Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks jõudis registreeruda 56 Riigikogu liiget, puudub 45. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Arvo Aller, palun!

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Ma annan üle arupärimise kümne EKRE fraktsiooni liikme poolt regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele, kes täna on ka saalis. Teadlikult anname selle täna üle, et ta ka kuuleb saalis. Mure on meil Pärnu rannakalurite püügiõiguste vähendamise pärast. Teema oli ka maaelukomisjonis üleval. Ma arvan, et selle teema toomine suurde saali ja nendele küsimustele vastamine suures saalis annab ülevaate, mismoodi tegutseb ministeerium kalavarude säästmisel ja püügiõiguste vähendamisel. Meie mure on see, et kui alustatakse Pärnumaalt, siis suur pilt näeb ette, et see liigub edasi mööda rannajoont ka Põhja-Eestisse, mis rannakalurite olukorda veel leevendab. Ma võin ennustada, et ega kaugel ei ole ka Peipsi järv, kus kalavarude säilitamise kontekstis piiratakse püügiõigusi. 

Meil on ministrile seitse küsimust. Põhiteema on see, et kui nüüd püügiõigused riigistatakse, siis kas neid ka kompenseeritakse, sest püügiõigused ja püünised on ostetud kalurite enda raha eest. Kuidas see kompenseerimine toimub? Ning veel mõned küsimused. Aitäh!

Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe arupärimise. Saame minna tänase päevakorra juurde. 

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 689 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel näha, et UPU konventsiooni ratifitseerimine on nii huvipakkuv Riigikogu liikmete jaoks. Lubage mul tutvustada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis koostatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. 

Seaduse eesmärk on ratifitseerida 2023. aastal Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralisel kongressil vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade neljanda lisaprotokolli ja Ülemaailmse Postiliidu postikonventsiooni esimese lisaprotokolli muudatused. Üldeeskirjade muudatuste eesmärk on täpsustada Ülemaailmse Postiliidu nõuandekomitee rolli ja vastutust UPU regulatsioonides seoses laiema postivaldkonna osalise kaasamisega selles struktuurüksuses. Teisalt suurendati Ülemaailmse Postiliidu eelmise ja käesoleva aasta eelarve piirmäära, tagamaks planeeritud tegevuste elluviimise võimalikkus. Ülemaailmses postikonventsioonis tehtud muudatuse eesmärk on universaalses postiteenuses väikepakiteenuste konkurentsivõimelisemaks ja e-kaubanduse ootustele vastavamaks muutmine. Selleks on konventsioonist eemaldatud kohustuslike teenuste hulgas teenused, mille osutamine ei ole täna enam vajalik, ning lisatud kohustuslike lisateenuste hulka tarbijate oodatud teenused, näiteks elektrooniline jälgitavus. 

Tegemist on välislepingu muudatusega, mis mõjutab läbi postikonventsiooni muudatuse ka Eesti inimeste võimalusi rahvusvahelise postiteenuse kasutamisel. Universaalse postiteenuse osutaja, Eestis AS-i Eesti Post vaatest on nimetatud muudatused vajalikud ning rakendatavad, kuna nimetatud süsteemid on väljaspool universaalset postiteenust juba välja töötatud. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu oli majanduskomisjonis päevakorras kahel istungil. 6. oktoobril määrati juhtivkomisjoni esindaja ja 7. oktoobril järgnes minister Terrase ja nõunik Taavi Kurvitsa eelnõu tutvustamisele ka pikema arutelu komisjonis. Küsimusi oli palju. Ma toon ainult mõned näited, et te saaksite aru, millest juttu oli. 

Näiteks sooviti teada, kuidas ennetatakse ja tõkestatakse olukordi, kus postiteenuse vahendusel saadetakse ohtlikke esemeid. Vastuseks kuulsime, et oluline on saadetise reaalne kontrollimine. Eesti Post on rakendanud turvalisuse tagamiseks erinevaid mehhanisme, näiteks kaotanud võimaluse saata pakke anonüümselt pakiautomaati. Lisaks on koostatud põhjalikud riskianalüüsid, minimeerimaks ohtlike saadetiste saatmist, ja regulaarselt koolitatakse personali, et nad oskaksid tuvastada võimalikke ohtlikke esemeid. 

Euroopa Liidu tasemel on toimumas ka tollireform, mis on suunatud ühtsete lähenemiste ja kontrollimeetmete kehtestamisele nii kolmandatest riikidest saabuvatele kui ka liikmesriikide vahel liikuvatele saadetistele. Eelnõu tutvustaja lisas, et ühelt poolt kaitseb postisaladus kõikide postipakkide ja kirjade sisu, kuid samas tuleb arvestada erinevate võimalike rünnakukohtadega. Valdkonda mõjutavad mitmed direktiivid, sealhulgas hiljuti jõustunud nõuded lennukiga saabuvale postile. Selles nähakse ette, et saaja ja saatja andmed peavad olema pakendil kirjas. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et postiteenuse turvalisus oleks paremini tagatud. 

Küsiti ka väljastpoolt Euroopa Liitu tellitavate kaupade toote ohutuse kohta ja selle kohta, kuivõrd seda teemat puudutati Ar-Riyāḑi erakorralisel kongressil. Vastuses kuulsime, et postiettevõtted keskendusid seekord oma sõnavõttudes saadetiste mahtudele, finantstulemustele, laienemisele ja kasvule. Need olid postiettevõtted. Samas kui riikide esindajad rõhutasid tarbijate ootusi ja õiguste kaitset. Nagu me juba kuulsime, konventsioonis tehakse muudatusi, kuna pakiturg on väga konkurentsitihe, ja selle tõttu muudetakse ja ühtlustatakse reegleid. 

Siis tõusetus ka selline üldhuviteema, et postireformiga seotud praegused arutelud toovad esile, et pakiautomaatide laialdane levik on muutnud inimeste mõttemalle. Postipaki saab kas või poe juurest kätte, see on täitsa tavaline, postkontorid on juba unustatud, aga postkaardi saamise võimalus jääb alles ja sellele tuleks kehtestada hind, mis katab tegelikud kulud. Vat selline teema. 

Ja ministeeriumi esindaja selgitas meile, et postiseaduse muutmine ei ole konventsiooni valguses vajalik. Küsiti, kas on vaja seadust muuta. Selle konventsiooni valguses pole see vajalik, kuna kehtiv seadus juba reguleerib postiteenuseid üldisel tasandil ega sätesta konkreetseid juhtumeid, millal tuleb tagada elektrooniline jälgitavus ning millal mitte. Lisati, et Eesti Postil võib tekkida vajadus muuta oma tüüptingimusi, et tarbijatele oleks teenuste kasutamisel tingimused piisavalt selged. 

Üks huvitav väike infokild ka, et selle aasta septembris otsustati Dubais toimunud ülemaailmse postiliidu kongressil, et senine kahekilone limiit kirisaadetise puhul ei päde enam ning alates 2027. aastast muutub uueks maksimaalseks kaaluks üks kilo. See tähendab olulist muudatust, mis tähendab, et kõik üle ühe kilo kaaluvad kirjasaadetised liigitatakse edaspidi pakkideks, millele tekib loomulikult ka majanduslik mõju. 

Otsused olid sellised, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. oktoobril, konsensuslik otsus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslik otsus. Aitäh teile!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ka seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 689 esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 689 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimene lugemine. Taas kord palun Riigikogu kõnetooli regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tänan võimaluse eest seda eelnõu tutvustada. Tõenäoliselt on paljud teist juba märganud, et tegemist ei ole suure ja kõlava reformipaketiga, vaid pigem tagasihoidliku, ent väga konkreetse sammuga, mis parandab riigi tööd ja lihtsustab inimeste elu. Seda eelnõu võib pidada väikeseks, aga heaks näiteks selle kohta, kuidas riik saab korrastada süsteeme, ilma et ta tooks juurde bürokraatiat või kulusid.

Ühistranspordiseaduse muutmise eesmärk on väga lihtne – viia taksoteenuse korraldus kooskõlla tänapäevase digiriigi põhimõtetega. Praegu on olukord, kus taksojuhid peavad teenindajakaardi taotlemisel suhtlema kahe erineva registriga. Taotlus esitatakse majandustegevuse registrisse ehk MTR‑i, kuid füüsiline kaart ja andmete avaldamine toimub hoopis Transpordiametis peetavas ühistranspordiregistris. See olukord on tekkinud ajalooliselt, kuna Transpordiametis oli varem välja arendatud tehniline lahendus kaardil oleva foto jaoks, aga pädevus ühistranspordi valdkonnas on juba mõnda aega olnud teisel ministeeriumil.

Tulemuseks on süsteem, kus sama infot hallatakse kahes kohas, tehakse topelt andmesisestust ja hoitakse üleval kahte paralleelset andmekogumit. Lisaks on ühistranspordiregister oma elutsükli lõpus. See vajab pidevat hooldust, toob kaasa IT‑ ja küberriske ning on riigile kulu, mis ei loo sisulist väärtust. Selle eelnõuga lõpetame selle dubleerimise. Edaspidi hallatakse kõiki teenindajakaardi andmeid ainult majandustegevuse registris. Üks register, üks vastutus, vähem segadust ja väiksem kulu.

See tähendab, et kõik taksoteenusega seotud andmed – taksoveoluba, sõidukikaart ja teenindajakaart – on ühes kohas. Andmete dubleerimine ja liidestamine kahe süsteemi vahel lõpeb. Seeläbi väheneb halduskoormus nii ettevõtjatel, ametnikel kui ka järelevalveasutustel. Riigile tähendab see püsivat kokkuhoidu, tehnilise lahenduse hooldus ja X‑tee liideste pidamine maksavad aastas mitmeid tuhandeid eurosid. Lisaks väheneb turvarisk, sest me ei pea enam üleval hoidma vananenud andmesüsteemi, mis asub Transpordiameti klastris ja võib ohustada ka teisi süsteeme.

Teine muudatus puudutab teenindajakaardi foto esitamise nõuet. Tänane kord eeldab, et taotluses esitab isik teenindajakaardi saamiseks isikut tõendava foto. See nõue on jäänud ajast, kus füüsiline kaart oli peamine identifitseerimisvahend. See foto ei suurenda turvalisust, küll aga loob andmekaitse ja väärkasutuse riske ning nõuab kallist IT‑lahendust. Tegemist on klassikalise näitega sellest, kuidas üks vana nõue on lihtsalt ajale jalgu jäänud. Selle muudatuse on algatanud ettevõtjad ise – taksofirmad ja platvormiteenused, kes on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu, et riiklikusse andmekogusse kantud foto nõue ei loo lisaväärtust. Ühtlasi on see kooskõlas andmekaitse põhimõtetega, et riik ei tohiks koguda ega säilitada andmeid, mida tal tegelikult vaja ei ole.

Eelnõu menetlemise käigus analüüsime veel kord, kas on vaja teatud erandeid või üleminekusätteid, kuid suund on selge: lihtsam, odavam või turvalisem lahendus. Mõju on positiivne kõigile osapooltele: riigile, ettevõtjale ja inimestele, kes teenuseid kasutavad. Riik hoiab kokku raha ja vähendab riske, ettevõtjate halduskoormus väheneb ning kogu süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks. Kohalikel omavalitsustel ei teki uusi kohustusi ega kulusid, vaid nende töö muutub lihtsamaks, sest kontrollitavad andmed on edaspidi ühes registris. See muudatus puudutab ligikaudu 23 000 teenindajakaardi omanikku ja nende andmeid. Neile ei tähenda see midagi keerulist, kõik senised õigused ja kohustused jäävad samaks, muutub vaid see, kus andmeid hallatakse.

Seadus on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. See on realistlik ajakava, mis annab ametitele ja teenusepakkujatele piisava aja tehnilise muudatuse elluviimiseks. Eelnõu rakendamiseks muudetakse ka valitsuse määrust, mis reguleerib registrite pidamist, kuid see on tehniline täpsustus, mitte sisuline muudatus.

Me räägime täna väiksest, aga olulisest reformist. See on üks nendest sammudest, mis ei pruugi jõuda esiuudistesse, kuid mille mõju on tunda kõigil, kes puutuvad kokku ühistranspordi või digiriigi teenustega. See on samm, mis vähendab bürokraatiat, tugevdab andmekaitset ja korrastab riigi infosüsteeme. Kui me tahame, et inimesed saaksid liikuda sujuvalt üle Eesti kas bussiga, rongiga, rattaga või taksoga, siis peab kogu liikumissüsteem olema lihtne, selge ja omavahel toimiv. Selle eelnõu mõte ongi teha üks väike samm selles suunas, mis toetab suurt tervikut. Palun Riigikogu liikmetel toetada seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu teile! Esmalt on Riigikogu liikmetel küsimusi. Alustab Rene Kokk. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Majanduskomisjonis tekkis meil ka arutelu selle üle, mismoodi foto kaotamise nõue teenindajakaardilt vähendab väärkasutuse riske, mida ettevõtjad on teile välja toonud, või lihtsustab inimese elu või mis te siin veel välja tõite, et süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks. Need on loosunglikud sõnad, aga väga raske on aru saada sellest, kuidas see paremaks teeb kliendi vaates. Ma ei tea, kas te rääkinud olete ka klientidega, kes kasutavad seda. Kliendid küll ütlevad, et nad tahaksid näha taksojuhi pilti ka tulevikus selle kaardi peal, et näha, kas sama inimene ikkagi on ka roolis. See, et ettevõtjale see ei meeldi – no ettevõtjad ei peaks äkki otsustama, seda peaks vaatama kliendi pealt. Selge, et ettevõtjatega tuleb rääkida seda. Ega me keegi makse ka väga maksta ei taha, aga ikka peame maksma. 

Kas see, ettevõtja ei taha pilti sinna kaardi peale, on see argument, miks peaks ütlema, et ei, ärme seda pilti sinna paneme? Ma ei ole päris kindel. Mis need argumendid on? Kuidas see teeb läbipaistvamaks ja paremaks kliendile seda, kui te võtate pildi nõude ära sealt?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma saan nõustuda, et sellel pildil seal taksojuhi teenindajakaardi peal võib olla sõitja jaoks sihuke turvatunde element. Ma aktsepteerin seda loogikat. Siinkohal ongi minu argument halduse poole pealt, et neid pilte koguda, kui selle teenindajakaardi näol ei ole tegemist isikut tõendava dokumendiga, vaid see on väljastatud tööluba. Tal ei pea olema isikutuvastuse funktsiooni riigi mõttes. Küll aga ma saan aru, et kui see pilt seal on, siis saab sõitja võrrelda roolis istuvat inimest ja seda pilti ning see võib tekitada kindlustunnet, et teda sõidutab inimene, kes on selle loa saanud. 

Siinkohal ma kutsungi üles Riigikogu liikmeid seda sellest vaatevinklist vaatama. Kui seadusandja otsus on selle pildi jäämine teenindajakaardile, sest see on oluline turvatunde tekitamiseks – sellega küll kaasnevad mõningased kulud selle asja andmete käitlemisel –, kui selline otsus on, siis seda ma aktsepteerin.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Austatud minister! Ma küsin sellise asja. Linnade ja valdade liit on teinud ka märkuse ja ettepaneku täiendada ühistranspordiseaduse järelevalve peatükki sättega, mis annaks kohaliku omavalitsuse kaitseüksustele, eriüksustele õiguse teostada kontrolltehinguid ka platvormiteenuse osutaja suhtes. Leiame, et selline muudatus on vajalik, et tagada õiglane konkurents, läbipaistev teenuse osutamine ja kohalike omavalitsuste tegelik suutlikkus täita neile pandud järelevalvefunktsiooni. Aga millegipärast on seda mitte arvestatud. Ma küsin, miks te siis ei arvesta selle linnade ja valdade liidu ettepanekuga.

Aitäh! Selle eelnõu raames on meil peamine eesmärk korrastada ajale jalgu jäänud registrit. Laiema käsitluse ja kogu ühistranspordi korralduse plaan on teise eelnõuga neid asju korrigeerida. Nagu ma ütlesin, see ongi väga väikese sammuna tehtud, just registrite vaates, ehk see küsimus kuulub laiema muudatuse paketti.

Priit Sibul, palun! 

Istungi juhataja! Hea minister! No ma saan aru, et teie arvates ei ole oluline, et teenuse tarbija teaks ja saaks aru, kas see, kes talle teenust osutab, on seesama, kellele on väljastatud ka selle teenuse osutamiseks luba seal registris, kuna edaspidi ei ole võimalik ei bussis sõitjal, taksos sõitjal või platvormil sõitjal seda aru saada ja te seda vajalikuks ei pea. Mul on küsimus. Varasemalt on olnud erinevaid seisukohti, kas need taksojuhid ja platvormitöötajad peaksid oskama suhelda eesti keeles nende inimestega, kes neile sinna autosse tulevad, või ei ole see ka teie meelest mingilgi määral vajalik?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma selle väitega ei saa nõustuda, seda turvatunde elementi ma mõistan. Ma presenteeringi seda teist poolt, et seaduse järgi on küsimus selles, kas see on isikut tõendav dokument. See seda ei ole. Sellest lähtuvalt ei ole seal seadusjärgset vajadust sinna panna, aga see loogika, et see inimeste turvatunnet tekitab – ma ei tea, kui palju sellele päris turvariskidele mõju on, aga turvatunnet see kindlasti tekitab. Sellest ma saan aru. Ja kui see seadusandja otsus on, et see peab jätkuma, siis minu jaoks on see täiesti aktsepteeritav. Keelenõuete osas on küsimus eriti platvormitööga, kus tegelikult alguskoht ja lõpp-punkt on juba telefoni või muu vahendi kaudu paika määratud, kuskohas ma hindan, et see suhtlusvajadus taksojuhiga ei ole nii kriitiline selleks, et seda teenust kvaliteetselt osutada. 

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea minister! Siin kolleeg tõi juba välja ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku panna seadusesse sisse võimalus omavalitsuste korrakaitseüksustel teostada kontrolli platvormiteenuse osutajate suhtes. Vastus, miks seda arvestatud ei ole, on see, et tegemist on kiireloomulisusega selle seaduse puhul. Palun rääkige siis, millest on tingitud nii suur kiireloomulisus, et päris ettepanekut, mis linnade ja valdade liit tegi, ei ole võimalik arvesse võtta, mis tegelikult on ka probleemkoht, mida nähakse. Millal siis tuleb see teine eelnõu, millest te rääkisite, siia Riigikogusse, mis selle punkti ära parandab? Te ütlesite, et tuleb. Millal see tuleb, millal me seda menetlema hakkame? Miks on nii kiireloomuline selle menetlemine praegu, et päris probleemi olemust ei olnud võimalik selles seaduses menetleda ja ära lahendada?

Aitäh selle küsimuse eest! Kiireloomulisuse aspekt tuleneb sellest, et siin on registrite korrastamine. Järgmisest aastast Transpordiametis olev ühistranspordiregister, me saaks selle ära kaotada, registri ühildamine. Samuti ma saan aru, et linnade ja valdade liit on selle ettepaneku teinud. Selle arutelu, ma ei ole sellega veel, kokkulepet meil selle osas ei ole, aga see arutelu peaks toimuma ühistranspordiseaduse laiema muudatuse raames, kus me saame vaadata ka järelevalve funktsioone taksoteenustel, platvormiteenustel ja ka muudes küsimustes, et kuskohas see kitsaskoht on. Seda me arutame laiemalt ühistranspordiseaduse juures. No see on hetkel väljatöötamisel, ma täpset aega ei oska öelda.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Küsimus on natuke laiem, kuna see eelnõu tõesti on tehniline, aga ühistransport läheb korda, ma arvan, väga paljudele Eestimaa inimestele. Te olete meedias välja öelnud ja tegelikult ka teie eelkäijatel on arutelu all olnud ühistranspordikeskuste võimalik liitmine, vähendamine 11-lt. Kui vahepeal räägiti kolmest-neljast, nüüd viimasel ajal räägitakse juba ühest-kahest keskusest. Ehk küsimus on teile, kui kaugel selle plaaniga ollakse, mis need argumendid on ja kuidas te mõtlete seda ühendamist läbi viies tagada, et ikkagi just kohapeal selline teadmine, arusaam, ütleme siis, liini nii võrguvajaduses kui tiheduse vajaduses parimal võimalikul viisil säiliks. Ehk et me kuidagi regionaalpoliitiliselt seeläbi ääremaasid kuidagi ära ei unustuks.

Aitäh selle küsimuse eest! See mure on minu meelest täiesti õigel kohal. Ehk siis selle ühistranspordikeskuste liitmise arutelu meil käib väga intensiivselt. See on meie fookuses praegu, kuidas seda transporti korraldada. Seal on väga palju eeliseid, kui neid on vähem, aga siin on oluline rõhutada ka seda, miks selle arutelu hetkel käib ka kohalike tasanditega peab selle läbi rääkima. Ehk eesmärk oleks see, et isegi kui nii-öelda juriidiliselt see pannakse ühe keskuse alla, siis see kohapealne teadmine jääks alles ja kuidas seda ka tagada. Ehk need ühistranspordikeskused ühendatakse, mitte ei kaotata teisi ära, ei jäeta üht, vaid need ühendatakse.

Seal ongi oluline see, et kohapealsed ühistranspordikeskuse töötajad teavad tegelikult kõige paremini neid detaile, kuidas on bussid vaja liikuma saada, kui nad teavad, et näiteks üks pere, kus lapsel on vaja kooli minna, kolib ühe teekäänu taha, et see buss ka sealt läbi liiguks. See teadmine on äärmiselt oluline selle jaoks, et tagada kvaliteetset ühistransporti kõikides alades. See peab alles jääma. Aga nii-öelda juhtimise küsimuse tasandil me arutamegi, kuidas on mõistlikum teha ja mitu seda transpordikeskust on. Seal need, ütleme, erinevad vaated hetkel põrkuvad ja seda lahendust me üritamegi hetkel leida.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh! Ma tulen tagasi selle keeleteema juurde. Ma päris täpselt ei saanud aru. Ma tean ka, et seal platvormil saad sisestada nii algus- kui ka lõpp-punkti, aga ma ei tea, kuidas see siia puudutab. Taksode puhul on võimalik samasuguselt teha ja ausalt öeldes enamikul kordadel bussijuhiga pole ka vaja inimestel suhelda. Bussijuht teeb ka seal roolis oma tööd, linnaliinis juhtub seda eriti harva, aga kui pikemale reisile minna, siis bussijuht vähemalt tervitab bussitulijaid ja uurib kas või, mis neil vaja on. Kas teie arvates on niiviisi, et neid avalikke teenuseid – sest ühistransport siiski on avalik teenus – tegelikult teenuse osutajaid ei pea mõistma, aru saama ja eesti keelt oskama? Soomes, ma tean, on vastupidi. See küsimus on pigem hoiakutes ja arusaamistes. Sellest, et on võimalik ühte, teist või kolmandat viisi, ma saan aru. Aga küsimus on, kas seda on arutatud ja kas teie meelest oleks põhjendatud, et oleks ka keelenõuded ja oskused nendel inimestel, kes seda teenust osutavad.

Ma kindlasti meelevaldselt kogu seda ühistranspordi või üldse teenuse osutajaid ühte paketti ei paneks. Kui me räägime platvormitöötajatest, kelle puhul see kontakt teenuse saajaga on minimaalne, ja ma usun ka, et tihtipeale lahendatav erinevate meetoditega, kui see tõesti peaks tekkima, ma ei näe sellel äärmist vajadust. Muidugi oleks kena, kui need inimesed oskaksid rääkida, ja kindlasti siin keskkonnas elades nad seda keeleoskust ka arendavad, aga ma ei näe, et see oleks nii oluline kriteerium selle jaoks, et nad saaksid seda tööd teha, kui see algus- ja lõpp-punkt on seal määratletud.

Mart Maastik, teine küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Seda õiguse teostamist kontrolltehingute üle platvormiteenuse osutajate suhtes on arutatud juba aastaid. Ja nüüd te väidate, et te tulete siia meie ette väga olulise ja kiireloomulise eelnõuga, kus on ka ju aastaid kehtinud teatud süsteem, mis on toiminud. Ja kas ta nüüd toimib hästi või halvasti, seda ma ei oska praegu öelda. Kas ei oleks ikkagi mõistlik, et meile Riigikogusse tuuakse eelnõud, mida võiks kokku siduda ühte eelnõusse ja lahendada ära kõik probleemid korraga? Või on veel vaja lisaametnikke juurde võtta, sest meil ei jätku ministeeriumis ametnikke, et need väga lihtsad asjad ära teha? 

Mis on nii keerulist selles, et anda õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuste osutajate suhtes? Millised on need väga keerukad ülesanded, mida peab ministeerium läbi töötama ja vaatama, et see võtab aastaid aega ja nüüd ei saa sellesse praegusesse eelnõusse lisada?

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, see eelnõu on tehnilist laadi. Peamine fookus on registrite korrastamisel ja ühe registri kaotamisel, et andmepunkte, kokkuvõtupunkte oleks vähem. Selles vaimus me selle eelnõuga ka liigume. Riigikogu liikmetel on kindlasti õigus teha siia muudatusettepanekuid, kui nad peavad seda vajalikuks.

Tanel Kiik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Kuna te vastasite eelmine kord antud eelnõuga mitte seotud küsimusele ja istungi juhataja ka ei katkestanud, siis ma riskin küsida uuesti natuke laiema teema kohta. Keskuste osas on klaar, aga jätkuvalt räägime ühistranspordist, nii et seotus ka eelnõuga on olemas. Te muutsite hiljuti, õigemini, valitsus otsustas seda baasrahastust suurendada, et vähendada või vältida sellist pidevat reservist raha küsimist. Ma arvan, et see iseenesest on õige praktika, et selliste püsikulude jaoks peaksid olema kulud ette nähtud baasrahastuses, mitte reservis, mis on ette nähtud erakorraliseks asjaoludeks. Aga samal ajal nentisite nii teie kui ka ühistranspordikeskuste juhid, et tegelikult seda vajalikku lisaraha just nimelt liinivõrgu tihendamiseks ja uute liinide avamiseks hetkel ei ole. Nii et mu küsimus teile on, et mis siis tegelikult võib olla sellise optimaalse liinivõrgu vaates lisaraha vajadus lähiaastatel. Kindlasti ei ole võimalik piltlikult iga viimsegi talu õue peatust teha, aga mis te ise hindate, mis see optimaalne rahavajadus oleks ühistransporditeenuse parandamiseks lähiaastatel?

Aitäh selle küsimuse eest! Siin on, ütleme, suuremad arengusuunad raudteetaristu arenemisel ja uute rongide, rongiliikluse käivitamisel, mis liiguvad tunduvalt kiiremini või on võimelised liikuma tunduvalt kiiremini nendel raudteedel, kus see taristu on välja arendatud. Ma arvan, et see on üks hüppelisemaid teenuse kvaliteedi muutusi. Sellega me hetkel oleme arvestanud. Kui see teenus on ka kvaliteetne, siis on võimalik seda kasutaja omaosalust suurendada, kui see on majanduslikult mõistlik ja tarbijale kättesaadav kvaliteetne teenus, et see on osa sellest. Ma ütleksin, et järgmise aasta vajadused on kaetud, küll aga peab mõtlema ka pikemas vaates ette. Kuna kütusehinnad, taristutasud ja tarbijahinnaindeksid ja teised komponendid järk-järgult kogu aeg tõusevad, siis on selle ühistranspordi rahastuse küsimuses kindlasti vaja veel tööd teha, kuidas seda teha jätkusuutlikuks ja kuidas optimeerida seda liinivõrku. Meie hajaasustus teeb selle natuke keerulisemaks, sest oluline on ikkagi seda teenust pakkuda igal pool. Aga seal on ka piloteeritud erinevaid lahendusi. Näiteks Sõrve sääres nõudepõhise bussi liikumine ja seda pilooti me järk-järgult laiendame. Kuna Saaremaal Sõrve sääres töötab see väga hästi, et neid kohti leida, kus seda veel rakendada ja sellega pakkuda teenust, aga samas hoida kulusid kokku, on mitmeid, tuleb teha seda kõike.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ühistransport maksumaksja kulul või siis ikkagi omaosalusega on olnud pikka aega teemaks. Ja kahetsusväärselt on riigis vahepeal võetud ka hoiak, et see piletitulu, mis koha pealt teenitakse, kui ei minda üle täielikult tasuta ühistranspordile ehk maksumaksja kulule, siis ikkagi see võetakse ja jagatakse nende vahel laiali, kus on täielikult tasuta transport. Kas te olete seda maatriksit ka üle vaadanud, et omaosalus on ikkagi olulise tähendusega ja et need piirkonnad, kes tegelikult maksavad juurde ühistranspordikatlasse, et see raha jääks ikkagi päriselt sinna piirkonda, mitte seda ei jagataks laiali nendele piirkondadele, kus seda omaosalust ei ole? Kas te olete sellele ka otsa vaadanud? Minu meelest on see väga põhimõtteline küsimus.

Aitäh! Ma saan selle põhimõttega nõustuda, et siin tuleb vaadata seda nii-öelda dotatsiooni ja omaosaluse tasakaalu. Eestis ei ole väga palju liine, mis töötaksid mõistlikult turutingimustel, seda väärarusaama mul kindlasti ei ole. Küll aga see omaosaluse või komponendi mõtteviis tuleb meil ka läbi arvutada. Ja seda me ka hetkel teeme, kas või selle pärast, et kui on täiesti tasuta ühistransport, siis need andmed, mis esitatakse, et kui palju üks või teine bussifirma, peaasjalikult bussifirma, inimesi veab, on hinnanguline. Meil on väga raske seda kontrollida, kui ei ole müüdud piletite arvu, mistõttu see tekitab ka mitmeid kohtuvaidlusi, mis on problemaatiline, kus andmete esitamise osas ei ole kindlust, et need päriselt tõele vastavad. Ma arvan, et see, kui viia see üle ühtsele süsteemile, see on kindlasti ka kohalike omavalitsustega kokkulepped. Teatud kohtades kohalik omavalitsus on valmis seda lisaks doteerima vastavalt poliitilistele otsustele. Aga et kogu seda maatriksit üle vaadata, seda me praegu teeme. Need probleemid, millele te osutasite, on tõesti olemas ja me mõtleme ka lahendusi neile.

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud minister! Üha enam jõuab minuni see probleem, et maakonnakeskuste ühendus suuremate keskustega nendel kellaaegadel, kui inimesed soovivad kas tööle minna, jõuda hommikul kella kaheksaks või liikuda sealt kuhugi edasi, ei kata enam kommertsliinid ära. Kas see mure on teile tuttav? Ja kas ka mingit lahendust järgneval aastal eelarve pakub?

Aitäh! Liinivõrgu kujunemine on olnud väga pikk protsess, ma ütleks, see on kestnud 34 või isegi pluss aastat. Selle muudatuse puhul on kindlasti ühistranspordi olemus see, et see teenus on kvaliteetne siis, kui buss väljub iga päev sealtsamast nurgast selsamal kellaajal. Kui teha neid muudatusi liiga kiiresti või läbi mõtlemata, siis see ei ole kindlasti hea teenus teenuse saajale. Ehk siis see probleem, et on valed kellaajad bussidel, on ääri-veeri jõudnud. See ei ole tulnud massiliselt, küll aga mõned viited on. Me otsime ka lahendust nendele kohtadele, kus sellele tähelepanu on juhitud, just nende keskuste vahel liikumiseks. Aga seda tuleb ka teha vaadates tervet mõju. See buss tihtipeale ei sõida ainult keskuste vahel, vaid tal on ka muud mõjud, võib-olla korjata inimesi peale kuskilt ühendava rongi pealt. Ehk seda peab vaatama tervikuna. Aga nendes kohtades, kus sellele tähelepanu on juhitud, me otsime lahendusi.

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Otseselt ka seda eelnõu ei puuduta, aga kuna minister on öelnud, siis võib ühistranspordi kohta, loodan, küsida. Ei ole täna väga pingeline päevakord ka. Alati on olnud küsimus Elroni raha kohta, mis ta peab maksma Eesti Raudteele raudtee kasutamise eest. Alati on seal tekkinud jälle mingid käärid, et ei piisa raha või peab jälle piletihinda tõstma. Kas te saate kinnitada, et järgmiseks aastaks on see probleem kokku lepitud? Või on see rahastamine piisav ka Elroni juures, kus me ju riigieelarves tegelikult toetame ka raudteeühistransporti?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Sellega me tõepoolest oleme ka tegelenud. Siin on kolmnurk: Eesti Raudtee, Elron ja TTJA, kes seda kokku lepivad. Selle mudeli osas oleme arutanud, kuidas seda paremini teha. Siin on väga suur osakaal sellel, et Eesti Raudtee ja Elron lepiksid omavahel kokku. Seal vahepeal on tulnud muudatused keset aastat, mis on planeerimise teinud keeruliseks. Ükskord on see ühele poole, pluss, teisele poole miinus, teine kord vastupidi, vastavalt sellele liinikilomeetri hinnale, mis TTJA määrab. Need arutelud on meil toimunud ja Eesti Raudtee ja Elroni vaheline kokkulepe, minu hinnangul praegu on see mõistmine olemas, et me üritame teha seda sihukeses vaimus, et ühele on see ülekulu ja teisele on see ületulu, mis ei ole tegelikult aasta lõikes planeeritud. Mõlemad on riigi teenuse pakkujad. Praegu mulle tundub, et see koostöö toimib hästi ja seda probleemi loodetavasti järgmisel aastal ei teki.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Väike repliik kolleegidele. Minu seisukoht on see, et kui ettekandja lubab teema laiemat käsitlust, kui on eelnõu ese, siis ta on sellega andnud võimaluse ka Riigikogu liikmetele küsimuste esitamiseks mõnevõrra laiemalt, kui on eelnõu ese. Te ei pea häbenema ega kartma neid küsimusi. 

Aga, head kolleegid, nüüd on võimalus kuulata meil arutelu juhtivkomisjonis, majanduskomisjonis. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud meie hea kolleeg Mario Kadastik. Palun! 

Aitäh! Antud eelnõu sai arutatud kahel majanduskomisjoni istungil: 6. oktoobril, mil määrati juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, konsensuslikult, ja 7. oktoobril, kui toimus selle sisuline arutelu. Ka seal tutvustas minister eelnõu, nii nagu ta tutvustas seda ka siin. 

Sellele järgnes arutelu, mis keskendus eranditult faktiliselt sellele foto eemaldamise nõudele. Nagu minister välja tõi, selle peamine argument oli efektiivsus ja see, et enamik selliseid sõite on nüüd liikumas üle digiplatvormidele, kus on niikuinii olemas juba tavaliselt juhist pilt ja seda on otse võimalik näha. Aga komisjoni liikmed siiski leidsid üsna konsensuslikult, et see pilt on vajalik teenindajakaardil, selleks et tagada just nimelt turvatunne, et see inimene, kes on seal taksos juhiks, on ka see inimene, kes on selle loa omanik. 

Ja kuna nõustuti, et otseselt ei ole vajalik see, et taotlemisel tuleb üles laaditud uus pilt, siis oli minu ettepanek, et võiks kasutada lihtsalt rahvastikuregistris olevat dokumendifotot, mis on nii ehk naa olemas. Ehk kui tehakse registrist selle teenindajakaardi väljatrükk, siis läheks sellele peale see pilt. Selle üle oli küll mõningane arutelu, kas tegu on olulise kulu lisandumisega või mitte. Olles ka ise IT-sektoris tegutsenud, võin ma kinnitada, et selle ühe pildi X-tee kaudu allaadimine ei tohiks kellelgi konti murda ega ka rahakotti katki teha. Seetõttu leidis komisjon – suuresti konsensuslikult –, et me seda pilti siiski soovime, see peaks jääma. Minister võttis selle teadmise endaga kaasa ja lubas uurida, mis on selle potentsiaalse arenduse maksumus, et võtta see pilt tõesti registri kaudu, mitte ei ole vaja seda kaasa upload'ida, ja lubas, et seda hinnatakse ja see esitatakse loodetavasti teiseks lugemiseks ministeeriumi muudatusettepanekuna. 

Komisjon võttis vastu ka konsensuslikult kaks otsust. Üks oli see, et võtta see eelnõu täiskogu päevakorda täna, ja teiseks, et lõpetada esimene lugemine. 

Aga ma tahtsin veel markeerida ära ka selle arutelu käigus, et ühistranspordiseadusesse ei taheta sisse kirjutada keelenõuet sellepärast, et keelenõue juba on olemas ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eestikeelse oskuste kasutamise nõuetes, kus on selgelt välja toodud, et ühistransporti sooritavale juhile kehtib B1-kategooria keelenõue. Ehk seda pole lihtsalt dubleeritud ühistranspordiseadusesse. Aitäh!

Suur tänu! Teilegi küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel on oma kõnejärge oodanud Mart Maastik. Hea kolleeg, palun, teie võimalus!

Suur tänu, härra eesistuja! Tõesti ootasin pikalt. Austatud kolleegid ja inimesed, kes meid võib-olla vaatavad! Tegemist on eelnõuga. Nagu minister ütles, väikese, kuid olulise reformiga. On teemasid, mis on ajale jalgu jäänud, näiteks fotode eemaldamist peetakse väga vajalikuks teenindajakaardilt. See on ajale jalgu jäänud ja riik ei pidavat koguma ja säilitama andmeid, mida ei ole vaja. Riik vähendab sellega riske.

Ilmselgelt tekitas see majanduskomisjonis elavat vastukaja ja kõik olid lausa pehmelt öeldes üllatunud, et kuidas selline asi saab vähendada riske, kui taksojuhi pilt piltlikult öeldes teenindajakaardilt eemaldada. Seda enam, et me ei tea, kes seda taksot juhib. Ja teine asi on see, et samas võib keegi ju paljundada neid lube meelevaldselt ja panna suvalisse autosse ja me ei vii üldse kokku, kas see teenindajakaart üldse on selle auto või selle autojuhile eraldatud.

Aga siin on ka teisi teemasid. Linnade ja valdade liit tegi ettepaneku, et ühistranspordiseadust võiks täiendada järelevalve peatüki sättega, mis annaks kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksustele õiguse teostada kontrolltehinguid ka platvormiteenuse osutaja suhtes, et tagada õiglane konkurents ning läbipaistev teenuse osutamine. Minister siin väitis, et see tänane eelnõu on hästi kiireloomuline. Mis seal siis kiireloomulist saab olla? Foto eemaldamine on kiireloomuline? Ei saa aru, miks see peaks kiireloomuline olema.

Ja teine asi, kui enne on olnud meil kaks registrit, ühistranspordiregister ja majandustegevuse register, see on toiminud. Ma saan aru, et bürokraatia vähendamine on oluline teema, kuid et see nüüd nii kiireloomuline on, et see teema, mille linnade ja valdade liit praegu välja tõi, on ju siin Riigikogus ringelnud aastaid. Seda teemat on arutatud ja ei ole jõutud nii lihtsa lahenduseni, et anda õigus omavalitsuse korrakaitseüksustele teha kontrolle platvormiteenuse osutajate suhtes. Vaat see mind küll väga üllatab.

Pigem ei üllata mind tegelikult see, et teatud erakonnad, kes on täna võimul, ei ole huvitatud sellest. Sellepärast et me võime vaadata, millised on nende erakondade toetajad. Kui siit natuke paralleele tood, siis kahjuks kumab see väga läbipaistvalt läbi. Ilmselgelt puudub selline soov, sest platvormiteenuse osutajatel on lihtsam näiteks neid taksokaarte ilma fotodeta ilmselt panna või ongi neil võib-olla soov, et suvalised inimesed saaksid seda tööd teha, sest siis raha tiksub. Ma ei tea, kas see on nii, aga millegipärast tekivad mul järjest rohkem sellised kahtlused.

Seega ma loodan väga, et minister lubas, et ta selle fotode teema võtab ministeeriumis arutelule. Me teeme kindlasti ka erakond Isamaa poolt vastavasisulised muudatusettepanekud, aga loodan, et ministeerium juba ise korrigeerib seda. Ja teine on ikkagi see ettepanek, et seesama platvormiteenuse osutajatele kontroll tehingute tegemise õiguse andmine võiks ikkagi tulla lähiajal siia Riigikogu saali, mitte et ootame seda jälle mitu aastat. Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Rene Koka.

Tänan, hea aseesimees! Head kolleegid siin saalis ja need, kes on oma tubades! Minister tõi selle seaduse müügikõnes välja mitu korda seda, et seadus vähendab märkimisväärselt erinevaid riske või väärkasutuse riske, süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks ning lihtsustab inimese elu. No väga tore! 

Aga kui me hakkame sisusse vaatama, siis kuidas teenindajakaardilt pildi ärakaotamine vastab sellele kirjeldusele, mis minister reklaamtekstis välja tõi? Vähendab väärkasutuse riske, muutub kuidagi selgemaks, läbipaistvamaks kliendi jaoks ja lihtsustab inimese elu. No ma ei tea! Aga pärast seda, kui me seda seadust arutasime majanduskomisjonis, ma olen kontrollküsimuste mõttes päris hulga inimestega rääkinud sellel teemal, kas neile tundub kuidagi turvalisem, selgem ja lihtsam, kui taksoga sõites näiteks nad ei näe enam teenindajakaardi pealt selle juhi pilti. Tõtt-öelda kümnest inimesest ei leidnud ma mitte ühtegi, kes arvas, et see kuidagi oleks tore, et see pilt sealt ära kaob. Pigem oli just sama argument, et ma tahaks näha, kas seesama juht on ka päriselt see, kes on vastavad nõuded täitnud, ja on ka siin pildi peal sama inimene, kes on autoroolis. 

Siis kiireloomulisus, mis on selle seaduseelnõu menetluses välja toodud. No mitte kuskilt ei paista välja, et menetlemine peaks olema päriselt ka nii kiireloomuline, nagu meile menetlejad seda ette pannud on. Ja see, et meil registreid on vaja korrastada, ei ole põhjus, miks peaks olema nii kiireloomuline. Seda saaks rahulikult menetleda ka nii, et võtta arvesse neid ettepanekuid, mida on menetlemise käigus tehtud. 

Näiteks seesama linnade ja valdade liidu poolt tehtud ettepanek, et kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksused peaksid saama ka kontrolltehingute tegemise õiguse platvormiteenuse osutajate tegevuse üle, ja palve lisada järelevalvepeatükki ka selline täiendav säte juurde. Ja see lükati tagasi eelnõu toojate poolt jutuga, et see on nii kiireloomuline, et seda ei ole võimalik rakendada. No sõbrad, päriselt, see on näide sellest, kuidas me kaasame lihtsalt selle jaoks, et öelda, et me kaasame. Siis, kui kaasatavad tegid päris ettepaneku, mis on aastaid olnud teemaks, mida on arutatud, siis öeldi, et kahju küll, aga ei ole võimalik teiega arvestada, teie ettepanekutega, sellepärast et meil on nii kiire sellega, et lihtsalt ei ole võimalik. Tehti päris ettepanek, päris sisuline ettepanek, mis on elust enesest tingitud, on vaja kontrollida ka platvormiteenuse osutajaid, aga seda ettepanekut arvesse ei võetud ja rong sõidab edasi. 

See on väga halb seadusloome praktika jälle, et me siin toome kiireloomulisuse välja, et ei ole võimalik ja ei arvesta sellega. Tegelikult tuleks rahulikult aeg maha võtta ja tuleks selline asi sisse panna. Ja seesama fotode teema ka. Kindlasti ma loodan, et see saab siia seadusesse sisse pandud. Ma teen omalt poolt, EKRE poolt ka muudatusettepaneku seaduse kohta, et ikkagi teenindajakaardi peale kindlasti pildid jääksid. See jutt, et see kuidagi väga koormav on riigile, ei vasta tõele, sellepärast et me kõik anname oma fotosid, küll ID-kaardi, küll passi taotlemise juures, need on kõik registris olemas. See on seesama vana koht, et me korjame tohutult andmeid ja siis, kui meil andmeid päriselt vaja on, siis me ei suuda neid andmeid oma registritest kätte saada. Ehk siis need andmed, need pildid, mida kasutada, on registris olemas ja neid on võimalik kasutada. Nii et see ei ole probleem. 

Ehk siis minu sõnum siit ministrile ja ministeeriumile on see, et kui te tulete ikkagi eelnõuga, siis töötage see läbi, rääkige nende inimestega läbi, kellele te seaduse vastu võtate, ja tehke see seadus ikka selline, et see oleks nagu päriselt ka asja paremaks tegev, mitte lihtsalt eelarve vaates mingisugune kiire-kiire kokkuhoiukoht ja siis peame kiireloomuliselt menetlema. See ei ole okei. Aga eks vajalikud muudatused me ka EKRE poolt sinna seadusesse teeme.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 725 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15. 

Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh kõigile, kes panustasid!