Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere, kõik, kes te jälgite meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame 23. aprilli infotundi. Head kolleegid! Kõigepealt palun teeme ära kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun.

Kohale on end registreerinud 18 Riigikogu liiget, puudub 83. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja siseminister Igor Taro. Tere päevast, lugupeetud ministrid! Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Lisaks saab Riigikogu liige, kes on esitanud küsimuse, võimaluse esitada täpsustava küsimuse ja üks Riigikogu liige saab võimaluse selle küsimuse raames esitada ka lisaküsimuse. Kokku on meil täna 14 registreeritud küsimust.

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on Eesti maasikas. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Esimese asjana tegelikult ma tahaksin tänada meie veterane. Täna me tähistame veteranide päeva ja igati kohane on ka ära märkida selle päeva tähtsust ka siin Riigikogus. Nii et anname nendele koos au ja täname!

Nüüd, mis puudutab tõesti maasikateemat – on huvitav teema, ma vaatasin, et peaminister pakkus nii-öelda tavapäraste teemade juures rohkem sellist huumori, sellist küsimuse vaadet, aga tegelikult asi on huumorist väga kaugel. Ja kui vaadata ka eelmise nädala uudiseid, kus meie marjakasvatajad kurtsid antud olukorra osas, ja nimelt meie marjakasvatajad ei ole võrdses olukorras, võrdses konkurentsiolukorras teiste lähinaabritega, Läti-Leedu-Poolaga. Nimelt on meil probleeme putukatõrjevahendite kasutamisel, kus tegelikult Eestis on lubatud ainult üks tõrjevahend, kui samas Poolas, Lätis, Leedus on lausa neid kaheksa, putukatõrjevahendeid. 

Ja samas meie marjakasutajad toovad näite, et aga vaatamata sellele, et meil ei ole lubatud, aga teistes riikides on, siis seesama Poola, Läti, Leedu maasikas ju on ka meil turul, ja loomulikult meie maasikas on tänu sellele ju kallim. Ja konkurentsivõime on sellega ju tegelikult löödud. 

Mis siis on praeguse valitsuse sellised mõtted, vaated, kuidas me sellist olukorda saaksime parandada? Ja mille taga see tegelikult on? Kas on jällegi mingisuguse ameti, ministeeriumi bürokraatia? Selge on see, et see ei ole nii-öelda Euroopa tasandi bürokraatia küsimus.

Aitäh, hea küsija! Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, kena veteranipäeva! Ja soetage endalegi selline ilus sinilill, pange rinda. Kindlasti väga kena sümbol!

Nüüd taimekaitsevahenditest. See pealkiri oli "Eesti maasikas", aga küsimused vist on tõepoolest taimekaitsevahenditest. Ma tean, et uue regionaal- ja põllumajandusministri, ja ehk on ka eelmise arvamus see olnud, et võiks kaaluda, vähemalt uue ministri puhul see nii on. Võiks kaaluda ka taimekaitsevahendite kasutamist regioonipõhiselt, sest ka minu jaoks oleks üsna loogiline asjade käik, kui sarnasel turul või sarnases regioonis on lubatud teatud taimekaitsevahendite kasutamine, näiteks Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, siis miks ei peaks olema kuidagi erinev nii palju riigiti. Konkurentsikeskkond on siiski ju veidi suurem. Ja kindlasti tuleb meie Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet sellistes debattides arutada. 

Probleem minu arusaamist mööda või vähemalt minu info kohaselt – ja rõhutan, et võib-olla põllumajandusvaldkonna inimestel või regionaal- ja põllumajandusministril on täpsem info selle kohta – ongi eeskätt just nendest samadest Euroopa reeglitest tulenev, mis nõuab, et igas riigis kontrollitakse nende taimekaitsevahendeid piisava põhjalikkusega. Mis iseenesest jälle, kui sul on terviklik Euroopa turg või vähemalt regionaalne konkurentsiturg, jääb mulle ka veidi arusaamatuks, miks seda sellisel kujul peaks tegema. 

Ja olukorras, kus me arutame, ja riigis on ju üldteada, et uus valitsus on võtnud koos ettevõtjatega ette – ja ma väga tänan ettevõtjad selle toetuse eest ja tegevuse eest! – igasuguste normide, kontrollida, reeglite lihtsamaks muutmise. Isegi kui see on Euroopa reegel, siis me peaksime ikkagi ka Euroopasse märku andma, et see vajaks muutmist, sest kui me ei taha ise just koormata oma ametnikke täiendavalt ja ei taha ise aeglustada oma ettevõtjate jaoks erinevate protsesside tegemist, siis miks ometi me peaksime olema päris rahul selle olukorraga. 

Lühidalt öeldes – jah, see tuleb Euroopa reeglitest ja kahjuks need reeglid ei ole soodsad. Neid reegleid tuleks muuta või vähemalt teha oma ettepanekud nende reeglite muutmiseks, sest kui konkurentsikeskkond on selles regioonis ja sisuliselt turg on sama selles regioonis, siis olukord, kus Eesti peab eraldi valideerima samu asju, mida valideerivad meie partnerid Soomes või Poolas, ei ole minu meelest üdini tervemõistuslik.

Aga võib-olla selles punktis on veel mingit informatsiooni, mida te tahate jagada. Aga üldiselt minu seisukoht on, et kui need reeglid piiravad meie ettevõtjate konkurentsivõimet või halvendavad olukorda, siis tasuks nende muutmisega tegeleda seal, kus võimalik on. Ja vähemalt tänase info põhjal ei ole see mitte Eesti-sisene probleem, vaid Euroopa reeglite muutmise probleem. Ja ma loodan, et regionaal- ja põllumajandusminister siis võtab selle koos põllumajandusettevõtjatega kätte.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh!

Ma arvan, et minu arust see on väga hea näide, mis tegelikult toodi välja. Ma saan aru, et ka Eesti Aiandusliidu tegevjuht, vähemalt tema info alusel, et see ei ole uudne info, ehk siis see on pikaaegne probleem, see tõrge ja seda tegelikult võibki nimetada tõrkeks. Ja see tõrge on tegelikult pärsibki konkurentsivõimet, pärsib meie marjakasvatajate arengut ja nii edasi ja nii edasi. 

Küsimus on nüüd selles, et miks siiamaani ei ole selliste küsimustega tegeldud, ja ma arvan, et see ei ole ainult ju teie valitsuse küsimus; ka eelnevatele valitsustele.

Ja teine pool: mul on lihtsalt ettepanek, et – tõenäoliselt selliseid tõrkeid on veel põllumajandusvaldkonnas veel eksisteerib, mis tegelikult pärsibki kogu meie põllumajanduse arengut ja konkurentsivõimet, – et kas oleks siis võimalik anda meie uuele ministrile reaalse ülesande, kus ta kaardistaks kogu selle olukorra ja tegelikult tooks välja kõik need tõrkekohad. Vaadates lihtsalt seda näidet, mis puudutas marjakasvatajaid, on võimalik, et neid tõrkeid on ikkagi veel ja veel ja veel – ja hakatagi neid tõrkeid likvideerima.

Aitäh!

Aitäh! Jah, ma arvan, et te ju sisuliselt pakute sedasama, mida me juba teeme. Sellepärast ju valitsuse juurde on ka tulnud, peaministri juurde on tulnud see ettevõtjate nõukoda, mida Viljar Arakas juhib ja kuhu kuuluvad erinevate eluvaldkondade esindajad, muu hulgas ka põllumajandusega seotud ettevõtjad nagu metsandus ja paljud muud valdkonnad – just selleks, et tehagi neid ettepanekuid, mida me saame muuta Eesti reeglites, kuidas elu lihtsamaks muuta. Ja kindlasti see ulatub ka selleni välja, et me teeme ettepanekuid ka Euroopa reeglite muutmiseks, sest kui te olete tähele pannud, siis juba esimeste ettepanekute hulgas on sellesama ETS2 edasilükkamine ja sellest loobumine, samamoodi kestlikkusaruandluse vabatahtlikuks muutmine, mis on, mida eile, nägin, ka kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku, sama, mida valitsus on juba teinud. Nii et see on väga hea, me oleme ühel leheküljel. 

Ja samamoodi, kui see läbi ei lähe, siis kestlikkusaruanne võiks olla perioodiline.

Ühesõnaga, kõik need debatid käivad ja sama ka taimekaitsevahendite ja kõikide muude asjadega, et kui on mingid reeglid, mis meie konkurentsivõimet piiravad, mida võiks teha arukamaks, siis meil ei ole ilmselt vaja üksteist siin liigselt innustada. 

Ja ma ei taha kuidagi Piret Hartmanile ülekohut teha – võib-olla ta on teinud selleks varem ettepaneku oma ametis, seda saate tema käest otse küsida, kolleegilt.

Aitäh!

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Lisaks sellele, et Eesti maasika hind tõuseb, on üleüldse Eesti toiduainete hinnatõusuga Euroopas esirinnas. Täna me näeme, et eestlaste ostud on viimase aasta jooksul toidupoes vähenenud, ja Statistikaameti aprillis avaldatud andmetel oli toiduainete hinnatõus lausa 5,9%. Kusjuures, ka Rahandusministeerium hiljuti korrigeeris oma prognoosi inflatsiooni osas: kui varem prognoositi 4,2%, siis uus Rahandusministeeriumi prognoos on 5,2%. Ja täna on see kahjuks saanud reaalsuseks, kus paljudel peredel polegi kuu lõpus raha, et poodi minna. 

Ja täna me kõik saame aru, et valitsuse otsus juulis käibemaksu uuesti tõsta ei aita kuidagi olukorra paranemisele kaasa. Põhimõtteliselt peale suvist maksutõusu on toidu käibemaksu vahe näiteks Soomega juba 10%. Eestis tõuseb üldine käibemaks 24%-ni. Soomes on toidule käibemaksuerand, milleks on 14%, ehk siis 10%-line vahe. 

Keskerakond esitas hiljuti ka käibemaksu langetamise eelnõu 9%-le. Ootuspäraselt Reformierakond seda ei toetanud. Aga kas te olete valmis oma seisukohta muutma, arvestades olukorda, või näiteks – kuna on tõesti näha, et pensionäridel on oht langeda vaesusesse, mitmetel peredel – toetaksite võib-olla sellist versiooni, kus käibemaks langetatakse kohalikule tootjale? See omakorda aitaks kaasa kohalikele ettevõtjatele, nende konkurentsivõimele, samuti langetataks teatud toodete hinda, mis omakorda aitaks meie inimesi. Ma tuletan meelde, et jah, alandatud käibemaksumäär on täna meil 25-s Euroopa riigis. Et siis võib-olla on midagi, millest me võiksime õppida teiste riikide näitel.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Pealkirjale "Eesti maasikas" saab tõenäoliselt panna kõik küsimused. Miks ei? Esiteks, nagu ma olen ka varem kirjeldanud – ma siin viitan Eesti Panga kirjeldusele, majandusanalüütikute kirjeldusele –, siis Eestis on inflatsioon seotud eeskätt kiire palgatõusuga, palgakasvuga. Palgakasv ja hinnatõus või palgatõus ja hinnatõus on tegelikult ühe mündi kaks külge. Eestis on palgad tõesti kiiresti tõusnud. Eelmisel aastal oli keskmine hinnatõus 3,5% – polnud Euroopa Liidu kõige kõrgem, aga siiski kõrge. Sellel aastal on see tõesti prognoositud kõrgemaks. Maksutõusude või maksude osakaal selles on umbes üks kolmandik – Eesti Pank on seda võtnud ka kirjeldada. Hinnatõusust väiksem osa ehk üks kolmandik on seotud maksudega ja sellestki kõige suurem osa on seotud auto registreerimise tasuga. Nii et see on tegelikult see konjunktuur. 

Eelmisel aastal palgad tõusid kiiremini kui hinnad. Me aeg-ajalt siin soovitame kolleeg Lauri Laatsiga üksteisele saateid, eile ka Margus Rink oli "Esimeses stuudios" – jälle soovitan vaadata –, kus ta kirjeldas majanduse kasvu perspektiivi, kuidas need asjad liiguvad. Ja samamoodi on erinevad analüütikud, Tõnu Mertsinast Kaspar Ojani, kirjeldanud seda, kuidas Eesti inimeste palgasoov, palgakasv tegelikult tõstab neid hindu, mis läheb edasi teenustesse ja toodetesse. Nii et kui me vaatame eelmise aasta hinnatõusu, siis kaup, mis varem maksis lihtsustatult öeldes – see pole minu näide, aga kuskilt ajakirjandusest laenatud näide – maksis 100 eurot, siis aasta lõpuks maksis 103 eurot 50 senti. Nii et see on olnud see hinnatõusu tase. Samal ajal isegi töötasu alammäär tõusis, pension kasvas, samamoodi palgad kasvasid, ja nii edasi. 

Nii et kui te küsite, kas kõrge inflatsioon on mure. On kindlasti, aga väga palju sellest on seotud sellega, et palgad kasvavad. Ja palgakasvu vastu ei näe ma Keskerakonda küll kuidagi võitlemas, ei näe siin saalis kedagi võitlemas. Seda esiteks. Teiseks, mida saab teha inflatsiooni piiramiseks, on ikkagi riigi, avaliku sektori kulutuste kärpimine, mida me oleme nüüd läbi juba pooleteise valitsuse või kahe valitsuse teinud: kolme-nelja aasta peale 1,4 miljardit tõmmatakse koomale. 10% kolme aasta peale oli see kokkulepe, välja arvatud politsei, kaitsevägi, õpetajad ja pensionid. Need on sammud. Ja maksude langetused tulevad samamoodi. Ma loodan, et veel enne suve me jõuame selle eelnõuga siia – kui ei jõua, siis sügisel –, kus me kaotame ära ettevõtte kasumimaksu, esimesest eurost tulumaksu, mis oleks tabanud just väiksema sissetulekuga inimesi ja ei sea enam kahtluse alla edasi maksuküüru – mis on teie loodud, muuseas, Keskerakonna-Isamaa ühislooming – edasilükkamist, ehk tulumaksuvaba miinimum tõuseb ka 700 euroni. Inimestele jääb rohkem raha kätte.

Aitäh! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teemaks on sotsialism parempoolses valitsuses. Martin Helme, palun!

Aitäh! No kõigepealt ma tuletaks eelmise jutu lõpetuseks meelde, et teie ise tegite need maksud ja need maksutõusud, mida te nüüd siin meile lubate vähendada, aga eelnõu, tõesti, ei ole näinud. Teiseks ma tuletaksin eelmise jutu juures meelde, et hinnatõus on alates Reformierakonna uuesti valitsusse saamisest ehk Kaja Kallase valitsusest olnud jätkuvalt suurem kui palgatõus. Nii et see, et mõni kvartal on olnud palgatõus hinnatõusust või inflatsioonist suurem, ei ole jõudnud me tagasi sellesse ostujõuolukorda, kus me olime enne Reformierakonna võimule saamist. 

Aga ma nüüd tulen oma küsimuse juurde. Meil siin oli valitsusremont hiljuti ja kõik saime teada, et nüüd on meil parempoolne valitsus. Tubli-tubli! Ma ei tea küll, kuidas kaks vasakpoolset ja liberaalset erakonda saavad teha parempoolset valitsust, aga küllap Reformierakonna propaganda suudab kõik need asjad ära seletada meile. Mul on küsimus. Teie erakonnakaaslane ja valitsusliige Joller andis hiljuti ühe intervjuu, kus ta muu rumala jutu hulgas ütles ka sellise lause: "Mitte et sotsialism tingimata halb oleks, aga see on lihtsalt meie praegune maailm, kus me oleme." Ma tahaks ka teada, jagage meiega siis, kas te olete Karmen Jolleriga arutanud, et kui halb või hea on sotsialism, ja kas selle sotsialismi rakendamine tema valdkonnas on siis ka valitsuse ametlik poliitika. Kas teie jagate Karmen Jolleri seisukohta, et sotsialism tingimata pole halb, ja kuidas see läheb kokku parempoolse valitsusega?

Aitäh! Mulle, jah, meeldib väga ettekujutus, võib-olla see EKRE-s käib nii ja ma väga austan, igaühel, igal erakonna esimehel on võimalik oma parteid juhtida, nagu ta paremaks peab. Meil erakonna esimees ei pea liikmetega-ministritega iga päev harivaid vestlusi ja ei ütle, mida täpselt ütlema peab. Liberaalide hulgas see veidi on teistmoodi ilmselt kui konservatiivide hulgas. Seda esiteks.

Teiseks, mina lugesin sellest välja irooniat. Loodan, et see iroonia oli, sest Eesti valik siiski on demokraatia ja kapitalism, mitte mingisugune muu riigikord. Ilmselt oli tegemist, jah, irooniaga. Aga mulle väga meeldib, et kui ühest sellisest lausest saab terve infotunni küsimuse. Kui ma vaataks inflatsioonis ka tagasi, ma kardan, et ka seesama jutt, et kuidas varasematel aegadel erinevad hinnatõusunumbrid on olnud oluliselt väiksemad ja nüüd on suuremad, seegi ilmselt ei läbiks faktikontrolli. Hiljem vaatan järgi, aga ma kahtlustan, et varasemate aegade inflatsioonid on oluliselt kõrgemad olnud. Ja seda, mida Margus Rink kirjeldas eile või Eesti Pank on kirjeldanud, kui te vaatate Eesti Panga ülevaateid, siis palgatõus on siiski, jah, olnud kiirem ka hinnatõusust. Eelmisel aastal oli 3,5% hinnatõus, palgatõus oli muidugi kiirem. Ja see ei olnud mitte mõnel kuul, nagu te tahate näidata. Kui te võtate sellesama Eesti Panga lüümiku või materjali, kus neil on kirjas ka, mida ma siin Helir-Valdor Seederilegi tutvustasin, kellele see väga meeldis, on kirjas see, et majapidamiste kätte jääv raha igal juhul kasvab.

Seda kõike korraks kõrvale jättes, öeldes, et on, mis on, me saame seda kindlasti debateerida, siis 2026. aastast … Nüüd, jah, tõsi, eelmises valitsuses või selles minu valitsuses loodud julgeolekumaksust ettevõtete kasumimaksu tühistame. See eelnõu tuleb. Samamoodi tühistame eraisikute esimesest eurost tulumaksu, mis, ma arvan, on sotsiaalselt väga hästi tasakaalus ja õiglane valik, sest kui ettevõtetele jääb raha rohkem investeeringuid teha, tehakse kindlasti arukaid investeeringuid meie kõigi jõukuse kasvu, ja kui esimesest eurost tulumaks tühistada, siis see kindlasti on sotsiaalselt õiglane nende inimeste jaoks, kellel sissetulek on väiksem, eeskätt ka pensionärid ja väiksema sissetulekuga inimesed. Kui sellele lisada veel maksuküüru ärakaotamine, sellesama Isamaa-Keskerakonna ühise loomingu, maksuküüru ärakaotamine ehk me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni aastal 2026, siis inimestele faktina jääb rohkem raha kätte.

Aitäh! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

No eks me parimatelt õpime. Ma mäletan seda, kui meie olime valitsuses, siis suutis Reformierakond mitte ühest lausest, vaid lausa ühest sõnast nädalate pikkused skandaale püüda püsti hoida. Mina siiski arvan, et te peaksite rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida teie valitsuse liikmed räägivad avalikkusele ja võib-olla peaksite ka vestlusi pidama. Soovitaksin tungivalt pidada maha näiteks vestluse teie kõrval istuva Taroga sel teemal, et kas Putin oli kahe tuhandendatel parem inimene, kui ta praegu on, või mitte. Sellise avalduse ta on teinud ja võiks jääda mulje, et soosite vaikivalt putinismi. Ja Eesti Panga analüüse mul ei ole mõtet lugeda, need on nii süstemaatiliselt nii mööda, et nendega ei ole midagi peale hakata. Aga ma tuleksin tagasi Karmen Jolleri jutu juurde. Kui te ütlete, et see oli iroonia, siis, ma ei tea, me peaksime võib-olla veel rohkem mures olema. Ta räägib sellist juttu, et meil on selline olukord, et kuna raha ei ole, ei ole ja ei põle ja kuskilt ei tule ka, siis oleme sinnamaale jõudmas, kus rikkamad inimesed ostavad kallima auto ja peaksid ka arsti juurde minnes ise maksma. Ehk rikkamad inimesed peaksid siis arsti teenuse eest maksma. Mina olin kogu aeg sellise arvamuse juures, et meil on solidaarne tervisekindlustus. Kõik me maksame sotsiaalmaksu, kas see sotsiaalmaks on miinimumpalga pealt või Riigikogu liikme palga pealt, kõik me saame ühtemoodi samasugust arstiabiteenust ja nende kõrgemate maksude pealt hoitakse üleval siis ka näiteks pensionäride tervisekindlustust ja nii edasi. Ja nüüd on siis uus doktriin valitsuses, et kõigepealt me maksame kõik ära oma sotsiaalmaksu ja siis need, kellel on rohkem raha, need peavad arsti juurde jõudes maksma veel eraldi raha. Et see on teie plaan. Ma küsin, et aga miks ma siis sotsiaalmaksu pean maksma, kui ma lähen arsti juurde ja veel eraldi pean maksma? Kui läheb nii, nagu Karmen Joller tahab, ja ma saan aru, et see on teie valitsuse poliitika, et rikkamad inimesed hakkavad arsti juures maksma ja ilmselt hakkavad ülikoolis maksma, et siis miks ma veel makse pean maksma?

Aitäh! No vot, seal me nüüd siis olemegi. Teie armastate luua muljet, justkui te kuidagi oleksite suhtes parempoolsusega majanduses, aga ei ole. See on puhtalt selline sotsiaaldemokraatlik, ma väga vabandan, jutt, kus kogu raha tuleks kokku korjata  ja siis õiglaselt laiali jagada. See, et inimesed maksavad hariduse eest, mina parempoolse inimesena arvan, ongi täitsa mõistlik. Haridusse tasubki panustada, see on tegelikult kaup tulevikus. Minu isiklik arvamus on, nagu ma olen ka öelnud, et näiteks juristid, ma ei tea, mis iganes valdkonna inimesed, võiksid vähemalt osaliselt oma haridusse ka rahaliselt panustada. See on päris mõistlik printsiip. Täna käivad läbirääkimised, printsiip, mida on lepitud kokku meie haridusvaldkonna inimeste poolt, on see, et esimene kõrgharidus on tasuta. See on arusaadav printsiip. Minu arvamus siiski on neist veidi paremal. Mina arvan, et inimesed võiksid ka ise oma raha haridusse rohkem panustada. Ja see, miks me peame üleval solidaarset süsteemi, on ju väga lihtne. Kui seni pole aru saanud, siis selgitan hea meelega. Sellepärast, et ühiskonnas on väga palju inimesi, kes vajavad abi rohkem, kui nad suudaksid ise kunagi kanda. See ongi see, miks me ühiskonda koos hoiame. Peame riiki koos üleval, sedasama imearmsat Eestit peame koos üleval, selle jaoks on seda sotsiaalsüsteemi vaja. Eesti meditsiini- ja tervishoiusüsteem on üliefektiivne. Inimesed teevad väga head tööd. Arstid, tervishoiutöötajad, kõik teevad väga head tööd. Absoluutselt, aga nagu te näete, sellest rahast ei piisa. Inimeste vajadused on suuremad, ühiskond vananeb. See tähendab seda, et tuleb otsida ka erinevaid viise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks. Kui keegi tahab midagi lisaks, tahab midagi enamat, tahab midagi kiiremini, siis ta saab sellesse ka ehk ise panustada. Selles ei ole midagi ebatavalist. Ma olen üllatunud veidi teie sellisest, kuidas te enne rääkisite, sotsialismist, sihukesest sotsialistlikust hoiakust veidi.

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Seesama teie ministri Jolleri väljaütlemine, see ju tegelikult lõhubki seda riiki. Kui ta hakkab juba väitma siin, et rikkamad peavad ise tasuma ja lisaks veel seda sotsiaalmaksu, siis ta tekitabki seda erisust meie riigi sees. 

Aga minnes edasi sama valdkonnaga, kui te ütlesite, et nõrgemaid tuleb hoida ja nõrgemaid üleval pidada, siis viimase nädala jooksul on kaks juhtumit hooldekodudest olnud, kus ühel puhul toimus vägistamine, vägistamised ja teisel juhul peksmine, kus inimene suri. Kuidas me saame rääkida sellest, et me kõige haavatavamaid hoiame, nende eest hoolitseme, kui samas juhtuvad enamus Reformierakonnaga seotud hooldekodudes inimestega sellised koledad asjad? Ja muidugi, kui edasi minna, et see, kes tekitas sellise vägistamisjuhtumi, ja tema kohta veel prokurörid annavad kiidusõnu, et see ei ole üldse ohvrile valus. Millised on valitsuse seisukohad, et tagada meie Eesti riigis nõrgemate hoidmine ja nende eest hoolitsemine? 

Aitäh! Meenutan, punkti nimi oli "Sotsialism parempoolses valitsuses". Aga nagu Eesti maasika küsimuse alla mahub kõik, mahub sellegi alla. Ma jõudumööda vastan. Siin oli kaks asja. 

Karmen Jolleri tsitaat siiski räägib sellest, et kuidas tervishoiusüsteemi raha juurde leida. Ja ta ütleb, et võib-olla saab osa juba olemasolevast rahast ümber paigutada nii, et kvaliteet oleks ühtlasem, inimesed peaksid pääseksid arsti juurde õigel ajal. Lisaks tuleb kaaluda eraraha kaasamist, millest on viimasel ajal palju räägitud, mis tuleb hoolikalt läbi mõelda. Ja kõige tähtsam on see, et solidaarne tervishoiusüsteem – pange nüüd tähele! – peab alles jääma. See tähendab seda, et me kõik maksame ühisesse tervisekassasse ja kui meil on abi vaja, siis me ka seda saame. Seda Karmen Joller seletas. Ja ma arvan, et ta adekvaatselt selgitas. See on esiteks. 

Teiseks, eelmises infotunnis sedasama küsimust käsitleti. Minu seisukoht on muutumatu. Kõik sellised teod tuleb üheselt hukka mõista ja selle eest vastutavad inimesed vastutusele võtta.

(Lärm saalis.)

Suur tänu! Sellega me lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Reili Rand ja teemaks on sooline palgalõhe. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Eesti on endiselt üks Euroopa suurima palgalõhega riike. Kui homme saame teada eelmise aasta numbrit, siis 2023. aasta andmetel teenisid meie naised keskmiselt 13,1% vähem kui mehed. See tähendab, et iga kuu jõuab naiste kontodele kümneid või isegi sadu eurosid vähem. Ja mitte sellepärast, et nad teeks vähem tööd või oleks vähem kvalifitseeritud. See on süsteemne probleem, mis kahjustab nii naiste majanduslikku iseseisvust kui ka meie riigi arengupotentsiaali. 

Euroopa Parlament on juba kahe aasta eest vastu võtnud palga läbipaistvuse direktiivi, mis aitab seda ebaõiglust vähendada. Oleme Eestis palgalõhest rääkinud samuti aastaid, aga teod muudkui venivad. See viib mind küsimuseni, kas valitsus hakkab tegutsema üksnes seetõttu, et Brüssel kohustab, tähtaeg ja trahv hakkavad peagi terendama, kui me direktiivi ülevõtmisega ei kiirusta? Või on teil ka sisuline soov otsustavaid samme probleemi lahendamiseks astuda? Miks on teie valitsus seni viivitanud palkade läbipaistvuse suurendamisega ja millal me siis näeme neid reaalseid samme?

Aitäh! Küsimus kindlasti on aktuaalne. Ma lihtsalt juhin siin enne vastamist tähelepanu, et see "teie valitsus" oli veel hetk tagasi "meie valitsus". Eks te saate kolleegide käest küsida, milliseid ettepanekuid nad seal tegid. Kindlasti tegid häid ja sisulisi ettepanekuid. 

Ja kui ma nüüd vaatan ajas, siis ma ei saa seda kuidagi taas enda valitsuse arvele kirjutada, aga sooline palgalõhe on jõudsalt kahanenud. Kui 2006. aastal ulatus ligi 30%-ni, siis 2022. aastaks oli see vähenenud 21%-le, 30-lt 21-le. Ja 2023. aastal kukkus see järsult 17%-le. Jah, sellesse aastasse jäi ka hüppeline palgatõus hariduses, tervishoius, mis ilmselt seda aitas. Aga üldiselt trend on siiski meie jaoks positiivne. Ja nagu te ütlesite, järgmised andmed tulevad nüüd lähiajal. Meil eelmise aasta numbreid veel pole, mis see pilt on. 

Üldjoontes jah, ma ei vaidle, minu meelest tulekski maksta samasuguse töö eest, samasuguse kvalifikatsiooni eest samasugust palka. Toetan seda printsiipi igakülgselt. Ja ütleme nii, et kui Eesti riigil on võimalik selleks samme astuda, et palgad oleksid võrreldavad, arusaadavad ja võrdsed kvalifikatsiooni alusel, siis seda kindlasti tuleb teha.

Suur tänu!

Ja, Reili Rand, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Just, alustuseks täpsustuseks, et valitsus meil tõesti mõne aja eest veel ühine oli, aga majandusministeeriumi on sellel perioodil kureerinud kas Reformierakond või Eesti 200, mille alla töövaldkond käib. Olgu protokolli huvides see täpsustatud. 

Aga lisan siia selle nüansi, et me teame, et palgalõhe mõjutab väga oluliselt ka nii sündimust kui ka tänaste laste tulevikku. Me teame, et tänases Eestis elab iga neljas laps ühe vanemaga, valdavalt just nimelt emaga. Kuigi peretoetuste tõus on aidanud paljudel paremini toime tulla, on üksikvanemad endiselt vaesusriskis, eriti siis, kui teine vanem ei panusta ei rahaliselt ega emotsionaalselt. Me teame, et ainult 30 protsenti potentsiaalsetest elatisabisaajatest seda ka päriselt saavad. 

Seega, kui võtta arvesse teie vastus palgalõhe osas, kus justkui ka 13 protsenti on talutav, siis mis siis on teie sõnum Eesti naistele, kui ühelt poolt riik muudkui ootab, et me sünnitaksime ka riigi taastootmist silmas pidades, aga samal ajal on paljud Eesti naised jätkuvalt ebaõiglases ebavõrdsuse lõksus.

Aitäh!

Aitäh! Valitsused tihtipeale – ma siiski juhin tähelepanu mõningasest kogemusest – on ikkagi partnerite valitsused. Iga osapool panustab sellesse, nagu tihtipeale kannab ka vastutust nende otsuste või tegematajätmiste eest. Ainsa erandina ma näen Urmas Reinsalut väga tihti, kes ütleb, et ta tegelikult oli kogu aeg sellele vastu, mida ta tegi, ja hiljem ütleb, et ta praktiliselt ei teadnudki neid, kes seda tegid. Nii et ärge teie sama joont võtke. Kui te olite valitsuses sotsiaaldemokraatidena, siis küllap te vastutate selle eest, et palgalõhe vähenes. Ärge häbenege seda. See on, ma arvan, mõistlik suund. 

Teine sõnum, nagu te küsisite ja ilmselt te võib-olla ei kuulanud vastust – kordan ennast: minu arvates palgalõhe peakski vähenema. Samasuguse kvalifikatsiooniga, samasuguste oskustega, samasuguse töö eest tulekski maksta mõistlikku palka. Ja kindlasti tuleb vähendada erinevate stereotüüpide mõju taastootmist haridussüsteemis, igal pool mujal. Samamoodi rakendatakse ka erinevaid programme ja samme selleks. Nii et muu hulgas ka näiteks seesama printsiip, et suuremate ettevõtete nõukogudes, alustades riigiettevõtetest – minu soovitus oli riigist alustada, et näidata eeskuju –, oleks mõlemad sood kenasti esindatud otsustamisel samamoodi.

Nii et selleks on erinevaid samme astumisel. Ja õnneks hetkeks trend on positiivne või hetkel trend on positiivne, aga vaatame, mis uue aasta numbrid toovad. 

Ja kui teil on häid ettepanekuid, siis tooge neid, aga, jah, ärge seda häbenege, et see trend on paremuse suunas.

Aitäh!

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Armas peaminister! Ma võtan siin sõnasabast kinni ja uurin hoopiski hooletöölõhe kohta. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi andmetel kulutavad Eesti naised päevas keskmiselt 3–4 tundi kodutöödele ja hooldusülesannetele, samas kui mehed teevad seda 1,5–2 tundi. OECD andmetel teevad Eesti naised umbes kaks kolmandikku kogu tasustamata hooldustööst. Eestis on rohkem kui 85% üksikvanematest naised, mis tähendab, et neil on kogu töö- ja hoolduskoormus üksinda kanda. Samas on vanemapuhkust kasutanud isasid vaid väike osa: 2023. aasta andmetel tegid seda umbes 30% meestest ja ka siis lühiajaliselt. Praxise analüütikud näitasid, et lisaks sisemajanduse koguproduktile on Eestis võimalik välja arvutada ka tasustamata hoolemajanduse kogumahtu. Rehkenduste järgi teevad Eesti naised igal aastal kuni 2,9 miljardi euro väärtuses rohkem tasustamata hooletööd kui mehed. Ma küsingi teie käest: millised on tänase valitsuse plaanid lisaks palgalõhe vähendamisele ka hooletöölõhe vähendamisel?

Ma olen teiega nõus, et sellesama hooletöölõhe vähendamine peaks olema samamoodi teema. Palgalõhe vähendamiseks ongi ju olulised needsamad töö ja pereelu ühildamise võimalused ja võrdsema hooletöö jagamine. Isade osakaal vanemahüvitise saajate seas on tõepoolest tasapisi kasvanud, ulatudes umbes viiendikuni, aga ei ole see ikkagi jõudnud tasakaalu. Nii et kui on häid ideid, ettepanekuid, kindlasti tasub neid esitada. Hoolduskoormuse ja kõige muu kandmisel erinevate tööde-tegemiste võrdsem jagamine ühiskonnas on kindlasti mõistlik suund ja ma arvan, et kõigile arusaadav. Selleks astub riik samamoodi samme nagu palgalõhe vähendamiseks.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. 

Ja liigume edasi. Ka neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile ja küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ning teemaks on "Valitsuse poliitika mõjud ühiskonnas". Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh!

Härra peaminister! Elektrienergia lõpphind tarbijatele, nii inimestele kui ettevõtlusele, on üks strateegiline baasinfrastruktuuri komponent ja minu küsimus puudutab, nüüd meil täna parlamendis tuleb arutusele seaduseelnõu, millega kehtestatakse, plaanitakse kehtestada valitsuse visiooni järgi uued tasud elektrienergiale, nii tootjatele kui tarbijatele. 

Ja üks on saartalitustasu, mille prognostiline maksumus võiks olla suurusjärgus kuni 40 miljonit eurot seaduseelnõu seletuskirja kohta. 

Ja teine on tasakaalustusreservi tasu, mille kohta seaduseelnõu seletuskirjas pole ühtegi märget. Avalikkuses on – mille maksumuse kohta – avalikkuses on kõlanud valitsuse prognoos ühe numbriga, kuid kui me näeme veebruari ja märtsi hinnataset, siis eksperdid prognoosivad, et see tasu, mida 2026. aastast kehtestatakse, võib ulatuda vähemalt 120 miljoni kuni 150 miljoni euroni aastas, mis moodustub ligi 20 protsenti elektrienergia kogu lõpphinnast meie turul, kui me võtame arvesse näiteks 2024. aasta kogu elektrienergia tarbimist. 

Ja minu küsimus on, et kui suurena valitsus selle loogika järgi prognoosib tasakaalustusreservi tasu 2026. aastaks. Ja praegu valitsuse käsutuses oleva info järgi, kui suur tuleb see tasakaalustusreservi koormus praegu Eleringile, nagu valitsus on otsustanud, et selle aasta lõpuni katab Elering. 

Ja teine küsimus puudutab Kiisa jaama. Miks valitsus otsustas 2028. aastani Kiisa jaama võõrandamisele ja turule toomise edasi lükata ja kelle ettepanek see oli?

Suur tänu!

Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh, hea Riigikogu esimees!

Hea küsija, need numbrid on ju avalikud. Eelnõu ettekandjaga mind vist sassi ei maksa ajada. Seda küsimust saate te küsida täpsemalt ka eelnõu ettekandjalt, mis eelnõusse puutub, ja selleks, ma arvan, seda te teate isegi. 

Mis puudutab Eleringi kulutusi, siis need prognoosid on samamoodi avalikult välja toodud. Nad on hinnanud selle maksumuseks täiendavalt 30 miljonit, aga täpsed numbrid on nende hinnata. Eks nad saavad seda siis veel täiendavalt vaadata. Eesti riik või valitsus selle nii-öelda nõusoleku selleks andis. 

Ja samal ajal töötatakse välja mehhanismi, kuidas see katta tulevikus. See debatt on ka ju alanud Eleringi, ministeeriumide, turuosaliste vahel. 

Nii et ma arvan, et see on igati mõistlik tasakaal ja see protsess käib. 

Kiisa jaama puhul turuletoomine sõltubki eeskätt sellest arvutusest, millal see on turule, turuosalistele, eeskätt Eesti tarbijatele, tootmistele kõige soodsam, ja sellest lähtuvalt see otsus ka langetati.

Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus, palun.

Tähendab, teie väide on see, ma saan aru, et Kiisa jaama turuletulek – palun korrake üle, kui ma õieti sain aru – praegu ei oleks tarbijatele soodus ja seetõttu valitsus selle lükkas edasi vähemasti kolmeks aastaks, kui ma sain õieti aru. See oli esimene väide, korrigeerige mind, kui ma teile selle küsimuse järgi panen sõnu suhu.

Teiseks, teie väide oli, ma küsin nüüd uuesti üle, te olete ise ka kliimaministrina osalenud nendesamade uute tasude väljatöötamises, ma olen kindel, et vägagi loominguliselt ja entusiastlikult, et kas siis valitsus näeb ette 2026. aastast tasakaalustusreservi tasu kehtestamise riigis ja kui suures mahus seda tasakaalustusreservi tasu prognoositakse aastas? Ja jutt käib, häda ongi selles, et valitsuse varasemad prognoosid ja tegelik turuolukord, kui me vaatame veebruari versus märtsi tasakaalustusreservi tasu koormust ja maksumust, siis need omavahel ei lähe sugugi kokku. Ma paluksin saada rahalist vastust selle üle, see on väga oluline, härra peaminister. 

Ja kogu konteksti iseloomustades ma pean tunnistama, et saartalitluse tasakaalustusreservi sellises mahus, kasvavas mahus küsimus on seotud sellega, et kui meil juhuelektri osakaal kasvab energiabilansis, siis tegelikult nende reservide vajadus täpselt samamoodi kasvab täiendava koormusena tarbijatele, nii kodu- kui tööstustarbijatele, nii tootjatele kui tarbijatele. 

Minu küsimused olid seotud sellega: kas, ma saan aru, Kiisa jaama turuletoomine tarbijatele tekitaks täiendavat koormust, nagu te väitsite? Teiseks, kas tasakaalustusreservi tasu siis 2026. aastast plaanitakse kehtestada ja kui suur selle maksumus oleks?

Jaa, te palusite korrigeerida, kui te panete mulle sõnu suhu – ma hea meelega muidugi teid korrigeerin. Kiisa jaama otsustasime turule tuua meie, tegime selleks ka ettepaneku, mitte ei lükanud seda edasi. Mulle väga meeldib, kuidas te selle jälle esitate sellises nagu teile ainuomases negatiivses võtmes, nagu te oleks avastanud kuskilt Kiisa jaama, oleks tahtnud turule tuua ja me lükkasime selle edasi. Valitsus tegi ettepaneku avariijaam, mis oma funktsioonist väljub, tuua turule ….. varasemal ajal. Kui ta varem tuua turule, siis oleks see pigem elektritarbijale kahjulik, aga eeldus on, et 2028. aastast on rohkem võimsusi, mis suudavad seda võimsust pakkuda. Seda esiteks.

Aga ma olen kindel, et Eleringi juht Kalle Kilk hea meelega jagab teile neid teadmisi. Sagedusreservi kandmise tasu 30 miljonit – see on ka avalikkuse ees olnud – aasta lõpuni kaetakse. Samal ajal toimuvad turuosaliste ja ekspertide vahel ka arutelud, kuidas seda tulevikus teha. Selle alusel tehakse järgmised tulevikuotsused. Läti on valinud ühe tee, Leedu on teise tee valinud, Eesti mudel on praegu arutamisel. Praegu katame seda Eleringi ülekoormustasust.

Suur tänu! Kuna lisaküsimust ei ole kellegi teise poolt registreeritud, siis Urmas Reinsalu, te saate võimaluse ka lisaküsimuseks. Palun!

Aitäh suuremeelsuse eest, härra Riigikogu esimees! See on väga helde. Aga ma tulen tagasi nende küsimuste juurde. Ma päris täpselt ei saanud teie mõttekäigust aru, härra peaminister. Te ütlesite, et valitsus või teie, ütleme siis valitsuse liikmed, tahtsid Kiisa jaama tuua turule, kuna see lõikab ära tipukoormuse ja leevendab elektri hinna survet, aga Kiisa jaama ei saa turule praegu tuua lähiaastatel, kuna see hoopis tõstaks hinda. Ma ei saanud päris täpselt aru. Öelge siis nüüd avalikkusele, kas Kiisa jaama turuletoomine, mis ka teie avalikest seisukohtadest oli arutluse all aasta alul, eks ole, ka seoses siin Estlink 2 terrorisabotaažiga. Kas Kiisa jaama turuletoomine langetaks hinda teie meelest, ja kui langetaks, miks siis valitsus ütles, et seda 2028. aastast on asjakohane teha? Kas valitsus on sellekohase otsuse siis langetanud? Mis on valitsuse otsus selle Kiisa jaama kohta? 

Ja teine küsimus puudutas … Nüüd ma ei saanud tasakaalustusreservi kohta vastust. Seaduseelnõu on meil praegu parlamendis menetluses, seda on ette valmistatud teie kliimaministriks oleku ajal väga põhjalikult. Kas seaduseelnõu 555 näeb ette tasakaalustusreservi tasu kehtestamise 2026. aastast või mitte? Te ütlete, et arutatakse praegu turuosalistega. Aga see seaduseelnõu on teisel lugemisel täna. Kas see tasakaalustustasu valitsuse energiapoliitika visiooni järgi, kas Eestis kehtestatakse tasakaalustustasu reserv seadusega? Ja te ütlesite, et see maksab 2025. aasta lõpuni 30 miljonit eurot. Hiljutise informatsiooni kohaselt see ei ole relevantne prognoos, ma juhin teie tähelepanu. Palju maksab tasakaalustusreservi hoidmine, ka selles juhuelektri kasvavas osakaalus siis tegelikkuses aasta lõikes?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole kindel, kas te olete täpselt aru saanud selle eelnõu mõttest, olemusest. Aga mina rääkisin sageduse hoidmise kulust, mida Elering praegu katab ülekoormustasust, mida ka valitsus on otsustanud avalikkuse ees ja selle maksumus on ka teada olnud. Eelnõu kohta saate küsida eelnõu ettekandjalt. Nagu te teate, eelnõu kohta saavad rääkida komisjon ja eelnõu ettekandja. 

Nüüd, jah, veidi aega tagasi, 10. aprillil toetas valitsus keskkonna- ja energeetikaministri või energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti ettepanekut valmistada ette Kiisa avariielektrijaama müük, viia enampakkumine läbi hiljemalt 2028. aastal. Ja see tulebki sellisel viisil läbi viia, et see oleks tarbijale kasulikum. Sest kuni saab jaamaga katta sedasama sagedusreservi, tarbija ei pea seda ise kinni maksma, siis selle hetkeni ei ole ökonoomne seda müüa. Kui jaama müüme, siis müüme sellel hetkel, kui ta hakkab tarbijate jaoks hinda alla tooma. Ja ma saan aru, et ta on öelnud ka, et hinnanguliselt elektri hinda saaks 3,5 senti alla tuua. Eks see täpne hinnang sõltub ajaaknast. Aga, jah, ma püüan seda võimalikult lihtsaks teha: teatud hetkeni tal on teatud funktsioon, mida ta katab, pärast seda ta tuleb turule hinna tippe ära lõikama.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Peaminister saab korraks hinge tõmmata, sest meil on küsimusi ka teistele ministritele. Ja viies küsimus on siseminister Igor Tarole, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on petukõned. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Petukõned ehk pettused, mida telefoni teel tehakse meil siin Eestis, on Keskerakonna fraktsiooni arvates üks väga tõsine teema ja üks väga terav probleem. Me oleme mitu korda siin saalis teie eelkäija tähelepanu sellele pööranud ja küsinud, mis on selles valdkonnas tehtud. Mõni nädal tagasi esitas näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ka ühe eelnõu, mis kohustab valitsust selle teemaga tegelema. See on natuke koomiline, loomulikult sellepärast, et just Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets on mitu aastat järjest olnud siseminister ehk just see inimene, kes oleks pidanud valitsuses selle teemaga väga konkreetselt tegelema. Ju siis ei tegelenud ja nüüd siis sotsid üritavad seda opositsioonist kuidagimoodi teha. Aga me oleme ka Lauri Läänemetsa käest mitu korda küsinud ja nüüd ta tahaks ka teie käest uurida, mida te sellest värske ministrina arvate? Kas te näete, et needsamad petukõned on suur probleem või mitte? Kas teie arvates peaks sellega rohkem tegelema? Kui peaks, siis kuidas ja mis võiksid olla need sammud, mis võiksid inimesi rohkem kaitsta, inimesi rohkem informeerida petukõnedest ja vältida olukordi, kus inimesed saavad petta, et see statistika ei oleks nii kurb?

Aitäh selle küsimuse eest! Hea küsija, kahtlemata on see oluline teema mitte ainult Keskerakonna fraktsiooni meelest, vaid ka Siseministeeriumi ja meie allasutuse Politsei- ja Piirivalveameti meelest, kelle ülesanne on nende petukõnedega tegeleda. Ütleme niimoodi, et see olulisus tuleneb sellest, et kõige haavatavam sihtgrupp nende petukõnede puhul on sellised kaitsetumad inimesed ehk siis eakad. Sealt tuleb ka selle teema prioriteetsus, miks kõikide muude kelmuste kõrvalt petukõned ja nendega tegelemine eriliselt prioriteetide sekka tuleb. Mis on see dünaamika olnud, mida on eelmistel aastatel tehtud? Alates 2020. aastast, nagu ilmselt ka teate, on petukõnede hulk väga tormiliselt kasvanud seoses tehnoloogiliste arengutega, seoses sellega, et tegu on äärmiselt tulusa, rahvusvahelise ja laia haardega kuritegeliku tegevusega. Samal ajal on PPA tegevus suutnud ära hoida seda, et kannatanute arv Eestis kasvaks. Kannatanute arv on olnud enam-vähem samal tasemel, hoolimata sellest, et petukõnede hulk ja massiiv on oluliselt suuremaks läinud. Nii mõnedki töövõidud on PPA-l ette näidata. Eelmise aasta aprillis sai PPA Europolilt ka innovatsiooniauhinna nende poolt algatatud rahvusvahelise operatsiooni PhishOFF eest. Kui olete selle teemaga tegelenud, siis ilmselt olete ka kursis. Seal kontrolliti 28000 serverit, pandi sadu õngitsuslehti kinni, peeti kinni kümneid isikuid, üle 30, kui ma ei eksi, seitsmeteistkümnes erinevas riigis. See oli tõesti väga suur operatsioon. Kuna tegu on nii laiahaardelise teemaga, siis ei ole mõtet tegeleda ainult selliste väikeste tükkidega, vaid tuleb leida üles need keskused, need suured vabrikud ja tegeleda nende suurte vabrikute ja nende vastutajate nii-öelda tabamisega. Seda on ka tehtud. Mitte alati ei õnnestu kõige kõrgema taseme nii-öelda ninameeste vastutusele võtmine teatud põhjustel, mis tulenevad rahvusvahelisest koostööst.

Suur tänu!

Ja, Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh!

Tõepoolest, me peame tõdema, et aastatega on nende pettuste arv aina kasvamas. Kui me vaatame, mida kirjutab Riigi Infosüsteemi Amet: veebruaris teavitati 82-st petukõnest ja märtsis oli neid veelgi rohkem, mis on väga järsk kasv võrreldes aasta eelmisel kuul registreeritud 28 kõnega, ehk räägitakse siis jaanuarist.

Ja samamoodi ütleb PPA, et sel aastal me näeme just telefoni teel tehtavate pettuste päris tugevat tõusu.

Mul ei ole pretensioone PPA-le. Me kõik teame, et see on alarahastatud, alamehitatud organisatsioon kahjuks, kuigi see ei peaks loomulikult nii olema ja loodetavasti tulevikus see nii ei ole. 

Aga ma arvan, et siin võib-olla rohkem aitavad poliitilised otsused, kui konkreetselt PPA tegevus. Me oleme mitte ainult kritiseerinud või küsinud eelkäija käest, et miks see probleem on nii terav ja miks nii vähe tehakse selle lahendamiseks, vaid omalt poolt oleme pakkunud ka lahendusvariante. 

Esiteks, informeerimine, rahva informeerimine – kuna jutt tõepoolest käib enamasti eakatest inimestest, siis võib-olla just otsepostitus tavalistesse postkastidesse eesti keeles, vene keeles, inglise keeles, et inimesed saaksid rohkem informatsiooni, kuidas mitte langeda ohvriks. 

Ja siis võib-olla ikkagi koostöö pankadega ja koostöö kommunikatsioonioperaatoritega, et nemad ka omalt poolt siis tunneksid rohkem vastutust ja võtaksid ette ka rohkem meetmeid, et inimesi kaitsta, inimeste raha kaitsta. 

Ja siis me pöördumegi teie poole palvega seda teha. Ma saan aru, et teie eelkäija väga sellega hakkama ei saanud – võib-olla teil läheb paremini.

Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest kõlas väga hea mõte ja ettepanek inimesi teavitada. Kuna antud kuritegevuse liik ongi suunatud just nimelt inimesele, mitte süsteemi vastu, siis kõige tulemuslikum on siin tegelikkuses ennetus, mida PPA on ka planeerinud. Võin kinnitada, et PPA-l on üsna pea  – kui ma ei eksi, siis maikuus – plaanis teha või korraldada nädal aega kestev kampaania. 

Ja absoluutselt teadvustatakse ka seda, et need eakad inimesed, kes tavaliselt nende petukõnede ohvriks langevad, et nemad tarbivad teistsugust meediat kui noored inimesed. Ehk siis, vaadatakse siis nii-öelda vajaduspõhiselt, kas siis on need ajalehed, selline traditsiooniline meedia, võib-olla ka mingisugused flaierid, tõesti nagu paberkandjal vahendid, mida jagada siis sellele sihtgrupile. Sellega kindlasti tehakse võimaluste piires. 

Ei saa öelda, et PPA-l selleks inimesi ei ole või vahendeid üldse ei ole – lihtsalt tuleb aru saada, et meie siin Eestis oleme üks hästi väikene tükk sellest suurest maailmast ja kogu see petukõnede süsteem ongi globaalselt üles ehitatud. Sellesama PhishOFF-operatsiooni käigus ju tuvastati, et osad kõige kõrgema taseme vastutajad olid hoopis Kanadas. Ja seesama 17 riiki, kus vahistamisi läbi viidi, see näitab kogu selle teema ulatust. 

Kõige efektiivsemalt, mida meie saame Eestis teha, Eesti inimeste jaoks, ongi see teavituse asi ja siin tehakse tegelikkuses ka koostööd sideoperaatoritega, tehakse koostööd pankadega ka ilma selleta, et me oleks neid kuidagi seaduslikul viisil sundinud. See koostöö on olnud hea ja tulemuslik, kus pangad on ka teavitanud inimest, et nad ei küsi PIN-koode mitte kunagi telefoni teel, kus pangad mõnikord ka informeerivad, kui sa sinna kodulehele lähed, et on petukõnede hulk suurenenud just.

Vastavalt olukorrale sellega tegeletakse ja mõte on seda jätkata ja just nimelt seda ennetuse poolt. Tõesti, meil on väga keeruline muuta midagi süsteemis, kui kõige nõrgem lüli on see inimene. Seal on see nagu probleemi võti, kuidas seda inimeste teadlikkust tõsta ja kuidas teha niimoodi, et nad selle ära tunnevad. Ja on mõned positiivsed näited ka, kus eakas inimene on ära tundnud, on teinud kõne politseisse ja see pätt on siis ka kinni võetud otse sündmuskohal.

Aitäh!

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Natuke muret tekitab teie sõnum, et me väikeste asjadega nii väga ei tegele, ootame, kui need suured sündikaadid kätte saame. Aga samas ma paluksin, et tegelege ka väiksemate asjadega, sest igapäevaselt inimese rahakotist lähevad petturite kätte suured summad. 

Aga mu küsimus oleks samas teie valdkonnas, aga teisel teemal. Hiljuti oli ajakirjanduses kirjeldatud, kuidas siis ei saa sireeni paigaldada Maardu linna territooriumil Muugal. Kuna ma olen ise Maardu linnas, siis loomulikult mind väga huvitab see küsimus. Tuletame meelde, et kõigepealt rääkisite, et ei saa ühte masti sireeni paigaldada, kus ettevõte loobus sellest. Teiseks, Maardu linn pakkus teile oma munitsipaalterritooriumit, mis ei sobinud sellepärast, et selle masti paigaldamine pidi liiga kallis olema. Ja kui te teate, siis me, tähendab, Maardu linn pakkus välja ka kolmanda variandi sealsamas Muuga lähedal, 22 meetrise masti. Kas te seate sellest midagi? Ja kas on sellega tegeletud? Ja kas Maardu, Muuga elanikud saavad kindlad olla, et õigel ajal nad kuulevad ka seda sireeni häält?

Aitäh selle küsimuse eest! Hea küsija! Kõigepealt klaarin ära, et ma kindlasti eelmises vastuses ei väitnud, et me ei soovi väikeste asjadega tegeleda. Ma ütlesin hoopis, et Eesti on väike tükk globaalses maailmas kogu selle kuritegevuse mõttes. Meie jõud lihtsalt ei käi üle kogu maailma organiseeritud kuritegevusest. Sellepärast me saame teha jõukohaseid asju, anda jõukohast panust. 

Nüüd see sireenide teema – on väga hea, et te selle välja tõite. Meie jaoks on see selge väljakutse. Kogu see teavitussüsteem elanikkonnakaitse mõistes, see on üks esimesi asju, mis meil peaks korras olema. Nagu ma tean, siis hetkeseisuga on meil need sireenid olemas kõigest 22 asulas. Kui Eesti peale mõtleme, siis 22 asulat, see on ainult maakonnakeskused ja siis mõned suuremad linnad veel, see kindlasti ei ole piisav. Ukrainas käies ma nägin, kuidas ka väga, üsna väikestes alevites olid need sireenid olemas. Meie mõistes võib-olla sellised Värska suurused, Muuga suurune kindlasti käiks sinna alla. 

Nüüd see probleem, et ei leita üles seda sobivat asukohta – seal on mitu lahendust. Üks lahendus on tõesti otsida koos alternatiive, aga see alternatiiv peaks olema ka tehniliselt või, ütleme, korralduslikult nagu mõistlik, et kuhu on seda kõige parem panna. Ma ei ole tõesti nende Maardu üksikasjadega kursis. Millest ma olen teadlik, on see, et tõenäoliselt teatud juhtudel me siiski peame selle sireeni kuhugi paigaldama, mõnele taristule, mille omanik näiteks ei ole vabatahtlikult nõus sellega. Tõenäoliselt me peame kaaluma ka selliseid võimalusi, et sedavõrd elutähtsa teenuse osa peab sinna paigaldatud saama igal juhul, kui see on laiem, ühiskondlik huvi. See võib puudutada mõnda korteriühistut, näiteks mõnda tornelamut kusagil, see võib puudutada mõnda ettevõtet. Siin on tõesti kaalumise koht, et mida me soovime saavutada. Kas me soovime saavutada seda, et on olemas laialdane teavitussüsteem, mis jõuab igale poole, või siis me võtame sellise suhtumise, et see võiks olla, aga mitte minu maja peale. Ma arvan, et see esimene võimalus on mõistlikum. 

Igal juhul ei hakka neid sireenid niisama üürgama öösiti, lihtsalt lõbu pärast. Need on väga vajalikud asjad. Ja siin tuleb lahendus kindlasti leida ka Maardule ja kõikidele teistele asulatele, mis ei ole veel lahendust leidnud.

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teemaks on valitsusremont. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Hiljaaegu viskasite sotsid valitsusest välja ja tervel hulgal Eesti inimestel ja ettevõtjatel tekkis mingisugune optimistlik lootus paremuse poole, aga nüüd on selgunud, et sellise sotsialismi ehitamise põhimõtted jäid ikkagi valitsusele alles. Aga mina küsin valitsusremondi kohta, mis minu hinnangul käib jätkuvalt. Seda näitavad mulle kaks märki: üks on see, et te jätkuvalt peate koalitsiooniläbirääkimisi Eesti 200-ga, aga lisaks te eelmisel nädalal esinesite ka huvitavate avaldustega, kus te ütlesite, et uks Isamaale on ikka avatud ja teie pakute neile tööd, et nad tuleksid valitsusse. Esiteks see tööpakkumise aspekt teie sõnavõtus pani kulmu kergitama, et kuidas te neid koalitsioone vaatate, et kas siis on Reformierakond, kes pakub teistele erakondadele tööd. Aga mõnes mõttes ma muidugi mõistan, miks selline vaade teil tekkinud on, sest härra Hussar ju enne valimisi ise ütles, et nemad tulevad ju Riigikokku selleks, et Reformierakond saaks teha seda, mida Reformierakonnal on vaja teha. 

No ja nüüd siis näib, et Eesti 200 on nagu selline ületöötanud ja alamakstud võõrtööline, kellest on kõik mahlad välja pigistatud, ja temaga, te näete, ei ole suurt midagi teha. Ja siis räägite, et uks Isamaale on avatud. Sellest tulenevalt mul on lihtne küsimus: kas teil käivad tegelikult praegu kahed läbirääkimised korraga? Üks on see teater rahvale, kus te räägite, et Eesti 200-ga koostate koalitsioonilepingut, ja teine on läbirääkimised Isamaaga uue ja muutunud valitsuse moodustamiseks.

Suur tänu! Enne kui härra peaminister vastab, lugupeetud kolleeg Epler, me oleme seda teemat teiega siin juba ühe korra saalis arutanud. See konkreetne tsitaat puudutas maksuküüru kaotamist, mida mina pean küürakaks ja kehvaks lahenduseks. See puudutas väga konkreetselt ühte asja. Aga härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Kas-küsimusele, et kas meil käivad mitmed läbirääkimised, saan vastata lihtsalt: ei. Ei käi. Aga loodan, et see teile kuidagi pettumust ei valmista, või veel vähem, teile selles rikkalikus fantaasiamaailmas kuidagi mingeid piire ei seaks. Te saate oma lugusid ikka edasi kirjutada, ärge laske ennast sellest segada. Faktid ei peaks kunagi head lugu segama, eks ju. 

Nüüd, mis puudutab tööpakkumist, siis valitsuses olemine, valitsusvastutuse kandmine on kahtlemata töö. Parlamendis opositsioonis olemine on samamoodi töö, aga ma hindan seda vastutust oluliselt väiksemaks, sest siit sa võid kindlasti anda mis tahes nõuandeid ilma nende otsuste ja tegude eest vastutamata. Nii et seetõttu, jah, ma arvan, ja sama on arvanud ka Eesti 200 juhid, ma ei ole selles kuidagi üksi, me oleme seda korduvalt arutanud, et Isamaa võiks oma valijate huvides parempoolses valitsuses osaleda. Needsamad maksualandused, ettevõtete kasumimaksu kaotamine, esimesest eurost tulumaksu alandamine ja ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine pluss seesama koostöö ettevõtjatega, mis, ma julgeksin öelda, ikkagi üle pikkade aastate on tõepoolest ainulaadselt hea, jah. Eesti tippettevõtjad ja väga laiapindselt üle kogu Eesti erinevad valdkonnad on kokku tulnud, nähes selles valitsuses võimalust koos teha Eesti elu lihtsamaks ja mõistlikumaks. 

Nii et ma püüan ja ma arvan, et minu valitsuse liikmed püüavad seda optimismi kindlasti õigustada ja teha seda kõike, mida saame. Esimesed sellised otsused juba mõnest nädalast on ka meil valitsus.ee leheküljel, seal on sihuke loendur, kus on kirjas erinevad tegevused, keerulisemad, lihtsamad, ja suund peaks ikkagi olema, et suuremad asjad, nagu planeerimisprotsessid, muutuvad lihtsamaks, kestlikkusaruanne võiks muutuda vabatahtlikuks või perioodiliseks neile, kellel seda on vaja, ja erinevaid samme saame astuda. Samamoodi ka oleme seadnud üsna kõrge eesmärgi, et me vähendame ikkagi nii palju neid regulatsioone, kontroll-, normatiivakte, aruandlust, et ametites on viiendiku võrra töötajaid vähem selleks vaja. Nii et ma arvan, et see on väga õige eesmärk. Majanduse teelt tuleb kõrvaldada need takistused, mis on bürokraatlikult loodud. Kui teil on ettepanekuid, on need kindlasti teretulnud. Nii et jah, sellest lähtuvalt.

Nii et ei ole mitmeid läbirääkimisi käimas. Teiseks, ma arvan, et valitsusvastutus siiski on veidi raskem kanda kui opositsioonis. Ma kahtlustan, et valitsuses olles te käisite tihemini tööl kui siin.

Suur tänu! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus, palun!

Oo jaa, siin on mitu täpsustavat küsimust. Viimase repliigi kohta ma ütleks, et ma olen erinevates töökohtades, nii valitsuses, Riigikogus kui ka enne seda erasektoris, alati kõvasti tööd teinud ja katsun seda jätkata. Ma ei tea, kas selles peitus mingi iroonia või etteheide. 

See doktriin, millest te ise olete lähtunud ja mida te siin minule omistasite, et faktid ei peaks head uudist segama – meenutagem siin hiljutisi tuuleenergia arutelusid, kui lõpuks ikkagi faktid numbrite näol teieni jõudsid, millele te siis vastuseks ütlesite, et numbrimaagiasse ei maksa kinni jääda. Tänaseks on jõudnud asi selleni, et Kliimaministeeriumi ametnik, kes faktidest rääkis, otsib tootvamat tööd. Mina ju tuginesin faktidele selles mõttes, et see, et koalitsiooniläbirääkimised jätkuvalt käivad, seda te ütlete siin ise üle päeva ja teie kolleegid Eesti 200-st ja seda te ütlesite eelmine nädal, et uks on Isamaale avatud ja te pakute neile tööd. Ma usun, et isamaalased on nii kogenud poliitikud, et nad päris niimoodi tööle ei tule, et Michal ütles, et tulge Stenbocki, ja nad marsivad sisse ja hakkavad kohe tööd lõhkuma. Eks seal siis mingi läbirääkimine ikkagi peab käima. 

Aga ma küsiks laiemalt. See olukord, kus te olete nüüd ühe eelmise valitsuse partneri välja visanud ja nüüd Eesti 200-ga jätkuvalt üritate aru saada, mis see on, mida te teha tahate, räägite midagi läbi, siis avalikult kuulutate, et hoopis keegi teine võiks veel valitsusse juurde tulla, näitab seda, mida näitavad ka reitingud rahvaküsitlustes – valitsust usaldab väga vähe Eesti inimesi. Kas te ise hakkate lähemale jõudma sellele, et võib-olla oleks õigem siiski erakorralised valimised korraldada ja saaksime uue Riigikogu koosseisu ja loodetavasti ka toimiva valitsuse selle järel?

Aitäh! Valitsus toimib väga kenasti. Ma olen mitmes valitsuses olnud, rohkemates Riigikogu koosseisudes, kahtlustan, kui teie. Võin öelda, et see valitsus toimib päris kenasti. Kogemuse baasilt, muuseas. Seda esiteks. 

Teiseks, valitsuses on ka põhiline kokku lepitud, millest lähtutakse, ehk seesama aluslepe. Esimese otsusena või esimeste otsuste hulgas see valitsus otsustas tõsta kaitsekulutused vähemalt 5%-le järgmisest aastast, mis on pretsedenditult kõrge kaitseinvesteeringute määr. Nii et ma arvan, et see on väga vajalik kindlustunde andmiseks Eesti inimestele, et nad näeksid oma tulevikku siin, teaksid oma peret siin planeerida, ettevõtjad teaksid siia investeerida. See on väga suur otsus. Samamoodi on kokku lepitud selles uues valitsuses ettevõtete kasumimaksu kaotamine. Seda on kahtlemata oluline märkida just selles kontekstis, sest sotsiaaldemokraatidega koos me seda kindlasti teha ei oleks saanud. Nende vaade ettevõtete maksustamisele oli pigem ideoloogilisest baasist lähtuv. Meie näeme seda, et kui majanduskasvutsükli alguses kasv on nüüd alanud, siis sellele tasub hoogu anda. Ettevõtete võimalus investeerida kõrgema lisandväärtusega tegevustesse, kasvatada rohkem jõukust toob jõukust kogu Eesti rahvale ja kõigile inimestele ja kasvatab meie võimalusi tulevikuks, nii et see kahtlemata on mõistlik. 

Samamoodi kaotame esimesest eurost tulumaksu, mis on kehtestatud eraisikutele, ja see tähendab seda, et väiksema sissetulekuga inimeste elu läheb lihtsamaks, sest see oleks mõjunud rohkem just väiksema sissetulekuga inimestele, pensionäridele ja nii edasi. Lisaks lõpeb sellesama Isamaa-Keskerakonna loodud maksuküüru eluiga. Seda enam ei seata kahtluse alla, et me selle kaotame. Järgmisest aastast on tulumaksuvaba miinimum kõigile inimestele 700 eurot. Nii et see on see, mida me teeme. Nendes asjades me oleme kokku leppinud, nagu me oleme kokku leppinud ka bürokraatia vähendamises. Eesti riigi tippettevõtjad on kokku tulnud ja nagu ma teile juba soovitasin, valitsus.ee leheküljele minnes saate kenasti vaadata, millega me toimetame. Kõiki otsuseid ei ole veel jõudnud isegi sinna kirja panna. Neid otsused on juba rohkem, kui selles loendis kirjas on, aga kindlasti tuleb. 

Selle küsimuse alltekst … Veidi ma kuidagi tajun siin mingit kadedust Isamaa suhtes, aga ma ütleksin niimoodi, et ma siiski arvan, et Isamaa valijatele-toetajatele võiks olla mõistlik osaleda valitsuses, mis kaotab kasumimaksu, tulumaksukoormust vähendab inimestele, tõstab tulumaksuvaba miinimumi, lisaks lihtsustab asjaajamist Eestis, vähendab bürokraatiat – kõike seda oodatakse. Isamaa juhtkonna, härra Sibula, härra Seedri, Solmani, Reinsalu selline kuidagi rabe käitumine kindlasti ei esinda Isamaa toetajate-valijate huve minu hinnangul. Nii et seetõttu ärge olge kadedad enda naabri peale. Loodame, et nad siiski võtavad vastu mõistliku otsuse.

Suur tänu!

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh!

Ma pean sissejuhatuseks tegema märkuse istungi juhatajale, et ei olnud ammu aega tagasi, kui siin Riigikogus oli veel täitsa kombeid, aga siis tuli Eesti 200 kombeid uueks tegema. Vanasti oli niimoodi, et Riigikogu istungi juhataja juhatas istungit ja kui ta tahtis kõnet pidada või sõna võtta, siis ta leppis teise Riigikogu juhatuse liikmega kokku, tuli puldist alla, istus oma saadikukoha peale ja võttis sõna või esitas küsimuse. Seda pulti ei tohiks kuritarvitada, sealt sekkuda debatti. 

Nüüd, ma ei saa Kristen Michaliga küll nõus olla, et meil on väga töötav valitsus. Te olete rääkinud … Mitu kuud te nüüd siin seda ühte väikest maksukest alandate, mis teie ülejäänud maksukaskaadis lainetas meist üle pea? Valitsuseremont on juba pikalt-pikalt käinud. Iga nädal te räägite, kuidas teil on kokku lepitud maksualandused. Vabandust, et mida siis vajab, millist suurt tööd vajab see kaheprotsendiline maksumäära muutmine, millega te ei ole hakkama saanud, et te seda Riigikogule esitate? Ei näe, ei räägi töökast valitsusest või töövõimelisest valitsusest. Ma võin ise selle eelnõu ära teha, poole päevaga, muide. Täitsa tehtav, seda saab isegi üks Riigikogu saadik hakkama. Te ei ole ju töökad.

No see, et te olete kokku leppinud viieprotsendilise kaitsekulude tõusu –  noh, ega ka ju ei ole veel näinud ühtegi eelnõud, riigieelarvet või mingeid niisuguseid dokumente, kust me saaksime seda lõpuks heaks kiita. Võib-olla riigieelarves see tõesti nii kirjas on, aga siis tekib meil jälle probleem, et see ei ole parempoolne valitsus, mis suurendab defitsiiti, sest kui te korraga tulete meile siin sügisel maksualandusega, mida te lubate, ja riigikaitsekulude suure tõstmisega, siis me suurendame, käristame riigieelarvet defitsiiti ja siis kukub kokku kogu see leelo, mida te olete meile rääkinud viis aastat, kuidas te teete riigirahandust korda. 

Tegelikult te ei saa ju mitte millegagi hakkama, mida te olete lubanud või millest te räägite. Ja selliseski olukorras on ju selge, et teie valitsuspartnerid kukuvad tasapisi ära. Keegi teine siit Riigikogu saalist ei ole nõus teiega koos valitsusse tulema ja sellisel juhul tasuks ikkagi väga tõsiselt kaaluda uuesti rahva poole pöördumist ehk erakorralisi valimisi. Miks te nii kangesti kardate rahvast?

Aitäh! Ma arvan, et teie selline faabula oli täpselt sama probleemiga silmitsi, millega Rain Epleri püstitatud lugu, et faktid jälle ei rikkunud seda head lugu ja narratiivi. 

Valitsus, kinnitan, töötab kenasti, paremini, kui, jah, eelmine partnerlus, see on selge. Vaated on parempoolsed, liberaalsed. Maksueelnõud teie heameeleks on Rahandusministeeriumis tegemisel. Seal on võimekad inimesed, nad teevad neid eelnõusid, need tulevad siia parlamenti. 

Ja kaitsekulude otsus tõsta vähemalt viie protsendini on ka valitsuskabinetis vormistatud otsus. Sellel nädalal teie heameeleks ja meie kõigi heameeleks tuleb kaitseminister ka kirjeldama, milline see tempo võiks olla, mida me saame teha ja ehk mida me saame ka ajaliselt tuua ettepoole. 

Defitsiidi puhul on praktiliselt loomulik – seda ei ole ka keegi ju varjanud –, et kui sa pead kiiresti ostma relvi, siis selleks tuleb võtta laenu ja meie defitsiit kasvab. Seda ka Euroopa reeglid nüüd lubavad – Euroopa reeglid äsja muuseas muutusid. Nii et seda me igal juhul teeme. Kui see alternatiiv on relvade ostmise edasilükkamine või tegematajätmine või te soovite selle asemel jätkata mingite oma ideedega maksutõusudest või millestki muust, siis seda ma kindlasti ei poolda.

Aitäh!

Suur tänu! Sellega lõpetame kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me edasi läheme, Rain Epleril on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Tegelikult ma kasutasin seda protseduurilise küsimuse märki protesti esitamiseks. Võib-olla te arvasite, et ma tahan siin mingeid Michali väiteid kommenteerida, sugugi mitte. Protesti ongi teie suunas. Te võiksite, kui aega saate, lasta stenogrammidest välja võtta need korrad ja siis mulle selle info saata, kui mitu korda te olete sealt puldist öelnud, et juhataja ei sekku küsimusse ja ei sekku vastusesse. Ja nüüd siis, kus te tundsite, et teie nahal veidike pitsitas, te hakkasite siiski minu küsimuse järel siin mingisuguseid oma kommentaare loopima. Ja sisu osas ma ütleksin veel niimoodi, aga minge vaadake oma tsitaat üle, te ei räägi seal mitte midagi maksuküürust, te räägite sellest, et Eesti 200 tuleb Riigikokku selleks, et Reformierakond saaks teha seda, mida Reformierakonnal on vaja teha. Aga nagu ütles ka Martin Helme, kui te tahate sellekohast debatti minuga pidada, tulge puldist ära, leppige Arvo või Toomasega kokku, et nemad juhatavad, ja arutame, või arutame seda koridoris. Aga see, et te hakkate ikkagi…olukorras, kus te olete kaks aastat tõrjunud inimeste protseduurilisi küsimusi, kui küsitakse, et vabandust, minister ju absoluutselt ei vastanud küsimusele ja nii edasi, siis te olete kogu aeg öelnud, et teie ei sekku. Aga nüüd te sekkusite, see ei ole päris korrektne.

Aitäh, hea kolleeg, ma sain teie küsimusest aru. Vastan väga lihtsalt. Vastusõnavõtu formaati infotunnis ei ole. Kui te korduvalt panete siin infotunnis alla mulle seda ühte lauset, mille osas ma ei nõustu teie seisukohtadega, siis ma pidasin lihtsalt vajalikuks seda veel kord korrigeerida ja ma ei kavatse seda siin edaspidi enam teha, sellepärast, et me oleme selle teema siinkohal selgeks rääkinud. Te võite seda tsitaati muidugi edaspidi ka julgelt kasutada ja see on teie õigus siin Riigikogu saalis. See on minu jaoks infotunni formaadi mõttes reguleerimata küsimus. Kuna te puudutasite otseselt minu isikut, siis ma pidasin vajalikuks sellisel juhul sekkuda, sellepärast, et reguleerimata protseduuri küsimuses, muuseas, on Riigikogu istungi juhatajal võimalik sekkuda ja seda ma siinkohal tegin. (Rain Epleri vahelehüüe: Kui keegi mind mainib keegi infotunnis, siis…) Aitäh, aga seda ei ole nii, aga see on reguleerimata protseduuri küsimus. Istungi juhatajana ma kasutasin selle võimaluse ära. Midagi teha ei ole, te ise tegite seda täiesti teadlikult ja provokatiivselt. 

Aga läheme edasi. Head kolleegid, seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teemaks on toimetulek. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Mõned infotunnid tagasi rääkisime toimetulekust, rääkisime sellest, kui te rääkisite headest uudistest, mis on tulemas aastaks 2026. Siis ma küsisin, et aga mis on teie sõnum 2025. aastal eakatele, erivajadustega inimestele või noortele peredele. Ega tegelikult sealt eriti vastust ei tulnud peale selle, et pensionid tõusid. Ja see ongi väga mõistlik ja väga õige, sellepärast et pensionitõusu eest on sotsiaaldemokraadid alati seisnud, olles opositsioonis või koalitsioonis ja ka eelmises valitsuses see lepiti kenasti kokku. Ja ma loodan, et see kokkulepe kehtib aastani 2027. 

Tavaliselt on nii, et riigi sellist tugevust lisaks kaitsevõimele hinnatakse selle järgi, kuidas hoolitakse ja hoolitsetakse oma kõige nõrgemate eest. Hetkel on praeguse valitsuse koalitsiooniläbirääkimised pooleli ja ma saan aru, et on jõutud või jõutakse õige pea sotsiaal- ja tervishoiuplokki. Kahjuks küll sõnumid, mis tulevad süsteemist ja inimeste poolt, räägivad sellest, et arstijärjekorrad on väga pikad, sinna ei pääse, ja räägivad ka sellest, läbi ministri suu, kes on seda ka meedias öelnud, et tulevad rasked läbirääkimised, mis puudutavad sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu. Järsku te kergitate veidikene loori ja ei vasta mulle, et enne kui pole kõik kokku lepitud, pole midagi kokku lepitud. Mis on siis oodata sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, sellepärast et tegelikult on seal päris suured mured?

Aitäh! Kõigepealt ma ütleksin, nagu te ise ütlesite ja ilmselt olete ka teadlik varasematest läbirääkimistest, kas riigis või munitsipaaltasandil, et üldiselt partnerid räägivad kõigepealt omavahel, lepivad kokku ja siis minnakse sellega avalikkuse ette. Et see töö, tõepoolest, teil on õigus, praegu käib. Ja muresid muidugi on, selles pole kahtlust. Ega siis selles valdkonnas on alati raha puudu. Kus valdkonnas õigupoolest polekski? Väga vähe on selliseid valdkondi. Eriti kui see puudutab paljusid inimesi, see on loogiline. Aga ma siiski mõned detailid parandaks ära ja ma usun, et te ei olnud pahatahtlik, vaid lihtsalt nii kõlas, valesti.

Pensionid muidugi ei tõuse sotsiaaldemokraatide tõttu, vaid tõusevad indekseerimise tõttu. Ja pensionitõusu, indeksit on teinud ettepaneku üle vaadata, kui ma õigesti mäletan, Erakond Parempoolsed, kes on öelnud, et see tuleks peatada ja pensione tuleks vähendada. Ja varasemalt mäletan ka ajaloost, kuidas Isamaa liikmed on seda debatti pidanud, õnneks täna nad seda debatti vast enam ei pea, et pensionide kallale tuleks minna. Ma mäletan ka aega, kus Isamaa arvas, et pensione tuleks vähendada. Minu seisukoht on selles olnud üsna lineaarne: mina ei ole nõus pensione kärpima, ma ei ole nõus ka pensionide indekseerimist muutma. Just sellepärast, kui me vaatame, et ehkki jah, Eestis on pensionid kiiresti kasvanud, siis sellest hoolimata on need ikkagi sellised, et inimesed tulevad nendega küll toime, aga tulevikus peavad ka kasvama, mitte peatuma nende kasv. Nii et seetõttu, jah, minu peaministriks olles pensionide indekseerimise kallale või nende vähendamise suunas ei minda. Ja see ei ole mitte sotsiaaldemokraatide ega kellegi teise armust. Seda esiteks.

Teiseks, kui vaadata üldisi numbreid, ja te ütlete, et eelmisest või sellest aastast pole juttu. Huvitav, ma arvan, et ma rääkisin teile ka sellest aastast, aga kui ei rääkinud, ju minu oma viga. Töötasu alammäär tõusis 2025. aastal 66 eurot, ulatub 886 euroni, alammäär kasvas 8%. Keskmine vanaduspension kasvas indekseerimisest 1. aprillil keskmiselt 6%, ulatudes 819 euroni. Mediaanpalk on kasvanud ja pensioni, palga suhtarv on kasvanud ja nii edasi. Ja kui vaadata eelmist aastat, mida me saame aastana hinnata, siis kui inflatsioonimäär oli 3,5%, siis töötasu alammäär kasvas 13% ja keskmine kuupalk kasvas 8%, pensionid kasvasid eelmisel aastal 10,6%. Nii et neid numbreid vaadates inimeste toimetulek objektiivselt võrreldes hinnatõusuga on siiski paranenud. Eelnevalt ka teie kolleegidega siin debateerides, vaesusnäitajad on samamoodi läinud paremuse suunas.

Suur tänu! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur aitäh! Ega me päris selleni ei jõudnud, mis puudutab järgmist aastat ja millised on valdkonnas võimalikud tulevad kärped ja milline on olukord tervishoiu rahastamises. Ma lihtsalt tuletan ka meelde, et teie enda koalitsioonipartner Eesti 200 on rääkinud täpselt samuti teemal läbi oma juhi suu, et selline pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, see tuleb kas ümber vaadata koefitsiendi ja tõusu osas või külmutada. Aga see selleks. Tore on teada, et teie seisukoht on selline.

Mul on nüüd konkreetne küsimus, millele ilmselt saab ka konkreetse vastuse. Kui oli teema, mis puudutas pensioni maksmise päeva muutust – sellel aastal on neid viienda kuupäeva päevi neli, järgmine aasta täpselt samuti langeb viies kuupäev neljale nädalavahetuse päevale, ehk pension laekub paar päeva hiljem, töönädala alguses. Teie tol korral vastasite väga selgelt, et teile meeldiks, kui pension kantakse arvele sellel päeval, viiendal päeval, sõltumata sellest, kas see on laupäev, pühapäev, reede, ta laekubki sellel päeval arvele. Ja see andis tegelikult päris paljudele lootust. Ja nüüd on ka Andres Ergma, Pensionäride Ühenduste Liidu juht, sellel teemal kirjutanud, et pensionäre häirib see järgmistele päevadele kandmine. Ja kuna teie mõte oli tol korral sama, siis kas on loota, et aastal 2026 tegelikult pension laekubki viiendal kuupäeval arvele?

Aitäh! Minu positsioon ei ole tõepoolest muutunud. Minu positsioon on sama, et me peame suutma need IT-arendused ära teha, mis iganes on sotsiaalvaldkonnas vaja selleks teha. Kui on vaja teha investeeringuid, siis tuleb need teha. Mida varem see korda saab, seda parem, sest oleme siiski ausad, digitaalses Eestis, moodsas Eestis ei tohiks olla takistuseks vananenud infosüsteemid või digitaalsed lahendused, et asjad saaksid õigel päeval tehtud. Nii et minu positsioon pole selles tõesti muutunud, ja kui on viies kuupäev, peaks olema viies kuupäev. 

Ja ma loodan, et sotsiaalvaldkonnas leitakse see arusaamine, mida täpselt on nendes süsteemides vaja uuendada, milliseid investeeringuid on vaja teha, mida muuta, et kõik õigeks ajaks tehtud saaks. See oleks suhteliselt loogiline, kui me oleme siiski moodne digitaalriik. Jah, ma olen kindel, et nad suudavad ka kirjeldada palju neid probleeme, mis selles süsteemis on, ja me teame, et neid IT-süsteem on tõesti aastate vältel arendatud, parandatud, need alati ei käi omavahel kokku. Aga see on minu südant kuidagi leebemaks ei tee. Need asjad tuleks korda teha minu arvates ka.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab Madis Kallas. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Eile kohtusime Eesti üliõpilaste esindajatega ja loomulikult neil oli erinevaid muresid ja tähelepanekuid päris mitmeid. Kõige suuremat murenooti nad näitasid välja õppetoetuste osas. Ja nende sõnum oli, et tänased toetuste määrad on jäänud ajale jalgu ja see seab üha rohkem noori keerulisemasse seisu, mis puudutab ka toimetulekut. 

Lisaks on probleem ka õppetoetuste saamise tingimustega, kus tingimused on ikkagi problemaatilised ja ei arvesta tegelikult väga paljudes nüanssides tegeliku perekonna olukorraga. Minu küsimus oleks, et kas te olete valitsuses arutanud üliõpilaste toimetuleku teemat õppetoetuste summade vaates või tingimuste muutmise vaates, mis on üliõpilaste esindajate ootused? Ja rõhutan siinjuures, et tegu on tõesti tuhandete üliõpilastega ja väga paljud nendest just väljastpoolt ülikoolide linnu, ehk kes peavad liikuma maapiirkondadest, väiksematest maakondadest kas Tallinnasse või Tartusse. 

Aitäh selle küsimuse eest! Haridustöörühma tööd me hindame järgmisel nädalal, ülejärgmisel nädalal, sealt ma saan tagasiside, kas on ettepanekuid üliõpilaste toetuste osas. Ja hiljem seejärel juba kõik, mis rahalist debatti puudutab, jääb ka riigieelarve debattidesse, ilmselt augustisse-septembrisse. Nagu te teate, Eesti riigi põhiline rahaline koormus nüüd lähiajal, lähiaastatel, on täiendav kaitsevõime kasv. Selleks me võtame isegi täiendavat laenu, eelarve on defitsiidis ja defitsiit pigem kasvab, nii et võib-olla osad valdkonnad võivad selle varju jääda. Aga ma kindlasti kuulan ära, mis on haridusvaldkonna ettepanekud ja kas neil on ettepanekuid ka selle probleemi lahendamiseks. Siis saame seda edasi arutada.

Suur tänu!

Sellega lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Ja tänane kaheksas küsimus on siseminister Igor Tarole. Küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teemaks on "Droonivõimekuse arendamine".

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Te olete pidanud üsna palju selle lühikese aja jooksul tegelema ja nii-öelda ka kõigega, mis seondub piiriga. Mu küsimus ongi nii-öelda selle droonimüüriga seonduvalt.  

7. aprillil, kuu alguses, eks ju, oli juba uudis, kus teatati, et Leedu ja Eesti ei saanud Euroopa Liidu rahastusest nende kavandatud droonimüüri rajamiseks välispiirile vahendeid. Eesti ja Leedu piirivalveametnikud esitasid ühise taotluse Euroopa Liidu rahastuse saamiseks niinimetatud droonimüüri arendamiseks piiri ääres, kuid projektile raha ei antud, teatas ministeerium uudisteagentuurile BNS. See oli siis Leedu oma. Aga paar päeva hiljem nii teie kui kui Politsei- ja Piirivalveameti arendusekspert Hanna Heier ütlesid, et ei ole suurt muret, et kuigi sealt raha ei saadud, siis nii-öelda droonimüüri osas on rahastus saadud kahest teisest välisprojektist ja 2027. aastani on riigieelarves vahendid ette nähtud circa 17 miljonit.  

Ja mu küsimus ongi seotud sellega, et mis seisus see on. 

Ja üks murettekitav fakt, mis on, et kui uudises kirjutati, et taotleti droonimüüri rajamiseks, siis Heier ütleb, et raha, mis oleks tulnud Euroopa Liidust, oleks kasutatud koostööks. "Projekti eesmärk oli arendada ja teha koostööd meie partneritega, kes seisavad silmitsi sarnaste probleemidega. Ehk mis meie idapiiri taga toimub ning leida siis selle lahenduse jaoks erinevaid võimalusi ja siis neid ka selle projekti raames rakendada ja siis õppida nendest õppetundidest," lausus ta. See oli tsitaat siis sellest 9. aprilli uudisest. 

Küsimus on nüüd kõigepealt see, et kas tegelikult taotleti vahendeid siis droonimüüri jaoks või koostööks erinevate riikide vahel, kellel on sarnased probleemid. Ja teiseks see, et mis seis tegelikkuses täna on meil nii-öelda selle droonimüüriga, võimaliku võimekusega või kas ja millal nii-öelda see teie tänase parima teadmise järgi lahendatakse, nii nagu see teie vaatepunktist mõistlik on?

Aitäh selle küsimuse eest, hea küsija! 

Kõigepealt selgitan, et antud taotlus oli PPA poolt koostatud taotlus ja minu teada tõepoolest taotleti drooni nii-öelda tuvastamise ja tõrje võimekuse jaoks neid vahendeid, mitte lihtsalt mingiteks pehmeteks tegevusteks. 

Nüüd, see seis on niisugune, et alles hiljuti sai Eesti Euroopa Komisjonilt ELi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu sihtotstarbeliselt ligi 23 miljonit eurot, mis on siis ka seotud drooniseire ja -tõrjevõimekuse taristuga. Suurem osa sellest rahast läheb fiiberoptilise võrgu väljaehitamiseks, mis on väga oluline, et need asjad toimiksid, ja väiksem osa läheb siis ka sellise innovatiivse lahenduse väljatöötamiseks Narva seirepositsioonidele. See summa on natukene alla viie miljoni. 

Kui võrrelda selle ebaõnnestunud taotlusega, siis seal on suurusjärgud erinevad. Seal minu teada oli summa natuke üle viie miljoni. See rahastus, mis on saadud, on üle 20. Nii et ta tõepoolest ei ole kõige olulisem, kõige suurem tükk. 

Eesti on tõesti võtnud selle lähenemise, et kogu selles piirikaitses kasutada võimalikult palju välisvahendeid. On ka õnnestunud selles. See välisvahendite hulk koos meie mõningase kaasrahastusega on olnud ligi 80 miljonit – 79, kui täpne olla. Ja see on täiesti loomulik, sellepärast et idapiiri puhul ei ole tegu mitte lihtsalt Eesti välispiiriga, vaid on tegu Euroopa Liidu, Schengeni, NATO välispiiriga, ja seal peaks see koormus nii-öelda jagunema.

Veel sellest asjade seisust niipalju, et selle aasta sügiseks peaks olema sõlmitud raamlepingud selleks, et see droonituvastamise ja -tõrje võimekus luua idapiirile nelja suurimasse asulasse ja ka siis prefektuuridele teatud teenustele, ütleme, mis puudutab eriüksusi. Eriüksustel peab see olemas olema, isikukaitsel ja objektikaitsel. Raamlepingud selle aasta sügiseks ja asjad hakkavad ellu minema siis 2026. aasta kevadest alates, juba tekivad siis konkreetsed seadmed nende raamlepingute järgi ja sealt võtab see aega veel umbes aastakese.

Suur tänu! Priit Sibul, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma arvan, et see on igati mõistlik, kui kannatab, et kas eurooplastega koos, või kui on ühised mured, siis igal juhul ka Euroopa vahendeid sinna kaasata, nii nagu te ütlesite ja teha plaanite. Üks teie eelkäijatest, praegu kuidagi hookuspookusega Hiinast droone telliv kaitseminister Pevkur, kes omal ajal oli siseminister, lubas ka piiri valmis ehitada, mida teie peate, ma loodan, et suudate, lõpetama. See oli juba eelmisel kümnendil, kui Pevkur teatas, et kohe saab piir valmis, piirirajatis. Sel nädalal, kui ma õigesti mäletan, üleeile vist, oli ka uudis, et loodetavasti selle aasta lõpus nii-öelda jälle täiendav etapp. Aga seal on lisaks sellele füüsilisele piirirajatisele küsimus, eks ju, infotehnoloogilistes lahendustes. Ja nüüd see, mida me räägime, mida me omal ajal ei osanud arvata, mis puudutab droonituvastamist kui võimekust. Kas see, mida te ütlete, et nüüd läheb veel aastake, ega siis piir on lõpuks nii nagu Tallinna linn, et tõenäoliselt, kui muutuvad olud, siis tõenäoliselt muutuvad ka need vajadused, millisena me seda piiri näeme või näha tahame. Ma ei eelda, et ta nüüd valmis saab, aga see teie tänane parim teadmine ja arusaam, et kas aasta pärast, nagu te ütlesite, kui on ka need droonivõimekused olemas, et siis see piir on sellisel kujul, nagu me täna parimas äranägemises teame ja tahame, või tegelikkuses mitte.

Aitäh, hea küsija! Suurepärane võrdlus Tallinna linnaga. Olen ise seda ka korduvalt kasutanud, kui küsitakse, et millal piir täiesti valmis saab. Mõneti võib öelda, et piiril see ehitustöö ja infrastruktuuri väljaarendamine kulgeb plaanipäraselt. Mõneti võib öelda, et see ei saa kunagi valmis. 

Nüüd kõigepealt sellest, mis on plaanipärane. Plaanipärane on see, et sellel aastal on meil sellest rohelisest piirist, ütleme, kõik need kohad, mis on kriitilised, 90 kilomeetrit on sellest tara ja vajaliku infrastruktuuriga ära kaetud. Selle aasta lõpuks lisandub sinna veel 15 kilomeetrit ja siis saab öelda, et see osa maismaapiirist, mis on nagu riskitasemega, kust on lihtne üle tulla mööda maismaad, on siis põhimõtteliselt selle füüsilise tõkkega kaetud. Tõepoolest, me päris igale poole neid füüsilisi tõkkeid ei pane, me ei pane neid näiteks Piusa jõkke või sellele soisele alale, mis seal kõrval on, seal on see looduslik füüsiline tõke juba piisav. Selles mõttes selle aasta lõpus füüsiline infrastruktuur peab valmima. 

Mis puudutab … Kindlasti täpsustan ka seda, et see droonituvastuse seire asi ei ole aasta pärast veel valmis. Aasta pärast me näeme olukorda, kus on esimesed paigaldised olemas, ja sealt läheb veel umbes aasta või peale, et kogu süsteem saaks terviklikult paika, ütleme, nii idapiiri ulatuses kui ka need suuremad asulad kui ka need täiendavad teenused, need mobiilsed võimalused. Ühesõnaga, see on natuke nagu suurem rehkendus. Tõepoolest, nagu te välja tõite, kümme aastat tagasi, kui hakati  piiri väljaehitamist planeerima, keegi ei osanud arvatagi, et sellised uued ülesanded tulevad. Nüüd me näeme Ukraina kogemuse põhjalt, et see droonioht on äärmiselt tõsine. Äärmiselt tõsine oht on see just tsiviilelanikkonnale ja siin kindlasti kõik see, millest ma olen praegu rääkinud, ei ole veel Eesti jaoks ka ju lõplik rehkendus. Ukraina argipäev on ikkagi see, et need droonid ei lenda ainult otsejoones üle piiri, nad võivad lennata ka väga kõveraid teid pidi, läbi imelikke trajektoore, selleks et pääseda õhukaitsest läbi. Sisuliselt me peaksime tulevikus mõtlema mitte droonimüürile, vaid droonikaitsevõrgule.

Suur tänu! Ja kuna keegi ei ole lisaküsimuseks soovi avaldanud, siis Priit Sibul, teil on võimalus esitada ka kolmas küsimus. Palun!

Suur tänu! Nii, nagu ma teises küsimuses korra küsisin, et me teame, et Eestis on drooniarendamise võimekus ja väga palju edukaid ettevõtteid. Mu küsimus oli, et mingil põhjusel juhtus nii või sai juhtuda, et kaitseminister Pevkur tellis Hiinast droone, mida nüüd Eesti Ukrainasse saadab. Minu küsimus on, kas sisejulgeoleku valdkonnas ja selles, millega teie tegelete, selles perspektiivis, kas käivad läbirääkimised ka Eesti ettevõtjatega, et neil oleks võimalik oma teadmisi ja arusaamisi sinna süvendatult panna või mismoodi see maailm käib? Kas me suudame oma teadmisi, mis ettevõtluses on, selles kontekstis ka ära kasutada? Ja kui tohib ja aega jääb, siis korra äkki kommenteerida seda aktuaalset küsimust, mis täna meedias on, mis puudutab, millest ei tea peaminister Michal ja Liisa-Ly Pakostale tuli üllatusena ja nii edasi, ehk mingid kaamerad, mis suudavad meid igapäevaselt pildistada ja jälgida, mille kohta justkui keegi ei tea, et keegi plaaninud seda süsteemi, keegi ei ole seda teinud, aga ometi on ta olemas. Mis sellest edasi saab, kui võimalik?

Aitäh selle küsimuse eest! Hea küsija, kahtlemata Eesti ettevõtetel peab olema võimalus, nendes kompetentsides, mis neil on, anda oma panus selle teema lahendamiseks ja ma loodan, et kõikides nendes raamlepingute partnerite leidmise protsessides on need ettevõtted ka aktiivselt kohal. Kindlasti keegi ei plaani nende osavõttu kuidagi piirata. Meil oleks ainult hea meel, kui need innovatiivsed lahendused sünnivad meie ettevõtjate kaasabil ja toodetuna olulises osas ka Eestis. Tõepoolest, me oleme kogu selle piiriprojektiga, nagu te varem märkisite, mingil määral toppama jäänud, väga pikk on see lugu olnud. Ma pean meelde tuletama siinkohal, et ainsad valitsuse liikmed, kes omal ajal üritasid piiri väljaehitusele pidurit tõmmata, olid Martin Helme ja tema erakonnakaaslased, kes aastal 2019 ütlesid, et piiriehitus tuleks koomale tõmmata, mitte teha seda igasuguste tulede ja viledega. Väga hästi mäletan seda tsitaati, et tulesid ja vilesid ei soovitud. See on ka üks põhjus, miks me siin natuke toppame. Mis puudutab seda aktuaalset teemat, siis ma arvan, et küsimuse püstitus, et valitsusliikmed ei olnud kursis teatud tehniliste vahendite olemasolu või nende kasutamise viisidega, siis ega valitsuse liige ei olegi kursis võib-olla absoluutselt kõikide meetoditega, millega kriminaalpolitsei ja korrakaitseorganid kurjategijaid tuvastavad. Omal ajal oli valitud õiguslikuks aluseks korrakaitseseaduse paragrahv 34, mis annab politseile või vastavale organile õiguse pilti salvestada. Lisaks oli toonase siseminister Pomerantsi allkirjastatud määrus, POLIS määrus, mis reguleeris seda andmekogu. Hetkel on mõte seda asja analüüsida, kogu seda õiguslikku poolt, et kui seal on vaja midagi edasi arendada, et kõikide jaoks oleks selge. Ja see võib olla läbi debateerida. See võimalus on olemas. Ministeeriumi inimesed tegelevad sellega praegu aktiivselt.

Aitäh! Sellega lõpetame kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane üheksas küsimus on samuti siseminister Igor Tarole. Küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Registreeritud süütegude arv, Ida Prefektuuri tööpiirkonnas, see on Ida- ja Lääne-Virumaal, on üks Eesti kõrgemaid. Eelmisel aastal kasvas nii registreeritud vägivalla- kui ka narkosüütegude arv. Süütegude registreerimise tõus võib viidata paremale märkamisele, aga ka tegelikule kuritegude arvu kasvule. Mõlemal juhul nõuab olukord politseinikelt suuremat panust nii kiireks reageerimiseks kui põhjalikuks uurimiseks.

Kõrge väljakutsete arv ning suurenev süütegude registreerimine eeldavad piisavat hulka pädevaid, kriitilise mõtlemisega ja haritud politseinikke. Ida Prefektuuris on keskmine vakants Eesti suurim, seal on puudu 49 politseiametnikku. Arvestades, et prefektuuri igapäevane patrullide väljapanek on 27 isikut, moodustab sellest 12 puuduvat patrullipolitseinikku peaaegu poole. Muutuvas julgeolekuolukorras on politsei sunnitud järjest enam reageerima. Kui ohuolukord peaks veelgi süvenema, vajab Politsei- ja Piirivalveamet veel rohkem inimesi, et rahuldada ühiskonna ootusi. Kuidas kavatsete teie siseministrina seda olukorda lahendada?

Aitäh selle küsimuse eest! Hea küsija! Ida-Virumaa kindlasti on meie jaoks väga suur väljakutse, ja mitmel põhjusel. Üks on see statistika, mida te välja tõite, et tõepoolest seal teatud kuritegude arv on oluliselt kõrgem kui nii mõneski muus Eesti piirkonnas. Aga täiendav väljakutse on siin seotud sellega, et meil on tõepoolest keerulisem sellesse piirkonda leida personali kui muudesse Eesti piirkondadesse, ning siin on kaks sellist väljakutset. 

Üks väljakutse puudutab keeleoskust nii üht kui teistpidi, et kas mujalt tulevad inimesed, kes Ida-Virumaale saabuvad, mitte ainult Politsei- ja Piirivalveametis, vaid ka teistes riigiametites, kas nad suudavad kohalike inimestega suhelda neile arusaadavas keeles. Meil on loomulikult eesti keel riigikeel, aga mõnikord efektiivsemaks küsimuste lahendamiseks on mõistlik omada seda keeleoskust laiemalt. 

Ja teistpidi ka, kohalike inimeste kandideerimise puhul võib mõnikord nagu probleemiks olla see riigikeele ebapiisav oskus. 

Samuti olen kuulnud ka seda, et värbamisel tihtipeale kohapealt osutub üheks selliseks takistuseks ka taustakontroll. Inimesed on elanud teistsuguses keskkonnas, võib-olla kunagi nooruspõlves sattunud halba seltskonda, teinud võib-olla mõne rumaluse, ja nüüd ongi neid keeruline sellesse riigiametisse kaasata, sellepärast et seal on selline laitmatu tausta nõue, või tulevad asjad, mis see alati seda ei soodusta. 

Nii et  mis meie saame omalt poolt teha? PPA on praeguseks oma jõudude tugevdamiseks saanud siis lisavahendeid Sisekaitseakadeemiale. Läbi Sisekaitseakadeemia tuleks neid politseinikke rohkem juurde. Ja nagu te teate, üks praktikabaasidest asub Narvas, mis piiri puudutab. See kõik võiks soodustada seda, et me sinna personali rohkem saame.

Suur tänu! Ja Aleksei Jevgrafov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Aga paraku oma küsimusele mina vastust ei saanud. Aga jätkan küsimusega. Käesoleval aastal on politseiniku brutopalk 2350 eurot. Selline tase võimaldab motiveerida eesti keelt kõnelevaid ja eestimeelseid kõrgharidusega spetsialiste jätkama tööd prefektuuris või kaaluma eriala vahetust, et liituda politsei ridadega. Aga tuleb arvestada, et äärealadel on omad eripärad. Ida Prefektuuri tööpiirkond hõlmab nii Ida- kui ka Lääne-Virumaad, ent kõige suurem vakants on just Ida-Virumaal. Oluline on märkida, et prefektuur ei saa inimesi lihtsalt mujalt ümber paigutada. Nende võimalus seisneb pakkuda kindlat, sisukat ja missioonitundega tööd ning leida uusi töötajaid üle Eesti. Siiski on politseiametniku jaoks peamine motivatsioon endiselt töötasu. Seega võiks politseiniku miinimumpalk olla vähemalt 600 eurot kõrgem kui praegu ning äärealadel töötavatele politseinikele lisanduks sellele veel 200 eurot. Täna makstakse küll Ida-Virumaal ja Harjumaal töötavatele politseinikele 200 euro suurust piirkonna eripärast tulenevat lisatasu, ent see pole suutnud vakantsi täielikult likvideerida. 

Austatud siseminister, kas te plaanite algatada politseinike palgatõusu ning millal võiksid esimesed sammud selles suunas aset leida?

Aitäh selle küsimuse eest, hea küsija! Ma kordan veel kord: eelmisele küsimusele vastus oli niisugune, et oleme eraldanud Sisekaitseakadeemiale täiendavaid vahendeid, et Politsei- ja Piirivalveamet saaks siis seda personaliprobleemi paremini lahendada. 

Nüüd see, mis te ütlesite. Te mainisite, et politseiniku jaoks on justkui kõige suurem motivatsioon töötasu. Need faktid, mis te välja tõite ja mida me oleme ka teadvustanud, et see töötasu ei ole kõige suurem, mingil määral nagu lükkavad selle väite ümber. Et kindlasti ei ole politseitöö kõige suurem motivaator töötasu, mis hetkel jääb politseiametnike soovidele kindlasti alla. Nende põhiline motivaator on tõenäoliselt inimesi aidata. See on see, miks politseitööd minnakse tegema. See on sisemine motivatsioon, mida noored ütlevad, et miks nad politseinikuks õpivad. 

Nüüd, me oleme väga selgelt teadvustanud seda palgaprobleemi. Viimane suurem palgatõus oli 2023. aasta seisuga. Siis hakkas see palgasuhe juba muutuma mõistlikumaks, kuid paraku oleme ka teadvustanud seda, et inflatsioon on kogu selle pingutuse vahepeal ära söönud. Ja nagu ma olen öelnud, siis ministeerium ja minister on seda probleemi teadvustanud, et see on mure, ja oleme teinud oma arvutused selleks, et nende palgakomponendi soovidega tulla eelarve läbirääkimistele ja vaadata, mis meie võimalused on. Ega meil see palgaraha ju kusagilt kuu pealt ei kuku, see tuleb nendesamade inimeste käest kokku koguda nendesamade maksudega, mida siinsamas saalis täna on mitu korda sarjatud ja, ütleme, hurjutatud. Sealt see raha lõpuks peab kokku tulema ja eks eelarve läbirääkimised näitavad, millised on need Eesti riigi reaalsed võimalused selleks täiendavaks palgatõusuks. 

Kahtlemata me teadvustame ka seda, et sisejulgeolek on erilises positsioonis praegu seoses muutunud julgeolekuolukorraga, mitte ainult need probleemid, mida te tõite. Kõikidel äärealadel on oma probleemid: Kagus on omad, Ida-Virus on omad. Aga kogu see hübriidohtude teema tegelikkuses sisaldub väga palju sisejulgeoleku valdkonnas. Nii et saame sellest täiesti aru ja teeme endast parima, et see muutuks paremaks.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud siseminister! Jätkan sama küsimusega, mida juba kolleeg Priit Sibul hetk tagasi teie käest küsis. 

Tõesti, on ilmnenud, et PPA on loonud üle-eestilise numbrituvastusega kaamerate võrgustiku. Iga kuu tehakse umbes 20 miljonit pilti, ehk siis sellega tehakse ka 20 miljonit kannet. See tähendab, et keskmise autojuhi sõiduk jõuab sinna andmebaasi 30 korda ühe kuu jooksul. Siiani oli arusaam niimoodi, et tehakse pilte vaid siis, kui keegi ületab kiirust. Tuleb välja, et see ikkagi nii ei ole. 

Ja tõesti väga huvitav on ka see, et ei peaminister Michal ega teised valitsuse liikmed ei teadnud mitte midagi sellisest andmebaasist. 

Aga tegelikult ka korrakaitseseadus täna ei anna seadusandlikku alust selle jaoks ja siin võib tegelikult olla ka vastuolu põhiseadusega, sest tänases korrakaitseseadus ei ole reguleeritud see, kuidas inimeste põhiõigused on kaitstud. Sellele on tegelikult õiguskantsler mitu korda tähelepanu juhtinud ja pöördunud ka Riigikogu poole. Ehk siis täna inimesi jälgitakse, pildistatakse, aga inimestel esiteks pole selle kohta infot, nagu pole ka infot, millal täpsemalt pilte tehakse, mida selle pildiga tehakse, kaua seda hoitakse ja kuidas nende andmetega tutvuda. Need küsimused täna pole seadusega reguleeritud, aga peaksid olema. Siin on tegelikult oht, et PPA riivab nii-öelda inimeste põhiõigusi, ja seda ilma seadusandliku aluseta. 

Ja muidugi teine oht on see, et järjest niimoodi liigumegi sellise jälgimisühiskonna poole. Ja ma mäletan, et õiguskomisjonis on eraldi ka protokoll, kus vahetult enne seda, kui te astusite ametisse, vastasite küsimustele. Siis protokolli on eraldi kantud, esiteks, te ütlesite, et teile teadaolevalt sellist plaani luua üle-eestilise numbrituvastusega veebikaamerate võrk, et sellist plaani pole, ja et te seda ei toeta. Ja samuti te ütlesite, et teil ei ole plaanis rajada politseiriiki. Nüüd, kui see võrk on loodud, kas te nüüd seda siiski toetate?

Aitäh, hea küsija! Tundub, et siin on mõned asjad sassi läinud. Esiteks see, millest me õiguskomisjonis kõnelesime, see oli selline preventiivne, tõesti, jälgimisvõrk, ja seal oli juttu sellest tehisintellektist ja näotuvastustehnoloogiast. Näotuvastustehnoloogiat ei ole kahtlemata ka nendes kaamerates, mis on praegu kõne all olnud. 

Nüüd, mis seda õiguslikku teemat puudutab, siis kogu see süsteem on arenenud küllaltki pika aja jooksul. Ja huvitav on ka see, et ühtpidi meile väga meeldiks, kui meie auto on varastatud, kui inimene on kadunud, kui keegi pätt on põgenema pääsenud, et politsei selle väga kiiresti üles leiaks ja kätte saaks ja selle kuriteo lahendaks. Ja täpselt selleks on PPA neid andmeid kasutanud. Kõik need kõik need fotod, mida tehakse, ei ole ju lihtsalt niisama ligipääsetavad ja neid ei hoita seal andmebaasis piiramatu aja jooksul, vaid neid kasutatakse ainult raskete kuritegude avastamise eesmärgil. Kui midagi on toimunud, siis otsitakse konkreetse numbriga sõidukit. Mitte keegi ei istu pildigaleriis ja ei lappa lihtsalt läbi neid pilte, et vaadata, kuhu naaber sõitis või mõni tuttav. See juurdepääs seal on ikkagi väga-väga piiratud ja selleks peab olema väga kindel põhjus, mida ka sisekontroll jälgib väga pingsalt. Nii et selles mõttes. 

Ja teine asi, mida sooviksin rõhutada, on see, et valdavas osas, väga suures osas on need kaamerad saanud üles tänu omavalitsuste initsiatiivile. Nii et ma arvan, et siin on Tallinna linn olnud kindlasti üks neid omavalitsusi, kus neid kaameraid on omajagu. Tallinna Linnavalitsusele ei saa olla see see uudiseks ega eelmisele linnavalitsusele. Nii et omavalitsused on ise soovinud oma keskkonda muuta turvaliseks, nad on ise soovinud võimekust, et kui neil midagi juhtub, et PPA suudaks kiiresti tuvastada ja suudaks lahendada ka neid väga keerulisi kuritegusid. 

Õigusliku analüüsi osas, nagu ma kolleegile vastasin, see käib ja uurime olukorda. Kui on vajadus õigusruumi kaasajastada, siis tulebki kaasajastada, 20 aasta jooksul olukorrad muutuvad.

Aitäh! Ja sellega lõpetame meie üheksanda küsimuse käsitlemise. 

Head kolleegid. Me rohkem küsimusi avada ei saa. Ma tänan kõiki kolleege ja valitsuse liikmeid väga sisuka infotunni eest. See oli Riigikogu 106. sünnipäeva vääriline arutelu. 

Ja head kolleegid, mul on on siiralt hea meel tervitada ja õnnitleda teid Riigikogu sünnipäeva puhul, sest 23. aprillil aastal 1919 tuli kokku Eesti esimene rahva valitud esinduskogu ehk Asutav Kogu, mis muu hulgas kiitis heaks ka Eesti esimese põhiseaduse. Tänane päev on kindlasti selle tähistamiseks, aga veelgi rohkem saame seda olulist sündmust tähistada juba laupäeval. Meil on siis Riigikogus lahtiste uste päev, mille raames kõik Eestimaa inimesed saavad ka Riigikogu külastada ja siis on võimalik seda sünnipäeva meil kõigil ühiselt tähistada. 

Aitäh infotunni jälgimise eest! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.