Tere hommikut, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala istungiga. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll! 

Kohale registreerus 62 Riigikogu liiget, puudub 39. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ja Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Sotsiaaldemokraatide saadikurühma poolt annan üle käibemaksuseaduse muutmise, mis puudutab põhitoiduainete, juur‑ ja köögivilja, piima, liha, teravilja ning kalatoodete käibemaksu langetamist 9%-le.

Antud ettepanekul on kolm positiivset mõju. Esimene puudutab kindlasti inimeste toimetulekut, sest teatavasti toiduhinnad on Eestis võrreldes Euroopa ja inimeste sissetulekutega päris kallid. Ja see kindlasti parandab inimeste sissetulekut ja loomulikult mõjub ka majandusele hästi, täpselt samas loogikas kui maksuküüru kaotamine, siin on seda pikalt seletatud, aga selle vahega, et kõigis erinevates sissetuleku detsiilides inimesed võidavad sellest, ka väiksema palgaga ja keskmise palgaga inimesed, mitte ainult kõrgema palgaga inimesed.

Teine positiivne mõju on see, mida Eesti põllumees on ammu oodanud, et ta toetab Eesti toiduainetootmist. Põllumehed võidavad rahaliselt sellest eelnõust, sellest ettepanekust. Ja kolmas positiivne mõju on, et ta elavdab majandust. Me teame, et ligi 50% Eesti SKP-st on sisetarbimisest tuleb, ja kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis see ka erinevate ettevõteteni viiakse. Reeglina see raha siit kõigi nende inimeste puhul tarbimata ei jää, nii et ta tuleb sisetarbimisse, suurendab majanduskasvu ja toetab Eesti majandusest, Eesti ettevõtteid. Ehk siis kolm positiivset mõju: inimeste toimetuleku parandamine, siis põllumeeste toetamine ja kolmandaks ka majanduskasvu toetamine. Aitäh!

Rohkem üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastavalt võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab selle edasise menetluse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Ja nüüd ka üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis aktiivsus- ja tähelepanuhäire toetusrühma moodustamise koosolek. Kokkukutsujaks on Züleyxa Izmailova. 

Läheme tänase päevakorrapunkti juurde. Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks. Selleks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ettekandjaks on õiguskantsler Ülle Madise. Natuke ka selle menetluse käigust. Õiguskantsleri ettekanne kuni 20 minutit ja iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda on Riigikogu liikme Kalle Laaneti sõnavõtt kuni viis minutit, seal küsimuse esitada ei saa. Peale seda on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik osaleda läbirääkimistel, millele järgneb hääletus. Palun, õiguskantsler Ülle Madise!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Vastavalt põhiseaduse §-le 76 ja § 139 lõikele 3, õiguskantsleri seaduse § 1 lõikele 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku §-le 382⁶ teen Riigikogule ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ning tema suhtes süüdistusakti koostamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks. Riigi peaprokuröri taotlus koos üksikasjalike asjaoludega on ettepanekule lisatud kümnel leheküljel. 

Riigi peaprokuröri taotlusest nähtub, et Kalle Laanet võib olla toime pannud karistusseadustiku § 209 lõike 2 punktis 2 sätestatud kuriteo. Paragrahv 209 lõige 2 punkt 2 on ametiisiku poolt varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, soovides saada ise varalist kasu. 

Väga lühidalt asja sisust. 17. augustist 2022 kuni 10. aprillini 2023 Eesti Vabariigi Riigikogu liikmena ning ajavahemikul 4.. maist 2023 kuni teise oktoobrini 2023 justiitsministrina, see on ametiisikuna, lõi Kalle Laanet prokuratuuri väitel Riigikogu Kantselei finantsosakonnale ja Justiitsministeeriumile eluasemekulude hüvitamise avalduse ja igakuiste eluasemekulu tõendavate dokumentide esitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse selleks, et saada varalist kasu. Riigikogu liige kinnitas nii Riigikogu Kantseleile kui ka Justiitsministeeriumile eluasemekulude hüvitamiseks esitatud avaldustes, et üürileping, mille alusel ta eluasemekulude hüvitamist taotleb, ei ole sõlmitud korruptsioonivastase seaduse §-s 7 nimetatud seotud isikuga. Üürileping oli sõlmitud osaühinguga, mis kuulub Riigikogu liikme abikaasa pojale eelmisest kooselust. 

Vaidlust selle üle, kas Riigikogu liikmel oli õigus eluasemekulude hüvitamisele, ei ole. Elukoht on Saaremaal. Seega see õigus on, aga oleks tulnud esitada üürileping, mis on sõlmitud kellegi teisega, kes ei ole seotud isik. 

Kriminaalasja nr 24221050017 materjalidega tutvumisel ei ilmnenud niisugust asjaolu, mis oleks lubanud õiguskantsleril riigi peaprokuröri taotluse teile, austatud Riigikogu, edastamata jätta. Nagu alati sel puhul rõhutan, et süü saab otsustada ainult kohus. Selle taotluse ja ettepaneku esitamine ega ka võimalik saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kalle Laanet on kuriteo sooritanud. Õigust mõistab ainult kohus ja kui süü ei leia tõendamist, siis mõistetakse inimene õigeks. Aitäh!

Aitäh! Ja küsimusi teile ei ole. Järgmisena palun kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Laaneti.

Hea istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Head kolleegid! Minu suhtes alustatud menetluse põhisisu on meedias vägagi detailselt, aga ühepoolselt kirjeldatud, sestap pean vajalikuks selgitada mõne sõnaga ka minu enda seisukohti. 

Esiteks, mul ei ole mitte kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks mul polnud õigust. Ma olen tegutsenud mitmes valitsuses ministrina ja olnud mitmes Riigikogu koosseisus. Samal ajal olen ma põline saarlane. Sellest tulenevalt olen ma kasutanud oma õigust paluda üürikulude hüvitamist ajal, mil ma viibin töö tõttu suure osa ajast oma tegelikust kodust eemal. Võimalus hüvitisele just sellisteks puhkudeks seaduses ette nähtud ongi. 

Sellest tulenevalt on mul raske nõustuda prokuratuuri käsitlusega, nagu ma oleksin tekitanud riigile kahju või kedagi kelmitanud. Ma olen palunud hüvitada kulusid, mille hüvitamisele on mul olnud seadusest tulenev õigus. Mingit kahju riigile siin tekkida ei saanud. 

Ka ei ole ma kunagi kuidagi varjanud, kellelt ma korterit üürin. Kõik üürilepingud on edastatud ministeeriumidele ja Riigikogu Kantseleile. Huvide deklaratsioonides avaldasin üürikorteri aadressi. Minu suhtes on läbi viidud erinevaid julgeolekualaseid kontrolle. Sellel aadressil toimus ka evakuatsiooniõppus, kui olin kaitseminister. Seega on teave minu korteri kohta olnud alati avalik, kuid probleem tõstatati alles siis, kui julgesin avaldada prokuratuuri juhtimise osas kriitikat. 

Teiseks. Nagu te teate, siis heidetakse mulle ette seda, et üks korteritest, mida ma üürisin, kuulus äriühingule, mille omanik oli minu abikaasa esimesest abielust sündinud poeg. Sellest on järeldatud, et ma üürisin korterit endaga seotud isikult. Ma ei ole käsitlenud abikaasa last esimesest abielust minuga seotud isikuna korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Seaduse teksti lugedes ei nõustu ma ka praegu sellise tõlgendusega. Ma ei ole oma abikaasa pojaga bioloogiliselt seotud. Ka ei ole me juba enam kui 20 aastat ühises majapidamises elanud. Kuna meil puudub mis tahes bioloogiline või juriidiline seos, siis ei olnud ma kunagi isegi mõelnud variandile, et meid võiks pidada seotud isikuteks korruptsioonivastase seaduse tähenduses. 

Vaevalt leidub siin saalis kolleegi, kes seotud isiku mõistet lõpuni mõistaks. Ühtset arusaama selle termini täpsest sisust pole kujundanud isegi kohtunikud. Ma ei pea õigeks seda, et seaduse teksti mõistmise muudab võimalikuks üksnes kellegi kriminaalmenetlusele allutamine. Paraku näib, et ka minu kaasusest saab järjekordne pretsedent, mis toimingupiirangu mõistele ja sisule moel või teisel selgust toob. Ja kui see poleks mina, oleks see keegi teine. 

Kolmandaks. Ma ei vaidle endalt saadikupuutumatuse võtmise vastu ehk toetan igati õiguskantsleri ettepanekut, kuid kasutan tekkinud võimalust juhtida tähelepanu seaduses valitsevale segadusele. Ma olen oma lähes 40 aastase karjääri jooksul olnud mitmeid kordi nii-öelda teisel pool lauda. Nüüd puutun ma kriminaalmenetlusega kokku oluliselt teises rollis. Nagu elus ikka, saavad paljud asjad selgemaks neid ise kogedes. Seega kasutan ma praegu võimalust, juhtimaks tähelepanu tänastele õiguspoliitilistele suundumustele ja selles ilmnevate kitsaskohtadele, ning vaatan neid tõstatades ennekõike teie suunas, head kolleegid. 

Esiteks, õigusnorm peab olema selgelt arusaadav nii selle kohaldajale kui kohaldatavale ehk inimesele. Õigusnormi tõlgenduse saamine läbi kohtupraktika ei ole seaduse mõttega kooskõlas ja on menetlusaluse isiku suhtes karjuvalt ülekohtune. Riigiinstitutsiooni eesmärki ei saa olla inimese vaeseks või, mis veelgi hullem, surnuks menetlemine. Näiteid viimastest aastatest leiab kahjuks oluliselt rohkem, kui seda on minu kaasus. Minu lootus on, et ehk ei pea kõik meie hulgast kokku puutuma kriminaalmenetlusega, et sellest aru saada. 

Teiseks, riigiorganite õiglustunde taastamine ei peaks käima vaid kriminaalasjade kaudu, mis on inimese põhiõigusi kõige enam riivav ja riigile kõige kallim menetlusformaat. Eesmärk ei peaks olema igal juhul oma võimaliku õiguse tagaajamine ja karistamine. Riigil ja prokuratuuril võiks olla arukus tunda ära inimlikke eksimusi ning näha õiguspärasele käitumisele suunamiseks ka muid soodsamaid arvestatavaid meetmeid, mis seda eesmärki täidavad. 

Ja kolmandaks.

Teie aeg!

Kas tohib … 

Kümme sekundit.

Apellatsiooniõigus võiks teatud kuritegude puhul olla prokuratuuril, mitte prokuröril ainuisikuliselt. Edasikaebe otsustamine võiks toimuda kollegiaalselt, hinnates kriminaalasja sisu ja eesmärke laiemalt, kui seda võimaldab ühe prokuröri erialane ambitsioon. 

Ma olen alati olnud seisukohal, et kahtlusi tuleb uurida. Niisamuti oleme avaldanud soovi liikuda minu suhtes alustatud protsessiga edasi nii tõhusalt ja kiiresti, kui võimalik. Nendele eesmärkidele ei peaks takistuseks saama see, et ma olen käesoleval hetkel Riigikogu liige. Sõltumata sellest, millisel moel või millise tulemusega lõpeb minu suhtes alustatud kriminaalmenetlus, on eelkirjeldatud probleemid paraku need, mis jäävad. Kui me tahame tugevamat õigusriiki, tuleb nendega tegeleda. Aitäh teile!

Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd on seda ettepanekut vaja hääletada. Alustame selle ettevalmistamisega. Toomas Uibo, palun! 

Aitäh! Eesti 200 soovib võtta kümme minutit vaheaega.

Kümme minutit vaheaega Eesti 200 fraktsiooni poolt.

V a h e a e g

 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti 200 fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Juhin tähelepanu, et selle hääletusel on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. 

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunktiga, milleks on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 646 esimene lugemine. Ja ettekandjaks väliskomisjoni liige Ester Karuse. Teil on aega kuni 20 minutit ettekandeks.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Teie ees on Riigikogu otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" ja selle muutmine. 

Omalt poolt annan ülevaate komisjonis toimunud menetlustoimingutest. Väliskomisjon toimus meil 12. mail ja komisjoni esimees Marko Mihkelson andis ülevaate sellest, et sotsiaalkomisjon on esitanud ettepaneku nimetada seoses Hele Everausi, Riigikogu liikme volituste lõppemisega komisjoni esindajaks Balti Assamblee delegatsioonis Irja Lutsari.

Tegime siis komisjonipoolsed otsused, konsensuslikult, ja seejärel määrati ka muudatusettepanekute tähtajaks reede, 16. mai kell 16. Ettepanekuid ei laekunud ja seega siis täna, kui teile see minu poolt ette kantud informatsioon sobib, siis soovitan toetada seda eelnõud. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei tehtud. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 646 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 646. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt oli 50 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 646 on otsusena vastu võetud. Ja sellega on istung lõppenud.