Tere hommikut, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 2. töönädala neljapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll.

Kohale registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48.

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi hetkel ei ole ja läheme tänase päevakorra juurde.

Meil on täna üks päevakorrapunkt, milleks on Eesti Panga 2024. aasta aruanne. Ja enne, kui annan sõna Eesti Panga presidendile, räägin mõne sõnaga menetluskäigust. Kõigepealt on Eesti Panga presidendi ettekanne kuni 30 minutit, siis on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks suuline küsimus ja peale seda on läbirääkimised ainult fraktsioonidele. Läheme siis tänase päevakorra juurde. Ja palun ettekandjaks, Eesti Panga president Madis Müller!

Tere hommikust, austatud Riigikogu liikmed! Tänan teid võimaluse eest anda taas kord ülevaade teile Eesti Panga tegevusest, nüüd siis 2024. aastal. Ja lisaks räägin, mida olulist on juhtunud majanduses ja finantssektoris selle aja jooksul, samuti raskustest, mida majandusele põhjustab ebakindlaks muutunud väliskeskkond. 

Alustan aga sellest, et täitsime 2024. aastal kõiki Eesti Panga põhiülesandeid, mis on seotud hinnastabiilsuse tagamise ja rahapoliitika elluviimisega euroalal, Eesti riigi valuutareservi haldamisega, sularaharingluse ja maksesüsteemide toimimisega ja Eesti finantsstabiilsuse hoidmisega. Peale selle koostab Eesti Pank majandus‑ ja finantsstatistikat, majandusanalüüse, osaleb rahvusvahelises koostöös ning nõustab valitsust rahandus‑ ja majanduspoliitika küsimustes. 

Eraldi tooksin läinud aastast välja järgmised teemad. Esiteks, hinnatõus euroalal aeglustus ja see võimaldas Euroopa Keskpangal alustada kiire tõusutsükli järel intressimäärade langetamist. Teiseks, Eesti majandus hakkas ilmutama elavnemise märke. Ja kolmandaks, Euroopa julgeolekuolukord halvenes ning see nõuab ühiskonnale eluliselt tähtsate teenuste kriisikindluse parandamist. Keskpanga jaoks tähendab see eelkõige seda, et peame täiendavalt investeerima oma tegevuste kriisikindlusse ning makseteenuste ja sularaharingluse toimepidevuse kindlustamisse. 

Esmalt aga keskpanga vaates kõige olulisemast, hinnastabiilsusest. Läinud aasta juunis oli meil Euroopa Keskpanga nõukogus lõpuks piisav kindlustunne, et euroala hinnatõusutempo on piisavalt aeglustunud ja õigel kursil 2% eesmärgi suunas. See võimaldas hakata sammhaaval keskpanga intressimäärasid kärpima. Kahel eelnenud aastal tuli neid järsult tõsta ja seejärel püsisid intressimäärad üheksa kuud järjest rekordkõrgel. Intressimäära alanemisega lähevad laenukulud odavamaks, jättes laenuvõtjatele rohkem vaba raha kätte ja luues ettevõtjatele soodsamaid investeerimistingimusi. Oleme euroala intressimäärasid langetanud nüüdseks kaheksal korral ja keskpanga peamine intressimäär on sellega oma 4%‑lisest tipust poole võrra allapoole tulnud. Eesti laenuvõtjatele on oluline intressimäär kuue kuu euribor, mis ka järgib Euroopa Keskpanga intressimäärade liikumist. Kuue kuu euribor ületas vahepeal samuti 4% piiri, kuid on keskpanga sammude tulemusel alanenud peaaegu 2% tasemele ehk samuti poole võrra. 

Lisaks jätkasime Euroopa Keskpangas varasemate aastate kriisimeetmete tõttu suurenenud bilansi normaalsetesse mõõtmetesse tagasitoomist. Nende meetmete eesmärk oli kriisiaastatel euroala majandusaktiivsust toetada. Kõik keskpanga rahapoliitilised võlakirjaostud on praeguseks lõppenud, uusi tugioste enam ei tehta ja möödunud aastaga lõppes ka aeguvate võlakirjade asemel uute ostmine. Mullu vähenes Euroopa Keskpanga bilansimaht pea poole triljoni euro võrra. 

Üldist majanduskeskkonda mõjutas läinud aastal endiselt Venemaa agressioonisõda Ukrainas, mis on süvendanud geopoliitilist ebastabiilsust ja kõigutanud energia‑ ja toormehindu. Uue ebakindluselaine tõi kaasa see, et pärast Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi muutus USA kaubanduspoliitika järsult ja riikide kaubavahetuses hakkasid kerkima täiendavad tollibarjäärid. 

Statistikaamet muutis hiljaaegu Eesti majanduskasvu andmeid. Kui varem hindasid nad, et terve möödunud aasta kestel Eesti majandus pidevalt kasvas, siis nüüdseks on selle asemele tekkinud hoopis ajutiselt langusnumbrid eelmisel aastal. Julgen aga öelda, et majanduses toimuva kohta õigete järelduste tegemiseks ja võimalikult objektiivse hinnangu andmiseks on kasulik vaadata suuremat hulka erinevaid statistilisi näitajaid. Nende hulgas on palju neidki, mis märgivad majanduse elavnemist. Näiteks olid eelmisel aastal tõusuteel nii jaemüügimaht, tööstustoodang, eksport kui ka mitmed teisedki majanduse võtmenäitajad. Võib öelda, et majandus taastub, aga ta teeb seda meil küllaltki vaevaliselt. 

Keskmise palga ostujõud ehk hinnatõusu arvesse võttev brutopalk on küll kerkinud, ent jõudis eelmise aasta lõpuks samale tasemele, kus see oli enne energiakriisi ja elukalliduse järsku tõusu ehk 2021. aasta mais. Jätkuvalt kiire hinnakasv ja selle mõju inimeste ostujõule teevad endiselt muret. Kui möödunud aastal aeglustus elukalliduse tõus ligi 3,5%‑le, siis selleks aastaks ootame Eestis 5–6%‑list hinnatõusu. Sellest umbes kolmandik tuleb maksutõusudest, ülejäänud on suuresti seotud palgakulude kasvuga ja toidu kallinemisega, sest maailmaturul on ka toidutoormete hinnad kerkinud. Kuna eeldatav keskmise palga tõus ületab tarbijakorvi hinnatõusu vaid väga napilt ja tulumaksumäär samuti selle aasta alguses tõusis, siis inimeste reaalsissetulek tänavu ei kasva. Seda on oodata alles tuleval aastal, kui maksuvaba tulu kasutamise võimalus laieneb kõigile maksumaksjatele ja hinnatõusutempo aeglustub.

Hea on see, et nii euroalal kui ka Eestis on tööturg väga hästi vastu pidanud, isegi kui majanduses on valitsenud keerulised ajad. Tööpuudus on Eestis küll kasvanud, kuid vähem, kui sellise ulatusega majanduslanguses tavapärane oleks. Ettevõtted on paremate aegade ootuses eelistanud töötajaid palgal hoida ja mitte koondada, kuna uue töötaja leidmine võib osutuda kulukaks ja olla ka keeruline, kuna oskustööjõudu Eestis napib. Selle asemel on ettevõtted järele andnud oma kasumiootustes ja koos sellega kasvas tööjõukulude osakaal läinud aastal kasumite suhtes rekordkõrgele. 

Asjaolu, et Eestis inimestel on töökohad alles ja sissetulekud eurodes mõõdetuna kasvanud, on aidanud neil oma finantskohustustega hakkama saada. Seda hoolimata majanduskeskkonna nõrkusest ja vahepeal varasemate aastatega võrreldes märksa kõrgematest intressimääradest. Ettevõtete vastupanuvõimet aitasid tugevdada puhvrid, mida majanduslangusele eelnenud aastatel koguda sai. Nii on probleemlaenude osakaal pankades küll mõnevõrra suurenenud, aga tegelikult ikka veel väga väike. 

Eesti Pangas hindasime, et senised meetmed finantssektori stabiilsuse tagamiseks on praeguses majanduskeskkonnas jätkuvalt asjakohased. Riskid on aga kasvanud. 2024. aasta lõpus ületas kodumaisest finantssektorist ja välismaalt majapidamiste ja ettevõtete laenatud summade kasv pikaajalist nominaalset majanduse kasvu ning sel aastal on see kasv veelgi kiirenenud. Seega peame põhjendatuks hoida niinimetatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 1,5% tasemel, selleks et vähendada kiirest laenukasvust tulenevaid riske pangandussektorile. Eestis on laenukasv aasta võrdluses euroala üks kiiremaid, ulatudes pea 10%‑ni, samal ajal kui euroala keskmine vastav näitaja on alla 3%. Peame arvestama, et kui geopoliitilised pinged viivad majanduse uuesti langusesse, siis võib kasvada ka probleemsete laenude hulk. Sellistes oludes on vaja säilitada pankade praegune suurem kapitalivaru ehkki omavahendeid oodatust rangemate laenukahjumite katteks on pankadel ka täna siiski piisavalt. Lisaks võivad geopoliitilised pinged takistada panku, kes tahavad rahvusvahelistelt raha‑ ja kapitaliturgudelt kapitali kaasata, ja piirata nõnda laenupakkumist. Kuigi suurima osa pangandussektori kohustustest moodustavad kohalikud hoiused, on viimastel aastatel siiski märgatavalt kasvanud ka muude rahastusallikate osakaal. Kuigi agressiivse Venemaa lähedus on Eesti ja siinse piirkonna riske välisinvestorite silmis tõenäoliselt suurendanud ja rahvusvahelised finantsturud on olnud heitlikud, on Eesti pangad siiski suutnud oma võlakirjaemissioone edukalt korraldada. 

Olulise teemana nii Euroopa-üleselt kui Eestis on tõusetunud vajadus hinnata, et erinevad regulatsioonid ettevõtlust, sealhulgas ka ettevõtlust finantssektoris, põhjendamatult ei takistaks. Vastava kõrgetasemelise töörühma töös osalen ka isiklikult Euroopa Keskpangas. Aga oleme ka praegu hindamas Eesti pankade ja teiste finantsettevõtete poolt esitatud ettepanekuid näiteks aruandluse lihtsustamiseks. 

Kolmanda suurema teemana tõin ettekande alguses välja kriisikindluse, millega tegeleme kogu Eesti Panga organisatsioonis läbivalt. Lisaks keskpanga enda tegevuste kriisikindlusele puudutab kriisivalmiduse teema eelkõige kahe elutähtsa teenuse, sularaharingluse ja makseteenuse toimimisele kaasaaitamist. Sel kevadel Hispaanias ja Portugalis aset leidnud väga ulatusliku elektrikatkestuse ajal sai toitu ja muud osta vaid sularaha eest. See tuletas meile kõigile ilmekalt meelde, kui vajalik on hädaolukordades füüsilise sularaha olemasolu. Teisisõnu, digitaalsed maksed on mugavad, kuid peame valmis olema ka olukordadeks, kus need ei toimi. 

Aasta jooksul tegime Eesti Pangas mitu talitluspidevuse testi ja korraldasime õppuseid koos teiste asutuste, pankade ja teiste ettevõtetega, et harjutada kriisiolukorras koostööd ja vastutuse jagamist. Toetasime sularaharingluseteenuse osutajaid riskianalüüside ja toimepidevusplaanide koostamisel. Kriisiõppuseid ja toimepidevuse teste teeme igal aastal, et Eesti oleks sularaharingluse tõrgeteks või maksete katkemiseks võimalikult hästi valmis. Kevadel tegime näiteks suurema kriisiharjutuse koos pankadega ja võtsime luubi alla ka koostöö omavalitsustega. 

Maksesüsteemide puhul uuendasime läinud aastal elutähtsat teenust osutavate pankade, ehk täna on need Swedbank, SEB, Luminor, LHV ja Coop Pank, nende toimekindluse nõudeid, et kindlustada maksete jätkumine veelgi karmimate olude ja ohtude realiseerumisel. Koostöös kommertspankadega töötame välja varulahendusi, nagu näiteks võrguühenduseta kaardimaksed, mis on mõeldud toimimiseks eelkõige kriisipoodides, ‑tanklates ja ‑apteekides. Need võimaldaksid teha eluliselt vajalikke oste ka siis, kui panga infosüsteemid ei toimi, kui sideühendust ei ole või kui kaardiskeemid tõrguvad. 

Eesti Panga eestvedamisel käivitasime arutelud, et leida toimekindlust tagavad varulahendused ka Euroopa Liidu tasandil. Siinkohal sobib nimetada Euroopa Keskpangas jätkuvaid ettevalmistusi euro käibeletoomiseks ka digitaalsel kujul. Niinimetatud digieuro üks omadusi on samuti digitaalsete maksete võimaldamine ilma internetiühenduseta. Seegi suurendaks edaspidi nii Euroopa maksesüsteemide autonoomiat kui ka kriisikindlust. Digieuroprojektiga jätkame praegu ettevalmistusfaasis. Vajalik õiguslik baas on arutlusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Kellel teema vastu suurem huvi, neil soovitan osaleda septembri lõpus Eesti Pangas koostöös Läti ja Leedu keskpankadega toimuval rahvusvahelisel digieurokonverentsil. 

Lisaks oleme harjutanud, kuidas tulla toime finantskriisidega. Sellise kriisi tõenäosus Eestis on väike, kuid selle mõju finantssüsteemile ja majandusele oleks ränk. Seetõttu toimus Põhja‑ ja Baltimaade koostöös läinud aastal juba kolmas kriisiharjutus, kuhu olid kaasatud ka Euroopa Liidu tasandi järelevalve‑ ja kriisilahendusasutused. Selliste harjutuste puhul on peale kriisiolukordadele läbimängimise oluline kaardistada ka võimalikke kitsaskohti ja nende kõrvaldamise võimalusi. 

Lühidalt räägin ka Eesti Panga põhiseaduslikust rollist valitsuse majanduspoliitilise nõustajana. Lisaks tavapärastele regulaarsetele kohtumistele valitsusliikmete, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu fraktsioonidega tahan esile tõsta Eesti Panga ekspertide panust 2023. aastal Riigikogu majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime ekspertkogu töös. Selle töö tulemusel valmis mullu esimene konkurentsivõime raport, mille järeldusi käsitleti Riigikogu suures saalis olulise riikliku tähtsusega küsimusena. Eesti Pangas pühendasime majanduse tootlikkuse kasvatamisele ja riigi rollile selles ka kõrgetasemelise ja avaliku seminari, kuhu kaasasime ka rahvusvahelisi eksperte. Eksperdikogu teist aruannet tutvustati Riigikogule selle aasta juunis ning juba 24. septembril toimub raporti põhjal siin ka rahvusvaheline seminar. Meie hinnangul on sellise töö jätkamine ka järgmistel aastatel oluline. 

Riigirahanduse vallas on meie sõnum alati, et korras riigirahandus on majanduskasvu üks nurgakividest. Korras riigirahandus tähendab enamat kui ühekordsetel või ajutistel põhjustel plaanitust madalamat eelarve puudujääki, nagu juhtus möödunud aastal ja suure tõenäosusega juhtub ka sel aastal. See hõlmab pikaajalist plaani riigi vajaduste ja võimaluste kohta, toetub jätkusuutlikele eelarvereeglitele ning annab kindlustunde nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välisinvestoritele. 

Niinimetatud vabastusklausel Euroopa eelarvereeglitest, mille järgi võib eelarve puudujääk ulatuda 4,5%‑ni SKP-st, annab riikidele, sealhulgas Eestile, võimaluse tugevdada riigi kaitsevõimet. Kuid sellel on kaks piirangut: puudujäägi suurenemine peab olema ajutine ja sihtotstarbeline. Kiusatus kasutada lisandunud eelarveruumi maksimaalselt ära, sealhulgas muude eesmärkide täitmiseks, võib pikemas perspektiivis ohustada riigirahanduse jätkusuutlikkust. Riigi püsivalt kasvanud kulud eeldavad ka suuremat tulubaasi. 

2024. aasta alguses analüüsis Eesti Pank pankadevahelist konkurentsi Eesti laenuturul ning leidis, et väikesel turul on kontsentratsioon suurem ja konkurents üldiselt nõrgem kui enamikes teistes Euroopa riikides. Tegime koostöös Finantsinspektsiooniga mitu ettepanekut, mis teeksid eluasemelaenu üleviimise ühest pangast teise lihtsamaks ja soodsamaks. Tegime ettepaneku kaotada notariaalse kinnituse nõue juhul, kui hüpoteegitingimused lepingu teise panka viimisest ei muutu, ning ettepaneku loobuda nõudest esitada laenu refinantseerimisel alati uus tagatise hindamisakt. Samuti võidaksid kliendid sellest, kui pankadel kaoks võimalus nõuda kolme kuu intressi, kui klient tahab laenulepingut ennetähtaegselt lõpetada. Kuigi seadusemuudatusteni veel ei ole seni jõutud, on valitsus nüüdseks neist ettepanekutest juba mitu töösse võtnud. Saan öelda, et konkurents eluasemelaenuturul viimase aasta jooksul on juba paranenud ja eluasemelaenude marginaalid on alanenud. See aga ei tähenda, et meie ettepanekud oleksid oma asjakohasuse kaotanud. 

Koostöös Rahandusministeeriumiga valmistas Eesti Pank ette eelnõu väikeste sentide ümardamisreeglite kehtestamiseks, mille te Riigikogus läinud aastal ka heaks kiitsite ja mis sel aastal jõustus. Senine kogemus näitab, et muudatus läks sujuvalt. Kandev roll oli selles Eesti kaupmeestel, kes tegid ära sisulise töö ümardamisreegli toimimiseks poekassades. Tänangi siinkohal ka kaupmeeste liitu suurepärase ja kaasamõtleva koostöö eest. Eesti Pangal ei ole tänu sellele enam vaja juurde toota tonnide viisi ja ühe‑ ja kahesendiseid, mida kauplustes maksmisel sisuliselt ei kasutatud ja mis vaid keskkonda koormasid. 

Statistikavaldkonnas tooksin esile tihenenud koostöö Statistikaametiga, et teenindada Eesti Panga prognoosi ja majandusanalüüsi mudeleid. Eesti Panga analüütikutele on nüüd kättesaadavaks tehtud mitu pseudonüümitud mikroandmetega registrit ja andmebaasi, mis peaksid aitama majanduses toimuvat veelgi paremini mõista ja ühtlasi meie analüüse ja poliitikasoovitusi täpsemaks teha. Kasutame mikroandmeid näiteks tööturu analüüsimisel, majandusuuringutes ning ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõimega seotud teemades. 

Uute analüüsimeetodite väljatöötamine aitab paremini mõista ka kliimamuutuste mõju hinna‑ ja majanduskasvule. Koos Euroopa Keskpanga ja teiste Euroopa keskpankadega hindame kliimariskide ja niinimetatud rohepöörde eesmärkide mõju finantssektorile. Mullu analüüsisime näiteks pankade ettevõttelaenude laenuportfellide süsinikuintensiivsust. Kliimaeesmärke järgime ka Eesti Panga investeerimisportfellis ja püüame organisatsioonina vähendada oma tegevuse süsinikujalajälge. 

Rahvusvahelisest koostööst väärib äramärkimist Eesti esindamine Rahvusvahelises Valuutafondis. Mitu aastat on aktuaalne olnud IMF-i kvoodimahu suurendamine, mis on vajalik IMF-i laenuvõimekuse säilitamiseks. Riigikogu on Eesti kvoodi suurendamise heaks kiitnud, kuid kuna riiklikud protsessid pole lõpule jõudnud sugugi kõigis liikmesriikides, siis läinud aastal pikendas Eesti Pank IMF-iga sõlmitud kahepoolset laenulepingut veel 2027. aastani. 

Läinud aastat kokku võttes saan ka öelda, et Eesti Panga kasumlikkus on taastunud ja see võimaldab meil jätkata tavaga, kus neljandik keskpanga eelmise aasta kasumist läheb riigieelarvesse. Jätkuvalt oleme proovinud keskpanga tegevust korraldada igas mõttes võimalikult tõhusalt ja säästlikult, muu hulgas jagades tugiteenuseid meiega samas kvartalis asuva Finantsinspektsiooniga ja hoolitsedes selle eest, et me oma tegevuses teineteist ei dubleeri. Sel aastal õnnestus meil lõpuks müüa ka Maardu mõis, mida keskpank oma põhitegevuseks ei vaja, kuid mis aastaid aega võttis. 

Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot. Eesti Panga Nõukogu otsustas, et riigieelarvesse eraldame sellest veerandi ehk 18,5 miljonit. Aastast 1992 on Eesti Pank eraldanud oma kasumist riigieelarvesse kokku 192 miljonit eurot. 

Jätkame ka Eesti Panga kapitalipuhvrite tugevdamist, et need oleksid keskpanga ülesannete täitmiseks piisavad. Pikas plaanis soovime saavutada euroala keskpankade keskmise suhtelise kapitalitaseme, mis 2024. aasta lõpu seisuga tähendaks vajadust kapitalipuhvrite taset tänaselt 715 miljonilt eurolt veel mitmekordselt suurendada. 

Lühidalt veel sellest, mida oodata majandusest. Paraku ei saa me loota, et majandus elavneb sama hoogsalt nagu pärast varasemaid langusperioode. Osa selgitusest on siin see, et oleme aastatega riigina saanud jõukamaks ning siit tasemelt edasiliikumine ongi kasvu määra mõttes juba keerulisem kui varasematel aastatel. Olgugi et intressimäärad on märkimisväärselt alanenud ning et sellest on abi nii majapidamistele kui ka ettevõtetele, püsib ebakindlus tuleviku suhtes siiski suur. See soosib pigem raha igaks juhuks kõrvalepanemist kui kulutamist või investeerimist. 

Jätkuvalt pole selgust, milliseks kujunevad üleilmsed kaubandussuhted, ehkki Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaubanduse reeglite osas on pilt suvega võrreldes vähemalt mõnevõrra selginenud. Eesti Pank korraldas kevadel ka kaubanduspiirangute teemal avaliku seminari, kus rääkisid ettevõtjad ja asjatundjad. Kõlama jäi seisukoht, et endine olukord pigem ei naase ja muutunud tingimustega tuleb lihtsalt kohaneda. See seab veelgi olulisemale kohale Eesti konkurentsivõime sõlmkohad ja suutlikkuse osaleda muutunud väärtusahelates. Oluline on tegeleda siinse ettevõtluskeskkonnaga ning muu hulgas kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad ettevõtete arengut ja kasvu. Samuti on olulised jõupingutused Euroopa Liidu tasandil. Peaksime senisest paremini ära kasutama oma suure ühisturu potentsiaali ning arendama lisaks välja ühise kapitalituru, et rahastada Euroopa arengu‑ ja kaitsevajadusi. Eesti Pank loodab neis teemades nõu ja jõuga kaasa rääkida, kuid meie põhiülesandeks jääb ikkagi hinnastabiilsuse tagamine. 

Siinkohal lõpetan. Tänan kuulamast ja olen valmis vastama teie küsimustele.

Aitäh ettekande eest! Ja nüüd küsimused. Urmas Kruuse, palun!  

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te olete siit puldist varasematel aegadel viidanud sellele, et Eesti majanduse laenukoormus on objektiivselt suurem kui meie naabritel lätlastel ja leedukatel, ja sellel oli tollel hetkel negatiivne mõju, intressid tõusid. Kas sellest võiks järeldada ja eeldada, et see võiks anda meile ühel hetkel parema tõuke? Teine küsimuse osa on seotud sellega, et kui me vaatame kriisiaegadel Eesti palgakasvu ja mingil hetkel ka väga suurt majanduskasvu, siis kas võiks öelda seda, et praegusel hetkel majandus justkui teeb tasa seda, kus ta jooksis natukene piiridest ette ehk oli üle võimendatud.

Aitäh heade küsimuste eest! Kõigepealt, ma tõesti ei jõudnud rääkida intresside langetamise mõjust kuigi põhjalikult, aga tõsi on see, et kui me vaatame just erasektori laenukoormust või tegelikult majanduse laenukoormust tervikuna, mitte ei räägi ainult valitsuse ja riigi laenukoormusest, nagu sageli tehakse, siis Eestis on see kõrgem kui näiteks Lätis ja Leedus, just erasektor on suhteliselt rohkem laenanud. Ju see niimoodi oli, et järelikult ka intressimäärade järsud tõusud sel perioodil suhteliselt enam piltlikult kägistasid või hoidsid tagasi Eesti arengut ja investeeringuid. Ka majapidamiste puhul, kui laenukoormus oli kodulaenude puhul suurem, oli see surve vastavalt kõrgem. Ja nüüd me oleme jõudnud vastupidisesse olukorda. See veel ei ole välja paistnud, et Eestil läheks tohutult palju paremini kui Lätil ja Leedul, aga ma arvan, et see üks faktor on küll ette vaadates, mis meile taas võib-olla just intressimäärade languse faasis väikese eelise andis või võiks veel anda. 

Aga kui küsida, kas Eesti majandus varasemate aastate võrdluses kas oma palgakasvu või muude näitajate dünaamika puhul kuidagi oma tavapärasest trendist ette kihutas, siis siin on vastus kindlasti positiivne. Kui me vaatame näiteks tarbimise mahtu pärast COVID-pandeemiat ja hetkel, kui näiteks teisest pensionifondist vabanesid säästud, mida inimesed said võtta tarbimisse, siis lühiajaliselt need kaks asjaolu kokku, ühesõnaga säästud, mis olid tekkinud pandeemia ajal, kui inimesed ei saanud lihtsalt paljusid teenuseid osta ja kogusid seeläbi täiendavaid puhvreid ja pensionisüsteemi muudatus tekitas olukorra, kus me lühikese perioodi jooksul saime väga tugeva ajutise tõuke majandusele, siis sealt võib-olla ootuspäraselt toimus seejärel kukkumine. Sellest kukkumisest me oleme päris tükk aega proovinud välja ronida. Viimasel ajal on seda selgemini näha, et see on juhtumas, ja võib-olla see tolle hetke dünaamika, seal paar aastat tagasi, ei olnudki tagantjärgi mõeldes nii ootamatu.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mul on küsimus keskpanga investeerimisvarade kohta. Aruande järgi on teil investeerimisvarad paigutatud valdavalt kvaliteetsetesse võlakirjadesse ja indeksifondidesse. Kulla osatähtsus reservvarana on, ütleme niimoodi, tühine. Ajalooliselt on väga väike see maht. Aga samas, kuld on andnud teile tootlust eelmisel aastal 40%. Mitte ükski teine teie varadest pole sellist tootlust andnud, mis muidugi ei tähenda, et see jätkub. Kuigi prognoosid näitavad kulla hinna jätkuvat kasvu. Aga ma küsin seda, et miks te investeerimisvarades kulda põlgate. Praegu keskpangad just ostavad globaalselt kulda kokku. Ja kas või, ütleme, selles mõttes, et dollaris nomineeritud varade riske maandada võiks ju ka. Võiks ka teie ju kulla osatähtsust tõsta. Näiteks Poola, mis ei ole euroala liikmesriik, Poola keskpanga …

Teie aeg!

… kullareservid on peaaegu sama suured kui eurosüsteemil kokku.

Aitäh küsimuse eest! See on õige, et Eesti Panga kullavarud on tõesti ka keskpankade võrdluses üsnagi väikesed. Meil on paarikümne miljoni euro väärtuses kulda. Ja ausalt öeldes me ei käsitlegi seda päris osana oma investeerimisportfellist. Kulda omame me, võib öelda, ajaloolistel põhjustel. Me ei ole pidanud vajalikuks ka selle müümist. Praegu, vaadates tagasi siin paari eelmise aasta kullahinna dünaamikasse, siis muidugi tagantjärgi targana tundub, et oleks pidanud kõvasti kulda investeerima. Raske öelda, mis ette vaadates hakkab juhtuma. 

Aga meie loogika on olnud üldiselt see, et me eelistame varasid, mis jooksvalt teenivad meile intressitulu. Tegelikult meil väike osa portfellist on ka aktsiates, umbes 10%, sealt tuleb dividenditulu. Ehk et väga pikaajalise vaatega Eesti Panga ja Eesti riigi reserve investeerides me tahaksime jah näha, et sealt iga-aastaselt ka reaalselt tulu tuleb lisaks võimalikule varade väärtuse kasvule. Ja kuld selles mõttes ei vasta sellele kriteeriumile, kuna kulla puhul me ainult panustaksime sellele, et kulla hind peaks ka edaspidi tõusma. 

Mis puudutab teiste keskpankade käitumist, siis tõsi, üldiselt viimastel aastatel keskpangad jälle on olnud nii-öelda ostupoolel, varasematel aastatel on vastupidi olnud. Aga siiski, ma arvan, et euroala keskpangad ei ole olnud kulda ostmas. Kuna euro on ka üks reservvaluutadest, siis mulle isiklikult tundub ka seda kullainvestorite argumentatsiooni kuulates, kus ühe põhjusena tuuakse välja just usaldamatus tavavaluutade ja ka reservvaluutade suhtes – see on argument, miks peaks kulda ostma –, siis juhul, kui me seda väga aktiivselt teeksime, võib-olla me ise väljendaksime kaudselt justkui usaldamatust oma põhitegevuse edukusse ja euro kui valuuta tugevuse säilimisse. 

Ja veel viimasena. Mis puudutab seda dollari riski ja portfelli üldist riskitaset, siis me oleme investeerinud olulise osa oma reservidest, mille maht on umbes kaks miljardit eurot praegu, ka Ameerika võlakirjadesse, erinevatesse, ka valitsuse ja mittevalitsuse otseselt. Aga me tüüpiliselt oleme valuutariski seal maandanud ehk see, et dollar on järsult nõrgenenud, siis sellest meie oma investeeringutelt kahju ei kandnud.

Pipi-Liis Siemann, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aruandest on lugeda, et erinevate statistiliste aruannete osakaal on väga suur ja te statistikataristut arendate. Ja viide on ka maksekorralduste ja kaardimaksepettuste statistikale. Saan aru, et see ülevaate tegemine annab teile ilmselt võimaluse näha mingisuguseid trende ja kõikvõimalikke selliseid mustreid märgata. Aga kas me ühiskonnas saame midagi peale finantsteadlikkuse suurendamise veel teha? Kuna paljud nendest pettustest on loomulikult ka selliste piiriüleste tehingutega seotud, on meil veel võimalusi kuidagi neid pettusi ennetada või vältida? Kas statistika aitab meil nagu näha seda?

Statistikaga me küll püüame püüda seda kinni tõesti, et kui suur see probleem erinevate maksepettustega Eesti ühiskonnas on. Tõesti, ta on suur. Aga mis puudutab võimalikke lahendusi, siis eks siin esmane roll on muidugi inimeste teadlikkusel, et nad ei läheks pettuste ohvriks. Aga ma ei oska konkreetseid samme, mida me ise oleksime välja pakkumas kohe, veel üles lugeda. Aga meil on ka maksekeskkonnafoorum, mida me Eesti Pangas juhime, kus osalevad ka Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, kommertspangad ja veel mõned teised ettevõtted. Ja seal on eraldi nüüd viimasel ajal just fookusesse võetud maksepettuste teema ja me proovime üheskoos ka üheskoos pankadega jõuda mingisuguste soovitusteni, mida veel võiksime paremini teha. Ma usun, et varsti saame sellest rohkem rääkida.

Helmen Kütt, palun! 

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud Eesti Panga president! Aitäh teile selle ülevaate eest! Mul on väga hea meel, et te olete hakanud rääkima ka sularahavajadusest ja et see peaks olema igal inimesel olemas, kui peaks juhtuma tõrkeid ja tõkkeid. Vahepeal oli see, et sularaha kindlasti mitte hoida, hoida raha pangas – need reklaamid. Aga te olete sellest rääkinud mitmel korral juba ülevaadet tehes. Ma tahaksin esitada teile küsimuse, mis puudutab makse, aga ma mõistan, et sellise poliitilise küsimuse esitamine võib teid panna ebasobivasse olukorda. Kuigi väga tahaks teada, kumba teie eelistate. Vaadates, et toiduainete planeeritav hinnatõus on 5%, nagu te ütlesite, siis mis oleks mõistlik teha valitsusel ja Riigikogul? Kas mitte tõsta käibe- või tulumaksu ja langetada käibemaksu, just nimelt toiduainete hinnatõusu tõttu?

Aitäh! Kuna te ütlesite, et te ei taha seda küsimust esitada, siis ma ei saanud aru, kas te esitasite. (Naerab.) Aga tõesti, ma hea meelega Eesti Panga nimel siin kõneldes, kuna me tahame sellistes maksupoliitilistes ja poliitilisi valikuid puudutavates küsimustes jääda neutraalseks, siis ma otseselt sellistes valikutes seisukohta hea meelega ei väljenda.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Mul on hea meel, et te mainisite seda konkurentsivõime eksperdikogu, mis 2023 sügisel ka Riigikogu majanduskomisjoni osalusel ja ka Arenguseire Keskuse heal vedamisel sai loodud. Tõesti, need ettepanekud on väga asjakohased ja huvitavad. Ja sealt ka esimesel aastal koorus välja see, et kapitali kättesaadavus Eesti ettevõtetel on siiski kehvem, kui võrdleme siin naaberriikidega. Ja küsimus on selles, et kui võrrelda näiteks ka pangamarginaale, ma ei räägi intressidest, need on jah euriboriga siin kõikunud, aga lihtsalt panga riskimarginaalidest, siis need on Soomega võrreldes umbes kaks korda kõrgemad. Ma väga täpselt ei ütle, aga umbes nii. Mis selle põhjus on, kas siin midagi annab teha? Küsimus on ka selles, et kas mingite finantsinstrumentidega, tagatiste, garantiidega, võiks tulla ka riik appi investorile teatud tingimustel, ettevõtjatele.

Aitäh hea ja küllaltki keerulise küsimuse eest! Mis puudutab laenumarginaale, eriti just ettevõtete laenude puhul, on see küsimus, ma saan aru, siis tõesti, meil laenumarginaalid on pisut kõrgemad läbivalt olnud kui euroala keskmised, eriti just Soomega võrreldes, Soomes laenumarginaalid on ajalooliselt, nii kodulaenude kui ka ettevõtete laenude puhul olnud tõesti tunduvalt madalamad veel. See küsimus tekib, miks see nii on, miks meil ei võiks siis ettevõtted parematel tingimustel finantseeringut saada. Üks põhjus võib olla see, et meil on keskmiselt võib-olla väiksemad ja siis pankade silmis riskantsemad ettevõtted, mis loogiliselt viib ka kõrgemate intressideni. Või ka see, et kui Eestit peetakse riskantsemaks investorite silmis, kes ka Eesti pankadele raha laenavad, siis kui raha hind pangal endal on kallim, siis ta ka välja laenates selle kallima kulu edasi kannab. 

Me oleme seda proovinud hinnata, aga kõik need tegurid päris lõpuni ei seleta seda erisust ära. Ju seal ikkagi on küsimus ka selles, et konkurents Eesti pangandusturul võiks olla pisut tugevam. Seda kuidagi riiklikult saavutada ilmselt ei ole väga lihtne. Me õnneks küll näeme, et kohalikud ja suhteliselt väiksemad, kohalikul kapitalil ja võib-olla suhteliselt väiksemad pangad viimaste aastatega on turuosa kasvatanud ja sealt see täiendav surve ka konkurentsiks, mulle tundub, ajapikku on tugevnenud. 

Mis puudutab riiklikke käendusi ja garantiisid, siis ma usun küll jah, et seda võiks teatud tingimustel riik pakkuda, läbi KredExi seda ka tehakse ju. Ma arvan, et seda tasuks alati mõelda, kas see on võimalikult hästi sihitud just sellistele sektoritele ja tegevustele, nagu me tahame näha. Aga põhimõtteliselt, kui valik on, kas riik nüüd otse sekkub laenuturule ja hakkab otse ettevõtetele parematel tingimustel laenu andma, nagu näiteks pandeemia ajal tegelikult vahepeal tehti, versus anda mõistlikke käendusi ja garantiisid, siis kindlasti see teine variant on eelistatum. Ma arvan, et seda tasuks ka edaspidi kaaluda.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Eesti Panga president! Mul oli kaheosaline küsimus algul, aga ühele osale, mis puudutab kulda, te juba vastasite. Aga on olemas üks paralleelmaailm raha poole peal, mida nimetatakse krüptovaluutaks, ja seda te ei puudutanud oma ettekandes. Mul on küsimus, kas see temaatika kajastub ka kuidagimoodi Eesti Panga analüüsides ja kuidas ta mõjutab Eesti majanduse tervist.

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab niinimetatud krüptovarasid – me isegi ja ma ei taha sellele viidata kui krüptorahale, kuna meie arvates see ei vasta päriselt kõigile raha kriteeriumidele –, siis ma arvan, et ei saa öelda, et nad täna Eesti majandust ja rahandust kuidagi väga oluliselt mõjutaks. Kuigi küsides inimeste käest, kui paljud omavad muude säästude kõrval ka krüptovara, siis need vastused inimeste suhtelise hulga osas on küll järjest kasvanud. Ma arvan, et need summad, mida keskmiselt võib-olla pigem nooremad inimesed krüptoraha, vabandust, krüptovara vormis omavad, on tegelikult suhteliselt väikesed. Aga selline vahetu seos Eesti majanduse ja rahandussüsteemiga, ma arvan, on siin kaudne. 

Aga siit teemast edasi mõeldes: millele me Eesti Pangas, aga samuti ka laiemalt, näiteks Euroopa Keskpangas, viimasel ajal rohkem oleme tähelepanu pööranud, on suundumused Ameerika Ühendriikides just selles valdkonnas. Ameerika valitsus on hakanud selgelt toetama krüptovarasid, mis on oma hinna mõttes jäigalt seotud dollariga, inglise keeles termin on stablecoin. Nende kasutamine on kasvanud. Nende eelis on see, et nad ei ole niivõrd oma väärtuselt kõikuvad kui bitcoin või mõned teised alternatiivid. Ja on võimalik ette kujutada, et teatud digitaalsetes arveldustes on selle kasutamine mugavam kui päris dollari või päris raha kasutamine. See on ka üks asjaolu, miks ma arvan, et meil tasub Euroopas, Euroopa Keskpangas tõsiselt võtta seda nii-öelda digieuro projekti, kus me päris raha ehk eurod saaksime tulevikus digitaalses vormis ja digitaalsetesse rahakottidesse kasutamiseks inimestele anda, sest me ei taha näha seda, et tuleks välismaised dollariga seotud, Ameerikast pärit digitaalsed vääringud ja hakkaksid liiga suurt osa omama näiteks ka siin Euroopas toimuvates arveldustes. See lihtsalt vähendaks Euroopa kontrolli meie oma rahasüsteemi ja maksesüsteemide üle. Üldiselt see on põnev valdkond. 

Aga meie vastus on jah keskpangana eelkõige see, et me tahame välja tulla enda parema pakkumisega ühiskonnale ka uues vormis raha kasutamisel.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea president! Mul on küsimus selle kohta, et te viitasite ühe oma ülesandena hinnastabiilsuse temaatikat, millega Eesti Pank peab tegelema. Ütlesite, et hinnad on tõusnud ja tõusevad edasi ja osa sellest hindade tõusust – kolmandik, kui ma õigesti mäletan –, on seotud maksutõusudega, ja teiselt poolt viitasite sellele, et eelarvereeglid nõuavad meilt ka tulude poole kasvatamist. Mida ta finantsinimesena ütlete, kuidas selle kahvliga üldse hakkama saada? Te nimetasite palgatõusu ja asju, mis ka kõik aitavad hindasid kergitada, eks ju, ja nüüd on vaja eelarve tulupoolt kaitsta, aga kuidas nende hindadega selles kontekstis paremini hakkama saada, kui me siiamaani oleme saanud?

Aitäh keerulise küsimuse eest, mis tõesti ka keskpanga põhipõhivaldkonnaga seotud on. See, kuidas me saame vahetult keskpangana hinnatõusu mõjutada euroalal kui ühtses rahaliidus, on paraku euroala tasandil rahapoliitikat tehes ja intressimäärasid vastavalt korrigeerides ja muid rahapoliitilisi otsuseid tehes. Sellega võib öelda, et euroala tasandil on praegu hästi läinud, hinnatõus tõesti on 2% lähedal, mis on keskpanga eesmärk.

Eestis, nagu õigesti viitasite, on mure hinnatõusu pärast jätkuvalt palju ulatuslikum. Selle taga on erinevaid tegureid: üks on maksude pool, teine on see, et meil on näiteks toiduainete hinnatõus suhteliselt kiirem olnud. See on ka olulisem osa meie tarbijakorvist. Kuidagi maailmaturu toidutoorme hinnad kipuvad Eestis väga kiiresti üle kanduma ka otseselt tarbijahindadesse. Aga ka see, et kui Eestis näiteks palgakasv on kiirem kui euroala keskmine, mis eeldatavasti jääb veel mõneks ajaks ka edaspidi nii olema, siis see tüüpiliselt toob kaasa ka kõige selgemalt teenuste puhul, mis on tööjõumahukamad, justkui surve pisut kiiremaks hinnatõusuks, kui see on võib-olla euroala keskmine. Nii et neid tegureid on mitmeid. 

Aga kuidas see seondub riigi rahandusega, on eelkõige see, et üks võimalik kanal, kuidas riik ja valitsus hinnatõusu mõjutab, on see, et kui palju täiendavat raha valitsus kulutuste või toetuste näol majandusse suunab. Kui riik täiendavalt laenab raha välismaalt ja see siis seeläbi eelarve puudujääki finantseerib ja seda raha kulutab kohapeal, siis see tekitab majanduses täiendavat nõudlust ja täiendavat survet hindade tõusuks. Ehk et seetõttu me just ka viitame sellele, et ka tulevase hinnatõusu vaatenurgast on oluline see, et riigi rahandus oleks mõistlikus tasakaalus, et riigieelarve ei oleks püsivalt puudujäägis ja arvestaks majanduse tsüklilist seisu. Riigieelarve puudujääk võiks olla aktsepteeritav juhul, kui on tõesti ajutine sügavam langus majanduses. Aga vastasel juhul, kui ei leita kulutustele vastu maksutulusid, siis tegelikult ka riik oma eelarvepoliitikaga kogu aeg annab vaikselt lisahoogu hinnatõusule ja seda tegelikult, ma arvan, et me keegi ei taha näha.

Mati Raidma, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea president! Kõigepealt tahaksin tänada ettekande ja eriti valdkonna kriisikindlusele pühendumise eest. Riigikogus on täna tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, kus sees on ka riigipanka puudutavad teemad. Riigikantselei küsis ettevalmistuse käigus arvamust ka Euroopa Keskpangalt. 4. augustil on see allkirjastatud ja kindlasti ka teile teada. Minu küsimus on see, et olete te koos meiega kaasa mõtlemas ja valmistamas ette eelnõu täpsustavaid ja muutvaid sätteid lähtuvalt Euroopa Keskpanga arvamusest? Tunda on kergelt konkurentsi Euroopa ja Eesti huvide vahel, aga väga hea meelega ootaks ja loodan, et need ettepanekud tulevad teie poolt. Tähtaeg on 10. oktoober.

Aitäh meelde tuletamast! Ma ei julge praegu kõiki tulevasi ettepanekuid ette lugeda, aga kindlasti see on üks valdkond, mida me väga tõsiselt võtame ja absoluutselt mõtleme kaasa, et ka see seadus võimalikult hea saaks.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud Eesti Panga president! Kui vaadata riigi laenuprotsenti Euroopa Liidu või euroala keskmiselt, siis Euroopa Liidus on see praegu 81,8%, aga Eesti on üks viimaseid, meie protsent on 26,1. Ei, vabandust, 24,. Aga samas on meie naaberriigid, Venemaa naabrid, Soomel 83,7, Poolal 57,4, Leedul 40,6, noh ja meil siis 24,1. Mis on selle loogika, et jätkuvalt, et on tõsised probleemid meil, vaesus ei ole just kõige, igal juhul, paljudel on probleem, aga meie käitume kuidagi risti vastupidi kui ülejäänud euroala riigid või Euroopa Liidu riigid?

Teie aeg!

Sõltumata sellest, et meil riigi laenukoormus veel täna on võrreldes teiste Euroopa riikidega, eriti nendega, kes on pikemate aastakümnete jooksul saanud oma koormust niimoodi paisutada või on seda kahetsusväärselt teinud, et meil on tõesti, ma ütleks, õnneks laenukoormus madalam. Aga kui nüüd vaadata viimaste aastate dünaamikat, siis see, kui palju suhteliselt Eesti riik iga-aastaselt raha laenab ja seda riiklike kulutuste katteks siis kasutab ja eelarvet kui suures miinuses on hoidnud, siis ega me ei käitu kuidagi konservatiivsemalt tegelikult kui teised Euroopa riigid. Ka täna näiteks me oleme nüüd ikkagi maksimaalselt, ma saan aru, järgmisel aastal ära kasutamas seda laenuvõimekust, mida meile ühiselt kokkulepitud raamid Euroopas lubamas on. 

Ja ma arvan, et just see dünaamika on see, mille pärast me peaksime mures olema, tähelepanelikud olema. Kui me harjumegi pidevalt kulutama jooksvate riiklike kulutuste tegemiseks laenuraha, siin üks probleem on see, millele eelmisele küsimusele vastates juba viitasin, et tegelikult sellega me täiendavalt kogu aeg kütame kiiremat hinnatõusu Eestis, mida me ei tahaks näha. Aga teisalt ka me paneme ennast järjest keerulisemasse olukorda selles mõttes, et kui me ei suuda oma kulutusi maksutuludega katta, siis olukorras, kus me satume järgmisesse sügavamasse majanduskriisi ja valitsusel on vaja korraga rohkem laenata, et maksta sotsiaaltoetusi või riigi kogu aparaati töös hoida, siis selleks me võime olla juba oma vajalikud laenuvõimekused ja puhvrid niivõrd ära kulutanud, et siis me satume palju suuremasse raskusesse, kui me muidu seda oleksime. 

Ehk see laenupoliitika peaks ikkagi olema kokkuvõttes selline mõistlikult, ma arvan, ettevaatlik ehk et me ikkagi jooksvalt püüaksime oma kulutusi võimalikult palju katta oma maksutuludega ja samas targalt laenates, eriti just olukorras, kus majandus on nõrgemas seisus, siis me suudame sellist majanduse tasakaalulist arengut suhteliselt paremini tagada. See võiks olla see pikaajaline eesmärk, mitte võimalikult kiiresti oma laenukoormust kasvatada ja loota, et me sellega kuidagi järsult jõukamaks saame, mis tegelikult ilmselt ei juhtuks.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! lugupeetud Eesti Panga juht! Jätkuks sellele eelmisele vastusele ma küsin sellist asja. IMF oma blogis kirjutab, et globaalne võlakoormus on kasvanud 235%-ni maailma kogutoodangust. See on 251 triljonit dollarit, niimoodi on arvutatud. Ma küsin teie käest: kuidas, millist fooni või keskkonda või millist mõju see omab nendele riikidele, kes püüavad oma laenukoormust tasakaalus hoida?

Küsimus sellest, et kes püüab oma rahandust tasakaalus hoida – ma usun, et neid püüdlejaid on palju. Aga lihtsalt seda nagu praktikas saavutada, tundub, et on järjest raskem. Kulutuste surve erinevates Euroopa riikides on väga tugev ja me näeme tegelikult, et Ameerikas eelarve puudujääk on veelgi sügavam ja ei saa öelda, et sellist eelarve vastutustundlikkust viimasel ajal väga paistaks.

Eks selline kulutamine teeb majanduse korraldamise keerulisemaks ühelt poolt seeläbi, et see tekitab täiendavaid hinnasurveid nendes riikides, kus puudujääk on riigieelarves suur. Teisalt, kui riigid nii palju võlga emiteerivad ja kogu aeg vajavad täiendavat laenuraha, siis see tähendab, et peab olema piisavalt neid investoreid ja pakkujaid, kes on pidevalt valmis nii palju raha juurde laenama. Mingil hetkel, ma täiesti kujutan ette, see võib saada probleemiks. Ja kui nähakse laenuandjate, võlakirjainvestorite poolt, et kõrgest laenukoormusest või muudest riskidest või sellest laenu dünaamikast tulenevalt on ühele valitsusele laenamine liiga riskantseks muutunud, siis see tähendaks kohe järsult kõrgemaid intressikulusid, mis paneb täiendava surve riigieelarvele. 

Nii et probleeme on liigse laenamisega seoses mitmeid. Ja see, kui ümberringi teised riigid rohkem laenu võtavad, see mõnes mõttes tekitab lihtsalt suurema konkurentsi nende võlakirjainvestorite silmis, kellelt me seda laenu tahame saada. Kui tasakaal laenu pakkujate ja andjate vahel läheb rohkem rohkem paigast ära, võib see kaasa tuua lihtsalt kõigi jaoks kõrgemad intressimäärad.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Ma jätkan Urve ja Peetriga samal rajal. Rahanduskomisjonis oli esmaspäeval eelarvenõukogu, kelle sõnum tegelikult oli väga ühene, väga tugev: kaitsekulud on püsikulud; siseriiklikke eelarvereegleid ei jälgita, see on lubamatu; katteta eelarvekulusid lisada ei saa; kõik kokkulepitud maksutõusud on vajalikud. Ma tunnistan, et rahanduskomisjoni liikmed, olgu nad opositsioonist või koalitsioonist, kõik said aru, et eelarvenõukogu räägib asjalikku juttu. Kui me siit saalist välja läheme, siis me kuuleme valitsuse pressikonverentsilt ilmselt kokkuleppeid, mis on risti vastupidi sellele, millised on eelarvenõukogu soovitused.

Nüüd, nii Peeter kui Urve küsis, mis need tagajärjed siis on, isegi kui valitseja, keda ei saa kohustada vastutustundlikkuseks, teeb lühiajalist perspektiivi pidades otsuseid, mis võib-olla tõepoolest ei vii meid eelarve tasakaalu suunas ja kasvatavad võlakoormust praeguseks vist poole võrra järgmise nelja aasta jooksul. Mis need tagajärjed siis on lisaks hinnatõusu tagant kütmisele ja sellele, et laenamine võib tulevikus kallimaks minna?

Teie aeg!

Prantsusmaa reitingu languse uudist me kuulsime. Mis võivad olla tagajärjed veel ühiskonna jaoks …

Aitäh!

… kui väliskeskkond reageerib?

Tagajärjed sellele, kui me oleme liiga sõltuvad oma riigieelarves laenurahast, kui me eelarve puudujääk on kõrge ja laenukoormus pidevalt kasvab – neid on mitmeid. Kõigepealt on tõesti surve valitsuse poolt täiendavaks hinnatõusuks. Väga selge on ka see, et sellisel juhul järjest kasvavad intressikulud ette vaadates, mis moodustavad järjest olulisema osa riigi kulutustest tulevikus. Eks me peame selle kõik üheskoos kinni maksma ja vastavalt saab riik kulutada vähem valdkondadele, kuhu tõenäoliselt pigem tahaks kulutada, selle asemel et oma kasvavatele kohustustele järjest rohkem ja rohkem intressi maksta. See on selline, ma arvan, vahetult tunnetatav probleem, mida me järjest rohkem hakkame lähiaastatel tajuma, kui meil tõesti juba sadades miljonites on see aastane puhtalt intressikulu, mis tuleb riigieelarvesse mahutada.

Rääkides kõrgematest intressimääradest, siis see, kui valitsus laenab rohkem, ka intressimäärad mingist hetkest seetõttu võivad minna valitsuse jaoks kõrgemaks. See tähendab tüüpiliselt ka ettevõtjate jaoks kõrgemat laenukulu, kuna sageli laenuandjate ja investorite jaoks valitsuse intressimäär moodustab sellise võrdlusbaasi, millele siis veel ettevõtetele riskimarginaale lisatakse. Ehk kaudselt see tähendab, et ka Eesti ettevõtetele laenamine läheb kallimaks, võib minna kallimaks. See teeb keerulisemaks investeeringute tegemise ja töökohtade loomise. Ja pluss, lõpetuseks see mure, et kui me päriselt satume järgmisesse majanduskriisi ja oleme oma laenuvõimekuse juba ära kasutanud, siis on valitsusel palju raskem reageerida ja majandust sellises olukorras toetada.

Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt president Müller! Teie ettekanded siin saalis on alati väga sisulised ja professionaalsed. Aitäh selle eest! Sisuliselt inimeselt tahaks kohe mitut küsimust küsida, kui võib. 

Globaalsed aktsiaturud väga ootavad tegelikult mingisugust vaherahu Venemaa ja Ukraina vahel, et kahjuks minna tagasi sellisesse business-as-usual-olukorda Venemaaga. Mis on teie hinnang, milline mõju võiks potentsiaalsel vaherahul olla globaalsetele aktsiaturgudele ja kuidas see mõjutaks ka Eesti majandust?

Ja teine küsimus on natuke maisem. Täna kaubandus-tööstuskoja juhi kohalt lahkuv ettevõtja Toomas Luman leiab, et tulumaksutõusu ärajätmine ei pruugi isegi riigile kahju tuua, sest inimestele kätte jääv raha liiguks tarbimisse. Mis on teie hinnang selles osas?

Aitäh keeruliste küsimuste eest! Mis puudutab Ukrainas vaherahu ja selle mõju majandusele ja globaalsetele aktsiaturgudele, siis kõigepealt aktsiaturgudest rääkides on minu arvates olnud võib-olla isegi üllatav, kui vastupidavad nad on olnud kogu sellele turbulentsile, mida me viimastel aastatel oleme näinud, alates Ukraina sõjast kuni Ameerika väliskaubanduspoliitika järsule muutusele. Endiselt aktsiad teevad eeskätt Ameerikas uusi rekordeid. Selles mõttes konkreetselt aktsiaturgude käitumist on alati raske prognoosida ja kommenteerida. Aga võimaliku rahu majanduslike mõjude kohta ma arvan küll seda, et hästi tähtis on see, millistel tingimustel see rahu saavutatakse. Ju mingisugune rahu ühel hetkel saabub, aga kas see on just sellistel tingimustel, nagu meie tahame näha ja Ukraina inimesed tahavad näha? Ma arvan, et see on see, mis lõpuks määrab, kuidas seda siis ka investorid näiteks Euroopa ja Ukraina tulevikku ja riske hinnates saavad arvestada. Mida õiglasem see rahu saab olema Ukraina vaatenurgast ja ma arvan, et seda suurem see kindlustunne saab olla ka ettevõtjatel, et panustada Ukraina majanduse ja riigi taasülesehitamisse. Kaudselt, ma arvan, selle positiivne mõju oleks siis tunda ka Eestis. 

Aga mis puudutab küsimust, teist küsimust tulumaksumäära ja majanduskasvu vahel, siis näiteks see, mis on juba seaduses ja järgmine aasta on jõustumas, eks ole, et tulumaksuvaba või maksuvaba tulu laieneb kõigile maksumaksjatele ja seeläbi inimestele jääb rohkem raha kätte, mida siis kasutada muu hulgas tarbimiseks, see kindlasti annab lisahoogu siis lühiajaliselt nii majanduskasvule kui tarbimisele, see on, ma arvan, et suurusjärk on umbes 600 miljonit eurot, mille võrra maksulaekumisi saab olema vähem. Selles mõttes härra Lumanil on õigus, et ta kindlasti annab majandusele hoogu, aga see murekoht on samal ajal see, et see tekitab augu maksulaekumistes riigi tulude poolel. Ja siin me oleme sellesama küsimuse ees, et kuidas me sellega hakkama saame. Me tahame, et kokkuvõttes ikkagi ettevaates oleks riigi tulud ja kulud võimalikult heas tasakaalus. Teisalt mulle tundub ka, et see hind, mida me praegu selle ajutise lisatõuke nimel anname majandusele ja tarbimisele, see hind tegelikult on päris kõrge just selle täiendava laenuvajaduse mõttes.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aitäh selle ülevaate eest ja väga sisuka arutelu eest! Ma kasutan võimalust küsida nõu. Nõu selles mõttes, et mida riik saab veel teha, mis meetmeid saab kasutusele võtta, et majandusele, majanduskasvule paremat hoogu anda ja seeläbi ka inimeste heaolu kasvatada.

Aitäh taas kord ühe keerulise küsimuse eest! Ma arvan, et ei olegi tegelikult sellist ühte lihtsat asja, mida ära tehes nüüd majandus kiiresti paremale rajale saada. Ma soovitaksin võib-olla mõelda nendelesamadele konkurentsivõime nõuandva koja soovitustele, mis võib-olla olid natuke pikema perspektiiviga, aga rääkisid ka ettevõtete rahastamisest, millest lühidalt oli juttu, aga ka näiteks sellest, kuidas energiaturul võimalikult paremat tasakaalu saavutada ja tagada paremat hinda Eesti elektritarbijatele, mis on ka oluline konkurentsi vaatevinklist. 

Aga hästi üldiselt, ma arvan, me tahame pikas perspektiivis, et meil oleks piisavalt hea ja stabiilne majanduskeskkond ja ettevõtluskeskkond, mis ettevõtjatele ja investoritele nii Eestist kui väljast looks kindlustunde, et see on see koht, kuhu me tahame oma kapitali paigutada. Selle majanduskasvu teine pool on see, et meil peavad olema inimesed, kes seda ressurssi ja kapitali suudavad kasulikult tööle panna. Mis tähendab, et tähtis on, et meil on kvalifitseeritud tööjõudu, haridussüsteem hästi läbimõeldud. Need on kõik sellised mõistagi pikema mõjuga küsimused, aga see on see, mida me lõpuks tahame saavutada.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka minule teevad muret inflatsioon, riigi rahanduse olukord ja kesine majanduskasv. Siin te hetk tagasi just rääkisite, et tulumaksuvabastus toob inimestele raha juurde, ergutab ka majandust, et võiks seal väike tugi olla. Teistpidi suurendab see riigieelarve defitsiiti. Teisalt me kohe varsti hakkame siin riigieelarvet arutama ja oleme kuulnud, et tuleb ka suhteliselt korralik palgatõus avalikus sektoris, küll valdkondade kaupa. Mis teie hinnang on? Kas täiendav rahahulga suunamine defitsiidi arvelt palgatõusudeks on hetkel põhjendatud? Sest me kasvatame riigieelarve defitsiiti, mis omakorda võib tuua kaasa inflatsiooni tõusu, kui me raha rohkem turule viime. Kas siin pole seda ohtu, et me jälle avaliku sektoriga läheme palgatõusuga erasektoril eest ära, sest tänu maksuküüru kaotamisele, ma usun, erasektori palgatõus järgmisel aastal on pigem tagasihoidlik, ja kui nad hakkavad järgi jooksma, siis see omakorda võib inflatsiooni suurendada.

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on, et kindlasti tasub olla ettevaatlik, ka avalikus sektoris, liiga kiirete palgatõusudega. Pikka aega avalik sektor tegelikult siin tõesti vedas palgatõusu Eestis ja mitme aasta jooksul oli palgakasv avalikus sektoris kiirem, see tuli peamiselt küll õpetajate, tervishoiutöötajate ja kaitsevaldkonna palkade arvelt. Nüüd, viimasel ajal on see kasv olnud natuke tagasi hoitud, nii et ma arvan, et erasektori palgad äkki praegu kasvavad pisut kiireminigi. 

Aga ettevaates kindlasti see, kui avalik sektor tõstab palku, eriti tehes seda laenuraha ja eelarvepuudujäägi arvelt, toob see kaasa kõik need probleemid, millest ma enne rääkisin. Kuna lõpuks tööjõuturg on meil ühine, see mõjutab ka erasektori töötajate palku turul konkurentsi mõttes ja võib sellise üldise suurema palgasurve tekitada, mis on taas probleem siin ettevõtjatele, eksportööridele, kelle jaoks see kulubaas on viimastel aastatel niigi väga kiiresti kasvanud. 

Ma mõistan, et avalik sektor ei saa jääda üldisest keskmisest palgatõusust Eesti riigis oluliselt maha, aga samas peaks olema küll ettevaatlik, et riik sellist üldist palgatõusu eest jällegi vedama ei hakkaks ja liiga hoogsalt ka riigi palgal olevate inimeste palku ei kasvataks.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Eesti Pangal on ka omal kasum. Sa siiamaani oled vastanud enamasti küll võõra raha kohta, nüüd räägime Eesti Panga rahast. Eesti Panga kasum jaotatakse seaduse alusel – § 30 Eesti Panga seadusest – ja pool sellest kasumist on suhteliselt kinni, no reservkapital ja põhikapitali suurendamine. Aga pool on kaunis vabade kätega teil võimalik laiali jagada. Kas see on mingiks sihtotstarbeliseks otstarbeks või siis ka, mis jääb üle, läheb riigieelarvesse? Riigieelarve suhtes on minu mäletamist mööda tihti oldud üsna kitsid, vaadati, et võimalikult vähe riigieelarvesse. Kuidas on need meeleolud tänapäeval? Ma olen tähele pandud, et viimase 15 aasta jooksul on ühe korra 50% kasumist, mis jääb oma jagada seal, kantud riigieelarvesse. See oli vist aastal 2020. Aga kuidas praegu meeleolud on? Rasked ajad Eestil, kaitsekulutused – kas Eesti Pank tuleb ka appi?

Aitäh küsimuse eest! Ma tahaks öelda, et me ei ole kuidagi kitsid olnud. Selles mõttes, et me alati, kui ka keskmiselt keskpanga tegevus on positiivne tõesti olnud rahalise tulemi mõttes, siis me oleme püüdnud leida sellist tasakaalu, et ühelt poolt enda kasvava bilansi ja sellega käsikäes suurenevate finantsriskide katteks oleks meil endal piisavalt kapitali, et juhul, kui üks hetk näiteks finantsturud pöörduvad moel, et me teenime kahjumit, siis me ei peaks puuduoleva omakapitali tõttu Riigikogu poole pöörduma. Ja on meil ka olnud siin aastaid hiljuti, kus me oleme suuremat kahjumit teeninud. Seetõttu see tasakaal tuleb alati leida, et kui palju me jätame enda reservide ja kapitali tugevdamiseks kasumist ja kui palju siis jagame riigieelarvega.

Väikeste eranditega see tava on olnud, et pärast selliste spetsiifiliste riskieraldiste tegemist jaotatavast kasumist veerand on Eesti Panga nõukogu otsustanud jagada riigi tuludesse ja ülejäänud jätta meie omakapitali tugevdamiseks. Seda me tegime ka eelmisel aastal Eesti Panga nõukogu otsusel. Seda, kuidas nõukogu otsustab nüüd selle aasta kasumit jagada, mis, ma eeldan, et tuleb samuti – paistab praeguste suundumuste kohaselt – positiivne, seda saab peagi näha, kuidas nõukogu otsustab. Aga me üldiselt oleme hoidnud siiski, ma arvan, ühtlast joont, mida ma loodan, et ei peaks siiski kitsina käsitlema.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Uurin pisut ka meie naabrite kohta ja paluksin natukene võrrelda: viimane aasta, Läti-Leedu- Soome. Milliseid trende, erinevusi võrreldes Eestiga olete eelkõige täheldanud? Ja mis on olnud need poliitilised otsused, mis on neid trende muutnud? Ja võib-olla lühidalt ka, kui on mingit ülevaadet, kuidas näiteks solidaarsuspangamaks või pangamaksu testimine naaberriikides on mõjutanud möödunud aastat meie naaberriikides.

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleksin, et üldiselt majanduskeskkond, kus me siin Euroopas tegutseme, on naaberriikides jaoks ju sarnane. Aga samas on majanduse käekäik mõnevõrra erinev olnud. Need üksikud ühelt poolt riiklikud otsused, olgu see maksupoliitikas või mõnes muus valdkonnas, võivad olla pisut erinevad ja see omab mõju. 

Aga hästi lühidalt, mulle tundub, et näiteks Soome majandus on sellises pigem Eestiga sarnaselt paigaltammumise faasis olnud ja samuti selle kasv on ette vaadates pigem väga mõõdukas Balti riikide võrdluses. Palju on juttu olnud, et Leedul on viimasel ajal läinud natukene paremini. Ma küsisin Leedu kolleegide käest, kuidas nad seda selgitavad. Ühe põhjusena nähakse seda, et Leedusse on tulnud väga oluliselt juurde kvalifitseeritud tööjõudu just IT-valdkonnas Valgevenest. Paljud IT‑eksperdid tulid ja tõid oma ettevõtmised Leetu. Ja see kohe väljendub ka majanduse kogunäitajates ja kasvunumbrites. Võib-olla on Leedu ka oma eksporditurgude mõttes natukene teistsuguse jaotusega kui meie, kes me oleme müünud Põhjamaadesse oma oma kaupu ja teenuseid, kus viimased aastad on pigem keerulised olnud. Leedu on olnud rohkem orienteeritud Poola, Saksamaa ja Kesk-Euroopa turgudele, kus nõudlus on pisut paremini püsinud. 

Need on asjad, mis viimastel aastatel on suhteliselt meie kahjuks rääkinud. Aga ma usun ette vaadates, et eks need suundumused on meil kõigil sarnased. Me näeme majanduse järkjärgulist tugevnemist Eestis ja ma arvan, et sama on ilmselt võimalik oodata ka meie lähiriikides.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Oli tõesti väga huvitav ettekanne, vähemalt minule. Ja jäid kõrvu sellest ettekandest laused, mis puudutasid pankasid, et meil kontsentratsioon on küll suur, aga konkurents nõrgem. Ja ma ei ole selle valdkonna ekspert üldse, aga on kostnud ka minu kõrvu väljaütlemisi, et Eesti pangandusturule on liiga raske siseneda ja sellepärast on ka konkurents meil võib-olla nõrgem. Kas see vastab tõele või oskate seda hinnata, kui me võrdleme seda näiteks mingi Euroopaga?

Aitäh hea küsimuse eest! Sellest on juttu olnud tõesti, et kas me saaksime tugevamat konkurentsi, olgu siis ärilaenude või ka kodulaenude turul, kui me kergemini saaksime lasta uusi panku turule. 

Üldiselt, rääkides nüüd panganduslitsentsiga päris pankadest, mitte nendest väiksematest krediidiandjatest, siis reeglid on üle Euroopa, vähemalt üle konkreetselt euroala on küll reeglid sisuliselt igal pool samad. Kuna pangandusjärelevalve eest vastutab ka Euroopa Keskpank, vähemalt suuremate pankade puhul, ja ka regulatsioone ja nende jõustumist koordineerib ka väiksemate puhul, siis tegelikult lausa tegevusloa andmine, see on siis ka täpselt käib samadel alustel kõigis riikides. Seal on küll erisus, et näiteks, kui ma ei eksi, siis üht uut panka asutades on miinimumkapital, mida peab olema asutajatel, on 5 miljonit eurot, seda on võimalik siis teatud kitsama tegevusfookusega uute pankade puhul tuua 1 miljonini. Seda, ma arvan, et praktiliselt ükski riik ei ole kasutanud, ma arvan, et Leedu on, aga me ei näe ka seal, et see oleks nüüd otseselt positiivseid tulemusi toonud konkurentsi mõttes. Sest mis tegelikult ikkagi pangandusäris loeb, on see, et sul oleks piisav maht ja sa saaksid ka ise tänu oma suurusele ja tugevusele soodsamalt finantseeringut ja saaksid seda siis ka suhteliselt oma mahtu arvestades, kulusid madalamal hoides, klientidele edasi kanda. Ehk kui me lubaksime ka väiksemaid ja seetõttu finantsilise muskli mõttes nõrgemaid, rohkemaid panku turule, siis tegelikult nad ei saaks objektiivselt olla võimelised näiteks kodulaenuturul konkureerima suuremate ja finantsiliselt paremas seisus pankadega. Sama kehtib tegelikult ka vähegi suuremate ärilaenude puhul. 

Meil tegelikult on ju mõned väiksemad pangad, me näeme, et nad saavad tasapisi kasvada, järjest laienedes tarbimislaenudest ja väikeettevõtete laenudest võib-olla järgmistesse segmentidesse. Aga see on ikkagi pikaajaline protsess. See, mis meid konkurentsi puhul aitab, mulle tundub, on just see, et meil need kohalikud pangad, kes on juba aastaid tegutsenud, et nad on vaikselt omal nii-öelda musklit kasvatanud ja suuremaks saanud ja nüüd suudavad juba paremini ka suuremate pankadega konkureerida. Ja see pigem on see lahendus, mitte see, et me laseks neid uusi ja veel hapramal alustel uusi panku rohkem turule, kuna see lihtsalt on niivõrd mastaabiäri.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on eelkõige lähtudes meie demograafilisest pildist ja ka sellest, et just Sotsiaalministeerium tõi välja analüüsi, kus juhtis tähelepanu, et meil on väga suur probleem eluaseme kättesaadavusega, eriti noortele peredele. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on tegelikult ju valitsusele teinud ridamisi ettepanekuid, kuidas teha kodulaenu refinantseerimine lihtsamaks ja soodsamaks, lausa minu teada kolm ettepanekut. Needsamad ettepanekud ma olen siin käinud välja ka saalis. Ma tean, et valitsuse tasandil kuskil ministeeriumides, kuskil kabinettides midagi arutatakse, aga millegagi välja ei ole tuldud. Tegelikult me võiksime kiiresti need meetmed rakendada selleks, et ikkagi eluase oleks rohkem kättesaadav ja läbi selle ka sündivus suureneks. Võib-olla te selgitaksite ka siinsamas saalis, millest Eesti Pank lähtus nendes ettepanekutes, mis need täpselt olid ja kas see tõesti teeb kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks ja soodsamaks.

Teie aeg!

Aitäh küsimuse eest ja aitäh ka selle toetuse eest nendele ettepanekutele! Ma märkasin ka, et te esitasite sarnased ettepanekud eelnõuna ise. Tõesti, see on võtnud aega. See oli juba eelmise aasta alguses, esimeses pooles, kui me neid ettepanekuid tegime. Ma tean, et valitsus neid on arutanud, on justkui positiivselt suhtunud, aga ei ole veel nähtavasti siia jõudnud. (Saalist öeldakse midagi.) Aa, rahanduskomisjonis juba on. Jah, liiguvad ka erinevad ettepanekud erinevas tempos. Ma loodan, et need varsti siia saali jõuavad, ükskõik kelle esitatuna, ja ka seaduseks saavad. 

Aga sisu on meie ettepanekutel, ma arvan, eriti kolmes punktis oluline. Esiteks, lähtekoht oli meil see, et laenuturul konkurents võiks olla tugevam ja laenumarginaalid tänu sellele madalamad, laenutingimused klientidele paremad, kui pangad oleksid olukorras, kus nad peavad rohkem konkureerima mitte ainult uute laenuklientide, vaid ka olemasolevate klientide nimel. Ja seda on parem saavutada või see juhtub siis, kui on suhteliselt lihtsam inimestel oma pangalaenuga teise panka piltlikult kolida ja sealt paremaid tingimusi saada. See ei tähenda, et kindlasti inimesed peaksid hakkama panku nii kiiresti vahetama, vaid see loob olukorra, kus juba oma kodupangas sa saad kergemini neid tingimusi soodsamaks läbi rääkida.

Need ettepanekud puudutasid kõigepealt … Kõik on seotud sellega, et oleks odavam ja lihtsam kodulaenu finantseerida. Esiteks, et ei peaks iga kord uuesti tellima näiteks hindamisakti, mis võib olla oluline kulu. Olukorras, kus viimasest laenu võtmisest ja hindamise tellimisest on aastaid mööda läinud, me teame, et kinnisvara hinnad on tõusnud. Siis on üsna turvaline eeldada, et ka selle tagatise väärtus ei ole halvenenud. Võib-olla seda ei pea iga kord uuesti ostma kinnisvara hindajalt. 

Teiseks, oluline tõkend, mitte ainult kulu, aga ka aja mõttes, on see, et praegu on vaja minna igat laenu refinantseerimist teise panka kinnitama notariaalselt. Ja vähemalt teatud tingimustel, kui nii-öelda standardlaenuga liigutakse teise panka, muud olulised tingimused sealhulgas ei muutu peale intressimäära. Sellisel juhul, meile tundub, võiks selle notariaalse tõestamise sammu vahele jätta, selle kulu ja ajakulu. 

Ja kolmas ettepanek puudutab lepingu katkestamise tasu, mida praegune seadus lubab pankadel küsida kuni kolme kuu intressi ulatuses, kuigi seda tegelikult iga kord ei rakendata. Ma arvan, et see on natuke ka selline põhimõtteline küsimus, et kui see seal lepingus on, see klientide jaoks selline täiendav tõkend tundub. Ja me paistame Eestis silma võrreldes teiste riikidega, et me nii suuri takistusi oleme laenulepingu lõpetamisel seadnud. Võib-olla ka see võiks olla olemata või madalam. 

Need need kolm mõtet on. Ma loodan, et varsti nad ka siia saali arutlusele jõuavad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole, küll aga on küsimus istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun!  

Hea juhataja! Eile me arutasime sellist olulist küsimust, et Riigikogu liikmetel oli süsteemis nagu perekonnanimi ees ja eesnimi taga. Aga praegu ma vaatasin, et millegipärast ei ole lugupeetud Eesti Panga presidendi pilti. Meil on olemas uuel puldil pildi koht. Tavaliselt on ka külaliste pilt seal, aga siin ei ole. Kui vaja, ma võin saata, äkki saaks panna sinna, võiks nagu kasutada seda võimalust ära. Praegu oli Madis Müller, oli lihtsalt nimi, aga pilti ei olnud. Kui vaja saata, ma tegin pilti.

Ma vaatan, teie pilt on ka siin, see on natuke teistmoodi, kui te praegu välja näete. See on natukene varasem pilt. Aga me saame Madis Mülleri pildi ka panna. Me tutvume nende pultidega, arendame neid ja ma usun, et järgmine kord saab selle rakendada paremini. Nii et asjad arenevad. Aitäh märkuse eest! 

Aga avan nüüd läbirääkimised fraktsioonidele. Ja kõigepealt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev. 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eesti Panga president! Head kolleegid! Esmalt tänan härra presidenti sisuka ettekande ja huvitava debati eest. Eesti Panga 2024. aasta aruanne annab meile väärtusliku ülevaate keskpanga tööst ja seisukohtadest, mis puudutavad nii riigi rahanduse kui ka meie majanduse arengut. 

Aruande põhjal võib öelda, et Eesti Panga tegevus on olnud nagu alati sisuline, põhjalik ja tasakaalukas. Esmalt tuleb esile tõsta Eesti Panga rolli usaldusväärsete majandusprognooside koostamisel. 2024. aasta jooksul anti välja neli majandusprognoosi, mis toetasid nii valitsuse kui ka ettevõtjate ja majapidamiste otsuseid. Keskpank oli nii avalikes aruteludes kui ka Riigikogus majanduspoliitiliste arutelude keskmes, osaledes aktiivselt ka Riigikogu majanduskomisjoni loodud eksperdikogu töös Eesti ettevõtluse konkurentsivõime parandamise raporti koostamisel. 

2024. aastal on keskpank tõstatanud mitu olulist teemat, mis koostöös valitsuse ja Riigikoguga on läbimõeldult ja mõistliku tempoga ellu viidud ja mõned asjad on veel töös. Üks olulisemaid ja suurema mõjuga on kindlasti Eesti Panga algatus ümardamisreegli kehtestamiseks ühe- ja kahesendistele, mille osas Riigikogu tegi pärast põhjalikke arutelusid 2024. aasta mais otsuse ja alates 1. jaanuarist 2025 see reegel jõustus, mille järgi sularahas makstes ümardatakse ostukorvi summa lähima viie sendini. Ühe- ja kahesendiste müntide ringlus ei toiminud enam mõistlikult, kuna pisisente said inimesed küll poes vahetusrahana tagasi, kuid ei kasutanud neid maksmisel kuigi tihti. Seetõttu kuhjusid need väikesed sendid vaid inimestele kodudesse ja keskpank pidi neid kogu aeg juurde tootma. Maksevahendina need aga tegelikult ei toiminud. Muudatus vähendab oluliselt ühe- ja kahesendiste tootmisega seotud kulusid ning samuti märkimisväärselt keskkonnamõju. Eesti Pank on seda protsessi hästi juhtinud, viies läbi aktiivset teavitust nii kaupmeeste kui ka tarbijate seas. 

Oluline teema on olnud ka kodulaenuturul valitsev konkurents ning laenutingimuste parandamine. Eesti Pank on koos Finantsinspektsiooniga teinud ettepanekuid, mis muudaksid kodulaenu ületoomise ühest pangast teise lihtsamaks ja soodsamaks, näiteks notariaalse kinnituse kaotamine, kui hüpoteegitingimused ei muutu, või panga poolt õiguse kaotamine nõuda laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel mitme kuu intresside tasumist, ning muuta lihtsamaks ja soodsamaks kinnisvara hindamine. Ka nende ettepanekute elluviimisega oleme juba alustanud. 

Riigikogu jaoks on tähtis, et Eesti Pank toetab sisuka, pika vaatega majanduspoliitika kujundamist, hoides samas vajalikku sõltumatust. Nii näiteks ei sekku keskpank maksupoliitika sisulistesse maailmavaatelistesse valikutesse, küll aga hindab nende mõju riigi rahandusele ja makromajandusele. Seda sõltumatut hinnangut peame ka poliitilistes aruteludes hoidma ja väärtustama. Samuti väärib tähelepanu Eesti Panga soov suurendada finantssektori läbipaistvust ja turvalisust, sealhulgas ettepanek hoiu-laenuühistute tegevuse karmimaks reguleerimiseks ja allutamiseks finantsjärelevalvele. Need sammud aitavad vältida riske, millega võivad muidu kaasneda tõsised tagajärjed hoiu-laenuühistu liikmetele ja seal raha hoiustajatele. Viimased aastad on kahjuks mitmeid negatiivseid näiteid hoiu-laenuühistutega toonud, kus inimesed on oma raha kaotanud. Hoiu-laenuühistutega seotud probleeme lahendava eelnõu arutelu ja esimese lugemise lõpetasime siin saalis eelmisel nädalal.

Head kolleegid! Eesti Panga 2024. aastaaruanne kinnitab, et meil on tugev keskpank, kes suudab toetada Eesti rahanduse usaldusväärsust ja majanduse arengut. Eesti Pank on kindel partner, kelle ekspertiisile ja suunistele saame ka poliitiliste otsuste tegemisel toetuda. Meie ülesanne on seda vastutustundlikku ja sõltumatut häält kuulata, aga ka toetada.

Eesti Panga värske majandusprognoos saab küll avalikuks ilmselt järgmisel nädalal, kuid nagu täna ka Eesti Panga president Madis Mülleri käest kuulsime, on Eesti majanduskasv tasapisi elavnemas. Välised tegurid, nagu Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ... Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Välised tegurid, nagu Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu, USA tollipoliitika ja nii edasi, seavad küll teele raskusi ja riske, kuid sellest hoolimata on kasv alanud. Oma roll selles on kindlasti ka valitsuse eelarvepoliitikal, kus oleme eelnevatel aastatel riigieelarve defitsiiti koomale tõmmanud ning järgmisest aastast rakenduv ühtlane tulumaksuvaba määr 700 eurot kõigile jätab inimestele rohkem raha kätte ning ergutab omakorda sisetarbimist. 

Samas oleme keerulises julgeolekuolukorra tõttu sunnitud tõstma oma kaitsekulud üle 5% SKP-st, mis 2026. aastal on üle kahe miljardi euro. See omakorda seab surve riigieelarvele. Oleme defitsiidi vähendamiseks suure ja raske töö teinud ja nüüd, kui Euroopa Liit on andnud kaitsekulude katmiseks leebemad eelarvereeglid, tuleb ise olla seda enam distsiplineeritum ja lähtuda keskpanga viimases prognoosis toodud soovitusest ja täna ka siin panga presidendi poolt üle korratust. Lähtuda võiks põhimõttest, et eelarve positsioon ei halvene järgmistel aastatel rohkem, kui on täiendavad kaitsekulud. Kui kaitsekulud püsivad kõrgel tasemel pikema aja vältel, mida nad püsivad, seda me teame, siis tuleks leida neile püsiv kate riigi jooksvatest tuludest.

Lõpetan positiivsel ja isegi lõbusal toonil. Eesti Pank annab välja ka meene ja erikujundusega münte. Suve hakul tegi Eesti Pank teatavaks, et meie ja meie laste suur lemmik Sipsik saab kaheeurosele erikujundusega mündile, mis jõuab ringlusse juba järgmisel, 2026. aastal. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik on selle idee kenasti kokku võtnud järgnevalt: "Sipsik on sõbralik ja hooliv, lihtne ja mõistev, tundeline ja uudishimulik, hakkaja ja nutikas – just selline, nagu meie lapsed ja noored võiksid olla". Seetõttu pole Sipsiku kaheeurone münt pelgalt maksevahend, vaid kultuuriline sümbol, mis ühendab põlvkondi ja avaldab austust Eesti lastekirjandusele. Tänan, ja soovin meile Eesti Pangaga jätkuvalt head koostööd!

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No hea kolleeg Mart Võrklaev rääkis juba enamuse vajalikud seisukohad ära ja ega siin väga pikalt midagi lisada ei ole. Tõesti, Eesti Panga puhul on tegemist ühe institutsiooniga, kus on olemas nii-öelda teaduspõhine ja professionaalne lähenemine, ja kindlasti institutsiooniga, kellel on olemas ka rahva usaldus. Ja see on hästi oluline, rahva usaldus tuleb ainult siis, kui tehakse hästi tööd. Nii et ka minu poolt suured-suured tänud Madis Müllerile selle ettekande eest ja selle töö eest, mis Eesti Pank on teinud.

Ma tahaksin üle käia korraks sellesama teema, mille osas ma küsisin lugupeetud presidendilt, et mis olid täpselt need Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni peamised ettepanekud, mis puudutas kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks ja soodsamaks tegemist. Tõesti, need ettepanekud on päris pikalt juba siin ringlenud ja mingis osas on seda ka arutatud, ma ei tea küll, mis kujul, rahanduskomisjonis. Aga see ettepanek, millega tuli Keskerakond välja, mis puudutas ainult seda ühte nii-öelda meedet, võlaõigusseaduse muutmist, seda sätet, mis reguleerib ennetähtaegse tagasimakse nõuet, teatavasti, et kui tahetakse siis laen ära lõpetada, ennetähtaegselt tagasi maksta ja samal ajal võib-olla kolida teise panka, siis vastavalt võlaõigusseadusele laenupidaja või ‑saaja peab ära maksma kolme kuu saamata intressi pangale. Ja kui see arutelu siin käis, siis minu teada nii Eesti 200 kui ka Reformierakonna Riigikogu liikmed olid selle vastu, ütlesid, et tegelikult see ettepanek, mis Keskerakond praegu siinsamas saalis tegi, et seal ei ole analüüsi taga ja nii edasi. Minu arust nendel küll ei olnud sellist teadmist, et see ettepanek tegelikult on tulnud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt. Siinkohal kindlasti kutsun häid kolleege süüvima asjasse, vaatama ja mitte nii lihtsakäeliselt neid ei-vastuseid andma, kui need head ettepanekud tulevad ühe opositsioonierakonna poolt, mis on tegelikult ajendatud nendest ettepanekutest, mis on tulnud institutsioonidelt nagu Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. 

Ja mis puudutab neid teisi ettepanekuid, on siis, nii nagu ka Madis siin juba ka oma vastuses välja käis, et see on siis hüpoteek, siis see on seesama kinnisvara hindamise teema, need on väga olulised. Me räägime tegelikult sellest olukorrast, kus meil on eluase muutunud päris kalliks, kättesaamatuks, eriti noorperedele. Selle kohta on ka Sotsiaalministeerium ju toonud just välja värske analüüsi, kus on üheks meetmeks välja käidud, et me peaksime tegema, võtma ridamisi meetmeid vastu, selleks et noorperedele eluase muutuks odavamaks. Ma arvan, et samad ettepanekud, mis on ka Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt välja käidud ja mis on ka meie otsuse eelnõus sees, mis me see nädal ka siinsamas Riigikogus üle andsime, nendega tuleb tõsiselt tegeleda ja väga kiiresti tegeleda. See on kindlasti meede, mis tagab selle, et see laen muutuks odavamaks, eluase muutuks kättesaadavamaks. Ma kutsun küll üles, et mitte järgmine kord, kui meie eelnõu tuleb arutluse alla, et mitte käituda nii, nagu see toimus esimese eelnõuga, kus, ma saan aru ikkagi, ma julgen öelda, ma julgen öelda, et osad kolleegid koalitsioonierakondadest ei süüvinudki asjasse ja panid lihtsalt tuimalt punast.

Nii et, head sõbrad, Eesti Pangal läheb hästi. Eesti Pank on usaldusväärne institutsioon. Veel kord tahaks tänada praegust Eesti Panga presidenti tema ettekande eest. Ja veel kord toonitan üle, et kui need ettepanekud, mis puudutavad kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks, soodsamaks tegemist, tulevad uuesti saali, siis ma loodan, et ka koalitsiooni poolt need saavad rohelise tule, mitte punase. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud Eesti Panga president! Alustuseks soovin kindlasti tänada Eesti Panga presidenti selle põhjaliku ülevaate eest möödunud aasta majandusarengutest ja finantssektori seisust. Keskpanga roll on Eestis eriti oluline. See annab meile kindluse, et nende otsused põhinevad alati teadmistele ja faktidele, mitte poliitilistele instinktidele.

Möödunud ja ka see aasta on Eesti inimestele keeruline olnud, eeskätt kiire hinnakasvu tõttu. Inflatsioon, mille tippe veel hiljuti nägime, on küll vähenemas, kuid selle mõju ulatub sügavale inimeste igapäevaellu toidukorvist eluasemekuludeni. 

Eesti Panga aruandest näeme, et hinnakasvu taga on olnud energia ja toorme hindade kõikumine, aga ka meie majanduse struktuursed probleemid. Olen nõus Eesti Panga seisukohaga, et korras riigirahandus on oluline ja loob kasvuks kõige paremad eeldused. Võlgu elamine on vastutustundetu põgenemine probleemi eest. 

Lisaks ei saa unustada laiemat konteksti. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud kaasa ulatuslikud hinnatõusud ja ebakindluse tegelikult kogu Euroopas. See sõda ei ole meie valik, kuid selle mõju on meie kõigi õlgadel, alates kaitsekulude kasvust kuni tarneahelate katkemiseni. Ja me maksame lõivu selle nimel, et Eesti oleks paremini kaitstud. See on hind, mida me maksame oma vabaduse ja sõltumatuse eest. Agressor ei tohi seda sõda võita ja meie ei tohi kindlasti väsida. 

Valitsus on astunud samme, et leevendada järgmisest aastast inimeste maksukoormust ja tugevdada majanduse väljavaadet. Järgmisest aastast kaotame maksuküüru ja jätame ära 2%-lise tulumaksu tõusu, mis tähendab, et Eesti inimestele jääb rohkem raha kätte. See on samm õiglasema ja lihtsama maksusüsteemi ning suurema tarbijakaitsekindluse suunas. Lisaks investeerimine energiajulgeolekusse ja taastuvenergialahendustesse, mis aitavad tulevikus vähendada hinnatõusude mõju. 

Kuid me teame, et ainult lühiajalistest sammudest ei piisa. Eesti vajab pikaajalist majanduskasvu strateegiat. Eesti 200 usub, et hindade kasvu ja majanduse haprust saab pidurdada ainult siis, kui tugevdame oma konkurentsivõimet. See tähendab investeeringuid inimestesse, teadusesse ja innovatsiooni. Haridus peab jääma Eesti peamiseks kasvumootoriks. Samuti peame panustama rohetehnoloogiatesse ja digilahendustesse, mis toovad Eestile uusi võimalusi ja tarku töökohti.

Eesti 200 seisab selgelt liberaalse turumajanduse eest. Me usume, et ettevõtluskeskkonna stabiilsus, läbipaistvus ja lihtsus on parim garantii, et Eestisse tuleks uusi investeeringuid. Samal ajal peame looma kindla raamistiku, mis soodustab uuendusi ega pidurda neid liigse bürokraatiaga. See tähendab ka tööjõuturu paindlikkust ja avatud hoiakut rahvusvahelisele koostööle. 

Head kolleegid! Eesti Pank on oma aruandes toonud välja ka riske finantsstabiilsusele. Parlamendil on tegelikult suur vastutus, et püsiks usaldus meie panganduse ja majanduse vastu laiemalt. Läbipaistev poliitika, targad otsused ja pikaajaline vaade on nende märksõnaks. Eesti 200 on majanduse kasvatamise visiooni välja käinud ning valmis ka seda ellu viima.

Lõpetuseks tahaks öelda, et kuigi viimased aastad on toonud majanduslikke raskusi, ei ole meil põhjust kahelda Eesti tulevikus. Meil on targad inimesed, tugevad institutsioonid ja paindlik majandus. Kui suuname investeeringuid haridusse, innovatsiooni ja ettevõtluskeskkonna parandamisse, siis kasvab Eesti majandus taas kiiremini ja meie inimeste heaolu koos sellega. 

Ma soovin siinkohal väga kiita Eesti Panka, kelle ettepanekul on meie pangandusturul konkurents tihenemas. Sellest võidavad kõik laenuvõtjad ja kodulaenude refinantseerijad, kes loodetavasti ei pea järgmisest aastast oma laenu üleviimisel teise panka enam notaritasusid maksma. Samuti tervitame mõtet loobuda refinantseerimisel uue laenutagatise hindamisakti nõudest.

Eesti 200 kindlasti toetab sellist paindlikku lähenemist, kus inimesed saavad rohkem vabadusi oma rahaasjade planeerimisel. Teisalt toetame seda, et Eesti notarid saaks õiglasemat tasu, kui nad sõidavad üle Eesti appi eakatele ja liikumispuudega inimestele nende koju tehinguid vormistama.

Aitäh Eesti Panga presidendile ja kolleegidele! Meie tee peab olema selgelt suunatud tulevikku ja alanud majandustõusule. Rohkem optimismi, vähem pessimismi! See ei tee majandusele kunagi halba. Aitäh! 

Aitäh! Ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Siin saalis kipub kõik mustvalgeks minema: asjad on kas väga hästi või väga halvasti. Seetõttu oli eriti hea kuulda Eesti Panga presidendi nii kõnet kui vastuseid küsimustele, kus ta nentis, et noh, selleks et kirjeldada majanduse seisu, tuleks vaadata suuremat hulka erinevaid statistilisi näitajaid. Ega meil tuleb kõigil see pingutus teha. 

Nüüd, selleks, et meie töö oleks lihtsam, on mul väga hea meel, et mul on õnnestunud osaleda näiteks kevadisel Eesti Panga korraldatud kaubanduspiirangute seminaril, kus olid ka rahvusvahelised esinejad ja väga huvitav ekspertide paneel. Ja samas hoos sügisel jätkatakse digieurokonverentsiga. Lisaks sellele Mart Võrklaev mainis juba majandusprognoose. Ja ma eraldi tooksin välja leibkondade finantskäitumise, tarbimisharjumuste uuringu, mis tõepoolest mikroandmete põhjal ka aitab sisse vaadata leibkondade varalisse seisu ja valikutesse, mida nad on viimastel aastatel teinud, ja avada sellist pilti, kuhu me seni pole sisse näinud. 

Eraldi, kuna meil on eelarve läbirääkimiste aeg, tooksin välja eelarvenõukogu töö toetamise. Kuna sel nädalal eelarvenõukogu tegi ettekande ka rahanduskomisjonis, siis võib-olla soovitus Eesti Pangale tutvustada ka laiemalt avalikult eelarvenõukogu soovitusi. Inimesed, kes käivad rahanduskomisjonis, kes käivad eelarvenõukogu poolt valitsuses, samamoodi targad, soliidsed, vastavad väga tasakaalukalt küsimustele ja võimaldavad selgitada ehk seda, et kui tundub, et vahel igasugused poliitilised kokkulepped … Noh, kompromiss on kompromiss, ühele meeldib, teisele ei meeldi, tavaliselt koalitsioonile meeldib, opositsioonile ei meeldi. Aga tegelikult kõik valikud ei ole samaväärsed. Ja seda, et maksu võib tõsta ja langetada ja poliitikutel on väga suur otsustusvabadus ühiskonnaelu korraldamiseks, selle üle ei ole mingisugust vaidlust. Meie küsimegi mandaati erinevate muudatuste tegemiseks, ka õiguses. Aga selline sõltumatu, ma ei tea, kõrvalpilk ja hinnang on väga väärtuslik mitte ainult valitsejatele, kes võivad kuulda võtta seda või siis õlgu kehitada, aga selleks ka, et inimesed saaksid aru, et see ei ole päris nii, et jah, valikuvabadus on olemas, aga kõik otsused on Eestile võrdväärselt kasulikud. 

Rahanduskomisjonis me proovisime küll peast arvutada, mis see võlakoormus siis nelja aasta pärast võiks olla. Jõudsime kuskil 34–35%-ni Mardiga. See sisuliselt tähendab, et nelja aastaga võlakoormus pea kahekordistatakse, mis on ehmatav. Ja see siis kahekordistatakse, kui me vaatame suhtena SKP-sse. Kuna SKP samal ajal kasvab, siis absoluutsummas see kasv on muidugi veel kohutavalt palju suurem. Aga sellise, ma ei tea, info kättesaamine tavalisele kodanikule, et ka järeldusi teha, noh, need võimalused on piiratud ja võib-olla ka huvi on tagasihoidlik. Seda tuleks selgitada lihtsalt. Ja ma arvan, et Eestis on palju inimesi, kes laenukoormuse kasvu ka toetavad. Noh, mis me siin ikka maksu kokku kogume, kui on teisi võimalusi kulutuste rahastamiseks. Aga saab selle otsuse teha teadlikumalt, kui praegu tehakse. 

Teise teemana, nii nagu vist kõik mu kolleegid on rääkinud eluasemelaenu lihtsamast liigutamisest pankade vahel, ma arvan, et see on väga paljusid inimesi mõjutav oluline muutus. Aga ma arvan, et tähtsam veel on see, et meil ka põhiseaduslikud institutsioonid, näiteks kohus, kohus hiljuti otsustas, et kiirlaenuvõlgnevuste puhul seda maksekäsu kiirmenetlust enam ei tehta, sest ta tegelikult ei anna sellist õiglast tulemust. Juriidiliselt on võimalik, aga see vastutustundliku laenamise printsiibi jälgimise hindamine jääb sellisel juhul kõrvale ja tihtipeale tehakse otsuseid, mis ei ole laenuvõtja huvides, kellele on võib-olla ka liiga tehtud. Selle eluasemelaenu lihtsama pankadevahelise liigutamise puhul minu arust see peegeldab sedasama printsiipi, et vaatamata sellele, et organisatsioon tegeleb finantsstabiilsusega, tõesti selliste teemadega, mis abstraktseks jäävad võib-olla igapäevases elus inimese jaoks, on aspekte, kus on võimalik sekkuda selleks, et tõepoolest pangandusturul konkurentsi suurendada, aga ka et inimeste huvid oleksid paremini kaitstud. 

Nii et soovin jõudu. Kindlasti on meil pangandusturul veel selliseid kohti, kus tuleks tagant lükata seda seaduse muutust.

Soovid sa lisaaega?

Jaa, palun üks minut.

Kolm minutit lisa siis.

Jah, aitäh! Tänan lahket juhatajat! Aga mainin ainult ära selle ka, et tõesti Finantsinspektsiooniga koostöös hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmine, mis meil rahanduskomisjoni on jõudnud, et need on huvitavad teemad, olulised teemad ja tegelikult see üksmeel on erakondade vahel täiesti olemas. On terve rida asju, mida me saame edasi liigutada, ja võib-olla edasi liigutada kiiremini kui olukorras, kus meil oleks, ma ei tea, teistsugused asjad laual või me oleks kõik siin, ma ei tea, Riigikogu valimisteks valmistumas või selliseid asju tegemas. Praegu meil on võimalik tegelikult mahukaid regulatsioone läbi töötada, nendes muudatustes kokku leppida. Septembrikuu rahanduskomisjonis on juba väga tempokas ja sisuline olnud. 

Nii et tänan kolleege, tänan Eesti Panga presidendi ja tema kolleegide panust ja soovin jõudu edaspidiseks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellega on ka istung lõppenud.