Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 10. septembri, selle istungjärgu esimest infotundi. Nii nagu meil ikka kombeks, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 20 Riigikogu liiget, puudub 81. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi ja regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! 

Meie infotunni reeglid on samasugused nagu varasematel istungjärkudel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Pärast vastamist saab küsija veel võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse ning üks Riigikogu liige saab võimaluse selle konkreetse küsimuse raames esitada ka lisaküsimuse. Kokku on meil täna registreeritud küsimusi 11.

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on olukord riigikaitses. Martin Helme, palun!

Aitäh! Augusti lõpus oli meil siin drooniintsidente. Kõigepealt räägiti, et Vene droonid tulid Eesti õhuruumi. Selle peale tulid meil pulti tähtsad tegelased ja teatasid kõmisevalt vastu rinda tagudes, et hävitajad tõusevad üles kohe, kui Eesti Vabariigi õhuruumi siseneb tundmatu objekt, ja me läheme ja tuvastame selle ja kui vaja, siis lastakse see alla ka. Selline oli jutt. Seda rääkis meile Taro, teie valitsuse minister, ja keegi kolonel Karu. Paar päeva hiljem tuli välja, et see kõik on täielik bluff. Me mitte ainult ei tuvasta, kui Eesti õhuruumi lendavad tundmatud droonid, vaid ka ei suuda neid loomulikult alla lasta. 

Eile oli siin meie ees kaitseminister Pevkur, kes ütles, et me kõik teame, et alla 300 meetri kõrguselt me ei tuvasta suurt midagi, ja see on kõigile ammu teada, et ega midagi ei olegi teha, tuleb hakata seda võimekust arendama. Selle vastu ma kindlasti ei vaidle. 

Aga mul on küsimus: miks valitsus avalikkust niimoodi eksitab? Miks valitsusliikmed ja ka ametikandjad astuvad pulti, taovad vastu rinda, kui kõvad mehed nad on, ja siis tuleb kaks päeva hiljem välja, et nad ei ole kõvad mehed? Kas valetamine on teadlik tegevus valitsuse poolt või on see lihtsalt ebakompetentsus? Ja kas see on seotud sellega, et Reformierakond on üles ehitanud oma nii-öelda PR-i ja maine selle peale, et me oleme kindlates kätes, ja kogu aeg on vaja seda narratiivi üleval hoida? Mis sellest, et juba paar päeva hiljem tuleb välja, et kogu see jutt on lihtsalt täielik jama. Ei ole kindlates kätes, ei tuvasta õhuruumi sisenejaid, ei suuda [droone] alla lasta, isegi ei tea, kes neid siin lennutab! Ma küsin lihtsalt, kas nendes droonidega seotud intsidentides keegi vastutab ka nende valede eest.

Aitäh, hea küsija! Kaunist parlamendihooaja algust teile! Mul läks veidi kõrvust mööda – vabandan, minu viga! –, kes ja millega täpselt teie hinnangul eksitas. Ma võin lihtsalt öelda seda, et loomulikult, Eesti kaitsevõime on ajas kasvav. Seesama sõnum, mille mina olen andnud peaministrina, ning Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse esimene otsus tõsta kaitsekulutused 5%-le, on osutunud täiesti õigeks. Praegu käib meil eelarveprotsess. Eelarve puhul on seda kindlasti arvestatud, et kaitsekulutused tõusevad 5%-le. See on enneolematult kõrge tase. Rääkides mitte ainult sellest eelarve nüansist – see annab meile ka hulga erinevaid võimeid läbi aastate. Õnneks Eestis on kaitsesse investeeritud ka pikemalt päris korralikult. 

Ma arvan, et droonid ehitatakse lõppkokkuvõttes ikkagi sellisena ja selle eesmärgiga, et nad suudaksid lennata ja liikuda nii, et neid võimalikult vähe märgataks, seda on avalikult öelnud ka droonitootjad. See tähendab seda, et ka Eesti peab oma õhukaitsevõimet tugevdama. Meil on arendamisel kihiline õhukaitse, meil on valmisolek erinevateks asjadeks, aga rahuajal loomulikult 24/7 lahinguvalvet igal pool igas asjas ei ole. Teatud võimed on meil olemas. Ma ütleksin nii, et ka praegu, vaadates seda, mis Poolas on toimunud, liitlaste vahel konsultatsioonid toimuvad. Kohe, kui infotund lõpeb, on mul siinsamas Eestis kohtumine NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaga, kellega me kindlasti räägime sellest, milline meie võimekus on ja milline see pilt on. 

Ma arvan, et Kaitseväe ja kindral Merilo kirjeldus [meie] võimekuse kohta on igati adekvaatne. Kui siin on olnud infomüra, siis olge täpsemad, milles see seisneb.

Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

"Fawlty Towersis" oli üks osa, kus erruläinud kolonel luges lehti ja ütles: "Miks me küll vaeva näeme, Fawlty?" Why do we bother? Ma küsin küsimuse, aga te ei pööra sellele tähelepanu, vaid tõusete püsti ja ütlete: "Ma ei kuulnud, aga ma hakkan kirjeldama seda, mis me teeme". Mul tekib vahel [küsimus], miks me küll vaeva näeme selle asjaga.

Mul on ka küsimus. Kui te praegu ka ise kinnitate üle, et me kõik teame – droonitootjad kinnitavad ka –, et teatud kõrgusest alates või teatud kõrgusest madalamal ei ole neid võimalik tuvastada, miks astuvad pulti siseminister Taro ja Kaitseväe esindajad, kes ütlevad, et me muudkui tuvastame kõike, tulistame alla, kui on vaja? See on ju valetamine. See on ju valetamine! Avalikkuse eksitamine! Ja eksitamise mõte on näidata avalikkusele, et Eesti olukord on parem, kui see teie käpardlikul juhtimisel tegelikult on.

Nüüd hakkasite kohe leelotama meile 5%-st. Selle 5%-ga lendas jälle üks müüt vastu taevast, kui Riigikontroll avaldas aruande sellest, mis meil kaitsevaldkonnas toimub. See on ju metsik raha kantimine, laristamine, ebakompetentsus, korralagedus, bardakk. Mingeid kindlaid käsi meil ei ole, järjest valatakse miljardeid peale ja absoluutselt ei suudeta näidata, kuhu see läheb, miks läheb, kuidas läheb. Küll aga on võimalik tuvastada, et aeg-ajalt makstakse kümneid miljoneid või sadu miljoneid, ilma et oleks tegelikult alust, ilma et tegelikult midagi kätte saaks, ilma et Kaitseministeerium või Kaitsevägi ise teaks, kus selle raha eest saadud asjad üldse on või kas nad alles on. Täielik korralagedus! Ja siis tuleb meile siia pulti jälle Pevkur, kes ütleb, et kõik on korras. Me loeme seda teksti ja näeme, et kõik ei ole korras, aga tema tuleb pulti ja ütleb, et kõik on korras!

Mina küsin, kes lahti lastakse. Kas mõned ametnikud lastakse lahti? Kas te olete Pevkurilt nõudnud, et ta laseks mõned ametnikud lahti? Ja kui ta ei lase, kas te lasete Pevkuri lahti? (Michal vastab saalist: "Kollektiivne vastutus!")

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Hea küsija! Nüüd ma sain täpsemalt aru, millest jutt käib. Te rääkisite Tarost ja Kaitseväest ning omistasite [nende väljaütlemised] vist kuidagi Reformierakonnale. Taro ja Kaitsevägi ei ole Reformierakonnas. (Hääl saalist: "Peaminister on!") Aga aitäh selle mõttekäigu eest! Ma arvan ja loodan, et nad räägivad adekvaatset juttu. Vähemalt see, mida nad on avalikult öelnud meie võimekuse kohta, on peaaegu kindel, ma usun. 

Mis puudutab Riigikontrolli raportit, siis seda on päris palju ju ka avalikkuses lahatud. Mina ütleks nii, et olles Riigikontrolliga eri rollides ka varem kokku puutunud, arvan ma, et Riigikontrolli töö on vajalik, riigis peavad asjad korras olema. Riigikontroll vaatab kõik asjad läbi ja annab oma kriitilise hinnangu. Nende töö ei ole öelda, et kõik on hästi, ja päid paitada, vaid vastupidi, leida üles need kohad, kus tuleb paremini teha. 

Kui ma lugesin tagasisidet, siis ma ei märganud seda hoiakut, mida teie kirjeldasite. Kaitseminister ja Kaitseministeeriumi kantsler on öelnud, et nende hinnangul tuleb kõik avastatud puudused ja vead kõrvaldada. Kui raamatupidamise arvestuses on midagi paigast ära, kui midagi on aegunud, kui midagi tahab õigeks sättimist, siis küllap see tuleb ära teha. 

Kui me vaatame neidsamu Riigikontrolli sõnumeid, mis puudutavad [edasisi] samme, siis jah, tõepoolest, need kuuluvad ametnike tasandi [vastutusalasse], sest ministrid üldiselt raamatupidamisega ei tegele. Oleks üsna pentsik lugu, kui ministrid hakkaksid ministeeriumis raamatupidamist korraldama. Küll aga peavad nad hoolitsema selle eest, et ministeeriumis oleks asjad korras.

Kaitsevaldkonnas on loomulikult prioriteet kõrgem, kuna me oleme ju praegu sisuliselt seadnud eelarve prioriteediks number üks kaitsevaldkonna. Seda [5% SKP-st] ei saavuta mitte ainult maksude abil, vaid ka laenu tuleb selleks võtta. Ja sellest 5%-st ma ei rääkinud teile ilu pärast – veel kord –, sest kui 2% oli planeeritud enne sõda tänaseks, siis kaitseks oleks olnud 800 miljonit eurot. Reaalsus on 5% kaitset, mis on 2,2–2,3 miljardit. See vahe tuleb maksude ja laenuga katta nii, et kõik vajalik oleks õigeks ajaks hangitud. Nii et loomulikult see arvestus peab korras olema, Kaitseminister ja Kaitseministeeriumi kantsler on öelnud, et nad seda korras hoiavad. Kui miski on korrast ära, teevad nad selle korda. Nad teevad Riigikontrolliga koostööd. Sellist hoiakut, nagu teie kirjeldate, et keegi vaataks sellele peale, öeldes, et nad ei võta seda tõsiselt, mina kohanud ei ole. Kui kohtate, siis andke loomulikult teada.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kristen Michal, ei ole ime – niisuguse suhtumise ja niisuguse ebakompetentsuse puhul ongi arusaadav, et kõik on läbi kukkunud, kaasa arvatud riigikaitse. Ja noh, nüüd tuled siia meile ilusaid jutte rääkima. Me kuulsime neid ilusaid jutte juba siis, kui meil oli kaitsekulutuste osakaal 2% sisemajanduse kogutoodangust. Siis me ajasime rinna õieli, olime jube kõvad tegijad. Nüüd me räägime 5%-st ja oleme jälle jube kõvad tegijad. Ainult et see ei realiseeru meie kaitsevõimekuse arendamisel ja loomisel. See ei realiseeru, ei ole realiseerunud!

Ja siis tuleb Riigikontroll ja ütleb, et "sõbrad, teil on asi täiesti mäda". Üks põhjus, miks ta ei saa tegelikult veel lõplikku hinnangut anda, on see, et ta ei saa dokumente kätte. Dokumente ei anta kätte! Riigikontroll, põhiseaduslik institutsioon, ei saa kõiki dokumente ja aruandeid kätte. See on ju skandaalne! Ja siis öeldakse, et "ei noh, keegi ei vastuta, meil on kollektiivne vastutus". No kollektiivse vastutuse põhjal konfutsianistlikus ühiskonnas, nagu Hiina või Korea, läheks kogu see kollektiiv hukkamisele. Meil peaks ta lihtsalt tagasi astuma. Aga meil seda muidugi ei juhtu.

Aga ma tulen droonide juurde tagasi. Te ütlesite siis, kui see drooniintsident oli, et "ega no me iga asja ju ei näe ja iga asja alla ei lase". Aga kui vankad lasevad meil alla, nii nagu nad on viimastel päevadel lasknud, sadu ja sadu droone, miks me siis kehitame õlgu ja ütleme: "Einoh, me ei näe neid ja me ei saa neid alla lasta, aga see-eest on meil NATO lennukid, need tõusevad õhku"?

Kuulge, kas te ise ka aru saate, kui lapsik see kõik on, kuidas te valetate avalikkusele, kuidas te tegelikult mätsite kinni selle, et te ei ole kolme aasta jooksul absoluutselt suutnud tagada Eesti kaitsevõimekuse loomist ja arendamist? Te tulete meile praegu rääkima mingit udujuttu 5%-st ja sellest, kuidas kõik teevad õigesti ja hästi oma tööd. Mis te arvate? Kui kaitseminister ei lase lahti praegu kantslerit …

Teie aeg!

… siis teie peaksite laskma lahti kaitseministri. Ja kui teie ei lase lahti kaitseministrit, siis te peaks ise tagasi astuma.

Aitäh!

Kas te olete valmis tagasi astuma, et see hädavalitsus, mida te praegu kolmekesi seal esindate, üks on seakatkude ja põllumajandusega hädas …

Aitäh, Mart Helme!

… teine teab seda, kuidas rahvas viriseb ennast vaeseks! Astuge kõik tagasi! Minge täna, kohe praegu ära sealt, sest teist ei ole mitte mingit kasu.

Palun, te olete oma ajast 40 sekundit üle läinud! Enne kui te vastate, härra peaminister, [tahan öelda, et] ma saan aru, head kolleegid, et see on istungjärgu esimene infotund ja võib-olla reeglid ei ole päris hästi meeles, aga küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit. Ma palun sellest kinni pidada. Vastasel juhul ma pean teid hakkama lihtsalt püsivalt katkestama ja see näeb lihtsalt äärmiselt kummaline välja. Katsume ikkagi kahe minuti piiresse jääda. Härra peaminister, palun! Teil on võimalus vastata.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! No vot, ega mul ongi keeruline teilt midagi muud oodata. Meie vaated ei kattu tihti ja me ei üllata selles üksteist. 

Kui ma vaatan tagasi aastasse 2019, siis ERR-i [lehel] oli uudis, kuidas Martin Helme sõnul tuleb idapiiri ehitust koomale tõmmata. Siin [artiklis] on öeldud igasuguseid lauseid, muu hulgas näiteks seda, et "alates sellest, et meil on suured, tohutud drooniplaanid, kaameraplaanid, elektrifitseerimisplaanid" ja et seda kõike "on võimalik teha kordades, kordades odavamalt", ja nii edasi. Kui te tahate küsida endalt, kes on riigikaitsetegevust aeglustanud, siis eks te peate ikka nagu oma toas ringi vaatama. (Saalis räägitakse.) See on esimene märkus.

Teiseks, Riigikontrolliga tuleb koostööd teha, Riigikontrollile tuleb võimaldada juurdepääs kõigile materjalidele, mis asjasse puutuvad, kus on teadmisvajadus ja nii edasi. Seda kindlasti Kaitseministeerium teeb, kaitseminister on seda öelnud, Kaitseministeeriumi uus kantsler on sedasama öelnud. 

Kui te räägite seda, et kõiki droone ei märgata, või küsite, milline on [kaitse]võimekus, siis Kaitsevägi on seda kenasti kirjeldanud, et üksikuid droone ongi tihtipeale keeruline märgata, aga nende eesmärk, nagu ma eelmises vastuses kirjeldasin, ongi liikuda sellisel viisil, et neid vähem märgataks. Otsus investeerida täiendavalt Eesti riigikaitsesse – kokku 5% – aitab kindlasti tagada suuremat kaitsevõimekust, alustades kihilisest õhukaitsest, erineva pildi jagamisest kuni, jah, tõepoolest, NATO liitlaste toeni. 

Täna ju – kohe, kui [infotund] lõpeb –, nagu ma ütlesin, kohtun ma NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaga, kes kirjeldab seda, millised vaated tulevikule temal on.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Ja liigume edasi. Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on automaks. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Palju õnne uue hooaja puhul siin Riigikogus! Tahaks öelda, et kõik on uus septembrikuus, aga siis mõtled selle õnnetu automaksu peale ja kuidagi ei saa seda öelda. Probleem on selles, et me ei saa siiamaani aru, mis sellega toimub. Meil on automaksu ümber täielik segadus. Ükspäev öeldakse, et automaks tuleb kaotada – ja ütlevad seda koalitsioonierakondade poliitikud – ja järgmisel päeval [öeldakse, et] teeme ikkagi mingisugused muudatused, mis on põhimõtteliselt kosmeetilised.

Ma tuletan lihtsalt meelde, et 27. augustil ütles Eesti 200 esimees Kristina Kallas, et meil on raha – ma ütlen natuke viisakamalt – hästi palju. Samal päeval ütles ta, et teeme peaministrile ettepaneku automaks kaotada. Peaminister ütles samal päeval, et kindlasti arutame automaksu ärajätmise võimalusi, aga nüüd me ootame juba mitmendat nädalat [selgust] ja ei saagi aru, mis toimub. Kas automaks jääb? Kas automaks kaotatakse ära? Kas automaksu hakatakse kuidagi korrigeerima? Eesti Keskerakonna fraktsioon on alati öelnud, et automaks tuleks ära kaotada, ja praegu paistab tunneli lõpus valgus. Aga kas te saate [kindlalt] öelda, et automaks jääb ära, et me kaotame selle ära? Me teame, et näiteks Eesti automüügiturg on drastiliselt langenud. Uute autode müük on läinud rohkem kui 40% alla võrreldes näiteks Lätiga, kus, vastupidi, vastav number on kasvanud kuskil 20% võrra ja Leedus lausa 30% võrra. Autoteenindused on sunnitud inimesi koondama, sest neil ei ole selgust, mida tulevik toob, ja inimesed ei tea, kas maksta automaks kinni või mitte.

Aitäh! Ilusat hooaja algust teilegi! Rõõm taas kohtuda. Loodan, et teil oli ilus suvi. 

Esimene selline kelmikas soovitus oleks, et kui miski väga ärevusse ajab, ärge mõelge sellele, on lihtsam. Aga kuna me juba siin oleme ja seda debatti peame, siis koalitsioonis on kokku lepitud – ja see eelnõu vist peaks juba ka parlamendis olema, ma eeldan, kui ta on üle antud – seesama automaksu muudatus, mis puudutab soodustust lastega peredele. Selle me oleme kokku leppinud ja see info on ka avalik. Ma loodan, et te seda toetate, et 100 euro võrra iga alaealise lapse kohta on automaksu määr väiksem. See aitab kindlasti väga paljusid lastega peresid, sest meil on 155 000 alaealist last, kelle vanemaid see puudutab. 55 000-l neist aitab maksuvähendus automaksu täielikult katta, 97 000-l neist maksusummat vähendada. Umbes pooltel peredel väheneb see poole võrra, nii et see tegelikult võtab lastega peredelt automaksu koormust juba maha. 

Ja see ongi oluline, et selle muudatuse üle mitte ainult ei peeta debatti [teemal], kas me teeme automaksu kuidagi ringi, vaid see on juba eelnõu kujul parlamenti jõudnud, ja ma loodan sellele ka tuge saada. Miks [toetame] just lastega peresid? Võin omast käest öelda – ja mitte ainult –, et kui sul on väikesed lapsed, päris mitu last, siis liikumisvajadus ja transpordivajadus kasvab, midagi ei ole teha. Seetõttu ma arvan, et kui saame lastega peredele automaksu soodsamaks muuta, on see hea samm edasi. Ma loodan, nagu ma ütlesin, sellele laia tuge saada. 

Selles eelnõus on sees muudatused, mis puudutavad väikekaubikuid: M- ja N-kategooria kaubikute maksustamise määr läheb ka allapoole. See peaks aitama muu hulgas omavalitsusi, spordiklubisid ja [toetama] puuetega inimesi ja puuetega inimeste transporti. Nii et sellised muudatused on [tulemas].

On veel teine asi, milles me oleme seoses automaksuga kokku leppinud ja mis on ka oluline, kuna sel [teemal] on olnud palju debatti. Kogu automaksu aastamaksust laekuva osaga samaväärselt läheb raha teedesse. See tähendab seda, et me ehitame rohkem teid. See tähendab uusi neljarealisi teid, aga selle raha eest saame korda teha ka kohalikke teid. Nii et kui te küsite, kas on plaanis [mingeid] muudatusi, siis vastus on jah, see on jõudnud juba eelnõu kujul Riigikokku. Eelarve[läbirääkimiste] käigus on Eesti 200 oma ettepaneku teinud, seda me kindlasti arutame. Me arutame alati nii koalitsioonipartnerite kui ka opositsiooni erinevaid ettepanekuid. Kui oleme eelarve kokku pannud, siis hindame, milleks meil tegelikult raha on.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Tahakski täpsustada. Loomulikult meie toetame seda, et näiteks lastega pered ei peaks automaksu täies mahus maksma. Meie arvame, et seda ei peaks tegema ka puuetega inimesed, maaelanikud ja pensionärid. Meie arvamus on väga konkreetne: automaks sellisel kujul peab ära kaduma.

Iseenesest kõige naljakam on praegu see, et te ise ütlesite näiteks 26. augustil ERR-ile, et selles, et mootorsõidukimaks on üldse kehtestatud, on süüdi põhimõtteliselt sotsid: "Ainuke inimene, kes, ma arvan, võiks mootorsõiduki maksu omaks tunnistada, on Jevgeni Ossinovski. Ühtegi teist täiemõistuslikku inimest ma ei tea, kes seda kana-põtra omaks tahaks tunnistada." Hästi öeldud. Eesti 200 on ka siin vahepeal rääkinud sellest, et sotsid olid tegelikult selle asja autorid. Samas ma isegi usun seda, sellepärast et sotsidel on aastast aastasse igasugustes valimisprogrammides automaks täiesti olemas olnud. Kui vaadata praegust olukorda, siis ega nemad eriti automaksu ärakaotamise poolt ei ole. Vähemalt niimoodi paistab, sest nad ei võta kuskil eriti sõna. 

Aga minu küsimus on järgmine. Nüüd ei ole sotsid enam valitsuses. Eesti 200 ütleb, et teeme peaministrile ettepaneku automaks ära kaotada. Te ise räägite põhimõtteliselt sellises tonaalsuses, et te saate aru, et ka teile see automaks eriti ei meeldi. Mis takistab praegust valitsust automaksu kaotamast? Meie siin Riigikogus seda [ettepanekut] kindlasti toetame. Ma julgen oletada, et sama teeb ka näiteks EKRE fraktsioon, sama teeb kindlasti ka Isamaa fraktsioon. Tulge oma ettepanekuga siia. Ma arvan, et me kindlasti toetame seda.

Aitäh! Selle üle on mul hea meel, et keskfraktsioon toetab lastega peredele automaksu soodsamaks muutmist. Siis ma vähemalt tean, et teie peale saab loota. Ehk ülejäänud erakonnad ütlevad ise, kas nad lastega perede elu kergendamist toetavad või ei toeta, aga hea, et teie seda toetate. Seda esiteks.

Teiseks, minu isiklik arvamus on – ma olen automaksu kohta öelnud –, et võib-olla see tase ei ole selline, nagu ta olema peaks. Ma saan aru, et maksude nii-öelda kataloogis peab riikidel olema varamaks ja keskkonnamaks ning kõigil on oma ülesanne, aga [praeguse maksu] tase on põhjustanud arusaamatust: mis see täpselt on ja kuidas täpselt on see disainitud. Aga see selleks. 

Te küsite, mis takistab meid [automaksu kaotamast]. Ütleme, et vahel öeldakse nii, et piinlik on rääkida, aga raha pole, eks ju. Aga üldiselt on nii, et kui vaadata riigieelarvet, siis hoolimata sellest, et sellel aastal on meil olukord oluliselt parem – eelarve, mille me parlamenti saatsime, oli –3%-ga defitsiidis ehk see jäi Maastrichti kriteeriumide raamesse, Euroopas lubatud reeglite raamesse –, on mõne nädala taguse Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt aasta lõpuks eelarvedefitsiit umbes –1%, võib-olla isegi veidi alla selle. Nii et me oleme suutnud riigina üle 800 miljoni säästlikumalt sellel aastal kõik koos toimetada. 

Osa sellest on ühekordsed tulud, osa sellest on palgakasv, suuremad laekumised. On väga palju erinevaid komponente. See indikeerib seda, et majandus on taastuma hakanud, majandus on kasvama hakanud. Aga sellest hoolimata järgmise aasta eelarvet, ülejärgmise aasta RES-i ja kõike etteulatuvalt vaadates peame me ikkagi võimalikult säästlikult toimetama. See tähendab, et kõigepealt me hindame ära, mida meil on vaja kaitsesse, ehk seesama teema, millest me siin rääkisime, et kaitsekulutused oleks vähemalt 5% [SKP-st]. See on see lubadus, mille me andsime Eesti 200 ja Reformierakonnaga koos, see oli praktiliselt üks esimesi otsuseid, mille me uue valitsusega tegime ja kus sotsiaaldemokraate enam ei olnud. Ma ei usu, et nemadki selle vastu lõpuks oleks olnud, aga seal oli palju erinevaid nüansse, milles me ei oleks [kokkuleppele jõudnud]. Nii et selle 5% me otsustasime ära. 

Selleks, et seda 5% saavutada, on vaja võtta laenu, mida Euroopa reeglid nüüd rohkem lubavad, seal on ka vabastusklausel selleks. Reeglites on teatav lõdvenemine või vabastus teatud aastateks, just kaitsekulude tõusuks. Ja on vaja ka maksutulusid. Selle kõrval konkureerivad ühes maksude ärakaotamisega ka õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgad. Nii et eelarve koostamine tähendabki seda, et me peame erinevad tükid kokku kaaluma ja vaatama, kuidas need huvid omavahel kokku saavad ja kuidas need sammud astutud saavad.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud peaminister! Huvitav, et te ütlete, et raha on vähe. Alles hiljuti ütles teie koalitsioonipartner Kristina Kallas, et raha on ju väga palju. Kui te astusite ametisse, siis ma mäletan, et esimene teie põhilubadus oli, et teie lõpetate maksufestivali. Aga selle asemel te tõite meile maksutsirkuse. Te lihtsalt spontaanselt žongleerite maksudega, sõltuvalt erakonna reitingust või muutunud prognoosidest. 

Mis on meil lühikese aja jooksul toimunud? 2% tulumaksu tuli juurde, aga nüüd räägite, et 2% võiks maha võtta. Soovisite teha ettevõtete tulumaksu, siis ikkagi otsustasite, et ei tee seda. Muutsite maksutõusud ajutiseks, siis ütlesite, et muutsite need hoopiski püsivaks. Tegite automaksu, siis hakkas liikuma jutt, et võib-olla tuleks automaks tühistada. Nüüd ikkagi otsustasite, et ei tühista, vaid teete soodustused. Kuidas saab üldse selline käitumine kuskilt otsast olla adekvaatne? 

Automaksuga seoses käis õiguskantsler, ma tuletan meelde, veel kevadel siin ja rääkis, et on vastuolu põhiseadusega. Mitte midagi pole muutunud, selle asemel on lihtsalt inimeste kontosid järjest arestitud. Ja nüüd te räägite, et te hakkate tegema soodustusi lastega peredele, tulete vahetult enne valimisi selle jutuga välja. Aga see on ainult kosmeetiline muudatus: jätkuvalt on raskustes puuetega inimesed, pensionärid, maal elavad inimesed, kellel täna on kontod arestitud. Kui teil on nüüd nii suur mure lastega perede pärast, miks võeti lasterikaste perede toetus ära? Miks langetati vanemahüvitise ülempiiri? Miks võeti kodustelt emadelt ravikindlustus ära? Miks tõsteti käibemaksu 24%-le, mille tulemusel paljud pered ei saa enam endale toitu lubada, sealhulgas tervislikku toitu? Austatud peaminister, miks te olete toonud meie riiki maksutsirkuse?

Aitäh, hea küsija! Teil on päris palju asju selles küsimuses sassi läinud, aga ma püüan oma võimete kohaselt selgitada. Eks see on teie enda otsus, kas sellest selgitusest piisab või jääb segadus endiselt õhku. 

Kõigepealt, mis puudutab ettevõtte kasumimaksu, siis jah, tõepoolest, selle me kaotasime. See oli sotside nägemus – siis kui sotsiaaldemokraadid valitsuses olid – sellest, kuidas katta riigi kulutusi, et ettevõtluse kasumit täiendavalt maksustada. Nad ei ole seda kunagi varjanud, sotsiaaldemokraatidel on erinevaid väljaütlemisi olnud, aga nende arvates peaks see oluliselt kõrgem olema. Võite guugeldada, kui tahate. Anti Allas seal vehib kätega, küll ta leiab. 

Mis puudutab kõiki muid muudatusi, siis jah, tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni on, teil on õigus, üsna järsk tõus. See ei tohiks teile kuidagi üllatusena tulla, Reformierakond on küll väga järjepidev selles olnud ja mina kaasa arvatud. Reformierakonna DNA-s on madalam tulumaks. See ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, ükskõik, kas on valimised või ei ole valimised, kas on esmaspäev või ei ole esmaspäev. Me oleme kogu aeg öelnud, et seesama teie tehtud astmeline tulumaks – Keskerakonna, Isamaa ja sotside ehk kõigi vasakerakondade loodud maksuküür – on ammu ajale jalgu jäänud ja peaks kaduma. See tähendab, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1. jaanuaril 2026. aastal 700 euroni. See tähendab, et näiteks keskmise palga saaja praegu – õpetaja või kes iganes – maksab umbes 1500 eurot tänu teie loodud astmelisele tulumaksule rohkem. 1500 eurot aastas [rohkem] tänu teile! Sinna juurde käib jutt, mida ma olen kuulnud, et ka sotsid räägivad, et see on rikaste inimeste maksustamine. Keskmise palgaga inimene maksab 1500 eurot rohkem, see on siis rikaste inimeste maksustamine. No tühja ta on! Tegemist on Eesti keskklassiga, ausate tööinimeste, tublide tööinimeste [suurema] maksustamisega. See [maksuküür] kaob tõesti. Ükskõik kuidas te seda serveerite ja ründate, see otsus on tehtud, meie sellest ei tagane. See jätab inimestele päris palju raha kätte. 

Tulumaksu puhul saame samamoodi kaaluda. Meie soov on majandust elavdada. Majanduskasv on küll alanud, aga maailm on väga ebakindel väga paljudel põhjustel, mis ei tulene Eestist. Üks [põhjus] on näiteks naaberriigi [tegevus]. Kui te pole tähele pannud, Putin peab seda sõda, mitte Eesti oma toredusest ei varusta ennast kaitsevahenditega. Samamoodi on maailmas kaubanduses erinevaid tasakaalutusi. See tähendab seda, et selles ebakindlas olukorras me kindlasti kaalume kõiki samme, mis aitavad majandusel kasvada.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Aga liigume edasi. Ka kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on riigi juhtimisvalikud. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Aeg on keeruline, aeg on tõsine. Jõudu valitsusele praegu sellel tasemel otsuste langetamisel, mis on elulise kaaluga nii julgeolekulises kui ka majanduslikus perspektiivis!

Täna hommikul saime väga tõsise, erikaaluga uudise, mis puudutab Poola territooriumil Vene droonide allalaskmist. See on kindlasti pretsedendi kaaluga. Ka meil oli loetud nädalad tagasi kaasus drooni allakukkumisest Eesti territooriumil ja sellega seoses on kerkinud esile mitmeid küsimusi ja tähelepanekuid, mida ka valitsuse liikmed on väljendanud, [sealhulgas on küsimus], kuidas meie suudaksime droonitõrje võimet paremini arendada.

Minu esimene küsimus puudutab seda, et valitsuse esindajad on viidanud, et PPA ja Kaitseministeeriumi vastutusvaldkonnad on erinevad, sõltuvalt drooni paiknemise kõrgusest, ja see võib tekitada opereerimise mõttes segadust. Minu küsimus on, kas valitsuse tasemel on seda arutatud ja kas on langetatud mingeid otsuseid selle pädevusjaotuse muutmiseks. 

Minu teine küsimus puudutab seda, milline on PPA-le ja Kaitseväele, vastavalt kehtivale pädevusele, antud relvaprotokoll. Juhul kui ründedroonid on Eesti territooriumil, milline on korraldus? Kas Kaitseväel ja PPA-l on pädevus need automaatse mehhanismi abil, vastavalt meie käsutuses olevatele võimalustele, nende hävitamise kaudu alla tuua, või on antud mingisugune muu kaalutlusruum? Millisel tasemel see otsus vastu võetakse? 

Minu kolmas küsimus puudutab akustilist seiresüsteemi. Kas valitsus on langetanud otsuse akustilise seiresüsteemi, mis võimaldab ka madallennul droone tuvastada, soetamise kohta? [Kui jah,] millisel ajal võib eeldada, et see rakendub?  

Teie aeg! Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Ilusat hooaja algust teile ja aitäh jõudu soovimast! 

Küsimused olid üsna tehnilised, nii et kui mõne [küsimuse] puhul on mingeid detaile vaja täpsustada, siis ma palun kas sise- või kaitseministril neid täpsustada. PPA ja Kaitseväe vahel on jagatud vastutus ja koostöö mehitamata õhusõidukite tõrjumisel toimib kenasti. Mõlemad rakendavad vastavalt oma pädevusele aktiivseid tõrjemeetmeid. Nagu öeldud, täielikku ja kõikehõlmavat [kaitse]võimekust ebaseaduslike, muuhulgas ka üle riigipiiride liikuvate mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks ei ole võimalik luua ühelgi riigil. Võimekus on meil kasvav ja ma arvan, et selle alus ongi see, mida ma kirjeldasin. Kaitseinvesteeringute taseme [tõstmine] 5%-le annab selleks võimaluse suuremalt ja jõulisemalt kui kunagi varem. 

Kui vaadata täpsemalt, siis kogu üleriigilise õhuseire vastutus – Siseministeerium ja Kaitsevägi jagavad seda pilti omavahel – on Kaitseväel. Nende kohustus on valvata ja kaitsta Eesti õhuruumi. Nende võimearenduse prioriteedid on akustilised seadmed, täiendavad radarid, aga täpsemalt saavad nad ise kommenteerida, ma ei tea, kas avalikult või kuidas iganes. Nende asukohti ja kogu tehnoloogiat ma täpselt ei kommenteeri. Maismaapiiri ja piiriveekogude õhuseire eest vastutab PPA ehk eesti keeli Politsei- ja Piirivalveamet. Ja nende osapoolte kõrval kolmas osapool on näiteks liitlased ja lennuliiklust korraldavad osapooled. Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ja liiklust korraldavate osapoolte vahel, tulenevalt muutunud õhupildist, tuleb tõhustada õhuruumi seireinfo vahetamist. See tähendab seda, et nad saavad üksteiselt õhupilti vastu võtta ja väljundiks peaks olema kiire reageerimine sellisele sõidukiohule. Vastumeetmete rakendamine rahuajal piiril ja piiriveekogul on PPA ehk politsei ja piirivalve vastutada. Välja arvatud juhul, kui tegemist on sõjalise mehitamata õhusõidukiga. Sellisel juhul reageerib Kaitsevägi ja vajadusel kaasatakse NATO õhuturbemissiooni vahendid. Kui need meetmed on rakendatud, on sündmuskohal roll Kaitsepolitseiametil, Päästeametil, PPA-l ja Häirekeskusel. Mehitamata õhu- ja veesõiduki sõjalise ründe vastu rakendab aktiivseid meetmeid Kaitsevägi. Ma loodan, et saite siit enam-vähem [ammendava] ülevaate.

Aitäh! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Tegelikult, minu andmetel – ma tuginen siin ekspertide informatsioonile – tehti juba eelmisel aastal pakkumisi, mis puudutavad akustilise seiresüsteemi soetamist. See on nüüd kuidagi venima jäänud. Härra kaitseminister viitas ka eile parlamendi kõnetoolist, et see on olnud majanduslikel põhjustel või rahalistel põhjustel takerdunud. Minu [esimene] küsimus on konkreetne, see on mõnes miljonis euros ja puudutab osa Eesti territooriumi katmist akustilise seiresüsteemiga. Kas teie käsutuses on informatsioon, et see akustiline seiresüsteem soetatakse, ja mis ajast see võiks omada täisfunktsionaalsust?

Teiseks, ma siiski täpsustaks üle. Te kirjeldasite erinevate asutuste, Päästeameti ja teiste asutuste kaasamist võimalike riskiolukordade lahendamisse. Mu küsimus oli relvakasutusõiguse kohta. Milline on teile teadaolevalt relvakasutusõigus vastavalt nendele institutsioonidele? Kas meil on ründedrooni Eesti territooriumile sattumise puhul automaatne relvakasutusõiguse korraldus nende likvideerimiseks või on mingi muu protokoll? Ja kui on muu, milles see seisneb? 

Kolmandaks, mu täpsustus puudutas seda, et droonide ja droonitõrje puhul on kindlasti oluline ka ohuteavitus. Me nägime Poola juhtumi puhul, et tsiviilelanikele anti avalikke sõnumeid kodus püsimise kohta. Millises seisus on meie [ohuteavitussüsteem] nüüd, võrreldes suve eel [käivitatud] sireenisüsteemiga, teavitussüsteemiga? Millises tempos [liigutakse]? [Millal] me võime öelda, et see ohuteavitussüsteem Eestis täies mahus rakendub või on töövõimeline?

Aitäh, hea küsija! Teemad on kindlasti tõsised. Teil oli nüüd palju küsimusi. Ma loodan, et ma ei jätnud siin midagi tähelepanuta. Kui jätsin, siis me saame alati täpsustada, pole küsimust. Ohuteavitussüsteemiga siseminister tegeleb ja ma saan aru, et siseminister on ka avalikult kommenteerinud seda, et tema ettekujutuses peaks see saama paremaks. Ta on pakkunud erinevaid lahendusi välja. Ehk siseminister saab ise täpsemalt kirjeldada, millal täpselt need lahendused [valmivad] ja milliseid samme ta selleks astub. 

Positiivne on see, et me oleme erinevaid ohuteavitussüsteeme katsetanud. Katsetamine ometi selleks ongi, et sa näed, mis töötab ja mis ei tööta. Mõned [süsteemid] töötavad, mõned ei tööta, [kui ei tööta, siis] järelikult tuleb süsteemi muuta. Kui ei ole valitud õige süsteem või kui see tervikuna ei tööta või kui probleemid on suuremad, siis tuleb valida teine süsteem. Sellega siseminister tegeleb. 

Oli küsimus nendesamade akustiliste radarite ja kõikide muude asjade kohta. Ma juba mainisin, et see on väevõimekuse või [varustuse] hankimise mõttes prioriteetide hulgas. Kui te küsite, kas midagi on raha taha jäänud, siis seda oskavad öelda pigem hankijad. Minu hinnang on, et Kaitseväele on järgnevatel aastatel teada, et kui kaitseinvesteeringud on 5% tasemel, siis selle eest on võimalik hankida kõike, mida vaja on. Loomulikult, ma arvan, ega lõppkokkuvõttes on see probleem maailmas ja Euroopas laiemalt, kuna kõik riigid täna valmistuvad. Euroopa on olnud pigem rahuprojekt ilma relvadeta, nüüd on Euroopast saamas rahuprojekt, mis on relvastatud. See tähendab seda, et kõik meie sõbrad ja liitlased on nii raha mõttes kui relvastuse mõttes samades sabades kus meie ja üritavad sedasama varustust hankida. 

Muu hulgas me oleme suhelnud ka laiemalt Euroopas, et luua võimekus kogu Balti ja idatiivale laiemalt ka õhukaitseks ja droonituvastuseks, aga kõik see tegevus seisab ees, et saada selleks ka Euroopa Liidu keskset rahastust. Nii et ma usun, jah, et võimekuse loomine keskpikas plaanis ei peaks raha taha jääma. Ja nagu öeldud, esimesed tegevused ja hanked on juba käimas. Mehitamata õhu- ja veesõiduki sõjalise ründe korral on aktiivsete meetmete rakendamine Kaitseväe ülesanne, kes teeb oma pädevuse piires [selles valdkonnas] otsuseid.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea peaminister! Mis te arvate, miks Eesti on kogu aeg paljude negatiivsete asjade poolest esirinnas, eriti teie ajal? Näiteks inflatsioon oli meil siin augustikuus jälle Euroopa rekord. [Meil on] noorte seas tööpuudus. Kas asi on selles, et te ei suuda hakkama saada? Miks teised riigid, näiteks naabrid Soome ja Läti, suudavad teisiti [toimida], kui rääkida inflatsioonist? Kõik [riigid], kes Venemaaga piirnevad, ja mitte ainult!

Härra peaminister, palun!

Jah, aitäh, hea küsija! Mul jäi võib-olla veidi segaseks, aga, tõsi, inflatsioon Eestis on kõrge. See kindlasti kajastab päris mitut trendi. Osalt on inflatsioon – umbes sihuke kolmandik, veidi peale – pärit meie maksutõusudest, mida meil on vaja riigikaitseks ja kõigeks muuks. Ma tuginen Eesti Panga ja kommertspankade analüütikute hinnangule, millest see hinnatõus või inflatsioon tuleb. Pool sellest või üle poole, kuni kaks kolmandikku, on pärit maailmaturu toormehindade tõusust ja palgatõusust. Palgatõus on Eestis kiire olnud ja palgatõus kandub läbi toodete ja teenuste ka hindadesse ja turule. See on põhjus, miks Eestis inflatsioon [kõrge] on. Kui selles üldse midagi head on, siis [asjaolu], et mõned aastad tagasi oli inflatsioon 19%, oli 9%. Sel aastal jääb see umbes 5–6% kanti. Järgmisel aastal Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja kommertspankade hinnangu järgi hinnatõus raugeb. Hinnatõus on seal 3% kandis. Hinnatõus langeb. Loodame, et see prognoos ka paika peab.

Loomulikult on hinnatõus probleem ja ainukene viis, kuidas sellega edukalt tegeleda, on ikkagi hoolitseda selle eest, et ühiskond üldiselt on jõukam ja inimesed saavad ka kallimate asjadega paremini hakkama. Ja sellepärast, nagu ma kirjeldasin, tulumaksu alandamine ongi vajalik. See on minu hinnangul lausa möödapääsmatu. 

Järgmisel aastal, 1. jaanuarist 2026 tõuseb järsult tulumaksuvaba miinimum. Nagu mainitud, tänu praegusele astmelisele tulumaksule maksab keskmise palga saaja igal aastal 1500 eurot rohkem. See on päris suur summa – 1500 eurot maksad sa rohkem, kui sa saad keskmist palka, tänu tänasele maksusüsteemile. Selle me muudame ära. 1. jaanuarist alates jääb inimesele oma teenistusest 1500 euro võrra rohkem kätte. See ei ole üldse paha pilt. Inimesel on kindlasti võimalus otsustada, kuidas ta seda raha kasutab. Kui võimalik, kaalume ka tulumaksu alandamist. Esimene prioriteet, nagu öeldud, on riigikaitse, millest me oleme palju rääkinud. See on ainukene viis tagada, et Eestis aetaks Eesti asja eesti keeles ja et meie ja meie lapsed elaksid rahus.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle- Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Hea peaminister! Lõppeva suve jooksul on välja tulnud, et olematu toetusega valitsuses ei ole vist enam ühtegi ministrit, kes suudaks pädevalt oma ministeeriumi juhtida. No meil on ropu suuga haridusminister, kes teab, et raha on piiks-piiks-piiks, aga ei tea, kui palju on neli korda kaheksa. Põllumajandusminister teab, et metssiga [poegib] kolm korda aastas, ja rahandusminister noomib paljaks maksustatud rahvast, et too on paks nagunii, ja nüüd teadis rääkida, et ostke pesemata kartuleid, kui muidu söönuks ei saa. 

Lisaks kõigele avaldab üha rohkem inimesi muret, et pidev sõjajutt avalikus ruumis tekitab stressi ja toidab ühiskonnas hirmu. Meediategelased on ju tegelikult tunnistanud ja ka mõned riigi peastrateegid, et sõjaga hirmutatakse meelega, on mindud teadlikult kõigega üle võlli, et nii Eestis kui ka Euroopas tekitada just nimelt hirmu kohe puhkeva võimaliku sõja ees. [Seda tehakse selleks,] et Euroopa riigid teeksid kulutusi julgeolekule, et saavutada see, et nende riikide kodanikud oleksid kõigega nõus, nii maksutõusude kui ka kärbetega. Samuti on selge, et Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, on valitsused püsinud võimul vaid sõjahirmu najal. 

Ma küsingi, kui kaua veel plaanib valitsus kasutada sõjaohtu sisepoliitilise mobiliseerimise tööriistana. Kas niikaua, kuni kõik on Hispaaniasse ära emigreerunud ja kõik investeeringud on lahkunud? Kas valitsuse arusaam turvatundest tähendabki, et inimesed peaksid igal hommikul üles ärkama teadmisega, et sõda tuleb, aga muretsemine on vastutustundetu ja milleski kahtlemine või kriitika valitsuse suunal on vaat et riigivastane tegevus? Kui Eesti elanikke on aastaid ette valmistatud sõjaks, siis mina küsin, kas mingil hetkel on kavatsus hakata neid ette valmistama ka eluks. Kas ei ole võimalik ehitada üles sõjalist valmisolekut ilma inimesi emotsionaalselt ja materiaalselt iga päev tühjaks pigistamata?

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Jah, vot siin ma kahtlustan, et teie kontseptsioon on selline, et justkui Eesti sees, Eesti inimeste peades ja Eesti toimetustes, ajakirjanduses – loomulikult ma tean, mis te ajakirjandusest arvate – oleks välja mõeldud sõda. Aga fakt on siiski see, et meie naaber peab neljandat aastat väga agressiivset – ja see sõda [algas juba] varem – rünnakut Ukrainas ja tapab süütuid inimesi. Ma ei tea, kust te arvate, et need uudised tulevad, kui mitte reaalsest elust. Loomulikult inimesed on mures ja see on loogiline. Minu hoiak on alati olnud selline, et mitte karta ei tule, vaid valmis tuleb olla. Ja sellepärast ma arvan, et see on üdini õige otsus, ja ma arvan ka, et küllap inimesed mõistavad – ehkki maksutõusud kellelegi tingimata ei meeldi, seda mõistan jälle mina – seda, miks me paneme 5% [SKP-st] järgmisest aastast alates riigikaitsesse. See on enneolematult kõrge tase, aga tagab selle, et meil on [kaitse]võimekus. Ja meie liitlased, muu hulgas ka teie poolt alati soojalt tervitatud USA president Trump, on seda soovitanud, et Euroopa kaitseks ennast rohkem, mõtleks valmisolekule ja pingutaks selle nimel. Haagis temaga kohtudes oli ta väga positiivselt üllatunud, et Eesti seda teeb. Nii et kui sa võtad enda kaitsmist tõsiselt ja oled selleks valmis, siis sa saad elada rahus. See ongi põhjus, miks me kaitsesse panustame ja miks me valmis oleme. 

Ega te ometi arva ka, et Eesti sees [levivates] uudistes on Putin välja mõeldud ja see sõda on väljamõeldis? Ma alati üllatun, aga noh siin on suvi vahepeal olnud ja nüüd on jälle uus võimalus üllatuda, et kuidas teie kontseptsioonis ja EKRE kontseptsioonis see sõda on nagu Eesti väljamõeldud tegevus, et Putinit ei ole olemas. Majandusele tulenev kahju sellest, mis puudutab meie majanduse jahenemist ja ebakindlust sellel majandusmaastikul, vajadust kaitsesse täiendavalt investeerida, on kuidagi nii-öelda välja mõeldud. Ma toon siin rahandusministri näite – rahandusminister on seda ka korduvalt toonud –, et 1995. aastal oli meil maksutase umbes 35% ja 2029. aastal oleme me umbes jälle seal 35% juures. Aga 1995. aastal oli kaitsetase umbes 1%, järgmisel aastal on kaitsetase 5%. [Selleks] peame me [kaitsesse rohkem panustama] ja kõike muud koomale tõmbama. Nii et kogu riik pingutab – avalik sektor, erasektor, kõik koos –, et Eesti jääks vabaks.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Vastaja nõrkust näitabki muidugi see, et ta vastamise asemel hakkab kohe küsijat gaslight'ima ja panema tema pähe mõtteid, mida ei ole küsimuses olnud ega ole ka seal tema peas.  

Aga see tunne, et Eestist on saanud sõja ettevalmistuse platvorm, püsib paraku. Kaitseväel ei jätku enam noormehi, keda ajateenistusse võtta. Sellel on erinevad põhjused, eelkõige muidugi noormeeste kehv tervis, mis tuleneb sellest, et näiteks kehaline kasvatus on, eks ole, meil koolides ära kaotatud ja asendatud liikumisõpetusega: liigud, kui tahad, ei taha, ei liigu, ja nii edasi. Sellle taga on palju põhjusi.  

Aga nüüd on Kaitseministeeriumis küpsemas plaan rakendada kohustuslikku ajateenistust ka naistele. Tore tõesti, saadame naised ka rindele ja laseme nad maha tappa! Aitäh, eks ole! Ukrainlaste genofond säilib teatavasti ainult tänu sellele, et naised ja lapsed said põgenema, pärast saavad minna Ukraina riiki jälle üles ehitama. Kui naised kuuluvad kohustusliku ajateenistuse sõjalisse reservi, siis sõjaolukorras teatavasti nad ju mobiliseeritakse, mis tähendab, et nad ei saa automaatselt evakueeruda lastega, nagu siiani on ühiskonnas eeldatud. Ja mida vastavad mehed, väga patriootlikud mehed, kes on nõus minema rindele riiki kaitsma, [kui küsitakse,] mida nad teevad esimese asjana, kui sõda puhkeb? Nad ütlevad, et esimese asjana lähevad nemad rindele ja saadavad naised-lapsed sõja jalust ära.  

Ma väidan, et kui naiste kohustuslikku ajateenistust hakatakse kommunikeerima ühiskonnale kategoorilises imperatiivis, kiirendab see kindlasti noorte perede lahkumist Eestist. Ka lapsevanemad ei riski teadmatusse jäämisega, kel võimalik, läheb kohe. Esimesena lahkuvad noored pered, 25–35-aastased spetsialistid, pluss naised, kes ei näe selget peresõbralikku kriisiplaani. Kindlasti saab hoobi rahvastiku jätkusuutlikkus ja see võib pikemas plaanis osutuda muuseas ohtlikumaks kui sõjaline risk ise. 

Ma küsingi, et mis teie plaan siis on. Tundub, et kusagilt on see suur plaan tulnud, sest täpselt sama juttu räägitakse Lätis ja Leedus. Tundub, et see on nagu mingisugune suurem plaan. Aga mida peaks enne [plaani elluviimist] läbi arutama? Kas riigil on toimiv perepoliitika kriisiaja tingimustes?

Teie aeg!

Kuidas kindlustatakse, et igal lapsel on sõja ajal vähemalt üks vanem või hooldaja olemas? Millised tugisüsteemid siis töötavad, kui mõlemad vanemad on mobiliseeritud?

Aitäh, proua Helme!

Kas see poliitika teenib julgeoleku [tugevdamise huve] või hoopis suurendab ühiskondlikku ebastabiilsust? Kuidas mõjutab see Eesti iivet ja peremudeleid pikemas perspektiivis?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Ma ei tea, kus see debatt kategoorilises imperatiivis, nagu te kenasti ütlesite, käib. Kui kuskil see debatt käib, siis Eesti on vaba riik, sõnavabaduse poolest või meediavabaduse poolest oleme me maailmas teised, ainult Norra on meist eespool. Üldiselt oleme me kõikides nendes vabaduse edetabelites [tipus] ja võime tagajärgi kartmata öelda mida tahes ja avaldada oma arvamust. Mina seisan kindlalt selle eest, et see ka nii jääks. Muu hulgas võime avaldada arvamust, mis ei lange tingimata [teiste arvamusega] kokku, aga arvamust võib alati avaldada. Nii et jah, kui kuskil see debatt käib, siis lööge kaasa ja avaldage oma arvamust. Ma ei tea, et valitsuses või riigis sellist debatti laiemalt väga palju oleks.  

Aga naiste kaasalöömine Kaitseväes on ju vabatahtlikkuse alusel väga tavaline, neid tuleb järjest juurde. Nii et minu meelest on see väga mõistlik viis ühiskonnas osa võtta. Kes soovib, lööb kaasa. See on, ma arvan, täitsa mõistlik.

Meeste kehv tervis või noormeeste kehv ettevalmistus on üleüldine probleem. Ma arvan küll, et mida põlvkond edasi, seda enam peaks hoolitsema selle eest, et füüsilised võimed oleksid paremad. Kaitseväes on loodud – tean omast käest, mul on juba teine poiss kolmest parajasti Kaitseväes – initsiatiivimehhanism selleks, parema füüsilise vormiga noored saaksid täiendavat ajateenija toetust. Nii et tegelikult on huvi ennast füüsiliselt vormi ajada, et Kaitseväes paremini hakkama saada. Eks igaüks otsustab, kas ta ajab vormi enne Kaitseväge või ajab Kaitsevägi ta vormi, aga vormi ta saab. Ja loomulikult, mida parem tervis ja füüsiline võimekus on, seda parem on seal kaasa lüüa. Aga on tegelikult ka teisi võimalusi.  

Väga oluline on selle juures ka see, et vabatahtlik tegevus … Ütleme nii, et Kaitsevägi juhib Eesti kaitsmist, aga igast kodanikust, ettevõtjast, inimesest, emast-isast sõltub see, kuidas me oma kaitset korraldame ja kuidas me sellesse suhtume. Nii et ma pigem kutsuks teid üles – kartes, et see on vesi, mis maha voolab – siiski innustama Eesti inimesi, kaitsma ja hoidma Eestit, sest me hoiame oma riiki, isegi kui meil on poliitiliselt erinevad arvamused või erinevad vaated. Meie riik on ikkagi ainult üks ja ainus.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

No ega ei ole üllatav, et meil peaministri ametis olev inimene ei tea tegelikult, mis riigis toimub. Ta ei tea ju, mis toimub Kaitseministeeriumis. Riigikontrolli asi on tema meelest kõik üks mingisugune "noh, jah, eks me parandame ära". Ei parandada te midagi ära!  

Mis puutub naiste kutsealusteks muutmisse, siis see jutt pärineb Naiskodukaitse juhilt, kes esines sellel teemal hiljaaegu augustis ühel naisteorganisatsiooni üritusel, kus ta selge sõnaga rääkis, et niisugune plaan on, sellise eelnõu väljatöötamise kavatsus on olemas või seda töötatakse välja. Hiljaaegu nägin ma meedia [vahendusel], et oli üks ümarlaud, kus arutleti selle üle, kas naised peaksid meil ikkagi olema kutsealused ja kas neid ei tuleks kaasata mitte ainult laiapindsesse riigikaitsesse, vaid ka lahinguüksustesse. Nii et plaan on olemas. Ärge jälle valetage ja ajage siin rahvale kärbseid pähe! Pärast kehitate õlgu ja ütlete, et ametkonnad teevad, mis ametkonnad peavad tegema. Teie ei puutu ju asjasse, ametkonnad on meil need, kes [juhivad] riiki. See on üks küsimus.

Ma tahaksin ära õiendada ka selle, et te väitsite, et meie tõmbasime piiri ehitamisel riigikaitserahad maha, kui me valitsuses olime. Vabandust, kes hakkas piiritara välja ehitama? Mart Helme oli see ja Jüri Ratase valitsus oli see, kes rahad eraldas. Aga me võtsime maha korruptiivselt piiriehitusse kavandatud rahad, võtsime maha, et ei oleks võimalik varastada. Vaat niimoodi!

Nüüd, mis puutub sõjahüsteeriasse, siis sellega te tegelete ju ka praegu, ka siin nende vastuste käigus. Idanaaber peab sõda! Peab küll, aga selle asemel et hüpata siin jalalt jalale nagu väikesed konnad, tuleks meil vaikselt, sihikindlalt ja efektiivselt tõsta oma kaitsevõimekust, aga mitte kogu aeg karjuda, kuidas Venemaa tuleb põlvili suruda ja Venemaa tuleb tükeldada, nagu meil siin alates presidendist ja lõpetades missuguste võllidega tehakse. Vaat see on sõja õhutamine! Mul on teile palve.

Teie aeg!

Ärge tehke seda ja ärge süüdistage neid, kes kutsuvad teid üles kaitsekulutusi suurendama, ja ärge pröögake seejuures, just nagu nad töötaksid vastu!

Teie aeg, Mart Helme!

Ei tööta vastu! Kas meil on selles suhtes konsensus, küsin ma, et töötame vaikselt, aga ärme pröökame.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Tagasihoidlikkus kaunistab meid kõiki muidugi, teie küsimuse lõpuosale vastates. 

Piiri väljaehitamise otsus tehti siiski aastal 2014 (Mart Helme kõneleb saalist). Ja sellel hetkel oli peaminister Taavi Rõivas, ja minu meelest Hanno Pevkur, kellega te siin parlamendis tihti kohtute, oli see, kes käis välja piiri väljaehitamise [mõtte]. [ERR-ist] leiame uudise EKRE [seisukohtade kohta]: teie soovitus oli piiri väljaehitamist kärpida, sest teie arvates oli see liiga luksuslik. Teab, kas seda ikka on vaja! See oli uudis, mille ma ERR-ist leidsin ja mida ma enne tsiteerisin. 

Nüüd, mis puudutab naiste osalust Kaitseväes ja ajateenistuses või Kaitseväe tegevust laiemalt, siis seda ma eelmises vastuses juba käsitlesin. Ma ütleksin nii, et mis tahes arutelu ei tähenda ju otsust. Arutelu võib mis tahes teemal pidada. Nagu ma ütlesin, Eesti on vaba, kõigil on õigus eriarvamusele. Ja kui keegi kuskil on seda arvamust väljendanud – meedias, ümarlaual, koosolekul –, on see ju täiesti vaba maa tunnus, igaüks võib arvata mida tahes ja seda debatti viisakalt pidada. Naised löövad juba praegu vabast tahtest kaasa. Ma arvan, et see teeb meid ainult tugevamaks, kaasa arvatud vabatahtlikke organisatsioone, kus nii mehed kui naised toimetavad. See ongi Eesti tugevus, et kõik võtavad osa oma riigi hoidmisest ja kaitsmisest.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Viies küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Teie ajal tuli otsus osta Enefit Green riigile tagasi. Ei hakka pikemalt peatuma sellel, kui kaootiline on üleüldse valitsuse poliitika selles valguses. Alguses osa Eesti Energiast erastatakse, siis soovitakse veel rohkem erastada, aga selle asemel teeb parempoolne valitsus hoopiski otsuse erastatud osa tagasi osta. Selle kaootilisuse on ikka ja alati maksnud kinni maksumaksja, ka kogu selle edasi-tagasiostu. See läks maksumaksjale maksma 68 miljonit eurot. 

Aga tänaseks on välja tulnud, et keegi teenis kuritegelikku tulu, kuna sai ligi siseinfole selle valitsuse otsuse kohta juba varem, ostis õigel ajal aktsiaid ja teenis korralikult. Ma tuletan teile meelde, et aprillis oli mul see teema korruptsioonivastase erikomisjoni istungil käsitlusel. Kutsusin ka teid istungile, kuid te keeldusite tulemast. Aga juba siis ma viitasin probleemile, et enne seda, kui uudis sai avalikuks, toimus väga suur hulk kauplemist börsil, põhimõtteliselt kauplemismahud ületasid kolm-neli korda tavapärast, ja et see viitab siseteabe lekkele. 

Tänaseks on ilmunud ka uudis: Keskkriminaalpolitsei on esitanud kahtlustuse kolmele isikule. Ehk siis tänaseks on teada, et kitsast siseringist info levis. Ja selles kitsas ringis, ma tuletan meelde, olid ka valitsuse liikmed, erinevad poliitikud. 

Miks siis, kui ma juhtisin tähelepanu võimalikele riskidele, probleemidele ja võimalikule kuriteole, kutsusin teid komisjoni, rääkisin sellest infotunnis, selle asemel et tegeleda kohe probleemiga, hakkasite te mind süüdistama ja korruptsioonivastase erikomisjoni tööd maha tegema? Ma ei hakka tsiteerima neid süüdistusi – mõte oli selles, et korruptsioonivastase erikomisjoni töö pole sisuline –, aga ma küsin nüüd teie käest, kas teile ei tundu, et hoopiski teie töö on sisuvaba.

Aitäh! Härra minister, palun!

Vastus küsimusele on muidugi ei. Aga peaks ikka kommenteerima, et ma kavatsen ka edaspidi jätta tulemata või vastamata kutsetele, mille ainus eesmärk on tekitada segadust ja määrida inimesi korruptsiooniga kokku. Ka teie tänane küsimus valitsuse otsuste kohta on eksitav, avalikkust eksitav. Korruptsiooni siia juurde toomine, justkui valitsusega seostamine, on tegelikult laim. Ma kordan: mina ei lase inimesi laimata ega soovita oma alluvatel käia korruptsioonikomisjonis ainult selleks, et teie saaksite oma 17 sekundit "Aktuaalse kaamera" uudistes kätte, näidata ennast printsipiaalse korruptsiooni vastu võitlejana, ise olete kolm korda kriminaalkorras karistatud erakonna liige. Nii et kaaluge, kas te sobite sellisesse kohta. See [meenutab] natuke seda, kui Kert Kingo oli kapo komisjonis, olles ise kriminaaluurimise all. 

Aga rollijaotust tuleb ikkagi meeles pidada. Teie komisjoni pädevuses ei ole inimeste määrimine oma kutsete ja avaldustega, punkt üks. Teiseks, valitsuse otsustega – niimoodi te sõnastasite – ei ole kuidagi seotud Enefit Greeni börsilt äratulek. Enefit Greeni börsilt äratulek ei ole valitsuse otsustega seotud. Mis puudutab börsile minekut, siis mina selles protsessis osaline ei olnud. Suhtusin tol korral kõhklevalt just nimelt sellesse riski kontsentratsiooni, et me teeme eraldi firma ainult taastuvenergia [tootmiseks], mis on ju väga kõikuv kraam. Börsile viiduna oli see lahus tarbimisportfellist. Me parandasime oma vea. Meil on see omadus, et meie saame targemaks. Targemaks saame, [õppides] eelkõige teiste vigadest, mitte [enda] vigadest, saage teie ka! Ärge korrake samu küsimusi, millele on juba vastatud.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud rahandusminister! Enefit Greeni tagasiostmine oli siiski valitsuse otsus. Kahju, et te jätkuvalt suhtute väga pealiskaudselt kuritegudesse, probleemidesse ja sellesse, et lekitati siseteavet ja et keegi teenis ka kuritegelikku tulu. Siiani te ainult naeruvääristate seda. Ja tundub, et teid tegelikult ei huvitagi, mis toimub äriühingutes ja riigiasutustes, ka nõukogu ei teosta järelevalvet selle üle, mis seal toimub. 

Võib-olla hea näide on Tervisekassa. Ka Tervisekassa osas ma kutsusin teid komisjoni. Te olete Tervisekassa nõukogu liige, lisaks sotsiaalministrile. Üks asi olid need Wagenkülli suvepäevad, aga tänaseks on välja tulnud, et see polnud kõik. Suvepäevadele ja erinevatele meeskonnaüritustele on sel aastal kulutatud juba 254 000 eurot. Aga ka see pole kõik. Lisaks sellele on kulutatud 243 000 eurot erinevatele koolitustele, mille sees on ka meeskonnaüritused, ehk siis ainuüksi sel aastal [on kulutatud] pool miljonit eurot erinevatele motivatsiooniüritustele. Muideks, nende [ürituste] puhul ei olnud tehtud mitte ühtegi riigihanget. Selles osas ma pöördun veel eraldi Rahandusministeeriumi poole, sest et ka Riigikontroll juhtis sellele tähelepanu, et selles asjas tuleb selgust saada. Veel üks asi. Tervisekassast on inimesed koondatud, palgafond on miljoni euro võrra kasvanud: 200 töötaja peale on palgafond 12 miljonit eurot. Lisaks kiitis nõukogu heaks Tervisekassa juhatuse liikmetele 71 000 euro ulatuses tulemustasusid. Tänaseks on Tervisekassa 200 miljonit eurot miinuses, ei leita raha, et ravida vähihaigeid lapsi, küsitakse hoopiski inimestelt annetusi. Milline on teie seisukoht nõukogu liikmena? Kas te peate adekvaatseks seda, et sellises asutuses nagu Tervisekassa kulutatakse pool miljonit aastas erinevatele pidudele, renditakse kalleid büroopindu, makstakse suuri tulemustasusid, tegeletakse niinimetatud team building'uga? Mind huvitab teie kui Tervishoiukassa nõukogu liikme seisukoht selles osas.

Aitäh! Äkki ma täiendaks eelmist vastust seoses sellega, kus te veel eksisite eelmise küsimuse puhul. Te samastate kriminaalasja algatamist korruptsiooni puutuva faktiga. Need on erinevad asjad. Hoidke ennast tagasi, ärge tehke järeldusi sellest, et Finantsinspektsioon – mina olen seal nõukogu esimees, aga ei puutu otseselt järelevalvesse – esitas oma kahtlused prokuratuurile, kes algatas kriminaalasja. Mina vaatasin kauplemise statistikat, sealt minule sellist ebakorrapära tagantjärele eriti silma ei paistnud, aga ega kauplemismahtude vähene suurenemine ei ole ka midagi, mis visuaalselt [silma paistaks]. Selleks ongi Finantsinspektsioon, valitsus ei tee neid otsuseid. Samamoodi ei tee valitsus otsuseid börsilt äratuleku kohta, seda teeb nõukogu ettepanekul üldkoosolek. Seda rolli täidan mina. 

Kui börsiloogikat vaadata, siis see kipub nii olema, et kui mingi aktsia hind läheb väga madalale – mis juhtus Enefit Greeniga ja mis oli ka meie ümberkorralduste põhjus –, siis seda [aktsiat] ostetaksegi rohkem. Targemad turuosalised tunnevad ära, et sealt võib tulla mingisuguseid otsuseid. Taastuvenergia, energeetika, aga tegelikult ka Eesti Energia reaalset olukorda ei saa jääda pealt vaatama, et teha ümberkorraldusi. Nii et mina ei hakka kedagi süüdistama selle põhjal. Asjas algatati kriminaalasi, muidugi teeb see mulle muret, see näeb igal juhul halb välja, aga laskem õiguskaitsel oma tööd teha. 

Tervisekassa puhul ma ütlen küll, et nõukogu liige ei tegele selliste kuludega. Te ise räägite 200-miljonilisest puudujäägist – mina ei tea sellist puudujääki, aga no eks ma pean siis täpsustama neid numbreid. Samas nurisete mõnekümnetuhandese kulu pärast koolitusele. Mul on hea meel, kui inimesed saavad koolitusi ja saavad targemaks. Tulemustasu ei ole iseenesest kuritegu. Need alused me alles vaatasime eelmine kord nõukogus üle ja muudame nüüd neid, mis on vanast ajast kehtestatud. Ma ise olen seal lühikest aega olnud. Aga tulemustasu on osa palgafondist. Samamoodi on motivatsiooniüritused osa palgafondist, need ei ole mingisugune ekstra kulu maksumaksjale.

Samamoodi eksisite te seal, kus te ütlesite, et Enefit Greeni tagasiostmine oli kulu maksumaksjale. Ei olnud! See on kokkuvõttes investeering. Eesti Energia, kes ei ole …

Teie aeg!

… maksumaksja [raha eest] ülal peetav, investeeris aktsiatesse ja [aktsiatel] on oma tootlus.

Aga liigume edasi ja lisaküsimuse esitab Lauri Laats. Palun!

Aitäh! Hea minister! Te ise ütlesite, et ei taha kedagi süüdistada, aga samas süüdistasite minu head kolleegi selles, et ta tekitab segadust ja eksitab avalikkust. Teie süüdistus on eksitava sisuga. Kohe selgitan. 

Mis puudutab Enefit Greeni, siis see oli tegelikult halva juhtimise tagajärgede [likvideerimine]. Te läksite olukorda päästma riigi poolt, ja igal juhul, kaudselt või otseselt, maksab maksumaksja selle loo kinni. Kuidas tegelikult valitsus eksitab avalikkust ja tekitab segadust, on see maksufestival või maksupõrgu, mille te käivitasite, mille kaudu te tõstsite eri makse, kaasa arvatud käibemaksu, mis mõjutab otseselt toiduainete hindu? 

Vaatamata sellele, et on esitatud petitsioon ja erinevad organisatsioonid on öelnud, et kui te võtate vastu otsuse ja langetate toiduainete käibemaksu, siis see kindlasti jõuab tarbijateni ja see kindlus on olemas, väidate te kindlalt, et see ei jõua tarbijateni ja hinnad ei lange. Teate, kogu see asi oleks naljakas, kui see ei oleks kurb! Seesama teie ministeerium, Rahandusministeerium, kuulutas juba augustikuus välja hanke, et leida teadlasi selleks, et aru saada, mis üldse toimub meie majanduses ja kuidas maksud, need, mida te olete maksufestivali raames tõstnud, mõjutavad üleüldiselt keskkonda ja inimeste toimetulekut. See on teie hange, Rahandusministeeriumi hange, mis on [esitatud] 19. augustil, ja varsti tulevad pakkumised, 25. kuupäevaks. Tegelikult olete te inimesi eksitanud. Kui me oleme teie käest küsinud, kas teil on tehtud vastavad analüüsid, et neid makse tõsta, siis te olete väitnud, et jah, on küll. Aga nüüd tuleb välja, et olete kuulutanud välja hanke, et otsite teadlaste abi, [selgitamaks], millisel viisil see käivitatud maksuralli mõjutab meie ühiskonda, riiki ja majandust.

Aitäh! Jälle on segapuder erinevatest pooltõdedest ja faktivigadest. Ma pean otsima nende hulgast mingisugust küsimust. Konkreetselt selle uuringu hankega ma kursis ei ole, aga ma võin öelda, et Rahandusministeerium uurib neid asju kogu aeg.

Mis puudutab toidu käibemaksu, siis ma võin tuua teile fakte. Kõige olulisem järeldus 2007. aasta uuringust on, et [kõrgemas] tuludetsiilis kulutatakse toidule ehk ka toidu käibemaksule kolm korda rohkem kui [madalamas] tuludetsiilis, selle selgitas Rahandusministeerium Praxise abiga välja. 2020. aasta uuringus on see vahe vähenenud. Aga see on üks põhjus, miks me selle populistliku algatusega kaasa ei lähe. See tundub ahvatlev, aga sotsiaalselt on see kohutavalt ebaõiglane. Raha visatakse prügikasti sisuliselt, see on nii väikese tulususega või kasuteguriga, juhul kui ta hinda jõuab. Kas ta hinda jõuab? On olemas jällegi uuringud, empiirilised uuringud – sest siin me eksperimenteerida ei saa –, mis ütlevad, et Euroopa riikides, kus toiduainete käibemaksu on vähendatud, on keskeltläbi isegi kõrgemad toiduhinnad. Samal ajal on seal kõrgemad kaubanduse marginaalid. See raha lihtsalt ei jõua tarbimisse, vaid see jõuab ettevõtete kuludesse – Eesti puhul seda sellisel määral öelda ei saa –, aga üldiselt ka ettevõtete kasumitesse. Kaubanduse kasumid on suuremad seal, kus riik on oma maksutulust loobunud. See veerand miljonit või pool miljardit, millest toidu käibemaksu [alandamisega] tahetakse vabaneda, läheb riigi eesmärkidest täiesti mööda. See toetab väga lihtsat majandust, mis [ei soosi] mingisugust sügavat struktuuri edenemist ega aita tegelikult ühiskonna jõukust kasvatada. 

Selles mõttes me oleme neid uuringuid teinud, saanud väga sarnased kinnitused oma kalkulatsioonidele ja vaadanud väga palju Euroopa statistikat. Need riigid, kes [toiduainete käibemaksu alandavad], teevad seda küll kodanike meeleheaks, aga mitte nende heaolu [parandamiseks], sest kulud ühiskonnale on äärmiselt ebaefektiivsed ja eesmärgipäratud. Meie tõstame selle asemel maksuvaba miinimumi 700 euroni, mis annab inimesele tarbimises variante valida, aga katab põhitarbimise otsa väga tõhusalt ja neutraalselt, mitte nii, et jõukam saab rohkem.

Suur tänu! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on samuti rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on valitsuse eelarveplaanid majanduse ja inimeste ostujõu turgutamisel. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Teie sõnasabast kinni võttes – mina tean vastupidi, ma olen olnud kõigest Rahandusministeeriumi avalike suhete juht kunagi. Aga pigem ikkagi just jõukam osa võidab sellest teie muudatusest. Jaa-jaa, ja madalapalgalised kaotavad! Te rääkisite tulumaksuvabastusest. 

Aga lubage, ma vastan kõigepealt Kristen Michalile, kes rääkis Kaitseväe teemadel. Seda [juttu] naiste Kaitseväkke minekust ajas teie enda erakonnakaaslane koos Lavly Perlinguga arvamusfestivalil. Ja sealt kohe edasi jõudsid ka meediasse [teated], et peaaegu kõik erakonnad seda toetavad.

Nii, aga nüüd teie küsimus, palun!

Härra Ligi, mul on teile hästi lühike küsimus. Võib-olla te olete sellele vastanud, aga mina [alustasin], eks ole, esimest töönädalat ja saan teie käest otse küsida. Ma ei ole seda vastust kuulnud. Juhatus palus mul selle ümber vormistada, kuna seal oli kuuetäheline ebatsensuurne sõna. Selle ebatsensuurse sõna ja rahvaliku väljenduse lasi käiku teie valitsuskaaslane Kristina Kallas. Ma proovin seda viisakalt sõnastada ja ütlen niimoodi. Härra rahandusminister, hiljuti väitis Kristina Kallas meedias, et riigil on väga palju raha, kasutades ebatsensuurset sõna ja rahvalikku väljendit. Kuidas teie rahandusministrina seda hinnangut kommenteerite? Millises suurusjärgus võiks selline hinnang teie arvates rahaliselt väljenduda? Millisest summast käib jutt ja milliselt eelarverealt selle leida võib?

Aitäh! Enne kui te vastate, härra minister, tahaksin ma, Riina Solman, teid tänada ja tunnustada küsimuse täpsustamise eest, just nimelt kirjalikus vormis. Aitäh teile! Härra minister, palun!

Aitäh! Vastust viimasele [küsimusele] te teate. Ma õiendan kõigepealt selle [küsimuse] esimese otsa ära. Võib-olla te tegelesite liiga palju avalike suhetega, nagu tegelete praegugi, ja vähem analüüsidega, aga need uuringud näitavad seda, et toidu käibemaksu [langetamisest] võidab suurem, jõukam tarbija, ja tõenäoliselt hajub see tegelikult tarneahelas ära, ei jõuagi tarbijani. Seda näitab Euroopa statistika. Kõrgemad toiduhinnad kipuvad olema seal, kus on madalam käibemaks. Väga väike vahe – kindlasti ei ole seos põhjuslik –, aga tõsiasi on see, et kui riik loobub oma maksutuludest, siis kaupmees kasutab selle ära. See on see mehhanism. 

Mis puudutab haridusministri ütlemist, siis ma arvan, et see oli muidu üldiselt väga väärika ajakirjaniku ebaaus käitumine. Ta arvas, et peab selle lehte panema, et see on nii magus. Postimehe ajakirjanik kohtas kuskil ukse peal haridusministrit ja tegi justkui suusoojaks juttu, see ei olnud intervjuu, vaid möödaminnes küsis, et noh, kas raha on. Umbes selline oli küsimus. Või [küsis ta], kuidas olukord on. Võib-olla oli see küsimus natukene sätitum, aga see ebatsensuurne vastus kõlas nagu möödaminnes. Aga loomulikult oli see täis kibedust, ja te teate seda. Haridusminister ei öelnud seda, et raha on palju, ja loomulikult ei öelnud ta seda meedia jaoks, vaid näitas välja oma kibedust selle üle, kui rasked on tegelikult eelarveläbirääkimised. Võin kinnitada, need on rasked. Raha ei ole üle, vaid on loomulikult puudu, ja te teate seda.

Suur tänu! Riina Solman jõudis ikkagi vajutada. Täpsustav küsimus Riina Solmanilt. Palun!

Aitäh! Seekord, härra rahandusminister, ma pöördun teie poole küsimuse [vormis] palvega, samamoodi nagu [pöördus] omal ajal lasterikaste perede liit, kui te hakkasite oma valitsusega automaksu kehtestama, Riigikogu, toonase peaministri ja toonase rahandusministri poole. 

Kui ma sotsiaalkomisjonis küsisin toonaselt sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt, kas ta kavatseb lasterikastele peredele teha erandi, nagu puuetega inimestele, siis ta vastas, et tema poole ei ole otse pöördutud. Nüüd ma siis kasutan seda võimalust. Täna oli uus sotsiaalminister meil Isamaa fraktsioonis. Ta oli alles äsja tutvustanud sotsiaalkomisjonis meile perepoliitika analüüsi, mille põhjal me nägime, et madala sündimuse tõttu jääb riigis lastega peredele toetuste raha üle. Aga sotsiaalminister ütles, et tema ei kavatse järgmisel eelarveaastal seda raha mitte üldse [kasutada]. Tegelikult oleks seda ju inimeste toimetulekuks ja peredele sooja signaali andmiseks, et riik on nende taga, väga vaja. 

Kas teie rahandusministrina võiksite kutsuda oma sotsiaalministrit või kolleegi sellega seoses korrale ja seista peredega laste eest, et teha siiski ülejäävast rahast mingisugune toetav meede, näiteks tõsta lastetoetust 80-lt 100 eurole ja üksikvanema toetust 80-lt 100 eurole, nii nagu see oli Isamaa algses eelnõus, kui me olime 2022. aastal teiega koos valitsuses, kui me tõstsime nii lastetoetusi kui peretoetusi? [Tuleks] ikkagi [kasutada] see raha järgmisel eelarveaastal ära, mis jääb madala sündimuse tõttu riigil üle.

Aitäh! Küll on kahju, et enamik teie jutust [koosneb] viidetest kolmandatele ja neljandatele isikutele ning nendevahelistele vestlustele või vestlustele teiega. Mina ei saa neid fakte kontrollida ega peaks kõike seda kuulama, me peaksime keskenduma omavahelistele küsimustele-vastustele. 

See kas-küsimus. Mul ei ole põhjust eelarveotsuseid välja lubada siin, kui need on langetamata. Valitsus on otsustanud tõsta olulisel määral maksuvaba miinimumi. See mõjub ka lastega peredele, see on väga suur maksukergendus maksumaksjatele ning väga suur väljaminek riigile. See ei ole seotud konkreetse kaubaga, ei auto, ei toiduga, inimene saab ise valida. Selles mõttes on see sihuke mõistlik maksupoliitika. 

Mis autodesse puutub, siis me oleme teinud pigem erandliku otsuse: me tagastame automaksu lastega peredele. Auto aastamaksust saab täielikult vabaks 55 000 maksumaksjat ja osaliselt saab automaksukergendust veel ligi 98 000 – see on [pea] kaks korda rohkem –, mis on kindlasti ka meeleolule hea. Loodetavasti kasutavad nad seda raha pere jaoks hästi mõistlikult, kindlasti kulutavadki enda seisukohtadest ja valikutest [lähtuvalt]. Aga me oleme sellesse automaksumuudatusse kirjutanud veel M-kategooria sõidukid ehk 8–9‑kohalised bussid. Need on paljudel juhtudel otseselt seotud suure pere vajadustega. Nende käsitlemine tavalise sõiduautona ja maksukoormuse [märkimisväärne] vähendamine on jällegi suunatud lastega peredele. 

Aga üldjoontes riik ju oma kodanike heaks ja nendega kokkuleppel asju teebki. Nii palju kui [riik] makse kogub, nii palju ta tegelikult annab tagasi ja rohkemgi veel, teenuste vormis enamasti, mitte sularaha vormis. Ma tuletan ikkagi meelde, et makse ei koguta selleks, et sularaha jagada, vaid eelkõige selleks, et teenuseid nendest teha. See puudutab otseselt inimestele tagasiandmist, eelkõige teenuste kaudu. Selle koha pealt on Eesti ikka väga-väga helde riik olnud. Ja hariduse edusammud on siin kõige suuremad, aga ka laste tervishoid ja huviharidus on meil väga kõrgel tasemel. Need on maksudest tehtud asjad.

Lisaküsimuse esitab kolleeg Priit Sibul. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister, ma pean tunnistama, et kuulasin teid mõnetise üllatusega ühele eelmisele küsimusele vastamas. Te viitasite sellele, et koolitused ja igasugused üritused ongi palgafondi osa. Varasemalt – võib-olla ma eksin ja mäletan valesti – olete minu meelest olnud just teie see, kes on seisnud alati selle eest, et palka tuleks maksta [rahas], mitte igasuguste võimalike hüvede kujul.

Seal Tervisekassas on tõesti niiviisi, et inimesi on koondatud, palgafond on [suurenenud] miljoni võrra ja umbes pool miljonit on [mõeldud] koolitusteks ja erinevateks üritusteks. Esmaspäeval, kui see arutelu oli, olin ma tõesti veidi üllatunud. Kas teie kui nõukogu liige olete tõesti pidanud seda mõistlikuks, et neid kolme üritust, mida kirjeldati Tervisekassas – suveöö, jõulupidu ja üks haridusliku sisuga sündmus –, käsitletakse palga osana, kuna inimestele on tööd juurde tulnud ja on vaja neid motiveerida, sest kulla hind ja inflatsioon on tõusnud, nagu Karl-Henrik Peterson meile ütles, ja see on palga osa? Ma olin tõesti üllatunud ja ütlesin, et mina tean, et rahandusminister on varasemalt pidanud ikkagi mõistlikuks, et palka me maksame [rahas], mitte erinevate sündmuste näol, aga nüüd te vastasite ise ka [selle kohta]. 

Kas te olete vahepeal oma seisukoha üle vaadanud? Kuna palgafond on [suurenenud], kas on mõistlik arvata need üritused ja asjad ka tulevikus palgafondi sisse? Ja [kas] te aktsepteerite seda ka järgnevate aastate erinevate ministeeriumite eelarvete kokkupanemisel, et need kulud, mida täiendavalt erisoodustusmaksuga maksustatakse, on tegelikult kõik mõistlik palgalisa ametnikele?

Aitäh! See on omamoodi erutav, kui ma kuulen, et ma olen teid nii mitmes punktis üllatanud. Aga see üllatus ei pruugi nii suur olla, sest ma olen oma loogikas ikkagi järjepidev. Antud juhul pean täpsustama, et õige termin ei ole mitte palgakulu, vaid personalikulu. Personalikulu sees on palgakulud ja [personaliga] kaasnevad kulud. Kui keegi suurendab kaasnevaid kulusid, sealhulgas koolitustele [mõeldud kulusid], siis paratamatult jääb personali põhikulu ehk palgaruum väiksemaks. See käib umbes niimoodi ka ettevõtetes ja asutustes. Ka maksustamine käib ju sedapidi, et personalikulud on palgamaksudega maksustatud. See on igati loogiline süsteem. 

Mina sellest nüüd kõige tähtsamat Eesti küsimust, mida peaks siin Riigikogus kogu aeg arutama, küll ei teeks. Loodetavasti saame nendele suvepäevadele joone alla tõmmata. Need olid liiga pompöössed, aga rahanduslikult kindlasti mitte midagi otsustavat. See on pigem moraali küsimus. Juht on vastutuse võtnud, jätaks selle nüüd seljataha. Mina ei pea järge ajama ega kavatse seda teha ka nõukogu liikmena üksikute eelarve alajaotuste puhul. Personalikulud, jah, aga mis seal täpselt sees on, kui palju on koolitust ja nii edasi, [ei ole minu vastutusala]. Võib-olla on see küsimuse koht, aga see pole minu vastutus ega [pädevus] hinnata, kui palju vajab Tervisekassa töötaja koolitust. Nad on tegelikult väga-väga professionaalsed inimesed. Ma arvan, et nad peavad ka edaspidi ajaga kaasas käima. Ma arvan, et nad on ka sotsiaalpoliitika kujundajad otse ja kaude. Mida targemad nad on, seda paremad nad on, aga selleks ei tule kusagilt lisa, eks ole, vaid see on olemasolevas eelarves, juhi valikul ja nii edasi. Kui juhid teevad valikuid, mis ei näe head välja, siis nad vahel astuvad ka tagasi. Aga meie ei peaks seda riigi peamiseks teemaks tõstma.

Suur tänu! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. 

Ja liigume edasi. Seitsmes küsimus on taas peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rain Epler, kes on oma teema sõnastanud selliselt: "Valetava kaitseministri sobivus oma ametisse". Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra peaminister, te tegite siin ühele küsimusele vastates väikese rännaku ajalukku ja rääkisite, kuidas Hanno Pevkur tegi 2014. aastal otsuse hakata piiritara rajama. Rändame ajaloos korraks veel sissejuhatuseks edasi. Aastal 2019, enne valimisi, kui mina veel poliitikas ei olnud, intervjueerisin ma Kagu-Eestis Hanno Pevkurit. Inimestel oli küsimus, et kui raha kulub nii palju, miks midagi näha ei ole seal piiril, tara või midagi. Hanno Pevkuri vastus oli: "Kallid inimesed, need nähtamatud asjad ongi kõige kallimad. Need, mida te ei näe, ongi kallimad, ja sinna läheb hästi palju raha." 

Ja nüüd me oleme jõudnud tänasesse päeva, kus Riigikontroll on ikkagi väga karmi hinnangu andnud sellele, kuidas paljukiidetud kaitseinvesteeringute raha on Kaitseministeeriumis kasutatud. Tuleb välja, et Riigikontroll ei saa ülevaadet sellest ja inimesed ei saagi teada, kuidas maksuraha on kulunud.  

Meil käis eile siin Riigikogus Hanno Pevkur. Tema rääkis palju asjassepuutumatut juttu, aga lisaks valetas palju oma kõnes ja küsimustele vastates. Muu hulgas põikles ta küsimustele vastamisest kõrvale sellega, et ütles, et kuigi Riigikontroll kirjutab ühte või teist, uskuge mind, kõik on hästi. Sellest tulenevalt ma nüüd kordangi seda küsimust, mis ka kirjas on. Kas teie hinnangul Hanno Pevkur sobib oma ametisse? Kui sobib, siis kas sellepärast, et ta on selline, et ta ise ei saa [asjadest] aru, ta on selline marionett seal, ja ametnikel on hea sõita seal oma teemadega sisse nii, nagu nad tahavad? Kui ta ei sobi, siis millal te kavatsete ta ametist vabastada?

Aitäh, hea küsija! Ma hästi ei usu, et te räägite tõtt, öeldes, et Hanno Pevkur valetas. Kui teil on mingeid fakte, mida te soovite temaga täpsustada, siis saate ju otse tema käest [küsida], ei pea mina neid fakte teile täpsustama. Seda esiteks.

Teiseks, piiri ajaloo etapid saab igaüks ise üle käia. See, mida mina tsiteerisin, oli ERR-i uudis, kus teie selja taga istuv hea kolleeg, võitluskaaslane, lähedane seltsimees ja sõber Martin Helme ütles, et piiri ehitamist tuleb siiski koomale tõmmata. See on ERR-i, rahvusringhäälingu [portaalis] olemas ja ERR teadupärast säilitab Eesti kultuuri, ajalugu ja teadmist läbi aastate. Nii et seegi on fakt ja selles ajaloos see nii on.

Mis puudutab erinevate võimekuste väljaarendamist ja samme Kaitseministeeriumis, siis ma ütleksin, et meil seisavad ees suured ülesanded. Kaitseministeeriumis pingutatakse ilmselt päeval ja ööl selle nimel, et kõik asjad korras oleksid ja kõik asjad tehtud saaksid, sest kui sul mingis valdkonnas kasvab rahastus tohutult kiiresti, siis see tähendab seda, et sul on vaja kõik sammud läbi käia, erinevad hanked korraldada, sammud astuda. 

Viidates Riigikontrolli raportile ja kõigele muule, siis kõik need kontrollmehhanismid ja raamatupidamissüsteemid peavad tasemel olema. Selle kohta on kaitseminister ja kantsler öelnud, et nad hoolitsevad selle eest, et kõik korras oleks, et asjaajamine seal majas korras oleks. Kui teil on detailide kohta küsimusi, siis saate ise ametnike käest küsida. Riigikogu liikmena on kõik need võimalused teil olemas. Muu oluline sai vist ka öeldud.

Suur tänu! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, no kõigepealt, otsus [eraldada] raha piiri ehitamiseks tehti siis, kui Mart Helme oli siseminister ja Martin Helme oli rahandusminister. Aga te ise olete ikkagi ette[aimatav] ja läbinähtav, ma esimese küsimuse vastust umbes sellisena ootasingi, et te ei usu, et Pevkur valetas. Sellepärast ma võtsin mõned väljavõtted eilsest stenogrammist ja lisaks veel Riigikontrolli raportist. 

Mina eile oma küsimust esitades ütlesin muu hulgas Pevkurile, et rohkem kui 720 miljoni ulatuses ei saanud Riigikontroll tuvastada, kuidas on olukord varudega. Lisaks on Riigikontroll aastaid öelnud, et peaks tõhustama sisekontrollisüsteeme või looma [paremad süsteemid]. Minister on kinnitanud, et jah, seda tuleb teha. Kolm aastat on Pevkur minister olnud, aga seda pole tehtud. Pevkur vastas: "Manipuleerimine, et 700 miljonit on kuskil ei tea kus – see väide ei vasta lihtsalt tõele." See oli esimene vale. Mina ei manipuleerinud, vaid ma lugesin ette Riigikontrolli raporti. Teiseks ütles Pevkur: "Selles mõttes ma olen sügavalt veendunud, et see vara, mille kaitseinvesteeringute keskus on Kaitseväele soetanud, välja arvatud loomulikult kulumaterjalid, on kõik Kaitseväel olemas." See oli teine vale. Neid valesid oli veel, aga kõike ei jõua kahe minuti sees ette lugeda.

Mida ütleb Riigikontroll oma raporti 19. punktis? Seda, et nad "ei anna hinnangut Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuse kohta summas 723,9 miljonit eurot, sest Kaitsevägi ei täitnud lubadust anda enda varude ressursihalduse tarkvarast detailset infot esimest korda arvele võetud varude koguse ja maksumuse ning nende inventeerimise kohta, mis võimaldaks Riigikontrollil veenduda aruandes kajastatud varude summa õigsuses." Lisaks ütleb Riigikontroll punktides 54, 55 ja 56, et viimasel kuuel aastal on auditite tulemusena korduvalt juhitud tähelepanu sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ja nõuete arvestust. Lisaks [ütleb Riigikontroll], et kaitseminister on nõustunud, et see arvestus on vaja korda saada, ja lubanud need asjad korda teha, aga ei ole teinud. Nii et Pevkur valetas, faktid on mustvalged.

Aitäh! Siin nüüd küsimus vist puudus, mulle tundub. Aga ma siiski meenutan. Kui te minu tsitaati mäletate, siis ma ütlesin, et ma ei usu, et te rääkisite tõtt. Nii et te võite ajas tagasi kerida. Seda esiteks. (Hääled saalis.)

Teiseks, ma siiski ütleks, et te olete eksiteel oma väidetes, mida te küsimusena ei sõnastanud, sellepärast et kaitseminister on ka avalikult öelnud, nagu ka Kaitseministeeriumi kantsler, et nad võtavad Riigikontrolli etteheiteid tõsiselt ja hoolitsevad selle eest, et kontrollmehhanismid (Rain Epler kõneleb saalist.) ja erinevad aruanded saaksid oma koha peale paika. Nii see peabki olema. Astutakse erinevaid samme, et Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja teised hoolitseksid selle eest, et nende laoarvestus ja kogu raamatupidamine oleks korras. Riigikontrollile antakse ka juurdepääs, [teabe mõttes] või kontrolli [eesmärgil], mingitele kohtadele. Me võime seda ringi veel viisteist korda tallata, aga nende hoiak on olnud, et asjad tuleb korda teha. Riigikontrolli märkused tuleb arvesse võtta. Nii need asjad peavadki olema.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Martin Helme. Palun!

Aitäh! Kõigepealt ma tahan Hussarile öelda, kes ütles, et meil ei ole reeglid meeles. Oi, meil on reeglid väga hästi meeles! Ja meil on meeles see, et meil ei ole reegleid. Selle me saime eelmisel neljapäeval ka jälle selgeks, et kõik teevad seda, mis tahavad, nii nagu tahavad.

Vabandust, see ei puuduta nüüd kuidagi seda konkreetset küsimust. Oota, ma nüüd täpsustan! Küsimus oli kaitseministri sobivusest ametisse, nii et jätame istungi juhataja siit välja.

Pane nüüd oma jutu ajast mulle aega juurde!

Ma ei anna isegi aega juurde, kui jätkub selline reeglite rikkumine! Palun, Martin Helme!

Siis ma räägin lihtsalt sinust üle. Väike ja rumal inimene oled! 

Nii, mis puudutab 2019. aasta piiriehitust, siis selle kohta me pärisime eelmiselt, reformierakondlikult valitsuselt, kus tõepoolest kulud olid pööraseks aetud ja ehitust ei olnud käima pandud. Me tegime kulud mõistlikuks ja panime ehituse käima. See piir, mis on välja ehitatud, ongi tegelikult see piir, mille [ehituse] meie tookord käivitasime ja mida rahastasime. Nii et see mulje, mida sa üritad siin jätta, et justkui meie oleks piiri väljaehitamist takistanud või selle nurjanud, on ka üks valetamise vorm, muide. 

Aga selle Pevkuri asja juurde. Vaata, Pevkur ja Kaitseministeerium on kinnitanud aastast aastasse, et nad mõistavad mure tõsidust ja teevad asja korda. Aga aastast aastasse läheb asi hullemaks. Nüüd ütlevad nad, et võtavad seda kõike väga tõsiselt. Mis on siis tõestus meile, et keegi üldse võtab asja tõsiselt? Tegelikult on see tõestus sellest, et keegi ei võta asja tõsiselt – see, mis praegu toimub siin ja mis toimus eile Riigikogu suures saalis, kui Pevkur esines. Tuima pannakse, ülbitsetakse, valetatakse ja süüdistatakse neid, kes näpuga näitavad, mis on tehtud valesti, halvasti ja jäetud tegemata. Siis süüdistatakse neid mingisuguses manipuleerimises või valetamises. Kui keegi võtaks tõsiselt seda, et meil on riigikaitses täielik korralagedus, siis võtaks keegi vastutuse, siis lastaks keegi lahti. Pevkur ei lase kedagi lahti. Sina ei lase ka Pevkurit lahti. Järelikult keegi ei võta seda tõsiselt. Nüüd on muidugi asi lihtne. Kui reformikad on asja juures, siis me ju teame – me isegi ei pea kahtlustama, me teame –, et valetatakse ja varastatakse.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! [Teie jutus] oli jälle hulk erinevaid väiteid. Parandame [faktid] siis ära. Kõigepealt, mul on hea meel, et me oleme nüüd jõudnud kahe peale selles debatis sinnamaani, kuhu üks hea debatt peakski Riigikogus jõudma. Tuvastasime fakti, et piiriehitus algas varem. See on päris oluline.

Seesama uudis, mis ilmus [ERR-i vahendusel] 23. mail 2019 kell 13.19, mida on hiljem, ma näen, uuendatud, kirjeldab kenasti, kuidas 2015. aasta kevadel otsustati eraldada RES-iga 70 miljonit eurot. Jüri Ratase, isamaalise mehe valitsus vähendas seda summat peaaegu poole võrra. (Saalist küsitakse: "Isamaa siis või?") See on ikkagi Isamaa liige, Helir-Valdor Seederile olgu öeldud, ärge häbenege Jüri Ratast enda ridades. Tulles nüüd tagasi selle tsitaadi juurde, siis jah, tõepoolest, [toona] rahandusministri ametis olles ütlesite, et piiri tuleks ikkagi oluliselt tagasihoidlikumalt ja kokkuhoidlikumalt edasi ehitada, et sealt võiks raha ära võtta. See uudis on tegelikult sellest, et tollane koalitsioon otsustas riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel leida kokkuhoiukohti, vähendades idapiiri väljaehitamise [kulusid]. Mis seal ikka? Ei maksa häbeneda seda, mis on olnud!

Kõigepealt tuvastasime debati käigus, et [piiriehitus] algas varem, selles me jõudsime ühele nõule. Ei maksa ilmselt uudisega väidelda. Mina arvan, et see ERR-i uudis on täpne. Kui see ei ole täpne, siis eks te peate seda parandama ja saatma siia vastulause, nii see kahjuks praegu on. Ma arvan, et tsitaat oli täpne. Nii et jah, oluline on öeldud.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise ja liigume edasi. 

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on maksud. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Head sügishooaja algust! 

Hiljuti sai avalikkus teada, et riigieelarves on tekkinud ligi 800 miljoni eurone ülejääk. Kõigepealt, siin on [juttu] eri institutsioonidest, kust see [lisaraha] tuli. Tahaksin teie arvamust kuulda selle kohta, kuskohast see 800 miljonit ikkagi tuli. Samal ajal on inimestele ja ettevõtetele kehtestatud mitmed uued maksud, neid tuleb ka järgmisel aastal. Kui riigil on selline ülejääk, miks peavad inimesed ja ettevõtjad endiselt taluma järjest uusi maksu[tõuse] ja kuidas kavatseb valitsus seda 800 miljonit kasutada? Kas teil on plaan vähendada maksusurvet, et inimestel oleks kergem toime tulla ja ettevõtjatel tekiks taas kindlustunne?

Aitäh, hea küsija! Ilusat sügishooaja algust teilegi! Soovin, et see oleks asjalik ja tooks Eesti rahvale palju rõõmu ja kasu. 

Te küsite, kust tekkis eelarveülejääk. Eelarveülejäägi anatoomia on ju iseenesest lihtne. Kui eelarve on planeeritud –3% defitsiidis olevana ehk Maastrichti kriteeriumide järgi lubatud piires ja selgub, et eelarvedefitsiit on oluliselt väiksem ehk see ei ole mitte –3%, vaid on –1% või ligikaudu seal, siis see vahe ongi 800 pluss miljonit eurot. See tähendab lihtsalt seda, et Eesti riik sellel aastal juba teadaoleva põhjal saab hakkama – ma ei oska täpselt öelda, [kui suured] need numbrid tulevad, aasta lõpus ju kõik selgub – 800 pluss miljoni euro võrra säästlikumalt. Öelda, et me oleme majandanud säästlikumalt, ei tähenda, et seda raha kuidagi jagada oleks. See lihtsalt tähendab seda, et me kulutame üle vähem seda raha, mida meil riigina ei ole. Defitsiit ju oma olemuselt tähendab, et sa kulutad raha, mida sul ei ole. Majanduslanguse ajal tihtipeale siiski eelarveteoreetiliselt öeldakse, et vastutsükliliselt rohkem aitavad avaliku sektori kulutused seda tsüklit üle elada. Loodame, et see nii on. Selle jaoks see on olnud.

Aga [ülejäägil] on päris mitmeid põhjuseid. Selle taga on kindlasti ühekordsed laekumised, mis puudutavad ettevõtete tulumaksu, mis olid ajatatud vastavalt maksutõusudele. Selle taga on ka füüsilise isiku tulumaksu parem laekumine, mis indikeerib seda, et palgad on kasvanud, mida me näeme Eestis numbrites päris hästi. Palgakasvunumbrid sellel aastal, aga ka järgmiseks aastaks kommertspankade poolt, Eesti Panga poolt ja Rahandusministeeriumi poolt ennustatuna on väga korralikud. Seal sees on ka majandus- ja tööjõukulude kokkuhoid. Riik on võtnud eesmärgiks kärpida oma kavatsetavaid kulusid 10% aastatel 2025–2027 ja see kärbe kehtib endiselt. Kokkuhoid erinevatelt kuludelt on umbes 1,4 miljardit ja seda on [arvestatud] aastate peale kokku. See ei ole mitte ainult selle valitsuse teene, siin olid ka sotsiaaldemokraadid osalised, kes aitasid [kulusid] kärpida. 

Kui te küsite, mida selleks teha, et majanduskeskkond oleks parem, siis ma nimetaks mõned faktid. Me saame seda debatti ju jätkata. Ettevõtete kasumimaksu kaotamine pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest lahkusid, aitab kindlasti majandusel kasvada. Tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni – kaunis järsk tõus 1. jaanuarist – tähendab keskmise palgaga inimesele umbes 1500 eurot aastas rohkem raha kätte oma teenistusest. See suurendab tarbijakindlust. Ma pärast heameelega jätkan, mul sai aeg täis.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma tulen siiski korraks piiri[ehituse teema] juurde tagasi, sellepärast et siin on kõlanud jälle palju valesid. Sa üritad jätta jälle muljet, et piiri ehitamine algas 2015. Ei alanud! Raha eraldamise üle otsustati! Selleks ajaks, kui meie valitsusse saime, oli välja ehitatud mõnisada meetrit katselõiku, mingit piiri ei olnud välja ehitatud. See ei alanud Reformierakonna ajal, vaid see algas siis, kui meie valitsuses olime. Nii et ei ole vaja [ajada seda juttu].

Jaa, ma jõuan kohe maksude juurde. Sellepärast et ma pean ju saama ära klaarida, kui midagi on [segane]. No säästlikkusega on niimoodi, et riik ei ole säästlikum olnud, riik on lihtsalt ajanud majanduse nii hukka, et välisinvesteeringud lahkuvad Eestist ja ühekordsed tulude väljavõtmised suurendavad juriidilise isiku maksulaekumist ja inflatsioon suurendab mõningal määral ka mõnede teiste maksude laekumist. Tegelikult on riigieelarve jätkuvalt suures miinuses ja see miinus suureneb ka järgnevatel aastatel. Mingit raha teil ju üle ei ole ja eelarve korras ei ole! See on ka suur vale. 

Ma tahaksin tulla selle maksujutu juurde, sest siin on kõlanud ... Eelmisel nädalal teatas teie kõrval istuv Jürgen Ligi, et automaksu ärakaotamine on kaalumisel. Ja siis me tegime siin eelmisel nädalal erakorralise istungi, kus kõigil koalitsioonisaadikutel oli võimalus automaksu ärakaotamise [poolt hääletada], aga see istung kukutati koalitsiooni poolt läbi. Minu meelest ei tohiks pärast eelmise nädala istungit küll mitte ükski inimene maailmas uskuda mitte ühtegi sõna mitte ühegi koalitsioonipoliitiku suust, kui mängitakse mõttega, et äkki me mõnda maksu vähendame. Me kõik teame, et see kaalumine lõpeb 20. oktoobril, mil saab selgeks, et kaalukauss langeb niimoodi, et maksud ei vähene, vaid pigem suurenevad. Maksufestival ei ole lõppenud! See on ju valijatele enne valimist lihtsalt järjekordne vale stiilis: lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Nüüd räägitakse lihtsalt natuke ettevaatlikumalt, et meeme oleks raskem teha. Nüüd me räägime kaalumisest, arvutamisest ja koalitsioonisisestest läbirääkimistest. Öelge nüüd ilusti välja, mis on teie seisukoht automaksu suhtes.

Aitäh! Nüüd oli küsimus ka, ma püüan jõudumööda vastata. Kõigepealt selle [küsimuse] algusosa kohta. Faktid jäävad siiski faktideks, meil on väga keeruline nende üle vaielda. Mina tsiteerisin teile rahvusringhäälingu – mis on rahvusliku mälu hoidja – uudist, kus on täpselt kirjas, kes mida tegi ja kuidas isamaaline Jüri Ratas otsustas piiriehitust kärpima minna. Sellest on muidugi kahju, isamaaliselt Jüri Rataselt oodanuks midagi muud. Aga kui me juba isamaalisest Jüri Ratasest räägime, siis see isamaalise Jüri Ratase valitsus, kus teie olite rahandusminister, jättis pärast suurt kulutamist päranduseks kahe miljardi euro suuruse eelarvepuudujäägi. Kõike seda on tulnud tänaseni lappida. 

Sellel ajal – ajad olid head –, 2017. aastal, kui Sven Sester oli rahandusminister – kui ma õigesti mäletan, või oli juba Tõniste mingil hetkel, täpselt ei mäleta, aga ilmselt Sester pigem –, leevendati eelarvereegleid. Tol ajal Eesti Pank hoiatas, aga tühja keegi seda hoiatust luges. Sellel hoiatusel oli tegelikult väga suur põhjus. Eelarvereeglite lõdvendamine tõi kaasa hilisema eelarveaugu.

Tänaseks, tõepoolest, on pilt parem – majandusvaatest on meil ju 2–2,5 aastat suhteliselt keerulist aega Eestis olnud –, majandusnumbrid näitavad kasvu, jah, tõsi, aeglast kasvu, aga siiski kasvu. Taastumine eri valdkondades on alanud. [Väiksem] [eelarve]defitsiit on osalt seotud ühekordsete laekumistega, aga ka palkade tõusu ja kokkuhoiuga. Nii et pilt on kindlasti parem. 

Te väidate, et seda kõike tehakse valimiste nimel. Vaadake, eelarvetsükkel on igal aastal täpselt sama, [sõltumata sellest], kas on tulemas valimised või ei ole. Seda te võiksite siiski eelmise rahandusministrina teada. Eelarvetsüklis tehakse erinevaid ettepanekuid ja kõik need otsused, muuseas, tehakse ära enne valimisi. Teie jutt, et seda kuidagi valimiste pärast tehakse, kahjuks ei klapi. Nii et kui te tahtsite meeme teha, nagu te ütlesite, siis no tehke neid oma meeme. 

Nüüd sellest, mis puudutab automaksu. Automaksu kohta ma olen öelnud, et minu meelest on see tase liiga kõrge. Eesti ühiskonnas oleks olnud mõistetavam, kui selle arhitektuur oleks olnud veidi teistsugune ja tase madalam. See on minu arvamus. Mis on põhjus? Loomulikult me arutame seda, aga meie esimene prioriteet on Eesti riigikaitse, selle pärast, mis toimub maailmas. Seejärel arutame palku, arutame erinevate maksude ärajätmise võimalusi. Seda me praegu teemegi.

Suur tänu! Vladimir Arhipov esitab nüüd oma täpsustava küsimuse. Palun, Vladimir Arhipov!

Aitäh, hea juhataja! Võib-olla [ütlen] kõigepealt, et tehniliselt ma ei oska öelda, kelle viga see oli. Mina nagu alustasin oma küsimust ja vajutasin küll "sõna" peale, aga ta kadus ära. Okei. 

Lugupeetud peaminister ei jõudnud mulle vastata, kas valitsusel on plaan vähendada maksusurvet. Te rääkisite teistest asjadest pikalt ja arusaadavalt, aga [mitte] maksusurve vähendamisest.

Teine küsimus on ka. Paljud Euroopa riigid on langetanud toidu käibemaksu, et leevendada inimeste ostukorvi hinda. Ja nüüd on sama sammu teinud ka Rootsi riik. Kas teie valitsus kavatseb lõpuks inimeste ostujõudu suurendada ja Eestis toidu käibemaksu langetada või jätkub see poliitika, mis teeb põhivajadused iga päevaga kallimaks?

Jaa, aitäh! Siin on mitu asja. Esiteks, kui te maksusurve vähendamise all peate silmas maksukoormuse vähendamist, siis jah, tõepoolest, maksukoormus langeb praeguselt 36,8%-lt 35,6%-le või 35,7%-le. Eks see sõltub otsustest, mis valitsuses tehakse. Aga maksukoormus langeb ja 2029. aastaks on see tõenäoliselt üle 35%. Nii et esimene vastus teie küsimusele on, et jah, maksukoormus langeb. Ja näiteks tulumaksukoormus langeb seoses sellesama tulumaksuvaba miinimumi tõusuga.

Miks ma sellest räägin? Sest see puudutab eelkõige neid inimesi, kes saavad keskmist palka või sellest [veidi madalamat või kõrgemat tasu], ehk siis keskklassi, Eesti tööinimesi. Praegu on olukord selline, et tänu astmelisele tulumaksule, mida paljud on endale tohutuks eeskujuks seadnud, maksavad just need keskmised tööinimesed, kes on keskklassis, aastas oluliselt rohkem makse, kui [nad maksaksid] selle kaotamisel. Kui me astmelise tulumaksu ehk maksuküüru, nagu rahvasuus seda kutsutakse, kaotame, siis selle tulemusena keskmise palga saaja maksab umbes 1500 eurot aastas vähem makse. Talle jääb 1500 eurot rohkem enda elu korraldamiseks kätte. See on päris oluline. Hea uudis on see, et see ei ole määramatus kauguses. See juhtub 1. jaanuaril 2026, kui maksuküür kaob. Selle eest me seisame ja me oleme pikalt selle eest seisnud, nii et seal üllatust ei ole. 

Arutame ka muid maksude ärajätmise võimalusi nagu tulumaksutõusu ärajätmist, arutame Eesti 200 palvel automaksu. Vaatame, kuidas eelarves võimalused on, sest, nagu öeldud, eelarve puhul prioriteet – ma olen seda korduvalt öelnud – on kaitse, seejärel kriitiliste valdkondade palgad. Kriitiliste valdkondade all pean ma silmas eeskätt õpetajaid, kultuuritöötajaid, politseinikke ja päästjaid. 

Toiduainete käibemaksu kohta vastas rahandusminister siin juba pikemalt. Rootsis on nii pooldajaid kui vastaseid selle sammu puhul. Rootsi on teinud erinevaid uuringuid, kus nad on jõudnud [järeldusele], et sellisel käibemaksulangetusel, mida Rootsi isegi kaalub ajutiselt, on hindadele ajutine mõju. Üsna kiiresti kaob see raha pigem vahemeeste taskusse, mis tähendab seda, et kui tahta inimestele rohkem raha kätte jätta, on parem tõsta näiteks tulumaksuvaba miinimumi või langetada tulumaksu. Seda me ka teeme.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Aga küsija Jaanus Karilaid on istungi juhatajale teada andnud, et ta ei saa seda küsimust täna küsida, mistõttu seda küsimust ma täna ei ava. 

Järgnevalt kümnes küsimus. Küsija on Varro Vooglaid, küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, aga Varro Vooglaidu ei ole saalis, mistõttu me ka seda küsimust ei ava. 

Saame liikuda edasi 11. küsimuse juurde, mis on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsija on Mart Helme ja tema on siin saalis. Me jõuame võtta ühe küsimuse. Mart Helme, palun! Vabandust, üks oluline täpsustus: teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Kristen Michal on vassinud jälle piiri väljaehitamisega seoses. Jaa, te tegite selle otsuse. Jaa, oli plaan [piir] väga kallilt välja ehitada, ainult et välja ehitama ei hakatud. Kui mina ministriks sain, siis mina kuulutasin välja hanked, hanked olid tegemata, oli tehtud mingisugune pakasuhha. Kolme kilomeetrit [piiri] näidati välismaalastele kui uhkelt välja ehitatud idapiiri. Aga see oligi [ainult] kolm kilomeetrit. No meil ei ole vist idapiir kolme kilomeetri pikkune, ta on ikka natuke pikem. Selles mõttes see on täiesti pläma, mida te räägite, et meie võtsime rahad maha. Võtsime rahad maha, jah. Võtsime rahad maha kõigelt sellelt, mida ei olnud otseselt vaja. Ei olnud otseselt vaja! Te tsiteerite siin mingit ERR-i pealkirja. Noh, te võite ju siin oma demagoogiat edasi ajada, aga fakt on see, et mitte midagi ei olnud tehtud. Mitte midagi ei olnud tehtud peale otsuse, aga otsusest elluviimiseni on, nagu me kõik teame, pikk rada. Rahad on vaja peale panna, hanked on vaja välja kuulutada ja tegutsema on vaja hakata. Seda tegin mina – Mart Helme hakkas välja ehitama idapiiri. Te võite siin ju ükskõik mis nägusid teha, aga see on fakt. 

Ma tahan teada, mida on selle aja jooksul [tehtud] pärast seda, kui Mart Helme siseministri ametist lahkus ja EKRE valitsusest süvariigi poolt välja puksiti. Mida on tehtud, et meie idapiir oleks kindlustatud, kaitstud, turvatud ja et meil oleks vastavad seireseadmed seal ja kõik muu? Vahepeal on läinud meil peaaegu viis aastat. Peaaegu viis aastat on läinud! Minu andmetel oleme me seal väga abitud. Venelased varastasid ära meie piiripoi. Väga suur imestamiskoht, et venelased midagi niisugust teevad. Loomulikult nad teevad, sest nad teavad, et meil puudub võimekus neid takistada. Nad teavad seda, sest me ei ole midagi teinud. Nüüd olete te välja kuulutanud, ma ei tea, mingisuguse hanke või hakkate mingeid punkreid ehitama …

Teie aeg!

… kagupiirile. Mis nende mõte on? Kas inimeste kaitsmine või väeosade vastupanu tekitamine? Palun selgitage avalikkusele, mida te olete teinud …

Aitäh, Mart Helme!

… viie aasta jooksul, et meie idapiir oleks turvatud?

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Saan öelda, et 2027. aasta lõpuks on idapiir välja ehitatud. Teiseks, selle uudise, mida ma tsiteerisin, [avaldas] rahvusringhääling, mis on meie rahvusliku mälu hoidja. Siin on tõepoolest selline uudis pealkirjaga "Martin Helme sõnul tuleb idapiiri ehitust koomale tõmmata" ja pikk jutt sellest, kuidas isamaalise Jüri Ratase juhtimisel piirirahastust koomale tõmmati pärast seda, kui piir otsustati välja ehitada.

Mul on hea meel, et me oleme selles debatis jälle edasi jõudnud. Enne [ütlesite], et ei olnud mingeid otsuseid tehtud, nüüd ütlete, et otsused olid tehtud. Enne [ütlesite], et ei olnud midagi ehitatud, nüüd selgub, et ikka oli. Eks need faktid umbes sellised on, jah. See ehitus algas ammu enne teid ja teie otsustasite seda isamaalise valitsuse ajal koomale tõmmata. Hea uudis on see, et see piir ehitatakse kindlasti välja kõikide vajaminevate asjadega, ja lihtsalt saladuskatte all ütlen, et poisid ei varastatud mitte sealt piiri pealt.

Suur tänu! Lõpetan tänase infotunni küsimuste käsitlemise. Kuna see on istungjärgu esimene infotund, siis ma lihtsalt tuletan headele kolleegidele meelde, millistest reeglitest lähtuvalt me infotundi peame.

Meie RKKTS-i § 72 lõige 1 ütleb: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega." Infotunni kohta käiva § 146 kommentaarides öeldakse väga selgelt: "Infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitelu lõpetada. Mõlema asjaolu tuvastamisel on istungi juhatajal kaalutlusõigus." Lihtsalt ütlen, et kui siin tekib mingeid küsimusi seoses meie istungi läbiviimise reeglitega, siis need on väga selged reeglid, mis on meil siin kokku lepitud. 

Head kolleegid! Peeter Ernits, ma ei jõua kahjuks teie protseduurilist küsimust võtta, sellepärast et meil peab kaks minutit enne istungi algust kõlama saalikutsung. Ma tänan kõiki infotunnis osalejaid! Vabariigi Valitsuse liikmed on lahkunud. Head kolleegid, oli väga põnev arutelu. Soovin teile tegusat tööpäeva jätku!