Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, mul on teile kõigepealt palve, et teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Martin Helme, teil on käsi püsti, protseduuriline küsimus. (Martin Helme täpsustab kohalt.) Päevakorra kohta? Selge. Kohalolijaks on end registreerinud 70 Riigikogu liiget, puudub 31.  

Järgneb päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatus. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 669 esimene lugemine.  

Martin Helme, teil on nüüd küsimus, ma saan nii aru, päevakorra kohta. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Mul on täpsustus päevakorra kohta. Meil on olnud reegel – meil on selle üle isegi vaidlusi olnud –, et OTRK‑d ehk olulise tähtsusega riiklikud küsimused on [arutelul] reeglina neljapäeval, vahel harva on nad olnud siin ka teisipäeval. Aga sel korral on OTRK pandud kolmapäevase päevakorra esimeseks punktiks. Ausalt öeldes paistab see OTRK niikuinii üsna sisutühi olevat. Ma tahaksin aru saada, kuidas see sinna kolmapäevasse [päevakorda sai], mis poliitika see on.

Suur tänu! Ka neljapäeval on [sel nädalal] OTRK, meil on juba üks OTRK neljapäeval ees. Kuna komisjon soovis selle OTRK [arutelu] sel nädalal ära pidada, siis on see pandud tõepoolest pisut erakorraliselt [kolmapäevasesse päevakorda]. Aga see ei ole pretsedent. Selliseid olukordi on komisjoni OTRK-de puhul olnud ka varem, komisjoni [algatatud] OTRK [arutelu] on olnud kolmapäeval. Sellepärast on see komisjoni [algatatud] OTRK [arutelu kolmapäeval]. Sellel OTRK [arutelul] on ainult kaks ettekandjat ja ajalise raami mõttes ei ole see ilmselt väga pikk. Nii et selle OTRK me suudame kolmapäevase päeva jooksul kindlasti ära menetleda. 

Martin Helme, teine küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Mõnes mõttes sama küsimus. Ma näen jah, et see ei ole eriti pikk. Ma näen, et see teema ei ole kuidagi, kuidas ma ütlen, põletavalt kiire ajakavaga. Nii et ma ei saa aru, miks pannakse ühele nädalale kaks OTRK‑d, nii et kuidagi pressitakse see üks OTRK kolmapäevale. Ja kui ta pannakse kolmapäevale, miks ta on siis kõige ees, mitte kõige taga? Eelnõud võiksid ju eespool olla. Ma ikkagi ei saa aru sellest urgentsusest, miks meil on vaja kolmapäeval esimese asjana [pidada arutelu] Euroopa Liidu pikaajalise eelarve teemal, mis on alles, ütleme niimoodi, poliitiliste arutelude algfaasis Euroopas ja Eestis ka.

Aitäh! Ma juhin tähelepanu veel sellele, et kolmapäeval külastab Riigikogu Euroopa [Komisjoni] eelarvevolinik Piotr Serafin, kes peab siin Riigikogu ees kõne. Me ei saa lihtsalt olemasolevate kodu‑ ja töökorra seaduse reeglite alusel teda sellel OTRK [arutelul osalejaks] lisada, küll saab ta pidada kõne. Ta ei saa võtta vastu küsimusi ega [anda] vastuseid, aga ta saab oma seisukohta väljendada siin Riigikogu ees istungi alguses peetava kõnega. Seega, ma usun, moodustab see sellise hea terviku. Kindlasti on Euroopa Liidu pikaajalise eelarve arutelu ka selle saali jaoks väga kasulik ja vajalik. 

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Ma jätkan samal teemal. Meil Euroopa Liidu asjade komisjonis oli ka väike arutelu sellel teemal. Oleks mõistetav, kui me saaksime lugupeetud väliskülalisega seda OTRK‑d koos [arutada], temalt küsida ja vastuseid saada. Aga ta tuleb, peab oma kõne ära ja läheb minema. See OTRK ei ole kuigivõrd terviklikult tema ettekandega seotud. Seetõttu teen ma ettepaneku, et juhatus ikkagi veel korra kaaluks, kas kolmapäev on siin mõistlik [valik]. Ma nõustun Martin Helmega selles, [et ei ole aru saada, miks seda arutelu] on vaja pidada enne eelnõude menetlemist, mis on oluliselt tähtsam [tegevus]. 

Teine ei ole vist protseduuriline küsimus, ma ei tea, kas sa, hea eesistuja, saad seda kommenteerida. Huvitav, mida Peeter Talil meile Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest rääkida on? (Hääl saalist: "Mitte midagi!")

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda, selles mõttes, et te ei saa protseduuri kohta ettepanekut teha. Küll saab seda teha fraktsiooni juhtkond. Kui fraktsiooni juhtkond tahab teha ettepanekut päevakorraprojektiga seoses, siis fraktsiooni juhtkond saab seda teha. Ma ise ei saa küll seda teha. Selles mõttes, Peeter Tali on Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. 

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Suur tänu! Minul on selline küsimus, miks üleüldse peaks keegi Piotr Serafin tulema parlamendi pulti meile kõnet pidama. Ma ei näe, et see kuidagi Riigikogu tööga seonduks. Minu meelest peaks siin keskenduma sellele, mis on meie põhiseadusest tulenevad ülesanded: peaks menetlema eelnõusid ja arupärimisi ja muid selliseid asju, mis seadusest tulenevad. Kas ongi nii, et kui mingisugune tegelane külastab parlamenti, siis ta lihtsalt pannakse meile kõnet pidama? Ma ei näe, kuidas see põhjendatud on. Kas saate selgitada, kuidas te valite välja, kes meile siin kõnet pidamas käivad ja kes ei käi?

Aitäh! Tegu on väga harvade juhtudega, kui kõrged väliskülalised tulevad Riigikogusse ja peavad siin kõne. Ma usun, et reeglina on need kõned olnud väga põhjendatud ja asjakohased. Ma ei ole küll kuulnud ühtegi kõnet siin Riigikogu saalis, mille kohta saaks ütelda, et seda kõnet ei oleks pidanud olema. Need on väga selged põhjused, mille pärast me oleme ka Euroopa Komisjoni eelarvevolinikul Piotr Serafinil lubanud [siin kõnet pidada] või kutsunud ta siia Riigikogu ette kõnet pidama.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Euroopa Liidu eelarve on strateegiliselt äärmiselt oluline, see puudutab aastaid 2028–2034. Seda tuleb enesestmõistetavalt parlamendi tasemel arutada. Aga veidi nõutuks teeb mind praegu selle asja formaat. Peeter Tali on asjatundlik, hea mees, ma olen valmis teda tundide kaupa kuulama. 

Aga mu küsimus on praegu selles: vabandust, aga Vabariigi Valitsus ei ole ju selle eelarve kohta oma positsiooni kujundanud. Samas kui meie parlamendina täna seda otsustame, siis me peame vajalikuks, et siia tuleb hoopis Rahandusministeeriumi talituse juhataja. Ta on kindlasti tore ja sümpaatne inimene, aga mida ta räägib? Kelle mandaadiga ta siin esineb? Rahandusministeeriumi talituse juhataja kannab meile ette … Vabandust! Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja. 

Mulle näib, et siin on asjad läinud meil ettevalmistavas faasis nagu kuidagi sassi. Kõigepealt peab olema valitsuse positsioon, valitsusel tuleb see vähemasti ministri tasemel ette kanda. Siis on meil võimalik pidada tõsise kvaliteediga debatti. Teemad on olulised. Euroopa Komisjon paneb ette kehtestada sisuliselt poole triljoni euro jagu uusi otsekohalduvaid makse, seal on vägagi põhimõttelised valikud. Riigikaitse ja julgeoleku vallas, ma arvan, ei ole ka see joonis piisav. 

Ma arvan, et me kõik tervitame härra volinik Serafini. Aga ma päris täpselt ei saa aru, see on nagu mingisugune [juurde] monteeritud asi. Ma arvan, et kui härra Serafin osaleks ka riiklikult tähtsa küsimuse [arutelul], mis oleks väga sisulise kvaliteediga [arutelu], kui me teeksime talle selle ettepaneku, siis oleks võimalik esitada talle ka küsimusi. Ursula von der Leyen oma tasemel ja perspektiivis ei tule tõenäoliselt meie parlamendisaali ette. Aga kui meil on siin volinik olemas ja me tahame sisulise kvaliteediga arutelu, siis oleks loogiline, et volinik tutvustaks komisjoni eelarveettepanekut. Meie valitsuse liige oleks siin, tema annaks valitsuse käsitluse. Siis oleks meil võimalik esitada küsimusi ja viia läbi sisulise poliitilise kvaliteediga debatt. 

Mul on ettepanek praegu seda muuta, panna ettekandjaks valitsuse liige, volinik oleks ka siin, talle oleks võimalik küsimusi esitada. Nõnda saaks selle ära lahendada. Ma arvan, et see oleks operatiivne.

Aitäh! Ma ei saa kahjuks muuta selle OTRK sisu, sest komisjoni ettepanek on just selliste ettekandjatega see OTRK [arutelu] läbi viia. Mis puudutab [volinikule] küsimuste esitamist, siis seda ei luba meie kodu- ja töökorra seadus. Me kaalusime seda varianti, aga seda ei ole võimalik teha, sest kui te vaatate [seadust] lähemalt, siis [näete, et] meil ei ole ette nähtud tõlkega ettekandeid ja sõnavõtte. Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles. Nii et seda ei ole võimalik teha, seda ei ole selles formaadis võimalik teha. Küll on meil võimalik algatada arutelu, kas meil tulevikus selliste olukordade tarvis oleks vaja meie kodu‑ ja töökorra seadust täiendada. Aga seda me kindlasti siin praegu ei lahenda. See on üks väga pikk ja põhjalik arutelu, kuidas me üleüldse seda probleemi peaksime lahendama. Meie kodu‑ ja töökorra seadus ei võimalda vastata ettekandjate küsimustele üheski teises keeles kui ainult eesti keeles. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

No ma olen vankumatult seda meelt, et kõik peabki eesti keeles olema, nii parlamendis kui ka Eestis laiemalt. Aga ma tulen sulle appi, Lauri, ja teen ettepaneku see punkt päevakorrast välja võtta. Sellisel juhul saab komisjon minna tagasi joonestuslaua taha ja tuua meile siia adekvaatse aruteluplaani. Eks selle hinnangu puhul, kas ettekanded on olnud sisulised ja kas me oleme rahul olnud, on ilu nagu kuulaja kõrvades. Aga jah, minu arvamuse järgi tuleks see päevakorrapunkt siit välja võtta. Palun panna see ka saali …

Selge, aitäh! Jah, teie ettepanek on selge. Kui mõni fraktsioonidest sellega nõus ei ole, siis see ettepanek ei jõustu, aga kui keegi vastu ei ole, siis on võimalik see ettepanek jõustada. 

Peeter Ernits, ma võtan nüüd viimase protseduurilise küsimuse, ja siis, ma saan aru, on Irja Lutsaril veel ettepanek. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Siin see juba kõlas, aga ka minu [küsimus] on, et kui nii kõrge külaline nagu härra Piotr Serafin siia saabub, siis miks me laseme tal monoloogi panna. Ma mäletan, et kui president Zelenskõi ja mitmed teised on siin olnud, siis on olnud võimalik tõlkida [nende kõned] eesti keelde või ka muudesse keeltesse, aga kindlasti eesti keelde. Mis takistab meil – meil on uued puldid ka – härra Serafinile küsimusi esitada, et oleks ka dialoog, mingisugune sisuline asi? Kuhu need kõrvaklapid ja tõlkijad on kadunud?

Suur tänu! Nii või teisiti, kui Riigikogu ees peetakse [võõrkeelne] kõne, siis eraldatakse ka Riigikogu liikmetele kõrvaklapid. Aga nagu ma ütlesin, meie kodu‑ ja töökorra seaduses § 158, mis käsitleb asjaajamiskeelt, lõige 3 ütleb selgelt, et ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles. See puudutab päevakorrapunkte. Nii et siin on seadus väga selge, meil ei ole võimalik sellest mööda minna. 

Irja Lutsar, ma saan aru, et teil on soov reageerida ettepanekule või teha ettepanek päevakorraprojektiga seoses.

Jaa, lugupeetud juhataja! Eesti 200 fraktsiooni nimel ütlen, et Eesti 200 ei ole nõus kolmapäevase päevakorra muutmisega.

Kas fraktsioon ei ole nõus? Selge, aitäh! Aitäh, head kolleegid! Me asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu! Algataja on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, eelnõu 669 esimene lugemine. Rohkem muudatusi käesoleva nädala päevakorraprojektis ei ole. Koos selle muudatusega, mille ma siin eelnevalt välja tõin, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõnesoove ei ole. Saame kohe asuda tänase päevakorra juurde. Meil on täna kokku kaheksa päevakorrapunkti. 

Esimene [päevakorrapunkt] on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu‑ ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 718 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Juhataja rääkis tõtt, see pikk pealkiri käib selle dokumendi kohta, mida ma siin esitlen. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineeriv maksustamine ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Kõik Eesti maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul. Eesti ja Liechtensteini vaheline leping allkirjastati tänavu 10. juulil. Kokku on Eestil praeguse seisuga 63 kehtivat maksulepingut. Topeltmaksustamise vältimiseks jagatakse lepinguga maksustamisõigusi lepingupoolte vahel. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid, riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Maksuleping kohaldub isikule, kes on Eesti või Liechtensteini kodanik. 

Olulisemad punktid kahe riigi lepingus on [järgmised]. Tuluallikariigil on dividenditulu piiratud maksustamise õigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 10% dividendi brutosummast, kui dividendisaaja on füüsiline isik. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksuna kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tulu liigist vabastus‑ või tasaarveldusmeetodit. Eesti ja Liechtensteini vaheline leping sätestab maksuhaldurite põhjaliku teabevahetuse kohustuse, mis ei ole piiratud ainult lepingu[osaliste riikide] residentide saadud tuludega ega ka lepingus nimetatud maksudega.

Palun seda toetada, hea Riigikogu! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Eelmisel nädalal me tegelesime Omaaniga. Aga need sõnastused mõlemal asjal – tehke mulle selgeks. Sellel Omaani eelnõul võrreldes selle praegusega, noh, on väikesed vahed olemas. Eesti Vabariigi ja Omaani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise [seaduse] eelnõu. Ma ei hakka ette lugema, mis [praegu arutatavas eelnõus] on. Mis nende vahe on? Ühe sõnastuses on näiteks [maksupettused], Liechtensteini puhul on, Omaani puhul ei olnud. Seletage lihtrahvale, mis see vahe on.

Aitäh! Ma usun, et lihtrahvast see väga ei häirigi, aga see küsimus on muidugi imetlusväärne selle poolest, et te neid võrdlesite. Mina hakkasin mälu järgi võrdlema ja mulle tundusid need sisupunktid kõik identsed. Mälu järgi. Pealkirja taga on muidugi tõenäoliselt asja kahepoolsus. Liechtensteinil on kombeks neid natuke teisiti pealkirjastada kui Eestil. Ju see siis seetõttu niimoodi juhtus. Aga me kindlasti kontrollime selle üle ja järgmisel lugemisel saab ettekandja kõva häälega seda ka siin öelda.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 7. oktoobril 2025. aastal. Tõesti, saime ministri ettekantud info ka Rahandusministeeriumi ametnikult, kes kirjeldas seda, et aluseks on võetud OECD tüüpleping, kuid läbirääkimiste käigus on tehtud mugandusi ja muudatusi, et see [leping] vastaks kahe riigi huvidele. [Seni] oli jõustunud 63 lepingut, nüüd, kui Omaani ja Liechtensteini leping saavad ratifitseeritud, on meil topeltmaksustamise vältimise riikidevahelisi lepinguid juba 65. 

Arutelu selle põhjaliku tutvustuse järel ei olnud komisjonis pikk. Annely Akkermann küsis nagu praegu Peeter Ernits, et kuna leping Omaani Sultaniriigiga on juba menetluses, siis kas need lepingud on identsed või millised on need peamised erinevused. Ka Rahandusministeeriumi spetsialist vastas, et passiivsete tulude maksustamise määrad on mõnevõrra erinevad. Omaani lepingu puhul on teatud fondid ja sihtasutused need, kellel on [maksu]vabastus. Lepingus Liechtensteiniga oli näiteks äriühingute intresside puhul vabastus, täpselt nii, nagu minister selgitas. Sõltuvalt sellest, milline on maksusüsteem lepingupartneriks olevas riigis, on vajalikud teatud kokkulepped ja mõlema riigi puhul, nii Omaani kui ka Liechtensteini puhul, on need tehtud. Nii et Rahandusministeeriumi ekspert nentis, et teatud erisusi on, aga mõlemal juhul on leping tõesti Eesti jaoks sobiv, see on allkirjastatud.

Komisjon otsustas selle info põhjal võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. oktoobril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Riina Sikkuti ja teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele oleks muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, juhataja! Sellesama jätkuks. Vaatame natuke laiemalt neid 63, mis on saanud nii-öelda riburada pidi ratifitseeritud. Kuna see on nüüd tüüpleping, siis mis see tüüpleping on? Kui nendest 63‑st teha mingi kokkuvõte, siis mis tüübid seal on? Liechtensteini tüüpi või Omaani tüüpi või veel mingisugune Prantsusmaa tüüpi tüüpleping?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on OECD‑l, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonil, koostatud selline tüüplepingu põhi. Nii nagu teised riigid võtab ka Eesti selle tüüplepingu põhja aluseks. See on nagu läbirääkimiste stardipunkt. Sellest lähtuvalt hakatakse tegema muudatusi, et peegeldada paremini kahe riigi kokkulepet või neid maksusüsteeme, neid erisusi, mis meil on, või neid huvisid, mis riikidel on ja mida nad tahavad lepingus kajastada. Nii et tüüpleping on võetud aluseks ja läbirääkimiste käigus on sellesse tekkinud muudatused. See, milles kokku lepiti, sai allkirja 10. juulil 2025 Roomas ja praegu on see jõudnud siia menetlusse.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 718 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. 

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimene lugemine. Palun taas kord siia Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See on juba teine tänavune lisaeelarve, ajad on erilised. Kui eelmise lisaeelarve peamine eesmärk oli mittesõjalise riigikaitse tugevdamine, siis siin on asjad mitmekesisemad. 

Kõigepealt vähendatakse selle lisaeelarvega kulusid 19,9 miljoni euro võrra ja investeeringuid 12 miljoni võrra ning suurendatakse finantseerimistehinguid, mis on teatavasti eelarveneutraalsed, 72,3 miljoni võrra. See on seotud riigi eelarvestrateegia otsustega. Seal on ka täpsustatud mitmete projektide ajagraafikut. Samuti sisaldab riigieelarve ettepanekuid muudatuste tegemiseks nii valitsemisalade sees kui ka vahel. Nendega kogumahtu ei muudeta. 

Paraku on riigikaitse endiselt rahanduse dominant. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet suurendatakse 39 miljoni euro võrra, seal sees on nii kaitseotstarbelised hanked kui ka Ukraina abistamine. Laia riigikaitse investeeringute kohta on riigi kaitsetegevuse kava koostamise käigus ilmnenud, et energiataristu on Eestis hübriidohtude suhtes kõige haavatavamas seisus. Seetõttu suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra, millest 35 miljonit suunatakse trafode kaitsmiseks. See otsus tugevdab meie elektrivarustuse töökindlust ja aitab tagada, et kriitiline taristu oleks kaitstud ka muutuvas julgeolekuolukorras. 

Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit eurot innovatsioonilaenu andmiseks ettevõtetele. 

Mitmed ministeeriumid täpsustavad oma projektide elluviimise ajakavasid, mistõttu vähenevad kulud ja investeeringud. Näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusi vähendatakse 6,5 miljoni euro võrra. See ei tähenda, et need kulutused jäävad tegemata, vaid neid lihtsalt ei suudeta sel aastal ära teha. Küberturbeprojektidel on see summa 4,35 miljonit, regionaalsete investeeringute toetusmeetmel 4,2 miljonit ja Film Estonia toetusmeetmel 4 miljonit. Need planeeritakse järgmistesse aastatesse. Sellega ongi kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, kõigepealt tänud tutvustuse eest! Aga ma vaatan [seletuskirja] lehekülge 18, sul oleks ka lihtsam, kui sa vaataksid. Siin all on kirjas, et antakse 17,8 miljonit aktsiaseltsile SmartCap ja sealt proovitakse investeerimisfondi SmartCap Venture Fund kaudu seda jagama hakata. Oleks väga huvitav teada, kuhu seda tegelikult jagatakse. Minu arvates – see on küll minu isiklik arvamus – ei tea valitsuses ükski minister sellest mitte midagi, ei tea täna ega ole teadnud eelnevatel aegadel, vaid lihtsalt mingi seltskond jagab kümneid ja kümneid miljoneid. Võib-olla oled sina rahandusministrina targem. Kas sa oskad öelda, mille jaoks ja kuhu see 17,8 miljonit tegelikult läheb? Kes on need ettevõtjad, kellele see raha antakse?

Aitäh! Aruandlus on lihtsalt leitav. Aga jutt on ilmselt innovatsioonilaenust, sellest te räägite. Need ongi projektipõhised otsused, mida ei pea valitsuse tasandile tooma. Need fondid tegutsevad suhteliselt autonoomselt, alates sellest, kui raha on eraldatud, poliitikasuunad on antud, ja neid kontrollitakse tavalises korras, et kõik oleks sihipärane. Aga aruandluse me kindlasti saame, alati, selles ei ole probleem.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra minister! Minu küsimus on Eleringi aktsiakapitali suurendamise kohta. Põhjusena tuuakse siin kriitilise taristu hukukindluse tõstmine ja teiseks on siin toodud vesiniku transiiditaristu investeerimisotsuse ettevalmistamiseks vajalike tegevuste läbiviimine 50% ulatuses. See hukukindluse küsimus võiks loogiliselt võttes olla üleüldine taristu arendamise, säilitamise ja hoidmise teema. Miks seda peab selliselt lahendama, miks Elering seda võrgutasude kaudu või millegi muuga ei lahenda? 

Teine küsimus on, et sellesama vesinikutaristu jaoks me loodame saada pool rahast Euroopast. Mis juhtub, kui ikkagi Euroopast tuleb negatiivne otsus selle raha saamise kohta, mis siis sellest aktsiakapitali suurendamise otsusest saab? Või pannakse praegu raha sisse ära ja siis tulgu mis tuleb?

Aitäh! Ei, vesinikutaristu otsus on olemas. Meil läks sellega lihtsalt kiireks. Need projektid võtavad rohkem aega. Aga see otsus on Euroopas tehtud. Taristu hukukindlus – mulle väga meeldib, et te siin seda ütlesite. Ma jätan meelde, et te eelistaksite seda võrgutasude kaudu teha. Ma olen ka rääkinud, et tegelikult peaks seda, mis puudutab tarbitavat hüvet, tegema tarbija. Aga siin on tegemist natuke teistmoodi kuludega. Riikliku poliitika valik, mida ei tehta otseselt kasumi või tulu teenimise eesmärgil, vaid pigem kindluse loomise eesmärgil, võib toimuda ka aktsiakapitali tugevdamise kaudu. Kõige suurem tükk läheb siin ju trafode betoneerimise – vabandust, selle sõna võttis keegi ruttu tagasi, kui ta oli seda öelnud –, betoonkaitse jaoks, trafosid päriselt ei betoneerita.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Selle 900-leheküljelise, ütleme, pahna kõrval meeldivad mulle kõik sellised ühe euro täpsusega korrektsioonid. Aga nüüd see 6,5 miljonit. Eestikeelsele õppele üleminek on ülioluline asi ja nüüd on 6,5 miljoniga pandud puusse või mööda. Nüüd on vaja [kulutused] edasi lükata. Kust selline suur korrektsioon? Jutt ei ole enam ühest või kahest eurost, vaid 6,5 miljonist.

Aitäh! Teie pahna kohta ma midagi ei tea, aga see siin on lisaeelarve ja see peabki teile meeldima, see on nii hea lisaeelarve. Mis puutub sellesse 6,5 miljonisse, siis ma pean ütlema, et see on krooniline häda, et ministrid võtavad teinekord ette suuremalt, kui suudavad ära kulutada, ja siis tekivad sellised pinged või ülejäägid. Me võitleme selle nimel peaaegu iga päev, et planeerimine oleks täpsem, aga loomulikult on nemad oma eelarve suhtes pädevamad. Meie oleme [pädevamad] üldise rahanduse teemal, aga nemad [oskavad] täpsemalt oma võimekust hinnata. Tihti kipuvad nad eksima pigem ühes suunas, see tähendab, ülehindama oma võimekust raha ära kulutada või tegelikult projekte ellu viia, nii on õige öelda.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul on kahju, austatud minister, et te ei suuda küsimustele vastata. Ma küsin järgmise küsimuse, sellele te ehk ikka oskate vastata. 50 miljoni eest märgitakse kaitsetööstuse fondi osakuid. Mis see kogumaht seal on? Mitu protsenti nende 50 miljoni eest siis Eesti saab ja millega see fond tegeleb? 50 miljonit on selle eelarve kõige suurem [eraldis]. Seda te ministrina ikka teate, kuhu see läheb ja miks see läheb.

Kahju, et te oma kommentaari alustasite ja ka lõpetasite hinnangutega minu teadmiste kohta. Tõepoolest, ega ma kõiki asju Kaitseministeeriumi eelarves ei tea. Teie eelmisele küsimusele ma siiski vastasin. Täpsustage oma küsimust, juhul kui see [vastus] jäi segaseks.  

Aga ma arvan, et aruande selle kohta, mida täpselt tehakse, te saate, kui te seda soovite. Minul seda aruannet käepärast ei ole. Ma tegelen suurte numbritega. Me oleme väga palju neid asju valitsuses arutanud, meile on neid presenteeritud. Kui soovite, siis presenteerime teile ka, aga praegu mul nende paberite hulgas neid presentatsioone ei ole. Kaitseminister võiks tõenäoliselt neid sujuvalt kommenteerida, mina pigem ei hakka enam pingutama. 

Tarmo Tamm, palun!

Mul ei ole [küsimust].

Selge pilt. Siis läheme kohe edasi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Eelmisele küsimusele vastates sa ütlesid, et meie ministrid reeglina hindavad ennast üle. Noh, jutt oli sellest 6,5 miljonist, aga siin on veel teisigi [teemasid]. Kas see on siis üldine praeguse Eesti valitsuse nii-öelda sündroom, et ministrid hindavad üle ennast, oma võimeid ja lubadusi? Sain ma õigesti aru?

Aitäh! Te hindate üle minu võimet unustada enda sõnu. Ma ei öelnud, et see on üldine reegel, vaid et seda tihti juhtub, kui tihti, seda ma ei hakanud täpsustama. Sellistel juhtudel, kui eksitakse planeerimisega, kiputakse oma võimet programme ellu viia pigem üle hindama, sest konkureerimine käib ju tegelikult eelarve[raha] peale. See on ka loomulik huvi. Jah, see oli nüüd tõdemus. Aga see on nii olnud kõikides valitsustes, ka teie [erakonna] omades.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Esimene on see, kas te saate arutleda ka teemal, kuidas trafode või elektriliinide vastupidavus ilmastikuoludele erineb väga üldises mõttes võimest vastu pidada näiteks võimalikele rünnakutele. Eks ettevõte peab ju teadma, millises keskkonnas ta tegutseb, ja siis seal oma tegevust korraldama. See haakub ka minu eelmise küsimusega. 

Teine küsimus on Eleringi raha kohta. Ma võtsin nende viimase saadaoleva aastaaruande lahti ning vaatasin raha ja ekvivalente. Kui 2023. aasta lõpus oli neil arvel 65 miljonit, siis eelmise aasta lõpuks 95 miljonit. See on laialt levinud arvamus, et Eleringil on raha küll. Miks sinna valitsuse poolt seda tuge on vaja anda?

Aitäh! Ma sellistesse insener-tehnilistesse üksikasjadesse lisaeelarvet esitledes pugema kindlasti ei hakka. Eleringil on raha küll, aga Eleringil on ka kapitalistruktuur selline, et see peab võimaldama oma projektidesse kaasata võõrkapitali. Kui kapital jääb nõrgaks, siis nad seda piisavalt ladusalt või piisavalt odavalt teha ei saa.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas eelnõu 733, 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, valmistades seda ette esimeseks lugemiseks. Me arutasime seda 1. oktoobril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Need numbrid, mille võrra kehtivat 2025. aasta eelarvet muudetakse, luges minister siin äsja ette, seetõttu ma neid kordama ei hakka. Komisjonis tekkisid täpselt samamoodi küsimused Eleringile aktsiakapitali suurendamiseks eraldatava 45 miljoni euro kohta. Sellele küsimusele minister siin juba vastas. 

Aivar Sõerd küsis selle kohta, kas Siseministeeriumi otsus tõsta 1,8 miljoni euro võrra sõidukite soetamise raha järgmiseks aastaks on seotud eelarverevisjoni käigus leitud kulukärpega, mille kohaselt minnakse sõidukite rentimiselt üle nende väljaostmisele, ning kuidas ümbertõstmine aitab eelarve kokkuhoidu realiseerida. Sven Kirsipuu vastas, et konkreetne ümbertõstmine sellel aastal tähendab pigem aastatevahelise soetuse nihutamist ega ole seotud konkreetse kärpeettepanekuga. Rohkem sisulisi küsimusi komisjonis ei esitatud. 

Komisjon tegi ettepanekud menetluse kohta. Need on järgmised: võtta eelnõu tänaseks täiskogu päevakorda, esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kusjuures menetluse aeg täiskogus ehk [selle arutelu toimumine] täna ja juhtivkomisjoni esindaja määramine otsustati konsensuslikult. Aga esimese lugemise lõpetamise kohta toimus hääletus, selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Juhtisin komisjoni tähelepanu sellele, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nagu me kuulsime, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 733 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. 

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 esimene lugemine. Palun seda eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama taas rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu eesmärk on parandada Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutada majanduskeskkonda. Selleks loobutakse eelmise valitsuskoalitsiooni seadustatud tulumaksumäära tõstmisest 24%‑le ja tulumaksumääraks jääb kehtiv 22%. Samuti jääb ettevõtluskontole kantud ettevõtlustulu maksumäär praegusele 20%‑le. 

Maksutõusu ärajätmise tõttu jääb keskmise palga saajale kätte keskmiselt 340 eurot. Koos seadustatud maksuküüru kaotamisega – ma pean vabandama Urmas Reinsalu ees, see on ikkagi Isamaa maksuküür, ma pean seda alati meenutama, ma ei jäta teda tunnustamata – ehk jõustuva ühtse 700-eurose maksuvaba tuluga ulatub see summa 1848 euroni aastas. Tühistatakse ka kõigi eraisiku tulude alates esimesest eurost maksustamine 2%-ga. 

Muudatuste mõju eelarvepositsioonile jääb veidi alla 236 miljoni ja 2027. aastal on see 250 miljonit. 

Eraldi jätkame Ukraina toetamise soodustamist: Ukraina abistamisega tegelevatele MTÜ-dele tehtavate annetuste tulumaksuvabastust pikendatakse veel kahe aasta võrra, kuni 2027. aasta lõpuni. Teatavasti on sõda veninud. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Kiidan sellise lühikese haiku-eelnõu eest, vaevalt leheküljele mahub ära. Aga miks te ei ole siia veel kolmandat punkti juurde pannud, näiteks toiduainete käibemaksu langetamine? Vajadus selle järele on ilmselt palju suurem kui see oluline Ukrainale annetamise võimaldamine ja kõik need küürud.

Aitäh! Me rumalusi siia ei kirjutanud. Toiduainete käibemaksu vähendamine oleks rumal maksupoliitiline otsus, ka sotsiaalselt valesti suunatud, kuigi retoorika on, nagu see oleks sotsiaalpoliitika. See [eelnõu] siin tegeleb eelkõige majanduskeskkonnaga ja maksusüsteemi konkurentsivõimega. Toiduainete käibemaksu abil riigid ei konkureeri, isegi vastupidi. Nendes riikides, kus seda määra on vähendatud, on toiduainete hinnad keskeltläbi isegi pisut madalamad. Olen sellest korduvalt rääkinud, et üks käibemaksumäär mängib lõpphindades tegelikult väga kaudset rolli, üldine maksukoormus küll mängib, aga jah, hinnakujundus toimub teistmoodi, mitte sedapidi, et riik loobub enda eelarvest.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Jaa, loomulikult on kiiduväärt tulumaksutõusu ärajätmine, sest nagu te ütlesite, elavdab see majandust. Samas jäi mulle kahjuks arusaamatuks see, kuidas käibemaksu alandamine ei elavda majandust. Aga see selleks. 

Ma küsin hoopis selle kohta, et need kaheksa MTÜ‑d, kellele on tehtud maksusoodustus seoses Ukraina aitamisega, on [tulumaksust] vabastatud. Miks ainult need kaheksa? Me teame ju, et neid on märksa rohkem. Tegelikult saaks märksa paremini ja rohkem Ukrainat aidata, kui ka teistele need maksuvabastused teha.

Aitäh! Mis puutub sellesse käibemaksukommentaari, siis ma käibemaksu puhul räägin ikkagi konkurentsivõimest, mitte majanduse elavdamisest. See elavdab ju ka mingit sektorit, tarneahelat elavdab küll. Tarneahel, kõigis riikides kogemus seda näitab, omandab selle, millest riik ilma jääb. Sellepärast ükski rahvusvaheline ekspert seda ei soovita. Seda teevad ikkagi parteid, keegi pressib selle koalitsioonis välja ja siis pärast kahetsetakse, miks me seda küll tegime. 

Viimased näited, [mida] tuuakse, on need, et Rootsi ja Läti teevad ka. Aga nemad teevad seda aastaks. Läti minister küll ütleb, et no me teame, et jube raske on sellest lahti saada. Lihtsalt kellelegi meeldimiseks aastaks tehakse, justkui hinna pärast. Maksupoliitiliselt ja sotsiaalselt see mitte kuidagi mõistlik ei ole. Aga käibemaksu puhul on ju asi selles, et see on ikkagi sisemajanduse [teema] ja eksporti see ei koorma. Majandusele ei anna midagi juurde see, et me siin üksteisele toitu müüme ja üksteisel juukseid lõikame, see ei anna majanduse konkurentsivõimele midagi juurde. 

OECD või IMF‑i soovitus on seda mitte teha. Ärge tehke seda! Sel aastal on nad tungivalt soovitanud, et ärge andke järele survele toidu käibemaksu vähendada. OECD soovitab eranditest loobuda. See on kogu aeg olnud rahvusvaheline soovitus. Kahjuks aga riikides parteid võitlevad populaarsuse teemal. 

Aga maksusoodustuste ohjes hoidmine on üks väga suur teema, neid tuleb tegelikult äärmise ettevaatusega teha. See puudutab nii toidu käibemaksu kui ka konkreetseid MTÜ‑sid. See on suur vastutulek, et me teeme konkreetsetele ühingutele maksusoodustusi. Mis seal salata, üks kuulus näide on selle kohta, kuidas me petta saime. Tegime soodustuse ja pärast selgus, et on kriminaalasi. Me oleme siin hüvasti jätnud oma kolleegiga, kes sellega seotud on. Igal juhul on maksusoodustused raskesti hallatavad ja neid tihti kuritarvitatakse, aga mis peamine, nad ei jõua tavaliselt eesmärgini. Praegune eesmärk on muidugi kitsalt Ukraina abistamine, eks ole, seal on olemas aruandlus ja kõik, kes peavad seda tagama. Võib-olla saame kaheksa MTÜ‑ga hakkama, aga [ei saa] abstraktselt öelda, et suudame kogu mittetulundussektorit kontrollida, lihtsalt vabastades Ukraina abistamise [maksust]. No kindlalt tekivad siis skeemid, siin ei ole kahtlust, või vähemalt skeemikahtlused, mida riik ei jaksa iialgi kontrollida.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Muidugi jääb küsimus, miks sa siis seda skeemitamist toetad ja selle eelnõu siia tood. Aga ma küsin teise asja kohta. Väga tore on rääkida sellest, et tegime ja nüüd küll tühistame, aga see pole veel kehtima hakanud. Kuid RES-is on järgmisel aastal [miinus] ikkagi 264 miljonit ja järgnevatel aastatel see miinus veel suureneb. Kuidas sa oled planeerinud katta seda kulude poolt, ehk teiste sõnadega, saamata jäävat tulu? Ühelt poolt on kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, mis viib riigieelarvest ära pool miljardit, nüüd paned sa siia järgmise rea, ma räägin RES-i järgi. Ma väga toetan, et see 22%‑line tulumaks jääb püsima, see oleks võinud olla 20%, ei oleks sedagi vaja tõsta olnud. Aga kuidas sa näed siis selle kulu katmist, mis sa RES-i oled pannud, 264 miljonit järgmisel aastal? Ülejärgmisel aastal on see number veel suurem.

Aitäh! Kui teil küsimusi tekib, siis selle vastu aitab see, kui kuulata ettekannet. Ma nimetasin ju küll, miks tuleb soodustuse saajate arvu piirata ja miks see on sellegipoolest riskantne. Neid on kaheksa või seitse, vist on ikkagi kaheksa, üks oli ära kukkunud ja midagi oli vist juurde tulnud. Kui te ütlete, et kaheksa, siis ma usun, et te olete seda värskemalt kontrollinud. Neid soodustusi ongi raske hallata. Selles mõttes ei soovita ma selle poliitikaga üldse edasi liikuda, aga Ukraina sõda on selline asi, mille puhul on tehtud erand.

Aga miks ja miks mitte? Maksumäärateema: ise toetate, aga siis küsite, miks te seda teete. Samal põhjusel mis teiegi. Ma olen teile seda sisendanud: tulumaks on majandusele kõige koormavam maks. Eriti meeldib mulle meelde tuletada Res Publicale ehk praegusele Isamaale, kui hea asi on maksuvaba miinimum. Sellel on ka tugev sotsiaalne mõju. Miks te seda tegite, oli küsimus. Ma küsin ka, miks te tegite selle maksuküüru, eelarve defitsiiti [tekitades]. (Vahelehüüe.) Järjest kallimaks läheb, järjest kallimaks läheb selle kaotamine, see on väärareng maksusüsteemis. See on hoopis mingisugusest muust süsteemist, põhimõtteliselt ikkagi propagandatööstusest võetud maksuelement, mitte maksupoliitiline element.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minul on küsimus veidi laiemalt maksupoliitiliste otsuste kohta, mida valitsuskoalitsioon on teinud koos eelarvega. Kui varasemalt oli ette nähtud, et käibemaksutõus on ajutine, see oli ette nähtud teatud aastateks, siis nüüd on see põlistatud ehk ei ole enam seda ajutisust. 

Ma tahan natuke vaielda ka. Te olete kogu aeg öelnud, et käibemaks mõjutab väga vähe majandust, konkurentsivõimet ja nii edasi. Põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste esindajad, toiduainesektori esindajad räägivad, et need kõrgemad hinnad – 80% me tarbime siiski veel Eestis toodetud toitu – mõjutavad just nende sektori konkurentsivõimet. Kui nende tooted on kallimad, siis neid ostetakse vähem, tihti tuleb odavam [toode] välismaalt siia asemele ja nad ei suuda teha nii palju investeeringuid, et konkurentsis püsida. Kas nende väited on valed?

Aitäh! Ma pean veel ja veel meenutama autoriteete ning viitama nendele. Ma nimetan OECD‑d. Maksudest on majandusele kõige koormavam ettevõtluse tulumaks. Kõige koormavam. Järgmiseks on tööjõumaksud, mille hulka kuuluvad üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud. Need teevad tööjõu kallimaks. Esimesel juhul on tegemist maksuga, mis teeb ka investeerimise kallimaks ja ebaatraktiivsemaks. OECD hindab, et käibemaksu mõju majanduskasvule on null. Null! Loomulikult tuleb eeldada, et ei tehta mingit absurdset mudelit, et kui maksu üldse ei maksa, siis see on kõige parem, vaid eeldatakse, et riik on siiski vajalik, et riiki tuleb kuidagi rahastada. Nad ütlevad, et olemasoleva maksuvajaduse juures on käibemaks neutraalne. Eesti puhul on see isegi vähe öeldud, sest me oleme ju väga sõltuvad avatusest, ekspordist. Käibemaks eksporti ei koorma, küll aga koormavad seda ettevõtte tulumaks ja tööjõumaksud. Veel kord, silmas peetakse küll kinnisvaramaksu, mitte maamaksu, aga ma pööraks selle ikkagi maamaksu toetuseks, seda nad peavad majandust stimuleerivaks. Eriti selge on see just nimelt maa puhul, mis on piiratud ressurss. 

See ei tähenda, et mina pakuksin kinnisvaramaksu. Seda on ikkagi sotsid pakkunud. See on liiga lahutatud rahavoogudest. Ma arvan, et seda valutult kehtestada ei saa, küll aga maa puhul, piiratud ressursi puhul on elementaarne maks kehtestada. Ma usun, et sotsid on sellega tegelikult nõus. Nii. Teil oli mingi küsimus veel. (Täpsustus saalist.) Ma andsin kõik vastused ära.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Auväärt minister! Ma tulen ikkagi tagasi selle juurde, et mulle tundub, et toiduainete käibemaksu langetamisel oleks Eesti rahvale suurem tähendus kui Ukraina abistamisel hädaabi ja annetustega. Miks te ikkagi puiklete ning tahate rohkem abistada Ukraina rahvast kui oma väeteid ja vaeseid? 

Teine küsimus. Kuna see üks, kes tõi siia Riigikogu saali mitmed kolleegid, on juba uurimise all või võib-olla vabaneb uurimise alt, siis võib äkki lisada sinna üheksandana selle Slava Ukraini. Lõpuks on see tuntud märk [Eesti] Pagulasabi ja kõige muu kõrval ning see annaks kellelegi võimaluse jätkata sama lipu all, Ukrainat abistada. Kas olete seda mõelnud?

Ma olen mõelnud küll, et mul oleks ka kasulik müüa rahvale tsirkust, mis poliitikas kipub domineerima, aga mina ei müü. Ma pakun paremat riiki, paremat ühisasjade korraldamist, mille hulka kuuluvad ikkagi maksud ja kuuluvad ka arvud. Te siin vastandate Ukrainat abistavate MTÜ‑de kulu ja toidu käibemaksu kulu. Need erinevad, ma ütlen, kolme suurusjärgu võrra. Üks on veerand kuni pool miljardit, see toidu käibemaksu soodustus. Ukrainat toetavate MTÜ‑de võimalik tulumaksusoodustus maksab ehk paar miljonit, aga võib-olla mitte ka seda. Kas kaks suurusjärku või kolm, selle üle võib vaielda, kui suur see vahe on, kui neid asju võrrelda. 

Mina küll ei saa aru sellest mõtteviisist, et oleme ihnsad ja kadedad, siis see on nagu endale hea. Tegelikult on Ukraina julgeolek ja hakkamasaamine sõjas meile absoluutselt fundamentaalne küsimus, see, et Ukraina jääks ellu ja Venemaa sellisel kujul ellu ei jääks, vaid saaks lüüa – sellisel kujul ellu, ma mõtlen. Nii et ma ei saa aru sellest väiklasest hoiakust, et ei tohi Ukraina abistamist soodustada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mina siin seda toidu käibemaksu teemat võib-olla ei puutuks, selle kohta te olete siin juba öelnud nii palju Eesti rahvast solvavat. (Minister naerab.) Aga möönsite, et maksumuudatused on asi, mida tuleb teha äärmise ettevaatusega. Selles ma teiega väga nõustun. 

Aga ma vaatan seda nimekirja, kellele neid soodustusi tehakse. Siin on MTÜ Eesti Pagulasabi. No ma ei tea, selle MTÜ eelmise aasta puhaskasum oli pool miljonit eurot ja 2023. aastal 3 900 000, peaaegu 4 miljonit. Seal töötab 35 inimest keskmise kuupalgaga 2500 eurot. Olete te kindel, et see MTÜ ikka vajab seda maksuvabastust, samas kui näiteks vähiravifond, mis aitab paljusid Eesti inimesi, ei mahu sinna maksusoodustusega MTÜ‑de nimekirja? Olete te ikkagi vaadanud seda nimekirja, kellele te maksu[soodustusi] teete? Te ütlesite, et tuleb äärmise ettevaatusega suhtuda. Kas te olete siis äärmiselt ettevaatlik olnud või?

Aitäh! Ma küll väga kahtlen selles, et vähiravifond ei kuulu soodustatute hulka ja et MTÜ‑de puhul on üldse korrektne rääkida kasumist. Kui neil on tulem, siis see peegeldab pigem nende rahavoogu kui kasumi teenimist. Palgataseme kohta ei oska ma öelda. Ma arvan, et sisuliselt Eesti keskmine palk – praegu on see 2400 eurot, teie nimetasite 2500 eurot – organisatsioonis, kus on suure raha eest vastutav juht, ei ole tingimata väga helde palga maksmine, eriti kui see MTÜ tegutseb ilmselt pealinnas. Pealinna [palkadega] võrreldes on see pigem alla keskmise, aga seal on ka juhtivate ametikohtade osakaal suurem kui suures ettevõttes. 

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Mul on küsimus. Kas te saate siit puldist kinnitada, et selle eelnõu puhul ei ole tegemist valimiseelse trikiga? Praegu on esimene lugemine ja inimestele jääb mulje, et tulumaksutõus jäetakse ära, aga kui pühapäeval on valimised mööda saanud, siis äkki jääb see eelnõu kuskile sahtlisse või katkestatakse selle teine lugemine või nii edasi. Kas teie saate kinnitada, et teie tegelete sellega täies usus ja teadmises, et selle eelnõu menetlus jõuab ikkagi võiduka lõpuni?

Ma saan kinnitada ainult poolt teie soovitust: tegemist ei ole trikiga, vaid tegemist on eelnõuga. Kui keerata aega tagasi, siis [tuletan meelde, et] võttes riigirahanduse juhtimist juulis üle, ma andsin ka avalikult teada, et sellised maksuelemendid mind väga häirivad. Siin on kolm asja. Üks on see määra enda tõus, aga sellest veel tunduvalt rohkem [häirib mind] see alates nullist kõigi tulude maksustamine ja paralleelne ettevõtlustulu maksustamine. Ma ütlesin seda, kuigi ma oleksin koalitsioonilepingule pidanud ainult takka kiitma. Ma ei teinud seda. Ma olin päris ehmatanud, ma sain mõnest asjast isegi liiga hilja teada, et sekkuda. Aga noh, mis seal ikka, kompromissid on valusad ja keegi ei saa tegelikult kõike, mida ta tahab. Mina nendes läbirääkimistes ei osalenud, küll aga väljendasin oma pettumust tulemuste pärast.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Härra rahandusminister! See on nüüd olukord, kus Eesti majandusel on tulnud välja kanda see valu, mis on tekkinud majandususalduse kahjustamise tõttu selle sisuliselt 15 kuu jooksul toimunud pideva tõmblemisega, mis puudutab makse. Me oleme näinud ka meie majanduse väljavaadete reaalset halvenemist. Kui viidata 2024. aastale, siis selle tulumaksukoorma tõttu, millega te majandust ähvardasite, me nägime dividendipaanikat. Maailmapanga andmetest näeme 2024. aasta välisinvesteeringute netosissevoo positsiooni negatiivsena 3,5 miljardi võrra. Aga minu küsimus on, mis on selle välisinvesteeringute nii ulatusliku, Eesti ajaloos rekordiliselt negatiivse netopositsiooni põhjustanud. Kas selle on põhjustanud teie valitsuse maksupoliitiline tõmblemine?

Aitäh! Ei, mis puudutab meeleolusid, siis selles on kindlasti tubli annus teie maksupoliitilist tõmblust. Aga see, mida te rääkisite netopositsiooni kohta, on peaaegu kindlasti vale. Ma arvan, et te ei oska lugeda maksebilanssi. Eelmine kord, kui te seda ütlesite, sai seda kontrollitud. Te ei oska näha maksebilansi üksikute kontode koosmõju. Ühel juhul on finantstehingud, teisel juhul otseinvesteeringud, ja need kompenseerivad üksteist. Kokkuvõttes on välisinvesteeringute hulk meil ikkagi positiivne, tendents on selline, kuigi olukord ei ole muidugi nii hiilgav, nagu oli taasiseseisvuse esimesel kümnendil või võib-olla isegi teisel kümnendil.  

Aga jah, te olete seda meeleolu kujundanud ja olete majanduseksperdi pähe toonud siia meeleolu-uurija, kes alati teab, kes on süüdi ja kuidas kõik läheb halvemaks, vaikides maha head numbrid ja sõltumatud eksperdid, meeleolu-uurija, kes toodab teie sõnumeid ka siin puldis ja eetris iga kord, teeb küsitlusi, mis mõõdavad meeleolusid, ise neid meeleolusid kogu aeg tootes ja sisendades. See on kindlasti kirjaoskamatu nii küsitlemismetoodika mõttes kui ka teie poolt majandusteaduse suhtes. Te olete kogu aeg proovinud omistada maksudele mingit hävitavat mõju, hindamata tegelikke numbreid, tegelikku raharinglust. Muidugi on ka sedapidi, et te leiate bilansis ühe konto ja teete sellest suured järeldused ning vastustele vaatamata jätkate samade väidetega.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Väike õiendus: jälle üritatakse kõik maksutõusud igaks juhuks sotsiaaldemokraatidele pähe määrida ja võib-olla isegi ka mõned uued maksud. Jah, sotsiaaldemokraadid on oma varasemates valimisplatvormides rääkinud teoreetilisest võimalusest kaaluda varamakse ja ka kinnisvaramaksu, aga kindlasti ei tähenda see [maksude] üle põllu laialikülvamist. Me räägime jõukamatest inimestest. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras, kus on riigikaitses vaja teha suuri kulutusi ja investeeringuid, võiks kaaluda jõukamate inimeste suuremat maksukoormust. Varamaksude puhul me oleme rääkinud sellest, et inimese esimene kodu ei peaks kindlasti olema maksustatud. Ma lihtsalt täpsustan. Täpset mudelit ei ole keegi välja käinud, me oleme rääkinud sellest teoreetiliselt ja ma usun, et ka edaspidi selle üle vaieldakse. Olen nõus, et varamaksud, ka näiteks kinnisvaramaks, mõjutavad majanduse konkurentsivõimet maksudest kõige vähem.

Jah, siin oli nüüd küsimärgi asemel ilmselt hüüumärk, aga räägin lihtsalt fakti huvides. Te ju ei eita seda. Eelmine kord Lauri Läänemets, teie esimees, pidi tunnistama, et ma ei ole siin puldis eksinud. Ta väga kurjalt oli mulle siin kallale hüpanud, verbaalselt muidugi, aga ka kehakeelega, mistõttu meil oligi tekkinud sõnavahetus.

Teie olete ikkagi selle autor, et tulumaksu tõstetaks ja ettevõtteid paralleelmaksuga koormataks, see on see 2%‑line eritulumaks, ettevõtluse paralleelne maks. Kokkuvõttes on tulumaksukoormuse või tulude maksustamise tõstmine sotside nõue, mis on ju partei nimega igati kooskõlas. Ma loodan, et te ei käsitle seda rünnakuna. See ongi teie poliitiline valik ja kõik teavad seda.

Nii et jah, ma ei ole teile tõesti ülekohut teinud. Ma ei teinud seda eelmine kord, kui minule tehti ülekohut selle reaktsiooniga, ja ma ei teinud ka praegu.

Urmas Reinsalu, palun! 

Alati kui ma küsin mingi konkreetse indikaatori kohta, siis tabab teid niisugune ärevus ja te lähete seal niimoodi emotsionaalseks. Mu küsimus on väga lihtne. Maailmapanga andmed: 2024. aastal oli Euroopa Liidu Läänemere-äärsetest riikidest Eestil ainukesena see negatiivne või miinusmärgiga, see puudutas välisinvesteeringute netosissevoo positsiooni, 3,5 miljardit. Nüüd te ütlesite, et ma ei oska maksebilanssi lugeda. Öelge mulle siis, Maailmapanga andmetele tuginedes, te olete ju rahandusministrina nende asjadega kursis, miks Eestil oli see kirje ainsana ja nii suurelt – meie ajaloos on see rekordiline – 2024. aastal miinusmärgiga, kui vaadata teisi Läänemere-äärseid Euroopa Liidu riike. Millest see –3,5 miljardit? Mis on selle nii suure kõikumise põhjus võrreldes 2023. ja 2022. aastaga, varasema ajaga?

Ma siin mõni aeg tagasi pidin poolteist tundi teie selliseid verbaalseid väiteid taluma, kuigi te teate, et ma ei usu neisse. Aga eks me vaatame selle konto üle, kui te Riigikogus seda [teemat] kogu aeg tõstatate. Minu vastus on, et välisinvesteeringute hulk suurenes ja tõenäolisem on selle konto kohta öelda, et seal teisel pool on finantskonto muutus, mis tühistab selle teie väidetud miinuse. Aga loomulikult ma võin … (Urmas Reinsalu täpsustab saalist. Jürgen Ligi naerab.) Ma ei saa teiste riikide eest vastutada. Majanduse struktuuritehingud ongi erinevad, Eesti puhul võib mõni üksiktehing nii palju seda üldist bilanssi muuta, et see torkabki silma. Tõstetakse mingisugune kontor ümber, kajastatakse tema kapitali kusagil uues riigis ja kohe on suur paanika, Urmas Reinsalu hakkab küsima, et miks, miks, miks seal kontol. Aga nii juhtub. Üks selline näide on Volkswagen, mis lõi meie statistika sassi. Tegelikult oli see paberlik tehing. Pankade liitumisel on seda olnud. Kui keegi hakkab seda kapitali kajastama, siis see on suuresti raamatupidamislik, sisuliselt on meil ikkagi välisinvesteeringute kasv, kuigi neid ostetakse ka väga palju kokku. Nii et negatiivsust ei ole mõtet otsida. Me võime seda rahulikult vaadata, aga ma ütlen, et see on tegelikult koomiline, et me peame seda arutama.

Teie räägite [investeeringute] massilisest väljavoolust 2024. aastal, aga kuidas suudetakse nii reageerida, kui see meie hukatuslik poliitika algas poolteist aastat tagasi? No te võite öelda, et algas juba varem. Aga kindlasti ei muutu välisinvesteeringute numbrid niimoodi järsult. Te ikkagi kontrollige need andmed üle. Tegelikult algas ikkagi maksupoliitiline probleem või surve meil sellega, et peaministriks sai üks Jüri Ratas, kes tegi ümber eelarvereeglid ja eelarvepoliitika. Miinus hakkas kuhjuma headel aegadel, siis tulid kriisid otsa ja loomulik kriisiaegne reaktsioon oli rohkem kulutada. Kas alati mõistlikult, siin on meil eriarvamused, aga üldjoontes tuleb kriisi ajal kulusid kasvatada. Viimase põntsu andis loomulikult USA muutunud välispoliitika. Ma arvan, et ka teie olete kuulnud sellest, kuidas Biden oli väga halb, kõige halvem president üldse. Nii et kindlasti need muutused on positiivsed, aga Eestile ja Euroopale tähendavad need – teie erakonna vaates – järsult kasvanud kaitsekulusid ja miinust. Nii ta on. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Lihtsalt kommentaariks, et sotsiaaldemokraatidele ei meeldi samamoodi maksud nagu kõigile teistele siin. Mida väiksemad maksud, seda parem. Aga erinevalt paljudest siin saalis olijatest ei ole meie populistid. (Naer saalis.) Meie huvi on tõesti selles, et ka vaesemate või väiksema sissetulekuga perede lastel oleks juurdepääs haridusele, tervishoiule ja kõigele muule. Selleks tuleb neid makse koguda.  

Aga ma küsin ühe küsimuse, mis on tulnud meie peaaegu vist ühisest valimispiirkonnast. Inimene tänavalt küsis, et härra rahandusminister oskab äkki vastata, või õigemini, mis ta arvab sellest. Kas praeguses majanduslikus ja julgeolekupoliitilises olukorras peaks maksuvaba olema päris massiline kiirkaatrite ostmine ettevõtete poolt, et sõja korral saaks nendega siit ära põgeneda ja jätta riigikaitse vaesemate kanda? Kas see peaks olema maksuvaba? Heal juhul saab ka käibemaksu tagasi.

Teie aeg!

Aitäh! Väga palju oli teksti, mis nõuab reageerimist. Veel kord: ma ei ole nõus, et sotsiaaldemokraadid ei taha kõrgeid makse. Nad on seda ikkagi korduvalt postuleerinud. Mis siis, et on vastik, aga te väidate, et te suudate ühiskonnale rohkem tagasi anda, kui te kokku korjate. See on igati legitiimne ja siin ei ole midagi halvustada. Aga te lihtsalt – ma proovin teile vastata – kogu aeg eksite selliste soodustuste jagamisega iseenda sõnade vastu, sest te tahate jagada soodustusi sõltuvalt tulu või tarbimise suurusest. Kõige esimese asjana loobuge maksueranditest, ärge kaitske neid. Te tulete siia – ma ei tea, kas isegi ka täna – toidu käibemaksu [vähendamise ettepanekuga]. Seal on jõukamate kulu kordades erinev. Te väidate, et te aitate vaeseid. Vaeseid aidatakse tõepoolest, nii nagu te ütlesite, nende järeleaitamisega, mitte sellega, et neile maksuvaba toitu antakse, vaid sellega, et neile luuakse selle kogutud raha abil neidsamu hüvesid. Need on haridus, lastehoid, meditsiin. Me peaksime keskenduma siiski sellele, mida ühise raha eest saab paremaks teha, aga mitte tegema sedapidi, et nimetame makse halvaks, aga kokkuvõttes jagame neid ümber sõltuvalt tulu suurusest.

Anti Allas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Väike lisaküsimus: kas enamikus Euroopa riikides, kus toiduainete käibemaksu on alandatud, on võimul sotsiaaldemokraadid? Samamoodi on valdavas osas riikides astmeline tulumaks.

Aitäh! Kõigis riikides on olnud võimul populiste, kes on sisendanud rahvale asju, mida tegelikult on keeruline hoomata. Näiteks see, kuidas jaotuvad maksuerandid. Ka teie kaitsete maksuerandeid. Te ei ütle inimestele, et kuulge, aga näed, jõukam naaber saab tegelikult kaks korda rohkem [sellest kasu], seda te kunagi ei ütle. Astmelise tulumaksuga on tegelikult sama lugu. Aja jooksul on inimestele sisendatud, et kõige tähtsam on võtta maksu kelleltki teiselt. Võtame neilt, kes on jõukamad, sest nad peavad rohkem maksma, aga jäetakse ütlemata, kui palju nad juba maksavad rohkem ja kuidas see tegelikult konkurentsivõimele hea ei ole.

Euroopa konkurentsivõime on iga nädal minu töökavas üht‑ või teistpidi. Igal rahandusministrite kohtumisel on [päevakorras] Euroopa konkurentsivõime, aga keegi ei julge öelda, et selline ümberjagav maksusüsteem on probleem. Kõigil või enamikul see nii on. Aga noh, te reklaamis ütlete, et kas sotsiaaldemokraatlik Kopenhaagen või Minsk. Käibemaksusüsteem on Kopenhaageni-nimelise pealinnaga riigis eranditevaba, 25% toidule ja kõigele. Rahvas on õiglaselt koheldud ja majandus on vähem haavatud. Väga jõukas riik, majanduslikult väga edukas riik, ta ei tee tsirkust mingite restoranisoodustuste ja selliste soodustustega, millest enamuse saab endale jõukam osa.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 734 esimeseks lugemiseks ette valmistades oma 1. oktoobri istungil. Nii nagu tänagi, tegi minister ka komisjonis meile eelnõust ülevaate. Koos ministriga osalesid rahanduskomisjoni istungil mitmed Rahandusministeeriumi [finants- ja maksupoliitika ning eelarvepoliitika valdkonna] ametnikud. 

Meil oli komisjonis ka arutelu, ma annan sellest siinkohal ülevaate. Nagu ma ütlesin, minister tutvustas eelnõu. Oli ka küsimusi ja seisukohavõtte. Kolleeg Diana Ingerainen avaldas arvamust, et on väga raske toetada seda hoiakut, et tulumaksutõus tuleks ära jätta ja sellega tekitada kaasnevat defitsiiti. Ta küsis, et kui ikkagi tulumaks tõuseks 2%, siis kui palju väheneks selle tulemusena riigieelarve üldine defitsiit, ja kas on kindel, et kavandatav samm elavdab majandust. Minister vastas sellele küsimusele ja ütles, et üldine defitsiit väheneks umbes 0,7% SKP‑st, aga tulumaksu vähendamine või senisele tasemele jätmine on kindlasti majandust ergutav. Selle mõju sõltub sellest, kus toimub kasumi jaotamine. On reaalne oht, et kasum viiakse Eestist välja. Samuti on oluline maksupoliitika emotsionaalne mõju. Järjestikused maksutõusud võivad tekitada ühiskonnas rahulolematust ja viia poliitilise debati taandumiseni vaid maksuteemadele. See omakorda kahjustab tarbijate kindlustunnet ja üldist majanduskeskkonda. See oli ministri vastus. 

Kolleeg Riina Sikkut küsis, et olukorras, kus dividende võeti välja juba enne tulumaksumäära tõusu ja see parandas jooksva aasta eelarvepositsiooni, on võib-olla eksitav eeldada, et 2%‑lise maksutõusu ärajätmine tooks kaasa ootamatu positiivse efekti näiteks dividendide ja seeläbi maksude suurema laekumise näol. Tegelikult on raske mõista, et suurem osa otsustest tehti juba varem ja nüüdne meede ei pruugi enam märgatavat mõju avaldada. Praegust hinnatõusu arvestades on selge, et see ei võta ka hinnatõusudelt hoogu maha. 

Veel rääkis kolleeg Riina Sikkut, et viimaste päevade kohtumisel Euroopas jäi silma, et Rootsi on ainukene riik, kus on suudetud erakondadeüleselt kokku leppida vastutustundliku eelarve põhimõtetes. Selle tulemusena on neil püsivad eelarve ülejäägid ning tugev rahaline positsioon. Minister vastas, et samas võib välja tuua, et Rootsi on praegu hädas kaitsekulude 3% eesmärgi täitmisega. Kui käibemaksu puhul riigid maksupoliitiliselt üldiselt ei konkureeri, siis tulumaksu puhul on konkurentsi kindlasti, eriti ettevõtluse tulumaksu puhul. 

Kolmas sõnavõtja olin ma ise. Ma ütlesin, et riikide vahel toimub maksukonkurents, eelkõige ettevõtte tulumaksu puhul, ja selle kohta on näiteid ka meie lähiriikidest. Me teame, et Rootsi ja Soome alles mitte väga hiljuti langetasid ettevõtte tulumaksu määra 24%‑lt praegusele 20%‑le. Rootsis on see praegu 20,06%. Aga nii Soome kui ka Rootsi kavandavad edasist ettevõtte tulumaksu langetamist, 18%‑le. Samas, me teame näiteks, et Soome riigirahandus on veel keerulisemas seisus, kui meie oma ongi. Võrdluseks: ka Lätis on ettevõtte tulumaksu määr madalam, see on 20%, Leedu tõstis hiljuti ettevõtte tulumaksu määra 1% võrra, ta tõstis selle 15%‑lt 16%‑le. Nii et ettevõtte tulumaks on igal juhul maksukonkurentsi küsimus. 

Ma ütlesin veel seda, et juba praeguse maksumäära juures on dividendide tulumaks 22/78 ehk 28%. See on küllaltki kõrge määr. Meil tuleb pingutada, et konkurentsis püsida, ja riigid saavad oma majandustegevust korraldada ka selliselt, et dividende mitte Eesti kaudu jagada. See oli minu seisukoht. Minister põhilises osas nõustus selle seisukohaga. Sellega meie arutelu piirdus. 

Komisjon tegi ka otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. oktoobril, see otsus oli meil konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle otsuse üle oli meil hääletus, poolt oli 7 komisjoni liiget, 1 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh! Aivar, ma küsin sinult sama. Mis on see sinu tunnetus ja teadmine ja ka lubadus Eesti inimestele, kas sa saad selle lubaduse anda, et selle eelnõuga on plaan ka peale valimisi edasi liikuda, mitte see ei ole praegu selline enne valimisi kergenduse lubamine inimestele, et maksutõus jääb ära, aga peale valimisi selgub, et eelnõu jäi kusagile toppama ja seaduseks ei saanudki? Kas sa saad kinnitada, et koalitsioonis valitseb üksmeel ja on kindel plaan selle eelnõuga lõpuni minna?

See ei ole küll see teema, mida me komisjonis arutasime. Komisjonis ei jäänud ka sellist muljet, et see eelnõu jääks kuskile toppama. Kindlasti on minu soovitus – ma arvan, et ka koalitsiooni hoiak on ikkagi selline –, et eelnõu esimene lugemine täna lõpetada, siis tulevad muudatusettepanekud ja teine lugemine ning kolmandal lugemisel [tuleks seadus] vastu võtta, sest see on äärmiselt vajalik, väga oluline, silmas pidades meie majanduse konkurentsivõimet, inimeste hakkamasaamist ja majanduse arengut tervikuna. Nii et see eelnõu väärib kindlasti toetamist ja Riigikogus seadusena vastuvõtmist.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kõnelema kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

See seaduseelnõu on deklaratsioon valitsuse kehva rahanduspoliitika käpardlikkuse kohta. Näete, see kannab pealkirja, et see on julgeolekumaksu tühistamise seadus. Inimestele on valetatud. Meile öeldi eelmise aasta suvel härra Michali ja härra Ligi [suu läbi], otsekui see julgeolekumaks oleks vältimatult vajalik ja alternatiivitu, selleks et saaks täiendavalt meie julgeolekusse panustada. 

Isamaa hoiatas selle eest ja andis sõnumi juba aasta tagasi, et nendele maksutõusudele on alternatiiv. Selleni jõudmine on läinud meie majandusele väga palju maksma selles mõttes, mis puudutab majandususaldust. Loomulikult, Isamaa sõnum on praegu üks ja selge: uued maksutõusud halvendavad majanduse väljavaateid, neist tuleb loobuda, [kui rääkida sellest,] mis puudutab selle eelnõu sisu. 

Me mäletame 2024. aasta suve ja seda, millega siis lagedale tuldi. Öeldi, et kehtestatakse kolmeks aastaks tähtajaline maks, kuna [muuks] ei ole mandaati, ja uus rahvaesindus peaks saama pärast valimisi otsustada, kas säherdust maksu on vaja või mitte. 2025. aasta kevadel ütles [praegu] siit saalist põgenenud rahandusminister – muide, kuhu ta läks? –, et seoses julgeolekuolukorraga on alternatiivitu kehtestada see [seni] tähtajaline julgeolekumaks tähtajatult, püsivalt. Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus selgub, vaadates seda, millest Isamaa on kõnelenud, et selles perimeetris on uuest maksutõusust võimalik loobuda. Nüüd on valitsus oma poliitilises agoonias valmis seda tunnistama. 

Kuid selle hind on väga tõsine tagasilöök majandususaldusele. Ei usuta, ei usuta valitsuse sõnu! Kui nii radikaalselt on nädalate ja kuude perspektiivis edasi ja tagasi muudetud baasmaksusüsteemi selgroogu, juriidilise ja füüsilise isiku tulumaksu, siis loomulikult on selge, kui me vaatame perede kindlustunde puudumist, aga ammugi veel välisinvestorite [tegevust], et [kõik] on nii hapras olukorras, et nad on võimetud langetama strateegilisi otsuseid. 

Härra rahandusminister ei olnud võimeline minu küsimusele vastama. Ta [väitis] mulle, et ma ei oska maksebilanssi õigesti lugeda või midagi muud, [jättes vastamata] konkreetsele küsimusele, millest tuleneb tehiolu, et 2024. aastal oli Eesti maksebilansi puhul Maailmapanga andmetel välisinvesteeringute sissevoo netopositsioon 3,5 miljardiga – ajalooliselt rekordiline number! – miinuses. Ajal, kui see Leedus oli 3 miljardiga plussis, ajal, kui see oli kõigis ülejäänud Läänemere-äärsetes riikides plussis. Ma lasin kogu maakera riikide välisinvesteeringute sissevoo netopositsiooni analüüsi teha. Me oleme kuskil Iraagi tasemel, mis puudutab välisinvesteeringute lahkumist, ja mitte per capita, vaid absoluutarvudes oleme maakera riikide esikahekümnes, nii-öelda negatiivse positsiooni mõttes. Väga tõsine meie konkurentsivõimet nõrgendav agenda, millega on hakkama saadud. 

Teine küsimus puudutab seda, millest härra Ligi siin kõneles, see oli midagi rahandusest ja sellest nii-öelda keerukast olukorrast. Vabandust! See on väga tõsine probleem. Reformierakond on eelarvestrateegiat vaadates võtnud järgmise aasta eelarvega ette meie rahanduse väljavaadete juhitamatuks muutmise ja lagastamise poliitika. Nalja teeme või! 4,5% defitsiiti aastal 2026! 4,5% defitsiiti aastal 2027! Jah, lubatakse osakaaludega null koma [ja midagi] parandada positsioone 2028 ja 2029, kuid me teame, et see on bluff, tarvitseb ju vaid neid ridasid vaadata. See jääb vähemasti 4,5% taseme peale ka 2028.–2029. aasta vaates, seda olukorras, kus riikide tasemel ka julgeolekule minevate täiendavate kulutuste tegemiseks Euroopa Komisjoni antud eelarvevabastus, täiendav 1,5%, kehtib vaid 2028. aasta lõpuni. 

Ja mida sellel ajal näeb Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos ette rahanduse väljavaate jätkusuutlikkuse kohta? Miinuseelarve, defitsiidis eelarve kuni 2070. aastani. Näete, kui pikka rada härra Ligi meil suusatab: Eesti eesmärgiks on seatud eelarve defitsiit 2070. aastani. Ja selles olukorras nähakse valitsuse eelarvestrateegias ette – vabandust! –, et praegune –4,5% riigi eelarvestrateegias muudetakse –1‑ks mõneaastase välbaga. Ma küsisin härra Ligilt, milliste meetmetega see saavutatakse. Härra Ligi vastas – ma ei taha talle sõnu suhu panna, aga vaba tsitaat on selline –, et ega tema ka igavene ei ole ja selline rahanduspoliitika ei jätku ka igavesti. Loodame, et ei ole. Loodame, et see ei jätku, selline rahanduspoliitika. Ja siis härra Ligi tsiteeris mulle, pange tähele, ja ütles, et ei tohi öelda Kaja Kallase lauset. Ma küsisin, millist lauset. "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse!" Teisisõnu, eelarve sellise defitsiidiga, 4,5% järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks, kui me kaotame tegeliku kontrolli oma kulude üle strateegilises vaates, kodeerib valitsus sisse uusi maksutõuse. Nüüd, enne valimisi, antakse signaal maksude langetamise kohta, aga rahanduspositsiooni triivima laskmine tähendab tegelikkuses uute maksutõusude sisseehitamist, ja seda me ei saa lubada. 

Eesti majanduse väljavaadete puhul me näeme, et meie tootlikkus kukub, ka tõsise inflatsioonilise probleemi tõttu, millele valitsus on jätnud paraku relevantselt reageerimata, vastupidi, ta on oma regulatiivsete meetmetega inflatsiooni soodustanud. Me näeme ka olukorda, kus nelja aasta perspektiivis on kogu meie majanduse reaalmaht olnud sisuliselt samas positsioonis. Ainus, mis meil on, kui me räägime, et hinnad tõusevad ja palgad tõusevad, on inflatsiooniline efekt. Aga mida see tegelikult tähendab? Me kaotame rahvusvahelist konkurentsivõimet. 

Nii et rahanduse väljavaadete puhul me peame põhimõtteliselt korrigeerima valitsuse käsitlust ja tegema seda nii arukalt, et me ei halvendaks ka tuleviku, lähemate aastate Eesti majandususalduse näitajaid, vaid vastupidi, annaksime positiivse signaali, mis puudutab sisenõudluse taastamist, ja annaksime signaali ka investoritele selle kohta, et riigil on võimalik rahanduslikult keskmises vaates jätkusuutlikult opereerida nõnda, et ei ole vaja eksperimente, mille katselaboriks on Eesti olnud juba jupp aega, uute maksude kaosega. 

See on sõnum valitsusele ja [kommentaar] valitsuse rahanduspoliitiliste ettepanekute ja [Eesti] väljavaadete kohta. Härra Ligi naases siia saali. Ma tean, et seda oleks teil olnud liiga valus kuulata, aga me peame ükskord tegelikkusele näkku vaatama. Võtame ennast kokku siin saalis! Sellele valitsusele on olemas alternatiiv. Aitäh! 

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli kõnelema palun Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea debatt oli siin rahandusministri ja sotside esindaja kolleeg Allase vahel. Saime teada, mõlemad vastastikku seda kinnitasid, et tõepoolest sotsid on need, kes tahavad kõrgemaid makse. Muu hulgas on sotsid ka varamakse nõudnud. Nagu me teame, siis sotsid aitasid Eestis kehtestada automaksu, ilma nendeta ei oleks see läbi läinud. Minu arust oli see väärtuslik, et see siin nende dialoogis ilusasti üle sai käidud. 

Sotsid armastavad rääkida, et suured maksud on vajalikud väetite aitamiseks. Aga tegelikkus on vastupidine. Võtame sellesama automaksu. See lööb kõige valusamalt maapiirkondades elavaid inimesi ja suuri peresid ehk just neid, keda ühiskond võiks toetada. Täna me kuulsime mõtetest, et ka kinnisvaramaks võiks võib-olla olla. Ma tuletan meelde, et kuigi sotsid räägivad, et küll see oleks hea, saaks jälle rikastelt inimestelt raha võtta, siis tegelikult satuksid löögi alla ka inimeste kodud. Kui kehvema sissetulekuga inimesed saavad praegu vähemasti oma kodus elada niimoodi, et keegi neilt selle eest maksuna raha ei koori, siis nüüd kuulsime, et sotsid tahavad ka seda muuta. 

Ka astmelise tulumaksu idee käidi ikkagi korraks jälle välja. Seda on sotsid muidugi pikalt rääkinud. Selles mõttes müts maha, et nad vähemalt ei varja, et nad seda tahavad. Aga ma arvan, et nende ettekujutus on jälle selline, et kusagil on mingisugused rikkad inimesed, keda saab hirmsasti maksustada ja väeteid selle rahaga aidata. Ma loodan, et seda astmelist tulumaksu kunagi ei tule, sest ilmselt, kui ta tuleb, siis on niimoodi, et inimese palk on keskmine või natuke alla selle, aga juba öeldakse, et maksumäär tõusis, maksa rohkem. 

Ja see kommentaar, Anti, mis sul oli selle kohta, et kusagil justkui keegi ostab kaatreid ja oi, mida kõike halba nende kaatritega teha võib – mõnes mõttes sotsilik seisukohavõtt, aga ma ütleksin, et see oli piinlik. Mina ikkagi pooldan seda, et õpi, tee tööd, näe vaeva, kui saad raha, siis osta, mis sulle meeldib ja kasuta seda. Nii et minu arust ei peaks me liialt mõtlema selles suunas, et hakkame piirama seda, mida inimesed oma teenitud rahaga teha võivad. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Eelmisel nädalal saime lugeda järjekordse küsitlusuuringu tulemusi. Seal nenditi, et usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on järjekordselt langenud. Ka usaldus Riigikogu ja valitsuse vastu on erakordselt madal. Vähem kui kolmandik inimesi usaldab või pigem usaldab meile otsuste tegemist kas siis maksude tõstmise või langetamise kohta. See on tegelikult ajalooliselt sügav legitimatsioonikriis. 

Kuidas seda usaldust siis tõsta? Siin majas on olnud selle kohta arutelusid. Tänagi tutvustasin koolinoortele Riigikogu tööd. Ja mis ma vastan? Vastan, et seda usaldust saame tõsta ainult meie ise. Meie peame olema väärikad, seisma Eesti heaolu eest, mitte [korraldama] isiklikke rünnakuid ega pidama silmas lühiajalist perspektiivi. 

Aga ka see eelnõu, mida me praegu arutame ja mille pealkiri on ausalt öeldes enam-vähem sama pikk kui eelnõu sisu, on järjekordne samm selles suunas, et usaldust vähendada. Tõepoolest, peaminister Kristen Michal lubas julgeolekumaksu tähtajalisust, lubas maksurahu, kutsus ühiskonda seda austama. Ta põhjendas neid muudatusi kaitsekulude vajalikkusega. Aga kõik need otsused on tõesti vähem kui aastaga tühistatud, muudetud, vastupidiseks pööratud. Täna arutatav eelnõu on taas näide selle kohta, kuidas ei vaadata kaugemale kui järgmised valimised, ja vastutustunnet riigirahanduse ees ei ole. 

Ka rahandusminister kirus tulumaksuküüru kehtestamist. Siin ongi tehtud topeltviga. Eksperdid tulumaksuküüru kehtestamise ajal soovitasid teha seda eelarveneutraalselt, jah, tõepoolest, madalapalgalistele leevendust pakkudes tõsta maksumäära nii, et muudatuse mõju eelarvele oleks null. Nüüd, maksuküüru kaotamise ajal, oli ekspertide soovitus sama. Astmeliselt väheneva maksuvabastuse asemel võib tõepoolest minna tagasi varem kehtinud ühtlase tulumaksumäära juurde, aga see muudatus tuleks teha eelarveneutraalselt. (Hääl saalist.) Ei, maksuküüru kaotamine läheb kalliks maksma, aga praegu arutatav eelnõu läheb siit sammu kaugemale ja teeb midagi, mida Eestis ei ole kunagi tehtud: laenuraha abil langetatakse maksumäära, kusjuures sellest võidavad keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed. See on erakordselt lühinägelik, see on ühiskonnale kallis muudatus, see on eelarve ja laenukoormuse kasvu mõttes erakordselt vastutustundetu. Ausalt öeldes on populiste siin saalis kõvasti, aga seni ei ole veel keegi tulnud selle peale, et teha uks lahti ja hakata laenuraha abil makse langetama. Ma loodan, et sellest ei saa uut halba kommet. Tõepoolest, inimestele maksud ja maksutõusud ei meeldi, neile meeldivad maksuerandid, aga kui selles suunas paar aastat astuda, siis hakkab riigireiting langema ning see on nii meie ettevõtete kui ka inimeste jaoks erakordselt kallis löök. 

Tõesti, valitsuserakondadel on mure selle pärast, nagu rahandusminister on väljendanud, et nad oma reitingu langusega maksid maksutõusude eest. Ausalt öeldes, kui poliitik ei suuda praeguses julgeolekuolukorras maksutõusuvajadust ära seletada kaitsekulude kasvuga, siis ma tahaks näha, kes on need poliitikud, kes suudavad ära seletada maksutõusu vajalikkust, kui tulevikus on vaja katta intressikulusid, mis meil väga kiiresti kasvavad ja mille katmiseks meil tulevikus tegelikult katet ei ole. Me võtame laenu selleks, et maksta intressikulusid. See on vastutustundetu, see on lühinägelik. Tegelikult ei peaks me Eestis olema eelarvepoliitiliselt sellisesse seisu jõudnud. Me tegelikult teame ja oskame paremini. Me ei ole sundolukorras, et neid käike teha. 

Väga kahetsusväärne, et selline eelnõu [siin on] ja et eelarve, mis seda peegeldab, on juba esimese lugemise läbinud ning küll see ka vastu võetakse. Mina ei saa olla muud kui äärmiselt kriitiline selle vastutustundetu poliitika suhtes, mida valitsuskoalitsioon ajab. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Nii. Rohkem kõnesoove ei ole. Anti Allas, ma korra küsin … (Täpsustus saalist.) Vastusõnavõtt Rain Eplerile? Ma teen niimoodi, Anti Allas. Härra minister soovis ka veel läbirääkimistel osaleda. On nii? Härra minister, palun, Riigikogu kõnetoolist, ja siis ma võtan, Anti Allas, teie vastusõnavõtu. Palun, Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu! Kahju, et Urmas Reinsalu ära läks. Ma tema kõne peale andsin märku, et ma tahaksin vastata. Talle on mul lühike soovitus, et lugegu läbi, mida arvasid debatieksperdid tema eilsest Tallinna debatist. Kas ta paistis asjatundlik ja siiras? Kas ta püsis teemas? Vastus on kogu aeg ei. See juhtus praegu ka, eks ole. Meil oli konkreetne eelnõu, olid konkreetsed maksumuudatused, mida ma ka maksupoliitiliste argumentidega illustreerisin, kui küsimused tulid, aga tema rääkis ikka oma juttu. Me ei saanudki teada, mida ta arvab tulumaksu vähendamisest ja ettevõtluse maksustamise normaliseerimisest. Ta kasutas oma aja tegelikult ära ju valitsuse kirumisele, täpselt nagu Tallinna debatiski. 

See ei ole hea taktika, see on murendav. Sa võid praegu olla populaarne ja minu poolest peaministrikski saada, aga niimoodi kukub [Isamaa] samasuguse kolinaga kokku, nagu [IRL] kukkus Partsi ajal, kui reitingud kukkusid 30%‑lt 1%‑le. Mina seda ei taha, sest see oleks poliitmaastikule liiga suur vapustus ja populistid, teistmoodi populistid, võtaksid selle jälle üle. Oleme normaalsed ja argumenteeritud siin puldis ja püsime rohkem eelnõu teemas. Aitäh!

Suur tänu! Nii. Anti Allas, palun, vastusõnavõtt!

Aitäh, austatud eesistuja! Lihtsalt vastuseks heale kolleegile Rain Eplerile ütlen seda, et, Rain, ega sa ei tõsta ennast sellega, kui sa oma konkurendile kohalikel valimistel Võrus paned suhu sõnu, mida ta pole kordagi öelnud. Valijad annavad sellele juba seitsme päeva pärast hinnangu. Küll sa näed siis, et see ei vii kuhugi, kui sa lihtsalt tuled pulti ja valetad ja käitud tegelikult inetult. Rahvas annab sellele hinnangu. Üks inimene meie valimispiirkonnas ütles, et see on väga äpulik käitumine. Aitäh!

Suur tänu! Ma sulgen läbirääkimised. Enne, kui me edasi läheme, on Peeter Ernitsal küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Hea juhataja! Selline mõnus üksteise nokkimine nii-öelda. Ma saan aru, et enne valimisi nii on, aga siin on olnud [kõne all] mitmeid asju, mida meie päevakord või töö‑ ja kodukord ei luba. Lugupeetud volinikule ei saa küsimusi esitada, kuigi ta tuleb siia, sest neid ei saa tõlkida – kogu kupatus. Nüüd on sama asi, et kui üks tark mees tuleb pulti, siis teine on läinud. Enne Urmas Reinsalu küsis, kus on rahaminister, et alati ta kaob minema. Nüüd, kui rahaminister läks sinna oma targa jutuga, oli teine tark mees kadunud. Ma saan aru, et on lootusetu seda juhtida, aga [kas ei saaks nii, et] ei oleks sellist möödarääkimist? Kodu‑ ja töökorra seaduses võiks ju mitte pika aja tagant, vaid lühema aja tagant ja väikeste tööampsudega selliseid asju parandada. Mis te arvate?

Suur tänu, hea kolleeg! Kas te tahate nüüd pikka või lühikest vastust? (Peeter Ernits vastab saalist. Juhataja naerab.) Kodu‑ ja töökorra seaduse muutmine on väga keeruline protsess ja te teate väga hästi, et seda muudetakse konsensuslikult. Selles lepivad fraktsioonid omavahel kokku ja kui on olemas kõigi toetus nendele muudatustele, siis on võimalik neid ellu viia. See ei ole kindlasti lihtne tegevus.

Teine ja oluline aspekt on see, et istungi juhataja ei saa kindlasti kohustada kedagi saalis viibima. Ka sellist kohustust või karmi reeglit ei saa istungi juhataja kuidagi kehtestada. See olukord, mida te siin kirjeldasite, oli natukene nagu multifilmis "Päkapikk ja maja", mida me tõenäoliselt kõik hästi mäletame: kui üks oli kohal, siis teist ei olnud. Aga sellise olukorra suhtes ei võta meie kodu‑ ja töökorra seadus mitte mingisugust seisukohta. Nii et seda ei ole minul istungi juhatajana võimalik kuidagi lahendada. Me peame lootma, et sellel hetkel, kui Riigikogu liige või minister peab sõna võtma, siis on ta siin saalis kohal ja ütleb oma väga selge seisukoha ära. Lõppkokkuvõttes ju debatt toimus, vaatamata sellele, et võib-olla mingitel hetkedel kedagi parajasti saalis ei olnud. Aitäh!

Aga, head kolleegid, läbirääkimised on suletud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 734 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile ettepanekuid, mida me teeme riigieelarve baasseaduse muutmiseks. Selle eelnõu eesmärke on mitu. Kõigepealt, võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, eesmärgiga suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust. Teiseks, suurendada eelarve arusaadavust ja läbipaistvust, muuta riigieelarve liigendust ja eelarve kasutamist puudutavaid sätteid. Kolmandaks, tõhustada riigieelarve kasutamist, täpsustades toetuste andmise sätteid. Neljandaks, suurendada kohalike omavalitsuste üksuste rahastamise paindlikkust ning vähendada bürokraatiat, täpsustada riigieelarve ja kohalike omavalitsuste üksuste eelarvete seoseid. 

Esimene punkt puudutab Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistikku. Kõigepealt tugevdatakse eelarvenõukogu rolli eelarve mitmekülgsel järelevalvel. Eelarvereegliks seatakse struktuurse puudujäägi uus piirmäär 1,5% SKP‑st kuni 30%‑lise võlakoormuse saavutamiseni ja selle järel 1%‑lise miinuseni SKP‑st. Eelnõu näeb ette ka vabastusklausli rakendamise, taotlemise ja pikendamise korra. Samuti sätestab see eelarve‑ ja struktuurikava koostamise vähemalt kord nelja aasta jooksul. Eelarve‑ ja struktuurikavas esitatakse neljaks aastaks siduv netokulude kasvu trajektoor ja selle täitmise kohta koostatakse vastavalt eelnõule iga aasta kohta eduaruanne. Eelnõu sätestab ka nõude koostada Rahandusministeeriumile eelarveraamistiku osana regulaarselt fiskaalriskide raport. 

Teiseks, riigieelarvega seotud olulisemad muudatused. 2026. aasta riigieelarve sisaldab korraga nii tegevuspõhist kui ka majanduslikku vaadet. See tähendab, et tänavuse eelarvega kaasas olnud lisa integreeritakse juba 2026. aasta seadusesse. Kulude tegevuspõhisele jaotusele lisatakse asutuste koondeelarvete vaade. Kulude tegevuspõhises jaotuses esitatakse majanduslik sisu. Riigieelarve lisakatteallikate jaotuses tuuakse välja ainult piirmääraga vahendid. 

Muudatus ei mõjuta riigieelarve kasutamise paindlikkust ehk riigieelarvega kehtestatavaid limiite, mis on seatud programmi tegevuse kuludele, see on ±5 miljonit, ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Valitsuse reservi suurusele seatakse piir 3% eelarve kulude ja investeeringute mahust ning lõpetatakse reservi kasutamata jäägi ülekandmine. 

Täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi. Riik võib anda laenu või riigigarantii ka Tagatisfondile. Riigi antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks, ja sellele tuleb lisada riskimarginaal. 

Kolmandaks muudetakse riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid, reguleeritakse riigisisest projektipõhist toetust, tegevustoetust ja sotsiaaltoetust ning nende andmise aluseid. Sätestatakse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise alused, tingimused ja aruandluse võimaluse kehtestamine. Määratakse toetuste menetlemisel töödeldavad isikuandmed. 

Neljandaks, kohalike omavalitsuste üksuste eelarvete ja riigieelarve seoste täpsustamine ja täiendamine. Tasandusfondi jaotuspõhimõtted määratakse edaspidi riigieelarves ning neid ei pea tingimata kehtestama valdkondlikes seadustes. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse edaspidi valdkondlike seadustega, mitte riigieelarve seadusega. Toetusfondi jaotuspõhimõtted on edaspidi toetusfondi määruses, mitte riigieelarves. Toetusfondis kavandatakse ainult püsivad toetused kohalike omavalitsuste üksustele, muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid. Edaspidi ei ole riigil, või ütleme, keskvalitsusel ning üleriigilisel omavalitsusliidul kohustust juhtumipõhiste toetuste üle eelarveläbirääkimisi pidada. Vastutava valdkonna minister saab võimaluse anda kohaliku omavalitsuse üksustele lihtsamalt juhtimispõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Riiklike ülesannete rahastamisel tuleb koostada ministri määrus selle kohta, kuidas iga-aastases eelarves kajastatud kulude hüvitamise määrade suurus kujuneb. Aitäh! See ongi see.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Küsimusi on väga palju, kahjuks mängureeglid on piiravad. Aga minu esimene küsimus on see. Siin on 2025. ja 2026. aasta võrdlus selle suurepärase reformi puhul, aga kolmandal leheküljel, tähendab, kus ta nüüd on, leheküljel kümme, siin mujal on arendused 2025–2026, aga siis on terve lehekülg halli. Kas see on trükiviga või? Kas midagi muutunud ei ole, on ainult halliks värvitud? Kõik need Rahapesu Andmebüroo ja kõik need majandamiskulud ja Riigi Tugiteenuste Keskus – kas see on kogemata jäänud trükkimata või on 2026. aasta ära puhastatud?

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida. Mis leheküljel see umbes oli?

Leheküljel kümme on. 

Äkki te vaatate vale lehekülge? Aa, lahtrid. Jaa, siin on intressi‑ ja omanikutulud … 

Terve lehekülg! 

… omanikutulud, seaduse lisa. 

Kui see ikka õige seadus on. 

Midagi on siin natuke nihkes küll, jah. Ma pean seda täpsustama. Siin peaks ju … Ma püüan nüüd aru saada. (Saalist täpsustatakse.) Ei, ma näen kümnendat lehekülge, aga te vist … Ahah, 2025 ja 2026. Need tulbad on 2025. ja 2026. aasta kohta. Jääb mulje, et 2026. aastal ei ole midagi. Põhjus on muidugi see, kui te täpselt vaatate, et 2025. aasta kohta ongi seaduse lisa kohta midagi, aga 2026. aastal seaduse lisa ei ole enam, järelikult ongi see hallus ja tühjus, kuidas soovite. Nii et see on tühi ja peabki olema tühi. Võrdlus senise sisu ja tulevase tühjuse vahel on igati korrektselt siia joonistatud, kuigi oleks võinud juurde kirjutada, et lisa on kaotatud.

Suur tänu! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Selle siseriikliku eelarvereegli muudetud versioon võtab nüüd enda alla juba vist kaks ja pool lehekülge. Lisaks see, et kui seda ei täideta, siis kuidas selle poole liikuda, kes kellele raporteerib ja nõu annab, milliseid aruandeid koostatakse. Ma saan aru, et siseriiklikke reegleid leevendatakse, et valitsus oma eelarve ja eelarvestrateegiaga nende sisse ära mahuks. Meeldib see või mitte, aga miks luua lisaks sellist bürokraatiat? See, et siseriiklikku eelarvet ei täideta, on kahtlemata ebameeldiv, aga kogu see administratiivne kohustus, mis siin lisaks tuleb, milleks see? Miks bürokraatiat suurendada?

Aitäh! Eelarvereeglites on muutus, seda võib ka bürokraatiaks nimetada. Ei oska välja tuua veel mõnda põhjust. Reeglid tuleb kirja panna, nende muutus on kirjeldatav järelikult just nimelt sellise mahuga. Aga olen nõus, et niimoodi kipubki bürokraatia paisuma, tavaliselt ikka vajadustest lähtuvalt. Bürokraatia tee on sillutatud õilsate kavatsustega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra minister! Minu küsimus puudutab nii seda direktiivi, millest tulenevalt osa muudatusi tehakse – direktiivi muudatused, ma saan aru, on ka käsil –, aga ikkagi ka konkreetse eelnõu sisu. See on kõik see, mis puudutab nelja-aastaseid raamistikke ja netokulude piirmäärasid, ja siis tuuakse sisse, ma ütleksin, väga ambivalentselt, see, et kliimariskidega kas arvestatakse või ei arvestata. Siis hakatakse kuskil Euroopa Komisjonis hindama, kas riigieelarve vastab kõigile siin sätestatud rööbastele. 

Kuidas see sinu hinnangul demokraatlikule protsessile mõjub, kui tehnokraadid tahavad selliste seaduste kaudu kontrolli enda kätte võtta? Mis on sellisel juhul valimiste mõte [liikmes]riikides, kui lõpuks saab Brüssel öelda, et valimised teil olid ja nüüd on teil Riigikogus inimesed, aga riigi rahaasjade üle nad otsustada ei saa, sest me oleme siia rööpad ette pannud?

Aitäh! Mina olen ekspertiisi alati sügava austusega suhtunud. Siin on tegemist rahandusliku ekspertiisiga. Ma olen alati võib-olla liigagi sõnakalt põlastanud poliitilist suva. On väga hea, kui keegi hoiab seda vaos. Ma olen ka tugeva Euroopa Komisjoni pooldaja, sest nad toovad riikide poliitilisse populismi ratsionaalsust vägisi sisse. Demokraatia mõte, sügavam mõte, arenenud demokraatia sügav mõte ei ole see, et kui võim on käes, siis võib teha kõike, vaid sügavus algab ikkagi seal, kus on tasakaalustavad meetmed, kus on võimude lahusus, õigusriik, minu poolest majandusvabadus, turumajandus, sellised instrumendid, ka vaba ajakirjandus, mis tasakaalustavad võimu ambitsioone ja poliitilist suva. Nad hoiavad seda vaos. Mõlemad toimivad. Vabad valimised on esimene tunnus, aga kõik muu kirjeldatav on selle ohjeldamiseks, et poliitikud ei mõistaks kohut, ei läheks mööda seadustest, ei teeks muid sigadusi oma huvidest lähtuvalt ja väljaspool reegleid.

Aitäh! Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Vaadake, kui sandile lõigata erinevaid soenguid või värvida ta pead või panna talle erinevad rõivad selga, jääb ta ikka sandiks. Aga minu küsimus on, et nüüd, kui seda santi, tegevuspõhist totrust, hakata reformima – siin on ilus graafik või pilt –, siis kas sellel on üldse mõtet. Kas sandist saab ikkagi normaalne olevus või te jätkate võiduka lõpuni, senimaani, kuni teie veel võimul olete, selle tegevuspõhise totruse reformimist? Kuigi ilusalt esitate praegu selle direktiivi ja kõik on ilus. Aga selline väike küsimus.

Aitäh! Ma jäin mõtlema, et te ei salli inimesi, kes ei ole teie moodi, nimetate neid santideks ja ebanormaalseteks. Et sellest võrdlusest aru saada, peaks teadma, miks te niimoodi asjasse suhtute. (Vahelehüüe.) Aga te nimetasite ebanormaalsust ikkagi inimeste näitel, [märgistades] neid stigmaga. (Vahelehüüe.) Jah, aga väga raske on eelarvet selle kujundi järgi iseloomustada. 

Tegevuspõhise eelarve kohta ma seletasin, et see on rahvusvaheline soovitus. OECD ja IMF on seda pikalt soovitanud, me oleme seda pikalt juurutanud, sõltumata valitsusest. Esimese tegevuspõhise eelarve tegi EKREIKE valitsus, mitte meie ei teinud. EKREIKE valitsus tegi. Jüri Ratas, [kes on praegu] Isamaas, oli siis peaminister. EKRE oli valitsuses, Keskerakond oli ka valitsuses. Te olete liikunud erakonnast erakonda, peaasi, et saaks ühesugust tegevuspõhist eelarvet teha või? Vaat, kus on siduvad jooned teie vahel. 

Aitäh! Rain Epler, palun! 

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus me eelmise küsimuse ja vastusega pooleli jäime. Kas ma saan õigesti sinust, Jürgen, aru? Vaatan selle praeguse koalitsiooni tegevust. Te saite võimule ja siis tehti kiirustades kõvasti maksu‑ ja muid otsuseid, nüüd pööratakse neid tasapisi siin tagasi, nagu ka täna, eks ole, oli siin üks eelnõu. Kas sina oleksid eelistanud, et oleks olnud tugevam Euroopa Komisjon, kes oleks teile öelnud, et ei, seda te küll teha ei tohi, kuigi teil on [tugev] mandaat? Ma sain sinust aru, et kuidagi nii peaks olema, et sealt keskelt ikkagi keegi kutsuks korrale. Mina ise ei näe seda niimoodi. Aga kas ma sain su vastusest õigesti aru, et sa oleksid eeldanud, et keegi oleks kaks aastat tagasi helistanud ja öelnud – tol korral siis proua peaministrile –, et seda te ei saa teha, sest meie hinnangul see ei ole mõistlik?

Aitäh! Ei, mina näen Euroopa Komisjoni rolli ikkagi nõrgema distsipliiniga riikide, populistlikumate riikide ohjeldajana. Me oleme olnud ju pikka aega Euroopa Liidu priimus ja teistele tegelikult eeskuju näidanud. Aga nüüd on tõesti niimoodi, et kreeklasega saime eelmine nädalgi kohtumisel jutu peale, ta ütles, et neil on ülejäägis eelarve. Mis me vastame? Me juba kümme aastat käristame miinust. Sellega tegi [algust] siiski Jüri Ratas oma koalitsioonipartneritega, muutes ära eelarvereegli ja bluffides mõnda maksuprognoosi, lootuses, et samal ajal saadakse lahti joomisest. Tegelikult saadi lahti maksudest. Sealt hakkasid miinused tulema. Teine oli see maksuküür, mis eelarvet laastas. Aga nii ta hakkas kerima, sinnamaani kuni kriisid tulid ja asi muutus juba, ütleme niimoodi, suhteliselt paratamatuks, et me olemegi kroonilises miinuses. Aga Euroopa Komisjon annab kõikidele riikidele soovitusi ja neile, kes neid ei täida, kehtestab vajaduse korral ka sanktsioone või teeb vähemalt ettekirjutusi. Sellega ma olen nõus. Nii peakski olema. Ratsionaalsus populismi vastu on ka minu eelistus. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Eelarve menetluse ajal ma küsisin Eesti Raudtee dotatsiooni kohta, mis on 40 miljoni ja 50 miljoni vahel viimastel aastatel olnud, järgmisel aastal planeeritakse seda samamoodi. RES‑is millegipärast neid summasid ei olnud, täna majanduskomisjonis viidati, et need on reservis. Aga mul on küsimus: kui me teame, et viimastel aastatel on 45 pluss miljonit Eesti Raudteele läinud ja tõenäoliselt ei prognoosi teie valitsuse liikmetest keegi, et raudteeveod taastuvad, ja need kulud ei pea kajastuma eelarves, vaid võivad olla reservis, siis mis eesmärki see täidab, et sellised kulud on reservis, mitte RES‑is nii-öelda planeeritud kuludena?

Aitäh! Seda eesmärki, et ei eksitaks täpse numbriga. Kui me kindlalt teame, et taristu nõuab lisaraha ja raudtee käibest ei piisa, siis see on üks asi. Teine asi on see, kui suureks lõpuks see vajadus osutub, kui palju on võimalik katta ka võõrkapitaliga. See selgub aasta jooksul. Seal on tegemist nii finantsseisu kui ka materiaalses mõttes teatud töödega, aga ma ei ole nii suur raudteelane, et öelda, mis see õige summa peaks olema. Ei ole meil Rahandusministeeriumis seda pädevust, noh, enesekindlust vähemalt, igaks juhuks pannakse need summad reservi ja võetakse sealt vastavalt vajadusele ja täpsustatud summadele. Aga ma kontrollin ka selle üle.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on kolm küsimust, kõigile saate vastata lihtsalt kas ei või jaa. Esiteks, kas selle eelnõuga te leevendate siseriiklikku eelarvereeglit? Teiseks, kas siseriikliku eelarvereegli muutmiseks te suurendate siseriiklikku bürokraatiat? Ja kolmandaks, kas eelarvereegli leevendamine vähendab riigirahanduse jätkusuutlikkust?

Aitäh! Käskisite vastata ei või jaa. Aga ma ei vasta ei või jaa. Esimesele küsimusele ütlen ma vastuseks jah. Teine küsimus puudutas bürokraatiat. Reegel ise võib olla defineeritud bürokraatiana, aga ta on reegel, ta on vajalik. Ja mis too kolmas oli? Kas jätkusuutlikkust halvendatakse? Selle vastus on filosoofilisem. Kas riigikaitse on mõeldud jätkusuutlikkuse suurendamiseks või ta hoopis vähendab jätkusuutlikkust? Ma pigem lähtuksin sellest, et paratamatud riigikaitsekulud, kuigi nad maksavad raha, tuleb ära teha. Riigirahanduse olukorra halvendamine on julgeolekupoliitiline otsus, mis kokkuvõttes jätkusuutlikkust tagab, mitte seda ei vähenda. Aga jah, mis seal salata, rõõmu ei tee see olukord ka rahandusministrile.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sa enne mainisid, et eksperdid on selle eelnõu juures sõna saanud. Võib-olla sa mõne eksperdi siis ka mainid, kes selle eelnõu juures on põhirolli täitnud. Aga ka meie oleme seda ekspertidega arutanud. Me näeme, et riigieelarves võiksid olla välja toodud tööjõukulud, majanduskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud, et Riigikogu liige ja ka tavakodanik saaks selge sõnumi, mis kulud tegelikult eelarves on. Teiselt poolt võiksid ka tulud natukene paremini lahti kirjutatud olla.

Aitäh! Omistasite mulle lause, et eksperdid on siin [sellega töötanud]. Ma ei ole seda öelnud, kuigi see on iseenesestmõistetav. Aga ekspertide jutt oli hoopis teise asja kohta. Teie erakonna ekspertiisi pean ma kahjuks ostetuks ja kallutatuks. Eelarveteemalised kommentaarid on samamoodi olnud hästi eksitavad, aga teil on vaba voli heita eelarve kohta meediasse ja teatud kanalisse mida iganes. Pidevalt eksitakse, aga pidevalt räägitakse. Püsirubriik, eks ole: keegi, kes millegi eest ei vastuta, räägib tähtsa näoga parteile sobivat juttu. 

Aga te tahtsite teha eelarve liigendust jäigemaks. Võin teile öelda, et see aastaarv on kas 2003 või 2000, mis [ajast] alates seaduse tasemel tööjõu- ja majanduskuludel vahet ei tehta. See on ka soovitus, rahvusvaheline soovitus. Ärge ajage seda piiri jäigaks! See on äärmiselt praktiline oludes, kus tuleb teha keskselt nii-öelda parteijuhtide kokkulepitud kärpeid majanduskuludes, palgakuludes ja toetustes. Ministeeriumid on oma kulude struktuurilt väga erinevad. Väga erineva valuga on see: kelleltki lõigatakse juuksed maha, kelleltki lõigatakse pea maha. Tuleb jätta õigus tõsta [summasid] majanduskuludest palgakuludesse või vastupidi, või hoopis tõsta toetustest või toetustesse midagi. Toetustesse midagi ei tõsteta, toetuste suurenemist siin ei ole. Tegelikult on kärpimise kohustus. 

Aga meil on praegu riigisektoris tõeline palgaprobleem, räägitagu mis tahes. Palgauuringud ütlevad, et riigipalgalised saavad sama keerukusega töö eest madalamat palka, kui saadakse erasektoris. Me tõesti peame tegema, ka Rahandusministeerium pidi tegema, meeleheitliku pingutuse, et inimesi kinni hoida. Ministeerium tõstis oma muudest kuludest [summasid] palkadeks, millest on ka juba räägitud siin saalis ja hommikul või keskpäeval räägiti riigieelarve kontrolli [eri]komisjonis. Palkade konkurentsivõime säilitamiseks tuli tõsta majanduskulusid palgakuludesse. Kusjuures foon on see, et kui siiani arvatakse, et rahanduses on kõrged palgad, siis põhipalkade poolest oleme meie Rahandusministeeriumis ministeeriumide [seas] viimasel kohal.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Olukord on keeruline. Tuleb, ma saan nii aru, eelarvereegleid muuta, et saaks täiendavalt laenu võtta, et tulumaksumuudatusi teha ja oma valimislubadust täita. Ma ei tea, kui mõistlik see lõpptulemusena tagantjärele vaadates on. Te vaatate eelmiste valitsuste möödalaskmisi ja kritiseerite neid. Loodetavasti – te olete varasemaltki ka oma erakonna toimetamisi kritiseerinud – jätkub teil neid kriitilisi sõnu ka tulevikuks. 

Aga mu küsimus tuleneb eelmisest küsimusest. Kui te nende kulude kohta ütlete, et te Rahandusministeeriumis ei suuda neid prognoosida, ja te Kliimaministeeriumile ütlete, et 2027, 2028 või 2029 umbes 150 miljonit ei kajastu kulureal, vaid on reservis, siis kuidas see eelarvetehniliselt on? Kas see siis aitab defitsiiti [vähendada], kuidagi mõjutab defitsiidiarvestust või ei mõjuta seda üldse?

Aitäh! Ei, ta sel juhul defitsiiti ei mõjuta, kui ta on reservis olemas. Ta ikkagi tõstetakse ümber, ma usun, eelarve muutmisega, mitte ministri poolt. Aga seda pean ma igaks juhuks kontrollima, kui jäik see väide on.

Nende valimislubaduste täitmise vastu mul tegelikult midagi ei ole. Selliste halbade valimislubaduste koha pealt, mida 2016 asuti täitma laenu abil ja eelarve lõdvendamise teel, olen ma tõesti teiega nõus, et nii ei peaks tegema. Pahatihti tuleb teiste vigu parandada, ja nii tuli meilgi. Maksunduses on mitu sellist näidet. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Palun andke väike ülevaade, kuidas te selle eelnõuga muudate kohalikke omavalitsusi puudutavaid reegleid. Millised on olulisemad mõjud kohalikele omavalitsustele?

Aitäh! Ma lugesin ette, kuidas tasandus‑ ja toetusfondi kasutamine toimub. Edaspidi määratakse tasandusfondi jaotuspõhimõtted riigieelarves, neid ei pea tingimata valdkondlikesse seadustesse kirjutama. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse edaspidi valdkondlike seadustega, mitte riigieelarvega. Nii et seal käib see nagu teistpidi. Jaotuspõhimõtted on edaspidi toetusfondi määruses, mitte riigieelarves. Toetusfondis kavandatakse ainult püsivad toetused kohalike omavalitsuste üksustele. Samuti muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid. Enam ei saa olema riigil – ma ütleksin, et siiski keskvalitsusel – ega üleriigilisel omavalitsusliidul kohustust juhtumipõhiste toetuste üle pidada läbirääkimisi, peaks ütlema, et läbirääkimisi valitsuse ja omavalitsusliidu vahel. Vastutava valdkonna minister saab võimaluse anda lihtsamalt kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Riiklike ülesannete rahastamisel tuleb koostada ministri määrus, kuidas iga-aastases riigieelarves kajastatud kulude hüvitamise määrade suurus kujuneb. 

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Sa mainisid, et hästi oluline on see, et ministrid saaksid majanduskulusid ja palgakulusid oma suva järgi ümber tõsta. Kas sa toetad siis seda, et ka omavalitsused võiks eelarveotsuseid ümber teha? Praegu peavad omavalitsuses need olema ikka täiesti erinevatel ridadel ja kui nad muudatusi tahavad teha, siis peavad volikogu ette tulema. Kui valitsus ei pea Riigikogu ette tulema eelarve muudatuse tõttu, siis äkki on volikogudes sama seis või?

Aitäh! Ma ei taha omavalitsuste eest rääkida ja ei tea, kuidas nad on oma eelarvereeglid sätestanud. Aga küsimus oli muidugi kuni selle retoorikani, kui te kasutasite [väljendit] "oma suva järgi". Ma eelistan [väljendit] "vajaduse järgi" ja ma ka kirjeldasin seda vajadust. Kui ikkagi on väga keeruline tööjõuturul hakkama saada, siis majanduskulude pealt juurdepitsitamine on õilis tegevus. Peaasi on see üldine eelarvepiirang alles jätta. Meie juhtumil on see tegelikult eelarvekärbe. Need, kes saavad palgakuludeks raha juurde, on erandvaldkonnad, mida keegi ei ole seni vaidlustanud: politseinikud, päästjad, Kaitsevägi loomulikult, meditsiin, kus on küll oma süsteem, kultuuritöötajad ja erihoolekanne.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja seal langetatud otsuseid tutvustab meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 1. oktoobril, kui eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Ma sellest täpsemalt ei räägi, sest minister on värskelt eelnõust ülevaate teinud. 

Komisjon langetas otsused, mis olid kõik konsensuslikud. Ettekandjaks määrati Maris Lauri, tehti ettepanekud võtta eelnõu päevakorda esmaspäeval, 13. oktoobril, esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva. 

Komisjoni arutelus puudutati eelkõige kahte teemat. Esiteks, eelarvereeglid, millest siin ka täna on juttu olnud. Siis oli küsimus eelarve detailsuse ja läbipaistvuse kohta. Selle viimase teema puhul osutas eelnõu tutvustanud Sven Kirsipuu Rahandusministeeriumist sellele, et Rahandusministeerium on analüüsinud paljude riikide eelarvesüsteeme ning suhelnud inimestega, kes nendes riikides eelarve koostamise eest vastutavad, ja et Eesti Riigikogu liikmete võimalused eelarveandmetele ligi pääseda on erakordselt head. Täpsemalt on võimalik saada andmeid riigieelarve kohta alates tegevuspõhistest kuluartiklitest kuni konkreetsete majanduskulude, näiteks lähetuskulude tasemeni. See detailsus ja läbipaistvus on rahvusvahelises võrdluses haruldane. See on võimalik tänu eelarve infosüsteemile. Kõik vajalikud andmed on selles infosüsteemis olemas ja nende põhjal saab teha sisulisi ja põhjendatud muudatusettepanekuid. Ta soovitas samuti vaadata eelarve juhtimislauda, mis aitab. See on oluliselt detailsem kui seletuskiri, seal on palju lisainfot ja võrreldavat infot. See infosüsteem töötab korralikult. 

Oli küsimus tööjõu‑ ja majandamiskulude kohta. Küsimus oli just suurte summade kohta, et summad on väga suured ja neid esitatakse väga üldiselt, aga kas need ei võiks olla detailsemalt esitatud. Oli diskussioon programmide, tegevuste ja mõõdikute üle, küll aga selles võtmes, et need vajavad korrastamist, mille puhul osutati sellele, et see korrastamine toimub. See on tegelikult eri ministeeriumide vastutusvaldkonnas, seda tehakse ja see peab jätkuma. On planeeritud, et see ka jätkub. 

Komisjoni esimees osutas ka sellele, et järgmisel kevadel vaadatakse just ministeeriumide sihte, mõõdikuid ja nende kasutamist. Niipalju siis minu poolt lühidalt selle eelnõu menetlusest Riigikogu rahanduskomisjonis. 

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! No tegemist on eelnõuga, mis ilmselt paljudele inimestele tundub võib-olla selline tehniline, aga tegelikult nii see eelnõu ise kui ka siia ülevõetavad nõuded direktiivist, mis on ka muutumises, mida Euroopas plaanitakse muuta, on tegelikult päris märkimisväärsed. 

Ursula von der Leyen ja teised Euroopa Komisjoni, ma ei tea, tipptehnokraadid – paljud neist endised poliitikud, täna ka siiski mõnes mõttes poliitikud – armastavad aina rohkem kasutada sõnapaari "meie demokraatia": kaitsta tuleb meie demokraatiat, tuleb vaadata, et meie demokraatia püsiks ja nii edasi. Rõhk kipub ikkagi liikuma sõnale "meie". Ei räägita enam demokraatiast selle klassikalises mõttes, vaid Euroopa Komisjon evib mingisugust arusaamist, milline see nende vaates "meie demokraatia" on, ja sellest tulenevalt üritatakse maha panna neid rööpaid, mida mööda Euroopa Liit ja [sinna kuuluvad] riigid peavad sõitma.

Näiteks peavad riigid hakkama koostama keskpika perioodi eelarve-eesmärke. See keskpikk periood defineeritakse nelja-aastasena ja need [eesmärgid] tuleb esitada Euroopa Komisjonile. Siis Euroopa Komisjon hakkab jälgima ja kontrollima, kuidas riigid püsivad oma keskpikkade eesmärkide [saavutamise teel], ja enne, kui nad jälgima hakkavad, nad kinnitavad, kas need keskpikad eesmärgid on vastuvõetavad.

Pange tähele paari asja. Eesti kirjutab nüüd seadusesse, et need keskpika perioodi eesmärgid kinnitab valitsus enne Euroopa Komisjonile esitamist. Nii et Riigikogu lülitatakse sellest protsessist välja. Nüüd annab tegevvõim Euroopasse mingisuguse raamistiku, kuhu nende arvates plaanitakse nelja aastaga jõuda, ja siis Euroopa Komisjon hakkabki vaatama, et sinna ikka jõutaks.

Minu arvates on see demokraatia mõttes väga kahjulik tegevus, sest sellisel viisil on võimalik tasalülitada, ma ütleksin, demokraatlike valimiste tulemused. Kui valimiste tulemusel peaks tulema võimule riigi pikka perspektiivi teisiti nägev valitsus, siis Euroopa Komisjonis on juba eelmise [valitsuse antud] nelja-aastane raam ees ja katsu sa siis sellega võidelda. Teada on, et Euroopa Liidus plaanitakse uuel perioodil hakata rahastamisel oluliselt rohkem vaatama seda, et riigid ikka täidaksid erinevaid Euroopast tulnud käsulaudu või ka neid enda koostatud käsulaudu.

Teise asjana – jälle hea näide – viiakse väga ambivalentselt sisse nõue, et rahaliste otsuste tegemisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja kliimaeesmärkidega. Noh, see muutub jälle millekski selliseks, et tehnokraadid saavad mõne riigi ideoloogiliselt ebasobivale valitsusele öelda, et oi-oi, teil on selline eelarve, et te tahate tuulikute ja päikeseparkide edendamise asemel hakata tegelikult energiajulgeolekuga tegelema ja [rajada] fossiilkütusel põhinevaid elektrijaamu või tuumaelektrijaamu, aga meie hinnangul ei arvesta need piisavalt kliimaeesmärkidega, me ei luba teil eelarvesse selliseid asju [kirjutada].

Nii et justkui tehniline eelnõu, aga tegelikult toob see kaasa väga suuri muudatusi. Mina kutsun valitsust üles seda eelnõu tagasi võtma ja mitte sellega edasi minema. Praegu tänan. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma mõtlesin, et ma aja [kokkuhoiu] mõttes ei hakka täna kolme kõnet pidama, vaid räägin [korraga] kõigist kolmest eelnõust, millest rahandusminister siin on meile rääkinud. 

Päris huvitav on kõigepealt see, et sooviti teha riigieelarves muudatusi, aga kui vaadata 2025. aasta lisaeelarvet ja seda, kui palju on seal kokkuhoidu ja kui palju suurendatakse kulutusi, siis on näha, et suurendatakse ikkagi tunduvalt rohkem, kui [kokkuhoidu] juurde pannakse. Mul jäi vastus kahjuks ikkagi saamata. Ma loodan sellele, et minister lubas seda kirjalikult teha. 

Aga suuremad numbrid on ikkagi sellistes kohtades, kus antakse mõnele fondile rahulikult 17,8 miljonit. Me teame seda AS‑i SmartCap värki kuskil kaugustes. Kui selle kohta ministeeriumis küsid, siis sellest ei tea [keegi] midagi. Kui sa valitsuse istungil selle kohta küsid, siis sellest ei tea keegi midagi. Keegi kusagil teeb otsuseid ja raha antakse sinna kümnete miljonitega. Selle kohta me oleme ka komisjonis tihti küsinud, aga nendele küsimustele tegelikult vastust ei saa. Teine väga suur summa, 50 miljonit, antakse ühele kaitsetööstuse fondile osakute ostmiseks. Kui me küsisime, kui suur on selle osaku väärtus selles fondis, kas seal on tegemist kümnete protsentidega või null koma [millegagi] ja mis riik sellest 50 miljonist tulemusena tagasi saab, siis kahjuks sellele küsimusele me vastust ei saanud. 

Aga järgmise eelnõuga tullakse meile kosja meie enda rahaga. Kõigepealt tõstame suure hurraaga makse ja teeme eelnõusid ning siis tuleme siia rääkima, et küll on tore, järgmine aasta tulumaks ei tõusegi 24% peale. Jäetakse mainimata, et RES‑is on arvestatud selle rea peale 260 miljonit eurot ja natuke veel peale. Loomulikult, kõik inimesed tänavad, ka Isamaa Erakond tänab, et järgmine aasta tulumaksutõusu ei tule, sest see maksukoormus, pea 2 miljardit, mis aastas juurde on tekkinud, tapab nii majandust, inimeste toimetulekut kui ka kõike muud, ka ettevõtluse poolt. Aga kui rääkida, et kui hea see on, siis ma küsin, miks te siis pool aastat tagasi teistpidi tegite. Siin on ju sõna otseses mõttes [hirm], nii nagu kolleeg küsis, et kas ei juhtu mitte nii, et enne valimisi "lugege mu huultelt", aga peale valimisi tuleb see eelnõu uuesti tagasi. Väga tõsine hirm on siin. Kas saab usaldada koalitsiooni, kellel on viimase kolme aasta jooksul olnud väga palju erinevaid mõtteid? 

Kolmandaks, riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadus. Isamaa Erakond on teinud juba pikemat aega väga lihtsat ettepanekut, et eelarve võiks olla loetavam. Pidevalt on püütud selgeks teha, et seda ei ole vaja. No on vaja! Ma tahaks näha, kui mitu rahanduskomisjoni liiget on vaadanud sellelt nõndanimetatud töölaualt seda eelarvet. Ma arvan, et enamik siin Riigikogu saalis istujaist ei ole seda teinud. See on ju väga lihtne: me oleme teinud selge ettepaneku, et riigieelarve programmi kohta tuua eraldi välja tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused ... 

Palun kolm minutit. 

Jah. 

... finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud. Samasugune kulude liigendus kehtestataks ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. Toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele tuleks liigendada riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldab täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. Samuti soovime tühistada ministri õiguse muuta riigieelarves kindlaksmääratud piirmääraga vahendite liigendust ja anda vastava õiguse üksnes Vabariigi Valitsusele kui kollektiivsele organile. 

Me nägime, mis 2023. aastal peale Riigikogu valimisi toimus. Ei läinud, ma arvan, nädalatki mööda, kui sotsiaaldemokraatide esimees, olles siseminister, tõstis oma valdkonnas palka pea 20%, kuigi eelarve menetlemise käigus oli kokkulepe, et üle 5% ei saa palganumber tõusta mitte üheski valdkonnas. See näitab, et eelarves on vabu ridasid küll ja küll. Siin on alati toodud näiteks Kopli komando kinnipanekut. 800 000 eurot ei olnud, aga pärast selgus, et täpselt sama rea peal oli üle 2,5 miljoni euro, mis taheti üle kanda järgmisesse aastasse. 

Eelarves me loeme raha eurode kaupa, kümnete eurode kaupa, tuhandete eurode kaupa. Kui ma täna küsin ministri käest 67 miljoni euro suuruse tehingu kohta, siis vastust ei tule. Kuhu fondi [see raha läheb]? Miks ühele riigi aktsiaseltsile, kes jagab seda ei tea kellele? Kui palju, millisesse fondi, millise otsusega, millisele ettevõttele? Sinna on sisse kirjutatud, et kõik võib ka tuulde minna, sealt ei pea tulu tagasi tulema. Ma usun, et tänase koalitsiooni poliitikutest ükski ei tea sellest aktsiaseltsist mitte kui midagi. Mõni üksik on ettevõtjana sealt äkki [raha] küsinud, aga ma kardan, et see on küll juhus olnud. Jaak tuleb saali. Ma mäletan, et 2020. aastal me püüdsime saada selles selgust, aga väga keeruline oli. Tolleaegne asekantsler on nüüd kuskil suursaadik, ta püüdis kaitsta neid kümneid ja kümneid miljoneid, mida kuhugi jagati, kuhugi musta auku. Me ei ole kunagi saanud selget vastust. 

Nii et selle eelnõu kohta, mis siin praegu laua peal on, teeb Isamaa Erakond kindlasti muudatusettepanekuid. Ma loodan, et koalitsioon neid muudatusettepanekuid toetab. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! [Soovin] eelnevate kõnelejate kummalisi seisukohti pisut kommenteerida ja ümber lükata. Kui Eesti astus Euroopa Liitu, siis me sõlmisime teatud kokkulepped. Need kokkulepped kehtivad edasi. Kui keegi tahab neid leppeid murda, siis me peame Euroopa Liidust lahkuma. Sama asi oli ka siis, kui me võtsime üle euro. Ka sellega seostuvad lepped, sealhulgas väga mitmed lepped, mis puudutavad just nimelt eelarvet, eelarvestamist, eelarvepoliitikat. Aga eks me ju teame, et EKRE tahab, et Eesti Euroopa Liidust lahkuks. 

Sama küsimus on siis, kui me kasutame Euroopa Liidu vahendeid, mis on tegelikult teiste riikide, ka meie enda maksuraha. Me oleme netosaajad. Minu arvates on õige, kui sellisel puhul otsustatakse, millised on reeglid ja kuidas neid kasutatakse. Ilmselt ei tahaks meist keegi seda, et me anname kellelegi raha ja lihtsalt ütleme, et ole hea, kasuta seda enda hüvanguks, mine kooli, saa targemaks, aga inimene võtab kätte ja läheb näiteks kasiinosse. Piirangute seadmine Euroopa Liidu vahendite kasutamisel on täpselt samamoodi mõistlik. 

Veel üks asi, mida ma kindlasti kolleegidele soovitan, on eelarve lugemine. Eelarve on tõesti väga paks ja võib-olla kõiki teemasid ei jaksa käsitleda ega neisse süveneda. Aga eelarve alguses on sissejuhatav osa, kus selgitatakse ära terminid ja mõisted. See tasub kindlasti läbi lugeda, siis ei juhtu selliseid asju, et ei saada aru, mis on kulud ja mis on finantstehingud ja mispärast neid üht‑ või teistviisi kirjendatakse. 

Ma soovitan just äsja puldis olnud kolleegil lugeda nii seda eelnõu, mida me siin praegu käsitleme, kui ka [menetluses] olevat tuleva aasta eelarvet. Siis ta võib-olla märkab, et amortisatsioonirida ei ole enam see, mida eelarves esitatakse, vaid see jääb välja. (Vahelehüüe.) Nii et palun osutada eelarvele tähelepanu, et mitte teha topeltasju ja tegeleda asjadega, mis tegelikult ei ole mõistlikud. Soovitan kõigil korralikumalt tööd teha, siis oleme ka kõik natuke kompetentsemad. Ja ei tasu häbeneda, kui asjadest aru ei saa. Siis tasub teistelt küsida. Nii nagu mina käin teistel teemadel küsimas oma kolleegidelt, kes tunnevad võib-olla paremini kui mina keskkonnateemat või mingeid muid teemasid. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 736 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Oleme jõudnud viienda [arupärimise] juurde: Riigikogu liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele esitatud arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta, see on arupärimine nr 802. Palun ettekandeks arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Anti Allase.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Lugupeetud minister ja kõik, kes meid kaugemalt jälgivad! Tutvustan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kolme liikme arupärimist kohalike omavalitsuste tulubaasi olukorra kohta. Kõigepealt põgusalt arupärimise taustast. Vastavalt seadusele on kohaliku omavalitsuse üksusel ülesanne ja kohustus pakkuda oma elanikele väga paljusid avalikke teenuseid. Sellest sõltub nii inimeste heaolu, toimetulek kui ka piirkonna areng. On oluline, et esmatähtsaid avalikke teenuseid oleks võrdselt kõikides Eestimaa piirkondades ja nad oleksid ka kättesaadavad. Ka Riigikohus on erinevates kohtulahendites rõhutanud, et riik ei tohi lasta tekkida olukorral, kus esmatähtsate avalike teenuste osutamine sõltub omavalitsuse otsusest või suutlikkusest. Niisiis peavad need teenused olema ühtemoodi kättesaadavad kogu riigis.

Sellest lähtuvalt astus Sotsiaaldemokraatlik Erakond viimastel aastatel valitsuses olles reaalseid samme kaugemate piirkondade omavalitsuste rahastusolukorra leevendamiseks. Üks viimaste aastate selgemaid samme vaesemate omavalitsuste tulubaasi parandamiseks on olnud niinimetatud Robin Hoodi meede, mis on muutnud omavalitsuste tulubaasi laekumise aluseid ehk see tulubaas on viidud paremini vastavusse erinevate omavalitsuste elanike vanuselise struktuuriga. Pisut on vähendatud töötavatelt inimestelt laekuvat tulubaasiosa ja võrreldes varasemaga on toodud sisse pensionitelt laekuv tulumaksuosa. Kuna kaugemates piirkondades on eakamate inimeste osakaal suurem, siis sellest lähtuvalt suureneb ka tulumaksust laekuv tulu.

Nii omavalitsuste rahastamise olukorra kui ka niinimetatud Robin Hoodi meetme kohta on liikvel palju erinevaid väiteid ja arvamusi. Sellest lähtuvalt palumegi valdkonna eest vastutaval ministril nendes küsimustes selgust tuua. Seda ikka selleks, et kuna on käimas järgmise aasta riigieelarve menetlus, siis saame siin koos astuda järgmisi samme omavalitsuste tulubaasi probleemide lahendamiseks. Kuna varasematel kordadel on härra minister Terras väga hästi ja korrektselt küsimustele vastanud, siis ei hakka ma aega raiskama küsimuste ettelugemise peale. Palun [küsimused ette lugeda] ministril. Ühtlasi palun tal ka neile küsimustele vastata. Loodame saada kõikidele küsimustele väga sisulised vastused. Aitäh!

Suur tänu teile! Nüüd ongi mul suur au paluda Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad Jaak Aab, Reili Rand – Reilit küll siin ei ole – ja Anti Allas, aitäh teile selle arupärimise eest, mis puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi! See on teema, mis läheb otseselt korda igale inimesele, olgu ta Tartu, Põlva, Kohtla-Järve või Hiiumaa elanik. Kohalike omavalitsuste rahaline võimekus määrab ära, millisel tasemel suudame pakkuda igapäevaseid avalikke teenuseid: kas koolimajad on korras, lasteaiakohti on piisavalt, teed on hooldatud, transport toimib ning sotsiaalteenused on inimestele kättesaadavad. Minu ning Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi eesmärk on tagada, et kõik omavalitsused, olenemata nende suurusest või asukohast, saaksid pakkuda oma elanikele kvaliteetseid ja jätkusuutlikke teenuseid. Selle eelduseks on aga õiglaselt kujundatud, stabiilne ja ettenähtav tulubaas, mis toetab iseseisvat otsustamist ja vastutust. 

Asun nüüd teie küsimuste juurde. Sain härra Allaselt teksti, loen ka need küsimused ette. 

Esimene küsimus on selle kohta, kas Tartu abilinnapea Meelis Leidti väide, et Robin Hoodi ja hooldereformi koosmõju võtab Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, vastab tõele. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi analüüsi kohaselt on see hinnang liialdatud. Nii-öelda Robin Hoodi ehk tulubaasi ümberjagamise reformi mõju Tartu linnale on umbes 2 miljonit eurot 2026. aastal ning 2,7 miljonit eurot 2028. aastal. Sealt edasi see mõju enam ei kasva. Hooldereformi täiendavad kulud on Tartu linna enda arvestuse järgi umbes 1,6 miljonit eurot aastas. Samal ajal prognoosib Tartu linn maamaksu laekumise kasvu, see ulatub 2028. aastaks ligikaudu 9 miljoni euroni. Seega ületab maamaksu tõusust saadav lisatulu reformidest tingitud kulu enam kui kahekordselt, vastavalt umbes 4,3 miljonit eurot kahjumit ja 9 miljonit eurot lisatulu. Sellest järeldub, et maamaksu tõstmist ei saa põhjendada üksnes reformide mõjuga. Tegemist on laiemate arengueesmärkide ja kohaliku eelarvepoliitika küsimusega. 

Küsimus nr 2: "Millised omavalitsusüksused on nn Robin Hood meetme võitjad ja kaotajad ja millises ulatuses?" Reformi eesmärk on vähendada erinevusi omavalitsuste rahalises võimekuses, suunates ressursse suurema maksulaekumisega omavalitsustelt väiksema tulubaasiga omavalitsustesse. Teisisõnu tähendab see jõukamatelt omavalitsustelt [kogutavat] solidaarsusmaksu vähem kindlustatud [omavalitsuste jaoks]. Negatiivne mõju puudutab ligikaudu viiendikku omavalitsusi, mis on peamiselt Harjumaal ja osaliselt Tartumaal. Samas, ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, eriti need, mis on seni saanud toetust tasandusfondist, sealhulgas piirkondlikud keskused ja hõredamalt asustatud vallad. Oluline on rõhutada, et muudatus ei ole järsk ega karistuslik. Oleme loonud üleminekumehhanismi, mis piirab omavalitsuste tulubaasi vähendamist. 2025. aastal ei tohi vähenemine olla suurem kui 1,5%, järgmine aasta 2%, 2027. aastal 2,5% ning 2028. aastal 3%. Kui mõne omavalitsuse kaotus osutub suuremaks, kompenseeritakse see riigieelarvest. 

Küsimus nr 3: "Kas nn Robin Hoodi meede on rakendunud vastavalt eeldustele/prognoosidele? Millised on suurimad [muutused eeldatust ja miks]?" Kuna reformi esimene rakendusaasta on käesolev aasta, on lõplike järelduste tegemiseks vara. Esialgne pilt näitab siiski, et süsteem töötab ootuspäraselt ja olulisi kõrvalekaldeid prognoosidest ei ole näha. Aasta lõpus koostame koos Rahandusministeeriumiga kokkuvõtliku hinnangu ja esitame Riigikogule ülevaate reformi esimesest mõjuaastast. 

Küsimus nr 4 on selle kohta, milline on olnud viimase viie aasta jooksul kohalike omavalitsuste tulubaasi muutus võrreldes keskvalitsuse tulubaasiga. Statistikaameti andmetel kasvas kohalike omavalitsuste tulubaas, nende kogutulu, aastatel 2019–2024 ligikaudu 44%. Samal ajal suurenesid keskvalitsuse tulud umbes 55%. Kohalike omavalitsuste tulubaas, mis koosneb peamiselt tulumaksust, maamaksust ja tasandusfondi osast, on kasvanud ligikaudu 49%. Kui vaadata omavalitsusi eraldi, siis tasandusfondist [toetuse] saajatel on kasv olnud 43% ja mittesaajatel 55%. Arvestades elanike arvu muutust, on tulude kasv elanikkonna kohta olnud vastavalt 46% ja 48%. Seega tulenevad erinevused peamiselt rahvastikumuutusest, mitte süsteemi disainist. Pikemas perspektiivis on siiski näha, et omavalitsuste tulude osakaal sisemajanduse koguproduktis on langustrendis: kui 2004. aastal oli see 8,6%, siis 2024. aastal 8,1% ning aastaks 2029 prognoositakse 7,8%. See tähendab, et kohalikul tasandil kasvab surve pakkuda kvaliteetseid teenuseid, samal ajal kui [omavalitsuse tulude] osakaal riigi kogutuludes on üha väiksem. 

Küsimus nr 5: "Kuidas hindate omavalitsuste tulubaasi taset esma[tähtsate avalike] teenuste osutamiseks ja [korraldamiseks]? Mis on suurimad probleemid?" Üldine olukord on küll paranenud, kuid vajab järjekindlat tähelepanu. [Veebilehel] minuomavalitsus.ee olev finantsolukorra indeks näitab, et viimastel aastatel on omavalitsuste keskmine finantsseis olnud üle Eesti pigem hea ja tänavu on trend paranemas. Kõige olulisem struktuurne probleem on aga endiselt vähenev finantsautonoomia. Vaid ligikaudu 2,3% kohalike omavalitsuste tuludest pärineb kohalikest maksudest. See tähendab, et suurem osa omavalitsuste rahast sõltub [sellest, mida riik jagab,] ning üleriigilistest poliitilistest otsustest. Rahvusvaheline kogemus näitab, et tugevamad ja iseseisvamad omavalitsused tekivad seal, kus elanikel on selge arusaam, kuidas nende maksuraha abil kohalikke teenuseid [osutatakse]. Kui inimesed vähemalt osaliselt rahastavad ise oma teenuseid kohalike maksude ja tasude kaudu, paraneb teenuse kvaliteet, suureneb vastutus ning tekib motivatsioon teha asju targalt ja läbipaistvalt. 

Küsimus nr 6 on selle kohta, milliseid meetmeid plaanitakse rakendada omavalitsuste tulubaasi erinevuste vähendamiseks. Meie eesmärk on liikuda kolmes suunas: suurendada omavalitsuste tulubaasi püsivust, anda rohkem otsustusruumi kohalikule tasandile ning tagada parem regionaalne tasakaal üle Eesti. Esiteks on koalitsioonileppes kokku lepitud, et osa riiklikest toetustest viiakse üle omavalitsuste tulubaasi. See tähendab, et näiteks põhikoolide, huvitegevuse ja kohalike teede toetused muutuvad järk-järgult püsivaks osaks omavalitsuste rahast. Samuti on kavas anda tulubaasi kaudu juurde vahendeid suure hooldus‑ ja abivajadustega lastele osutatava abi jaoks. Selline muudatus suurendab omavalitsuste kulude planeerimise iseseisvust ja stabiilsust. Teiseks valmistame ette seadusemuudatust, mis loob õigusliku raamistiku päikeseparkide kohaliku kasu tasule ja sotsiaalse taristu arendustasule. See tähendab, et omavalitsustel on võimalik õiguspäraselt ja läbipaistvalt kehtestada lisatasu, mille abil saab tagada, et uued arendused toovad kasu ka kohalikule kogukonnale. Kolmandaks rakendub Robin Hoodi tulubaasi korrigeerimise mehhanism järk-järgult kuni aastani 2036. Selline pikaajaline lähenemine aitab vähendada erinevusi omavalitsuste rahalises võimekuses, kuid samas väldib järske muudatusi ja annab kõigile osapooltele aega kohanemiseks. Lisaks hoiame regionaalpoliitilist fookust väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda. Vähemalt 40% perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ettevõtlustoetusest suuname ülejäänud Eestisse. See on oluline samm, mis aitab tugevdada ka kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest iga ettevõtlusinvesteering loob kohapeal tööhõivet ja maksutulu. 

Kokkuvõtteks. Meie eesmärk on õiglane, tugev ja jätkusuutlik kohalike omavalitsuste tulubaas, mis võimaldab igas Eesti nurgas pakkuda häid avalikke teenuseid ja enesekindlalt arengut planeerida. See tähendab stabiilseid ja etteaimatavaid tulusid, suuremat iseseisvust kohalike otsuste tegemisel ning õiglaselt kujundatud ümberjagamist, mis ei karista, vaid aitab järele nõrgemaid. 

Tänan teid nende sisukate küsimuste eest. Olen valmis koos arupärijatega ja omavalitsuste esindusorganisatsioonidega otsima edasisi samme, olgu need seotud tulubaasi tugevdamise, kohalike maksude arendamise või regionaalsete investeeringute parema suunamisega. Meie eesmärk on, et kogu Eesti liiguks ühtlasemalt ja kindlamalt edasi, linnad ja vallad koos, mitte ei liigutaks üksteisest lahku. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmed ongi tahtmist täis, et jätkuvalt panustada küsimustega. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te märkisite õigesti, et finantsautonoomia [suurendamine] on väga oluline. See on [võimalik] kahtepidi: jah, omatulude suurendamine, aga ka olemasoleva üksikisiku tulumaksu protsendi või näiteks toetusfondi summade kandmine tulubaasi, need on need rahad, mis praegu seal sildiga on. Seda on pikalt üritatud, üht-teist on õnnestunud, aga kõige suuremad pakid on endiselt toetusfondis.  

Minu küsimus on pigem selle läbirääkimiste protokolli kohta. Linnade ja valdade liit on öelnud, nii nagu te isegi ütlesite, et kui võrrelda SKT‑ga, siis omavalitsuste tulubaasi protsent on järjest vähenenud. On ka mõned küsimused, kriisikindlus ja elanikkonnakaitse, need on toodud välja, mille puhul linnad ja vallad on taotlenud [toetust]. Tegelikult jah, teatud toetusi annab riik ka investeeringuteks, aga siiski on see praeguses julgeolekupoliitilises olukorras ja arvestades ka viimaseid kriise, mis on olnud, ikkagi selline suhteliselt täiendav ülesanne, milleks raha ei piisa.

Aitäh!

Siin oli mitmeid teemasid. Sellega pean ma nõustuma, et kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse ehk siis riigi ülesannete ning kulude ja tulude jaotus ongi osa suuremast poliitilisest debatist selle üle, kuidas seda [raha] jagada. Rahastus ja vastutus peaksid minu hinnangul käima koos, [arvestades seda,] kes parasjagu teenust pakub. 

Kriisikindluses on kindlasti ka kohalikel omavalitsustel suur roll. Me oleme nendega regulaarselt arutanud, kus on nende suuremad puudujäägid. Üks näide on kohalikele omavalitsustele kriisiside loomine, et oleks võimalik sidet pidada, juhul kui mastid peaks maha minema. Selliseid näiteid on veel mitmeid, kuidas kriisikindlust saab arendada.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud regionaal‑ ja põllumajandusminister! Te olete umbes seitse kuud minister olnud, ma nii enam-vähem ütlen. Teie tiitel on regionaal‑ ja põllumajandus[minister] ja mul on sellest tulenevalt teile üks küsimus. Te rääkisite väga sümpaatselt ka eelmisel korral, kui vastasite arupärimisele, mis puudutas ühistranspordi täiendava toetuse suurendamist. See on ka regionaalpoliitiliselt kindlasti väga oluline samm. Aga samas, teile kui põllumajandusministrile heidetakse ette, eriti Ekseko poolt, et liialt hilja ja liialt vähe. Seal on suur hulk inimesi koondatud. Neil on omavahel mõju: tegevus põllumajanduses ja tegevus regionaalpoolel. Kas te jõuate kõike seda hallata või on seal probleeme?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks kriisidel ole kindlasti omad tagajärjed. See on väga halb uudis, et Ekseko on pidanud enda töötajaid koondama. See oli ka riigile ja kogu sellele ettevõtlussektorile õppetund, ka selles mõttes, kuidas edasi liikuda. Korduvatel aruteludel, mis meil on viimase kuu jooksul toimunud, on meil tekkinud arusaam, et kui väga suur osa algtootmisest ehk poegimissigalatest on ühes kohas koos, siis kriisi puhul ongi see auk, mis [tekib], tohutu. Seda [tagajärge peavad] praegu [taluma] inimesed, kes seal on töötanud. See on väga kehv uudis. Sellest tulenevalt lepime me sektoriga kokku edasises tegevuses, kuidas tootmispotentsiaali taastada, neid poegimissigalaid uuesti asutada, aga teha seda teistmoodi, sellele õppetunnile tuginedes: teha rohkem, aga väiksemaid poegimissigalaid. 

Selle kõige eeldus on muidugi see, et me saaksime metsas metssigade arvukuse madalamaks, et taudifoon oleks metsas null või nullilähedane. Professor Viltrop on ka välja öelnud selle arvu, kui palju metssigu peaks olema. See on selle kõige aluseks. Koostöös sektoriga me seda plaani välja töötame. Aga ka nemad aktsepteerivad seda, et ei riigil ega ettevõtetel ei ole mõistlik investeerida, kui metsas on katkufoon jätkuvalt kõrge. 

Ehk ma ajaraamide mõttes ei saa selle kriitikaga täies mahus nõustuda. Koostöö kõikide osapooltega on senimaani olnud hea. Tauditõrjega metsas me peamegi tegelema, ja siis hakkame investeerima. Kindlasti on see ajalõtk keeruline, nendele inimestele eriti, ma mõistan seda, aga selle taastamisaja puhul me räägime ikkagi aastatest. Tuleb tervele sektorile tervikuna otsa vaadata, [et oleks selge,] kuidas seda edaspidi edendada.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Pean tunnistama, et teie tegevusvaldkond on ääretult keeruline. Selle eest peab teid kindlasti tunnustama, et te proovite seal suurepärast tulemust saavutada. Mulle endale ei ole regionaalvaldkond kõige tuttavam, aga siin on jutust korduvalt läbi käinud finantsautonoomia. Ma jäin paratamatult mõtlema, kuidas see ikkagi võiks olla. Kas te saate konkreetsemalt rääkida, et kui me võtame kaks sellist omavalitsust nagu Tallinn ja Valga, siis arvestades kogu keerukust sinna juurde, ka seda, mis on seotud kriisidega, mis tulevad, kuidas ikkagi mõlema puhul, kui te neid kahte võrdlete, seda finantsautonoomiat saavutada?

Aitäh! Finantsautonoomia suurendamine eeldaks seda, et seal on suurem kohalik tulubaas. On seal siis keskvalitsuse raha, mis on suunatud täpsemalt tulubaasi, või on võimekus või viis, kuidas kehtestada kohalikke makse, mis aitaks seda tulubaasi [suurendada]. Suuremas pildis on need kaks põhilist jaotust.

OECD on hinnanud, et Eestis on kohalike omavalitsuste [tulude] osakaal riigi kogutulus väike. See on asi, mis kindlasti vajab laiemat poliitilist debatti. Minu hinnangul ei ole väga palju peetud debatte selle üle, kuidas see olema peaks. Seda on keeruline nii-öelda käigult ühe konkreetse sammuga muuta, see on pigem põhimõtteline riigi teenuste osutamise voo lahtimõtestamine. Riigikaitsega ei ole mõtet igal omavalitsusel tegelda, see on arusaadav. Teistes küsimustes, võib-olla sotsiaalküsimustes, on kohalikel omavalitsustel rohkem rolli, kuidas nad seda korraldavad ja kuidas iseenda raha kasutavad. Need on need suuremad hoovad. Ma arvan, et see debatt on Eestile äärmiselt vajalik.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Õnneks te kuulasite ka riigieelarve seaduse arutelu, kus Anti Allas Jürgen Ligi käest küsis, kuidas see puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi, millised on põhilised muudatused. Ega Jürgen seda lihtsas keeles ei suutnud seletada. Kuna te olete sellele eelnõule kooskõlastuse andnud, kas te oskate öelda – me ka arupärimises küsisime omavalitsuste tulubaasi kohta – kõigi nende muudatuste kohta, kui toetusfondist võetakse juhtumipõhised toetused välja, täpsustatakse KOV‑ide, LVL‑i ja valitsuse eelarveläbirääkimiste aega ning lisatakse erinevaid volitusnorme, kuidas juhtumipõhiseid toetusi tegevuskuludeks antakse, siis kas need on administratiivsed, bürokraatlikud, tehnilised muudatused või on neil mõju ka kohalike omavalitsuste tulubaasile?

Aitäh! Ma ütleksin, et kohalike omavalitsuste tulubaasile ongi suurim mõju läbirääkimistel teenuste tasandil. Kui riik annab teenuseid üle, siis see [raha] läheks otseselt KOV‑ide tulubaasi, et oleks kindlus, et see raha on seal, et neid teenuseid saaks rakendada. Selles mõttes fondist, nagu härra Aab ka rääkis, selle asja rahastamine ei anna kindlust. Nii tõenäoliselt saab, aga sa ei saa seda väga hästi planeerida.  

Teiseks ongi see kohalike maksude kehtestamise õigus. Maamaksuga on seda autonoomiat [suurendatud]. Samasugune on see Madis Kallase eestveetud Robin Hoodi muudatus, mis küll hakkab suuremat mõju omama alates järgmisest ja ülejärgmisest aastast. Praegu on muude faktorite tõttu see mõju jäänud väiksemaks, aga kindlasti see mõju tuleb, me näeme seda järgnevatel aastatel. See annab kindlasti leevendust. Ka kohalike maksude küsimus, nagu ma enne rääkisin, et kohaliku tasu võiks sinna sõlmida. Lõpuks ongi see teenuste üle läbirääkimine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Siin tulebki mängu see LVL. 

Kõik need kõlavad nagu administratiivsed muudatused, aga tegelikult on siin oluline roll sellel, et saaks seda dialoogi pidada ja arutada, mis teenuseid on mõistlikum pakkuda kohaliku omavalitsuse tasandil, mis teenuseid mitte, ja kuidas seda lõpuks ka rahastada, et see [koormus] oleks võrdne.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ma soovin esimese küsimuse kohta täpsustada. Mulle tundub, et midagi oli nüüd küll segamini läinud. Konkreetselt on siin arupärimises selline lause: "Tartu abilinnapea Meelis Leidt (Isamaa) poolt esitatud järgmine väide: "Nõndanimetatud Robin Hoodi või kohaliku omavalitsuse rahastusmudeli muutmine võtab meil nüüd selle ja järgneva kolme aastaga linnaeelarvest ära 14 miljonit."" Te rääkisite seal hoolekandereformist, see oli teine osa sellest reformist ja selle kohta me ei küsinud. Aga rääkige konkreetselt, kui suur on nelja aasta peale kokku Robin Hoodi mõju. Me tahaksime siin istungisaalis teada saada, kas see on 14 miljonit või mitu miljonit see tegelikult on. Me ei rääkinud hooldereformi rahast, mis kanti eraldi üle, muudeti omavalitsuste tulubaasi. Seda me ei taha teada. Me tahame just Robin Hoodi mõju kohta teada saada.

Vabandust, kas te saate täpsustada seda ajaperioodi, mida ta ütles, kas nelja aasta jooksul või?

Palun mikrofon hetkeks tagasi Anti Allasele.

Küsimuses oli siin, et selle ja järgneva kolme aasta linnaeelarvest. 

Neli aastat.

Nelja aastat ta siis mõtleb. Ühesõnaga, 2025 ja siis edasi kolm aastat.

Jah. Kui see 2025. ja 2026. aastal on umbkaudu 2 miljonit, see on kokku 4 miljonit, 2027. aastal on ka umbkaudu 2, see on 6 miljonit, ja 2028. aastal tõuseb see 2,7 peale, siis on 8,7 miljonit. Ehk siis 14 miljonini see ei lähe.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister, kõigepealt tänan heade vastuste eest. Aga räägiks nüüd kohaliku omavalitsuse eelarvest. Ameerika Ühendriigis, mis on meie eeskujuks (Minister naerab.), on raha omavalitsuse käes, isegi maksuameti raha on omavalitsuse käes. Kas Eesti võiks ka ühel hetkel nii otsustada? Me näeme, et valitsus ei suuda ju eelarvega kuidagi ringi käia. Kohalikest [oma]valitsustest on, ma arvan, kolmandik neid, kellel on raskusi, aga kaks kolmandikku saaksid hakkama ja äkki aitaksid selle kolmandiku ka välja. Kas ei peaks üldse Eestis rahastusmudeleid muutma? Kuskil antakse 50 000 omavalitsusele juurde tänu sellele, et kedagi juukseid pidi välja tõmmatakse, ja Tartu kurdab siis, et 2 miljonit on ära võetud. See ei päästa mitte midagi, oleme ausad. 50 000 valla eelarves on väga tühine asi, väga tühine, ükskõik millist [rida vaadata]. Äkki peaks ikka põhimõtteid muutma? Praegu see protsent on lihtsalt väike. Kui meie valitsuses olime, siis meil oli ettepanek, et see oleks üle 12%.

Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on hea meel pidada seda laiemat debatti, mis on meil Eesti riigis väga pikalt pidamata, et kuidas neid tulusid ja teenuseid jagada. Te võib-olla teate seda paremini, sest teie erakond on ka mitu korda valitsuses olnud. Ma ütleksin, et kui me vaatame tulude osakaalu nihkumist, siis Madis Kallase algatatud Robin Hoodi meede on tegelikult üks suurimaid samme edasi, mis selles valdkonnas on olnud, mille abil tulubaasi suurendada just nendel valdadel, kellel on keerulisem toime tulla. See, kuidas me neid teenuseid ja ka raha jagame, ongi see küsimus. Te tõite Ameerika näite, kus on kohalikul tasandil või osariigi tasandil suurem autonoomia, suurem võimekus ja seetõttu on ka osariigid hästi erinevad. Eestile seda üle kanda on võib-olla keerulisem, sest me oleme nii palju väiksemad, see võib-olla ei ole administratiivselt mõistlik. Aga see arutelu, kuidas seda suurendada ja [parandada] ka teenuste ja rahastuse osakaalu, on minu hinnangul oluline. Kuid mul on tunne, et see on diskussioon, mida tegelikult väga tihti ei taheta pidada. 

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esmalt, ühtlasi tõenäoliselt ka arupärijate nimel, Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Hea minister! Mõned mõtted seoses selle arupärimisega. Kõigepealt soovin öelda seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetele on väga oluline, et omavalitsustel üle Eesti oleks võimalik pakkuda võrdseid teenuseid ehk et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus kõikjal Eestis oleks samasugune. Olen seda tihti võrrelnud perekonnaga. Üldiselt koheldakse normaalses perekonnas kõiki pereliikmeid võrdselt: kui on pereisa või pereema, kellel on sissetulek, siis kõik ülejäänud pereliikmed saavad samasuguseid hüvesid, need hüved ei jaotu mitte ainult emale ja isale. Sellega seoses tekib tihtipeale diskussioon siin saalis või ka kuskil mujal, ka ajakirjandust lugedes jääb mulje, nagu Eesti riik ei oleks tervik. Ta on tervik. Ehk Eesti valitsusel ja Riigikogul on vastutus kõigi Eesti piirkondade ees. Kui tõesti kusagil on asustus hõredamaks jäänud, mitte nendest inimestest või sellest piirkonnast tingitud põhjustel, vaid suurte globaalsete mõjude tõttu, siis sellest hoolimata peaks riik olema niipalju võimekas, et ta ikkagi suudaks teenuste kvaliteedi tagada. 

Ma olen ise üheksa ja pool aastat juhtinud Võru linna ja tean väga hästi, millises seisus Võru oli ja kui keeruline oli meil olukord vahenditega. Olles ka arenduskeskuse nõukogu esimees, olen väga hästi kursis ka teiste Võrumaa omavalitsuste [olukorraga], ja olles kuulunud mingi perioodi ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusse, tean väga hästi, kuidas elatakse mujal. See, et Robin Hoodi meede tõi neljale viiendikule väikese leevenduse, on tegelikult väga suur samm edasi. Loomulikult võiks see samm olla pikem, aga tollel hetkel me täpselt selles seisus olime. 

Siin saalis on öeldud ka seda, et võib-olla ei peaks võtma kelleltki ära, selleks et anda nendele, kellel on väga halvasti. Mina isiklikult ei ole ka selle vastu. Tegelikult ka sotsiaaldemokraatide esimene nõue viimastes valitsustes on eelarveläbirääkimistel olnud see, et kui vähegi võimalik, lisame [raha] tasandusfondi, sest häda karjub taevani, et pisut leevendada kõige kehvemas seisus olevate omavalitsuste rahalist olukorda. Aga kuna seda lisaraha ei olnud ja nagu me siin Riigikogus kuuleme, ka Eesti inimesed on selge seisukoha ütelnud, et ega nad maksutõusu ei soovi, see on kõigile ebameeldiv, siis peab ju leidma mingi lahenduse. Ehk siis, nagu öeldud, normaalne pere püüab [tulusid] jaotada nii, et nii vanainimene kui ka laps saavad samamoodi süüa ja on soojas. See lähenemine olgu selline. 

Ministri vastustest oli hea kuulda, et neljal viiendikul Eestimaa omavalitsustel rahaline olukord kas veidi või sellest veidi rohkem tänu Robin Hoodile paraneb. Kuulsime ka seda, et Eesti riigi vahendid on viimastel aastatel kiiremini kasvanud kui omavalitsuste vahendid. Väiksem on see kasv olnud just nendes vaesemates omavalitsustes, võrreldes riigiga. 

Tihti räägitakse finantsautonoomiast, mida võiks kuidagi rakendada. See on üks poliitikute [kasutatav] sõna, sel teemal võetakse sõna, aga seda finantsautonoomiat ei ole mitte keegi selle kahe ja poole aasta jooksul, kui ma olen siin Riigikogu saalis olnud, ära sisustanud. Mis on selle finantsautonoomia sisu? 

Palun veel kolm minutit.

Jah, kolm minutit.

Mis on selle finantsautonoomia sisu? Hea kolleeg Tiit Maran küsis, kuidas ikkagi leida selline ühtne lähenemine, et nii Tallinna, Viimsi kui ka Valga ja Võru vahendid kasvaksid ühtemoodi. See ei ole lihtsalt võimalik. Füüsiliselt ei ole see võimalik, me ei leia neid meetmeid. Ehk tegelikult ei ole võimalik Eesti omavalitsusi ühe lauaga lüües ära rahastada. See lihtsalt ei ole võimalik ja selle tõttu peab leidma erinevaid lähenemisi. Eesti on ühtepidi väike, aga [Eesti piirkonnad] on väga erinevad. Erinevates piirkondades on erinevad vajadused. Selle tõttu ma arvan, et see suund, kuhupoole me peaksime liikuma, on kindlasti spetsiaalsete lahenduste leidmine piirkondade jaoks. 

Teine lähenemine on see, nagu jällegi populistlikult siin saalis on kõlanud, et miks te ei [suurenda] riigieelarvega omavalitsuste tulubaasi. Aga, head inimesed, te teate küll, et kui [suurendada] omavalitsuste tulubaasi kas või 0,1%, kui palju siis sellest saab Tallinn ja kui vähe saab kõige väiksem Eesti omavalitsus. Kõige väiksemale ei ole sellest praktiliselt mitte mingit kasu. Küsimus ei ole ju selles, nagu oleks kahju Tallinnale raha anda, vaid see on meie ühine maksumaksjate raha, mida ümber jaotatakse. See on maksumaksjate ühine raha. Sellepärast ongi need neli viiendikku Eestimaa omavalitsusi alati ütelnud, et kui vähegi võimalik, pange see raha tasandusfondi, ärge tõstke omavalitsustele [minevat] tulumaksuprotsenti. Kui on väga head ajad ja jätkub kõigile, ei ole ju kahju, paneme juurde, aga reaalne lahendus on ikkagi see teine. 

Lõpetuseks tahan öelda seda, et kui me näeme siin, kuidas on hääletatud erinevate omavalitsuste tulubaasi parandavate otsuste üle, siis on ju selgelt näha, et mitmed erakonnad teevad siin väga suuri sõnu, tihtipeale räägitakse finantsautonoomiast, aga sisulist soovi omavalitsuste seisu parandada kahjuks ei ole. Ma lihtsalt kutsungi üles ühtsusele, et tulevikus olgu vähem sõnu ja rohkem tegusid. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Omavalitsuste raha juures me unustame ära ühe väga olulise komponendi: kes juhivad omavalitsusi? Kuidas on niimoodi juhtunud? Vaatame viimast nelja aastat. Ma vaatan, mitte kedagi solvata tahtes, Jõgeva maakonda. Põltsamaa vald suutis tuua projekti juurde 10 miljonit, oma valla eelarvest [leida] finantseerimiseks juurde 5 miljonit. Kui Põltsamaale satub nüüd keegi, kes ei ole seal käinud viimased neli aastat, siis ei tunne see inimene Põltsamaad ära. Lossikompleks, mis oli aastakümneid varemetes, on korda tehtud, jõeäär on korda tehtud. Omavalitsus on ehitanud hooldekodu, sõltumata sellest, et seal kõrval oli väga korralik erahooldekodu, on ehitanud uue lasteaia, on teinud investeeringuid erinevatesse piirkondadesse. Ta on kõike seda suutnud. Ja laenukoormus ei ületa veel 50%. Kõrval on omavalitsused, kes ei ole suutnud pooltki seda teha ja kus laenukoormus on palju suurem. 

Mingisugune 17 miljonit püütakse ümber jagada, võttes, ma ei tea, 15, 16 või 17 omavalitsuselt midagi ära, et jagada seda teistele omavalitsustele 50 000 kaupa. Teate, sõbrad, vaadake, riigieelarve on järgmisel aastal 18,6 miljardit. Kui keegi ütleb, et eelarvest ei leita 15 või 17 miljonit – no olgu, võib-olla järgmisel aastal on seda 30 miljonit, aga siis, kui seda [muudatust] tehti, oli esimesel aastal 17 miljonit –, siis ta valetab. Lihtne on öelda, et 1,7 miljardit on ülekantavat raha. Võtke korra lahti lisaeelarve 2025 ja vaadake neid ridasid, mida ümber tõstetakse. Mitte keegi ei tea, kuhu need miljonid lähevad, kelle või mille jaoks, vaid lihtsalt usaldatakse ministeeriumi, et sihuke otsus on vaja teha.

Oluline on vaadata, mida on omavalitsustel vaja ja milliseid teenuseid nad peaksid kindlasti pakkuma. See on see küsimus. See vaidlus on vaidlemata, alustades Tervisekassast ja lõpetades omavalitsustega. Vaat see võiks olla järgmise aasta debatt enne Riigikogu valimisi siin saalis: milliseid teenuseid riik pakub oma kodanikele 100% maksumaksja raha eest, aga millise teenuse eest tuleb mingi protsent maksta ka kodanikul. Siis me saame edasi minna. See jutt, et tõstame aga makse ja püüame seda raha mõistlikult ümber jagada – no me vaidleme siin iga ümberjagamise üle, kellele meeldib üks variant, kellele meeldib teine variant. Inimene ei taha minna kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda raha küsima! Ma tahan näha seda inimest, kes tahab sinna minna. Tegelikult tahab kodanik iseendaga hakkama saada. 

Läbi aastate on tehtud päris häid otsuseid. Me teadsime ka eelmise Riigikogu ajal, et riigi rahaga ei suudeta kinni maksta kõiki hooldekodus olemise tunde ja neid asju, aga see oli samm õiges suunas. See oli samm õiges suunas, ja ma pean Helmen Kütti selle eest tänama, tema on selle eest väga selgelt seisnud. Siin saalis, ma arvan, oli 30–40% kogu aeg südames sama asja poolt. Lõpuks suudeti see otsus ühes koalitsioonis ära teha. 

Alati on jutt, et raha ei ole! Ma küll ministrile soovitan – ministeeriumis on teil väga head ametnikud –, et võtke need teemad üles ja arutlege, mis tingimused ja mis kohustused peaksid olema. Praegu hakatakse siin igasugust juttu ajama, küll nelja maakonna ja maavanema tagasitoomise kohta, nagu ma siin kuulen ja loen. Need inimesed, kes pole maavanemad olnud, ei tea võib-olla [neid asju], aga siin saalis on hästi palju endiseid maavanemaid. Maavanema roll oli maavanema enda teha.

Kolm minutit, palun!

Jah!

Mitte kellegi teise teha. Täpselt nii, kõik me olime erinevad ja iga piirkond areneski erinevalt. Täpselt sama asi on ka kohalike omavalitsustega. Tulubaas tuleb väga selgelt paika panna, see tõus tuleb paika panna, aga tuleb ka üks teine koht paika panna: kuskil peab olema kontroll, et omavalitsused ei teeks rumalusi. 

Suur mure on see, et kui kaheksa aastat tagasi olid ühinemised ja ühinemislepingutesse kirjutati kõik soovid ja ideed, mis sel hetkel pähe tulid, siis järgnevatel aastatel püüti neid ideid kõiki realiseerida, läbi mõtlemata, kas neid investeeringuid kõiki oli vaja või mitte. Kui vaadata nüüd omavalitsuste laenukoormust, siis, oleme ausad, kolmandiku omavalitsuste laenukoormus on nii laes, et ma tahaks näha, kuidas nad samm-sammult sealt laenukoormuse tipust alla tulema hakkavad. Keegi on midagi teinud ja järgmised, kes nüüd valitud saavad, peavad hakkama neid muresid lahendama. See ei ole lihtne.

Lihtne ei ole ka siin Riigikogus nendel, kes järgmises koosseisus siin istuvad ja koalitsioonis on. See jama, mis viimase kolme-nelja aasta jooksul siin toimunud on, on viinud meid ikkagi krahhi piiri peale. Kas järgmise nelja aasta jooksul nina vee peale saadakse, on päris tõsine küsimus. Need lubadused, mis igast erakonnafraktsioonist tulevad, et me tõstame seda, teeme seda ja teeme seda – uskuge mind, enamik asju jääb tegemata, sest võimekust ei ole.

Aga veel kord ministrile ja ministeeriumile jõudu ja jaksu! Ma loodan siiralt, et noore mehe juhtimisel on seal julgust julgeid otsuseid teha, sest see on kõige olulisem. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Oleme, head kolleegid, viienda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Väike vahepala. Palun seda mitte liiga tõsiselt võtta, aga, Aivar, mina kuulsin, et esimesed avaldused maavanemakohale kandideerimiseks on juba esitatud. (Elevus saalis.) Nii et me peame ka kiirustama. Me peame kiirustama! 

Head kolleegid! Kuues päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Tiit Marani, Tanel Kiige, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Andre Hanimäe energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta, see on arupärimine nr 804. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud meie väga hea kolleeg, Riigikogu liige Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! See arupärimine sai sisse antud suve hakul. Tänaseks on aga selgunud mõningaid tõsiasju, mis on meie mure lindude ja loomade pesitsusrahuga seonduvalt veelgi suuremaks teinud. 

Aga nüüd räägin konkreetselt arupärimisest. Lindude pesitsusperiood on looduses väga tähtis aeg. See on aeg, kui loodus vajab rohkem kaitset. Kogu Euroopas ja Eestis on elurikkuse näitajad pidevas languses. Eestis on ohus ligi 30% liikidest ja ka lindude arvukus väheneb igal aastal. Üldist pesitsusrahu – raie‑, hooldus‑ ja muud loodust mõjutavad tööd peaksid sellel ajal olema seisatud – on Eestis toetanud väga suur hulk inimesi. 2022. aastal tehtud turu-uuringu järgi toetab koguni 93% inimestest pesitsusrahu kehtestamist nii era‑ kui ka riigimetsas. Ka looduskaitseorganisatsioonid on järjepidevalt seda valitsusele ja ka Riigikogule meelde tuletanud, on [esitatud] petitsioone. Viimane oli 2023. aastal, selle allkirjastas üle 12 000 inimese. Pidevalt on pöördutud valitsuse ja Riigikogu poole, rõhutades vajadust, et Eestis oleks vaja kehtestada väga selge ja arusaadav pesitsusrahu. 

Samas pole sellist siduvat ja universaalset pesitsusrahu Eestis kehtestatud. On tekkinud olukord, kus RMK soovituslikud piirangud ei ole elurikkuse tegelikuks kaitseks piisavad ja need muidugi ei kehti ka eramaal. 18. augustil toimus veel see, et peaminister Kristen Michal sõnastas ümber RMK omaniku ootused, mis samamoodi tegelikult muudavad elurikkuse kaitse ja kogu selle temaatika veelgi hambutumaks, kui see on seni olnud. 

Sellest lähtuvalt on meil ministrile küsimused. Ma jätan küsimuste ettelugemise härra Sutile. Loodetavasti saab meil siin olema hea arutelu. Aitäh!

Suur tänu sulle! Palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, head arupärijad, samamoodi! See on kindlasti oluline teema. Katsume siis täna saada võib-olla rohkem samale lainele. Vaatame, kas see õnnestub. On kuus küsimust, millele ma järjest vastan. 

Esimene puudutab seda, milline on Kliimaministeeriumi seisukoht üldise siduva pesitsusrahu kehtestamise suhtes 15. aprillist 15. juulini. Esmalt soovime ministeeriumis ära oodata Riigikohtu lahendi OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva ning Keskkonnaameti kohtuvaidluse kohta, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni, kuni seda kohtulahendit ei ole, jätkame kehtiva praktikaga, mis on ennast meie hinnangul üldiselt õigustanud. 

Tahan kindlasti üle korrata, et Riigimetsa Majandamise Keskus on juba üle 20 aasta vabatahtlikult kõikjal riigimetsas rakendanud pesitsusaegset raierahu perioodil 15. aprillist kuni 15. juunini. Viimastel aastatel on see raierahu tegelikult kehtinud kuni 30. juunini. Ehk umbes poolel metsamaast kehtib juba praegu üldine pesitsusrahu. Mõistagi tuleb üldise pesitsusrahu rakendamisel arvestada kaasneva sotsiaal-majandusliku mõjuga, sest metsasektor on tihedalt seotud tööstuse, transpordi ja regionaalse tööhõivega ning seda eriti maapiirkondades. 

Teine küsimus: "Millal ja millise seadusemuudatuse kaudu kavatseb ministeerium liikuda üldise pesitsusrahu seadustamise suunas?" Sellele ma vastan hästi lühidalt. Nii nagu ma juba eelnevale küsimusele vastates ütlesin, me ootame ära Riigikohtu lahendi ja seejärel saame analüüsida, kas ja milliseid seadusemuudatusi ja/või praktika muudatusi on tarvis teha. 

Kolmas küsimus: "Kas ministeerium tunnistab, et soovituslikud juhised ja pehmed meetmed ei ole piisavad pesitsevate lindude kaitsmiseks?" Üldine raierahu pesitsusperioodil ei ole ilmtingimata vajalik, sest ka Euroopa Liidu linnudirektiiv seda ei sätesta. Küll kohustab direktiiv liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et tagada erinevate linnuliikide arvukuse säilimine ning nende elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus. Sealhulgas on keelatud lindude tahtlik hävitamine, eriti pesitsemise ajal, niivõrd kui see on oluline direktiivi eesmärkide täitmiseks. Igal liikmesriigil on õigus ja kohustus kujundada sobivad halduslikud ning praktilised lahendused direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Üldine õiguslik raamistik linnustiku kaitseks on nii linnudirektiivi kui ka looduskaitseseaduse näol meil olemas, kuid viimastel aastatel on, tõsi, tekkinud küsimusi nende sätete tõlgendamise ja rakendatava halduspraktika kohta. Kindlasti on nii Keskkonnaametis kui ka Kliimaministeeriumis meie eesmärk tõsta ühiskonna teadlikkust ja suunata kavandama raietegevust väljaspool lindude pesitsusperioodi. 

Neljas küsimus: "Millised on viimase viie aasta andmed pesitsusrahu rikkumiste ja nende mõju kohta linnustikule ning milliseid järeldusi on ministeerium sellest teinud?" Raierahu on kujunenud halduspraktikana ning selle eesmärk on aidata täita linnudirektiivist tulenevat kohustust vältida lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Keskkonnaamet alustas metsaraietel lindude pesitsemise häirimise kontrollimist 2021. aastal. Peamiselt reageeris ta teadetele võimalike pesitsemisajal toimunud raiete kohta. 2022. aastast on kontroll muutunud süsteemseks ning kasutusele on võetud haudelindude asustustiheduse maatriks kontrollide suunamiseks sinna, kus raietegevusel on linnustikule kõige suurem mõju. Eeskätt puudutab see vanemaid metsatüüpe, eelkõige lehtpuude enamusega salu‑ ja laanemetsasid. Maatriksi punased puistud on suure lindude asustustihedusega ning kollased ja sinised puistud on keskmise ja väiksema lindude arvukusega. Maatriks on ka hea indikaator metsaomanikule, võimaldades metsaomanikul teada saada, kas ja kus tema metsas võib lindude asustustihedus olla kõrgem ja kus on pesitsusajal eriti oluline raieid vältida. Maatriks on olnud ka abivahend riskipõhise järelevalve tegemiseks, mis koos metsaomanike teadlikkuse kasvatamisega võimaldab metsalinnustikku kaitsta. 

Võib-olla veel natuke statistikat. SMI 2023. aasta andmetel oli raiest mõjutatud 109 000 hektarit, kui võtta kõik raieviisid kokku. See moodustas kogu metsamaa pindalast circa 4,7%. Ehk 95%‑l metsamaast raieid ei toimunud. Sealjuures oli uuendusraie pindala 33 500 hektarit, mis metsa kogupindalast moodustab circa 1,4%. Kui Keskkonnaamet tuvastab ohu lindude pesitsemisele, siis rakendab ta esmase abinõuna raietööde peatamist ettekirjutusega. Raietööde peatamine looduskaitseseaduses sätestatud ettekirjutuse abil on ennetav meede linnupesade ja ‑munade kahjustamise või hävitamise või lindude tahtliku häirimise keelu jõustamiseks. Raietegevuse käigus lindude tahtliku häirimise ning pesade ja munade hävitamisega seotud väärteomenetlusi on alustatud üksikuid, sest eelkõige alustatakse väärteomenetlust siis, kui paikvaatlusel on veel raiumata alal tuvastatud lindude pesitsemine ja tehtud on raie peatamise ettekirjutus, kuid keelust hoolimata on raiet jätkatud. Nüüd lihtsalt mõned numbrid ettekirjutuse abil raiete peatamise kohta: aastatel 2022–2025 on see arv kõikunud 30 ja 35 vahel, alates siis sellest hetkest, kui maatriks on võetud kasutusele. 

Viies küsimus: "Milliseid ettevalmistusi kavatsetakse teha, et kaasata omavalitsusi ja maaomanikke selgelt reguleeritud pesitsusrahu rakendamisse ja järelevalvesse?" Ma ütlen veel kord üle, et kehtiv seadus keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ning lindude pesitsusperioodil häirimise. Selle järgimist kontrollib Keskkonnaamet, kes tuvastab lindude pesitsemise. See üldine sõnastus annab vajaliku paindlikkuse koos tõlgendamisruumiga. Selgust praktika jaoks, mille kohta te olete ka küsinud, saabki hinnata Riigikohtu otsuse järel, kui on selge, kas Riigikohus leiab, et on vaja midagi kehtivas õigusraamistikus täpsustada või mitte. Aga igal juhul on eesmärk tagada pesitsevate lindude kaitse ja tõhus järelevalve, sõltumata sellest, millised täpsed suunised Riigikohtu otsusest võivad tuleneda. Mida selleks praktikas tehakse? Maaomanike ja metsamajandajate teavitamiseks on metsateatisel esitatud teave lindude tahtliku häirimise keelu kohta pesitsusperioodil ning info pesitsemise kõrgperioodi ja suurima lindude asustustihedusega puistute kohta. Pesitsusperioodil on kõigil kodanikel kahtluse korral võimalik häirimisest teavitada Keskkonnaametit riigi infotelefonil 1247. 

Viimane, kuues küsimus: "Kuidas plaanib ministeerium tagada, et looduskaitsealased soovitused muutuksid reaalseks looduse kaitseks, mitte pelgalt heaks tavaks?" Ma kordan üle, et meie eesmärk on tõhus lindude kaitse pesitsusperioodil. Kas ja kui palju praegust praktikat on vaja muuta, selgub Riigikohtu otsuse järel. Nii et ootame selle Riigikohtu otsuse ära ja siis saame teha järgmised sammud, nii nagu sealt otsusest tuleneb. Aitäh! 

Suur tänu teile! Meil on rida ekspertidest küsijaid. Alustab Tiit Maran. Palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Eks see maailm ole ikka kummaline, kui mõelda, et seda probleemi ei olnud meil aastasadu. Kui metsa lõigati talvel, siis ei olnud seda probleemi. Ühel hetkel tekkis meil harvester, mille kohta öeldakse, et ta peab kogu aeg töötama, vaatamata sellele, et põllukombainid ei pea kogu aeg töötama. Ja järsku on meil probleem. Me peame vaatama, kuidas ühel teatud ajavahemikul me ikkagi saaksime pesitsemist võimaldada ja samal ajal ka metsa maha võtta.  

Vaatame seda Euroopa Kohtu otsust. See ütleb ikkagi üsna üheselt, et lind on lind, ükskõik kus kohas ta on, kas ta on kaitsealal või on ta kuskil mujal. Samal ajal ma vaatan selle kummalise ettevõtjate nõukogu ühte ettepanekut, mille on teinud tööandjate keskliit, et pesitsusrahu tohiks olla ainult kaitsealadel, ja veel midagi muud, mis on teie ministeeriumisse analüüsiks saadetud. Kui Riigikohus otsustab siiski, et jah, niimoodi ei saa ja kaitse peab olema tagatud igal pool, siis kas teie ministrina viite selle sõnumi otseselt ka tööandjate keskliidule?

Aitäh!

Aitäh! Ma olen kindlasti nõus, et lind on lind, sõltumata sellest, mis on aastaaeg või millises metsas või muus kohas see lind looduses parasjagu elab. Ootame selle Riigikohtu otsuse ära. Euroopa Kohtu otsuse kohta on erinevaid tõlgendusi. Üks on see, mida teie ütlesite, teised jälle ütlevad, et paindlikkus on seal olemas. Nii et sõna on Riigikohtul. Kui Riigikohus on oma sõna öelnud, siis me ministeeriumis teeme analüüsi, ja kui selgub, et on vaja midagi muuta, siis me ka muudame. Riigikohtu otsusega mina kindlasti vastuollu ei lähe.

Järgnevalt Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teie valdkond ei ole mulle tuttav, aga linnusõbra ja metsaskäijana märkan ka mina, et väikeste metsalindude arv on vähenenud. Mis seal salata, isegi talveperioodil, kui linnud tulevad toidumurega metsast inimeste juurde abi otsima, [on näha, et] ka nende arv on vähenenud. 

Arupärijate poolt on esitatud see [info], et Eesti riik tellib analüüsid. Meil on olemas ka Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangud. Kas need analüüsid, mida riik tellib, on iga-aastased? Kuna valdkond ei ole mulle tuttav, siis ma palun natuke selgitust, kuidas nende analüüsidega on ja mille põhjal neid tehakse. 

Aitäh! Analüüse tehakse ikkagi andmete põhjal. Õige on siin eelnevalt kõlanud arvamus, et metsalinnustik on vähenenud. See on vähenenud väga pika perioodi jooksul, juba alates 1980‑ndate algusest, 1983–2018, [nagu on selgunud] 2019. aasta uuringu järgi. Kuna see trend on olnud pikaajaline, siis ka selle trendi muutus ja olukorra paranemine ei saa juhtuda lühikese aja jooksul. Eks vajaduse korral saab neid analüüse ja uuringuid alati juurde tellida. 

Aga fakt on see, mis nendest uuringutest on välja tulnud, et linnustiku mitmekesisust ja hulka mõjutavad ka muud tegurid peale metsamajandamise. Ükskõik, kas me räägime kliimast või sellest, et kuskil saavad linnud hukka mingites õnnetustes, on ka väikekiskjad ja nii edasi. Nii et see ei ole üks ja ainukene tegur, mis lindude arvukust ja [linnuliikide] mitmekesisust mõjutab. Aga nii nagu ma vist igale küsimusele vastates olen korranud, lindude kaitse, sealhulgas pesitsusrahu, on kindlasti oluline ka ministeeriumile ja Keskkonnaametile. Me ootame selle otsuse ära, Riigikohtu oma. Siis on võimalik hinnata, kas ja mida on vaja muuta reeglites ja praktikas.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui pärast eelmisi valimisi Riigikogu kokku tuli ja valitsus ametisse asus, siis lubas teie erakonna juhitav valitsus, et elurikkuse taastamiseks kaardistavad nad tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga, ning peatavad elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku. Aga kui kaugel ollakse siis kogu Eestit hõlmava rohevõrgustiku kaardistamisega ning millal on oodata selle rakendamise konkreetset tegevusplaani?

Aitäh! Ega ühe kaardistamisega ei saa maailm valmis. Samamoodi on ju väga suur hulk tegevusi, mida ministeerium kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu või muul moel korraldab, et looduses mitmekesisust ja elurikkust kaitsta. Ma ei ole küll selle poole aasta jooksul kohanud ministeeriumis olukorda, kus looduskaitseteemad oleks kuidagi tagaplaanile lükatud või neid ei oleks väärtustatud. Aga see on alati ühiskonnas tasakaalu otsimise koht. Ma saan lihtsalt lubada, et me jätkuvalt tegeleme looduskaitseliste teemadega, kaasa arvatud uuringute ja nende põhjal muudatuste tegemisega erinevates poliitikates. Kindlasti saame me siinsamas saalis ju õige varsti arutleda metsaseaduse, metsanduse arengukava ja looduskaitseseaduse üle, mis kõiki neid valdkondi puudutavad. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Väga hea, härra minister, hea Andres, et sa jõudsid lõpuks nende eelnõudeni. Neid eelnõusid on pikalt oodatud ja pikalt ette valmistatud, olgu see kliimaseadus, metsaseadus, looduskaitseseadus – terve pakett. Ometi peame möönma, et elurikkus on teatud määral vähenenud. Liigid on ohus, kui me räägime ka laiemalt kui ainult lindudest. Kas nendes seaduseelnõudes on konkreetseid seadusandlikke samme ette nähtud, et elurikkus säiliks, võib-olla ka paraneks, et elupaigad saaks taastatud ja liigirikkus oleks hoitud? 

Aitäh! Selliseid punkte nendes eelnõudes kindlasti on. Aga kas nende kolme eelnõuga saavad lahendatud kõik mured maailmas või Eestis? Kindlasti mitte. On asju, mida me teeme lihtsamaks. Vahepeal on tehnoloogia arenenud, mistõttu me saame paremini mõõta seda, kuidas mets kasvab, saame paremini jälgida seda, kuidas ja kus raieid tehakse ja milliseid raieid tehakse. Erinevate alade taastamist ja kõike seda on ju tehtud ja tehakse ka edasi. Nagu ma korra juba ütlesin, ministeeriumis töötavad selles valdkonnas väga pühendunud ja loodusest hoolivad inimesed. Seepärast ma usun, et kui need seadus[eelnõud] siia jõuavad, siis vähemalt osale küsimustele annavad need vastuse. Kas seal on kõik täpselt sellisel kujul, nagu näiteks teie soovite, seda ma lubada ei julge. Sellepärast ongi vaja debatti pidada. Aga peame seda siis, kui need eelnõud siia saali jõuavad.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Aitäh, austatud minister! Tõesti, metsa oleks mõistlik raiuda talvel, aga ma veidike saan aru ka metsameestest. Meie kliima on muutunud, loodame, et see ei ole muutunud pöördumatult. Talvel ei ole paljudes metsakasvukohatüüpides enam üldse võimalik raiuda, sest pinnas ei kanna. Kui liikuda maal ja looduses, siis on näha lanke, mis tihtipeale on nendel aegadel, kui raiuda võib ja raierahu ei ole, ikka päris [segi pööratud], ja ütleme, et mõju loodusele on päris suur ka teistpidi. Võib-olla on see väga idealistlik küsimus, aga kas ministeeriumis või koostöös teadlastega ei ole [näha] mingit loogikat, kuidas saaks teatud metsakasvukohatüüpides muidu kui just sellel ajal, kui on raierahu, raiuda nii, et linnud on terved, aga raiuda saaks ka? Kas selliseid lähenemisi ei ole liikvel?

No ideaalses maailmas niimoodi asjad tõenäoliselt ju käivadki. Aga nii nagu hea küsija ise ütles, kui on pehme talv või kui seda talve üldse ei ole, siis on linnurahu. Või kui juhtub olema selline märg suvi, nagu see [aasta] oli, siis ongi väga keeruline loodust ja metsamajandamist kokku panna. Siis, kui on ikka väga kehva ilm ja väga pehme maa, ma arvan, vastutustundlik metsamajandaja või metsaomanik ilmselt metsa ja loodust lõhkuma ei lähe. Aga kui kellelgi on häda käes – ma räägin näiteks väiksematest erametsaomanikest, kellel on metsateatis olemas –, siis, ma arvan, ei oleks ka õiglane öelda, et ta ei tohi sinna raiuma minna. Ma arvan, et siin ongi see ühiskondliku tasakaalu ja mõistmise koht, kuidas me teeme nii, et häiring oleks looduses võimalikult väike.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme siin saalis peaministriga arutanud Riigikantselei tellitud looduskaitse dereguleerimise juriidilist analüüsi. Kas teie olete ka olnud kuidagi seotud selle tellimisega ja lähteülesande sisustamisega või telliti see analüüs sellepärast, et ministeerium ei olnud nõus dereguleerima või piisavalt kiiresti dereguleerima? Mis teie ootus selle analüüsi kohta on?

Aitäh! Minu ootus on kõigepealt see, et näha selle analüüsi lõpptulemusi, mida ma veel näinud ei ole. Selle analüüsi tegemisest me olime teadlikud ja oma kommentaare selle ülesandepüstituse kohta ka andsime. Aga mis nüüd lõpuks see väljund seal on? Ootame selle analüüsi tulemused ära ja siis vaatame, mida on sealt mõistlik kasutada ja mida ei ole mõistlik kasutada. Ühesõnaga, kui midagi on võimalik teha lihtsamaks, siis on see mõistlik, kui selle lihtsamaks tegemise tõttu ei lähe olukord looduse jaoks halvemaks. On kindlasti asju, mida me saame teha. Kui on puhtalt mingid protsessid või bürokraatia, siis seal on võimalik võib-olla viie sammu asemel teha kolm. Need on mõistlikud asjad. Ootame analüüsi tulemused ära.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Taas kord on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli hea kolleeg Züleyxa Izmailova.

Aitäh! Head saalisviibijad! Head Eesti inimesed! Ma ei saa küll öelda, et ma oleksin ministri vastustes pettunud, sest pärast seda, kui praegune peaminister oli kliimaseaduse koostamise protsessiga alt vedanud väga paljusid Eesti inimesi, kellel oli tekkinud usk, et mingisugused muutused on selle valitsuse ja selle Riigikogu koosseisu ajal võimalikud, ma väga palju siit täna ei lootnud. Aga minu arust tuleb tunnistada, et ministri vastused olid selles mõttes ikkagi kehvad, ta ei olnud ette valmistanud. 

Mis puudutab arutelu poolt, siis fakt on see, et 30% meie liikidest on hävimisohus. Kui me kuulasime täna ministrit, siis vastuseid me tegelikult ei saanud. Minister vastas põhimõtteliselt iga asja peale, et ootame ära kohtulahendi, küll siis hakkame tegutsema. Aga ma tuletan lihtsalt meelde, mis on selle ministeeriumi eesmärk ja mis peaks olema ka ministri eesmärk: kaitsta meie loodust ja neid liike, kes selles looduses elavad, kes sellest sõltuvad. 

Viimased vastused minu kolleegidele olid eriti huvitavad. Need näitasid seda, et minister isegi päris hästi ei tea, millest ta räägib. Kui ma küsisin kaardistuste kohta, mida Reformierakond on ise lubanud teha, siis sai selgeks, et tegelikult vastust ei tulnud. Selle asemel tegeldakse sellega, kuidas veelgi vähem loodust kaitsta. See tuli välja ka viimasest vastusest minu kolleegile.

Mul on muidugi kurb seda tunnistada, aga Eesti loodus on kaitsmata ja Reformierakond oma ministritega ei ole [looduse kaitsmise] heaks paraku mitte midagi teinud, küll aga on, vastupidi, andnud hoogu juurde selle alles jäänud looduse laastamisele. Mul on sellest väga kahju. Aitäh!

Suur tänu teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised lõpetab minister Andres Sutt. Palun!

Aitäh! Ma ei soovi, et siit jääks kuidagi kõlama, nagu Kliimaministeeriumile või minule ei läheks loodushoid ja looduskaitse korda. Teie küsimused ja arupärimine puudutasid ennekõike pesitsusrahu. Nendele küsimustele ma ka vastuse andsin. Kui teie ootus oli, et ma ütlen, et me juba enne Riigikohtu otsust teeme a, b, c, siis ma kindlasti valmistasin teile pettumuse. Aga ma julgen väita, et Keskkonnaametis kasutusele võetud maatriks on kindlasti loonud selgust ja aidanud linnurahu paremini tagada. Selles mõttes oleme me kindlasti seisnud looduse kaitse poolel. 

Kui te ütlete, et me ei ole mitte midagi kaitsnud ja pigem tegutseme loodusele kahjulikult, siis [vastan teile, et] Eesti metsadest on range kaitse all 18–19%, mida on pea kaks korda rohkem kui Soomes või Rootsis. Nii et öelda, nagu me ei hooliks loodusest ega kaitseks metsa, ei ole lihtsalt faktiliselt korrektne. Aitäh!

Suur tänu! Võimalus vastusõnavõtuks, Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma paraku ei saa teiega mitte kuidagi nõustuda, sest väga selgelt oli näha, et te andsite ümaraid mittekonkreetseid vastuseid küsimustele, mis siin saalis tekkisid. Paraku näitab päriselu seda, et loodus on ikkagi kaitsmata. Seda ei saa muuta ühegi ilukõnega, selleks on vaja tegusid ja tahet. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Koos sellega, head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud seitsmenda päevakorrapunktini: Riigikogu liikmete Tiit Marani, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Riina Sikkuti ja Heljo Pikhofi energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine kliimaseaduse tuleviku kohta, see on arupärimine nr 809. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetooli jõudmas hea kolleeg, Riigikogu liige Tiit Maran. Palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Selle arupärimisega on täpselt samamoodi, nagu oli eelmisega, et see sai suve hakul esitatud, aga see ei ole oma aktuaalsust absoluutselt kaotanud. 

Et [kirjeldada] kogu seda tralli, mis on käinud selle [asja ümber], mida nimetatakse kliimaseaduseks, pean ma ajas tagasi minema. 10. aprillil 2023 tuli see Riigikogu koosseis kokku. Peab ütlema, vaadates koalitsioonilepet ja eriti Reformierakonna väljakäidut, et kliimaseadus kui selline oli seal peaaegu keskne teema. See oli nagu suure rohelise tööstusrevolutsiooni suur avalöök. Oli päris palju fanfaare ja päris palju maksumaksja rahaga märkimisväärselt hästi rahastatud kaasamisüritusi. Samal ajal sisulist kaasamist, kui hakata vaatama, [oli] vähe, see kõik oli rohkem selline nii-öelda esinemine. Lubati, et 2024. aasta juuniks jõutakse kliimaseadusega lõpuks [niikaugele, et algavad] avalikud konsultatsioonid. No anname andeks selle, et selleni jõuti augustis 2024. Kõik asjad natukene venivad, see on arusaadav ja see ei ole see teema. Ainuke asi, et see, mis meie ette toodi, ei olnud kliimaseadus, see oli kliimakindla majanduse seadus. Selle maht oli tehtud palju väiksemaks, kui oli esialgne delegatsioon seaduse tegemiseks. 

Loomulikult oli sellega palju probleeme, ma pikalt ei taha nendel peatuda. Märgin ära ainult mõningad. See ei vastanud Eesti rahvusvahelistele kohustustele ja viis kõik selle, mis oli seotud leevendusega ehk heitmete vähendamisega, kaugemale tulevikku, et praegu ei peaks nende probleemidega tegelema. Mõningates valdkondades liikus see seadus isegi vastupidises suunas. 

Mis veelgi huvitavam, vaatame heite üldist määra ja seda, mis olid alameesmärgid: need ei läinud omavahel kokku, need olid erinevad. Üldine heite eesmärk oli märkimisväärselt väiksem kui kõikide alameesmärkide [summa]. Leevendamine ehk heite vähendamine oli vigane, aga mis veel kummalisem, kõik see, mida me koha peal oma inimeste jaoks peaksime tegema, ehk kohanemine, et inimesed paremini hakkama saaks, oli praktiliselt olematu. 

2025. aastal, sellel aastal, [jäeti] sotsiaaldemokraadid koalitsioonist välja. Me saime uue, väga meeldiva keskkonnaministri, kes väga hästi räägib ja on väga tore inimene. Aga ta väitis 22. märtsil 2025 ootamatult ERR‑i intervjuus, et ei, sellisel kujul, ühe seadusena, kliimaseadust ei tule. Aprillis aga ütles ta, et ei, tuleb küll, see võtab natukene aega, aga kindlasti see sügiseni ootama ei pea. Täpset kuud ta ei öelnud. No praegu on 13. oktoober, oleme keset sügist. Möödas on poolteist kuud sellest ajast, kui see pidi siia tulema, aga meil ei ole kliimaseadust, vaatamata sellele, et esialgu pidi see tulema 2024. aasta juuniks. Nüüd räägitakse, et kusagil pidi mingisugune eelnõu olema. 

Vaatame, mis samal ajal toimub kliimaga. Kliimasoojenemine on juba praeguseks ületanud 1,5 kraadi piiri. Järjest vähem räägitakse sellest, et ka 2 kraadi piirile ei suuda me pidama jääda, ilmselt liigume sinna 3 kraadi juurde. Aga mis meie enda sisemises kontekstis veelgi olulisem, kõigest sellest, mis puudutab kohanemist ja ettevalmistamist, pole praktiliselt midagi kuulda. Nii et selles valguses on kõik need signaalid ja märgid, et midagi toimub ja samal ajal ei toimu, paratamatult niivõrd vastuolulised. Vähemalt väljapoole [paistab], et tegemist on suure segadusega. 

Tahaksingi saada lühidalt vastuseid järgmistele küsimustele. Lühidalt [loen ette], ma ei loe ette täisküsimusi. Kas kliimamuutuste leevendamine ja elanike nendeks ettevalmistamine on üldse praeguse valitsuse prioriteet või see enam ei ole prioriteet? Mille poolest, kui see varasem eelnõu on olemas, erineb [uus eelnõu] eelmisest? 

Palun [aega] juurde! 

Siin paraku lisaaega ette nähtud ei ole. 

Aa, siis ma ütlen lühidalt. Kuidas plaanitakse eelnõu ettevalmistusse kaasata kogukondi? Mis plaan on huvigruppidega? Kui palju plaanitakse sinna juurde võtta seda kõike, mis puudutab kohanemist, ja millal ministri arvates jõuab see eelnõu lõpuks Riigikokku? Aitäh! 

Suur tänu teile! Taas on arupärijate küsimustele vastamas hea energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, head arupärijad ka! Nii nagu hea arupärijate esindaja oma sissejuhatuses viitas, kindlasti on kliimamuutused, nendega kohanemine ja nendeks valmistumine midagi, mis on meist igaühe jaoks vajalik ja oluline, ükskõik, kas me räägime üksikisiku tasandil või ettevõtte tasandil või riigi tasandil või omavalitsuse tasandil. See puudutab meid kõiki. Aga sellest kõigest räägime võib-olla lähemalt läbi nende küsimuste ja debati, mida me pärast siin saalis peame. 

Head arupärijad on esitanud kuus küsimust. Esimene neist: "Kas kliimamuutused, nende leevendamine ja elanike ettevalmistamine pole enam selle valitsuse prioriteet? Mida hakkab endast kujutama uus kliimaseadus? Mille poolest see [erineb] varasemast eelnõust?" Lühike ja kiire vastus on see, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet. Inimtekkelised kliimamuutused jätkuvad. Euroopa on kõige kiiremini soojenev piirkond. Kui vaadata Eestit, seda aastat, ja ütleme, viimast hooaega, siis kliimamuutuste mõju on avaldunud näiteks suuresti vee kaudu, seda on korraga kas liiga vähe või liiga palju või see tekib hoopis valel ajal. Selle aasta suve iseloomustas erakordselt suur sademete hulk, mis tõi kaasa reaalseid kahjusid ja takistusi majanduses. Näiteks venis põllumajanduses koristusaeg, põllud jäid ligipääsmatuks. Metsanduses – eelmise küsimuse juures me sellest juba rääkisime – piiras läbivettinud pinnas väljaveotöid, rikkus metsateid, tõstis hoolduskulusid. Turbatootmises lühenes kuivatusperiood ja seetõttu vähenes toodangu maht. Nagu ma olen kogu aeg öelnud, on kliimapoliitika kliimamuutustega kohanemiseks osa konkurentsivõime loomisest. Mida tõhusamalt me suudame vähendada oma jalajälge ja tõstame majanduse või üksikisiku vastupanuvõimet kliimariskidele, seda konkurentsivõimelisem on ka majandus tervikuna. 

Te küsisite, milline see uus seadus siis on. Ma arvan, et sellest on olnud siin korduvalt juttu. Kliimakindla majanduse seadus on lühike. Võrreldes eelneva versiooniga on see konkreetne, realistlik raamseadus, mis ei püüa kõike korraga lahendada, küll aga seab konkreetsed eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja jätab samas piisava paindlikkuse, et kohaneda majanduse ja tehnoloogia kiire muutumisega. Seadus koosneb esiteks heite vähendamise riigiülestest ja sektoripõhistest eesmärkidest, teiseks, kuuest põhimõttest, mida võtta eri otsuste tegemisel kaalutluse aluseks, et oleks arvestatud ka kliimaküsimustega, kolmandaks on kohanemisega seotud sätted, neljandaks on mõistete ühtne definitsioon ja viimasena on seiresüsteemi kirjeldus, mis võimaldab regulaarselt jälgida edenemist ja vajaduse korral teha korrektuure, et seatud eesmärkide suunas paremini [liikuda]. Kuna seadus on lühem, siis on ka seletuskiri oluliselt lühem ja loodetavalt ka paremini hoomatav, sest detailsus on viidud teise tasandi dokumentidesse. Võib-olla siin ongi üks suurem erinevus võrreldes varasema eelnõuga: rakenduslikud detailid on kokku pandud või pannakse kokku valdkondlikes teekaartides, mis koostatakse juba tehtud töö põhjal ja koostöös huvirühmadega. Need teekaardid peaksid valmis saama selle aasta lõpuks. Teekaardid oma sisus kirjeldavad sektorite konkreetseid samme ja ajakava, et sihid oleks elluviidavad ja kontrollitavad ilma seadust pidevalt muutmata. Nii et võib-olla siin on lihtsalt see lähenemine natukene praktilisem. 

Teine küsimus: "Kuidas plaanitakse eelnõu ettevalmistusprotsessi kaasata vahepeal kogunenud informatsiooni kliimamuutuste ulatuse kohta?" Ma vastan hästi lihtsalt. Viimastel aastatel kogunenud täiendav teave kliimamuutuste ulatuse ja mõjude kohta annab ju väga selge ja üheselt mõistetava sõnumi, et ka riigina tuleb meil tegutseda kiiresti ja süsteemselt. Meie poliitikakujundus peab võimaldama nii heite vähendamist kui ka vastupanuvõime või kohanemisvõime suurendamist, arvestades teadustööga lisandunud uusi teadmisi, aga ka praktikas ilmnenud erinevate riskide kasvu. Selleks, et uusim teadmine oleks süsteemselt integreeritud, alustame järgmisel aastal kohanemise teekaardi koostamist, millega paralleelselt viiakse läbi üleriigiline kliimariskide hindamine, et kaardistada valdkondade ja piirkondade suurimad haavatavused ning määrata konkreetne prioriteetide järjekord. Riskihinnangu tulemused kantakse kohanemise teekaarti ning neid kasutatakse sektoripõhiste kliimamuutustega kohanemise juhtimiseks erinevatel otsustustasanditel ja ka investeeringute planeerimisel. Lisaks oleme uuendamas kliimaprojektsioone kuni aastani 2100 ehk täpsustame stsenaariume, kuidas Eesti kliima võiks muutuda. Aga iga inimene, kes prognoosimisega on elus kokku puutunud, teab, et nii pikkade prognooside puhul on veavõimalus päris suur, kuid see ei tähenda, et neid prognoose ei peaks tegema. Neid tuleb lihtsalt uute andmete lisandumisel pidevalt ajakohastada. 

Kolmas küsimus: "Kas ja millisel kujul on oodata uut versiooni kliimakindla majanduse seaduse eelnõust?" Struktuurist ma juba rääkisin. Riigikogule esitame eelnõu pärast seda, kui oleme teekaardid koos huvirühmadega läbi arutanud. Suvel oli meil hulk kohtumisi, või õigemini, suve jooksul kohtusime huvirühmadega ja küsisime tagasisidet sellele lähenemisele. Üldiselt oli ootus, et me teeksime teekaardid vähemalt enam-vähem valmis, et siis, kui seda lühemat seadust arutatakse Riigikogus, oleks võimalik vaadata tervikpilti, nii et oleks tagatud kooskõla üldise raamistiku ja sektorite praktiliste sammude vahel. See on põhjus, miks me ei ole kliimaseadusega veel Riigikokku tulnud, sest need teekaardid on vaja eelnevalt kooskõlastada. 

Neljas küsimus: "Kuidas plaanite kaasata huvigruppe? Kas peate huvigruppide kaasamist oluliseks? Kas plaanite varasemast suuremal määral võtta arvesse huvigruppide arvamusi? Kui ei, siis miks?" Nagu te väga hästi teate, seaduse ettevalmistamisega alustati kaks aastat tagasi ja selle protsessiga on algusest alates käinud kaasas ulatuslik kaasamine. Eelnõu kohta on laekunud üle 900 muudatusettepaneku. Need on kõik läbi vaadatud, neid on sisuliselt kaalutud ja nende põhjal on eelnõu muudetud või täiendatud. Nagu ma juba mainisin, huvirühmadega me kohtusime ka selle aasta suvel ja nende kohtumiste tulemusena leppisime kokku, et me liigume paralleelselt edasi eelnõuga ja valdkondlike teekaartide koostamisega, selleks et oleks olemas tervikpilt. Sellel nädalal ehk tegelikult täna alustasime ka arutelusid huvirühmadega. Vajaduse korral teeme neid arutelusid mitu ringi, et jõuda läbimõeldud ja elluviidavate lahendusteni. Tänane kohtumine oli turbasektori teekaardi kohta. Seal olid esindatud erinevad huvirühmad, et saaks tehtud need kokkulepped teekaartide sisu kohta. 

See, mil määral on võimalik võtta arvesse huvigruppide arvamusi, sõltub ju sellest, kui palju need arvamused erinevad. Kõikjal, kus on olemas ühisosa, on arvamusi arvestada lihtsam. Vastassuunaliste ettepanekute puhul tuleb vaadata, kui suur on see võimalik ühisosa või kuidas seda leida, ja võimalikes kompromissides kokku leppida. Aga selle poolest, ma arvan, ei erine selle seaduse [arutelu] kuidagi mõne teise seaduse või muu õigusakti arutelust. 

Viies küsimus: "Esialgsest eelnõust on möödas väga palju aega. Kuidas on Kliimaministeerium selle aja jooksul ettevalmistanud meie inimesi, kogukondi ja majandust nüüdseks juba paratamatute muutustega kohanemiseks?" Jah, kliimapoliitika katabki enamikku eluvaldkondi ja seepärast oleme liikunud samaaegselt mitmel suunal. Näiteks oleme suunanud CO₂ kvoodi tulud ja muud kliimarahastuse allikad madalama heitega lahendustesse, sest nii vähendame riske ja loome ülemineku käigus uusi võimalusi. Fookuses on olnud kolm eesmärki: heite vähendamine, vastupanuvõime kasvatamine ja majanduse konkurentsivõime hoidmine. See kõik moodustab ühe terviku. 

Toon mõned näited. Transpordis oleme seadnud esikohale energiasäästliku ühistranspordi arendamise. Näiteks käimasoleval perioodil 2021–2030 soetatakse muu hulgas kuus uut elektrirongi ning raudteed elektrifitseeritakse ligikaudu 500 kilomeetri ulatuses. Hoonete valdkonnas on keskne eesmärk energiatarbe ja ‑kulude vähendamine koos sisekliima parandamisega. Korterelamute puhul on kavas rekonstrueerimist toetada veel täiendava 50 miljoni euroga, et soodustada terviklikke lahendusi, mis hõlmavad nii välispiirete soojustamist kui ka akende vahetust, küttesüsteemide uuendamist ja soojustagastusega ventilatsiooni [rajamist]. Ettevõtluses suuname toetused ressursitõhususe ja innovatsiooni kasvu, millega oleme aidanud ettevõtetel vähendada toormekulu, energiavajadust ja jäätmeteket ning samal ajal suurendada tootlikkust. Lisaks oleme suunanud riigieelarve reservist ja taastekava vahenditest elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks ning uute liitumiste väljaehitamiseks üle 60 miljoni euro. Uute taastuvenergiaseadmete lisamiseks oleme ette valmistanud ka uue taastuvelektri vähempakkumise mahus 1 teravatt-tund koos võimalusega suurendada seda mahuni kuni 2 teravatt-tundi aastas. Me oleme muutnud põhivõrguga liitumise reegleid, et fikseeritud tasuga saaks senisest kiiremini põhivõrguga liituda nii tootmise kui ka tarbimise suunas. Ehk ei ole ainult ühte kitsast tegevust, mis [tagaks] meie võime kliimamuutustega kohaneda ja oma keskkonnajalajälge vähendada. See on terviktegevus ja sinna me oleme oma energia suunanud. 

Viimane küsimus on selle kohta, millal siis see eelnõu võiks Riigikogu menetlusse jõuda. Huvigruppide tagasiside põhjal, ja arvestades nende soovi, et meil oleks ka teekaardid valmis või enam-vähem valmis, on [plaan], et me jõuame siia teie juurde selle aasta jooksul. See aeg ei ole sügis, aga see ei ole ka uus aasta. Ma arvan, et see jätab piisavalt aega aruteludeks. See ei ole võib-olla kõige lihtsam valdkond ja ka siin saalis on kindlasti väga erinevaid vaateid. Aga ma arvan, et see seadus annab kõigile kindlustunnet juurde, kui see saab vastu võetud ja teekaardid saavad kinnitatud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Tegelikult väga hea ülevaade. Aitäh teile! Küsimuse esitan ma natukene teiselaadse valdkonna, aga tegelikult ikka sama valdkonna kohta. Nagu te teate, maakasutus on üks suuremaid heite põhjustajaid ja väga valus teema. Sellega kaasnevad LULUCF-i nõuded Eestile. Te olete ise ELAK-is öelnud, et need nõuded on Eesti suhtes ebaõiglased ja et Eesti on alustanud protsessi nende nõuete muutmiseks ja sellealast suhtlemist Euroopa Komisjoni tasemel. Kui ma seda Euroopa Liidu asjade komisjonis kuulsin, siis mul tekkis teatud tõrge, sest minu teada peab selleks, et Euroopa Komisjonis Eesti poolt mingit asja ajada, olema Eesti seisukohtade kinnitus Euroopa Liidu asjade komisjonist. Seal on teatud protseduur, aga seda ma näinud ei ole. Kas te oskate seletada, kuidas Euroopa Komisjoni tasemel Eesti praegu selles valdkonnas toimetab, kui meil ei ole kinnitatud seisukohti?

Teie aeg!

Ma olen üsna kindel, et kõik minu sõnavõtud ja kohtumised, mis mul on Euroopa Liidu suunal olnud, on olnud kooskõlas selle mandaadiga, mille Riigikogu on andnud. 

Tulen LULUCF‑i juurde. Kui LULUCF omal ajal kokku lepiti, siis lepiti kokku eesmärkides, aga ei olnud võib-olla kõige täpsemat teadmist sellest, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Tegelikkus on selline, et väga paljudel liikmesriikidel on nende eesmärkide täitmisega probleeme. Need probleemid ei ole kõikidel ühetaolised. Metsarikastel riikidel on need mured ühtpidi, mõnes teises riigis, näiteks mõnel väikesaarel – mitte Eesti väikesaarel, vaid mõnel saareriigist liikmesriigil – on need probleemid seotud nende asukoha, transpordi ja kõigi muude ühendustega. Seepärast ongi mõistlik see üldine hoiak Euroopa Liidu tasandil, et vaatame ja räägime läbi, kuidas on võimalik neid eesmärke realistlikult saavutada. See on igal juhul mõistlik.  

Kui veel kord selle metsanduse näite juurde tulla, siis lahendus, mida kasutab Taani, kes istutab metsa juurde, selleks et eesmärke täita, ei ole lahendus, mida meie kui üle 50% metsaga kaetud riik saaksime kasutada. Nii et see arutelu ei ole kuidagi sedapidi, et LULUCF ja need eesmärgid ei oleks vajalikud. Küsimus on, kuidas me realistlikult ja objektiivselt nende eesmärkide saavutamise poole liigume. See on selle töö eesmärk. Me ei ole selles üksi, seal on väga palju liikmesriike.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Märtsis 2023 koalitsiooniläbirääkimistel kliimaseaduse arutelul esitas Jevgeni Ossinovski seisukoha, et tegemist peaks olema konkreetse ja lühikese raamseadusega. Reformierakond eelistas teistsugust lähenemist ja Kristen Michal hakkas ette valmistama mahukat kliimaseadust, mis muutus kliimakindla majanduse seaduseks. Iseenesest ma väga toetan teie esitatud plaani minna tagasi lühikese ja konkreetse raamseaduse juurde, küll kaks ja pool aastat hiljem. 

Mul on kaks küsimust. Kas peaminister toetab seda lähenemist, kuigi ta ise liikus mingil põhjusel teises suunas? Teine küsimus: kas selles seaduse uues versioonis on heite vähendamise eesmärke lõdvendatud? 

Aitäh! Peaminister on selle lähenemisviisiga päri. Ma arvan, et see, et me saame praegu seda kliimakindla majanduse seadust sellisel kujul ette valmistada ja esitada, on võimalik selle töö põhjal, mida me oleme ühiselt kahe aasta jooksul teinud. Selles mõttes on see kaheaastane töö läinud igal juhul asja ette. 

Kui te küsite seda, kas me oleme eesmärke leevendanud, siis ma ütleksin, et pigem mitte. Kogu selle lähenemise mõte on selles, et me näitame lisaks eesmärgi seadmisele ära ka selle teekonna, kuidas me selleni jõuame. Teekaart on minu hinnangul üks praktiline tööriist, mille muutmiseks või täiendamiseks ei pea tulema Riigikokku seadust muutma, vaid seda saab teha tööprotsessi osana. 

Kui selgub, et mingit eesmärki on vaja õgvendada, siis tuleb mõistagi seadust muuta. Ma arvan, et see on väga loogiline. Sellepärast on minu meelest väga olulised ka need põhimõtted, mis said kinnitatud ELAK‑i mandaadis 2040. aasta eesmärgi kohta. Meil on ikkagi ka läbivaatusklausel. Ei ole nii, et me seame aastal 2025 eesmärgi aastaks 2040 ja siis aastal, ma ei tea, 2038 vaatame, mis on sellest saanud. Mõistlik on ikka vaadata ka 2030‑ndate alguses, kuidas me oleme liikunud, kas mingeid tegevusi on vaja õgvendada, et me lõppeesmärgi ka tegelikult saavutaksime. Kliimaneutraalsus aastaks 2050 on ju paigas, seda ei ole mitte keegi mitte kuskile nihutanud. 

Nii et ambitsiooni me kindlasti vähemaks ei keera, vähemalt sisu mõttes. Kui mingit tegevust on võimalik teha heitevabalt, siis võib seda teha. Aga kui kaasneb heide, mille tõttu me ei saavuta 2050. aastaks kliimaneutraalsust, siis me loomulikult peame midagi ette võtma. 

Aga muidu mulle tundub, et me ikka liigume selle trajektoori peal, kuskil me oleme liikunud kiiremini, kuskil on vaja võib-olla järele aidata. Nii nagu on teada, eks ole, LULUCF on meie kõige suurem väljakutse. Aga me sellega tegeleme. Ja see ei ole ainult meie teema.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te olete siin mitu korda maininud maailmavaadet. Siin saalis on erinevaid maailmavaateid, aga loodusnähtuste puhul ja kliima puhul on niimoodi, et seal ei ole maailmavaadet. Seal kehtivad füüsikaseadused ja neid ei saa maailmavaatele vastavalt painutada. 

Aga ma tahaksin täpsustavalt küsida: kas eelmise kliimaseaduse versiooniga võrreldes selle versiooni alusel, mille kallal te praegu töötate, heide suureneb või ei?

Kui te niimoodi küsite, siis ma hea meelega kontrolliks järele, hakkamata siin spekuleerima. Kui see on väiksem, siis ei ole probleemi. Aga kui ma nüüd ütlen teile, et ei ole suurem, ja siis selgub, et on suurem – ma seda ei tahaks. Kui sobib, siis kontrollin numbrid üle ja vastan kirjalikult, kas kuskil on selle koha pealt mingi muutus või mitte.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Kõigepealt Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Oma küsimuses ma ütlesin, et see oli päris asjatundlik ülevaade, ja tänasin kliimaministrit selle eest. Paraku ei saa ma samamoodi öelda vastuste kohta. Minu küsimus LULUCF-i kohta oli väga konkreetne ja selge: kas Eestis on välja töötatud ja kinnitatud seisukohad, mille põhjal Eesti praegu komisjoni tasemel toimetab? Ma sellele vastust ei saanud. Aga see selleks. 

Kui me räägime sellest olukorrast, siis tõepoolest on tarvis mingisugust kompromissi. Aga on asju, mille puhul ei ole võimalik kompromissi saavutada. Meil ei ole kuidagi võimalik arendada tööstust täpselt samamoodi, nagu [varem], ja samal ajal tagada, et keskkonnakriis, sealhulgas kliimasoojenemine, saab hallatud. 

Kui ma vaatan praegu, mis meie ümber toimub, siis ma näen tendentse, mis liiguvad selles suunas, et me oma eesmärke ei saa täita. Võtame näiteks kas või VKG tselluloositehase [rajamise] ja kvoodi andmise selle jaoks, kui palju saab selleks kasutada riigimetsa – see suurus on päris märkimisväärne –, või komisjonilt ootamatu erisuse saamine põlevkivikaevanduse avamiseks või majandusliku raie mahu suurendamine. 

Ma peatun siin põhiliselt metsateemal, sest teate, mets ei ole ainult puit. Mets on ökosüsteem, ta on märkimisväärselt parem süsinikusiduja kui ükskõik mis teine. Lisaks sellele on tal veel teised funktsioonid, nimelt on ta kliima stabiliseerija, seda nii lokaalsel kui ka globaalsel tasemel. Toon [ainult] kaks asja näiteks. Esiteks, albeedo efekt, peegeldumine, ja teiseks, veeringe jaotamine, kus on väga tugev kliima stabiliseerimise aspekt. Nii et ükskõik mida me teeme, siin on mingisugune vastuolu kliimasoojenemisega ja meie ambitsiooniga kasvatada samalaadset majandust [kui varem]. Siin on paratamatult tulemas tupik. Me sellest ei pääse. 

Kõige rohkem häirib mind selle asja puhul see, et kõigega, mis puudutab kohanemist selle paratamatu muutusega, mida me juba praegu tajume, riiklikul tasemel ja seadusandlikul tasemel praktiliselt ei tegelda. Me ei tegele sellega, mis saab siis, kui meil tekivad järsud kliimamuutused, nii-öelda järsud katastroofid. Mil määral me oleme nendeks ette valmistatud, kuidas me saame hakkama liikuvusega, tervishoiuteemadega, kuidas me saame põllumajanduses hakkama pikaajaliste muutustega, mis on seotud ka kliimasoojenemise ja niiskuse- või veerežiimi muutumisega? Neid asju ei ole korralikult läbi töötatud, aga nendega on väga kiire. 

Kui ma vaatan praegust asjade toimimist, siis mulle tuleb paratamatult meelde selline humoorikas võtmes pakutud skeem, kuidas juhtida ühte halba projekti. See koosneb kuuest faasist. Esiteks: entusiasm! Kõik on kohutavalt elevil ja usuvad, et seekord läheb kõik plaanipäraselt. Ma mäletan seda aega kliimaseaduse väljatöötamisel. Järgmine faas on segadus. Selgub, et keegi ei saa täpselt aru, mida tegelikult teha tuleb ja mis tehtud on. Ebaselgused, küsimused. Siis tekib paratamatult ka see, et tuleb otsida süüdlast, kes seda kõike tegi, ja järgneb süütute karistamine, aga mis veel olulisem, tõeliste süüdlaste premeerimine. Ma tahaks väga loota, et seda viimast faasi, mis tavaliselt sellistel juhtudel on, kliimaseaduse puhul ei teki, et ei läheks samamoodi – see viimane faas on nimelt unustamine. Unustame kliimaseaduse ära, matame selle vaikusesse maha, kõik teesklevad, et me midagi teeme, aga tegelikult me mitte midagi ei tee. Kui nii läheb, siis paratamatult see, mis meid ees ootab siin sellel väikesel maatükil, saab meie inimestele, kogukondadele ja meie keskkonnale olema väga raske. Nii et ma väga loodan, auväärt minister Sutt, et see, mille suunas te liigute, on teistsugune kui see, millest ma rääkisin. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib täpsustada? Jah, palun!

Aitäh! Ma paar asja ütleks. Jällegi, et ei jääks kõlama, et meil ei ole ELAK‑i mandaati. ELAK‑i mandaat on LULUCF‑i küsimustes kindlasti moel või teisel olemas. Siin ei saa olla teistsugust olukorda, aga kontrollime selle täpselt üle. Ma saan kindlalt öelda, et me oleme päris palju ministeeriumis näinud vaeva, et me selle lühikese konkreetse seaduse koos teekaartidega saaksime sellisele kujule, et meil oleks võimalik seda arutada. 

Hea kolleeg Züleyxa ütles, et kliimamuutus ei ole maailmavaateline, vaid objektiivne nähtus. Ma olen sellega sada protsenti päri. Maailmavaade tuleb mängu seal, kuidas me selle muutusega toime tuleme, kuidas me reageerime, milliseid vahendeid kasutame. Ma loodan, et seal on võimalik eri maailmavaadetest hoolimata leida ühisosa, teha nii, et meil oleks võimalikult kohanemisvõimeline keskkond, ja et me annaksime samamoodi oma panuse rahvusvaheliselt. Ma arvan, et ka see on oluline. 

Ja lõpetuseks: mina jagan seda seisukohta, et puhas tööstus, kaasaegne tööstus – seda on võimalik saavutada palju väiksema jalajäljega ja väiksema mõjuga kliimale, kui on vanemal tööstusel. See ongi osa kohanemisest. Siin oli juttu VKG biorafineerimistehasest. Ma arvan, et see ongi üks näide, mille kohta võib öelda, et me saame kodumaist puitu siin Eestis väärindada võimalikult palju. Ma ei näe vastuolu loodushoiu ja kliimapoliitika ning biorafineerimistehase võimaliku rajamise vahel. Aga kindlasti on ka teistsuguseid arvamusi. Ma respekteerin ka neid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meil on läbitud tänane seitsmes päevakorrapunkt. 

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Aivar Koka ja Priit Sibula energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine Endla looduskeskuse sulgemise kohta. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Aivar Koka.

Hea juhataja! Hea Anti! Hea minister! Kurb on tõdeda, et on tehtud selline oluline otsus. Muidugi, Tallinnas tundub, et see on tühine, 80 000 eurot aastas, no mis summa see on. Siiasamasse Lennusadama kõrvale rajatakse 67 miljoni eest ühte uhket maja, sinna jätkub riigil raha alati. Aga piirkonnas pannakse kinni üks maja, mis on olnud aastakümneid looduskeskus, nii et kohaliku kogukonnaga, rääkimata kohalikest omavalitsustest, mitte poolt sõnagi ei räägita. Ma saan aru, et see maja pannakse müüki, sõltumata sellest, et üks MTÜ on [soovinud] varianti, et nad tegutseksid seal edasi, kui seda maja neile renditaks.

Seoses sellega on mul ministrile ports küsimusi. Aga selle portsu juurde ma esitaks kaks küsimust veel. Need ei ole minu küsimused. Facebookis 20 000 inimest muretsevad selle maja pärast minu lehe peal ja üks palus su käest küsida, et kuna pea pool riigimetsast on kaitse all, siis kui palju jääb riigil saamata omanikutulu. Teine asi on seesama loodusmaja või keskkonnamaja – kuidas seda siis ilusasti nimetatakse – Lennusadama kõrval: kas tõesti oli vaja seda maja, mis järgmisel aastal peaks valmima, ja kuhu ülejärgmisel aastal peaks sisse kolitama? Hetkeseisuga on 67,3 miljonit läinud, nii saan andmetest aru, ehitamise peale. Äkki oleks jätnud sinna mõne laua või kapi panemata ja oleks saanud ikkagi Endla looduskeskust Toomal ka järgnevatel aastatel lahti hoida? 

Aga põhiküsimus on see, äkki sa ikkagi vastad, miks kohaliku omavalitsusega ei räägitud, vaid lihtsalt ühel hetkel tuli teade, et selle maja uksed on lukku pandud ja kõik, mis seal on natukenegi väärtuslikum, on Tallinnasse toodud. Aitäh!

Arupärimisele palun vastama energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Kui arupärijatele sobib, siis ma vastan need kaks viimast küsimust, mis said just suuliselt esitatud, esimesena, ja siis tulen nende küsimuste juurde, mis arupärimises olid. 

Looduskaitse ja RMK omanikutulu. Need on olnud teadlikud valikud, et me kaitseme loodusväärtusi ja püüame ennekõike kaitsta neid loodusväärtusi, mida [kaitsta] on põhjust ja kus on põhjendused olemas. Me teeme seda ennekõike riigi maa peal, mitte eraomanike maa peal. RMK on oma tegevuses nendest suunistest lähtunud. RMK on väga palju, ma ütleksin, aidanud looduskaitselise tegevuse kaudu kaasa mitte ainult metsamajandamisele, vaid ka keskkonnateadlikkusele ja loodusturismile. See on kindlasti toetanud nii kohalikke kogukondasid kui ka lihtsalt aidanud inimesi loodusega rohkem kokku viia, eriti kui need inimesed on linnakeskkonnast tulnud. 

Teine küsimus puudutas keskkonnamaja ja Endla loodusmaja. Need kaks ei ole alternatiivid. Keskkonnamaja ehitus ei olnud mitte kuidagi põhjuseks, miks Endla looduskeskuse sulgemise otsus tehti. 

Aga nüüd ma lähen sujuvalt nende nelja küsimuse juurde, mille arupärijad esitasid. Esimene küsimus: "Miks ei arutatud Endla looduskeskuse sulgemist läbi kohaliku kogukonna esindajatega?" Ma vastan järgnevalt. Kõigepealt loon natukene konteksti, mis hoonega on tegemist. Endla kontorihoones töötas sulgemise ajal kaks Keskkonnaameti teenistujat. Need töökohad on nüüd ümber paigutatud Jõgeva riigimajja, nagu hea küsija ilmselt ka teab. Otsus sulgeda 2025. aastal Endla kontor tehti Keskkonnaametis märtsis 2025 ning kohe teavitati sellest ka teenistujaid. Info kontori sulgemise kohta oli kohalikus kogukonnas seega teada märtsist 2025. See hoone ise oli veidike üle 800 ruutmeetri suur, millest kontoriruumid moodustasid 12%, ekspositsioon, millest on peaasjalikult juttu olnud, moodustas sellest 9%, 41% moodustasid majutusruumid ning 38% koridorid ja tehnoruumid. Selles vaates ma julgeks öelda, et ekspositsioon moodustas sellest hoonest kõige pisema osa. Seda hoonet pakuti selle aasta aprillis nii Tartu Ülikoolile kui ka maaülikoolile. Neil mõlemal puudus huvi läbirääkimisteks. Üks põhjus oli see, et tegu on suhteliselt Tartu lähedal asuva objektiga ja vajadust seda õppebaasina kasutada pole. Hooned ei ole iseenesest vajalikud teadusuuringute tegemiseks, neid saab kohapeal teha ka ilma hooneid kasutamata. Sulgemisprotsessis oligi fookus töökohtade ümberpaigutamisel, sest Keskkonnaameti vaatest oli see hoone ennekõike kontor kahele töötajale. 

Teada on ju ka see, et Keskkonnaametil on nii nagu teistelgi valitsusasutustel olnud ülesanne leida kokkuhoiukohti. Nende kokkuhoiukohtade valikul on tehtud otsus teha lõikeid seal, kus pikaajaline mõju looduskeskkonnale oleks võimalikult väike. Selles kontekstis, arvestades seda rohkem kui 3 miljonit, mis on eelarves vaja kokku hoida, on Keskkonnaamet vähendanud 45% kontoripinda ja kolmandiku võrra autode arvu. [Töötajaid] on koondanud ning jäetud ametikohti täitmata või neid [kaotatud] – kokku 60. Samuti on lühendatud järelevalve öist valveaega ning kontrollseirete mahtu. Põhjendus, miks [valiti kokkuhoiukohaks] hooned, on väga loogiline. See on valutum kui hoida kokku uuringute, spetsialistide, koolituste ja arenduste pealt ning sellel on ka keskkonnale väiksem mõju. Nii et Keskkonnaameti jaoks on majanduslikult ning ka looduskaitseliselt mõistlik ja otstarbekas sulgeda see hoone, mille pindalast suure osa moodustasid majutus‑ ja kontoriruumid. Samuti on kaasaegse töökorralduse puhul võimalik teenistujaid paigutada riigimajadesse. Kohalike elanike ja külastajate vajadused on endiselt tagatud servituutide abil ja haridusmaterjalide üleandmise kaudu. Just sellesama majandus[kulu] ehk selle hoone ülalpidamise kulukuse tõttu ei olnud ilmselt ka ühtegi tõsiseltvõetavat huvilist, kes oleks soovinud seda üle võtta. Kogukonna huvide tagamiseks ja vabaks juurdepääsuks Männikjärve loodusrajale on Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus teinud Riigi Kinnisvara AS‑ile ettepaneku seada RMK kasuks servituut teele, parklale, lõkke‑ ja puhkekohtadele. Selle servituudi seadmine on töös. Kohalike laste, noorte ning laiemalt avalikkuse keskkonnaalase hariduse ja teadlikkuse jätkuvaks edendamiseks andis Keskkonnaamet õppematerjalid, teavikud, raamatud ja loomade topised üle õige mitmele haridusasutusele ja organisatsioonile. Neid said Vaimastvere Kool, Luua Metsanduskool, loodusmuuseum, RMK, Tartu Ülikooli teadusraamatukogu ja MTÜ Eesti Turbamuuseum. Nii et kõike ei ole kindlasti koondatud Tallinna, vaid pigem vastupidi. Mittevajalik mööbel anti tasuta üle Jõgevamaa lasterikaste perede esindusorganisatsioonile MTÜ Jõgeva Lasterikkad. 

Teine küsimus: "Milline on Endla looduskeskuse sulgemise mõju kohalikule kogukonnale? Kuidas on selle asutuse sulgemine kooskõlas valitsuskoalitsiooni lubadustega arendada elu Eesti eri piirkondades?" Endla kontori sulgemine ei takista ei kohaliku kogukonna ega laiemalt avalikkuse juurdepääsu Endla looduskaitseala väärtustele. Loodusala infrastruktuuri, nagu teed, rajad, parklad ja lõkkekohad, hooldamine ja arendamine on jätkuvalt RMK ülesanne. Samuti on võimalik korraldada loodusharidusprogramme ja ‑üritusi koostöös erinevate partneritega. Keskkonnaameti kaks töötajat, kelle töökohad olid Endla majas, jätkavad oma tööd Jõgeva riigimajas. Nii et ka need inimesed on endiselt kodanike ja õpilaste jaoks alles. See otsus jätab piirkonnale avatuks ka võimaluse, et hoone saab uue otstarbe näiteks haridus‑ või turismikeskusena, kogukonnaruumina või mõne kohaliku algatuse baasina, aga samas ei pea riik ega Keskkonnaamet katma enam hoone kõrgeid ülalpidamiskulusid, kusjuures selle senine kasutus oli vähene. Nii et tegemist on tasakaalustatud lahendusega. Ma loodan väga, et ka kogukond näeb võimalusi, kuidas seda maja kasutada oma tarbeks, ja neil on ideid, kuidas anda sellele hoonele uut elu. 

Kolmas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal maksnud oma töötajatele tulemustasusid ja muid analoogseid lisatasusid?" Tulemustasu ei ole sellel aastal makstud mitte ühelegi Keskkonnaameti 533 töötajast. Kokku on Keskkonnaameti teenistujatele makstud muutuvpalka ajavahemikus aasta algusest kuni septembri keskpaigani summas 118 000 ja natuke peale. Keskkonnaameti eelarvet on vähendatud, kulusid on kokku hoitud ja seda tuleb teha ka veel järgmisel aastal. Ehk amet on veelgi teravama pilguga üle vaadanud oma senised võimalused nii majade [haldamisel] kui ka töötajate motiveerimisel. [Ütlen] lihtsalt selleks, et oleks ilusasti olemas info ka kokkuhoiu kohta: 2023.–2024. aastal oli see 1 074 000 eurot, 2025. aastal on see [kohustus] 1,1 miljonit, mis on ka [täidetud]. Järgmisel aastal on veel vaja [hoida kokku] ligi 670 000 ja 2027. aastal veel 450 000 eurot. Ehk viie aasta jooksul kokku veidi üle 3,3 miljoni. 

Ma ütlen ära ka selle muutuvpalga sisu, et ei jääks muljet, et see on tegelikult tulemustasu. Kõige suurem osa sellest on antud täiendavate ülesannete [täitmise] eest. Näiteks, töötaja on asendanud teist töötajat, kes on lahkunud, või siis, kui uue töötaja värbamine on viibinud. Selliste tegevuste eest. Asendatavusmäär on 50% palgast. See moodustab peaaegu 70% nendest summadest. 

Neljas küsimus: "Kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal kulutanud raha oma töötajate tänu-, motivatsiooni- ja teistele sarnastele üritustele?" Ka siin ma alustan sellest, et Keskkonnaametil on ülesanne leida kokkuhoiukohti ja seda on Keskkonnaamet ka teinud. Keskkonnaametil on üle Eesti 18 kontorit, see tähendab, et inimesed töötavad hajutatult. Seetõttu on loogiline, et kolleegid omavahel aeg-ajalt kohtuvad, mis kokkuvõttes parandab töötulemusi ja loob meeskonnatunde. Sellepärast on ka võimaldatud paindlikku tööaega, kaugtöövõimalusi ja töötajate motiveerimist. Need on näiteks uuringufirma Kantar Emor andmetel olnud üheks põhjuseks, miks Keskkonnaamet on avalikus sektoris atraktiivne tööandja. Nii et ühisüritustesse investeerimine ei ole midagi erinevat võrreldes iga teise ettevõtmise või organisatsiooniga. Kui see on hästi tehtud, siis see on loomulik ja vajalik, sest iga organisatsioon koosneb inimestest. Organisatsioon ei ole ainult reeglid ja protsessid, ka motivatsioon ja ühtekuuluvustunne on kindlasti tähtsad. Parem motivatsioon ja suurem pühendumus aitavad vähendada voolavust ja hoida kokku värbamise pealt. Ma arvan, et Keskkonnaamet on siin käitunud mõõdukalt. 

On selge, et avalikus sektoris peab olema paigas sotsiaalne närv, millises mahus sellised meeskonnaüritused on mõistlikud. Seetõttu ütlen ma ära need numbrid, kui palju on Keskkonnaamet nendes kolmes kategoorias kulutanud. Aastapäevaüritus [läks maksma] 53 000 eurot või peaaegu 54 000, täpsemalt 53 700. Vabatahtlike tänuüritus, mis on Keskkonnaameti jaoks vabatahtlikku tööd teinud [inimeste] jaoks, [läks maksma] 7600. Suveseminar [läks maksma] 36 600. Nii et arvestades seda, et tegemist on organisatsiooniga, kus töötab üle 500 inimese, julgen ma öelda, et need otsused on tehtud mõistlikult ja selleks, et töötajaskond oleks motiveeritud ja panustaks [aktiivselt]. Sellega ma oma vastused lõpetan. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, kõigepealt suur tänu vastuste eest! Paar küsimust jäid õhku. Sa mainisid, et kui keegi tahaks seal midagi teha, siis kõik need võimalused on olemas. Seal on olemas üks MTÜ, MTÜ Endla Looduse Selts, kes Endla looduskaitseala toetuseks on pöördunud Riigi Kinnisvara AS‑i poole, et seda [hoonet] rentida. On selgelt öeldud, et see maja läheb müüki. See otsus on põhimõtteliselt tehtud. Kellele ta müüakse, eks see selgub. Aga mind jääb painama see, et 82 000 eurot oli väidetavalt see kulu. Kas see oli kommunaalkulu, see 82 000? Mis kulu tegelikult tekkis nendel kahel töötajal riigimajas? Seda ei rendita ju tasuta.

Aitäh! Kui on soov saada päris täpseid numbreid, millest see 82 000 koosnes, siis saadan need hea meelega kirjalikult järele, samamoodi [andmed selle kohta], kui suured on kulutused nende kahe töötaja peale Jõgeval riigimajas. Nendele küsimustele vastaks hea meelega kirjalikult. 

Kui nüüd kohalikul kogukonnal, sellelsamal MTÜ‑l näiteks, on huvi võtta see hoone rendile – ma ei oska öelda, kas nad on Riigi Kinnisvara AS‑ile selle pakkumise teinud või ei ole –, siis Riigi Kinnisvara AS peab hindama, kas see võiks olla teostatav. Ma iseenesest arvan, et kõige halvem on see, kui see vara seisab tühjana. Kas see müüa või anda kellelegi teisele rendile – need on kaks kaalutluskohta, mille vahel RKAS peab valima, aga see on juba RKAS-i juhatuse otsus.

Aitäh! Selle formaadi puhul on ettekandjale üks küsimus. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Selle teema juures on kõige kurvem see, et kui kaks töötajat olid kevadel väidetavalt saanud teate, et nad kolivad sellest majast välja, siis kahjuks kohalikku omavalitsusse see info ei jõudnud. Mitte kordagi ei istutud Jõgeva Vallavalitsuses koos ega arutatud seda teemat. Ma arvan, et nii mitmedki probleemid oleks olnud palju varem lahendatavad. Mitte nii, et mõni päev enne 1. septembrit teatatakse, et maja pannakse lukku, autod olid ette vuranud, seal pandi seda kaupa peale ja siis sõideti laiali. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja vallavalitsuse esindajad lugesid kohalikust ajalehest, et sihuke olukord oli. 

Me täpselt ei tea, kui suur see kokkuhoid on. Kurb on see, et seda maja lihtsalt ei kasutatud sellel otstarbel, milleks ta loodud oli. Seal oli võimalik ja on ka nüüd võimalik läbi viia koolitusi, seal olid ööbimisvõimalused. Tegelikult on seal ikkagi väga korralikud loodusrajad, kus on võimalik loodusturismiga tegeleda, rääkimata sellest, et seal on ka kalapüügivõimalused ja kõik muu. 

Nii et ma loodan küll, et minister, kui ta läheb tagasi ministeeriumisse, räägib selle selgelt läbi. Kui selline olukord kuskil kohalikus omavalitsuses tekib, et mingil põhjusel soovitakse midagi kinni panna, siis riigi üks partner on ikkagi kohalik omavalitsus, aga kui see [läbirääkimiste] etapp jäetakse vahele, siis on keegi jätnud midagi sõna otseses mõttes tegemata. Tunduvalt hiljem on tulekahju kustutada keeruline. 

Mina tean selle maja saatust ja selle ellukutsumist väga hästi. Ma olen lihtsalt selle piirkonna inimene olnud ja pean ka siin saalis oma piirkonna huve kaitsma. 

Aga veel kord: selliseid otsuseid ei tohiks teha kuskil kabinettide [vaikuses]. Ma saan väga selgelt aru nendest inimestest, kes mulle on öelnud, et pea 70 miljoni eest ehitate maja, aga 82 000 eurot ei ole. Ma räägin, et see on kõik suhteline. Tallinn versus loodus, kus on raba, Endla raba. Tallinnas sellist kohta ei ole. Selle uhke maja, ma saan väga hästi aru, idee tekkis koroonaajal, et anda kohalikule tööstusele tööd. Siis oli selle maksumus 38 miljonit, aga tänaseks on praktiliselt 20 miljonit sinna maksumaksja raha lisaks läinud. 

Veel kord, palve on püüda seda probleemi ennetada ja leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Nende kahe inimese eest ju ikkagi Jõgeva riigimajas makstakse renti, ja see on kindlasti Jõgeva linna üks kalleimaid pindasid. Aitäh!

Aitäh! Kas minister soovib osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud tänase kaheksanda päevakorrapunkti.

Nüüd on peale haamrilööki võimalik registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole. Ka vaba mikrofon on läbi ning istung on lõppenud. Head õhtut!