Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Head kolleegid, palun veidi vaikust! Kohalolijaks on registreerunud 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Läänemets, palun! Head kolleegid, palun vaikust! On nagu 1. septembri tunne, kõik on saanud üle pika aja kokku.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle sotsiaaldemokraatide poolt oligarhia mõjuvõimu vähendamise poliitikas seaduseelnõu ehk erakonnaseaduse muudatused, mille eesmärk on tugevdada Eestis demokraatia toimimist, vähendada ühe konkreetse isiku või huvirühma liigset mõju erakondadele ja nende tehtavatele poliitilistele otsustele. Selle seaduse sisu on lühidalt ja lihtsalt öeldes järgnev. Erakonnal on lubatud majandusaasta jooksul füüsiliselt isikult vastu võtta annetusi kuni 100 000 eurot aastas ehk üks isik ei saa üle 100 000 euro aastas annetada. Erakonna põhikirjas kehtestatud liikmemaksust suurem summa loetakse annetuseks ning sellele kohaldatakse sedasama paragrahvi, mis ütleb, et 100 000 eurot on aastas annetuse ülempiir. Valimiskampaania kulude ülempiir – on ettepanek kehtestada miljon eurot selleks ja see puudutab ka uuringute rahastamist. Ehk siis, kui keegi, kas füüsiline või juriidiline isik, tellib uuringuid, milles küsitakse inimeste erakondlikku või poliitilist arvamust, ja nende uuringute maht aastas summa ületab 10 000 eurot, siis tuleb avalikustada uuringu sisu ja ka uuringute eest maksja või uuringute rahastaja. Meie arvates on see demokraatia jaoks ja demokraatia toimimiseks väga oluline seadus, et poliitiline võim ja esindatus lähtuksid ikka kodanike võrdsetest võimalustest avalikus arutelus ja otsuste tegemisel ja ükski isik või ükski ettevõte valijate ja inimeste tahte üle ei domineeriks. Aitäh!

Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu.

Päevakorra täpsustamine. Me jätkame eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Palun jätkuvalt Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks tagasi auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta. Ja pikalt on oma küsimust pidanud ootama Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun, nüüd on see võimalus!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Kui ma mõtlen nendele viimastele algatustele, põhilistele algatustele, mis on Eesti 200-lt eelkõige tulnud, siis üks on seesama eelnõu, mida me praegu arutame ja mis läheb hääletamisele, mis puudutab vanglaid, ja teine eelnõu, mis on ka päris palju tähelepanu saanud, on nimelt n-ö kasiinofirmade soodustamine ehk neile eraldi maksuparadiisi loomine, kuna hakatakse seda maksu langetama. Mul ongi küsimus, kas Eesti 200 pikk vaade Eestile ja nägemus Eestist ongi vangla- ja kasiinokeskus, kui me nüüd need teie põhieelnõud kokku paneme?

Kui me vaatame vanglate rolli ühiskonnas, siis kahjuks me peame tunnistama, et see roll on endiselt olemas ja tõenäoliselt jääb veel ka pikas plaanis ühiskonnas vajalikuks funktsiooniks. Selles mõttes on teie tähelepanek igati õige, et vanglahoone on erakordselt keeruline objekt, mille planeerimine ja ehitamine on väga pikaajaline. Pikemas plaanis ette vaadates ei ole mõistlik näiteks Tartu vangla puhul vanglat lammutada. Paraku on maksumaksja vaates mõistlik, et Eestis on need kolm vanglahoonet, mis on meile suhteliselt äsja ehitatud, mis on moodsad, kaasaegsed, vastavad kõikidele rahvusvahelistele nõuetele. Need hooned on vajaduse korral kasutusele võetavad ikkagi selles ulatuses, mis nad on ehitatud. 

Tuletan meelde, et kõigi kolme vanglahoone ehitus on maksumaksjale olnud väga kallis, nende ehitamine on olnud väga pikaajaline protsess. Me näeme ka teiste riikide kogemusest, kus näiteks Hollandis ka kinnipeetavate arv kukkus – kuritegevus käibki mingis mõttes lainetena – ja nad sulgesid osa vanglaid, müüsid need ära, ja hiljem on nüüd praegu suures hädas, et tegelikult on vanglakohtade puudus ja nende vanglakohtade tagasitegemine hiljem on oluliselt kulukam ja keerukam. Või kui vaadata Suurbritannia näidet, kus samuti on kuritegevus liikunud lainetena, kus paarkümmend tuhat inimest ootab oma kodudes vangistuse täideviimist.  

See ei ole ka midagi sellist, mida me Eestisse ju tahaksime tulevikus. Kindlasti me ei taha, et kuritegevus üldse tõuseb, aga me ei taha, et tekiks selline olukord, kus osa vanglaid on lammutatud, kuigi need on äsja ehitatud, ja kohtud otsustavad, et üks või teine inimene tuleb ühiskonnast elimineerida, kinni panna, ja sellisel juhul ta ootab võib-olla paar aastat või mitu aastat kodus, kuni vangistuse täidesaamine saaks lõpuks teoks. See kindlasti ei oleks ühiskonna turvatunnet tõstev.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu eilsele küsimusele, mis puudutas tartlaste kaasatust sellesse teemasse, vangla kasutuselevõtmisesse Rootsi vangide majutamiseks, te ütlesite, et nii linnavalitsus kui ka linnavolikogu on kaasatud ja jätkuvalt kaasatakse. Eile õhtul ma kuulsin küll hea ametikaaslase Tõnis Lukase kommentaari, kes ütles, et Tartust on üle sõidetud ja see ei ole hea kaasamistava. Ma loodan, et te jätkuvalt kaasate neid, ka uut Tartu Linnavalitsust ja volikogu. 

Kui ma küsisin, kas lepingud saab ka varem lõpetada, siis te vastasite, et jaa, saab. Ja nüüd on mu küsimus, kas see etteteatamise aeg on üks aasta ja siis tähendab, et aasta veel töötab see vangla. Kui juhtuvad mingisugused probleemid, kui Tartu linn, volikogu pöördub või valitsus leiab, et see ikkagi ei sobi, see hea mõte, millele te praegu siin üritate Riigikogult saada toetust, siis kui pikk see aeg on, et reaalselt see vangide viimine Eestist toimub?

Aitäh! See on väga hea küsimus just seetõttu, et tõepoolest, see leping sisaldab erinevaid sätteid selleks, et kui asjad ei peaks minema nii, nagu me neid praegu oleme plaaninud ja nagu oleme kõiki ohte arvesse võttes püüdnud neid maandada. Kui kahe NATO liikmesriigi vahel seda lepingut ette valmistades ja sõlmides, siis on lepingus ette nähtud erinevad võimalused lepingu lõpetamiseks. 

Meie mitte ainult liitlassuhe Rootsi riigiga, vaid ka meie kahe riigi vaheline suhe on ju tegelikult väga hea. Ja mõlemad riigid teevad lepingut sõlmides seda ju ikkagi heast tahtest. Aasta etteteatamist kohalduks sellisel juhul, kui me leiame, et see leping ei ole meile kasulik, aga on ette nähtud ka erakorralistel asjaoludel lepingu lõpetamine, mis käiks kiiremini. See on see force majeure'i artikkel, mis lepingus ka sisaldub. 

Nii et seda saab küll kinnitada: kui selgub, et selle lepinguga kaasnevad asjaolud, mis ei ole Eestile soodsad, mis ei ole Eestile kasulikud, siis saab selle lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Ja samal ajal saab seda lepingut pikendada, kui selgub jällegi, et see oleks soodne. Need artiklid, mida ma siin ka eile teile tutvustasin vastamise käigus ja mis seda lõpetamist puudutavad … Üks hetk, otsin need taas välja. (Lehitseb pabereid.) Nii. Siin on tõesti niimoodi, et kõigepealt artikkel 55 näeb ette seda, et kui ei soovita pikendada, siis tuleks sellest mittepikendamisest teavitada 12 kuud ette. Järgmine artikkel on 59, kokkuleppe peatamine. Kokkuleppe täitmise võib mõlema poole nõusolekul ajutiselt ja igal ajal täielikult või osaliselt peatada. Kumbki lepingupool võib igal ajal teha ettepaneku lepingu peatamiseks diplomaatiliste kanalite kaudu. Peatamine jõustub vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Nii et siin ei ole välja toodud, kas see toimub päeva jooksul või nädala jooksul, vastavalt nendele asjaoludele. Veel kord: tegemist on kahe väga hea NATO-liitlase vahelise kokkuleppega. 

Force majeure oli meil eelnõu 57, vääramatu jõu puhul lõpetamine. Tsiteerin: "Kui ilmneb vääramatu jõu juhtum, mis takistab selle kokkuleppe osalist või täielikku täitmist, peab pool teavitama teist poolt sellistest asjaoludest viivitamata kirjalikult. Teate kättesaamisel alustavad pooled dialoogi, et selgitada välja, kas seda kokkulepet ja sellest tulenevaid kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavate tingimuste korral." Vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis on lahtise loeteluna antud. Ehk ka siin võib see lõpetamine sõltuvalt olukorrast toimuda tundidega, aga nii kiiresti, kui vähegi suudetakse kokku leppida.

Artikkel 61 näeb ette kokkuleppe lõpetamised. Ma tsiteerin ka seda, et olenemata artiklist 55 sätestatust võib Rootsi või Eesti kokkuleppe lõpetada igal ajal, teavitades sellest teist poolt kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Lõpetamine jõustub sellisel juhul 12 kuud pärast teate kättesaamist. See on sellisel juhul, kui me lihtsalt otsustame, et me tahaksime selle lõpetada. Aga nagu te nägite, vääramatu jõu artikkel ja kokkuleppe peatamise artikkel võimaldavad tegutseda väga kiiresti ja see aeg lepitakse kokku tulenevalt asjaoludest.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul on natuke laiem, kui tahate, siis poolfilosoofiline küsimus. Kui te vaatate nüüd kogu seda arutelu, diskussiooni, mis on siin saalis toimunud, ja tegelikult ka ühiskonnas seoses Vabariigi Valitsuse plaaniga hakata Eesti vanglaid, Tartu vanglat antud juhul Rootsi riigile, Rootsi kuningriigile välja rentima nende vangide majutamiseks, siis kas te ikka tajute seda, et võib-olla Vabariigi Valitsusel puudub selline, ma ütleksin, ühiskonna taju ja arusaam sellest, et niivõrd tundlikke vastuolulisi otsuseid ei saa teha mööda minnes, kiiruga, väga nõrkade analüüsidega ja sisuliselt olematu avaliku debatiga? Ehk alguses räägiti pikalt, et me siin arutame, kaalume. Ühel hetkel tuli – põmm! – uudis, et me siin kirjutasime alla Rootsi ministriga, juba hakkame vaikselt toimetama, kohe-kohe tuleb parlamenti see leping ratifitseerimisele. Kas te natuke tajute, et see protsess läks tegelikult algusest peale valesti? Ei olnud debatti, ei olnud neid argumente. Ja tegelikult valitsusel pole ka, mul on tõesti tunne, ühiskonna taju nende otsuste tegemiseks.

Õnneks ma ei saa teie küsimuses toodud väidetega kuidagi nõustuda, faktipõhiselt ei saa sellega kuidagi nõustuda. Kõigepealt, liigume tagasi aega enne viimaseid Riigikogu valimisi. Kui Eesti Rahvusringhääling küsis iga erakonna käest plaane järgmiseks valimisperioodiks, siis Isamaad esindanud justiitsminister Lea Danilson-Järg tutvustas, et üks küsimus, mis tuleb Eestis lahendada, on see, et meil on tühjad vanglakohad ja plaanitakse nende vanglakohtade väljarentimist välisriigile. Ehk see küsimus on arutluse all olnud ka väga populaarse erakonna poolt juba tükk aega varem, isegi enne selle Riigikogu tööle asumist, kuna probleem või murekoht, mida tuleb lahendada, on objektiivselt olemas. Ja samuti ei saa ju öelda, et meil viimastest Riigikogu valimistest oleks liiga vähe aega möödunud. 

Teiseks ei saa kuidagi nõustuda sellega, et analüüsid oleksid nõrgad. Mina ei ole teiega ühel meelel, et meie Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet teeks erakordselt nõrkaseid analüüse. Mina arvan vastupidi. Mina arvan, et meie politsei on tugev, meie kaitsepolitsei on tugev ja nad teevad väga häid analüüse. Ei saa ka kuidagi olla nõus sellega, et näiteks tunnustatud audiitorbürood või muud analüüsid, mis siia juurde on tehtud, oleksid kuidagi nõrgad. Ei ole nõrgad, on head analüüsid. 

Nüüd, kui te küsite ühiskonna tunnetuse kohta, siis ühiskonna tunnetust on ajakirjanikud küsinud ju väga mitu korda ja ajakirjanikud ka väljendanud väga mitu korda. Ühiskonna tunnetus näiteks ka eilses aktuaalses kaameras: kui meil ikkagi lapsevankriga ema ütleb, et tema usaldab vanglateenistust, siis see on päris hea tunnustus meie vanglateenistuse tööle. Lisaks tuletan ma tagasihoidlikult meelde, et sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, kui me neid otsuseid tegime, ja sotsiaaldemokraadid mäletavad väga hästi, et mingit põmmutamist sealjuures ei olnud. 

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea minister! Te olete ka rääkinud, et kõikide külastajate puhul, mitte ainult vangide puhul, on meil tugev taustakontroll. Ma eeldan, et see kehtib mitte ainult riiki sisenevate külaliste puhul füüsiliselt, vaid tegelikult ka nende puhul, kes tahavad videokõnet või telefonikõnet teha või kirja või mida iganes saata. Minu küsimus ongi selles, kas taustakontrolli hakkavad tegema nüüd rootslased, eestlased või mõlemad. Kui see jääb Eesti peale, ütleme, 300 välisvangi pluss külalised, siis see on ikkagi päris suur number. Kas sel juhul on teil ka konkreetne ettepanek, kui suur saab olema see ressurss, mida eraldatakse näiteks kas vanglateenistusele selle ülesande täitmiseks või siis, ma eeldan, tõenäoliselt kaitsepolitseile?

Aitäh! Tõepoolest, see on niimoodi, et mõlemad riigid annavad oma panuse taustakontrollide tegemisse. Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet on omalt poolt läbi mõelnud, kuidas siinpoolne taustakontrollide tegemine hakkab olema, on esitanud selleks vajaliku ressursi ja vajalike lisatöökohtade, uute töökohtade taotluse ja kõige sellega on eelarvekulude koostamisel arvestatud. Nii et helgema, positiivsema poole pealt tõesti see, et nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka Kaitsepolitseiamet saavad juurde täiendavad töötajad. Need töötajad saavad suurepärase rahvusvahelise kogemuse taustakontrollide tegemisel ehk tegelikult sellest pikas plaanis ja pikas perspektiivis võidab terve Eesti turvalisus. 

Ma rõhutan üle, et tõepoolest, külastajate puhul teevad vanglad ise juba täna taustakontrolle ehk ka Eestist pärit kinnipeetavate külastajatele teeb vangla taustakontrolli. Loomulikult, vangide või kinnipeetavate arvu kõikumisel on see ressursivajadus olnud erinev. Praegu on vanglateenistust kärbitud seoses sellega, et kinnipeetavate arv on langenud, aga kinnipeetavate arvu kasvamisel saab loomulikult ka vanglateenistus vajalikud ressursid juurde. 

Nii et siin on väga lai taustakontrollide palett. Kinnipeetavatele teeb Rootsi eelnevalt täiendava taustakontrolli, meie teeme eelnevalt täiendava taustakontrolli Eesti poolelt ja juhul, kui peaks ilmnema mingisuguseid asjaolusid, mistõttu ei ole mõistlik, et kinnipeetavat Eestisse toodaks või mis näitavad seda, et teda külastada sooviv isik on moel või teisel problemaatiline, siis kinnipeetavat ei tooda või külastajat vanglasse ei lasta.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Enne küsimust kommentaar. Te ütlesite, et põmmutamist sotsiaaldemokraatidega valitsuses ei olnud. Ma ei saanud aru, mida see põmmutamine tähendab, sest minu mäletamist mööda me arutasime importvangide teemat korduvalt. Vaidlused olid tulised, kokkuvõttes läks tunde. Sotsiaaldemokraadid sellega nõus ei olnud ja valitsus tegi otsuse lepingu kohta pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsusest minema saadetud. 

Aga küsimusest. Te nentisite Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele vastates, et vanglad on kallid. Sellele ei saa kuidagi vastu vaielda, aga ma ütlen, et tööjõud on meile veel kallim. Ja vaatamata sellele, et vanglatöötajad on tõepoolest erikoolituse saanud professionaalid, kes suurendavad meie sisejulgeolekut, ja need ei ole kuidagi väheväärtuslikud töökohad, ei ole ma teiega absoluutselt nõus, et meie sisejulgeolekut parandab kõige rohkem, kui need koolitatud inimesed on Tartu vanglas Rootsi vange valvamas. Needsamad 250 inimest Eesti politseis või Kaitseväes …

Aitäh! 

… oleksid palju väärtuslikumad ja suurendaksid meie sisejulgeolekut igapäevaselt nii, et meie inimesed seda tunnevad, mitte Rootsi vangid.

Aitäh! Tuletan siiski meelde, et 2024. aasta 26. septembril andis Vabariigi Valitsus justiits- ja digiministrile volituse teiste riikidega nende asjaolude väljaselgitamist vanglarindiks alustada. Ja tõsi on ka see, et sotsiaaldemokraadid tõstatasid küsimusi tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta ja need tervishoiuteenuste kättesaadavusega seotud küsimused on ka lepingus lahendatud või kokkuleppe raames kuludes arvestatud. Põmmutamise sõna võtsin hea eelmise küsimuse küsija enda sõnastusest. 

Nüüd, mis puudutab tööjõudu, siis kahjuks me oleme siin saalis tunnistajad Eestis olukorrale, kus meil noorte tööpuudus on väga kõrge. Ja noorte väga kõrge tööpuudus võimaldab kindlasti leida nendel noortel inimestel, kellel näiteks on puudulik ka võõrkeeleoskus, Rootsi maksumaksja raha eest sobilik haridus, millega ta saab edaspidi edasi liikuda ka teistesse siseturvalisusega seotud valdkondadesse. Me pakume ka täiendavat inglise keele õpet Rootsi maksumaksjate raha eest. Kui te olete märganud, siis praegu ka ju käib PPA värbamiskampaania. See on täiesti ilmselge, et Eesti vajab tervikuna siseturvalisusesse rohkem inimesi, mitte ainult PPA-sse, vaid tegelikult ka vanglateenistusse. Meil on vaja siseturvalisusesse rohkem inimesi ja meil kahjuks on kõrge töötuse tase noorte hulgas, mida näiteks seesama rendileping muu hulgas aitab hästi lahendada. Kindlasti ei ole tööpuuduse lahenduseks see, et ärme üldse töökohti tee.

Tanel Kiik, palun!

Austatud ettekandja! Teie vastused ausalt öeldes ainult süvendavad minu vastuseisu sellele ettepanekule, sest näha on, et te ei ole aru saanud sellest, et selliseid otsuseid ei saa teha niimoodi olematu toetusega valitsuse poolt olematu diskussiooni taustal olukorras, kus väga paljud analüüsid on välja toonud riskikohti, mida tegelikult ei ole lõplikult maandatud. Aga teile vist tundub kuidagi nii, et kõik, mis valitsus teeb, on hea ja kui vaja, siis saate põhjendada vangide siia toomist, ma nüüd kuulsin, siinsete noorte kvalifikatsiooni tõstmise võimalusega. No see on ikka võimas loogika! Ma arvan, et tegelikult õigem loogika on see, mille mu kolleeg välja tõi, et olukorras, kus meil on täna siseturvalisuse valdkonnas töökäsi juurde vaja, me räägime üldiselt tööjõupuudusest, me toome siia välistööjõudu sisse, et täita ametikohti ka mujal valdkondades, ei ole kuidagimoodi põhjendatud Eesti inimeste, siseturvalisuse valdkonna inimeste koormamine Rootsi vangide valvamisega. Nii et küsimus on lihtne: kuidasmoodi see, kui me oma töötajad suuname Rootsi vange hoidma, parandab tööjõupuudust meie riigis?

Teie küsimuses mitte ükski eeldus ei olnud tõene. Ja veel kord, me käivitame Sisekaitseakadeemias uue koolitusprogrammi – jällegi Rootsi maksumaksja raha eest –, et koolitada uusi inimesi siseturvalisusesse liituma. Kui teile see pole oluline, siis mulle see on oluline ja valitsusele on see oluline, et regionaalpoliitiliselt oleks ka töökohtadele mõeldud. Kui me paneme Lõuna-Eestis kõik riigi pakutavad töökohad kinni, siis see ei ole ka õige.

Ants Frosch, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus lähtub sellest, et umbes kümme aastat tagasi on tõenäoliselt tehtud prognoosides viga, nimelt nendes prognoosides, kus arvestati võimalikke vajaminevaid vanglakohti Eestis. Need analüüsid ei ole avalikult kättesaadavad ja tõenäoliselt ei oma ka hetkel tähendust. Küsimuse all on see, kuidas me tulevikus prognoosime nii vanglakohti kui ka kuritegevuse taset. Kas Justiitsministeeriumil on plaanis rakendada Eesti akadeemilist teadmist ja võimekust selleks, et ühiskonda sisuliselt uurida, et saada vastused nendele trendidele, mis tulemas on? 

Vanglate ehitus ja asukohad otsustati 1990. aastate keskel. Ehk see analüüs, millele te viitate, on tänaseks juba umbes 30 aastat vana, mitte 10 aastat vana. Ja tõepoolest, tollel ajal oli kuritegevuse tase Eestis väga kõrge. Vastavalt sellele plaanile on vanglad avatud: Tartu vangla avati 2002, Viru vangla 2007 ja Tallinna vangla 2018. Aga veel kord: toona, 1990. aastate keskel prognoositi seda, et kuritegevus väheneb, ja toonaste vajadustega võrreldes prognoositi vanglakohti umbes 1500 vähem, kui tollel hetkel tegelik vajadus oli. Ehk nii nagu siin on mitu korda juba saalis juttu olnud, vanglate planeerimine ja ehitamine on väga-väga pikk protsess. Ja nagu öeldakse, ennustamine on keeruline, eriti keeruline on tuleviku ennustamine. 

Nüüd, mitte kuskil maailmas ei ole õnnestunud väga täpselt teaduslikult prognoosida kuritegevuse taset. Seda on teadlaste hinnangul palju raskem prognoosida kui näiteks beebide sündi. Ehk kuritegevuse taseme ennustamine moel või teisel on õrnalt võimalik, aga mitte päris täpselt võimalik. Loomulikult, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on ka praegu vähemalt üks mu kaasdoktorant, kes selle analüüsiga tegeleb. Ka Tartu Ülikooli õigusteaduskond on koostöös Uppsala Ülikooliga alustamas koostööd, et vanglarenti ja neid protsesse akadeemiliselt uurida. Nii et kõik need protsessid käivad, ülikoolid mõtlevad kaasa. Aga globaalne arusaam sellest, et päris täpselt kuritegevuse tulevikku ette ennustada pole võimalik, on ka paraku selgelt olemas.

Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Austatud minister! Võib-olla sa oled vastanud sellele küsimusele. Kui jah, siis palun ikka veel: millal esimesed vangid võiks Tartusse jõuda? Ja teine pool sellest küsimusest on, kas vangidel võivad käia ka külalised. Kui jah, kas siis näiteks Rootsist tulevad külalised võivad jääda oma peredega ka näiteks Tartusse elama?

Aitäh! Kui mõlema riigi rahvaesindused lepingu ratifitseerivad, siis sellisel juhul esimesed kinnipeetavad tõenäoliselt jõuaksid Eestisse järgmise aasta suvel. Nad tuleksid järk-järgult, kuna kohanemisaeg ka meie töötajatele on ilmselgelt vajalik. Lepingu täismahus täitmiseks oleksime me Eesti poolt valmis alles ülejärgmise aasta lõpuks. 

Külalistesse puutuvat ma olen siin mitu korda vastanud, aga hea meelega selgitan veel kord. Kõigepealt tuleb arvestada sellega, et senised vanglarendi kogemused teistest Euroopa riikidest näitavad seda, et külastajaid käib vähe. Ka senised kogemused juba Tartu vanglas olevate võõrriikide kinnipeetavatega – meil on seal rahvusvahelised sõjakurjategijad, meil on seal isegi ekspresident –, isegi ekspresidendi puhul on külastust väga vähe. Me räägime umbes ühest korrast aastas ja tõenäoliselt perekonnast, kelle majanduslik olukord ei ole kehv. Ka Eestis kohapeal olevatel pikaajalistel vanglakaristusega kinnipeetavatel on külastajaid väga vähe, isegi Eestist seest. 

Nüüd, hea uudis on ka see, et kuna me oleme väike äge digirahvas, siis on meil vanglates väga oluline uuendus tehtud – meil on kinnipeetavatel turvalised digitahvlid. Nende digitahvlite kaudu saavad nad kontrollitud moel suhelda videokanalite kaudu oma lähedaste või pereliikmetega. See on juba vähendanud ka Eestis juba kinnipeetavate, kelle lähedased on Eestis kohapeal, füüsilisi kokkusaamisi. Oluline on tähele panna ka seda, et kokkusaamiste sageduse üle otsustab täies ulatuses Eesti Vabariik ehk meie vanglateenistus. 

Mis puudutab kohapeale kolimist, siis me mitte midagi ei muuda oma riigi kodakondsuspoliitikas või selles, et keegi saaks siia elamisluba. See, et kinnipeetav on Eesti vanglas, ei ole ühelgi moel aluseks sellele, et kellelegi elamisluba anda. Nii et siit ei teki mingisugustki täiendavat võimalust sellele ühtegipidi juurde. Asjaolu, et keegi kannab vanglakaristust Eestis, ei anna terves ka Euroopa Liidu õiguses ühelgi moel mingisugustki võimalust Euroopa Liidus kuidagi elamisluba saada. Teie küsimus on olnud igati arusaadav, aga õnneks on see juba olemasolevate seaduste raames turvaliselt korraldatud ja seal midagi ei muudeta.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tanel Kiigele te nentisite põhimõtteliselt, et Eesti jaoks on noore tööotsija suunamine Rootsi vange valvama kõige väärtuslikum ja mõistlikum otsus ning see on parem otsus kui suunata ta politseinikuks õppima, et ta patrullpolitseinikuna Lõuna-Eestis korda looks. Ma kinnitan, et sotsiaaldemokraadid on täiesti vastupidisel seisukohal.

Küsin ka nende külastajate kohta. Te ise kirjeldasite eile, kuidas te olete mitu korda dokumendita Rootsis käinud. Kahtlemata on Rootsi kodanike seas meil siin vanglakaristust kandma tulevate inimeste pereliikmeid, kuriteokaaslasi, teisi isikuid, kes võivad ka koos dokumentidega Eestisse tulla. Nad ei tea, kas nad taustakontrolli läbivad ja vanglasse sisse saavad, aga kui nad on Eestisse tulnud, siis toreda nädalavahetuse Tartus AHHAA keskuses ja Auras võivad nad ju sellegipoolest veeta. 

Aitäh! Ma ei ole, esiteks, midagi säärast öelnud, nagu te rõhutasite. Ma, vastupidi, rõhutasin, et ka Politsei- ja Piirivalveamet teeb praegu kampaaniat, et sinna tööle asuda, ja et meil on tervikuna vaja Eestis siseturvalisusesse rohkem inimesi. Meil on vaja, et noored inimesed leiaksid töökohti. See, et riik muu hulgas loob töökohti Eesti siseturvalisuse kaitseks, on äärmiselt oluline. Eesti noore jaoks tekib üks valik juurde lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ja see on regionaalpoliitiliselt olulises kohas, Lõuna-Eestis. Ma tegelikult usun, et me oleme siin ühte meelt, et riigi loodud töökohad Lõuna-Eestis on siiski olulised. Kindlasti mingit vastandust siin ei ole ja seda ma ei ole ka ühelgi moel mitte kuidagi väljendanud. 

Aga nüüd teie küsimuse juurde, kas Eestisse võivad tulla Tartusse nädalavahetust veetma Rootsist tulevad turistid. Nii on see praegu, nii on see tulevikus ja loodetavasti jääb nii edaspidigi. See tõepoolest niimoodi on. Selles mõttes mitte mingit muudatust vangla rendileping kaasa ei too.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teile on esitatud väga palju küsimusi seonduvate kuludega. Küll see on tervishoius, küll see on tõlkimine, vangla nii-öelda ülesvuntsimine enne selle rentimist ja nii edasi. Ühtlasi me oleme rääkinud rahalisest poolest, me teame neid numbreid. Aga minu küsimus on nii-öelda netotulu kohta. Me küll ütleme, et Rootsi raha katab kõik need kulutused ära. Et see on põhiline asi, mille te olete välja toonud, aga kui me need kulutused lahutame nendest võimalikest tuludest, siis mis see netotulu võiks riigile olla? Mis numbritest me siis räägime?

Aitäh! Kahe NATO liikmesriigi vahel sõlmitav leping, mille üks laiem eesmärk on tõsta turvalisust kogu piirkonnas, ei ole suunatud kasumi teenimisele. See on suunatud selgelt sellele, et absoluutselt kõikvõimalikud ettetulevad kulutused, mis Eesti riigil võiksid ette tulla, ka teoreetilises mõttes, on igal juhul selle lepingu riskimarginaaliga kaetud. Märkimisväärne maksutulu, alates töötajate palkadest ja lõpetades osutatavatest teenustest, kindlasti Eestisse jääb. Ja korduvalt oleme ka rõhutanud seda kasu, mis tekib täiendavast hariduse andmisest Eesti inimestele, Eesti töötajatele, mis tekib sellest, et Rootsi ametnikud tulevad siia, Rootsi psühhiaatrid. Ka see kõik toodab ju meile tegelikult sotsiaal-majanduslikku tulu.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on ühtlasi ka ettepanek teile. Kas te ei arva, et oleks mõistlik võtta aeg maha selle eelnõu menetlemisel ja selle lepingu sõlmimisel? Siin saalis on kõik opositsioonierakonnad selle lepingu sõlmimise vastu. Vaadates praegu ka erakondade reitingut ja valitsuse toetust, on küllalt tõenäoline, et natukene rohkem kui aasta pärast toimuvatel valimistel toimub ka valitsuse vahetus. Ja on väga tõenäoline, et uus valitsus tegelikult selle lepingu ennetähtaegselt lõpetab. Siit järgneb loomulikult see, milleks meile sellist segadust. Ma leian, et see on praeguse valitsuse poolt lausa vastutustundetu. Kui sellel eelnõul lõpuks ei ole laiemat kandepinda kui praegune valitsuskoalitsioon, mida te saate siin häältega küll läbi suruda, aga millel ei ühiskonnas ega ka poliitilistel ringkondadel ei ole laiemat toetust, siis on see vastutustundetu, mis tekitab riikidevahelistes suhetes segaduse. Me ei ole isegi saanud vangide siia toomist lõplikult käivitada, kui uus valitsus selle n-ö lepingu lõpetab. Kui teil on vähegi vastutustunnet, siis on minu soovitus teile, et võtke aeg maha ja otsige laia kandepinda sellele.

Aitäh selle küsimuse eest! Aga võtame siiski faktid ette. Kõigepealt, teie oma erakonna justiitsminister tutvustas Eesti Rahvusringhäälingule enne Riigikogu valimisi probleemi, mis on seotud tühjade vanglakohtadega ja sellega, et valitsus plaanib neid mõnele võõrriigile välja rentida. Tegemist ei ole küsimusega, mis oleks nüüd tekkinud, vaid tegemist on reaalse elulise murega, mida te olete ka ise ajal, kui te täitsite justiitsministri portfelli, tegelikult tunnistanud ja kus te olete näinud sedasama lahendust, et mõistlik on seda välja rentida. 

Sama lahendust on kasutatud ka teistes riikides. Teistes riikides on samamoodi olnud iga kord alguses vaidlus ja arutelu. Ikka on opositsioonierakonnad tundnud mure –, see on täiesti loomulik, see ongi teie ülesanne. Opositsiooni ülesanne ongi kõikvõimalikud kriitilised küsimused tuua siia saali debatti. Kui neid kriitilisi küsimusi ei oleks, siis opositsioon ei täidaks oma täiesti loomulikku ja head demokraatlikku ülesannet. Aga kui need lepingud on sõlmitud ... Ma tõin siin eile näite Norra rendist Hollandisse. Holland lõpetas selle lepingu siis, kui lepingu tähtaeg otsa sai. See oli aprillis 2018, kui Hollandi justiitsminister kutsuti parlamendi ette aru andma. Need, kes olid enne teda kritiseerinud, miks selline leping üldse tehakse, siis kolm aastat hiljem, kui see leping lõpetati, kritiseerisid äärmiselt teravalt justiitsministrit, miks ta niivõrd kasuliku rendilepingu Norgerhavenis, kus see rendivangla asus, miks ta niivõrd kasuliku lepingu nüüd ära lõpetab. See kriitika oli risti vastupidine. 

Nii et kui uus valitsus otsustab, et maksumaksjatelt kogutakse täiendavalt 12 miljonit eurot, mis täna Tartu vanglakompleksi ülalpidamiseks riigieelarves kulub, siis see loomulikult saab olla uue valitsuse otsus leida, kuskilt kärpida veel 12 miljonit eurot ja suunata see tühja vanglakompleksi ülalpidamisele. See võimalus loomulikult uuel valitsusel on.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Teie seisukoht, et 1990. aastate alguses otsustati ära Eesti vanglakohad, ei päde. Tegelikult otsustati Tartu vangla ehitus 2000-ndate alguses ja seda Euroopa Nõukogu nõndanimetatud The Nord-Balt Prison Projecti raames. Ja põhjused olid väga selged. Toona Skandinaavia riigid kartsid, et Eesti koloonia tüüpi vanglates leviv resistentne tuberkuloos viskub üle ka Skandinaavia riikidesse. Nemad lahendasid oma rahvatervishoiu probleemi, seda kõigis Balti riikides, aga paraku ja paradoksaalselt on nad lahendanud ka oma vangide hoidmise probleemi, nagu tänaseks selgub. See on muidugi veidi kummaline. Aga ma tahan tulla tagasi teie väite juurde, et 1990. aastate alguses need otsused tehti. Siin tahaks küll saada selgust.

Aitäh! Fakt on see, et aastal 2000 Tartu vanglat juba ehitati, ehk siis kogu projekteerimine ja kõik muu oli sellele juba eelnenud. Nii et selles mõttes teie väide ei vasta tõele. 1990-ndate keskel otsustas Vabariigi Valitsus üle minna tõepoolest moodsatele kambertüüpi vanglatele. Täpsemad asjaolud selle kohta saame me teile hiljem kirjalikult järele saata. Seda täpset Vabariigi Valitsuse otsuse kuupäeva mul ei ole käepärast võtta praegu.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Mul tekkis nüüd küsimus, mille kohta sa enne vastasid, et peab luba olema ja kõik muu, et külasid nendele vangidele külla tuleks. Aga Rootsi on Euroopa Liidu riik juba 1995. aastast. Kas siia tulevad vangid ei ole siis Rootsi kodanikud ja neil ei ole kodakondsust, et nende lähisugulased saaksid lihtsalt laeva peale tulla või lennuki peale istuda ja Eestisse tulla? Või on ikka nii, et neid vange võib tulla nii Euroopa Liidu kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke?

Aitäh! Väga hea küsimus. See võimaldab mul veel kord üle rõhutada, et ka Tartu vanglas on meil juba praegu kolmandate riikide kodanikke. Üle poolte Tartu vanglas kinnipeetavatest ei räägi isegi mitte sama keelt, mida räägib meie vanglateenistus. See on juba praegu meil, mitte ainult Tartu vangla, vaid ka Eesti vanglate olukord. 

Te küsisite elamisloa saamise kohta. (Saalist räägitakse.) Kui te küsite selle kohta, kas need pered võivad jääda siia Eestisse elama, siis see ikkagi tähendab ju elamisluba. Nad ei saa illegaalidena siin elada. (Saalist räägitakse.) Euroopa Liidu kodanike liikumist Euroopa Liidu sees ei muudeta, need regulatsioonid jäävad kõik samasuguseks. Samamoodi ei muutu mitte midagi asüülitaotluses, kodakondsuse saamises, elamisloas – kõiges selles mitte midagi ei muutu. Ka nendele külastajatele, kes täna tahavad tulla külastama Rootsi vanglas olevaid kinnipeetavaid, tehakse Rootsis taustakontroll. 

Meeldetuletuseks: kui Tartu vanglat ehitati, siis oli toona avalikkusel peamine mure see, kas kõik pätid kolivad Tartusse elama. Ei kolinud, see mure ei ole ühelgi moel realiseerunud. See mure on arusaadav, et selline küsimus tekib. Aga meil on juba täiesti selge kogemus olemas, et see mure ei realiseeru. Ta ei ole realiseerunud mitte ühelgi moel ka nende kolmandate riikide kodanikega, kes meil täna Tartu vanglas juba on.

Urmas Reinsalu, palun! 

Hea Liisa! Tead, ma kutsun üles tõesti mõtlema nüüd praegu mõistlikult ka meie kahepoolsete suhete üle Rootsi Kuningriigiga. Opositsioon on konsensuslikult selle initsiatiivi vastu. Ja te kavatsete seda jõustada loetud kuud enne parlamendivalimisi. Kas ei oleks mõistlik, Liisa, kui teil on niisugune obsessioon selle vangimajaga ja nende importvangidega, lükata siis tegelikult selle projekti rakendamine valimistejärgsesse aega, kus on võimalik ühiskonnal seda määratleda ja saada ka ühiskonna mandaat niisugusteks initsiatiivideks? Vastasel juhul, kui peaks tekkima olukord, et valimistejärgselt see olukord pööratakse ümber, tegelikult mõjutab see meie kahepoolseid suhteid Rootsi Kuningriigiga. Pole aus. Ja minu küsimus on: kas te olete hoiatanud Rootsi Kuningriigi valitsust tegelikult selles küsimuses, et Eesti parlamendis pole siin pehmelt öeldes konsensust selles küsimuses, arvestades kogu usalduskriisi, mis meil Eestis on? Kas Rootsi Kuningriigi valitsus on teadlik sellest poliitilisest vastasseisust Eestis?

Rootsi Kuningriik kindlasti loeb Eesti meediat ja jälgib tõenäoliselt ka sedasama arutelu siin. Ja teie enda ehk Isamaa sõsarpartei moderaadid on ju Rootsis see, kes omalt poolt seda asja veab. Ma olen kindel, et vähemalt vanasti oli moderaatide ja Isamaa vahel väga hea ja tihe töine suhe. Ma usun, et seesama hea ja töine suhe teil jätkub ka tänasel päeval. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te olete korduvalt öelnud, et just Isamaa Erakonna minister on selle idee varem päevakorda toonud. Aga me teame ka, et eelmistel parlamendivalimistel Isamaa toetus kukkus märkimisväärselt. Hetkel on Eesti 200 toetus pea olematu ja Reformierakonnal ligi kolm korda väiksem. Kas te ei näe siin seost? Kui see küsimus panna nüüd referendumile, siis kuidas Eesti rahvas võiks seda toetada? Ma kardan, et see on väga Eesti rahva tahte vastu. Miks seda siis ikka soovitakse teha?

Faktiliselt on teil täiesti õigus. Loomulikult, kõik vanglaga seonduv on ebameeldiv. Mitte ükski inimene ei ärka hommikul, sealhulgas mitte ühegi riigi justiitsminister, mõttega: appi, kui tore, ma saan täna tegeleda vanglatega. Me lahendame objektiivset probleemi. Me lahendame objektiivset probleemi, et Eesti maksumaksja maksab täna tühjade ruumide eest, maksab tühja. Me ei taha seda, et inimene, kes läheb hommikul tööle, ma ei tea, kaubanduskeskusesse, alustab oma päeva sellega, et kogu tema palgaosa, mis läheb tulumaksuks, läheb tühjade vanglaruumide ülalpidamiseks. Me ei taha seda, et Lõuna-Eestis koondatakse veel need viimasedki 170 töökohta, mis Tartu vanglasse on veel jäänud. Me nägime, kui traagiliselt võeti vastu eelmisel suvel rohkem kui 100 töökoha koondamine Tartu vanglast. Ehk me lahendame objektiivselt olemasolevat küsimust, mis on see, et meil on tühi suur Tartu vanglahoone. Ja selle üle, et see vanglahoone on tühi, meil tegelikult tasub olla uhke, rõõmus ja rahul. Siin saalis on tõesti kostnud ka küsimused, et parem oleks, kui ta oleks ikka kodumaiste vangidega täidetud. Teate, sõbrad, see ei oleks parem. Me tegelikult ikkagi tahame, et meil kuritegevuse tase oleks madal, et meil ei oleks põhjust, mis viib sedavõrd raske karistuseni, nagu on inimese vangistamine.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Auväärt minister! Mina annan küll oma panuse sellesse tulevikus, et juhul, kui see leping siin nüüd heakskiitmist parlamendis leiab mingisuguse häälteenamusega, siis see esimesel võimalusel ümber vaadataks ja lõpetataks. Jään oma soovituse juurde ka teile olla vastutustundlik ja mõelda selle peale, mis see endaga kaasa võib tuua, ka meie suhetes rootslastega. Nüüd see, mis puudutab Lea Danilson-Järgi. Te kogu aeg olete siin korduvalt rõhutanud, et see on justkui tema ja Isamaa seisukoht. Esiteks tuleb lähtuda praegusest seisukohast. Kui kunagi kusagil on kaalutud mingisugust ettepanekut, mis ei ole kunagi siia saali jõudnud, siis öelda, et see on välja kujunenud ühe või teise ministri või erakonna seisukoht, on tegelikult demagoogiline. Ma tahangi selle kohta öelda, et justiitsminister Lea Danilson-Järg mitte kunagi ei toonud sellist ettepanekut siia. See oli tööpaber ministeeriumis, millele ta viitas, mis oli enne teda juba ette valmistatud. Nii et ärge esitlege seda kui Isamaa endist seisukohta. Sellist seisukohta Isamaal pole olnud.

Ma siiski vastan sellele. Tegemist oli Eesti Rahvusringhäälingu poolt iga erakonna esindajaga tehtud Riigikogu valimiste-eelse küsitlusega, kus erakonna nimetatud esindaja, kes esindas terve erakonna seisukohti, tutvustas seda, mida ta järgmisel perioodil kavatseks teha. Ta tõi välja selle objektiivse probleemi, et vanglakohad on tühjad, välja lahenduseks, et me kaalume nende rentimist teistele välisriikidele. Ma ei heida talle seda ette, see objektiivne probleem on täiesti olemas. Aga faktiliselt on õige tõesti see, et kuna see küsitlus toimus vahetult enne Riigikogu valimisi, siis loomulikult ta seda Riigikokku ei toonud. 

Nüüd, mis puudutab kahe riigi läbisaamist, Eesti ja Rootsi vahelist läbisaamist. Veel kord, ma väga soovitan teil, nii nagu see on kogu aeg olnud, Isamaa ja moderaadid on olnud väga heas sõsarsuhtes, mõlemad erakonnad on üksteist väga palju toetanud, tegemist on nii Eestis olulise erakonnaga, erakonnaga Isamaa, Rootsis väga olulise erakonnaga, moderaadid, seda saate te kindlasti ka omavahel otse arutada. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleneb sellest vastusest, mille te Andre Hanimägile andsite, kui oli küsimus, milline võiks olla kogukasu Eesti ühiskonnale. Te hakkasite rääkima, et kui siin hakkavad käima Rootsi psühholoogid ja psühhiaatrid ja kõik erinevad inimesed, siis nad jätavad siia ka muist maha ja see ongi see kasu, mis meie ühiskond saab. Kas on ikkagi olemas mingi täpsem arusaam, milline see kogutulu meie ühiskonna jaoks võiks olla? 

Ja teiseks, niipalju kui ma aru saan, siis enamik nendest Rootsist tulevatest vangidest pole Rootsiga mitte mingit seost, välja arvatud see, et nad kuriteo seal tõenäoliselt toime pannud ja võib-olla mõnda aega ka elanud. Nad võivad olla üle maailma ja väga erinevat rahvust ja tüüpi inimesed. Mis need rootsikeelsed psühholoogid või psühhiaatrid neile suudavad rääkida, kui nad seda keelt ei mõista?

Aitäh! Väga hea küsimus. Taas saan korrata seda, et ka Eestis üle poolte kinnipeetavatest ei räägi isegi mitte sama keelt, mida räägib meie vanglateenistus. Rahalisest poolest olen ka korduvalt juba rõhutanud, et on hea lihtne võrdlus: Eestis üks kinnipeetav Eesti maksumaksjale on keskmiselt 3500 eurot kuus, Rootsist tulev kinnipeetav 8500 eurot kuus, hinnapõrand on üle 30 miljoni euro, isegi kui Rootsi saadaks vähem kinnipeetavaid. Ja indekseeritud 3,5% – igal aastal see summa automaatselt kasvab. Nüüd, 3500 versus 8500 peaks andma teile piisava ettekujutuse sellest, milline on see rahaline puhver seal vahel, et katta kõikvõimalikud riskimarginaalid, kõikvõimalikud kulud.  

Lisaks sellele, veel kord kordan, me täna maksame 12 miljonit eurot, Eesti maksumaksja maksab 12 miljonit eurot Tartu ülalpidamise eest. Seal on tühjad hooned. Ka see tegelikult ju asendub vähemalt hinnapõrandaga, milleks on juba 30,6 miljonit eurot, ja mis on indekseeritud ja mis kasvab. Kui te tõite Rootsi näite, või teie erakonnakaaslased siin eelnevalt, siis see on küll tõsi, et Rootsi meedia on seda Rootsile väga palju ette heitnud, sh teie sõsarparteile moderaatidele, et nad on sõlminud Rootsi maksumaksja jaoks liiga kalli lepingu. Rootsi maksab ilmselgelt liiga palju selle lepinguga Eestile. See on olnud Rootsi meedia peamine ja jätkuv etteheide Rootsi poliitikutele. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, et järgmist valitsust loomulikult ei moodusta enam Eesti 200 ega tõenäoliselt ka tema praegune koalitsioonipartner. Selle moodustavad need, kes praegu siin saalis väga selgelt ja ühemõtteliselt on selle lepingu vastu. Nii et te käitute riiklikult täiesti vastutustundetult ja ma ütleksin isegi kuritegelikult: te panete järgmise valitsuse sellisesse olukorda, kus nad peavad selle lepingu tühistama. See on esiteks.  

Teiseks, te opereerite siin sellega, et vanglad on tühjad. Kuulge, iga natukese aja tagant ületab uudisekünnise see, kuidas keegi, kes peaks tegelikult trellide taga istuma, on uue kuriteo korda saatnud, sest ta on vabaduses. Korjake need pätid kokku ja pange vanglasse ja vanglad ei ole tühjad. Seda teiseks. 

Ja kolmandaks, kui meil on olemas valmis ehitatud suured hooned, siis neid on võimalik ka ümber profileerida, näiteks sealsamas Tartus teha Tartu vanglast vanuritekodu või mingi muu sotsiaalhoolekandeasutus, mis täidaks seda lünka …

Aitäh!

… mida meie liberaalsed valitsused ei ole oma vananeva ühiskonna ees suutnud täita. Nii et lülitage mõttetegevus sisse, lülitage vastutustunne sisse ja öelge praegu kohe siit, nii nagu tegelikult opositsioonisaadikud on soovitanud, et te võtate selle eelnõu tagasi.

Ma olen täiesti ühemõtteliselt vastu teie ettekujutusele riigist, kus keegi käiks ja korjaks inimesi vanglasse kokku. Sellisele lähenemisele olen ma täiesti ühemõtteliselt ja täiesti selgelt vastu ja täiesti teist vastupidisel seisukohal. Inimestele määrab vanglakaristust Eesti Vabariigis üksnes kohus. Inimest saab panna vanglasse üksnes kohtuotsuse alusel ja see ei käi ega hakka mitte kunagi käima niimoodi, et keegi käib ja korjab inimesi kuskilt tänavalt kokku, et neid vanglasse panna. Siin on meil põhimõtteline, täiesti põhimõtteline eriarvamus teiega. 

Mis puudutab küsimust selle kohta, kas Tartu vangla hoone tuleks ümber profileerida vanuritekoduks, siis nagu eelnevalt öeldud, ootame me Tartu volikogu liikmeid, kui Tartu volikogu saab kinnitatud, Tartu vanglasse külla. Kahjuks ma näen kogu aeg, et inimestel puudub ettekujutus sellest, milline see hoone välja näeb. Meist keegi siit saalist ei sooviks, et sellises hoones meie eakad emad-isad, eakad vanemad-vanaisad peaksid oma aega veetma. Tegemist ei ole kohaga, kuhu Eesti Vabariigil oleks kuidagigi väärikas saata oma eakaid.

Mart Maastik, palun! 

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Me oleme nüüd siin sellises olukorras, kus me ise omaenda vange tahame järjest rohkem välja saata selle jaoks, et see tuleks Eesti riigile odavam, ja nüüd impordime ärilisel ettevõttel Rootsist siia vange. Kui nüüd huumori võtmes võtta, siis võiks ju pakkuda neile lausa kodumajutust – iga pere saaks 8000 eurot kuus ja mõelge, kus on sissetulek. 

Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis samal ajal ehitab riik Väike-Maarjasse ja politseikolledžit või piirivalve- ja politseikolledžid ja sinna, sellessesamasse betooni läheb päris suur hulk raha. Ma ei saa aru, miks ei võiks neid sarnaseid hooneid – need on ju üsna sarnase ülesehitusega – restruktureerida, ehitada need natukene teistsuguseks ja kasutada otstarbekalt raha, mida riik niikuinii peab kuhugi mujale panema.

Ma pean siin nüüd hästi lühidalt kokku võtma siiski selle, mis vahe on kaasaegsel vanglal ja sellel vanglal, mida te ilmselt ette kujutate. Paljud inimesed on tõenäoliselt käinud Patarei merekindluses ja paljud inimesed on vaadanud ka vanemaid Ameerika filme, neil on ettekujutus vanglast, kus on suuremad ruumid. Ja tõepoolest, vanaaegsemaid kas vanglatesse ehitatud hooneid või vanaaegsemaid vanglatena kasutuses olevaid hooneid on võimalik kasutusele võtta õppehoonena, sellepärast et seal on suured ruumid, kuhu majutati 15–40 kinnipeetavat. Kaasaegne vangla sellega absoluutselt ei sarnane. Kaasaegne vangla on pisikeste, tibatillukeste kambritega. Need kambrid on omakorda nii-öelda gruppides ehk vangid ei suhtle omavahel. Sinna pisikesse toakesse ei ole võimalik õppetegevust päriselt panna. Ümberehitamiseks minevad kulutused oleksid oluliselt kallihinnalisemad kui uue hoone ehitamine. 

Kaasaegne vangla on sihtotstarbeline turvaehitis, mille ehituse iseloom ei ole kohandatav ühekski teiseks funktsiooniks siin ühiskonnas peale vangistuse. See, et ta ei ole kohandatav ühekski teiseks funktsiooniks peale vangistuse, tagab omakorda selle, et ta on erakordselt turvaline. Seal on tagatud see, et mitte ükski kinnipeetav sealt putku ei pane. Moodsatest vanglatest ei ole põgenenud. Põgenemised on olnud vana tüüpi vanglatest, mida te ilmselt silmas pidasite. 

Nii et see Väike-Maarja kompleks, mida te nimetasite, absoluutselt ei ole arhitektuurselt võrreldav Tartu vanglaga. Ja see kaasaegne õppehoone, mida Väike-Maarjasse planeeritakse, on ikka hea koht, kus seda ehitada moodsa koolihoonena. Seda ei ole ka põhjust nüüd sealt Väike-Maarja inimestelt ära võtta ja hakata näiteks Tartusse ehitama. See oleks majanduslikus või rahalises mõttes täiesti sõge.

Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Lugupeetud minister! Kuulasin siin tähelepanelikult kogu seda retoorilist ekvilibristikat. Kas te saate mulle palun lihtsalt ära seletada, mis Eesti rahval ja riigil on sellest kasu, kui me majutame Rootsi vanglad, parandan, Rootsi vangid Tartu vanglasse?

Aitäh! Kõigepealt saab Lõuna-Eesti lisaks otsestele maksutuludele umbes 400 täiendavat töökohta omavalitsustele. Teiseks, vähemalt 250 töökohta nendest lisandub meie siseturvalisusesse. Kolmandaks, me õpetame need inimesed välja Rootsi maksumaksja raha eest ja anname neile täiendava kaasaegse rahvusvahelise siseturvalisuse hariduse. Meie siseturvalisus kasvab, paraneb ja tugevneb sellest. Edasi, me hoiame alles vangla Lõuna-Eestis kui väga olulise siseturvalisuse või üldse turvalisust ja julgeolekut tagava arhitektuuri. See on meil vajalik näiteks hübriidsõja võimalikuks olukorraks või see on meil vajalik näiteks selleks hetkeks, kui tõesti peaks tekkima veel teravam või veel mastaapsem konflikt, mille kohta ei saa nüüd öelda, et see oleks täiesti ebatõenäoline. J me lahendame kõige selle juures Eesti inimestele, Eesti maksumaksjatele väga turvaliselt sellise mure, mis täna on, et me maksame Eesti maksumaksjate poolt kinni tühja Tartu vanglat, tühja Tartu vangla kompleksi ülalpidamist. 12 miljonit eurot ei ole taskuraha.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Rootsis on juba aastaid räägitud migratsioonipoliitika läbikukkumisest, et vägivaldsed klannid, sajad pommiplahvatused aastas, ohtlikud kurjategijad. Miks te ikkagi tahate Eestisse tuua seda sotsiaalliberaalset eksperimenti? Miks meie inimesed tegelikult peavad hakkama pidama üleval kaudselt Rootsi kurjategijaid? Te räägite, et siin kaasneb mingisugune raha. Kas meie eelarve on tõesti niivõrd kriitilises seisus Eestis, te olete Reformierakonnaga Eesti riigieelarve nii halba seisu viinud, et meil on vaja hakata nüüd siis tõesti vanglakohtade rentimise teenusega riigieelarvet täitma? Kuidas see asi ikkagi on?

Meie inimesed ei hakka mitte kuidagi ülal pidama teise riigi kinnipeetavaid, mitte sendi pojagi eest.

Aitäh!

Ma omast arust vastasin teie küsimusele. 

Rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh ka Riina Sikkutile! 

Nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud juhtivkomisjoni ettekande juurde. Valdo Randperel on öö magamata, ma arvan, sest nii vastutusrikas ülesanne. Aga kuna me oleme teemat juba neli tundi käsitlenud, siis ma loodan, et sina saad veidi lühemalt. Nii et palun õiguskomisjonis arutelust ülevaate ja seal langetatud otsuseid.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nüüd me siis siin oleme. Tegelikult oleks see eelnõu pidanud saama siin käsitletud juba eile. Tekkis üks tunniajane paus, mille käigus esitati protseduurilisi küsimusi. 

Mina komisjoni esindajana, kui ma pean seda siin tutvustama, vaatan kõigepealt, kes komisjonis kohal olid. Ma pean ütlema, et see nimekiri nendest, kes komisjoni liikmetest kohal ei olnud, ja nendest, kes eile kõige rohkem vingusid selle üle, et nemad ei tea sellest eelnõust ja ohuhinnangust midagi, kattub paraku päris hästi. Üks suuremaid, kes otsa lahti tegi seejuures, oli Varro Vooglaid. Komisjonis teda ei olnud. Eile ta oli väga nördin selle üle, et ta ei teadnud sellest eelnõust piisavalt. Teine oli Heljo Pikhof, kes samamoodi komisjonis ei osalenud, aga protestimeeleolu oli suur. 

Lõppkokkuvõttes võib öelda, anname kogu nimekirja, et opositsiooni esindajatest oli komisjonis kohal, kui seda arutati, ainult Peeter Ernits. Ma nüüd ei tea erakonda – opositsioon iganes. Ja teda ei saa süüdista ka selles, et ta eile oleks kuidagi väga protseduurilistega hiilanud. Nii et sellest moraal: käige komisjonides kohal, kui ise ei saa tulla, saatke asendusliige, tehke tööd, nähke vaeva, siis tuleb … Võib-olla mitte armastus, vaid tulevad teadmised. Siis ei pea siin tund aega lolli mängima ja sõimama vaest ministrit selle eest, et ta ei ole teid informeerinud. Niimoodi.

Aga üldiselt toimus komisjoni istung 20. oktoobril – see, millest ma nüüd ülevaate annan –, kuigi seda teemat on komisjonis arutatud ka mitu korda varem, see oli juba kevadel arutelu all. Nagu siin kõik on kuulnud ka ministri väga põhjalikust ettekandest, teemat on tegelikult arutatud juba aastaid. Ma tegin isegi väga ambitsioonikalt endale märkmeid komisjonis ja võtsin veel selle protokolli siia, aga paraku pean tõdema, et need tunnid, mis on läinud ministriga, kõik need küsimused siin esitatud ja vastuse saanud, nii et ma ei tahakski hakata neid eriti üle käima ja kordama. 

Võib-olla oli mõni asi, mida puudutati seal. No üks küsimus oli, et kuna Eestis on endal olnud vanglates probleeme sellega, et kinnipeetavad omavahel hästi läbi ei saa, või ütleme otse välja, mõni tapab teise ära, siis kuidas Rootsi vangidega Eestis olevate Rootsi kardinate taga olema hakkab. Komisjonis oli meil lisaks Liisa-Ly Pakostale ka vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse ning kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetlustalituse nõunik Martin Ziehr. Rait Kuuse vastas sellele minu arust mõistlikult, et ega täielikult välistada ei saa kunagi midagi, eriti meeste hulgas, kes on sattunud vangi suuresti just tänu sellele, et nad ei oska ei käituda ega suhelda. Nii et sajaprotsendilist kindlust sellises keskkonnas kindlasti selle vägivalla vastu ei ole. 

Aga õiguskomisjoni üldine arusaam ja arvamus oli, et Tartu vangla on niivõrd turvaline, et tegelikult see, mis toimub Tartu vangla sees, ei ohusta suurt kedagi ja kindlasti mitte väljaspool vanglat elavaid inimesi. Siin saalis jääb küll mulje, et nüüd on inimesed väga üllatunud, mõned saadikud, selle pärast, et vaat kus lops, nüüd tuuakse vanglasse kurjategijaid. Aga lohutada võib teid sellega, et kurjategijad ongi peamiselt vanglas, õigeid inimesi ei tooda. Ja need, kes räägivad siin sellest, et nüüd on välismaa vangid siin – no lohutagu teid mõte, et nende hulka võib sattuda mõnigi eestlane. Ega eestlased ei ole ka täiesti tagasihoidlikult esindatud Rootsi kuritegevuse statistikas. Vot nii.

Aga üldiselt, nagu ma ütlesin, ma ei suutnud protokollist leida peaaegu ühtegi küsimust, mida komisjonis oleks arutatud ja siin saalis täna või eile mitte. Nii et ma ei hakka neid kordama. Ma räägin ainult, mida otsustati. 

Esiteks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. novembril 2025. Sellest on saanud juba 5. november täna, aga see algas eile. Ja see oli konsensuslik otsus. Selle poolt hääletasid Peeter Ernits, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere ja Signe Riisalo, kes oli asendusliige, Stig Rästa, Madis Timpson ja Vilja Toomast. Teine punkt: teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka konsensuslik, Peeter Ernits, Maria Jufereva-Skuratovski ja kõik needsamad kes eelmise punkti puhul. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Valdo Randpere – ka see oli täiesti konsensuslik otsus. Aitäh! (Juhataja: "Suur tänu teile!") Kõik. Kui on küsimusi ka, siis esitage.

Suur tänu! Ikka, et teil igav ei oleks, teile on ka küsimusi. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole nõus siiski ka ministriga, kes ütles, et Eesti maksumaksjal kulusid ei kaasne. Vaadates seda lepingut, on see indekseeritud 3,5%-ga. Ehk juhul, kui inflatsioon ületab – ja nagu Reformierakonna valitsemisaeg on näidanud, siis ta ka teie juhtimisel vähemalt pidevalt ületab seda 3,5% –, siis hakkavad ka Eesti maksumaksjale kulud tekkima vähehaaval. Aga teiseks küsin [järgmist]. Minister müüs seda meile hirmus hea rahateenimise projektina. Kas Eesti riigieelarve on tõesti nii viletsas seisu, et me peame hakkama vangide majutamisega poputama? Milles asi on? Palun rääkige lahti!

Lühidalt öeldes võiks ju öelda, et asi on selles, et Martin Helme oli vahepeal rahandusminister ja keeras riigi rahandust tuksi. Aga veel lühemalt öeldes, seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Hea Valdo! Minu teada on Reformierakond üldiselt alati selle eest seisnud, et riik ei pea tegelema ettevõtlusega. Küll aga praegu millegipärast otsitakse uusi ettevõtlusvorme, millega peaks riik tegelema. Väide, et meil on tühjalt seisvad ruumid, ei ole ju selle jaoks ettekääne. Tähendab, see ongi ettekääne, aga tegelikult see ei ole põhjus. Kas ei oleks mõistlikum see lihtsalt eraettevõtetele müüa? Küll nemad leiavad lahenduse. Nii kaovad ära ju otsesed kulud ja riik saab sellest ka mingi tulu. Kui riik ikkagi soovib midagi selle hoonega ette võtta, nähes selleks perspektiivi, siis kas kaaluti alternatiive? Ma küsisin selle kohta ka Liisa Pakosta käest, et näiteks politseikolledžit sinna rajada, siis ta väitis, et on keeruline seda ümber ehitada. Ma väidan, et see ei pruugi olla keeruline. Kas on selle üle ka konkreetseid arutusi tehtud ja seda läbi arutatud?

Aitäh! Seda küsimust sellisena komisjonis ei arutatud. Aga iseenesest väita, et see on nüüd rumal mõte hakata tühjalt seisvat Tartu vanglat välja rentima – ma ei arva. Ma arvan, et see on pigem suhteliselt innovatiivne lähenemine teenuste ekspordi võimalusele. See on tegelikult see, mida me praegu teeme. Meil seisab üks tühi vangla, meil on inimesed, kes oleksid võimelised seal töötama, ja me saame luua ka uusi töökohti. Miks me ei võiks teha koostööd Rootsi riigiga? Minu meelest väga mõistlik mõte, seda enam, et me oleme ju tegelikult selle debati ükskord juba läbi käinud siin aastate eest, kui Tartu vanglat ehitati. Siis rääkisid nii mõnedki Tartu silmapaistvad inimesed sellest, kuidas nüüd muutub Tartu tarkade inimeste linnast kuritegelike inimeste linnaks. See võis olla nii, aga ei muutunud ju, mitte midagi ei juhtunud. Täna on ju Tartu inimesed väga rahul sellega, et see Tartu vangla sinna tehti. Keegi ei protesteeri, keegi ei tunne ennast ebaturvaliselt selle pärast, et see hoone seal on.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kõigepealt, Martin Helme rahandusministriks oleku ajal Eesti majandus kasvas 8%. Jätke see endale meelde. Te ütlesite, et Eesti vangid on esindatud ka Rootsi vanglasüsteemis ja need võidakse siia tuua. Tundub, et te pole ise seda kokkulepet lugenud, kuna seal on kirjas, et Eesti kodakondsusega vange siia ei tooda. Aga tuleme komisjoni juurde. Kas komisjonis oli ka arutelu sellel teemal, et kui need vangid tulevad sinna Tartusse, siis mis tagajärjed kaasnevad sellega Tartu linnale, Tartu koalitsioonile ja Tartus Reformierakonna võimul olemisele?

Aitäh! Vaat see oli nüüd täitsa selline küsimus, et seda üldse kohe ei arutatud komisjonis. Kas või sellepärast, et kohalikud valimised ei olnud toimunudki sel ajal, kui komisjon kokku sai. Mis puudutab kodakondsust ja rahvust, siis need on paraku kaks erinevat asja. Rootsis on väga suur eesti kogukond ja nende hulgas vahel mõni libastub ja satub ka vangi, aga nad ei ole ja nad ei pea olema Eesti kodanikud selle pärast. Täpselt samamoodi on seal palju teisi inimesi, kes on võib-olla Rootsi kodanikud, aga tegelikult on nad mingist muust rahvusest.

Härra Peeter Ernits, teie nime ees on nr 3, mistõttu mul on põhjust arvata, et te olete juba kaks küsimust saanud küsida. Nii et läheme edasi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Nagu me saime teada riigikaitsekomisjoni raportist, Eesti riigi kõige suurem julgeolekuoht on Reformierakond, tema poliitilised otsused ja ka eelarvelised otsused. Nüüd, Tartu linna kõige suurem julgeolekuoht on samuti Reformierakond, ja Tartu kodanike kõige suurem julgeolekuoht. Lausa nii suur, et kohalikud inimesed on vähe nihelama hakanud ja selle peale on Tartu kohalikud reformierakondlased üritanud meile puru silma ajada, nagu nad oleksid sellele lepingule vastu. Vähemalt nii nad on avalikult väitnud. Nagu ma täna küsisin Michalilt infotunnis, tuleb välja, et nad erakonna sees ei ole midagi sellist öelnud. Ma olen aru saanud ka sinu jutust, et mingit diskussiooni Reformierakonnas sel teemal tegelikult ei ole, see on ainult valijatele valetamine. 

Mul on küsimus komisjoni asja kohta. Praeguse seisuga on see eelnõu toodud saali lihthäälteenamusega. Samas, artikkel 50 ütleb, et Eesti katab kulud, mis on seotud selle, teise ja kolmanda asjaga. See tähendab, et sellel on eelarve mõju, ja see tähendab, et sellel peaks olema 51 hääle nõue. Mis komisjonis sellest räägiti?

Esiteks, sinu sissejuhatus kõlas ju peaaegu traagiliselt, selles mõttes, et sa ilmselt ei ole riigikaitsekomisjoni raportist üldse aru saanud, kui sa väidad, et seal kuidagi Reformierakonda kui julgeolekuriski oleks välja toodud. Aga mis puudutab seda Tartu teemat ja kõike, siis ma soovitan su pinevusega oodata paigale jääda, varsti tuleb Mihkel Lees ja räägib sellestsamast lepingust, peab fraktsiooni poolt kõne ja tõenäoliselt annab teile ka perspektiivi tõelise tartlasena, kuidas tema seda näeb. Mina kahjuks ei oska seda nii hästi kajastada. Kas sa küsisid midagi veel? (Saalist räägitakse.) Aa, 51. Sa ütlesid, et Eesti katab kulud, aga Eestil on samal ajal ka tulud, nii et tegelikult selle eelarveline mõju on kõige halvemal juhul null. Aga tegelikult on ta pluss, nii et selle klausli alla see paraku ei lähe.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Isamaa Erakond on siin valitsuselt tükk aega nõudnud kokkuhoidusid. Nüüd on siin eelnõu, millega me hoiame 12 miljonit eurot kokku. Isamaa lubab, et vot see leping pööratakse tagasi. Isamaa on lubanud ka, et mootorsõidukimaks pööratakse tagasi. Ja veel kolm nädalat tagasi Isamaa eesotsas Reinsaluga lubas, et ta hakkab Tallinna linnapeaks. Nüüd on selgunud, et see oli sulaselge vale ja valijate petmine. Kuidas sulle tundub, kui tõsiselt saab neid Isamaa loosungeid võtta? Või ongi see tühipaljas tühikargamine ja valetamine?

Paraku samamoodi nagu tegelikult ei arutatud komisjonis Reformierakonna seisukohta selle lepingu suhtes, ei arutatud ka Isamaa seisukohti. Aga lihtsalt heast südamest ma võin sulle nüüd öelda, et minu arvates pole Isamaad saanud usaldada mitte ainult viimased kolm nädalat, vaid viimased 30 aastat.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et kohe saame kuulata tõelise tartlase Mihkel Leesi seisukohti, mis Reformierakonnas on. Mul on küsimus, mille alusel see … Kas see oli sinu hinnang või fraktsiooni hinnang, et tegemist on tõelise tartlasega? Aga sellest, et Liina Kersna teil tõeline tartlane veel ei ole, ma saan aru, aga miks näiteks Margit Sutropit ei ole, jääb mulle veidi hämaramaks, eks ju. Mille alusel te selle välja valisite?

Aga küsimus, mis puudutab seda eelnõu. Kas komisjonis millalgi arutati, kuidas me oleme jõudnud sinnamaale, et meil on just see Tartu vangla tühi, mitte näiteks Viru või Tallinna oma? Teine pool on see, mida Mart küsis, et kas see on hea või halb, see on küsimus, aga ma ka tegelikult ei saa aru, miks riik sellega tegeleb. Kui on mingit teenuse eksporti võimalik teha, siis las ettevõtjad ja ettevõtlus tegelevad sellega. Miks riik peaks tegelema niisuguse asjaga?

Aitäh, Priit! Esiteks, mis puudutab tartlaseks olemist, siis see ei ole elukutse, see on tunnetus. Kui sa tunned ennast tõelise tartlasena, siis sa seda ka oled. Mis puudutab aga vanglaid ja erasektorit, siis Eestis ei ole eravanglaid. Nii et põhimõtteliselt on ju teine potentsiaalne vangla, millega peaks midagi tegema, aga on juba natukene hiljaks jäädud, see on Jõhvi vangla. Seda Tallinna raevanglat, mida sa tahtsid ka siia sisse tuua, läheb vaja. Seda sa tead ise ette, et see on ikkagi otstarbekohal ehitatud ja tõenäoliselt läheb seda tulevikus ka vaja. Mõnda vanglat ikka läheb vaja. Aga Jõhvi vangla seisab ka tühjalt. See on seisnud tühjalt ja selle tagajärg on see, et selle kordategemine juba praegu – ma ei tea, kas ta on viis aastat tühi olnud või midagi sellist – läheks maksma üüratuid summasid. Ma isegi ei mäleta, kui palju, aga mitu-mitu miljonit. See on see risk, et kui sa jätad maja tühjalt seisma, siis ta lihtsalt laguneb ja maksab sulle rohkem raha kui siis, kui sa suudad seda kuidagi kasutada.

Aitäh teile, härra Randpere! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, on läinud 5 tundi ja 18 minutit ning oleme juba jõudnud läbirääkimiste juurde. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Heljo Pikhofi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on alati seisnud selle eest, et Eesti oleks hoitud ja kaitstud riik, kus julgeolek tugineb laiapindsele koostööle ja usaldusele, mitte riskantsetele katsetustele. Meie vanglasüsteem peab tagama Eesti enda elanike turvalisuse, mitte teenindama teiste riikide karistusvajadusi meie enda siseturvalisuse arvel. Eesti inimesed ootavad, et riik tegeleks vägivalla, narkoprobleemide ja noorte kuritegevuse ennetamisega siin kodus, mitte et meie ressursid läheksid välisriigi probleemide lahendamiseks. Seega, valitsuse uus äriplaan tuua Tartu vanglasse Rootsi vangid, seksuaalkurjategijad, vägistajad ja mõrvarid, ei suurenda, vaid vähendab inimeste turvatunnet. Selle põhjenduseks tuuakse siin valitsuse poolt, et tarvis on täita vabu kohti ja teenida tulu. 

Oma äriplaani kinnituseks öeldakse, et Tartus, Lõuna-Eestis läheb turvalisemaks. Head kolleegid, see ei vasta tõele. See on teadlik manipulatsioon! Praeguses julgeolekuolukorras on lausa patt tegeleda Politsei- ja Piirivalveameti nõrgestamisega – see vähendab, mitte ei suurenda inimeste turvatunnet. Ka PPA peadirektor, peaprokurör, kapo ja ka Lõuna-Eesti politseijuht on Tartu Linnavolikogu ees tundnud muret. Viimane on tundnud muret Tartu Linnavolikogu ees. Nad on öelnud, et see kõik suurendab koormust ja nõrgestab süsteemi. Võib öelda, et turvalisus ei parane, see halveneb. 

Politsei- ja Piirivalveametis on täitmata sadu ametikohti. Nii politsei, vanglateenistus kui ka Maksu- ja Tolliamet otsivad sama profiiliga inimesi. Iga inimene, kes läheb Rootsi vange teenindama, ei lähe enam Tartusse, Põlvasse ega Valka patrullima. See ei suurenda, vaid vähendab inimeste turvatunnet. Kordan: seda on kinnitanud ka PPA peadirektor, peaprokurör ja Lõuna-Eesti politseijuht. 

Kelle arvel see toimub? Meie tervishoiusüsteem on üle koormatud, nagu me väga hästi teame, arste ja psühholooge pole piisavalt isegi mitte oma inimestele. Aga me toome siia inimesed, kelle puhul isegi Rootsi ütleb, et nad vajavad keerulist ravi, eriarste ja turvasüsteeme. Ja kust me need inimesed ja spetsialistid siis võtame? Minister ütles siin, et Viljandi Haigla on valmis. Aitäh, aga kelle arvelt? Kas Eesti laste vaimse tervise arvelt? Minu küsimus valitsusele on, kas see on meie uus ekspordiartikkel: vanglakohad ja vaimse tervise teenused Rootsi mõrvaritele. 

Ja nüüd Tartust. Kui Rootsi organiseeritud kuritegevuse klannid teavad, kuhu nende sõber viidi, kui nad teavad, kus see vangla on, kui nad teavad, et on olemas selline linn nagu Tartu jne, siis kas me oleme kõigiks nendeks tagajärgedeks valmis? Kas me mõtleme, mida see tähendab Tartu ja Lõuna-Eesti turvalisusele ja mainele? Kas me mõtleme, mis juhtub siis, kui Tartu ei ole enam ülikoolilinn, vaid vanglalinn? 

Head ametikaaslased! See, mida me praegu näeme, ei ole julgeolekustrateegia. Tänane valitsus asendab siseturvalisuse ärilepinguga. Areng ei ole see, kui politseinikud lähevad turvama Rootsi vange ja meie tänavad jäävad tühjaks. See ei ole ka regionaalpoliitika. See on soodne eksporditeenus Rootsi probleemidele. See ei ole turvalisuse tugevdamine, see on turvalisuse kaubaks tegemine. 

Meie, sotsiaaldemokraadid, ei saa sellega nõustuda, sest Eesti ei ole vangla, Eesti on meie kõigi kodu. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja lisaks informeerin, et Heljo Pikhof andis üle ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 682 esimesel lugemisel tagasi lükata. Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Palun kolm minutit lisaks! 

Kaheksa minutit. 

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rootsis on vangide koguarv tõusnud ja eeluurimise all olevate inimestega kokku on see üle 11 000. Vanglakohti on natuke pealt 10 000, järelikult otsitakse ligi 1000 vangile pinda kuskil mujal. On leitud, et Rootsist peaks just Tartusse Rootsi kardinate taha saatma kuni 600 vangi. Need, kes on pannud toime raskemaid kuritegusid, seksuaalkuritegusid, mõrvasid ja muid raskeid kuritegusid. On teada, et suur osa neist on pärit moslemimaadest, Ida-Euroopast, Balkani maadest, kus on erinevad usulised taustad. Ja seal on tuntud nii-öelda jõuguvägivald. 

Jah, meile on teada, et siia saab justkui inimesi valida, nagu valitsus ütleb, aga selge on see, et käekiri on moodsa ühiskonna käekiri, küllaltki euroopalik, küllalt skandinaavialik. Rootsist me seda teame. Vanglakohtade puudus kaasneb suurenenud migratsiooniga, on seda Rootsis nii olnud. See on hoiatus meilegi, meie migratsioonipoliitikale, et milleni viib ja milliseid kaasmõjusid toob ohjeldamatu migratsiooni, ükskõik, kas siis majanduslikel või muudel põhjustel soosimine Eestisse. Justiitsministri dotseeriv hoiak, nagu küsimuste esitajad arvaksid, et vangid panevad vanglast plehku ja patseerivad linna peal, ei ole asjakohane. Meil on konkreetsed etteheited. 

Lubatakse töökohti. See on liiga lihtsustatud lähenemine. Tegelikult on meil siseturvalisuses Lõuna-Eestis praegu töötajaid töökohtadele puudu. See tähendab, et kui töökohtade pakkumine suureneb sellessamas siseturvalisuse sektoris, siis võib juhtuda, et politseinike nii kuritegude avastamiseks kui ka nende ennetamistegevuseks laiemalt, nii kabinetis kui ka patrullimiseks, jääb vähemaks. Meil ei ole neid inimesi nii palju võtta ja riigieelarvesse sellest lepingust niisugust ülejääki ei teki, et tekitada politseiametnikele ja päästeametnikele palgastiimulit selles piirkonnas, mis paneks vastu ja annaks võimaluse neil valida näiteks politseiameti kasuks, mitte minna vanglasse, kus on tõenäoliselt alustuseks küllaltki konkurentsivõimeline palk. See tähendab, et tänavatel ja üldse Lõuna-Eestis, Tartus on turvalisus ohus või vähemalt selle parandamine ei ole enam nii kättesaadav. Koormus, kuidas me oma päästjate ja politseinike palka maksame, jääb igal juhul Eestisse. Öeldakse, et vangla ekspluatatsioon, kui ta tühjana seisab, on Eesti riigile kalliks, aga rahasse võib arvestada ka turvalisuse langust, kui siseturvalisusega seotud osa teisi töökohti, kes on Eesti ühiskonnaga otseselt seotud, on raskem täita. See tähendab tegelikult ka kulu ühiskonnale. 

Vanglas sees tekib siia ühiskonda täiesti uus subkultuur. Seal on keeruline ja ohtlik töö. Kohtupsühhiaater Airi Värnik näeb nendes olukordades vägivalla kasvu ja suurenevat survet ka vangivalvuritele. Seda rasket psüühilist mõju võib ulatuda ka vanglaseintest väljapoole. Vanglasisele vägivalla kasvule ja sellega seotud probleemidele juhtis tähelepanu ka prokuratuur. Üldse on prokuratuur ja kohtusüsteem näinud ohtu lisakoormuses, mis võib tulla siinse ühiskonna arvel. On väidetud, et Tartusse tulevad rasked kurjategijad. See ilmselt ongi ka eesmärk, siin meil vaielda midagi ei ole. See on juba valitsuse kokkulepe Rootsiga. Samas on selge, et tervishoiuteenuse pakkumisel tuleb väga tõsiselt suhtuda sellesse, kuidas näiteks naisarstidel ja õdedel sellise võõramaise seksuaalkurjategijaga kohtudes, milline on nende psüühiline koormus ja kuidas seda täpsemalt korraldada. See ei ole niisama, sellega võivad kaasneda vajadused meie arstiteenust ümber korraldada ja see tekitab lisakoormust meie ühiskonnale. 

Muidugi, need ettekirjutused, mis Rootsil on vangide elukondlikuks kohtlemiseks, on ju suhteliselt pehmed. Me võime näha küllaltki huvitavaid lahendusi soodsatest teenustest vanglamüüride sees, aga võib-olla see ei olegi kõige tähtsam. Õpingutest oli juttu, õpinguid ei pea meie kindlustama, vaid seda teeb Rootsi. Küll aga õige ei ole see, et kokkulepe, mis on juba sõlmitud kahe riigi vahel, ei riiva Eesti õigust. On konkreetselt kirjas nendes ülevaadetes, mis meile on antud, et Tartu vangla värbab lisaks 160 ametnikule juurde veel vähemalt 250 töötajat, sest Rootsi nõuete kohaselt peab töötajate hulk kinnipeetavate kohta olema suurem kui Eestis. Nii et näete, Rootsi regulatsioonid siiski mõjutavad meie õiguskorraldust siin. Samamoodi on Eesti distsiplinaarkaristused vangidele üldiselt suuremad ja raskemad kui Rootsis. Eks näeb, kuidas asju korraldatakse. 

Nüüd tuleb väga suur koormus Kaitsepolitseiametile ja politseile. Tegelikult me ju ei tea, kas need inimesed, kes siia tuuakse, on jõugukuritegudes osalised või mitte. Kohtus ei ole võib-olla seda tõendatud, aga kohtus ei suudeta tõendada päris paljusid asju. Oli juttu, et halali, ekstra šariaadiseadustest tulenevat toitu ei pakuta. Ma selles nii kindel ei oleks. 

Aga tartlastest on tõesti üle sõidetud. Kui riigiametnikud käivad ringi ja annavad tuulikualastes debattides ülevaadet kohalikele volikogudele, siis valitsus ei näinud enne lepingu allakirjutamist vajadust kohtuda Tartu Linnavolikoguga. Isamaa nõudmisel see alles volikogu pädevusse või volikogu infokoosolekule jõudis. Nii et vastuseta küsimusi on palju. See mitmekülgne oht Eesti ühiskonnale on suur. Ja Isamaa teeb samuti avalduse lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel hea kolleeg Martin Helme, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Ka meie erakond alustab sellest, et öelda, et see on täiesti kõlbmatu seaduseelnõu ja see plaan on vale. Me ei ole sellega mingil juhul nõus ja see tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja teiseks tahan ma rõhutada, et see, mida Valdo Randpere siin seletas, et kuna sellega kaasneb tulu teenimine, siis ta ei nõua 51 häält – nõuab ikka. Seaduses endas on kirjas, et me võtame kohustusi, ja teistes seadustes on väga konkreetselt kirjas, et kui me võtame kohustusi, siis nõuab ta siin saalis 51 häält. Ma loodan, et juhatus sellega arvestab, kui ta jõuab järgmistele lugemistele juhuslikult. 

Nüüd asja sisust. See Rootsi vangide saaga illustreerib meile üsna lohututes toonides, et Eestit valitseb läbikukkunud valitsus ja meil on läbikukkunud justiitsminister, kes normaalses riigis oleks ammu võtnud vastutuse Tapja-Tarmo vabaduses viibimise eest ja oma ameti maha pannud. See on Liisa Pakosta süü! Tema juhib seda valdkonda, et meil vanglad tühjad on, nagu ta siin eile kiitles. Vale on see, et nad on tühjad – kurjategijad on tänavatel!

Nüüd, konkreetselt selle vangide parseldamise teemal minu meelest siin detaili ei ole vaja minna, kui palju keegi teenib, mis halal-liha seal antakse, kas loob töökohti või võtab töökohti. See on printsipiaalselt vale asi kahel erineval väga kaalukal põhjusel. Esiteks on küsimus riiklikus väärikuses. Riiklik väärikus on sellega täiesti jalge alla tallatud. Ja teiseks on küsimus eestlaste, eelkõige tartlaste turvalisuses. Meie ühiskonna turvalisust rängalt kahjustatakse selle tehinguga. 

Nüüd, Reformierakonna juhtimisel. Tal on olnud suuri abimehi, Eesti 200 loomulikult, sotsiaaldemokraadid loomulikult, aga omal ajal ka Isamaa on olnud ju Reformierakonnaga pikalt valitsuses. Igal juhul on Reformierakond kõige kauem meil valitsuses olnud ja selle juhtimise all on meil riik nii hukka aetud, et riik ei ole võimeline kõige lihtsamaid riigi tuumfunktsioone tagama. Tuumikfunktsioon on see, et meil oleks tänavatel kord, et seaduseid täidetakse, et pätid oleks trellide taga. No ei olda võimelised! Pätid ei ole trellide taga, tühjad vanglad on nii suureks koormaks riigi rahakotile, et me peame hakkama ennast maha müüma tühiste sentide eest riigieelarvelises mõistes kuskile välisjõududele. See on riigi väärikust alandav ja solvav ja see demonstreerib meile, et riigi juhtimises ollakse läbi kukkunud. 

Samamoodi ollakse läbi kukkunud oma inimeste turvalisuse tagamises. Eesti inimeste turvalisust näitab see, et meil on needsamad Tapja-Tarmod, kes peaks igal juhul olema vanglas. Eesti inimeste turvalisust me nägime ka seoses Istanbuli pervokonventsiooniga, kuidas meil siis tegelikult Reformierakonna juhtimistel naistevastase vägivallaga võitlemine edeneb. Pihlakodu juhtumi puhul väga hästi ei edene, eks ju! Nii et Eesti inimeste turvalisuse tagamisel ollakse juba praegu läbi kukkunud. 

Aga nüüd tahetakse asja veel hullemaks teha! Nüüd tahetakse tuua Rootsi läbikukkunud, hävinguga lõppenud multikulti-muinasjutu tegelikke mürgiseid vilju Eestisse. Sest need kurjategijad, keda meile siia saadetakse, ei ole ju Ville och Rulle. Need on ju Ahmedid ja Muhammadid. Need on moslemi immigratsiooni ülejääk, Aafrika matšeetekangelased. Need on mõrtsukad, vägistajad, narkojõugud, pedofiilid. Neid siis tuuakse Eestisse! Aga mõtelge, me saame raha selle eest! – mis argumentatsioon see on? See vältimatult suurendab meil Eestis kuritegevust. Vältimatult! Igasugune empiiriline tõestus mujalt maailmast kinnitab meile seda. Mitte midagi, mida meile Liisa Pakosta või Valdo Randpere siit tuimalt küüniliselt valetades – nii et pupill ka ei liikunud! – ei lükka ümber seda, et see suurendab Eestis kuritegevust. 

Ja loomulikult, see seadus tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata, kohe tuleb hääletus, vajutage nuppu! Kui ei lükata, kui võetakse vastu siin Eesti kõigi aegade kõige vähemat ühiskondlikku toetuspinda omava valitsuse poolt, siis EKRE on see, kes selle esimesel võimalusel tühistab! Nii nagu me tühistame automaksu ja nii nagu me tühistame ka pervopakti ehk Istanbuli konventsiooni! Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel hea kolleegi Mihkel Lees, palun! Ma täiendeid ei nimeta, kuna neid tõelisi tartlasi on siin saalis palju rohkem. (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitüma, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Jah, lisaks sellele, et ma olen tõeline tartlane, mul oli au töötada viis aastat ka Tartu linna sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. Sellest ajast on mul paar mälestust, mis meie täna arutlusel oleva teemaga suhteliselt palju seostuvad. 

Kõigepealt, ma mäletan erivajadustega inimeste kodu rajamist Tartusse Kase tänava elurajooni. Siis ma mäletan endiste kinnipeetavate rehabilitatsiooniteenuse viimist Ilmatsallu. Tuleb tunnistada, et mõlemal juhul heade tartlaste hirmud olid suhteliselt suured ja mõlemal juhul neid hirme köeti kahtlemata üles ka poliitiliselt. Küll hirmutati, et langema hakkavad psüühiliste erivajadustega inimeste kodu lähedal asuva kinnisvara hinnad, küll hoiatati, et Ilmatsalus enam ükski laps ega ema ei saa turvaliselt jalutada selle pärast, et endised vangid hakkavad nüüd igapäevaselt inimesi hirmutama, ja ju nad hakkavad seal ka kuritegusid korda saatma. 

Noh, mis tegelikult juhtus? Absoluutselt mitte midagi. Kase tänav, seda ümbritsev elurajoon, on täpselt sama turvaline, nagu ta oli enne psüühiliste erivajadustega inimeste kodu. Maju ja kortereid müüakse ja ostetakse, uskuge või mitte, seal siiamaani. Ilmatsalus jalutasid lapsed ja emad täpselt sama turvaliselt ringi nagu enne seda, kui endiste kinnipeetavate rehabilitatsioonitegevus sinna viidi. Politsei väljakutsed ei suurenenud. Tartu on jätkuvalt täpselt sama turvaline koht, kus elada. 

Nüüd, vangla on olnud Tartus juba üle 20 aasta. Eks neid emotsioone kindlasti oli ka 2000. aasta paiku erinevaid, aga täna me saame nentida fakti, et vangla pole Tartule – vähemalt minu parima arusaamise kohaselt – küll mingisugust kahju toonud. Ükski vang ei ole vangla kinnisest osast põgenenud, tartlaste turvalisus pole olnud vangla tõttu mitte kuidagi häiritud. Kasud regioonile on aga olnud arvestatavad. 

Sajad inimesed on saanud tööd. Vanglas asub ka Tartu linna teenindav arestikamber, kus aastas teenindatakse suurusjärgus 1800 inimest. Ja seda arestikambrit, kui ei oleks vanglat, siis suure tõenäosusega peaks Tartu linn hakkama üleval pidama. Ja pange tähele, Tartut, vaatamata sellele, et vangla on seal üle 20 aasta, tuntakse jätkuvalt ülikoolilinnana, aga mitte vanglalinnana. Mina arvan, et ega siis vangla lukke ei vahetata kehvemate vastu ka siis, kui Tartu vanglas hakkavad paiknema Eesti kinnipeetavate asemel Rootsi kinnipeetavad. 

No hirme on muidugi headel tartlastel praegu ka väga erinevaid. See on mõistetav. Küsimused peavad saama vastused ja minu hinnangul paljuski on ka juba saanud vastused nii ajaleheveergudel kui ka eelkõnelejate välja toodud kevadisel Tartu Linnavolikogu istungil, millest minul on küll mõnevõrra teistsugused mälestused kui heal kolleegil Heljo Pikhofil. Mina mäletan küll seda, et Rait Kuuse ja Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa ei väristanud Tartu volikogu istungil jalga. Neil olid väga selged vastused kõikidele volinike küsimustele ja nad kinnitasid väga selgelt, et nad saavad võimalike erinevate riskistsenaariumidega hakkama. 

Nüüd, eks seda poliitilist hirmutamist ole ka, nagu ka siin saalis näha, antud eelnõu puhul päris palju. Ja vaat seda ma pean praeguses niigi ärevas ühiskondlikus foonis vastutustundetuks. Vaadake nüüd natukene fakte. Tõepoolest, kinnipeetavate arv Eestis on märkimisväärselt langenud. Pooltühjale vanglale peale maksta ei ole kuigivõrd tark. Samuti ei ole tark vanglat kinni panna, kuivõrd Tartu regiooni, aga ma ütleksin, et ka Eesti jaoks laiemalt on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et säiliks esiteks vanglateenistuse valmisolek ja teiseks ka vastav kriitiline taristu. Me peame olema valmis võimalikeks tulevikukriisideks, räägime me hübriidsõjast, räägime massilisest sisserändest või mõnest muust kriisist, mida me ei oska täna ette näha. Ja selleks on ju tegelikult väga hea, et meil on sellised ruumid, meil on sellise väljaõppega inimesed. Ma arvan ka seda, et Rootsi riik jätab ka kenasti meelde selle, et kui neil oli keerukas aeg, siis eestlased tulid neile appi vanglakohtadega. Ju nad vajaduse korral kuulavad avatud meelega ka meie muresid, aitavad ja mõtlevad ühes või teises olukorras kaasa. 

Vanglarendi kulud katab Rootsi. Kui rendileping rakendub, tekib Lõuna-Eestisse juurde sadu uusi töökohti. Eesti riik otsustab, millised vangid vastu võetakse. Terrorismikuritegude eest karistatud vange Tartu vanglasse ei võeta. Mis tähtis, mitte ühtegi välisvangi ei vabastata Eestisse. 

Päris palju on räägitud ka külalistest, aga praktika näitab – ka hea minister rääkis sellest väga erinevatele küsimustele vastates põhjalikult –, et väga valdavatel juhtudel toimub suhtlus ikkagi telefoni teel või internetis. Ja kui külaline peaks ikkagi tulema – ka nendel harvadel juhtudel tehakse talle ju eelnev taustakontroll, ta peab seda külastust taotlema ja see külastus tuleb heaks kiita. Mina usun küll meie õiguskaitseorganite võimekusse, et siia ei lasta selliseid inimesi, kes võiksid ühte- või teistpidi Tartu ja tartlaste turvalisust ohustada. 

Nüüd, Tartu linnal on võimalik küsida veel täiendavaid küsimusi Riigikogu õiguskomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Me oleme selle kokku leppinud. Ministeerium on lubanud, et ka selle edaspidise protsessi käigus hoitakse Tartu linnaga tihedat sidet. Linnal on võimalus esitada näiteks enda esindaja vanglakomisjoni. Ja kui tõepoolest mõni neist tõstatatud riskidest peaks realiseeruma, no siis on riigil võimalik see leping ennetähtaegselt lõpetada. 

Nii et kokku võttes, Reformierakonna fraktsioon selle lepingu ratifitseerimist toetab. Ohukohad on kaardistatud ja meie hinnangul hea minister ja tema kolleegid on andnud neile ohukohtade kaardistusele ka päris adekvaatsed vastused. Veel kord, tartlasi ei tasu hirmutada, vaid pigem selgitada, et mitusada uut sisejulgeoleku valdkonna töötajat mitte ei vähenda, vaid pigem suurendavad nende turvalisust ning linna ja regiooni võimekust kenasti hakkama saada erinevates kriisiolukordades. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja usun, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, hea kolleeg Peeter Ernits, palun!

Head kolleegid! Hea juhataja! No selline pakk mitmekeelselt teksti. Aga peale järgmist ramadaani tuleb esimene kuldne kolonn Tartusse, noh, 200‑pealine, ja nad on Eesti praegusele režiimile väga kallid. Sõna otseses mõttes, kuna meie enda kriminaalidele tuleb kulutada 3200 eurot kuus, aga meie kallite külaliste pealt – ja see ei ole iroonia, see on puhtrahaline – teenib praegune režiim 8500 eurot. See tähendab rohkem, kui minister palka saab, ja natuke vähem, kui peaminister palka saab. Nii et otseselt on need praegusele Eesti režiimile väga kallid külalised. 

Jah, nad on vägistajad, mõrvarid, kiremõrvarid. Ma ei tea, kui vanad, sest Rootsis on probleem viimasel ajal, et juba 13-aastasi võib saata vangimajja, ja ehitatakse uusi vangimaju. Nii et seda ei tea praegu. Aga nad tulevad siia ja 30 miljonit on esimene, kui tuleb 600 täis, siis on veel teine 30 miljonit juurde. Aga samal ajal, kui te mäletate, suvel ei suutnud Eesti riik tõsta puudetoetust rohkem kui 15 senti, isegi mitte 1.50 peale. Hiljuti me tegime need ettepanekud toimetulekupiiri tõstmiseks 200 eurolt 300-le, see oli sotsiaaldemokraatide poolt, umbes 12 miljonit läheb vaja – raha ei ole. Või kui me tegime ettepaneku pensionäridele, kes elavad väljaspool Tallinna, maksta 100 eurot sünnipäevatoetust maksta, noh, vist 3–4 miljonit, siis raha ei leitud. Nii et see raha on ülimalt oluline, kuna väga oluliste asjade jaoks ei ole raha, mida peaks kulutama. Ja peale selle jääb 333 kohta veel vabaks, nii et võiks veel 30 miljonit teenida. Ma ei ole kuulnud, et justiitsminister oleks kusagile kellegi teise riigiga või Rootsi kas või nende noorkurjategijatega … et teenima panna. 

Muuseas, õnnitlen teid! Varsti tuleb Tartu vangla sünnipäev. 15. novembril 2002 avati pidulikult Tartu vangla. Ja toonane justiitsminister Rask tundis ennast päevakangelasena, et selline uhke, tuhandepealine kindlus on ehitatud. Samal ajal toonane linnapea Andrus Ansip sülgas tuld ja tõrva – piltlikult öeldes –, kes mäletab veel, et üle 500 vangi on väga tõsine. Nii et konflikt oli, aeg on möödas, aga vangla on olemas. 

Praegune justiitsminister olukorras, kus praeguse valitsuse usaldusväärsus on naeruväärne, Reformierakonnal veidi üle kümne pügala, Eesti 200-l, ma ei tea, kas üks või poolteist pügalat. Ja kui praeguses sellises ülimalt ebastabiilses olukorras see vastu võtta, läbi suruda ... Muuseas, Rootsi peab kolm neljandikku Riksdagi saadikute häältega selle ratifitseerima, meil kõlbab nagu vähemast. Aga isegi kui see juhtub, siis peale järgmisi Riigikogu valimisi – võib üsna tugevat mürki võtta – see läheb muutmisele. Aga kui esimesed kallid külalised jõuavad siia peale järgmist ramadaani, siis see tekitab kindlasti väga palju probleeme, ka just tehniliselt ja meie heade naabrite Rootsiga, et tuleb hakata seda asja jälle lammutama. Aga see on päris kindel, et see seltskond, kes praegu riiki juhib, pooleteise aasta pärast enam ei juhi. Nii et see on selline, mida ma tahaksin rõhutada kindlasti. 

No see, et vangla on uhke ja hea ja kõik teenused, mis seal on, et kinnipeetavad tunneksid ennast inimlikuna, seal on need igasugu konventsioonide järgi, et üle 22 tunni ei tohi need mõrvarid ja vägistajad ja kes seal istuvad – mõni sõjakurjategija on ka praegu seal ... 

Hea kolleeg, viis minutit sai täis. Kas võtame lisaaja? 

Jah, paluks küll veel kolm minutit. 

Jah. Kolm minutit. 

Jah. Kaks tundi nad peavad saama rahulikult suhelda omavahel, inimlikult, mitte läbi selle luugi, millest antakse toidukauss. Aga need on nüansid. 

Muidugi, aga kuidas selleni jõutud on? Jõutud on väga lihtsalt. Eesti karistuspoliitika on vahepeal muutunud nii-öelda inimnäoliseks. See tähendab seda, et kui sa oled ikkagi korralik mõrvar või muu selline korralik kurjategija, siis püüda poputada viimseni, anda talle võimalusi uusi ja uusi jälle, et äkki muutub normaalseks inimeseks – no paraku on need lootused väikesed. 

Ja muidugi, kirsiks tordil oli see eelmise nädala Tarmo juhtum. Tarmo, Nõo Tarmo, Nõgiaru Tarmo. Tarmo sõitis oma endist naist pussitama üle selle silla, mis läheb Tardu vangla tagant üle Emajõe. Ta pussitas oma endise naise ära Annelinnas, istus auto peale ja sõitis taas Nõosse või Nõgiarru, jälle üle silla. Sama vangla vangitorn, kindlus, vangla jäi tal nüüd paremale poole. Sõitis Nõkku, läks bensiinijaama – teate juba ise – ja siis sooritas talibanliku rünnaku, enesetapurünnaku, ainult sellel moel, et keeras juhuslikule autole, keda juhtis täiesti juhuslik inimene. See võiks olla keegi teine ka, see oleks võinud olla mina või keegi, kes liigub seal kandis. Ja viis tema koos endaga hauda. Selle asemel, et Tarmo oleks istunud samal ajal, kui ta vaatas oma autoaknast, Annelinnas sõites vasakule poole ja sealt tulles paremale poole, oleks ta võinud istuda rahulikult seal. See on ülitõsine asi ja ma arvan, et me järgmisel nädalal õiguskomisjonis arutame seda nii justiits- kui ka siseministriga. 

Aga see on kirsiks tordil. Iga inimene on vajalik ja tema elu tuleb hoida. Kuid praeguses olukorras, kui me hakkame ratifitseerima Rootsi vangide, kuldsete vangide lepingut, juhtub samasugune asi, mis oleks võinud jääda olemata, kui Tarmo oleks istunud sel päeval selles kenas Emajõe-äärses vanglas. 

Aga ettepanek, Keskerakond ei ole originaalne siin. Ettepanek on tagasi lükata ja see on vist juba, ma ei tea, kas kolmas või neljas. Nii et palun! 

Aitäh teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel hea kolleeg Ando Kiviberg, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes te seda ülekannet jälgite! Ma olen loomult optimistlik inimene ja keskendun lahendustele. Minu arvates on Eesti täna taas näitamas, et me tegelikult suudame keerukaid probleeme nutikalt ja tõhusalt lahendada, kui me seda tegelikult soovime. Meil on tühjenevad vanglad, mis ühest küljest on meeldiv. See näitab, et raskemat sorti kuritegevus on võrreldes uute vanglate planeerimise ajaga Eestis tublisti vähenenud. Aga teisest küljest on tekkinud probleem, mida teha erinõuetele vastava ja seetõttu üsna kulukalt rajatud betoonkolossiga, mille kasutusotstarvet on mõttetult kulukas ja seega pea võimatu muuta. Eesti on suutnud välja töötada süsteemi, kuidas võõrriigile vangide kinnipidamisteenust pakkuda. Me oleme leidnud kliendi jõuka naaberriigi näol, kes on valmis meilt seda teenust ostma tingimustel, mida meie oleme seadnud. 

Nagu me just ministri põhjalikust ettekandest kuulsime, on ette valmistatud lahendus hoolikalt läbi mõeldud, Eesti ühiskonnale turvaline ning Eesti kodaniku rahakotile kasulik, isegi tulus. Kõik peaks justkui olema hästi. No nii hästi, kui sellises olukorras olla saab. Aga ei, tuleb välja, et mitmed meie kolleegid leiavad millegipärast, et tuleb teha hoopis midagi muud. Nad leiavad, et vanglakohtade väljarentimine on väga kuri, väga paha ning väidavad, et nii põhimõttelist otsust tehakse kiirustades, ilma analüüsita ja avalikkust kaasamata. Aga veelgi enam, nad külvavad teadlikult või teadmatusest ühiskonnas hirmu väidetega, millel tegelikult ei ole alust. 

Mul on kahtlus, et nad tegelikult ei ole ka siirad. Mul on kahtlus, et selle kriitika taga on hoopis poliitiline armukadedus. Urmas! (Saalist räägitakse.) Ollakse kade, et ei olda ise valitsuses, et sellist Eesti jaoks kasulikku lahendust ise saada läbi viia. Armukadedus ei ole inimesele hea nõuandja. Armukade inimene hakkab käituma kohatult, ebaratsionaalselt. Alusetut ja ebaõiglast kriitikat näib tagant tõukavat taga ka üks teine tegur, nähtus, mis minule isiklikult on poliitika juures tülgastav. Selleks on küüniline arvestus, et inimeste hirmu poliitvõtetega üles küttes on võimalik lahenduse pakkujat demoniseerida ning iseenda poliitilist toetust kasvatada. Ja selle kõige nimel lähevad käiku pooltõed või lausvaled. Ainult sellepärast, et ühiskonda ehk valijaskonda hirmutada ja alusetult paanikat külvata. No kas tõesti on nii, et mida kehvem, seda parem? Ausalt öeldes hakkab päris tüütuks muutuma. 

Mulle tõesti ei meeldi see mõnede ametikaaslaste komme kasutada küünilisi hirmutusvõtteid. Mulle meenub, et üks kolleeg siitsamast puldist püüdis mõnda aega tagasi algatada eelnõu, mille eesmärk oli võtta edaspidi valitsuse liikmed valetamise eest vastutusele, viidates, et selline põhimõte näiteks Ameerika Ühendriikides riigivalitsemise korral kehtib. Tookord jäi aga fookusest välja, et see põhimõte laieneb USA-s nii valitsuse liikmetele, riigiametnikele kui ka rahva esindajatele. Pean tunnistama, et mulle isiklikult selline põhimõte tegelikult meeldiks. Meile esitatud eelnõu nägi toona kahetsusväärsel kombel vastutust üksnes ministrite tarvis, mitte aga Riigikogu liikmetele. Minu arvates ei ole see lähenemine aus. Valetamise eest vastutusele võtmine võiks ju tegelikult olla üsna tõhus meede ja aitaks suure tõenäosusega meie kõigi aega ratsionaalselt tõhusamalt kasutada. Erinevalt mõne kolleegi arvamusest, et tänane arutelu siin saalis on olnud sisutühi, leian, et vastupidi, eilne ja tänane debatt on õnneks suures osas olnud siiski sisukas, on olnud põhjalik, kohase informatsiooni saamise tähenduses väärtuslik. 

Aga algusesse tagasi tulles, tühjaks jäänud vanglatele mõistliku, turvalise ja Eesti jaoks kasuliku rakenduse leidmine on tegelikult ju meie kõigi saavutus. Ma usun, et iga mõistlik inimene saab aru, et ainuke teine võimalus tühjaks jäänud vanglate probleeme lahendada oleks see kulukalt ehitatud eritehnikaga varustatud hoonekompleks Tartus lammutada. Ma tõesti ei usu, et keegi siin saalis seda päriselt teha sooviks. Me ju ei tea kunagi, millal võib Eestil taas rohkem kinnipidamiskohti minna. Praegu on kuritegevuse näitaja kõver otsaga allapoole, aga see võib tõusma hakata, nagu me oleme teiste riikide praktikas näinud. Mõni on avaldanud arvamust, et võiks vangla erastada ja lasta sinna hoopis hotelli rajada. Vabandust! Inimesed, kes sellist asja avalikkusele tõsimeeli räägivad, kas ei saa aru, mida endast vanglahoone tänapäeval kujutab, või eksitavad meie inimesi teadlikult ning küüniliselt. 

Kokkuvõtvalt, mure võõrvangide vastuvõtmise lahenduse üle on kindlasti mõistetav – on mõistetav! – ning sellesse tuleb kahtlemata suhtuda tähelepanelikult ning hoolsalt. Vanglate ja vangidega seonduv ei ole meeldiv teema ühegi riigi ega rahva jaoks. See küsimus ei ole midagi sellist, millega keegi saaks siin Eestis poliitilist kasu lõigata. Seda enam peaks opositsioon olema tänulik, et keegi teine täna nii võimsalt …….., nende eest selle vastiku töö ära teeb. Meil ei ole pääsu ja mure vajab tegelikult lahendamist. Jokutamine ainult kasvatab rahalist kahju riigi kodaniku rahakotile. Olles isiklikult ka asjaomaste ekspertide ja ametnikega nendes küsimustes küllaldaselt suhelnud, võin siinkohal kinnitada, et mina olen valmis selle kokkuleppe poolt rahuliku südamega hääletama ja ma kutsun Eesti 200 fraktsiooni nimel kõiki häid kolleege sama tegema. Antud kokkuleppe sõlmimine on meie tühjade vanglaruumide probleemile ilmselgelt kõige mõistlikum ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Iga taluperemees talitaks sellises olukorras tegelikkusest lähtuvalt. Aitäh ärakuulamast!

Suur tänu teile! Fraktsioonid on kõnelenud, aga õigus osaleda läbirääkimistel on ka ministril. Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Head kolleegid! Ma väga tänan Ando Kivibergi, et ta tõi selle valeväidetega rahva hirmutamise siin väga asjakohaselt esile. Aga tõepoolest, see ei ole õiglane Eesti inimeste suhtes, kui siin valeväiteid esitatakse. 

Ma võtan need hästi lühidalt veel kord kokku. Turvalisuse kohta kõlas siin opositsiooni poolt valeväiteid. Meil oli nii Politsei- ja Piirivalveametiga kui ka Kaitsepolitseiametiga ühine pressikonverents 9. juunil Siseministeeriumis. PPA ja Kaitsepolitseiamet ei ole ise näinud sellist koormust või probleemi, nagu te siin üritate neile omistada. Organiseeritud kurjategijaid ei tooda, alaealisi ei võeta. Ei ole oluline, kas kohus on otsustanud, et tegemist on organiseeritud kuriteoga. Just sellepärast on lepingus sõnastus, et aluseks võib olla mis tahes julgeolekurisk. Rootsi Säpo on väga tasemel organisatsioon, nii nagu ka Eesti kaitsepolitsei. Seda lahendust on pikalt arutatud, isegi enne Lea Danilson-Järge olid Eesti ja Suurbritannia vahel konsultatsioonid. 

Ka arstiabi ei jää mitte kuidagi Eesti inimestele vähemaks. Teadustöö tase ülikoolile tõepoolest kasvab ja tekib, sest vanglatöö on täiesti tõenduspõhine. 30,6 miljonit on hinnapõrand kuni 300 kinnipeetavani. Ja maksimaalselt kinnipeetavate arv on 600. Igaks juhuks kinnitan ka selle üle, et ma endiselt ei juhi PPA-d. Ja meil on tõepoolest poliitiliselt väga põhimõtteline eriarvamus EKRE-ga selles, et me ei topi ega hakka ka kunagi toppima inimesi vanglasse ühegi poliitiku arvamuse järgi, vaid üksnes ja ainult kohtuotsusel. 

Aga kasutan siin võimalust ka praegu, et tänada kõiki neid inimesi Eestis, kes Eesti Vabariiki teenivad vanglateenistuses. Ma tõesti soovin südamest tunnustada ja kiita kõiki inimesi, vaatamata nendele mõnedele arvamustele, mis siin saalis on kõlanud. Meil on üle Eesti väga vaja neid Eesti Vabariigi heaks töötavaid inimesi. Neid on umbes 1200, kelle käe all on umbes 4500 inimest, kelle suhtes kõik teised Eestis on ebaõnnestunud. Lisaks sellele aitavad need umbes 1200 Eesti inimest, kes täna vanglateenistusega on seotud ja seal töötavad, väga tihedalt ka Politsei- ja Piirivalveametit. Meie vanglateenistus on vältimatu ja väga oluline osa kogu Eesti siseturvalisusest. Suur tänu kõikidele inimestele, kes Eesti siseturvalisusesse panustavad! Aitäh!

Läbirääkimiste osa puldist on läbi. Protseduuriliselt, Mart Helme, palun!

Jah, ma tahaksin ära õiendada, et protokolli jõuaks üks valeväide, mis on tulnud siin komisjoni esindaja suust. Nimelt, nagu Jõhvi vangla seisaks tühjana. Ei, Jõhvi vangla ei seisa tühjana. Jõhvi vanglas on küll tühje kohti, aga ta ei seisa tühjana. Ma arvan, et Ida-Virumaalt pärit rahvasaadik, kes meil istub praegu ka juhataja puldis, võib seda kinnitada.

Protseduuriline täpsustus on jah stenogrammis fikseeritud. Vastusõnavõtt, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Ma kuulasin siin proua justiitsministri sõnavõttu ja juttu hirmutamisest. Vaadake, vägagi tugeva reputatsiooniga ja kogemusega erinevate eluvaldkondade inimesed on võtnud sõna ja oma elukogemuse pinnalt hoiatanud. Rahvusvahelise, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kogemusega politseiohvitser Andres Anvelt – ma arvan, et ta ei tegi seda mitte Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga seotud inimesena, vaid tegelikult erialaprofessionaaliga –, psühhiaater Airi Värnik hoiatab selle eest. 

Me peame aru saama, et praeguses olukorras ei ole proua justiitsminister suutnud vastata relevantselt isegi niisugustele kvantitatiivsetele küsimustele. Esiteks, kui suur saab olema vangla käive inimeste läbiliikumise mõttes lepingu täitmise ajal? Ja teiseks, kui suur saab olema isikute hulk või nende isikute käive, kes nii-öelda lähedastena hakkavad neid isikuid külastama? Näide, lihtsalt üksiknäide selle endise Jugoslaavia Föderatsiooni Vabariigi presidendi kohta, ma arvan, on irrelevantne kaasus. 

Teiseks on küsimus selles, et kõige vastutustundetuim on praeguses poliitilises usalduskriisis tekitada olukord, kus täieliku demokraatliku legitiimsuseta valitsus võtab enne valimisi vastu neid otsuseid ja jõustab sellist poliitikat. See, arvestades kujunenud olukorda, ei ole ka aus Rootsi Kuningriigi suhtes. Me peame silmas … Kõige esimesena on mu üleskutse. Kui valitsus nii obsessiivselt seda asja läbi surub, siis pangu see projekt jõustuma pärast valimisi ja las Eesti kodanikud saavad pidada selle mandaadi üle debatti. Teiseks, minimaalselt vajalik on Rootsi Kuningriigi valitsust informeerida, et Eesti parlamendis on sellele valdavat osa, vähemalt tänase ühiskondliku hoiaku järgi, toetust omava parlamendi opositsiooni toetus puudu. Meil ei ole mõtet petta ei iseennast ega ka meie head ja lugupidamist väärivat partnerriiki ja naabrit. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, vastusõnavõtt, palun!

Jaa! Kuna minister süüdistas Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda selles, nagu meie tahaks tänavalt inimesi kokku korjata ja trellide taha panna, siis noh, ma ei tea, see näitab tema täielikku mõtlemisvõimetust ja ka meie sõnavõttude tõlgendamise võimetust. Jutt on olnud nendest inimestest, kes on kord juba süüdi mõistetud ja kes peaksid trellide taga istuma, aga kes kõnnivad mööda meie linnu ja tänavaid ja teid mööda ringi ning saadavad korda uusi kuritegusid, selle asemel, et nad oleksid ühiskonnast isoleeritud, kus nad ei saaks neid kuritegusid sooritada. Sellega tagaks meie riik, Justiitsministeerium sealhulgas, Eesti inimeste turvalisuse. Ja näiteid ei ole siin vaja palju tuua. Needsamad noorukite kohutavad kuriteod, seesama Tartu Tarmo, kes sõitis süütu inimese surnuks ja pussitas oma eksabikaasat – need on ju meie juriidiline praak. Need on need inimesed, kes peaksid istuma trellide taga, aga kes kõnnivad ringi ja saadavad korda uusi kuritegusid. Nii et minister, ärge palun hakake siin poliitilist jura ajama, et me tahame kedagi süütult ja kohtuta trellide taha saata. Ei! Me tahame, et kohtus süüdimõistetud inimesed oleksid trellide taga.

Aitäh! Lauri Läänemets, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Tõesti, ma selle vastusõnavõtu tahaks teha. Jätkuvalt me ei saa sellega nõus olla, mis meie suunas öeldi. Meie arvates on tegemist väga halva äriplaaniga. Ükski riik, ükski ettevõte selliseid asju ju teha ei tohiks. Ma meenutan jätkuvalt, et kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis me tõesti andsime justiitsministrile võimaluse valitsuse otsusega neid asju täpsustada. Esimene kord, kui see valitsusse toodi, ei suudetud mitte ühelegi küsimusele vastust öelda, kui palju kedagi tuleb, mis riigiõigus, seadus kehtib, kõik muud asjad. 

Sotsiaaldemokraatide jaoks on kogu aeg olnud sellel küsimusel kolm peamist probleemi. Esimene on tervishoid. See vangidelepe tuleb Eesti inimeste tervise arvelt. See tähendab, et meil on väga palju inimesi, kes ei pääse arsti juurde tänu sellele, et meie arstid – küsimus ei ole rahas, küsimus on inimeste puuduses, arstide puuduses – peavad osutama teenust Rootsi riigile. Teine meie probleem on see, et valitsusel või koalitsioonil on imelik nägemus, et me võtame Lõuna-Eesti tööturult ära mitusada inimest, kes on elujõulised, tublid, head, võimekad, ja kuna ettevõtetel on neid inimesi puudus, on keeruline aeg, siis selle vastu valitsus teeb piire rohkem lahti ja toob siia odavat tööjõudu asemele. See on põhimõtteline rändepoliitika või tööjõurände süsteemi muutmine. Ja loomulikult kolmas mure meie jaoks on ikka turvalisus ka. Seda ma toona siseministrina mitmeid kordi rääkisin. Ega justiitsminister võib-olla väga sellest lugu ei pidanud, mida Eesti jõuametid ütlevad. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 682 esimene lugemine lõpetada, kuid on tulnud neli samasisulist ettepanekut Eesti Keskerakonnalt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, et eelnõu 682 esimesel lugemisel tagasi lükata. Neid ettepanekuid me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. 

Head Riigikogu liikmed! Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 682 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 38 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. november kell 17.15.

Liigume tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu [726] esimene lugemine. Ettekandjaks palun justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Järgnevalt on mul hea meel teile tutvustada eelnõu, mille vahetu mõju Eesti inimestele on oluliselt suurem kui eelnevalt arutatud eelnõul ja mis otseselt puudutab oluliselt rohkem Eesti inimesi kui eelnevalt arutatud eelnõu. 

Kõigepealt, millest jutt käib? Meil on olemas Eestis selline asi nagu täitmisregister. Lühidalt ja lihtsustatult öeldes on täitmisregister nagu postkontor, mis ühendab omavahel pankasid ja kohtutäitureid ning riigiasutusi, kellel on seadusest tulenev õigus saada samuti ligi pangakontode andmetele. See postkontor infovahetuseks, mille nimi täitmisregister on, ei ole senimaani olnud liidestunud andmejälgijaga. Tuletan meelde ka seda, mis asi on andmejälgija. Andmejälgija on rakendus, mille te kõik leiate näiteks Eesti äpist või ka eesti.ee kodulehelt. Andmejälgija rakendusest te saate vaadata seda, millised riigiasutused või milliste organisatsioonide kaudu või kes nimeliselt on teinud päringuid teiega seonduvate andmete kohta. 

Valitsuskoalitsioon on otsustanud, et andmejälgija muudetakse kõikidele andmekogudele kohustuslikuks. Praegu on liitumine olnud vabatahtlikkuse alusel ja see vabatahtlikkuse alus on ennast ilmselgelt ammendanud. Täitmisregister liigub nüüd andmejälgijaga liidestunuks ennaktempos ehk kiiremini kui ülejäänud. Seda selleks, et inimeste usaldus täitmisregistri vastu oleks parem ja et infovahetus pankade ja kohtutäiturite vahel oleks selgem. Samuti, et oleks tagatud suurem usaldus ka nende riigiasutuste vastu, kes täitmisregistrit – veel kord rõhutan – nagu selle postkontorina kasutavad. Selle muudatuse ehk andmejälgijaga liidestumise mõju ei ole ei keeruline ega ka kulukas tegemise poole pealt, aga usalduse kasvule see kindlasti kaasa aitab. 

Ühtlasi tagame me niimoodi põhiseaduse §-st 44 tuleneva õiguse täitmise, et igaühel on õigus tutvuda enda kohta hoitavate andmetega. Me vähendame sedasi ka eraelu puutumatuse rikkumise riski ja andmete väärkasutust ning eelnõu annab ka selgema regulatsiooni andmekogude andmete koosseisu, säilitustähtaja ja töötlejate rollide kohta. Ning kui kohtutäitur, Politsei- ja Piirivalveamet või muu asutus teeb pangale päringu inimese varade kohta, siis inimene saab hiljem e-keskkonnas näha, kes, millal ja milleks on tema andmeid küsinud. See suurendab usaldust ja võimaldab ka vaidlustada palju lihtsamini võimalikke ebaseaduslikke päringuid, mida me muidugi loodame, et ei ole, aga inimestel kontroll kõige selle üle oluliselt kasvab. 

Üks muudatus tehakse selles eelnõus veel, punktis 7. Nimelt, avalikuks lähevad täitmisregistris olevatest võlgadest üksnes juriidiliste isikute võlad ehk eraisikute võlad avalikuks ei lähe. See on väga lühidalt selle eelnõu kokkuvõte, mis teie ees on. Aga arvestades seda, et meil on kohtutäituritel umbes 100 000 toimikut, siis tõepoolest, see konkreetne eelnõu puudutab otseselt tegelikult väga paljusid Eesti inimesi. Aitäh teile!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Kindlasti samm õiges suunas, pole kahtlustki. Aga kas ma saan õigesti aru, et õiguskantsler on hinnanud, et ka see eelnõu siiski ei ole piisav, ja on viidanud sellele, et pangakonto andmete ligipääs on ikkagi väga sügav isiklik riive ja sellega annab teha nii mõndagi. Kas te avaksite seda arutelu? Ja kas see eelnõu on ka selles suunas nüüd midagi muutnud, et need andmed ei oleks nii detailsed?

Väga hea küsimus. Suur tänu! Kõigepealt, konkreetne kriitika, mille te välja tõite, ei ole selle eelnõuga seotud, vaid on seotud Rahapesu Andmebüroole õiguslike aluste andmisega, mis on üks teine eelnõu. See konkreetne eelnõu tegeleb ikkagi täitmisregistri enda tehniliste üksikasjadega, millest mõned ei olegi nii tehnilised, näiteks võlgade avalikustatus või andmejälgija. Need on ikkagi täiesti põhimõttelised küsimused. 

Aga see eelnõu ei tegele sellega, millistel riigiasutustel on täitmisregistri kaudu ligipääs. See on eriseaduste küsimus ehk täitmisregistrile ligipääsu saab konkreetne riigiasutus vastava eriseaduse kaudu. Ja teie konkreetne küsimus lähtus õiguskantsleri kriitikast vastavale eriseadusele, mis Rahapesu Andmebüroo ligipääsu täitmisregistrile reguleerib. Ka Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on olnud, et seda eelnõu tuleks täiendada.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis ma küsisin ja arutasime, et omal ajal pandi selle võlgnike nimekiri, nagu avalikustati. Aga kui ma küsisin, kuidas see tekkis, et see nüüd tagasi pööratakse, siis tuli välja, et tegelikult ühtegi jälge ei ole jäänud, kuidas see tekkis. Mingi teise lugemise ajal kuidagi nagu ilmus sinna, aga mingisuguseid jälgi nagu ei ole. Aga see on üldine küsimus. Kas ei peaks kuidagi taolisi arutelusid põhjalikumalt dokumenteerima, et oleks võimalik hiljem saada ülevaate, kuidas mingi asi nagu hopsti, ei tea kust, on tekkinud või tekib?

Aitäh! Jah, tõepoolest, see punkt 7, millele ma ka viitasin siin eelnõus, mis keerab tagasi selle otsuse, et teha kõik võlad avalikuks, avalikkusele kättesaadavaks ja mida ei ole siiamaani rakendatud, siis vastuseks teie küsimustele saab öelda seda, et komisjon ei saa dokumenteerida arutelu, mida pole toimunud. Komisjoni istungitest tehakse protokollid, kui komisjonis toimub arutelu, siis see protokollitakse, ja kui arutelu ei toimu, siis ei ole sinna protokolli ka midagi tõenäoliselt kirjutada. Komisjon ise otsustab, kui pikad arutelud ta ühes või teises küsimuses teeb.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Hea minister! Nagu te ise ka välja tõite, see võlgnike nimekiri kaob ära ja eks see ongi selline küsimus., et tõepoolest, 100 000 inimest Eestis on võlgnikud ja võib-olla tõesti nende kõikide nimede väljatoomine ei teeni tõenäoliselt kõiki häid huve, kuigi sellel on ka mingid omad plussid muidugi. 

Aga ma küsin seda, kas on ka mingisuguseid erandeid eraisikute puhul. Näiteks on läbi käinud elatisvõlgnikud, aga kas nemad on nüüd selle nimekirja sees või mitte? Ja kas on ka kaalutud mingisuguseid teisi erijuhtumeid, mille puhul ikkagi eraisik saaks infot eraisiku kohta, mitte ainult juriidiliste isikute kohta? 

Aitäh! Jällegi, väga hea ja õige küsimus. Ma rõhutaksin siin seda, et juriidiliste isikute võlad jäävad avalikult nähtavaks. Juriidiliste isikute kohtu kaudu väljamõistetud võlgnevusest me räägime ehk me räägime võlgnevusest, mis kohtu otsusel on kinnitatud ja mis on üle antud kohtutäiturile. Teatavasti kohtutäiturini saab võlgnevus jõuda üksnes siis, kui kohus on selle oma otsusega niimoodi kinnitanud. 

Meie hinnangul on juriidilistele isikutele selle erisuse allesjätmine põhjendatud, see hoiab ettevõtluskliimat tervena. Loomulikult võib igal ettevõttel tekkida võlgnevusi, aga enamasti lahendatakse nad mõistlikult ära, nendele leitakse kas ajatamise võimalus või mingi muu lahendus niimoodi, et võlavaidlus ei jõua kohtusse ja see ei jõua kohtutäituri kätte. 

Nüüd, eraisikute puhul me räägime umbes 70 000 eraisikust ehk umbes 70 000 inimesest, kui juriidiline keel kõrvale jätta ja kasutada tavapärast keelt. See ikkagi tooks Eesti ühiskonnas kaasa stigmatiseerimist. Me teame, et paljudel juhtudel on see kaasa toonud näiteks seda, et tööandja ei võta inimesi tööle ehk inimesel tekibki raskusi palga väljateenimisega. 

Põhjused, miks inimesed on jäänud võlglasteks, on kahjuks üha rohkem seotud ka pettuste ohvriks langemisega. Siinsamas olen Riigikogu puldis mitu korda pidanud vajalikuks üle rõhutada, et meil on probleem, kuna petturid petavad inimestelt välja näiteks pangakoodid, pankadesse sisenemise, ja mitte ainult ei tee tühjaks tema kontot, vaid kasutades ära ka inimeste välja antud, petturile välja antud PIN- ja PUK-kode, võtavad inimeste nimel laene, kiirlaene. Nii et see võlgnevusse sattumine võib olla väga traagilistel põhjustel. 

Aga praegu ei ole rohkem erandeid peale juriidiliste isikute kaalutud, aga loomulikult, kui eelnõu läbib siin saalis esimese lugemise, siis saab õiguskomisjonis arutada, mis need lahendused võiksid olla. Ei ole praegu, jah.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministriproua! Siin on öeldud, et kui selle seaduse jõustumisel ka need asutused, kes on neid päringuid teinud, peaksid olema oma põhimäärust muutnud, sinna pannud need momendid, siis kas see on selleks hetkeks, kui seadus jõustub, või kuidas sellega lood on. Mulle on natuke segane see põhimäärustesse panek.

Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Ma kõigepealt õiendan ära eelmise küsimuse vastuse, mis võis jääda ebaselgeks. Elatisvõlgnikele ei ole plaanis erandit teha, sest elatisvõlgnikud on praegu juba avalikud, neid ei ole plaanis teistpidi erandisse tuua. Sedapidi, aga mitte erandi alla nad ei lähe. 

Nüüd, mis puudutab täitmisregistri põhimäärust, siis täitmisregistril on praegu kehtiv põhimäärus, aga me täpsustame siin seda põhimääruse osa registri pidamise korraga. See täpsustus on vajalik. Jällegi, kui lubate, selgitan üldistatult ja lihtsalt. Kui Eesti riigis töödeldakse andmeid, siis kõikide vähegi tundlike andmete töötlemiseks on vaja kõikidel riigiasutustel rahva luba. Need andmed kuuluvad inimestele ja selleks, et neid andmeid saaks üldse töödelda, peab rahvas andma nõusoleku. Rahvas annab nõusoleku läbi Riigikogu. See nõusolek, me eeldame, on väga detailne. See nõusolek ütleb, millal tuleb kustutada. Siin on selgelt välja toodud, et viie aasta pärast tuleb kustutada. Seda ka siiamaani ei olnud reguleeritud. Oluline on see, et kui me tundlikke andmeid käitleme, kui me tundlikke andmeid töötleme, siis seda saab teha ainult siis, kui rahvas selleks on loa andnud läbi Riigikogu, ja seda saab teha ainult selles ulatuses, ainult nendeks eesmärkideks, ainult selle aja jooksul, kui rahvaesindus selleks loa on andnud. Nii et need osad meie hinnangul vajasid ka täitmisregistri puhul siin täpsustamist. Aga praegu kehtiv põhimäärus on olemas. Me leiame, et see peaks olema lihtsalt veel täpsem ja need seadustest tulenevad alused peaksid olema veel täpsemad.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! No eelnõu kohaselt on sätestatud sedasi, et enne täitmisregistriga liitumist peab kasutaja liidestama enda infosüsteemide tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta, nagu te selgitasite. Oskate te meile palun selgitada, miks on nii blanketselt sellest kohustusest välja jäetud Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet? Me kõik saame aru, et teatavate kuritegude uurimisel on tarvis neile teatavat erivolitust, mis näeks ette seda, et nad ei pea sama palju informatsiooni oma päringute kohta andma kui teised, aga samal ajal teostavad ka nemad selliseid operatsioone, mille puhul ma ei näe, et oleks põhjendatud nii blanketne vabastus sellest kohustusest. Näiteks kui viiakse läbi taustauuringuid, oletame ametnike või parlamendiliikmete kohta. Miks pärast selle uuringu lõpetamist ei võiks näiteks ka nemad olla kohustatud andma teada kolmandatele isikutele, et selle julgeolekuanalüüsi raames me tutvusime näiteks ka teie kontoandmetega? Miks nad on sellest vabastatud?

Aitäh! Kõigepealt lubage küsimust siiski korrigeerida selles osas, et see ei ole blanketne määratlus Kaitsepolitseiametile tervikuna, vaid vastavat nõuet – tsiteerin eelnõu – ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuseaduste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamisel. Kui Kaitsepolitseiamet viib läbi näiteks kriminaalmenetlusi, siis ta ikkagi liidestub seal. Kaitsepolitseiamet liidestub selle täitmisregistriga, ent sinna lähevad kriminaalmenetluste andmed. Sinna ei lähe need andmed, mis Euroopa Liidus tervikuna jäävadki kinnisteks. Need on tõesti välisluurega seotud, lihtsustatult öeldes. Ja teiseks need erandid, mis tulevad julgeolekuasutuste isikuandmete reguleerimise direktiivist. Direktiiv nr 680 toobki välja need erandid, mis on isikuandmete kaitse üldmäärusega võrreldes. 

Rain Epler! Pärast saad teise küsimuse raames. Rain Epler!

Aitäh! Proua minister! Mina küsin selle kohta, mida te ka oma kõnes puudutasite ja mis räägib avalikult kättesaadavat teavet täitmisele antud võlgnevuste kohta. Kui te seda eelnõu nüüd tegite, siis jõudes punktini 3, te otsustasite selle avalikustamise üldse tühistada, ehk et § 63 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. Aga siis töötasite edasi ja jõudsite eelnõus punktini 7, kus te ütlete, et seda kehtetuks tunnistatud punkti täiendatakse sõnaga "juriidilisel isikul". Noh, nimetame seda küll tehniliseks apsakaks, aga see on tegelikult päris sisuline. Kui te nüüd pärast ühe neist punktidest välja võtate, siis kumma? Kas juriidiliste isikute teave jääb avalikult kättesaadavaks ainult või ikkagi kõikide isikute teave läheb peitu? Kumba te nüüd täpselt seda seadust välja töötades siis mõtlesite?

Aitäh! Tänan selle väga täpse küsimuse eest! Tõepoolest, kui ma nüüd kiiruga vaatan seda eelnõu, siis ma tunnistan, et teil võib olla õigus. Kui siia on selline vasturääkivus sisse jäänud, siis me kindlasti parandame selle esimese ja teise lugemise vahepeal. Eelnõu ettevalmistamisel on eesmärk olnud see, et juriidiliste isikute võlad jäävad avalikuks ja füüsiliste isikute võlgnevused lausaliselt avalikuks ei lähe. See on olnud eesmärk. Punktis kolm on tõepoolest viga ja õiguskomisjon on juba lubanud selle vea parandada. Nii et õiguskomisjonile on see ka juba silma jäänud. Teil on igati õigus. Punktis 3 tuleb viide lõikele 12 välja jätta ja seda on õiguskomisjon juba lubanud teha.

Varro Vooglaid, palun! 

Jaa, suur tänu! Ma pean kasutama oma teise küsimuse ära selleks, et täpsustada esimest küsimust, kuigi mul oli tegelikult soov hoopis teise asja kohta küsida. 

Aga vaatame siis uuesti seda eelnõuga ette nähtud regulatsiooni. Siin on selgesõnaliselt kirjutatud, et vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele ja julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Täiesti blanketne vabastus! Kaitsepolitseiamet on vabastatud selle kohustuse täitmisest kõikide oma ülesannete täitmisel, mis on julgeolekuasutuste seaduses tema ülesandena sätestatud. Millest ma valesti aru sain? Ma ei saa aru, miks see põhjendatud on. Miks on nii, et PPA peab kriminaalmenetluse läbiviimisel siiski vastavasse etappi jõudes inimestele selle informatsiooni andma, aga Kaitsepolitseiamet ei pea? Jah, me kõik saame aru, et kui näiteks on see asi seotud kuidagi riigisaladuse kaitsmisega, siis ei pea. Aga kui Kaitsepolitseiamet viib läbi lihtsalt kriminaalmenetlust, mida ta sageli teeb, siis miks tema peaks olema sellest kohustusest vabastatud? Ma ei saa sellest aru.

Aitäh! Kriminaalmenetlust ei tehtagi julgeolekuasutuste seaduse alusel. Kriminaalmenetlust teeb Kaitsepolitseiamet ikkagi nagu kriminaalmenetlust, selles ongi lihtne vahe. Jah. Aga ta teeb seda kriminaalmenetlust reguleerivate seaduste alusel.  Veel kord: tõepoolest, nii nagu ... Kui te lubate mul vastata ... 

No vastake. Minister vastab nüüd. 

Ma selle kommentaariga ei ole nüüd kindlasti nõus. Kriminaalmenetlus on ikkagi eraldi menetlus, juristidena me saame ju sellest kõik aru. Nüüd, need, mis on taustakontrollid ja välisluure, tõepoolest ei lähe sinna alla ja see tuleneb Euroopa Liidu ülesest õigusest. Kriminaalmenetlus ei ole selle piiranguga kuidagi kaetud. Kaitsepolitseiameti läbiviidav kriminaalmenetlus jääb täitmisregistriga seotuks ka andmejälgija kaudu. 

Rain Epler, palun!

Jaa, te oma kõnes ütlesite, et see täitmisregister on nagu postkontor. Siiamaani oli see nagu Nõukogude Liidu aegne või Ceaușescu-aegse Rumeenia aegne postkontor, kus ametnikud lõikasid kääridega ümbrikud lahti, vaatasid sinna sisse, ja nüüd ta siis jääb ka näiteks kapo osas samasuguseks. 

Aga minu küsimus on teine. Eelnõu punkt 1 räägib sellest, et tuleb liidestuda ja siis tuleb kasutajale või isikule tema kohta tehtud päringute kohta infot hakata nähtavaks tegema. Kui ma võtan nüüd krediidiasutuste seadusest punkti, mis räägib sellest, mida tuleb järelepärimistes märkida, näiteks esitaja nimi, ametinimetus, aga ka kliendi suhtes, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi isikukoodiga, aga siis andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus, järelepärimise esitamise õiguslik alus ja esitaja allkiri. Kas siis selles infos, mis nüüd Aivarile või mulle kuvatakse, kui päring on tehtud, on kõik need punktid sätestatud, juhul kui selle andmepärija kaudu ja liidese kaudu mulle esitatakse info? Kas siis seda kooskõla te saate siin kinnitada, et seal esitatakse info, mis on vastavuses teistes seadustes nõutud infoga.

No kõigepealt ma pean ikkagi ära parandama selle väga olulise süüdistuse, millele te osutasite. Ei, see ei ole olnud niimoodi, et ametnikud teevad ümbrikke lahti. Väga selgelt on olnud täitmisregister Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas üksnes postkontor kõige klassikalisemas tähenduses, üksnes see toruosa, kust ümbrik tuleb ühest asutusest sisse ja liigub mööda seda toru panka. Seda Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikud ei ava. Justiitsministeeriumi ametnikud ei ole avanud mitte ühtegi ümbrikku ja me ei tea ametnikena nende ümbrike sisu. Ei saagi teadma hakata, sellepärast et kogu andmekaitse põhimõte on ikkagi see, et üksnes need inimesed, kellel on seadusest tulenev alus infoga tutvuda, saavad seda teha. See on see põhjus, miks ka siin eelnõus on eraldi rõhutatud, et ikkagi need täitmisregistriga liitunud kasutajad on need, kes selle info ja andmejälgijaga tegelevad. 

Nüüd, andmejälgijas olev info on meil senimaani, ja jääb ka niimoodi olema kuni põhjalikumate muudatuste või terviklikumate muudatuste tegemiseni, on info selles, et sellel kellaajal, sellel sekundil on see ametiasutus teinud teie kohta päringu. Seal ei ole rohkem kui väga lühikene selgitus selle asja kohta. Te saate igaüks oma andmejälgijat kohe praegu siin vaadata kas arvutist või telefonist, et see andmeväljade hulk on seal tegelikult väga piiratud. Selle andmejälgija mõte on olnud see, et kui inimesel tekib huvi, miks on see või teine asutus tema andmeid vaadanud, siis ta saab esitada ise juba täiendava päringu sellele asutusele ja küsida kõike, mida hing ihkab selle päringu kohta. Ehk see teavitab, et selline päring on sellisel ajahetkel selliste andmete kohta tehtud. Aga põhjalikku selgitust, nii nagu te üles lugesite, selles andmejälgija teavituses ei ole. 

Jah, tõsi on see, et on kaalumisel, kas selline põhimõtteline muudatus tervesse andmejälgijasse teha, et lihtsustada elu ja tutvustada juba kõiki asju seal, aga see eeldaks tegelikult täiesti uue andmejälgija kontseptsiooni ehitamist. Praegune andmejälgija kontseptsioon on ikkagi olnud selline, et inimene saab teavituse ja kui tal on huvi, siis ta esitab täiendavaid küsimusi. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõttega. Selleks palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonis toimus selle eelnõu tutvustus esmaspäeval, 20. oktoobril. Minister tegi väga põhjaliku ülevaate sellest eelnõust, nii nagu ta täna siin puldiski tegi. Komisjonis oli kolm küsimust, kõiki neid küsis härra Peeter Ernits. Üks küsimus oli ka täna natukene siin saalis arutluse all. Kõigepealt küsis härra Ernits, et kuigi see … kuidas ma nüüd ütlen. Et andmejälgijasse jäävad need märked, kunas on see õige aeg ja kas see on kuskil täpselt fikseeritud. Minister vastas selle peale, et kehtiva õiguse kohaselt lasub uurimisasutustel kohustus teavitada isikuid sellest, kui nende suhtes on toimunud uurimine, ning tavapäraselt saab inimene selle teavituse siis, kui menetlus jõuab vastavasse etappi. Hiljem ta täpsustas veel, et täpsema töökorra inimeste teavitamisel nende kohta tehtud päringute osas peaks fikseeritud saama kõikide nende asutuste põhimäärustes või siis eriseaduses. 

Härra Ernits küsis sama küsimuse, nagu ta siin saalis tähelepanu juhtis, et mis põhjusel tehakse ettepanek see võlgnike isikuandmete avalikustamise säte tagasi pöörata, kui see varasemalt nii seadusesse kirjutati, ja millal see täpsemalt Riigikogus sätestati. Minister vastas, et see sätestati 2021. aastal ja ministeerium ei ole protokollides tuvastanud, et Riigikogus toimus selle ettepaneku sätestamise üle mingi põhjalik arutelu. 

Härra Ernits küsis veel või palus täpsustada, kas eelnõu hakati koostama ja tervikpilti analüüsima peale õiguskantsleri pöördumist või käis töö selles osas juba eelnevalt. Minister vastas, et töö käis juba eelnevalt. Minister tõi välja, et andmejälgija kohustuslikuks muutmine on ka koalitsioonileppes kirjas. See on võetud üheks Vabariigi Valitsuse sihiks, ja just nimelt usaldusväärsuse tõstmiseks. Käesolev eelnõu toob selle lahenduse lihtsalt varasemaks. 

Sellega meil need kolm küsimust komisjonis läbi said. Komisjoni esimees tegi ettepaneku menetluslike otsuste kohta. Otsustati järgnevalt: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. novembril, konsensusega. Teiseks, teha ettepanek esimene luuemine lõpetada – ka see oli konsensusega. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson – ka see oli konsensusega. Aitäh!

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis tuli jutuks ka selle eelnõu kvaliteet? Siin oli ka korraks jutuks, et § 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks, ja paar parandust hiljem öeldakse, et § 63 lõiget 12 täiendatakse. Kõigepealt kuulutatakse kehtetuks ja siis täiendatakse. Kas see vastuolu oli ka komisjonis kõne all?

Aitäh küsimuse eest! Vastus on see, et sellel teemal me ei peatunud, aga me saame seda kindlasti teha kahe lugemise vahepeal. Ma kirjutasin ka ise üles selle punkti 3 viite kohta. Aga esimesel lugemisel, kui tutvustusosa oli, sellele keegi tähelepanu ei pööranud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks olgu öeldud, et see, mida me siin hetk tagasi nägime, viitab taas sellele, kui puudulikud on parlamentaarse arutelu võimalused esimesel lugemisel. Ma küsin ühe küsimuse, minister ilmselt ei saa küsimusest aru või teeb nägu, et ta ei saa sellest aru. Siis ma pean kasutama oma teist küsimust, teist 60 sekundit, selleks et korrata seda küsimust. Ta endiselt ei saa sellest aru või teeb nägu, et ei saa aru, ning ta ei vasta sisuliselt. Ja ongi kõik. Nii et rohkem midagi siin esimesel lugemisel küsida ei saa. See jätab ausalt öeldes väga tühja tunde. 

Aga tuleme siis tagasi sellesama küsimuse juurde, millest sai hetk tagasi räägitud. On teisigi olulisi aspekte, mis vääriksid siin tähelepanu, aga jällegi, kuna ka siin on aeg piiratud, siis vaatame seda ühte asja natukene konkreetsemalt. Ma küsisin ministri käest, miks on kohe eelnõu esimeses punktis sätestatud selline korraldus, et näete, teised andmete töötlejad – need, kes täitmisregistri kaudu päringuid teevad – peavad liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta, siis enne täitmisregistriga liitumist. Samas, järgmine lause ütleb, et vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamisel. Võtame selle lause esimese poole. Vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Nii, siin võib põhimõtteliselt ära lõpetada, sest edasine on eraldi tingimus. Sellega on antud see põhitingimus. Vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Kui me võtame lahti julgeolekuasutuste seaduse ja vaatame, millised on näiteks Kaitsepolitseiameti ülesanded, siis § 6 punkt 4 ütleb selgesõnaliselt: seadusega sätestatud ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine. Ehk kriminaalmenetluse läbiviimine seadusega sätestatud juhtudel. Ehk siis kogu kriminaalmenetluse läbiviimisel on Kaitsepolitseiamet vabastatud vastava kohustuse täitmisest. 

Millest ma valesti aru saan? Kas keegi oskab öelda, kas ma saan millestki valesti aru? No ei saa ju valesti aru! Kaitsepolitseiamet on täiesti totaalselt vabastatud kriminaalmenetluse läbiviimisel samade kohustuste täitmisest, millega on seotud näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, kui tema viib läbi kriminaalmenetlusi. Milleks selline eristus? Jällegi, kui nüüd keegi ütleb, et aga teatud juhul ju Kaitsepolitseiamet tegeleb väga tundlike asjadega, mis puudutavad riigisaladust ja nii edasi. Arusaadav! Seda kõike saaks siis ju seaduses sätestada sellisel viisil, aga ei saa ju eitada, et siin on antud neile blanketne vabastus. Ja see blanketne vabastus vähemalt minu parima arusaamise kohaselt ei ole ratsionaalselt põhjendatud. 

Vaatasin eelnõu, vaatasin ka eelnõu seletuskirja, seal ei ole mitte midagi selle kohta öeldud, miks peaks Kaitsepolitseiamet olema sellisel viisil täielikult vabastatud. Ma tõin ka eelnevalt ühe näite, eks, et kui Kaitsepolitseiamet viib läbi Riigikogu liikmete suhtes – kuidas seda täpselt nimetatakse, kuidas see terminoloogiliselt korrektne asi on? – julgeolekukontrolli, taustakontrolli. No näiteks riigikaitsekomisjoni liikmetel peab see seaduse kohaselt olema tehtud, nagu me teame. Või teised Riigikogu liikmed, kes tahavad saada ligi ulatuslikumale riigisaladusele, peavad selle julgeolekukontrolli läbima. 

Hea küll, inimene läbib selle kontrolli. Selle kontrolli käigus näiteks võib-olla tehakse täitmisregistri kaudu päringud pankadele – mitte ainult selle isiku kohta, vaid ka tema ema kohta, tema isa kohta, tema vendade-õdede kohta, tema laste kohta, võib-olla mõningate tema lähemate sõprade kohta, endiste kolleegide kohta –, siis viiakse see julgeolekukontroll lõpule, veendutakse, et inimene on usaldusväärne, või veendutakse, et ta ei ole usaldusväärne. Miks selles faasis ei peaks olema Kaitsepolitseiamet kohustatud teavitama neid inimesi, kelle konto väljavõtted selle protsessi käigus niisugusel viisil välja võeti, sellest, et seda tehti? Mis see põhjus on? Mina ei näe seda põhjust. 

Mina ütleksin, et teatud mõttes nagu salamisi või hiilivalt tehtud püüdlus Kaitsepolitseiamet täielikult sellisest kohustusest vabastada ja ka Välisluureamet on mitte lihtsalt vastuvõetamatu, vaid mingitpidi ka sigaduslik. Niisugustest asjadest ei tohiks niimoodi üritada mööda libistada. 

Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks. 

Ja ajalisi piiranguid silmas pidades ma ütlen, et teine asi, mis väga häirib kogu selle asja juures – ja see ei ole ainult selle eelnõu probleem, vaid see on täitjaregistri probleem laiemalt –, on see, et ikkagi on antud väga ulatuslik mandaat privaatsete andmete kättesaamiseks täiesti automatiseeritult, ilma igasuguse kaalutluskohustuse jätmiseta pankadele. 

Kui me võtame lahti selle täitmisregistri põhimääruse, see on § 9 lõike 2, siis siin on sätestatud, et infovahetuskanali kaudu on võimalik esitada päringuid järgmiste andmete kohta. Konto olemasolu – noh, mitte väga detailne info, see ei riiva minu privaatsust väga palju, kas mul on pangas konto või mitte. Aga edasi, konto saldo, kui palju on kontol vahendeid, ja nüüd siit veel edasi, konto väljavõte. Ehk siis kõik tehingud, mitte ainult see, et sul on selles pangas konto, mitte ainult see, kui palju sul kontol raha on, vaid absoluutselt kõik tehingud. Näiteks tehakse päring, ma ei tea, kui pika aja peale, eelmise kolme aasta kohta, kõik tehingud, palun andke meile välja. Ja automaatselt pank saadabki kogu selle informatsiooni, absoluutselt kaalumata, miks nii ulatuslikku informatsiooni inimese kohta tahetakse ja kas selline taotlus on ka reaalselt põhjendatud. 

Mina ütlen, et kui selline korraldus kehtib, siis kogu pangasaladus muutub ju täiesti tühjaks sõnakõlksuks. See ring nendest institutsioonidest või ametiasutustest, kes omavad võimalust seda infokanalit kasutada, on päris lai. Ja nad ei pea mitte midagi põhjendama, sisuliselt, lihtsalt saadetakse päring teele ja pank automaatselt annab selle info kõik välja. Mis pangasaladusest me sellises olukorras räägime? 

Nii et neid väga põhimõttelisi küsimusi, millele peaks silma vaatama, on siin terve rida. Ma unustasin praegu oma lauale õiguskantsleri pöördumise – ma ei saa seda selle tõttu ka tsiteerida –, aga ta ütleb, et tegelikult see on üks olulistest punktidest. Kui Riigikogu vaatab üle kehtivat õiguslikku regulatsiooni, siis tuleks süveneda ka küsimusse sellest, kas ikkagi on proportsionaalne see, et saab nõuda nii ulatuslikku inimese eraelu puutumatust riivava informatsiooni välja, ilma et see oleks kuidagi põhjendatud ja ilma et pankadel oleks kaalumiskohustus, muu hulgas võimalus öelda, et teate, meie arvates see päring ei ole põhjendatud ja sellises ulatuses me teile seda informatsiooni panga saladuse säilitamise kohustusest lähtuvalt välja anda ei saa. 

Nii et neid punkte ja tegelikult ka mitmeid teisi aspekte silmas pidades teeme meie ettepaneku – ehk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku – eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Kas soovib minister? Jah, minister, palun!

Aitäh! Hea Riigikogu, ma võtan täiesti omaks selle vea, et ma hindasin hea kolleegi Varro Vooglaiu juriidilisi teadmisi üle. Ma tõesti ei tulnud selle peale, et ta asjadest niimoodi aru saab, nagu ta siin just hetk tagasi kirjeldas, ja seetõttu ma nüüd selgitan teile ikkagi, kuidas Eestis seadusandlusega lood on. 

Kõigepealt on meil olemas Kaitsepolitseiameti seadus. Kaitsepolitseiameti seadus ütleb väga selgesti, et Kaitsepolitseiamet on kahte tüüpi asutus, ta on julgeolekuasutus, julgeolekuasutuse seaduse mõttes, aga ta on ka uurimisasutus. Uurimisasutusena tegutseb Kaitsepolitseiamet kriminaalmenetluse seadustiku järgi. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 15¹ on toodud isikuandmete töötlemise reeglistikud, mis kehtivad ka Kaitsepolitseiametile. Igaks juhuks rõhutan üle, et Kaitsepolitseiametil on ka juba täna kehtiv kohustus osalisi teavitada uurimistoimingutest, mis on kriminaalmenetluse käigus tehtud. See kohustus tuleneb nii siseriiklikust õigusest kui ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest. Niisiis on meil olemas veel ka karistusseadustik, mis loetleb täpsemalt üles need kuriteod, mida Kaitsepolitseiamet kriminaalmenetluse kaudu uurib. Nii et see on ikkagi klaar, nagu neitsi pisar, ma ütleksin. 

Teine etteheide, mis tuli selle kohta, et pankadel puudub igasugune kaalutlusõigus, kas neid andmeid väljastada või mitte. See on nüüd küll vaatlemist vääriv küsimus, aga siiamaani on olnud Eestis see lähtumine, mida me oleme teinud ka kehtiva põhimäärusega palju täpsemaks ja mida te siin Riigikogus loodetavasti siiski ka selle eelnõuga parandate. Seda, et täielikku kontrolli selle üle, kas see päring on õiguspärane, peab tegema asutus koos oma sisekontrolliga ja koos Riigikogu julgeolekuasutuste kontrollkomisjoniga. Kontroll on riigipoolne, mitu korda üle kontrollitud. Pankadele kui eraõiguslikele organisatsioonidele selle koormuse panemine oleks liialdane. Riigikogul on olemas täis voli kontrollida igat viimast kui päringut, mis sinna läheb. See on olnud mõistlik asjade korraldus siiamaani ja demokraatlikus riigis, mis soovib toetada ka ühtlasi ettevõtlust, ikkagi väga mõistlik ja asjakohane viis. 

Õiguskantsleri kriitika, veel kord, ei käi selle eelnõu kohta. Kui te kabinetti tagasi jõuate, oma kirja vaatate – see käib ühe teise eelnõu kohta, mitte selle eelnõu kohta. Kokkuvõttes, kui te sellele eelnõule vastu hääletate, siis sellisel juhul oluliselt väheneb Eesti inimeste lihtne teadasaamine kõikidest päringutest, mis nende kohta on tehtud. See eelnõu muudab selle ju lihtsaks ja automatiseerituks, et inimesed saaksid kiiresti ja lihtsalt teada kõikidest päringutest, mis nende kohta on tehtud. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, kas tahad protseduurilist või on vastusõnavõtt? Varro Vooglaid, vastusõnavõtt, palun!

Ma tahtsin lihtsalt siirast tänu avaldada ja oma imetlust selle suhtes, et meil on justiitsminister, kelle juriidilised teadmised on nii hiilgavad. Meil on kõigil võimalus temalt õppida ja see on meile tõesti suur au ja privileeg. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 726 esimene lugemine lõpetada, kuid meile on tulnud EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu 726 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistust.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 726 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. november kell 17.15.

Jätkame tänase kolmanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 655 lõpphääletus. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

Jätkame tänase neljanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooni ühinemise seaduse eelnõu 663 teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma meenutan, et Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 8. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 22. oktoober, muudatusettepanekuid ei laekunud, ei tulnud ka arvamusi selle eelnõu kohta. Komisjoni esimees selgitas meile, et kaasamist selle eelnõu puhul ei toimunud, kuna selleks puudus eelnõu sisust lähtuv vajadus. 

Lisaks tõi esimees Marek Reinaas välja, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115 arutatakse välislepingut puudutavat seadust eelnõu kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks muudatusettepanekute tõttu. Nagu ütlesin, neid ei olnud. Seetõttu viiakse eelnõu lõpphääletus läbi teisel lugemisel ehk täna. 

Aga luban endale ühe lüürilise kõrvalepõike. Meremeestel on üks ütlemine, et kui ei tea, kuhu sadamasse tahetakse jõuda, siis on absoluutselt ükskõik, mis teed pidi purjetatakse, aga kui siht on selge, siis on navigeerimist hõlbustavad navigatsioonimärgid ja rahvusvaheliste kokkulepete tundmine kasuks, et sadam õigel ja parimal moel üles leida. 

Komisjoni otsused on järgmised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril, täna, ja viia läbi lõpphääletus. See oli konsensuslik otsus. Tänan tähelepanu eest!

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas selle eelnõu vastuvõtmine aitab meil kuidagi kaasa ka Narva piiripoide taastamisele piiril ja paremale navigatsioonile seal piiril?

Hea küsimus, lugupeetud Seeder! Aga jätame selle asjatundjate otsustada. Igasugused navigatsioonireeglid ja rahvusvahelised kokkulepped selles teemas peaksid olema kasuks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni volitusega Peeter Ernits, palun! Peeter Ernits, palun! (Kõneleja täpsustab midagi juhatajaga.)

Jaa! Head kolleegid! Poidest ja majakatest ei tahtnud rääkida, aga kuna esimese lugemise aruteludel oli jutuks, kuidas ka laevu aitab tuua kaasa või ei aita tuua, siis ma mõtlesin, et tuletan meelde, et aastatel 2019–2020 osalesin ma ise ka aktiivselt selles, et laevad Eesti lipu alla tagasi tuua. Võiks nagu meelde tuletada … loomulikult see ei ole sellega seotud, aga aastail 1993–2019 jäi ekspertide hinnangul saamata 5% SKT-st ehk 3,2 miljardit, et laevad Eesti lipu alla, noh, kaubalaevade puhul seda nagu ei olnud. 

Aastal 2014 lahkus viimane suur kaubalaev ja aastatel 2019–2020 võtsime vastu – mitmed kolleegid mäletavad veel – mitmed seadused, et seda muuta. Eesti kui mereriik. Ma oletan, et toona minister Simson rääkis 300 suurest kaubalaevast. 300! Aga Jaanus Rahumägi rääkis kuni 2000 suurest kaubalaevast. Aastal 2020 tõesti Ristna tuli, aga praegu on viie aastaga ainult 16 tulnud. Ma tsiteerin natuke Jaanus Rahumäge: "Eesti lipu alla tuleb tuua vähemalt 2000 ookeanilaeva ja Eesti eesmärk peab olema pakkuda siin ultramoodsaid rahvusvahelisi laevaregistriteenuseid. Me peame minema oma e-võimekusega maailma merendusse, viima Eesti merenduse globaal-poliitilisele kaardile"! Ja nii edasi, ja nii edasi. 

Aga et mitte pikemalt rääkida, tulemus on nii, nagu on. Eesti on mereriik, aga ei ole ka. Suured plaanid, mida paljud meist toona säravate silmadega lootsid muuta, ei ole kusagile jõudnud. Nii et see on selline meeldetuletus selle poide ja majakate teema juures, et sellega võiks siiski tegeleda. Aitäh!

Aitäh! Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised, aga Signe Riisalol on protseduuriline küsimus. Signe Riisalo, palun!

Mul oleks olnud küll selline küsimus, et ma ei saanud praegu täpselt aru, äkki te saate selgitada, kes võis praegu läbi rääkida või kõne pidada, kelle nimel või oli see saadiku nimel. Kas see on reeglite kohane, et ei räägita mitte eelnõust, mida me menetleme, vaid kolmandast teemast?

Tõepoolselt, minu viga oli see, et ma ütlesin läbirääkimised fraktsioonidele. Kuna tegemist on teise lugemisega, siis teisel lugemisel saavad sõna kõik Riigikogu liikmed, sõltumata sellest, mis fraktsioonis ta on või ei ole. Sisu. Iga saadiku südametunnistus on see, kui põhjalikult ta siin räägib. Ja praegu viit minutit härra Ernits täis ei rääkinud, nii et selles mõttes ta jäi ajapiiridesse. 

Nii, aga läbirääkimised on suletud ja eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 663 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Ja nüüd … Härra Kivimägi on siin nuppudega hädas. 

Aga läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde. (Saalist räägitakse.) Pole mingil teemal anda, meil pole päevakorrapunkti avatud. Viienda päevakorrapunktina on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuse tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 718 teine lugemine. Ja näen, et juba valmis on rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere õhtust, austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuse tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadust arutas rahanduskomisjon 23. oktoobril ja 3. novembril. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Eesti ja Liechtensteini vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. 

Komisjon tegi 3. novembril menetluslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda täna, teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised kõikidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, siis on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 718 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurduva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 718. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 66, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Liigume tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 703 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 20. oktoobri ja 3. novembri istungil. Eelnõu kohta ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul ning eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mõned keelelised täpsustused, mis lähtuvad eelnõu punktide 1 ja 2 ühtlustamisest. Eelnõu kohaselt jätkab Eesti ka järgmisel aastal panustamist Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini, suurendades kaitseväelaste arvu kuni kolmelt kaitseväelaselt kuni kuue kaitseväelaseni. Juhtivkomisjoni ettepanekud on järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 20. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 703 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 703. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.  

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu (704 OE) teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 8. septembril. Eelnõu esimene lugemine toimus k.a 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 8. oktoobri kella 17.15-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 20. oktoobri ja 3. novembri istungil. Käesoleva aasta 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse kasutada Kaitseväe kuni kolme kaitseväelast järgmise kalendriaasta jooksul Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides (European Union’s Naval Force Operation Aspides). 

Riigikaitsekomisjon otsustas 20. oktoobri 2025. aasta istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 5. novembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 704 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 704. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 705 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 8. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. septembril. Ka selle eelnõu kohta ei esitatud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks oli käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15, ühtegi muudatusettepanekut.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 20. oktoobri ja 3. novembri istungil. Käesoleva aasta 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohta ei olnud vaja teha juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. 

Meeldetuletusena märgin, et eelnõu eesmärk on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 Eesti kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 20. oktoobri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 5. novembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Aitäh! Teile on ka küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Leo! Kas te komisjonis arutasite ka seda, kas ikkagi on nii kiire, millal meil on nii kiire reageerimise vajadus, nagu siin on välja toodud, et meil on vaja see saja mehe lubamine anda valitsusele otsustada kiiresti ja paindlikuks reageerimise võimaluses kriisiolukorras. Nimelt, minule tundub, et selliseid asju peaks otsustama Riigikogu. Olukorras, kus praeguse valitsuse toetus on suurusjärgus 12%, mulle ei tundu nagu õige anda selline otsustamisvõimalus valitsuse kätte olukorras, kus Riigikogu võib erakorraliselt väga kiiresti koguneda. Mulle ei tule küll meelde – võib-olla sa saad minu mälu värskendada –, kas meil on olnud selliseid juhuseid, kus meil on Eestis olnud nii kiiresti vaja reageerida, et Riigikogu ei oleks võinud kokku tulla ja saanud seda otsust teha Riigikogu tasandil.

Seni on seda mandaati kasutatud kolm korda, aga need panused on olnud väga väikesearvulised ehk küsimus on olnud ühest-kahest inimesest. Jaa, neid küsimusi on ka varem esile tulnud kuni selleni, kas selle eelnõu rakendamine sellisena on päris põhiseadusepärane. Mina loomulikult ei ole sellele võimeline pädevalt vastama ja sellisel kujul me ei ole seda komisjonis arutanud.

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Ma selguse huvides toon välja ka selle, mida ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus selle kohta, kui kiiresti saab sellise otsuse vastava vajaduse korral teha. Kui me oleme tavapärases olukorras – meil on istungid esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval –, aga kui oletame, et neljapäeva õhtul tekib vajadus langetada see otsus kiiresti, siis seadus ütleb meile, et istungjärgu keskel saab täiendava istungi kokku kutsuda etteteatamistähtajaga kolm päeva, aga vajaduse korral vähem. Ehk vajaduse korral saab kutsuda selle kokku ka järgmiseks päevaks. Ja kui see on nüüd istungjärkude välisel ajal ehk näiteks suvel, siis ütleb § 50, 51 ja 52, et erakorralise istungi saab kutsuda kokku ilma etteteatamistähtajata ehk põhimõtteliselt nii kiiresti, kui otsustatakse. Sellest tulenevalt minu küsimus teile on see, et mis olukord see selline on, kus on vaja reaalselt kiiremini see otsus langetada kui järgmisel päeval. Kas selliseid olukordi on reaalselt kunagi ette tulnud?

Jaa, hea Varro! Loomulikult ma ei saa väidelda sinu kindla argumentatsiooniga selle kohta, kui kiiresti me kokku saame Riigikogu kutsutud. Ma arvan, et tehniliselt see on võimalik. See on väljaspool komisjoni, see küsimus. Koostades oma raportit, me loomulikult ka mõtlesime selle üle, kuidas seda probleemi, mis on tekkinud, ja kas see põhiseaduspärasuse küsimus päriselt nii on. Sellele loomulikult meie siin ei saa hinnangut anda, aga küsimus ongi selles, kes on riigis see institutsioon, kes võiks sellele küsimusele hinnangu anda. Loomulikult peaks see sel juhul teoreetiliselt olema Riigikohus, kes suudaks seda otsustada, aga meil ei ole ju sellist pretsedenti ja seda eelnõu me kunagi ka Riigikohtuni ei vii. Seetõttu, nagu ma ütlesin, ma ei ürita vastata küsimustele, millele ma ei ole pädev vastama.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Sa viitasid sellele, et kolmel korral on seda varem vaja läinud. Kas sa saad täpsustada, kui kiiresti siis oli vaja see otsus teha? Ja ma pean tunnistama, et mul on tõesti raske selle eelnõu poolt hääletada, just nimelt selles võtmes, et tänase valitsuse legitiimsus või toetus on nii madal, et põhimõtteliselt kompanii suuruse üksuse otsustamise õigus anda 12% rahva toetusega valitsusele ei ole okei. Kas sa saad öelda, kui kiire oli selle kolme korraga, mis sa välja tõid, kui on vaja läinud, kui kiire aja jooksul oli seal vaja see otsus teha? Ja kas see oleks olnud takistus, kui Riigikogu oleks pidanud tulema kokku päeva või kahe päeva jooksul? 

Mis ma võin öelda? Kindlasti see ei olnud tundide või ühe või kahe päeva küsimus. Jah, see otsus oli vaja teha suhteliselt kiiresti, aga kindlasti küsimus ei ole tundides või ühes või kahes päevas. Neid suudeti teha. Ja see kord näeb ette ka seda, kuidas seda on tehtud. See on käinud läbi riigikaitsekomisjoni ehk riigikaitsekomisjoni toetavat otsust on nagunii vaja siin, et üldse sellist otsust teha. Ilma riigikaitsekomisjonist läbi käimata seda otsust nagunii teha ei saa.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Aga no siis jääbki ikkagi seesama küsimus õhku. Kui kunagi Eesti Vabariigi ajaloos pole tegelikult olnud sellist olukorda, kus kehtiv õigus ei võimaldaks seda otsust langetada vajaliku kiirusega – nagu ma eelnevalt osutasin kodu- ja töökorra seadusele, selle saab langetada järgmisel päeval alati, kas istungjärgu ajal või istungjärgu välisel ajal, alati saab kutsuda kokku kas või järgmiseks päevaks kas täiendava või erakorralise istungi –, siis miks peab andma valitsusele sellise blanketse volituse, kui tegelikult ei ole see mitte kuidagi teostamatu? Riigikogu saab tulla kokku ja otsustada konkreetsel juhul, et jah, me tahame osaleda Kaitseväega sellisel ja sellisel välismissioonil.

Jaa, hea Varro, ma ei pea siin vajalikuks või võimalikuks sinuga väidelda sellel teemal. Ma ei pea vajalikuks või võimalikuks väidelda sinuga sellel teemal. Mul ei ole argumente, millega ma võiks sinu argumendid põhimõtteliselt ümber lükata. Ma pean seda silmas.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Leo, minu küsimus tõstatus mitte sinu viimasest vastusest, vaid sellele eelnevast. Sa ütlesid, et niikuinii pole see otsuse tegemine võimalik ilma riigikaitsekomisjonita. Aga ma saan aru, et selle 100 mehe piires sellele eelnõule vastavalt just nimelt on valitsusel võimalik seda teha ilma Riigikogu kaasamata. Lihtsalt, millele sulle väide tugines, et ilma riigikaitsekomisjonita ei ole võimalik seda otsust teha hiljem?

Need otsused on tehtud nii, et enne, kui seda praktikas teostatakse, ehk see komisjoni heakskiit on alati võetud. Ma pean silmas, et komisjon on selle uue operatsiooni alustamise heaks kiitnud, riigikaitsekomisjon.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No mis seal salata, eks ma tunnen ennast seda kõnet pidades natukene nagu katkine grammofon, sest seda kõnet on vist saanud peetud juba neli-viis korda siin kahel eelneval aastal ja ka selle aasta esimesel lugemisel. Aga midagi pole teha. Kui ma olen ikkagi veendunud, et tegemist on olukorraga, mis on põhiseadusvastane, siis ei saa selle suhtes silma kinni pigistada ja vähemalt tuleb kas või lakooniliselt sellele ikka ja jälle tähelepanu juhtida. 

Seda ma tõepoolest olen. Minu kindla veendumuse kohaselt on tegemist pikka aega ellu viidud põhiseadusvastase praktikaga nende blankovekslit andvate eelnõude näol, mida me tänagi siin menetleme. Jutt ei ole ainult sellest otsuse eelnõust 705, mis on praegu menetluse objekt, vaid ka otsuse eelnõust 707 ja 709. Ma ei hakka nende puhul teie aega raiskama ega uuesti sedasama kõnet pidama, olgu see lihtsalt siin ära osutatud. 

Põhiseaduse § 128 ütleb teatavasti lõikes 1, et Riigikogu otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Ehk põhiseadusega on selle otsuse langetamise kohustus ja õigus asetatud ainult Riigikogule, mitte kellelegi teisele – ei valitsusele ega presidendile –, ainult Riigikogule. Mida ütleb aga eelnõu? Eelnõu ütleb põhimõtteliselt – ma jätsin praegu selle laua peale, ma ei saa täpselt ette lugeda –, et kuni 100 kaitseväelase ulatuses võib valitsus otsustada osaleda rahvusvahelisel sõjalisel missioonil, mida juhib NATO või mõni selle liikmesriik. Te saate ise täpsemalt lugeda, kuidas seal on, ma peast ei mäleta. 

Teisisõnu, me ei tea, millisest missioonist jutt käib, kelle vastu minnakse sõjalisele missioonile, kellega koos minnakse sõjalisele missioonile, mis põhjusel minnakse sõjalisele missioonile. Ja me ei tea ka seda, millises rollis Eesti Kaitsevägi peaks minema sõjalisele missioonile, millised riskid sellega kaasnevad ja nii edasi. Mitte midagi sellist me ei tea. Aga ometi me ütleme selle eelnõu vastuvõtmisega valitsusele, et jah, me anname teile volituse viia Eesti Kaitsevägi sõjalisele missioonile. 

No see ei ole kooskõlas põhiseadusega, sellepärast et põhiseaduse kohaselt, kui on pandud üks konkreetne otsustusõigus ja kohustus konkreetsele põhiseaduslikule institutsioonile, siis ta ei saa seda ära delegeerida. Sisuliselt me delegeerime otsustusõiguse valitsusele. Nagu öeldud, me ei tea, millistest missioonidest jutt käib, aga me ütleme, et noh, me usaldame teid, te võite selle otsuse ise langetada. 

Ma olen varem toonud võrdlust põhiseaduse § 65 punktiga 2, mis ütleb, et ainult Riigikogul on õigus algatada referendumeid. Eks. Võrdluseks võiks kujutada ette sellist asja, et me võtame siin vastu otsuse, et järgmise aasta jooksul on valitsusel õigus algatada kuni kolm referendumit, eks, nende ja nende valdkondadega seonduvalt. No kas see oleks kooskõlas põhiseadusega? Ei oleks, sest see on Riigikogu otsus, mitte valitsuse otsus, ja Riigikogu ei tohi seda otsust valitsusele edasi delegeerida. Ehk igal konkreetsel juhul peaks vastava otsuse langetama Riigikogu, pidades silmas konkreetseid asjaolusid. 

Nagu juba küsimusi esitades osutasime, ei saa apelleerida ka sellele, et mõnikord võib ju olla vaja langetada see otsus väga kiiresti ja Riigikogu ei jõua kokku tulla. Ma kordan siis üle: istungjärgu ajal on võimalik kutsuda kokku täiendav istung kas või ühepäevase etteteatamisega. Ehk kui näiteks täna teatatakse, et homme on täiendav istung, siis see on kodu- ja töökorra seaduse kohaselt igati lubatud. No homme on meil niikuinii istung, aga tegelikult võib samal päeval teha veel täiendava istungi. Aga näiteks, kui on neljapäev – oletan, et praegu oleks neljapäevane istungi lõpp –, neljapäeval võib teatada, et reedel on täiendav istung. Nii et järgmisel päeval. 

Nüüd, istungjärkudevahelisel ajal, näiteks juulikuus või augustis, saab kutsuda kokku ilma seaduses määratletud etteteatamise tähtajata ehk samuti sisuliselt kas või juba samaks päevaks. Kui hommikul saata laiali teade, et teate, meil on vaja kiireloomuliselt langetada otsused, õhtul kell kuus toimub istung, siis nii on. Mitte miski ei ütle seaduses, et nii ei tohi teha. Nii et see argument absoluutselt ei päde. 

Ei päde ka see argument, mida ükskord – ma ei tea, kas see oli äkki eelmisel aastal – ütles kolleeg Peeter Tali oma sõnavõtus, et kui põhiseadus on ajale jalgu jäänud, siis tuleb seda muuta. Tegelikult on see iseenesest õige, ma olen nõus sellega, et kui see on ajale jalgu jäänud, siis tulebki seda muuta. Aga millega ma ei ole nõus, on see, et kuni põhiseadust ei ole muudetud, siis võib sellest lihtsalt mööda vaadata. Sellega ei saa nõus olla. Sellisel juhul tulebki võtta ette ja algatada eelnõu põhiseaduse muutmiseks, et saaks ellu viia sellist praktikat, nagu te siin aastaid olete teinud. 

Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks. 

Lõpetuseks tahan öelda, miks see asi on väga tõsine, lisaks sellele, mida kolleeg Rene Kokk juba osutas, et me räägime antud juhul ju valitsusest, millel ei ole rahva toetust. Me teame, et valitsusel ka nendest inimestest rääkides, kellel üleüldse on erakondlik eelistus, on ainult 12–13% kodanike toetus. Kui me võtame arvesse ka need inimesed, kellel ei ole erakondlikku eelistust, siis see toetus on veelgi väiksem. No ei saa sellisele valitsusele delegeerida Eesti Vabariigi sõtta viimise õigust, ilma et me teaksime, kus, millal, kelle vastu, miks ja millistel muudel asjaoludel tuleks sõtta minna. See peaks olema absoluutselt selge, eriti praeguses väga tundlikus julgeolekuolukorras. 

Ja tasub alla joonida ka seda, et näiteks kui niinimetatud tahteliste koalitsioon … Te vangutate kogu aeg pead, härra Jaanson, aga te võite ju tulla pulti ja esitada vastu argumendi. Kui ma ütlen midagi, mis ei vasta tõele, siis tulge esitage oma argument, niisama peavangutamisest pole eriti kasu. Kui see niinimetatud tahteliste koalitsioon tahaks minna näiteks sõjalisele missioonile Ukrainasse, siis põhimõtteliselt selle otsuse alusel, mida me siin täna menetleme, saab valitsus vastava otsuse langetada. Rõhutan, et Riigikogu riigikaitsekomisjonile ei jää enam otsustusõigust, jääb ainult konsultatiivne roll, seda ütleb eelnõu täitsa selgelt: valitsus langetab sellise otsuse, küsides eelnevalt riigikaitsekomisjonilt arvamust. Aga see ongi ainult arvamus. Mida iganes riigikaitsekomisjon ütleb, valitsus võib sellega arvestada, aga ei pea arvestama. Sõnaõigust enam selles mõttes riigikaitsekomisjonil ei ole, sest otsustusõigus on juba delegeeritud valitsusele. 

Põhiseadusega vastuolus olevaid otsuste ja seaduste eelnõusid ei tohiks meist keegi toetada. See on tegelikult väga lihtne printsiip. Mitte mingit sisulist põhjust ei ole, miks neid asju peab niimoodi korraldama. Ühtegi vastuargumenti tegelikult esitatud ei ole. Nagu kolleeg Leo Kunnaski ütles, tegelikult ei ole argumente, mida siia vastu seada. Kui kellelgi on need argumendid olemas, siis jumala pärast, tulge pulti ja esitage need vastuargumendid! Aga ärge tehke lihtsalt niimoodi, et kuulate kõik minu argumendid ära, mitte midagi nagu vastuargumendina esitada ei ole, aga siis ikkagi vajutate nuppu selle eelnõu poolt, olgugi et me kõik teame, et see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Aitäh!

Aitäh! Alar Laneman, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Ei olnud plaanis siia tulla, sest ma arvan, et üks moto – vähem sõnu, pikem samm või rahvalik variant ei kannata siin ütlemist. Aga ma tahaks ümber lükata mõned asjad, mis vajavad ümberlükkamist. 

Esiteks, see otsus, mida me teeme, ei ole sellest kompaniist. Kuigi kõik, mis me teeme, peab olema põhiseadusega kooskõlas, aga ta ei ole ka põhiseadusest nii palju. See on konkreetselt Eesti riigi tegutsemisvõimest hetkel, mida me ei oska ette näha. Kõigepealt tunnustus heale kolleegile Varrole. Sellised küsimused, nagu siin kõlas, on alati põhjendatud esitada, aga mis ei ole põhjendatud, ei ole tegelikult kolleegidele märkusi teha kui nad pead vangutavad. Ei ole ka nii, et ühe saadiku väga hästi esitatud arvamus ongi kõigele joone alla tõmbamine. See on lihtsalt ühe saadiku arvamus, et see on vastuolus põhiseadusega. Sellised arvamused, ma arvan, saavad alati siin saalis kõlama. Sellised arvamused ei lange ju alati kokku, selles meie siinoleku mõte on. 

Aga ma lükkaks nüüd mõned asjad, ma ei tahaks öelda, et ümber, aga võib-olla avaksin silmapiiri. See, et kunagi ei ole olnud vaja, ei tähenda, et see hetk ei või tulla. Vaadake, mis toimub maailmas. Võib olla takistatud Riigikogu kokkukutsumine, kui tegevus, rääkimata sellest, et ka kogunemine võib olla takistatud. See, et see ei ole kunagi juhtunud, ei tähenda, et see ei või juhtuda. Meie tihti esinev häda ongi selles, et me teeme otsuseid, mis on antud hetkel mõistlikud, hinnangutel, mis on antud hetkel kehtivad, aga meil peaks olema ka selline võime strateegiliseks sügavaks vaateks, eriti ajas. 

Kordan üle, et see, et seda ei ole vaja läinud, on tõsi, aga see ei ole tõsi, et seda kunagi vaja ei või minna. Kompaniisuurune üksus ei ole suur üksus, ka selle ma tahaksin ära täpsustada. Kompanii ei suuda tegutseda iseseisvalt või siis kui äärmiselt madala intensiivsusega operatsioonis, nagu oli meie kompanii Liibanonis, aga tema oli suurema üksuse koosseisus. Kompanii on väike üksus, tema igapäevane panus on just rühm, sest osa peab kaitsma baasi, osa peab valmistuma ja puhkama. Kompanii ei ole olulise sõjalise tähendusega üksus. 

Viimasena ma tahaksin öelda, et minu arust, see on muidugi teadlastele ja ekspertidele vaidluse koht ja see saab olema kindlasti väga huvitav jälgida, aga mina julgen küll arvata, nagu me kõik siin teeme, et piisavalt piiritletud tingimused on väga lähedal sellele, mida me nimetame volituseks. Ja kui on määratletud ära, milliste rahvusvaheliste organisatsioonide raames seda võimet riik võib kasutada, siis ma ütlen, et see on piisavalt hea, eriti kui meil tuleb olla valmis tegutsema ajahädas. Nii et see otsus on riigi toimimise võimest ja see otsus on selles, kas me oleme võimelised või teeme vähemalt katse, et natuke ette näha. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, vastusõnavõtt, palun!

Suur tänu! Esiteks, suur tänu kolleeg Alar Lanemanile, et tema vähemalt ühe Riigikogu liikmena võttis vaevaks tulla pulti ja vähemalt üritada esitada vastuargumente. Aga ma saan temaga loomulikult üksnes nõustuda, et see, mida mina rääkisin, ongi täpselt ühe saadiku arvamus. Ma ei pretendeerigi millelegi enamale. Ma pean nõustuma ka sellega, et arvamused ei pruugi langeda kokku. 

Aga ma ei saa nõustuda sellega, et kui on esitatud tõsine argument selle kohta, et menetletav eelnõu on põhiseadusega vastuolus, siis lihtsalt lepimegi sellega, et öeldakse, et see on lihtsalt sinu arvamus ja ei enamat. Mina arvan, et sellisel juhul tuleks ikkagi esitada vastuargument, et kuidas see siis ikkagi on väär, mida ma väitsin. Seda ma siiani sisuliselt kuulnud ei ole. Mida praegu kolleeg Laneman ütles? Ta ütles meile, et jah, siiani ei ole kunagi esinenud vajadust langetada see otsus nii kiiresti, et Riigikogu ei saaks seda teha, aga see ei tähenda, et tulevikus ei võiks seda vajadust tekkida. 

Esiteks tuleks ju kirjeldada, millistes olukordades tuleks langetada otsus viia Eesti Kaitsevägi välismissioonile kiiremini kui ühepäevase etteteatamisega. Ja teiseks, see, et võib olla vaja, ei tähenda seda, et ei tule järgida põhiseadust. Põhiseadust tuleb järgida ka nendes olukorras, kus võiks olla vaja mitte järgida põhiseadust. Mina väidan, et kui meil on reaalselt kirjeldatavad sellised olukorrad, kus põhiseaduslikku regulatsiooni ei saa järgida, siis tuleks algatada põhiseaduse muutmine, mitte lihtsalt ignoreerida põhiseadusesse kirjutatut. Igal juhul, reaalset argumenti selle kohta, kuidas minu esitatud argument ei ole pädev, ei ole ma siiani kuulnud ja ma utsitan endiselt kõiki kolleege vajutama nuppu, minema pulti ja pidama selle kõne ära, selgitama argumentidele tuginedes, kuidas ma eksin. 

Lõpetuseks kommentaar ka selle kohta, et sajameheline üksus ei ole eriti suur. See pole üldse oluline. Tähendab, see on mingil määral oluline, aga printsipiaalselt ei ole see oluline. Oluline on see, et kui Eesti viiakse sõtta, siis järgnevad sellele väga tõsised järelmid, sõltumata sellest, kas see üksus on sajameheline, viiesajameheline või tuhandemeheline. Aitäh!

Kalle Grünthal, sõnavõtt puldist. 

Tänan! Lugupeetud Alar Laneman kasutas siin puldis sõnu, et Varro Vooglaiu arvamus on ainult ühe saadiku arvamus. No ma julgen lisada siia juurde, et siis on ka teine saadik, kes ütleb, et see on põhiseadusvastane. Tsiteerime. Kõik muu, mis siin taustaks tuli, hea Alar, on lihtsalt, ütleme, tähtsusetu. Me peame lugema ja tsiteerima põhiseadust. Paragrahv 128 ütleb selgelt ära, et Riigikogu – rõhutan veel kord: Riigikogu – kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvahelise kohustuse täitmisel. Siin ei saa kahtepidi tõlgendamist olla. Absoluutselt ei saa! Aga kui me, head kolleegid, sellesama asjaga praegu edasi läheme, siis me rikume jällegi põhiseadust. Mõistate?

Aga ma ei pea pikka sõnavõttu, ütlen lõpetuseks ühe tippjuristi arvamuse: "Põhiseadus, millest me peame juhinduma, on juba ammu hingedelt maha tõstetud ning konutab nukralt nurgas." Aitäh!

Aitäh! Nüüd on Jüri Jaansoni vastusõnavõtt selle peale, et teie nime nimetati puldist. Jah, palun!

Suur tänu! Jah, see vastusõnavõtt on mõeldud küll lugupeetud kolleeg Varro Vooglaiule. Ma ei võta siin vastusõnavõtus kõne alla põhiseadusega vastuolu, sest siin on tõenäoliselt juristidel ilmselt oma seisukohad. Küll aga ütlen seda, et Varro Vooglaiu või kolleeg Vooglaiu puldis öeldud väited või argument erakondade toetuse suhtes, madala toetuse suhtes, on puhas manipulatsioon. Miks? Argumendid on ju lihtsad. Tuletame meelde, et jurist Vooglaid peaks väga hästi teadma, et Riigikogu liikmetele antakse mandaat neljaks aastaks ja neli aastat on nad pädevad hääletama vastavalt oma südametunnistuse järgi. 

Punkt kaks, kui me räägime erakondade toetusest, siis erakondade toetus on muutuv suurus, see võib olla täna nii, homme naa, ja see ei saa olla mingi argument, kas anda mingid volitused Vabariigi Valitsusele või mitte anda. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 705 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 705. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid oli 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Jätkame üheksanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu 706 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Enn Eesmaa.

Austatud istungi juhataja! Head teisedki kolleegid! Ma kannan protokolli huvides ette pisut täpsema materjali. 

Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 8. septembril. Eelnõu esimene lugemine toimus 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 20. oktoobri ja 3. novembri istungil. 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu ümberkujundatud sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis – uuendatud nimetusega EU Military Assistance Mission Mozambique, EUMAM Mozambique – 2026. aasta 31. detsembrini. 

Eelnõu kohaselt mehitab Kaitsevägi selle ametikoha operatsioonide juhtimise erialal. Uus ametikoht annab Kaitseväe nooremohvitseridele võimaluse kogemuse omandamiseks operatsioonide taktikalises juhtimises ning olukorrateadlikkuse tagamises. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Konsensuslikult otsustas riigikaitsekomisjon 20. oktoobri istungil teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 5. novembriks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun! 

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma olen ka varasematel aastatel kolleeg Eesmaa sõnavõttu täiendanud sõnavõtuga sellel teemal, mis seal Mosambiigis toimub ja miks seal missiooni vaja on ja nii edasi. Rahutuste ja ka terrorismilaine põhjus tekkis sellest, et Mosambiigi Cabo Delgado provintsis leiti suur gaasimaardla, mis on hästi arendatav looduslike tingimuste mõttes. Aga nagu sellise, ütleme, madalama arengutasemega riikides ikka kipub tihti olema, riigi juhtkond soovis sellest arendamisest tekkivat tulu mitte jagada elanikkonnaga laiemalt. Ehk et Mosambiigi gaasi soovitakse maardlast võtta, seda transportida, seda gaasistada, LNG-d üle maailma saata ning rahvas hakkas mässama. Sealsed islamistid kasutasid seda kohe ära – islamiriik ja seal ka üks kohalik, keerulisema nimega organisatsioon. Euroopal tekkis muidugi probleem veel sellest, et gaasi on vaja, kuigi Euroopas räägitakse fossiilkütuste kasutamise lõpust. Eelkõige peetakse silmas Euroopas endas asuvate fossiilkütuste mittekasutamist, aga siis, et kuidagi elus püsida, tuleb näiteks gaasi, aga ka naftat tuua kusagilt mujalt. 

Ja siis algas missioon. Nüüd on formaat muutunud, esialgses formaadis oli hästi suur rõhk inimõiguste ja naiste õiguste kaitsel. Nüüd räägib see uuendatud missioon otsesemalt kohalike sõjaväelaste treenimisest ja nende väljaõppest, selleks et nad suudaks rahutusi maha suruda. Aga isegi kui see missioon algas, siis kohalik juhtkond ja president ei olnud kuigi aldis ettepanekutele, ütleme, korruptsiooni vähendada, tulu jagada ühiskonnas võrdsemalt. Meil on siingi saalis saadikuid, kes võrdsuse, vendluse ja maailma päästmise nimel aktiivselt võitlevad. Aga see eelnõu, kus toetatakse seda missiooni, näitab, et tegemist on sellise, ma ütleks, tavapärase silmakirjalikkusega, mida kliimaaktivistid tihti üles näitavad. Täitsa huvitav on, kuidas kolleeg Izmailova nüüd hääletab. Varem ta oli koalitsioonis, siis koalitsiooninõukogus öeldi, et tuleb hääletada poolt. Selles, et Hanah Lahe poolt hääletab, ma ei kahtle. Eks fraktsiooni koosolekul on asjad läbi räägitud ja tema ikka pooldab seda, et Euroopasse jõuaks gaas, sest siis saab Euroopas ilus elu kesta. Ja Hanahil ei ole ka midagi selle vastu, kui see toimub koostöös korruptiivse valitsusega Mosambiigis. 

Nii et vahepeal tänu missioonile, tänu Rwanda hea väljaõppega sõjaväelastele suudeti piirkonnas olukord rahulikumaks muuta. TotalEnergies, prantslased siis, ja Exxon Mobil on mõlemad teatanud, et kui nad vahepeal force majeure klauslile viidates projektid peatasid, siis nüüd nad on … Total juba on selle force majeure klausli tagasi võtnud ja otsustanud projektiga jätkata. Ütleb, et seal on küll viivitus ja enne 2029. aastat gaasi ei saa. Selleks ajaks peaks Euroopas juba päris suur häda energeetikas käes olema. Sedapidi on ju hea, et see gaas tuleb. Aga ma arvan, et see meetod, kuidas seda tehakse, ja võib-olla see vastuolu jutuga inimõigustest, naiste ja laste õigustest üle maailma, mida tuleb kaitsta, kuidas see prügikasti saadetakse olukorras, kus on vaja mingit vara sealt partnerriigist tuua, on tegelikult üsna ilmekas ja kurb. Aitäh! Mulle tundub, et järgmine aasta saan ma jälle värskendada teie andmeid selle kohta, kuidas vahepeal läinud on Mosambiigis. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 706 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid ei ole. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgnevalt tänane kümnes päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" [eelnõu 707]. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tutvustan eelnõu 707 teist lugemist. Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 8. septembril, eelnõu esimene lugemine toimus selle aasta 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne teist lugemist 20. oktoobril ja 3. novembri istungil. Selle aasta 3. novembri istungil kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja ning 20. oktoobri istungil tehti konsensuslik ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 5. novembril ning tehti ka konsensuslik otsus panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 707 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid ei ole. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgnevalt tänane 11. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 708. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali.

Austatav Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Valitsus esitas eelnõu 8. septembril sel aastal ja eelnõu esimene lugemine oli 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud mitte ühtegi muudatusettepanekut ja eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist oma 20. oktoobri ja 3. novembri istungil. 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist eelnõus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel sellelsamal missioonil kuni järgmise aasta ehk 2026. aasta 31. detsembrini. 

Riigikaitsekomisjon otsustas oma 20. oktoobri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjon otsustas teha ka konsensuslikult Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Mul on üks küsimus. Miks Iraagi missioon ei tekita eriti küsimusi, aga Mosambiigi oma tekitas nii palju? Mida see tähendab?

Ma pean ütlema, et see on hea küsimus, järgmine küsimus, aga see on pigem nagu neile Riigikogu liikmetele, kes esitasid küsimusi Mosambiigi kohta. Iraagiga on ilmselt kõik väga selge, kuna see on NATO missioon.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid, nagu me kuulsime, eelnõu kohta esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 708 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 58, vastu 3, erapooletuid 1, on eelnõu otsusena vastu võetud. 

Liigume edasi. 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 709. Palun seda tutvustama riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 8. oktoobri kella 17.15-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 20. oktoobri ja 3. novembri istungil. Käesoleva aasta 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Riigikaitsekomisjon palub toetada Eesti kaitseväelaste panustamist NATO kõrgvalmiduses olevasse ARF-i, see on siis Allied Reaction Force, ja alalistesse mereväeüksustesse SNF-i, see on siis Standing Naval Forces. Osalemine NATO kiirreageerimisjõududes on otseselt Eesti julgeoleku huvides, sest kiirreageerimisjõud on oluliseks vahendiks lisaks ka Eestis paikneva FLF-i ehk Forward Land Forces ehk ettenihutatud lahingugrupile ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 20. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 709 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 58 poolt, vastu 3, on eelnõu otsusena vastu võetud.

Järgnevalt tänane 13. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 710. Ma palun seda siia Riigikogu kõnetooli tutvustama riigikaitsekomisjoni liikme, kolleeg Meelis Kiili. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. 

Täiendavalt Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu seletuskirjale tuleb nentida, et ÜRO Julgeolekunõukogu pikendas käesoleva aasta 28. augusti resolutsiooniga 2790 UNIFIL-i mandaati kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Eelnõu kohaselt jätkavad Eesti kuni kolm kaitseväelast ka järgmisel aastal panustamist ÜRO rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL. 

Riigikaitsekomisjon otsustas [käesoleva aasta] 20. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised, sest kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 710 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud ametikaaslased, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 710. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 55 poolt, vastu 2, erapooletuid 1 on eelnõu otsusena vastu võetud. 

Liigume edasi. Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu 711. Palun seda siia Riigikogu kõnetooli tutvustama riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut, aga riigikaitsekomisjon tegi eelnõus mõned keelelised täpsustused, mis lähtuvad eelnõu punktide 1 ja 2 ühtlustamisest. Eelnõu teksti viidud keelelised täpsustused on alla joonitud. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 20. oktoobri ja 3. novembri istungitel. Käesoleva aasta 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Selle eelnõu alusel pikendatakse 2026. aasta lõpuni kuni kuue Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (the United Nations Truce Supervision Organization). Rahuvalveoperatsioonil on vaatlejaid 30 eri riigist, sealhulgast 14 NATO riigist. Tänu Eesti eeskujulikule panustamisele on järgmisel aastal Eesti kaitseväelaste täita ka Kairo lävikontori ülema ametikoht. 

Riigikaitsekomisjon otsustas selle aasta 20. oktoobri istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda ning lisaks tegi konsensuslikult otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna eelnõu lõpphääletusele. Kuna see on ka viimane missioonieelnõu, siis tänan väga häid kolleege suure toetuse eest kõikidele missioonieelnõudele. Sellega lõpetan ka praeguse ettekande. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun! 

Nagu sina lõpetasid tänuga, hea kolleeg, ma alustan tänuga, et tänan sind hea kõne eest. Nagu klassikud on öelnud, kõne üks põhiline kriteerium, kas ta on hea või alg, on see, et kui ta on lühike, siis ta on hea. Aga ma küsin, et selle operatsiooni nimi on nüüd konfliktijärgsel. Kas ma saan siis aru, et see missioon algab kunagi, kui see konflikt läks läbi olema? Või kuidas? Seleta natuke seda lahti.

Jah. See on üks vanimaid ÜRO missioone. Tõesti, see missioon algas 1948. aastal. Eesti on sinna panustanud 1997. aastast. Aga tõesti, seda nime "konfliktijärgne rahuvalveoperatsioon Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" ei ole kuidagi Eesti riik pannud või Eesti valitsus, kes selle eelnõu on siia toonud, vaid see on selle missiooni ametlik nimetus, mis on tulnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt. See ei ole kuidagi meie öelda, mis selle missiooni nimi on. Ja 1948. aastal see tõenäoliselt oli mingil määral konfliktijärgne. Me teame, et sellest ajast peale ei ole see konflikt kuidagi ära kadunud, on lihtsalt eri vaatused sellel konfliktil olnud. Ma loodan, et see oli piisav vastus teile, härra Epler.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea juhataja! Head kolleegid! Öeldakse, et eestlased ei tunne huvi maailma vastu. Nüüd, jälgides seda arutelu ja hääletamist, võib tõdeda, et huvi on väga suur. Siit tuleb välja ka – ma ei plaaninud siia tulla, aga selle hääletamise väikese analüüsi järgi –, et meie erakondadel on olemas geopoliitiline lähenemine erinevatesse piirkondadesse. Kokku vist kusagil 220 sõjaväelase lähetamise puhul tuleb välja, et mingid piirkonnad on meile olulisemad ja mingid piirkonnad on vähem olulised. Näiteks meil Liibüa ranniku valvamine kolme inimesega 61 meie kolleegi andsid positiivse, aga Liibanoni puhul ainult 53, kuigi geograafiliselt lähedal. Punane meri on meile oluline, 66 saadiku heakskiiduga missioon, aga Mosambiik ainult 53-ga. Kui hakata analüüsima erakondade, sest tuleb välja, et meil on ka erakondade erinev geopoliitiline haare, mis on positiivne. Võiks olla ka palju tugevam, võiks olla, et Reformierakonna hääletusest joonistub välja mingi geopoliitiline lähenemine Eesti 200, sotsiaaldemokraatide ja kõikide teiste. Praegu siin seda välja ei tule. Aga siis tuleb välja, et kõik ei mõtle muidugi ühtemoodi. Kuidagi mingi dünaamika on. Kui esimeste hääletamise puhul siin 61 ja 66 saadikut andsid oma heakskiidu, siis vahepeal see langes 52 peale, nüüd hakkab jälle tõusma 58 peale. Ma ei tea, kuidas see lõpeb siin praegu. Nii et igal juhul suurepärane lähenemine. Eesti rahvas ei ole sugugi nii ükskõikne. Aga teiselt poolt jälle tegelda sellise asjaga praegu, kui riigikontrolör ootab alandlikult oma ettekande aega, ja mitmed muud olulised asjad – riigieelarve, lisaeelarve, ja muu –, tundub natukene võib-olla aja raiskamine, sest jutte maalt ja merelt võiks rääkida küll. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 711 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu 711. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 58 poolt, vastu 2, erapooletuid 1 on eelnõu otsusena vastu võetud. 

Läheme edasi. Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali. Palun!

Austatav Riigikogu esimees! Austatavad ametikaaslased! Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu peaeesmärk on reageerida muutunud julgeolekuolukorrale. Ülekaalukat vastast on ikkagi võimalik lüüa kõrgtehnoloogia nutikate ja ebatavaliste lahendustega ning metsiku kaitsetahtega. 

Muidugi on ülioluline raudkindel liitlassuhe NATO-s, aga riiki ei kaitse protsendid SKP-st ega mürsuhunnikud, vaid ikka eelkõige inimesed ja meie tahe. Seepärast on siin ka etteruttavalt hea võimalus kiita kaitseministrit julguse eest suurendada Kaitseväe palgafondi. Sest ma kinnitan, et ega see teenistus Kaitseväes ei ole miski meelakkumine, vaid paneb ikkagi vormis meestele ja naistele suure vastutuse, suure pinge ja suure koormuse ka. 

Kõnealuse eelnõu eesmärk on leevendada Kaitseväe personalipuudust ja vähendada bürokraatiat. Selleks näeb seadusemuudatus ette vabatahtliku teenistuse loomise. Meie seadusandjana ei tohi peljata kunagi tehtud otsuste muutmist või hoopis uute lahenduste leidmist, seepärast, et julgeolekuolukord ei lähe nähtavalt paremaks. Sellepärast peamegi olema leidlikud ja otsustavad. Ja kindlasti tuleb vähendada rahuaegsest mõtlemisest kantud bürokraatliku punase joone vedamist reservväelaste ja tegevväelaste vahele ning ka tulevaste reservväelaste ehk tänaste ajateenijate vahele. Sest kogu lugupidamises tegevväelaste suhtes võidavad sõja igal juhul reservväelased. 

Aga nüüd teise lugemise paranduste juurde. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist selle aasta 13. oktoobri ja 3. novembri istungil. Riigikaitsekomisjoni 13. oktoobri istungil osalesid kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski, Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuse asekantsler Margit Gross ja õigusloome valdkonnajuht Eda Loo-Suun. Lisaks sellele kaasatutena osalesid sellel istungil Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse esimees, vanemleitnant Mari Uuemaa ja vanematekogu esimees major Andre Lilleleht. 

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ehk 24. septembriks kell 17.15 esitati kokku viis muudatusettepanekut. Riigikogu liikmed Alar Lanemani, Priit Sibula, Leo Kunnase, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili, Kristo Enn Vaga ja Peeter Tali esitasid need ettepanekud. Lisaks esitas Kristo Enn Vaga eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku eraldi. Riigikaitsekomisjon omakorda esitas eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, mis tuli Riigikogu seitsme liikme esimese muudatusettepaneku sisulisest arvestamisest. Muudatusettepanekuid on kokku seitse. Muudatusettepanekute põhjalikud selgitused on antud eelnõu teise lugemise seletuskirjas ja muudatusettepanekute loetelus. Ma usun, et lugupeetud kolleegid on need seletuskirjad väga tähelepanelikult läbi lugenud ja seepärast ma ei pea neid muudatusettepanekuid üks ühele siin ette lugema. 

Aga siiski räägin väga üldiselt, et muudatusettepanekuga nr 1 ja sellest tuleneva muudatusettepanekuga nr 2 ühtlustatakse eelnõus tegevväelaste, reservväelaste ja vabatahtlike karjäärimudelid. Selle muudatusettepaneku tulemusel loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest. Selleks et saada ülendatud, peab kaitseväelasel olema saadud vastav haridus, läbitud vajalik teenistuskogemus ja peab olema ka ametikoht. Ja nüüd reservväelaste jaoks kunstlikult see auastme vanus oli kaks korda pikem kui tegevväelastel. Ja see oli üks reservohvitseride kogu mure vahetegemise mõttes, mille me nüüd parandame ära. 

Muudatusettepanekuga nr 3 ühtlustatakse eesti keele oskus tegevväelastel ja ajateenijatel ehk sissekutsumisel peab eesti keele oskuse nõue vastama vähemalt B1-tasemele, selleks, et tagada kõigepealt ajateenijate ja tegevväelaste ohutus, sellepärast et alla B1-tasemega keeleoskusega ei suuda korraldusi mõista, õppe sisu piisavalt omandada, mis omakorda tekitab pikas plaanis Kaitseväe väljaõppe edukat läbimist. 

Ja muudatusettepanekuga nr 4 on plaanis lihtsustada puhkusele mineva ajateenija sõidukulu hüvitamisega seonduvat. Ehk edaspidi on plaanis maksta puhkusele minekul sõidukulu hüvitisest eraldi vaid välisriigis elavale ajateenijale ja Eestis elavate ajateenijate puhul katab puhkusele mineku sõidukulud igakuise ajateenija toetuse suurendamine. Ehk vähem bürokraatiat, vähem paberimajandust. 

Muudatusettepanekuga nr 5 sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana lisatasu maksmise võimalus tegevteenistuses oldud aja eest. Ja tegevväelaste hoidmine, motiveerimine on võtmetähtsusega. Sellega proovime maandada neid riske, mida Kaitsevägi täna näeb, seetõttu et kaitseväelastel ei ole enam eripensioni – just nendel, kes kaitseväkke sisse on tulnud alates aastast 2019. 

Muudatusettepanekuga nr 6 täpsustame Kaitseliidu seaduses järjestikuse puhkeaja kestust. See puudutab Kaitseliidu valveüksusi, mis viivad läbi relvastatud valvet Kaitseväe ja Kaitseliidu objektidel. 

Muudatusettepanekuga nr 7 viime eelnõu § 4 kooskõlla eelnõu § 5, uue numeratsiooni järgi § 6 punktiga 1. Muudatusettepaneku selgituses oli trükitehniline viga, mistõttu tuleb sõna "julgeolekukontroll" lugeda sõnaks "taustakontroll". See kõlab nii: Kaitsepolitseiameti töökoormuse vähendamiseks hakkab Kaitsevägi tegema näiteks ajateenijate ja reservväelaste puhul enne kaitsepolitsei läbiviidava julgeolekukontrolli tegemist taustakontrolliga isikule, kes viibib Kaitseväe julgeolekualal seoses Kaitseväe kohustuse täitmisega. 

Eelnõu algatajat esindanud kaitseminister toetas riigikaitsekomisjoni istungitel kõiki riigikaitsekomisjoni otsuseid muudatusettepanekute kohta. Sellelsamal eelmainitud 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja muudatusettepanekute tervikloetelu, millele olid lisatud keelelised ja normitehnilised täpsustused ning seletuskiri. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 13. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Tänan! Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud kokku seitse muudatusettepanekut ja me asume nende ettepanekute läbivaatamise juurde.  

Esimese muudatusettepaneku on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. See on seotud muudatusettepanekuga nr 2. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Peeter Tali, Alar Laneman, Priit Sibul, Leo Kunnas, Kalev Stoicescu, Meelis Kiili ja Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult.  

Me oleme eelnõu 664 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 664 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde. Tänane 16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 teine lugemine. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon käsitles eelnõu teisele lugemisele saatmist oma käesoleva aasta 23. oktoobri istungil. 

Tähtajaks oli esitatud kaks muudatusettepanekut. Mõlemad olid juhtivkomisjoni ettepanekud, mida algataja esindaja toetas ja mis leidsid komisjoni toetuse muudatusettepanekute loetelus ettepanekute selgituseks toodud põhjenduse alusel. Need kaks muudatusettepanekut, üks oli nendest tehniline, kus parandati ports viitevigasid, ja teine, võiks öelda, et oli väikest viisi sisuline, kus siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume sätestati ka koondumise hindamisel. Selline lugu. Mõlemad muudatusettepanekud leidsid konsensusliku toetuse ja meie ettepanek oli arvestada neid täielikult. 

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 5. novembril ja teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, oli komisjonil ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. novembril.

Aitäh! Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Väga sisukas ettekanne. Aga äkki sa mõne lausega ikkagi ütled meile, mis nüüd muutub paremaks, kui me selle seaduse peaks vastu võtma.

Kuhu kaob raha ja kust tuleb tolm, eks ole, igavesed küsimused. Ja mis muutub maailmast paremaks, kui sa oled elanud päeva, kuu või nädala? Antud seaduseelnõu mäletatavasti käsitles seda, et kontaktpunktiks Euroopa Komisjonile saab Eestis olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ehk siis on olemas pärast selle eelnõu vastuvõtmist Eestis koht, kuhu Euroopa Komisjon saab helistada, kui ta näiteks avastab, et Euroopa Liidus siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume artiklis 20 ja artikli 21 lõikes 5 on sätestatud ka koondumise hindamisel. Siis saavad nad ka kõne.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kas sa avaksid natuke silmi, mis on koondumine, mis ei ole teatamisele kuuluv koondumine määruse artikli 20 tähenduses? Koondumine, jah, saan aru, aga artikli 20 tähenduses, mida see koondumine tähendab?

Ma loen istungi protokollist järgmist. Tegelikult see küsimus kerkis üles ka komisjoni istungil. Konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi vastas selle peale, et mõnevõrra võib tekkida, et uurimiseks tekib rohkem võimalusi, kui uurimine on võimalik ka ex officio menetluse puhul. Ja antud laiendamine … Me tegelikult laiendasime seda valdkonda, kus on võimalik uurimine ex officio menetluse puhul, selle puhul nüüd ka koondumise hindamisel. Ehk siis lühidalt kirjeldades seda, et kui näiteks üks maailma peaaegu et kõige suurema rahvastikuga riik teeb oma ettevõtetele subsiidiume ja seejärel see riik tuleb tegutsema Euroopa Liitu ja ta koondub mingi Euroopa Liidu ettevõttega, siis põhimõtteliselt ka selle koondumise puhul, kui tuvastatakse, et subsiidiumid moonutavad siseturgu ehk Euroopa Liidu siseturgu ja tänu neile saab uus koondunud ettevõte mingeid konkurentsieeliseid võrreldes teiste ettevõtetega, siis on võimalik seda uurida ka koondumise puhul. Aga mainin veel ära, et komisjoni istungil esitati üks ilmselt ka asjakohane küsimus. See küsimus oli selles, et kas antud juhul, kui me võtsime ka võimaluse koondumise puhul selle menetluse kohaldamiseks, kas on olemas kas või kõige väiksemgi tõenäosuse võimalus, et see puudutaks ka Eesti ettevõtteid. Vastus oli, et selline võimalus on väga ebatõenäoline.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Marek, sina oled maailma näinud ja võõrkeeli rääkiv inimene. Ma küsin võib-olla eelnõust natuke laiemaks mineva küsimuse. See direktiiv ilmselgelt võibki olla natuke suunatud selle vastu, kuidas sa ise mainisid – maailma peaaegu kõige suurema rahvaarvuga riigi tegevus ja mõjud. Ma proovin ka jõudumööda välismaist ajakirjandust lugeda ja seal on üsna palju juttu sellest, et kelle käes nagu jäme ots ja hoovad on. Kuidas sa hindad, kui me proovime kuskil koondumise kaudu pigistada, kui tõenäoline on, et Euroopa või siis ka Eesti selles edukas on, ja kui tõenäoline on, et vastupigistus on nii valus, et direktiiv on, aga rakendada niikuinii ei saa?

Mäletatavasti me kehtestasime trahvid, mis ulatusid rahvusvaheliste ettevõtete puhul, kui mu mälu ei peta, vist 5% või 10% nende ülemaailmsest käibest. See on pehmelt öeldes seda suurusjärku – vabandust mu väljenduse eest! – munapiiks, mis mõjub peaaegu kõige suurema rahvaarvuga riigiettevõtetele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aga ikkagi, mida tähendab koondumine artikli 20 tähenduses? Siin on viidatud, et on samasugune asi, et koondumine artikli 21 tähenduses. Mis see vahe võiks olla, kui maakeeles seletada?

Just. Lihtsalt, et mõista seda parandusettepanekut, siis juurde tuli "ja artikli 21 lõikes 5". Seal artiklis 21 lõikes 5 kirjeldatakse koondumist ja seejärel selle parandusettepaneku lause esimene ots räägib sellest, et varem oli see ainult artiklis 20, kus oli loetelu juhtumitest, mille puhul siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume uuritakse Euroopa Komisjoni poolt. Ja see täiendus just nimelt lisaski selle, et kui toimub ettevõtete koondumine, siis sellisel juhul on samuti võimalik uurimine, trahvimine ja kogu see menetlemine kogu oma võlus ja valus.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 654 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu me ettekandest kuulsime, on selle eelnõu kohta esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult, ning teise on samuti esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.  

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 654 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Asume 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere õhtust, austatud juhataja! Head kolleegid! Neid mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõusid on meil nüüd kaks üksteise järel. Ühe on algatanud rahanduskomisjon ja teise valitsus. 

Rahanduskomisjon algatas eelnõu 16. juunil ja esimene lugemine toimus 6. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 20. oktoober. Komisjonis arutati seda 21. oktoobril ja 3. novembril. 

Eelnõu sisu. See eelnõu on rahanduskomisjonis algatatud selleks, et võtta arvesse õiguskantsleri märkusi, mis puudutavad põhiseadusega mitte kooskõlas olemist. Eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus maksustamisperioodi lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see oli varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. 

Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt ka käesoleva aasta kohta. Kui sõiduk on registrist kustutatud või kuulutatud tagaotsitavaks käesoleva aasta 1. jaanuarist kuni 30. novembrini, teeb Maksu- ja Tolliamet sõiduki maksustamisperioodi lühendamise otsuse ja väljastab uue maksuteate hiljemalt käesoleva aasta 14. detsembril. Selle eelnõu algatas küll rahanduskomisjon, aga selle koostas meie palvel Rahandusministeerium. Nagu juba öeldud, õiguskantsleri ettepanekute alusel asjaomaste seaduste ja põhiseadusega kooskõlla viimiseks. 

Tuletan meelde, et õiguskantsleri ettepanek sisaldab sõidukite maksustamise regulatsiooni täpsustamist sõiduki hävimisel ja muudel juhtudel, kui sõiduki kasutamine ei ole enam võimalik. Õiguskantsleri ettepanek puudutab nii mootorsõidukimaksu kui ka registreerimistasu. Samuti osundas õiguskantsler puudulikule regulatsioonile registreerimistasu administreerimisel. Ja lisamärkustena tõstatas õiguskantsler lasterikaste perede ja puuetega inimeste maksuerandite küsimuses, kui need ei ole põhiseaduse § 142 tähenduses õiguskantsleri ettepaneku osaks. See sai tema käest ka veel eraldi kirjaga järele küsitud. 

Eelnõu eesmärk ja reguleerimisala on üksnes asjaomasest õiguskantsleri ettepanekust tulenev põhiseaduspärasuse tagamine asjasse puutuvates seadustes. Lastega seonduvad mootorsõidukimaksu soodustused on valitsuse algatatud eelnõus, mis on tänases päevakorras järgmine punkt. 

Nii. Ja võib-olla veel öelda, et ühe muudatusettepaneku esitas tähtajaks ka Isamaa fraktsioon, kuid see ei leidnud komisjonis toetust. Komisjon tegi ise eelnõus konsensuslikult kaks muudatust. Komisjoni konsensuslik ettepanek on ka teine lugemine lõpetada ja järgmisel nädalal viia läbi lõpphääletus. 

Vahepeal toimus ka huvigruppide kaasamine. Huvigruppidelt küsisime, vist 13 asutuse ja organisatsiooni käest, arvamust ja viis need arvamused saatsid ja ka osalesid kaasamisistungil. Üles jäi ikkagi puuetega inimeste toetuste küsimus. Eesti puuetega inimeste esindaja Kristi Kähär osales istungil ja ütles, et Eesti Puuetega Inimeste Koda seisab rohkem kui 100 000 inimese eest. Ta arvas, et ühele puudega inimesele oleks vabastatud üks sõiduk ja nendeks puuetega inimeste sihtgruppideks võiks olla raske ja sügava liikumispuudega, intellektipuudega ja nägemispuudega inimesed. Ja kui neil endal ei ole võimalik autot juhtida, siis nende seaduslik esindaja, abikaasa või registreeritud elukaaslane, võiks selle soodustuse saada. 

Räägiti ka kohandatud autodest, mille aastamaks võib kujuneda 700–1200 euroni aastas, mis on puudega inimesele väga suur väljaminek. Ma tõin sellel istungil välja, et aasta tagasi augustikuus, kui puuetega inimeste toetamise vajadus esimest korda tõstatus, tõsteti mootorsõidukimaksu tõttu ja selle arvelt erinevaid puuetega inimeste toetusi, mis eelarvele on kulu umbes 9 miljonit eurot. 

Ilmselt saavad puuetega inimesed abi ka sellest meetmest, mis järgmise punktina tuleb arutusele. Nende soodustuste, laste soodustuste ja rohkem kui seitsmekohaliste busside soodustuste tõttu on eelarvele ka täiendav kulu umbes 17 miljonit. 

Mis jäi ka lahendamata, on see, et kui autoostja taganeb autoostust 14 päeva jooksul, nii nagu on vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ja võlaõigusseadusele kõikidel õigus taganeda ostust, aga see tehing on vormistatud ja registreerimistasu on makstud, siis kuidas saab registreerimistasu tagasi. See teema tõusetus, aga Rahandusministeerium ei suutnud seda muudatusettepanekut eelnõu kohta välja pakkuda. Rahandusministeerium andis lubaduse, et järgmised parandused mootorsõidukimaksu seaduse kohta juba valmivad. Küll aga tuleb nende eelnõudega muudatus, et kui keegi kannab ekslikult suurema summa registreerimistasuks, siis selle saab tagasi Transpordiameti kaudu. 

Nii. Aga siin vist selliseid eraldi väljatoomist vajavaid punkte praegu rohkem ei olegi. Jah, ma arvan, et ma olen oma ettekande lõpetanud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulsin rõõmu või üllatusega, et sa tulid korraga esitlema kahte eelnõu, mis oleks õhtusel ajal võib-olla mõistlik, kuna nende kattuvus on ka. See on selline novaatorlik lähenemine. Kas see on nüüd uus lähenemine rahanduskomisjoni poolt, et aja kokkuhoiu mõistes kahte eelnõu korraga esitleda? Aga teine asi, tegemist on ju automaksu õgvendamise järjekordsete eelnõudega. Aga miks te raiskate nii palju aega nende igasuguste õgvendamise eelnõudega, kui oleks lihtsam ta lihtsalt tühistada?

Suur tänu! See on väga hea küsimus. Olen kohtumistel, näiteks ka raadios automüüjate ja teenindajate liiduga, ja ma olen näinud uudistes veel teisi selle valdkonna ettevõtjaid ütlemas, et ärge nüüd rohkem mängige selle mõttega, et mootorsõidukimaks tühistatakse, siis saab turg korrastuda ja terve sektor saab rahulikult edasi töötada. See on tõesti olnud nende palve poliitikutel mitte nende sõnadega mängida. See segab nende äri.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite siin välja ka selle, et puuetega inimeste toetus tõusis. See tõepoolest, lastega peredel raske ja sügava puudega lapse korral, keskmine jäi välja, raske ja sügava puudega tööealiste korral, täiskasvanute korral. Kas te oskate öelda, kui palju tõusis raske puudega isiku toetus? 

Ei oska. Puudega või erivajadustega inimeste toetused töötati välja sotsiaalkomisjonis ja Sotsiaalministeeriumis. Ma ei jätnud neid meelde ja ma ei võtnud neid ka praegu kaasa.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Küsin, kuidas me siia jõudsime. Mis on teie seletus? (Hääled saalis, juhataja helistab kella.)

Suur tänu küsimuse eest! Kui te võtate lahti näiteks käibemaksu- või tulumaksuseaduse, siis te näete, et neid on samuti mitukümmend korda muudetud nende kehtivusaja jooksul. Rahanduskomisjonis on olnud ka selline hetk, kus kolm erinevat tulumaksuseaduse muutmise eelnõu on korraga menetluses. Nii et maksuseaduste kohandamine on meie igapäevane töö ja selle üle võib irooniliselt imestada, aga sisuliselt küll mitte. Kes Riigikogus tööd tahab teha, see seadusemuudatustega peab tegelema.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esinaine! Teel, oleme õigel teel. Aga ma nüüd küsin, et ma loen seda eelnõu ja ega ma komisjonis ei saanud ka vastust, mitut inimest võiks see eelnõu sellel aastal puudutada ja kui palju võiks olla see summa, mis detsembrikuus need inimesed tagasi saavad, kellel on õigus tagasi küsida. Kas meil kuskil on need numbrid ka olemas?

Kahte eelnõu me siiski praegu … (Saalist räägitakse.) Jaa, sain aru. Ma vastan ka … Suur tänu küsimuse eest, ma sain aru! Kahte eelnõu me siiski korraga ei menetle, nagu Peeter Ernits püüdis mulle omistada. Ma olen viidanud, et järgmises punktis järgmise eelnõuga räägin lähemalt laste soodustustest, millele viitas oma kirjas õiguskantsler lisamärkusena, mitte seetõttu, et see oleks põhiseadusega vastuolus. Oma kirjas õiguskantsler ütles, et laste ja puuetega inimeste soodustused on poliitiline küsimus ja selle saali otsustada. Küll oli sellele esimesele lugemisele saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu tekstis, millest ma praegu räägin ja mis praeguseks on saanud numbri 677, tabel, et liiklusregistrist kustutatud sõidukid 2025. aasta esimeses kvartalis. Selle eelnõu järgi arvutatakse ringi esimeses kvartalis riigist välja viidud 137 sõiduki, elukoha vahetuse tõttu välja viidud 137 sõiduki ja euroinfo andmebaasi alusel riigist välja viidud 1154 sõiduki maksuotsus. Aga see on ainult esimeses kvartalis. Ma isegi arvasin, et see arv on väiksem, aga paistab, et 11 kuuga see arv ei olegi nii väike.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Ma tahtsin juba eelmise küsimusega, aga küsin praegu, et kui õiguskantsler ei oleks sekkunud, siis polekski kõike seda praegu olnud. Ja teiselt poolt sa ütlesid, et ettevõtjad ütlevad, et ärge rikkuge n-ö äri, aga samas sa viitasid, et neid õgvendamisi ja uusi eelnõusid tuleb veel. Kui palju neid siis tuleb, selle asemel et tühistada kogu selle asja, kupatuse?

Seda näitab aeg, kui palju tuleb veel. Aga praegu on sellest eelnõust väljas näiteks see, kui inimene ostab teise käest auto, maksab ära registreerimistasu ümberkirjutamise tõttu ja siis 14 päeva jooksul soovib tagastada, kuidas ta näiteks registreerimistasu tagasi saab, sest tehing tuleb tagasi pöörata. Ma julgen arvata, et neid tuleb esile veel, aga üldpõhimõtetes see seadus ei muutu. 

Euroopa Liidu riikides mootorsõidukimaksud ja registreerimistasud erineval kombel kehtivad peaaegu kõigis, vist ühes ei ole enam. Me olime eelviimane, kes kehtestas mootorsõidukimaksu.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul olid täna vaimse tervise päevakeskuses ingeltöötajad, kes iga päev töötavad raske, sügava ja keskmise puudega nende inimestega, kellel on vaimse tervise probleemid ja ka muud probleemid. Nad palusid väga seda edasi öelda, teades, et täna tuleb see arutelu ... Miks ma selle küsimuse ka esitasin? Neid väga solvab, kui räägitakse … Sügava puudega inimeste toetused tõepoolest tõusid, aga raske puudega inimeste toetused ümardati ja see tõus oli 15 senti. Ja neile teeb tegelikult haiget, kui räägitakse. Jah, sotsiaalkomisjonis arutati toetuste tõusu, see on tõsi. Aga kas rahanduskomisjonis nende toetuste numbritest ka juttu oli või ei?

Jah, ma märkasin, et mõned toetused ainult ümardati, seal oli 15 senti ja oli 54 senti. Aga te olite siis ju sotsiaalkomisjoni liige ja tegelikult teate nendele küsimustele vastuseid palju paremini kui mina. Te olite sellel ajal sotsiaalkomisjoni koalitsiooni liige. Te teate, miks te sellised määrad ja ümardamised välja töötasite.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Iga uue maksu puhul on vaja teha päris kulukad investeeringud, mis puudutavad selle infosüsteemi loomist, kuidas Maksu- ja Tolliamet kogub neid makse automatiseeritult. Ma tean, et vähemalt need olid need numbrid, mis olid kõige esimeses eelnõus, mis sai vastu võetud. Näiteks need investeerimiskulud olid 2,4 miljonit eurot, siis hilisemad administreerimiskulud 680 000 eurot, siis veel 915 000 eurot on juba selleks aastaks, et iga aastaga kasvavad, ja registreerimistasu haldamiseks on näiteks eraldi lisaks 300 000 eurot. Kas nüüd on arutatud ka kulud, mis tulevad veel lisaks nende uute muudatustega – see puudutab võib-olla ka järgmist eelnõud rohkem, aga nende eelnõude puhul kokku, kui palju neid administreerivaid kulusid veel lisandub?

Jah, need kulud olid kirjas esimesele lugemisele saadetud eelnõu seletuskirjas, 2025. aastal 235 000 ja 2026. aastal 140 000 eurot Maksu- ja Tolliametil. Need kantakse ameti enda eelarvest ja Transpordiameti kulude hinnang on 70 000 eurot ja see taotletakse Vabariigi Valitsuse reservist. Aga üldiselt ma arvan, et andmebaasid on valmis ja järgmistel aastatel neid uuesti vaja teha ei ole. See tähendab, et kui nüüd igal aastal kogutakse 200 miljonit, siis selle andmebaasi arendamise püsikulu jääb järjest väiksemaks kogutava maksu osakaalus.

Aitäh! Helmen Kütt, ma saan aru, et teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Suur aitäh, et te kohe võimaldasite mulle selle protseduurilise küsimuse! Ma küsin teie kui istungijuhi käest. Sest minu küsimus oli väga konkreetne, kas ei või jaa, numbritele tähelepanu pöörati. Mina ei andnud hinnangut ei kõneleja seisukohale ega millelegi muule. Selleks oleks olnud eeldav vastus, et jah pöörati või ei pööratud. See, et ettekandja hakkab, ma ei tea, sildistama, moraali lugema ja andma hinnangut sellele, mida sotsiaalkomisjonis tehti, teadmata ja protokolli lugemata, mida ma sotsiaalkomisjonis tegin – kas teie meelest on see korrektne?

Mina olen küll seda meelt, et tuleb jääda alati selle konkreetse teema raamesse. Aga ma ei tea tõesti, milline arutelu teil toimus sotsiaalkomisjonis ja ma ei tea ka, milline arutelu on toimunud rahanduskomisjonis. Seetõttu mul on väga keeruline siin teie aruteludes pooli valida. Ja ma ei oska ka seda vihjet kuidagi kommenteerida. Nii et ma arvan, et kõige mõistlikum on, kui me selle teemaga edasi läheme. Kui on veel midagi vaja täpsustada, siis on võimalik seda täpsustada läbirääkimiste käigus. 

Rain Epler, palun!

Aitäh! Annely, kõigepealt see, et sa ütled, et jätke rahule ja jätke sellest rääkimine, sest automüüjad ütlevad, et see segab nende äritegevust ja nii edasi, on minu arvates puhas demagoogia. Kui selle maksu kehtestamise juttu te ajasite, siis automüüjad ütlesid sama asja juba ka selle maksu kehtestamise kohta ja siis te ei pidanud seda argumenti millekski. Nüüd te siis sama argumenti jällegi maksu kaitseks kasutate. See on minu arust demagoogiline. Aga mu küsimus on selle kohta, et need probleemid, mida nüüd lahendatakse – nagu sa ise esile tõid, siin üht-teist jäetakse lahendamiseks tulevikus –, tegelikult neid tõsteti edasi toona, kui automaksu algne menetlus oli, kõik see, et kui auto võõrandatakse või hävib ja nii edasi. Siis oli nii siit puldist kui ka igalt poolt oli palju juttu sellest, miks see pole oluline ja miks pole midagi vaja muuta ja korrastada. Kas te lugesite komisjonis neid vanu stenogramme ja iseenda sõnavõtte ka ja siis oli mingi arutelu teemal, et mis me nüüd räägime, me peame ju endale 180 kraadi vastupidist juttu hakkama rääkima? Oli mingi arutelu selle üle komisjonis või ei olnud?

Ma kõigepealt ütlen, et võib-olla kasutage ChatGPT-d ja leiate Vikerraadio saate, kus automüüjate ja autoteenindajate liidu esimees kõneleb sellest, et mootorsõidukimaksu võimalik tühistamine võiks nüüd poliitikud mitte sellest rääkida. See saade on peale seda, kui Kristina Kallas käis välja, et mootorsõidukimaks võib-olla tühistatakse. (Saalist räägitakse.) No see oli nii! See oli Vikerraadio saade ja pärast, ma arvan, ma nägin "Aktuaalses kaameras" sedasama sõnumit esitamas ühte teist autode müüjat. Ja nende turg ja tellimused ja laojäägid – poliitikute sihuke mõtlematu sõnakasutus tõepoolest äri segab, nad on seda väljendanud. 

Aga ma vastan ka teisele poolele küsimusele. Ei, ma stenogramme ei lugenud, aga ma mäletan küll kõike. Olen seda meelt, et see tuli parandada.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Eks ettevõtjad ütlevad, et kogu kliimapoliitika segab ka neid, kogu see õigusruum. Paratamatult on alati  erinevad vaatekohad, vaatenurgad. Aga tõepoolest, mina mäletan ka väga ehedalt seda, kui keskkonnakomisjonis räägiti mootorsõidukimaksust kui keskkonnamaksust. Lugupeetud Anti Allas oli meil komisjonis, kes tõi välja, või Rene Kokk tõi neid asjaolusid välja, et need probleemid, mis praegu on laual, vajavad lahendamist. Toona öeldi, et ei, need ei ole probleemid, rakendame ära ja siis vaatame, mis saab. Noh, õiguskantsler on alati meile ju öelnud, et praaki ei tohi teha. Nüüd see praak on siin laual, praaki püüame likvideerida. Aga minu küsimus laiemalt tuleb tegelikult selle kohta, et mootorsõidukimaks on ebaõiglane maks ja loob ebavõrdsust. Kas teie arvates peaks ka kohalik omavalitsus kohalikesse teedesse sellest midagi saama? Täna kahjuks ei saa.

Kust ma nüüd alustan? Alustan algusest. Õiguskantsleri osundatud põhiseadusega mitte kooskõlas olevad punktid tuleb parandada ja eelnõusid, seadusi tuleb parandada nii kaua, kui nad saavad korda, ja muuta, kui olukorrad muutuvad. Mootorsõidukimaksuga eeldatakse, et seda laekub 100 miljonit eurot. 9 miljonit eurot, selle arvel suurendati teatud sotsiaaltoetusi. Peaaegu 17 miljonit eurot on lastetoetused ja muudatus rohkem kui seitsmekohaliste busside mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu arvestuses. Nii et 100-st 27 maha lahutada, see on 73, aga 85 on juba eraldatud teedele. Nii et mootorsõidukimaksu kulupoolt, tulude vähendamist ja kulupool on juba suurem, kui seda üldse kogutakse. (Saalist küsitakse midagi.) Registreerimistasu on eraldi.

Nii, aga nüüd, Rene Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Päris raske seis on järgmisel valitsusel, kes tuleb ametisse, sest te olete nii palju jama kokku keeranud, eesti keeles öeldes, et mida peab hakkama järgmine valitsus klattima. Üks nendest on automaks, siis seesama vangide Eestisse toomine, Rootsi vangide siia vedamine, erinevad elektrienergia, ühesõnaga, kallinemised, mis on tulnud sisse teie tegevusest jne. Päris hull seis. 

Aga ma tahaks teie hinnangut koalitsiooni tegevusele viiepallisüsteemis automaksu eelnõu menetlemise kohta. Täpselt nii, nagu siin täna juba mainitud on, et ma olen isiklikult sellest rääkinud selle menetluse käigus kordi ja kordi, küsinud siin saalis, rääkinud puldis, rääkinud komisjonis, ja pärast seda, kui sai õiguskantsleri poole pöörduti, siis lõpuks hakkas asi liikuma, et mis saab autodest siis, kui ta põleb, hävib, upub, kaob ära. Siis oli kõigil väga okei, kõik teie menetlejad siin, kogu teie kamp siin ei saanud aru, et see probleem on. Ja pärast seda siis, kui õiguskantsler koputas teile pea peale, siis ütlesite, et oi, kui tore, et keegi viitas sellele. Millise hinnangu sa annad viiepallisüsteemis enda ja oma partnerite tööle?

Viiepallisüsteemis hinnangu andmist me rahanduskomisjonis ei arutanud. See eelnõu, kõik need teie toodud võimalused – põlemine, hävimine, varastamine, riigist väljaviimine – jõustuvad tagasiulatuvalt. Mootorsõidukimaks arvestatakse ringi 1. jaanuarist sellel aastal. Maksuteated arvutatakse ringi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa! Vaata, Anneli, ma ei tea, sa tõid selle automüüjate jutu siia. Ma mõtlen, kas sa päriselt ei saanud aru, et see oli tegelikult ju irooniana mõeldud. Saate isegi aru, et peale seda, kui keegi on meil kõri niimoodi kinni pigistanud, palun ärge andke meile lootuse hapnikku, las me sureme, lõpetame oma piinad kiiremini ära, kõigile parem. See oli tegelikult niimoodi mõeldud. Kas sa ise ka nüüd aru ei saa, et sellised eelnõud, see ja see järgmine, mida te olete siia toonud, on ju purukeste pakkumine peale seda, kui te olete leiva ära varastanud?

Ei, ma ei saa teiega nõustuda. Automüüjad, need, keda mina olen kohanud, on rääkinud seda täie tõsidusega. On ka teada, et aasta tagasi, viimases kvartalis osteti autosid ette. Automüüginumbrid olid väga suured. Selle aasta esimesel poolaastal on müük väiksem, kõik arvestasid sellega, sest osteti ette ära, mis on igati normaalne turukäitumine. Ja siis mingisugusel hetkel turg peab stabiliseeruma. Ja vot seda turu stabiliseerumist mootorsõidukite müüjad ja hooldajad ootavad.

Rene Kokk, palun! 

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Vot selle automaksuseaduse menetlemine, mille te siin läbi rullisite, on pahas mõttes hea näide sellest, kuidas koalitsioon töötas või töötab. Te rullite lihtsalt üle. Te räägite küll kaasamisest – tehke muudatusettepanekuid eelnõude kohta ja nii edasi, ja nii edasi –, aga sisulist arutelu tegelikult ei ole. Teid ei huvitagi üldse nende eelnõude juures ka opositsioonisaadikute ettepanekud. See on üliharv juhus, kui midagi sellest sisuliselt ka ette võetakse ja vaadatakse. Nüüd ma tahangi küsida ikkagi, et astu korra oma rollist palun välja, anna hinnang automaksu menetluse koalitsiooni käitumisele komisjonides. Minister astus eile välja ministri rollist korra, oli keegi teine. Äkki sa astud korra välja komisjoni esindaja rollist ja annad inimesena, Annely Akkermannina, selle hinnangu, kuidas sa hindad viie palli süsteemis selle eelnõu menetlemise kvaliteeti?

Täna on nüüd teine ja kolmas mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse registreerimistasu osa muutev eelnõu. Kõikide nende kolme eelnõu muudatustega tullakse vastu erinevatele sihtgruppidele. Ma pean seda heaks. Kõik need annavad leevendusi sihtgruppidele. Ka keskkonnakomisjonis oli eelnõu, mis romudega ja kadunud sõidukite arvelt mahavõtmist parandas. Ma ausalt öeldes lugesin uudistest ja täpsemalt jäi silma, et Mait Klaassen sai isegi mingisuguse tunnustuse romude probleemi oskusliku lahendamise eest. Nii et vähemalt nelja eelnõuga on võetud arvesse sihtgruppide muudatusettepanekuid ja kitsaskohti likvideeritud. Viies eelnõu tuleb veel.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Üks teine küsimus oli tegelikult – ma loodetavasti jõuan selleni ka –, aga sinu viimane vastus oli, et Mait Klaassen sai tunnustuse. Kas teil Reformierakonnas käib nii, et kui opositsioon on mingist asjast pikalt rääkinud ja siis te olete selle vastu ajanud, aga siis te lõpuks saate aru, et tegelikult see tuleb ikkagi teha, ja siis te valite enda hulgast kellegi välja, antud juhul siis Mait Klaasseni, ja siis tunnustate teda hea töö eest? See on esimene küsimus. Aga mul on selle maksu kohta ka küsimus. Ja tegelikult selle komisjoni arutelude kohta on küsimus. Võib-olla mitte just eelnõu, aga kuna kolleeg Võrklaev on sul ka seal komisjonis, siis kas ta on kuidagi säranud ja rõõmus olnud, et automüük on vähenenud? Ma mäletan, kui see automaksuseaduse tulemine hakkas, siis ju kõik oli selle rohestamise nimel, et on liiga palju autosid ja liiga suured autod ja maailm saab hukka, aga et maailm saaks rohelisemaks, siis tuleb sihuke maks peale panna, et inimesed hakkavad rohelisemaid autosid ostma. See oli Võrklaeval alguses see jutt, et see kõik on kantud sellest ideoloogiast. Kas Mart käib rõõmsa näoga ringi: yes, automüük on all, maailm on läinud rohelisemaks? Saad sa seda öelda? See on ikkagi komisjonis toimuva kohta küsimus, ma leian.

Ütleme, komisjoni protokolli ausalt öeldes kellegi rõõmu ei kanta. Ega ma ei jälginud Mart Võrklaeva näoilmet ega proovinud aru saada, mida ta mõtleb – on ta rõõmus või on ta kurb. Aga mis puudutab Mait Klaassenit, siis ikkagi see tunnustus tuli talle väljastpoolt. Ma võin selle uudise üles otsida. Keegi väljastpoolt Reformierakonda ja meie maja tunnustas teda romude probleemi oskusliku lahendamise eest.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea Annely! Ega ma ei tahaks sinu rollis olla. Aga ma nüüd kuulasin su vastuseid ja ma sain aru, et registreerimistasu on hetkel laekunud umbes 50 miljoni alla. Siis sa lugesid, kuidas 27 miljonit ja 9 tuleks nagu tagasi anda, siis tulevad veel mõned eelnõud. Lõppkokkuvõttes on üks asi. Me peaks ikka selgelt ütlema, et see eelnõu läks untsu. See mootorsõidukimaks viis teie reitingu vähemalt poole võrra allapoole, kui ta enne oli. Ainuke variant on ju, et päästa ennast, mitte see, et jupiti oksa saagida ja parandada. Ma hindan väga kõrgelt, et neid püütakse parandada, aga tegelikult ju riigieelarvesse sealt praktiliselt midagi ei laeku. Autoostjad täna ootavad loomulikult 2027. aastat, sest siis nad saavad autod odavamalt osta. Kas sa oskad öelda, kas on ikka mõtet, kui vaadata, et 23 miljoni pärast praegu käib see meeletu tõmblemine?

Kui sa ütlesid, et sa ei taha minu nahas olla, sest ma mäletan seda aega küll, kui sa rahanduskomisjoni esimees olid, ja sa vägagi tahtsid olla rahanduskomisjoni esimees. Nii et ei tasu mind haletseda. Ma ei vaja kaastunnet. (Saalist räägitakse.) Ma ei vaja kaastunnet. Vabandust! Aga mootorsõidukimaks kehtib Euroopa Liidus peaaegu kõikides riikides. Ja mootorsõidukid, selleks, et nendega sõita, tuleb pidada autoregistrit, liikluspolitseid, teid ehitada, teid hooldada. Selle jaoks tuleb koguda maksuraha. Miks peaks koguma maksuraha üldiselt ühiskonna käest, nende käest, kellel polegi autot või kes sõidavad ühistranspordiga? Selles mõttes on maksude õigluse suhtes mootorsõidukimaks igati omal kohal.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui automaksu välja töötati, oli kaks eesmärki. Esiteks, koguda riigieelarvesse raha, ja teine eesmärk oli keskkonnaalane, et vähendada saastamist. Ja nüüd on selgunud, et ei kogutud nii palju raha, kui prognoositi, ja see summa on jäänud alla 50 000, kuigi planeeriti lausa 137 miljonit eurot aasta lõpuks. Nüüd on see jäänud alla 50 miljoni, ma parandan ennast. Kuidas te nüüd hindate – kuna autosid on vähem ostetud –, kas see automaksuseadus õigustas ennast või mitte?

Jah, automaksuseadus õigustas ennast ja automaksuseadus õigustab ennast, on vaja koguda makse selleks, et autoga sõitmist võimaldada. On olemas ühiskondlikud kulud. Ja selleks, et autod saaksid sõita, on teed, liiklusohutus, teedehooldus, liikluspolitsei. Ma ei räägi veel nendest avariide kahjudest, mis on ka autosõiduga seotud. Mootorsõidukimaks on mõistlik maks ja seda peavad maksma need, kes teedel sõidavad, ja kellel on rohkem autosid, need peavadki maksma rohkem.

Head kolleegid, meil on siin veel mõned küsimused. Kõigepealt Anti Allas, palun!

Aitäh! Hea kolleeg Anneli! Ma tõesti eelmise küsimusega, et kuidas me siia jõudsime, ei soovinud ironiseerida. Me peame siin saalis üksteist rohkem kuulama õppima. Neid ettepanekuid tõesti tuli nii koalitsioonilt kui ka opositsioonilt. Fakt on, et see täpselt niimoodi oli. Ka need ettepanekud, mis täna õiguskantsler on meile esitanud ja mida me täna siin menetleme, olid ka tookord komisjonis laual, aga kahjuks jõuga lükati maha. See on siiralt nii. Aitäh!

See ei olnudki küsimus.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks oli päris hämmastav kuulda seda teiepoolset selgitust, et automaksu on vaja selleks, et me kõik saaksime autoga sõita. Tekib selline küsimus, et kas me siis enne seda, kui automaksu ei olnud, ei saanud autoga sõita. Minu meelest oleme kogu aeg saanud autoga sõita ilma selle automaksuta. Ja naljaga pooleks võiks ju küsida, kas järgmiseks teete jalgrattamaksu, et me saaksime jalgrattaga sõita. See on ju absurdne jutt! 

Mootorikütuse aktsiisi kogutakse igal aastal, ma ei tea kui palju – tohutu kogus raha, mille eest saaks rahulikult kõiki teid ülal pidada ja nii edasi, aga te lihtsalt olete suunanud selle mujale. Selles on asi. Aga minu küsimus teile seisneb ikkagi selles, et ma kuulasin ka kabinetis olles, et teile korduvalt pakuti võimalust tunnistada seda, et tegelikult te olete teinud tõsiseid vigu selle mootorsõidukimaksu kehtestamisel. Need vead, mida te parandate ju selle eelnõuga või järgmise eelnõuga, olid konkreetselt asjad, millele opositsioon juhtis korduvalt tähelepanu. Miks on nii raske tunnistada, et midagi on valesti läinud, et oleks saanud paremini? Mis see on? Kas teil on mingi põhimõtteline hoiak, mis ei luba üldse vigu tunnistada?

Teate, me oleme mõlemad usklikud inimesed. Inimene on ekslik, ja siis tuleb tõusta ja edasi minna. Me teeme vigade parandust ja need eelnõud on ka vigade parandus. 

Anti Poolamets, palun!

Ja ega te ühtegi mõistlikku sõna ei kuulanud, kuigi osundati põhiseadusvastasusele ja paljudele teistele probleemidele. Aga on olemas üks loom, on jäär, kes lihtsalt tuimalt jookseb vastu seina ja teeb seda korduvalt. Ma olen ka lambapidaja olnud ja näinud, kui juhm ikkagi see jäär on. Ja teie olete niimoodi tegutsenud. Aga ma ikkagi tahaksin teada, mis ikkagi on seaduse eesmärgid. Teie üks allikas ütleb, et see on keskkonnaeesmärk, teie ütlete konkreetselt, panete käe lauale, et selleks, et autod sõita saaksid, tuleb koguda makse. Mina arvasin, et tuleb lihtsalt bensiini paaki panna, aga ei, selleks tuleb koguda makse. Väga oluline on seaduse eesmärgid teada saada, sest Euroopa Liidus ikkagi see elektriautodele üleminek ja CO₂-maksundus on ju kõik keskkonnasäästu argumendiga. Mis siis peale jääb?

Automüüjad on öelnud, et mootorsõidukimaks sellise disainiga, nagu ta on, on muutnud neid autosid, mida eestlased ostavad, ja on kasvanud elektriautode ost, elektriautode osakaal Eesti autopargis samamoodi kasvab. Ja see on nii ka Põhjamaades. Mootorsõidukimaksu ettevalmistamise ajal tegi rahanduskomisjon visiidi Soome ja nemad täpselt samamoodi koguvad makse selleks, et saaks autodega sõita. Nad soovivad koguda mootorsõidukimaksust teedeehituse, hoolduse ja liikluskorralduse jaoks pool protsenti SKP-st. See on olnud seotud kütuse tarbimisega. Aga nad ütlevad, et mootorsõidukimaksu laekub järjest vähem, sest autopark muutub nii, et autod tarbivad järjest vähem kütust ja maksavad vähem kütuseaktsiisi. Suur osakaal on elektriautodel. Ja nad peavad disainima ringi oma mootorsõidukimaksu, et koguda pool protsenti SKP-st. See on täiesti mõistlik areng.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite praegu väga õigesti, et ka aktsiisilaekumine väheneb. Aga sõnade mängust, poliitikute sõnade mängust. Automüüjad ootavad seda, et sõnademäng lõppeks ära, aga võib-olla oleks kõige targem siin praegu lõpetada selle maksu ära ja tühistada, et ei olegi enam seda maksu. Seda enam, et automüük ju vähenes tunduvalt. Need vahendid, mis laekuvad praegu eelarvesse, on ka kaks korda väiksemad vähemalt, kui te ootasite. Aktsiisimaks ka langeb. Kui me kaotame selle automaksu, siis ka autosid hakatakse rohkem ostma ja selle jäänud mõned miljonid, mis on jäänud, see käibemaksust või automüügist tuleb tagasi. Nii et jääbki selline fifty-fifty. Võib-olla oleks õigem see automaks ikkagi tühistada.

Jah, selle võrra, mis sellel aastal automüük on vähenenud ja sellega seotud maksud vähem laekunud, siis eelmise aasta viimases kvartalis osteti selle aasta esimese poole autod ette ja siis laekus neidsamu makse lihtsalt selle võrra rohkem. Nii et teatud ajaperioodi jooksul ikkagi stabiliseerub autoturg ja automüüjad seda ootavad. Aga auto kasutamisel on oma kulud. Autodel on vaja teid, parkimiskohti, liikluspolitseid, liikluskorraldust. Me ju teame, et nende kulude katteks eelarve tulupoole peale tuleb raha koguda. Ma arvan, et autode tarbeks on mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu kogumine vägagi aus ja õiglane. Me peame seda maksu disainima nii, et autopark oleks säästlik, jõukohane ja mõistlik. Aga see disainimine ei ole olnud lihtne ja ma arvan, et see töö läheb veel edasi. Aga põhimõtteliselt ma arvan, et mootorsõidukimaks on õiglane ja mõistlik.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, te põhjendasite automaksu sellega, et maksu kogutakse selleks, et oleks võimalik autoga sõita. Kas see tähendab teadlikku kihistamist, et kõik ei peagi saama autoga sõita, sest kõik ei jõua lihtsalt maksta? Kas eesmärk ongi vaesemad inimesed liiklusest kõrvale tõrjuda, et niinimetatud eliidil oleks mugavam liigelda? 

Ei, see ei vasta sugugi tõele. Mediaanautomaks on 116 eurot aastas ja see on veidi üle 10 euro kuus. Võrreldes ükskõik mis autokütusega, eriti näiteks diislikütusega, saab 10 euroga sõita umbes 100 kilomeetrit.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No tõesti, neid pärleid tuleb seal praegu ikka niimoodi, et tead, ma lihtsalt palun, räägi veel, räägi veel. Esimese kvartali kukkumine tuli sellest, et kõik tegid oma autoostud enne 1. jaanuari 2025 ära, et kohe-kohe hakkab taastuma? Vabandust, ega auto ei ole selline asi, et kui ma ta aasta lõpus ära ostan, siis poole aasta pärast ma hakkan uut ostma. Oh ei! Ja kõik tegid seda selle pärast, et kõik teadsid, et maksutsunami on tulemas. See tsunami käis üle. Ja mis te tõesti loodate, et kõik nüüd taastub ruttu ära? Ei, see kõik on ju ära hävitatud ja see ei taastu enne, kui automaks ära kaotatakse. Noh, mis jutt see on, on ju, et automaksu on vaja selleks, et teed ja politsei ja liikluspolitsei … Autodel on ka liikluspolitseid vaja, me kuulsime praegu, järjekordne pärl oli. 30 aastat nagu ei olnud seda kõike meil. Kas 1. jaanuarist 2025 hakkasime siin riiki pidama? Enne seda kõike ei saanud, mitte midagi ei olnud, eks ole. Nüüd oli seda automaksu vaja, et see kõik oleks. Ja ausalt öeldes, mis jutt see on, et automaks on neile, kes autoga sõidavad, et nad saaksid autoga sõita? Järjekordne pärl. No tõesti, inimesed, kuulake, mis sealt tuleb! See lööb samamoodi ju neid inimesi ka, kes autoga ei sõida või kes autot ei oma. Kas piim, liha, esmatarbekaubad, leib, kuidas see nagu poodi jõuab? Selle maksavad ju kinni ka need inimesed läbi automaksu, kes autot ei oma. Kas oli liiga raske aru saada?

Oli teil vist jah raske aru saada minu selgitustest.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Aitäh!

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Me arutame täna eelnõu, millega tahetakse kohendada mootorsõidukimaksu, teha sinna väike värskendus, lühendada maksustamisperioodi teatud juhtudel ja viia maks justkui kooskõlla põhiseadusega. Aga ega see ei ole see probleemi lahendus, mida Eesti inimesed täna ootavad. See on nagu panna plaastrit haavale, mida keegi ei oodanud ega tahtnud ka. Ega Eesti inimene ei küsi, kas maksustanud perioodi saaks kuu võrra paindlikumaks teha, vaid Eesti inimesed küsivad, miks üldse on vaja automaksu, mis karistab tööl käimist, pereelu ja maal elamist. 

Automaks ei ole keskkonnapoliitika, ta ei vähenda saastet, ta ei paranda ühistranspordi. Automaks on lihtsalt maks, mille eesmärk on täita auku eelarves, mille valitsus ise lõhki kulutas, ja mis ka ebaõnnestub, sest laekumine on ju kaks korda väiksem planeeritust. Meil on täna olukord, kus inimene, kes sõidab vana autoga tööle, maksab mitte selle pärast, et ta saastab, vaid lihtsalt selle pärast, et tal ei ole raha uue auto ostmiseks. Maal elav perekond ei saa minna lapsega trenni või vanaemale külla ilma autota. Kas me tõesti tahame anda sõnumi, et metsaäärsesse Eestisse jäämine maksab eraldi?  Tänane eelnõu on katse teha olemuslik pahategu natukene nägusamaks. Veidi pehmem maksustamisperiood, natuke paindlikkust, natuke põhiseaduslikkust, aga probleemi sisu see ei muuda. Kui hoones on vundament mäda, pole mõtet värvida seinu. 

Head kolleegid, siin ei ole vaja parandada detaile. Siin on vaja teha üks otsus, kas me seisame inimeste, ettevõtete ja regionaalpoliitika eest või uue tarbetu maksu eest. Seetõttu on siin vaja lõpetada automaksu projekt tervikuna ning tühistada mootorsõidukimaks, mitte muuta, mitte lihvida, vaid tühistada. Eesti vajab tarku otsuseid, mitte röövmakse. Eesti vajab investeeringut, mitte karistamist. Eesti vajab usaldust oma inimeste vastu, millega see valitsus kuidagi hakkama ei saa. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid saalis, ekraanide taga ja kõik kaasaelajad! Nüüd me siin oleme selle käpardliku mootorsõidukimaksu kehtestamise järgselt nõndanimetatud pisiparandusi tegemas. Kui eelmine aasta sai pidevalt viidatud sellele ja Rene Kokk komisjonis ja ka siin suures saalis pidevalt juhtis tähelepanu teemale, et arvelt maas autode maksustamine ei ole põhiseaduspärane, siis alles 26. veebruari 2025 õiguskantsleri ettepanekust avanesid koalitsiooni silmad. 

Ja minu arust on eriti küüniline sotside küsimus, et kuidas me siia jõudsime. Siia jõudsime koos Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside kaasabil, kes kahe käega hääletasid mootorsõidukimaksu poolt, mis on maainimestele regioonis puhtalt omandimaks selle eest, et sul on auto, sa maksad. 

Nüüd, demagoogiline väide selle kohta, et automaksust või mootorsõidukimaksust kogutud raha läheb kuhugi teedeehitusse – ei, ta ei lähe ju! Eelmine rahandusminister ütles selgelt, et raha on igale poole vaja ja selleks me selle mootorsõidukimaksu tegimegi. Väidetud seda, et aastalõpumüügid automüüjatel olid suured – loomulikult! Selle pärast nad olidki suured, et 1. jaanuarist kehtestati mootorsõidukimaks, mis oli seotud registreerimistasuga. Automüüjad ütlevad seda, et oleks me tavapäraselt edasi müünud, riik oleks käibemaksu autode müügilt saanud suurusjärgus sama summa. 

Nii et selline hookuspookus nullitrikk, kus see antud eelnõu, tähendab, maksueelnõus ja mootorsõidukimaks ei täida eesmärki, ei keskkonnakaitselist, ei rahanduslikku eesmärki. Seda eesmärki täidab, et rahvale pandi üks maks juurde. Ja kui see oli eesmärk, et lugege mu huultelt, makse ei tule ja makse ei tõuse, siis see eesmärk täideti. Ja see maks pandi inimestele peale. 

Nüüd komisjoni ettekandja võidukad näited, et Euroopas on automaks igal pool. Nii, ja kuhu me siis jõuame? Eesti on üks viimastest, kus ei ole automaksu. Kuid ärme unusta, et Eesti on ainuke Euroopas, kus on e-valimised. Vaat sellele ei pööra mitte keegi tähelepanu. Samamoodi on Eesti üks vähestest Euroopas, kus toiduainete käibemaks on kõige kõrgem. See võrdlus koalitsiooni ei huvita. Tuuakse ainult oma propagandistlikud näiteid, et automaksu ei ole ainult Eestis ja veel mõnes riigis. Nüüd me siis sõidame rind ees edasi ja me oleme Euroopas ainukesed, kus on e-valimised, ja tänu sellele purjetatakse. 

Siis raha oli igale poole vaja. Sellest lähtuvalt tuletan veel kord meelde, et automaksu kaudu see hind jõuab lõpuks ka tarbijale. Me ei saa väita, et see raha läheb ainult teedesse, kuid see raha võetakse ka teist kaudu inimestelt ära. On see läbi toiduainete, on see läbi teenuste, on see läbi transporditeenuse – kõik hinnad lähevad sinna lõpptarbija hinna sisse. 

Nüüd see omandimaks. EKRE saab kindlalt öelda, et see tulevikus lõpetatakse ära, see maks kaob ära. Eelnõu sisu vaadates ja kogu see eeljutt, mida ka komisjoni esindaja rääkis ja komisjoni esimees rääkis, siis selle parandamisega, noh, kui vaadata neid ettepanekuid või muudatusi, siis kui mootorsõidukimaks on tasutud, siis mootorsõidukimaksu maksja kannab raha maksuametile iseenda arvelt. Kuid kui talle tuleb tagastus, siis kantakse see tema jaoks mingile müstilisele ettemaksukontole, mida paljud maksumaksjad ja automaksu maksjad ei teagi, et selline asi on olemas. Nii et tema seda raha sisuliselt ei näegi. Selles mõttes tulevikus tasub mõelda. Ja kindlasti EKRE, kui saab võimule, lõpetab mootorsõidukimaksu seaduse kehtimise. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Anti Allas, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun! 

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kõik istungi jälgijad! Ma arvan, et siin saalis pole neid, kes oleksid eraldivõetuna sisuliselt vastu käesolevas seaduseelnõus esitatud muudatustele, et viia mootorsõidukimaksu seadus kooskõlla põhiseadusega. Pole ju õige, kui riik üritab maksu küsida sõiduki eest, mida omanikul enam pole, või teha seda perioodil, mil see vara on tema valdusest ebaseaduslikult võetud. See on õigluse küsimus. 

Õiglusest ei saa ega tohi riik, seadusandja, meie siin saalis kõrvale hiilida, põhjendades seda haldusliku lihtsuse eesmärgiga. Õnneks see katse kokkuvõttes ei läinud läbi. Siinjuures tuleb tänada õiguskantslerit, kes nendele kitsaskohtadele jõuliselt tähelepanu juhtis. Äärmiselt kahju on muidugi sellest, et seaduseelnõu siia saali toojad tollal keeldusid jäärapäiselt vastavat kitsaskohta likvideerima. Sellele puudusele juhtisime koos hea kolleegi Tanel Teiniga töörühmas korduvalt tähelepanu, kuid meie ettepanek ei langenud viljakale pinnasele. 

Minul isiklikult on see õppimise koht, et mitte kunagi ei anna ma enam järele, kui ilmselget viga üritab mõni kõrgest erakondlikust valimistulemusest jalgealuse kaotanud kogenud valitsuspoliitik Riigikogu liikmetele peale suruda. Aga olgu. Loodetavasti saavad vastavad muutused ka teoks. Ja sotsiaaldemokraadid igati toetavad kõiki mõistlikke ettepanekuid, mis niinimetatud automaksu vähemalt mõistlikumaks ja õiglasemaks muudavad. 

Kuna mootorsõidukimaksu seaduse muutmine on täiendavalt veel täna päevakorras, siis mõned mõtted ka järgneva automaksuga seotud päevakorrapunkti kohta. Mul on hea meel, et plaanis on muudatused, mis leevendavad lastega perede kasutuses oleva sõiduki aastamaksu kohustust, ja eriline tänu ka väikebusside maksuleevenduse eest. Need olid ebaõiglased. Ka need ettepanekud olid tollal laual, kuid eelnõu eestvedaja lükkas need sealt maha. Loodetavasti saavad need vigade parandused siin saalis nüüd lõpuks tehtud. 

Kurvaks teeb aga see, et praegused valitsuserakonnad ei ole siiski varasemast õppinud ega soovi kõiki hädavajalikke muudatusi korraga mootorsõidukimaksu seadusesse viia. Tõesti, ma ei saa aru, miks koalitsioonierakonnad soovivad raiuda saba tükhaaval. Nimelt hääletati komisjonis maha minu ja Madis Kallase tehtud selgelt vajalik ettepanek, et automaksu viia sisse regionaalne leevenduskomponent, mis vähendaks maainimeste automaksu määra ja teeks selle maksu ühiskonnas õiglasemaks. 

Veel kord: maal on auto hädavajadus, seal ei ole sageli mingit alternatiivi normaalselt liikuma saamisele, tööle, kooli, arsti juurde, poodi või kuhugi mujale vajalikku kohta. Südamest loodan, et ka Eesti Puuetega Inimeste Koja saadetud ettepanek leiab meie fraktsioonile siin saalis leiab toetust järgmise punkti raames, automaksuvabastus puuetega inimestele, kuid sellest räägib juba täpsemalt meie fraktsiooni nimel Helmen Kütt. 

Kokkuvõtteks, head kolleegid, teeme mõistlikud muudatused korraga ära, see on absoluutselt kõigile kasulik. Nendele, kes küsivad, kas sa automaksu tühistamist toetad või ei toeta: seni toetan, kuni kõik mõistlikud muudatused ei ole automaksu sisse viidud. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame ikka sellest, et seda mootorsõidukimaksu ei oleks pidanud üldse tegema. Ma saan aru, et Anti on ka nüüd muutnud oma arvamust. Esimese lugemise ajal ta ütles, et see on hea seadus. Nüüd ta ütles, et nii kaua, kui häid parandusi pole tehtud, ta ei toeta ka seda mootorsõidukimaksu, kui ma õigesti aru sain. Aga rääkime nüüd sellest teemast. 

Komisjoni esinaine rääkis, kuidas peab teede peale raha minema. No tänasel hetkel, kui me tahame 2030. aastaks valmis ehitada kolm kiirmaanteed 2 + 2 Iklasse, Tartu ja Narvast Tallinnasse, oleks minimaalselt vaja 1,9 miljardit eurot. Kui me vaatame selle aasta riigieelarvet, siis näeme, et seal on täna koos lisaeelarvega peaaegu 180 miljonit. Ehk järgmise nelja aastaga kuidagi neid teid valmis ei ehita. 

Kui me räägime autosõitmisest, siis teedeehituseks peaks minema kütuseaktsiisist raha. Kui me vaatame selle aasta riigieelarvet, siis näeme, et riigieelarves on planeeritud kütuseaktsiisidest 240 miljonit eurot. See kõik peaks minema teedeehitusse, aga tegelikkuses sealt 60 miljonit ei lähe. Me küsime, kuhu ta läheb. Vot ei tea. 

No siis räägitakse, et autod peavad ju kõike kinni maksma. Mina küsiksin jälle vastupidi. Kui ma vaatan siin ühistranspordi toetuseks minevat raha, siis see on pea 175 miljonit eurot. Kes peaks nüüd kinni maksma selle 175 miljonit eurot? Kui mina ühistransporti ei kasuta, maksan kütuseaktsiisi, mis peaks minema teedeehitusse, siis ma olen oma kohustuse täitnud. Aga praegu tundub, et mootorsõidukimaks läheb ei tea kuhu, aga teoreetiliselt võiks see ühistranspordi toetuseks minna. 

Aga me näeme täna raudtee-ehitust. Me mitte keegi aru ei saa, kuhu tegelikult need kulud lähevad. Täna peaks saama Tallinnast Tartusse ja tagasi sõita juba 160 kilomeetrit tunnis [liikuva] rongiga, aga raudteed valmis ei ole. Oleks pidanud olema juba ammu valmis, uued rongid peaks seal juba sõitma, aga ei sõida. Kes kinni maksab? Jälle autoomanik, sest kes see muu maksab. Proovime siis selle mootorsõidukimaksuga kätte saada. 

Nüüd me vaatame, kui palju on riigieelarvesse registreerimistasu laekunud. See number on suurusjärgus 50 miljonit. Kui me räägime täna kahest eelnõust, üks, mida me praegu arutame, ja kohe järgmisest, siis seal on arvutatud, et 27 miljonit tuleb juba vähem raha. Ma ei usu, et ükski erakond siin saalis oleks tahtnud endale 23 miljoni eest saada sellist miinusteringi, nagu on saanud. Noh, ütleme, Reformierakonna kukkumine on kõige valusam, [Eesti] 200-t nagu enam praktiliselt ei ole. Sotsid tagurdati vahepeal valitsusest välja, neil on stabiliseerunud vähemalt, ei ole langustrendi enam seal väga näha. Aga me ikkagi aru ei saa, kelleks või milleks seda tehakse. 

Ja nüüd me hakkame seda koera saba tükkhaaval otsast lõikama. Ma arvan, et siin saalis ei ole mitte ühtegi poliitikut, kes ei usuks seda, et 2027. aastal mootorsõidukimaks tühistatakse. No see on rohkem kui kindel. (Saalist öeldakse midagi.) Isegi sel juhul, on ju, sest Isamaa Erakond kindlasti ei lähe ühtegi koalitsiooni, kus esimese seaduseelnõuna siia saali ei tooda mootorsõidukimaksu likvideerimist. Täpselt nii ongi! See on meie tingimus, väga lihtne tingimus. Seal on kaks tingimust, teine on ... 

Palun kolm minutit.

Jah, kolm.

Teine on ka maamaksu oma, mida sotsid, ma ei tea, kelle või milleks nad seda tegid. Siiamaani ma ei ole aru saanud, miks nad seda tegid. Aga tulu sealt ei ole ühtegi senti saanud. Kaks omavalitsust ainult küsivad raha juurde, teised keegi ei küsi. Eks see oli sihuke rumal ja emotsionaalne hetkeotsus. Ma loodan, et see muudetakse ka ära, et kodualuse maa eest ikka ei saa hakata küsima ühel hetkel sajakordset või 100% tõstmisega maamaksu, vaid see on ikkagi tasuta. 

Aga veel kord siia mootorsõidukimaksu juurde. Veel kord rõhutan seda, et Isamaa Erakond on algusest peale väga selgelt seisukohal olnud, et seda maksu ei oleks pidanud üldse olema. Ja esimesel võimalusel, kui peaks Isamaa Erakond saama valitsusse, tühistatakse see esimese seadusena ära. Nii et, kallid automüüjad, tuleb veel aasta oodata. Ei ole mitte midagi teha. Oodake 2027. aastani! Nagu me oleme aru saanud, väga paljud Riigikogu liikmed ja paljud teised ostsid 2024. aasta detsembris – me oleme lugenud siin Facebookis, kes kui uhke auto ostis – autod ära enne, kui automaks tuli. Ja nüüd nad rahulikult kannatavad järgmise valimistsüklini, et järgmist autot osta, aga mitte enne, kui mootorsõidukimaks on tühistatud. 

Nii et me vabandame automüüjate ees, aga süüdi ei ole mitte tänane opositsioon, vaid tolleaegne kolme erakonnaga moodustatud koalitsioon, kes selle seaduse üldse tegi. Poleks seda seadust tehtud, ei peaks praegu muretsema, et automüüki praktiliselt ei ole, riigieelarvesse raha ei laeku. Aga nii nagu üks Rahandusministeeriumi ametnik ütles ju mõned päevad tagasi, et küll nad selle raha ikka ära raiskavad ja küll see raha riigieelarvesse tuleb. Kui ei ole autot ostetud, küll ta läheb millegi muu peale. Ei lähe! Inimesed hoiavad hirmuga oma raha täna hoiuste peal, kui tal on midagi hoida. Aga enamikul inimestel ei ole mitte midagi hoida, sest käibemaksu 20%-line tõus ja tulumaksu 10%-line tõus, rääkimata aktsiisitõusudest, mis igal aastal tõusevad, ja elektrile pannakse ma ei tea mis makse söögi alla ja söögi peale juurde – inimestel läheb kogu see raha ära. 

Ja kui keegi räägib, et kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus toob järgmine aasta õnne meie lauale, siis vaesekesed, ei tea need eelnõu tegijad veel seda, et pensionärid, kes on parimad valijad, ei saa sellest tulumaksuvabastust mitte ühtegi senti, sest nende taskust võeti see aasta ära juba 17 miljonit eurot, kuna keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, ja järgmisel aastal on see number üle 30 miljoni. Nii et mitte nad ei saa, vaid nende arvelt hakatakse kõrgepalgalistele, kes saavad üle 2200 euro palka, toetust andma. Aitäh!

Ma nüüd erandina proovin lihtsamat teed, äkki läheb tõhusamalt. Rain Epler, kõigepealt protseduuriline küsimus. Äkki saame sellega hakkama?

Jaa, ma ausalt öeldes, Toomas, kaalusin, et kas mitte panna kõnet sisse ja jätta esialgu protseduuriline küsimus, aga siis ma hakkasin mõtlema, et siis sa võib-olla enne protseduurilise mõttes lõpetad protseduuri ära ja siis ma ei saagi pärast kõnet. Siis ma panin mõlemad sisse, aga sa võtsid õiges ja heas järjekorras. Tänan selle eest! 

Aga küsimus on tõsine ja protseduuriline. Ma küsin sinu kui aseesimehe hinnangut ja osalt küsin ka sinu kui Reformierakonna tipp-poliitikult infot olukorra kohta. Anti Allas viitas puldist sellele, et minu arust, ma ütleksin, et olukorrale, kus me oleme väga lähedal isegi sellisele põhiseaduslikule kriisile. Me teatavasti teame, et Riigikogu liikmed on oma mandaadis vabad. Anti Allas ütles, et keegi kogenum kolleeg koalitsioonipartneri erakonnast survestas teda mingisuguseid otsuseid tegema. Kui see tõepoolest nii on, siis mitte vähe sellest, et seda peaks juhatuses arutama, vanematekogu peaks kokku võtma ja ikkagi välja selgitama, kas tõesti sellised sündmused on toimunud. Ja kui meil see asi siin niimoodi käib, et esimest korda Riigikogus olevaid saadikuid kogenumate poolt survestatakse, siis on tegemist väga tõsise asjaga. Ma usun, et selles osas sa minuga nõustud. Aga võib-olla meil ei ole vaja minna selle asja süvauurimisse, sest Reformierakonna tipp-poliitikuna sa ilmselt tead, kuidas asjad olid. Kas sa saad äkki öelda siin ära, et kui sellist survestamist ei olnud ja sotsid ikkagi ise tahtsid selle maksu sellisena teha, nagu ta tehtud on? Siis me ei pea hakkama analüüsima seda, kas siin saadikuid survestatakse või mitte.

Aitäh, hea kolleeg! Mina muidugi soovitaks teha lausa uurimiskomisjoni, mis me siin väiksema asjaga teeme. Aga küll tahtmata minna sinu pakutud libedale teele, siis vähemalt ma saan öelda, et mul isiklikult puudub igasugune informatsioon, et härra Anti Allast oleks meie, Reformierakonna poolt survestatud. Aga see on puhtalt pelgalt minu isiklik arvamus, ma ei saa mitte midagi rohkem öelda. Kas nüüd siis see sõnavõtt sai nagu ka tehtud või? Ah nüüd tuleb kõne? Ma lootsin, et äkki saame selle kuidagi pista ümber ja lihtsamini. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma siin enne just käisin üle klassikute ütluse, et hea kõne üks oluline kvaliteedi kriteerium on see, kui ta on lühike. Nii et ma proovin lühidalt. Ja tulen tänase arutelu juurde. Ma ütleks, et rahanduskomisjoni esimehe ettekannet iseloomustades on märksõna "demagoogia". Kõigepealt see jutt, et automüük on langenud seetõttu, et opositsioonierakonnad, kes selle maksu kehtestamise ajal ütlesid, et see on vale, seda ei tohiks kehtestada, ja on jätkanud täpselt sama mõtte edasiandmist ka nüüd, kui see maks kehtib, et see tuleb tühistada, on hoidnud, ma ütleksin, väga stabiilset joont. Sõnum on olnud kogu aeg sama. Seda erinevalt näiteks Reformierakonnast, kes enne valimisi lubas, et maksud ei tõuse, ja siis hakkas neid tõstma. Ma ütleksin, et see on ühiskonnas palju suuremat ebastabiilsust kaasa toonud. Ühe stabiilse asja on ta kaasa toonud – Reformierakonna reitingu languse. Ei ole halba ilma heata. 

Teine asi, mida ma ütleksin ka, mis on demagoogia Annely poolt, on see, et ta ütles, et makse ei tohiks võtta kõigilt, peaks võtma sihtgrupilt, ja vot sellepärast automaksu võetakse autoomanikelt. Samal ajal lajatati Reformierakonna eestvedamisel kõva käibemaksu tõusuga. Ja ma usun, Annely, endise rahandusministrina, praeguse rahanduskomisjoni esimehena sa tead, et see lööb kõige valusamalt just sinna ühiskonna osasse, kus teenistus on väiksem. See maks võtab kõige rohkem proportsionaalses mõttes neilt, sest väiksema sissetulekuga inimesed kulutavad põhimõtteliselt kõik, mis nad teenivad, ära kohe tarbimisele. 

Nii et palju huvitavam oleks, kui nüüd järgmise eelnõuga ei oleks järjekordne halvasti tehtud automaksu hädine parandamine, vaid oleks näiteks käibemaksu arutelu. Siis oleks väga huvitav sulle seesama küsimus küsida, et kuidas siis on. Sa eelmises punktis ütlesid, et ei tohiks niimoodi kõigilt ja laialt võtta, aga nüüd just võtate. Aga kahjuks seda ei ole. Tuleb jääda selle juurde, mis mina siin ütlen. Aitäh!

Aitäh! Hea kõne oli, kestust pean silmas. Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Head kolleegid! Mul ei olnud tegelikult plaanis siia rääkima tulla. Ma olen siin puldis automaksust rääkinud nii, et vähe ei ole, ja komisjonides ja igal pool sel teemal. Aga ma pean lihtsalt kordama üle selle, kuidas seda eelnõu siin menetleti. 

Ma enne küsisin, millise hinnangu ettekandja annab sellele protsessile, aga mul ei õnnestunud vastust kätte saada. Ma tahtsin küll saada viiepallisüsteemis, et äkki siiski antakse vastus. Seda ei tulnud. Aga üle ühe siin panna ei ole võimalik sellele menetlusele mitte kuidagimoodi. 

Kõiki neid asju, mida opositsioon välja tõi selle menetluse käigus ja mis on probleemkohad, lihtsalt ei kuulatud. See kõik oli selline, et noh, rääkige, rääkige. See iseloomustab kahjuks paljuski seda Riigikogu tööd siin. Ükskõik kui mõistlikke argumenteeritud ettepanekuid opositsioon ei tee, neid lihtsalt ei kuulata, neid isegi ei võeta vaevaks läbi töötada, sellepärast et see on opositsioonilt tulnud ettepanek. Väga ilmekas näide on seesama, et kui sai räägitud kõigist nendest asjadest, mis on vastuolus selle seadusega, siis ei kuulatud. Kui lõpuks õiguskantsleri kaudu õnnestus saada need asjad uuesti laua peale, siis siin härdalt tänas üks Reformierakonna liige õiguskantslerit selle eest, et võeti see teema lauale ja juhiti sellele tähelepanu. Kus te siis olite, kui neidsamu asju räägiti siin saalis ja komisjonides? Siis ei huvitanud see mitte kedagi. See on ehtne näide selle kohta, et tegelikult sisu ei huvita, rullitakse lihtsalt üle ja üldse ei süveneta sellesse, millest tegelikult räägitakse. 

Aga lihtsalt paar asja. Siis me teame mõne aja pärast, kui automaks on kehtinud meil mõnda aega, tähelepanu juhtida. Meie autode müük on langenud. No see oli selge, see ei peaks olema eriti suur üllatus kellelegi, selle automaksu loojatele ka, et see nii läheb. Keskkonnasäästust räägiti siin palju. Kullakesed, millest te räägite? Te tõesti ei saanud aru, et oma 50-eurose vana auto ülalpidamise võimalusega te surute Eesti inimesed vanu autosid ostma. Nii jahimehed, ehitajad, põllumehed kui ka see sihtgrupp, kellel on vaja maastureid, otsivad Euroopast kokku omale korralikke vastava vanusega autosid, mis võimaldab neid odavalt üle pidada, mille kütusekulu on hoopis teine, mille keskkonna saastamine on hoopis teine. Lihtsalt, kui lolliks te peate Eesti inimesi, et te räägite siin sellist juttu ja te ei suuda aru saada, mida see tegelikult kaasa toob? 

Järgmine asi on liiklusõnnetused. Ma olen seda korduvalt siin rääkinud, aga ma olen päris kindel, et mõne aja pärast hakkab keegi siin härdalt rääkima, kuidas ei saa aru, mis on juhtunud Eesti ühiskonnas. Raskete liiklusavariide arv on suurenenud, ei oska aru saada, millest see tingitud on. Sõbrad, mõelge natukene! Kui te sunnite inimesed sõitma väikeste vanade autodega, mis te arvate, mis selle autoga juhtub, kui tal on uus, korralik auto, suhteliselt värske ja satub liiklusõnnetusse, tal on turvapadjad ja nii edasi, või tal on vana auto, mille ta pidi selle pärast võtma, et saada 50 euroga auto aastas üleval peetud, ja satub avariisse? Selleks ei pea olema eriti tark inimene, et saada aru sellest, mis on põhjus-tagajärg-seos. Vaadake, kuhu te viinud olete Eesti sellega. 

Ma ei tahagi rohkem pikalt midagi rääkida, aga lihtsalt need asjad on need, milleni te jõuate ühel päeval. Keegi on väga imestunud siin: kuidas me seda ette ei näinud? Kuidas nii läks? Nii läheb.

Suur tänu teile! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma järgin ka kolleegide eeskuju ja pikalt ei räägi, aga paaril punktil siiski peatun. Esiteks on muidugi tore, et parandatakse neid vigu, mis on eelnevalt tehtud mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmisega. Aga mida ma muidugi ise eriti ei kiputa esile tooma, on see, et ega see vigade parandamine ei ole teil ka vabatahtlik. See järgnes ikkagi sellele, kui õiguskantsler tegi märkuse, et siin on tegemist põhiseadusvastase olukorraga. Ilmselt saite isegi aru, et kui te neid vigu siin ise nii-öelda vabatahtlikult parandama ei hakka, siis asi päädib sellega, et Riigikohus tunnistab kogu selle seaduse põhiseadusvastaseks. Ja siis tekib üldse huvitav olukord, et tuleb hakata inimestele suuri summasid tagasi maksma, mis on juba sisse kasseeritud, ja see oleks täielik košmaar. Kusjuures ma ei pea silmas ainult seda aspekti, mida me siin praeguse eelnõu raames menetleme, vaid ma pean silmas ka seda teist aspekti, seda teist viga, mida te järgmise eelnõuga hakkate parandama. See on see, et kehtestasite mootorsõidukimaksu sellisel viisil, mis karistas eriliselt paljulapselisi perekondi. Me teame väga hästi, et põhiseadus ütleb, et paljulapselised perekonnad ja puuetega inimesed, keda samuti see maks eriliselt karistab, peaksid olema riigi erilisega hoole all. Me rõhutasime seda opositsioonisaadikutena eelnõu menetluse ajal, ilma et te oleksite seda arvesse võtnud. Ma arvan – ja siin ma tõesti tunnistan, et ma spekuleerin –, et õiguskantsler on teile kaadrite taga saatnud sõnumi ka selle kohta, et tegelikult on see aspekt ka põhiseadusvastane. Nii et need on mõlemad põhiseadusvastased aspektid ja need mõlemad tuleb ära parandada, vastasel juhul õiguskantsler läheb sellega Riigikohtusse ja te saate sealt kaotuse. Päris kindlasti! Nii et see on ka asi, mis ma tahtsin esile tuua. See ei ole siin mingisugune vabatahtlik vigade parandus, mis tuleneb siirast südamest ja ülestunnistusest, et jaa, asju on tehtud valesti. Sellega ma omalt poolt piirduksin. 

Lisan siin ainult nii palju, et siin kolleeg Aivar Kokk eelnevalt ütles, et kui Isamaa tuleb võimule, siis kindlasti see mootorsõidukimaks tühistatakse. No ma võin EKRE fraktsiooni nimel öelda täpselt sedasama, ainult et Isamaale viskaks omakorda ka küsimuse, kas sama kindlalt kinnitavad nad ka seda, et kui Isamaa tuleb võimule, siis niinimetatud homoabielu seadustamine pööratakse ümber. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Sellega oleme, head kolleegid, vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 677 teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, nr 18, Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teine lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud hea kolleeg, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nüüd räägime lähemalt teisest mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõust. Selle algatas Vabariigi Valitsus 8. septembril 2025. aastal. Komisjonis arutati esimesele lugemisele saatmist 16. septembril. Esimene lugemine toimus 6. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 20. oktoober kell 17.15. Neid muudatusettepanekuid arutas komisjon 21. oktoobril ja 3. novembril. 

Eelnõu sisu algatatud kujul on, et eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu vähendus 100 eurot aastas iga 18-aastase ja noorema lapse eest, sealhulgas 18. eluaasta kaasa arvatud. Maksuvähendust rakendatakse juba käesoleva aasta eest, mis tähendab lastega perede seniste maksuteadete ümberarvutamist. Tehniliselt vana tühistatakse ja väljastatakse vajaduse korral uus. 

Maksuvähendus jaguneb automaatselt autoga vanemate ja hooldusõigusega isikute vahel. Esmalt jaguneb maksuvähendus nende vahel võrdselt ja kui ühel jääb üle, saab seda kasutada teine. Näiteks, kui peres on kaks last ja auto on vaid ühel vanemal, siis vähendatakse tema maksukohustust 200 euro võrra. Kui maks peaks olema väiksem kui kasutada olev maksuvähenduse summa, siis jääb üle jääv osa reservi ja kui pere soetab maksustamisperioodi keskel uue auto, siis vähendatakse jäägi võrra tekkivat maksukohustust. Kui perre sünnib laps, siis vähendatakse vanemate maksukohustust automaatselt ka aasta sees. 

Samuti maksustatakse enim kui seitsme istekohaga M-kategooria mootorsõiduk N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud kaheksa- või üheksakohaliste sõidukite mootorsõidukimaksu keskmiselt, praegu on see 183 eurot ja langeb 63 eurole. See muudatus toetab lasterikaste perede ja puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal sihtgrupil võib olla kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järele. 

Samuti on eelnõus tehnilisemaid muudatusi. Mootorsõidukimaksu langetus lastega peredele puudutab 55 000 maksumaksjat niivõrd, et katab kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid peavad ka ise siiski pisut maksma. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitas Isamaa fraktsioon ühe muudatusettepaneku ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon kaks sisuliselt seotud ettepanekut. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekud on loetellu kantud ühe ettepanekuga. Ka Riigikogu liikmed Anti Allas ja Madis Kallas esitasid ühiselt ühe muudatusettepaneku. 

21. oktoobril kohtus komisjon ka huvigruppide ja turuosaliste esindajatega ning 23. oktoobril ja 3. novembril vaatas komisjon läbi muudatusettepanekud. Komisjonis ei leidnud toetust Riigikogu liikmete ja fraktsioonide muudatusettepanekud, siiski tegi komisjon eelnõus konsensuslikult kuus muudatust. Samuti on komisjoni konsensuslik otsus eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi järgmisel nädalal lõpphääletus. 

Kaasasime ka huvigruppe. Nende kahe eelnõu huvigruppide kaasamine toimus ühel ja samal istungil. Eks me sellel istungil me ka viitasime mõlemale eelnõule, kuna nad sama seadust ju muudavad. Nii. (Lehitseb pabereid.) Jah, ma andsin juba eelmise punkti juures aruteludest ülevaate ja võib-olla ei hakka seda kordama. Ma arvan, et see on minu poolt kõik. Aitäh teile!

Aitäh teile! Teile on üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et kohtusite huvirühmadega. Ma lihtsalt uurin, kas oli kohtumine ka puuetega inimeste kojaga, kes on teinud mitmeid pöördumisi seoses sellega, et erivajadustega inimesi ei kohelda võrdselt, ja ka selles osas, et võiks olla suuremad erisused või automaksuvabastused. Kas selles osas oli ka kohtumine huvigrupiga?

Jaa, oli küll. Sellel kaasamiskoosolekul osales Kristi Kähär ja tema andis ülevaate Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukohtadest. Ma kordan veidi seda, mis ma juba ennist rääkisin, et koda seisab rohkem kui 100 000 inimese eest. Ja nende ettepanek, millest me lähemalt seekord rääkisime, oli, et raske ja sügava liikumispuudega, intellektipuudega ja nägemispuudega inimesed või kui neil endal ei ole võimalik autot juhtida, siis nende seaduslik abikaasa, esindaja, abikaasa või registreeritud elukaaslane võiks nende nimel seda maksuvabastust saada ühele autole. Samamoodi rääkisime ka sellest, et 9 miljoni euro summa ulatuses on tõstetud erinevaid puudetoetusi. Nad muidugi rääkisid ka seda, et puudetoetus on väga kaua aastaid püsinud, see ei ole tõusnud alates 2000. aastast. Elukallidus on vahepeal kõvasti kasvanud ja puudega inimeste toimetulek on endiselt väga keeruline. Aga Rahandusministeerium vastas, et kuna SKAIS on teistsugune infosüsteem, siis seda autoregistriga on kaunis võimatu kiiresti ühendada. Kui nüüd eelarvet, 2026. aasta eelarvet vaadata, siis siin SKAIS-i turgutamiseks nähakse ette jätkuvalt suuri summasid. SKAIS-i arendus vist ei ole siiamaani kõige paremini õnnestunud ega ole hästi tööle saadud. Aga mis puudega inimesi kindlasti veel aitab, on see, et esimesele lugemisele esitatud eelnõus oli täpsemalt selgitatud väikebusside mootorsõidukimaksu ja ka registreerimistasu arvestust. Selle võrra väheneb riigi mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu tulu. Neid autosid, 8–9-kohalisi busse on liiklusregistris 2025. aasta juuni seisuga 13 400 masinat. Kujutame nüüd ette, et 8–9-kohalisi busse võiksid vajada viie lapsega pered, keda on 500 maksumaksjat, ja kuue lapsega pered, keda on 130 maksumaksjat. Seitsme või enama lapsega pered on 53 maksumaksjat. See ilmestab hästi, et neid sarnaseid autosid, mida võiksid suurpered vajada, on peaaegu kümme korda rohkem kui selliseid suurperesid. Küllap nende lastega seotud maksulangetustest saavad puudega lapsed ja nende pered toetust ja samamoodi nende busside maksulangetusest saavad tuge ka puudega lapsed ja nende pered ja puudega inimesed laiemalt.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas on arutatud ka teisi vanuseid, mitte ainult 18-aastaseid, vaid näiteks meil on tudengid, meil on gümnasistid, kes on 19-aastased? Nad samamoodi ju ei tööta ja on selle perekonna liikmed. Kas sellist varianti ei arutatud, et näiteks üle 18-aastaste gümnasistidega ja tudengitega perele ka soodustus teha?

Ei arvestatud. Rahvastikuregistrist võetakse andmed ikkagi sünniaja järgi, 18 kaasa arvatud ehk kuni 19-aastaseks saamiseni. Soodustused selle järgi, kas ja kus keegi õpib, neid andmeid on jälle väga keerukas hankida ja siduda mootorsõidukite registriga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Anneli! Lihtsalt ma tahaksin ära täpsustada, siin inimesed kõik kuulavad ja vaatavad, et nad saaksid asjadest õigesti aru. Seda seaduseelnõu ju keegi ei lähe lugema ja pärast on võib-olla segadus. See seaduseelnõu hakkab kehtima Riigi Teatajas avaldatud päevast. Kuidas te olete seda nüüd sättinud? Detsembris teatavasti on teise osamaksu tähtaeg. Kas need inimesed, kellel tekib õigus maksu tagasiarvestust saada, peavad veel detsembris maksma ja saavad siis tagasi või kui palju nad tagasi saavad? Kas nad saavad siis esimese osamaksu ja teist lihtsalt ei maksa? Kuidas see asi käib ja kuidas te seda kõike siin administreerida jaksate ja jõuate?

Jah, seda infosüsteemi hakkasid maksuamet ja Transpordiamet juba suve hakul välja töötama. Me liigume selle eelnõuga tempokalt seetõttu, et me soovime selle eelnõu vastu võtta juba järgmisel nädalal, et ta 1. detsembriks jõustuks. See tähendab seda, et 15. detsembril arvestatakse maksuteade ringi. See seadus jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. Need, kes on praegu olemasoleva maksuteatise järgi juba mootorsõidukimaksu ära maksnud juunikuus, aga neil on nii palju lapsi, et nad ei oleks pidanud maksma, siis see raha laekub tagasi maksuameti ettemaksukontole. Ja kui ei ole sellel inimesel muid võlgnevusi, siis inimene saab paluda selle tagasi kanda oma tavalisele arvelduskontole. 

Ma enne juba lugesin ette ka, võin uuesti üles otsin, et selliseid maksumaksjaid, kes saavad raha ettemaksukontole tagasi, on 55 000. Ja 97 000 maksumaksjat on sellised, kellel võib-olla tuleb juurde maksta. See puudutab siiski 150 000 maksumaksjat. Nii et ma arvan, et see on päris suur. 150 000 maksumaksjale 16 miljonit – ma arvan, et see on arvestatav maksulangetus.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Meil komisjonis oli teema ja ma ei tea, kas sellele sai vastus kusagilt või ei saanud. Kui perel on kaks autot ja lastelt arvutatakse ühel autol 100 eurot ja teisel autol 100 eurot maha ja jaanuarikuus üks auto hävib, siis kuidas selle 100 euroga jääb, mis kuhugi õhku jääb? Kas see arvutatakse teise lapsevanema auto peale või mitte või lihtsalt see pere jääb sellest 100 eurost ilma lapse pealt? Komisjonis oli see pikem arutelu. Kas sellele saime vastuse ka kusagilt või ei saanud?

Sellele ma praegu kindlat vastust anda ei oska.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma mäletan, et mootorsõidukimaksu eelnõu menetluse ajal ma küsisin teie käest samasuguses situatsioonis, kus te olite rahanduskomisjoni esindajana puldis, et miks ei ole ette nähtud soodustust lastega peredele, paljulapselistele peredele, pidades silmas, et põhiseaduse kohaselt on lastega pered ja puuetega inimesed riigi erilise hoole all. See vastus, mida ma toona kuulsin, oli minu jaoks üsna jahmatav, ma pean ütlema. See seisnes põhimõtteliselt selles, et aga riik maksab lastega peredele niigi heldeid toetusi, need katavad ära ja sealt saate maksta need asjad ilusasti ära maksta. Toona ma mõtlesin, et see on ikkagi päris erakordne seisukoht, et ega siis peredele ei maksta lastetoetusi mitte ju selleks, et teise maksuga riik neid omakorda tagasi võtaks. 

Kas te selgitaksite meile, mis siis nüüd vahepealsel ajal toimunud on? Need toetused on ju endiselt olemas. Kas nüüd enam see seisukohtades ei pädegi, et nad võiksid lastetoetustest need maksud lihtsalt ära maksta ja ongi kõik?

Lastetoetusi makstakse peredele seetõttu, et nende toimetulek oleks parem. Parema toimetuleku hulka kuuluvad ikkagi kõik kulud, mis see pere teeb. Ja nendel peredel, kellel autot pole, on need kulud jälle väiksemad. Ja mõnel on suuremad autod, siis on suuremad. Aga üldises mõistes lastetoetus, peretoetus on pere paremaks toimetulekuks, paremaks laste kasvatamiseks ette nähtud. Kindlasti kulude katteks on igasugused kulud – toidu, transpordi, riiete ja huviharidusega, mis perele ette tulevad. 

Aga ma arvan, et vahepeal muutus koalitsioon. Ma ei öelnud, et sotsid on süüdi, aga vahepeal koalitsioon muutus, on muutunud ministrid ja on tehtud selline poliitiline otsus. Ma arvan, et te võite olla rahul.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma lihtsalt tahan tulla jälle selle juurde, mis oli, ma saan aru, komisjonis eraldi arutlusel. Ma saan aru, et puuetega inimeste koda esitas erinevad ettepanekud ja palved automaksuvabastuse sisseviimiseks. Teie poolt kõlas lihtsalt seisukoht – ma saan aru, et see tuli Rahandusministeeriumilt või kelleltki veel –, et kuna SKAIS-i on keeruline ühendada või sealt neid andmeid kätte saada, siis kas ma saan õigesti aru, et see ongi põhjus, miks teatud ettepanekutele vastu ei tuldud. Et see ongi see põhjus, miks teatud erisusi ja vabastusi puuetega inimestele ei olegi võimalik luua, kuna see on infotehnoloogiliselt keeruline? Kas ma saan õigesti aru?

Infotehnoloogia on kindlasti üks probleem, mis isikustatud sotsiaaltoetusi ei luba nii hästi sihtida, kui me võib-olla tahaksime. Ma täiesti teadlikult lugesin siin ette numbreid, et kui me hakkame M-kategooria sõidukitele kohaldama N1-kategooria sõidukite maksustamise reegleid, et suurpered saaksid leevendust, siis väheneb keskmiselt kolm korda selliste autode mootorsõidukimaks ja neid sõidukeid on 13 400. Me põhimõtteliselt nendele sõidukitele soodustuse andmisega vähendame oluliselt riigi tulusid, aga me oleme need teinud viie-, kuue- või seitsmelapselistele peredele. Selliseid peresid on Eestis 700. Selleks, et teha 700 perele maksusoodustust sõidukite registri järgi, oleme me teinud maksusoodustuse 13 400 sõidukile. See ilmestab fakti, et kui vähe sellest soodustusest jõuab nendeni, keda me tahame soodustada. Seetõttu peavad tulevikus meie ühiskonnas minema soodustused ja toetused väga palju täpsemaks. See ilmestab, et kümnest eurost üks jõuab paljulapselise pereni.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna meid vaatavad inimesed, kes soovivad väga teada, kuidas see asi neid mõjutab, siis paluks ka mõned asjad uuesti üle rääkida ja selgeks teha. Näiteks § 6 lõige 3 ütleb, et maksukohustus arvutatakse 1. jaanuari või esmaregistreerimise kuupäeva seisuga. Samas, § 152 lõige 1 lisab, et lapse eest vähendamine arvutatakse ka maksustamisperioodi jooksul lapse hooldusõiguse tekkimise seisuga. Siin tekib vastuolu või vähemalt ebaselgus, kas maksuarvestus toimub aasta jooksul mitu korda, iga kord, kui hooldusõigus tekib, või ikkagi ainult 1. jaanuari seisuga.

Aasta jooksul. Kui laps sünnib või hooldusõigus seatakse, siis arvutatakse ringi.

Rene Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna sa enne ütlesid kenasti, et kui midagi on halvasti, siis tuleb ringi teha, ja ma saan aru, et tuleb aastate jooksul veel palju eelnõusid, kus me automaksu ringi teeme, siis kas sa oskad öelda ka ajaperspektiivi, millal on lootust, et maasturite N1G-kategooria, mida kasutavad nii jahimehed, ehitajad, põllumehed, millal me siin saalis võiksime arutada seda, et ka selle maks tühistatakse? See on esimene ettepanek, mis oleks igati mõistlik. Aga seni, kuni ei tule mõistlikku valitsust, et me selle tühistame, siis millal me võiks teha vigade paranduse ja arutada seda, et ka meie partnerid, jahimehed, kes riiki aitavad ja meid kõiki, ja meie ehitajad ja põllumehed ja muud mehed saaksid ka normaalse, enam-vähem talutava automaksu, mille me ühel hetkel ära lõpetame muidugi?

Riik kogub makse umbes 15 miljardit ja mootorsõidukimaks on alla 200 miljoni. Ma arvan, et ülemäära suureks seda maksukoormust pidada ei saa. Otsene vastus küsimusele: ei, ma ei tea, millal selline eelnõu Riigikogu saali jõuab.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Annely, lihtsalt selliseks väikeseks mõtteharjutuseks selle seaduse kontekstis. Võtame sellise juhuse, et näiteks kellelgi sünnib laps selle aasta viimasel tunnil. Kuidas tema siis hakkab või need vanemad hakkavad seda hirmsalt kurja automaksu tagasi taotlema või kuidas? Kui keeruline neil see on? Seleta selle seaduse kontekstis natukene.

Ma arvan, et kui ta nüüd suisa viimasel tunnil sünnib, siis nendest päevadest … Vot, õiguskantsleri ettepaneku iva ongi see, et tuleb lugeda päevi. Ja kui ta ikkagi viimasel tunnil sünnib, siis ma arvan, et vanemad ei hakka sellega tegelema. Aga üldiselt on Transpordiameti infosüsteem rahvastikuregistriga üsna hästi seotud ja maksuameti andmebaas ka. Ma saan aru – ma ei ole seda veel näinud, see alles hakkab kehtima –, et kui kellelgi näiteks sünnib laps 1. detsembril, siis ta juba näeb seda oma 15. detsembri maksuteatise ümberarvutuses päevade kaupa. Aga vaata, kui ta viimasel päeval sünnib, siis seda päeva pole. 

Evelin Poolamets, palun!

Ma ikka püüan selgust saada, et § 152 lõige 1 lubab vähenduse arvutamist maksustamisperioodi jooksul, siis kui tekib see hooldusõigus, aga samas § 152 lõige 4 keelab hilisema ümberarvutuse. Kas siin vastuolu ei ole? (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.)

Kas te kuulsite küsimust? 

Jaa, ma kuulsin, aga mul ei ole seda täisversiooni kaasas ja ma ei suuda ka nii kiiresti selliseid juriidilisi vastuseid kompileerida. Ma ei ole jurist ja ma kindlasti eksiksin, ma kahjuks ei saa seda praegu teha. Aga jääb stenogramm ja mu nõunik istub seal, ta küsib selle järgi Rahandusministeeriumist, kuidas nad mõtlesid.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Kõigepealt, Annely, sulle soovituseks, et ega need asjad ei pruugigi sellist juriidilist kõrgpilotaaži nõuda. Täna oli Pakosta näiteks eelnõuga, kus eelnõu kolmandas punktis tühistati üks seaduse lõige ja seitsmendas punktis seda täiendati. Sa lihtsalt loed mõttega dokumendid läbi ja ei peagi võib-olla õigusosakonnale tööd andma. 

Aga minu küsimus tõusetub siin sinu vastusest. Enne sa viitasid, et justkui oleks olnud nii – ma tegelikult lõpuni seda ei usu –, aga justkui oleks olnud nii, et teie tahtsite kohe juba lastega peresid soodustada, aga teie toonane koalitsioonipartner, sotsid, ei olnud nõus, et lastega peredel soodsam on. Ma tahan lihtsalt taustaks küsida, aga miks te üldse toona need sotsid koalitsiooni võtsite. Eesti 200 ei olnud ka siis veel ju lagunema hakanud ja nemad olid ju enne valimisi lubanud, et nemad tulevadki Riigikokku selleks, et neil oma mõtteid ei ole. Nad tulevad selleks, et Reformierakond saaks ellu viia seda, mida Reformierakond tahab ellu viia. Saad jagada taustainfot, miks toona need sotsid sai üldse punti võetud.

Ei arutatud selliseid küsimusi küll selle eelnõu menetluse käigus.

Varro Vooglaid, palun!

Ma tahtsin küsida teie käest väga lihtsat asja. Te olete nüüd tulnud siia parlamenti eelnõuga, millega te sisuliselt tunnistate, et see mootorsõidukimaks sai kehtestatud lasterikaste perede suhtes ebaõiglaselt. Vastasel juhul te ju ei näeks ette seda, et nende jaoks muuta seda asja nüüd natukene õiglasemaks. Aga kas te sellega seonduvalt tunnistate ka seda, et meil opositsioonisaadikutena oli tegelikult õigus, kui me ütlesime teile eelnõu menetlemise käigus, et see ei ole mitte ainult ebaõiglane, vaid see on ka vastuolus põhiseadusega? Te teate ju väga hästi, et põhiseaduse § 28 lõige 4 ütleb, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Ja sellest hoolimata te hääletasite kõik selle seaduse vastuvõtmise poolt sellisel kujul, mis ei näe ette absoluutselt seda, et võtta arvesse ka lasterikaste perede erilisi vajadusi suuremate ja raskemate autode järele. Nii et ma pakuksin teile võimaluse öelda, et jah, me tunnistame, me tegelikult eksisime põhiseaduse mõtte vastu.

Vaat, ma ei saa seda tunnistada, (Saalist räägitakse.) sest õiguskantsler kirjutas meile pika kirja – mina olen mitu korda lugenud seda juba, ilmselt teie ka – ja ta tõi seal välja punktid, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega. Ja siis seal olid lisamärkused, et kaaluda soodustusi lastega peredele ja puuetega inimestele, aga sotsiaal- ja perepoliitika on poliitiline otsus ja see kuulub poliitiliselt otsustamisele. See oli lisamärkus, see ei olnud selles kirjas välja toodud nendes punktides, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega. (Saalist räägitakse.)

Priit Sibul, palun! 

Aga vaata, nüüd te ikkagi nagu näete, kuivõrd koalitsioon võtab arvesse ka opositsiooni ettepanekuid. (Saalist räägitakse.)

See oli väga ilus, ärge rikkuge seda ära. Priit Sibul, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Hea ettekandja! No see oli tõesti ilus. Aitäh, Annely! Natukene kuidagi üle huulte lipsas see, et mingil põhjusel ikkagi pidi opositsiooniga natukene arvestama või et natukene neil oli õigus. Aga ma ei saanud aru, kas või kuidas või mil määral või kas see oli eksimus, mis sul nüüd üle huulte lipsus. Ma püüan aru saada, kunas ja kuidas teil see ärkamine tekkis, et on mingi vahe sellel Porschel ja paljulapseliste kaheksakohalisel sõidukil, et neid võiks eraldi maksustada. Need, ütleme, kilogrammide mõttes võivad olla sama rasked ja sellest tulenevalt tulevad samasugused registreerimis- ja aastamaksud, aga seal väike vahe on. Ühte mahub suur hulk inimesi ja terve pere sõitma ja muidu peaks kaks Porschet ostma sinna perre. Mõistlik on, et need oleksid erinevalt maksustatud. Kuidas see arusaam siis pärast kõiki neid asju teil tekkis?

Suurest soovist ikkagi toetada lasterikkaid peresid. Aga ma juba kaks korda olen siin seletanud ka, miks mu süda tegelikult ei ole sugugi rahul. Neid peresid Eestis on ainult 700 – ainult 700! –, kellel on viis, kuus ja seitse last, kes tõesti kaheksa- või üheksakohalist bussi vajavad, aga neid autosid, neid masinaid, mis selle sõidusoodustuse saavad, on 13 400. Ma julgen arvata, et kõigil neil 700 perel ei ole ka seda kaheksa- või üheksakohalist bussi ja me vähendame põhimõtteliselt 13 400 sõiduki registreerimistasu ja aastamaksu võrra riigi maksutulusid. Ja me teeme seda nende 700 pere jaoks ja nad saavad ühe euro kümnest, võib-olla isegi ühe euro kahekümnest, üks euro kahekümnest võib-olla jõuab nende peredeni. Mul on väga kahju, et see pihtasaamine nendele peredele on ikka väga kehv, kahjuks. Ja peaksid väga palju minema sihitumaks toetused ja maksulangetused.

Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuulan juba pikemalt aega seda arutelu. Mida rohkem kuulan, seda piinlikumaks läheb. Tundub, et Reformierakond ise ka ei saa enam aru, miks ta mida teeb. Loomulikult on vaja lastega peresid toetada, aga teie jutt ei kõla siiralt. Teie olite just need, Reformierakond, kes võttis ära lastega peredelt, suurtelt peredelt toetused, ja nüüd üritate mingi õudsa peenhäälestusega seda täiesti läbikukkunud automaksu korda teha. See ei toimi, selle asemel tuleb see automaks üldse kaotada. Andke andeks, aga see, mida te praegu teete siin, mis siin on toimunud – viimased tund aega need automaksu parandamise asjad –, on selline poliitiline pornograafia, mille kõrval isegi Taavi Rõivase parimad päevad kahvatuvad. Nii et veel kord: palun kaotame selle automaksu ära ja lõpetame selle piinliku jama ära.

Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Ma ei kuulnud küsimust. Ma lihtsalt ei ole nõus, 16 miljonit maksulangetust 150 000 lapsevanemale ei ole mu meelest ei peenhäälestus ega kosmeetika, kumbagi mitte.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Annely, ma olen absoluutselt nõus sellega, millele sa viitasid. Ma mõni aeg tagasi ühe naabrimehega, kellel on samuti lapsi päris mitu tükki rohkem kui mul, ütles, et ta ei saa üldse aru, miks me selle seadusega jamame. Tema automaks on 50 eurot või natuke rohkem, sest ta tegelikult ei jõua osta autot, mis maksaks rohkem, kuigi lapsi on palju ja ega need lapsed sinna autosse ei mahu. Aga ma ei saa aru, kuidas te tulite selle peale, et kõigepealt kehtestada automaks ja siis teha lasterikaste perede automaksuvabastus. Selliste asjade peale annab tulla. Mis kontekstis või milleks selliseid asju vaja on? Kas te siis arutasite ka, nagu te ütlesite, et suuremeelsusest tulete paljulapselistele vastu, et see on nagu põhjus, miks te seda seadust muudate? Siis viitasite ise, et tegelikult see neid nagu ei aita, autosid on 15 korda rohkem kui neid peresid Eestis. Nii nagu ma ütlesin, tõenäoliselt te teate ka, et kõikidel ei ole selliseid sõidukeid.

Jah, opositsioon ja avalikkus soovisid laste maksusoodustusi, aga Varro just tuletas meelde, kuidas opositsioon ka tegi ettepanekuid lastega seotud maksusoodustusele automaksust. Ja tõepoolest, õiguskantsleri lisamärkustes on see ka välja toodud. Aga ma möönan, et mina ise olen küll seda usku, et meie riik peab minema väga palju personaalsemaks nii maksusoodustustes kui ka sotsiaaltoetustes. Automaksu puhul me näeme ühtepidi, et 700 peret ja 13 400 autot, ja teisest küljest, et kui rohkem lapsi kui sul – ma arvan, et 8–9 last ja 50 eurot mootorsõidukimaks –, temani see ei jõua. Ja see on nagu kurvastav, mis ongi põhjus, miks toetused ja maksulangetused peaksid olema väga palju personaalsemad ja me ei peaks niimoodi riigi tulusid vähendama helikopterimeetodil ja kulusid suurendama helikopterimeetodil.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No, Anneli, kui seda automaksu kehtestati, siis opositsioon juhtis tähelepanu, et see lööb kõige valusamalt lastega peresid, väljaspool suuri linnu elavaid inimesi jne. Seda kõigepealt. Aga nüüd, kui ma kuulasin siin mõnda sinu vastust, siis sa ütlesid, et peresid, kellel suurt autot vaja on, on nii ja nii palju, aga neid autosid on hoopis rohkem. See oli sihuke, ma ei oskagi öelda, natukene klassivihale viitav jutt. Ma ei saagi aru, millele. Sa ütlesid, et su süda on raske, sellepärast et nii on ja nüüd saavad veel mõned inimesed soodsamalt. Täitsa hirm tuli peale ja siis ma mõtlesingi, et ma igaks juhuks küsin üle, kas te juba olete fraktsioonis hakanud arutama ka autoostulubade kehtestamist. Seal saaks ju vaadata, kes kui suure autoga sõidab ja kui palju ta maksu peab maksma, et luba saada, või kui palju ta peab näiteks kilekotis tooma parteikontorisse, et autoostuluba saada. Ega te ometi juba nii kaugele ei ole aruteludes jõudnud?

Meie fraktsioonis seda arutatud ei ole, aga ma tean, et Singapuris oodatakse autoostuluba kümme aastat. Nii et kui Rain Epler soovib tõesti autoostuluba taotleda, tasub mõneks ajaks siirduda Singapuri ja järjekorda võtta. (Hääl saalist: "Hiinas ka.") Hiinas ka mu meelest, jah.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina olen veendunud, et see on üks suuremaid väärtuskonflikti süvendavaid seaduseelnõusid või seaduseid tervikuna. Kui sa elad linnas ja nädalavahetusel sõidad Porsche'ga, omad kotikoera ja õhtul lähed baari, siis sa oled keskkonnasäästlik inimene ja üldse täisväärtuslik inimene. Kui sa elad maal, sul on rohkem kui kaks last, sul on viis või kuus aastat vana maastur – hoidku jumala, kui sa veel tahad uut osta! – ja lähed nädalavahetusel seakatku ohjama, siis sa oled keskkonnavaenulik inimene. Kas tõesti ei ole koalitsioon kordagi mõelnud, et kogu see rahatemaatika, ühiskonna lõhkilöömine ja tegelikult ka absoluutselt väära väärtuskonflikti loomine – kas kordagi ei ole tekkinud tunne, et see on täiesti vale asi, millega me tegeleme, olgugi et mujal maailmas on head näited selle kohta, kuidas automaks täidab eelarvet? Ei ole sellist tunnet tekkinud või?

Ma arvan, et see eelnõu on täiesti omal kohal. 150 000 lapsevanemat saavad leevendust mootorsõidukimaksule väärtuses 16 miljonit.

Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite just natuke aega tagasi, et opositsioon ja avalikkus väga tahtsid seda eelnõu, millega te praegu tulite. Te siin ikkagi natuke panete mööda, nii opositsioon kui avalikkus tahab väga automaksu tühistamist, mitte mingit peenhäälestamist selle automaksu ümber. Seda esiteks. Aga teiseks küsimus ka teile. Natuke ennustamist või sellist vaadet tulevikku. Millal teie arvate, millal te ennustate, millal siis automaks tegelikult päriselt ära tühistatakse? Kas te oskate seda kuupäeva pakkuda juba täna?

Ma arvan, et automaks on tulnud selleks, et jääda. Ja ühiskonnas on küllalt inimesi, kes saavad aru, et autoga sõitmisel, auto kasutamisel on ühiskondlikud kulud ja sinna peavad rohkem panustama autoomanikud, kes kasutavad mugavust sõita autoga, selle asemel et ühistranspordiga, autoga, jalgsi.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Saime nüüd selle vastuse kätte, et Reformierakond kinnitab, et automaks on tulnud, et jääda. Kõik valijad, siis pange tähele, Reformierakond põlistab igavesest ajast igavesti Eestis automaksu. Küsida tahan seda veel. Kas teil on kaitseministriga ka, kes peaks juhtumisi teie erakonnas olema, olnud juttu sellest, et me räägime kogu aeg, kui oluline on riigikaitse, ja riigikaitse ongi väga oluline, aga te käitute jälle vastupidiselt sellele, millest te räägite? Nimelt, needsamad autod, mida me plaanime rekvireerida siis, kui meil peaks neid vaja olema – loodame, et seda kunagi vaja ei lähe ja et meil kunagi ei ole vaja olla Eestis sõjalises konfliktis või kaitsta ennast välisvaenlase vastu –, aga me teame, et kui see peaks nii olema, siis meil on vaja ka maastikuvõimekaid sõidukeid ja nii edasi. Ma arvan, et mingisuguse Nissan Micraga on ilmselt keeruline võidelda. Me näeme ka praegu, kui palju me anname maastureid Ukrainale, aitame neid. Kas te olete rääkinud, et äkki on ka mingi põhjus sellel, miks meil autopark praegu muutub selliseks, et tegelikult vajaduse korral Kaitseväge ja Kaitseliitu ei toeta, kui vaja on? Kas see aspekt on kuidagi meelde tulnud teile?

Meil on autosid vähemalt kümme korda rohkem kui kaitseväelasi ja reservväelasi, esialgu.

Anti Allas, palun! 

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahan täpsustada, et mitme lapsega need 700+ pered võiksid olla. Ma tahan lihtsalt seda ütelda, et kindlasti vaatavad need inimesed, kus peres on kolm või neli last, väga tihti kasutatakse selliseid busse, kus on seitse ja rohkem kohta ehk kuni üheksa kohta, kuhu saab ka panna asju peale, lemmiklooma. Ehk tegelikult selles segmendis, kus kuus või seitse kohta, ei ole sellist autot õigesti olemas ja selle tõttu kasutatakse neid suuremaid, ka väiksemad pered kasutavad seda.

Noh, ma võin teile sellest eelnõust ette lugeda, mis esitati esimesele lugemisele, seal seletuskirjas. Ühe lapsega peresid on 80 000 maksumaksjat, kahe lapsega 54 000, kolme lapsega 16 000, nelja lapsega 2700, viie lapsega 500, kuue lapsega 130 ja seitsme või enama lapsega 53. Ma pean ütlema, et minul endal on kolm last ja erinevatel aegadel on minu peres veel viis last elanud, aga kaheksa-, üheksakohalist autot ma pole kunagi kasutanud ega sellest ka puudust tulnud.

Rohkem teile küsimusi olla ei saa, kuna Varro Vooglaiul on nr 3 ees, kaks küsimust esitatud. Nii et aitäh teile, lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Alustab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. Aitäh!

Aitäh! Reformierakonna valitsus Kristen Michaliga eesotsas peab tagasi astuma. Ja koos selle valitsusega peab kaduma ka automaks koos registreerimistasuga. 

Täna hommikul tuli uus antirekord valitsuse usalduse suhtes. Seda valitsus toetab vaid 12% Eesti elanikest. Kujutate ette, vaid 12%! Ja võite rääkida mida iganes, aga kohalikel valimistel andis valija hinnangu praegustele valitsuserakondadele ja see hinnang oli hävitav. Reformierakond hävis igal pool üle Eesti. Samal ajal on meil peaminister agoonias, no piisab vaid sellest, kui vaadata, mida ta sotsiaalmeedias postitab. Me oleme tõsises juhtimiskriisis. Kuidas saavad üldse sündida adekvaatsed otsused, kui peaminister lubab endale sellist käitumist ja sellist suhtumist? Saavutatud on uus madalseis. 

Keskerakond teeb täna pingutusi selleks, et kõrvaldada Reformierakond Tallinna Linnavalitsusest. Ja muidugi, Keskerakonna suurem eesmärk on kõrvaldada Reformierakond lõpuks riigi valitsusest. Kui see varem ei õnnestu, siis hiljemalt pärast 2027. aasta valimisi saab see teoks. Ja kui me võimule tuleme, siis kaotame ka automaksu, mis on üldse suurim kobarkäkk, mille kunagi sai Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside poolt vastu võetud. 

Keskerakonna võitlus automaksu osas on olnud alati sisuline, mitte loosunglik. Meie fraktsioon tellis õigusliku analüüsi, tõime esimesena välja põhiseadusvastasuse, kuna juba esimeses versioonis ei olnud tehtud mitte mingeid erisusi ei lasterikastele peredele ega puuetega inimestele. Saatsime vastavad kirjad nii õiguskantslerile kui ka presidendile. Õiguskantsler on täna mitmeid seisukohti ka kinnitanud. Nüüd seda automaksu siin muudetakse. Aga see pole piisav. Seetõttu on Keskerakond esitanud juba mitmed kaebused põhiseadusvastasuse kohta ka kohtusse. Vajaduse korral oleme valmis minema ka Riigikohtuni välja. 

Ja mul on küsimus, mitmes versioon automaksust see juba on – kolmas, neljas, viies? Üritage muuta seda, kui palju tahate, aga see maks jääb jätkuvalt ebaõiglaseks, ebaproportsionaalseks ja põhiseadusvastaseks. Ja ärme unustame ka seda, kui palju riik kulutab maksumaksja raha erinevatele IT-arendustele, et seda maksu koguda ja siis igasuguseid muudatusi sisse viia. 2,4 miljonit eurot, et teha see infosüsteem, ja iga aasta miljon eurot, et seda üleval pidada, ja siis veel lisaks erinevad kulud, kuna pidevalt tehakse muudatusi. No tegelikult see on mingis mõttes päris irooniline, et kehtestame automaksu ja siis kulutame sellest maksust saadud miljonid selle automaksu kogumise infosüsteemi loomiseks ja muutmiseks. 

Ja mida me veel näeme? Valitsus, nagu igas teises valdkonnas, on pannud ka siin erinevate prognoosidega mööda. Alles hiljuti oli uudis, et autode registreerimistasu laekumine jääb isegi alla kärbitud ootustele. Juba olid vähendatud ootused, kuna inimesed ei osta autosid, aga siis tuli välja, et isegi seda oodatud raha ei saa kokku. See näitab, et valitsuse plaan täita sellega riigieelarvet – olgem ausad, tegelikult see on plaan automaksuga, et saada raha riigieelarvesse –, isegi see plaan kukkus läbi. 

Valitsus on oma vastandlike sõnumitega tekitanud ka paraja segaduse. Ja tõesti, kui need muudatused vastu võtta, on automaks jätkuvalt põhiseadusega vastuolus ja see võib lõpuks olla Riigikohtu laual. See on see küsimus, mille ma olen iga kord tõstatanud, need on erisused puuetega inimestele, kes on meil põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all. Selle eelnõuga samuti ei tehta mitte mingeid erisusi. Puuetega inimeste koda on teinud mitmeid ettepanekuid, aga nagu alati, nendest sõidetakse üle. 

Aga ma toon taustaks mõne näited, milline on üleüldse praeguse valitsuse suhtumine erivajadustega inimestesse. Sotsiaalminister Karmen Joller põhimõtteliselt esimese asjana lihtsalt jättis ära regulaarsed kohtumised puuetega inimeste kojaga. Nüüd, paar päeva tagasi ilmus artikkel, kus on välja toodud, et Sotsiaalministeerium on selle raha, mis peaksid olema suunatud erivajadustega lastele teenuste arendamiseks, kulutanud reisidele, koolitustele, erinevatele konverentsidele, aga mitte sellele arendusele endale. Ja sotsiaalminister ütles täna, kui ma küsisin selle kohta, et nad tegelevad kaasamisega. Keda te kaasate? Kaasate ametnikke ministeeriumist ja Tervisekassast? Sest mis on kindel, puuetega inimeste koda ei kaasata, ei automaksu puhul ega üleüldse. Kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed on jäetud üksi. 

Ja mida on veel valitsus saavutanud? Inimesed sõidavad katkiste autodega katkistel teedel. Üks osa on selles, et inimestel ei jätku raha autoremondiks ja hoolduseks. See on reaalne olukord. Riigikontroll on just hiljuti koostanud raporti, mille kohaselt on vähemalt 300 miljonit eurot puudu, et säilitada teede enam-vähem hea seisukord. Ja mida kauem lükatakse teede korrastamist edasi, seda suuremaks see rahavajadus läheb. 

Ja veel üks meeldetuletus. Automaksu tegelikult juba on pidevalt kogutud. Seda on kogutud nii suurenenud kütuseaktsiisi näol kui ka suurenenud käibemaksu näol. Seetõttu ma räägingi alati automaksust kui ebaõiglasest maksust, sest paralleelselt kooritakse inimesi juba kõikvõimalike teiste maksudega. Praegu siin tehakse soodustusi lastega peredele, aga ärme unustame, et enne seda võeti lasterikaste perede toetus ära, langetati vanemahüvitise ülempiiri, kodustelt emadelt võeti ravikindlustus ära, tõstetud maksud on viinud peredest väga suure osa sissetulekust välja. Meil on tõesti pered, kes ei suuda lastele lubada tervislikku toitu või üleüldse kuu lõpuks neil ei jätku raha, et toitu usta. 

Seetõttu on meie kohustus jätkata võitlust. Keskerakond kindlasti jätkab seda sisulist võitlust, aga jätkab muidugi ka poliitilist võitlust, et saada Reformierakond valitsusest minema ja automaks lõpuks ka tühistada. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid esitasid mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõule nr 694 kohta kaks muudatusettepanekut. Fraktsioon esitas muudatusettepaneku, mille aluseks oli Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt 27. septembril käesoleval aastal saadetud pöördumine. Pöördumine saadeti nii Vabariigi Presidendi Kantseleile kui ka Riigikogule ja sealhulgas kõikidele fraktsioonidele. Puudega inimestel ei ole isiklik sõiduvahend mugavus, vaid hädavajalik vahend, mis võimaldab ühiskonnaelus osaleda. 

Käesolev muudatusettepanek näeb ette sihtrühmapõhise maksuvabastuse. Kuna valitsus on planeerinud käesoleva eelnõu muudatustega soodustusi ka lasterikastele peredele, mida Eesti Puuetega Inimeste Koda tervitab ja toetab, siis oleks õiglane, kui riik võtaks arvesse ka puuetega inimeste olukorda ning võimaldaks maksuvabastuse raske või sügava liikumispuudega, raske või sügava intellektipuudega, raske või sügava nägemispuudega isikule või eelnimetatud gruppi kuuluva isiku seaduslikule esindajale: abikaasale või registreeritud elukaaslasele. 

Maksuvabastust oleks riigil tegelikult lihtne rakendada, kuna riigil on võimalik registrite andmete põhjal saada informatsiooni mootorsõidukite omanike, puudega inimeste puude raskusastme ja puude liigi ning ka perekondlike ja juriidiliste seoste kohta. Abikaasa, registreeritud kooselu, lapsevanem, eestkostja – need andmed on kõik tegelikult olemas. Kokkuvõtteks: muudatusettepanekuga täiendatakse seadus sihtrühmapõhise maksusoodustusega, et vähemalt ühele sõidukile puudega inimese kohta rakendataks maksuvabastust. Ma palungi headel ametikaaslastel toetada seda muudatusettepanekut, mis on muudatusettepanekuna nr 3 välja toodud. 

Teise muudatusettepaneku esitasid Anti Allas ja Madis Kallas. See muudatusettepanek tegelikult puudutab mootorsõidukimaksu regionaalseid maksuleevendusi, kuid seda ettepanekut kahjuks hääletada ei saa ja te toetada seda ka ei saa, sest nimetatud muudatusettepanek ei kuulu hääletusele, sest see ei saanud komisjonis teist toetushäält. 

Ma arvan, et head ametikaaslased, kes eelnevalt on kõnelenud ja ilmselt ka pärast mind tulevad kõnelema, mõistavad, et nii nagu on juba kommenteeritud ja öeldud, põhiseaduse kohaselt on lasterikkad pered ja puuetega inimesed erilise kaitse all ja neid tuleb eriliselt toetada. Sellest tulenevalt ma loodan, et see muudatusettepanek, mille sotsiaaldemokraatide fraktsioon on esitanud ja mis puudutab just nimelt erivajadustega inimesi, arvestades nende ettepanekuid. Me ei ole seda ise hakanud välja mõtlema, need inimesed pöördusid, Eesti Puuetega Inimeste Koda pöördus selle palvega kõikide poole ja meie selle tähtajaks muudatusettepanekuna esitasime ja vormistasime. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Helle-Moonika Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud eesistuja, muidugi, ja kõik, kes vaatavad meid interneti kaudu! No vot, siin me arutame praegu seda mootorsõidukimaksu muutmise seadust ja ka üks seadus enne oli seesama teema siin üleval. Vaadates, kuidas selle maksu loojad on täna siin praktiliselt nõretavalt üritanud kiita kõike seda, mida nad on teinud nii algselt, kui ka seda, mida nad on praegu tegemas, siis mida me nüüd selle kohta ütlema peaksime. Tõesti, aitäh, partei ja valitsus! Saime nüüd oma maksuvabad reeded lõpuks kätte või, mida Reformierakond Eesti rahvale kunagi ammu lubas. Head paljulapselised pered ja puuetega inimesed ja nende lähedased, olge nüüd taevani ja tagasi tänulikud heale ja hoolivale valitsusele, et ta teile kõigepealt kuldse maksukirve selga lõi ja nüüd tuleb teile suure heategijana haavadele plaastrit pakkuma! 

Ma loodan, et te mäletate, kuidas seda automaksu siinsamas saalis täismahus läbi suruti, kuidas Mart Võrklaev näost punasena ja hambad ristis kategooriliselt keeldus absoluutselt kõikidest muudatusettepanekutest, mis oleks kohe alguses needsamad leevendused ju sisse viinud ja veel palju muudki. Aga ei, mitte ükski argument – ei lasterikkad pered, ei puuetega inimesed, ei maainimeste mured, ei Kaitseväele sõjaolukorras rekvireeritavate sõidukite maksuvabastus, ei vanasõidukite kollektsioneerijate ja eksponeerijate probleemid –, mitte miski ei läinud Võrklaevale tookord korda. Ja kui tõusetus küsimus registreerimistasust, siis algselt, kui mäletate, oli plaan ju kehtestada registreerimistasu ainult sõiduki esmaregistreerimisel, aga kuna see läks väidetavalt vastuollu mingi Euroopa Liidu direktiiviga, siis selle asemel, et see üldse ära jätta, keerati vinti veel erilise mõnuga peale. Selle tulemusena kehtestati registreerimistasu absoluutselt igale auto omanikuvahetusele. 

Ja juba siis sai siinsamas saalis oi kui palju hoiatatud lisaks sellele, et see on lihtsalt äärmiselt ebaõiglane, et mida see kõik kaasa toob. Et see toob kaasa automüügituru kokkukukkumise. Täpselt nii ongi läinud! Ainult et Võrklaev ja Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsus, kes selle maksu teile algselt kehtestas, tegid nägu, et ei saa aru või päriselt ka ei saanud aru, mida nende maksuotsused kaasa toovad majandusele ja kogu ühiskonnale tervikuna. 

No esiteks, kohe kukkus automüük kivina ja sealt edasi vähenesid kogu autosektoriga seotud maksulaekumised ju tervikuna. Automüüjad valmistuvad praegu uksi kinni panema. Juba praegu on professionaalsed müügiesindajad lahti lastud ja nende tööd autosalongides teevad autohooldusmehed, müüvad neid väheseid autosid, mida inimesed veel jaksavad osta. 

Autovahetust ei saa endale lubada ka enam täiesti tavalised inimesed, needsamad suurpered, puuetega inimesed, kellele täna üritatakse raasukesi röövitud leivast tagasi lauale pudistada. Lihtsalt su autot ei osta mitte keegi ära, sest selle auto registreerimistasu nii kasutatud autode käitlejatele kui ka eraisikutele on teinekord suhtes auto väärtusesse suurem kui auto enda väärtus. 

Ja nüüd siin inimesed remondivad oma käibes olevaid autosid, kuni veel suudavad. Maksavad seejuures nagunii automaksu, aga uuemat autot ju endale lubada ei saa, sest oma vana autot nad kas või vahetuseks uue auto ostmisel enam anda ei saa või saavad, aga see raha selle eest, mida nad said varem, nii nagu nad varem said, enam ei saa, sest automüüjal pole lihtsalt võimalik neilt seda autot vahetuseks ära osta. Vahepealt võetav registreerimistasu surmab lihtsalt igasuguse tehingu mõtte. 

Me oleme jõudnud olukorda, kus isegi Saksamaal on odavam autosid arvele võtta kui Eestis. Jah, partei ja valitsus võib nüüd ehk isegi uhke olla, et teeme midagi teisiti kui Saksamaal, aga lolluste ja oma riiki kahjustavate otsuste üle ei peaks uhke olema, isegi kui sa oled Reformierakonnas ja isegi kui sa oled Reformierakonna rahandusminister. 

Seda seaduseelnõu, mida me täna siin arutame, tegelikult ei tahaks üldse kommenteerida, sest see on täiesti üheselt manipulatiivne ja ellu kutsutud mitte selleks, et kellestki hoolitakse. Kui oleks hoolitud, siis oleks ju suurperede ja puuetega inimeste vajaduste ja muredega arvestatud algusest peale. Ma ei usu, et automaksu kehtestamise kaasamisringis ei olnud juba tookord suurperede liidu või puuetega inimeste koja sellekohaseid ettepanekuid. No loomulikult oli, aga otse loomulikult löödi tookord neile peale tempel: ministeerium seda ei toeta, komisjon ei arvesta. 

Ja nüüd, oi kui armas, millegipärast just enne valimisi tuli partei ja valitsus ise välja algatusega iga alaealise lapse pealt 100 eurot maksuvabastust pakkuda. No ei aidanud see teid valimistel. Ega inimestel nüüd see mälu nii lühike ka ei ole, et ei mäleta, kes neile need 26 uut maksu või maksutõusu kehtestas. Rahvas sai ju aru küll, kuidas neile härraste laualt purukesi poetatakse ja neid hanitatakse, ja ei tõtanud parteid ja valitsust toetama, mistõttu partei ja valitsuse toetus riigis on langenud 11,5%-ni. Palju õnne teile! 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kindel seisukoht on, et automaks ja registreerimistasu sellisel kujul, nagu ta 2024. aastal vastu võeti, tuleb täielikult kaotada. Praeguseks on automaksu kõik negatiivsed järelmid majanduses laiemalt ilmsiks saanud, inimesed on selle koorma kandmisest väsinud ning mingid kosmeetilised muudatused on lihtsalt rahva mõnitamine ja avalikkuse hanitamine. Aitäh! 

Aitäh teile! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Võtame ära 2400 eurot kolme lapsega perelt ja pakume vastu 300 eurot aastas – see on Reformierakonna, Eesti [200] ja sotside ettepanek. Kaheksa korda võeti peredelt raha rohkem ära, kui tänase eelnõuga pakutakse nendele peredele tagasi. Häbi! Isamaa Erakond ütleb selgelt, 2027. aastal tühistame mootorsõidukimaksu. See, mis siin saalis toimub, niinimetatud vigade parandus, on üks piinlik arutelu. Seda seadust poleks mitte kunagi vaja olnud teha. Ei oleks vaja täna siin arutada, kas erivajadustega inimestele saab toetust või mitte, kas perede ja laste pealt saab toetust või mitte. Seda mootorsõidukimaksu ei oleks vaja teha. 

Ja nüüd me oleme olukorras, kus Eesti inimesed on peale maksude tõuse viidud vaesusesse, arestitakse arveid, kuna nad ei ole suutelised mootorsõidukimaksu ja registreerimismaksu eest maksma, automaksu eest maksma. Eestis on 162 000 peret, kellel on lapsed. See eelnõu puudutab otseselt neid peresid. Nendest on ligi 20 000 peret, kus kasvavad kolm ja enam last. Need ligi 20 000 peret on tänu eelmisele koalitsioonile jäänud ilma iga kuu 200 eurot ehk aastas 2400 eurot. 

Viimaste aastatega on käibemaks tõusnud 20%, tulumaks 10%. Iga aasta tõstetakse eelmise ja tänase koalitsiooni otsustega aktsiise, olgu selleks kütuseaktsiisid, mis on tänaseks juba tõusnud Euroopa keskmisest kõrgemaks. Diisliaktsiisi viimane tõus oli 1. mai, bensiinil 1. juuli, aga järgmisel aastal tõusevad nad jälle, iga aasta 5% kaupa. Me räägime, et energiakulud on meil väga kõrged. Ja mida teeb valitsus? Meil tõstetakse nii elektri- kui gaasiaktsiise iga aasta 1. mail. Ka järgnevatel aastatel. Tehakse lisamakse, ja tegelikult mõningate rumalate otsuste tulemusena. 

Praegu on maksukoormus tõusnud viimase kahe aastaga praktiliselt aastas inimestele ja ettevõtjatele pea 2 miljardit eurot. Kui elektri- ja gaasihindade tõus mõned aastad tagasi viisid meie peredelt ja ettevõtjate taskust ära 1,7 miljardit ja kui kellelgi oligi sukasäärde midagi kogutud, siis see raha sai otsa. Nüüd on koormatud raudselt, pidevalt oma käibemaksu tõusude, tulumaksu tõusude ja muude maksudega, rääkimata aktsiisidest. 

Ja siis me räägime täna siin eelnõust, kus me näeme, et tegelikult jäävad riigile laekumata need tulud, mis on planeeritud 2025. aasta eelarvesse mootorsõidukimaksu registreerimistasudest. Ja kui me nüüd võtame vastu need eelnõud, mis on väga teretulnud, siis see number, mis jääb riigieelarvesse, on 20 miljoni juures. Me oleme vaielnud, kakelnud, viinud majandusest välja päris palju raha kas või tänu selle, et autode müüki praktiliselt ei ole. Palgad, käibemaksud nende autode pealt, rääkimata sellest, et need autod, mis on ostmata, ei sõida ka. Kütuseaktsiisid. Kolm minutit, palun!

See on uskumatu. Ja kõike seda tehakse veel selle juures, et teede pealt teede raha on viimased kolmel aastal praktiliselt 2,5 korda väiksem, kui nad olid 2023. Ehk liiklusõnnetuste arv on Eestis tõusnud ja see tõus on tänu sellele, et teede olukord on väga kriitiline. Me oleme saanud Euroopa Liidus toetust tingimusel, et 2030. aastal saame sõita Iklast, Tartust ja Narvast Tallinnasse 2 + 2 teedega. Pluss on lubatud tolmuvabaks teed, kus päevas sõidab vähemalt 50 autot. Nende 2 + 2 teede ehitamiseks on vaja praktiliselt 2 miljardit, pluss tolmuvabaks, pluss teede hoolduseks on vaja mõlema jaoks veel 300 miljonit. Me ei näe eelarvest seda numbrit mitte kusagil. 

Ja siis keegi tuleb lisaeelarvega ja räägib, et oi kui tore, me panime siia raha juurde. Raha pandi ühele raudtee ehitusele. Jumal tänatud, kui ma olin majanduskomisjoni esimees, siis ma jõuga surusin sinna sisse, et raudteed ehitatakse kõigepealt Pärnu ja Tallinna vahel. See eelnõu, kui tuli ratifitseerimiseks, siis tegelikult taheti hakata hoopis Läti piiri pealt ehitama Tallinna poole. Ma loodan, et vähemalt Tallinna ja Pärnu vahel see raudtee ikkagi valmis saab ja siseriiklik raudtee toimima hakkab. Aga täna on ju lätlased öelnud väga selgelt, et Riiast Eesti poole ehitamiseks neil hetkel raha ei ole, ja vaevalt see 2030 valmis saab. 

Me teeme pidevalt otsuseid ja kulutusi, mis ei vääri küünlaid. Me paneme ühistranspordile igal aastal pea 200 miljonit. Me teeme selliseid huvitavaid liigutusi, et paneme rongi sõitma Tartu ja Riia vahel, kui seal sõidab buss ilma ühegi kompensatsioonita, ilma riikliku toetuseta. Ja siis paneme rongi sõitma, mille peale maksame lihtsalt raha. Me ehitame Tallinna ja Tartu vahele elektriraudteed, mis peaks sõitma 160 kilomeetriga, ja rahulikult räägime, et kaks-kolm aastat see hilineb. 

Aitäh! 

Aga kelle arvelt? Nii et lõppsõna: Isamaa Erakond kinnitab, et võimule tulles on esimene eelnõu, mida tühistatakse, mootorsõidukimaksu eelnõu. Aitäh! 

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Hea istungi juhataja! Kolleegid, kes te olete siin saalis ja eemal ka! Inimesed, kes üle veebi meid kuulamas on! Mul natukene teeb muret see, et kui me räägime erivajadustega inimestest – ja mulle meeldib öelda erivajadustega inimesed, mitte puudega inimesed – ja ka lastega peredest, nende hulgas lasterikastest peredest, siis me kirjeldame neid selles ruumis sagedasti kui väga suuri abivajajaid. Tegelikult on nii, et mõlemas sihtgrupis on hästi erinevaid inimesi, hästi erinevaid toimetulekuid, hästi erinevaid muresid. Ja ma arvan, et me peaksime lugu nendest inimestest palju rohkem, kui me seda oma sõnavõttudes meeles peaksime. 

Mina toetan automaksu. Aga ma ei ole tulnud siia automaksu eelnõu tõttu, vaid selle muudatuse tõttu, mida kõnealune eelnõu endas kätkeb. See eelnõu annab leevendust kõikidele lastega peredele. Ma arvan, et see on samm õiges suunas, kui mõelda seda majanduslikku keerukust, mis paljudel juhtudel lastega peredes on, sest tõesti, lapsed oma arengus vajavad igakuiseid täiendavaid kulutusi selleks, et maksimaalselt oma võimeid ja andeid realiseerida tulevikus. 

Lisaks on ka M-kategooria väikebusside maksusoodustus midagi sellist, mis toetab lasterikaste perede toimetulekut. Tõsi on ka see, et see aitab mõnevõrra erivajadusega inimesi. Kas või eilne "Impulsi" saade ja selle avalugu – selliseid peresid on veel ja nendel peredel on päriselt seda M-kategooria väikebussi vaja. 

Kui nüüd minna rohkem erivajadustega inimeste teemabloki peale, lähen sellepärast, et see valmistab mulle suuremat muret. Ajaloost, kui automaksuseadust menetleti ja see vastu võeti – kõik need süüdistused, et puuetega inimeste kojaga ei ole suheldud, ei vasta tõele. Mina olin toona sotsiaalkaitseminister ja puuetega inimeste kojaga suheldi ministeeriumi ametnike, aga ka minu kaudu pidevalt ja korduvalt. Loomulikult automaksu loomisel oleks olnud ka puuetega inimeste koja soovid suuremad, aga kompromiss, mille me ühiste arutelude tulemusena sõlmisime ja mis oli suurusjärgus circa 9 miljonit, andis raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele puudetoetuse tõusu, mida täna siin saalis on ka öeldud, et see ei ole ammu tõusnud. Aga siiski tõusis käesoleva aasta keskpaigast, juunikuust ja aasta esimeses pooles oli nimetatud sihtgruppidele ka ühekordne toetus. 

Puuetega inimeste vajadused on palju laiemad ja seetõttu oli kokkuleppe osa ka, et alates käesoleva aasta septembrist on riigipoolse soodustusega abivahendid ilma puude tuvastamise ja töövõime hindamiseta kättesaadavad ja neid kaetakse 90% ulatuses riigi poolt kõikidel lastel, ja tööealiste puhul 50% või 90% ulatuses. 90% ulatuses näiteks kindlasti liikumis-, kuulmis- ja nägemisabivahendid. 

Automaksu kontekstis on oluline rääkida ka sellest, et kõik erivajadusega inimesed vajavad liikumiseks võimalusi. See oli ka see põhjus, miks lepiti kokku toetuste tõusus ... 

Kolm minutit juurde.

Jah.

… mitte ei tehtud soodustust automaksule. Vähem kui pooltel erivajadustega inimestel või nende leibkondadel on auto. See tundus mõistlik kompromiss. 

Kompromissil oli veel üks oluline osa ja see oli automaksu kaotamine ümberehitatud ja kohandatud autodele, mis oli ka esialgses eelnõus vastavalt puuetega inimeste kojale sõlmitud kompromisskokkuleppes. Aga kahetsusväärselt, nagu kõik siin saalis igapäevaselt töötavad inimesed teavad, seda eelnõu just sel põhjusel president välja ei kuulutanud. 

Ma olen veel eelmise kuu keskpaigas kohtunud puuetega inimeste koja, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi inimestega, et püüda leida lahendus ja oma toonane lubadus puuetega inimestele ja see kokkulepe ümber vaadata ja püüda leida ka seaduses lahendus. Minu parima teadmise juures täiendavaid soodustusi puuetega inimestele Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga ja pidevas läbirääkimises ka puuetega inimeste kojaga, kus ma püüan olla ka edaspidi vahendaja rollis, ka ette valmistatakse. 

Ma ei ole kindel, et me oleme suutelised minema seda esialgse palve teed, mida puuetega inimeste koda on vahendanud ka hiljem presidendi kantseleile ja milline on ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanek selle eelnõu kohta, et raske ja sügava puudeliikide korral oleks automaks täiesti kaotatud. Küll aga ma väga loodan, et vähemalt esialgu antud lubadused ja kokkulepped saavad täidetud. 

Ma arvan, et selle eelnõu toetamine kas või ainuüksi sellepärast, et me leevendame lastega perede, lasterikaste perede ja nende puuetega inimeste olukorda, kellel on M-kategooria väikebussid, väärib vastuvõtmist. Aga ma ei salga, et see tee ei ole lõpuni käidud ja puuetega inimeste vajadustele tuleb veel sügavalt sisse vaadata. Aitäh!

Aitäh teile! Lauri Laats, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit igaks juhuks juurde.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Mis puudutab üleüldist mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu, siis alguspeale, kui see teema tuli siia saali, ütles Keskerakonna fraktsioon selgelt, et meie seda toetama ei hakka. Ei toeta ka praegu. Ja kindlasti kanname hoolt selle eest, et kui 2027. aastal tuleme võimule, siis oleme selles koalitsioonis, mis kaotab selle automaksu. 

Ja teate, kui me jällegi võtame kokku, kuidas seda on siin menetletud ja kuidas see on siia tulnud ja kuidas see sündis läbi valu, läbi erinevate parandusettepanekute, siin esitati seda ju mitmeid-mitmeid kordi, kui saadi see seadus üldse vastu võetud. Ja nüüd toimub vigade parandus. Juba tol ajal, kui käis esimene etapp, esimene menetlus, Keskerakonna fraktsiooni juhtis tähelepanu, et seal on põhiseaduslikkuse riive ja tegelikult seda riivet siinsamas osaliselt tahetakse nende kahe eelnõuga parandada ja needsamad erisused, mis on välja toodud nendes mõlemas seaduseelnõus, tahetakse sisse viia. See puudutab puudega inimesi ja erivajadusega inimesi ja ka lastega pered saaksid leevendust. 

Aga seda saab nimetada väga lihtsal viisil. See ongi see, et tegime alguses valmis midagi ja nüüd parandame vigu. Aga kogu selle protsessi juures on veel üks tehniline nüanss. Selleks, et kõiki neid muudatusi rakendada, on vaja välja töötada ka vastavad programmid, kuidas neid erisusi hakatakse arvestama ja millisel viisil neid tagasimakseid hakatakse tegema nende perede arvel, kus lapsed kasvavad. Minu teada seda programmi veel ei ole ja sellega on päris suured probleemid. Ma saan aru, et IT‑spetsialistid töötavad igapäevaselt, aga selline tunne on, et selleks ajaks, kui tahetakse rakendada kõiki neid erisusi, ega inimesed sellel päeval leevendust ei saa, kui see kõik jõustub, vaid ka sellega läheb aega. 

Aga lisaks sellele, kui isegi need arvutiinimesed saavad programmiga hakkama, siis, nagu ma ütlesingi, tuleb õige varsti see aeg, kui tulevad uued jõud ja lõpetavad selle automaksu üldse ära. See tähendab seda, et kogu see IT‑arendus, kuhu praegu läheb meeletult palju raha, läheb jällegi lihtsalt prügikasti, õhku. Seda nimetatakse selliseks "heaperemehelikuks juhtimiseks", mida me oleme siin näinud erinevate tegevusvaldkondade lõikes. Ka tänane arutelu, mis puudutas Rootsi vange, oli ju sarnane. 

Ma mäletan, et üks hea kolleeg juhtis tähelepanu sellele, et tegelikult see otsus, mida me praegu arutame ja mille praegune valitsus tõi siia Riigikogu saali – tal ei ole laiapindset toetust, valitsusel on ainult 11% rahva toetus –, tehakse praegu nui pooleks need otsused ära, aga samas on juba teada, et kui minnakse seda tagasi pöörama, siis see Eesti riigile päris kalliks ka maksma. Vaatamata sellele ikkagi tahetakse kogu see Rootsi vangide teema läbi suruda. 

Vaatame nüüd, miks üldse mootorsõiduki registreerimise maks kehtestati. See on ju tegelikult praeguse ja ka eelmise valitsuse, kus olid sotsiaaldemokraadid, käpardliku majandus- ja fiskaalpoliitika tagajärg. Ehk siis me ei suuda majandust turgutada, me ei suuda muuta maksusüsteemi õiglasemaks. Et kuskilt raha saada, paneme uued maksud peale. Ja see on toimunud siin rohkem kui kaks aastat. Tõsteti erinevaid makse, kehtestati erinevaid makse, tõsteti erinevaid teenuse hindasid. Aga see on tegelikult ju puhtalt seetõttu, et ei suudeta tekitada lisandväärtust, aga raha on riigil vaja, keegi siin ju ei vaidle selle vastu. Kõige lihtsam ongi minna ja võtta seda sealt, kus on praeguseks hetkeks kõige kergem, rahva taskust, aga rahva taskust saab see ka ükskord otsa. Ja ongi juba otsa saamas. Arvestades kõiki muid näitajaid, mis puudutavad elatustaset ja ka inimeste toimetulekut, no seal midagi head ei paista.

Nii et veel kord: loomulikult, ma loodan, et need vigade parandused, mis praegune valitsus on siia toonud, vähemalt selles osas rakenduvad peale kolmandat lugemist. Ma siiralt loodan, et käib mingisugune järelevalve arvutispetsialistide või selle programmi väljatöötamise ettevõtte üle, et see samuti jõuaks ikkagi õigel ajal oma programmiarendustega välja tulla, et kõik need mööndused ja erisused rakenduksid ka tegelikult ja füüsiliselt. Aga suures plaanis see ei päästa seda olukorda, mis on siin tekitatud, sellepärast et juba üleüldiselt kõikide maksutõusude tõttu on inimeste toimetulek halvenenud. 

Me kindlasti … Nagu ma ütlesin, kui meie tuleme võimule, siis automaks kaob ja selle nimel me ka tööd teeme. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh! Lühidalt veel kord numbritest ja siiski tegelikult mõeldes ka varsti peale hakkavale valimiskampaaniale. Annely nii uhke näoga ütles siit – Akkermanni pean silmas –, et selle soodustusega antakse 16 miljonit peredele. See kõlas peaaegu niimoodi nagu selle vähem kui pooleteist aasta pärast jooksma hakkava reklaami skript, kus Annely Akkermann ja teised reformierakondlased käest kinni kõnnivad, jalutavad ja räägivad, et kõik on nüüd hästi, me andsime peredele 16 miljonit automaksuga. 

Ma lihtsalt tegin siia juurde arvutuse. Sellesama eelnõu seletuskirjas olid väga ilusasti välja toodud need lastega perede arvud. Teatavasti meil kehtis kuni selleni, kui sotsid ja Reformierakond selle ära kaotasid, väga suunatud toetusmeede just nimelt lastele, lastega peredele. See oli tulumaksuvabastus lapse ülalpidamise eest. Selle kaotamisega võeti nende lastega perede taskutest julgelt üle 20 miljoni. 20 – rohkem võtad, ja 16 annad tagasi. 

Ma selle jaoks tulingi kõnet pidama, et mitte aega palju kulutada, aga siis, kui hakkab jooksma see reklaam, kuidas Reformierakond andis lastega peredele 16 miljonit, siis saab lõigata välja minu kõne ja panna selle sinna kõrvale jooksma. Siis on selline tasakaalustatud infoväli. Aitäh!

Aitäh teile! Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud Toomas Kivimägi! Head kolleegid! Mulle tegelikult tundub, et rahvas, kui ta seda istungit peakski mingilgi vähemal moel jälgima, mõtleb oma peas seda, et te tegelete mingi pseudotegevusega, taas kord. Sest kohalikud valimised on just äsja toimunud. Me kõik oleme käinud ja suhelnud rahvaga rohkem kui tavapäraselt, taas kord. Ja rahvas on meile tegelikult ju üheselt tagasi peegeldanud, et see, mida on tehtud mootorsõidukimaksuga, on ebaõiglane ja seda ei aktsepteerita vähemalgi moel. Ja see tegelikult peegeldub ka valimistulemustes. See on hinnang selle valitsuse tööle ja Eesti kui terviku nägemisele. 

Kohe õige pea tuleb siia kõnetooli riigikontrolör, kes tegelikult hakkab kandma ette meie transpordivaldkonna probleeme, kas me oleme olnud head või halvad selle valdkonna kujundamisel. Ja tegelikult kõlas ka siit puldist eelnõu ettekandja poolt see, et aga inimesed kasutage ühistransporti ja ärge sõitke autodega. Ma arvan, et see lööb inimesi eriti teravalt, selline suhtumine, mis tegelikult peegeldab ju seda, et me ikkagi ei saa üldse aru, mis väljaspool linnasid toimub. Sellist võimalust ju ei ole, isegi kui riigikontrolör õige pea siia tuleb, siis ta ilmselt ju manabki selle pildi meile ette, et jah, ühistransporti pannakse raha juurde, aga säilitatakse senine teenuse tase. 

Täpselt sama probleem on meie õnnetute kruusateedega. Ligi 30 aastat on ju räägitud seda juttu, kuidas me peaksime oma kruusateed üritama viia mustkatte alla või üle pinnata, aga ometi me näeme, et me elame olukorras, kus teps mitte riik ei ole seda ülesannet suutnud täita. Me maadleme oma põhimaanteede võrguga olukorras, kus peame ka selleks võtma riigikaitse valdkonnast lõivu, et neid maanteid välja ehitada lõpuks. Ja kui me jõuame nende õnnetute kohalike teedeni – kõik kohalikud omavalitsused hakkavad oma eelarvet kokku panema –, siis me näeme, et tegelikult väga paljudel omavalitsustel ongi seal eelarverea peal puhtalt see raha, mis tuleb teeseisundi hoidmiseks riigieelarvest. Rohkem lihtsalt raha ei jätku. 

Samal ajal me kogu aeg räägime, kuidas me edendame majandust, võtame kasutusele oma ressursse, rahvuslikku rikkust, olgu see siis mets või põllupidamine. Me teame, et see tehnika läheb järjest suuremaks, samal ajal talved järjest kehvemaks, vihmaperioodid järjest pikemaks ja need õnnetud inimesed peavad tegelikult seiklema iga päev nendel teedel nagu ühel katsumusterajal. Ja kui me tuleme siia kõnepulti ja ütleme, et vaadake, head inimesed, meie psühholoogiline ja ühiskondlik eeldus on ikkagi see, et seda planeeti on vaja päästa ja selle pärast on vaja sõita väiksemate autodega ja üleüldse muuta oma elustiili, võib-olla isegi oma elukohta, siis minu meelest me sekkume palju kõrgemasse tasandisse kui lihtsalt seadusloome. Me tegelikult sekkume põhiseadusesse, mitte ainult kitsalt selles valikus, kui palju on peres lapsi, vaid juba selles, et inimesel on mingid vabadused ja riik on ju selles mõttes, halb öelda, võib-olla isegi vahend ja võimalus. 

Nii et see mootorsõiduki saaga ilmselgelt jätkub. Isamaa on ka väga selgelt seda meelt, et see ebaõiglus tuleb likvideerida, seda parandada ei ole võimalik. Ja küllap ükskord saabub aeg, nagu on klassikud öelnud. Aitäh! 

Suur tänu teile! Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Selle mootorsõidukimaksu kohta oli siin üks muudatusettepanek, mis täna kahjuks suures saalis hääletusele ei lähe. See on esimene muudatusettepanek, mis oleks selle mootorsõidukimaksu tühistanud. See on ainukene mõistlik asi, mida siin oleks pidanud hääletama ja arutama. 

Kuivõrd seda ei saa ja minu küsimusele vastusest johtuvalt tahaks ma mõne sõna öelda, mida Annely mainis. …… tullakse vastu lastega peredele, et nende koormust vähendada. Ma tõin näite. Üks naaber, kellega mul oli võimalus rääkida – tõesti, ma vaatasin järele vestlusest, et tema automaks ei olnud mitte 50 eurot, vaid 112,59, kui ma õigesti mäletan –, ta ütles, et see on piinlik, mida te teete, pidades sealhulgas silmas nii mind ja minu tegevust kui ka meie erakonna tegevust, koalitsioonist rääkimata. Kui me räägime selle eelnõu kontekstis, et me läheme mingitele lastega peredele appi, siis see tegelikult kõlab naeruväärselt ja seda oleks pidanud ka rahanduskomisjoni esimees mõtlema. 

See valitsuskoalitsioon on ära võtnud näiteks sellelt perelt umbes 10 000 eurot. Lastetoetusi vähendanud, tulumaksuvabastused, mis puudutab nii laste pealt saadavaid tulumaksuvabastusi kui ka abikaasa ühisdeklaratsiooni pealt. Kokku on umbes ära võetud sellelt perelt aastas 10 000 eurot. See on teema, mille üle me peame mõtlema. Kui meil on nii madal sündimus, siis peaksime mõtlema üsna tõsiselt sellele, kuidas tegeleda lastega perede ja nende turvatundega. Ma kardan, et see arutelu, mis meil täna siin oli, sellele mitte kuidagimoodi kaasa ei aita. 

Ja siit tulenevalt ongi kolleegidele üleskutse, et kui me neid veidrusi teeme, et kümme korda rohkem võtame ära ja siis mingite muudatuste ja mugandustega justkui midagi kübemeotsaga tagasi ja räägime nendest kui suurtest võitjatest. See puudutab väga paljusid peresid väga isiklikult. Mõtleme siis nende konkreetsete inimeste peale ja sõnade peale, mida me siit puldist välja laseme, et kuidas need sõnad mõjuvad. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teilegi! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! See eelnõu kehastab kahtlemata valitsuskoalitsiooni parteide nentimist, et mootorsõidukimaks sai kehtestatud viisil, mis on lasterikaste perede suhtes ebaõiglane. Aga nagu ma eelnevalt juba ütlesin, ma ei usu, et seda on nenditud ja tunnistatud vabatahtlikult, vaid seda on tehtud tulenevalt asjaolust, et õiguskantsler on vastasel juhul ähvardanud selle seaduse vaidlustada Riigikohtus, kuna põhiseadus ütleb ju väga selgelt § 28 lõikes 4, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Kui mootorsõidukimaks sai kehtestatud viisil, mis eriliselt karistab lasterikkaid perekondi, siis sellest ilmselgelt ei nähtu mitte mingisugune eriline hool lasterikaste perede vastu. Nii et parem on ise üritada siin natukene seda asja siluda ja parandada, kui jääda ootama seda olukorda, kus Riigikohus tunnistab selle seaduse üldse põhiseadusvastaseks ja seeläbi ka tühiseks. 

Priit Sibul osutas õigesti asjaolule, nagu seda tegi ka Rain Epler, et tegelikult on lastega peredele, lasterikastele peredele selle valitsuse poolt ja ka eelmise valitsuse poolt, mille tuumik on ju sama, tehtud väga palju ebaõiglust ja see, mis täna siin natukene silutakse, ei korva seda kaugeltki. Eriti on seda tehtud paljulapseliste perede toetuste kärpimisega, samuti on seda tehtud laste ja abikaasa pealt täiendava tulumaksuvabastuse tühistamisega. 

Ja loomulikult on nii Isamaa esindajatel kui ka Keskerakonna esindajatel õigus, et kui õnnestub tulla opositsioonierakondadel võimule, siis tuleb see mootorsõidukimaks esimesel võimalusel tühistada. Ent mida ma kutsuksin üles nii Isamaa kui ka Keskerakonna esindajaid samamoodi selgelt sirgjooneliselt välja ütlema, on see, et väärtuskonflikti provotseerimiseks Eesti ühiskonnas ei ole olnud mitte üksnes mootorsõidukimaksu kehtestamine, vaid seda on kahtlemata olnud ka niinimetatud homoabielu seadustamine. Ja just nagu te lubate, et võimule tulles te seisate selle eest, et tühistada mootorsõidukimaks, lubage avalikult ka seda, et võimule tulles seisate abielu loomuliku tähenduse taastamise eest. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, selle eelnõu kohta on esitatud kokku üheksa muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. See muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Ma palun muudatusettepanekut nr 3 hääletada, sest see on koostatud Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumise alusel ja puudutab maksuvabastust just nimelt erivajadustega inimestele. Aitäh!

See on teie õigus. Palun saalikutsung enne muudatusettepaneku hääletust! 

Head kolleegid, vabandan teid tülitamast, aga meil on üks muudatusettepanek, mis vajab hääletamist. Oleme eelnõu 694 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 5, ka selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 6, selle on esitanud Anti Allas ja Madis Kallas, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata ja see muudatusettepanek ei kuulu hääletusele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanek nr 7, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 8, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 9, ka selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult.  

Oleme, head kolleegid, läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 694 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 694 teine lugemine on lõpetatud. 

Me saame minna 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 teine lugemine. Palun taas kord Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 733, riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Toimusid need arutelud 23. oktoobril ja 3. novembril. Tuletan meelde, et 2025. aasta lisaeelarve eelnõuga vähendatakse kulusid 19,9 miljonit, investeeringud 12 miljonit ja suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit. Ja kulude, investeeringute vähenemine on seotud eelkõige 2026.–2029. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega, sealhulgas ministeeriumi valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide esitatud taotlustest eelarvet käesolevast aastast järgnevatesse ümber planeerida. Ja seda seetõttu, et erinevate projektide elluviimise ajagraafikud on täpsustunud. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljoni võrra nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks. 

Veel tuli üks muudatusettepanek. Tähtaeg oli 27. oktoobril. Ja see muudatusettepanek tuli Isamaalt. Oli selline, mida Isamaa on varemgi esitanud. Eesmärk on muuta eelnõu § 1 ja vähendada keskvalitsuse kulusid täiendavalt 200 miljoni võrra, kusjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid. Sellise ettepaneku on Isamaa varemgi teinud. Ka varem on rahanduskomisjon jõudnud seisukohale, et ettepanek ei vasta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetele. Nimelt peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust, nii et seda on võimalik kanda arvuliselt eelarvepilti. Ma tegin ettepaneku, et komisjon võiks jätta selle nõuetele mittevastava muudatusettepaneku läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Sellisele seisukohale komisjon ka asus. Tõsi, sellele olid vastu Aivar Kokk, Andrei Korobeinik ning Riina Sikkut, erapooletuid ei olnud. 

Ja veel, kui nüüd teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaega lühendada tulenevalt kiirema menetluse vajadusest, kuna seaduse rakendamine ja vahendite kasutamine peab toimuma sel aastal, samuti võttes arvesse rahanduskomisjoni töökoormust ja töökorraldust. Menetlusotsuse ettepanekud on, et teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. november 2025 kell 17.15. Need ettepanekud otsustati teha konsensuslikult. See on kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tänan väga sisuka kokkuvõtte eest. Me arutasime siin just kahte eelnõu mootorsõidukimaksu teemal. Me teame, et registreerimis[tasu] laekumine on tunduvalt vähem, kui on arvestatud eelarves. Ma ei näinud õiget numbrit selles eelnõus, mis tänaste prognooside järgi on. Kas me näeme enne kolmandat lugemist seda muudatust või seda muudatust ei tule?

Jah, seda me arutasime, siis kui me esimeseks lugemiseks eelnõu ette valmistasime. Küsisin vahepeal ka Rahandusministeeriumilt, missugusele seisukohale nad on jõudnud. Nad on jõudnud sellisele arusaamisele, et see muudatus tulude vähenemise osas tuleb teha ja see muudatusettepanek esitatakse kolmandaks lugemiseks Rahandusministeeriumilt meile, et me saaksime selle komisjoni ettepanekuna siia saali tuua.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänan vastuse eest, aga küsiksin, kuidas meil selle ülemineva rahaga on. Kui palju meil on näha, et 2025. aastast 2026. aastasse üle kantakse? Kas see number on lõplik, mis siin kirjas on, või me näeme seal mingeid muudatusi?

Seda ma ei oska praegu öelda nii palju, kui mina tean. Ma tean ainult seda numbrit, mis siin eelnõus teisele lugemisele on saadetud. Rahandusministeerium esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekuid ei teinud. Ma eeldan, et see summa on sama. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii nagu komisjoni juht selgitas, muudatusettepanekuid siia nimekirja ei kantud. Seega on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 733 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 17. november kell 17.15.

Liigume edasi 20. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 720 esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile 2024. aasta majandusaasta aruannet. See aruanne annab ülevaate, milliseid samme astus valitsus 2024. aastal maksumaksja raha kasutades meie majanduse, heaolu ja julgeoleku kasvatamiseks ning kuidas selle tulemusena muutus meie riigi varaline seis. 

2024. aasta majandusaasta oli Eestile kehvapoolne, kuid veel kehvemad olid, võib öelda, meeleolud. Kõige kehvem majandusnäitaja oli tarbimiskindlus, mis kindlasti ei toetanud majandust, kuid fundamentaalnäitajad tegelikult olid pöördunud eelmine aasta juba paranemise teele. 2024. aasta kevadine majandusprognoos oli varasematega võrreldes majanduse taastumise asjus pessimistlikum. Seetõttu oli prognoositav eelarve puudujääk 2024. aasta riigieelarves oodatust suurem ning see ületas 3% SKP‑st. Et see jääks 3% piiresse ja täidaks Euroopa Liidu eelarve reegleid, võeti vastu negatiivne lisaeelarve, mille meetmed pidid parandama eelarvepositsiooni. See sisaldas ligikaudu 15 miljoni euro ulatuses kokkuhoidu ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, näiteks dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Kõik ministeeriumid, võimaluse korral ka nende allasutused ja sihtasutused, hoidsid kokku peamiselt oma tegevus‑ ja majanduskulude arvel. 

2024. aasta suvel vahetus Eestis valitsus. Eelarvepositsiooni jätkuvaks parandamiseks otsustati kehtestada julgeolekumaks, mis tõstis füüsilise ja juriidilise isiku tulu maksustamist ning ka käibemaksumäära. Samuti otsustati täiendavalt kärpida nii riigiasutuste kui ka riigiettevõtete tegevuskulusid. Meetmete valdav mõju algas sellest aastast, 2024. aastal jäi plaanitav mõju tagasihoidlikuks. Valitsussektori statistiline puudujääk ulatus 601 miljoni euroni, mis on poolteist miljonit eurot SKP‑st. See puudujääk kujunes maksude ning muude tulude hea laekumise tõttu oodatust väiksemaks. Puudujäägi vähenemisele aitas kaasa kulude kokkuhoid igal valitsussektori tasemel. Võrreldes 2023. aastaga oli valitsussektori puudujääk 597 [miljoni] euro võrra väiksem, see on 1,6% SKP‑st, peamiselt keskvalitsuse eelarve seisu tõttu. 2024. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud vara kokku 26,7 miljardit eurot ning kohustuste maht oli 20,78 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga kasvas varade maht 2,6 miljardit ning kohustuste maht 2,33 miljardit. Valitsussektori tulud moodustasid 2024. aastal 16 miljardit eurot ning kasvasid võrreldes 2023. aastaga 1,26 miljardit eurot. Valitsussektori konsolideeritud kulud ilma investeeringuteta olid 2024. aastal 16 miljardit eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga 0,9 miljardit. 

Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja jaotumist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi konsolideerimata tulevik on positiivne, korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. 2024. aastal oli riigi konsolideerimata tulem –521,87 miljonit eurot ja korrigeeritud konsolideerimata rahavooline puudujääk 3 194 600 000 eurot. 2024. aasta negatiivse tulemi ja rahavoolise puudujäägi tõttu ei saa stabiliseerimisreservi suurendada. 

Majandusaasta koondaruanne läbis enne Riigikogule esitamist Riigikontrolli auditi. Ja Riigikontroll leidis, et 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemuste rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi varude saldo tõttu. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. 

Riigikontrolli peamised tähelepanekud ja kriitika olidki suunatud Kaitseministeeriumile – raamatupidamises, kaitseotstarbeliste varude arvelevõtmise vastavus juhenditele ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrolli süsteemi puudused. Rahandusministril soovitati sarnaselt varasema aastaga tähelepanu pöörata siseriiklike toetuste jagamisele ning eelarve jääkide ülekandmise protsessi parandamisele. Rahandusministeerium teeb seda igal aastal. 

Palun, austatud Riigikogu, majandusaasta koondaruanne kinnitada. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgmiseks annab juhtivkomisjonis toimunud arutelust ülevaate rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere õhtust taas! Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 720 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 13. oktoobril. Ka sellel päeval andis rahandusminister Jürgen Ligi ülevaate koondaruandest ja 2024. aasta tulemustest ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Istungil osales samuti riigikontrolör Janar Holm, kes andis ülevaate Riigikontrolli arvamusest 2024. aasta koondaruande kohta ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. 

Mida see aruanne sisaldab, minister juba selgitas. Mu meelest on aruanne alati väga huvitav lugemine. Ja kui mõnikord isegi siin saalis paistab, et mu kõnet kirjutab AI, siis lugege näiteks rahandusministri eessõna sellele aastaaruandele ja te saate aru, et Jürgen on selle ise kirjutanud täies mahlakuses. Selles mõttes on see huvitav aruanne, et on antud väga täpne ja isiklikust nägemusest kantud seisukoht. 

Me komisjonis muidugi arutasime ka riigi rahanduse indikaatoreid ja seda, kuivõrd on Riigikontrollil võimalik eelarve täitmist kontrollida ning majandusaasta aruannet ja majandustulemust hinnata. Me rääkisime muudatustest ja ka tulemusnäitajatest. Leiti ühiselt ja rahanduskomisjon ise on ka juba mõelnud, et kui me selle aasta kevadel vaatasime ükshaaval ministeeriumide ülekantavaid vahendeid, siis järgmisel kevadel vaatame terasemalt mõõdikute sisse. 

Aivar Sõerd ja Sven Kirsipuu muidugi pidasid maha tõsise väitluse, aga olid põhimõtteliselt üsna ühel nõul. Näiteks ütles Janar Holm, et Riigikontrolli kriitika seisneb mõõdikute puhul selles, et mõõdikud ei ole seotud raha eraldamisega. Ka ministeeriumid on öelnud, et mõõdikuid ei suudeta tegelikult rahaga siduda. Aivar Sõerd tõdes, et tulemusnäitajate komplekti kasutatakse põhimõtteliselt analüütilise materjalina ja programmid kinnitatakse seadusena, aga ministrid ikkagi kinnitavad, et tulemusnäitajad ei ole sageli rahaga seotud. 

Aastaid kritiseeris Aivar Sõerd sellist näitajat, et kui palju inimesi end kodutänaval turvaliselt tunneb. Seekord tõdes minu meelest teatava rahuloluga, et see näitaja on lõpuks eemaldatud. Aga jõuti konsensusele, et mõõdikutega tuleb edasi töötada. 

Ja ma arvan, et see ongi … Jah, istungi lõpus oli juttu veel sellest, et kui me maikuus eelarvejääkide ülekandmist uurisime, siis ei olnud meil abiks võtta Riigikontrolli eelarve täitmise aruannet. Janar Holm vastas, et tõenäoliselt ei ole ka järgmises maikuus võimalik anda ülevaadet kinnitatavate ja ülekantavate jääkide kohta, sest andmed ministeeriumidest saabuvad liiga hilja. Me pidime rahandusministriga arutama, et järsku saame siiski ministeeriumidelt nõuda jääkidest ülevaadet varem kui maikuus. 

Probleeme oli Kaitseministeeriumi valdkonnas. Aga nende kohta saab lähemalt lugeda ka selle aastaaruandega kaasas käiva riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse auditi tulemustest, mille Riigikontroll on koostanud ja mis on samamoodi teile välja jagatud. 

Menetlusotsused. Rahanduskomisjon pakub välja sellised. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks – selles valitses konsensus –, määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Sa mainisid oma ettekandes mitu korda meie seda … Meil oli tõesti selline tore debatt, asjalik debatt. Mind ka mainisid mitu korda. Aga ma ikkagi küsin, et see asi natukene selgemaks saaks. Meil on kohe järgmine punkt, riigikontrolör tuleb siia ja räägib sellest, kuidas meil transpordis rahastusega on asjad kehvasti. Kuidas sa seletad seda, et mõõdikud – siin on liiklushukkunute arv, liikluses raskelt vigastatute arv ja nii edasi – halvenevad, aga tulemusnäitajad lihtsalt lähevad kaugemale, liiguvad vastupidises suunas, aga rahastamisel probleemid hoopis süvenevad? Tegelikult, kus näitajad halvenevad, sinna tuleks raha juurde panna. Kuidas sa seda seletad? See on üks näide, neid näiteid oli hästi palju, kus mõõdikud ja sihttasemed liiguvad vastupidises suunas ja riigieelarvest raha eraldamisega pole seost mõõdikutel. Kuidas sa seda asja seletad?

Ma olen märganud, et väga mitmed mõõdikud on võetud rahvusvahelistest mõõdikutest. Kõiki riike võrreldakse näiteks liikluses hukkunute arvuga, kui palju hukkub liikluses inimesi, ma ei tea, Soomes, Rootsis ja Lätis. Eelmisel aastal Helsingis liikluses ei hukkunud ühtegi inimest, ma lugesin uudistest. See on iseenesest mõõdik küll, mille järgi riigid ennast võrdlevad, ja selles mõttes on see mõõdikuna kindlasti otstarbekas. See on üks asi. Teine asi on see, et eelarvel on alati võimalused ja prioriteedid. Viimaste aastate eelarve prioriteet on selgelt riigikaitse. See on üks asi. Ja kolmas aspekt on kindlasti see, et mõõdikuid, selliseid kvalitatiivseid, ei saa iga kord osta ainult rahaga. Näiteks julgeolek. Kui piirkonnas algab sõda, siis inimesed tajuvad julgeolekut hoopis teisiti, kuigi Eestis otseselt nagu midagi ei muutu, aga need tajud. Ja neljas aspekt on veel see – ma ei mäleta, kas me rääkisime sellel päeval või mõnel teisel istungil, mõõdikutest on meil palju juttu –, et kuigi sihttase on saavutatud ja tundub, nagu ei peakski sinna raha eraldama, siis võib tegelikult olla nii, et sihttaseme hoidmiseks on seda raha kindlasti vaja, mõnikord võib-olla isegi rohkem vaja. Korrelatsioon kahtlemata peab olema ja on ka, aga see on veidi keerulisem. Nende mõõdikutega tegeldakse palju ja selles suunas eelarvestamine liigub. Ka järgmise perioodi Euroopa Liidu raha keskendub tulemuste mõõtmisele, mitte kululiikidele või isegi tegevustele. Eelarvestamine liigub selles suunas. Meil on pikk-pikk tee käia, suund on õige, aga palju on minna.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin, kas komisjonis tuli ka see jutuks, et siin aruandes on selline lause, et Riigikontroll toob kuuendat aastat välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrolli süsteemi puudused. Me teame, kui keerulised ajad praegu maailmas on, te seda ka oma sõnavõtus just mainisite. Kas tuli arutelule, et võib-olla parlamentaarses riigis peaks parlament sellistel hetkedel tulema täiendavalt appi mingite komisjonidega, sest pole reaalne, et 5% investeeringute osas kaitsekuludesse me suudaksime teha seda olemasolevate komisjonidega, olemasolevate ressurssidega? Kas see tuli jutuks või ei tulnud?

Jaa, muidugi tuli see jutuks. Me ju arutasime ka seda Riigikontrolli auditit eelmise aasta majandustulemustest, seal on see must valgel välja toodud. Rahanduskomisjon veidi enne teadis sellest probleemist ja on vestelnud kaitseministriga, mitte üks kord, rahanduskomisjoni istungitel. Aga kaitseminister on öelnud, et neil on meetmed, et need probleemid lahenevad. Te saate üle küsida järgmise päevakorrapunkti ajal riigikontrolörilt. Ka tema on öelnud rahanduskomisjoni istungil, et on saanud täiendavaid materjale ka peale selle aruande lõpetamist. Aga ta istub siinsamas ja annab ise need selgitused.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Annely! Sa rääkisid siin komisjonis toimuvast ja hea kolleeg Aivar küsis mõõdikute ja raha seoste kohta. Ma ei saanudki nüüd su vastusest aru, kas tee-ehitusse raha juurdepanek vähendab või suurendab liiklusõnnetuste arvu või mis suhtes see on rahavajadusega mingite mõõdikute kaudu. Räägi nüüd veel kord lahti, kui sellest niimoodi juttu oli.

Paremad teed kindlasti vähendavad liiklusõnnetuste arvu. See positiivne seos on teada. Eelarve menetluse käigus on tõusetunud ka see, et kui ohtlikke kohti oleks võimalik rohkem ümber ehitada, oleks lootust, et liiklusõnnetuste arv väheneb, aga peale selle, et on head teed, peab olema ka hea liikluskultuur. On asju, mida saab raha eest, aga on asju, mida raha eest ei saa.

Helle-Moonika Helme, palun!

Ma ikkagi võtan sellest sõnasabast kinni. Kindlasti on liikluskultuur väga oluline. Ja ma arvan, et meil autojuhid, vähemalt Eesti autojuhid, kes on meie autokoolidest saanud liiklushariduse ja oma load, on kindlasti päris head liiklejad. Sa ütlesid, et paremad teed vähendavad liiklusõnnetuste arvu. Aga ma küsin, miks on Reformierakonna valitsuste ajal ikkagi juhtunud selline asi, et teede ehituses, korrashoius ja teehoolduses on suur rahapuudus. Me kuuleme, kuidas ikkagi liiklusõnnetuste arv on kasvanud. Mina näen seal küll ikkagi raha vähesuse ja liiklusõnnetuste arvu suurenemise suhet omavahel. Sa ise kinnitasid seda ka, kui sa just praegu ütlesid, et paremad teed vähendavad liiklusõnnetuste arvu. Anname sinna siis rohkem raha!

Jah, täiesti nõus sellega. See on selline üldteada fakt, et paremad teed vähendavad liiklusõnnetuste arvu, isegi kui kõik muud kriteeriumid jäävad samaks. Aga on olemas ka muid kriteeriume. 2026. aasta eelarves suurenevad oluliselt teedeehituse summad ja seda on näha eelseisvatel aastatel, et ehitatakse ikkagi mitmekümne kilomeetri kaupa neljarealisi teid nii Pärnu kui ka Tartu suunal. Ka mootorsõidukimaksust 85 miljonit on eraldatud teedeehitusele. Ja just Pärnu suund on Military Mobility vahenditest kahese kasutusega, küll sõjalise liikuvuse vahenditest, aga kasutatavad kõikidele liiklejatele, kes Tallinna–Pärnu suunal liiguvad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan nüüd läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 720 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. november kell 17.15.

Liigume edasi tänase 21. päevakorrapunkti juurde, milleks on "Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus". Ettekandjaks palun riigikontrolör Janar Holmi. Ja natuke selle päevakorrapunkti menetlemisest. Kõigepealt on ettekanne riigikontrolör Janar Holmilt kuni 30 minutit. Iga Riigikogu liige saab esitada ühe suulise küsimuse ja lõpetavad läbirääkimised üksnes fraktsioonidele. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustan sealt, kus eelmisel aastal siin teie ees lõpetasin. 

Riigieelarve ja eelarvestamise probleemid on kahjuks muutunud minu aastakõnede refrääniks. Aasta tagasi andsin ülevaate Riigikontrolli aastaaruandest, mis keskendus tegevuspõhise riigieelarve reformi tulemustele, või siis täpsemalt – kasinatele tulemustele. 

Mis on aasta jooksul muutunud? Valitsus esitas hiljuti Riigikogule arutamiseks riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu. Selle eesmärk on muu hulgas suurendada eelarve arusaadavust ja läbipaistvust ning tõhustada riigieelarve raha kasutamist. Eelnõus on mitmeid muudatusi, millega lahendatakse probleeme, millele ka Riigikontroll on tähelepanu juhtinud.
Mõistlik on, et korrastatakse ministeeriumide jagatavate riigisiseste toetuste andmise põhimõtteid ning täpsustatakse kohaliku omavalitsuse rahastamisega seonduvat.

Riigieelarve selguse huvides on hea, et mitterahalised kulud ehk põhivara amortisatsiooni kajastav eelarve osa viiakse lõpuks seadusest seletuskirja ning lõpetatakse sellega seotud asjatu segadus eelarvepildis. Need muudatused on igati vajalikud.

Mäletatavasti oli ka aasta tagasi Riigikogu menetluses eelmine riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu, millega sooviti samuti muuta riigieelarve arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Siis viitasin, et eelnõu on ebaõnnestunud, kuna kavandatavad muudatused on seatud eesmärki silmas pidades täiesti kasutud ega muuda võrreldes eelnevaga sisuliselt midagi.

Nüüd, aasta hiljem, ongi uue eelnõuga kavas loobuda eelmise aasta muudatusega siiski sisse viidud riigieelarve lisast, mis on mahukas, raskesti kasutatav, väheinformatiivne ja täitevvõimule mittesiduv. Samuti on see tekitanud ministeeriumidele palju asjatut tööd.

Soovitan nagu eelmiselgi aastal ka sellel aastal menetletava eelnõu puhul tühja tööd mitte teha ja tõsiselt kaaluda, kas ka sedapuhku on kõik kavandatud muudatused ikkagi sisulised ja vajalikud. Kas eelarvega liigutakse suurema arusaadavuse ja selguse suunas? Arvan, et mitte.
Võrreldes olemasoleva lahendusega ei teki mitte midagi kvalitatiivselt uut. Riigieelarve lisa lihtsalt kaotatakse ning seal sisalduv tuuakse üldisemal kujul seaduse põhiteksti. Muu jääb samaks. Ka see, et nende seadusesse tõstetavate kuluridade taga olevat rahasummat saab minister jätkuvalt muuta. Isegi Riigikogus tehtavad muudatused ei ole nende eelarveridade puhul ministrile siduvad. Raha kasutamise paindlikkus on kindlasti vajalik, kuid totaalne ja ka Riigikogu tahet tühistav paindlikkus muudab Riigikogus tehtud otsused mõttetuks. Muudatus on, aga muutust ei ole. Milleks seda vaja?

Riigieelarve mõte on siiski see, et riigieelarve vastuvõtmisega annab Riigikogu loa maksumaksja raha kasutada, kontrollides sellega ühtlasi valitsuse tegevust ning seades sellele piirid. Kavandatav seadusemuudatus on sellest mõttest päris kaugel. Paljudel juhtudel sama kaugel, kui on Riigikogule riigieelarves alles jäetud otsustusõiguse tasand praktilisest elust. 

Miks ma nii ütlen? Kahtlusteta on Riigikogu roll käsitleda riigieelarve menetlemisel rahajaotust strateegilisemal tasandil. Vaieldamatult peab Riigikogul otsuseid tehes olema niinimetatud helikopterivaade. Kuid kahjuks on Riigikogu ja avalikkus nende riigieelarves esitatud eesmärkide ja mõõdikutega sageli saadetud helikopteri lennukõrguse asemel süvakosmosesse. Nii sügavale, et tõsiseltvõetava sideme loomiseks eraldatava raha ja seotud eesmärkidega ei oleks abi ka teleskoobist.

Riigieelarvega Riigikogule pakutavat kosmosereisi ilmestas minu hinnangul väga hästi Riigikogu liikme Aivar Sõerdi muudatusettepanek, mille ta esitas 2026. aasta riigieelarve eelnõusse ja mis oli selgelt teadlikult irooniamaiguline. Sellega tegi Riigikogu liige ettepaneku suurendada tulemusvaldkonna "Õigusriik" programmi tegevuse rida "Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine" 5 miljoni euro võrra, et vältida Eesti tuntavat langust ülemaailmses innovatsiooniindeksis 16. kohalt halvimal juhul 22. kohale. Selline koht on märgitud konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamise mõõdiku sihttasemeks järgmiseks aastaks.

Strateegiline juhtimisotsus. Lausa suurepärases kooskõlas niinimetatud tegevuspõhise riigieelarve käsiraamatuga. Aga kellele raha eraldatakse? Teadmiseks, et selle rea all rahastatakse nii Justiits- ja Digiministeeriumi, Patendiameti, Konkurentsiameti kui ka kohtu teenuseid. Kui suur võimalus on üldse nende asutuste rahastamise kaudu indeksid kohta parandada? Mille jaoks täpsemalt see raha peaks minema? Kuidas üldse mõjutab täiendava 5 miljoni euro eraldamine edenemist innovatsiooniindeksis? Äkki piisaks 1 miljoni eraldamisest? Äkki ei ole üldse vaja edenemiseks lisaraha, vaid tuleks hoopis vähendada bürokraatiat või jätta hoopis midagi rahastamata, mis konkurentsivõimet vähendab? 

Aga kõik Riigikogus tehtavad muudatusettepanekud peaksid sellest niinimetatud tegevuspõhise eelarve loogikast lähtudes olemagi tegelikult sellised. Kas keegi päriselt tahab sellist sisutut asendustegevust? Milleks?

Eelarve kosmosereisil oleks natukegi abi sisukamast manuaalist. Mõtlen siin seletuskirja. Seletuskiri on küll ajaga muudetud sisukamaks, kuid pikk tee on veel minna. Vaja oleks riigieelarve ja seletuskirja suuremat kooskõla ning täpsemaid arvandmeid riigieelarves olevate kuluridade sisu kohta, samuti selgesõnalisemat kasutusotstarvet iga kulu kohta ning võimalust võrrelda kavandatavat kulu eelmistel aastatel samaks otstarbeks tehtud kuludega.

Seletuskirja sisukamaks muutmiseks ei ole vaja ühtegi seadust muuta ja seletusele pikkust lisada. Vastupidi, vaja on täpsust ja konkreetsust.
Rahandusministeeriumi väljatöötatud ükslehed ja riigieelarve juhtimislaud on hea täiendus, et saada eelarvest kiiret aimu – ka maailma kirjandusklassikast on tehtud lühendatud ja lihtsustatud variante neile, kellel süvenemiseks jaksu, aega või tahtmist ei ole.

Aga 20 miljardi jagamine ei ole lihtne ja seda ei saa lihtsustada. Otsustamiseks ja sisukaks arvamiseks ei piisa aimu saamisest – need, kes vastutavad, on kohustatud aru saama. Dokumentidest, mitte kokkuvõtetest, memodest või ametnike antavatest kiirülevaadetest.

Sisukas riigieelarve ja selle seletuskiri ning otsustusõiguse tagasivõtmine, mis praegu on pea täielikult loovutatud ministeeriumide kasuks, annaks eelarvearutelude ajal sisulise võimaluse arutada, kas raha kasutamine kavandatud viisil on mõistlik ja vajalik. Seda infot ei ole vaja ainult Riigikogule, vaid ka avalikkusele – neile, kes tunnevad ka ettevõtja või eraisikuna huvi, kuidas nende makstud makse on kavas kasutada, ja seavad selle vajaduse korral ka küsimuse alla. Ilma selleta riigi rahandust korda ja kulusid kontrolli alla ei saa.

Head kuulajad! Seekord käsitleb Riigikontrolli aastaaruanne transpordi ja liikuvuse valdkonda, mille kohta oleme teinud viimaste aastate jooksul pea tosin auditit. Käesolev aastaaruanne raamib neid kokkuvõttena. Oleme vaadanud, kuidas on võrreldes auditites käsitletud ajaga edenenud riigi võetud kohustuste täitmine ja arengudokumentides seatud eesmärkide saavutamine, olgu põhivõrgu maanteede nõutud kujul väljaehitamine 2030. aasta lõpuks; liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähendamine; riigile kuuluvatele suurema kasutatavusega kruusateedele tolmuvaba katte panemine aastaks 2030 või siis riigiteede seisukorra säilitamine vähemalt tasemel "hea, kui nimetada neist lihtsalt mõnda.

Võrdlesime seatud eesmärke ja riigile võetud kohustusi riigi eelarvestrateegias vastavaks otstarbeks planeeritud rahaga. Kokkuvõttes nägime, et perioodil 2026–2030 on selleks, et täita kohustusi ja eesmärke, mis on seotud riigiteede seisukorra säilitamisega, riigiteede ja raudteede ehitamisega ning raudteel turvalisuse suurendamisega, puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot. Aga seda juhul, kui Eesti saab Rail Balticu esimese etapi lõpetamiseks Euroopa Liidu uue perioodi eelarvest loodetud 1,2 miljardit eurot. Iga saamata jäänud euro lisandub viidatud 1,35 miljardile eurole.
Tuletan meelde, et kahel järgmisel aastal ulatub riigieelarve puudujääk prognoosi järgi maksimaalselt lubatava 4,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust ning 2029. aastal 3,6%-ni. Seetõttu peaks olema selge, et seatud eesmärkide ja võetud kohustuste täitmine ei ole riigi rahakoti võimalusi arvestades määratud tähtaegade jooksul realistlik. Ja valikute tegemine saab veel suurema tähtsuse.

Olukorra muudab keerulisemaks ka see, et pigem kulbi kui lusikaga vajavad raha ka teised valdkonnad. Viimase aasta jooksul oleme teinud erinevates riigielu valdkondades mitmeid auditeid, kus joonistusid välja juhtumid, kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi.
Näiteks ei täideta Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas sotsiaalhoolekande seadusest tulenevat kohustust tagada erihoolekandeteenuste kättesaadavus. Seetõttu on kohtadest suur puudus ning sobiva koha leidmiseks tuleb inimestel sageli läbida aastatepikkune katsumusterohke teekond. Näiteks ei pruugi tavajärjekorras ootav autismispektri häirega inimene praeguse olukorra jätkudes oma eluaja jooksul kohta saadagi. Rõhutan: erihoolekannet vajavatele inimestele vajaliku toe tagamine ei ole midagi, mida võib teha, vaid see on midagi, mida peab tegema. Seda nõuab seadus.

Või siis näide hariduse vallast. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole koolipidajana suutnud tagada, et kõik kutseõppeasutuste õpilased saaksid õigusaktidega ette nähtud tuge. 90% kutsekoolidest tunnistas, et nad ei suuda haridusliku erivajadusega õpilastele pakkuda tugimeetmeid ja tugiteenuseid, kuigi neil õpilastel on selleks seaduse järgi õigus.

Samal ajal vedas Haridus- ja Teadusministeerium sellest sügisest jõustunud noorte koolikohustuse pikendamist, et vähendada haridustee katkemist pärast põhikooli. Uus kohustus inimestele – samal ajal, kui ministeerium ise ei suuda enda vanu kohustusi täita. Paljud tugiteenuseid vajavad noored õpiksid meelsasti ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta kutsekoolis, kui ministeerium täidaks enda kohustust luua neile selleks võimalus.

Üha vähem saab tõsiselt rääkida sellest, et riik võiks teha midagi uut või pakkuda midagi senisest rohkem, kui selle eelduseks on lisaraha. Selle asemel muutub üha kesksemaks küsimus, kas infrastruktuuri või erinevate eluvaldkondade teenuseid on üleüldse võimalik hoida senisel harjumuspärasel tasemel.

Näited aastaaruandest. Riigiteede seisukorra hoidmine praeguse taseme lähedal tähendab seda, et perioodil 2026–2029 on vaja juurde üle 300 miljoni euro rohkem eelarveraha, kui praegu riigi eelarvestrateegias on kavandatud.

Maapiirkondade elanikud kurdavad, et maakondliku ühistranspordi puhul ei vasta sõiduplaanid nende tegelikele vajadustele – väljumisajad on halvad ja marsruudid ebasobivad. Maakondlikuks ühistranspordiks eraldatava raha hulk küll suureneb – aastal 2024 eraldatud 72 miljonilt aastaks 2029 kavandatud 87 miljoni euroni –, see läheb aga lihtsalt sama taseme hoidmiseks.

Või siis näide liiklusohutuse valdkonnast, kus liiklusohtlike kohtade ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt aina vähem raha jagunud. Kui 2021. aastal oli eraldatud raha eest võimalik ümber ehitada 42 liiklusohtlikku kohta, siis 2025. aastal suudetakse vaid 10, neli korda vähem.

Kindlasti on võimalik mõningaid kitsaskohti leevendada, kui otsida kokkuhoiukohti valdkonna sees või muuta olemasolevaid lahendusi inimestele sobivamaks. Aga ka sellega ei lähe alati hästi. Näiteks on transpordivaldkonnas räägitud aastaid ühtsest üle-eestilisest ühistranspordi piletimüügisüsteemist, samuti raudteeliinide ning kohalike ja kaugbussiliinide sõiduplaanide ühitamisest. See oleks liikuvusprobleemide lahendamisel paljudele abiks. Suurt raha ei nõuaks. Arukat eestvedamist küll. Aga midagi ei juhtu. Ainult teema pidevalt uuesti avastamine ja lõputu jutt sellest, kuidas seda teha tuleks.

Aga näiteid saab tuua ka teistest valdkondadest. Aasta alguses lõpetasime hooldereformi puudutava auditi. Arvutused näitasid, et eesmärk saada hooldekodukoht keskmise pensioni eest on ilmselgelt muutumas ebarealistlikuks. Keeruline on vältida isegi hooldatava makstava tasu senise osakaalu suurenemist – ka see nõuab suurel hulgal raha.

Minu eesmärk täna siin ei ole viidata sellele, et palju raha on puudu. Sellest ei ole abi ja see ei üllata ka kedagi. Raha on alati puudu, vajadused ja unistused on võimalustest suuremad. Paraku ka riigi enda arengudokumendid lähevad kaasa unistustega, unustades võimalused. Valikuid ei tehta, prioriteete ei seata, paljudele antakse lootust, teades, et tegelikult on vähestel võimalus.

Riigi strateegiadokumendid ja neis seatud sihid ei tohiks olla magus vale, vaid peaks kõnelema realistlikult sellest, millised on riigi prioriteedid, ja esitama jõukohaseid valikuid. Ilma selleta ei ole neid mõtet teha ja aega raisata. Sellega tekitatakse pettumust ja võõrandumist. Inimestel on õigus unistada, riigil on kohustus tegutseda, mitte pakkuda oma inimestele unenägusid.

Tegevuspõhise riigieelarve reformi puudutavates aruteludes esitatakse praeguse eelarve tugevusena seda, et meie riigieelarve on seotud strateegilise planeerimisega. Sean selle sisulise seotuse ja ka teostatavuse praegust olukorda arvestades kahtluse alla. Taotlusena õige, kuid kaugel tõest. Sellist riiki, mis meile strateegiadokumentidest vastu vaatab, ei jaksa me kunagi üleval pidada ning riigieelarvesse mahutada. Mitte kunagi! Enne seda kui unistada riigi strateegilise planeerimise sidumisest riigieelarvega, tuleks strateegilised eesmärgid ise siduda päriselu ja tegelike võimalustega.

Head Riigikogu liikmed! Riigikontrolli audiitorid alustasid mõne nädala eest riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande auditit, kus erilise tähelepanu all saab olema Kaitseministeeriumi valitsemisala. Mõistetaval põhjusel.

Eelmise majandusaasta koondaruande auditi käigus tuvastasime tõsiseid probleeme Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe töökorralduses. Omajagu segadust oli nii varade kui ka kulude arvestuses, rääkimata raskustest leida üles majandustehingute dokumendid. See tekitab usaldamatust olukorras, kus kaitsekulud kasvavad kiiresti ja usaldust tuleks just luua.

Positiivne on see, et Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on kinnitanud, et teevad sihipärast tööd kõigi probleemide võimalikult kiireks lahendamiseks. See saab olema keeruline. Vastuse, kas probleemid on lahendatud, saame anda järgmise aasta septembri alguses. Tegu ei olnud üksikute vigadega, vaid üha võimenduvate süsteemsete probleemidega, mis on lahendamata jäänud juba varasematel aastatel.

Rõhutan, et tuvastatud probleemid ei ole taandatavad kitsalt raamatupidamislikeks probleemideks või olukorraks, kus lihtsalt paberid peavad olema korras. Tehniliste küsimustega me aruandes avalikkust ei koorma – neid me lahendame auditi tegemise käigus. 

Oleme töökorralduses välja toonud sisulise segaduse, millel on rahaliselt hinnatavad tagajärjed. Üheks praktiliseks näiteks on 8 aasta eest lepingupartneri rahakotti potsatanud ja tardunud ettemaks summas 9,6 miljonit eurot. See on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul, ja seda olukorras, kus paljudes riigielu valdkondades on raha puudu.

Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalaga seonduvad probleemid said küll laiema tähelepanu osaliseks, kuid puudutasid ainult osa auditist. Ka sellel korral pidime tõdema, et endiselt võtab riigiasutustel eelarveaastal kasutamata jäänud raha jääkide väljaselgitamine ligikaudu pool aastat. Paraku tõdesime ka seda, et nende jääkide ülekandmisel järgmisesse aastasse on eksitud riigieelarve seaduse vastu.

Kui kasutamata eelarveraha tohib järgmisse aastasse üle kanda vaid ühe korra, siis auditis tuvastasime, et 2025. aastasse on kolm ministeeriumi üle kandnud ka eelarvejääke, mille nad on 2023. aastast ühe korra juba üle toonud. Sealjuures on Rahandusministeerium ise Vabariigi Valitsuse reservi jääke üle viinud 36,3 miljoni euro võrra rohkem, kui Vabariigi Valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiit võimaldas. Seda raha sellel aastal kasutada ei tohi.

Riigikontroll soovitas aruande mitmes punktis Rahandusministeeriumil tagada valitsemisalade eelarve korrektne planeerimine ja rakendamine. Vastuses auditile ei pidanud Rahandusministeerium seda soovitust õiglaseks ning pidas vajalikuks juhtida Riigikontrolli tähelepanu sellele, et Rahandusministeerium peab kehtestama regulatsioonid ja juhendama valitsemisalasid, kuid oma eelarve planeerimise ja kasutamise korrektsuse eest vastutab iga valitsemisala ise.

Jah, vaieldamatult vastutab iga ministeerium oma eelarve planeerimise ja kasutamise korrektsuse eest ise, kuid Rahandusministeeriumi kohustus on seirata ja hinnata riigieelarve raha ja riigi ressursside kasutamist ning probleemide esinemise korral neile reageerida ning probleemid lahendada.
See on just nimelt Rahandusministeerium, kes vastutab süsteemi toimimise eest, ning sellise rolli lahjendamisega ei saa leppida. Reeglite kehtestamise ja juhendamise kõrval tuleb seista ka reeglite jõustamise ja nende järgimise eest. Vastutust vaikselt kõrvale poetada ei saa.

Aga nagu Riigikontrollile omaselt ikka, on mul Riigikogule pakkuda ka väga häid sõnumeid. Kui välja arvata eespool käsitletud probleemid Kaitseministeeriumi valitsemisalas, on ministeeriumide valitsemisalades arvepidamine jätkuvalt valdavalt hästi korraldatud. See peegeldub ka Riigikontrolli koondhinnangus riigi raamatupidamise aastaaruandele, mida rahandusminister mõni aeg tagasi teile siin äsja tutvustas. 

Auditeerimine näitas, et riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. On põhjust teiste hulgas tunnustada Riigi Tugiteenuste Keskuse tööd riigi raamatupidamise korraldamisel.

Lõpetuseks. Järgmisel aastal keskendub Riigikontrolli aastaaruanne jällegi Eesti tervishoiu suundumustele – nagu ka 3 aastat tagasi. Siis viitas tollane tervise- ja tööminister, et oleme jõudnud selle piirini, kus otsuseid enam edasi lükata ei saa. Nüüd hindamegi järgmise aastaaruande tegemise käigus, kas ministri viidatud edasilükkamatud otsused on tehtud. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Oli võimalus kuulata avalikus inforuumis riigieelarve kontrolli erikomisjoni ülekannet, kus te ka osalesite ja andsite ülevaate. Üks asi, mis seal kõrvu hakkas, oli selline asi, kus vastavad ministeeriumid vastulausena või õigemini märkusena kasutasid arvamust, et osa rahasummasid, mida te olete märkinud, et neid nagu ei ole, on tegelikult olemas. See on viide justkui sellele, et sellest koostamisest ei saanud nad protsessis nii osa, kui oleks pidanud saama, ehk eeldanud, et kui need ettepanekud on olnud, et raha on vähe ja võiks olla rohkem, siis oleks saanud ministeeriumid mõnes mõttes vastata teile ka sellesse aruandesse, et oleks nagu päevakajaline faktoloogia. Või sain ma sellest ülekandest sellest valesti aru?

Te saite valesti aru. Kindlasti tehti selline märkus, aga see oli mitte mitmuses, vaid ühekordne. Me sellest pärast rääkisime Kliimaministeeriumi esindajale, kes viitas sellele, et hiljuti on tehtud Rail Balticu rahastamise tabeliga seoses muudatusi. Ja kui vaadata meie tabelit – me juhtisime ka tähelepanu –, siis me viitasime all sellele, et Kliimaministeeriumi tabeli all on kirjas, et Kliimaministeeriumi selgituste kohaselt muutub eelarveläbirääkimiste käigus veel rahastuse jaotus aastate kaupa, kuid koondsummad on 2025. aasta sügise seisuga korrektsed. Nii et pärast seda, mis on toimunud aruande kokku…. toimunud muudatused, sellele me oleme viidanud, et need võivad toimuda. Meie lähtusime sellest hetkest, mis olid RES-i seisuga olemas. See, et muutub, me oleme sellele viidanud ja selle selgituse me andsime ka pärast istungi lõppu.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esmalt osutus tõeks see, mida väga paljud Riigikogu liikmed esmaspäeval kartsid, et põhiseadusliku institutsiooni juht peab tulema siia sellisel kellaajal, kui see ei ole minu meelest kohane. Ja täpselt nii läkski. Väga paljud hääletasid sellele vastu, teie ettekanne peaks olema oluliselt varem kui pooles öös vastu neljapäeva. Aga see on siis lihtsalt tähelepanek. 

Aga küsimus on seotud ennekõike selle transpordi osaga. Me näeme ja saame lugeda, et päris palju on vahendeid puudu erinevatest valdkondadest transpordi osas. Kas te olete kaalunud ka seda? Me teame, et on ka varasemalt selliseid analüüse Riigikontrolli poolt tehtud, et see oleks kuidagi ka võrdlevas tabelis. Minu meelest on kogu aeg raha puudu olnud ja kogu aeg on räägitud, et nüüd kohe lõpevad ära meie teed ja lõpeb ära ka ühistransport. Et vähemalt oleks võrreldav, kui suureks see on läinud või kui kiiresti see lumepall veereb. Kas sellist võrdlusanalüüsi olete ka kaalunud pakkuda Riigikogu liikmetele? Muidu on väga hästi loetav ja väga hea ülevaatlik.

Aitäh! See, mis puudutab hilist siinolekut, ma olen aru saanud, et rollist tulenevalt magavad kõik riigikontrolörid silmad lahti. Nii et ka siinolek ei ole mulle mingisugune probleem. Kui Riigikogu kutsub mind siia, siis ma tulen ja seletan. Aga ma saan aru, et huvi oli selle vastu, kuidas see rahastamisega seonduv ajas on muutunud. Kindlasti, kui on huvi, me saame sellise materjali ka kokku panna, see on kindlasti tehtav.

Diana Ingerainen, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Aitäh selle ettekande eest! Me oleme kohtunud varasemalt, kui mina olin Eesti Perearsti Seltsi juhatuse liige, ja nüüd oleme kohtunud siin rahanduskomisjonis ja riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Ma tahan küsida, kui õigeks te peate seda protsessi, et neid asju arutatakse seal riigikontrolli komisjonis. Need küsimused minu arvates jäävad mõnes mõttes komisjonis alati lahtisteks. Kuidas seda protsessi oleks võimalik natukene tõhusamaks viia, et jõuaks ka ministeeriumid ja Riigikogu liikmed näha mingeid tulemusi? Mõnevõrra seesama, et kuidas seda dünaamikat saaks hinnata?

Aitäh! Selline komisjon on väga tavapärane paljudes riikides, kus Riigikontrollile vastavas riigis vastab komisjon, kes vaatab materjale läbi. Riigikogu saab ise korraldada oma tööd ja komisjoni tööd, meie ei saa öelda, kuidas seda korraldada tuleb ja kuidas seda korraldatakse. Seda, mida küsitakse, oleme valmis pakkuma, kui see meil olemas on. Nii et kui küsitakse ja kui see on meil olemas, siis me oleme kindlasti valmis igasugust informatsiooni täiendavalt pakkuma.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Suur aitäh selle põhjaliku raporti ja ettekande eest! Kuuldes, kui palju asju on tegemata ja kui palju on raha puudu, siis loomulikult tekib mõte, kus see raha siis on ja kust seda võiks juurde saada. Ma saan aru, et see ei ole otse teie ülesanne öelda, kust see raha peaks tulema. Aga kas on kusagilt siit raportist – ma ei ole nii põhjalikult lugenud – võimalik leida, kui palju raha on läinud nendesse kohtadesse, kus me oleme korraldanud tasuta ühistransporti ja kus näiteks oleks võimalus, võrreldes teiste maadega, tehakse maanteid tasuliseks ja võetakse inimeste käest seda raha, kas see võiks ka olla kusagil mingites võrdlustes teie poolt või on meie enda ülesanne leida need võrdlusarvud, mis see raha tegelikult teatud teenuste jaoks on jäänud inimeste käest võtmata?

Minister Hendrik Terras on tegelikult selliseid ülevaateid ju kokku pannud. Ka täna ta ju selgitas, missugused on tema plaanid. Tegelikult see ülevaade sellest, mis ühel või teisel viisil juhtuks, on kindlasti temal olemas. Mis puudutab tasuta ühistransporti, siis selle auditi me tegime, kui ma ei eksi, aastal 2020 või umbes seal. Nii et seal me tõime osa probleemi välja. Aga kui seda lihtsalt tänasesse aega tuua, siis Hendrik Terras on teinud ettepanekuid, kuidas edasi minna. Kindlasti on nendes materjalides see informatsioon olemas. Ma kommenteeriksin ka raha puuduolekut. On kaks aspekti. Ühed on kohustused, teised on eesmärgid. Kui kohustused on täitmata, siis on kindlasti raha puudu selles tähenduses, et kohustuste täitmiseks ei ole raha, riigil on kohustus pakkuda lubatut ja seda tuleb rahastada. Mis puudutab eesmärke, siis me oleme ise tekitanud olukorra, kus meil on eesmärgiga võrreldes raha puudu. Üks mõte ongi see, et me seame realistlikud eesmärgid, prioriteedid. Ega siis see, et näiteks kruusateed saavad pinnatud mitte aastal 2030, vaid 2034, ega see ei ole katastroof  kaugeltki mitte katastroof, et eesmärki seada. Ja kohe me saame rääkida sellest, et raha võrreldes aastaga 2030 ei ole puudu. Aga valikuid tuleb teha, kitsastes oludes tuleb neid valikuid teha.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea riigikontrolör! Ma pean kohe alguses ütlema, et ma ei ole päevagi autokoolis käinud, mida siin enne just kiideti. 53 aastat olen sõitnud, kiiresti ja väga kiiresti. Aga kas teie analüüsides transpordivaldkonnas on analüüsitud ka avariide põhjuseid? Ja kas suuremaks põhjuseks on halvad teeolud või juhtide vale käitumine? Äkki peaks paralleelselt tegelema ja tähelepanu pöörama liiklusjärelevalvele ja juhtide ettevalmistuse kvaliteedile? Sest ainult teed ei põhjusta avariisid ja liiklusohtlikke olukordi, vaid rumal juhtimine.

Jah, kindlasti ei põhjusta teed või ilmastikuolud avariisid, vaid juht, kes istub sellel hetkel roolis ja teeb valesid valikuid. Nii et igal juhul on õnnetuse taga juht, selles ei ole kahtlust. Kindlasti see, kui ohutud kohad muudetakse ohutumaks, kui kaherealiste teede asemele tulevad neljarealised teed, siis tõenäosus, et ka oskamatu juht võib avarii teha, kindlasti väheneb. Aga ikkagi kõik on inimese süü, mis on juhtunud.

Annely Akkermann, palun!

Tere hilisõhtust! Teid on alati väga põnev kuulata ja teie aruanded on alati põnev lugemismaterjal, hea kaasa mõelda. Suur tänu ka seekord auditi eest! Mul on küsimus, mida te võisite märgata, aga võisite ka mitte. On olnud riigis probleeme tarbijahinnaindeksi määramisega. On leitud, et võib-olla on tarbijahinnaindeks ehk inflatsioon liiga kõrgeks hinnatud. Me teame, et pensioni näiteks indekseeritakse 20% ulatuses tarbijahinnaindeksiga, aga pensionideks me maksame 4 miljardit ja siis juba see 20% valeindeksiga indekseerides ka tõstab kulusid. Aga ma tean ka seda, et hanked transpordisektoris on tihti indekseeritud tarbijahinnaindeksiga. Kas te märkasite ka, et viga tarbijahinnaindeksis on põhjustanud ülekompenseerimist või ülemaksmist ja sulaselget lagedat raha raiskamist eelarves?

Aitäh! Ma olen väga tähelepanelik lehelugeja ja ma märkasin seda. Aga ma tegelikult, nagu ütleks Jürgen Ligi, ma nägin seda ette, sellepärast et ma kuulsin juba eelnevalt seda, et tegelikult on kahtlused tarbijahinnaindeksi vastavuses. Nii nagu Riigikontroll on sõltumatu, nii on ka Statistikaamet sõltumatu. Riigikontroll ei saa kuidagi auditeerida Statistikaameti sisulist tegevust, tema metoodikaid jne, nii et siin sekkumise võimalust ei ole. Aga jah, see on tõsi. Need probleemid tekkisid. Mida ma tean ka nüüd juba hoolika lehelugejana, seda, et Statistikaamet tegeleb sellega, et vähemalt see viga oleks tuleviku ajaks maha võetud. Aga see tagajärg on tõesti selline, nagu te viitasite.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No kõigepealt ma mainin ära, et mul oli hiljuti ühe pikaajalise kogemusega koalitsioonisaadikuga selline neljasilmavestlus, kus ta tunnistas ka mulle, et tõepoolest, ta teab, et paljude koalitsioonisaadikute arvates samamoodi see tegevuspõhine riigieelarvestamine on eksperimendina läbi kukkunud ja sellest tuleks loobuda, aga kuna sellesse on nii palju investeeritud aega, energiat ja muid ressursse, siis keegi nagu ei taha seda tunnistada. Selles mõttes ollakse nagu surnud seisus. Võib-olla peaks ka selles suunas mõtlema, kuidas lihtsalt ehitada sellist kuldset teed taganemiseks, mis võib olla ehk üheks peamiseks takistuseks. 

Aga mis puudutab raha puuduolemist, siis mul on hea meel, et te osutasite sellele põhiprobleemile, et sageli ongi sõnade ja reaalsuse vahel niivõrd suur lahknevus. Ma ise olen ka seda siin väga tihti tähele pannud ja selline ideoloogiline soovmõtlemine kuidagi trumpab reaalsustaju. Üheaegselt püütakse edendada kaitsevõimet, jätkata Ukraina relvastamist, viia ellu rohepööret ja ehitada Rail Balticut, aga kõik saavad aru, et see tegelikult ei ole lihtsalt tehtav. Aga kas ma saan õigesti aru, et põhiliseks probleemiks kujunenud olukorras ongi see, et enam pole ka seda puhvrit, et võtaks rohkem laenu, sest me olemegi jõudnud ju limiidiga täiesti punasesse?

Jah, see, millele ma ka viitasin, et me oleme järgmisel aastal ju maksimaalse, 4,5%-lise defitsiidi juures, ülejärgmine aasta samuti, ja sealt edasi – see on prognoositav – oli vist 3,9% või 3,6%. Nii et me oleme sellele väga lähedal, et see puhver on olemas. Mida saab teha? Alati saab olemasolevat raha mõistlikumalt kasutada. See variant on ka alati olemas ja ma arvan, et selle nimel maksab ka vaeva näha. Sest öelda seda, et riigil raha ei ole, on ka vale. 20 miljardit on väga suur hulk raha ja sellega on võimalik teha väga palju asju. Nii et neid võimalusi, mida teha, on väga palju. Aga minu meelest, mis puudutab eesmärke, siis võiks ju ausalt öelda parima teadmise juures, mis on tegelikult tehtav. Ja ma arvan, et inimesed mõistavad seda.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra riigikontrolör! Huvitav aruanne ja alati on teid ka huvitav kuulata. Ma paneksin oma küsimuse sellisesse kujuteldavasse maatriksisse, kui ühtepidi oleksid teljel poliitikud ja ametnikud ning teistpidi oleksid teljel rumalus ja pahatahtlikkus. Kas te saate need ülejäänud neli ruutu täita? Mis need põhjused on, et tekivad suured käärid planeerimise ja tegelikkuse vahel? Tegelikult üsna palju tuleb välja, et tehakse ka valesid asju. Nagu te ütlesite, 20 miljardit on suur raha. Kui te oleksite nii hea ja oma vaate sellele maatriksi ülejäänud ruutudele annaks, et siin on ametnikud ja poliitiline otsustustase, rumalus ja pahatahtlikkus.

Eks neid veerge võib igal viisil sõnastada. Aga mis puudutab nende eesmärkide seadmist, siis paljude Eesti strateegiate suur probleem on ikkagi see, et strateegia mõte on teha valikuid. Ma ei oska isegi pahatahtlikkust, rumalust või võib-olla liigset entusiasmi, või mida sinna kõrvale saaks veel panna, siia juurde tuua, aga neid valikuid ei tehta. Miks ei tehta? Sellepärast, et juba see on sõnum, et nimi ei satu strateegiasse, valik ei satu strateegiasse. Kas strateegiasse mittesattumine on millegi äravõtmine ehk paha uudis? Seetõttu ongi strateegiad sellised, kus kõik on rahul. Ma arvan, et selline raske strateegia või selle vastuvõtmist märkaksid kõik, sest siis oleks kisa. Aga missugune kisa oli millalgi mõne arengukava pärast? Kisa ei olnud selle pärast, et seal ei tehtud valikuid, aga valikuid tuleks strateegiates teha. Võtame kas või arengukava "Eesti 2035", mis võeti vastu 2021. aastal. Vahepeal on maailma muutev sõda, aga see on isegi sinna arengukavasse ära mahtunud. See oli nii suur ja lai, et isegi totaalne muutus ei tekita tunnet, et äkki peaks midagi üle vaatama.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Tänan teid ja teie meeskonda tehtud töö eest ja töö eest, mida te igapäevaselt teete, ka tulevikus! 

Minu küsimus on sellest, et me siin aeg-ajalt saame aru, et meie erinevate ministeeriumide eelarvetes on raha, mida ministeeriumid näiteks ei tea. 2023. aastal avastati 100,4 miljonit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontol, mille olemasolu tükk aega ei teatud. Selle aasta alguses oli vaidlus selle üle, kas 100 miljonit on eelarves gaasijaama jaoks või mitte. Üks valitsusliige teadis, et on, teine ei tea, et on. Vaatame, kui palju, sadu miljoneid iga aastaga antakse raha üle järgmisse aastasse neid kasutamata vahendeid. Kas te näete või kas on vahepeal Rahandusministeeriumi ja ministeeriumide töökorralduses midagi muutunud, et me tulevikus ei peaks enam lugema selliseid asju, et kuskil on mingi raha, mille olemasolu Rahandusministeerium või konkreetne ministeerium ei tea? Kas see on paremaks muutunud?

Ma arvan, et kui probleemid ilmnevad, siis ikka on nii Rahandusministeerium kui ka ministeeriumid ise püüdnud olukorda parandada ja süsteemis muutust tekitada. Aga ma arvan, et see tuumpõhjus ei ole lahendatav lihtsalt sellisel viisil, et juhtus üks juhtum, vaatame, et samasuguseid asju enam ei juhtuks. See peamine probleem on minu meelest natuke see, et Rahandusministeerium on natuke kaotanud sellise … No ütleme siis teistpidi. Rahandusministeerium on öelnud, nagu ka selles vastuses meile, et ministeeriumid ise vastutavad oma eelarve täitmise eest. Sellega natuke minetatakse seda rolli, et Rahandusministeerium peab olema see, kes vaatab, kas reegleid täidetakse. 

Eelmisel aastal, kui ma teile siin ülevaadet tegin, kus me küsitlesime ministeeriumeid, siis ministeeriumid ise tõid välja selle, et kui varem oli arutelu eelarveläbirääkimiste üle, kus arutati raha eraldamise üle – kunagi kantslerina olin ma ka nendel, see oli tõsine eksam, Rahandusministeerium teadis väga hästi, kus raha on ja kus raha ei ole –, siis enam seda ei toimu, seda filtrit sellisel kujul vähemalt läbirääkimiste formaadis vahel ei ole. Nii et ma arvan, et natuke tuleb sellist riigi rahandusosakonna rolli Rahandusministeeriumis tõsta. Ma arvan, et tuleb paar sammu tagasi astuda endisesse aega.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud riigikontrolör! Täpselt aasta tagasi oli teil fookuses teema viis aastat tegevuspõhist eelarvet ja selle kokkuvõte oli, et ikkagi see projekt on nagu läbi kukkunud. Nüüd me kuuleme, et asjad ei ole paremaks läinud. Tõepoolest, rahanduskomisjonis oli selle aasta eelarve aruteludel häirivalt palju, kuulsime mitmelt ministeeriumilt, et nendel tegevuspõhistel mõõdikutel ei ole seost rahaeraldistega, mõõdikutel puudub sisuline väärtus, mõõdikud on isetäituvad. Ma küsin seda, et kui te nüüd teeksite näiteks auditi ja hakkaksite hindama, kui palju see tegevuspõhine toredus ja programmipõhine mudeldamine maksab. Seal ei ole ainult ametnike sajad töötunnid, seal on tegevuspõhiste mudelite väljatöötamine, seal on IT-kulu, seal on kogu see näitajate süsteemi ülevalpidamine. Kui te teeksite sellise auditi, siis võib äkki juhtuda nii, et selgub, et kogu sellele tegevuspõhisele toredusele on läinud märkimisväärne raha ja see võib osutuda sisutule asjale kulutatud rahaks.

Aga eelmine aasata ma tõin välja selle, et paljud ministeeriumid ütlevad, et nad teevad tegelikult palju sellist tööd, mida nad muidu ei teeks, neil ei ole seda endal vaja ja nad ei tea, kas ka ilmtingimata teistel vaja on. Aga ma tooksin siia lisaks sellele kulule, mis sellele tööle, kus seda väärtust ministeeriumid ise ka ei leia, on tegelikult hoopis teine pool. See on see, et see eelarve ei võimalda Riigikogul ega avalikkusel näha sellel hetkel, kui seda eelarvet menetletakse, kus see raha läheb, ja küsida neid küsimusi, kas see raha peaks sinna minema või mitte. Kui see läbipaistvus oleks suurem, siis ma kujutan ette, et see sääst, mis tekib sellest, et mõned asjad jääksid tegemata – ma ei mõtle siin tohutut detailsust, ma arvan, et lihtsalt mõne sammu võrra detailsemaks informatsioon oleks kas või seletuskirjas –, siis ma arvan, et ka see on teatavas mõttes raha sääst. See on ju mõnes mõttes isegi veel olulisem, kui see läbipaistvus oleks natuke suurem. Saaks küsida ja kahtluse alla seada.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tõesti, ka mina tänan põhjalike järelduste eest ja enamikule nendest saan ka alla kirjutada. Üks valdkond, mis minus tekitab küsimust, on ühistranspordi järeldused. Kuidagi jääb selline tunne, et kulud kasvaksid nagu pärmi peal, aga kuna ma ise olen ühistranspordi korraldamisega kokku puutunud, siis kui seda taandada reaalkilomeetri hinnale, mida makstakse välja teenusepakkujale, siis need hinnatõusud tegelikult ei ületa kaugeltki näiteks, just bussitranspordis, elukallidust. Kaugeltki mitte! Tegelikult peaks vaatama rohkem nende kulude sisse. Näiteks kui ikkagi … Või rongiliikluse puhul, kui veeremi kulu on miljoneid, 5–10 miljonit eurot viimase viie aasta jooksul kasvanud, millel ei ole mitte mingit seost reaalse liinikilomeetriga lihtsalt sellepärast, et meil kaubaronge ei sõida. Üks konkreetne küsimus ka. Kui palju te olete selle järelduse tegemisel suhelnud ühistranspordikeskuste inimestega?

Teie aeg!

Aitäh! Meil tegelikult eelnes üks pikem audit ühistranspordi teemal, umbes kolm nädalat varem. Ma täpsustan, et tegelikult, tähendab, see järeldus ei ole etteheitev sellele tõusule. Me nendime, et raha hulk teenuse jaoks kasvab, aga selle tulemusena ei muutu teenus ise, vaid samal tasemel teenuse osutamine jätkab. See oli see põhjus, miks seda tõusu näidata. Ma arvan, et ma siit ei suuda kohe leida sellest aastaaruandest, aga selles kolme nädala taguses aruandes oli ka täpselt sama loogika välja toodud, mida te küsisite, aga siin kokkuvõttes seda hetkel ei ole.

Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Ja veel austatum riigikontrolör, tänan selge ja sirge jutu eest! Muidugi, aastaaruandes on see Kaitseministeeriumi valitsemisala osa muret tekitav, aga me oleme peaaegu otsustamas, et investeerida veel rohkem raha julgeolekusse. Te olete kindlasti teinud järelauditeid ja järelauditit ja järelauditeid. Kas te võite kinnitada meile, et RKIK ehk Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on suuteline seda 5% reaalselt kaitsevõimeks pöörama? Ja veel üks uitmõte. Mis siis juhtuks, kui kulutamata raha ei saaks järgmise aasta eelarvesse üle kanda? Kui palju see vähendaks meie eelarvedefitsiiti?

Kahjuks ma ei saa ei kinnitada ega ümber lükata seda RKIK-iga seotud väidet, sest ma ei ole seda uurinud, kas ta on võimeline seda tegema või mitte. Küllap on kõik võimelised raha ära kulutama. Aga nüüd on küsimus selles, kas seda ka targalt tehakse. Ma saan kinnitada, et seda me vaatame. Meil Kaitseministeeriumi valitsemisala just nimelt nende probleemide tõttu ja ka lisanduva raha tõttu saab olema suurema tähelepanu all. Ja küllap me siis informeerime, mis see olukord on. Aga see on selles mõttes õige küsimus, et igasugune võimekuse ülehindamine tähendab tegelikult eelarveaasta mõttes koormust. Selles mõttes, et kulud küll lükkuvad järgmisse aastasse, aga need on kinni. Ja see on probleem. Aga mõned ülekantavad, ma igaks juhuks ütlen ka seda, et ega ülekantavate raha ei ole iseenesest probleem. Sest a) see kõigepealt aitab ära hoida aastalõpu kulutusi: b) väga paljud ülekantavad rahad on teataval viisil kohustustega seotud, nii et see osa läheb üle. Lihtsalt küsimus on selles, mis on see mõistlik suurus sellisel ülekantaval rahal.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan Kaitseministeeriumi haldusala teemal. Eks see minu meelest ole üks kurioosum, et selles ministeeriumis oli kaduma läinud selline asi nagu sisekontrolör. Fenomen, kus liiguvad ühed suurimad rahasummad ja ennäe, ei jätku raha sisekontrolöri jaoks. Kuidas üldse sellised asjad toimuda saavad? Ja minu küsimus on see, et nähes, et seal on tegevusliinid lappama läinud, lepinguid otsitakse nädalate ja kuude kaupa – kõige elementaarsem asi, et sul on üks kena riiul, kus on lepingud –, aga ei, nemad otsivad neid üles ja püüavad teile üle anda. Mul on tõesti küsimus jätkutegevuse kohta. Te ütlesite, et suurem tähelepanu Kaitseministeeriumi haldusalale, aga nüüd tuleks ju tõesti üks raport veel anda, kui nad lõpuks oma dokumendid üles leiavad. Millal seda oodata on?

Riigikontrolörina saan jälle rõõmusõnumeid tuua, et tegelikult Kaitseministeeriumis nüüd selle siseauditi funktsiooni tugevdamisega on tegeletud ja see on mehitatud. Nii et see on kindlasti positiivne. See, mis puudutab neid materjale, mida me kätte ei saanud sellel hetkel, kui me eelmist aruannet tegime, siis nüüd oleme need nimekirjad saanud, me töötame oma rütmis selle läbi. Ühel hetkel, kui me oleme valmis midagi ütlema, siis me kindlasti ütleme, aga lõpptulemus tuleb ikkagi aastaaruande raames, aga küllap saab ka vahepeal täpsemat infot jagada. Ühesõnaga, lihtsalt see peamine sõnum on see, et see informatsioon ja see materjal, mida me eelmise auditi käigus ei saanud, on nüüd meile kättesaadav.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Ma pean taas vabandama, et Riigikogu juhatus on pannud sind sellisesse idiootlikku olukorda. Siin oli palju kolleege, kes nädala päevakorra arutamisel rõhutasid, et niimoodi käituda ei tohiks. Ma palun siiralt vabandust. Aga see meie troika oli paraku järeleandmatu, et pole vahet, ükskõik kus kohta toppida kelle. Nii et veel kord: väga piinlik on.  

Aga küsimus. Küsimusi oleks muidugi palju sulle. Aga seesama, ka minu armastus, see tegevuspõhine eelarve, mida ma olen lugenud siin õhtuti ja öösiti ja hommikuti. Natukene on midagi valgust tulnud, aga jätkuvalt selline totter, mingite isetäituvate mõõdikute ja mingisugune selline labürint, mida ei saa võrrelda siin sooviga.

Teie aeg! 

Jah. Minu küsimus on selline. Teie eelmise aasta raport ütles, et see viis aastat sellist mõttetust. Mida sina teeks, kui sa oleksid näiteks peaminister ja sul oleks see voli selle eelarve ... (Juhataja annab uuesti märku, et aeg on täis: "Aitäh!")  Kas sa lõpetaks selle ära või …?

Aitäh! Kõigepealt, selle esimese teemaga seonduvalt, minu jaoks on alati pidupäev olla Riigikogu suures saalis, isegi kui öö on. Olen meeleldi siin ja tulen, nii nagu kutsutakse. 

Mida ma esimesena teeksin? Selleks ei pea peaminister olema, ma saan riigikontrolöri positsioonilt soovitada. On see, et ma ei teeks selliseid vahevariante, mida praegu riigieelarve baasseadustega on tehtud, sellepärast et selle üheks probleemiks on see, mille kohta Aivar Sõerd küsis, et see on jälle lisatöö natuke teistpidi teha. Ja lisaks sellele, kuna selles mitte midagi oluliselt ei muutu, siis ei ole sellel mõtet. Pigem jätame kas või ühe aasta vahele ja mõtleme põhimõtteliselt, et midagi teistpidi, sest ega iseenesest tulemustega raha sidumises ei ole probleem, küsimus on oskuses seda teha, ja selle, mida me oskame teha ja suudame teha, võiks ära teha sellisel kujul, aga mida ei oska, siis eelarve võiks ikkagi toimida juhtimisdokumendina. Hetkel on see mõnel juhul keeruline.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tegelikult te toote meile ju väga kibeda tõe. Selle kibeda tõe sisu on see, et parlament tegelikult ei ole oma ülesannetega hakkama saanud. Just nimelt parlament, sest tegelikult mis veel ei ole parlamendi ülesanne kui mitte strateegiline vaade riigi kontekstis. Kõik need probleemid, mis te ju tegelikult esile toote, seisavad siin selle saali vastutusalas. Ja ausalt öeldes see on väga kurb, sest me ei suuda käituda peremehena. Kui me nüüd mõtleme selle peale, et ka siin saalis on sündinud riigivaraseadus ja kui me riigivara anname kasutusse, siis me alati ütleme, et riigivara peab kasutama heaperemehelikult, aga ometi, kui me teeme otsuseid riigieelarve kontekstis, siis me asendame selle sõna mitte riigivara hävitamisega, vaid räägime investeerimisvõlast. Ja tegelikult see on väga mõtlemist vääriv koht, mis te meile siia saali toote. Kas peaks riigieelarvet tulevikus üldse mäletama nii, et see vara, mis meil on, tuleb hoida korras ja kõigepealt tuleb tegeleda sellega, ja teine osa puudutab arendamist?

Nii ta on. See, mis puudutab teede säilitamist, siis nagu ma olen näitena toonud, see on nagu inimese hammastega, kild väljas on odavam, kui kolme aasta pärast katkist hammast parandada. Nii et tegelikult näiteks teede puhul on selge see, et see, mis jääb täna tegemata, see maksab mitte inflatsiooni pärast, vaid lihtsalt sellepärast, et midagi on tegemata ja on hiljem palju rohkem. Jah, selles mõttes see sõnum, mis meile paistis seda ülevaadet tehes transpordivaldkonnast, aga peegeldus ka teistel, et me tegelikult ei suuda oma kohustusi täita, mida esmajärjekorras tuleks teha. Samas on ikkagi väga palju uusi asju, mida tuleks teha. Kas me saame teha uusi asju, kui meil on vanad asjad ja kohustused inimeste ees muu hulgas, kes elu lõpuni peavad ootama oma kohta hoolekandeasutuses? See ei ole normaalne.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja ausa ja põhjaliku ülevaate eest! Ja kui aus olla, siis see kibe tõde on masendav. Olukord, mida te kirjeldate, meenutab pankrotti mineva ettevõtte viimaseid kuid, kus keegi enam raha ei loe ega vastuta toimuva eest. Ma isegi mõistan, miks Riigikogu juhatus on teie ülevaate paigutanud hilisõhtusse, sest riigi rahaline olukord tõesti ei kannata päevavalgust. Minu küsimus on, kuivõrd on tekkinud olukorra kujunemisele kaasa aidanud selle tegevuspõhise eelarve rakendamine.

Mis puudutab nende kohustuste täitmist ja ambitsioonikate eesmärkide seadmist, siis seda on võimalik teha nii tegevuspõhise [eelarvega] kui ka tegevuspõhise eelarveta. Sellel on hoopis teised põhjused. Mis puudutab seda, kas me omame rahast ülevaadet ja äkki me olemasolevat raha saaksime paremini kasutada, vot seal peituvad võimalused, kui me selles tegevuspõhises – olgugi see kas või lõpuks mingis osas tegevuspõhine, aga et see oleks sellisel viisil arutatav, et oleks võimalik vaadata, kuhu raha läheb, kellele ja mille jaoks.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Austatud riigikontrolör! Mul on küsimus ühistransporditeema kohta ja veidi ka järgmise aasta riigieelarve kohta. Näiteks ma ei suuda aru saada, kuivõrd selles eelarves lisas 3 kirjutatakse, et Elronile on piletidotatsioon ja liisingumaksete summa 48,5, pluss 4,5 miljonit, järgmises kohas on see projekti all 46,7 miljonit. Tegelikult ei ole võimalik eelarvest aru saada, millist summat planeeritakse. Siis on seesama, millest teie kokkuvõte räägib, et kui järgmine aasta on 38,2 miljonit planeeritud Eesti Raudteele kordategemiseks, siis millegipärast RES-is järgmisel kahel aastal pole planeeritud, kuigi kolm aastat tagasi vaadates on see summa suhteliselt adekvaatne, mis järgmise aasta eelarvesse on planeeritud. Nii et eeldada võib, ju see on siis valitsuse reservi pandud. Kas meil tegelikkuses on võimalik aru saada, kui palju meil näiteks, isegi kui me räägime ühistranspordist raudtee kontekstis, kui palju see meile tegelikkuses maksma läheb? Ja kui meil on raha vähe, siis Tartus planeeritakse 70 000 reisijat Riiga, aga siiski seda rongi nagu endiselt kuidagi millegipärast …

Teie aeg! 

Vabandust!

Ma arvan, et kui me nüüd uurima hakkame, siis küll me selle numbri kokku saame. Ma ei ole kindel, kas eelarve abil, aga kindlasti, kui me küsime, siis mõne aja pärast on võimalik see informatsioon anda, kui huvi pakub. Nii et me saame seda teha.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt tänan teid ettekande eest! Me loeme siit, et 1,9 miljardit eurot on vaja Tartust ja Iklast Tallinna tee 2 + 2 ehitamiseks, aga eelarves seda raha ei ole. Ministeerium siis teeb Euroopa Liidule ettepaneku, et 2030. aasta asemel võiks see tee hoopis aastal 2050 valmis saada. Me teame, ohutuse koha pealt, liiklustiheduse koha pealt. Kas ikka on see loogiline, et lihtsalt valitsus otsustab ühel hetkel, et jumal temaga, mis seal väljaspool Tallinna toimub, peaasi, et siin Tallinnas midagi on? 

Teiseks, ma siin lugesin, et 20 miljonit on plaanitud raudtee peale reisijate arvuks. Täna ta läheneb sinna 8 miljonile. See on suhteliselt ebareaalne. Me näeme, kuidas raudtee-ehitus venib aastatega. Ma ei räägi Rail Balticust, mis on päris lootusetu, vaid isegi Tallinna–Tartu liin peaks ammu avatud olema, uued rongid sõitma, aga ikka ei sõida. (Juhataja: "Teie aeg!") Riik maksab selle kinni. Mis tunded tekivad, kui te ise selle kokku kirjutate, et sihuke päris tõsine jama on?

Mis puudutab põhimaanteede ehitamist, siis jälle positiivne on ju tegelikult see, et üle poole saab juba lähiajal nõuetele vastavusse viidud. See probleem, millele te osundate, on see, et see summa, mis on puudu selle ülejäänud osaks, ei ole mitte 1,9 miljardit, vaid 1,3–1,9 miljardit. See sõltub natuke nendest valikutest. Seda raha lihtsalt ei ole. Ka Riigikontrollina me ei oska soovitada, kust seda raha võtta. Aga see on plaan, et lükata edasi – ma olen aru saanud, et paljud teised riigid on samuti hädas nende teede ehitamisega. Sama olukord on paljudes teistes riikides. Siht on tõesti, et 121 kilomeetrit sellest 353-st soovitakse edasi lükata, mitte aastaks 2050, vaid enne 2050. aastat tuleks see siis valmis ehitada. Ja tõenäoliselt erandit ei saada. See raha, millest me räägime, et on puudu 300 miljonit, et seda teha. 

Mis puudutab raudteede temaatikat, siis jah, selles mõttes, mis puudutab neid eesmärke, siis nagu ma viitasin ka oma ettekandes, eesmärkide ambitsioonikuse probleem on ka siin küsimus. Nüüd on küsimus, kas otsused sünnivad sellest ambitsioonist või tegelikkusest lähtudes. Kui ambitsioonist, mis ei ole realistlik, siis me raiskame raha, aga kui tegelikkusest, siis see võib mõistlik olla.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleks teema juurde, mis on alajaotuses "loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades". Ma räägin metsaraietest, mis olid väljavalitud Rail Balticu raudteetrassi rajamisel maharaiumiseks. Siin on kirjas, et Rail Balticu juhtum on selgelt näidanud, et Keskkonnaameti töökorraldus võimaldab jätkuvalt teha raieid aladel, mille suur loodusväärtus on ametile teada. Selle tagajärjeks oli suur looduslik ja majanduslik kahju ning selle tulemusel, selle kompenseerimisel tuli täiendavalt kaitse alla võtta 26 korda rohkem metsamaad. Me teame väga hästi, et riik tegelikult läks seejuures erametsade kallale, sest riigimetsi ei taheta kaitse alla võtta. Ma küsin, kuidas te hindate sellist käitumist, et riik käitub meie kõigi ühisvaraga metsa näol väga jõhkralt, peaasi et mingid suurprojektid saaksid ellu viidud, mis kunagi on käima lükatud. Räägime siinkohal ka tuuleparkidest, eks ole, mille rajamisel raadatakse lihtsalt metsa maha, see ei kasva enam kunagi tagasi. Kuidas te seda olukorda hindate? Kuidas me peaksime siin edasi minema?

Teie aeg!

See oli meie märtsikuus lõpetatud audit, kus me vaatasime tõesti selle näitena, oli Rail Balticu metsistega seotud ala, mis maha raiuti ja kus see kompensatsiooniala oli tõesti 26 korda suurem, mis tegelikult läks metsamajandamisest välja. Tegelikult see viga läks ka metsamajandusele Eesti mõttes väga palju maksma. Ja millest see tekkis, oli seotud sellega, et informatsioon oli nendes asutustes, kes raiete lubamise üle otsustavad, tegelikult olemas, aga ikkagi raiuti. (Saalist räägitakse.) Kuidas? Mis sellega edasi saab? Edasi saab see, et vähemalt selle aruande raames lubati meile, seda metsa loomulikult enam ei taasta, aga aruande raames lubati seda, et see süsteem, kus metsateatised, erinev informatsioon, mis seal iganes oli, liigub, et selle saaks korda. See on see, mis meie jaoks on oluline, et korda saab. Seda metsa ju ei taasta enam, see on selge.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea riigikontrolör! Ka mina tänan selle põhjaliku ülevaate eest ja üldse teie igapäevase töö eest auditite vallas, mis te olete erinevates valdkondades teinud ja need kitsaskohad ka meile arusaadavamaks teinud. Aga minu küsimus puudutab pigem teedehoidu ja teedeinvesteeringuid. Te olete olnud nende otsuste juures, olete näinud, kuidas valitsuses tehakse, olete auditeerinud eelarveid. Esimene koht alati, kui raha kipub puudu tulema, on ikkagi kuskilt need investeeringud maha tõmmata. Kui on planeeritud ka RES-is mingi mõistlik kasv, siis kui läheb raskeks, siis tõmmatakse need uuesti maha. Mida te soovitaksite meil teha siin Riigikogus, kui me hakkame riigieelarveid vastu võtma? Kas me peaksime valitsusele ütlema, et nii ei sobi, ja üritama säilitada mingit joont, kui see on võetud, või tõmmelda iga aasta edasi-tagasi?

Jah, see, mis puudutab eelarve tegemist, siis ma tegelikult … esimene aasta ja kõigil nendel aastatel, nendel hetkedel, kus tehakse eelarve valikuid, tegelikult valitsuse istungi nendest päevakorrapunktidest reeglina osa ei võta põhjusel, et ma ei taha jätta muljet, et ma aru saan, mis seal toimub. Ma tõesti ei saa alati sellest aru ja täpselt selliste küsimuste vältimiseks, miks ühte või teist asja tehti. Ja see ei ole ka minu asi, kuhu antakse, see ei ole Riigikontrolli asi. Riigikontrolli asi on vaadata, kas raha läheb sinna, kuhu plaaniti, ja nii edasi. Selles mõttes me raha jagamisel kaasa mitte mingil kujul ei räägi. Mis see küsimus nüüd oli? Ma seda vist ei tohi küsida?

Mida teha? (Saalist täpsustatakse.)

Okei.

Aga aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Seda saate täpsustada väljas Jaak Aabile täpsemalt. Aitäh teile! Ja nüüd läheme edasi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikontroll! Head kolleegid ja kuulajad! Kõigile meile on teada ütlus, et head ja odavat asja ei ole olemas. Kindlasti võib ta siin tuua igasuguseid näiteid ja võrdlusi, aga nii see kipub olema. Eesti transpordi ja liikuvuse valdkonnas me peame arvestama samaga. Me kas investeerime sinna valdkonda rohkem ja saame kvaliteeti kõigis suundades tõsta või me jääme tänase taseme juurde ning lepime olukorraga. Ka selleks peame leidma vahendeid juurde, aga see võiks olla tehtav. 

Meiega sarnase suurusega riigis Šveitsis on ühistranspordi selgroog rongiliiklus, mille kaudu on tehtud igapäevane töölkäimine võimalikus ka mitmesaja kilomeetri kauguselt ehk teatud mõttes on riik tehtud oluliselt väiksemaks. Aga territooriumi suurusega sarnasused Šveitsiga lõpevad. Nende rahvastiku tihedus on 217 inimest ruutkilomeetril, meil 30 inimest ruutkilomeetril. Nende SKT on meist 15 korda suurem ehk hea ühistransport maksabki palju. 

Nii nagu Riigikontrolli aruandest saime lugeda, siis eesmärkide võtmises on oldud väga lahked, aga katete pakkumise osas valitseb riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias nendel ridadel suur puudus. Suures pildis on muidugi kõike võimalik kärpida, aga selle hind riigina ning ennekõike kaugemates piirkondades oleks ebaõiglaselt suur. 

Suurim mure on regionaalarengu pärast, kui ühel hetkel oleme olukorras, kus maal elamine ei ole ilma isikliku autota enam võimalik. Tegelikult oleks täpsem öelda, et maal saab küll elada, aga linnas käimine sõltub sellisel juhul naabrist või sugulase auto olemasolust. 

Millised on aga meie valikud? Üheselt selge on see, et kõiki planeeritud tegevusi ega investeeringuid ei saa Eesti riigieelarve vaates kuidagi realiseerida. Meie peamine mure ning märgukoht on see, et otsuseid tehes arvestaksime alati regionaalse aspektiga. Kui me soovime igas Eesti paigas hoida elu, siis me vajame seal toimivat ühistransporti, ja kui soovime, et seal elaksid ka tööealised elanikud ja nende lapsed, siis peab ühistransport sinna liikuma vähemalt kaks korda päevas. Ja ka sellisel juhul tuleks näiteks huvihariduse transport veel eraldi korraldada. 

Lahendustena on pakutud erinevaid kombineeritud viise ja seda veel väiksemate busside näol kui ka nõudepõhisuse transpordi pakkumise näol. Kahjuks praktika ja pilootprojektid näitavad, et kokkuhoidu seal ikka ei ole võimalik saavutada ja hea ühistransport nõuaks ikka rohkem raha. 

Lisaks ei tohi me unustada seda, et mida paremini on korraldatud ühistransport, seda väiksem on surve ka meie teedeehituseks ja remondiks. Tänase rahastusega me ühistranspordivajadusi ei suuda olemasoleval tasemel säilitada. Vaadates otsa väljakutsetele ka teistes valdkondades, tundub perspektiiv ühistranspordivahendeid juurde saada veelgi nukram. 

Hõreda asustusega ja põhjamaise kliimaga riik on ühistranspordi vaates väga suur väljakutse ning seda keerukust lisavad veel meie saartega seotud ühistranspordiväljakutsed, milliseid väljakutseid näiteks meie naabritel Balti riikides ei ole. 

Mida me palume koalitsioonil edaspidistes sammudes kindlasti arvestada? Et kõiki otsuseid tehes pandaks ette ennekõike maapiirkondade inimeste prillid, sest kasvupiirkondade inimesed saavad vajaduse korral ka kehvema ühistranspordiga ja kehvema teede olukorraga paaril korral kuus suvekoju või vanematekoju ikka. Maal igapäevaselt elavad pered aga tunnetaksid seda kohe ning jätkuks veel kiiremini see trend, kus 20 aastaga on 140 000 inimest teistest Eesti piirkondadest liikunud Harjumaale. 

Kokku võttes oleks kõigile parem, et mida varem me tunnistame, et tänase maksumudeliga ning üha õhemaks lihvitud riigiga me elu maapiirkondades teeme üha nukramaks. Tallinnas või teistes suuremates keskustes elades ei pruugita seda isegi tähele panna, aga rõhutan üle, et riiklik ühistransport on jätkuvalt paljudele eestlastele ainus liikumisvõimalus. Seda tänu sarnastele aruannetele küll kuuldakse, aga seda ei tunnetata. 

Me veel kord täname ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riigikontrolli selle aruande eest ja oleme jätkuvalt valmis igakülgselt toetama ühistranspordi arutelusid ja nendes igakülgselt ka kaasa lööma. Aga ei ole mõtet luua illusioone, et tööealisi inimesi me saaksime ühistranspordi kasutajateks ilma ühistransporti kiiremaks ja mugavamaks tegemata ehk olulisel määral vahendeid juurde panemata. Aitäh!

Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud riigikontrolör! Taas suutsite meid heas mõttes üllatada. See teie pilk erinevate ülevaadete ja auditite näol annab lootust ja värskust – selles mõttes värskust, et mida teha teisiti. Seda tegelikult siin saalis ja sellele ongi vaja mõelda, mida teha teisiti. 

Alustades eelarvest, võib-olla tulekski just nimelt keskenduda sellele, et printsipiaalne lihtsus elus seisneb ju selles, et need asjad, mis sul on, tuleb hoida korras. Emotsiooniostudega saab tegeleda siis, kui selleks on vahendeid. 

Ma ei taha kindlasti öelda, et meil ei peaks olema ambitsiooni, aga meil peaks olema ka piisavalt realismi. Minu meelest on nõnda, et kui me planeerime uusi asju, uusi tegevusi, siis me peame suutma samal ajal öelda, et see uus väärtus, mida me loome, tõmbab midagi kokku. Sageli seda ei tehta. Võtame kas või selle palju räägitud Rail Balticu trassi. Kui me oleme otsustanud, et meil on vaja siduda ennast Euroopa sees Euroopaga, siis samal ajal me võiksime öelda, et Eesti sees paralleelrongiliiklus kahel trassikoridoril, näiteks Raplani, ei ole mõistlik eesmärk. Pärnu maakonnas suudeti seda teha, aga kahjuks kaugemale ei ole liigutud. Veelgi enam, see trass on ära renoveeritud ja ma saan aru, et kehtib see mõte, et me peamegi kahte trassikoridori Raplani. Kas see on mõistlik, kas see on jõukohane, otstarbekas? Sellele küsimusele peab tegelikult vastama juba midagi tehes. 

Kui me räägime sellest, et meie prioriteet on tõsta oma eelarve tulusid ja riigi kaitsevõimet kaitsetööstusparkidega, siis ei ole vist väga otstarbekas iga kord alustada nullist, leida maaüksus, mis asub riigi varal ehk riigimaal, ja alustada nullist. Samal ajal oleme teinud otsuse luua sama riigi rahaga põhimõtteliselt riigiettevõtte kaudu Baltimaade suurim taastuvenergia park, näiteks Tootsi-Sopi pargi näol, kuhu me ehitame valmis teedevõrgu, kuhu me rajame kuivendussüsteemid. Seal on samamoodi olemas riigimaa, millelt on turvas ära kaevandatud ja mille lisandväärtus on seal toodetav taastuvenergia. Aga me ei suuda neid kahte asja kokku panna isegi siis, kui on eelvaliku alad, me välistame, me ei liida omavahel kokku neid tegevusi ja püüame siis teha selle raha eest midagi uut kuhugi uude kohta. 

Tegelikult võtab selle näidete baasi kokku ju sõna "säästlikkus". Me iga päev räägime siin saalis sellest, kuidas me peame oma keskkonda hoidma, kuidas me peame käituma säästlikult, aga millegipärast tegevuskavades ei lähe need asjad kokku. Ja paratamatult tuleb küsida, kus on see viga, kas see probleem on parlamendis, kas meie valitsusasutused ei haaku kokku oma tegevuses, puudub tervikpilt või kus see probleem päriselt on. Eesti on piisavalt väike, et tegelikult üsna lihtsate vahenditega see tervikpilt kokku panna. 

Kui liikuda edasi selle mõttekäiguga ühistranspordi suunas …

Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks. 

Kui liikuda selle käsitlusega ühistranspordimaailma, siis meil on tekkinud ühistranspordikeskused, mis minu arvates on olnud positiivne näide, kus võimalikult lähedal korraldadagi seda transporditeenuse kättesaadavust erinevate transpordiliikide vahel, olgu see sotsiaaltransport, olgu see koolitransport, olgu see tegelikult ka kommertsliinide korraldus või siis subsideeritud maakonnaühendused. 

Aga kui me oleme teinud otsuse, et see transport võiks olla täielikult maksumaksja kulul, siis teatud piirkonnad on otsustanud, et nad ei taha seda täielikult teha maksumaksja kulul, ja nad näevad, et see osalus, mida tarbija kohapeal maksab, on tähtis. Siis mida me teeme riigina? Me riigina ütleme, et me tegelikult ei anna teile seda teenitud raha tagasi sinna piirkonda, vaid me jagame selle nende piirkondade vahel laiali, kes teevad seda täielikult maksumaksja kulul. Täiesti ebaõnnestunud strateegiline vaade! 

Siis me püüame arutada ja leida lahendusi, kuidas muuta nendele inimestele transport paremaks, kes on valmis selle eest rohkem maksma ühistranspordi näol. Veelgi enam, me räägime kruusateede võrgust ja räägime ju jätkuvalt sellest, et kui me 30 aasta jooksul või 30 pluss aasta jooksul ühistransporti teatud piirkondadesse ei ole jõudnud viia, siis me loome ootuse, et see transport ühistranspordi näol sinna kunagi jõuab. Kas nõudetranspordina või mingil muul viisil. No tegelikult me ajame häma. Ei jõua! See ühistransport ei jõua nendesse piirkondadesse mitte kunagi. Vähim, mida me saame nendele inimestele, peredele ja ettevõtetele pakkuda, on see õng ehk tee, maantee. Me saame anda neile õnge, selle kala nad peavad püüdma ise. 

Kui me ei paku neile ka lootust, et riik ühel hetkel jõuab nende juurde nagu kaasaegse maanteega, mis oleks teeääred niidetud ja kraavid korras, siis see ei peagi olema lõputult nagu ilus mustkate, see võib ka olla korras kruusatee, aga kui me isegi seda ei suuda tagada, siis sellist ilusat udujuttu ajada nendele inimestel ei ole enam mõtet, sest nad ei usu meid. Enam ei usu! 

Ja lõpuks ma tahaksingi jõuda selle jutuga sinnamaani, et miks ma oma küsimust esitades olin Riigikogu suhtes kriitiline. Me ei suuda käituda peremehena. Ma ei tea, kas me suudame käituda sulasena. Aga peremeheks olemise mõte on võtta vastutus selle vara eest, mis on, ja luua perspektiivi. Täna tundub, et tegelikult mõlemaga on kehvasti. 

Nii et see ülevaade paneb vaatama peeglisse ja kindlasti saab paremini. Kindlasti saab paremini. Kindlasti saame teha meie paremini, et see ülevaade järgmine kord näeks ilusam välja, sest aus vastus on see, et kõik Eesti inimesed ütlevad, et Eestis on elu lõppkokkuvõttes läinud paremaks. Neid inimesi, kes tuleks ja ütleks, et kõik on läinud halvemaks, on, aga neid on vähe. Aga lootust on järjest vähem. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud riigikontrolör ja vähesed kolleegid! Kohe saabub südaöö. See, mida Toomas Kivimägi meile lubas siin esmaspäeval, et olge rahulikud, mina tean, lõpetame varakult. Kus sa, Toomas, oled nüüd, magad praegu või? Aga see selleks. 

Nii et vabandan taas, väga piinlik, et minu meelest aasta üks kõige olulisemaid sündmusi siin Riigikogus on see, kui riigikontrolör saabub siia rääkima olukorrast riigis. Ja nüüd lükata ta … Kuigi jah, Janar on tõesti reibas ja tõesti ei ole probleemi ka õhtul tulla välja siia või öösel, aga see on sügavalt alandav, nii olulise institutsiooni … No president tahaks tulla ka rääkima, võiks lükata ta ka öö hakule. Las tuleb räägib siin. Ega Alar on, ka ei lähe nii vara magama. Aga see ei ole soliidne. Aga see selleks. Aasta kõige olulisem ettekanne nii-öelda keskööl või enne seda.  

Kus me tegelikult oleme? Me oleme tegelikult totaalselt võõrandunud. Usalduskriis on maksimaalne, mis olla saab. Ei usaldata mitte ainult oma naabrimeest, eksperte, meediat, poliitikuid loomulikult mitte. Ja selles olukorras me oleme reaalselt. Riigikontrolör on öelnud, et ebarealistlikud arengukavad viivad ka võõrandumisele. Ma olen sellega täiesti nõus. Needsamad need paralleelreaalsused, paralleelmaailmad, need arengukavad, mis ei ole realistlikud tihti, need viivad samuti võõrandumiseni. 

Ja riigikontrolör on öelnud, et transpordi- ja liikuvusvaldkonnas on need asjad ühed kõige paremad näited. Ma ei hakka kordama, mida siin raamatus on suurepäraselt üles loetud. Et 300 miljonit on puudu, et põhivõrguteed korda teha. Palju meil on siin? 353 kilomeetrit neid on, aga 130 on vastavalt nõuetele olemas. 300 miljonit puudu. Noh, 145 miljonit tolmuvabaks nende kruusateede tegemine. 

Rail Balticust ei hakka rääkimagi, mis siin on. Täna hommikul oli meil fraktsioonis kohtumine Euroopa Liidu järgmise eelarvekava, selle 6,7 miljardi jagamise võimaluste ja nende, ja Rail Baltic oli seal loomulikult üks olulisimaid teemasid, et kust me saaksime kraapida sealt veel raha kokku. Noh, jah, et lätlased on veel mökumad, eriti sinnapoole, kui meie poole peaks raudteed ehitama. Meie, leedulased oleme enam-vähem nii midagi liigutanud. 

Ja neid näiteid ei hakka, neid arve siin lugema ette. Liiklussurmad, teede olukord, rööbaste tekkimise need indeksid, mis siin on, teeinimesed oskavad mõõta ja öelda, mis asjad need on, rööpad on nagu sügavamaks läinud.  

Aga need on kõik sellised detailid. Kui praegu jutt on transpordist, aga Andres Metsoja ütles õigesti, et tegelikult elu on ilus. Ja võib-olla, nagu ka Jürgen Ligi armastab öelda, et nii head elu pole kunagi varem olnud. Aga paljud, kellel on raskusi kuu lõpul toidu muretsemisega, nad ei ole sellega nõus. 

Või puudega inimesed. Mida mulle on rääkinud vanaprouad, mida Helmen hea täna tuletas ka meelde: puudetoetus tõusis kolme tikutoosi jagu, 15 senti. Kujutage ette, 15 senti Eesti riik andis puudega inimestele sel aastal juurde puudetoetust. 15 senti, see on naeruväärne, piinlik ja nii edasi.  Nii et tegelikult elu Eestis on ilus, loodus on ilus, palju tarku inimesi on, aga uskumatult palju lolle asju tehakse. 

Kas soovite lisaaega?

Jah, paar minutit.

Kaks minutit lisaks.

Kolm. Ja mida ma tahtsin öelda? No tegelikult on enamik asju juba siin ära öeldud. Miks juhtub riigis, kus on palju tarku inimesi, nii palju lollusi tehakse?  

No ei jõua rääkida minu lemmikust ja Aivari lemmikust, eelarvest, tegevuspõhisest eelarvest. Ma arvan, et kunagi peaks kirjutama sellest korraliku sellise raamatu. Ma olen hakanud kirjutama ka selle, noh kõik need mõõdikute maailmad ja selline … Noh, siga ka ei söö, maal öeldakse selle kohta. Ja natukene nagu liigub sinnapoole, kus peaks olema. Aga see, mis on soomlastel – kui palju siit Soomesse on üle lahe? – või Eesti eelmise vabariigi ajal, need näited, mis on minulgi raamaturiiulis, mida riigikontrolör on kinkinud mulle ka, saab aru, kust raha tuleb, kuhu läheb. See muudaks ka meie töö lihtsamaks. Järgmine nädal teine lugemine, noh. Kust sa võtad? See on täitsa kasutu dokument, suur paks kapsas, eks ju, kus on palju igasuguseid isetäituvaid ja muid asju, neid mõõdikuid ja kõike muud, aga seda kasutada on praktiliselt võimatu. Kust sa võtad raha, noh? Väga raske. No Aivar leidis seal natuke üles ja Mart Võrklaev ka natukene siit ja sealt.  

Ja see ongi see reaalsus, võõrandumine ja ilus riik, kus on palju tarku inimesi, aga väga palju lolle otsuseid. Ma tunnistan ka ausalt, et me oleme, meie käes peaks võim olema, aga tegelikult me oleme laisad, lodevad tihti, mugavad, aga ei tohiks olla. Ja valitsus siis ütleb, kuidas asjalood on, milline on eelarve ja sööge või närige muru ja rong läheb edasi. Nii ei tohiks olla. 

Aga veel kord, vabandust, juba on hommikutunnid. Aga meil und vähemalt ei ole. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head öised üleval olijad! Riigikontroll on järjekordselt juhtinud tähelepanu probleemidele, mis puudutavad riigieelarve koostamist, täitmist ja järelevalvet. Need tähelepanekud ei ole uued. Tegemist on korduvate murekohtadega, millele on aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhitud ning mille lahendamiseks on Riigikontroll teinud Rahandusministeeriumile mitmeid soovitusi. Kuigi Rahandusministeerium on alustanud uue riigieelarve seaduse väljatöötamist ja täiendanud eelarvestamise käsiraamatut, näeme, et tegelikud probleemid eelarve distsipliinis ja läbipaistvuses püsivad endiselt. 

2024. aasta auditiaruande põhjal jätkub Vabariigi Valitsuse reservi mahu vähenemine: 149 miljonilt 143 miljonile eurole. Kuid oluline ei ole üksnes summa, vaid ka see, kuidas ja milleks reservi kasutatakse. Tervelt 85% reservist jagati sihtotstarbeliselt mitte ootamatute, vaid juba varasemalt otsustatud tegevuste rahastamiseks. See tähendab, et reservi kasutatakse üha enam planeeritud kulutuste katmiseks, mitte ettenägematute olukordade lahendamiseks, milleks see algselt loodi. 

Veelgi murettekitavam on asjaolu, et ligi pool sihtotstarbeliselt jaotatud summast 43% eraldati alles viimastel kuudel. On ilmne, et novembris või detsembris tehtud rahastamisotsuste puhul ei jõuta kõiki eraldisi enam kasutada, mistõttu kanduvad summad üle järgmisesse aastasse. Nii tekib olukord, kus raha, mis peaks toetama konkreetse eelarveaasta eesmärke, hakkab tegelikult liikuma edasi tulevikku ja eelarveaasta piir kaotab oma tähenduse.

Veelgi enam, Riigikontroll leidis, et üks 2024. aasta reservi rahaeralduse otsus tehti järgmisel kalendriaastal, 7. jaanuaril 2025, kuid vormistati tagasi 2024. aastasse. Selline praktika õõnestab eelarveaasta lõplikkuse põhimõtet ja vähendab avalikkuse usaldust eelarve õige järgimise vastu.

Auditi käigus selgus ka, et 2025. aastasse kanti üle Vabariigi Valitsuse reservi jääke kokku 109,2 miljoni euro ulatuses. Riigikontrolli arvutuste kohaselt oleks see summa pidanud olema 36,3 miljonit eurot väiksem, sest Rahandusministeerium kandis ekslikult edasi juba 2023. aasta jääke.

Selline olukord ei ole esmakordne. Sarnaseid rikkumisi tuvastati ka eelmisel aastal. Kui 2023. aastast kanti 2024. aastasse seadusega lubatust rohkem jääke 9,3 miljoni euro ulatuses, siis nüüd on eksimus ligi neli korda suurem. See näitab, et süsteemsed probleemid pole kadunud, vaid hoopis süvenenud. 

Riigikontroll rõhutab õigustatult, et kogu Vabariigi Valitsuse reservi tuleb käsitleda ühtse tervikuna, mitte jagada seda osadeks. Praegune Rahandusministeeriumi tõlgendus loob olukorra, kus sama raha kasutamist saab pikendada mitme aasta võrra, kuigi seaduse mõte on selgelt vastupidine. 

Ka eelarve jääkide kinnitamine võttis taas liigselt aega. Jäägid kinnitati alles viis kuni kuus kuud pärast pärast eelarveaasta lõppu. 

Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Selline venitamine vähendab eelarve aastaaruannete usaldusväärsust ja teeb järelevalve keerukaks. Kokkuvõttes viidi 2024. aastast 2025. aastasse üle 1,7 miljardit eurot, mis moodustab ligi 9% eelarve mahust. See on 130 miljonit rohkem kui aasta varem. Me peame küsima, kas selline praktika on kooskõlas vastutustundliku eelarvepoliitika põhimõtetega. 

Head kolleegid! Riigikontrolli töö näitab, et meil ei ole vaja mitte ainult uusi seadusi ja juhendeid, vaid ka muutust mõtteviisis. Eelarve peab olema selge, õiglane, ajaliselt piiritletud dokument, mitte paindlik tööriist, mille abil eelarveaastaid venitatakse ja kohustusi edasi lükatakse. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega ma siis lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise. Suur tänu, riigikontrolör Janar Holm, meile selle ülevaate andmise eest! 

Me läheme siin teemadega edasi ja oleme jõudnud tänase 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702 SE. See on selle esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli taristuminister Kuldar Leis, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lennundusseaduse ja sellega kaasnevate seaduste muutmise eesmärk on luua selgem, bürokraatiat vähendav ning julgeolekuolukorrast lähtuv õigusraamistik. Eelnõu olulisemad muudatused koonduvad nelja teemaplokki. 

Esiteks tunnistame kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifikaadid, et vähendada bürokraatiat ja ettevõtete kulusid. Kuna nende sertifikaatide väljastamist reguleerib tänaseks Euroopa Liidu õigus, ei ole siseriiklik dubleerimine vajalik. Seetõttu tunnistame vastavad sätted kehtetuks ning loome vajalikes osades selge viite Euroopa Liidu õigusaktidele. Muudatus vähendab ettevõtete kulu umbes 10 000 euro võrra aastas. 

Teiseks lisame seadusesse sätted, mis reguleerivad kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljakut ning nende lähiümbrust. Seni on näiteks Ämari puhul tuginetud tsiviillennunduse nõuetele, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusest. Ent rahvusvahelise lennundusõiguse põhimõtete järgi tuleb sõjalise lennutegevuse jaoks kehtestada eraldi siseriiklikud reeglid, mis tagavad samaväärse ohutustaseme. Seega loome muudatusega selged õiguslikud alused, et vältida vastuolu Euroopa Liidu õigusega. 

Kolmandaks sätestame, et lennuvälja lähiümbruses puude raadamisega seotud tasud maksab kinnisasja omaniku eest lennuvälja käitaja või valdaja. Muudatuse eesmärk on vähendada kinnistu omanike haldus- ja finantskoormust. 2024. aasta juulis jõustusid keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatused, millega kehtestati raadamisõiguse tasu ja metsateatise riigilõivu tasumise kohustus. Kuna omanik peab oma kinnistul puude raiet taluma lennuohutuse eesmärgil, on tema omandiõigust niigi oluliselt piiratud ning ta ei peaks kandma riigi seatud ülesandega täiendavaid rahalisi kohustusi. Seega, edaspidi tasub need tasud lennuvälja käitaja või valdaja, kes vastutab ka lennuvälja ohutuse tagamise eest. 

Ja neljandaks kõrvaldame lennujaamatasude määrade vaidlustamise sätetes vastuolud Euroopa Liidu lennujaamatasude direktiiviga. Eesmärk on muuta lennujaamatasude määramise kord selgemaks ja arusaadavamaks. Praegu peatub lennujaamatasude määrade rakendamise vaidluse korral automaatselt kuni lõpliku otsuse tegemiseni ehk neljaks kuuks. Edaspidi tuleb Konkurentsiametil otsustada nelja nädala jooksul, kas uusi tasumäärasid võib vaidluse ajal rakendada või mitte. 

Lisaks sätestame, et lennujaamatasude kohta tuleb kaebused esitada 30 päeva jooksul alates uute tasude teada saamisest. Seni võis seda teha ka viimasel päeval enne uute tasude rakendumist ehk ka mitmeid kuid hiljem pärast teavitamist. 

Austatud Riigikogu liikmed! Kokkuvõtvalt, nagu öeldud, on eelnõu eesmärk luua selgem, bürokraatiat vähendav ning julgeolekuolukorrast lähtuv õigusraamistik. Palun teil eelnõu toetada ja võimaldada selle sujuv menetlemine. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan siis kiire ülevaate majanduskomisjoni käesoleva aasta 13. oktoobri istungist, kus valmistati ette siis esimeseks lugemiseks Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellega tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lisaks komisjoni liikmetele ja majanduskomisjoni nõunikele olid istungil taristuminister Kuldar Leis, tema nõunik, Eesti Kaitseväe kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülem major Lauri
Leet, Kliimaministeeriumi lennuosakonna juhataja Taivo Linnamägi, sama osakonna õigusnõunik Tairi Tonkson ning Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Marion Saarna Kukk. 

Ma ei hakkaks seda ümber jutustama, mida härra minister praegu kõik rääkis, sest ta tegi seda täna siin saalis veel põhjalikumalt kui meil komisjonis. Aga kokkuvõtvalt saan öelda seda, et menetluslikud otsused olid siis järgnevad. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril ja lõpetada esimene lugemine. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh teile!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 702 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 17.15. 

Tänane 23. ja viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 716 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli tagasi taristuminister Kuldar Leisi. Palun!

Aitäh! Öine rong tuli. Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eesmärk on suurendada raudtee ohutust, tagada vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontroll ning vähendada bürokraatiat. 

Euroopa Liidu ühisturu toimimise tagamiseks on raudteega seotud nõuded suures osas reguleeritud Euroopa Liidu tasemel. Seetõttu on eelnõu muudatused valdavalt tehnilist laadi, kuid toon välja mõned olulisemad. 

Eestis väljastab raudteeohutuslube Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Selleks, et tagada ohutuslubade väljastamisel põhjalik ja kvaliteetne hindamine, tehakse kolm muudatust. Esiteks pikendatakse ohutuslubade väljastamise aega praeguselt 30 päevalt maksimaalselt neljale kuule. Samuti nähakse ette, et amet peab ühe kuu jooksul andma taotlejale tagasisidet esitatud andmete terviklikkuse kohta. Teiseks antakse ametile õigus väljastada raudteeohutusluba lühemaks ajaks kui viis aastat, kui see on põhjendatud riskide tõhusama kontrolliga. Ja kolmandaks antakse ametile õigus kontrollida raudtee-ettevõtjaid kohapeal ning teha auditeid ohutusloa ja ohutustunnistuse menetluste ajal. 

Muudatusi teeme ka raudtee liiklusregistri pidamises. Esiteks määrame kindlaks raudteeveeremite ja raudteerajatiste omanike registreerimise nõuded ning teiseks viime raudteeveeremi andmestiku riiklikust raudteeliiklusregistrist üle Euroopa Liidu registrisse. See tähendab, et edaspidi kasutatakse Euroopa Liidu keskset registreerimisfunktsiooni. 

Eelnõu muudatustega antakse ka Keeleametile õigus kontrollida vedurijuhtide eesti keele oskuse taset, mis on vajalik ohutuse tagamiseks. Vajaduse korral saavad nad teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha. Vedurijuhi keeleoskuse taseme määrab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja. Kui nõutud on ainult eesti keele oskus, peab vedurijuht oskama seda B1-tasemel, kui aga nõutud on kaks keelt, peab vedurijuht oskama vähemalt üht neist B1-tasemel ja eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Lõpetuseks toon välja muudatuse, mis aitab vähendada bürokraatiat. Edaspidi saab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja ise määrata abiteenuste hinnad ning selleks ei ole vaja enam Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsust. Abiteenused on näiteks juurdepääsuteede kasutamine või raudteeveeremi tehnilise seisukorra kontrollimine.

Austatud Riigikogu liikmed! Kokkuvõtvalt, nagu öeldud, on raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eesmärk suurendada raudtee ohutust, tagada vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontroll ning vähendada bürokraatiat. Palun teil eelnõu toetada ja võimaldada selle sujuv menetlemine. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Ka seda eelnõu menetles Riigikogu majanduskomisjon ja menetluse kulgu komisjonis palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Õnne Pillaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tere hilistundi! Majanduskomisjonis me arutasime seda eelnõu 13. oktoobril, kus lisaks komisjoni liikmetele ja ametnikele osalesid arutelul taristuminister Kuldar Leis, taristuministri nõunik Erko Siitan ja Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteevaldkonna juht Indrek Laineveer.

Minister andis eelnõuga tehtavatest muudatustest kiire, kuid samas põhjaliku ülevaate. Mina siis võtan kokku selle arutelu, mis meil komisjonis oli. Tõstatatud küsimused, mis komisjonis tekkisid, puudutasid peamiselt ohutuslubade väljastamise tähtaegade muudatusi, bürokraatiat, teenuste kättesaadavust ja rahalist mõju. 

Kõigepealt, ohutuslubade tegutsemise ja ohutustunnistuste tähtaegade pikendamine ja kontrollide kvaliteet. Komisjoni liikmete tähelepanu pälvis arusaadavalt see, miks see tähtaja pikenemine nii palju muutub – 30 päevalt neljale kuule. Ministeeriumi esindaja selgitas, et muudatus tuleneb Euroopa raudteeameti auditist, mis näitas, et 30 päeva ei ole selline aeg, kus saaks põhjalikku kontrolli teha. 

Teiseks, teenuste kättesaadavus ja bürokraatia. Siin küsiti eelkõige seda, kuidas seesama pikendamine mõjutab teenuste kättesaadavust ja kas tehtavad muudatused mitte ei suurenda bürokraatiat. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et teenuste kättesaadavus ei muutu, kuid raudtee infrastruktuuri ettevõtjad peavad dokumente lihtsalt varem hakkama esitama. Lisaks toonitati üle, et see, kui dokumentidega põhjalikumalt tegeldakse, ei tähenda automaatselt, et bürokraatia suureneb.

Kolmas plokk puudutas riigieelarve rahastamist. Küsiti, miks Eesti Raudteele ei ole aastateks 2026 ja 2027 toetust planeeritud. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et vajalikud rahalised vahendid on eelarves ette nähtud ning neid täpsustatakse igal aastal. Veel küsiti, kas riigilõivud vähenevad või kaovad. Seal saime vastuseks, et osal teenustel, mida enam ei vajata, kaovad riigilõivud ära. 

Seejärel me tegime konsensuslikud otsused. Kõigepealt oli ettepanek võtta eelnõu tänasesse täiskogu päevakorda ja esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Õnne Pillakut. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, tere varast hommikut! Ma vabandan, et ma ei jõudnud ministrilt küsida, aga nüüd ma küsin sinult seda. Mida kujutab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus – ma ei hakka numbrit lugema – 2021/782, mis tagab nii-öelda, käsitleb rongireisijate õigusi ja kohustusi?

Ma kohe vaatan, mul on see protokoll ka siin ees, kuna mina edastan seda, mis komisjonis arutelul oli. Ja kui ma vaatan siit nüüd – siin oli see ohutuslubade teema, miks see pikeneb –, vot ma pean ütlema, et seda küsimust selliselt meil ei tõstatunud komisjonis.

Peeter Ernits, palun!

Jah, ma saan aru, et ega kõik ei ole raudteelased. Ma vaatan ka, et siin, ei hakka küsima, miks pöörangute asemel on pöörmed ja. Aga natuke sa valgustaksid mind, mida te siis reaalselt seal arutasite, sisuliselt. Nagu ma aru saan, see on selle ühe määruse põhine, millele on poogitud külge üht-teist sellist.

Aitäh selle küsimuse eest, hea küsija! Ma andsin siin selle ülevaate kolmest peamisest plokist, mis ma just kirjeldasin. See oligi need põhilised küsimused. Kõige rohkem tegelikult meil küsimusi või see arutelu koht oligi see ohutuslubade väljastamise tähtaja pikenemine, et miks nii palju ja kas see mõjutab siis kuidagi teenuse kättesaadavust või mitte. Aga sellest ma siin need ülevaated juba ka tegin. Saab pikemalt lugeda ka komisjoni protokollist, mis on tõesti ka pisut põhjalikum.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Nii, nüüd avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 716 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 17.15. 

Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud. Rahulikku ööd kõigile!