Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 17. septembri infotundi. Ja head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve: teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale on end registreerinud 17 Riigikogu liiget, puudub 84. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja sotsiaalminister Karmen Joller. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed!

Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Küsiv Riigikogu liige saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse ja lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada ka selle küsimuse raames lisaküsimuse. Kokku on meil 11 registreeritud küsimust.

Neist kõige esimene on sotsiaalminister Karmen Jollerile, küsija on Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on olukord sotsiaalministri vastutusalas. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Alustame sealt, kus me eelmisel nädalal pooleli jäime ja räägime meie inimeste tervisest ja üleüldisest olukorrast teie valdkonnas. 

Nii nagu eelmine nädal ma juba ütlesin, vastavalt Eurostati andmetele on 15,5% meie elanikkonnast loobunud tervishoiuteenusest erinevatel põhjustel – ta on kättesaamatu, kallis ja nii edasi. See tähendab seda, et kümned ja kümned tuhanded lihtsalt ei käi arstide juures. Ja kui me avaldasime teile umbusaldust ja selle asjaolu ma tõin ka välja, siis te ütlesite, et nendesse arvudesse tuleb süüvida ja analüüsida. Ja sellest lähtuvalt, kas te olete seda olukorda juba analüüsinud?

Teine pool, mis puudutab Tervisekassat. Samal ajal, kui me teid umbusaldasime, tuli ka uudis, et Tervisekassa nüüd võttis otsuse vastu, et uue juhi leidmiseks palgatakse ettevõte, selleks, et Tervisekassale leida uus juht. Ja selle teenuse hind on 35 000. Teie kui nõukogu, Tervisekassa nõukogu esimees, te kiitsite selle otsuse ka heaks, et sellise suure summa kulutada selleks, et leida uus juht, kes, loodame, et tõenäoliselt ikkagi neid kalleid segisteid lausa maksumuses 3,5 tuhat eurot ostma ei hakka. 

Ja kolmandaks, kui te ministriks astusite, siis te ise ütlesite välja, et te pigem keskendute tervishoiuküsimustele. Seal on ka teil vajaka, aga te mainisite ära, et kõik, mis puudutab sotsiaalvaldkonda, sellega te ei jõua tegeleda. Kas te olete vahepeal muutnud meelt ja kas te olete suutnud oma põhitöö kõrvalt ka välja kanda selle ministri nime, ehk sotsiaalminister, ja olete tegelenud ka sotsiaalprobleemidega? Sellepärast et sotsiaalprobleeme on ikkagi meie riigis ohtrasti.

Aitäh küsimuste eest! Küsimus koosnes kolmest osast, ma püüan siis kolme minuti piires püsida. 

Esiteks see 15%. Ma tegelikult oleksin tänulik allika eest. Minu teadmiste järgi see protsent on natuke väiksem. Aga ma ei eita, loomulikult, Eestis on inimestel jäänud ära raviprotseduure, nad ei ole jõudnud õigel ajal eriarstile, ja sellega me tegeleme. 

Teine küsimus – Tervisekassa nõukogu otsus, 35 000 eurot, kuni 35 000. Tõepoolest, Tervisekassa nõukogu soovib, et me valiksime Tervisekassa uueks juhiks väga kõrge professionaalsusega inimese. Ja seetõttu me küsisime pakkumisi erinevatelt personaliotsingufirmadelt ja pakkumised olid vahemikus 28 000 kuni 32 000 eurot. Ja me ei soovinud, et võib-olla parima kvaliteediga pakkuja ei jääks nii-öelda ukse taha. Kui on kulu suurem kui 30 000 eurot, siis tuleb korraldada hange, ja seetõttu me korraldasime ka hanke. 

Tervisekassa uue juhi valimine on nõukogu ülesanne. Nõukogus on kuus liiget ja ükski meist ei pea ennast pädevaks personaliotsingu vallas, eriti veel olukorras, kus tegemist on asutusega, mille eelarve aastas on praegu umbes 2,5 miljardit eurot ja millest sõltub kogu Eesti inimeste tervis. Seetõttu on väga oluline, et me leiaksime professionaalse, targa juhi. Ja kui keegi ütles avalikkuses, et kas me siis kedagi tõesti ei tunne, kes võiks olla hea juht, siis ma arvan, et tutvuste põhjal ei tohiks mitte mingil juhul valida uut juhti Tervisekassale. See peab olema professionaalne ja läbi viidud oma ala ekspertide poolt. Ja seetõttu nõukogu ühiselt võttis selle otsuse vastu. 

Umbusalduse avaldamise ajal ma ütlesin ka selgelt välja, et minu prioriteet ei ole ainult tervishoiu valdkond. Minu tollane väljaütlemine oli veidi ebaõnnestunud, möönan, aga praktikas olen ma tegelenud sotsiaalvaldkonnaga oluliselt rohkem kui tervishoiuvaldkonnaga, Ja ka riigieelarves, eelarve läbirääkimistele läksin pigem sotsiaalvaldkonna kui tervishoiu valdkonna teemadega. Minu jaoks on inimeste heaolu ühesugune, ei koosne eraldi ainult tervisest ja sotsiaalist, vaid inimene on tervik ja seda väljendab ka üks meie suuri reforme, kus me üritame paremat koostööd tekitada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No kahju. Kahju on tõesti, et te ei ole jõudnud ja suutnud või pole tahtnud ja ei ole soovi leida neid allikaid, aga kaugele ei pea minema. Reklaamin välja: Lauri Laats, Facebook, 26. august. Euronews on kirjutanud needsamad Eurostati värsked andmed, mis puudutavad meie inimeste meditsiini- ja arstiabi kättesaadavust. Ja see number on 15,5%. Ma lihtsalt toon välja, et siin on nii-öelda lausa selline TOP välja toodud ja me oleme negatiivses mõttes esimesel kohal. Järgmine riik on Albaania, siis on Kreeka. Nii et Eesti on praegu nii-öelda liider. Ja mitte Euroopa Liidus, vaid Euroopas. Albaania on meist ka paremal tasemel. Tuletan lihtsalt meelde, et Albaania kindlasti ei ole nii jõukas riik nagu Eesti. 

Aga tõesti, vaatamata sellele, et te lubasite, et süüvite nendesse arvudesse ja vaatate järgi, kuidas need arvud on kokku saadud, siis te praegu vastasite, tegelikult ma ei teagi, mis allikatest need numbrid pärinevad. Palun väga: minu Facebook, 26. august – sealt saate kätte. Seal on olemas Euronewsi uudis, mis põhineb allikatel. Saate sellega tegeleda. Ma loodan, et juba järgmine kord, kui me infotunnis kohtume, siis saate ka korrektselt vastata. 

Nüüd, mis puudutab juhi otsimist Tervisekassale, ma soovitaks Reformierakonna juhil kasutada sama teenust ka järgmine kord, kui tuua siia ministrid: siis ka maksta 35 000 eurot, et nad leiaks selle hea ministri, kes tegelikult suudaks ühte või teist valdkonda juhtida. Ma ausalt ei usu, et meie süsteem on nii hambutu riigis, et me ei suuda leida head inimest ükskõik mis asutuse juhiks ja me peame kasutama jällegi erasektorit ja maksma selle eest maksumaksja raha.

Aitäh! Ma arvan, et Lauri Laatsi Facebooki-leheküljel jagatud Euronews ei ole sada protsenti see allikas, millest peaks sotsiaalminister lähtuma oma töös. Meil on väga palju erinevaid kvaliteediparameetreid, mida me mõõdame ja hindame. Ma arvan, et minister ei peaks ka ühele numbrile keskenduma. Minu eesmärk on, et Eesti inimene jõuaks õigel ajal õige arsti juurde ja õiges kohas. Ja seda, tõepoolest ma möönan, alati ei juhtu. 

Kas meie tervishoidu saab võrrelda Albaania omaga, ma ei ole päris kindel. Siin oleneb väga paljudest väikestest faktoritest, kuidas need numbrid kujunevad. Ma vaatan kindlasti selle konkreetse allika üle, aga lähtun oluliselt rohkematest andmetest kui see üks Facebooki-postitus. Seda ma kindlasti luban. 

Ja … Aa, siin oli teine küsimus veel. (Saalist vastatakse.) Aa, et kas peaminister peaks … Jaa, võib-olla peaks siis Riigikogu liikmetele sellesama rehkenduse tegema, eks ju, et mitte kasutada valimisi, vaid hoopis professionaalseid ettevõtteid. See on selline huvitav ettepanek. Huvitav, kui paljud meist jääksid siia? Tegelikult ikkagi teie siinolek väljendab Eesti rahva tahet. See, et Reformierakond on praegu võimul, väljendab Eesti rahva tahet. Eks siis uued valimised näitavad, kas Eesti rahva tahe muutub või ei muutu. Ja meie, valitsuse liikmed, ja teie, Riigikogu liikmed, kindlasti aktsepteerite seda.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Jaa, aitäh! Võib-olla jah, sotsiaalministrile mingid sellised teemad pakuvad nalja. Aga jätkates Tervisekassa küsimusega. Tervisekassa küsimus oli meil ka erikomisjonis arutlusel ja seal nii Tervisekassa juhatuselt kui ka teilt jäi kõlama sõnum, et kõik need poole miljoni euro eest üritused, palgatõusud, juhatuse liikme tasud, mis ulatuvad pea 10 000 euroni, ja lisaks sellele üle 70 000 euro tulemustasusid on kõik väga vajalikud töötajate motiveerimiseks, neil on nii suur koormus, neil on keeruline töö. Siin muidugi jällegi tekib küsimus, et miks me siis samasuguseid motivatsioonipakette, koolitusi, erinevaid üritusi ei tee siis õpetajatele, päästjatele, aga võib-olla ka hooldajatele ja medõdedele. Tervisekassa juhatus võib-olla ajab sassi ka seda, et see raha, mis neil on, nad ei teeni seda ise juurde, see raha on see eelarve, mis Tervisekassa saab riiklikust eelarvest, ja see on poliitiline otsus, kui palju iga aasta seda eelarvet eraldatakse. Ja Tervisekassa ülesanne on tulenevalt seadusest, otsustest õigesti need rahad laiali jagada tulenevalt sellest, mis need seadused on. 

Aga eraldi küsimus on selles, mis ma tahaksin eraldi ka küsida – muidugi see büroopind. Kui valiti neid, siis valiti kõige kallimate vahel. Kui korruptsioonivastases erikomisjonis küsiti, et kuidas juhtus nii, et oli valikus kas Golden Gate või siis see Arteri hoone, siis öeldi, et prioriteediks oli ikkagi A-klassi hoone, millel oleks väike keskkonna jalajälg. Mis ajast on niimoodi, et prioriteediks on süsiniku jalajälg, aga mitte see, kuidas optimaalselt maksumaksja raha kasutada? Ja te erikomisjoni istungil mainisite, et teie hakkate seda büroopinnaküsimust, tegevuskulusid ka laiemalt nõukogu koosolekutel arutama. Siinkohal esiteks küsimus: kas te siis ei jaga ka Jürgen Ligi seisukohta, et kõik need kulutused on põhjendatud? Teiseks: kas te plaanite arutada ka võimalust, et viia Tervisekassa teie …

Teie aeg!

… ministeeriumi alla ja läbi selle hoida miljoneid kokku?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh! Esiteks, nalja tegi see hoopis Riigikogu saadikutele, minu eelmine vastus. Ei, mina olen täiesti tõsine, kui ma vastan. Naersid siin teised inimesed. Aga see selleks.

Ma palun, et te ei ajaks mind segamini Tervisekassa endise juhiga. Mina olen Karmen Joller, sotsiaalminister, ja ma ei ole Tervisekassa juht. Ja väga selgelt olen väljendanud igal pool, kaasa arvatud koosolekul, mida teie juhtisite, et need suvepäevad, mida Tervisekassa pidas, riivasid ka minu õiglustunnet. Ma kindlasti ei arva, et see oli okei. Ma möönan, loomulikult tuleb inimesi motiveerida, aga näiteks perearstikeskus, kus mina töötasin, motiveeris oma töötajaid matkaga, mida taunis jällegi endine Tervisekassa juht. Teeme nii, et hoiame need kaks lahus. Ja tegelikult Tervisekassa ja ministeerium peavadki olema lahus, Tervisekassa peabki olema sõltumatu. Sellepärast et kui tuleb järgmine minister, kes näiteks arvab, et abordid on keelatud, siis see otsus ei tohi jõuda mitte kunagi Tervisekassa tegevustesse ja teenustesse. Või kui tuleb mõni minister, kes arvab, ühesõnaga, et kindlasti tuleb kõikidel à la – ma nüüd liialdan – sugu ära vahetada, eks ole. Et ka see ei peaks jõudma. Poliitika ei tohi mõjutada raviotsuseid ja seetõttu on Tervisekassa avalik-õiguslik asutus ja nii peab ka jääma. Küll aga peab olema poliitikal mingigi sõnaõigus Tervisekassa juhtimisel. Praegu on kaks ministrit nõukogus ja ma arvan, et see on piisav. 

Rääkides sellest, kas on vaja kolida teisele büroopinnale, see jääb uue juhi otsustada. Tegemist on tegevuskuludega ja tegevuse põhimõtetega, mille üle nõukogu tegelikult … See ei ole nõukogu ülesanne teha selliseid otsuseid. Küll aga saab nõukogu vajadusel küsida nende otsuste põhjendatust ja avaldada oma arvamust. Oleks kõik need andmed olnud varem teada, siis kindlasti praegune nõukogu oleks ka öelnud: jah, sellised suvepäevad ei ole head. Ja nagu ma ütlesin, oli plaanis nii suvepäevi kui muid meeskonnaüritusi kui ka Tervisekassa kontori asukohta arutada 22. augustil nõukogu koosolekul, aga ajakirjandus tegi enne oma töö. Tervisekassa esimees ütles enne välja omad arvamused, mis viisid ka tema enda tagasiastumisele tema enda soovil.

Suur tänu!

Sellega lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Enne, kui me edasi läheme teise küsimuse juurde, on siin küsimusi ka istungi läbiviimise protseduuri kohta. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Valitsuskoalitsiooni usaldusväärsus on erakordselt madal, aga kas teid Riigikogu esimehena ei tee murelikuks, et Eesti 200 ükski saadik ja Reformierakonnast ainult kolleeg Toomas Järveoja austab kohalviibivat peaministrit oma kohalolekuga?

Aitäh, hea kolleeg, aga teeme nüüd ühe asja selgeks. See konkreetne küsimus ei ole kuidagi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Me viime siin läbi infotundi, mille raames Riigikogu liikmed saavad esitada Vabariigi Valitsuse liikmetele küsimusi ja see on valdavalt küsimus, mida saab opositsioonisaadik esitada Vabariigi Valitsuse liikmele. On olnud ka üksikuid kordi, kus koalitsioonist on tulnud küsimus lisaküsimusena valitsusliikmele, aga need on väga harvad korrad. Lisaks on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik vaadata oma kabinetist läbi videosilla siin toimuvat istungit. Edaspidi palun teil sellistest protseduurilistest küsimustes hoiduda, sest see ei ole lihtsalt istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.

 Teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teemaks on riigi rahandus. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Eesti maksusüsteem on regressiivne, ehk siis Eestis võetakse suurem protsent maksudena neilt inimestelt, kelle palk on väiksem, ehk umbes 1400 eurot ja vähem teenivatelt inimestelt. Need, kes on rikkamad, ütleme 4000 pluss inimesed, tegelikult nende maksukoorem on väiksem. Maksuküüru kaotamine, mida te seal valitsuses nii kõvasti kaitsnud olete Reformierakonnaga, tegelikult ju seda probleemi ainult võimendab, sellepärast, et inimene, kes teenib näiteks 2200 eurot, saab juurde kuus umbes kaks või rohkem korda raha, kui inimene, kes teenib 1400 eurot. Ehk siis jõukamad võidavad sellest rohkem. Ja need, kes jäävad sinna 1400 euro kanti, võidavad sellest oluliselt vähem. Uut riigieelarvet tehes olete välja öelnud, et teie prioriteet on rikkamatele inimestele veel raha juurde anda. Te ju räägite sellest, et dividendide maksustamine võiks olla väiksem. Aga minu küsimus teile on see, et miks te ei seisa selle tasakaalu eest, et need inimesed, kes teenivad 1400, 1500, 1600 eurot saaks rohkem raha juurde kui need, kes teenivad 4000, 5000 või 6000 eurot. Võimalus selle jaoks on olemas, see on toiduainete käibemaksu langetamine üheksale protsendile. Te olete öelnud, et teie ei suuda seda peaministrina ära juhtida ja teha. Aga ma toon teile näite, näiteks soomlased, Soome valitsus, konservatiivid juhivad, kui te juhuslikult pole tähele pannud. Nemad arvavad, et nemad suudavad viia inimesteni langetuse 0,5 protsenti. Teie arvate, et te ei suuda seda. Siis rootslased arvavad, et nad suudavad, aga teie arvate, et ei suuda. Eestis pole vist enam kedagi peale Reformierakonna, kes seda mõtet ei toeta. Öelge, miks te toiduainete käibemaksu langetamisega ei tegele?

Aitäh, hea küsija! Austatud Riigikogu esimees, head Riigikogu liikmed! Siin oli mitu erinevat väidet ja küsimust. Ma proovin neid kõiki osadeks võtta ja siis saame vastata veel täiendavatele. Kõigepealt, käibemaksu erisuste puhul, jah, see probleem on üle kogu maailma. Sarnaseid uuringuid on rootslastel ja teistel ka. Ja nii palju, kui ma ajakirjanduse vahendusel olen kursis, siis ka nemad peavad endiselt probleemiks seda, et maksuerisused ei jõua nendeni, keda see peaks justkui aitama. Seal on mitu põhjust, nad teevad ka muu hulgas selleks, ma vabandan, kui ma terminiga eksin, aga midagi sellist, mis võiks meenutada hinnakontrolli komiteed või midagi taolist. Vähemalt ajakirjanduse vahendusel, rõhutan veel kord. Arvan, et teiegi ei väida, et 100 protsenti käibemaksu erisusest jõuaks tarbijateni. Küllap osa ikkagi vahendajatele jääb ja see on ka loomulik, kapitalismis see nii toimib. Nii et seetõttu minu vaade on veidi teistsugune ja ma püüan seda selgitada. Mina arvan, et parem on, kui inimene saab enda teenitud raha kätte. Ta saab selle maksualandusega, näiteks kui me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni. See on üsna järsk tõus, ka riigieelarve mõttes päris suur tõus. Inimeste vaatest ka. Aga see raha tuleb inimesele kätte, inimene ise otsustab, kuidas ta seda kasutab, mitte ta ei pea otsima poes seda soodussilti, mida vahel on, aga vahel pole. Nii et jah, selles meie filosoofiad kindlasti erinevad, ma seda kuidagi ei salga, ja seda debatti me oleme omavahel lugupidavalt pidanud ja kindlasti peame tulevikus. Kui nüüd vaadata numbreid, mida te siin nimetasite. Lihtsalt mõned näited. 1400 euro juurest, tööperede kaupa, või 1500 euro juurest on aastane võit umbes 300 pluss, 500 pluss eurot aastas. See ei ole väike raha. Mis puudutab keskmist palka, siis see on juba umbes 1400 eurot, õpetaja puhul näiteks 1500 eurot, ajakirjaniku puhul 1500 eurot aastas. Ja me ei pea ju mitte võidust kui sellisest rääkima, vaid sellest, et need tööpered ehk õpetaja, keda te nimetate rikkaks, kellele me tahame seda teha, või ajakirjanik, keda te rikkaks nimetate, küllap on ajakirjanike hulgas rikkaid, kui ma vaatan näiteks veterinaararsti, kes maksab täna 1400 eurot rohkem tulumaksu, need ongi tegelikult seesama keskmine tööinimene ehk keskklass, kellele on pandud selle ebaõnnestunud astmelise tulumaksuga, mida rahvasuus kutsutakse maksuküüruks, suurem koorem. Minu vaade ja ma arvan, et Reformierakonna vaade tõepoolest on see, et nendele inimestele jääb enda teenistusest rohkem raha kätte, mitte nad ei pea soodussilte poes otsima. Aitäh!

Suur tänu!

Ja enne, kui ma annan järgmise küsimuse, on mul hea meel tervitada siin Riigikogu istungisaali rõdul Saksamaa Liitvabariigi Tüüringi liidumaa, Tüüringi parlamendi delegatsiooni, mida juhivad Tüüringi parlamendi spiiker Thadäus König ja Tüüringi liidumaa haridusminister Christian Tischner. 

So, liebe Freunde aus Thüringen, herzlich willkommen ins estnisches Parlament!

Ja me läheme nüüd tänase infotunniga edasi ning, Lauri Läänemets, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jah, aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Austatud peaminister, meie filosoofiad on tõesti täiesti erinevad. Mina ei ole vaidlustanud mitte kunagi seda, et õpetaja palka tuleks tõsta ja raha suurendada. Selle poolt ma olen ja sotsiaaldemokraadid on selle eest seisnud. 

Aga minu küsimus on selles, et miks kogu teie pingutus on suunatud sellele, et jõukam osa – ma räägin neli tuhat, viis tuhat, kuus tuhat eurot teeniv inimene – võidaks rohkem kui see, kes 1400 eurot teenib. Sellest ma ei saa aru ja sellele ma ootan vastust.

Teie näide põhimõtteliselt on ju õige, et maksuküüru kaotamisega tegelikult inimene, kes teenib 1400 eurot, saab aastas ainult 350 eurot juurde, aga mina Riigikogu liikmena saan tegelikult juurde üle tuhande euro. Miks te teete selliseid valikuid?

Ja nüüd, kui on võimalus valida, et kuidas riigieelarvet siis nii-öelda või riigieelarve protsessis mõelda sellele, et vähendada seda olukorda, kuskohas me maksustame 1400 eurot, 1500 eurot teenivat inimest oluliselt rohkem kui neli tuhat eurot teenivat inimest, me räägime maksukoormast, siis teie valik on see, et te alati eelistate 1400-1500 eurot teenivat inimest, mitte seda, kellel päriselt toimetulekuga läheb halvasti.

Ja toiduainete käibemaks seda probleemi aitaks lahendada, sest ma toon näite jälle, et need inimesed, kes teenivad kuus tuhat eurot, nemad maksavad oma sissetulekust käibemaksuks ainult viis protsenti; need, kes teenivad 1200-1300 eurot, nemad maksavad 15 protsenti. Ja te ikka nagu väldite vastust ja pingutust nende inimeste heaolu parandamise eest. Mind tõesti huvitab, miks te seisate selle rikkam osa, kümne protsenti rikaste eest, nagu on Riigikogu liikmed, nagu on teie erakonna liikmed, on ju, teie suursponsorid, aga mitte nende inimeste eest, kes on, kes Eesti elu üleval hoiavad. 

Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Püüan siis selgitada veel ja teen oma parimate võimete kohaselt. 

Minu meelest te kontseptuaalselt kuidagi seda pilti veidi moonutate või käsitlete valesti. Ka näiteks toiduainete käibemaksu erisuse puhul neid arvutusi on paljud teinud ja näiteks Rasmus Kattai, kelle materjali te võite vaadata Facebookist – ta aeg-ajalt sinna paneb neid jooniseid üles ja erinevaid arvutusi, minu meelest väga hea lugemine ja üsna sihuke lihtne lugemine, ei ole liiga keeruline –, seegi kirjeldab seda, kuidas mis tahes käibemaksuerisuse puhul suurema kasu saaja absoluutnumbrites on siiski see jõukam ots. Te üritate osutada justkui, et seda ei ole, aga see nii on. Proportsionaalselt võib olla madalama sissetuleku saaja, absoluutnumbrites ikkagi see jõukam ots, sest nad tarbivad rohkem. 

Ja nüüd, kui te räägite nende numbrite kohta, siis mina ei tea, kust te võtate arvutusi, võib-olla midagi on vahepeal Riigikogu liikmete palkades muutunud, millega ma kursis ei ole – andke kohe teada, kui nad on langema hakanud, aga tuhandet eurot aastas muidugi mina siin teile võitu ei näe. Mina vaatan tulumaksuküüru kadumisest, see on pigem aastas umbes 500 eurot, minister umbes 200 eurot ja peaminister juba jääb 120 euroga miinusesse, nii et peaminister pigem kaotab sellest maksuküüru kaotamisest. Nii et võib-olla meil on erinevad tabelid; eks me saame neid hiljem siis omavahel võrrelda. 

Aga nüüd, tulles jälle selle maksuküüru ehk astmelise tulumaksu kaotamise juurde – ma kujutan ette, et – ja siin meie vaated on ju erinevad lugupidavalt – et teie vaade pigem on vasakpoolne, pigem võrdsustamisele, ümberjagamisele suunatud. Minu vaade pigem on parempoolne, liberaalne, mis ütleb seda, et inimesed peaksid saama rohkem enda loodust kasu ja maksud ei peaks ülemäärased olema. Ja täna see maksuküür siiski asetub just sinna, kus kõige suuremad kaotajad, ükskõik kuidas me seda pilti üksteisele näidata tahame, on tegelikult keskmise palga juures olevad inimesed. Ja veel kord, kõige suuremad pihtasaavad ongi õpetajad, ajakirjanikud, masinaehituse tehnikud, – ma räägin Statistikaameti tööperedest – veterinaararst, ülikooli õppejõud, mehaanikud – nemad tegelikult maksavad umbes 1300-1500 eurot aastas täna rohkem ära makse tänu sellele astmelisele tulumaksule. Ma arvan, et see ei ole hea olukord. Need inimesed ei ole need rikkad, kes peaksid seda, isegi, ma kujutan ette, sotsiaaldemokraatlikus maailmas seda nii-öelda rikkust või rikkuse mudelit kandma. Ja ma ei ole tähele pannud, et sotsiaaldemokraadid väga tihti esineks seisukohaga, et Eesti põlised rikkad või põhilised rikkad on õpetajad, ajakirjanikud, arstid, mehaanikud. Kui see on muutunud teil, andke teada. Ma eeldan, et minust oleks ülekohtune üksiti seda seisukohta teile sellisel viisil omistada, aga kui te väga jonnakalt jääte selle juurde, andke teada. Aitäh!

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Riina Sikkut. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! See oli nüüd küll demagoogia meistriklass! Meil on ju siin väga suur ühisosa – nii nagu teie, ka sotsiaaldemokraadid on veendunud, et ka õpetajate, ajakirjanike, veterinaaride maksukoormust tuleks leevendada. Ka neile käib toiduainete hind üle jõu. Aga seda on võimalik teha väga tõhusalt ja oluliselt väiksema kuluga eelarve jaoks. Ja sotsiaaldemokraadid on ka koalitsiooniläbirääkimistel seda välja pakkunud. See on küüru edasi nihutamine. Nii et kui teda omal ajal rakendati nii, et õpetajad said selle võidu sealt kätte, nii saab küüru edasi nihutamisega seda kasu ja maksukoormuse langust tuua just neile ametikandjatele, keda me soovime. 

Aga see ebatõhus viis ehk maksuküüru kaotamine tähendab ikkagi seda, et siin saalis istuvad inimesed saavad kätte suurema võidu kui õpetajad, ajakirjanikud ja teised tööpered, keda te sisse toote. Nad ei saaks seda võitu kätte, kui tulumaks järgmisest aastast kasvaks. Aga ka eile rahanduskomisjonis tutvustati plaani tulumaksutõusu ärajätmiseks. Ja siis järeldus on ainult ühemõtteline – valitsuse otsused on kingitus kõige jõukamatele. Me tõesti räägime 4000, 5000 ja 6000 eurot kuus teenivatest inimestest. Nemad on need, kes saavad võidu kätte. Kõigi teiste jaoks jääb kasu väiksemaks. Kui käibemaksu, toiduainete käibemaksu langetuse puhul peamine kriitika on teil selles, et see ei ole tõhus viis väiksema palga teenijaid toetada, siis täpselt samamoodi õpetajate maksukoormuse leevendamiseks ei ole maksuküüru kaotamine tõhus viis, vaid maksuküüru nihutamine oleks tõhus viis. 

Miks te ei kasuta ka maksumaksja raha otstarbekalt ja ei paku leevendust sinna, kus seda vaja oleks, ja tõesti koostate kõige vastutustundetuma eelarve, mis meil tehtud on? See pikaajaline perspektiiv on väga nukker ja võlakoormus läheb käest ära.

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd kirjeldan seda veidi vastu ka. Ütleme nii, et maksuküüru kaotamisest – ma tean, et te ju ka armastate numbreid nagu minagi, eks ju, et maksuküüru kaotamisest me räägime, sellestsamast astmelise tulumaksu kaotamisest.  

Mul on küll jah, siin tabelis, võib-olla ma pean midagi uuendama, aga ma arvan, et küllap see ikkagi täpne on, tähendab seda, et seadusandja võidab umbes 400 eurot aastas. See tähendab seda, et Riigikogu liikme täiendav võit sellest maksuküüru kaotamisest on oluliselt väiksem kui näiteks telefonimüügi agendil, kelle palk on 1519 eurot. Telefonimüügi agent – need on tööpered –, telefonimüügi agendi keskmine palk umbes 1519, ja tema võidab aastas 550 eurot või 540 eurot. See tähendab seda, et ta täna maksab rohkem 543 eurot, kui täpne olla. Või näiteks põllumajandustehnik, kelle palk on 1800 eurot, 1812. Tema maksab täna aastast 1036 eurot rohkem tänu sellele astmelisele tulumaksule ehk maksuküürule. Sotsiaaltöötaja või nõustaja, kelle palk on veidi alla 2000 euro, tema maksab näiteks 1330 eurot täna rohkem makse. Võrreldes selle seadusandja saava kasuga, eks ju, on need oluliselt suuremad.  

Nii et selle maksuküüru kaotamine, kui te nimetate seda vastutustundetuks ja soovitate astmelist tulumaksu kuskile mujale sättida, ma võin aru saada teie poliitilisest hoiakust. Ilmselt sotsiaaldemokraatidele on astmeline tulumaks armsam kui parempoolsetele, liberaalidele. Täiesti mõistetav, aga siiski, numbrites, ütlen nii, et numbrid siiski teie väiteid ei toeta. Maksuküüru kaotamine ehk selle astmelise tulumaksu kaotamine tähendab ikkagi seda, et just keskmise palga juures, nendele inimestele on pandud kõige suurem maksukoormus täna sellega. Nemad võidavad, ehk nad lõpetavad selle ära, ehk täna aastas nad maksavad umbes 1500 eurot rohkem tänu sellele ebaõnnestunud astmelisele tulumaksule. Ja selle kaotamine annabki neile selle leevenduse.  

Ja seadusandja puhul jah, see summa jääb väiksemaks, seadusandja võit sellest maksu küüru kaotamisest on oluliselt väiksem. See on umbkaudu 4000, vabandust, 420 eurot, 426. Numbreid võib alati täpsustada, aga need vahekorrad on päris selged.  Ja kõik need muud sammud. Egas ma olen ka päri, et eesmärk peab olema Eesti rahva jõukuse kasv, seda see maksuküüru ja astmelise tulumaksu kaotamine teeb. Kui on võimalik tulumaksu tõus ära jätta, seegi jätab majandusse rohkem raha, see investeeritakse siia, see annab panuse majanduskasvule. Sest hoolimata sellest, et majanduses on natukene päikest pilve tagant juba paista, kasvu paista, siis maailmas ebakindlal ajal, kui me tahame olla regiooni üks kiiremini kasvavaid majandusi, peame pingutama.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme kolmanda küsimuse juurde, on, Riina Sikkut, teil käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Vaatamata sellele, et meil on maailmavaatelised erimeelsused peaministriga, siis tegelikult matemaatikas me oleme kõik tugevad. Talle on antud ekslikud numbrid kaasa, mis võtavad arvesse tulumaksu tõusu 24%-ni. Ja võib-olla ta saab ise üle arvutada, näiteks mina tulumaksuvaba miinimumi tõusust võidan juba viis korda rohkem, kui see 400 eurot, mille ta välja tõi.

Aitäh teile! Ma ei saa mitte kuidagi seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. See oli väga konkreetselt sisusse minev küsimus ja see ei ole istungi läbiviimise protseduuri kohta. Nii et nii on. Te saate küsida küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta, aga sisu kohta on võimalik esitada küsimus, kas siis lisaküsimus, esitada kas arupärimine, kirjalik küsimus, neid võimalusi pöörduda valitsuse liikmete poole on väga mitmeid. Aga kindlasti protseduuriline küsimus ei ole see, kus saab esitada vastulause või hakata mingisuguseid fakte korrigeerima. See ei ole kindlasti see koht.   

Nii! Läheme edasi. 

Kolmas küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas, ja teemaks on eesti keel. Tõnis Lukas, palun!   

Tere! Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Riigikeele roll on kahtlemata seadustes kindlustatud, vähemalt põhiseaduses, aga see sõltub sellest, kas seda keelt on tarvis kasutada kõigis, tööhõives, avalikus ruumis, igal pool, kas on vastavad nõuded, mis on paljudel juhtudel vajalikud selleks, et veenda kedagi seda keelt kasutama või kontrollida keele kasutamist. Ja üldiselt käib see kõik meil reguleeritult, keeleseaduse alusel.  

Praegu on olukord teeninduses muutunud järjest hullemaks. Eesti keele kasutamist seoses sellega, et võõrtööjõudu on viimastel aastatel juurde tulnud, võib küll nõuda, aga selle keele kasutus on paljudel teenindusaladel, mitmes kohas suhteliselt raskendatud, sest olukord on muutunud ja nõuded justkui on iganenud. Näiteks platvormitöö-, renditööjõu leviku puhul praegu seaduses olevad nõuded enam ei kesta. Ja teeninduses tundubki tihti nii, et kui mõnes teises keeles, näiteks vene keele oskust küsitakse. Mitte ainult teeninduses, mõnes valitsusasutuses vene keel on tingimuseks üldse tööle saamiseks. Tundub, et teeninduses nõutakse vene keelt rohkem. Kui eesti keeles teenindust ei saa, siis kehitatakse õlgu, et mis siis ikka, lihtsalt inimesed on kaugelt tulnud ja ei peagi keelt nii kiiresti oskama.  

Keeleseadusega saaks olukorda muuta, kaasajastatud keeleseadusega, aga valitsus on lubanud – kõigepealt Isamaa eelnõu on kolm aastat tagasi lükatud – teha omalt poolt hea eelnõu. Seda ei ole siiamaani, kuigi viimane tähtaeg, mis te andsite, oli juuni keskpaik. Nii et ma ei küsi, kas te ei pea eesti keele rolli oluliseks. Ma küsin: miks te ei pea eesti keele rolli oluliseks?

Ma tänan küsimuse eest! Ma eeldan, et see küsimus oli retooriline, sellepärast et me oleme teiega seda arutanud. Keeleseadus kõigi oma muudatustega on praegu valitsuse istungile tulemas kas homme või siis järgmisel nädalal. Nii et keeleseadus jõuab koos kõigi oma muudatustega, sealhulgas ka eesti keele kasutamise reeglite rikkumisel näiteks trahvimäärade ja sunnirahade suurendamisega, Riigikokku arutelule minu optimistlikul soovil sellel nädalal. Kui sellel nädalal ühes kitsas, väga kitsas punktis ei õnnestu kokku leppida Kultuuriministeeriumiga, siis ta jõuab teile järgmisel nädalal.

Suur tänu! Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

No vat, mul on antud juhul kahjuks privileeg mitte usaldada teie öeldut, sellepärast et neid tähtaegu olete te andnud päris palju ja juuni alguses andsite tähtaja, et järgmisel nädalal tõenäoliselt. No praegu meil ei ole juuni teine nädal, vaid on juba septembrist ikkagi pool läbi. Ja viivitused olid enne ka päris pikalt kogu aeg lisaks sellele, et me kindlasti diskuteerime, mis sellest algsest eelnõust on järgi jäänud. Teeninduses on väga olulised sektorid, kus eesti keel on hakanud …, kus lihtsalt küsitakse sult, ka toitlustusasutuses või kaupluses, esitatakse see küsimus, et kas te ei tahaks mitte teenindajaga rääkida vene keeles. Ja pigem ei ole seal lähedal kedagi, kellele siis eesti keeles kas oma soovist teada anda või siis mingit pretensiooni esitada. Nii et see käitumine on muutunud küllaltki valdavaks. Ja tegelikult on see eestlastele, kellel meie meelest siin riigis on põhiseaduslik kaitse, oma keele ja kultuuri kaitse, alandav käia lihtsalt palumas, et kas keegi sooviks meiega eesti keeles suhelda. See olukord on läinud viimastel aastatel kehvemaks, see on täiesti selge. Ja kas te aru ei saa, et kui me tööhõives, näiteks nende platvormitöötajate, taksojuhtide puhul, ei pane nõudeid täiendavalt, nii nagu teie praegu algatatav seaduseelnõu ilmselt ei taha neid panna, siis ka nendes perekondades levib teadmine, et siin saabki vene keeles hakkama või mõnes teises keeles, ei ole eesti keelt vaja? Ja see levib ka lisaks nendele töötajatele palju laiemalt. 

Isamaa algatab täna keeleseaduse muudatuse eelnõu, selleks et Riigikogul oleks midagi arutada. Mis teie arvate, kas koalitsioon võtab meie eelnõu tõsiselt?

Aitäh! Proua minister, palun!

Ma kahjuks ei tea teie eelnõu, ma ei oska seda kommenteerida. See keeleseaduse eelnõu, mille valitsus esitab, on seisnud mitte nende vaidluste üle, kas teenindajad peaksid Eestis keelt oskama või mitte. Sellist vaidlust ei ole ka valitsuse tasandil. See peamine arutelupunkt on olnud murdekeelte staatus ja Lõuna-Eesti keelte staatus. Seal on olnud väga põhjalikud juriidilised vaidlused nii keelenõukoguga, nendesamade Lõuna-Eesti piirkonna keelte esindusorganisatsioonidega, põhiseaduse tundjatega sellepärast, et kuidas sätestada Lõuna-Eesti keelte regulatsioon keeleseaduses. See on olnud peamine edasilükkamise põhjus, miks see ei jõudnud teieni juuni alguses, vaid jõuab nüüd septembri alguses. Ja kuna vahepeal ka Riigikogu istungeid ei toimunud, siis ei olnud … Võtsime ka selle aja selleks, et need murdekeelte asjad lõpuni ära vaielda. See on tegelikult see põhjus. 

Keeleseadus jõuab peagi kohe Riigikogusse ja Riigikogu saab arutada kõiki neid aspekte, mida te tõstatasite. Valitsus teeb omalt poolt ettepaneku reguleerida sunnirahasid ja trahve nendele, kes eesti keele oskust nendessamades sektorites, mida te kirjeldasite, ei täida. Seal on ettepanek loobuda võõrkeelsetest pealelugemistest täiskasvanute filmidele. Seal on ettepanek volikogu liikmetel ja ametikohtadel esindatud inimestel vestelda eesti keeles, anda ka teleintervjuusid eesti keeles, kasutada töökeelena eesti keelt. Nii et seal on mitmeid sätteid, mis tugevdavad kohe selgelt eesti keele positsiooni ühiskonnas.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut. Siin viimastel päevadel on Narva üks juhtivpoliitikuid Jaan Toots teinud avalduse, et eestikeelsele haridusele üleminek on äpardunud eksperiment, mis tuleb lõpetada. Minu küsimus on, kas teie haridus- ja teadusministrina ja Vabariigi Valitsus jätkuvalt on seda meelt, et alternatiivi eestikeelsele haridusele üleminekul meil ei ole ja et riik ikkagi teostab järelevalvet ja ka survestab kohalikke omavalitsusi juhul, kui kusagil soovitakse seda protsessi tagasi pöörata. See on esimene küsimuse pool.

Ja teine küsimus on mul seotud siia saabunud Ukraina põgenikega. See on ka seotud tegelikult eesti keele õppega, eestikeelsele haridusele üleminekuga. Näiteks täna seadus ütleb nii, et seaduse järgi peab kool või kui koolis ei ole vajalikku hulka taotlusi, siis kohalik omavalitsus korraldama põhiharidust omandavatele õpilastele valikainena keele ja kultuuri õpet, kui selleks on kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümme sama emakeelega õpilase vanemat. Ja Viljandis selline juhtum on, et Ukraina põgenikest vanemad ja lapsed soovivad oma emakeelset keele ja kultuuri õpet, milleks Viljandi loomulikult ei ole seni ju valmis olnud. Ja see on tekitanud uue probleemi, et nendes omavalitsustes, kuhu põgenikud on saabunud ja kus ammu ei ole enam ei venekeelset ega muukeelset õpet, peaks hakkama õpetama ukraina keelt ja peaks võib-olla ka vene keelt uuesti hakkama õpetama, kui enam kui kümme lapsevanemat seda soovi avaldavad. 

Kas te olete sellele mõelnud, et selles olukorras, kus meil eestikeelsele haridusele üleminek ja neile eesti keele õpetamine on probleemne, ei jätku ressurssi ja õpetajaid? Kohalikud omavalitsused peavad leidma nüüd ukraina keele õpetajaid, kes samal ajal oskavad ka eesti keelt väga heal tasemel. Kust kohalik omavalitsus leiab need õpetajad ja ressursi ja kas riik tuleb siis appi? Või on plaanis seadust muuta?

Aitäh! Kõigepealt Jaan Tootsi ja veel nii mõnegi teise poliitiku seisukohad eestikeelsele õppele ülemineku osas. Olen kursis, et üleskutseid sellele, et peaks peatama nende hinnangul laste tulevikku hävitava haridusreformi, kuulsin ma esmaspäeva õhtul ka Riigikogu puldist siit. Ei ole see ainult Jaan Tootsi väljaütlemine. Seda esindab siin Riigikogus veel üks erakond ja Lauri Laats esmaspäeval mulle arupärimisel väga selgelt sõnastas Riigikogu puldist, et tema arvates on tegemist ikkagi venekeelsete laste tulevikku hävitava reformiga ja me kõik kanname loodetavasti tulevikus väga suurt vastutust selle eest, mis me nende lastega täna teeme. Nii et see ei ole esimene kord, kui ma seda kuulen. 

Teine mure, mis on minu kõrvu kostnud läbi ajakirjanike: meil on nii Tallinnas kui ka Maardus valimisliidud, kes on oma valijatele lubamas seda, et nad loovad erakoolid, venekeelsed erakoolid, mida kohalik omavalitsus hakkab läbi kahtlaste hallide skeemidega tegelikult rahastama. See on Maardus antud valimislubadus, seda valimislubadust antakse ka Tallinnas. Et Tallinna linn on niivõrd jõukas ja tugev, teeb kokkulepped venekeelsete erakoolidega, kuhu suunatakse venekeelsed lapsed. Läbi muu toetuse hakkab Tallinn siis erakooli toetama. 

Muuseas, selle peatamiseks, et sellist asja ei juhtuks, olen ma algatanud ka ministeeriumis erakooliseaduse muudatuse selleks, et riik tulevikus enam ei rahastaks tegevustoetusega, pearahaga muukeelseid erakoole. Et erakooliseaduses oleks riiklik rahastus ainult eestikeelsetel erakoolidel. See võtab ära tegelikult täna tekkinud natuke absurdse olukorra, kus munitsipaalkoolis ei saa rahastust venekeelse õppe eest, aga erakoolis riik rahastab venekeelset õpet. See tuleb kindlasti ära muuta. Nii et kinnitan siit puldist, et tagasiteed eestikeelsele õppele üleminekul ei ole. 

Ma arvan, et tegelikult ei ole siin Riigikogus enamushääli ühelgi sellisel ettepanekul, mis siit puldist mõnikord kostub. Järelevalvet teostasime Narva ja Kohtla-Järve linna üle kevadel ja hoiame seal pingsalt silma peal, kuidas seal kulgeb. Aga tegelikult on Narva ja Kohtla-Järve tänase seisuga päris hästi hakkama saanud eestikeelsele õppele üleminekuga. Hirmud olid palju suuremad. 

Nüüd ukraina keele õpe. Laste eesti keel ja eesti keele õpe ei arene, kui nad samal ajal ei suuda arendada edasi oma emakeelt. Need kaks asja käivad koos, need ei ole eraldiseisvad nähtused. Laps ei arene selles mõttes nagu kahes tükis. Emakeeleõpe on alati teise keele omandamisel toeks ja seda kaks tundi emakeeleõpet, kui lapsevanemad on seda soovinud, peaks lastele võimaldama. 

Saan aru Viljandi murest, et kust võtta vahendeid õpetajate palkamiseks ja leida neid õpetajaid. Ukraina keele oskajaid meil muidugi on Eestis ja ka neid, kes eesti keelt oskavad. Õppevahendite puhul on meil täna Ukraina riigiga koostööprojekt, kus me tõenäoliselt neid õppevahendeid saame vahendada koolidele olukordades, kus Ukraina lapsed on soovinud kaks tundi nädalas saada oma emakeele õpet. Ja ma arvan, et me nõustume teiega siin kõik koos, et Ukraina laste emakeeleõpet tuleks toetada, et ukrainlased siiski oma identiteeti ja keelt ja kultuuri siin Eestis olles, meie juures, suudaksid hoida.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on julgeolek drooniintsidendi ja seonduvate küsimuste valguses. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu!

Teatavasti 24. augusti varahommikul kukkus Tartumaal Elva vallas Võrtsjärve ääres alla ründedroon, mis seal ka plahvatas. Ja ilmselgelt on tegemist väga tõsise intsidendiga, mille valguses me näeme, et julgeolekuolukord on muutunud veelgi süngemaks. Venemaa ja Ukraina vaheline sõjapidamine on nüüdseks siis jõudnud ka reaalselt ja konkreetselt juba Eesti Vabariigi territooriumile. Jumal tänatud, et selles intsidendis küll keegi surma ei saanud, kuigi droon teatavasti kukkus vaid mõnesaja meetri kaugusele lähimatest elumajadest. 

Nüüd, asjaolu, mida ei ole siiani avalikkusega jagatud, on see, et milline oli selle drooni lennutrajektoor – kui ma õigesti tean, mina pole vähemalt kuulnud ega näinud seda. 

Ja sellega seonduvalt ma tahaksingi küsida teie käest kaks konkreetset küsimust, et saada selgust. Ja ma arvan, et avalikkusel on siin väga põhjendatud huvi. 

Esiteks seda, et kas on täiesti välistatud, et see droon tõusis õhku Eesti Vabariigi territooriumilt. Ja küsimuse taustaks on ju tõsiasi, et mitte kuigi palju varem ukrainlased korraldasid ka Venemaal tuumapommitajate ründamise droonidega, mis tõusid õhku reaalselt juba Venemaa pinnalt, mitte ei lastud lendu Ukrainast. Seda siis esiteks, et kas te võite anda avalikkusele kinnituse, et Eesti territooriumilt kindlasti seda drooni lendu ei lastud. 

Ja teiseks, kui see on välistatud, siis saate te palun selgitada, kust ja millal kõnealune ründedroon Eesti õhuruumi sisenes ning milline oli ründedrooni lennuteekond Eesti õhuruumis ja enne seda. Ma eeldan, et nende möödunud nädalate jooksul, mis on sellest intsidendist möödas, on need küsimused läbi uuritud ja selgeks saanud ja puudub ka põhjus seda informatsiooni avalikkuse eest varjata. Aitäh teile!

Aitäh, hea küsija! Uurimine praegu käib, uurimist juhib prokuratuur ja prokuratuur avaldab uurimise üksikasju, asjaolusid. Vähemalt praegu üldiselt teadaoleva informatsiooni põhjal on tegemist siiski meile tulnud Ukraina drooniga või vähemalt suure tõenäosusega Ukraina drooniga, mida, millega Ukraina kaitses ennast Venemaa rünnakute vastu. 

Ja selle nii-öelda alus on ikkagi või probleemi juur on ikkagi Venemaa rünnakud iseseisva ja suveräänse Ukraina vastu. Käimas on ju juba neljandat aastat praktiliselt peale Teist maailmasõda kõige suurem relvastatud konflikt Ukrainas; Ukraina kaitseb ennast Venemaa rünnakute vastu. Nii et see on see juurpõhjus, nagu meie naaber armastab kangesti öelda. 

Te ütlete, et see sõda on jõudnud esimesi kordi või esimest korda siia – no ma siiski jääks veidi eriarvamusele. Ma ütleks viisakalt, et küll see sõda ikkagi erinevate mõjudega on ammu siin. Kui vaadata meie majandust – majandus on tegelikult pihta saanud. Eesti valikud on väga põhimõttelised olnud. Vabaneda Venemaaga äriajamistest on mõjutanud majandust. Julgeolekuvalikud – muu hulgas näiteks siitsamast Läänemerest sõidab läbi suur hulk Venemaa naftarahast, mis on tohutu keskkonnaoht, keskkonnarisk. Nagu me teame, seesama varilaevastik, mille puhul Venemaa ju alguses väga hoolega salgas, et need on nende nii-öelda rahalaevad; nüüd nad enam seda väga ei varja – need ju veavad Venemaale sedasama naftatulu, naftatulust tulevat raha, mille vastu, mille eest peetakse sõda nii Ukraina kui meie vastu.

Samamoodi ei ole kuidagi vähenenud Venemaa poolt meile tulevad ja Euroopa suunas tulevad erinevad sellised hübriidtegevused, muu hulgas ka näiteks küberrünnakud, mille osakaal ju Eestis on väga kõrge alates aastast 2007. Siis otsustasime me riigina ära viia kesklinnast sellesama pronkssõduri ja õigesti tegime. Ja ma ütleks nii, et pärast seda ju Venemaa ja Vene kriminaalide rünnakud Eesti vastu on pidevad, neid tehakse nii erasektori kui avaliku sektori vastu ja ainukene viis nendega hakkama saada on ikkagi tugev kübervõimekus nii avalikus kui erasektoris. 

Nii et seetõttu, jah, ma võib-olla sellise, ütleme, isolatsiooniga või ühe liivateraga päris nõus ei ole, et justkui see mõju ei oleks ammu siin – küllap ta on. Seda, et erinevad droonid satuvad Venemaa segamise tõttu teiste riikide territooriumile, sedagi on juhtunud varem; selleks tuleb olla valmis, Eesti võimekused siin kasvavad ja see tähendab seda, et me peame selleks samme astuma ja astume.

Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid! Kui te vaatate oma nutitelefone, siis kui on tegu videote või helimaterjalidega, siis palun lülitage see telefon hääletu peale. Vastasel juhul see hakkab, see hakkab siin segama Riigikogu saalis toimuvat ja kindlasti seda infotunni käiku. Nii et oleme sellega palun tähelepanelikud. 

Aga läheme edasi. Varro Vooglaid, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, no kahjuks te ei vastanud minu küsimustele sisuliselt. Te rääkisite sõja põhjustest ja sellest, et sõja mõjud on juba ammu siia jõudnud. Ma ei vaidle teile vastu, sõja mõjud on muidugi ammu siia jõudnud, see on selge. Ja sõja põhjuste üle ma ka ei vaidle teiega siin antud teema raames. 

Aga ma küsisin selle kohta, et kas on välistatud, et see väidetav Ukraina ründedroon tõusis õhku Eesti Vabariigi territooriumilt, mis on väga tõsine küsimus. Kui meie territooriumi kasutatakse selleks, et lasta siit lendu droone, siis see asetab ka meid julgeolekuolukorras veelgi sügavamasse ohtu. 

Ja teiseks ma küsisin ju seda, et kui see on välistatud, siis milline oli see lennutrajektoor, milline oli selle drooni lennutrajektoor, kust ta sellisel juhul Eesti õhuruumi sisenes ja milline see trajektoor oli. 

Nii et ma kordan neid kahte küsimust. Ma tegelikult oleksin tahtnud teilt täpsustavalt küsida veel seda, kas Ukrainale on Eesti Vabariigi poolt antud mingisugustelgi tingimustel luba mingisuguseski aspektis kasutada Eesti õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks. See on põhimõtteline küsimus selle taustal. Alguses ma küsisin selle kohta, kas see startis Eesti Vabariigi territooriumilt või on see välistatud, kui see on välistatud, siis kust see sisenes Eesti õhuruumi ja milline tema lennutrajektoor oli. Aga siis sinna otsa ka põhimõttelisem küsimus, et kas on välistatud ka see, et Ukrainale on antud Eesti Vabariigi valitsuse poolt mingitelgi tingimustel või mingiski aspektis luba kasutada ründeoperatsioonide läbiviimiseks Eesti Vabariigi territooriumi, sealhulgas õhuruumi. 

Nii et ma siiski paluksin, et te adresseeriksite neid küsimusi konkreetselt, mitte ei räägiks üldist juttu sõja mõjudest, mis on juba ammu Eestisse jõudnud. Ja ühtlasi oleksin tänulik, kui kolleeg Peeter Ernits ei segaks mind küsimuse esitamise ajal.

Aitäh! Enne kui te vastate, härra peaminister. Hea kolleeg Peeter Ernits, kolleeg Varro Vooglaid pöördus ka teie poole palvega, et te ei segaks küsimustega ega küsimustele vastamist ja küsimuste esitamist. Tõesti, siiras palve, kui te tahate seda heli kuulata, siis kuulake seda siit istungisaalist väljas, aga see segab lihtsalt küsimuse esitamist ja segab vastamist. Ja härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Nii. Ma oma meelest ju muidugi ütlesin, aga vähemalt praeguse info põhjal ei ole see küll tõenäoline, et see oleks Eesti territooriumilt kuidagi pärit. Prokuratuur uurib, prokuratuur uurib trajektoori, kõike, mis puudutab selle drooniga seotud asjaolusid. Nii et kui prokuratuur on, saab jagada rohkem informatsiooni, siis nad kindlasti jagavad. Ja sellist luba, mida te küsite, me küll andnud ei ole, jah.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme, palun!

See oli nüüd küll maru napisõnaline vastus, millest ma sain aru, et ei ole välistatud, et Eestis oleks tõusnud see droon. Loomulikult meie mure ongi see, et see on tegelikult tehtud kuidagi vaikival ja avalikkuse eest varjatud kokkuleppel ukrainlastega, et Eesti territooriumit võib kasutada sõjapidamiseks Venemaaga. No see ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusega ega ka mitte Eesti julgeolekuhuvidega, sest et on väga põhimõtteline vahe: jah, me toetame Ukrainat tema sõjas oma iseseisvuse ja vabaduse eest, aga ei, me ei ole kunagi otsustanud osaleda selles sõjas. Ja seda osalust ei saagi teha keegi kuskil mujal kui siin saalis tegelikult. 

Nüüd kõigest muust esimesele küsimusele vastates rääkisid, aga mitte asjast. Nüüd, me saame aru ju, et selle kõmiseva hurraa-patriotismiga enam kedagi ei veena Reformierakond. Kui me mõtleme sellesamale kaitsevaldkonna rahastamise pardakile, millest me siin eelmisel nädalal rääkisime, siis siin on Reformierakond Eesti riigikaitses lihtsalt läbi kukkunud. Kui me mõtleme sellestsamast laevastiku, varilaevastiku takistamisest, mida valitsus on proovinud kevadel, siis seal oli ju lihtsalt kohutav läbikukkumine ja ausalt öeldes rahvuslik ja rahvusvaheline häbi Eestile. Kui me mõtleme sellele, et valitsus ei näe ja ei kuule, et meie õhuruumis lendavad droonid, mis Eesti territooriumit kasutavad selle jaoks, et minna Venemaaga sõtta. Ja nüüd meil on, prokuratuur uurib, ilmselt uurib senikaua, kuni enam keegi ei viitsi küsida. Ka see on ju läbikukkumine! Valitsus on läbi kukkunud. Reformierakonna valitsus on läbi kukkunud Eesti riigikaitse edendamisel, parandamisel ja Eesti inimeste turvatunde tekitamisel. Mis siin muud ikka rääkida on, kui kõmisevat hurraa-patriotismi proovida rääkida. Aga mure ei kao sellest ära ja kedagi ei veena see ka enam. Tegelikult vajaks need küsimused vastamist. Kust see droon pärit oli, kas ta tõusis Eestis õhku, kas valitsusel on antud salajane luba ukrainlastel kasutada meie territooriumit?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! No ma siis kordan seda, mida ma teie kolleegile Varro Vooglaiule juba kordasin. Tänase informatsiooni põhjal ei ole sellist teadmist, sellist väidet ei saa esitada. Aga kui te tahate, te võite esitada oma foorumites mis tahes väiteid, et see tõusis teie hoovist näiteks õhku. Jutuna võib samamoodi öelda, et keegi ei eita, et see tõusis Martin Helme hoovist õhku ja sõitis kuhugi. See on täpselt sama vähetõenäoline. Nii et praegu sellist infot ei ole, keegi sellist väidet esitada ei saa. Ja prokuratuur uurib – see ongi prokuratuuri töö. 

Nüüd, teie nagu need hoiakud ikkagi, justkui te kipute nagu igas sellises lauses tegema maha Eesti riigikaitset. Ma ei saa sellega kuidagi päri olla, minu meelest see on väga mage, seda esiteks. Teiseks, te teete maha neid pingutusi, mida Eesti riik, Eesti rahvas, Eesti maksumaksja teeb tegelikult riigikaitsesse raha panustada, räägite mingist metsikust korralagedusest, kõige mahategemisest. Kuulge, igas riigivaldkonnas Riigikontroll leiab midagi, mida saab paremaks teha. See ongi Riigikontrolli töö ja nii peabki, peabki paremaks tegema. Iga aasta peab paremaks saama. Elu on näidanud – ja andestage mulle see must huumor ja veel kord vabandan –, aga ka Riigikogu liikmed, haritud inimesed tihti ei suuda kuluhüvitise kasutamisel vahet teha. Elu on selline! Ja sellele tuleb tähelepanu juhtida ja see tuleb korda teha. 

Nüüd, selle sõja ja selle probleemi põhjus on Putini Venemaa. Teie maailmas ja teie selgitustes on see Ukraina. Ja ma ei saa sellest aru. Selles mõttes ma ütlen ausalt, et meievahelised debatid vahel on sellised nagu intelligentsemad, vahel on sihukesed pealkirjastatumad, aga ma ütleks siiski viisakalt, et mitte kuidagi ma ei saa EKRE-ga ühele lehele selles, et teie maailmas pole Venemaad, Ukraina teeb kõiksugu asju, Eesti on asunud valele poole, meil valitseb korralagedus, kohe on kõik väga metsas. Mina väidan, et see nii ei ole. Eesti paneb kaitsesse järgmisel aastal rohkem kui kunagi varem. Põhjus on Putini Venemaa – Putini Venemaa! –, Putini Venemaa idee, et jõuga saab muuta suveräänsete riikide piire. 

Ja needsamad droonid, mis lendavad Euroopa riikidesse, NATO riikidesse, igale poole mujale, pärinevad sealt Putini Venemaalt, kes ründab Ukrainat. Ukraina kaitseb ennast, mitte vastupidi. Nii et selle käigus väike palve – kui see jõuab teile kuidagi südamesse, oleks tore –, proovige mitte toota selliseid Kremli narratiive, et Eestist lendavad Ukraina droonid, Eestist need tulevad, Eesti ründab salaja ja kõike seda muud. Kui suudate! Kui ei suuda, mis seal ikka, jääme lihtsalt eriarvamusele.

Suur tänu! Sellega lõpetama tänase neljanda küsimuse käsitlemise. 

Aga liigume edasi. Ja tänane viies küsimus on sotsiaalminister Karmen Jollerile, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on Tervisekassa puudujääk. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Räägime Tervisekassast. Tervisekassa eelarveprognoosid näitavad süvenevat defitsiiti. Tervisekassa eelarvepositsioon käesoleval aastal on –167,6 miljonit eurot. Järgmisel, 2026. aastal on miinus 177,6 miljonit eurot, 2027. aastal on miinus 225 miljonit eurot ja 2028. aastal prognoositav tulem on –254,2 miljonit eurot. Jaotamata tulem saab otsa aastaks 2028 ja seda lihtsalt enam ei ole. Aastal 2028 on jaotamata tulemi ja reservide jääk kokku –148,4 miljonit eurot. 

Milline on teie kui vastutava valdkonnaministri ja Tervisekassa nõukogu esimehe konkreetne plaan selle kriitilise finantsolukorra lahendamiseks? Kuidas tagada Tervisekassa jätkusuutlik tegutsemisvõime ja Eesti inimestele vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus ja milliseid konkreetseid meetmeid ja ajakava näeb ministeerium ette, et tulevikus selliseid defitsiite vältida?

Aitäh küsimuse eest! See on olnud ka minu esmane prioriteet, kui ma olen tegelenud Tervisekassaga, ja needsamad eelarvepositsioonid on olnud meile teada juba päris pikka aega. Ja seda ma küsisin Tervisekassa juhilt juba siis, kui ma olin siin Riigikogu liige, et kuidas plaanitakse need lahendada. Toonase ministri sõnul oli ainus viis lahendada need sellega, et panna lihtsalt raha juurde Tervisekassasse. Arstina ma aga tean, et tervisesüsteemis on väga palju selliseid kulusid, mis ei ole päris põhjendatud. Ja seda tegelikult kogevad ka inimesed, kes näiteks, kui nad lähevad eriarsti juurde, siis nad on, oleme nüüd selgeks teinud, et umbes kolmandikul juhtudel satuvad nad vale eriarsti juurde, ja selle eest ju tegelikult Tervisekassa ka maksab ju visiiditasu. Ja on veel erinevaid, erinevaid kohti. Näiteks on ka leitud, tehtud aastal 2023 laboriteenuste analüüs, kus on leitud, et umbes 20% nendest laborihindadest ei ole päriselt põhjendatavad. Selliseid kokkuhoiukohti tegelikult on. Lisaks me peame vaatama üle selle, kuidas Eesti tervishoiuvõrk toimib, kas näiteks haiglates peavad olema just need teenused, mida seal praegu pakutakse. Sest siin ma ei saa ka haiglaid süüdistada, aga haiglad loomulikult valivad endale osutamiseks sellised teenused, mida nad peavad kasumlikumaks, ja neid osutatakse rohkem. Haiglatel on seaduse järgi kohustus pakkuda kindlaid teenuseid, seda nad teevad, aga sealt kus vähegi võimalik, nad saavad lisateenustega teenida juurde, et katta näiteks puudujääki kuskilt mujalt jälle, kus on puudu. See rahastamine tegelikult ei ole üldse läbipaistev. Ja kui minust sai Tervisekassa nõukogu esimees ministrina, siis see oli üks esimesi asju, mida ma ütlesin ka Tervisekassale, et see olukord peab muutuma. Esiteks, rahastamine peab läbipaistev olema, kulud peavad olema põhjendatud, tervishoiusüsteem tuleb korrastada. Sellega me olemegi hakanud tegutsema. Tervisekassa eelarvepositsioonid on nüüd muutunud, need me avalikustame vist kas järgmine nädal, eks ole, eelarve, jah, siis on need täpsemalt näha, aga praeguste hinnangute järgi aastal 2029 on nende prognooside järgi üle 200 miljoni euro ikkagi veel reservis alles. Kas see on ka realistlik ellu viia? Tervisekassa ütles jah, aga täpsemalt, mida see sisaldab, saame me teada nõukogu oktoobri koosolekul.

Suur tänu! Aleksei Jevgrafov, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eriarstiabi järjekord on hea teema ja natuke sellest juba on räägitud. Eestis on OECD võrdluses ühed pikimad eriarstiabi järjekorrad. Samuti on mitmel pool Eestis puudu perearstidest. Samal ajal Tervisekassa eelarve on järjest sügavamal miinuses. See tekitab küsimuse, miks raha kulub, kuid patsiendid ei pääse arsti vastuvõtule. Prognoos lähiaastatel järjest halveneb ja varsti on ligi 1000 arsti tänasega võrreldes vähem. Arvestades, et Tervisekassa kulud kasvavad, kuid inimeste ligipääs arstiabile ei parane, milliseid konkreetseid meetmeid on plaanis rakendada ravijärjekordade lühendamiseks, et tervisemuredega inimene ei tunneks vaevusi mitmeid-mitmeid aastaid, enne kui arsti uksest sisse lastakse? Ja kuidas tagatakse, et lisaraha ei lähe üksnes süsteemiaukude lappimiseks, vaid ka reaalselt patsentideni jõudvate teenuste parandamiseks?

Aitäh teile! Väga-väga hea küsimus, mida olen ka mina esitanud siinsamas Riigikogu liikmena mitu aastat, nagu ma juba mainisin, ja mille ma esitasin ka esimeste seas, kui ma jõudsin Tervisekassa nõukokku. 

Mis siis plaanis on? Esiteks järjekord perearsti juurde. Ma arvan, et te mõtlete pigem üleüldisi arstiabi järjekordi. Tavaliselt ei mõõdeta eraldi perearstijärjekordi rahvusvahelises mõõtmes, kuna tervishoiusüsteemid on väga erinevad. Järjekorra pikkus on tegelikult üks kvaliteedi näitaja. Järjekord ei peaks olema see, mille järgi me otsustame, kas arstiabi on kättesaadav või ei ole. Tõin enne näite vale arsti juurde sattunud patsiendist. Isegi kui see järjekord on väga lühike, see inimene abi ei saanud. Seetõttu me ei saa öelda, et järjekord on ainus oluline faktor. Olulised faktorid on ka kvaliteet ja kõik muu.

Mida on plaanis teha? Jah, Tervisekassa defitsiidi suurenemise foonil on veel seda olulisem meil keskenduda just perearstiabi tugevdamisele. Sellele keskendub ka Tervisekassa järgmiste aastate arengukava. Seda ei ole veel avalikustatud, see saab aasta lõpuks valmis. Perearstiabi tugevdamine on üks selle eesmärke. Ja miks just see on vajalik, on see, et kui me suudame pakkuda võimalikult palju abi perearsti tasandil, siis tegelikult nii inimese enda jaoks tervise mõttes kui ka riigi jaoks rahalises mõttes, maksumaksja jaoks rahalises mõttes tuleb kokku võttes see palju odavam. See aitab tegelikult ka defitsiiti vähendada. Loomulikult see lahendus ei ole kiire ja ei saa ellu viidud homme, aga tendents on selline.

Ja teine osa on see, et kui me integreerime omavahel sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi, siis ka seal väga paljude riikide kogemused on näidanud väga olulist kulude vähenemist ja inimeste tervise paranemist. Üritame, no mitte me ei ürita, vaid me oleme viimas läbi reformi, praegu see on väljatöötamiskavatsuse tasandil. Kuulame ära inimeste tagasiside ja vastavalt sellele kohandame ka oma tegevusi. 

Jaa, see on minu mure ka ja selle rahastusprobleemiga me tegeleme aktiivselt.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tõesti, riigi eelarvestrateegia läbirääkimised teil aktiivselt käivad. Mõne nädala eest olid sellised väga joviaalsed meeleolud, kuidas on järsku leitud rahapada ja sajad miljonid üle. Tänaseks vist on ikka see selgus kõikidele jõudnud, et tegemist oli ühekordse erakorralise tuluga riigieelarve protsessis. Aga mul on väga konkreetne küsimus. Kas te olete riigi eelarvestrateegia kõnelustel viinud ettepaneku eraldada Tervisekassale täiendavaid vahendeid selleks, et arstid pääseks kiiremini arsti juurde? Te räägite süsteemisisesest kokkuhoiust. Väga nõus, et ka seal on võimalusi. Ma teen igaks juhuks pausi, siis te kuulete, mis ma küsin ka. Ka selles süsteemis kindlasti on veel võimalusi asju paremini teha, aga ma julgen väita, et te räägite suurusjärkudest kümnetest miljonitest heal juhul, mitte sadadest miljonitest, mis täna on puudu ja mis takistavad inimeste kiiremat ja paremat arstiabi juurdepääsu.

Aitäh küsimuse eest! See rahapaja jutt on natuke ennatlik. Valitsuse liikmed on siin ka seda juba eelnevalt selgitanud. Ja ma ei ütleks, et need meeleolud on olnud joviaalsed, pigem on olnud need meeleolud väga töised, kus me oleme väga vaadanud, kui palju Eesti riik saab endale lubada ja kust raha tuleb. Mitte nii, et me lihtsalt, nagu ütles kolleeg Jevgrafov, valame raha aukude täitmiseks. Kui me räägime sõelast, läbi mille voolab liiv näiteks … Ma võrdleksingi Tervisekassa eelarvet kohati sellise aukliku mingisuguse potiga. Kui me valame sinna juurde liiva, siis sealt ju me ei saa seda potti kunagi täis. Meil on vaja need augud enne kinni lappida. Minu eesmärk ongi need augud enne kinni lappida. Ja siis kindlasti ma olen nõus, raha on juurde vaja tervishoidu. 

Aga kust see raha täpselt tuleb, on teil pakkuda lahendusi? Hetkel Arenguseire Keskuses on käimas uuring. Jaa, teil on lahendused seina seest, riigieelarvest, ma saan aru. Maksutõusudest, pakute? Sotsid, ma tean, vähemalt eelmine minister pakkus, et tuleb tõsta makse selleks, et tervisesse raha juurde saada. Aga Arenguseire Keskuses on praegu käimas analüüs, põhjalik analüüs, mis võimaldab hinnata, kas eraraha Eestis, just Eesti kontekstis aitaks meid Tervisekassa eelarve täitmisel ja kas see parandaks arstiabi. Miks inimesed täna arsti juurde ei saa, on sellepärast, et arste on vähe ja õdesid on vähe, aga me ei ole suutelised ostma arste juurde, me peame neid koolitama juurde ja võib-olla tooma süsteemi tagasi need, kes on ära läinud. See ei ole päris nii lihtne, et raha juurde ja kohe on arstiabi kättesaadavam. Ei ole nii! 

Kahjuks need süsteemid ei tööta. Seda on näidanud näiteks OECD raport. Seda on näidanud OSKA uuring ja nii edasi. Ministeeriumis on käimas praegu HEROES programm, mille käigus hinnatakse, kuidas tervishoidu inimesi juurde tuua, kui palju me saame koolitades, kui palju me saame ümberõpet soodustades, kui palju inimesi meditsiinisüsteemi tagasi kutsudes. Perearsti koolitamiseks kulub 6 + 4 aastat, see on kümme aastat. Ja me võtame aastas residentuuri, see aasta võeti 42 inimest. Ja meil on puudu palju rohkem. Meil on vaja mõelda välja, kuidas me ikkagi arstiabi saame. Praegu on arutusel ka see, kuidas üldarste paremini ära kasutada perearstikeskustes. Lahendusi on, aga lahendus selles kontekstis kindlasti ei ole "raha juurde". Ja kui on vaja raha juurde, siis me peame täpselt teadma, kuhu. Arstiabi järjekordi lisaraha üldse ei pruugi lühendada.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Reili Rand ja teemaks on hariduspoliitika. Reili Rand, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! On väga valus ja raske mõista, kuidas kutseharidusreformi nime all on Hiiumaal veerema pandud üks lumepall, mis tegelikult lõhub ja lammutab toimivat haridussüsteemi. Valitsus otsustab Hiiumaa hariduse tuleviku üle ilma kogukonda kuulamata. Saarel on ühemõtteline vastuseis tugeva ja toimiva gümnaasiumi lõhkumisele. Samal ajal näitavad ka selle sügise sisseastumised, et ametikooli jätkusuutlikkus on samuti juba löögi all. Ka Suuremõisa lossi, mis on kultuuriväärtuslikult oluline nii Hiiumaale kui kogu Eestile, tulevik on teadmata, isegi siis, kui vald oma rahakotiga siin appi päästma asub. Veelgi arusaamatum on aga see, et haridusminister ei ole kordagi võtnud vaevaks Hiiumaale tulla, et inimestele otse vastuseid anda, samal ajal kui koolide ühendamise määrus on käinud juba kooskõlastusringil ja otsuste elluviimisega rammitakse tuimalt edasi. 

Sellepärast ma küsin teilt otse, kuidas põhjendab teie erakond, Reformierakond, kes ka Hiiumaal haridusvaldkonna juhtimise juures selgelt on, et Hiiumaa hariduse tuleviku üle otsustatakse hiidlastega arvestamata ja vastuseid andmata, ning mis on Reformierakonna seisukoht Hiiumaa gümnaasiumi ja ametikooli liitmise suhtes, hoolimata kogu kohaliku kogukonna vastuseisust.

Aitäh, hea küsija! Käisin suvel Hiiumaal. Ma seal ka ütlesin, et gümnaasium säilib, seda on öeldud ka haridusministri poolt välja. Ma olen veidi nagu üllatunud isegi, kui meil on infotunnis haridusminister tegelikult, kelle käest seda küsida, võiks ju tema käest küsida. Valitsus ei ole tavaliselt parteiline, parteiliste seisukohtade andja. Aga ma ütlesin Hiiumaal käies, Hiiumaa kolleegid, Antti Leigri näiteks on väga aktiivne sellel teemal olnud, et Hiiumaal gümnaasium säilib. Haridusminister on samamoodi kättesaadav ja tema käest saab kõiki küsimusi küsida. Rääkisin sellest ka Hiiu Lehele, kus see kõik kindlasti kirjas oli.

Suur tänu!

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Tiit Maran. Palun!

Sama Hiiumaa teema, aga siis võib-olla rohkem Suuremõisa ametikooli seisukohast. Ma olen päris palju suhtlend Hiiumaal ettevõtjate ja inimestega. Eriti ettevõtjate puhul on täiesti kindel arusaamine, et ametikool on neile väga oluline. Samal ajal see, kuidas meil seda kutseharidust lahendatakse, toimib nagu sellisel mehhanitsistlikul kujul, mis ei võta arvesse, et koolidel ja haridusasutustel regioonides on natukene suurem tähtsus kui ainult mehhanitsistlikus karkassis ühe lüli olemine. 

Aga veel imelikum minu jaoks on see, et 9. juunil oli mul võimalus olla kultuurikomisjoni istungil, mis puudutas just Suuremõisa ametikooli, ja minu suureks rõõmuks praktiliseks ja heameeleks praktiliselt kõik komisjoni liikmed ühemõtteliselt ütlesid, et see, mis toimub praegu ametikooli juures, on lubamatu; Suuremõisa ametikooli säilimine on oluline nii hariduslikult kui ka kultuuriliselt ja tuleb leida kestlik rahastusmudel. Ja kultuurikomisjon lubas teema juurde sügisel tagasi tulla. Ametnikud läksid selg ees välja, ütlesid, et nad võtavad kaasa sõnumi ja hakkavad vastavalt toimetama ja siis nüüd sügisel naasta, et selle teema juurde tagasi tulla. Aga vaatamata sellele haridusministeeriumi süsteem läks selle asjaga edasi ja praeguses olukorras on niimoodi, et ega meil ei olegi ju seal Kultuuriministeeriumis enam midagi arutada, sest sisuliselt on juba otsused tehtud nii, et protsessi enam peatada ei saa.

Ja nüüd siis siit küsimus, et kas komisjoni otsustustel on üldse peaministri vaates mingit olulist rolli selles osas, kuidas ministeerium toimib, või komisjoni toad on lihtsalt niisama jututoad, millest mitte midagi ei sõltu.

Aitäh!

Aitäh!

Küsimus vist oli see viimane osa, et kas komisjonidel on roll. Vastus on: jah.

Aitäh! Reili Rand, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et teie retoorika, mida te tõesti ka, hea peaminister, Hiiumaal väljendasite, hiljem ka nii sotsiaalmeedias kui Hiiu Lehes, et gümnaasium säilib, see on ju ainult retooriline trikk. Tõsi ta on, et gümnaasiumiharidus Hiiumaal säilib, aga selle kahe kooli liitmisega antakse välja sõnum, muudetakse ka kooli nime, mis on seotud identiteediga, mis on seotud väga paljude tahkudega, mille osas on Hiiumaa kogukond esitanud küsimusi ja vastuväiteid. Me loodame, et vähemalt tagantjärele me need vastused teie juhitavast valitsusest kätte saame. Aga ma saan aru, et teie sõnum hiidlastele ongi nii lihtne, et gümnaasiumi … Ma saan aru, et teil on haridusministriga hetkel vestlus pooleli. Teie sõnum hiidlastele on gümnaasiumi ja ametikooli liitmise osas vaid see, et see on peenhäälestus ja hiidlaste vastuseis teid ei sega.

Hea küsija! See vastus või see, mida te mulle omistasite, ei vasta üldse sellele, mida mina olen rääkinud. Me ei ole kasutanud sõnu "peenhäälestus", "hiidlaste vastuseis ei sega". Ma ei tea, teil on võib-olla … Vabandust musta huumori eest, aga see kõlab nagu saarlaste vandenõu Hiiumaal, praegu see jutt teil. Ma olen, vastupidi, öelnud, et Hiiumaal käies – Antti Leigri ja paljud teised, kes seisavad Hiiumaa eest ja õigesti teevad ja hästi seisavad –, et gümnaasiumiharidus säilib, nime valikul arvestatakse kogukonna seisukohta. Just küsisin haridusministri käest seda. Kõike seda, mida te küsite, me täpsustame. Nii et ma kardan te murrate siin lahtist ust. Vähemalt minu poolt on toetus Hiiumaale küll olemas. Nii et ma ei tea, keda te tsiteerisite või miks te mulle sihukest juttu omistate.

Suur tänu! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on maksufestivali jätkumine. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja!

Austatud peaminister! Kui sõna "festival" peaks tekitama inimestes positiivse tunde, siis tänane valitsus teie juhtimisel on maksufestivaliga mitte ainult lörtsinud ühe sõna meeldiva aura, vaid tekitanud kaose riigi rahanduses ja kaotanud ettevõtjates kindlustunde ning stabiilsuse.

Automaksu kehtestamise eelsetel debattidel juhtisime isegi öötundidele veninud istungitel teie ja koalitsioonisaadikute tähelepanu sellele, et, maksu kehtestamisega seotud probleemidele, kuid kahjuks läks see kurtidele kõrvadele. Nüüd, kus valitsuserakondade reitingud on enne eelseisvaid valimisi kukkunud kui kivi, olete hakanud ennast päästes otsima väljapääsu ja deklareerite kui suurt heategu Eesti rahvale, et lastega peredele kavatsete soodustusi pakkuda. Osa teie valitsuse ministritest teatas, et automaks on plaanis tühistada, rahandusminister Ligi aga, et seda ei toimu. 

Automaksu kehtestamise eel deklareerisite, et see on mõeldud kliimapoliitika eesmärke silmas pidades, siis aja möödudes, et hoopis kaitsevajadusteks; viimati aga, et automaksust laekuv raha läheb teede ehituseks. 

Kas te mõistate, et selline vassimine ja oma sõnade pidev söömine ei mõju hästi, mõjub negatiivselt mitte ainult teie erakonna reitingule, vaid pärsib kogu riigi tõsiseltvõetavust ja ükski ettevõtja ei julge siin riigis enam investeeringuid teha, sest et ei tea, mida valitsus järgmise maksu või aktsiisi näol ette võtab? 

Palun vastake konkreetselt, kas valitsusel on konkreetne plaan automaksu tühistamiseks enne 2027. aasta Riigikogu valimisi.

Ja teiseks, kui palju automaksu on tänase seisuga riigikassasse laekunud, arvestades riigieelarve prognoosi ligi 200 miljonit?

Aitäh!

Aitäh!

Automaksu muutmise eelnõu, eelnõud on parlamendi menetluses. 

Ja täpset laekumise numbrit ei oska ma teile praegu öelda, seda saab Rahandusministeeriumist küsida. Kindlasti saan küsida, saan paluda edastada. 

Need on vastused küsimustele.

Nüüd, kõik see muu, mida te siia juurde ette lugesite – ma siiski parandaks veidi. 

Vaadake, kui majandusolukord paraneb ja riik saab säästlikumalt läbi, siis on ka mõistlik tegelikult majanduses ja maksunduses muudatusi teha. Ja kui me nüüd … Ütleme, ma südamest loodan, et te ei hakka vastu hääletama sellele, et me teeme automaksu lastega peredele soodsamaks. Ma ei tea, miks te seda halvustate või kui halba ideed selle muutmist. Mina arvan, et see on hea idee. Ma loodan, et te seda toetate. Mulle on vähemalt selline mulje jäänud. Seda esiteks.

Teiseks, sellesama lastega peredele automaksusoodustuse leppisime me kokku juba koalitsiooni tehes Eesti 200-ga. See oli kevadel, nii et valimistest, reitingutest, seda võite rääkida kellele tahes, see ei klapi teil.

Nüüd, mis puudutab üldist maksuseisu, siis tõsi, jah, minu soov ja ma arvan, et koalitsiooni soov tervikuna on, kui majandusolukord võimaldab, eelarves on võimalik astuda teatud sammud, inimestele rohkem raha kätte jätta, et tulla toime selle inflatsioonilise keskkonnaga. 

Selge on see, et ega siis inflatsioonil on palju erinevaid põhjuseid. Ma ei pea seda väga pikalt kirjeldama, aga osa sellest on maksudest – kolmandik, veidi peale, võib-olla alla poole – ja üle poole tegelikult on palgatõusudest ja toormehindadest. Ja kui me saame astuda samme, et inimestele jääks rohkem raha kätte makse alandades, siis me seda teeme. Me kaotame ju – õige, Isamaa on ka selle osaline – sellesama astmelise tulumaksu, mille loomes osales Isamaa koos sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonnaga. Ehk, see, tänu, millele õpetajad, ajakirjanikud, politseinikud maksavad praegu 1500 eurot aastas rohkem makse – selle me kaotame ära, mille teie tegite, ja inimestele jääb rohkem raha kätte.

Kui te tahate rääkida, et see kuidagi valimistega seoses on – noh, me selle maksuküüru kaotamisest oleme rääkinud juba kaks aastat. Nii et siduge seda millega tahes – 1. jaanuarist 2026 inimestele jääb rohkem raha kätte. Ja majanduse vaates see kindlasti tõstab tarbijakindlust, mille arvutamise kohta me viimasel ajal oleme palju uut informatsiooni saanud, mis, selgub, et ei ole vist päris selline, nagu seda meile näidata tahetakse. 

Nii et kõike seda kokku võttes: jah, maksufestival – see on tõenäoliselt minu leiutatud sõna või vähemalt minule seda omistatakse – ei ole tahtnud kuidagi lörtsida kellegi rõõmu festivalidest. Festivalist võib ikka rõõmu tunda; maksufestivalist ei pea seda tundma. 

Ja üldiselt praegu paistab pilt selline, et 1. jaanuarist 2026 jääb inimestele oluliselt rohkem raha kätte tulumaksuvaba miinimumi järsu tõusuga. Ja kui võimalik, jätame ka tulumaksutõusu ära – see selgub homme. Aitäh!

Suur tänu! Ja Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma tahan seda teile ikka üle öelda, et meie ei taha mitte ainult kaotada lastega peredele automaksu, vaid üldse automaksu. Ja teiseks, kui te väidate seda, et lineaarne tulumaksuvabastus, mis oli, mida te mainisite siin, ja kui te seda ära kaotate, siis nagu te ütlete, et jääb raha rohkem kätte, siis tegelikult vastupidi, nendel inimestel jäi ju raha rohkem kätte, kes pidid vähem tulumaksu maksma. Aga kas te mõistate, millised tagajärjed on sellise poliitika viljelemisel, kus ühes valitsuses te võtate vastu näiteks suurperede toetusmeetme, et parandada Eesti iivet ja midagigi ette võtta rahvuse väljasuremise takistamiseks, juba poole aasta möödudes te selle tühistate? Sama on automaksuga. Kas keegi üldse saab uskuda peale teie valitsemist ja ebakindluse tekitamist üldse millessegi? Sarnaseid näiteid võin veelgi tuua. Olen aastaid võidelnud majanduskomisjonis äärmiselt kahjulike otsuste vastuvõtmise vastu, mis puudutavad ülikallite meretuuleparkide planeerimist ning elektri hinna kordades kallimaks muutvate elektriliinide rajamist. Kogu selle aja põhjendasid valitsuserakondade saadikud ja ka sotsid, kes praegu valitsuses ei ole, kuivõrd vajalik ja odav see kõik Eesti rahvale saab olema. Nüüd on õnneks tuuled hakanud teiselt poolt puhuma ja jääb loota, et aastakümneteks tehtavad rumalad investeeringud jäävad ära. Siinkohal küsingi, kas te olete vigadest õppimas ja te hakkate kuulama ettevõtjaid, eksperte ning oma ala asjatundjaid juba enne rumalate otsuste tegemist või maksupidu jätkub?

Aitäh, hea küsija! Kas me vigadest õpime? Jah, püüame teha seda, püüame õppida ka teiste vigadest. Teiseks, kas me ettevõtjaid kuulame? Jah, ma julgen arvata, et selle valitsuse läbisaamine ettevõtjatega on pika aja vältel üks parimaid. Me oleme väga tänulikud ettevõtjatele, ettevõtlusorganisatsioonidele selle tagasiside eest, mida me saame. Peaministri juures, Riigikantselei juures on selline efektiivsuse, majanduskasvu nõukoda, kus Eesti riigi tippettevõtjad, kuhu kuuluvad ka organisatsioonide kaudu näiteks tööandjate keskliidust või kaubandus-tööstuskojast esindajad, aga seal on ka põllumajandus, metsandus. Paljud valdkonnad panustavad sellesse, et me saaksime teha otsuseid, millega on võimalik Eestis lihtsamalt ette võtta, millega inimeste elu muutub lihtsamaks, meie ärikeskkond konkurentsivõimelisemaks, mis siis tegelikult tõstab meie kõigi sissetulekuid ja jõukust. Mälu järgi ütlen, et üle 600 ettepaneku on tehtud, umbes 260 neist on leidnud valitsuse toetuse. Osa neist seisab parlamendi taga, nii et ma südamest loodan, et te samasuguse innuga võtate neid menetleda ka siin parlamendis mis iganes komisjoni keegi kuulub. Teeme need muudatused ära, saame ärikeskkonna paremaks! 

Nüüd, taastuvenergia koha pealt, siin ma ei ole teiega nõus. Ma siiski ütleks, et taastuvenergia näitajate järgi, numbrite järgi on soodsam. Ta on puhtam ja soodsam. See on toonud ka meile energia hinda alla. Loomulikult, ühendusi tuleb rajada, ühendusi tuleb kaitsta. Nagu Estlink 2-ga toimunu näitab väga palju. Seda me teeme koos NATO-ga, oma partneritega koos. Ja ka taastuvenergia tervikuna siiski on toonud hinda alla. Kui te vaatate neid päevi, kus tuul puhub ja päike paistab, siis meie keskmine energia hind oli siin eelnevatel kuudel – ma nüüd mälu järgi jälle ütlen, loodan, et palju ei eksi – umbes viie aasta madalaim. See ongi tegelikult nende arenduste tulemus. Nii et need, kes räägivad, kuidas elu läheb kogu aeg kehvemaks, elu läheb kogu aeg halvemaks, noh, ma mõistan, see on opositsiooni ülesanne, aga võib-olla proovige osutada nendele reaalsetele valupunktidele. 

Tulevikku ei saa minna läbi mineviku. Selles mõttes meil on ikkagi vaja uut tehnoloogiat. Mina arvan, et Eesti inimesed toetavad uue tehnoloogia tulekut, toetavad puhast energiat, sest puhas loodus on Eestile väga kõrge väärtus. Ja ma arvan, et see on küll liberaalidel kui konservatiividel ühine, vähemalt ma loodan. Nii, et kui te vaatate energiatootmist ja laiemalt tööstusi, siis ikkagi uut sellist energiatootmist on meil vaja. Ja uue ENMAK-iga ehk energiamajanduse arengukavaga tuleb erinevaid plaane. Käimas on erinevad sellised konkursid praegu. Nii et ma arvan, et energeetikas me oleme liikumas täitsa mõistlikus suunas. Lisaks oleme käivitanud ka tuumajaama, selle eriplaneeringu esimese etapi. Nii et järgmise 10–20 aasta vaates ma pigem oleksin optimistlikum kui teie.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Andres Metsoja. Palun!

Ma tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Ausalt öelda te räägite üsna veenvalt ja kui siit saalist väljas ei käiks, võibki tunduda, et Eestis elu läheb iga päevaga paremaks. Aga on kohalike valimiste aeg ja paljud Riigikogu liikmed, kui nad muul ajal võib-olla ei jõua igale poole maanurkadesse, siis nüüd jõuavad küll ja kohtuvad sageli inimestega ja kuulavad üsna vahetut emotsiooni kogu elust Eestis. Sealt kõlab ikka, et pakuti kindlustunnet, aga tulemuseks on üks suur kaos. Ja seda kindlustunnet teps mitte ei ole ja inimesed soovivad positiivset muutust. 

Kahtlemata on nii, et see automaks on võib-olla puudutanud inimesi just nimelt väljaspool kuldset ringi ja Tallinnat kõige enam. Seda võetakse ebaõiglase maksuna. Ja just sellepärast, et need maapiirkonnad sageli tunnevad ennast mahajäetuna, olgugi et me sageli kasutame siin saalis sõnapruuki, sõnakasutust, et kedagi ei jäeta maha. See terendab tegelikult haridusvõrgus. No me saame aru, et ilma lasteta ei ole võimalik haridust anda, või no on võimalik, aga kellele siis? Samas me teame, et teedevõrk, millest on ju palju räägitud maapiirkonnas, on see metsanduse, põllumajanduse või koduomanike vaates, on tegelikult muutunud selliseks, et inimesed ei pääse enam koju ja kodust välja. See kruusateede pärand ei ole saanud tegelikult mingit lahendust. 

Pakkuge inimestele korraks siiski päriselt mingit lootust. Maksud tõusevad, elu läheb kallimaks, teenused kaugenevad ja varsti ei saa enam koju ega kodust välja. Mis on selle valitsuse lahendus?

Aitäh, hea küsija! Te suudate, ütleme nii, ka raskeid teemasid sõbralikult ja humoorikalt käsitleda, nii et suur tänu teile selle eest! Mul on hea uudis: maksud langevad. Nii et see, mis puudutab väidet, et maksud tõusevad, siis vot faktides nüüd on nii, et maksud langevad. Maksukoormus, mis sellel aastal on 36,8%, on tulumaksuvaba miinimumi kasvu ja kõikide muude otsustega järgmisel aastal juba 35,6%. Juba on kokku lepitud 1,2%-s maksulanguses. Kui meil peaks õnnestuma – rõhutan: kui! – tulumaksu tõus ära jätta, siis langeb maksukoormus tasemele, mis on veidi üle 35%, mis on umbes sama, mis ta oli umbes 1995. aastal. 

Aga võrdluseks, 1995. aastal kaitsekulud olid 1% peal, aga järgmisel aastal kaitsekulud on 5% peal. Ja miks see oluline on? Sellepärast, et kui Eesti inimesed tahavad kindlust, meie sõbrad tahavad meie peale loota ja vastane tahab teada, kellega tegemist on, siis 5% kaitsesse tähendab seda, et meie ja meie lapsed saavad elada rahus. 

Nüüd veel automaksust. Automaksu puhul, mootorsõidukimaksu puhul ma arvan, et ta saab mõistlikumaks, õiglasemaks ja vajaduspõhisemaks, sest lastega peredel, nagu me teame, on suurem transpordivajadus. Olen minagi olnud selles eluetapis, kus ma pean olema sunnitult autojuht erinevate objektide vahel. Midagi teha ei ole, elu on selline. See tähendab seda, et sul on vaja kola, lapsi, kõike muud korraga vedada ja see on paratamatu. Nii et see eelnõu on nüüd parlamendis, mis puudutab lastega peredel automaksu vähendamist. Ehk alaealiste laste puhul tuleb maksusoodustus, mootorsõidukimaks väheneb, kohustus väheneb 100 eurot. See puudutab 155 000 alaealise lapse vanemat. 55 000 lapsevanemal aitab see automaksu täielikult katta ja 97 000-l aitab see maksusummat vähendada. Nii et umbes pooltel peredel poole võrra. Nii et tegemist on päris olulise muudatusega, väheneb ka väikebusside maksukoormus, mis alaneb ja mis aitab omavalitsusi ja ka spordiklubisid, aga ehk ka neid, kes neid busse kasutavad. 

Nii et muudatusi on palju ja need kõik on minu meelest soodsas suunas, nii et kui te küsite lootust, siis minu meelest need on mõistlikud muudatused. Ärge häbenege neist ka Isamaa kampaaniatelgis rääkida. Kui materjali ei ole, ma annan, pole vähimatki küsimust. 

Ja nüüd veel eraldi on see, mis puudutab automaksu õiglasemaks muutmist või tajutavalt õiglasemaks muutmist. Jah, tõsi, me leppisime kokku, et automaksu aastamaksust laekuv osa läheb teedesse, ja nii see ka on. 280 miljonit ehk iga aasta umbes 70 miljonit läheb täiendavalt teedesse. Ta jaguneb aastate vahel, kuidas hankeid jõutakse teha, mõni aasta vähem, mõni aasta rohkem, aga täiendava lisaraha teedesse me oleme otsustanud. Nii Pärnu kui Tartu maantee ja kohalikud teed saavad raha juurde.

Suur tänu, lugupeetud peaminister!  Ja sellega me lõpetame, tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.  

Liigume edasi. Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, teemaks on julgeolek ja küsija peaks olema Riigikogu liige Mart Helme. Aga keda siin saalis ei ole, on Riigikogu liige Mart Helme, mistõttu me ei saa seda kaheksandat küsimust avada. Ja seetõttu liigume edasi üheksanda küsimuseni.  

Lauri Laats, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Tahtsin küsida, et mis sellisel juhul tehakse, kui lugupeetud küsijat parasjagu ei ole? Kas ta siis liigub nii-öelda nimekirjast välja üldse või siis nihkub lihtsalt allapoole, niikaua kuni on võimalus talle sõna anda?

Antud juhul, kui küsijat ei ole, siis me liigume järgmise küsimuse juurde. Ja kui küsimused on vastatud, on registreeritud küsimused ammendunud, siis on võimalik Riigikogu liikmetel registreeruda küsimuse esitamiseks, aga siis tuleb täpselt samamoodi öelda enne küsimuse algust, et kellele see konkreetne küsimus on mõeldud. Ja siis on aega kaks minutit küsimuse esitamiseks, täpselt samamoodi, nagu meil siin registreeritud küsimuste puhul on tavaks. Küsimuseks on kaks minutit ja vastuseks kolm minutit. 

Aga seda kaheksandat küsimust me ei avanud, liikusime edasi üheksanda küsimuse juurde ja üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab teie seisukohta Eesti Energia Enefit Greeni kaasuse osas. Te olete kõrvalt kuulnud minu debatte rahandusminister Jürgen Ligiga päris mitmel infotunnil ja nagu te teate, korruptsioonivastases erikomisjonis ma tõstatasin selle teema juba aprillis. Nimelt seda, et oli näha, et siseringist lekkis info. Inimesed, kes teadsid juba ette, et valitsus plaanib selle otsuse teha, et osta Enefit Green riigile tagasi ehk Eesti Energiale, kasutasid seda salainfot, ostsid Enefit Greeni aktsiaid ja teenisid selle pealt kuritegelikku tulu. Ja nagu te teate, tänaseks on algatatud ka kriminaalmenetlus. Ja terve selle aja olen ma palunud Eesti Energialt nimekirja, kus oleks välja toodud kõik need inimesed, kes olid siseringis, kellel oli see salainfo olemas. Vähe sellest, et Eesti Energia keeldus alguses seda infot edastamast, siis kui see info mulle edastati, meie komisjonile, tuli välja, et tegemist oli libanimekirjaga. Ehk siis seal ei olnud tegelikult välja toodud need nimed, kes olid siseringis, oli vaid väike osa sellest. Ja kusjuures Finantsinspektsioon juba kahel erikomisjoni istungil ütles, et nemad ei näe põhjust, miks Riigikogu liikmed ei võiks tutvuda kogu insider'ite nimekirjaga. Ja mul on teile küsimus selles osas, mis on teie seisukoht. Kas Riigikogu liikmed, erikomisjoni Riigikogu liikmed, kas nendel peaks olema õigus küsida, saada kogu insider'ite nimekirja või teie seisukoht on nagu Jürgen Ligil, et komisjon tegeleb sisutu asjaga ja meil ei peaks seda õigust olema?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Minu põhimõtteline seisukoht tavaliselt sellistes valikutes on alati olnud, et kui mingid auditid on, järeldused on, raportid on Riigikogu liikmetele, isegi kui tegemist on tundliku informatsiooniga, võiks seda jagada. See on olnud minu põhimõtteline positsioon. Meenutan siin erinevaid auditeid, mida mina olen tellinud. Erikontrollina ma olen soovitanud alati need kättesaadavaks teha. Selleks on eraldi infosüsteemid olemas, kus on näha, mida keegi loeb, milline on juurdepääsutase, kas juurdepääsuvajadus on põhjendatud. Seda saab teha. Ma mäletan, ma vist tollal tegingi selle läbi korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni arvutite kättesaadavaks, midagi sellist. Nii et see on minu positsioon olnud üldiselt. Aga see puudutab materjali, mis on juba selline – kuidas öelda? – lahkamisjärgne aruanne või, ütleme, selline analüüs. 

Uurimisega on nii, et kriminaaluurimise või kriminaalasjade menetlemisega on siiski nii, et ka Riigikogu liikmed, erinevad võimu harud peavad üksteist usaldama. Kohus on sõltumatu, prokuratuur oma uurimises on sõltumatu. Ei saa poliitikud seda mõjutada. Prokuratuuri puhul mida peab jälgima? Prokuratuuril on olemas kõik vajaminev informatsioon, kõik nimekirjad, kõik andmed, mis neil selleks vaja on, et nad saavad oma uurimise läbi viia. Ja need järeldused, nende järeldustega minnakse kohtusse. Siis seejärel kohus otsustab, kas keegi on süüdi või mitte, sest enne seda, kui keegi süüdi on mõistetud, on ta siiski süütu. 

Nii et seetõttu ma kutsuks teid siiski ka komisjonis hoidma lahus – ma saan aru, et kindlasti on poliitilist indu palju –, hoidma lahus seda, mis on avaliku võimu ehk parlamendi ülesanne järelevalvet teha ja mis on uurimise ülesanne. Kui uurimine on algatatud selliste faktide põhjal või kahtluse põhjal, tavaliselt Eestis algatataks uurimine kahtluse põhjal, et on toimunud informatsiooni ärakasutamine enda kasuks, siis prokuratuur ometi peab selle uurimise läbi viima. Komisjonil ei ole mitte midagi sellele uurimisele tegelikult lisada. Kogu lugupidamise juures, ma ei kujuta ette, mida oleks komisjonil lisada. Küll saab komisjon lisada siis, kui on selge, et midagi süsteemselt tuleb kas riigi juhtimises, seadusandluses ette võtta korruptsiooni valdkonnas. Nii et seetõttu ma ütlen nii, et ma mõistan, et valimised on tulemas ja siis on järgmised valimised tulemas ja kindlasti iga selline teema sobib nokkimiseks. Samas siiski, kui miski peaks olema korruptsioonivastase erikomisjoni pädevuses, siis kui kuskil on kinnitatud, kohtus jõutud otsuseni, et siseteavet on vääralt kasutatud, siis te peaksite selle juhtumi lahti võtma, analüüsima, kas me peame midagi muutma organisatsiooniliselt, et see asi korda saaks. Aga uurimisse sekkumist, seda, et komisjon, parlamendiliige, hakkab prokuratuuri uurimisse sekkuma, ma kindlasti heaks tooniks ei pea. 

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud peaminister! Vaadake, et mina olen väga tõsiselt alati oma töösse suhtunud, sõltumata sellest, kas on valimised või ei ole valimisi, ja alati teinud väga järjepidevalt oma tööd. Ma tuletan uuesti meelde, et mina tõstatasin selle teema juba aprillis. Te olite ka siis infotunnis, Jürgen Ligi kõrval. Ma mäletan, et teile pakkus see nalja, kui ma rääkisin, et kauplemismahud ületasid kolm, neli korda tavapäraseid mahte, mis viitab, et kellelgi oli konkreetne info, mis kasutati ära siseringist, ja selle pealt teeniti ka tulu. Nüüd te räägite mulle kriminaalmenetluse alustest, millest ma väga hästi tean. Täpselt nagu §-is 284, mis tähendab, et mil määral kriminaalmenetluse ajal tohib mingeid andmeid avaldada, ei tohi, kuidas kõik toimub. Aga probleem on täna üldse teises asjas. Riigikogu liikmed palusid juba kevadel, et neile avaldataks insaiderite nimekirja. Vähe sellest, et Eesti Energia tükk aega vaidles meiega, vaidles Finantsinspektsiooni ees, et meil ei ole õigust sellist infot välja nõuda. Siis vaidles minuga rahandusminister Jürgen Ligi, jätkas seda vaidlemist ka eelmisel nädalal. Kokkuvõttes on probleem selles, et kuidas on võimalik, et Riigikogu liikmed, erikomisjon, kui neil on kahtlused, et võis olla infoleke, võis olla võimalused, kuritarvitati informatsiooni, küsimus sisereeglistikust, siis lihtsalt seda infot ei eraldata, lihtsalt ei saadeta meile. Ja see tänane jutt, et nüüd on see kriminaalmenetlus. Jah, ongi kriminaalmenetlus. Aga ma olen väga paljudele asjadele tähelepanu juhtinud. Ja see, et Riigikogu liikmed seda infot ei saa …

Teie aeg! 

Vot see on tõesti probleem, ega saa teostada järelevalvet selle üle, mis toimub riiklikes asutustes ja riiklikes ettevõtetes.

Aitäh! Härra peaminister, palun! 

Jah, aitäh! Meil ei ole olemas muidugi riiklikke ettevõtteid. Meil on riigile kuuluvad …… äriühingud, seda peaks juristina teadma, punkt üks. Teiseks, mis puudutab sedasama infotunnis olemist, ma olen peaaegu kindel, et see tõsi on, sest peaminister nimelt käib igas infotunnis, erinevad ministrid vahetunud. Seegi pole kuidagi vale väide. Tihtipeale küsimused pakuvad mulle rõõmu, nagu täna heideti meil ette, et midagi pakkus meile rõõmu. Kui on hea küsimus, siis tõepoolest nii on. Viimati Andres Metsoja küsimus näiteks oli minu meelest väga hästi esitatud. 

Nüüd, komisjoni puhul ma siiski ütleks seda, et vaadake, ehk olles, nagu ma juba ütlesin, pigem alati avalikustamise pooldaja, mina pooldan seda, et Riigikogu liikmetel on pigem rohkem juurdepääsu materjalidele kui vähem, siis igal võimul on siiski teatud ülesanded. Ma hästi ei kujuta endiselt ette … Te väga kirglikult tahate minna sinna, et võtta prokuratuurilt uurimist üle. Ma olen seda ka varem näinud mingites asjades, kus inimesi on rohkem puudutatud. Parlament, parlamendikomisjon ei saa võtta prokuratuurilt uurimist üle. Ja kui te küsite mingit materjali, peab olema ka selge, mis on selle erikomisjoni pädevus. Kas seadusandluse muutumine, kas seal on ametiisikud? Kõik, mis puudutab näiteks finantsjärelevalvet, väärtpaberiturgu, on teised asutused. Võimude rollid ja lahusused on meil tegelikult hästi kirja pandud. Sellest tuleb siiski lähtuda. 

Sest kujutame hetkeks ette, et on mingi muu uurimine, või ma ei tea, mõni Riigikogu liige, ometi loodame südamest, ei ole sellist infot kasutanud, mida te täiendavalt teeksite? See on siiski prokuratuuri pädevuses. Nii et seetõttu ma kutsun teid selle komisjoni esimehena, keskerakondlasena samamoodi mitte kujutama sellist, looma sellist muljet, justkui parlamendikomisjon saaks asendada prokuratuuri sõltumatu uurimise läbiviimisel. Pigem tuleb toetada prokuratuuri selle uurimise läbiviimisel. Süüdi mõistab ainult kohus Eesti Vabariigis, mitte keegi teine, ja uurimist viib läbi prokuratuur, mitte keegi teine. 

Aitäh! Hea Lauri Laats, teil on lisaküsimus.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister, mul on hoopis küsimus ühe riigihanke osas. 

Ja nimelt, riigihankeregistris leidub hange nimega "Maksupoliitika valdkonna uurimistöö ja teaduspartnerlus Rahandusministeeriumile". See hange läks üles 19. augustil, hange lõppeb 24. september. Kogu hanke eeldatav maksumus on 330 000. 

Ja kui vaadata seda lühikirjeldust, siis hanke eesmärk on sõlmida uurimistöö ja teaduspartnerluse raamleping Rahandusministeeriumi ja teadus- ja arendustegevuse teostaja vahel, et toetada teadmispõhist – teadmispõhist! – maksupoliitika kujundamist ja eesmärkide täitmist Eestis. Ja sellest lähtuvalt …  

Ja tegelikult, kui vaadata sinna hankesse sisse, siis leidub seal veel huvitavaid ülesandepüstitusi. Nimelt üks lause oli, et kuna maksutõusud on päris laiaulatuslikud olnud ja ei ole päris arusaama, kuidas ta maksukeskkonnale ja majanduskeskkonnale üleüldiselt mõjub ja kuidas ta mõjub inimeste toimetulekule ja ettevõtte jätkusuutlikkusele, ja sellest lähtuvalt tahetaksegi nagu seda teavet hankida, et mis siis toimub.  

Võib ju järeldada, et sel ajal, kui te kõiki neid suurepäraseid otsuseid vastu võtsite, erinevaid maksutõuse ja kõik nii edasi, ja väitsite, et tegelikult mingisugune analüüs on olemas; samas me nägime selgelt, et seaduseelnõudes oli ka vastav vastava sisuga tekst olemas, et süvaanalüüsi ei ole, kuna on nii-öelda eelarvepõhine küsimus ja kõik nii edasi,  nii edasi.  

Sellest lähtuvalt küsingi: kas sel ajal, kui kõiki neid "häid otsuseid" (jutumärkides) tehti, oli siis mingisugune teadmine ka, kuidas see kõik mõjutab meie majanduskeskkonda? 

Ja teine pool: kui tõsine see hange üldse on? Kui te sellise nii-öelda summas panete hanke välja, kas te võtate teaduspõhiselt need teadmised töösse ka? (Juhataja: "Teie aeg!") Aitäh!

Härra peaminister, palun!

Jah, aitäh!

See on nüüd teisest ampluaast küsimus, aga siiski, jah, niipalju kui minule on teada, on Rahandusministeerium hankimas endale sellist raamhankega uuringupartnerit maksupoliitika valdkonnas. Omavahel pannakse siis paika, mida täpselt ja milliste uurimisküsimustega analüüsitakse. Ja selle järelanalüüsi vajadus tuleb nii mitmegi juba vastu võetud seadusemuudatuse seletuskirjast. Nende seadusmuudatustega oleme võtnud sellise vastava kohustuse riigile, et me peame tegema järelanalüüsi. Eesmärk on teada saada, kas see muudatus on kandnud seda eesmärki, mida sooviti teha, ja kas siis muudatusega on kaasnenud soovitud või soovimatud mõjud. 

Nii et teadlaste kaasamine, ekspertide kaasamine ka järelanalüüsi vastuvõetud otsustele on minu meelest ainult mõistlik. Ma ei oska seda küll kuidagi laita. Ma arvan, et otsused olekski, mida rohkem nad teadmistepõhiselt on tehtud, seda parem. Ja alati tasub ka teha järelanalüüsi, kas kõikidel otsustel olid soovitud mõjud – seda siis saavad nad hindama hakata.

Aitäh!

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme järgmise juurde, on Helir-Valdor Seedril käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma olen nõus peaministriga, et siin infotunnis keskmine küsimuste kvaliteet on parem kui vastuste kvaliteet. Aga mul on ka protseduuriline küsimus: kas mõningad asjad toimuvad meil siin saalis telepaatilisel teel? Anastassia Kovalenko-Kõlvarti nimi ilmus ekraanile enne, kui ta oli siia ruumi sisenenud. Teiste isikute puhul ma ei ole seda varem märganud. Kuidas see nii juhtus?

Aitäh, hea kolleeg! Ka mind üllatas see. Ka mind üllatas see ja ma küsisin kantselei direktorilt järele. Meil tekkis olukord, kus meil oleks olnud kaks küsimust järjest sellised, mille puhul vastajat ei oleks saalis olnud. Ja kuna Mart Helmet ei viibinud saalis küsimise hetkel, siis anti see kõnejärg edasi, aga tõenäoliselt ta siis automaatselt lülitas järgmisele kõnelejale, mistõttu ta ilmus sinna vastamise reale. Kui Anastassia Kovalenko-Kõlvart ei oleks sellel hetkel jõudnud siia saali, siis me ei oleks seda küsimust avanud ja me oleksime edasi liikunud. Lauri Laats oskuslikult kasutas juhust ja küsis protseduurilise küsimuse selleks, et aega viita.

Aga mul on, head kolleegid, teile üks ettepanek: jätame need teie protseduurilised küsimused praegu ära ja oleme solidaarsed kolleeg Andres Metsojaga, kes saaks vähemalt küsida ühe küsimuse ära, täitsa siiralt, lihtsalt sellepärast, et te viitsite ka aega. 

Alustame kümnenda küsimusega. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teemaks on Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu lõpetamine. Andres Metsoja, palun!

Ma tänan! Ja eelkõige ma olen tegelikult tänulik Mart Helmele, kes ei ilmunud saali oma küsimuse ajaks. Tänu sellele tekkis mul võimalus küsida, aga kindlasti Pärnumaa jaoks väga olulisel ja Raplamaa jaoks olulisel teemal. 

Nimelt on laekunud sinna omavalitsusliitudesse kiri, et meie uus amet, Maa- ja Ruumiamet teeb ettepaneku maakonna planeeringute, maavarade teemaplaneeringute koostamise lõpetamiseks. Siiamaani on kogu aeg selline arusaam ju päädinud, et planeeringud on selleks, et avalikku ruumi korrastada, et anda inimestele selgust, mis nende ümber toimuma hakkab. Ja see minu meelest on üks peamistest probleemidest, mis tekitab pingeid, sest inimesed ei taha tihtilugu oma tagahoovi juhuslikult sattuvaid asju, vaid tahavad, et ikkagi planeeringute käigus need räägitakse täpselt läbi. 

Ja nüüd olukorras, kus öeldakse, et omavalitsused ei saa lõpetada ära näiteks tuule eriplaneeringuid ja nendel arendajatel on õigus kaevata kedagi kohtusse, siis samal ajal tekib olukord, kus riik ütleb, et aga vabandust, see kaevanduste teema ei ole enam aktuaalne, et seda tehakse vastavalt vajadustele ja juhtumipõhiselt. Tegelikult see ei paku jällegi taas seda kindlustunnet. Tõsi on see, et kui ma arendusprojekte teeme üle Eesti, siis, nagu tabavalt härra Seeder eile ütles, need peavad Eestisse ära mahtuma, need Eesti olulised investeeringud, neid ei saa teha ilmselt Lätti, Leetu või kuhugi mujale. Ja täpselt nii on, et see maavara tuleb võtta ehitusmaterjalina kuskilt Eesti territooriumilt. 

Aga mis poliitika peatükk see siis ikkagi on, et lõpetame ära, ütleme, et Pärnu- ja Raplamaale ei pea planeerima. Ja samal ajal ütleme, et Harjumaal tegevusega jätkatakse. Kas ei ole jälle sõnum sellest peatükist, et kuldses ringis me lükkame kaevandused nii-öelda välja, ja seal, kus on kaugemad kandid, teeme seda juhtumipõhiselt?

Kui te juba härra Seederile viitasite, siis too viskas ka lause, et küsimused on paremad kui vastused. See on ikka ilu vaataja silmis. Tihti on, mulle tundub küsimused küsimuste pärast. Aga see erineb väga paljudest. See oli põhjalikult kirja pandud, väga täpselt esitatud. Taas kord kompliment. 

Saan esitada üsna tehnilist informatsiooni. Ma loodan, et sellest ajast piisab, ja kui ei piisa, annan juurde. Minule antud informatsiooni põhjal öeldakse seda, et teemaplaneering lõpetatakse, sest nendele aladele puudub vastav vajadus. Rapla-Pärnumaal perspektiivseid ehitusmaavarade alasid on vähe, need on väiksed, ja otstarbekamaks on leitud maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitega. 

Lisaks erinevate, koostamisel on ka Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mida on võimalik rakendada, ka soovitusi, puhveralasid ja nii edasi väljaspool Harju maakonda. Need on üldised suunised. Lisaks ei ole enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Balticu ehitust vajalike ehitusmaavarade planeerimisega, kuna see planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ja enamikus piirkondades on vajalik materjal tänaseks juba tagatud. 

Ja lisaks on teemaplaneeringu algset eesmärki mõjutanud 22. juulil 2024 jõustunud keskkonnaministri määruse number 87 muudatus. Sellega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Selle tulemusel otsustati turba kaevandamist teemaplaneeringus enam mitte käsitleda, kuna nimekirjast väljaspool alasid ei ole võimalik planeerida. 

Lubjakivi ja dolokivi uurimise ja kaevandamise osas on Eesti geoloogiateenistuse tööde tulemusel selgunud võimalikud asukohad, kuhu neid tegevusi suunata, ja neid alasid on sõltuvalt nende maakondade geoloogiast väga vähe. Sellepärast on teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult olemasoleva lubjakivi ja dolokivi aladega. Et selline info mul on ja kindlasti saab seda täpsemalt ka jagada, kui soovi on.

Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimuseks ettenähtud kaks minutit, vastamiseks kolm minutit, siis rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis enam ruumi ei ole. 

Ma tänan kõiki Vabariigi Valitsuse liikmeid, aga tänan ka kõiki kolleege väga sisuka infotunni eest!

Ja me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga. Sellega on meie tänane infotund lõppenud.