riigikaitse eelarve, siis tegelikult tuleb ausalt öelda, et see on eelkõige maksureformi ja toimetulekuraskuste süvendamise eelarve. See ei ole eelarve, mis tugevdab ühiskonna sidusust ja toetab neid, kellel on kõige raskem. See on eelarve, mis teeb näo, et annab [abi], eriti eelseisvate Riigikogu valimiste eel. 

Koalitsioon ütleb, et maksuküüru kaotamine jätab inimestele 500 miljonit eurot kätte, aga kui vaadata, kelle taskusse see raha jõuab, siis on pilt hoopis teine. Kõige rohkem võidavad need, kes tulevad täna hästi toime, need, kes teenivad üle 4000 euro kuus, ehk kõrgepalgalised, sealhulgas [inimesed] siin Riigikogu saalis. Samal ajal inimesed, kes töötavad poes, lasteaias või hooldekodus ning teenivad näiteks 1200 eurot, mis on täiesti tavapärane palk Kagu-Eestis, saavad juurde kõigest 10 eurot. Sedagi olukorras, kus hinnad on kasvanud kümnete protsentide võrra.

Kas see on õiglane? Kas see on see reform, mida Eesti ühiskond vajab või ootab? Meie arvates ei ole. See ei ole õiglus, see on ebavõrdsuse süvendamine. Ja ebavõrdsuse süvendamine ei ole lihtsalt niisama sõnakõlks. See tegelikult pärsib majanduskasvu, toob sotsiaalseid kulusid ja lõhub ühiskonna sidusust. Kõige haavatavamad inimesed – väikesepalgalised, pensionärid ja üksikvanemad – ei saa sellest eelarvest suurt leevendust. Ühtegi sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut toimetulekutoetuse tõstmiseks, erihoolekande tugevdamiseks, vähipatsientide toetamiseks ega lasteaiaõpetajate palga tõusuks komisjon ei arvestanud ega toetanud. Mitte ühtegi!

Aga mille jaoks raha leitakse? Raha leitakse maksulangetuseks, et tulevikus, nii nagu siin saalis on ka kordi öeldud, tuleb leida raha intresside maksmiseks, sest kasvab defitsiit ja kasvab intressikoormus. Meile öeldakse, et eelarve defitsiit 4,5% SKP-st on kenasti Euroopa reeglite piires, aga see ei ole tegelikult põhjus, et elada laenurahast ja jätta tulevastele põlvedele ühe suurem võlakoorem. Kui riik laenab selleks, et langetada kõrgepalgaliste makse, siis on see majanduslikult rumal ja sotsiaalselt küüniline otsus. Seda ei ütle mitte ainult meie, vaid ka mitmed majanduseksperdid. See ei stimuleeri tarbimist ega majandust, vaid süvendab eelarveauku ja võtab raha sealt, kuhu me võiksime seda [juurde] panna. 

Meile on jätkuvalt teadmata, mis saab näiteks Tervisekassast ja väga paljudest teistest kohtadest, kus meil on tegelikult raha juurde vaja. Neid plaane ei ole. Kui me eelistame vähendada tulumaksu, selle asemel et toetada toiduainete käibemaksu langetust või tõsta toimetulekupiiri, siis ei saa paraku rääkida õiglasest ja hoolivast riigipoliitikast.

See maksureform on eelkõige ideoloogiline otsus, ideoloogiline valik, mille tulemuseks on sügavam lõhe ühiskonnas – nende vahel, kes saavad rohkem, ja nende vahel, kes jäävad veel rohkem maha. Eesti vajab eelarvet, mis annab kindlustunnet, mitte ei tõsta ärevust, mis toetab õiglust, mitte privilegeeritust, ja mis investeerib inimestesse. See eelarve seda paraku ei tee. See ei ole mitte inimeste ega majanduse huvides, vaid eelkõige valitsuse poliitilise kuvandi huvides. Seepärast, austatud kolleegid, ei saa ka mina seda eelarvet toetada. Aitäh! 

Aitäh! Ja järgnevalt kolleeg Aivar Sõerd, palun!

Palun kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ka mina ei käsitle eelarve üksikuid kuluridu, vaid eelarve ülesehituse printsiipe. Seda teemat on tänuväärselt mõned eelkõnelejad käsitlenud ja ma omalt poolt lisaksin mõned aspektid. 

Meil on siin ikka päris mitu aastat olnud eelarve koostamise aluseks tegevuspõhise eelarve kontseptsioon. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et tänasel päeval on veel rohkem selge, et tegevuspõhine eelarve, nii nagu ta meil praktikas rakendatud on, ei ole see, mis ta teooria järgi peaks olema. Teooria järgi peaks tegevuspõhise kontseptsiooni järgi ülesehitud eelarves olema ressursid seotud tulemustega, aga reeglina või suuremas osas nii ei ole. Ja kui te vaatate mõõdikuid, siis seos mõõdikute ja riigieelarvest eraldatud raha vahel kas puudub üldse või on see väheoluline. Meil olid rahanduskomisjonis arutelud kõigi ministritega ja me saime kinnitust sellele, et ministeeriumid ise tunnistavad, et mõõdikutel ja rahal seost reeglina ei ole või see seos on väga nõrk. 

No üks näide. Justiitsministeeriumi tulemusmõõdikuks oli aastaid inimeste hulk, kes tunnevad ennast kodutänaval turvaliselt. Sel aastal, järgmise aasta eelarvest siis, on see mõõdik ära koristatud. Minister ütles, et nad võtsid selle ära, kuna see sai eelmistel aastatel rahanduskomisjonis palju kriitikat. See on näide sellest, et seos eraldatud raha ja tulemuse vahel on olematu. 

Edasi, mõõdikud on isetäituvad. Sõltumata sellest, kas eelarvega eraldatakse valdkonnale raha või mitte, mõõdikud realiseeruvad. 

Kolmandaks, mõõdikud põhinevad vananenud statistikal. Üks näide jälle. On tõesti üks tõsiselt võetav mõõdik, see on nominaalne tööjõu tootlikkus. Seda hinnatakse ka teistes riikides ja see on võrreldav teiste riikide omaga. Aga kui me vaatame eelarvedokumenti, siis viimane näitaja on aastast 2023. 2024. aasta näitaja puudub. Kuni 2023. aastani see näitaja kogu aeg halvenes. Kui me isegi ei tea, mis suunas me liigume, kuidas me siis saame eesmärki seada? 

Neljandaks, mõõdikud puuduvad. Te võite vaadata. Eelarves on valdkondi, mille kohta on [tehtud] mõõdikute tabel, seal on viis mõõdikut, aga numbriline väärtus on ainult ühel. 

Edasi, ma ka täna küsisin rahanduskomisjoni esimehelt, miks esimese muudatusettepanekuga, mille on teinud komisjon, tõstetakse ringi välislähetuste kulu, muudetakse mingisugust mööbli- ja rendikulu ning IT-kulu. Selliseid ridu ju tegelikult tegevuspõhises eelarves ei ole, need on kulu- ja ressursipõhise eelarve read. Või vaatame kärpeid, mida valitsus on ise välja pakkunud. Mida kärbitakse? Kärbitakse IT-kulu, kärbitakse lähetuskulu, kärbitakse inventarikulu, kärbitakse ürituste korraldamise kulu, kärbitakse sõidukitega seotud kulu, kärbitakse energiakulu, kärbitakse koolituste kulu. Aga selliseid ridu tegevuspõhises eelarves ei ole, seal on programmid ja tulemusvaldkonnad. 

Ministeeriumid ise oma eelarvepoliitika kujundamisel ja eelarveraha juhtimisel kasutavad päris eelarvet ehk kulupõhist eelarvet. Ma võtsin välja selle aasta algul riigisekretär Keit Kasemetse antud intervjuu Postimehele. Ta oli siis veel ametis Kliimaministeeriumis. Ta rääkis Postimehele, et ministeeriumi igapäevaseks juhtimiseks, eesmärgistamiseks ja ressursside jagamiseks kasutavad ministeeriumid erinevalt riigieelarvest – see, mida meie kinnitame – kulupõhist mudelit ja seda tegi valitsus ka kärbete kavandamisel. Ja edasi ta räägib, et eelarve ei ole piisavalt arusaadav, ja kui vaadata kantsleri kogemust või ministeeriumi vaadet, siis igapäevaseks juhtimiseks, eesmärgistamiseks ja ressursside jagamiseks kasutatakse kulupõhist eelarvepilti. Aga näidake meile ka siis kulupõhist eelarvet! 

Lõpetuseks, ma ei taha ainult kritiseerida, vaid ma teen ka ettepaneku, kuidas see asi lahendada. Ega siin midagi väga keerulist ei ole. Seesama tegevuspõhine mudel koos mõõdikute süsteemiga võib olla täiendav analüütiline materjal eelarveseaduse juures. Kellel on huvi mudeldada ning tulemusnäitajaid analüüsida ja mõõta, las nad siis teevad seda! Ma kardan, et neid huvilisi on siin Riigikogus vähe, aga noh, las see olla. Seadusena peaks vastu võtma ikkagi päris eelarve, kus on näha, kellele ja milleks raha tegelikult eraldatakse, ehk siis klassikaline kulu- ja ressursipõhine eelarve. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Järgmisena palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Nii paks paber[patakas] on kaasas. Kas kolm minutit lisaaega ka?

Palun küll jah.  

Jaa, paneme kolm minutit lisaaega ka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna me räägime laenuküürueelarvest. Väga selgelt on see eelarve selle riigi kõige suurema laenuküüru eelarve. Ma kuulasin siin kolleege – mitte Aivarit, vaid teisi koalitsioonikolleege – ja mul on ausalt öeldes piinlik. Mul on küll tunne, et riiki juhivad inimesed, kes ei tea majandusest mitte midagi ega ole ettevõtluses töötanud mitte ühtegi päeva. 

No siin räägitakse, et 2019. aastal olid riigieelarve tulud 11 miljardit – täna me arutame järgmise aasta riigieelarvet, kus tulude pool on 18,6 miljardit –, aga öeldakse, et raha ei ole. Kui riigieelarvest üleminev raha on aastast aastasse olnud suurusjärgus 1,7 miljardit, siis tegelikult on see 1,7 miljardit vaba raha. 

Kui me räägime siin kaitsekulude kasvust, siis võtke nüüd see eelarve lahti. Kui suur oli sellel aastal kaitsekulude kasv? Kui palju on järgmine aasta? Kui suured need numbrid on? Kas need on suuremad numbrid kui kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus või väiksemad? 

Kui keegi räägib, et teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine oli väga halb, siis see inimene ei ole mitte kordagi seda seadust lugenud. Tänu sellele seadusele on meil kõigil, kellel on teises pensionisambas raha, kasvanud [raha] kordades rohkem kui enne seda. Me andsime pankadele palju suuremad õigused meie pensioniraha kasutada. Järgmisel kahel aastal oli Eesti majanduse kasv Euroopas kõige kiirem. 

Aga mitte ainult teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine ei andnud inimestele võimaluse oma laenud kinni maksta ja oma kodu ära remontida. Me tegime veel kaks väga olulist otsust. Me vähendasime aktsiise ehk lõpetasime Valgas piirikaubanduse ja andsime kolmeks kuuks ettevõtjatele oma töötajatele palga [maksmiseks] toetust. Need olid otsused, mis [panid] Eesti majanduse Euroopas kõige kiiremini kasvama. Sel hetkel ütles nii Eesti Pank kui ka opositsioon, kes täna on koalitsioonis, et oi, see on jama. 

Aga nüüd on uus koalitsioon. Need, kes olid siis opositsioonis, said koalitsiooni. Mis on selle tulemus? On tõstetud käibemaksu 20%, on tõstetud tulumaksu 10%, on igal aastal tõstetud aktsiise vähemalt 5%, aga elektri- ja gaasiaktsiise veelgi rohkem. On suudetud elektri hinda tõsta. Täna on see keskmiselt juba kaks korda kõrgem, kui oli siis. Rääkimata sellest, et tehti kõik selleks, et LNG-terminal ei hakkaks Eestis toimima, [kust muidu oleks saanud] odavalt gaasi. 

Need kaks komponenti – elekter ja gaas – on meie tööstuse sisendites peale palgakomponendi kõige olulisemad. Aga selle asemel et vaadata, kuidas neid komponente odavamaks teha, me maksame peale nii päikese- kui tuuleparkidele, kuigi me leppisime kokku 2017, et viimane tuulepark saab kompensatsiooni aastal 2025. Siis pidi see ära lõppema. Kes selle kinni maksab? Lõpptarbija. 

Nüüd me juba plaanime neljandat kõrgepingeliini Lätti, kuigi seda kolmandat kõrgepingeliini me maksame kinni selle tõttu, et Lätis ja Leedus ei ole elektritootmist sellisel tasemel nagu Eestis. Seal on gaasiturbiinid. Selle asemel oleks võinud kolmanda kaabli viia Soome, kust tuleb odav elekter. Ei, me räägime täna ikka veel sellest, kuidas me [tahame] Lätti ehitada ja et ei tea kustkaudu, [ehk] läbi Saaremaa, et ühendus kõige pikema liiniga teha.  

Me võtame ära toetused lastelt, võtame ära üle 40 miljoni aastas peredelt, kes kasvatavad kolme või enamat last. Tegelikult on vastu pükse saanud ka ühe ja kahe lapsega pered. Me võtame pensionäridelt ära järgmisel aastal üle 30 miljoni euro. Ja siis üks endistest rahandusministritest tuleb siia ette ja ütleb, et keegi tahab ära võtta pensionäridelt pensioni!

Vastupidi, tänane koalitsioon on ju ära võtnud kõik, mida võtta annab, koos käibemaksuga, koos tulumaksuga, koos [otsusega muuta] keskmine pension [mitte]tulumaksuvabaks. Isamaa oli selles valitsuses, kus vabastati keskmine pension tulumaksust. Isamaa oli selles valitsuses, kus tõsteti lasterikaste perede toetusi. Isamaa oli selles koalitsioonis ja valitsuses, kus erakorraliselt tõsteti pensione. Isamaa oli selles valitsuses, kus lepiti kokku, et kõrghariduse toetus kasvab iga aastal 15%. 

Kui jätta üks otsus ära, oleks raha siin eelarves küll ja küll. Kui seda eelarvet vaadata, siis siin praktiliselt ei ole ühtegi ministeeriumi, kelle [kulude] kohta ei saaks kriitikat teha. Keegi räägib kaitsekuludest. Kas te ei ole tähele pannud, et siin saalis on juba enamik vähemalt kaks koosseisu siin olnud? Juba 2021. aastal ütles Riigikontroll, et 200 miljonit on kadunud relvade ja laskemoonaga. See aasta on sama number! Mitte midagi ei ole muutunud. Mitte keegi ei räägi sellest 200 miljonist!

Ukrainas samal ajal korjatakse neid inimesi ära. Meil mingi küsimus. Räägitakse, et paneme raha juurde, ehitame ujulat, anname filme välja. Kas see on peidetud katuseraha või mis see on? Ma veel kord ütlen, et see on laenuküürueelarve. See teeb sellise koormuse meie inimestele, et, ükskõik, kes peaks 2027. aastal hakkama riiki juhtima, ma ütlen neile selgelt, et vähemalt neli aastat võtab aega, et uuesti ree peale saada, kuna see miinus on niivõrd suur. Aitäh!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad-kuulajad! Raske on midagi uut lisada just selles vaates, kuidas eri osapooled on nimetanud 2026. aasta riigieelarvet. Aga millega saab küll nõustuda ja mida ma tahaks üle korrata, on see, et see eelarve on elamine tuleviku arvelt. See eelarve on väga selgelt üles ehitatud valele loogikale, [just selles mõttes], kui palju rohkem on meil kulusid võrreldes tuludega. Ja seda enam peavad kõik read olema väga hästi põhjendatud ja väga hästi mõistetavad – mitte ainult siin saalis, vaid ka väljaspool seda saali Eesti inimestele. 

Kindlasti on eelarve fookus kaitsekulude jätkuval kasvul. Seda ei sea otseselt ju keegi kahtluse alla. Oluline on lihtsalt see, et kõik kulutused kaitsevaldkonna tugevdamisse oleks tehtud väga vastutustundlikult ning kõigile selgelt ja üheselt mõistetavalt, sest vastasel juhul on keeruline selgitada ühte või teist otsust riigikaitses. [Neid on] aga vaja [teha] meie kõigi jaoks, arvestades, kui pikaajaliselt me veel peame riigikaitsesse väga arvestatavas mahus riigieelarve ressursse suunama. 

Lisaks ma tooksin positiivse poole pealt välja selle, et on leitud täiendavaid vahendeid õpetajate palkade tõstmiseks ja Kultuuriministeeriumi haldusalast [on leitud vahendeid] kultuuri- ja spordivaldkonna palgatõusuks. See hõlmab kultuuritöötajaid ja treenereid ning toetab rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Positiivne on ka see, et Team Estonia toetusmeetme maht peaks suurenema 2026. aastal 2 miljoni euro võrra. Keerulistel aegadel ei ole lihtne leida ühiskonda positiivselt liitvaid teemasid, kuid kultuuri- ja spordisündmused ning nende valdkondade tipptegijad kindlasti suudavad neid ühiskonnale pakkuda. 

Suuresti sellest loetelust ka piisab, et tuua välja need olulised riigieelarve positiivsed küljed, mida mina soovisin rõhutada. Kahjuks on murekohti rohkem. Ma loodan, nii nagu Helmen Kütt tõi välja, et mõned muudatusettepanekud täna siin saalis siiski saavad toetuse. Need aitaks mitmeid olulisi murekohti lahendada ja suunata rohkem tähelepanu abivajajatele ja regionaalses vaates Eestis nendele piirkondadele, kus seda oleks hädasti vaja.

Ma toon muudatusettepanekute koha pealt välja kindlasti kõik muudatusettepanekud, mis on otseselt seotud regionaalse lõhe vähendamisega. Kui me ühiselt suudaksime tõsta kohalike omavalitsuste toetusfondi mahtu, siis me saaksime rääkida lasteaiaõpetajate palkade kiiremas tempos tõusust ja me saaksime rääkida noorte huvihariduse paremast kättesaadavusest. See on eriti terav probleem just kaugemates piirkondades. Koolitoidutoetus on aastaid olnud sama ja vajaks hädasti täiendavaid ressursse. Kohalike teede hooldus, hajaasustuse programm – kui nimetada vaid üksikuid näiteid sellest, mida me saaksime juba täna siin saalis otsustada positiivsesse suunda pöörata.

Lisaks toon ma välja ühe olulise ja südamelähedase teema. See on algklasside laste projekt "Sport koolis". Kõigil fraktsioonidel oli võimalik kohtuda Eesti Olümpiakomitee juhtidega ja sealt saime me selge ja ühese julgustava sõnumi, et me võiksime proovida leida lahendusi selle projekti laiendamiseks igasse Eesti kooli, et algklasside lapsed saaksid rohkem nii füüsilist kui ka vaimset [tegevust] erinevate liikumisharrastuste ja spordialade kaudu. Sellest ei võida mitte ainult lapsed, vaid võidaksid ka treenerid, võidaksid piirkonnad ja võidaksid suures pildis kõik, kes hoolivad tervest ühiskonnast. 

Isegi kui see eelarve peaks tänase lugemise ilusti läbima, saab see olla koalitsioonile vaid ajutiseks võiduks. Me peame kõik koos hiljem hakkama neid probleeme ikkagi lahendama ja leidma lahendusi, kuidas suuri miinuseid tulevikus [tasandada], sest see ei ole õiglane Eesti inimeste jaoks. Ja see ei ole õiglane eelarve ühegi Eesti piirkonna jaoks. Aitäh!

Aitäh! Suur tänu väga täpse ja konkreetse kõne eest, mis mahtus ka viie minuti raamesse! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Esiti mõtlesin, et võib-olla ma täna ei pea kõnet, aga siis Aivar Sõerdi välja öeldu peale mõtlesin, et ikkagi tulen ja räägin. Aivar ütles, et tegevuspõhises eelarves peaksid ressursid olema seoses tulemustega. Aivar, kes minu hinnangul on üle keskmise arukas inimene, saab minu arust siin küll asjast täiesti valesti aru. Ja ma püüan seda selgitada. 

Probleem on laiemalt selles, et aasta-aastalt lasevad poliitikud end riigi juhtimisest kõrvale mängida ja ametnikud võtavad üle. Sellel on, ma arvan, erinevaid põhjuseid. Võib-olla kõige inimlikum [põhjus] on mugavus. Las ametnikud toimetavad! Ei viitsita süveneda. Tore on olla minister, sõita mersu tagaistmel, käia teinekord linti lõikamas ning vahepeal kannatada ära ka kõnepidamine ja küsimustele vastamine siin Riigikogus. 

Võib-olla mõne puhul on põhjuseks argus. Kui tõsiselt hakata tegelema sellega, mida valimistel lubatud sai, siis võib palju jama tulla: ajakirjanduses hakatakse sõimama, ametnikud hakkavad vastu töötama. 

Kindlasti on ka neid, kes rumaluse tõttu ei saa asjast aru, lihtsalt jõud ei käi üle. Nimesid ei hakka nimetama, aga meelde tuleb siin kolleeg Lõuna-Eestist, kes praegu Siseministeeriumit juhib. Temal on viimastel nädalatel ikkagi korduvalt olnud seda, et ministeeriumist tuleb algatus, mida minister esiti kiidab ja siis pärast saab aru, et halb asi oli. 

Ma arvan, et on palju neidki, kellel on tegelikult küüniline poliitiline arvestus selle taga. Ametnikke on ju tänaseks nii suurel hulgal, et nende vastu võitlus on sedapidi ohtlik, et nad kõik on ju ka valijad. Seal on terve hulk hääli, sadu tuhandeid. Ja mõni, ma arvan, kalkuleeribki nii, et las nad siis teevad, mis nad tahavad, äkki saan ise soojale kohale tagasi. 

No ja siis käivadki meil siin sellised tülpinud klounid etteantud teksti esitamas, alates peaministrist, kes minu arust viimastel kordadel ei ole enam varjanudki, et ta on väsinud, ta on ise ka aru saanud, et karjääri lõpp on lähedal, lõpetades siin Riigikogus mõnede koalitsioonisaadikutega, kes saavad aru, et poliitiline pagas on tühi ja rahva antud krediit on ammendunud. 

Näiteks tuli Marek Reinaas täna pulti ja ütles, et selle eelarvega saab toimetada küll. See väljend on kuidagi selline … Näiteks minu vanaema elas väga vanaks, 97-aastasena lahkus ta parematele jahimaadele, kui nii võib öelda. Ma ütleksin, et viimastel aastatel oli tal mõistus küll korras ja ta ajas juttu, aga mälu, eriti lähimälu, oli natukene konarlik. Ta toimetas nii, mõnes mõttes võib öelda, nagu ta oleks aru saanud, et temast suurt enam midagi ei sõltu ja pereliikmed organiseerivad, et maksud oleks makstud ja söök oleks laual. Saab toimetada küll! 

Teiseks ütles Reinaas, et kes saab aru, see saab, ja kes ei saa, see ei saa. No ta ise muuseas ei saa. Isegi rahandusminister ütles, et tema ei loe [eelarvet]. Ma arvan, et kui ta ka loeks, ega ikka ei saaks, sest nagu Sõerd on öelnud, see on tegevuspõhine totrus. 

Aga nüüd tagasi alguse juurde. Mida ma pidasin silmas, kui ma ütlesin, et Aivar siin eksib selles, et tegevused peaksid olema seotud tulemustega? Tegelikult need ei ole. Kui ametnikkond on üle võtnud, siis ametnike modus operandi on ju tegelemine, mitte tulemuste saavutamine, sest vaata, kui sa ametnikuna saavutad tulemuse … Muuseas, kui ma olin keskkonnaminister, siis ma küsisin ametnikel ette kujutada, mis siis saab, kui nad saavutavadki selle, et õhk on täitsa puhas, heitmeid ei ole, on nullheide. Siis ju ei pea ettevõtjad enam maksma trahve ja tasusid. Kas paneme siis ministeeriumi kinni? Käsi ei plaksutatud ja vaadati sellise näoga otsa, [nagu mõtleksid,] et õige mõte, Epler, peaks mõtlema, mis siis saab, kui tulemused saavutatakse. 

Ma arvan, et ametnike modus operandi ongi see, et tuleks kogu aeg toimetada, tuleks tegeleda, ja nii me tulemusi ei saavuta. Aga selleks, et riik kestaks ja õitseks, on vaja tulemusi saavutada.

Kas soovite lisaaega?

Ei soovi. See on poliitikute vastutus ja siin peame seda rege vedama meie. Selle asemel, et siin käivad pidevalt populistid, kolleegid sotsidest, Isamaast, keskist, igalt poolt, kurtmas, et issand jumal, nüüd neil tuleb 100 eurot järgmine aasta juurde, ei peaks nad muretsema, vaid peaksid tegema midagi asjalikku selle 100 euro saamise eest. Võtke ohjad tagasi enda kätte! Ma tulen punti. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Reili Rand, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Ma kasutan need Rainist üle jäänud minutid ära. Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelarve on riigi juhtimise süda. See näitab, keda ja mida meie riik päriselt väärtustab. 2026. aasta eelarve paneb meid aga küsima, kelle arvelt me oma tulevikku ehitame. 

Valitsus on otsustanud laenurahaga langetada makse olukorras, kus riigi püsitulud juba praegu ei kata püsikulusid. See on ettenägematult vastutustundetu samm, mille hinnaks on rekordiline eelarve puudujääk neljaks aastaks, poole võrra kasvav laenukoorem ja intressikulude mitmekordistumine. Nelja aasta pärast maksab Eesti välismaa pankadele intressideks rohkem kui 1% oma SKP-st, rohkem, kui me täna panustame perearsti rahastamisse või kultuurivaldkonda. See on raha, mida valitsus laenab meie laste arvel. 

Laen iseenesest ei ole halb, kui see [kindlustab] tulevikku, kui see loob töökohti, parandab haridust ja tervishoidu, loob innovatsiooni ja tugevdab piirkondi. Aga kui laenust saab raha, mida jagatakse piltlikult sularahas neile, kel juba on, siis ei ole see investeering tulevikku, vaid see on ebaõiglus. 

Head kolleegid! Valitsuse otsus jagada 114 miljonit eurot maksukingituseks toob Hiiumaal keskmist palka teenivale inimesele heal juhul umbes paarkümmend eurot kuus lisaraha. Samas saavad 10% kõige jõukamatest, kelle sissetulek on 4000 eurot ja enam, sellest muudatusest hõlpu üle 1800 euro aastas. Kas see on õiglane? Kas see on vastutustundlik ajal, mil meil napib raha laste ja perede jaoks? 

Järgmise aasta eelarve ridadelt ei leia me tuge ei Eesti kaugemate piirkondade arengu jaoks, ei taristu jaoks, mis aitaks hoida elu maal, ei üürielamute jaoks ega maapiirkondade teede kordategemiseks. Kui me ei investeeri ühendustesse, ei jää peredel ka võimalust elada väljaspool Tallinna ja Tartut. 

Samal ajal on Eestis sündimus aegade madalaimal tasemel, mille tõttu iga laps peaks olema riigi jaoks tõeline rikkus. Seda aga see eelarve ei näita. Lapsetoetuste ebaõiglus jääb parandamata. Suurimas vaesusriskis olevate üksikvanemate lapsetoetus püsib 80 euro juures. Erihoolekandetöötajate, lasteaiaõpetajate ja noorsootöötajate palgad ei kasva. Huviharidusetoetus ei suurene. Tõsi, õnneks ta sel korral ehk ka ei vähene. Ja koolilõunatoetus, see üksainus euro, mille eest [peaks] iga laps, sõltumata sellest, kus ta elab või kui palju tema vanemad teenivad, saama korraliku ja sooja kõhutäie koolipäeval, jääb muutmata. Kas tõesti on see parim, mida me oma laste ja inimeste heaks [teha] suudame? 

Absoluutne vaesus, mille vähenemise üle Eesti on seni saanud uhkust tunda, on taas kasvanud ja kasvanud eelkõige lastega perede hulgas, olles aastaga peaaegu kahekordistunud. See tähendab, et iga 22. laps Eestis elab peres, kus igapäevane toimetulek on võitlus. Keskmiselt on igas kooliklassis vähemalt üks laps, kelle pere peab valima, kas osta süüa, lubada laps huviringi või hoolitseda selle eest, et talvesaapad oleksid külma eel olemas. 

See eelarve näitab, millised on Kristen Michali juhitud valitsuse valikud. Valikud, mis toetavad tugevamaid ja jätavad nõrgemad ise hakkama saama. Valikud, mis kasvatavad laenu, kuid ei kasvata lootust. Valikud, mis süvendavad lõhesid nii sissetulekutes kui ka piirkondades. 

Aga meil on võimalik teha teisiti, ehitada õiglasemat ja hoolivamat Eestit, kus riigi abi jõuab kõigepealt nendeni, kes seda tõesti vajavad, kus iga laps on väärtus, mitte kuluartikkel, kus iga piirkond saab võimaluse areneda, mitte tühjeneda, kus majanduse tervis algab inimesest, kus solidaarsus ei ole kulurida, vaid riigi kestmise eeldus, kus laen on tööriist tuleviku loomiseks, mitte hetkeliseks aplausi või reitingutõusu saamiseks. Tõsi, pole ju järgnenud antud juhul sedagi. 

Me vajame eelarvet, mis investeerib tulevikku, mitte laenab tulevikult. Eelarvet, mis ehitab õiglasemat ja ühtsemat Eestit, mitte ei kasvata ebavõrdsust. Oma inimestest hooliv poliitika ei ole luksus, vaid tark investeering tulevikku. Sotsiaaldemokraadina usun, et eelarve peab tugevdama ühist heaolu ja sidusust, mitte kasvatama kihistumist. Seetõttu esitasime kolleegidega 18 muudatusettepanekut, mida ootuspäraselt valitsuskoalitsioon üksmeelselt ei toetanud. Sellisel kujul ei ole ka võimalik väljapakutud riigieelarvet toetada. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Margit Sutropi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu spiiker! Austatud rahvasaadikud! Head kolleegid! Minu eriala ei ole maksundus, ei ole rahandus. Minu eriala on eetika. Aga mulle tundub, et riigieelarve puutub vägagi eetikasse, see puutub väärtuste valikusse, see puutub nende põhjendamisse ja see puutub ka sellesse, kuidas siin sellest puldist Riigikogu saadikud räägivad vastavalt sellele, kas nad istuvad opositsioonis või koalitsioonis. 

Ma veetsin tänase hommiku teaduskommunikatsioonikonverentsil, kus arutati selle üle, miks on usaldus teadlaste vastu väike. Tegelikult on usaldus [nende vastu] väga suur võrreldes poliitikutega, kelle vastu on usaldus väga madal. Ja mulle tundub, täna seda riigieelarve arutelu kuulates, et saan ka aru, miks see nii on. Sest tuuakse esile just need asjad, millega kaitstakse oma ideoloogiat, mis vastab toolile, kus istutakse. 

Ma ei saa kuidagi minna mööda sellest, et minu head kolleegid Isamaa Erakonnast alles mõnda aega tagasi trummeldasid, [küsides,] miks me ei võta laenu, laen on odav, me peaksime laenu võtma. Ja nüüd nad kurdavad, kuidas me ikka jõuame laenu tagasi maksta. Arutatakse selle üle, et maksuküüru kaotamine on rikaste huvides, kuigi tegelikult kõik arvutused näitavad, et sellest võidavad keskmise palga saajad. See on õpetajate, meditsiiniõdede ja politseinike jaoks võimalus saada 13. palk. Ei ole õiglane, et just nendelt, kelle sissetulek on 1200–2100 eurot, võetakse rohkem ära iga lisanduva euro eest, mida nad töökalt teenivad.

Seetõttu pean mina väga oluliseks, toetan seda ja olen uhke selle üle, et Reformierakond kaotab selle maksuküüru ära. Ja ma olen kindel, et inimeste jaoks, kes hakkavad oma taskus nägema järgmisel aastal seda raha … See aastas 1800 eurot on tegelikult väga-väga suur summa. Keskmine pension kasvab 5,4%. Mida te kurdate? Pensionäri elu on küll raske, aga me ei ole kärpinud pensioni. Riigieelarves on selleks arvestatud 210 miljonit, seda tuleks tunnistada.

Riigikontrolöri aruanne eelmisel nädalal ütles, et meil on arengukavades palju unistusi, aga me pole leidnud raha nende teostamiseks. Ma olen temaga nõus, et meil on paljudes kohtades probleeme ja paljudel inimestel on raske, aga me nagu unustame ära, et me oleme olukorras, kus meie piiri lähedal käib sõda. Mulle meeldib meenutada seda, kuidas kindralid ütlesid, et jah, praegu me paneme üle 5% kaitsekuludesse, aga kui sõda tuleb meie õuele, siis me paneme üle 50%. See on päris suur vahe, katsume seda meenutada! 

Me elame ajastul, kui julgeolek ei ole enam midagi enesestmõistetavat. Venemaa relvastub, nende tehased huugavad kolmes vahetuses. Me peame ennast kaitsma, me peame suutma vastata nende rünnakutele nende piirides, mitte laskma neid siia tulla.

Me ei ole siin üksi, ka teised Euroopa riigid teevad suuri pingutusi. Suurbritannias on peaminister Keir Starmer võtnud kindla suuna kaitsevõime tugevdamiseks. Tema populaarsus on väga madal, enneolematult madal. Saksamaal rõhutab Friedrich Merz, et kaitseinvesteeringud on valusad, aga vältimatud. Tema populaarsus on väga kõikuv, tema tool kõigub. President Emmanuel Macron seisab Prantsusmaal silmitsi samasuguse surve ja rahulolematusega, sest ta räägib asjadest, mida paljud eelistaksid mitte kuulda. 

Ma olin eelmisel nädalal Londonis. Vaatasin demonstratsiooni Keir Starmeri vastu ja mõtlesin, et mina olen küll uhke, et ta on teinud Coalition of the Willingu, miks need inimesed aru ei saa, et ta võitleb selle eest, et nii Suurbritannia kui muu Euroopa oleks kaitstud.

Palun lisaaega! 

Kolm minutit lisaaega. 

Need juhid – Macron, Merz ja Starmer – ja meie oma Eesti juhid on tõesti vastakuti ebapopulaarsuse murega, aga nad teevad otsuseid, mida ükskord peab ajalugu õigeks. See ongi riigimehelikkuse hind. Ka meie peame olema valmis selleks, et kaitsekulud ei too hetkelist aplausi, vaid kindlustavad meie tulevikku. 

Head kolleegid, ka opositsioonist! Mul on suur palve teile: katsume aru saada, et me kõik peame pingutama. Me tõepoolest investeerime enneolematult palju kaitsesse ja paljudesse teistesse olulistesse valdkondadesse, näiteks raudteeühendusse. Ukraina näitab, et see on väga oluline selleks, et ühendused toimiksid ja saaks olla kaitses tugev. 

Kuidas me siis peaksime hakkama paremini elama? Kuidas me saaksime anda neile gruppidele, kellel on raha vaja, raha juurde? Küsimus ei ole ainult kaitsekuludes, mille kohta kolleeg siin küsis, kui palju siis antakse, ka järgmisel aastal. See on 844,5 miljonit. Seda on väga-väga palju!  

Seda raha oleks meil vaja haiglate jaoks, oleks vaja koolide jaoks, oleks vaja vanadekodude ja hooldekodude jaoks, aga me peame tegema esmatähtsat. Mul on hea meel, et me teeme pingutusi ka selleks, et me ükskord hakkaks paremini elama. Ma väga usun, et panus haridusse ja teadusse aitab meil tegelikult jõuda helgemasse tulevikku. Just haritud ja uuendusmeelne rahvas suudab hoida oma riiki tugeva ja iseseisvana. Me tõesti ei saa end kaitsta üksnes relvadega, vaid me [peame] end kaitsma ka teadmiste, oskuste ja arukuse kasvuga.  

Seetõttu ma tõesti olen rõõmus, et ka 2026 me panustame teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st, kasvatame doktoriõppekohti 50% võrra, jätkame kõrghariduse finantseerimise tõusu ja katame õpetajate palgafondi kulu, mida me tahame haridusse anda ja mis suureneb 10%. Õpetajate palga alammäär kerkib 8,2% ja diferentseerimisfond suureneb 2%.

Uskuge, meil on ka häid uudiseid! See, et teie siin kurdate ja räägite, et kõik on halvasti, võtab meie inimestelt tuju ära ja murrab meie selgroo, meie tugeva selgroo ja visaduse. Lugegem täna Ardo Hanssoni kirjutatut, [kus ta ütleb,] et viimastel aastatel on Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunde näitaja püsinud väike, aga hoolimata sellest on meil kõvad statistilised näitajad. Töötleva tööstuse toodang, eksport, jaekaubanduse müügimaht, registreeritud tööpuudus – kõik on paranenud, meil on lootust.

Kui me ise usume, et me tuleme välja raskustest, siis rahvas tuleb meiega. Hoidkem oma inimesi ja kasutagem seda eelarvet Eesti, meie oma kodu kaitsmiseks ja tugevdamiseks. Palun toetage seda riigieelarvet! Aitäh teile! 

Aitäh teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kolleegid! See siin on Kristen Michali ja Kristina Kallase ühine laps, juba teine laps. Ta kaalub 2 kilo ja 350 grammi, nagu üks ettevõtja ta ära kaalus. Aga ta on selgelt ülekaaluline, eelarvete mõttes, sest normaalsed riigieelarved 2 kilo ja 350 grammi ei kaalu. Ta ei ole mitte ainult ülekaaluline, vaid ka enneaegne ja raskelt probleemne, erivajadustega. Ta puterdab ja temast ei saa hästi aru. Tema puterdavast kõnest ei saa aru isegi doktor Sõerd, ülejäänud kolleegidest rääkimata. Nii et tegemist on lapsega, kelle elulootus on üsna madal, aga isale ja emale on ta loomulikult armas. Nagu isa on öelnud, see on julgeoleku ja jõukuse eelarve. No okei, raha on tõepoolest pandud julgeolekusse, aga jõukuse koha pealt jään ma eriarvamusele. Nii et tegemist on tegelikult probleemse ja madala elujõuga lapsega. 

Doktor Sõerd või [keegi muu] meie kolleeg on öelnud väga täpselt, et see on tegevuspõhine totrus. Tegevuspõhine totrus! 2 kilo ja 350 grammi. Sel päeval, kui me võtsime vastu järgmise aasta eelarve, kutsusin ma kokku eelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma. Vanemad olijad mäletavad, et sinna tulid väga paljud. Siim Kallas tuli, tulid kõik meie rahandusgurud, isegi Kaja Kallas hüüdis eemalt: "Mina tahan ka tulla!" Ja Kaja Kallas oli ka seal. Aasta oli 2019. Mõelda vaid, et samal päeval, kui parlament võtab vastu aasta eelarve, tuleb suur osa parlamendiliikmetest [toetus]rühma ja tunnistab, et nad ei saa eelarvest aru. Eelarves puterdatakse ja sellest ei ole võimalik aru saada. Ja täna on juba 2026. aasta eelarve siin ees. See on suure tõenäosusega ka põhiseadusega vastuolus. Ma ei hakka §-dest 115 ja 116 pikemalt rääkima. 

Noh, mis siin on? Igasugust kraami on. Olen eelarveid viimastel aastatel põhjalikult ja korduvalt läbi lugenud. Mõõdikuid on igasugused, järjest rohkem on tulnud mingisuguseid täielikke jaburusi. Maavarade uurimine on tasemel. Eelmine näidik ja järgmine näidik: vastus on jah ja jah. Näiteks suurkiskjate tegevuskava ja küttimisplaanid on tasemel: jah ja jah. Mida selle peale kosta? Näiteks kiirguse teabepäevi on korraldati mullu kaks ja järgmisel aastal [tuleb] ka kaks. Või näiteks riigimetsa pindala riigimaadest väheneb: eelmine aasta 25%, nüüd 20%. Metsade uuendamine väheneb drastiliselt: oli 74%, nüüd tuleb 50%. 

Samas, depressioonis [olevate] inimeste protsent aasta jooksul langes – ma ei tea, kust see võetud on –, eelmine aasta oli 11,7%, järgmine aasta [ennustatakse langust] 8,9%. Ma ei hakka neid kõiki siin ette lugema. Need on sageli laest võetud ja nagu Aivar Sõerd siin enne ütles, rahastamise seost probleemidega paraku ei ole. 

Aga vaatame neid paljusid asju, mida tegelikult peaks tegema. Me oleme kuidagi institutsionaliseerunud, muutunud selliseks, et [mõtleme,] mida saab ja mida ei saa. Kõik need jutud, et sõda on, me oleme rinderiik, oleme optimistid. Margit siin enne ütles, et me ei suuda mõista, et Kristen Michal teeb head tööd, võrdles [teda] suurte Euroopa juhtidega [ja andis mõista,] et me oleme pimedad ja varsti saame nägijateks. Loomulikult, mida [muud] koalitsioonisaadik saabki rääkida!

Hea kolleeg, kollase raamatu järgne aeg on täis. Kas te soovite juhataja abil lisaaega?

Jah, sooviks küll kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Jah! Nüüd ma räägin paarist asjast, mida tegelikult võiks teha. Aga selles, et loomulikult need parandusettepanekud saadakse prügikasti, ei ole kahtlustki. Minul vähemalt ei ole selles mingit kahtlust. On mitmed asjad, mis tegelikult on väga õõnsad ja lähevad mulle väga korda. 

Loodusharidus. Räägitakse, et eelmine aasta oli 115 000 eurot ja nüüd järgmisel aastal on 130 000 eurot ehk pluss 15 000 eurot. Samas, ma olen ise näinud, kuidas karu koliti Toomalt Tallinnasse, kuidas pandi kinni Iisaku, Palmse, Nigula, Tooma looduskeskused. Räägitakse, et keskkonnaharidus hakkab õitsema. No kuulge, tulge mõistusele! Samal ajal, kui raha ei ole, läheb 22 miljonit metsade uputamisele. Näiteks Tooma keskuses läheb aastas mingi 90 000 eurot ülalpidamisele. Tulge mõistusele, valitsejad!

Või teine pool – kultuur. Ma loen siit, kuidas Theatrumil pole vaja ühtegi senti, kuna tegemist on madala kunstilise tasemega teatriga. Ei ole võimalik [raha] leida! Ja see on nii-öelda lõplik diagnoos, ministril ei ole võimalik seda isegi muuta. Tulge mõistusele! Kõiki asju on võimalik teha! Või see, et ei ole võimalik tõsta puudega inimeste toetust rohkem kui 15 senti korraga. Tulge mõistusele! Või võtame toimetulekutoetuse. Las olla 200 eurot, kuigi see on ammu elule jalgu jäänud!

Selline riigi mängimine. Eluvõimetu Kristen Michali ja Kristina Kallase laps – see on nagu pühakiri, aasta kõige olulisem seadus, 2 kilo ja 350 grammi. Palju tühje numbreid, tühje sõnu. See on nagu "Kuninga uutes rõivastes", soliidsed inimesed ei julge öelda, (Juhataja: "Aitäh!") et kuningas on alasti. Aitäh! Nii et prügikasti.

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõik inimesed, kes jälgivad meid teleekraanide või interneti vahendusel! Oleme nüüd arutanud juba mitu tundi järgmise aasta kõige olulisemat dokumenti, mis kõigi Eesti elanike elu puudutab, ehk 2026. aasta riigieelarvet, mille, võib öelda, ühisnimetajaks kipub olema Riigikogu valimised 2027. Valitsuse eesmärk on näidata, et täidetakse oma valimislubadusi, isegi siis, kui see pole mõistlik, isegi siis, kui selleks pole raha, isegi siis, kui selleks pole ühiskondlikku tellimust. Aga siis on midagi, mida Riigikogu valimistel saab suure uhke bravuuriga teleekraanidel ja mujal teatada: kaotasime maksuküüru, tõstsime julgeolekukulusid ma ei tea kuhu ja nii edasi.  

Loomulikult, ka sotsiaaldemokraadid toetavad julgeolekukulude kasvu. See on kahtlemata mõistlik ja vajalik. Aga kindlasti me ei toeta sellist maksupoliitikat, mille kohaselt võetakse pangast laenu, selleks et maksta seda välja valdavalt jõukale osale ühiskonnast. Jah, võidab ka keskklass, aga astmelise tulumaksu puhul oleks võimalik rakendada sellist maksuloogikat, mida kogu ülejäänud Euroopa teeb, et jõukam osa ühiskonnast panustab rohkem, madalapalgaline vähem ja keskklass kuskil keskmiselt. Aga Eestis on reformierakondlik maksudogma, mille kohaselt maksusüsteem peab olema lihtne, isegi siis, kui see on ebaõiglane. Ja mul on tunne, et see kipub olema üldse selle valitsuse ühine nimetaja, et igale keerulisele probleemile on olemas veenev, lihtne ja vale lahendus. Neidsamu lahendusi siis järjest praktiseeritakse.  

Kolleeg Margit Sutrop enne viitas, et inimesed räägivad koalitsioonis ja opositsioonis erinevat juttu. Ei, selle maksureformi puhul on sotsiaaldemokraadid öelnud ka koalitsioonis olles, võib-olla veidi vaoshoitumalt, aga siiski selgelt, et me ei toeta seda muudatust, sellist muudatust me õigeks ei pea, jõukam osa ühiskonnast ei peaks saama mingeid maksukingitusi, vaid vastupidi, peaks rohkem panustama. Ma saan aru, et EKRE ja võib-olla Isamaa ei toeta astmelist tulumaksu, aga varem või hiljem ka Eestis selle lahenduseni jõutakse, sest vastasel juhul me lihtsalt maksustame enda madalapalgalised, eakad ja keskklassi nii ära, et ühel hetkel valimistel tuleb rahvalt mandaat astmelisele tulumaksule, sest see on ainuke viis sellist sotsiaalset, solidaarset riiki ülal pidada. Sellest on kõik Põhjamaad enne meid juba ammu aru saanud. Oleks viimane aeg ka Eestil neist eeskuju võtta.  

Aga nüüd räägin muudatusettepanekutest. Head kolleegid on siin mitmeid välja toonud. Sotsiaaldemokraadid esitasid päris mitu erineva kaaluga, erineva sisuga ja erineva kuluga muudatusettepanekut. Jäi silma ja kõrva kolleeg Annely Akkermanni viide, et me peame vaatama muudatusettepanekuid kogumina ja me ei saa sealt ühte valida. Kogu austuses, hea Annely, ei ole mingit sellist loogikat maailmas ega Riigikogu töös, et muudatusettepanekuid tuleb vaadata kogumina. Muudatusettepanekutest on võimalik toetada viit või kümmet ja viiteteist mitte toetada või vastupidi teha, soovi korral võib ka kõiki toetada. 

Öelda – konkreetselt oli küsimus vähihaigete patsientide esindusorganisatsioonide jaoks 350 000 euro eraldamises –, et seda polnud võimalik toetada, kuna kõigi ülejäänud sotsiaaldemokraatide ettepanekutega oleks kulu kokku olnud üle 100 miljoni! Ei, ma võin öelda sotsiaaldemokraatide nimel, et me oleme täiesti nõus, et te toetate [ainult] ühte, kahte või kolme [ettepanekut]. Valige välja, millised on südamelähedased! Me ei pahanda pärast, et te ülejäänud viitteist ei toetanud, vaid me oleme rahul, et mõned üksikud sammudki saavad tehtud. See loogika ja lähenemine, et igaks juhuks me ei toeta midagi, sest muidu äkki keegi kuskil pahandab, on otsitud ettekääne. Kõik saavad sellest aru.  

Selle riigieelarve puhul mind isiklikult, isegi mitte poliitikuna, vaid inimesena häirib kõige rohkem see, et pidevalt öeldakse valdkondade [inimestele], et raha ei ole. Meil ei ole raha erihoolekande järjekordade [lühendamiseks]. Suure vaevaga leidsime 4,2 miljonit, aga vajadus on mitukümmend miljonit. Meie muudatusettepaneku kohaselt oleks sinna [suunatud] 30 miljonit. Me teame, et seal on madalad palgad ja pikad ootejärjekorrad, Riigikontroll on seda rääkinud. Vaat seda raha ei ole! 

Küsime vähihaigete patsientide jaoks 350 000, et toetada nende esindusorganisatsioone, mille kohta on ka Kristel Leif kirjutanud täna [avaldatud] pika kirja. Minul isiklikult on olnud kokkupuuteid vähiorganisatsioonidega aastaid nii peaministri bürood juhtides kui hiljem tervise- ja tööministrina vähitõrje riiklikku tegevuskava välja töötades. Eesti riigil ei olnud üldse seda kuni aastani 2015. 2021–2030 on see olnud olemas taas, aga nüüd on oluline täita see tegevuste ja rahaga. Üks nendest konkreetsetest suundadest kahtlemata oleks patsientide esindusorganisatsioonide toetamine, mida Eesti riik täna ei tee. Vaat seda 350 000 ei leia, see on nii keeruline, see on nii raske, see on nii võimatu!

Loomulikult ei leita raha esimese ja teise lapse toetuse võrdsustamiseks kolmanda lapse [toetusega] ega leita raha toimetulekutoetuse tõstmiseks. Kõik need kümned miljonid, vaat neid on võimatu leida!

Palun nüüd kolm minutit lisaaega.

Jah.

Ja nagu aru saate, jõuame nüüd nii-öelda puändini, selleni, mis vimkat valitsus Eesti rahvale viskab. Samal ajal selle pool miljardit, et [ellu viia] Reformierakonna kinnisideed, nii-öelda maksuküür kaotada, selle me leiame, [me võtame selleks] püsikulu üle 2 miljardi neljaks aastaks. Vaat see raha leitakse, sest see on Reformierakonna valimisplatvormis. Eesti 200 tuleb loomulikult sellega kaasa. Maksusüsteem peab olema lihtne, vahet ei ole, kui ebaõiglane ta on, eks. Aga selle rahaga, sellesama poole miljardiga oleks võimalik [katta] kõik sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekutega [seotud kulud]: peretoetuste võrdsustamine, erihoolekande rahastuskriisi lahendamine, vähipatsientide esindusorganisatsioonide võimestamine, laste koolitoidu rahastuse tõstmine, regionaalpoliitilised küsimused. Kõik need mahuks sinna sisse ja jääks raha veel mitusada miljonit üle.  

Nii et küsimus ei ole selles, et raha ei leitud. Küsimus on prioriteetides, küsimus on selles, mille alusel seda raha hakatakse otsima. Kui seisukoht on see, et kõigepealt vaatame, mis on kõige kallimad, ja otse öeldes ikkagi, paratamatult poliitmaigulised ettepanekud, ja [otsustame,] et need tuleb ära teha, kuna neid on Riigikogu valimistel lubatud, kaks korda mandaati küsitud, need me teeme ära, nui neljaks, isegi kui selleks pole tellimust, siis loomulikult lõpebki see sellega, et ülejäänud valdkondadele raha ei leita. Ja siis imestatakse, et huvitav, miks erihoolekandes järjekorrad kuidagi ei kahane ja inimesed on pahased, miks on pikad järjekorrad, miks töötajaid sinna ei leita ja miks Eestis on väga palju probleeme, ma ei tea, vaimse tervisega, miks meil on probleeme tervishoius nii ravijärjekordadega kui ka inimeste rahuloluga teenustega. Aga see on väga lihtne. Kui sa suunad ressursi sellesse, et toetada jõukamat osa ühiskonnast, siis sul jääbki vähem raha kõige muu jaoks. See on nii elementaarne, et on kummaline, et seda peab siit puldist üldse rääkima.  

Nii et kogu see muudatusettepanekute, ütleme siis, mahahääletamise loogika tegelikult saigi paika pandud Reformierakonna kinnisideega, et maksuküür peab kaduma, pool miljardit pannakse lukku. Ka seda raha muideks ei ole, see raha laenatakse, nagu ma enne viitasin. Selleks see raha laenatakse ja kõige muu peale saab ütelda, et vaadake, meil on juba 4,5% defitsiiti, meil ei ole rohkem võimalik miinusesse minna, justkui see oleks miski, mida Eesti rahvas või parlamendi enamus tungivalt nõuaks. Ei, see on mõne üksiku poliitiku kinnisidee, mida me nüüd realiseerime, mida me kõik ühiselt tulevikus kinni maksame, ka laenuintressid. Selle arvel jätame kõik muud asjad tegemata. Erihoolekandest tervishoiuni, haridusvaldkonnast regionaalpoliitikani – ülejäänud ühiskond ootab, seisab, kannatab, sest Reformierakond täidab riigieelarvest oma uhket ja tähtsat valimislubadust. No palju õnne meile kõigile! (Hõiked saalist.) Aitäh!

Aitäh! Aga nüüd on aeg küps, et kuulata Anti Allast. Anti Allas, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit igaks juhuks.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kuulajad-jälgijad kaugemalt! Täna on siin räägitud väga palju õigeid mõtteid ja ma ei soovi neid hakata kordama. Küll aga soovin tuua välja mõned nüansid, mida ei ole siin veel esile toodud ja mis mulle eelarve juures valusalt silma jäi. 

Peamine tähelepanek puudutab lähenemist, et kahjuks ei ole eelarve tegijad, eelkõige valitsuskoalitsiooni poliitikud, valdavalt aru saanud, et eelarve kulu ei pruugi alati olla [ainult] kulu, vaid hoopis keskpikas perspektiivis ka investeering. Kui see jätta praegu tegemata, siis on tulevikus negatiivne mõju tulemas.

On ka mõned positiivsed erandid. Hea meel on ja ühtlasi soovin tunnustada koalitsiooni selle eest, et riigiteedesse soovitakse järgmisel aastal võrreldes käesoleva aastaga rohkem investeerida. Kindlasti on neljarealiste teede edasiehitamine samm õiges suunas, sest paraneb kaugemate piirkondade ligipääsetavus ja ühtlasi läbi selle ettevõtete soov sinna investeerida. Suuremast ohutusest ja väiksemast ajakulust rääkimata. 

Aga kahjuks on eelarves väga palju näiteid – võib isegi ütelda tegematajätmisi ja hooletust –, kus jäetakse kasutamata võimalus olla toeks oma inimestele ja ettevõtetele, kes seda tuge väga vajaksid ja ühtlasi ka hiljem premeeriks meid kõiki märgatavalt suurema maksutuluga. See korvaks kuhjaga tehtud kulutused.

Mõned näited. Vaeslapse ossa on jäetud näiteks põllumehed. Eelarves pole seakatku tekitatud tagasilöögi leevenduseks ettevõtjatele vahendeid, mis aitaks kiiremini tootmist taastada ja mis peamine, annaks kindlustunnet tootmisega üldse jätkama, ühtlasi sealiha isevarustatuse taseme vähemalt samale tasemele enne kriisi taastama. Kogu sektori kärbumine ja vindumine tähendab märgatavat maksutulu langust ja meie riigi sissetulekute vähenemist, rääkimata maaettevõtlusest ja inimeste, kes jäävad tööta, lahkumisest. 

Samuti ei huvita koalitsiooni, et kolm aastat väga halbade ilmastikuoludega võitlema pidanud põllumehed on mõnes piirkonnas kohati põlvili vajumas. Eesti oma kohalikud põllumehed on ühtlasi nendes piirkondades oma tootmisvahendeid müümas. Põllumehed siiralt ütlevad, et nad on üldse lootust kaotamas ja käsi üles tõstmas, sest riik ei soovi appi tulla kriisides, seda erinevalt teistest riikidest, kes seda alati teevad. See on otseselt meie riigile väga olulise valdkonna konkurentsivõime languse ja maksutulude vähenemise põhjus tulevikus. 

Seetõttu oleme sotsiaaldemokraatide poolt teinud kaks reaalset ettepanekut maaettevõtjatele abikäe ulatamiseks. Väike lootus veel on, et koalitsioon seda mõistab ja toetab meie muudatusettepanekuid. Väga selge investeering oleks pikas perspektiivis ka see, kui me lahendaksime erihoolekande pikaajalise kohtade puuduse probleemi. Need 800 ja rohkem inimest, kes ei saa erihoolekandeteenust, tähendab vähemalt samas mahus tööjõuturult väljas olevaid omastehooldajaid. Kui need inimesed saaksid naasta tööjõuturule, tooks see riigikassasse märgatava hulga maksutulu, mis ühtlasi kindlasti kataks selle investeeringu kulu aastate jooksul. 

Selles riigieelarves on selliseid näiteid veel ja veel, aga aja[limiit] ei võimalda neid kõiki ette lugeda. Seetõttu olekski äärmiselt kahju, kui koalitsioon kõik meie fraktsiooni liikmete esitatud keskpikas perspektiivis tulu [sisse toovad] ettepanekud sisuliselt maha hääletaks. Väike lootus veel on[, et ei lähe nii]. Aga kui käivitub negatiivne stsenaarium ja ükski meie ettepanek toetust ei leia, siis ei ole seda eelarvet võimalik mul kindlasti toetada. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. 

Head kolleegid, eelnõu kohta on esitatud kokku 33 muudatusettepanekut, mille komisjon on saatnud saali. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.

Muudatusettepanek nr 1. Selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. 

Muudatusettepanek nr 2. Selle on esitanud Lauri Läänemets, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Ma palun seda toiduainete käibemaksu teemalist muudatusettepanekut hääletada ja võimalusel toetada.

Aitäh! Me asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Lauri Läänemets, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud täiskogus vajalikku toetust.  

Muudatusettepanek nr 3. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult ka toetada. 

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas me võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? Ükski fraktsioon ei protesti. Kui ei protesti, head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 3 ei leidnud täiskogus vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 4. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, esmalt protseduuriline küsimus, kui see ei läinud teil just kogemata. Teil on lausa kolm [soovi]. Te tahate kõnet pidada, sõna võtta ja protseduurilist küsimust [esitada]. (Naer.) Millest me alustame?

Ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada, loomulikult, ja iseenesest ka toetada, loomulikult.

Jaa, see sobib meile hästi, me oleme selleks täiesti valmis. Aitäh! Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? Ükski fraktsioon ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 4 ei saanud Riigikogu toetust.

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun! 

Aitäh! Sooviks hääletust, [see on] väga vajalik muudatus.

Oleme selleks valmis. Saalikutsung, palun! Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? Kõik on nõus. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 5 ei saanud Riigikogus vajalikku toetust. 

Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab toimetulekupiiri tõstmist, hääletada ja toetada.

Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 6 ei saanud täiskogus vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 7. Selle on esitanud samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab huvihariduse toetust, hääletada ja toetada.

Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? Keegi ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 7 ei saanud täiskogus vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 8. Ka selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun lasteaiaõpetajate palgatoetuse muudatuse ettepanekut hääletada ja toetada. Aitäh!

Me teeme seda peale saalikutsungit. Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? Keegi ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 8 ei saanud täiskogus vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 9. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse, Jaak Aab ja Anti Allas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab kohaliku omavalitsuse toetusfondi suurendamist, hääletada ja toetada!

Me teeme seda, aga hääletame peale saalikutsungit. Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse, Jaak Aab ja Anti Allas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 9 ei saanud täiskogus vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 10. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Jaak Aab, Anti Allas, Lauri Läänemets ja Enn Eesmaa. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab koolitoidutoetuse tõusu, hääletada ja toetada!

Me hääletame seda. Head kolleegid, kas võime minna kümnenda muudatusettepaneku hääletamise juurde? Keegi ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10. Selle on esitanud Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Jaak Aab, Anti Allas, Lauri Läänemets ja Enn Eesmaa. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 10 ei saanud täiskogus vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 11. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Anti Allas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab kohalikele teedele täiendavate rahaliste vahendite leidmist, hääletada ja ka toetada.

Me hääletame seda. Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11. Selle on esitanud Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Anti Allas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 11 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 12. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut, mis puudutab kvaliteetsema koolilõuna tagamist meie lastele, hääletada.

Aitäh! Me hääletame seda. Kas võime minna muudatusettepaneku nr 12 hääletamise juurde? Keegi ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 12 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 13. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! See aitaks maksumaksjal 36,8 miljonit kokku hoida. Toetage seda ettepanekut! Ma palun hääletust!

Me asume seda muudatusettepanekut hääletama. Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 60, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 13 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 14. Selle on esitanud Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. 

Muudatusettepanek nr 15. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Palun panna muudatusettepanek, mis tühistaks auto registreerimistasu, hääletusele!

Me hääletame seda õige pea. Head kolleegid, kas võin panna hääletusele muudatusettepaneku nr 15? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on esitanud Eesti … (Hääled saalist.) Keegi ei soovinud hääletust! (Hääled saalist.)

Head kolleegid! Palun vaikust saalis! Veel kord, ma väga selgelt ütlesin, et selle on esitanud Aivar Sõerd, kui me räägime muudatusettepanekust nr 14. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Kui keegi hääletust ei soovi, siis hääletust ei toimu. Mitte keegi hääletust ei soovinud ja seda ei toimunud. (Lärm saalis.) Ekraanil ei olnud ühtegi nime! Lauri Laats valmistus 15. muudatusettepanekuks. (Lärm saalis.) Hea kolleeg! Ma lootsin, et te räägite siin saalis ikkagi tõtt ja ainult tõtt. Te soovisite ju 15. muudatusettepanekut hääletada. Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud juhataja! Ma püüan rahulikult olukorra lahti seletada. Nimelt, te käitusite väga korrektselt, te kuulutasite 14. muudatusettepaneku välja. Mina jälgisin aga seda, et Lauri Laatsi nimi oli juba [ekraanil]. Ja mina eelda… (Saalist öeldakse midagi.) Oli sees! Lauri Laats, nr 4 oli ees. (Saalis räägitakse.) Oli küll! Ja mina ei vajutanud oma nuppu, eeldades, et 14-ndat välja kuulutades saab panna [hääletusele] ainult seda. Siis te läksite 15-nda peale ja Lauri Laats palus 15-ndat hääletada. Oleks ma teadnud, et Lauri Laats ei soovi 14-ndat hääletada, oleksin ma [oma soovi] sisse pannud. Aga tablool oli [tema nimi] juba ees ja see oli minu jaoks eksitav.

Peeter Ernits, kas teil on samal teemal küsimus või?

Jaa, hea juhataja! (Saalis on sumin.)

Hea Peeter Ernits, terve saal ootab teie kõnet.

Hea, et te leidsite aega mulle sõna anda. Jah, 14. [muudatusettepanek] oli, mina plaanisin küll seda hääletada. See oli Aivari ettepanek. Mina sain niimoodi aru. Aga võib-olla peaks, kui sina sellest nii aru ei saanud, seda kordama. Igal juhul Aivari ettepanekut peaks hääletama. Mina [lootsin] küll seda hääletada.

Hea kolleeg! Mina plaanisin ka hääletada, aga mul ei ole õigust panna seda hääletusele, nii nagu sinulgi ei ole seda õigust panna hääletusele. Me ei oleks saanud seda otsustada, me ei oleks saanud seda õigust ega võimalust kasutada. (Vahelehüüe.) Lauri Laats, palun! Kuulame Lauri Laatsi ära. Viimane!

Aitäh, hea juhataja! Andke andeks sellise segaduse pärast siin. Tõesti, mul oli käsi 14. [muudatusettepaneku ettelugemise ajal]. Ma juba keskendusin oma punkti ettelugemiseks ja see 14. [punkt] jäi mul tegelikult vahele. Nii et kui vähegi on võimalik, siis võtaks selle 14. muudatusettepaneku hääletuse ka ette.

Ma tänan teid vähemalt ausa ülestunnistuse eest, et te tegelikult tahtsite hääletada 15. muudatusettepanekut. Aga jah, ma pean nõustuma Helir-Valdor Seedriga, et ta viidi eksiteele nii, et ta nägi, et üks fraktsioon soovib 14. [ettepanekut] hääletada. Selle pärast ta oli nii tagasihoidlik ja ekraanile oma soovi üles ei pannud. 

Head kolleegid, see pole küll väga tavapärane – üldine reegel on siiski see, et peale haamrilööki enam uusi hääletusi ei toimu –, aga ma siiski võtan selle voli, et ma tühistan 14. muudatusettepaneku hääletuse ja me tuleme tagasi muudatusettepaneku nr 14 juurde. Selle on esitanud Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Jälle pidite hiljaks jääma, kolleeg Seeder. Mis on teie soov?

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda ebatavalist ettepanekut ebatavalises olukorras hääletada.

Ma väga tänan! Nüüd on meil ka härra Peeter Ernitsaga võimalus oma tahet realiseerida. Peale saalikutsungit me seda teeme. Head kolleegid, kas võime minna muudatusettepaneku nr 14 hääletamise juurde? Keegi ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on esitanud Aivar Sõerd. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 14 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Ja nüüd jõuame uuesti muudatusettepaneku nr 15 juurde. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Paneks muudatusettepaneku, mis tühistaks auto registreerimistasu, uuesti hääletusele. Aitäh!

Me teeme seda. Ma vabandan, et te pidite nii kaua selle hääletusega ootama. Head kolleegid, kas võime minna 15. muudatusettepaneku hääletamise juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 1. Muudatusettepanek nr 15 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 16. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! See säästaks maksumaksjal 44,5 miljonit ja hoiaks tuulikušarlatanide subsideerimise pealt kokku. Palun seda hääletada!

Me teeme seda. Kas võime minna muudatusettepaneku nr 16 hääletamise juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 16 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 17. Selle on esitanud samuti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on samuti jätta see arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! Üksteist ja pool miljonit, selleks et uputada metsasid – võtaks selle eelarvest välja ja hoiaks maksumaksja raha kokku. Palun hääletust!

Me hääletame seda. Kas võime minna muudatusettepaneku nr 17 hääletamise juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 61, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 17 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 18. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun! 

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab sümfooniaorkester ERSO palgatõusu, hääletada ja toetada.

Me hääletame seda. Kas võime minna muudatusettepaneku nr 18 hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 18 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 19. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Anti Allas ja Lauri Läänemets, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut [seose projektiga] "Sport koolis" hääletada ja toetada. 

Me hääletame seda. Kas võime minna muudatusettepaneku nr 19 hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19. Selle on esitanud Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Anti Allas ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 19 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 20. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse, Jaak Aab, Anti Allas ja Lauri Läänemets, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, millel on regionaalpoliitiline mõju ja mis puudutab maapiirkonna eluasemelaenu käendust, eelkõige hääletada ja siis ka toetada.

Asume selle hääletuse juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse, Jaak Aab, Anti Allas ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 20 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 21. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks panna hääletusele muudatusettepaneku, mis tühistaks automaksu, ja toetada seda.

Me asume seda muudatusettepanekut hääletama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 21 ei leidnud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. Juhin tähelepanu asjaolule, et kolleege ei tohi survestada hääletama. 

Muudatusettepanek nr 22. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Reili Rand, Tanel Kiik, Lauri Läänemets ja Enn Eesmaa, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun nimetatud muudatusettepanekut, mis puudutab hajaasutuse programmi ja vee- ja kanalisatsiooniühenduste rajamist just maapiirkondadesse, hääletada. Ja palun sellele toetust! 

Me hääletame seda. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22. Selle on esitanud Reili Rand, Tanel Kiik, Lauri Läänemets ja Enn Eesmaa. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 22 ei leidnud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust.  

Muudatusettepanek nr 23. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Andre Hanimägi, Anti Allas ja Enn Eesmaa, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab loomakasvatajatele seakatku [kahju] kompenseerimist, hääletada ja toetada. 

Me asume hääletuse juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Andre Hanimägi, Anti Allas ja Enn Eesmaa. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 23 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepaneku nr 24 on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Anti Allas ja Tiit Maran. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun nimetatud muudatusettepanekut, mis puudutab ühistranspordi bussiliinide toetust, hääletada ja toetada.

Asume hääletuse juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Anti Allas ja Tiit Maran. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid oli 1. Muudatusettepanek nr 24 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 25. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Anti Allas, Lauri Läänemets ja Tiit Maran, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun nimetatud muudatusettepanekut, mis puudutab põllumeestele ebasoodsate ilmastikuolude kompenseerimise toetust, hääletada ja toetada.

Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime hääletada? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, mille on esitanud Riigikogu liikmed Anti Allas, Lauri Läänemets ja Tiit Maran. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 25 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 26. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut, mis tagaks maakondliku tasuta ühistranspordi, hääletada ja loomulikult ka toetada.

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime hääletada? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 26 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 27. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut, mis tagaks saare elanikele tasuta praamiliikluse, hääletada ja loomulikult ka toetada.

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime hääletada? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 27 ei leidnud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 28. Selle on esitanud Riigikogu liige Lauri Läänemets, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab täiendavat toetust päästjate, päästekorraldajate ja patrullpolitseinike palgataseme hoidmiseks proportsioonis Eesti keskmise palgatasemega, eelkõige hääletada ja siis ka toetada.

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime hääletada? Keegi vastu ei vaidle. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28. Selle on esitanud Riigikogu liige Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 28 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 29. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Riigikogu liikmed Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab karjuva vajaduse likvideerimist erihoolekandes, hääletada ja toetada.

Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime hääletada? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, lisaks Riigikogu liikmed Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 29 ei saanud täiskogus vajalikku toetust. 

Head kolleegid Isamaast, ma saan aru, et teil on mõningane segadus, aga võib-olla [võtaksite] natukene vaiksemalt. Siis on võimalik kuulata ka fraktsioonijuhi korraldusi, vastasel korral mitte.

Me saame minna nüüd muudatusettepaneku nr 30 juurde. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse, Anti Allas, Lauri Läänemets ja Tiit Maran. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun muudatusettepanekut, mis puudutab lastetoetusi, hääletada ja toetada!

Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime hääletada? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Reili Rand, Tanel Kiik, Ester Karuse, Anti Allas, Lauri Läänemets ja Tiit Maran. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 30 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 31. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Riina Sikkut, Helmen Kütt, Tanel Kiik, Tiit Maran, Ester Karuse, Jaak Aab, Anti Allas ja Enn Eesmaa. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Palun sotsiaaldemokraatide esitatud viimast muudatusettepanekut, mis puudutab vähipatsientide esindusorganisatsioonide toetust, hääletada ja toetada.

Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime hääletada? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Riina Sikkut, Helmen Kütt, Tanel Kiik, Tiit Maran, Ester Karuse, Jaak Aab, Anti Allas ja Enn Eesmaa. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 31 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 32. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut, mis puudutab üksi elavate pensionäride toetuse tõusu 200 eurolt 300 eurole, hääletada. Ja loomulikult ma kutsun üles seda ka toetama.

Aitäh! Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 32 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust. 

Muudatusettepanek nr 33. Selle on esitanud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! 33 on ilus arv. See muudatusettepanek puudutab meie lapsi ja tulevikku. Lastetoetus võiks tõusta 100 eurole. Ma palun Riigikogu liikmetel selle peale tõsiselt mõelda ja seda toetada. 

Aitäh! Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 33. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Muudatusettepanek nr 33 ei saanud täiskogus vastuvõtmiseks vajalikku toetust.  

Head kolleegid, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 737 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kirjalikult kolme fraktsiooni samasisulised ettepanekud. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 737 teine lugemine katkestada. Me asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, see on küll suurema kaaluga hääletus, aga kas te lubate, keegi ei protesti, kui me läheme selle ettepaneku hääletuse juurde? Kui keegi ei protesti, siis panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni samasisulise ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 737 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. See ettepanek ei leidnud toetust. 

Head kolleegid, eelnõu 737 teine lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. november kell 17.15. Head kolleegid, ma tänan teid kõiki sisuka ja tõhusa päevakorrapunkti menetlemise eest!

Oleme jõudnud viienda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Minul on õnn ja rõõm siin teie ees rääkida sellest, mis on toimunud kahe lugemise vahel seoses eelnõuga 602. 

Nagu te mäletate, esimene lugemine toimus siin saalis 11. juunil. Oli öine aeg, (Juhataja helistab kella.) kui majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sellest eelnõust suurele saalile ülevaate tegi ja küsimused vastatud said. Ma ei hakka neid siin ette lugema, igaüks saab nendega ise tutvuda. 

Peale seda tegi õiguskomisjon suure kaasamisürituse. Me kutsusime organisatsioonid, kes olid soovinud oma arvamust avaldada või olid seda juba teinud kas kirjalikult või meedia toel, konverentsisaali ja kuulasime nad ära. Kokku kutsusime peaaegu 30 liitu ja organisatsiooni. Kohale tuli üle 20 [organisatsiooni] ja ülejäänud, kes ei tulnud, vähemalt teatasid, mida nad ühest või teisest asjast arvavad, ja nende esindajad said ka teiste organisatsioonide kaudu sõna. See oli väga huvitav üritus, kus inimesed said rääkida, olla poolt või vastu, ning õiguskomisjoni liikmed said küsida küsimusi. Kõik, kes komisjonis olid, said aru, mis need mured on. 

Me alustasime lühidalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selgitustest, siis andsime sõna Tööinspektsioonile ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Ta ütles, mis tema sellest eelnõust arvab, ja tal oli üks ettepanek, mis ka komisjonis esimese lugemise ajal [arutelule] tuli ja mis etteruttavalt öeldes leidis toetust. 

Ka kaubandus-tööstuskoda oli kohal ja avaldas arvamust. Neil on hea meel, et see asi on lõpuks nii kaugele jõudnud. Neli aastat on sellest kirjutatud ja kümme aastat on selle üle vaieldud – kuskile võiks vaia maha panna. Ka nemad juhtisid tähelepanu samale asjale, millele võrdse kohtlemise volinik juhtis. 

Ametiühingute keskliit arvas, et sellisel kujul on [eelnõu] väga komplitseeritud. Kuigi eelnõu koostamise käigus toimusid pikad arutelud ja tehti eri versioone, oli neil tunne, et eelnõu esialgne versioon oli nende jaoks kõige vastuvõetavam ja see puudutas [ennekõike] kollektiivlepingute osasid.

Puuetega inimeste [esindajad] said oma sõna sekka öelda ja [väljendasid] natukene muret selle üle, et nad soovivad küll paindlikke töötingimusi, kuid samas ka turvalist töösuhet. Nad olid natukene mures oma garantiide pärast. 

Tööandjate keskliit oli eelnõu poolt, kuna see vastab praeguse tööturu vajadustele. Nad arvasid, et Eestis ei tohiks tööandjaid ja töötajaid vastandada, sest tööjõu väärtus on märkimisväärne. Nad ütlesid, et tööandjad soovivad oma inimesi hoida. 

Teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing [avaldas] ka arvamust. Nemad arvasid, et see eelnõu võib natukene ebavõrdsesse olukorda panna just kõige madalama palgaga inimesed. 

Kaupmeeste liit arvas, et tööjõuturg on täna tugevas muutumises ning paindlikkust tööaja suhtes ei oota mitte üksnes tööandjad, vaid järjest enam ka töötajad ise. 

Etendusasutuste liit rääkis sellest, kas puhkeaeg peaks olema 36 või 47 tundi [nädalas]. Nende esindaja arvas, et kui iganädalane puhkeaeg viiakse 47 tunnini, siis selle tulemusel ei suudetaks valdkonnas enam võimaldada seda, et teatrietendused toimuksid ka nädalavahetuseti. Üldiselt nad toetasid töölepingu seaduse muudatusi. 

Arstide liit seevastu ei toetanud eelnõu ja nende ettepanek oli üldse see eelnõu menetlusest välja võtta ja alustada kogu protsessi otsast peale. 

Ka õdede liit toetas Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Arstide Liidu seisukohti.

Haiglate liit toetas eelnõu muudatusi iganädalase puhkeaja kohta, aga selgitas, et kui seda 36 tunnilt pikendada, siis see võib osutuda probleemiks. 

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja ütles, et [nad] toetavad eelnõu sätet, mille kohaselt järjestikune puhkeaeg hõlmab igapäevast ja iganädalast puhkeaega ja – proovin lühidalt kokku võtta, mis nad rääkisid – üldiselt nad toetasid eelnõu. 

Haridustöötajate liidu esindaja arvas, et eelnõu tuleb menetlusest tagasi võtta. 

Taristuehituse liit toetas eelnõu. Nad palusid [lisada] ühte punkti muudatusettepanekuna teetöölised. Pärast tuleb sellest rohkem juttu. Nad tegid hästi lühidalt ja üldiselt olid poolt.

Hotellide ja restoranide liidu esindaja rääkis päris kirglikult ja sõnas, et esindab umbes 30 000 inimest ja väga väike osa neist on seotud kollektiivlepingute ja ametiühingutega. Neile see eelnõu sobib ja nad soovivad õigusselgust. Nende esindaja märkis ka, et töölepingu paindlikkuse teemat on käsitletud juba umbes kümme aastat. Tööturg on liikunud selles suunas, et paindlikud töölepingud on ühel või teisel moel kasutusel, kuid neid ei ole tihti kõige korrektsemalt tehtud. Ta tõi välja, et võlaõiguslike lepingute osakaal majutus- ja toitlustussektoris on umbes 25%. Tema hinnangul on sektoreid, kus see [osakaal] on veel [suurem]. Samuti ei nõustunud ta sellega, mis kõlas komisjonis mõne esindaja poolt, et töötajaid ei hoita. 

Personalijuhtimise ühingu PARE esindaja tõdes, et nad näevad igapäevaselt seda, et töötajad soovivad järjest enam ise määrata, millal ning kui palju neil on igal nädalal võimalik töötada. Tööpuudusest lähtuvalt teevad tööandjad kokkuleppeid vastavalt töötajate soovidele. Ta märkis veel, et kui on olemas asutused, kes teostavad järelevalvet seaduste rakendamise üle, siis nad arvasid, et eelnõu on täiesti normaalne. 

Transpordi- ja teetöötajate ametiühing ei toeta eelnõu, kuna nende arvates paneb see töötaja halba seisukorda.

Ma nüüd [käisin põhiseisukohad] kiirelt üle, kuigi meil kestis [üritus] mitu tundi ja komisjoni liikmed said küsida erinevaid küsimusi. Andre Hanimägi näiteks arvas, et me peame olema selle eelnõuga vägagi ettevaatlikud, kuigi seda teemat on kuuldavasti juba kümme aastat arutatud. (Saalist palutakse ettekandjal kõvemini rääkida.) Saab ikka! Kuigi seda teemat on kümme aastat arutatud, peaks äkki seda arutama peale õiguskomisjoni ka sotsiaalkomisjonis. 

Ka sihtrühmadepõhine regulatsioon oli küsimuse all. (Nõunik liigutab mikrofoni kõnelejale lähemale.) Nii, nüüd on ehk parem. Selle peale vastati, et jah, sihtrühmapõhine regulatsioon esialgu oli, aga sellest loobuti. Üks põhjus oli see, et Justiits- ja Digiministeeriumi sõnul pole selline sihtrühmade eristamine võib-olla kõige paremini põhjendatud. 

Härra Randpere tõdes, et tal ei ole küll küsimust, aga ta tunneb, nagu ta oleks sattunud ajamasinasse, ja meenutas 2012. aasta kollektiivlepingute seaduse menetlemist, aga ma ei hakka teile siin seda mõttearendust ette lugema. Peeter Ernits küsis, et kui seda eelnõu tagasi ei võeta, siis kuidas seda saaks paremaks teha. (Riivab mikrofoni.) Vabandust! 

Niimoodi hakkasime eelnõu kaasamisüritusega vaikselt lõpule jõudma. Inimesed said veel kord oma arvamust avaldada ja kes tahtis, ütles selle välja. [Arvamused] jäid samaks, nagu ma teile siin ette lugesin. Anti Haugase küsimuse ma olen siin välja toonud: kui palju täpsemalt teostatakse järelevalvet selle üle, et töölepingud vastaksid tegelikkusele? Selle peale ministeeriumi vastas, et seda tehakse pidevalt, lähtudes riskihinnangutest ja varasematest rikkumistest sektorites, kus murekohad on erinevad. 

Siis said veel kord inimesed, kes olid sinna tulnud, oma arvamust avaldada. Lõpetuseks kordasid oma seisukoha üle ametiühingute inimesed. Hotellide ja restoranide liidu esindaja sõnas, et kui praegu on maapiirkondades töövõtjatel piiratud võimalused sobivat tööd leida, on ka tööandjatel keeruline leida vastavate kogemuste ja oskustega töötajaid. Nad palkavadki tegelikult päris tihti inimesi ilma soovitud oskusteta ja loodavad, et neist kujunevad head töötajad. Keegi niimoodi hommikul tööle ei lähe, mõeldes, kuidas saaks töötajatele halba teha. Siis meil saigi üritus läbi ja lasksime oma mõtetel selgineda. 

Komisjonis toimus istung 4. novembril. Me vaatasime otsa laekunud muudatusettepanekutele. Ettepanekuid oli kokku 16, millest kaheksa esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Andre Hanimäe, Tanel Kiige ning Züleyxa Izmailovaga. Kaheksa ettepanekut esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis on tabelis vormistatud kui õiguskomisjoni ehk juhtivkomisjoni muudatusettepanekud. Niimoodi me neid hakkasimegi hääletama. Ma teen väheke kokkuvõtlikult, ma ei hakka neid ettepanekuid ette lugema, seda oleks keeruline jälgida. 

Esimene ettepanek, mille esitas majandusministeerium ja millest oli ka ajakirjanduses juttu, puudutas õpilaste töötamist. Seda me hääletasime ja komisjon pidas vajalikuks arvestada seda täielikult. Kõik olid poolt, erapooletuid ja vastuolijaid ei olnud. 

Teise ettepaneku tegi ministeerium sõnastuse [parandamiseks], et seadus oleks paremini arusaadav. Midagi sisulist seal väga ei ole. Ka selle ettepaneku poolt oli üheksa [liiget], keegi vastu ei olnud.

Siis me liikusime edasi sotsiaaldemokraatide esitatud ettepanekuga, mida ka ametiühingud soovisid: et paindliku tööaja kokkulepped oleksid võimalikud ainult konkreetsetele sihtrühmadele. Sellel ma oma ettekandes siin peatusin ja seda me hääletasime. Poolt oli 3, vastu 6 ehk ettepanek ei leidnud toetust. 

Neljas ja viies muudatusettepanek olid mõnes mõttes identsed. Ainuke vahe oli see, et ühe olid esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, teise sotsiaaldemokraadid. See puudutas 1,2‑kordset tunnitasu alammäära, millele ka võrdse kohtlemise volinik viitas ja millele komisjonis esimesel lugemisel härra Vooglaid viitas selle peale, millele mina viitasin. Nüüd see parandati ära ehk me arvestasime nii neljandat kui ka viiendat [ettepanekut] täielikult, nii sotsiaaldemokraatide kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi oma. 

Siis oli jutuks etteteatamisaeg. Sotsiaaldemokraadid ütlesid, et paindliku tööaja kokkuleppe puhul võiks töötaja [lisatundide tegemisest keeldumise kohta tööandjale] ette teatada vähemalt 24 tundi varem, mille peale leiti, et seda on keeruline toetada. Küsisime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust. Nende arvamus oli, et see võib põhjustada liigset ebastabiilsust, eriti tööandjate jaoks. Siis arutati pikalt, [kui pikk see etteteatamisaeg] täpselt peaks olema, aga lõpuni me selgusele ei jõudnudki. Ühesõnaga, panime ka selle hääletusele. Ettepaneku poolt oli 2 ja vastu 6 ehk see jäeti arvestamata. 

Seitsmes ettepanek oli ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt ja puudutas konkurentsipiirangut. Nende ettepanek oli, et konkurentsipiirangu kokkulepe töötajaga, kellega on sõlmitud paindliku tööaja kokkulepe, on tühine. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kommenteeris, et taoline punkt oli kunagi seal sees, aga tegelikult on see ebavajalik regulatsioon, kuna kehtiva õiguse kohaselt on ebamõistlikud konkurentsipiirangud tühised. See tähendab, et näiteks klienditeenindaja või kassapidaja, kellele pakutakse liiga vähe töötunde ning kes soovib töötada ka mõnes teises poes kassapidajana, võib seda teha. Kehtiv õigus seda ei piira. Niimoodi me hääletasime. Selle ettepaneku poolt oli 3, vastu 6, ehk jätsime arvestamata. 

Ka kaheksas ettepanek oli sotsiaaldemokraatide poolt ja see puudutas paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötajale õiguse andmist nõuda tööandjalt kokkulepitud töötundide arvu suurendamist juhul, kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul enamiku ajast töötanud kokkulepitud tundidest rohkem. See tegelikult ei olnudki sotside oma. Ühesõnaga, seda me toetasime täielikult. 

Üheksas ja kümnes olid [sarnased], mõlemad olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud ja puudutasid … 

Kas ma saaksin natukene aega juurde? Ei saa? 

Kolm minutit me oleme erandina siiski andnud.

Jaa, mul rohkem aega ei lähegi.

Muidugi on palve 20 minuti sisse mahtuda. Aga kolm minutit lisaks.

Jaa! Ühesõnaga, 9. ja 10. ettepanek oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud ja puudutasid puhkeaja regulatsiooni. Kuna mõlema ettepaneku puhul pole ametiühingutega arutelu [toimunud] ega midagi kokku lepitud, siis komisjon neid ettepanekuid ei arvestanud. 

11. ettepaneku oli teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et täiendada § 46 lõiget 2 sõnaga "teehoiu-". See on see, millest ma enne rääkisin, mille üle taristuehituse liit muret [väljendas]. Viisime läbi hääletuse ja seda arvestati täielikult, ettepaneku poolt oli 7, vastuolijaid ja erapooletuid oli 0. 

12., 13. ja 15. ettepanek oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistatud ja puudutasid alaealisi töötajaid. Neid ettepanekuid me võiksime siin vaadata koos. [Ettepanekute kohaselt] viiakse lihtsalt töölepinguseaduses alaealiste töötajate tööaeg vastavusse Euroopa Liidust tulenevate nõuetega. Neid komisjon arvestas. 

Vahele jäi 14. ettepanek, mille oli esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos teiste liikmetega. [Ettepanekut] põhjendati sellega, et kuna valitsus ei ole arvestanud ametiühingute keskliidu seisukohti ja ettepanekuid Eesti õiguse muutmiseks, siis nende arvates ei ole [eelnõu] direktiiviga kooskõlla viidud. Ministeerium nentis, et analüüsi järgi on kõik korrektne. See ettepanek ei leidnud toetust. 

15. ettepanekust ma rääkisin. Ja 16. ettepaneku esitasid ka sotsiaaldemokraadid ja selle kohaselt jäetaks välja mõned paragrahvid. Põhjendus oli, et kuna Vabariigi Valitsus ei ole arvestanud Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukohti ja ettepanekuid Eesti õiguse muutmiseks, siis see [muudatusettepanek] aitaks eelnõu täielikku kooskõlla viia miinimumpalga direktiiviga – see on eelmise punktiga natukene sarnane. Komisjon hääletas ja jätsime selle arvestamata.

Nii me tegimegi otsused. [Esiteks,] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. novembril. Poolt oli 7 ja 3 ei osalenud. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Poolt oli 7, vastu 2 ja 1 inimene ei osalenud. Kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 19. novembril. Poolt oli 7, vastu 2 ja 1 ei osalenud. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ega iseenesest paindlikkuse vastu keegi ei olegi. Ka töötajad soovivad paindlikkust, aga see eelnõu ei loo paindlikkust töötajale. Kuidas tagab eelnõu algataja, et töötaja ei jääks ebaregulaarsete töötundide tõttu ilma kindlast kuupalgast ja sotsiaalsest stabiilsusest, kui töömaht on tööandja otsustada?

Kui ma nüüd proovin meenutada komisjoni istungeid, siis taolisi muresid seal natukene vist üles kerkis. Aga ma ei mäleta küll, et valitsuse esindaja oleks just sellele konkreetsele küsimusele vastanud. Võib-olla minister vastas sellele [eelnõu] esimesel lugemisel. Ma küll lugesin selle läbi ja vastus on see, et meil on Tööinspektsioon, kes kontrollib, et need asjad oleksid kõik korrektsed. Niimoodi see asi tagataksegi.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni ettekandja, komisjoni esimees, suur aitäh teile põhjaliku ülevaate eest! Need, kes [istungitel] ei osalenud, said ka sellest selge pildi. Nii nagu te tõite välja, haridustöötajate liit, puuetega inimeste koda, õdede liit, arstide liit, töötajate esindusorganisatsioonid ja ametiühingud leidsid seal murekohti ja puudusi. Te [kirjeldasite] seda sõnadega "natukene", "veidikene", mistõttu tundusid need väga jõulised seisukohad, mis olid eelnõu toetajatel, selle juures väga suure kontrastina. Tegelikult ei ole ju [ametiühingud] töötajate poolt mitte seepärast, et nad oleks paindlikkuse vastu. Nad tegelikult on paindlikkuse poolt, aga mitte oma õiguste arvelt. 

Sellepärast ma küsin, et ka nüüd, kui te olete [neid põhjendusi kuulnud] ja kõigile Riigikogu liikmetele on [sellel teemal] postkasti väga palju kirju tulnud, kas komisjonis ei olnud siiski sellist mõtet, nii nagu ka arstide liit ütles: võtame aja maha, alustame otsast peale ja räägime uuesti läbi. Kas seda komisjon kaalus?

Aitäh! Kui minu kõnest jäi mulje, et ma olin [kellegi poole] kuidagi kaldu, siis [ütlen, et] mul ei olnud plaanis olla kaldu. Võib-olla [eelnõu toetajad] lihtsalt rääkisid rohkem. Aga jah, seal [üritusel] käisid läbi need mured, ent komisjoni istungil, mis toimus novembri alguses, ei tulnud küll ei opositsiooni- ega koalitsioonisaadikute suust sellist ettepanekut, et peaks aja maha võtma või üldse otsast peale alustama.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina ei saa ka jätta markeerimata, et see riivas ikka väga teravalt kõrva, kuidas ametiühingud on natukene mures enda garantiide pärast. Te kindlasti olete selles protsessis komisjoni juhina väga teadlikult jälginud neid seisukohti ja ma arvan, et see väide oli ühesõnaga ebakohane. 

Aga ma tahtsin küsida selle kohta, millest siin esimesel lugemisel oli pikalt juttu. Me tegelikult loome selle eelnõuga pretsedendi tööõiguse mõttes. See eelnõu murrab senist head tava sotsiaalse partnerluse mõttes, kus tööandjad ja ametiühingud on esmalt leidnud kokkuleppe ja seejärel on hakatud seadust muutma. Selle eelnõu puhul seda kokkulepet sündinud ei ole. Kas komisjonis seda teemat uuesti käsitleti? Kas see ongi Eesti valitsuse uus viis tööõigusega [seotud] regulatsioone läbi viia?

Aitäh! Ma veel kord vabandan, kui minu esialgsed seisukohad kuidagi halvasti kõlasid, nagu ma ka Helmen Kütile ütlesin. Kogu see lööming sotsiaalpartnerluse [teemal toimus] esimese lugemise ajal ära, kui minister siin vastas teie küsimustele. Komisjonis me ei arutanud üldse seda teemat niimoodi, et kas see on uus tava või ei ole uus tava, et kõik jäetakse kõrvale. Nii on. 

Madis Kallas, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on natuke ajendatud sellestsamast, mida kolleeg Helmen Kütt küsis. Mina oma pooleteiseaastase tööstaaži jooksul siin Riigikogus ei ole ühegi eelnõu kohta saanud nii palju kirju, tagasisidet, vastuväiteid kui antud teema puhul. 

Aga mul on natuke teistsugune küsimus. Kas mõni tööandjaid [esindav] organisatsioon või osapool nägi mingisuguseid ohumärke või kuidagi markeeris ära, et võiks hoo maha võtta, või midagi sellist? Või oli puhtalt nii, et üks pool soovis igal juhul edasi minna ja teine pool, needsamad, kes on meile kõigile, Riigikogu liikmetele, kirjutanud, on soovinud aja maha võtta ja veel arutada? Kas tööandjate pool [tõi esile] mingisuguseid ohumärke või soovis seda uuesti üle vaadata?

Aitäh! Nagu ma korra mainisin, tööandjad – ma ei mäleta enam, kumb organisatsioon see oli – [tõid välja], et see 1,2‑kordse [tunnitasu] alammäär, mida alguses mõeldi [kehtestada], võib-olla ei ole kõige paremini õnnestunud. Sellele juhtis tähelepanu ka võrdse kohtlemise volinik ja see [muudatus] sai sealt välja võetud. Aga muus osas nad ei ole saatnud mingeid kirju, nii nagu eri ametiühingud-organisatsioonid on eile ja isegi täna samal [teemal] saatnud. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, paindlikkuse suurendamist töölepingus on aastaid kaalutud. Seni ei ole otseselt tegudeni jõutud just seetõttu, et sotsiaalpartnerid pole omavahel kokku leppinud. Samas, kõik arutlusel olnud versioonid on olnud oluliselt tagasihoidlikumad ja suunatud konkreetsete murede lahendamisele. 

Mure on teatud sihtrühmadel. Sageli räägitakse üliõpilastest, kes soovivad paindlikkust, et õpingute kõrvalt töötada. Nii ametiühingute kui ka tööandjate arutelu keskendus sihtrühmi [puudutavatele] kokkulepetele ja nende jaoks sobivate meetmete seadustamisele. Valitsusest tulnud eelnõu lubab paindlikkust absoluutselt kõigile, ka tavalistele töötajatele. Ole sa poemüüja, õpetaja või arst – paindliku töölepingu peale võib sind ikkagi viia. Millest selline plaan? Mis on see mure, mida lahendatakse? Mitte keegi ei ole sellist paindlikkust Eestis kunagi küsinud, aga ometi me oleme juba teisel lugemisel.

Aitäh!

Aitäh! Ma saan aru, et see küsimus oli pigem ministrile. Te küsisite seda siin ka esimesel lugemisel ja minister selgitas, mis need argumendid olid. Kui meil komisjoni [istung] oli, siis küsis ka teie erakonna esindaja sama, mille peale majandusministeeriumi esindaja ütles, et nad ei näinud enam sektori[põhisel eristamisel] põhjust, seda enam, et ka Justiits- ja Digiministeerium oli seda meelt. Aga rohkem sel teemal komisjon ei peatunud. Aga esimese lugemise ajal, jah, minister sellel peatus.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees, suur aitäh teile ka vastuste eest! Tõepoolest, need kirjad ja pöördumised ja ka [teade] meeleavalduse kohta, mis esmaspäeval toimub, on tulnud peale komisjoni istungit. Nendes kõigile parlamendiliikmetele saadetud pöördumistes kirjutatakse oma murest. Sotsiaaldemokraadid tulevad kindlasti appi, meie teeme ettepaneku eelnõu lugemine katkestada. Kas teie komisjoni esimehena peate mõistlikuks seda debatti veel pidada ja arutada ning kas te toetate seda ettepanekut? Ma mõistan, et see ei pruugi olla küsimus, millele te soovite vastata, aga kas te komisjoni esimehena olete valmis seda [eelnõu] arutama veel pikemalt, mitte [saatma] seda järgmisel nädalal vastuvõtmisele?

Aitäh! Komisjoni esimees teeb nii, nagu Riigikogu ütleb. Iseenesest mina olen selleks valmis küll, kui oleks kindel, et sellest midagi ka muutuks. Kui asja on kümme aastat arutatud, neli aastat on kirjutatud, siis kuskile võiks selle vaia nüüd maha lüüa, ma arvan – see on mu isiklik arvamus. Kui kaua me seda debatti peame? Kuskile võiks nagu selle punkti panna ja võib-olla pärast edasi arutada. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, me räägime tõenduspõhise poliitika elluviimisest, sellest, et sul peab olema sobiv instrument probleemi lahendamiseks. Me võtsime täna enne riigieelarve arutelu vastu automaksu muudatuse, soodustuse [alates] esimese lapse eest. Mitte keegi, mitte ükski sihtrühm ei soovinud automaksule erandit esimesest lapsest. Mure oli paljulapselistel. Valitsus otsustas väga laia joonega läheneda. Me räägime vajaduspõhisusest, aga teeme universaalseid [meetmeid]. 

Siin on samamoodi: mure on ühel sihtrühmal. Aga nüüd me ei muuda asja ühele sihtrühmale paindlikumaks, vaid teeme seda kõigile. Sihtrühm, kellel seda [soodustust] vaja on, ei saa kuidagi soodsamat positsiooni kui teised. Kas te ei näe, et selline laia lauaga löömine tegelikult ei aita saavutada meil seda eesmärki ja muuta seadust paindlikumaks või kohtlemist teistsuguseks sihtrühmade puhul, kellel seda vaja on? Täpselt samamoodi, nagu me räägime vajaduspõhisest toetusest, peaks ka töölepingu puhul vaatama, mis mure see on, mida me lahendame.

Aitäh! Ma arvan, et seda eelarveasja ma ei hakka praegu kommenteerima. Alati saaks paremini sihitada, üldiselt ma olen vajaduspõhisuse poolt. Mis töösuhteid puudutab, siis ma ei oska öelda, millised sihtrühmad võiksid olla eelistatud või millised mitte. Ma arvan, et elu paneb selle asja ise paika. Ja miks mitte, kuigi siis võib-olla jääb mõni sihtrühm mõne nimetuse alt välja. Ma ei ole väga suur erandite tegemise pooldaja. Ma arvan, et töösuhetes ei lähe see olukord hullemaks. Ma ise olen kunagi tööandja olnud, mitte küll suur tööandja, seal oli 15 inimest. Aga üldiselt ma arvan, et olukord ei lähe hullemaks, kui me anname kõigile selle võimaluse, mitte ainult kindlatele sihtrühmadele. Aga seda me komisjonis ei arutanud. Ma nüüd läksin natukene teemast välja.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Töölepingu seadus on arvatavasti töötajate ja ametiühingute jaoks üks olulisemaid seadusi, mis reguleerib töötajate töösuhet töövõtjaga ja kogu seda temaatikat. Vaatame uuesti neid kirju ja ka üleskutseid, mida ametiühingud on meile kõigile saatnud. Seal tuuakse väga palju erinevaid asju välja.

Aga mul on pigem mure selle protsessi [käigu] pärast. Miks ikkagi ei saa siin võtta hoogu maha ja proovida ikkagi demokraatlikus parlamentaarses riigis leida neid kompromissikohti ja tulla osapooltele nii palju vastu, et see kesktee või see vai, mida te piltlikult nimetasite, oleks ikkagi mõnevõrra teises kohas? Kas see ei loo halbu pretsedente?

Ma nüüd komisjoniga seda niimoodi ei arutanud, nagu ma teile ka enne ütlesin. Loomulikult, kui saal otsustab, siis võetakse aeg maha. Ma ei oska öelda, kuidas saal otsustab, aga ma ütlen veel kord, nagu ma ütlesin vist kas proua Kütile või proua Sikkutile, et kuskile oleks mõistlik see vai maha lüüa. Muidu me arutame ja arutame kümme aastat, kakskümmend aastat ja ütleme, et me kogu aeg arutame. Kuskile võiks selle punkti panna ja siis, kui selguvad mingisugused mured, siis saab seda parandada. 

Ma olen aru saanud, et praegune töölepingu seadus natukene on ajale jalgu jäänud ja eks töösuhted ju ka muutuvad ajas. Ega me ei pane seda järgmiseks 50 aastaks lukku. 

Ma mäletan, kui ma ise olin kunagi Justiitsministeeriumis tööl ja me tegime seda 2009. aastal jõustunud töölepingu seadust, milles oli ka täiesti uus lähenemine. See oli samuti väga radikaalne võrreldes sellega, mis enne oli. Aga nüüd on kümme aastat möödas või isegi rohkem, viisteist aastat. Elu läheb edasi. Ma arvan, et mõistlik on tõmmata korraks joon alla, mitte peale, vaid alla, nagu Fred Jüssi ütles, ja siis edasi vaadata. Kui on mingi mure, siis alati saab seda paremaks teha. Aga lõpmatuseni ei saa arutada, see raiskab kõikide ressurssi.

Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Tõepoolest, seda on pikalt arutatud ju küll, ainult et, nagu me siin saalis ja ka komisjonis oleme arutanud, alguses oli see eelnõu ikkagi teatud sihtrühmadele. See on ju muutunud. Kümme aastat tagasi võib-olla ka arutati. Aga ühel hetkel sa arutad ühte eelnõu ja siis tegelikult lauale tuleb teine eelnõu – see ongi olnud ametiühingute väga suur kriitika, mis, ma arvan, on väga õigustatud, sest eelnõu on sisuliselt muutunud. 

Aga minu küsimuse juurde, mida, ma arvan, ka töötajad ja tööandjad tahavad teada. Kui me näeme, et need tunnid on regulaarselt lähenemas täistööajale ehk tegelikult see ei ole enam suures plaanis paindlik, vaid see on juba peaaegu et pidevalt 40 lähedal või natukene vähem, siis kuidas see kokkulepe saab sündima, et töötaja saaks ikkagi täistööaja eest palka, ja kes selle siis tagab?

See oli vist ka ühes muudatusettepanekus kirjas, et kui tõesti niimoodi on, siis seda on tal õigus nõuda. Ja lõppkokkuvõttes tagab selle ikkagi Tööinspektsioon, kui tööandja ütleb, et ta ei tea mitte midagi. Sellest ka põgusalt räägiti komisjonis.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie vastusest heale kolleegile Madis Kallasele lugesin mina vähemalt välja selle hoiaku, et mis kehvasti, see uuesti. See vähemalt annab lootust, et kui me näeme, et realiseeruvad kõik need riskid, mida töötajate esindusorganisatsioonid on välja toonud, siis ma loodan, et te olete selles pundis, et see uuesti ära muuta. Aga ma küsin teie kui õiguskomisjoni esimehe hinnangut ja arvamust. Kas te saate kinnitada, et teie hinnangul on see eelnõu Eesti õigusloome hea näide, kuidas nii olulise kaaluga seadus peaks muudetud saama?

Aitäh! Ma mõtlen, et seda on neli aastat kirjutatud ja kümme aastat arutatud. Nagu ma enne rääkisin, ma olin eelmise suurema töölepingu seaduse muutmise juures. Seda me hakkasime arutama 2008 ja 2009 võeti see vastu. Praegu on neli aastat arutatud ja ma arvan, et see on kindlasti parem menetlemine, vähemalt kaasavam ja kaasaegsem, kui oli vanasti. Loomulikult, mina olen alati seda meelt olnud, et kui midagi saab parandada, paremaks muuta, siis ma olen alati nõus [seda tegema]. Aga veel kord, vähemalt minu kogemuses ükski seaduseelnõu ei ole perfektne per se, see [nõuab] ikkagi natukene kompromisse, natukene poliitilist tahet ja nii edasi. Kõiki asju saab mudida ja parendada. See ei puuduta ainult töölepingu seadust, see on ka teiste seaduste puhul niimoodi. Mul ei ole küll väga pikka kogemust siin parlamendis, aga ma ei usu, et see töölepingu seaduse menetlemine oleks väga halb näide. Aga loomulikult, alati saab paremini. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Selge on see, et see eelnõu loob kõvasti ebakindlust. Kas te komisjonis käisite need peamised riskikohad läbi ja mis need maandamise võimalused olid? Äkki te veel kord kordate need üle?

Seda kõike, mis me komisjonis arutasime, ma siin ette kandsin. Ma saan teie küsimusest aru, et te tahate lihtsas keeles mingisugust [ülevaadet] plussidest ja miinustest. Ma ei hakka teiste inimeste aega raiskama, ma juhatan teid esimese lugemise stenogrammi juurde, kus te küsite ministrilt kell 3.26 neidsamu küsimusi, millele minister ka vastanud on.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Kas komisjoni istungil tõid ametiühingud lauale ka need väited, et kui kokkulepitud koormus on väiksem kui täiskoormus, aga tehakse graafik lisatundidega, ja see tehakse pikaks ajaks ette, siis töötaja enam nendest lisatundidest praktiliselt keelduda ei saa? Ta peabki neid tegema, kuna need on graafiku osa ja graafik võib olla tehtud kuni 12 kuuks. Kas see töötaja [tööaja] paindlikkust hoopiski ei vähenda? Ja kas see küsimus tõstatus komisjoni istungil?

Aitäh! Sellisel kujul täpselt ta ei tõstatunud, aga ta tõstatus, suudan meenutada, selles mõttes küll, et see 12 kuud tuli [teemaks]. Aga vastus oli, et see on vabatahtlik. Ei ole niimoodi, et tööandja sunnib sind. Sa ise pead sellega nõus olema, sa [annad] oma allkirja ja tööandja annab allkirja ja niimoodi see asi käib. Sellisel kujul oli ta arutelul küll, jah.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma kindlasti usun, et te saate sellest seaduseelnõust rohkem aru kui mina, ja siis ma küsin. Nagu üks eel[kõneleja] siin ütles, lihtsas keeles või maakeeli tehke mulle selgeks, miks see eelnõu ja see seadus on hea. Paindlikkus peaks ka hea olema, aga ma ei saa sellest aru. Mina tahan kuskile tööle minna, mind võetakse tööle ja öeldakse, et ei-ei-ei, kuule, poiss, sa ei saa 168 tundi [kuus] töötada. Mul on [tööd anda] tänaseks, homseks ja ülehomseks, pärast tööd ei ole. Mis ma siis pean tegema? Istuma nagu koer, kes ootab konti? Või mis ma pean tegema, et oma 168 tundi kuus täis saada ja täiselu elada? Milline õigus mul jääb üldse suhelda või vaielda selle tööandjaga?

Aitäh! See oli pikk küsimus. Ma ütlen ausalt, et ma küll olin ülikoolis tööõiguses päris tubli, sain professor Orgo käest isegi kiita, aga sellest ajast on päris palju vett merre voolanud ja need suhted on väga palju muutunud, ja [muutunud on] ka töölepingud. Küsisite, kas ma võin kindel olla, et keegi petta ei saa või miks see seadus hea on. Ta annab tööandjale ja töövõtjale rohkem paindlikkust juurde, mis selle asja mõte oligi. Ja see on vabatahtlik. Päris niimoodi ei saa, et te olete tal mingi pärisori. See on kokkuleppe küsimus. Nii nagu ettevõtjad on välja toonud, see võiks muuta tööturgu paindlikumaks. Mõni inimene ei taha töötada 8–17, mõni tahab töötada teisipäeval 15–16.15 või natuke rohkem. See peaks paindlikkuse andma. 

Aga loomulikult, kui sa lähed tööle ja nõuad seal oma neid … Kuidas ma ütlen? Ma ütlen niipidi. Nagu ma ütlesin, ma ise olen tööandja olnud, häid töölisi sa otsid tikutulega ja hoiad neid nagu pilpa peal. Sa tuled neile vastu nii palju, kui sa vähegi saad. Tegelikult see eelnõu annab võimaluse, mitte kohustuse, on lühidalt minu formuleering. Üldiselt käib tänapäeval heade töötajate üle väga kõva konkurents. Ainult ei ole puudu ju … Noh, puudus on meil väga headest töötajatest. Kui te tunnete, et keegi ei taha teid tööle võtta, siis mis ma ikka oskan soovitada, siis tuleb ümber profileerida, minna võib-olla mingit muud [ametit] omandama. Nii see elu käib. Päris nii enam ei saa, et ma õppisin ameti ära ja nüüd järgmised 45 aastat saan ilma koolituseta [töötada] pensionini välja. Ei saa enam.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Eelmise vastusega ma küll kuidagi rahule ei saa jääda. Kui minister vastas, siis vastas minister ja ma ei jäänud ka ministri vastusega rahule, sest ta ei olnud põhjalik. Ma küsisin, milliseid riske komisjonis välja toodi ja kuidas nendele vastati.

No selle, mis komisjonis toimus, ma teile siin ette kandsin ja rohkem mul midagi öelda pole. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised ja kõigepealt Kalle Grünthal, palun!

Palun igaks juhuks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud kolleegid! Kaks nädalat on meie postkastides, Riigikogu [liikmete] postkastides-meilides valitsenud tohutu [kirjade] uputus sellesama eelnõu tõttu, mille lühike sõnum on selline: Riigikogu menetluses oleva töölepingu seaduse muutmise eelnõu 602 vastuvõtmine praegusel kujul suurendab Eesti töötajate sissetulekute ebakindlust ja vähendab nende turvatunnet, luues soodsa pinnase tööandjatele, kes [saavad] survestada töötajaid üle minema osakoormusega paindlikele töölepingutele. Selline on sõnum! 

Ma ei saa aru praegu lugupeetud Madis Timpsoni, kes oli ettekandja siinsamas hetk tagasi, mõttekäigust. Ta ütles kahel korral: jaa, kümme aastat on seda asja menetletud ja nüüd tuleb kuskile vai maha lüüa. Mina ei saa aru, miks me peame lööma selle vaia sellisesse kohta, kus see suurendab töötajate sissetulekute ebakindlust ja vähendab nende turvatunnet. See on nüüd küll vale koht, Madis, see vai sisse lüüa. 

Mis on need probleemid minu nägemuse põhjal? Kõigepealt on see asjaolu, et tööandjal on võimalus survestada töötajat. Miks? Riigikohus on korduvalt öelnud, et töötaja on töövaidlusasjades nõrgem pool ja annab järele selleks, et tal töökoht säiliks. Või siis isik, kes on olnud pikalt töötu, kahtlemata nõustub paindliku tööajaga, mis tagaks talle minimaalsegi sissetuleku. 

Mis veel on ebakindla [sissetuleku] puudused? Kõigepealt, see võib suures osas välistada ja ilmselt ka välistab võimaluse võtta pangalaenu, sest pank nõuab stabiilset sissetulekut, et ta oma raha välja laenates saaks selle kasumiga hiljem tagasi. 

Mis sellega veel kaasneb? Haigeks jäämisel saadav haigusraha [on väiksem]. 

Neljandaks, absoluutselt väheneb tulevikus saadav pension, juhul kui sinnamaani üldse jõutakse elada. Aga see on ju pensioniealisele üks ellujäämise kriteeriumidest.

Ja viiendaks, sugugi mitte väga vähetähtis asjaolu: pereelu. Millal saab lastega koos olla, millal kuhugi välja sõita – [neid asju] ei saa planeerida. Täna olen tööl kümme tundi, homme kaks tundi. See ei kõlba. 

Hea kolleeg Madis Timpson, sellisesse kohta ei saa vaia maha lüüa, vai tuleb lüüa sinna, et saata see eelnõu uuesti komisjoni arutamiseks. Mitte midagi ei juhtu[, kui veidi oodata]. Isegi kui on kümme aastat menetletud ja nüüd äkki [tahetakse] see asi ära teha. Ei saa niimoodi! Inimesed on tähtsamad kui ajaline faktor. 

Aga miks on see eelnõu praegu siin? See eelnõu näitab ilmselgelt ära, et Kristen Michali valitsus ei ole võimeline majandust arendama ega suuda otsuseid ette mõelda. See olukord, kus me praegu oleme, on tekkinud ideoloogilise loosungi põhjal, et maksud jätavad rohkem raha kätte. Ja nüüd on see käes, sellesama eelnõuga on see [olukord] käes.

Miks ta käes on? Sellepärast, et osadele majandussektoritele on see kahtlemata kasulik. Näiteks hotellid, restoranid, kaubandusketid ei jõua lihtsalt klientide puuduse tõttu täiskohaga [töötajat] palgal pidada. Aga põhjus on milles? Selle valitsuse praegune majanduspoliitika ei taga jätkusuutlikkust ega arengut. Ja hoidku jumal, kui veel mingisugune Kristen Michal või keegi tema ministritest tuleb siia ja ütleb, et selles on süüdi EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus. Ei ole nemad süüdi! Nende ajal selliseid probleeme ei olnud. Need probleemid on tekkinud praegu. 

Mulle väga meeldis riigieelarve menetluse ajal Aivar Koka öeldud lause: tundub, et see valitsus ei tea majandusest mitte midagi. Ja praegune [eelnõu] on konkreetne näide selle kohta. Aga tegelikult võib-olla ta ikkagi midagi teab. Võib-olla see eelnõu ongi sellisena planeeritud ja selline ongi nende majanduspoliitika. 

Head kolleegid Reformierakonnast ja Eesti 200‑st, kes seda eelnõu läbi suruvad! Nii nagu Helmen Kütt ütles, on esmaspäeval lõuna paiku siinsamas Riigikogu ees meeleavaldus. See toimub umbes sellel ajal, kui enam-vähem kõik komisjoni istungid on juba läbi. Minu sõnum ja palve teile on: tulge välja nende inimeste juurde, rääkige nendega! Valimiste aeg olid igal pool teie telgid väljas ja te kutsusite [inimesi] enda juurde. Valimised on läbi, kas enam ei kõlba minna või? Minge sinna meeleavaldusele, minge tribüünile, kus teid oodatakse, ja [edastage] oma sõnum neile. Reformierakond ja Eesti 200 saadikud, rahvas ootab teid meeleavaldusele, et te räägiksite nendega. Miks te tahate seda vaia lüüa sinna kohta, kuhu see tegelikult ei peaks minema? Minu ettepanek, niipalju kui ma siin saan seda teha, on saata see eelnõu tagasi komisjoni uuesti arutamiseks. Aitäh!

Järgmisena Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutame eelnõu, mille puhul vaimustusega räägitakse paindliku tööaja loomisest. Esmapilgul kõlab see kenasti: paindlikkus. Kes oleks paindlikkuse vastu? Ka töötajad soovivad paindlikkust, aga vaatame, mis tegelikult paragrahvide taga toimub. See eelnõu ei loo paindlikkust töötajale, see loob paindlikkust tööandjale töötaja arvel. 

Eelnõu mõte on lihtne: töötaja peab olema tööandja jaoks olemas igaks juhuks. Kui tööd tekib, kutsutakse, kui ei teki, pole töötunde ja pole ka raha. Kogurisk nihutatakse töötajale. 

Ametiühingud on oma sõna selle kohta öelnud ja neid kirju on siia viimasel ajal tõesti laviiniga tulnud. Ma [valin nendest] ainult kaks tükki välja. Hiiumaa Elektrivõrgu Ametiühing ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit: eelnõu vähendab töötajate sotsiaalset turvatunnet ja võib jätta nad ilma kindlast sissetulekust. Veel ühe ametiühingu pöördumine: see eelnõu suurendab töötajate sissetulekute ebakindlust ja haavatavamate gruppide ärakasutamist. Töötajad jälgivad tähelepanelikult, kes selle poolt hääletavad – ROTAL, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate [Ametiühing]. 

Need on töötajate esindajate ametlikud seisukohad, mida ka mina jagan. Me räägime inimestest, kellel on lapsed, kodulaen ja igakuised arved. Tööandjale antakse õigus anda tööd siis, kui on mugav. Töötaja kohustus on olla pidevalt valvel nagu valvekoer, äkki kutsutakse. See pole mingi 21. sajandi tööõigus, see on nulltunnilepingute legaliseerimine. Öeldakse, et lisatöö eest makstakse 1,2‑kordset tunnitasu. Väga hea! Aga kui töötajal pole isegi kindlust, mitu tundi ta kuus töötab, siis [1,2‑kordne tunnistasu] seda ebakindlust ei hüvita. Kuidas saab inimene planeerida oma elu, kui ta ei tea, kas ta teenib kuuga 300, 400 või 1200 eurot? 

Meile räägitakse, et eesmärk on vähendada töövõtu- ja käsunduslepingute kasutamist, aga mis sunnib tööandjat töölepingut eelistama, kui täpselt samasuguse paindlikkuse tagab talle nüüd juba seadus? Eelnõu tegelik tulemus on see, et see suurendab ebavõrdsust töötajate vahel, muudab noored, üksikvanemad ja osalise koormuse töötajad surve ja manipuleerimise objektiks, vähendab töötajate kindlustunnet ja sissetulekute stabiilsust. 

Üks oluline fakt veel. Vaatame, kui palju kirju selle kohta meile viimane nädal tuli. See tähendab, et ametiühinguid ju tegelikult sisulisse arutelusse ei kaasatud ja nende kriitikat ignoreeriti. 

Tegelikult peab riik toetama kollektiivläbirääkimisi, aga selle eelnõu puhul on vastupidi. Kas me teeme seadust töötajate kaitseks või tööandjate mugavuse suurendamiseks? 

Head kolleegid! Tööõigus ei tohi muutuda tööandjate ärimudeliks. Töötaja ei ole ressurss, mida saab vastavalt vajadusele sisse ja välja lülitada. Ma siiralt palun koalitsioonisaadikuid: peatame selle eelnõu [seadustamise], arutame seda veel. Me oleme seda küll juba neli aastat arutanud, aga kui ta praegu on veel nii toores ja seest mäda, siis ma arvan, et sellist punni pole küll vaja vastu võtta. Seetõttu teeb Keskerakond ettepaneku töölepingu seaduse eelnõu 602 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Me arutame täna eelnõu, mille ametlik eesmärk on tuua Eesti tööturule paindlikkust, aga tegelikult toob see kaasa hoopis midagi muud. See vähendab töötajate kaitset, muudab tööelu ebastabiilseks ja nihutab majandusliku riski tööandjalt töötajale. Eelnõu 602 ei ole tasakaalustatud reform. See on libapaindlikkus, mille tegelik sisu on ebakindluse suurendamine ja töötajate õiguste nõrgestamine. 

Eelnõu lubab sõlmida ebamäärase tööajaga töölepinguid, näiteks 10 tunnist kuni 30 tunnini nädalas. See tähendab, et töötaja ei tea kunagi, kas teda järgmisel nädalal tööle kutsutakse või mitte. Selline [töötaja] ei saa planeerida oma elu, ei saa võtta laenu, ei saa isegi kindlalt öelda, millal tal on puhkeaeg või millal ta üldse töötab. Töötaja nõusolek selliste tingimustega pole päriselt vaba valik. See sünnib vajadusest, mitte võrdsest positsioonist. Sellega nihutatakse tööandja ettevõtlusrisk otse töötaja õlule. See on töölepingu seaduse mõtte ja olemuse rikkumine. 

Ametiühingud ja tööõiguse eksperdid on hoiatanud, et kui tööandja saab töökoormust muuta ja pole kindlat [töötundide] alampiiri, kaovad ka selged reeglid ületundide ning puhkeaja kohta. See tähendab, et tööandja saab tööaja paindlikkuse sildi all muuta töötaja tööaja ja tasu ettearvamatuks. Ületundide eest makstav tasu võib muutuda olematuks, sest ametlikult polegi enam kindlat töötajaga kokkulepitud tööaega. 

Veelgi murettekitavam on see, kuidas eelnõu on koostatud. Töötajate esindajad, ametiühingud, erialaliidud ja tööõiguse eksperdid jäeti sisuliselt kõrvale. Kaasamine on olnud formaalne ja mõjuanalüüsid puudulikud. Selline seadus ei saa olla usaldusväärne, kui see on sündinud ühe osapoole huvide survel ja teise vaikimisel. See on tööõiguse alusprintsiipide rikkumine. Tööõigus peab tasakaalustama, mitte olema ühele poole kaldu. 

Eesti Rahvusringhäälingus ilmunud Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Kaia Vase arvamusloos oli tabavalt öeldud: "töötaja ei ole ettevõtja turvapadi". Tööinimene vajab õiguskaitset. Kui ettevõtja riskib kapitaliga, siis töötaja riskib oma eluga – oma aja, tervise ja toimetulekuga. Töölepingu seadus loodi selleks, et kaitsta nõrgemat poolt. Kui te nüüd selle loogika ümber pöörate, loote te seaduse, mis kaitseb tugevat ja jätab nõrga [riskid tema] enda hooleks. 

Küsime ausalt, mida see eelnõu Eestile annab. Kas see aitab luua rohkem kvaliteetseid töökohti, kas see toob turule suuremat stabiilsust? Või muudab see meie töötajad rahvusvaheliste ettevõtete jaoks lihtsalt odavamaks ja ebakindlamaks tööjõuks? Tõeline tugevus ei seisne madalates tööjõukuludes ega piiratud õigustes, vaid inimestes, kes tunnevad end väärtustatuna ja turvaliselt. 

Eelnõu 602 ei tugevda Eesti tööturgu, see õõnestab seda. See ei suurenda õiglust, vaid ebavõrdsust. See ei loo paindlikkust, vaid ebakindlust. Ma ei saa toetada seadust, mis teeb töötajast ebakindla töövõtja ja jätab tööandjale kõik hoovad kätte. Kui me tahame tõelist tööelu reformi, siis peame alustama ausalt ja koos[töös] tööandjate ja töötajatega, mitte ühe poole kasuks teise arvelt. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! No seda konkreetset eelnõu me oleme arutanud siin saalis juba varem. Kahjuks võib öelda niimoodi, et koalitsioon ei võta kuulda praktiliselt mitte ühtegi kriitilist tagasisidet ega ettepanekut selle eelnõu kohta. Vahepeal tehti küll kosmeetiline muudatus, millega vähemasti võeti see alaealisi diskrimineeriv punkt sealt välja, aga see on selline punkt, mis poleks pidanud seal eelnõus kunagi olemagi.

Aga laiemalt võttes see konkreetne eelnõu on printsipiaalselt vale kolmel suurel põhjusel. Ma kohe loetlen need. Esiteks sellepärast, et ta rikub aastakümneid kehtinud, seni veel normiks peetud poliitilist tava ja head asjaajamiskultuuri, et kõik olulised muudatused tööõiguses lepitakse kokku tööandjate ja ametiühingute vahel. Antud juhul seda ei ole tehtud. 

Veel enam, need ettepanekud, mis algselt läbi räägiti, olid mõnevõrra tagasihoidlikumad, nagu viidati. Olid konkreetsed sihtrühmad, olid konkreetsed kriteeriumid, mille alusel paindlikumaid töölepinguid oleks võimalik sõlmida. Ja kuna [neis asjus] kokkuleppele ei jõutud, siis otsustati vint peale keerata, või nagu siin härra Timpson ütles, vai maha lüüa, ja mitte kuskile sinna, kus algselt läbi räägiti. Vai löödi oluliselt kaugemale. Ehk kuigi teati väga hästi ametiühingute murekohti, mindi veel [ulatuslikumalt] paindlikkuse sildi all seda ebaturvalisust kõigile töötajatele looma. 

See on tegelikult hästi groteskne, sest elementaarse läbirääkimiskultuuri järgi otsitakse kompromissi, et [leida kesktee]. Mitte niimoodi, et kompromissi asemel [minnakse] algse ettepanekuga veelgi kaugemale, veel rohkem äärmusesse, veel valusamasse kohta ametiühingute vaates. Ja siis öeldakse, et oma viga, et te õigel ajal nõus ei olnud, siin mitu aastat on arutatud ja mis tahes. See on selline jõumeetodil tugevama õiguse abil enda kehtestamine, mis ei sobi absoluutselt euroopalikku poliitilisesse kultuuri, rääkimata põhjamaisest ühiskonnast. Seni on ka Eestis tõesti olnud arusaam, et olulisi tööõiguse küsimusi lepitakse kokku töötajate ja tööandjate vahel, et asi oleks tasakaalus ja erinevad seisukohad esindatud, et oleks tervikvaade, nii töötaja kui ka tööandja vaade. 

Nüüd mindi sellest põhimõttest täiesti mööda ja nagu ma enne ütlesin, veel enam: mõnes mõttes sellise ärategemise vaimus mindi veel sammu võrra kaugemale. Ehk ka sellele ettepanekule, mida algselt läbi räägiti, keerati veel vinti peale. Lihtsalt! Kuidas see oligi, et kuna justiits- ja digiminister kirjutas. No see on küll huvitav! See nüüd on argument, mille alusel me hakkame tööõigust edaspidi kohandama. Kui tuleb kuskilt ministeeriumist kiri, siis mis tahes ettepanekud seal on, need on puhas kuld. Vahet ei ole, et need on läbi rääkimata ja neid pole ka tööandjad taotlenud. Ehk antud juhul, nagu siin enne viidati, mindi lahendama probleemi, mida polnud, ja tehakse seda ametiühingute ehk töötajate õiguste arvel.

Teine suur probleem selle eelnõuga on kahtlemata sisuline pool. See eelnõu tähendab ikkagi töötaja jaoks seda, et vana hea tööleping, mis oli kindluse pakkuja, mille alusel said minna pangast laenu taotlema, mille puhul sa teadsid, [kui suur] saab olema sinu haigushüvitis, vanemahüvitis, [kui suured] on su pensionimaksed – see tegelikult saab nüüd õõnestatud, murendatud.

Enam ei ole sellist kindlat, stabiilset töölepingut. Nüüd hakkab tööleping sõltuma sellest, mis on need tingimused, mille alusel on võimalik tööandjal ja töötajal omavahel kokku leppida. Kahtlemata on väga paljud, ma arvan, et valdav osa viisakad, väärikad ja töötajasõbralikud tööandjad, kes teevad adekvaatseid kokkuleppeid ja vaatavad, et huvid oleks tasakaalus. Aga kindlasti on ka neid, kes hakkavad seda seadust kuritarvitama. Ja eriti sellisel majanduslikult raskemal ajal, kui meil on tööpuuduse numbrid kõrgemad ja kui töötaja vajab mõnes mõttes veel enam kaitset. Sellises olukorras on tööandjal võimalik hakata valima, keda ta üldse tööle võtab, mis tingimustel võtab. Mida paindlikum on töötaja valmis olema, seda parem on tal [võimalus tööd] saada.

Selline saab olema see tööjõuturg, mida praegune valitsus tahab meil kohandama ja kehtestama hakata. Seda, nagu öeldud, osapooltega läbi rääkimata ja töötaja najale kõiki neid riske viies. Pangalaenu saamise küsimus, vanemahüvitise maksmise küsimus, sotsiaalsed garantiid – kogu selline kindlustunde pool igapäevase toimetuleku vaates [on riski all].

Ja kolmas probleem.

Ma palun kolm minutit lisaaega, kuna kolmas probleem on ka oluline.

Kolm minutit lisaaega.

Kahtlemata on valitsusel õiguslikult võimalus see eelnõu [seadustada]. Saame näha, kas president selle heaks kiidab, seda ma ei oska öelda. Aga sellist moraalset ja, võiks öelda, ühiskondlikku legitiimsust teha niivõrd põhimõttelist otsust, tegelikult tänasel valitsusel ei ole. Ja seda oleks aus ka endale tunnistada. Kui kollektiivne toetus valitsusele on 10–15% vahemikus, siis tegelikult teha aasta enne Riigikogu valimisi põhimõttelisi muudatusi, milleks pole keegi rahvalt mandaati taotlenud, pole mandaati ka saanud – tegelikult legitiimsust selleks ei ole. 

Suurte reformide tegemine eeldab, et see on enne läbi räägitud, valijatelt on mandaat küsitud ja on ka arvestatav toetus valitsusel, kes seda ellu viib. Aga praegu teeb meil sisuliselt olematu toetusega koalitsioon põhimõttelisi otsuseid tuleviku vaates, mida hiljem muuta või tagasi keerata on äärmiselt keeruline, kuna siis kehtib ju sama loogika, et tööandjate ja ametiühingutega peaks selle kokku leppima. Aga loomulikult pole tööandjad siis enam nende muudatuste tagasikeeramisest huvitatud. 

Need on kolm põhimõttelist probleemi. Esiteks on tööturu osapooltega kokku leppimata, see on poliitilise tava rikkumine. Teiseks, kõik riskid lükatakse töötaja peale, nii tema sissetulek kui ka kõikvõimalikud muud hüvitised [muutuvad] ebastabiilseteks. Kogu töölepinguga seni kaasnenud stabiilsus saab lõhutud. Kolmandaks on see, et kui tõesti selliseid põhimõttelisi ja suuri muudatusi teha, siis oleks elementaarne enne küsida selleks rahvalt mandaat, arutada see läbi ja alles siis viia need [muudatused] ellu – vähemasti omataks sellisel juhul arvestatavat ühiskondlikku toetust. Aga praegune valitsus esindab – lihtsalt ükskõik mis pidi sa seda vaatad – väga väikest osa ühiskonnast, kui vaadata nii arvamusküsitlusi kui ka tagasisidet selle konkreetse töölepingu seaduse muudatuste kohta. Selle vastu on praktiliselt kõik töötajate ühingud: arstide liit, haridustöötajate liit, ROTAL, keemikud, transpordiinimesed, ametiühingute keskliit. 

Meile on neid kirju nii palju tulnud. Ma arvan, et enamik Riigikogu liikmeid, olgem ausad, ei ole jõudnud kõiki läbigi lugeda. Ma püüdsin enamikule vastata, aga kõigile ei jõudnud. Ma vastasin neile nii, nagu me ka siin saalis [oleme öelnud]: sotsiaaldemokraadid loomulikult ei toeta seda eelnõu sellisel kujul. Ei toetanud seda ka esimesel lugemisel, ei toetanud seda ka koalitsioonis olles. Meie põhimõtteline seisukoht toona oli, mida ma ministrile korduvalt edastasin, et tööturu muudatused, olulised tööõiguse küsimused tuleb kokku leppida tööturu osapooltega. Loomulikult ministril tuleb nendes läbirääkimistes osaleda ja olla kaasatud, aga mitte teha neid otsuseid jõumeetodil jõupositsioonilt, kasutades ära seda, et parlamendis on matemaatiline enamus. 

Nii et loomulikult teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Kutsun üles kõiki vastutustundlikke saadikuid seda katkestamist toetama. See teema vajab tõsist ja põhjalikku arutelu ja kompromissi otsimist. See tundub olevat mingi sõna, mis on tänasele koalitsioonile täitsa võõras. Kompromiss ei ole see, et ma teen iseendaga kokkuleppe ja siis nimetan selle kompromissiks. Kompromiss on see, kui sa lepidki kokku teise osapoolega, kellel on teistsugune seisukoht kui sinul. Elementaarne! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud 16 muudatusettepanekut. Asume nende läbivaatamise juurde. 

Muudatusettepanek nr 1, esitaja on õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja on õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3, esitajad on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Tänan!

Alustame hääletamise ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Neljanda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: arvestada seda täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun seda muudatusettepanekut, mis annaks paindlikkuse mitte ainult tööandjale, vaid ka töövõtjale, hääletada. Ja palun seda toetada!

Alustame selle ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh! Saalis olijad olid nõus. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Palun seda muudatusettepanekut, mis annaks töötajale õiguse töötada mitme tööandja juures, kui tööandja ei suuda talle tagada täiskoormust ja täispalka, hääletada ja toetada.

Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas me võime hääletuse juurde minna? Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Palun nimetatud muudatusettepanekut, mis annab töötajale [õiguse nõuda] töölepingus tegelike töötundide võimalikult täpset kajastamist, tagades talle kindlustunde, hääletada ja toetada. Aitäh!

Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletamise juurde? Aitäh! Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 49 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab puhkeaja regulatsiooni, milles tegelikult ei ole ametiühingutega kokku lepitud, hääletada ja toetada. Aitäh!

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas saame minna hääletamise juurde? Aitäh! Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

11. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 12. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 13. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 14. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur tänu! Palun seda muudatusettepanekut hääletada, sest Vabariigi Valitsus ei ole arvestanud Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukohti ja ettepanekuid Eesti õiguse muutmiseks. 

Alustame ettepaneku hääletamist. Kas oleme hääletuseks valmis? Aitäh! Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

15. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

16. ja ühtlasi viimase muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Muudatusettepaneku kohaselt jäetakse eelnõust välja §‑d 2–4, sest valitsus ei ole arvestanud Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukohtadega. Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada! Tänan!

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime alustada hääletust? Aitäh! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Ester Karuse, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 602 teine lugemine lõpetada, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt mõlemalt on tulnud samasisuline ettepanek eelnõu 602 teine lugemine katkestada. Seda ettepanekut peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist. Kas me võime hääletamise juurde minna? Aitäh! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 602 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari.

Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Tunnid on hilised, aga ma kannan teile ette siis seaduseelnõu 717 teise lugemise ettevalmistamise, mis toimus sotsiaalkomisjonis. 

Sotsiaalkomisjoni arutelu toimus 4. novembri istungil. Lisaks sotsiaalkomisjoni liikmetele olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi tervisekorralduse osakonna projekti nõunik Mari Kalbin ja õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu. Riina Solmanit asendas Isamaa fraktsiooni esindaja Mart Maastik. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Marja-Liisa Alop ja nõunik Piia Zimmermann olid kutsutud. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni tegevjuht Leho Verk oli kutsutud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Ireen Tarto, Eesti Teatriliidu tegevjuht Elin Kard, Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur ja Eesti Kinoliidu tegevjuht Marika Streimann olid ka kutsutud. 

Üldiselt oli arutelu intensiivne ja viljakas. Ma neid detaile ei hakka ette kandma. Ma usun, et seda saate kõik protokollist lugeda, need on seal väga ilusti kirjas. Ma käsitlen siin lihtsalt kolme punkti, mis diskussiooni käigus kõige enam käsitlemist leidsid. 

Esimesena arutati haigushüvitise arvestamist rasedale, kes haigestub raseduse ajal ja kes on suunatud kergemale tööle. Kui rase ei soovi kergemat tööd teha, siis on tal seaduslik õigus saada töövõimetusleht, mille [alusel saadud hüvitis] moodustab 70% Maksu- ja Tolliametis eelmisel aastal deklareeritud tulust – selline on ettepanek. Meeldetuletuseks: kehtiva seaduse järgi on arvestuse aluseks viimase kuue kuu sissetulek. Ja tuletan ka meelde, et selline süsteem on kehtinud vaid lühikest aega. Seadusemuudatusega tehakse rasedate töövõimetustoetuse arvestamine sarnaseks teiste haigestunud töötajate [toetuse arvestamisega]. Tervisekassa andmetel seadusemuudatusest pooled töötajad võidavad ja pooled töötajad kaotavad. Näiteks 30‑päevase haiguslehe korral circa pooled töötajad saaksid 280 eurot rohkem ja circa pooled töötajad saaksid 210 eurot vähem. Nendel inimestel, kellel tulu eelmisel aastal puudus, arvutatakse hüvitis alampalgast lähtudes ehk nemad saavad 190 eurot vähem sellest, mille tööandja on haiguslehele märkinud. 

Selle kohta oli Isamaa Erakond teinud muudatusettepaneku ja palus eemaldada §‑s 1 punktid 4, 5 ja 6 ehk mitte seda muudatust teha. Isamaa muudatusettepaneku pani juhataja hääletamisele, selle muudatusettepaneku poolt oli 4, vastu 6 komisjoni liiget. Seega soovitas ka sotsiaalkomisjon Isamaa Erakonna ettepanekut mitte arvestada. 

Teiseks arutati seadusemuudatust, mis lubab töötajal töövõimetuslehe ajal tööle asuda mitte alates 61. päevast, mis praegu kehtib, vaid alates 31. päevast. Kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni esindajad nentisid, et nende arvates võiks seadusemuudatus olla veelgi paindlikum ning lubada inimesel töötada ka enne 31. haiguspäeva, juhul kui töötaja ise seda soovib ja tema raviarst sellega nõustub. Seda on ka sotsiaalkomisjonis varem arutatud. Tööandjate ettepanekule vastas Sotsiaalministeeriumist Mari Kalbin, et praegune süsteem, millega võimaldatakse töötajal haiguslehel viibides 61. päevast tööle naasta, on kehtinud poolteist aastat ja seni on selle võimaluse kasutajaid vähe olnud. Ta selgitas, et ettepanek võimaldada töötamist alates 31. päevast ja mitte varem tehti arstide tagasiside põhjal. Arstide sõnul on esimesed 30 päeva patsiendi seisund suhteliselt akuutne ning patsient peab oma tervisele keskenduma. Ta mainis ka, et kui on näha, et tulevikus on vaja tuua seda ettepoole, siis saab seda arutada. See info võeti teadmiseks. 

Kolmandaks arutati ravikindlustuse muudatusi. Eesti Teatriliidu ja Eesti Kinoliidu esindajad märkisid, et loomeinimeste jaoks ei ole ravikindlustuse aastane sundleping hea lahendus, kuna loovisikute sissetulekud on hajusad. Nad lisasid, et vabakutseliste loovisikute palve on, et vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimisel võimaldatakse kuupõhiseid makseid. Lisaks tõid nad välja, et loomeinimesed ootavad juba aastaid rulluvat sotsiaalmaksu. Samuti paluti sotsiaalkomisjoni liikmetel mõelda universaalse ravikindlustuse võimaldamisele. Nad mainisid ka, et Eesti on jätkuvalt Euroopa viie riigi hulgas, kus see puudub. 

Eesti Ettevõtjate Liidu esindaja tegi ettepaneku anda loovisikutele võimalus sõlmida vabatahtlik ravikindlustusleping selliselt, et perioodil, mil loovisiku sissetulek ei võimalda lepingu täitmist, teeb loomeliit loovisikuga lepingu kokkulepitud tingimustel. Rulluva sotsiaalmaksu kohta vastas Mari Kalbin Sotsiaalministeeriumist, et selle [otstarbekust] on hakatud analüüsima ja Sotsiaalministeerium tegeleb analüüsi ja selle aruteludega edasi 2026. aastal ning et memorandum koos analüüsi, lahenduste ja ettepanekutega ravikindlustuse seaduse parandamiseks esitatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames, mille tähtaeg on 2026. aasta november. 

Järgnevalt tehti korralduslikud otsused. Kõik otsused olid konsensuslikud. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. novembril, tehti ka ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 19. novembril. Mina tänan!

Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Räägiks lahti selle variandi, et emad võivad olla kodus kolm aastat ja poole sellest ajast saavad nad emapalka. Nüüd, ta läheb pärast kolme aastat kodus olemist tööle ja tekib olukord, nagu te siin arutasite, et mitte jooksva aasta, vaid eelmise aasta põhjal tuleks [hüvitist] arvutada, kuid tal ei olnud [eelmisel aastal] mingisugust sissetulekut. 

Kas selle seaduse tulemus on see, et ema hakkab saama [hüvitist] miinimumpalga, mitte emapalga pealt, kuna see [töölt eemalolemise periood] on niivõrd pikk? Kas meil ei ole siin aps tehtud? Nagunii tööle minnes on palk tavaliselt juba tõusnud selle kolme aasta jooksul. Tegelikult ta saab nüüd vastu pükse, sest ta saab hüvitist miinimumpalga pealt. Ehk me kiusame neid naisi, kes sünnitavad lapsi …

Teie aeg!

… ja kasutavad ära seda kolme aastat, mis on praegu seadusega lubatud.

Aitäh!

Ma tuletan veel kord meelde, et see puudutab ainult neid, kes raseduse ajal haigeks jäävad ja viiakse kergema töö peale üle. Kui kergema töö peal nad olla ei taha, siis jah, teil on õigus, niimoodi vist arvestatakse. Aga ma pean selle järele kontrollima, sest sellest juttu ei tulnud. Aga nagu ma juba ütlesin, selle seadusemuudatusega pooled võidavad ja pooled kaotavad. Niimoodi on, jah.

Aivar Kokk, palun!

Ma muidugi ei ole aru saanud, kes sellest nüüd võidavad, aga ma loodan küll, et te komisjonis seda väga tõsiselt arutate.

Jaa!

Meil on ikkagi praegu olukord selline, et me hoiame igat naisterahvast, kes on otsustanud sünnitada. Et me [ei] teeks sellist seadust, mis karistab neid, kes ei taha iga pooleteise aasta järel sünnitada, vaid otsustab seda teha kolme või kolme ja poole aasta järel. Ma palun, et te komisjonis kindlasti arutaksite seda, et mitte karistada noori emasid.

Jaa, selle üle oli komisjonis väga pikk diskussioon. Karistamisest seal absoluutselt juttu ei olnud. Nagu ma juba ütlesin, pooled inimesed võidavad ja pooled kaotavad. Noh, siis, kui see muudetakse … (Saalist öeldakse midagi.) See [praegune süsteem] on kuus kuud kehtinud ehk see on suhteliselt uus muudatus. Rasedatele [makstav hüvitis] ühtlustatakse selle alusel, kuidas teiste inimeste puhul haigushüvitist arvestatakse. Aga see [puudutab seda], mida ma siin praegu ette kandsin. Ehk pooled inimesed võidavad 280 eurot juhul, kui nad on 30 päeva töövõimetuslehel. Ja pooled kaotavad 210 eurot juhul, kui nad on 30 päeva töövõimetuslehel. Selle arvutuse tegi Tervisekassa.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslane ja hea komisjonikaaslane! Te osaliselt juba minu küsimusele vastasite, tuues välja need numbrid. Isamaa muudatusettepanekut [tutvustades tõite] te väga hästi protokollist [esile need arvud] ja ma paluksin neid korrata. Seal oli lisaks sellele, et pooled võidavad ja pooled kaotavad, veel üks summa, mille te välja tõite. Kas te täpsustaksite need üle? See on hästi oluline ka seetõttu, et kui pooled võidavad ja pooled kaotavad, siis kas see seadusemuudatus ikka täidab oma eesmärki? Seal oli üks arv veel, mille te esile tõite. 

See, mida ilmselt hea kolleeg Helmen tahab, et ma kordan, on see, et nendel inimestel, kellel tulu eelmisel aastal puudus, arvestatakse hüvitist alampalgast lähtudes ning nemad saavad kuus 190 eurot vähem sellest, mille tööandja on haiguslehele märkinud. Märkinud haiguslehele, see tähendab praegu kehtivat korda.

Ando Kiviberg, palun! 

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kõigepealt aitäh selle põhjaliku ülevaate eest! Mulle jäi kõrva praegu arutelu sellel teemal, mis puudutas vabakutseliste loovisikute ravikindlustuse küsimust. Ma sain teie jutust aru, et Sotsiaalministeeriumi esindaja andis lubaduse selle lahenduse välja töötada ja seda analüüsida. Selle lahenduse otsimine on käinud aastaid, eks ole. Ma sooviksin täpsustada, mida täpselt analüüsida kavatsetakse. Kas oli sellest juttu ja mis see analüüsi tagajärg peaks olema? Mida me teada saaksime?

Aitäh selle küsimuse eest! Arutelu käis rulluva tervisekindlustuse üle. Kui siin saalis on inimesi, kes ei tea, mis rulluv on, siis rulluv tervisekindlustus on selline, mida [arvestatakse aastapõhiselt]. Seda Sotsiaalministeerium arutab ja tuleb selle plaaniga välja 2026. aasta novembriks. Nüüd, universaalset tervisekindlustust ei mainitud.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Meil komisjonis oli tegelikult päris pikk vaidlus sellel teemal.

Oli!

Ma pakkusin seal välja ka [ühe lahenduse]. Te ütlesite, et varem [oli aluseks] tööandja märgitud kuue kuu jooksul saadud [töötasu], eks ole, mis rasedal enne haiguslehele minekut oli. Uue versiooni järgi on aluseks kogu eelmise aasta keskmine [töötasu, sealhulgas] erinevate tööandjate juures [teenitud tulu]. See on nagu suur võit. Aga miks ei võiks aluseks olla siis selline hübriid[variant]? Võtame siis aluseks kõigi tööandjate juures kuue kuu jooksul [teenitud tulu]. Mis vahet sellel on? Nagu ka kolleeg Aivar Kokk mulle enne ütles, sellest kaotavad need rasedad, kes eelmisel aastal ei töötanud, aga viimased kuus kuud töötasid ja jäid siis haiguslehele. See on ju tegelikult nende suhtes ülekohtune.

Jaa. Ma mäletan, et te mainisite seda ka komisjonis. Hübriidvarianti Sotsiaalministeerium tõesti minu parima mäletamise järgi ja protokolli järgi ei kommenteerinud. Sotsiaalministeerium saatis veel kirja nende täpsustustega, kust ma need 280 ja 210 teile ette lugesin, ja seal ei olnud ka seda hübriidvarianti [mainitud]. Sotsiaalministeerium on korduvalt öelnud ja mina olen siin ka korduvalt öelnud, et see viiakse sarnastele alustele teiste sarnases olukorras olevate töötajatega, kes ei ole rasedad ja kelle puhul arvestatakse [hüvitis] eelmise aasta sissetuleku alusel.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Diana Ingerainen, palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Esitatud eelnõu eesmärk on tegelikult vähendada ebavõrdsust, suurendada läbipaistvust hüvitiste maksmisel ning anda patsientidele suurem otsustusõigus oma tervenemise ja töövõime üle. See tähendab, et inimene ei tohiks olla lihtsalt objekt selle süsteemi hammasrataste vahel, vaid ta saab teha ise teadlikke valikuid, koos oma arstiga. Arst ja patsient on partnerid ja nendel partneritel on oma kindel roll. Praegu on töövõimetuslehe menetlemine pigem autoritaarne protsess. Arst otsustab, tööandja ootab ja patsient peab kohanema. Selle tulemusel on paljud inimesed tundnud, et neid ei kuulata ja nende soove ei arvestata. [Oluline on] just nimelt see, et nad saaksid osalise tööajaga panustada ja otsustada ise oma paranemise või taastumise tempo üle. 

Esitatud seadusemuudatused pakuvad muutuse, nad teevad süsteemi paindlikumaks ja usaldusväärsemaks. Inimene saab töötada osalise tööajaga ka töövõimetuslehe ajal. See on eriti oluline neile, kelle tervislik seisund seda lubab, aga mitte täiskoormusega, vaid just sellise koormusega, mis neile sobib. Nii saavad nad säilitada sidet oma tööeluga ja tõesti olla ise selles protsessis juhid. 

Arsti roll on loomulikult anda selgitusi, toetada ja juhendada, pakkuda tõenduspõhiseid ravivõimalusi ja rääkida, mis on paranemist soodustavad tegurid. Aga patsient võtab lõpuks vastu selle otsuse ehk ta otsustab oma tervise ja töövõime üle ning teeb selle valiku ise. 

Minu arvates on see inimkeskse tervishoiu suunas üks samm edasi. Me ei räägi inimestest kui juhtumitest või objektidest, vaid ikkagi kui partneritest, kellel on õigus otsustada oma tervise ja valikute üle. Minu arvates on see õiglane, vastutustundlik ja tulevikku vaatav muudatus, mis tugevdab nii patsiendi, tööandja kui ka kindlustaja vahelist koostööd. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Kuna ma olin sotsiaalkomisjonis Riina Solmani asendajana, siis ma viisin ennast ka selle teemaga kurssi ja sain komisjoni [istungil] osaledes veel targemaks. Eelkõneleja doktor Ingerainen väitis siin, et see on väga õiglane eelnõu ja vähendab ebavõrdsust. Meie erakonna ekspertide arvates see nii ei ole. Ja ka mulle on selgeks saanud, et see nii ei ole.

[Räägin] sellest natukene lähemalt. Praegu arvestatakse töövõimetus[hüvitist] kuue kuu töötasu keskmise alusel sellest hetkest, kui rase ei saa kas kergema töö peale jääda või lihtsalt ei ole võimeline töötama. Uue eelnõu kohaselt [arvestatakse] seda eelmise aasta kõikide[, sealhulgas mitmest töökohast saadud] töötasude keskmise alusel.

Ma küsisin komisjonis, miks ei võiks arvestada ka praegu mitmes kohas töötamist kuue kuu jooksul või siis ka eelmise aasta jooksul ehk võib sellise hübriid[variandi] teha. Sellele ei osatud isegi vastust anda. Lihtsalt selle peale ei olnud üldse tuldud. 

Ma ei saa hästi aru, kes need võitjad nüüd on. Siin aetakse kaks asja segi. Need muudatused, mis [puudutavad] osalise koormusega töötamist, on ju positiivne pool ja sellest võib tõesti keegi võita. Aga miks peab selle pärast võtma [raha ära] nendelt naistelt, kes on rasedad ja kes eelmisel aastal enne haiguslehele jäämist ei töötanud, kuna nad olid näiteks väikese lapsega kodus ja neil ei olnud palka? Nad saavad siis miinimumpalga pealt haigus[hüvitist]. Ehk kui nad on tegelikult sellelsamal aastal näiteks kuus kuud töötanud – oletame, et see juhtub neil augustis –, siis nende [hüvitis] on miinimumpalga pealt, mitte [viimase] kuue kuu jooksul töötatud aja eest. Nemad ilmselgelt ju kaotavad. 

Meil on ju nii või naa iive niivõrd väike siin Eestis ja me peaksime kätel kandma kõiki neid, kes üldse meil veel sünnitada tahavad ja on võimelised. Meil on kogu see ideoloogia muutunud selliseks, et ega naised enam tegelikult sünnitada ei tahagi. Kui juba koolist saadik räägitakse, et kõige olulisem on karjäär ja sugude võrdsus, siis ma arvan, et see on täiesti ebaõiglane. Me peame kõiki neid naisi tänama, et nad üldse on valmis lapsi sünnitama, ja neid ka võimalikult palju toetama, kui neil on mingi [tervisemure]. 

Nii et me kindlasti ei saa seda eelnõu toetada. Kahju on sellest, et see on juba teine lugemine. Ma arvan, et komisjon ja ministeerium oleksid võinud mõelda hübriidvariandi peale. Praegu on see, vastupidi, väga ebaõiglane nende naiste suhtes, nagu ma rääkisin. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud naised! Kolme tütre isana ma pean nüüd küsima sotsiaalkomisjoni liikmete käest, mida te soovite. Kas te soovite seda, et meie tütred oleksid sünnitusmasinad, või tahate, et nad elaksid normaalset elu ja neil oleksid ka normaalsed sünnitusvahed? Praegusel hetkel tähendab teie eelnõu seda, et igal juhul peaks iga poolteise aasta järel järgmine laps tulema, kui pere seda soovib. Te peaksite praegu arutama [seda asja] hoopis teistpidi. Kehtiva seaduse järgi, kui [ema] on kolm aastat kodus olnud, mis on seadusega lubatud, ja ta läheb tööle ja ta ei ole isegi rase, vaid jääb lihtsalt haigeks, siis haigus[hüvitist] saab ta miinimumpalga pealt, mitte emapalga pealt. Rääkimata sellest, et kui tal on eelmisest sünnitusest mööda kolm aastat ja kuus kuud, siis te pakute talle ka miinimumpalka.

Uskumatu! Kuidas sihuke asi saab sotsiaalkomisjonis üldse läbi minna?! Te tulete siia Riigikokku, te võtate kõigepealt lasterikastelt peredelt raha ära, võtate pensionäride raha ära, nüüd te tulete rasedatelt naistelt ka raha ära võtma! Ja siis te kiitlete siin, et see on kasulik. Kasulik on see, et 60 haiguspäeva asemel saab 30 päeva [järel tööle naasta]. See on tõesti väga hea ettepanek. Kiidan taevani! 

Jumala pärast, võtke see eelnõu tagasi! No sellist asja ma pole 14 aasta jooksul siin saalis näinud, et te teete eelnõu, te ei süvene teemasse, et võtta rasedatelt naistelt raha ära, viia nad miinimumpalga peale. Haigus[hüvitist] miinimumpalga pealt saab ta nagunii, aga nüüd te tahate seadustada selle, et ta ei saa seda viimase kuue kuu pealt, vaid eelmise aasta pealt. Ausalt öeldes nutumaik tuleb suhu. Kuidas te sellist asja komisjonis läbi ei aruta?

Kelle või mille arvelt te võtate raha ära? Tervisekassa teeb ettepanekuid või? Kes teeb sihukesi ettepanekuid? Kas ministeeriumist tulevad sellised ettepanekud? Kutsuge endale komisjoni noored emad ja küsige nende käest. Ester on meil siin Riigikogus praegu üks sellistest daamidest, kes oskaks seda öelda, kuigi tal ei ole võib-olla praegu seda probleemi. Riigikogu liikmena saab ta oma [palka] ja ei peagi toetusi võtma.

Meil on mure selle pärast, et meil riigis ei [sünni piisavalt] lapsi. Pered ei julge sellise maksukoormuse all teha otsuseid. Ja siis te tulete siia saali ja [ütlete] säravate silmadega, et see on nii hea pluss-eelnõu. Mina ei saa aru, kust koha pealt see pluss tuleb. Ma väga vabandan: kust koha pealt see pluss tuleb? 320 eurot – ma väga vabandan, aga ma lihtsalt ei saa sellest aru. Aga kuidas miinus tuleb, sellest ma saan väga hästi aru.

Ma siiralt loodan – õnneks tuli [saali] ka komisjoni esinaine –, et te võtate selle teise lugemise ajal tagasi, selline võimalus on teil olemas, ja arutate selle asja läbi. Aga kui selline asi peaks siin Riigikogus juhtuma, et minnakse rasedatele naistele või sünnitanud naistele nii-öelda kallale ehk haiguspäevade eest makstakse neile raha mitte [ema]palga pealt, vaid miinimumpalga pealt, siis ma ütlen ausalt: häbi! Aitäh!

Irja Lutsar, sõnavõtt koha pealt, ma saan aru, mitte vastusõnavõtt? Sõnavõtt koha pealt.

Jaa! Ei, mul ei olegi vastusõnavõtt. Mul puldis läks meelest, mis selle hübriidvariandiga oli, aga see tuli mulle praegu meelde. Hübriidvarianti arutati ja Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et sellisel juhul peab kõik need asjad käsitsi süsteemi sisse kandma ja seda peab üle kontrollima. See on väga töömahukas. See on üks asi. 

Ja teine asi. Härra Kokk küsis, kes kaotavad. [Ta ütles, et] ta ei saa aru, kes on need, kes kaotavad. Kaotajad on need, kes eelmisel aastal töötasid täiskohaga, kuid otsustasid enne rasestumist kuus kuud millegipärast töötada väiksema töökoormusega. Kui nendel arvestatakse seda viimase kuue kuu järgi, siis nende haigushüvitis on väiksem, kui ta oleks olnud siis, kui võetakse [aluseks] eelmise aasta täiskohaga töötamise aeg. Sellest tulenevalt pooled kaotavad ja pooled võidavad. Aga ma tänan!

Signe Riisalo, sõnavõtt koha pealt.

Mul on tunne, et meil on siin saalis kerge arusaamatus. Siin räägitakse inimestest, kes on saanud arstilt tõendi, et nad raseduse tõttu peaksid saama õiguse kergemale tööle üleviimiseks, ja nendest omakorda [on kõne all] need inimesed, kes sellest keelduvad. Selliseid inimesi oli 2024. aastal 174. Me ei räägi hulkadest inimestest, vaid me räägime tegelikult eriolukorra eriolukorrast. Ja kui tulla veel kord … (Saalist öeldakse midagi.) Ära sega vahele! Kui tulla veel kord selle loogika juurde, siis tegelikult luuakse parem olukord nendele inimestele, sest arvesse võetakse kõikide tööandjate juures teenitud sissetulekud, mis on Maksu- ja Tolliametile teada. See on see koht, mille tõttu tekib rahaline võit natuke rohkem kui 50%‑l [emadel] 280 euro ulatuses. Kõik ülejäänud inimesed, kaasa arvatud needsamad rasedad, kes olid keeldunud kergemale tööle üleviimisest, on varasemalt täpselt samamoodi koheldud. Lühikest aega on [kehtinud] seadusesäte, mis annab õiguse tööandjal öelda, mis on viimase kuue kuu sissetulek olnud. Selleks, et me ei peaks tegema käsitsitööd ega ka ebakindlaid andmeid kasutama, vaid nii nagu kõikidel teistel haiguslehel olevatel inimestel, kasutatakse ühetaoliselt eelmise kalendriaasta kõiki sissetulekuid, mis on maksuametis ametlikult olemas. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, sõnavõtt koha pealt, palun!

Aitäh! Ma olen nõus kolleeg Signega, et tegemist on segadusega, aga mitte kergemat sorti segadusega, vaid suuremat sorti segadusega. Ja tänane arutelu siin saalis ei veena mind küll mitte vähimalgi määral. Kui ühel pool on kaalul 10 või 100 naist, kes on potentsiaalselt valmis sünnitama, siis me vahetame selle nii-öelda peenrahaks ja ütleme, et meie e‑riik tõstab käed üles: [et me ei] peaks käsitsi arvestust pidama, siis me teeme lahenduse, mis tegelikult on ebasoodne teatud potentsiaalsetele sünnitajatele. 

See kindlasti ei ole riigi poolt mõistlik lahendus. Nii võimetud ja vähesuutlikud me Eesti riigis ei ole, et sellise argumendi tõttu jääb terve rida noori naisi väiksema hüvitisega. See ei tohiks praegu küll olla rekordiliselt madala sündimusega riigi sõnum potentsiaalsetele sünnitajatele, et Eesti riik ei ole valmis nii väikese sündide arvu, niisuguse väikese arvu erandite puhul lahendama küsimust muud moodi kui [vältida] käsitsi süsteemi sisestamist. See ongi ainus põhjus, nagu me siin aru saime. Mina sain sellest niimoodi aru. Seetõttu teeb Isamaa saadikurühm ettepaneku see eelnõu teisel lugemisel katkestada.

Selge, paberkandjal. Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. 

Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek ja läheme selle läbivaatamise juurde. Muudatusettepaneku esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 717 teine lugemine lõpetada, kuid on tulnud Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu 717 teine lugemine katkestada. Seda ettepanekut me peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist.

Kuidas tunne on, olete valmis hääletama? Aitäh! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku eelnõu 717 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud ja ühtlasi on läbitud kuues päevakorrapunkt.

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741 esimene lugemine. Ettekandjaks palun regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Mul on au tutvustada Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, lühidalt KOFS‑i muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on osa laiemast omavalitsuste regulatsioonide korrastamisest. 

Üldine eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele rohkem otsustusõigust, lihtsustada finantsjuhtimise korda ja vähendada tarbetut bürokraatiat. Me ei loo uusi reegleid, vaid korrastame olemasolevaid. Eesmärk on usaldada omavalitsusi rohkem ja sekkuda ainult seal, kus on vaja kaitsta avalikku huvi või tagada finantsstabiilsust. 

Eelnõu on valminud väga tihedas koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kelle ettepanekuid oleme suuremas osas arvestanud. Omavalitsused on neid muudatusi oodanud ja seda põhjusega. Praegu kehtivad veel COVID-19 ajal ajutiselt kehtestatud laenureeglid, mis hakkasid järk-järgult taanduma. Meie eesmärk on need taandumised peatada ja taastada püsiv mõistlik raamistik.

Kõige olulisem muudatus puudutab omavalitsuste netovõlakoormuse piirmäära ja põhitegevuse tulemi reeglit. Need kaks mehhanismi on nagu põrand ja lagi: üks annab paindlikkuse ja teine hoiab distsipliini. 

Esiteks, me leevendame netovõlakoormuse piirmäära finantsiliselt paremas olukorras omavalitsustele. Kui omavalitsusel on tugev tulubaas ja korralik põhitegevuse tulemus, võib ta laenata veidi rohkem, et teha vajalikke investeeringuid, näiteks [investeerida] koolidesse, lasteaedadesse või vee- ja soojusvõrkudesse. 

Praeguses seaduses oleks laenupiir 2028. aastaks langenud tagasi kuuekordse põhitegevuse tulemini ja 60%‑ni tuludest. Uue eelnõuga peatame selle languse, paremas seisus omavalitsustele jääb piir kaheksakordse põhitegevuse tulemi juurde ning baasmäär 70%‑ni tuludest 2027. aasta kohta. [2028. aastal] liigub baasmäär tagasi 60% peale. 

Samal ajal tõstame nõuet põhitegevuse tulemile. Põhitegevuse tulem peab katma vähemalt intressikulud. See on mõõdukas, aga oluline muudatus, et tagada püsiv maksevõime ja ennetada riske. 

Kui nii netovõlakoormuse kui ka põhitegevuse tulemi reeglit kaks aastat järjestikku rikutakse, toob see kaasa korrigeerimismenetluse, mille jooksul aitab ministeerium omavalitsustel nelja aasta jooksul olukorda taastada. See tähendab, et anname tegutsemisvabaduse, aga ootame ka vastutust. 

Eelnõu järgmine suurem muudatus puudutab seda, kuidas me käsitleme omavalitsust ja tema ettevõtteid. Praegune süsteem on keeruline, kasutatakse mõistet "arvestusüksus", mille alla kuuluvad ainult omavalitsused ja temast sõltuvad üksused. Me läheme üle arusaadavamale ja stabiilsemale käsitlusele: "kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgrupp". See tähendab, et reeglid kehtivad tervikuna nii omavalitsustele kui ka sihtasutustele ja äriühingutele. Põhimõte on lihtne: kui teenus on avalik ja kriitiline – näiteks vesi, soojus, koolitoitlustus –, siis peab selle ettevõtte finantstervis olema korras. Kui tütarfirma satub raskustesse, peab omavalitsus ta niikuinii päästma maksumaksja rahaga. Seega on mõistlik, et reeglid laienevad kogu grupile.

Lisaks tehakse eelarvestamise ja aruandluse reeglid selgemaks ja lihtsamaks. Arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaeg nihkub 15. oktoobrilt 30. novembrini, et omavalitsustel oleks rohkem aega kvaliteetse eelarve koostamiseks. Likviidsete varade paigutamise reeglid muudetakse soodsamaks, kassapõhised sätted kaotatakse ning sisekontrolli ülevaate andmine muutub kohustuslikuks, et tagada läbipaistvus. 

Muudatused jõustuvad kolmes etapis: aastatel 2026, 2027 ja 2028. Aega kohanemiseks on piisavalt, eeskätt selleks, et omavalitsused saaksid oma finantsplaneerimist kohandada. Meie eesmärk on usaldada tugevaid ja toetada nõrgemaid. Nagu me kõik teame, on omavalitsuste rahanduslik pilt Eestis väga erinev. Mõnel on tulubaas tugev, teisel on õhem. Sellepärast [jätkatakse] paralleelselt ka tulumaksu ümberkorraldamist, millega suuname tulukamate piirkondade tulumaksu kasvu tagasi väiksemate piirkondade omavalitsuste toetuseks. See eelnõu ei loo ebaõiglust, vaid vähendab seda.

Ja lõpuks, austatud Riigikogu: kui omavalitsused on tugevad, on tugev ka riik. See ongi eelnõu eesmärk – samm usalduse, vastutuse ja stabiilsuse suunas. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Vaieldamatult on tegemist väga tänuväärse eelnõuga. Nagu te ise ka välja tõite, kohalikud omavalitsused on seda ammu oodanud. Aga minu küsimus on teie hinnangu kohta meie kohalike omavalitsuste rahastamise olukorrale üldisemalt. Kuidas te hindate, kuidas meie kohalikud omavalitsused täna hakkama saavad, ja mis on need ettepanekud, mida te olete ise valmis siia meie ette tooma, et nende toimetulekut parandada?

Aitäh! Ettepanek, mida ma olen valmis siia tooma, on seesama, millest me täna räägime. Ma arvan, et see kindlasti annab võimaluse aidata neid omavalitsusi, kellelt tulude ümberjaotamisega see kasv ära võeti ja suunati piirkondadesse, kus seda rohkem on vaja ja kus see kasv on väiksem. See annab neile võimaluse ikkagi kriitilist taristut välja arendada ja see on asi, mis kindlasti täidab seda eesmärki.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Äkki sa ikka täpsustad. 2028 peaks nüüd midagi kehtima hakkama. Milline laenukoormuse piir siis aastal 2028 kehtima hakkab? Siis edasi [jääbki] seesama piir, nagu ma õigesti aru saan.

Just! Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan küsimuse tuumast aru. Kuuekordse põhitegevuse tulemi pealt tõsteti see [piir] kaheksa peale COVID‑i reeglite raames ja järk-järgult seda vähendati kuue[kordseks] tagasi. Praegu me seiskame selle kaheksa peal. Ehk siis kaheksakordne põhitegevuse tulem, mis on järgmisest aastast, jääb [samaks] ka ülejärgmisel ja üleülejärgmisel aastal. See jääbki kaheksa peale. (Hääl saalist.) Jah, just.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Väga õige, et te vaatate aastani 2028, aga tegelikult omavalitsuste rahastamise probleem on struktuurne. Kui me vaatame demograafilist seisu ja vaatame tulumaksu laekumist, siis me näeme, et põhitegevuse tulem on otseselt seotud tulude laekumisega. Kui me näeme, et demograafiliselt meie hajaasustusega maapiirkondades omavalitsuste tulubaas pidevalt kahaneb, siis tegelikult Robin Hoodi [meetmega] ei ole võimalik seda katta. Ka kõige paremal juhul [pole võimalik] neid teenuseid üleval hoida vananeva elanikkonnaga omavalitsuses, kus tulumaks pensionide pealt niikuinii langeb, ja drastiliselt langeb. Kas te arutasite seda mudelit ja seda, mida tegelikult ikkagi veel saaks teha? Üks asi on laenu võtmine, aga laenu saab võtta siis, kui on tulud. Paljudel juhtudel on põhitegevuse tulem hajaasustuses selline, et see katab vaevalt ära intressikulud, mistõttu väga palju laenu juurde võtta ei saa. Kas te seda poolt ka arutasite?

Aitäh selle küsimuse eest! Me oleme seda poolt arutanud erinevates kogudes. Hetkel me räägime konkreetsest finantsjuhtimise seadusest. Osa kirjeldatud probleemist, mille te püstitasite, ongi lahendatud ümberjaotamise meetmega. Seal, kus elanikkonnast tulenev [tulude kasv] on piiritletud, suunatakse raha juurde. Aga raha suunatakse juurde suuremate omavalitsusüksuste arvelt, kellel on teistsugused väljakutsed, näiteks nad ei mahuta oma [inimesi] ära koolidesse ja lasteaedadesse. Eelnõu eesmärk on seda leevendada.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas te olete arutanud seda, et kui me vaatame, [kui suur] konsolideerimisgrupi netovõlakoormus saab olema, siis teatud omavalitsused pakuvad näiteks regioonikeskse või maakonnakeskse omavalitsusena mingit veeteenust ka teistele omavalitsustele. Nende arenguvõimalus aga kahaneb, kuna neil on vaja võtta laenu ka teiste omavalitsuste veesüsteemide kordategemiseks. Ehk siis, kuna kontrollpakk on keskse omavalitsuse käes, siis kas te olete arutanud, kuidas [sellest tulenevat probleemi] leevendada?

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, kui see asutus on mitme omavalitsuse jagatud, siis selline probleem on seal kerkinud ja me oleme seda arutanud. Ühesõnaga, see jaotatakse mõttelisteks osadeks. Kuigi eesmärk on, et terve ettevõte ei satuks raskustesse, mille tõttu ta [üldse] läheb selle konsolideerimisgrupi alla. Aga see põhimõtteliselt jaotatakse proportsionaalselt. (Saalist küsitakse midagi.) Kuidas? (Saalist täpsustatakse.) Seda vastutust jagatakse proportsionaalselt.

Aivar Kokk, palun!

Ma küsin ühe küsimuse veel. Te ütlesite, et omavalitsus peab kõik oma allasutused päästma, kui tal on mingid ettevõtted. Tegelikult ei pea. Kui asutus läheb pankrotti, siis see läheb pankrotti. Me võime mingi normi [kehtestamisega] tekitada praegu sellise olukorra, et ei olegi võimalik neid päästa, sest siis võib laenukoormus tõusta üle 80%. Ma ütlen veel kord: eelnõu on väga hea, ärge saage valesti aru saada. Aga ei tohiks tekkida olukorda, kus päästmise asemel on mõistlik lasta [ettevõte] pankrotti, kuna siis [ei tõuse] laenukoormus nii kõrgele. Siis ei saagi projekte kaasfinantseerida või midagi muud säärast teha. Kui te seda ministeeriumis arutate, siis vaadake see koht üle, et meil ei tekiks olukorda, kus oma finantsseisu parandamiseks lastakse [mõni ettevõte] teadlikult pankrotti.

Aitäh selle tähelepaneku eest! Eesmärk on seada kohalikele omavalitsustele sellised finantsreeglid, et nad ei saaks seda ära kasutada [viisil], et nad võtavad allasutuse kaudu rohkem laenu. Ehk allasutus, mis ei ole sellega seotud, võtab laenukoormuse endale ja omavalitsused täidavad reegleid, aga selle arvel saavad tegelikult ennast finantseerida. See on selle raamistiku kehtestamise [eesmärk].

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on lihtsalt ettepanek, mitte küsimus: vaadata kahe lugemise vahel üle, kui palju muutuvad netovõlakoormused. Kui palju oli praegu arvestus mingil omavalitsusel ja kui palju oli enne. Ja et see tabel oleks meile kättesaadav.

Jah, seda tabelit me saame jagada. Ma tean, et Võru vallas peaks olema võlakoormus nullilähedane juba pikka aega.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd võtab juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokku maaelukomisjoni liige Maido Ruusmann. Palun!

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis ja ekraanide vahendusel! Jah, 20. oktoobril oli vastav eelnõu maaelukomisjoni arutelul. Maaelukomisjonis käis seda tutvustamas minister Terras, temaga olid kaasas Sigrid Soomlais, Kerda Haugas, Sulev Liivik ja Kersti Sannik. See tutvustus oli samasisuline ja põhjalik, nii nagu minister praegu meile siin tutvustas. Ma seda vast täiendavalt üle ei hakka lugema. Võib-olla lihtsalt markeeriksin ära olulised punktid ja olulised avaldused komisjoni liikmetelt. Komisjoni liikmetest olid 20. oktoobri istungil kohal Urmas Kruuse ja arutelust võtsid osa ka Andrus Seeme, siinkõneleja ja Anti Allas. Protokollis vastavat istungit Jaanika Lokk ning ametnikud Marin Daniel ja Merle Kruusimägi osalesid ka istungil. 

Eelnõu peamine tuum on laenupiirangu nihutamine. Peamised kasusaajad on suureneva rahvaarvuga ja kasvavad omavalitsused, kellel tihti laenu teenindamise võimekust on, aga see piirmäär, mis enne COVID‑it kehtis, 60% põhitegevuse tuludest, tuli neile ette, mis takistas ka taristu arendamist – on need siis lasteaiad, koolid või midagi muud. 

Oluline on märkida, et koostööd on tehtud linnade ja valdade liiduga ja on saavutatud üksteisemõistmine. Sulev Liivikul oli komisjonis [eelnõu] tutvustamisel kandev roll ja ta võttis selle kokku, et eelnõu eesmärk on lihtsustada omavalitsuste igapäevaelu: vähem reegleid ja rohkem usaldust kohaliku tasandi vastu. 

Komisjoni liikmete küsimus puudutas korrigeerimismenetlust, et kui mõni omavalitsus rikub, mis siis saab. Liivik selgitas, et sellisel juhul on esmalt hoiatus, kahe järjestikuse rikkumisaasta järel algatatakse korrigeerimismenetlus. Samuti on äärmuslikul juhul saneerimine või isegi sundliitmine.

Komisjonis, nii nagu siin tänagi, läks natukene laiemaks aruteluks, mis puudutas regionaalpoliitilist teemat: omavalitsuste rahastamist. Seda ma siin praegu siin ette kandma ei hakka, kuna see konkreetset eelnõu ei puuduta. 

Komisjoni istungi lõpuks tehti menetluslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 11. novembril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja Maido Ruusmann ja teha ettepanek lõpetada eelnõu esimene lugemine. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Kas komisjonis oli juttu ka sellest, kui paljusid omavalitsusi [puudutab] see nii-öelda leevendus, mis COVID‑i ajal tehti ja mida me nüüd pikendame või muudame uuesti võrreldes sellega, mis see esialgu oli? Kui paljusid omavalitsusi see puudutab, kellel see piir 60 peal on? Kas komisjonis oli arutelu, milline on meie erinevate omavalitsuste seis ja kuidas nad sellel laenuskaalal paiknevad?

Aitüma küsimuse eest! Jaa, komisjoni esimees küsis, kui paljusid omavalitsusi muudatus reaalselt mõjutab. Küsimus oli ka sellest vaatenurgast, et kas see tekitab kellelegi raskusi. Sulev Liivik vastas sellele küsimusele nii, et positiivselt mõjutab see umbes 50 omavalitsust ja probleem võib olla üksikutel. Näiteks täna nimetati Loksa linna, kelle jaoks võib see olla murekoht. Puudutatud omavalitsusi on umbes 50 omavalitsust 79 omavalitsusest.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Ma küsikski siit edasi. Tõid välja Loksa linna. Mis see probleem siis konkreetselt Loksa linnaga on, et see eelnõu justkui muudab nende jaoks midagi keerukamaks? Äkki lisate selle selgituse?

Aitäh küsimuse eest! Vaatame, mis sellega täpselt oli. Me pikemalt ei peatunud selle Loksa linna enda probleemil, kuna see on selline üksiksjuhtum, aga ma näen protokollist, et seal läks ministeeriumi [ametnike] Sulev Liiviku ja Kersti Sanniku vahel ka aruteluks, mille käigus jõuti selleni, et Kersti Sanniku sõnul kavandatavad muudatused ei mõjuta Loksa linna olukorda, kuna selle omavalitsuse põhitegevuse tulem on negatiivne juba enne muudatuse jõustumist. Ehk siis küsimus on põhitegevuse tulemi nõude muutuses. Kui seni on olnud põhitegevuse tulu ja kulu kohustus vähemalt null, siis nüüd selle muudatusega [arvestatakse] põhitegevuse tasakaalu puhul ka intresse. [Loksa puhul], ma saan aru – kuigi ma ei ole ise seda kontrollinud –, ei ole siis põhitegevus äkki tasakaalus olnud. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kümme aastat tagasi arutasime siin saalis haldusreformi üle ja rääkisime sellest, kuidas haldusreform muudab omavalitsused tugevamaks ja jõukamaks, elujärg läheb paremaks, inimesed tahavad nendes omavalitsustes rohkem elada. Ometi on läinud nii, justkui kuldse ringi omavalitsused on saanud tugevamaks, aga kõik hajaasustatud piirkonnad on muutunud nõrgemaks. Inimesed kolivad jätkuvalt nendest piirkondadest ära ja [sealsed] omavalitsused ei tule toime nende ülesannetega, mis on neile seadusega pandud. 

See algatus teha finantssüsteem vähe paindlikumaks on ju õige suund, aga seda eelnõu menetledes tuleb ilmselgelt otsa vaadata juurprobleemile. Ja olgem ausad, juurprobleem seisneb ju väga selgelt selles, et nendes piirkondades, nendes omavalitsustes, kus pensioniealiste arv kasvab, tööealine elanikkond väheneb ja lapsi ei sünni, muutub nende kõikide seaduses pandud ülesannete täitmine järjest kallimaks. Ükskõik mis hookuspookust me finantsjuhtimisega ei tee, tegelikult omavalitsust selliselt üleval pidada ei ole jätkusuutlik. 

Loomulikult võib ju öelda, et omavalitsus peaks midagi ise rohkem tegema. Tulumaksu komponent on ainult üks detail, antud on justkui vabadus maamaksu osas, samal ajal ka kohustus 10% aastas maamaksu tõsta. Kui kuulata põllumajandussektori [inimesi] tänases olukorras, kuulates metsandussektori [inimesi] selles olukorras, saavad ka kõik omavalitsusjuhid ju tegelikult kohapeal aru, et surve sektorile on niigi suur. Kui seda survet panna riigiga koostöös omavalitsuste tulubaasi kaudu juurde, siis tegelikult see on kahe teraga mõõk, mis teistpidi lõikab jälle tulubaasist midagi maha sealt tulumaksu poole pealt.

Tulebki teha köielkõndi, nagu öeldakse, leida tasakaal. Omatuludest pole maapiirkonnas [olevatel] omavalitsustel ju väga palju mõtet rääkida, rääkimata sellest, et Euroopa Liidu toetused näiteks teatud valdkondade korraldamiseks, näiteks ühisveevärk ja kanalisatsioon, on leidnud oma lõpu. Need projektid, mis on jäänud tegemata, tuleks ära teha oma rahaga, aga Euroopa Liidu toetust pole ja samamoodi pole riigipoolset toetust.

Olgem ausad, lihtsalt tariifid, kui elanikkonna käest küsida, neid investeeringuid ju ära ei kata. Jälle oleme lõhkise küna ees [ja küsime], kust see raha siis võtta. Investeering on vaja teha, aga kunagi seda teenuse hinnana ju tagasi ei saa. 

Nii et see probleem on kahtlemata palju laiaulatuslikum. Kui me vaatame väikest perspektiivi, näiteks seitsme aasta perspektiivi, vaatame täna sündinud laste [arvu], vaatame meie koolivõrgu tihedust, vaatame seda problemaatikat, mis puudutab gümnaasiumihariduse andmist ja arutelusid selle ümber, et kas see jääb omavalitsusele või hakkab riik tellima teenust omavalitsuse käest, siis terve hulk raskeid otsuseid on tegelikult selles valdkonnas alles ees. 

Haldusreform oli kahtlemata läbimõeldud tegevus, aga nagu näha, struktuurseid probleeme see iseenesest ei lahenda. Nii et loodame teravat debatti selle eelnõu menetlemise juures, et leida lisaks leevendustele ka päris lahendusi, et omavalitsused saaksid oma seaduses pandud ülesannetega hakkama. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib läbirääkimistel osaleda? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 741 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. november kell 17.15. Oleme läbinud seitsmenda päevakorrapunkti. 

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 748 esimene lugemine. Ettekandjaks palun regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada nii isikute kui ka riigiasutuste halduskoormust ning tagada maaparanduse ja maakasutuse jätkusuutlikkus. 

Eelnõu sisaldab kolme peamist muudatust. Esiteks loobume maaparanduse alal tegutsevate spetsialistide täiendkoolituse nõudest. See nõue oli algselt mõeldud kvaliteedi tagamiseks, kuid praktika on näidanud, et süsteem ei toimi. Täiendkoolitusi on viimastel aastatel korraldatud vaid kahel korral ning koolitusasutustel, olgu see maaülikool või TalTech, puudub huvi neid regulaarselt läbi viia. Samas sõltub suur osa Eesti põllumajandusmaast maaparandussüsteemide toimimisest. 62% kasutatavast põllumajandusmaast on kuivendatud. Kui täiendkoolituse nõue jääks [alles], kaotaks alates järgmisest aastast õiguse töötada ligi 40% praegustest vastutavatest spetsialistidest. Need on inimesed, kellel on aastakümnete pikkune kogemus ja nende kadumine tähendaks teadmuslünka sektoris. Tänase seisuga on maaparandusalal 108 vastavat spetsialisti, kellest 64 on nõutud tingimused täitnud. Uuesti neid teadmisi ja kogemusi taastoota oleks ajamahukas ja kallis. Samal ajal on maaülikooli vesiehituse ja veekaitse eriala lõpetanud insenerid juba saanud hüdrotehnikainseneri kutse, mida on võimalik [pikendada, läbides] täiendkoolituse iga seitsme aasta tagant. Täna peaksid nad läbima maaparandusseaduse kohaselt lisaks [veel ühe] täiendkoolituse, [kuigi] täiendkoolitused on tagatud ka kutsestandardi kaudu. Topeltsüsteem ei ole mõistlik, oluline on hoida kogemustega inimesi valdkonnas. 

Eesti Maaülikool, Eesti Maaparandajate Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud täiendkoolituse nõudest loobumist. See muudatus ei tähenda, et loobuksime professionaalsusest. See tähendab, et usaldame oma ala spetsialiste ja anname neile vabaduse valida, milliseid koolitusi ja teadmisi nad oma tööks vajavad. Samas soodustame enesetäiendamist toetuste ja projekte kaudu, kus koolitused toimuvad juba praegu tasuta ja sihipäraselt nii riigi, ülikoolide kui ka sümboolse tasu eest erialaühenduste eestvedamisel. 

Teiseks lihtsustatakse maaparandussüsteemide registrisse kandmise korda, eelkõige metsamaal paiknevate süsteemide puhul. Tänase seisuga on paljud süsteemid registrisse kandmata, kuid neid kasutatakse aktiivselt. Registrisse kandmise lihtsustamine vähendab maaomanike kulusid ja võimaldab registris kajastada kõiki kasutusel olevaid süsteeme. Eesmärk on, et registri andmed oleksid täielikud ja toetaksid nii keskkonnahoidu kui ka maatulundusmaa kavandamist. 

Kolmandaks muudame riigivaraseadust, et vähendada bürokraatiat riigi põllumajandusmaa võõrandamisel ja kasutusse andmisel. Edaspidi ei pea riigivara valitseja iga kord küsima Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekut. Nõusolek on vajalik vaid siis, kui tegemist on kinnisasjaga, mille koosseisus on kaks või enam hektarit põllumajanduslikult kasutatavat maad, mida soovitakse võõrandada. Lisaks sätestatakse selgelt, millistel juhtudel võib ministeerium nõusoleku andmisest keelduda. See muudatus kiirendab otsuseid ja vähendab topeltmenetlusi. 

Eelnõu on kiireloomuline. Kehtivas õiguses on sätestatud, et maaparandussüsteemid tuleb registrisse kanda hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks. Avaldusi on väga palju ning neid ei ole võimalik menetleda tähtajaks. Kui seadust ei muudeta, jäävad paljud süsteemid registrist välja ja tekivad õiguslikud tõrked maa kasutamisel. Samuti ei saaks alates järgmisest aastast paljud oma ala spetsialistid enam tööd teha pelgalt seetõttu, et Eestis ei korraldata nõutud täiendkoolitust. 

Selle eelnõu mõte on lihtne: vähendada tarbetut bürokraatiat ja hoida alles Eesti maaparanduse oskusteave. Me ei tohi kaotada inimesi, kes tunnevad meie maad ja vett – neid, kelle teadmised on aidanud põldudel vilja kanda ja [tulla toime] üha suurema hulga sademetega. [Ilma]prognooside järgi kasvab saju hulk tulevikus ligi 19%, see tähendab, et maaparandussüsteemide toimimine on toidujulgeoleku küsimus. 

Kokkuvõttes on eelnõu tasakaalustatud ja praktiline lahendus, mis tagab, et Eesti põllud püsivad viljakad ja majandusmetsad on tootlikud, halduskoormus väheneb ning meie spetsialistide teadmised säilivad ja arenevad. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et me tegelikult räägime maaparandusühistutest? Praegu saadakse maaparanduseks toetusi ikka maaparandusühistute kaudu. Kui palju neid spetsialiste seal palgal on, kellest me räägime? Eelnõu on väga hea, kiidan kahe käega. Aga et saaks selgelt aru, kes ja kus töökohtades nad on. Minu teadmine on – seesama maaparandusseadus on tehtud sel ajal, kui ma olin maaelukomisjoni esimees –, et toetusraha [jagamine] käib maaparandusühistute kaudu. Üksikuid maaomanikke, kes saavad toetust [otse], praktiliselt Eestis ei ole, kõik käib ikka ühistute kaudu. Ja mitu inimest seal tööl on, kellele me neid soodustusi praegu teeme?

Aitäh selle küsimuse eest! See on keeruline küsimus tõesti. Me ei räägi siin otseselt soodustuste tegemisest ühistutele, vaid me räägime spetsialistide kutse[kvalifikatsiooni] tingimustest. Neid spetsialiste on kokku Eestis 108, kellest 64‑l on need tingimused täidetud. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd annab ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Head kuulajad, kes veel kuskil ekraani taga on! Tõepoolest, komisjon arutas seda teemat 4. novembril käesoleval aastal. Minister tegi täna üsna põhjaliku ülevaate sellel teemal. 

See arutelu kätkes meil ka komisjonis enam-vähem samalaadseid küsimusi, tekitas küsimusi ka seesama koolituse teema. Me palusime komisjonis, et minister esimese ja teise lugemise vahel täpsustaks koolituse kadumise teemat. Tõsi on, et koolitus kui selline ilmselt ei peaks olema sellisel kujul seaduses märgitud, aga kindlasti olid komisjoni liikmed huvitatud sellest, et kvaliteet saaks tagatud. Nagu minister rääkis, muud tasemekoolitused annavad piisavalt teadmisi, et vastutavad spetsialistid saaksid töötada. Vastutavaks spetsialistiks ei saa ta enne, kui tal on [erialane] haridus ja [vähemalt] kolmeaastane töökogemus. Nii et sellega olid asjad korras. 

Loomulikult on ka mõistlik, et riigiasutused teineteise kooskõlastusi ei teeks lihtsalt mõttetult ja topelt. Üks näide puudutab nende maade võõrandamist ja rendile andmist, mis on [väiksemad kui] kaks hektarit, lähtuvalt sellest, et MARU‑s ja seaduses on juba kokku lepitud, et põllumajandusmaad antakse ikkagi põllumajanduslikku kasutusse, seda ei pea enam vastavas ministeeriumis üle kinnitama ja kontrollima. Sellel puudub mõte. 

Komisjon tegi ka konsensuslikud otsused. [Tehti otsus] võtta eelnõu päevakorda 11. novembril – tõsi on see, et juhatus lähtuvalt kogu nädala päevakavast tõstis selle tänasesse päeva. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja Urmas Kruuse, tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid [menetleda] üldises korras. Suur tänu!

Aitäh! Teile on ka üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Väga hea eelnõu! Ma küsin sinu käest, äkki sa oskad vastata. Kus need 100 pluss inimest töötavad?

Need inimesed töötavad erinevates ehitusvaldkondades ja ettevõtetes. Kui kuskil on vaja teha maaparandustöid, siis neid spetsialiste kaasatakse, ja selle kaudu peaks olema tagatud ka kvaliteetne töö nendel kinnistutel või nende süsteemide puhul. Miks on maaparandusseadus eraldi seadus? Sellepärast, et tegemist on ikkagi väga spetsiifilise teemaga: põllumaa ja metsamaa teemaga. Need on ikkagi väga suured kooslused, mis võivad ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Seetõttu saavad ka kõik hüdro[tehnika]insenerid teatud koolitusi, et sellega hakkama saada, ehk õpivad seda inseneeria teemat samamoodi. 

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 748 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. november kell 17.15. Oleme läbinud tänase kaheksanda päevakorrapunkti ja liigume edasi.

Järgnevalt, head kolleegid, üheksas päevakorrapunkt, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks, eelnõu 721 esimene lugemine. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Nagu me teame, juba üle kümne aasta on Eestis kodualune maa maksuvaba. Tänu Isamaa Erakonnale on see tehtud. Ma pean siin alati meelde tuletama, olles ise Jõgeva Vallavolikogu esimees, et meie olime ühed kahest – teine oli üks kuldse ringi omavalitsus –, kes selle 2011. aastal Eestis ära tegid. Kui ma õigesti mäletan, 2013. aastast see kehtib. 

Nüüd kahjuks sotside eestvedamisel – kahjuks Reformierakond ja Eesti 200 pidid alluma sotside nõudmisele – on otsustatud, et järgmisest aastast võiks kodualune maa olla maksustatud. Ja kõige hullem on see, et seda maksu on võimalik tõsta järgmisest aastast korraga 100%, mis väga selgelt mõjutab koduomanikke. Ei saa olla maks, mis ei arvesta koduomaniku võimekust. Meil on väga palju eakaid koduomanikke, kes on raske töö ja vaevaga endale kodu omandanud, ja nüüd, teades, et kodualune maa on [seni olnud] maksuvaba, tekib omavalitsustel ühtäkki õigus seda maksustada. 

Praegusel hetkel on minu teada ainult kaks omavalitsust otsustanud, [kui suures ulatuses] kodualust maad järgmisest aastast maksustada. Ülejäänud tänu kohalike omavalitsuste valimistele selliseid otsuseid ei teinud. (Keegi täpsustab.) Viis juba või? Millised? Ma ausalt öeldes ei tea, millised. Ma tean, et kaks on. 

Aga nüüd me oleme olukorras, kus iga aasta sügisel võivad volikogud teha otsuse määrata maamaksu tõus ja samas jätta ära kompensatsioon. Kehtiva seaduse kohaselt on küll võimalik kodualuse maa [maksustamisel] teha vabastus kuni 1000 euro ulatuses, aga see ei ole kohustus, vaid võimalus. Jõgeva vallas me väga lihtsalt tegime selle otsuse ära, aga on võimalik, et tuleb järgmine koalitsioon ja muudab seda otsust. 

Praegusel ajal on meie oma inimestel niigi raske selle tõttu, et kolmikliit eelmises koosseisus on makse tõstnud nii mis mühin – neid ei jõua enam üles lugeda, neid on siin üle 50 tekkinud. Ma saan aru, et isegi Randpere on öelnud, et see maksukoorem on isegi teda raskustesse viinud, nii et ta peab ikkagi aeg-ajalt käima Tais, sest seal on odavam. 

Me oleme ikkagi seisukohal, et tuleks taastada olukord, mis kehtis veel eelmisel aastal, ehk kodualune maa on koduomanikele maksuvaba. Ehk siis [tiheasustusega alal kuni] 0,15 hektari suurune maa, kui seal üldplaneering puudub, ja mujal kuni 2 hektari suurune maa, millel asub ka inimese elukohaks olev hoone. 

Nii et ma loodan, et tänasel õhtusel kellaajal on ka koalitsioonipoliitikud aru saanud, et sotsid tegid väga halva eelnõu. Ma saan aru, et teid, nii Reformierakonda kui ka Eesti 200, sunniti selle eelnõuga kaasa tulema. Aga nüüd on võimalik oma viga parandada ja toetada Isamaa eelnõu, sest see on hea eelnõu. See on kodanike huve kaitsev eelnõu, see on koduomanike huve kaitsev eelnõu. 

Nagu me teame, on Eesti Vabariigis koduomanikke [elanike arvu] kohta kõige rohkem [võrreldes ülejäänud] maailmaga, sest enamik meist on oma kodu omanik. Kui mujal ollakse suures osas rentnikud, siis Eestis on enamik oma kodu omanik. 

Kaitseme oma inimesi! Me oleme siia valitud ikka ühel ja samal eesmärgil: kaitsta oma Eestimaa inimesi. Mitte selleks, et neid mõttetute maksudega koormata ja panna kohalike omavalitsuste volikogud raskustesse. 

Me nägime [üle-eelmise] eelnõu menetlemise ajal, et minister tuli siia ja päästis ära kõik kohalikud omavalitsused, kes olid oma laenukoormusega juba lakke jõudnud. Laenutingimusi või finantstingimusi lõdvendatakse ja laenukoormuse [piir] jääb ikkagi 80% juurde. 

Ma tahan veel kord tänada kõiki, kes seda eelnõu toetavad. Ma saan aru, et seda toetavad vähemalt kolm Reformierakonna liiget, kes on saalis. Sotsid seda toetada ei saa, sest nad on ise selle [varasema] eelnõu teinud. Aga teie saate oma viga parandada, sest nüüd ei ole sotsid koalitsioonis. Nii et ma tänan ja jään lootma teie toetusele. Aitäh!

Suur tänu! Aga teile on ka küsimusi.

Küsimusi ka?

Jaa, sellepärast et Helir-Valdor Seedril on küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud ettekandja! See eelnõu on muidugi väga hea, selles mõttes, et riiklik kodupoliitika ja kindlustunde andmine, ma arvan, on praeguses turbulentses maksupoliitilises olukorras ainuõige tee ja valik. Aga mul on eelnõu kohta konkreetne küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et see kuni 1000‑eurone soodustus asendub eelnõu kohaselt endise põhimõttega, et linnades kodualune maa ja väljaspool linnu hajaasustusega maa saab teatud territooriumi ulatuses olema [maksu]vaba, sõltumata maa maksustamise hinnast?

Kuni 2023. aasta lõpuni kehtivas seaduses oli väga selgelt kirjas, et kodualune maa on maksuvaba. Praegu kehtiva seadusega on olukord selline, et omavalitsusel on õigus [maksust teatud ulatuses] vabastada, aga samas ka igal aastal kuni 100% ulatuses maksumäära tõsta. Ma tahaks väga selgelt öelda, et näiteks Soomes ja Rootsis on samamoodi kodualune maa maksuvaba. Eesti senine praktika aastatel 2013–2023 näitas, et kodualuse maa maksuvabastus toimis tõhusa sotsiaalse abinõuna ilma olulise halduskoormuseta. Kui me selle eelnõu vastu võtame, vähendame me ka igasugust koormust. Nagu me teame, halduskoormusega on kogu aeg mure. [Selle eelnõu vastuvõtmisel] halduskoormus kaob.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere õhtust, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 3. novembri istungil. Külalisena osales Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro. 

Istungil toimus ka väike arutelu. Lemmi Oro selgitas, et maamaks on varamaks ja mida kõrgem on maa maksustamise hind, seda kõrgem peaks olema ka maks. Ruutmeetripõhine lähenemine lähtus hoopis teistest põhimõtetest. Tulemus oli see, et odavama maa omanik maksis võib-olla rohkemgi kui kallima maa omanik. 

Eelkõneleja ütles, et enam ei ole kodualune maa maksuvaba. See päris õige ei ole. Iga kohalik omavalitsus võib teha 1000 eurot maksusoodustust. Ma arvan, et see ikkagi katab mõistliku suurusega kodude maamaksu täielikult, kui kohalik omavalitsus peaks nii soovima teha. Ma arvan, et kohalikud omavalitsused saavad maamaksu seadmisega oma [haldusalal] väga kenasti hakkama. 2024. aastal tehtud muudatusega suurendati kohalike omavalitsuste üksuste finantsautonoomiat. 

Pean ütlema ka, et OECD on soovitanud suurendada Eestis varamaksude osakaalu ja eelkõige maksubaasi laiendamist elamumaal. Varamaksud on Eestis võrreldes teiste riikidega tõesti väga madalad. 

Pean veel ütlema, et Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu järgmistel põhjustel. Puudub mõistlik alus eeldada, et mõni kohaliku omavalitsuse volikogu [otsustab] maamaksu nii järsult tõsta, et sihtrühmadel ei ole oma elu- või äritegevust võimalik enam mõistlikult asjaomases KOV‑is korraldada. Volikogud on praeguseks vastu võtnud määrused, millega sätestatakse 2026. aastaks maksumäärad, maamaksu aastase suurenemise piirmäär ja maksusoodustused. Ja KOV‑id on oma tulude planeerimisel vastavate maksulaekumistega juba arvestanud. Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendumine tooks kaasa õigusliku ebaselguse ja kohalike omavalitsuste tulude vähendamise, mis rikub kohalike omavalitsuste õiguspärast ootust. Eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamist ei ole võimalik korrektselt tagada, sest see vajaks muudatusi infosüsteemides, mis omakorda võtab aega. 

Komisjoni menetluslikud otsused on järgmised. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril – see oli juba eile –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile ei ole rohkem … või teile ei ole üldse küsimusi. Järgnevalt avan läbirääkimised. Teile ei ole üldse küsimusi. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 721 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 721 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu 721 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Järgnevalt tänane kümnes päevakorrapunkt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutuse kontrollimiseks" eelnõu 714 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head vaatajad! 20 minutit ma tõesti teie ajast siin öösel ei võta, aga siiski ma soovin seda punkti mõnevõrra põhjalikumalt käsitleda. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda on Kaitseministeeriumi valitsemisala vaieldamatult avalikkuse kõige suurema tähelepanu all ja seda kindlasti igati õigustatult. 

Eesti on viimastel aastatel olulisel määral suurendanud kulutusi sõjalisele riigikaitsele ja elanikkonnakaitsele. Ka sotsiaaldemokraadid on neid otsuseid toetanud. Samuti on Eestis [hakatud] süsteemselt tegelema elanikkonnakaitse valdkonna [arendamisega]. Oleme ka seda üheselt ja selgelt toetanud. Riigikogu eelmine koosseis algatas arutelu riigikaitse rahastuse üle, mis viis erakondadeülese kokkuleppeni tõsta riigi kaitsekulusid. 

Mõistagi on maksumaksjal õigus teada, et iga riigikaitsesse suunatud euro on kulutatud Eesti julgeoleku tugevdamiseks võimalikult tõhusal viisil, seda enam, et oleme kulutusi selles valdkonnas mitmekordistanud. Riigikontrolli hiljutine aruanne viitas aga eelarvevahendite kasutamise puudustele Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Meedia tähelepanu on sellelt küll juba mõnevõrra teistele teemadele liikunud, aga meie hinnangul peab Riigikogu selle teemaga edasi tegelema sõltumata sellest, [kuidas] avalikkus seda teemat tunnetab või mida sellest [arvab]. Meie siin Riigikogus ei saa olla kõrvaltvaatajad ega jääda vaid kommenteerija positsioonile. 

Riigikontroll tõi välja tõsiseid puudusi. Need on Riigikogu liikmetele hästi teada ja ma ei hakka neid täna siin enam üle kordama. Loomulikult on sel olnud mõju ka avalikule arvamusele ja Eesti inimeste hoiakutele. Kohalike [omavalitsuste] valimiste kampaania [ajal] kuulsid kindlasti ka paljud teie hulgast korduvalt inimestelt küsimusi selle kohta, mismoodi ja kuidas on just riigikaitsesse suunatud täiendavad summad kasutust leidnud ja kas on midagi sellist, mida püütakse varjata. See, et inimestel on küsimusi, on igati põhjendatud, aga kuna vastuseid neile küsimustele ei ole – või [kui on], ei ole neid avalikkusele arusaadavalt jagatud –, peame meie siin neid vastuseid otsima. 

Eesti inimesed on olnud valmis riigikaitsesse täiendavalt panustama, kuid neile peab olema tagatud ka usaldus. Kuna usaldus on saanud löögi, tuleb see siin meie kõigi ühisel jõul taastada. Sellepärast me olemegi pakkunud välja [idee] moodustada erakondadeülene komisjon, mille [ülesanne on] välja selgitada, mis põhjusel sellised eksimused valitsemisala rahakasutuses tekkisid, ning veenduda, et valitsus ja ministeerium on oma protsesse täiendanud ja puudused kõrvaldanud. Komisjonil oleks üks eesmärk: selgitada välja puudusteni viinud asjaolud ning veenduda, et need on kõrvaldatud, või siis osundada, mil viisil need tuleb kõrvaldada. 

Näeme juba ette, milliste argumentidega tullakse seda komisjoni [moodustamise] ettepanekut tagasi lükkama: kõik on niigi selge, ministeerium niigi tegeleb puuduste kõrvaldamisega, ja nii edasi. Me siiralt loodame, et see nii ongi. Me kuulsime ka [põhiseadus]komisjonis, et ministeerium juba tegeleb sellega, seda on kinnitanud ka Riigikontroll. Aga Riigikogu peab selles Eesti rahva nimel veenduma ja andma rahvale kindluse, et kõik on nii, nagu peab. See on meie vastutus. 

Kindlasti ei saa seda kohustust panna mõnele olemasolevale komisjonile, kuna siis kannataksid teised teemad, millega need komisjonid tegelevad. Me räägime erandlikust ajast Eesti riigis, [mis on tekkinud seoses] Ukrainas toimuva sõjaga ja kaitsekulude olulise kasvuga riigieelarves, ja selle taustal ei ole meil parlamendis muudatusi [tehtud]. Erandliku aja taustal me peame kohandama ka Riigikogu töökorraldust ja seda ennekõike olukorras, kus meie kõigi ühine soov on, et kaitsetahe ja usk riigikaitse [tugevdamisse] oleks väga suur. Seda eriti veel viimastel päevadel Ukrainast laekunud info valguses, mille järgi on juhtivatel kohtadel olevad inimesed kuritarvitanud usaldust ja kasutanud riigikaitsesse [suunatud] vahendeid. Ka meie riigieelarvest läheb arvestatav osa Ukraina toetamiseks ja me peame olema veendunud, et neid vahendeid kasutatakse Ukrainas sihtotstarbeliselt. Küsimus on usalduses. Meie soov ei ole kuidagi ministeeriumi rünnata, vaid üheselt toetada. Selle komisjoni abil on kindlasti võimalik mingeid otsuseid avalikkusele paremini selgitada. 

Oli ka küsimus, miks [tutvustan] seda [eelnõu] mina, mitte [mõni] sisejulgeoleku või riigikaitse valdkonna inimene meie fraktsioonist. Põhjus on selles, et just need Riigikogu liikmed, kes ei ole riigikaitsega seotud, vajavad selgitusi, miks igale täiendavale kulureale vastu olles öeldakse alati, et vahendeid on vaja panna riigikaitsesse, ja sellepärast ei saa tõsta sotsiaaltoetusi, huvihariduse toetust ega ettevõtluse toetusi, [suunata raha] teede remonti ja nii edasi. Meie peame neile küsimustele vastama igapäevaselt ja need vastused peavad olema üheselt ja selgelt mõistetavad, ei tohi olla ühtegi kahtlast [raha]kasutust. 

2025. ja 2026. aasta [riigi]eelarve juba on julgeolekule ja kaitsele suunatud, aga me peame ka näitama, et me parlamentaarses riigis mitte ainult ei räägi kaitsekulude kasvu vajadusest [ega] too seda alati ettekäändeks, [kui on vaja] õigustada, miks midagi ei saa teha, vaid me ka kõikvõimalikud kahtlused raha kasutuse suhtes siinsamas majas kummutame koostöös Kaitseministeeriumi ja Riigikontrolliga. Kui kunagi tekib Eestis aeg, kus näiteks sotsiaalvaldkonda või haridusse suunatakse lühikese aja jooksul kaks korda rohkem vahendeid, kui seda tehti mõned aastad varem, siis ka nendes valdkondades peab iga euro üle olema põhjalik kontroll, et oleks kindel, et kõik vahendid suunatakse vaid suurimatest vajadustest lähtuvalt ning mitte üheski osapooles kahtlusi tekitades. Ja kui koalitsioon leiab mingi teise, täiendava parlamendifraktsioonide ülese kaasamise võimaluse, siis meie oleme kohe valmis [astuma] sammu tagasi, kuna meie jaoks on oluline sisu ja päris ülevaate saamine. Selle oleme me kõik kaitsekulude 5%-le [tõstmise] kohta tekkinud küsimuste valguses Eesti rahvale võlgu. Aitäh! 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalev Stoicescu, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja! See on puhas poliitiline show. Ükski uurimiskomisjon siin Riigikogus ei saa seda tööd teha paremini kui iseseisev institutsioon – Riigikontroll. [Riigikontrolli esindajad] on koos Kaitseministeeriumi esindajatega käinud korduvalt riigikaitsekomisjonis aru andmas ja tulevad veel. 

Aga mul on tegelikult selline küsimus. Eelnõu esitajate seas on Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova, aga ei ole teie fraktsiooni [liiget, kes on teie] ainus esindaja riigikaitsekomisjonis. Ma lihtsalt huvi pärast küsin, miks teda ei ole esitajate hulgas. Kas ta ei toeta seda otsuse eelnõu? Või kui ta toetab, siis miks ta selles [nimekirjas] ei figureeri?

Kõigepealt, ma [aimasin], et öeldakse, et see on puhas populism, mis me siin teeme. See[, mida te ütlesite,] jääb teie südametunnistusele. Mina seda ei arva. 

Tegu on meie fraktsiooni liikmetega, kõik fraktsiooni liikmed on kaasatud, lisaks fraktsiooni mittekuuluvad sotsiaaldemokraadid, kes on Riigikogus. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Mina ka tõepoolest ei ole näinud, et te kunagi oleksite poliitilist show'd teinud. 

Küsimus on hoopis selline. Iga suur süsteem vajab kaasajastamist ning esineb vigu, vääritimõistmisi ja eksimusi, millega tuleb tegeleda. Kaitsevaldkonna puhul lasub meil kõigil siin vastutus, et avalikkuse usaldus kaitsevaldkonna vastu [püsiks] ja et see erakordselt suur maksupanus, mis me sinna suuname, oleks õigustatud. Seda saab ju teha ühiselt: [moodustada] Riigikogus uurimiskomisjon, kus on kõik erakonnad esindatud. Kas ka teie leiate, et sellisel uurimiskomisjonil – selle [loomine oleks] erakordne samm, mis võimaldaks seda teemat tähtsustada ja erakondadeüleselt neid küsimusi arutada – on suurem väärtus kui lihtsalt ühel komisjoni arutelul? 

Aitäh! Täpselt nii. Me oleme juba mitmeid aastaid kaitsesse pannud oluliselt suuremas mahus vahendeid, kui enne Ukraina täiemahulise sõja [algust]. Aga me näeme, et praegusel kujul ei ole ei riigikaitsekomisjon ega ka teised komisjonid, kes teoreetiliselt võiksid neid asju uurida, suutnud ühiskonnas [esile kerkinud küsimustele] vastata, [sealhulgas] minusuguse Riigikogu liikme [küsimustele], kes ei ole kaitseekspert ja kes selle valdkonnaga igapäevaselt ei tegele. Mina küll näen, et täiendav tugi parlamentaarses riigis sellise komisjoni kaudu oleks mõistlik. See oleks ajutine: võib-olla kuus kuud või mis iganes [muu] periood. Siin on meil öeldud suhteliselt lühike periood, aga selle perioodi algusest, [ajast], kui me selle [eelnõu] esitasime, on juba möödunud üle kahe kuu.

Jah, kindlasti see annab täiendava sisu sellesse. Ja nii nagu ma ütlesin, kui koalitsioonil on mingi teistsugune ettepanek, kuidas neid asju ühiskonnas leevendada või kuidas neid pingeid maha võtta, siis me oleme igatpidi avatud. Oluline on, et me kaitsetahet, inimeste usaldust riigikaitse vastu kuidagi ei murendaks. 

Peeter Tali, palun!

Austatav Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma päris heaks tooniks ei pea riigikaitsekomisjoni ründamist või selle võimekuse kahtluse alla seadmist. Riigikaitsekomisjon on kindlasti väga pädev ja väga efektiivne. Peale selle on olemas ka meisterlik riigieelarve kontrolli erikomisjon, mis kontrollib ju kõike väga põhjalikult ja on ka erakondadeülene. 

Aga mul on nüüd selline praktiline küsimus. Mulle tundub, et te ka ise ülemäära tõsiselt seda oma ettepanekut ei võta. Kas te tõesti kavatsete kuue nädalaga mingi epohhiloova aruande kokku panna? Ma loen siit, et lõpptähtaeg on 31. detsember 2025. Nagu päriselt niisugune plaan on või?

Aitäh! Kõigepealt, kui minu mõnest vastusest tuli välja, et ma ründan riigikaitsekomisjoni või mõnda teist komisjoni, siis kindlasti ma ei tahtnud seda teha. Ma vabandan sellisel juhul. Ma hindan väga kõigi komisjonide tööd ja nende panust oma valdkonna [arengusse]. Ma räägin lihtsalt erandlikust ajast, mis on tekkinud seoses Ukraina sõjaga ja seoses kaitsekulude väga suure kasvuga. See on see taust. 

Jah, nagu ma ütlesin, kui me seda eelnõu kokku panime, oli väljas veel suvi, augustikuu. Kui me seda koostasime ja selle septembri alguses esitasime, [pidasime silmas] teatud teist ajatempot, aga kuud on läinud, praegu on juba novembri keskpaik. Selge on see, et meie [silmis] võiks see periood olla vähemalt kaks-kolm kuud pikem. Jah, siin me oleme jäänud ajahätta just selle menetlusprotsessiga. Me tegelikult valmistasime seda [eelnõu] juba [varem] ette ja esitasime selle septembri alguses.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab tegelikult seda, kas Eestis on varasemast pretsedente sarnaste uurimiskomisjonide tööst.

Jah, kui me seda komisjoni asja arutasime fraktsiooniga, siis [tuli juttu sellest, et] parvlaev Estonia uurimiskomisjon kutsuti samamoodi kokku ühe kitsa teema ja ajatelje [raames].

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Vaatamata sellele, et avalikkus mõtleb, et riigikaitsekomisjoni puhul on võib-olla tegemist kättemaksukontoriga, on minu arvates tegemist väga asjatundliku ja sisulise komisjoniga, kus on igast fraktsioonist valdkonna asjatundjad, kes arutavad kaitsepoliitikaga seotud küsimusi. Uurimiskomisjon, mis tegeleb rohkem finantsidega, ei ole päris riigikaitsekomisjoni pärusmaa. Kahtlemata, riigieelarve kontrolli erikomisjon on Urmas Reinsalu ühemehe-show, mida väga oskuslikult tehakse, seda ei saa kuidagi taunida, aga meie [hinnangul] uurimiskomisjonil [sellist] ülesannet ei ole. 

Ja nüüd ma küsin: kas ei ole mitte kõigi siin esindatud fraktsioonide vastutus panna komisjoni asjalik inimene, kes ei teeks poliitilist show'd, vaid kes teeks oma tööd sõltumatult ja sisuliselt, nii et kaitsetahe ja rahva usaldus valdkonna vastu taastuks ja [jääks püsima]?

Aitäh! Ma olen nõus, et nende komisjonide fookus on olnud 20 pluss aastat ikkagi väga selgelt mingil omal teemal. Aga nagu ma ütlesin, meil on erandlik aeg. Meil on ühiskonnas tekkinud väga palju küsimusi, millele, jah, ma olen nõus, võib-olla meie fraktsioonist Raimond Kaljulaid või Lauri Läänemets või mõne teise fraktsiooni [liige], kes on selle valdkonnaga rohkem sina peal, oskab vastata. Me räägime ühiskonna üldisest foonist, me räägime 80-st või 70-st Riigikogu liikmest, kes ei ole igapäevaselt selle asjaga seotud. Nemad vajavad mõnevõrra teistsugust seletust, mõnevõrra teistsugust ülevaadet riigikaitse teemadest, loomulikult nendest, mille kohta on võimalik Riigikogu liikmetele neile usaldatud riigisaladuse loa piires [teavet] anda. 

See komisjon oleks mõnevõrra teisi fookusi käsitlev, ma arvan, et just sellest vaatest, et see ei oleks riigikaitse igapäevaste teemadega tegelev ekspertkomisjon, vaid ennekõike komisjon, mis arutleks eelarveküsimuste üle ja vaataks läbi hankeid [ehk tegeleks kõige sellega], millele viitas Riigikontroll. Seepärast ma ütlesin ka oma kõnes, et seda [tuleks] kindlasti [teha] koostöös Riigikontrolli ja Kaitseministeeriumiga, vastasel juhul ei hakkaks see niikuinii tööle.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Kui Riigikontroll oma auditi avalikustas ja need probleemid välja tõi, siis ta ütles, et tegelikult ta kogu pilti kontrollida ikkagi ei saanud: teatud inventuuridele ei olnud ligipääsu, teatud lepingutele ei olnud ligipääsu. Eks see on niisugune tundlik küsimus muidugi. Aga ma tean, et need [probleemid] ei ole tekkinud [hiljuti]. Tegelikult on Rahandusministeeriumi riigihangete osakond neid probleeme auditite käigus välja toonud juba aastaid. Nii et kindlasti vajaks see põhjalikumat süvenemist. Võib-olla ongi see teie ettepanek õige, saaks tervikpildi ette. [Aga seda tuleks teha] riigikaitsekomisjoni rolli pisendamata ja kindlasti saaks seda teha ühistööna. Kas teie näete ka süsteemse kontrolli vajadust?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, meie võime siin Riigikogu saalis või ükskõik millises komisjonis öelda inimestele, et kõik on korras, meil on vastused olemas, aga see, mida me kuuleme avalikkuselt, on midagi muud. Mina olen ka nõus, et seda saaks teha süsteemsemalt. Minu hinnangul ei olegi riigikaitsekomisjoni otsene ülesanne kontrollida kõiki neid teemasid, mis puudutavad eelarvet, hankeid ja kogu seda temaatikat. Riigikaitsekomisjonil on väga palju muid ülesandeid, millega ta peab tegelema. Rahakasutuse [läbipaistvusest] on väga palju suurenenud riigikaitse-eelarve vaates praegu vajaka, just [seda tuleks] süsteemsemalt [kontrollida]. Või siis ei ole suudetud seda [teemat] niiviisi kommunikeerida.

Ando Kiviberg, palun! 

Ma väga tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin kõlasid päris võimsad väited riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe kohta, [väideti,] et ta teeb ühemehe-show'd. Kolleeg Aab väitis, et Riigikontroll ei saa kõiki andmeid Kaitseministeeriumist kätte, kuigi riigikontrolöril on NATO saladuse luba, ja nii edasi. 

Mul on tegelikult kaks küsimust, kui tohib, ühekorraga. Esiteks, mis on ikkagi selle erikomisjoni [ülesanne], kui võrrelda seda Kaitseministeeriumiga, [kes teeb] siseauditeid, või riigikaitsekomisjoniga või riigieelarve kontrolli erikomisjoniga? See on üks küsimus. 

Ja teiseks, kuidas saab tagada – muidugi, kui kehtib see väide, et riigikontrolör, kellel on NATO saladuse luba, ei pääsenud dokumentidele ligi –, et see erikomisjon, mille puhul ei ole mingit kindlust, et kõigil selle liikmetel on NATO saladuse luba, need dokumendid kätte saab, mida Riigikontroll kätte ei saanud? 

Aitäh! Esmalt sellest, millest kindlasti ka Kalle Laanet pärast räägib. Kaitseministeeriumi esindajad ütlesid, et nemad näevad, et kui selline komisjon tehakse, siis täiesti piisab Riigikogu lihtliikme õigustest. Arutelu käigus tuli välja, et täiendavaid lube vaja ei ole, [samuti] ei nõuta NATO riigikaitseluba, või mis iganes selle täpne nimi on. 

Sellest, mis puudutab täiendavat infot või seda temaatikat. Mina saan aru, et needsamad küsimused, mida teie olete küsinud, vajavadki vastamist. Need peab kuskilt kokku tooma siiasamasse Riigikogu saali ja fraktsioonid [peavad leidma neile vastused]. Need küsimused ei ole kõik riigikaitsekomisjoni küsimused, mõned on võib-olla rahanduskomisjoni või mingi muu komisjoni pädevuses, aga keegi peab need kokku koguma. Meie, rahvaesindajad, kes me esindame siin eri fraktsioone, peaksime olema need, kes [leiavad] nendele küsimustele vastused, ja oskama neid ka avalikkusele selgitada. 

Sellest, mis puudutab Riigikontrolli ligipääsu [dokumentidele]. Ka see on üks [teema], loomulikult. Ma tean, et mitmes komisjonis on juba küsitud, kuidas selle ligipääsuga on, kas on mingile infole täiendavat ligipääsu vaja. Ka need teemad saab ju kõik seal läbi arutada. Ma vaatan, et järjest tuleb küsimusi juurde, see näitab, et teema on aktuaalne. Riigikogu liikmetel on küsimusi. Minul ei ole kõigile vastuseid.

Züleyxa Izmailova, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et tegelikult selle loodava komisjoni töö tulemusel võibki selguda, et probleemid on ulatuslikumad, kui seni teada. Kui see tõepoolest niimoodi läheb, siis mis saab edasi?

Aitäh! Väga raske on prognoosida. Sarnaste komisjonide loomise mõte ongi saada vastused kõigile küsimustele. Kui hiljem lõpparuandest ja lõppaktist [selgub, et] mingid asjad on jäänud õhku, või on tekkinud mingid uued küsimused, siis tuleb nendega edasi tegelda kas siin majas või vastavates riigiasutustes, kuhu see info tuleb suunata. Jah, uurimiskomisjoni lõppjäreldust ei saa kunagi ette teada, [ei ole ette teada], kas tuleb veel mingit täiendavat infot või lisaküsimusi. Aga ma olen aru saanud, et küsimusi riigikaitsevahendite kasutamise kohta on pigem juurde tulnud, kui vähemaks jäänud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Lugupeetud algatajate esindaja, kas te jagate oma kolleegi hinnangut ja seisukohta, et riigieelarve kontrolli erikomisjon on ühemehe-show? Kas te olete valmis avalikustama sotsiaaldemokraatide liikme, kes seal [komisjonis] tühja kohta täidab? Kui see nii on, siis kas te olete valmis vahetama välja selle tühja koha sotsiaaldemokraatide reas, et tekiks vähemalt duett?

Aitäh! Mul on raske teise Riigikogu liikme, hea fraktsioonikaaslase sõnu kommenteerida. Ma olen aktiivse lehelugejana [tähele pannud], et sellest komisjonist tuleb tõesti oluliselt sagedamini esimehe suu läbi pressiteateid ja sõnavõtte. Ma arvan, et selles ei ole midagi üllatavat, kui on aktiivne esimees, kes teemasid tõstatab ja neid kommenteerib. Aga jah, seda, kuidas on töö korraldatud ja kui aktiivsed on teised liikmed, on meediapildi põhjal keeruline öelda. Aga ütleme siis nii, et üks liige on kindlasti aktiivsem kui teised.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma väga tahaks uskuda, et selle debati [tulemusel], mida me siin peame, on hääletustulemus selle eelnõu saatuse üle midagi muud, kui see oli komisjonis, aga ma kardan, et hoolimata nendest pingutustest tõenäoliselt uurimiskomisjoni moodustamise [ettepanek] tagasi lükatakse. 

Sellest tulenevalt ma küsin teie käest hinnangut selle kohta, milline võiks olla see stsenaarium siis, kui sellist eraldi komisjoni ei moodustata. Kuidas [saaksime] meie Riigikogu liikmetena kaasa aidata inimeste usalduse taastamisele riigikaitse küsimustes? 

Aitäh! Jällegi, see on küll järgmise ettekandja teema, aga võin etteruttavalt öelda, et komisjon otsust ei teinud. Kuna hääletamine jäi viiki – sellest me kuuleme hiljem –, olen ma optimistlik, et ka siin saalis jääb see vähemalt viiki. See oleks meie jaoks suur asi, [sest see näitaks], et selle teemaga peaks kuidagi edasi tegelema. 

Aga kui läheb niiviisi, et seda [komisjoni] ei moodustata, siis ma küll loodan, et komisjonide esimehed, kes siin täna kuulavad, riigikaitsekomisjoni esimees – rahanduskomisjoni esimees on juba ära läinud –, võtavad vähemalt mingi fookuse. Riigikaitsekomisjonil on ennekõike sõjaline pädevus, tema [peamine] pädevus ei ole ju eelarve. Meie lootus on, et kuidagi ühiselt nendele küsimustele Riigikogus vastused saadakse.

Toomas Uibo, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea Madis! Ma pean sinust väga lugu, aga mulle tundub, et sa juhid siin praegu natukene sellist poliittehnoloogilist agendat. 

Ma küsin niimoodi. Teatavasti on riigikaitsekomisjonis sinu erakonnakaaslane Raimond Kaljulaid. Kas te kahtlete tema võimes aru saada, mis toimub Eesti riigikaitses? Kui see loodav komisjon tõesti peaks ilmavalgust nägema, siis kas see tähendab seda, et selle [liikmeskonnast] suur osa oleksid sotsiaaldemokraadid? [Kas neid oleks rohkem], kui neid on praegu riigikaitsekomisjonis, rohkem kui üks? Kas tuleb selline suurem jõud peale või kuidas see mõeldud on? Mis on näiteks Raimondi probleem praegu?

Aitäh! Aitäh ka heade sõnade eest! See on vastastikune. Sellest, mis puudutab konkreetselt Raimond Kaljulaidi. Ma ei kahtle tema riigikaitse või sõjalise pädevuse kompetentsis, aga ma ei tea väga hästi, millised on tema teadmised eelarve, ütleme, riigihangete kohta ja kogu see kompetents.

Veel kord: antud komisjoni [eesmärk on] pigem eelarvevahendite küsimuste lahendamine, mitte erinevate sõjaliste strateegiate [loomine] või [muud sellised tegevused]. Selle me jätame absoluutselt nendele inimestele, kes seal teie [kõrval] ja taga istuvad. See ei ole selle komisjoni kompetents. Meie soov oleks teada saada, kas iga eurot, mis riigikaitsesse on läinud – viimastel aastatel sadu miljoneid eurosid rohkem kui varasematel aastatel –, on [kasutatud] täpselt nii, nagu me oleme soovinud. [On oluline,] et avalikkus saaks sellest üheselt aru, ka need inimesed, kes ei ole igapäevaselt riigikaitsega seotud või ei tea selle valdkonna detaile. Nende hulka kuulun näiteks ka mina.

Kalev Stoicescu, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea Madis! Riigikaitsekomisjon on kõige suurem alatine komisjon. Seal on 12 liiget, kõik fraktsioonid on esindatud, ka teie oma. Minu arvates panustavad kõik [komisjoni] liikmed komisjoni töösse, ja ma eeldan, et nad vahendavad seda informatsiooni ka oma fraktsioonidele. 

Teiseks, mulle tundub, et sa ise, Madis, tunnistasid, et see eelnõu on esitatud septembri seisuga. Asjad on muutunud. Mulle tundub selle arutelu põhjal, et võib-olla ei olda fraktsioonis väga hästi kursis sellega, mis on [vahepeal] muutunud. Küsimustest [käis läbi], et Riigikontroll ei ole saanud tutvuda ma ei tea kui paljude lepingutega. Nüüdseks on [tutvunud] – see on fakt. Ja sellepärast tuleb ennast kurssi viia. 

Kui te ise tunnistate, et see otsuse eelnõu on ajale jalgu jäänud, siis oleksite võinud esmaspäeval selle päevakorrast maha võtta. Miks te seda ei teinud? Praegu istume siin ja arutame asju, mis tegelikult paljuski ei vasta reaalsusele. Ja viimaks, on ju võimalus kutsuda fraktsiooni …

Teie aeg!

… riigikontrolör ja Kaitseministeeriumi esindajad, kes annavad teile aru ja viivad teid asjadega kurssi. Võib-olla see on ka tehtav. See oleks minu soovitus.

Ma siis vastan. Jah, Riigikontrolli või ka Kaitseministeeriumi [esindajate] kutsumine fraktsiooni on kindlasti üks variant. Nad on käinud fraktsioonis varasematel aastatel ja kindlasti tulevad ka tulevikus. Me näeme, et praegu on pigem tegu ühiskondliku hoiakuga, ja nagu ma enne ütlesin, saab seda võimendada või võimestada ainult [selle kaudu, et] meie kaitsetahe on jätkuvalt hoitud ja me teame, kuhu need vahendid lähevad. 

Praeguses situatsioonis on täiendava komisjoni loomine meie hinnangul mõistlik ja seda tasub kindlasti kaaluda. Ma ei sea kuidagi kahtluse alla meie [fraktsiooni] inimesi või meie [fraktsiooni liiget] riigikaitsekomisjonis. Ta toob meile kogu info sealt. Aga veel kord: riigikaitsekomisjon ei tegele eelarve küsimustega sellise detailsusega, nagu võiks see [loodav] komisjon tegeleda.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! No mulle tundub, et kolleegid saalis on millegipärast mures, kuidagi püütakse põhjendada, miks seda komisjoni vaja ei ole. Mina ei kahtleks meie Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe inimestes, kes [tegelevad] riigikaitsega. Ma eeldan, et nad on tegelikult tublid. Kolleegidele, [kes] riigikaitsega [tegelevad], ütlen, et ärge muretsege, ilmselgelt see komisjon nii hirmus ei ole. Ma loodan ja eeldan, et midagi varjata ei ole. 

Kui kolleeg Raimond Kaljulaid oleks siin, saaks ta võib-olla ise kõnet pidada ja [küsimustele] vastata, aga ta on praegu kõrgematel riigikaitsekursustel ja tegeleb sellega, mille [nimel ka] meie tööd [teeme]. Aga ma mäletan, et Kaljulaid ütles, et komisjonis tegelikult selgus, et Kaitseministeerium pigem vaatab üle tulevasi hankeid, mitte ei tee lahti kõiki varasemaid hankeid, ja lisaks [varasematele] hangetele [jätab kõrvale ka selle], miks on mingisuguseid ettemakseid kuskile tehtud. Kas näiteks see ei ole üks argument, miks see komisjon peaks loodama ja miks [tuleks] sellesse [teemasse] põhjalikumalt sisse vaadata?

Aitäh! Komisjonile ei ole raame ette pandud. Riigikontroll vaatas jah läbi ennekõike minevikus tehtud tehinguid, aga ta vaatas läbi ka väga palju ettemakseid ja tegi nende kohta [eri] raskus[astmega] märkusi. Eks see komisjon peab tegelema mõlemaga, nii nende asjadega, mis on töös tulevikus, kui ka nendega, mis on juba tehtud, sest väga palju riigikaitsevahendeid on juba erinevate hangete kaudu reaalseteks tegevusteks suunatud.

Ma teen nüüd istungi juhatajana stenogrammilise täpsustuse: Raimond Kaljulaid on kõrgematel elanikkonnakaitse kursustel. Aga, Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Madis! Sa nüüd natukene vihjasid sellele, et võib-olla Raimond Kaljulaid ei saa täpselt aru, kuhu raha läheb, ja selleks oleks vaja eraldi komisjon teha. 

Mul tegelikult ei olegi küsimust, mul on pigem mure. Riigikaitse on meie kõigi südameasi, ja mida rohkem me oma vaenlasele välja näitame, et meil on tohutu segadus ja kõik oleks nagu valesti tehtud ja me peame kontrollima ... Mulle tundub, et see ei ole riigikaitse seisukohast õige käitumine. Kui meil on probleemid, siis me loomulikult peame need lahendama, aga mulle tundub, et see komisjoni loomine just räägib meile endile vastu. See on minu seisukoht. 

Mul küsimust ei ole, sa võid [minu juttu] loomulikult kommenteerida. Aga jah, aitäh sulle!

Aitäh! Ilma et ma oleksin viimase kolme kuu jooksul ise ühtegi sammu astunud teatud kindluse [saamiseks] või segaduse vältimiseks, siis kõigepealt augusti lõpus [avalikustas] Riigikontroll auditi, mis ütles, et mingid asjad on võib-olla natuke paigast ära, [tuleb] tegeleda. Kaitseministeerium ütles, et ta vaatab oma asjad üle, vaatab, kuidas neil sisekontroll ja kogu see temaatika töötab. 

Hiljem, vist paar nädalat tagasi, tuli välja mingi riigikaitse raporti mustand, mis jälle tekitas segadust, [ka see ei olnud] kuidagi selle [eelnõuga] seotud. Sisuliselt sellest [ajast alates], kui me selle otsuse eelnõu tegime, on kogu aeg küsimusi juurde tulnud, ilma et me oleksime ise midagi teinud. Minu teada ei ole selle raportiga, mis kaks nädalat tagasi [välja tuli], ükski sots otseselt seotud. 

Seetõttu ma ütlengi, et meie soov ei ole kuidagi segadust tekitada. Vastupidi, [tahame] võtta selle [teema] fraktsioonideüleselt kokku, läbi arutada ja sellest rääkida. Pigem on see segaduse tekitamine tulnud mujalt. Aga muidu ma olen nõus, et see, et meil on riigikaitses ühtne seisukoht, millest me anname nii oma liitlastele kui ka vaenlastele väga selgelt ja üheselt teada, võikski meie eesmärk olla. Sellepärast ma olen ka öelnud, et just sellisel kujul, sellise formaadiga komisjon ei ole meie kinnisidee. Meie eesmärk on see, et kaitsetahe ja riigi soov jätkuvalt panustada 5% meie maksumaksjate rahast riigikaitsesse ei kaoks aja möödudes, vaid oleks jätkuvalt väga [tugev]. See on see eesmärk. Kui koalitsioonilt tulevad väga selged ja ühesed ettepanekud, kuidas neid muresid lahendada, kuidas neile avalikkuses riigikaitse kohta tekkinud küsimustele vastata, siis oleme meie valmis seda arutama ja selle asja võib ära unustada.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult mind ka täitsa hämmastab see suhtumine sealt keskmise rea lõpust. Justkui selline tunne, et astutakse kellegi teise mängumaale. Aga tegelikkus on ju see, nagu sa täpselt ise, Madis, ütlesid, et see kaitseküsimus puudutab meid kõiki, ja inimestel on huvi selle vastu. Me tahame olla kindlad, et meie inimestelt maksudena kokku korjatud raha läheb täpselt sinna, kuhu see minema pidi. Ma ei saagi aru, miks on selline vastumeelsus selle suhtes. Tegelikult härrad ei peaks tundma ennast ohustatuna, vaid pigem olema uhked selle üle, et nende valdkonna vastu tuntakse huvi.

Aitäh! Ma küll kordan [ennast], aga ütlen lühidalt veel ära selle, mis puudutab riigieelarve esitlemist. Kõige rohkem on 2025. ja 2026. aasta riigieelarve kohta [öeldud], et see on julgeolekueelarve, see on kaitse-eelarve, see on riigi julgeoleku eelarve. Kogu aeg me kuuleme seda. Ja teine [asi], mida me kogu aeg kuuleme, on see, et kui keegi tuleb meilt vahendeid küsima, olgu see kas või muudatusettepanekute valguses kohalike omavalitsuste rahastus, täiendavad sotsiaaltoetused, tervishoid, siis kogu aeg öeldakse, et midagi ei ole teha, Ukrainas on sõda, meil on vaja kaitsekulud tõsta nii kõrgele ja sellepärast me peame praegu kokku hoidma. [Öeldakse, et] kultuur, haridus, tervishoid [ja teised valdkonnad] peavad natukene kannatama, sellepärast et meil on vaja kaitsekulusid väga palju tõsta. Nendele küsimustele me oleme kogu aeg pidanud ju kõik vastama. Sellepärast, ma arvan, ei ole midagi pahatahtlikku ega halba, kui me teeme need detailid selgeks, et me saaksime öelda, et iga euro, mis läks kaitsekuludesse, läks õigesse kohta. See on meie riigi vundament, see on meie riigi alus, [seda on vaja,] et Eesti riik oleks ka saja aasta pärast iseseisev ja parlamentaarne vabariik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Nüüd küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Kasutasin riigieelarve kontrolli erikomisjoni kohta väljendit ühemehe-show. Kahetsusväärsel kombel sai Helir-Valdor Seeder aru sellest kui millestki negatiivsest, kuigi konnotatsioon peaks olema hoopis vastupidine. Me kõik tahame sellist komisjoni. Sotsiaaldemokraatide esindaja riigieelarve kontrolli erikomisjonis on Anti Allas, kes väga hea meelega juhiks seda komisjoni ise, kui talle selline võimalus antaks. Nii et me võiksime seda arutada. 

Aga protseduuriline küsimus. See kontekst, kus ma seda väljendit kasutasin, tegelikult viitas sellele. Ja nüüd mina küsin teilt: kas parlamentaarne järelevalve on laiem mõiste kui Urmas Reinsalu esmaspäevane otse-eeter? 

Aitäh! See nüüd väljub muidugi väga suuresti tänase istungi raamidest. See on kindlasti äärmiselt tore arutelu, mida me võiksime väga pikalt teiega siin pidada. (Naerab.) Aga ma kahjuks ei saa sellele reele minna ja seetõttu ma pean ütlema, et see ei ole protseduuriline küsimus tänase istungi kohta. Me peame kahjuks edasi minema. Aga pärast seda, kui ma olen siin lõpetanud, ja kui meil on veel aega, ma isegi oma 15 minutit tänasest õhtust kulutaks sellele arutelule. 

Nii, head kolleegid, järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas seda otsuse eelnõu teisipäeval, 4. novembril 2025. aastal. Komisjoni [istungist] võtsid osa kõik liikmed peale Helir-Valdor Seederi. Kutsututest olid [istungil] Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters ning kaitse-eelarve osakonna juhataja Marika Tuusis. 

Kõigepealt tutvustas eelnõu Ando Kiviberg ja siis anti sõna eelnõu algatajale Madis Kallasele, kes sama hästi nagu täna siin suures saalis kirjeldas, mis on selle eelnõu mõte ja sisu. Nii et ma ei hakka seda teile üks ühele ette lugema. 

Jah, meil tekkisid samamoodi arutelud selle üle, kas see Riigikontrolli audit ei ole tõesti piisav selleks, et saada aru, mis toimub Kaitseministeeriumi [haldusalas], kuidas toimub kontroll ja mis põhjustel, ning kas see loodav uurimiskomisjon tõesti annaks mingit lisaväärtust või oleks põhjalikum. Vaidlus käiski suuresti selle üle. Opositsioon oli pigem seda meelt, et see kindlasti [annaks] mingit lisaväärtust, ja koalitsiooni esindajad olid seda meelt, et võib-olla on see ikkagi lihtsalt ressursi raiskamine. 

Üks teema, mille tõstatas Jaak Valge, puudutas tõesti seda, millise tasemega riigisaladusele juurdepääsu [luba] peaks selle [loodava] komisjoni liikmetel olema. Nagu eelnevalt härra Kallas mainis, siis tõesti [piisab] täpselt samasugusest tasemest, nagu on Riigikogu liikmetel, ei pea olema NATO ega Euroopa Liidu salastatud [teabele juurdepääsu] luba. 

Riigikontrolli auditist ma rääkisin. Tõesti, viidati ka sellele, et meil on olemas komisjonid, kes sisuliselt tegelevad asjadega: riigikaitsekomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon. Need on sisukomisjonid, kes saaksid nendesse asjadesse ja teemadesse põhjalikult ja süvendatult siseneda. Üldiselt võttes oli seis selline, et opositsiooni esindajad olid seda meelt, et selline komisjon loodaks, ja koalitsiooni liikmed pigem seda meelt, et see võib-olla oleks dubleerimine. 

Ma peatun [pikemalt] Kaitseministeeriumi [esindajate] seisukohtadel. Kadri Peeters selgitas, et tema vastutusalasse kuuluvad kaitse-eelarve osakond, [riigi]kaitse planeerimise osakond ja kaitsevalmiduse osakond, ning Riigikontrolli aastaaruandes toodud probleemid puudutavad peamiselt just nimelt tema haldusala. 

Ta tõi välja need neli märkust, mis olid Riigikontrolli aruandes: Kaitseväe varude arvestus; inventeerimise puudulik korrapärasus, mis tulenes infosüsteemidele juurdepääsu puudumisest; riskid Ukraina abiga seotud varude ja vahendite vahendamisel – seda juba korrastatakse; Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtete mittejärgimine – selle kohta on kokkulepe parandamiseks; [Riigi] Kaitse[investeeringute] Keskuse ja Kaitseväe finantsarvestuse tööprotsesside puudused – need vajavad korrastamist. Ta kinnitas, et ministeerium nõustub Riigikontrolli hinnanguga, et tegemist on süsteemsete, mitte raamatupidamislike probleemidega, ning [tegeleb] tegevuskava alusel nende lahendamisega. Ta lisas, et töögrupp arutab iganädalaselt finantsarvestuse ja materjalimajanduse küsimusi ning Riigikontrolliga on alustatud 2025. aasta aruande koostamiseks koostööd, mis on tema hinnangul praegu väga hea ja konstruktiivne. 

Marika Tuusis täpsustas, et Ukraina abiga seotud probleem on lahendatud, kuna 2026. aasta riigieelarve [seaduse] eelnõus kajastatakse abi toetusena nii tuludes kui ka kuludes. Riigikontrolli hinnangul ei olnud varem kõik riskid maandatud, kuid nüüd on neid arvestatud. Varasem etteheide Kaitseministeeriumile tulenes tehingute arvelevõtmisest enne varade Eestisse jõudmist. See oli statistika eripära, kuid raamatupidamise reeglite järgimises on kokku lepitud. Ta käsitles ka ettemakseid, märkides, et need on kaitsevaldkonnas rahvusvaheliste hangete puhul vältimatud. Inventuur on läbi viidud ja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega on kõik ettemaksed põhjendatud. Protsessi korrastatakse, et tagada pidev ülevaade ja välistada probleeme. 

Kadri Peeters rääkis, et nad on koos kantsleriga käinud riigikaitsekomisjonis aru andmas, kantsler on osalenud [komisjoni istungil] kaks korda, samuti on nad käinud riigieelarve kontrolli erikomisjonis vähemalt ühe korra. Nii et selliseid ülevaateid antakse. 

Mina tegin ettepaneku, et võiks olla veelgi proaktiivsem. Kaitseministeeriumi ametnikud ise [võiksid] paluda võimalusi anda nii riigikaitsekomisjonile kui ka riigieelarve kontrolli erikomisjonile ülevaateid [sellest], mida on tehtud, et vigu parandada ja usaldust, mida võib-olla on mingil määral tõesti natukene murendatud avalikkuses, parandada ja parendada. 

Siis oli natuke detailsemaid arutelusid. Näiteks Marika Tuusis ütles, et vara võib saabuda kümnetes kastides ja koosneda väga väikestest detailidest ning [olla] teises valuutas, mis tuleb ümber arvestada. Vara hinnastamiseks on vajalik valuutakonversioon ja detailide järkjärguline arvelevõtmine. Protsessi on võimalik kiirendada, kuid täielik korrastamine võtab aega ning toimub etappide kaupa. Koostöös Kaitseväe ja RTK-ga püütakse varad kiiremini arvele võtta. 

Kokku võttes, vigade parandamine käib täie hooga. Riigisaladuse lubadest me rääkisime. Komisjoni esimees Ando Kiviberg tänas külalisi ja tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. [Ettepaneku] poolt oli 5 ja vastu oli 5. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Seejärel oli väike arutelu selle üle, mis [saab] edasi. Lõpuks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. novembril, see oli konsensuslik otsus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Ehk komisjon otsust ei teinud. Aitäh! 

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja, tänan selle väga põneva ülevaate eest komisjonis toimunust. Riina enne mainis, et nad isegi on mõelnud, et seda komisjoni võiks juhtida Anti Allas. Ma tahtsin küsida, kas komisjonis ka sellest juttu oli, et Anti Allas võiks seda juhtima hakata. Kes siis sellise ettepaneku küll teha võis?

Pean tunnistama, et sellist ettepanekut komisjonis ei tehtud, seda ei arutatud. Mina küll sain eelmisest ettekandjast aru nii, et sinna komisjoni võiksid kuuluda sellised inimesed, kes on hästi põhjalikud ja tublid. Minu arvates on kõik Riigikogu liikmed põhjalikud ja võiksid olla komisjoni liikmed. Selles mõttes mina selliseid valikuid ei teeks.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea Kalle! Ma küsin umbes sama teema kohta. Sa oled ju ise ka olnud kaitseminister ja me oleme olnud ka koos valitsuse koosseisus, kus just minul oli see portfell, mis vastutas riigihangete eest. Kahjuks riigihangete osakonnast neid signaale, et kõik ei ole päris korras, ikka tuli, kui nad tegid teatud auditeid Kaitseministeeriumis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete kohta. Kas selle Riigikontrolli auditi raames on räägitud ka riigihangetest või on sellest olnud juttu riigikaitsekomisjonis? Tegelikult on seal oma erisused. Seadusega on need võimalikud, mis puudutab kaitse[valdkonna] riigihankeid, aga teatud korrast peab kinni pidama. Väidetavalt on seal olnud möödalaskmisi.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen sellega absoluutselt päri, et kui maksumaksja on tõesti ajalooliselt kõige rohkem panustanud meie riigikaitsesse, siis see peab olema väga selge ja arusaadav kõigile, eelkõige õiguspärane ja efektiivne. Koostöö Riigi Tugiteenuste Keskusega on olnud mõningatel aegadel parem, mõningatel aegadel halvem. Ma julgen öelda, et minu kaitseministriks oleku ajal need probleemid minu lauale ei jõudnud. Aga kui ma loen neid auditeid tänasel päeval ja [vaatan] kogu seda omavahelist suhtlemist, siis ma saan aru, et seal on olnud teatud puudujääke. Kaitseministeeriumi ametnikud, loomulikult, meie komisjoni istungil viitasid sellele, et puudujäägid suhtlemises on minimeeritud, suhtlus on väga hea, koostöö toimib. Ma saan ainult sellele viidata.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, aitäh kõigepealt selle ettekande eest! Te ettekandes kasutasite kenasti väljendit, et natukene on võib-olla üldsuse usaldust murendatud. Kas teil oli juttu ka sellest, kas selline komisjon, kui see peaks tekkima, võiks ühiskonnas natukene seda usaldust suurendada või ei muudaks see mitte midagi?

Aitäh selle küsimuse eest! Kui ma nüüd ikkagi täiesti siiralt vastan, siis minu isiklik arvamus on see, et kui me teeme mingi spetsiaalse uurimiskomisjoni mingi teema kohta, siis avalikkuses võib tekkida mulje, et midagi on väga halvasti. Kui me juba Riigikogus tekitame teatud uurimiskomisjoni, erikomisjoni, siis võiks ikka olla väga suured puudujäägid. Nagu ma ka eelnevalt ütlesin, et kui me seda põhiseaduskomisjonis arutasime, siis üks pool komisjoni liikmetest arvas, et kindlasti peaks seda tegema, ja [teine] pool arvas, et seda ei ole vaja. Nii et selline oli see seis.

Anti Allas, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mõned päevad tagasi nägi päevavalgust riigikaitseraporti mustand, mille ümber käivad ühiskonnas tulised vaidlused. Kas te arutasite ka komisjonis, kuidas see, mis me sealt teada oleme saanud, võiks mõjutada vajadust selle uurimiskomisjoni järele?

Riigikaitseraporti mõju selle võimaliku komisjoni loomisele või mitteloomisele või selle sisule me ei arutanud.

Lauri Läänemets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tõugatuna kolleeg Priit Sibula murest, kas Anti Allasel oleks võimalik selle loodava uurimiskomisjoni juhiks saada, on ka minul küsimus. Esiteks, ma pean ära mainima, et tõesti on hea, et me juba arutame, kes võiks olla võimalikud komisjoni liikmed. Kui kolleegid Isamaast soovivad, et Anti Allas oleks komisjoni juht, võiks ka vabalt sellel teemal arutada. See näitab, et seda teemat võetakse tõsiselt ja et nii-öelda potentsiaali suureks toetuseks sellel ettepanekul kindlasti on. 

Et toetada kolleeg Priit Sibula muremõtteid, tahan mina teilt küsida, kas Anti Allas võiks saada [komisjoni juhiks] ja kas tal on [selleks] potentsiaali. Öelge, kas te teate mingisuguseid välistavaid asjaolusid, mis võiks olla takistuseks Anti Allasel selle komisjoni juhiks saada.

Ma arvan, et kõige suurem välistav asjaolu saab olla see, et seda komisjoni ei looda.

Reili Rand, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on tõugatud teie vastusest heale kolleegile Helmen Kütile. Oma [vastuses] te väljendasite isiklikku seisukohta, et kui selline uurimiskomisjon moodustatakse, siis justkui avalikkuse mure suureneb, [kuna] järeldatakse, et midagi on halvasti. Aga kas seda ei ole võimalik näha ka teistmoodi, et [vastupidi], see uurimiskomisjon just aitab neid hirme, mis praegu õhus on ilma konkreetse teabe ja kindluseta, maha võtta ja läbipaistvust suurendada? Ega meil riigieelarve kontrolli erikomisjon ei ole ka seetõttu, et me arvaks, et meil riigi rahakotiga üleüldiselt kõik jube halvasti on, see on selleks, et suurendada läbipaistvust ja saada vastuseid, mis muidu jääksid [saamata].

Aitäh! Meil on kolm erikomisjoni – [julgeolekuasutuste järelevalve eri]komisjon, riigieelarve [kontrolli] erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon –, mis ei ole seaduse [alusel] loodud. Need ei ole tavapärased komisjonid, [aga] neid peetakse täiesti tavapärasteks komisjonideks. Praegu on siin saalis arutelu [selle üle], kas me peaksime tõesti looma erikomisjoni, mis on uurimiskomisjoni nime all. [Sõna] "uurimiskomisjon" ütleb juba ise, [et midagi uuritakse]. Kui me võtame selle hoiaku, siis tekib tunne, et oi, meil selles kaitsevaldkonnas on midagi väga halvasti. 

Teine pool on see. Kätt südamele pannes, tähendab, olles olnud poolteist aastat kaitseminister, [teades], kuidas kõik need süsteemid töötavad, julgen kahelda, et 101 liiget, ükstapuha, keda me siit hulgast valime, on spetsialistid, kes suudavad hinnata, kas kõik erinevad tehingud või planeeringud või mis iganes ostud on tehtud seaduspäraselt. Minu seisukoht on olnud see, et meil on olemas Riigikontroll, kes viib läbi auditeid ja vajaduse korral ka lisaauditeid ning kus on spetsialistid, kes oskavad seda hinnata, ja [meil on] komisjonid – ma pean silmas riigikaitsekomisjoni, riigieelarve [kontrolli] erikomisjoni ja rahanduskomisjoni, kõiki neid sisukomisjone – ning nende koostöös saadakse parim tulemus. Nagu ma ka eelnevalt ütlesin, olen ma tõesti seda meelt, et oleks vaja Kaitseministeeriumi proaktiivsust rääkida rohkem sellest, kuidas ja mis sammuga on neid vigu parandatud. On [vaja] selgust ja läbipaistvust. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänan sisukate vastuste eest. Aga ma küsin, mitu miljonit peab olema raha nii-öelda kadunud, et uurimiskomisjoni teha. Minu teada on sellel kümnendil kaks korda Riigikontroll kontrollinud Kaitseväe teemat ja mõlemal korral on tal kahtlusi 200 miljoni euro ulatuses laskemoona ja relvade seisu kohta. Ametlikult ei ole neid maha kantud ega arvele võetud. Me täna siin arutame erinevatel teemadel, aga tegelikult see number on katastroofiline. Viimase viie aasta jooksul on Riigikontroll sellele kahel korral tähelepanu pööranud, aga tegelikkuses, ma saan aru, ei ole mitte midagi paremuse poole läinud. Seal võivad olla kõik asjad korras, aga kui Riigikontroll on sellele viimase viie aasta jooksul [juba] kahel korral tähelepanu pööranud, siis ma küsin, kas on ikka kõik korras.

Aitäh selle küsimuse eest! Ega mina ka ei oska öelda, kas kõik on korras. Juhul, kui seal on korrast ära midagi, siis selleks ongi Riigikontroll, kes viitab nendele puudustele. Kui tegemist on seaduserikkumistega, siis on ju loogiline, et selle kohta tehakse avaldus õiguskaitseorganitele ja asjaolud selgitatakse välja hoopistükkis teiste menetluste käigus. Kui Riigikontroll ei ole selliseid avaldusi teinud, siis järelikult ei ole selleks vajadust olnud, need probleemid on muul viisil ära lahendatud. Igatahes, vähemalt mina ei tea, et keegi oleks läinud kohtu alla mingite rikkumiste eest. 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel [kõnelema] palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Nüüd on see hetk, kui ma kaitsen sotsiaaldemokraate ja ütlen, et see initsiatiiv on vägagi arukas. Isamaa ei ole selle initsiatiivi autor, kuid me toetame seda täielikult. Pean tunnistama, et mulle ei meeldi võimuliidu esindajate – [ei pea silmas] eelmist ettekandjat – niisugune viril, üleolev ja ironiseeriv toon. 

Vaadake, riigikaitseküsimus peab olema rahvusliku usalduse küsimus. Opositsioonierakond, kellel on varasem riigijuhtimise kogemus, on erakorraliste vahendite kasvu olukorras, kus kogu ühiskond on pidanud pingutama selle nimel, et me oleksime rohkem kaitstud, on algatanud parlamendis täiendava usaldusmeetme eelnõu, et taastada usaldus riigikaitse vastu. Niisugune upsakas suhtumine sellesse on minu jaoks täiesti arusaamatu ja tekitab nõutust. Viidatakse sellele, et meil on juba olemas erinevad institutsioonid, ja [põhjendatakse, miks] sellega ei pea tegelema. Andke andeks! See üleolevus, kuidas on käitutud riigikontrolöri, välisaudiitori hinnanguga, ei kannata mitte mingisugustki kriitikat. 

Teate, ka mina suhtlen ajakirjanikega. See, kuidas te olete teinud katset riigikontrolöri tühistada, võtnud ühendust ajakirjandusega ja viidanud, et tal on hoopis ambitsioon presidendiks saada ja sellepärast ei tasu teda tõsiselt võtta – me teame seda informatsiooni, lugupeetavad reformierakondlased. [Me teame,] kuidas te opereerite niisugustes küsimustes. Seetõttu, teate, küsimus, milleni jõuab see võimalik uurimiskomisjon … 

Meil on praktikas rida uurimiskomisjone moodustatud [selleks, et uurida] üksikküsimusi, [näiteks] riigi viljasalve probleemi, Maapanga kaasust. [On uuritud küsimusi], mille rahaline maht või ka tähendus meie rahvusliku julgeoleku ja vabaduse kaitse [vaates] ei ole võrreldav selle küsimuse dimensiooniga, [millega seisab silmitsi] meie rahvas, kes asetseb praegu poliitilises usalduskriisis, mille perimeetri keskmes on Reformierakonna ja Eesti 200 tegevus. Ja nüüd, selles olukorras, kus meil peaks olema rahvuslik kaitse ja julgeolek [esikohal] ning kus peaks olema vaba sisepoliitilisest vastasseisust, te ütlete üleolevalt, et me ei pea siin parlamendis ühiselt pingutama selle nimel, et taastada usaldus meie riigikaitse vastu. 

See on tegelikkuses seljapööramine Eesti ühiskonna usaldusele ja ka seljapööramine meie riigikaitsjatele. Nii mundris kui ka vabatahtlikud riigikaitsjad [tahavad olla] kindlad, et poliitilise juhtimise tasemel langetatakse otsuseid, mis on maksimaalselt tõhusad selleks, et see ressurss kasutataks ära riigikaitse pikas vaates. Loomulikult tegeleb riigieelarve kontrolli erikomisjon sellega. Meil oli viimati ka kinnine istung, kus me tutvusime kirjaliku ülevaatega [sellest], mida Kaitseministeerium teeb osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kuid see ei olnud täielikult veenev, ma tunnistan. Tekkis eraldi kassett probleemidest, mille me andsime Kaitseministeeriumile ja allasutustele sisuliseks ja täiendavaks mõtestamiseks. 

Parlamendi ülesanne siin riigis on tegeleda oluliste küsimustega. Ei ole olulisemat küsimust kui riigikaitse ja julgeoleku küsimus. Kõikides asjades, millega te olete käpardlikult riigi majanduse untsu keeranud – riigi rahanduspoliitika lagastate ära 2026. aasta eelarvega –, olete te toonud ettekäändeks rahvusliku julgeoleku küsimuse. Kui üks opositsioonipartei julgeb teile öelda, et täiendava usalduse kehtestamiseks tuleb seoses aastate jooksul – ma juhin tähelepanu, et see ei olnud mitte mingisugune üksikjuhtum, riigikontrolöri audit, mille ta tõi välja oma aastaaruandes, vaid selle taga oli tegelikult tõsine protest – [kogunenud] sisuliste ja kvaliteetsete märgukirjadega, millele jäeti vastamata, teha ettepanek rakendada täiendavat usaldusmeedet, siis pööratakse talle selg. 

Teil puudub minimaalne demokraatlik legitiimsus selliseks käitumiseks. Isamaa kutsub teid nõudlikult korrale. Võtke ennast kokku! Ärge jookske lati alt läbi. Meie ettepanek on teha pingutusi ja leida minimaalne ühisosa, toetada konsensuslikult selle komisjoni moodustamist. Ja ma arvan, et seda ettepanekut, mis siin varasemalt kõlas, et sotsiaaldemokraatide esindaja võiks olla ka selle komisjoni juht, me oleme valmis toetama. Aitäh! 

Aitäh! (Aplaus.) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ma pean tunnistama, et pärast Urmas Reinsalu esinemist on igaühel ilmselgelt tunne, et saapad on väga suured ja raske on sinna mahtuda. Aga mina sellist kõnet ei hakkagi tegema. Mäletan, et sellega on siin varasemalt Martin Helme hiilanud ja [mitmed] sellised energilised kõned meenuvad mulle ka erinevatest Saksamaa dokumentaalfilmidest. 

Ma pean kõigepealt ütlema aitäh Isamaale, et nad toetavad sotsiaaldemokraatide ettepanekut. Kahtlemata, Anti Allas – see oli ka Priit Sibula varasem mure, et kas [Anti Allas] võiks saada selle komisjoni juhiks – oleks kindlasti väga hea komisjoni juht. 

Aga räägin nüüd riigikaitseküsimustest ja sellestsamast eelnõust. Esiteks, kui Madis Kallas siin ees rääkis, siis koalitsioon kasutas võimalust veeretada see süü [algatajale. Küsiti], miks [luuakse komisjon ainult] paariks kuuks ja miks juba detsembris selle tegevus lõppeb ehk miks püütakse kuu ajaga kõik asjad teada saada. Vaadake, vastutus on ikka koalitsiooni käes. 

Meil on vastupidine küsimus. Kui see teema tõstatus, see eelnõu üle anti, siis miks nii kaua menetleti? Minul on küsimus koalitsioonisaadikutele: miks nii kaua menetleti nii olulist küsimust? See [küsimus] on sedavõrd oluline, sest kui tavaliselt kasutab koalitsioon võimalust lükata [eelnõu] tagasi oma häälte ülekaaluga ja teeb ettepaneku see tagasi lükata, siis selle eelnõu puhul – juhin tähelepanu! – ei olnud koalitsioonis seda ülekaalu. Ehk siis Eesti 200 ja Reformierakonna saadikute seas ei olnud üksmeelt, et seda komisjoni ei ole vaja luua, vastupidi, komisjoni hääletus jäi viiki. See näitab seda, et tegelikkuses on ka Reformierakonna ja EKRE saadikute seas neid inimesi, kes peavad selle komisjoni loomist oluliseks. Vabandust, Eesti 200! EKRE saadikutega on selline kurb lugu, et neid ma siin ei näe. Ma pean ütlema, et juba pikemat aega täna õhtul pole neile need teemad olulised olnud. 

Küsimus oli ka selles, mis saab sellest kuupäevast. [Vastus] on väga lihtne: seda kuupäeva saab muuta. See pole mingisugune probleem. See on kõige lihtsam asi selle juures. 

Nüüd, miks seda komisjoni vaja on? See on tegelikult ühiskondliku usalduse küsimus. Meil on vaja anda Eesti rahvale kindlustunne, et riigikaitse asjadega on kõik korras ja parlament võtab igat ilmnenud asjaolu tõsiselt. Riigikaitsekomisjon ei ole kulutanud nii palju tunde selle teemaga tegelemiseks, kui võiks uurimiskomisjon vabalt teha. Riigikaitsekomisjon ei ole – see on fakt! – nii palju pühendanud oma aega sellele teemale. Kuna riigikaitsekomisjonis on koalitsiooni ülekaal, on seda teemat, ütleme niimoodi, natukene kiirendatud korras käsitletud. Selles seisnebki uurimiskomisjoni võlu, et seal ei ole koalitsiooni ja opositsiooni omavahelist tasakaalu erinevust. Selle küsimuse arutlus ja uurimistoimingud ei lähe kuidagi balansist välja. Kellelgi ei ole kiire, võetakse kõik asjad ette ja vaadatakse täpsemalt läbi. Ma arvan, et see on väga oluline. 

Kui ma suvel Eestis ringi käisin ja pärast seda seesama Riigikontrolli audit tuli ja teema tõstatus, siis pani see mind muretsema. See pani mind muretsema selle pärast, et meil on tegelikult praegu Eestis väga hea ühiskondlik konsensus, mis puudutab riigikaitset ja riigikaitsesse panustamist. 5% SKP-st, teeme ära! Ma arvan, et selles parlamendis ja loodetavasti ka järgmises parlamendikoosseisus ei ole kedagi, kes seda vaidlustaks. Pole kedagi, kes vaidlustaks ka küsimust, kas me peaksime elanikkonnakaitsega rohkem tegelema.

Aga vaadake, suvel küsisid inimesed – nende hulgas oli Reformierakonna valijaid, Eesti 200 valijaid, Isamaa valijaid, loomulikult ka EKRE valijaid ja sotsiaaldemokraatide valijaid, oli nii väikeettevõtjaid kui ka suurettevõtjaid – minu käest [ühe küsimuse. Ei küsinud] muidugi kõik inimesed, kellega ma suhtlesin, aga oli neid, kes küsisid ühe küsimuse: kui meie toimetulekuga on nii rasked lood ja meie riigieelarvet ei suudeta korras hoida ja meie majandus kiratseb, kas me siis peame panema nii palju raha riigikaitsesse? See küsimus on minu arvates murekoht, sellist küsimust ei tohiks olla. Selle küsimuse juurpõhjus seisneb selles, et inimestel on toimetulekuprobleemid ja -mured, nad võib-olla ei suuda oma peret ära toita, nad näevad, et Eestis ei lähe nii hästi, ja nad hakkavad kahtlema. 

Ma arvan, et meie kohustus siin parlamendis on seda ühiskondlikku konsensust ja usaldust hoida. See on üks põhjus, miks peavad olema kõik riigikaitseküsimused ja kõik kahtlused läbi vaadatud ja antud kindel selge vastus, kuidas nendega on. Ja isegi kui kuskil midagi on, siis pole selles mitte midagi halba, sest kui see välja tuleb, [saab] öelda, et see on nüüd kontrolli all, me tuvastasime selle asja, Kaitseministeerium tegeleb sellega, me teame seda. See [annab] kindlust, et parlamentaarne demokraatlik kontroll, järelevalvesüsteem toimib. 

Nii et, lugupeetavad, minu üleskutse on jätkuvalt pingutada selle nimel, et anda oma toetushääl selle uurimiskomisjoni moodustamiseks. Kõigil fraktsioonidel, kõigil saadikutel on võimalus teha oma muudatusettepanekud, mis puudutavad kuupäeva ja kõiki muid asjaolusid selle komisjoni juures. Aga ma arvan, et kindlus riigikaitsesse [suunatud] raha kasutamise osas on äärmiselt vajalik. 

Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et konsensus laguneb ja mõraneb. Me teame, et siin parlamendis on erakond EKRE, kes rahva seas seda juttu on päris palju rääkinud: miks me paneme nii palju raha riigikaitsesse, kas me peame seda panema? Ja see väikene seeme on sinna kuskile maakondadesse juba istutatud. Selles mõttes muretsemiseks põhjust on. Hoidkem konsensust, et riigikaitsesse, Eesti riigi turvalisusesse [tuleb] panustada! Palun teie toetust! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Enne, kui me saame edasi liikuda, on laekunud avaldus Eesti 200 fraktsioonilt. Eesti 200 fraktsioon teeb ettepaneku otsuse eelnõu 714 "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutuse kontrollimiseks" tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Eesti 200 fraktsiooni ettepaneku eelnõu 714 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid ei ole. 

Eelnõu 714 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Tänane 11. päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 715 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama Riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ei pea tingimata saalist lahkuma, võib ka kuulata. Isamaa saadikurühm on algatanud eelnõu eelkõige suurest murest eesti keele kasutamise järjest aheneva ruumi ja eesti keele positsiooni järjest halveneva olukorra pärast. Me loomulikult tajume seda eelkõige teeninduses ja kaubanduses, aga kahjuks ka asjaajamises riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega. Selle juurde ma hiljem jõuan. 

Selle konkreetse eelnõu eesmärk on sätestada naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse taotlejatele esitatava eesti keele [oskuse] nõude muutmine kehtivalt B1-tasemelt B2-tasemele. Samuti tuleb seadusega tagada kodakondsuse taotlejatele B2-tasemel eesti keele õppele tehtud kulude hüvitamine riigi poolt. Need kaks olulist eesmärki on selle lühikese eelnõu sisu. 

[Eelnõu] koosneb ühest paragrahvist ja [kahest punktist]. Esimene [punkt]: "Eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus, mis vastab vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemele või sellele vastavale tasemele." Ja [teine punkt]: "Keeleõppe korraldamine hõlmab eesti keele A1-, A2-, B1- ja B2-taseme õpet, välismaalasega keeleõppelepingu (edaspidi leping) sõlmimist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ning lepingu rikkumise korral keeleõppekulude ja hüvitise sissenõudmist." Selle teise [punkti] tähendus, mille ma ette lugesin, on see, et seaduses sätestatakse ka vastava taseme õpe riigi kulul ehk tasuta õpe. 

Nii nagu ma ütlesin, on see eelnõu esitatud eelkõige murest eesti keele järjest aheneva kasutusruumi pärast. Loomulikult ei lahenda me selle eelnõuga kõiki muresid. Iseenesest on see ainult väike osa kogu sellest suurest tervikust, mis puudutab eesti keele positsiooni ning eesti keele ja kultuuri arengut, aga siiski väga oluline osa. Nagu ma ütlesin, paistab see meile ennekõike silma kaubanduses ja teeninduses. Samas, mõtleme ka sellele, mis on viimastel aastatel toimunud: kümnete tuhandete kaupa on Eestisse saabunud sõjapõgenikke, kellest valdav osa on venekeelsed. Surve eesti keelele on järjest kasvanud ning [suurenenud on] vajadus eesti keele positsiooni tugevdada ja olla valmis nende inimeste lõimimiseks Eesti ühiskonda. Tegelikult on see väljakutse veelgi suurem ja [surve] järjest kasvab. 

Oleme alustanud üleminekut eestikeelsele [haridusele], seadusandlus on selleks valmis, rahalised vahendid on selleks ette nähtud. Aga kui me eestikeelsele haridusele [hakkasime] üle minema, siis loomulikult me ei teadnud ega olnud valmis selleks, [et tuleb] niisugune venekeelse kontingendi sisseränne, mis praeguseks on juhtunud.

Seetõttu on nõudlikkuse tõstmine, mis ka komisjonis korduvalt arutelu käigus esile kerkis, absoluutselt kõikides elementides, mis puudutavad eesti keele kasutust ja positsiooni, elementaarselt vajalik. See puudutab eestikeelsele õppele üleminekut, see puudutab eesti keele kasutust ja eestikeelset teenindust kohalikes omavalitsustes ja teenuste kättesaadavust [eesti keeles], see puudutab eesti keele kasutust kaubanduses, teeninduses, tervishoius ja haiglates – ka see on järjest kasvav probleem, nagu selgus komisjoni arutelude käigus, selle kohta oleme samuti tagasisidet saanud.

Minu arvates oli väga positiivne, ma ütleksin, et [isegi] üllatavalt positiivne see, et põhiseaduskomisjonis [toimunud] arutelu käigus tunnistas ka valitsuse esindaja, ministeeriumi ametnik, et me peaksime olema oluliselt nõudlikumad eesti keele kasutuse suhtes, pidades silmas ka riiki ennast, [sealhulgas] kohalikke omavalitsusi. Ametnik aktsepteeris komisjoni esimehe algatatud diskussioonis [esitatud väidet], et me ei ole piisavalt nõudlikud. Eesti ühiskonnas lähevad inimesed väga kergelt üle teisele keelele: kui pöördutakse vene keeles, siis [minnakse üle] vene keelele, ja kui on ingliskeelne inimene, siis suheldakse inglise keeles. Me oleme väga altid seda tegema. 

Riik ei näita positiivset eeskuju. Näiteks ministeeriumide venekeelsed koduleheküljed, mis leidsid minu arusaamist mööda hukkamõistu sel komisjoni arutelul, on ikka veel olemas. Me peaksime tegelikult palju rohkem inimesi motiveerima eesti keeles suhtlema. Aga kui [info] on võõrkeeltes kergesti kättesaadav, siis kindlasti väheneb inimeste motivatsioon eesti keel selgeks õppida ja Eesti ühiskonda lõimuda. Ma julgen öelda, et me peaksime mõtlema [laiemalt]: kas venekeelse rahvusringhäälingu telekanali, venekeelse raadio Raadio 4 ja teiste [venekeelsete kanalite kättesaadavus] on põhjendatud? Kui me ise [anname] inimestele [võimaluse saada] kogu informatsioon vene keeles, siis sellega me kindlasti eesti keele omandamise motivatsiooni ei suurenda. Nii et niisugused mõtted ja arutelud. See kodakondsuse [saamiseks ettenähtud] keeletaseme tõstmine B1-lt B2-le on ainult üks väike osa. 

Komisjoni arutelus kerkis ka üles teema – ma täpselt ei mäleta, kes selle tõstatas –, et B2-[tase] on lubamatult kõrge tase, see on peaaegu niisugune teaduskeele [tase], tõsine akadeemiline tase. No tegelikult see nii ei ole. Ma kohe siin väljendan selgelt seisukohta, miks see nii kindlasti ei ole. Seda sellepärast, et kui me võtsime vastu eestikeelsele haridusele ülemineku sätted, siis me ka sätestasime eesti keele B2-tasemel [oskuse nõude] põhikoolis. Kui öelda, et põhikoolis omandatud [keel] ja sõnavara on kuidagi [võrreldav] teaduskeelega või on lausa tõsisel akadeemilisel tasemel, siis ega ei ole ikka küll. Nii et see [B2-tase] on igati mõistlik. Ja kuna eestikeelse põhikooli lõpetaja ei pea sooritama kodakondsuse taotlemisel eesti keele eksamit, siis on igati asjakohane võrdsustada need tasemed, sest muidu tekibki siin teatud erisus. Näiteks kui keegi taotleb kodakondsust naturalisatsiooni korras, siis ta võib piirduda B1-[tasemega], aga kui ta taotleb Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras peale põhikooli lõpetamist, siis tal on eestikeelses põhikoolis [omandatud] B2-[tase] olemas. Nii et sellega me ühtlustaksime ka taset, mida kodakondsuse taotlemisel keeleeksamil nõutakse. See on selles mõttes igati loogiline. 

Mis on veel loogiline? Meil on kehtestatud esmatasand, mis puudutab keeleoskuse nõuet inimestele, kes tulevad Eestisse ja saavad siin ajutise elamisloa ja tööloa. Kui inimene soovib viis aastat pärast siia elama ja töötama [tulemist] pikendada [neid lube], siis on ka teatud nõue, mis puudutab B1-[taset], kui ma õigesti mäletan. Aga kodakondsuse taotlemisel, mis on samm edasi alalise elamisloa või pikaajalise elamisloa [taotlemisest], oleks nõutav B2-[tase]. Nii et selline teatud redel, motivatsioon keeletaseme tõstmiseks vastavalt sellele, kuidas inimene oma otsuseid siin Eestis teeb, on igati mõistlik ja põhjendatud. 

Nii et need on need argumendid ja põhjused, miks Isamaa saadikurühm on selle eelnõu esitanud. Me väga loodame, et ka [teised] Riigikogu liikmed seda toetavad. Kinnitan, et me igal juhul tuleme välja ka teiste eelnõudega. Nii nagu ma ütlesin, see on ainult väike osa kogu sellest keeleproblemaatikast. Ka keeleseaduse muutmine on vältimatult vajalik. Me oleme ka eelnevalt keeleseaduse muudatustega siin parlamendis tegelenud, aga kahjuks ei ole praegune koalitsioon meie ettepanekuid toetanud. Näiteks see, et platvormitöötajatele ei ole jätkuvalt mingisuguseid eesti keele [oskuse] nõudeid ja muud sellist [kehtestatud], on ikkagi täiesti kurjast. See ei haaku kuidagi meie muude üllaste eesmärkidega, mida me oleme eestikeelsele õppele üleminekuga sätestanud ja mida me taotleme ka sellesama kodakondsuse seaduse [muudatusega. Ei haaku ka sellega], mis väljakutsed seisavad Eesti riigil ees. Me oleme peaaegu 35 aastat olnud iseseisev riik peale iseseisvuse taastamist, eesti keel on riigikeel, aga eesti keele positsioon ei ole selle aja jooksul mitte tugevnenud, vaid vastupidi, ma julgen öelda, isegi hakanud nõrgenema, kui vaadata viimaste aastate arenguid. See on tõsine ohusignaal. Läbivalt ei ole selle eelnõu teema keel, mida kasutatakse meie ülikoolides, see puudutab eesti keelt kui teaduskeelt. Kui vaadata doktorante ja nii edasi, [on näha, et] eesti keele positsioon [ülikoolides] ei ole mitte tugevnenud, vaid selgelt nõrgenenud ja eesti keele kasutus [on vähenenud]. 

Head kolleegid, kutsun teid üles [eelnõu toetama], see on minimaalne nõudlikkus, mida me praegu teha saame. See on üks osa motivatsioonist. Ma kinnitan, et rahaliste vahendite taha see küll ei jää. Me taotlesime haridusministeeriumist ja Siseministeeriumist vastavaid materjale, [et hinnata], kui suur see rahaline koormus võiks olla. See ei ole kindlasti märkimisväärne. Väga palju on juba loodud tasuta õppekursusi, mida saavad erinevad inimesed kasutada. Kaugõppevorme on loodud, interneti kaudu on võimalik õppida ja omandada erinevaid tasemeid. See on tehtud kättesaadavaks kõigile neile, kellel on vähegi soovi eesti keelt omandada. Nii et minu arvates on kaks asja: nõudlikkus, mida me kehtestame seadustega, õigusaktidega, ja järelevalve, mida peavad teostama riigiasutused. Neid mõlemaid on vaja tugevdada, need on need nõrgad kohad. Praegu ei ole nõrk koht see, et Eesti riigil ei ole rahalisi vahendeid või et puudub täielikult metoodika või midagi taolist – need asjad on olemas. On vaja kehtestada vastav raamistik, olla nõudlik ja teostada järelevalvet nende üle. Ma arvan, et siis me suudame ka praegust olukorda ja negatiivseid trende muuta. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Muidugi ma tunnustan Isamaad eesti keele ja eesti keeleruumi eest seismisel, aga mul on selline küsimus. Te rääkisite ka sellest, et riigiasutustel, ministeeriumidel on venekeelsed kodulehed üleval veel kuskil. Nüüd ei ole enam suur saladus, et Tallinnas on moodustumas Isamaa ja Keskerakonna koalitsioon. Just vaatasin, et Tallinna linnal on ka venekeelne kodulehekülg üleval. Kas Isamaa nõuab ka selle asja muutmist ja venekeelse kodulehekülje mahavõtmist? 

Aitäh! See küsimus ei puuduta seda eelnõu, eks ole. Selle eelnõu raames me Tallinna koalitsiooniläbirääkimisi kuidagi ei korralda. 

Ma siiralt loodan, et see nii juhtub. Kui see seni sotsiaaldemokraadist linnapea juhtimisel veel kahetsusväärselt ei ole juhtunud, siis ma väga loodan, et järgmine koalitsioon seda teeb. Aga ütlen veel kord: see ei ole selle eelnõu teema. Kui koalitsioonileping Tallinnas valmis saab, siis me saame koos sinuga lugeda, mis seal täpselt on. Ma võin kinnitada, et ükskõik kellega Isamaa Tallinnas koalitsiooni läheb, on tema kõige olulisemaks prioriteediks Tallinna puhul kindlasti eestimeelne ja eestikeelne Tallinn, sealhulgas eestikeelsele õppele ülemineku forsseerimine. See prioriteet saab kindlasti koalitsioonilepingus sees olema, ükskõik kellega Isamaa Tallinnas koalitsiooni ei läheks.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! See eelnõu on ilma kahtlusteta väga tõsine ja sisukas. Kuna ma arvan, et te ei ole väga õnnelikud, kui te mind öisel ajal kõnetoolis väga pikalt [kõnelemas] näete, ja kuna mul endal ka puudub selline öine esinemisedevus siin Riigikogus, siis katsun teha lühidalt. 

See Isamaa fraktsiooni eelnõu, mille eesmärk on tõsta kodakondsuse saamiseks nõutav eesti keele [oskuse] tase B1-lt B2-le ja hüvitada riigi poolt keeleõppekulud, oli põhiseaduskomisjonis esimesel lugemisel 3. novembril. 

Eelnõu [algatajate] esindaja Helir-Valdor Seeder rõhutas, et eelnõu tugevdab eesti keele positsiooni ja ühiskonna sidusust ning [muudatusega kaasnev] rahaline kulu on väike selle positiivse külje kõrval, mida see võiks teha. 

Seevastu Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Pille Põiklik selgitas, et B2-tase on märgatavalt kõrgem keeleoskus[tase] kui B1[-tase] ja [sellel tasemel eesti keele oskus] on näiteks eestikeelses ülikoolis õppimise eeldus. See tähendab ka seda, et ollakse võimelised keelt kasutama tööalaselt, pidama sisulisi vestlusi ilma liigse pingutuseta ja omatakse piisavat sõnavara. B1-[taset] võib Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja sõnutsi võrrelda turistile [iseloomuliku keele]tasemega – reisil saab vajalikud toimingud tehtud ja info kätte. 

Siseministeeriumi esindaja Siiri Leskov sõnas, et Vabariigi Valitsus otsustas eelnõu siiski mitte toetada, kuna valitsuse arvates on piisav B1-tasemel keeleoskus, nii-öelda turisti keeleoskus, mis ei eelda ulatuslikku erialasõnavara, ja keele[õppe kulude hüvitamine] on riigile lisakulu. Hiljem arvutati välja, et see kulu oli tervelt 100 000 eurot, selline mastaapne summa.

Arutelu käigus käsitleti keeleõppe kvaliteeti, ressursside piiratust ja eestikeelse inforuumi nõrgenemist. Seeder, Valge, Frosch ja Poolamets rõhutasid, et riigikeele staatus ja kasutusala on vähenemas ning nõudlikkust tuleb suurendada. Kovalenko-Kõlvart hoiatas, et liiga kõrged nõuded võivad olla heade ja lojaalsete taotlejate suhtes ülemäära karmid. Kiviberg arvas, et eelnõu eesmärk on õige, aga oli ikkagi pigem skeptiline. Seda, mida arvas Lauri Läänemets, ma ei tea, sest ta ei öelnud mitte midagi. 

Mitmed osalejad tõid esile vajaduse parandada keeleõppe metoodikat ja eestikeelset keskkonda, sealhulgas riigi kultuuripoliitika kaudu. Tulemus oli selline, et otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks. Enamik [komisjoni liikmeid] toetas eelnõu tagasilükkamist, need olid Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann ja Timo Suslov. [Eelnõu] tagasilükkamise vastu oli 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder ja Jaak Valge. Erapooletuid oli 1: Lauri Läänemets. Mind valiti ühtlasi juhtivkomisjoni esindajaks, konsensusega usaldati mulle see roll. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 715 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 715 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu 715 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Järgnevalt tänane 12. päevakorrapunkt, Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu 680 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa eelnõu maksurahu kehtestamise kohta on üks element meie alternatiivsest eelarvestrateegiast ja riigieelarvest, mida me menetlesime loetud tunnid tagasi. See näeb ette, esiteks, käibemaksumäära alandamise 24%-lt 22%-le. Sellekohase ettepaneku tegime ka loetud kuud enne käibemaksumäära tõusu 1. juulil, mis tõi kaasa uue inflatsioonilise spiraali. 

Teiseks, ühisosa on siin olemas valitsusliiduga. Me paneme ette lugeda veaks Michali valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine ja tulumaksuseaduse muutmine, mis tõi kaasa tulumaksumäära kerkimise 24%-le. [Teeme ettepaneku] see [tühistada]. Samuti paneme ette tunnistada kehtetuks julgeolekumaksu seadus, see on valitsuse algatatuna ka praegu menetluses.  

Kolmanda elemendina paneme ette Reformierakonna maksuküüru projekti ärajätmise. See ei ole ühiskonnale jõukohane. Ma tuletan meelde: lugege ametist lahkuva Eesti Panga presidendi sõnumit, hoiatust riigi rahanduslike väljavaadete kohta. Selle kohta on hävitavalt kriitilise hinnangu andnud ka eelarvenõukogu. 

Eesti läheb rahanduslikku kaosesse ja rahandus lagastatakse 2026. aasta eelarvega ja sellega [kaasneva] eelarvestrateegiaga. Meie üleskutse on seda vältida ja säilitada riigil kontroll oma rahanduspoliitiliste väljavaadete üle. See on ka tagatis selleks, et meid ei ootaks ees rahanduslik määramatus ja ebakindlus nii investoritele kui ka inimestele. Aitäh! 

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te räägite siin maksurahu eelnõust, aga soovite tagasi tuua maksuküüru. Maksuküür teatavasti järgmise aasta alguses kaob. Selle tulemusel saab keskmise palga saaja, 2100 euro saaja kuus 154 eurot rohkem kätte, aastas 1848 eurot rohkem kätte. Tulumaksuvabastus tõuseb 700 eurole. Teie soov on langetada maksuvaba tulu 654 eurole. See tähendab seda, et väiksema sissetulekuga inimesed peavad rohkem tulumaksu maksma. Teie soov on võtta ära õpetajalt 654 eurot, aastas 1848 eurot. Miks te soovite tulumaksukoormust tõsta? Mis maksurahust me saame siin rääkida, kui teie soov, Isamaa soov on tõsta tulumaksukoormust?

Maksurahu tähendab maksudega tõmblemise lõpetamist, lugupeetav härra Võrklaev. Selle [lõpetamist], mida teie olete organiseerinud, ütleme, mida teie kaasosalusel [organiseeriti], härra Võrklaev. Te olete ise öelnud, et rahanduspoliitilist ülevaadet ei ole, käpardid istuvad valitsuses. Ma panen teile veidi sõnu suhu, aga see oli ju tegelikult teie intervjuu mõte. Te olete andnud hävitava hinnangu oma partei juhtidele, nii-öelda armastatud liidritele, kes täna valitsuses on, ja ma kirjutan sellele osaliselt alla. Ma olen lugenud Siim Kallase hinnanguid, mis ta on [andnud] selle valitsuse rahanduspoliitika kohta. Kuulge, andke andeks, mis meie maal ometi toimub?! 

Nüüd, te kriitiliselt osundades küsisite, kas Isamaa näeb ette maksukoormuse kasvu. Ei! Te olete tutvunud alternatiivse eelarvega, mille kohta proua Akkermann väitis, et sellel on seitse lehekülge, tegelikult on sellel koos tiitellehega 30 lehekülge. [Hääl saalist.] Meie näeme ette efektiivse maksukoormuse, suhteliselt suurema [maksukoormuse] languse, [kui näeb ette] Reformierakonna kava. Me näeme ette – ja see on järgmine eelnõu, mille juurde me jõuame – automaksu ja registreerimistasu täieliku tühistamise, käibemaksu alandamise [määral], mis on riigile jõukohane: 2% võrra. Lisaks peame vajalikuks demograafilise kriisi [ajal] taastada maksuvaba tulu lapse [ülalpidamise eest, tehes seda] ökonoomsemalt ja paremini sihitatult. Jah, me paneme ette 200 eurot iga lapse kohta. See on jõukohasem, see on ka riigile rahanduslikult suhteliselt talutavam, aga aitab sihitatud meetmena just nimelt lastega peresid. Ja neljandana, tõepoolest, olles ära kuulanud ettevõtjate seisukohad, ka jaekaubanduskettide esindajate seisukohad, ma arvan, et meil tasub tõsiselt võtta Toomas Lumani üleskutset alandada tähtajaliselt põhitoiduainete käibemaksu ja saavutada [kaubandus]kettidega niisugune strateegiline lepe, mis tagab, et see maksualandamine kandub ka jaehindadesse ja [jõuab] tarbijateni. 

Näete, meil on terviklik alternatiivne plaan olemas. Teile see ei meeldi, te olete kinni oma obsessiivses käsitluses. Paraku on Reformierakonna eestvedamisel valitsusliidu maksuküüru tagaajamine [viisil], nagu koer ajab oma saba taga, viinud meid väga suurde kaosesse. Me hoiatasime teid, et obsessiivsest maksuküüru projektist tuleks loobuda 2024. aastal. Siis te võtsite meid kuulda. Oli nii, proua Akkermann? Mäletate? Me hoiatasime teid ka eelmisel aastal: jätke see maksuküür, lükake ära! Te võtsite kuulda. Siis oli defitsiit alla 3%. Ja nüüd, kullakesed, tulete te lagedale [defitsiidiga], mis on järgmisel aastal 4,5%, ja kavatsete selle maksuküüru teha võlarahaga. Mitte kunagi varem meie lähiajaloos, härra Võrklaev, ei ole olnud niisugust olukorda, et laenurahaga kaetakse püsikulusid, [et täita] valimislubadust. Vabandust, mis meie maal toimub? Hakkame ükskord haritud rahvaks, lõpetame ära selle inimeste lollitamise!

Priit Sibul, palun! 

Austatud Riigikogu esimees! Hea Urmas! Näed, võtsid sõnad suust! Ma tahtsin küsida sedasama, mille kohta sa juba kommentaari andsid, [öeldes] et laenurahaga püütakse meie makse alandada. 

Aga minu küsimus. Äkki sa meenutad, mis on saanud sellest ajutisest maksust, mida hellitavalt hakati kutsuma julgeolekumaksuks. Meile lubati, et maksumäärad on ajutiselt veidi kõrgemad. Nüüd me teame, et see ajutine osa kadus ära, võetakse laenu, püütakse nii-öelda makse langetada ja meil kaob ära see 1,5%-line erisus, mis Euroopas on. Kuidas me sellest võlavangist välja tuleme? Kas see arusaam on sul olemas või tundub sulle, et see võiks valitsusel olemas olla?

Väga tõsine küsimus! Vägagi murelik ja õigustatud küsimus. Ma olen seda küsinud peaminister Michalilt ja ma ei ole saanud mitte mingisugust vastust. Tuli mingisugune segane häma siinsamas valitsuse infotunnis pensionidest, mis ei puutu üldse asjasse. Minu küsimuse peale, kuidas me tuleme välja eelarvenõukogu hinnangul meie lähiajaloo sügavaimast ja suurimast defitsiidist, [vastas] peaminister, et aga pensionid ei vähene. Irrelevantne käsitlus.

Teiseks, ma küsisin seda rahandusminister Ligilt. Ja pange nüüd tähele – härra Kivimägi, kuulake! –, mida ütles mulle rahandusminister Ligi. [Küsisin], mis on lahendus defitsiidikaosest väljumiseks. Ta ütles, et ei tohi lihtsalt anda lubadusi "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse!". Ametis olev rahandusminister deklareeris, et sellesse hiigeldefitsiiti on sisse mineeritud uued, avalikkusele veel mitte teadaolevad maksutõusud. Ja seda, pange tähele, on autonoomse ekspertiisiga kinnitanud ka eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus ja tööandjate keskliidu direktor Hando Sutter, kes on öelnud, et sellise rahandusliku ja poliitilise käekirjaga ei ole riigil otsekui alternatiivi uutele maksutõusudele. Isamaa ei lepi sellega. Isamaa tahab maksurahu. Ja sellepärast on meil oluline teha ehe pingutus siin ametisoleva rahvaesinduse pädevusega ja öelda, et mittejõukohaseid samme ei tohi teha ja riik peab pingutama, et taastada kontroll riigi rahanduslike väljavaadete üle. See tähendab maksimaalselt 3%-lise defitsiidi lubamist.

Vabandust, asetame asjad perimeetrisse. Euroopa Komisjoni riikidepõhine erand seoses kaitsekuludega näeb ette meile 1,5%-lise täiendava defitsiidi lubamise, aga seda vaid 2028. aasta lõpuni. Kuid riigi eelarvestrateegias olete te ette näinud 4%-lise defitsiidi 2028.–2029. aastal. Kusjuures ka see sisaldab teil täielikku bluffi, tühje kirjeid riigi eelarvestrateegias, millel ei ole mitte mingisugust relevantset sisu. Olukord on tegelikult väga tõsine. 

Ma küsisin ka proua Akkermannilt, et kuidas tema näeb ette sellest defitsiidispiraalist väljumist. Kuidas vastas mulle proua Akkermann? Tootlikkust tuleb tõsta. Nalja teete või? Kogu meie kasvupotentsiaal, mida me praegu realiseerime, on olnud inflatsioonilise iseloomuga. Meie suhteline tootlikkus on tegelikult languses võrreldes nii meie regiooni kui ka kõikide teiste Euroopa riikide [tootlikkusega]. See on praegune olukord. Taandumislahinguid anname! Valitsus on poliitilises agoonias, aga meie majanduse suhteliste väljavaadetega anname taandumislahinguid. Olukord ei ole hea ja alternatiivi mõtestamine eeldab tõhusamat pingutust. Isamaa on selleks valmis. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe, hea kolleegi Annely Akkermanni. Palun!

Tere õhtust, austatud juhataja! Head kolleegid! Aga võib-olla juba varahommikust ka, kell on sealmaal. 

Isamaa algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks arutas rahanduskomisjon käesoleva aasta 20. oktoobril. Meil tõesti tekkis selline väike arusaamatus 2026. aasta eelarvet [käsitleva] punkti juures. Seeder, ma sain aru, küsis istungi juhataja käest, miks on kantud muudatusettepanekute loetellu need viis omavahel ühendatud punkti, kui seadust ei ole menetlusse antud. Ühesõnaga, katteallikaks oli seal see maksuküüru ärajätmise ärajätmine. Ma jäin kahtlema, et järsku te võtsite selle eelnõu, mida me praegu siin arutame, menetlusest tagasi, aga ma saan aru, et tekkis selline unustuse moment, et lugupeetud fraktsiooni esimehel ei olnud meeles, et see eelnõu ikkagi oli menetlusse antud. 

Komisjonis seda eelnõu pikalt ei arutatud. Ikka mitu minutit, jah. Tuletati meelde, et need kaks seadusemuudatust, mida selle eelnõuga taotletakse – ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmine, et tulumaks muutuks madalamaks –, on juba menetluses. 

Igatahes, komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 5. novembril – algataja soovil lükati see [tähtaeg] edasi eilsele [päevale] – ja eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Pean ka ütlema, et valitsus seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Kas on kõik?

See on kõik. 

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 680 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 680 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid 0. Eelnõu 680 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud 13. päevakorrapunktini, Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 712 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Urmas Reinsalu.

Lugupeetav rahvaesindus! On öö ja kell on kaks läbi kaheksa minutit. Isamaa seisab nii päeval kui ka öösel automaksu ja registreerimistasu tühistamise eest, me oleme seda Eesti rahvale lubanud. Teil on valida kas pikem ja piinavam tee Eesti ühiskonnale või teha sellele asjale kiire lõpp. Te olete valinud sadistlikuma tee, mõelnud välja meie majandust ja inimeste kindlustunnet habrastava veidra konstrueeritud toetusskeemi lastega [peredele], kulutanud selleks haldusraha ja tegelenud niisuguste mõttetustega, teades väga hästi, et teie võimul olemise aeg saab läbi, mu armsad. Ja see tähendab seda, et [teil on võimalus] toetada [ettepanekut] tühistada automaks 1. jaanuaril 2026. aastal. See oleks valutum [tee], ja muide, kuna Eesti ühiskond seda toetab, siis oleks see ka teile poliitiliselt ratsionaalselt kasulikum, kui te esimest korda korrigeeriksite oma sisuliselt läbikukkunud poliitikat. Selle asemel on teil võimalik [teha] ka valulisem, piinavam otsus, [millega kaasneb suurem] poliitiline karistus. See tähendab seda, et hiljemalt 2027. aasta kevadel saabub aeg, kui automaks tühistatakse. Isamaa on lubanud, et see tühistatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2027. aastal. Isamaa lubab Eesti inimestele, et see aeg siis tuleb. Pange tähele minu sõnu, mida ma olen mitu korda siit parlamendi kõnetoolist öelnud: 2027. aasta kevadel hääletab parlament, need parlamendiliikmed, kes siis ka tagasi on valitud, konsensuslikult automaksu tühistamise poolt. See päev tuleb. Meie sõnum on üks: valige valutum, mõistlikum ning ühiskonna huvisid ja ootusi arvestavam tee ning toetage täna selle eelnõu menetlusse jätmist. Aitäh!

Aitäh! Väga tõhus kõne. Nüüd ongi võimalus kuulata, mida arvas selle kohta juhtivkomisjon. Palun taas Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks 20. oktoobril. Pikalt see arutelu ei [kestnud], võib-olla minut, võib-olla kaks. Aga igatahes tutvustas Aivar Kokk seda eelnõu. Vabariigi Valitsus seda ei toeta. Komisjon tegi [järgmised] menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Üks hetk, Annely, palun. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab ka eelmist eelnõu, mille koalitsioon siin uhkelt allavett laskis. Miks te seda teete? Miks koalitsioon hävitab Eesti majandust? Miks te hävitate Eesti ettevõtete konkurentsivõimet? Miks te hävitate meie inimeste elatustaset ja heaolu? Miks te seda kõike teete? Ma tean ühte, kes selle üle väga rõõmustab ja käsi kokku hõõrub ja on tõesti siiralt õnnelik, et Eesti valitsus ja valitsuskoalitsioon on võtnud eesmärgiks Eesti majanduslikult ja mitmeski muus mõttes põhja lasta. See on Putin. Nii et ma küsin uuesti: miks te teete kõike seda?

Kuna paistab, et te ei ole jälginud uudiseid – ei Statistikaameti kodulehekülge ega pankade prognoose ega Eesti Panga uudiseid –, pean ma kurvastusega ütlema, et kõik märgid näitavad majanduse paranemist. Eesti maksusüsteem on 12 aastat [olnud] kõige konkurentsivõimelisem maailmas. Te elate kuidagi halva tujuga. Vaadake ringi, asjad edenevad! 

Aitäh teile, Annely Akkermann, samuti väga tõhusa ettekande eest! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 712 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 712 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid oli 0. Eelnõu 712 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Oleme jõudnud 14. päevakorrapunktini, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 674 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on tõesti esitanud Riigikogu liikme staatuse seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigisaladuse kaitse on tähtis, aga samas on see väga spetsiifiline valdkond, mille üksikasju avalikkus ega suur osa Riigikogu liikmeid ei tea, ei peagi teadma. Riigisaladuse kaitse korraldamist reguleerib seadus. 

Käesoleva seadusemuudatusega ei tehta riigisaladuse kaitse kohta suuri või põhimõttelisi muudatusi, kuid sellele vaatamata on sellel seadusemuudatusel oluline julgeolekuohte ennetav mõju. Nimelt, praegu kehtiva õiguse kohaselt on kõigil Riigikogu liikmetel automaatselt ka ligipääs riigisaladusele. Meie ettepaneku järgi jääks selline õigus tulevikus neile Riigikogu liikmetele, kes on läbinud julgeolekukontrolli. 

Me kõik saame aru, millest selline muudatus on tingitud. Esiteks, mõistagi on kujunenud julgeolekuolukorras riigisaladuse kaitse tähtsam, kui see oli varasematel rahulikumatel aegadel, eriti kui me räägime riigi sõjalist julgeolekut puudutavast teabest. 

Teiseks, on üldteada, et Venemaa on pidevalt teinud katseid sekkuda naaberriikide ja teiste riikide sisepoliitikasse, valimistesse, ja ta teeb selliseid katseid ka tulevikus. Ei ole võimalik välistada, et Riigikokku osutub valituks saadik, kelle vaated on otseselt Venemaad soosivad. Ei ole võimalik välistada ka seda, et Riigikokku osutub valituks saadik, kes teeb varjatud koostööd Venemaa eriteenistustega. Meil on näiteid, kus volikokku on valitud inimene, kes on vanglas ega saa volikogu töös osaleda. Julgeolekukontrolli on vaja selleks, et oleks suurem kindlus, et riigisaladus usaldatakse vaid neile Riigikogu liikmetele, kelle tausta kohta riigil küsimärke ei ole. 

Ligipääsuõiguse andmisest keeldumise alused on määratlenud Riigikogu seadusega. Muidugi saab väita, ja see on täiesti mõistetav, et isik, kes on saanud valijate usalduse, ongi usaldusväärne. Samas, me kõik saame aru, et see väide on demagoogiline. 

Palju on arutatud näiteks haridusnõude kehtestamise üle. Seda ma ka ei toeta. Kui saadik saab mandaadi, siis on tal võimalus Riigikogu liikme tööd teha. Me räägime tõesti spetsiifilistest julgeolekuriskidest, mille maandamisega peaks tegelema ka siin saalis. 

Kahtlemata on kodanikel, kes Riigikogu liiget valivad, ligipääs infole, milline on tema, ma ei tea, haridus või perekonnaseis või mida ta Facebooki postitab, aga kodanikel ei ole ligipääsu andmetele, millele pääsevad ligi julgeolekuasutused julgeolekukontrolli käigus. Kodanik ei tea, millistel asjaoludel ja milliseid välisriike on saadik külastanud. Ta ei tea [saadiku] tuluallikaid või eraelulisi asjaolusid, mis võivad ta muuta haavatavaks vaenulike teenistuste värbamisele. Aga riik saab sellist taustakontrolli teha. 

Ükski kontroll ei ole täiuslik. Peab nentima, et riigireeturiks on osutunud ka need, keda on korduvalt ja põhjalikult kontrollitud. Ometigi on kindlustunne suurem, kui riigisaladust näevad vaid need, kelle kohta selline taustakontroll on tehtud. 

Selle eelnõu eesmärk ongi hoida riigisaladustest eemal venemeelsed või kahtlase taustaga isikud. Me oleme Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ebameeldivalt üllatunud, et valitsuserakonnad ei toeta sellise põhimõtte rakendamist. Eeldasime, et see on neile sama iseenesestmõistetav, nagu see on sotsiaaldemokraatidele. 

Loodan, et täna eelnõu tagasi ei lükata ja seda arutelu on võimalik jätkata. Komisjoni aruteludes viidati, et loomisel on komisjon, mis asub laiemalt Riigikogu töökorralduslikke küsimusi vaagima, ja selle komisjoni töö tulemusel tehakse ka seadusemuudatused. 

Seda eesmärki ei saa kuidagi halvaks pidada, aga samas, eks ta omamoodi ettekääne on. Meil on väga palju kodu- ja töökorra seaduse muudatusi, mida arutame, vahel arutame aastaid, ja mis tegudeni kunagi ei jõua. Selle konkreetse muudatuse mingisse suuremasse paketti sidumine [viib selleni], et seda muudatust me ära ei tee, kuigi me kõik saame aru, et probleem on olemas. Antud juhul ei peaks eelnõu vastustamine olema kuidagi poliitiline, [sellele ei peaks vastu olema põhjusel], et tegemist on opositsiooni eelnõuga. Julgeoleku seisukohast me oleme suutnud suuresti ühtset joont hoida ja see on samalaadne küsimus, mille puhul me ei peaks tegelema mingisuguse poliittehnoloogia või sisepoliitikaga, vaid mõtlema sellele, kuidas riigisaladust paremini kaitsta. 

Tänan teid ja hea meelega vastan küsimustele. 

Ando Kiviberg, palun!

Härra juhataja, suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Nii nagu siin juba kõlas, tõepoolest, tegemist on eelnõuga, mille eesmärk on kahtlemata vajalik, siin ei ole küsimust. Ma ei oleks küsinud, aga mulle jäi kõrva see, et te ütlesite, et koalitsioonierakonnad ei nõustu selle eelnõu eesmärgiga või kuidagi ei soostu [seda toetama]. Millest te seda järeldate? Te ise just äsja ütlesite, et põhiseaduskomisjon, tõsi, mitte ei ole moodustanud veel ühte komisjoni, vaid [on moodustanud] töörühma. Tõesti, see töörühm on moodustatud ja tegeleb nende küsimustega väga põhjalikult. Millest te järeldate, et koalitsioonierakonnad selle eesmärgi vastu on?

Ma ei öelnud, et [ollakse] otseselt eesmärgi vastu, aga selle konkreetse eelnõu edasi menetlemise suhtes sellist optimistlikku meelt komisjonis ei olnud. Viidati, et tegelikult on ju olemas töörühm, mis võiks selle küsimuse lahendada. Aga töörühma kokkukutsumise eesmärk ei ole ju spetsiifiliselt selle mure lahendamine. Me ei räägi ju mingisugusest abstraktsest olukorrast. Ma toon näite. Eelmisel nädalal siin saalis kerkis Rootsi vangide teema arutelul küsimus, kas saadikutele on kättesaadav Kaitsepolitseiameti mingisugune salastatud julgeolekuohu hinnang. [Selgus, et] jah, see peaks olema saadikutele kättesaadav. [Siis tekkis küsimus, et] kust seda lugeda saab. Varro Vooglaid on teinud ettepaneku, et kui osa materjalist on salastatud, peaks selle kohta olema päevakorras märge ja seda peaks enne suures saalis menetlemist saama julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ruumides lugeda ja see peaks olema kättesaadav. Ma pean seda ettepanekut mõistlikuks. Me tõepoolest tegeleme siin teemade ja olukordadega, kus salastatud materjalid on. See on iganädalane küsimus, mitte mingi abstraktne [probleem], ja see on põhjus, miks me võiksime selle küsimuse lahendada kiiremini ja miks [seda ei peaks tegema] töörühma pikaajaliste arutelude käigus ja teistest teemadest eraldi.

Kalev Stoicescu, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Riina! Lihtsalt küsin, kas te olete mõelnud või kaalunud ka seda varianti, et mitte kõigile Riigikogu liikmetele seda kohustust seada, vaid osale. Ma pean silmas, et kas lisaks riigikaitsekomisjonile, kellel see niikuinii juba RK[L]S-i järgi [olemas] on, [võiks see olla] ka juhatusel ja vanematekogul ehk siis fraktsioonide esimeestel. Ma juhin tähelepanu ka sellele, et RK[L]S-is ei ole [sätestatud], mis saab siis, kui näiteks riigikaitsekomisjoni liige ei taotlegi seda [luba]. Seal on ainult öeldud, et riigisaladuse või NATO saladuse luba on ette nähtud. Mul on olnud neid case'e. [Seaduses] on öeldud, et kui [komisjoni liige] on luba taotlenud, aga ei ole seda saanud, siis peab fraktsioon selle liikme [komisjonist] tagasi [kutsuma], aga ei ole öeldud, mis saab siis, kui [ta seda luba] ei taotle.

Tõepoolest, siin võib olla kaasnevaid teemasid, mida tuleks lahendada ja arutada. Näiteks valitsuses olles tuleb NATO saladuse luba eraldi taotleda, see ei ole kohustuslik. Praeguses julgeolekuolukorras tekib küsimus, kas valitsuse liige saab oma tööd teha, kui ta seda ligipääsu ei taotle. Peaministritel on olnud erinev lähenemine. Kaja Kallas pidas tähtsaks, et valitsuse liikmed selle protsessi läbi teevad ja loa saavad. 

Ma ei arva, et Riigikogus peaks julgeolekukontroll olema kõigile kohustuslik. Meie ettepanek on, et riigisaladusele ligipääs ei peaks olema seotud Riigikogu liikme staatusega, vaid julgeolekukontrolli läbimisega. See on ka teiste isikute puhul nii: kui sa oled politseinik või valitsuse liige, ei saa sa ligipääsu riigisaladusele või NATO saladusele enne, kui see protsess on läbitud. See oleks ka siin saalis nii: julgeolekukontrolli läbimine ei ole kohustuslik, [ja kui luba ei ole], siis nende materjalidega tutvuda [ei saa]. Aga jah, ma eeldaksin, et riigikaitsekomisjonis on inimesed, kes soovivad kõigis komisjoni aruteludes osaleda ja materjalidega sisulist tööd teha. Eeldus on, et nad taotlevad riigisaladuse luba. Kui nad seda ei tee, siis on võimalik fraktsioonidega suhelda. (Hääl saalist.) Jah, ei ole nõuet. Või siis paneb avalik surve fraktsiooni komisjoni [koosseisus muudatusi tegema]. Need on sellised pehmemad meetmed. Aga seda arutelu võiks eraldi pidada, kas ühele komisjonile võiks selle nõude kehtestada. Täiesti nõus, et selle menetluse raames võiksime ka seda küsimust arutada.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Võib-olla te aitate kaasa mõelda [ja avada] selle teema olulisust selles valguses. Meil on poliitikas osalenud erinevaid inimesi. Näiteks on parlamenti püüdnud pürgida erakonna KOOS [liige] Aivo Peterson, kes on riigireetmises süüdistatuna kinni peetud. Kuidas see olukord siis välja näeks, kui Aivo Petersoni sugused või, ma ei tea, härra Bessedini sugused isikud valitakse parlamenti? Loomulikult, kui tal on rahva mandaat, tuleb seda austada, aga teistpidi, me kõik peaksime ette kujutama, mida see kaasa võib tuua. Ma arvan, et [valimistel] kandideerinud ja riigireetmises süüdistuse saanud Aivo Petersoni [juhtum] on väga hea näide. Äkki te avaksite seda [teemat] ja aitaksite kaasa mõelda?

Aitäh! Tõepoolest, nagu ma ütlesin, tegemist ei ole abstraktse murega. Meil on näiteid, kus valimistel on kandideerinud isikud, kes parasjagu on viibinud vangis riigireetmise süüdistuse kahtlustusega. Ja samas me töötame salajaste dokumentidega. Tõepoolest võib juhtuda, et Riigikokku osutub valituks inimene, kes ei ole Eestile lojaalne, aga kes on väga usin töömesilane: loeb läbi kõik dokumendid, jätab kõik meelde, tutvub kõigi võimalike materjalidega. Sellega on seotud riskid. Kas on mingi teine viis nende riskide lahendamiseks? Mina ei oska seda välja pakkuda. 

Ma arvan, et praeguses julgeolekuolukorras on taustakontrolli tegemine Riigikogu liikmetele, kes soovivad riigisaladusele ligi pääseda, mõistlik. See ei ole kuidagi ebaproportsionaalne või mandaati piirav, nagu ma välja tõin. Me ei arva, et peaks Riigikogu liikmetele kehtestama rangemaid nõudeid või kuidagi nende tegevusvabadust piirama. See puudutab ainult riigisaladusele ligipääsu ja sellele ligipääsu taotlemine ei ole kohustuslik. Keegi ei saa kohustada Aivo Petersoni [sugust isikut] riigisaladuse luba taotlema, kui tal on eelaimus, et ta ei pruugi seda luba saada. Kohustust ei ole, aga riigisaladusele ligipääsuks peaks olema samasugune kontroll tehtud nagu teiste kodanike puhul.

Lauri Läänemets, palun teine küsimus! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te nüüd tekitasite minus rohkem huvi selle küsimuse vastu, võib-olla aitate seda debatti siin jätkata. 

Ma mõistan seda, et Riigikogu liikme töö puhul on elementaarne, et tal on riigisaladusele juurdepääs olemas. Ma saan aru sellest argumendist, kui öeldakse, et selle [puudumine] tõesti võib takistada [töö tegemist] ja et selle loa saamise [kohustus] on mõnes mõttes [mandaadi] piiramine ja et valitsusele alluvaid organisatsioone [võidakse hakata] süüdistama õiguste piiramises. Aga teistpidi, kujutame nüüd ette, et meie seas on näiteks keegi, kelle puhul võib olla suhteliselt kindlalt veendunud, et ta käitub Aivo Petersoni taoliselt või et ta ei ole Eesti-sõbralik. Kas see ei või kaasa tuua piiranguid Riigikogu töös, kuna ei taheta enam nendes töövormides ja nendes kohtades asjadest rääkida nii, nagu nad on, sellepärast et äkki keegi kasutab oma õigust ära ja saab riigisaladusele ligi?

Jaa, tõepoolest, kui on risk, et riigisaladus saab teatavaks isikutele, kes ei ole Eestile lojaalsed, või selle info teatavaks saamisega on seotud riskid, siis arusaadavalt hakatakse neid riske maandama mingisugusel teisel viisil. Me oleme seda näinud komisjonides. Kui komisjonis ollakse, ma ei tea, ametnike suhtes agressiivsed ja ebaviisakad, on väga keeruline saada inimesi esimesel võimalusel komisjoni tulema, avatult küsimustele vastama, materjale jagama. See on selline hea koostööline suhe, mis põhineb usaldusel, ka sellel, et reegleid järgitakse ja riigisaladus on kaitstud. See on tegelikult väga tähtis. Meie kõigi jaoks võib olukord muutuda halvemaks, kui me ei suuda tagada, et siin majas on riigisaladus hoitud. Ettepanek, mille sotsiaaldemokraadid siin eelnõus [on teinud], maandab seda riski. Meil kõigil on parem tööd teha ja me suudame ka ühiskonna usaldust hoida.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan väga ettekandjat ja hoia oma häält! Aga nüüd saame kuulata, mida selle teema kohta arvas juhtivkomisjon. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas seda ettepanekut teisipäeval, 21. oktoobril. Põhiseaduskomisjoni liikmetest puudus Helir-Valdor Seeder ja Lauri Läänemetsa asendas Raimond Kaljulaid. Raimond Kaljulaid oli ka see, kes tegi eelnõu kohta ettekande. 

Laias laastus oli see sissejuhatav osa sarnane sellele, mida proua Sikkut siin praegu väga põhjalikult ette kandis. Ja tõesti tuli diskussiooni käigus välja, et riigikaitsekomisjonis on menetluses selline seadus nagu TsiRkS ehk tsiviilkriisi [ja riigikaitse] seadus, ja sellest tulenevalt on Riigikogus arutelu selle üle, kuidas tagada kriiside ajal Riigikogu toimepidevus. 

Samuti tekkis [diskussiooni] käigus küsimus riigisaladuse temaatika kohta, [sealhulgas selle kohta], milline [riigisaladuse] tase võiks olla komisjoni liikmetel ja juhatuse liikmetel. Selleks et nendes küsimustes debatid ära pidada, on põhiseaduskomisjon otsustanud teha alamtöörühma, kuhu kuuluks igast fraktsioonist vähemalt üks liige, ja tsiviilkriisi [ja riigikaitse] seaduses saaks neid [põhimõtteid] ka rakendada. Jah, ka komisjonis [arvati], et kui luuakse töörühm, siis kipub asi venima. Eks see sõltub väga palju sellest, kui [laia] diskussiooni üks või teine teema tekitab, aga mina olen küll põhimõtteliselt seda meelt, et see alamtöörühm võimalikult kiiresti tööle hakkaks. 

Veel ühest teemast, mis [arutelu käigus] lauale tuli. Nimelt Jaak Valge tõi välja, et eelnõu miinuseks on julgeolekuasutuste suurenev mõju. Tema sõnul tekiks vastandus rahva ja riigi vahel, kuna kodanikud usaldavad rahvaesindajat, aga riik mitte, ja see ei ole üldpildis hea. Ta lisas, et kuigi töörühmade loomist peetakse vahel viivitustaktikaks, meeldib talle, et neid on hakatud tegema, sest see lisab ka parlamentaarsele tegevusele elemente. Samas võtmes märkis Raimond Kaljulaid, et Jaak Valge toodud argument on tõsine ja alati tuleb kaaluda, kas volituse andmine täitevvõimu asutusele on põhjendatud, kuna sellest võivad tekkida lisaprobleemid. Mina tõin välja, et see diskussioon on tõesti juba laiem ja võib-olla me peaksime arutama, kas julgeolekuasutuste [asemel võiks] neid riigisaladuse lube välja anda [keegi teine]. Näiteks [võiks] selle temaatikaga tegelemiseks luua Õiguskantsleri Kantseleisse osakonna, et [lubade andmise kord] näeks ka väljapoole objektiivne. 

Ants Frosch märkis, et valdkond on lai ja vajab korrastamist, tuues näiteks julgeolekuasutuste seaduse ja kontrollikomisjoni, millel puudub sisuline kontroll nii parlamendi kui ka ministrite tasandil. Kriisiolukorras, kus info liigub kiiresti, otsustab kriisijuht, kas isikul on teadmisvajadus ja kas formaalsed tingimused on täidetud. Tema hinnangul jagatakse vajalikku teavet kriisi ajal ikkagi, isegi siis, kui puudub NATO [saladuse] luba, ja seetõttu ei peaks formaalsele küljele liialt rõhku panema, sest otsustamisalus on teadmisvajadus. 

Nii et selline see diskussioon meil oli. Ando Kiviberg veel lisas, et see minu pakutud idee tundub inspireeriv ja see võiks olla töörühma üheks arutlusteemaks. Kuna rohkem küsimusi ei olnud, siis härra Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused. Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril – täna küll ei ole 5. november, täna on juba 13. november, kui ma ei eksi –, see oli konsensuslik otsus. Teine ettepanek oli eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 8 liiget, 1 oli vastu ja erapooletuid oli 0. Ja [otsustati] määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. See oli ka konsensuslik otsus. Aitäh!

Aitäh! Teile on üks küsimus. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui rääkida sellest riskist, et näiteks järgmises koosseisus on saadikuid, kelle vaated on Venemaad soosivad, siis ametikohast tulenevalt on neil võimalik pääseda ligi Eesti julgeoleku seisukohast tundlikule infole. Kas te möönate, et see on päris realistlik risk, mis järgmises koosseisus võib realiseeruda?

Ma väga loodan, et järgmises koosseisus sellist riski ei ole ja [see risk ei] realiseeru. Meil oli just üks kohtumine kaitsepolitsei peadirektoriga sel nädalal. Üks meie liikmetest küsis, kas kõigile Riigikogu liikmetele tuleks [teha] julgeolekukontroll. Praegune kaitsepolitsei peadirektor ütles, et ta ei pea seda otseselt vajalikuks, aga loomulikult seadusandja otsustab, kas teha nii- või naapidi. [Ta lisas, et] mingeid riske on nemad suutelised teatud mõttes maandama ehk kontrollima isikuid niivõrd hästi, et siis tehakse nende suhtes menetlusi. See oli tema vastus.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me kõik, nii eelkõneleja, teie kui ka mina, oleme kuulunud valitsusse, [mida juhtis] peaminister Kaja Kallas, kes nõudis väga selgelt, et peab olema NATO saladuse luba. Kuidas te tunnetate – Riina Sikkut ka põgusalt vastas sellele – ja kas see tuli komisjonis arutlusele, et sarnane mudel võiks olla kasutusel ka Riigikogus, et näiteks fraktsioonide juhid või juhtkond kuidagi positiivselt survestab seda [tegema] või [hoiab silma peal]? Tegelikult ju teemad, mida arutatakse valitsuses ja siin Riigikogus, kattuvad. Kas see võiks olla vabatahtlikult kohustuslik, nii nagu see oli valitsuses?

Aitäh selle küsimuse eest! Minu arvamus on tõesti see, et teatud komisjonide liikmetel ja juhtidel ning samamoodi Riigikogu juhtkonnal peaks olema nii NATO kui ka Euroopa Liidu saladuse luba. On mõeldamatu, et näiteks kriisisituatsioonis on riigikaitsekomisjon või väliskomisjon või Riigikogu juhatus teatud infoväljast eemal. Kui neil neid lube ei ole, siis nad teatud informatsiooni ei saa. See on eelkõige seotud Riigikogu toimepidevusega, ka kriisi- või sõjaajal. 

Küsitavusi on palju, [ei ole teada] kuhumaani peaks sellega minema: kellelt seda nõuda, keda heas mõttes survestada seda kontrolli läbima. Ma usun, et selles töörühmas, mis põhiseaduskomisjonis loodi, saab need vaidlused ära pidada. [Praegu] aga ootame liikmeid, et saaks selle töörühma aktiivselt tööle rakendada.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Aidake mul aru saada. Me alles rääkisime eelnõust, mille [sisu] oli sellise uurimiskomisjoni moodustamine. Te leidsite, et seda pole vaja. Nüüd te toetate seda, et moodustatakse selline komisjon, kes hakkab ... Samas on sotsiaaldemokraatidel väga selge ettepanek. Minu meelest ei saa olla aktsepteeritav, et riigisaladusele pääseb ligi isik, kelle suhtes mingit taustakontrolli pole kunagi teostatud. Selgitage.

Jah. Ma oma tutvustavas kõnes mainisin, et põhiseaduskomisjonis on kokku lepitud, et tehakse alamtöörühm – mitte komisjon, vaid alamtöörühm komisjoni juurde –, kes peaks välja töötama ettepanekud, mis puudutavad eelkõige Riigikogu toimepidevust kriisi- ja sõjaajal. Kriis on laiem mõiste kui sõda. Ja loomulikult, [töörühma eesmärk on ka välja selgitada], millised load konkreetsetel Riigikogu liikmetel, kes esindavad Riigikogu komisjoni või juhatust, peaksid olema ja millise kontrolli nad sellest tulenevalt peaksid läbima. See on see plaan, mille järgi liigutakse.

Riina Sikkut, palun teine küsimus!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Te ilusti selgitasite, et kaitsepolitsei peadirektor ei toeta kõigile Riigikogu liikmetele taustakontrolli tegemist. Ka mina ei toeta seda. Ja see ei ole ka sotsiaaldemokraatide ettepanek. Riigikogu liikme töö tegemise eelduseks ei ole julgeolekukontrolli läbimine, aga nii nagu kõigi teiste inimeste puhul, kes riigisaladusele ligipääsemiseks peavad läbima julgeolekukontrolli, peab seda [tegema] ka Riigikogu liige. Ta võib teha tööd kultuurikomisjonis, moodustada komisjone või juhtida riigieelarve kontrolli erikomisjoni ilma taustakontrolli läbimata, aga kui ta soovib ligi pääseda riigisaladusele, siis nii nagu kõigi teiste puhul, peab ka [enne temale riigisaladuse loa andmist] kindlaks tegema, et ta ei ole näiteks Venemaa teenistuses. Seetõttu küsin, kas teie hinnangul on aktsepteeritav, et riigisaladusele pääseb ligi isik, kelle suhtes mingit taustakontrolli pole kunagi teostatud.

Kehtiva seaduse järgi on sul Riigikogu liikme staatusest tulenevalt ametikohast tulenev õigus. Ma oma ligi 20-aastase Riigikogu liikme staaži jooksul küll ei mäleta, et meil oleks Riigikogu liikmed selles osas patustanud. 

Ma tean loomulikult ka seda, et julgeolekuasutused on valinud, millist informatsiooni mingites komisjonides esitada. [Ei ole teada], kas see on olnud otseselt tingitud sellest, et seal on väga kõrged riskid, et seda võidakse pahatahtlikult ära kasutada, aga selline praktika on olnud. Seda te ka ise oma ettekandes natukene välja tõite. 

Sellest, mis puudutab Riigikogu tööd. Meil on ju niimoodi, et kui täna on inimene kultuurikomisjonis, siis homme võib ta olla hoopistükkis riigikaitsekomisjonis, või vastupidi, või on asendusliige. See ei ole nii mustvalge ja sellepärast minu arvates selles töörühmas peakski läbi arutama, mis oleks see optimaalne variant, et meie riigi julgeolekuhuvid oleksid kaitstud ja samas oleks meil tagatud Riigikogu töö optimaalsel tasandil. Ma ei oska üheselt öelda, mis see parim variant on, aga sellesama töörühma ülesanne ongi see välja selgitada ja kokkuleppele [jõuda].

Suur tänu teile ettekande eest! Debatt oli igati sisukas. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 674 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 674 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 0. Eelnõu 674 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 686 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Tiit Marani!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kui ma hakkasin seda kõnet ette valmistama, siis ma tabasin ennast järsku mõtlemast tuntud kultusfilmile "Matrix". Eriti ühele stseenile selles filmis, kus Morpheus, Trinity ja Neo lähevad koos oma kaaslastega trepist üles, Neo vaatab külje peale ja näeb korraga kassi liikumas. Ta vaatab uuesti ja näeb täpselt sama liikumist – déjà-vu. Ma ei tea, kas teil kunagi on olnud déjà-vu tunnet? Sellist tunnet, et see, mis on juba olnud, kordub millegipärast arusaamatult? Minul on olnud ja mul on ka praegu see tunne. Kui ka teile tundub, et see kõik, mis praegu toimub, [on juba olnud] ja me oleme täpselt samasugust eelnõud, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud eelnõud juba arutanud, siis täpselt nii see ongi. Me oleme seda teemat, täpselt samasugust eelnõud, juba ühe korra arutanud. 

Jutt on ohtlikest koertest, õigemini nende omanikest. Praegu ei ole kohalikel omavalitsustel ja politseil piisavaid volitusi, et kutsuda korrale selliseid koeraomanikke, kes ei ole koerte eest õigesti hoolitsenud, mistõttu on koerad muutunud inimestele ohtlikuks. Selliseid koerte rünnakuid on Eestis päris palju. Koerte rünnakutes saavad viga inimesed, saavad viga teised koerad, samuti satuvad koerte tõttu aeg-ajalt hirmu alla kogukonnad. Ma teen kohe kiirustavalt ühe märkuse: see kindlasti ei puuduta kõiki koeraomanikke, sest absoluutne enamus nendest on tegelikult väga hoolivad inimesed, aga paraku väikene osa, kelle jaoks see eelnõu on tehtud, määrib ka nende väärikust. 

Sotsiaaldemokraadid esitasid olukorra parandamiseks eelnõu, millele eelnes väga põhjalik eeltöö, et aru saada probleemi olemusest ja sisust. Tehti kõiki osapooli [hõlmav] küsitlus, mille tulemusel valmis eelnõu, mida on siin Riigikogus juba arutatud ja mida enamik teist, peaks ütlema, et peaaegu kõik, on põhimõtteliselt toetanud. Paraku aga polnud see eelnõu pärast esimest lugemist enam valitsuskoalitsiooni eelnõu ja läks, oh imet, põhiseaduskomisjonis riiulile. Sinna see jäi, vaatamata küsimistele ja ergutamistele. Ergutati selle pärast, et inimesed pommitasid eelnõu koostajaid [küsimustega], et kuhu see ometigi jääb, selle järele oli ju suur vajadus ja väga suur ootus. 

Probleem, mille oleks saanud lahendada enam kui aasta aega tagasi, on siiamaani lahendamata. Ettekäändeks on toodud, et valitsus valmistas ette põhjalikumat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuste paketti. Aga see valmis alles sellel suvel. Valitsuse esitatud eelnõus on see küsimus lahendatud täpselt samamoodi ja põhimõtteliselt [ei erine see sellest], mis me välja pakkusime. Nii et tegelikult ei ole olnud mitte mingisugust põhjust venitada – mitte mingit! – ja selle eelnõuga oleks saanud ära hoida nii mõnedki keerulised probleemid, mis on tekkinud. 

Samas võiks ju küsida, kas see eelnõu on sisutu. Ma arvan, et kaugeltki mitte, sest pole ju täit kindlust, mis saab sellest valitsuse eelnõust, mis omavalitsusi puudutab. Me täpselt ei tea, kui kaua see on veninud. Tegelikult on kaks võimalust. Kui see valitsuse eelnõu lõpuks vastu võetakse, siis me kindlasti tervitame seda – asi tehtud, tõsi, suure viivitusega, aga vähemalt tehtud. Ja kuna need ideed, mis me välja mõtlesime ja paika panime, on seal sees, siis pole meie energia ja pingutus selles mõttes siiski täielikult tühja jooksnud. 

Aga kui juhtub nii, et valitsuse eelnõu menetlus mingil põhjusel takerdub, siis on ju võimalik ohtlike koerte küsimus lahendada meie eelnõuga – sellega, mida tegelikult kõik on toetanud selles hoones, selles kojas. Niisiis [on ka võimalus, et] see ei jäägi riiulisse, [aga kui jääb, siis] kuni uute valimisteni, mil menetluses olevad eelnõud menetlusest välja langevad. 

Mõistagi, meie, sotsiaaldemokraatide poolest on kahetsusväärne, et taolise küsimuse lahendamist on takistatud ainult poliitilistel põhjustel. Selle aja jooksul on toimunud koerte rünnakud, nendest on juttu olnud ka ajakirjanduses. Need oleksid võinud olla ennetatavad ja ka ärahoitavad. Selles mõttes ei ole valituskoalitsiooni käitumine kindlasti olnud pehmelt öeldes ilus. Kindlasti ei tee see au kummalegi valitsuses olevale erakonnale. Aitäh!

Aitäh! Teile on üks küsimus. Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma arvan, et te olete siin saalis – kuigi praegu on siin vähe rahvast – kindlasti üks kompetentsemaid kirjeldama loomariigi esindajate hingeelu. Ja me räägime praegu ennekõike koertest. Kas te olete selle protsessi käigus näinud, kas lisaks kohaliku omavalitsuse [korralduse] seadusele on veel mingeid seadusi, mida võiks üle vaadata või muuta või mis vajaks täiendavat analüüsi?

Aitäh selle küsimuse eest! Loomariigi kohta ma ütlen, et inimestega on mul kõige suuremad raskused, nad on ka loomad. See olgu vahemärkusena [öeldud]. 

Antud [teema puhul] me käsitlesime konkreetselt ainult koerte [probleemi]. Nii et ma kõhklen, kuidas sellele küsimusele praegu vastata.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan minagi teid, härra Maran, väga väärika ettekande eest! Nüüd on võimalus kuulata, mida arvati selle kohta põhiseaduskomisjonis, ja on hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli auväärt põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg.

Suur tänu, austatud juhataja! Enne kui ma lähen komisjonis toimunust ülevaate andmise juurde, soovimata olla ninatark – tõesti, ma väga vabandan, kui keegi tunneb ennast isiklikult riivatuna –, [teen] keelelise täpsustuse. Nimisõna "eelnõu" ainsuse osastav on "eelnõu": seda eelnõu. Prantsuskeelne väljend déjà-vu – juba nähtud; déjà vous – juba teie. Déjà-vu – juba nähtud; déjà vous – juba teie. Jätame meelde! Öelge kolleegidele ka, sest need asjad korduvad siin saalis, sellepärast ma räägin. Aga läheme nüüd asja juurde. Aitäh! Vabandan veel kord, ma ei tahtnud olla ninakas, tõesti ei tahtnud. 

Komisjonis arutati ja tõesti korduvalt ka märgiti, et eelnõu eesmärk on kõigile arusaadav, õige ja mõistetav. Komisjoni esimees – antud juhul mina – küsis eelnõu esitajalt – kuivõrd parajasti juba on menetluses kohaliku omavalitsuse korralduse [seaduse] muutmise seaduse [eelnõu] 688, kus sedasama teemat täpsemalt käsitletakse, ja tõesti, küllaltki sarnasel viisil lahendatakse –, kas eelnõu esitaja on nõus eelnõu tagasi võtma, sest tolleks hetkeks olid KOKS-i muudatused juba menetlusse minemas. Eelnõu esitaja ei olnud nõus. Tänaseks on KOKS-i muutmine ehk seesama 688 SE, mis sedasama küsimust lahendab, läbinud siin saalis esimese lugemise. Me kõik mäletame seda. 

Ma arvan, et teil kõigil on oluline teada, et oli küsimusi ka selle kohta, kui kaua reaalselt 688 SE [menetlus aega võtab] ja millal see küsimus saab lahendatud. Eesmärk on ju see, et me saaksime selle mure lahendatud. Ma usun, et me saame kõik sellest ühtemoodi aru. Selle kohta arvasid nii meie ametnikud – antud juhul põhiseaduskomisjoni ametnikud – kui ka Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi esindajad, et maksimaalselt võib see aega võtta kolm kuud, sõltuvalt esitatavate paranduste keerukusest ja sellest protseduurikast, mis nende muudatuste läbivaatamisega võib kaasneda. Aga eeldati, et maksimaalselt [kestab menetlus] kolm kuud. Nagu ma ütlesin, tänaseks on KOKS esimese lugemise läbinud. 

Muidugi kuulati ära ka valitsuse arvamus. Valitsus nõustus, et eelnõu eesmärk on õige, see on vajalik. Ta andis ka soovitusi, kuidas peaksid mõned [laused] olema sõnastatud, näiteks: omavalitsusüksusel on õigus teha riiklikku järelevalvet. Nende soovitus oli: teeb järelevalvet. [Sõnastus] võiks olla imperatiivsem ja üheselt mõistetav: mitte teeb, kui tahab, vaid teeb, sest see on tema ülesanne. Mõistate väikest vahet? Aga sama lugu: menetluses on KOKS-i [muudatused] – veel kord rõhutan: [eelnõu] 688 – ja seesama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus lahendab selle mure ära. 

Komisjoni liige härra Laanet küsis, kas eelnõu esitajad oleksid vajaduse korral nõus need eelnõud liitma, kui see võimaldaks näiteks seda konkreetset sätet kiiremini jõustada. Sellele me päris konkreetset vastust kahjuks ei saanud. Aga veel kord rõhutan: kõik said aru, et mure vajab lahendamist ja sellega tuleb tegeleda. Katsume siin oma nõu ja jõu liita. 

Jõudsime menetluslike otsusteni ja need olid sellised. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril, aga see jõudis tänasesse [päevakorda]. Sellega olid kõik üksmeelselt nõus. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 5 ja vastu 2. Ja [kolmandaks], määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Kiviberg. See otsus oli konsensuslik. Aitäh! Vastan küsimustele.

Aitäh teile! Teile on küsimusi. Alustab Helmen Kütt. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni juht! Mul on selline küsimus. Aasta tagasi esitasid sotsiaaldemokraadid eelnõu, mis läbis küll esimese lugemise, aga jäi riiulile, seda te mõlemad, nii [eelmine] ettekandja kui ka teie, tõdesite. Siis olid sotsiaaldemokraadid koalitsioonis. Nüüd, kui nad on opositsioonis, langeb see kohe [menetlusest] välja. Aasta on mööda läinud. 

Kas te olete mõelnud, et kui lahenduseni oleks [jõutud] aasta tagasi, siis kui kõik tõdesid, et on probleeme … Me mäletame, milliste traagiliste juhtumite järel sotsiaaldemokraadid algatasid selle eelnõu. Nüüd on meil tulemas KOKS. Aasta jooksul on toimunud selliseid õnnetusi ja juhtumeid piisavalt. Kas see ei ole kuidagi vastutustundetu?

Ma saan vahendada seda, mida komisjon arutas. Seda, mis toimus enne seda aega, kui mina komisjoni juhtima hakkasin, ma ei oska kahjuks kommenteerida. Neid argumente, miks see eelmine eelnõu seisma jäi, ma kuulsin. Need olid samad põhjendused, et kuivõrd seesama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse [muutmise seaduse eelnõu] ettevalmistus on käimas, siis ei ole mõtet kuidagi topelt seda asja lahendada. Nii sain mina asjast aru. 

Muidugi ma ei saa koeraomanikuna ütlemata jätta, et lemmiklooma rünnaku eest vastutab alati omanik. Alati! Loomaomanik, kes ei saa oma lemmikloomaga hakkama, ei tohiks looma omadagi. See on minu isiklik seisukoht.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen teiega selles osas väga ühte meelt, et tehniliselt peavad olema kõik asjad täpsed. Aga te oma ettekandes korduvalt rõhutasite, et sisu suhtes on olnud ju valdavalt üksmeel, [soovitakse] saavutada üks ja sama olukord. Kuidagi ei saa ma aru, miks me ikkagi oleme takerdunud nendesse tehnilistesse nüanssidesse, kui väidetavalt on olukorra lahenduse sisu üks ja sama. 

Minu küsimus on: kas teil oli komisjonis arutlusel või kas teil on ülevaade sellest, kui palju inimesi on pidanud kannatama selle enam kui aastase viivituse pärast, kuigi me oleme justkui ühte tahet omanud olukorra lahendamiseks?

Aitäh küsimuse eest! Sellist statistikat mul ei ole, seda ka komisjonis keegi kahjuks ei esitanud.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Esiteks, suur tänu keeleliste märkuste eest! Need on alati ülimalt teretulnud. 

Kolm kuud läheb veel aega. Aeg-ajalt minu käest küsitakse, kus see seadus nüüd siis on, kui inimestel jälle kuskil on probleem. Ausalt öeldes on mul väga raske midagi mõistlikku öelda. Kuidas teie seda olukorda inimestele seletaksite? Seda eelnõu hakati menetlema rohkem kui aasta tagasi, aga siiamaani ei ole mitte [kuhugi jõutud. Menetlus] on praeguseks poolteist aastat veninud. Mis oleks mõistlik seletus inimestele, kes on selle probleemiga kimpus?

Mõistlik seletus oleks see, et täiesti normaalne seadusloome, tulemus tuleb. Ma ütlesin, et maksimaalselt kolm kuud on veel vaja oodata. Veel kord: eelnõu 688 [menetlus] edestab antud menetlust paari nädalaga. Nii et on lootust, et võib-olla jõuab siiski varem.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Sotsiaaldemokraadid on avaldanud valmisolekut muuta eelnõu teksti, et see vastaks valitsuse sõnastusele. Kas te sellisel juhul olete valmis seda eelnõu toetama? KOKS-i muudatuste pakett on palju laiem, selle konkreetse küsimuse saaks eraldi ära lahendada. Või te arvate, et eelnõu esitaja erakond on olulisem kui see sisuline küsimus, mida me lahendame?

Ei, ma kindlasti ei arva, et erakond on olulisem kui eelnõu ise. Kindlasti seda ma ei arva. Ja kui te tähele panite, siis ma vahendasin ka seda arutelumomenti, et eelnõu esitajatele esitati küsimus, kas nemad oleksid valmis või oleksid nõus näiteks eelnõud ühendama. Aga sellele me vastust ei saanud. Selles mõttes on mul praegu väga raske ka teie küsimusele vastata.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt me ei hakka võistlema selles, kes on kangem koerapidaja. Ma olen ka üle 30 aasta koeri pidanud ja arvan, et kõik kutsikad sünnivadki headena. Inimesed, omanikud, halvad omanikud muudavad nad kurjaks. Aga veel kord: inimesed, kes näevad, kuidas õigusloome toimib, heidavad kohtutele ette, et arutelud [kestavad] pikka aega, ja nad tegelikult ootavad kiiremaid lahendusi, kui sellised väga hullud sündmused juhtuvad. Inimesed saavad kannatada, teised loomad saavad kannatada. See ei ole hea õigusloome, kui see jääb nii pikalt venima. Mis te arvate sellest?

Jaa. Tuleb nõustuda. Seda inimest, kes on saanud kannatada, kindlasti ei rahulda see, et asjad ei liigu piisava kiirusega. Mis seal salata, ka mind on koer purenud rattasõidu ajal. Ma tean, mis tunne see on, nii et oskan ennast asetada nende inimeste positsiooni. 

Aga sellele vaatamata ma usun, et me hoiame siin head tempot ja saame kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse [muutmise] seaduse eelnõu 688 – loodetavasti ka teie lahkel toel – kiiresti menetletud.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mis põhjustas ikkagi selle, et komisjonis see eelnõu otsustati tagasi lükata või et komisjon toetab tagasilükkamist, kui see sisu on ju kõigile aktsepteeritav? Miks ei või seda esimest lugemist siin ära lõpetada? Mille üle me siis vaidleme, kui sisu on aktsepteeritav? Võib-olla võiks sõnastuses teha muudatusi. Need eelnõud võivad olla ju ka paralleelselt menetluses, keegi ei keela seda ja see oleks täiesti mõistetav. Tavaliselt see tava ongi selline olnud, ausalt öeldes. Kas need siis kunagi ühendatakse või ei ühendata – see on juba edasise menetluse küsimus. Tegelikult on see ju mõistlik, kui sisu on nendel eelnõudel sama. Seda ka praegune valitsuskoalitsioon ühe eelnõuga üritab teha. Ma ei saa aru, mis on tagasilükkamise mõte.

Veel kord: need argumendid tegelikult juba siin kõlasid, ma tõin need esile, kui ma komisjoni arutelu käiku kirjeldasin. Aga ma võin need üle rõhutada. Komisjoni enamus leidis, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse [muutmise seaduse] eelnõu 688 lahendab need asjad täpsemini, vähemalt samaväärselt. Ja veel kord: see minu nimetatud eelnõu jõudis varem menetlusse antud asja kontekstis.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 686 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde või ootame veel kedagi? Kui lubate, siis panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 686 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid oli 0. Eelnõu 686 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Head kolleegid, tänan siiralt teid kõiki tänase istungi eest! Vaatamata sellele, et see [kestis] vist 12 tundi või rohkem, oli see igati väärikas ja vastastikku lugupidav. Aitäh teile! Head ööd, puhake hästi!