Jaa, aitäh!
Eesti investeeringud. Ma pean siiski teie fakte või väiteid, mida te esitasite, korrigeerima. Te võrdlesite Eesti eelarveinvesteeringuid Soome ja Leeduga, väites, et Soome ja Leedu on teinud mastaapseid investeeringuteprogramme. Pean siiski täpsustama – Euroopa Liidu kõige suurem investeerija on Eesti. Ehk siis, Eestis on eelarve osakaalus investeeringute osakaal Euroopa absoluutses tipus, ehk siis, meie oleme absoluutselt kõige suurem investeerija.
Võin tuua näiteid lihtsalt oma valdkonnast. Haridusvaldkonnas Eesti on mitte ainult Euroopa tipus, vaid ka tegelikult igasuguste arenenud riikide tipus haridusinvesteeringute poolest. Ja väga suur osa investeeringutest läheb ka hariduse valdkonda.
Nüüd, majanduse kiratsemisest. Minu arust, kui … See oli eelmisel nädalal, majandusanalüütik – mis ta on, Nestor; neid Nestoreid on palju… Mihkel, mitte Siim – Mihkel Nestor avaldas väga hea artikli, kus ta analüüsis mitme aasta andmete pealt üle selle, mis on Eesti majanduslanguse või nii-öelda pikalt kestnud majanduslanguse taga olnud. Ja ta tõi välja väga olulised kaks aspekti.
Üks on töötleva tööstuse toodangu langus. Töötleva tööstuse toodangu languses oli väga suur roll tegelikult puidutööstusel. Ja puidutööstus – ma räägin, Jürgen, aja täis, siis sa ei pea rääkima – puidutööstusel on toodangu languse taga olnud Põhjamaade kinnisvaraturgude väga tugev madalseis. Kuna nemad, need olid peamised eksporditurud, siis need turud on väga pikka aega olnud väga tugevas madalseisus.
Teine mure on olnud loomulikult toorme kättesaadavus. Seoses Venemaa Ukraina, Venemaa rünnakuga Ukraina vastu muutus toore vähem kättesaadavaks.
Ja loomulikult on olnud põhjuseks ka tööjõukulude kasv ehk siis palgakasv, mis on päris märkimisväärne Eestis olnud viimase kolme aasta jooksul.
Nüüd, puidutööstus moodustab päris märkimisväärse osa Eesti töötlevast tööstusest. Ja puidutööstuse eripära on ka see, et ta on väga kõrge lisandväärtusega.
Nüüd, Põhjamaade kinnisvaraturgude olukorda meie muuta ei saa. Selle mõju puidutööstuse langusele Eestis on väga tugev. Küll aga puidutööstus ise on täna jalgu alla saamas, seda me näeme, ja orienteeruvad üle ka Saksamaa turgudele ja Poola turgudele, mis on oluliselt paremas seisus olnud mõnda aega. Nii et loodetavasti ka sealt see kasv tuleb.
Ja teine koht, kus majanduslangus on olnud tugev, on seotud sellega, et energeetikakulud on tõusnud. Aga energeetikamuredest me teiega eelmises vastuses rääkisime, ehk siis sellest, et tegelikult kümme aastat tegemata otsused lõid energeetikas meie ettevõtete pihta 2022. aastal, kui tekkis täiuslik torm, ehk siis, Venemaa agressioon Ukraina vastu lõi energiahinnad väga kõrgeks.
Aitäh!
