Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, mul on teile kõigepealt palve, et teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Martin Helme, teil on käsi püsti, protseduuriline küsimus. (Saalist räägitakse.) Päevakorra kohta? Selge. Kohalolijaks on end registreerinud 70 Riigikogu liiget, puudub 31. 

Järgnevalt päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatus. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 669 esimene lugemine. 

Martin Helme, teil on nüüd küsimus, ma saan aru, päevakorra kohta. Palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! Palun!

Mul on täpsustus päevakorra kohta. Meil on reegel olnud – ja meil on selle üle vaidlusi isegi olnud –, et OTRK-d ehk olulise tähtsusega riiklikud küsimused on reeglina neljapäeval, aga vahel harva on ka teisipäeval, aga sel korral on meil pandud kolmapäeva peale päevakorra esimeseks punktiks. Ausalt öeldes paistab see üsna sisutühi olevat niikuinii. Ma tahaksin aru saada, kuidas see sinna kolmapäeva [peale sai], mis poliitika see on.

Suur tänu! Kui te vaatate, ka neljapäeval on [sel nädalal] OTRK. Meil on juba üks OTRK neljapäeval ees. Kuna komisjoni ettepaneku kohaselt nad soovisid sellel nädalal selle OTRK ära pidada, siis on see pandud tõepoolest pisut erakorraliselt [kolmapäeva peale]. Aga see ei ole päris pretsedentne. Selliseid olukordi on komisjoni OTRK-de puhul olnud ka varem, kui komisjoni OTRK on olnud kolmapäeval. Nii et sellepärast on see komisjoni OTRK seal. Kui te vaatate, siis OTRK-l on ainult kaks ettekandjat ja see ajaline raam ei ole väga pikk. Nii et selle OTRK me suudame kolmapäevase päeva jooksul kindlasti ära menetleda. 

Martin Helme, teine küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Mõnes mõttes sama küsimus. Ma näen jah, et see ei ole eriti pikk. Ma näen, et see teema ei ole kuidagi, kuidas ma ütlen, põletavalt kiire ajakavaga. Nii et ma ei saa aru, miks siis, kui meil on juba sellel nädalal üks OTRK, pannakse ühele nädalale kaks OTRK-d ja siis kuidagi veel pressitakse ta kolmapäevale. Kui ta pannakse kolmapäevale, no miks ta siis on kõige ees, mitte kõige taga? Eelnõud võiksid ju eespool olla. Ma ikkagi ei saa sellest urgentsusest aru, et meil on vaja kolmapäeval esimese asjana teha [OTRK] Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta, mis on alles, ütleme niimoodi, poliitiliste arutelude algfaasis Euroopas ja Eestis ka.

Aitäh! Ma juhin tähelepanu veel sellele, et kolmapäeval külastab Riigikogu ka Euroopa eelarvevolinik Piotr Serafin, kes peab ka siin Riigikogu ees kõne. Me ei saa teda lisada, lihtsalt olemasolevate kodu- ja töökorra seaduse reeglite alusel me ei saa teda sellesse OTRK-sse lisada, küll saab ta pidada kõnet. Ta ei saa võtta siin küsimusi ega vastuseid, aga ta saab oma seisukoha väljendada siin Riigikogu ees ära istungi alguses peetava kõnega. Seega, ma usun, et see moodustab sellise hea terviku. Kindlasti Euroopa Liidu pikaajalise eelarve arutelu on ka selle saali jaoks väga kasulik ja vajalik. 

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Ma jätkan samal teemal. Meil Euroopa Liidu asjade komisjonis oli ka väike arutelu sellel teemal. Oleks mõistetav, kui me saaksime lugupeetud väliskülalisega seda OTRK-d koos pidada, temalt küsida ja vastuseid saata. Aga tegelikult tema tuleb, peab oma kõne ära ja läheb minema. See OTRK ei ole kuigivõrd terviklikult seotud tema ettekandega. Seetõttu ma teen ettepaneku, et juhatus ikkagi veel korra kaaluks, kas on mõistlik kolmapäeval … Ja nõustun Martin Helmega selles osas, miks seda pidada enne eelnõude menetlemist, mis on oluliselt tähtsam. 

Teine vist ei ole protseduuriline küsimus, aga ma ei tea, kas sa, hea eesistuja, seda ka saad kommenteerida. Huvitav, mida Peeter Talil meile Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest rääkida on?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks lugeda, te ei saa protseduuri kohta ettepanekut teha. Küll saab seda teha fraktsiooni juhtkond. Sellisel juhul, kui fraktsiooni juhtkond tahab teha ettepanekuid päevakorra projektiga seoses, siis fraktsiooni juhtkond saab seda teha. Seega, ma ei saa seda küll ise teha. Selles mõttes, Peeter Tali Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. 

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Suur tänu! Minul on selline küsimus, et miks üleüldse peaks keegi Piotr Serafin tulema parlamendi pulti meile kõnet pidama. Ma ei näe kuidagi, kuidas see Riigikogu tööga seonduks. Minu meelest peaks keskenduma siin sellele, mis on meie põhiseadusest tulenevad ülesanded: menetlema eelnõusid ja arupärimisi ja muid selliseid asju, mis seadusest tulenevad. Kas ongi nii, et kui mingisugune tegelane külastab parlamenti, siis lihtsalt pannakse ta meile kõnet pidama? Ma ei näe, kuidas see põhjendatud on. Kas saate selgitada, kuidas te valite välja, kes meile siin kõnet pidamas käivad ja kes ei käi?

Aitäh! Tegu on väga harvade juhtudega, kui kõrged väliskülalised tulevad Riigikogusse ja peavad siin kõne. Ma usun, et reeglina need kõned on olnud väga põhjendatud ja asjakohased. Ma ei ole küll kuulnud ühtegi kõnet siin Riigikogu saalis, mille puhul saaks ütelda, et seda kõnet ei oleks pidanud olema. Need on väga selged põhjused, mille pärast me oleme ka Euroopa Komisjoni eelarvevolinikul Piotr Serafinil lubanud või kutsunud ta siia Riigikogu ette kõnet pidama.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Euroopa Liidu eelarve on äärmiselt suures strateegilises olukorras, mis puudutab aastaid 2028–2034. Seda tuleb enesestmõistetavalt parlamendi tasemel arutada. Aga veidi nõutuks teeb mind praegu selle asja formaat. Peeter Tali, asjatundlik, hea mees, ma olen tundide kaupa valmis teda kuulama. 

Aga mu küsimus on praegu selles. Vabandust, Vabariigi Valitsus ei ole ju oma positsiooni kujundanud selle eelarve kohta. Ja samas, meie parlamendina, kui me täna otsustame seda, peame vajalikuks, et siia tuleb hoopis Rahandusministeeriumi osakonna juhataja, talituse juhataja, kes on kindlasti tore ja sümpaatne inimene, aga mida ta räägib? Kelle mandaadiga ta siis esineb? Rahandusministeeriumi talituse juhataja kannab meile ette … Vabandust! Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja. Mulle näib, et siin on asjad meil läinud nagu ettevalmistavas faasis kuidagi sassi. Kõigepealt peab olema valitsuse positsioon, valitsusel vähemasti ministri tasemel tuleb see ette kanda. Siis on meil võimalik pidada tõsise kvaliteediga debatti. Teemad on olulised. Euroopa Komisjon paneb ette kehtestada poole triljoni euro jagu uusi otsekohaldavaid makse, seal on vägagi põhimõttelised valikud. Riigikaitse ja julgeoleku vallas, ma arvan, ei ole ka see joonis piisav. 

Ma arvan, et me kõik tervitame härra volinik Serafini, aga ma päris täpselt ei saa aru, see on nagu mingisugune monteeritud asi. Ma arvan, et kui härra Serafin osaleks ka riiklikult tähtsa küsimuse puhul, mis on väga sisulise kvaliteediga, kui me teeksime selle ettepaneku, on ka võimalik talle esitada küsimusi. Ursula von der Leyen tõenäoliselt ei tule parlamendisaali ette oma tasemel ja perspektiivis. Aga kui meil on volinik olemas ja me tahame sisulise kvaliteediga arutelu teha, siis oleks loogiline, et volinik tutvustab komisjoni eelarve ettepanekut. Meie valitsuse liige on siin, annab valitsuse käsitluse. Ja siis on meil võimalik esitada küsimusi ja viia läbi sisulise poliitilise kvaliteediga debatt. 

Mul on ettepanek praegu muuta seda, panna ettekandjaks valitsuse liige, volinik oleks ka, talle oleks võimalik küsimusi esitada ja lahendada see küsimus nõnda ära. Ma arvan, et see oleks operatiivne.

Aitäh! Ma ei saa kahjuks muuta seda OTRK sisu, sellepärast et komisjoni ettepanek on just selliste ettekandjatega see OTRK läbi viia. Mis puudutab küsimusi, siis seda ei luba meie kodu- ja töökorra seadus, küsimustele vastamist. Me kaalusime seda varianti, aga seda ei ole võimalik teha, sellepärast et kui te vaatate lähemalt, siis meil ei ole ette nähtud tõlkega ettekandeid ja sõnavõtte, sest ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ettekandjatele ja neile vastatakse alati eesti keeles. Nii et seda ei ole võimalik teha, seda ei ole selles formaadis võimalik teha. Küll on meil võimalik algatada arutelu, kas meil tulevikus selliste olukordade tarvis oleks vaja meie kodu- ja töökorra seadust täiendada. Aga seda me kindlasti siin ei lahenda. See on üks väga pikk ja põhjalik arutelu, kuidas me üleüldse seda probleemi lahendame. Täna meie kodu- ja töökorra seadus ei võimalda vastata ettekandjate küsimustele üheski teises keeles kui ainult eesti keeles. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

No ma olen vankumatult seda meelt, et kõik peabki eesti keeles olema, nii parlamendis kui ka Eestis laiemalt. Aga ma tulen sulle appi, Lauri, ma teen ettepaneku see punkt päevakorrast välja võtta. Sellisel juhul saab komisjon minna tagasi joonestuslaua taha ja tuua meile siia adekvaatse aruteluplaani. Eks selle hinnangu, kas meie ettekanded siin on olnud sisulised ja kas me oleme rahul olnud, on nagu kuulaja kõrvades see ilu. Aga jah, minu arvamuse järgi see praegune päevakorrapunkt tuleks siit välja võtta. Palun panna see ka saali.

Selge, aitäh! Jah, teie ettepanek on selge. Kui keegi fraktsioonidest sellega nõus ei ole, siis see ettepanek ei jõustu, aga kui keegi vastu ei ole, siis on võimalik see ettepanek jõustada. 

Peeter Ernits, ma võtan nüüd viimase küsimuse, protseduurilise küsimuse, ja siis, ma saan aru, Irja Lutsaril on ka veel ettepanek. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Siin juba kõlas seda, aga minu ettepanek on, et miks me, kui nii kõrge külaline, härra Piotr Serafin saabub siia, laseme tal monoloogi panna. Ma mäletan, kui president Zelenskõi ja mitmed on olnud siin, on olnud võimalik tõlkida eesti keelde või ka muudesse keeltesse, aga eesti keelde. Ja mis takistab meid – uued puldid on –, et härra Serafinile esitada küsimusi, et oleks ka dialoog, sisuline asi, mingisugune. Kus need kõrvaklapid ja tõlkijad on kadunud?

Suur tänu! Nii või teisiti, kui Riigikogu ees peetakse kõne, siis eraldatakse ka Riigikogu liikmetele kõrvaklapid. Aga nagu ma ütlesin, meie kodu- ja töökorra seaduse § 158, mis käsitleb asjaajamiskeelt, lõige 3 ütleb selgelt, et ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles. See puudutab päevakorrapunkte. Nii et siin on seadus väga selge, siin ei ole meil võimalik sellest mööda minna. 

Irja Lutsar, ma saan aru, et teil on soov reageerida ettepanekule või teha ettepanek päevakorraprojektiga seoses.

Jaa, lugupeetud juhataja! Eesti 200 fraktsiooni nimel ütlen, et Eesti 200 ei ole nõus päevakorra muutmisega kolmapäeval.

Fraktsioon siis ei ole nõus? Selge, aitäh! Aitäh, head kolleegid! Me asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu! Algataja on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 669 esimene lugemine. Rohkem muudatusi käesoleva nädala päevakorraprojektis ei ole. Koos selle muudatusega, mille ma siin eelnevalt välja tõin, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud. 

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõnesoove ei ole. Saame asuda kohe tänase päevakorra juurde. Meil on täna kokku kaheksa päevakorrapunkti. 

Neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 718. See on selle esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Juhataja rääkis tõtt, see pikk pealkiri käib nüüd selle dokumendi kohta, mida ma siin esitlen. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineeriv maksustamine ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Kõik Eesti maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul. Eesti ja Liechtenstein vaheline allkirjastati 10. juulil tänavu. Kokku on Eestil praeguse seisuga 63 kehtivat maksulepingut. Topeltmaksustamise vältimiseks jagatakse lepinguga maksustamisõigusi lepingupoolte vahel. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Maksuleping kohaldub isikule, kes on Eesti või Liechtensteini kodanik. 

Olulisemad punktid kahe riigi lepingus on [järgmised]. Tuluallikariigil on dividenditulu piiratud maksustamisõigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 10% dividendi brutosummast, kui dividendisaaja on füüsiline isik. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarveldusmeetodit. Eesti ja Liechtensteini vaheline leping sätestab maksuhaldurite põhjaliku teabevahetuse kohustuse, mis ei ole piiratud ainult lepingu poolt residentide saadud tuludega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Palun seda toetada, hea Riigikogu! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Eelmisel nädalal me tegelesime Omaaniga. Aga need sõnastused mõlemal asjal – tehke selgeks mulle –, kui lugeda ette see Omaani eelnõu ja selle praegusega, noh, väikesed vahed on olemas. Eesti Vabariigi ja Omaani vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuulva protokolli ratifitseerimise eelnõu. Ma ei hakka lugema, mis siin praegu on. Mis nende vahe siin on? Sõnastus ühel on näiteks topeltmaksustamine, Liechtensteini puhul on, Omaani puhul ei olnud. Seletage lihtrahvale, mis see vahe on.

Aitäh! Ma usun, et lihtrahvast see väga ei häirigi, aga see küsimus on muidugi imetlusväärne selle poolest, et te neid võrdlesite. Mina hakkasin mälu järgi võrdlema ja mulle tundusid need sisupunktid kõik identsed. Mälu järgi. Pealkirja taga on muidugi tõenäoliselt asja kahepoolsus. Liechtensteinil on kombeks neid natuke teisiti pealkirjastada kui Eestil. Ju see siis niimoodi juhtus. Aga me kindlasti kontrollime selle vastuse üle. Järgmisel lugemisel saab ettekandja kõva häälega ka siin seda öelda.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 7. oktoobril 2025. aastal. Tõesti, saime ministri ettekantud info ka Rahandusministeeriumi ametnikult, kes kirjeldas seda, et aluseks on võetud selline OECD tüüpleping, kuid läbirääkimiste käigus on tehtud mugandusi, muudatusi, et see vastaks kahe riigi huvidele. Jõustunud 63 lepingule lisaks nüüd, kui Omaani ja Liechtenstein'i leping saavad siin ratifitseeritud, siis meil on topeltmaksustamisega vältimise lepinguid riikide vahel juba 65. 

Komisjonis arutelu selle põhjaliku tutvustuse järel ei olnud pikk. Aga Annely Akkermann tegelikult küsis nii nagu Peeter Ernits, et kuna Omaani Sultaniriigiga leping on siin juba menetluses, siis kas need lepingud on identsed või millised on need peamised erinevused. Ka Rahandusministeeriumi spetsialist vastas, et passiivsete tulude maksustamise määrad on mõnevõrra erinevad. Omaani lepingu puhul on teatud fondid ja sihtasutused need, kellel on vabastus. Liechtensteiniga lepingus oli näiteks äriühingute intresside puhul vabastus, täpselt nii, nagu minister selgitas. Sõltuvalt sellest, milline on maksusüsteem selles lepingupartneriks olevas riigis, on vajalikud teatud kokkulepped ja mõlema riigi puhul, nii Omaani kui ka Liechtensteini puhul, on need tehtud. Nii et Rahandusministeeriumi ekspert nentis, et teatud erisusi on, aga mõlemal juhul on leping tõesti Eesti jaoks sobiv, on allkirjastatud.

Ja komisjon otsustas selle info põhjal võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. oktoobril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Riina Sikkut ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele oleks muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, juhataja! Seesama jätkuks. Kui vaadata nüüd natuke laiemalt, seda 63, mis on enne nii-öelda riburada ratifitseeritud, ja kuna see on nüüd tüüpleping, mis see tüüpleping on? Kui sellest 63-st on mingi kokkuvõtet, mis tüübid seal siis on? Liechtensteini tüüpi või Omaani tüüpi või veel mingisugune Prantsusmaa tüüpi tüüpleping?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult OECD-l, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonil on selline tüüplepingu põhi koostatud. Nii nagu teised riigid ka Eesti võtab selle tüüplepingu põhialuseks ja see on nagu läbirääkimiste stardipunkt. Sellest lähtuvalt hakatakse tegema muudatusi, et peegeldada paremini kahe riigi kokkulepet või neid maksusüsteeme või neid erisusi, mis meil on, või neid huvisid, mis riikidel on ja mis nad tahavad, et lepingus kajastust leiaksid. Nii et tüüpleping on võetud aluseks ja läbirääkimiste käigus on tekkinud muudatused sellesse. See, milles kokku lepiti, sai allkirja 10. juulil 2025 Roomas ja praegu on jõudnud siia menetlusse.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 718 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. 

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli taas kord rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See on juba teine tänavune lisaeelarve, ajad on erilised. Ja kui eelmise lisaeelarve peamine eesmärk oli mittesõjalise riigikaitse tugevdamine, siis siin on asjad mitmekesisemad. 

Kõigepealt vähendatakse selle lisaeelarvega kulusid 19,9 miljoni võrra, investeeringuid 12 miljoni võrra ja suurendatakse finantseerimistehinguid, mis on teatavasti eelarveneutraalsed, 72,3 miljoni võrra. See on seotud riigi eelarvestrateegia otsustega ja seal on ka täpsustatud mitmete projektide ajagraafikut. Samuti sisaldab riigieelarve muudatusettepanekuid nii valitsemisalade sees kui ka vahel, millega seaduse kogumahtu ei muudeta. 

Paraku on riigikaitse endiselt rahanduse dominant. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet suurendatakse 39 miljoni võrra ja seal sees on nii kaitseotstarbelised hanked kui ka Ukraina abistamine. Laia riigikaitse investeeringute kohta on riigi kaitsetegevuse kava koostamise käigus ilmnenud, et energiataristu on Eestis hübriidohtude suhtes kõige haavatavamas seisus. Seetõttu suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljonit, millest 35 miljonit suunatakse trafode kaitsmiseks. See otsus tugevdab meie elektrivarustuse töökindlust ja aitab tagada, et kriitiline taristu oleks kaitstud ka muutuvas muu julgeolekuolukorras. 

Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit innovatsioonilaenu andmiseks ettevõtetele. 

Mitmed ministeeriumid täpsustavad oma projektide elluviimise ajakavasid, mistõttu vähenevad kulud ja investeeringud. Näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusi vähendatakse 60,5 miljoni euro võrra. See ei tähenda, et need kulud jäävad tegemata, vaid neid lihtsalt ei suudeta sel aastal ära teha. Küberturbeprojektidel on see summa 4,35 miljonit, regionaalsete investeeringute toetusmeetme puhul 4,2 miljonit ja Film Estonia toetusmeetme puhul 4 miljonit. Need planeeritakse järgmistesse aastatesse. Sellega ongi kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänud tutvustuse eest! Aga ma vaatan siin [seletuskirja] lehekülge 18, et sul oleks ka lihtsam vaadata. Siin all on kirjas, et antakse 17,8 miljonit aktsiaseltsile SmartCap ja sealt proovitakse investeerimisfondi Venture Fundi kaudu seda jagama hakata. Oleks väga huvitav teada, kuhu tegelikult seda jagatakse. Minu arvates – see on küll minu isiklik arvamus – valitsuses ükski minister ei tea sellest mitte midagi, ei täna ega eelnevatel aegadel, vaid mingi seltskond jagab kümneid ja kümneid miljoneid. Võib-olla sa oled nüüd targem rahandusministrina. Kas sa oskad öelda, mille jaoks ja kuhu see 17,8 miljonit tegelikult läheb? Millised on need ettevõtjad, kellele antakse see raha?

Aitäh! Aruandlus on lihtsalt leitav. Aga jutt on ilmselt innovatsioonilaenust, millest te räägite. Need ongi projektipõhised otsused, mida ei pea valitsuse tasandile tooma. Need fondid tegelevad sealt alates suhteliselt autonoomselt, kui raha on eraldatud, poliitikasuunad on antud, ja neid kontrollitakse tavalises korras, et kõik oleks sihipäraselt. Aga aruandluse me kindlasti saame, alati, selles ei ole probleem.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra minister! Minu küsimus on Eleringi aktsiakapitali suurendamise kohta. Põhjusena siin öeldakse, et on kriitilise taristu hukukindluse tõstmine ja teiseks on vesinikutransiidi taristu investeerimise otsuse ettevalmistamiseks vajalike tegevuste läbiviimine 50% ulatuses. See hukukindluse küsimus võiks loogiliselt võttes olla üleüldine taristu arendamise, säilitamise ja hoidmise teema. Miks seda peab selliselt lahendama, miks Elering seda võrgutasude kaudu ja millega muuga ei lahenda? Teine küsimus on, et sellesama vesinikutaristu puhul me loodame saada ka Euroopast pool rahast. Mis juhtub siis, kui ikkagi Euroopast tuleb negatiivne otsus selle teise poole raha saamise kohta, mis siis sellest aktsiakapitali suurendamise otsusest saab? Või pannakse praegu raha sisse ära ja siis tulgu, mis tuleb?

Aitäh! Ei, vesinikutaristu otsus on olemas. Meil lihtsalt läks sellega kiireks. Need projektid võtavad rohkem aega. Aga see otsus on Euroopa poolt tehtud. Taristu kindlus – mulle väga meeldib, et te seda ütlesite. Ma jätan selle meelde, et te eelistaksite võrgutasude kaudu seda teha. Ma olen ka rääkinud, et tegelikult peaks seda tarbija tegema, mis puudutab tarbitavat hüvet. Aga siin on natuke teistmoodi kuludega tegemist. Riikliku poliitika valik, mis ei ole otseselt kasumi või tulu teenimise eesmärgil, vaid pigem kindluse loomise eesmärgil, võib olla ka aktsiakapitali tugevdamise kaudu. Kõige suurem tükk läheb siin ju trafode betoneerimise – vabandust, seda sõna keegi võttis ruttu tagasi, kui ütles –, betoonkaitse jaoks, trafosid päris ei betoneerita.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Selle üheksasajaleheküljelise, ütleme, pahna kõrval mulle meeldivad ühe euro täpsusega kõik sellised korrektsioonid. Aga nüüd see 6,5 miljonit – eestikeelsele õppele üleminek on ülioluline asi – ja nüüd on 6,5 miljoniga pandud puusse või mööda. Nüüd on vaja edasi lükata. Kust selline suur korrektsioon? Jutt ei ole enam ühe või kahe euro täpsusest, vaid 6,5 miljonist.

Aitäh! Teie pahnast ma ei tea, aga see siin on lisaeelarve ja see peabki teile meeldima, see on nii hea lisaeelarve. Mis puutub sellesse 6,5 miljonisse, siis ma pean ütlema, et see on see krooniline häda, et ministrid võtavad suuremalt ette teinekord, kui suudavad ära kulutada, ja siis sellised pinged tekivad või ülejäägid tekivad. Me võitleme sellega üsna iga päev, et planeerimine oleks täpsem, aga loomulikult on nemad oma eelarve suhtes pädevamad. Me oleme üldise rahanduse teemal, aga nad teavad täpsemalt oma võimekust hinnata. Tihti kipuvad eksima pigem ühes suunas, see tähendab, et ülehindama oma võimekust raha ära kulutada või tegelikult projekte ellu viia – see on õige sõna.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul on kahju, austatud minister, et ei suuda küsimustele vastata. Ma küsin järgmise küsimuse kohta, sellele te ikka oskate. 50 miljoni eest märgitakse siin kaitsetööstuse fondi osakuid. Mis see kogumaht seal on? Mitu protsenti nende 50 miljoni eest siis Eesti saab ja millega see fond tegelikult tegeleb? 50 miljonit on selle eelarve kõige suurem rida. Seda ikka te ministrina teate, kuhu see läheb ja miks see läheb. Aitäh!

Kahju, et te alustate oma kommentaari ja lõpetate nüüd ka selliste hinnangutega minu teadmiste koha pealt. Tõepoolest, ega ma kõiki asju Kaitseministeeriumi eelarves ei tea. Eelmisele küsimusele ma siiski vastasin teile. Siis täpsustage oma küsimust, juhul kui see küsimus jäi segaseks.  

Aga ma arvan, et selle aruande, mida täpselt tehakse, te saate, kui te soovite. Minul seda aruannet käepärast ei ole. Ma teen suurte numbritega ja oleme väga palju neid asju valitsuses arutanud. Meile on neid presenteeritud. Kui soovite, siis presenteerime teile ka, aga praegu mul nende paberite hulgas neid presentatsioone kaasas ei ole. Kaitseminister võiks neid sujuvalt tõenäoliselt kommenteerida, mina pigem ei hakka enam pingutama. 

Tarmo Tamm, palun!

Mul ei ole.

Selge pilt. Siis läheme kohe edasi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Eelmisele küsimusele vastates sa ütlesid, et meie ministrid reeglina hindavad ennast üle. Noh, jutt oli sellest 6,5 miljonist, aga siin on veel teisigi. Kas see on siis üldine Eesti valitsuse, praeguse, nii-öelda sündroom, et ministrid hindavad ennast üle, oma võimeid ja neid lubadusi? Sain ma õigesti aru?

Aitäh! Te hindate üle minu võimet unustada enda sõnu. Ma ei öelnud, et see on üldine reegel, vaid et tihti seda juhtub, kui tihti, seda ei hakanud täpsustama. Ja sellistel juhtudel, et eksitakse planeerimisega, kiputakse enda võimet programme ellu viia pigem üle hindama, sest konkurents käib ju tegelikult eelarve peale ja see on ka loomulik huvi. Jah, see on nüüd tõdemus, aga see on nii olnud kõikides valitsustes, ka teie omades.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Esimene on see, kui te saate arutleda ka teemal, kuidas trafode või elektriliinide vastupidamine ilmastikuoludele erineb väga üldises mõttes sellest, et vastupidamine näiteks võimalikele rünnakutele. Eks ettevõte ju peab teadma, millises keskkonnas ta tegutseb, ja siis seal oma tegevust korraldama. See haakub ka minu esimese küsimusega. Teine küsimus on Eleringi raha kohta. Ma võtsin nende viimase saadaoleva aasta aruande lahti ja vaatasin, et raha ja ekvivalendid. Kui 2023. aasta lõpus oli neil 65 miljonit arvel, siis eelmise aasta lõpuks oli 95. Ja see on laialt levinud arvamus, et Eleringil on raha küll. Miks sinna valitsuse poolt seda tuge on vaja anda?

Aitäh! Ma selliste insenertehnilistesse üksikasjadesse kindlasti lisaeelarvet esitledes ei hakka pugema. Eleringil on raha küll, aga Eleringil on ka kapitalistruktuur selline, et see peab võimaldama võõrkapitali kaasata oma projektideks. Kui kapital jääb nõrgaks, siis nad seda piisavalt ladusalt või piisavalt odavalt ei saa teha.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas eelnõu 733, 2025. aasta lisaeelarve seaduseelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks. 

Me arutasime seda 1. oktoobril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Need numbrid, mille võrra kehtivat 2025. aasta eelarvet muudetakse, minister luges siin äsja ette, seetõttu ma neid kordama ei hakka. Komisjonis tekkisid täpselt samamoodi küsimused Eleringile eraldatava 45 miljoni euro kohta aktsiakapitali suurendamiseks. Sellele minister siin juba vastas. 

Aivar Sõerd küsis selle kohta, kas Siseministeeriumi otsus tõsta 1,8 miljonit eurot sõidukite soetamise raha järgmiseks aastaks on seotud eelarverevisjoni käigus leitud kulukärpega, mille kohaselt minnakse üle sõidukite rentimiselt nende väljaostmisele, ning kuidas ümbertõstmine aitab eelarve kokkuhoidu realiseerida. Sven Kirsipuu vastas, et konkreetne ümbertõstmine sellel aastal on pigem aastatevaheline soetuse nihutamine ega ole seotud konkreetse kärpeettepanekuga. Rohkem sisulisi küsimusi komisjonis ei esitatud. 

Komisjon tegi ettepanekud menetluse kohta. Need on järgmised: võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks ja esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kusjuures menetluse aeg täiskogus ehk täna ja juhtivkomisjoni esindaja määramine otsustati konsensuslikult. Aga esimese lugemise lõpetamise kohta toimus hääletus, selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud. Juhtisin komisjoni tähelepanu, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nagu me kuulsime, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 733 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. 

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 esimene lugemine. Palun seda eelnõu siia Riigikogu kõnetooli taas tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu eesmärk on parandada Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutada majanduskeskkonda. Selleks loobutakse eelnõuga eelmise valitsuskoalitsiooni seadustatud tulumaksumäära tõstmisest 24%-le. Ja sellega jääb tulumaksumääraks kehtiv 22%. Samuti jääb praegusele 20%-le ettevõtluskontole kantud ettevõtlustulu maksumäär, ettevõtluskonto. Maksutõusu ärajätmisel jääb keskmise palga saajale keskmiselt kätte umbes 340 eurot. Koos seadustatud maksuküüru kaotamisega – ma peaksin vabandama Urmas Reinsalu ees, see on ikkagi Isamaa maksuküür, ma pean seda alati meenutama, et ei jäta teda tunnustamata – ehk jõustuva ühtse 700-eurose maksuvaba tuluga ulatub see summa 1848 euroni aastas. Ja tühistatakse ka kõigi eraisiku tulude maksustamine esimesest peale 2%-ga. Muudatuste mõju eelarvepositsioonile jääb veidi alla 236 miljoni ja 2027. aastal on see 250 miljonit. Eraldi jätkame Ukraina toetamise soodustamist sedapidi, et Ukraina abistamisega tegelevatele MTÜ-dele tehtavate annetuste tulumaksuvabastust pikendatakse kahe aasta võrra veel, see on siis 2027. aasta lõpuni. Teatavasti sõda on veninud. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Kiidan sellise lühikese haiku-eelnõu eest, vaevalt leheküljele mahub ära. Aga miks te ei ole siia veel kolmandat punkti juurde pannud? Näiteks toiduainete käibemaksu langetamine, mille vajadus on ilmselt palju suurem kui need olulised Ukraina annetuste võimaldamine ja kõik need küürud.

Aitäh! Me rumalusi siia ei kirjutanud. Toiduainete käibemaksu vähendamine oleks rumal maksupoliitiline otsus, sotsiaalselt ka valesti suunatud, kuigi retoorika on, nagu ta oleks sotsiaalpoliitika. See siin tegeleb eelkõige majanduskeskkonnaga ja maksusüsteemi konkurentsivõimega. Toiduainete käibemaksuga riigid ei konkureeri, isegi vastupidi. Nendes riikides, kus see määr on vähendatud, on keskeltläbi isegi pisut madalamad toiduainete hinnad – olen sellest korduvalt rääkinud. Üks käibemaksumäär tegelikult mängib lõpphindades väga kaudset rolli. Üldine maksukoormus küll mängib, aga jah, hinnakujundus toimub teistmoodi kui sedapidi, et riik loobub enda eelarvest.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Jaa, loomulikult kiiduväärt on selle tulumaksu tõusu ärajätmine, sest nagu te ütlesite, elavdab see majandust. Samas jäi mulle kahjuks arusaamatuks see, kuidas käibemaksu alandamine ei elavda majandust. Aga see selleks. Ma küsiksin hoopis seda, et need kaheksa MTÜ-d, kellele on tehtud maksusoodustus seoses Ukraina aitamisega, on vabastatud. Miks ainult need kaheksa? Me teame ju, et neid on märksa rohkem ja tegelikult saaks märksa paremini ja rohkem Ukrainat aidata, kui ka teistele need maksuvabastused teha.

Aitäh! Mis puutub sellesse käibemaksu kommentaari, siis ma käibemaksu puhul räägin ikkagi konkurentsivõimest, mitte majanduse elavdamisest. See elavdab ju ka mingit sektorit. Tarneahelat elavdab küll. Tarneahel, kõigis riikides kogemus näitab, omandab selle, millest riik ilma jääb. Sellepärast ükski rahvusvaheline ekspert ei soovita seda. Seda teevad ikkagi parteid, keegi pressib selle välja koalitsioonis ja siis pärast kahetsetakse, et miks me seda küll tegime. 

Viimased näited[, mida] tuuakse, et Rootsi ja Läti ka, aga nemad teevad seda aastaks. Läti minister küll ütleb, et no me teame, et juba raske on sellest lahti saada. Lihtsalt kellelegi meeldimiseks aastaks justkui nagu hinna pärast. Maksupoliitiliselt ja sotsiaalselt see mitte kuidagi mõistlik ei ole. Aga käibemaksu puhul on ju asi see, et see on ikkagi sisemajanduse asi ja eksporti ta ei koorma. Selles mõttes majandusele ei anna see juurde midagi, et me siin üksteisele toitu müüme ja juukseid lõikame, see ei anna majanduse konkurentsivõimele midagi. 

OECD või IMF-i soovitus on seda mitte teha. Ärge tehke seda! Sel aastal on tungivalt soovitanud: ärge andke järele survele toidu käibemaksu vähendada! OECD soovitab loobuda eranditest. See on rahvusvaheline soovitus olnud kogu aeg. Kahjuks riikides parteid võitlevad populaarsuse teemal. 

Aga Ukraina abistamise või, ütleme, maksusoodustuste ohjes hoidmine on üks väga suur teema, mispärast neid tegelikult tuleb äärmise ettevaatusega teha. See puudutab nii toidu käibemaksu kui ka konkreetseid MTÜ-sid. See on suur vastutulek, et me teeme konkreetsetele ühingutele maksusoodustusi. Ja mis seal salata, üks kuulus näide on selline, kus oleme petta saanud. Tegime soodustuse ja pärast selgus, et kriminaalasi on. Ja oleme oma kolleegist ka siin, kolleegiga hüvasti jätnud, kes sellega seotud on. Igal juhul maksusoodustused on raskesti hallatavad ja tihti kuritarvitatavad, aga mis peamine, nad ei jõua tavaliselt eesmärgini. Sellepärast, et praegune eesmärk on muidugi kitsalt Ukraina abistamine, eks ole, seal kõik aruandlus ja kõik, kes peavad seda tagama, võib-olla saame kaheksaga hakkama, aga abstraktselt öelda, et kogu mittetulundussektor, et me seda suudame kontrollida lihtsalt vabastades Ukraina abistamise – no kindlalt tekivad skeemid, siin ei ole kahtlust, või vähemalt skeemikahtlused, mida ei jaksa riik iialgi kontrollida.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Muidugi jääb küsimus, miks sa siis seda skeemitamist toetad ja tood selle eelnõu siia. Aga ma küsin teise asja kohta. Väga tore on rääkida sellest, et tegime ja nüüd tühistame, aga see pole veel kehtima hakanud. Aga RES-is on järgmisel aastal ikkagi 264 miljonit ja järgnevatel aastatel veel tõuseb see miinus. Kuidas sa oled planeerinud katta seda kulude poolt ehk saamata tulu teiste sõnadega? Ühelt poolt on kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, mis viib riigieelarvest ära pool miljardit, nüüd sa paned järgmise rea, mis RES-i järgi – ma räägin RES-i järgi –, ma väga toetan, et see 22%-line tulumaks jääb püsima, see oleks võinud olla 20%, ei oleks sedagi vaja tõsta olnud. Aga kuidas sa näed siis selle kulu katmist, mis sa RES-i oled pannud, 264 miljonit järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal see number on veel suurem? Aitäh!

Aitäh! Kui teil nüüd küsimus tekib, siis selle vastu aitab kuulata ettekannet. Ma nimetasin ju küll, miks tuleb soodustuse saajate arvu piirata ja miks see on sellegipoolest riskantne ja saab ka. Selles mõttes need kaheksa või seitse – vist on ikkagi kaheksa, seal oli üks ära kukkunud, midagi juurde tulnud vist –, kui te ütlete kaheksa, siis ma usun, et te olete seda kontrollinud värskemalt. Ongi raske hallata neid soodustusi. Selles mõttes ma ei soovita selle poliitikaga üldse liikuda, aga Ukraina ja sõda on sellised asjad, kus erand on tehtud.

Aga miks ja miks mitte? Maksumäära teema, et ise toetate, aga siis küsite, miks te seda teete. Samal põhjusel, mis teiegi, mida ma olen teile sisendanud: tulumaks on kõige koormavam maks majandusele. Ja eriti mulle meeldib meelde tuletada Res Publicale ehk siis praegusele Isamaale, et kui hea asi on maksuvaba miinimum, sellel on ka tugev sotsiaalne mõju. Miks te tegite, oli küsimus. Ma küsin ka, miks te tegite selle maksuküüru eelarve defitsiidi arvel. Järjest kallimaks läheb, järjest kallimaks läheb selle kaotamine, see on väärareng maksusüsteemis ja on hoopis mingisugusest muust süsteemist, põhimõtteliselt ikkagi propagandatööstusest võetud maksuelement, mitte maksupoliitiline.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minul on küsimus veidi laiemalt maksupoliitiliste otsuste kohta, mida valitsuskoalitsioon on teinud koos eelarvega. Kui varasemalt oli ette nähtud, et käibemaksu tõus on ajutine, oli ette nähtud teatud aastateks, siis nüüd on see põlistatud ehk ei ole enam seda ajutist. Ja natuke tahan vaielda ka. Te olete kogu aeg öelnud, et käibemaks mõjutab väga vähe majandust, konkurentsivõimet jne. Kas siis põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste esindajad, toiduainete sektori esindajad, kes räägivad, et need kõrgemad hinnad – siiski 80% me tarbime veel praktiliselt Eestis toodetud toitu – mõjutavad just nende sektorit konkurentsivõime osas … Kui nende tooted on kallimad, siis neid ostetakse vähem, tihti tuleb odavam välismaalt siia asemele ja nad ei suuda teha nii palju investeeringuid, et püsida konkurentsis. Kas nende väited on valed?

Aitäh! Ma pean veel ja veel meenutama, viitama autoriteetidele. Ma nimetan OECD-d. Maksudest kõige koormavam majandusele on ettevõtluse tulumaks. Kõige koormavam. Järgmine on tööjõumaksud, kuhu kuulub üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud. Teevad tööjõu kallimaks, esimesel juhul investeerimise kallimaks ja ebaatraktiivsemaks. OECD hindab käibemaksu nullmõjuga majanduskasvule. Nullmõjuga! Loomulikult tuleb eeldada seda, et ei tehta mingit absurdset mudelit, et kui maksu üldse ei maksa, siis on kõige parem, vaid eeldatakse, et riik on siiski vajalik, et riiki tuleb kuidagi rahastada. Käibemaksu, nad ütlevad, et olemasoleva maksuvajaduse juures käibemaks on neutraalne. Eesti puhul võib öelda, et see on isegi vähe öeldud, sest me oleme väga sõltuvad ju avatusest, ekspordist. Käibemaks eksporti ei koorma, küll aga ettevõtte tulumaks ja tööjõumaksud. Ja veel kord, kinnisvaramaksu pidades küll silmas, mitte maamaksu, aga ma pööraks selle ikkagi maamaksu toetuseks, seda nad peavad majandust stimuleerivaks. Eriti on see selge just nimelt maa puhul, mis on piiratud ressurss, mis ei tähenda, et mina pakuksin kinnisvaramaksu. Seda on sotsid ikkagi pakkunud. See on liiga lahutatud rahavoogudest. Ma arvan, et seda valutult kehtestada ei saa, küll aga maa puhul, piiratud ressursi puhul on elementaarne maks kehtestada. Ma usun, et sotsid on sellega tegelikult nõus. Nii. Teil oli mingi küsimus veel. Ma andsin kõik vastused ära.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Auväärt minister! Ma tulen ikkagi tagasi selle juurde, et mulle tundub, et toiduainete käibemaksu langetamisel oleks Eesti rahvale suurem tähendus kui Ukraina abistamisel hädaabi ja annetuste puhul. Miks te ikkagi puiklete, tahate Ukraina rahvast rohkem abistada kui oma väeteid ja vaeseid? 

Ja teine küsimus. Kuna see üks, kes tõi siia Riigikogu saali mitmed kolleegid, on juba uurimise all või vabaneb, siis võib lisada äkki üheksandana selle Slava Ukraini. Lõpuks tuntud märk pagulasabi ja kõige muu kõrvale ja anda kellelegi võimalus jätkata sama lipu all, Ukrainat abistada? Olete mõelnud?

Ma olen mõelnud küll, et mul oleks kasulik müüa ka rahvale tsirkust, nagu poliitikas kipub domineerima, aga mina ei müü. Ma pakun paremat riiki, paremat ühisasjade korraldamist, kuhu hulka maksud ikkagi kuuluvad ja kuuluvad ka arvud. Te siin vastandate Ukrainat abistavate MTÜ-de kulu ja toidu käibemaksu kulu. Need erinevad, ma ütlen, kolm suurusjärku. Üks on veerand kuni pool miljardit, toidu käibemaksu soodustus, Ukrainat toetavate MTÜ-de võimalik tulumaksusoodustus maksab ehk paar miljonit, aga võib-olla mitte ka seda. Selles mõttes, kaks suurusjärku või kolm, võib vaielda, kui suur see vahe on. Neid asju võrrelda – mina küll ei saa sellest mõtteviisist aru, et oleme ihnsad ja kadedad, siis see on nagu endale hea. Tegelikult on Ukraina julgeolek ja hakkamasaamine sõjas meile absoluutselt fundamentaalne küsimus, et Ukraina jääks ellu, et Venemaa sellisel kujul ellu ei jääks, vaid saaks lüüa – sellisel kujul ellu, ma mõtlen. Nii et ma ei saa sellest väikluse hoiakust aru, et ei tohi Ukraina abistamist soodustada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mina siin seda toidu käibemaksu teemat võib-olla ei puutuks, selle kohta te olete siin nii palju juba öelnud, Eesti rahvast solvavat. (Jürgen Ligi naerab.) Aga möönsite, et maksumuudatuste tegemine on asi, mida tuleb äärmise ettevaatusega teha. Selles osas ma siinkohal väga nõustun teiega. Aga seoses sellega ma vaatan seda nimekirja siin, kellele neid soodustusi tehakse, ja see MTÜ Eesti Pagulasabi. No ma ei tea, MTÜ eelmise aasta puhaskasum oli pool miljonit eurot ja 2023. aastal 3 900 000, peaaegu 4 miljonit. Seal töötab 35 inimest keskmise kuupalgaga 2500 eurot. Olete te kindel, et see MTÜ ikka vajab seda maksuvabastust, samas kui näiteks väiravifond, mis aitab paljusid Eesti inimesi, ikka ei mahu sinna maksusoodustusega MTÜ-de nimekirja? Olete ikkagi sisse vaadanud ka sellesse nimekirja, kellele siin maksumuudatusi teete? Te ütlesite, et tuleb äärmise ettevaatusega suhtuda. Olete siis olnud äärmiselt ettevaatlik või?

Aitäh! Ma küll väga kahtlen, et vähiravifond ei kuulu soodustatute hulka ja et üldse MTÜ-de puhul on korrektne rääkida kasumist. Kui neil on tulem, siis see pigem peegeldab nende rahavoogu kui kasumi teenimist. Palgataseme kohta ei oska öelda. Ma arvan, et see Eesti keskmine palk sisuliselt – praegu ta on 2400, te nimetasite 2500 – organisatsioonis, kus on suure raha eest vastutav juht, ei ole tingimata väga helde palga maksmine, eriti oludes, kus see ilmselt tegutseb pealinnas. Pealinna keskmisega võrreldes on ta pigem alla keskmise, aga seal on ka juhtivate ametite osakaal suurem kui suures ettevõttes. 

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Mul on küsimus. Kas te saate siit puldist kinnitada, et selle eelnõu puhul ei ole tegemist valimiseelse trikiga? Praegu on esimene lugemine ja inimestele jääb mulje, et jäetakse ära tulumaksu tõus, aga siis see eelnõu jääb kuskile sahtlisse või katkestatakse teine lugemine või nii edasi, kui pühapäeval on valimised mööda saanud. Kas teie saate kinnitada, et teie tegelete sellega sellises täies usus ja teadmises, et selle eelnõu menetlus ikkagi jõuab võiduka lõpuni?

Ma saan kinnitada ainult poolt sellest teie soovitust, et tegemist ei ole trikiga, vaid tegemist on eelnõuga. Ja kui keerata aega tagasi, siis võttes üle riigirahanduse juhtimise juulis, ma andsin ka avalikult teada, et sellised maksuelemendid mind väga häirivad. Kolm asja. Üks on see määra enda tõus, aga veel sellest tunduvalt rohkem see nullist kõigi tulude maksustamine ja paralleelne ettevõtlustulu maksustamine. Ma ütlesin seda, kuigi ma oleksin pidanud ainult takka kiitma koalitsioonilepingul, aga ma ei teinud seda. Ma olin päris ehmatanud, ma sain mõnest asjast isegi liiga hilja teada, et sekkuda. Aga noh, mis seal ikka, kompromissid on valusad ja keegi ei saa tegelikult seda kõike, mida nad tahavad. Mina nendes läbirääkimistes ei osalenud, küll aga väljendasin oma pettumust tulemuste pärast.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Härra rahandusminister! See on nüüd olukord, kus see valu on tulnud välja kanda Eesti majandusel, majandususalduse kahjustamise tõttu, nüüd selle sisuliselt 15 kuu jooksul pideva tõmblemisega, mis puudutab makse. Ja me oleme näinud seda ka reaalselt meie majanduse väljavaadete halvenemise puhul. Kui viidata 2024. aastale, siis selle tulumaksukoormaga, millega te ähvardasite majandust, me nägime dividendipaanikat. Maailmapanga andmetel näeme 2024. aastast välisinvesteeringute netopositsiooni, sissevoo positsiooni negatiivsena 3,5 miljardit. Aga minu küsimus on, mis on selle välisinvesteeringute negatiivse, nii ulatusliku, Eesti ajaloos rekordilise netopositsiooni põhjustanud. Kas selle põhjustas teie valitsuse maksupoliitiline tõmblemine?

Aitäh! Ei, mis puudutab meeleolusid, siis selles on kindlasti tubli annus teie maksupoliitilisel tõmblusel. Aga see, mida te rääkisite netopositsiooni kohta, on peaaegu kindlasti vale. Ma arvan, et te ei oska lugeda maksebilanssi. Eelmine kord, kui te seda ütlesite, sai see kontrollitud, te ei oska näha üksikute maksebilansi kontode koosmõju. Ühel on finantstehingud, teisel juhul otseinvesteeringud ja need üksteist kompenseerivad. Kokkuvõttes on välisinvesteeringute hulk meil ikkagi positiivne, tendents on selline, kuigi olukord ei ole muidugi nii hiilgav, nagu oli taasiseseisvuse esimesel kümnendil või võib-olla isegi teisel.  

Aga jah, see, kuidas te olete seda meeleolu kujundanud ja kuidas te olete majanduseksperdi pähe toonud siia meeleoluuurijat, kes alati teab, kes on süüdi ja kuidas kõik läheb halvemaks, vaikides maha head numbrid, sõltumatud eksperdid, aga teie sõnumeid siin toodab ka puldis, eetris iga kord, teeb küsitlusi, mis mõõdavad meeleolusid, aga ise neid meeleolusid kogu aeg tootes ja sisendades – see on kindlasti üks kirjaoskamatus nii küsitlemismetoodika suhtes kui ka teie poolt majandusteaduse suhtes. Te olete kogu aeg proovinud omistada maksudele mingit hävitavat mõju, hindamata tegelikke numbreid, tegelikku raharinglust. Ja muidugi ka sedapidi, et te leiate bilansis ühe konto ja teete sellest suured järeldused, vaatamata vastamisele jätkate samade väidetega.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Väike õiendus nüüd, et jälle üritatakse kõik maksutõusud igaks juhuks sotsiaaldemokraatidele pähe määrida ja võib-olla isegi mõned uued maksud. Jah, sotsiaaldemokraadid on oma varasemates valimisplatvormides rääkinud teoreetilisest võimalusest kaaluda varamakse ja ka kinnisvaramaksu, aga kindlasti ei tähenda see üle põllu laialikülvamist. Me räägime jõukamatest inimestest. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras, kus on vaja teha ka riigikaitses suured kulutused ja investeeringud, võiks kaaluda jõukamate inimeste suuremat maksukoormust. Ja varamaksude puhul me oleme rääkinud sellest, et kindlasti inimese esimene kodu ei peaks olema maksustatud. Täpsustan lihtsalt neid. Täpset mudelit ei ole keegi välja käinud, me oleme rääkinud sellest teoreetiliselt ja ma usun, et ka edaspidi selle üle vaieldakse. Olen nõus, varamaksud, ka näiteks kinnisvaramaks mõjutab majanduse konkurentsivõimet kõige vähem maksudest.

Jah, see oli nüüd küsimärgi asemel hüüumärk ilmselt, aga ma ei olegi kõikides maksudes …, et lihtsalt fakti huvides. Te ju ei eita seda. Eelmine kord Lauri Läänemets, teie esimees, tuli tunnistama, et ma ei ole eksinud siin puldis. Ta väga kurjalt mulle siin kallale hüppas, verbaalselt muidugi, aga ka kehakeelega, mispärast meie sõnavahetus tekkis.

Teie ikkagi olete selle autor, et tulumaksu tõstetaks ja ettevõtteid paralleelmaksuga koormataks, see 2%-line eritulumaks, ettevõtluse paralleelne maks. Kokkuvõttes on tulumaksukoormuse või tulude maksustamise tõstmine sotside nõue, mis on tegelikult ju igati partei nimega kooskõlas. Ma loodan, et te ei käsitle seda rünnakuna. See ongi teie poliitiline valik ja kõik teavad seda.

Nii et jah, ma ei ole teile tõesti ülekohut teinud. Ma ei teinud seda eelmine kord, minule tehti ülekohut selle reaktsiooniga, ja ei teinud ka praegu ma.

Urmas Reinsalu, palun! 

Alati kui ma küsin mingi konkreetse indikaatori kohta, siis teid tabab niisugune ärevus ja te lähete seal niimoodi emotsionaalseks. Mu küsimus on väga lihtne. Maailmapanga andmed: 2024. aastal oli Läänemere ja Euroopa Liidu äärsetest riikidest Eestil oli ainukesena negatiivne või miinusmärgiga see. See puudutas välisinvesteeringute netosissevoo positsiooni, 3,5 miljardit. Ja nüüd teie ütlesite, et ma ei oska seda maksebilanssi lugeda. Öelge mulle siis praegu – maailmapanga andmetele tuginedes, te olete ju ka rahandusministrina kursis nende asjadega –, miks Eestil on see kirje ainsana ja nii suure summaga, meie ajaloos rekordiliselt 2024. aastast, miinusmärgiga võrreldes teiste, Läänemere-äärsete Euroopa Liidu riikidega. Millest see –3,5 miljardit, mis on selle nii suure kõikumise põhjus võrreldes 2023. ja 2022. aastaga, varasema ajaga?

Ma siin mõni hetk tagasi poolteist tundi pidin teie selliseid verbaalseid väiteid taluma, teades, et ma ei usu neisse. Aga eks me vaatame selle konto üle siis, kui te nii Riigikogus seda kogu aeg tõstate. Minu vastus on, et välisinvesteeringute hulk suurenes ja tõenäolisem selle konto kohta on, et seal teisel pool on finantskonto muutus, mis tühistab selle teie väidetud miinuse. Aga loomulikult ma võin … (Naerab.) Ma ei saa teiste riikide eest vastutada. Majanduse struktuuri tehingud ongi erinevad, Eesti puhul üksiktehing võib nii palju seda üldist bilanssi muuta, et torkabki silma. Tõstetakse mingisugune kontor ümber, kajastatakse tema kapitali kusagil uues riigis ja kohe on suur paanika. Urmas Reinsalu hakkab küsima, et miks, miks, miks seal kontol. Aga nii juhtub. Üks selline näide on Volkswageniga, mis lõi meie statistika sassi. Tegelikult oli paberlik tehing. Panga liitumisel on seda olnud, ka nüüd, kus keegi kapitali hakkab kajastama. See on suuresti raamatupidamislik, sisuline on meil ikkagi välisinvesteeringute kasv, kuigi neid ostetakse ka väga palju kokku. Nii et sellist negatiivsust ei ole mõtet otsida. Me võime seda rahulikult vaadata, aga ma ütlen, et see on tegelikult koomiline, et me peame seda arutama. Teie räägite massilisest väljavoolust 2024. aastal, aga kuidas nii suudetakse reageerida, kui see meie hukatuslik poliitika algas poolteist aastat tagasi? No te võite öelda, et varem juba algas. Aga kindlasti välisinvesteeringute numbrid ei muutu niimoodi järsult. Te ikkagi kontrollige neid andmeid üle. Tegelikult algas ikkagi maksupoliitiline probleem või surve meil sellega, et üks Jüri Ratas sai peaministriks, tegi ümber eelarvereeglid, eelarvepoliitika. Miinus hakkas kuhjuma headel aegadel. Siis tulid kriisid otsa. Loomulik kriisireaktsioon oli rohkem kulutada. Kas alati mõistlikult, siin on meil eriarvamus. Aga üldjoontes tuleb kriisi ajal kulusid kasvatada. Ja viimase põntsu andis loomulikult USA muutused välispoliitikas. Ma arvan, et te olete ka kuulnud sellest, kuidas Biden oli väga halb, kõige halvem president üldse. Nii et kindlasti need muutused on positiivsed, aga Eestile ja Euroopale tähendavad need – teie erakonna vaates – järsult kasvanud kaitsekulusid ja miinust. Nii ta on. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Lihtsalt kommentaariks, et sotsiaaldemokraatidele samamoodi ei meeldi maksud nagu kõigile teistele siin. Mida väiksemad, seda paremad. Aga erinevalt paljudest siin saalis olijatest ei ole me populistid. (Saalis naerdakse.) Meie huvi on tõesti selles, et ka vaesemate või väiksema sissetulekuga perede lastel oleks võimalus, juurdepääs haridusele, tervishoiule ja kõigele muule. Selleks tuleb neid makse koguda. 

Aga ma küsin meie peaaegu vist ühisest valimispiirkonnast ühe küsimuse. Tänavalt inimene küsis järgmist, et härra rahandusminister äkki oskab vastata või õigemini, mis ta arvab sellest. Kas praeguses majanduslikus ja julgeolekupoliitilises olukorras kiirkaatrite päris massiline ost ettevõtete poolt peaks olema maksuvaba, millega sõja korral saaks siit ära põgeneda ja jätta riigikaitse nende vaesemate kanda? Kas see peaks olema maksuvaba ja heal juhul saab siis veel ka käibemaksu tagasi?

Aitäh! Väga palju teksti oli ja seda, mis tegelikult nõuab reageerimist. Veel kord, ma ei ole nõus teiega, et sotsiaaldemokraadid ei taha kõrgeid makse. Nad on seda ikkagi postuleerinud korduvalt. Mis siis, et on vastik, aga te väidate, et te suudate ühiskonnana rohkem tagasi anda, kui te korjate. See on igati legitiimne ja siin ei ole midagi halvustada. Aga ma lihtsalt teie puhul, kui vastata, siis te kogu aeg eksite selliste soodustuste jagamisega iseenda sõnade vastu, sest te tahate jagada soodustust sõltuvalt tulu või tarbimise suuruselt. Kõige esimese asjana loobuge maksueranditest, ärge kaitske neid. Te tulete siia – ma ei tea, kas täna isegi – toidu käibemaksu [vähendamise ettepanekuga]. Seal on kordades erinev jõukama kulu. Te väidate, et te aitate vaeseid. Vaeseid aidatakse tõepoolest, nii nagu te ütlesite, nende järeleaitamisel mitte sellega, et pannakse neile lusikaga, maksuvaba toitu antakse, vaid sellega, et neile luuakse neidsamu hüvesid sellest kogutud rahast. See asi on, tõepoolest, haridus, lastehoid, meditsiin. Me peaksime keskenduma siiski sellele, mida ühise raha eest paremaks teha, aga mitte sedapidi, et kõiki makse nimetame halvaks, aga kokkuvõttes jagame neid ümber sõltuvalt tulu suurusest.

Anti Allas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Väike lisaküsimus: kas enamikus Euroopa riikides on võimul sotsiaaldemokraadid, kus toiduainete käibemaksu on alandatud, samamoodi valdavates riikides on astmeline tulumaks? Aitäh!

Aitäh! Kõigis riikides on olnud võimul populiste, kes sisendavad rahvale asju, mis tegelikult on keerulised hoomata. Näiteks see, kuidas jaotub maksuerand. Ka teie selle pärast maksuerandeid kaitsete, et te ei ütle inimestele, et kuulge, aga näed, jõukam naaber saab tegelikult kaks korda rohkem. Seda te kunagi ei ütle. Astmelise tulumaksuga on tegelikult sama lugu, et on aja jooksul sisendatud inimestele, et kõige tähtsam on võtta kelleltki teiselt maksu. Võtame neilt, kes on jõukam, sest ta peab rohkem maksma, jättes ütlemata, kui palju ta juba maksab rohkem ja kuidas see tegelikult konkurentsivõimele hea ei ole.

Euroopa konkurentsivõime on iga nädal minu töökavas üht- või teistpidi. Igal rahandusministrite kohtumisel on Euroopa konkurentsivõime, aga keegi ei julge öelda, et selline ümberjagav maksusüsteem on probleem. Kõigil, enamikul see on. Aga noh, kui te siin reklaamis ütlete, et kas sotsiaaldemokraatlik Kopenhaagen või Minsk, siis käibemaksusüsteem on sellenimelises Kopenhaagenis või pealinnaga riigis eranditevaba, 25% toidule ja kõigele. Rahvas on õiglaselt koheldud ja majandus on vähem haavatud. Väga jõukas riik, majanduslikult väga edukas riik ja ei mängi ega tee tsirkust mingite restoranisoodustuste ja selliste soodustustega, mille jõukama osa saab enamus endale.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 734 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 1. oktoobri istungil. Nii nagu tänagi, ka komisjonis tegi minister meile eelnõust ülevaate. Koos ministriga osalesid rahanduskomisjoni istungil ka mitmed Rahandusministeeriumi maksupoliitika ja eelarvepoliitika osakonna ametnikud. 

Meil oli ka arutelu komisjonis, ma annan sellest siinkohal ülevaate. Nagu ma ütlesin, minister tutvustas eelnõu. Oli ka küsimusi ja seisukohavõtte. Kolleeg Diana Ingerainen avaldas arvamust, et on väga raske toetada seda hoiakut, et tulumaksu tõus tuleks ära jätta ja sellega tekitada kaasnevat defitsiiti. Ta küsis, et kui ikkagi tulumaks tõuseks 2%, siis kui palju väheneks selle tulemusena riigieelarve üldine defitsiit. Ja kas ikka on kindel, et kavandatav samm elavdab majandust? Minister vastas sellele küsimusele ja ütles, et üldine defitsiit väheneks umbes 0,7% SKP-st, aga tulumaksu vähendamine või senisele tasemele jätmine on kindlasti majandust ergutav. Ja selle mõju sõltub sellest, kus toimub kasumi jaotamine. On reaalne oht, et kasum viiakse Eestist välja. Samuti on oluline maksupoliitika emotsionaalne mõju. Järjestikused maksutõusud võivad tekitada rahulolematust ühiskonnas ja viia poliitilise debati taandumiseni vaid maksuteemadele. See omakorda kahjustab tarbijate kindlustunnet ja üldist majanduskeskkonda. See oli ministri vastus. 

Kolleeg Riina Sikkut küsis, et olukorras, kus dividende võeti juba enne tulumaksumäära tõusu välja ja see parandas jooksva aasta eelarvepositsiooni, on võib-olla eksitav eeldada, et 2%-lise maksutõusu ärajätmine tooks kaasa ootamatu positiivse efekti näiteks suurema dividendide ja seeläbi maksude laekumise näol. Tegelikult on raske mõista, et suurem osa otsustest tehti juba varem ja nüüdne meede ei pruugi enam märgatavat mõju avaldada. Praegust hinnatõusu arvestades ei võta see ka hinnatõusudelt hoogu maha. Veel rääkis kolleeg Riina Sikkut, et viimaste päevade kohtumisel Euroopas jäi silma, et Rootsi on ainukene riik, kus on suudetud erakondade üleselt kokku leppida vastutustundliku eelarve põhimõtetes ja tulemuseks on neil püsivad eelarve ülejäägid ning tugev rahaline positsioon. 

Minister vastas, et samas võib välja tuua, et Rootsi on praegu hädas 3%-lise kaitsekulude eesmärgi täitmisega. Ja kui maksupoliitiliselt käibemaksu puhul riigid üldiselt ei konkureeri, siis tulumaksu puhul toimub konkurents kindlasti, eriti ettevõtluse tulumaksu puhul. 

Kolmas sõnavõtja olin  ma ise. Ma ütlesin seda, et riikide vahel toimub maksukonkurents, eelkõige ettevõtte tulumaksu puhul, ja selle kohta on ka meie lähiriikide näiteid. Me teame seda, et Rootsi ja Soome alles mitte väga hiljuti langetasid ettevõtte tulumaksu määra 24%-lt praegusele 20%-le. Rootsis on see praegu 20,06%. Aga nii Soome kui ka Rootsi kavandavad edasist ettevõtte tulumaksu langetamist 18%-le. Samas, me teame näiteks, et Soome riigi rahandus on veel keerulisemas seisus, kui meie olemegi. Võrdluseks: ka Lätis on ettevõtte tulumaksu määr madalam, see on 20%. Leedu tõstis hiljuti ettevõtte tulumaksu määra 1% võrra, aga ta tõstis 15%-lt 16%-le. Nii et ettevõtte tulumaks on igal juhul maksukonkurentsi küsimus. 

Ma ütlesin veel seda, et juba praeguse maksumäära juures on dividendide tulumaks 22% jagatud 78-le ehk 28% on küllaltki kõrge. Meil tuleb pingutada, et konkurentsis püsida, ja riigid saavad oma majandustegevust korraldada ka selliselt, et dividende mitte Eesti kaudu jagada. See oli minu seisukoht. Ja minister põhilises osas nõustus selle seisukohaga. Sellega meie aruteluga piirdus. 

Komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. oktoobril, see otsus oli meil konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle otsuse üle oli meil ka hääletus, poolt oli 7 komisjoni liiget, 1 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh! Aivar, ma küsin sinult sama. Mis see sinu tunnetus ja teadmine on ja lubadus ka Eesti inimestele, kas sa saad selle anda, et selle eelnõuga on plaan ka peale valimisi edasi liikuda, mitte see ei ole praegu selline enne valimisi kergenduse lubamine inimestele, et maksutõus jääb ära, aga peale valimisi selgub, et eelnõu jäi kusagile toppama ja seaduseks ei saanudki? Kas sa saad kinnitada, et koalitsioonis valitseb üksmeel ja kindel plaan selle eelnõuga lõpuni minna?

See ei ole küll see teema, mida me komisjonis arutasime. Komisjonis ei jäänud ka sellist muljet, et nüüd see eelnõu jääkski kuskile toppama. Kindlasti minu soovitus ja ma arvan, et ka koalitsiooni hoiak on ikkagi selline, et eelnõu esimene lugemine täna lõpetada, siis tulevad muudatusettepanekud, teine lugemine ja kolmandal lugemisel vastu võtta, sest eelnõu on äärmiselt vajalik, väga oluline meie majanduse konkurentsivõimet silmas pidades ja inimeste hakkamasaamist ja majanduse arengut tervikuna silmas pidades. Nii et see eelnõu väärib kindlasti toetamist ja Riigikogus seadusena vastuvõtmist.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

See seaduseelnõu on deklaratsioon valitsuse kehva rahanduspoliitika käpardlikkusest. Näete, kannab pealkirja julgeolekumaksu tühistamise seadus. Inimestele on valetatud. Meile öeldi eelmise aasta suvel härra Michali, härra Ligi isikus, et otsekui see julgeolekumaks on vajalik vältimatult ja alternatiivitult selleks, et panustada täiendavalt meie julgeolekusse. 

Isamaa hoiatas ja andis sõnumi juba aasta tagasi, et nendele maksutõusudele on alternatiiv. Selleni jõudmine on läinud meie majandusele väga palju maksma, mis puudutab majandususaldust. Loomulikult, Isamaa sõnum on praegu üks ja selge, uued maksutõusud on majanduse väljavaateid halvendavad, neist tuleb loobuda, mis puudutab selle eelnõu sisu. 

Kuid me mäletame 2024. aasta suve, millega lagedale tuldi, öeldi, et kehtestatakse kolmeks aastaks tähtajaline maks, kuna ei ole mandaati, ja siis peaks pärast valimisi saama uus rahvaesindus otsustada, kas säherdust maksu on vaja või mitte. 

2025. aasta kevadel siit saalist põgenenud rahandusminister – muide, kuhu ta läks? – ütles, et seoses julgeolekuolukorraga on alternatiivitu kehtestada tähtajaline julgeolekumaks tähtajatult, püsivalt. Ja nüüd oleme jõudnud sellesse olukorda, kus selgub, et see, mida Isamaa on kõnelenud, selles perimeetris uuest maksutõusust on võimalik loobuda, nüüd valitsus oma poliitilises agoonias on valmis seda tunnistama. 

Kuid selle hind on majandususalduse väga tõsine tagasilöök. Ei usuta! Ei usuta valitsuse sõnu! Kui nii radikaalselt on nädalate ja kuude perspektiivis muudetud baasmaksusüsteemi selgroogu, juriidilise ja füüsilise isiku tulumaksu, edasi ja tagasi, siis loomulikult on selge, et inimesed, kui me vaatame perede kindlustunde puudumist, ammugi veel välisinvestoreid, on nii hapras olukorras, et on võimetud langetama strateegilisi otsuseid. 

Härra rahandusminister ei olnud võimeline vastama minu küsimusele. Ta rääkis mulle, kas ma ei oska lugeda õieti maksebilanssi või midagi muud, konkreetsele küsimusele, millest tuleneb tehiolu, et 2024. aastal Eesti maksebilansi puhul maailmapanga andmetel oli välisinvesteeringute sissevoo netopositsioon 3,5 miljardiga ajalooliselt rekordilises numbris miinuses. Ajal, kui ta oli Leedus 3 miljardiga plussis, ajal, kui ta oli kõigis ülejäänud Läänemere-äärsetes riikides plussis. 

Ma lasin ka kogu maakera riikide välisinvesteeringute sissevoo netopositsiooni analüüsi teha. Me oleme kuskil Iraagi tasemel, mis puudutab välisinvesteeringute lahkumist, ja mitte per capita, vaid absoluutarvudes oleme maakera riikide peal kuskil nii-öelda negatiivses positsioonis esikahekümnes. Väga tõsine meie konkurentsivõimet nõrgendav agenda, millega on hakkama saadud. 

Teine küsimus puudutab seda, millest härra Ligi siin kõneles, midagi rahandusest ja sellest nii-öelda keerukast olukorrast. Vabandust! See on väga tõsine probleem, Reformierakond on võtnud ette järgmise aasta eelarvega eelarvestrateegiat vaadates meie rahanduse väljavaadete juhitamatuks muutmise ja lagastamise poliitika. 

Nalja teeme või! 4,5% defitsiiti 2026! 4,5% defitsiiti 2027! Jah, lubatakse null koma osakaaludega parandada positsioone 2028 ja 2029, kuid me teame, et see on bluff, tarvitseb neid ridasid vaadata. See jääb vähemasti 4,5 taseme peale ka 2028.–2029. aasta vaates. Olukorras, kus riikide tasemel ka julgeolekule minevate täiendavate kulutuste tegemiseks Euroopa Komisjoni antud eelarvevabastus 1,5% täiendavat kehtib vaid 2028. aasta lõpuni. 

Ja sellel ajal näeb mida Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos rahanduse väljavaate jätkusuutlikkuse kohta? Miinuseelarve, eelarvedefitsiidis eelarve kuni 2070. aastani. Näete, kui pikk on rada, härra Ligi meil suusatab. Eesti eesmärgiks on seatud eelarvedefitsiit 2070. aastani. Ja selles olukorras nähakse ette valitsuse eelarvestrateegias – vabandust –, et praegune –4,5% riigi eelarvestrateegia muudetakse –1-ks mõneaastase välbaga. 

Ma küsisin härra Ligilt, milliste meetmetega seda saavutatakse. Härra Ligi vastas – ma ei taha talle sõnu suhu panna, aga vaba tsitaat oli selline –, et ega tema ka igavene ei ole ja selline rahanduspoliitika ei jätku ka igavesti. Loodame, et ei ole. Loodame, et see ei jätku, selline rahanduspoliitika. 

Aga mis puudutab nüüd seda … Ja siis härra Ligi tsiteeris mulle, pange tähele, et ei tohi öelda Kaja Kallase lauset. Ma küsisin, millist lauset. Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Teisisõnu, sellise eelarvedefitsiidiga, 4,5% järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks, kus me kaotame tegeliku kontrolli oma kulude üle strateegilises vaates, kodeerib valitsus siia sisse uusi maksutõuse. Nüüd, enne valimisi antakse signaal maksude langetamisest, aga rahanduspositsiooni triivima laskmine tähendab tegelikkuses uute maksutõusude sisseehitamist ja seda me ei saa lasta lubada. 

Eesti majanduse väljavaadete puhul me näeme, et meie tootlikkus kukub, ka inflatsioonilise tõsise probleemi tõttu, millele valitsus on jätnud paraku relevantselt reageerimata, vastupidi, on soodustanud inflatsiooni oma regulatiivsete meetmetega. Me näeme ka olukorda, kus nelja aasta perspektiivis, aasta tagasi, meie kogu majanduse reaalmaht on olnud sisuliselt samas positsioonis. Ainus, mis meil on, kui me räägime, et hinnad tõusevad, palgad tõusevad, see on inflatsiooniline efekt olnud. Aga mida see tegelikult tähendab? Me kaotame rahvusvahelises konkurentsipositsioonis. 

Nii et rahanduse väljavaadete puhul me peame siin põhimõtteliselt korrigeerima valitsuse käsitlust ja tegema seda nii arukalt, et me ei halvenda ka tuleviku, lähemate aastate Eesti majandususalduse näitajaid, vaid vastupidi, anname positiivse signaali, mis puudutab sisenõudluse taastamist, ja anname ka signaali investoritele selle kohta, et riigil on võimalik ka jätkusuutlikult rahanduslikult opereerida nõnda keskmises vaates, et ei ole vaja eksperimente, mille katselaboriks Eesti on olnud juba jupp aega, uute maksude kaosega. 

See on sõnum täna valitsusele ja valitsuse rahanduspoliitilistele ettepanekutele ja väljavaadetele. Härra Ligi naases siia saali. Ma tean, et seda oleks teil olnud liiga valus kuulata, aga me peame ükskord tegelikkusele näkku vaatama. Võtame ennast kokku siin saalis! Sellele valitsusele on alternatiiv. Aitäh! 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea debatt oli siin rahandusministri ja sotside esindaja kolleeg Allase vahel. Saime teada, mõlemad kinnitasid vastastikku seda, et tõepoolest, sotsid on need, kes tahavad kõrgemaid makse. Muu hulgas ka varamakse on sotsid nõudnud. Ja nagu me teame, siis sotsid aitasid automaksu Eestis kehtestada, ilma nendeta ei oleks see läbi läinud. Minu arust oli see väärtuslik, et see siin nende dialoogis ilusasti üle sai käidud. Sotsid armastavad rääkida, et suured maksud on vajalikud väetite aitamiseks. Aga tegelikkus on vastupidine. 

Võtame sellesama automaksu. See lööb kõige valusamalt maapiirkondades elavaid inimesi, suuri peresid ehk just neid, keda ühiskond võiks toetada. Täna me kuulsime mõtetest, et ka kinnisvaramaks võiks võib-olla olla. Ma tuletan meelde, et kuigi sotsid räägivad, et küll see oleks hea, saaks jälle rikastelt inimestelt raha võtta, siis tegelikult satuksid löögi alla ka inimeste kodud. Ja kui täna kehvema sissetulekuga inimesed vähemasti oma kodus saavad elada niimoodi, et keegi neilt selle eest raha maksuna ei koori, siis kuulsime, et sotsid tahavad ka seda muuta. 

Ka astmelise tulumaksu idee käidi ikkagi korraks jälle lauale. Seda on muidugi sotsid pikalt rääkinud, selles mõttes müts maha, et nad vähemalt ei varja, et nad seda tahavad. Aga ma arvan, et nende ettekujutus on jälle selline, et kusagil on mingisugused rikkad inimesed, keda saab hirmsasti maksustada ja väeteid sellega aidata. Ma loodan, et seda astmelist tulumaksu kunagi ei tule, sest ilmselt, kui ta tuleb, siis on niimoodi, et inimesel palk on seal keskmine või natuke alla, kui juba öeldakse, et aga maksumäär tõusis, et maksa rohkem. 

Ja see kommentaar, Anti, mis sul oli selle kohta, et kusagil justkui keegi ostab kaatreid ja oi, mida kõike halba nende kaatritega teha võib – mõnes mõttes sotsilik seisukohavõtt, aga ma ütleksin, et see oli piinlik. Mina ikkagi pooldan seda, et õpi, tee tööd, näe vaeva, saad raha, osta, mis sulle meeldib, ja kasuta seda. Nii et minu arust me selles suunas ei peaks liialt mõtlema, et hakkama piirama seda, mida inimesed oma teenitud rahaga teha võivad. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Eelmisel nädalal saime lugeda järjekordse küsitlusuuringu tulemusi, mis nentis, et usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on järjekordselt langenud. Ka Riigikogu ja valitsuse vastu on usaldus erakordselt madal. Vähem kui kolmandik inimesi usaldab või pigem usaldab meid otsuseid tegema, on see siis makse tõstma või langetama. Selline legitimatsioonikriis on tegelikult ajalooliselt sügav. 

Kuidas seda usaldust siis tõsta? On olnud siin majas arutelusid, täna tutvustasin koolinoortele Riigikogu tööd. Ja mis ma vastan? Vastan, et seda usaldust saame tõsta ainult meie ise. Meie peame olema väärikad, tõepoolest seisma Eesti heaolu eest, mitte tegema isiklikke rünnakuid, pidama silmas lühiajalist perspektiivi. 

Aga ka see eelnõu, mida me praegu arutame ja mille pealkiri on ausalt öeldes enam-vähem sama pikk kui eelnõu sisu, on järjekordne samm selle suunas, et usaldust vähendada. Tõepoolest, peaminister Kristen Michal lubas julgeolekumaksu tähtajalisust, lubas maksurahu, kutsus ühiskonda seda austama ja põhjendas neid muudatusi kaitsekulude vajalikkusega. Aga kõik need otsused on tõesti vähem kui aastaga tühistatud, muudetud, vastupidiseks pööratud. See täna arutatav eelnõu on taas näide sellest, kuidas ei vaadata kaugemale kui järgmised valimised, ja vastutustunnet riigi rahanduse ees ei ole. 

Ka rahandusminister kirus tulumaksuküüru kehtestamist. Ja siin ongi tehtud topeltviga. Eksperdid tulumaksuküüru kehtestades soovitasid teha seda eelarveneutraalselt. Jah, tõepoolest, madalapalgalistele leevendust pakkudes tõsta maksumäära nii, et muudatuse mõju eelarvele oleks null. Nüüd, maksuküüru kaotamisel oli ekspertide soovitus sama. Tõepoolest võib astmeliselt väheneva maksuvabastuse asemel minna tagasi varem kehtinud ühtlase tulumaksu määrani, aga seda muudatust tuleks teha eelarveneutraalselt. Ei, maksuküüru kaotamine läheb kalliks maksma, aga praegu arutatav eelnõu läheb siit nüüd sammu kaugemale ja teeb midagi, mida Eestis ei ole kunagi tehtud.: laenurahaga langetatakse maksumäära. Ja sellest võidavad keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed. See on erakordselt ühinägelik, see on ühiskonnale kallis muudatus, see on eelarve ja laenukoormuse kasvu mõttes erakordselt vastutustundetu. Ausalt öeldes on populiste siin saalis kõvasti, aga seni ei ole keegi veel tulnud selle peale, et teha uks lahti ja hakata laenurahaga makse langetama. Ma loodan, et sellest ei saa uut halba kommet, sellepärast et tõepoolest, inimestele maksud, maksutõusud ei meeldi, maksuerandid meeldivad, aga selles suunas paar aastat astuda ja riigireiting hakkab meil langema ning see on nii meie ettevõtete kui ka inimeste jaoks erakordselt kallis löök. 

Tõesti, valitsuserakondade mure on selle pärast, nagu rahandusminister on väljendanud, et nad oma reitingu langusega maksid maksutõusude eest. Ausalt öeldes, kui poliitik ei suuda maksutõusu vajadust ära seletada kaitsekulude kasvuga praeguses julgeolekuolukorras, siis ma tahaks näha, kes on need poliitikud, kes suudavad ära seletada maksutõusu vajalikkust, et tulevikus katta intressikulusid, mis meil kasvavad väga kiiresti ja mille katmiseks tulevikus meil tegelikult katet ei ole. Võtame laenu selleks, et maksta intressikulusid. See on vastutustundetu, see on lühinägelik. Tegelikult Eestis me ei peaks eelarvepoliitiliselt olema sellisesse seisu jõudnud. Me tegelikult teame ja oskame paremini. Me ei ole sundolukorras, et neid käike teha. 

Väga kahetsusväärne, et selline eelnõu ja tegelikult ka eelarve, mis seda peegeldab, on juba esimese lugemise läbinud ja küll ta vastu võetakse. Mina ei saa olla muud kui äärmiselt kriitiline vastutustundetu poliitika suhtes, mida valitsuskoalitsioon ajab. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Nii. Rohkem kõnesoove ei ole, aga Anti Allas, ma korra küsin … (Saalist öeldakse midagi.) Vastusõnavõtt Rain Eplerile? Ma teen niimoodi, Anti Allas. Härra minister soovis ka veel läbirääkimistel osaleda. On nii? Härra minister, palun, Riigikogu kõnetoolist ja siis ma võtan, Anti Allas, teie vastusõnavõtu. Palun, Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu! Kahju, et Urmas Reinsalu ära läks. Ma põhimõtteliselt tema kõne peale andsin märku, et ma tahaksin vastata. Talle on mul lühike soovitus, et lugegu läbi, mida arvasid debatieksperdid tema eilsest Tallinna debatist. Kas ta paistis asjatundlik, siiras? Kas ta püsis teemas? Vastus on kogu aeg: ei. Ja see juhtus praegu ka, eks ole. Meil on konkreetne eelnõu, konkreetsed maksumuudatused, mida ma ka maksupoliitiliste argumentidega illustreerin, kui küsimused tulevad, aga tema rääkis ikka oma juttu. Ja me ei saanudki teada, mida ta arvab tulumaksu vähendamisest, ettevõtluse maksustamise normaliseerimisest. Ta kasutas oma aja ära tegelikult ju valitsuse kirumisele, täpselt nagu Tallinna debatiski. 

See ei ole hea taktika, see on murendav. Sa võid praegu olla populaarne ja minu poolest peaministrikski saada, aga niimoodi kukub Res Publica samasuguse kolinaga kokku, nagu ta kukkus Partsi ajal reitingutes 30%‑lt 1%‑le. Mina seda ei taha, sest see on poliitmaastikule liiga suur vapustus ja populistid, teistmoodi populistid, võtavad selle jälle üle. Oleme normaalsed ja argumenteeritud siin puldis ja püsime rohkem eelnõu teemas.

Suur tänu! Nii! Anti Allas palun, vastusõnavõtt.

Aitäh, austatud eesistuja! Lihtsalt vastuseks heale kolleegile Rain Eplerile seda, et ega, Rain, sa ei tõsta ennast sellest, et sa paned oma kohalikule konkurendile kohalikel valimistel Võrus sõnu suhu, mida ta pole kordagi öelnud. Valijad annavad sellele juba seitsme päeva pärast hinnangu ja küll sa näed siis, et see ei vii kuhugi, kui sa lihtsalt tuled pulti ja valetad ja käitud tegelikult inetult. Rahvas annab selle hinnangu ja üks ühine inimene meie valimispiirkonnas ütles, et see on väga äpulik käitumine. Aitäh!

Suur tänu! Sellega ma sulgen läbirääkimised. Enne, kui me edasi läheme, Peeter Ernits, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Hea juhataja! Selline mõnus üksteise nokkimine nii-öelda. Ma saan aru, enne valimisi, aga siin on olnud mitmeid asju, mida meie päevakord või töö- ja kodukord ei luba. Sama, et lugupeetud volinikule küsimusi esitada, kuigi tuleb siia, ei saa tõlkida, kogu kupatus. Nüüd sama asi, et kui üks tark mees tuleb pulti, siis teine on läinud. Enne Urmas Reinsalu küsis, kus on rahaminister, alati ta kaob minema. Ja nüüd, kui rahaminister läks oma targa jutuga, on teine tark mees kadunud. Ma saan aru, et see on lootusetu, et juhtida, aga et ei oleks sellist möödarääkimist. Kodu- ja töökorra seadus võiks ju mitte pika aja tagant, vaid lühema aja tagant ja väikeste tööampsudega seda parandada. Mis te arvate?

Suur tänu, hea kolleeg! Kas te tahate nüüd pikka vastast või lühikest vastast? (Peeter Ernits vastab saalist.) Kodu- ja töökorra seaduse muutmine on väga keeruline protsess ja te teate väga hästi, et seda muudetakse konsensuslikult. Selles lepivad fraktsioonid omavahel kokku ja kui on toetus kõigil olemas nendele muudatustele, siis on võimalik neid ellu viia. See ei ole kindlasti lihtne tegevus.

Teine ja oluline aspekt on see, et kindlasti istungi juhataja ei saa kohustada kedagi saalis viibima. Ka sellist kohustust või karmi reeglit ei saa istungi juhataja kuidagi kehtestada. See olukord, mida te siin kirjeldasite, oli natukene nagu multifilmis "Päkapikk ja maja", mida me tõenäoliselt veel kõik hästi mäletame, kus siis kui üks oli kohal, siis teist ei olnud. Aga ütleme, et ka sellise olukorra suhtes meie kodu- ja töökorra seadus ei võta mitte mingisugust seisukohta. Nii et ka seda ei ole võimalik minul kuidagi siin istungi juhatajana lahendada. Me peame lootma, et sellel hetkel, kui Riigikogu liige või minister soovib sõna või peab sõna võtma, siis on ta siin saalis kohal ja ütleb oma väga selge seisukoha ära. Lõppkokkuvõttes ju debatt toimus, vaatamata sellele, et võib-olla mingitel hetkedel kedagi just parajasti saalis ei viibinud. Aitäh!

Aga, head kolleegid, läbirääkimised on suletud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 734 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile ettepanekuid, mis me teeme riigieelarve baasseaduse muutmiseks. Selle eelnõu eesmärke on mitu tükki. Kõigepealt, võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, eesmärgiga suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust. Teiseks, suurendada eelarve arusaadavust ja läbipaistvust, muuta riigieelarve liigendust ja eelarve kasutamist puudutavaid sätteid. Kolmandaks, tõhustada riigieelarve kasutamist, täpsustades toetuste andmise sätteid. Neljandaks, suurendada kohalike omavalitsuste üksuste rahastamise paindlikkust ning vähendada bürokraatiat, täpsustades riigieelarve ja kohalike omavalitsuste üksuste eelarvetes seoseid. 

Esimene punkt, mis puudutab Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistikku. Kõigepealt tugevdatakse eelarvenõukogu rolli eelarve mitmekülgsel järelevalvel. Ja eelarvereegliks seatakse struktuurse puudujäägi uus piirmäär 1,5% SKP‑st kuni 30%‑lise võlakoormuse saavutamiseni ja selle järel 1%‑lise miinuseni SKP‑st. Eelnõu näeb ette ka vabastusklausli rakendamise, taotlemise ja pikendamise korra. Samuti sätestab eelarve struktuurikava koostamise vähemalt kord nelja aasta jooksul. Eelarve struktuurikavas esitatakse neljaks aastaks siduva netokulude kasvu trajektoor ja selle täitmise kohta koostatakse vastavalt eelnõule iga aasta kohta eduaruanne. Eelnõu sätestab ka nõude Rahandusministeeriumile koostada eelarveraamistiku osana regulaarselt fiskaalriskide raport. 

Teiseks, riigieelarvega seotud olulisemad muudatused. 2026. aasta riigieelarve sisaldab korraga nii tegevuspõhist kui ka majanduslikku vaadet. See tähendab, et tänavuse eelarvega kaasas olnud lisa integreeritakse juba 2026. aasta seadusesse. Kulude tegevuspõhisele jaotusele lisatakse asutuste koondeelarvete vaade. Kulude tegevuspõhises jaotuses esitatakse majanduslik sisu. Riigieelarve lisakatteallikate jaotuses tuuakse välja ainult piirmääraga vahendid. 

Muudatus ei mõjuta riigieelarve kasutamise paindlikkust ehk riigieelarvega kehtestatavaid limiite, mis on seatud programmi tegevuse kuludele, see on ±5 miljonit, ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Valitsuse reservi suurusele seatakse piir 3% eelarve kulude ja investeeringute mahust ning lõpetatakse reservi kasutamata jäägi ülekandmine. 

Täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi. Riik võib anda laenu või riigigarantii ka tagatisfondile. Riigi antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks, ja sellele tuleb lisada riskimarginaal. 

Muudetakse riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid, reguleeritakse riigisisene projektipõhine toetus, tegevustoetus ja sotsiaaltoetus ning nende andmise alused. Sätestatakse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise alused, tingimused ja aruandluse võimaluse kehtestamine. Määratakse toetuste menetlemisel töödeldavad isikuandmed. 

Neljandaks, kohalike omavalitsuste üksuste eelarvete ja riigieelarve seoste täpsustamine ja täiendamine. Tasandusfondi jaotuspõhimõtted määratakse edaspidi riigieelarves ning neid ei pea tingimata kehtestama valdkondlikes seadustes. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse edaspidi valdkondlike seadustega, mitte riigieelarve seadusega. Toetusfondi jaotuspõhimõtted on edaspidi toetusfondi määruses, mitte riigieelarves. Toetusfondis kavandatakse ainult püsivad toetused, kohalikele omavalitsustele üksustele muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid. Edaspidi ei ole riigil, ütleme, keskvalitsusel ning üleriigilisel omavalitsusliidul kohustust juhtumipõhiste toetuste üle läbirääkimisi pidada. Vastutava valdkonna minister saab võimaluse anda kohaliku omavalitsuse üksustele juhtimispõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks lihtsamalt. Riiklike ülesannete rahastamisel tuleb koostada ministri määrus, kuidas iga-aastases eelarves kajastatud kulude hüvitamise määrade suurus kujuneb. Aitäh! See ongi see.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Küsimusi on väga palju, kahjuks piirduvad mängureeglid. Aga minu esimene küsimus on see, et siin on 2025. ja 2026. aasta võrdlus selle suurepärase reformi puhul, aga siin kolmandal leheküljel, tähendab, kus ta on nüüd, kümme, on mujal siin arendused, mida siis 2025–2026, ja siis on terve lehekülg halli. Kas see on kuidagi tükiviga või? Midagi muutunud ei ole, on ainult halliks värvitud? Kõik need Rahapesu Andmebüroo ja kõik need majandamiskulud ja Riigi Tugiteenuste Keskus – kas see on nagu kogemata jäänud trükkimata või on siin ära puhastatud 2026. aasta?

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida. Mis leheküljel see umbes oli?

Lehekülg 10 on. 

Äkki te vaatate vale lehekülje? … Aa, lahtrid. Jaa, siin on intress ja omaniku tulude … 

Terve lehekülg! 

… omaniku tulud, seaduse lisa. 

Kui ikka õige seadus on. 

Midagi on siin natuke nihkes küll, jah. Ma pean seda siis täpsustama. Siin peaks ju … Ma püüan nüüd aru saada. (Saalist räägitakse.) Ei, ma näen kümnendat lehekülge, aga te vist … Ahah, 2025. ja 2026. Need tulbad on 2025. ja 2026. koha pealt. Jääb mulje, et 2026.-s ei ole midagi. See põhjus on muidugi siin, kui te täpselt vaatate, et 2025. kohta ongi pakkuda seaduselisa kohta midagi, aga 2026. aastal seaduselisa ei ole enam, järelikult on see hallus ja tühjus, kuidas soovite. Nii et see ongi tühi, peabki olema tühi. Võrdlus senise sisu ja tulevase tühjuse vahel on igati korrektselt siia joonistatud, kuigi oleks võinud juurde kirjutada, et lisa on kaotatud.

Suur tänu! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Selle siseriikliku eelarvereegli muudetud versioon võtab nüüd oma alla juba vist 2,5 lehekülge. Lisaks, kui seda ei täideta, siis kuidas selle poole liikuda, kes kellele raporteerib, nõu annab, milliseid aruandeid koostatakse. Ma saan aru, et siseriiklikke reegleid leevendatakse, et valitsus oma eelarve ja eelarvestrateegiaga nende sisse ära mahuks. Meeldib või mitte. Miks luua lisaks sellist bürokraatiat? Seda, et siseriiklikku eelarvet ei täida, on kahtlemata ebameeldiv, aga kogu see administratiivne kohustus, mis siin lisaks tuleb. Miks seda teha? Miks bürokraatiat suurendada?

Aitäh! Eelarvereeglites on muutus, seda võib ka bürokraatiaks nimetada. Ei oska nüüd niimoodi välja tuua veel mõnda põhjust. Reeglid tuleb kirja panna, nende muutus on kirjeldatav järelikult just nimelt sellise mahuga. Aga olen nõus, et niimoodi kipubki bürokraatia paisuma. Ikka tavaliselt vajadustest lähtuvalt. Õilsate bürokraatia tee on sillutatud õilsate kavatsustega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra minister! Minu küsimus puudutab tegelikult seda direktiivi, millest tulenevalt osa muudatusi tehakse – direktiivi muudatused, ma saan aru, on ka käsil –, aga ikkagi ka konkreetse eelnõu sisu. Kõik see, mis puudutab nelja-aastaseid raamistikke ja netokulude piirmäärasid, ja siis tuuakse sisse selline, ma ütleksin, väga ambivalentne, et kliimariskidega kas arvestatakse või ei arvesta. Ja siis hakatakse Euroopa kuskil komisjonis hindama, kas riigieelarve vastab kõigile siin sätestatud rööbastele. 

Kuidas see sinu hinnangul demokraatlikule protsessile mõjub, kui tehnokraadid tahavad selliste seaduste kaudu kontrolli enda kätte võtta? Mis on valimiste mõte riikides sellisel juhul, kui lõpuks Brüssel saab öelda, et valimised teil olid ja teil on seal nüüd Riigikogus inimesed, aga riigi rahaasjade üle nad otsustada ei saa, sest me oleme siia nagu rööpad ette pannud?

Aitäh! Mina olen alati sügava austusega suhtunud ekspertiisi. Ja siin on tegemist rahandusliku ekspertiisiga. Ja ma olen ikka võib-olla liigagi sõnakalt põlastanud alati poliitilist suva. On väga hea, kui keegi hoiab seda vaos. Ma olen ka tugeva Euroopa Komisjoni pooldaja sellepärast, et nad toovad ratsionaalsust riikide poliitilisse populismi vägisi sisse. Demokraatia mõte, sügavam mõte, arenenud demokraatia sügav mõte ei ole see, et kui võim on käes, siis võib teha kõike, vaid sügavus algab ikkagi seal, kus on tasakaalustatavad meetmed, kus on võimude lahusus, õigusriik, noh, minu poolest majandusvabadus, turumajandus, sellised instrumendid, ka vaba ajakirjandus, mis tasakaalustavad võimu ambitsioone ja poliitilist suva. Nad hoiavad vaos. Mõlemad toimivad. Vabad valimised on esimene tunnus, aga kõik muu kirjeldatav tuleb selle tagajärgede ohjeldamiseks, et poliitikud ei mõistaks kohut, ei läheks mööda seadustest, ei teeks muid sigadusi oma huvidest lähtuvalt ja väljaspool reegleid.

Aitäh! Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Vaadake, kui sandil lõigata erinevaid soenguid või värvida ta pead või panna talle erinevad rõivad selga, jääb ikka sandiks. Aga minu küsimus on, et nüüd, kui seda santi, tegevuspõhist totrust hakata reformima – siin on ilus graafik ja pilt –, kas sellel on üldse mõtet. Kas sandist saab ikkagi normaalne olevus või te jätkate võiduka lõpuni, senimaani, kuni teie veel võimul olete, selle tegevuspõhise totruse reformimist? Kuigi ……… praegu selle direktiivi ja kõik on ilus. Aga selline väike küsimus.

Aitäh! Ma jäin mõtlema, et teie ei salli inimesi, kes ei ole teie moodi, nimetate neid santideks ja ebanormaalseteks. Et aru saada sellest võrdlusest, peaks teadma, miks te niimoodi asjasse suhtute. Aga te nimetasite ikkagi inimeste näitel ebanormaalsust, nimetades neid stigmaga. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, aga väga raske on eelarvet selle kujundi järgi iseloomustada. Tegevuspõhise eelarve kohta ma seletasin, et see on rahvusvaheline soovitus. OECD ja IMF on seda pikalt soovitanud, me oleme seda pikalt juurutanud, sõltumata valitsusest. Esimese tegevuspõhise eelarve tegi EKREIKE valitsus, mitte meie. EKREIKE valitsus tegi. Jüri Ratas, Isamaa, oli peaminister. EKRE oli valitsuses, Keskerakond oli ka valitsuses. Te olete liikunud erakonnast erakonda, peaasi, et saaks ühesugust tegevuspõhist eelarvet teha. Vaata, kus on siduvad jooned teie vahel. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun! 

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus me eelmise küsimuse ja vastusega pooleli jäime. Kas ma saan õigesti sinust, Jürgen, aru? Vaadates selle praeguse koalitsiooni tegevust, te saite võimule, tehti kiirustades kõvasti maksu- ja muid otsuseid, nüüd neid tasapisi siin tagasi pööratakse, nagu ka täna, eks ole, oli üks eelnõu. Kas sina oleksid eelistanud seda, et oleks selline tugevam Euroopa Komisjon olnud, kes oleks teile öelnud, et ei, seda te küll teha ei tohi, kuigi teil on suur mandaat? Ma sain sinust aru, et kuidagi nii peaks olema, et sealt keskelt ikkagi keegi kutsuks korrale. Mina ise ei näe seda niimoodi, aga kas ma sain su vastusest õigesti aru, et sa oleksid eeldanud, et keegi oleks siin kaks aastat tagasi helistanud ja öelnud – tol korral siis proua peaminister –, et seda te ei saa teha, sest meie hinnangul see ei ole mõistlik?

Aitäh! Ei, ma näen Euroopa Komisjoni rolli ikkagi nõrgema distsipliiniga riikide, populistlikumate riikide ohjeldajana. Me oleme olnud ju pikka aega Euroopa Liidu priimused ja teistele tegelikult eeskuju näidanud. Aga nüüd me oleme tõesti niimoodi, et kreeklasega eelmine nädalgi saime ühisel kohtumisel jutule sel teemal, kuidas ta ütles, et meil on ülejäägis eelarve. Mis me vastame? Me kümme aastat juba käristame miinust. Tegi seda siiski Jüri Ratas oma koalitsioonipartneritega, muutes ära eelarvereegli, bluffides tegelikult mõnda maksuprognoosi, lootuses, et samal ajal saadakse lahti joomisest, tegelikult saadi lahti maksudest. Sealt hakkasid miinused tulema. Teine oli see maksuküür, mis laastas eelarvet. Aga nii ta hakkas kerima sinnamaani, kuni kriisid tulid ja asi muutus juba, ütleme niimoodi, suhteliselt paratamatuks, et me olemegi kroonilises miinuses. Aga Euroopa Komisjon kõikidele riikidele annab soovitusi ja neile, kes neid ei täida, ka vajaduse korral sanktsioone, ettekirjutusi vähemalt. Sellega ma olen nõus. Nii peakski olema. Ratsionaalsus populismi vastu on minu eelistus ka. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Eelarve menetluses ma küsisin selle Eesti Raudtee dotatsiooni kohta, eks ju, mis on sihuke 40 ja 50 miljoni vahel viimastel aastatel, järgmisel aastal planeeritakse samamoodi. RES-is millegipärast neid summasid ei olnud ja täna majanduskomisjonis viidati, et need on reservis. Aga mul on küsimus: kui me tegelikult teame, et viimastel aastatel on kõik 45 pluss miljonit Eesti Raudteele läinud ja tõenäoliselt ei prognoosi teie valitsuse liikmetest keegi, et raudteeveod taastuvad, et need kulud ei pea kajastuma eelarves, vaid võivad olla reservis, siis mis eesmärki see täidab, et sellised kulud on reservis, mitte tegelikult RES-is nii-öelda planeeritud kuludena?

Aitäh! Seda eesmärki, et ei eksitaks täpse numbriga. Kui me kindlalt teame, et taristu nõuab lisaraha ja raudtee käibest ei piisa, siis see on üks asi. Teine asi, kui palju siis lõpuks see vajadus osutub olevat, kui palju on võimalik katta ka võõrkapitaliga, see aasta jooksul selgub. Seal on tegemist nii finantsseisu kui ka materiaalses mõttes teatud töödega, aga ma ei ole nii suur raudteelane, et ka öelda, mis see õige summa peaks olema. Ei ole meil Rahandusministeeriumis seda pädevust, igaks juhuks – noh, enesekindlust vähemalt –, igaks juhuks sellised summad pannakse reservi ja võetakse sealt vastavalt vajadusele ja täpsustatud summadele. Aga ma kontrollin ka selle fakti üle.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on kolm küsimust, kõigile saate vastata lihtsalt kas ei või jaa. Esiteks, kas selle eelnõuga leevendate siseriiklikku eelarvereeglit? Teiseks, kas siseriikliku eelarvereegli muutmiseks suurendate siseriiklikku bürokraatiat? Ja kolmandaks, kas eelarvereegli leevendamine vähendab riigi rahanduse jätkusuutlikkust?

Aitäh! Käskisite vastata ei või jaa. Aga ma ei vasta ei või jaa. Ma ütlen esimesele küsimusele jah vastuseks. Teisele küsimusele, see puudutas bürokraatiat. Reegel ise võib olla defineeritud bürokraatiana, aga ta on reegel, ta ongi vajalik asi. Ja mis too kolmas oli, et kas jätkusuutlikkust halvendatakse? Selle vastus on nüüd filosoofilisem, et kas riigikaitse on jätkusuutlikkuse suurendamiseks või ta hoopis vähendab jätkusuutlikkust. Pigem ma lähtuksin sellest, et paratamatud riigikaitsekulud, kuigi nad maksavad raha, tuleb ära teha. Riigi rahanduse olukorra halvendamine on julgeolekupoliitiline otsus, mis kokkuvõttes jätkusuutlikkust tagavad, mitte ei vähenda. Aga jah, mis seal salata, rõõmu see olukord ei tee ka rahandusministrile.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sa enne mainisid, et eksperdid on need, kes on selle eelnõu juures sõna saanud. Võib-olla sa mõne eksperdi siis ka mainiksid, kes selle eelnõu juures on põhirolli täitnud. Aga me oleme ka seda ekspertidega arutanud ja me näeme, et riigieelarves võiksid olla välja toodud välja tööjõukulud, majanduskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sh amortisatsioonikulud, et Riigikogu liige ja ka tavakodanik saaks selge sõnumi, mis kulud tegelikult eelarves on. Teiselt poolt võiksid ka tulud natukene paremini lahti kirjutatud olla.

Aitäh! Omistasite mulle lause, et eksperdid on siin töös olnud. Ma ei ole seda öelnud. See on iseenesestmõistetav, aga ekspertide jutt oli hoopis teise asja kohta. Aga teie erakonna ekspertiisi ma kahjuks pean ostetuks ja kallutatuks. Eelarveteemalised kommentaarid on samamoodi olnud hästi eksitavad, aga teil on vaba voli meediasse ja teatud kanalisse heitmaks mida iganes eelarve kohta. Pidevalt eksitakse, aga pidevalt räägitakse. Püsirubriik, eks ole, keegi tähtsa näoga, kes millegi eest ei vastuta, räägib parteile sobivat juttu. 

Aga te tahtsite teha eelarve liigendust jäigemaks. Võin teile öelda, et see aastaarv on kas 2003 või 2000, mis [ajast] alates vahet seaduse tasemel tööjõu- ja majanduskuludel ei tehta. See on ka soovitus, rahvusvaheline soovitus. Ärge ajage seda piiri jäigaks! See on ka äärmiselt praktiline oludes, kus tuleb teha keskselt nii-öelda parteijuhtide kokkulepitud kärpeid majanduskuludes, palgakuludes ja toetustes. Ministeeriumid on väga erinevad oma kulude struktuurilt. Väga erineva valuga on, kelleltki lõigatakse juukseid, kelleltki lõigatakse pead maha. Neile tuleb jätta õigus majanduskuludest palgakuludesse tõsta asju või vastupidi, või hoopis tõsta toetustest või toetustesse midagi. Toetustesse midagi ei tõsteta, toetuste suurenemist siin ei ole. Tegelikult on kärpimise kohustus. Aga meil on tõeline palgaprobleem praegu riigisektoris, räägitagu mis tahes, palgauuringud ütlevad, et riigipalgalised saavad sama keerukusega töö eest madalamat palka kui erasektoris. Me tõesti peame tegema, ka Rahandusministeerium pidi tegema väga meeleheitliku pingutuse, et inimesi kinni hoida. Tõstis oma muudest kuludest palkadeks, mida on siin saalis ka juba räägitud ja hommikul või keskpäeval riigieelarve kontrolli komisjonis, pidi mingi palga konkurentsivõime säilitamiseks tõstma majanduskulusid palgakuludesse. Kusjuures foon on see, et kui siiani arvatakse, et rahanduses on kõrged palgad, siis põhipalkades oleme ministeeriumide [seas] Rahandusministeeriumiga viimasel kohal.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Olukord on keeruline. Selleks tuleb, ma saan aru, neid eelarvereegleid muuta, et saaks täiendavalt laenu võtta, et tulumaksumuudatusi teha, et oma valimislubadust täita. Ma ei tea, kui mõistlik see lõpptulemusena tagantjärele vaadata on, nagu te vaatate eelmiste valitsuste möödalaskmisi, kritiseerite neid, loodetavasti nii, nagu te varasemaltki olete ka oma erakonna toimetamisi kritiseerinud, ju jätkub teil neid kriitilise sõnu ka tulevikuks. Aga mul on seesama küsimus eelmisest küsimusest. Kui need kulud, mida te ütlete, et te Rahandusministeeriumis ei suuda prognoosida, kui Kliimaministeeriumile te ütlete, et need 27, 28 või 29 umbes 150 miljonit kulusid mitte ei kajastu kulureal, vaid reservis, kuidas see eelarvetehniliselt on? Kas see siis aitab defitsiiti, kuidagi mõjutab või ei mõjuta üldse defitsiidi arvestust?

Aitäh! Ei, ta sel juhul defitsiiti ei mõjuta, kui ta reservis on olemas. Ja ta ikkagi tõstetakse, ma usun, eelarve muutmisega ümber, mitte ministri poolt. Aga seda ma pean igaks juhuks kontrollima, kui jäik see väide on. Noh, nende valimislubaduste täitmise vastu mul tegelikult midagi ei ole, mul on selliste halbade valimislubadustega, mida siin 2016 asuti täitma laenu arvel ja eelarve lõdvendamise arvel, seda ma tõesti olen teiega nõus, et nii ei peaks tegema. Aga tihti tuleb teiste vigu parandada ja nii meilgi. Maksunduses on mitu sellist näidet. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Palun andke väike ülevaade, kuidas te selle eelnõuga muudate kohalikke omavalitsusi puudutavaid reegleid. Millised on olulisemad mõjud kohalikele omavalitsustele?

Ma lugesin selle koha ette, kuidas tasandus- ja toetusfondi kasutamine toimub. Edaspidi määratakse tasandusfondi jaotuspõhimõtted riigieelarves, ei pea tingimata valdkondlikesse seadustesse kirjutama. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse edaspidi valdkondlike seadustega, mitte riigieelarvega. Nii et seal käib teistpidi. Jaotuspõhimõtted on edaspidi toetusfondi määruses, mitte riigieelarves. Toetusfondis kavandatakse ainult püsivad toetused kohalike omavalitsuste üksustele. Samuti muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid. Enam ei saa olema riigil ega üleriigilisel omavalitsusliidul, ma ütleksin, siiski keskvalitsuse kohustust juhtumipõhistele toetustele läbirääkimisi pidada, peaks ütlema, et valitsuse ja omavalitsusliidu vahel. Vastutava valdkonna minister saab võimaluse anda kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks lihtsamalt. Riiklike ülesannete rahastamisel tuleb koostada ministri määrus, kuidas iga-aastases riigieelarves kajastatud kulude hüvitamise määrades voorus kujuneb. 

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Sa mainisid, et hästi oluline on see, et ministrid saaksid majanduskulusid ja palgakulusid omavahel tõsta oma suva järgi. Kas sa toetad siis, et ka omavalitsused võiks eelarve otsused ümber teha? Praegu peavad omavalitsused olema ikka täiesti erinevatel ridadel ja kui nad muudatusi tahavad teha, siis peavad volikogu ette tulema. Kui valitsuses ei pea Riigikogu ette tulema eelarve muudatusest, siis äkki on volikogudes sama seis või?

Aitäh! Ma ei taha omavalitsuste eest rääkida ja ei tea, kuidas nad on oma eelarvereeglid sätestanud. Aga küsimus muidugi on põhjendatud kuni selle retoorikaga, et te kasutasite sõna "oma suva järgi". Ma eelistaksin sõna "vajaduse järgi" ja kirjeldasin ka seda vajadust. Kui ikkagi väga keeruline on tööjõuturul hakkama saada, siis majanduskulude pealt juurdepitsitamine on õilis tegevus, peaasi on see üldine eelarvepiirang alles jätta. Meie juhtumil on ta tegelikult eelarvekärbe. Need, kes saavad palgakuludeks raha juurde, on erandvaldkonnad, mida keegi ei ole seni vaidlustanud. Politseinikud, päästjad, Kaitsevägi loomulikult, meditsiinis on oma süsteem, kultuuritöötajad ja erihoolekanne.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 1. oktoobril, kus eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Ma sellest täpsemalt ei räägi, sest minister on värskelt eelnõust ülevaate teinud. 

Komisjon langetas otsused, mis olid kõik konsensuslikud. Komisjoni ettekandjaks määrati Maris Lauri, päevakorda võetakse esmaspäeval, 13. oktoobril ja esimene lugemine lõpetatakse ning muudatusettepanekute tähtajaks on kümme tööpäeva. 

Komisjoni arutelus puudutati eelkõige kahte teemat. Esiteks, eelarvereeglid, millest siin ka täna on olnud juttu. Siis oli küsimus eelarve detailsuse ja läbipaistvuse kohta. Siinjuures ma sellest viimasest teemast osutaksingi sellele, et eelnõu tutvustanud Sven Kirsipuu Rahandusministeeriumist osutas sellele, et Rahandusministeerium on analüüsinud paljude riikide eelarvesüsteeme ning suhelnud inimestega, kes nendes riikides eelarve koostamise eest vastutavad, ja et Eesti Riigikogu liikmete võimalused eelarveandmetele ligipääsuks on erakordselt head. Täpsemalt on võimalik saada andmeid riigieelarve kohta alates tegevuspõhistest kuluartiklitest kuni konkreetsete majanduskulude, näiteks lähenduskulude tasemeni. See detailsus ja läbipaistvus on rahvusvahelises võrdluses haruldane. Ja see on võimalik tänu eelarve infosüsteemile. Kõik vajalikud andmed on selles infosüsteemis olemas ja selle põhjal tuleb teha sisulisi ja põhjendatud muudatusettepanekuid. Ta soovitas samuti, et saab vaadata eelarve tulemusjuhtimislauda, mis aitab. See on oluliselt detailsem kui seletuskiri, seal on olemas ka palju lisainfot ja võrreldavat infot. See infosüsteem töötab korralikult. 

Siis oli küsimus ka tööjõu- ja majandamiskulude kohta. Ja küsimus on suurte summade kohta, just nimelt, kui summad on väga suured ja nad väga üldiselt ehitatakse, kas ei võiks need olla detailsemad. Siis oli diskussioon programmide tegevuste ja mõõdikute üle, küll aga selles võtmes, et need vajavad korrastamist, mille puhul osutati sellele, et see korrastamine toimub. See on tegelikult eri ministeeriumide vastutusvaldkonnas, seda tehakse ja see peab jätkuma. On planeeritud, et see ka jätkub. 

Komisjoni esimees osutas ka sellele, et järgmisel kevadel vaadatakse just nende ministeeriumide sihtidele, nende mõõdikutele ja nende kasutamisele. Niipalju siis minu poolt lühidalt sellest eelnõu menetlusest Riigikogu rahanduskomisjonis. 

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! No tegemist on eelnõuga, mis ilmselt paljudele inimestele tundub selline tehniline võib-olla, aga tegelikult nii see eelnõu ise kui ka siia ülevõetavad nõuded direktiivist, mis on ka muutumises ja mida Euroopas plaanitakse muuta, on tegelikult päris märkimisväärsed. Ursula von der Leyeni ja teised Euroopa Komisjoni, ma ei tea, tipptehnokraadid – paljud neist endised poliitikud, täna ka siiski mõnes mõttes poliitikud – armastavad kasutada aina rohkem sõnapaari "meie demokraatia": kaitsta tuleb meie demokraatiat ja tuleb vaadata, et meie demokraatia püsiks ja nii edasi. Seal ikkagi rõhk kipub nüüd liikuma sõnale "meie". Mitte ei räägita enam demokraatiast selle klassikalises mõttes, vaid Euroopa Komisjon evib mingisugust arusaamist, milline see nende vaates "meie demokraatia" on, ja siis sellest tulenevalt üritatakse neid rööpaid maha panna, mida mööda Euroopa Liit ja selles olevad riigid peavad sõitma.

Näiteks peavad riigid hakkama koostama keskpika perioodi eelarve eesmärke. See keskpikk periood defineeritakse nelja-aastasena ja need tuleb esitada Euroopa Komisjonile. Ja siis Euroopa Komisjon hakkab jälgima ja kontrollima, kuidas riigid püsivad oma keskpikkades eesmärkides, ja enne, kui nad neid jälgima hakkavad, nad kinnitavad, et teie keskpikad eesmärgid on vastuvõetavad.

Ja nüüd pange tähele paari asja. Eesti kirjutab nüüd seadusesse, et need keskpika perioodi eesmärgid kinnitab valitsus enne Euroopa Komisjonile esitamist. Nii et Riigikogu lülitatakse nüüd sellest protsessist välja. Nüüd meil tegevvõim annab Euroopasse mingisuguse raamistiku, kuhu nelja aastaga nende arvates plaanitakse jõuda, ja siis Euroopa Komisjon hakkabki vaatama, et sinna jõutakse.

Minu arvates on see demokraatia mõttes igati väga kahjulik tegevus, sest sellisel viisil on võimalik tasalülitada, ma ütleksin, demokraatlike valimiste tulemused. Kui peaks tulema valimiste tulemusel võimule teisiti riigi pikka perspektiivi nägev valitsus, siis Euroopa Komisjonis on eelmise poolt juba selline nelja-aastane raam ees ja katsu sa siis sellega võidelda. Teada on, et Euroopa Liidus plaanitakse uuel perioodil rahastuse osas oluliselt rohkem hakata vaatama seda, et riigid täidaksid erinevaid Euroopast tulnud käsulaudu või ka neid enda koostatud käsulaudu.

No teise asjana – jälle hea näide – viiakse väga ambivalentselt sisse nõue, et rahaliste otsuste tegemisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja kliimaeesmärkidega. Noh, see jälle muutub millekski selliseks, kus tehnokraadid saavad mõne riigi ideoloogiliselt ebasobivale valitsusele öelda, et oi-oi, teil on siin selline eelarve, kus te tahate tuulikute ja päikeseparkide edendamise asemel hakata tegelikult energiajulgeolekuga tegelema ja teha näiteks fossiilkütusel põhinevaid või tuumaelektrijaamu. Aga meie hinnangul ei arvesta need piisavalt kliimaeesmärkidega, me ei luba teil eelarves selliseid asju teha.

Nii et justkui tehniline eelnõu, aga tegelikult toob see kaasa väga suuri muudatusi. Nii et mina kutsun üles valitsust seda eelnõu tagasi võtma ja mitte sellega edasi minema. Ja tänan praegu. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ajakulu mõistes mõtlesin, et ma ei hakka kolme kõnet täna pidama, vaid räägin kõigist kolmest eelnõust, millest rahandusminister siin on meile rääkinud. 

Päris huvitav on see, et kõigepealt, kui vaadata seda, et sooviti riigieelarves teha muudatusi ehk 2025. aasta lisaeelarve, ja siis vaadata, kui palju kokkuhoidu on ja kui palju kulutusi suurendatakse, siis ikkagi suurendatakse tunduvalt rohkem, kui juurde pannakse. Mul kahjuks ikkagi jäi vastus saamata. Ma loodan, et minister lubas seda kirjalikult teha. Aga kui suuremad numbrid on ikkagi sellistes kohtades, kus antakse mõnele fondile rahulikult 17,8 miljonit, siis me teame seda AS SmartCap värki kuskil kaugustes. Kui seda ministeeriumis küsid, siis sellest ei tea midagi. Valitsuse istungil, kui sa seda küsid, siis sellest ei tea keegi midagi. Keegi kusagil teeb otsuseid, aga raha antakse sinna kümnete miljonitega. Seda me oleme ka komisjonis tihti küsinud, aga nendele küsimustele tegelikult vastust ei saa. 

Ja teine väga suur summa, 50 miljonit, antakse ühele kaitsetööstuse fondile osakute ostmiseks. Kui me lihtsalt küsime, kui suur on selle 50 miljoni osaku väärtus, kas see on selles fondis kümnete protsentidega või on see null koma protsentidega ja mis sellest meie riik tulemusena tagasi saab, siis kahjuks sellele küsimusele vastust ei saanud. 

Aga järgmise eelnõuga tullakse meile kosja meie enda rahadega. Kõigepealt suure hurraaga tõstame makse, teeme eelnõusid ja siis tuleme siia letti rääkima juttu, et küll on tore, järgmine aasta tulumaks ei tõusegi 24% peale. Jäetakse mainimata, et RES-is on arvestatud selle rea peale 260 ja natuke peale miljonit eurot. Loomulikult kõik inimesed tänavad, ka Isamaa Erakond tänab, et järgmine aasta tulumaksu tõusu ei tule, sest see maksukoormus, pea 2 miljardit, mis aastasse juurde on tekkinud, tapab nii majandust, inimeste toimetulekut kui ka kõike muud ettevõtluse poolt. Aga rääkida, et kui hea, siis ma küsin, miks te siis pool aastat tagasi teistpidi tegite. See on ju sõna otseses mõttes, nii nagu kolleeg küsis, et kas ei juhtu mitte nii, et enne valimisi lugege mu huultelt ja peale valimisi tuleb uuesti tagasi see eelnõu. Väga tõsine hirm on selles. Kas saab täna usaldada koalitsiooni, kes on juba teinud siin viimase kolme aasta jooksul väga palju erinevaid mõtteid? 

Ja kolmas pool, riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadus. Isamaa Erakond on teinud juba pikemat aega väga lihtsalt ettepaneku, et see eelarve võiks olla loetavam. Ja pidevalt püütakse selgeks teha, et ei ole vaja. No on vaja! Ma tahaks näha, et mitu rahanduskomisjoni liiget on tegelikult käinud ja vaadanud nõndanimetatud töölaualt seda eelarvet. Ma arvan, et enamik siin Riigikogu saalis istujat ei ole seda teinud. See on ju väga lihtne, me oleme teinud selge ettepaneku, et riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused ... Palun kolm minutit. 

Jah. 

... finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus kehtestatakse ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. Toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele tuleks liigendada riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldab täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. Samuti soovime tühistada ministri õiguse muuta riigieelarves kindlaksmääratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves ja anda vastava õiguse üksnes Vabariigi Valitsusele kui kollektiivsele organile. 

Me nägime, mis 2023. aastal peale Riigikogu valimisi toimus. Ei läinud, ma arvan, nädalatki mööda, kui sotsiaaldemokraatide esimees, olles siseminister, tõstis oma valdkonnas palka pea 20%, kuigi eelarve menetlemise käigus oli kokkulepe, et üle 5% ei saa tõusta mitte üheski valdkonnas palganumber. See näitab seda, et eelarves on vabu ridasid küll ja küll. Siin on alati toodud näiteks Kopli komando kinnipanek, 800 000 eurot ei olnud ja pärast selgus, et täpselt samas rea peal oli üle 2,5 miljoni euro raha, mida taheti üle kanda järgmisesse aastasse. Eelarves me loeme siin kümnete eurode, tuhandete eurode kaupa. Kui ma täna küsin ministri käest 67 miljoni eurose tehingu kohta, siis vastust ei tule. Kuhu fondi? Miks ühele riigi aktsiaseltsile, kes jagab ei tea kellele, kui palju, millisesse fondi, millise otsusega, millisele ettevõttele? Seal on sisse kirjutatud, et kõik võib minna tuulde ka, sealt ei pea tulu tagasi tulema. 

Ma usun, et tänase koalitsiooni poliitikutest teist mitte üks tegelikult ei tea sellest aktsiaseltsist mitte kui midagi. Mõni üksik võib-olla ettevõtjana on sealt äkki küsinud, aga ma kardan, et see on küll väike juhus. Tegelikult, Jaak tuleb sisse saali just, mäletan, et 2020. aastal me püüdsime sinna saada selgust, aga väga keeruline oli. Tolleaegne asekantsler on nüüd kuskil suursaadik, kes püüdis kaitsta neid kümneid ja kümneid miljoneid, kuhu jagada. Kuhugi musta auku, millele me kunagi ei ole saanud selget vastust. Nii et selle eelnõu kohta, mis siin praegu laua peal on, teeb kindlasti Isamaa Erakond muudatusettepanekuid. Ma loodan, et ka koalitsioon neid muudatusettepanekuid toetab. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnevate kõnelejate kummalisi seisukohti pisut kommenteerides ja ümber lükates. Eesti, kui astus Euroopa Liitu, siis me sõlmisime teatud kokkulepped ja need kokkulepped kehtivad edasi. Kui keegi tahab neid leppeid murda, siis peame Euroopa Liidust lahkuma. Sama asi on ka selles, kui me võtsime üle euro. Ka sellega seostuvad lepped, sealhulgas väga mitmed lepped, mis puudutavad just nimelt eelarvet, eelarvestamist, eelarvepoliitikat. Aga eks me ju teame, et EKRE tahab, et Eesti Euroopa Liidust lahkuks. 

Sama küsimus, kui me kasutame Euroopa Liidu vahendeid, mis on tegelikult teiste riikide, ka meie enda maksurahad. Me oleme netosaajad. Ja minu arvates on õige, kui selliste kohtade puhul otsustatakse, millised on reeglid ja kuidas neid kasutatakse. Ilmselt ei tahaks meist keegi, et andes kellelegi raha, lihtsalt ütleme, et ole hea, kasuta seda enda hüvanguks, mine kooli, saa targemaks, aga võtab inimene kätte ja läheb näiteks kasiinosse. Nii et piirangute seadmine Euroopa Liidu vahendite kasutamiseks on täpselt samamoodi mõistlik. 

Veel üks asi, mida ma kindlasti kolleegidele soovitan, on eelarve lugemine. Eelarve on tõesti väga paks ja võib-olla kõiki teemasid ei jaksa käsitleda ja süveneda. Aga eelarve alguses on olemas üks sissejuhatav osa, kus selgitatakse ära terminid ja mõisted. See tasub kindlasti läbi lugeda, siis ei juhtu selliseid asju, et ei saadaks aru, mis on kulud ja mis on finantstehingud ja mispärast neid ühte- või teistviisi kirjeldatakse. 

Ma soovitan just äsja puldis olnud kolleegil lugeda nii seda eelnõu, mida me siin praegu käsitleme, kui ka käsitlusel olevat tuleva aasta eelarvet, siis ta võib-olla märkaks, et amortisatsioon ei ole enam see rida, mida eelarves esitatakse, vaid see jääb välja. Nii et palun tähelepanekut eelarvele seda teha, et mitte teha topeltasju ja tegeleda asjadega, mis tegelikult ei ole mõistlikud. Nii et soovitan korralikumalt tööd teha kõigil, siis oleme ka kõik natuke kompetentsemad. Ja ei tasu häbeneda, kui asjadest aru ei saa. Tasub teistelt küsida. Nii nagu mina käin küsimas ka teistel teemadel oma kolleegidelt, kes tunnevad võib-olla paremini kui mina keskkonna- või mingeid muid teemasid. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 736 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. Oleme sellega neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Ja oleme jõudnud viienda juurde. Riigikogu liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele esitatud arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta, arupärimine numbriga 802. Palun ettekandeks arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Anti Allase.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Lugupeetud minister ja kõik, kes meid kaugemalt jälgivad! Tutvustan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kolme liikme arupärimist kohalike omavalitsuste tulubaasi olukorra kohta. Kõigepealt põgusalt arupärimise taustast. Vastavalt seadusele on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne ja kohustus pakkuda oma elanikele väga paljusid avalikke teenuseid. Sellest sõltub nii inimeste heaolu, toimetulek kui ka piirkonna areng. On oluline, et esmatähtsad avalikud teenused oleksid võrdsed kõikides Eestimaa piirkondades ja nad oleksid ka kättesaadavad. Ka Riigikohus on oma erinevates kohtulahendites rõhutanud, et riik ei tohi lasta tekkida olukorral, kus esmatähtsate avalike teenuste osutamine sõltub omavalitsuse otsusest või suutlikkusest. Niisiis peavad need teenused olema ühtemoodi kättesaadavad kogu riigis.

Sellest lähtuvalt on Sotsiaaldemokraatlik Erakond viimastel aastatel valitsuses olles astunud reaalseid samme kaugemate piirkondade omavalitsuste rahastusolukorra leevendamiseks. Üks viimaste aastate selgemaid samme vaesemate omavalitsuste tulubaasi parandamiseks on olnud niinimetatud Robin Hoodi meede, mis on muutnud omavalitsuste tulubaasi laekumise aluseid ehk see on viinud paremini vastavusse selle erinevate omavalitsuste elanike vanuselise struktuuriga. Pisut on vähendatud töötavatelt inimestelt laekuvat tulubaasi osa ja toodud sisse võrreldes varasemaga pensionitelt laekuv tulumaksu osa. Kuna kaugemate piirkondade eakamate inimeste osakaal on suurem, siis sellest lähtuvalt suureneb ka tulumaksust laekuv tulu.

Omavalitsuste rahastamise olukorra kui ka niinimetatud Robin Hoodi meetme puhul on liikvel palju erinevaid väiteid ja arvamusi. Sellest lähtuvalt palumegi valdkonna eest vastutaval ministril nende küsimuste osas selgust tuua. Seda ikka selleks, et kuna on käimas järgmise aasta riigieelarve menetlus, siis saame koos siin astuda järgmisi vajalikke samme omavalitsuste tulubaasi probleemide lahendamiseks. Ja kuna varasematel kordadel on härra minister Terras väga hästi ja korrektselt küsimustele vastanud, siis ei hakka ma siin eraldi aega raiskama küsimuste ettelugemise peale. Palun seda teha ministril ja ühtlasi ka vastata ja loodame saada kõikidele küsimustele väga sisulised vastused. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd ongi mul suur au paluda Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad, Jaak Aab, Reilit küll siin ei ole, aga Reili Rand ja Anti Allas, aitäh teile selle arupärimise eest, mis puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi! See on teema, mis läheb otseselt korda igale inimesele, olgu ta elanik Tartus, Põlvas, Kohtla-Järvel või Hiiumaal. Kohalike omavalitsuste rahaline võimekus määrab ära, millisel tasemel suudame pakkuda igapäevaseid avalikke teenuseid – kas koolimajad on korras, lasteaiakohti on piisavalt, teed on hooldatud, transport toimib ning sotsiaalteenused on inimestele kättesaadavad. Minu ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eesmärk on tagada, et kõik omavalitsused, olenemata nende suurusest või asukohast, saaksid pakkuda oma elanikele kvaliteetseid ja jätkusuutlikke teenuseid. Selle eelduseks on aga õiglaselt kujundatud stabiilne ja ettenähtav tulubaas, mis toetab iseseisvat otsustamist ja vastutust. 

Asun nüüd teie küsimuste juurde. Sain siin härra Allaselt teksti, loen ka need küsimused ette. 

Esimene küsimus: kas Tartu abilinnapea Meelis Leidti väide, et Robin Hood ja hooldereformi koosmõju võtab Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, vastab tõele? Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi analüüsi kohaselt on see hinnang liialdatud. Nii-öelda Robin Hoodi tulubaasi ümberjagamise reformi mõju Tartu linnale on umbes 2 miljonit eurot 2026. aastal ning 2,7 miljonit eurot 2028. aastal. Sealt edasi see mõju enam ei kasva. Hooldereformi täiendavad kulud on Tartu linna enda arvestuse järgi umbes 1,6 miljonit eurot aastas. Samal ajal prognoosib Tartu linn maamaksu laekumise kasvu, mis ulatub 2028. aastaks ligikaudu 9 miljoni euroni. Seega ületab maamaksu tõusust saadav lisatulu reformidest tingitud kulu enam kui kahekordselt, vastavalt umbes 4,3 miljonit eurot kahjumit ja 9 miljonit eurot lisatulu. Sellest järeldub, et maamaksu tõstmist ei saa põhjendada üksnes reformide mõjuga. Tegemist on laiemate arengueesmärkide ja kohaliku eelarvepoliitika küsimusega. Küsimus nr 2: millised omavalitsused on Robin Hoodi meetme võitjad ja kaotajad ning mis ulatuses? Reformi eesmärk on vähendada erinevusi omavalitsuste rahalises võimekuses, suunates ressursse suurema maksulaekumisega omavalitsustelt väiksema tulubaasiga omavalitsustesse. Teisisõnu tähendab see jõukamatelt omavalitsustelt solidaarsusmaksu vähem kindlustatutele. Negatiivne mõju puudutab ligikaudu viiendikku omavalitsusi, peamiselt Harjumaal ja osaliselt Tartumaal. Samas, ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, eriti need, mis on seni saanud tasandusfondist toetust, sealhulgas piirkondlikud keskused ja hõredamalt asustatud vallad. Oluline on rõhutada, et muudatus ei ole järsk ega karistuslik. Oleme loonud üleminekumehhanismi, mis piirab ühegi omavalitsuse tulubaasi vähendamist. 2025. aastal ei tohi vähenemine olla suurem kui 1,5%, järgmine aasta 2%, 2027. aastal 2,5% ning 2028. aastal 3%. Kui mõne omavalitsuse kaotus osutub suuremaks, kompenseeritakse see riigieelarvest. 

Küsimus nr 3. Kas Robin Hoodi meede on rakendunud vastavalt eeldustele ja prognoosidele? Millised on suurimad erinevused? Kuna reformi esimene rakendusaasta on käesolev aasta, on lõplike järelduste tegemiseks vara. Esialgne pilt näitab siiski, et see süsteem töötab ootuspäraselt ja olulisi kõrvalekaldreid prognoosidest ei ole näha. Aasta lõpus koostame koos Rahandusministeeriumiga kokkuvõtliku hinnangu ja esitame Riigikogule ülevaate reformi esimesest mõjuaastast. 

Küsimus nr 4. Milline on olnud viimase viie aasta jooksul kohalike omavalitsuste tulubaasi muutus võrreldes keskvalitsuse tulubaasiga? Statistikaameti andmetel on kohalike omavalitsuste tulubaas, kogutulu kasvanud aastatel 2019–2024 ligikaudu 44%. Samal ajal on keskvalitsuse tulud suurenenud umbes 55%. Kohalike omavalitsuste tulubaas, mis koosneb peamiselt tulumaksust, maamaksust ja tasandusfondi osast, on kasvanud ligikaudu 49%. Kui vaadata omavalitsusi eraldi, siis tasandusfondi saajatel on kasv olnud 43% ja tasandusfondi mittesaajatel 55%. Arvestades elanike arvu muutust, on tulude kasv elanikkonna kohta olnud vastavalt 46% ja 48%. Seega tulenevad erinevused peamiselt rahvastiku muutusest, mitte süsteemi disainist. Pikemas perspektiivis on siiski näha, et omavalitsuste tulude osakaal sisemajanduse koguproduktist on langustrendis. Kui 2004. aastal oli see 8,6%, siis 2024. aastal 8,1% ning aastaks 2029 prognoositakse 7,8%. See tähendab, et kohalikul tasandil kasvab surve pakkuda kvaliteetseid teenuseid üha väiksema osakaalu juures Riigikogu tuludest. 

Küsimus nr 5. Kuidas hindate omavalitsuste tulubaasi taset esmavajalike teenuste osutamiseks? Mis on suurimad probleemid? Üldine olukord on küll paranenud, kuid vajab järjekindlat tähelepanu. Minuomavalitsus.ee finantsolukorra indeks näitab, et viimastel aastatel on omavalitsuste keskmine finantsseis olnud üle Eesti pigem hea ja tänavu on trend paranemas. Kõige olulisem struktuurne probleem on aga endiselt vähenev finantsautonoomia. Vaid ligikaudu 2,3% kohalike omavalitsuste tuludest pärineb kohalikest maksudest. See tähendab, et suurem osa omavalitsuste rahast sõltub riigi jaotustest ning üleriigilistest poliitilistest otsustest. Rahvusvaheline kogemus näitab, et tugevamad ja iseseisvamad omavalitsused tekivad seal, kus elanikel on selge arusaam, kuidas nende maksuraha kohalikku teenusesse jõuab. Kui inimesed rahastavad vähemalt osaliselt oma teenuseid kohalike maksude ja tasude kaudu, paraneb teenuse kvaliteet, suureneb vastutus ning tekib motivatsioon teha asju targalt ja läbipaistvalt. 

Küsimus nr 6. Milliseid meetmeid plaanitakse rakendada omavalitsuste tulubaasi erinevuste vähendamiseks? Meie eesmärk on liikuda kolmes suunas: suurendada püsivust omavalitsuste tulubaasis, anda rohkem otsustusruumi kohalikule tasandile ning tagada parem regionaalne tasakaal üle Eesti. 

Esiteks on koalitsioonileppes kokku lepitud, et osa riiklikest toetustest viiakse üle omavalitsuste tulubaasi. See tähendab, et näiteks põhikoolide, huvitegevuse ja kohalike teede toetused muutuvad järk-järgult püsivaks osaks omavalitsuste rahast. Samuti on kavas anda tulubaasi kaudu juurde vahendeid suure hooldus- ja abivajadustega lastele osutatava abi teenuseks. Selline muudatus suurendab omavalitsuste kulude planeerimise iseseisvust ja stabiilsust. 

Teiseks valmistame ette seadusemuudatust, mis loob õigusliku raamistiku päikeseparkide kohaliku kasu tasule ja sotsiaalse taristu arendustasule. See tähendab, et omavalitsustel on võimalik õiguspäraselt ja läbipaistvalt kehtestada lisatasu, mille abil tagada, et uued arendused toovad kasu ka kohalikule kogukonnale. 

Kolmandaks rakendub Robin Hoodi tulubaasi korrigeerimise mehhanism järk-järgult kuni aastani 2036. Selline pikaajaline lähenemine aitab vähendada erinevusi omavalitsuste rahalises võimekuses, kuid samas väldib järske muudatusi ja annab kõigile osapooltele aega kohanemiseks. Lisaks hoiame regionaalpoliitilist fookust väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondi. Vähemalt 40% Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi ettevõtlustoetusest suuname ülejäänud Eestisse. See on oluline samm, mis aitab tugevdada ka kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest iga ettevõtlusinvesteering loob tööhõivet ja maksutulu kohapeal. 

Kokkuvõtteks. Meie eesmärk on õiglane, tugev ja jätkusuutlik kohalike omavalitsuste tulubaas, mis võimaldab igas Eesti nurgas pakkuda häid avalikke teenuseid ja planeerida arengut enesekindlalt. See tähendab stabiilseid ja etteaimatavaid tulusid, suuremat iseseisvust kohalike otsuste tegemisel ning õiglaselt kujundatud ümberjagamist, mis ei karista, vaid aitab järele nõrgemaid. 

Tänan teid nende sisukate küsimuste eest. Olen valmis koos arupärijatega ja omavalitsuste esindusorganisatsioonidega otsima edasi samme, olgu need seotud tulubaasi tugevdamise, kohalike maksude arendamise või regionaalsete investeeringute parema suunamisega. Meie eesmärk on, et kogu Eesti liiguks ühtlasemalt ja kindlamalt edasi, linnad ja vallad koos, mitte üksteisest lahku. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmed ongi tahtmist täis panustada jätkuvalt küsimustega. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te märkisite õigesti, et finantsautonoomia tõstmine on väga oluline. See on kahtepidi, jah, omatulude suurendamine, aga ka olemasolevate üksikisiku tulumaksu protsendi või näiteks toetusfondi summade kandmine tulubaasi ehk see, mis praegu seal sildiga need rahad on. Seda on pikalt üritatud, üht-teist on õnnestunud, aga kõige suuremad pakid on endiselt toetusfondis. Minu küsimus on pigem selle läbirääkimiste protokolli kohta, kus linnade ja valdade liit on öelnud, nii nagu te isegi ütlesite, et kui võrrelda SKT-ga, siis see protsent omavalitsuste tulubaasist on järjest vähenenud. Ja on ka mõned küsimused, kriisikindlus ja elanikkonnakaitse, mis on toodud välja, linnad ja vallad on taotlenud. Tegelikult jah, teatud toetusi antakse ka riigi poolt investeeringuteks, aga siiski see on praeguses julgeolekupoliitilises olukorras ja arvestades ka viimaseid kriise, mis on olnud, suhteliselt selline ikkagi täiendav ülesanne, milleks raha ei piisa.

Siin oli teemasid mitmeid. Aga sellega ma pean nõustuma, et eks see on nii-öelda riigi ja kohaliku omavalitsuse ehk siis lõpuks mõlemad, keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ehk siis riigi ülesannete ja kulude ja tulude jaotus ongi minu hinnangul osa suuremast poliitilisest debatist, kuidas seda jagada. Rahastus ja vastutus peaksid minu hinnangul käima ka koos, et seda teenust, kes seda parasjagu pakub. Kriisikindluse osas on kindlasti kohalikul omavalitsusel suur roll. Me oleme seda ka nendega regulaarselt arutanud, kus on nende suuremad puudujäägid. Ühe näitena on näiteks kriisiside loomine kohalikele omavalitsustele, et oleks võimalik sidet pidada, juhul kui peaks mastid maha minema. Selliseid näiteid on veel mitmeid, kuidas seda kriisikindlust kindlasti saab arendada.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud regionaal- ja põllumajandusminister! Te olete umbes seitse kuud olnud minister, ma nii enam-vähem ütlen. Kuna teie tiitel on regionaal- ja põllumajandus, siis mul on tegelikult tulenevalt sellest üks küsimus teile. Te rääkisite väga sümpaatselt ka eelmisel korral, kui vastasite arupärimisele, mis puudutas ühistranspordi täiendava toetuse suurendamist, mis kindlasti on ka regionaalpoliitiliselt väga oluline samm. Aga samas, põllumajandusministrina näidetakse teile ette, eriti ka Ekseko poolt, et liialt hilja, liialt vähe, ja täna on seal koondatud suur hulk inimesi. Need mõjutavad omavahel, tegevus põllumajanduses ja tegevus regionaalpoolel. Kas te jõuate kõike seda siis hallata või on seal probleeme?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks kriisidel on omad tagajärjed kindlasti ja see on väga halb uudis, et Ekseko on pidanud enda töötajaid koondama. See oli ka riigile ja kogu sellele ettevõtlussektorile õppetund, ka seda, kuidas siit edasi liikuda. See arusaam on tekkinud meil korduvatel aruteludel, mis meil on viimase kuu jooksul toimunud. Kui meil on väga suur osa algtootmisest ehk poegimissigalad ühes kohas koos, siis selle kriisi tabamise puhul ongi see auk, mis alles jääb, tohutu ja seda kannavad praegu inimesed, kes seal on töötanud. See on väga kehv uudis. Sellest tulenevalt on edasine tegevus, milles me sektoriga kokku lepime, et kuidas tootmispotentsiaali taastada, et neid poegimissigalaid uuesti asutada, aga teha seda teistmoodi, sellele õppetunnile tuginedes, et teha rohkem, aga väiksemaid poegimissigalaid. 

Selle kõige eeldus muidugi on see, et me saaksime metsast selle metssigade arvukuse madalamaks, et taudifoon oleks metsas null või nullilähedane, mis see arvutuslikult … Professor Viltrop on selle arvu ka välja öelnud, kui palju metssigu peaks olema. See on selle kõige aluseks ja siis praegu koostöös sektoriga me seda plaani välja töötame. Aga seda aktsepteerivad ka nemad, et ei riigi poolt ega ka ettevõtete poolt ei ole mõistlik investeerida, kui metsas on katkufoon jätkuvalt kõrge. Ehk siis ma ajaraamide mõttes selle kriitikaga ei saa täies mahus nõustuda. Koostöö on senimaani kõikide osapooltega olnud hea ja selle tauditõrjega metsas me peamegi tegelema ja siis hakkame investeerima. Kindlasti see ajalõtk on keeruline, nendele inimestele eriti, ja ma mõistan seda, aga seda taastamisaega, mis me vaatame, me räägime siin ikkagi aastatest, tuleb tervele sektorile tervikuna otsa vaadata, kuidas seda edasi edendada.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Pean tunnistama, et teie tegevusvaldkond on ääretult keeruline ja selle eest kindlasti peab tunnustama, et te proovite selles suurepärast tulemust saavutada. Mulle endale regionaalvaldkond ei ole kõige tuttavam, aga samal ajal on siin jutust korduvalt läbi käinud finantsautonoomia. Ma paratamatult jäin selle juures mõtlema, kuidas see ikkagi võiks olla. Kas te saate konkreetsemalt rääkida, kui me võtame kaks sellist omavalitsust nagu Tallinn ja Valga, ja arvestades kõike keerukust sinna juurde, ka seda, mis on seotud kriisidega, mis tulevad, siis kuidas ikkagi mõlema puhul, kui te võrdlete neid kahte, sellist finantsautonoomiat saavutada? Aitäh!

Aitäh! Eks see omavalitsuste või keskvalitsuste rahastatud riigieelarvelisi tegevusi, et suunata seda finantsautonoomia … või finantsautonoomia suurendamist, eeldaks seda, et seal on suurem kohalik tulubaas. On keskvalitsuse raha, mis on suunatud täpsemalt tulubaasi, või siis on võimekus või viis, kuidas kehtestada kohalikke makse, mis aitaks seda tulubaasi tõsta. Suuremas pildis on need kaks põhilist jaotust.

OECD on hinnanud, et Eestis on kohalike omavalitsuste osakaal riigi kogutulust väike ja see on asi, mis kindlasti vajab ka laiemat poliitilist debatti, mida minu hinnangul ei ole väga palju peetud, kuidas see peaks olema. Seda on keeruline nii-öelda käigult ühe konkreetse sammuna muuta, vaid see on pigem sihuke põhimõtteline riigi teenuse osutamise voo lahtimõtestamine. Riigikaitset ei ole mõtet igal omavalitsusel teha, see on arusaadav. Teistes küsimustes, võib-olla sotsiaalküsimustes, on seal kohalikel omavalitsustel rohkem rolli, kuidas nad seda korraldavad ja kuidas iseenda raha kasutada. Need on need suuremad hoovad ja ma arvan, et see debatt on Eestile äärmiselt vajalik.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Õnneks kuulasite ka riigieelarve seaduse arutelu, kus Anti Allas Jürgen Ligi käest küsis, kuidas see puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi, millised põhilised muutused on. Ega Jürgen seda lihtsas keeles ei suutnud seletada. Kuna te olete kooskõlastuse sellele eelnõule andnud, siis kas teie oskate öelda, nii nagu me arupärimises küsisime omavalitsuste tulubaasi kohta, kas kõik need muudatused, et toetusfondist võetakse juhtumipõhised toetused välja, täpsustatakse KOV-ide, LVL-i ja valitsuse eelarveläbirääkimiste aega, lisatakse erinevaid volitusnorme, kuidas tegevuskuludeks juhtumipõhiseid toetusi antakse, kas need on administratiivsed, bürokraatlikud, tehnilised muudatused või on neil mõju ka kohalike omavalitsuste tulubaasile?

Aitäh! Ma ütleksin, et kohalike omavalitsuste tulubaasile suurim mõju ongi läbirääkimine teenuste tasandil. Kui riik annab teenuseid üle, siis see läheks otseselt KOV-ide tulubaasi, et oleks kindlust, et see raha on seal, et neid teenuseid saaks rakendada. Selles mõttes fondist, mis härra Aab ka rääkis, et fondist selle asja rahastamine ei anna kindlust. Noh, saab tõenäoliselt, aga sa ei saa seda väga hästi planeerida.  

Teiseks ongi see kohalike maksude kehtestamise õigus. Maamaksuga on tegelikult seda autonoomiat tõstetud. Sama on siin Madis Kallase poolt eest veetud Robin Hoodi muudatus, mis küll hakkab suuremat mõju omama alates järgmisest ja ülejärgmisest aastast. Praegu kooskõlas muude faktoritega on see mõju jäänud väiksemaks, aga kindlasti see mõju sealt tuleb, me näeme seda järgnevatel aastatel. See kindlasti annab sealt leevendust. Kohalike maksude küsimus, nagu ma enne rääkisin, et kohalikku tasu sinna sõlmida, ja lõpuks ongi see teenuste läbirääkimine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Ja siin tulebki see LVL mängu ja kõik, mis kõlavad nagu administratiivsed muudatused, aga tegelikult on see oluline roll, et saaks seda dialoogi pidada ja arutada, mis teenuseid on mõistlikum pakkuda kohaliku omavalitsuse tasandil, mis teenuseid mitte ja kuidas seda lõpuks ka rahastada, et see oleks võrdne.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ma soovin esimese küsimuse kohta täpsustada. Mulle tundub, et midagi oli nüüd küll segamini läinud. Me küsisime selle kohta, et konkreetselt on siin arupärimises selline lause, et Tartu abilinnapea Meelis Leidt on Isamaa Erakonna poolt esitanud järgmise väite: "Nõndanimetatud Robin Hoodi või kohaliku omavalitsuse rahastusmudeli muutmine võtab meil nüüd selle ja järgmise kolme aastaga linnaeelarvest ära 14 miljonit." Te rääkisite seal veel hoolekandereformist, see oli teine osa sellest reformist ja seda me ei küsinud. Aga rääkige konkreetselt, kui suur on nelja aasta peale kokku Robin Hoodi mõju. Me tahaksime siin istungisaalis teada saada, kas see on 14 miljonit või mitu miljonit see tegelikult on. Me ei rääkinud hooldereformi rahast, mida kanti eraldi, muudeti tulubaasi omavalitsustele. Seda me ei taha teada. Me tahame just Robin Hoodi mõju kohta teada saada.

Vabandust, kas te saate täpsustada seda ajaperioodi, mida ta ütles, kas nelja aasta jooksul või?

Palun mikrofon hetkeks tagasi Anti Allasele!

Küsimus oli siin, et selle ja järgneva kolme aasta linnaeelarvest. 

Neli aastat.

Neli aastat siis mõtleb. Ühesõnaga, 2025 ja siis edasi kolm aastat.

Jah. Kui see 2025. ja 2026. aastal on umbkaudselt 2 miljonit, ehk siis kokku 4, ja alates 2027. aastal on ka umbkaudselt 2, siis on 6, ja 2028. aastal tõuseb see 2,7 peale, siis on 8,7. Ehk siis 14 alla ei lähe.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister, kõigepealt tänan heade vastuste eest! Aga räägiks nüüd kohalike omavalitsuste eelarvest. Ameerika Ühendriigis, mis on meie eeskujuks, on raha omavalitsuse käes, isegi maksuameti raha on omavalitsuse käes. Kas Eesti võiks ka ühel hetkel otsustada? Me näeme, et valitsus ei suuda ju eelarvega kuidagi ringi käia. Kohalikes valitsustes on, ma arvan, kolmandik, kellel on raskusi, aga kaks kolmandikku saaksid hakkama ja äkki aitavad need kolmandikud ka välja. Kas ei peaks üldse rahastusmudeleid Eestis muutma? See, et kuskil antakse 50 000 omavalitsusele raha juurde tänu sellele, et kedagi juukseid pidi välja tõmmatakse. Ja Tartu kurdab, et kaks miljonit ära võetud on. See tegelikult ei päästa mitte midagi, oleme ausad. 50 000 tänasel hetkel valla eelarves on väga tühine asi, väga tühine, ükskõik, millisest reast võtta. Äkki peaks ikka põhimõtteid muutma? Praegusel hetkel see protsent on lihtsalt väike. Kui meie valitsuses olime, siis meil oli ettepanek, et see protsent oli üle 12%.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on hea meel pidada seda laiemat debatti, mis on meil Eesti riigis väga pikalt pidamata, et kuidas neid tulusid ja teenuseid jagada. Te võib-olla teate seda paremini, kui mitu korda teie erakond on ka valitsuses olnud. Ma ütleksin, et kui me vaatame tulude osakaalu nihkumist, siis Madis Kallase algatatud Robin Hoodi meede on tegelikult üks suurimaid samme edasi, mis selles valdkonnas on olnud, et kuidas seda tulubaasi suurendada just nendel valdadel, kellel on keerulisem toime tulla. See, kuidas me neid teenuseid jagame ja ka raha jagame, ongi see küsimus, et kas meil on, ütleme, Ameerika näite te tõite, kuidas sul on kohalikul tasandil või osariigi tasandil suurem autonoomia, suurem võimekus ja seetõttu on ka osariigid täiesti erinevad. Eestile seda üle kanda on võib-olla keerulisem, sest me oleme nii palju väiksemad, et seal võib-olla ei ole see administratiivselt mõistlik. Aga see arutelu, kuidas seda suurendada ja suurendada ka teenuste ja rahastuse osakaalu, on minu hinnangul oluline, aga mul on tunne, et see on tegelikult diskussioon, mida väga tihti tegelikult ei taheta pidada. 

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esmalt ühtlasi tõenäoliselt ka arupärijate nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Hea minister! Mõned mõtted seoses selle arupärimisega. Kõigepealt soovin öelda seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetele on väga oluline, et omavalitsustel üle Eesti oleks võimalik pakkuda võrdseid teenuseid ehk et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus kõikjal Eestis oleks sama. Olen ikkagi tihti seda võrrelnud perekonnaga, kus üldiselt normaalses perekonnas koheldakse kõiki pereliikmeid võrdselt. Ehk kui on pereisa või pereema, kes toovad sissetuleku, siis kõik ülejäänud pereliikmed saavad samasuguseid nii-öelda hüvesid, mitte ainult emale ja isale ei jaotu need hüved. Sellega seoses tekib tihtipeale diskussioonis siin saalis või ka kuskil mujal, ajakirjandust lugedes jääb mulje, nagu Eesti riik ei oleks tervik. Ta on tervik. Ehk siis Eesti valitsusel ja Riigikogul on vastutus kõigi Eesti piirkondade ees. Kui tõesti kusagil on asustus hõredamaks jäänud, mitte nende inimestest või sellest piirkonnast tingitud põhjustel, suured globaalsed mõjud, siis sellest hoolimata peaks riik olema nii palju võimekas, et ta ikkagi suudab teenuste kvaliteedi tagada. 

Ma olen ise üheksa ja pool aastat juhtinud Võru linna ja tean väga hästi, millises seisus ja kui keeruline meil vahenditega olukord oli. Olles ka Arenduskeskuse nõukogu esimees, olen väga hästi kursis ka teiste Võrumaa omavalitsuste ja kuuludes ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusse mingi perioodi, tean väga hästi, kuidas elatakse mujalpool. Ja see, et Robin Hoodi meede tõi neljale viiendikule väikese leevenduse, tegelikult väga suur samm edasi. Ja loomulikult see samm võiks olla pikem, aga tollel hetkel me täpselt selles seisus olime. 

Siin saalis on ka seda öeldud, et võib-olla ei peaks võtma kelleltki ära, selleks et nendel, kellel on väga halvasti, nendele andma. Mina isiklikult ei ole ka selle vastu, et tegelikult ka sotsiaaldemokraatide esimene nõue viimastes valitsustes olnud eelarveläbirääkimistel oli see, et kui vähegi võimalik, lisame tasandusfondi, sest tegelikult häda karjub taevani. Pisut läbi selle leevendada kõige kehvemas seisus olevate omavalitsuste rahalist olukorda. Aga kuna seda lisaraha ei olnud ja nagu me siin Riigikogus kuuleme, ka Eesti inimesed on selge seisukoha ütelnud, et ega nad maksu tõsta ei soovi, see on kõigile ebameeldiv ja seetõttu peab ju leidma mingi lahenduse. Ehk siis, nagu öeldud, normaalne pere püüab jaotada nii, et ka vanainimene kui laps saavad samamoodi söödud ja oldud soojas. See olgu selline lähenemine. 

Ministri vastustest oli hea kuulda, et neli viiendikku Eestimaa omavalitsustel kas veidi või veidi rohkem rahaline olukord tänu Robin Hoodile paraneb. Kuulsime ka seda, et Eesti riigi vahendid on viimastel aastatel kiiremini kasvanud kui on omavalitsuste vahendid. Eriti on see kasv olnud väiksem nendes vaesemates omavalitsustes võrreldes riigiga. 

Tihti räägitakse ikkagi finantsautonoomiast, et mida võiks kuidagi rakendada. See on üks poliitikute sõna või võetakse sellel teemal sõna, aga kunagi seda finantsautonoomiat mitte keegi selle kahe ja poole aasta jooksul, kui ma olen siin Riigikogu saalis olnud, ei ole ära sisustanud. Mis on selle finantsautonoomia sisu? Palun kolm minutit.

Jah, kolm minutit.

Mis on selle finantsautonoomia sisu? Hea kolleeg Tiit Maran küsis, kuidas ikkagi teha selline ühtne lähenemine, kuidas nii Tallinna, Viimsi kui ka Valga ja Võru vahendid kasvaksid ühtemoodi. See ei ole lihtsalt võimalik. Füüsiliselt ei võimalik, me ei leia neid meetmeid. Ehk siis tegelikult Eesti omavalitsusi ei ole võimalik ühe lauaga lüües ära rahastada. See lihtsalt ei ole võimalik ja selle tõttu peab leidma erinevaid lähenemisi. Eesti on ühtepidi väike, aga väga erinev. Erinevates piirkondades on erinevad vajadused ja selle tõttu ma arvan, et see suund, kuhu me peaksime liikuma, on kindlasti spetsiaalsete lahenduste leidmine erinevate piirkondade jaoks. 

Siis teine lähenemine, kui jällegi populistlikult siin saalis kõlavat, et miks te ei tõsta riigieelarvega omavalitsuste tulubaasi. Aga, head inimesed, te teate küll, et kui tõsta kas või 0,1% omavalitsuste tulubaasi, siis kui palju sellest saab Tallinn ja kui vähe sellest saab kõige väiksem Eesti omavalitsus. Ühele ei ole sellest kasu praktiliselt mitte midagi. Küsimus ei ole ju kahju Tallinnale raha anda, vaid see on meie ühine maksumaksjate raha, mis jaotatakse ümber. See on maksumaksjate ühine raha, aga kuidas sa seda niimoodi siis ... Ja sellepärast ongi need neli viiendikku Eestimaa omavalitsused on alati ütelnud, et kui vähegi võimalik, pange see raha tasandusfondi, ärge pange seda nii-öelda tõstke omavalitsuste tulumaksu protsenti. Kui on väga head ajad ja jätkub kõigile, ei ole ju kahju, paneme juurde, aga tegelikkuses reaalses olukorras on lahendus ikkagi see teine pool. 

Lõpetuseks tahan öelda ka seda, et kui me näeme siin, kuidas on hääletatud erinevate omavalitsuste tulubaasi parandavate otsuste osas, siis on ju selgelt näha, et mitmed erakonnad teevad siin väga suuri sõnu, tihtipeale räägitakse finantsautonoomiast, aga sisulist soovi omavalitsuste seisu parandada kahjuks ei ole. Siit ma lihtsalt kutsungi üles sihukesele ühtsusele, et tulevikus vähem sõnu ja rohkem tegusid. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle omavalitsuste raha juures me unustame ühe väga olulise komponendi – kes juhivad omavalitsusi? Kuidas on juhtunud niimoodi, kui vaatame viimast nelja aastat? Ma vaatan mitte kedagi solvates Jõgeva maakonda. Põltsamaa vald suutis tuua projekti raha 10 miljonit, oma valla eelarvest finantseerida juurde 5 miljonit. Ja kui keegi satub nüüd Põltsamaale, kes ei ole seal käinud viimased neli aastat, siis ei tunne see inimene seda Põltsamaad ära. Lossikompleks, mis on aastakümneid varemates olnud, on korda tehtud, jõeäär on korda tehtud. Omavalitsus on ehitanud endale hooldekodu, sõltumata sellest, et seal kõrval oli väga korralik erahooldekodu, on ehitanud uue lasteaia, on teinud investeeringuid erinevatesse piirkondadesse ja on kõike seda suutnud. Ja laenukoormus ei ületa veel 50%.

Kõrval on omavalitsused, kes ei ole suutnud pooltki seda teha ja laenukoormus on palju suurem. See, et mingisugune 17 miljonit püütakse ümber jagada, võttes, ma ei tea, 15, 16 või 17 omavalitsuselt midagi ära ja siis jagada omavalitsustele 50 000 kaupa. Teate, sõbrad, vaadake, riigieelarve on 18,6 miljardit järgmisel aastal. Kui keegi ütleb, et eelarvest ei leita 15 või 17 miljonit – no olgu, võib-olla järgmisel aastal on see 30, aga siis, kui see tehti, oli 17 miljonit esimene aasta –, siis ta valetab. Lihtne on öelda, et 1,7 miljardit on ülekantavat raha. Kui me täna, võtke korra lahti lisaeelarve 2025 ja vaadake ridasid, mis ümber tõstetakse, kus mitte keegi ei tea, kuhu need miljonid lähevad, kelle või mille jaoks, vaid lihtsalt usaldatakse ministeeriumi, et sihuke otsus on vaja teha.

Oluline on täna vaadata, mida on vaja omavalitsustel ja milliseid teenuseid nad peaksid kindlasti pakkuma. See on täna küsimus. See vaidlus on vaidlemata, alustades Tervisekassast ja lõpetades omavalitsustega. Vaat see võiks olla järgmise aasta debatt enne Riigikogu valimisi siin saalis: milliseid teenuseid riik pakub oma kodanikele 100% maksumaksja raha eest, millise teenuse eest tuleb mingi protsent maksta ka kodanikul. Siis me saame edasi minna. See jutt, et tõstame aga makse ja püüame seda raha mõistlikult ümber jagada – no me vaidleme siin iga ümberjagamise peal. Kellele meeldib üks variant, kellele meeldib teine variant. Inimene ei taha minna kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda raha küsima. Ma tahan näha seda inimest, kes tahab sinna minna. Tegelikult tahab kodanik saada iseendaga hakkama. On tehtud läbi aastate päris häid otsuseid.

Me teadsime ka eelmise Riigikogu ajal, et riigi rahadega ei suudeta kinni maksta kõiki hooldekodus olemise tunde ja asju, aga see oli samm õiges suunas. See oli samm õiges suunas ja ma pean Helmen Kütti selle eest tänama, tema on selle eest ka väga selgelt seisnud. Siin saalis, ma arvan, oli 30–40% kogu aeg südames sama asjaga, aga lõpuks see otsus ühes koalitsioonis suudeti ära teha. Alati on jutt, et raha ei ole.

Ma küll ministrile soovitan ja loodan, et tegelikkuses ministeeriumis on teil väga hea ametkond. Võtke need teemad üles ja arutlege, mis tingimused, mis kohustused peaksid olema. Praegu hakatakse siin igasugust juttu ajama, küll nelja maakonna ja maavanema tagasitoomised, kuulen-loen siin. Need inimesed, kes pole maavanemad olnud, ei tea võib-olla, aga siin saalis on hästi palju maavanemaid, endiseid. Maavanema roll oli maavanema enda teha.

Kolm minutit, palun!

Jah!

Mitte kellegi teise teha. Täpselt, kõik me olime erinevad, iga piirkond areneski erinevalt. Täpselt sama asi on ka kohalikel omavalitsustel. Tulubaas tuleb väga selgelt paika panna, see tõus tuleb paika panna, aga seal tuleb ka üks teine koht panna. Kuskil peab olema kontroll, et need omavalitsused ei teeks rumalusi. 

Suur mure oli see, kui kaheksa aastat tagasi olid ühinemised ja ühinemislepingutesse kirjutati kõik soovid ja ideed, mis sel hetkel pähe tulid, ja järgnevatel aastatel püüti need ideed kõik ka realiseerida, läbi mõtlemata, kas tegelikkuses neid investeeringuid kõiki oli vaja või mitte. Ja sellega tänasel hetkel, kui vaadata omavalitsuste laenukoormust, siis oleme ausad, kolmandiku omavalitsuste laenukoormus on nii laes, et ma tahaks näha, kuidas nad samm-sammult sealt laenukoormuse tipust tagasi tulevad. Keegi on midagi ära teinud ja järgmised, kes nüüd valitud saavad, peavad hakkama neid muresid lahendama. See ei ole lihtne.

Sama lihtne ei ole siin Riigikogus, kes järgmine koosseis siin istuvad ja koalitsioonis on. See jama, mis viimase kolme-nelja aasta jooksul siin toimunud on, on viinud ikkagi sellise krahhi piiri peale, et kas järgmise nelja aasta jooksul nina vee peale saadakse, on päris tõsine küsimus. Ja need lubadused, mis igast erakonna fraktsioonist tulevad, et me tõstame seda, teeme seda ja teeme seda – uskuge mind, enamik asju jääb tegemata, sest seda võimekust ei ole.

Aga veel kord, ministrile ja ministeeriumile jõudu-jaksu ja ma loodan siiralt, et noore mehe juhtimisel juletatakse julgeid otsuseid teha, sest see on kõige olulisem. Aitäh!

Suur tänu teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Oleme, head kolleegid, viienda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Väikseks vahepalaks – palun seda mitte liiga tõsiselt võtta –, Aivar, mina kuulsin, et esimesed avaldused maavanema kohale kandideerimiseks on juba esitatud. (Saalist räägitakse.) Nii et me peame ka kiirustama. Me peame kiirustama! 

Head kolleegid, kuues päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Tiit Marani, Tanel Kiige, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta, arupärimine nr 804. Ja Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud meie väga hea kolleeg, Riigikogu liige Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! See arupärimine sai sisse antud tegelikult suve hakul. Tänaseks on küll selgunud mõningaid tõsiasju, mis meie muret lindude ja loomade pesitsusrahuga seonduvalt on tegelikult veelgi suuremaks teinud. 

Aga kui nüüd rääkida konkreetselt arupärimisest, siis lindude pesitsusperiood on looduses väga tähtis aeg. See on aeg, kus tegelikult loodus vajab rohkem kaitset, aga samal ajal on kogu Euroopas ja Eestis elurikkuse näitajad pidevas languses. Eestis on ohus ligi 30% meie liikidest ja ka lindude arvukus väheneb igal aastal. Üldine pesitsusrahu tähendab, et raie-, hooldus- ja muud loodust mõjutavat tööd peaksid sellel ajal olema seisatud. Seda on toetanud Eestis väga suur hulk inimesi. 2022. aastal tehtud turu-uuringu järgi toetab koguni 93% inimestest pesitsusrahu kehtestamist nii era- kui ka riigimetsas. 

Tegelikult on ka erinevad looduskaitseorganisatsioonid järjepidevalt seda valitsusele meelde tuletanud ja ka Riigikogule on tehtud petitsioone. Viimane oli näiteks 2023. aastal, mille allkirjastas üle 12 000 inimese. Pidevalt on pöördutud valitsuse ja Riigikogu poole, rõhutades vajadust, et Eestis oleks vaja kehtestada väga selge ja arusaadav pesitsusrahu. 

Samas pole sellist siduvat ja universaalset pesitsusrahu Eestis kehtestatud. On tekkinud olukord, kus RMK soovituslikud piirangud ei ole piisavad elurikkuse tegelikuks kaitseks ja need muidugi ei kehti ka eramaadel. 18. augustil toimus veel selline sündmus, kus peaminister Kristen Michal sõnastas ümber RMK omaniku ootused, mis samamoodi tegelikult muudavad elurikkuse kaitse ja kogu selle temaatika veelgi hambutumaks, kui ta on seni olnud. 

Sellest lähtuvalt on meil ministrile ka küsimused. Ma jätan küsimuste ettelugemise härra Sutile ja siis loodetavasti saab meil siin olema hea arutelu. Aitäh!

Suur tänu sulle! Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate küsimustele vastamiseks hea kolleegi, energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, head arupärijad, samamoodi! See on kindlasti oluline teema ja katsume siis saada võib-olla rohkem samale lainele täna. Vaatame, kas see õnnestub. On kuus küsimust, millele ma järjest vastan. 

Esimene puudutab seda, milline on Kliimaministeeriumi seisukoht üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise suhtes 15. aprillist 15. juulini. Esmalt soovime ministeeriumis ära oodata Riigikohtu lahendi OÜ Voore Mets ja Lemeks Põlva AS ning Keskkonnaameti kohtuvaidluse kohta, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni, kuni seda kohtulahendit ei ole, jätkame kehtiva praktikaga, mis on ennast meie hinnangul üldiselt õigustanud. 

Tahan siinkohal kindlasti üle korrata, et Riigimetsa Majandamise Keskus on vabatahtlikult rakendanud kõikjal riigimetsades juba üle 20 aasta pesitsusaegset raierahu perioodil 15. aprill kuni 15. juuni. Viimastel aastatel on see raierahu tegelikult kehtinud kuni 30. juunini. Ehk umbes poolel metsamaast kehtib juba praegu üldine pesitsusrahu. Mõistagi tuleb üldise pesitsusrahu rakendamisel arvestada kaasneva sotsiaal-majandusliku mõjuga, sest metsasektor on tihedalt seotud tööstuse, transpordi ja regionaalse tööhõivega ning seda eriti maapiirkondades. 

Teine küsimus: "Millal ja millise seadusemuudatuse kaudu kavatseb ministeerium liikuda üldise pesitsusrahu seadustamise suunas?" Sellele ma vastan hästi lühidalt. Nii nagu ma juba eelnevale küsimusele vastates ütlesin, me ootame ära Riigikohtu lahendi ja seejärel saame analüüsida, kas ja milliseid seadusemuudatusi ja/või praktika muudatusi on tarvis teha. 

Kolmas küsimus: "Kas ministeerium tunnistab, et soovituslikud juhised ja pehmed meetmed ei ole piisavad pesitsevate lindude kaitsmiseks?" Üldine raierahu pesitsusperioodil ei ole ilmtingimata vajalik, sest ka Euroopa Liidu linnudirektiiv ei sätesta seda. Küll direktiiv kohustab liikmesriike võtma vajalikud meetmed, et tagada looduslikult erinevate linnuliikide arvukuse säilimine ning nende elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus. Sealhulgas on keelatud lindude tahtlik hävitamine, eriti pesitsemise ajal, niivõrd, kui see on oluline direktiivi eesmärkide täitmiseks. Igal liikmesriigil on õigus ja kohustus kujundada sobivad halduslikud ning praktilised lahendused direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Üldine õiguslik raamistik linnustiku kaitseks on nii linnudirektiivi kui ka looduskaitseseaduse näol meil olemas, kuid viimastel aastatel on, tõsi, tekkinud küsimusi nende sätete tõlgendamisel ja rakendatavas halduspraktikas. Kindlasti on meie eesmärk nii Keskkonnaametis kui ka Kliimaministeeriumis ühiskonna teadlikkust tõsta ja suunata raietegevusi kavandama väljaspool lindude pesitsusperioodi. 

Neljas küsimus: "Millised on viimase viie aasta andmed pesitsusrahu rikkumiste ja nende mõju kohta
linnustikule ning milliseid järeldusi on ministeerium sellest teinud?" Raierahu on kujunenud halduspraktikana ning selle eesmärk on aidata täita linnudirektiivist tulenevat kohustust vältida lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Keskkonnaamet alustas metsaraietel lindude pesitsemise häirimise kontrollimist 2021. aastal ja tegi seda peamiselt reageerides teadetele võimalikest pesitsemisajal toimunud raietest. 2022. aastast on kontroll muutunud süsteemseks ning kasutusele võeti haudelindude asustiheduse maatriks kontrollide suunamiseks sinna, kus raietegevusel on kõige suurem mõju linnustikule. Eeskätt puudutab see vanemaid metsatüüpe, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsasid. Maatriksi punased puistud on suure lindude asustustihedusega ja kollased-sinised puistud on keskmise ja väiksema lindude arvukusega. Maatriks on ka hea indikaator metsaomanikele, võimaldades metsaomanikul teada, kas tema metsas ja kus tema metsas võib lindude asustustihedus olla kõrgem ja kus on pesitsusajal raieid eriti oluline vältida. Maatriks on olnud ka abivahend riskipõhise järelevalve tegemiseks, mis koos metsaomanike teadlikkuse kasvatamisega võimaldavad meil metsalinnustikku kaitsta. 

Võib-olla natuke statistikat veel. 2023. aasta SMI andmetel oli raiest mõjutatud 109 000 hektarit ehk kõik raie viisid kokku. See moodustas kogu metsamaa pindalast circa 4,7%. Ehk 95%-l metsamaast raieid ei toimunud. Sealjuures oli uuendusraiete pindala 33 500 hektarit, mis metsade kogupindalast moodustab circa 1,4%. Keskkonnaamet rakendab lindude pesitsemise ohu tuvastamisel esmase abinõuna raietööde peatamist ettekirjutusega. Raietööde peatamine looduskaitseseaduses sätestatud ettekirjutuse abil on ennetav meede linnupesade ja -munade kahjustamise või hävitamise või lindude tahtliku häirimise keelu jõustamiseks. Raietegevuse käigus lindude tahtliku häirimise ning pesade ja munade hävitamisega seotud väärteomenetlusi on alustatud üksikuid, sest eelkõige alustatakse väärteomenetlust siis, kui paikvaatlusel on veel raiumata alal tuvastatud lindude pesitsemine ja tehtud on raie peatamise ettekirjutus, kuid keelust hoolimata on raiega jätkatud. 

Nüüd lihtsalt mõned numbrid ettekirjutusega raiete peatamise arvu kohta. Aastatel 2022–2025 on need peatamised kõikunud 30 ja 35 teatise või raie vahel sellest hetkest, kui maatriks on võetud kasutusele. 

Viies küsimus: "Milliseid ettevalmistusi kavatsetakse teha, et kaasata omavalitsusi ja maaomanikke selgelt reguleeritud pesitsusrahu rakendamisse ja järelevalvesse?" Ma algul ütlen veel kord üle, et kehtiv seadus keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ning pesitsusperioodi häirimise. Selle järgimist kontrollib Keskkonnaamet lindude pesitsemise tuvastamise kaudu. See üldine sõnastus annab vajaliku paindlikkuse koos tõlgendamisruumiga. Praktika selgust, mida te olete ka küsinud, saabki hinnata Riigikohtu otsuse järgselt, kas Riigikohus leiab, et on vaja täpsustada midagi kehtivas õigusraamistikus või mitte. Aga igal juhul on eesmärk tagada pesitsevate lindude kaitse ja tõhus järelevalve, sõltumata sellest, millised täpsed suunised Riigikohtu otsusest võivad tulla. 

Mida selleks praktikas tehakse? Maaomanike ja metsamajandajate teavitamiseks on metsateatisel esitatud teave lindude tahtliku häirimise keelu kohta pesitsusperioodil ning info pesitsemise kõrgperioodil ja suurima lindude asustustihedusega puistute kohta. Pesitsusperioodil on võimaliku kahtluse korral kõigil kodanikel võimaliku häirimise korral sellest teavitada Keskkonnaametit riigi infotelefonil 1247. 

Ja viimane, kuues küsimus: "Kuidas plaanib ministeerium tagada, et looduskaitselised soovitused muutuksid reaalseks looduse kaitseks, mitte pelgalt heaks tavaks?" Ka siin ma kordan üle, et meie eesmärk on tõhus lindude kaitse pesitsusperioodil. Kas ja kui palju praegust praktikat on vaja muuta, selgub Riigikohtu otsuse järgselt. Nii et ootame selle Riigikohtu otsuse ära ja siis saame teha vajalikud järgmised sammud, nii nagu sealt otsusest tuleneb. Aitäh! 

Suur tänu teile! Meil on rida ekspertidest küsijaid. Alustab Tiit Maran. Palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Eks see maailm on ikka kummaline, kui mõelda, et seda probleemi ei ole olnud meil aastasadu. Kui talvel lõigati metsa, siis ei olnud see probleem. Ühel hetkel tekkis meil harvester, mille kohta öeldakse, et ta peab kogu aeg töötama, vaatamata sellele, et põllukombainid ei pea kogu aeg töötama, ja järsku meil on probleem. Me peame kuidagi vaatama, kuidas ühel teatud vahemikul me ikkagi saaksime pesitsemist võimaldada ja samal ajal ka metsa võtta. Kui me vaatame seda Euroopa Kohtu otsust, siis see ikkagi üsna üheselt ütleb, et lind on ükskõik kus kohas lind, kas ta on kaitsealal või on ta kuskil mujal lind. Samal ajal ma vaatan nüüd selle kummalise ettevõtjate nõukogu ühte ettepanekut, mille on teinud tööandjate keskliit, et pesitsusrahu tohiks olla ainult kaitsealadel ja midagi muud, mis on teie ministeeriumisse analüüsiks antud. Kui nüüd Riigikohus otsustab siiski, et jah, niimoodi ei saa ja kaitse peab olema tagatud igal pool, siis kas teie ministriga viite selle sõnumi otseselt ka tööandjate keskliidule?

Aitäh! Ma sellega olen kindlasti nõus, et lind on lind, sõltumata sellest, mis on aastaaeg või millises metsas või muus kohas looduses see lind parasjagu elab. Ootame selle Riigikohtu otsuse ära. Euroopa Kohtu otsuse kohta on tõlgendusi erinevaid. Üks on see, mida teie ütlesite, teised ütlevad, et seal on paindlikkust olemas. Nii et see sõna on Riigikohtul. Kui Riigikohus on oma sõna öelnud, siis me ministeeriumis teeme vajaliku analüüsi, ja kui selgub, et on vaja midagi muuta, siis me ka muudame. Riigikohtu otsusega mina kindlasti vastuollu ei lähe.

Järgnevalt Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teie valdkond ei ole mulle tuttav, aga linnusõbrana ja metsaskäijana märkan ka mina, et on vähenenud väikeste metsalindude arv. Mis seal salata, isegi talveperioodil, kui linnud tulevad metsast ka inimeste juurde abi otsima toidumurega, siis ka see arv on vähenenud. Arupärijate poolt on esitatud ka see, et Eesti riik tellib analüüsid. Meil on olemas ka Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangud. Kas need analüüsid on iga-aastased, mida riik tellib? Kuna valdkond ei ole mulle tuttav, siis ma natuke palun selgitust, kuidas nende analüüsidega on ja mille põhjal neid tehakse. 

Aitäh! Analüüse tehakse ikkagi andmete põhjal ja selles mõttes on õige siin eelnevalt kõlanud arvamus ka, et metsalinnustik on vähenenud ja vähenenud väga pika perioodi jooksul, juba alates 1980-ndate algusest, 1983–2018, mis on 2019. aasta uuringu järgi. Ja kuna see trend on olnud pikaajaline, siis ka selle trendi muutus ja olukorra paranemine ei saa juhtuda lühiajaliselt. Nii et eks vajadusel saab alati neid analüüse ja uuringuid juurde tellida. 

Aga lihtsalt fakt on see, et nendest uuringutest on välja tulnud, et linnustiku mitmekesisust ja hulka mõjutavad ka muud tegurid peale metsamajandamise. Ükskõik, kas me räägime kliimast, kuskil saavad linnud hukka mingites õnnetustes, on ka väikekiskjad ja nii edasi. Nii et see ei ole üks ja ainukene tegur, mis lindude arvukust ja mitmekesisust mõjutab. Aga nii nagu ma arvan, vist iga küsimuse juures kordasin, on lindude kaitse, sealhulgas pesitsusrahu, kindlasti oluline ka meile ministeeriumis ja Keskkonnaametis. Eks me ootame selle otsuse ära, Riigikohtu oma, ja siis on võimalik hinnata, kas ja mida on reeglites vaja muuta ja praktikas.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui pärast eelmisi valimisi Riigikogu kokku tuli ja valitsus ametisse asus, siis lubas just teie erakonna juhitav valitsus, et elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga; peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku. Aga kui kaugel ollakse kogu Eestit hõlmava rohevõrgustiku kaardistamisega ning millal on oodata selle rakendamise konkreetset tegevusplaani?

Aitäh! Ega ühe kaardistamisega ei saa selles mõttes maailm valmis. Samamoodi on ju väga suur hulk tegevusi, mida ministeerium kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu või muul moel korraldab selleks, et mitmekesisust ja elurikkust looduses kaitsta. Ma ei ole küll kohanud selle poole aasta jooksul olukorda ministeeriumis, kus looduskaitselised teemad oleks kuidagi tagaplaanile lükatud või neid ei oleks väärtustatud. Aga see on alati tasakaalu otsimise koht ühiskonnas. Ma siinkohal lihtsalt saan lubada, et me jätkuvalt tegeleme looduskaitseliste teemadega, kaasa arvatud nende uuringute läbiviimise ja nende uuringute põhjal vajalike muudatuste tegemisega erinevates poliitikates. Ja kindlasti saame me siinsamas saalis ju õige varsti arutleda metsaseaduse, metsanduse arengukava ja looduskaitseseaduse üle, mis kõiki neid valdkondi puudutavad. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Väga hea, härra minister, hea Andres, et sa jõudsid lõpuks nende eelnõudeni ka. Neid eelnõusid on pikalt oodatud ja pikalt valmistatud, olgu see kliimaseadus, metsaseadus, looduskaitseseadus, terve pakett. Ometi me peame möönma, et elurikkus on teatud määral vähenenud. Liigid on ohus, kui me räägime lihtsalt laiemalt kui ainult lindudest. Kas nendes seaduseelnõudes on ka konkreetseid seadusandlikke samme ette nähtud, et elurikkus säiliks, võib-olla paraneks, et nende elupaiku saaks taastatud ja liigirikkust hoitud? 

Aitäh! Selliseid punkte nendes eelnõudes kindlasti on. Aga kas nende kolme eelnõuga saavad kõik mured maailmas lahendatud või Eestis? Kindlasti mitte. On mingeid asju, mida me teeme lihtsamaks. Vahepeal on tehnoloogia arenenud, saame paremini mõõta seda, kuidas mets kasvab, saame paremini jälgida seda, kuidas ja kus raieid tehakse ja milliseid raieid. Erinevate alade taastamist ja kõiki neid tegevusi on ju jätkuvalt tehtud ja tehakse ka edasi. Nii nagu ma korra juba ütlesin, on ministeeriumis väga pühendunud ja loodusest hoolivad inimesed, kes valdkonnas töötavad. Seepärast ma usun, et kui need seadused siia jõuavad, siis vähemalt osale küsimustele need annavad vastused. Kas seal on kõik täpselt sellisel kujul, nagu näiteks teie soovite, seda ma lubada ei julge. Sellepärast ongi debatti vaja pidada. Aga peame siis, kui need eelnõud siia saali jõuavad.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Aitäh, austatud minister! Tõesti, metsa oleks mõistlik raiuda talvel, aga ma veidike saan ka aru metsameestest. Meie kliima on täna muutunud nii, et loodame, et see ei ole nagu pöördumatult muutunud. Sisuliselt talvel paljudes metsakasvukohatüüpides enam raiuda võimalik üldse ei ole, sest pinnas ei kanna. Liikudes maal ja looduses ja nähes neid lanke, siis tihtipeale keeratakse need nendel aegadel, kui raiuda võib, raierahu ei ole, ikka päris, no ütleme, see loodusele mõju on päris suur ka teistpidi. Võib-olla väga idealistlik küsimus, aga kas ministeeriumis või teadlastega koostöös ei liigu mingit loogikat, kuidas teatud metsakasvukohatüüpides, kus muidu kui just sellel ajal, kui nüüd on raierahu, raiuda nii, et linnud terved ja raiuda saaks ka? Kas selliseid lähenemisi ei ole liikvel?

No ideaalses maailmas niimoodi ju asjad tõenäoliselt käivadki, aga nii nagu hea küsija ise ütles, kui on pehme talv või kui seda talve üldse ei ole, siis on linnurahu. Või, ütleme, juhtub olema selline märg suvi, nagu see oli, siis ongi väga keeruline, kuidas loodus ja metsamajandamine kokku panna. Ega siis, kui on ikka väga kehva ilm ja väga pehme maa, ma arvan, et vastutustundlik metsamajandaja või metsaomanik ilmselt siis seda metsa sinna ja loodust lõhkuma ei lähe. Aga kui kellelgi on häda käes – kui ma räägin näiteks väiksematest erametsaomanikest, tal on metsateatis olemas –, ma arvan, et ei oleks ka õiglane öelda, et sa ei tohi sinna raiuma minna. Ma arvan, et siin ongi see ühiskondliku ka tasakaalu ja mõistmise koht, kuidas me teeme nii, et see häiring loodusele oleks võimalikult väike.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme siin saalis peaministriga arutanud Riigikantselei tellitud looduskaitse dereguleerimise juriidilist analüüsi. Kas teie olete ka kuidagi olnud seotud selle tellimisega, lähteülesande sisustamisega või telliti see analüüs sellepärast, et ministeerium ei olnud nõus dereguleerima või dereguleerima piisavalt kiiresti? Mis teie ootus selle analüüsi kohta on?

Aitäh! Minu ootus on kõigepealt selle analüüsi lõpptulemusi näha, mida ma veel näinud ei ole. Selle analüüsi tegemisest me olime teadlikud ja oma kommentaare sinna ülesandepüstitusse ka andsime. Aga mis nüüd lõpuks see väljund seal on? Ootame selle analüüsi tulemused ära ja siis vaatame sinna otsa, mida on sealt mõistlik kasutada ja mida ei ole mõistlik kasutada. Ühesõnaga, kui midagi on võimalik teha lihtsamaks, siis on see mõistlik asi, kui selle lihtsamaks tegemise tulemusel ei lähe olukord looduse jaoks halvemaks. On kindlasti asju, mida me saame teha, mis on puhtalt mingid protsessid või bürokraatia, kus on võimalik võib-olla viie sammu asemel teha kolm ja need on mõistlikud asjad. Ootame analüüsi tulemused ära. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja on taas kord hea meel paluda Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Züleyxa Izmailova.

Aitäh, head saalis viibijad! Head Eesti inimesed! Ma ei saa küll öelda, et ma oleksin praegu pettunud ministri vastustes, sellepärast et pärast seda, kui praegune peaminister vedas alt kliimaseaduse koostamise protsessiga väga paljusid Eesti inimesi, kellel oli tekkinud usk, et mingisugused muutused on võimalikud selle valitsuse ja selle Riigikogu koosseisu ajal, siis ega ma väga palju siit siin täna ei lootnud. Aga minu arust tuleb tunnistada, et ministri vastused olid selles mõttes ikkagi kehvad, ei olnud ette valmistunud. Mis puudutab seda arutelu poolt, siis faktid on need, et 30% meie liikidest on hävimisohus. Kui me kuulasime täna ministrit, siis tegelikult vastuseid me ei saanud. Minister põhimõtteliselt iga asja peale vastas, et ootame ära kohtulahendi, küll hakkame siis tegutsema. Aga ma tuletaks lihtsalt meelde, mis on selle ministeeriumi eesmärk ja ka ministri eesmärk – ongi kaitsta meie loodust ja neid liike, kes selles looduses elavad, kes sõltuvad sellest. Ja need viimased vastused minu kolleegidele olid eriti huvitavad, mis näitasid tegelikult seda, et minister isegi ei tea, millest ta päris hästi räägib. Kui ma küsisin kaardistuste kohta, mida on Reformierakond ise lubanud teha, siis oli selge, et sealt tegelikult vastust ei tulnud. Ja selle asemel tegeldakse sellega, kuidas veelgi vähem loodust kaitsta. See tuli välja ka viimases vastuses minu kolleegile. Mul on muidugi kurb seda tunnistada, aga Eesti loodus on täna kaitsmata ja Reformierakond oma ministritega ei ole selle heaks paraku mitte midagi teinud, küll aga vastupidi, et anda hoogu juurde selle alles jäänud looduse ära laastamisele. Ja mul on sellest väga kahju. Aitäh!

Suur tänu teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Ja läbirääkimised lõpetab minister Andres Sutt. Palun!

Aitäh! Ma nüüd ei soovi, et jääks siit kuidagi kõlama, et Kliimaministeeriumile või minule ei lähe loodushoid ja looduskaitse korda. Teie küsimused ja arupärimine puudutas pesitsusrahu ennekõike ja nendele küsimustele ma ka vastuse andsin. Kui te ootus oli see, et ma ütlen, et enne Riigikohtu otsust me teeme juba ABC, siis selles ma kindlasti valmistasin pettumuse. Aga ma julgen väita, et Keskkonnaameti kasutusele võetud maatriks on kindlasti loonud selgust ja aidanud linnurahu paremini tagada. Selles mõttes oleme me kindlasti seisnud looduse kaitse poolel. Ja kui te ütlete, et me ei ole mitte midagi kaitsnud ja pigem tegutseme loodusele kahjulikult, siis Eesti metsadest on range kaitse all suurusjärk 18–19%, mida on pea kaks korda rohkem kui Soomes või Rootsis. Nii et selles mõttes öelda, et me ei hooli loodusest ega kaitse metsasid, ei ole lihtsalt faktiliselt korrektne. Aitäh!

Suur tänu! Võimalus vastusõnavõtuks, Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma paraku ei saa teiega mitte kuidagi nõustuda, sest väga selgelt oli näha, et te andsite ümaraid mittekonkreetseid vastuseid küsimustele, mis siin saalis tekkisid. Paraku päriselu näitab seda, et loodus on ikkagi kaitsmata täna ja seda ei saa ühegi ilukõnega muuta, selleks on vaja tegusid ja tahet. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Koos sellega, head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud seitsmenda päevakorrapunktini, milleks on Riigikogu liikmete Tiit Marani, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Riina Sikkuti ja Heljo Pikhofi energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine kliimaseaduse tuleviku kohta, arupärimine numbriga 809. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetooli jõudmas hea kolleeg, Riigikogu liige Tiit Maran. Palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Selle arupärimisega on täpselt samamoodi, nagu oli eelmisega, et see sai suve hakul esitatud, aga ta ei ole oma aktuaalsust absoluutselt kaotanud. Ja kogu seda tralli, mis on käinud selle valdkonna sees, mida nimetatakse kliimaseaduseks, pean ma ajas tagasi minema. 

10. aprillil 2023 sai see Riigikogu koosseis kokku. Peab ütlema, et kui vaadata sealset koalitsioonilepet ja eriti Reformierakonna väljakäidut, siis kliimaseadus kui selline oli peaaegu keskne teema. See oli nagu suur avalöök suureks roheliseks tööstusrevolutsiooniks. Oli päris palju fanfaare, päris palju maksumaksja rahaga märkimisväärselt hästi rahastatud kaasamisüritusi, kuigi samal ajal sisulist kaasamist, kui hakata vaatama, ei olnud vähe, see oli rohkem selline nii-öelda esinemine. Lubati, et 2024. aasta juuniks jõuab kliimaseadus lõpuks avalikeks konsultatsioonideks. No anname andeks selle, et see jõudis augustis 2024. Kõik asjad natukene venivad, see on arusaadav ja sellega ei ole teemat. Ainuke asi, mis meie ette toodi, ei olnud kliimaseadus, aga oli kliimakindla majanduse seadus. See oli otseselt tehtud palju väiksemaks, kui esialgne delegatsioon oli antud seaduse tegemiseks. 

Loomulikult oli sellega palju probleeme, ma pikalt ei taha nendel peatuda. Märgin ära ainult mõningad, nagu ei vastanud Eesti vastu võetud rahvusvahelistele kohustustele, viis kõik selle, mis oli seotud leevendusega ehk heitmete vähendamisega, kaugemale tulevikku, et praegu ei peaks nendega tegelema, mõningates valdkondades isegi liiklus vastupidises suunas. 

Mis veelgi huvitavam, kui me vaatame üldist heite määra ja seda, mis olid alameesmärkide puhul, siis need ei läinud omavahel kokku, need olid erinevad. Üldine eesmärk heideteks oli märkimisväärselt väiksem kui see, kui liita kõik alameesmärkide omad. Leevendamine, heidete vähendamine oli vigane, aga mis veel kummalisem, kõik see, mida me oma koha peal siin oma inimeste jaoks peaksime tegema, ehk kohanemine, et inimesed paremini hakkama saaks, oli praktiliselt olematu. 

Ja siis, 2025. aastal, sellel aastal, viidi sotsiaaldemokraadid koalitsioonist välja. Me saime uue väga meeldiva kliima- ja keskkonnaministri, kes räägib väga hästi ja on väga tore inimene. Aga ta väitis 22. märtsil 2025 ootamatult ERR-i intervjuus – tsiteerin –, et ei, sellisel kujul ühe seadusena kliimaseadust ei tule. Aprillis aga ütles ta juba, et ei, tuleb küll, see võtab natukene aega, aga kindlasti see sügiseni ootama ei pea. Täpset kuud ei ütle. No praegu on 13. oktoober, oleme keset sügist. 

Möödas on poolteist kuud sellest ajast, kui see pidi tulema, aga meil ei ole kliimaseadust, vaatamata sellele, et see pidi esialgselt tulema 2024. aasta juuniks. Ja nüüd räägitakse, et kusagil pidi olema mingisugune eelnõu. 

Samal ajal aga, kui me vaatame seda, mis toimub kliimaga, siis kliimasoojenemine on ületanud 1,5 kraadi piiri juba praeguseks. Järjest vähem räägitakse seda, et kahe kraadi piirile me ei suuda ka pidama jääda, ilmselt liigume sinna kolme kraadi juurde. Aga mis veelgi olulisem meie enda sisemises kontekstis, kõigest sellest, mis puudutab kohanemist ja selleks ettevalmistamist, pole praktiliselt midagi kuulda. Nii et selle valguses paratamatult kõik need signaalid ja märgid sellest, et midagi toimub ja samal ajal ei toimu, on niivõrd vastuolulised. Tegelikult on tegemist vähemalt väljapoole suure segadusega. 

Tahaksingi saada lühidalt vastuseid järgmistele küsimustele. Lühidalt ainult, mitte täisküsimused. Kas üldse kliimamuutuste leevendamine ja elanike ettevalmistamine on praeguse valitsuse prioriteet või ta enam ei ole prioriteet? Mille poolest, kui see varasem eelnõu on olemas, erineb eelmisest? 

Palun juurde! 

Siin paraku lisaaega ette nähtud ei ole. 

Aa. Siis ma ütlen lühidalt. Jah. Kuidas plaanitakse eelnõu ettevalmistusele kaasata kogukondi? Kuidas on plaan huvigruppidega? Kui palju plaanitakse juurde võtta seda kõike, mis puudutab kohanemist, ja millal minister arvab, et see eelnõu lõpuks jõuab Riigikokku. Aitäh! 

Suur tänu teile! Taas on arupärijate küsimustele vastamas hea energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, head arupärijad ka! Nii nagu hea arupärijate esindaja oma sissejuhatuses viitas, kindlasti on kliimamuutused, nendega kohanemine ja nendeks valmistumine midagi, mis on meist igaühe jaoks vajalik ja oluline, ükskõik, kas me räägime üksikisiku tasandil või ettevõtte tasandil või riigi tasandil või omavalitsuse tasandil. See puudutab meid kõiki, aga sellest kõigest võib-olla lähemalt läbi nende küsimuste ja pärast debati siin saalis. 

Head arupärijad on esitanud kuus küsimust. Esimene neist: kas kliimamuutused, nende leevendamine ja elanike ettevalmistamine pole enam valitsuse prioriteet; mida hakkab endast kujutama uus kliimaseadus; mille poolest see erineb varasemast eelnõust? Lühike ja kiire vastus on see, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet. Inimtekkelised kliimamuutused jätkuvad. Euroopa on selle kõige juures kõige kiiremini soojenev piirkond. Kui vaadata Eestit, seda aastat ja, ütleme, viimast hooaega, kliimamuutuste mõju on avaldunud näiteks suuresti vee kaudu – seda on korraga kas liiga vähe või liiga palju või hoopis valel ajal. Selle aasta suvi, seda iseloomustas erakordselt suur sademete hulk, mis tõi kaasa reaalseid kahjusid ja takistusi majanduses. Näiteks venis põllumajanduses koristusaeg ning põllud jäid ligipääsmatuks. Metsanduses – eelmise küsimuse juures juba rääkisime – piiras läbivettinud pinnas väljaveotöid, rikkus metsateid, tõstis hoolduskulusid. Turbatööstuses või turbatootmises lõhenes kuivatusperiood ja seetõttu vähenes toodangu maht. Ja nii nagu ma olen kogu aeg öelnud, on kliimamuutus ja kliimapoliitika sellega kohanemiseks osa konkurentsivõime loomisest. Mida tõhusamalt me suudame vähendada oma jalajälge ja tõstame majanduse või üksikisiku vastupanuvõimet kliimariskidele, seda konkurentsivõimelisem tervikuna on ka majandus. 

Te küsisite, milline see uus seadus siis on. Ma arvan, et sellest on olnud korduvalt siin juttu. Kliimakindla majanduse seadus on lühike, võrreldes eelneva versiooniga konkreetne, realistlik raamseadus, mis ei püüa kõike korraga lahendada, küll aga seab konkreetsed eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja jätab samas piisava paindlikkuse, et kohaneda majanduse ja tehnoloogia kiire muutumisega. Seadus koosneb heite vähendamise riigiülestest ja sektoripõhistest eesmärkidest, teiseks, kuuest põhimõttest, mida võtta eri otsuste tegemisel kaalutluse aluseks, et oleks arvestatud ka kliimaküsimustega, kolmandaks, kohanemisega seotud sätted, neljandaks, mõistete ühtne definitsioon, ja viimasena seiresüsteemi kirjeldusest, mis võimaldab regulaarselt jälgida edenemist ja vajaduse korral teha korrektuure, kuidas nende eesmärkide suunas paremini jõuda. Kuna seadus on lühem, siis on ka seletuskiri oluliselt lühem ja loodetavalt ka paremini hoomatav, sest detailsus on viidud teise tasandi dokumentidesse. Ja võib-olla siin ongi üks suurem erinevus võrreldes varasema eelnõuga, et rakenduslikud detailid on kokku pandud või pannakse valdkondlikes teekaartides, mis koostatakse juba tehtud töö põhjal ja koostöös huvirühmadega, ning peaksid valmis saama selle aasta lõpuks. Ja teekaardid oma sisus kirjeldavad sektorite konkreetsed sammud ja ajakava, et sihid oleks elluviidavad ja kontrollitavad ilma seadust pidevalt muutmata. Nii et võib-olla siin on lihtsalt see lähenemine natukene praktilisem. 

Teine küsimus: kuidas plaanitakse eelnõu ettevalmistusprotsessi kaasata vahepeal kogunenud informatsiooni kliimamuutuste ulatuse kohta? Ma vastan hästi lihtsalt. Viimastel aastatel kogu kogunenud täiendav teave kliimamuutuste ulatuse ja mõjude kohta annab ju väga selge ja mõistetava ühese sõnumi, et ka riigina tuleb meil tegutseda kiiresti ja süsteemselt. Ehk meie poliitikakujundus peab võimaldama nii heite vähendamist kui ka vastupanuvõime suurendamist või kohanemisvõime suurendamist, arvestades teadustööga lisandunud uusi teadmisi, aga ka praktikas ilmnenud erinevate riskide kasvu. Selleks, et uusim teadmine oleks süsteemselt integreeritud, alustame järgmisel aastal kohanemise teekaardi koostamist, millega paralleelselt viiakse läbi üleriigiline kliimariskide hindamine, et kaardistada valdkondade ja piirkondade suurimad haavatavused ning määrata konkreetne prioriteetide järjekord. Riskihinnangu tulemused kantakse kohanemise teekaarti ning neid kasutatakse sektoripõhiste kliimamuutustega kohanemise juhtimiseks erinevatel otsustustasanditel ja ka investeeringute planeerimisel. Lisaks oleme uuendamas kliimaprojektsioone kuni aastani 2100 ehk täpsustame stsenaariume, kuidas Eesti kliima võiks muutuda. Aga nii nagu iga inimene, kes prognoosimisega on eluks kokku puutunud, teab, et nii pikad prognoosid, nende usaldusnivoo või eksimise võimalus on päris suur, aga see ei tähenda, et neid prognoose ei peaks tegema. Neid tuleb lihtsalt pidevalt uute andmete lisandumisel ajakohastada. 

Kolmas küsimus: kas ja millisel kujul on oodata uut versiooni kliimakindla majanduse seaduse eelnõust? Struktuurist ma juba rääkisin. Riigikogule esitame eelnõu pärast seda, kui oleme teekaardid koos huvirühmadega läbi arutanud. Suvel meil oli hulk kohtumisi, või õigemini, suve jooksul kohtusime eraldi erinevate huvirühmadega, küsisime tagasisidet lähenemisele. Ja üldiselt oli see ootus, et me teeksime teekaardid ka vähemalt enam-vähem valmis, selleks et siis, kui seda lühemat seadust arutada Riigikogus, oleks tegelikult võimalik vaadata tervikpilti, et oleks tagatud üldine raamistik, kooskõla üldise raamistiku ja sektorite praktiliste sammude vahel. See on ka põhjus, miks me ei ole kliimaseadusega veel Riigikokku tulnud, sest need teekaardid on vaja eelnevalt kooskõlastada. 

Neljas küsimus: kuidas plaanite kaasata huvigruppe, kas peate huvigruppide kaasamist oluliseks, kas plaanite varasemast suuremal määral võtta arvesse huvigruppide arvamusi, ja kui ei, siis miks? Nii nagu te väga hästi teate, seaduse ettevalmistamisega alustati kaks aastat tagasi ja selle protsessi algusest on käinud läbi või sellega on käinud kaasas ulatuslik kaasamine. Eelnõu kohta on laekunud üle 900 muudatusettepaneku. Need on kõik läbi vaadatud, sisuliselt kaalutud ja nende põhjal on ka eelnõu muudetud või täiendatud. Nii nagu ma juba mainisin, huvirühmadega kohtusime ka selle aasta suvel ja nende kohtumiste tulemusena leppisime kokku, et me liigume paralleelselt eelnõuga edasi ka valdkondlike teekaartide koostamisega, et oleks olemas tervikpilt. Sellel nädalal ehk siis tegelikult täna alustasime ka aruteludega huvirühmadega koos ja vajaduse korral teeme neid arutelusid mitu ringi, et jõuda läbimõeldud ja elluviidavate lahendusteni. Ja tänane kohtumine oli turbasektori teekaardi kohta, kus olid erinevad huvirühmad esindatud, et saaks need kokkulepped teekaartide sisu osas ka tehtud. 

See küsimus, mil määral on võimalik võtta arvesse huvigruppide arvamusi, sõltub ju sellest, kui palju need arvamused erinevad. Kõiges, mis on ühisosa, on arvamustega arvestamine lihtsam. Vastassuunaliste ettepanekute puhul tuleb vaadata, kui suur see ühisosa on, kuidas seda leida, ja võimalikes kompromissides kokku leppida. Aga see, ma arvan, ei erine selle seaduse puhul kuidagi mõne teise seaduse või muu õigusakti arutelust. 

Viies küsimus: esialgsest eelnõust on möödas väga palju aega; kuidas on Kliimaministeerium selle aja jooksul ette valmistanud meie inimesi, kogukondi ja majandust nüüdseks juba paratamatute muutustega kohanemiseks? Jah, kliimapoliitika katabki enamikku eluvaldkondi ja seepärast oleme liikunud samaaegselt mitmel suunal. Näiteks oleme suunanud CO₂ kvoodi tulud ja muud kliimarahastuse allikad madalama heitega lahendustesse, sest nii vähendame riske ja loome ülemineku käigus uusi võimalusi. Fookuses on olnud kolm eesmärki. Heite vähendamine, teiseks, vastupanuvõime kasvatamine, ja kolmandaks, majanduse konkurentsivõime hoidmine – see kõik moodustab ühe terviku. 

Toon mõned näited. Transpordis oleme seadnud esikohale energiasäästliku ühistranspordi arendamise. Näiteks käimasoleval perioodil 2021–2030 teostatakse muu hulgas kuue uue elektrirongi soetamist ning raudtee elektrifitseerimist ligikaudu 500 kilomeetri ulatuses. Hoonete valdkonnas on keskne eesmärk energiatarbe ja kulude vähendamine koos sisekliima parandamisega. Korterelamute puhul on kavas rekonstrueerimist toetada veel täiendava 50 miljoni euroga, et soodustada terviklikke lahendusi, mis hõlmavad nii välispiirete soojustamist kui ka akende vahetust, küttesüsteemide uuendamist ja soojustagastusega ventilatsiooni. Ettevõtluses suuname toetused ressursitõhususe ja innovatsiooni kasvu, millega oleme aidanud ettevõtetel vähendada toormekulu, energiavajadust ja jäätmeteket ning samal ajal suurendada tootlikkust. Lisaks oleme suunanud riigieelarve reservist ja taaste….. vahenditest elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks ning uute liitumiste väljaehitamiseks üle 60 miljoni euro. Uute taastuvenergia seadmete lisamiseks oleme ette valmistanud ka uue taastuvelektri vähempakkumise mahus 1 teravatt-tund koos võimalusega suurendada seda mahuni kuni 2 teravatt-tundi aastas. Me oleme muutnud põhivõrguga liitumise reegleid, et fikseeritud tasuga senisest kiiremini põhivõrguga liituda nii tootmise kui ka tarbimise suunas. Ehk ei ole ainult ühte kitsast tegevust, mis lahendaks meie võime kliimamuutustega kohaneda ja oma keskkonnajalajälgi vähendada. See on terviktegevus ja sinna me oleme oma energia suunanud. 

Viimane küsimus: millal see eelnõu võiks Riigikogu menetlusse jõuda? Huvigruppide tagasiside põhjal ja arvestades nende soovi, et meil oleks ka teekaardid valmis või enam-vähem valmis, on soov, et me jõuame siia teie juurde selle aasta jooksul. Ei ole sügis, aga ei ole ka uus aasta. Ma arvan, et see jätab piisavalt aega aruteludeks. Kindlasti ei ole see võib-olla kõige lihtsam valdkond ja ka siin saalis on kindlasti väga erinevaid vaateid. Aga ma arvan, et see seadus annab kõigi jaoks kindlustunnet juurde, kui see saab vastu võetud ja teekaardid kinnitatud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimus. Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Tegelikult väga hea ülevaade. Aitäh teile! Küsimusi esitan ma hoopis natukene teiselaadsest valdkonnast, tegelikult ikka samast valdkonnast. Nagu te teate, maakasutus on üks suuremaid heite põhjustajaid ja väga valus teema. Sellega kaasnevad nii-öelda LULUCF-i nõuded Eestile. Te olete ise ELAK-is ka öelnud, et need nõuded on Eesti suhtes ebaõiglased ja et Eesti on alustanud protsessi nende nõuete muutmiseks ja sellealast suhtlemist Euroopa Komisjoni tasemel. Kui ma seda Euroopa Liidu asjade komisjonis kuulsin, siis mul tekkis teatud tõrge, sest minu teada peab selleks, et kuskil Euroopa Komisjonis Eesti poolt mingit asja ajama, olema Eesti seisukohtade kinnitus Euroopa Liidu asjade komisjonist. Seal on teatud protseduur, aga seda ma näinud ei ole. Kas te oskate seletada, kuidas Euroopa Komisjoni tasemel Eesti praegu selles valdkonnas toimetab, kui meil ei ole kinnitatud seisukohti?

Ma olen üsna kindel, et kõik minu sõnavõtud ja kohtumised, mis ma olen Euroopa Liidu suunal teinud, on kooskõlas selle mandaadiga, mille Riigikogu on andnud. Tulles LULUCF-i juurde, kui LULUCF omal ajal kokku lepiti, need eesmärgid, siis lepiti kokku eesmärkides, aga ei olnud võib-olla kõige täpsemat teadmist sellest, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Tegelikkus on selline, et väga paljudel liikmesriikidel on nende eesmärkide täitmisega erinevaid probleeme. Need probleemid ei ole kõikidel ühetaolised. Metsarikastel riikidel on need mured ühtpidi. Kuskil teistes riikides, mõnel väikesaarel – mitte Eesti väikesaartel, vaid mõnel saareriigist liikmesriigil – on need probleemid seotud nende asukoha, transpordi ja kõigi muude ühendustega. Seepärast ongi mõistlik see üldine hoiak Euroopa Liidu tasandil, et vaatame otsa ja räägime läbi, kuidas on võimalik neid eesmärke realistlikult saavutada. See on igal juhul mõistlik.  

Kui veel kord selle metsanduse näite juurde tulla, siis lahendus, mida teeb Taani ehk istutab metsa juurde, selleks et eesmärke täita, ei ole lahendus, mida meie kui üle 50% metsaga kaetud riigi puhul saaksime kasutada. Nii et see arutelu ei ole kuidagi sedapidi, et LULUCF ja need eesmärgid ei oleks vajalikud. Küsimus on, kuidas me realistlikult ja objektiivselt nende eesmärkide saavutamiseni liigume. See on selle töö eesmärk ja me ei ole üksi seal, seal on väga palju liikmesriike.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Märtsis 2023 koalitsiooniläbirääkimistel kliimaseaduse arutelul esindas Jevgeni Ossinovski seisukohta, et tegemist peaks olema konkreetse ja lühikese raamseadusega. Reformierakond eelistas teistsugust lähenemist ja Kristen Michal hakkas ette valmistama mahukat kliimaseadust, mis muutus kliimakindla majanduse seaduseks. Iseenesest ma väga toetan teie esitatud plaani minna tagasi lühikese ja konkreetse raamseaduse juurde, küll kaks ja pool aastat hiljem. 

Mul on kaks küsimust. Kas peaminister toetab seda lähenemist, kuigi ta ise liikus mingil põhjusel teises suunas? Ja teine küsimus: kas nüüd selles uues seaduse versioonis on heite vähendamise eesmärke lõdvendatud? 

Aitäh! Peaminister on selle lähenemisviisiga päri. Ma arvan, et see, et me saame praegu seda kliimakindla majanduse seadust sellisel kujul esitada ja ette valmistada, on võimalik selle töö põhjal, mida me oleme siin ühiselt teinud mitme, kahe aasta jooksul. Nii et selles mõttes on igal juhul kaheaastane töö läinud asja ette. 

Nüüd, kui te küsite seda, kas me oleme eesmärke leevendanud, siis ma ütleksin, et pigem mitte. Kogu selle lähenemise mõte on see, et me näitame lisaks eesmärgi seadmisele ka selle teekonna, kuidas me sinna jõuame. Ja sellepärast on teekaart minu hinnangul üks sihuke praktiline tööriist, mille muutmiseks või täiendamiseks ei pea tulema Riigikokku seadust muutma, vaid seda saab teha tööprotsessi osana. 

Kui selgub, et mingit eesmärki on vaja õgvendada, siis tuleb mõistagi seadust muuta ja ma arvan, et see ongi väga loogiline. Sellepärast on minu meelest väga oluline ka need põhimõtted, mis nüüd sai ELAK-i mandaadis kinnitatud 2040. aasta eesmärgi kohta, et meil ikkagi on ka läbivaatusklausel. Ei ole nii, et me seame aastal 2025 eesmärgi aastaks 2040 ja siis aastal, ma ei tea, 2038 vaatame, mis sai. Mõistlik on ikka vaadata ka 2030-ndate alguses, kuidas me oleme liikunud, kas mingeid tegevusi on vaja õgvendada, et me tegelikult saavutaksime selle lõppeesmärgi. Sest kliimaneutraalsus aastaks 2050 on ju paigas. Seda ei ole mitte keegi mitte kuskile nihutanud. 

Nii et ambitsiooni me kindlasti vähemaks ei keera, vähemalt sisu mõttes. Kui mingeid tegevusi on võimalik teha heitevabalt, siis võib neid teha. Aga kui sellega kaasneb heide, mille tulemusena me ei saavuta 2050. aastaks kliimaneutraalsust, siis me loomulikult peame midagi seal ette võtma. 

Aga muidu mulle tundub, et me liigume selle trajektoori peal, kuskil me oleme liikunud kiiremini, kuskil on vaja võib-olla järele aidata. Nii nagu on teada, eks ole, LULUCF on meie jaoks kõige suurem väljakutse. Aga sellega me tegeleme. Ja see ei ole ainult meie teema.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te olete siin mitu korda maininud maailmavaadet, mis siin saalis on ka erinevad, aga loodusnähtuste puhul ja kliima puhul on niimoodi, et siin ei ole maailmavaadet. Siin kehtivad füüsikaseadused ja neid ei saa maailmavaatele vastavalt painutada. Aga ma tahaksin täpsustavat küsimust, et võrreldes eelmise kliimaseaduse versiooniga, mille kallal te praegu töötate, kas heitmed suurenevad võrreldes eelmisega või ei suurene.

Kui te niimoodi küsite, siis ma hea meelega kontrolliks selle järgi, hakkamata siin spekuleerima, kas mingis kohas on heide … noh, kui ta väiksem on, siis ei ole probleemi. Aga kui ma nüüd ütlen teile, et ei ole, ja siis selgub, et on suurem – ma nagu seda ei tahaks teha. Kui sobib, siis kontrollin numbrid üle ja vastan kirjalikult, kas kuskil on mingi muutus selle koha pealt või mitte. Aitäh!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Kõigepealt Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Oma küsimuse puhul ma ütlesin, et see oli päris asjatundlik ülevaade, ja tänasin kliimaministrit selle eest. Paraku ma ei saa samamoodi öelda vastuste puhul, sest minu küsimus LULUCF-i osas oli väga konkreetne ja selge. Kas Eestis on välja töötatud ja kinnitatud seisukohad, mille põhjal Eesti praegu komisjoni tasemel toimetab? Ma sellele vastust ei saanud. Aga see selleks. 

Kui me nüüd räägime sellest olukorrast, siis tõepoolest on tarvis mingisugust kompromissi. Aga on asju, mille vahel ei ole võimalik kompromissi saavutada. Meil ei ole kuidagi võimalik arendada täpselt samamoodi tööstust, nagu ta enne oli, ja samal ajal tagada, et keskkonnakriis, sealhulgas ka kliimasoojenemine, saab hallatud. Kui ma vaatan praegu, mis meie ümber toimub, siis tegelikult ma näen tendentse, mis liiguvad selles suunas, et me oma eesmärke ei saa täita. Võtame näiteks kas või VKG tselluloositehase loomine ja selleks neile kvoodi andmine, kui palju nad Eestist riigimetsa saab kasutada, mille suurus on päris märkimisväärne, või siis ootamatult erisuse saamine komisjonilt põlevkivikaevanduse avamiseks või majandusliku raiemahu suurendamine. 

Ma peatun siin põhiliselt metsateemal, sest teate, mets ei ole ainult puit. Mets on ökosüsteem, ta on märkimisväärselt parem süsinikusiduja kui ükskõik mis teine. Lisaks sellele on tal veel teised funktsioonid, nimelt ta on kliima stabiliseerija, seda nii lokaalsel kui ka globaalsel tasemel. Toon ainult kaks asja. Esiteks, albeedo efekt, peegeldumine, ja teiseks, veeringe jaotamine, mis tegelikult on väga tugev kliima stabiliseerimise aspekt. Nii et ükskõik mis me teeme, siis mingisugune vastuolu kliima soojenemisega ja meie ambitsiooniga kasvatada samalaadset majandust on paratamatult tulemas tupik. Me sellest ei pääse. 

Mis mind kõige rohkem häirib selle asja puhul, on see, et kõik, mis puudutab kohanemist, selleks et paratamatu muutusega, mida me juba praegu tajume, riiklikul tasemel ja seadusandlikul tasemel praktiliselt ei tegelda. Me ei tegele sellega, mis saab siis, kui meile tulevad järsud kliimamuutused, nii-öelda järsud katastroofid, mil määral me oleme selleks ette valmistatud, kuidas me saame hakkama liikuvusega, tervishoiuteemadega, kuidas me saame hakkama põllumajanduses pikaajaliste muutustega, mis on seotud ka kliima soojenemise ja niiskuse- või veerežiimi muutumisega. Neid asju ei ole lihtsalt korralikult läbi töötatud, aga nendega on väga kiire. 

Ja paratamatult, kui ma vaatan seda praegust asjade toimimist, siis mul tuleb meelde selline humoorikas võtmes väljapakutud skeem, kuidas juhitakse ühte halba projekti. See koosneb kuuest faasist. Entusiasm! Kõik on kohutavalt elevil ja usuvad, et seekord läheb kõik plaanipäraselt. Ma mäletan seda aega, mis on seotud kliimaseaduse väljatöötamisega. Järgmine faas on segadus. Selgub, et keegi ei saa täpselt aru, mida tegelikult teha tuleb, mis tehtud on, ebaselgused, küsimused. Ja siis tekib paratamatult ka see, et tuleb süüdlast otsida, kes selle kõik nii tegi, ja süütute karistamine, aga mis veel olulisem, tõeliste süüdlaste premeerimine. Ma tahaks väga loota, et see viimane faas, mis tavaliselt sellistel juhtudel on, kliimaseaduse puhul ei läheks samamoodi, nimelt unustamine. Unustame kliimaseaduse ära, matame selle vaikusesse maha, kõik teesklevad, et me midagi teeme, aga tegelikult mitte midagi ei tee. Sest kui me nii läheme, siis paratamatult see, mis meid ees ootab siin sellel väikesel maatükil, saab meie inimestele, kogukondadele ja meie keskkonnale olema väga raske. Nii et ma väga loodan, auväärt minister Sutt, et see, mille suunas te liigute, on teistsugune kui see, mis ma ette ütlesin. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister täpsustada? Jah, palun!

Aitäh! Paar asja ütleks. Jällegi, et ei jääks kõlama, et meil ei ole ELAK-i mandaati. ELAK-i mandaat on LULUCF-i küsimustes kindlasti olemas moel või teisel. Siin ei saa olla teistsugust olukorda, aga kontrollime täpselt üle. Ma saan kindlalt öelda, et me oleme päris palju ministeeriumis näinud vaeva, et selle lühikese konkreetse seaduse koos teekaartidega viia sellisele kujule, et meil oleks võimalik seda arutada. 

Hea kolleeg Züleyxa ütles, et kliimamuutus ei ole maailmavaateline, see on objektiivne nähtus, ja ma olen sellega sada protsenti päri. Kus maailmavaade tuleb mängu, on see, kuidas me selle muutusega toime tuleme, kuidas me reageerime, milliseid vahendeid kasutame. Ma loodan, et seal on ka võimalik eri maailmavaadete puhul leida ühisosa, teha nii, et meil siin oleks võimalikult kohanemisvõimeline keskkond, ja samamoodi, et me annaksime oma panuse rahvusvaheliselt. Ma arvan, et ka see on oluline. 

Ja võib-olla lihtsalt lõpetuseks. Mina jagan seda seisukohta, et puhas tööstus, kaasaegne tööstus – seda kõike on võimalik teha palju väiksema jalajäljega ja väiksema mõjuga kliimale, kui on vanemal tööstusel. See ongi osa kohanemisest. Ja kui siin juttu oli VKG biorafineerimistehase näitest, siis ma arvan, et see ongi üks näide, kus võib öelda, et me saame kodumaist puitu siin Eestis väärindada võimalikult palju. Ma ei näe seal vastuolu loodushoiu, kliimapoliitika ja võimaliku biorafineerimistehase rajamisega. Aga kindlasti on ka teistsuguseid arvamusi. Ma respekteerin neid ka. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meil on läbitud tänane seitsmes päevakorrapunkt. 

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Aivar Koka ja Priit Sibula energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine Endla looduskeskuse sulgemise kohta. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Aivar Koka.

Hea juhataja! Hea Anti! Hea minister! No kurb on tõdeda, et selliseid olulisi otsuseid, mis muidugi Tallinnas tundub, et see on tühine, 80 000 eurot aastas. No mis summa see on? Noh, kui vaadata, et siiasamma Lennusadama kõrvale rajatakse 67 miljoni eest ühte uhket maja, siis sinna jätkub riigil raha alati. Aga kui piirkonnas üks maja, mis on looduskeskus olnud aastakümneid, pannakse kinni nii, et kohaliku kogukonnaga, rääkimata kohalikest omavalitsustest, mitte poolt sõnagi ei räägita. Ja ma saan aru, et see maja pannakse müüki, sõltumata sellest, et üks MTÜ on küsinud varianti, et ta tegutseks seal edasi, kui seda maja talle renditakse.

Seoses sellega on mul ministrile üks ports küsimusi. Aga nende portsu küsimuste juurde ma kaks küsimust esitaks veel juurde, mis ei ole minu küsimused küll, aga kuna Facebookis 20 000 inimest muretsevad selle maja pärast mu lehe peal, siis üks palus küsida su käest, et kuna pea pool riigimetsast on kaitse all, siis kui palju riigil jääb saamata omanikutulu? Ja teine on seesama loodusmaja või keskkonnamaja – kuidas seda siis ilusasti nimetatakse – Lennusadama kõrval. Kas tõesti oli vaja ehitada seda maja, mis järgmisel aastal peaks valmima, ja ülejärgmisel aastal sinna sisse kolitama? Hetkeseisuga 67,3 miljonit saan mina andmete peale ehitamisest. Et äkki oleks seal jätnud mõne laua või kapi panemata ja oleks saanud ikkagi Endla looduskaitsekeskust Toomal ka järgnevatel aastatel pidada. 

Aga põhiküsimus nende küsimuste juures on see, et äkki sa ikkagi vastad, miks seda kohaliku omavalitsusega ei räägitud, vaid lihtsalt ühel hetkel tuli teade, et selle maja uksed on lukku pandud ja kõik, mis seal on natukenegi väärtuslikum, on Tallinnasse toodud. Aitäh!

Arupärimisele palun vastama, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Kui arupärijatele sobib, siis võib-olla ma vastaks need kaks viimast küsimust, mis suuliselt sai just esitatud, esimesena, ja siis tuleks nende teiste küsimuste juurde, mis arupärimises olid. 

Nüüd, looduskaitse ja RMK omanikutulu. Need on olnud teadlikud valikud, et me kaitseme loodusväärtusi ja me ennekõike püüame kaitsta neid loodusväärtusi, millel on põhjust ja kus on põhjendused olemas, ja teeme seda ennekõike riigi maa peal, mitte eraomanike maa peal. Seepärast on ka RMK oma tegevuses nendest suunistest lähtunud. Tegelikult RMK on ka väga palju, mina ütleksin, aidanud kaasa looduskaitselise tegevuse kaudu mitte ainult metsamajandamisele, vaid tegelikult ka keskkonnateadlikkusele ja loodusturismile. See on kindlasti toetanud nii kohalikke kogukondasid kui ka lihtsalt aidanud inimesi loodusega rohkem kokku viia, eriti kui need inimesed on linnakeskkonnast tulnud. 

Teine küsimus puudutas keskkonnamaja ja Endla loodusmaja. Need kaks ei ole omavahel alternatiivid. Keskkonnamaja ehitus ei olnud mitte kuidagi selleks põhjuseks, miks Endla looduskeskuse sulgemise otsus tehti. 

Aga siit ma nüüd lähekski sujuvalt üle nendele neljale küsimusele, mis arupärijad esitasid. Esimene küsimus ongi, miks ei arutatud Endla looduskeskuse sulgemist kohaliku kogukonna esindajatega. Ma vastan järgnevalt. Kõigepealt, et tuua natukene konteksti, mis hoonega oli tegemist, Endla kontorihoones töötas sulgemisel kaks Keskkonnaameti teenistujat. Need töökohad on nüüd ümber paigutatud Jõgeva riigimajja, nagu ilmselt hea küsija ka teab. Otsus sulgeda 2025. aastal Endla kontor tehti Keskkonnaametis märtsis 2025 ning kohe teavitati sellest ka teenistujaid. Info kontori sulgemisest oli kohalikus kogukonnas seega teada märtsist 2025. Nüüd, see hoone ise on veidike üle 800 ruutmeetri, millest kontoriruumid moodustasid 12%. See ekspositsioon, millest on peaasjalikult olnud juttu, moodustas 9%, nendest 41% olid majutusruumid ja 38% koridorid ja tehnoruumid. Nii et selles vaates ma julgeks öelda, et ekspositsioon moodustas selle hoone puhul kõige pisema osa. Seda hoonet on pakutud selle aasta aprillis nii Tartu Ülikoolile kui ka maaülikoolile. Neil mõlemal puudus huvi läbirääkimisteks. Üks põhjus oli, et tegu on suhteliselt Tartu lähedal asuva objektiga ja vajadust seda õppebaasina kasutada pole. Hooned ei ole iseenesest vajalikud teadusuuringute läbiviimiseks, neid saab seal kohapeal teha ka ilma hooneid kasutamata. Sulgemisprotsessis oligi fookus töökohtade ümberpaigutamisel, sest Keskkonnaameti vaatest oli see hoone ennekõike kontor kahele töötajale. 

Teada on ju ka see, et Keskkonnaametil on olnud nii nagu teistelgi valitsusasutustel ülesanne leida kokkuhoiukohti. Nende kokkuhoiukohtade valikul on otsused tehtud, et teha neid lõikeid seal, kus pikaajaline mõju looduskeskkonnale oleks võimalikult väike. Ja selles kontekstis, arvestades seda üle kolmemiljonilist eesmärki, mis on eelarves vaja kokku hoida, on Keskkonnaamet vähendanud 45% kontoripindasid, kolmandiku võrra autosid ja on kas siis koondanud või jätnud täitmata või täitmata ametikohti maha võtnud kokku 60. Samuti on lühendatud järelevalve öist valveaega ning kontrollseirete mahtu. Põhjendus, miks hooned, on ka väga loogiline. Sest see on valutum kui uuringud, spetsialistid, koolitused ja arendused ning sellel on ka keskkonnale väiksem mõju. Nii et Keskkonnaameti jaoks on majanduslikult ning ka looduskaitseliselt mõistlik ja otstarbekas sulgeda see hoone, mille pindalast suur osa moodustasid majutus- ja kontoriruumid. Samuti on võimalik kaasaegse töökorralduse puhul teenistujaid paigutada riigimajadesse. Kohalike elanike ja külastajate vajadused on tagatud endiselt servituutide ja haridusmaterjalide üleandmise kaudu. Just sellesama majandusliku ehk selle hoone ülalpidamise kulukuse tõttu ei olnud ilmselt ka ühtegi tõsiseltvõetavat huvilist, kes oleks soovinud selle üle võtta. Kogukonna huvide tagamiseks ja vabaks juurdepääsuks Männikjärve loodusrajale on Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus teinud Riigi Kinnisvara AS-ile ettepaneku seada RMK kasuks servituut teele, parklale, lõkke- ja puhkekohtadele. Selle servituudi seadmine on ka töös. Kohalike laste, noorte ning laiemalt avalikkuse keskkonnaalase hariduse ja teadlikkuse edendamiseks andis Keskkonnaamet õppematerjalid, teavikud, raamatud, loomade topised üle õige mitmele haridusasutusele ja organisatsioonile. Ka Vaimastvere Kool sai, Luua Metsakool, Loodusmuuseum, RMK, Tartu Ülikooli teadusraamatukogu ja mittetulundusühing Eesti Turbamuuseum. Nii et ei ole kindlasti kõike koondatud Tallinna, vaid pigem vastupidi. Mittevajalik mööbel anti tasuta üle Jõgevamaa lasterikaste perede esindusorganisatsioonile MTÜ Jõgeva Lasterikkad. 

Teine küsimus: "Milline on Endla looduskeskuse sulgemise mõju kohalikule kogukonnale. Kuidas on selle asutuse sulgemine kooskõlas valitsuskoalitsiooni lubadusega arendada elu Eesti eri piirkondades?" Endla kontori sulgemine ei takista ei kohaliku kogukonna ega laiemalt avalikkuse juurdepääsu Endla looduskaitsealade väärtusele. Ka loodusala infrastruktuur, nagu teed, rajad, parklad ja lõkkekohad, selle hooldamine ja arendamine on jätkuvalt RMK ülesandeks. Samuti on jätkuvalt võimalik korraldada loodushariduse programme ja üritusi koostöös erinevate partneritega. Keskkonnaameti kaks töötajat, kelle töökohad enne olid Endla majas, jätkavad oma tööd Jõgeva riigimajas. Nii et ka need inimesed on endiselt kodanike ja õpilaste jaoks alles. See otsus jätab piirkonnale avatuks ka võimaluse, et hoone saab uue otstarbe näiteks haridus- või turismikeskusena, kogukonnaruumina või mõne kohaliku algatuse baasina, aga samas ei pea riik ega Keskkonnaamet kandma enam kõrgeid ülalpidamiskulusid hoonele, mille senine kasutus oli vähene. Nii et tegemist on tasakaalustatud lahendusega. Ma loodan väga, et ka kogukond näeb võimalusi, et seda maja kasutada oma tarbeks, ja neil on ideid, kuidas anda sellele hoonele uut elu. 

Kolmas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal maksnud oma töötajatele tulemustasusid ja muid analoogseid lisatasusid?" Tulemustasu ei ole sellel aastal makstud mitte ühelegi Keskkonnaameti 533 töötajast. Kokku on makstud Keskkonnaameti teenistujatele muutuvpalka ajavahemikus aasta algusest kuni septembri keskpaigani summas 118 000 ja natuke peale. Keskkonnaameti eelarvet on ka vähendatud, kulusid on kokku hoitud ja seda tuleb teha ka veel järgmisel aastal. Ehk amet on oma senised võimalused veelgi teravama piluga üle vaadanud nii majade, inimeste kui ka töötajate motiveerimise kohta. Võib-olla lihtsalt, et oleks kokkuhoiukohtade info ka ilusti olemas, 2023.–2024. aastal oli see 1 074 000, 2025. aastal on see 1,1 miljonit, mis on ka tehtud. Järgmisel aastal on veel vaja teha ligi 670 000 ja 2027. aastal veel 450 000. Ehk viie aasta jooksul kokku veidi üle 3,3 miljoni. 

Ja ma ütlen kohe ka ära selle muutuvpalga sisu, et ei jääks muljet, et see tegelikult on tulemustasu. Kõige suurem osa sellest on antud täiendavate ülesannete eest. Näiteks, kui töötaja on asendanud teist töötajat, kui see on kas lahkunud või uue töötaja värbamine on viibinud, sellised tegevused, ja asendatavusmäär on 50% palgast. See moodustab üle 70% või peaaegu 70% nendest summadest. 

Ja neljas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal kulutanud raha oma töötajate tänu-, motivatsiooni ja teistele sarnastele üritustele?" Ka siin ma alustan sellest, et Keskkonnaametil on ka ülesanne leida kokkuhoiukohti ja seda on Keskkonnaamet ka teinud. Keskkonnaametil on üle Eesti 18 kontorit, see tähendab, et inimesed töötavad hajutatult, ja seetõttu on loogiline, et kolleegid omavahel aeg-ajalt kohtuvad, mis kokkuvõttes annab paremad töötulemused ja meeskonnatunde. Sellepärast on ka võimaldatud paindlikku tööaega, kaugtöövõimalusi ja töötajate motiveerimist. Ja need on näiteks uuringufirma Kantar Emor andmetel olnud üheks põhjuseks, miks Keskkonnaamet on avalikus sektoris atraktiivne tööandja. Nii et ühisüritustesse investeerimine ei ole midagi erinevat võrreldes iga teise ettevõtmise või organisatsiooniga. Kui see on hästi tehtud, siis see on loomulik ja vajalik, sest iga organisatsioon koosneb inimestest. Need ei ole ainult reeglid ja protsessid ning motivatsioon ja ühtekuuluvustunne on kindlasti tähtsad. See parem motivatsioon või kõrge motivatsioon, suurem pühendumus aitab vähendada voolavust ja hoida kokku värbamise pealt. Ma arvan, et Keskkonnaamet on siin käitunud mõõdukalt. 

On selge, et avalikus sektoris peab sotsiaalne närv olema paigas, et millises mahus sellised meeskonnaüritused on mõistlikud. Seetõttu ütlen ma need numbrid ära, mis Keskkonnaamet on kolme kategooria vahel kulutanud. Aastapäevaüritus oli 53 000 eurot või peaaegu 54 000, täpsemalt 53 700. Vabatahtlike tänuüritus, mis on Keskkonnaameti jaoks vabatahtlikku tööd teinud tegijate jaoks, on 7600. Ja suveseminar on 36 600. Nii et arvestades seda, et tegemist on organisatsiooniga, kus töötab üle 500 inimese, julgen mina siit öelda, et need otsused on tehtud mõistlikult ja selleks, et töötajaskond oleks motiveeritud ja panustaks. Jaa, sellega ma oma vastused lõpetan. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, kõigepealt suur tänu vastuste eest! Paar küsimust jäid õhku. Sa mainisid, et kui seal keegi tahaks midagi teha, siis kõik need võimalused on olemas. Seal on olemas üks MTÜ, MTÜ Endla Looduse Selts, kes Endla looduskaitseala toetuseks on pöördunud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poole, et seda rentida. Seal on selgelt öeldud, et see maja läheb müüki. See otsus on põhimõtteliselt tehtud. Kellele ta müüakse, eks see selgub. Aga mind jääb painama see, et 82 000 eurot väidetavalt oli see kulu. Kas see oli kommunaalkulu, see 82 000? Mis kulu tegelikult tekkis nendel kahel töötajal riigimajas? See rent ei ole ju tasuta.

Aitäh! Kui on soov saada päris täpseid numbreid, millest see 82 000 koosnes, siis need hea meelega saadan kirjalikult järele. Ja samamoodi, kui palju on nende kahe töötaja kulu Jõgeval riigimajas. Need küsimused vastaks hea meelega kirjalikult. 

Kui nüüd kohalikul kogukonnal, sellelsamal MTÜ-l näiteks, on huvi võtta seesama hoone rendile – ma ei oska öelda, kas nad on Riigi Kinnisvara AS-ile selle pakkumise teinud või ei ole –, siis Riigi Kinnisvara AS peab hindama, kas see võiks olla midagi, mis on teostatav. Ja ma iseenesest pean õigeks, et kõige halvem, mida teha, on see, et see vara seisab tühjana. Kas müüa või anda kellelegi teisele rendile – need ongi kaks kaalutluskohta, mille vahel RKAS peab valima, aga see on juba nende juhatuse otsus.

Aitäh! Selle formaadi juures on ettekandjale üks küsimus. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised ning arupärijate esindajana Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Selle teema juures on kõige kurvem teema see, et tegelikult, kui kaks töötajat nagu väidetavalt oli kevadel saanud teate, et nad kolivad sellest majast välja, siis kahjuks kohalikule omavalitsusele see info ei jõudnud. Mitte kordagi ei istutud Jõgeva Vallavalitsuses maas ega arutatud seda teemat. Ma arvan, et nii mitmedki probleemid oleks olnud lahendatavad palju varem. Mitte nii, et mõni päev enne 1. septembrit teatatakse, et maja pannakse lukku, kuna autod olid ette vurisenud ja sealt siis seda kaupa peale pandi ja laiali sõideti. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja vallavalitsuse esindajad loevad seda siis kohalikust ajalehest, et sihuke olukord on. 

Me täpselt ei tea, kui suur see kulu kokkuhoid on. Kurb on see, et seda maja lihtsalt ei kasutatud sellel otstarbel, mis sinna loodud oli. Seal oli võimalik või on ka täna võimalik läbi viia koolitusi, seal ööbimisvõimalused olid. Tegelikult on seal täna ikkagi üks väga korralik loodusrajad, kus on loodusturismiga võimalik tegeleda, rääkimata sellest, et seal on ka kalapüügivõimalused ja kõik muud. 

Nii et ma loodan küll ministrilt, et ta tagasi minnes ministeeriumisse räägib selgelt läbi, et kui sellised olukorrad kuskil kohalikus omavalitsuses tekivad, et mingil põhjusel soovitakse midagi kinni panna, siis riigi üks partneritest on ikkagi kohalikud omavalitsused, ja kui see etapp jäetakse tegemata, siis tegelikkuses on keegi midagi jätnud sõna otseses mõttes tegemata. Tulekahju kustutada tunduvalt hiljem on see keeruline. 

Mina tean selle maja saatust ja selle ellukutsumist väga hästi. Ma olen lihtsalt selle piirkonna inimene olnud ja siin saalis pean kaitsma ka oma piirkonna huve. 

Aga veel kord, selliseid otsuseid ei tohiks teha kuskil kabinettide varjus. Ma saan väga selgelt aru nende inimestest, kes mu käest on küsinud, et aga pea 70 miljoni eest ehitate maja ja 82 000 ei ole. Ma räägin, et see on kõik suhteline, aga Tallinn versus loodus, kus ongi raba, Endla raba – Tallinnas sellist kohta ei ole. Sellist uhket maja, ma saan väga hästi aru, et see idee tekkis siis, kui oli koroonaajal, et anda kohalikule tööstusele tööd. Siis selle maksumus oli 38 miljonit, aga täna on 20 miljonit sinna praktiliselt otsa tulnud maksumaksja raha. 

Veel kord, palve on püüda seda probleemi ennetada ja leida sellele probleemile kõiki osapooli rahuldav lahendus, sest kaks inimest täna ju ikkagi on Jõgeval ja maksavad riigimajas renti, mis kindlasti on Jõgeva linna üks kallimaid pindasid. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister läbirääkimistel? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud tänase kaheksanda päevakorrapunkti.

Ning nüüd on peale haamrilööki võimalik ennast registreerida vabasse mikrofoni. Kõnesoove ei ole. Sellega on ka vaba mikrofon läbi ning istung on lõppenud. Head õhtut!