Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist, kõik, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi siit istungisaali rõdudelt, aga ka sinise ekraani vahendusel! Me alustame 11. juuni infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve, kohaloleku kontroll, palun.

Kohale on end registreerinud 11 Riigikogu liiget, puudub 90. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, taristuminister Kuldar Leis ja välisminister Margus Tsahkna. Tere päevast, lugupeetud ministrid! Ning meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Lisaks saab küsiv Riigikogu liige võimaluse üheks täpsustavaks küsimuseks ja üks Riigikogu liige saab selle küsimuse raames võimaluse esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 11 registreeritud küsimust.

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on sisejulgeolek. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Teate, mulle tundub, et valitsuse rabe poliitika, nii nagu oli see meretuuleparkide saagas, on nüüd tegelikkuses realiseerumas ka teemas, millest on avalikkus saanud loetud päevad tagasi teada – et kavatsetakse paigutada Eesti territooriumile 600 rasket kurjategijat, kes praegu kannavad karistust Rootsi Kuningriigis. 

Rootsi Kuningriigi hoiakust võib täiesti aru saada, ka Rootsi peaminister on tunnistanud, et Rootsi on kaotanud – ennekõike seoses immigrantidega seotud kuritegevusega – kontrolli kuritegevuse üle. Need kurjategijad, keda kavatsetakse Eestisse paigutada valitsuse mandaadiga, on raskeid kuritegusid sooritanud isikud, kes eeldatavasti on immigrandi taustaga, kellel ei ole peresidemeid Rootsis, ja see on ka Rootsi arusaadav huvi. 

Sellega seoses on rida julgeolekulisi küsimusi. See tähendab seda, et me toome siia suure hulga raskeid kurjategijaid. Meil tekib, mille kohta meil Justiitsministeeriumil hetkel ülevaadet ei ole, kui suureks ja ulatuslikuks kujuneb nende inimeste külastatavus Eesti territooriumil. Ning ka sotsiaal-majanduslike mõjude osas ja maksumuse osas on kõlanud erinevaid väiteid. Pricewaterhouse'i hinnangus – vähemalt nende analüüsis, mis on eelnõu seletuskirja toodud ära – on toodud, et otsekui see on kuluneutraalne Eesti maksumaksjate kulule. Valitsus, justiitsministri hinnangul, kavatseb selle lepingu lasta sõlmida juba 18. juunil, see on järgmisel nädalal. Miks te sellega nii kiirustate? Ja kas te olete analüüsinud ka neid sisejulgeoleku riske, mis võivad sellest otsusest tuleneda?

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Mõned sellised näited teile siia, et te orienteeruksite selles teemas veidi paremini. 

Kõigepealt, 18. juunil, tõepoolest, valitsus teeb oma otsuse. Eestis ja Rootsis, mõlemas riigis, peab parlament seejärel tegema oma otsuse. Ja parlamentide otsus saab sündida 2026. aasta kevadel. Nii et enne kui parlamendid oma otsust ei ole langetanud, enne ei ole ka otsust lõplikku olemas. Aga jah, valitsuste vahel see on. 

Ja nüüd ma toon mõned näited. Ja andke mulle andeks võib-olla veidi kergem toon siin alguses, aga see Isamaa selline kõige vastu retoorika, millele te olete nüüd EKRE-lt sujuvalt üle võtnud, see viitab sellele, et vanglas peaksid olema ainult ausad inimesed. Aga vanglas siiski on need inimesed, kes sinna kuuluvad. Ja nad püsivad seal vangla sees, mitte väljas, Tartu linnas. Et oleks kohe klaar. 

Nüüd kõigepealt, jalgratast me muidugi ei leiuta Rootsile Tartu vanglakohtade pakkumisega. Jah, meil on vangla tühi, spetsiifiline kinnisvara, kulu. Lisaks saavad inimesed täiendavat tööd, inimesed, kellel on politseinikega võrdne väljaõpe. See tähendab seda, et meie siseturvalisuse võimekus tõuseb, mitte ei lange. 

Aga mõned näited. Kõigepealt näiteks Hollandist. 2009.–2016. aastal rentis Holland Belgiale kuni 650 vanglakohta Tilburgi vanglas. Saate üles tähendada? Esialgu renditi 500 kohta, see suurenes perioodi vältel kuni 650 kohani. Leping oli esiti kolmeks aastaks, võimalusega pikendada. 2015 kuni 2018 rentis Holland kolmeaastase lepinguga Norrale 242 vangla kohta Nordhavni vanglas. Kuritegevusele Hollandis sellel mõju ei olnud. Vaadates näiteks Hollandi parlamendi avalike stenogramme – kuidas võeti vastu 2016. aasta justiitsministri teade, et Belgia ei pikenda enam Tilburgis vanglakohtade rentimist? Kas hõisati, et suur kuritegevuse allikas pandi kinni? Ei hõisatud. Parlamendierakonnad avaldasid hoopis selgelt kahetsust lepingu lõppemise üle, sest selle tõttu läks vangla sulgemisele ja kohapeal kadus üle 400 töökoha. Ja seda renditi Belgiale Tilburgis kuue aasta vältel. Kui see oleks kuritegevust mõjutanud, küllap oleks parlamendiliikmed seda teravalt märganud. 

Lisaks te mainisite vangide külastamist ja riski. Norra parlamendi ombudsmani 2016 kontrollis vangide olukorda Nordhavni vanglas ja tõdes oma avalikus raportis, et vaid 37 vangil oli käinud külalisi 2016. aasta esimese 10 kuu jooksul. Nii et see ei ole midagi ebatavalist. 

Ja kui te ütlete, et esimest korda kuulete, siis soovitan vestelda Lea Danilson-Järgiga, kes sellest rääkis juba aastaid tagasi kui ideest.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus, palun.

Härra peaminister! Minu küsimus oli tegelikult selles, et kas teil on olemas sotsiaal-majanduslik analüüs selle initsiatiivi koha pealt, millele ma vastust ei saanud. Me oleme nõudnud ka Justiitsministeeriumilt ja ka Kaitsepolitseiametilt ja Politsei- ja Piirivalveametilt tehtud riskisoovitusi, mis on salastatud. Nüüd kavatsetakse siiski … Ärge eksitage, praegu te kõnelete sellest, et järgmise aasta kevadel see otsustamine seisab ees, tegelikkuses see otsustamine on plaanitud ju, kui valitsused sõlmivad kokkuleppe, järgmisel nädalal ehk 18. juunil. Korrigeerige mind, kui see kuupäev, mida justiitsminister täna hommikul väljendas, on vale. 

Vaadake, me peame ka õppima erinevate riikide immigrantkuritegevuse tagajärgedest ja selles loogikas pean möönma, Rootsi on kaotanud selle kuritegevuse üle oma kontrolli, nagu möönis ka Rootsi peaminister. Kui selle sammuga, et me toimetame siia riigi territooriumile 600 sellise taustaga rasket kurjategijat, keda hakatakse külastama, kelle käive saab olema oluliselt suurem, kuna inimesed vabanevad vahepealsel ajal, nende aastate jooksul, ja lisanduvad uued kinnipeetavad, siis see tähendab, et me tutvustame neile Eestit kui keskkonda laiemas loogikas. Ma arvan, et see strateegiline risk ei võimalda meil paristada sellist tüüpi otsustega ja rabedalt käituda, eriti olukorras, kus rahaline mõju tegelikkuses ei saa olema sugugi … Saab olema vähemasti kuluneutraalne. 

Ma hoiatan teid, et ees seisab umbusaldusavaldus justiitsministrile õige pea, sellepärast et valitsus on valinud praegu sellise tee sellise teema käsitlemisel, mis ei vasta meie laiematele siseturvalisuse huvidele, härra peaminister. Härra peaminister, mul on teile lõpuks küsimus (Juhataja: "Teie aeg.") selle kohta, jah, lõpuks küsimus selle kohta, ühe näitena, et kui üks kurjategija sellest grupist sooritab Eestis kuriteo vanglas (Juhataja: "Urmas Reinsalu, teie aeg."), mis on karistatav vabadusekaotusega, mis riigis ta seda karistust kannab, kui selle karistuse kandmise aeg jääb lepingujärgsesse aega.

Aitäh! Härra peaminister, enne kui te vastate: head kolleegid, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit. Kui me läheme juba 30 sekundit üle, siis see käib teiste kolleegide arvelt ja see ei ole kindlasti korrektne. Härra peaminister, palun!

Oli jah hästi pikk jutt, aga ma püüan kolme minuti sisse vastusega ära mahtuda. Kõigepealt hinnast. Need näited, mida ma tõin. Belgia maksis Hollandile 500 vanglakoha eest Tilburgi vanglas 30 miljonit eurot aastas. Seda on kaugelt vähem kui Rootsi maksab Eestile. Norra maksis Hollandile 242 vanglakoha eest 25,5 miljonit eurot aastas. See on samaväärne Eesti-Rootsi lepinguga. Rootsi maksab Eestile 300 koha eest aastas 30,6 miljonit eurot. Kui kinnipeetavaid peaks olema üle 300, siis makstakse täiendavalt 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. 

Nüüd: miks riigid vanglakohti välja rendivad? Miks näiteks Holland seda tegi? Sellepärast, et vangistamise kui meetodi kasutus vähenes karistuspoliitikas. Riigis jäi vanglakohti üle. Valitses sama olukord kui Eestis. Praeguseks olukord Hollandis on muutunud ja vanglakohti on taas puudu. Miks Belgia rentis Hollandilt vanglakohti? Sellepärast, et Belgias oli vanglakohtade puudus ja oli lepingut vaja. Miks Norra rentis Hollandilt vanglakohti? Sest olid järjekorrad karistuse kandmiseks ja oli vaja vanglat renoveerida ja nii edasi.

Nüüd, te ütlesite, et seda lepingut on tehtud salaja. Et seda ei ole ette valmistatud, sellest ei ole räägitud – seegi ei vasta tõele. Ma viitasin teie enda kolleegile, parteikaaslasele Lea Danilson-Järgile, kes juba varasemates intervjuudes on sellest kui võimalusest rääkinud. Ja alates 2023. aastast, see on nüüd mõned aastad tagasi juba, ehkki see teema on tegelikult ju vanem, on Justiitsministeerium pidanud erinevaid konsultatsioone partneritega, ka meediat sellest informeerinud, mida ma viitasingi, Lea Danilson-Järg näiteks on seda infot jaganud. Ja seesama leping ja seletuskiri on olnud avalikud alates 2023. aastast. Valitsuses on arutatud seda 2024. aastal esimest korda. Mandaat läbirääkimisteks anti 2025. aastal. 

Nüüd, kui te küsite, et kas Rootsi vangide risk on kohalike kurjategijatega sidemete sõlmimine kohapeal, siis vastus on ei, sellepärast et Eesti kinnipeetavad paigutatakse ümber Tallinna ja Viru vanglasse. Vangide vastuvõtmise otsustamisel osalevad vanglateenistuse partnerasutused, PPA, Kaitsepolitseiamet. Tartu vangla on moodne kambertüüpi vangla. Ma arvan, et vähemalt kunagi te olite justiitsminister ja küllap jõudsite külastada. Kõikide muude kuludega, mida te küsite, välisvangide ravikuludega on arvestatud, kaasatud. Samamoodi ettekujutus, et me ei ole koostanud või keegi ei ole koostanud (Juhataja: "Teie aeg.") pädevat hinnangut – Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet on seda teinud.

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Ma jätkan Urmas Reinsalu küsimusega, mida te ei vastanud või ei jõudnud vastata. Vanglas teatavasti kehtivad Eesti seadused, kuid Rootsi riigiga kokkuleppel on seal ka eritingimusi. Aga küsimus oli see, et kui needsamad rasked kurjategijad, kes siia tulevad – seal on teatavasti vägistajad, mõrtsukad ja nii edasi –, kui nad sooritavad vanglas näiteks mõrva, siis edaspidi toimub kõik …, kas siis Rootsi võtab selle vangi juriidilise poole enda peale ja kohtumõistmise ja vanglakaristuse, isegi kui ta jääb Eestisse, kas ta maksab kinni need kulud. Või mis sel juhul hakkab juhtuma? Kas see vang, kes sooritab Eestis kuriteo, jääb Eesti riigi kanda need kulud edaspidi ja ka selle Eesti pinnal toimepandud kuriteo karistuse kandmine.

Aitäh! Teie huvi detailide vastu on väga positiivne. Kõigepealt, ülevaate, ma loodan, et justiitsminister teile andis. Ja kui vastab tõele Urmas Reinsalu lubadus, et EKRE-ga koos te teda püüate umbusaldada, siis te saate ju täiendavalt ka küsimustele vastuseid, see on hea. Avalikkus saab ka sellele tähelepanule ja sisulisi vastuseid. 

Nüüd, kui välisvang paneb toime uue kuriteo, siis seda kuritegu esimesena menetleb vanglateenistus. Lisaks taotleb kriminaalmenetluse ülevõtmist Rootsilt. Meie karistusseadustikud on küllaltki lähedased, nii et ühte või teistpidi ka Rootsil ei tohiks olla probleemi, et me võtame jurisdiktsiooni üle. Kui on olukord, et Eesti menetleb kriminaalmenetluse lõpuni, toime on pandud suure huviga kuritegu, siis antakse isik Rootsile üle peale karistuse määramist. Sellisel juhul toimub Rootsis Rootsi kohtu poolt liitkaristuse mõistmine ja isik asub karistust kandma Rootsis. Rootsi maksab kinni selle aja, kui isiku suhtes käib menetlus, see tähendab viimase lõpliku otsuseni alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni Riigikohtu süüdimõistva otsuseni. Ja vanglakoha hind on piisav, et katta ära kriminaalmenetluse kulu riigile. 

Nii, ja veel sellised viited, mis teil olid küsimustes, et kas nad saavad eri kohtlemisi. Ei saa erikohtlemist. Nende kohtlemine toimub Eesti seaduste järgi. Ja töökohtade puhul olgu siis öeldud, et Tartu vanglas koondati mullu üle 100 ametikoha ja töövõimalused on piiratud ka laiemalt. See tähendab seda, et see leping annab meile võimaluse suurendada sisejulgeolekus ametis olevate ja politseiga võrdse väljaõppega inimeste arvu, tugevdab meie sisejulgeolekut, aitab meil hoida vanglavõimalusi juhuks, kui neid peaks vaja olema. Ja kindlasti on igati positiivne sündmus meie sisejulgeoleku valdkonnas. 

Nüüd, seesama jutt, et Tartu vanglasse tuleb mošee või erimenüüd. Seegi ei vasta tõele. Olgu seegi ära öeldud. Või et ei ole teada, kuidas vangid saabuvad, transport on teadmata. Seegi on teada. Nii et kõik need detailid võib ülima põhjalikkusega läbi käia. Lõppkokkuvõttes on olukord selline, et meil on kallis kinnisvara, vangla, meil on vähem vange. Sisejulgeoleku valdkonnas on inimestel võimalik tööd juurde saada ja selline võimalus tekib ja Rootsi maksab selle eest ja igati võrreldava hinnaga, võib-olla isegi paremini kui mujal. Ja see ei ole ebatavaline ka mujal Euroopas.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teemaks on Rootsi vangid. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma pean ütlema ja see on täitsa ilma õeluseta, et minu meelest meil on peaministri koha peal lihtsalt tühi koht. Et poliitiliselt võttes meil ei ole mingeid muid poliitikaid, kui oli siis, kui oli Kaja oli peaminister, et kas see on maksuralli või sõja õhutamine. Samahästi võiks öelda, et meil on tavaline reformierakondlik mees Kaja siin. Kui midagi juhtub praeguse valitsuse ajal, siis Kristen Michal mitte kunagi, mitte midagi ei tea, tema mitte millegi eest ei vastuta ja asjasse ei puutu. See on nii siis, kui näiteks Svet käib Pronkssõduri juures võidupüha tähistamas, see on nii siis, kui roppsuu naistevihkaja Ligi siin solvab Riigikogu saadikuid, see on niimoodi siis, kui Alender jagab miljardeid tuulikuärimeestele ja see on nii siis, kui näiteks Taro räägib, et Putin oli omal ajal täitsa tore mees ja teistsugune kui praegu. Michal kunagi mitte midagi ei tea, millegi eest ei vastuta ja see temasse ei puutu. Aga mina küll arvan, et need on Michali valitsuse ministrid ja puutuvad Michalisse. See on teie valitsus. Ei saa niimoodi, et meil on peaministri koha peal tühi koht ja kõik teised midagi toimetavad ja tema ei tea midagi. 

Nüüd te lugesite üles terve hulga näiteid, kuidas teised riigid on teistele riikidele oma kõrilõikajaid, vägistajaid, mõrtsukaid, terroriste sokutanud, ja mulle jäi mulje, et see oli teie meelest täitsa okei tegevus või nihukene normaalne käitumine. Minu meelest see ei ole normaalne käitumine, seepärast ma kõigepealt küsiksin üle, enne oma lisaküsimust, et väljendage siis nüüd oma selget seisukohta, kas teie meelest see, mida Pakosta teeb praegu, on hea ja õige, kas te kavatsete selle eelnõu saata valitsusest parlamenti või teil on mingisugune teine arvamus, kui on Pakostal.

Aitäh! Ütleme nii, et sellised epiteedid, kui need aitavad teil veidi pikemana paista, aidaku, minu meelest on see, kuidas öelda, nõrkuse märk, kui inimene on ebaviisakas, ise teate. Seda esiteks. 

Teiseks, kui nüüd vaadata seda, mis puudutab vanglarenti Euroopas, siis ma toon teilegi need näited, te ei viibinud ilmselt saalis. Hollandis oli 2009–2016, rentis Holland Belgiale 650 vanglakohta Tilburgi vanglas. 2015–2018 rentis Holland kolmeaastase lepinguga Norrale 242 vanglakohta Norgerhaveni vanglas. Kuritegevusele Hollandis sellel mõju ei olnud, vähemalt vaadates Hollandi parlamendi avalikke stenogramme, kuidas võeti vastu juba kirjeldatud 2016. aastal justiitsministri teade, et Belgia ei pikenda enam Tilburgi vanglakohtade rentimist. Kas tulid hõisked, et kuritegevuse allikas pandi kinni? Ei hõisatud. Parlamendierakonnad avaldasid kahetsust, et leping lõppes, sest selle tõttu läks vangla sulgemisele ja kohapeal kadus üle 400 töökoha. Neid renditi üle kuue aasta või kuue aasta vältel, oleks see kuritegevust mõjutanud, küllap siis oleks ka parlamendiliikmed sellele tähelepanu pööranud. 

Külastamisest samamoodi, seda ma ka enne kolleeg Reinsalule kirjeldasin, kirjeldan teilegi. Norra parlamendi ombudsman käis 2016. aastal kontrollimas vangide olukorda Norgerhaveni vanglas ja ütles avalikus raportis, et vaid 37 vangil oli käinud külalisi 2016. aasta esimese 10 kuu jooksul. Soovitas ka mujal vanglates kasutada elektroonilist suhtlemisvahendit, näiteks videokõnesid, mida ka Eestis kasutatakse.

Hinna puhul, hinnast, et oleks ka pilt ees, Belgia maksis Hollandile 500 vanglakoha eest 30 miljonit eurot aastas. Norra maksis Hollandile 242 eest 25,5 miljonit aastas ja Rootsi maksis Eestile või Rootsi maksab Eestile 300 koha eest 30,6. No vot, et teil oleks faktid olemas. 

Nüüd muid asju ma siin kolleeg Maastikule kirjeldasin ja kirjeldan ka edasi. Nüüd, mis puudutab Liisa Pakosta kirjeldust, ta on avalikkusele andnud kõikehõlmava ja väga adekvaatse informatsiooni. Sisejulgeolekuasutused on teinud sellele ohtu maandavad hinnangud. See aitab tõsta meil sisejulgeolekuvõimekust ja mitte maksta tühja vangla eest niisama, vaid tegelikult palgata sadu inimesi juurde, kellel on politseiline väljaõpe juhuks, kui me seda vajame. Nii et jah, ma siia lõppu ütleks viisakalt, et Mart Juur kirjutas sellest üsna tabavalt, kui tahate, vaatate Facebookis, mida ta kirjutas. Ma arvan, et see on ka see põhjus, miks te siin praegu võitlete.

Nii, Martin Helme, palun, teil on täpsustav küsimus. 

No vot, sellepärast ma ütlesingi: ilma õeluseta. Tühi vastus oli ju. 

Ma küsin: kas see, mida Pakosta teeb, on ette pannud, on toonud valitsusele – kas te toetate seda ise või ei toeta, kas see on teie meelest hea mõte või ei ole? Kordate lihtsalt sama statistikat, mida juba eelmisele kolmele küsimusele olete rääkinud. Ma ei küsinud seda. Ma ei küsinud, mis soovitusi keegi teine annab; ma küsisin, mis on Michali seisukoht. Tuli välja, seal seisab tühi koht. Ei tulnud seisukohta. See ei ole õelus; see on lihtsalt konstateering, see on empiiriline fakt. 

Ikkagi, tegelikult – kas see siis teie meelest on õige, hea, tore asi, et Eesti riik ennast niimoodi prostitueerib, või ei ole?

Ja siseturvalisuse – see on absoluutne orwellilik jutt, et me toome riiki mõrtsukaid, terroriste, vägistajaid ja siis meil siseturvalisus suureneb. See on ju inimeste trollimine, see on ju inimeste lolli jutuga lühisesse ajamine.

Aga mina ikkagi ütleks, et see raha ei ole absoluutselt siin oluline. Riik ei müü ennast niimoodi. 

Ja see raha, kusjuures, on täiesti tühine võrreldes teie rohepöörde korruptsiooniga. See raha on täiesti tühine võrreldes sellega, mida te teete siin kas või selle LGBT kuukulutuste peale. Ei saa võtta riiki sellisena, et müüme ennast selle arvelt, et inimeste turvatunne ka väheneb, ja selle arvelt, et toome siia siis kõige õudsamat seltskonda maailmast.

Nüüd, töökohtadest räägite. Aga kas te olete vaadanud töötusstatistikat? No sellega me küll töötusstatistikat ära ei paranda. Ja riiklikus sektoris vangivalvurikohtade juurdepalkamisega me kindlasti Eesti majandust käima ei tõmba.

Aga ma küsin nüüd, vahetan küsimust, sest eelmisele niikuinii ei saanud vastust. Kas te seda ka olete aru saanud, miks siis nendes riikides, mille näiteid te meile tõite, on nii hirmus kuritegevus? See on ju kõik massiimmigratsiooni tagajärg. See on moslemiriikidest, Aafrika riikidest oleva massiimmigratsiooni tagajärg, et nendes vanasti normaalsetes, turvalistes riikides on täiesti ebanormaalne kuritegelik olukord, ja teie tahate lasta nüüd neil muuta Eestit oma prügimäeks. (Juhataja: "Teie aeg!") Meie ei ole nõus sellega.

Aitäh!

Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh!

Nüüd, mitu märkust.

Mida tähendab vangla rendileping Tartu piirkonnale ja inimestele? See tähendab seda, et säilivad olemasolevad ehk 160 töökohta ja juurde luuakse vähemalt 250 uut töökohta. Vanglateenistujad saavad väljaõppe uute sihtrühmadega töötamiseks ja kindlasti panustab vanglateenistus ka jätkuvalt kohalikku kriisivõimekusse ja siseturvalisusesse. Ka praegu on teenistujad osalenud politseitöös aeg-ajalt ja piirkond saab juurde siseturvalisuse spetsialiste.

Kõik, mis puudutab ohuhinnanguid, riskide maandamist – sellega tegelevad Eestis pädevad asutused. Minu usaldus Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vastu on kõrge. Seda nad kindlasti teevad. 

Ja valitsusest ei tule ükski otsus läbi, kui peaminister sellega nõus ei ole, nii et, noh, ma ei tea, minu meelest see küsimus oli teil veidi tühi. 

Aitäh!

Ja lisaküsimuse esitab Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Võib-olla mul on jäänud midagi kahe silma vahele, aga mina olen kuulnud meedia vahendusel, väga ei süvenenud, aga pilt vähemalt jäi silme ette, et KAPO hinnangul sellega julgeolekuohud Eestile kasvavad, mitte ei kahane. Tekibki küsimus, et kui teie räägite ja Pakosta räägib, et vähenevad, aga KAPO ütleb, et kasvavad, keda ma peaksin rohkem tõsiselt võtma selles küsimuses? Välistada ei saa, et mõlemad räägivad valesti. Mina ikkagi kordaksin üle Martin Helme küsimuse. Loomulikult, teil on selles mõttes õigus, et valitsusest ei lähe läbi mitte ükski asi, eelduslikult, millega peaminister ei ole nõus, aga seda ju Martin ei küsinud, kas te olete sellega nõus või mitte. See on selge, et te olete sellega nõus, kui te olete selle juba läbi lasknud. Aga kas te ise pooldate sellist plaani? Kas teie kui Reformierakonna esimehe ja peaministri hinnangul on see mõistlik plaan, et Eesti võtab endale esiteks sellise rahvusvahelise kuvandi, et osutab selliseid teenuseid teistele riikidele, et Eesti võtab endale ka need riskid, mis sellise plaaniga kaasnevad? Ja kõike seda silmas pidades see tulu, mida me saame, ei saa ju olla eriti suur. Kui me vaatame neid numbreid, mida meile on esitatud, siis mina ei ole märganud, kui palju me reaalselt rahaliselt võidame sellega aastas, kui me lahutame sellest tulust need kulud. Äkki te oskate meid selle koha pealt ka valgustada. Kaks täiendavat aspekti, mis mina veel omalt poolt lisaksin, võib-olla saate ka neid kommenteerida. Kas üleüldse ei peaks tõstatuma küsimus sellest, kes vastutab selle eest ja kuidas, et meil üleüldse selline hiiglaslik vangla on ehitatud Tartusse, mida tegelikult vaja ei ole? Praegu kõik arutelud lähtuvad sellest, et vaadake, meil on tohutu suur vangla, mis tühjalt seisab, kulud kaasnevad sellega, meil on kuidagi tarvis see täita, sest vastasel juhul see on ju täitsa tühja. Miks selline asi üldse ehitati? Kas see on jälle mingisugune selline juhtum, kus mingisugune ehitusfirma on saanud hästi soodsa lepingu, on saanud seal kümneid miljoneid raha, et sihuke asi valmis ehitada, aga üsna peagi selgub, et Eesti riigil tegelikult sellist kolossi tarvis pole kunagi olnudki.

Aitäh, hea küsija! Tuleb vaadata ajaloost järgi, kes ehitas Tartu vangla. Ma olen kindel, et see on olnud valitsuste ja korrektsioonivaldkonna ühine otsus, et meil on vanglaid vaja ja sellel ajal, kui neid vanglaid ehitati, oli meil ka vange rohkem. Meie karistuspoliitika on muutunud mõnevõrra pehmemaks. Ma muidugi ei kahtle selles, et kui EKRE peaks taas võimule saama, eeskätt Isamaad karguna kasutades, siis tõenäoliselt on vanglates jälle rohkem inimesi. Ma selles väga ei kahtle. Ma arvan… jah, ma saan aru, et te näitate näpuga minu peale, lootuses, et minagi seal olen. No kui see teile kergendust või meelerahu pakub. Ma teen ka kõik, et EKRE võimule ei pääseks, nii et ärge solvuge, pidage vastu. Ja ma loodan, et see püsib väga kaua nii. Mis puudutab töökohti, siis töökohtade poole pealt on nii, et kogu välisvangidega seotud kulu katab Rootsi riik. Eesti maksumaksja välisvangide ülalpidamise eest ei tasu. See tähendab seda, et meile säilivad olemasolevad töökohad, juba mainisin, 160, ja tuleb uusi töökohti üle 200 juurde. See tegelikult tähendab seda, et meil ka suureneb võimekus nende inimeste arvelt, kes on võimelised täitma politseilisi ülesandeid või toetama politseid nende tegevustes. Eesti vangid viiakse teistesse vanglatesse, see tähendab, et kokkupuudet ei ole. Eritingimusi ei ole, Eesti reeglite järgi käib. Nagu ma ütlesin ka Urmas Reinsalule, ütlen ka teie meeskonnale, sest Urmas Reinsalu käis Mart Maastikuga koos, teie tulite ilusti kolmekesi, et oleks hiljem fikseeritud, et ees on parlamentide debatid. Parlament peab ka oma debati selle lepingu üle ja Rootsis samamoodi. Ja kui Rootsi parlamendis näiteks parlamendisaadikud, kes on alati oma otsustes vabad, leiavad, et Eestis võidakse kohelda nende vange liiga karmilt ja loobuvad sellest lepingust, siis me peame midagi muud välja mõtlema, kuidas katta Tartu vangla tühjana seismise kahjusid. Sest meil on spetsiifiline objekt, mida võib tulevikus vaja olla. Meil on inimesi sisejulgeoleku valdkonnas juurde vaja, et turvalisust tagada, et võimekust hoida ja Tartu piirkonnas tegelikult see tähendab tööd ja võimalusi. Ja lõppkokkuvõttes, need vangid tulevad Rootsist, lähevad vangi ja vabanevad Rootsis, mitte siia. Nii et Eestis, ma siiski rõhutan selle debati juures, et ma saan aru, et teile sobib inimesi hirmutada, aga ma siiski soovitaks meeles pidada seda, et need inimesed tulevad Tartu vanglasse, püsivad vanglas ja lahkuvad Eesti riigist, vabanedes Rootsi, mitte nad ei käi mööda Tartut vabalt ringi. Nii et tehke oma parim, aga ma arvan, et Eesti inimesed saavad aru, et tühjana seisvat kinnisvara ei ole mõtet niisama maksta ja sisejulgeolekus on jõudu juurde vaja. Aitäh!

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teema on sõnastatud selliselt, et see on toimetuleku kohta. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Loomulikult ma puudutan toimetuleku teemat, ja seda lasteaiakohtade osas. Teatavasti Reformierakond on võtnud positsiooni, mida sotsiaaldemokraadid on aastaid rääkinud ja mis tõesti oli Reformierakonna üldises valimisprogrammis kirjas, aga küll mitte Tallinna valimisprogrammis, et lasteaiakoht võiks näiteks Tallinnas tasuta olla. See on kindlasti päris oluline teema. Ja tasuta asjad, ma tean, on meeldinud Reformierakonnale läbi aegade, ja see on teie kogu sellise maailmavaatelise loogikaga ju ka kooskõlas olnud. Viimased muutused, mis me koos oleme ette võtnud, on ju seda näidanud.

Aga nüüd läheks edasi. Seal tekivad teatud probleemid. Kui Tallinnas saab olema lasteaia kohta tasuta, siis Rae vallas on see näiteks 178 eurot. Suure tõenäosusega Rae vallast ja ka teistest ümberkaudsetest omavalitsustest paljud lapsed kirjutatakse Tallinna elanikuks sisse ja võtavad need Tallinna laste lasteaiakohad ära. Ja Tallinna lapsed satuvad sellisel juhul suhteliselt hätta. 

Ja nüüd minu küsimus on selles, et sotsiaaldemokraadid on lisaeelarves tulnud appi Reformierakonnale selles väikeses segaduses, mis teie peas ja sisemuses valitseb, ja teinud ettepaneku, et teeme lõpuks ära selle, et ta kogu Eestis oleks lasteaiakoht tasuta. Seal tekib ju loogika. Siis ei kannata Tallinna lapsed, mida te praegu seal suure hooga püüate välja võluda. Pärtel Peetriga, ma saan aru, te kogu aeg arutate seda, sest hommikul on tal üks jutt ja õhtul, siis kui ta teiega räägib, on jälle teine jutt. 

Mul on küsimus selles, et kas valitsus ja Reformierakond toetab seda ettepanekut, et lasteaia kohatasu oleks üle Eesti tasuta? Ja kas te toetate seda, selle tegemist kohe samal ajal kui Tallinnas, et Tallinna lapsed ei kannataks?

Aitäh, hea küsija! Siin te nüüd küll läksite libedale jääle. Ma viisakalt ütleksin, kuna Tallinnas Tallinna Reformierakonna piirkonda, ma arvan, et ma juhtisin umbes 11 aastat, tegin erinevaid kampaaniaid, programme,  väga palju erinevaid asju, ei küsinud selle juures riigist nõu. Ja ma olen kindel, et tänane Tallinna piirkonna juht saab ka juhitud kindlasti Tallinna piirkonda, küsimata tingimata minu käest nõu. 

Aga selles, et alusharidus võiks olla koheldud võrdselt põhihariduse, isegi kõrgharidusega, on absoluutselt õigel teel. Vähemalt minu isikliku veendumuse kohaselt. Mis mulle ei meeldi selle debati juures sotsidega, me ju teame, me oleme seda debatti pidanud – teil ja Keskerakonnal on kombeks alati asju nimetada "tasuta". Need on tegelikult tasutud asjad. Ja ma kirjeldan veidi, et kust see idee näiteks 2017, kui mina seda esitasin – ma tollest ajast väga sotse ei mäleta, aga võib-olla hiljem istusid nemadki kelgu peale –, tekkis. Oli ikkagi seesama küsimus, et kui meil on olukord Eestis, kus meil on kõrgharidus tasuta – ja me oleme kokku leppinud, et esimene eestikeelne kõrgharidus on tasuta – ja põhiharidus on tasuta, siis miks alushariduse eest me küsime kohatasu? Kus see loogika on? Mujal maailma loogikas ikkagi tasu küsitakse kõrghariduse eest, mis on erialaspetsiifiline – omandanud mingi kõrghariduse, sa saad selle järgi tööd. 

Nii et kogu see hariduspüramiid oma olemuselt oligi ju tagurpidi, teistpidi pööratud. Ja sellest see debatt tekkis. See tekitas väga palju furoori. Ja mulle väga meeldib, et nüüd kõik ütlevad, et nad on selle idee isad ja emad, eks ju. Nagu eestikeelse haridusega, kui ma 2017 selle algatasin, mäletan väga hästi, kuidas Isamaa ütles, et see on vabatahtlik. Keskerakond ütles, et see on rahvastevahelise vaenu õhutamine, Andre Hanimägi tollal oli veel kindlasti Keskerakonnas. Ja palju erinevaid asju. Sotsidest öeldi, kui ma õigesti mäletan, teie linnapeakandidaat ütles, et võtke käed eemale lastest või midagi sellist. Hiljem kõik seda toetasid. 

Nii et samamoodi on ka alusharidusega. Minu arvates ei ole kohane, kui me räägime Tallinnast näiteks, küsida alushariduse eest kohatasu. Tallinnas on väga palju viletsaid kulutusi ja need viletsad kulutused tuleb kokku võtta. Minu soovitus oli – ja ma saan aru, et tänane Tallinna linnavõim on veidi seda rada kõndinud, see on asi iseenesest, mida tuleb kiita – panna kinni seesama keskerakondlik munitsipaalpropaganda, kogu see masinavärk, mille ainukene ülesanne oli kiita linnapead tööle tulemise eest ja kõike muud. 

Aga lisaks nad peaks tõmbama kokku ka muid kulutusi. Kui ma kuulen, ma ei tea, kas see tõele vastab, aga selgub, et Tallinna linnapea vajab rohkem nõu kui peaminister, eks ju. Võib-olla sa erakonna esimehena pead järgi kontrollima, mis seal Tallinna linna juhtimises toimub. Sealgi tuleks asju kokku tõmmata. See raha tegelikult võiks minna lasteaedadesse, lasteaia kohatasusse. Tallinnas kindlasti kulutusi, mille arvelt seda teha. Lisaeelarve kindlasti ei ole see koht. See on julgeoleku lisaeelarve. See puudutab julgeoleku kriisivõimekuse tõstmist, vastuluurevõimekuse tõstmist, meediavõimekuse tõstmist, kõike muud teisi asju sinna juurde sokutada ei saa. Pärast jätkame.

Jah, tõepoolest saame jätkata, sest Lauri Läänemetsal on täpsustav küsimus. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Me peame jätkama. Loomulikult, iga sent, mis me paneme haridusse, vahet ei ole, alusharidusse, kõrgharidusse, põhiharidusse, on investeering inimestesse, ja riik majanduslikult igatemoodi võidab. Siin meil on ühisosa olemas, teil ei ole mõtet seda rääkida. 

Minu küsimus ikka jätkuvalt on selles, et esiteks teil on Reformierakonna üleriiklikus programmis kirjas, et lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ja te tahate seda teha. Aga te teete, seda ei olnud Tallinnas kirjas, te teete seda Tallinnas. Minu mure ikka, mul on küsimus selles, et kas valitsusel ja Reformierakonnal tuleb nüüd lubadus, et te teete üle-eestiliselt selle tasuta. Sest täna hakkavad Tallinna lapsed kaotama, kui teiste omavalitsuste lapsed, kuskohas umbes 200 korda saab olema lasteaia kohatasu kõrgem, hakkavad tulema Tallinnasse, võtavad lastel koha ära, lasteaiakoha ära. Kus kohta need Tallinna lapsed siis lähevad? Inimesed on mures selle olukorra pärast. Ja seda saab lahendada sellega, kas ehitada Tallinnasse lasteaedu juurde, mis võtab viis, kuus, seitse, kaheksa aastat, või siis üleriiklikult see kohatasu ära kaotada. 

Ja mul on küsimus: kas te tegutsete nüüd? Te olete üks erakond, Tallinna piirkond, mida te olete kogu aeg juhtinud, kuhu te ise kuulute ja kus kohas lind ka ei lenda ega kägu ka ei kuku, kui te luba ei anna selle jaoks. Ma tean seda väga hästi, ma eile siin saalis ka Tallinna piirkonna liikmetega teil rääkisin, nad seda kinnitasid, et kõik käib teiega kooskõlastatult. Ehk siis minu küsimus on, kas Reformierakond teeb poliitpropagandat või te hoolite kõigist lastest, mitte ainult Tallinnas elavatest, aga Tallinna omadest ka, kes nüüd võivad sattuda olukorda, kus kohta neile enam ei jätku, sellepärast et teised lapsed hakkavad ümberringi Tallinnasse tulema? Ja kas tuleb teie lubadus? Ja mul on küsimus, kas teie lubadus on, et Eesti riigis järgmisel aastal saab olema lasteaiakoht tasuta kõigile lastele ja selle teeb valitsus ära? Või kuidas?

Teil on nüüd jälle mitu sihukest erinevat sihukest väidet siin sees, mille ma pean ära korrigeerima. Reformierakond on liberaalne erakond. Mina kuulun sinna 1996. aastast. Ja see on tõesti pikk aeg, mööname, varsti saab 30 aastat vist täis. Ma ütleksin nii, et meil on ülesehitus veidi teistmoodi, kui see on sotsiaaldemokraatide juures. Meil ei ole kombeks, et erakonna esimees juhatab inimeste igapäevaelu ka piirkondades. Piirkonnad on meie iseseisvad. See on päris oluline vahe. Ei käinud mina piirkonna esimehena Kaja Kallase käest küsimas, kellega või mis programmi ma teen, ja ei käi Pärtel Peeter Pere ka minu käest küsimas. Aga kui kolleegid küsivad nõu, ma kindlasti hea meelega annan. Ka teile annan nõu, kui küsite. Aga ma kardan, et te pigem kirjeldate seda mudelit, kuidas te üritate Jevgeni Ossinovskit õpetada. Meil sellist kommet ei ole. Piirkonnad on meil iseseisvad.

Ja piirkonnad on nii iseseisvad lausa, et näiteks Kanepi piirkond, kus me oleme võimul, on ammu juba lasteaia kohatasu kaotanud. Ei ole juhtunud seda, mida te kirjeldate, et massiliselt inimesed tungleks sinna, jätaks oma kodud unarile ja koliks kõik Kanepisse ära. Sama ettekujutus, et Tallinnas lasteaia kohatasu kaotamine teiste halbade Tallinna kulutuste arvelt sellist jooksu põhjustab – ma arvan, et see ei ole väga hea hinnang. Tegelikult ikkagi Tallinnas tuleks seda teha muude viletsate poliitikavalikute arvelt ja raha arvelt. 

Ja teised omavalitsused muuseas suudavad palju kiiremini neid lasteaedu ehitada, kui teie kirjeldatud, mis te viitasite, seitse kuni kaheksa aastat. Kõrvalvallad teevad seda muuseas kiiremini, mis võib-olla näitab ka meile mõlemale väga armsa linnavalitsuse haldusvõimekust täna, eks ju. Tallinna probleem lasteaedade debatis – et siis oleks siin infotunnis ka viisakalt öeldud, küllap küsitakse meie mõlema käest – tundub olevat ikkagi see, et linnavalitsus ei saa oma asju ise kokku. Ma ei mäleta, ilmselt mina vist peaministrina käinud ja sina siseministrina ei märganud seda, et ma oleks käinud väljas kaeblemas, et kuidas me seda juhtimisotsuseid teha, sest teised ei lase teha. Kui mingis asjas kokkulepet ei olnud, siis kokkulepet ei olnud, aga praegu Tallinnas mulle tundub, et see juhtimiskriis jätkub, debatt jätkub, aga see ei ole kuidagi riigi valitsuse ega selle parlamendidebati teema. Omavalitsus suudab oma asjad ära otsustada ise ja loodetavasti ka ära lahendada. 

Aga kui te küsite minu arvamust – jah, tõepoolest, Reformierakonna programmis on kirjas seesama printsiip, et alusharidus peaks olema võrdselt koheldud põhiharidusega, kõrgharidusega samamoodi. Need on tasuta. Miks meil peab alushariduses kohatasu küsimine olema? Minule tänaseni arusaamatu printsiip. Aga jah, ja riigis, kui me selle otsuse tahame teha, siis me kindlasti arutame oma koalitsioonipartneriga läbi, mitte ei luba loosungeid kuskil viisil, et ei ole läbi arutatud.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! See, mis Tallinnas toimub, ei ole muidugi juhtimiskriis, see on reitingukriis ühel erakonnal, kes seda alles paar kuud tagasi põdes ja nüüd põeb seda jälle. Aga te minu CV-d natukene teadsite ennist, siis ma täpsustan, et ma ei ole mitte ainult Tallinna Linnavolikogu liige, aga ma olen sündinud ja kasvanud Valgas. Ja ma pean tunnistama, et kui ma tänast debatti kuulan ja vaatan ka muid otsuseid, siis olla peaminister, tähendab olla ju peaminister kogu Eestile. Ja olla peaministri erakond tähendab, et iga Eestimaa nurk peaks olema teile täpselt sama oluline kui teine Eestimaa nurk. Ja kui te viimasel ajal olete väga tugevalt rõhutanud, et alusharidus on haridussüsteemi osa ja peab olema tasuta, siis ma ei saa sellest loogikast aru, kuidas on Tallinnas, kus on sissetulekud palju suuremad, kus lasteaia kohatasu on esimesele lapsele 50 eurot ja järgnevatele lastele tasuta, et kuidas siis siin on see ülimalt oluline, et tasuta alusharidus on, aga mujal omavalitsustes, mujal Eestis see nii oluline teie jaoks ei ole. Ma arvan, et te ei saa selle taha pugeda, et teil on erinevad piirkonnad ja autonoomsus. Ei, te olete peaministri erakond, teie olete peaminister ja te peaksite võtma vastutuse kogu Eestimaa eest. 

Ma ei hakka seda tulumaksureformi siinkohal rääkimagi, mis täpselt samamoodi ju maapiirkondadesse toob ülimalt vähe eurosid, samal ajal kui Tallinnasse tegelikult tänu sellele, et mediaanpalk on siin palju suurem, toob palju rohkem eurosid. Ehk siis te suretate regionaalpoliitika lihtsalt välja.

Minu küsimus on see: miks arvab Reformierakond, et tasuta alusharidus peab olema vaid Tallinnas? Selgitage palun, miks see peab nii olema. Ja kas te toetate seda seisukohta, et see ei peaks olema vaid Tallinnas, vaid üle kogu Eesti?

Aitäh! Minu arvamuse kohaselt, juhuks kui see ei ole piisavalt klaarilt öeldud, kordan üle: alusharidust tuleks kohelda võrdselt põhihariduse ja kõrgharidusega, mis meil on ju tasuta. Et oleks klaar.

Teiseks, lasteaedade kohatasuküsimus on omavalitsuste otsustada. Tallinnas on kõik võimalused selleks loodud, et see kaotada. Nagu ma ütlesin, on katteallikad olemas, viletsad kulutused kokku tõmmata – Tallinn on jõukas linn – ja selle arvelt saab seda teha. 

Jah, tõepoolest, et kui me juba ajaloost räägime, siis ma ei ole päris kindel, aga ma ikkagi pakuksin, et küllap te olete ka aktiivselt võidelnud selle kohatasu kaotamise vastu Tallinnas Keskerakonna ridades olles. Vähemalt Keskerakond oli väga vaenulik selle suhtes pikka aega. Nüüd nad on esitanud sarnase mõtte ja sarnase idee. Mul on hea meel. Tavaliselt heade ideedega on nii, et kõik võtavad need omaks, varem või hiljem nii juhtub. Nii juhtus eestikeelse haridusega, põhiseaduse muutmisega ja ma ennustan, et sellega ka. Ja ma loodan, et Tallinnas saab see veel enne suve tehtud, sest lastega perede ootus selle järgi kindlasti on olemas ja seda on korduvalt ka valimistel mandaadi küsimisel öeldud, et see on üks põhilubadusi, see peab tehtud saama. 

Juhtimiskriis Tallinnas on nende juhtide lahendada, kes seal juhtimise eest palka võtavad.

Suur tänu! Lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi. Neljas küsimus on taristuminister Kuldar Leisile. Küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on Ida-Virumaa teeinfrastruktuur ja ohutus. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees!

Austatud taristuminister, Ida-Virumaa teeliikluse ohutuse tagamisel on mitmeid kriitilisi probleeme, mis on seotud nii taristu seisukorra kui ka piirkonna eripäradega. Sooviksin teada teie seisukohta ja prioriteete seoses Narva-Jõhvi maanteelõigu arendusega. See ligikaudu 45 kilomeetri pikkune teelõik on äärmiselt ohtlik. Tegemist on lookleva, kitsa, kaherealise ja tiheda liiklusega teega. Traagilise statistika kohaselt on sellel lõigul olnud surmaga lõppenud õnnetusi igal kilomeetril. On mõistetav, et kohalike elanike usaldus valitsuse vastu võib olla kõikuma löönud, kuna neljarealise maantee ehitamise lubadust on kuuldud juba ligi 19 aastat, kuid tööde teostamine on pidevalt edasi lükkunud. See tekitab tunde, et piirkonna probleemid ei ole piisavalt prioriteetsed. 

Millised on kliimaministeeriumi konkreetsed plaanid ja ajakava Jõhvi-Narva maantee lõpuks ometi neljarealiseks või vähemalt 2+1 teeks ehitada? Ja kuidas kavatsete tagada, et selle kriitilise teelõigu ohutus oleks lõplikult lahendatud ja elanike pikaajaline ootus täidetud? Aitäh!

Aitäh, hea Riigikogu esimees!

Hea küsija! Ida-Virumaa liiklusohutus on võrreldes kogu Eesti liiklusohutusega isegi paremas seisus kui Eestis keskmiselt. Ehk siis, kui näiteks eelmisel aastal hukkus Eestis 69 inimest, siis Ida-Viru maakonnas kolm. Ja sellest, selles mõttes, see on nagu tunnustus ka piirkonna elanikele, et liikluskäitumine on piirkonnas hea. 

Nüüd, see, mis puutub suuri maanteid ja nende ümberehitamist 2+2 teedeks, siis, tõesti, meil on Eestis on kolm suunda, ehk siis, Tallinnast Narva suund, siis Tartu suund ja Pärnu suund. Ja praegu kõige kriitilisem olukord ja kõige vähem arenenum, arvestades ka liikluskoormust, on kindlasti Pärnu suund, Ikla suund, kuhu läheb ka nüüd täiendavad investeeringud ja kõige rohkem investeeringuid, nii et Pärnu suuna ohutust parandada.

Ja teiseks on, lähevad tööd ka väiksemal määral, ehk siis, kahekilomeetrisel lõigul Paia ristis Tartu suunal töösse järgmisest aastast. Ja Narva suunal praegu sellest rahastusotsusest 2+2 teede ehitust ette näha pole. Küll aga on, aga Narva suund on ka võib-olla protsentuaalselt kõige paremini 2+2na välja ehitatud senini. 

Nüüd, Haljala ja Kukruse lõigul, ehk siis, pea 70 kilomeetrit on riigi eriplaneering käimas ja keskkonnamõjude hindamine. Nii et saaks selle ehitusega edasi minna, aga see on siis alates 2030 ja kuni siis 2050 võib … Seda lõpptähtaega täna määrata ei saa. 

Aga mis puudutab väiksemaid teid Ida-Virus, siis need kõik hooldused ja remondid käivad Transpordiameti teehoiukava järgi, et ei oleks mingeid nii-öelda onupojapoliitikaid, et mingi teelõik ette võetakse, vaid need on, see on avalik materjal, teehoiukava on leitav Transpordiameti lehelt.

Aitäh!

Suur tänu! Aleksei Jevgrafov, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud taristuminister! Kuulates teie vastust, võib paraku järeldada, et Ida-Virumaa elanikud peavad neljarealise tee osas lootuse maha matma. Aga ma kutsun teid Ida-Virumaale külla ja proovima sõita Narva … vahel näiteks kell kaheksa hommikul. Siis võime võrrelda, kas on ohutu või mitte.

Aga küsin laiemalt kogu Narva-Tallinna teelõigust. Kui Tallinna-Tartu maanteel on teatud lõikudel kiirusepiirangud kõrgemad ja ulatudes kuni 120 kilomeetrini tunnis, siis kas teil on plaanis kaaluda ja teha vajalikud investeeringud, et ka Narva-Tallinna maantee neljarealistel lõikudel oleks võimalik lubatud sõidukiirust sarnasele tasemele tõsta? Lisaks, arvestades, et näiteks Leedus on kiirteedel lubatud kiirus suveperioodil kuni 130 kilomeetrit tunnis, siis miks ei ole Eestis võimalik kaasaegsetel ja ohututel maanteede neljarealistel osadel sarnast kiirusepiirangut kehtestada. Millised takistused on ja kuidas plaanitakse neid ületada?

Aitäh! See, mis kiirusega on mingil teel lubatud sõita maksimaalse kiirusega, on vastavate standarditega paika pandud. See 120 kilomeetrit maksimum on näiteks Tallinn-Tartu uuel lõigul, mis on kõige viimane lõik kuni Mäoni, nii et ka Tallinn-Kose varasem lõik on maksimum 110 kilomeetrit nii nagu Tallinnast Narva poolegi alates. Nii et see on vastavalt tee standardile paika pandud.

Aga meil on praegu koostamisel, lõpujärgus, liiklusohutusprogramm aastast 2026–2035. Ehk siis kuna eelmine liiklusohutusprogramm lõpeb selle aasta lõpuga, siis praegu on kohe välja tulemas uus liiklusohutusprogramm ja seal on üks osa ka kiiruste tõstmine või vastupidi, ohtlikel lõikudel vähendamine. Nii et ka selle teema saab läbi käia liiklusohutusprogrammiga seoses. 

Ma ise eelistaks loomulikult ka, et seal, kus on võimalik, kus tee kvaliteet lubab, seal oleks kiirus selline, mis on ühtpidi ohutu, aga teistpidi ikkagi maksimaalselt võimalik. Aga see tuleb lähtuvalt ohutusest ja liiklusohutusprogrammist.

Aitäh! Ning lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jah, aitäh! Ma natuke laiendan seda teemat laiemaks. Hiljuti taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei võttis sõna ja ütles, et teedevõrgu säilitamiseks ja sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks koheselt vaja vähemalt 250 miljonit eurot aastas. Sellel aastal me teame, et on eraldatud 99,6 miljonit, ehk siis põhimõtteliselt rohkem kui kaks korda vähem. Samuti ta kritiseeris ka koalitsioonilepingut, öeldes, et täna selliste üksikute lubaduste kõrval, et tegelikult teedevõrk vajab palju rohkem raha. Ja üks selline aspekt oli ka välja toodud, et riigil puudub taristuehituse pikk plaan ja löögi all on kogu sektor. 

Kui me vaatame neid numbreid, et see remondivõlg on nüüd kasvanud 774 miljoni euroni, viimase viie aastaga kasvanud 12%. Põhimõtteliselt kohalike teede rekonstrueerimise, remondi vajadus on hinnanguliselt lausa 3,6 miljardit eurot. Tegelikult teede seisund aina halveneb ja kui riigi valitsus ei eralda riigiteede hoiuks piisavalt vahendeid, siis teede olukord halveneb märgatavalt. Inimeste jaoks muutuvad teed ohtlikumaks, väheneb ligipääsetavus ja muidugi teekonnad pikenevad. See kõik mõjutab muidugi majandust, aga ka inimeste turvalisust. Mida rohkem me lükkame neid investeeringuid edasi, seda rohkem mingi hetk peame hakkama maksma ja võib-olla ka inimeste elude arvelt. Ma tean, et suvel pannakse kokku järgmise aasta eelarve. Kas te saate täna kinnitada, et järgmisesse aastasse on planeeritud rohkem vahendeid, kui seda oli sellel aastal? Kui palju on planeeritud paralleelselt Rail Balticusse, lisaks sellele 70 miljonile, mis läheb rongide tellimisele?

Aitäh! Jah, see vastab täiesti tõele, et maanteede korrashoid ja remont on viimastel aastatel olnud alarahastatud. Mul on väga hea meel tõdeda, et see trend on praegu väga jõuliselt muutunud. Meediast on loodetavasti läbi käinud päris korduvalt, et auto, mootorsõiduki aastamaksust, kui võtta maha need soodustused, mida Rahandusministeerium praegu arvutab veel, siis jääb umbes 70 miljonit eurot, mis on kokku lubatud, et igal aastal teede rahastusse tuleb juurde, võrreldes selle eelarvega, mis on varasemalt riigi eelarvestrateegias kokkulepitud. Ehk siis fakt on, et 70 miljonit tuleb igal aastal teede rahastusse juurde ja see on värske ja väga hea uudis. Sellest 70-st siis läheb nii teede remonti kui hooldusse ja kruusateede ümberehitusse, mustkatte alla ja see laotub üle Eesti ehk siis mitte ainult suurlinnade lähedale. 

Ja see, mis puudutab pikka plaani, kui Tarmo Trei käis välja mõtte, et teha teede pikk plaan, siis jah, just eelmisel nädalal kohtusime Tarmo Treiga ja rääkisime sellest mõttest. Me leppisime kokku, et hakkame saama regulaarselt kokku ja sellise pikema vaate kujundamine on õige mõte ja seda teed me lähme. 

Ja lõpuks Rail Balticu rahastamise osas, et see ei puuduta praegu teede rahastust, aga Rail Balticu rahastamiseks läheb nii palju vahendeid, nagu ette on nähtud, etappide kaupa ja nii nagu nad töödega sinnamaale jõuavad, kus vaja on juurde rahastust saada, nii et siin mingit uudist selles mõttes ei ole. See, mis puudutab reisirongide tellimist, siis see on regionaalministeeriumi rida ja ei puuduta Rail Balticu trassi ehitust.

Aitäh! Lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi ja tänane viies küsimus on välisminister Margus Tsahknale. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teemaks on välissuhtlus. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees!

Austatud välisminister! Ma loodan, et teil on meeles 7. oktoober 2024, kui meie juudi kogukonna pea proua Alla Jakobson juhtis teile tähelepanu juudi kalmistul, vanal juudi kalmistul, et nad ei tunne ennast tänu teie tehtud ÜRO hääletuste tõttu Iisraeli riigi vastu Palestiina omavalitsuse poolt enam ka turvaliselt. See esimene kõnealune hääletus toimus 2023 aasta detsembris, kaks kuud pärast terroriorganisatsiooni Hamas poolt toime pandud jõhkrat veresauna ja teine hääletus 2024. aastal. septembris, mil Eesti käitus hääletusel vastupidiselt meie suurima, suurimate liitlastega, avaldades sellega toetust terroriorganisatsiooni Hamasi poolt juhitavale Palestiina omavalitsusele. Sisuliselt see nii oli. 

Ja mõni päev tagasi külastas ka Eestit Palestiina välisasjade esindaja, kellega te kohtusite. 

Me teame, et meie Eesti Kunstiakadeemias, aga ka avalikult on peetud kõnekoosolekuid loosungite all "Jõest mereni", jutumärkides. Ma loodan, et teie teate, mida see loosung tegelikult sisuliselt tähendab. Näiteks Pariisis ei julge inimesed enam, kes on juudi rahvusest, tellida Bolti ja oma nimel ennast sinna üles anda, sest iial ei tea, kes sõidab selle Bolti rooli taga ja kas see isik on radikaliseerunud äkki.

Ja minu küsimus on: mis te arvate, kui kindlalt tunneb täna meie Eesti juudi kogukond ennast Eestis nende vihakõnede ja tegude taustal? Ja kas meie riigil on mingisugune strateegia meie juudi kogukonna kaitseks? Kas keegi koguneb kusagil, peab nõu ja loob seda strateegiat? 

Aitäh!

Aitäh, lugupeetud küsija!

Kõigepealt ma soovitan teil tõsiselt nüüd, kui te hoolite Eesti riigist ja hoolite tegelikult ka juudi kogukonnast ja sellest, et me oma ühiskonda koos hoiaksime, nendel keerulistel aegadel mitte kasutada seda päris tundlikku teemat, ajalooliselt tundlikku teemat valeväidetega üle külvates ja sellist viha õhutades. See ei ole ausalt öeldes väga sobilik ja vastutustundlik tegevus. Esiteks. 

Teiseks, me oleme väga heades suhetes Eesti juudi kogukonnaga. Ma sain eelmisel nädalal kokku Eesti juudi kogukonna uue esimehe härra Klasiga ja teiste juhtkonna liikmetega. Me oleme pidevas sidemes Eesti juudi kogukonnaga. Kui neil on muresid, on Välisministeerium neile avatud, on Siseministeerium avatud. Me tagame nende julgeolekut, kui vaja, nende haridusasutuste juures. Ja selles mõttes on meie suhted väga head ja ma võin öelda, et Eesti juudi kogukond Eestis, nad võivad ennast tunda väga kindlalt. Nende suhestumine Eesti ühiskonda on ju väga tugev ja vastupidi. 

Nii et selles mõttes mul on tõesti natuke kahju, et ka võib-olla te ei saa täpselt aru, mis on rahvusvahelises poliitikas tegelikult toimunud. Kuid ma soovitan lugeda, kui te soovite, näiteks Välisministeerium võib kutsuda teid või tulla teie juurde Riigikokku, anda teile briifi, et millised resolutsioonid, mis sisuga on tegelikult olnud hääletusel, harida teid selles mõttes natuke rohkem, sest et see vastutustunne ja vastutus tegelikult Riigikogu liikmena Eesti ühiskonna ees on väga suur. Me oleme valmis teid tegelikult viima kurssi sisuliselt, mis on toimumas Gazas, mis toimumas ÜRO-s, ja kuidasmoodi me suhtume tegelikult, suhtleme oma juudi kogukonnaga. 

Ma ei oska kommenteerida seda Pariisi väiteid, võib-olla kuskilt lugenud olete, aga me oleme hea meelega nõus andma teile kogu informatsiooni, et te saaksite paremini orienteeruda selles kõiges. Aitäh!

Riina Solman, teil on täpsustav küsimus, palun.

Hea välisminister! See oli nüüd väga asjakohatu käitumine teie poolt, ülbe ja üleolev, süüdistada küsijat, Riigikogu liiget, valeväidetes – ma ei esitanud siinkohal ühtegi valeväidet. Sealjuures neid ÜRO hääletusi olen ma siinsamas Riigikogu saalis teilt ka varem küsinud ja siis te ei ole rääkinud valeväidetest, rääkimata sellest, et juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson kutsus teid vanal juudi kalmistul 2024. aasta 7. oktoobril korrale ja väitis, et ta ei tunne ennast oma kogukonna eesotsas enam turvaliselt teie hääletuste tõttu. Siin ei olnud ühtegi valeväidet, nii et ärge demagoogitsege!

Mul on teile järgmine küsimus. Kas keegi teie haldusalas tegeleb strateegilise kommunikatsiooniga, mis on alates 7. oktoobrist 2023 paisatud avalikku ruumi ka Eestis, mis puudutab terroriorganisatsiooni Hamas poolt ühepoolseid arvandmeid ja olustikukirjeldusi, mis toimub Gazas, mis toimub nende territooriumil. Ma räägin siin mitte riigist, vaid Palestiina omavalitsusest, millel ei ole riigi tunnuseid ja kelle esindajaga ta hiljuti alles kohtusite.

Aitäh, hea küsija! Ei tasu ärrituda, lihtsalt ma pakun välja paratamatult võimaluse, mis Välisministeeriumil on oluliselt suurem kui näiteks teil. Meil on ju terve võrgustik inimesi, professionaalid, diplomaadid tööl, et teid viia kurssi jooksvalt ja ka tagantjärele, et mis tegelikult toimub. Seda infomüra on väga palju. Ja tõepoolest, ärge võtke seda kuidagi isiklikult. Ma lihtsalt kutsungi üles rääkima asjadest nii, nagu on. Ja see on ka põhjus, mispärast me oleme pidevas ühenduses nii Eesti juudi kogukonnaga, Ameerika juudi kogukonna esindajad olid üle-eelmisel nädalal Eestis, minu visiit on järgmine nädal Iisraeli, samuti meie president käis Iisraelis veebruarikuus. Meie siseminister oli Iisraelis kaks nädalat tagasi. Samamoodi me suhtleme ka Palestiina omavalitsuse esindajatega selle jaoks, et omada objektiivset informatsiooni. Ma soovitan teil samamoodi teha. Kuna teie seda kõike oma kiire töö kõrvalt ei saa teha, siis ma kutsungi teid saama seda briifi või informatsiooni. Siis te saate lähtuda nii objektiivsetest andmetest kui võimalik. 

Nüüd, mis puudutab kas hukkunuid või mittehukkunuid, siis päris olukord ongi see, et meil ei ole võimalik saada täiesti objektiivseid andmeid. Me saame andmeid Iisraeli poolt, me saame andmeid Palestiina omavalitsuse poolt ja olukord on tegelikult ju väga keeruline, mis puudutab Gaza sektorit päriselt. Sinna ju ei saa sisse keegi väljastpoolt ei vaatlejatena ega tunnistajatena. Mis on veel keerulisem olukord, on see, et humanitaarolukord on läinud seal päris katastroofiliseks hetkel. Nii et needsamad süütud inimesed, kes ei kuulu Hamasi ridadesse, ühelt poolt kannatavad ja teiselt poolt on jätkuvalt ju ikkagi ka pantvangid Hamasi käes, Iisraeli poole pealt, nii et see olukord on seal väga-väga keeruline. 

Mida Eesti riik üritab koos teiste liitlastega üles kutsuda, on ikkagi seesama kahe riigi lahendus: et saabuks seal mingisugunegi rahu, mis oleks pikaajalisem ja mis respekteeriks Iisraeli õigusi ja inimeste ellujäämist. Nii et see ei ole selline emotsionaalne teema. See on üks väga tõsine, võib-olla üks tõsisemaid konflikte praegu maailmas peale selle, et Venemaa ründab Ukrainat.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme, palun!

Aitäh! Väga huvitava teema kolleeg Solman tõstatas. Sest kui me vaatame natukene ajalugu, siis me näeme, et kõik need rahuvahenduskatsed, mis meil on olnud siin, Camp Davidi lepingud ja Oslo lepingud ja Madridi lepingud, need tegelikult ei ole ju olukorda parandanud. See vastasseis, vastastikune veristamine on seal jätkunud läbi aastakümnete. Ja nüüd on Eesti võtnud väga selge positsiooni, teie juhtimisel Välisministeerium ja praegune valitsus, et toetada Palestiina omariiklust, ja on sellega selgelt valinud poole. Ei ole enam niisugusel – kuidas ma ütlen? – positsioonil, et kuulata mõlemat poolt ja püüda leida kompromissi ja lahendust, mis mõlemale poolele sobivad. Me oleme valinud selgelt poole ja on selge, et Iisraeli poolele see meie positsioon ei sobi. 

Eile käis siin Palestiina omavalitsuse esindaja ja muu hulgas ütles, et Eesti võiks olla üks nendest, kes on selles konfliktis vahendaja rollis. Minu küsimus on, et kui me vaatame selle ajaloo peale, mis ei ole viinud tegelikult konflikti lahenduseni, siis kas Eestil oleks mingi konkreetne reaalne plaan, mis oleks vastuvõetav ka Iisraelile, et sellist vahendustegevust arendada.

Aitäh! Kõigepealt, ma ka selle konkreetse küsimuse puhul lükkan ümber selle valeväite, mis ei tule üldse üllatuslikuna teie enda suust, et Eesti riik tunnustab Palestiina riik. Ei, Eesti riiki ei tunnusta Palestiina riiki ja sellist plaani ka ei ole. Selles mõttes soovitan teil ka mitte nagu valetada reaalselt, isegi Riigikogu saalis Eesti Vabariigi Valitsuse nimel. Tõepoolest, ärge palun seda tehke.

Nüüd, mis puudutab, kas Eesti võiks olla vahendaja või mitte. Ma arvan, et see on teema, mis meil reaalselt käib üle jõu, sellepärast et see olukord on seal oluliselt keerulisem. Mida me näeme täna, on see, et järgmisel nädalal samamoodi toimub New Yorgis Saudi Araabia ja Prantsusmaa poolt kokku kutsutud kahe riigi lahenduse konverents, kus osaleb ka Eesti riigi poolt president Karis. Samal ajal olen mina Iisraelis visiidil. Samamoodi kaks nädalat tagasi oli Iisraelis ametlikul visiidil meie siseminister. Ehk siis me iseenesest suhtleme täiesti selgelt nii Iisraeliga kui ka nüüd olid visiidil üle päris mitmete aastate ka Palestiina omavalitsuse esindajad. 

Kas seal on võimalik leida mingi lihtne lahendus? Kindlasti ei ole. Selle lahendus oleks ammu juba leitud. Aga Eesti ametlik poliitika on aastaid olnud see, et lahendus, mis tooks pikaaegse rahu, kui seda soovitakse, tegelikult on kahe riigi lahendus. Aga see konflikt on palju keerulisem hetkel. Ja hetkel ma ei näe, et seal mingisugust lahendust väga kergelt tuleks.

Suur tänu! Sellega lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne, kui läheme kuuenda küsimuse juurde, on käsi püsti kolleeg Riina Solmanil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Riina Solman, palun!

Protseduuriline küsimus puudutas välisministri väljaöeldut. Kas see on kohane, et kui ta tuleb Riigikogu saali Riigikogu saadikutele vastama, siis ta hakkab süüdistama Riigikogu liikmeid valetamises, esitab ise valeväiteid ja kas see võib kvalifitseeruda laimuks? 

Aitäh! Head kolleegid, mulle tundus, et te klaarisite täpsustavas küsimuses selle konkreetse teema ära ja et erimeelsused on lahendatud. Mis puudutab Palestiina riiki, siis tõepoolest, Eesti ei ole tunnustanud Palestiina riiki, nii et siin on välisministrile väga korrektne faktiväide.

Läheme edasi. Mart Helme on tänane kuues küsija. Adressaat on peaminister Kristen Michal ja teemaks on julgeolek. Mart Helme, palun!

Jaa, no eelmise teema puhul ma ei rääkinud Palestiina riigi tunnustamisest, ma rääkisin sellest, kuidas Eesti diplomaatia on selgelt valinud poole. See on Palestiina poole eelistamine ja toetamine. Sõnad võivad ju väita ühte, aga teod väidavad hoopis midagi muud, eelmise teema kohta. 

Aga see, mida ma soovin küsida nüüd Kristen Michalilt, on seotud tõepoolest julgeolekuga. Julgeoleku aspekt on siin antud juhul see, et meil on küsitluste kohaselt üle 40% inimesi, kes leiavad, et nad nagu on võõrdunud Eesti riigist, võõrandunud Eesti riigist ja ei näe Eesti riiki enam selle riigina, selle kohana, mis esindaks nende huve ja mis oleks see riik, mida nad on ka ise valmis toetama ja aktsepteerima sellisel kujul, nagu ta praegu eksisteerib. 

Mis on selle põhjuseks? Kui ma nüüd püüan omalt poolt neid põhjuseid leida, siis põhjuseks on muidugi see, et viimase kolme ja poole aasta jooksul on avalikkusele kogu aeg valetatud, alates sellest, et maksud ei tõuse, lõpetades sellega, et inimesi kaasatakse, olgu siis tegemist mingite sõjaväepolügoonidega või olgu tegemist mingite tuuleparkide, päikeseparkidega. Tegelikult inimestest sõidetakse kogu aeg üle, kohalikest inimestest, kohalike inimeste initsiatiividest sõidetakse üle. Nüüd me näeme, kuidas tahetakse ju hakata riigi eriplaneeringutega üle sõitma kohalike omavalitsuste õigusest detailplaneeringute ja muu selle osas. Kas te ei tunneta Stenbocki majas ja ministeeriumide majades, et see on meile väga tõsine julgeolekuoht, kui meie oma rahvas on pettunud oma valitsuses ja on pettunud oma riigis ja ütleb, et ta on võõrandunud ja see valitsus ei esinda Eesti rahva huve?

Aitäh, hea küsija! Seda teemat on käsitletud. Te ilmselt viitate Riigikantselei uuringule, mis on avalikkuses ka olnud. Vastab tõele, et Eesti elanike kuuluvustunne ühiskonda on vähenenud: eestlaste seas 12%, muust rahvusest elanike seas koguni 22%. Mitte-eestlastele lisaks on kuuluvustunne madalam ka madalama haridustasemega ja sissetulekuga inimeste hulgas. Ütleme nii, et eks neid põhjuseid võib otsida erinevaid. Teie tahate öelda, et valitsus on nii halb, valitsemissüsteem on halb, küllap jõuavad teie valimistenigi ja kõige muuni. Mina arvan, et selle põhjus tõenäoliselt on ikkagi käimasolev sõda. Mitte et see üksiti selgitaks, aga sellest on tulnud ka regioonis olev ebakindlus ja majandussurutis. 

Meil ei ole mõtet üksteisele rääkida, et inimesed ei küsi sõja kohta, et nad ei muretse selle pärast, mis toimub ja kuidas Eestis ennast kindlalt saab tunda. Sellise mure vastu saab ikkagi sellega, et tuleb tagada nii julgeolek kui majanduses konkurentsivõime. Ma ütleks nii, et see uus valitsus, mis nüüd juba mõned kuud toimetab, minu hinnangul väga hästi toimetab selles suunas, et üle hulga aja on mul selline tunne, et meil on ikkagi selline võib-olla heas mõttes 1990-ndate nii-öelda valitsus, mis tegutseb kiiresti ja õiges suunas, ilma tegevust aeglustamata. 

Esiteks, esimene otsus peaaegu, mida me tegime selleks ja mis inimestele kindlustunnet peaks andma ja meile kõigile, on kaitsekulutuste tõus 5%-ni. See ei ole päris 3.50, nagu Kreisiraadio ütles, vaid miljardid – sellesse, et Eestis oleks vajaminev tehnika, vajaminevad relvad, varustus ja et sõbrad teaks meie peale loota ja vaenlane mitte torkida. 

Teine asi, mis toimib väga hästi: meil on käimas Eesti ajaloo suurim bürokraatia vähendamise programm koos Eesti riigi tippettevõtjatega. Mugavuse huvides, kui on soovi seda vaadata, siis valitsus.ee leheküljelt saab seda vaadata. Seal on kokku koondatud erinevad normid, aktid, bürokraatlikud tegevused, mida me oleme maha võtnud. Ma olen neid näiteid ka varem toonud, kuidas Terviseamet peab otsima moppi, ämbrit ja kummikindaid Elroni rongist ja redelit peab kontrollima ja nii edasi. Juba sel nädalal on meil järgmised ettevõtjate ettepanekud valitsuses, mis puudutavad planeerimise lihtsustamist. Nii et kogu seda pikka juttu proovides kolme minutisse suruda: jah, kuuluvustunne on vähenenud, ilmselt selle põhjus on ebakindlussõda ja majandussurutis. Majanduse tunneli lõpus paistab valgus, tööstuses on kasv alanud. Nii et ma arvan, et lähiaastad kindlasti toovad ka paremaid uudiseid.

Aitäh! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus, palun.

Muidugi on häiriv. Ja seda on ka teiste ministrite suust ja ka varem teie suust kuulda olnud, et madalama haridustasemega inimesed nii ja naa ja kolmandat moodi. Teate, madalama haridustasemega inimesed on täpselt samuti Eesti rahvas nagu kõrgema haridustasemega inimesed, siin ei ole võimalik vahet teha. Need on head Eesti inimesed ja nemad saavad asjast aru, aga need on halvad Eesti inimesed, nad ei saa asjast aru, nad on harimatud ja nende arvamusega me seetõttu eriti arvestama ei pea. Nii ei saa asju võtta. Riik on tervik, rahvas on tervik ja kõikide huvidega tuleb arvestada, olgu nad harimatud või haritud. 

Aga ma tulen tagasi tänase infotunni esimeste küsimuste juurde. Ja kui ma vaatan neid reaktsioone, kuidas on põlema läinud sotsiaalmeedias inimesed seoses selle vangide lepinguga, mis on võrreldav täiesti prostitutsiooniga, riik prostitueerib ennast, riik müüb ennast, kusjuures müüb väga odavalt, väga peene rahaga. See ei ole tõsiselt võetav raha. Ja kui te väidate, et Rootsi riik maksab selle kinni, no teate, prostituut ka ostab kliendi rahast preservatiivid ja libestid ja muud vajalikud asjad, mis tal selles töös tarvis läheb. Et ma tõesti võrdlen seda prostitutsiooniga ja veel kõige odavama, tänava prostituudiga, sest kõrgklassi prostituut küsiks ikka rohkem raha. 

See on järjekordne näide sellest, kuidas te tuimalt – tuimalt! – panete siin meil Riigikogus vastates ja kuidas tuimalt valitsus jällegi avalikust arvamusest sõidab üle, rääkides mingisugusest parlamentaarsest debatist. Küsimus ei ole parlamentaarses debatis, küsimus on selles, et te tahate Eestis vähendada turvalisust nende inimeste arvel, kes on kuskil väga võikaid kuritegusid korda saatnud. Ja jutt sellest, et nad vabanevad Rootsi, kui nad siin 10–15 aastat ära istuvad, ei mäleta keegi seda, et kunagi oli keegi Liisa Pakosta ja kunagi oli keegi Kristen Michal, kes ütles siin saalis: ei noh mis te muretsete, nad vabanevad ju Rootsi. Ei ole niimoodi.

Teie aeg!

Rootsi riik võib-olla laiutab käsi. Aga kujutate nüüd ette, te ütlete, et vangla on tühi ja riik ei pea tühja vanglat hoidma. Aga võib-olla meil tekib olukord, kus meil on vaja seda vanglat täita. Näiteks vahetub valitsus ja hakkab tänaseid korruptante trellide taha saatma ja paneb vangla täis.

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Kas te ei arva, et see teie poliitika on lühinägelik ja ka julgeoleku seisukohast mitut aspekti pidi võttes ohtlik?

Mart Helme! Vabandust, härra peaminister. Mart Helme, 40 sekundit üle. See käib teiste kolleegide arvelt. Meil on siin 10. küsija Varro Vooglaid. Me ei jõua temani, kui te küsite 40 sekundit. Üritame natukenegi ikkagi sellest ajaraamist kinni pidada. 

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt, sotsioloogilistes küsitlustes olevate rühmituste nentimine kindlasti ei ole kellegi halvustamine. See on lihtsalt, kuidas grupeeritakse ja see on Riigikantselei uuringus sellisel viisil välja toodud. Sellist evoke katset siin teie poolt ei olekski oodanud, kuidas te nendite sotsioloogilise grupi nimetamist halvustavana. Et kui keegi ütleb 50 pluss mehed, siis see ei ole halvustamine, vaid tegelikult teadmine, et sinna gruppi kuuluvad 50 pluss mehed. Seda esiteks.

Teiseks, tunnistan ja hämmastun, teie teadmised prostitutsiooni üksikasjadest ja kaubanduslikest ülevaadetest on hämmastavad, ilmselt põhjalikud, ja on väga hariv teid alati kuulata. See ülevaade oli pehmelt öeldes meeleolukas. Olge tänatud. 

Nüüd, mis puudutab maksumust. Ma ei tea, kas te olite siin enne, vist olite, aga kui ma peaksin selle maksumuse kirjelduse tooma, siis loomulikult, meil on tühi vangla, mille seismine nii või teisiti oleks kallim, meil oleks vähem sisejulgeolekus töötajaid. Ja kui meil on tulevikus vanglat vaja kasutada, oleks meie võimekus madalam ja Tartu piirkonnas oleks vähem töökohti. Hinna poolest tõepoolest Rootsi, jah, maksab kinni kõik välisvangidega seonduva. Ja hinna võrdlusena ma olen ju toonud neid näiteid siin, aga toon veel. Belgia Hollandile maksis 500 vanglakoha eest. Belgia rentis Hollandist vanglakohti Tilburgi vanglas, 30 miljonit eurot aastas. See on vähem kui Rootsi maksab Eestile. Norra maksis Hollandile 242 vanglakoha eest 25,5 miljonit eurot aastas. See on üsna samaväärne Eesti-Rootsi lepinguga. See annab teile selle konteksti, kuidas Euroopa sees see maksumus on. Ja Rootsi maksab Eestile 300 koha eest aastas 30,6 miljonit eurot. Ja kui neid kinnipeetavaid on üle 300, siis makstakse täiendavalt 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Jah, nii et siin on teile numbrid, teil on ülevaade ka.

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Jaa, suur tänu!

Ma tuleksin tagasi selle Riigikantselei poolt tellitud küsitluse tulemuste juurde, mida Mart Helme osutas oma algses küsimuses ja mida teiegi kommenteerisite. Aga ma ei saa päris täpselt aru, kust te võtsite need numbrid, et eestlaste seas on langenud see kuuluvustunne Eesti ühiskonda 12 protsenti ja muu rahvuse esindajate seas 22 protsenti. Ma ei näe isegi siin nagu lühiajalises plaanis sellist langust, mina näen teistsuguseid numbreid. Ma näen, et lühiajalises plaanis on langenud 17 protsenti eestlaste seas ja muu rahvuse esindajate seas viis protsenti. 

Aga teie vastus on selles mõttes ka huvitav, et kui teil on see uuring endal ees juhuslikult või kui te leiate selle kiiresti, siis te näete ka ju seda, et 2022. aasta lõpuga võrreldes, kus Reformierakond tuli võimule, on eestlaste seas – ja kuulake nüüd hoolega, see on tõesti tähelepanuväärne, minu jaoks oli see ka rabav – eestlaste seas on langenud kuuluvustunne Eesti ühiskonda 79-lt protsendilt 51-le protsendile. Ja ma ei räägi siin kõikidest Eesti elanikest, vaid ma räägin eestlastest, mis on ikkagi päris sünge, sellepärast et kui te nüüd ütlete, et põhjuseks on Ukraina sõda, siis mulle tundub, et sõjaline olukord võiks pigem liita inimesi ja pigem suurendada kuuluvustunnet, ühtekuuluvustunnet. Aga me näeme mitte ainult vastupidist protsessi, vaid me näeme drastilist vastupidist protsessi – 79-lt protsendilt 51-le. 

Ja sellega seonduvalt ma mõtlesin ka teie käest nüüd küsida, et kas te äkki annaksite meile oma sellise tunnetuse ja ülevaate, et kuidas teie seda tõlgendate. Miks on sellest ajast saati, kui Reformierakond tuli võimule, langenud eestlaste seas kuuluvustunne Eesti ühiskonda 79-lt protsendilt 51-le protsendile? Kas sellel võib olla midagi pistmist maksutõusudega, kas sellel võib olla midagi pistmist abielu ümbermääratlemisega, kas sellel võib olla midagi pistmist meie ebausaldusväärse valimissüsteemiga? Ja lõppkokkuvõttes, kas te arvate, et Rootsi vangide Eestisse vedamine süvendab seda probleemi või parandab? Aitäh!

Aitäh!

Jah, uuringut mulle endal ees ei ole. Need numbrid, mida ma tsiteerisin, on mul sellest uuringust väljavõte, aga ma saan need alati üle kontrollida, pole küsimust. 

Ma siiski ütleks, et te unustate sellest loetelust jälle olulise ära. Põhiline, kui vaadata kõiki sotsioloogilisi küsitlusi, mis inimestele Eestis muret teeb, ja kui inimestega vestelda, ei ole mitte e-valimiste süsteem, vaid ikkagi sõda, kuidas lõpeb sõda Ukrainas. Ja mul on väga kahju, et te seda ei märka, et see ebakindlust põhjustab. 

Ja samamoodi jääb teil märkamata, et kaitsekulutuste kasv on meile peale sunnitud valik, et Eesti püsiks ka tulevaste põlvede vältel. Meie kaitsekulutused kasvavad väga kiiresti, kolme ja poole protsendi peal praegu, järgmisel aastal 5,4 protsenti ja selleks on vaja ka meil kõigil maksurahana panustada. Ja maksusüsteem saab lihtsamaks. Maksukoormus küll langeb, aga me võtame laenu juurde, et katta kaitsekulutused. 

Ja ma arvan, et selle kuuluvustunde koha pealt – ma teie kolleegile juba kommenteerisin – mina ise hindaks, et tõenäoliselt on selle põhjus sõda ja majanduslik surutis, mis on seotud ka sõjaga. Majanduslik olukord ju viimased paar aastat tegelikult on olnud, noh, kuidas öelda, sihuke viletsa suusailma sarnane, tegelikult on majandus ju kahanemises olnud ja nüüd eelmise aasta lõpus majandus pöördus kasvurajale. Statistiliselt esimest kvartalit näidati nullilähedast, 0,3 miinuses või siis, kui korrigeerida päevade arvu ja kõige muuga, on 0,1 plussis – no, ütleme, nullilähedasena. 

Ja selle põhjus eeskätt oli – tasub vaadata Aivar Sõerdi postitust, ta selle on lahti sealt võtnud näiteks, aga teised analüütikud samamoodi – et selle põhjus oli soe talv ja soe kevad. Meil kulus toasoojale ja energiale vähem. See tähendab seda, et ka SKP kasv selle võrra jääb väiksemaks. Selle mõju oli päris suur – 0,7. Nii et seda tasub vaadata. 

Ja kui te küsite poliitilise polariseerumise ja valeinfo kohta, siis mina arvan, et, jah, see poliitiline polariseerumine, eriti selliste Kremli-meelsete narratiivide levitamine, nagu Eestis mõned seda teevad, see kindlasti põhjustab ka inimeste võõrdumist avalikust võimust ja parlamendist, nii et ma kutsun ka teid üles valeinfost hoiduma ja selle vastu aktiivselt võitlema. Aitäh!

Suur tänu, head kolleegid! Sellega lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. 

Tänane seitsmes küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Tiit Maran ja teemaks on suurenevad raied pühapaikades. Tiit Maran, palun!

Aitäh selle võimaluse eest! Nagu on koalitsioonileppest näha, siis praegune valitsus teeb ükskõik mis võimaliku, et ülemõõdulise puidutööstuse toormevaru säilitada. Sellest siis ka see 70 protsenti metsamaad vabastada toormepõldudeks, sõltumata sellest, mis on meie rahva esteetilised, kultuurilised ja sotsiaalsed väärtused. Paratamatult tekib küsimus, et kas valitsusel on üldse mingi arusaam ja suhtumine meie süvakultuuriväärtustesse või mitte. Ja ma räägin siin ühest aspektist, mis puudutab pühapaiku. Sellest aspektist, millel on meie kultuuri süvaolemusele äärmiselt suur tähendus ja seda täiesti sõltumata sellest, kas tehnokraatlik mõtteviis seda mõistab või kas tehnokraatlik mõtteviis üldse saab aru, mis on sõna püha taga. Ma toon mõningad näited, mis on toimunud, hiljuti avaldatud aruandest. Aastast 2008 alates on looduslikest pühapaikadest lagedaks raiutud 8,4 ruutkilomeetrit metsa. Lageraiet on tehtud 645 pühapaigas, mis moodustab kolmandiku, ma kordan, kolmandiku kõikidest pühapaikadest. Seitsmeteistkümne aasta jooksul on pühapaikadest eemaldatud peaaegu veerand miljonit tihumeetrit puitu, mille maksumus on umbes 14 miljonit. Mis on kõige hullem? Et see ei ole mitte taanduv protsess, aga suurenev protsess. Nii on viimastel aastatel lageraiete maht peaaegu kahekordistunud. Seetõttu võib öelda, et selline brutaalne marodööritsemine ja rüüstamine, nagu praegu toimub meie looduslikes pühapaikades, on täiesti pretsedenditu. Sellist asja pole kunagi ajaloos enne olnud. Need on need pühapaigad, mis on meie rahvale, meie rahva esindajatele pühad. Ja nüüd siis tuleb küsimus. Kas valitsus üldse peab pühapaikade säilimist oluliseks või mitte? Kui jaa, siis mida valitsus kavatseb teha, et need säiliksid, needsamad paigad, mis meie inimestele on olulised? Ja kui mitte, siis kas on oodata, et ühel hetkel lähevad käiku ka kirikuaiad ja surnuaiad, ikka selleks, et liiga suure puidutööstuse toormevajadust rahuldada? Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Ma kõigepealt korrigeerin küsimuse algust ja siis jõuan pühapaikade juurde. Seesama 70-30 printsiip oli meil ju teemaks ka eelmise valitsuse ajal, kuhu sotsiaaldemokraadid kuulusid. Minu meelest seda vahekorda kaitstava ja majandatava metsa vahel on arutatud ikkagi väga-väga pikalt, see ei saa ometi üllatus olla. Ja ma olen öelnud, me ei pruugi üksteisega ju nõustuda, aga minu arvates see ütlemine, et head, selged reeglid loovad ka rahu, või et hea aeg teeb head naabrid, et see, et meil on teada, et meil on 30 protsenti maismaast ja merest kaitse all ja 70 protsenti metsast majandatav, annab kindluse tööstusele, mis me salgame, on ju suur tööandja. Ja teisest küljest annab meile teadmise, et meil on kaitse all väga palju väärtuslikku. Ma arvan, et selles kaitse alla võtmises me ei pea kuidagi silmi maha lööma, me oleme Euroopas ja maailmas ühed tublimad tegelikult, mitte kehvemad. Seda alguses, kontekstiks. Teiseks, mis puudutab pühapaikasid, siis jah, kuna te täpsemalt ei viidanud, siis ma eeldan, aga eeldus tihtipeale on vigade ema, nii et te saate mind parandada. Ma eeldan, et te viitate Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardikihile. Tegemist on kaardikihiga, mis on loodud sihtasutuse poolt, mis lisaks Muinsuskaitseametile on kaardistanud pärandkultuuri. Asi on selles, et Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardikiht ei ole ametlik kaardikiht, aga riiklikus kaardirakendustes jätab ta mulje, nagu oleks tegemist riiklikult tunnustatud kaardikihiga. Maa-amet on selle üles pannud kui üldhariva materjali maaomanikele. Maaomanik ei ole teavitatud looduslike pühapaikade alade inventeerimisprotsessi kaasamisest ja piiravate tingimuste kehtestamisest ja seetõttu saavad paljud alles tagantjärgi teada, kui midagi on kas maha võetud, soovitakse müüa või midagi muud toimub. Selline segadus kahjustab loomulikult nii metsaomanikke, riiki, riiklike registrite usaldusväärsust ja bürokraatiat tekitab juurde, juriidilisi vaidlusi tekitab juurde. Oluliste kultuuriobjektide seiret ja kaardistamist maastikul teostab ikkagi Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseametil on olemas selleks kindel metoodika. Ja Muinsuskaitseametil on kohustus selle objekti kontrollimiseks maastikul andmebaasi kandmisest maaomanikku teavitada. Aga me saame seda jätkata, aitäh!

Suur tänu! Ja Tiit Maran, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Paraku te ei vastanud mu küsimusele. Ma siis kordan veel korra. Umbes kolmandik meie pühapaikadest on rüüstatud. Ja seda sõltumata sellest, kas on olemas mingisugune süsteem, mis praegu töötab või ei tööta. Minu küsimus oli: mida valitsus plaanib ette võtta sellise rüüstamise lõpetamiseks? Seda vastust ma ei saanud. Aruanne on sellel aastal välja antud tõesti Hiite Koja poolt. Kas te väidate, et nende andmed on väärad kõik? Siis kui need on väärad, siis millised on tõesed andmed? Ja ikkagi on küsimus, et kas te peate oluliseks pühapaikade säilitamist või ei pea? Ma ei saanud vastust. Palun uuesti!

Hea küsija! Tunnistan, aeg lihtsalt sai otsa. Aga õnneks on veel kolm minutit ja nüüd ma saan jätkata. 

Muinsuskaitseamet – see on vastus sellele küsimusele, mis siis edasi saab – kontrollib jõudumööda ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogu poolt neid objekte üle ja on ka täna juba otsustanud mitmed objektid riikliku kaitse alt välja jätta kui mitte piisavalt esinduslikud objektid. Mis tähendab, et see Hiite Maja kaardistus, need objektid tingimata ei kuulu nende objektide hulka, mis kaitse alla lähevad. Ja see tähendab seda, et see andmestik sellel kaardil ei ole 100% usaldusväärne ja tingimata piirangud põhjendatud. 

Keskkonnaamet annab ka täna metsateatisega – raiet lubav, mittelubav – koos infot ka Muinsuskaitseameti poolt kaardistatud objektide kohta, kes on kaardistanud oluliselt pühapaigad ja kultuuriliselt olulised objektid maastikul ja metsas. Riigil, inimestel ei ole kohustust, kui vabatahtlik organisatsioon mingi kaardikihi loob, selle järgi käituda, vaid tegelikult selleks on ikkagi reegleid loodud, mida ma just kirjeldasin ja mille alusel tegelikult kõik peavad oma otsuseid toimetamisi sättima. 

Ja kui te küsite, et kas riik peab oluliseks – loomulikult peab oluliseks. Kirjeldatud viisil, nagu ma kirjeldasin, riigiametid ka sellega tegelevad, vaatavad üle ja isegi selle nii-öelda vabatahtliku kaardikihigi on üles pannud. Aga sellest iseenesest veel õiguslikud tagajärjed ju ei tulene.

Suur tänu! ja lisaküsimuse esitab kolleeg Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Kui hea kolleeg Tiit Maran küsis konkreetselt pühapaikade kaitse kohta, siis mina soovin laiendada küsimust väärtustele üldisemalt. 

Austatud peaminister! Küsimus ei ole ju ainult metsa majandamises või hektarites ja tihudes, ega isegi ainult eurodes mitte, vaid meie ühise kultuurilise südametunnistuse olemasolus või selle puudumises. Selles, kas me kui rahvas tahame järgmistele põlvkondadele alles jätta midagi sellest pühast ja puutumatust. Pühapaigad ei ole ju mets kui ressurss. Need on oluline osa meie kultuuri sügavamast loost, meie keele, kommete ja identiteedi oluline osa. 

Küsin teilt, küsin teilt, austatud peaminister, kas valitsus on oma otsustes lähtunud kultuuri ja loodusväärtuste kaalutlustest või on praegu selgelt prioriteediks saanud üksnes teatud majandusharude surve ja huvid? Ja kuidas on nende otsuste tegemisel hinnatud näiteks Eesti inimestele oluliste identiteedikohtade, pühapaikade väärtust ühiskondliku sidususe ja rahvusliku identiteedi hoidmise seisukohast?

Aitäh! Ma teie kolleegile Tiit Maranile vastates juba kirjeldasin, et vabatahtliku või MTÜ korras sihtasutuse poolt loodud kaardikihi objektide seiret ja kaardistamist maastikul teostabki Muinsuskaitseamet, kellel on olemas oma metoodika, kohustused, reeglid, kuidas see kõik käib. Ja see ongi see, kuidas riigis pädev asutus vaatab üle objektid, otsustab, kas nad on riikliku kaitse all piisavalt esinduslikud objektid või, nagu ma juba viitasin, on otsustanud ka mõned objektid kaitse alt välja jätta või mitte võtta. Kogu see andmestik ei ole tingimata alati nii usaldusväärne ja kõik piirangud põhjendatud. Sedasi ju riik tegelikult toimibki, et meil on reeglid, kuidas teatud piirangud seatakse kaitseks. Ja see kõik toimub sellepärast, et riik peab neid objekte, parema termini puudumisel, kaitsmist väärivaks ja vajalikuks. Nii et sellisel juhul, kui nad on kaitsmist väärivad ja vajalikud, siis nad on osad ka sellest identiteedist, mida kaitstakse.

Suur tänu! Lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Kaheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on pensionärid. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh!

Lugupeetud peaminister, peab tunnistama, et viimase kahe aasta jooksul on Eesti pensionärid saanud valitsuselt kohe mitu halba uudist. 

Ja ma arvan, et kõige häbiväärsem neist oli koalitsiooni otsus – koalitsiooni, kuhu kuulusid siis Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – taaskehtestada tulumaksuvaba miinimumi vanaduspensionäridele summas, kelle keskmine pensionisumma oli 776 eurot kuus, ja kõik, mis sellest üle läheb, siis maksustatakse tulumaksuga. Vahepeal on see tulumaksumäär teatavasti tõusnud 20-lt protsendilt 22-le protsendile, aastal 2026 tõuseb veelgi rohkem, 24 protsendini, nii et see kindlasti ei ole päris see, millest on need erakonnad rääkinud enne valimisi. 

Tuletan meelde, et näiteks teie poolt juhitav Reformierakond lubas tõsta pensioni 1000 euroni kuus. Praegu on see 817 eurot ja osa sellest on nüüd ka veel tulumaksuga maksustatud.

Lisaks, loomulikult mõjutavad pensionäridele negatiivselt kõik mainitud juba koalitsiooni maksupoliitilised otsused – käibemaksu tõus 24-le protsendile, näiteks, sest see tähendab toiduainete, kommunaalteenuste ja ravimite kallinemist. Toidukaubad on viimase kahe aasta jooksul niigi kallinenud keskmiselt 40 protsendi võrra ja hinnad tõusevad veelgi.

Ja uus automaks, see on toonud ka vanemaealistele halva uudise, sellepärast et valitsus ei ole neile, nagu ka teistele haavatavatele ühiskonnagruppidele, teinud mingeid erisusi ega soodustusi. 

Saate te võib-olla öelda, seda kõike kommenteerida, esiteks, ja, teiseks, öelda, mida siis head on see valitsus viimase kahe aasta jooksul teinud, mis oleks siis ka pensionäridele kasulik. Aitäh!

Jaa, aitäh, hea küsija! Teid on peaaegu ihuüksi siia saali jäetud, nüüd kolleeg tuli toetuseks juurde, ehkki me käsitleme pensionäridele olulisi teemasid. 

Kõigepealt, jah, ma siiski meenutaks, et võib-olla teil pole meeles, aga üks Keskerakonna valitsus tegelikult ju kaotas selle maksuvaba määra pensionäridele – ehk seegi võib-olla on ajalooline oluline nüanss, et ehk tasub meenutada. 

Teiseks, pensionite puhul, ma arvan, on juba üsna üldteada, et mina olen öelnud peaministrina, et nii kaua, kui mina peaminister olen, pensioneid kärpima ei minda ja  indekseerimine jätkub nii, nagu on, hoolimata sellest, et parempoolsete partei liikmed, aga ka varasemast ajast mäletan minagi, Isamaa, mis oli sihuke Mart Laari aegne, tegi ettepanekuid pensionite kärpimiseks; tol ajal peaminister Andrus Ansip lükkas selle tagasi. Olgu see sõnum siis antud, et pensionite indekseerimine jätkub ja pensionid kasvavad.

Ja kui me nüüd vaatame numbreid, – sest muidu emotsioone on ju väga palju ja emotsioone võib siin olla erinevaid –, siis keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka tõusis 2024. aastal 49 protsendini ja 2025. aastal on samuti keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka ligi 50 protsenti. See on päris tähtis number tegelikult meelde jätta. 

Nüüd, kui te räägite oma maailmavaatest ja asjadest, siis ma võin öelda, et näiteks Keskerakonna valitsemise ajal 2018. aastal oli keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka vaid 39 protsenti, mis iseenesest ei ole ka väike number, aga see vahe on tohutusuur: 39 – 50. Tegelikult pensioni suhe keskmisse netopalka on oluliselt kasvanud. 

Ja vanaduspensioni kasv on viimastel aastatel tõepoolest olnud kiiremini kui palgad, ka inflatsioonist kiirem. Vanaduspensioniealistele jääb ka tulevikus kätte kõrgem tulumaksuvaba miinimum. 2026. aasta alguses on ju samamoodi teada – ma olen öelnud –, et see Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ühiselt loodud astmeline tulumaks, mida kõige kirglikumalt kaitseb Isamaa viimasel ajal, et see astmeline tulumaks ikkagi kaotatakse meie poolt, visatakse ajaloo prügikasti loodetavasti. 

Ja 2026. aasta algusest tõuseb tulumaksuvaba miinimum järsult 700 euroni. See tähendab seda, et näiteks keskmise palga puhul inimesele jääb umbes 1500 eurot rohkem raha kätte. 

Aga pensionäridele jääb ka kõrgem tulumaksuvaba miinimum ehk 776 eurot kuus. Pensionäridele, näiteks, valitsuses tegime ka otsuse, eriarsti visiiditasu ei tõusnud. Kehtivad vanadus- ja töövõimetuspensionäridele suuremad soodustused retseptiravimite ostmisel. Ja keskmine vanaduspension kasvas 1. aprillil keskmiselt pea kuus protsenti, ulatudes 817 euroni. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, aitäh! Alustame siis sellest, et seesama suhe, teie poolt mainitud suhe, on kasvanud eelkõige tänu indekseerimisele ja oleks kasvanud ka ilma Reformierakonnata näiteks. Indekseerimine on igal aastal meil kirjas ja väga tore, kui te lubate, et see ei kao mitte kuskile, loodetavasti tõepoolest ei kao. Aga seda me saame näha. 

Teiseks tuletan meelde, et kui mälu mind ei peta, siis viimasena, kes erakorraliselt tõstis pensioni, oli ikkagi justnimelt Keskerakond, olles valitsuses. Küll ei olnud väga suur tõus, aga põhimõtte pärast. Ja loomulikult, kui ma küsin, et mida head on see valitsus teinud, siis ega ma ei oota vastust stiilis, et me pole tõstnud näiteks eriarsti visiiditasu ehk teisisõnu oleks võinud tõsta kõike, aga me seda ei teinud ja see ongi juba hea. Tegelikult ma ootasin midagi stiilis, et näiteks kehtestasime automaksu, aga näiteks jätsime pensionärid sellest kõrvale. See oleks, ma arvan, päris hea samm, aga kahjuks seda ei juhtunud ja pole kuulnud, et valitsusel oleks lähitulevikus selline plaan olemas. 

Kui vaadata näiteks Eurostati andmeid, siis meil töötab Eestis 55% elanikest, kes on juba pensionieas. See on kõrgeim näitaja kogu Euroopa Liidus. Tegelikult oleks see veel sellepärast, et nad väga tahaksid töötada, aga nemad vastavad, et nad teevad seda just sellepärast, et üldse ellu jääda, sellepärast et meie pensionid on hästi tagasihoidlikud, nüüd ka tulumaksuga ka veel maksustatud. Kas teie arvates meie pensionärid elavad Eestis hästi, kas nende sissetulekud on piisavad ja kas nad peaksid siis sellise elu üle rõõmu tundma?

Aitäh! Teil oli väga palju selliseid küsimusi, mida ma veidi parandan või annan tagasisidet. Te ütlesite, et indekseerimine toimuks ilma Reformierakonnata. Seda ma olen juba korduvalt rääkinud, et indekseerimine ei olegi tegelikult tänu ühelegi ametisolevale valitsusele. Aga ometi on neid poliitjõude, kes varjatult või otse tahavad rääkida, kordan taas, parempoolsed, aga ka varem isamaalased, mäletan, kes on öelnud, et pensionide kallale tuleks minna. Tõnis Lukas, ajalugu mäletab, on siin saalis, et omal ajal oli eelmine majanduskriis ja tollal Isamaa soovitas Andrus Ansipil pensionide kallale minna. Andrus Ansip otsustas mitte. Mina teen sama otsuse, et pensionide kallale me ei lähe, et oleks hästi klaar, et pensionärid saavad ennast tunda turvaliselt. 

Nüüd see lause mind muidugi veidi ehmatas ja ma arvan, et te saate seda ise korrigeerida igaks juhuks, et indekseerimise puhul, et see tulevikus ei muutu, te ütlesite – seda saame näha. Ma loodan, et inimesed ei saa signaali, et Keskerakond tahab minna pensionide kallale, indekseerimise kallale. Südamest loodan ja kutsun teid üles sellest mõttest loobuma, kui teil selline mõte oli. See oleks väga oluline. 

Nüüd üks selline erakorraline, viimane pensionitõus, kui ma õigesti mäletan, oli vist seitse eurot. Ja tõepoolest toimus Keskerakonna poolt, see on fakt. Ja kui me vaatame üldist pensioni ostujõudu, siis pensioni ostujõud on kasvanud viimase 27 aastaga pea neli korda, 3,9 korda. Võrreldes Covidi-eelse perioodiga on pensionide ostujõud kasvanud 17%, peaaegu viiendiku võrra. Nii et pensioni ostujõud on kasvanud ja peab kasvama, sest ega inimeste toimetulek ja vanaduspõlve veetmine peab olema tagatud. 

Aga kui me vaatame kaugemale tulevikku, siis mina oleks mures, seal on teie osalus samamoodi ilmselt olemas. Minu meelest kõige suurem risk üldse pensionisüsteemile on see, mis Isamaa juhtimisel on toimunud. Ehk seesama käsi kassasse ehk ettekujutus, et teise pensionisamba maksete arvelt ehk inimeste tulevikukindlustunde arvelt on võimalik jooksvaid kulutusi rahastada. Ma tean Isamaa plaani, nende ettekujutus on teine pensionisammas praktikas likvideerida, seesama raha võtta jooksvate kulutuste katteks, see on Isamaa erinevate plaanide katteallikas. Sellised katsed pensionisüsteemi käppa ajada lõhuvad tuleviku pensionisüsteemi, sest need inimesed, kes uskusid Isamaa juttu, sest ma saan aru, et Isamaa liidrid ise teisest pensionisambast ei väljunud, said vastu pükse. Ja vastu pükse saame me kõik koos, kui me peame inimestele ka seda pensioni maksma, mida nad ootavad sellel hetkel, kui need inimesed, kes kogusid, aga nüüd Isamaa juhtide õhutusel viisid poodi, mõni ostis teleri, mis vanaduspõlves äkki südant või silma soojendab, mõni sõitis Soome ja kolmas ostis küprokit, õige vähe ainult investeeris edasi. Nii et see tegelikult on sigadus pensionisüsteemi suhtes. 

Ja lisaküsimuse esitab Tõnis Lukas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Lisaks teile endale naudin ka mina väga teie etteasteid ja sõnaseadmist. Jah, Isamaa on tõesti viimasel ajal, paistab, teil südamel ja lemmikerakonnaks saanud. Mis teid seal Reformierakonnas veel kinni hoiab? Ega ma ei saagi õieti aru. 

Ma küsin pensionisüsteemide kohta, et kui meil on töökäsi üldises plaanis vähe, siis ühiskond ikka strateegiliselt mõtleb, kuidas asju lahendada. Ütleme siis, et et praegune tööpuuduse suhteliselt kõrge faas on midagi ajutist, nagu nad ikka tõusevad ja langevad. Aga pikas plaanis rahvastikupoliitilised sammud kahjuks on meid viinud sellisesse olukorda, kus meil on näha perspektiivis tööjõu käte puudust. Taani viis oma – või tegelikult juba varem, aga fikseeris uuesti selle – pensioniea 70 eluaastani. Meil praegu tuleb kätte kohe see viimane piir, kus ta on 65nda eluaastani liikunud kunagise otsuse najal. Kuidas te vaatate? 

Üks soovitus siin valitsuse liikmete poolt on olnud kontrollitud sisseränne, või ütleme siis, et planeerite suuremat sisserännet, et töökäte puudust lahendada. Aga kas praegu olete rahul selle nii-öelda pensioniealiste tööhõivega? Mis siin paremaks saaks teha? Kas siin on arenguid, et pensioniealised saaksid tööturul oma rolli rohkem kanda, et me ei peaks mõtlema nii suurele sisserändele?

Aitäh! Ma olen nõus, et see tegelikult on tuleviku päris oluline küsimus, et kui meil tööealine elanikkond väheneb, kuidas me tagame selle, et me suudame tulevikus maksta pensione, riik ülal pidada, sest jah, ega asjad iseenesest odavamaks pole läinud, seda me oleme ju läbi aegade näinud. 

Teatud teenuseid on võimalik viia elektrooniliseks, muuta efektiivsemaks, ja see kindlasti on üks osa sellest. Ja teatud hulga teenuseid on võimalik anda erasektorile üle, mida riik ei pea osutama. Seegi muudab seda lihtsamaks. Aga väikese iseseisva riigi pidamine ühiku kohta, inimese kohta kindlasti on kallim kui ühe suure puhul. See nii on, aga vabadus, iseolemine jälle on hindamatu. 

Mis puudutab seda võtit, siis ütleme nii, et sellest tööhõivest ja tööhõiveprognoosist Eesti Panga eilne majandusprognoos, mille kokkuvõtlik sõnum oli, et majanduses pilt on parem, kui meile endale tundub. Rasmus Kattai ka kirjutas sellest pikema loo Delfis, kes tahab, saab ise lugeda. Seal oli kirjeldatud hõive potentsiaali, ja see hõive jääb ikkagi üsna kõrgeks. 

Töötuse kohta on erinevaid statistikaid. Üks on Töötukassa statistika, mis on ametlik, teine on Statistikaameti küsitlus, mis küsitleb inimesi, et kas nad on tööl või mitte. Ja need pigem indikeerivad, et majanduse taastudes ühel hetkel tõepoolest, meil jääb töökäsi puudu teatud asjade tegemiseks. Samas jälle, kui me vaatame rändetsükleid, rändekvoote, siis 2024. aastal ei täitunud see, 2025. aastal tõenäoliselt see ei täitu, tegelikult siia nii palju ei tulda. Ja kaks kolmandikku tööjõudu tuleb nii või teisiti erinevate valitsuste kehtestatud erandite alusel, mis puudutavad sektoreid. 

Tulevikus oskustööjõudu on eeskätt vaja selleks, juhul kui, ja esimene eesmärk peab loomulikult olema Eesti inimestele täiendavate kõrgemate oskuste andmine lisandväärtuse loomisel, aga juhul, kui Eesti inimesed tahavad luua kõrgemat lisandväärtust, jõukust, ja mingis valdkonnas on mõni spetsialist puudu, ma ei tea, mõne pingi operaator, mis tahes tehnoloog, siis seda inimest ongi meil vaja selle tööperioodi või protsessi jaoks. See saab olla ainult see nii-öelda kontrollitud rändeosa. Ja see saab toimuda OSKA raporti alusel. Siseministeerium tegelikult kontrollib, et see oleks ka julgeolekule vastavate tingimustega. 

Aga tuleviku võti ilmselt on ikkagi asjade tootlikumalt tegemine. Ja see tähendab seda, et kas või seesama, mis Haridusministeeriumi veetud praegu on koos ettevõtjate ja Vabariigi Presidendiga, näiteks tehisintellektihüppe. Paljud muud erinevad tegevused tõstavad oluliselt meie tootlikkust ja võimet toota kõrgema lisandväärtusega, kallimaid asju. See tegelikult tõstab ka Eesti inimeste jõukust, majanduse mahtu ja võimet ülal pidada riiki tulevikus.

Aitäh! Ja sellega lõpetama tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.

Enne kui läheme üheksanda küsimuse juurde, Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Lihtsalt ei tahaks, et Eesti Vabariigi peaminister tunneks hirmu mingi minu sõnade pärast, nagu ta väljendas ennast. Kuna ta palus ise korrigeerida minu sõnu, siis ma neid ei korrigeeri, aga ma lihtsalt seletan, et kui ma ütlen, et kui peaminister lubab, et indekseerimine jätkub, ja mina ütlen, et seda me näeme, see on tingitud pigem sellest, et näiteks tema eelkäija peaministritoolis…

Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks.

…lubas ka, et maksud ei tõuse, aga kahjuks me näeme vastupidist. Nii et lihtsalt seda me näeme, ehk me näeme, kas peaminister peab oma sõna. Kogu lugu!

Suur tänu! Ainukene asi, mis siin protseduurikat puudutas, oli sõna "hirm", et kuidas Riigikogu liige ennast saalis tunneb, aga ma ei saa seda lugeda ka protseduuriliseks küsimuseks. 

Nii! Läheme edasi. Ja üheksas küsimus on taristuminister Kuldar Leisile, küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid, ja teemaks on regioonide ebavõrdsus. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Kunagi, kui olid valitsuses, siis Jüri Ratas ja Jaak Aab surusid seda poliitikat, et praktiliselt igal ministril oleks selline regionaalne mõõde, et näha tervikut, ja eelkõige peaminister ja siis tol ajal ka regionaalhalduse minister sellega tegeles süsteemselt. Meil on kaks tugevat nii-öelda tõmbekeskust – on Tartu ja Tallinn. Regionaalsed lõhed ülejäänud Eestiga ainult suurenevad. Kui me vaatame analüüse, vaatame tegelikku elu, siis me näeme, et valitsuse poliitika väga palju neid lõhesid ei aita vähendada. Mind huvitab alguses üldisemalt, mis on teil ministrina vaade sellele, kuidas te vähendate neid lõhesid. Ja mis need, mis on tegelikud poliitikad, mida te kujundate, et me jõuaksime tulemuseni, et need lõhed väheneksid?

Aitäh, hea küsija! Jah, ma arvan, et kuna ma ise olen väga väikesest kohast pärit, siis ma suht adekvaatset saan aru, mis toimub Eestis seoses regionaalse ebavõrdsusega. Ja paraku on see ka mujal maailmas või vähemalt Euroopas trend. Teen küll omalt poolt tõesti kõik, et see väikeses, nii väikeses riigis regionaalne ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Tõesti, kui vaadata kas või SKT-d elaniku kohta, siis kui Tallinnas on see 110% Euroopa Liidu keskmisest ja Kagu-Eestis on on keskmiselt 50%, siis see on tõesti päris valuline olukord, et Kagu-Eestis elavad kodanikud on nagu kaks korda väiksema tootlikkusega või võimekusega. 

Aga eks see regionaalne tema on hästi-hästi mitmetahuline. Ja siin taristu on üks teema, aga see tõesti sõltub kõigist eri valdkondadest. Ja eelkõige valitsuse tasemel on see regionaalministri teema süsteemselt vaadata. Aga see, mis taristut puudutab, siis üks teema, milles mul kogu aeg on silm peal, on kruusateede viimine mustkatte alla. Neid  on just eriti palju Lääne-Eestis, Lõuna-Eestis.

 Ja näiteks, kui me räägime veel investeeringute tulemisest Eestisse väljapoole Tallinna, Tartut, Pärnut, siis jah, ühtpidi tahame neid meelitada maale. Nad ei tule siis, kui on kruusateed või kui ei ole internetti või elektrit. Aga teiselt poolt peame arvestama sellega, et need, kes juba on oma ettevõtlust tegemas väiksemates kohtades, et me peame ka neid väärtustama, et ka sinna oleks korralik tee ja internet ja elekter ja muud kommunikatsioonid. Aga see ei ole ühe päeva teema, taristu teemad on väga-väga pikad. Mul ei ole mõtet siin lubada, et homme on roosamanna ja kõik on korras, vaid need ongi pikad teemad ja tihti on ka sellised poliitikaülesed. Ükskõik, kes on võimul või kellega rääkida, siin ootakski hästi sellist laiapõhjalist koostööd, et seda regionaalset ebavõrdsust vähendada. Vabandust, natuke oli sihuke ümmargune vastus, aga põhimõte oli sees.

Suur tänu! Rohkemateks küsimusteks meil täna aega … (Saalist kõneldakse.) Jah, aga kui küsimuseks on aega kaks minutit ja vastuseks on kolm minutit, siis on kokku viis minutit. (Hääl saalist.) 20 sekundit. 20 sekundit küsimus, minut vastus. Palun, Jaanus Karilaid. Palun!

Eesti Raudtee on andnud välja ehitusloa Rohuküla raudteele, kehtib 2028. aastani. Reformierakond, kõik erakonnad on lubanud see valmis teha. Kaugel see on? Tegelikult Eesti Raudtee on valmis rakendusüksusena. Kas tegevused juba käivad?

Aitäh! Tegevused ei käi ja koalitsioonilepingus ei ole Haapsalu-suunalise raudtee edasiehituse punkti, nii et jääb järgmiste aastate tegevuseks. Eesti Raudteel on sihid paigas, on Tartu suund, Narva suund. Haapsalu raudteed seal praegu sees ei ole.

Suur tänu! Head kolleegid, meie tänane infotund on lõppenud. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid, tänan kõiki kolleege väga sisuka arutelu eest! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.