Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu.

(Saalis on sumin.) Kuulame korraks ikkagi. Aitäh!

Esimeseks, isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Teiseks, Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi …

Härrased esimeses pingis, palun kuulame. Aitäh!

Alustan uuesti. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi …

Härra Jaanson! Aitäh!

… vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Ja kolmandaks, planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja tööstusminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh! Ilusat suve ja head jaaniaega!

Aitäh! Järgmisena Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest annan üle korruptsioonivastase erikomisjoni tegevuse ülevaate. Komisjon on olnud väga aktiivne. Mul on olnud au juhtida seda alates eelmise aasta septembri lõpust ja ma muidugi tänan kõiki komisjoni liikmeid olulise panuse eest. 

Ma olen näinud korruptsioonivastase erikomisjoni tööd ja ülesandeid võib-olla natukene teistmoodi ja palju laiemalt, kui see on olnud varasemalt. Erikomisjon ei ole õiguskaitseorgan. Selle komisjoni põhieesmärk on korruptsiooni ennetamine, korruptsiooni ärahoidmine. Komisjoni eesmärk ongi analüüsida põhjuseid ja keskkonda, mille tõttu on korruptsioonil suurem tõenäosus ilmneda. Ennetuse puhul on muidugi väga oluline tagada läbipaistvus. See oli ka põhjus, miks komisjoni liikmed toetasid konsensuslikult minu ettepanekut, et istungid oleksid avalikud.

Erikomisjoni töö korraldamisel ja juhtimisel olen lähtunud nii eelmise kui ka praeguse peaprokuröri seisukohtadest, mille kohaselt korruptsioon liigub sinna, kus liiguvad suured rahad, kus on suured projektid, suured toetused ja kus puudub läbipaistvus. See oli ka põhjus, miks komisjon võttis luubi alla suured projektid: meie roll on muu hulgas kontrollida, et riigi vara kasutataks heaperemehelikult. Tihti see nii ei ole olnud. 

Ma toon välja põhilised kaasused, mis meie huviorbiidis olid: Nordica pankrot, Rail Baltic, meretuulikute küsimus, Eesti Energia, Enefit ja Enefit Green, RMK salalepingud, Ida-Virumaa üleminekufondist eraldatud rahad, riigieelarve läbipaistvus, MTÜ-de toetamine, Bolti jaoks tehtud eriseadused, Pihlakodu kaasus, kohtumine peaprokuröriga. [Viimati] olid meil järjest istungid e-valimiste, m-valimiste ja OSCE raporti [teemal]. Need on ainult mõned aspektid, millega oleme tegelenud.

Aitäh!

Tänan kõiki ja sügisel jätkame aktiivselt tööd. Aitäh!

Züleyxa Izmailova, palun!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide nimel annan üle arupärimise kliima‑ ja keskkonnaministrile, vabandust, energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutile ja küsime tema käest üleüldise pesitsusrahu kehtestamise kohta Eestis. Tänu uuringutele teame, et Eesti elanikkonna hulgas on toetus üleüldisele kevadsuvisele pesitsusrahule väga suur. Me küsimegi ministri käest, kas on üldse mingeid tegevusi tehtud või milliseid tegevusi planeeritakse selleks, et igal suvel ei peaks inimesed nägema, kuidas metsa all sel ajal, kui linnud seal pesitsevad, võetakse puid maha niimoodi, et tibuhakkliha järel. Aitäh!

Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti natuke rohkem kui aasta pärast seisavad Eestis ees Vabariigi Presidendi valimised. Arvestades eelmiste valimiste käigus ilmnenud ebakõlasid ja mõningast segadust, oleks [praegu] õige aeg ja kohane teha Vabariigi Presidendi valimise seaduses mõned olulised täpsustused. Nende probleemide lahendamisele on praeguse koosseisu ajal korduvalt viidanud ka Riigikogu esimees, mistap on tubli 37 saadikut võtnud ette ja pannud kokku seaduse muutmise eelnõu. Seitsme muudatuse kaudu soovitakse [kehtivat] seadust täpsustada ja parandada.  

Hästi lühidalt sellest, milles muudatused peamiselt seisnevad. Muutmisele läheb esiteks see, et presidendikandidaatide esitamise tähtaeg tuuakse pisut varasemaks, et avalikkusel oleks aega kandidaatide ja nende seisukohtadega tutvuda. Teiseks nähakse ette, et kandidaatidel [tekib] õigus nii Riigikogu ees kui ka vajaduse korral valimiskogu ees üles astuda kuni kümneminutilise sõnavõtuga, et oma vaateid tutvustada. 

Erakorraliste valimiste korral jääb paika seni kehtiv kord.

Teie aeg!

Need on peamised muudatused, mida eelnõu praegusel kujul ette näeks. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan kolme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele ning selle sisu on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarve jäägid ehk ülekantavad vahendid ja nende kasutamine. 

Ja võib-olla sisust veidi. Eesti koolivõrgus on väga palju väljakutseid ja muresid. Nende lahendamiseks on asutud ellu viima mitmeid reforme ja kärpeid. Ennekõike puudutavad need väiksemaid piirkondi – maapiirkondi – ja koole. Esimesena meenuvad Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldused, samuti Hiiumaal toimuvad muudatused. Nende muudatuste puhul on kulude kokkuhoid suurusjärgus 200 000 eurot. Samas me teame, et haridusministeeriumis on möödunud aastast sellesse aastasse üle kantud 107,9 miljonit eurot. Ja ühtlasi on teada ka see, et võrreldes 2023. aastaga on jääk või ülekantavad vahendid kasvanud 10–15 miljoni euro võrra. Oleme veendunud, et osa ülekandeid on igati mõistetavad, kuid [leiame], et mitte kogu ulatuses. 

Sellest lähtudes soovimegi teada, kui palju sellest 107 miljonist eurost on kaetud jätkutegevustega ja kuhu seda raha veel kulutatakse, mis on planeeritud ära kasutada. Samuti [soovime teada], kas on ka proovitud neid [jääke] lisaeelarve kaudu reaalsete vajaduste katteks [suunata]. Küsimusi on siin veelgi. Ootame haridus‑ ja teadusministrilt selgeid vastuseid. Aitäh!

Kalev Stoicescu, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin enda ning kolleegide Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani nimel [üle anda] püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on anda vähemalt ühe püsielanikuga väikesaarele püsiasustusega väikesaare staatus. Lisaks aitab eelnõu vastuvõtmine tagada selle, et väikesaarte üldkogu oleks võimalik alati mõistliku aja jooksul kokku kutsuda ja see oleks otsustusvõimeline.

Püsiasustusega väikesaarte seadus on kehtinud juba 21 aastat, luues eeldusi ja erisusi eluks Eesti looduse ning kultuuri pärlitel – väikesaartel. Seadus on aidanud taastada mitmeid teises maailmasõjas purunenud kogukondi Eesti territoriaalvete saartel, kust okupatsioonivõimud inimasustuse likvideerisid. Praeguses geopoliitilises olukorras on tähtis, et väikesaared kui meie merepiiri eelpostid oleksid mehitatud ning tagaksid sõja korral saartel asuvate navigatsioonimärkide toimimise. Neid saari, kus aastaringselt elab vähem kui viis inimest, on mitmeid ning kindlasti tuleb neid saari pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist juurde. 

Tuleb tunnistada, et alla viie elanikuga saarte väljajätmine [püsi]asustusega väikesaarte seaduse eelnõust 2017. aastal tehtud muudatustega tekitas ebavõrdse kohtlemise nende inimeste suhtes, kelle puhul väikesaarte elanike elu kergendav seadus enam ei kehtinud. Käesolev seadusemuudatus välistab ahvatluse fiktiivseks sissekirjutuseks väikesaartele. See oleks riigi suhtes õiglane. Inimesed ei soovi seda teha. Teine muudatus lähtub ühisest murest: kui saarele on end püsielanikuks vormistanud rohkem inimesi, kui seal aastaringselt elab, on väga sageli raske kokku kutsuda püsielanike otsustusvõimelist üldkogu. Aitäh!

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise peaministrile ja see puudutab ühiskonnas võetavaid riske. Me oleme ajakirjanduse vahendusel kuulnud plaanist Tartu vangla välja rentida või sinna Rootsi vange tuua ja [samuti plaanist] langetada [hasartmängu]maksu veebikasiinodele. Mõlemal juhul kaasnevad ühiskonnale kulud ja riskid. Kuidas on plaanis neid maandada? Kas näiteks karmistatakse hasartmängu ja kaugennustuse reklaami piiranguid või võetakse ette teisi samme? 

Ja teine küsimuste plokk puudutab seda, kuidas ikkagi Eesti pikaajalisi sihte saavutada. Me oleme siin saalis palju rääkinud sellest, et Eesti tootlikkus jääb aasta-aastalt Euroopa Liidu keskmisest maha. Valitsuse seni avalikustatud sammud ei ole loonud mingit kindlust, et on olemas arusaam, kuidas tootlikkus kasvama panna. Aga võib-olla sügisel vastama tulles oskab peaminister meid informeerida ka sellest, millised on valitsuse järgmised sammud, et Eesti strateegilised sihid saavutada. Aitäh!

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Mul on üle anda üks arupärimine. See puudutab energeetika- ja keskkonnaministri [valitsemisala]. Nagu te teate, kunagi alustati suure hooga kliimaseaduse [eelnõu koostamist]. Selle koalitsiooni kokkusaamise järel oli esimene informatsioon, et seda seadust ei ole tarvis, siis tuli informatsioon, et me teeme ühe väga väikese ja lühikese [eelnõu], siis oli jutt, et me teeme natukene pikema. Nii et esitame arupärimise [ja küsime], kui kaugel me oleme selle seadusega ja mis üldse on sinna sisse planeeritud, sest siiamaani on selles osas täielik määramatus. 

Seadusemuudatus puudutab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmist. Nagu te mäletate, 7. novembril eelmisel aastal, enam kui pool aastat tagasi sai sisse antud samalaadne ettepanek, mida on hakatud nimetama kurjade koerte seadusemuudatuseks. See läbis esimese lugemise ja jäi siis toppama. Öeldi, et see [tehakse ära] koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse suurema muutmisega, mis tuleb kunagi väga kauges tulevikus. Paraku on vahepeal olnud mitmeid koerterünnakuid, sealhulgas rünnatud näiteks rasedat naist. Minu ja sotsiaaldemokraatide arust on see midagi taolist, millega ei saa venitada. Sellega tuleb kiiresti toimetada ja seetõttu anname sama seadusemuudatuse uuesti sisse. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna sooviks Keskerakonna Riigikogu liikmete nimel üle anda arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale ja teema on rahvaraamatukogu seaduse muutmine. Eks me ole saanud seda teemat lugeda ka juba meedia vahendusel ja sellest tegelikult see arupärimine ajendatud ongi. 

Kultuuriministeerium on algatanud rahvaraamatukogu seaduse muutmise, mille eesmärgid tekitavad küsimusi ning põhjendatud kahtluse, et reformi tulemusel väheneb kohalike omavalitsuste otsustusõigus raamatukogude korralduse üle ja kasvavad seonduvad kulud. Samuti pälvib kriitikat eesmärk kaotada keskraamatukogud maakondades. Sellest lähtuvalt soovime, et lugupeetud kultuuriminister tuleks ja vastaks neljale küsimusele. 

Ja need on [järgmised]. Millise hinnangu annate Eesti raamatukogudes tehtava töö kvaliteedile? Millistele analüüsidele või uuringutele tuginedes on otsustatud viia maakonna keskraamatukogude funktsioonid rahvusraamatukokku? Miks on vajalik võtta omavalitsuste väljaannete komplekteerimine riikliku kontrolli alla? Kas Kultuuriministeeriumil on andmeid, et maakonna keskraamatukogud ei saa selle ülesandega hakkama? Ja viimane küsimus: mis põhjusel leiavad raamatukogud ja kohalikud omavalitsused, et mainitud reform suurendab omavalitsuste kulusid, kuid Kultuuriministeerium kinnitab, et seda ei juhtu? Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise, millele on allkirja andnud Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Arupärimine on suunatud meie justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale ja [teema] on kohtutäiturite tegevus. Nimelt, Õhtulehes ilmusid hiljuti artiklid, mis rääkisid kahest kohtutäiturist, kes on aastate jooksul omandanud kinnisvara ning kinnistuid kohtutäiturite korraldatud oksjonitelt. Sealhulgas on tõendamist leidnud näiteks sellised episoodid, kus kohtutäitur on võitnud iseenda korraldatud oksjoneid; ostnud kinnisvara iseenda määratud hinnast odavamalt; teenib oksjonilt ostetud varalt üüritulu; ning kohtutäituri oksjonilt on ostetud vara lähisugulasele kuuluvasse ettevõttesse, mis kuulub nüüd täiturile. 

Siinkohal soovimegi justiitsministri käest saada vastuseid. Kas nad on selle teemaga kursis ja algatavad selle puhul järelevalve? Kui selgub, et pankrotihalduritel on olnud võimalik mitmekümne aasta jooksul soetada vara nii teiste pankrotihaldurite kui ka enda korraldatud oksjonilt ning sel viisil sisuliselt tegeleda ettevõtlusega, siis kas see asjaolu tähendab, et meil kontrollimehhanism kohtutäiturite [tegevuse] puhul pole [toiminud]? Loodame, et saame Liisa-Ly Pakostalt vastused. Need vastused tulevad siis septembris. Aitäh!

Aitäh! Päris viljakas üleandmine oli. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kuus seaduseelnõu, kuus arupärimist ja ühe erikomisjoni tegevuse ülevaate. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Läheme edasi teadetega. Seoses sellega, et homme alustatakse istungisaalis remondi ja tehniliste tööde tegemist, palun kõikidel Riigikogu liikmetel oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta. Seda peale istungit. 

Läheme edasi tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on meil Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetav rahvaesindus! Ilusat saabuvat võidupüha ja jaaniõhtut! Täiendava kestlikkusaruannete süsteemi läbisurumine valitsuse poolt eelmise aasta sügisel oli viga. Isamaa seda ei toetanud. See oleks kogumõjus – nii nende auditite tegemise kulu näol kui ka ettevõtete kulu näol – toonud kaasa üle 30 miljoni euro suuruse täiendava lisakoormuse. Valitsus ei julgenud seda initsiatiivi peatada, surus selle läbi. See, et Euroopa Liidu tasemel [kestlikkusaruandluse kohustus] kaheks aastaks edasi lükati, on võimaldanud ka meil selle edasilükkamise realiseerida. Sellekohase eelnõu Isamaa ka esitas, enne kui Euroopa Liidu tasemel Euroopa Komisjoni initsiatiivi osas kokkuleppele jõuti. See on samm õiges suunas ja kutsume üles kõiki seda toetama.

Samas me nendime, et enesestmõistetavalt ei ole [kestlikkusaruandluse] edasilükkamine 24 kuu võrra mingisugune põhimõtteline küsimuse lahendus. Me vajame seda, et valitsus avaks Euroopa Liidu tasemel sisulise kvaliteediga dialoogi kohustusliku kestlikkusaruannete süsteemi mõttekuse üle. Eesmärk on, et kestlikkusaruanded ja kogu ülesehitatud bürokraatiasüsteem ei oleks Euroopa Liidu tasemel kohustusliku iseloomuga. Ettevõtted, kes soovivad mis iganes kaalutlustel tegutseda kestlikkusaruandeid propageerides, võivad seda teha vaba turumajanduse [kontekstis] oma parema äranägemise järgi.

Valitsus on kestlikkusaruannete süsteemi kui niisugust kaitsnud pidevalt argumendiga, et selle kohustuslikuks tegemine – meil on teatud suurematele ettevõtetele see ka juba tänase päeva seisuga kohustuslik – annab neile [ettevõtetele] mingisuguseid eeliseid turul opereerimiseks. See on sisutu loosung. Võtame kas või NG Investeeringud, mille gruppi kuuluvad ka Selverid ja Kaubamaja AS. Nad kulutavad praegu kehtiva kestlikkusaruannete süsteemi tõttu aastas üle miljoni euro. Ja mitte keegi neid aruandeid tegelikkuses ei loe. Need ei ole kuidagi seotud ka raha hinnaga, see tähendab, pankadelt laenu taotlemisega. Aga miljon eurot – panete tähele! – makstakse lihtsalt … Ja kust see võetakse? Lõpuks maksavad ju selle kinni tarbijad Eesti kauplustes, mis on loogiline. [Miljon eurot makstakse] lihtsalt seetõttu, et on olemas üks bürokraatlik kohustus. Samamoodi on sellele osundanud ka näiteks Tallink Grupp. 

Meie üleskutse on võtta see seadus vastu. Aga see on lihtsalt selle paratamatult naasva kohustusliku kliimabürokraatia kehtestamise edasilükkamine. Mida me vajame? Me vajame selgelt meie rahvuslikest huvidest ja majanduse konkurentsivõime vaatest [lähtuvat] käsitlust, nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasemel sisulist mõtestatud käsitlust nende kestlikkusaruannete kohustuse kõrvaldamiseks Euroopa Liidu õigusruumis. See on meie üleskutse valitsusele. 

Meil on otsekui kaks paralleelmaailma. Ühelt poolt kõneleb valitsus bürokraatia vähendamisest. On olemas ettevõtjate nõukoda ja mingi arusaamatute initsiatiivide massiiv, mis liigub paralleelselt ja mis bürokraatiat ja ka inimeste õiguste piiramist üha juurde toodab. Hea näide on järgmine eelnõu, mida menetlema asume. 1. juulist jõustub kaubaautodele kõnniteele parkimise keeld. See oli härra Michali isiklik poliitiline initsiatiiv kliimaministrina – ta millegipärast vastutas ka liiklusprobleemide eest –, välja kuulutatud 2024. aastal. Nagu meediast on kuulda olnud ja nagu ka kaupmehed ja ettevõtjad on osundanud, tähendab see jälle suurt hulka logistilisi probleeme ja loomulikult peegeldub see lõpptarbija hinnatasemes.

Nii et kestlikkusaruannete süsteemi puhul, aga ka laiemalt "Fit for 55" ja rohepöörde küsimuses me näeme kahjuks, et valitsusel puudub terviklik käsitlus. Liigutakse kaasa Euroopa initsiatiividega, ühelt poolt nii nendega, mis toovad koormusi ja kohustusi juurde, aga teiselt poolt ka nende initsiatiividega, mis neid jälle järk-järgult leevendavad. Selline passiivne objektistatud staatus ei vasta sellisele juhtimise tasemele, mis peaks olema iseseisvas riigis, eriti nii keerulises objektiivsete probleemide stressi keskkonnas, kus Eesti anno 2025 asetseb. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Ma nii pikalt ei tee, vaid lihtsalt ja lühidalt. Valitsus on võtnud suuna bürokraatiat vähendada. See näide siin on üks paljudest. Valitsus on teinud praeguseks 202 otsust, et tühistada või muuta bürokraatlikke regulatsioone ja nõudeid, mis takistavad ettevõtlust või [muudavad] seda keerulisemaks. Jah, täna me otsustame opositsiooni eelnõu üle. See on jälle [näide] hea tahte [avaldusest], mis minu meelest on väga tervitatav: ettevõtjatele olulised sammud saavad kiiremini tehtud. 

Kestlikkusaruande puhul on ka valitsus otsustanud, et see lükatakse kaks aastat edasi. Ka Euroopas me seisame selle eest, et tulevikus oleks see vabatahtlik. Sellised peened poognad, mis siin enne tehti – see on tore jutt, aga tegelikult on asi lihtne. Me vähendame bürokraatiat, hulk otsuseid on juba tehtud, hulk otsuseid veel tegemisel. See [eelnõu] on näide sellest, et me tahame teha kiiresti. Seda eelnõu me saime menetleda kiiresti, sest see oli juba varem algatatud. Kui sellist [eelnõu] poleks olnud, siis [oleks seda tehtud valitsuse eelnõu kaudu, mis on juba Riigikokku jõudnud]. Aga selleks, et teha otsuseid kiiremini, on mõistlik seda eelnõu toetada. Kutsume üles kõiki seda toetama. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Õnne Pillak just valetas teile. Ei ole nii, et vähendame bürokraatiat. Ma toon ühe näite hiljutiselt keskkonnakomisjoni istungilt. Kliimaministeeriumist saabus uus looduskaitseseaduse eelnõu, millega [tahetakse] kehtestada uusi [nõudeid], kui palju keegi oma kinnistult võib metsa raiuda. Ja kui ma ametnikult küsisin, kuidas see arvutus siis täpselt käib hektari kohta, kui mul on viis hektarit, kas see on proportsionaalselt, siis ametnik ütles: no selle kohta annab minister varsti välja määruse ja siis te saate seda pikka määrust lugeda ja sellest te saate teada, mitu puud te võite võtta, kui saega metsa lähete. Selline bürokraatia vähendamine! Ja seda on teistes komisjonides ka. 

Ja mis puudutab seda ESG-aruandlust, siis Õnne Pillak esitles seda selliselt, justkui me oleks hakanud Reformierakonna targal juhtimisel seda aruandlust maha võtma. Tegelikkus on ikkagi vastupidine. Juba paar aastat tagasi sai räägitud, mina isiklikult majanduskomisjonis rääkisin sellest, et ärge kehtestage seda kohustust. Kõik reformierakondlased eesotsas toonase majanduskomisjoni liikme Andres Sutiga seletasid mulle, et Rain, Eesti konkurentsivõime jaoks, selleks et ettevõtjad raha saaks ja nii edasi ja nii edasi, on seda aruandlust väga vaja. Nüüd, kui Ursulal maa põleb ja Ursula mõtles, et midagi peaks vähendama, võtame näiteks selle ESG-aruandluse maha, hakkas ka Reformierakond mõtlema, et läheme siis Isamaa eelnõule taha. Nii et ei ole siin midagi, et te siin teete ja vähendate ja nii edasi. Oma jama likvideerite, kui teised on selle likvideerimise juba käsile võtnud. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, sõnavõtt kohapealt. Kaks minutit.

Jaa, mul on pigem lühike sõnavõtt. Mul on hea meel näha, et koalitsioon on valmis toetama opositsiooni eelnõu. Ma ei mäleta, millal meil viimati selline pretsedent oli. See on demokraatia arengu mõttes ja üldse [selles mõttes], et tulla välja sellest ummikseisust, mis meil siin vahepeal Riigikogus oli, väga oluline samm. 

Muidugi toetab Keskerakond eelnõu, mis puudutab bürokraatia vähendamist. Aga minu jaoks on oluline see samm, et koalitsioon ja opositsioon [teevad] koostööd. Ja ma loodan, et kui me tuleme sügisel siia tagasi, siis samamoodi toetatakse ka mõnda Keskerakonna esitatud eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 600 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 600 on seadusena vastu võetud.

Liigume tänase teise päevakorrapunkti ja ühtlasi hooaja viimase punkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 kolmas lugemine. Enne kui avan läbirääkimised fraktsioonidele, on protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuskil siin Eesti Vabariigis ringleb selline muinasjutt, et Eesti on õigusriik. Õigusriik tähendab tegelikult seda, et kõik vastuvõetud seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Kahjuks on aga käesolev eelnõu, mis on jõudnud kolmandale lugemisele, ehk rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu põhiseadusega vastuolus, sellepärast et rikutakse [inimeste õigust] isikupuutumatusele. Sellele on osundanud mitmed tippjuristid, kaasa arvatud tippjurist Carri Ginter. Ta viitab sellele, et hakatakse kasutama kuskil 11 registri andmebaase, kaasa arvatud numbrituvastuskaameraid, mille abil on võimalik inimeste tegevust ja toiminguid jälgida. Ehk sisuliselt on tegemist jälitustoiminguga. 

Mis asi on jälitustoiming? Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kurioosne on see, et seni on lubatud sellist asja teha ainult kriminaalmenetluse raames, vajaduse korral koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle tõkestamise eesmärgil. Nüüd on sedasama normi [laiendatud] nii-öelda kõikidele inimestele ehk põhimõtteliselt on kõik inimesed ühel hetkel muutunud kriminaalmenetluse objektiks ehk kõik on potentsiaalsed kurjategijad. 

Ma olen seisukohal, et juba praegu on Riigikogu teinud päris tõsist praaki. Kolmel korral sel aastal on käinud õiguskantsler siin ja viidanud sellele, et meie vastuvõetud seadused ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ka lugupeetud president on saatnud tagasi mitmed seadused. Ma arvan, et me ei tohiks praegu seda seadust sellisel kujul vastu võtta, kui see on konkreetselt vastuolus põhiseadusega. Milline võimalus oleks praegu, ütleme, seda eelnõu peatada? Kas te võtate kokku mingisuguse vanematekogu, et seda küsimust arutada, sest asi on äärmiselt tõsine?

Aitäh küsimuse eest! Mina ei saa vanematekogu kokku kutsuda, kuna see on puhtalt Riigikogu esimehe pädevuses ja tema otsustada. 

Kuidas me oleme jõudnud kolmanda lugemiseni? Selle nädala teisipäeval oli teine lugemine ja siis said kõik osalejad oma arvamust avaldada. Päris tore ja põhjalik diskussioon ja arutelu oli. Teisipäevast oleme liikunud tänase, neljapäevase kolmanda lugemiseni. Rahvasaadikud otsustavad, kes on selle poolt ja kes on selle vastu. 

Aga läheks [protseduuriliste küsimustega edasi]. Lühike küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on tegelikult täpselt sama mure. Mis põhjusel püütakse see seadus nii kiiresti vastu võtta, vahetult enne seda, kui Riigikogu läheb suvepuhkusele? See ei peaks olema põhjus, miks me kiirustame. Täpselt samamoodi nagu põhjendus, et meil on vaja saada Euroopa Liidu rahastust, et luua superandmebaas, ühendada 11 andmebaasi ja hakata inimesi profileerima. 

Tegelikult meil ei ole olnud laia, põhjalikku arutelu. Meil on teine ja kolmas lugemine toimunud samal nädalal. Praegu on järjest ilmunud erinevatelt ekspertidelt artikleid ja arvamuslugusid sel teemal, et [tegemist] on väga olulise inimeste põhiõiguste riivega. 

Mul on ettepanek. Kas te saaksite pöörduda rahanduskomisjoni esimehe poole ja paluda tal see eelnõu päevakorrast maha võtta?

Komisjon saab selle välja võtta, aga ma arvan, et teisel lugemisel anti selline sisend, et sellega võiks minna edasi kolmanda lugemiseni. Teisipäeval teise lugemise ajal oli see koht, kus toimus ka tagasilükkamise või katkestamise [ettepaneku hääletus]. Täna on lõpphääletus, mis näitab ära [selle], kuhu me oleme jõudnud.

Aga protseduuriline [küsimus], Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Mure on väga suur. Me hakkame hääletama superandmebaasi üle, aga jätkuvalt ründavad kanade õiguslased minu postkasti. Mul tekib kahtlus, ega tegemist pole äkki mingi hübriidrünnakuga. Lihtsalt silt on "kanade õigused", aga eesmärk on halvata osa Riigikogu liikmete meilboksid. Kas saaks kuidagi abi?

Paraku ei saa istungi juhataja teid protseduuriliselt kuidagi aidata. Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Teemaks jällegi seesama eelnõu 640, mille kolmas lugemine parasjagu ees seisab. Arvestades kogu seda mastaapi ja olulisust ja seda, et tegelikult on siin ka õigusriigi riive sees, milline on teie kui istungi juhataja ja Riigikogu juhatuse liikme arvamus? Kas tõesti on mõistlik nii olulises küsimuses teha teine ja kolmas lugemine ühe nädala jooksul, nii nagu praegu on välja kujunenud? Teine lugemine oli meil teisipäeval ja täna on kolmas lugemine. Ja kõike seda tehakse selle egiidi all, et kohe-kohe on suvi käes ja kõik lähevad puhkama.

Aitäh! Tavapärane see ei ole, et eelnõu [teine ja kolmas lugemine] on samal nädalal. Aga kuna meil on tulemas istungivabad kuud, siis selles kontekstis oli kahe lugemise toomine ühele nädalale otstarbekas. See oli rahanduskomisjoni soov ja see oli ka valitsuse soov. Praegu me oleme kolmanda lugemise juures. Aga päevakorrast välja võtta saab ainult komisjon. Esmaspäeval me kinnitasime päevakorra. Teisipäeval oli teine lugemine, neljapäeval on kolmas lugemine. See on praegune protseduurika. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline [küsimus] juhatajale.

Aitäh! Tõesti, komisjon saab selle päevakorrast välja võtta. Ma kutsun üles kutsuma kokku erakorralise komisjoni istungi. Ma kahjuks ei näe praegu saalis rahanduskomisjoni esimeest. Aga võib-olla saaksite teie teda kutsuda, et me saaksime pidada erakorralise rahanduskomisjoni istungi ja selle eelnõu tagasi võtta. Mind paneb muretsema see, et me võtame vastu põhimõtteliselt inimeste põhiõigusi väga tugevalt riivava eelnõu, mille puhul on võimalik, et see on ka vastuolus põhiseadusega. Mina ei näe, et rahanduskomisjon oleks küsinud selle eelnõu kohta arvamust põhiseaduskomisjonilt. Nii et ma ei näe, kuidas me saame liikuda kolmanda lugemise juurde.

Aitäh! Me kinnitasime päevakorra esmaspäeval ja seal olid sees ka viited "teine lugemine" ja tänase päeva kohta "kui teine lugemine lõpetatakse". Selle järgi me oleme selle [eelnõuga] liikunud. 

Komisjoni ei saa [istungi] juhataja kokku kutsuda, seda saab teha ikkagi komisjoni esimees ja kooskõlas komisjoni aseesimehega. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mitte ei tahaks venitada, aga tegu on päris tõsise asjaga ja karta on, et me tekitame siin pretsedendi. See, et üks ja sama eelnõu on ühel ja samal istunginädalal nii teisel kui ka kolmandal lugemisel, ei ole tavapärane, nagu te ütlesite. Võib-olla on teil meeles, millal üldse viimati selline asi oli?

Minu küsimus on selline. Kas tõepoolest oli komisjoni põhjendus, miks seda niimoodi peaaegu et pretsedenditult tehakse, see, et varsti tuleb suvi ja siis me ei saa seda menetleda. Okei, oleks tegu mingisuguse puhttehnilise seaduseelnõuga – meil on selliseid olnud siin küll ja küll viimase kahe aasta jooksul –, sel juhul oleks see võib-olla kuidagi seletatav, aga tegu on päris suure asjaga, mis tõepoolest tekitab hästi palju küsimusi, kaasa arvatud see, kas see eelnõu vastab üldse põhiseadusele. Nii palju, kui meile on teada, siis õiguskantsler väga kahtleb selles. Miks ikkagi on vaja see kiiremas korras enne suve vastu võtta? Miks ei saa seda teha näiteks sügisel? Kas tõepoolest oli komisjoni põhjendus see, et suvi on tulemas ja teeme ära enne, kui tuleb vaheaeg? 

Õige märkus! Õiguskantsler on viidanud, et siin on mõned mitteasjakohased punktid sees. Selle nädala teisipäeval [toimunud] teine lugemine – selle me kinnitasime esmaspäeval – oli päris viljakas ja päris dialoogipõhine. Kõik said siin oma mõtted välja öelda – ma tunnustan kõiki, kes kõnelesid – ja rahanduskomisjoni liige andis vastuseid. Kuna teine lugemine lõpetati, siis oleme esmaspäeval kinnitatud päevakorra kohaselt liikunud tänasesse, neljapäeva, ja neljapäeval on meil [kavas] kolmas lugemine. 

Peeter Ernits, ma itinduses ei saa teid aidata, aga küsige protseduuriline küsimus.

Hea juhataja! Kanad las ründavad, kanakari on võimas. Ma olen parlamendis olnud üsna pikalt ja ma ausalt öeldes ei mäleta sellist pretsedenti, et ühe nädalaga kaks lugemist. Ja mu küsimus on. Tegelikult on see Eesti õigusriikluse seisukohalt ülimalt ohtlik seaduseelnõu, ükskõik kas suvepuhkus läheneb, ja ma ei ole sugugi kindel, et president seda tagasi ei saada. Kas ongi niimoodi, et sinu võimaluste juures ei olegi võimalik midagi teha, aga sa kiidad selle heaks? Ma saan aru, kui meil oleks sõjaseaduse väljakuulutamine, et Venemaa ründab või midagi muud. See on pretsedenditu ja ohtlik Eesti riigile.

Protseduuriliselt ma ei saa seda ei välja võtta ega lisada, vaid ma saan lähtuda päeva[korrast]. Täna on meil kolmandal lugemisel seaduseelnõu 640. 

Kalle Grünthal, protseduuriline [küsimus].

Lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on äärmiselt tõsine, sellepärast et selle seaduseelnõuga luuakse olukord, kus kriminaalmenetluses lubatud jälitustoimingud, isiku jälgimine varjatult ja teda teavitamata, kantakse üle menetlusse, mis ei ole seotud kriminaalmenetlusega. Ehk kõigi tavakodanike puhul hakatakse teostama jälitustoiminguid. No mina ei tea, palju siin saalis juriste on, aga ma väidan, et põhimõtteliselt on tegemist põhiseadusvastase seadusega, vähemalt selles osas, sellepärast et rikutakse [inimese õigust] isikupuutumatusele, mis peaks olema põhiseadusega garanteeritud.

Minu küsimus on selline. Ka mina ei nõustu sellega, et seda seadust tehakse kiirmenetluse korras. Mingisugust ohtu sellega seoses ei ole. Millised võimalused on Riigikogu liikmel – seoses sellega, et siin tahetakse põhiseadusvastaselt hakata [piirama] inimeste [õigust] isikupuutumatusele – seda protsessi peatada? Kas selleks on, ütleme, pöördumine põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtusse, Riigikohtusse? Kas need argumendid, mis ma olen praegu välja toonud, on piisav alus selleks, et seda protsessi peatada, ja nii edasi …

Aitäh! Kas need argumendid on piisavad, seda saab öelda institutsioon, kelle poole te pöördute. Sellele mina hinnangut anda ei saa. Ja seaduse kuulutab välja president. Presidendil on alati võimalik jätta see seadus välja kuulutamata ja saata Riigikogusse tagasi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh! Minu mure ongi see, et ma ei taha, et parlament satuks jälle piinlikku olukorda. Kõik saavad väga hästi aru, et tegemist on eelnõuga, mis suure tõenäosusega [jõuab] Riigikohtusse – üks võimalus on, et president ei kuuluta seda välja, või kaebab õiguskantsler selle Riigikohtusse –, kuna riivatakse inimeste põhiõigusi ja on olemas vastuolu põhiseadusega. 

Ja sellest tulenevalt oligi minu ettepanek, et enne seda, kui me satume sellisesse piinlikku olukorda, nagu meil juhtus eelmisel aastal automaksuga, tuleks see [eelnõu päevakorrast] välja võtta. Ma vaatan, et rahanduskomisjoni esimees on täna istungil [viibinud], ta peaks olema majas. Mul on rahanduskomisjoni esimehele ikkagi palve kutsuda praegu kokku erakorraline istung. Juhataja võiks võtta selle jaoks vaheaja, et komisjon [saaks langetada] otsuse see eelnõu tagasi võtta, et me ei satuks piinlikku olukorda. Vastasel juhul tähendab see seda, et kui president seda [seadust] välja ei kuuluta, peame kogunema suvel ja seda eelnõu uuesti arutama.

Aitäh ettepaneku eest! Juhataja saab võtta vaheaja, kui komisjonilt tuleb soov teha [erakorraline] istung, aga praegu seda [soovi] ei ole. Saame minna edasi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõigepealt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! No sellele eelnõule tuleb vastu hääletada, sest kui see täna vastu võetakse, siis me siseneme uude ajastusse – jälgimisühiskonna ajastusse. Mina ei taha elada jälgimisühiskonnas. 

Eile andis Keskerakonna fraktsioon üle ettepaneku lükata tagasi politseikaameraid [seadustav eelnõu], aga võrreldes selle seadusega on politseikaamerad mänguasi, kui ma tohin end nii väljendada. Selle eelnõuga antakse Rahapesu Andmebüroole õigus luua superandmebaas. Luuakse superandmebaas, mida hakkab töötlema tehisaru, tehisintellekt, ja kuhu koondatakse kõikide eraisikute ja juriidiliste isikute andmed. Neid andmeid hakatakse kasutama muu hulgas [isikute] profileerimiseks. Põhimõtteliselt luuakse iga isiku kohta profiil: mida ta teeb, kes on tema sugulased, kus ta töötab, milliste ettevõtetega ta seotud on, mida ta poest ostab. 

Mind hämmastab rahandusministri selgitus selle kohta, miks meil tuleb seda teha: me saame Euroopa Liidu taasterahastust 3,5 miljonit eurot. Selline oli Jürgen Ligi selgitus. Ja me peame selle ära kasutama. Kui te küsite, mis hinnaga on valmis Eesti riik, Eesti valitsus inimeste põhiõigused maha müüma, siis see summa on 3,5 miljonit eurot. 3,5 miljonit eurot on raha, mis saadakse Euroopa Liidult. Ja see on põhjus, miks meil see eelnõu täna laual on ja miks sellist superandmebaasi tahetakse teha.

Ma tuletan uuesti meelde: kui meil ehitati e-riiki, siis selle keskne seisukoht oli, et me ei ühenda [andmebaase], me ei koosta ühendatud andmebaase ehk [selliseid andmebaase], kuhu kõik andmed korraga kokku tuleksid, me ei koosta tsentraliseeritud andmebaase. See on olnud e-riigi põhimõte. Ja täna on meie ees eelnõu, millega me sülitame selle põhimõtte peale. 

Eelnõu nimeks on muidugi pandud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Väga mugav on selle taha peita superandmebaasi. Kui keegi peaks olema [eelnõu] vastu, siis öeldakse: aa, sa oled selle vastu, et me võitleme rahapesuga. Siin saalis ei ole kedagi, kes oleks selle vastu. Inimesed siin saalis on vastu sellele, et me võtame vastu seaduseid, mis on vastuolus põhiseadusega ja mis riivavad inimeste põhiõigusi, tekitavad jälgimisühiskonna. 

Ja siis see jutt, mis ka kaamerate puhul eile kõlas: kui sa oled aus inimene, siis ei ole sul midagi karta, see on ju sinu turvalisuse tagamiseks, see on meie kõigi kaitseks. Ja igasugust debatti põhiõigustest, vabadustest ja väärtustest püütakse summutada. Seda debatti lihtsalt ei ole võimalik pidada. Need, kes kuulasid eile seda politseikaamerate debatti – no see oli lihtsalt nii ühekülgne. 

Ma räägin [natuke] sellest andmebaasist. Mul on siin väljavõtted sellest eelnõust. Koondatakse andmed 11 ametlikust registrist. Esiteks Rahapesu Andmebüroo enda andmed ja sinna juurde liidetakse veel rahvastikuregister, äriregister, tegelike kasusaajate andmekogu, kinnistusraamat, liiklusregister, Eesti väärtpaberite keskregister, majandustegevuse register, maksukohustuslaste register, töötamise register, karistusregistri ja e-toimiku süsteem. Need kõik pannakse kokku. Aga sellest oli veel vähe.

On eraldi kirjas, mis [andmeid] iga eraisiku ja iga juriidilise isiku kohta kogutakse. Näiteks füüsilise isiku andmed: sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed. Kui sul on mingit vara, siis eraldi kogutakse kinnistute, sõidukite ja väikelaevade andmeid, väärtpaberite andmeid, äriregistri juriidilise isiku detailotsingu kaudu seotud isiku andmeid, tulu‑ ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmeid, käibe‑ ja tollideklaratsiooni andmeid. Ja loetelu läheb veel edasi. See loetelu läheb veel edasi! 

Ja kui need andmed on kõik kokku kogutud, loob tehisaru iga inimese kohta profiili, kas see inimene on kahtlane või ta ei ole, kas ta võib olla kunagi potentsiaalselt, teoreetiliselt seotud mõne kuritegeliku isikuga või mitte. Ja siis öeldakse: aga me kaitseme teid, sest me kasutame pseudonüüme. Selle kohta on isegi pangaliit öelnud, et pseudonüüm ei tähenda, et on tagatud anonüümsus, nende vahel ei ole võrdusmärki.

Aga mis kõige olulisem ja mis mind kõige rohkem häirib, on see sõnastus, mis ütleb, millal on võimalik ametnikel nendele andmetele ligi saada. See on niivõrd lai! Põhimõtteliselt võib seda tõlgendada nii, et kui sul tekib mingigi kahtlus või teoreetiline tõenäosus, et isik võib olla kunagi tulevikus seotud kellegi kahtlasega, siis sa võid minna ja [neid andmeid] vaadata. Ma loen seda [eelnõu] ja see kaalutlusruum on niivõrd lai, et põhimõtteliselt võib neid andmeid vaadata iga hetk. Ei ole absoluutselt mitte mingit probleemi poolkogemata tuletada nende niinimetatud pseudonüümitud andmete põhjal tegelikku isikut. 

Kuidas tagatakse sõltumatus? See [selgitus] meeldib mulle [kohe eriti]. Öeldakse, et igaüks ikkagi ei saa neid andmeid vaadata, peab saama loa kahelt sõltumatult isikult. Kahelt sõltumatult isikult Rahapesu Andmebüroost. Need on sõltumatud isikud, kes töötavad ise sellessamas Rahapesu Andmebüroos?! Mul on küsimus: kuhu jäävad logid ja kes teeb sõltumatut kontrolli selle üle? Mitte midagi sellist [kirjas] ei ole.

Ja mis kõige hullem! Üks olulisemaid põhiõiguste kaitse küsimusi on, et inimesel peab olema õigus teada saada, mis andmeid on tema kohta kogutud. Selle eelnõu puhul ja selle superandmebaasi puhul seda õigust ei ole. Sul ei ole õigust teada saada, milline profiil on sinu kohta loodud. See on see koht, mis on [selgelt] vastuolus põhiõigustega.

Selline tsentraliseeritud andmete kogum on ka julgeolekuoht. Kujutage ette, kui mõni vaenulik riik saaks ligi nendele profiilidele, sellisele andmekogule. Juba see on põhjus, miks me ei tohi selliseid kogusid luua. 

Keskerakond hääletab sellele eelnõule vastu, sest see on vastuolus põhiseadusega ja viib meid jälgimisühiskonna ajastusse. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pikemalt rääkisin eelnõu sisust teise lugemise ajal, mis oli alles hiljaaegu, aga mõne asja rõhutaksin üle. Kiirkorras menetletakse eelnõu, millega antakse ühele ametile, võib öelda, piiramatu õigus Eesti inimeste ja ettevõtete kohta hakata pidama superandmebaasi ja selle superandmebaasi peal tehisaru abil profiile looma. Kuigi kolleeg Lauri ütles teise lugemise ajal, et ei-ei, seal vaadatakse ainult üksikuid inimesi ja ettevõtteid, siis nii see ei ole. Nagu ta ise oma kõnes ütles, kõik andmed korjatakse ühte andmebaasi kokku, sest siis on päringuid lihtsam teha, ei pea erinevatest andmebaasidest otsima. Sellega ta ütles ära, et ongi kõikide inimeste ja ettevõtete [andmebaas]. Ja teiseks, ei ole need midagi üksikud päringud. Tehisaru, kratt ööpäev ringi profileerib inimesi.

Sama seadusega võetakse kodanikult õigus teada saada, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, mis tulemuse on profileerimine andnud ja kes on need ametnikud, kes on ühe või teise inimese andmeid vaadanud. Ja samal ajal ei ole seaduses mitte ühtegi kontrollimehhanismi, kuidas seda ametkonda kontrollida saaks. Näiteks, kuidas parlamendiliikmed [seda teha saaksid]. Siin hiljaaegu avalikkuse tähelepanu köitnud skandaal, mis oli seotud politseikaamerate ja nende tehtud piltide andmebaasiga, on selle kõrval lapselalin, kui žargooni kasutada. 

Ma pöördun teie poole, head koalitsioonisaadikud. Kui paljud teist on selle eelnõu läbi lugenud? Kes on selle sisuga kursis? Null! (Saalist kostub üksik hääl: "Mina.") Sina, Kalle, ei ole koalitsioonis, ma pöördusin koalitsioonisaadikute poole. Ükski koalitsioonisaadik ei ole seadusega kursis. Ametnikud panevad teie ette seaduseelnõu, millega teilt endalt võetakse kõik õigused ära. Te tulete siia saali nagu uneskõndijad, nagu lambakari – mõni minut läheb veel aega, Reinsalu peab ka oma kõne ära – ja vajutate nuppu ning ongi seadus kiirkorras vastu võetud. Ja siis sügisel loeme lehest, mida arvavad selle kohta õiguskantsler, president, ja tuleme jälle, silmad häbi täis, siia tunnistama – mina õnneks ei pea tulema siia, silmad häbi täis, midagi tunnistama, aga keegi koalitsioonist peab siia ette astuma ja seda ütlema –, et jälle ei saanud hakkama. 

Nii et mõelge korraks. Kevadistungjärk on lõppemas. Praegu on võimalik vastu suve kordki midagi mõistlikku teha. No mis teiega juhtuda saab, kui teist keegi selle seaduseelnõu vastu hääletab? Saate fraktsiooni koosolekul sõimata, aga kuna te olete poliitikud, siis olete nagunii harjunud sõimata saama. Seejärel lähete suvele vastu ja vähemalt hing on kerge, et sai tehtud midagi õiget, midagi mõistlikku. Nii et hääletage vastu sellele eelnõule. Aitäh!

Aitäh! Nüüd protseduuriline [küsimus], Lauri Laats. Ootan protseduurilist küsimust.

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg Rain Epler mainis kolleeg Laurit. Ma lihtsalt tahaksin täpsustada, et tõenäoliselt mõtles hea kolleeg Rain Epler oma sõnavõtus Maris Laurit, mitte Lauri Laatsi. (Saalist vastatakse: "Vastab tõele.")

Stenogrammi huvides oli täpsustus oluline. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Niisugust baasi niisuguse töötlemise kavatsusega ei ole Eestis varem olnud. Teiseks, niisugust baasi ei eksisteeri üheski Euroopa Liidu liikmesriigis. Hollandis püüti analoogilist mudelit luua, kuid Hollandi kohtud tunnistasid selle põhiseadusvastaseks. Selle eelnõu kohta, mida Maris Lauri meile üleeile reklaamis kui eelnõu, mille puhul väidetavalt on tehtud head koostööd ja kõikide osaliste seisukohti arvesse võetud, on viimase 48 tunni jooksul selgunud [midagi muud]. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja [juhatuse esimees] Toomas Luman on avaldanud selle kohta kriitikat. Ka Eesti Tööandjate Keskliidu juht härra Sutter on väljendanud kriitikat. Ja põhiseaduslikud institutsioonid, nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör – riigikontrolör n-ö majandusliku ökonoomsuse mõttes, [õiguskantsler] põhiõiguste osas – on välja toonud rea põhimõttelise olemusega probleeme. 

See baas koondab nii-öelda potentsiaalse töötlemisvälja tarbeks kokku informatsiooni enamiku Eesti inimeste ja ettevõtete kohta. Seda esiteks. Teiseks, kas meelega või mitte, on jäetud segaseks küsimused, mis puudutavad konkreetsete sätete ja andmeväljade sisustamist. Nagu näiteks kontod: kas see puudutab ka kontotehinguid või mitte? Tõlgendused – panete tähele! – lähevad lahku. Me ei ole saanud relevantset informatsiooni selle kohta. Väidetakse, et seda hakatakse sisustama Eesti Panga presidendi määruse alusel – see puudutab pangasaladusse puutuvat –, kas tehinguandmeid hakatakse sellesse baasi sisse tõstma ja nendega opereerima või mitte.

Ja panete tähele, milles on küsimus! Kui moodustub niisugune baas ja moodustub profileerimisalus – me teame, et suur osa, lõviosa inimesi, valdav osa inimesi on ju heausksed ja käitunud õiguspäraselt –, siis tegelikult juba see asetab neile niisuguse kahtluse, mida see büroo hakkab siis menetlema. 

Kui me loome praegu selle pretsedendi, siis see pretsedent saab olema, ma ennustan, ametiasutuste seas kõikehõlmava edasise viraalse levikuga. Eelmise aasta suvel me saime avalikkuse kaudu teada, et Maksu- ja Tolliamet tahab samamoodi saada ligipääsu kontodele ja hakata kontosid profileerima. 

Samamoodi on väga [tõenäoline], et kui selline baas on juba kokku pandud, siis piisab ainult ühest paragrahvist, ühest lõikest, et seda superbaasi laiendada kõikidesse muudesse valdkondadesse. Juba praegu on sellele baasile ehitatud ka tagauks: seaduse alusel on julgeolekuasutustel õigus selle baasi informatsiooni ja profileeringute tulemeid selle loogika järgi kasutada. 

Seda seadust on menetletud pretsedenditu ülehelikiirusega. See tähendab seda, et see anti parlamendile üle maikuus ilma väljatöötamiskavatsuseta. Ainukene institutsioon, kellele see seaduseelnõu kooskõlastamiseks saadeti – ja kes kritiseeris selles [sisalduvat] pangasaladuse probleemi –, oli pangaliit. Mitte ühelegi teisele institutsioonile seda kooskõlastamiseks ei saadetud. 

Selline seaduse menetlemise stiil ei vasta põhiõiguste kaitse seisukohalt mitte mingisugusele minimaalsele kvaliteedile. Selle seaduse sisu on pretsedenti loovalt inimeste põhiõigusi piirav. Ja kolmandaks, selle seaduse puhul on meile korduvalt avalikult vassitud nende viimaste päevade jooksul, kui see on esmalt kerkinud ühiskonna, aga ka laiemalt parlamendi liikmete tähelepanu alla. 

Isamaa hääletab selle eelnõu vastu. Isamaa pöördub kindlasti presidendi poole ja hiljem seaduse jõustumise loogikast lähtudes ka õiguskantsleri poole – see seadus kavatsetakse jõustada juba 1. juulist – palvega jätta see seadus välja kuulutamata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. On küll üks protseduuriline küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma jätkuvalt tunnen muret selle pärast, et me liigume siin kiires tempos lõpphääletuse suunas. Ma küsin, ega vahepeal, kui me pidasime kõnesid, ei ole laekunud rahanduskomisjoni esimehelt ettepanekut võtta vaheaeg ja teha erakorraline komisjoni istung, et see eelnõu tagasi võtta. Kui seda ei ole laekunud, siis suure tõenäosusega pean ma paluma kedagi kolleegidest, et see vaheaeg võtta. Aitäh!

Aitäh! Kontrollisin e-posti, ei ole tulnud Riigikogu juhatuselt teadet ja pole tulnud ka komisjonilt teadet, et vaheaeg võtta. Aga juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 640 lõpphääletus. Et seda ette valmistada ... Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma sooviks võtta enne hääletuse läbiviimist vaheaja. Võib-olla selle aja jooksul leiame rahanduskomisjoni esimehe, kes võtaks selle seaduseelnõu tagasi.

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kuid on protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ennem palusin võtta vaheaja selle eesmärgiga, et rahanduskomisjoni esinaisega rääkida, aga ma kahjuks ei leidnud teda. Aga ma näen, et ta on praegu saalis. Kas mul on õigus uuesti võtta vaheaeg, et temaga ikkagi läbi rääkida, või mul seda õigust rohkem ei ole?

Paraku on enne hääletamist võimalik võtta ainult üks vaheaeg, sõltumata sellest, mis fraktsiooni te kuulute. Aga läheme tänase ja selle hooaja viimase hääletuse juurde.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 18, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 640 on seadusena vastu võetud. 

Kuid enne [istungi] lõppu on veel protseduuriline küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on tegelikult päris muret tekitav, et kevadistungjärgu lõpus (Juhataja helistab kella.) kõige viimase …

Kannatame natukene! Aitäh!

… sai vastu võetud põhiseadusvastase andmebaasi, superandmebaasi loomine. Tahan küsida teie käest, mida see meie jaoks tähendab. Kui president seda nüüd kahe nädala jooksul välja ei kuuluta, siis kas see tähendab seda, et me koguneme suvel uuesti, et seda küsimust arutada?

Aitäh! See on presidendi otsustada. Ja protseduuriliselt saab seda selle alusel otsustada Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees.

Nii, aga Vadim Belobrovtsev. Te ei taha ikka kuidagi veel ära lõpetada. Viimane protseduuriline [küsimus].

Kiiret ei ole kuskile. Tööpäev. Küsimus on selline. Me teame, et eile sai vastu võetud üks seadus, juba teist korda, mis meie arvates ja ka presidendi arvates on endiselt põhiseadusega vastuolus. Kuidas see protseduur välja hakkab nägema? Kuidas me edasi tegutseme? Mis saab sellest eelnõust siis, kui president seda ka teisel korral välja ei kuuluta? Kuidas see ajaliselt reglementeeritud on? 

Ajaliselt tuleb ta vastavalt sellele, mis meil [reglement] ette näeb. Presidendil on võimalik Riigikohtusse pöörduda. Ja kui ta seda praegu [vastu võetud] seadust välja ei kuuluta, siis tuleb see uuesti suurde saali ja Riigikogusse tagasi. 

Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale. Diskuteerida teiega on tore.

Hea juhataja! Kanadest ei tule juttu, aga küsimus on selline. Mitu korda, lugupeetud juhataja, me nende praakseaduste pärast peame suvevaheajal oma aega raiskama erakorraliste istungite peale?

Mina ei tea, et Riigikogus töötamine oleks ajaraiskamine. Kui teie jaoks tundub erakorraline istung[järk] ajaraiskamisena, siis saab alati sellest kohast ka loobuda. Aga millal me suvel kokku saame, seda saab öelda Riigikogu juhatus. Praegu ajagraafikut ei ole. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Kui suvel peaks tulema erakorraline istung, Riigikogu juhatus kutsub selle kokku, siis kui pikk on tavaliselt etteteatamistähtaeg? Ma mäletan, et eelmine kord oli see etteteatamistähtaeg päris lühike. Ma mäletan, et paljud fraktsioonikaaslased olid Eestist ära, kui me seda automaksu arutasime.

Poliitiliselt korrektne vastus oleks, et teile saadetakse õigeaegselt elektrooniline teavitus selle kohta, millal toimub erakorraline istung[järk]. 

Nii. Aitäh! Meie istung on lõppenud. Soovin kõigile ilusat võidupüha ja head jaanipäeva!