Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26. 

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Annan üle arupärimise lugupeetud sotsiaalministrile Karmen Jollerile. Enesetapuvahendi võimaldamine ei ole Eestis seadustega otseselt reguleeritud ega kuulu ka loakohustusliku majandustegevuse alla – nii ütles hiljutine Riigikohtu otsus. Samal ajal kui meie arutame elulõpu tahteavalduse reguleerimist, [ootab] vastust laiem küsimus, kas ja [kui, siis] kuidas võiks olla Eestis lubatud eutanaasia või abistatud enesetapp. Küsimus ei ole üksnes õiguslik, vaid puudutab ka seda, millist hoolivust, väärikust ja tuge suudab ühiskond inimesele tema elu lõpul pakkuda. Kui ühiskonnas on tekkinud olukord, kus pöördumatult raske haiguse või väljakannatamatute [vaevuste] korral otsitakse [elu lõpetamiseks] abi juhuslikelt inimestelt, kellel puudub meditsiiniline pädevus, eetiline raamistik ja seaduslik vastutus, siis on meil vaja leida lahendusi. Ühtlasi tuleks arutada, kas ja [kui, siis] millistel tingimustel võiks inimene langetada iseseiseva kaalutletud otsuse oma elu lõpetamiseks koos professionaalse nõustamise ja meditsiinilise toega ning milliseid järeldusi me saame sellest Riigikohtu lahendist siin saalis teha. 

Me oleme esitanud neli küsimust. Need puudutavad otseselt seda [kohtu]lahendit: milliseid juriidilisi vajakajäämisi minister näeb? Aga ka teemat laiemalt: kas ja [kui, siis] millisel moel on Eestis arutelu alla tulemas eutanaasia, abistatud enesetapu või väärikalt elust lahkumise [võimaldamise küsimus]?

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Juhan Kunderil oli jutt Suurest Peetrist ja Väikesest Peetrist. Kaks orja olid: üks oli suur ning teine väike ja kidur. Kõik te teate, mis seal toimus, algul söödi Väikese Peetri kott tühjaks ja pärast vaatas igaüks ise. 

Aga arupärimine on regionaal- ja põllumajandusminister härra Terrasele. Jutt on sellest, et igal aastal saavad mesinikud tarutoetust. Eestis on praegu 3264 mesinikku. Sel aastal otsustati kokkuhoiu huvides, et [toetust] saavad ainult suured, ja põhjendus oli, et ainult suured tagavad toidujulgeoleku, tagavad [varustatuse] meega. Ja piir on tõmmatud 16 taru peale: suur on see, kellel on 16 või rohkem taru. Asja iva on selles, et Väikeseid Peetreid, neid väikemesinikke, kellel on kuni 15 taru, on 77,6%, see tähendab, et neid on lõviosa ehk 2532. 

Ja nüüd on järelepärimine: kas enamik mesinikke ei tegelegi toidujulgeolekuga või kuidas sai selline asi [juhtuda], et Väike Peeter jäeti nagu ikka tühja kotiga, aga suured saavad pärast ise süüa. Selline arupärimine. Aitäh!

Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine majandus‑ ja tööstusminister Erkki Keldole. Märksõnad on töökohad ja heaolu väljaspool Harjumaad, tööstuse ja tootmise areng versus energia puudujääk. Kuidas me plaanime kasvatada jõukust ja heaolu Eestis, piirkondlikku heaolu, kui riigi planeeritud energiapoliitika on ettevõtete ja inimeste suhtes ükskõikne, killustunud ja kaootiline? Täna seisavad ettevõtjad Läänemaal ja teistes Eesti piirkondades fakti ees: isegi kui neil on plaan laieneda, uusi töökohti luua ja tootmist suurendada, ei ole neil võimalik seda teha, sest puuduvad piisavad energiavõimsused. Sellega seonduvalt on minul, Andres Metsojal, Priit Sibulal, Tõnis Lukasel, Enn Eesmaal ja Ants Froschil Erkki Keldole kolm väga sisulist küsimust selle kohta, kuidas me sellest kitsaskohast üle saame ja millised on lahendused. Vastasel juhul jäävad väga loosunglikuks need laused, et meile lähevad korda töökohad, heaolu ja jõukus. Nii et vaatame, kuidas me selle poliitika kujundamisel saame olla kasulikumad.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on suur rõõm anda kultuurikomisjoni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu. Mai lõpus saavad läbi kahe rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjast liikme lepingud ja seetõttu oli vaja [nõukokku] valida kaks uut rahvusringhäälingu [tegevus]valdkonna tunnustatud asjatundjat. Kultuurikomisjonile laekus 13 kandidaati, eile me valisime nendest kaks välja. Oleks võinud ka rohkem valida, aga saime valida ainult kaks. Ja nendeks on Raul Rebane, kes on pikka aega töötanud rahvusringhäälingus, aga ka erameedias programmijuhina ja kes täna on strateegilise kommunikatsiooni konsultant. Ja teine ekspert, kelle Kultuuriministeerium välja pakub, on Paavo Nõgene, kes on juhtinud Vanemuise teatrit, kantslerina Kultuuriministeeriumi ja kes täna on suure ettevõtte juht. Järgmisel nädalal loodetavasti saame seda pikemalt arutada. Aitäh! Dokumendid on üle antud elektrooniliselt.

Tänan teid! Mul on vahepeal üks küsimus heale kolleegile Jaanus Karilaiule. Teie arupärimine kannab kuupäeva 8. mai. Ega see ei saanud liiga vara? On ikka õige hetk? Ja nüüd Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Maaelukomisjon algatab alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus on eelnõu menetlemisel algataja esindaja maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Võib-olla informatsiooniks, miks just maaelukomisjon: kuna selle seadusemuudatuse kõige olulisem osa puudutab toiduseadust ja sellega seonduvat, siis on maaelukomisjon selle eelnõu [algataja]. Kõik dokumendid on allkirjastatud digitaalselt ja esitatud juhatusele.

Nii. Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist, ühe otsuse eelnõu ja ühe seaduseelnõu. 

Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Indoneesia parlamendirühma moodustamise koosolek, selle kokkukutsuja on Peeter Ernits. 

Ja saamegi minna tänase päevakorra juurde.

[Päevakorrapunkt] nr 1: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Aitäh! No vot, see seaduseelnõu on parim näide sellest, kui rappa on läinud kogu Eesti energiapoliitika. Aastaid ja aastaid on meil progressiivsed, liberaalsed, globalistlikud jõud tegelenud Eesti enda energiatootmisvõimekuse hävitamisega, sisuliselt Narva põlevkivielektrijaamade tootmisvõimekuse väljasuretamisega. Seda on tehtud erinevate administratiivsete meetoditega, alates sellest, et elektri hinnale on otsa pandud CO₂ trahv või maks, keskkonnanõudeid on kogu aeg karmimaks tehtud, sunnitud ettevõtteid tegema ülikalleid, kümnetesse miljonitesse [eurodesse] ulatuvaid investeeringuid, mis tegelikult ei ole üldse põhjendatud. Ja sinna juurde on muudkui räägitud sirge näoga: "Ei noh, mingit keeldu ei ole. Põlevkivielekter ise lihtsalt ei mahu turule." Ja selle asemel on riik võtnud maksumaksjatelt ja tarbijatelt hirmus suurt raha, me räägime sadadest miljonitest eurodest aastas – osaliselt on see meie elektriarvetel, osaliselt on see kaetud automaksuga ja muul viisil –, hirmsat raha on võetud selleks, et putitada taastuvenergia tootmise kasvu. Ja taastuvenergia – loomulikult, kui sa paned sinna raha, siis ettevõtlikud inimesed jooksevad selle suunas – tootlikkuse võimekus on Eestis kasvanud. 

Ja kuhu me sellega jõudnud oleme? Oleme välja jõudnud sinna, et meil ei ole enam baastootmisvõimekust, mis hoiaks elektrivõrgus stabiilsust, mis hoiaks sagedust ja stabiilsust. Ainus, kes seda Eesti süsteemis tagas, olidki Narva põlevkivijaamad. Kõigepealt tapame Narva jaamad ära, teeme kõrvale halva, kalli ja ebastabiilse juhuelektri ja siis avastame, et ups, meie süsteem jookseb kokku. Me vaatame otsa sisuliselt samasugusele olukorrale, nagu oli äsja Hispaanias ja Portugalis. 

Mis on lahendus? Lahendus on loomulikult see, et võtame tarbijate taskust veel rohkem raha, et hakata enne seda välja suretatud Narva jaama natukese rahaga uuesti elus hoidma. Vaat see on see, mille kohta Reagan ütles, et vasakpoolsete lahendus iga asja kohta on kõigepealt regulatsioon peale panna, kui siis ära ei sure, siis maksud peale panna, kui siis ikka ära ei sure, siis mingi muu asi välja mõelda, ja kui ta siis ära sureb, siis hakkame seda subsideerima. Vaat, me oleme jõudnud tagasi sinna subsideerimise juurde. Seda seadust, mida praegu teha tahetakse, müüakse meile jutuga, et väike rida tuleb teie elektriarvele juurde, te ei pane seda tähelegi – see elektriarve on niigi nii suur, et võtab sõnatuks! –, väike rida tuleb juurde, aga selle eest saame korralikuma, stabiilsema võrgu ja meie elektrivõrgu stabiilsus on paremini tagatud. 

Kõigepealt te hävitasite oma ilgete, ideoloogiliste, rumalate, lühinägelike, etteennustatavalt halbade otsustega ära meie elektrivõrgu stabiilsuse ja nüüd tulete siia seadusega, millega te tahate, et me võtaksime tarbijalt veel rohkem raha ära, et [tagada] stabiilsust ja seda talitlust käimas hoida. See näitab, kui täielikult pankrotis on kogu teie rohepöörde ideoloogia, kogu teie energiapoliitika, kogu see asi, mida on siin aetud, mida kümme aastat on siin aetud. Mul on veel meeles, kuidas te siin arutasite, kuidas Põxitit teha. No vaat nüüd me maksame seda Põxiti õhina põhist juttu kinni ja paneme tarbijale jälle uue koormise peale. 

Ei ole nõus sellega! Meie hääletame vastu.

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna me arutame elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555, mis on tõepoolest oluline samm riigi energiatuleviku kujundamisel.  

Eelkõige keskendub see eelnõu kahele kriitilise tähtsusega teemale: saartalitlusvõime tagamisele ja põlevkivienergeetika rollile selles kontekstis. Mõlemad on vajalikud selleks, et Eesti elektrivarustus oleks mitte ainult taskukohane ja puhas, vaid eelkõige kindel. Kindel igal hetkel, ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista ja välisühendused on katkenud. 

Oma kõnes keskendun ma põlevkivienergeetikale, sest just seda püüab käesolev eelnõu tagada, käsitledes põlevkivireservi hoidmise küsimust. On selge, et meie põlevkivijaamad on need, mis tagavad meile vajaliku reservvõimsuse. Kuid kurb reaalsus on see, et põlevkivijaamad ei ole enam turul konkurentsivõimelised. Nad ei teeni enam piisavalt tulu, et neid tasuks majanduslikult töös hoida. 

See eelnõu aitab luua raami selleks, et need jaamad saaksid olla pidevalt töövalmis, tagades meile kindluse hetkedel, kui muud tootmisvõimalused ei ole piisavad või välisühendused ei toimi. Ilma selle seaduseta oleks tagajärg selge: need jaamad suletakse, nad amortiseeruvad ja neid ei ole võimalik hiljem enam lihtsalt nupuvajutusega uuesti käivitada.

Põhivõrguettevõtja Elering AS on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on umbes 1000 megavatti. Praegu on meil see võimsus olemas peamiselt tänu põlevkivile. Saartalitlusvõime eesmärk ongi tagada see 1000 megavatti juhitavat võimsust ka siis, kui välisühendused ei toimi. 

Põlevkivielektrijaamad on aastakümneid olnud Eesti elektrisüsteemi nurgakiviks, tagades meile vajaliku baasvõimsuse ja eriti kriitilise tähtsusega juhitava võimsuse. Juhitav võimsus on see, mis võimaldab meil tagada elektrivarustuse ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. See on meie elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse alus.

Märkimisväärne on endise kliimaministri Yoko Alenderi väljaütlemine, et me vajame põlevkivielektrit reservis tipukoormuste katmiseks veel umbes kümme aastat. Samal ajal eksperdid, sealhulgas Eesti Energia enda juhid, on korduvalt kinnitanud, et põletuskatlad peavad töötama, vastasel juhul muutuvad nad kasutuskõlbmatuks. Kui need jaamad kord kinni pannakse, siis see ei ole ajutine paus, see on pöördumatu sulgemine. Me ei tohi sulgeda põlevkivielektrijaamu seni, kuni meil puuduvad reaalsed usaldusväärsed ja piisava võimsusega alternatiivsed juhitavad elektritootmise allikad. 

Muidugi me peame tegelema põlevkivienergeetika keskkonnamõjudega ja liikuma säästvamate lahenduste suunas, kuid üleminek peab olema läbi mõeldud ning tehtud nii, et elektri hind ei tõuseks, vaid langeks. Vaadates hetkeolukorda, see nii ei ole. Tuleb aru saada, et roheenergiat saab lasta võrku ainult teatud koguses, muidu viivad investeeringud võrgu suurendamiseks meie hinnad lihtsalt lakke. Üks variant on see, et me võime investeerida uutesse tehnoloogiatesse, arendada salvestusvõimsusi ja toetada teisi ühildatavaid rohelahendusi. Kuid praegu neid alternatiive reaalselt ja piisavas mahus ei ole.

Põlevkivielektrijaamad on meie energiajulgeoleku vältimatu tagatis. Ja seetõttu tulebki meil eelistada teist varianti. Põlevkivijaamu opereeriva Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri juht Lauri Karp on öelnud, et kui võtta Auvere jaama energiatoodang kaheks osaks, siis megavatt-tunni elektri tootmise omahind on 30–40 eurot ning ülejäänud osa hinnast moodustab CO₂ kvoodi hind. 

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor professor Alar Konist räägib sellest, et tänapäeval on olemas CO₂ püüde tehnoloogiad. Kui paigaldada need olemasolevatele elektrijaamadele, näiteks Auvere jaamale, oleks investeeringu suurusjärk umbes 200–300 miljonit eurot. Ma rõhutan seda, et see on kümneid kordi vähem kui see, mida soovis valitsus eraldada ainuüksi meretuuleparkidele.

CO₂ püüde tehnoloogia paigaldamise tulemuseks oleks odav elekter ja null heitmeid atmosfääri. Samuti paraneks oluliselt tööhõive olukord Ida-Virumaal. Kahjuks on Eesti seadnud eesmärgiks olla sajaprotsendiliselt taastuvenergiapõhine. Kuid poliitikud ei räägi sellest, kui kallis see on, ning jätavad mainimata, et kõik suured majandus[riigid] – Hiina, India, Venemaa – ei ole Pariisi kliimaleppega liitunud ning USA astus sellest välja. On üllatav, et me püüame iga hinna eest vähendada CO₂ heitmeid, samas kui teised suured riigid ei tegutse kaugeltki sama innukalt. 

Head kolleegid! Meie ülesanne on tagada, et meil oleks alati olemas kindel ja taskukohane elektrivarustus. Nagu Hispaania juhtum näitas ... 

Hea kolleeg, kas te soovite aega juurde?

Üks minut.

Üks minut juurde, palun!

Nagu Hispaania juhtum näitas, ei pruugi taastuvenergia tagada stabiilset varustust igal ajahetkel. See tähendab, et me peame hoidma põlevkivielektrijaamad töös seni, kuni meil on reaalsed, tõestatud ja piisava võimsusega alternatiivsed juhitava elektritootmise allikad. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja inimesed, kes meid jälgivad! CO₂ kunstlik kvoodisüsteem on viinud selleni, et turult on tõrjutud põlevkivienergia, mis aastakümneid on hoidnud meie elektri hinna konkurentsivõimelisena. Nüüd tellime Hiinast kivisöeelektri [baasil] toodetud tuulikuid ja päikesepaneele ning hoopleme, kui rohelised me oleme. Samas maadleme probleemidega, mida selline arutu poliitika on kaasa toonud. 

Kuna juhitavaid võimsusi on meil minimaalselt, siis on vaja luua süsteem, [mis tagaks,] et juhul, kui meid muust maailmast täiesti ära lõigatakse, elekter ei kustuks. Seda nimetatakse saartalitluseks. Riigikogule esitatud eelnõu kohaselt soovitakse korraldada vähempakkumine 1000 megavati juhitava reservvõimsuse hankimiseks, mis lülitatakse sisse vaid siis, kui mainitud situatsioon tekib. 

Peaminister lubas, et nüüd on maksurahu, aga ei, lisandub saartalitluse tasu 35 miljonit aastas. See on järjekordne maks, mis korjatakse kokku kõigilt elektritarbijatelt. Nagu kliimaminister ütles, seda ei maksa kinni mitte maksumaksjad, vaid hoopis tarbijad. Seega on meil lisaks maksumaksjatele veel mingi uus lüpsilehm – tarbijad. 

Me oleme rohepöörasusega ennast täiesti nurka mänginud. Valitsuse välja[öeldud] nii-öelda pikas energiaplaanis keskendutakse dotatsioonidel baseeruvale ülikallile energiatulevikule. Meretuuleparkide turule toomiseks planeeritakse 3–5 miljardit [eurot] dotatsiooni. Nende parkide ühendamiseks elektrivõrku tuleks rajada uus kuni 2 miljardit maksev 330-kilovoldine elektriliin, mille eriplaneering osaliselt juba käib. Hetkel on see eurotaevamanna ootuses küll pausile pandud, aga eks näis. Plaanis on [rajada] energiasalvesti Paldiskisse, mis vajab samuti ligi miljard [eurot] toetust, ja tuumaelektrijaam, mille toetusmehhanismi täpsemat kulu pole veel kokku löödudki. 

Kokku võttes ei tea täna keegi, kui palju võimsust Eestis olema saab, kui kõik lubatu ellu viiakse. Hinnanguliselt toodaksime kaks korda rohkem energiat, kui Eesti ise tarbiks. Unistatakse tarbimise suurenemisest tööstustarbijate lisandumise näol. Utoopia pahupool seisneb selles, et milline investor tuleb oma ettevõtet Eestisse rajama, kui siin on Euroopa kalleim elekter. 

Vaatame, mis toimub [praegu] maailma suurima majandusega riigis USA-s. Ka väga rumal saab sellest aru, et globaalsed muutused on stardipaugu juba saanud. Lauslollus on lahkuda kuristikku kihutavalt rongilt viimasena, aga millegipärast tundub, et isegi ei [plaanita] lahkuda, vaid pannakse gaasi juurde. 

Gaasist rääkides ütlen, et oma ogaras agaruses püüame üle täita ebavajalikke ja ebareaalsed Euroopa Liidu püüdlusi ning oleme ühepoolselt valmis loobuma gaasist teistest varem, aastaks 2040. Samal ajal viib Elering läbi vähempakkumist 500 megavati juhitava reservvõimsuse – sealhulgas gaasi[jaamade] – rajamiseks tingimustel, mille kohaselt arendaja peaks investeerima gaasitootmisse, mida on turule lubatud vaid circa 12 aastaks, aga mis reaalselt võiks töötada minimaalselt 20 aastat. See viib investeeringu hinna järjekordselt lakke ja selle maksab kinni tarbija. 

Me oleme põlevkivienergia tootmise hinnale lisanud müstilise CO₂ lisatasu, lisaks veel maavara tasu, ja omaenda konkurentsivõimelise elektritootmise sisuliselt välja suretanud, ning seda kõike väidetavalt selleks, et päästa inimkonda maailma lõpust. Kuid reaalselt lapitakse selle raha toel Rail Balticu lõpmatut rahaauku. Samas püüame uues eelnõus saada toetust saartalitlusmaksu kehtestamiseks, et hoida elus neidsamu põlevkivikatlaid, juhuks kui tuul ei puhu, päike ei paista ja mingil põhjusel muust maailmast äralõigatuna väljastpoolt Eestit elektrit ei saa.

Kokkuvõtteks ütlen, et kui saartalitlus vajab lisaressursse, siis seda peaks maksma võrguoperaator ehk Elering, mitte looma selleks uut maksu tarbijatele. See paneks ehk valitsuse ja Eleringi juhtkonna mõtlema, kas on ikka mõistlik kulutada miljardeid näiteks [Eesti-]Läti neljanda võrguühenduse rajamiseks läbi Saaremaa, kui saaks üle viie korra odavamalt: viia see mööda mandrit Haapsalust läbi Hiiumaa Leisi ja ehitada selle tarbeks uus 110-kilovoldine elektriliin. See tagaks ringlahendusena mõlema suursaare elektriga varustatuse. 

Kokkuvõtteks võin öelda, et Isamaa ei toeta uute maksude kehtestamist tarbijatele ja seetõttu ka antud eelnõu. Aitäh!

Tänan teid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! [Sellest eelnõust] on siin juba veidi juttu olnud, kuid mitte just positiivsemast küljest. Tuleb ikka need positiivsed asjad ka ära rääkida. Eelnõuga tehakse mitmeid vajalikke muudatusi, mis kindlustavad meie elektrisüsteemi toimimist, samuti on need muudatused seotud selle tagamisega. Näiteks kaotatakse eelnõuga elektrisalvestuse topeltmaksustamine, mis seni on [kajastunud] võrgutasudes, ja selleks rajatakse eraldi mõõtepunkt; täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, mis suurendab tarbimise paindlikkust; võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte. See kõik on positiivne, loob paindlikkust ja aitab nii tootjaid kui ka tarbijaid.

Olulised muudatused, millest on ka varasemates sõnavõttudes juttu olnud, on seotud saartalitlusvõime tagamisega. Esimene osa sellest on suhteliselt selge. Saartalitlusvõime tagamiseks on vaja ka juhitavaid võimsusi, mis saaksid toimida pikaajaliselt. Ja kuna see Eestis on praegu olemas põlevkivielektrijaamade näol, siis võimsusreservi saartalitluse tagamiseks kindlustavadki põlevkivijaamad. Küsimus on alati – vaidluse küsimus –, kes selle kinni maksab. Kahjuks on olukord selline, et suurel osal aastast põlevkivijaamad oma toodanguga elektriturule ei pääse. Aga see, et nad oleksid töövõimelised – pikki tehnilisi kirjeldusi ma tegema ei hakka, osa neist peab olema ka niinimetatud soojas reservis ja seaduse kohaselt peavad nad juhitava võimsuse tagama vähemalt kümneks päevaks –, läheb midagi maksma. Seni on investeeringuid teinud ja neid katlaid korras hoidnud muidugi Eesti Energia, aga kui ta ei suuda turul oma toodanguga elektri hinna kaudu tagasi teenida, siis tuleb see osa ka kinni maksta. Jaa, see ei ole eriti meeldiv. See tasu lisandub meie elektriarvetele. Sinna tuleb uus rida: saartalitlustasu. Nii et see on üks osa nendest suurtest muudatustest, mis selles seaduseelnõus on. 

Võib ju vaielda, kas oleks pidanud desünkroniseerimisest tulenevaid tagajärgi juba varasemalt ette nägema. Kas neid juhitavaid võimsusi oleks pidanud rohkem olema? Kas salvestusvõimsusi või üldse energiatootmisvõimsusi oleks pidanud rohkem olema? Selle üle me võime vaielda. Alati on nii, et parem on, kui neid oleks rohkem, ja ka tarbijale oleks see soodsam. Plaanid või vähemalt ettevalmistatud hanked seda lähematel aastatel tõenäoliselt, ma väga loodan, ka teevad ehk [muudavad] võimsusreservi tagamise kindlasti odavamaks, ka tarbija jaoks.

Teine ja võib-olla isegi problemaatilisem osa selles eelnõus on niinimetatud tasakaalustamistasu ehk sagedusreservitasu. Kuna me peame oma elektrisagedust tagama nüüd lahus Venemaa ja Valgevene süsteemist, mis varem tagas selle sageduse, siis ka selleks on vaja teatud võimsusi, mis ka maksavad. Tegelikult see süsteem ju toimib, seda hangitakse turult ja seda teeb praegu süsteemioperaator Elering. Kahjuks on need kulud osutunud kõrgemaks, kui esialgu prognoositi. Prognoositi, et selleks kulub umbes 60 miljonit aastas, aga juba esimesed kuud olid üle 10 miljoni, märtsis oli vist. Mis see lõpuks aasta peale maksma läheb, ei tea. Jälle raputame endale tuhka pähe, võib-olla oleks pidanud natuke varem selle peale mõtlema. Põhiliselt võiksid siin aidata salvestusvõimsused, sest see, mis praegu nii palju maksab, on kiirelt sisse lülitatav ...

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… ehk praktiliselt automaatselt käivitatav reserv, mida ei pea keegi nupust sisse lülitama, vaid süsteem ise lülitub sisse. Näitena võin tuua, et praegu katavad selle kiire sagedusreservi põhiliselt Leedu vesipumpla ehk vesisalvesti ja meie Kiisa reservgaasijaam. On muidugi väiksemaid salvestusvõimsusi veel. Eesti Energia avas hiljuti ühe akupargi ja osaleb samuti sellel turul. Me loodame muidugi, et selle aasta jooksul tuleb salvestusvõimsusi juurde, mis aitavad hoida ja tagada just seda kiiresti rakendatavat sagedusreservi, ja asi läheb meie kõigi jaoks odavamaks. Seaduses on ette nähtud, et 1. jaanuarini 2026 katab selle kulu, hankimise kulu Elering oma vahenditest. See on tõenäoliselt see ülekoormustasu, mida süsteemioperaator teenib bilansi tasakaalustamise eest. Küsimus on selles, et seadus näeb ette, et Elering töötab välja metoodika – lõplikku metoodikat momendil veel ei ole – ja kooskõlastab selle Konkurentsiametiga. Sellisel juhul selgub ka hind, mis on praegu prognoositav ja mille suurust me täpselt ei tea. 

Minu soov ja lausa nõudmine on, et juhul, kui me selle eelnõu täna seadusena vastu võtame, peaks Riigikogu, nii majanduskomisjon kui ka Riigikogu laiemalt, kindlasti teada saama, milline on selle metoodika täpsem sisu, tasu kehtestamise kord, täpsem kord, ja kui palju see maksma läheb. Prognoosi kohaselt läheb see maksma – seda tahetakse praegu jagada tarbija ja tootja vahel, aga lõpuks tuleb ta ju ikka tarbija kaela, kust see tootjagi seda võtab – 0,5 senti tarbijale ja 0,5 senti tootjale. Ehk prognoositavalt tuleb 1. jaanuarist juurde 1 sent kilovatt-tunni eest sagedusreservitasu ja 0,42 senti saartalitlustasu. Nii et me võime juba praegu öelda, et vähemalt 1,5 senti, peaaegu 1,5 senti, tõuseb elektrienergia hind meil 1. jaanuarist. Aga et see oleks läbipaistev ja selge, tuleb ministril ja ministeeriumil kindlasti see küsimus uuesti siia tuua. Jah, otseselt ei ole see avalik-õiguslik tasu, nii on seda hinnanud erinevad juriidilised eksperdid ja ka kohus. See on eraõiguslik tasu, mida Elering korjab ja tasub vastavate reservide hankimise eest. Selline on see selgitus. Aga kindlasti peab olema rahvasaadikutele selge, kuidas see süsteem toimib ja kui suur on see tasu, enne kui see 1. jaanuaril 2026 kehtestatakse. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, arvestades neid positiivseid muudatusi, mis [tehakse] just süsteemi tagamiseks, ja ka desünkroniseerimisest tulevat mõju – seda me pidime tegema, muidu oleksime oma energiajulgeolekus veel kaua sõltunud Venemaast ja Valgevenest, aga seda me praeguses olukorras teha ei saa –, [toetab seda eelnõu]. Toetame, aga soovime selle aasta jooksul kindlasti veel täpsustusi. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Alustuseks kasutan võimalust lükata ümber majanduskomisjoni aseesimehe esitatud valeväited, justkui India ja Hiina ei oleks Pariisi kliimalepet ratifitseerinud. On küll. Aga praeguses kontekstis polegi see niivõrd oluline. Väga palju valeinfot oli muidugi ka esimeses kuuldud kõnes ja nii mõnes teiseski. Ent suur tunnustus endisele majanduskomisjoni esimehele Jaak Aabile, kelle kõne oli väga sisukas ja andis edasi mitmed detailid, mida minagi oma kõnes soovisin esitada. 

Aga suurtest asjadest. Veebruarikuus, tõepoolest, ühisel pingutusel ja [lähtudes] algatusest, mis sai alguse Euroopas juba 15 aastat tagasi, väga paljude inimeste töö tulemusel ja väga õnnestunult ühendasime end lahti Venemaa ja Valgevene sagedusalast ning liitusime Mandri-Euroopa sagedusalaga. Selle läbiviimiseks tugevdasime nende aastate jooksul oma elektrivõrke Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas 1,6 miljardi euro eest. See oli ülioluline samm. Leedukate initsiatiivil nimetasime 9. veebruari meie energiaiseseisvuspäevaks. Veel kord aitäh kõigile, kes sellesse panustasid. 

Tõepoolest, selle sageduse hoidmisel on omad kulud. Neid kulusid me oleme varasemalt tasunud ka Venemaale, enam loomulikult mitte, sellepärast et me ei tee tehinguid agressorriigiga. Loomulikult oli see ülivajalik ja positiivne samm kogu Eestile. Seda näitab ka see, et Eesti inimesed pidasid seda sammu oluliseks, elasid kaasa, valmistusid ootamatusteks, aga nii nagu riik kinnitas, nii see kõik kenasti ka läks. 

See kulu, nii nagu siin juba mainiti, on umbes 1 sent kilovatt-tunni kohta. Loomulikult on ülioluline, et selle aasta jooksul, mil Elering katab need kulud ülekoormustasust, saavutatakse kokkulepped turuosalistega. Tean, et läbirääkimised käivad pidevalt. Oluline on ka see, et kõik turu osapooled Eestis, Lätis ja Leedus paneksid oma võimsused tööle, sest mida rohkem on võimsusi, [seda parem]. Nii nagu härra Aab mainis, uusi võimsusi on tulemas juurde. Aasta lõpus on Eestis valmimas Mandri-Euroopa suurim akupark [koguvõimsusega] 200 megavatti. Läbirääkimised käivad, et leida parim metoodika, parim viis, kuidas sagedusreservide turg tõrgeteta töötaks ja annaks meile kõige parema hinna. Aga küsimust, kas seda vaja on, loomulikult ei ole. Seega ülipositiivne. 

Palun ka lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Ja nüüd see teine teema. Nimelt, siin eelnõus on ka palju teisi aspekte. Mainiti salvestuse kiirendamist. Lisaks sellele, et see aitab sedasama sagedusturgu paremini töös hoida, on salvestus osa ka taastuvenergia odavate tundide maksimeerimisest. Mida enam meil on salvestust, seda paremini saame ära kasutada juba olemasolevaid päikese- ja tuuleenergia võimsusi ja saame juurde neid tunde, mil elekter on väga odav. Seega ka need muudatused on üliolulised. 

Aga nüüd siis põlevkivielektrist. Tõepoolest, me oleme ajalooliselt sõltunud põlevkivist, oma kodumaisest põlevkivist. Sellel on loomulikult olnud oma hind keskkonnale ja nende inimeste tervisele, kes elavad Ida-Virumaal. Seda tootmist on aastate jooksul muudetud järjest puhtamaks. Ent siiski on selge, et korstnad ei hakka kümnete aastate pärast tossama sellisel moel, nagu nad seda ajaloos on teinud. See loomulikult ei ole tulevikusuund, aga seniks, kuni saavad välja ehitatud uued võimsused, ka juhitavad võimsused, mis loomulikult on iga toimiva energiasüsteemi osa, me seda reservi vajame. 

Kui me põlevkivireservi ei kasutaks, kui me seda saartalitluse eelnõu vastu ei võtaks, millele siin näiteks Isamaa erakond end vastustas, siis oleks meie tipukoormuse hinnad oma kolm korda kõrgemad. Seetõttu soovitan Isamaal ümber mõelda ja toetada seda eelnõu, mis aitab põlevkivijaamad turule tuua. Selle maksumus keskmisele tarbijale on circa 13 eurot aastas energiavarustuskindluse eest. Seda on siiski väga tarvis ja sellepärast on see eelnõu esitatud. Aga loomulikult me peame pidevalt töötama selle nimel, et meie energiasüsteem saaks puhtamaks ja elektri hind [muutuks] taskukohasemaks. Ja loomulikult kõige olulisem on see, et energiajulgeolek oleks tagatud igal ajahetkel. Just nendesse eesmärkidesse need väiksemad muudatused ja ka need kaks suurt asja, mis selle eelnõuga tehakse, panustavadki. 

Seega, hea eelnõu. On rõõm, et see on jõudnud nüüd lõpphääletuseni. Reformierakond toetab seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja otse loomulikult leidis Urmas Reinsalu võimaluse vastusõnavõtuks. Vastusõnavõtt kaks minutit.

See on ogar eelnõu ja Isamaa loomulikult hääletab selle vastu. Saartalitluse kulu kohta oli meie ettepanek, et selle kulu peaks kandma süsteemioperaator. Seda ei toetatud. 

Jutt sellest 1 sendist on paraku täielik häma. Tööandjate keskliidu direktor Hando Sutter hindas täiendavaks koormuseks, mis tuleb elektrienergia tarbijatele või tootjatele – ja selle seaduse puhul on täiesti segane, kellele, kui suures ulatuses ja millisel moel see avalik-õiguslik lisakoormis pannakse –, 200 miljonit eurot. Et asetada see asi perspektiivi: koguhind, mida Eesti tarbijad maksid 2024. aastal elektrienergia eest, oli suurusjärgus 700 miljonit eurot. Järelikult juba ainuüksi tööandjate keskliidu juhi prognoosi pinnalt, millele ma viitasin, [võib öelda, et] see tähendab elektrienergia puhul koormuse tõusu üle viiendiku võrra. 

Ja kindlasti on selle seaduse puhul [oluline märkida ka seda], et lisaks sellele, et ta toob kaasa prognoosimatu ja väga kõikuva korralduse – nagu me selle sagedusreservituru puhul oleme näinud, hinnad on liikunud nullist kuni 4000 euroni –, on see kahtlemata ka õiguslikult põhiseadusevastane. Kliimaministeeriumi väited selle kohta, justkui prognoositavalt üle 100 miljoni euro suuruse koormuse panemine tarbijate õlgadele olukorras, kus ei ole teada, kellele koormis pannakse, millise jaotusega ja kui suures ulatuses, on põhiseaduspärane ja tegemist on eraõigusliku koormisega, on ilmselgelt irrelevantsed. Isamaa fraktsioon pöördub kindlasti presidendi poole [palvega], et sellisel kujul seda seadust välja ei kuulutataks. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 555 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 555 on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud! Loomulikult on tegemist hädavajaliku eelnõuga, olulise eelnõuga. (Saalis on lärm. Juhataja helistab kella.) Ja mul on hea meel …

Hea kolleeg, vabandust! Laseme saalil natukene rahuneda.

Kas saal on erutunud? (Sumin ei vaibu.) 

Head kolleegid, kes lahkub, see lahkub, kes jääb, siis palun kuulakem ettekandjat! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit ja 30 sekundit lisaaega, palun!

Aitäh! Lugupeetavad! Tegemist on olulise eelnõuga. On väga hea, et see on valitsusest parlamenti jõudnud, ja loomulikult tuleb hääletada selle eelnõu poolt, nii nagu konsensus, mulle tundub, siiamaani sellel teekonnal on olnud. Elutähtsa teenuse osutaja peab olema see, kes rasketes ja keerulistes olukordades pihta ei saa, et riik saaks toimida ja suudaks inimestele turvatunnet pakkuda. See eelnõu seda kõike kindlasti väga õigesti adresseerib. 

Aga see eelnõu on ainult üks osa laiemast nägemusest elanikkonnakaitses. Ma arvan, et see pingutus on kindlasti õige, aga ülejäänud tehe on tegemata. Selles mõttes tegemata, et hädaolukorra seaduse muudatused seisavad valitsuses varsti juba kolmandat kuud. Mitu aastat sai seda ette valmistatud, et Eestis oleks ohuteavitussüsteem, mis töötaks ja mida oleks võimalik Päästeametil katsetada, et selleks ei peaks ootama Kaitseväe õppust Siil, vaid seda saaks teha ka siis, kui Päästeamet seda vajab. Seal on palju nüansse, aga kõige rohkem oleks vaja seda, et Eesti valmistuks elanikkonnakaitseks täpselt samamoodi nagu sõjaliseks riigikaitseks: ehk siis varjendid ja varjumiskohad.

See eelnõu on seisnud Vabariigi Valitsuses, varsti saab juba kolm kuud, sellepärast et lugupeetud peaminister ei suuda ära otsustada, kas tema ja Reformierakond toetavad seda, et Eesti elanikud oleksid kriisideks valmis, kas needsamad elutähtsa teenuse osutajad ja ka avalik sektor peaksid kohustuslikus korras läbima elanikkonnakaitse koolituse või mitte. Ei suuda otsustada.

Ma saan aru, et peaminister ei suuda otsustada ka seda, kas Reformierakonnale sobib, et tuleb nõue, et uutesse hoonetesse tuleb rajada varjendid. Peaministrile tundub, et see on majanduskasvu takistav asi. Ja see eelnõu seisab ja seisab. Ma helistasin ja küsisin Siseministeeriumilt, kuidas sellega on, kas eelnõu on liikumas. Ei, seisab Reformierakonna taga, seisab peaministri taga. 

Ma tahan öelda: häbi! Ma tahan öelda, et tegelikult on see lati alt läbi jooksmine. Mis jutt see oli, reformierakondlased, et sotsiaaldemokraadid ei lase asju teha?! Elanikkonnakaitse, riigi valmistumine sõjalisteks kriisideks – kõik seisab selle tõttu, et peaminister Kristen Michal ja Reformierakond ei suuda otsustada. 

Siseminister on suhteliselt abitu, käib ja ootab, et saaks peaministriga sellest teemast rääkida. Isegi siseministriga kohtumiseks ei leita aega! Kuhu me nii jõuame?! Mis on Reformierakonna poliitika või sõnum Eesti Vabariigile, Eesti inimestele olukorras, kus Kaitseväe juhataja ütleb, et me peame kolme või nelja aasta jooksul olema valmis võimalikeks poliitilisteks soovideks, mis tulevad Venemaalt. Sõjaliselt me peame olema valmis, aga elanikkonnakaitse mõttes ei pea olema valmis. Reformierakonna arvates ei pea olema valmis ei kriisikoolitusteks, elanikkonna koolitamiseks, ohuteavitussüsteemi paremaks käivitamiseks ega varjendite ja varjumiskohtade rajamiseks. 

Mind paneb see väga muretsema. Sotsiaaldemokraate paneb see väga muretsema. Seda eelnõu on väga pikalt ja väga põhjalikult ette valmistatud. Ma mäletan, et eelmises koalitsioonis arutati seda väga pikalt ja põhjalikult koalitsioonipartnerite vahel, reformierakondlaste vahel on arutatud. Mati Raidma on teemaga väga hästi kursis, ta on seda toetanud ja aidanud ette valmistada. 

Ja siis on Eesti Vabariigis peaminister, kes ei leia aega, et sellist olulist elanikkonnakaitse küsimust siseministriga arutada ja ära otsustada, kas Reformierakonnal on mingi seisukoht või tal ei ole mingit seisukohta. 

Lugupeetavad! Mina kutsun Reformierakonda üles sõnade järgi tegutsema ja tahaksin näha, et see eelnõu jõuab [peagi] Riigikokku. Ma pean ütlema, et mure seisneb selles, et isegi kui valitsus selle Riigikokku saadab – seda on võimalik teha ka mingisuguse teise seaduse raames, näiteks valmisoleku seaduse raames, mis pole ka kuigi kaugele jõudnud –, siis fakt on see, et seda ei jõua enne suve enam vastu võtta. Fakt on see, et pool aastat on munetud, ja fakt on see, et kõik lükkub pool aastat edasi. See on päris suur probleem ja see on Reformierakonna hinge peal. 

On küll üks võimalus. Sotsiaaldemokraadid esitasid sellesama eelnõu, see on parlamendi menetluses. Võite siduda sellega, meil ei ole selle vastu midagi. Meil on üks soov: palun käituge oma sõnade kohaselt! Kui öeldakse, et tuleb tegutseda kiirelt, siis tulebki tegutseda kiirelt. Kui väideti, et sotsiaaldemokraadid takistasid – sotsiaaldemokraate ei ole enam valitsuses! Minu arvates on ka koalitsiooniläbirääkimised oluliselt pikemaks läinud, kui sotse ei ole. Kõik on hakanud valitsuses kuidagi venima ja see paneb muretsema. Jään ootama ülejäänud samme, mis puudutavad elanikkonnakaitset, ja kutsun loomulikult üles toetama seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh teile! Enne kui kutsun kõnepulti Vladimir Arhipovi, on küsimus istungi juhatajale. Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Mul on küsimus praeguse formaadi kohta. Minu teadmiste kohaselt on formaat praegu selline, et on võimalik pidada kõne selle eelnõu kohta, mis on meil menetluses. Aga siin hea kolleeg Läänemets [rääkis millestki muust]. Mina olin selle eelnõu juhtivmenetleja. See eelnõu puudutab saartalitluse korral kahe sidelahenduse omamist välisriigis, sellist kohustust, aga härra Läänemets vist pole absoluutselt seda eelnõu lugenud, sest ta tuli ja rääkis mingist täiesti teisest asjast. Äkki te kutsute kolleege korrale ja soovitate neil rääkida sellest eelnõust, mis on hetkel menetluses? Minu arust see formaat, kus sa saad ükskõik millest rääkida, on esmaspäeval peale päevakorra ammendumist vabas mikrofonis. Äkki oleks mõistlik seda neile pakkuda?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen teiega sisuliselt igati päri, et läbirääkimine võiks puudutada seda eelnõu, mida me parasjagu arutame, aga juhatajal on täiesti võimatu ette näha, millest üks või teine kolleeg rääkima hakkab. Praktiliselt võimatu on kõne ajal sekkuda: [kõneleja] ütleb, et ta kohe-kohe jõuab selle punktini. Sissejuhatus on vahel 90% ettekandest ja lõpus 10% [räägitakse asjast]. Praktilistel kaalutlustel on see võimatu, me satume lihtsalt vaidluste küüsi. Sisuliselt olen teiega päri, aga veel kord: ma ei pea praktilistel kaalutlustel võimalikuks sekkuda, muidu me jääme siin liiga palju vaidlema. 

Võtan ka Peeter Ernitsa küsimuse istungi juhatajale.

Hea juhataja! Eelnev jutt oli üsna sarnane minu [seisukohaga]. Ma ei ole selle [eelnõu] varasema menetlusega kursis ja olin segaduses, millest jutt on. Lõpp, finaal oli, et toetan küll. Aga nagu ma aru saan, võib rääkida ükskõik millest. Lõpuks ütled ühe lause, [aga muidu võid rääkida] maast ja ilmast. On vist niimoodi?

Paraku nii on, jah. Ma siiralt tunnistan ja möönan, et de facto on võimalik seda teha. Ma ei pea seda õigeks, ei pea seda heaks, aga de facto on seda võimalik teha. Veel kord: mina juhatajana ja ma arvan, et ka minu kolleegid juhatuses, ei pea õigeks hakata kõne käigus hindama selle sisu vastavust konkreetsele päevakorrapunktile. 

Ja teine asi, mille ma tahan siinkohal ära mainida. Ma arvan, et Reformierakond on siin saalis pikka aega enim mainitud erakond. Ma arvan, et ka härra Läänemetsa kõnes oli sõna "Reformierakond" vähemalt kümme korda, nii et me juhime siin pikalt. Võib-olla EKRE-ga konkureerime, EKRE-t on ka päris palju [mainitud]. Päris kindlasti oleme enim nimetatud erakond siin saalis kõnede ja läbirääkimiste käigus. 

Head kolleegid, aga nüüd Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel igati asjakohane kõne, ma eeldan ja usun. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid vaatate! Tänane arutelu käsitleb hädaolukorra seaduse muutmist, mille eesmärgiks on täpsustada elutähtsate teenuste osutajate kohustusi, eelkõige küberturvalisuse ja riskijuhtimise valdkonnas. 

Küberturvalisus on vaieldamatult üks meie aja võtmeteemasid. Sõjad ei käi enam ainult kaevikutes, need käivad ka andmekeskustes, haiglates, elektrivõrkudes ja sidekanalites. Seetõttu võib tunduda loogiline ja põhjendatud, et riik tahab täpsemalt reguleerida, kuidas elutähtsate teenuste osutajad peavad riske hindama ja ennetama. Kuid siinkohal tuleb küsida endalt, kas me parandame midagi, mis on katki, või loome uusi kohustusi lihtsalt selleks, et tekitada mulje, nagu me oleksime turvalisuse nimel midagi teinud. 

Ütleme ausalt, ka kehtiv seadus võimaldab neid nõudeid kehtestada. Näiteks hädaolukorra seaduse § 38 lubab määrata elutähtsa teenuse osutaja haldusaktiga ja kehtestada sealhulgas küberturvalisusele nõudeid. Seega seaduslik alus on meil olemas. Küsimus ei ole mitte niivõrd seaduse olemasolus, vaid selles, kas me oskame ja suudame olemasolevat õigust rakendada. 

Samas ei saa mööda vaadata ühest probleemist, mida see eelnõu loob või vähemalt süvendab. See paneb järelevalvekohustusi ametkondadele, kellel sageli puudub vajalik pädevus, ressurss või tehniline kompetents. Küsimus ei ole ainult selles, et spetsialiste on Eestis vähe. Neid on tõesti loetud arv. Küsimus on ka selles, et kui järelevalve on formaalne, pealiskaudne või liigselt bürokraatlik, siis me ei suurenda turvalisust, vaid loome petliku turvatunde, ja see on veel ohtlikum. Halvemal juhul tuleb teenuse osutajatel tellida auditid ja kontrollid eraettevõtetelt, sageli kõrge hinnaga ja fikseeritud kujul, mis ei lahenda probleeme, vaid toodab raporteid. Kas me oleme valmis selleks kuluks, olgu see siis riigi või erasektori rahakotist? 

Ometi – ja see on oluline ja tähtis – Keskerakond toetab seda eelnõu. Mitte sellepärast, et kõik oleks selge, täiuslik ja üheselt õigustatud, vaid sellepärast, et kui küsimus on elutähtsates teenustes, siis peab vastutus olema selgelt määratletud. Kodanik peab teadma, kellele ta saab toetuda kriisiolukorras: et kui kaob elekter, kui katkeb side või tabab haiglat küberrünnak, siis keegi ei saa öelda, et see polnud minu ülesanne. Kui seadus annab parema selguse ja nähtavuse, kui see aitab ennetada olukorda, kus üks ametkond arvab, et vastutab teine, ja teine arvab, et see pole nende pädevuses, siis see on seadus, millel on mõte. 

Mitte iga uus regulatsioon ei pea olema revolutsiooniline. Vahel piisab ka sellest, kui reeglid on lihtsalt loetavad, arusaadavad ja rakendatavad. Me ei tohi eksida kahes suunas: ei liigse reguleerimise ega mugava lohakuse poole. Küberturvalisus ei ole enam ainult IT-valdkonna mure, see on osa meie julgeolekust. Meie ülesanne siin saalis on tagada, et selle nimel tehtavad seadused oleksid läbi mõeldud, tõhusad ja proportsionaalsed. Ja Eesti rahvas peab sellest teadlik olema. Aitäh!

Suur tänu teile! Ma ei eksinud. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 589 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 589 on seadusena vastu võetud. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Aga küsimus istungi juhatajale, Kristo Enn Vaga, palun!

Jaa, aitäh! Selle eelnõu menetluse juures tegi kõne härra Lauri Läänemets, kes kutsus üles seda eelnõu toetama. Toimus hääletus ja keda ei olnud – Lauri Läänemetsa! Väga huvitav! Ju siis see, mis ta siin kõnepuldis ütles, ei vasta tegelikult tõele.

Ma pean tunnistama, et see küsimus ei olnud istungi juhatajale ega olnud protseduuriline.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu oli juhtivkomisjonis, majanduskomisjonis menetlemisel esimese ja teise lugemise vahel. Tuletan meelde, et esimene lugemine toimus 18. detsembril 2024. Vahepeal on tõsist tööd tehtud eelnõu sisu ja ka muudatusettepanekute kallal. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 7. jaanuariks 2025 Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga esitasid arvamusi mitmed turuosalised, elektritootmisvõimsuste arendajad ja ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Komisjon küsis eelnõu kohta arvamust ka keskkonnakomisjonilt, kes põhimõtteliselt eelnõu toetas. Oma seisukohad laekunud arvamuste ja ettepanekute kohta esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindaja Kliimaministeerium ja selgitas oma seisukohti. 

Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemiseks ette oma nõupidamistel 27. veebruaril, 10. aprillil ja 16. aprillil. Muudatusettepanekute loetelu kavandisse on lisatud 11 muudatusettepanekut, mis sisuliselt kõik on tulnud ministeeriumilt, aga mille esitajaks on majanduskomisjon, kes on neid arvestanud täielikult. 

Esimene muudatusettepanek puudutas ja puudutab ka selles loetelus eelnõu pealkirja: ühe suurema muudatusena lisandus sellesse eelnõusse elektrituruseaduse muutmine. Lühidalt võib öelda, et on antud raam järgmisele tuuleenergia vähempakkumisele, millest ka avalikkuses on palju juttu olnud, ja selleks oli vaja teha teatud muudatused elektrituruseadusesse. Sellise ettepanekuga Kliimaministeerium tuli. Kuna pikenes seaduste loetelu, mis siin eelnõu pealkirjas olid, siis vastavalt normitehnika reeglitele on pealkiri muutunud. Nüüd on eelnõu pealkiri planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Varem oli pealkirjas loetletud mitu seadust. 

Sisulised muudatused, mis esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekute loetelusse kanti, on lühidalt öeldes järgmised. Esiteks elektrituruseaduse täiendused, mis [tulid] ministeeriumist ja mida käsitleti ja arutati komisjonis pikalt. Esiteks selged reeglid toetuse maksmiseks ainult võrku antud taastuvenergia eest. See tähendab, et otseliini kaudu tootmisega, elektri tootmisega liitunud tarbijale [edastatud elektrienergia kogust] vähempakkumisel toetuse saanud energiamahu sisse ei arvestata. Kauglugemisseadmete paigaldamise nõue täpseks mõõtmiseks, et eraldada otseliini kaudu ühendatud tarbimist turule toodetud tarbimisest. On täpsustatud, millised kulud võib katta taastuvenergia tasust. Vähempakkumise reeglite ja tehnoloogiliste sihtgruppide määratlemine, tootmise alustamise tähtajad ja sanktsioonid hilinemise eest. Täiendatud on vähempakkumise korraldamise aluseid ja toetusmehhanisme. Tagatisnõuete selgem regulatsioon ja garantii kasutamise tingimused. On toodud sisse ka võimalus pikendada tootmise alustamise tähtaega kuni 18 kuuni – seni oli see kuus kuud –, kui selleks on objektiivsed põhjused. 

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused, need puudutavad tuulikutasu. Ühtlustati tasu jagamist eluruumide vahel ehk tasu jagatakse võrdselt. Kaas- ja ühisomandi korral saab iga omanik esitada tuulikutasu taotluse eraldi. Mitme tuulepargi mõjualas olevad eluruumid saavad suuremat tasu. Näiteks, kui eluruum asub kahe tuulepargi mõjualas, siis saadakse tuulikutasu mõlema tuulepargi mõju eest. Täpsustati [tuulepargi] mõjuala määratlust sõltuvalt tuulegeneraatori kõrgusest. Kuni 250 meetri kõrguste tuulikute mõjuala ulatub kuni 2 kilomeetri kaugusele ja üle 250 meetri kõrguste tuulikute oma kuni 3 kilomeetri kaugusele. 

Tehti ka muudatusi planeerimisseadusesse, millest olulisemad on järgmised. Täpsustati, kuidas lõpetada enne 2025. aastat alustatud planeeringumenetlused. Kohalike omavalitsuste eriplaneeringute menetlust lihtsustati. On [mitmesuguseid] väiksemaid detailseid muudatusi, aga üks suurem muudatus on, et loobuti ühest vaheotsusest, vaheetapist: kui [varem] võttis kohalik omavalitsus eriplaneeringu enne kehtestamist vastu ja siis kehtestas, siis nüüd seda vastuvõtmise etappi enam ei ole. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemused tuleb kanda planeeringusse enne avalikku väljapanekut, see on selge nõudena seadusesse sisse viidud. Ja muudeti ka jõustumise tähtaegu. Osa sätetest jõustub 1. jaanuaril 2026, arvestades vajalikke üleminekuaegu. 

Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Enne menetluslike otsuste tegemist selgitas komisjoni esimees Marek Reinaas, et paljude muudatusettepanekute arvestamise tõttu, eelkõige muudatusettepaneku nr 1 tõttu, mis käsitleb, nii nagu ma [mainisin], elektrituruseaduse muutmise sätteid, mis loovad raami järgmiseks tuuleenergia pakkumiseks, on eelnõu tekst oluliselt muutunud ja täienenud regulatsioonidega, millel on põhimõtteline tähtsus. Seetõttu on vaja anda võimalus, et Riigikogu liikmed saaksid esitada eelnõu muutunud osa kohta muudatusettepanekuid. Komisjoni esimees tegi ettepaneku, et komisjon võiks teha täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et tekiks võimalus uuesti muudatusettepanekuid esitada. 

Teise lugemise katkestamine on seda olulisem, et vahetult enne istungit on komisjoni poole pöördunud mitmed turuosalised, kes on juhtinud tähelepanu, et elektrituruseaduses tehtavate muudatuste näol on tegemist märgiliste muudatustega, mille puhul on turuosaliste kaasamine ääretult oluline. Ma võin öelda, et arvamusi on laekunud mitmelt turuosaliselt ja tõenäoliselt tuleb neid veel. Komisjon peab koos ministeeriumiga otsustama, kuidas nad ära kuulata või kuidas neid kaasata. 

Menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. mail 2025 ehk täna. Teiseks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine eelnimetatud põhjustel katkestada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. See on küll lühendatud tähtaeg. Ministeerium põhjendas seda sellega, et enne suurt suve on plaanis maismaatuule hange välja kuulutada, hanke tähtaeg on tõenäoliselt kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Sellised selgitused. Aga kõiki neid ettepanekuid toetas komisjon konsensuslikult. Aitäh! 

Suur tänu teile selge ja põhjaliku ettekande eest! Aga teile on mõned küsimused. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Jaak! Kliimaministeeriumist tulnud algatused on selle ministeeriumi sünnist saati olnud lohakad, kiirustades tehtud ja suurte puudustega. Nüüd näeme seda ka siin. Muudatusettepanekuga sooviti elektrituruseadus suures osas ümber kirjutada. Selle üle ma nii väga ei imesta, et sealt seda kraami niimoodi tuleb. Aga kui ma õigesti mäletan, olid sa ise majanduskomisjoni juht tol ajal, kui seda eelnõu esimeseks lugemiseks ette valmistati. Kas sa ka ise suhtusid sellesse kuidagi kergekäeliselt, usaldasid liigselt ametnikke või kuidas see juhtus, et selline tõsine praak sinu kui komisjoni esimehe laualt läbi lipsas?

Aitäh küsimuse eest! Sel ajal, kui esimene lugemine oli, ei olnud meile teada, et Kliimaministeerium tuleb veel ka elektrituruseaduse muudatustega. Väidetavalt on see kiireloomuline, nagu ma püüdsin selgitada. Alati võiks ju selliseid ettepanekuid teha piisava ajavaruga. Aga on juhtunud nii, et jah, mis puudutab energeetikat ja kõiki neid elektrituruseaduse muudatusi, millest me ka täna siin oleme rääkinud ja ühe eelnõu juba vastu võtnud – neid tuleb päris tõsiselt ja päris palju. Osa on tõesti objektiivsed, nii nagu see eelmine eelnõu, mis oli seotud desünkroniseerimisega, need muudatused oli vaja kindlasti ära teha. Kui me räägime [kõnealusest] ettepanekust, siis ei pääse me üle ega ümber sellest, et elektritootmisvõimsusi on Eestis vähe. Ma olen neid numbreid juba öelnud: eelmine aasta tarbiti Eestis 8 teravatt-tundi elektrienergiat, aga kohapeal toodeti ja turule pääses 5,6 teravatt-tundi elektrienergiat. Pikalt me sellises situatsioonis hakkama ei saa. 

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna esimene lugemine jääb piisavalt kaugele, siis ole hea ja tuleta kokkuvõtlikult meelde, mis muutub kohaliku omavalitsuse aspektist vaadates: avalik arutelu – kas see lüheneb? –, etteteatamise aeg, kestvus. Ja teiselt poolt: kas omavalitsuse volikogule jääb ikka veto õigus selles, mis tema territooriumil toimub, või mitte? Just see kohaliku omavalitsuse aspekt selle eelnõu valguses.

Aitäh küsimuse eest! Viimase muudatuse kohaselt, mis ministeeriumist tuli, jääb ära vastuvõtmise etapp ja see puudutab KOV-i eriplaneeringut. Ministeerium on rääkinud ka plaanist eriplaneering kui selline üldse kaotada, aga see on võib-olla enneaegne info, kõigepealt peab nägema seda ettepanekut, millega ministeerium kunagi tuleb. Aga ega väga palju niisuguseid suuri lühendamise etappe ei ole. On täpsustatud, just vastupidi, et keskkonnamõjude strateegiline hindamine peab kindlasti olema selles planeeringus sees, kui see avalikult välja pannakse, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Väga paljusid asju on täpsustatud. Endiselt jääb see kohaliku omavalitsuse ja kogukonna otsustada, kuidas mingeid arendusi nende planeeringute raames plaanitakse, olgu need tuuleenergeetika või mõned muud arendused. Kaasarääkimise, ärakuulamise võimalused on. Väga palju sõltub kohalikust omavalitsusest. Ma olen nende protsessidega kokku puutunud, kui omavalitsus viib seda läbi pädevalt ja kaasab [inimesi], siis tekitab see vähem vastuseisu või vähemalt saab ühine seisukoht paremini välja selgitatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna selle eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist, siis kas sellele peaksid järgnema olulised muudatused ka teistes seadustes, näiteks põhiseaduses? Põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. Kas selle eelnõuga tehtavatele muudatusele järgnevad ka muudatused teistes seadustes?

Tänan küsimuse eest! Ma ei oska sellele vastata, kas mingisuguseid muudatusi veel tuleb, mis reguleerivad kohaliku omavalitsuse toimimist teatud protsessides, aga kohalik omavalitsus saab toimetada ikkagi vastavalt põhiseadusele ja seadustele. See on üks seadus, mis ühte menetlusprotsessi ehk veidi lühendab, aga samas – see on minu hinnang, mida jagavad ka ministeerium ning Maa‑ ja Ruumiamet, kes tegeleb planeerimispoliitika ja nende seadustega –, see ei võta kuidagi vähemaks kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, sest vastuvõtmine ja kehtestamine on sisult väga sarnased protsessid. Nende vahele jäi küll heakskiitmine ministeeriumis, aga see saab enne kehtestamist toimuda nii või teisiti. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium vaatab protseduuri läbi, kas kõik on kaasatud, ja kui ta arvab, et kedagi on vaja välja kutsuda, siis, nagu te teate, ta sinna ministeeriumisse ka kutsutakse. Selleks on neile vist ette nähtud 60 päeva, aga nad saavad seda tähtaega pikendada. Nii et kõik see jääb alles. Lihtsalt kahest otsusest – [eriplaneeringu] vastuvõtmine ja kehtestamine – jääb vastuvõtmine ära.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Siin nende muudatusettepanekute seas on märgitud huvitavalt: Kliimaministeeriumi ja OÜ Utilitas Windi ühisettepanek. Mitme ettepaneku juures, mida majanduskomisjon on konsensuslikult toetanud. Niisugust asja ma ausalt öelda ei mäletagi, et on tekkinud ühe ettevõtte ja ministeeriumi ühisettepanekud. Palun selgitage, härra Aab, kuidas see ühisettepanek formuleerus. Kas saadeti ühine kiri või tegid ettevõtte esindaja ja ministeeriumi esindaja ühiselt suulise ettepaneku või saadeti eraldi kirjad? Millest selline personaalunioon nagu Austria-Ungari keisririik? Arvestades seda, et ettevõtja näol on tõenäoliselt tegemist ühe turuosalisega, siis kas ministeerium asus toetama Utilitas Windi ettepanekut või Utilitas Wind asus toetama ministeeriumi ettepanekut? Selgitage, kumb oli enne, kas muna või kana, ja kuidas see tehniliselt komisjoni lauale jõudis, kelle allkirjaga või kelle suu läbi.

Tänan küsimuse eest! Kõigi seaduseelnõude puhul saavad huvigrupid ja turuosalised teha ettepanekuid. Selle protsessi käigus on neid varasemalt tehtud ministeeriumile, aga eelnõu menetlemise ajal oli ka võimalus [teha], majanduskomisjon küsis arvamusi erinevatelt turuosalistelt. Kuna need eelnõud on tulnud, ütleme, suhteliselt kiirkorras, siis on seda tehtud. Seal tabelis on vist lihtsalt öeldud, et on samasisuline ettepanek ja Kliimaministeerium on kas arvestanud või ei ole arvestanud. (Saalist kommenteeritakse.) Siin muudatusettepanekute loetelus … (Urmas Reinsalu räägib kõval häälel.)  

Räägime kordamööda, palun! Praegu on Jaak Aabi aeg. Urmas Reinsalu, teie võimalus tuleb taas. Rene Kokk, palun, teie küsimus!  

 Muudatusettepanekute loetelus sellist asja ei ole. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea Jaak! Sa oled selle eelnõu menetluse ajal olnud kahes positsioonis: koalitsiooni poolt [paika pandud] komisjoni esimehena ja nüüd opositsioonis [olles] majanduskomisjoni liikmena. Ma küsin sinu tunnetuse kohta. Milline on sinu arvates Kliimaministeeriumi kompetents energeetika valdkonnas ja [suutlikkus] sellel alal kaasa rääkida? Me oleme seda eelnõu väga [põhjalikult] menetlenud, kaasanud [huvigruppe] ja see on olnud väga-väga pikk protsess. Mulle on need [selgitused] küll kohati üllatavad tundunud, miks ministeeriumist nii palju muudatusi on tulnud: à la, et vahepeal on ministeerium teada saanud, et me oleme ennast Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendanud. Või see, et ministeeriumile on alles hiljuti kohale jõudnud teadmine, et me arendame Eestis tuule- ja päikeseenergiat. Kui ma selliseid avaldusi kuulen selle arutelu käigus, siis tekivad mul päris suured küsimärgid selle kompetentsuse osas, mis seal ministeeriumis selles valdkonnas [valitseb].

Tänan küsimast! Nii nagu siin täna juba juttu on olnud, see esialgne eelnõu [hõlmas] planeerimisseadust, keskkonnatasude seadust ... Ei olnud seal elektrituruseaduse muudatusi sees. Ma põhjendasin, miks Kliimaministeerium selle ettepanekuga tuli: et neidsamu energiatootmisvõimsusi kiiremini välja arendada. Kindlasti oleks võinud tulla varem ja neid asju terviklikult lahendada. Ma olen seda ka [varem] öelnud, et kõige parem oleks, kui need muudatused leiaksid aset kinnitatud energiamajanduse arengukava põhjal, aga seda alles valmistatakse ette. Selle keskkonnamõjusid on analüüsitud, aga kahjuks ei ole see meile komisjoni veel jõudnud, ei ole ka Riigikokku jõudnud. Selle kohta me oleme ministeeriumilt pikalt [aru pärinud]. Me oleme eelnõusid näinud, aga teatud muudatusi on tulnud sisse ka selliseid, mis seda esialgset energiamajanduse arengukava eelnõu muudavad. Ideaalis võiks see käia teisiti, jah.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleeg! Tegelikult on meil planeerimine ju üldse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas, ometi me siin detailides sellest räägime. Natuke keerukaks teebki selle hoomamise see, et kes siis lõpuks vastutab. Maa- ja Ruumiamet, nagu ma olen aru saanud. 

Aga minu küsimus on selle planeeringufaasi kaotamise kohta. Enne avalikustamist [toimub] planeeringu vastuvõtmine. Vastuvõtmine on tegelikult selline vahetärmin, kus planeering peaks saama kõik kooskõlastused. Kooskõlastuse faas lõpetataksegi vastuvõtmise otsusega ja seejärel kuulutatakse välja avalik väljapanek. Ja sealt liigub see protsess edasi vaidluste lahendamiseni, järelevalvemenetluseni ja nii edasi. Kas nüüd muutub see protsess selliseks, et planeeringu võib avalikustada ka ilma kooskõlastuseta?

Lühidalt ja mitte väga detailselt kirjeldades, seda saab seadusest [ise] lugeda: teatud muudatused on siin tehtud, aga kooskõlastamine ja heakskiitmine – kõik need nõuded on seaduses endiselt sees, seda ei ole keegi tühistanud. Lihtsalt vastuvõtmise otsust ei ole vaja eraldi teha. Kõik need toimingud, ka avalikud väljapanekud, tehakse enne kehtestamist nii või teisiti. Ja vaidlustusi saab ka esitada. 

Urmas Reinsalu, palun!

Härra Aab! Meil on varasemalt oksjonite puhul olnud energianeutraalsuse põhimõte. Sselle muudatusettepanekute paketiga on nüüd sellest loobutud. Miks ja kelle initsiatiivil? 

Teiseks, härra Aab, selgitage mulle. Minu käsutuses on majanduskomisjoni protokolli kavand, kus ettepanekute 8 [ja] 10 juurde on selgelt märgitud: "OÜ Utilitas Wind ja Kliimaministeeriumi ettepanek". Lõpptekstist, mis parlamendisaali on tulnud, on see rida tõepoolest kõrvaldatud. Selgitage palun seda etümoloogiat – te hiilisite sellest elegantselt mööda –, kuidas need ettepanekud on [tekkinud]. Te ütlesite, et on kaasatud ja nõnda edasi. Kirjeldage seda. Kui me räägime Kliimaministeeriumi ja Utilitas Windi ühisettepanekust, siis kas nad [esitasid] paralleelselt sama teksti, ja kas see tekst, mille turuosaline ja Kliimaministeerium välja pakkusid, on sellisel kujul ka komisjonis konsensuse [leidnud]. Või milline see modus operandi oli, kuidas need siia jõudsid? Ja mis nende sisu on teie meelest?

Sisu on erinev. Siin on väga palju tehnilisi detaile ja nii edasi. Aga nagu ma ütlesin, majanduskomisjon on küsinud turuosalistelt arvamust, nad on saanud oma arvamust avaldada. Ka teiste seaduste puhul, mis meil menetluses on – needsamad elektriturgu puudutavad seadused –, [on nad saanud oma arvamust avaldada]. 

Kui Kliimaministeerium on mõne turuosalise ettepanekut toetanud, on niisugust arvamust avaldanud, siis võib protokollis tõesti olla, et ta on seda ettepanekut arvestanud ja toetab seda ettepanekut, mis ühelt või teiselt turuosaliselt on tulnud. Ja need ettepanekud ei ole tulnud ainult Utilitas Windilt. Utilitas Wind on küll tihtipeale olnud tuule[energia] arendajate esindaja, aga neil on ka katusorganisatsioonid ja ettepanekuid [tuleb] ka sealt. Ministeerium on [neid ettepanekuid] arvestanud ja teinud ka komisjonile ettepaneku neid arvestada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea Jaak! Nüüd, kus sa oled siin sotsiaaldemokraatide esindajana ja kuulud ka erakonna juhatusse – teatavasti on Utilitas Windi juht samuti sotsiaaldemokraat ja ka minister on olnud sotside poolt –, [küsin sinult järgmist]. Need küsimused, millele on siin kolleeg Reinsalu viidanud, kuidas sünnivad ministeeriumi ja ühe ettevõtte ühisettepanekud – on sul mingit infot selle kohta, kas erakondliku kuuluvuse seos ka võib olla seda kuidagi mõjutanud?

Minu teada on energeetika eest vastutav minister olnud pikalt reformierakondlane ja on praegugi. Te peate seda küsima Reformierakonna ministrite käest, kui see puudutab seda ministeeriumi. Ja ei tasu siin üle müstifitseerida ühte arendajat. Ma saan aru, millele te viitate, aga ma ei saa aru, miks see üks arendaja. Väga paljud arendajad on teinud ettepanekuid, samasuunalisi ettepanekuid. Protokollis on arvesse võetud võib-olla kõige täpsem sõnastus nende arvamuste seast, mida üks või teine arendaja on teinud ja mida ministeerium on siis toetanud. Tihtipeale on sõnastust ka korrigeeritud. Ma usun, et kõiki neid ettepanekuid, mis on esitatud, on komisjon kaalunud. Ja on arvestanud täielikult. Järelikult need on vajalikud ettepanekud, neid on toetanud nii ministeerium kui ka komisjon. Ja ärge tooge välja ühte arendajat! Meie kaasamisringis on olnud kümneid arendajaid, kes on ettepanekuid teinud, samasuunalisi ettepanekuid, kui see üks arendaja, kelle te praegu välja toote.

Mario Kadastik, palun!

See ei olegi niivõrd küsimus, ma tahtsin lihtsalt kommenteerida. Ma vahepeal uurisin seda tausta. Me enamasti oleme kaasanud ka turuosalisi ja kui mõni turuosaline teeb ettepaneku, siis turuosaline ise ei saa muudatusettepanekut teha, seetõttu on enamasti Kliimaministeerium see – tema on antud juhul juhtiv ministeerium –, kes on selle ettepaneku esitanud. Aga kuna vahetevahel on juhtunud ka niimoodi, et sobibki see sõnastus, mis on laekunud turuosaliselt, siis on lihtsalt infoks pandud juurde, kellelt see algselt on laekunud, aga esitaja on igal juhul alati ministeerium või komisjon. Turuosaline ei saa esitada eelnõu kohta muudatusettepanekut, ta saab anda soovituse, aga esitama peab selle keegi teine. See on infopunktina seal juures olnud.

Hea küll! Lihtsamalt öeldes, kui siit [kontekstist] välja rebida: meil on tõenäoliselt ka teisi seadusi, kus on umbes samad sõnastused ja hoopis teised arendajad. Ärge müstifitseerige seda ühte arendajat!

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Mul tegelikult oligi täitsa protseduuriline küsimus, selline kontrollküsimus. Ma vaatasin, et koalitsiooni ja teie erakonda kuuluv Kristo Enn Vaga sai varem debati käigus protseduurilise küsimuse. Mõtlesin, et ma proovin, kuidas meil täna see sõit läheb, ja tundub, et on võimalik.

Head kolleegid, ma mõnevõrra täpsustan. Tegelikult saab muudatusettepanekuid teha üksnes komisjon ja muidugi ka Riigikogu liikmed. Ministeerium ei saa neid teha. Küll aga ma pean seda igati kohaseks ja õigeks, et on ära näidatud, kes on selle algmaterjali [toonud], on see ministeerium, on see mõni konkreetne firma. Minu arust on selline läbipaistvus ja ausus palju kohasem kui see, et jätta sellele [viitamata]. Vähemasti on siis teada, kellega on seotus. Nii et ma arvan, see on igati asjakohane. 

Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 541, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, paljastab ühe lihtsa tõsiasja: Eesti riik ei tee enam otsuseid oma rahva nimel, vaid ideoloogia nimel. Rahva käest ei ole keegi küsinud, kas nad tahavad tuulikukolooniaid ja kas nad soovivad päikesepaneelipõlde või kas nad usuvad teie roheideoloogiasse. Arvan, et koalitsioonisaadikud ei ole viimaste aastate jooksul maapiirkondades käinud ega rääkinud tavaliste inimestega. Nad ei tea, mis mured on inimestel, kes elavad tuuleparkide kõrval. Aga mina olen käinud. Teate, maainimesed ei räägi põnevusega tuulikutööstusest ega uuest ajast. Nad räägivad murest müra, varjude, infraheli ja kodu väärtuse langemise pärast. Rohepööre käib nende elukvaliteedi arvel. 

Reformierakond räägib, et rohepööre on vajalik ja möödapääsmatu. Miks? Sest Euroopa Liit käsib, sest Kliimaministeerium on nii otsustanud. Valitsus ei tee enam otsuseid Eesti rahva huvidest lähtudes, vaid suure roheideoloogia nimel. Aga maainimene ei toeta teie suurt ideoloogiat. Nad ei taha, et nende kodu kõrvale tekivad 250 meetri kõrgused tuulikud. Nad ei taha, et nende elukeskkond muutub tööstusmaastikuks. Samuti ei taha nad, et neid naeruvääristatakse, kui nad ütlevad: "Me ei taha tuuleparki oma õue alla." Eesti ei vaja tuuleparke, mille tagajärjel kaovad külad, surevad välja kogukonnad ja inimesed kolivad linnadesse, sest maal pole enam võimalik normaalselt elada. 

Selle eelnõu kõige ohtlikum osa on see, et see annab tuuleärikatele võimaluse rajada tuuleparke ja muid taastuvenergiaobjekte, ilma et kohalikud omavalitsused saaksid sisuliselt midagi öelda. Omavalitsus saab lihtsalt kaasa noogutada. Kui ei nooguta, siis tehakse asjad niikuinii ära. Seda nimetatakse kaasamiseks, aga tegelikkuses on see vaid formaalsus. Kui kogukond ei reageeri 30 päeva jooksul, loetakse, et nad on nõus. See on absurd! Rahva vaikus ei ole nõusolek. Rahvas vaikib, sest nad ei tea, sest neil pole infot, sest nad ei usu enam, et nende hääl midagi muudab. 

Kõik need jutud rohepöördest ja kliimaneutraalsusest aastaks 2050 teenib kitsa ärikliki huve. Aga tavaline inimene küsib: "Mis kasu mina sellest saan?" Elektri hind ei lange, kütte hind ei lange, mingit konkreetset kasu ei ole, aga samal ajal on koduõuel kolisev metallkoloss, mis pöörleb nii päeval kui ööl. Metsad raiutakse maha, et teha ruumi tuulikutele, viljakad põllud kaetakse päikesepaneelidega, kinnisvara hind kukub, [inimestel on] uneprobleemid, terviseprobleemid ja mitte keegi ei vastuta. Toetused, maksusoodustused, vähempakkumised on roheärikatele. Kohalik inimene saab heal juhul tuulepargi eest vaikimistasu ja kamalutäie lubadusi. 

See eelnõu on Eesti maapiirkondadele otsene oht. Tuuleparke ei rajata Tallinnasse ega Tartu kesklinna, neid rajatakse Põlvasse, Saardesse, Hiiumaale, Lüganusele, Vändrasse – sinna, kus elavad inimesed, kelle hääl ei kostu Toompeale. Neil inimestel pole meediakampaaniaid, neil pole PR-agentuure. Aga neil on kodud, neil on kogukonnad, neil on rahu. Nad tahavad lihtsalt elada, mitte olla katsejänesed rohepöördenimelises eksperimendis. 

Eelnõu võimaldab loobuda detailplaneeringust, see tähendab, et ka keskkonnamõju hindamine muutub pealiskaudseks. 

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Infraheli probleemist ei räägita, ka linnurändest ei räägita, ümbruskonna looduskaitselistest väärtustest ei räägita. Kui planeeringutempo on kiire, siis kvaliteet ja põhjalikkus jäävad tagaplaanile. Just sellepärast on paljudes riikides, näiteks Saksamaal ja Rootsis, juba [tehtud] tuuleenergeetika arengus paus. Meie aga vajutame gaasi põhja otse kuristiku poole. 

Lõppude lõpuks tuleb tunnistada, et kogu see eelnõu ei ole kirjutatud Eesti rahva soovidest ja vajadustest lähtudes. See on kirjutatud ametnike, Euroopa Liidu rohepoliitika ja suurärimeeste huvidest lähtudes. Kutsun teid üles selle eelnõu teise lugemise katkestamise poolt hääletama. Eestit ei tohi muuta elektritootmise kolooniaks. Aitäh!

Aitäh teile! Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub ka lisaaega.) Kaheksa minutit.

Hea parlamendi aseesimees ütles, et meil valitseb läbipaistvus selles osas, mis puudutab neid kurikuulsaid Utilitas Windi ja Kliimaministeeriumi ühisettepanekuid. Kuid, härra parlamendi aseesimees, ma juhin teie tähelepanu sellele, et ma sain sellest teada ainult töödokumendi kaudu. Lõppdokumenti, mis on parlamendiliikmete laudadel, see informatsioon kellegi otsusel ei ole jõudnud. Härra aseesimees, olite te sellest teadlik? See, et me räägime siin läbipaistvusest – lubage naerda. 

Mis puudutab meretuuleparkide [ümber valitsevat] kaost – olete te tähele pannud, kui tagasihoidlikuks ja häbelikuks muutuvad valitsuse esindajad siis, kui küsida läbirääkimiste kohta[, mida on peetud] meretuuleparkide [toetusmeetme võimaliku] indekseerimise üle, et seda 2,6 miljardi euro suurust nominaalsummat veelgi tõsta? Oh, midagi oli, keegi vist kuskil midagi rääkis! Siis muutvad kõik väga delikaatseks, kellelegi ei meenu enam miski, hämmastaval kombel saabub teatud mälunõrkus. 

Nüüd, elektrienergia ja energeetika puhul me oleme valdkonnapoliitiliselt, ma ütleks, vabanemisjärgsest ajast arvates unikaalseimas kaoses ja tõmbluskeskkonnas, mille on suutnud korraldada needsamad mehed ja naised, kes on juhtinud Eesti riiki viimased kaks aastat. 

Kõik käib tagurpidi. Härra Aab ütles siin, et jah, ongi niimoodi, et vanker pannakse hobuse ette – see, kuhu me kõigi nende seaduseelnõude ja initsiatiividega välja [jõuame]. Ma ei tea, mitmesajas eelnõu see juba on, mille kohta öeldakse, et see on taastuvenergia soodustamise seadus. Neid on tulnud [palju] ja nad liiguvad paralleelmenetluses nagu võidusõiduhobused. Energiamajanduse arengukava tuleb meil aasta lõpuks, aga varalise mõjuga otsused püütakse väga kramplikult enne selle tulekut ära teha. 

Mida on meil valitsus energeetika valdkonnas otsustanud? 1. maist [tõusis] elektrienergia aktsiis 45%. See omakorda maksustatakse käibemaksuga, mis tõuseb 1. juulist. Loetud tunnid tagasi – tint ei ole veel jõudnud ära kuivada – võeti parlamendi hääletusel vastu seadus, mis võimaldab tarbijatele ja tootjatele kehtestada uued tasud, mille kohta me ei tea isegi seda, kuidas need jagunema hakkavad. Hando Sutter on hinnanud, et nende maht võib olla järgmisel aastal 200 miljonit eurot. 

Kui me vaatame seda, mida valitsus on teinud[, siis näeme, et] kogu energeetikaalane käsitlus [seisneb] regulatiivses elektrienergia hinna tõstmises ja teiseks, investeerimiskindluse täielikus habrastamises, süstemaatilises habrastamises. 

Kahtlemata asetub sellesse [valgusesse] ka seesama Utilitas Windi ettepanekute alusel Kliimaministeeriumis välja töötatud seaduseelnõu 556. Selgelt on loobutud energianeutraalsuse põhimõttest. Ma mõistan, et sellele on keeruline vastata, härra Aab ei soovinud siin puldis vastata minu küsimusele, miks on energianeutraalsusest loobutud. 

Ja loomulikult toob see taastuvenergia subsideerimise näol kaasa täiendava koormuse tarbijatele. Seda nii vahetult oksjonil makstava toetuse näol kui ka kaude, täiendavate võrguinvesteeringute ja sageduse hoidmise kulude näol, mille suurusjärgud on hoomamatud. Me saame siin tugineda ainult elektrituru kauplejate ja varasema energeetikaekspertiisi [koostanud] inimeste [hinnangutele]. Valitsuse prognostiline võimekus on osutunud paraku mitte paikapidavaks. 

Milline oli valitsuse prognostiline analüüs meil aasta algul? Mäletate? Härra Kivimägi, mäletate? 

Jaa.

Proua Alender ütles, et elektrienergia hind langeb sellel aastal. See oli prognostiline visioon. Seda hinnašokki, mille me oleme kevadel läbinud, teavad kõik tarbijad omast käest. 

See on legoklotsidest disainprojekt teatud äriprojektidele. Seda isegi ei häbeneta – nagu ma ütlesin, töödokumendist on näha, kellelt ettepanekud on tulnud. Praegu tegeldakse sellega, et see teatud projektidele sobivaks disainida. Ja seetõttu on hilinenud või edasi lükkunud valitsuse poolt paljusõnaliselt lubatud maismaatuulepargi oksjon.  

Valitsus lubas ju … Mis see oli? Meile öeldi, et on olemas energeetika pikk plaan, geniaalne plaan. Valitsus istus 18 korda kuus hommikust õhtuni koos, söödi võileibu ja langetati otsuseid. Juba aprillis pidi meretuuleparkide oksjon olema. Oli nii, härra Kivimägi? Öeldi ju, et aprillis on oksjonid meretuuleparkidele?

Päris täpselt ei mäleta.  

No näete! Teiseks, samamoodi öeldi meile märtsis, et aprillis tulevad maismaaparkide oksjonid. Ka need on edasi lükatud. Miks need on edasi lükatud? Meretuuleparkide puhul ettevalmistustöö vaikselt vaiba all loomulikult käib, seda me teame. Maismaatuuleparkide puhul käib praegu nende seaduseelnõude abil, mis meil siin on, disainimine, et seda teatud äriprojektide suhtes voolujoonelisemaks muuta. Aga ma ei arva, et parlament peab olema teatud äriprojektide voolujoonestamise sepikoda. Ei pea olema. 

Nii et meie ettepanek on igal juhul: toetame selle eelnõu katkestamist. Kindlasti on mõistlik, kui me kõneleme energeetikast, et valitsus korrigeeriks, esiteks, energiapoliitika baaseesmärki – sajaprotsendilist taastuvenergiale üleminekut –, mis ei ole ei mõistlik ega ka realistlik 2030. aastaks. 

Ja teiseks on otstarbekohane kõigi uute energiavõimsuste puhul loobuda subsideerimise poliitikast. Loobuda subsideerimispoliitikast! Las turg langetab oma valiku ja kogukonnad oma valiku, kas ja kui, siis millist rajatist nad oma territooriumil, oma kogukonna juures näha soovivad. 

Sellises olukorras on meil põhimõtteline probleem. Meil puudub ühiskonnana igasugune pikaajaline käsitlus, [mis ütleks] suurematele energia tootjatele, energia kauplejatele, aga mis kõige olulisem, nii meie majandusele ja ettevõtetele, kes on energia tarbijad, kui ka inimestele, millel rajaneb, ütleme, dekaadi või inimpõlve perspektiivis meie energiapoliitika portfell. See on väga tõsine probleem, see on baasprobleem. Kaks aastat on keerutatud ühe koha peal ja raisatud aega. 

Ja mis otsused on langetatud? Hakkame gaasielektrijaamu ehitama! Paar otsust on selle kohta juba langetatud. Kuulge, võtke Draghi raport ette! Härra Aab, Draghi raport! Gaasi hinnatase Euroopas, gaasi ja elektrienergia hinnatase – milline see on? See ei ole jätkusuutlik. Puudub selge tajutav poliitiline visioon ja see on probleem.

Selle otsustamatuse pudru ja konkreetsete ärihuvide disainimise, mida sellist tüüpi seadustega tehakse, maksab loomulikult kinni ühiskond: ebakindlusega, majanduse väljavaadete ahenemisega ja hinnasurvega. Aitäh!

Aitäh teile! Head kolleegid, vaid repliigina lisan, et kuivõrd antud juhul on juhtivkomisjon teinud ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada, siis vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele toimub katkestamine ilma hääletuseta. See otsus on põhimõtteliselt juba tehtud, aga [katkestamine leiab aset] pärast seda, kui muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Rain Epler, palun! (Rain Epleril on kaasas märksõndega paber.) Märksõnu on seal päris palju, ma näen. 

Ei ole. Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Nagu selle seaduseelnõu nime taga sulgudes on öeldud, on selle eesmärk taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. See näitab seda, et ükskõik, mis mujal maailmas meie toimub, mingisuguse hulluse pähe võtnud liberaalne eliit ajab nii nagu mujalgi Euroopas oma joru ikka edasi. Järgmisel päeval pärast suurt elektrikatkestust läks Hispaania peaminister pulti ja ütles, et tuumajaamad paneme ikka kinni ja taastuvenergia ei olnud süüdi. 

Loomulikult ei ole meil Eestis vaja eelisarendada või kiirendatud korras arendada juhuenergia tootmisvõimsusi. Sootuks vastupidi: meil on vaja keskenduda juhitavatele võimsustele. Lähitulevikus võiksid need juhitavad võimsused põhineda meie omamaisel ressursil põlevkivil, aga tulevikku vaatavalt peaksime tegema muidugi kõik selleks, et Eestis saaks tuumaenergiat kasutada võimalikult lähitulevikus. 

Eelnõusid, mis taastuvenergeetikat puudutavad, on meil täna mitu, seega ma võib-olla peatun siinkohal rohkem menetlusel ja selle kvaliteedil ehk sellel, kuidas meil see seadusandliku raamistiku kujundamine käib. 

Nagu eelnõu ettekandja kolleeg Aab ütles, toimus eelnõu esimene lugemine juba enne jõule. Toonane kliimaminister Yoko Alender rääkis meile, et sellega on kiire, et see on hästi vajalik, arendame taastuvenergiat, hea eelnõu, toetage – kõik see jutt, mis alati selle juurde käib. Nii nagu Kliimaministeeriumile kombeks, kiirustades oli tehtud eelnõu ja sooviti sellega kiirustades edasi liikuda. 

Sellel kevadel – oh üllatust! – avastati ühe arendaja tähelepanekute toel, et seda eelnõu oleks vaja oluliselt täiendada ja elektrituruseadus oleks vaja suures osas ümber kirjutada. Enne siin küsimuste ja vastuste voorus kolleeg Aab tunnistas üllatava avameelsusega, et ta saab aru küll, millest ma räägin. Seda oli hea meel kuulda. Kuna need muudatused, mida teha sooviti, olid mahukad, siis sündis otsus, et Riigikogu liikmetel võiks ikkagi olla võimalus need muudatused läbi vaadata ja vajaduse korral omapoolseid ettepanekuid teha. Nii et kõik need, kes arvasid, et selle katkestamise [ettepaneku] taga, mille kohta päevakorrast [võis lugeda], ongi soov selle eelnõu menetlus katkestada ja eelnõuga mitte edasi minna, saavad kahjuks halva üllatuse osaliseks. Seda taastuvenergia arendamise teerulli ei ole koalitsioonil plaanis peatada. 

Elektrituruseaduse ning kogu elektrivõrku ja -turgu puudutava seadusandluse kiirustades muutmise kohta on meil ajaloost [tuua] palju näiteid, kus kiirustamine on viinud selleni, et tuleb kiiremas korras uuesti muuta seda, mida just muudeti, et turul asjad jälle enam-vähem mõistuspäraselt toimima hakkaksid. 

Aga ma ütlen, et selline vastutustundetu käitumine Kliimaministeeriumi poolt on muster, mis saadabki kõike seda, mida praegune peaminister Michal teeb. Tema selle Kliimaministeeriumi lõi ja seal need rattad niimoodi pöörlema pani. 

Aga vaatame selle eelnõu kõrvale muid aspekte, mis [ilmestavad seda, kuidas] peaministri tugeva poliitilise juhtimise korral võiksid asjad paremini sujuda. Toome siia kõrvale näiteid. Sagedusreservide hoidmise tasu puhul plaaniti, et selleks [kulub] aastas 60 miljonit. Märtsis läks 14 miljonit, eksperdid arvavad, et kulub vähemalt topelt ehk 120 miljonit, võib-olla rohkemgi. Kolleeg Kadastik raputab pead, temal on ettekujutus, et äri toimub niimoodi, et ettevõtjad tulevad turule, et inimestele midagi hästi odavalt pakkuda ja teevad seda oma kasumi arvelt. Elame-näeme, mis aasta lõpus saab! 

Toome veel näiteid lohakast juhtimisest. Automaksuga löödi inimestele kirves selga, eriti suurtele peredele, maal elavatele inimestele. Prognoositi, et registreerimistasust tuleb 137 miljonit. Esimese nelja kuuga on tulnud 18 miljonit. [Vähemlaekumise tõttu] jääb riigi rahakotist prognoosiga võrreldes jälle tummine sadakond miljonit puudu. Michal ja Ligi võivad meile siin käia irvitava näoga rääkimas vastutustundlikust rahandusest, odavast elektri hinnast ja kõigest muust, aga nende kompetentsus paistab iga päevaga aina enam välja. 

Nüüd, mis puudutab seda katkestamist, siis meie fraktsioonil on hea meel, et see katkestamine tuleb ja seaduseelnõu menetlus mõneks ajaks peatub. Ajad on turbulentsed, iga päev võib tuua üllatusi, võib tuua ka positiivseid üllatusi. Võib-olla juhtub selle viie päeva jooksul midagi põrutavat, mis koalitsioonile mõistuse pähe toob: täna katkestame, aga siis jääbki see eelnõu sahtlisse vedelema. Olgem optimistid! Aitäh!

Suur tänu teile! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma pean mõned kõlanud valed ja kontekstist välja rebitud asjad ikka ära õiendama. Ma ei kavatsenud sõna võtta, ma sain eelnõu [ette kandes] juba pikalt kõneleda. 

Kõigepealt, vähempakkumise tehnoloogianeutraalsus või tehnoloogiakindlus. Eelmine vähempakkumine taastuvenergiale oli tõesti tehnoloogianeutraalne. Enamuses olid need päiksepargid ja tuulepargid, mis seal pakuti. Nii nagu te elektri hindadest võite näha, hakkab päikseparkide pakkumine vaikselt otsa saama, sest päikesevõimsusi on palju. Kindlasti tasuvad edaspidi päiksepargid ära seal, kus on tarbimist, et [ühtaegu] nii toodetakse kui ka tarbitakse. 

Meil on vaja kiiresti elektritootmisvõimsusi juurde hankida ja kõige kiirem viis on siiski need tuulepargid, ükskõik kas neid kiruda või mitte. Meil ei ole [piisavalt] elektritootmisvõimsusi. Saage aru! Ma tuletan meelde, et seaduses on loodud raam, et saab teha nii tehnoloogianeutraalseid kui ka tehnoloogiakindlaid vähempakkumisi. Jah, taustal ja avalikest uudistest on läbi käinud – Kliimaministeerium on rääkinud sellest juba vähemalt aasta –, et järgmine vähempakkumine tuleb maismaatuuleparkidele. 

Räägiti ka meretuulest. Tahan ära õiendada kolleeg Urmas Reinsalu väite. Meretuuleparkide toetusmeetme võimaliku indekseerimise tõi avalikkuse ette ja lauale Ignitis, mitte keegi teine. Aga sellest rääkisid muidugi ka teised suured meretuuleparkide arendajad, et investeerimiskindlus oleks toonud selles vähempakkumises madalama hinna. Ma tahan rõhutada, et need muudatused, mis selle seadusega elektrituruseaduses tehakse, ja see paindlikkus, [mis luuakse], toob vähempakkumisel madalama elektri hinna, mitte kõrgema hinna. Mida jäigemad on tingimused, seda kõrgemat hinda tullakse pakkuma. Kuna paljud asjad on seotud liiga jäikade tähtaegadega või liiga rangete tingimustega, siis riski maandamiseks pakubki arendaja kõrgemat hinda või tulevad nad kõik ja pakuvad mõistlikust hinnast kõrgemat hinda. Nii et igal juhul need muudatused on vajalikud. 

Jah, nagu ma ütlesin, energiamajanduse arengukava võiks juba ükskord komisjonist ja Riigikogust läbi käia, et vaielda see tervikpilt selgeks. Aga teiselt poolt elu dikteerib: me oleme hädas. Kõiki asju me tõesti ei suutnud ette näha, alati võib paremini ja kiiremini tööd teha. Näiteks desünkroniseerimise ettepoole toomise tingisid ju sõda ja oht, et meil rubilnik ühel päeval üldse välja lüüakse. See oht oli reaalne. Järelikult tuli ennast kiiremini Venemaa ja Valgevene võrgust [lahti ühendada]. Nüüd tuleb meil endil tagada see sagedus, stabiilsus ja need reservid, mida me kahjuks pole jõudnud arendada. Aga nüüd tuleb seda teha kiiremas korras.

Endiselt on võimalus teha muudatusettepanekuid, me oleme ka huvigruppidele ja turuosalistele uuesti kirjad saatnud. Ja Urmas Reinsalule tähelepanekuks: kui me küsisime arvamusi ja ettepanekuid, siis tuli neid rohkem kui kümnelt arendajalt. Väga paljude arendajate ettepanekuid on arvestatud kas osaliselt või sisuliselt. Ei tasu tuua välja ühte arendajat ja mingit diktaati! Kõik arendajad on huvitatud sellest, et saaks võimalikult kiiresti oma arendustega edasi minna, tootagi Eestis ja pakkuda tarbijatele odavamat elektrit. Aitäh!

Aitäh teile! Mario Kadastik, palun! 

Aitäh! Ei hakka pikalt rääkima, aga tahtsin paar asja üle rõhutada. Esiteks, jah, ma olen ka maal käinud. Väga tihti kipuvad just farmerid ja talud olema need, kes on endale pannud päikesepargi ja paigaldavad akusid. Ma olen päris mitmega neist suhelnud, nad on küsinud arvamust. Nad väga rõõmustavad. Seega ei saa seda päris ühe puuga lüüa. 

Üldiselt on selle eelnõu eesmärk ikkagi mingil määral bürokraatiat vähendada ja protsessi kiirendada, ja see ei käi ainult tuuleparkide kohta. Eelnõu nimetus on, mis ta on, aga tegemist on üldise menetlusprotsessi muutmisega. See tähendab, et see võimaldab ka muid planeeringuid teha optimaalsemalt. 

Kui nüüd inimesed ikkagi 30 päeva jooksul ei vasta … Üks põhjus, miks paljud protsessid venivad, ongi tihti see, et oodatakse kuskilt mingeid vastuseid. Ja kui need tärminid on võimalikult pikad, siis selle tõttu on ka protsessid väga pikad. Nüüd [lähevad need tärminid natuke lühemaks]. Kui on mingisugune akuutne mure, nagu EKRE on [püüdnud] väljendada, ja seda akuutset mure üritatakse lämmatada, siis 30 päeva on ikkagi aega, mille jooksul oma arvamust avaldada, ja sellisel juhul see nii lihtsalt ei kooskõlastu. Ei tasu nii mustade prillidega maailma vaadata, nagu siin üritatakse teha. 

Ma ei saanud jätta tulemata ka selle [väite tõttu, mis kõlas] Urmas Reinsalu [kõnes.] Tal on mentaalne inflatsioon päris korralik. Kui me eelmisel korral eelnõu 555 [arutasime], [mainis ta] 140 miljonit, jutu sees tuli korraks ka 160 miljonit, tänaseks on see jõudnud 200 miljonini. Päris nii ikka asjad ei käi. Ma saan aru, et tema infoallikaks, nagu nüüd on selgunud, on Hando Sutter, kes ei ole võib-olla kõige parem infoallikas, arvestades, mis Eesti Energiaga tema juhtimise all toimus. Aga tähelepanekuks, ma pidasin pika arutelu Kalle Kilgi ja Marti Häälega, debateerisime ülekoormustasu ja sagedusturu teemal, ja nemad mõlemad – kuigi nad on muidu olnud üksteisega jagelemise positsioonil – leidsid, et see arvutus on absurdne. See, et me võtame märtsikuu numbri ja korrutame selle 12-ga, antud juhul isegi rohkem kui 12-ga, ja paneme selle [kogu] aasta numbriks, ei päde ikka kuidagi. Nii et ei tasu järjest suuremaid numbreid välja mõelda, et asi näiks hullem. Tegelikkuses see nii ikkagi ei ole. 

Ja väide selle kohta, et unustame igasugused dotatsioonid ära. Ma olen üldiselt sellega nõus, et riik peaks otsetoetuste asemel kaaluma pigem investeeringuoptsioone selle mõttega, et saada ka tulu pealt kasumit. Sellega ma olen üldjoontes nõus, selles suunas me võiksime vaadata. Aga väide, et las turg teeb oma otsused, viitab sellele, et on vale arusaam sellest, milline see turg on. Elektriturg ei ole vaba turg. Sellest ma olen siin mingi elektrieelnõu juures juba pikalt rääkinud, ei hakka seda kõike üle kordama. Aga elektriturul ei ole sul võimalik investeeringut tagasi teenida, kui sina oled turuhinna kujundaja. Punkt. Kui sa oled väike tegija, kodumajapidamised ja kõik muud asjad, siis sa võid rahulikult teha investeeringu vastu turgu. Kui sa oled suurtootja ja sina kujundad hinna, siis turureeglite tõttu ei saa sa oma investeeringut tagasi teenida ja seetõttu on vaja leida turuväliseid meetmeid. 

Ja nii on see kõikides riikides, see on üldine printsiip elektriturul. Kui see ära unustatakse, siis võibki tulla selliseid ekslikke väiteid, et las turg teeb oma korrektsioonid. Ei saa teha! See põhimõtteliselt ei ole elektriturul võimalik, sest see ei ole vaba turg. See on reguleeritud turg. Väide, et ärme mitte kuidagi toeta, las turg ise otsustab – seda saab teha ainult ülipisikeste parkide korral, mis ei hakka kunagi turul hinda määrama. 

(Varro Vooglaid räägib saalist.) Ma võin seda sulle, Varro, pärast lähemalt seletada. Kusjuures, ma olen veendunud, et sellest tulebki lähemalt rääkida, sest see on asi, millest inimesed kahjuks väga tihti ei saa aru. Elektriturul on reeglid, mis hinnaga saab pakkumisi teha. Ja kui sina oled see, kes määrab turuhinna, siis sina ei saa oma investeeringukomponenti mitte kunagi tagasi teenida, see on turureeglitega keelatud. Sa ei saa oma hinnapakkumisse kapitalikulu sisse panna. See ei ole tavapärane turg, see on reguleeritud turg ja seal on reeglid. Kahjuks nii see on. Seni, kuni me ei ole seda muutnud, tuleb arvestada sellega, et investeeringukindluse jaoks on vaja muid hoobasid. Aga ma olen selles mõttes nõus, et see võiks tulevikus olla investeeringumeede, mitte dotatsioonimeede. Selle üle võib arutada.

Marek Reinaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma arvan, et nii Jaak kui ka Mario on siin väga hästi ära seletanud eelnõu sisulise poole, aga väga palju kriitikat oli just nimelt eelnõu menetluse kohta. Mul tekkis tunne, et majanduskomisjoni juhina ma pean tulema ja paar sõna selle kohta rääkima. 

Esiteks, selle eelnõu eesmärk ei ole mitte midagi muud, kui saada elektri hind alla. Seda on ülioluline mõista. Ma arvan, et paljud otsused, mida me energeetika [valdkonnas] teeme, ongi [tehtud sel eesmärgil]. Kui me seame näiteks Eleringile kohustuse tegeleda mitte ainult varustuskindlusega, vaid arvestada ka hinnakomponenti, siis ka see on üks selliseid asju. Ka [selle eelnõu puhul] on eesmärk [sama]: viia enampakkumised läbi võimalikult hästi, et see elekter ja energia, mis selle kaudu ostetakse, oleks tarbijatele võimalikult odav, seda tänu sellele, et tootjad ei pea aastaid ja aastaid jändama mingite regulatsioonidega. See on ülioluline. 

Nüüd natukene sellest, kas selle eelnõu menetlemine on hiilgava õigusloome geniaalne näide. Ei ole. Majanduskomisjoni esimehena pean tunnistama, et ei ole. Selle eelnõu arutelu ajal majanduskomisjonis mainisin, et tegelikult tuleb oma leiutisi, kui neid ministeeriumis on, esitleda komisjonile varem. Ilmselt on kõigile palju mõnusam, kui menetletaks nii, nagu ühte [eelnõu] peab menetlema. Aga kahjuks mängis siin aeg oma rolli. Majanduskomisjon võttis lõppude lõpuks vastu saalomonliku otsuse: minna selle eelnõuga edasi just nimelt katkestamise teed. Ma arvan, et on ülioluline, et me anname aega nii parlamendiliikmetele kui ka turuosalistele need ettepanekud läbi mõelda, [ettepanekuid] esitada ja teha seda eelnõu paremaks. Minu jaoks on see väga oluline. On räägitud sellest, et nende paranduste tulemusena muutuvad menetlused, mis puudutavad enampakkumisi, lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Nende päevade jooksul ja nende kaasamiste tulemusena, mida komisjon teeb, tahan ma lõplikult veenduda selles, et need muudatused, mida me siin praegu arutame, on Eesti tarbijale olulised. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, kas ma saan õigesti aru, et vastusõnavõtust on saanud sõnavõtt fraktsiooni nimel? (Urmas Reinsalu vastab saalist.) Palun! Sõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel.

Mida ütles härra Aab? Seda, et meretuuleparkide projekti peatamisel, mis oli arendajate surve, oli Ignitis üks nendest arendajatest, kes soovis meretuuleparkide projekti puhul rakendada indekseerimist. Loomulikult oli seal ka teisi arendajad, me teame seda suurepäraselt. Neid läbirääkimisi peeti nii-öelda vaiba all. Ja tõepoolest, 24 tundi pärast seda, kui Enefit Green oli välja tulnud teatega, et ta riigi äriühinguna hakkab koos Sumitomo Corporationiga meretuuleparkide hankes osalema – ilmselt on kapitali hind Sumitomo-sugusele suurele finantsorganisatsioonile suhteliselt odavam –, valitsus selle projekti peatas. Ühe põhjusena toodi välja see, et järelikult soovitakse osa turuosaliste jaoks, kellel on, ma arvan, potentsiaali, ka otsustajate silmis potentsiaali võitjaks [tulla], neid tingimusi ümber disainida. Ja panite tähele? Eesmärgiga, et investoritel oleks parem kapitalitootlus. 

Härra Reinaas kõneles siin sellest, et Eestit täna juhtivate meeste ja naiste eesmärk on elektrienergia madalam hinnatase. Lubage naerda, armas Eesti rahvas! Nii ütlevad needsamad mehed ja naised, kes tõstsid elektrienergia käibemaksu, mis jõustus 2024. aastal, kes tõstavad elektrienergia käibemaksu veelgi 1. juulil 2025. aastal ja muudavad selle [käibemaksumäära] püsivaks, kes 1. mail 2025. aastal kehtestasid elektriaktsiisi tõusuks 45%. Ees seisavad monopoolsete ettevõtete hinnatõusud. Elektrilevi tõstab hindu 1. juulist. Ka Eleringi uus muudetud hinnakiri [jõustub] 1. juulil käesoleval aastal. 

Need on [reaalsed] sammud energiapoliitikas, mida, tuleb välja, pragune valitsus – need mehed ja naised, kes riiki juhivad – on [teinud] selle eesmärgiga, et elektrienergia hind oleks madalam. Tegelikkus on muidugi risti vastupidine. Lisaks sellele, et meil puudub energeetikas selge tegevuskava, on oluliselt habrastatud investeerimiskindlust, [mis puudutab] pikaajalist vaadet, sealhulgas juhitavat elektrienergia võimsust. 

Mõttekäik, mida eespool kõnelenud Reformierakonna [esindaja] väljendas selle kohta, et elektrituru puhul meil ei olegi vaba turgu olemas. Kogu see Nord Pooli projekt, mille kohta me oleme rääkinud, et me toodame elektrienergia Eestis, aga tegelikult oleme selle aasta kevadel ülekoormustasu kaudu sisuliselt kolmekordse hinnavahe tõttu doteerinud muu hulgas Soome elektritarbijaid – tuleb välja, et see tegelikkuses ei olegi vaba turg ja hinna kujundamisel ei olegi tootjal võimalik investeeringukomponenti sisse panna. Ma absoluutselt ei saa sellest mõttekäigust aru. 

Ma arvan, et kriitika vabaturu elementide moonutuste kohta, mis puudutab ka seda Nord Pooli turgu ja CO₂-emissiooni maksustamist, on relevantne. Kuid ma arvan, et mitte seda ei pidanud eelkõneleja silmas. Spot-turul kujuneb elektrienergia hind – tõsi küll, väga suurte moonutustega, nagu me oleme näinud seoses väga volatiilse elektrienergia tootmisega ja varustusprobleemidega – konkreetselt viimase pakkuja järgi. Seal ei ole mingisugust pistmist ega puutumust sellega, kes kui palju on investeerinud elektrienergia tootmise võimsustesse, kas hiljuti või ajalooliselt.

Nii et see on äärmiselt eksitav väide. Aga miks niisugused väited kõlavad? Tahetakse jätta alternatiivitut muljet: et meil ei olegi alternatiivi subsideeritud energeetikale, et meil ei olegi alternatiivi sellele, et [tuleb] üle minna juhuelektripõhisele energiamajandusele. Kulla sõbrad! On küll alternatiive. On! Aitäh teile!

Aitäh! Ma annan sõna Aleksandr Tšaplõginile ja siis on vastusõnavõtt.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on halb eelnõu ja sellel on mitu põhjust. Kõigepealt põhineb see dokument eeldusel, et Eesti peab aastaks 2030 täielikult üle minema taastuvenergiale. See aga tekitab ise juba kahtlusi. Esiteks on roheenergia kallim kui põlevkivist toodetud energia ning meie tarbija on sunnitud roheenergia tootmist subsideerima, eelmisel aastal 23 miljoni euro ulatuses. Mida rohkem saab olema roheenergiat, seda suuremaks kasvavad meie kõigi kulud. 

Teiseks, roheenergia ei ole piisavalt usaldusväärne. Kui tuult pole, ei tööta tuulepargid. Kui sajab vihma, ei toimi päikesepaneelid. Selleks, et mitte istuda pimedas, peame ikkagi hoidma reservis juhitavaid tootmisvõimsusi. See tähendab aga topeltkulutusi. Hiljutine elektrikatkestus Hispaanias ja Portugalis näitas samuti, et tuule- ja päikeseenergia ei ole piisavalt töökindlad. Nemad istusid lihtsalt pimedas. Meil oleks sel juhul lisaks ka külmumise oht. See oli roheenergiast. 

Mis puudutab konkreetset eelnõu, siis selles on vähemalt üks tõsine puudus. Jutt on investeeringutest, aga mitte kusagil ei ole öeldud, kui palju need investeeringud tarbijale maksma lähevad. Me ei saa toetada eelnõu, mis paneb meie kaaskodanikele määratlemata [suuruses] rahalisi kohustusi. Me ei saa toetada dokumenti, mis seob riigi elektrivarustuse ilmastikuoludega. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd on võimalus vastusõnavõtuks. Marek Reinaas, palun, kaks minutit.

Aitäh! Ma tahan härra Urmas Reinsalule endiselt meelde tuletada, et matemaatika ei ole halb asi. Matemaatika ei ole halb ja numbrite maagia on [midagi enamat] kui see, et kogu aeg rääkida käibemaksust. August 2022: Isamaa on valitsuses. Suur õnn ja rõõm: Eesti elektriturul on elektri hind jõudnud 4000 euroni megavatt-[tunni] kohta. Täna, ma vaatasin järgi, oli 82 [eurot] ehk erinevus on umbes 50-kordne, ja seda sõltumata sellest, kui suur on käibemaks või mingi muu asi. Elektri hind sõltub loomulikult ka käibemaksust, täpselt niivõrd, kui suur käibemaks on, aga veelgi rohkem sõltub ta tegelikult sellest, kas meil elektrit turul on või ei ole. Ja 4000 eurot on igal juhul suurem number kui 42. Nii palju matemaatikast ja rehkendusoskusest. Aitäh!

Ja nüüd ma annan veel sõna vastusõnavõtuks. Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma tahtsin Urmas Reinsalule selle vabaturu temaatika kohta öelda [järgmist]. Küsimus on: reguleeritud turg versus vaba turg. Reguleeritud turg on küll turg selles mõttes, et on pakkumised ja vastavalt nõudluse ja pakkumise suhtele kujuneb hind. Ja on tõepoolest korrektne, et viimane pakkuja, kes saab turule, kujundab hinna. Aga see, mida ta pakkuda saab, on reguleeritud. Seal on öeldud, mis komponendid tohivad selle hinna sees olla. Ta ei saa võtta seda hinda [õhust], et täna teeks sellise hinnaga. See on põhimõtteliselt keelatud. On väga selgelt reglementeeritud, mis komponendid võivad selle hinna sees olla, ja selgelt välja öeldud: investeeringukomponent ehk amort või laen – mis iganes meetodil seda arvestada – ei tohi olla kajastatud. 

Ja see on põhjus, miks taastuvenergia puhul on need pakkumised hästi odavad, sest opereerimiskulud on [madalad]. Päikesepaneelide puhul on opereerimiskulud põhimõtteliselt nullis. Sul on seal vaja võib-olla ainult muru niita, kui tegemist on maapargiga. Tuulikutel on mingisugused hooldusvälbad, aga toodetava megavatt-tunni kohta on need väga väikesed numbrid. Ehitamise kulu neil on, aga seda komponenti nad turul pakkumise sisse panna ei saa. Seda ma mõtlesin selle all, [kui ütlesin,] et see ei ole vaba turg. 

Ma tahtsin tegelikult ära klaarida ka selle, mida härra Tšaplõgin ütles ja mida ka Helle-Moonika Helme saalist hüüdis. Hispaania puhul ei ole tänaseks veel teada, mis oli selle [elektrikatkestuse] põhjus. (Saalist sekkutakse häälekalt.) Jaa, on erinevat sorti spekulatsioonid. Ma saan aru, et teile väga meeldib seda taastuvenergia komponenti kasutada, ja ma ei välista seda, sest keegi ei tea veel, [mis juhtus]. Alles hiljuti küsisin Kalle Kilgi käest väga konkreetselt, kas ta on juba saanud oma Hispaania kolleegidelt infot selle kohta, mis juhtus. Ja vastus oli, et keegi ei tea veel, mis juhtus. Alles uuritakse, mis on see juurpõhjus, miks see süsteem kokku kukkus. Ilmselgelt on oluline aru saada, mis see juurpõhjus on, ja kontrollida, ega Eesti ei ole sellest mõjutatud, aga praegu seda infot ei eksisteeri. Seega on vale väita, et see tulenes sellest.

Aitäh! Protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Ma proovin protseduurikast aru saada, et edaspidi teada, kuidas ise käituda. Ma märkasin, et kolleeg Reinaas vajutas vastusõnavõtu nuppu siis, kui härra Reinsalu ütles kõnetoolist, et tuleks naerda inimeste üle, kes räägivad meile elektri hinna odavamaks tegemisest, aga samal ajal tõstavad käibemaksu, elektriaktsiisi. Selle peale sai Reinaas õiguse vastusõnavõtuks. Kas ma saan [õigesti] aru, et kui kõlavad seisukohad, mida inimene toetab – antud juhul Reinaas toetab aktsiisitõusu, käibemaksu tõusu ja nii edasi –, siis see on piisav argument selleks, et saada luba vastusõnavõtuks?

Ei, vastusõnavõtu sai ta sellepärast, et härra Reinaasa nimetati nimeliselt. (Hääl saalist: "Nimeliselt?") Nimeliselt nimetati jah. Aga rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Eelnõu kohta on tehtud 11 muudatusettepanekut, mille läbivaatamise juurde me asume. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. mai kell 17.15. Oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 teine lugemine. Ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu 519 esimene lugemine toimus eelmise aasta 20. novembril, siis tutvustati eelnõu sisu. Tuletan lühidalt meelde, et töötutoetus asendatakse seaduse jõustumisel 2026. aasta 1. jaanuaril töötuskindlustushüvitise baasmääraga, milleks on 50% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. Näiteks 2024. aastal oleks see olnud 374 eurot ja 50 senti. Ühtlasi on selle alammäära [järgi] töötuskindlustus[hüvitist] õigustatud saama inimesed, kes on viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, millele võib teatud majanduslikes oludes lisanduda natukene pikem periood.

Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tulnud. Küll aga on mõned komisjoni muudatusettepanekud, mille juurde ma tulen hetke pärast. Komisjon pöördus esimese ja teise lugemise vahel täiendava arvamuse saamiseks järgmiste organisatsioonide poole: Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Lisaks saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium komisjonile oma seisukohad ja nende seas mõned eelnõu muutmise ettepanekud.

Toimus neli komisjoni istungit: 11. veebruaril, 24. märtsil – neil ma ise ei osalenud, sest olin teisel positsioonil –, 21. aprillil ja 5 mail. Viimaseid istungeid juhtisin juba mina. Nüüd nende muudatusettepanekute juurde, mille komisjon tegi ning mille on kirjalikult esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegemist on täpsustustega, mis eelnõu sisu olemuslikult ei muuda. Eelnõusse lisati säte, mis reguleerib piiriülest andmevahetust. Samamoodi lisatakse eelnõusse üleminekusäte, mis on seotud reservteenistusse astumisega. Tehakse ka muudatused töövõimetoetuse seaduses, lisanduvad punktid puudutavad ümardamise reegleid. See on samamoodi õigusselguse ja lihtsustamise eesmärgil. Oluline on selle eelnõu juures ka see, et juba varasemalt on teinud õiguskantsler ettepaneku viia töövõimetoetuse maksmine põhiseadusega kooskõlla, ja selle eelnõu tulemusel see täielikult juhtub.

Arutelud, mis komisjonis olid, keskendusid kahetsusväärselt väga jõuliselt sellele, kas ja kui palju kedagi kaasati või ei kaasatud. Seetõttu olid sotsiaalkomisjoni 21. aprilli istungile kohale kutsutud kõik varem nimetatud osapooled, kes said öelda välja oma viimase seisukoha nii kaasamise kui ka eelnõu sisu kohta. Siit on võimalik välja tuua, et Eesti Kaubandus‑Tööstuskoda juhib oma arvamuses tähelepanu, et muudatustega kaasneb töötuskindlustusvahendite kulude kasv ja see võib kaasa tuua riski, et tuleb tõsta töötuskindlustusmaksete määra. Sellele murele on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja vastanud, et töötukassa nõukogu ega tööandjate ja ametiühingute esindajad ei ole töötuskindlustusmakse tõusust huvitatud ja seetõttu püsitakse olemasoleva eelarve raamistikus. Selliselt on ka kulud planeeritud ja läbi mängitud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki ja kiidab seda, et süsteem muutub eesmärgipärasemaks ja õiglasemaks, aga on mures nende inimeste pärast, kes tulevikus toimetulekutoetust saavad. Tõsi on, et toimetulekutoetuse eelarvesse on planeeritud 1,7 miljonit eurot täiendavat kulu ja hinnanguliselt 600–700 leibkonda võib [selle saajate hulka] juurde tulla. Samal ajal on eelnõu tõepoolest eesmärgipärasem, kuivõrd töötuskindlustus[hüvitise] saajate hulk kasvab circa 7000 inimese võrra.

Eesti Ametiühingute Keskliit on leidnud, et eelnõus on lahendamata [küsimus], kust tuleb täiendav raha muudatuste elluviimiseks, aga sellele ma juba vastasin. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar oli ka antud mure puhul sama.

Muret tundis ka Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes ütles, et ettevalmistamise faasis ei olnud neid menetlusse piisavalt kaasatud. Kuid 21. aprilli kohtumisel me jõudsime üksmeelele ja seal nad seda muret enam teravalt üles ei tõstnud. Küll aga selgitas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium selle eelnõu menetluse käiku, sealhulgas väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamist. See oli läbi räägitud juba oluliselt varem, kui eelnõu valmis.

5. mai istungil kinnitasime komisjonis eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja nendega on võimalik tutvuda. Ettepanek on minna edasi selle teise lugemisega ja … Üks moment. (Lehitseb pabereid.) Tõesti, vabandan korraks, pabereid on lihtsalt nii kohutavalt palju. Ja ühtlasi on ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks järgmise nädala päevakorda, kui täna peaks teine lugemine edukalt läbitama. Olen nüüd valmis vastama küsimustele.

Küsimusi teile on. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Lisaks toimetuleku[toetuse] saajate arvu kasvule juhtis linnade ja valdade liit tähelepanu ka sellele, et selle kasvuga ei kaasne riigi rahastuse kasvu. Neil küll kasvab koormus, kuna nad peavad hindama neid lisataotlusi, aga see kulu jääb puhtalt omavalitsuste kanda. Kas selles osas on midagi ette võetud kahe lugemise vahel?

Jah, nad väljendasid seda muret, aga see ei ole korrektne. Nii nagu ma ütlesin, lisandub ka vajalik ressurss, täiendavad 1,7 miljonit eurot. See raha sisaldab menetluskulude komponenti. Mõni aasta tagasi neid menetluskulusid ka suurendati, et need oleks samas suurusjärgus kui kohaliku omavalitsuse haldustoimingute [kulu], see on Siseministeeriumi haldusalas perekonnaseisutoimingutele arvestatav summa. Nii et nii halduskulude kui ka täiendavate leibkondade lisandumise [kulu katmiseks] on ressurss eelnõus planeeritud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Räägime selle kompensatsiooni lahti. Need inimesed, kes ei kõlba selle uue seaduse [kohaselt hüvitist saama], lähevad siis omavalitsusest toimetulekutoetust küsima. Ka toimetulekutoetust maksab lõppude lõpuks omavalitsustele riik. Kas seda summat on ka siis arvestatud? Mida te sellega kokku hoiate, kui te panete [raha] ühest taskust teise?

Aitäh! Kokkuhoidu ega ülejääki selles küsimuses ei ole arvestatud. Küll aga on arvestatud, milliste tunnustega inimesed liiguvad ühest süsteemist teise. On hinnatud, et see on umbes 600–700 leibkonda. Ja eelnõu puhul on arvestatud ka vajalikud kulud, mida saab RES-is planeerida.

Lauri Läänemets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, ühtlasi endine minister! Eesti Puuetega Inimeste Koda on avaldanud selle eelnõu puhul korduvalt nördimust, et neid pole selle menetlusse piisavalt kaasatud. Täpsemalt said nad oma sõnul sellest alles meediast teada, kui valitsus kinnitas majandus‑ ja tööstusministri ettepaneku luua uus töötuskindlustuse süsteem. Samuti on nad nimetanud seaduseelnõu menetlust läbipaistmatuks ja sisuliselt mittekaasavaks. Kas te olete endise ministrina ja ka praegu ettekandjana kursis – kuna neid teemasid käsitleti komisjonis –, miks ei ole Eesti Puuetega Inimeste Koda kui väga tundliku sihtrühma esindajat seadus[eelnõu] väljatöötamisse adekvaatselt kaasatud? Ma loodan, et komisjonis seda tehti, aga kindlasti käib küsimus selle kohta, miks seda enne valitsuses ei tehtud.

Suur aitäh küsimuse eest! Endise valitsusliikmena sa ilmselt hoomad täpselt, et see on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistatud eelnõu. Seal viidi läbi kaasamisprotsess ja suheldi erinevate osapooltega, teiste hulgas puuetega inimeste kojaga. 

Viimasel kaasamisüritusel, mis toimus 21. aprillil, ütles puuetega inimeste koja esindaja järgmist: töötamise kohustuse pikenemine kuuelt kuult kaheksale on suure hoolduskoormusega inimeste jaoks kitsendav asjaolu. See on olnud nende mure ja nad ütlevad, et suure hoolduskoormuse kõrvalt on keerukas töötada. Mul on väga hea meel öelda, et koos sotsiaaldemokraatidega õnnestus meil teha hooldereform, mis oluliselt [lihtsustab] hoolduskoormust kandvate inimeste elu ja rolli, ja seeläbi on see mure palju [leevendust saanud]. 

Samamoodi märgiti, et EPIKoda sai plaanitavast muudatusest teada meediast ning võttis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ühendust. Seejärel korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Puuetega Inimeste Kojale infopäeva ning selle kõik liikmed said täpse info ja otse allikalt täpsustusi küsida. Peale seda probleeme õhku ei jäänud.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Seda sotsiaaldemokraatide ümbersündi on väga põnev vaadata. See konkreetne kommentaar tuli puuetega inimeste kojast septembri lõpus, siis, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses. Ühtegi liigutust sealtpoolt ei järgnenud ja see absoluutselt ei seganud neid hääletamast esimesel lugemisel selle eelnõu poolt. Aga nüüd on selline silmade avanemine. Parlamendis ikka juhtub imesid.

Aga mul on küsimus. Tõepoolest, arvestatav arv inimesi liigub toimetulekutoetuse saajate hulka. Aga toimetulekutoetust ei ole tõstetud juba peaaegu viis aastat, eks ole, neli ja pool aastat, ja vahepeal on selle ostujõud tublisti langenud. Kas sa pead seda eelnõu [ettekandjana] ja eksministrina probleemiks või sa arvad, et see olukord on rahuldav?

Minu arvutuste kohaselt tõsteti seda viimati circa kolm aastat tagasi, aga ma võin peast [arvutades] eksida, nii et las ta olla.

Aga jah, ma pean seda probleemiks. Toimetulekupiiri küsimus on õigustatud. Ja nii nagu ma ministrina ütlesin, saan ma ka praegu kinnitada, et järgmise aasta kevadeks valmib toimetulekupiiri või õigemini miinimumsissetuleku [arvestamise] uus metoodika. Ma väga loodan, et see oluliselt mõjutab seda väljundit, milleks on see reaalne summa, mida riik inimesele majandusliku toimetulematuse korral pakub.

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kõigepealt väike repliik Keskerakonna fraktsiooni esindajale. Sotsiaalkomisjonis ei ole ma kuulnud ühtegi ettepanekut ega olegi esitatud ühtegi muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsiooni poolt. Vaadake endale ka peeglist otsa. 

Kohalike omavalitsuste esindajad nüüd siis … Vabandust! Enam ei ole minister. Hea ettekandja, sotsiaalkomisjoni esimees! Kohalike omavalitsuste esindajad on välja toonud, et seadusemuudatusega kaasneb omavalitsustele täiendav töökoormus, sest just toimetulekutoetuse saajaid on rohkem. Kas selle menetluse käigus on kaalutud ka seda, kuidas saaks omavalitsuste halduskoormust vähendada või siis vähemalt seda kompenseerida?

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult sellele küsimusele juba vastasin. Toimetulekutoetuse arvestuses on see komponent, et kohalikele omavalitsustele antakse ka haldustoiminguteks rahalisi vahendeid, ja seda komponenti on aasta tagasi ka suurendatud. Aga täiendan siinkohal, et Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel järgmine eelnõu, mis toimetulekutoetuse määramist lihtsustab, et haldustoiminguid oleks kohalikel omavalitsustel vähem ja et nad saaksid mõistlikuma ressursiga otsuseid teha.

Ma võtan küsimused ettekandjale. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, teate, mul on üks võib-olla natukene üldisemat laadi küsimus. Oma ettekandes te selgitasite, et komisjonis näidati üles rahulolematust seonduvalt sellega, kuidas toimus kaasamine, ja selle tõttu korraldati veel täiendavaid istungeid. Aga minu kogemus siin parlamendis on küll see, et kõik need kaasamiseks korraldatud istungid on sageli selles mõttes formaalsed ja võiks isegi öelda, et näilised, et kutsutakse kohale need organisatsioonid ja nende esindajad, kes on siis nii-öelda kaasatud, aga ega nende arvamusega just ülemäära palju – ja see on pehmelt öeldes – ei arvestata. Enamasti ei arvestata kohe üldse. Ja selle tõttu ma tahangi küsida, kas antud juhul nende organisatsioonide arvamusega, kes eelnõu menetlemise protsessi said kaasatud, ka päriselt, sisuliselt arvestati. Võib-olla saate tuua esile, millist olulisemat kriitikat võeti arvesse eelnõu kohendamiseks, kui seda üldse tehti?

Kuivõrd konkreetseid ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei olnud, vaid toodi välja erinevaid riskikohti tulenevalt osapoolte rollist selles süsteemis, siis ei olnud võimalik sealt muudatusettepanekuid tuletada. Komisjon tegi muudatusettepanekud, aga need olid seotud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjaga, mille ma siin varasemalt ette lugesin, ja need olid pigem tehnilisemat laadi. Aga ettepanekute [saamiseks] saatis komisjon kirja kõikidele nendele osapooltele, kelle ma siin ette lugesin. Erinevad organisatsioonid ametiühingutest puuetega inimeste kojani, sealhulgas tööandjad, ei teinud muudatusettepanekuid. Mure, mis varasemal komisjoni istungil kerkis, oli see, et neid ei kaasatud piisavalt, ja seda ma püüdsin komisjoni uue esimehena täiendava arutelu abil lahendada. See oli see olukord, mis komisjonis oli. Ma ei saa kahjuks täpsemalt või sisukamalt vastata.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Mu küsimus puudutab õpilasi, üliõpilasi ja nende võimalusi, sest sellest sõltub see, kui tark ja ka konkurentsivõimeline on meie riik. Nagu ma olen aru saanud, kavandatud seadusemuudatused vähendavad teiste seas õpilaste ja üliõpilaste võimalusi töötukassa kaudu toetust saada. Kui see on nii, siis peavad tuhanded noored sõltuma kas perekonna toest või taotlema toimetulekutoetust, mida nad ei pruugi saada. Siit siis küsimus: miks ei loodud noortele eraldi toetust või mingit muud lahendust, mis ei sunniks neid minema toimetulekutoetust taotlema?

Suur aitäh! Me räägime töötukassast, mis on kutsutud ellu selleks, et toetada tööealist elanikkonda tööturule minekul – see puudutab eeskätt noori, aga mitte ainult, ka vähenenud töövõimega inimesi – või naasmisel. Ja dubleeriv süsteem, mis meil oli, ei motiveerinud tegelikult tööturule minema, eriti teie mainitud noori. Neid rahuldas olukord, et nad registreerisid ennast peale kooli lõpetamist töötuks ja kolme kuu möödumisel, kui nad ei asunud õppima – aga enamik neist asus ülikooli või kuskile mujale õppima või läks tööle –, hakkasid nad saama töötutoetust. Me kaotame töötutoetuse selle eelnõuga ära ja asendame selle töötuskindlustuse baasmääraga tingimusel, et viimase kolme aasta jooksul on vähemalt kaheksa kuud töötatud. Ühtlasi teeme seaduses muudatuse, et kuni 24-aastased võivad ka iseseisvalt, sõltumata oma sünniperest või leibkonnast, taotleda toimetulekutoetust, kui nad näiteks asuvad õppimise eesmärgil teise linna elama. Ehk sotsiaalne kaitse on neile tagatud. Aga kogu töötukassa tegevuse eesmärk meie ühiskonnas on aidata inimesi tööle. Ja nüüd, olles töötuna arvel, saavad needsamad noored kõiki teisi tööturuteenuseid – ümber- ja täiendõpet, karjäärinõustamist – ning kui nad on erivajadusega, siis ka spetsiifilisemaid teenuseid, selleks et pääseda aktiivselt tööturule.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Oleme kunagi rääkinud teiega nendest uuringutest, mis [saavad] valmis kevadel 2026. Mina soovitan teil neid uuringuid mitte teha, vaid võtta kokku omavalitsuste sotsiaalosakondade juhatajad, kes ütlevad teile viie minutiga, kui suur see toimetulekutoetuse summa peaks praegu olema. Selle jaoks ei ole mingit uuringut vaja. Ja küsimus on selline: kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite, et te ei säästa selle seaduse[muudatusega] mitte midagi? Ma loen siit välja, et aastal 2027 ja 2028 tekib kokkuhoid circa 47 miljonit eurot. Küsimus on selles, kas see raha [saadakse] inimväärikuse [hinnaga], sest see jätab paljud inimesed tööta ja abita.

[Seda öeldes] ma vastasin teie eelmisele küsimusele, mis oli natukene teistsuguse suunitlusega, kokkuhoiu kohta toimetulekutoetuse kontekstis. See, mida te seletuskirjast loete ja mis vastab tõele, räägib tervikust. Ja see tervik on töötutoetuse asendamine töötuskindlustus[hüvitise] baasmääraga. Ma rääkisin ainult sellest osast, mis puudutab neid inimesi, kes liiguvad ühest süsteemist [teise], toimetulekutoetuse süsteemi. Ja siin võin ma teile küll öelda, et täna saavad töötuskindlustus[hüvitist] 33% inimestest, aga tulevikus 64% mittetöötavatest täisealistest inimestest. Nii et selles mõttes see seadus kindlasti parandab inimeste olukorda.

Mis puudutab toimetulekutoetuse suurust ehk minimaalset toidukorvi, siis kindlasti ei ole võimalik selliseid asju küsida nii-öelda küsitlusuuringu korras kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidelt, vaid selleks on teadus‑ ja tõenduspõhine metoodika. Selle alusel hinnatakse pidevalt, jätkusuutlikult ja võrreldes teiste riikidega, kui palju peab olema Eesti inimese miinimumsissetulek Eesti kontekstis ning selles muutuvas majandus‑ ja inflatsiooniolukorras.

Heljo Pikhof, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! Eesti Ametiühingute Keskliit peab suureks probleemiks, et eelnõu vastuvõtmisel kaob tuhandetel inimestel õigus töötu[toetusele] ning see kasvatab toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu. Samal ajal ei ole tegelikult kindlust, kui suur osa seni töötutoetust saanutest kvalifitseerub toimetulekutoetuse saamisele. Kas te julgete kinnitada, et kõik seni töötutoetust saanud inimesed saavad edaspidi kas töötuskindlustushüvitist või toimetulekutoetust?

Aitäh! Ma saan kinnitada, et need inimesed, kelle sissetulek jääb alla toimetulekupiiri, saavad toimetulekutoetust. Need ei pruugi olla kõik inimesed, kes täna töötutoetust saavad. Need on kaks täiesti erineva eesmärgiga toetust ja seetõttu need sihtgrupid kindlasti ei kattu. Küll aga tuleb toimetulekutoetus appi inimestele, kes jäävad alla toimetulekupiiri. Ja vastupidiselt sellele kriitikale, mida ametiühingute keskliit on teinud, me teame, milline see inimeste ja leibkondade hulk on ja need kulud on arvestatud riigieelarvesse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas ma saan [õigesti] aru, et nüüd on töötus[kindlustus]hüvitis kõigil tõesti ühesuurune, olenemata nende palgast ja makstud töötuskindlustuse rahast?

Aitäh küsimuse eest! Natukene kummaline, et mind on täna vähemalt kahel korral ministriks nimetatud. Ma tuletan meelde, et ma olen Riigikogu liige ja siin komisjoni esindajana.

Aga ei, te ei saa õigesti aru. Sellepärast et töötuskindlustus nendele inimestele, kes on püsivalt töötanud, jääb kehtima täpselt sama loogikaga, nagu ta on täna. Me räägime ainult nendest inimestest, kes on seni olnud töötutoetuse saajad ja hakkavad tulevikus saama baasmääras [töötuskindlustushüvitist]. See baasmäär oleks eelmise aasta näitel 374 eurot ja 50 senti.

Aga ma võin teile öelda, et on üks sihtgrupp, kes oluliselt võidab selle seaduse vastuvõtmisel. Need on kas vähenenud või puuduva töövõimega inimesed, sest seni ei saanud nad mitte baasmääras kindlustushüvitist, vaid töötutoetust või osalise või puuduva töövõime toetust. Kahte toetust, mis on sama eesmärgiga, meie seadused samal ajal maksta ei luba, nii et nad pidid valima emma-kumma. Tulevikus nad ei pea valima. Nad saavad baasmääras kindlustushüvitist, mis on seesama 374,50 eurot, ja saavad ka kas osalise või puuduva töövõime toetust, millest [esimene] on käesoleval aastal 371 eurot ja 75 senti ning [teine] 652 eurot 20 senti. Ehk nad võidavad väga oluliselt ja tulevikus on puuduva töövõime korral inimese sissetulek iga kuu üle 1000 euro.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees, austatud kolleeg! Meil on teiega tegelikult ka varem Eesti Puuetega Inimeste Koja etteheidetest juttu olnud. Nad on öelnud, et see muudatus on nende sihtgrupi vaatest ebaselge mõjuga, ja nad näevad samuti, et kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koormus seeläbi kasvab. Nad leiavad, et eelnõuga planeeritavad muudatused pigem soodustavad pikaajalise töötuse kasvu, inimestel kaovad sotsiaalsed garantiid, suurenevad omavalitsuste kulud ravikindlustamata isikute raviarvete tasumisel ja nii edasi. Kuidas te seda kommenteerite?

Enamikku punkte ma olen tegelikult kommenteerinud. Aga jätkuvalt jääb inimestele võimalus ja õigus registreerida ennast töötuna ja sellega kaasnevad kõik need meetmed, mida töötukassa pakub selleks, et inimene saaks aktiivselt tööturule naasta. Vastupidi, tänane kord, et inimestele makstakse töötutoetust, tekitab selle olukorra, kus ei ole tarvidust pingutada, et minna aktiivselt tööturule, ja erinevate töötukassa pakutud töökohtade puhul võib öelda ei, sellepärast et jätkuvalt on olemas [toetus], mis aitab kuust kuusse kuidagi elada.

See muudatus, vastupidi, loob olukorra, kus inimesed peavad pingutama. Meil oli tegelikult otse vastupidine hirm – ma ei mäleta täpselt, kes see osapool oli, kes selle välja tõi; õigus jah, töötukassa ise kusjuures –, et võib-olla see muudatus teeb inimesed laisemaks ja neid aktiivsusnõudeid tuleks edaspidi karmistada. Selle eelnõuga neid aktiivsusnõudeid ei karmistata. Inimesed saavad rahulikult käia erinevatel koolitustel, et enda konkurentsivõimet tööturul arendada.

Mis puudutab kohaliku omavalitsuse tööd sotsiaalvaldkonnas, siis see kasvab niikuinii kogu aeg, see on teatavas mõttes paratamatus. Kõikide sotsiaalteenuste puhul me ootame rohkem ja paremat kvaliteeti. Ja selge on see, et kohaliku omavalitsuse roll on selles väga suur ja iga muutus ühiskonnas mõjutab ka kohaliku omavalitsuse tööd. Aga konkreetselt toimetulekutoetuse kontekstis on see rahastus tõepoolest omavalitsusele tagatud.

Eraldi ma jagan teiega muret, millest meil oli ka komisjonis juttu ja mis puudutab noori, eeskätt NEET-noori, kes ei tööta, ei õpi, ei ole lapsehoolduspuhkusel või on puuduva töövõimega või kaitseväes. Nende noorte puhul on tõepoolest tarvis teha ühiselt suuremaid jõupingutusi, sest täna on see kohaliku omavalitsuse [teha]. Kuigi riigi infosüsteem STAR, mida kohalik omavalitsus kasutab, korjab infot kõikidest registritest, mis kajastavad neid staatuseid, ja annab omavalitsusele märku, et teil elab selline noor, kes ei tööta, ei õpi ja nii edasi, on kogu see tegevus ja suunamine töötukassasse kohaliku omavalitsuse õlgadel. Ja siin tuleb mõelda, kuidas saaks paremini, sest noorte töötus ja seeläbi ka noorte vaesusnäitajad on kasvav probleem. Noorte täisealiste vaesusnäitajad näitasid meil viimati halvenemise märke.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleeg! Siit me jõuamegi ühe eriti haavata sihtgrupi juurde, kellest me oleme ka rääkinud: need on erivajadusega noored ja omastehooldajad. Näiteks on juhtum – ja [sarnaseid on veel] –, kus maapiirkonnas elav omastehooldaja kasvatab puudega last, kellel on autismispektri häire. Tal ei ole võimalik tööle minna, sest ta peab kasvatama kodus noort inimest, kes kaotab tulevikus 16-aastasena töötuskindlustuse. Ta saab praegu puudetoetust ja tal on ka töötuskindlustustoetus töötukassast. Ema ise kurdab, ütleb, et niimoodi saavad nad veel toime, aga nüüd kaob töötuskindlustus ära ja olukord läheb raskemaks. Ja kui öeldakse, et maapiirkonnas on mingisugused teenused või on toimetulekutoetus või midagi taolist, siis see on hea jutt küll, aga tegelikult neid teenuseid seal ei ole.

Jah, no 16–18-[aastased], õigemini, korrektne on öelda 16–17-[aastased], ei saa täna mitte hüvitist, vaid töötutoetust. Ja tõepoolest, seal on muudatus tulemas, aga mitte selle eelnõuga. See on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse [muutmise] eelnõus, mida komisjon ka menetleb, aga mis ei ole täna arutluse all. Me saame seda teemat komisjonis veel eraldi käsitleda, sest see eelnõu on meil menetluses.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kuid on küsimus istungi juhatajale. Andrei Korobeinik, palun!

Kuna Jaak Aab mainis Keskerakonna seisukohti ja et Keskerakond ei ole teinud komisjonis ühtegi ettepanekut, siis ma juhin tähelepanu, et me tegime esimesel lugemisel katkestamisettepaneku. Sotsiaaldemokraadid olid selle vastu. Nüüd on neil võimalus ennast kokku võtta ja meie katkestamisettepanekut toetada.

Protseduuriliselt on jah võimalus teha katkestamisettepanek, seda saab teha läbirääkimiste käigus. Avan läbirääkimised. Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, tõepoolest, see siin on katkestamisettepanek. Selle arutelu käigus on kõige šokeerivam just sotsiaaldemokraatide silmakirjalikkus. See on erakond, kes võttis koalitsioonis olles ravikindlustuse ja töötutoetuse sellelt ühiskonnaosalt, kes on kõige haavatavam: üksikemad, kes on lastega kodus, noored inimesed, erivajadustega inimesed. Just sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on tehtud need sammud, mis on meid täna siia toonud. Ja nüüd nad avastasid, et oh, selle seaduseelnõuga on mingid mured. Väga üllatav!

Seesama erakond, kes peaks seisma solidaarsuse eest ja kes väidab oma valimisprogrammis, et nad kaitsevad just kõige nõrgemaid, tuleb ja võtab need õigused inimestelt ära. Need on need sotsiaaldemokraadid, kes istuvad praegu siin saalis, need on need inimesed, kes ei toetanud meie ettepanekut katkestada selle eelnõu eelmine lugemine.

Miks me oleme selle ettepaneku teinud ja miks me teeme selle ka täna? Põhjus on väga lihtne. Kõik valitsuse viimased otsused, mis on tehtud ka koos sotsiaaldemokraatidega, on suunatud sellele, et suurendada ühiskonnas ebavõrdsust. Automaks, mille sotsiaaldemokraadid on teinud koos Reformierakonnaga ja Eesti 200-ga, lõi kõige valusamalt maal elavaid inimesi ja suuri peresid. Pensionide tulumaksuga võetakse raha pensionäridelt, kellel raha niigi väga palju polnud. Nüüd minnakse noorte kallale, minnakse üksikvanemate kallale.

Mis meid ees ootab? Koalitsioon teeb koos sotsidega kõik selleks, et ebavõrdsus ühiskonnas kasvaks. Tõepoolest, heal kolleegil oli õigus, et viimati kasvas toimetulekutoetus umbes kolm aastat tagasi, siis, kui Keskerakond oli valitsuses ja, tõsi, ka Reformierakond oli valitsuses. Aga keda valitsuses ei olnud? Sotse ei olnud valitsuses. Ja [pärast seda], kui sotsid [valitsusse] tulid, ei ole toimetulekutoetus kolm aastat kasvanud. Kolme aastaga on see toetus kaotanud ostuvõimest kolmandiku ja see on siiamaani 200 eurot. Seda 200 eurot pakutakse noortele inimestele, pakutakse üksikvanematele. Ja selle 200 euro [kujul] võetakse ära ravikindlustus, võetakse ära võimalus osaleda koolitustel, mis võimaldaksid parandada tööjõuturul enda karjäärivõimalusi.

See on poliitika, mis meile, keskfraktsioonile, loomulikult ei sobi. Jah, võimalik, et tööjõuturu puhul on vaja teatud muudatusi seadusandluses, aga mitte nii, et sa lähed kõige nõrgemate kallale. Keskfraktsioon teeb täna katkemisettepaneku. Ma väga loodan, et sotsiaaldemokraadid leiavad seekord endas julguse seda ettepanekut toetada. Ja ma väga loodan, et ka teised Riigikogu saadikud, kes said selle kaasamisvooru käigus uut infot, on seda meelt, et sellisel kujul ei tee see eelnõu Eesti ühiskonnale head.

Ma võtan lisaaega ka igaks juhuks. 

Kolm minutit lisaks. 

Ma tuletan meelde, et need inimesed, kes jäävad töötutoetusest ilma, peavad taotlema toimetulekutoetust, läbima ametnike poolt hindamise ja suure tõenäosusega nad jäävad [sellest] ilma. Omavalitsused on juhtinud tähelepanu, et bürokraatia kasv, mis selle sammu tõttu neid ees ootab, on meeletu. Seda teeb valitsus, kes lubas bürokraatiat vähendada. Ühtegi sammu bürokraatia vähendamiseks pole valitsus teinud. Selle asemel nad teevad selliseid samme, mida me täna näeme. Bürokraatia kasvab iga päevaga. Eelmisel aastal tuli ametnikke juurde ja ka see aasta peavad omavalitsused loomulikult inimesi juurde palkama selleks, et hinnata, kas konkreetne elanik on sobilik toimetulekutoetust saama või mitte.

Sedasi me küll Eesti riiki edasi ei vii. Kõik osapooled on juhtinud tähelepanu sellele, et see eelnõu kahjustab erinevate sihtgruppide huvisid. See eelnõu ei säästa tegelikult Eesti riigi raha ei lühikeses ega pikemas perspektiivis, sellepärast et pikemas plaanis kaotavad inimesed kvalifikatsioonis, nad kaotavad motivatsiooni tulla tööjõuturule tagasi. 

Nii et mul on väga kahju, et me oleme nii kaugele jõudnud, aga ma väga loodan, et siit me antud eelnõuga edasi ei lähe. Soovin teile, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatidele, julgust teha õigeid otsuseid. Aitäh!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Täna arutame eelnõu, mille kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine ja kehtestatakse uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.

Eelnõu eesmärk on justkui kulude kokkuhoid ja süsteemi lihtsustamine. Kuid vaatame, milline mõju on sellel tegelikult inimestele, kes töötuks jäädes abi vajavad. Eelnõu kohaselt jäävad töötutoetusest ilma kõik inimesed, kes ei vasta uue baashüvitise saamise tingimustele. See tähendab, et kui inimene ei ole viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaheksa kuud töötanud, ei ole tal õigust isegi sellele tagasihoidlikule 374‑eurosele hüvitisele, näiteks noored töötajad, üksikvanemad, sealhulgas üksikemad, pikaajalised hooldajad, terviseprobleemiga inimesed, lühiajalise töölepinguga töötajad ja nii edasi. Kas tõesti kavatseb valitsus jätta need inimesed toetuseta? Tööturul pole kõigil võrdseid võimalusi ning paljud ei saa oma eluolu ise määrata. Me ei saa lähtuda jäikadest normidest, mis tegelikkust ei arvesta.

Valitsus väidab, et need, kes ei saa baashüvitist, võivad taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu toimetulekutoetust. Aga mis see tegelikult tähendab? Esiteks, see ei vähenda riigi kulusid, vaid [liigutab] raha lihtsalt ühelt eelarve[realt] teisele. Toimetulekutoetuse summad maksab ju omavalitsusele välja ikkagi riik. Seega on kogu selle reformiga [saavutatav] kokkuhoid tegelikult näiline: raha lihtsalt liigub ringiratast, töötutoetusest toimetulekutoetusesse. Teiseks, kohalike omavalitsuste koormus kasvab märkimisväärselt. KOV-id on juba niigi suure surve all, pakkudes sotsiaalteenuseid ja ‑toetusi. Kui nüüd lisanduvad veel tööd [hindamaks, kes] ei vasta baashüvitise nõuetele, siis tuleb selleks eraldada täiendavaid ressursse ja tööjõudu.

Küsimus ei ole ju ainult rahas, küsimus on inimväärikuses. Kui inimene jääb töötuks, on tal õigus tunda, et riik toetab teda ja julgustab tööturule tagasi minema. Uus süsteem aga jätab paljud kindlustundeta ja sunnib neid omavalitsustelt abi paluma. See tähendab sageli vaesusriski suurenemist ja sotsiaalset tõrjutust.

Valitsus kiitleb, et aastatel 2027 ja 2028 hoitakse kokku ligi 50 miljonit eurot. Kuid millise hinnaga? Inimeste elatustaseme ja väärikuse hinnaga. Tegelikkuses on see kokkuhoiud illusoorne, sest raha liigub ühest taskust teise, samal ajal suureneb bürokraatiat ja inimeste segadus.

Kolleegid, mõtleme tagajärgedele. Kui eesmärk on toetuste süsteemi tõhustamine ja õiglasemaks muutmine, siis see eelnõu seda ei saavuta. See ei lahenda töötuse probleemi, vaid lükkab vastutuse omavalitsuse õlgedele, jättes inimesed segadusse ja ebakindlasse olukorda. Me ei tohi võtta töötutelt viimastki tuge ja [jätta] vastutust kohaliku omavalitsuse kanda. Raha ringiratast liigutamine ei ole säästlik poliitika, vaid lihtsalt probleemi ümberpaigutamine. 

Paistab, et aktsiisidest ja maksudest, sealhulgas automaksust, valitsuserakondadele ja eelmisele koalitsioonile, kuhu kuulus ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, veel ei piisa. Mindi juba ka töötute kallale. Seepärast kutsun teid üles selle eelnõu vastuvõtmist mitte toetama. Töötuskindlustussüsteem peab pakkuma tuge kõigile abivajajatele, mitte looma täiendavaid takistusi ja segadust. Aitäh!

Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud saadikud! Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ma kohe jõuan eelnõu juurde ka, aga [kõigepealt] väikene eellugu. Eellugu algab sellest, mida Andrei Korobeinik siin rääkis. Ta rääkis sotsiaaldemokraatidest, rääkis päris palju. Me oleme märganud, et üldiselt viimasel ajal Keskerakonna saadikud ei keskendu eelnõude sisule, vaid keskenduvad siin saalis sotsiaaldemokraatidele. Ma toon näiteks selle, et isegi kui eile, esmaspäeval oli siin arutluse all konkurentsiseaduse muutmine, mille vastu sotsiaaldemokraadid olid, siis ka selles olid [nende silmis] ikka süüdi sotsiaaldemokraadid. Proua Kõlvart käis rääkimas, et ka selles valitsuse ettepanekus on süüdi sotsiaaldemokraadid. Märkimisväärne pühendumine – kiidan teid!

Kõrvalt vaadates saab ju aru, et Keskerakonna jaoks on sotsiaaldemokraadid Tallinnas arvatavasti Mihhail Kõlvarti tagasisaamisel [linnapeakohale] kõige suurem takistus, ja see on meile tunnustus. See ta loomulikult on. Jevgeni Ossinovski on kindlasti väga populaarne linnapea, väga head tööd teinud, hoolimata sellest, mida te väita püüate. Ja teate, minu arvates läheb see lihtsalt imelikuks ära. Ma juhin tähelepanu, meedia tähelepanu, kõigi teiste tähelepanu sellele, et [kummaline on] kogu aeg rääkida sotsidest. Noh, ma saan aru, et räägib Belobrovtsev ja räägib Laats, nemad on ju endised sotsiaaldemokraadid. Ahjaa, Anastassia on ka endine sotsiaaldemokraat. Eile oli siin ühtedel meestel aastapäev, kümme aastat tagasi lahkusid nad sotsidest – igatsus missugune, me näeme. Igatsus missugune! Tore teada, et sotside elu ja tegemised lähevad korda ja pakume [teile] konkurentsi.

Teate, põhimõtteliselt näeb see kõrvalt vaadates välja [samamoodi], kui sotsiaaldemokraadid tuleksid pulti ja räägiksid iga eelnõu puhul sellest, et Keskerakond on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja et Mihhail Kõlvart endise linnapeana peaks vastutama selle eest, mis Porto Francoga oli. Ma vaatan, et Anastassia Kõlvart räägib kogu aeg, et Tanel Kiik ja Jüri Ratas olid seal juhatuses. Aga Kõlvart oli minu arvates erakonna aseesimees. Tema nagu ei vastutaks?! Selle peaks ka ära otsustama, kuidas selle asjaga on.

Kas läheme eelnõu juurde ka?

Jaa-jaa, läheme, aga vaadake, see sissejuhatus oli selline, et te lasite sotsidest rääkida. Tegelikult te olete igas kõnes lasknud sotsidest rääkida, lugupeetud istungi juhataja. Mitte ainult teie, vaid teised istungi juhatajad ka. Me räägime siis Keskerakonnast. 

Ma olen seda rõhutanud ka, et inimeste toimetulek, mis on selle eelnõu puhul väga oluline, sõltub korruptsioonist. Selles mõttes, et kui keegi varastab, keegi kandib raha … Mulle see Porto Franco näide sobib ikka väga hästi – Keskerakond, Mihhail Kõlvart. Kui sa 10 miljonit mingitele oma sõpradele kandid, siis see 10 miljonit jääb inimestel saamata. Näiteks Anastassia Kõlvart ei räägi mitte kunagi sellest, kuidas tema abikaasa püüdis tegelikult rahva raha kuskile ühte või teise kohta sobitada. Ja see mõjutab inimeste toimetulekut, väga palju mõjutab. Kolm korda kriminaalkorras karistatud Keskerakonna [liikmed] räägivad, et nemad muretsevad inimeste toimetuleku pärast.

Just hiljuti [tuli] Tallinnast uudis. Tuli välja jälle, et lugupeetav naisterahvas, kes juhtis Tondiraba jäähalli – minu arvates Keskerakonna liige –, tegeles rahva raha kõrvalepanekuga, kantimisega ja kõige muuga, nii nagu terve Keskerakond kogu aeg teinud on. Teate, mõelge korra selle peale. Kõiges sotsiaaldemokraadid võib-olla süüdi ei ole. Korruptsioon, mis on Keskerakonnas süsteemne, tegelikult ohustab ju ka demokraatiat, mitte ainult inimeste toimetulekut. Ma kutsun keskerakondlasi üles keskenduma oma kõnedes inimeste probleemidele, mitte sotsiaaldemokraatidele. Me oleme teie probleem valimiste ajal, loomulikult, aga me ei ole inimeste probleem. Nemad meid valivad.

Nüüd selle eelnõu juurde. Kahjuks pikemalt seletamiseks aega ei ole, aga loomulikult me oleme ka selle eelnõu pärast mures. Sellel eelnõul on paar väga õiget eesmärki. Neid inimesi, kes tõesti võiks tööle minna ja kes on tööealised, [tuleks] motiveerida tööle minema. Sellised asjad on seal sees. Ma tean, et Helmen Küti eestvedamisel arvati eelnõusse tegelikult ka õiguskantsleri ettepanekud selle kohta, mida on üliõpilaste jaoks vaja parandada. Selliseid häid asju siin kindlasti sees on.

Aga muresid on ka. Peamine mure, ma ütleksin, on kontekst, mis on tekkinud. Kui me seda eelnõu üksinda vaataks, siis oleks muresid oluliselt vähem. Aga näiteks juhupalga eelnõu ja ettepanek, millega valitsus välja on tulnud, röövib tegelikult väga paljudelt inimestelt, kes tahavad täistööajaga töötada, aga võib-olla enam ei saa, kindluse sissetulekute suhtes, kindluse oma elu suhtes. Ja sellest on kujunenud muster, et tööturu osapooltega enam üldse ei arvestata. Selle eelnõu puhul ei ole Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium tõesti väga hästi tööd teinud, ei ole tegelikkuses ka muude eelnõude puhul seda teinud. Ja see kontekst on selline, mille tõttu ei ole võimalik ka sotsiaaldemokraatidel seda eelnõu toetada. Kui lihtsalt järjest laduda peale või teha seadustes selliseid muudatusi, siis kumulatiivselt tekitavad need olukorra, kus inimesed tõesti hakkavad hammasrataste vahele jääma. Seda me toetada ei saa.

Ja loomulikult me ei saa toetada sellist lähtekohta, mis valitsusel on, et ametiühingud ei ole olulised. Ma lihtsalt meenutan, et ametiühingutel oli hea tähelepanek, et ametiühingutel on täna Eesti rahva seas palju suurem ja laiapindsem toetus kui näiteks Reformierakonnal. Seda, ma arvan, tasub ka arvesse võtta kõigi nende teemade menetlemisel. Eesti 200 toetust ma ei mäleta, aga see 1% on ju vea piires, võib-olla neil ei olegi kedagi enam alles jäänud. Aga sellest tulenevalt on sotsiaaldemokraatidel ka ettepanek selle eelnõu teine lugemine katkestada.

Veel, siin oli enne küsimus, kas vahepeal, sotsiaaldemokraatide valitsuses oleku ajal, on tehtud ka midagi head, mis tegelikult inimesi toetab. On küll. Hooldereform – tänaseks 67 miljonit eurot – puudutab neid inimesi, kes on olnud või on omastehooldajad. Kahekordistasime õppetoetused, isiklikult tegin koalitsiooniläbirääkimistel selle ettepaneku. Üliõpilaste õppetoetused kahekordistasime. Alampalga tõstmist ei maksa ära unustada. Mitte kunagi pole Eestis alampalk suhtena keskmisesse palka nii kõrge olnud kui täna. Ma julgen öelda, et see on suuresti tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid valitsuses olid. Nii et kõigi nende inimeste heaolu ja toimetuleku [tagamiseks] oleme päris palju asju teinud. Aga praegu on tõesti nii, et [meilt tuleb] katkestamisettepanek. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus istungi juhatajale, Andrei Korobeinik.

Hea istungi juhataja! Ma olen praegu natuke segaduses. Esiteks, hea kolleeg Läänemets ütles, et sotsiaaldemokraadid ei saa seda eelnõu toetada. Aga nad said seda toetada, sest nad hääletasid esimesel lugemisel meie katkestamisettepaneku vastu. Kas poliitik tõepoolest tohib valetada? Põhimõtteliselt ma koolis lugesin, et see ei ole nagu väga poliitikule kohane. Mis me teeme sellega praegu? Ja teiseks, Lauri ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole inimestele probleem. Aga tegelikult ju on – automaks, eks ole. Te olete minuga nõus. Kes tegi automaksu? (Naer saalis.) Sotsiaaldemokraadid. Kes [otsustasid] võtta pensionäridelt tulumaksu? Sotsiaaldemokraadid. Kes ei tõstnud kolm aastat toimetulekutoetust? Sotsiaaldemokraadid. Kas teie arvates nad tõepoolest ei ole Eesti ühiskonna probleem? Loomulikult on! Kuidas me saame seda asja klaarida praegu? Mis formaadis me saame õiglust taastada selles saalis? Tegemist on Eesti parlamendiga.

Tõepoolest, tegemist on Eesti parlamendiga. Ma küll ei näinud, et protseduurilise küsimusega oleks siin midagi seotud olnud. Ettekandja rääkis kaheksa minutit sellest eelnõust ja nüüd läheme edasi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Ma ikkagi räägin eelnõust, kui te lubate, mitte teistest erakondadest. See eelnõu pakub taas säästu sotsiaalkulude arvelt, seekord töötute arvelt. Töötutoetusest jäävad ilma need, kes kasvatavad lapsi, ja ka need, kes õpivad. Kolmas kategooria on vanglas viibijad. See tähendab, et laste kasvatamine ja õppimine on selles [eelnõus] võrdsustatud kuriteo eest karistuse kandmisega. Ja see iseenesest on juba kummaline.

Nende muudatustega soovib valitsus säästa 2 miljonit eurot aastas. See paistabki olevat eelnõu peamine eesmärk. See eesmärk nagu ka eelnõu sisu tekitab kahtlusi. Sotsiaalvaldkond ei ole see valdkond, mille arvelt peaks kokku hoidma. Eesti kulutab sotsiaalvajadustele 15% SKT‑st, see on kaks korda vähem kui Prantsusmaa, Soome või Austria. Sotsiaalkulude tasemelt oleme Euroopas viimaste seas. Inimesed, kes on sunnitud riigi abile lootma, on Eestis määratud vaesusesse ja see ei ole tänapäeva Euroopas normaalne. Sotsiaalkulud ei peaks vähenema, vaid kasvama.

Riigil on selleks ka kõik võimalused. Näiteks, kui vähendame riigihalduse kulusid poole võrra, saame eelarvesse juurde pool miljardit eurot. Hullumeelsest rohepöördest loobudes säästaksime veel mitusada miljonit. Käesoleva aasta eelarves on umbes 3 miljardit eurot eraldatud mingite organisatsioonide ja ettevõtete toetamiseks, aga nende nimekirja ei ole keegi senini näinud. Ma ei hakka pikalt rääkima, et see loob korruptsiooni võimalusi, märgin vaid, et ka sealt on võimalik sotsiaalsfääri jaoks vahendeid leida.

Tarbetute kulutuste vähendamine ja majanduskasvu taastamine – need on allikad sotsiaalkulude suurendamiseks. Toetuse saajad ei tohiks elada vaesuses ja riikliku ravikindlustusega inimesed ei peaks ootama arsti juurde pääsemist aastaid. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad! Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid on tegelikult viimased inimesed, kes saavad tulla ja hakata siin moraali lugema. Miks me oleme sotsiaaldemokraatidest pikemalt rääkinud? Sest nendest tulebki rääkida, kuna nad on osa probleemist, kõikidest nendest probleemidest, mis täna ühiskonnas on. Ja probleem on ka selles, et nad on silmakirjalikud, sest nemad aitasid kaasa ebavõrdsuse kasvule. Mäletame, et esimese asjana võtsid nad ära lastetoetused, viisid sisse käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, siis läksid kaasa ka uute käibemaksu ja tulumaksu tõusu otsustega. Täna on nende [otsuste] tühistamine, mitmed eelnõud. Tahaks näha, kuidas siis hääletatakse.

Mis puudutab konkurentsiseadust, siis seda korra mainiti. Paljud poliitikud polnud isegi kursis, mis teemaga tegemist on. Kui keegi soovib tutvuda esimese lugemise protokolliga, stenogrammiga, nii komisjonis kui ka siin istungil [räägituga], siis [ta näeb, et] minu seisukoht on alati olnud sama. Küll aga on sotsiaaldemokraadid need, kes pidevalt oma seisukohti muudavad.

Korruptsiooni kohta on väga oluline küsimus. Ma arvan, et Lauri Läänemets peaks palju tihemini minuga suhtlema ja tulema ka korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks, temast oleks seal väga palju abi. Ja ma arvan, et Porto Franco küsimuse kohta võiks teha avaliku istungi ning kutsuda sinna kõik endised ja praegused Keskerakonna liikmed – Jüri Ratase, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti, miks mitte –, et rääkida, kõik erakonnad koos. Arutame. Kahjuks on nüüd nii, et meil on nagu kaasvastutus tekkinud, kõik erakonnad on ju Porto Francoga seotud.

Läheme selle eelnõu juurde. Aitäh!

Jaa, eelnõu juurde [lähen] ka kohe.

Mis puudutab Mihhail Kõlvartit: kas Mihhail Kõlvart on kriminaalkorras karistatud, kas talle on esitatud süüdistus, kas talle on esitatud kahtlustus? Ei ole. Aga kui teil on mingi teadmine, et kuskilt on 10 miljonit kanditud, siis mida te peate esimese asjana tegema? Te peate minema politseisse ja sellest teatama. Te olete endine siseminister, ma arvan, et te teate, kuidas need asjad käivad.

Ja mis puudutab korruptsiooni, siis minul on jätkuvalt küsimus, et kui sotsiaaldemokraadid seda absoluutselt ei talu, mida siis teevad siiamaani Tallinna äriühingutes inimesed, kes on korruptsioonikahtlusega. Järelikult see on valikuline. Need inimesed sobivad sinna täpselt nii kaua, kuni nad aitavad sotsiaaldemokraatidel võimul püsida.

Täna on selle eelnõu puhul täpselt samamoodi silmakirjalikkus. Esimesel lugemisel tegi Keskerakond katkestamisettepaneku, tagasilükkamise ettepaneku. Siis sotsiaaldemokraadid seda muidugi ei toetanud. Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid on sattunud opositsiooni, on äkitselt avastatud, et puuetega inimeste koda polnud rahul, on leitud arvamuskirjad. Enne see absoluutselt ei huvitanud, täpselt nagu puuetega inimesed ei huvitanud sotsiaaldemokraate automaksu puhul. Vähe sellest: alguses oli erisoodustus neile, kelle auto oli ümber ehitatud, aga mida tegid sotsid koos Eesti 200 ja Reformierakonnaga? Nad võtsid isegi selle erisoodustuse ära, võtsid puuetega inimestelt ära igasuguse soodustuse. 

Ja nüüd tuuakse puuetega inimeste koja arvamus siia ette, räägitakse sellest. Ma mäletan, et kui me tegime automaksu kohta muudatusettepanekuid ja rääkisime sellest, siis ei huvitanud need kirjad [kedagi]. Neid kirju oli väga palju, aga siis huvirühmade arvamus neid ei huvitanud. Täna rääkida, et see eelnõu ei ole ikkagi selline, nagu oleks soovitud – see on jällegi üks osa silmakirjalikkusest.

Ma võtaks kaks minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ja siit edasi [räägin] üleüldse sellisest suhtumisest, et miks Keskerakond ründab sotsiaaldemokraate. Ei! Me ründame neid erakondi, kes on teinud viimased kaks aastat rahvavaenulikke otsuseid: Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. See, et sotsiaaldemokraadid on täna opositsioonis ja püüavad teha nägu, et nad on nendesamade otsuste vastu, mille nad ise välja töötasid ja mis on nendega koostöös tehtud, nende kooskõlastuse [saanud], ongi just see silmakirjalikkus, millele me tahame tähelepanu pöörata.

Eesti 200 ja Reformierakond ei varja, et need on nende otsused. Nemad tahavad nendega edasi minna ja hääletavad nende otsuste poolt. Aga sotsiaaldemokraatide puhul ongi see probleem, et nemad valmistasid kõik need eelnõud, kõik need otsused ette, aga opositsioonis teevad [teist] nägu. "Teate, ega me tegelikult ei tahtnud neid otsuseid ja tegelikult see valitsus tegi halba tööd." See on valitsus, mille liikmed te ise olite. Just seda silmakirjalikkust peavad inimesed nägema. 

Muidugi, nagu juba eelkõnelejad minu erakonnast on öelnud, meie seda eelnõu ei toeta ja teeme katkestamisettepaneku. Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saalis viibijad! Austatud minister ilmselt kuulab meid sidevahendite vahendusel, aga sotsiaalkomisjoni esindaja on kenasti kohal. Me oleme nüüd näinud ja kuulanud pikalt, võib-olla isegi liigselt, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vahelist vastasseisu. Tegelikult peaks rohkem keskenduma eelnõule, aga ma mõistan seda pahameelt. Tõepoolest, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis nad tegelikult puuetega inimeste probleemidest väga palju ei hoolinud, ka töötutest ning lastega peredest [mitte], ja lasid kõik maksutõusud, sealhulgas automaksu käiku. Inimeste elujärg on tunduvalt halvenenud.

Ma juhin tähelepanu ka sellele, et me hiljuti sotsiaalkomisjonis menetlesime puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt puuetega inimeste erihooldust vajavate laste lapseea piir nihutataks 16 eluaastalt 18 eluaastale. Me täiesti üksmeelselt, konsensuslikult otsustasime, et see tuleb sotsiaalkomisjoni poolt Sotsiaalministeeriumile selgeks teha, et seda eapiiri ei tohi tõsta. Ja ma loen meediast, et seda on teinud sotsiaaldemokraadid.

See ei ole päris tasakaalustatud lähenemine, kui me tegelikult konsensuslikult seal otsustasime [vastupidist] või oli seal selline hääletustulemus, et ainult Reformierakonna [liikmed] olid vastu. Igal juhul, nii nagu nemad opositsiooni jõudsid, jääb mulje, et kõige taga on sotsiaaldemokraadid. Ma selles mõttes olen nende käitumise suhtes kriitiline. Kui me teeme opositsioonis koostööd, siis me koos võib-olla kommenteerime ka sotsiaalkomisjoni asju, kus me oleme ühiselt võidukad.

Aga nüüd, selle eelnõu kohta on öelda seda, et ka Isamaa ei toeta antud eelnõu. Katkestusettepanekud on kolleegid juba teinud. Me toetame katkestusettepanekut, kuna tegemist on, nagu eelnõu eestvedajad nimetavad, süsteemi korrastamisega või reformiga, mille tulemusel kõigile hakkab kehtima ühine baasmäär. Aga nagu me näeme huvigruppide tagasisidest, see baasmääras hüvitis, mida kõik saama hakkavad, jätab väga paljud sihtgrupid üldse toeta. Seetõttu ma ei pea seda õiglaseks.

Võib-olla üks tähelepanek veel. Teatud inimeste jaoks, kes proportsionaalselt makse maksavad, on see süsteem, just vastupidi, liialt sotsialistlik, kuna nad sealt sotsialistlikult proportsionaalselt [raha] tagasi ei saa, vaid saavad ühise baasmäära järgi.

Ma pikemalt sellel ei peatu. Toetan seda, et me teeme tööd [koos] huvigruppidega. Tagasisidet on andnud eriti puuetega inimeste koda: on olnud liiga pinnapealne [kaasamine] ja ei ole kõigiga arvestatud, eriti meie nõrgemate, haavatavate [inimestega]. Kui me räägime eesmärgist, et me tahame [süsteemi] parandada, korrastada ja paremaks muuta, aga samal ajal halvendame väga paljude inimeste olukorda, siis see on jälle üks silmamoondus, mis on olnud juhterakonna käekiri juba pikemat aega. Räägitakse üht, natuke tehakse ka, aga tegelikult jäetakse väga paljud inimesed räästa alla. Aga see on kõik. Isamaa igal juhul ei soovi selle eelnõu menetlust toetada ja me ei toetagi. Aitäh!

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma kuulasin algust ja kuulasin lõppu. Mul olid vahepeal teised tööülesanded ja ma väga vabandan, et ma teid kõiki kuulata ei saanud. Aga see, mida ma kuulsin, on kahjuks hulk pooltõdesid.

Alustan lõpust, mida ma kindla peale kuulsin: töötuskindlustussüsteem muutub sotsialistlikumaks ja ei anna tagasi neile, kes on enam panustanud. Ei vasta tõele! Töötuskindlustussüsteem ei muutu. Need, kes on enam panustanud, rohkem maksu maksnud, saavad [hüvitist] jätkuvalt kehtiva süsteemi alusel. Me räägime ainult nendest inimestest, kes seni said töötutoetust. Nendele makstakse töötuskindlustus[hüvitist] baasmääras. Ja tuletan meelde, et ka hüve saajate hulk kasvab. Täna on 33% [töötutest] töötuskindlustusest kasu saajad, aga tulevikus on 64%. Öelda, et vähem inimesi saab abi, ei ole selles mõttes korrektne. 

Kohaliku omavalitsuse raske elu, toimetulekutoetus. Toimetulekupiir, mida ma täna juba vastates [mainisin], vajab ülevaatamist. Sellega ma olen nõus. Aga kohalikud omavalitsused saavad ressursi nii inimestele väljamaksete [tegemiseks] kui ka nende endi halduskuludeks. Te ütlete, et toimetulekutoetusega seotud tegevused koormavad tulevikus kohalikku omavalitsust oluliselt rohkem. Ma vastasin kolleegile, et jaa, sotsiaalvaldkond kui selline muutub keerulisemaks, inimeste ootused lähevad suuremaks, tööd tuleb juurde kõigil, riigil, ühiskonnal tervikuna. Aga kui me räägime toimetulekutoetusest, siis selle saajate hulk kuni 2022. aasta veebruarini kahanes, neid oli circa 10 000 leibkonda. Siis see tõusis peaaegu 30 000 leibkonnani, aga tänaseks on see langenud uuesti 15 000 leibkonnani ja on langustrendis. Kohalikul omavalitsusel on seoses toimetulekutoetusega viimase kolme aasta jooksul tööd ja halduskoormust vähemaks jäänud. Ja antud juhul see 15 000 tõuseb 600–700 leibkonna võrra.

Haavatavad grupid. Tõsi, noortel, kes on lõpetanud kooli, oli ja on õigus ennast töötuna arvele võtta, ning kehtivas süsteemis [hakkavad] nad saama kolm kuud pärast seda töötutoetust. Aga enamasti lähevad nad kas õppima või tööle, väga väike hulk nendest jääb peale kooli lõppu sügiseks töötutoetuse saajateks. Ja see väga väike hulk, juhul kui nad elavad vanematest lahus, hakkab saama selle seadusemuudatuse kohaselt, mis on siin teie ees, kuni 24. eluaastani toimetulekutoetust. Kindlasti motiveerib madal toetus inimest rohkem pingutama ja tööle minema. Aga taas, nagu kolleegile juba öeldud, NEET-noored on eraldi teema, millega tuleb tegeleda ja millega komisjon tulevikus ka tegeleb.

Lastega kodus olevad vanemad. Kui vanem on olnud varasemalt tööturul ja peale lapse poolteiseaastaseks saamist naaseb tööle või jääb kohe töötuks, siis sellisel juhul on tal õigus saada töötuskindlustus[hüvitist]. Me räägime kolme aasta jooksul kaheksast kuust [töötamisest]. Need juhtumid lähevad sinna alla.

Kui me räägime puuetega inimestest, eriti haavatavatest, vähenenud ja puuduva töövõimega inimestest …

Kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.  

… siis neist ma andsin teile enne ülevaate. Tänases olukorras peavad nad valima kahe toetuse vahel – üks on töötutoetus ja teine on vähenenud või puuduva töövõime toetus –, sest ühe ja sama eesmärgiga toetust riik topelt ei maksa. Aga tulevikusüsteemis saavad nad vähenenud töövõime toetust ja töötuskindlustus[hüvitist] ning nende sissetulek jõuab praeguste numbrite kohaselt – need ju kõik muutuvad tulenevalt miinimumpalgast, mille valitsuse kehtestab – puuduva töövõime korral 1026 euroni kuus ja osalise töövõime korral 746 euroni kuus.

Mina arvan, et see eelnõu aitab inimesi paremini tööturule, toetab eriti haavatavaid sihtgruppe oluliselt paremini ja motiveerib tööealisi inimesi, keda me vajame aktiivsena tööturul, kiiremini tööle naasma. Ma soovitan teil seda eelnõu toetada. Aitäh teile!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Head Eesti inimesed! Teate, mulle see seaduseelnõu meenutab aastat 2008, tekib kerge déjà-vu tunne. Mäletatavasti oli siis valitsus toonud lauale töölepingu seaduse uue versiooni ning sellele olid kategooriliselt vastu sotsiaaldemokraadid, kes tol ajal olid muide koalitsioonis koos Reformierakonnaga. Ja mida me näeme nüüd? Nüüd me näeme, et jälle toodi Riigikokku eelnõu, mis põhimõtteliselt on tööandja nägu, töötaja õigused jäävad tagaplaanile. Kahjuks seekord sotsiaaldemokraadid sellele väga vastu ka ei ole, vähemalt ei ole seda tunda. Tuletan meelde, et kui see eelnõu oli esimesel lugemisel, tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku menetlus katkestada ja kahjuks sotsiaaldemokraadid olid selle vastu. Miks ma sellest räägin? Sellepärast, et idee järgi – seesama minu toodud näide ajaloost räägib sellest – peaks just see erakond kõige rohkem kaitsma töötajate ehk nõrgema poole õigusi. Töötaja on tööandja ja töötaja suhtes reeglina ikkagi nõrgem pool. Nüüd seda ei juhtunud. Ma ei oska öelda, miks, aga nii see on.

Mis puudutab sisu, siis esiteks tekib küsimus, miks me üldse vajame sellist seaduse[muudatus] nüüd ja praegu, olukorras, kus inimestel on niigi keeruline normaalset elu elada, võttes arvesse seda, kuidas viimasel ajal, viimastel aastatel on tõusnud igasuguste maksude määrad, on kehtestatud uusi makse, näiteks automaks. Inimesed on jälle sunnitud kuskilt raha leidma. Aktsiisid [tõusevad], juulikuus tõusevad hinnad veelgi rohkem, sellepärast et inflatsioon on Eestis meeletu. Me oleme kahjuks selle komponendi poolest Euroopa liidrid. Tahaks nagu olla teiste komponentide poolest liider, aga kahjuks nii see [pole].

Ja selles olukorras siis hakatakse menetlema eelnõu, mis põhimõtteliselt jälle kitsendab töötajate õigusi, annab tööandjatele rohkem vabadust ja igasuguseid võimalusi, kuidas suhetes töötajatega olla tugevam pool. Tänu sellele eelnõule see tugevus aina kasvab. Lihtne näide on seesama nii-öelda lühiajaline leping kümneks tunniks nädalas, mis iseenesest tähendab seda, et kui töötaja ja tööandja hakkavad pärast leppima kokku selles, et seda aega pikendatakse – nagu ka minu esinemist, sest ma palun aega juurde …

Kolm minutit pikendatud.

… siis põhimõtteliselt olemasoleva seaduse redaktsiooni järgi saab töötaja tööandjalt nõuda koefitsienti 1,5 ehk mitte tavalist, vaid suurendatud koefitsienti. Uus eelnõu näeb ette, et juhul, kui peaks selline seadus jõustuma, ei ole see enam 1,5, vaid on täpselt 1 ja [töötajal] siin suuri võimalusi ei ole.

See eelnõu annab tööandjale üldse palju suurema vabaduse, kuidas rakendada töötajat just sellisel viisil ja just siis, nagu tööandja õigeks peab. Ausalt öeldes ei ole ma siiamaani aru saanud, miks just töötaja peab nüüd järsku olema palju haavatavamas seisus. Nii et meie seda eelnõu kindlasti ei toeta. Sellest on minu kolleegid siin juba rääkinud ja on tehtud ka tagasilükkamise ettepanek.

Ma arvan, et kui järsku on millegipärast suur tungiv soov muuta olemasolevat tööõigust, siis on vaja kaasata kindlasti rohkem just tööandjate esindajaid, Eesti Linnade ja Valdade Liitu, ametiühinguid. Kõik need pooled on tegelikult juba sõna sekka öelnud ja nad kõik on selle eelnõu vastu: ELVL on selle vastu, ametiühingud on selle vastu ja teised organisatsioonid, mis töötajaid esindavad, on samamoodi selle vastu. Ehk siis põhimõtteliselt on näha, et need, kellele see sobib ja kes on kindlasti selle poolt, ma arvan, on just tööandjate esindajad. 

Aga ma arvan, et kui me räägime sellest kolmnurgast – töötaja, tööandja ja riik –, siis peab tööõigust muutma ikkagi ainult niimoodi, et see sobiks kõigile kolmele poolele, või siis vähemalt tegema mingisuguse kompromissi. Praegu ei ole mitte mingit kompromissi, praegu on see vesi just tööandja veskile. Loomulikult Keskerakond austab tööandjaid ja me oleme väga tänulikud neile, et ka keerulistel aegadel, nagu meil praegu on, nad annavad jätkuvalt inimestele töökohti ja proovivad oma äriga ikkagi kuidagi edasi minna. Aga me arvame, et [töötaja] kui nõrgem pool peaks olema ikkagi rohkem kaitstud ja just riik peab seda tagama. Nii et meie kindlasti teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata ja siis vajadusel alustada uut diskussiooni. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoovid on otsas ja sulgen läbirääkimised. Helmen Kütt, küsimus istungi juhatajale, palun!

Jaa, mul on protseduuriline. See on eelkõige stenogrammi jaoks, võib-olla ka nendele inimestele, kes jälgivad ülekannet, aga tulevikus stenogrammi loevad. Head ametikaaslased Keskerakonnast on kahel korral eksinud eelnõude menetlemise terminitega. Esimesel lugemisel on võimalik [eelnõu] tagasi lükata, teisel lugemisel saab katkestada – et oleks arusaadav.

Märkus täpne. Aitäh! Läbirääkimised on peetud. Läheme muudatusettepanekute juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. On viis ettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1, nagu sai öeldud, on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 519 teine lugemine lõpetada. Samas on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt samasisulised ettepanekud eelnõu 519 teine lugemine katkestada. Neid ettepanekuid me peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 519 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamisettepaneku poolt oli 24 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 519 teine lugemine on lõpetatud.

Lähme edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Palun!

Aitäh, hea eesistuja, hea juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu esimene lugemine toimus 22. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks laekus muudatusettepanekuid siinkõnelejalt, Andres Metsojalt, Rain Eplerilt ja Isamaa fraktsioonilt. Sellest eelnõust teavitas komisjon ka väga paljusid igasuguseid huvirühmasid ja turuosalisi ning menetluse jooksul esitasid eelnõu kohta arvamuse peaaegu kõik turuosalised. Eelnõu kohta on oma seisukohad ja arvamused juhtivkomisjonile esitanud ka algataja Kliimaministeerium, kelle arvamused ja kommentaarid kõikide laekunud ettepanekute kohta on leitavad eelnõu kaardilt. Ma ei hakka seda kajastama, neid oli tõesti väga palju. Need, mis said toetust, on kirja pandud muudatusettepanekutena. 

Antud eelnõu arutas 19. märtsil ka töörühm koos Kliimaministeeriumi esindajatega. Majanduskomisjonis arutati seda kolmel korral: 25. märtsil, 15. aprillil ja 22. aprillil käesoleval aastal. 25. märtsil toimus suur kaasamiskoosolek, kus arutati peamiselt ühte konkreetset Kliimaministeeriumi esitatud punkti, milleks oli liitumistaotluste puhul toodud tehnoloogia muutmise piirang, kas seda on endiselt vaja või ei ole. See oli väga suure kaasamisega koosolek, kus puhkes väga pikk debatt, mille lõpptulemus oli see, et üldisel kujul tehnoloogia neutraalsuse kaotamine vajab pikemat arutelu ja pikemat läbitöötamist. 

15. aprillil arutati ja hääletati laekunud muudatusettepanekuid. Isamaa fraktsiooni ettepanekut tutvustas Mart Maastik. Selle sisu oli peamiselt ettepanek kehtestada tuulikute puhul keskkonna eriluba. Selle sisuga Kliimaministeerium arutelul ei nõustunud. Sellist keskkonna eriluba üldjuhul rakendatakse ainult üliohtlike rajatiste puhul, mistõttu see antud juhul ei ole asjakohane. 

Andres Metsoja ettepanek oli seotud sellega, et tuulikute ümbruses mingisuguses mõjuraadiuses ei kehtiks taastuvenergia tasu nendele inimestele, kes sinna mõjualasse jäävad. Sellel arutelul kõlas seisukoht, et kuna praegu juba kehtib tuulikute talumise tasu ja tuulikute läheduses on paaris kohas rakendatud seda, et tarbijad saavad tuulikuoperaatoritega sõlmida otselepinguid ja seeläbi soodsamalt elektrit, siis otseselt sellist vabastust antud juhul ette ei nähta. 

Rain Epleri ettepanek oli seotud [elektri ületootmise] puhul hüvitiste maksmisega ja murega selle pärast, et see võib taastuva elektri suure tootmise korral põhjustada olukorra, kus tuleb maksta suuri kompensatsioone. Selle üle toimus arutelu, kus selgitati ära, et esiteks peab see tootja saama selle toodangu eelnevalt turul maha müüa, et ta saaks seda üldse võrku anda. See on bilansi alusel ja see bilanss tuleb päev ette turul kõigepealt maha müüa. Kui ta seda müüa ei saa, peab ta selle ise alla koormama. Kui ta saab selle müüa, siis allakoormamine toimub ainult juhul, kui Elering on jätnud võrgutugevdused ehitamata. Siin on analoog Suurbritanniaga. Suurbritannias tegi nende võrguoperaator – seal on see süsteem küll natuke teistsugune – selge otsuse, et selle asemel, et ehitada võrgutugevdused, nad teatud päevadel maksavad selle vahe kinni. Ehk siis päris sama stsenaariumi Eestis ei eksisteeri. Aga ka see muudatusettepanek jäi toetuseta. 

Minu esitatud ettepanek puudutas seda, et eelnõus taheti tõsta otseliini pikkust 6 kilomeetrilt 15 kilomeetrini. Aga kuna teatud arvutused näitasid, et ka rohkem kui 20 kilomeetri pikkuse korral võib ta olla rentaabel, tegin ma ettepaneku see tõsta 30 kilomeetri peale: et otseliini oleks võimalik ehitada 30 kilomeetri piires. Ministeerium oli selle ideega põhimõtteliselt nõus, aga arvas, et tegelikult kõige ratsionaalsem on üldse piirang ära kaotada. Ehk siis pikk distants ei ole [takistus], tegelikult on [oluline] rahaline mõttekus. Üldiselt umbes 20–30 kilomeetrist edasi otseliini rajamine ei ole ratsionaalne, kui võrrelda võrguga liitumisega. Ehk siis see muudatusettepanek sai toetust sisuliselt ja vastav Kliimaministeeriumi ettepanek on ka eraldi olemas. 

Isamaa fraktsiooni ettepanekud on muudatusettepanekute loetelus numbrid 1 ja 11. Need jättis komisjon arvestamata. Rain Epleri ettepanekud on loetelus numbrid 3 ja 9. Ka need jäid arvestamata. Andres Metsoja ettepanek on muudatusettepanekute loetelus number 5, mis jäi arvestamata. Minu ettepanek on number 6, mida arvestati küll osaliselt, aga see konkreetselt sisse ei lähe. Selle asemel esitas komisjon koostöös Kliimaministeeriumiga muudatusettepaneku nr 7, mida on arvestatud täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanekud on loetelus numbrid 2, 4, 7, 8, 10 ja 12–20, mis on arvestatud täielikult. Lisaks on mõningased tehnilised täpsustused nii keeleliselt kui ka tehniliselt, need on kantud eelnõu teksti enne teist lugemist. 

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Oli ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 7. mail ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. mail 2025 ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea kolleeg! Ma tulengi selle juurde, mis on see nii-öelda allakoormamise käsklus või tootmise lõpetamise käsklus. Selles argumentatsioonis, eks ole, tõid ametnikud muu hulgas välja selle, et tõepoolest justkui siis on valik kas võrk välja ehitada või maksta trahve. Toodi välja ka brittide paralleel. Esimene selline mõte on, et kas siis võib olla äriplaan, et kui saad odavalt tootmisseadmed ehitada kohta, kus võrku ei ole, siis võta trahviraha iga aasta ja ära elektri tootmisele nii palju keskendu. Ja teine on see, seda küll komisjonis ei arutatud, aga kas sa ise oma peas oled läbi mänginud selle, et on päikeseline ilm ja päikeseparke palju turul, elektritoodang tuleb sealt, aga näiteks Estonian Cellis toimub rike ja suur tarbimine läheb tagant ära. Siis tuleb teha kiiresti mingi valik, et mingid tootjad ka välja lülitada. Otsustatakse valida mõni päikesepark. Kas siis tuleb hakata sellele päikesepargile tasu maksma turuhinna või toetuse – emb-kumb on suurem – alusel selle eest, et ta ei saanud parajasti võrku? Praegu kehtiva seaduse alusel on nii, et kui Elering ütleb, et paneme seisma, siis ei tule kinni maksta.

See on tegelikult selle sagedusturu komponent. Kui sul on päev ette turul kõigepealt kokku lepitud mingisugused tarbimise ja tootmise kogused ja kui nüüd ükskõik kumb komponent ära kukub, siis esimene võimalus on bilansiturul üritada kaubelda teiste bilansi osanikega ja leida mingi kokkulepe. Kui see ei õnnestu, siis rakendub Eleringi-poolne allakoormamine kuhugi, kui tarbimine on maas. Ja see arve esitatakse bilansihaldurile, kes põhjustas ebabilansi. Ja see on kordades kõrgem, kui on see päev ette kehtinud turuhind. 

Sellel ei ole midagi pistmist selle dotatsiooni ega millegi muuga. Tegu on puhtalt sagedusturu toimimisega. Kui kuskil toimub suur bilansi ärakukkumine, siis bilansihaldur vastutab selle eest. Kui ta bilanssi ise korda ei saa, näiteks kui tal endal on samal ajal ka tootmisvõimsused töös, siis ta võib selle ise maha koormata sellessamas koguses, mis tarbimine ära langes, ja siis enda bilansi siseselt ära arveldada. Aga alles siis, kui Elering sekkub. 

Ent sellel ei ole midagi pistmist konkreetse eelnõuga. Selles eelnõus on ette nähtud see, et kui Elering annab liitumise ja annab selle tõttu ka kuupäeva, kus ta garanteerib, et saab elektrit võrku anda, aga jätab ise võrgutugevdused välja ehitamata, siis ainult sellisel juhul, kui tekib allakoormamine, tuleb seda tasu maksta või seda kompenseerida.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen siit seletuskirjast, et kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektri hinnad, siis kaasneb muudatusega elektritarbijale positiivne mõju. Minu jaoks on ebaloogiline, kuidas taastuvelektri tarbimise kasvuga elektri hind saab langeda, kui me teame, kuidas Nord Pooli börs toimib. Mida rohkem tarbitakse, seda suurem on nõudlus ja seda kõrgem on hind. Aga nüüd taastuvenergia puhul hakkab asi kuidagi vastupidi toimima. Palun seletage!

Siin on mõeldud pigem seda, et tarbimise puhul aina kasvav, suurenev osa on taastuvenergia. Ehk siis kui meil on see pakkumise kõver, mis on turul, mis hinnaga kui palju võimsust keegi pakub, siis kõige odavama otsa poole peal on tavaliselt taastuvenergia pakkujad, sest turutingimustest tulenevalt nende pakkumised on madala hinnaga. Mida rohkem neid turule tuleb, seda rohkem nad seda kallist osa graafikus kaugemale lükkavad. Kui see nõudluskõver tuleb varem alla, siis tuleb ka hind madalam. Ehk siis mida rohkem sinna odavasse otsa juurde lisada, seda kaugemale läheb see kallis ots. Ja seetõttu me enamuse tarbimisest saame kaetud taastuvenergiaga, mis on turul odavam. Ehk siis see tuleneb sellest, et mitte tarbimine ei kasva ja sellest tuleb taastuvenergia hind, vaid tarbimises taastuvenergia osakaal kasvab.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Nägite, mis Hispaanias, Portugalis ja osas Prantsusmaast juhtus? See oli nende ajaloo suurim pimendamine, elektrivõrgu katastroof. Kas see plaan mitte ei ohusta meid samasuguste asjadega, et kõik saab olema üsna kontrollimatu? Ja kas oli komisjonis sellest ka juttu, et tehakse ohtude analüüs, et kui hakkab päikest ja tuult järsult võrku tulema, mis siis juhtuma hakkab?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, komisjoni istungid olid enne Hispaania võrgukatkestust, seetõttu komisjonis seda ilmselgelt ei arutatud. Aga lihtsalt infoks: ka täna on selle kohta Eleringi ühe aseesimehe kommentaar, et ikka veel ei ole teada, mis põhjustas Hispaanias selle blackout'i. Printsipiaalselt oli põhjus, miks kogu riik lõpuks pimedaks läks, see, et Prantsuse ja Hispaania vaheline ühendus katkes. Miks ta katkes? Suure tõenäosusega sagedus[probleemide] tõttu, aga tegelik juurpõhjus täna ei ole veel teada. Ei tea, mis on põhjus, mis tagajärg. 

Ma tean, et sotsiaalmeedias tõesti levib väga aktiivselt roheenergeetika süüdistamine selles, sest tõesti, tol päeval oli väga palju päikest ja väga palju tuult. Ja ka tuumajaamad töötasid edasi. Aga täna ei ole võimalik veel öelda, mis täpselt oli algne põhjus. Loomulikult, kui see põhjus selgub, tuleb seda testida ka meie võrgu seisukohalt, kas meie võrk on selle konkreetse probleemi vastu kindel või mitte. Ja kui ei ole, siis mil moel me saame ta teha kindlaks. Aga antud juhul on kõigepealt vaja ikkagi teada saada juurpõhjus, mis täpselt juhtus. 

Aga ma saan aru, et üks suur komponent oli riikidevahelise ühenduse katkemine ja kohaliku stabiliseerimise piisav puudumine. See oli üks komponent, miks see lõpuks täispimedusse läks. See on ka põhjus, miks Eesti oma lahtiühendamisel tegi selle saartalitlustesti, kus me 24 tundi ei olnud ühendatud teiste riikidega ja kontrollisime, kas me suudame enda stabiilsust hoida. Hispaania sellist testi ei ole teinud. Nüüd nad tegid selle osaliselt tahtmatult ja selgus, et on probleem. Neil on nüüd vaja aru saada, kus neil võrgus probleem on. 

Aga ma ütlen, et on hästi oluline aru saada, mis oli tegelik juurpõhjus. See ei pruugi ilmtingimata olla taastuva energia [suur] maht tol päeval.

Vladimir Arhipov.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu kohaselt peavad elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest, kui võrku soovivad liituda uued tootjad, olgu nad siis tuule- või päikeseenergia tootjad. Aga miks peavad inimesed, kellele elektri hind on juba niigi koormav, kandma kulusid, mis tegelikult peaksid jääma tootja kanda?

Ka tootja kanda olevad kulud kanduvad lõpuks ju elektritarbija kuludesse. Need on osa sellest hinnapakkumisest, millega elektrit turule müüakse. Aga siin on konkreetselt ka see kaalutlus, [kui palju maksavad]need võrgutugevdused, mida selle jaoks Elering peab välja ehitama. Selle tõttu ongi hinnang, et see on enam-vähem pooleks. See võib osas kohtades olla ühtpidi, osas kohtades teistpidi. Võib olla ka nii, et võrguettevõte maksab kõvasti rohkem, kui selles punktis oleks olnud arvutuspõhine liitumine, ja võib olla ka vastupidi. Keskmiselt peaks tulema enam-vähem pooleks.

Mõte on selles, et esiteks oleks ilusti prognoositav, et sa saad tõesti ehitada. Fikstasu kehtib üldjuhul ainult juhul, kui sa oled põhivõrgu läheduses, mitte siis, kui sa ehitad kuhugile täiesti suvalisse kohta. Siis see ei kehti. Kui sa aga oled ikkagi põhivõrgu läheduses ja seotud kohaga, kus põhivõrgu tugevduskava on juba olemas, siis tuleb tasu selline. 

Nüüd teie küsimuse juurde, miks [tuleb maksta] pool. Tugevustega koos tegelikult paranevad ka võrguühendused üldiselt, mis tähendab, et tarbijad selles piirkonnas saavad kasu. Ja see küsimus on selline, mille võiks ka pöörata vastupidi: miks Elektrilevi seisukohalt maksavad kõik tiheasustuse tarbijad kinni hajaasustuse võrku. Tegelikult koormusest 90% on hajaasustuse poole peal, aga tiheasustuses on enamus tarbimisest. See on mõnes mõttes sihuke sotsialiseeritud süsteem, et me jaotame selle kulu ühtlaselt laiali. See on samamoodi tegelikult Elektrilevi tariifi puhul, see ka ei ole tegelikult proportsioonis kaabli endaga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! No vot, inimene kuulab seda arutelu praegu ja olgem ausad, tegelikult ega ta mitte millestki aru ei saa. Väga keeruliseks on kogu see elektriasi läinud: ületarbimine, alatarbimine, väljalülitused, tasu tootjatele, kes kellele maksab,  pakkumise kõver. See jutt, et mida suurem on taastuvenergia tarbimise osakaal, seda odavam hind – sellest loogikast lähtudes ja seda eesmärki taga ajades me ju näeme, et lõpuks ei ole üldse elektrit ja mis tähtsust on siis lõpuks hinnal. 

Te ütlesite siin, et meie tegime saartalitluse testi 24 tundi ja näed, ei juhtunudki midagi. Aga sellest ei ole räägitud, mis see maksma läks. Ja selles olukorras, kui seda saartalitluse testi tuleb teha rohkem kui 24 tundi, me ei ole olnud. Hispaania test muuseas läks maksma süsteemide taastamiseks miljardeid. Kui meie võrk ei läbi testi, siis tuleb võrku suurelt investeerida, seda ütlesite ka. Aga öelge nüüd ausalt välja, et elekter koos kõigi komponentidega, kõige-kõige sellega, kui kõik see läbi läheb …

Teie aeg! 

… siis see läheb tegelikult tohutult kalliks elektritarbijatele. See on sinna sisse kirjutatud ja ongi öeldud, et jällegi tuleb elektritarbijatele kulu juurde.

See on osa Eleringi baastariifist. Selles mõttes ei saa öelda, et läheb tohutult kalliks just selle tulemusena. Me ikkagi võtame seda sedapidi, et üldiselt, kui me saame võrku suurema koguse tootmist, mis meil siin kohapeal olemas on, siis summa summarum tuleb meil elektri hind alla kõvasti rohkem, kui [moodustavad] võrgutugevduse tasud või lisatasud, mis tulenevad sellest, mis me oleme kehtestanud erinevate eelnõudega, kaasa arvatud sellega. Siin on konkreetselt tõesti ainukene komponent, mis kuidagiviisi [hinda] kandub, see fiksliitumistasu. 

Mis puudutab alakoormamist, siis see on ainult juhul, kui Elering teeb otsuse, et annab kellelegi liitumise, aga endapoolseid kohustusi ei täida. Ehk siis ta ei ehita reaalselt võrku välja või võrgutugevdusi kaugemates alajamades. See on ainult sellisel erandjuhul. See ei kehti olukorras, kus lihtsalt ta ütleb, et nüüd hakake alla koormama. See on seotud väga selgelt sellega, et ta on teinud selle kaalutlusotsuse.

Nii et siit niisama otse ilmutatud kujul ei tule mingisuguseid selgeid tariifitõuse juurde. Ainukene on see, et kui tõesti tuleb palju taastuvenergia liitumist juurde. Siis nende liitumiste fikstasudest osa sotsialiseeritakse. Samas, kui neid tuleb tõesti palju juurde, siis läheb elektri hind rohkematel tundidel soodsamaks, nii et summa summarum peaks see olema ühiskonnale kasumlikum. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, eesistuja! No Mario, sa ajad ikka udujuttu palju siin. No mis see Saksamaa ja Taani ja California mure siis on? Seal on suur osakaal taastuvenergial, aga elektri hind on Saksas ja Taanis nende naabritega võrreldes, kogu Euroopaga võrreldes kõrge. 

Aga udujuttu veel. Praegune kehtiv seaduse sõnastus ütleb: kui Elering tootmist piirab, midagi maksma ei pea ja mitte mingeid tingimusi seal ei ole. Nüüd ikkagi on terve rida tingimusi, millistel tuleb tasu maksta, ehk et me potentsiaalselt tekitame endale võimaluse, et tekivad mingid lisakulud. Kui nüüd vaadata viimaste aegade, ma ütleksin, viimaste aastate Eleringi võimet midagi adekvaatselt prognoosida, siis seda, et sa tood siin välja mõne Eleringi asedirektori jutu sellest, kuidas asjad on, ei maksa tõsiselt võtta. Ma eile kuulasin raadiost seda Eleringi inimest, kes ütles, et sagedusreservi kulu läks üles sellepärast, et nende prognoosis lähtuti sellest, et kõik kogu aeg töötab ja on turul. Aga näe, võta näpust: ei olnud. Seega meie suur süsteemihaldur ei suuda mingeid riske sinna planeeringusse sisse arvestada. 

Aga nüüd see esimese küsimuse näide ikkagi: aga kukubki Estonian Celli suurune [tarbija] ära. Trahvi saab see bilansihaldur, kelle juures tema tarbijana oli, aga päikesepark, mis kinni pandi, kas sellele siis makstakse kompi või ei maksta?

See ongi … (Saalist hõigatakse midagi.) Ei, sellisel juhul seesama bilansihaldur, kes … See trahv ongi ... Ühesõnaga, põhimõtteliselt sellise allakoormamise korral jah makstakse see tasu, aga see tasu ei tule mitte maksumaksja taskust, vaid tuleb bilansirikkuja taskust. Ehk siis antud juhul, sinu näites Estonian Celli taskust, kui ta on selles ise süüdi. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, ta pea olema ise bilansihaldur. Üldiselt on niimoodi, et kõigil suurtarbijatel erinevalt väiketarbijatest on ette nähtud tarbimisprofiil ja konkreetne kohustus. Kui sa seda rikud, siis sa maksad trahvi. See ongi põhimõtteliselt see trahv, [mille mõte] kandub edasi sellele, et sa süsteemi tasakaalu viiksid.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! See saal on näinud seda, kuidas Nõukogude perioodil ENSV Ülemnõukogu saadikud ka käisid seal puldis. Oli juba sügav perestroika aeg ja oli selge, et Nõukogude süsteem sellisel kujul püsima ei jää. Aga ikka peeti tulihingelisi kõnesid sellest, kuidas sotsialistlik süsteem ja see majandusmudel ja üldse kõik on parem kui kapitalism ja kõik muu, mis mujal maailmas on. Vaat see, mis te teete praegu siin, on täpselt sama. Täpselt sama, mida tegid need Nõukogude Eesti Ülemnõukogu saadikud, kes kiitsid paremat ja eesrindlikumat Nõukogude korda. Lõpetage ometi ära! 

Kümme aastat tagasi oli juba teada, et sagedusreservi on vaja ja stabiilsust on vaja hoida, aga siis jaurati Põxitist siin. Põxit! Läheme ära! Puhas energeetika! Lolli juttu aeti siis ja lolli juttu aetakse praegu. Äkki lõpetaks rumala jutu ajamise? See ei muuda tegelikult reaalsust. Tunnistage, see rumala jutu ajamine ei muuda reaalsust, ei muuda seda, et meil ei ole sageduse stabiliseerimist, meil ei ole reservi ja meil on tegelikult kokku kukkuv majandus. See ei muuda reaalsust, ükskõik, mis ilusat juttu te meile ei räägi. Tunnistage, see ei muuda reaalsust! Ma muud ei soovi.

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te olete aru saanud, et lolli jutu rääkimine ei muuda reaalsust.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ajate meile ikkagi udujuttu, nagu ka Rain Epler siin ütles. Te ütlete, et jaa, poole kuludest elektrivõrguga liitumisel kannavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad. Nali ju! Kustkohast need liitujad selle raha võtavad? Nad võtavad ikkagi oma kulud tarbija taskust, tarbija maksab kogu selle võrguga liitumise kas otse või kaudselt kinni.

Ja teiseks, tõesti, võtame kas või selle, mis Lääne-Virumaal toimub: iga metsa vahele jälle mingi tuulikupark. Kui pikad on need vahemaad põhivõrguni? Selle me ju kõik kilomeeter kilomeetri kaupa maksame kinni. See ei saa teha taastuvenergiat odavamaks. Seda enam, et mida rohkem on meil taastuvenergiat, seda rohkem me maksame selle tootjatele neid tasusid.

Aitäh! Jällegi mitu komponenti. Esiteks, tarbija maksab selle kinni ainult sellisel juhul, kui nemad toodavad ja meie tarbime. See tähendab seda, et nad on saanud turule, mis tähendab, et nad tegid soodsama pakkumise kui keegi teine pakkuja. See on esimene punkt. Loomulikult, sellesse kulusse, mis nad teevad turule [pääsemiseks], nad peavad [arvestama] kõik oma kulud, see tähendab ka personalikulud ja võrgutasud – sellised asjad. Need kulud neil on alguses. Kuigi ma selles osas ei ole kindel, et kuna see on investeering, siis seda ei saa panna sellesse tasusse. 

Aga see on osa, mis peab tulema sellest komponendist, mille nad saavad teatud moel kokku, kas siis riskides turu [tingimustes] või siis mingisuguse taastuvenergia toetuse abil. Taastuvenergia toetused, mis ei ole selle eelnõu sisu, aga on seotud vähempakkumisega, on läinud järjest alla. Eelmistel kordadel oli vist kõrgeim pakkumine 35 eurot megavatt-tund ehk 3,5 senti [kilovatt-tund]. Kui hind läheb üle selle, siis ei maksta mitte mingit toetust. Ehk siis need pakkumised on olnud väga odavate hindade peale ja kõik see peab kaetud saama. Aga järelikult on see rentaabel, sest seda kulu, mis puudutab investeeringut, ei maksa tarbija niisama oma elektri igapäevahinnas kinni. (Saalist hüütakse: "Kes siis maksab?") Investorid maksavad. Järelikult see on rentaabel äri.

Nii, aga head kolleegid, läheme küsimustega edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, vot ma ikka tulen selle juurde tagasi, et enne oli asi lihtne ja elekter oli odav. Nüüd on kõik keeruliseks ja segaseks aetud, elekter on koos võrgutasudega kallis. Miks seda kõike vaja on? Miks energeetikas peab pikalt ja kallilt ringi minema, kui otse ka saaks? Otseminek on ära keelatud ja kinni pandud. 

Aga ma ütlen teile, miks see nii on. Ma käisin just haridusteemalisel konverentsil, kus räägiti, kui oluline on see, et asjadega tegeleksid haritud inimesed ja spetsialistid. No täiesti nõus! Vot siin me nüüd olemegi olukorras, kus tehakse midagi asjast täiesti mööda. Kogu põhjus on selles ja asjad ei saagi hästi olla, kui Euroopa energeetikat ja selle ümberkujundamist juhib günekoloog. Vot nii!

Ma saan aru, et siin otseselt küsimust ei olnud.

Nii, aga siis on järgmine küsija Mart Helme.

Aitäh! Mul ei ole lugupeetud esinejale muud öelda kui seda, et ka minu lolliks tembeldamine ei muuda reaalsust. Ei muuda reaalsust! Mitte kohe kuidagi ei muuda reaalsust! Reaalsus on see, et Eesti on hukatuse kursil selle energeetikapoliitikaga, mida teie praegu kaitsete siin. Lihtsalt nii on!

Ma ei tembeldanud teid lolliks. Ma ütlesin, et mul on hea meel, et teil on arusaamine, et selline jutt ei muuda reaalsust.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Järgnevalt avan läbirääkimised. Ma saan aru, et siin saalis juba läbirääkimised algasid, ilma selleta, et tullakse siia Riigikogu kõnetooli. Aga, head kolleegid, teeme siiski nii, et peame läbirääkimisi kõnetooli vahendusel. Praegu on läbirääkimised kõikidele. Esimesena saab Rain Epler tulla. Võimalus on muidugi ka fraktsiooni nimel kõneleda, aga ma saan aru, et kõigepealt Rain Epleri nimel. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Kõigepealt selle debati juurde, mis me siin saalis pidasime. Kolleeg Kadastik ei väsinud kordamast, et mida rohkem taastuvenergeetikat võrku tuleb, seda odavamaks elekter meie jaoks läheb. Ja me räägime siin mitte kõigest taastuvast, mis on Euroopa klassifikaatoris – biomass, tuum ja kõik muu –, vaid praegu me räägime ikkagi juhutootmisvõimsustest ja nende edendamisest. 

No ei lähe odavamaks! Ma küsisin küsimuse, et mis siis seal Saksamaal ja Taanis ja Californias ja, ma ei tea, Kanadas Ontarios on valesti tehtud, et selle lisandumine võrku on elektri hinna kallimaks teinud või siis on üles viinud ühiskonna kulu. See sõltub sellest, et kui sul on sotsid valitsuses, siis sa paned selle kõik maksudesse, ja kui ei ole sotsid valitsuses, siis sa paned selle otse tarbijate kanda elektri hinna kaudu. Aga ühiskonna kulu kokku saab ikka arvutada ja see on seal üles läinud. Sellele Mario millegipärast ei vastanud, et kuidas on niimoodi, et nendes maades see seos nagu ei kehti. 

Teine asi, mida siin arutati, et kui nüüd paneks võrgu väljaehitamise kulu täielikult tootjatele, siis see kandub tarbijatele edasi. Loogiline! Ettevõtjad osutavad teenust või toodavad midagi, kõik sisendikulu kandubki tarbijale. Aga väga hea olekski, kui kanduks! Siis see pagana tuule- ja päikesepargi ehitaja peaks ütlema tarbijatele, et mu hind on nii ja nii palju kallim. 

Mario selle peale ütleb, et börs töötab nii, et sa kapitalikulu ei saa sinna panna. See tekitab minu peas küsimuse, aga kuidas see põlevkivi hind nii kallis on, et Konkurentsiametile öeldakse, et hind on, ma ei tea, 180 või 190 eurot megavatt-tund. Kui kivi ahju ees [tähendaks hinda] 20 [eurot], eks ole, kas siis on nii, et see pagana kvooditasu on 60 või 80 [eurot] ja 100 [eurot] pannakse selle eest, et see kivi sealt ahjust läbi lasta? Midagi siin ei klapi. Kas siis Eesti Energiat sunnitakse turule minema hinnaga, kus sees on ka kapitalikulu, ja teisi ei sunnita? Või on kusagil mujal see probleem, sest nii kallis ei saa olla selle ahju ees oleva 20-eurose kivi ahju lükkamine? 

Proovime siis aru saada, kust see probleem tuleb. Ehk on probleem sedapidine. Paneme tänase tuuliku- ja päikeseäri toetamise mõnes mõttes peegelpilti: aga ehitame põlevkivielektrit toota tahtvatele ärimeestele jaama riigi raha eest ära ja siis ütleme, et arvesta ainult selle kivi hind, pluss see automaatika, mis kivi piltlikult öeldes ahju veab, ja pane selle hinnaga turule. Ja kohe on tuule- ja päikeseenergia konkurentsivõime kadunud! 

Keskkonnakomisjonis käisid just Kliimaministeeriumi esindajad rääkimas ka energeetikateemadel. Rein Vaks ütles, et ei ole mõtet selle kvoodi hinna vastu võidelda, sest meie energiatootmisportfellis fossiilsel kütusel põhineb ainult neljandik. No ma ütlesin, et Reinukene, see on sul selles mõttes nagu tagurpidine argument, et praegu ta on jah neljandik, aga kui sa võtad kõik maksud ja koormised sealt ära ja põlevkivienergia tuleb turule 30–40 euroga, siis ei ole enam neljandik, siis on võib-olla 100%. Me ei saa seda öelda! Praegu me oleme soodustustega külvanud turu üle juhuelektri tootmisega, mis [näitab] vahepeal nulli, ja siis ongi seda fossiilset vähe, mida me koormame. Meil siin ikka seda hämamist on korralikult. 

Nüüd konkreetsest eelnõust ka mõned sõnad. Tõesti, tarbijatele tekib lisakoormus võrgutasus. Lubatakse, et tulevikus saabub õnn, aga sisuliselt on tegemist varjatud maksuga. Seda küll, see ei tule maksuna meile, vaid tuleb elektriarvele võrgutasuna või mõne muu komponendina. Ja kindlasti kõik sellised kulud, mis meie naabritega võrreldes niigi kõrget energiasisendi hinda tõstavad, vähendavad ka meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ja praegu selle kulu sissevõtmise vastu mingi helge tuleviku lubamine, et siis on meil palju seda head ja odavat [energiat], on [alusetu]. Esiteks, kalkulatsioon ei klapi, ja teiseks: hispaanlased alustasid sellise tuleviku poole liikumist enne meid ehk minevikus märksa varem, ja nende jaoks jõudis see tulevik kätte möödunud nädalal. No ei olnud hästi! 

Ja väga varju jääb diskussioon teemal, kui palju toob kulu kaasa, ütleme, ühe megavatt-tunni turule andmata jätmine. Hispaanias nüüd tehakse kalkulatsioone, kui palju kogu majandus kaotas. Räägitakse miljarditest. Reuters räägib kahest ja poolest, kuni neljast ja poolest miljardist, mis sisemajanduse kogutoodangus teenimata jäi. Seega me ehitame midagi, milles on väga tugev risk.

Kas vajate lisaaega? 

Paneme kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Me ehitame nüüd süsteemi, mis tegelikult proovib samasse kohta välja jõuda. 

Ja ma siin enne koridoris kolleegidele ütlesin, et meil on, ütleme, kahte tüüpi Reformierakonda siin saalis. Ühed on sellised Kadastiku ja näiteks Mait Klaasseni tüüpi. Kadastik tegelikult on, ma ei tea, füüsikadoktor ja teab väga hästi, kuidas need arvutused ja sagedused ja inerts ja kõik see asi töötab. Aga kui hääletuseks läheb, hääletab ikka vastu, kuigi teadmised [on teised]. Klaassen teab väga hästi, kuidas metsanduses asjad käivad, kas täiskasvanud metsa uputamine, et teha soo tagasi, ja kuskil mujal soo taastamine on mõistlik. Ta teab, et ei ole mõistlik, aga kui Aveliina Helm saadab Kliimaministeeriumist eelnõu siiapoole teele, ikka hääletab poolt. 

Ma ütleks, et nende süü on suurem kui teiste reformierakondlaste süü, kes on näiteks doktorid igapäevaelus ja teavad meditsiiniküsimusi. Nad hääletavad sellepärast poolt, et nad ei saa asjast aru. Ma ikkagi kutsun üles: Mario, räägi vähemalt fraktsioonis ausalt, kuidas see asi käib. Ei saa ju niimoodi, et meil on vaja kaks masinat ühe megavatt-tunni tootmiseks, ja sa räägid, et selleks, et kogu see juhutootmine vajab taustal kas fossiilset või midagi muud, ja siis see on odavam lõpuks. Tegelikult sa saad suurepäraselt aru, et ei ole odavam. Ja see sinu jutt, et kõiki neid akusid tuleb juurde, sellepärast et ettevõtjad südameheadusest ostavad neid siia Eestisse, et ise siis nulli teenida sellega. No ei osta, on ju! Nad teenivad kusagilt selle raha. Ja nad ei too siia akuparki selleks, et raha vähem teenida, vaid nad ikkagi haistavad võimalust raha rohkem teenida. 

Meie siin saalis peaksime tegelema sellega, et raamistik oleks selline, et kogu meie ühiskonnal läheb paremini, et meil kõigi majandussektorite konkurentsivõime on parem. See tähendab seda, et vaja on soodsat elektrisisendit. 

No ja teine osa sellest sinu akude ja kogu selle taustavõimsuste jutust on see, et need võtavad meil tipuhinnad maha. Aga tegelikult on nii, et nad altpoolt tõstavad. Ma seda kalkulli Excelis ei ole veel näinud, et me siis enam negatiivseid hindasid ei saa, kui see Paldiski salvesti ükskord tõesti maa sisse kaevatakse ja hakkab ennast täis laadima ehk siis vett üles pumpama. Siis Eestis enam negatiivset ja nullhinda kunagi ei tule, sest nii suur tarbimine tuleb turule juurde. 

Ma kutsun ikkagi üles vähem hämama ja rohkem rääkima asjast, nii nagu see on. Ja lõpetuseks ma annan üle ettepaneku eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Aitäh! Aga läheme läbirääkimistega edasi. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ja hea Eesti rahvas! Nii kurb kui see ka ei ole, aga ma siit puldist ei ole teinud ühtegi ettekannet, mis oleks Eesti inimesi rõõmustanud. Kogu aeg on mingisugune kurb uudis ja aina halvemaks läheb. 

Aga läheme selle päevakorrapunkti juurde. Täna arutame elektrituruseaduse muutmise seadust, mis toob paraku järjekordse lisakoormuse tarbijatele. Ja seda olukorras, kus elektri hind on jätkuvalt üks suurimaid probleeme Eesti inimesele. Me ei saa mööda vaadata sellest, et eriti rängalt mõjutab see meie pensionäre, kelle sissetulek on piiratud ja kellele iga hinnatõus tähendab raskeid valikuid igapäevaelus. 

Elektri hind on juba praegu paljudele inimestele koormav ning valitsus ei ole suutnud pakkuda lahendusi, mis leevendaksid seda survet. Selle asemel tuleb meil täna arutada seadust, mis paneb tarbijale veelgi suurema rahalise koorma. 

Eelnõu kohaselt peavad elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest, kui võrku soovivad liituda uued tootjad, näiteks tuule- ja päikesepargid. Kas see on õiglane? Miks peavad inimesed, kellele elektri hind on juba niigi koormav, kandma kulusid, mis tegelikult peaksid jääma tootjate kanda? 

Valitsus soovib kiirendada taastuvenergia arendamist. Tuul tiibadesse! Aga miks tehakse seda taas tavakodaniku rahakoti arvel? See koormus tabab kõige valusamalt just eakaid ja teisi väikese sissetulekuga inimesi. Pensionärid, kelle igakuine eelarve on juba praegu pingeline, peavad hakkama maksma kinni investeeringuid, mis võiksid olla ettevõtete vastutus. Kas valitsus tõesti arvab, et pensioniga elav inimene suudab veel täiendavaid kulusid katta? 

Lisaks ei ole seaduses toodud kindlat mehhanismi, kuidas hinnakoormust õiglaselt jaotada. Fikseeritud hinnakirja kehtestamine võib tunduda läbipaistev, kuid see ei arvesta tarbijate erinevaid võimalusi. Eriti murettekitav on asjaolu, et seal, kus elektrivõrku üldse ei ole, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu. See tähendab, et maapiirkondades elavad inimesed peavad maksma veelgi rohkem. 

Valitsus põhjendab seda muudatust sellega, et see aitab paremini prognoosida elektrivõrguga liitumise kulusid. Jah, prognoosimine võib muutuda lihtsamaks, aga kelle jaoks? Kas tootjate jaoks? Tarbijate jaoks see tähendab ainult üht: arved suurenevad prognoositavalt ja püsivalt. 

Kui eesmärk on 100% taastuvelektri saavutamine aastaks 2030, siis kas tõesti on ainus lahendus koormata tarbijaid? Miks ei kaaluta muid rahastusmudeleid, näiteks Euroopa Liidu toetusi või tootjate suuremat panust? Tundub, et valitsus valib kõige lihtsama, aga kõige ebaõiglasema tee: paneme inimesed maksma ja loodame, et nad lihtsalt lepivad sellega. 

Kui seni on olnud probleem elektri hinna kallidus ja selle prognoosimatus, siis see seadusemuudatus lisab vaid veel ühe kihi ebakindlust. Tarbija ei ole süüdi selles, et taastuvenergia eesmärgid on seatud liiga kõrgele või et võrgu arendamine on seni olnud ebapiisav. Miks me karistame inimesi selle eest, et riik ei suuda piisavalt tõhusalt planeerida ja ellu viia energiapoliitikat? 

Kolleegid! Ei saa toetada seda eelnõu, mis jätab jälle kõige haavatavamad oma muredega üksi. Me peame leidma lahendusi, mis arvestavad inimeste reaalseid võimalusi ja sotsiaalset õiglust. Taastuvenergia arendamine on oluline, kuid see peab olema tasakaalustatud, mitte toimuma tavakodaniku arvel. Seepärast kutsun teid üles selle seadusemuudatuse vastuvõtmist mitte toetama. Leidkem lahendusi, mis ei karista inimesi, vaid loovad tõelisi lahendusi Eesti energiasektori arenguks! Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksei Jevgrafovi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna seisame olulise valiku ees, mis määrab meie riigi energiatuleviku. Meil on laual seaduseelnõu, mille tagajärjeks võib olla põlevkivist energia tootmise hävitamine, eelistades sellele tuule‑ ja päikeseenergeetikat. Me oleme veendunud, et ei tohiks seda eelnõu toetada, sest see seab ohtu meie energiajulgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja sotsiaalse stabiilsuse.

Jah, me kõik teame, et tuule‑ ja päikeseenergia on olulised tuleviku energialiigid. Me peame investeerima nende arendamisse. Kuid me peame olema realistlikud nende tehnoloogiate olemuse osas. Tuule‑ ja päikese[energia] tootmine on katkendlik ning sõltub ilmastikutingimustest. Me ei saa ehitada oma riigi energiasüsteemi üles ainult ebastabiilsetele allikatele, eriti olukorras, kus meil puuduvad piisavad ja taskukohased salvestuslahendused. 

Põlevkivienergeetika on aastakümneid taganud Eestile energiajulgeoleku. See on oluline meie kohalik ressurss, mis on kindlustanud meid väliste šokkide ja importenergia hinna kõikumiste vastu. Põlevkivielektrijaamad on pakkunud meile juhitavat võimsust, võimet toota elektrit siis, kui seda vajame, olenemata ilmast. Selle võime hävitamine, enne kui meil on samaväärsed ja usaldusväärsed alternatiivid, on vastutustundetu.

Selle eelnõu toetamine tähendaks suuremat sõltuvust importenergiast. Me muutuksime haavatavaks teiste riikide poliitiliste otsuste ja energia hindade poolt. See kahjustaks meie majanduse konkurentsivõimet ja paneks löögi alla meie kodanike toimetuleku. Elektri hinna ebastabiilsus ja võimalikud katkestused ei ole aktsepteeritavad üheski arenenud riigis. 

Lisaks majanduslikule ja julgeoleku aspektile on oluline silmas pidada ka sotsiaalseid tagajärgi. Põlevkivisektor on Ida-Virumaal oluline tööandja. Selle tööstusharu kiire ja läbimõtlematu hävitamine toob kaasa massilise tööpuuduse ja sotsiaalse kriisi regioonis. Me peame tagama õiglase ülemineku, mis arvestab ka nende inimeste vajadustega ja pakub neile uusi võimalusi. Me ei saa lasta end pimestada ainult ühest, küll olulisest, aga siiski vaid ühest energialiigist. Me vajame mitmekesist energiamiksi, kus taastuvad ja stabiilsed juhitavad energiaallikad tasakaalus on. 

Põlevkivil on selles üleminekuperioodis endiselt oluline roll tagada meie energiajulgeolek ja energia stabiilsus. Selle asemel, et hävitada olemasolev kindel tootmisvõimsus, peaksime keskenduma innovatsioonile ja investeeringutele uutesse puhtamatesse tehnoloogiatesse, mis suudavad pakkuda juhitavat ja stabiilset energiat tulevikus. Neid tehnoloogiaid on võimalik kasutada ka põlevkivitööstuses. Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor professor Alar Konist räägib sellest, et tänapäeval on olemas CO₂ püüde tehnoloogiad. Kui need seadmed paigaldada olemasolevatele elektrijaamadele, oleks investeeringute suurusjärk 200–300 miljonit eurot. Märkimisväärne on, et antud summa on kümneid kordi väiksem kui see, mida valitsus soovis eraldada ainult meretuuleparkidele. CO₂ püüde tehnoloogia paigaldamise tulemuseks oleks odav elekter ja null heitmeid atmosfääri.

Ma kutsun teid üles nägema tervikut, mitte ainult ühte osa sellest. Ma kutsun teid üles kaitsma Eesti rahva huve, meie energiajulgeolekut ja majanduse stabiilsust. Me ei tohiks toetada seaduseelnõu, mis on suunatud põlevkivist energia tootmise hävitamisele, kuni meil ei ole reaalseid usaldusväärseid ja piisava võimsusega alternatiive. Ja ühtlasi annan üle eelnõu menetluse katkestamise ettepaneku Keskerakonna poolt. Aitäh!

Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku peatada selle seaduseelnõu menetlemine siin parlamendis. Ja ma annan sellekohase ettepaneku üle parlamendi spiikrile.

Enesestmõistetavalt selle ideoloogilise obsessiooniga, millest on kantud tänaste riiki juhtivate meeste ja naiste käsitlus, ei peetud mõistlikke Isamaa ettepanekuid selle seaduseelnõu kohta võimalikuks toetada. 

Me panime ette, esiteks, taastuvenergia tootmisvõimsuste arendajatele kehtestada keskkonna kompleksloa taotlemise kohustus. Algataja ja võimuliidu vastus oli, et see eeldab mõjuanalüüsi ning arutelusid. Seda seadusandja peabki tegema ju: arutelu pinnalt langetama otsuseid. Kahjuks ei olnud majanduskomisjon võimeline [ettepanekusse] piisava sisulise kvaliteediga süvenema. 

Teiseks, täiendava koormuse asetamine tarbijatele. Me ei pea seda ratsionaalseks ja meie ettepanek oli konkreetne, selgelt formuleeritud. Tsiteerin: muudatus põhivõrguga liitumise tasu arvestamise metoodikas on vaja teha selleks, et tarbijad ei peaks kinni maksma uute elektritootmisvõimsuste arendajate liitumistasusid. [Nagu täna] loetud tunnid tagasi [selgus], soovitakse see härra Sutteri hinnangul 200 miljoni eurone täiendav koormus – ma näen, et härra Reformierakonnast noogutab – tegelikult asetada samamoodi tarbijate õlgadele. 

Kaks aastat on valitsus justkui koer heintel olnud võimetu sisulise kvaliteediga energiaotsuseid langetama. Ainus agenda, mis on pähe tulnud, on regulatiivsete koormiste asetamine ja sel moel elektrienergia hinna meie regioonis konkurentsivõimetuks muutmine. [See tähendab] meie majanduse huvide kahjustamist ja loomulikult ka hinnatõusu tekitamist sellega, et üks baasinfrastruktuuri osa ehk energeetika hind survestatakse kõrgemale tasemele. 

Kahtlemata, sellel eelnõul on ideoloogiline raamistik. Ideoloogiline raamistik tõukub sellest, et valitsuse energiapoliitika lähtekoht ei ole mitte konkurentsivõimeline elektrienergia hind ja varustuskindlus, vaid eesmärk on saavutada aastaks 2030 sajaprotsendiline taastuvenergia [osakaal] riigi sisetarbimise mahus. 

See eesmärk, tuleb tunnistada, pole ei mõistlik ega ka reaalselt saavutatav. See toob meile inimpõlveks kaasa määramatult kõrge elektrienergia hinna ning määramatud riskid varustuskindluses. Seda on öelnud meie energeetikaeksperdid ja sellele on osutanud ka ettevõtjad. Kuid valitsus jätkab selle agenda läbisurumist. Valitsus sai oma energiamajanduse arengukava eelnõule ühiskonnast hävitava tagasiside. Öelge mulle üks põlvepikkunegi arvaja, kes tegelikult toetas seda! Hävitav tagasiside!

Nüüd on valitsus pannud selle kuhugi sahtlisse ja ütleb, et ta tuleb sellega aasta lõpuks. Sellel ajal aga jätkatakse nende üksikute novellseaduste läbisurumist parlamendis. Me ei saa seda sellisel kujul kogu lugupidamise juures põhimõtteliselt toetada. Sellepärast, et sellel energiapoliitilisel käekirjal, mis valitsusel on, ei ole sisulist kvaliteeti. See puudub. Ja iga paari kuu tagant valitsuse energiapoliitilised seisukohad muutuvad ning meile teatatakse: aga nüüd on meil olemas energeetika pikk plaan. 

Milles see plaan, andke andeks, seisneb lisaks juhuelektripõhisusele eesmärgina iseeneses ja lisaks [riskidele] elektrienergia varustuskindluses ja süstemaatilisele survele elektrienergia hinna tõusuks? Kellelgi oleks aeg siin riigis ka vastutama hakata. Kuulge, vabandust! Meie riik, pika vaatega otsused – tegelikkuses seisame ühe koha peal paigal. Või veelgi hullem, astume tegelikult ju elektrienergiaga varustuse riskide kasvatamise suunal väga pika sammu edasi. Ilma sisulise reaalse dialoogita ühiskond! 

Nii et need on muret tekitavad asjaolud. Ja kui me vaatame ka laiemalt, ma palusin Kliimaministeeriumil ja teistel ministeeriumidel panna paika "Fit for 55" plaani – ideoloogiline valitsuse eesmärk tõukub ju loomulikult Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest – maksumuse. Kui suur konkreetselt on 13 jõustatud Euroopa Liidu õigusakti tekitatav finantsmajanduslik koormus ühiskonnale – nii avalikule sektorile, valitsussektorile kui ka tarbijatele ja majandusele erinevate sektorite lõikes? Ma sain terve kilo pabereid ja sealt, kogu lugupidamise juures, ei olnud võimalik tuletada maksumust ei õigusaktide lõikes ega ka tervikuna ühiskonnale. Kliimaministeeriumi esindajad tunnistasid mulle avameelselt: "Jah, niisugust ülevaadet ei olegi meil olemas. Juhtus, näete." Aga, stopp, meil on lootust! Tuleb kliimaseaduse eelnõu uus versioon ja selles tekstis sisaldub kogu maksumus. 

Vabandust! Sellise heitliku käsitluse pinnalt ei ole võimalik langetada otsuseid. Meil on vaja, nagu Isamaa on kaks aastat üles kutsunud, koostada selge tegevuskava energeetikas. Seda on järjekindlalt valitsusliit maha hääletanud, sest neil on olnud oma alternatiiv: ehitada Eesti energeetika üles subsideeritud meretuuleparkidele ja maksta sellele miljardeid eurosid toetust. 

See asi on nüüd tegelikult kuhugi õhku jäänud. Me ei teagi, kas sellega tegeldakse või ei tegeleta. Hämavad ja sogased vastused nende meeste ja naiste suust, kes vastutavad Eesti riigi poliitilise juhtimise eest, on ainus, mida me tagasi saame. Ja selles varjus jätkatakse niisuguste poolfabrikaateelnõude läbisurumist. Ma ei tea, kui mitmes see juba on, see taastuvenergeetika [arengu] kiirendamise seadus, 10. või 20.? Härra Kadastik, oskate öelda? Pakkide kaupa neid tuleb, paralleelmenetlustes tiirlevad. Mis meil juhtub riigis? Mis meil aset leiab siin praegu? Kõneleme bürokraatia vähendamisest! 

Kokku võttes ma loodan, et meil jagub tervet mõistust nendel meestel ja naistel minimaalseltki. Minimaalseltki! Ma kunagi ei kaota optimismi, kunagi ei kaota lootust, kunagi ei kaota sinisilmsust, et nad selle hoogtöö kõrvalt mõtlevad maikuu lõpuni, kuidas Eesti riiki juhtida, ja panevad paika plaane. Tegelikult tuleks energeetikas aeg maha võtta ja liikuda süsteemselt: [kõigepealt] sisuliste baasvalikute langetamine ja seejärel rakenduslikud otsused, mis omavad ühiskonnas minimaalsetki legitiimsust. Senised kaks aastat tegevust on paraku näidanud võimetust sellisest tervemõistuslikust mõttekäigust [lähtudes] liikuda. 

Nii et ma andsin Isamaa fraktsiooni nimel üle ettepaneku katkestada selle eelnõu menetlus. Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Mario Kadastiku. Kas paneme kohe lisaaja ka juurde?

Võib igaks juhuks panna, siis mõte ei katke, isegi kui ei lähe nii palju.

Et mõte ei katkeks, siis kolm minutit lisaaega.

Üks põhjus – vastan Urmase viimasele küsimusele, miks neid [eelnõusid] päris mitmeid tuleb – on see, et direktiive võetakse erinevatel hetkedel üle. Ka see konkreetne eelnõu on ühe direktiivi ülevõtmine. See on vähemalt üks komponent selles. See on see osa, mis Rainile väga ei meeldi.

Noh, ma saan aru, võiks tõesti tulla ühe suure energeetikapaketiga. Aga probleem on selles, et energeetikateema kahjuks on sihuke keerukas teema. Kui see kõik panna ühte suurde monoliiti kunagi kauges tulevikus, kui meil on kogu pilt koos, siis see ei pruugi anda väga head tulemust. Selle menetlemist annab ette kujutada. 

Nüüd sellest konkreetsest eelnõust ja siin toimunud arutlusest. Ei, Rain, akud ei ole turul selleks, et teenida nullhinnaga. Akud on need, mis saavad pakkuda süsteemi teenuseid, ja seda soodsama hinnaga, kui mitmed teised jaamad seda saavad pakkuda. Ehk siis nad teenivad loomulikult ka endale kasumit, aga nad teevad seda odavamalt, kui teeks näiteks Kiisa reservjaam või midagi muud sellist. Ehk siis nad teenivad kasumit, neil on äriline motivatsioon olemas. Nad ei tööta kuidagi altruistlikult ja seda polegi keegi väitnud. 

Sa mainisid seda Paldiski temaatikat. Jah, miinushindasid võib-olla nii palju siis enam ei ole, aga kui need hinnatipud ära kaovad, siis tegelikult keskmine hind läheb alla. See ongi nagu hinnakõvera elastsuse küsimus: kui me lõikame tippe ära, siis me saame keskmise hinna vastavalt normaalsemaks. Ja tegelikult, olgem ausad, enamiku inimeste jaoks loeb rohkem keskmine hind. Need, kellel ei ole mingid ülitargad juhtimissüsteemid, mis börsihinnast lähtuvad, need tarbivad enam-vähem ühtlaselt. Mis tähendab seda, et … (Hääl saalist: "Palju see liitmis …") Mina räägin jälle! Tss! Teist korda! Ühesõnaga, keskmise hinna allatulemine on asi, mis omab reaalset efekti. 

Aga ma võtsin ka selle arvestuse korraks kokku. Siin kõik kuidagi võtavad kangesti sõna, kuidas see konkreetne eelnõu toob ilge koormise peale. Vaatasin, mis see fikshind on, millega me pakume. Kui me eeldame, et umbes sama palju tuleb sotsialiseerida, siis 100-megavatise tuulepargi liitumisel on see umbes 3,8 miljonit. Kuna Elering paneb selle tariifi ja see tähendab, et ta amordib selle mingisuguse arvu aastate peale, siis isegi, kui ta selle oma komponendi amordiks ühe aastaga ja jaotaks selle kogutarbimise peale laiali, siis see oleks 0,05 senti kilovatt-tunni eest, mis potentsiaalselt [lisanduks]. Ehk see on tegelikult ülipisike komponent. 

Siit ei tule mingit tohutut elektri hinna tõusu, mille vastu ilgelt üles ärgitab Keskerakond. Ja teisedki [väidavad], et pensionärid kõik jäävad kohe vaesusesse. (Urmas Reinsalu saalist: "Aga meretuulepargid?") Meretuulepargid on, millegipärast tundub, Urmase kinnisidee. Ma lihtsalt tuletan meelde, et juba kuid ja kuid eksisteeri sihukest asja, et me teeksime meretuulepargid kuskile. Noh, pole sotse, pole meretuuleparke praegu. Kõik on hästi! (Urmas Reinsalu: "Ministeerium valmistab ette …") Jaa, see, mida valmistatakse ette, on see, et Euroopast tuleb puhta tööstuse direktiiv ja selle raames saab vaadata, millised on mingid investeerimismeetmed. Kui keegi tahab investeerida, siis me ei ole kuigi huvitatud mingisugusest dotatsioonist. See on see, mis me enne rääkisime. 

Räägime parem investeeringutest. (Urmas Reinsalu räägib vahele.) Kuule, praegu on ikkagi see aeg, kus mina räägin.

Head kolleegid! Mario, vabandust, ma korra katkestan. Head kolleegid, see on küll väga tore väitlusvorm, aga sellisel kujul, vahelehõikamistega kõne pidamist meie kodu- ja töökorra seadus ette ei näe. Mario Kadastik, palun jätkake!

Jah! Pluss see, et stenogrammi läheb ainult üks pool. 

Aga meretuulepargid on asi, mis on teoreetiliselt võimalik. Praktikas on see asi, mis on vaja siis läbi rääkida, kui eksisteerib mingisugune meede. Ja see [tähendab] seda, et me dotatsioonina seda kindlasti ei tee. (Saalist kommenteeritakse.) Seadus ei ole meretuuleparkide kohta! Unusta ära! Täpselt sellesama meetodi abil saab liituda tuumajaam. (Urmas Reinsalu: "Kas meretuulepark hakkab ka liituma sellega?") Fikstasuga? Ei, see on ikkagi ainult juhul, kui on põhivõrk sinna piirkonda välja ehitatud. See fikstasu on ainult siis, kui on põhivõrk välja ehitatud. Meretuuleparkide juurde ei ole põhivõrku välja ehitatud. Nii et selles mõttes ei ole nii, et meretuulepark saaks nüüd kohe nipsti ilgelt odavalt sisse ja me peame kõik tugevdused ehitama. See ei kehti. Nii et selles mõttes praegu oli vahelehõige vahelduseks isegi asjakohane. 

Aga mis ma veel tahtsin mainida? Jälle see Sutter! Me rääkisime sellest: ära kasuta teda autoriteetse allikana! Praegu lugesin vahepeal uudist. Näe, ongi kriminaalasi algatatud Eesti Energia eelmise juhtkonna suhtes, et uurida, kas tuleks neilt [teatud] kulud välja nõuda. See, millega eelmine juhtkond tegeles … Võib-olla ei ole kõige parem referents, kustkohast võtta prognoose tulevikuks, kui need eelnevad prognoosid olid nii korralikult võssa, nagu näiteks põlevkiviõli CFD-lepingud, millega Eesti Energia ennast sadadesse miljonitesse miinusesse kirjutas. (Urmas Reinsalu räägib vahele. Juhataja helistab kella.) Tss! 

Ühesõnaga, mida ma tahtsin öelda, on see, et antud eelnõu konkreetselt annab selle kindluse, et investoritel on lihtsam ette planeerida. See on tavaline probleem, et sa tahad teha võrguliitumist, aga sa ei tea kunagi, mis number sealt tuleb. Nüüd on teada, mis number tuleb. See annab võimaluse liituda erinevate energiatootmistega. Ja see ei ole ainult tuul. Täpselt samamoodi on gaasijaamad, akujaamad, samamoodi tuleb tuumajaam. Kui need tulevad põhivõrgu lähedusse, on nendega liitumisel fikseeritud tasu. See annab meile väga konkreetse võidu: see ongi just see prognoosimisvõimekus. Ja see tähendab seda, et investeerimisriske on vähem. 

Üks asi jäi mul mainimata selle suure arutelu käigus, mis tekkis. Üks muudatus, mis veel tuli ja mille üle ka suur debatt käis, [puudutab] tehnoloogia neutraalsuse komponenti. Me ei tee täielikku tehnoloogianeutraalsust, aga reservvõimsusi [silmas pidades] me anname võimaluse nendele, kellel on liitumine olemas, lisada tehnoloogia osas ka reservvõimsuse võimekus. Ehk siis me saame juurde võimaluse lisada gaasijaamu ja salvesteid, mis annavad võrgule just stabiilsust juurde. Ehk siis, kes tahtis teha päikeseparki … (Hääl saalist: "Mis selle mõte on?") Mis selle mõte on? Selle mõte on täpselt seesama suurepärane sagedusturg, mis meil on hetkel liiga õhuke, kui sa lugesid seda artiklit. (Mart Helme räägib vahele.) Siis on võimalik … Okei. Tundub, et meil on uus formaat nimega dialoog. 

Head kolleegid! Mul on ettepanek, et Mario Kadastik saaks oma kõne läbirääkimistel lõpetada ja siis ma saaks kutsuda siia järgmise läbirääkija.

Just, Mart, sa oled järgmine.

Mario Kadastik, palun lõpetage! (Urmas Reinsalu: "Ära sega vahele! Las Mario räägib.") Ma pean kahjuks teile endale seda meelde tuletama, et Mario võiks nüüd saada oma kõne ära lõpetada. Ma panen teile 30 sekundit kõnele juurde. Mario Kadastik, palun lõpetage!

Ma kahtlustan, et ma nii palju küll ei tarbigi. Ühesõnaga, mõte oli selles, et kui meil on võimalik reserve juurde saada, siis saab võrgu stabiilsemaks. Kui on rohkem pakkujaid, läheb ka sageduse [hoidmise] hind alla. Ja see suurepärane Urmase allikas Hando Sutter peab siis järjekordselt kuskil nurgas häbenema, et ta oma 200 miljonit välja pakkus. (Urmas Reinsalu: "Palju Enefit prognoosib …") Nii et aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid! Me läheme edasi läbirääkimistega ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh! No ma plaanisin oma juttu alustada kaugemalt ja meenutada lapsepõlve. Suur osa siin saalis olijatest ei olnud sel ajal isegi sündinud mitte. Ja isegi kui ma juba olin teismeline ja nii edasi, ja nii edasi, siis ei olnud veel paljud teist sündinud. Aga mul on palju mälestusi lapsepõlvest. Ja üks mälestus on see, et ei olnud voolu. Pidevalt ei olnud vooru! Oli 1950. aastate algus. Miks ei olnud voolu? Tootmisvõimsusi ei olnud. Tootmisvõimsusi ei olnud! 

Ja väga paljusid asju ei olnud, mitte ainult voolus ei olnud küsimus. Mäletan, et ema pani lambanahkse kasuka selga, paksu kampsuni selle alla. Minu läkiläki kõrvad sidus lõua alt ilusti-kenasti kinni ja läksime pooles öös Karusselli poe juurde Pärnus sabasse, et hommikul jahu ja suhkrut saada. Ja istusime seal. Kusjuures ma pean meenutama, et inimesed olid hämmastavalt distsiplineeritud. Keegi ei trüginud järjekorda vahele, keegi ei kraagelnud. Ja noh, istusime, saime oma mingisuguse jahukese ja suhkrukese kätte, läksime koju. 

Ja siis tulid Hruštšovi sula ajad ja elu läks lõbusamaks, elu läks paremaks. Sai elektrikitarriga isegi bändi hakata tegema niimoodi, et pidevat voolukatkestust ei olnud. Ja mispärast see nii oli? Sest põlevkivitööstus pandi käima. Põlevkivitööstus ja põlevkivienergeetika pandi käima! 

Nii, ja nüüd me oleme 21. sajandi 20. aastate keskpaigas. [Ajast,] kui olid elektrikatkestused ja me küünaldega, tattninadega ja petrooleumilampidega ja mille kõigega valgustasime oma elamist – sellest on möödas juba üle 70 aasta. Ja mida me näeme? Me näeme totaalset hullust terves Euroopas, kus kindlad, stabiilsed elektrisüsteemid, tootmissüsteemid, ülekandesüsteemid asendatakse ebakindlate, ebastabiilsete süsteemidega. Lammutatakse majandust! Saksa sepikoda, mis oli Euroopa mootor, tänu millele oli võimalik Euroopa Liidu moodustamine, on seisma jäämas. Saksamaalt viiakse tootmist ära, ja Ameerika Ühendriikidesse muide ka, mis on rohehullusest õnneks loobumas. 

Ja see kõik on selle tulemus, et meil lammutatakse. Neil on kivisöeenergeetika. Sakslased oma rohehulluses loobusid juba aastakümneid tagasi tuumaenergeetikast. Miks? Sest lollakad inimesed ütlesid, et planeet hävib, planeet kuumeneb üle, planeet sureb, inimesed on planeedi katk. Vot sellised hullud inimesed on meil olnud viimastel aastakümnetel võimu juures. 

Ja nüüd me näeme, kuidas need hullud inimesed lammutavad Eesti majanduse alustalasid, odavat energeetikat. Just praegu nägin ühte postitust, kus väiketootja sai 2,3 senti kilovatt-tunnist, mis ta võrku müüs, ja ostis võrgust 25,6 sendiga elektrit tagasi. 11-kordne vahe! Vaat, kallid sõbrad, aga kuhu selle 11-kordse vahe raha läks? See läks kellegi taskusse! 

Ja see ongi see hiigelräkit, mida te siin propageerite. See on see hiigelräkit, mis selle rohemajandusega on püsti pandud. Keegi maksumaksja käest, riigieelarvest pistab miljoneid, kümneid miljoneid ja lõppkokkuvõttes isegi miljardeid taskusse tuuleparkidega, päikeseparkidega, ülekandetasudega, aktsiisidega – ma ei tea, mis rahadega veel.  

See, sõbrad, on Eesti majanduse hävitamine. Ja nüüd me jõuame… 

Paluks lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun. 

Ja nüüd me jõuame selleni, et paremäärmuslasi on süüdistatud ühiskonna lõhestamises ja ma ei tea milles kõiges veel. Aga vaatame nüüd, mis juhtus praegu Pürenee poolsaarel üheainsa päevase elektrikatkestusega. Inimesed läksid üksteisele kõri kallale vee pärast, ma ei tea, mille kõige pärast, toidu pärast, poejärjekordade pärast! Üheainsa päevase katkestusega! 

Aga kujutage ette, et meil kukubki see võrk kokku, täielikult kukub kokku kogu selle hulluse tulemusena! Ja mitte ühepäevased katkestused ei ole, vaid on nädalatepikkused katkestused. Mis siis juhtub? 

Praegu on öeldud, et Hispaanias ainuüksi selle ühepäevase elektrikatkestuse kahjude kompenseerimise summa oli 400 miljonit eurot. Suhteliselt väike summa muidugi sellise suhteliselt suure riigi kohta nagu Hispaania. Aga ikkagi, see ühepäevane katkestus, ja 400 miljonit korstnasse. Pluss kõik sotsiaalsed kahjud. 

Kallid sõbrad, see eelnõu, mida te meile müüte kui midagi seesugust, mis peab olema meile garantiiks, et meil taolisi rumalusi ei juhtu, tegelikult seda ei garanteeri. Tegelikult uhab see riigieelarvest veel rohkem raha nendele, kes on selle räkiti kasusaajad. Ja sellepärast ei ole meil siin absoluutselt mingit valikut. Meie, kes me oleme valitud siia rahvasaadikuteks, esindama oma valijaid, peame sellele vastu seisma, peame seda räkitit paljastama. 

Ja õigesti ütles Rain Epler oma sõnavõtus, et need, kes ei saa siin aru, mida nad teevad, no jumal nendega. Aga meil on neid, kes saavad suurepäraselt aru, mida nad teevad. Ja selle kohta ütleb ka piibel: anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Aga need, kes teavad, et nad patustavad, patustavad topelt. Ja teie, kallid sõbrad, kes te seda räkitit siin läbi surute, need, kes teavad, eriti need, kes on meil füüsikadoktorid, patustavad topelt ja on kaassüüdlased kõikide nende kahjude eest, mis see räkit Eesti riigile, Eesti inimestele kaasa toob. Aitäh!

Aitäh! Nii, ma pean nüüd stenogrammi huvides täpsustama, et Rain Epleril on teistkordne kõnesoov. Esimesel korral rääkisite iseenda eest ja nüüd palute võtta sõna fraktsiooni nimel. Palun, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma küsin igaks juhuks kohe kolm minutit lisaaega, siis ei tule katkestust. 

Kolm minutit lisaaega.

Võib-olla ei kuluta kõike ära, aga …

Võtame siis kõik ära. Kolm minutit lisaaega.

Ma panin mõned asjad kirja endale, mida adresseerida tänasest vestlusest, aga alustan võib-olla natuke filosoofilisemalt. 

Igale süsteemile on omane liikumine entroopia, kaose suunas. Ja selleks kulub energiat. Inimühiskond kulutab energiat selleks, et kaose asemel oleks mingigi kord. Kui nüüd vaadata energiapoliitikat Euroopas, siis tegelikult pikka aega on kogu progressiivses läänes tunda olnud, et sellist akumuleerunud energiat on nii palju, et see annab inimestele võimaluse tegeleda igasuguste fantaasiaprojektidega, näiteks juhuenergeetika arendamisega nii, et seda saab liiga palju. Aga [seda on tunda] ka muudes eluvaldkondades, küll see sugude paljusus, mis vahepeal on ilmunud, ja kõik muu. Söök ju ikkagi kuidagi ilmub lauale inimestel ja toad on soojad. 

Aga kuna see selline mitteusaldusväärse energeetika arendamine on võtnud hirmsad tuurid üles, siis ma arvan, et varsti võibki juhtuda Hispaanias juhtunu ka meil, nii et ei jõua söök enam pooleldi iseenesest lauale. Ja siis tuleb hakata mõtlema, kuidas ta jõuaks. 

Natuke see Euroopas ja Eestis toimuv diskussioon teemal, et kui juhuenergeetikal ongi puudused, siis tuleb sinna matta veel rohkem raha ja toota veel rohkem juhuenergiat, meenutab neid jutte, mida räägivad Lääne-Euroopa noored uuskommunistid. Teatavasti neid seal leidub, nad ei varja, et kommunismi ideed on neile armsad. Ja nende jutt on selline, et Stalin lihtsalt ei osanud kommunismi õigesti ehitada. Saaks nüüd meie [võimaluse], me teeks seda õigesti. See on selline jutt, mis kõlas Hispaania peaministri suust ja mida Euroopa eesotsas olevad inimesed räägivad: et kuigi tõepoolest hakkab süsteem kärisema ja me näeme, et see ei vea välja, ja kuigi sa teed arvutusi ja füüsikast [lähtudes] näed, et see on kehvem süsteem kui fossiilkütustel põhinev või tuumaenergeetika, siis tuleb lihtsalt veel rohkem raha sinna panna ja veel rohkem teha seda asja. Küll ta heaks läheb. Ei lähe! Hullemaks läheb!

Nüüd kolleeg Kadastiku sõnavõtust mõned nopped. Kõlas väide, et aku teeb reservi odavamalt kui Kiisa elektrijaam. Tõepoolest, ma arvan, et vastab tõele. Aga põlevkivi teeb veel odavamalt. Ma just möödunud nädalal käisin neid numbreid läbi: 1 megavatt-tunni tootmiseks vajalik gaas Rotterdamis maksab 34 eurot, põlevkivi ahju ees, valmis energiat tootma, 20 eurot. Seal on sees juba keskkonnatasud. Kui me räägime sellest, et reservi millestki teha, miks me siis gaasijaamadest räägime? 

Aga nüüd see suurem küsimus, mida ma ka Mariolt küsisin. Mario ütles, et me saame teha salvesteid ja gaasijaamu ja kõike seda. Ma küsisin, mis selle mõte on. Mario vastas, et mõte on see, et sagedusturg, mis praegu on õhuke, läheb siis selliseks tummisemaks. 

Tegelikult mu küsimuse mõte oli laiem. Mis selle mõte nagu selles valguses on, et kui sa teeksidki, Mario, tuumajaama või teeksid põlevkivijaamad, mis piisavalt annaksid sulle elektrit, siis sul tuulikuid ja päikest ei oleks vaja teha. Aga vastupidine ei kehti. Kui sa teed tuulikuid ja päikest, siis sul on vaja ka kas akusid või neidsamu gaasi- või põlevkivijaamu või midagi muud. Sa ei saa süsteemi ehitada üles niimoodi, et meil justkui on energiatootmisvõimsus, aga miski teda ei toeta. Öösel päike ei paista, eks ole, vahepeal tuul ei puhu. See oli mu küsimuse mõte. Mis mõtet on ehitada süsteemi, mille kõrvale tuleb ehitada teine süsteem, kui selle asemel võiks ehitada ainult selle teise süsteemi ja me saaksime hakkama?

Nüüd, sa enne rääkisid Hispaaniast. Seal ikka tuumajaamad töötasid ja kõik oli nii tore ja hea, ei tea midagi, kas see taastuv seal oli süüdi. No tegelikult oli nii, et tuuma[energiat] oli turul tollel päeval veidi üle 11%, kivisütt oli alla 1% ehk 0,8%, gaasijaamad andsid 3,4% ja koostootmist oli ka veel 4,5%. Kokku oli [väga palju] nii-öelda pöörlevat võimsust, mis annab inertsi süsteemile, mis hoiab sagedust, mis talub sageduse kõikumist tulenevalt sellest, et suured massiivsed metallkärakad käivad ringi, talub võnkeid väga hästi, absorbeerib väga palju selliseid väiksemaid võnkeid ära versus nüüd, ütleme, päikesepargid ja ka tänapäevased tuulepargid, mis turule saavad läbi inverterite ja mis ei ole võimelised ise tekitama seda sagedust. Sealt võibki tekkida see kaskaad. 

Ja nüüd, ma kujutan ette, et analüüs lõpebki sellega, et olid erakorralised ilmaolud. No täna on erakorraline ilmaolu see, et suur pilvemassiiv tuli, prognoosis ei olnud ette nähtud – näitena lihtsalt – ja päikesepargi tootmisvõimsus langes kõvasti alla. Ja siis hakkas kusagil tarbimine välja lülituma, aga see läks jälle inertsiga, siis tuli kuskil jälle tootmist. See ahel läheb hästi kiiresti käest ära ja ongi riik pime. 

Ma ei saa aru, miks me üritame jõuda sinna, kus Hispaania täna on. Hispaanlased ju hõiskasid, et nad paar päeva või mõni nädal tagasi tegidki 100% kõik taastuvast. Kuigi aastaid on seal samamoodi kriitikud öelnud, et kui te viite pöörlevate ja stabiilsust tagavate süsteemide võimsuse osakaaluna liiga väikeseks, siis teil süsteemi risk on väga suur. Ja ma ütlen, et see risk ei ole ainult selles, et konkreetselt elektritootmisseadmed seal seisid ja mis iganes süsteemioperaator pidi kulusid tegema. Riik seisis, [ka muud riigid seisid): tükk Prantsusmaast, Belgia. 

Ja sellekohaseid teadustöid on. Me võiks ka Eestis sellekohase uurimuse teha, milline on turule andmata megavatt-tunni hind kulu mõttes, ja siis selle panema selle Lusardi mudeli juurde – noh, et [teada saada], kui suure tõenäosusega [teatud] energiatootmisviisid sul [tõrkeid] tekitada võivad, ja arvestame selle riskihinna sellesse elektrikulusse sisse. Ma arvan, et meil numbrid lähevad õigeks. Kui me kõike arvesse võtaks, mis selle juhuenergeetika arendamisega kaasneb, ja laseks selle tarbijatele hinnana välja paista, siis ei oleks meil nii, et räägitakse kogu aeg, et näed, tasuta tuuleenergia.

Ma lõpetuseks viskaks paar kriitikanooti ka siin partneritele opositsioonierakondadest. Ma sotsidele otseselt ei viska, sest nemad on nagunii suured juhuenergeetika arendamise toetajad, nendesuunaline kriitika on see, et see on jabur mõte, laske sellest lahti. 

Aga siin kolleegid Keskerakonnast ütlesid, et loomulikult on vaja arendada juhuenergeetikat, aga seda on vaja teha tasakaalustatult ja nii edasi. Ei ole tegelikult vaja arendada. Kutsuge mind fraktsiooni või tulge läbi, ma näitan arvutusi, võtan tahvli. Ma näitan, et ei ole tegelikult vaja. Me ei pea minema kaasa sellise moejutuga – me justkui siis oleme parketikõlbulikumad, kui me räägime ka. Nagu Kadastik: koridorides ta ütleb, et ta saab tegelikult aru, et ei ole vaja seda tuulevärki, aga noh, praegu on narratiiv selline, et ikkagi tuleb seda avalikult rääkida.

Ja isamaalastele muidugi ma ütleksin, et Urmas ilusasti räägib, midagi pole öelda. Aga vahel tabab mind kahtlus, et ilus jutt on rohkem kantud konjunktuurist kui põhimõtetest. Ärgem unustagem ikkagi seda, et Eesti võttis eesmärgi 100% elektrist taastuvatest [allikatest] alles mõni aasta tagasi. Isamaalased tagusid vastu rindu ja ütlesid: "Hea asja tegime."

Ja lõpetuseks: see kolleeg Moonika mainitud günekoloog, kes Euroopat ja selle energeetikat juhib, Ursula von der Leyen, on ikkagi selle suure Euroopa parteide pesakonna juht, kuhu kuulub ka Isamaa koos Urmas Reinsaluga. Ja nemad on lubanud, et taastuvenergeetikat arendatakse edasi. Aitäh!

Jälle stenogrammi huvides täpsustan siis, Urmas Reinsalu, üle, et enne te rääkisite iseenda nimel ja nüüd soovite tulla kõnelema fraktsiooni nimel, jah? Te võtsite küll maha, aga ma põhimõtteliselt arvestan, et … (Saalist öeldakse midagi.) Te tahate pärast Anti Allast tulla? See käis nüüd küll kähku. Te olite mul juba järjekorras ja nüüd korraga otsustasite vahepeal järjekorrast lahkuda. Hästi, ma saan aru, et teie soov on tulla pärast Anti Allast. Kui Anti Allas ei võta oma soovi tagasi, siis ma palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Allase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid, kes siin saalis on, ja kõik, kes meid kuskilt kaugemalt jälgivad! Veel kord: alati, kui ma siia pulti tulen, siis ma tahan ütelda, et mulle ei meeldi populism. Ja praegu käib siin väga selgelt ju lapse koos pesuveega väljaviskamine. Ka minule meeldib, kui energiasüsteemi puhul on väga selgelt ära arvutatud, et juhitavat võimsust on nii palju, kui see süsteem vajab, ja võib ka olla juhuenergiat nii palju, kui süsteem välja kannatab. Kõik see kriitika, mis selle kohta siit saalist kostab, on õige. Ja minu arvates osaliselt on juba aastaid Kliimaministeerium ja teised ministeeriumid, kes selle teema eest on vastutanud, läbi kukkunud. Tegelikult neid arvutusi ei ole. 

Ja nii on ka Riigikogu liikmed küllaltki kehva seisu pandud. Ainult väga vähesed siin saalis tõenäoliselt suudavad aru saada, mis toimub. Aga terviklikeks arvutusteks on ikkagi vaja õigeid andmeid, inseneriteadmisi ja seda meil kahjuks tõesti Riigikogu liikmetena ei ole. Ja selles suhtes ma jagan nii EKRE kui ka teiste erakondade saadikute muret, kuidas see süsteem meil ikkagi täpselt toimib. 

Aga mis puudutab seda konkreetset eelnõu, siis … (Saalis räägitakse.) Kas oleks võimalik … Mind ei kuulda absoluutselt, kui saalis räägitakse. Väga halb on nagu kõnet pidada, päriselt ka. Kas on võimalik?

Head kolleegid! Austame ettekandjat ja lubame tal oma kõne lõpetada. Palun, Anti Allas!

Aitäh! Ja mis ma selle konkreetse eelnõu puhul sooviks veel ütelda? Tõesti ei pruugi meeldida nii-ütelda roheline energia selle tootmise viisina, aga ma arvan, et konkreetne eelnõu ikkagi … Õigemini mitte ma ei arva, vaid see reaalselt räägib sellest, et me ju kõik täna tarbime – praegusel hetkel siin tarbime, oma kodudes tarbime – seda juhuelektrit. See eelnõu konkreetselt annab meile ju eelkõige majanduslikud võimalused. Miks me tahame ei ütelda Eestisse investeerivatele ettevõtetele, et kui nemad tahavad näiteks juba [valmis] ehitatud konkreetse tootmise juurest vedada endale kaabli, et saada energiat soodsamalt? Miks me tahame kätt ette panna Eesti majanduse arengule? Reaalselt! Ja see ei puuduta ju ainult tuulikuid, see ei puuduta ainult päikeseparke, see puudutab ka kõiki teisi tootmisvõimalusi. Sellepärast ma ütlesin, et ei mõtet ikkagi last koos pesuveega välja visata. Ja minu arvates selles konkreetses eelnõus on väga palju mõistlikke asju ja mina isiklikult küll seda eelnõu toetan. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd ma palun Isamaa fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Palun lisada kolm minutit. 

Kolm minutut lisaaega, palun.

Reformierakonna esindaja härra Kadastik seab siin kahtluse alla ka esitatud prognoosid, sõltumatud prognoosid, mis puudutavad sagedusreservi ja selle saartalitluse konsolideeritud mõju Eesti tarbijatele. Praegu on selge, kui vaadata kogu Balti sagedusturgu, kui palju aastaks oli planeeritud, siis oli selleks suurusjärgus 200 miljonit eurot. See on, eks ole, maksumus kolme Balti riigi peale. See on ilmselgelt lõhki lennanud juba esimese kolme kuu numbritega, ütleme, aja arvestuses, kui me võtame, et suurusjärgus 90 miljonit eurot on kolme Balti riigi peale seda koormustasu läinud. Sõltumatud energiaga kauplejad ütlevad, et me võime arvestada [maksumusega] kusagil 120 miljonit eurot, pluss saartalitluse tasu juurde 34 miljonit eurot. Kokku 155 miljonit. 

Hando Sutteri puhul härra Kadastik viitas, et on kriminaaluurimine ja nõnda edasi, kas ta on usaldusväärne. Ma arvan, et nendes küsimustes, kui suur on prognostiline [summa], tuleb tema hinnangusse suhtuda kindlasti relevantselt. Ja suurusjärgus 200 miljonit eurot konsolideeritult [peaks olema] sellesama eelnõu 55[6] vastuvõtmisel tekkiv täiendav kulu, mille puhul me ei tea, kuidas see jaguneb tarbijate ja tootjate vahel. Ma saan aru, et Eleringi tellitud analüüs soovitab selle põhiosas, kui mitte kogu osas asetada tarbijate [õlule].

Nüüd, see seadus toob loomulikult kaasa täiendavad kulud. Siin ei ole mõtet rääkida, et see seadus, nagu eelkõneleja osundas, kuidagi kulusid maha võtab. Ei! See seadus tegelikkuses sotsialiseerib [kulusid] ja selle seaduse üks eesmärke ongi, et liitumistasu ja tasu võrgu väljaehitamise eest, mis on investorile vajalik selle uue tootmisvõimsuse jaoks, [arvestada] tegelikult investeeringu sisse nõnda, et seda hakkab võrguteenusena kinni maksma tarbija. Selle maksab kinni tarbija! 

Isamaa oli selle vastu. See oli meie konkreetne muudatusettepanek, mida komisjon ja võimuliit ei toetanud. Ja põhjuseks toodi: selleks, et uute rajatavate tuule- ja päikseparkide toodang mahuks elektrivõrku ära, on vajalik võrku arendada ja tugevdada kiirendatud tempos. Kiirendatud tempos! 

Küsimus on, kui palju see tempo tegelikult tarbijatele täiendavat hinnakoormust tekitab. Teisele lugemisele esitatud eelnõust me ühtegi numbrit ei leia. Komisjon on esitanud muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku puhul on siin ühelauseline selgitus, kuidas seda täpsustada, ja ma juhin tähelepanu, korrigeerin, et loomulikult ei ole juttu ainult liitumisest jaotusvõrgu kaudu. Loomulikult saavad need investorid hakata seda kasutama ka põhivõrgu arenduste jaoks. Enesestmõistetavalt! 

Tsiteerin: põhivõrgus võib selle investeeringu teha – jutt käib nendest investeeringutest, mis on vajalikud selleks liitumiseks – ainult liitumisel põhivõrguettevõtja olemasoleva põhivõrguga. Siin on ridamisi selgitusi selle kohta, kuidas seda ette nähakse. 

Palju see maksma läheb? Härra Kadastikuga ma konsulteerisin. Härra Kadastik osutas, et prognostiliselt 1 megavati kohta – seletuskirjas pidi olema see osundus – 38 000 eurot. Korrutame läbi! Ma möönan, et siin on kindlasti täpsustused selle koha pealt, mis liitumised tegelikult võivad konkreetsetel hangetel kõne alla tulla, eks ole. Aga võimuliit valmistab ette 2 teravati ulatuses maismaa tuuleparkide hanget, mis tõenäoliselt leiab aset juulis, kui need seaduseelnõud paketina vastu võetakse. Siis korrutame, tegelikkuses piisab, kui teha tehe, eks ole, 2 teravati puhul vastavalt korrutame läbi ja saame juba kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad summad. Jaa, need jagunevad investeeringu puhul küllap aastate peale, aga 38 000 eurot megavati kohta oli härra Kadastiku toodud esialgses eelnõu seletuskirjas selgitus.

Teine küsimus puudutab meretuuleparke. Jällegi 2 teravatti oli õhus. Seda me ei tea, kas see tuleb või mitte, selle kohta on küsimärgid. Ühiskonnale võetakse kohustusi ka nii-öelda nende võrguarenduste loogikas, mida tarbijad peavad hakkama kinni maksma olukorras, kus me ei ole võimelised hoomama isegi suurusjärke. Me pole võimelised hoomama isegi suurusjärke! 

Ja see on põhimõtteliselt häiriv. Ja selle muudatuse Isamaa tegi selle eelnõu kohta, et võtta see täiendav energeetikakoormus, see kulu tarbijatele, nii Eesti ettevõtjatele kui ka kodutarbijatele tekitatav koormus välja sellest eelnõust. Sellest oligi kantud meie muudatusettepanek. 

Nii et ma kutsun üles parlamenti katkestama selle eelnõu [menetlus]. See ei vasta sellele paatosele, mida deklareeris meil siin pidulikult härra Reinaas. Muide, härra Reinaas, komisjoni esimees, miks te ei tule siia parlamendi ette? Miks te ei võta sõna, ei anna selget vastust, kui [suur] on prognoositult liitumiskulu, mis tarbijatele hakkab tulema ja mida eelnõu algataja ja võimuliit on toetanud oma häältega ka majanduskomisjonis? Päikesepargid moodustavad väiksema osa ilmselgelt, eks ole, aga nii teie poolt aprillis geniaalseks suureks projektiks kuulutatud meretuuleparkide puhul kui ka maismaa tuuleparkide puhul, mis suvel seisab ees, kui suur see prognostiline summa siis on? 

Käib mingisugune häma! Panete tähele, ega me seda, kuidas seda metoodikat kasutakse, ka ei leia seadusest. Meil on tekkinud väga huvitav kahe korrusega õiguskord. Koormust, mis on sisuliselt võrdne maksudega, mis asetatakse inimeste õlgadele, me hakkame kusagil teisesel, rakendusaktide tasemel [määrama]. Täpselt samamoodi öeldakse, et valitsuse määruses on see metoodika [kirjas]. 

Nii nagu me eelnõu 555 puhul sellesama 150 miljoni täiendava kulu puhul näeme: mitte keegi ei teagi, kes hakkab maksma ja kui palju maksma. Öeldakse, las siis Elering teeb arvutused, eks me pärast vaatame. Seaduse oleme pimesi vastu võtnud ja pärast selgub, milline on kohustus. Härra Aab siin ütles, kutsus üles [eelnõu] 555 puhul, et oleks ilus – panete tähele! – äkki ka parlamenti teavitada. Siis me saame ka teada, kas me võtsime [kohustuseks] 150 miljonit või 200 miljonit või 60 miljonit või 96 miljonit, nagu ütleb valitsus selle kohta, millise koormuse me oleme peale võtnud. Tähendab, 60 miljonit valitsus prognoosis, pluss sagedusele 34 miljonit, nagu ma sain, kui selle tehte tegin. Ei teagi! Ma arvan, et selline käsitlus on põhimõtteliselt põhiseadusevastane, kui me nii opereerime sadades miljonites eurodes kohustuste võtmisega. 

Aga nüüd on sõna härra Kadastikul ja ma loodan, et härra Reinaas tuleb ka siia parlamendipulti ja annab meile vastuse, kas on olemas ettekujutus, kui suur siis tegelikkuses on selle asja maksumus. Öelge see number! Eesti kodanikel on õigus seda numbrit teada. Aitäh!  

Suur tänu! Nii, fraktsioonide esindajate tulevärk on käima läinud. Mario Kadastik Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Ma lootsin, et ma saan eelmise kõnega kõikidele asjadele enam-vähem joone alla tõmmata, aga siis läks fraktsioonide aruteluks ja nüüd tuleb jälle asju ümber lükata. Alustame lõpust. Härra Reinsalu, selleks et saada kokku 2 teravatt-tundi, vajame umbes 1 gigavati tuulevõimsust –ümmarguselt arvutatud. 1,1 gigavatti – kuhugi sinna kanti. Enne siin puldis ma ütlesin ära selle numbri, kui see oleks olnud 100-megavatine liitumine. Ma vaatasin üle selle arvutuse. 

Kuidas Elering seda tavapäraselt teeb: ta teeb ära investeeringu, see arvestatakse tariifi sisse kui vara. Ja nüüd ma tõesti tunnistan, et gigavatt oleks umbes 38 miljonit. Aga see 38 miljonit on investeering, mis läheb varasse ja läheb tariifi vastavalt amortisatsioonile. Ma tunnistan, ma ei tea peast Eleringi amortisatsioonimäära, aga ma eeldan, et põhivõrgul on see ikkagi vähemalt 20 aastat. (Saalist hõigatakse midagi.) 20 aasta puhul on see 0,2 eurot megavatt-tund. 0,2 eurot megavatt-tund! See tähendab, et kilovatt-tunni puhul on see 0,02 senti kilovatt-tund. See on väga väike summa. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, see on võimsus. Võimsus ja mahtuvus on kaks erinevat asja. 

Nüüd Rainile: põlevkivi maksab 20 eurot, kuidas saab 180 eurot? Alustame kõigepealt sellest, et see on kütus. Näiteks tuumajaama kütus maksab suurusjärgus 2 eurot megavatt-tund, turule pakkumise hind on 27. See tähendab, et kui me võtaksime sarnase proportsiooni, siis oleks ju loogiline, et korruta 10-ga, ja umbes ongi. Tõenäoliselt see päris nii ei ole. Esimene osa on CO₂ pool tõesti – see on 60 või 70, mis ta parasjagu on, käis ka vist üle 100 vahepeal. See juba üksinda teeks [hinnaks] kütus pluss CO₂ kokku sinna 80–100 kanti. 

Aga seal on ka opereerimiskulud. Need jaamad ei ole päris sellised, et on vaid automaatika ja elektroonika, mis lihtsalt iseennast hooldavad ja mitte midagi muud pole vaja teha. Seal tegelikult on hooldust ja kõike muud sihukest ka vaja. (Saalist öeldakse, et tuul ja päike hooldust ei vaja.) Ei, vajavad-vajavad! Vajavad-vajavad! Aga mahu vahe tuleb sealt mingil määral sisse.

Igatahes, võiks tõesti saada hinna veidikene sellest 180 eurost odavamaks, kui need jaamad huugaksid kogu aeg. Aga ma arvan, et me jääksime koos CO₂-ga ikkagi sinna 100 pluss eurot juurde. CO₂ kvoodist ei ole võimalik lahti saada. See on põhimõtteline teema. Senikaua, kuni me oleme Euroopa Liidus, ei ole see üldse teema, mida arutada.  

Ehk siis põlevkivi hind, kui me oleksime puhtalt ainult põlevkivi peal, oleks umbes 100 eurot megavatt-tund. See tähendab 10 senti kilovatt-tund. See on kõvasti kallim, kui meie keskmine elektri hind on. Nii et see ei ole selles mõttes nagu lahendus.

Ma ei ole Rainile koridoris öelnud, et ei-ei, tegelikult ma ei taha seda teha ja ma puldis ainult räägin. Me oleme rääkinud tõesti meretuulest. Meretuule kohta ma olen jah öelnud, et see ei ole minu arvates ratsionaalne, vähemalt mitte sellise finantseerimisskeemi puhul. Maismaatuulest rääkides ma olen sulle korduvalt öelnud, et mina selle 10–15 aasta jooksul, mis kulub tuumajaama ehitamiseks, ei näe muud meetodit, kuidas [elektri] hind alla tuua, sest põlevkivi ei ole optsioon. Põlevkivi puhul, ma just rääkisin, alla 100 euro hind ei tule. Oleks võinud kuulata, mitte omavahel jutustada. Pole midagi teha. Ma just rääkisin, pärast võid stenogrammist lugeda, miks. Aga põhimõtteliselt ei ole see võimalik. 

Nüüd, see sagedusturu prognoos, mis oli 200 miljonit. Selle koha pealt Eesti prognoos oli 60, Läti ja Leedu prognoosid olid nende omad. Ja nende prognoos kahjuks oli asi, mille kohta ka Elering [ütles], et need on tõenäoliselt pigem alla prognoositud kui korrektsed. Ja praegu probleem ongi peamiselt Läti, kes oma reserve seal sagedusturul ei kasuta. See on siiamaani arusaamatu, miks nad sagedusturul oma hüdroreserve ei kasuta. 

Leedu prognoosis natuke mööda, seal on üks jaam, ma saan aru, hoolduses. See on põhjustanud siin märtsis ja aprillis keskmisest kõrgemat hinda. Veebruaris oli sagedusturul hind alla prognoosi. Aga nüüd on see Leedu põhiline jaam, mis seda on neile endale pakkunud, olnud reservis või mitte reservis, vaid hoolduses, ja see on põhjustanud mõningase defitsiidi. Eeldati, et turg on veidikene paksem. 

Tegelikult algne prognoos oli, et me lahkume 2026 Venemaa võrgust. Me tõime selle varasemaks sõja tõttu. Ja mitte kõik vastavad investeeringud ei olnud tehtud selle prognoosiga, et see avaneb 2025. Aga ma ei hakka siin aega juurde võtma. Ma arvan, et ma sain põhilised punktid, mis jäid fraktsioonide arutelust püsti, kaetud. Nii et ei ole tegemist mingite ulmenumbritega. (Urmas Reinsalu ütleb saalist midagi.) 

Juhataja: "Suur tänu!" (Urmas Reinsalu räägib edasi, mainib hinda 3,6 [miljonit].)

3,8! Jaa, üks gigavatt on 38 miljonit, aga see läheb varasse, mis läheb amorti, see tähendab, et tariifi. See, mis meil reaalselt arvele jõuab, on tariif. Elektrilevi võrgutasu hinnas on sees Eleringi võrgutasu.

Te ütlesite, et te ei võta aega juurde, nii et teie aeg on läbi, Mario Kadastik. Aitäh teile!

Aga me jätkame, Urmas, kohvikus. (Urmas Reinsalu vastab midagi.) 

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun! (Mart Helme ütleb saalist midagi ja teisedki reageerivad.) See on väga huvitav arutelu siin, kolleegid, aga nüüd kuulame kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid!

Vabandust! Vabandust, Evelin Poolamets! (Helistab kella.) Head kolleegid, kuulame kolleeg Poolametsa seisukohad praegu ära. Palun!

Öeldakse, et valel on lühikesed jalad ja ikkagi lõpuks läheb ka meie füüsikadoktor oma arvutustega rappa. Seda enam, kui me mõtleme, mis toimub 20 aasta pärast. Terve Eesti on siis täis neid elektrivõrke, millesse me täna investeerima hakkame ja mida me ei oska enam kasutada, kui tulevad tuumajaamad. 

Aga kui nüüd seda eelnõu lugeda, siis see eelnõu küll ei ole [mõeldud] tarbijate kasuks, vaid on kirjutatud tootjatele. Nähtavasti ongi tootjad tulnud ja esitanud tellimuse. Üks muudatus teise järel on suunatud sellele, et kergendada tuule- ja päikeseenergia tootjate elu. Liitumistasude metoodika, võrguinvesteeringute edasiarvestused, paindlikkus tootmise alustamise tähtaegades ja liitumislepingute pikendused. 

Aga mida saab tarbija? Ei ühtegi leevendust, ei ühtegi garantiid, et hind langeb. Mitte midagi! Inimesed maksavad, aga kõik hüved lähevad tootjatele ja võrguettevõtjatele, kelle kasum tuleb inimeste taskust. Kui eelnevas arutelus küsiti, kes maksab selle liitumise teise poole, kui esimese poole maksab tarbija, siis tuleb välja, et see on tootja. Aga kust tootja raha saab? Justkui seina seest. Ei, tootja võtab ka oma raha tarbijalt. 

Võtame kas või ühe hea näite. Utilitas Windi puhul on päevakorda tulnud, et nähtavasti nad ei jõua 2027. aastaks tootmist alustada ja kaotavad 1,1 miljoni euro suuruse tagatise. Kes selle kinni peab maksma? Nähtavasti kohalik omavalitsus, sest Utilitas Wind on juba kohalikule omavalitsusele ehk Põltsamaa vallale saatnud ähvarduskirja, et nende nende kahjum on justkui nende vastutada. 

Aga kes maksab kinni selle, kui võrguvõimsust hoitakse aastaid broneerituna? Kes maksab selle eest, kui investeeringud seotakse spekulatiivsete projektidega, mida kunagi ei kasutata? Muidugi tarbija. Meile öeldakse, et võrk vajab arendust, sest taastuvenergia maht kasvab, aga keegi ei küsi, miks see kasvab. 

Kas Eesti rahvas tarbib rohkem elektrit? Ei tarbi ju! Iga aastaga tarbime praegu vähem elektrit. Kas meil on energiapuudus? Jah, meil on tekitatud energiapuudus. Aga kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis see energiapuudus jääb püsima. 

Ja on veel üks põhjus, miks meil energiat ei ole: rohepöörde eesmärgid. Kas Eesti rahvas on välja tulnud sooviga, et seame omale need rohepöörde eesmärgid? Ei, need eesmärgid on meile seatud Brüsselis. Aga jah, me kasvatame siin tootmisvõimsusi. Meil on siin igas vallas pea 1000 megavati ulatuses võimsust planeeritud. Samas me teame, et Eesti keskmine tarbimine on 1000 megavatti. Kes siis selle võimsuse, mida me siin kõik suuresti planeerime, kasutusele võtab? Sellele ei ole vastuseid saanud. Ka meretuuleparkide teemad on siiani vastuseta. 

See kõik toimub meie oma inimeste heaolu, meie majanduse arvel, ja see ei tee meie elu paremaks. Selle eelnõuga võib-olla tõesti jälle tuleme sammukese tootjatele vastu, aga see kõik toimub meie majanduse hinnaga. Lõppude lõpuks elektrit tarbime me kõik. Ei ole olemas sellist müstilist ülirikast olendit nagu tarbija, kes raha ei loe, kelle käest saab kõik need taastuvenergia tasud ja võrgutasud sisse nõuda. Seda eelnõu ei saa toetada. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Keskkond pole üldse praegu minu töömaa ja põlevkivienergeetika ka mitte. Aga istusin oma kabinetis, kuulasin istungit ja räägitakse mingisugusest juhuenergiast. Mis asi on juhuenergia? Guugeldasin, Vikipeediastki ei tulnud välja. Kui üldse midagi on igavene ja mitte juhuslik, siis vähemasti päike. (Naer ja aplaus saalis.) Rahvuskonservatiivne erakond peaks teadma, et piibli kolmas lause ütleb, et Jumal ütles: Saagu valgus!" Ja valgus oli hea. Päike ja tuul on ühed igavesemad asjad, mis üldse on meie elu mõõtmes, kus me siin elame. 

Ja teine asi veel. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kahjulikest mõjudest ei räägita ühtegi sõna, just nagu see oleks tasuta või oleks nagu taevamanna. Aga seda on põhjalikult uuritud ja võib leida väga palju materjale, alates populaarteaduslikest kirjutistest kuni põhjalike teaduslike uurimistöödeni. Kaevandamine mõjub maakasutusele. Põlevkivimaardlaid võiks nagu avada küll, aga tohutu probleem on näiteks Nursipalu harjutusväli ja tohutu probleem on Rail Baltic. Selle jaoks ei ole maad, aga vot põlevkivi jaoks on. 

Mäemassi rikastamise protsessis tekkiv kivimaterjal ladestatakse kaevanduste juures olevatesse aheraine välispuistangutesse. Läbi põlevkivi kasutamise ajaloo on kaevanduste juures asuvatesse puistangutesse ladestatud sadu miljoneid tonne erineva kvaliteediga aherainet. 

Altkaevandatud maa korral võib esineda langetatud maa järel nähtusi, mis tekivad alles jäetud tervikute nõrgast konstruktsioonist või teisalt nende puudumise tõttu. Põlevkivimaardla kaevandusväljadel esineb mitmesuguste omadustega langetatud maad – vanemate ja suletud kaevanduste väljadel rohkem, uuemate peal vähem. Läbiviidud kaevandustöödest sõltuvad ka maa kasutamise edasised võimalused, hoonete rajamine ning põllumajanduslik rakendus. Vanade kaevanduspiirkondade aladel on tulnud ette kohtvaringuid, mis võivad ohtlikud olla nii inimestele kui ka kodu- ja metsloomadele. 

Mõjud on piirkonna põhjaveele. Mäetööd põhjustavad muudatusi põhja- ja pinnasevee looduslikus olekus: põhjavee taseme muutumine karstilehtri ja uute voolusängide tekkel, kaevanduste sulgemisel aga tehnogeensete allikate teke ning keemiliste ühendite väljakanne kaevandusaladelt. Kaevandustööd tingivad vaba hapniku juurdepääsu kivimitele, mis põhjustab püriidi oksüdeerumist, millega omakorda kaasneb sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse ning sellega seotult ka põhjavee mineraalsuse suurenemine kaks-kolm korda. Allmaakaevandamine Eestis nõuab pidevat põhja- ja pinnasevee ärapumpamist ning eemale juhtimist. 

Lisaks tahked jäätmed: tuhamäed, šlakijäätmed, poolkoksimäed. Põlevkivi kõrge tuhasuse tõttu tekib selle põletamisel suur kogus tuhka. Igal aastal tekivad miljonid tonnid tuhka, millest kulutatakse ära ainult mõni protsent. Veereostus ning toksilised kõrg- ja valgveed tahkjäätmete mägedel. Õhusaaste. Mäetöödel on kohene mõju õhu kvaliteedile. Lõhkamine, laadimine, purustamine põhjustab tolmu. Põlevkivi töötlemiseks rakendatava põlemisprotsessi käigus paiskuvad õhku polüaromaatsed süsivesikud, tahked osakesed, raskmetallid. 

Tegelikult põlevkivi ei ole sugugi tasuta, nii nagu on päike taevas või tuul merede ja maade kohal. Kui nüüd võrrelda tuule- ja päikeseenergiajaamu, siis energia on päike ja tuul, aga energia on ka põlevkivi ja sellest jääb auk. (Saalis räägitakse.) Ja see ei ole tasuta, see ei ole odav. See ei ole mõjudeta ja see maksab. (Saalis kommenteeritakse edasi.) Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, ma saan aru, et see diskussioon siin kütab kirgi, aga olgem lugupidavad ettekandjate suhtes. (Saalis räägitakse.) Kui me siin vahele hõigume ja räägime kõva häälega, siis ettekandjad ei saa oma kõnet nii, nagu nad on seda kavandanud ja ette valmistanud, rahulikult lõpetada. 

Aga läbirääkimised jätkuvad. Palun, kolleeg Anti Poolamets, Riigikogu kõnetoolist! (Kommenteerimine saalis jätkub.) 

Head saadikud! Mul on tõesti hea meel, et siin on diskussiooni kirge tekkinud, et tullakse oma tubade peidupaikadest välja ja (Saalis reageeritakse elavalt.) peetakse kirglikke kõnesid juhuelektri kaitseks. Ja ma nägin, et eelkõnelejat häiris just ka see termin "juhuelekter". 

Võtsin lahti eelnõu ja vaatasin, mida selle selgituses kasutatakse, millist terminoloogiat. Punkti 13 all on siin väga pikk selgitus, aga huvitav, et muu hulgas viidatakse sellele, et muudatuse eesmärk võimaldab olemasoleva võrguressursi efektiivset kasutust. Tehnoloogia muutmise piirangu algne eesmärk oli võimaldada turuosalistele ammenduva ressursi kasutuselevõtus võrdseid võimalusi eelkõige taastuvenergial põhinevate (see on ilmastikust sõltuvate) tootmisvõimsuste kasutuselevõtus. Ilmastikust sõltuv ehk juhuslik! Pilved tulevad, pilved lähevad, päike paistab, päike ei paista. "Olgu jääv meile päike" – tõepoolest, see lastelaul võiks Hispaanias väga populaarne praegu olla. 

Aga siiski, ärme unustame, et maakera pöörleb ja vahel päikest ei paista. Nimelt, kõigile koolifüüsika tundjatele või kogemuspõhistele inimestele ma kinnitan, et nii või naa öö tuleb. Lapimaal on seda suvel üsna harva näha, et öö tuleb, aga mujal enamikus kohtades ta siiski tuleb. Nii et juhuslikkuse moment on päikeseenergiasse, nii kurb, kui see ka on, sisse programmeeritud. Samamoodi on tuule puhul. 

Ja nii nagu me näeme oma kandis Väike-Maarja tuulikute juures, suure osa ajast nad lihtsalt seisavad. Täpselt ei tea, kas nad lihtsalt ei viitsi võrku minna või ei ole hind õige või ei ole tuult. Reeglina ei ole tuult, selle pärast te ju neid monstrumeid ehitate, et püüda 300 meetri kõrguselt tuuleiile. Ja kahjuks hävitab see meie maastikku halastamatult. Meil ei ole mõtet rääkida pärast seda pärandmaastikest. Ja äkki lõpetate selle soode üleujutamise ka ära, sest sellel kõigel ei ole mõtet. Ühte sood läheme päästma ja siis teeme 600 tuugenit, mis on lihtsalt absurdne. 

Ma toon oma näite. Minu maja taha tuleb ka kahe ja poole kilomeetri kaugusele 30 monstrumit. See on looduskaitsealade lähedal, lõhub ära kõik rohekoridorid. Ühesõnaga, pärandmaastikust ei jää mitte midagi järele. Ja kui see projekt lõpeb, siis jäävad sinna betoonist tahukad, 15–20 meetri sügavused. Tuugenite jäänused võtavad maha omavalitsused. Nii et Vinni vald võib isegi pankroti endale sisse kirjutada, sest 30 tuugeni mahavõtmine on 30 miljonit kuskil.

Aga jaa, siis sellestsamast seletusest veel, terminoloogiast. Siin räägitakse tehnoloogiatest, mille puhul piirangu leevendamine on põhjendatud, ja need on juhitavad tootmisvõimsused. Juhitava tehnoloogiana, mida on võimalik Eestisse rajada, on võimalik käsitleda fossiilkütustel, vesinikul, biogaasil või biomassil opereerivaid elektrijaamu ning erinevaid elektrienergiasalvestuse tehnoloogiaid. Siin on väga selgelt kasutatud juhitava [energia] mõistet ja ilmastikust sõltuvat. Paremat terminit kui "juhuelekter" on raske välja mõelda. 

Nii et ma kutsuksin ikkagi proua Akkermanni korra veel arutama seda asja. Võib-olla kaasame ka Riigikogu terminoloogid. Vahel aitavad nad meid keeleliselt, kas see "juhuelekter" mitte ei ole üks viimaste aastate kõige tabavamaid keelelisi väljendeid. 

Ja Hispaania-Portugali juhtum tõestas ju, et juhuelekter teeb seda, mida ta teeb. Kontroll kadus käest ära, võiks öelda, et kontrollpult lülitus välja. 

Palun ka lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega.

Ja isegi praegune saartalitlus ei lähe meil siin kergelt. Me ei tea, mis meid täpselt ootab, millised kulud saavad olema. Me peame selle tagama. Ja kui me võtame neid riske, mis oma saarel olemisega [kaasnevad], siis me ei tea, mis juhtub. Keegi pole osanud praegu prognoosida selle hinda, kui palju see läheb maksma, aga me räägime nüüd juba sadadest miljonitest. Palju selle tagamine siis maksab?

Vaatame nüüd tuuleparkide olukorda veel. Rootsis on tehtud uuring, mille kohaselt enamus tuuleparke ilmutab pankrotitunnuseid. Rootsi tippmajandusteadlased analüüsisid nende tegevust ja leidsid, et see on üks haruldaselt ebaefektiivne valdkond. Samamoodi Suurbritannias terendab ühe meretuulepargi pankrot. Ma ei tea, kas see mõju võib olla selles, et USA tõmbas kriipsu peale juhuelektrile merel. Võib-olla mõni suurfirma otsustas selle tõttu britid tuuleparkidest välja manööverdada. 

Aga ikkagi ma pöördun eelmise ettekandja poole, kes ka mind sundis püsti tõusma ja teemat kommenteerima. See oli kirglik oma nägemuse jäädvustus: põlevkivi on üks hirmus paha asi ja juhuelekter säragu meie taevas. Sellest kõigest saab ühe päris vajaliku trükise. Mina paneks nii poolt- kui ka vastuargumendid kokku ja siis me kolme-nelja aasta pärast kontrollime, kelle jutt läks rappa ja kelle oma mitte. 

Aga ma ütlen: loodusseadused, head inimesed, on meist kõrgemal. Tõsiselt, nad on meist kõrgemal! Ja paraku juhuelekter läheb sinna, kuhu läks seltsimees Lõssenko kõigi oma leiutistega. 

Nii et senikaua peame vastu. Te võite alati meie ridadest tulla nõu küsima, me ei ole sellised riiakad, tõrksad, kui on vaja koolifüüsika üle arutada. Me võiksime isegi mingisuguseid lugemisõhtuid teha, kus me loeme füüsikaõpikut ette ja teeme omad järeldused. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu terminoloogid – väga põnev ametipositsioon, aga meil kahjuks Riigikogu Kantselei struktuuris sellist ametipositsiooni ei ole. 

Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Aga see ei ole veel kõik, sellepärast et meil on siin nüüd registreerunud päris mitu vastusõnavõtjat. Neid nimesid või neid seisukohti on siin kõlanud. Nad ei ole veel järjekorras kokku leppinud, aga küll nad ka selles kokku lepivad. Aga tõepoolest, Rain Epler, teie nimi kõlas ja te saate võimaluse vastusõnavõtuks.

Aitäh! Siin kõlas nii minu nimi kui ka kõlasid minu seisukohad mitmes kohas ja vastata saaks ja vastama peakski mitmele inimesele. Aga aega on vähe. Ma kasutan võimalust vastata kolleeg Allasele, kes peale minu kõnet läks pulti ja omistas mulle populisti tiitli. Et terminoloogias täpne olla – me oleme jõudnud terminoloogiasse –, ma võtsin online'is õigekeelsussõnaraamatu lahti ja see ütleb, et populist on demagoogia abil odavat populaarsust taotlev poliitik. 

Mina rääkisin faktidest, teiste riikide kogemustest, numbritest ja nii edasi. Eks võime, Anti, koos üle vaadata, ma demagoogiat ei tuvastanud. Küll see populism on omane nii sulle endale kui ka sotsidele laiemalt. Me kuuleme hästi palju juttu sellest, kuidas sotsid seisavad vaeste ja väetite eest, perede eest, maainimeste eest ja mida kõike veel. Aga kui me vaatame teie tegevust Riigikogus, siis automaks lööb maainimesi, lööb peresid, [pluss] kodus olevatelt emadelt haigekassa[kindlustuse] äravõtmine, laste pealt tulumaksuvabastuse äravõtmine ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks käibemaksu- ja aktsiisitõusud, mis löövad jällegi ühiskonna vaesemat osa.

Klassikaliselt sellele populismi definitsioonile vastav tegevus, Anti. Samas muidugi sinu, ma ei tea, kas kiituseks või ekstra laituseks tuleb öelda, et sa oled minu arvates selline lohakas populist. Just selle automaksu valguses ma panin tähele, kui sa aasta lõpus postitasid sotsiaalmeediasse video, kus sa ütlesid, et näed, vaesed inimesed enam ei saa autosid osta, aga ma ostsin veel džiibi ära (Üldine naer saalis.), et siis ma saan lumes ringi sõita. Nii et kui sa tahad populist olla, Anti, siis sa pead oma tegevust natuke selles osas üle vaatama. Aitäh!

Aitäh! Nii, Marek Reinaasa nimi kõlas, ja lausa üleskutsena kõlas. Palun, Marek Reinaas, võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh! Tõepoolest, härra Urmas Reinsalu kõnesid ma alati tulen siia saali kuulama väga suure tähelepanuga, sellepärast et mulle endalegi üllatuseks kipub mu nimi seal kõlama ja nii ka seekord. Ja ka seekord pean ma härra Reinsalule ütlema, et matemaatika ei ole halb. Tasub see selgeks teha, numbrid üldjuhul ei valeta. 

Tõepoolest, härra Reinsalu tegi üleskutse, et ma teeksin mõned arvutused, ja ma tegin. Ma kuulasin ülima tähelepanelikkusega ja ta ütles sellist asja, et 1 megavatt, kulu oli 38 000 eurot, ja küsis, palju maksab 2 teravatti. Väike rehkendus ütleb, et see on 7[6] miljardit, mitte kümneid miljoneid. Lihtsalt väike arvutuskäik, ja saame sellise numbri. Võib-olla on teinekord abiks. 

Ja teine küsimus oli, et kui palju kogu see pull maksma läheb. Minu arust hea kolleeg härra Mario Kadastik tegi väga hästi selgeks puldis oma kõnes numbrid ja loogika seal taga. Ma ei hakka seda üle kordama. Jah, tõepoolest 38 000 korda 2 miljonit on 76 miljardit. Selle peaks endale nüüd meelde jätma. Aitäh!

Aitäh! Ma teen nüüd ühe väikese väikese testi ka. Urmas Reinsalu, te olete täna korduvalt puldis käinud, iseenda eest rääkinud, fraktsiooni eest rääkinud. Kes pärast seda, kui te käisite viimati siin Riigikogu kõnetoolis esinemas fraktsiooni nimel, mainis teid oma kõnes või teie seisukohta oma kõnes? (Urmas Reinsalu saalist: "Härra Kadastik oma kõnes number 2, mille ta pidas Reformierakonna fraktsiooni nimel.") Nii, selge! Urmas Reinsalu, teil on võimalus vastusõnavõtuks. Väga hea! Ma kontrollisin tähelepanu. Väga hea! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Me oleme nüüd nagu hambaarst pinnimas välja võimuliidu esindajatelt, palju nende enda kokku keeratud seaduse kulud on. Küsimus on selles, et selles teisele lugemisele läinud eelnõus, kus on esitatud konkreetsed rahalise mõjuga muudatusettepanekud ka võrguinvesteeringute kohta, mida peavad tarbijad hakkama kandma, ei ole mitte ühtegi numbrit. 36 000 sellesama megavati kohta oli härra Kadastiku öeldud number. Kui teie teete tehte, et tegelikult selle 2-teravatise maismaa[tuule] hankega [tekib] teie enda eelnõu kohaselt kulu – mis summa te saitegi? – 70 miljardit, siis see on teie arusaam sellest, milliseid kohustusi te ühiskonnale peale panete. Ma kardan, et mingisuguses suurusjärgus on kas härra Kadastiku lähtenumbrid või teie interpreteering eksitavad. Ma siiski arvan, et 70 miljardit te ei kavatse asetada ühiskonna õlule. 

Küll aga ma arvan, et jooksva kuluna on tegu vähemasti kümnete miljonite eurodega. Ja mis on nüüd häiriv, kui võimuliidu esindajatele otsa vaadata? [Mis puudutab] relevantset finantsmajanduslikku koormust, siis selle seaduse alusel tuleb ju tekitada ka valitsuse rakendusaktid. Palju see asi prognostiliselt [maksab]? Te ise räägite, et teil on tohutu pikk nägemus energeetikas. Valitsus istus 18 korda maas, kui meretuuleparkide projekti tehti. Teil peab olema makrotasemel käsitlus, kui palju ühiskonnale selle võrgu arendamise, liitumise arenduse kohustusega [õlule pannakse]. Ja samamoodi kahtlemata on ka tootjatel omapoolne kohustus, mis tekib. Kui suur see [kohustus] nominaalsummas on? 

Minu küsimus oligi üks ja selge, aga me ei ole saanud vastust sellele. Ja see on probleem. Ja nüüd oleme jõudnud härra Reinaasa interpreteeringus härra Kadastiku numbritest juba [summani] 70 miljardit. Mida te seal kokku lepite? Kaks kuud teete koalitsioonilepingut. 70 miljardit! Mulle tundub, et te olete energeetikas kaotanud realiteeditunde ja see on probleem, muide. Ja see on probleem ühiskonna jaoks, mitte teie jaoks.

Teie aeg! (Hääl saalist: "Ma vastan nende eest.") Aitäh! Mario Kadastik, sama test. Viimati te käisite siin Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkimas. Millises kõnetoolist peetud kõnes mainiti teid või teie seisukohti? (Hääl saalist: "Evelin Poolamets.") Evelin Poolamets? Vastab tõele, jah. Nii, Mario Kadastik, palun, teil on võimalus vastusõnavõtuks. 

Aitäh! Test läbitud! Ma lihtsalt toon selles numbrilises segaduses [selgust]. Teeme jälle, nagu Anti Poolamets soovis, väikse füüsikatunni. On olemas võimsus ja on energia. Võimsus on see, millele on pandud see hind, et 1 megavatt või õigemini 1 megavoltamper on 38 000 eurot. See on seletuskirjas. Siis, mitte 2 teravatt-tundi ei ole vaja tuuleparke, vaid aastane maht, millele vähempakkumisi tehakse, on 2 teravatt-tundi aastas. See on see, kus koha peal tuleb see dissonants ehk viga kahjuks või õnneks Urmas Reinsalul. See on koht, kus meil tekkisid need miljardid, see tuli sealt. (Saalist hõigatakse midagi.) Teie küsisite, palju 2 teravatti on. Marek tegi arvutuse. 

Tegelik arvutus on see, et te peate aasta peale arvestama need tunnid ära, kui suur on umbes see efektiivsus. Seda on EKRE ka korduvalt välja toonud, see on umbes 20–25%. See tähendab, et me räägime 1,1 gigavatist tuulest, mis tagab umbes 2 teravatt-tundi aastas elektrit. Ja kui nüüd arvutada ja tõesti võtta täpselt see 1,1 gigavatti, siis see on umbes 40 miljonit. See on investeering ja kui see sotsialiseerida, siis see läheb tariifi. See tähendab, et see on investeering, mis läheb varadesse, tariifi, sinna läheb ka amort koos kasumi tootlikkusega. 

Ja selle ma arvutasin välja, et see on 0,025 senti kilovatt-tund. Noh, see on nüüd see koht, kus täpne tootlikkuse määr võib tulla 0,03 või 0,04 senti kilovatt-tund, aga see on tõesti kaks kohta peale koma. Ehk siis see on see koht, kus on see matemaatika. Miks ma vastasin? [Põhjus] ongi see, et Evelin Poolamets süüdistas mind selles, et mu matemaatika jooksis rappa. Ma tegingi selle pärast kogu matemaatika uuesti läbi, arvutasin täpsemalt. Ja see on endiselt samas suurusjärgus, mis ma ütlesin puldist. (Saalist hõigatakse midagi.)   

Suur tänu, head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised, aga me asume nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde ja neid muudatusettepanekuid on 20. Esimene muudatusettepanek on esitatud … (Saalis räägitakse.) Jaa, ma saan aru, et te tahate läbirääkimisi jätkata, aga me oleme praegu juba muudatusettepanekute läbivaatamise juures. 

Esimene muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Nii, aga õigel hetkel õiges kohas tuleb olla, Priit Sibul. Hästi! Aitäh! Priit Sibul, palun!

Palun muudatusettepanekut hääletada. 

Suur tänu! Me asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, me oleme eelnõu 556 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Selle ettepaneku sisu on mitte panna Eleringile võimalikke tulevikukohustusi, mille suurust keegi ei Kliimaministeeriumis ega Eleringis hinnata ei suuda, jätta selline seaduse muutmine ära. Ma palun seda hääletada.

Arusaadav. Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 4, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Priit Sibul?  

Palun seda ettepanekut hääletada.

Te palute seda ettepanekut hääletada? Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, esitanud on selle majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. 

Järgnevalt viies muudatusettepanek, esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun! 

Ka seda muudatust palun hääletada. 

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, esitanud on selle Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Nii, edasi, kuues muudatusettepanek, esitanud Mario Kadastik, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud on selle majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek … Nii, praegu oleme seitsmenda juures. Seitsmes muudatusettepanek, majanduskomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja Priit Sibul, palun!

Palun hääletada seda muudatusettepanekut. 

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.  

Järgnevalt kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Jaa, palun seda hääletada.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

10. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun seda muudatust hääletada.

Panen hääletusele. Kas me võime kohe asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.)

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Liigume edasi, 12. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja 20. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 

Head kolleegid, oleme eelnõu 556 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 teine lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud kolm ettepanekut: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt. Kõik need kolm ettepanekut on identsed, tehakse ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine katkestada. Ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Ma küsin, kas me võime kohe asuda hääletuse juurde, sest keegi pole saalist lahkunud. Tohime? (Saalist vastatakse: "Jaa.") 

Head kolleegid, ma panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Nagu öeldud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli justiitsminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Suur tänu! Mul on hea meel teile esitleda eelnõu, mis teeb lihtsamaks riigiasutuste töö, aga mis kõige olulisem, annab Eesti ettevõtetele kiiremad ja oluliselt paremad võimalused osaleda hangetes ja majandusvaldkonnas seniselt aktiivsemalt kaasa lüüa, eeskätt kaitsetööstuse valdkonnas. 

Eelnõu puudutab salastatud välisteabe ja riigisaladuse osas töötlemislubade taotlemise korda ja on valminud laialdases koostöös Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ning Välisluureametiga. Väljatöötamiskavatsus oli väljas 2022. aasta mais ja tõi välja mitmeid seniseid probleeme, mis töötlemislubadega seoses olid. Seejärel läbis eelnõu ka kooskõlastusringi ja valmis eelnõu on teie ees. 

Võtan lühidalt kokku, millega see eelnõu tegeleb ja kuidas elu paremaks läheb. Meil on täna rohkem kui varem vajalik see, et Eesti ettevõtjad saaksid kiiresti ja meile kõigile vajalikul määral, ka kasulikul määral osaleda kaitsevaldkonna erinevates projektides ja hangetes. 

Teatavasti on hangetes osalemiseks sageli vaja kas riigisaladuse luba või mõnda muud luba töödelda salastatud teavet või kinnist teavet. Seni on Kaitsepolitseiamet neid töötlemislubasid väljastanud ja väljastab ka edaspidi, ent praegu on olnud see kaunis piiratud. Iga kord on pidanud olema teada konkreetne põhjendatud vajadus, näiteks konkreetne projekt või konkreetne hange, milles osaletakse, ja peab olema olemas ka toetav ametiasutus, kes seda projekti toetab. Ja peab olema loodud nõuetele vastav turvaala. Ehk üks ettevõte peab kolmele väga kitsale nõudele vastama ja alles seejärel saab vastavad inimesed saata julgeolekukontrolli. 

Seda muudetakse niimoodi, et seda töötlemisluba saab soovi korral taotleda ka etteulatuvalt. Võib ette näha tuleviku koostööprojekte ja taotleda luba, ilma et oleks konkreetne projekt juba käimas või konkreetne hange juba käimas. See võimaldab seda, et ettevõtted saavad palju paindlikumalt ja kiiremini erinevates hangetes osaleda. 

Teine muudatus on see, et kaotame ära toetava ametiasutuse nõude. See on muutunud väga formaalseks ja tegelikult ka ebavajalikuks. Väheneb laiemalt bürokraatia nii nendel ametiasutustel, kes pidid see toetav ametiasutus olema, kui ka Kaitsepolitseiameti töökoormus tegelikult lihtsustub.

Ja kolmas olulisem muudatus on selles, et töötlemisload jagatakse kahte kategooriasse: A- kategooriasse, kus ettevõttel on juba olemas luba turva- või administratiivala teabe töötlemiseks, aga tegelikult on võimalik ka taotleda B-kategooria luba, kui ettevõte näiteks ütleb, et ta soovib töödelda küll materjale, aga ta teeb seda mõne teise asutuse loodud alal. Ta ei pea endale seda turvanõuetele vastavat ala välja ehitama. Sellisel juhul on võimalik ettevõtjatel olulisel määral rahalisi vahendeid kokku hoida, sest kõik ettevõtjad ei pea töötlemisloa taotlemisel endale turvaala välja ehitama. 

Täpsustatakse ka näiteks võimalusi keelduda. Näiteks on keeldumise aluseks see, kui juriidilise isiku juhid on seotud Eesti riigi vastase tegevusega või mõnel muul moel ohuks Eesti julgeolekule või kui tegelikult kasusaajad ei ole tuvastatavad või kui tegelike kasusaajate kohta on esitatud valeandmeid. 

Lihtsustatakse ka seda, et edaspidi ei pea enam teavitama alati välisriigis viibimise kohta, vaid Kaitsepolitseiametile tuleb anda infot üksnes rohkem kui kolmekuulise välisriigis viibimise korral – seda siis, kui tegemist ei ole töö- või teenistusülesannete täitmisega. 

Samuti lihtsustatakse seda, kuidas on võimalik edastada välisriigile või rahvusvahelistele organisatsioonidele riigisaladust. Selleks enam ei pea kogunema teatud juhtudel valitsuse julgeolekukomisjon, vaid operatiivsuse huvides saab julgeolekuasutus edastada selle teatud tingimustel ka otse. 

Tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäära nõuete rikkumise eest. Kui senine määr 32 000 eurot oli kehtinud 2011. aastast, siis edaspidi on see trahvimäär 100 000 eurot. Ja kuna, mäletate, ma tõin välja selle, et ettevõtetel tekib võimalus taotleda luba ka siis, kui ühtegi konkreetset projekti pole ette näha, nii-öelda igaks juhuks või siis etteulatuvalt tõenäoliste projektide jaoks, siis on igati mõistlik seda tasakaalustada ka riigilõivuga. Ja kuna selliste lubade kontrollimine on riigile siiski ka märkimisväärne kulu, siis riigilõivumääraks on 6000 eurot töötlemisloa taotlemisel. Töötlemisloa pikendamisel on riigilõivumäär pakutud välja 3000 eurot. 

See oleks lühikene eelnõu tutvustus. Aitäh!

Suur tänu! Väga ratsionaalne ja põhjalik! Maria Jufereva-Skuratovski, teie küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tahtsin küsida, kuidas selline seaduseelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda laiemas laastus. Kas võib eeldada, et see toob turule uusi ettevõtjaid, kes ka soovivad võtta osa nendest hangetest, mis vajavad sellist luba? Ja kas ma sain õigesti aru, et selle seaduseelnõu üheks eesmärgiks on vähendada bürokraatiat?

Jaa, suur tänu! Tõepoolest, see on üks eelnõu, ütleme, valitsuse eelnõude paketist, mis olulisel määral vähendab bürokraatiat nii ettevõtete jaoks kui ka vähendab riigiasutuste halduskoormust. See vähendab halduskoormust Kaitsepolitseiametil, aga vähendab olulisel määral ka halduskoormust nendel riigiasutustel, kes täna pidid olema need nii-öelda vahendavad riigiasutused, mille mõttekus on tegelikult juba ammu ära kadunud. 

Aga ettevõtete vaates on see äärmiselt oluline. Me näeme praegu, kui palju ja kui kiiresti avaneb erinevaid võimalusi. [Väga hea] on just see tulevikus kasutatav töötlemisloa saamise võimalus, et sul ei pea olema juba konkreetne hange käimas. See võib aega võtta ja ettevõte võib sellest hankest isegi ilma jääda, aga tal on võimalik see luba juba varem taotleda. See võimaldab tal osaleda ka rahvusvahelistes hangetes, mis kindlasti toob kaasa selle, et Eestis inimestel tegelikult palgad tõusevad. Kui meie ettevõtted saavad lihtsamini teiste riikide hangetes osaleda, siis see tähendab ju seda, et see raha tuleb Eestisse sisse ja meie ettevõtetel on võimalik maksta Eesti inimestele kõrgemat palka.

Suur tänu teile, lugupeetud minister! Teile küsimusi rohkem ei ole. 

Juhtivkomisjonis langetatud otsuseid tutvustab hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Tutvustan ka põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu.

Komisjoni istung toimus esmaspäeval, 21. aprillil. Ja samamoodi andis ka komisjonis hea ülevaate justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, nagu ta just praegu siin teie ees [eelnõu sisu] ette kandis. Täpselt sellises sõnastuses toimus see ka komisjonis. 

Lihtsalt paari sõnaga, mis siis eelnõuga püütakse teha. Püütakse vähendada bürokraatiat, luua paremad ja kiiremad sellised protsessid, kus ettevõtted saavad oma lubasid taotleda ja sellega ka parandada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. See on lühidalt see, mida see eelnõu püüab saavutada. Olid ka mõned küsimused komisjoni liikmetelt: kui palju neid lubasid taotletakse ja milline [on senine] kord. Need said kenasti vastatud. 

Komisjonis tehti ka otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. mail – see leidis konsensuse –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – samuti konsensus. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati Timo Suslov ja ka see oli konsensuslik otsus. Selline lühikene arutelu toimus komisjonis ja sellega ma piirdun. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Teie ettekanne oli väga efektiivne, väga täpne. 

Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 623 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. mai kell 17.15. 

Saame minna seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 594 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudmas hea kolleeg, Riigikogu liige Rene Kokk. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes meid jälgivad ja kuulavad! Olen siin Riigikogu puldis seaduseelnõuga 594, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Selles eelnõus on kolm paragrahvi. Hakkame järjest minema, [vaatame,] millega tegemist on.

Paragrahv 1 "Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmine" teeb ettepaneku erinevate aktsiisimäärade vähendamiseks. Käime selguse huvides üle, millistest määradest ja millistest kütustest me räägime. Punktis 1 on ettepanek pliivaba bensiini kehtiv aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kohta tuua alla 359 euro peale. Punktis 2 on ettepanek pliibensiini aktsiisimäär 563 eurot tuua alla 359 euro peale. Kolmanda punkti sisu on lennukikütuse aktsiisi vähendamine. (Saalis on sumin.) Head kolleegid, siin on päris raske rääkida, kui müra saalis läheb suureks. Aitäh! Lennukikütuse aktsiis on hetkel 563 eurot 1000 liitri kohta, ettepanek eelnõus on tuua see 359 euro peale. Neljas punkt on vedelgaasi aktsiisimäär. Kui eelnõu sai sisse antud, siis oli 1000 kilogrammi aktsiisimäär 65,01 eurot ja ettepanek oli see 0 peale tuua. Aga vahepeal on juhtunud see, et 1. maist on riik ja praegune valitsus veel määrasid tõstnud, ning vedelgaasi tänane aktsiisimäär, mille kohta me teeme ettepaneku see allapoole tuua, on 79,91 eurot 1000 kilogrammi kohta. Punkt 5 §‑s 1 on mootorivedelgaasi aktsiisi muutmine. See on hetkel 193 eurot 1000 kilogrammi kohta ja ettepanek on tuua see 125 euro peale. Punkt 6 räägib diislikütuse aktsiisist, mis eelnõu sisseandmise ajal oli 399 eurot 1000 liitri kohta, aga vahepeal, 1. maist on aktsiisid tõusnud ja täna on tegemist 428‑eurose aktsiisiga 1000 liitri kohta. Ettepanek on tuua see 330 euro peale. Punktis [7] on kerge kütteõli aktsiisimäära vähendamise ettepanek. Eelnõu sisseandmise hetkel oli see määr 399 eurot, vahepeal, tingituna valitsuse [otsusest] tõsta aktsiisimäära 1. maist, tõusis see 428 eurole ja meie eelnõu näeb ette tuua see 330 euro peale 1000 liitri kohta. Punkt 8 näeb ette raske kütteõli aktsiisi langetamise. Eelnõu sisseandmise ajal oli see 456 eurot. Tänaseks, pärast 1. maid, on see aktsiisimäär 490 eurot. Ettepanek on tuua see alla 330 euro peale. Üheksandas punktis on põlevkivikütteõli aktsiisimäära alandamise ettepanek. Eelnõu sisseandmise hetkel oli see määr 447 eurot. Ettepanek on tuua see alla 330 euro peale. Aga nagu ka [teistel juhtudel,] valitsus vahepeal otsustas seda veelgi tõsta ja tegelikult põlevkivikütteõlil juba kehtib 481‑eurone aktsiisimäär 1000 kilogrammi kohta. Kümnendas punktis on maagaasi aktsiisimäära vähendamise ettepanek. See määr 1000 kuupmeetri kohta oli eelnõu sisseandmise hetkel 47,81 eurot, aga pärast 1. mail toimunud aktsiiside tõstmist on see juba 56,42 eurot. Ettepanek on tuua see alla 6 euro peale 1000 kuupmeetri maagaasi kohta. 11. punktis on ettepanek vähendada suurte gaasitarbijate soodusmäära, mis on täna 11,30 eurot 1000 kuupmeetri gaasi kohta. Ettepanek on tuua ka see 6 euro peale. Need on selle eelnõu esimeses paragrahvis olevad ettepanekud. 

Nüüd § 2 "Käibemaksuseaduse muutmine". Ettepanek on tuua käibemaksumäära erisus 9%‑lt alla 5%‑le ja lisada § 15 lõike 2 alla punkt 6, mis lisaks sinna ka need minu eelnevalt etteloetud kütused, mille käibemaksu vähendataks 5%‑le.  

Seadus jõustuks 3. punkti kohaselt selle aasta 1. augustil. 

Aga ma käin üle mõned punktid, [et selgitada,] miks [need muudatused] on vajalikud ja miks on oluline nii käibemaksu kui ka aktsiisi vähendada. 

Me kõik näeme, mis meie ümber toimub, milline on elukallidus, kui raske on ettevõtjatel ja inimestel seetõttu hakkama saada. Nii aktsiiside kui ka käibemaksu vähendamine on väga oluline elukalliduse vähendamise aspektist. See on üks konkreetne vahend, mida riik saab [kasutada], ja suhteliselt kiiresti tulla appi tarbijatele, et väheneksid nende igapäevakulutused. 

Loomulikult on see üks meede, mis aitab ka ettevõtete konkurentsivõimet parandada, sest madalamad energiahinnad vähendavad ettevõtete tootmiskulusid. Eriti oluline on see suuremates, energiamahukates sektorites. 

Mitte vähem oluline on piirikaubanduse moment. Me oleme ka varem näinud, et kui aktsiisidega keeratakse vint üle, siis kipub piirikaubandus kohe vohama. Kindlasti aitab nii käibemaksu kui ka aktsiiside vähendamine vältida piirikaubandust, peamiselt siis Läti ja Leeduga. See tõstab loomulikult ka Eestis kütuste müüki Eesti ettevõtetes ja aitab seega meie ettevõtlust säilitada. 

Siinkohal annan vastuse, et need maksutulud, mis Eestis müüdava kütuse pealt jäävad Eestisse, on ka üks tulupool. Nimelt püütakse ju hakata näitama, et see [tekitab] ainult kulu, kui hakata aktsiise vähendama. Tegelikult nii majanduse elavdamine kui ka selle müüdud kütuse pealt [saadud maksutulu], mis Eestisse jääb, kindlasti osaliselt kompenseerib riigieelarvesse [aktsiiside laekumise vähenemist]. 

Väga oluline on energiavaesuse leevendamine. Paljud leibkonnad kannatavad väga elukalliduse all, elektri‑ ja kütteaktsiisi hinnast tuleneva raske olukorra all. See kindlasti parandab oluliselt just madalamapalgaliste ja vähem kindlustatud leibkondade hakkamasaamist, [kui väheneb] reaalne kulutus, mida inimesed teevad selleks, et kütust tarbida. Küttekulud on väga oluline osa inimeste igapäevakuludest. 

Pikaajalisest vaatest rääkides: võib ju tunduda, et kui aktsiise langetada, siis riigieelarve tulu väheneb. Aga suures pildis, kui tarbimine jääb meie oma riiki, piirikaubandust ei ole ja meie ettevõtted saavad tegutseda ega pane uksi kinni, meie inimestele jääb seetõttu töö alles, siis seda ettepanekut aktsiise ja käibemaksu langetada ei ole kindlasti õige võtta ainult selles vaates, et see on suur üksühene kulu Exceli tabelis. Tegelikult see päris nii ei ole. Majanduse vaates on väga oluline anda meie [ettevõtetele] võimalus toimetada. 

Sotsiaalne õiglus on ka üks väga oluline aspekt, just regionaalse tasakaalu vaates. Kütusekulud on suuremad just maa‑ ja väikeasulate elanikel, kes sõltuvad rohkem isiklikust transpordist. Kütuse hinna langetamine, ka aktsiiside langetamine, kindlasti kompenseerib seda ja võrdsustab nende olukorda suuremate asulate [elanike olukorraga]. 

Need on sellised kohad, mida tahtsin kindlasti ära märkida. Olen valmis vastama teie küsimustele. 

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Jah, on küsimus. Teil on preambulis kohe esimene postulaat, et eelnõu eesmärk on vähendada elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsu kasvu tõttu tekitatud hinnašokki. Ma juhin tähelepanu sellele, et naftahinnad on olnud languses, järsus languses. Mai alguseks kukkusid Brenti [toor]nafta hind ja nafta hind USA‑s 2021. aasta alguse tasemele. Samamoodi on gaasi hind olnud järsus languses. Ehk teie eelnõu lähtealus ja kontseptsioon põhinevad valeväitel. Ma küsingi, kuidas saab niimoodi olla, et teil on terve eelnõu üles ehitatud ja püsti pandud valeväitele.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et sa saad väga hästi aru, et maailmaturul liiguvad erinevate energiakandjate hinnad üles või alla teinekord üleöö. Printsiibis on see, et tuua alla energiakandjate aktsiise, nagu me välja tõime, ju selgelt meie ettevõtlust ja meie inimesi toetav meede. See, et see ei meeldi teie erakonnale või teile, on üks aspekt. Aga meie oleme konkreetselt selle välja toonud just sellepärast, et ettevõtjaid on vaja toetada. Mida me teeme siis, kui me homme näiteks näeme maailmaturul uusi rekordeid? Kas te siis võtate tagasi oma sõnad, et printsiibis on vale eeldus sellel, mida me siin menetleme? Äkki me homme hommikul näeme hoopis teisi maailmaturuhindasid nii gaasil kui ka diislil, mis on väga võimalik. 

Martin Helme, palun!

No jah, täiesti lahtisest uksest murdis eelmine küsija sisse. Me räägime riigi poolt erinevatele energiakandjatele lisatavast kulust ehk aktsiisist. Ükskama, kas nafta maksab 27 dollarit või 67 dollarit, meie paneme sinna maksu otsa, kõigepealt aktsiisi ja siis käibemaksu. See on lisakulu. See on see, mille riik sinna lisaks paneb. Kui me seda vähendame, selle summa väiksemaks teeme, siis me oleme tegelikult tulnud tarbijatele appi ja teinud enda majandust konkurentsivõimelisemaks. Me ju kõik teame, et Aivar Sõerd ei ole nii rumal, et ta sellest aru ei saa. Aga midagi peab ju ütlema! 

Ma tahaks meenutada, et kui meie omal ajal langetasime diisliaktsiisi, siis räägiti, et riigieelarvesse tuleb tohutu auk. Tagantjärele saime teada, nagu me ka ette ütlesime, et sellist auku ei tulnud, aga mis tuli, oli Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasv ja selle kaudu Eesti ettevõtete tulu kasv. Eesti majanduse konkurentsivõime läks paremaks, palgad kasvasid, kõik läks paremaks. Seda poolt jäi sul minu meelest praegu siin sissejuhatuses võib-olla väheks. Aga meie majanduse konkurentsivõime on ju praegu surnud.

Aitäh!

Ma oma arust ikka päris põhjalikult lugesin ette ka need punktid, mida kõike see ettepanek aitab meil teha. Aga sellele, kes enne sind küsimuse esitas, ma ju seletasin lahti, miks me seda vähendame. See, et Aivar ei tahtnud sellest aru saada, on teine asi. Ega ma ei küsinud nalja pärast seda, aga mis saab siis, kui homme või ülehomme on maailmaturul hoopis teised hinnad. 

Eelnõu eesmärk, meie eesmärk ongi ju tulla appi meie inimestele ja ettevõtetele. See [olukord] võib minna veel halvemaks mõne päeva pärast, kui maailmaturul olukord muutub. Siis võib meie inimeste ja ettevõtluse olukord olla veel räigem. 

Aga nagu ma enne ütlesin, üks väga oluline aspekt on piirikaubandus, see, millele sa ka viitasid. Kui me vähendasime kütuseaktsiise ja alkoholiaktsiisi, siis meile [räägiti] kogu aeg, kuidas see ei ole võimalik, kuidas me ajame riigi kummuli, eks. Aga pärast tuli välja, et tarbimine tuli Eestisse tagasi ja tegelikult oli see hoopis edulugu, nii nagu me ka algusest peale rääkisime. 

Ehk tegelikult, kui aktsiisid on vastuvõetavad ja makstavad, siis ettevõtjad, üldse inimesed suudavad neid maksta ja ka maksavad. Väga hea näide või tegelikult halb näide on meie automaks. Me just mõned päevad tagasi lugesime, kuidas registreerimistasu on kordades vähem laekunud, kui eeldati. Exceli-inimesed kuskil ministeeriumis lõid lihtsalt kokku 1 + 1 ja arvasid, et ongi 2, hoolimata sellest, et opositsioon kogu aeg rääkis: "Sõbrad, see ei käi niimoodi, nagu te arvutate." Aastakümnete vältel on needsamad arvutused, mida siin on toonud peamiselt Reformierakonna rahandusministrid, ju kõik vastu taevast lennanud. Nüüd juhtus automaksuga täpselt sama, mida ju ka ennustati. 

Ma ennetan küsimust, mis siin kindlasti tuleb, et kust see raha võetakse ja nii edasi. Me kanname iga aasta põhimõtteliselt üle miljardi, miljardi kanti, no okei, natuke vähem, aga suurusjärgus peaaegu miljardi kanname raha ühe aasta eelarvest teise aasta eelarvesse. Riik ei ole kasutanud seda raha ära või on unustanud, et kuskile sai 100,4 miljonit topelt kirja, või ei tea, kas gaasijaama jaoks 100 miljonit oli või ei olnud. Kui hakata rääkima, et raha pole ja ei ole midagi võimalik teha, siis see on jälle demagoogia, see ei vasta tõele. Meil lihtsalt puudub ülevaade riigieelarvest. 

Me võisime uudistest lugeda, et nüüd saavad ka asjaosalised aru, et riigieelarve on vaja teha arusaadavaks, et nii eelarve kokkupanijad kui ka poliitikud ja need, kes ministeeriumides peavad selle eelarve järgi elama, saaks ka aru, mis asi see eelarve on.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud eelnõu esitaja! Esiteks, aitäh selle eelnõu eest! Kindlasti Keskerakond seda toetab. Aga mulle on näiteks kirjutanud väga mitmed logistikafirmad ja ‑ettevõtjad, kes on öelnud, et kütuseaktsiisi pärast on päris mitmed logistikafirmad läinud pankrotti ja oma uksed sulgenud. Eelmisel aastal sai päris palju selliseid uudiseid lugeda näiteks Äripäevast. 

Meil on nüüd ju ka automaks rakendunud ja 1. maist tõusid kütuseaktsiisid. Kui suureks te peate tõenäosust, et selle tõttu võivad veel erinevad logistikafirmad pankrotti minna, just Eesti omad? See tähendab, et meid hakkavad teenindama välismaised logistikafirmad. See omakorda võib omada mõju kaupade hindadele ja üleüldse hinnatõusule. Kas teie näete sellist ohtu, kui me täna seda eelnõu ei peaks vastu võtma?

Aitäh! Väga asjakohane küsimus. Tõsi, viimaste aastate jooksul me oleme kahjuks lugenud väga suurte, tugevate ja väga pika ajalooga Eesti transpordiettevõtete pankrotti minemisest. Üks oluline pool ongi olnud see, et lihtsalt ei tulda enam [omadega] välja, kuna enam ei käida Venemaa poolel, kus varasemalt kompenseeriti seda Eesti kallist kütust, seal [tangiti] ja siis sai siia tulla ja teha mingeid sõite. Enam ei ole see võimalik. Meile Eestisse tulevad Lõuna-Euroopa poolt odavamad vedajad sisse ja Eesti konkurentsivõime, Eesti ettevõtete konkurentsivõime on väga tugeva löögi all. Kahjuks on neid veel, kes [tegevust] lõpetamas on.

Rääkimata sellest, et sellesama veoteema juures on meil siiamaani lahendamata see, et me suudame küll väga hästi pitsitada Eesti autovedajaid ja neilt kõikvõimalikke makse kätte saada, aga nendelt, kes tulevad siia väljastpoolt, teevad siin vedusid, me ju tegelikult teekasutustasusid kätte ei saa. Meil on siiamaani piiri peale välja ehitamata süsteem, mis suudaks ära [registreerida] need [vedajad] ja saada nende käest kätte teekasutusraha. Me peaksime selliste asjadega tegelema, et kõigilt, kes kasutavad meie maad transiidina või toovad siia asju väljastpoolt, me võtaksime kõigepealt [tasu]. See on meil täiesti lahendamata. Oma ettevõtjat on lihtne pigistada, selle [raha] me saame siin kätte, aga välismaalasega hakka äkki veel võõrkeeles rääkima ja nii edasi. See ei ole okei. Tegelikult see ei ole selle eelnõu teema, aga meil on vaja ära lahendada ka see, kuidas me saame Eestit transiidi jaoks [kasutavad] ja siin [sõitvad] välismaa ettevõtete [veokid] ka tegelikult panna meie teede kasutamise eest maksma.

Aivar Sõerd, palun!

Teie eelnõu koosneb nagu kahest osast, seal on kaks maksulangetust: aktsiisilangetus ja käibemaksulangetus. Räägime käibemaksust. EKRE oli mõned aastad tagasi valitsuses, lausa rahandusministri portfell oli teil, ja valitsust juhtis Keskerakond. Keskerakond on veel suurem käibemaksulangetaja kui teie kogu oma seltskonnaga. Tookord jäi teil see käibemaks langetamata, kuigi teil oli 2019. aasta valimistel lausa see lubadus. Kuidas siis niimoodi juhtus, et teilt ei tulnud seda otsust?

Aitäh, Aivar! Rõõm kuulda. Ma sellest küsimusest eeldan, et sinu taha see hääletus täna ei jää. Sellele ettepanekule tuleb sinu poolthääl ilmselt ära, ma saan nii aru. Nüüd on see võimalus, proovime täna uuesti seda, mis ühel hetkel läbi ei läinud. Tugevaid poliitikuid iseloomustabki see, et nad saavad aru, et kui mingi asi ei saanud mingil hetkel tehtud – ja palju on koalitsioonides neid asju, mis tegemata jäävad, kuigi neid taheti teha –, siis proovime uuesti. Me loodame täna sinu toetava hääle peale ka. Parandame selle vea.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eestis on praegu bensiini aktsiisimäär 24 senti kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär ja diislikütusel on see 12 senti kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär. Kui reformierakondlane siin kõrval rääkis enne, et siin on midagi nagu valesti, siis minu meelest on esiteks vale see, et kunagi lubati meile, et kogu kütuseaktsiis läheb teede remondiks. Nüüd on Reformierakond öelnud kuldsed sõnad: raha läheb igale poole. Ammugi enam ei lähe see raha teede remondiks. 

Kas Eesti võiks taotleda Euroopa Liidult üldse erandit, et tõmbame kütuseaktsiisi, bensiini‑ ja diisliaktsiisi nulli? Meil on siis kütusehinnad alla euro, see soosiks meie ettevõtlust. Kas või aastaseks perioodiks. Mis te arvate sellest mõttest, et küsida Euroopa Liidult erandit ja tõmmatagi aktsiisid täiesti nulli diisli ja bensiini puhul?

No ma toetan seda, ma toetan seda mõtet. Aga ma olen ka realist. Meil on selline valitsus, et ametkondade juhid ütlevad päris otse välja, et näiteks energia vaates ei peagi kuidagi arvestama Eesti inimestega, Eesti ettevõtjatega ja nii edasi. Meil on kahjuks selline valitsus, kes avalikult ütleb, et Eesti inimese ja Eesti ettevõtja hakkamasaamine ei olegi nende prioriteet. Prioriteet on see, et Euroopas kiidetaks ja öeldaks, et tublid olete. Kui sealt öeldakse, et hüpake, siis siin ei küsita, vaid kohe hüpatakse, kuhu iganes. 

Neid asju on palju, mille puhul Eesti peaks erisusi küsima, neid asju on peale selle veel mitmeid. Tõsi, et täna on meie ettepanek siin eelnõus [langetada] kõik need aktsiisid Euroopa Liidus lubatud miinimummääradeni. Aga arvestades seda, kui tugevalt Eesti on pihta saanud – siin võib ka julgeolekuaspekti esile tuua, meie piir on Euroopa Liidu välispiir –, ma ei näe mingit põhjust, miks ei peaks Eesti valitsus küsima erisust selleks, et Eesti majanduse ja ettevõtluse uuesti jalgadele saada ja jätta meie inimestele töökohad alles. 

Aga jutt sellest, et raha pole või kust need vahendid võetakse – no ma pean jälle meelde tuletama, et 2023. aastal oli 100,4 miljonit MKM‑i eelarves topeltkirjena, millel ei olnud üldse mingit tegevust taga. Sama asi. Me rääkisime, et meil raha pole, ja siis me hakkasime automaksu tegema, eks. See aasta ehk 2025 oli jälle [eelarves] 100 miljonit, kuid ministrid isegi ei teadnud, et gaasijaama jaoks on 100 miljonit eelarvesse pandud. Vaidlesid omavahel leheveergudel, kas on või ei ole. 

Meil on geniaalne plaan, et miljardid panna tuuleenergiasse, mis on ju selgelt poliitiline otsus. Aivar, see on ju poliitiline otsus. Te olete otsustanud, et te tahate panna miljardi tuuleenergiasse. Mõni teine koalitsioon ei teeks seda, see teine koalitsioon võib-olla mõtleks, et liigume kiiresti edasi sellega, et tuumaenergia saaks tulla, hakkame seadusandlusega tegelema, hakkame inimesi koolitama, mõtleme lahendusi, kuidas sinnamaani põlevkiviga edasi minna, kuni tuumaenergia Eestisse jõuab. Jätame ära selle vaheetapi, selle tohutu kalli, röövelliku hinnaga energiatootmise ehk tuulikud. Aga need on poliitilised valikud, te ise teete neid valikuid. 

Rääkimata Rail Balticu ehitusest. Isegi meie naabrid räägivad, et miks nad üldse Eesti poole ehitama peaks, nad saavad aru, et Euroopa poole on neil vaja minna, aga Eesti vaadaku ise, kuidas ühendatud saab. Selliseid asju on [kuulda olnud]. Ja teie surute selle Rail Balticu ehituseks iga aasta sadu miljoneid eelarvekulu, rääkimata sellest, mis see maksma hakkab siis, kui see valmis saab.

Jutt sellest, et meil ei ole üldse raha, et meil on väga keeruline – raha on alati vähe, alati on seda vähe. Raha võiks alati rohkem olla, ükskõik mis eluvaldkonnas, kas riigieelarves, kodus või ettevõttes, alati võiks raha rohkem olla. Aga meil on olukord, kus me kanname aastast aastasse 750 miljonit kuni miljard eurot [järgmise aasta eelarvesse] üle. Ma möönan, et seal on sellist raha, mis on mõeldud sellise projekti jaoks, mis on pooleli, aga mida ei ole jõutud ära teha, ja nii edasi. Kõik see ei ole selline raha, mis jäi kulutamata sellel põhjusel, et lihtsalt ei leitud rakendust. Aga need on väga suured summad. 

Selles me oleme Aivariga tõenäoliselt ühel meelel, et Eesti rahandus vajab ülevaatamist ja ka korrastamist. Neid probleeme meil tõesti on.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma siis vastan Aivari küsimuse peale, miks me ei alandanud. Kulla sõbrad! 10. märtsil, see on kaks kuud tagasi, lammutati eelmine koalitsioon ära ja hakati parempoolset valitsust tegema jutuga, et nüüd hakatakse makse alandama. Nüüd on kaks kuud mööda läinud, ei ole mingist maksualandusest kippu ega kõppu. Ma tuletan meelde, et 26. aprillil 2019 astus ametisse tollane valitsus ja kaks kuud hiljem, 1. juulist olid esimesed maksulangetused jõustunud. Nii et tegime küll maksulangetusi, natuke hiljem tegime diisliaktsiisi langetuse, ja muide valmistasime ette ja oli juba kooskõlastusringil toiduainete käibemaksu alandamise plaan. Lihtsalt siis oli vaja liberaalsel režiimil pikali joosta hea valitsus, kõigi aegade parim valitsus. 

Käibemaksu langetuse kohta ma ütleks niimoodi, et kõik arvutused, mida meile nii-öelda spetsialistid on [esitanud], on ju ka vastu taevast lennanud, nii selles osas, mida nad on öelnud tõstmise kohta, mis tuleb – ei ole ju tulnud, nii nagu me hoiatasime –, kui ka selles osas, mida nad on öelnud selle kohta, et kui me midagi langetame, siis kui suur auk tekib riigieelarvesse. Kuidas me üldse saame võtta tõsiselt ühtegi reformierakondlast või nende prognoosi?

Aitäh! No ei saagi tõsiselt võtta. Ma esmaspäeval kuulsin siin kummastusega, kuidas sotsiaaldemokraatide juht, kes on nüüd opositsiooni kukkunud, võitles ja rebis siin särki, et on vaja hakata toiduainete käibemaksu vähendama. Kui mitu korda EKRE ja tõenäoliselt ka Keskerakond tegid seda ettepanekut selle valitsuse ajal, siis, kui sotsidel oleks olnud võimalus see [ettepanek ellu viia], aga need eelnõud hääletati siin tuima näoga maha: ei, pole katet, ei ole toimet. Kõik vastused olid sellised, et see ei muuda mitte midagi, ettevõtted on ahned, võtavad selle vahe kohe endale ja nii edasi. Nüüd rebitakse siin särki ja räägitakse, kuidas on vaja hakata hirmsasti võitlema toiduainete käibemaksu alandamise eest. See ongi õige, aga see silmakirjalikkus on nii tülgastav, et seda on lihtsalt raske kannatada.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma nõustun kõigi teie sõnadega. Aga võib-olla ütlen Reformierakonnale veel meeldetuletuseks, et kui Keskerakond ja EKRE olid valitsuses, siis me polnud Euroopas kõige suurema majanduslangusega riik ja ka mitte kõige suurema hinnatõusuga riik. Eesti ettevõtted ei pannud järjest oma uksi kinni. Ka COVID‑i kriisist me suutsime väga hästi välja tulla ja Kaja Kallase valitsus sai hea käekäiguga Eesti majanduse too hetk enda kätte nagu kandikul. Ja et paari aastaga viia Eesti niivõrd keerulisse [olukorda], no see peab ikkagi olema eriline oskus.  

Rail Balticu kohta oli teil väga õige kommentaar, et põhimõtteliselt me ehitame mitme miljardi eest kiiret rongiliini Tallinnast Läti piirini. Tellime ka ronge. Seejuures pole teada, kas me ka ise suudame selle [raudtee] lõpuni ehitada. Varsti istume me kõik nendes 70 miljonit maksvates rongides Ülemiste terminalis ja me võime neis võib-olla mingisuguse kodukohviku avada.

Aitäh!

Aga mis on teie hinnang: kas praegu on viimane hetk see muudatus ära teha, et igasugused aktsiisid peaksid minema ikkagi teedeehitusse?

Aitäh, hea küsija! Vaatame ühiskonda tervikuna. Vähemalt minule on inimestelt tulnud tagasiside, et kui räägitakse ühest või teisest maksutõusust, siis inimene ütleb, et ta on võimeline sellest aru saama veel siis, kui riik talle päriselt näitab, kuhu see maksuraha läheb. Kõik mäletavad, et kui omal ajal kütuseaktsiis kehtestati, siis oli jutt, et nüüd me hakkame ehitama teid, teeme teed korda ja nii edasi. Aga mis on tegelikkus? Omavalitsuste rahastamine on veelgi vähenenud, teede olukord on veelgi halvemaks läinud. Meil on teeinfra ehituse rahastus üks aegade madalamaid, mis meil olnud on. See on päris hull. 

Tegelikult on selge, et ka aktsiiside puhul, mida konkreetselt ühe või teise asja jaoks [kehtestatakse], oleks mõistlik ära näidata, kuhu see raha läheb, mida sellega tehakse. Siis saab ka maksumaksja aru, milleks ta ühte või teist maksu maksab.  

Praegune olukord on täpselt selline, et inimesed tegelikult ei mõista, millega mida tehakse. Kui vastus on selline, et raha kulub igale poole, nagu neid legendaarseid vastuseid siin saalis on ministrite poolt antud, siis tekibki küsimus, et mis toimub. 

Ma olen selles mõttes üsna skeptiline, et kas varimajandus ei või hakata ka Eestis tõusma. Inimesed on viidud sinnamaani, nende meeleolu on selline, et nad ütlevad, et nad optimeerivad oma makse nii, kuidas vähegi suudavad, sest sellisele riigile, kes käitub nendega sedasi, ei taha nad makse maksta. Kahjuks on see päris valdav trend ja see on ka riigi toimimise ja riigi julgeoleku aspektist väga ohtlik.  

Aga tulen veel Rail Balticu juurde tagasi. Tõsi, see on üks selline projekt, mille saatusest me tegelikult ei tea veel midagi. Ainult riigil on võimalik teha seda, et ta ehitab taristuobjekti, mille jaoks on suur osa maadest veel omandamata.

Mina ei ole üldse optimistlik, et Rail Balticu maad lähiaastatel selle ehitamise jaoks suudetakse ära omandada ja [need vaidlused] kohtuastmetes ära vaielda. Suur hulk sellest maast on veel omandamata, rääkimata sellest, nagu te just ütlesite, et on väga suur oht, et me ehitamegi kiire raudtee Eesti-Läti piiri peale välja ja sellega asi lõpeb. Pärast seda me veel jagame Euroopa Liidus neid kulusid koos Läti ja Leeduga, mis tuleneb sellest, et kõik riigid äkki ei ole olnud nii usinad nagu Eesti. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eestis on elektri hind olnud viimastel aegadel sageli Euroopa keskmisest kõrgem. Kõrged hinnad löövad eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid ja puudutavad just maapiirkondade elanikke, kellel elektrist sõltuvad nii küte kui ka veevärk. Kõrged hinnad löövad väga valusalt ka Eesti ettevõtteid. Eesti ongi viimastel aegadel konkurentsivõimelt tugevalt langenud. Aga elektriaktsiis on üks hinnakomponent, mida riik saaks ise reguleerida. Kuidas te arvate, kas riik saaks siin ettevõtjatele appi tulla ja mis see endaga kaasa tooks?

Aitäh, hea küsija! Asjakohane küsimus jällegi. Loomulikult saab riik vaadata üle ka elektriaktsiisi. Selle vähendamine annaks samasugust efekti, see leevendaks nii inimeste otseseid kulusid kui ka ettevõtjate kulusid. Energiamahukaid ettevõtteid aitaks see kõige rohkem. 

Aga meie fundamentaalne probleem on see, ja see on juba pikaajaline probleem, et minu arust meie ametkonnad ei mõtle alati läbi neid samme, miks me midagi teeme. Ma tulen jälle tagasi 2018. aasta juurde, kui sai tehtud Eesti ja Läti kolmas ühendus. Enne seda oli ju Eesti ja Soome elektri hinna vahe oluliselt väiksem, kui see täna on. Ma ei kujuta ette, et ettevõtja ei mõtle oma äriplaanis läbi, kuidas ta saab hakkama järgmine või ülejärgmine aasta. Kui me pere-eelarvet teeme, siis me mõtleme ka läbi, missuguseid kulutusi ja miks me teeme.

Minu jaoks on siiamaani arusaamatu, kuigi seda proovitakse kaitsta erinevate argumentidega, miks oli vaja teha see Eesti ja Läti kolmas ühendus enne ära kui Estlink 3. Pärast seda, kui tehti ära kolmas ühendus, me liigutasime põhimõtteliselt Eesti ka sinna kallima hinnaga tsooni. Soomest ei tule enam energiat nii palju peale, kui me saame vabalt ära anda. Ma oleksin saanud sellest loogikast aru, kui me oleksime teinud enne ära Estlink 3 ja siis oleksime teinud ka kolmanda Läti ühenduse. Aga ma ei ole ausalt öeldes päris lõplikke vastuseid saanud, kuigi ma olen seda küsinud. Pigem on see selline investeeringu kaitsmise jutt, miks seda vaja oli ja nii edasi. 

Meil on selliseid otsuseid kahjuks tehtud mitmeid, rääkimata mingi vagunipargi mahamüümisest ilma rahata sisuliselt ja nii edasi ja nii edasi. Meie fundamentaalne probleem on see, et meie ametnikel puudub vastutus tehtud otsuste eest. Kui vastutust ei ole, siis sa võid sisuliselt võtta vastu milliseid otsuseid tahad, sinuga midagi teha ei saa. Ma arvan, et selliseid otsuseid, nagu riik on teinud, erasektoris tihti tehtud ei oleks.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt on see samasugune küsimus, nagu oli minu kolleegil, aga ma püüan ikkagi vastust saada. See küsimus võiks olla küll rohkem suunatud valitsusliikmetele, kellele ma olen seda ka esitanud, aga kunagi pole vastust saanud. 

Eestis on alati uhkusega räägitud, kui soodne ettevõtluskliima meil on. Aga kõik need maksud, mis on sisse viidud, põhimõtteliselt [seavad] selle kahtluse alla. Käibemaksu tõstmine oli valitsuse katse eelarveauke täita, kuid sellega karistati kõigepealt tarbijaid, sõltumata nende sissetulekust. Kõrgem käibemaks tähendab kallimat toidukorvi, kõrgemaid arveid ja väiksemat ostujõudu ning tervikuna kahjustab see majandust. Võib-olla oskate öelda, milles see saladus on, miks niimoodi tagurpidi tehakse, nii et seda majandust just alla lastakse?

Aitäh! Ma arvan, et ma ei avalda siin mingit väga suurt saladust, kui ma ütlen, et suur hulk otsustajaid tegelikult ei tea, mille üle nad otsustavad. Ma toon näite. Kui EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus arutas alkoholiaktsiisi allatoomist, kui olid need arutelud, siis ametnikud ikkagi päris jõuliselt selgitasid, et see ettepanek, mis tehtud sai ja millega valitsus tegeles, ei tööta mitte kuidagi, sest tegelikult ei olegi nagu enam piirikaubandust ja mingit busside liikumist. Mina võtsin selle aja ja kuigi ma elan ise Raplas, tulin ma selleks Tallinnasse ja sõitsin ühel hommikul Tallinnast Iklasse ja üle Ikla Läti alkomarketi parklasse vaatama, mis seal toimub. Ma võtsin selle aja, et ma teaks, millest ma räägin, valitsuse laua taga ka, et ma mitte lihtsalt ei arvaks. Tegelik olukord oli see, et see trass oli busse täis, nii minnes kui ka tulles, siis, kui ma läksin Läti poole, ja siis, kui ma tagasi tulin. Parklad olid rahvast täis. Aga see kuvand, mida hakati ametnike poolt looma, oli see, et te olete välja mõelnud mingi probleemi, mingit piirikaubandust ei ole või no midagi on, aga see ei ole märkimisväärne. 

Kuhu ma tahan jõuda? Ma arvan, et tihti valitsejad teevadki selle arvutuse lihtsalt Exceli baasil. Hea lihtne, liidame mingid arvud kokku, korrutame läbi, ma ei tea, rahvaarvuga, ettevõtjate arvuga, ja siis ongi hästi. Ei ole. Ainuüksi juba see näide, et sa pead ikka päris eluvõõras olema, kui sa ei saa majandusministeeriumis aru, et inimesed veavad ju siia massiliselt ehitusmaterjali Leedust ja Poolast. See ei ole mingi saladus. Kes täna Eestis midagigi ehitama hakkab, see ei osta ju materjali Eestist. Need maksud jäävad Eestisse tulemata, käibemaks jääb tulemata. Transport võetakse ka Poolast ja Leedust. Massiliselt veetakse ehitusmaterjali sealtpoolt, sest hinnavahe on nii oluline. Kui mina seda tean ja minu tuttavad ja ka ettevõtjad räägivad, et nad seda teevad, siis ei peaks see olema mingi saladus ka ministeeriumile. See on see koht, kus nende arvutuste juures neid komponente tegelikult arvesse ei võeta või kui võetakse, siis minu hinnangul ikka väga tagasihoidlikult. Me ei saa lihtsalt teha väga lihtsa kirjemeetodil arvutuse. Seesama automaksu või auto registreerimise tasu alalaekumine on näide selle kohta, et tuldi ühtede numbritega, tehti arvutused ära ja nüüd me tegelikult näeme, et alalaekumine on väga suur, võrreldes selle prognoosiga, mis oli. Ehk minu soovitus ametkondadele on see, et palun võtke aluseks konkreetsed lähteandmed, tehke selgeks, mille kohta te memosid koostate ja mida te poliitikutele ette annate. Selge, et ega poliitikud ei jõua ka kõiki asju endale selgeks teha, aga kui lähteandmed memodes, mis valitsuse liikmetele antakse, on ebatäpsed ja ei sisalda kõiki õigeid andmeid, siis see võib ka olla üks põhjus, miks mõni asi kukub välja nii, nagu ta kukub.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Mul oli möödunud laupäeval väga huvitav kohtumine ühes Rakvere restoranis. Üks daam tuli ligi ja ütles, et tal on nii hea meel, ta on minu poolt hääletaja, ja siis hakkas seletama, miks. Ta ütles, et niipea kui teie tulite võimule, te viisite kolme kuuga mitu olulist lubadust ellu, ja üks nendest oli aktsiiside alandamine, neile tulid siis restorani inimesed, sest see kohe mõjus, piirikaubandus kadus, neil hakkas liikumine toimuma. Ta ütles, et ta on kindlalt edaspidi ka [minu valija], sest ta näeb, kuidas me lubadustest kinni peame. Siis ta võrdles seda praeguse olukorraga. Ma ütlesin, et ta on ju niigi õnnelik, tal on veel töökoht olemas, aga paljudel majanduskitsikuse tõttu enam ei ole. Ta ütles, et tõesti, laupäev on nüüd nagu esmaspäev, kauaks temalgi seda töökohta, inimestel pole raha ja ei saa lõpmatult hinda tõsta. Kas sinu kogemus tollest ajast ja sinu vaatlus kinnitab sedasama, et see mõjus teenindussektorile?

Absoluutselt, loomulikult. Mitte ammu ei olnud ka see aeg, kui tõsteti jälle ju majutussektori makse. Need kõik mõjuvad, need kõik mõjuvad. 

Tulen jälle EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse aja juurde tagasi. Need aktsiisilangetused tegelikult töötasid. Ma mäletan, siis oponendid ka rääkisid, et see ahne kapitalistist ettevõtja võtab selle vahe kõik endale ja mitte midagi ei saavutata. Sama laul, mida meile rääkis Kaja Kallas siin kogu aeg, kui olid ettepanekud erinevaid makse alandada. See ei vasta tõele, ettevõtjad tulid sellega kaasa, sest nad said aru, et keda nad petavad, kas oma rahvast või. Ega ettevõtja ei ela ühe päeva plaaniga, ettevõtja vaatab pikemalt ette, kuidas ettevõtlusega hakkama saada. Ta ei saa lubada endale sellist asja, et räägin ühte ja teen teist. Ettevõtjad tulid sellega kaasa. Mul ei ole küll põhjust arvata, et ettevõtjad ei tuleks ka praegu kaasa, kui käibemaksu ja aktsiise langetataks. Alati on neid, kes petavad, või ütleme, kelmitavad, neid on alati. Aga valdavas osas on Eesti ettevõtjad väga tublid ja kindlasti tulevad sellega kaasa. 

Ma tahan veel öelda otsustajatele, ka ametnikele, et ettevõtjate [muret] alahinnatakse seetõttu, et nad ei tee suurt kisa. Ettevõtjad on üldiselt selline seltskond, kes ei kisagi kogu aeg. Nad ongi ettevõtjad selle pärast, et kui nad näevad, et neil tehakse riigis olemine ja ettevõtjaks olemine nii keeruliseks, et siin ei ole võimalik [tegutseda] või see ei ole enam kasumlik, siis nad lähevad ära. Nad ütlevad korra, ütlevad kaks, aga nad ei kisa. Nad hakkavad sättima asju, et minna kuskile mujale või teha äri kuskil mujal, kus see on mõistlik ja kus neile ka midagi jääb. Mulle tundub, et see on ka üks selline aspekt, mida meie otsustajad tegelikult tihti ei taju või millest aru ei saa. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui me neid aktsiise siin langetame, siis see langetus kajastub lõpuks ka toiduainete hinnas, kõik see [kajastub] toiduainete lõpphinnas. Ka käibemaksu vähendamine oleks mõistlik, sest see ju toob toiduhinnad alla. 

Aga ma tahtsin öelda, et vastutus peaks olema ka poliitikutel. See tuleks ka selgeks teha. Mitte ainult ametnikud, vaid ka poliitikud peavad vastutama, kui nad teevad selliseid valeotsuseid. Me oleme näinud praeguse koalitsiooni ja ka Reformierakonna eelnevate koalitsioonide puhul, et nad pole suutnud meid rikkaks maksustada. Me oleme kogu aeg makse tõstnud, aga ei ole rikkaks saanud. Siit nendele ka teavitus, et rikkaks ei ole võimalik maksustada. 

Kas see on nagu abikäsi koalitsioonile, et proovime teha Eesti rikkamaks, et ettevõtlus toimiks ja inimestele oleks toiduained hea hinnaga [kättesaadavad]?

Aitäh! Väga õige küsimus. Jah, seda võib küll nimetada abikäe ulatamiseks koalitsioonile, aga ma ütleks pigem, et see on juba üsna meeleheitlik appikarje, millega me ütleme koalitsioonile, et tehke silmad lahti ja vaadake, mis toimub. 

Ma olen üsna kindel, et komisjoni esindaja tuleb ja hakkab rääkima sellest, et raha ei ole, ja toob siin lagedale arvutused, mis talle ministeeriumist on kaasa antud. Aga ta ei arvestata sellega, kui palju aktsiiside ja käibemaksu langetamise tõttu ettevõtteid alles võiks jääda, maksumaksjatena alles, tööandjatena alles, tööandjatena nendele inimestele, kes saavad palka edasi. 

See raha tuleb kõik ühiskonda tagasi. Esiteks ei lähe need [inimesed] riigi sotsiaalhoolekande peale, et hakkama saada, ja teiseks, nad maksavad riigieelarvesse maksu. Ehk ei ole jälle nii, et 1 + 1 ja ongi 2. Ei ole. Tegelikult on siin palju rohkem halle toone ja maksude tagasilaekumist, kui lihtsast arvutusest võib-olla esialgu välja paistab. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Just eile jõudis ka minuni see teema, millest on palju räägitud, kuidas Eesti inimesed lihtsalt lähevad Eestist ära. Üks mu väga hea sõber, tuttav teenindussektorist, ütles, et septembrist nemad abikaasaga, noored inimesed, kolivad Hispaaniasse. Ettevalmistused käivad. Kui vaadata, miks nad kolivad Hispaaniasse, siis nad ütlesid, et see [põhjus] on igapäevaeluga hakkama saamine siin. Ettevõtlusega ei ole mõtet enam tegeleda, eks ole. Hispaanias on toidu käibemaks 4%. Hispaanias on hea toit, eks ole, päike paistab, kliima on hea, inimesed sõbralikud. Me jääme jälle kahest noorest inimesest, Eesti maksumaksjast ilma. See on massiline, see on epideemiline, mis praegu toimub, see väljaränne. [See toimub] just nimelt sellepärast, et Eestis elamine on tehtud muu hulgas nende maksude tõttu väga raskeks ja kohati ka võimatuks.

Aitäh!

Nii meie inimesed ära lähevadki. Kuidas sa nagu perspektiivis vaatad, kuhu me niimoodi välja jõuame?

Väga hea küsimus! Ma pean ennast jälle kordama, aga kogu see käitumine selle maksuralliga on väga sarnane selle üleüldise käitumisega. Me kõik mäletame siin saalis, et kui see Riigikogu koosseis esimest korda kokku tuli, siis kõige esimene seadus[eelnõu], mis siin üle anti, oli perehüvitiste vähendamise teemal. Perehüvitiste vähendamine! Võtsime perede rahastust ja toetust väiksemaks, kuigi [pered] on meie põhiseaduse kaitse all. Ei läinud palju aega mööda, kui me menetlesime siin väga olulise punktina seda, et samasoolised saaksid abielluda. Ja siis me kuuleme, et on probleem, inimeste arv väheneb Eestis. Peame tooma kuskilt Kasahstanist, või ma ei tea, Usbekistanist inimesi siia Eestit üles ehitama. 

Huvitav, milline sõnum võiks noorele perele olla see, et me teie toetusi vähendame, peretoetusi vähendame, aga samasoolistele anname õiguse abielluda, sest see on väga oluline. See koosseis ja tolleaegne koalitsioon alustas sellise sõnumiga Eesti rahvale ja riigile, mis läheb täpselt samasse mustrisse muude asjadega. Kui me vaatame muid tegevusi, siis näeme, et need on tehtud täpselt samas mustris. 

Siinkohal on perspektiiv tume, ma ütleks. Hädasti on vaja valitsuse vahetust. Hädasti on tegelikult vaja erakorralisi valimisi. Sellepärast, et perspektiiv on ikka väga tume. Me peame siin veel poolteist-kaks aastat jätkama samasuguse valitsemise all. Selle ajaga läheb veel suur hulk inimesi [Eestist] ära ja me ei tee sisuliselt mitte midagi selleks, et tuua oma Eesti inimesi tagasi. 

Sellega me ei tegele, et oma Eesti inimesi tagasi tuua. Me katsume tuua siia võõraid sisse. Ma küsin, et kui ühel päeval need inimesed, kes meil siin ümberringi on, näiteks ukrainlased või keegi Usbekistanist, ei ole enam nõus tegema [mingit] tööd, kas me siis hakkame filipiinlasi sisse tooma. Aga kui filipiinlased ei ole ka enam nõus [seda tööd] tegema, mis me siis teeme? See ei ole ju mingisugune väljavaade. Aga see tume pilv meie kohal on ja sinnapoole me praegu liigume. Tegelikult on meil hädasti vaja erakorralisi valimisi. Rahvas peab uuendama Riigikogu liikmete mandaati.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt teeb lühikokkuvõtte rahanduskomisjoni arutelust ja seal langetatud otsustest hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas eelnõu 594, seda esimeseks lugemiseks ette valmistades, käesoleva aasta 8. aprillil. Eelnõu tutvustas algataja esindajana Rain Epler. Eelnõu sisu eelnev kõneleja juba selgitas, ma ei hakka seda üle kordama. 

Järgnevalt teen ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Ma ei tee lühiülevaadet, ma teen täispika ülevaate. (Juhataja naerab.) Kõigepealt tutvustas Rain Epler eelnõu eesmärke ja sisu. Käibemaksumäära langetamise eesmärk on vähendada Eesti tarbijate ja ettevõtete energiahindade tõusust tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööturgu.

Komisjoni liikmel oli ka küsimus. Tanel Tein, hea kolleeg, küsis, kas on koostatud arvutused, kui palju pakutud eelnõu jõustumise korral laekub riigikassasse täiendavaid vahendeid. Rain Epler vastas, et kui eelnõu esitati, olid olud ja arvutused erinevad võrreldes tänasega. Ehk siis tuleb teha uued arvutused.

Siis võttis sõna Rahandusministeeriumi esindaja Lauri Lelumees. Tema selgitas, et käibemaksudirektiiv ei lubagi kütuste suhtes, välja arvatud maagaas, sellist soodusmäära rakendada. Ta lisas, et kui EKRE fraktsiooni algatatud eelnõu peaks hakkama kehtima tänavu 1. augustist, siis võttes aluseks kõige suurema mõjuga kütused, nagu diislikütuse ja bensiini, näitavad aktsiisimõju arvutused, et ainuüksi käesoleval aastal põhjustaks aktsiisi alandamine 85 miljoni euro suuruse eelarve tulude kaotuse ja aastaks 2027 oleks see üle 200 miljoni euro aastas. Ehk pakutud muudatus ei ole rahaliselt kaetud ja Rahandusministeerium seda ei toeta.

Kolleeg Tanel Tein tegi veel algataja esindajale ettepaneku eelnõu üldse tagasi võtta eesmärgiga seda täpsustada ja täiendada. Aga Rain Epler ütles, et tagasivõtmise plaani ei ole.

Sellega meie arutelu lõppes ja komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail, aga see nihkus tänasesse. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kolmandaks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ettekanne oli nii põhjalik, et teile on ainult üks küsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ikkagi seda Reformierakonna valelikku käitumist, et pikalt-pikalt oli Eestis teeseaduses sätestatud, et kütuseaktsiis läheb teede remondiks, aga 2015 või 2014. aasta lõpul, Taavi Rõivase valitsuse ajal, see seos lõpetati? Kas arutati ka seda, kes oli siis rahandusminister ja miks selline otsus tehti? Või seda komisjonis ei arutatud?

Tõepoolest, seda komisjonis ei arutatud. Ma ei oska ka neid teie viidatud valeväiteid kommenteerida. Küll aga on teie enda eelnõus valeväide. Teie eelnõu seletuskirja kohe kõige esimene punkt ütleb, et eelnõu eesmärk on vähendada elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsust kasvust tekitatud hinnašokki. Ütleme niimoodi, et nafta hind on langenud viimase kolme aasta kõige madalamale tasemele. Ehk siis maailmaturul on naftahinnad langenud 2021. aasta tasemele. Nii et mis järsk nafta hinna tõus? Meie hinnad sõltuvad ju sellest. 

Millest me räägime? Maailmas suurendab naftakartell tootmist, Saudi Araabia suurendab tootmist, USA‑s tarbimine väheneb. See kõik on põhjustanud nafta hinna [languse]. Nii et teie väide, millele teie eelnõu üles ehitatud on, et eelnõu eesmärk on vähendada energiahindade järsust kasvust tekitatud hinnašokki, on valeväide.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No ma ei saa teid päris täpselt tsiteerida, sest mul ei ole meeles, kuidas te oma väited sõnastasite, aga mul riivas kangesti kõrva see, kui te rääkisite siin sellest, et kui suured kaotused riigieelarves tekivad, kui nüüd aktsiise langetada. Ma mõtlen selle peale, et mina ei ole rahandusinimene, erinevalt teist, aga minagi saan ju aru, et pole mitte midagi peale hakata selliste analüüsidega, mis on iseloomult lineaarsed, sellised aritmeetilised. Lihtsalt vähendame aktsiise, muud näitajad jäävad samaks, ja vaatame, kui palju vähem siis riigieelarvesse raha koguneb. Igasugune analüüs, millel üldse mingit mõtet on, peaks ju arvesse võtma ka kõnealusest muudatusest tulenevat tarbimiskäitumise muutumist. Nii nagu mina sain aru teie kirjeldustest, need analüüsid, millele te viitasite, seda ei tee. Minu küsimus ongi: milleks selliste lausprimitiivsete niinimetatud analüüsidega üldse opereerida, kui nad ei räägi meile mitte midagi reaalsuse kohta?

Küsimus on arusaadav, aga see küsimus on tegelikult eelnõu algatajatele. See on teie tegemata töö. Seda küsis komisjonis ka kolleeg. See oli ainuke küsimus, mis komisjonis küsiti. Tanel Tein küsis, kas eelnõu koostajatel on tehtud arvutused, kui palju laekub eelnõu jõustumise korral riigieelarvesse täiendavaid vahendeid. Ilmselt mõtles ta seda, et teil on see lineaarne vähenemine, aga kui maksud vähenevad, siis midagi tuleb majanduskasvust tagasi, et kas selle kohta on arvutused tehtud. Selle peale ütles eelnõu algatajate esindaja Rain Epler, et kui eelnõu esitati, siis olid ühed arvutused, aga need on tänastest erinevad ja tuleks teha uued arvutused. Aga tehke need arvutused ja esitage!

Helle-Moonika Helme, palun!

Ma ikka imestan [seda juttu], et maailmas nafta hind langeb. No seda me loeme ise ka, et langeb, aga kas te bensiinijaamade postide otsas toimuvat olete vaadanud? Ma saan aru, et teil on Riigikogu kuluhüvitised ja te ei pea raha lugema, eks ole. See ei ole muuseas vastu‑ või valeväide, et selle eelnõuga [tahetakse] tuua mingit osa nendest maksudest – Reformierakond on kõiki makse, aktsiise ja lõive tõstnud, inimeste taluvuspiir on käes – natukenegi allapoole. See ju kergendab inimeste olukorda, ka leevendab see hindade tõusu, sest bensiinijaamade postide otsas toimuvast tulenevalt on hinnad tõusnud absoluutselt igas sektoris, eks ole. Äkki lõpetaks selle maailmaturuhindadest rääkimise ära, see ei ole ju tegelikult see, millest me räägime, kui me räägime kõrgetest energiahindadest. Me räägime ikka sellest, mis on siin kohapeal. Minge vaadake, mis toimub väljas, nende bensiinijaamade hinnapostide otsas. Kas olete vaadanud?

Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest! Vaadake, minu roll on siin väga tagasihoidlik. Olen komisjoni esindaja ja annan edasi komisjonis toimunud arutelu. (Rahulolematu hääl saalist.) Me võime teha komisjoni väljasõiduistungi. Lähme käime bensiinijaamas, vaatame neid postihindu. Aga noh, ma ei saa oma rollist päris välja minna. Peale minu ettekannet tuleb läbirääkimiste voor, kus fraktsioonide esindajad saavad edastada oma muljeid ja poliitilisi seisukohti.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et te räägite siin rangelt komisjoni seisukohtadest. Ma ei mäleta, et ma oleks protokollist lugenud arutelust selle üle, et maailmaturuhinnad on nii palju langenud, mistõttu see seadus[eelnõu] oleks nagu kuidagi kohatu. 

Kas ma sain õigesti aru teie jutust, et tegelikult on Eesti 200 ja Reformierakonna seisukoht, et aktsiisid on väiksed ja neid peaks kordades tõstma, kuna maailmaturul on teie väitel hinnad kolme aastaga nii palju langenud? Kas te arutasite ka seda, et äkki peaks korrutama kolmega need, mis juba kehtivad? On see Eesti 200 ja Reformierakonna ettepanek? Kas oli selline arutelu teil komisjonis?

Ei, sellist järeldust ei saa teha ja sellist arutelu ka ei ole olnud. Aga ega teie ka faktide vastu ei saa. Naftahinnad on maailmaturul languses, need on langenud lausa 2021. aasta tasemele. See on oluline aspekt teie eelnõu kontekstis, mis räägib sellest, et selle eelnõu eesmärk on leevendada järsust kütusehindade tõusust tekitatud hinnašoki mõjusid.

Varro Vooglaid, palun!

Alustame sellest, et iga kell võivad need naftahinnad uuesti tõusma hakata. Selles mõttes ei ole teie enda argumentatsioon ka ajale vastupidavam kui see, millest lähtub eelnõu. 

Aga ma tahtsin öelda selle kohta, mis te enne ütlesite, et see on meie endi, kes me selle eelnõu esitasime, tegemata töö. Ei ole, sest meie ei tulnud nende numbritega vehkima, millega teie puldist vehkisite, et nii ja nii palju, nii ja nii mitusada miljonit jääb riigieelarves raha vähemaks, kui aktsiise langetada. Teie praegu vehkisite nende numbritega ja teie kasutasite selliseid analüüse, mis pole sisuliselt mitte mingisugused analüüsid. Nii et ei ole mõtet oma vigu kellelegi teisele inkrimineerida. 

Aga küsimus seisneb selles, et kas teile ei tundu, äkki meil on riigis puudu selline institutsioon, mis suudaks erinevate poliitiliste jõudude palvel teha teaduspõhiseid analüüse ja modelleerida näiteks seda, et kui muuta aktsiisimäärasid nii ja nii palju, millised protsessid siis stsenaariumi A, B, C, D või E korral võiksid realiseeruda. Ma arvan, et üksikutele Riigikogu liikmetele selliste mudelite ehitamine tõesti ei olegi jõukohane.

Ega see pole ka meie ülesanne. Meil ei ole neid instrumente ja meil ei ole oskust, et selliseid analüüse teha. Me tugineme siin analüütikute ja Rahandusministeeriumi arvutustele. Eesti Pank teeb arvutusi, kommertspankades on analüütikud, kes teevad arvutusi. Me võime paluda Arenguseire Keskust, võib-olla nemad aitavad neid teha. Aga vähemalt rahanduskomisjon oma töös tugineb ekspertide ja kvalifitseeritud analüütikute arvutustele.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Ega ei ole mõtet minna siin Reformierakonna trollimise lõksu. Kõik, mida nad riigirahandusest ja maksundusest on rääkinud, on ju täielik iba. Nad ei ole millelegi kunagi pihta saanud, nad süüdistavad kõiki teisi selles, mida nad ise kogu aeg teevad. Nad lubavad asju, mille teised on ära teinud. 

Ma ikkagi tulen selle juurde, et 10. märtsil sellel aastal oli meil nii-öelda valitsuskriis ja kuulutati välja uus, parempoolne valitsus. Selle uue, parempoolse valitsuse peamine uus lubadus oli see, et nad hakkavad nüüd makse langetama. Loomulikult, kui me küsime konkreetselt, et mis makse, no siis väga ei tule [vastuseks] midagi. Mööda on läinud kaks kuud. Võrdleme siis selle ajaga, kui EKRE valitsuses oli. 2019. aasta aprilli lõpus me astusime ametisse, kaks kuud hiljem ehk juuni lõpus või 1. juulist hakkasid kehtima uued, alandatud maksumäärad. Selleks ajaks oli eelnõu ette valmistatud, Riigikogust läbi läinud, [seadus] välja kuulutatud, [uued määrad] hakkasid kehtima. Ei olnud niimoodi, et kaks kuud hiljem me oleks alles arutanud, et meil on maru head maksulangetusplaanid. See kõik oli väga loogiliselt läbi mõeldud.

Antud eelnõu räägib aktsiisilangetusest, eelkõige aktsiisilangetusest. Ta räägib sellest, et aktsiisid tuleb langetada miinimumtasemele, mis Euroopa Liidus on. Jah, see on väga hea mõte, mis siit ka läbi käis, et me võiksime Euroopa Liidult küsida erandit ja langetada [aktsiisid] veelgi madalamale, kui need Euroopa Liidu miinimumid on. Osal vanematest liikmesriikidest need erandid on. Aga kui me alustaksime miinimumtasemest, siis kohe saaks diisli hinna alla, kohe saaks bensiini hinna alla, kohe saaks elektri hinda vähendada.

Meie enda kogemus, Eesti enda reaalne kogemus lähiminevikust ütleb, et sellistel maksulangetusel on, punkt 1, majandusele positiivne mõju. Teeme kokkuvõtte sellest, mida diislilangetus kaasa tõi: see lõpetaski ära piirikaubanduse, tõigi tarbimise Eestisse tagasi, mis tasakaalustas seda, et vähenenud maksumäära tõttu laekus eelarvesse [vähem] raha. Needsamad spetsialistid, kellest reformierakondlased kogu aeg meile räägivad, et kuidas spetsialistid ennustavad, need Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi spetsialistid ennustasid ulmelisi summasid, mis kõik pidid jääma riigieelarvesse laekumata, kui me makse langetame, sest nemad olid teinud lineaarse Exceli tabeli arvutuse: kui me langetame nii palju ja praegu on tarbimine selline, siis täpselt selle proportsiooni võrra hakkab maksu vähem laekuma. Ei ole ju nii! Päris majandus nii ei käitu, ettevõtjad nii ei käitu, inimesed nii ei käitu. Tarbimine tuligi Eestisse [tagasi], laekumine suurenes suurenenud tarbimise võrra. Samal ajal ettevõtete kulud vähenesid, nad said hindasid alandada, [nende toodang] muutus nii siseturul kui ka välisturul konkurentsivõimeliseks. Tulemuseks oli see, et nende käive suurenes ja ainuüksi käibemaksu laekumise suurenemise võrra tasandati ära aktsiisimaksu laekumise vähenemine. (Juhataja helistab kella.) Plussis olime! Plussis olime! Loomulikult mitte üleöö, aga plussis olime põhimõtteliselt vähem kui aastaga.

Head kolleegid härra Sõerd ja …

Alkoholiaktsiis on veel parem näide. Kõik rääkisid meile, et ei ole võimalik langetada, et see toob riigieelarvesse ainult suure augu ja eestlased hakkavad jooma. See kõik oli vale, mida rääkisid meile need nii-öelda spetsialistid, nii-öelda rahandusspetsialistidest alates ja nii-öelda tervisespetsialistidega lõpetades. Kõik oli vale! Unustage ära nende nii-öelda spetsialistide jutt. Te olete kõigega pange pand, refikad!

Tuletame meelde, mida te tegite, kui te tõite meile siia käibemaksu tõstmise eelnõud. "Oi, riigil on raha vaja, kuskilt peab ju raha tulema!" Nii, panite eelarvesse kirja, või ütleme, kõigepealt eelnõusse ja siis eelarvesse panite kirja mingisugused sajad miljonid, mida maksulaekumine pidi [juurde] tooma. Ei toonud – sellepärast et majandus ei käitu lineaarselt, ettevõtjad ei käitu lineaarselt. Ei tulnud seda raha, mida te oma eelnõudesse kirja panite. Sellepärast, et te olete lollid, ühe ja sama reha otsas tammute ja tammute. Lollid olete! Eelarvest ei tea midagi, maksudest ei tea mitte midagi. Tulite valitsusse tagasi suure hurraaga: "Meie hakkame eelarvet korda tegema!" Selle aja jooksul, mis te olete olnud valitsuses, on Eesti riigivõlg kahekordistunud. Sellepärast, et te olete lollid, te ei saa majandusest aru, te ei saa maksudest aru. Ja tulete meid veel õpetama! No vabandust, ei ole midagi õpetada, meil on teile õpetada.

Aitäh! See oli päris karm. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praegu arutame eelnõu, millega vähendatakse bensiini‑, diisli‑ ja gaasiaktsiisi ning käibemaksu uueks soodus[määraks] oleks 5%, mis kindlasti [avaldaks] positiivset mõju Eesti majandusele. Aga valitsus on juba teinud ja on tegemas veel otsuseid, mille mõju ulatub sügavale meie igapäevaellu, puudutades nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid. 

Algusest peale on rõhutatud, et need maksutõusud, mis on tehtud, on vajalikud eelarve tasakaalu taastamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks. Kuid tegelikkus on see, et need muudatused pärsivad majanduskasvu ning asetavad suurima koorma just kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele. Valitsuse ülesanne peaks olema majanduse elavdamine, eriti praegusel ajal, kui paljud ettevõtted püüavad kriisist taastuda. Kuid selle asemel koormame tarbijaid ja ettevõtjaid täiendavate maksudega. 

Kütuseaktsiisi tõstmine tähendaks kallimat transporti, kõrgemaid tootmiskulusid, ka tarbekaupade hinna vältimatut tõusu. Elektriaktsiisi tõus mõjutaks iga Eesti kodu, kuna elektri hind mõjutab kõiki eluvaldkondi, alates kodukuludest kuni tootmisprotsessini. Kui kütuse hind tõuseb, ei kannata mitte ainult autojuhid, see mõjutab kogu tarneahelat. Siin peaks ütlema, et eks see kütuse hind ole praegu natuke alla läinud, aga see ju, teate väga hästi, võib iga hetk jälle üles karata. See on selline tsükliline asi. 

Tootjad maksavad tooraine ja kaupade transpordi eest rohkem. Väikeettevõtted on sunnitud tõstma teenuste hinda, sest logistika muutub kallimaks. Tarbijad maksavad kõrgemat hinda igapäevaste kaupade eest, sest kasvavad kulud kanduvad edasi lõpphinda.

Ometi ei räägi valitsus sellest, kuidas need maksutõusud mõjutavad väiksema sissetulekuga peresid ja ettevõtete konkurentsivõimet. Elektri kallinemine on valus löök just madala sissetulekuga inimestele ja pensionäridele, kes ei suuda kasvavate kommunaalkuludega toime tulla. 

Paljud pensionärid seisavad dilemma ees, kas säästa elektrit või loobuda muudest hädavajalikest kulutustest. Eakad inimesed, kes oma tööga on aastate jooksul riigi üles ehitanud, on nüüd olukorras, kus elukalliduse tõus sööb ära nende pensionitõusu. Valitsus räägib solidaarsusest ja hoolimisest, aga tegelikult jäetakse pensionärid keerulisse olukorda. Elektriarved kasvavad, toiduhinnad tõusevad, nii et ravimid muutuvad kättesaamatuks. Kas nii näebki välja riigi hooliv suhtumine eakatesse?  

Käibemaksu tõstmine oli valitsuse katse täita eelarveauke, kuid sellega karistatakse kõiki tarbijaid, sõltumata nende sissetulekust. Kõrgem käibemaks tähendab kallimat toidukorvi, kõrgemaid arveid ja väiksemat ostujõudu. Eriti raske on olnud peredel, kelle kulutused on juba niigi pingelised. 

Eestis on alati uhkusega räägitud soodsast ettevõtluskliimast, aga need maksutõusud seavad selle põhimõtte kahtluse alla. Kui tootmine muutub kallimaks ja tarbimine väheneb, siis kuidas saame rääkida majanduse elavdamisest? Väikeettevõtjad, kes alles püüavad jalgu alla saada, satuvad paratamatult löögi alla. Kas selline ongi valitsuse nägemus majanduslikust stabiilsusest? 

Opositsioon on juba mitu korda küsinud, miks ei analüüsita teiste riikide kogemusi, kus raskustes ettevõtlust toetatakse, mitte ei koormata. Miks ei kaaluta kulude kokkuhoidu riigiaparaadis, selle asemel et käia lihtsamat teed ja tõsta makse? Miks ei viida sisse pangamaksu näiteks automaksu asemel? Kuidas selgitab valitsus oma plaani neile, kes juba praegu elavad vaesuspiiri peal?  

Me ei saa aktsepteerida maksutõuse, mis koormavad tarbijat rohkem kui kunagi varem ning vähendavad ettevõtluse konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 

Palun minut aega juurde. 

Kolm minutit juurde.

Need ohustavad vähekindlustatud [inimeste] ja pensionäride toimetulekut, tuues kaasa vaesuse süvenemise. Alternatiivsete lahenduste kaalumist, sealhulgas kulude ümbervaatamist riigi tasandil, [ei ole, ei ole ka] kompensatsioonimeetmeid madalama sissetulekuga inimestele, et hinnatõus ei tooks kaasa sotsiaalset kriisi. 

Head Riigikogu liikmed! Maksupoliitika peab olema õiglane ja läbipaistev. Meie ülesanne ei ole [täita] riigikassat ükskõik mis hinnaga, vaid tagada, et Eesti inimesed ja ettevõtjad saaksid hakkama ka rasketel aegadel. On vastuvõtmatu, et elukalliduse tõus surub meie inimesed vaesusesse ja ettevõtted raskustesse. Leian, et aktsiiside ja käibemaksu langetamine on hädavajalik ja õigustatud, see on nii majanduse kui ka Eesti tarbija [huvides]. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Vaatamata tulisele arutelule on juhtivkomisjoni otsus ja ettepanek jätkuvalt muutumatu: eelnõu 594 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 594 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 594 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunktini: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 595 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Martin Helme.

Nii, veel üks väga hea eelnõu. Siin tuleb küll öelda, et tulime appi koalitsioonile, parempoolsele, ennast parempoolseks nimetavale koalitsioonile. 

Pean uuesti selle kõik ära rääkima, et kaks kuud tagasi tehti meil Eestis valitsusremont ja kuulutati, et nüüd on võimul parempoolne valitsus. No millega parempoolne valitsus tõestab, et ta on parempoolne? Hakkab makse langetama. 

Maksusid on meil tõstetud, meil on viimase paari aasta jooksul tõstetud neid umbes 20 korda, ja peaaegu et ei ole maksu, või mitte peaaegu, ma ei tea ühtegi sellist maksu, mida ei ole Eestis tõstetud. Lisaks sellele on välja nuputatud terve hulk uusi makse, on tõstetud kõiki riigilõivusid ja trahve ja mida kõike veel. 

Nüüd tuli parempoolne valitsus, kes hakkab maksusid langetama. Küsid, et mis maks see on, mida te langetate, kas kõiki või. "Ei-ei, käibemaksu me ei langeta, tulumaksu me ei langeta, aktsiisi me ei langeta!" Selle [viimase] te hääletasite just maha. Tuleb välja, et vaid ühte jupikest ühest maksukobarast, mille te olete meile siin hiljuti teinud, tahetakse hakata siis, noh, natuke kohendama. 

Jutt on julgeolekumaksust. Me kõik teame, miks seda julgeolekumaksuks nimetatakse: sellepärast et julgeolekuargumendiga on võimalik põhimõtteliselt lehmale hapupiim ka maha müüa. Meil on vaja raha julgeoleku jaoks, teeme julgeolekumaksu! 

Milles seisneb julgeolekumaks? Kõigepealt me tõstame käibemaksu, siis me tõstame tulumaksu ja siis me tekitame ettevõtjatele uue ettevõtlustulu maksu. Ehk see on kolmest komponendist koosnev maksude tõus. Kusjuures kaks nendest maksudest on Eesti, ütleme, maksusüsteemis ja eelarvesüsteemis kandvad maksud: tulumaks ja käibemaks. Kolmas on ettevõtlustulu maks. Erikord, mis Eestis on, on olnud aastakümneid Reformierakonna au ja uhkus, nemad ei ole lasknud Eestis klassikalist ettevõtte tulumaksu tekitada, vaid meil on sisuliselt dividendimaks. 

Nüüd on kaks kuud mööda läinud ja ma kuulen ainult ritsikate sirinat. Ei ole maksualanduseelnõu, seda ei ole tulnud valitsusest, siiamaani ei ole tulnud. Kaks kuud on mööda läinud, mingit maksualanduseelnõu ei ole Riigikogusse jõudnud. Võib-olla on põhjus selles, et uus, parempoolne valitsus ikka veel, kaks kuud hiljem, peab koalitsiooniläbirääkimisi. 

Iga päev me loeme uudistest mingist pudi-padist, millega ühiskonda tekitatakse lihtsalt mingisugust müra. Näiteks, kas vanavanemad võiks ka saada emapalka? Nüüd me kõik arutame selle üle. Või arutame eutanaasia üle. Aga ärme arutame selle üle, et tuulikuid ehitatakse terve riik täis, ja ärme arutame selle üle, et riik on pankrotti aetud, ja ärme arutame selle üle, et riiki sõtta viiakse. Arutame näiteks vanavanemate võimaluse üle saada vanemapalka. Hoiame kõik inimesed kuskil mingisuguses absurditeatris. 

No me tulime siis koalitsioonile appi ja tegime julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamise seaduse. Mina loodan küll, et te täna seda tagasi ei lükka, kui te nüüd ikka parempoolne valitsus olete ja tulete parempoolselt makse langetama, kuigi kahe kuuga ei ole te saanud ühte lihtsat eelnõu siia toodud, millega need kolm maksukomponenti ära kaotataks, tagasi pöörataks.

Kusjuures, ma juhin teie tähelepanu, sõbrakesed, veel sellele, et need maksutõusud ei ole veel kehtima hakanud. Neid on lihtne ära kaotada. Pole veel kehtima hakanud, järelikult ei teki mingit kaotust. Isegi Aivar Sõerd saab äkki rahulikult magada, sest riigieelarvesse ei ole tulemas metsikut auku, kui te kaotate ära asja, mis ei ole veel kehtima hakanud. 

Kõik me tegelikult teame, et te olete selle raha juba ammu eelarvesse sisse arvestanud, te olete selle äragi kulutanud. See on RES‑i pandud, see sõidab juba teisel pool järgmist kümnendit, see raha on juba ära planeeritud. Nii et loomulikult ei kavatse te seda maksu ära kaotada, me teame seda kõik. Aga rääkida on siin ju hea. 

Kusjuures eriti tore on see, et Michal ei räägi mitte julgeolekumaksu ärakaotamisest, vaid nüüd ta räägib sellest, kuidas inimestele jääb rohkem raha kätte. "Me jätame inimestele rohkem raha kätte! See on tore, kui tulumaks langeb, inimestele jääb rohkem raha kätte!" Kui oli käsil julgeolekumaksu tekitamine, siis oli kõigil solidaarne kohustus aidata riiki kaitsta, aga nüüd jääb inimestele rohkem raha kätte. Tuleb osata ennast turundada. 

Ma lugesin, tähendab, ise ei ole lugenud, aga olen aru saanud niimoodi, et eelnõude infosüsteemis ja valitsuses tiirleb küll üks eelnõu, millega seesama julgeolekumaks ära kaotatakse, aga samal ajal tõstetakse julgeolekumaksu käibemaksu 2%‑line lisaosa alaliselt käibemaksule ikkagi otsa. Ehk siis julgeolekumaksu komponent kaotatakse ära, aga see maksutõus jääb alles, see tõstetakse teise eelnõusse. Tulumaksutõusu osa, 2%, see jääb ka alles, aga on lihtsalt teises eelnõus. Ettevõtte tulumaks, millest on räägitud ja mille me nüüd ära kaotame, see [kaotamine] kompenseeritakse sellega, et ettevõtte dividendid ja muud asjad maksustatakse ka uue, kõrgema määraga. 

Nii et me oleme teada saanud, miks kaks kuud ei ole seda eelnõu siia tulnud. Nupukad inimesed, spetsialistid, näiteks Rahandusministeeriumis, või ma ei tea, Eesti Pangas või kus need spetsialistid meil istuvad, nuputasid välja, kuidas langetada makse niimoodi, et maksud tõuseks. Sellepärast nad ei ole siiamaani suutnudki meile eelnõu tuua. 

Aga meil on siiski lootus, et Eestis on koalitsioonis mõni selline saadik ka, kes ise usub, mis ta räägib, ja ta täna toetab seda eelnõu, mis lihtsalt kaotab ära käibemaksutõusu, tulumaksutõusu ja ettevõtte tulumaksu komponendi, mille te lõite. Vot see oleks parempoolne asi, mida teha. Ega mul muud tarka ei olegi. 

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõik oluline sai teil ära räägitud. See julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamine on ju koalitsioonile vastutulek, et nad saaksid kiiremini liikuma ja saaksid ka oma koalitsiooniläbirääkimistel öelda, et näed, me juba teeme midagi. Kindlasti oleks koalitsiooni kaasatulek üks märgiline sõnum selle kohta, et me suudame siin koos tegutseda ja ka makse alandada. Eelmise eelnõu [käsitlemine seda] küll ei näidanud. Aga kas selle [maksu] ärakaotamine sinu arvates tekitab ka sellist solidaarsust, et me kohtleme siis kõiki võrdselt, kõik on ühel võrdsel tasandil, nii et me panustame ühtlaselt Eesti riiki ja Eesti julgeolekusse?

Aitäh! No vot, see on üks neist julgeolekumaksu valedest, millega siin on käidud. Tegelikult me oleks võinud selle eelnõu [julgeolekumaksu eelnõu asemel] nimetada käibemaksu ja tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu tõstmise eelnõuks, aga ei. Kes siis tahab tuua siia Riigikogusse 25. eelnõu, millega kõiki makse tõstetakse! Seetõttu oli hea rääkida julgeolekumaksust. Sinna juurde räägiti, et riigikaitsesse on ju raha vaja. Kui me vaatame, kui palju julgeolekumaksuga raha [juurde saadakse], ja kui me vaatame seda, kuidas see raha liigub, siis tuleb välja, et ei, sellel julgeolekumaksu laekumisel ei ole riigikaitsekulutustega erilist pistmist. See on ikkagi see raha, mis läheb, nagu Mart Võrklaeva kuldsed sõnad on, igale poole. See ei lähe julgeolekusse.

Ma ei tea, kas Eesti inimesed olid ikka tegelikult nii innukad ka seda nii-öelda julgeolekumaksu maksma, aga kui see raha läheb päriselt igale poole ehk tuulikute subsideerimisse ja Rail Balticu ehitamisse ja tont teab veel kuhu, siis, ma arvan küll, Eesti inimesed ei tunne, et see oleks väga suur patriootlik panus. See on ikkagi Reformierakonna hullunud ideoloogiliste ja korruptiivsete raiskamisprojektide subsideerimiseks mõeldud raha. 

Mis puudutab eelarvepoolt, siis sellega on samamoodi, nagu me nägime automaksu puhul. Toodi meile eelnõu ja räägiti laekumise prognoosist, et tuleb nii ja nii palju raha. Maks on kehtima hakanud, aga raha ei tule. No ei tule! Ja üllatus-üllatus: see ei tohiks kedagi üllatada. Kui see automaksueelnõu oli komisjonis ja siin suures saalis, siis me kõik, kellel terve mõistus on peas ning kes me midagi rahandusest ja majandusest taipame, ütlesime, et see raha ei tule kokku, seda laekumist, mille te kulude poolel olete juba praegu ära planeerinud, ei tule. Ja ei olegi tulnud. 

Käibemaksu tõstmise puhul rääkisime täpselt sama juttu: suurepärased rahandusspetsialistid Reformierakonnast, te kirjutate meile siia käibemaksu tõusuga seoses mingisuguse eelarve laekumise kasvu prognoosi, aga see ei tule kokku, see raha ei hakka laekuma. Iga kuu saan ma rahanduskomisjoni liikmena aruandeid sellest, kuidas meil maksud laekuvad, ja üllatus-üllatus, käibemaks on kogu aeg alalaekumises. No ei tule seda raha, mida planeeriti. Kulupoolel on see muidugi juba ära kulutatud, aga tulupoolel seda ei ole. Nii et eelarvepositsiooni see ei paranda, küll aga on see oluliselt halvendanud meie majanduse olukorda ja inimeste toimetulekut. 

Sama võib rahulikult öelda ettevõtte tulumaksu kohta. Kui meil on üks maks, mis on viimastes kvartalites üle laekunud, siis see on olnud juriidilise isiku tulumaks. Ja miks? Sellepärast, et see nii-öelda julgeolekumaksu ettevõtte tulumaksu komponent on pannud ettevõtjad oma maksukäitumist muutma, mis oli täiesti ennustatav, täiesti arusaadav, ja nad on oma bilanssi puhastanud rahast, mis pärast läheks muidu maksu alla. Nad võtavad selle välja varem, võtavad välja soodsama maksurežiimi ajal, ja seda raha, mida prognoosib kehtima pandud eelnõu, ei tule. See on absoluutselt kindel, et seda raha ei tule. Nii et ükskõik, kas me jätame selle maksu kehtima või tunnistame kehtetuks, ega raha riigieelarvesse juurde ei tule. Ja me võime kõik sellepärast solidaarselt õnnelikud olla. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, aitäh kõigi nende selgituste eest! Väga täpne. Tegelikult on tänaseks selgunud kaks valet selle julgeolekumaksu kohta, millest on rääkinud nii teie erakond kui ka Keskerakond. No üks on seesama, millele te juba viitasite, et julgeolekuga ei olnudki siin tegelikult kunagi pistmist, seetõttu tullakse ka uute eelnõudega välja. 

Aga teine on see, et kogu aeg räägiti, et see on ajutine, see on ajutine. Tegelikult on Michal juba kinnitanud, et kui tullakse välja nende uute eelnõudega, siis neis ei ole enam mingit ajutisust. Varem oli nii, et eelnõus seisis, et see [kehtib] kuni aastani 2028. Nüüd see kaotatakse ära. Nii et põhimõtteliselt on käibemaks 24% ja tulumaks 24%. Reformierakond ja Eesti 200 soovivad, et nii jääks püsima põhimõtteliselt lõpmatuseni. See meenutab ju natukene ka seda, kui kunagi, eks ole, kriisi raames tõstis Reformierakond käibemaksu 18%‑lt 20%‑ni ja ütles ka, et see on ajutine, aga lõppude lõpuks tuli ikkagi välja, et see oli vale. Kas ka teile tundub, et praegu ajalugu kordub?

Jaa, tundub. No seda me ju ütlesime ka tookord, kui meile toodi need eelnõud, et keda te üritate siin petta, see ajutisuse jutt on ju lihtsalt selle jaoks, et selle protsessi käigus kriitikat maandada. Võib-olla mõni isegi uskus seda, aga meie ei uskunud. 

Aga jah, nüüd on selline olukord, et nii-öelda parempoolne valitsus, kes reklaamib seda, kuidas nemad alandavad makse, on valmistanud ette sellised eelnõud, et nende tehtud maksutõusud muutuvad alaliseks. Ehk maksulangetuse plaanist on kujunenud alalise maksutõusu plaan. 

Ma kujutan ette, et Michal suudab siin valitsuse infotunnis jätkuvalt meile sirge näoga rääkida, kuidas maksude tõstmine on tegelikult maksude langetamine. Kusjuures ta ei mõtleks seda ise välja. Seda rääkis meile Mart Võrklaev, kui ta tõi siia maksude tõstmise eelnõusid ja rääkis, et ei, aga tegelikult me langetame makse. 

Küll mul on hea meel, et Donald Trump on Ameerika president. Tema on ära lõpetanud selle olukorra, kus, ütleme, valitseva kliki suhteliselt ebaintelligentsed inimesed said rääkida mula, mis oli täiesti irdunud reaalsusest, ja kõik teesklesid, et ahah, nii ongi. Ei! Nüüd on meil paralleelselt näha ka see, mis päris maailmas toimub, ja me ei pea enam seda mula tõsiselt võtma.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! Julgeolek on asi, millest Reformierakond räägib meile söögi alla ja söögi peale. See on asi, millega hirmutatakse inimesi, ja selle hirmu abil on loomulikult hea valitseda. Valitsetakse ülbelt ja arrogantselt, sest nad teavad, et nad saavad seda [teha]. Eriti siis, kui rahvalt on vaja raha kätte saada, tullakse selle jutuga. Julgeolekumaks müüdi meile ka suure trummipõrinaga maha ja räägiti, et oo, kuidas me siis oleme kaitstud. Noh, nüüd järsku kaotame julgeolekumaksu ära. Meil nagu ei olegi julgeoleku jaoks raha vaja. Kas meil siis nüüd on rohkem julgeolekut, nagu lubati, või vähem või kuidas need asjad omavahel seotud on?

Need ei olnud algusest saadik seotud. Julgeolekumaksu kehtestamist müüdi avalikkusele tõesti selle jutuga, esiteks hirmutamisega, et kui me teilt kohe kogu raha ära ei võta, siis kohe-kohe on venkud sees, te peate maksma, muidu te olete ise süüdi selles, et lähete Siberisse. Sellisesse afektiseisundisse viidud inimestelt on raha lihtsam kätte saada. See on väga teadlik ja äärmiselt küüniline [tegevus]. Riigikaitsesse see raha ei ole läinud. 

Ma tulen tagasi selle aspekti juurde, et kõik need maksutõusud, mis on tehtud, on tehtud valede prognoosidega. See raha, mille kohta öeldi, et hakkab laekuma, ei ole laekunud. Ei laeku ettevõtte tulumaksu kehtestamisest, ei laeku käibemaksust nii palju, kui on öeldud, ei laeku tulumaksust nii palju, kui on öeldud. Selles mõttes on see kahekordselt ebaõnnestunud

Aga kõige õudsem on ikkagi see vale, mis siia juurde käib. Meile räägitakse, et meil on parempoolne valitsus, kes langetab makse, aga selle jutu reaalne tulemus on see, et maksud tõusevad ja maksutõusud muudetakse alaliseks. 

Minu meelest on oluline, et me vahetevahel sunnime koalitsiooni kuuluvaid kolleege siin seda nuppu vajutama. Siis ei ole võimalik enne kohalikke valimisi minna rääkima nii, nagu on rääkinud siin mõni Võrumaa mees, et mina ikka väga hoolin inimestest ja inimeste toimetulekust, aga palun ärme räägime sellest, et ma virutasin teile selga käibemaksu tõusu, aktsiiside tõusu, automaksu, julgeolekumaksu, ma lihtsalt väga hoolin inimestest, aga ärme räägi sellest, et ma kõiki makse tõstsin ja teie elu halvemaks tegin. Ikka nende tabelitega, nende hääletustulemuste tabelitega, mis saavad üles pildistatud, on valijal vaja tutvuda. 

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Valedest [rääkides]: maksud ei tõuse. Üldse, lähme nendest protsentidest ja numbritest natukene eemale. Valesid [kõlab] nüüd meil kogu aeg, mis on ju päris suur oht. Kas teie ei leia, et need valed võivad muutuda poliitiliseks normiks? Milline oht on see Eesti riigile ja demokraatiale?

Ma olen lausa niipalju pessimistlik juba, et mulle tundub, et valed ongi muutunud poliitiliseks normiks. Selle [tagajärjeks] on ju see, et kui meile tuuakse siia seaduseelnõu, mis on ilmselges vastuolus põhiseadusega, siis pupill ka ei liigu, vaadatakse silma sisse ja öeldakse: "Ei, ei ole vastuolus põhiseadusega." (Näitab nelja sõrme.) Partei ütleb, et siin on viis sõrme. On viis sõrme, ei ole vastuolus põhiseadusega! Ja see on rutiinne tegevus meie tänases poliitilises olukorras. 

Mida see tähendab? See tähendab seda, et need liberaalid, kes kogu aeg undavad midagi õigusriigist, on tegelikult õigusriigi kõige jõhkramad lammutajad. Sest mida õigusriik muud tähendab kui seda, et seadused kehtivad kogu aeg, mitte niimoodi, et eile kehtis, aga täna ei kehti? Seadused kehtivad kõigile, mitte niimoodi, et keskerakondlaselt ja ekrelaselt nõuame seaduse täitmist täie rangusega, aga reformierakondlaste puhul prokuratuur asja ei näe, no lihtsalt ei näe. Pistad ninapidi sisse, ikka ei näe. Vot siis ei ole enam õigusriiki, siis on voluntarism, siis on tugevama õigus. Noh, sellist valitsemiskorda on maailma ajaloos olnud palju-palju-palju. Üldiselt ei ole see meeldiv. Minu meelest ei tohiks me sellega leppida ka siin. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Meenutame, kuidas seda julgeolekumaksu hakati kehtestama või hakati nagu sellest rääkima. Ega see ei olnud ju üks konkreetne maks, vaid see koosnes mitmest komponendist, nii käibemaksu tõusust kui ka tulu maksustamisest alates esimesest eurost. Me mäletame, kuidas avalikkus sellele reageeris. Ka pensionärid olid kõik nõus maksma, kuna ikkagi on ju vaja julgeolekusse panustada. Nüüd Reformierakond ju jälle valetab, et ta kaotab julgeolekumaksu. Tegelikult tahab ta ainult mingit komponenti sealt [kaotada]. Olen ma õigesti aru saanud?

Jaa, no me ei ole ju näinud eelnõu, et mida ta täpselt kaotama hakkab. Jutu järgi on kõige rohkem olnud võimalik aru saada sellest, et eriti Reformierakonnale tundub kõige olulisem see ettevõtte tulumaksu osa sealt ära kaotada. Tõepoolest, see oleks olnud täiesti uue maksuliigi tekitamine, mida on väga keeruline majandada, või ütleme siis, mis on maksu administreerimise seisukohalt keeruline ja väga väikese tuluefektiivsusega. Nagu ma ka enne ütlesin, ettevõtted on seda juba ennetanud ja oma bilansid ümber teinud niimoodi, et see maksukohustus oleks neil maksu kehtima hakkamise korral võimalikult väike.

Aga see on hea, et sa tõid selle pensionäride aspekti sisse. Tuletame selle kõigile meelde. Siis, kui Michal sai peaministriks, reklaamis ta meile kõigile, kuidas maksufestival on lõppenud. Ja siis tõi meile hunniku uusi makse selle kinnitamiseks! Üks asi, mida ta kõigile rääkis, oli see, et noh, valusaid otsuseid tuli teha, aga pensionide kallale ei mindud. See oli vale! Muidugi mindi pensionide kallale. Pensionid maksustati alates esimesest eurost. Muidugi mindi pensionide kallale, pensionäride makstav tulumaksusumma ja makstava tulumaksu nii-öelda baas suurenes. Muidugi mindi pensionide kallale. Seda muidugi varjutati või üritati hägustada sellega, et aga näe, pensionid tõusevad. Jah, pensionid tõusevad, sest reformierakondlik valitsemine on toonud meile kaasa inflatsiooni ja seadus nõuab, pensionide nii-öelda indekseerimise seadus nõuab, et pensionid peavad inflatsiooniga kaasas käima. Kui on suur inflatsioon, siis pension ka tõuseb. See ei tee ühtegi pensionäri rikkamaks, vaid see kompenseerib inflatsiooni. Aga kui sa samal ajal selle suurenenud summa pealt esimesest eurost alates hakkad tulumaksu nõudma, siis sa selle suurenenud summa teed väiksemaks, kättesaadav summa on väiksem, sest tulumaks peetakse kinni suurema summa pealt, alates esimesest eurost. Muidu on pensionid tulumaksuvabad suhteliselt kõrge summa pealt. Aga sellesama julgeolekumaksuga hakati esimesest eurost ka pensione maksustama.

Nii et muidugi mindi pensionide kallale. Aga nüüd tullakse sulni müügimehe jutuga: "Ei noh, meie siin, parempoolsed, vähendame siin tulumaksu teil ja inimesele jääb rohkem raha kätte ja inimene teab ise paremini, mida oma rahaga teha, ja kõigil on parem." Aga see "kõigil on parem" on täpselt see, mille te enne ära võtsite. Nüüd siis erilise lahkusega annate tagasi, erilise lahkusega. No nii head valitsust ei ole enne olnud, kes tuli ja andis pensionärile esimesest eurost tulumaksuvabastuse, ehkki ta ise pool aastat tagasi selle ära oli võtnud. Õhh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Mõtlesin, et jätan ühe küsimuse kaasettekandja jaoks ka, aga reformierakondlase käest ei ole mõtet küsida, sest see huultelt lugemine – me teame, mis sealt tuleb. Siis ma mõtlesin, et ma küsin ChatGPT käest ja küsisin lihtsalt, et kui maksud tõusevad, kas siis SKP langeb või tõuseb. Ta ütleb väga selgelt, et maksude tõus võib mõjutada SKP‑d niimoodi, et … Ühesõnaga, kokku võttes, kui maksud tõusevad, siis on oodata SKP langust. Mis me siis praegu näeme? Kui Reformierakond nüüd kaotab julgeolekumaksu ära – kaks kuud juba kaotab, veel ei ole kaotanud, aga noh, ühesõnaga, seda räägitakse –, siis see toodab meile võib-olla rohkem julgeolekut. Nad ikka oskavad asju tagurpidi pöörata, et maksud tõusevad, aga inimestele jääb rohkem raha kätte. 

Nüüd öeldakse, et ei, meil on julgeolekuga kõik hästi, et 5% SKP‑st hakkab minema riigikaitsesse. Aga ma vaatan, et see nende maksupoliitika tegelikult vähendab meie SKP‑d. Kas meil siis Reformierakonna juhtimisel on lõpuks julgem olla või ei ole?

Küllap see sõltub sellest, kellelt sa küsid. Mina küll seda ei näe. Julgeoleku kohta tuleb mõned asjad ikkagi alati üle korrata. Viimane suur võimekus, mis Eestile juurde lisandus, oli rannakaitsevõimekus. See on reaalselt Eestile võimekusena lisandunud. Rannakaitsevõimekuse otsus tehti ära 2020. aasta lõpus EKRE valitsuses olles, see otsus soetada rannakaitse raketisüsteemid. Need me saime kätte, kui ma õigesti mäletan, eelmine aasta, natuke rohkem kui aasta tagasi. Rohkem pole vahepeal mingeid uusi võimekusi juurde tulnud. Asju on uuendatud, võib-olla midagi on juurde ostetud ja mingeid asju on tehtud, aga võimekusi juurde ei ole tulnud. Raha on küll hästi palju juurde pandud, aga selle raha juurdepanemisega peab ka hästi tähelepanelik olema. Ega SKP protsent ei kaitse Eestit. SKP protsent on Exceli tabeli meeste peas võib-olla tore asi, aga meil on vaja teada, mis võimekused meil on, kui palju need võimekused on suurenenud. Seda kõike on meil vaja teada. 

Mul on selline tunne vahel, kui refikatega räägin, et jälle jooksen peaga vastu seina. Kui me tahame, et kaitsevõimekus tugevneks, siis tuleb vaadata, mida meil vaja on, tuleb otsustada, mida me ostame, siis tuleb võtta laen, osta ära, ja siis järgmised kümme aastat tuleb seda laenu tagasi maksta. See mahub meil ilusti riigikaitse-eelarve sisse ja me oleme sujuvalt seda laenu maksnud. Me ei pea makse tõstma, me ei tõsta riigikaitsekulutusi mitte 5%‑ni, vaid võib-olla 3%‑ni või 3,5%‑ni. See kõik mahub ära meie majanduskasvu või majanduse olukorra piiresse ja me saame kõik asjad korraga kohe kätte. Mitte ei tee siin lööktööd, et sel aastal tõstsime 5% peale ja siis seitsme aasta pärast saame mingi asja kätte. Et lähme hankesse, lähme hankesse! See on nende lemmikteema. 

Aga isegi selliste üdini reformierakondlike asutuste, nagu on Eesti Pank või Rahandusministeerium, prognoosid ütlevad meile selge sõnaga, et need maksutõusud, mille Reformierakonna valitsus, Kristen Michali valitsus on teinud, pärsivad SKP kasvu ehk veavad SKP‑d alla ehk teevad Eestit ühiskonnana vaesemaks ja suurendavad inflatsiooni kasvu ehk vähendavad inimeste ostujõudu, vähendavad raha ostujõudu, suurendavad hinnatõusu. Ehk need maksutõusud, mida Reformierakond meile igal aastal rullib käruga õue peale ja valab ümber, et tegelege sellega, on teinud Eesti elu halvemaks, need on teinud Eesti inimeste elu halvemaks, need on teinud elu kallimaks ja on jätnud [inimestele] vähem raha kätte. Seda ütlevad isegi need spetsialistid, kes alati maalivad roosades värvides kõike seda, mis puudutab Reformierakonda.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja tehtud otsuseid tutvustab hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Maris Lauri.

Rahanduskomisjon arutas arutluse all olevat eelnõu 8. aprilli istungil. Istungil tegi eelnõu esitajate nimel ettekande Rain Epler. Me siin juba kuulsime seda [ettekannet], nii et ma ei hakka seda kordama. 

Siis oli paar märkust ja küsimust, millega osutati valitsuskoalitsiooni julgeolekumaksu tühistamisele ja ettevõtete tulumaksu tühistamisele. Selle peale vastati, et tullakse appi, nii nagu me siin juba kuulsime. Lubati, et nad tervitavad sellist sammu ja soovivad eelnõusid ühendada. 

Aivar Kokk küsis, kas eelnõuga lõpetatakse nii ajutine kui ka alaline maksutõus, ja vastus oli, et maksutõus tühistatakse. 

Rahandusministeeriumi esindaja andis edasi valitsuse seisukoha, et eelnõu ei saa toetada, kuna seal ei ole [määratud] asendavat tulu. Ei ole võimalik seadust niisama lihtsalt kehtestuks tunnistada, kui eelarvesse võib tekkida tühimik. Samuti ütles Rahandusministeeriumi esindaja, et valitsus on otsustanud julgeolekumaksu [kehtestamise] asemel tõsta füüsiliste isikute [tulu]maksumäära 24%-le, mis peaks olema soodsam [väiksema] sissetulekuga inimestele, kuna nende sissetulekuid ei hakata maksustama esimesest eurost, samuti äriühingutele, sest kuigi maksumäär tõuseb, tuleb maksu maksta ainult jaotatud kasumilt. Kõik muudatused tulevad ühe paketina. 

Siis tegi komisjon otsused. Esiteks, võtta eelnõu päevakorda selle aasta 6. mail, see oli konsensuslik, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri, see oli konsensuslik, ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 inimest, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Minu poolt kõik.

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Küsimus läheb küll natukene komisjoni tööst väljapoole, aga kuna te olete olnud justiitsminister ja ka rahandusminister, küsin, kui kaugel on Reformierakond selle eelnõu väljatöötamisega, mis lõpetab selle julgeolekumaksu ära.

Aitäh! Ma olen tõesti siin komisjoni esindajana, mitte ka Reformierakonna esindajana. Nii et ma lihtsalt soovitan tutvuda valitsuse homse [istungi] päevakorraga. 

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit nagu ikka.

Aitäh! See valitsus peab tagasi astuma. Ei peaministril ega sellel valitsusel pole inimeste usaldust. Sellel, milleni on viidud Eesti riik, Eesti majandus, Eesti rahvas, pole mitte mingit õigustust. Me vajume aina sügavamasse auku. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid vastutavad selle eest, mida nad on korraldanud. Seda häma, seda kaost, neid valesid ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond. Sellega on ära võetud ka tükk meie tulevaste põlvede paremast tulevikust. 

Inimestel pole kindlustunnet, noortel peredel pole kindlustunnet. See on viinud selleni, et meil on negatiivne rekord sündimuses: eelmisel aastal sündis 9646 last. Seda on isegi vähem, kui oli kõige ebakindlamatel aegadel, nagu vabadussõja või teise maailmasõja ajal. Noortel on aina keerulisem jalule saada, panna raha kõrvale, osta oma elamine, luua pere. 

Reformierakond ning Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid nendega koos on seda kindlustunnet järjepidevalt lõhestanud kõik need viimased aastad. Alguses tõsteti käibemaksu, tekitati hinnatõus. Siis tõsteti tulumaksu, millega vähendati inimeste sissetulekuid, pensionäride pensione. Siis otsustati veel kord tõsta käibemaksu, mis peaks juulis rakenduma ja mis viib hinnad veel kord üles. Siis otsustati, et tuleks veel kord vähendada inimeste sissetulekuid ehk veel kord tõsta tulumaksu. Siis mõeldi sellele kõigele välja müüv nimetus, julgeolekumaks, ja hakati rääkima, et see on ajutine. Noh, tänaseks on see osutunud valeks. 

Päris silmakirjalik on peaministril rääkida igal pool maksufestivali lõpetamisest ja nende maksude langetamisest, mida nad ise tõstsid. Esiteks, mingeid makse ei langetata, kaotatakse vaid ettevõtte kasumimaks. Selle asemel aga on nii rahandusminister kui ka peaminister tänaseks kinnitanud, et käibemaksu tõus 24% pole enam ajutine ja tulumaksu tõus 24% pole samuti enam ajutine. Need pole enam isegi julgeolekuga seotud. Varsti tuuakse meile siia eelnõu, kus ongi need maksutõusud kehtestatud määramata ajaks. 

Ma tuletan meelde, et Reformierakond täpselt samamoodi valetas inimestele aastal 2009, kui samuti väideti, et käibemaksu tõus 18%‑lt 20%‑ni on ajutine kriisimeede. Lõpuks jäi see püsima. 

Ma tuletan ka meelde, et just tuli uudis, et oleme uuesti suurima hinnatõusuga Euroopa riik, seda juba kolmandat aastat järjest. Kuhu edasi? Isegi Rahandusministeerium tunnistab oma prognoosis, et see aasta ei saa samuti olema Eesti tarbijale lihtne. Püsikaupade ostmist ei planeerita. Töötuks jäämise riski hinnatakse Euroopa Liidu arvestuses Eestis kõige kõrgemaks. Need on laused Rahandusministeeriumi prognoosist, mida Jürgen Ligi millegipärast tsiteerida ei soovi. Rahandusministeerium oli sunnitud isegi inflatsiooniprognoosi varasemast palju suuremaks korrigeerima. 

Kaupmeeste liidult tulevad täpselt samad sõnumid. Esiteks, valitsus on pidevalt pannud kõikide prognoosidega mööda, lubanud majandustõusu, mida lihtsalt pole tulnud. Eraldi tuuakse välja, et kuu teises pooles on ostukulud väiksemad, mis viitab sellele, et inimestel hakkab kuu lõpus raha otsa saama. Meil on pered, meil on pensionärid, kellel polegi kuu lõpus midagi lauale panna. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi sõnum: neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime enda kulude jooksvatest sissetulekutest katmisega. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Tagajärg on see, et osa inimestest lihtsalt vaesub. Pihta saavad noored pered, ebavõrdsus kasvab. Lisaks on meil kasvamas varguste arv, meil on kasvamas inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad, kuna neil pole raha, et osta süüa ja esmatarbekaupu. 

Sotsiaaldemokraatidel jääb õigust ülegi, nad räägivad hinnatõusuprobleemidest, inimeste toimetulekust. Aga kõik eksperdid nagu ühest suust ütlevad, et hinnatõusu on tekitanud maksutõusud, aktsiisitõusud, uued maksud. Mul ongi küsimused sotsiaaldemokraatidele, kes on tänaseks [siit saalist] juba lahkunud. Kas te olete automaksu vastu? Ei ole. Kas te olete käibemaksu ja tulumaksu tõusu vastu? Ei ole. Kas te olete aktsiisitõusude vastu? Ei ole. Te olete koos Reformierakonnaga hääletanud kõigi nende otsuste poolt ja Eesti inimestelt iga aastaga aina rohkem ja rohkem kindlustunnet ära võtnud. 

Kõigele lisaks, olukorras, kus inimestelt on kümme nahka kooritud, seejuures valitsemiskulusid pole suudetud üldse vähendada, need on hoopis suurenenud, ütles Jürgen Ligi välja, et teate, aga tuleks ametnike palka hakata tõstma. Jah, selle maksufestivali valguses pakub Ligi veel seda, et ametnike palka tõsta. 

Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas Ligi seda põhjendas. Ta põhjendas seda sellega, et ametnikud peavad hoidma Eesti riigi kvaliteeti, kui demokraatia meeleolude tõmbetuul seda murendab ja tõrjub, nagu näiteks EKREIKE ajal Eestis. Ma ütlesin Jürgen Ligile, et selline mõtteviis on väga ohtlik. Demokraatlikus õigusriigis on selline mõtteviis kõige ohtlikum, sest põhimõtteliselt ütles rahandusminister välja, et tuleks tõsta palka, selleks et ametnikud oleksid lojaalsed niinimetatud õigele demokraatiale, Reformierakonna liberaalsele poliitikale. Kui mõni muu erakond peaks tulema võimule – ja hoidku jumal, et mõni konservatiivne erakond võimule tuleks –, siis seda poliitikat ei peaks olema võimalik ellu viia. 

See on see sõnum, mis tegelikult rahandusministrilt kõlas. Kujutage ette, kui midagi taolist oleks öelnud kas Keskerakond või EKRE, siis oleks karjumist nii palju, et vähe poleks. Aga kui seda ütleb tänane rahandusminister, siis ju see on õige, järelikult sellised väljaütlemised sobivad. Aga kõige rohkem sõidab demokraatiast ja rahva häälest üle hoopiski Reformierakond, juhtides riiki koalitsioonis, millel on vaid 18%‑line toetus Eesti rahvalt. 

Muidugi toetab Keskerakond seda eelnõu, mis tühistab käibemaksu ja tulumaksu ebaõiglase tõusu 24%‑ni. Kui meil ei peaks õnnestuma seda täna tühistada, siis me võitleme ja tühistame selle pärast järgmisi valimisi, kui oleme tulnud võimule. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Väikese emotsionaalse vahepalana: tänane arutelu on kütuse hinnale mõjunud väga hästi. Vaadates ERR‑i kodulehte, nägin, et diisli hind on null eurot. Siit enam allapoole minna ei ole võimalik. (Elevus saalis.) 

Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 595 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 595 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust, eelnõu 595 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Oleme jõudnud üheksanda päevakorrapunktini: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Siim Pohlaku. Aga ma ei näe teda. Head kolleegid, tegemist on arutelu võimatusega. Selle päevakorrapunkti menetlemist avada ei ole võimalik. 

Jõuame järgmise päevakorrapunktini, mis on täna viimane: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 597 esimene lugemine. Ettekande peaks tegema hea kolleeg, Riigikogu liige Rain Epler. Aga teda ma ei ole juba mõnda aega siin saalis näinud, nii et ma arvan, et meil ei ole põhjust teda oodata ega vaheaega võtta. Head kolleegid, ka selle punkti puhul on tegemist arutelu võimatusega ja selle punkti menetlemist me avada ei saa. 

Head kolleegid, tänane istung on lõppenud, päevakord on ammendatud. Aitäh teile kõigile!