Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 6. töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 56 Riigikogu liiget, puudub 45. 

Ning nüüd, head kolleegid, on üle võimalik anda eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun! Jah, kaks eelnõu. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta". Eelnõu eesmärk on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse Eestis õiglane astmeline tulumaks alates 1. juulist 2026. Tegemist on poliitilise tahteavaldusega, mille eesmärk on maksusüsteemi muutmine õiglasemaks, solidaarsust toetavamaks ja riigi rahandust tugevdavamaks. Eelnõu käivitab sisuliselt seadusloome protsessi uue maksureformi algatamiseks. 

Eesti ühetaoline tulumaksusüsteem, mis kehtib alates 1994. aastast, on oma lihtsuse ja efektiivsuse tõttu pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Samas ei ole see enam kooskõlas ühiskonna arusaamade ja ootustega maksusüsteemi õiglusest. Eelnõu kohaselt asendatakse senine ühetaoline tulumaksusüsteem astmelise süsteemiga alates 1. juulist 2026. Tulumaksu astmed ja määrad määratakse sellised, et madalama sissetulekuga isikute tulumaksukoormus väheneks, samas kui kõrgema sissetulekuga isikute panus suureneks. 

Ja on ka teine eelnõu, mida me sooviksime üle anda. Teine eelnõu puudutab pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamist. See on samuti Riigikogu otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemine. Eelnõu eesmärk on reageerida praegusele keerulisele majanduslikule olukorrale ja leida täiendavaid võimalusi riigi tulubaasi tugevdamiseks. Solidaarsusmaksu kehtestamine on üks viis, kuidas tagada lisavahendeid majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks Eestis. Pangasektor on üks väheseid majandusvaldkondi, mis on suutnud viimastel aastatel säilitada oma kasumlikkust. Seetõttu on õiglane ja põhjendatud, et pangad annaksid ajutiselt suurema panuse ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste ja investeeringute rahastamisse. Meie ettepanek on kehtestada solidaarsuspangamaks 2026–2028 ja maksumääraks oleks 30% panga aastakasumist. Juhul, kui pank lõpetab majandusaasta kahjumiga, väheneb järgneval aastal solidaarsusmaks vastavalt kahjumi määrale. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ette nähtud korras. Järgnevalt teated. Head kolleegid, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Riigikogu merenduse toetusrühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja on kolleeg Annely Akkermann.

Asume tänase päevakorra juurde ja tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpsoni, Jüri Jaansoni, Kristiina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse, hasartmängumaksuseaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728. Ja eelnõu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Tanel Teini. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teen teile ülevaate 16 Riigikogu liikme algatatud seaduseelnõust, mis kannab sellist toredat pikka nime nagu hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728.

Täna arutame seaduseelnõu, mille mõte on lihtne ja selge: tuua Eestisse uut rahvusvahelist maksutulu, et viia kultuuri ja spordi rahastamine täiesti uuele tasemele. See eelnõu ei ole lihtsalt maksumäära muutmine, tegemist on uue rahastusmudeliga, mis loob püsivad ja läbipaistvad vahendid eraraha kaasamise fondi ja spordiehitiste fondi käivitamiseks. 

Seda eelnõu on vaja, et luua stabiilne ja konkurentsivõimeline maksustrateegia, mille eesmärk on hoida valdkonna ettevõtted Eestis ning tuua siia uusi rahvusvahelisi korraldajaid. 

Me muudame Eesti rahvusvahelisel turul atraktiivseks ja usaldusväärseks maksukohaks. See tähendab, et tulu ei tule siia seetõttu, et eestlased mängiksid rohkem, vaid sellepärast, et rahvusvaheliste mängukorraldajate raamatupidamine asub Eestis. Ettevõtted võivad tegutseda üle maailma, aga maksud laekuvad meie riigieelarvesse. 

Kui 2025. aastal tõsteti kaughasartmängumaksu määra 6%-ni, oli järgmine samm planeeritud veelgi kõrgem, 7%. See tõus jääb nüüd ära. Selline tõus oleks tähendanud peaaegu 40%-list maksukoormuse kasvu võrreldes varasemaga ning oleks reaalselt viinud paljud rahvusvahelised korraldajad Eestist välja. 

Seega, eelnõu näeb ette järkjärgulise maksulangetuse. 2026. aastal langeb maks 5,5%-ni ja 0,5% aastas langedes aastal 2029 jõuab ta 4%-ni. See on mõõdukas ja etteaimatav ja usaldust loov graafik. Selle tulemusel ei kaota Eesti tulevikus maksutulu, vaid me toome seda juurde läbi uute operaatorite tuleku Eestisse. Ja mis veel tähtsam, lisatulu ei lähe lihtsalt riigieelarvesse, üldossa, vaid sellel on selge siht ja nähtav mõju meie ühiskonnas. 

Eelnõu seletuskirjas toodud Rahandusministeeriumi prognoos on oma olemuselt konservatiivne, mis on mõistetav ja tavapärane. Nende hinnangud põhinevad olemasoleval turul ja tänastel tegijatel ega arvesta potentsiaali, mis tulevikus rahvusvahelise turu laienemisest tulla võib.

Tänane kaughasartmängumaksu laekumine on ligikaudu 22 miljonit eurot ning ministeeriumi prognoosi järgi kasvaks see 2026. aastal 26 miljonini. See on küll stabiilne ja turvaline kasv, aga selle eelnõu eesmärk on avada uus majanduslik perspektiiv, luua strateegilised tingimused, et Eesti maksulaekumised võiksid kasvada tulevikus 120–140% praegusest tasemest, tuues juurde uusi litsentse, ettevõtteid ja maksustatavaid tegevusi.

Arenguseire Keskus on analüüsinud, et sellise strateegilise lähenemise korral võib kaughasartmängumaksu laekumine tulevikus kasvada praeguselt tasemelt mitmekordseks – tänaselt 22 miljonilt tulevikus ligi 100 miljoni euroni –, sõltuvalt sellest, kui edukalt me suudame Eestisse tuua uusi turuosalisi ja nende tegevusmahte. Just selle kasvava tulubaasi pealt on võimalik tulevikus käivitada sihtotstarbelised fondid kultuuri ja spordi rahastamiseks, mitte olemasolevat raha ümber jagades, vaid tehes seda uue lisanduva tulu toel. 

Kust lisatulu tuleb ja kuidas see jaotub? Lisatulu tuleb rahvusvahelistelt ettevõtetelt, kelle tegevus on reguleeritud ja maksustatud Eestis. Me räägime globaalsest turust, mitte kohalikest mängijatest. Enamik täiendavast tulust suunatakse otse kultuuri ja spordi arendamisse: uutesse hoonetesse, renoveerimistesse ja ettevõtete annetuste võimendamisse. 

Kultuurkapitali juurde luuakse kaks fondi. Eraraha kaasamise fond, mille eesmärk on ettevõtete annetuste võimendamine ja seoses sellega Eestis kehtiv seadus lubab ettevõtetel annetada 10% oma kasumist maksuvabalt maksuhalduri kontrollitud nimekirjas olevatele mittetulundusühingutele, sh kultuuri- ja spordiühingutele. Reaalsuses aga annetab vaid 0,5% ettevõtetest ja kokku summas ligi 5 miljonit eurot aastas. Meil on seadus olemas, aga süsteem ei tööta piisavalt tulemuslikult, puudub käivitav jõud, mis motiveeriks ettevõtteid päriselt panustama. Eraraha kaasamise fond ongi see võimendaja. Kui ettevõte annetab 500 eurot nimekirjas olevale kultuuri- või spordiorganisatsioonile, lisab riik sellele kuni 50% juurde. Näiteks, kui ettevõte toetab spordi- või kultuuriühingut 10 000 euroga, lisab riik lisaks sinna kuni 5000 eurot. See ei ole kulu, see on investeering ja usalduslepe ettevõtluse ja riigi vahel. Nii kujuneb välja uus annetuskultuur, kus ettevõtete panus kultuuri ja sporti muutub loomulikuks ja nähtavaks osaks ühiskondlikust vastutusest. Teiseks luuakse ka spordiehitiste fond, mis tagab sporditaristu stabiilse ja läbimõeldud rahastamise. Spordirahvas on aastaid oodanud pikaajalist ja etteaimatavat süsteemi, kuidas toetada nii uute spordirajatiste ehitamist kui ka olemasolevate renoveerimist. Koostöös olümpiakomiteega, kes haldab riiklikult tähtsate spordiobjektide nimekirja, hakkab fond toimima läbipaistval ja prognoositaval viisil. See võimaldab tulevikus reaalselt ellu viia sporditaristu arendamise, mitte üksnes unistada sellest.

Kuidas aga võimalik lisatulu jaotub? Nagu mainitud, tänane kaughasartmängumaksu laekumine on ligikaudu 22 miljonit eurot. Eelnõu järgi, kui kaughasartmängumaksu laekumine ületab tulevikus 27 miljonit eurot, hakkab lisatulu jaotuma järgnevalt. 8% riigieelarvesse, 12% kultuurkapitalile tema olemasolevate ülesannete täitmiseks ja 80% kahte uude fondi, millest omakorda 75% spordiehitiste fondi ja 25% eraraha kaasamise fondi. 

Natuke ka uutest reeglitest ja turvalisusest. Hasartmänguvaldkonna uue maksustrateegia toimimiseks peavad reeglid olema selged ja turvalised. Seetõttu tugevdab eelnõu oluliselt ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise raamistikku. Tulevikus peab korraldajatel olema lisaks kohalik kontaktisik, Rahapesu Andmebüroo kooskõlastus ja Euroopa Liidu litsentsiga makseteenuste partnerid. Lisaks lisanduvad kohustuslik raamatupidamise audit, kõrgemad trahvid, mis tõusevad ligi kümme korda, rikkumise korral kiire tegevusloa peatamine ning tõhusam infovahetus Maksu- ja Tolliameti ja Rahapesu Andmebüroo vahel. 

Kuna see võib kaasa tuua võimaliku töömahu suurendamise, siis luuakse järelevalve tugevdamiseks mõlemasse asutusse kokku kuni kuus ametikohta ehk kolm ja kolm. Eelnõu uuendab ka loteriide võidufondide piirmäärasid, et ettevõtted ja kogukonnad saaksid korraldada sisukamaid tarbijate heategevusmänge. Seda on valdkonnad väga kaua oodanud ja see on oluline asi.

Head kolleegid! Selle eelnõuga loome uue rahastusmudeli, mis võimaldab tuua globaalsete ettevõtete raamatupidamist ja seeläbi nende maksutulu Eestisse. Selle tulu suuname otse kultuuri ja spordi toetamiseks. See eelnõu võimendab ettevõtete annetusi ja loob uue annetuskultuuri, tugevdab turvalisust ja läbipaistvust hasartmänguvaldkonnas. See on samm, mis viib Eesti kultuuri ja spordi uuele tasemele. Me tõstame usaldusväärsust ja tagame, et iga euro, mis siia riiki jõuab, on kontrollitud ja selge päritoluga. Meie eesmärk ei ole sõltuvuse kasvatamine, vaid sõltumatuse tugevdamine, et kultuuri ja spordi rahastamine ei oleks sõltuv eelarvetsüklitest ega poliitilistest tuultest, vaid toimiks autonoomsete fondide kaudu. See on otsus, mida ootavad nii ettevõtjad, spordirahvas kui ka kultuuriloojad. Aitäh! Palun toetada seda eelnõu! 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tartusse suurhalli rajamine mulle meeldib ja peaks seda tegema. Aga Eesti maksusüsteem on 30 aastat nagu kinni jooksnud ja ei mingit lootust, et seda võiks hakata revideerima. Nii et selle koha pealt on see positiivne. Ja nüüd me saame 30 miljonit Tartu vangla rentimisest või natuke rohkem. Umbes sama volüüm on oodata nüüd sellest tulust. Aga on olemas, siin näiteks on kirjeldatud, et oleks vaja tunnetuslikku kokkulepet, et sellest elulooma saaks, et seda muudatust peetakse otstarbekaks ja seda tajutakse õiglasena. Siin on ka igasugused sõltuvusravid ja mängurlus. Minu esimene küsimus on, et mis sa arvad, kas Tartusse see suur hall ikkagi tuleb. Aga teine küsimus: kas ühiskond tajub seda tunnetuslikult, et see ettepanek on otstarbekas ja ka õiglane?

Aitäh, hea küsija! Mitu küsimust korraga. Jah, see ühiskondlik kokkulepe on kindlasti oluline ja selles mõttes me ei loo selle seaduseelnõuga mitte midagi uut. Me oleme väga ammu hasartmängumaksust tulu riigile võtnud. Läbi selle rahastataksegi kultuuri ja sporti väga suurel määral, ka olemasolevaid riiklikult tähtsaid kultuuriehitisi ja nii edasi. See on lihtsalt selline lisavõimalus läbi maksumuudatuse globaalselt turult raha Eestisse tuua ja seeläbi ka kohapealsete probleemide ennetuseks raha leida. Multihall Tartusse ei ole otseselt selle eelnõu osa, aga see kindlasti annab võimaluse, kui meil lisatulu tulevikus tekib, selliseid spordiehitisi rajada. Kas Tartusse, Pärnusse, Viljandisse või kuhugi mujale, seda näitab aeg.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Sa mainisid, et see maksumäära vähendamine hasartmängudel toob siis nagu globaalselt turult raha juurde. Samas  kui riigis ja koalitsioonis olete makse kogu aeg tõstnud ja siinset ettevõtluskeskkonda tegelikult sellega ju raskendanud, just täpselt vastupidiselt ei tule ju siia investeeringuid tänu sellele. Siin on minu arvates väga suur vastuolu. 

Aga küsimus on teine. Sa ütlesid, et see väiksem maksumäär toob siia rohkem neid e-ettevõtjaid. Kui näiteks Maltal on, omavahelises vestluses sa väitsid, et Maltal on hästi suur e-kasiinode arv ja toob hästi palju riigile raha sisse, siis millega Eesti peaks konkureerima? Kas me laseme veel madalamaks selle protsendi kui Maltal, et siis kõik tuleksid meile, või milles meie eelis peaks sel juhul olema?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et me riigina täna ei olegi aru saanud, miks meil hasartmängu valdkonnas just kaughasartmängumaksu nagu laekumine on suurenenud. Põhjus on selles, et koroonaajal, kui ülejäänud maailm oli kinni, oli Eesti lahti. E-riik, see on väga hea kuvand ka välja. Ja lihtsalt sellest koroonakinniolekust saime me üldsegi aru, et seal on kuskil turg olemas, kuskil globaalsemal sellel.  

Kuidas Maltaga võrrelda? Maltale me iialgi järgi ei jõua selles mõttes, aga tänase sellise maksualandusega või õigemini kahe aasta jooksul jõuame tagasi sinna, kus on Eesti piir kogu aeg olnud, 5% juures. Me tegelikult võtame ära võimaluse nendel olemasolevatel operaatoritel, kes täna juba Eestis tegutsevad, keda on ligi 40, et nad siit ära ei läheks, number üks. Me kindlustame võib-olla seda olemasolevate laekumise mahu jätku, aga anname ka sellise strateegilise vaate valdkonnale, et me teeme Eestis asju turvaliselt ja see maks tuleb allapoole. See ongi eeldus nende tulekuks. Kui me maksu tõstsime viielt kuuele, siis ei läinud, ma arvan, et nädalatki, kui üks suur operaator, kes Eestist lahkus, kelle aastane maksupanus Eesti riiki oli 4 miljonit eurot. Need ongi need signaalid, mis seda sunnivad  tegema.  

Vaadates sinna valdkonda rohkem sisse – ka Arenguseire Keskus on teinud selle kohta väikese uuringu ja küsitluse erinevatelt operaatoritelt –, see tunnetus oli, et kui see maks siin tõuseb, siis nad siit lahkuvad. Me kindlustame olemasolevat turgu, aga anname ka võimaluse, et siia tuleks uusi operaatoreid. Eesti efektiivsus on ka see, et meil on väga hea Maksu- ja Tolliameti operatiivne töö, oskavad suhelda, kiiresti suhelda ja on paindlikud litsentsi nagu tekkimise mõttes. Aga kindlasti ülioluline koht on ka see rahapesuteema, kus siin ka selles eelnõus on väga kindlaid samme, mis tagavad ja muudavad meil seda litsentsi opereerimist Eestis turvalisemaks. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! On ilmselge, et Eesti kultuur kogu oma laias ampluaas vajab lisaraha, sealhulgas ka erinevate kultuuri- ja spordiobjektide rajamiseks. Aga kas ja milliseid muid meetmeid te võib-olla selle teema eestvedamisel, kuna te olete siin majas väga aktiivselt neid arutelusid pidanud, kas te nägite ka mingeid muid viise, kuidas valdkonda eraraha kaasamist soodustada? See oli üks pool. Ja teine pool. Te oma eelmises vastuses seda põgusalt puudutasite, tõesti, kuu alguses toodi rahapesu riskihinnangus välja, et kaughasartmängu kasutajate mitmekordse kasvuga on hasartmängu korraldajad muutunud üheks suurimaks rahapesuohuks. Võib-olla te lühidalt siiski kirjeldate, mis need võimalused nende riskide maandamiseks on. 

Aitäh! Ma hakkan otsast tulema. Kas oli ka teisi võimalusi raha kaasamiseks? Selle eripära võib olla selles, et me just tegutseme läbi seaduse kaudu globaalsel turul. Me ei jaga Eestis raha ringi ühest potist teise, et võtame kelleltki, näiteks õpetajatelt ära ja anname sporti või kultuuri. Me üritame tuua just globaalselt lisanduvat maksutulu. Lisanduvat maksutulu selles mõttes, et kui üks fond, näiteks spordiehitiste fond, et me ei hakka enne midagi tegema, kui meil see lisatulu tekib. See on väga vastutustundlik. Me teeme siis, kui see asi õnnestub, me ei võta kuskilt olemasolevatelt kohtadest ära. 

Teine pool, eraraha kaasamise fond. See on Eesti-sisene turg, et me ettevõtetelt rohkem raha saaksime kaasata. Selle motiveerimiseks on ka Arenguseire Keskus teinud järjekordselt suure uuringu, pikalt aitasime seda koos teha loomulikult, aga ka selles osas, et ettevõtjad, Eesti ettevõtted rohkem annetaksid, on vaja riigi panust. Samamoodi me saame seda Eesti ettevõtete annetust võimendada sellisel juhul, kui sinna teise fondi samamoodi see lisaraha tekib. Veel kord, me ei võta kuskilt ära. Kui see aitab annetustele kaasa – ja see aitab kaasa, uuringud ka seda  näitavad –, siis selles mõttes on see jällegi hea asi. 

Lisaasju, meetmeid või kust veel raha saada, me nagu ei käsitlenud, väga mängu ei tulnud ka selliseid mõtteid. Ülejäänud oli ikkagi Eesti-siseselt, et kuskilt ära tõsta ja nii edasi.  Rahapesuandmete teema – võib-olla peamine probleem, mis meil siin on, on see, et Rahapesu Andmebüroo jutu järgi ei olnud neil võimalik operaatoreid kätte saada, nendega ei suheldud. Küll sellist probleemi ei ole Maksu- ja Tolliametil – selles mõttes huvitav. Sellepärast me loomegi operaatoritele Eestis kohapealse kontaktisiku nõude. See on suhtluse parandamiseks, et kui mingi küsimus on, siis seal on kaks nädalat vastamisaega, on võimalik kõik küsimused ja vastused kätte saada lisakontrolliga. 

Aga selle juures on oluline, et me ei keeraks seda vinti üle. Nagu ma mainisin, nende operaatorite tulekul on kiirus ja paindlikkus väga oluline. Kui meil poole aasta jooksul ikkagi seda siia ei meelitada ei õnnestu, siis ega nad pikalt bürokraatia vastu toimetada ei taha. Ja me kindlasti sihime mitte mahtu nendest operaatoritest, vaid just võib-olla ka börsiettevõtteid suuri, kes vaataksid Eesti poole. Minu meelest see avab absoluutselt teise vaate välisinvesteeringute kohta. Kui Eestis on soodne maksukeskkond, siis see tagab, ühesõnaga, võimendab tulevikus teiste valdkondade vaadet ka Eestile. See on minu isiklik arvamus. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks peab ütlema, et natukene veider on kuulata siin seda teie ettepanekut makse langetada, teadmises, et teie ise ja teie erakond on toetanud automaksu kehtestamist, käibemaksu tõstmist, tulumaksu tõstmist, aktsiiside tõstmist, tulumaksuvabastuse kaotamist abikaasa ja laste pealt, koduste emade ravikindlustuse kaotamist. Kõikides muudes valdkondades te olete toetanud seda, et makse ja aktsiise tõsta. Aga nüüd, hasartmängumaksu, arvate, et oleks tarvis langetada. Lisaks muidugi ka pangamaksu kehtestamisele olete vastu olnud. Erinevalt Lätist, Leedust ja Poolast, kus on mindud seda teed, teie olete olnud tungivalt sellel seisukohal, et seda ei tohiks Eestis teha. 

Minu küsimus on see, et kas siin ei ole teatav kontseptuaalne vastuolu sellega seonduvalt, et hasartmängud ei ole ju mingisugune soovitav nähtus ühiskonnas. See on ju pahe, mida me ei peaks soosima, mida me peaksime pigem kärpima. Selleks ongi ju hasartmängumaks kehtestatud, et võimalikult palju seda pahet piirata. Aga teie ettepanek oleks justkui vastassuunaline. Kas te arvate, et hasartmäng on mingi hea nähtus, mida peaks soosima Eesti ühiskonnas?

Aitäh! Väga oluline küsimus. Kindlasti me kõik sooviksime, et ei oleks üldse tabusid maailmas, ei alkoholi, hasarti ega muud, vägivalda ega kõike sellist, aga paraku nad on. Ja küsimus on selles, kuidas Eesti kultuur ja sport täna üldse elus püsivad. Aga paraku püsivad nii, see on ühiskondlik kokkulepe olnud juba paarkümmend aastat. Sellist seadusemuudatust ei ole keegi algatanud ka, et muudaksime seda. Kas ühiskondlik kokkulepe selles tekib, et kust siis raha võetakse? See on tõesti kahetine, et me võtame läbi hasartmängumaksu raha, et me oma lapsed ja noored saaks liikuda, saaks huviharidust. Noh, nii see on. Ma ei anna siia seda hinnangut. Minu meelest on see mõistlik tegevus, eriti globaalselt turult. Me ei too siia füüsilisi kasiinosid Eestisse kohale, vaid me kaasame maksuseaduse muudatuse kaudu globaalselt turult lisaraha. See on minu meelest ülioluline. Tegelikult me võiksime – mul endal hetkel neid ideid ei ole veel – teistes valdkondades samamoodi vaadata, mida me maksumuudatuse kaudu saaksime teha just lisatulu teenimiseks. 

Teie välja toodud ülejäänud Eesti-siseseid maksutõusud ei ole selles mõttes võrreldavad, et sellisel juhul me jagaksime olemasolevat raha ümber Eesti riigi sees, aga me soovime tuua globaalset maksutulu. See on selles mõttes natuke erinev ja ma väga sisulisse diskussiooni ei langeks Eesti maksumudelist. Aga hea küsimus. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! See lisatulu teenimine läbi selle maksulangetuse on veel esialgu alles hüpotees ja seda me kindlasti ei tea, kuidas see asi läheb. Küll aga mind teeb murelikuks see, et see eelnõu näeb ette, nagu sa ütlesid, kuue uue ametikoha loomise. Bürokraatiat suurendada, teatavasti umbes kuus kohta on kulu aastas 200 000. See on küll garanteeritud kulu, aga see tulu on ikka täiesti küsitav. Nii et kuidas sa kommenteerid seda?

Aitäh! Hea küsimus ja väga oluline jälle küsimus. Me kindlasti ei soovi bürokraatiat juurde. Aga kui meil tuleb surve lisalitsentsidele, see tähendab, et töökoormus teatud valdkondades, nii järelevalves kui ka Maksu- ja Tolliametis, suureneb. See ei suurene enne, kui ei ole tekkinud ka lisakoormust. See on nagu selles mõttes võrduses. Need tuluread õnneks Eesti kasuks – kas kuus töötajat või ühe operaatori lisandumine Eesti süsteemi – ei ole võrreldavad. Me räägime 200 000 versus 500 000 kuni miljon maksutulu aastas. See kaetaksegi järjekordselt ära lisatulu pealt, mida saab võtta riigieelarvest, kuhu läheb 8% lisanduvast maksutulust.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas te ei taha siis ka prostitutsiooni legaliseerida? Tallinnast võiks saada Euroopa seksturismikeskus. Raha ju ei haise.

Jaa, selle eelnõuga me ei soovi seda teha. Kui teil on soov, siis tuleb siia teha seaduseelnõu ja võib-olla läheb läbi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on kirjutatud, et selle eelnõu puhul ja viidatud õiguskantsleri esinemisele, kus ta hoiatas preventiivriigi mudeli eest. See nagu ei, selle loojatele ei meeldi see.

Aga minu küsimus on sulle nagu Varro Vooglaiu küsimuse jätkuks. Aga sina ja sinu kolleegid, kellest paljud on ka alla kirjutanud, ju hääletasid sellel kevadistungjärgu viimasel istungil selle superandmebaasi loomise poolt. See oli teada, et on põhiseadusvastane, aga te julgelt hääletasite kõik, ja mille president muidugi prügikasti saatis. Seleta ära, kuidas see kokku läheb selle asjaga. Ise ühelt poolt hääletate preventiivriigi poole liikumise poolt ja siis deklareerite, et te tegelikult selle poolt ei ole. Mille poolt te siis olete tegelikult?

Jaa, see on väga hea küsimus. Ma julgen seda julgelt öelda, et minu meelest see massandmete töötlemine sellises vormis oligi viga. Õnneks õiguskantsler ja president lükkasid selle tagasi. Aga nii demokraatia toimibki. Tegelikult see piir, kuidas me üle reguleerime või vähe reguleerime, ongi piiripealne. Tihtipeale minu meelest ei olegi võimalik leida sinna kohe nagu õiget teed või vastust. Selle jaoks on meil kohtusüsteem võib-olla, kes lõpuks selle piiri paika paneb. 

Miks see seal eelnõus kirjas on? Täpselt nii, nagu preventatiivselt õiguskantsler seda nagu suunas, ongi seesama koht, et ega me ka selles valdkonnas ei tohi üle reguleerida. Ma räägin siin selles mõttes Rahapesu Andmebüroo tegevusest. Meil on kõiki võimalik väga kiiresti kinni keerata ja selle poolt mina isiklikult nagu ei ole, kui me üle reguleerime. See peab olema normaalne, turvaline kõik, et ei tuleks igasuguseid probleeme. Aga väga lihtne on ettevõtluses asju kinni keerata. See on sellepärast sinna pandud just, et näitena, et õiguskantsler sellele ka oma pilgu suunas. Pigem ma olen temaga ühel meelel selles. (Küsimus saalist.) Jaa, viga. Ma ütlen, et see oli viga.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra Tein! Selle eelnõu tegelik initsiaator on internetikasiinode nii-öelda vahendaja ja maakler, nagu ma aru saan, ärimees härra Madis Haug, kes osales ka koalitsiooniläbirääkimistel selle propageerijana. Minu küsimus on, et Investigate Europe on toonud välja vägagi hämaraid seoseid ka Eesti hasartmängu-, kauginternetikasiinode seoste kohta. Nelja kasusaaja on Valgevene kodanik …., …. litsentsi alusel tegutseb kodanik ….., kes väidetavalt on variisik, ja äriseosed viivad Valgevene ja Vene ärimeeste ning ka Vene luurajani. Mu küsimus on, kas nimetatud internetikasiinode litsentse on härra Haug ka vahendanud.

Aitäh, hea küsimus! Ma absoluutselt ei tea, keda Madis Haug täpselt on vahendanud. See ei ole ka minu meelest oluline, selles kontekstis oluline, kuna ma ei tea infot.

Aga mis on oluline? Mis on oluline selles mõttes ja minu meelest ülioluline? Nagu ma mainisin, ega me riigina väga hästi siiamaani aru ei saa, miks see lisatulu tekkinud on, mille pealt. Me riigina lihtsalt vaatame kuskilt, on tõusnud, tore, paneme maksu juurde. Selles mõttes ma olen teiega ühes paadis, et alatised maksutõusud ei ole head. Ja seesama nimetatud Madis Haug, mida ma üldse ei karda siin välja öelda, on Eesti riigile võib-olla oma tegevuse kaudu toonud 100 miljonit eurot, et ta lihtsalt hakkas litsentsidega tegelema. Ja ma ei näe selles mitte midagi paha. Selle jaoks on meil teised organid, kes kontrollivad, kuidas seda tehakse ja nii edasi. Neid nimetatud nimesid ma isiklikult ei tea, ei tea, kas see seos kuidagi on. Aga oluline on kindlasti seda kontrollida. Ja nüüd, kui me võtame, et kellegi töö tulemusena on Eesti riik saanud 100 miljonit eurot juurde – kas see on hea või halb?

Urmas Reinsalu, palun!

Ma arvan, et avalikkusel on siiski õigus teada, et kummastaval moel niisugune makse puudutav eelnõu ei ole esitatud mitte valitsuse poolt, vaid rea parlamendiliikmete poolt. Ma tuleksin selle juurde täpsustuseks tagasi. Te ütlesite, et härra Madis Haug on netikasiinode maakler. Mul oli küsimus konkreetses nimistus netikasiinode litsentside kohta, mis on Valgevene ja Vene äri taustaga, väidetavalt ka variisikute kaudu, sest niidid viivad välja väga kaugetesse kohtadesse. Kas sellele kataloogile, nendele äridele, on härra Haug vahendaja või netikasiinode maakler selles tegevuses? Ja millest see netikasiinode maakleriäri … ? Kuna tema on selle eelnõu tegelik initsiaator, siis täpselt millest tekib maakleri kasum?

Aitäh, hea küsimus! Ma ei oska vastata, keda ta esindab, aga te eksite selles, et tema on selle eelnõu initsiaator. Initsiaator on paraku seesama koalitsioon, kes maksu tõstis. Siis tuli valdkonnast – ei Madis Haugilt ega kelleltki teiselt – signaal, et vaadake selle maksutõusuga ette. See globaalsel turul toimiv äri ei käi niipidi, kuna globaalsed ettevõtted, kes hoiavad Eestis oma litsentsi, omavad litsentsi ka teistes maades. Maksutõusu korral on neil väga lihtne minuti pealt olemasolevat maksutulu siit eemale suunata.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teatud mõttes jätkates oma eelmist küsimust, küsin teilt seda. Te ennist ütlesite, nagu hasartmängumaksu kavandatav langetamine ei puudutaks nii väga Eesti turgu, vaid pigem võimaldaks globaalselt turult raha rohkem Eestisse tuua. Ma selguse huvides küsin, kas see siis Eesti turgu üldse ei puuduta või. Kas Eestis pakutavad hasartmängumaksud ei muutu korraldajatele soodsamaks, kui seda maksu langetatakse? Olgem nüüd ikkagi täpsed. Mina saan aru, et see puudutab ikka nii ühte kui ka teist. Seda peaks siiski ausalt välja ütlema. 

Teiseks, sellega seonduvalt ma küsin: kui see puudutab ikkagi Eestis tegutsevaid, Eesti turgu ja Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kellel on ka globaalne haare, siis äkki te oskate ka nimetada – ju te olete need kindlasti kaardistanud –, kes on need konkreetsed ettevõtjad ja ettevõtted, kes sellest maksulangetusest kõige rohkem võidaksid? Ja kui suured need võidud võiksid aastate lõigetes olla? Kui näiteks praegu teenitakse nii palju kasumit aastas, siis kui palju pärast seda maksulangetust teenitakse rohkem?

Aitäh! Ma ei oska ühtegi nimetada, kuna mina otse kellegagi rääkinud ei ole ja seda ei tea. Küll aga, millest see prognoos tuleneb: kui te tähelepanelikult kuulsite, siis on Arenguseire Keskus, selline Riigikogu kõrval toimetav abistav organ, või kuidas seda öelda, ja nende uuring on see. Selles mõttes, ta tegigi uuringu ja võttis ühendust operaatoritega, et mis siis juhtuks, kui maks langeks, ja mis siis juhtuks, kui maks tõuseks. See on nende tagasiside. Ka elulised näited, nagu ma eelnevalt tõin välja, et seesama 4 miljoni euro lahkumine peale maksutõusu oli Eesti riigile miinus 4 miljonit eurot. Nii lihtne see selles osas ongi. 

Kuidas meil prognoos tekib? Kui me võtame Rahandusministeeriumi prognoosi, siis ka siin eelnõus ütleb, et me pigem kaotame, laekumine langeb. Eks me kahekesi oleme selle kokku pannud, ütleme, Riigikogu liikmed ja Rahandusministeerium. See erineb Arenguseire Keskuse omast selles mõttes, mis lähenes küllalt lihtsas vaates. Me teame, kui palju meil täna on litsentse Eestis, operaatorite litsentse on ligi 40. Me saame laekuva tulu pealt arvutada välja keskmise ühe litsentsi hinna ja mis siis juhtub, kui neid litsentse tuleb viis või kümme aastas juurde, mis siis juhtub, kui neid on viie aastaga tulnud juurde 40. Sellest tekib see prognoos, mis on minu meelest küllalt loogiline. Ja nüüd on küsimus, millised tegevused soodustavad turvaliselt tuua Eestisse oma raamatupidamist, mitte füüsiliselt ise tulles. Te küsisite ka kohapealsete kohta – jah, teatud mängudel need vist langevad ka Eestis.

Leo Kunnas, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidas te tagate selle, et juhul, kui Eesti näiteks muutubki suureks netikasiinonduse keskuseks, et siin ei tekiks seoseid organiseeritud kuritegevuse ja vaenulike eriteenistuste tegevusega? Kuna mängus on väga suured rahad, siis need seosed kipuvad siin väga kergesti tekkima. Ma küsikski, kuidas me sel juhul tagame, et need seosed oleksid välistatud.

Aitäh! Väga oluline küsimus. Nagu ka siin ettekandes sai üles loetletud, need lisategevused, mida me teeme, milleks on siis kohapealse rahapesu andmebüroole ja maksu- ja tolliameti parema töö soodustamiseks kohapealse kontaktisiku nõue, raamatupidamise audiitorkontroll, maksevahendid peavad Euroopa Liidu maksesüsteemis olema, trahvid suurenevad, litsentsi äravõtmine kiirus suureneb, juhul kui leitakse eksimused. Neid meetmeid on. Iga organ peab oma tööd tegema. Ja teadaolevalt täna on Eestis ligi 40 litsentsi. Meil ei ole probleeme seal. Võib-olla kaudselt kuskil teises riigis on nagu öeldud, aga otse Eesti litsentsidel täna minule teadaolevalt ei ole ühtegi probleemi. Selles mõttes see ei ole midagi uut, mida me täna looma läheme. Me läheme maksulangetust tegema ja turvameetmeid parandama. Ja alles kahe aasta pärast jõuame sinna positsiooni Eesti riigina tagasi, kus me oleme olnud kogu aeg aastast 2009, kui ma ei eksi, kui maks langetati 5%-ni. 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu, mille number on 728, esimesele lugemisele saatmiseks teisipäeval, 7. oktoobril 2025. aastal. Eelnõu eesmärk on luua suurte spordiobjektide rajamiseks ning spordi- ja kultuurivaldkonnale tehtavate eraannetuste suurendamiseks stabiilne rahastamissüsteem. Selleks luuakse kultuurkapitali koosseisu uued nendel eesmärkidel tegutsevad fondid. Selleks muudetakse atraktiivsemaks riiklikku väärtuspakkumist rahvusvaheliselt tegutsevatele kaughasartmängu korraldajatele maksulangetuse abil. Rahapesuriskide maandamiseks tugevdatakse Rahapesu Andmebüroo võimekust lisatöökohtade loomisega, sätestatakse audiitorkontrolli ja kohapealse esindaja olemasolu nõuded, tõstetakse trahvimäärasid rikkumiste eest ja lubatakse arveldusi vaid litsentsi omavate makseteenuste pakkujate kaudu. Lisaks tõstetakse selle eelnõuga nende loteriide, mis on nii väikesed, et neile ei kohaldu hasartmänguseadus, piirmäärasid. Loterii, mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord nädalas, võidufondi maksimumväärtus suureneb 1000 eurolt 3000 euroni. Selliseid loteriisid korraldatakse meelelahutuslikel ja heategevuslikel eesmärkidel, näiteks, ma ei tea, laatadel või küla ja kooli kokkutulekutel, aga ka laevadel. Loteriide, mille võitu ei loosita sagedamini kui kolme kuu kestel, võidufondi väärtuse piiriks seatakse 6000 eurot. Selliseid loteriisid korraldavad näiteks raadiod. Selliseid väikesemahulisi loteriisid ei tohi korraldada mitu samal ajal. 

Komisjonis arutati seda eelnõu kaunis pikalt ja tõusetusid järgmised küsimused. Kuidas tulla toime rahapesuriskiga? Evelyn Liivamägi ütles, et hasartmängukorraldajatel praegu kontaktisikut kohapeal olema ei pea. Seetõttu lisandub hasartmänguseadusesse nõue kohapealse kontaktisiku kohta, kes vastutab selle eest, et ettevõttes on sisekontrolli reeglid, mis tagavad rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed. 

Veel arutati, kuidas annetusi ja sponsorlust üksteisest eristada ja arusaadavaks muuta. Samuti täpsustas Evelyn Liivamägi, et annetuste ja sponsorluse maksurežiimid on täiesti erinevad. Nimelt, eraisikute tehtavad annetused teatud organisatsioonidele, kes on kantud Rahandusministeeriumis peetavate tulumaksust vabastatud organisatsioonide nimekirja, on eraisikutele teatud maani maksuvabad. Aga keerulisem on see ettevõtete soodustuste puhul. Kus ikkagi lõpeb sponsorlus ja algab annetus? Ettevõtete regulatsioon on täiesti teistsugune. 

Siis tõusetus veel selline küsimus, et kui nüüd hasartmängumaksu määr väheneb ja see toob kultuurkapitalile olenevalt aastast kaasa 3–6 miljoni euro ulatuses vähenemise, mis siis saab. Margus Allikmaa selgitas, et kui see nii peaks minema, siis on see kultuurile suur kaotus. See tähendaks, et 50% ulatuses jääb kultuuriehitiste jaoks raha vähemaks. Tõepoolest mööndi ka komisjoni arutelul, et prognooside tegemine on nagu õnnemäng. Raha võidakse kultuurkapitalile hasartmängumaksu tulu arvel nii kaotada kui ka juurde saada. Praegu on kaughasartmängumaksu laekumine 20 miljonit eurot.

Komisjonis arutati veel, mis asi ikkagi on suurehitis. Margus Allikmaa vastas, et suurehitise definitsiooni ei ole praegu. Kultuuriobjektide puhul on need määratletud kui riiklikult tähtsad kultuuriobjektid, mille on kinnitanud Riigikogu kultuurikomisjon. Spordiobjektide puhul kavandatakse nii, et Eesti Olümpiakomitee teeb selle ettepaneku, et juhul kui kaughasartmängumaksust laekub raha kultuurkapitali fondi, siis missugust objekti selle raha eest ehitama hakatakse.

Veel arutleti selle üle, millal võiks hakata sellest fondist, kuhu eraldatakse hasartmängumaksu laekumise kasvu arvel raha, spordi- ja kultuurivaldkonna mittetulundusühinguid ja sihtasutusi toetama. Tanel Tein selgitas, et need põhimõtted on kirja pandud. Kõigepealt peab tekkima lisatulu sellesse fondi ja kõige varem 2027. aastal saavad mittetulundusühingud hakata annetusi koguma.

Siis tõusetus ka küsimus, kuidas need ühingud, kes on annetusi kogunud, saavad sellest fondist lisa. Evelyn Liivamägi selgitas, et praegu on mõeldud pigem nii, et teatud tingimustele peab see ühing vastama ja juhul, kui ta on annetusi saanud, siis saab lisaraha taotleda. Need tingimused veel täpsustuvad, nende tingimuste täpsustamisega on veel aega. Praegu on kavandatud nii, et vastavalt fondis olevale rahahulgale võiks saada kuni 50% ulatuses ise kogutud eraannetustest sellest fondist taotleda. 

Margus Allikmaa tõstatas veel probleemi, mis ei puutu küll eelnõusse, aga on seotud annetamisega. Kohati on piinlik, et annetuste pealt tuleb makse maksta. Teistes riikides on erarahafond, kus on nii riiklikud vahendid kui ka annetused maksuvabad. Aga Eestis on tõepoolest nii, et avaliku sektori organisatsioonidele, kas või kultuurkapitalile või kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse koolile või muuseumile, annetustelt tuleb tasuda tulumaksu. Ma isiklikult ka ei pea seda õigeks, aga nii ta praegu on.

Lõpetuseks. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril. Vahepeal korraldati päevakorda ringi, nii et arutelu toimub siin täna, 21. oktoobril. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need ettepanekud menetlusotsuste kohta võeti vastu konsensuslikult või leidsid konsensusliku toetuse. 

Ma ütlen veel, et valitsuse arvamus ei ole rahanduskomisjonile veel saabunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on normikohane kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Tamm. Tarmo Tamm, palun!

Oi, sorri!

Jah. Paneme selle kella algusest peale, siis saab Tarmo minuti küsida. Tarmo Tamm, palun! Ei ole küsimust? Selge. Küsimus võeti maha. Suur tänu, Annely! Küsimusi ei ole.

Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! See eelnõu pälvis minu tähelepanu siis, kui reformierakondlased hakkasid mulle ütlema, et tegemist on piinliku eelnõuga, mida neil sisimas on raske toetada, kuid muidu, kui see eelnõu siia saali ei jõua ja vastu ei võeta, läheb koalitsioon lõhki. Vaadake, kui huvitav! Kõik maksutõusud, kõik kaose oleme üle elanud, aga nüüd on korraga Eesti 200 jaoks esimene küsimus see eelnõu, muidu läheb koalitsioon lõhki.

Millised on tehiolud? Jürgen Ligi valitsus – tavapäraselt maksuseadusi esitab ju, vägagi kiirete pakkide kaupa on hakkama saanud, Rahandusministeerium ja valitsus – keeldus seda eelnõu esitamast. Näete, selle on esitanud grupp seltsimehi, grupp parlamendi liikmeid, ja ainult kuus Reformierakonna liiget koalitsioonist on sellele alla kirjutanud. 

Eelnõu oma olemuselt on ju naljanumber. Kui võtta eelnõu seletuskiri, mis ütleb, et selle eelnõu tulemusena vähenevad riigi eelarvestrateegia perspektiivis tulud 38 miljonit eurot, siis mida ütleb eelnõu? Sellest üle jääv raha suunatakse kultuuriobjektide ehitamisse. Oot-oot, kuidas siis nii? Riigi raha väheneb 38 miljonit eurot ja sellest vähenemisest üle jääv raha suunatakse kultuuriobjektide ehitamisse. Kultuuriobjektide aspekt, millega loomulikult tuleb eraldi tegeleda, on minu meelest hämav ja n-ö kattevari millelegi muule. Küsimus: mis see muu tegelikult on? 

Iseenesest ei ole ettevõtjate ärihuvide väljendamises midagi piinlikku ja häbenemisväärset. Tõsi, on võib-olla harvaesinev, et ühe kitsa äri huvide perimeeter on jõudnud nii kõrgele poliitilisele tasemele, muutunud üheks poliitiliseks lipukirjaks. Ajakirjanduse andmetel osales see minu küsimuses nimetatud netikasiinode maakler härra Madis Haug ka koalitsiooniläbirääkimistel sellel teemal. Nii kõrge profiiliga selgelt, ma saan aru, esindas Eesti 200-t see konkreetne ettevõtja, kes, ma eeldan, on ka initsieerinud selle n-ö idee selle loogika järgi, et netikasiinode äri Eestis arendada. 

Loomulikult, see on üks rahvusvaheliste – nimetame seda siis nii – teenuste või meelelahutustööstuse vorme eraldi võetuna, mida enesestmõistetavalt tuleb reguleerida ja vältida väärkasutust. Väärkasutuse probleemi eest on hoiatanud ühe kesksena – paradoksaalsel kombel just nimelt, lupus in fabula, selle eelnõu menetlemise ajal – ka Rahandusministeerium, öelnud välja, et rahapesu keskne riskikoht on praegu meil netikasiinod. 

Uuriv ajakirjanik Piret Reiljan on selle aasta kevadel toonud ära andmed Eesti Ekspressis, vägagi põhjalikud ja huvipakkuvad. Investigate Europe, ajakirjanike kollektiiv, on rahvusvaheliselt koondanud kokku netikasiinode hämarast ja rahapesuärist ka põhjaliku loo, kus teatud aspektides me tunneme ära Eesti. Ma viitan siin tõepoolest, et näiteks on nelja litsentsi omanik või kasusaajana märgitud Valgevene kodanik Botšarnikov. BeFree puhul on litsentsi vormistatud, ma saan aru, härra  … nimelt, keda Investigate Europe väidab, et on tegemist variisikuga, kelle äriseosed on Valgevene ja Vene ärimeestega ning äriseosed viivad ka Vene luurajani. See on nagu niisugune praegune valdkonna kontekstualiseerimine. 

Loomulikult tuleb siin luua täiendavat korda ja reegleid, ka selles eelnõus mõned elemendid on. Kuid selle valguses on see tegelikult ikkagi see perspektiiv, mis puudutab vägagi huvipakkuvat perspektiivi. Kui meie majandus on seisak, korraga leitakse, et see sektor eraldivõetuna tekitab selle tulu. Üles-alla ja üles-alla on see koalitsioon neid makse ka konkreetses valdkonnas tõstnud, ja nüüd väidatakse, et planeeritava maksutõusu eelsele olukorrale jõudmine toob kaasa 100 miljonit eurot. Nagu ma ütlesin, eelnõu autorid on toonud välja, et tegelikkuses tähendab see riigi maksutulude vähenemist 37 miljonit. 

Ja sellise eelnõu esitamine on seda, ma ütlen, originaalsem või kummastavam, et valitsus on esitanud parlamendile täielikult riigi rahanduslikku olukorda vabalangusse viiva nii riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve, nähes ette, nagu eelarvenõukogu ütles, Eesti kõigi aegade sügavaima ja pikima eelarvedefitsiidi. Aastal 2026 on see 4,5% ja aastal 2027 siis 4,5%. 

Nii et selles asjas on midagi kummalist. Kummaline maik on sellel asjal manu. Ma kindlasti ei ründa siin heauskseid inimesi, kes on kantud sellest paatosest kultuuriobjekte arendada ja eesti kultuuri toetada. See motiiv on enesestmõistetavalt täiesti mõttekas, aga mulle tundub, et see kontekst, kus valitsus keeldub, Rahandusministeerium keeldub seda eelnõu esitamast, koalitsiooni eelnõu, nii-öelda väidetavalt, tekitab väga tõsiseid küsimusi.

Nii et sellest lähtudes on Isamaa ettepanek ikkagi, et menetleme asju süsteemselt. Kui valitsus vastutab selle poliitika eest, selle poliitilise käekirja eest, mis on siia sisse toodud, siis esitatagu see eelnõu korrektselt Vabariigi Valitsuse algatatuna.

Ja on huvipakkuv ja tähelepanuväärne: tavapärases parlamendipraktikas esimesele lugemisele ei jõua seaduseelnõud, mille kohta ei ole Vabariigi Valitsuse arvamust. Selleks võetakse oma aeg, Vabariigi Valitsusel ongi küsimus arvamuseks. Nüüd ütles ettekandja, et valitsus ei ole veel arvamust esitanud. Kus on see arvamus? Milline see arvamus siis on? Kes see valitsus siis on? 

Nii et selles kontekstis, kaaludes neid asjaolusid väga tõsise arutelu käigus, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku see seik, niisugune etüüd parlamendisaalis, siin peatada ja teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Nii julm, armsad sõbrad ja võitluskaaslased, kui see ka ei kõla, kui see ka ei tundu. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kadri Tali. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! On märgiline, et seisan täna teie ees, kui eile õhtul võitis taas korra dirigeerimise konkursi eestlane ja sai ka publikupreemia, ajal, kui Eesti Festivaliorkester teeb maailma suurimatel lavadel tegusid Paavo Järvi käe all. Ma tahtsin alustada oma sõnavõttu sõnadega, et ma tean, et teie seas ei ole mitte ühtegi inimest, kes kahtleks kultuuri olulisuses Eesti elus, Eesti tulevikus. Aga ma ei saa pärast eelnevat sõnavõttu niimoodi öelda, eriti veel seetõttu, et eelnevalt on minule vandunud toetust mitmed Isamaa liikmed ka kirjalikult, et nad toetavad seda algatust ja see oleks lahendus Eesti kultuurile. Nii et ma olen kurb, pettunud ja kultuuri 28-aastase karjääri jooksul on see mulle ennekuulmatu vasturääkivus sõnades ja tegudes lava taga ja lava peal. 

Igaüks meist räägib ühel või teisel moel oma kõnedes sellest, kuidas professionaalne kultuur on tähtis ja et loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. Ühiselt nõustume ka sellega, et kultuuri- ja spordivaldkond on lisaks eneseväljenduse ja teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija ja regionaalse elu elavdaja, samuti noorte motiveerija. Kultuurivaldkonna inimesed meeskonnana on ka tugev löögirusikas. Ehk on just see üks põhjus, miks üsna ebapopulaarne, aga veidi isegi kardetud amet on olla kultuuriminister, sest olukorras, kus inimesi hirmutatakse igapäevaselt majanduse kokkukukkumisega, olematu homsega, sõjavõimalusega, tundub kultuur, justkui räägitaks kellegi kõrvalisest hobist. Ometi on just kultuur iga inimese elus üsna kesksel kohal.

Ja küünilisemad meist kordavad mantrat kultuuri heast rahastusest, kusagilt on pähe õpitud, riigi SKP-st 2%, süvenemata, et Kultuuriministeeriumi eelarvest tervelt 12% on meedia ehk rahvusringhäälingu rahastus, loomemajandus ja digikultuur 13% ja lõimumine 5%, spordi osakaal eelarvest on vaid 14%, etendusasutused ehk teatrid ainult 13% ja muusika 5%. Nii moodustab kaunite kunstide ja niinimetatud lavale jõutav osa eelarvest üsna väikese osa. Näiteks 5%-lise toetusega muusikavaldkonna hulka kuuluvad nii Eesti rahvusorkester, Eesti Kontsert kui ka filharmoonia kammerkoor, aga ka kõik erarahastusel organisatsioonide toetused, keda on Eestis üle poole kollektiividest ja organisatsioonidest. 

Ikka ja jälle tuuakse valimise eel lauale valus teema: kultuuri rahastamine. Kavalamad reeglina lubavad neile katteta lubadusi ja helgemat tulevikku. Nüüd on valimised läbi ja kultuuriinimene teab, et maad võtab kurjakuulutav vaikus. Intelligentse inimesena on tal häbi vastanduda teiste Eesti inimestega, õpetajate, arstide, päästjatega ja paljude teistega, kel olevat veelgi raskem, sest nemad on kultuuriinimeste publik. 

Mis peab olema täna meie prioriteet ja eesmärk? Kultuuri- ja spordivaldkonna kasvupotentsiaali toomine iseseisvaks, hakkamasaavaks, ilma olemasolevat eelarvet ümber jagamata. Kultuurivaldkond ei ole sotsiaalhoolekanne, ta on tugev lisandväärtust loov valdkond, millel on potentsiaal tõusta majandusharuks. Me vajame ennekõike finantsilist mehhanismi, mis looks kasvuks vajalikud tingimused. Jaotamine ja ümberjaotamine neid tingimusi ei loo. 

Uue rahastusmudeli loomine on põhjus, miks olen tulnud Riigikokku pärast 28-aastast tööd kultuurisektoris, Eesti Kontserdis, ERSO juhina, erarahastusel kollektiivi loojana, muusikamänedžerina, pärast 28 aastat tulemuseta selgitusi poliitikutele, et eelarve ümberjaotamisest ei piisa, tuleb luua eraraha, riigi ja kultuuriorganisatsioonide koostööd võimaldav rahastusmudel. Seda on näidanud ka majandusteadlaste järeldused. 

Niisiis, millist probleemi me soovime Eestis lahendada? Vastus on: soovime luua head mehhanismi, mudelit kultuuri ja spordi rahastuseks. Selleks on ainus võimalus riigi ja erasektori koostöö ehk eraraha kaasamine kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks. Tänased võimalused ei motiveeri ettevõtjaid panustama, eraraha kaasamise fond teeb seda. Seetõttu palun, et te usuksite minu ja Tanel Teini kui kahe professionaali 2,5-aastast tööd koos majandusteadlaste ja Arenguseire Keskusega, loomaks lahendust meist enamusele väga võõras, kuid Eestile nii olulises valdkonnas, valdkonnas, mis on virelenud suures vaesuses ja alarahastuses, kuid millel on potentsiaal tõusta Eesti ekspordiartikliks. 

Kultuur ja sport on majandusaru. See on valdkond, mis väga selgelt loob lisandväärtust, mille otsene mõju majandusele on kergesti tõestatav. Jah, see on riiklikult tähtis küsimus, sest mõjutab otseselt meie uue põlvkonna tervist, majandust, riigi mainet ja kaitsetahet, kaitsevõimet. Spordi ja kultuuri tähtsustamine ja selle paigutamine prioriteetsete valdkondade juurde aitab meie riiki tulevikus tugevamaks, tervemaks ja nähtavamaks teha. 

Meie rahastusmudel näitab, et spordi- ja kultuurivaldkondadele võib olla esimesel aastal 10 miljonit lisaraha, tulevikus aga võib-olla 50 miljonit aastas või rohkem, vastavalt meie ettevõtete käekäigule, aga ka riigi veendumusele panustada ja võimendada ettevõtete annetusi. Väikese riigina peame vaatama lisavõimaluste poole, mida meil annaks teha globaalselt, kuidas olla edukad globaalsel turul, toetama leidlikke ideid ja aitama Eestil areneda. 

Jah, kultuur ja sport on ka täna rahastatud hasartmängumaksust. Elus tasakaalu loomine seisneb pahede maksustamise suunamisel lisandväärtuste loomisesse. See on algusest peale nii kujundatud ning kultuuri ja spordi rahastamine on läbi aegade põhinenud hasartmängumaksul. Seega on üsna küüniline lugeda moraali, just nagu see oleks midagi moraalitut. Ma väga loodan, et meie siin saalis ei otsi täna võimalust vastandumiseks, vaid ühiselt tajume võimalust majanduse arenguks, võimalust teha kultuurist ja spordist Eestis tugev majandusharu. Loodan südamest teie kõigi toetusele ja ühisele häälele, et anda Eesti kultuurile ja spordile uus hingamine. See on kindlasti üks lootustandvamaid lahendusi, mida Riigikogu väga pika aja jooksul on kultuuri ja spordi tuleviku ning sektori arengu jaoks teinud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 728 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 728 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. november kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 735 esimene lugemine. Palun seda eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile ettepanekut muuta riigilõivuseadust. Selle eesmärk on ajakohastada riigihangete vaidluste riigilõivumäärasid. Kehtivad määrad on püsinud muutumatuna 17 aastat. Selle ajaga on tarbijahinnaindeks tõusnud 76%. Praeguseks katab riigilõiv vaid poole komisjoni personalikuludest, samal ajal on vaidlustuskomisjoni töökoormus kasvanud. Ühe liikme kohta on lahendatavate vaidluste arv tõusnud 86-ni aastas. Oluliselt on kasvanud ka vaidluste keerukus ja komisjon töötab seetõttu võimete piiril.

Eelnõu tõstab riigilõive kahekordselt. See on alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 640 eurolt 1280 eurole ja üle selle piirmäära hangete puhul 1280 eurolt 2560 eurole. Samad riigilõivumäärad hakkaks kehtima ka kohtus hankeasjade vaidluste lahendamisel. Uued määrad katavad tegevuskulud ja loovad eelduse neljanda liikme palkamiseks, et kasvanud töökoormusega toime tulla. Kiire vaidluste lahendamine on oluline ja vajalik, et hangetega saaks ühel või teisel moel edasi liikuda ning vajalikud hanked ei jääks pikkade vaidluste tõttu venima. Rahandusministeeriumi statistika andmetel esitatakse kõige rohkem vaidlusi suurema maksumusega riigihangetes, kus üks uus riigilõivumäär moodustaks hankelehelepingu maksumusest pool protsenti või vähem. Kuigi lõivud tõusevad 100%, jääb muudatuste mõju siiski marginaalseks ega takista ebaproportsionaalselt hangete vaidlustamist. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei … Siiski, vabandust! Aivar Kokk, teil vedas praegu. Ma loodan, et härra minister annab andeks, et me saame selle ühe küsimuse võtta. Aivar Kokk, palun!

Härra Ernitsal on ka veel küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kas oli ka mingi arvutus? Ma saan aru, et kaks korda on suurenenud. Kas see kaks korda oli mingisuguse arvutuse järgi, et see 1280 eurot võiks olla nüüd see õige number? Või oli ka arutelu, et võiks see olla natuke suurem või väiksem? Kust see number tuli?

Jah, riigilõivud püütakse hoida ikkagi kulupõhised. Orienteerivalt sinnakanti ta langeb. Aga nagu ma ütlesin, vaidluste arv kasvab ja ka see keerukus kasvab. Selles mõttes see täppisarvutus siin võib olla ainult sekundiks.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Nende riigilõivudega on varemgi palju rohkem küsitud, aga siin millegipärast on huvi väike. Aga ikkagi, kust see number on tulnud? Seal varasemalt on ka mulle saadetud, varasematel aastatel on saadetud ka selle rehnungi sisu, nende komponendid ja kust on üks või teine asi tulnud. Sama küsimus praegu sulle.

Aitäh! See on ikkagi kulupõhine. Neid rehnungeid, nagu ma ütlesin, arvestatakse rahavajaduse järgi eelarves. Selleks, et inimene tööle võtta, peab olema tal ka eelarvekate. Nagu ma ütlesin, kasvab vaidluste arv pidevalt ja nende keerukus kasvab, seetõttu kolme asemel neli liiget on hädavajadus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi teile ei ole. Ja Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Lugupeetud minister! Head külalised ka! Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise ettevalmistus toimus majanduskomisjonis 13. oktoobril. Meile tutvustati selle eelnõu sisu ja materjalid olid ka lisatud selle eelnõu ettevalmistamise kooskõlastuste kohta. Komisjoni liikmetel mitte ühtegi täiendavat küsimust ei tekkinud.

Otsused olid järgmised: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. oktoobril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Mul on analoogne küsimus või jätkuküsimus, mida ma küsisin ministrilt. Nagu ma aru saan, komisjonis valitses ühtlane üksmeel, nii nagu kalmistul, keegi nagu huvi ei tundnud, kõik oli … Aga loomulikult siis te ei arutanud ka, kuidas see on tekkinud, seesama see summa. Ja miks ligi 20 aastat, jah, 18 või mis ta tuleb, on valitsenud siin üksmeel ja vaikus, et alles nüüd hakatakse seda muutma? Mis on selle päästikuks, et enne kõik oldi rahul ja nüüd siis kiiruga või mitte kiiruga võib-olla isegi?

Teie võrdlus kalmistuga on absoluutselt ebakohane. Kuna ma ütlesin, et komisjonis ühtegi küsimust ei olnud, kõik materjalid seaduseelnõu kohta on kättesaadavad kõigile Riigikogu liikmetele ja seal olid ka selgitused, et 2007. aastast kehtivad lõivud katavad ligikaudu 50% selle vaidluskomisjoni tööjõukuludest, komisjoni töökoormus on kasvanud, teatavasti on kasvanud riigihangete arv ja nii edasi ja nii edasi. Materjalid on kättesaadavad, sealt saab lisa ja selline on see minu vastus. Aitäh, lugupeetud Ernits!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 735 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. november kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu tuleneb nullbaasilise eelarve revisjoni ettepanekutest, mille alusel otsustati Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond likvideerida ja teha selline ettepanek Riigikogule.

1996. aastal vastu võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seadusega loodud omandireformi reservfondi eesmärk oli katta Eesti Vabariigi taastamise järel demokraatlikule riigikorrale ülemineku reformidega kaasnevad kulud. Omandireformi reservfondi laekunud raha kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimistega seotud kulude katteks. Selle fondi eesmärgid on enamjaolt täitunud. Maareform on sisuliselt lõpusirgel, et mitte öelda finiširuudustikus, ja tegevused, mille rahastamiseks fond ette nähti, on ammendumas. Lõpetada on veel kümmekond võõrandatud vara tagastamise menetlust. Maareform tuleb läbi viia umbes 10 700 katastriüksusel, mis on 0,18% Eesti maismaapinnast.

Rahareformi toimingute lõpetamiseks on fondist eraldatud ja asutuste eelarves ning kasutatav kuni toimingute lõpuni. Hilisemate muudatustega on seadusesse lisatud erinevaid omandireformi kasutamise otstarbeid, näiteks tööhõive riiklike programmide rahastamine ning ettevõtluse arendamine. Selliseid tegevusi, mille seotus fondi esialgse eesmärgiga on kaudne, tuleb edaspidi rahastada tavapärase riigieelarve menetluse kaudu. 

Eelnõuga muudetakse ka teisi seadusi, mille tegevuste rahastamine oli ette nähtud sellest fondist. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muudatustega tunnistatakse kehtetuks sätted, mis seavad kohalikele omavalitsustele kohustuse meetmete rakendamiseks omandireformi käigus tagastatud majade üürnikele, kui ammendunud. Kehtetuks tunnistatavate sätete alusel ei ole raha eraldamist fondist enam aastaid toimunud. 

Erastamisseaduse muudatusega lõpetatakse omandireformi reservfondist erastamisväärtpaberite hüvitamine, kuid jäetakse alles võimalus hüvitada erastamisväärtpaberitega seotud nõuded riigieelarvest. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks erastamisagentuuri tegevuse lõpetamise rahastamine omandireformi reservfondist, kuna agentuuri tegevus on lõpetatud. Praktikas erastamisväärtpaberite hüvitamist enam ette tulla ei tohiks, kuid kuni maareformi lõpuni tuleb selline võimalus riigieelarves ette näha. 

Maareformi seaduse muudatusega lõpetatakse omandireformist kulude katmine maareformi käigus pärandvara hoiumeetmete parandamiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks, nähes selle vajaduse ette riigieelarvest. Raha nende tegevuste lõpetamiseks on fondist juba eraldatud ja on asutuste eelarves ning kasutatav kuni tegevuse lõppemiseni. 

Õigusvastaselt vara maksumuse määramise kompenseerimise seaduse muudatustega lõpetatakse. Vara maksumuse määramisega seotud kulude katmine, see tegevus on praktiliselt lõppenud. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsioonide maksmiseks on raha fondist eraldatud ning saab kasutada kuni vajaduste ammendumiseni. Erakorralisel juhul tuleb kompensatsioon planeerida riigieelarvesse. 

Eelnõuga lisatakse seadusesse rakendussäte, mille alusel fond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga enne seaduse jõustumist. Fondist eraldatud raha võimaldatakse kasutada selleks eraldatud sihtotstarbel kuni vajaduse lõpuni. Seaduse jõustumiseni toimub erastamisest laekunud raha kasutamise otsustamine edaspidi tavapärase riigieelarve menetluse käigus. Muudatuste mõju toob kaasa ka riigiasutuste töökoormuse vähendamise, kuna edaspidi langeb ära erandlik rahataotluste ja otsuste menetlus ning hiljem aruannete koostamine. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Selline märgiline otsus, et nii-öelda maareform on sellega nagu sisuliselt nagu lõppenud. Aga te viitate siin, et umbes kümme taotlust on õigusvastaselt võõrandatud vara puhul jätkuvalt õhus. Oskate öelda, mida need kujutavad, need kümme viimast mohikaanlast, kes on praeguseni veel lahendamata jäänud?

Oh, mohikaanlasi siin pole, aga ma korra mainisin, et on veel kümmekond vaidlust tõepoolest olemas. Mul ei ole au neid vaidlusi siin presenteerida. Ma ei tea, kas see oleks korrektne, aga ma arvan, et sel ei ole ka sisulist tähendust.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle erastamisest laekuva raha kasutamine on riigieelarvest ja võimaluste piires. Aga ma küsin nii. Nüüd olid kohaliku omavalitsuse valimised ja Eestis toimus kahe valla ühinemine. Jõhvi ja Toila vald ühinesid ja selle ühinemistoetusega oli mingi paratamatus. Kas selle rea pealt või selle erastamisest laekuva rahaga oleks võimalik nendele ühinevatele omavalitsustele või nüüdseks ühinenud omavalitsustele maksta ühinemistoetust, mida seadus võimaldaks?

Ei, see ei kõla küll seaduspäraselt. Ma ütleks, et need muudatused, mida siia seadusesse tehti, ei ole ka selle fondi mõttega tingimata olnud hiljem kooskõlas. Hoidugem … Ei ole sellist üle jäävat raha Eestis enam ammu, vaid on eelarvedefitsiit. Kui midagi on vaja katta, siis tuleb seal ausalt ära kirjeldada, mitte arvata, et selleks on fond, et tuleb lihtsalt anda uus nimi sellele katteallikale ja siis on raha rohkem. Tegelikult ei ole.

Ja Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aga ikkagi tegemist on sellise suht märgilise sammuga siin. Milline oleks siis sinupoolne või Eesti Vabariigi poolne kokkuvõte sellest maareformi sisulise lõppemisega? Millise hinnangu sa rahaministrina annaks sellele, mis on lõpusirgel, viimane kümme veel ripakil? Nagu ma aru saan, mingi 5 miljonit jääb igal juhul sellest rahakotist edaspidi kasutada, ja nagu ma aru saan, vist isegi suureneb järgmistel aastatel miljoni jagu või rohkem.

Aitäh! No maareformile hinnangu, ma arvan, on ajalugu juba andnud. Ta on ikkagi olnud üks vabaduse taastamise eeldus, et me pöörame õigusvastaselt langetatud otsused tagasi ja muudame Eesti vabaks riigiks. Kui palju seda aastatel 1990–1991 läbi oli mõeldud, võib vaielda, aga kokkuvõttes see oli suur ootus, et Vene aja otsused tagasi pöörataks. Aga ma tõesti ei ole selle ala spetsialist, et rohkem siin targutada. Ma ei ole see, kes peaks seda tegema. 

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siiamaani Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, 11. oktoobril toimus majanduskomisjonis istung, kus seda eelnõu arutati ja tutvustati. Hea minister väga suure põhjalikkusega tutvustas seda eelnõu ja andis, ma arvan, oma tutvustuses väga head selgitused, mistõttu arutelu pärast komisjonis ei olnud ülemäära pikk. 

Aga siiski, eelkõige olid teemaks just nimelt kohalikud omavalitsused ja sellest fondist rahastatud tegevused kohalike omavalitsuste poolt, et mis nendest edasi saab. Minister selgitas, et see kõik hakkab toimuma tulevikus läbi riigieelarve tavaliste protsesside. Eelkõige on sealt omandireformi reservfondist rahastatud ka tegevusi, milleks on näiteks ettevõtluse arendamine või tagastatud ehitusmälestiste hooldamine. Samuti oli jutuks see, et Ida-Virumaal on nõukaaegseid hooneid selle fondi rahast ka lammutatud. Minister ütles, et need tegevused kindlasti jätkuvad ja põhimõtteliselt on kohalikud omavalitsused juba praegu vastavad rahaeraldised saanud. 

Korra käis teemaks ka see, kas selle eelnõu ettevalmistamisse on kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liit. Jah, niimoodi on. Eesti Linnade ja Valdade Liit on olnud selle eelnõuga kaasas ja kursis ning põhimõtteliselt on selle poolt. Aga üks teema oli, et iseenesest sundüürnikud või nende organisatsioonid ei ole olnud kaasatud. 

Tegime ka menetluslikud otsused. Kõigepealt tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. oktoobril. See otsus oli konsensuslik otsus ja niimoodi ongi toimunud. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas. Ka see oli konsensuslik otsus. Ja kolmas otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 5 liiget, vastu ei olnud kedagi ja erapooletuid oli 1, Tõnis Mölder. Nii et selliste otsustega arutelu majanduskomisjonis lõppes.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 693 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. november kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE). See on selle esimene lugemine. Eelnõu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Me oleme jõudnud Euroopa Liidu otsekohalduva määruse ülevõtmiseni selles osas, mis puudutab seda, kes Eestis ametkondlikult poliitreklaami teemaga tegeleb. Ja hästi lühidalt kokku võttes on selle eelnõu sisu see, et Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega Eesti Vabariigis hakkab tegelema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti juba olemasolevate ülesannete raames sobib selleks institutsiooniks ka Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõu ei tegele muude küsimustega, mis puudutavad poliitreklaami määrust, ja seda sellest tulenevalt, et poliitreklaami määrus on, nagu juba öeldud, otsekohalduv. 

Meedias on seda küsimust kajastatud ja praegu tundub, et meie kohaliku omavalitsuse valimised läksid vaatamata sellele, et poliitreklaami määrus jõustus kõikides liikmesriikides ühel ajal ehk 10. oktoobril, vähemalt selles konkreetses küsimuses rahulikult. Ma soovin tänada ka omalt poolt kõiki erakondi, kes nägid vaeva ja läbipaistvusteadetega pingutasid. Samuti soovin tänada Eesti meediamaju, kes ka omalt poolt pingutusi tegid küllaltki ebaselges olukorras. Kokkuvõttes võiks öelda, et see õnnestus kõik väga hästi. 

Tutvustuseks peatun siiski korraks sellel määrusel endal, kuigi me selle määruse sisu siin ei aruta. Määruse sisu arutas Riigikogu siis, kui määrus oli Euroopa Liidus ettevalmistamisel ja Eesti jäi nende kolme riigi hulka, kes seda määrust ei toetanud. Me ei toetanud seda seetõttu, et me leidsime, et see määrus ei ole piisavalt õigusselge, eriti ta ei ole piisavalt õigusselge selles osas, mis asi see poliitreklaam üldse on. 

On selgunud vahepeal, et see ebaselgus on tabanud ka kõiki liikmesriike. Kohtumistel, mis on olnud, on ilmnenud, et küsimusi on väga palju kõikidel liikmesriikidel. Vahepeal on 8. oktoobril valminud Euroopa Komisjoni juhis selle kohta, mis asi on poliitreklaam ja kuidas seda tuleks rakendada. See on komisjoni teatis ja suunised määruse 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta rakendamise toetamiseks. Siin lehekülgedel 11–26 seletatakse, mis asi on poliitreklaam. Kui te nüüd ette kujutate juba seda lehekülgede hulka, mille jooksul selgitatakse, mis asi on poliitreklaam, siis saame me aru, et vaidlused selle üle on kerged tulema. 

Hästi lihtsustatult öeldes reguleerib see määrus selliseid reklaame, mille eest on moel või teisel tasutud või mitterahalisel moel toetust avaldatud ja mis on poliitikas osaleja poolt, jaoks või nimel. Ning teine suundumus, mida poliitreklaamiks peetakse, on soov mõjutada õigusloomet, eeskätt seadusandlikke protsesse. 

Toon sellest juhisest teile mõned üksikud näited. Kui näiteks poliitikul on valimistel pastakas ja sellel pastakal on üksnes poliitiku nimi ehk see ei sisalda poliitilist sõnumit, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga, aga kui pastakal on poliitiku nimi ja mingi hüüdlause, mis juba on poliitiline sõnum, siis sellisel juhul on tegemist poliitilise reklaamiga. Sest nii nagu juhend ütleb, kõikidest nendest kriteeriumidest, mis poliitreklaami võiks kirjeldada, peab olema täidetud üksnes üksainus. 

Või näiteks, kui on kaubandus-tööstuskoda, kes mingisuguse seaduseelnõu kohta seisukohavõtu teeb ja oma sotsiaalmeediakontol jagab mõtteid selle seaduseelnõu kohta, et kutsuda liikmeid oma seisukohtadega kas ühinema või täiendama, siis kuigi see protsess kokkuvõttes soovib mõjutada käimasolevat seadusandlikku protsessi, aga tegemist on asutusesisese tegevusega, siis sellisel juhul läbipaistvusteadet vaja ei ole. Aga juhul juba, kui seesama ühendus palkaks näiteks konsultatsioonifirma, kes kujundab selle sotsiaalmeediapostituse, milles rõhutatakse näiteks kaubandus-tööstuskoda seisukohta mingi kavandatava poliitikameetme kohta, siis see juba on poliitreklaam. 

Nii et, head sõbrad, tõepoolest, segadust on siin palju ja meie üleskutse on olnud see, et me oleme Eestina toetanud, Riigikogu ka on toetanud seda määruse üldist eesmärki. Määruse üldine eesmärk on see, et inimesed saaksid aru, kelle raha eest neid mõjutada soovitakse. See on ju tegelikult igati õiguspärane ja asjakohane ootus kaasajal. Me oleme ju ka Eestis mures selle pärast, et näiteks Venemaa ei sooviks rahastada mingisuguseid protsesse, mis meie seadusi mõjutavad. Ja kui ta seda moel või teisel teeb, et see oleks läbipaistvalt tehtud ja inimesed teaksid, et see või teine asi on rahastatud kellegi poolt hoopis kolmandatest riikidest. 

See üldine eesmärk on olnud Eestile meelepärane. Aga veel kord kordan, et meie senine seisukoht on olnud see, et siin on palju ebaselgust ja siin on küsimusi selles, kas need meetmed on ikkagi proportsionaalsed. 

Nüüd, kui me vaatame seda, kuhu, millistesse kanalitesse see poliitreklaam rakendub, siis ta rakendub kõikidesse võimalikesse kanalitesse. Näiteks ka raadioreklaamid peaksid hakkama sisaldama nii-öelda audiomärgist, mis ütleb, et see on poliitreklaam, kes selle eest maksis ja milliselt veebilehelt leiab rohkem informatsiooni. 

Veel kord:  eesmärk on selles, et see kõik aitaks inimestel teha ausalt otsuseid, kas ühte või teist asja toetada või mitte. Aga me loodame, et täiendavad selgitused Euroopa Liidu üleselt teevad selle asja selgemaks. 

Teisest küljest tekib olukordi, kus kindlasti on ja meil on ju Eestiski teada sellised põnevad vaidlused. 2005. aasta nn K-kohukese juhtum, mida vaieldi Riigikohtuni välja, või siis 2015. aasta nn kass Arturi juhtum. On äärmiselt põnev mõelda, kuidas siis see poliitreklaami läbipaistvusteade sinna kohukese peale oleks pidanud pandama ja kas see oleks pidanud sinna pandama. 

Niisiis: see eelnõu siiski ei tegele poliitreklaami mõtte sisustamisega, kuna see on määrus, mis sellega tegeleb, ja see määrus on otsekohalduv. See eelnõu, mis teie ees on, ei tegele nendele küsimustele vastamisega, millest ma teile just rääkisin. Eelnõu otsekohalduva määruse ülevõtmiseks tegeleb üksnes sellega, kes Eestist vastava asjaga järelevalve tähenduses tegeleb ja kuidas on trahvimäärad sätestatud. 

Aga trahvimäärade juures oleme me teinud ühe pisut erandliku sammu, millele soovin teie tähelepanu juhtida. Selle kohta küsiti ka komisjonis. Nimelt ei ole Eestis tavaks, et kui meil üks seadus juba kehtib, siis selle seaduse teksti kirjutatakse teisesse seadusesse ümber. Meie õigusruum on loodud ikkagi niimoodi, et ühes seaduses on selle seaduse tekst ja sellest täiesti piisab. Nüüd me oleme siin pakkunud välja erandliku lahenduse. See on eelnõu §-s 2, kus esimeses punktis, isikuandmete kaitse seaduses, kus see trahvide jutt on, on välja toodud ikkagi väärteomenetluse seadustikust selline põhimõte, et isegi juhul, kui väärteotunnused ilmnevad, ei ole kohustust väärteomenetlust alustada ja läbi viia, kui saab anda hinnangu, et see rikkumine ei ole ränk, see on ikkagi suhteliselt vähetähtis. 

See on oluline sellepärast, et näiteks kas või möödunud kohaliku omavalitsuse valimistel inimesed ikkagi saavad üldiselt aru, et kui keegi kandideerib kohalikku omavalitsusse ja kandideerib konkreetse erakonna kandidaadina, siis see erakond on selle reklaami eest tasunud. Ja kui seal see läbipaistvusteade tõesti puudub, siis seda rikkumist n-ö Eesti kodaniku vaates saab pidada vähetähtsaks ja sellisel juhul ei ole vaja alustada väärteomenetlust. Nii et see ebatavaline tähelepanu juhtimine näitab meie hoiakut sellesse, et tõesti seda kaalutlusõigust tuleks väga ratsionaalselt rakendada. 

See on mõneti oluline ka seetõttu, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelnõu kohaselt lisaressursse juurde ei saa. Me eeldame, et need läbipaistvusteated on kõikide poliitiliste erakondade ja seadusandlust mõjutavate organisatsioonide endi huvides. Eesti inimesi tuleb veenda, et käitutakse läbipaistvalt, ausalt ja avalikes huvides. 

Kuna eelnõu ei ole pikk, siis nende reservatsioonidega, mille ma siin välja tõin, et Eesti ei toetanud selle määruse vastuvõtmist, aga me võtame selle üle, kuna enamik riike seda toetas. Me oleme seda üle võttes täiendavalt tähelepanu juhtinud, et me katsume jääda terve mõistuse juurde nende asjade menetlemisel. Sellega ma oma lühikese kokkuvõtte siin lõpetaksin. Aitäh! 

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministriproua! See on selline tehniline … Aga siiski need mittetehnilised nagu prevaleerivad. 

Mul on ees siin Reformierakonna linnapeakandidaadi, kolleegi pilt, kus ta vaatab otsa ja otseselt valetab. On pandud kaks tulpa: ühel on, et iga hääl loeb, ja teisele on pandud, et Keskerakond ja Reformierakond on ühel tasemel. Aga reaalsus oli ju see, et juba siis oli teada, et esimesel oli lõppkokkuvõttes 37 saadikut ja Reformierakonnal 11. Nii et see pilt ei vasta absoluutselt tõele. See läks maksma 105 321 eurot ja 47 senti. Nii et tänuväärne info. Aga kui paljuga võiks siis valeinfo levitamise eest Reformierakonda või head kolleegi Maris Laurit ähvardada? Siin oli juttu 20 000 eurost, aga selle 100 000 euro kõrval, mida Reformierakond sellele pildile kümne päeva jaoks kulutas, ei ole eriti suur summa.

Aitäh! See Euroopa Liidu määrus poliitreklaami kohta ega ka antud eelnõu ei tegele absoluutselt reklaami sisuga, vaid tegeleb üksnes läbipaistvusteatega. Seda on üle rõhutatud ka selles määruses endas eksplitsiitselt, et teadete sisuga see konkreetne määrus ja ka see konkreetne eelnõu absoluutselt ei tegele. Neid küsimusi saab esitada iga Eesti Vabariigi kodanik, kui tal on küsimusi selle kohta, kas reklaami sisu on eksitav või mitte, reklaamiseaduse alusel. Aga seda osa see konkreetne eelnõu absoluutselt ei puuduta.

Suur tänu! Hea kolleeg Peeter Ernits, ma juhin teie tähelepanu, et kui te nõjatute taha ja jääte mikrofonist väga kaugele, siis meil on keeruline kuulda. Aga praegu me kuulsime küsimuse ära. Aitäh! Edaspidi, kui te räägite, siis katsuge mikrofonist mitte liiga kaugele istuda, muidu me ei kuule küsimust. (Täpsustus saalist.) Siis küll. Aitäh! Nii. Aga läheme edasi. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te väga põhjalikult selgitasite, aga tõite ka näiteid, mis nagu otseselt seda eelnõu ei puuduta. Tõite näiteid eelmistest valimistest, K-kohukestest. Väga huvitav näide oli pastapliiatsinäide. Kui pastapliiatsil on peal nimi, siis ta ei ole poliitreklaam, ja kui pastapliiatsil on peal kas logo või number – kuigi numbrit ega logo te ei nimetanud, aga ütlesite, et on hüüdlause –, siis on ta poliitreklaam. 

Mul on nüüd küsimus selline. Et kui Riigikogu pastapliiats, mis on, ja sinna kirjutatakse peale ka veel lisaks saadiku nimi, kas Riigikogu pastapliiats koos saadiku nimega on poliitreklaam, mis teadupärast võiks olla? Ja teine on hästi lühike küsimus. Kas need organid, kes hakkavad, või asutused, kes hakkavad seda kontrolli teostama, saavad ka täiendavaid vahendeid? Sotsiaalkomisjonis olles nad küll kurtsid – vähemalt üks nendest – järelevalve osas, et neid on pidevalt kärbitud ja nad ei saa teostada ei apteegireformi ega muude osas, et neil lihtsalt tööinimesi puudub selle teostamiseks. 

Aitäh! Need näited, mis ma tõin, on siis komisjoni suunistest selle määruse rakendamiseks. Soovitan need leheküljed, mida ma ka alguses nimetasin, seda vahemikku, läbi vaadata. Siin on need näited toodud ja sealt saab siis igaüks neid järeldusi teha, kuna, veel kord, tingimusi on päris palju, mis siis on ja mis ei ole, ja komisjon on toonud ka terve rea konkreetseid näiteid. Leheküljelt 13 on see nii-öelda pastapliiatsi näide, mis toob välja selle, et poliitreklaami tegemise määratlus on seotud sõnumiga, mis tähendab seda, et sisu, tsiteerin, mis tähendab seda, et sisu, mida ei saa liigitada sõnumiks. Näiteks reklaamkaubal olev logo või poliitikas osaleja nimi ei kuulu selle määratluse alla, kui sellele sisule ei lisandu mingit poliitilist sõnumit. Olles seda juhendist tsiteerinud, pastapliiats on reklaamkaup, kui reklaamkaubal ehk pastapliiatsil on logo või poliitikas osaleja nimi, ent puudub sõnum, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga. Aga nii nagu juhend ütleb leheküljel 13, kui sisule lisandub poliitiline sõnum, siis sellisel juhul on tegemist poliitreklaamiga. Ehk siis teie poolt toodud näitest ma deduktsiooni teel jõuaksin sinna, et kui tegemist on Riigikogu logoga ja näiteks teie nimega, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga, kuna puudub poliitiline sõnum. Kui on tegemist pastapliiatsiga, mis ütleb, seal on, ma ei tea, Riigikogu logo, teie nimi, ja on näiteks sõnum, et rohkem raha lastele, siis see on juba poliitreklaam. (Küsimus saalist.) Jah, saab vaadata siin sellest juhendist täpsemalt siis järgi. Vahendeid, nii nagu ma ütlesin, ei ole täiendavalt määratud. Me jälgime, milline see koormus tuleb sellest. Me veel kord usume, et see koormus ei tule väga suur, ja loodame sellele, et kõik, kes Eesti inimesi soovivad mõjutada ühel või teisel moel oma otsuseid kujundama, kas siis mõne seaduseelnõu poolt või vastu olles, kas siis mõne poliitilise organisatsiooni poolt või vastu olles, et kõik on ise ka huvitatud sellest, et need läbipaistvusnõuded oleksid täidetud ja et meil ei teki ametkonnale suuremat koormust. 

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean tunnistama, et tegemist on järjekordse näitega sellest, kuidas Euroopa Liit tegeleb absurdselt ülereguleerimisega. Pole absoluutselt võimalik aru saada, miks on tarvis sellist meeletut regulatiivset kolossi kohaldada poliitilisele protsessile. Ja mis mind eriti häirib selle juures, on see, et tegelikult on väga küsitav, kas tegu on projektiga, mis on kooskõlas põhiseadusega üleüldse. 

Esimene probleem on ju selles, et tegelikult, olgem ausad, nagu te isegi natukene üldsõnaliselt nentisite, polegi võimalik aru saada, mis siis on poliitreklaam ja mis ei ole. Ma ei jõua seda isegi siin ette lugeda, see määratlus on nii pikk siin määruses, aga põhimõtteliselt sõnumi edastamine mis tahes viisil, kui see sõnum võib mõjutada poliitilisi protsesse, ja on öeldud, et tavaliselt tasu eest, aga võib ka olla mitte tasu eest. Ja me tegelikult ei teagi, mis siis kvalifitseerub ja mis mitte. 

Teine asi on see, et ette on nähtud võimaliku rikkumise eest karistus kuni 20 miljonit eurot, mis tundub täiesti ebaproportsionaalne vahemik, eks ole. Ei ole isegi öeldud, et väikeste rikkumiste eest peab olema oluliselt vähem. Ja samal ajal on põhiseaduslikkuse analüüs äärmiselt pinnapealne, põhimõtteliselt puudu. Kuidas te kommenteerite seda? Kas ei peaks olema tõsisem tähelepanu just sellel põhiseaduslikkuse küsimusel?

Airäh! Väga õigustatud küsimused. Ma kõigepealt vabandan teie ees ja vastan Helmen Küti esitatud täiendavale küsimusele koha pealt. Helmen Kütt ütles, et kontroll on ikkagi vajalik. Ma rõhutaksin selle üle, et ka kontroll peaks olema mõistlikkuse piirides, kui on tõesti näha, et on oht. Ühesõnaga, me ei näe ette seda, et lihtsalt kontrollimise enda pärast peaks kogu aeg kontrolle läbi viima, vaid kontrolli on meil ikkagi üldises õigusruumis mõistlik teha siis, kui on näha, et seal võiks mingisugune probleem olla. Nii et ei ole ette nähtud seda, et pistelist kontrolli lihtsalt kogu aeg ja lausaliselt tehtaks. Me eeldame ka seda, et inimesed ise – kuna see puudutab ju kõiki Eesti elanikke – on tähelepanelikud ja juhivad tähelepanu, kui on kuskil mingisugune rikkumine. 

Aga nüüd, tulles põhiseaduslikkuse väga asjakohase küsimuse juurde, siis seda tuleb küll rõhutada, et näiteks läbipaistvusteate puudumine ei ole aluseks poliitreklaami mahavõtmisele. Seega, kogu see määrus ei reguleeri või ei takista poliitilistel teemadel arvamusi avaldada. 

Tõsi, siin on kaks muret. Esimene mure on see, et need reklaamid lähevad kallimaks või see töö valijate enda poole suunamisel läheb kallimaks. Sellel võib olla mõju väiksematele tegijatele, kes ei jõua näiteks pikemat raadioreklaami kinni maksta. Seda ma olen ka avalikes intervjuudes mitu korda rõhutanud, et isiklikult minu jaoks on see murekoht. Kuna hea demokraatlik riik tugineb vabadel arvamusavaldustel ja võimalikult madalal lävendil poliitilistesse protsessidesse sisenemisel, siis on tõesti oluline, et ka väiksematele tegijatele, kellel ei ole raha neid pikemaid reklaame näiteks raadios osta, ikkagi säiliks see ligipääs, et oma vaateid tutvustada. Ja teine küsimus, mis võib tekkida, on tõesti see, et juhul, kui on tegemist olulise rikkumisega, siis tõesti trahviõigus on. See trahv võib loomulikult mõjutada ühe või teise rühmituse, huvigrupi poliitilistes protsessides osalemist. 

Ent siin ma nüüd ikkagi rõhutan üle kahte väga olulist asja. Esiteks, me oleme erandlikult lisanud eelnõusse selle sätte, kus me oleme rõhutanud, et vähem oluliste rikkumiste puhul ei tuleks üldse menetlust alustada. Me peame seda oluliseks rõhutada, et siin see kaalutluse koht on äärmiselt oluline ja see rikkumine, mille puhul menetlust alustatakse, peaks ikkagi olema väga tõsine. Kui on tegemist väga tõsise rikkumisega, siis me üldiselt võiksime ühiskonnas aru saada, et see jälle teistpidi õõnestab demokraatlikke protsesse. See õõnestab seda, et need, kes sooviksid ausalt ja avatult poliitikat mõjutada, ei oleks ületrumbatud nende poolest, kes kasutavad moel või teisel musta raha ja saavutavad sellest tulenevalt ebaausa edu. Ka see tegelikult on ju põhiseaduse vaimuga siiski kooskõlas. 

Riigikogu seisukohad varasemalt selle Euroopa Liidu määruse kohta on olnud need, et me toetame neid üldisi eesmärke, et inimeste mõjutamine peaks olema läbipaistvam, aga me tunneme muret poliitreklaami määratluse õigusselguse pärast. Nagu ma juba tsiteerisin seda juhendit, mis on 8. oktoobrist, tõepoolest, siin on poliitreklaami mõistet avatud lehekülgedel, nagu juba öeldud, 11–26. See on siis komisjoni teatis "Suunised määruse (EL) 2024/900 (poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta) rakendamise toetamiseks". Selle dokumendi teine peatükk vastab küsimusele, mis on poliitreklaam, ja see vastab nendele küsimustele lehekülgedel 11–26.

Helmen Kütt, palun! 

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on väga suur palve, et ärge pange mulle sõnu suhu või mõtteid, mis puudutavad seda, et ma nagu tahaks, et kõiki kontrollitakse. Otse vastupidi! Minu mõte on selles, et mida vähem bürokraatiat ja rohkem demokraatiat ja inimeste enda vastutust on alati parem. Aga see, kui keegi pöördub ja kaebab nendesse organitesse, eeldab siiski inimressurssi ja kontrollimise vajadust. See oli lihtsalt täpsustuseks. Nüüd küsimus on see, et te tõite kenasid näiteid kohalike omavalitsuste valimistel ja ütlesite, et kui keegi sellesse erakonda kuuluv inimene on jätnud tegemata selle teatise, siis me eeldame, et ta kandideerib seal ja me ei alusta üldse mingisugust kontrolli. See oli mõistlik. 

Nüüd on küsimus ka see, et näited olid ainult erakondadest. Mulle piisab lühivastusest, kui te ütlete ka selle, kas see puudutab ka valimisliite.   

Aitäh! Jaa, me oleme selle kontrolli osas õnneks täiesti ühel meelel. Selles asjas on asi selge. Aitäh selle täpsustuse eest! Teine vastus teie küsimusele. Jah, poliitreklaami määrus puudutab absoluutselt kõiki, kes kas osalevad valimistel või soovivad mõjutada mingisuguseid poliitilisi seadusandlikke protsesse. Nii et see puudutab absoluutselt kõiki. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Proua minister! Jah, see seletuskiri ja kuidas mõista õigesti, on olemas. Aga siin Postimees Grupi küsimuse peale on teie ministeeriumi ametnikud kirjutanud niimoodi, et Euroopa Komisjon plaanib koostada täiendavaid juhendeid ja nii edasi. Ja nüüd kui, jah, kui ta kavatseb teha, aga millal need tulevad? See nimekiri on juba niigi pikk. Oskate öelda, mida nad plaanivad, millal ja kas neid hakkab pidevalt tulema? Kuidas mõista näiteks poliitilist kommentaari, kas see on poliitreklaam ja nii edasi? See on lõputult hargnevate teede aed. Annate meile ettekujutuse või teate üldse?

Aitäh! Tõenäoliselt see ametniku vastus Postimees Grupile on olnud varasem. Nii nagu ma juba tutvustasin, see juhend tuli 8. oktoobril sellel aastal. Tõenäoliselt peeti silmas seda juhendit, mis 8. oktoobril tuli ja mille pealkirja ma eelpool juba paar korda tsiteerisin. Ehk et see juhend määruse rakendamiseks on nüüdseks tulnud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma ei taha sinu nahas olla, ütlen kõigepealt. Ma loen siin vastavuse kohta, et 10. oktoobril pidi midagi kehtima hakkama, määrus tuli 8. oktoobril, aga täna on 21. oktoober. 

Ma kuulasin seda pastaka lugu. Kuulge, sõbrakesed, sellel on väga lihtne lahendus! Ükskõik, mis ma nüüd teen, ma patenteerin logo. Oma mees Toompeal teeb, mida lubab, kuna logo ei lähe selle alla. Saan ma õigesti aru? 

Mis juraga me tegeleme? Ei pea Eesti võtma kõiki jurasid vastu, mida Euroopa Liit välja mõtleb. Ma olen nõus, välireklaamidele QR-kood juurde, väga hea! Aga pastakas või visiitkaart? Ma ei tohi jõulukaarti saata, sest ma kirjutan alla Aivar Kokk, Riigikogu liige. Mul on siia laua peale meie kolleegi pastakas kuidagi tulnud. Luisa Rõivas, Riigikogu. Sõna Riigikogu on juurde pandud, see ei ole logona. Tähendab, seda ei tohiks siin laua peal olla. 

Kuulge, palun tehke joonised ja pildid, kuidas peab olema. Kas pastaka peal peab QR-kood olema, kus on kirjas, et Aivar Kokk maksis selle eest ja tellis selle, ma ei tea, Peeter Ernitsa firma käest. Mis seal peab olema, kas ülekanded?

Teie aeg!

Sellest eelnõust, mis siin on, ei loe mitte üks inimene seda välja.

Aitäh!

Ma ei pea minema kuhugi mujale otsima.

Aitäh! Ma olen tõesti väljendanud muret õigusselgusetuse üle, mis selle määrusega kaasas käib. Veel kord rõhutan, et seda on väljendanud ka austatud Riigikogu. Eesti ei toetanud selle määruse vastuvõtmist, aga kahjuks neid riike, kes seda ei toetanud, oli peale meie veel ainult kaks ja needki mitte eriti suured. Euroopa Liidus olemine tähendab seda, et kui enamik otsustab, et see on vajalik ja oluline, siis me ikkagi neid asju teeme. 

Rõhutan siinkohal üle, et Riigikogu seisukoht on üksmeelselt olnud see, et eesmärk on siiski see, mida me toetame. Selle määruse eesmärk on see, mida me toetame, aga poliitreklaami mõiste on muu hulgas väga ebaselge. 

Selle pastapliiatsi näite puhul ma kordan hea meelega üle, lehekülje 13 juhendi alusel. Juhul, kui teie laua peal on Luisa Rõivase pastapliiats, kuhu on kirjutatud Luisa Rõivas ja Riigikogu, siis see ei sisalda sõnumit, see ei sisalda poliitilist sõnumit. Sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga. Sõnumit on defineeritud niimoodi, et kui sõnum on puhtalt eraviisiline või ärilist laadi, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga. Ehk kui Aivar Kokk saadab jõulukaardi, kus on eraviisiline soov "Häid jõule, hea Jõgeva rahvas, seisan ikka koos teiega!", siis see on minu hinnangul isiklik sõnum ja juhendi järgi see ei ole poliitreklaam. Kui hea Aivar Kokk saadab jõulukaardi, kus on kirjas "Häid jõule, seisame koos automaksu vastu!", siis see nagu oleks poliitiline sõnum, ka selle juhendi järgi. Siin on defineeritud, et poliitiline sõnum on selline sõnum, mis võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust, hääletamiskäitumist või seadusandlikku või regulatiivset protsessi liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja on selleks mõeldud. 

Kahju, et protokolli ei lähe nende ilmete vahetus siin praegu, näoilmete vahetus. Aga jah, nii on. Ma arvan, et me saame sellest aru, et see mõte on ju tegelikult hea ja õige, see suurem läbipaistvus. Nagu me nägime ka kohalike omavalitsuste valimistel, tegelikult oleme me Eestis võimelised sellega toime tulema terve mõistuse raames. Kui inimesed soovivad head, aga midagi läks valesti, siis, ma veel kord kordan, täiesti erandlikult oleme me eelnõusse ümber kirjutanud väärteomenetluse põhiprintsiibi, et kui rikkumine ei ole suur, siis ei pea üldse menetlust alustama. Meil ei ole Eestis eesmärk surnuks menetleda kogu seda poliitreklaamistikku. Seda eesmärki meil ei ole. Ma veel kord rõhutan, et täiesti erandlikult sisaldab see eelnõu ümberkirjutust ühest seadusest teise, kus on eraldi üle rõhutatud, et tõepoolest ei pea menetlust alustama. 

Ma saan nendest emotsioonidest aru. Segast asja on keeruline menetleda, ka meil on olnud keeruline menetleda. Aga ma veel kord rõhutan, et esiteks, Eesti ei toetanud selle määruse vastuvõtmist. Teiseks, määrus jõustus 10. oktoobril, sõltumata meie praegustest arvamustest või menetlustest. Kolmandaks, me ei saa seda määrust praegusel kujul tagasi pöörata, sellepärast et see on juba jõustunud. Neljandaks, see eelnõu, mis teie ees on, üksnes määratleb ära selle, kes on järelevalveorgan. Viiendaks, veel kord rõhutan, see eelnõu ebatavaliselt sisaldab üleskutset, et palun ärgem menetlege surnuks.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! No see, et regulatsioon on põhiseadusvastane, ei tulene ainult sellest, kas on eesmärk algatada ebaõiglaseid menetlusi, vaid see tuleneb ka sellest, et on võimalik algatada ebaõiglaseid menetlusi. Nagu ma eelnevalt osutasin, kui ikkagi on keelatuks tunnistatud selline tegu, mille puhul ei ole võimalik elementaarselt aru saada, millisest teost jutt käib, ja selle rikkumise puhul nähakse sanktsioonina ette absurdselt suur karistus, kuni 20 miljonit eurot, kujutate ette, kui eraisikule määratakse trahviks 20 miljonit eurot, siis on võimalik inimene täielikult ära ruineerida. Samamoodi erakondadega. Kui nüüd mingid ametnikud leiavad, et siin on tegemist ikkagi olulise rikkumisega, mitte ebaolulise rikkumisega – kusjuures jällegi mitte mingit kriteeriumit ju ei ole, millele tuginedes hinnata, kas on tegemist olulise või ebaolulise rikkumisega –, algatatakse menetlus, väänatakse näiteks mingisugusele erakonnale või kandidaadile kaela karistus trahvina kuni 20 miljonit eurot, no kõik parteid saaksid kabelimatsu sellisest asjast Eestis. Nii et põhimõtteliselt nähakse ette regulatsioon, millega on võimalik täielikult ruineerida, kusjuures ei ole võimalik teada, millisest teost jutt käib. Mina väidan, et see on põhiseadusvastane ja sellist asja ei tohiks teha.

Aitäh! Selle murega saab nõustuda ja kuna see mure külastas ka eelnõu koostamisel meid, siis me oleme eraldi seletuskirjas välja toonud ikkagi juhised sellele, et tuleb hindamisel arvestada vähese õigusselgusega ja tuleb arvestada sellega, et see halduskoormus on meile uus ja siin on väga palju ebaselget. Tuleb arvestada selle õigusriigi põhimõttega, et proportsionaalseks saaks pidada üksnes sellist menetlust, kus tõesti teise poole pahatahtlikkus on ilmne ja varasemad suulised märguanded ei ole tulemust andnud. Seletuskiri toob, tegelikult adresseerib seda muret. (Hääl saalist.) Üks hetk! Ma nii kiiresti ei leia konkreetseid kohti siit pikast seletuskirjast, aga me saame täpsemad viited teile hiljem kirjalikult juurde saata. Aga seletuskirjas me oleme sellele murele tähelepanu juhtinud. 

Veel kord ma rõhutan üle, et väga ebatavaliselt me oleme selle väärteomenetluse võimaluse üldse mitte menetlust alustada toonud sõnaselgelt siia seaduseelnõusse üle. Tavaline ei ole, et ühest seadusest kopeeritakse teise seadusesse üle terve lõik. Antud juhul me oleme seda teinud, et rõhutada, et me ei näe proportsionaalse lahendusena nagu surnuks menetlemist siin.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Küsimus, mille ma olen teile juba kirjalikult esitanud, kuid millele ma ei ole saanud selget vastust: kas see seadus võimaldab piirata poliitilisi protestiaktsioone?

Ei võimalda. Me teile ka niimoodi vastasime, et selline võimalus selle määruse ja seaduseelnõu alusel täielikult puudub.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie vastustest jääb ikkagi mulje, ma ei saa aru, mida meie siin Riigikogus teeme. Te ütlete, et seadus kehtib 8. oktoobrist, aga mida me siis siin menetleme? Tegu on seadusega, mis on justkui meil kõigest kõrgem. Te rõhutate, et vastutab reklaamiavaldaja, aga samas laieneb kohustus kogu ahelale, reklaamiteenuse pakkujale, meediale ja digiplatvormidele. Te ütlete, et eesmärk pole surnuks menetleda, aga muide, juba menetletakse surnuks. Näiteks ei saanud meil Viru-Nigula vallas EKRE avaldada valimisreklaami, sest ametnikud tulid ja kiskusid maha selle reklaami, ütlesid, et ei ole reklaami paigaldamise luba, et reklaami paigaldamiseks on vaja selle puitpilbaste konstruktsiooni kavandit, projekti, lisaks on vaja asendiplaani. Ei piisanud sellest, et näitad, kus kohas see asub, vaid on vaja asendiplaani. Aga nüüd te loote bürokraatiat juurde. See on väga halb eelnõu, miks te toote selle siia? 

Alustan küsimuse lõpuosast. Esiteks, reklaami paigaldamise loaga see eelnõu ja määrus absoluutselt ei tegele. Kogu see küsimus, mille te konkreetselt tõstatasite, on tänasest arutelust täies ulatuses väljas. 

Teiseks, miks ma toon selle eelnõu siia? Euroopa Liidu määrus kehtib 10. oktoobrist ja määrus näeb ette, et liikmesriikides peab olema korraldatud järelevalve- ja kontrollpunkt. Kui me seda eelnõu ei menetleks – see on ka iseenesest võimalus –, siis sellisel juhul oleks Politsei- ja Piirivalveamet see riigiasutus, mis vastutaks kõikide nende ülesannete täitmise eest. Minu arvates on Politsei- ja Piirivalveametil teisi ülesandeid, mis on nende põhitöö, milleks nad on välja õpetatud ja millega nad iga päev meie kõigi turvalisuse tagamisel väga hästi töötavad. Meie arvates ei ole Politsei- ja Piirivalveamet, kellele selle eelnõu menetlemiseta need ülesanded muidu üldkorras satuksid, lihtsalt mõistlik lahendus. 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Eestis see riigiasutus, kes reklaamidega juba tegeleb, ja Andmekaitse Inspektsioon on see riigiasutus, kes andmekaitsega juba tegeleb. Ehk mõistlik on võtta need inimesed, kellel on selles konkreetses asjas pädevus, ja anda see ülesanne neile. Ülesannete andmisega täitevvõimule tegelebki Riigikogu. Lihtsustatult öeldes olen ma teie ees, head Riigikogu liikmed, praegu sellega, et säästa Politsei- ja Piirivalveametit nende tähtsate ülesannete täitmiseks, milleks Politsei- ja Piirivalveamet ju tegelikult loodud on, ja anda need ülesanded Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Andmekaitse Inspektsioonile. 

Ühtlasi tuleb tuua seadusesse ka säte, mis selgelt ütleb, et kuulge, inimesed, kui ei ole tegemist olulise rikkumisega, siis palun ärge alustage menetlust, sest selline on meie õiguse üldpõhimõte. Ebatavalisel moel oleme me selle siin üle rõhutanud. Nii et seda eelnõu toetades te tegelikult saate üksnes aidata bürokraatia vähendamisega ja olukorra kergendamisega.

Anti Poolamets, palun!

Jaa. Masendav lugu, et meil on föderaalne seadus igas liidu otsas peale pressitud, isegi minnakse iga poliitplakati juurde lõpuks välja. See näitabki, kuidas me oma suveräänsust jõhkralt kaotame. Varsti tundub see kõik naeruväärne. Mida meie siin üldse otsustame, kui plakatid ja poliitsuveniirid ja jõulukaardid võetakse Euroopa Liidu poolt ette? Tegelikult annab see tohutu võimaluse tsensuuriks ja kontrolliks. Minu küsimus on see, kas teie ei näe, et see ohustab tsensuuri ja kontrolliga. Te olete ise ka äärmiselt tsensuurimaias minister ja vihakõne reguleerimise pooldaja. Igasuguste vähemuste kaitse sildi all võib pooled plakatid ära keelata, peaasi et islam saaks ikka peale tulla. Kas te ei karda, et see muutub tõeliseks poliitiliseks instrumendiks just teie aatekaaslaste poolt?

Ma ei nõustu mitte ühegi väitega teie küsimuses. Kõik see, mida te ütlesite, on lihtsalt puhas vale.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma veel kord rõhutan, et ma ei süüdista sind. Nagu ma ütlesin, ma ei taha su nahas olla. Aga nüüd ma saan aru, et kui see mees saadab pastaka, mis on türkiissinine, ma räägin, see on selgelt arusaadav, et see on Eesti 200. Kui mina saadan helesinise sellise pastaka, sõltumata, mis siin peal on, on see väga selgelt poliitiline märk, et see on sinine. 

Tead, milles minu mure on? Ma tellin nüüd raadioreklaami. Mina suutsin teha Riigikogu valimistel 15-sekundilise oma. Nüüd ma mõõtsin, kui pikk on see jutt, kui see raadio ütles nüüd, et see on tellitud, tõt-tõt-tõt. See oli 22 sekundit. Oota, kas me teeme nüüd praegu seaduseelnõu või määrus tuleb, mis annab siis reklaamfirmadele võimaluse raha küsida minu käest rohkem? Aga teine mure on see, et mina arvan, et kui ma olen reklaamfirma omanik, siis ma mitte ühelegi poliitilisele firmale seda ei tee, sest 20 miljonit on nii suur trahvivõimalus, et ma ei hakka mingit riski võtma, et ma teenin, ma ei tea, 100 000 valimiskampaania pealt. 

Teie aeg!

Aga ma tahaks teada, üks küsimus, kas QR-kood, kui ma panen ükskõik millise asja peale, kus on kirjas kõik need punktid, mis siis on, kas siis on kõik mured lahendatud, seesama …

Aitäh!

… jõulukaart või ükskõik mis muu asi?

Küsimuse lõpp oli väga positiivne. Tõepoolest ilmselt on nendel inimestel, kes on täiskohaga poliitikas ja oma seisukohti aktiivselt tutvustavad, mis on ju tegelikult ühiskondlikus protsessis äärmiselt positiivne, ilmselt on väga lihtne teha, mida ka paljud erakonnad ka juba on teinud kenasti nende kohalike valimiste ajal, et sul on see QR-kood, see QR-kood viib läbipaistvusteate leheni, kus on see lühidalt ära kirjeldatud, kes maksab ja kuidas see asi korraldatud on. See on päris lihtne niimoodi tegelikult teha. Me nägime kohalike omavalitsuste valimistel, et väga paljud said sellega lihtsalt täiesti suurepäraselt hakkama. 

Nüüd, mis puudutab küsimuse esimest poolt, siis ma ikkagi rõhutan nüüd selle üle, et Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogus annab seisukohti terve Riigikogu nimel ja igal nädalal menetleb Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogus Euroopa Liidu eelnõusid, kus antakse siis seisukoht Eesti nimel. Konkreetselt selle määruse kohta oli Eesti seisukoht, et me ei toeta seda määrust ja me ei toeta seda sellepärast, et me leiame, et kaks muret on meil sellega. Üks on see, et see mehhanism seal ümber on meie arvates liiga koormav, ja teine, kõige olulisem, et poliitreklaami mõiste ei ole õigusselge, kogu see määratlus ei ole õigusselge. Paraku ei leidnud see meie seisukoht Euroopa Liidus laialdast toetust. See määrus võeti vastu ja see jõustus 10. oktoobril. Ehk see eelnõu, mis teie ees on, ma veel kord rõhutan, ei tegele poliitreklaami definitsiooniga, ei tegele sellega, kuidas seda poliitreklaami tuleb märgistada või mitte märgistada. Kõikide nende küsimustega, mis siin nagu korduvad, ei tegele see eelnõu, kuna määrus on otsekohalduv. Eelnõu tegeleb üksnes sellega, et määrata Eesti Vabariigis täitevvõimu see osa, kes selle määruse rakendamise eest vastutab. Veel kord, kui me seda ei määratleks, siis sellisel juhul oleks see Politsei- ja Piirivalveamet. Ehk me siin Riigikogus praegu kergendame meie heade politseinike tööd ja anname selle ülesande sellele täitevvõimu osale, kes tegeleb reklaamiga nii ehk naa. Nii et see eelnõu siiski on selles mõttes hea eelnõu, et ta kergendab politsei tööd. Ja kui te loete läbi juhendist need selgitused, mis on ja mis ei ole poliitreklaam, ja kui teil on täiendavaid küsimusi, loomulikult me võtame need Justiits- ja Digiministeeriumis vastu ja edastame need Euroopa Komisjonile. Nii nagu ma alguses ütlesin, kõikides liikmesriikides on terve rida neid küsimusi tekkinud. Me aktiivselt neid küsimusi edastame. Ja kui tuleb välja, et neid küsimusi on väga palju, siis tavaliselt Euroopa Liit ka vaatab oma neid õigusakte üle. Ka see ei ole ju kuidagi välistatud. Seal võib tekkida selline olukord küll, et tunnistatakse, et tegemist on veidi segase asjaga, mis tulekski teha selgemaks, et ka see juhend ei aita seda veel selgemaks teha. Raadio puhul on tõesti see audiomärgise tekst määruses ette antud ja kõlab see  järgnevalt: see on poliitreklaam, selle eest maksis see ja see, rohkem infot leiad veebilehelt see ja see, mis peab olema selgelt hääldatud ja ametlikus toonis, ilma taustamürata.

Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Aitäh! Lugupeetud minister, te räägite iseendale vastu. Minu kirjalikule päringule vastates teatasite varem, et Euroopa määrus võimaldab käsitleda poliitilist meeleavaldust keelatud reklaamina, kui see näiteks nõuab seaduse muutmist. See tähendab, et sellise aktsiooni võib keelata. Nüüd te väidate, et see seadus üldse ei puuduta poliitilisi meeleavaldusi.

Keelatud reklaamist küll seal vastuses juttu ei olnud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite juba mitmendat korda, et Eesti hääletas sellele määrusele vastu. Ma ei tea, kas me räägime ühest ja samast määrusest. Mina loen siit sissejuhatusest, et lõpphääletusel jäi lisaks Eestile erapooletuks veel Austria ning vastu hääletas Ungari. Andke nüüd siis täpselt teada, kas te valetasite, et Eesti jäi vastu, või on tegu mingi teise määrusega. 

Aitäh! Ma ei ole kordagi öelnud, et Eesti hääletas sellele vastu. Ma ütlesin, et Eesti ei toetanud seda määrust. Euroopa Liidu mehhanism on selline, et loevad poolthääled, erapooletuks jäämine annab sama tulemuse, mis vastuhääletamine. Riigikogu annab mandaadi täitevvõimule Euroopa Liidu hääletustel käitumisele ja Riigikogu mandaat oli jääda erapooletuks. Selle otsuse tegi Riigikogu, mitte ei teinud mina ega valitsuse esindajad. Aga ma rõhutan üle, et erapooletuks jäämine annab sama tulemuse kui vastuhääletamine. Erapooletuks jäämise puhul oled sa lihtsalt laua taga viimase hetkeni ja sa saad neid protsesse mõjutada. Aga veel kord, Riigikogu otsus oli, et me toetame selle määruse eesmärke, aga me ei toeta seda üsna koormavat vormi, mis on peale pandud. Ja me ei toeta seda määrust selle tõttu, et poliitreklaami mõiste on õigusselgusetu.

Anti Poolamets, palun!

Läheme nüüd tagasi teie jutu juurde. Te tunnistasite, et õigusselgus on madal, tohutult pikkadel lehekülgedel on seda defineeritud väga segaselt. Kas te tõesti ei arva, et sellistes oludes võib väga kergesti rakendada manipulatsioone just nimelt täitevvõimu regulaatorite poolt ja kahjustada ühe või teise poliitilise jõu võimalusi, ükskõik, kes parasjagu täitevvõimu juures on või kes on endale meeldiva ametniku toiduahelas saanud võimule panna? 

No ma toon ainuüksi selle näite, kuidas tuntud raadiosaadet "Räägime asjast" on tahetud maha võtta. Terve pinu pabereid visati Tehnilise Järelevalve Ametile ja öeldi, et vaadake, mida nad räägivad, see saade tuleb maha võtta, te ei tohi neile luba anda! Me teame väga hästi, kuidas need asjad käivad. Kas teie ei karda seda, et hakatakse manipuleerima?

Igaüks ikkagi peegeldab oma mõttemaailma, ka siin saalis. Ma tõesti nii jälgilt ei mõtle ja ma ei usu, et inimesed oleksid nii halvad. Ma usun sellesse, et Eesti on õigusriik ja me oleme ikkagi võimelised täiesti tervemõistuslikult seda asja siin rakendama. Minu mõttemaailmas ei ole kohta nendele konstruktsioonidele, mida teie ehitasite.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud aruteluga. Selleks palun ettekandeks, majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas, palun!

Hea istungi juhataja! Auväärt kolleegid! 6. oktoobril, ja ma arvan, et antud juhul on see päris oluline, et majanduskomisjon toimus 6. oktoobril, siis arutati seda teemat. 6. oktoober on selle poolest tähtis, et tõepoolest, selle otsekohalduva määruse jõustumiseni oli sel hetkel jäänud neli päeva ja kohalike valimisteni umbes kaks nädalat või mingi kümme päeva. Seetõttu see diskussioon oligi üsna elav. Oligi üsna elav!

Ja kui ma pean siin saalis seda kirjeldama, siis iseenesest need küsimused, mis siin saalis on küsitud, olid samuti teemaks komisjoni istungil. Komisjoni liikmed mingil juhul ei arvanud samuti, et see Euroopa Komisjoni määrus oleks nüüd mingi suuremat sorti mõistlik asi. Ta ei ole seda. Sellel teemal siis ka arutati ja eelkõige just nimelt seda rakendamist. Seega, enamus diskussiooni ei käinud mitte selle konkreetse eelnõu üle, kus antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile see nii-öelda kontaktpunkt, kes peab neid menetlema, vaid pigem räägiti rohkem sellest määrusest. 

Enamus aega arutati just nimelt sellel teemal, et kuna see komisjoni määrus hakkab kehtima 10. septembrist ja valimised on 19. septembril, mis siis päriselt juhtuma hakkab, kuidas see käib. Toodi erinevaid näiteid, et kas juba valmis, toodetud reklaam vajab muutmist selleks viimaseks kümneks päevaks või ei vaja. See arutelu jõudiski vastuseni, et tegelikult sellel määrusel tagasiulatuvat jõudu ei ole ehk kõiki neid reklaame, mis on toodetud kampaania jaoks, ei pea hakkama ümber tegema. Aga nende reklaamide puhul, mis luuakse pärast 10. oktoobrit, peab tõepoolest sellega arvestama. 

Ma ei hakka siin pikalt nendest pastakatest ja erinevatest juhtumitest rääkima, aga oluline on ära märkida ka see, et seesama määruse rakendamise juhend, millest Liisa siin rääkis, jõudis Eestisse pärast selle komisjoni istungi toimumist. Nii et iseenesest majanduskomisjoni istungi toimumise ajal seda juhendit veel ei olnud olemas, mistõttu see olukord oli veelgi segasem ja arusaamatum kui võib-olla praegu, kui seda juhendit lugeda. 

Nii minister kui ka majanduskomisjoni liikmed olid ühiselt seda meelt, et iseenesest see määrus ise on segane, tema probleem ongi seesama õigusselgus ja eelkõige poliitreklaami definitsiooni õigusselgus. Seetõttu saabki selle rakendamine olema keeruline. Minister rõhutas selle üle, et kindlasti säilitatakse terve mõistus, kui mingeid menetlusi tuleb. Eelkõige on ju arusaadav, et poliitreklaamis võiks tekkida menetlusi siis, kui keegi konkurentidest annab märku oma konkurendi tegevusest. Oli siiras lootus, et võib-olla me poliitikutena ühiselt proovime kuidagi hakkama saada nii, et me teineteise reklaamide peale väga ei kaeba, sel lihtsal põhjusel, et selle menetlemine oleks nii või naa väga keeruline.

Teine teema, millest oli komisjonis ka pikemalt juttu, oligi selle rakendamine. Ja eelkõige just nimelt see, et kui määruses on kirjeldatud, et selle määruse rikkumise puhul vastutab nii reklaami tellija, reklaami teostaja kui ka reklaami edastaja, siis kes lõppude lõpuks see organisatsioon on, kes siis eelkõige vastutab. Ministeeriumi seisukoht oli, et eelkõige pööratakse probleemide ilmnemise puhul siiski reklaami edastaja suunas, ehk antud juhul, ütleme, meediamajad, sotsiaalmeedia platvormid, mis iganes, tele- ja raadiojaamad. 

Võib-olla need olidki peamised teemad, mida komisjonis arutati. See arutelu kandis sedasama nooti, mida me täna siin Riigikogu saalis oleme kuulnud: tõepoolest, see määrus ei ole õigusselge ja küsimusi selle määruse rakendamise puhul on rohkem kui vastuseid. Sellega ma lõpetan oma kirjelduse arutelust. 

Aga me otsustasime ka järgmisi asju. Esiteks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas ehk siinviibija. See oli konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. oktoobril. Ka see oli konsensuslik otsus. Ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 6, vastu 2, erapooletuid ei olnud ja 1 liige ei hääletanud. Nii et ka see otsus võeti vastu, et esimene lugemine siin lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mul ei olnud, ütlen kohe ausalt, kõnet ette valmistatud, aga kuulates siin seda diskussiooni, ministri ettekannet, talle esitatud küsimusi, temalt laekunud vastuseid, samuti komisjoni arutelu tutvustanud kolleeg Marek Reinaasa väljendatud tähelepanekuid, siis ikkagi tekkis tunne, et peaks tulema siia pulti ja fraktsiooni nimel mõned mõtted kõlama panema. 

Lühidalt ütleksin ma seda, et tegu on järjekordse näitega sellest, millisesse probleemsesse suhtesse me oleme jõudnud Euroopa Liiduga. Mulle tundub, et siin saalis ei ole ühtegi poliitilist jõudu, mis ütleks, et tegemist on hea ja õige asjaga. Kõige lähemal võib-olla sellisele tõdemusele on ministri osutus, et eesmärk on iseenesest hea, et oleks rohkem läbipaistvust seonduvalt poliitreklaamidega, aga isegi minister tunnistab, et see meetod, kuidas seda tehakse, ei ole hea. Ometi, näete, me ikkagi vastu tahtmist kuidagi vormistame siin selle asja ära. No midagi pole teha, Euroopa Liidus niimoodi otsustati, määrus võeti vastu, 10. oktoobril see jõustus, see on otsekohalduv. Jah, meie seda ei toetanud, aga näete, enamik Euroopa Liidu riike toetas ja mis parata, eks, peame seda tegema. 

Muuseas, esiteks olgu siinkohal öeldud ka seda, et kui ikkagi asi ei ole õige ja hea, siis tuleks vastu hääletada. Minister küll lükkas vastutuse valitsuselt Riigikogule ja ütles, et Riigikogust anti selline suunis, et mis meie teha saime. No ju tal on siis vist isegi õigus selles, aga see ei tähenda, et kusagil see probleemi allikas ei oleks. Kui asi on halb, siis tuleb Eesti riigil ka Euroopa Liidus vastu asjadele hääletada. Siin oleks vaja minu meelest sellist põhimõttelist hoiakumuutust. Halbadele asjadele tuleb hääletada vastu! Ei ole nii, et ega seal suurt vahet ei ole, nagu minister ütles. Jah, juriidilise järelmi mõttes ei ole vahet, aga põhimõttelisest vaatepunktist on vahe, sest kui asi on halb ja vale, siis tuleb selgelt öelda, et asi on halb ja vale, mitte lihtsalt jääda erapooletuks. No miks me peaksime erapooletuks jääma, kui asi on vale?

Aga tagasi nüüd selle probleemse suhte juurde Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel. Mulle tundub, et see osutab ikkagi põhimõttelisele vajadusele hinnata ümber see, kuidas me üldse Euroopa Liitu suhestume. Kuidagi tuleb üles leida ka selline riiklik ja rahvuslik väärikus, et kui tehakse valesid asju, siis ei saa lihtsalt selga kooku lasta ja öelda, et tõmmake siis oma kümme surakat meile ära, mis seal ikka, elame üle ja läheme eluga edasi. Ei! Siis tuleb öelda, et aga teate, me lihtsalt ei ole nõus sellise asjaga. Ei ole nõus! Te võite küll siin enamushäältega võtta mingisuguse otsuse vastu, mis peaks otsekohalduv meie suhtes olema, aga me lihtsalt ei allu sellisele asjale! Sellepärast et see on vastuolus meie põhiseaduse aluspõhimõttega, muu hulgas õigusriikluse põhimõttega. Kas õigusriikluse põhimõte on meie põhiseaduse aluspõhimõte? On! Euroopa Liiduga liitudes sai konkreetselt deklareeritud, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõttega. Ma ei mäleta, kuidas see sõnastus täpselt oli, aga nii ta üldjoontes oli. Õigusriikluse põhimõte on väga oluline aluspõhimõte. Kui Euroopa Liit hakkab võtma vastu selliseid regulatsioone, mis on vastuolus õigusriikluse põhimõttega, siis meie poolt on igati õiguspärane öelda, et teate, me oleme liitunud Euroopa Liiduga tingimusel, et neid põhimõtteid austatakse, ja kui te neid ei austa, siis meie ei saa olla osaks sellisest Euroopa Liidust. Ma arvan, et sellist riiki, mis niisugusel viisil käituks, austataks palju rohkem kui seda, kes tõmbab selja kooku ja ütleb, et no mis seal ikka, tõmmake oma kümme tulist ära, elame üle. 

Miks ma väidan, et see on põhiseadusega vastuolus, ja miks see on põhiseaduse aluspõhimõtetega, täpsemalt õigusriikluse põhimõttega vastuolus? Sellepärast et ükski tegu ei saa olla keelatud ja karistatav, kui ei ole arusaadav, millisest teost jutt käib. Antud juhul on meil tegemist just sellise olukorraga. Poliitreklaam peab olema nõuetekohaselt tähistatud, kõik nõuetekohased deklaratsioonid tuleb teha ja esitada nõutud informatsioon. Ometi pole arusaadav, mis asi kvalifitseerub poliitreklaamina ja mis asi ei kvalifitseeru. 

Veel kord, soovitan võtta lahti kõigil Riigikogu liikmetel ja ka teistel see Euroopa Liidu määrus 2024/900. Palun lisaaega kolm minutit!

Kolm minutit lisaks.

Lugege, mis on kirjutatud selle kohta, mis on poliitreklaam. See on artikkel 3, tohutu pikk koloss teksti. Ma ei jõua seda isegi siin ette lugeda selle lisaks taotletud kolme minutiga. Aga võib küll öelda, et tee, mis tahad, ei saa aru, mida siia alla võiks mahutada ja mida siia alla ei tohiks mahutada. Ma vaatan, et kusagile ma tegin endale selle kohta ka märke. Ma ei mäleta, kuhu ma selle praegu kirjutasin. Ma ei jõua seda nii kiiresti abstraheerida. Aga igasugune sõnumi ettevalmistamine, edastamine, avaldamine, kui seda tehakse poliitikas osaleja poolt, jaoks või nimel, välja arvatud juhul, kui sõnum on puhtalt eraviisilist või ärilist laadi. Ja siis on veel lisaks pandud kriteerium, et kui see sõnum võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust, hääletamiskäitumist või seadusandlikku või regulatiivset protsessi liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja on selleks mõeldud. 

Ja siis tulevad mingid välistavad kriteeriumid. No ma ei tea, kujutame ette mõnda suvalist näidet. Tehakse mingi pikett Riigikogu ees, nõutakse automaksu tühistamist. Kas see on siis poliitreklaam või? Minu arvates see ei ole mingi reklaam! Mida nad siis reklaamivad? Inimesed, lihtsalt kodanikud, koondusid selleks, et seista endale olulise põhimõtte eest, et nende vara liigselt ei koormataks erinevate maksudega. Milles see reklaam seisneb? Seistakse enda põhimõtete eest. Või ma ei tea, valitsuse liikmed panevad toime näiteks mingisuguse ebamoraalse teo, mis iganes, kas korruptiivse hõnguga teo või lihtsalt inimlikult ebamoraalse teo. Minnakse Stenbocki maja ette protesti avaldama, et see valitsus peab tagasi astuma. Kas see on nüüd poliitreklaam? Võiks öelda, et opositsiooniparteidele on see kuidagipidi kasulik ja mõjutab poliitilisi protsesse. Palun väga, poliitreklaam!

Aga kuhu me siis tõmbame selle piiri, millele osutades me saame aru, mis on poliitreklaam ja mis ei ole? Võimatu öelda! Tõesti, ma arvan, et keegi vist isegi ei vaidle minuga selles küsimuses. Aga selle regulatsiooni pinnalt, mis siin määruses sisaldub, on seda sõna otseses mõttes võimatu öelda. 

Lisaks sellele, et me räägime teost, mis on tegelikult määratlemata, on ette nähtud sanktsioonina selle rikkumise eest trahv kuni 20 miljonit eurot. Tõesti, hääl murdub mul kõrgeks, see on lihtsalt niivõrd absurdne! Ma saan aru, kui oleks määratletud 5000 eurot või 10 000 eurot või mingi protsent partei eelmise aasta sissetulekutest või midagi sellist. Siin on täiesti vahet tegemata, üksikisikust kuni parteini ja kuni, ma ei tea, Postimeheni või mingisuguse muu korporatiivse üksuseni, lihtsalt pane aga mingi karistus kuni 20 miljonit eurot. 

Minister ütles, et vastutulekuna on siin öeldud, et ametnikud ei pea algatama menetlust, kui neile tundub, et see rikkumine ei ole piisavalt oluline. Milline rikkumine on oluline, milline ei ole oluline – jällegi, seadusest ega määrusest mingeid kriteeriumeid ei tule. Ehk siis, kui ametnik leiab, et jah, siin on ikka tegemist olulise rikkumisega, näed, mindi Stenbocki maja ette meelt avaldama, aga pole täidetud kõiki neid läbipaistvusteate nõudeid ja muid nõudeid, siis võib põhimõtteliselt määrata sellele seltskonnale, nendele inimestele, kes meelt avaldasid, igaühele eraldi, ma kujutan ette, sanktsiooniks näiteks miljon eurot. Ütelge, kust otsast see on kooskõlas põhiseadusega? Väidan, et ei ole! Ja selle tõttu ütlen, et ärgem liikugem selliste protsessidega edasi, isegi öeldes, et ega see õige asi ei ole, aga no mis meil teha on. Meil on võimalik selg sirgu lüüa ja seda tulekski teha. Aitäh! 

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, volitusega. 

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, eks siin naljakas on ta küll, aga olukord on hea, võta või jäta. Ja nagu te mäletate, Euroopa Liidus on erineva tasemega suunised, määrus on neist kõige rasvasem, otsekohalduv. Siis tuleb direktiiv, otsus, soovitus, arvamus. Nii et me oleme selles võta või jäta olukorras. Ma ei tea, vist esimest korda kuulen siin justiitsministrilt, et me oleme sisuliselt Ungariga ühte meelt. Ungari on praeguse poliitilise režiimi jaoks väga kärnane koer või rebane. Aga me ei julgenud muidugi vastu olla, me jäime erapooletuks. Aga noh, see selleks.  

Jah, muidugi on see põhiseadusvastane, aga olles Euroopa Liidus: võta või jäta. Jah, tohutu palju ebaselgust. Kõik need pastakajutud, mida Aivar siin rääkis, ja kõik muu selline poliitiline meeleavaldus – see nimekiri on üsna pikk. Ja muidugi ülepeakaela – täna on 11. päev, kui see otsekohalduv on juba jõustunud.  

Ma olen nõus justiitsministri jutuga, et see eelnõu on selline PPA pääste-eelnõu, et politseinikud ei peaks sellega tegelema, et TTJA las tegeleb. Noh, raha neil ei ole ja ebaselgus on ka, aga jälle on antud võimalus ametnikele. Ma olen tihti rääkinud ja räägin jätkuvalt, et me kõik oleme küll toredad inimesed, aga oleme suhteliselt laisad ja lodevad. Paljude seaduste paragrahvide sisustamise oleme jätnud lahtiseks ja oleme delegeerinud selle ametnikele, lootuses, et ametnikud ise vaatavad, kuidas on. Aga ametnikud on, neil mandaati nagu ei ole. Ametnikud on ka inimesed, on ka poliitiliselt laetud väga paljud, ja see annab suurepärase võimaluse seda ka väljendada tegudes. 

Jah, 20 miljonit. Noh, Aivar, tuled oma pastakaga siia, värv on, selgelt nimi on ja kõik muu selline ja mingisugune sõnum. Noh, 20 miljonit sulle vast ei tehta, aga mine tea, mõnele erakonnale polegi vaja 20 miljonit trahvi, piisab palju vähemast, et ta jalust maha lüüa või lõpetada tema eksistents. Sellist ebaselgust ei tohiks olla, isegi siis, kui on olukord, et võta või jäta. Näiteks see sõnum võiks olla, kui ma panen oma pastaka peale või kusagile mujale reklaami peale näiteks põhiseaduse preambuli, või põhiseaduse võtame, igasugused "tagame" ja mis seal on, "eesti keele ja kultuuri säilimise läbi aegade" – see on ehk poliitreklaam. Võib-olla keegi käsitleb seda, et see nii on, ja see poliitiline jõud või poliitik on võimalik sisuliselt hävitada või ruineerida või surnuks menetleda. Aga teistpidi me oleme sellises skisofreenilises olukorras. Ma arvan, et kogu saal laias laastus mõistab selle absurdsust, aga olukorras, kus me oleme Euroopa Liidus, võta või jäta. 

Ja mida teha? Võtame nüüd ühe konkreetse näite, mille kohta ma küsisin. Näete, hea kolleeg Maris Lauri siin vaatab ja teatab, et olukord on nii tasavägine, et Keskerakonna ja Reformierakonna tase on üks. No võrdne! See on ju puhas … Ka toona oli ju täiesti ilmselge, et see on vale. Vahe lõpuks oli, kui fikseeriti, vist 37 ja 11. Tulbad on ikka väga erinevad, üks on nii suur, teine on nii. Aga see läks maksma 105 321 eurot ja 47 senti kümne päeva eest. Selle n-ö segase n-ö manuaali järgi ebaõige informatsiooni levitamise eest ka ükskõik mis raha, ühtepidi on jälle hea, et on näha, kui palju on kulunud raha. See on positiivne. Aga oleks võimalik rakendada sanktsioone, näiteks Reformierakonna pühkida poliitiliselt kaardilt. 

Kas te soovite lisaaega? Kolm minutit soovite? Kolm minutit lisaks. 

Jah, kujutame ette, et mõistetakse välja Reformierakonnalt 10 miljonit linnapeakandidaadi selle ilmselgelt ebatõese … Aga neid reklaame oli rohkem, see on ainult üks, 105 000 maksti selle eest. Olemegi saanud, et olematu toetusega peaministripartei lakkab olemast või igal juhul on pankrotis.

Aga samas ei maksa ka nii lolliks minna. Vaated on erinevad. See konsensus paistab, et on olemas siin saalis, et hulluks ei maksa minna, kuigi oleme Euroopa Liidus ja võta või jäta. Aga samas, jah, selline väga naljakas või absurdne, et iseseisvust meil nagu on, aga tegelikult ei ole. Noh, määrus on kõige rasvasem, otsekohalduv, ja mida siis teha. Ja samas jälle, et tegemist on praegu tehnilise, et säästa politsei.

Skisofreenia on selle nimi: mida me siin arutame, menetleme, kõik on enam-vähem ühte meelt, aga midagi teha ei ole. Ma ei oskagi öelda, mida sellega peale hakata. Euroopa Liidus me oleme, aga väärikus meid eriti ei iseloomusta siin. Oleme küll öelnud, et ei, aga ei ole julgenud öelda, et päris ei. Me ei ole seda selgelt välja öelnud – ma ei tea, võib-olla sellepärast, et mitte Ungariga olla üheskoos, kuigi sisu on ju tegelikult sama.  

Nii et selline, jah, head kolleegid, skisofreeniline olukord, ja eriti ilmekal kujul. Aivar vaatab ka siia otsa. Ma arvan, et kõik vaatavad, Marek vaatab ka, aga mängime siis. Ma ei tea, mida me mängime, kas lolli, aga natuke piinlik on. Aitäh! 

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Head kolleegid! Hea minister! Nii nagu ma alustasin enne ka küsimusega, minister ei ole siin kuidagi süüdi. 

Selle eelnõu juurde. Kui me räägime, et see eelnõu räägib sellest, et politseile mitte anda ja kellelegi teisele anda kohustusi, siis tegelikkuses ma palun küll majanduskomisjonil selle eelnõuga natukene tööd teha. Siin on paar teemat, mida võiks teiseks lugemiseks olla. Üks on see, mis tegelikult on siis see reklaam. No nii nagu minister ütles, et kui on logo. Mis on logo? Kas logo on see, mis on patenteeritud kusagil? Mida me nimetame logoks? Minul on 15 aastat olnud Riigikogu valimistel, esimesest korrast, oma logo "Oma mees Toompeal". Kas ma pean selle registreerima, pean patenteerima, et keegi ei hakkaks ütlema, et see on poliitiline või mittepoliitiline? 

Kui me kaardi teeme, postituse teeme, televisioonis teeme reklaami, siis on lihtne, paneme QR-koodi ja see ei maksa meie jaoks mitte midagi. Aga nüüd ma küsin: kui on raadioreklaam, kui poliitiline reklaam kestab 15 sekundit ja sinna juurde tuleb siis Euroopa poolt ette antud sõnum järgmised 15 sekundit, kas see on nüüd õige, et mina, kes ma olen selle reklaami tellinud, pean maksma kinni selle tagumise 15 sekundit, või peaks olema siin kirjas, et selle eest raha ei saa küsida? Selle peale küsib raadioomanik, et aga miks ma selle eest raha ei saa. Kuigi, aus olla, kui sellel hetkel keegi lobiseb, siis ka selle eest raha ei saa, eks. Aga need asjad peaksid olema selgeks räägitud, et kes kannab neid kulusid, mida keegi kusagil Brüsselis tegi otsuse. Ja see ei ole õige, et selle kinni peaks maksma, ma ei tea, üksikkandidaat, erakond, sest see loetus, mis sinna taha tuleb, vähemalt minu reklaami puhul oleks täpselt üks ühele või isegi pikem. 

Teine pool on see, et päris nii lihtne elu ei saa ka olla, et Euroopa Liit teeb määruse, kaks erapooletut, üks vastu, ja on vastu võetud. Igat määrust on võimalik protestida. See ei ole muidugi lihtne. Eesti riigis enamus juhtudel – ma rõhutan, enamus juhtudel, mitte alati – käivad seal ametnikud, mitte ei käi ministrid, sest ministritel on kõike muud ka teha, kui sõita iga päev lennukiga Brüsseli vahet. Täiesti arusaadav. Aga milline sõnum antakse kaasa? Eks me oleme siin saalis aastaid vaielnud selle üle, kas üks komisjon saab teha Riigikogu eest kõik otsused või mitte. Täna see nii on. Seda diskussiooni võib ka edasi rääkida ja arutleda, kuid mingid otsused peaksid tulema ikkagi siiasamma saali. Kas me ikkagi väga mõistlikult kõiki asju teeme? 

Ma ei vaidle vastu sellele, et välireklaamid, telereklaamid, raadioreklaamid, lehereklaamid, mis on 90% võib-olla kogu kampaania kuludest, peaks olema selged ja läbipaistvad. Aga me peaks ka teist poolt … Kui täna räägitakse pastakast, ma ei tea, mis pliiatsist, ja kas sinna võib kirjutada Peetri juurde ka ühte lauset või mitte, sõltumata sellest, kas see on põhiseadusest välja võetud või kuskilt mujalt, siis see tundub ju jabur. Pastapliiats maksab 17 senti. Ma ei tea, kas selle kulu juures … Ma paarisaja euro eest otsin neid pastakaid või keegi kinkis, selle me ju pärast deklareerime nagunii. Küsimus on tavaliselt selles, kas ajaleht andis kõigile reklaampinda võrdsetel tingimustel … 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

… või mitte, kas telekanal andis võrdsetel tingimustel või mitte või keegi sai kaubelda. Ma küll tunnistan, et ma olen ka ühe lehe omanik. No kui keegi täna telliks järgmiseks viieks Riigikogu valimisteks reklaami ette, siis sa ju teed tänaste hindadega, kui ette ka veel makstakse. Aga võib-olla 20 aasta pärast on see hind  … Mõtled ju, kas lehtegi on, ei tea. See on alati suhteline. Minu arvates me peaksime rohkem ja rohkem selga sirgeks lükkama nendesamade Euroopa Liidu määruste koha pealt. Ühtepidi on see kõik õige, et me oleme ühes Euroopa Liidu peres ja oleme kokku leppinud mängureeglid. Aga kui need mängureeglid ikkagi näevad, et tuleb mingi väga rumal eelnõu või määrus, siis peaks seda selgelt kõva häälega protestima ja vajadusel ka minema võib-olla Euroopa Kohtusse. Kuskil on mõistuse piir. 

Ma veel kord ütlen, et väga suures osas on see mõistlik eelnõu ja määrus, aga ma palun, komisjoni esimees, kui sa vähegi viitsid sellega komisjonis rohkem tegeleda, laske mõned pildid teha. Kas või seesama: kaardi peal on QR-kood ja seal on kirjutatud need, need ja need asjad. Kui pastapliiatsil selline lause on, siis on sedapidi tõlgendatav, kui teine, siis teistpidi. Ei saa olla, et siia on kirjutatud, et üldjuhul, kui on väike rikkumine. Kes otsustab, milline on väike rikkumine? Milline on väike rikkumine, mis see tähendab? Kas on rahaline number? Ma ei tea, on 1000 euro eest tellitud mingit asja, on väike rikkumine, kui on, ma ei tea, 100 000 eest, siis on suur rikkumine. Need asjad, raamid peaks olema paigas, et igaüks teaks, sest oleme ausad, valimiste aeg nii viletsad me ei ole, et meil "sõpru" ei ole, kes kuskil midagi ei otsiks ja kirjutaks. Jõgeva vallas pandi ühele mehele, ise käis kleepis, nagu ma aru saan, ühe kuulsa Ameerika näitleja pilt vahepeal peale, kolm päeva oli seal. No siis protestiti, käis ja kleebised võeti ära. Kas on valetamine või mitte? Kas keegi peaks selle eest maksma või mitte? Kas seal oleks pidanud QR-kood olema või mitte? 

Ja viimane küsimus, kuna minister, ma saan aru, tuleb veel pukki rääkima, kuna ta seal kriipsutab alla. Ma küsin väga lihtsa küsimuse, proua minister. Kui välireklaam enne 10-ndat oli üles pandud, siis sinna ei pidanud QR-koodi panema. Kui mul pastapliiatsid on ostetud septembrikuus, kas ma järgmise aasta septembrikuus võin neid jagada ilma, et seal QR-koodi on? Aitäh!

Aitäh! Aa, minister, palun, teil ka kõne!

Aitäh! Austatud Riigikogu, ma soovin üle korrata selle, et me kõik oleme sirge seljaga ja täiesti kõhklematult. Kahtlemata see arutelu siin Riigikogus on väga selge sõnum kohtutele ja menetlejatele. Mulle tundub, et meil on siin ühesugune arusaam sellest, et me ei soovi kedagi surnuks menetleda. See on seadusandja tahe, et ebaselges olukorras menetlusi ei alustataks. Kordan üle selle meie õigusriigi põhimõtte, et mitte ükski tegu tõepoolest ei saa olla karistatav, kui pole arusaadav, mis asi see on. Meil ei ole kuskilt otsast see selg kongus, meil on täiesti selgelt selg sirgu. Ja ärgu tulgu meile vaenulikud riigid oma rahaga meie inimeste ajusid pesema. Ja kui tulevadki, siis julgegu seda öelda ja välja näidata, et inimesed teavad, kuidas neid otsuseid teha. 

See stenogramm siin on kasutatav selleks, et teha hiljem ka õigeid järeldusi nii ametnike poolt, ekspertkomisjoni poolt kui ka kohtute poolt. Me oleme enam-vähem ühte meelt, aga täiesti selgelt ühte meelt selles, et meil on õigusriik, mida me peame hoidma, ja meie eesmärk ei ole kuskilt otsast menetleda asju, mis on ebaselged. Vastupidi, me oleme selle erandlikult seadusesse üle kirjutanud. Kõik surakad me tõmbame ise, kui ma kasutan ühte eelkõneleja väidet, ja me ei kavatse seda teha, meie ükski ametnik ei kavatse seda teha. Me ise rakendame, ise teeme, ise otsustame ja ise otsustame ka seda, et me ei menetle. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, vastusõnavõtt, aga kiirelt, üks minut.

Jaa. No ma arvan, et osutati minu seisukohtadele, mistõttu on kohane ka väike vastusõnavõtt teha. Liisa Pakosta ministrina võib ju selliseid loosungeid siin deklareerida ja need kahtlemata kõlavad uhkelt ja vägevalt, aga need paraku ei vasta ju reaalsusele. Ei vasta ju! Kui te ise ka tunnistate, et tegelikult on siin õigusselgusega suur probleem, siis kuidas te saate öelda, et ei, meie küll ei ole nõus sellega, et Eesti Vabariigis on karistatav ükski tegu, mille puhul pole määratletud, millisest teost ikkagi jutt käib? Ongi ju just nimelt sellise juhtumiga praegusel hetkel tegemist. Te ise ka ju tunnistate seda, et ei ole võimalik määratleda, millistest tegudest täpselt jutt käib ja millistest ei käi, kui me räägime poliitreklaamist. Kas meeleavaldus Stenbocki maja ees on poliitreklaam või ei ole? Võta kinni, ei oska öelda! Ja siis on nähtud ette kuni 20 miljoni euro suurune sanktsioon, trahv selle eest, kui seda väidetavat keeldu rikutakse. Ja kuidas siis ei ole nii, et me tõmbame selja kongu ja küürutame ja laseme endale sirakaid tõmmata, kui meile selline regulatsioon peale surutakse? Kõik siin saalis saavad ju aru, et sellisel viisil õigusriigis ei tohiks toimida, aga kui Euroopa Liit nõuab, siis ikkagi teeme. Väärikusega ei ole sellisel käitumisel mitte mingisugust pistmist ja ei aita see, kui iseennast ja teisi üritada veenda mingisuguste loosungite lehvitamisega, et me käitume hirmus väärikalt. Lõppude lõpuks taandub ikkagi küsimus sellele, kas me päriselt siis käitume väärikalt või ei käitu. Ja antud juhul me, nagu näeme, ei käitu. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Sellega on tänane istung lõppenud.