Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala teisipäevast istungit. Ja head kolleegid, nii nagu meil kombeks on, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. 

Nii, paljud jõudsid viimasel hetkel, aga sellegipoolest on nad istungil ennast ennast registreerinud. Praegu on kohal 71 Riigikogu liiget, puudub 30. 

Nii, head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakonna allakirjutanute nimel annan üle arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile. Arupärimisele alla kirjutanud ...

Üks hetk, hea kolleeg! (Helistab kella.) Ma pean nüüd küll kella helistama, sellepärast et saalis on lärm. Me ei kuule ettekandjat. Olge hea, Aivar Kokk, jätkake!

Aitäh! Arupärimisele alla kirjutanud lugesid murelikult viimastel päevadel meedias ilmunud väiteid, et sotsiaalminister kavatseb lõpetada regulaarsed kohtumised Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Sealjuures kõlab õõnsalt ministri selgitus, et ta on otsustanud keskenduda tervishoiuvaldkonnale ja jätta need kord kvartalis toimunud kohtumised ära, et vältida enese läbipõlemist. Peame oluliseks rõhutada, et just sotsiaalkaitsesektoris on ühiskonna kõige haavatavamad inimesed, kes peaksid olema meie ühise hoole ja tähelepanu all ning mitte tundma end kõrge kõrgemal poliitilisel tasandil tõrjutute ja unustatutena. Ja seoses sellega on meil ministrile kuus küsimust.

Suur tänu! Aivar, kas Riina allkiri on digitaalne? (Aivar Kokk: "Jah.") Riina allkiri on digitaalne, väga hea. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi. Palun!

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Arupärimine on tuumaenergia arendamise kohta Eestis. Hiljuti me saime kõik lugeda uudiseid sellest, et Kanada Ontario provintsis on alustatud väikese moodulreaktori baasil uue tuumajaama rajamist või õigemini plaanitakse selle rajamist, ehitama pole veel midagi hakatud. Seda nähakse pilootprojektina väikereaktorite kasutuselevõtul kogu maailmas. 

Tegemist on sama tehnoloogiaga, mida Eestis on välja pakkunud Fermi Energia. Jah, see Kanada tuumajaam on mõeldud ehitada nelja reaktoriga ehk siis 1200 megavatti võimsust, Fermi energia räägib 600 megavatist võimsusest. Praegune esialgne hinnang ehitusmaksumusele, investeeringule selle Kanada tuumajaama puhul on 13,5 miljardit eurot. Pigem kipub see kasvama, nagu me oleme siin näinud erinevate teiste tuumajaamade puhul, ka Olkiluoto puhul Soomes. Nii et lõpphinda ei oska öelda. Aga isegi praeguse esialgse hinnangu järgi, kui me võtame selle Kanada tuumajaama maksumuse ja jagame ta lihtsalt kahega, sest Eesti oma peaks tulema kaks korda väiksem, tähendab see ligi 7 miljardit investeeringuid. See on pretsedenditult suur summa. 

Vabariigi Valitsus on astumas olulisi samme tuumaenergia võimaliku arendamise suunas. On plaanis algatada riigi eriplaneering. Arvestades, et tuumajaama rajamine eeldab aastakümnetepikkust ettevalmistust, väga suuri investeeringuid ning riigi laiaulatuslikku vastutust, tahab Riigikogu teada, millistele andmetele, stsenaariumidele, analüüsidele tuginevad valitsuse plaanid tuumaenergia arendamisel. Aitäh!

Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Tiit Marani. Palun!

Aitäh! Ma esitan või meie esitame arupärimise austatud energeetika‑ ja keskkonnaministrile. See arupärimine tuleneb eelmisel nädalal valitsuses tehtud otsusest, et 70% Eesti metsadest tuleks kuulutada metsaseaduse järgi hallatavaks. Esiteks, kõik see, mis selles sõnastuses on olnud, on tekitanud suure kaose. Kas majandusmetsad või majandatavad metsad? Kas metsa peaks sellest tulenevalt rohkem kaitse alla võtma või kaitsealasid hoopis märkimisväärselt vähendama? Auväärt minister on selle kohta [öelnud], et ei, tegelikult see ei ole üldse nii, et iga juhtumit vaadatakse eraldi nagu rätsepaülikonna õmblemist. Aga see eriti ei päde, sest siis 70% ei ole ju 70%. 

Tegemist on ühe suure segadusega ja tahaks saada selgitust, miks sellist asja toetatakse. Me soovime, et vastatakse ka küsimusele, kas ettevõtjate nõukogu mitte ei ületanud oma volitusi, kui ta selle ettepaneku tegi, ja kuidas see sellisel kujul sai vastu võetud. Millist arengukava see järgib? Millised analüüsid seda on eeldanud ja kuidas jääb LULUCF-i trahvidega, juhul kui me veelgi suurema intensiivsusega hakkame metsa majandama? Aitäh!

Suur tänu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ette nähtud korras. 

Järgnevalt teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste rühmade moodustamise koosolekud. Kõigepealt, kalameeste toetusrühm, kokkukutsuja Madis Timpson. Ja teiseks Eesti-Botswana parlamendirühm, kokkukutsuja Lauri Laats. 

Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Täna meil on viis päevakorrapunkti. Neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633 esimene lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! Jaa, Jürgen Ligi, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel väärtpaberituru seaduse ja mitme teise seaduse muudatusi. 

Selle eelnõu kohased peamised muudatused on järgmised. Esimene eesmärk on parandada tuletis- ja repotehingute regulatsiooni. Tuletistehingute alla kuuluvad tehingud selliste väärtpaberitega nagu optsioonid, forward'id ja futuurid. Tuletistehingutega on võimalik maandada erinevaid riske, mis seonduvad näiteks toorainete hindade ja intressimäärade muutusega. Praktikas on see oluline riskijuhtimise tööriist eelkõige pankadele ja teistele finantsasutustele, samuti suurfirmadele, näiteks energiafirmadele. Repotehing on sisuliselt laen väärtpaberite tagatisel. Lihtsustatult aitavad repotehingud tagada ettevõtetele lühiajalist likviidsust. 

Tuletistehingute turg on pika ajalooga ja maailma suurim. Tuletistehingute turu maht on globaalselt kordades suurem kui kogu võlakirja- ja aktsiaturg kokku. Seepärast on rahvusvaheliselt kokku lepitud reegleid, kuidas neid tehinguid tehakse. Need tehakse lõpuni ka juhul, kui üks tehingu osapool muutub maksejõuetuks. Eesti õigus on paraku puudulik ega taga selliste tehingute kooskõla rahvusvahelise standardiga. Näiteks ei ole meil selliste tehingute tasaarveldus korrektselt reguleeritud. Samuti ei paku Eesti õigus täit kindlust, et pankrotiolukorras tehingud lõpuni viiakse.

Nendele puudujääkidele on tähelepanu juhtinud nii kohalikud pangad kui ka rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks EBRD. Praeguse olukorra tõttu võivad rahvusvahelised finantsasutused pidada Eesti pankade ja teiste turuosalistega selliste tehingute tegemist kulukaks ja riskantseks. Eelnõu parandab need puudujäägid. 

Muudatused tagavad välispartneritele suurema õigusselguse ja õiguskindluse. Selle tulemusena suureneb eelkõige Eesti pankade ja teiste finantsasutuste ja suurettevõtjate ligipääs rahvusvahelisele tuletis- ja repotehingute turule, mis tõstab laiemalt kogu meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ja neid tehinguid ei saa teha suvalised osapooled. Kui tekib kahtlus, et võib olla näiteks pankrotiprotsessist möödahiilimisi, siis peab üks osapool olema alati järelevalvatav finantsasutus. 

Eelnõu teine eesmärk on muuta pankade suhtes kehtivaid kriisimeetmeid. Need muudatused tulenevad otseselt Euroopa Liidu õigusest. Kehtiv õigus näeb ette, et pangad peavad koostama ennetavalt kriisiplaane ja koguma lisaks tavapuhvritele eraldi kriisipuhvreid. Aga on leitud, et väiksemate pankade puhul on see liiga koormav ja ebaproportsionaalne. Eelnõuga nähaksegi ette, et väiksemaid panku ei pea kriisiolukorras tingimata saneerima, nad likvideeritakse sel juhul tavakorras. 

Muudatustega täpsustatakse väikepankade likvideerimise tingimusi. See võib mõne panga jaoks tähendada, et ei pea koostama koormavat kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid. Hoiustajat aga kartma ei pea, hoiused on jätkuvalt tagatud Tagatisfondi poolt kuni 100 000 euro ulatuses, teatud tingimustel ka suuremas ulatuses. 

Kolmandaks muudetakse eelnõu kohaselt eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise kord paindlikumaks. Selle tulemusena saavad pangad õiguse kasutada senisest rohkem statistilisi mudeleid tagatisvara hindamisel. See välistab vajaduse tellida tingimata kinnisvarabüroolt kinnisvara hindamise akt ning aitab tarbijal sõltuvalt hinnatava vara väärtusest kokku hoida sadu eurosid. See soodustab kodulaenude refinantseerimist teisest pangast, kuna vähenevad üleminekukulud tagatisvara hindamise näol. Selle kõige eelduseks on ka rahandusministri vastava määruse muutmine, kuna konkreetsemad mudeli kasutamise nõuded sisalduvad seal.

Veel muudatusi. Eelnõu kohaselt võetakse kasutusele rohevõlakirja mõiste ning [kehtestatakse] rohevõlakirja märgise kasutamise tingimused. Täpsustatakse Finantsinspektsiooni poolt kohapealse kontrolli läbiviimise tingimusi. Sätestatakse investeerimisühingute ning makseasutuste ja e-raha asutuste kohustus saada Finantsinspektsioonist luba vabatahtlikuks lõpetamiseks.

Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma tahtsin küsida ühe selle eelnõu kõrvalteema kohta, see ei ole põhiteema. See puudutab kinnisvara hindamisega seotud muudatusi, eelkõige üleminekut statistilisele meetodile. Ma saan aru, et see eesmärk on õilis, soovitakse vähendada kulusid laenude üleviimisel ja tehingukulu tervikuna. Aga arvestades Eesti turu väiksust ja hajaasustust, ei pruugi statistilise mudeli kasutamine olla edukas ja adekvaatne. Kas see on Rahandusministeeriumil ikka piisavalt läbi mõeldud, et selline muudatus teha?

Aitäh! See on piisavalt läbi mõeldud. Ja teie küsimus on ka läbi mõeldud, ei ole üldse mingi kõrvalteema. See on üks selle eelnõu oluline teema. Ja siin on tegemist võimalusega, mitte kohustusega. Kui te viitate hajaasustusele, siis see on ka adekvaatne märkus. Üldiselt need hindamised ongi hajaasustuse puhul spetsiifilisemad ja mudelite kasutamine on keeruline. Nii et igal juhul see on [kasutatav] pigem sihukese standardsema asustuse puhul ja sagedamini linnades. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Aivari küsimus on väga oluline ja ma loodan, et meil komisjonis arutatakse seda teemat süvitsi. Aga ma küsin sinu käest, miks on tehtud see otsus, et väikepangad lastakse põhja, kui peaks midagi juhtuma. Saneerimiskava ei plaanitagi teha. Ma saan aru küll, et hoiused on garanteeritud kõikides Eesti pankades, aga miks selline otsus on tehtud?

Aitäh! Kas selle Aivari küsimus on oluline, nii nagu eelmise Aivari küsimus oli oluline. Nii et aitäh ka tema tunnustamise eest! Aga alati saab neid diskussioone rahanduskomisjonis pidada ja te olete sinna teretulnud. Kui see mudeli jutt oli, siis oleks saanud seda diskussiooni juba minuga alustada. Aga väikepankade puhul on probleem nende endi koormuses. Nad peavad hoidma neid kriisipuhvreid rohkem, kui nad praegu tahaksid. Samas, süsteemset riski nad endast erilisel määral ei kujuta. Jäetakse võimalus, et otsustatakse neid mitte päästa. Samas ma ei ütle, et on kohustus mitte päästa. Kaalutlused on alati erinevad ja väikepankade puhul on väga erinevad kriisimudelid. Näiteks teie kodupank Bigbank on hästi riskantse strateegiaga olnud läbi aegade ja ei ole kindel, et teie suursponsor peaks olema see, kes saab riigi poolt ära päästetud.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima see seletuskirja väide, et Eestis on tuletis- ja repotehingute arv ja turumaht väga väike. Samas seletate kenasti, et see repotehing on sisuliselt laen aktsiate või muude väärtpaberite tagatisel. Kas te prognoosite turumahu kasvu ehk siis suuremat huvi selle vastu või mis te arvate, kui nüüd see seadusemuudatus läbi läheb?

Aitäh! Me oleme pisike turg ja siin üldiselt need protsessid on natukene väiksema mastaabiga, mis puudutab kapitaliturge üldiselt. Aga oodata on jah, et meil sellega repotehingute turg kasvab, eelkõige pangad ja energiafirmad on sellest huvitatud. Igal juhul see on üks võimalus jälle. Aeg näitab. Aga rahvusvaheliste standarditega [tuleb] kaasas käia. Me ei tea täpselt, kui palju seda tulevikus praktikas vaja läheb, aga loodame, et läheb.

Toomas Järveoja, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus on selline. Võib-olla ma olen vähe informeeritud, aga sinu kõnest käis läbi väikepank ja ühest küsimusest käis ka läbi väikepank. Äkki seletad, et millega on tegu? Väikepank ja suurpank – kas teatud summad või mingid likviidsused on ära määratud?

Aitäh! Need pangad sõelutakse välja Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni hinnangute järgi. Nendel pankadel üldiselt ei ole näiteks kohustust põhimakseid teha. Ma vaatan, kas ma nimeliselt ka need leian … Ahaa! Need pangad eelduslikult on Bigbank ja mõni pank veel. Kas nimetan neid ka? On teil huvi mõne muu panga [nimetamise vastu ka]? Okei, ma nimetan: Coop Pank, Inbank ja Holm Bank. Aga see võib muutuda vastavalt panga suurusele ja olulisusele.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Sa nagu mainisid, et mul on oma pank, ja selle panga nime ka mainisid. Ma võin sulle öelda, et mul ei ole seal kunagi arvet olnud ja ma ei ole seal ka aktsiate omanik, nii et see ei saa kuidagi olla minu pank. Aga kuna sa kõike tead, võib-olla sa täpsustad, mis asi see kvalifitseeritud isik on, mida me nüüd väga oluliseks peame ja oleme eraldi paragrahvina eelnõusse sisse toonud? Millise asutuse ja organisatsiooni kohta see täpsemalt käib?

Aitäh! Võib-olla te viitate konkreetsele paragrahvile, et mul oleks lihtsam vastata? Aga mina ei rääkinud teie isikust, mina rääkisin teist kui kollektiivist, teie olete [üks] Isamaa juhte ja, kuidas öelda, [erakonna] finantsaju tegelikult, olgem ausad. Mina arvan, et me saame kõik [asjadest] ühtemoodi aru, kui üks sponsor on andnud ühele erakonnale üle 2 miljoni ja teistele mitte midagi, kusjuures ta on andnud rohkem kui ükski teine sponsor. Igal juhul ma lugupidamisest teie kontserni vastu võin öelda "teie", aga see ei puuduta teie isikut. Ma tõesti ei arvanud, et teil on seal hoiused. See oli ikka kollektiivselt mõeldud, teie kollektiivi tunnustuseks. 

Aga kui te tahate selle konkreetse paragrahvi kohta küsida, siis ma hea meelega otsin selle üles. Kas te võiksite öelda? (Aivar Kokk vastab saalist.) See on 229³? Kuidas? (Aivar Kokk täpsustab.) 229⁵? " … kvalifitseeruva finantstehingu tagatiseks seatud finantstagatise või muu tagatise kokkulepe …" ma loen. Aa, jah, viis on siin. "Kvalifitseeruv isik käesoleva seaduse [tähenduses] on asjaõigusseadustiku [§ 314^1] lõikes 1 või käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 3–[5] nimetatud isik, asutus või organisatsioon." Nii et isik on siin juriidilises mõttes, ta võib olla isik, organisatsioon või asutus isegi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Kui palju neid on, neid rohevõlakirja emiteerijaid meil siin Eestis? Kui palju neid on, kelle üle Finantsinspektsioon hakkab siin [kontrolli teostama]? Umbes mingi arv? Ja kes nad on?

Aitäh! See alles sätestatakse seadusega. Iseenesest, kui ma nüüd õigesti mäletan, on need reeglid kehtestatud otsekohalduva määrusega ja meie võtame need regulatsioonid üle. Aga ma ei tea, kui paljud praegu kvalifitseeruksid nendele tingimustele. Ma vaatan, kas ma leian täpsemalt midagi paberitest ... Rohevõlakirjad. See mõiste alles võetakse kasutusele ja vastava märgise kasutuse tingimused sätestatakse, samuti Finantsinspektsiooni poolt kohapealse kontrolli läbiviimise tingimused. Nii et praegu see asi sätestatakse, näis, kui populaarseks see saab. Ma arvan, et me mõlemad kindlasti soovime, et see saaks populaarseks, sest see on mõeldud ka tarbija teadlikkuse [tõstmiseks] ja tarbija kaitsmiseks, et ei toimuks rohepesu, vaid tõesti aateline ja aus tegevus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas antud eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 6. mai istungil. Arutelul osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, ministri nõunik Moonika Oras, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ja osakonna nõunikud Anastasia Nõmmik ning Jarmo Lilium. 

Eelnõu sisu ja eesmärke minister juba tutvustas, ma ei hakka seda üle kordama. Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, see oli meil konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selles küsimuses oli ka komisjonil konsensus. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, selles osas oli ka komisjoni positsioon konsensuslik. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva ja kui esimene lugemine täna lõpetatakse, siis saabub see muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. juunil kell 17.15. 

Ma annan järgnevalt ülevaate ka komisjonis toimunud arutelust. Nii nagu täna siin saalis, tutvustas minister Jürgen Ligi ka komisjonis eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu põhieesmärk on parandada kehtivat tuletis- ja repotehingute läbiviimise regulatsiooni. Eesti praegune õigus sisaldab tuletis- ja repotehinguid käsitlevaid sätteid, kuid see regulatsioon on puudulik nende tehingute tasaarvestamise nõuete osas ning ei vasta täies ulatuses rahvusvahelisele praktikale. 

Kokkuvõtlikult: kui me need muudatused sisse viime, siis selle tulemusena eelkõige suureneb Eesti finantsasutuste ja suuremate ettevõtjate juurdepääs rahvusvahelistele tuletis- ja repotehingute turgudele, mis omakorda tõstab Eesti ettevõtjate ja laiemalt kogu meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ja eelnõus on ka muid aspekte, mis puudutavad finantskriiside lahendamist, kriisi[ennetus- ja] -lahendusmeetmeid, Finantsinspektsiooni järelevalve volitusi ja siin eelnevalt käsitletud eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korra paindlikumaks muutmist.

Komisjonis küsis Mart Võrklaev selle kohta, et kohtumisel pangaliiduga toodi välja, et meil on probleeme standardite puudumise tõttu. Nimelt puudub ühtne arusaam ja ühtlustatud lähenemine, mis tagaks hindamistööde võrreldavuse. Pankade mure on see, et praeguses olukorras võivad varade hindamise aktid olla tehtud erineva põhjalikkusega. Nende kvaliteet on erinev. Kui suur see probleem on, oli tema küsimus. Thomas Auväärt, ministeeriumi esindaja, selgitas, et Rahandusministeerium on teemaga kursis. Kinnisvarahindajad ja pangad on ka Rahandusministeeriumi poole pöördunud. Samas, seaduses muudetakse vaid ühte sätet, mis lubab hindamist ilma füüsilise kohalolekuta, kui see on asjakohane. Aga täpsemad nõuded, sealhulgas hindamise standardid ja hindamisakti sisu, kehtestatakse rahandusministri määrusega. See puudutab eelkõige tüüpkortereid, mida saab hinnata statistilistele andmetele tuginedes, mitte keerulisemaid objekte. 

Kolleeg Martin Helme tundis huvi, kas nende määruste kavandid on olemas, kas komisjonil on võimalik nendega tutvuda. Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et elamukinnisvara hindamist puudutava määruse kavand on olemas ja käinud ka kooskõlastusringil, määruste kavandi struktuur on antud eelnõu lisas. 

Ma ise küsisin rohevõlakirjade kohta. Rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt vastas, et rohevõlakirjade puhul on tegemist Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega, mis kehtestab tingimused, mille täitmisel on võimalik võlakirjadele ametlik rohemärgis lisada. See tähendab seda, et kui emitent kasutab saadud vahendeid keskkonnasõbralike projektide rahastamiseks ning vastab määruses sätestatud nõuetele, saab ta seda märgist kasutada. 

See oligi lühidalt ülevaade rahanduskomisjonis arutatud teemadest. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ja tundub, et kõik on nii selge, et küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud kolleeg! Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15. 

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi rahandusminister Jürgen Ligi seda eelnõu tutvustama. Palun, härra minister!

Aitäh! Aga palun, siin ma olen ja tutvustan teile, lugupeetud Riigikogu, valitsuse eelnõu makseasutuste ja e-raha asutuste seadusest ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmisest. 

Selle eelnõu põhilised muudatused on järgmised. Kõigepealt, aluseks on siin Euroopa Liidu välkmaksete määrus. Välkmaksete määrusega võimaldatakse inimestel ja ettevõtetel teha eurodes rahaülekandeid 10 sekundi jooksul ükskõik millal tööpäeva jooksul. Samuti võimaldatakse välkmakseid teha mitte ainult sama riigi piires, vaid ka teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Seni on neid saanud pakkuda eelkõige krediidiasutused ehk pangad, sest neil on ligipääs välkmaksete arveldussüsteemile. Lisaks pankadele aga eksisteerivad ka väiksemat sorti makseteenuste osutajad ehk makseasutused ja e-raha asutused. Makseasutustel ja e-raha asutustel on seni olnud võimalus pakkuda teenuseid krediidiasutuse kui vahendaja kaudu, aga mitte otse. Eelnõu kohaselt tehakse makseasutustele ja e-raha asutustele võimalikuks saada otsejuurdepääs välkmaksete arveldussüsteemidele. 

Välkmakseid saavad hakata otse pakkuma ka makseasutused ja e-raha asutused, nad ei pea enam kasutama vahendajat. See tähendab ka seda, et makseasutused ja e-raha asutused saavad edaspidi avada kontosid eurodes arveldamiseks keskpangas. 

Makseasutuste ja e-raha asutuste juurdepääs arveldussüsteemidele ei teki automaatselt, vaid selleks tuleb taotleda Finantsinspektsiooni luba. Loa saamiseks peab makseasutus ja e-raha asutus vastama eelnõus toodud tingimustele. Eesmärk on tagada, et makseasutuste ja e-raha asutuste juurdepääs arveldussüsteemidele ei tekita arveldussüsteemis lisariski. Finantsinspektsioon hindab seega asutuse dokumentide andmete vastavust nõuetele. 

Kokku võttes omavad eelnõu kohaselt tehtavad muudatused positiivset mõju makseteenuste turule. See aitab kaasa uute makselahenduste teenuste väljatöötamisele ning parandab makseasutuste ja e-raha asutuste konkurentsiolukorda võrreldes krediidiasutustega. Tänan!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Äkki sa avad nende välkmaksete, 10 sekundi maksete nii-öelda olemust? Ja miks see on nagu takerdunud? Ja teine küsimuse pool. Siin taga on tabel, Euroopa Liidu [direktiivide] võrdlustabel. Mõnel normil on siin kõigile taha kirjutatud ei ja teistele peaaegu kõigile jah. Ma ei jõua praegu pikemalt küsida. Ava natuke meile kogu selle maailma sisu maakeeles.

Aitäh! Ega ma seda maailma väga sisuliselt ei tunne, sest ma ei liigu seal. Aga siin on küsimus takerdumise asemel õiguste laiendamises mittekrediidiasutustele, et nad saaksid otse toimetada. Ja miks kes iganes ei peaks saama otse toimetada teiste rahaga, see on ju arusaadav. Siin on suur pettuste risk, maksupettuste risk, rahapesurisk. Nii et igal juhul on see sihuke järelevalvet vajav valdkond, aga on otsustatud seda natukene liberaliseerida, laiendada neid maksete tegemisi, sest reaalselt need asutused turul juba on. Ja on hinnatud, et ei ole tingimata neil vaja seda pankade vahendust, kui järele saab valvata ka neid endid. 

Aga te küsisite märkuste tabeli kohta – ma ei oska seda tabelit mõnekümne sekundiga kokku võtta, võib-olla komisjonis saab seda arutada.

Jüri Jaanson, palun! 

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister! Jah, ilmselt tegemist on olulise eelnõuga, aga kui te nüüd natukene seletaksite lahti, kuidas see päriselule tegelikult mõjub? Pangad ju teevad välkmakseid juba praegu, aga millistele arvelduste osapooltele see võimalus juurde tuleb või rohkem mõju avaldab? Ja teine küsimus on, et tegemist on Euroopa direktiiviga, aga kindlasti sellega kaasnevad mingisugused, ütleme, tehnilised ja turvalisuse nõuded, mis nõuavad IT-arendusi ja muud säärast. Kas see mõjub osapooltele ja kui kulukaks see tegelikult võib minna? Sellised asjad.

Aitäh! No kliendile muutub asi tõenäoliselt odavamaks. Konkurents tugevneb. Need makseasutused ei oleks turul, kui neil poleks teatav konkurentsieelis. Aga [mis puutub] regulatsioonidesse, siis kui toimetatakse võõra rahaga, siis igasugune raha liikumine peab nii rahapesu kui ka otsese kuritegevuse kontrollimiseks teatud kontrolli all olema. Järelevalve siin ongi olemas ja see jääb. Asutustel on omad nõuded, omad vastutused. Ja igaüks neid õigusi ei saa. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Äkki te natuke seletate, kuidagi võimalikult lihtsalt, mille poolest näiteks e-raha asutus erineb tavalisest makseasutusest? Ja teine pool: millised regulatsioonid kohalduvad nendele makseasutustele ja e-raha asutustele, võrreldes tavapäraste krediidiasutustega? Kas nende puhul turvanõuded, läbipaistvuse nõuded, raha kontrolli nõuded, sanktsioonide järgimise nõuded on kõik ühetaolised või on neil mingeid märkimisväärseid erinevusi? Küsimuse mõte on selles, kas selline laiendamine toob endaga kaasa ka mingisuguseid riske, just nimelt, ütleme siis, seadusandlikus vaates. Kas raha päritolu ja liikumisskeemid on samamoodi kontrollitavad, jälgitavad ka tagasiulatuvalt nagu krediidiasutuste puhul?

Aitäh! Põhiline erinevus krediidiasutustest on selles, et nood võtavad reeglina hoiuseid vastu, hoiavad suuri rahasummasid pidevalt enda valduses. Makseasutused opereerivad ainult ülekannetega – nii palju on minul asjast ettekujutust. See järelevalve, need regulatsioonid, see Euroopa määrus tagavad, et riskid ka selles tegevuses oleks maandatud ja et ei oleks tuge rahapesule ja kuritegevusele üldiselt. Ega see järelevalve lihtne ei ole, aga ega ta pankade puhul ka lihtne ei ole. Aga on leitud, et pankade vahendus ei ole praktiline, kui nad suudavad seda ise teha ja kui neile kehtestatakse samuti ranged nõudmised. Aga kuna nad hoiuseid otseselt ei hoia ja suurt süsteemset riski endast ei kujuta, siis seda turgu liberaliseeritakse.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister, kõigepealt suured tänud eelnõu tutvustamise eest! Aga äkki oskate mõnda näidet tuua, milline siin Eestis on makseasutus ja milline e-raha asutus? Mõnda konkreetset nime ka oskate välja pakkuda?

Jah, ma võib-olla seletuskirjast leiaksin. Aga no kõige tuntum on TransferWise, uue nimega Wise, mis on rahvusvaheline. Aga teisi asutusi on ka. Ma kindlalt ei pretendeeri selle turu tingimusele. Vaatame, kas ma leian teile pikema nimekirja. Igatahes ma arvan, et teise lugemise ajaks on meil kohustus sellele küsimusele vastata. Mul endal ei jäänud see küsimus küsimata, aga ega need nimed mulle midagi ei ütle, nii et need meelde jääksid. 

Vaatame. (Lehitseb pabereid.) Jah, lehekülg 8. Ahah, näe, ongi, ma just olin keeramas leheküljele nr 8. Eestis asutatud makseasutused: Adson AS, Crowdestate AS, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, Maksekeskus AS, Meieni OÜ, Modena Payments OÜ, Paywerk AS, TavexWise AS, Ühisarveldused AS, Wallester AS. Ja siis on ka paar välisasutust ja e-raha asutustest inHouse Pay AS, IPF Digital AS, Monemon AS. Ausõna, ma ei suudaks ühtegi nime praegu meenutada, kui ma neid peast ette peaksin lugema.

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma küsin ühe küsimuse veel su käest. Kas sa oskad öelda, kindlasti on see Eesti pankadega ka läbi räägitud, kas pangad toetasid seda eelnõu või see tekitab pankadele tõsist konkurentsi ja koormust? Ma saan aru, et panga kulud on tunduvalt suuremad, et kõiki neid nõudeid täita, ja nüüd nad peavad hakkama pakkuma välkmakseteenust kõigile.

Aitäh! Pangad teevad seda nagunii. Aga jah, nendega konkureerivad makseasutused saavad õigusi juurde ja ei vaja enam panga vahendust. Küsimus on arusaadav. Eks ta ole läbi kalkuleeritud. Teistpidi on oluline, et kui saab ilma pankadeta, siis ei ole tingimata põhjust ju takistada. Aga noh, süsteemselt me muidugi peame eelkõige muretsema, et meie pangad oleksid elujõulised. Nemad hoiavad ikkagi meie hoiuseid ja krediteerivad meie majandust. Aga loomulikult ei ole ma siin pankade esindaja ja pangad ilmselt ka avalikult selle vastu ei sõdi, et neil konkurents tekib. Minu arust pangaliit on selle asja kooskõlastanud, aga ma pean kontrollima, mis oli nende seisukoht ja mis oli nende roll. Kogu seda protseduuri ma ei tunne.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjonis arutasime seda eelnõu 6. mail. Eelnõu tutvustas algataja esindaja rahandusminister Jürgen Ligi, nii nagu ta tegi ka praegu siin saalis. Toimus lühike arutelu, toon võib-olla mõned olulisemad küsimused välja. 

Martin Helme, komisjoni liige, küsis, kas tegemist on määruse või direktiiviga ja miks Euroopa Liit sellega tegeleb. Thomas Auväärt vastas, et tegemist on direktiivi ja määrusega. Praegu pakuvad välkmakseid, e-raha teenuseid peamiselt pangad, aga uus määrus ja direktiiv aga toovad olulise muudatuse. See avab ukse ka makseasutustele ja e-raha asutustele, võimaldades neil tulevikus saada otsene juurdepääs keskpanga maksesüsteemidele. See tähendab, et neil oleks võimalik teostada makseid otse läbi keskpanga süsteemi ilma pankade vahenduseta. See võimalus on neil seni puudunud. See suurendab konkurentsi ja innovatsiooni makseteenuste turul ning võib viia kiiremate ja tõhusamate teenusteni ka tarbijate jaoks. Euroopas on tuntuim näide, mida ka minister juba mainis, TransferWise, kes ei ole saanud tegevusluba Eestis, vaid Belgias. Tuntud on ka PayPal. Nad võivad pakkuda klientidele makseteenuseid ilma panga vahenduseta, kui nad täidavad vajalikud tingimused keskpanga ees. 

Komisjoni esimees Annely Akkermann tundis huvi, kas siiamaani on sellised makseasutused nagu Wise kasutanud maksete teostamiseks pankade korrespondentkontosid ja kas direktiivil ja määrusel on jõustumistähtaeg. Mis ajaks tuleb need üle võtta? Ja Thomas Auväärt vastas, et näiteks Leedu on juba varem võimaldanud oma makseasutustele piiratud tingimustel otsejuurdepääsu keskpanga süsteemidele, kuid nüüd muutub see võimalus kättesaadavaks ühtselt kogu Euroopas sõltumata riigist. Ja direktiivi jõustumise tähtaeg oli 9. aprill 2025. 

Lõpuks tehti konsensuslikud otsused: määrata komisjonipoolseks ettekandjaks mind, võtta eelnõu päevakorda 20. mail ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik need otsused tehti, nagu öeldud, konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 634 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 640. See on samuti selle esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama tagasi rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! Nii, Jürgen tuleb. Sa ütlesid eelmine kord, et siin ma seisan – ei-ei, tule-tule! – ja lause teine pool oli: ja teisiti ma ei saa. (Naerab.) Ole hea, Jürgen!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! Siia ma tulin, sest teisiti ma ei tohi. Ja seekord olen siin selleks, et esitleda Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Rahapesu teema on meil poliitiliselt väga kuum olnud. Mul on olnud sellega isiklik side, sellepärast ma seda meenutan. Mind on palju süüdistatud, et minu ajal toimus Eestis rahapesu. Ma siiski täpsustan, et rahapesu on üldine paratamatus kogu maailmas, mille vastu tuleb võidelda, nii nagu kuritegevusega üldiselt. Mina saan enda arvele kanda selle, et 2014. aastal oli meil sisuliselt ära kirjeldatud Danske panga risk. Mina ministrina ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena võin olla uhke, et minu inspektsioon tegelikult auditiga Danske panga riskid avastas. Ja see protsess viis juba aasta pärast Danske panga ärasaatmisele Eestist. 

See on Eesti rahapesutõrje triumf. Rahapesu Andmebüroo oli toona üsna jõuetu, venelased ei teinud koostööd ja praktika oli ajalooliselt selline, et kahtluste korral tuli tõestada algne kuritegu. Seda aga tõestada ei saa, kui otsad lähevad välismaale ja teine pool ei tee koostööd. Uus rahapesu tõrjumise praktika, mille paar aastat varem oli rahvusvaheliselt heaks kiitnud vastav organisatsioon FATF, lubas läheneda rahapesule riskipõhiselt, hinnata, kas pankade riskiisu ja sisemine järelevalve on kooskõlas. 

Üldiselt on mind siiamanni süüdistatud umbes kord nädalas: kuidas ikka minister Ligi ei näinud, mis pankades toimus. Endiselt minister Ligi ei näe seda, ka järelevalve siiamaani ei istu pangaülekannete otsas, rääkimata poliitikutest. Aga sellise üldise äripraktika või ärimudeli järgi hinnatakse, kas järelevalve on piisav ja kas pank tunneb oma kliente piisavalt. 

Danske pank võttis teadlikult väga suuri riske ja oma kliente tunda pigem ei tahtnud. Ja sellega on praeguseks, kui aastast 2018 on möödas [hulk] aastaid, hakkama saanud ka Danske pank ise, et ta on oma ärimudeli suhtes kriitiline olnud. On inimesi lahti lastud, on muudetud äristrateegiat. Aga Eesti oli siin pioneer. Nii et oleme uhked oma riigi üle. See ei ole minu isiklik teene, see on lihtsalt üks kaitsekõne Eesti riigile, mida mul on olnud au teenida vastutavatel ametikohtadel. 

Nii. Meil oli ka Euroopa pangandusjärelevalve tagantjärele sel teemal ja meie rahapesu tõkestamise süsteemid tegelikult said kõrge hinnangu. Etteheited lükati tagasi. Ka MONEYVAL-i 2023. aasta hinnang meile oli positiivne. 

Edasi. Rahapesu regulatsioonis on meil alluvuskorda muudetud. Praeguseks on rahandusministri roll mitte ainult nõukogu kaudu juhtida Finantsinspektsiooni – see ei tähenda otsest järelevalvamist –, vaid Rahandusministeeriumi alla on toodud ka Rahapesu Andmebüroo. Sellega on meil järelevalve kvaliteet oluliselt paranenud. 

Ja nüüd selle seadusega tehtavatest muudatustest. Esiteks reformime rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni tööd. See oli veel üks etteheide mulle, et ma justkui ei osalenud selles töös. Aga selle komisjoni tõhusus on olnud üsna mõõdukas, see on olnud pigem keskastme ametnike kokkusaamise koht ja minister ei olekski tegelikult pidanud seal juhtival kohal olema. Üks harv külaline rahanduskomisjonis teeb mulle regulaarselt seda etteheidet, aga ma küll ei arva, et see komisjon peaks samamoodi edasi töötama, et minister kuulab, kuidas keskastme ametnikud erinevates ministeeriumites töötavad. Aga me muudame seda nüüd selle eelnõuga. 

Teiseks sätestame täpsemalt, kuidas toimub ettevõtte juhtorganitega seotud isikute sobivuse hindamine. Kolmandaks reguleerime täpsemalt tegelike kasusaajate andmekogu, et tagada andmete õigsus. Neljandaks anname Rahapesu Andmebüroole õiguse andmete masintöötlemiseks, millest räägin natukene pikemalt. Kehtiv seadus annab Rahapesu Andmebüroole õiguse pääseda juurde kõikidele andmekogudele, mida tal on vaja, et rahapesu tõkestada, alustades tema enda andmekogust ja lõpetades Maksu- ja Tolliameti andmekoguga. Nende õigus andmekogudele juurde pääseda peab loomulikult lai olema. Seda näevad ette nii rahvusvahelised standardid kui ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise aktid. Ja olgu üle korratud, et Rahapesu Andmebürool tegelikult ei ole olnud nendele andmetele juurdepääsu, ka nende süüdistamine on olnud ülearune, Eestit asjata määriv. Nad on ikkagi toetunud ainult pankade endi antud andmetele ja selles mõttes nad olid minevikus üsna jõuetud. Nüüd tuleb tegelikult nende võimekust tõsta. 

Rahapesu on muutunud aina keerulisemaks. Enam ei ole võimalik rahapesijaid tuvastada ühe panga maksetehingute põhjal. Kurjategijad avavad kontosid erinevates pankades, loovad rahvusvaheliselt, piiriüleselt lõputult variettevõtteid ja kasutavad fiktiivseid isikuid. Nii et igal juhul üksikute kaasuste avastamine on teinekord aastatepikkune töö ja mitte tingimata väga tõhus. Seetõttu peame Rahapesu Andmebüroo õigusi tõstma. See annab riigile võimaluse tuvastada juhtumeid, kui need toimuvad, ja aru saada, kui riskid kogunevad. 

Selle eelnõu kohaselt ei anta Rahapesu Andmebüroole ligipääsu uutele andmetele. Eelnõu annab andmebüroole õiguse töödelda olemasolevaid andmekogusid koosmõjus ja massina. Ka anname andmebüroole õiguse kasutada erinevaid andmeanalüütika meetodeid, sealhulgas tekstitöötlus- ja andmekaeve[meetodeid]. Eelnõus on sätestatud ka tagatised andmete töötlemiseks, need oleme läbi rääkinud näiteks Andmekaitse Inspektsiooniga. 

Olgu rõhutatud, et andmeid saab töödelda ainult pseudonüümitult. See tähendab, et tegemist on massandmetega, et Rahapesu Andmebüroo kätte jõudes ei ole need isikustatavad. Rahapesu tõkestamiseks ei ole oluline, kes on isik, vaid oluline isiku tema käitumismuster ja selle tegevuse võimalik vastamine rahapesu tunnustele. Andmeid saab isikustada vaid rahapesu kahtluse olemasolul ning selleks peavad loa andma kaks sõltumatut isikut, sealhulgas andmebüroo andmekaitsespetsialist. Kaalusime ka andmete anonüümimise võimalust. Anonüümimine muudaks andmete isikustamise võimatuks. Selline õigus aga riivaks isikute õigusi rohkem, sest rahapesu kahtluse ilmnemisel peaksime hakkama konkreetset käitumist otsima ka asjasse mittepuutuvate isikute andmeid töödeldes. 

Veel kord: uusi juurdepääse eelnõu andmebüroole ei anna, erasektorilt lisaandmeid koguma ei hakata ning täiendavat koormust erasektorile ei tule. Me prognoosime, et riigi täiendav võimekus ja abi rahapesu tuvastamisel võiks vähendada erasektori, sealhulgas pangasektori soovi olla klientidelt andmete küsimisel ülikarm, mille kohta on viimastel aastatel nurinat tekkinud. 

Praegu on vastutus väga suuresti just pankadel ja sellepärast nad on väga mures nii oma mainekahju, pangariskide kui ka pangajuhtide isiklike riskide pärast, juhul kui mingi viga tuleb. Pankadel on hiigelsuured rahapesutõrje osakonnad, mis tegelikult teevad meil üldist elu kallimaks. Aga kui riik saab enda kätte tõhusamad rahvusvahelised, piirideülesed ja institutsioonide- ja pankadeülesed tööriistad, siis saavad pangad selles asjas muutuda saledamaks ja tõhusamaks. 

Nii et kõik see toimub rahapesu tõkestamise huvides ja tegelikult ka meie elu lihtsustamise huvides. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd küsimused. Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Rahapesu, nagu teie ka ütlesite, on teatavasti üks raske peitkuritegevuse vorm, mille abil finantseeritakse teisi kuritegevuse vorme. Standardid selle tõkestamisel on maailmas üsna erineval tasemel. Mõneti on need küll ühtlustunud nii Euroopa Liidus kui üldse rahvusvaheliselt. Aga küsimus on hüpoteetiline. Kas on võimalik viia rahapesurisk nulli, kas või siin Balti riikides või Põhjamaades?

Aitäh! Riski kindlasti nulli viia ei saa, aga selle tegevuse riskide realiseerumist saab oluliselt vähendada ja riskeerijate äri lühemaks teha. Aga mingist paarist protsendist tehingutest on rahvusvaheliselt räägitud läbi aastate. Ikka mingi must raha paratamatult pankadest läbi käib. 2% on umbkaudne hinnang, et nii palju on kuritegeliku päritoluga raha. Noh, eks me ole kuritegevuse definitsioone aja jooksul muutunud ja kindlasti hinnangud rahapesule on ka väga muutunud. 

Teatud propagandistid püüdsid ka teie nähes, kui te olite õiguskomisjonis, kõik Eestis toimuva rahapesuks nimetada, punnitasid kõvasti üle. Loomulikult ainult kuni valimisteni, siis see huvi neil kadus. Praegugi pole neid saalis küsimusi esitamas ega eelnõu teravaid kohti otsimas. Propaganda järgi pestakse Eestis sadu miljardeid kogu aeg, mis on tõestamata väide loomulikult. Aga see läks käibesse, valimistel küll õnneks edu ei toonud. 

Me oleme selles mõttes viisakad, et meie nõudmised raha puhtusele on kõvasti kasvanud ja suhtumine kuritegevusse kriitilisemaks – ma arvan, et ühiskonnas tervikuna. Aga see ei tähenda, et me saaksime sellest päris lahti.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma loen siin eelnõu [seletuskirjas] olevaid märkusi. Viimane lõik on, et käesoleva eelnõu menetlemise ajal on kooskõlastusringi läbinud Rahandusministeeriumi poolt koostatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu], millega soovitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise [tõkestamise] seadusse midagi lisada. Siin on § 72 lõige 2¹. Kas sa oskad öelda, mida siin silmas peetud on?

Aitäh! No üldiselt eks me tuleme välja seadusega, mis puudutab hoiu-laenuühistuid, parandab nende üle järelevalvet ja suurendab neile esitatavaid nõudmisi. Hoiu-laenuühistute turg on olnud üsna, kuidas öelda, kaootiline. Nende tekkele on algusest peale kriitiliselt vaadatud, aga kogu see idee on selles, et kogukonnad panevad oma raha kokku ja kasutavad seda. Võib-olla need [lähtuksid] mingist ametist, näiteks võiks tuua kingseppade hoiu-laenuühistu. Kuidagi see usaldus ja järelevalve tugineks sellele, et kõik tunnevad kõiki. See idee tegelikult ei ole realiseerunud. Hoiu-laenuühistud on ammu muutunud kohalikest ja ametivahelistest ühendustest üleriiklikeks ja anonüümseteks. Tegeletakse väga palju väga riskantse äriga. Mitu väga skandaalset juhtumit on olnud, inimesed on oma raha kaotanud. 

Riik ei saa seda lihtsalt pealt vaadata ja teha nägu, et tegemist on mingi väga nunnu asjaga. Inimesed, kes ühistuid on juhtinud, on olnud väga erineva moraalse tasemega. Mõni neist on otsapidi ka poliitikas. Eile lugesin üht uudist ja mina ütleks, et sellise inimese kätte, kes ajab nii segast juttu, ei tohiks raha anda. Igal juhul võtame selle asja vaatluse alla. Ta on olnud üks aktivist, kes on selle turu korrastamise vastu. Õnneks ta oma parteilise toe vist eile kaotas. Vähemalt siin saalis ei ole enam kirglikku huvi selle teema vastu.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Küsin veel. Me anname nüüd RAB-ile nagu rohkem õigusi isikuandmete töötlemiseks. Me teame, et igasugune isikuandmete töötlemine tekitab riivet nii perekonnale kui inimestele. Kuidas selle seadusega on garanteeritud, et see riive ei suurene? Praegu on olukord selline, et kui Riigikogu liikme laps või keegi muu soovib, ma ei tea, laenuga osta endale telefoni või arvet avada, siis minimaalselt kolm päeva peab pangast vastust ootama. Ise lähed ja võib öelda, et hetkega avad arve, aga nemad ei saa. Kas riive võib veel suureneda või on [mõeldud] nii, et eraisikute riive ei suureneks? Oluline on kindlasti see, et ei oleks kuidagipidi selliseid probleeme, et rahapesu tehakse või terrorismioht tekib, aga eraisikute, perekondade riive ei tohiks väga palju suureneda.

See on igal juhul üks kriitiline küsimus, mida me peame edasi arutama. Tõenäoliselt on eelnõus vaja neid sätteid veel üle vaadata. Eks me oleme ju asja teadlikult teinud, aga nagu ma aru saan, kahtlusi veel on, ja seda tuleb välistada. Aga kindlasti esimene vastus on see, et kogu andmetöötlus toimub pseudonüümitult ja Rahapesu Andmebüroo ei näe neid nimesid. Ta näeb mustreid, seoseid. Kui need on süsteemselt mitmest allikast kinnitust leidnud ja [on selge], et ei ole tegemist tavapärase tegevusega, siis alles saab algatada mingisuguse menetluse ja mingis etapis saab ka nimed selgeks teha. Aga eelkõige on siin fookus juriidilistel isikutel. Kui palju eraisikutel ja mis hetkel – me peame need paragrahvid üle vaatama. Aga kindlasti ei vaadata siin üksikuid eraisikuid või kliente, nendega ei tegelda, vaadatakse seoseid. Ja nagu ma ütlesin, pseudonüümitult. Rahapesu Andmebüroo ei näe nimesid, ameteid ja ka nende sugulusi ei näe. Aitäh!

Ka mina tänan, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. 

Väike täpsustus ka stenogrammi jaoks. Tsitaat "Siin ma seisan ja teisiti ei saa!" pärineb Martin Lutherilt, kes [ütles selle lause] Wormsi riigipäeval. Olgu see täpsustus stenogrammi sisse viidud. Aga Maris Lauri, palun!

Aitäh! Eks ma ka seisan siin, sest teisiti ei saa. Nii, aga ma teen siin ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ettevalmistatavast arutelust rahanduskomisjonis. See toimus 6. mai istungil. Kohal olid minister Jürgen Ligi, tema nõunik Moonika Oras ja Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker. 

Minister tegi ülevaate eelnõust ja seejärel toimus arutelu, kus keskenduti eelkõige sellele, et saada täpsemat selgust andmete kasutamisest ja riskidest ning mõista, mismoodi senini on Rahapesu Andmebüroo töötanud ja mis asjad muutuvad. Tuleb kindlasti rõhutada seda, nagu ka minister osutas, et uue seaduse jõustumisel ei teki juurde ühtegi uut õigust saada ligi uutele andmetele. Uus seadus võimaldaks analüüsida andmeid massina, neid eelnevalt pseudonüümida ja tuvastada tugeva analüüsi toel erinevaid hälbeid, et leida võimalikke rahapesu juhtumeid. Ja veel oli diskussioon selle üle, et kuidas siis edasi läheb. Ka neid küsimused selgitati. 

Pärast diskussiooni langetas komisjon järgmised otsused, mis kõik olid konsensuslikud. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri. Sellega on minu poolt lühike ülevaade tehtud. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et see konsensus peab, küsimusi teile ei ole. Aitäh! Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 640 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.

Nii, aga täna meil on Botswana päev, sest siia saabub juba tunni aja pärast Botswana president. Ja meie neljas päevakorrapunkt on samuti seotud Botswanaga. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 641 [esimene lugemine]. Riigikogu kõnetooli on seda tulnud tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Seoses Botswana presidendi külaskäiguga on viimane aeg esitleda teile Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti sõlmib selliseid lepinguid selleks, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii Eestisse investeerivatele välismaistele ettevõtetele kui ka Eesti ettevõtetele, kes laiendavad oma tegevust välisturgudele. Maksulepingute eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjus tekkida võiv rahvusvaheline topeltmaksustamine. Lepinguga jagatakse maksustamise õigusi lepingupoolte vahel, hoitakse ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestatakse maksudest kõrvalehoidmist. Leping ei anna lepingupooltele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, vaid piirab olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Maksuleping kohaldub isikutele, kes on Eesti või Botswana residendid. Eesti ja Botswana vaheline leping allkirjastati 25. septembril mullu New Yorgis ja see põhineb OECD tüüplepingul, nagu on tavaks. Eestil on 1. mai seisuga 63 sellist maksulepingut.

Olulised punktid selles lepingus on, et tuluallikariigil on dividenditulu piiratud maksustamise õigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 5% dividendi brutosummast. Intressitulu puhul ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 7,5% intressi brutosummast. Tuluallikariigil ei ole õigust maksustada intresse, mille saajaks on teise [lepinguosalise] riigi valitsus, keskpank või lepingus nimetatud [siht]asutused. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% tööstus-, kaubandus‑ ja teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest makstavast litsentsitasu brutosummast ning kuni 7,5% kõigi muude litsentsitasude puhul.

Erinevalt OECD tüüplepingust reguleerib see leping ka tehnilise teenuse tasu maksustamist. Tuluallikariik ei või teise [lepinguosalise] riigi residendile makstavalt juhtimis‑, tehnilise või nõustamisteenuse tasu kinni pidada rohkem kui 7,5% brutosummast. Eesti ja Botswana vaheline leping sätestab maksuhaldurite põhjaliku teabevahetuse kohustuse, mis ei ole piiratud ainult lepingupoolte residentide saadud tuludega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Palun teid seda ratifitseerimist toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma arvan, et kui me võtame ka Aafrika mandrilt riike endale partneriks, nii et see tegelikult soodustaks mõlemapoolset kaubavahetust, siis see on positiivne. Aga ma küsin Botswana puhul, kellelt see initsiatiiv tuli. Ma saan aru, et IT-sektor näeb sellel turul perspektiivi ja tulevikku.

Aitäh! Need initsiatiivid on ikkagi riikide poolt. Loomulikult vaadatakse, kuidas nüüd öelda, riigihalduse tasemeid, aga muidugi ka majandussidemete olemasolu. Kui neid üldse ei ole, siis ei ole ka seda administratiivset koormust. Aga mis puudutab riigihaldust, siis Botswana on küll üks arenenuimaid riike Aafrikas, temaga tasub tegemist teha. Ta on Eestiga mõnes mõttes sarnane, nagu on räägitud, ka lipuvärvid langevad meil kokku. Nii et meil pole pääsu.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. See on väga positiivne, et meil on Botswana presidendile täna palju häid sõnumeid. On ju ka sõprusrühma moodustamine kohe pärast istungi lõppu siin Riigikogu istungisaalis. Aga rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Annan ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust 6. mail 2025. aastal, kui me valmistasime seda eelnõu ette esimeseks lugemiseks. Eelnõu tutvustas nii nagu siin algataja esindajana rahandusminister Jürgen Ligi. Peale rahandusministri sissejuhatust tutvustas Rahandusministeeriumi ametnik Tiina Hansson täiendavalt eelnõu eesmärki ja sisu. 

Komisjonis oli arutelu lühike. Ühelt poolt me saame aru, et selline vastastikune topeltmaksustamise vältimine, maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamine tihendab sidemeid. Ja tõesti, heade partnerite puhul me seda soovime. Rahanduskomisjoni esimees küsis, kui kaugele on jõutud maksulepingutega selliste riikide puhul nagu Liechtenstein ja Andorra. 63 riigiga meil topeltmaksustamise vältimise leping juba on, aga kas on oodata täiendavaid lepinguid? Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et leping Liechtensteiniga on sisuliselt valmis ja läheb varsti valitsusse heakskiitmiseks. Leping Andorraga on samuti läbi räägitud, tõlge tehtud ja saaks liikuda allkirjastamise suunas. 

Seejärel tekkis komisjonis küsimus, kui palju maksutulu võiks meile tänu Eesti ja Botswana maksulepingule laekuda. Konkreetset hinnangut Rahandusministeeriumil selle kohta ei ole, aga kuna IT-ettevõtetel on tõepoolest juba rohkem kui 15 aastat seal ärihuvid ja tihedad sidemed ning ka nii ametkondlikul kui poliitilisel tasandil on suhtlust olnud – tegemist on kasvava riigiga Aafrikas – , siis tulevikus võib tõesti laekuda täiendavat maksutulu. 

Lõpuks tegi komisjon konsensuslikult otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail ehk siis täna, lõpetada esimene lugemine ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Riina Sikkut. Aitäh!

Suur tänu! Ka siin on kõik selge ja küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 641 esimene …Vabandust, läbirääkimised on enne ka veel! Siin läks juba nii lepase reega, et läbirääkimised jäid mul kahe silma vahele. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 641 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.

Liigume edasi. Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 645 esimene lugemine. Ma palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Aitäh! Mul on tõeline rõõm, lugupeetud Riigikogu ja lugupeetud juhataja, siin jälle seista, tunnetades laiapõhjalist toetust valitsusele ja minu esitatud eelnõudele. Ja tänan ka sisuka debati eest. 

Aga see eelnõu on tänaste hulgas mulle ka kõige hingelähedasem nagu teilegi. Esitlen teile eelnõu, mida poeet nimetab ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduseks. See on eelnõu, mis parandab oluliselt maksusüsteemi ja vähendab Eestis maksukoormust. Kui siin oleks Urmas Reinsalu, siis ta ütleks, et see on maksulangetuste kaskaad. Aga ma ütlen seda tema asemel, sest teda nagu ikka ei ole. 

Kõigepealt, muidugi tuleb tunnistada, et ma seisin siin 2024. aastal, kaitstes julgeolekumaksu eelnõu, mida me nüüd muudame. Samas võib öelda, et ma olin selle eelnõu suhtes ka avalikult kriitiline, ent leppisin poliitiliste kokkulepetega, mis tehti selleks, et rahastada kasvanud julgeolekukulusid. Ja peale neid kokkuleppeid osutusin ma rahandusministrina selle eelnõu ettekandjaks. 

Selle eelnõu mõte oli tõsta maksukoormust kasvanud julgeolekukulude võrra – no tegelikult mitte päris –, aga maksustruktuuri seisukohalt ei olnud see minu arust kõige õigem valik. Ei olnud ka kõige õigem luua muljet, et julgeolekukulud on kuidagi tähtajaliselt määratletavad. See kolmeaastane periood oli koalitsiooniläbirääkijate poolt selline ilmselt lihtsamat teed minek – peale valimisi saab uus valitsus teha uued otsused. 

Ma arvan, et need sõnumid peavad olema siiski [kaugemale vaatavad]. Riigi eelarvestrateegiat tehes me ei saa niimoodi asju planeerida ega hankeid planeerida, kui 2029. aastal saabub riigis täielik rahaline mõõn, kuigi me samal ajal peame tõstma kaitsekulusid. Ma arvasin seda siis ja praegu arvan seda enam. On realiseerunud risk, et julgeolekuolukord halveneb ka seetõttu, et liitlassuhted mõranevad. USA on rahvusvaheliselt deklareerinud üsna teistmoodi väärtusi ja üsna teistmoodi huve kui need, mis siiamaani panid ta vastutama vaba maailma julgeoleku eest laiemalt ja sekkuma suurelt rahvusvahelise julgeoleku tagamisse. 

Nüüd peab Euroopa saavutama ka kaitsealal autonoomia. Ja selleks ei piisa kolmest aastast, mis oli julgeolekumaksu tähtaeg. Niisiis esitame eelnõu, millega kaotame julgeolekumaksu tähtajalisuse ja hakkame koguma käibe- ja tulumaksu meie tavapärases hästi toiminud süsteemis. Me ei maksusta enam tulusid alates esimesest eurost, vaid teeme koos maksuküüru kaotamisega ka esimesed 700 tulueurot kodanikele maksuvabaks. Jutt on ju kaitsekulust vähemalt 5% SKP‑st, see on üsna ränk eesmärk kogu avalikule sektorile. Ja see ei piirdu paari aastaga. 

Aga nüüd eelnõuga pakutavatest muudatustest. Kõigepealt loobume, nagu sai öeldud, füüsiliste isikute tulumaksustamisest esimesest eurost peale. Selle asemel hakkab kehtima maksumäär 24%. Ja maksuküüru kaotamisega koos saab 700 eurot tõepoolest maksuvabaks. See 2%, mille baas oli laiem, ulatus ka pensionidele – teisele sambale, esimesele sambale ja kolmandale sambale –, see maksubaas läheb väiksemaks. Nii et see tulevane 24% on vähem kui senine 22% + 2%.

Äriühingute jooksev maksustamine, paralleelne tulumaksusüsteem, mis tekitas algusest peale pingeid ja ka minu rahulolematust nagu eelminegi punkt – see kaob ära. Selle asemel kehtib ka neile 24%-line tulumaks jaotatavalt kasumilt. Nad ei pea enam kahte maksuarvestust pidama ja meie tulumaksusüsteemi atraktiivsus taastub. 2% võrra tõuseb ka ettevõtluskonto maksu määr, et ei oleks eelistatud üks tululiik teisele. Käibemaksumäär 24% jääb paika. Ta realiseerub 1. juulist, kuid me ei räägi enam ka siin tähtajalisusest. 

See on väga oluline maksukergendus. Maksutulu saab eelarve tuleval aastal 234 miljonit eurot vähem, mis on üle poole protsendi SKP-st. Ja see summa järgmistel aastatel muidugi kasvab. 2029. aastal tugevneb eelarvepositsioon ja ka järgnevatel aastatel. Nii et me ei lükka seda probleemi tulevaste valitsuste kanda ja saame teha ka pikaajalisi hankeid. Üks julgeolekuolukorra muutumise tagajärg on see, et me peame neid samme astuma ja peame kogu kaitse hankeid tegema väga pika vaatega ettepoole. 

Aga ettevõtete ja inimeste maksukoormuse vähendamine on midagi, mis stimuleerib kindlasti majandust. Nii et osa sellest aja jooksul, kolme aastaga, laekub mitte ainult era-, vaid ka riigi kontodele ja see võimaldab meil rohkem kulusid teha. 

Aga minu jaoks on eriti sümpaatne see, et paraneb maksusüsteem. Samas koormuse langetus on muidugi pigem pingutus eelarve tegemisel. 

Muudatuste jõustumine on planeeritud nii, nagu oli julgeolekumaksu puhul ette nähtud: käibemaks alates 1. juulist tänavu ja tulumaks alates 1. jaanuarist 2026. Tänan tähelepanu eest! 

Aitäh! Ja teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ega teie sõnavõtt täna küll väga särav ja arusaadav ei olnud. Eesti rahvas saab siis järjekordse põntsu Reformierakonna tõttu. Lugupeetud minister, valitsus põhjendas maksutõuse kaitsekulude stabiilsusega. Aga miks peab see niinimetatud stabiilsus tulema töötava inimese tasku arvel kõrgema tulumaksu ja käibemaksu näol? Samal ajal ei kuule me sõnagi tõsisest kulude kokkuhoiust riigi valitsemises ega maksukoormuse õigemast jagamisest. Kas te ei näe, et teie uus poliitika pole mitte [koormuse] õiglane jagamine, vaid hoopis selle püsiv ülekandmine nõrgemale seljale? Kas kaitsekulude sildi all ei tehta tegelikult hoopis üldist eelarve lappimist?

Aitäh! See küsimus nüüd küll särav ei olnud, oli ettelugemisegagi keeruline. Mõelge läbi, kirjutage paberil selgemalt üles, kui te peate paberilt lugema. Aga hullem on lugu selle sisuga: et järjekordne põnts ja nii edasi, et riik ei kärbi ja nõnda edasi. See on ju vale. Riik kärbib. Olete piisavalt kuulnud seda hädaldamist, kuidas kõik on alarahastatud ja kuidas võetakse veel vähemaks. 

Teine asi: kaitsekulud kasvavad. Kui need eelmine aasta realiseerusid napilt 3% ulatuses – plaan oli 3,4%, [arvestus] sõltub hangete realiseerumise kuupäevast raamatupidamises –, siis nüüd me planeerime järgmiseks aastaks 5,4%. 5,4% SKP-st! See tähendab tegelikult maksumäärades suurusjärke rohkem tõusu. Kui suurusjärk, mis tulu- või käibemaksu protsendist tuleb, on 100 millegagi miljonit, siis siin me räägime ju miljardist. Tegelikult peaks tulu- ja käibemaksu tõstma 10 protsendipunkti, mitte 2 protsendipunkti. 

Ärge luisake – ütleme otse –, et see on põnts. Ei, see on maksukoormuse vähendamine. See on, nagu ma ütlesin, tuleval aastal 234 [miljonit] eurot vähem tulu. See on, ütlen peast arvutades, umbes 0,6% SKP-st. See on väga-väga suur väljaminek eelarvele, see on kokkuvõttes väga suur sissetulek kodanikele, kuigi ta hajub kodanike vahel. Ja see on väga suur võimalus ettevõtetel siiski ise oma investeeringuid ja kasumijaotusi teha. Riik ei koori, vabandust, jooksvalt raha sõltuvalt enda vajadusest. Ma olen sellest piisavalt rääkinud, et üle 5%-line kaitsekulu on väga suur pingutus. Nii et jah, pole vaja selliseid tekste ette lugeda, mille sisu te ise ei tea.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister. Ma mäletan selgelt, et kui me arutasime siin julgeolekumaksu, siis esimene sõnum oli, et see on ajutine ja solidaarselt peaksid panustama kõik ühiskonna liikmed, kaasa arvatud ettevõtjad. Ka lugupeetud peaminister ütles välja, et ettevõtjad peavad samuti solidaarselt panustama. See on oluline, kuna julgeolek on väga tähtis. Ja nüüd te tulete meie juurde ja selgelt ütlete, et tegelikult see oli vale otsus. Need [seisukohad], mis teie ja ka lugupeetud peaminister välja ütlesite, olid valed ja nüüd te hakkate tegelikult seda olukorda parandama. Selle eelnõuga te soovite [muuta] esialgset plaani, et ettevõtjad samuti solidaarselt panustaks julgeolekusse. See on ju selle eelnõu sisu. 

Teiselt poolt loomulikult ma olen täiesti oma hea kolleegiga nõus, et kõik töötajad ju tegelikult katavad edaspidi suuremat osa kuludest …

Teie aeg!

Tulumaksu tõus muutub pidevaks.

Aitäh! Kõigepealt: valitsus, kes kehtestab makse, ei ole tingimata see tegelik maksude tõstja. Tegelikud maksude tõstjad on tihti minevikus või eemal. Sõja korral tõstab makse agressor. Ja see on paratamatu. Vladimir Putin tõstab kogu Euroopa maksukoormust praegu. Kui valus see ka ei ole Keskerakonna liikmetele, aga jah, Vladimir Putin maksustab Euroopat, sealhulgas Eestit ja [teisi] piiririike kõrgemalt, sundides kogu eelarves peale kõrgemad kaitsekulud, sundides neid katma laenude ja maksude abil. 

Nüüd, minu meelest on eriti huvitav see vaatenurk, mis [puudutab] ettevõtjaid ja et maksud peaksid tulema kusagilt mujalt, inimestelt ei tohi makse koguda. Vaadake, uurige seda natukene, kuidas riik on üles ehitatud. Riik on kodanike ühendus, kodanike ühendus ühiste asjade tegemiseks, sealhulgas esimese asjana enesekaitseks. Selleks kogutaksegi kokku inimeste makstud maksud. 

Teie demoniseerisite siin ettevõtjat, kes nagu polekski inimene, kes nagu ei maksakski makse. See on vale. Ettevõtja ka tarbib, maksab käibemaksu, maksab tulumaksu. See on retoorika, mida ma siin olen põlastanud ühe teise erakonna puhul, et ettevõtja ka peab panustama ühiskonda. Täiesti põlastusväärne! Ettevõtja roll on luua töökohti, arendada majandust, tema annab oma panuse sedapidi. 

Meie teeme selle eelnõuga selle panustamise talle lihtsamaks. Me kergendame tööjõu maksukoormust. Esimesed 700 eurot me teeme täielikult maksuvabaks ja kaotame ka teie partei ja Isamaa kehtestatud maksuküüru. See on panus nii töötaja jaoks kui ka ettevõtja jaoks. Väheneb tööjõu maksukoormus, mis tähendab kohe majandusele stiimulit. Nii Eesti Pank kui ka teised institutsioonid tervitavad seda sammu. Maksuküüru kaotamist toetas eile ka IMF.

See oli Jüri Ratase valitsuse algatus, see oli Isamaa algatus. Me kaotame selle. Me ei tee enam seda totakat 2%-list lisamaksu, mis kehtestati seltskonnas, mille retoorika, mida mina ei ole omaks võtnud, võttis kokku teie värske opositsioonikaaslane: ettevõtja peab ka panustama. Ettevõtja panustab ühiskonda omal moel, aga ka samal moel nagu teised inimesed tulu- ja käibemaksuga. Kokkuvõttes maksukoormus väheneb, mitte ei suurene. 

Ja ma viitasin siin, et makse ei tõsta tegelikult mitte see valitsus, kes eelnõusid esitab. Mina eelmises raundis, julgeolekumaksu raundis, ju tegelikult ei olnud see maksude tõstja. Need olid Jüri Ratas ja Vladimir Putin kahe peale. Jüri Ratase valitsus oli see, kes lasi eelarve defitsiiti. Meie kanname nüüd täiendavaid julgeolekukulusid ja kannatame edasi eelarve defitsiiti, maksame endiselt pankadele kõrgeid intresse sadu miljoneid ja peame võitlema selle defitsiidiga ja intressikulu kasvuga.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Jürgen, sa oled alati julgenud ausalt rääkida. See vale, mis täna tuleb su suust, on sulle endale ka kindlasti piinlik. Esiteks, Isamaa ja Keskerakonna valitsuse ajal [Eesti] majandus kasvas Euroopas kõige kiiremini. Kui sa räägid, et tuled ettevõtlusele appi, siis sa jälle valetad. Selline seadus täna veel ei kehti ega rakendunud ei ole, et ettevõtlusel oleks tulumaks. See 2% oleks hakanud kehtima alates uuest aastast. Nii et seda te ka ei tee. Aga tegelikkuses te võtate ju täna riigieelarvest ära 700 miljonit eurot – see kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus pluss 2% ettevõtluse raha. Ja oleme nüüd ausad, kõik need maksud on ainult ühel eesmärgil: Reformierakonna tulumaksuvabastus kõrgepalgalistele. Ärge rääkige kaitsekuludest! See 700 miljonit oleks täitsa piisav kaitsekulude toetus, mis on täna võimalik. Jätke need kaks maksu ära ja ongi asi korras. 

Aga ma küsin hoopis selle küsimuse: kuidas meil selle seadusega on, kas teise pensionisamba summade väljavõtmise [maks] jääb 20% peale, 10% peale või on mingi muu protsent?

Aitäh! Ma küsimuse unustasin ära, aga see sissejuhatus oli küll paras puder ja kapsad. See algas selle jutuga, et ma valetan. Vaat, ma ei valeta. Ma ei oska valetada, ma ei taha valetada. Kui ma eksin, siis ei ole see tahtlik valetamine. Aga ma ei eksinud. 

Ja see on väga huvitav vaatenurk, et kui Reformierakond annab valimislubaduse, siis järelikult seda ei tohi täita. Realiseerige see enda puhul. Te oleksite pidanud selle maksuküüru kehtestamise lubaduse jätma täitmata, te oleksite pidanud jätma Keskerakonna võimule aitamata ja legaliseerimata. Tal olid alles Gruusia, Ukraina, korruptsiooni süüd. 2016 te upitasite nad võimule ainult selleks, et saaks kehtestada maksuküüru ja et saaks eelarvedistsipliini käest lasta. Teie alustasite eelarve lõhkumist. 

Ja kui ma ütlen, et maksud tavaliselt tegelikult kehtestab varasem valitsus või mõni kaugem valitsus, siis jah: selle maksutõusu aluse panite teie 2016, kui te legaliseerite Keskerakonna kui valitsuspartneri, vaatamata sellele, mida nad olid teinud julgeolekupoliitiliselt ja korruptiivselt. [Ja me teame,] mida nad siis hakkasid tegema rahanduslikult.

Nüüd me kaotame selle maksukoormuse ja on häbematu rääkida, et see on kõrgepalgaliste huvides. Ma olen alati kaitsnud maksuvaba miinimumi kui riigi kohustust hoida teatud piir tulust riiklikest koormistest vabad, et inimesed saaksid seda raha kasutada ja ei nuruks juurde teisi maksuerandeid. See on tuluneutraalne maksuvabastus, erinevalt teistest maksuvabastustest, mida siin nurutakse päev-päevalt. Maksuvaba miinimum on ülempiiriga. Ja kui te ütlete, et 700 eurot on kõrge palk, siis palju õnne, rääkige seda oma valijatele. 

Mis puudutab kogu seda monstrumit, mille te koos maksuküüruga kehtestasite, siis sellest maksuvabastusest on ilma jäänud keskmine õpetaja, keskmine tööstustööline, keskmise palga [saaja] üldse. Te rääkisite 500 eurost kõigile, mis ei ole kunagi olnud kõigile ja mis on praegu vähemusele. Keskmise palga saaja tänu teile jäi maksuvabast tulust ilma. See läheb eelarvele maksma, kui anname selle õiguse tagasi. See on paratamatu. Aga käkid tuleb kõrvaldada.

Mitte keegi ei taha tagasi seda süsteemi, mis praegu kehtib. Isegi teie ei ole seda eelnõu esitanud. Aga järgmine aasta tunnevad inimesed seda oma rahakotis ja tunneb ka majandus seda stiimulina, sest igal juhul tarbimine suureneb. Maksusüsteem muutub lihtsamaks, arusaadavamaks ja õiglasemaks. 

Ja minu võitlus maksueranditega jätkub ka viitega sellele, et tehke oma isiklik valik. 700 eurot on teil võtta, ei ole vaja juurde küsida muuks isiklikuks tarbimisteks mingit riigi panust. 700 eurot tulumaksuvaba on suur asi. Suur asi on see, et 2% ei võeta esimesest eurost. See on suur asi, kiitke seda! Te olete väga tublilt kiitnud meie eelnõusid täna, jätkake seda.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! No me teame, et Eesti on kolm aastat järjest olnud Euroopa Liidus majandusnäitajate poolest kõige kehvemas olukorras, viimasel kohal. Ja põhjus on muidugi selles, et keset kriisi otsustas valitsus makse tõsta. Teistes riikides seda pole juhtunud, Soome näiteks langetas neid hiljuti. Ma olen kogu aeg mõelnud, et probleem on lihtsalt Reformierakonna ebakompetentsuses, aga sina ütlesid siin välja, et süüdi on tegelikult Vladimir Putin, kes juhib teie valitsust. 

Mul on sellega seoses paar küsimust. Miks ta otsustas just Eesti kasuks? Miks ta nagu teiste Euroopa Liidu riikide valitsusi ei juhi? Ja kuidas ta täpsemalt seda korraldab? Kas ta teeb seda peaministri kaudu või suhtleb ta otse teiega?

Ei, küsimus ei ole meie erakonna ebakompetentsuses, vaid küsimus ja vastus on teie erakonna ebakompetentsuses. Alates sellest, et alati viskute kogu kehakeelega ja miimikaga Putini kaitsele ja viivitamatult küsite, et oot-oot-oot. 

Tegelikult ma mõnuga vastan sellele. Me teame, et te olete vene erakond. Me teame, et vene valija hoiab Putinit palju [sügavamal] oma südames, kui eesti valija iial teeks. Aga ärge kaitske teda. Tema on ikkagi Euroopa majandusprobleemide ja eelarveprobleemide peamine allikas praegu, ka julgeolekuprobleemide allikas. Te võite ta oma auliikmeks võtta, aga ärge teda kaitske.

Ja ärge tehke selliseid totraid võrdlusi, et Soome alandab makse ja me tõstame. Meie maksukoormuse lagi on 36%, Soome vähendab seda umbes 46% pealt. [Lagi] on kaugelt kõrgem. Nende eelarve defitsiit on samas kärisenud veel suuremaks, kui on Eesti oma. Nad peavad midagi tegema. Ja nad peavad midagi tegema nii oma lämmatavate maksudega kui ka eelarve defitsiidiga. Kahte asja on korraga vaja. 

Miks Eesti on sõja tõttu rohkem kannatanud? See on pikk rida eripärasid. Kõigepealt, Eesti väiksus – väiksed kannatavad väliskeskkonna halvenemise tõttu alati rohkem, sest neil on siseriiklikke puhvreid vähem, siseriiklikku majandust on vähem. Idapoolsed riigid kannatavad rohkem, sest nende majandusel lõigatakse loomulik tagamaa ära. Kellel on naabritel kehvem – väikeste riikide puhul kaubanduspartneritel –, kannatavad rohkem. Kõigile nendele tunnustele Eesti vastab. Eestil on Läti naaber ja Venemaa naaber. 

Ütlete, et Soome? Kas Soome majandusel on läinud kehvemini? Eestil on nagu kõige kehvemad majandusnäitajad, te ütlete, et meil on hirmus kehv seis. Mitmes mõttes ei ole. See puudutab paljusid näitajaid. Nominaalkasv on meil tegelikult korralik olnud, aga reaalkasvu on alla kiskunud deflaator. Ja jutt ei ole kolmeaastasest majanduslangusest. Ärge nüüd bluffige. Meie majanduslangus lõppes eelmise aasta teises kvartalis. Ärge kogu aeg meenutage seda olukorda, eks ole, mis oli minevikus, ja vahel kirjutage ka üles, mis teile vastatakse. Ma olen seda palju kordi [rääkinud].

Kui naabritega jätkata, siis meie kaubanduspartneritel on tõepoolest läinud väga halvasti. Aga nendele väliskaubandus nii tugevalt ei mõju kui meile. Soomel on kehvemini läinud, Rootsil ja Norral ei ole ka midagi hõisata olnud. Aga miks ma neid nimetan? Nemad ei ole eurotsoonis. Kroonide devalveerumine on omakorda meie eksporditurge söönud. Meie eksporditurud on väga palju olnud seotud Skandinaaviaga, aga ka euriboriga. Nemad on meilt ostnud majapidamiskaupu, mis on loomulikult palju seotud eluasemelaenu intressidega. Euribori tõus pidurdas meid. Aga see on minevik. See tegur tõmbab praegu tagasi. 

Me oleme praegu Euroopa keskmisel tasemel. Ärge alavääristage Euroopat, ärge alavääristage Eestit. Ärge kiitke Putinit, on mu soovitus, mis puudutab kompetentsust. Poliitiline kompetentsus! Võib-olla te loodate ainult vene häältele, aga näidake, et te olete patrioot ikka ka.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Riigina me peame kokku koguma vajaliku [maksuraha], et riik saaks funktsioneerida. Selles suhtes ei ole praegu kerged ajad ja soovin teile selleks jõudu. Aga minu küsimus on selle kohta, et kui kaua me oleme riigina jätkusuutlikud, kui me lubame päris suures koguses Eestist maksuvabalt raha [välja viia] ehk ettevõtetel osta kinnisvara. Ma ei saa aru, kuidas see tõstab tootlikkust, mis oli ju kunagi ettevõtete maksuvabastuse mõte. Selles olukorras ongi [küsimus], et miks selline valik versus see, et me tõstame käibemaksu, mis mõjutab ka vaeseid inimesi. Kas te ei ole selle peale mõelnud?

Loomulikult ma olen selle peale mõelnud. Mis riigikaitsemaksu puutub, siis käibemaksu eelis on tema laiapõhjalisus. Selles tõesti kõik osalevad. See konstruktsioon, et kõik tulud peavad esimesest [eurost] olema maksustatud, mulle algusest peale ei sobinud. Sellepärast me praegu – see oli koalitsioonilepe sotsidega – sellest elemendist loobume. Me ei võta kõige vaesematelt tulumaksu, ei võta esimestest eurodest. Maksuküüru kaotamine on samuti vaestele kergendus. 

Aga maksu efektiivsuse poolest, mõju poolest majanduskasvule on käibemaks tegelikult parem valik kui tulumaks. Tulumaks on ikkagi väga ahistav. Me peame vaatama nii riigi rahavajadusi, mis selgelt ka nende maksumuudatustega kaetud ei ole, kui ka maksusüsteemi konkurentsivõimet. Ma olen selle eest pikalt seisnud ja olen väga uhke, et vähemalt ühe [mõttekoja] hinnangul – see Tax Foundation, kes on autoriteet, võib-olla ta on ideoloogiline, aga ta on autoriteet – on Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime maailmas kõige suurem. Ma kindlasti ei võta seda väidet must-valgelt, seal saab ka metoodika üle vaielda ja mõni asi ei meeldi ka mulle endale meie maksusüsteemis, aga ma kaitsen seda. 

Ikkagi rõhk vähem majandust kahjustavatele tarbimismaksudele on tegelikult konkurentsivõimele hea ja ekspordile hea. Tööjõumaksude ohjeldamine on hea, kõrge maksuvaba miinimum on hea, ettevõtte tulu maksustamine alles jagamisel on hea. Ja see on hea eelnõu.

Varro Vooglaid, palun!

Esiteks olgu öeldud, et loomulikult ei ole Putin tõstnud Eestis makse, vaid teie olete tõstnud makse. Reformierakond ja Eesti 200 on tõstnud makse, see on olnud teie valik, see on olnud teie otsus. Teie tegite seda, ärge ajage seda kellegi teise kaela, võtke ise vastutus. Ja tegelikult on see isegi parem tõlgendus, sellepärast et kui Putin oleks tõstnud makse, siis ilmneks, et te olete Putini käsilased. Me oleme väga selgelt näinud, kuidas te siin parlamendis ise olete need otsused kõik läbi surunud. 

Aga põhjus, miks ma üldse tahtsin sõna võtta, on see, et te ütlesite oma ettekande alguses, et te naudite siin laiapõhjalist toetust. Miski ei saaks olla tõest kaugemal. Te ju teate, et valitsuskoalitsiooni toetus on juba pikka aega olnud alla 20%, tegelikult isegi 13–14%, kui võtta arvesse ka erakondliku eelistuseta inimesi. Ja pole raske aru saada, miks see nii on, sellepärast et te olete järjepidevalt valetanud, petnud ja tegutsenud ilma mandaadita. 2023. aasta valimiste eel te ütlesite, et maksud ei tõuse, pärast valimisi kohe hakkasite tõstma. Aasta hiljem tegite juba uue maksutõusude ringi, ütlesite, et see on kõik tähtaegne. Pool aastat hiljem tulete välja ja ütlete, et tegelikult ei ole tähtaegne. Võtke erakorralistel valimistel endale mandaat, küsige maksutõusudeks mandaati, ja siis tehke neid nii palju, kui tahate.

Teie aeg!

Aitäh! Minul on isikumandaat. Minul on erakonna kui valimisvõitja mandaat siin. Ja mul on rahandusministrina kohustus võidelda konkurentsivõimelise maksusüsteemi ja jätkusuutliku rahastamise eest. Teie kohus siin näib olevat söösta iga kord mikrofoni juurde, kui mainitakse sõna "Putin" ja asuda teda kaitsma. Paraku on nii, et makse tõstavad enamasti eelmised valitsused, kes on eelarve käest lasknud. Sellise defitsiidi olukorras oleks praegu olnud [võimatu eraldada] 5,4% SKP-st [riigikaitseks]. Meil ei olnud koalitsioonivalitsuses mingit võimalust jätta maksud tõstmata. Aga see maksutõstmise viis mulle ei meeldinud ja praegu me [plaanituga võrreldes] vähendame makse. 

Nii et Putini partei kaitsjana, ma siiski ütlen, teil on siin kaassüü. Te ei ole inimestele selgitanud, et kodanik, kes ei maksa oma riigile makse, maksab teisele, maksab vaenlasest valitsejatele, okupandile. Te ei ole selles mõttes olnud oma sõnumites patriootlik. Aga ma arvan, et isegi teie erakonnal on probleeme sellega, et te selliselt võitlete selliste asjadega nagu sinimustvalge Toompea lossis või kaitsekulud või liitlassuhted või NATO väed. Ma arvan, et isegi EKRE tegelikult kratsib kukalt ja mõtleb, et äkki ta teeb meile kahju. Isegi EKRE, kuigi ta räuskab siin umbes samu sõnumeid teistes sõnastustes ise ka.

Vahepeal üks protseduuriline küsimus. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minul on see küsimus. Siin nüüd vastaja rääkis mitmesugustest asjadest, mille kohta ma mitte midagi ei küsinud, aga jättis vastamata sellele, mille kohta ma küsisin. Ma osutasin ju sellele, et Reformierakonnal ja Eesti 200-l ei ole valijatelt võetud mandaati ühekski maksutõusuks. Mitte ühekski! Nad on tõstnud käibemaksu, nad on tõstnud tulumaksu, nad on üritanud kehtestada ettevõtetele tulumaksu. Nüüd ta ütleb, et see on suur vastutulek ettevõtjatele, et nad jätavad selle maksu ikkagi jõustamata, millele nad ise on kehtestanud ja mis pole veel kehtima hakanud. Minu küsimus oli suunatud sellele, et mandaati pole saadud sellisteks maksutõusudeks. 

Kas mul on mingisugune võimalus ikkagi sellele küsimusele kuidagi vastus saada? Kui vastamise asemel [asuda] kedagi hurjutama, siis me ei jõua ju kuigi kaugele.

No protseduuriliselt mina ei saa sekkuda sellesse, kuidas minister vastab. Ju tema sai küsimusest selliselt aru. Aga te saate veel teise küsimuse samamoodi küsida, sest igal Riigikogu liikmel on võimalus kaks küsimust küsida. 

Aga Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Te kasutasite oma vastuses minu küsimusele sellist head vana sõna nagu "luiskamine". Jätkame siis samas vaimus. Ajutisest luiskamisest sai alaline valetamine. Valitsus lubas, et julgeolekumaks on ajutine, kuni 2028. Rahvale öeldi: ajutine. Nüüd te olete selle maksu lihtsalt uue nime alla peitnud ja muudate kõik maksu[tõusud] tähtajatuks: tulumaks 24%, käibemaks 24%. Ja see kõik jätkub. 

Miks te siis luiskasite rahvale ajutiste maksude kohta, kui tegelikult ajate läbi tagaukse püsiva maksutõusu [poliitikat]? Kas see on siis uus norm: luiskad, tõstad ja loodad, et keegi ei märka?

Aitäh! Aga ärge luisake! Ka see küsimus sisaldas ju sihilikke valesid, nii nagu ka Varro Vooglaiu küsimused. Varro väitis, et ma ei öelnud midagi mandaadi kohta. Ma sellest alustasin. Mul on isikumandaat korduvalt saadud, mul on erakonna kui valimisvõitja mandaat. Ja ma ei pea seda uuendama. Kui mul on vaja teha raskeid otsuseid ja minu populaarsus langeb – ma ei ole tuulelipp, kes siis hakkab oma poliitikat muutma. 

Ja valetab ta muidugi ka selle kohta, justkui valijailt ei olnud mandaati makse tõsta. Seda ei küsita, ei küsi mitte keegi, aga selle vajaduse tekitab keegi. Ja ma olen korduvalt öelnud, et selle vajaduse on tekitanud Vladimir Putin oma agressiooniga. [Ta on tekitanud] majanduskriisi kaitsekulude tõstmise vajadusega. Tegelikult ka Donald Trump, kes tõmbus tagasi Euroopast ja enam ei pretendeeri Euroopa kaitsele, nagu USA traditsiooniliselt on vabatahtlikult pretendeerinud. 

Ja meie mandaat ikkagi põhineb ka sellel, et me oleme seisnud korras rahanduse eest, kritiseerinud eelarve defitsiiti ja hoiatanud, et see defitsiit viib maksude tõstmisele. Kaja Kallasele heidetakse ette ühte ebaõnnestunud fraasi siin Riigikogu sõnavahetuses, aga ka tema tegelikult rääkis ainult eelmisest valitsusest, ta ei saanud öelda, et järgmised valitsused makse ei tõsta. Pigem oleme oma eelarve defitsiidi jutus, eelarvedistsipliini jutus kogu aeg osutanud sellele, et eelarve käest laskmine viib maksutõusudele. Ja pigem oleme meie olnud ainsad, kes on selle ka väga jõuliselt välja käinud. 

Nüüd, teie küsimuses oli justkui ka midagi minu valetamise kohta. Ei, ma ei valeta. See, mida eelmine kord räägiti, eelmises voorus räägiti – ma olen ausalt öelnud, et mulle ei meeldinud need valitsuse kokkulepped, mis enne mind olid sõlmitud, aga mida ma pidin ette kandma. Olid vead, just need vead, mis ma ütlesin [maksu]süsteemis olevat: [alates esimesest] eurost maksustamine ja ettevõtete maksustamine. Need me praegu likvideerime.

Ja mis puudutab maksu ajutisust, siis me ei ole kunagi kasutanud sõna "ajutisus", nagu teie väidate, meile omistate. On jutt olnud tähtajalisusest ja kes on viitsinud edasi kuulata, on kuulnud ka seda, mida me oleme korduvalt öelnud: selle, mis edasi saab, otsustab järgmine Riigikogu aastal 2027 ja 2028. 

Ja loomulikult [mõjub] ka julgeolekuolukord. Oli ju naiivne lootus, et ehk õnnestub selle sõja ja liitlaskoostööga asjad selgeks saada, ehk nii kõrged kaitsekulud ei ole püsivalt vajalikud. Aga see lootus on maha võetud. Vastupidi, vahepeal toimunud USA valimised on teinud vajalikuks veel kõrgemad kulud. NATO tippkohtumine, mis varsti algab, räägib samadest numbritest. Uus julgeolekupoliitiline olukord ja minevikust päritud väga halb eelarve seis on maksutõusude põhjus. Mitte kumbagi ei ole põhjustanud mina ega Kaja Kallas, kui soovite.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Seesama teie mõtte teine pool: te praegu väitsite, et tuleb 2027. aastal uus Riigikogu, küll ta otsustab. Vaatamata sellele te jällegi murdsite oma sõna, te olete juba täna siin selle muutmise otsusega. Aga te kaldusite teemast kõrvale ja ma luban seda ka endale. Ma nimetan mõningad skandaalid: Autorollo skandaal, erakonna rahastamise skandaal, rahapesuskandaal Danske pangas. Kogu see aeg, kui toimus Putini, just nimelt Putini rahapesu siin Eesti pangas, olite teie, Reformierakond, võimul. Ja nüüd te tulete süüdistama ühte või teist erakonda. Kui neil on vastumeelsus teie valitsuse otsuste vastu, siis te süüdistate neid erakondi Putini-meelsuses. Neid skandaale, mis puudutavad Reformierakonda, on kuhjaga. Nii et palun ärge sildistage ja püsime teemas. Küsimus aga on selline. Siin oli juttu solidaarsest vastutusest. Miks see praegu ettevõtjate puhul enam ei kehti ja te tahate seda muuta?

Ma ikkagi soovitan teil ämbreid mitte kolistada. Te annate mulle jälle võimaluse kommenteerida … (Lauri Laats hüüab saalist vahele.) Äärmiselt huvitav! Kus oli teie vägi ja võim siis, kui ma rääkisin siin rahapesu tõkestamise eelnõust ja ka sellest ajaloost? Siis ei olnud teil öelda midagi. Aga nüüd te kaotasite enesevalitsuse, kui ma astusin teie konnasilmadele. 

Ma mõnuga astun edasi. Kinnitan üle seda, mida ma siin eelmise eelnõu ettekandmisel kinnitasin. Eesti oli sel ajal, kui ma olin rahandusminister, rahapesus väga tõhus, innovaatiline, võttis esimesena kasutusele laialdaselt riskipõhise lähenemise. Me ei üritanud enam tõestada algset kuritegu, mida tõestada ei saanud, sest Venemaa meile neid otsi kätte ei andnud. Ja aastal 2014, kui mina lahkusin rahandusministri kohalt, oli meil Danske ärimudel Finantsinspektsiooni auditiga paljastatud. 

Sellel räuskajal jäi meenutamata see, et mingit võimalust ministril pangakontosid jälgida ei olnud. Ei olnud neile juurdepääsu ka järelevalvajal. Juurdepääs oli järelevalvajal ainult pankade aruannetele. Kui pangad luiskasid – Danske puhul on selle kohta ka fakte ja Swedi puhul samuti –, siis ei oleks mitte midagi teha saanud isegi Finantsinspektsioon ja Rahapesu Andmebüroo, rääkimata poliitikutest. 

See on kõige lamedam, sihuke platnoi viis pidada siin debatti nii, nagu on pidanud Keskerakond. Autorollo – eriti naljakas, et te omistate Reformierakonnale ühe inimese perekondliku tragöödia. Äärmiselt küüniline! Äärmiselt küüniline, et seda teete teie, kolm korda järjest – kolm korda järjest ! – kriminaalkorras karistatud erakond. Teie esimees on vabastatud kriminaalvastutusest ainult tervislikel põhjustel – mitte praegune, vaid üks eelmine. Ja kui te nägusid teete, siis teie praegune esimees on ka istunud plate peal, on allilmasidemetega vahele jäänud, on vahele jäänud Vene sidemetega, käinud Putini noortelaagris. Ja te tulete mulle ette heitma ühe minu [erakonna] liikme pere tragöödiat! Ei, meil ei ole sellega pistmist. Aga teil süsteemselt on, esimeste kaudu, kriminaalkaristuste kaudu. 

Ja minu seos seadustega – palun kuulake siis ära! Siin oli rahapesu tõkestamise eelnõu tutvustamisel ülevaade Eesti rahapesu ajaloost, te ei tahtnud seda kuulata. 

Mis puutub solidaarsusse, siis minge öelge oma valijale, et ettevõtjad ei panusta. Öelge vene ettevõtjatele, et nad ei panusta ühiskonda. Ma küll kahtlustan, et seal keskeltläbi ärikultuur on madalam ja maksudistsipliin samuti, aga mul ei ole voli seda öelda. Ma siiski arvan, et nad panustavad, nad annavad inimestele tööd, nad maksavad makse. Ja kindlasti maksavad nad edasi tulumaksu ja käibemaksu, vähemalt mingil määral igaüks. Aitäh! Proovige uuesti!

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te viitasite vastuses sellele, et IMF-ile ka maksuküür ei meeldinud. Tõepoolest on vähe inimesi, kellele maksuküür meeldiks: see on keeruline, kohmakas ja ei sobi meie maksusüsteemi. Samas te jäite poole peale. Koos maksuküüru kaotamise heakskiitmise ettepanekuga nendib IMF, et tegelikult see oli õiglane süsteem ja maksuküüru kaotamine peaks toimuma eelarveneutraalselt ja õiglust säilitades. Ehk siis astmeliselt vähenev tulumaksuvabastus tuleks asendada astmelise tulude maksustamisega. Miks te seda teist poolt IMF-i soovitusest ei [arvestanud]? Minu teine küsimus puudutab seda, et me tegelikult tõstame väga kitsa baasi peal määrad kõrgeks nii dividendide puhul kui käibemaksu puhul. Mis oleks tulevikku vaadates alternatiivid, kuidas maksubaasi laiendada? Ehk tuleks liikuda ka vara ja kapitali maksustamisele?

Aitäh! Reeglina, kui ma räägin, siis ma olen kaugel poole peale jõudmisest. Riigi rahandusest on nii palju rääkida. IMF ei andnud meile sellist korraldust või ei teinud ettepanekut, et kehtestage see. Ta oli äärmiselt vaoshoitud, [ettepanekud olid] äärmiselt abstraktsed, äärmiselt üldised. Võiks kaaluda igasugu asju, oli kokkuvõte. Aga me noppisime sealt välja selgemad asjad ja nende hulgas oli muide ka automaks. Nad kiitsid seda, mis kellelegi muidugi ei meeldi. Maksuküüru kaotamist nad kiitsid ka takka. Nad kiitsid takka teise samba taastamist. Kiiruga ei loetleks praegu rohkem, aga väga palju oli selliseid häid valikuid. Aga nende vaade, jah, ei ole tegelikult maksukonkurents, mis Eesti vaade on. Me tahame siiski paremat maksusüsteemi kui teistel ja meil on parem maksusüsteem kui teistel. Hoiame seda väärtust edasi, teeme ta nüüd endistviisi heaks. Imelikud elemendid, mis siin aasta tagasi kokku lepiti, ei meeldinud mulle algusest peale. Need ei meeldinud ka paljudele maksumaksjatele.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Ma pean ausalt tunnistama, et ega ma päris sellest loogikast aru ei saa, mille alusel valitsus tegutseb ja toimetab. Olukorras, kus oleks võimalik kehtestada astmeline tulumaks, nagu mu kolleeg Riina Sikkut välja tõi, oleks võimalik jaotada maksukoormust õiglasemalt, võrdsemalt ettevõtete ja tööinimeste vahel, te valite just nimelt sellise meetme, mis väga selgelt lööb valusamalt madala sissetulekuga inimesi. 

Ma loen teie seaduseelnõu seletuskirja, millega te kindlasti olete tutvunud: käibemaksu tõusu mõju sissetulekule on esimeses tuludetsiilis ehk kõige väiksema sissetulekuga inimestel ligi 18%, samas jõukaimatele on see üle kahe korra väiksem ehk 8%. Ehk te teadlikult valite sellise maksumuudatuse – ja teete seda püsivalt –, mis on kõige madalama palgaga inimestele kaks korda suurema mõjuga kui jõukamatele. Millest te lähtusite selle valiku tegemisel olukorras, kus kogu Euroopa liigub tegelikult teises suunas: astmeline tulumaks, ettevõtete kasumimaks ja muu taoline? Meil on niigi kõrge tarbimismaksu osakaal – see on fakt, mitte minu hinnang. Miks te teete käibemaksu tõusu püsivaks olukorras, kus te teate, et see lööb kõige valusamalt madala sissetulekuga inimesi?

Aitäh! Nüüd ma viitaks Riina Sikkutile, kes küsis, miks te jääte niimoodi sinna keskpaika püsima. Käibemaksu eelis on see, et ta kahjustab majandust vähem. OECD on hinnanud tema mõju majandusele neutraalseks, täiesti mittekahjustavaks. Loomulikult me võime inflatsiooni tõusu negatiivseks pidada, aga kokkuvõttes [see raha] ikkagi läheb valitsuse kuludes ringlusse selliselt, et ettevõtted on vähem pärsitud, eksport on soositud. Tulumaksu kohta seda öelda ei saa. Tulumaksu [tõusul] on otsene tööhõivet ja investeeringuid pärssiv mõju. Sellepärast me oleme valinud – üldse mitte minu eelistuse mõjul, mina piirduks tegelikult käibemaksuga – laiapõhjalisema maksustamise. 

Käibemaksud sotsiaaldemokraatlikes ühiskondades on tihti kõrgemad: Taanis 25%, Soomes 25,5%, Rootsis samamoodi. (Saalist öeldakse midagi.) Jumal tänatud ka maksuerandite mainimise eest! Ka neid on sügavalt taunitud. Eriti rumal on näiteks Rootsi populism, et teha restoranidele [teistsugune] käibemaks. Ühesõnaga, täiesti regressiivne element. Saksamaa: sama. Isegi sotsiaaldemokraadist rahandusminister irvitas, et see on loomulikult regressiivne, aga no mis teha, pressiti peale. Konservatiivid tahtsid, parempoolsed tahtsid.

Mina ei taha selliseid asju. Mina olen nõus IMF‑iga, kes ütleb, et käibemaksuerandid tuleks kaotada, mitte neid juurde tekitada. Neutraalne, ühtlane, madalamad määrad, vähem erandeid on pluss.

Nüüd, etteheide tulumaksule. Me kaotame nullist maksustamise. Me kaotame maksuküüru. Me kaotame maksuküüru. Keskmine palk enam ei saanud maksuvaba miinimumi, ja te olete sellega rahul? Te ei nurise selle üle? Te ei nurise selle üle, et teie partei surus peale null eurost maksustamise, et ikkagi kõik osaleksid ja nii edasi. Mina ei surunud. Teie olite laua taga. (Saalist öeldakse midagi.) Minule surusite teie peale, mina sain koalitsiooni … (Sumin saalis, juhataja helistab kella.) Mina sain koalitsiooniläbirääkimistel sellised ... (Sekkumine jätkub.) Ma ei tea, see ei ole vist õllesaal.

Kuulame ministri lõpuni!

See ei ole vist õllesaal, kus ekssiseminister võib niimoodi praalida üle saali. Ma ei valeta, mina tulin ette kandma seda, millest mina saia teha ei osanud. Ja see maksusüsteem oli küll mitmeosaline, aga teile isiklikult, härra Läänemets, kuulus fraas, et ka ettevõtjad peaksid majandusse panustama. See on ju skandaalne! Vabandage ettevõtjate ees! "Peate ühiskonda panustama!" – vabandust, see oli see sõnastus. Ettevõtjad peaksid ka ühiskonda panustama! Teie ajasite seda jora. Nüüd me parandame seda viga. Teie osalesite ka, teie partei osales maksuküüru kehtestamisel, mis võttis kodanikelt ära maksuvaba miinimumi – massiliselt! Keskmise [palgaga] õpetajatelt võttis maksuvaba miinimumi ära ja teile ei teinud see muret. Ma viibisin aastal 2015 koalitsiooniläbirääkimistel, kus me kaitsesime maksuvaba miinimumi tõstmist. Te ütlesite, et te ei ole sellest huvitatud, teid ei huvita. Isamaa ütles ka, et teda ei huvita. Isamaaga koos lammutasite selle valitsuse, kehtestasite pärast maksuküüru. Mind huvitas! Mina tahtsin, et madalad palgad saaksid maksukergenduse, tuntava maksukergenduse.

Ja see jutt, mida siin vist eelmises küsimuses Tanel Kiik rääkis – noh, tuletame ikkagi meelde seda, et need protsendid ei tähenda midagi, võrreldes … Või tegelikult tähendavad küll, muidugi. Vaestel inimestel ongi nii, et kui midagi maksma peab, siis on valusam. Aga summaarselt maksab rikas inimene käibemaksu kordi rohkem. Detsiilide võrdluses ei ole see nii drastiline, aga rikkad kulutavad, ostavad kaupu. Selles seisnebki rikkus, et nad ostavad palju rohkem. Väga suured erinevused on maksupanuses ja me lepime sellega. Me kuidagi ei kritiseeri, see tulekski nii teha: tarbimise pealt tuleks võtta protsent. Ma kaitsen seda süsteemi.

Lauri Laatsil on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on küsimus. Kas meil töö- ja kodukorras on mingi punkt, mis reguleerib [olukorda], kus lugupeetud ettekandja sildistab, valetab, suurustab ja ei anna õiget infot? See siin on ju avalik pult, seda ülekannet vaatavad väga paljud inimesed. Kas on olemas ka mingisugune punkt, mis võimaldaks ettekandjat korrale kutsuda?

Juhataja saab ainult kuulata nii küsijat kui ka ettekandjat. Kõik see salvestub stenogrammi, millest siis saab pärast iga valija järelduse teha. Aga järgmisena Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! No Reformierakonna poliitikat saab iseloomustada põhimõttega, et kõigepealt tuleb tühjaks süüa väikese venna moonakott ja siis võib-olla vaatame. Ain Hanschmidt, kes ütles, et ta vahel ikka helistab peaministrile, et nõu anda, teatas hiljuti ühes "Esimeses stuudios", et Eesti peab võtma eeskuju Rootsist, Norrast, Taanist ning saama AAA‑ reitinguga riigiks. Minu teada kehtivad kõikides nendes riikides astmeline tulumaks ja varamaksud. Aga Reformierakonna juht Kristen Michal on viimasel ajal hakanud rääkima, et tema soovib muuta Eesti põhjamaiseks Iisraeliks või Lõuna-Koreaks. Aga mida peaminister selle all täpsemalt mõtleb, pole selge. Kas Reformierakonna juht nõustub, et erakonna maksupoliitika on vananenud, ja lõpuks on nõus hakkama rääkima astmelisest tulumaksust, nagu see kõikides nendes riikides on? Või siis räägib ta hoopiski naistele kohustusliku ajateenistuse kehtestamisest, nagu see on Iisraelis?

No sada teemat koos. Ma kommenteerin siiski eelmist etteheidet, millega laimati mind veel kord. Eelküsija nimetas mind rahapesijaks, ja siis tuleb mulle ette heitma midagi. See oli küll eetriväliselt, aga te nimetasite mind rahapesijaks, kurjategijaks. Kui ma olin rahapesu järelevalvaja, siis, võin uhkusega öelda, Eesti oli väga edukas. 2014. aasta seisuga oli Eesti Euroopa kõige edukam rahapesu tõrjuja. Tema avas need skeemid. Tema kasutas esimesena tõhusalt rahvusvaheliselt avanenud võimalusi, mida enne ei olnud. Danske pank oli see pioneer, aga ta ei olnud ka ainus, kelle me tõkestasime nende uute meetoditega, mis meile avati. Ma olen väga uhke selle üle, et minu meeskond suutis rahapesu selliselt tõrjuda ja rahvusvahelise tunnustuse saada selle eest. 

Te nimetate mind isiklikult. Isegi panku ei saa nimetada rahapesijaks, vaid keskkonnaks, kus ei maandatud riske. Järelevalvajal ei olnud mingit võimalust eelarvetele juurde pääseda, aga te omistate ministrile, kellel ei ole seda võimalust ammugi, rahapesija maine. Te kuulute erakonda, kes on kolm korda kriminaalkorras karistatud, ja te räägite, et ma olen teid sildistanud, vaieldes vastu, kui te [sidusite minuga] mu erakonnakaaslase perekonnatragöödia. Minuga?! Sellised kuulujutud, selline ülbe lahmimine, mida te siin tegite – see on põlastusväärne. Ärge tehke nii! Te olete fraktsiooni esimees, te olete Riigikogu liige. Vaadake peeglisse! 

Mida ütles proua Izmailova? Väga raske on üles leida, mida täpselt ta selles pikas tekstis, mille ta ette luges, küsida tahtis. [Ta rääkis] Suurest Peetrist ja Väiksest Peetrist midagi, Reformierakonnast midagi. Aga mida ta selle eelnõu kohta küsis, kas keegi mäletab? Keegi aitab mind äkki? Kas tal oli midagi selle eelnõu kohta öelda? 

Mina tulin siia sellest eelnõust rääkima. Mina tulin [rääkima] sellest, et me parandame siin maksustruktuuri, kergendame maksukoormust, muudame maksusüsteemi konkurentsivõimelisemaks. See on selle eelnõu sisu, mitte Reformierakond.

Nii, nüüd on mõned protseduurilised küsimused juhatajale. Ja esmalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult ma arvan, et see on see koht, kus oleks aeg rahandusminister tema käitumise pärast korrale kutsuda. Vähe sellest, et lihtsalt unustatakse küsimus ära, aga on vaja veel sildistada kõiki Riigikogu liikmeid, kõiki Riigikogu fraktsioone ja erakondi. Sisuliselt küsimustele vastust ei tule, öeldakse, et küsimus on ununenud ja kas keegi üldse seda kuulas. Aga kui vastaja neid küsimusi kuulaks, siis ehk tuleks ka mingi sisuline vastus. 

Ma arvan, et Reformierakond on kõige viimane erakond, kes saab tulla ja hakata sildistama, eriti veel sildistama näiteks Vene kaardiga. [Ma pean silmas] rahapesuskandaali, seda, mida teie olete teinud olukorras, kus käis täiemahuline sõda, aga peaministri erakond tegi koostööd, peaministri abikaasa tegi eraldi äri Venemaal. Te võtsite endale koalitsioonipartneriks erakonna, kes on tekitanud kahju Ukraina rahvale, kes varastas kogutud annetusi. Ja te täna tulete ja hakkate moraali lugema. Teil ei ole mitte mingit õigust moraali lugeda. Te esitlete täna eelnõu, mis puudutab 24%-lise käibemaksu ja tulumaksu [kehtestamist] mitte ajutiseks, vaid see jääbki nii. Aga te räägite absoluutselt kõigest muust. Seetõttu on mul palve istungi juhatajale: palun kutsuge rahandusminister korrale.

Tõepoolest, meil on vaja arutada eelnõu 645, nii et püüame jääda selle eelnõu piiridesse. Vahel on muidugi hea, kui tehakse viide minevikku, et kes kus on midagi teinud, aga püüame jääda antud eelnõu piiridesse. Aga viimane protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ka mina tahan juhtida tähelepanu, et me püsiks teemas. Ma lihtsalt tuletan meelde, et juba oma esimeste vastustega lugupeetud minister väljus tänase seaduseelnõu teemast ja lubas endale nii ühe kui teise kui ka kolmanda erakonna sildistamist – nii EKRE, Keskerakonna kui ka sotside sildistamist. Ja sellest lähtuvalt ma palusin, et ta püsiks nii-öelda raamides. Loomulikult tuletasin meelde ka Reformierakonna erinevaid skandaale, mis on leitavad internetis ja mille puhul ei ole minu arvamusega mitte mingil viisil pistmist. Ja teiseks: ma kindlasti ei ole lugupeetud ettekandjat nimetanud rahapesijaks. Ma tõin välja just nimelt selle skandaali, mida on kirjeldatud internetiavarustes, ja ei midagi enamat. Veel kord: viisakusest palun, et püsime kõik seaduseelnõu raames, mida me täna arutame.

Aitäh! Protseduuriliselt mina ei saa küsija küsimusi korrigeerida ja mina ei saa ka vastaja vastuseid korrigeerida. See ongi selline kahepoolne dialoog. Mina saan ainult vahepeal anda märku, kui keegi läheb ülekäte ja hakatakse vahele segama.  

Aga meil on veel mõned küsimused ja samas on meile tulnud ettepanek istungit pikendada. Laseme härra ministri korraks puhkama. Meil tuleb veel juhtivkomisjoni ettekanne ja tulevad läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni poolt on ettepanek tänast istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Seda me peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast, 20. mai 2025 istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 48 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. 

Läheme edasi ja palun tagasi kõnetooli lugupeetud ministri. Järgmine küsimus on Anti Allaselt. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Nii hoolega, kui ma ka ei kuulanud, ma kahjuks oma küsimusele vastust ei saanud. Ma lihtsalt siis küsin uuesti. Palun kommenteerige ka seda ikkagi, miks me teeme siis kingitusi ettevõtjatele, lubades neil maksuvabalt riigist raha välja viia, et osta kinnisvara soojades maades. Kuidas sellest võidab Eesti riik? Ja samas me maksustame käibemaksuga toiduaineid 10% kõrgemalt kui Soomes.

Aitäh! Sellist levinud tendentsi, et meie firmad tahavad osta välismaal kinnisvara, ju tegelikult näha ei ole. Eraisikud küll on sõja pärast mures ja seda raha väljavoolu on, aga investeerimispiirangud on midagi, mis piiravad ka majandust. 

Aga ma kõigepealt tänan, et Riigikogu oli nõus seda aega pikendama, ja tänan ka selle ettepaneku eest, et me püsiksime teemas. See [repliik] ei olnud Anti Allasele, tema küsimused on väga korrektsed. Äärmiselt kummalised on, ma veel kord ütlen, ühelt poolt etteheited kolm kriminaalkaristust saanud erakonna liikmelt ja teiselt poolt isiklikult minu laimamine, mida te olete, Lauri Laats, mitu korda teinud. Te olete nimetanud mind rahapesijaks ja omistanud mulle minu erakonnakaaslase või paari erakonnakaaslase pereskandaali, justkui see peaks olema minu oma. Need on kaalukaussidel täiesti erinevad asjad, mina ei ole nende asjadega seotud. Isegi erakond ei ole nende asjadega seotud. Aga teie kõik olete erakondlikult seotud nende kriminaalasjadega ja kolm korda karistatud. Jääge väärikaks, ärge laimake! Aitäh!

Jah, aga jääme ikkagi teemasse 645 SE. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Vabandust, mul jäi ikkagi vastamata. Kingitus …

Te juba ütlesite: "Aitäh!" Lähme Lauri Läänemetsaga edasi. Kui teil on märkmed tehtud, siis saate sama koha pealt edasi minna.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete väga osav, kaitsmaks ideoloogilist nägemust maksusüsteemist, mitte seda, mis oleks kuidagi inimestele kasulik, toetaks Eesti majandust või isegi eksporti. Tegelikult ju hoolimata IMF-i soovitustest või OECD soovitustest te ikka teete sellist maksusüsteemi, kus kohas rikkust |– ma räägin 10%-st kõige rikkamatest Eesti elanikest – põhimõtteliselt te ei puutu, aga sellisele keskmisele Eesti perele muudkui laote koormat peale. Ja te räägite ebaõiglusest. Ma saan aru, et astmelisuses on teatud ebaõiglus sees, aga vaadake, kui te niimoodi makse peale laote tavalisele inimesele, siis see ebaõiglus on minu arvates palju suurem. Inimeste toimetulek kannatab niimoodi, et nende pere enam toime ei tule ja nad ei saa oma lastele midagi lubada ja võimaldada. Öelge mingisugune nagu toimetulekuloogiline seletus ka, kuidas see [kõrgema] käibemaksu püsivaks muutmine aitab Eesti keskmist peret ja väiksema sissetulekuga peret.

Teie aeg!

Aitäh! See tugevdab riigi rahandust, see tugevdab riiki, see annab ka keskmisele kodanikule kindlust, et riik saab hakkama, et riik on paremini kaitstud, saab teha kaitsekulusid ka kolme aasta pärast, ei pea lõpetama, ei pea laiali saatma oma kaitsejõude, ei pea lõpetama hankeid. Mis praegu juhtuks? Hanked jääksid edaspidi tegemata. Me suudaksime igapäevaseid kulusid katta ilma maksutõusuta, aga hankeid jätkata ei suudaks. See on see vastus. 

Kui te tahate küsida, et mis sel kodanikul riigiga pistmist on, siis ma ütlen, et see on vale vaatenurk. Majanduse konkurentsivõime, maksusüsteemi konkurentsivõime on ka tavalise kodaniku huvides. Antud juhul me ju kaotame null eurost tulumaksustamise, see on ka tavalise kodaniku huvides. Me kaotame maksuküüru, kaitseme seda endistviisi osana sellest muudatusest. Ja teatud osas, kuni 700 euroni on edaspidi kodanike tulud maksust vabad. Aga me ei saa makse ära kaotada. Riik on kodanike oma. Riigi [hea] toimetulek on ka kodanike parem toimetulek.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Teate, teie eelmise vastuse peale ma mõtlesin, et ilmselt ei ole mõtet uuesti küsida, ju sealt mingit isiklikku hurjutamist jälle vastu tuleb. Aga siinkohal ma kutsun ka istungi juhatajat üles jälgima, kas vastatakse päriselt küsimusele või hakatakse jälle rääkima ma ei tea, millest – lippudest Pika Hermanni tornis või millestki muust. 

Minu küsimus on väga põhimõtteline, lihtne ja selge. Näidake mulle palun, kus ja kuidas on Reformierakond küsinud rahvalt mandaati nendeks suurteks maksutõusudeks nii käibemaksu kui ka tulumaksu puhul – alguses 20%-lt 22%-le, sealt edasi 22%-lt 24%-le – ja saanud selle mandaadi. Ja kui ei ole seda mandaati ei küsitud ega ka saadud, mistõttu on ootuspärane, et valitsuskoalitsiooni summaarne toetus on alla 20%, siis kas te ei pea kohaseks, et demokraatia põhimõttest lähtuvalt tuleks esmalt erakorralistel valimistel see mandaat küsida ja saada ning siis hakata seda programmi ellu viima?

Aitäh! [Mis puutub] etteheidetesse, et ma ei vasta küsimusele, siis stenogrammist võib ikkagi üle vaadata [ja näha], et vastused küsimustele on. Aga kui enamik küsimusi sisaldab isiklikult [mulle suunatud] tänitamist, päris sõimu ja laimu, kui eetriväliselt nimetatakse mind kriminaalkurjategijaks, siis paratamatult ma pean neid asju ka kommenteerima. Ja teie, härra Vooglaid, olete ka pika ja kurja sissejuhatuse mees, mitte ei keskendu küsimusele endale.

Mandaadi teemal ma ju vastasin. Mul on isikumandaat neljaks aastaks, mul on rahandusministri mandaat, mul on valimiste võitnud erakonna mandaat ja selle piires ma saan tegutseda. Sõltumata sellest, kes on võimul, ma ei ole mitte iialgi pidanud Eestile heaks valikuks erakorralisi valimisi, sest see tähendab poliitilist konjunkturismi, see tähendab ainult tuule nuusutamist, see tähendab reitingute järgi riigi juhtimist. Ja sellist poliitilist kultuuri ma põlgan. Ma ei ole tahtnud erakorralisi valimisi ka siis, kui ma olen olnud opositsioonis, sest ma arvan, et see on ränga ebastabiilsuse loomise pretsedent ja edaspidi ei saagi riik toimida efektiivselt, sest kogu aeg nuusutatakse tuult. 

Ja sisuline mandaat on minu pikaajaline tegevus, minu erakonna pikaajaline tegevus korras riigirahanduse nimel. Pikaajaline! Ja selle eest hoiatati ette. 

See, mida on siin Kaja Kallas öelnud ebaõnnestunult – nendes ebaõnnestunud sõnades on ikkagi tõde olnud. Ta on seda öelnud eelmise või pigem peaks ütlema, et üle-eelmise valitsuse peaministrina teie väga ebaviisakate rünnakute peale. "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse!" Seda saab peaminister öelda ainult oleviku kohta, ainult olemasoleva valitsuse [esindajana]. Eesti keeles on olevik ja tulevik grammatiliselt ühesugused. Demokraatia korral ei saa ükski peaminister öelda, et [miski kestab] igaviku. Kui te tahate pahatahtlikult tõlgendada, siis [tõlgendage]. Aga maksutõusude riskist me oleme kogu aeg rääkinud. Sellest me oleme kogu aeg rääkinud! 

Kaja Kallasel on ka selles õigus, et me seda otse ei öelnud, et me tõstame makse, sest see ei ole populaarne. Põhiseadus ütleb, et makse ei saa panna referendumile. Seda samal põhjusel: rahvas ütleb alati ei. Valimised ei ole referendum, aga rumal on seda tõsiasja unustada. Me [ei öelnud] otse, et meie tõstame makse. Küll aga me ütlesime nii otse kui kaude, et me hoolitseme korras rahanduse eest. Mina olen öelnud ka seda, et see, mis praegu toimub eelarvega, viib maksutõusudeni. Me oleme öelnud. Kaja Kallas on kindlasti seda öelnud.

Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus juhatajale.

Härra juhataja! Näete, nüüd on teist korda sama olukord. Eelmine kord ma küsisin, vastust ei saanud. Pöördusin teie poole protseduurilise küsimusega. Te ütlesite, et ma võin teist korda küsida. Küsisin uuesti, jälle vastust ei saanud. 

Millele? Millele? 

Ja nüüd ongi küsimused otsas. Ei saanud vastust küsimusele selle kohta – härra Ligi, ärge tehke seal grimasse, vaid kuulake hoolega, siis teil on võib-olla järgmisele küsimusele vastates võimalik oma viga veel parandada –, kus ja millal on Reformierakond või Eesti 200, kellega te koalitsioonis olete, küsinud rahvalt mandaati suureks maksutõusuks. Kust te olete seda mandaati küsinud? Millal te olete seda mandaati küsinud? Ja kust te olete selle mandaadi saanud? Nagu te ise ka siin praegu selgitasite, te mitte ainult ei ole seda küsinud, vaid te oma erakonna esimehe isikus valimiste-eelsel ajal kinnitasite, et maksud ei tõuse. Ehk siis te valetasite rahvale selle kohta, millised teie plaanid on või ei ole. Aga mina ikkagi küsin veel kord või õigemini ma ei saa uuesti küsida, aga ma lihtsalt ütlen esimehele, et näete, nüüd on teist korda selline olukord. Ma küsin, kust on küsitud mandaati. Kõik me saame ju aru, et ilma mandaadita ei tohi makse tõsta. Aga vastust ei tule.

Protseduuriliselt ei saa juhataja seda [küsimust] edasi anda, aga kui ettekandjale jäi see meelde, siis ta saab sellele järgmise küsimuse ajal vastata. Aga enne, kui edasi läheme, tervitame rõdu peal olevat Eestis riigivisiidil viibivat Botswana Vabariigi presidenti Duma Gideon Bokot. Tere tulemast Eestisse! (Aplaus.) Aga jätkame meie eelnõuga 645. Järgmine küsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on väga konkreetne küsimus ministrile, see puudutab meie maksusüsteemi. Te tahate nüüd maksuküüru kaotada ja viia sisse sellise ühtse tulumaksu määra. Aga tegelikult oli see Euroopas populaarne võib-olla 20 aastat tagasi. Kui vaadata praegu, siis on Euroopas ainult üksikud riigid, kus see ühtne süsteem on jätkuvalt olemas, ei ole astmelist süsteemi. Näiteks, ma ei tea, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari, ja kui vaadata Euroopa Liidust väljapoole, siis Venemaa teatavasti, ka Valgevene ja mõned Balkani riigid. Aga kõik sellised jõukamad riigid, eriti Euroopa Liidu riigid, on ammu üle läinud astmelise süsteemi peale. Minu küsimus ongi väga lihtne. Miks te tahate maksuküüru kaotada? Võib-olla maksuküür ei ole kõige ideaalsem süsteem maailmas, aga samas see on ikkagi astmeline süsteem. Miks te tahate selle kaotada ja põhimõtteliselt viia meid ajas 20 aasta võrra tagasi?

Aitäh! Õnneks on meil stenogrammid ja ajalugu on ka kohtumõistja. Kui Varro Vooglaid omistab mulle küsimustele mittevastamist, siis igaüks saab kontrollida, milline on tema küsimuse kontsentreeritus, kui palju ta tänitab ja kui palju ta tegelikult tahab kuulata vastust. Tegelikult ma vastuse andsin. Ja nii talle kui ka, härra Belobrovtsev, teile ma ütlen: see ei ole selle eelnõu objekt, mida te küsite. Te ju kutsusite üles püsida eelnõu piires. Ma ka palun: mitte tänitada, mitte isiklikult laimata, nagu põhiliselt üks teie erakonnakaaslane on teinud. See eelnõu ei tegele maksu astmelisusega, vaid maksuvaba miinimumiga. Ta on seotud ka selle juba vastu võetud maksuvaba miinimumi kehtestamisega. 

Miks siis enamik riike toimib teisiti? Enamik riike on teinud rahanduses väga suuri vigu, enamik riike on väga suure võlakoorma all. Ja siis arvatakse, et makse saab alati kehtestada. Makse saab alati kehtestada, kõrgemaid makse nendele, kellel on suuremad tulud. Sinna on otsa kuhjatud ebaefektiivseid kulusid ja muudkui [võetakse] võlga. 

Mina Euroopa rahandust eeskujuks ei võta. Kui ikkagi reastatakse maksusüsteemide konkurentsivõimet, siis Eesti on tipus, teised Euroopa riigid ei ole. Läti on teine, kes on meilt õppinud väga palju, Leedu on kuskil neljas-viies Tax Foundationi järgi. Ma arvan, et see edetabelikoht väärib kaitsmist. Kui te nimetate neid riike, kellel on ühetaoline tulumaks, siis ka Leedul, Lätil on see olnud. Peamine põhjus on see, et meil on vähe asju, millega rikaste riikide seas silma paista oma keskkonnas, ja neid asju, mida me saame ise mõjutada, ei ole palju. Aga me oleme kõrgel kohal mõnede andmete järgi: ühe järjestuse järgi maksusüsteemi konkurentsivõime poolest, samuti majandusvabaduse koha pealt ja mitme muu vabaduse koha pealt. Ja selle poolest atraktiivne olles me kompenseerime oma probleemi idanaabriga, oma ajalooga, oma loodusvarade nappusega. Me teatud asju teeme teistest paremini ja selle tõttu oleme kokkuvõttes heaolus kasvanud teistest kiiremini.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Ma siin kuulsin ühes teie vastuses sellist väidet, et te oleks tegelikult käibemaksu rohkem tõstnud kui tulumaksu. Noh, ma arvan, et seal on ikka teatud normaalne piir ees ja võiks vähemalt kaaluda seda, kuidas teha ka mingeid erisusi. Inimeste igapäevakulud jõuavad käibemaksu tõusude tõttu sinnamaale, et nad enam ei saa hakkama. 

Aga minu küsimus puudutab eelarve kokkupanemist. Riigikaitsesse on tõesti raha vaja panustada, aga nüüd te olete teinud otsuse, et 200 miljonit euroraha, Ühtekuuluvusfondi raha tuleks eraldada riigikaitseks. Allikaid võiks ju teisi leida, sellepärast et selle 200 miljoni sees oli näiteks 85 miljonit Kliimaministeeriumis ja 38 miljonit haridusministeeriumis. Ja esialgne info on see, et Kliimaministeeriumist kortermajade rekonstrueerimiselt ja haridusministeeriumis täiskasvanuhariduselt ja teaduselt võetakse raha ära, kuigi need on aastaid ette valmistatud otsused.

Aitäh! Oli üleskutse püsida siin saalis teema piires. Mis täpselt selle küsimuse teema oli, ma ei saanudki hästi aru, aga kindlasti puudutas [põhi]teemat väide, nagu ma oleksin öelnud, et tõstaks veel rohkem käibemaksu. Ei, ma ei öelnud seda. Aga ajaloo jooksul on maksusüsteemi kohta tehtud mitu otsust, mida ma oleksin teinud teisiti. Lihtsalt praeguses olukorras ma olen teie ees eelnõuga, mis minu arust on realistlik. Tulumaks on juba tõstetud, see eritulumaks on kehtestatud. Me saame lõpetada teeskluse, et kehtestame need [määrad] kolmeks aastaks, siis vaatame edasi. Kindlasti kolme aasta jooksul ei lähe olukord paremaks, vaid halvemaks. Me võime teha pikema vaatega otsuse tulumaksu ja käibemaksu kohta.

Ja kindlasti ei ole ma kunagi toetanud paralleelset tulumaksusüsteemi. Muide, IMF küsis meie kohtumisel muige saatel, kuidas see sai juhtuda, et teil tehti kaks ettevõtte tulumaksu. Juhtus! Sotsid teavad paremini, mina ei olnud juures. Taheti, et ettevõtted ka panustaksid, ja tuli selline jaburus välja. Kuidas sai juhtuda, et esimesest eurost hakati tulu maksustama? Juhtus! Mina ei tea, miks te nii tegite. Aga selle eelnõu sisu on maksuleevendus. [Ütlen] kõigile, kes on rääkinud maksude tõstmisest, siis see on maksude langetamine.

Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud ettekandja, hea minister! Muidugi ma imetlen teie enesekindlust, kui te kirjeldate, kuidas kõikide teiste riikide rahandus on tuksis ja on väga palju vigu tehtud. Ilmselt peame õnne tänama, et meil on kõige targem rahandusminister täna siin saalis võtta. Aga ma kordan oma küsimust ja proovin seda teha väga lihtsalt. Teie erakonna juht ja nõuandjad on avalikult rääkinud, et Eesti peaks eeskujuks võtma AAA-reitinguga riigid. Aga millegipärast ei taha te rääkida sellest, millised on nende riikide maksusüsteemid. Kõikides nendes riikides kehtivad astmeline tulumaksusüsteem ja varamaksud. Kuidas te kavatsete [muuta Eesti] maksude ja rahanduse mõttes tugevaks riigiks, kui me ei rakenda neid süsteeme, mis seda võimaldaksid? Palun selgitage!

Aitäh! Jätke need isiklikud torked ja tänitamised ära, siis jääb küsimus fookusse ja mul on lihtsam vastata. Te mainisite AAA-reitingut. Eesti-sugusel riigil ei ole AAA-reitingu lootust. Soomel see oli, aga see tulenes nende üldisest jõukusest, mitte sellest, mis riik oli teinud. Väga tore! Vabandust, ma eksisin, ei olnud tore. Aga kõik on hästi. 

AAA-reitingu saamine algab majanduse stabiilsusest. See, mida Eesti on teistest paremini teinud, on väiksem võlakoormus. Selle poolest me oleme teistest paremad. See on pikaajaline tegevus olnud, me oleme hoidnud seda. Aga meil pole olnud pikka ajalugu seda koguda, nagu on olnud vanadel demokraatiatel. Kuid Lätist ja Leedust me oleme ees nii reitingu kui ka võlakoormuse poolest. 

Nii et üldiselt AAA-reiting on väga suur erand. Ma peaks oma teadmisi värskendama, aga riigid on ridamisi seda kaotanud. Samas põhjused, miks reitinguid antakse, on väga seotud üldiste makroriskidega, geopoliitiliste riskidega, majanduse suurusega, üldise jõukusega, mitte ilmtingimata sellega, millised on riigi otsused olnud. Soome ei olnud mitte kuidagi ära teeninud oma rahanduspoliitikaga AAA-reitingut, mis tal varem oli. Ja Eesti [ei ole ära teeninud seda], et tal on nii palju madalam reiting. Objektiivsed asjaolud on enamikus need, mis kokkuvõttes riike reidivad.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin oli selline terminoloogiline vaidlus, et mida täpselt öeldi siis, kui see julgeolekumaks sai vastu võetud: kas seda, et see on ajutine, või seal oli tähtaeg. Aga fakt on ju see, et sõnum, mida sa ka praegu üle kordasid, oli, et peale Riigikogu valimisi otsustab uus valitsus, uus koalitsioon, mis sellest saab.

Mul on siis küsimus: mis oli põhjus, miks toona põhimõtteliselt valetati? Hästi kiiresti ju praegune eelnõu muudab selle maksu tähtajatuks. Ja teine osa küsimusest on see, et milleks seda tehakse. Tõepoolest tulevad valimised ja me ju ei tea, mis valitsus tuleb peale valimisi. Ta nagunii saab selle tühistada. Mis on selle sammu loogiline põhjus?

Aitäh! Ma pidin peaaegu et teid kiitma, et see on esimene või vahest siiski teine viisakas küsimus, mis ei laima ja keskendub tõesti asjale. Ma küll olen juba vastanud sellele küsimusele. Aga te lõpuni ei pidanud vastu ja rääkisite valetamisest. Ei valetatud! Ja see vastus juba kõlas. Geopoliitiline olukord on järsult muutunud. Punkt üks. See tähendab, et USA ei ole enam Euroopale pühendunud. USA presidendi valimised on vahepeal toimunud ja võimul on president, kes diktaatoritega saab paremini läbi kui demokraatlike liidritega. Nii paraku on. 

Eelmine suvi ei olnud teada, et nii hullusti läheb. Oli lootus, et USA pühendub liitlassuhetele kõigele vaatamata, ja ei olnud teada, kes valitakse presidendiks. Nüüd on olukord muutunud. USA on avalikult öelnud, et Euroopa peab ennast ise kaitsma. Siiani oli teada, et USA tahab olla globaalselt vabaduste kaitsja, omada sõjaväebaase, olla kõige arenenum, kõige tugevama armeega. Tuumaambitsioon loomulikult kuulus sinna juurde. Nüüd on kõik ebaselge, ei ole teada, mis tema eelistused rahvusvaheliselt on. Igatahes on ta öelnud päris kohatuid sõnu ka Euroopa liitlaste kohta. Tema kohta nii kohatult Euroopa liitlased ei ole öelnud. 

Nii et poliitilise olukorra muutumine. Valetamisega ei ole siin midagi pistmist. Veel kord: see ei ole terminoloogiline, see on juriidiline vaidlus. Maksu tähtajalisus koos kommentaariga, et millalgi ehk tuleb langetada uus otsus, oli siiski tõsiasi. Ajutisus tähendaks, et kui see tähtaeg saabub, siis see kaob. Ajutisus tähendaks, et siis tuleb uus otsus. Ajutisus tähendaks juba deklareeritud möödumist. Seda me tookord ei öelnud. Aga ega mina ei olnud selle retoorika autor. Ma esitlesin seda, mis oli seaduseelnõus ja mis oli kokkuleppes. 

Ma [suhtusin] skeptiliselt võimalusse, et Eesti saab kolme aasta pärast vähendada julgeolekukulusid ja vabaneda julgeolekumaksust. Tegelikult ma soovitasin valitsusele juba tookord seda, mis siin kirjas on: me tõstame maksumäära. Kui ei saa teisiti, tõstame maksumäärasid, aga ärme teeme paralleelsüsteemi: eritulumaksu ettevõtetele, kahte süsteemi. Ja ärme räägime sellest kolmest aastast. Uus valitsus saab nagunii muutusi teha maksudes.

Ma arvan, et tegelikult läbirääkijatel oli natuke piinlik ka, et on nii kummaline maksusüsteem. Oli vaja ka öelda, et see ei ole püsiv. Need on need ebaregulaarsed elemendid asja juures. Eks see oligi see põhjus, laua taga ei suudetud kokku leppida regulaarset süsteemi. Sisult oli see ebaregulaarne nagunii ja pidi ülevaatamisele minema. Aga kuna selged sihid on klaarimaks saanud, siis ei ole mõtet enam teha nägu, et meil on aega teha hankeid ainult sel juhul, kui need kolme aastaga läbi saavad.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Praeguses olukorras on tegelikult inimeste toimetulek ka julgeolek. Enne mul natukene riivas kõrva see, et kui teilt küsiti, kuidas maksutõusude jäädavaks muutmine aitab kaasa inimeste toimetulekule, siis te ütlesite, et see annab inimesele kindlust, et riik saab hakkama. Ma väga vabandan, aga mis saab riigist, riigi toimetulekust, kui inimesed ja pered ei saa hakkama? Ikkagi inimeste toimetulek on riigi toimetulek, mitte vastupidi. Inimeste parem toimetulek tagab ka nende suurema kaitsetahte, tagab riigi parema toimetuleku ja selle kaudu tagab muidugi ka parema julgeoleku riigile. Aga kui ma kuulan teid, siis mulle jääb mulje, et teil on selline loogika, et on olemas justkui eraldi riik oma toimetulekuga ja siis eraldi selles riigis elavad inimesed oma toimetulekuga.

Aitäh muljetamast! See retoorika tegelikult … Küsimust ei olnud, eks ole. Ma siiski ütlen, et ega see retoorika ei muuda ju tõsiasja, et see eelnõu vähendab makse. See eelnõu vähendab makse väga oluliselt, teeb konkreetse inimese elu, maksumaksja olukorra kergemaks. See retoorika ei muuda ka seda, et ma ei öelnud seda, et riik ja kodanik on lahus, vaid vastupidi. Kodanik võidab sellest, kui riik saab hakkama ja saab talle appi tulla. Ma ütlesin seda. Nii et ärge sõnastage tagurpidi mu lauseid ja katsuge püsida eelnõu raames. See eelnõu vähendab kodanike maksukoormust sellega, et parandab nende toimetulekut. Aga selleks, et riik tugevamaks saaks, tuleb maksud muuta nähtavas tulevikus püsivaks, mitte öelda, et olukord sõltub [suurel] määral valimistsüklist. 

Konkreetsete perede massiliseks mureks on muutunud see, et kardetakse sõda, kardetakse, et venelased tulevad. Et venelased tulevad! Kas te tahate seda sõna kuulda? See on päris lugu. Ja iibe järsk langus sõja ajal on seotud ka sellega, üldise ebastabiilsusega. See on perede valik mitte soetada lapsi, see ei ole Eesti riigi valik.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra rahandusminister! Ma olen täiesti veendunud, et ei siin saalis ega ka mujal Eestis ei ole inimesi, kes ei tahaks, et riik oleks kaitstud. Aga ka minus tekitas küsimusi seesama väljend, et kui riik saab hakkama, siis Eesti inimesed nagu võidavad sellest. Reaalsus on aga see, et väga paljud inimesed peale neid maksutõuse, peale nende põlistamist enam hakkama ei saa. Ma ei räägi siin sellest, et hariduslik ebavõrdsus suureneb ja et ääremaad tühjenevad. Küsimus, millele ma ootan teie vastust, on tegelikult selle kohta, et veidi rohkem kui aasta tagasi oli Eestis riigivõlakirjade märkimine. Nii inimestel kui ka juriidilistel isikutel oli võimalik seda teha. Kas valitsuses on arutatud, kas on veel plaanis midagi sellist teha? Need, kes tahavad ja suudavad neid võlakirju osta ja sellega oma panuse anda, saaksid seda siis teha. 

Aitäh! Jätke need hinnangud andmata, sel juhul võib-olla saate parema vastuse. See teie küsimuse sissejuhatus langes kokku eelküsija omaga. Miks te jätkate seda retoorikat, et inimesed ja riigid on kuidagi lahus ja riigi toimetulek ja kodanike toimetulek ei ole seotud? Minu pikaajaline poliitiline tegevus, muide, ei ole olnud rikaste huvides. Aga see sissejuhatus – kolmveerand minutit te tegelikult kommenteerisite seda, nagu oleks riigi ja kodaniku toimetulek eri asjad. 

Kui haridusest [rääkida], siis mina olen võidelnud hariduse eest. Te mäletate seda tõenäoliselt. Haridusministrina oli minu suurim vastasseis seotud sellega, et püüti ehitada haridust kihistavat süsteemi. Ma võitlesin selle vastu. Ma olen pikaajaliselt võidelnud solidaarse tervishoiusüsteemi lõhkumise vastu. Aga selleks, et see solidaarsus, see ühetaolisus püsiks, peab riik hakkama saama. Ta peab hakkama saama teenuste ühetaolise pakkumisega. Selleks on vaja tal korras rahandust. Ta peab hakkama saama nõrgemate abistamisega. Selle eest ma võitlen. Selles eelnõus nõrgematele tuleb appi see, et eritulumaks kaob ja tegelikult toimib ka majandusstiimul, et nõrgematel on parem lootus pääseda tööle, kui tööjõu hind on ettevõtja jaoks madalam. 

Nüüd võlakirjade teema. Ma arvan, et see ei puuduta nõrgemaid üldse. Võlakirjad ei ole mingisugune muu asi kui riigi laenamine. Omistada neile mingisugust väga erilist väärtust või erilist sisulist, temaatilist väärtust õnnestub väga harva. Ühel juhul täna käis see teema läbi. Me sätestame nüüd ühe minu ette loetud eelnõu kohaselt rohevõlakirja. Aga te pidasite siin vist silmas natukene riigikaitset või mida iganes ja kodaniku võimalust [võlakirju] osta. Ma ei saanud [päris hästi aru]. Te kulutasite aja rohkem hinnangutele kui küsimisele, et ma oleks aru saanud, millele teie küsimus on suunatud. 

Eesti võlakirjad ei ole mingisugune asi, millel oleks riigis lai turg. Me oleme siseriiklikke võlakirju ka tagasi hoidnud, teades, et eraisikud selleks sääste tõenäoliselt ei kuluta. Inimesed pigem ei osta neid võlakirju. Ja see juhtus ka selle augustikuise emissiooniga. Aga no see ei ole viimane, mida me riigina teeme. Ei ole ka viimane Eesti Energia võlakirja emissioon, millest äsja teatati, 5% pakutakse. Kui enne pakuti jaeinvestorile Enefit Greeni aktsiat veidi ebaõnnestunult, tasakaalustamata portfelli ja sidumata tarbijaga, arvestamata kontserni kauplemispiiranguid, siis nüüd me kompensatsiooniks pakume võlakirju. Nii et riik üldiselt ikkagi peab laenama ja proovib võimalust laenu anda pakkuda ka kodanikele. Selle kohta vist oli küsimus.

Nüüd enne, kui Anti Allas saab küsida istungi juhatajalt, [ma märgin, et] 645 SE, hea minister, minu hinnangul ka vastas võlakirjadele. Anti Allas, küsimus juhatajale.

Aitäh, austatud eesistuja! Lihtsalt stenogrammi huvides tahan mainida, et härra rahandusminister on korduvalt kommenteerinud, kuidas inimesed võiksid siin saalis küsida, aga tegelikult ta jättis kaks korda vastamata minu küsimusele, milles polnud mingit kommentaari, oli sisuline küsimus. Nii et olgu see teadmiseks.

Protseduurikaga ma siin seost ei leidnud. Te mainisite ära oma kaks küsimust. Järgmisena Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma tahaksin ikkagi tulla tagasi oma eelmise küsimuse teema juurde ehk astmeline tulumaks versus ühtne. Te ütlesite, et tegelikult kõik need riigid, kes on astmelise tulumaksu süsteemi rakendanud, on teinud vigu, ja meie teame paremini. Mainisite Leedut ja Lätit. Aga asi on selles, et Lätis kehtib juba kuuendat aastat progressiivne ehk astmeline tulumaks ja Leedus juba seitsmendat aastat. Põhimõtteliselt see ühtse tulumaksu määra klubi on liikmetest tühjaks jooksmas, seal ei ole enam ühtegi niinimetatud vana Euroopa riiki. Sinna on jäänud minu poolt juba mainitud Bulgaaria ja Rumeenia, kes ei ole, ma arvan, rahandus- ja finantsmaailmas väga suureks eeskujuks. Kas tõepoolest ikkagi Eesti valitsus eesotsas Reformierakonnaga …

Teie aeg! 

… teab, kuidas rahandus- ja maksuasju ajada, paremini kui kõik Euroopa Liidu riigid, välja arvatud mõned üksikud?

Jaa, vaat kui see piirduks ainult riikide tarkusega, siis selliseid maksusüsteeme ei tehtaks. See on niisugune populistlik poliitika, mis ikka siin ja seal sisse sõidab. Ma ei öelnud Läti ja Leedu kohta, et neil on [ühetaoline tulumaks]. Ma isegi ei tea täpset seisu, sest nad on seal edasi-tagasi midagi teinud minu arust. Aga ma ütlesin, et neil on see olnud, ja ma olin korrektne. Nad on meie järgi seda teinud. See, et nad selle ära muutsid, neile konkurentsivõimelisust kindlasti juurde ei ole andnud. Ja veider oli, ma usun, Läti puhul see, et nad ühelt poolt kehtestasid sotsiaalmaksu lae, sest see oli populaarne, aga teistpidi läksid tegema solidaarsusmaksu, mis võtaks teisest kohast tulumaksu, sedasama asja maksustaks teistpidi. No sellised veiderdamised, et meeldida ühele või teisele ja kokkuvõttes konkurentsis kaotada, teha maksusüsteem keerulisemaks. Need on ikka populistide algatused. 

Ma ei ole sidunud muide riigirahanduse seisu ja maksusüsteemi selliselt, nagu te ütlete. Ja ma ütlen, et Euroopas on tehtud riigirahanduses palju vigu maksusüsteemide puhul, mis on väga keerulised, väga administratiivselt koormavad nii ettevõtjatele kui ka maksumaksjatele. Maksukoormus on keskeltläbi üle 40%. Ja teiselt poolt ka kulude kuhjumine: pole suudetud kontrollida sotsiaalkulusid ja makstakse kokkuvõttes laenuintressideks rohkem kui kaitsekuludeks. Seda tuleb ikkagi veaks nimetada, kui ei suudeta eelarveid kontrollida. Seda tuleb nimetada veaks. 

Praegu on oodata, et NATO tippkohtumisel tõuseb teemaks kaitsekulude miinimum kõigile liikmetele. Keegi siin ütles, proua Izmailova püüab siin ironiseerida minu teadmiste üle. Ma aastaid-aastaid olen kohtunud rahandusministritega, osalenud riigirahanduse aruteludes. Ma tunnen seda valdkonda. 

Minu viimane kahepoolne kohtumine oli ühe NATO asutajaliikme [esindajaga], kes ütles, et … Mul ei ole vist viisakas seda riiki nimetada, aga see ei olnud esimene asutajaliikme [esindajaga] kahepoolne kohtumine loomulikult mul selle perioodi jooksul. Ta ütles, et näed, meil oli eesmärk 2029. aastaks 2% saavutada, nüüd me teeme seda rutem ja see on suur pingutus. Ja see ongi selles ühiskonnas väga suur pingutus. Aga ta oli täiesti nõutu. NATO tippkohtumine paneb peale hoopis kõrgemad numbrid. Ta vangutab pead, ta ei tea, kuidas seda teha. Aga see on sellepärast, et nende laenukoormus on võrreldav 100%-ga SKP-st. Nii et igal juhul riigirahanduses on meil targem õppida teiste vigadest, kui ise neidsamu teha. 

Maksusüsteemi konkurentsivõime kohta ma juba ütlesin. Ja tegelikult ma vastasin ka Anti Allase küsimusele. Nii et ei ole vaja juhatuse kaudu neid asju põrgatada. Küsige siis selliselt, et küsimus [oleks selge]. Ma ei saa ette heita, et te olete olnud see, kes enamuse aja tänitamiseks kasutab, te ei tee seda. Aga teie etteheide tegelikult ei olnud õiglane. Ma püüdsin teie küsimusele mõlemal korral vastata ja enda teada ka vastasin.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Ma pean ütlema, et sa unustasid küsimuse ära, kui ma eelmine kord küsisin. Ma küsin nüüd uuesti. Kas ma saan õigesti aru, et julgeolekumaks on selle [eelnõu kohaselt] täielikult tühistatud? Ja kui see on nii, siis ma küsin, milline on protsent, kui pensionär teisest ja kolmandast sambast raha välja võtab. Kas see on sama, mis on kehtinud ja kehtib ka täna, 10%? Julgeolekumaksu ajal oleks see protsent tõusnud. Milline on see 2026. aastal? Küsin seda, et ei tekiks olukorda, kus inimesed, kes täna ei tahaks teisest või kolmandast sambast oma raha välja võtta, hakkavad välja võtma selle kaalutlusega, et äkki mingi protsent tõuseb. Kas sa saad täna siin kõnepuldis öelda, milline on see protsent 2026. aastal?

Aitäh! Ma möönan, et ma kommenteerisin teie väga teravaid kommentaare minu algatuse ja erakonna aadressil ja selle vastuse jätsin mainimata. Mulle tundus, et ma kõnes mainisin, et pensionidele saavad osaks kergendused, seda 2% [lisaks] neile ei tule. Ma arvan, et ma ikkagi ütlesin seda. See häiris mind väga, et see kehtis. Mõlemad need jäävad, need protsendid 10 ja 20 kuuluvad pensionide süsteemi, mida ma kavatsen kaitsta. Minu meelest need on pikaajalised kogumised ja lubadused ja ma loodan, et vähemalt nende puhul ei hakata mingit astmelisust toppima. Pensioniraha kogumine peab olema atraktiivne. Nii et jah, see küsimus oli teil tõesti, ma loodan, et sai nüüd vastatud. Aga kõnes ma usutavasti nimetasin seda.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tulumaksu määra tõus kahtlemata on inimestele raske. Kõik need maksutõusud on väga lühikese aja peale jäänud ja see muudab olukorra väga keeruliseks. Aga kas ministeerium või valitsus praegu arutab ka seda, kuidas riigiametnike arvu tervikuna vähendada, et halduskoormust väiksemaks saada? See on ikkagi päris suur. Te olete ise ka öelnud, et riigiametnike palkasid on vaja tõsta, et head ametnikud püsiksid tööl. Kuidas teil on? On teil vaatluse all ka see, kuidas ikkagi ametnike arvu vähendada? Need lõputud maksutõusud ei ole lahendus, kui me riiki ennast õhemaks ei tõmba.

Aitäh! No ma ütleks küll, et maksutõusudega siin tegemist ei ole, on maksude vähendamisega. Kordan üle: see on makse vähendav [eelnõu]. Maksutõusude põhjuse ma nimetasin ka. Need ei ole seotud ametnikega, need on seotud sõjaga ja eelarve defitsiidiga minevikus. Ametnike arv ministeeriumides – ma olen siin nimetanud numbreid 3000 ja 2800, nüüd pean ütlema, et see on langenud juba 2500-le. Paraku, kuigi eesmärk on riigi enda kulutusi vähendada, ei ole siin suurt kokkuhoidu. 

Ja ametnike demoniseerimise vastu ma tegelikult tahaks veel kord öelda, et need on väga väärtuslikud inimesed riigile ja ma tahaks neile, nagu teiegi ütlete, väärikat palka maksta – nii palju kui see on võimalik. Nad on kõrgharidusega, omavad väga suurt know-how'd ja võrgustikku, mis on Eesti riigi kestvuse ja kvaliteedi seisukohast kindlasti väga oluline. 

Suuremad kulud lähevad meil hoopis mujale. Kui avaliku sektori paisumisest ja kõigest sellest räägitakse, siis tavaliselt valetatakse. Ma ei omista seda teile. Avaliku sektori alla loetakse ka riigiettevõtete elektrikud piltlikult öeldes. Kui nad saavad ettevõtjatest töövõtjateks, ei saa neid selle pärast ametnikeks tituleerida, nagu siin üks kommertspank regulaarselt sõnumeid tootes teeb. Me peame iga kord parandama: 50 000 sellest 130 000-st on haridustöötajad. Kas nad on koormaks? Ma ütleks, et nad on ikkagi väetis Eesti ühiskonnale. Samas see ei tähenda, et hariduses ei ole struktuursed reformid paratamatud, et neile tagada koormus ja väärikas palk. Ja meditsiinitöötajad, eks ole. Arvuliselt on neid rohkem ja palgatõusu edetabelis troonivad praegu meditsiinitöötajad. Jällegi me ei saa öelda, et nad on ametnikud, et nad on riigile koormaks, et nad on kuidagi asi, mille nimel ei tohi makse koguda. Aga teema muidugi on mitmeharuline.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et OECD on käibemaksu hinnanud majandust mittekahjustavaks, kuna ettevõtted on sellest vähem pärsitud ja eksport soodustatud. Aga tõepoolest, mitu korda on tulnud juba küsimus, mis saab inimestest. Mina olen teiega sama meelt, et me kõik oleme riik ja me kõik anname oma osa majandusse. Ja tõepoolest, maksupoliitikaga ei saa sotsiaalprobleeme lahendada. Aga te peate tunnistama, et käibemaks küll ei kahjusta majandust, ent igapäevase toidukorvi, mis on niigi kiiresti kallinenud viimastel aastatel, muudab selle tõus veel kallimaks. Kui maksusüsteem ei ole hea viis sotsiaalpoliitika tegemiseks, siis mis on need leevendavad meetmed, mida võiks riigieelarvesse planeerida? Näiteks koolitoit muutub kallimaks. On see meede siis koolitoidu toetuse tõstmine või huvihariduse toetuse tõstmine või näiteks toimetulekupiiri tõstmine? Mis on need viisid, millega kompenseerida käibemaksu tõusu nendele leibkondadele, kelle toimetulek on raske juba praegu? 

Teie aeg! Aitäh!

Aitäh! Toidu[ainete] käibemaksu puhul on tegelikult jutt ju ka kõige vaesema detsiili puhul protsendist või paarist inimese eelarvest. See tõesti on marginaalne kulu, kuigi loomulikult ebameeldiv. Teatud asjade puhul tuleb seada prioriteete ja te nimetasite mitu väga head prioriteeti. Riigi toimetulek tähendab ka seda, et kõige vaesemaid, kõige nõrgemaid saab otseselt toetada. Ma ei ole kindel, mis on koalitsiooniläbirääkijate [seisukoht], aga toimetulekupiiri tõstmise ettepanekule olen ma andnud toetuse. Ma olen koalitsiooniläbirääkimistel selle ettepanekuga nõus. Kas see läbi läheb, seda ma praeguses kitsikuses ei tea. Ma olen ka pensioni baasosa tõstmist pidanud mõistlikuks sammuks. Mitte küll kõiki neid algatusi, mis pensione võrdsustavad, aga baasosa tõstmist küll.

Aga koalitsiooni üldistes poliitikates on tähelepanu [fookused] erinevad. Minu oma on alati olnud seal allotsas. See puudutab toimetulekut nii teenuste [osutamise] kui ka toetuste poolest. [Fookuses on] kõige nõrgemad ja, ütleme siis, ühtlast toimetulekut võimaldav teenuste pakkumine. See eelnõu sisaldab maksuvaba miinimumi taastamist ja ma olen sellega rahul, kuigi see loomulikult absoluutsummades tundub tilluke. Need teised [meetmed], mida te nimetasite, on ju summadena ka justkui väiksed, aga vaesele inimesele asi seegi. Riigi toimetulek samas on neile olulisem kui jõukamatele.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea minister! Minu eelmisele küsimusele vastates, Jürgen, sa ikkagi natukene hakkasid eksitama. Tegelikult maksud ju tõusevad. See ei ole päris nii, et kui te sellest maksutõusust, mida te julgeolekumaksu näol ette nägite, tulete veidi allapoole, siis maksud langevad, nagu sa väidad. Tegelikult ei lange ju. Maksubaas tegelikult oli ette nähtud, teil oli tõus ja nüüd te lihtsalt sellest suurest tõusust teete natukene väiksema tõusu. Selle peale ei ole [õige] öelda, et maksud langevad. Tegelikult üleüldist maksukoormust te ju tõstate.

Aga tulen tagasi ametnike arvu juurde. Sa rääkisid siin küll üleüldiselt ametnikkonnast, aga neid niinimetatud valgekraesid on meil ikkagi tuhandeid ja tuhandeid. Tegelikult on vaja üle vaadata ka ametnike arv. Kas sellega tegeldakse? Alati, kui ametnike arvu vähendamisest räägitakse, siis hakatakse kohe küsima, kas te tahate siis politseinikke ja päästjaid vähemaks võtta. Ei taha! Aga on vaja vaadata, kas riigil ikkagi juhtivspetsialiste nii palju vaja on. Kas sellega tegeldakse?

Aitäh! Ärge omistage mulle eksitamist! Ma ei ole eksitanud, ma olen rääkinud nii, nagu asjad on. Need on tarbetud etteheited. Kokkuvõttes me ju selle eelnõu kohaselt vähendame maksukoormust, mis oleks muidu tulnud. Me vähendame seda ka maksuküüru kaotamisega. Siin Aivar Kokk heitis ette mingit valimislubadust ja rääkis mingist 700 miljonist ja nii edasi. Head valimislubadused ja lubadused üldse on täitmiseks, aga head kindlasti. Ja me tõepoolest täidame oma valimislubadust. Aga seda on ka maksupoliitika ja sotsiaalse [mõju seisukohalt] korduvalt seletatud, et inimesed jäeti maksuküüruga ju keskeltläbi ilma maksuvabast miinimumist. Me taastame selle. 2% kõigilt tuludelt tähendab seda, et meil ei olnud maksuvaba miinimumi, kuigi maksuküür oli juba kaotatud. See oleks realiseerunud 1. jaanuarist. Me astume sellele vastu, püüame eelarvega defitsiidi piires hakkama saada, püüame ka kaitsekuludega hakkama saada. Kokkuvõttes me kaitseme riiki, kaitseme riigi rahandust ja kaitseme sedapidi ka kodanikku. Nii et üksikisiku tasemel ei ole mõtet meie samme ette heita. Üksikisik sõltub riigist seda rohkem, mida vaesem ta on.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks annan sõna juhtivkomisjonis toimunud arutelu [tutvustamiseks]. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu kahel istungil. Kõigepealt siis eelmisel neljapäeval, 15. mail erakorralisel istungil, kus tehti konsensuslik otsus panna eelnõu täiskogu päevakorda ja määrati ka komisjoni esindaja selle eelnõu menetluses. Esmaspäeva, 19. mai istungil tutvustas rahandusminister eelnõu ja vastas küsimustele. Küsimuste teemad olid osalt sellised, mis olid ka täna kuulda. Diskussioon jäi siiski viisakaks, kuigi läks aeg-ajalt väga elavaks. See keskendus eelkõige elanikkonna erinevatele sissetulekutele, erinevatele sissetulekugruppidele, sealhulgas pensionäridele. Esmaspäevasel komisjoni istungil toimus ka hääletus: hääletusele läks komisjoni ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, mis sai 6 poolt- ja 3 vastuhäält. Minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Paraku on ettekandja juba ära läinud. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et ma olen alati hinnanud Jürgeni julgust tõde rääkida. Aga nüüd üle pika aja täna siin saalis olles ja kuulates eelnõude arutelu, eriti viimase eelnõu oma, üks vale järgnes teisele valele. Ja see on ääretult kurb. 

Alustame sellest, et tegelikkuses, kui 2019–2020 olid Isamaa, Keskerakond ja EKRE võimul, siis tänu nendele otsustele, kui me vähendasime makse, aktsiise, andsime ettevõtjatele kolmeks kuuks palgatoetust, oli järgnevatel aastatel Eesti majandus selgelt Euroopa kõige kiiremini arenev majandus. See on fakt. Ja seda ei ole võimalik kuidagi ümber lükata, sest see on must valgel. 

Neli järgmist valitsust on näidanud ainult ühte: paljude maksude tõusudega on võimalik majandus viia langustrendi. Eelneval perioodil üheksa kvartalit järjest oli Eesti majandus languses tänu sellele, et kõigepealt [vähendati] lasterikaste perede toetusi, siis tõsteti makse ja sellest aastast võeti pensionäridelt paljalt sellega, et keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, ära 17 miljonit eurot. Ja nüüd me räägime, et on vaja jälle makse tõsta. 

Meile on täna selge, et tulumaks on järgmise aasta 1. jaanuariks viimase kolme aastaga tõusnud 20%. Ma rõhutan: 20%! Siin mõned Riigikogu liikmed ei ole aru saanud, mis on protsent ja mis on protsendipunkt. Tuleb selgelt öelda, et tõus on küll 4 protsendipunkti, aga 20-st 24[-ni] on 20%. Sama lugu on käibemaksuga. 1. juulist käibemaks tõuseb ja kokku on see viimaste aastatega tõusnud ka 20%. Ja siin keegi püüab väita, et inimeste heaolu paraneb tänu sellele, et kõige olulisemad maksud ehk eraisiku, füüsilise isiku tulumaks ja käibemaks tõusevad 20%. Kõik on nagu hästi. 

Ja siis tuleb Reformierakond koos sellega, kellega ta koalitsioonis on, oma pika plaaniga. Toetust enam sellel pikal plaanil ei ole, aga koalitsioonil see [plaan] ikkagi on. Et nüüd tuleb väga hea [aeg], teeme kõigil inimestel tulumaksuvabaks 700 eurot sõltumata sissetulekust. See kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus viib riigieelarvest ära tänaste arvutuste järgi järgmisel aastal vähemalt 550 miljonit. Lisame sinna planeeritud ettevõtete 2%-lise [kasumi]maksu. Ma ütlen, et tõesti oli suur jaburdus selline eelnõu teha, lihtsalt sellel põhjusel, et see ei too riigieelarvesse suurt midagi sisse, aga oli planeeritud, kui ma õigesti mäletan, 140 miljonit. Ehk suurusjärgus 700 miljonit eurot on järgmine aasta on vaja riigieelarvest leida. 

Ja ärme räägime siin kaitsekuludest. Julgeolekumaks kaitsekulude jaoks selle seaduseelnõu kohaselt tühistatakse. Teiste sõnadega ei korjata raha julgeolekuks, vaid raha korjatakse Reformierakonna valimislubaduste täitmiseks. 

Ma julgen siit öelda ka väga selgelt, et ei ole üldse häbi, kui erakond võitleb oma valimislubaduse täitmise eest. Isamaa on ka alati selle eest võidelnud ja 2011. aastast alates on ta oma valimislubadusi alati täitnud. Aga seda tuleb ausalt öelda, et inimesed, me koormame teid 2 miljardi euroga aastas, aga tagasi saate 550 miljonit. 

Palun kolm minutit.

Kolm mitutit lisaks.  

Ehk väga selgelt ainult üks neljandik tuleb inimestele tagasi, ülejäänud korjatakse ära. Kui keegi arvab, et see on kuidagi madalapalgalistele tulus, siis, sõbrad, 1200 eurot on ka täna tulumaksuvaba, sõltumata kõigest muust. Kui [mõelda], et see inimene läheb poodi ja peab toiduainete ja kõige muu [ostmisel] käibemaksu maksma 20% rohkem ja tema palgalt võetakse 20% tulumaksu rohkem, siis ei ole seal tegelikult ju mingit võitu. Kui keegi ütleb, et see astmeline madalapalgaliste tulumaksuvabastus oli halb, siis räägime aastast 2017 ja milline oli varem, enne seda tulumaksuvabastus, siis oli see number alla 400 euro. Sel ajal oli see väga korralik asi. Jah, see on ajale jalgu jäänud ja täna peaks olema see alus tunduvalt kõrgem. Aga võtta ära riigieelarvest üle poole miljardi euro ainult selleks, et Riigikogu liikmed saaksid järgmisest aastast iga palga pealt 700 euro ulatuses tulumaksuvabastust ehk natuke üle 100 euro [rohkem] kätte, on jabur. 

Kui Jürgen ütleb, et valgekraesid on ainult 2500 alles jäänud, siis me teame väga hästi, et neid on pea 24 000. Kokku on maksumaksja palgal inimesi üle 130 000. Jah, seal sees on õpetajad, aga selle ligi 24 000 sees ei ole. Kui keegi küsib, kas ametnikud on tublid, loomulikult on tublid. Aga kas meie riigis suudab maksumaksja üleval pidada nii paljusid inimesi? Kindlasti ei. Need inimesed on meil oodatud [mujale] tööturule. 

Ettevõtjad väidavad, et on vaja tööjõudu sisse tuua. Me näeme, mis [seis] on täna töötukassas: järjekord kasvab, 60 000 inimest ootab tööd. Needsamad haritud inimesed on teretulnud ka eraettevõtlusesse, tootvale [tööle], sest nad on tõesti haritud, aktiivsed, julged. Lihtsalt ei ole enam võimalik [samamoodi jätkata]. Maksumaksjaid on meil 640 000 juures. Ja kui me arvestame, et neist 140 000 me peame üleval pidama, siis lihtsalt on ettevõtete koormus väga suureks läinud. Nii et kui keegi räägib, et tõstame makse, siis mina ütlen, et vähendame ka kulutusi ametnikele ja üldse valitsemiskulusid. 

Sealt on lihtne leida kokku 300–500 miljonit. Ei ole keeruline! Kui keegi arvab, et see on keeruline, siis tegelikult ei ole. Ma mäletan, 2020. aastal oli tegelikult see skeem paigas, kuidas iga aasta vähendada 5% valitsemiskulusid. Aga nüüd me näeme, et eelmine aasta hoopis ametnikkond kasvas, erinevate andmete järgi 700–1000 inimest võeti valitsussektorisse hoopis juurde, mitte ei vähendatud töötajate arvu.

Teie aeg! Kaheksa minutit …

Nüüd me kuuleme uudistest iga päev, kuidas ministeerium inimestel palka tõstab. Igal juhul see eelnõu on kuritegelik. Ei maksutõusudele! Lõpetame selle jama! Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Head rahvasaadikud, head kolleegid! Me küll kaotasime praegu rahandusministri, aga ju tal on olulisemaid asju, millega Riigikogu istungi ajal tegeleda. Meie ees on eelnõu, mis parimate traditsioonide kohaselt kannab nime ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise eelnõu. See lihtsustamine tuleneb sellest, et Reformierakond alguses tegi ettepaneku maksustada ettevõtlustulu ja siis loobus sellest ettepanekust, ta põhimõtteliselt lihtsustas Eesti inimeste elu. Nii käibki Reformierakonna rahanduspoliitika.

Siin esines rahandusminister, kes selgitas, kes kõik on süüdi. Süüdi on näiteks Donald Trump, kes suhtleb diktaatoritega. Süüdi on Vladimir Putin, kes jagab meie valitsusele suuniseid, ja valitsus hoolikalt neid täidab. Süüdi on Jüri Ratas, kes kümme aastat tagasi koos sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga otsustas tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Need kolm apokalüpsise ratsanikku segavad Reformierakonna targa ja läbimõeldud rahanduspoliitika elluviimist. Kindlasti tuleb ka neljas ratsanik ja viies ja nii edasi. Reformierakonna kompetentsus on lihtsalt selline, nagu ta on. Eesti on kolm aastat järjest olnud viimasel kohal majanduskasvu poolest Euroopa Liidus ja pidevalt on keegi teine süüdi. 

Tegelikult igaüks, kes vähegi saab aru, kuidas majandus toimib, teab, et Eesti käekäik on tingitud valitsuse otsustest. Kui sa tõstad makse majanduskriisi ajal, siis loomulikult majandus kasvama ei hakka. Sellest saavad kõik riigid Euroopa Liidus aru, välja arvatud Eesti. Kui mõelda selle peale, mis rolli Reformierakonna valitsuse poliitikas mängib Vladimir Putin, siis tõepoolest, mis võiks olla Venemaa jaoks parem kui nõrk Eesti majandus? Reformierakond viib seda narratiivi väga edukalt ellu. Kas Jürgen Ligi näeb Putinit unes või tulevad tõepoolest, nagu ta väidab, sealt mingid otsused, seda ma öelda ei oska. Aga fakt on see, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus on teinud Eesti majandushävingu jaoks rohkem kui ükskõik mis teine režiim maailmas. Ja loomulikult see eelnõu jätkab seda. 

Nagu siin kõlas sotsiaaldemokraatidelt, kes koalitsioonis olles ise mängisid kaasa selle plaani koostamisel, kõige vaesemate inimeste maksustamine paratamatult hävitab Eesti julgeoleku ja pidurdab Eesti majanduse arengut. Kui sa võtad inimeste käest viimase, siis loomulikult ei lähe nad poodi, nad ei saa tarbimisse panustada. Ja tekibki selline majanduslanguse spiraal, mida me oleme Eestis näinud juba kolm aastat. 

Lahendusi on. Lahenduseks on kahtlemata pankade kasumimaks, astmeline tulumaks ja ka riigisektori vähendamine, mis Reformierakonna valitsemise ajal on jäänud paljaks lubaduseks. Iga aasta tuleb ametnikke juurde. 

Ma võtaksin 30 sekundit lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Ja see tähendab ka riigisektori kulude kasvu. Ühtegi sammu [vastupidises] suunas Jürgen Ligi ei tee. Ta on korduvalt väitnud, et tal on selle poliitika elluviimiseks isiklik mandaat, tema on valimiste võitja koos Reformierakonnaga. Aga fakt on see, et Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel umbes 44% häältest, praegu on nende reiting 20% või parimatel päevadel 21%. See tähendab seda, et mitte mingisugust mandaati selle poliitika elluviimiseks ei ole.

Jürgen Ligi, nagu ka eelmine peaminister on rahvale valetanud. Kui Kallas ütles, et Reformierakond makse ei tõsta, siis Jürgen Ligi praegu põhjendas seda valet sellega, et enne valimisi ei saagi inimestele tõtt rääkida. Sellepärast et see on nagu referendum. Keegi ju ei hakka referendumil maksutõusu heaks kiitma ja samamoodi ei hääleta keegi valimistel erakonna poolt, kes soovib maksutõusu. 

Ja nüüd Jürgen Ligi tuli muutma ajutist julgeolekumaksu. Ta tegi sellest püsimaksu, kuigi hiljuti, alles mõni kuu tagasi, lubati siinsamas Riigikogus, et see maks on ajutine, kehtib kuni valimisteni 2027 ja siis [ehk teised] terakonnad otsustavad selle maksu saatuse. Läks teisiti, Reformierakond valetas jälle. 

Ma väga loodan, et inimestel ei lähe see meelest ära ja valimistel, nii kohalikel valimistel sel aastal kui ka Riigikogu valimistel kahe aasta pärast, tuletatakse neile meelde, et valetada ei tohi. Keskfraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Ma väga loodan, et paljud Riigikogu saadikud liituvad selle ettepanekuga. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Lugupeetud saadikud! Saan eelkõnelejatega ainult nõustuda, mis puudutab mandaadi täielikku puudumist nende maksutõusude tegemisel. Me peame seda meelde tuletama, sest muidu kordub see kõik järgmistel valimistel samal moel. Valetatakse, hanitatakse, petetakse ja sellele lisanduvad kõikvõimalikud muud manipulatsioonid. Tuleb jälle uus Prigožini skandaal, tuleb jälle Stroomi ranna skandaal. 

Vaadake, see on üks erakordne võimuallikas, kui valimistel manipuleerida. Olgu see R-Hooldusest supsutatud raha või kuskilt mujalt – võidad valimised, võidad ka õigussüsteemi endale. Kes määrab – kes määrab, mitte ei vali – õiguskantsleri? Õiguskantsleri määrab see, kes on korralikult supsutanud, kes on korralikult ämma kappides möllanud. Kes määrab riigikohtunikud? See, kes on korralikult supsutanud, ämma kappides möllanud. Riigikohtunikud otsustatakse ära siin. Aga kui valimised osutuvad ebaõiglasteks, siis tekib meil ka ebaõiglusele tuginev kohtusüsteem, on ebaõiglust toetav õiguskantsler või siis selline, kes üldse midagi ei toeta ja on vait tellijate soovil, kes on siit tulnud, kes on korralikult supsutanud. Samamoodi riigikohtunikud: kui valimiste ajal petta, valetada, siis on võimalik saada Riigikohtust ideoloogiliselt sobiv [lahendus]. 

See on näide sellest, kuidas Eesti riiki on pikalt valitsetud. Piisab ühest Prigožini skandaalist, ja valimised on taskus. Piisab e-valimistest, ja valimised on taskus, kuna e-valimised on kontrollimatud. 

Kõik need on mitteusaldusväärsed otsused. Valijate usaldus peaks olema a ja o, mille alusel siin majas oleks võimalik tegutseda. Teil seda usaldust ei ole. Numbriliselt on toetus koalitsioonile alla 20%. Ja kui me võtame nende hulgast maha eelistuseta valijad, siis umbes 13% otsustab meie majanduse kängumise üle. Umbes 13% otsustab radikaalse energiasüsteemi lammutamise üle. Umbes 13% valijatest otsustab kõige üle. Ja sellega on halvasti.

Vabandust, Anti, ma tuletan meelde, et ettevõtlustulu lihtsustatud [maksustamise] teema on arutusel. 645 SE.

Aitäh meelde tuletamast! Ma küsin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aga mina räägin sellest, et teil puudub igasugune mandaat maksutõusudeks. Ja see ongi kõige olulisem. Te tulete siia jälle maksutõusudega, kuigi teil ei ole mitte mingit usaldust. Eriti kurvad lood on Eesti 200-ga. Teil ei ole üldse mingisugust õigust valitsuses istuda, sest teie oma valijad ei toeta teid. Te olete kaotanud täielikult omaenda valijate usalduse. Usalduse puuduse tõttu te ei tohiks tegelikult ühtegi sammu astuda ja peaksite laiali minema. Nii lihtne see ongi. 

Vaatame, kas teisiti ka saab, kas või julgeolekuteemade puhul. Loomulikult, julgeoleku taha on kõige kergem pugeda, kui hakatakse majandust ruineerima, kui hakatakse ettevõtete ja majapidamiste olukorda keerulisemaks tegema. 

Aga mida tegid lätlased? Lätlased peaksid meile igas mõttes eeskujuks olema: nii läti keele positsiooni kindlustamisega, Rail Balticu rahade raiskamise tõkestamisega kui ka oma maksupoliitikaga. Nimelt teatas Läti, et ta ei plaani kaitsekulude tõstmist maksutõusudega katta. Selle asemel asutavad lätlased kaitse- ja julgeolekufondi, emiteerides miljardi eest valitsuse 5-aastaseid võlakirju. Ja peaminister lubas, et erinevalt Eestist maksud ei tõuse. See on oma rahvalt laenamine, mis on kõige mõistlikum. Meie eelmine riigivõlakirjade emiteerimine oli väga edukas, suurema osa sellest emissioonist ostsid ära Eesti kodanikud. Ja kui Eesti kodanikud teenivad sellega intressi, siis on see väga tervitatav – pole vaja selle asemel välispankadele raha pumbata. 

Lätis plaanitakse riigikaitse kõrval tugevdada ka sisejulgeolekut ja otsida lisatulu näiteks riigi aktsiaseltside kuni 10%-lise vähemosaluse suunamisest avalikule enampakkumisele. Seda ka nende firmade puhul, mille erastamine ei ole seni läbi läinud. Ja lisaks on veel idee kaasata kaitseinvesteeringutesse erakapitali PPP-projektide kaudu. Esimene suurem ühisprojekt on Kekava ümbersõit, millega kõik pidavat rahul olema. Seda mudelit oleme me ka Ratase valitsuse ajal välja pakkunud ja minu meelest võiks sellega edasi minna. 

Julgeolekumaks, millest on juttu olnud, on nii laiali puistatud, et keegi ei saa aru, kuhu see raha läheb. Kaitsefondi puhul oleks asi selgem, arusaadavam. Ja muidugi on lihtne majandusteooria, et lõputult ei saa makse tõsta. Sel juhul lihtsalt ei hakka maksud laekuma. See on probleem ka julgeoleku mõttes. Me võime ju määrata kulutusteks 5%, aga kui raha laekub kogu aeg vähem, ettevõtted on kehvas seisus, siis see lõppsumma ei saa olema sugugi nii suur, nagu me maksutuludest oletame. 

Ja selle tee on läbi käinud nii paljud riigid, kes muudkui on keeranud makse peale. Lõpuks ollakse ikkagi kitsikuses, sest ettevõtted panevad uksed kinni. Ettevõtted hakkavad ka Eestist ära kolima, ettevõtjad hakkavad Eestist ära kolima. On vist värske näide, et Postimehe omanik otsustas oma firmad viia Luksemburgi. Kapitali põgenemine juba toimub. Aga muidugi need, kes räägivad enda patriotismist, nagu on teinud Postimehe suuromanik, võiks ju Eestis ka maksu maksta. Nende puhul ma ei ole sugugi kindel, et nende käitumine oli Eesti riigikaitse või üldse Eesti ühiskonna toetamise osas aus. Mõtleme ka seda, kuidas pankadelt maksud kätte saada ja kuidas suurfirmad peaksid Eesti kaitsevõime tõstmisse rohkem panustama. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eile saabus Botswana president Eestisse riigivisiidile ja lahkus IMF-i delegatsioon. IMF-i põhikirja artikkel 4 alusel tehakse visiite tavaliselt igal aastal ja visiidi põhjal tehtud kokkuvõttev avaldus eile ka avalikustati. Väline ekspertide pilk peegeldab sedasama, mida ka iga mitteekspert võib riikide maksusüsteemide võrdluse põhjal nentida. Näiteks Anti Poolamets just ütles, panin kirja: lõputult ei saa makse tõsta, sest siis ei hakka maksud laekuma. See on üks IMF-i järeldustest, mille nad Eesti jaoks olulisena välja tõid. 

Minu kõne on inspireeritud rahandusministri vastusest minu küsimusele, mis puudutas IMF-i selliseid järeldusi Eesti kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et IMF oli äärmiselt vaoshoitud, ettepanekud olid äärmiselt abstraktsed, äärmiselt üldised, et võiks kaaluda igasugu asju. See tegelikult ei ole nii. 

Muidugi, maksude kogumine pole eesmärk iseeneses ja tähtis on, mida me ühise rahaga peame tegema. IMF alustaski sellest, tsiteerin: "Vananevast rahvastikust, energiajulgeolekust, kliimamuutuste mõju leevendamisest ja intressikuludest tulenev surve aja jooksul üha kasvab, ning kiiresti kasvavad kaitsekulutused võimendavad tasakaalustamatusi juba lähiajal." Ehk siis, tõepoolest, lühikese ajaga need asjaolud ei muutu. Pikaajaline kulusurve püsib, on Venemaa oht, rahvastik vananeb ja kulud püsivad kõrged. 

Ja teiseks, IMF nentis, et sellise kulusurvega toimetulekuks on Eestil vaja leida hea tasakaalukoht. Tsiteerin: "[Küsimus,] kuidas säilitada konkurentsivõimeline maksukeskkond ning liikuda samal ajal avalike teenuste laiema pakkumise ja suurema sotsiaalse turvalisuse poole. [---] Negatiivne SKP lõhe ja nõudlusest põhjustatud inflatsioonisurve puudumine räägivad lähitulevikus täiendava eelarvekonsolideerimise vastu." Tegelikult ei ole abstraktne, tegelikult ei ole üldine [hinnang], aga võib-olla vajab tõlget. Tõepoolest, IMF ütleb, et kuna me kasvame alla potentsiaali ja kärped vähendavad sisenõudlust, mis omakorda õõnestab majanduskasvu, siis me ennast siit välja ei kärbi, tuleb teha targad valikud maksupoliitikas. 

Mis need valitsuse valikud on? Esiteks, olukorras, kus meie tarbimismaksud jõuavad vist juba Euroopa top-kolme ja hinnatõus on olnud samamoodi Euroopa tipus, tõsta veel käibemaksu ja selle kaudu hindu. Teine valik: [olukorras], kus kapitalimaksud on meil madalad, kaotada 2%-line klassikaline ettevõtte kasumimaks. Kolmandaks, olukorras, kus madalapalgaliste maksukoormus on kõrge ja suhteline vaesus püsib suur, kaotada maksuküür, mis oli õiglane element meie maksusüsteemis, ja asendada see ühtlase maksuvaba tulu ja maksumääraga. Seda on eelarveliselt äärmiselt keeruline praegu teha, aga tundub, et kõrgema sissetuleku teenijatele pool miljardit ikka leidub. Ja neljas ettepanek: [tühistada] julgeolekumaksu tähtajalisus, mis oli peaministri enda nõue selle maksu kehtestamisel. Siin Riigikogus peetud kõnes ta lubas, et – tsiteerin – pärast julgeolekumaksu kehtestamist hoiab valitsus maksurahu.. Ja seejärel ta kutsus üles seda kokkulepet ühiskonnas austama.

Nüüd, arvestades nelja muudatust, mis täna arutusel oleva eelnõu kohaselt tehakse, pole IMF-i hinnang tegelikult ei vaoshoitud, abstraktne ega äärmiselt üldine, nii et see võimaldaks meil kaaluda igasuguseid asju. Me oleme täiesti vabad otsustama, millist maksusüsteemi me endale soovime, mis on Eesti jaoks mõistlik. Aga täpselt nii, nagu Anti Poolamets ütles, ütleb IMF ka, et liigne sõltuvus kõrgematest maksumääradest kitsendab maksubaasi ja ohustab suurema tulu saavutamise eesmärki. Eesti maksusüsteemi põhjalikul ülevaatamisel võiks kaaluda alternatiivseid laiapõhjalisi valikuid, mis edendaksid kasvu. Meil aga käibemaks tõuseb nii kõrgeks ja dividendide tulumaks samuti, ja see tuleb väga kitsa baasi pealt. Pikas plaanis kulusurvete katmiseks sealt enam täiendavat katteallikat leida pole võimalik.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ja tõesti, maksuküür ei meeldi ka IMF-ile. Aga nagu nad ütlevad, tõepoolest, tsiteerin, nad ise ütlevad enda kohta nii: "IMFi eksperdid paluvad [ametiasutustel] kaaluda alternatiive, millel oleks eelarvetulule neutraalsem mõju, ning hinnata, kas mis tahes muudatus vastab kavandatud astmelisuse tasemele." Ehk astmeliselt alaneva maksuvabastuse asemele võiks eelarveneutraalselt kehtestada astmelise tulumaksustamise. See on tegelikult loogiline ettepanek, see on meie maksusüsteemi sobiv ettepanek. 

Ja lõpetuseks. Peaministril oli plaan tõepoolest tulla tähtajalise maksuga, mis järgmistel valimistel 2027. aastal võimaldaks võtta populaarse positsiooni ja lubada maksulangetusi. Kahjuks nii olud kui ka IMF tegelikult selle tähtajalisuse lasid põhja. Ja see on valitsuse poolt mõistlik otsus, et maksusüsteemi stabiilsuse hoidmine ja maksumuudatuste püsivus [on olulised]. Aga need muudatused, mis püsivaks muudetakse, tegelikult ei ole Eesti jaoks mõistlikud ega sobivad. Meil on võimalik maksusüsteemi õiglust suurendada ja mitte teha kolme muudatust täpselt vastupidi IMF-i soovitusele. 

Nii et sotsiaaldemokraadid ei toeta valitsuse esitatud eelnõu ja annan üle tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on [järjekorras] Reformierakond, kuid meil on alla kaheksa minuti. Jõuad? Siis avan: Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.

Aitäh! Kahju, et pikemalt ei saa rääkida, aga ma teen lühidalt. Arutelu oli ootuspärane ja vastas ilmavaadetele. See, et Isamaa seisab oma vääraka astmelise tulumaksu eest, ei ole üllatav. Ta seisab selle eest, et inimeste tulumaksukoormus väheneb, ja ikka selle nimel, et maksuküür võtaks järjest enamate inimeste tuludest ära rohkem, sest et tulud kasvavad ja järjest enam inimesi saab kõrgema määra. On selge, et sotsid seisavad astmelise tulumaksu eest ja maksuerandite eest. Siin ei ole midagi üllatavat. On selge, et Keskerakond silmakirjalikult räägib elanike toimetulekust, aga ignoreerib, nagu ka teised siin, seda, et tulumaksu alandamise ehk 2% kaotamisega suureneb tulu, ja ka seda, et maksuvabastus järgmine aasta tegelikult inimeste tulusid suurendab. See tähendab paremat toimetulekut.

Vana süsteem, mis kehtis enne Isamaa, sotside ja Keskerakonna valitsust, tuleb tagasi. Küll kõrgema määraga, sest kahjuks nõuab julgeolek tänu Putinile [rohkem raha]. Ja selle tõttu tõesti tänu – ma loodan, et siin saalis on eesti keelest paindlikult aru saavad inimesed –, et see on see põhjus, miks me peame kõrgemaid maksukoormusi [kehtestama]. 

Nii et [kõik on] ootuspärane, aga lootsin, et arutelu on sisukam. Tõsiasi on see, et Riigikokku on jäänud kaks parempoolset erakonda. Õnneks on meil enamus. Ja me seisame parema Eesti eest. Aitäh!

Urmas Reinsalu, teie nime ma küll ei kuulnud nimetatavat. Aga Isamaa fraktsiooni nimel vastusõnavõtt. Kaks minutit, palun! Urmas Reinsalu, teil aeg jookseb.

Kui tõsta täna makse triljon eurot järgmise aasta algul jõustuvana ja siis jätta see maksutõus järgmisel päeval ära, kas siis Eesti inimeste maksukoormus on triljon eurot langenud? Loomulikult ei ole. Demagoogia, sisutu, kvaliteeditu retoorika, millega Eesti ühiskonda püütakse lollitada, ei päde sekunditki! 

Kogu Reformierakonna agenda obsessiivseks maksuküüru kaotamiseks tähendab Eesti inimestele kõrgemat hinnataset. Te tõstate Eesti ajaloo kõrgeimale tasemele kaudse maksukoormuse, te tõstate meie regiooni kõrgeimale tasemele ettevõtte tulumaksu määra ja tõstate 2026. aastast [veelgi] füüsilise isiku tulumaksu määra. Kokku kaotavad inimesed [nende erinevate maksutasemete tõttu] üle miljardi euro aastas. Häbi võiks olla sellist retoorikat [kasutada]!  

Teie argpükslikkus on tegelikult näha ka sellest – me jõuame protseduuriliste küsimustega selle juurde –, et seda eelnõu ei juletud ühelegi huvirühmale kooskõlastamiseks välja saata. Endal oli häbi! Te mitu kuud tagasi lubasite Eesti ühiskonnale, et kehtestate ajutised maksud. Aga kogu selle teie nimetatud "agenda" – see on teie parempoolses poliitikas paras naljanumber – tulemus on see: ajutisest kõrgest maksukoormusest saab püsiv kõrge maksukoormus.

Aitäh! Lauri Laats Keskerakonna fraktsiooni nimel, vastusõnavõtt.

Aitäh! Kahju, et siin on kõlanud Reformierakonna esindajatelt, kaasa arvatud ministrilt hästi palju valeväiteid. Kahju, et ka selle arutelu ajal väljus diskussioon viisakuse piiridest. Nii nagu alati, tulid süüdistused, tuli jällegi ka Vene kaardipakk lauale. Ja selle Vene kaardipakis on hästi palju erinevaid kaarte, kaasa arvatud jokker nimega Putin, kes tegelikult juhib Eesti Vabariigi eelarvet, nagu Jürgen Ligi julges väita. 

Ja kogu selles diskussioonis ka Reformierakonna teiste esindajate väljapakutul ei olnud ju sisu ka. Me räägime inimeste toimetulekust. Kõik need kolme aasta jooksul tehtud otsused erinevate maksude ja aktsiiside tõusu ja erinevate teenuste kallinemise kohta loomulikult on võtnud inimestelt hästi palju raha ära. Seesama eelnõu, mis täna on siin laual, ütleb selgelt, et tulumaks tõstetakse 24%-le, käibemaks, juba teame, tõuseb 1. juulist samuti 24% peale ja need määrad muutuvad püsivaks. Ja teiselt poolt öeldakse, et me kaotame maksuküüru ära ja siis inimestele jääb ju raha rohkem kätte. Aga Urmas Reinsalu [selgitas] väga kenasti, mida see kõik tähendab. 

Ja vaatame veel ühte aspekti: reaalpalk ei ole kindlasti tasemel, kus ta oleks võinud olla. Ja seda loomulikult Reformierakonna fiskaalpoliitika tagajärjel. Väga kahju, et me täna jälle ei kuulnud ministrilt konstruktiivset lähenemist. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni vastusõnavõtt jääb homseks, kuna kell on 2 ja istung on lõppenud.