Aitäh, austatud istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Ma teen täna ülevaate nii "Eesti 2035" valdkondlike eesmärkide täitmise edusammudest kui ka sellest, millisel kursil on meie majandus ja selle konkurentsivõime ning mida me selle kasvatamiseks teeme.
Olukorrast majanduses. Eesti majanduse väljavaated on head. Mitmete näitajate järgi on majandus taastumas. Ekspordi, tööstuse ja jaemüügi kasv ning elavnenud laenuturg viitavad paranemisele alates eelmise aasta keskpaigast. Konjunktuuriinstituudi oktoobri kindlustunde parameetri kohaselt jõudis tarbija kindlustunne viimase 15 kuu kõrgemaile tasemele. Ma nendin, et see on veel endiselt madal, aga suund on selgelt sammhaaval paremuse poole.
Ka eksperdid on, julgeksin öelda, optimistlikud. Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus tänavu 0,6% ning järgnevatel aastatel juba üle 3%. Optimistina usun, et tänavu taastume ja järgnevatel aastatel kiireneb kasv veelgi. Meil on eeldused tõusta üheks kiiremini kasvavaks ja arenevaks majanduseks meie regioonis ja tegelikult ka terves Euroopas.
Majanduse kestlik areng algab aga julgeolekust. Stabiilne ja kaitstud riik on tugev majanduse alus ja vundament. Oleme oma riigi kaitsmisesse panustamisel esirinnas. Panustame edaspidi kaitsevõimesse vähemalt 5% SKP-st. Need investeeringud mitte ainult ei tugevda riigikaitset, vaid toetavad ka kodumaist majandust. Näiteks 2024. aastal oli kaitsekulude panus majandusse rekordiline, lausa 490 miljonit eurot.
Nüüd aga lähemalt tegevustest, mis aitavad muuta meie majandust ja ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks. Rõhutan taas mantrat, et riik ja valitsus majandust ei juhi ega peakski. Valitsuse ülesanne on teha otsuseid, mis muudavad ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Seega oleme majanduspoliitikas võtnud kindla suuna ettevõtjasõbralikkuse, teadmusmahuka majanduse ja kõrgema lisandväärtuse poole.
Me oleme valitsuses võtnud eesmärgiks, et ettevõtjatel peab Eestis asjaajamine olema lihtne. Meil on selge hoiak, et ebavajalikul ja tarbetul bürokraatial Eestis kohta pole. Ettevõtja peab saama tegeleda oma äri arendamise ja kasvatamisega, mitte ajale jalgu jäänud nõuete ja reeglite või sadade aruannete täitmisega.
Peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojale on esitatud üle 600 bürokraatia vähendamise ettepaneku. Nendele omakorda lisanduvad ministeeriumide ja riiklike ametite ettepanekud. Majandusministeeriumile on laekunud 171 ettepanekut. Valitsuse heakskiidu on nendest saanud 132. Teie juures Riigikogus on menetluses 14 ja ellu on juba viidud kolm.
Siinkohal pean vajalikuks selgitada, et mõni ettepanek vajab määruse muutmist või tühistamist, mis on ajaliselt kiirem tegevus, teine aga seaduse muutmist, mis tähendab Riigikogus pikemat menetlust, ning kolmas üldse Euroopa Liidu suunal tööd. Ministeeriumis käib igapäevane aktiivne töö ja julgeks öelda, et tempo ja tahe on meil hea.
Lisaks koormab ettevõtjaid aruannete täitmine. Ka selle mure lahendamisel oleme võtnud selge suuna reaalaja majanduse poole. Meil on ambitsioonikas eesmärk, et enam kui 400 riiklikust aruandest, selle asemel hakkaksid andmed riigi ja ettevõtjate vahel liikuma reaalajas ja automaatselt. Nii saame lahti ettevõtjate ühest tüütust koormast ehk riik ei küsi tulevikus samu andmeid mitu korda. Selline lahendus, ma pean ütlema, oleks maailmas unikaalne.
Esimeses etapis ehk 2027. aastaks on eesmärk standardiseerida 150 sagedasemat aruannet ning aidata asutustel luua võimekus nende reaalseks vastuvõtmiseks. Me keskendume just aruannetele, mis tekitavad ettevõtjatele suurimat halduskoormust. Tänaseks on korrastatud juba 80 aruannet.
Näiteks on Statistikaamet juba loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatset edastamist majandustarkavara kaudu, ei pea enam palga ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Andmepõhisele aruandlusele üleminek aitab viie aasta jooksul ainuüksi majandusaasta aruannete, käibemaksudeklaratsioonide ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide täitmisel ettevõtjatel kokku hoida 132 miljonit eurot. 132 miljonit eurot viie aasta jooksul vähem aruandlust!
Head kuulajad! Mida rohkem on ettevõtjatel aega, mida vähem riik segab, seda paremini saavad nad keskenduda oma äri arendamisele ja kasvatamisele. Eesti majanduse jätkusuutliku arengu jaoks on oluline, et siia investeeritakse. Suuremahuliste investeeringute soodustamiseks lõime esimest korda Eesti riigi ajaloos toetusmeetme, mis aitab vähemalt 100-miljonilistel investeeringutel jõuda Eesti majandusse. Esimesed kolm projekti, kogumahuga 400 miljonit eurot, avalikustasime septembris. Need investeeringud on läbi laekuvate maksude, loodavate töökohtade ja Eesti tööstuse arengu jaoks oluliseks tõukeks Eesti majandusele ja selle konkurentsivõime kasvule.
Olgugi et Eesti väärtuspakkumisest oli selline meede puudu, oleme edaspidi võtnud suuna liikuda riiklikelt otsetoetustelt rohkem käenduste, laenude ja garantiide peale. Selle alla kuuluvad näiteks ekspordigarantii ja ka peagi tulev innovatsioonilaen, mis on mõeldud kõrgema riskiga teadus- ja tehnoloogiamahukatele ettevõtetele oma toodete ja teenuste arendamiseks ning tootmise laiendamiseks. Käenduste ja laenumahtude suurendamine ning riigiabi lubade andmisel erandite tegemine on meetmed, mis ei nõua riigilt täiendavaid rahalisi vahendeid, aga võimaldavad ettevõtetel avada uusi turge, kasvada ja areneda.
Lisaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse all riiklik fondivalitseja SmartCap, kes aitab tehnoloogiaettevõtetel parandada kapitali kättesaadavust. SmartCapi juurde oleme loonud ka kaitsefondi, millesse on riik investeerinud 100 miljonit eurot, mida fond omakorda saab investeerida kaitsetööstuse valdkonna ettevõtetesse või fondidesse, julgustades sellega ka väliskapitali jõudmist Eesti kaitsetööstusesse.
Lisaks oleme majandusministeeriumis oma euroraha vahendid ümber planeerinud. Suuname 24 miljonit eurot kaitsetööstuse ettevõtetele just tootearenduse toetusesse, et aidata meie kaitsetööstusel arendada uudseid lahendusi ja seeläbi luua suure ekspordipotentsiaaliga tooteid ja teenuseid.
Investeerimisotsuse tegemisel mängivad lisaks toetustele olulist rolli ka muud tegurid, näiteks planeeringute ja loamenetluste kiirus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse lisandus sellest aastast planeeringute ning maa- ja ruumiloome valdkond, põhjusel, et see käiks ettevõtluskeskkonnaga ühte jalga. Aastaid, aastakümneid on räägitud planeeringute lihtsustamisest, kuid nüüd on see päriselt prioriteet. Esimesed planeerimisseaduse muudatused on juba Riigikogus ning valmistame ette ka järgmisi etappe.
Uuendused toovad kaasa mitme protsessi lühenemise. Muu hulgas tekib omavalitsustel senisest laiem võimalus lahendada ajakulukate detailplaneeringute ehituslikud küsimused projekteerimistingimustega, mis võib vähendada menetlustele kuluvat aega aastate võrra. Edaspidi planeerime nii, et muuta saaks detailplaneeringut, et tingimata ei peaks alati uut kehtestama.
Lisaks seaduse muutmisele töötame välja ka pikema vaatega lahendusi: kiirraja väljatöötamine strateegiliselt olulistele investeeringutele, ettevõtlus- ja tööstusalade kaardistamine ja kaardirakenduse loomine. Lisaks loome keskse kontaktpunkti, mis on ettevõtjatele partneriks ja abiliseks, et asjad saaksid riigiasutustega võimalikult efektiivselt aetud.
Ka meil rahvana ja ühiskonnana lasub vastutus. Pidev kohalike kogukondade vastuseis piirkonda tulevatele tootmistele, tuule- ja päikeseparkidele pidurdab riigi arengut ja majanduse kasvu. Kui me muudame oma kodumaa üleriigiliseks keelualaks, siis ei saa tekkida uusi töökohti, elujärg ei parane ja peatub ka regionaalne areng. Ma usun ja loodan, et mitte keegi meist seda tegelikult ei soovi.
Küll aga aitavad uute tööstuste tõhusamale rajamisele kaasa just needsamad eelisarenduste kaardistamine ja loomine. Nii on ettevõtjal lihtsam oma investeeringuks koht välja valida ja ka kohalikule kogukonnale ei teki ootamatuid üllatusi. Ka valmiv üleriigiline planeering "Eesti 2050" aitab otsustada, kuidas kujundada tasakaalustatud asustust, tugevdada piirkondi ja tagada kestlik elu- ning ettevõtluskeskkond.
Head rahvasaadikud! Kui lubame ettevõtlusel kasvada, saab seda hoogsamalt teha ka majandus. Eesti konkurentsivõime ja jõukus kasvavad siis, kui tööstus muutub teadmuspõhisemaks ja targemaks. See tähendab digitaliseerimist, automatiseerimist ning panustamist senisest enam teadus- ja arendustegevusse.
Eurostati andmete järgi on riikide panus teadus- ja arendustegevusse viimase kümne aastaga kasvanud poole võrra. Eriti rõõmustav oli näha, et 2023. aastal oli Eesti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute maht osakaaluna SKP-st Euroopa Liidus teisel kohal, pärast Saksamaad. Eelmisel aastal hoidsime tugevat positsiooni kümne suurima panustaja seas ning edestasime näiteks Rootsit, mis on muidu teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni eestvedaja.
Märkimist väärib ka see, et investeerime tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas elaniku kohta rohkem kui Soome ja Rootsi. Oleme lausa viiendal kohal. Riigieelarves suuname igal aastal teadus- ja arendustegevusele circa 1% SKP-st ehk üle 440 miljoni euro. Eesmärk on saavutatud väga kõrget taset hoida.
Statistikaameti andmetel on ka Eesti ettevõtted üha enam investeerimas arendustegevustesse. 2023. aastal investeeris erasektor teadus- ja arendus[tegevusse] 405 miljonit eurot ehk 1,08% SKP-st, mida on rohkem kui kunagi varem. Niisamuti oli suurim ka ettevõtete arv, kes teadus- ja arendus[tegevusse] investeerisid.
On näha ka seda, et teadusesse pandud raha jõuab lahendusteni, mis väärivad kaitsmist. 2024. aastal esitati Eestist Euroopa Patendiametile 74 taotlust, mis oli läbi ajaloo parim tulemus, ehk patendeerimine on meil selgelt kasvutrendis. Lisaks töötab Eestis praegu rohkem teadlasi ja insenere kui kunagi varem.
Teadus- ja arendustegevuse investeeringute trend on erasektoris küll positiivne, kuid jääme siiski 2035. aastaks seatud 2%-lisest eesmärgist veel maha. Samas on tegu väga ambitsioonika eesmärgiga ning Euroopa Liidus täidab seda vaid viis riiki – Soome, Rootsi, Belgia, Austria ja Saksamaa.
Küll aga oleme loonud mitmeid tugimeetmeid ja algatusi, mis aitavad eesmärgile lähemale jõuda. Näiteks, EIS-i all olev rakendusuuringute programm, mille abil motiveerime ettevõtteid teaduspõhisesse innovatsiooni panustama ja viima läbi arendustöid. Senine statistika näitab, et rakendusuuringuid teostanud ettevõtted on edukad. Nende tootlikkus on lausa 120% Euroopa Liidu keskmisest. Samuti on nende käive kasvanud jõudsamalt kui ettevõtjatel, kes arendustegevusega ei ole tegelenud.
Metroserti juures tegutsev rakendusuuringute keskus ühendab omakorda teaduse ja tööstuse ning aitab viia ettevõtete teaduspõhised lahendused reaalselt turule. Innovatsiooni kiiremini turule aitamiseks on loomisel ka reaalelulised testkeskkonnad ehk regulatiivliivakastid, kus ettevõtted saavad järelevalve all testida tulevikulahendusi, mida tänane seadusandlus veel kasutada muidu ei võimaldaks. Nendeks on näiteks iseteenindusapteegid, toitu vedavad kullerrobotid, autonoomselt sõitvad sõidukid jne.
Lisaks soodustame ettevõtetes innovatsiooni teadus- ja arendustöötaja toetusega, mis tähendab, et kui palkad endale firmasse teadlase või inseneri, siis riik maksab kuni 50% selle töötaja [eest tasutud] tulumaksust tagasi. Kui kevadises voorus rahastati enam kui 200 ettevõtet, siis nüüd, sügiseses juba üle 260 ettevõtte.
Põhjamaadele järelejõudmiseks peab lisaks teadus- ja arendustööle kasvama ka ettevõtete tootlikkus. Seatud on eesmärk, et Eesti tööjõu tootlikkus on aastaks 2035 Euroopa Liidu keskmisest 110%. Kriiside tõttu on see viimastel aastatel olnud kahjuks langustrendis. Viimastel aastatel on meie tööhõive püsinud kõrge, kuid SKP kasv tagasihoidlik. See on omakorda endaga kaasa toonud tootlikkuse languse suhtena Euroopa Liidu keskmisesse.
Nii teadus- ja arendustegevus kui ka tootlikkuse kasv käivad kindlasti edaspidi käsikäes tehisaru kasutuselevõtuga, mis puudutab peaaegu kõiki eluvaldkondi ja muudab ka tööturgu. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul kaob tehisintellekti laiemal kasutamisel üksnes väike osa töökohti, umbes 5%, kuid umbes iga neljas töökoht kujundatakse ümber. Seega ei too tehisintellekti kiire levik kaasa niivõrd töökohtade kadumist, vaid töö sisu muutumist. See tähendab, et ettevõtete uued vajadused muudavad ootusi töötajate oskustele ning riigi roll on neid muutusi toetada. Peame koos panustama täiend- ja ümberõppesse, et tehisintellekti kasutuselevõtt looks lisandväärtust, mitte ei süvendaks ebavõrdsust.
Hea Riigikogu! Riigi ootused lisaks tootlikkuse suurenemisele ja teadus- ja arendustegevusele on ka kasvav eksport. Eesti majandusest üle 75% ehk kolmveerand on eksport. Kui soovime seda kasvatada, tuleb meil senisest enam oma kaupu ja teenuseid väljaspool Eestit müüa. Ettevõtjad peaksid julgema mõelda suuremalt ning teeme riigina omalt poolt parima, et vundament selleks oleks võimalikult hea.
Eesti ettevõtete positsiooni globaalsel turul tugevdame eksporditegevuste kavaga, millega kasvatame eksportivate ettevõtete arvu ja ekspordimahtu. Eksporditegevuste kavaga oleme määranud kaheksa fookussektorit, millele suuname senisest enam ressursse. Lisaks IT-sektorile on fookuses puidutööstus, merendus, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, rohe- ja tervisetehnoloogiad.
2024. aastal moodustasid teenused Eesti ekspordist ligi 41%. Eriti jõudsalt on kasvanud IT-teenuste eksport, mis viimase kümne aastaga on suurenenud enam kui kuus korda. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate sektor on kujunenud meie selgeks edulooks üle maailma. See mitte ainult ei tugevda Eesti positsiooni globaalsel turul, vaid loob ka kõrgema lisandväärtusega töökohad ja suurendab ettevõtete konkurentsivõimet. Oleme Euroopa tipus IKT-teenuste, ettevõtete ja töötajate arvu osatähtsusega majanduses. Just eksport on see, mis on antud sektori arengut soosinud ja selgelt võimendanud.
Lisaks arendame turismi, mis moodustab umbes 16% Eesti teenuste ekspordist 2023. aastal. Eesti visiitkaardina suurendab turism riigi rahvusvahelist tuntust ja meelitab siia investeeringuid ka teistesse sektoritesse. Koostöös ettevõtjatega leppisime kokku väga ambitsioonikas eesmärgis: kahekordistada aastaks 2035 turismi lisandväärtust 4,3 miljardi euro peale. Selle saavutamiseks on paigas tegevused, mis aitavad tuua Eestisse rohkem äri- ja sündmusturiste ning leevendavad kitsaskohti ettevõtluskeskkonnas. Näiteks on kavas toetada suuremas mahus uute lennuliinide Eestisse toomist, lennugraafikute tihendamist ja panustada suurürituste hoone rajamisse.
Ka riigil on meie saatkondade, EIS-i välisesinduste, Riigikogu liikmete, ministrite ja riigiametnike kaudu oluline roll meie kodumaa turundamisel ja uutele turgudele pääsemise lihtsustamisel. Läbi äridiplomaatia ehk tutvustades meie ettevõtteid rahvusvahelistel kohtumistel, esinemistel ja visiitidel, on riigil kasutada väga väärtuslik ressurss, mis teinekord võib osutuda mõjusamaks kui rahaline toetus.
Ekspordiks vajaliku referentsi saavad ettevõtted ka innovatsioonihangete kaudu. Riigi usaldus oma ettevõtete uute kõrgtehnoloogiliste ja innovaatiliste toodete ja teenuste vastu on välisturgudel üheks oluliseks kvaliteedinäitajaks.
Kui eksport saab vajaliku hoo sisse ja püsib tugev, kasvab nõudlus rohkemate kõrgepalgaliste töökäte järele. Hoolimata keerulistest aegadest on tööturg püsinud tugev. Tööjõus osalemise määr, 15–74-aastased, kasvas 2023. aastal 73,9%-lt 2024. aastal 74,6%-ni. See on märkimisväärne kasv, arvestades, et pikaajaline siht aastaks 2035 on 72%. Ehk oleme selle pikaajalise eesmärgi juba täna saavutanud.
Tööjõus osalemise määra saab vaadelda ka kitsamas vanuserühmas, 15–64, mis on Eurostati standard ja võimaldab otsest võrdlust Euroopa Liidu teiste riikidega. Just selles vanuserühmas on Eesti positsioon eriti tugev. Oleme neljandal kohal kogu Euroopa Liidus.
Samas on jätkuvalt lähituleviku väljakutseteks noored, kes ei õpi ega tööta. Noorte töötuse määr kasvas Eestis perioodil 2023–2024 kõige rohkem kogu Euroopa Liidus. See viitab vajadusele keskenduda noorte kaasamisele ja ennetavatele meetmetele, et hoida tööturu positiivset trendi pikaajaliselt.
Noored on tööturul oodatud ja nende toimetulek on meie majanduse jätkusuutlikkuse võti. Üks peamisi samme on noorte töötamise reeglite paindlikumaks muutmine. Mida lihtsam ja bürokraatiavabam on see nii noore kui ka tööandja jaoks, seda suurema tõenäosusega töövõimalusi noortele ka tekib.
Kaasaegne tööturg nõuab paindlikkust kõigis vanuserühmades, mistõttu loome paremaid tingimusi inimeste kaasamiseks. Näiteks, nagu te teate, on Riigikogus arutamisel töölepingu seaduse muudatused, mis lubavad töötajal ja tööandjal paindlikke tööaegu kokku leppida.
Samal ajal napib mõnes sektoris oskustega töötajaid, millele viitavad nii OSKA raport kui ka ettevõtjad, kelle jaoks on see oluline kasvupidur. Leevendame probleemi kutseharidusreformiga, viies õppekavad paremini vastavusse tööturu reaalsete vajadustega ja läbi selle tagades oskustöötajate järelkasvu ettevõtjatele.
Peame tööturgu kaasajastades lisaks oskustele pöörama tähelepanu ka sellele, et kõikidel inimestel oleksid eri eluvaldkondades võrdsed võimalused ja tingimused. Samaväärse töö eest peavad inimesed saama võrdset palka. Sooline palgalõhe on viimase kümne aasta jooksul vähenenud üle 40%, kuid viimase kolme aasta jooksul on langus pidurdunud. Palgalõhe näitaja eesmärk aastaks 2030 oli 8,5%, palgalõhe oli aga 2024. aastal 13,2%. 2035. aasta eesmärk on 5%. Kuigi viimased aastad pole toonud sama hoogsat langust, on pikaajaline trend positiivne.
Selle lõhe vähendamiseks on muu hulgas loodud digilahendus nimega Palgapeegel, mille abil saavad tööandjad analüüsida palgalõhet enda ettevõttes. Ma arvan, et väga oluline on kogu ühiskonna positiivne läbi ennetuslike, aga ka vabatahtlike meedete seda muret adresseerida.
Lõpetuseks. Jõukamaks ja edukamaks saame vaid koos panustades – riik, ettevõtted ja kogu ühiskond. Praegune aeg on ettevõtjatele murranguline. Muutused maailmas sunnivad äriplaane ümber hindama. Sama peab tegema ka riik ja ühiskond tervikuna, küsides, kas senised fookused viivad meid edasi.
Majanduse kasvatamisel pole kindlasti vaid üht võluvitsa. Peame järjekindlalt tegutsema mitmel rindel. Meil on kõigil kasvule kaasaaitamisel oma roll. Riigina hoolitseme selle eest, et Eestis on turvaline, ettevõtluskeskkond konkurentsivõimeline ja bürokraatlikud pidurid ei takista ettevõtete arengut ja kasvu.
Teisalt on meil ka ühiskondlikke pidureid, näiteks riigi arengut pärssiv mitte-minu-tagaaeda-mentaliteet või ka pidev lae mustaks värvimine, samal ajal kui reaalsed faktid ja statistika näitavad vastupidist. Ka ühiskonnal tervikuna lasub vastutus. Pideva pessimismi külvamisega ei loo me kindlustunnet ega soodusta majanduse kasvu. Kui tahame arenevat ettevõtlust ja jätkusuutlikku majanduskasvu, tuleb jõuda aruteludest otsuste ja tegudeni, et me ei peaks viie või kümne aasta pärast endiselt kiruma, et riigi ja ettevõtete areng toppab.
Eesti on väike, ent nutikas ja väga tõhus nii kaitses kui ka majanduses. Jätkame igapäevaselt tööd selle nimel, et meie julgeolek oleks tagatud ja kasvaks kindlustunne, mis kannustab looma, olgu selleks peret või ettevõtet. Me teeme praktilisi ja ma julgen öelda, et kauaoodatud samme, et olla kindlalt kaitstud ja moodsa ettevõtluskeskkonnaga vabade kodanike riik – riik, mis töötab kodanike ja ettevõtete kasuks ja nendega koos. Aitäh!
