Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 21. mai infotundi. Hea meel on tervitada kõiki külalisi siin Riigikogu istungisaali rõdudel, aga ka kõiki neid, kes jälgivad meid sinise ekraani vahendusel. Enne kui me infotunniga saame alustada, on meil vaja läbida üks oluline protseduur, nimelt kohaloleku kontroll. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Üks hetk! Nii, head kolleegid, katkestan kohaloleku kontrolli, sest Lauri Laatsi hääletuspult ei tööta. Nüüd läks tööle. Nii, head kolleegid, me teeme selle protseduuri uuesti. Tegu on väga olulise protseduuriga. Head kolleegid, palun, kohaloleku kontroll.

Ta töötab siiski.

Ja pilt läks paremaks. Kohalolijaks on end registreerinud 23 Riigikogu liiget, puudub 78. 

Positiivse uudisena veel nii palju, et loodetavasti sügisel on meil juba uued hääletuspuldid ja saame siis tõesti loodetavasti ka tehniliste viperusteta oma istungeid alustada. 

Enne kui ma istungit alustan, Mart Helme, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Mul on täitsa protseduuriline küsimus.

Martin. Vabandust. Martin, palun!

Just. Jah, tavaliselt on infotunnis ikkagi kolm ministrit, aga praegu on kaks seal.

Suur tänu! Me ei ole veel ministrite tutvustamiseni jõudnud, kohe jõuame. Kohe on loodetavasti ka kolmas minister siia infotundi jõudmas. Aitäh! Väga oluline protseduuriline küsimus. Protseduuriline küsimus on saanud ka vastuse. 

Aga nüüd ma jõuan siis ka tänases infotunnis osalevate valitsuse liikmete tutvustamiseni. Tänases infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! 

Ning meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks aega kolm minutit. Küsiv Riigikogu liige saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse. Lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 13 registreeritud küsimust.

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on sõda ja rahu. Martin Helme, palun!

Aitäh! Eelmisel nädalal manööverdas Eesti ennast ise sõjaolukorra piirile Venemaaga. Ilmselt omaenda stratkomi deliirsetest jutupunktidest joovastunud ametnikud ja poliitikud, andmata aru sellest, mis on kaalul, alustasid operatsiooni, mille tulemuseks oli see, et Eesti oleks ise alustanud sõda Venemaaga – ja meie enda territooriumil. Sellisel sündmuste kulul on Eestile katastroofilised tagajärjed. Ma tean küll, et Michal ütles meile siin paar nädalat tagasi, et tema suudab selle kõigega elada, aga ma arvan, et kümned tuhanded inimesed ei ela seda üle. Ja Eesti riik ka mitte. 

Meie ametlikus retoorikas on aastakümneid olnud selline loosung, et me ei ole mitte kunagi üksi. Ainult selles olukorras, Vene varilaevastikku murdma minemises olime me üksinda. See laev tuli minu andmetel Suessist, läks mööda Kreekast, kellel on sanktsioonid, läks mööda Itaaliast, läks mööda Prantsusmaast, Hispaaniast, Gibraltarist, kus on Briti asuala, eks ole, ja siis Inglise kanalist. Ükski neist riikidest ei takistanud seda laeva, ei läinud Vene varilaevastikku takistama ja murdma ja tükeldama. Siis sisenes see Taani väinadesse, siis sõitis mööda Rootsist ja Soomest. Alles siis, kui hakkas jõudma Vene rannikuvete lähedale, läks suurriik Eesti, impeerium Eesti seda olukorda lahendama. Ja loomulikult tegi ta seda, nii nagu Michali ja Reformierakonna juhtimisel riigis kõike tehakse – käpardlikult ja katastroofiliselt halvasti. 

Ükski neist riikidest, millel on päriselt lahinguvõimeline merevägi ja päriselt lahinguvõimeline õhuvägi, ei sekkunud selle laeva teekonda, aga Eesti otsustas sekkuda ja, nagu öeldud, läbikukkunult. Mina tahan teada lihtsalt – ärme muudesse asjadesse siin lähme –, kes vastutab? Kes andis korralduse? Kes kooskõlastas? Kes vastutab?

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Teie sellised laetud seisukohavõtud Eesti Mereväe, Eesti Kaitseväe, Eesti kaitsevõime ja geopoliitiliste seisukohtade suunas ei tee teile minu hinnangul au. Hoolimata sellest, et on üldteada, et teil ja vist ka teie erakonnal on mingi igikestev vaen Eesti Kaitseväe vastu, Kaitseväe juhatajate ja Kaitseväe otsustajate vastu. Ma ei ole täpselt aru saanud, millest see on. Teile kindlasti meeldib ennast Eesti riigilipu taustal esitleda, aga ometi on selline sõnastus pigem meie idanaabri leksikonist. 

Aga lähme siis sündmuste juurde. Kõigepealt, mis on seaduse alus? Te peaksite teadma parlamendis olles, et 16. jaanuaril arutas valitsus ja esitas Riigikogule Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu. Seadusemuudatus või seadus võeti vastu 9. aprillil 2025. Riigikogu võttis vastu sellesama juba mainitud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse eelnõu 565. Selles täpsustati Kaitseväe ülesandeid ja vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamise [tingimusi]. Seda esiteks. 

Kaitseväel ja Politsei- ja Piirivalveametil on mandaat nagu mereväel astuda samme Eesti mereala kaitseks, muu hulgas ka kriitilise taristu kaitseks. Ma saan aru loomulikult, et Venemaad ja väga paljusid teisi häirib Euroopa Liidu – ja muu hulgas ka näiteks Ühendkuningriigi, kes Euroopa Liitu ei kuulu – pühendumus nende rahakraanide kinnikeeramisele. 

Aga ma võin öelda numbrites, et Eesti on tänaseks kontrollinud juba ligi 450 laeva ja need kontrollid jätkuvad. Seesama varilaevastik on väga mitmes mõõtmes probleem. Naftatulusid, mida Venemaa sealt saab, kasutatakse Ukrainas agressiooniks, naiste, laste, süütute inimeste tapmiseks, maa vallutamiseks. Samamoodi kasutatakse seda raha Eesti-vastasteks ja Euroopa Liidu ja NATO riikide vastasteks hübriidoperatsioonideks. Lisaks on see varilaevastik keskkonnaoht, nagu on see ka reaalne oht taristule. Nii et Kaitseväel ja Politsei- ja Piirivalveametil on täielik õigus meie taristu kaitseks välja astuda ja oma mandaati teostada. Täpselt nii nad seda tegid.

Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

No ma küsisin üsna lihtsa küsimuse ja pikalt-pikalt tuli mullikesi ja propagandat. Mina ei naeruväärista Eesti mereväge ega Eesti kaitseväge, mul on olnud vaidlusi Eesti kaitseväe juhtimise ja poliitiliste otsuste üle ja see kriitika on alati olnud poliitiliste otsuste üle või selle üle, kui sekkutakse poliitikasse kaitsevägede juhataja poolt. Aga mida me nägime eelmisel nädalal, oli meie võimetus. Nii nagu Eesti riik kukkus läbi tsiviilkaitsehäiresüsteemi testimisel, kukkus ta läbi ka selle laeva peatamisel. See oli häbiväärne läbikukkumine, aga ma isegi ei küsinud seda. 

Mina ei teinud kedagi siin maha, ma küsisin, kes vastutab selle eest, et Eesti oma sammudega oli millimeetri kaugusel sõjategevuse puhkemisest Venemaaga Eesti pinnal, Eesti õhuruumis või Eesti vetes. Oma sammude tagajärjel! Teie vastus on see, et PPA ja merevägi tegelesid sellega, mingid inimesed toimetasid ja kuskil keegi otsustas. Ma tegelikult ausalt öeldes pisut isegi püüan nagu koguda, et mis mõttes?! Te olete peaminister! Kõrval istub kaitseminister. Ja te tulete meile rääkima, et te ei tea mitte midagi. Mingid piirivalve laevad otsustasid sõtta minna Venemaaga ja te ei tea mitte midagi või? Teid ei kaasatud, teilt ei küsitud kooskõlastust või nõusolekut. Aga mida te teete seal ametis? Astu tagasi! Pange amet maha, te ei ole ju võimelised riigi saatusest mitte mingit vastutust kandma sellisel juhul. Kui tõesti on nii, nagu praegu vastusest välja tuleb, et merevägi ja piirivalve ise otsustavad alustada sõda Venemaaga, siis milleks meile üldse valitsus? Minge minema! Anname siis Belitševile või ma ei tea, kellele, mõnele mereväe võllile selle riigi juhtimise üle. Minge minema sealt ametist, kui te ise ei olnud selle otsustamise juures! Ma küsin uuesti: kas te olite või ei olnud selle üle otsustamise juures?

Aitäh! Jälle pikk emotsionaalne tiraad, kus, ütleme nii, vähemalt alguses te kindlasti võtsite arvustada Eesti kaitseväe võimet ja otsustuskindlust. Korralduse annab Kaitseväe peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel ja tegevused olid kooskõlas teiste asjasse puutuvate riigiasutustega. Sellel on nii seadusandja mandaat kui valitsuse mandaat, nii et meie Kaitseväge ja mereväge toetame, et oleks klaar. Lisaks jätkame nendesamade varilaevastike kontrollimist, seda teevad teised riigid Euroopas. Just see Euroopa Liit, mis teile väga ei meeldi ja kust te tahaksite tingimata välja astuda – ja ma mäletan, et Mart Helme on lubanud siin ka liidust väljaastumise töörühma või toetusgrupi teha, siiamaani pole nähtud seda –, on lisanud suure hulga laevu 17. sanktsioonide paketis just sellesse sanktsioonide nimekirja. Seesama laev on ka brittide sanktsioonide nimekirjas. 

[See on petlik] ettekujutus, et me oleme selles maailmas kuidagi üksi – ei ole. NATO operatsioon Läänemere Vahimees ongi just selle jaoks, et tagada meie taristu puutumatus. Selle jaoks see ongi. Meie merevägi, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet tagavad seda. Vajadusel küsivad dokumente, kontrollivad dokumente, vajadusel eskordivad need laevad välja. Sellesama laeva puhul oli täpselt nii, et nagu merevägi seda plaanis, nii see ka läks. Kontrolliti ja eskorditi meie vetest välja. Nii et teie ettekujutus, et kui me kontrollime ja küsime Venemaale raha vedavate varilaevastike laevade dokumente ja kuidagi nende tegevust ehk häirimegi, siis see on sõda ja piinlikkus – vaadake, me oleme ikka väga erinevalt planeedilt. Me oleme väga erinevalt planeedilt. Varilaevastiku kontrollimine, Venemaa rahakraanide kinnikeeramine on möödapääsmatu tegevus. See on möödapääsmatu tegevus. Sellega tegeleb kogu Euroopa ja Euroopa-välised riigid. 

Ma võin teile meenutada, kuidas varilaevastiku alused on täpselt samamoodi – ei ole ju saladus, kõik teavad seda – [kaableid] lõhkunud. Estlink 2 on lõhkunud Eagle S, Gotlandi lähedal on Hiina laeva kahtlustatud, kui purunes kaks sidekaablit, 2023. aastal purunes Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector ja nii edasi. Sellepärast on NATO laevad ja meie laevad, meie merevägi merel, et tagada meie taristu puutumatus. See on primaarne ülesanne. Täpselt nagu on plaanitud, nii nad seda ka tagavad.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Te heitsite minu kolleegile ja pinginaabrile ette pikka emotsionaalset tiraadi ja selleks, et te ei saaks minu suunas teha sedasama etteheidet, ma küsin teilt väga rahulikult, väga mitte-emotsionaalselt ja väga konkreetselt väga lihtsa küsimuse. Kuulake hoolega, pange kirja!

Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia? Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia? 

Lisaks sellele, mis on seotud selle küsimusega: kas operatsioon oli valitsusega, see tähendab peaministriga või kaitseministriga eelnevalt kooskõlastatud ja nende poolt heaks kiidetud või mitte? 

Veel kord, kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia ja kas operatsioon oli valitsusega eelnevalt kooskõlastatud ja ka heaks kiidetud?

Ma loodan, et ma rohkem ei pea kordama. Emotsionaalne ei ole, pikka tiraadi ei ole. Lihtne, konkreetne küsimus. Palun selget, lihtsat, konkreetset vastust! Aitäh!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Ma juba ütlesin teie emotsionaalsemale pinginaabrile, nagu te ise ütlesite, et korralduse selleks andis Kaitseväe peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel. Mulle tundub, et teile vist jääb ebaselgeks veidi, et Kaitseväel, mereväel, nagu ka Politsei- ja Piirivalveametil, on seadusest tulenevalt mandaat kaitsta ja astuda samme erinevate operatsioonide läbiviimiseks. 

Kas te tõesti arvate, et Eesti riigis asjad on nii viletsalt korraldatud, et kui parajasti sise- või kaitseministrit kätte ei saa, jätab merevägi kaablid valveta, sest nad ei saanud parajasti ministrit kätte? Kindlasti mitte. Eesti riigis on asjad korraldatud sellisel viisil, et iga operatsiooni ei peagi poliitikutega kooskõlastama. Ministrid on vahepeal ära ja nii edasi. Ega neid konkreetseid parameetreid ei peagi mitte kunagi kooskõlastama. Informatsiooni jagatakse, absoluutselt. Aga selliseid asju, mis puudutavad laevade dokumentide kontrolli – nagu ma mainisin, oleme me 450 laeva dokumente kontrollinud –, [poliitikutega ei kooskõlastata]. Kui kuskil on oht taristule ja neid laevu on vaja saata, eskortida, siis kas te tõesti kujutate ette, et me hakkame iga kord kaitseministri käest küsima: "Kallis kaitseminister, kas sa oled saadaval? Me nüüd hakkame seda laeva sellest taristuobjektist eemale eskortima." See oleks ju nonsenss. Ma ei saa aru, miks te üritate sellist muljet luua.

PPA-l oli see täpselt samamoodi teada, valmisolek parduda. Kui laev oleks tulnud Eesti vetesse, pole kahtlust, seda oleks tehtud. Dokumendikontrolli eesmärgil laevale jõuga pardumine ei ole proportsionaalne [jõu kasutamise meede]. Selle kohta anti info meile juba enne, kui see laev siia jõudis. Tankeril olid olemas ka mõlemad ankrud. Ankrud olid välja laskmata, nii et selle alusel needsamad hinnangud anti, mida täpselt selle laevaga tehakse.

Suur tänu! Sellega lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. 

Tänane teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on koormus majandusele. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Ega valitsusel ka kerge ei ole. Aga kui ma vaatan objektiivselt, siis küsimus on, kui raske on meie majandusel ja meie inimestel. Eesti Panga hinnangul ootab meid ees 6%-line hinnatõus sellel aastal. 15. juunil seisab inimestel ees aeg maksta automaksu. 1. juulil ootab ees käibemaksu tõus. Valitsuse seisukoht on [seoses] eelnõuga, mida parlamendist läbi surutakse, et ajutised kõrgemad maksud, mille kohta te andsite oma sõna loetud kuud tagasi, muutuvad püsivateks kõrgeteks maksudeks. 

Sellel aastal on täiendavat koormust juba asetatud inimestele ja ettevõtetele üle miljardi euro [ulatuses]. Kuid samal ajal, lisaks maksutõusudele, jätkab valitsus erinevate tasude ja koormiste kehtestamist, millel on mõju inimeste toimetulekule ja ettevõtlusele. Eelmisel neljapäeval saatis valitsus siia jäätmereformi eelnõu, mille kohta ringmajandus[ettevõtete] liidu esindaja on deklareerinud, et selle täiendav halduskoormus võib ulatuda ligi 75 miljoni euroni aastas. See jõustub 2026. aastal. Loetud nädalad tagasi surus valitsusliit läbi täiendavate elektrienergia tasude kehtestamise. Selle rakendamise aeg on 2026. aasta ja tööandjate keskliidu juht hindab selle suurusjärguks 200 miljonit eurot aastas. 

Minu küsimus teile, härra peaminister, on: kui suur on nende valitsuse sammude mõju, nii otseste maksupoliitiliste kui ka erinevate tasukoormiste mõju järgmisel aastal Eesti ettevõtlusele ja ühiskonnale? Ja palun öelge, mis on saanud parlamendi antud mandaadist, et valitsus peaks Euroopa Liidu tasemel läbirääkimisi, et saavutada ETS2 tühistamine või edasilükkamine seoses selle mõjul aset leidva mootorikütuse hinna kallinemisega. 

 Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Siin oli päris mitu küsimust. Ma püüdsin jõudumööda kirja panna, mis te siin ette lugesite, ja kui ma midagi ära unustan, siis vabandan. Küsige pärast juurde, kindlasti vastan.

Inflatsioonist kõigepealt. Inflatsiooni kohta on erinevaid hinnanguid, aga Eesti Pank on ka kirjeldanud inflatsiooni juurpõhjust. Juurpõhjus on palgatõus. Hinnatõus ja palgatõus käivad käsikäes. Sellest on ka paljud analüütikud kirjutanud, ma ei hakka neid pealkirju ette lugema. Aga kui Eestis palgad kiiresti tõusevad, siis palgasurve kandub teenustesse, erinevatesse tegevustesse, toodetesse ja see põhjustab hinnatõusu. Palgatõusu vastu ei ole ma näinud teid võitlemas, ei ole ma näinud ka tööinimesi võitlemas. Eks see ikka hinnatõusu üks põhjus on. 

Kui [rääkida] numbritest, siis keskpanga hinnangul tuleb umbes kaks kolmandikku inflatsioonist palkade tõusust ja toorme hindadest. Üks kolmandik on seoses maksudega, [siin mõjub] peamiselt sõidukite registreerimistasu. See oli nende hinnang. Rahandusministeerium hindas inflatsiooni mõju veidi väiksemaks, ent see on siiski kõrgem, kui meile kellelegi meeldib. Aga see on reaalsus. Kui palgad tõusevad, siis see mõjutab ka hindu. Seda esiteks. 

Mida me teeme hinnatõusuga? Esiteks, kui te olete tähele pannud, siis avaliku teenistuse palgatõusu kiirus on oluliselt väiksem erasektori omast. Teiseks, me kärbime avaliku sektori kulusid kolme aastaga 1,4 miljardi võrra, see on seotud ka eelmise valitsuse otsustega. Teie esitasite mingi eelnõu, milles oli ainult üks lause. Te oleks võinud sinna samahästi oma pildi panna, et 300 miljoni ulatuses kärbet teha. Tühja lausega ei ole midagi teha. Ma kutsun teid üles, et kui teil on mingeid asjalikke kärpeettepanekuid, jagage. Meil on 1,4 miljardit juba ootel, kindlasti suudame enamat, kui on häid mõtteid.

Nüüd, maksumuudatuste mõju. See on eelnõu seletuskirjas ka olemas, rahandusminister kandis selle eelnõu eile ette. Selle mõju on – ka Mirko Ojakivi lõi eile saates kokku – ligi 800 miljardit, mis kolme aasta peale jääb majandusele ja inimestele rohkem kätte. (Jürgen Ligi kõrvalt: "Miljonit!") Vabandust, 800 miljonit. Vabandan! Ehk ligi miljard – see on päris suur summa – jääb majandusele ja inimestele kätte. Nii et ükskõik, kuidas seda väänata, kui me kaotame teie tehtud maksuküüru – ärge pikka viha kandke! –, siis inimeste tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, pensionäridel 776 euroni. Ja keskmise palga teenijale jääb umbes 1500 eurot rohkem kätte. Selline on see mõju.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Ma küsin teilt kahte konkreetset asja. Esiteks, kuidas edenevad ETS2 läbirääkimised, ja teiseks, kui suur on valitsuse [arvutatud] konsolideeritud mõju, mis [tuleneb] jäätmereformi koormusest, energiatasude tõusu koormusest ja [kõrgemate maksude] muutmisest püsivaks? Sellele ma tegelikult vastust kahjuks ei saanud. 

Kuid on üks sündroom, mis on Eesti ühiskonna jaoks usalduskriisi algpõhjus. Ma väidan, et see on valelik poliitika. Valedega on saadud võimule ja seda valelikku poliitikat on jätkatud. Lubadused ja vekslid, mis on Eesti rahvale antud loetud kuud tagasi, osutuvad tegelikkuses tühiseks. Ühe osunduse tooksin ma selle kohta, et te pisendasite maksutõusude mõju hinnatõusudele. Vaadake IMF-i hinnangut, mis sellele selgelt tähelepanu juhib. Ärge pisendage seda! 

Teiseks, te kõnelesite sellest, et valitsus vähendab valitsemiskulusid. Ka see on vale! Vastupidi, valitsemiskulud võrreldes teie seatud eesmärgiga vähendada neid sellel aastal 132 miljoni euro võrra, tegelikkuses hoopis nende kuluridadega kasvavad 155 miljoni euro võrra. Te valetasite kahjuks parlamendile eelmisel aastal ja kordate seda ka praeguses olukorras. Ma arvan, et see on väga tõsine probleem. Valitsuse heitlikkus ka ühiskonda puudutavates küsimustes põhjustab usalduskriisi ja see madaldab ühiskonna efektiivsust. 

Minu küsimus teile selle osunduse puhul on, et palun vastake minu eelmistele küsimustele. Aga baasküsimus, niisugune analüütiline küsimus, härra peaminister, on see: kui kaua Eestis jätkub valelik poliitika?

(Hääled saalis. Meeshääl: "Me ei tea ju.")

Aitäh, hea küsija! Riigikontrolör on avaldanud ka mulle – kuidas ma ilusti ütleks? – mõõdukat nördimust, et tema väljaöeldut riigieelarve kasvu kärpimise kohta käsitletakse sellises võtmes, nagu te seda teete. Aga eks see jääb teie südametunnistusele. 

Avaliku sektori valitsemiskulud vähenevad esmakordselt pärast 2009. ja 2010. aasta finantskriisi. Vahepealsetel aastatel on ainult positiivsed numbrid olnud. Nagu ma juba ütlesin, aastatel 2025–2028 on kokku lepitud kärbe ligi 1,4 miljardit. 2025. aasta eelarves tööjõu majandamiskulud vähenesid 1,1%. Üldjoontes saavad kõik ju näha seda, et eelarve kasv on väiksem kui majanduskasv. Kasvavad riigikaitsekulud 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6%. Ülejäänud riigieelarve kasvab vaid 1,9%. Nii et see annab teile vihje. Riigikaitsekulud ja sotsiaalkulud kasvavad [päris palju], ülejäänud eelarve kasvab vähem. Nii et selle jutuga, mille te siin ette lugesite, te palju kala ei püüa, aga saate proovida.

Teiseks. Mis puudutab teie väidet, et [minu jutt hinnatõusu põhjusest] on eksitav, siis vaadake, see ei ole minu väljamõeldis. See on Eesti Panga kui sõltumatu asutuse hinnang. Nad hindasid inflatsiooni ja ütlesid, et orienteeruvalt, umbkaudselt kaks kolmandikku sellest on seotud palgatõusuga – ehk hinnatõus ja palgatõus käivad käsikäes – ja toorme hindade tõusuga. Üks kolmandik puudutab maksusid ja eeskätt auto registreerimistasu, mis on ebaproportsionaalselt suur. Nad ise olid üllatunud, aga nii see on. Nii et püüdke tulevaste debattide tarvis meelde jätta: Eesti Pank on see allikas, mitte mina. Ja kaks kolmandikku on seotud palgatõusuga ja toorme hindade tõusuga. Olenemat sellest, mida iganes te küsimusse panete, see ei muuda seda. 

Nüüd ETS2-st. ETS2 puhul on teada, et valitsuse positsioon on tõepoolest selline, et tuleks vähendada selle mõju Eesti hindadele. ETS2 teemal me oleme teinud Euroopas ettepaneku ja otsinud [mõttekaaslastest] riike. Näiteks Poola, kes on praegune eesistuja, on samal arvamusel, aga neid riike on veel. Siiski piisavat enamust veel ei ole, aga see debatt käib. 

Eile ma raadiosaates Mirko Ojakivi ja Arp Mülleriga kirjeldasin seda pikemalt, saate sealtki kuulata, et üldjoontes võiks eesmärk olla selle edasilükkamine või tühistamine. Vähemalt meie positsioon on selline ja selline mandaat on meil olemas. Alternatiivseid ettepanekuid on tulnud ka, näiteks Prantsusmaalt, kes on esitanud oma nägemuse sellest, kuidas hinnatõusu mõju vähendada. Igal juhul debatt liigub selles suunas, et ETS2 mõju vähendada ühel, teisel või kolmandal viisil. Õnneks veidi aega on ja meie omalt poolt panustame sellesse, et see edasi lükata ja võimaluse korral tühistada.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Aivar Kokk. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! No tore on rääkida järgmisest aastast ja tulumaksu[soodustustest]. Kõigepealt te võtate lasterikastelt peredelt iga kuu 200 eurot ära ja nüüd te räägite, et annate tulumaksu[soodustusega] selle 200 eurot neile uuesti tagasi. Siis te mainite, et järgmise kolme aastaga 800 miljonit – see number on kindlasti väga väike, see number on tunduvalt suurem – läheb riigieelarvest kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuseks]. 

Aga te jätate rääkimata sellest, mida selle kolme aasta jooksul – viimane maksutõus tuleb 1. jaanuaril 2026 – maksude tõus ja aktsiiside tõus on teinud. Inimeste taskutest [võetakse] ära pea kaks miljardit, aga tulumaksu[muudatustega] te toote inimestele aastas tagasi kusagil pool miljardit. Võtate ära kolm neljandikku ja annate tagasi ühe neljandiku. 

Te olete siin kõnepuldis öelnud, et ühtegi maksu enam ei tõsteta ajal, kui teie olete peaminister. Aga kuidagi juhtus nii, et ajutised maksud – eile kaitses seda teie kõrval istuv rahandusminister – muutuvad alalisteks maksudeks. Tulumaks ja käibemaks on tõusnud selle kolme aasta jooksul 20% ehk 20%-lt 24%-le, seega neli protsendipunkti. 

Kuidas siis on, millised need järgmised maksud on? Me ju siin kuuleme, et prügikaste tuleb juurde osta igaühele, see reform läheb edasi. Siiamaani oli omavalitsuse ülesanne neid kohale panna, oli võimalik neisse viia pakendid ja paber, nüüd tuleb need oma koduõue või korteriühistu juurde panna. Millised maksud ja muud koormused veel tulevad järgmise kahe aasta jooksul? Nii palju aega on enne järgmisi Riigikogu valimisteni. 

Aitäh! Siin oli nüüd jälle päris mitu teemat, aga kõigepealt, mulle on jäänud mulje, et Argo Luude toetab seda jäätmereformi. Aga võib-olla ma olen valesti aru saanud teie ja Urmas Reinsalu küsimusest. Eks me siis täpsustame selle üle. Vaatame, jah. 

Aga kindlasti püüame teha mõistliku jäätmereformi, et sorteerijatele hind kallimaks ei lähe. Aga need, kes ei sorteeri, peavad siis ilmselt rohkem panustama. See printsiip on ju loogiline ka. Enamus inimesi on valmis sorteerima ja jäätmetest saab ju materjali, mida mõistlikult taaskasutada. Juba vanad eestlased, kes võib-olla teie hinnangul olid kaunis konservatiivsed, teadsid, et ei maksa väärtuslikku materjali lihtsalt ära visata. See on ka minu arust mõistlik. Leiame sellele lahendused.

Ja see debatt ju tuleb parlamendis. Jäätmereformi eelnõu on siia saadetud. Ma arvan, et seda selle ajaga – parlamendile on viljakat tööaega jäänud kolm või neli nädalat – ilmselt ära menetleda ei jõua, nii et terve suve saab sellega tegeleda. 

Nüüd, tulles selle jõukate [teema] ehk maksuküüru juurde, siis, hea küsija, alustame ikkagi ajaloost. Selle maksuküüru ehk ebaõnnestunud astmelise tulumaksu kehtestas ju Isamaa koos Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega. Vaatame tõele näkku, nii see on. See on ebaõnnestunud astmelise tulumaksu katsetus. Ja kui ma Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide puhul loen seda pidevalt nende programmist, et see on nende plaan, siis teie puhul see veidi üllatab. Aga võib-olla olen asjatult üllatunud, pole lihtsalt kursis selle poliitikamuudatusega. 

Ja te üldiselt üritate seda järjekindlalt kaitsta, tehes sellest Reformierakonna tulumaksuküüru. Ma võin kinnitada: Reformierakonna asi see tulumaksuküür ongi täpselt nii palju, et me tühistame selle. 

Ja, nagu ma Urmas Reinsalule ütlesin, ärge pidage pikka viha. See muudatus tähendab seda, et inimeste tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. 2026. aastal, kui tulumaks on ka 24%, jääb keskmise palga teenijale umbes 1500 eurot aastas rohkem raha kätte kõikide nende maksumuudatustega. See on hea uudis, mitte halb uudis. 

Aga ma loomulikult saan aru, et retoorikas on vaja rääkida kõigest muust. Aga vaadake neid numbreid: need maksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja majandusele ka. 

Oleme ausad, [ettevõtete] kasumimaksu tühistamine, esimesest eurost tulumaksustamise tühistamine, mis praegu kehtib – need on ka ju mõistlikud muudatused. Helir-Valdor Seeder lubas omal ajal siin saalis kõiki selliseid mõistlikke muudatusi toetada. Ta noogutab, endiselt toetabki. Toetage teie ka!

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.

Aga liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on IMF. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No tõesti, IMF alles ju esitas oma uue ülevaate ja soovitused Eestile. Ma arvan, et IMF on küllaltki konservatiivne ja pragmaatiline institutsioon, kelle peamine sõnum Eestile oli, et Eesti vajab struktuurireforme ja põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust. Nad ütlevad selgelt, et majanduskasvu ei tule, kui me ei suuda luua õiglasemat, mitmekesisemat, kestlikumat maksubaasi. Ja samal ajal rõhutavad nad, et Eesti peab leidma jätkusuutlikud allikad kasvavate kaitsekulude ja avalike teenuste katteks. 

Ja sellest lähtuvalt küsin: miks me räägime ainult maksutõusudest, kuid mitte maksusüsteemi õigluse ja tasakaalu suurendamisest? Kas valitsusel on plaan viia läbi täielik maksusüsteemi audit, nagu IMF soovitab? Ja kas me julgeme lõpuks tõsiselt käsitleda kapitali, varade ja kõrgete dividenditulude maksustamise küsimust, selle asemel et lihtsalt tõsta käibemaksu ja visiiditasusid?

Aitäh! Täpselt ei saanud aru, mida te arvate siis IMF-i olevat [ette heitnud], kas liiga kõrgeid või liiga madalaid makse. Ma võin öelda, et IMF kiidab meie maksupoliitikat juba aastaid, nimetab seda konkurentsivõimeliseks. Ta kiidab oma viimases ülevaates maksuküüru kaotamist ja tunnistab, et maksumäärade tõusule meil alternatiivi ei ole. Aga just eelarve tasakaalutus, jätkuvalt suur eelarve puudujääk teeb talle muret, kaasa arvatud kaitsekulude kontekstis. Ja kuna meil tõepoolest käibemaksu tõstmisel enam ruumi ei ole, siis IMF räägib sellises toonis, et võiks kaaluda alternatiive, mitte sellises toonis, nagu teie sealt loete. Ma ei tea, kas seda on Liina Laks teile ette kirjutanud, aga see ei ole kindlasti see toon, mida IMF on meiega koostöös kasutanud. Nad on väga positiivsed, nad on erinevate meie otsuste puhul toetavad olnud. 

Muide, automaksu, mis kõiki närvi ajab, nemad toetavad. Nad toetavad seda, mis ajab närvi Isamaad, et tegelikult ei tohiks sellist suurt pindalalist maamaksuerandit olla. Me olemegi selle poolt, et selle võiks otsustada kohalik omavalitsus. Ja mõistlik oleks see loomulikult summaarselt, mitte pindalaliselt määrata, sest see saab olema inimesele väga erinev. Ka praegusel kujul ta on seda olnud. 

Nii et üldjoontes me oleme IMF-iga nõus. Ja me oleme temaga sellises tõsises akadeemilises arutelus, mitte sellisel tasemel, nagu siin saalis kahjuks välja on tulnud. Me toome Riigikogusse eelnõu ja teie neli tundi pinnite ministrit, nagu eile oli, et miks te makse tõstate, kuigi tegelikult eelnõu makse alandab. Ei, sellel tasemel me asju ei aruta. 

Meie väike erinevus IMF-ist on see, et me rõhume Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime rahvusvahelisusele, mis IMF-i huvi kindlasti ei ole. Ta ei taha panna oma liikmeid, partnereid maksudes omavahel konkureerima. Aga me teeme ausat konkurentsi ja hoiame oma eelistest kinni.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! IMF tõesti tõi välja ka erinevad positiivsed küljed, nii nagu te oma vastuses need ka välja tõite. Aga teine pool: vaatame nende väljaöeldut tulevikuperspektiivi kohta. Nad näevad, et alates 2026. aastast nende praegu rakendatud maksudega tasakaalu eelarves saavutada ei ole võimalik. Nende soovitus ongi – see on nende lause –, et Eesti vajab struktuurseid reforme ja põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust. See on nende ettepanek. 

Kui me räägime konkurentsivõimest, siis te väidate, et meie maksusüsteem tagab meile selle võime. Te tõenäoliselt viitate sellele, et meil on maksukoormus 33%, ja see ongi Euroopa keskmisest madalam. Aga teine pool, millest te ei räägi, on tarbimismaksud, mis tegelikult moodustavad ju juba üle 40% kogu riigieelarve maksutuludest. Mida see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et see võib küll tunduda konkurentsieelisena, kuid me peame küsima, kas see on aus ja kestlik viis riiki pidada, kui maksukoormus langeb suuremal määral just väiksema sissetulekuga inimestele. See on põhiküsimus. 

Ja sellest lähtuvalt ma tõstatasin juba esimeses küsimuses väga olulise küsimuse: kas me, lähtudes ka IMF-i ettepanekust, vajame põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust? Millal hakatakse vara maksustamise poolt vaatama ja võtma raha jõukamatelt, mitte tarbimismaksude näol just nimelt vaesematelt?

Aitäh! Kordan veel kord, et IMF ei saa meilt midagi nõuda ega meile mitte midagi ette kirjutada. Ja tema toon ei olegi selline, et [ta ütleb], et Eesti vajab [alternatiive]. Ta ütleb, et Eesti võiks kaaluda alternatiive. Aga Eesti maksukoormus ei ole, muide, 33%, vaid 36%, ma võin teid rõõmustada. Ma võin teid rõõmustada sellega, et IMF toetab tegelikult maksutõuse, mille suhtes meie oleme palju vaoshoitumad. Me arvame, et me oleme õigel teel ja et see, mis me praegu oleme otsustanud, on paras. Samm tagasi on toimumas. Ja ei, asi on kaugel sellest – härra küsija, kuulake siis vastust ka ikka! – , et asi oleks maksumääras, asi on ikkagi maksustruktuuris. 

Ja konkurentsivõime koha pealt on erinevad eksperdid kiitnud meie ettevõtte tulumaksu süsteemi, samuti suuremat rõhku tarbimismaksudele. Tarbimismaksud, härra küsija, ei ole konkurentsiobjekt. See on väga suur eksitus, kui te arvate, et tarbimismaksud on need, mis meie konkurentsivõimet vähendavad. Ei, panus nendele tulumaksu asemel suurendab meie konkurentsivõimet, sest tarbimine tähendab sisemajandust. Eesti, väikese riigi puhul on võtmeküsimus see, kas me suudame väljuda turgudele. Probleem on meil tööjõu maksukoormus ja ettevõtte maksukoormus. Investeerijad vaatavad väga tähelepanelikult seda, milline on ettevõtte tulumaksu süsteem – sellega on meil väga hästi –, aga nad vaatavad ka tööjõumakse. Teie tahate neid tõsta, meie oleme siin hästi ettevaatlikud ja tõstame hoopis maksuvaba miinimumi, nagu te olete märganud ja seda kõvasti kirunud.

Nii et veel kord, maksuküüru kaotamine on kiituseks meile ja ka IMF tunnistab, et see aitab meil majanduskasvu stimuleerida. Majanduskasvu probleemidena ta loetleb praktiliselt ainult välistegureid. Võin teile selle materjali ka kirjalikult esitada, kui teil seda pole ja te toetute ainult ajalehe refereeringutele.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! See oli väga hea, et te täpsustasite, et ei ole 33%, vaid 36% on maksukoormus. Ehk siis tänu teie otsustele on see ikkagi suurenenud. Te mainisite ka õigesti, et IMF surus tõesti seda automaksu peale, mis meil sellest aastast kehtib ja mis paljusid närvi ajab. See on teie poolt väga õigesti öeldud. 

Samas, tänaseks on õiguskantsler välja öelnud selle, mida on Keskerakond üle aasta rääkinud: et automaks on põhiseadusega vastuolus. See vastuolu on muu hulgas seetõttu, et pole erisusi lasterikastele peredele, pole erisusi puuetega inimestele, kes on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all. Automaksu tulemusel on tekkinud olukord, kus just lasterikkad pered ja pered, kus on mõni liige erivajadusega, on sunnitud hädavajalikust autost loobuma. Keerulises seisus on tegelikult ka maal elavad pered ja üldse pered, kellel on väiksem sissetulek. Õiguskantsler ütles, et sellises olukorras võib halduskohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ehk pöörduda Riigikohtusse. Ja Riigikohus ehk tunnistab automaksu põhiseadusvastaseks. 

Keskerakond on juba esitanud halduskohtusse kaks kaebust, et automaks tühistada. Oleme valmis minema Riigikohtuni välja. 

Aga mul on küsimus selle kohta, et õiguskantsler esines selle avaldusega siin Riigikogus. Riigikogu toetas, et automaks on vastuolus põhiseadusega, on vaja teha muudatus. Aga selles osas mitte midagi ei toimu. Kas ma saan õigesti aru, et teie kolleegid Riigikogus ootavad Rahandusministeeriumilt otsuseid, uut eelnõu automaksu kohta? Kas me võime oodata, et teie juhtimisel tuleb Rahandusministeeriumist uuendatud automaksuseaduse versioon, muudetud automaksuversioon? Või hoopis tuleb eelnõu automaksu tühistamiseks?

Aitäh! Tegelikult IMF ei küsi seda. Minu teema on IMF. Ja teie fraktsiooni juhi teema oli see, tema etteheited olid selle kohta, et millal me kehtestame varamaksud. Mina ütlen, et IMF väga toetab seda, et me kaotame lausalise kohustuse omavalitsustele mitte koguda maamaksu, mitte saada tulu. Me kaotame selle, me jätame selle nende valikuks. Ja see on üks varamaks – te tahtsite varamaksu. 

Automaks – IMF väga toetab automaksu. Me oleme selles suhtes kriitilisemad, aga mööname ka probleeme, mis on lastega peredel ja puuetega inimeste peredel kahtlemata objektiivselt suuremad kui automaksu aated, mis ei ole kindlasti olematud. On ju kõik arenenud riigid kehtestanud automaksu. Aga me tunnistame, et suured pered, lastega pered vajavad autot. Selles mõttes me arutame praegu neile tehtavaid leevendusi. Arutelul on ka võimalus puuetega inimeste [olukorda] leevendada. 

Aga kui te siin uhkelt ja minu arvates, ütleme niimoodi, ebasiiralt viitate õiguskantslerile, siis võib-olla te teate täpsemalt, aga minu meelest õiguskantsleri kriitika ei ole mitte automaksu põhiseadusvastasuse teemal, vaid sellel teemal, et kui auto hävib, siis tuleb maksu ikkagi maksta terve aasta eest. Vahest ta on midagi uut öelnud, aga ma arvan, et mu eelmises vastuses see [info] sisaldus. Pigem ma arvan, et ta ei ole sellist teemat tõstnud. Ka auto hävimise puhul on väga küsitav see põhiseadusvastasus, sest auto puhul makstakse ju ära ka näiteks käibemaks. Kõik see hävib nagu muu vara puhul. On väga küsitav, kas me tegelikult saame võtta riigi kanda kellegi vara hävimist. Aga me parandame seda, see on õige. 

Samas ma arvan, et automaksu arutelu ei ole lõppenud. Valitsus tuleb nende muudatustega lähiajal välja. Üldjoontes aga IMF-i missioon jäi sellisest temaatikast hästi kaugele. Nad ikkagi toetasid autode maksustamist.

Suur tänu! Sellega lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. 

Aga Lauridega jätkame: neljanda küsimuse esitab Lauri Läänemets. Ja neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile ning teemaks on avaliku huvi asemel kitsa ärihuvi teenindamine. Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Valitsuse juures tegutseb efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Olen vaadanud neid ettepanekuid, mis on üle Eesti tulnud, olen vaadanud ka neid, mida nõukojast tehtud on. On väga head! On väga häid ettepanekuid, mis bürokraatiat vähendaksid, on kindlasti häid mõtteid, mis ettevõtjad on pakkunud, ja mitte ainult ettevõtjad, mis võiksid arengut [kiirendada], majandust toetada ja efektiivsemaks teha. Ehk siis päris palju häid mõtteid. 

Kindlasti on aga ka selliseid mõtteid – ei maksa salata –, mis on ainult mõne üksiku ettevõtja huvides ja ei pruugi alati kattuda avaliku huviga. Ka selles nõukojas on mõni ettevõtja, kes on toetanud varasemalt, olles sellest avalikult rääkinud ja mitteavalikult, erinevaid ettepanekuid ja neid [ka ise] teinud. Ja nüüd ma vaatan näiteks üht ettepanekut, mis puudutab 70% Eesti metsadest majandusmetsaks muutmist. Ma saan aru, kuidas see Raul Kirjaneni ärihuviga kattub. Ja see on täiesti normaalne, tema ei pea millegi muu peale mõtlema, tema ajab oma äri. Ma saan aru, kuidas see võib-olla ka puidutööstust toetab. Aga see mõte on nõukojas läbi räägitud ja valitsus on öelnud, et see läheb töösse. Ja valitsus on selle otsuse ära teinud. 

Aga teate, valitsusel on veel üks ülesanne: kaaluda avalikku huvi ka. Ja tihti erahuvi ja avalik huvi ei kattu, ei pruugi kattuda. Avalik huvi on looduskaitseline huvi, piirkondlik huvi, kõiksugu muud asjad. Ja selleks on riigis kõiksugu kaasamisprotsessid ja kõik muu. 

Palun kirjeldage mulle ja seletage, kuidas saab olla nii, et ühe ettevõtja või mõne ettevõtja ettepanek, mis kindlasti hea mõttega tehtud, on pandud töösse, valitsus on otsuse selle järgi ära teinud, aga avalikku huvi pole arvesse võetud ja kaasamisprotsessi pole tehtud. Just näiteks sellesama puupõldudeks tehtava 70% metsa näitel.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt ma muidugi tänan kiituse ja komplimentide eest ettevõtjate koja tööle. Ka minu vaatest ja ma arvan, et kogu valitsuse vaatest, nagu ka Eesti riigi ja rahva vaatest on selline värske pilk, kui erasektor tuleb appi avalikus sektoris asju üle vaatama, alati teretulnud. Ettevõtjad on võtnud ise endale kohustuse aasta-poolteist seda tööd teha, pakkuda välja erinevaid lahendusi. Ja loomulikult, eks nad korjavad erinevate ettevõtlusliitude ja ‑harude, erinevate valdkondade ettepanekud kokku, kaaluvad neid ise ja esitavad valitsusele. Ja valitsus loomulikult, nagu te ütlesite, kaalub avalikke huve. Alati kaalub seda! 

Me otsimegi seda tasakaalu, nagu iga valitsus otsib. Me ei vali looduse ja majanduse vahel, vaid ikkagi leiame tasakaalu, mis tagab elurikkuse säilimise ja ka elu võimalikkuse maapiirkondades. Need kaks asja on tegelikult võimalikud.  

Nüüd, mis puudutab looduse kaitsmist, siis ma ütleksin nii, et ega loodust me ei kaitse kuidagi vähem, kui kaitse on targalt seotud. Ma olen selle 70 : 30 printsiibi puhul kasutanud – võib-olla oskate pakkuda välja parema sõnastuse – sedasama ütlemist, et hea aed teeb head naabrid. Mida selgemad reeglid on, seda lihtsamalt saavad kõik oma asju ka tulevikus ajada. See puudutab looduskaitse huve, aga puudutab ka metsandussektori arenguvõimalusi. 

Nüüd, mitu asja veel. Kõigepealt, 70% majandusmetsa ei tähenda looduskaitse nõrgestamist. Uusi majandusmetsi ei rajata kaitsealade arvel, pigem sätestatakse eesmärk, mis täna juba suuresti kehtib. 2023. aasta SMI ehk selle metoodika järgi, mille alusel metsa hinnatakse, on umbes 68% juba majandusmets. 68% on juba majandusmets! 70% pannakse siis majandusmetsana paika. Sellest on räägitud ka varem. Fookus on loomulikult prognoositavusel, et inimesed teaksid ja ka riik teaks investeerida erinevatesse valdkondadesse, mitte piirangute suurendamisel ilma mis tahes analüüsita. Teisel poolel on jälle 30% maismaa kaitse eesmärk. Praegu on sellest juba 28% teatud määral kaitstud. Nii et need vahekorrad on peaaegu sellised juba praegu.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Tiit Maran. Palun!

Aitäh! Ega selle vastusega eriti rahule jääda ei saa. Aga mu küsimus on kolmeosaline. Ühel hetkel tuli popsti see nõu[koda] oma liikmetega. Kas te oskate seletada, mis kriteeriumide alusel tegelikult selle liikmed välja valiti? Ja kuidas selle protsessi käigus ikkagi on paika pandud selline oluline aspekt, et välistatud oleks huvide konflikt nõu[koja] liikmete toimetamisel? Kas või seesama 70%, tulen kohe selle juurde veel tagasi. Ja miks on välja jäetud paljud muud grupid? Kas te näete tulevikus ette, et võiks olla nõukoda, mis koosneb teadlastest ja keskkonnainimestest, aitaks teil otsustusi teha nii, et teie kunagine loosung, et majandus peab jääma keskkonnaga ette antud piiridesse, saaks teostatud? Või siis, et ühel hetkel tuleb teie taha näiteks ametiühingute [nõu]koda, kes hakkab teile seletama, kuidas inimeste aspekt siinsamas kõrval on juurde toodud? Ja kuna ma arvan, et te olete üsna nutikas ja tark inimene, siis palun rääkige mulle, kuidas te lahendate 70 : 30 %, selle kummalise staatika seadusesse panemisel sellise olukorra, kui keegi metsaomanikest otsustab, et 50% metsast ta teeb hoopis põllumaaks? Mis siis saab? Kas siis te ütlete, et midagi ei ole teha, 50% ka looduskaitsealust maad tuleb välja võtta, sest meil on fikseeritud protsendina täpselt, kuidas me peame tulevikus, ka väga pikas tulevikus asju ajama?

Aitäh, hea küsija! Alustan tagumisest otsast, püüan esimesse jõuda. Loodan, et midagi ära ei unune. Teile ei ole saladus, aga kuulajatele-vaatajatele olgu öeldud, et meil on täna juba olukord selline, et 68% sisuliselt on majandusmets, ja me sõnastame printsiibi, et 70% on majandusmetsa osakaal. Ja teisest küljest 28% maismaast on juba praegu teatud määral kaitstud. Kui me sõnastame, et tulevikus on 30% maismaast kaitstud, siis see ei vähenda kuidagi looduskaitse kõrget taset, vaid pigem ütleb, millised need vahekorrad on. Sellest printsiibist 70 : 30 me oleme ju rääkinud mitu aastat. Minu meelest väga paljud metsandusvaldkonna koosolekud tihtipeale jõuavad sinna välja, et noh, mis see vahekord siis täpselt on, kuidas see sõnastatakse ja nii edasi. 

Ja selle seaduses sõnastamise eelnõuga tuleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt valitsusse ja siis see eelnõu tuleb ka parlamenti. Siis saab parlamendis pidada debatti, kuidas see täpselt sõnastatud saab. 

Ettevõtjate valik [nõukotta] on pigem olnud selle alusel, kes on nõus tulema, kes on nõus riigi jaoks seda tasuta tööd tegema. Ja lisaks on valitud nõukoja juhi ehk Viljar Arakase poolt koostöös erinevate valdkondadega, et seal oleks võimalikult mitmekesine valdkondade esindatus olemas. Lisaks vahetavad tööandjate keskliidu liikmed oma esindajaid vastavalt teemale, mida arutatakse. On ka kaubandus-tööstuskoja esindaja, väikeste ettevõtjate esindajad ja keskmiste ettevõtjate esindajad ja nii edasi. Nii et selliste printsiipide alusel on nõukoda valitud, et ta võimalikult laia ringi hõlmaks. Ja see loetelu ei ole tingimata lõplik. Kui tuleb mõni valdkond või mõni teema, mis vajab lisatööd, siis kindlasti saab see nõukoda [oma koosseisu] laiendada. 

Ma arvan, et see nõukoda koosneb Eesti ettevõtluse valdkonnatippudest, kellel on soov panustada Eestisse. Mina isiklikult olen neile tohutult tänulik, sest see on äärmiselt ainulaadne võimalus, et Eesti riigile, Eesti peaministrile, Eesti valitsusele tulevad tippettevõtjad sellisel viisil appi ja me saame koos asjad aasta-pooleteisega kõvasti paremaks teha.

Suur tänu! Kolleeg Lauri Läänemetsal on täpsustav küsimus. Palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Meil ju probleem seisneb selles, et puitu ei jätku. Just ettevõtluse koha pealt on see suur mure, mitte ainult looduse. Meil oleks vaja raiemahte alandada. Kui me samas tempos jätkame, selle 70%-ga, siis me jõuame ikka lõppkokkuvõttes selliste puupõldudeni. Te räägite väga ilusat juttu, aga sisuliselt see plaan tähendab, et te kavatsete muuta 70% Eesti metsadest puupõldudeks. Lõppkokkuvõttes, kui puitu jääb vähemaks, samas tempos liigutakse edasi ja intensiivne majandamine jätkub, siis tuleb puid järjest nooremalt maha võtta. Me jõuame sinna. See on järgmine samm, mis tuleb, me satume sellisesse olukorda. 

Palju mõttekam oleks seda teha, mida sotsiaaldemokraadid koalitsioonis Reformierakonnaga ja isegi Isamaaga kogu aeg ette panid: [eraldame] Euroopa Liidu vahendeid puidusektorisse, suurendame lisandväärtust ja vähendame raiemahtu. Loodus on hoitud, ettevõtted on hoitud, panus SKP-sse säilib. 

Aga nüüd minu küsimuse juurde. Ikkagi te ei vastanud enne. Minu küsimus oli avaliku huvi kohta. Vaadake, valitsus saab avalikku huvi teatud protseduuri abil kaaluda ja seda te pole teinud. Te olete teatanud paari ettevõtja või paarisaja ettevõtja – vahet ei ole – soovist. Ma neile üldse kuidagi pahaks ei pane, et neil see soov on, aga valitsusel peab olema filter vahel. Nende huvides te teete mingi otsuse, aga ei ole olnud kaasamisringi, ei ole olnud avalikku arutelu pärast selle nõukoja arutelusid ja ettepanekuid. Ehk siis avalikku huvi selles küsimuses pole te sisuliselt kaalunud, ent olete teatanud, et nüüd koalitsioon asub seda tegema. Mu küsimus oli, mismoodi te seda ette kujutate. Kirjeldage seda protsessi, kus kohas ja mismoodi see avaliku huvi kaalumine toimub ja mismoodi huvirühmad siin said kaasa rääkida. Sest otsus on ju langetatud. 

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Kõigepealt sellest 30-st ja 70-st ja avalikust huvist. Mina mäletan selleteemalisi debatte juba aastaid, võib-olla seepärast, et ma olen selle valdkonnaga rohkem kokku puutunud, mõlema poolega. Väga pikalt on kestnud debatt, kuidas see täpselt seaduses sõnastatakse, et oleks selge, kui palju on meil kaitse all. Samamoodi me otsustame printsiibina, et 30% maismaast ja merealast on meil tulevikus kaitse all. Seegi tuleb sama eelnõuga, mille energeetika- ja keskkonnaminister siia toob, ja siis on võimalik seda debatti pidada. 

Aga printsiibi üle, et see vahekord on 30 : 70, on debatti minu hinnangul peetud praktiliselt igal valdkonnafoorumil. Pole praktiliselt olnud jutuajamist, [kus seda pole]. Ma saan aru, et teie valdkond on olnud teine, aga igal sellisel metsandusvaldkonna, looduskaitsevaldkonna kogunemisel küsitakse lõpuks ikkagi, kuidas see printsiip siis sõnastada ja kas me leiame sellele lahenduse. Nii et seda debatti me kindlasti saame siin saalis pidada. Valitsus, jah, põhimõtteliselt ütleb, et selline lahendus, et 70% 68% asemel pannakse kirja majandusmetsana, on meile vastuvõetav. See võiks olla võimalik poliitiline lahendus, meie seda toetame. Ja 30% maismaast ja merest on kaitse all. 

Nendest printsiipidest on ka varem räägitud ja ma ütleksin nii, et need ei peaks küll kellelegi üllatuseks olema, aga hea, kui nende üle debateeritakse. See näitab mõlema valdkonna huvi, nii tööstuse soovi areneda kui ka looduskaitsjate tähelepanelikkust selles suhtes, mida tehakse.

Nüüd lisandväärtuse kasvatamisest tööstuses. Siin te ei pea üksiti iseennast kiitma. Ma arvan, et sellest on Eestis räägitud 10, 20, 30 aastat, et Eesti erinevate valdkondade lisandväärtuse kasvatamine on möödapääsmatu, kui me tahame jõukuselt jõuda järgmisse liigasse. Ja puidutööstuses, puidutöötlemises tuleb täpselt samamoodi selleni jõuda. 

Hea uudis on see, et valitsuses on tööstuse jaoks päris mitu erinevat plaani, muu hulgas näiteks suurinvesteeringute meede, mis ütleb, et 30 otsese ja 70 kaudse töökoha loomisel on võimalik saada osa tehase või tootmise rajamiseks minevast rahast tagasi. Ja sellel ajal, kui teie olite valitsuses, me leppisime kokku, et hulk raha välistoetuste näol läheb väljapoole kuldset ringi, et just neidsamu tootmisi ja tööstusi moderniseerida ja rajada. Aga mis puudutab raiemahte, siis minu ajal juba, kui ma Kliimaministeeriumis olin, lepiti kõik ajaliselt kokku, need on pikalt ettenähtavad.

Suur tänu! Kuna kõlanud on nii lisaküsimus kui ka täpsustav küsimus, siis lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Tänane viies küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rene Kokk ja teemaks on riigikaitse valmisolek. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Minister! Ma olin sunnitud oma küsimust natukene korrigeerima, tulenevalt teie vastusest esimesele küsimusele, mis tekitas minus omakorda küsimusi. Eelmisel nädalal teadupoolest oli päris suur eskalatsioonioht seoses ebaõnnestunud katsega kontrollida tanker Jaguari. Te vastasite esimesele küsimusele, kui küsiti, kes võtab otsuse vastu ja mismoodi see käsuahel käib, et Kaitseväe peastaabi ülem andis korralduse Kaitseväe juhataja nimel.  

Aga endine mereväe ülem on intervjuus öelnud, et tegelikult selliseid otsuseid võetakse vastu kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Teie aga vastasite, et "ärge muretsege, kui siseministrit või kaitseministrit kätte ei saada, siis küll otsused ära tehakse". Kas ma selle vastuse peale võin eeldada, et mingil põhjusel tollel hetkel, kui oli vaja vastu võtta otsus, kas minna kontrollima või mitte, ei olnud siseminister ja kaitseminister kättesaadavad? Te ütlesite selgelt, et kui sise- või kaitseminister ei ole kättesaadav, siis võetakse otsused vastu muul moel.  

Ehk siis, kas vastab tõele, et poliitilist otsust seal üldse ei olnud ja endine mereväe ülem ei tea, mis ta räägib, või ei olnud meil kättesaadav ei sise- ega kaitseminister? 

Ja meedias on räägitud ka sellest, nagu oleks see laev ette teadnud, et võimalik kontrollimise aktsioon tuleb. Kas on põhjust muretseda ka selle üle, et meie kõige kõrgemal tasemel informatsioon lekib ja kuidagi oli juba teada, et selline operatsioon Eesti poolt plaanitakse läbi viia? Need on päris tõsised küsimused. Kuidas te neid kommenteerite?

Jaa, aitäh! Päris mitu küsimust. Püüan neile järgemööda vastata, ma panin siia kirja. 

Kõigepealt, esiteks, te püüate seda nimetada ebaõnnestunud operatsiooniks. Taristu kaitse ei ole ebaõnnestunud. Laeva, millel ei olnud lipuriiki, mille dokumendid ei olnud korras, saadeti, nagu ma kirjeldasin, ja lõpuks eskorditi ta Eesti vetest välja. Ja vastavalt sellele, kuidas seda situatsiooni hinnati, selle laevaga ka käituti. Ankrud olid küljes, alla laskmata. Aga seda kõike ma juba kirjeldasin. 

Teiseks, kas venelased oskavad ette oodata või varilaevastik oskab ette oodata, et me kontrollime neid laevu, et me saadame neid laevu, et me küsime dokumente? No kuulge, kui seda on tehtud juba 450 korral, kuidas see üllatus saab olla? Eesti riik on siinkandis ja selle mere ääres ilmselt kõige tublimvarilaevastiku kontrollija. Ja ma arvan, et meie pühendumus on kooskõlas meie välispoliitilise julgeolekuvaliku joonega. Venemaa rahakraanid tuleb kinni keerata. Kõiki laevu, mis on kahtlased, tuleb kontrollida. Primaarne on, et taristu oleks kaitstud, ja dokumente tuleb küsida. 

Nüüd, te küsisite mandaadi kohta. Mandaati ma ka kirjeldasin teile. Mandaadi kohta on parlament vastu võtnud seaduse ja Politsei- ja Piirivalveametil, nagu ka Kaitseväel ja mereväel, on mandaat kaitsta taristut. See on nende ülesanne. 

Kui te küsisite, kas te võite järeldada minu vastusest küsimusele, et kui kaitseministrit või siseministrit ei saa kätte, kas see taristu jääks sellisel juhul kaitsmata, kuna neid ei saadud kätte, siis vastus on: ei, te või sellest seda järeldada. Mõte on väga lihtne: käsuahel, kuidas asjad toimivad, on paigas. Kuidas sellised asjad käivad, on seaduste ja erinevate otsustega paika pandud juba ammu. See tähendab seda, et poliitikud ei pea otsustama, et ühel 450-st laevast tuleb kontrollida dokumente. Poliitikud ei pea otsustama ka näiteks seda, et Politsei- ja Piirivalveamet peab peatama ohtlikult liikleva sõiduki või kellegi, kes midagi kurja teeb. See oleks iseäranis pentsik. Kujutage ette, et iga kord tuleks siseministrile helistada ja küsida, kas me teeme seda, teist või kolmandat. See oleks väga veider. 

Kui ma nüüd mõtlen kogu sellele retoorikale, siis ma kutsun teid üles oma retoorikat revideerima. Ebaõnnestunud jutuna see kindlasti oli kohatu. Laeva kontrolliti, laev eskorditi välja, taristu on terve. See tegelikult on nii NATO kui Eesti mereväe primaarne eesmärk. Venemaa infooperatsioonide [lõksu] on ka tugevad inimesed langenud, ärge teie langege.

Suur tänu! Rene Kokk, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, aitäh! Minister, te peate ilmselt rohkem uudiseid lugema ja vaatama. Meedia on kajastanud ekspertide sõnu, et tankeri kinnipidamine ebaõnnestus. See näitab Eesti võimekuse taset. Te võite ju pea liiva alla peita ja probleemi eitada, aga see ei muuda asjaolu, et tegelikult probleem on. Minu arvates on muidugi päris kummaline peaministri arusaam sellest, et tegemist oli õnnestunud kontrolliga. Tegelikult kontrolli ei tehtud ja mingisugust protsessi selles mõttes läbi ei viidud. Laev eskorditi siit välja pärast seda, kui me ei suutnud sinna peale minna. Ja mis puudutab seda, et kuidagi tavapärane oli kõik, siis tavapäraselt ei ole Vene lennukid Eesti õhuruumis. Ma arvan, et kui te nüüd järele mõtlete, siis te saate ise ka aru, et see kuidagi ei olnud tavapärane protsess. 

Aga ma küsin siia veel juurde. Üks kummaline asi oli see, et Eesti avalikkus sai juhtunust üldse teada Poola meedia kaudu ja põhimõtteliselt 24 tundi hiljem. Kas selles oli kuidagi Vabariigi Valitsusel ka mingi roll, et Eesti meedia seda infot Eesti rahva eest 24 tundi salajas hoidis? Tundub nagu päris loogiline, et kui nii kõrge tasemega intsident on, siis peaks kohe üldsus sellest teada saama, aga me saime sellest teada nagu mingist teisejärgulisest asjast tänu meie partnerriigi meediale. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Ma soovitan alati kommunikatsiooniinimestel olla proaktiivne või kui kasutada eestikeelset sõna, siis et ennetada seda, mida Venemaa oma huvide kaitsel teeb, nii palju, kui see on võimalik. On ju selge, et varilaevastiku dokumentide kontrollimine Venemaale rahaveo korral meeldib sama vähe kui narkokulleritele kinnipidamine kuskil maantee peal. Ega see pole kuidagi erinev. Venelased tegelikult veavad sel moel seda raha, mille abil nad tekitavad võimekust operatsioonideks Ukrainas, operatsioonideks meie vastu, küberrünnakuteks, hübriidrünnakuteks ja nii edasi. Mitte sentigi ei tule neile selle eest kaasa tunda, vaid vastupidi, neid laevu tuleb kontrollida, monitoorida nii palju, kui on võimalik. Ja selleks tuleb üles kutsuda ka meie liitlasi. Euroopa Liit just jõustas 17. sanktsioonide paketi selle jaoks. Ja nagu ma juba mainisin, kui me olime Oslos ühendekspeditsiooniväe kohtumisel, siis Keir Starmer, Ühendkuningriigi peaminister, andis teada, et nemadki koostasid jälle ühe sajase nimekirja nendest laevadest ja ettevõtetest, kes on sanktsioonide all. 

Te ütlete, et on probleem. Muidugi on probleem. Probleem on varilaevastik, mitte selle kontrollimine. See ongi probleem. Ärge ajage üht probleemi teisega sassi. 

Nüüd, mis puudutab meedia kasutamist, siis ma ütleksin niimoodi, et kõrvaltarvajaid on ju väga palju, alati on kõigil mingeid erinevaid arvamusi. Aga fakt on see, et minule vähemalt – ja ma eeldan, et ka kaitseministrile – saabus see teadmine, et laev tuleb, selle dokumente kontrollitakse, vägisi parduma ei hakata, laev eskorditakse välja, juba varem, ammu ette. Selline asi ei ole midagi üllatavat. Martin Herem, kellega, ma tean, EKRE-l on lepitamatu tüli, on seda kõike just praegu ERR-i ehk rahvusringhäälingu portaalis kirjeldamas. Võite vaadata, kui tahate. 

Kui midagi lugeda, siis ma soovitaks pigem Tarvo Madseni või Meelis Oidsalu lugusid Postimehest. Nad kirjeldavad, kuidas Kaitsevägi oma asju teeb, ja et iga selline operatsioon ei ole tingimata klikimaailma tegevus. Ma arvan, et parlamendi liikmena te võiksite seda mõista, et Kaitsevägi teeb oma operatsioone nende parameetrite kohaselt, mida ta ise vajalikuks peab. Loomulikult, mida varem ja mida avalikumalt teavitust saab teha, seda parem. Kindlasti nad hindavad oma teavitussüsteeme, et need oleksid võimalikult head.

Suur tänu! Ja selle teemapüstituse juures esitab lisaküsimuse Mart Helme. Palun!

Aitäh! Ma arvan, et selle mereväe intsidendi puhul Jüri Saska on kindlasti suurem autoriteet kui Martin Herem, kes ei ole minu meelest üldse mingi sõjaväeline autoriteet. Põgenenud praegu ära, vallandatud ja põgenenud praegu kaitsetööstusse – ikka täiesti häbistanud ennast sõjaväelasena. 

Aga te jutustate meile siin toredaid muinasjutte sellest, kuidas varilaevastik on probleem. On probleem, vaieldamatult on probleem! Ainult et selle probleemiga seesama Starmer ei tegelenud, kui La Manche'ist sõitis see laev läbi. See laev tuli Indiast, see laev sõitis läbi Punase mere, sõitis läbi Suessi kanali, sõitis läbi Vahemere, läbi Gibraltari, läbi Taani väinade. Mitte keegi, kes on ühinenud selle sanktsioonide läbiviimise ükskõik mis otsusega, kuidas ta vormistatud on, toru ei tõstnud. Mitte keegi ei hakanud kontrollima, mitte keegi! Ainult Eesti. Ainult Eesti!

Ja ärge ajage meile siin mullikesi, et meil on mandaat. Ei ole meil mandaati rahvusvahelistes vetes kedagi kontrollida. On rahvusvahelise mereõiguse kohaselt üks võimalus minna laeva kontrollima: sellisel juhul kokkuleppel ja ainult üks ohvitser, aga mitte mingi dessandi maandamine helikopteriga. Ärge tulge muinasjutte rääkima! Lugege – te olete jurist! – lugege rahvusvahelist mereõigust ja siis te saate teada, mida me tegime valesti. 

Ja antud juhul ei olnud ju tegemist rutiinse kontrolliga. Kui Vene lennuk lendab ja ähvardab sisuliselt meie laevu põhja lasta, siis on ju sõjalise eskalatsiooniga tegemist. Ja peaminister ilmselt saab siis, kui ta juba surnud on Vene pommide läbi, teada, et meil on sõda lahti läinud. Enne temasse ei puutunud see, et mingi yuppie-jumal on andnud kuskil mingi korralduse. Need niisugused propagandistlikud muinasjutud võite jätta tädi Maalidele, meid te sellega kohe kuidagi siin ei suuda ümber veenda.  

Ja nüüd lõpetuseks ma tahan ikkagi teada, kas teie konkreetne ülesanne on provotseerida sõda Venemaaga või on teie konkreetne ülesanne tagada Eesti julgeolek sellega, et meil sõda Venemaaga ei tule? 

Teie aeg! Aitäh! 

Mul on konkreetne küsimus: kas julgeolek teie meelest tähendab sõda Venemaaga või on julgeolek see, et me hoidume omalt poolt provotseerimast konflikti Venemaaga? Aitäh!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Jah, hea Mart Helme, vabandan selle soovituse eest, aga siiski, üdi ta, ma arvan, tabab. Kogu selle jutu baasil võiks moodustada siin Vene varilaevastiku toetusgrupi küll. See minu meelest sellest jutust vastu paistab. 

Eesti tegevuse õiguslik alus ju tuleb sellestsamast UNCLOS-ist. Sellesama operatsiooniga rakendati Eesti kui mereriigi õigust kontrollida oma majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Eesti tegevus tugineb sellelesamale rahvusvahelise mereõiguse konventsioonile, juba mainitud UNCLOS-ile, rannikuriikide kohustustele ja õigustele. 

Rutiinse kontrolli käigus tuvastati, et 13. mail Eesti vetele lähenenud alusel Jaguar puudus lipuriik. Kui alusel puudub lipp, siis see rikub UNCLOS-i artikli 110 lõike 1 punkti d. UNCLOS-i artikli 110 alusel on rannikuriigil õigus ilma lipuriigita laev kinni pidada ja dokumentide kontrollimiseks parduda. Seega, Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOS-is sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. 

Lisaks annab õiguse sekkuda ka UNCLOSi artikkel 92, mis käsitleb laevade seisundit. Ja selle järgi on ühe riigi lipu all sõitvad laevad avamerel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all. Reisi vältel või külastatavas sadamas viibides ei tohi laev oma lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui omanik vahetub või tehakse registrimuudatus. 

Antud juhul oli teada, et meie mereala poole liigub laev, kellel pole kehtivat riikkondsust, mis tähendab, et talle ei kehti ühegi riigi jurisdiktsioon. Seega Eesti teostas oma õiguste piires rahvusvahelistest kohustustest tulenevat ülesannet täiendavalt kontrollida ilma liputa sõitvat alust. Väga täpne. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, sellega me lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on maksud. Aivar Kokk, palun! (Mart Helme räägib saalis midagi.) Head kolleegid, nüüd ... Mart Helme, palun, Aivar Kokk soovib küsimust küsida. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Ma küsin kohe küsimuse ära, sest muidu sa hakkad [rääkima] nendel teemadel, mis ei ole küsimuses. Aga küsimus on lihtne. Sa lubasid siin saalis mõned nädalad tagasi, et sinu valitsemise ajal uusi makse ei tule. See arutelu oli põhiliselt siis, kui oli julgeolekumaksu teema. Me näeme, et erinevaid makse tuleb ju iga päev. Sellel aastal tekkis automaks, on maamaksu tõusu variandid, pensionärid jäid ilma keskmise pensioni tulumaksuvabastusest, 17 miljonist. 1. mail tõusid elektriaktsiis, gaasiaktsiis, diisliaktsiis, 1. juulist tõuseb käibemaks 24%-le ja jääb püsivaks, kuigi see pidi olema ajutine ja sa lubasid, et rohkem makse ei tule. 1. jaanuaril tõuseb tulumaks 24%-le ja jääb püsivaks selle seaduseelnõu järgi, mille esimene lugemine toimus siin saalis eile. Ajutise asemel jääb see püsivaks. 

Kuidas siis on, kas meil on [alust] hirmuks või kartuseks, et ühel hetkel tuleb sinu valitsusest keegi ministritest ja käib välja järgmise maksukoormuse? Erinevate arvutuste järgi kolme aasta maksudega kaob inimeste taskust ja ettevõtete taskust kokku 2 miljardit eurot aastas. Tulumaksu[muudatusega] planeeritakse 550 miljonit tagasi maksta ehk 2 miljardit võetakse maksudega ära, 550 miljonit antakse tagasi. Mis see eesmärk on? Kas sa saad siin täna lubada, et järgmiseid makse lisaks neile, mis on saali juba ära esitatud, ei tule või on oodata sellel või järgmisel aastal veel mingeid maksutõuse? 

Aitäh, hea küsija! Kas miski, mida ma ütlen, muudab seda, mida Isamaa oma poliitreklaamis teeb? Loodame! Ma vastan selles lootuses. Kõigepealt, sa ütlesid, et erinevad eelnõud on siin majas. Vastab tõele. Nende eelnõude mõte on inimeste maksukoormuse alandamine, ettevõtluse maksukoormuse alandamine ka. 

Ma loen teile veidi numbreid ette, ma loodan, et te olete kannatlik. Võin pärast need ka pildina anda, kui tahate. Maksukoormus koos julgeolekumaksu kaotamisega ja tulumaksu määra ja käibemaksumäära 24%-ni tõstmisega on 2025. aastal 36,8%, 2026. aastal 35,6%. Seega 1,2% võrra alaneb maksukoormus. Sealt edasi on see 35,7%, sealt edasi 35,5% ja siis 35,1%. Nii et maksukoormus alaneb.

Teile on astmeline tulumaks nii armas, aga sellesama maksuküüru kaotamisega – rahandusminister kontrollib selle siin vahepeal üle – võidavad palju õpetajad, politseinikud ja paljud teised, kelle teie liigitate alati rikaste hulka. Te räägite rikaste maksukoormuse [alandamisest]. Võite vaadata lehekülge www.reform.ee. Kui teil on lubatud teise erakonna veebilehele minna, siis seal on maksukalkulaator ja saate vaadata, kui palju inimesed rahas võidavad. Nagu ma olen öelnud, tänu sellele, et me tulumaksuvaba miinimumi tõstame järgmisest aastast 700 euroni, on keskmise palga saaja rahaline võit umbes 1500 eurot aastas. 

Nii et kui te küsite, kas neid eelnõusid on vaja menetleda, mida me siin praegu menetleme, siis neid on vaja menetleda. Ja tõsi, koos sotsidega meil oli plaanis tähtajaline maks, seesama julgeolekumaks. Ja seaduses oli tähtaeg ka kirjas. Koos sotside lahkumisega lahkub ka seesama tähtajaline ettevõtete kasumi maksustamine ja lahkub ka esimesest eurost inimeste tulumaksustamine. Nii et asja võimalikult lihtsaks tehes võib öelda, et need maksumuudatused, mis praegu tulevad, jätavad inimestele ja ettevõtjatele palju rohkem raha kätte.

Suur tänu! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus, palun!

Muidugi sa võiksid panna sinna aasta 2021 ja protsendi, kui suur siis maksuprotsent oli, ja siis rääkida, kui suur on järgnevatel aastatel maks. Siis sa näed, et on maksutõus. See demagoogia – noh, ma saan aru, et vastama peabki nii, nagu sa vastad. Isamaa Erakond tõstis 2018. aastal tulumaksuvaba summa 180 eurolt 500 euro peale. Ega ükski asi pole [läbinisti] halb, aga halb on see, et sa peaministrina lubasid siin mõni aeg tagasi, et tulumaksu ja käibemaksu 2 protsendipunkti võrra tõstmine on ajutine ja 2028 see lõpeb. Ja nüüd sa sirge seljaga ütled, et kõik on hästi, kuigi tegelikult need jäävad alaliseks. 

Sa võtad pensionäride taskust ära 2027. aastal 76 miljonit eurot, kuna keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. 76 miljonit on aastaks 2027 selle seaduseelnõu seletuskirjas numbrilisena välja toodud. Te võtsite ära paljulapseliste perede toetust 200 eurot kuus. Te neid arvutusi ei tee. Toiduhinnad on kaubanduses praktiliselt kahekordistunud. Ostukorvi [hind on tõusnud], inflatsioon on suurenenud, üheksa kvartalit järjest on Eesti majandus olnud languses. Nüüd on see mõned kvartalid tõusus olnud tänu sellele, et detsembris osteti kõvasti autosid ja kuna tulumaks tõusis, siis maksti palgad kiiresti välja. Kui praegu vaadata rahandusseisu, siis peale tulumaksu ei ole midagi positiivset sealt näha. Ainult tulumaksu laekumine on korralik. 

Ma ikka veel küsin sedasama. Ma küsisin enne ainult ühe küsimuse ja ma ei taha vastust rohkemale, kui et kas te toote lähemal ajal veel mõne uue maksu või maksutõusu siia saali?

Aitäh, hea küsija! Nii pikalt küsite seda, mida te tahate küsida. Ma vastan siis ka pikalt. Kõigepealt alguseks lühidalt: need eelnõud, mis saalis on, vähendavad maksukoormust. Et oleks hästi klaar, ma ei pea seda [pikalt seletama], me tunneme üksteist pikka aega. (Saalist öeldakse midagi.) Need eelnõud, mis siin saalis on, mida te menetlete, vähendavad maksukoormust. See on esiteks. 

Teiseks: mis jääb kõrgemale, kui tahaks, on käibemaksumäär ja tulumaksu määr. Seda ma olen igal pool avalikult öelnud, et julgeolekukulud on kahjuks paratamatus. Julgeolekukulud ehk kaitsekulud tõusevad 5%-ni SKP-st, järgmisest aastast on need vähemalt 5%. Nii kõrged ei ole need kunagi olnud, aga praegu neid investeeringuid teha on ainukene viis, kuidas me tagame Eesti riigile, Eesti rahvale julgeoleku, iseseisvuse järgmisteks põlvkondadeks. Järelikult seda tuleb teha. Mis puudutab ettevõtte kasumimaksu kaotamist, eraisiku tulumaksu esimesest eurost kaotamist ja tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni tõstmist – see annab inimestele palju hõlpu juurde. Nagu ma kirjeldasin, keskmise palga saaja võib selle puhul umbes 1500 [lisa]euroga aastas arvestada. 

Aga lihtsalt et ka veidi konteksti anda, siis mulle tundub, et te püüate kuidagi kontekstivabalt toimetada. Kui vaadata Eesti maksukoormust Euroopa pildis, siis 2023. aastal oli see veidi alla 34% SKP-st, Euroopas keskmisena oli see 39% SKP-st ehk circa 40%. Eesti on maksukoormuselt ikkagi Euroopas tagumises otsas, tagantpoolt seitsmes. Ja ma arvan, et isegi kõikide uute sammudega jääme me ikkagi tagumisse otsa. Meid on siin aeg-ajalt Soomega võrreldud. 2023. aastal oli Soome selles Euroopa Liidu 27 riigi edetabelis neljandal kohal, meie 21. kohal ehk tagantpoolt seitsmendad. Nii et Eesti on maksukoormuselt ikkagi pigem selles tabeli tagumises pooles, tagumises kolmandikus. See oleks kontekst, millest me räägime. Aga ma kardan, et ma ei suuda väärata Isamaa valimisreklaame.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Priit Sibul. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Minu küsimus on natukene teisest kontekstist, aga ma loodan, et teil on võimalik vastata. Nimelt, möödunud nädala kolmapäeva hilistel öötundidel tutvustas kliimaminister Sutt siin kolme eelnõu. Üks nendest – kuna ta on valitsusest läbi käinud, siis ma eeldan, et te teate – puudutas Natura aladel täiendavate sihtkaitsereeglite kehtestamist, mida mina nimetasin ja nimetan ka täna neonatsionaliseerimiseks. 

Näiteks pöördus minu poole üks konkreetne inimene, kellel on Natura alal perekonnale kuuluv metsatükk umbes 125 000 euro väärtuses. Vabariigi aastapäeval said nad Keskkonnaametilt teate, et sellelt maatükilt on midagi leitud ja sinna tuleb nii sihtkaitsevöönd kui ka suurendatakse seda kaitseala. Nende naabrid müüsid mõni aeg tagasi metsa maha, seda metsa enam ei ole ja tänu sellele riigil seal midagi kaitsta pole võimalik. Ja nüüd teie ja minister Suti vahel ametis olnud minister on öelnud, et õiglane kompensatsioon on umbes 200 eurot hektari kohta. Aga praegu on meetmena selles eelnõus välja pakutud 160 eurot hektari kohta. Ja siis sellelt maatükikeselt võib aastas võtta maha umbes kaks kuuske. Aga kui sul on rohkem kui neli hektarit, siis üle kaheksa kuuse maha võtta ei ole võimalik. Vaat selline selline kontekst. 

Ma olen nõus nii teie kui ministriga, et loodust on iseenesest vaja kaitsta. Aga küsimus on see, kas ka teie peate seda sisuliselt riigistamiseks või teie arvates ongi nii, et need, kellel on vara, nendelt võtame ära ja anname [kellelegi]. [Mis puutub] õiglasse hinda, siis me tegelikult vara ei kompenseeri, mingil kujul vaid veidikene seda juurdekasvu. Kuidas te kommenteerite seda?

Aitäh! Jah, väga hea, et te hoolite looduse kaitsmisest ja sellisel viisil selle küsimuse püstitate. Ma ütleksin nii, et looduskaitseliste piirangute õiglane kompensatsioon on loomulikult osa sellest kaitsepoliitikast, looduse kaitsmisest. Muidugi riik ei sunni maaomanikke kaitsekoormust üksi kandma. Välja töötatakse erinevad täiendavad kompensatsioonimeetmed, selle alla käivad erinevad Natura ala toetused, RMK hüvitusala kasutamine, kasutusõiguse soetamise skeemid ja nii edasi. 

Ja mis puudutab erinevaid poliitikavalikuid, siis me ütlesime ka eelmine nädal välja sellesama 30 : 70 printsiibi kohta, mille kohta ka sotsid küsisid, et 70% on majandusmets. Valitsus ei toeta lausalist lageraiekeelu kehtestamist piiranguvööndites, see oleks vastuolus ka Natura 2000 süsteemi paindlikkuse [põhimõttega]. Kehtiv kord jätab otsustusõiguse Keskkonnaametile. See on see printsiip, millest me lähtume. Kompensatsioonimeetmeid ma juba mainisin.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Seitsmes küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teemaks on intsident varilaevastiku tankeriga merel. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Uudised tankeriga seotud intsidendi kohta Eesti vetes on tekitanud avalikkuses palju küsimusi. Ka see, et täna siin infotunnis lausa peaaegu pooled küsimused on seotud selle intsidendiga, näitab, et Eesti rahvas on väga mures. Avalikkusel on õigus teada, kas meie vetes tehtav julgeolekuga seotud tegevus ikka põhineb seadustel ja selgel vastutustundel. Minu küsimus on: milline seaduslik alus oli sellel sekkumisel? Kas oli rutiin ja tavaline kontroll või oli mingi imperatiivne info? Ja kes langetas selle otsuse konkreetselt? Kas selle taga olid ka poliitilised otsused või võttis mingi kõrgem ohvitser ja andis sellise käsu? Kuidas see asi oli? Palun selgitada! Eesti inimesed kuulavad.

Aitäh, hea küsija! Peaminister on umbes kolm korda sedasama juttu rääkinud. Päris kõike üksühele ma kordama ei hakka, aga mõned pidepunktid käiks üle. 

Esiteks, Eesti riigil on õigus nii territoriaalmeres kui ka majandusvööndis laevu kontrollida. Laeva kontrollimise eelduseks loomulikult on see, et igat üksikut juhtumit vaadatakse eraldi. Eesti merevägi monitoorib Läänemerel Soome lahes toimuvat kogu aeg ja vastavalt iga kord langetatud üksikule otsusele, nagu peaminister ütles, on tänavu veidi enam kui 450 juhul erinevat tüüpi kontrolli läbi viidud. 

Tuleks aru saada, et merevägi täidab oma igapäevaseid ülesandeid, mis Riigikogu on talle andnud. Riigikogu on andnud need ülesanded mitme õigusaktiga. Esiteks, kui otsustati ühendada Eesti merevägi ja Eesti piirivalve veejõud, siis pandi mereväele ka ülesanne teha piirivalvelisi toiminguid. Teiseks, konkreetselt selle juhtumi puhul tuleneb [kontrolli]õigus ka rahvusvahelisest õigusest, täpsemalt juba mainitud ÜRO mereõiguse konventsioonist ehk UNCLOS-ist. Seal, kui täpsemalt soovite lugeda, on artikkel 110. Artiklis 110 räägitakse õigusest kontrollida juhul, kui on kahtlus, et puudub lipuriik ehk puudub riik, kes on võtnud laeva oma registrisse. Selle laeva puhul lipuriik puudus. Sellest tulenevalt oli mereväel igati õigustatud ülesanne ja isegi ka kohustus neid tehiolusid kontrollida. Samamoodi oli mereväel lisaülesanne tagada Eesti kriitilise taristu turvalisus, mis meie vaates, valitsuse vaates oli tegelikult peamine ülesanne. Mereväeoperatsioonid, mereväe kohalolek Soome lahes on eelkõige seotud meie kriitilise taristuga, mille toimepidevus peab olema tagatud. 

Ja ega siin rohkem midagi nagu kommenteerida ei olegi. Merevägi tegi oma tavapärast tööd. See, kes mustrist välja astus, oli Venemaa, sidudes oma sõjaväelise kohaloleku selgelt varilaevastikuga. Seda kunagi varem pole tehtud. Meie tegime oma tööd ja kindlasti teeme seda tööd ka tulevikus, kui on oht Eesti kriitilisele taristule või kui on vaja lähtuda mere turvalisusest ja meresõiduohutusest.

Suur tänu! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Kuidas kaitseminister ise hindab seda operatsiooni? Kas see oli ebaõnnestunud või vastupidi, väga edukas? Ja kas juhtum laevaga, mis väljus Sillamäe sadamast, oli mingisugune vastulöök sellele intsidendile, millest me praegu rääkisime, või see oli mingisugune teine juhtum?

Aitäh! Hea on kuulata konkreetseid küsimusi – lühike, konkreetne, arusaadav! 

Esiteks sellest, mis puudutab mereväe tegevust. Merevägi koos Politsei- ja Piirivalveameti ja Transpordiametiga, kes üheskoos alati selliseid sündmusi koos menetlevad, käitus täpselt nii, nagu on kokku lepitud. Elik tuvastatakse elektrooniliste vahendite abil võimalik rikkumine ja kui vaja, siis tehakse järgmised sammud. Esimene eesmärk on tagada kriitilise taristu kaitse. Kui kriitilise taristu pealt oli laev üle läinud, siis eskorditi ta Eesti vetest välja. Seetõttu – ma kinnitan veel kord üle, kui kellelgi on jäänud arusaamatuks – ei olnud algusest peale plaani minna pardale. 

Kui keegi tahab kaasa minna mingisuguse Venemaa narratiiviga, siis ma siiralt soovitan seda mitte teha. Venemaa soovib igat sellist intsidenti näidata teises valguses, kui asjaolud tegelikult on. 

Mis puudutab Sillamäe sadamast väljunud tankerit, siis tasub üle rõhutada, et Transpordiamet tegelikult on juba mitu aastat tagasi, 2022. aastal andnud soovituse vältida Venemaa territoriaalmerd. Samas tuleb sedagi rõhutada, et kui tankerid, mis on väljunud Eesti sadamast, konkreetsemalt Sillamäe sadamast, on selle väikese lõike seal teinud, siis see on alati toimunud kokkuleppel ja Venemaa loal. Ka selle tankeri puhul oli teadaolevalt olemas Venemaa luba seda nii-öelda väikest nurgakest sealt lõigata. Eelkõige tulenes see meresõiduohutusest, sest meresõiduohutusest ja veeteedest tulenevalt on Sillamäe sadamast väljumisel suurtel tankeritel mõistlikum liikuda seda trajektoori pidi. Miks Venemaa otsustas selle konkreetse loa ühepoolselt tühistada ja võtta meetmed tarvitusele, selle kohta on minul raske hinnangut anda.

Ja lisaküsimuse esitab Priit Sibul. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab võimekuste arendamist, üht Eestis kehtivat seadust ja selle rakendamist. Ma mäletan, et mul oli teile üks arupärimine ja kui ma järelsõna korras sõna võtsin, siis te kuulasite seda saali tagaotsas ja minu kõne peale ajasite pöidlad püsti. Ma julgen sellest järeldada, et meil on enam-vähem ühine arusaam sellest, mis puudutab suhteliselt jäika relvaseadust. Ehk see ühine arusaam on, et Siseministeerium on pigem kruvisid liiga kõvasti kinni keeranud. 

Aga ühe muudatuse me relvaseadusse oleme teinud. See hakkas kehtima aasta algusest ja sellele pidi järgnema kolm ministri määrust. Nendest üks, ma saan aru, on tänaseks on kehtestatud, kaks endiselt ootavad. Milles on probleem ja põhjus, et meil sellised asjad nii kaua aega võtavad? Ma eeldan, et me mõlemad oleme endiselt seda meelt, et relvaseaduses on veel vaja palju muuta, kui me tahame, et asi Eestis edeneks nii, nagu me loeme oma naabrite kohta, kes [loovad] täiendavaid võimekusi ja rajavad tehaseid. Meil on endiselt relvaseadusest tulenevalt väga keeruline selleks õigusi nii ettevõtetel kui eraisikutel saada. 

Aga nüüd küsimus konkreetselt. Esiteks, kas minu [info] on õige, et osa määrusi on ministril ette valmistatud, aga veel kehtestamata ja see peaks kunagi mais toimuma? Kas üks määrus on märtsikuus tehtud? Ja miks see on nii kaua aega võtnud?

Aitäh küsimuse eest! Mõned faktitäpsustused siiski tuleb teha. Esiteks, nendest kolmest määrusest üks on Vabariigi Valitsuse tasemel. Me peame valitsuses heakskiidu saama, aga küllap me selle kokkuleppe leiame. 

Teiseks, mul oleks ka väga hea meel, kui oleks nii, et kui Vabariigi Valitsus tuleb seaduseelnõuga parlamenti, siis on rakendusaktid kohe juures ja ei muutuks ei seaduseelnõu ega ka rakendusaktid. Aga tihtipeale siin parlamendis siiski juhtub, et eelnõu muudetakse. See on igati mõistetav. On igati mõistetav, et parlamendi liikmetel on õigus teha eelnõu kohta muudatusettepanekuid. Ja seetõttu tegelikult need rakendusaktid tihtipeale kipuvad ka nendest muudatusettepanekutest tulenevalt muutuma.

Tõepoolest, relvaseaduse puhul on erinevaid nüansse päris palju. See ei ole ainult meie valitsemisala ehk siis ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala, see on ka Siseministeeriumi valitsemisala. [Mis puutub] nende rakendusaktide tegemisse, siis jah, see võttis, ma möönan, võib-olla liiga palju aega. Oleks võinud võtta vähem aega. Aga tuleb arvestada, et samal ajal oli samadel inimestel ülesanne kaitsetööstusparki kiiresti tagant lükata ja muid ülesandeid veel. See muidugi ei ole hea vabandus, aga lihtsalt reaalsus on see, et me saime need valmis alles mõned nädalad tagasi.

Tegime otsuse, et me anname lühema kooskõlastusaja. Ja nüüd, täna on meil 21. mai ja kahe päeva pärast ehk siis reedel on kooskõlastustähtaeg. Me loodame, et sealt ei tule väga palju asju, mida me peame veel nendes määrustes muutma. Kui tuleb, siis me peame võtma jälle kõik huvigrupid kokku ja need muudatusettepanekud läbi käima. Kui muudatusettepanekuid ei tule, siis ministri allkirja vajavad määrused saavad järgmine nädal allkirja. Ja loodetavasti siis valitsuse allkirja ülejärgmisel nädalal. Ta peab käima ka valitsuse kooskõlastusringi läbi ja Justiitsministeeriumi kooskõlastuse ka saama. Nii et teeme praegu maksimaalselt kiires tempos.

Aga mis puudutab relvaseadust, siis olen teiega sada protsenti päri. Me oleme oma investeeringute programmis tegelikult näinud ette täiendavalt lasketiirude rajamise. Ja me kindlasti toetame seda, et inimestel ei peaks olema relva legaalseks omamiseks ilmtingimata vaja kuuluda Kaitseliitu. See on olnud üks politsei soovitus, et astuge Kaitseliitu, siis saate endale relvaloa taotleda. Kaitseministeeriumi [seisukoht] on, et rahva kaitsetahte huvides peaks inimestel olema võimalik legaalselt normaalsel moel relvi omada. Legaalsete relvadega ei ole Eestis kuritegusid sisuliselt toime pandud. Võib-olla mõne üksiku leiab pika ajaloo jooksul. Aga härra Sibul küsis, härra Vooglaid, ja nii on. Nii et tegeleme edasi relvaseadusega koos Siseministeeriumiga. Loodame, et parlament toetab siin seda.

Aitäh! Ma lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Züleyxa Izmailova ja teemaks on metsandus. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Armas peaminister! Te ütlesite enne mu kolleegidele, et see 30 : 70 põhimõte sisuliselt juba kehtib. Jääb natuke arusaamatuks, millest siis tuleneb vajadus seda lisaks veel raamistada? See kõlab nagu tagantjärgi riiklikul tasemel toimuva metsavarguse legitimeerimine. Aga minu küsimus puudutab tegelikult sedasama teemat. Kogu metsamaast 70% maharaiumise plaani kohta on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, aga ka energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt öelnud, et selline selge ja tasakaalustatud raamistik looks kindlust metsandussektorile ja toetaks samas Eesti looduskaitselisi eesmärke. 

Minu küsimus on väga lihtne: kuidas jõuti just arvuni 70 ja milles väljendub selle selgus ja tasakaalustatus? Ning mille poolest oleks näiteks 30% hävitatud metsa ebaselgem või siis näiteks 50% hävitatud metsa tasakaalust väljas? Ja milliseid looduskaitselisi eesmärke sellises mahus lagedaks raiumine täpsemalt täidaks? Kuidas toetab see looduskaitset paremini kui väiksemad raiemahud näiteks?

Aitäh, hea küsija! Ma ütleksin nii, et 30% kaitse eesmärk – 30% puhul siis 30% maismaast ja 30% merest on kaitse all – kindlustab looduskaitse kõrge taseme. Pole vist saladus, et Eesti on selle eesmärgi täitmisega väga ees teistest looduskaitses. Maismaast on täna tõepoolest juba pea 28% teatud määral kaitstud, nii et veidi tuleb seda suurendada, 28%-lt 30%-le. Majandusmetsade puhul 68% on praegu majandusmets ja see siis 68% pealt saab 70% peale. Ja selle 30% maismaa ja mereala puhul – praegu me räägime küll maismaast – eesmärk kehtestatakse seaduses selleks, et seda piiri hoida. See kuidagi ei takista vajadusel [rohkemate] väärtuslikumate alade kaitse alla võtmist. See tähendab seda, et kui on suurema väärtusega ala, mida soovitakse kaitse alla võtta, siis see suurema väärtusega ala asendab madalama väärtusega ala. 

Nagu öeldud, [tähtis on] selgus selles raamistikus: just 30%, mitte 20%, 10%, 5% või mingi muu meelevaldne osa on kaitse all. See annab ka teadmise, et see on see määr, mille Eesti võtab oma territooriumist ja merest kaitse alla. 

Samamoodi ei tähenda see, et 70% on [kuulutatud] majandusmetsaks – ma loodan, et seda ettekujutust keegi ei asu looma –, et metsandus tuleb, teeb selle ala lagedaks ja sinna jääb ainult parkimisplats. Seda see kindlasti ei tähenda. Heaperemehelik metsamajandamine kindlasti ei tähenda seda. [Vastupidise tagamiseks] on erinevaid võtteid ja viise olemas ja ma olen kindel, et metsandussektor on kindlasti huvitatud sellest, et metsandus oleks jätkusuutlik. Ainult nii on võimalik selles majandusharus tegutseda – ainult kestlikult, muul viisil mitte. Ja veel kord, ma arvan, et see 30% eesmärgi sõnastamine ja seadusesse kirja panemine annab ka looduskaitsele selge sõnumi: 70% on majandatavat metsa.

Suur tänu! Züleyxa Izmailova, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Natukene jäi ebaselgeks, kas teie väljaöeldu tähendab, et 70%-l metsamaast hakkab kehtima vaid metsaseadus ja seal ei saa olema mingeid muid piiranguid? Ja kas teile ei tundu sellisel juhul, et te avate sellega metsatööstusele võimaluse järgmise sammuna tulla välja näiteks raiemahtude [piirangu] kaotamisega või lausaliste istanduste [loomisega] ehk liikumisega puudepõldude Eesti poole?

Aitäh! Ka minu poolt kompliment, et oli selge ja konkreetne küsimus, mitte kaks minutit kestev ekskursioon ümber maakera, nii et küsimust ei olegi. Kas-küsimusele on vastus: ei, ei karda. Sedasama istanduste võimalust on ju avalikult arutatud ka sektoriga. Ma meenutan, et Kliimaministeerium käsitles seda koos sektori ja erinevate osapooltega, kindlasti ka looduskaitsega juba aasta või poolteist tagasi või vahest vähemgi. See debatt on toimunud. Ja lõppkokkuvõttes, põllumaad ja kõike muud tegelikult loetakse samamoodi. Nii et ei kao. 

Ja kui te ütlete, et vahest ettekujutus on, et see 70% raiutakse kõik maha ja me avame selle ukse, siis loomulikult mitte. See, kui 70% on majandusmets – rõhutan, 68% asemel on 70% majandusmets, nagu 28% asemel on 30% kaitse all –, siis see ei tähenda maailma tasakaalu paigast nihutamist. See lihtsalt tähendab seda, et meil on teada, kui palju meil on kaitse all ja kui palju on majandusmetsa. 

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Heljo Pikhof. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Sihtkaitsevööndis, kus igasugune majandustegevus on keelatud, maamaksu tasuma ei pea. Riik kompenseerib väga tagasihoidliku summaga majandamisest loobumist ja kompensatsioon, mida millegipärast nimetatakse toetuseks, maksustatakse tulumaksuga. 

Piiranguvööndis on majandustegevus piirangutega, näiteks on keelatud metsa lageraie, ja piiranguvööndis tuleb tasuda maamaksu 100%. Riik kompenseerib siin veel tagasihoidlikuma summaga majandamisest loobumist. Ja kompensatsioon, mida jällegi millegipärast nimetatakse toetuseks, maksustatakse tulumaksuga. 

Nüüd, kui metsaga kaetud kinnistule seatakse piirangud, siis selle kinnistu hind langeb kordades, sõltuvalt metsa liigilisest koostisest ja kvaliteedist. Küpse palgimetsaga kaetud kinnistu turuhind võib langeda isegi kuni kümme korda pärast looduskaitseliste piirangute kehtestamist. Ja kui me vaatame, kuidas täna need toetused jagunevad, siis näeme, et looduskaitse on veeretatud teatud maaomanike õlgadele. Kompensatsioonid neile peaksid küll kajastama saamata jäänud tulu, mitte olema näiteks teemaga tegelemisest. 

Minu küsimus on, kas valitsus on astumas samme, et tagada õiglase kompensatsiooni maksmine sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis metsa ja maad omavatele isikutele. Ja kas on plaanis loobuda nende toetuste tulumaksustamisest? Eestis on ju üldiselt reegel, et toetusi tulumaksuga ei maksustata. Kaks küsimust.

Aitäh! Nagu ma enne juba teie kolleegidele vastasin, loomulikult looduskaitseliste piirangute õiglane ja kohane kompensatsioon aitab looduse kaitsmisele kaasa. Seda tajutakse siis õiglasena ja selles lüüakse parema meelega kaasa. Nii et seda ma arvan. 

Ja teiseks, jah, tõepoolest, nagu te mainisite, olles kõik põhjalikult läbi töötanud, riik ei sunni eraomanikke kuidagi kandma kaitsekoormust üksi. Selleks on juba mehhanismid olemas. Mul ei ole täpseid numbreid kaasas, aga mälu järgi ütlen, lootes, et ma ei eksi, et me oleme juba tõstnud seda mahtu, mis ostetakse eraomanikelt tagasi, ja ka kompensatsiooniks minevaid summasid. Nii et sinna on läinud ja läheb rohkem raha.

Lisaks töötatakse välja täiendavaid kompensatsioonimeetmeid, mis puudutavad Natura toetusi, pluss RMK hüvitusala kasutamine ja kasutusõiguse soetamise kava. Kuidas seda võiks teha? Ma pakun, et enam-vähem nii nagu põhjamaistes riikides, kus metsakasutusõigus soetatakse teatud ajaks. See annab inimestele võimaluse korraga rohkem raha kätte saada. Aga need on kõik tööd, mis on alles tegemisel.

Nii et üldjoontes selle koormuse eest makstakse ja väga palju sellest koormusest on nihkunud aja jooksul riigimaadele. Ja ilmselt riigimaadele nihkub seda aja jooksul järjest rohkem.

Aitäh! Ja ühe küsimuse jõuame veel võtta. Praegu lõpetan kaheksanda küsimuse käsitlemise.

Jõudsime üheksanda küsimuse juurde, see on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on intsident Soome lahel. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks, härra kaitseminister, te enne hakkasite jälle Vene kaardiga siin vehkima ja ütlesite, et ärge minge kaasa sellise Venemaa narratiiviga, nagu oleks üldse olnud mingi pardumise soov. Kuulge, ERR-is avaldati uudis, kus vahendati endist mereväe ülemat Jüri Saskat, kes ütles, et ilmselgelt oli pardumine plaanis, aga operatsioon jäeti pooleli. Pardaleminek tema sõnul siiski plaanis oli, aga see hinnati jooksvalt ümber, seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Te tahate siis öelda, et Jüri Saska levitab siin Venemaa narratiive ja ERR veel omalt poolt võimendab seda? Ärge tehke nalja!

Ja loomulikult kõik asjaolud viitavad sellele, et pardumise soov oli. Milleks see kopter, suur kopter pidi seal kohal tiirutama? Ilmselt seal olid peal inimesed, kes olid valmis pardumist ellu viima. See on ju ka asjaolu, mida ei saa ümber lükata, eks ole? Või ei olnud seal selliseid inimesi sellise valmisolekuga? Ärge tehke nalja! 

Ja mis meile muret teeb, on see, et see ei ole lihtsalt üks intsident paljudest. Nagu peaminister ütles, 450 korral on kontrollitud dokumente. Aga ma ei usu, et 450 korral on sõidetud välja sõjalaevadega ja kopteriga pardumise intentsiooniga sellisel viisil, et hakata varilaevastiku tankerit niisugusel viisil kontrollima. Ma ei usu, et see nii on. 

Ja mis on eriliselt problemaatiline: niisuguseid asju ei tohiks teha ilma poliitilise otsuseta. Peaminister ütles, et – kuidas ta enne ütleski? –, et korralduse andis Kaitseväe peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel. Aga küsimus ei ole selles, kes korralduse andis, vaid see, kes langetas otsuse niisugune korraldus anda. Ma väga sügavalt loodan, et seda tehti poliitilisel tasandil.

Ja sellepärast ma küsin uuesti: kas teie ministrina või siseminister või peaminister andis heakskiidu selle konkreetse operatsiooni läbiviimiseks? Seda esiteks. Ja teiseks: kas te olete meiega nõus, et niivõrd tõsiste operatsioonide läbiviimiseks peab olema poliitiline heakskiit? Kas see on õppetund, mida sellest juhtumist on kaasa võtta, et tulevikus ei saa selliste asjade otsustamine olla Kaitseväe otsus, vaid see peab olema tõesti ka poliitiliselt heaks kiidetud?

Suur tänu! Härra kaitseminister, palun!

Tänan! Ma austan Jüri Saskat väga. Jüri on kindlasti väga tugev merendusekspert ja olnud mereväe ülemana kindlasti väga õigel kohal. Aga Jüri Saska ei tea tehiolusid. Nii ongi. 

Selle juhtumi puhul, kinnitan teile, ei olnud algusest peale pardumise plaani. Täiesti kindlalt kinnitan seda teile! Jah, loomulikult, merevägi, Kaitsevägi, Kaitseministeerium teavitab ministrit, kui on oht Eesti kriitilisele taristule, kui mingisugused intsidendid võivad tekkida ja selline operatsioon võib käima minna. Nii et ma olin kursis. Aga mul ei olnud mingit põhjust muuta kokku lepitud käitumismustreid, mis on läbi mängitud. 

Ja sellel juhul, kinnitan teile veel kord, pardumise soovi ega plaani ei olnud. Oli vaja a) tuvastada selle laeva puhul, kas ankrud on seal, kus nad peavad olema. Seda tehti tuvastuslennuga. Ja b), kui oli selge, et laeval puudub lipuriik, siis UNCLOS-i kohaselt on õigus kontrollida, kas dokumendid on olemas või ei ole. Ka seda tehti. Ja c), nii nagu ka peaminister ütles, oli selge, et ei ole mõistlik sellisel juhul parduda ainult dokumentide kontrolliks, ja võeti selgelt vastu otsus: see laev eskorditakse Eesti vetest välja. Ja täpselt nii tehtigi. (Saalist öeldakse midagi.) Majandusvööndist ma räägin. Eesti veed on ka majandusvöönd. On territoriaalmeri … (Saalist märgitakse midagi rahvusvaheliste vete kohta.) Me ei pea siin vaidlema, on territoriaalmeri ja on Eesti majandusvöönd. (Saalist öeldakse veel midagi.) Me ei pea siis vaidlema selle üle. Ma ütlen seda, et juriidilised terminid on Eesti territoriaalmeri ja Eesti majandusvöönd. Eesti majandusvööndist eskorditi see laev välja.

Suur tänu! Kuna küsimuseks on ette nähtud kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis enamateks küsimusteks meil aega ei ole.

Ma tänan kõiki kolleege, tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid tänases infotunnis osalemise eest. (Varro Vooglaid hõikab saalist, et aega veel on.) Ei ole viis minutit. Aga hästi, Varro Vooglaid, ma annan teile selle protseduurilise küsimuse. Palun, protseduuriline küsimus!

Ma tahtsin lihtsalt pettumust väljendada sellega seonduvalt, et mina ei saanud küsida lõpuni oma registreeritud küsimust, aga eelnevalt te lasite kolleeg Priit Sibulal küsida täiesti teemavälise küsimuse kaks minutit ja vastata kolm minutit. See oli Vladimir Arhipovi küsimus sellesama mereintsidendi kohta. Priit Sibul küsis relvaseaduse kohta, mis ei puutu üldse teemasse, keegi ei saa selle vastu vaielda. Ja nüüd mina, kes ma olen registreerinud oma küsimuse, ei saa oma täpsustavat küsimust küsida, kuigi ma tahan täpselt selle teema kohta küsida.

Aitäh, hea kolleeg! Vastajal on alati võimalik valida, kas ta vastab küsimusele või ta ei vasta. Ja antud juhul kaitseminister otsustas Priit Sibula küsimusele vastata. See on ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi vastaja õigus: Vabariigi Valitsuse liige võib kaaluda, kas ta vastab küsimusele või ta ei vasta. Antud juhul ka härra kaitseminister (Saalis reageeritakse häälekalt.) otsustas Priit Sibula küsimusele vastata. 

Aga head kolleegid, meie tänane infotund on lõppenud. Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga.