Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks on end registreerinud 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Edasi päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Arupärijad on võtnud tagasi peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimise nr 727, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi teiseks päevakorrapunktiks, ning sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja viies päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561 teine lugemine. Seega jäävad need punktid päevakorrast välja. 

Aga nüüd on päevakorra kohta kaks ettepanekut. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Konservatiivne Rahvaerakond palub neljapäevasest päevakorrast välja võtta punkti nr 3: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596.

Selge, suur tänu! Lauri Laats, palun! Samuti ettepanek päevakorra kohta.

Jaa, aitäh! Meil on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ettepanek võtta selle nädala [päevakorrast] välja punkt nr 9 kolmapäeval ehk siis 576 OE.

Selge, ka see punkt jääb siis selle nädala päevakorrast [välja]. Täpsustan: punkt nr 9 kolmapäeval? Selge, see punkt jääb selle nädala päevakorrast välja.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Mul on päevakorra kohta küsimus, mis on protseduuriline. Nimelt, kolmapäevaks planeeritud kolmas päevakorrapunkt, Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule Eesti elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks" eelnõu 575 nõuab, nagu on siia kirjutatud, Riigikogu koosseisu häälteenamust. Minu arusaamise kohaselt absoluutselt seda vaja ei ole. Seadus ütleb üheselt, et see on eelnõu, mis vajab [vastuvõtmiseks] lihthäälteenamust. Koosseisu häälteenamust on vaja ainult siis, kui ettepanek nõuab seaduse väljatöötamist. Kava väljatöötamine valitsuse poolt ei nõua seadusemuudatust. Mis kaalutlustel on juhatus siia siis kirjutanud, et see nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust? Palun väga selget, ühest viidet ka õigusaktile.

Aitäh, hea kolleeg! Komisjon on asunud seisukohale, et tegu on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga, ja juhatus lähtub sellest juhtivkomisjoni seisukohast. Põhjendusi häälteenamuse nõude kohta tuleks täpsemalt küsida juhtivkomisjoni esindajalt.

Anti Allas, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, austatud esimees! Sihukene küsimus on. Kui me vaatame Riigikogu töögraafikut, mis on meil ametlikult kodulehel üleval, ja päevakorda, siis me näeme, et 17. aprillil nagu istungit ei toimuks, aga päevakord on olemas. Kui te võtate kodulehelt selle lahti, siis te näete, et nagu oleks istungivaba päev. Kas sellega on teised kolleegid ka arvestanud?

Suur tänu, hea kolleeg! Mina küll loen meie töögraafikust välja, et 17. aprill on tööpäev. Ja kui te vaatate teie ees laual olevat nädala päevakorda, mida me siin kinnitama asume, siis siin on ju väga selgelt ka punktid, mida me hakkame neljapäeval arutama. Siin on kaks eelnõu: 579 OE ja 593 SE. (Saalis on sumin.) Ma ei oska teie kimbatust kuidagi kommenteerida, sest me siin äsja avasime internetis brauseris [päevakorra] ning neljapäev on samuti ilusasti märgitud tööpäevaks. Ja nagu ma ütlesin, hea kolleeg, teie ees laual on selle nädala päevakord. Kui nüüd EKRE ühe punkti selle nädala päevakorrast välja arvab, siis on ometigi seal sees kaks punkti, mida me hakkame neljapäeval, 17. aprillil siin Riigikogu täiskogu istungil arutama.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, auväärt juhataja! Praegu te kuritarvitate oma võimu ja poete komisjoni selja taha. Ei ole põhjust pugeda komisjoni selja taha, Riigikogu päevakorra koostab juhatus, mitte komisjonid. Ja komisjoni otsus ei seisa kindlasti kõrgemal kodu‑ ja töökorra seadusest ega ka põhiseadusest, millest tegelikult tuleb esialgne sisend, mis puudutab antud juhul Riigikogu pädevust ja ka koosseisu häälteenamuse nõudmist. Nimelt, põhiseaduse § 103 ütleb, et Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada [Riigikogu] poolt soovitav eelnõu. Ja kodu- ja töökorra seadus ning kollane raamat täpsustavad seda.

Nii et minu küsimus teile on: mille alusel te koostate juhatuses suurele saalile päevakorra, kuhu te kirjutate suvaliselt midagi sisse, viidates, et juhtivkomisjoni seisukoht on selline? Me oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et see on vastuolus varasema praktikaga ja ka kodu- ja töökorra seadusega.

Aitäh, hea kolleeg! Põhjendusi häälteenamuse nõude kohta tuleb ikkagi küsida juhtivkomisjoni esindajalt. Juhatus ja täiskogu on seda teemat ka varem arutanud. Häälteenamuse osas seisukoha võtmiseks küsitakse arvamust õigus‑ ja analüüsiosakonnalt, aga lõpphinnangu annab ikkagi juhtivkomisjon.

Ma juhin tähelepanu veel sellele, et kuni 2021. aastani nõuti üldjuhul kõikide Vabariigi Valitsusele tehtavat [ettepanekut sisaldavate] eelnõude puhul koosseisu häälteenamust. Ja ettepaneku sõnastusest ei ole alati ka üheselt aru saada, kas selle elluviimiseks on vaja seaduse muutmist või mitte. Head kolleegid, ma veel kord ütlen, et neid küsimusi, miks komisjon on ühte‑ või teistmoodi otsustanud, tuleb küsida ikkagi juhtivkomisjoni esindajalt.

Mario Kadastik, teil on nüüd ettepanek päevakorra kohta?

Ei. Kuna mina olen juhtivkomisjoni esindaja, siis ma mõtlesin sellele küsimusele vastata. See [nõue] ongi seal õigus- ja analüüsiosakonna kaalutluse alusel, just nimelt selle tõttu, et antud ettepaneku sisu ning valitsuse tegevuskava ja tähtaegasid vaadates on see võrreldav seaduse muutmise vajadusega. Seetõttu oli see kaalutlus ja seetõttu ka komisjon nii otsustas.

See on oluline täpsustus, aga ma lõpetan selle teema siinkohal ära. Kui rohkem ettepanekuid päevakorra kohta ei ole, siis asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid! Arupärijad on tagasi võtnud peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimise nr 727, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi teiseks päevakorrapunktiks. Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja viies päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 561 teine lugemine. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja üheksas päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 576 esimene lugemine. Ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata neljapäevase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 596 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 77 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Päevakord leidis toetust, päevakord on kinnitatud.

Me läheme edasi eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust energeetika‑ ja keskkonnaminister. Teiseks, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits‑ ja digiminister. Ja kolmandaks, tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja tööstusminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Loomulikult pole teie jaoks saladus, et Keskerakond automaksu ei toeta. Varem või hiljem leiavad nii automaks kui ka praegune valitsus ennast ajaloo prügikastist. Aga praegu me teeme esimese olulise sammu automaksu leevendamiseks. Nimelt, õiguskantsler juhtis eelmisel nädalal tähelepanu sellele, et automaks on vastuolus põhiseadusega. Reformierakonna esindaja härra Võrklaev arvas, et koalitsioon ei kavatse õiguskantsleri ettepanekuga nõustuda selles osas, mis puudutab puuetega inimeste ja lasterikaste perede maksuvabastust. Et Reformierakonda ja Eesti 200 aidata, esitame me kaks eelnõu, mis pakuvad maksuvabastust just nendele kahele sihtgrupile. Ma väga loodan, et Riigikogu leiab võimaluse õiguskantsleri ettepanekut toetada. Aitäh!

Aitäh! Nii, palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Züleyxa Izmailova. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Eelmisel nädalal raputasid Eesti avalikkust Pihlakodus aset leidnud juhtumid, kus abitus seisundis inimesi võikalt väärkoheldi. Aga vähe sellest, et tegu on väga traagiliste sündmustega, keerasid meie prokuratuuri liikmed sellele asjale veel vinti peale, väljendades seisukohta, et iga vägistamine ei pruugi tähendada tervisekahju. Sellega seoses on meil sotsiaaldemokraatide poolt justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale arupärimine, kus soovime teada muu hulgas seda, kas minister jagab seisukohta, et prokuratuuri hinnang, mille kohaselt vägistamine ei pruugi põhjustada kannatanule kahju, on vastuolus Eesti õiguse ja väärtusruumiga. Soovime teada ka seda, kas ministri hinnangul on prokuratuur sellise käitumisega rikkunud haavatavate isikute õigusi ja seadusest tulenevat kohustust neid kaitsta. Kas ministri hinnangul saab prokurör, kes on öelnud, et iga tahtevastane suguühe ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju, oma ametis jätkata? Ja millised sisekontrollimeetmed on justiitsministeeriumi pädevuses seoses prokuratuuri [tegevuse] hindamisega selles juhtumis? Aga peamine küsimus, millega võib selle kokku võtta, ma arvan: millised on justiitsministeeriumi tegevused järgmiste kuude jooksul, et me ei peaks enam kuulma prokuröride suust, et seatakse selliseid asju kahtluse alla, [öeldes], et vägistamine ei [põhjustagi] äkki tervisekahju? Aitäh!

Aitäh! Nii, järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise energeetika‑ ja keskkonnaminister Andreas Sutile seoses sellega, et tuuleenergia arendamine on Eestis viimasel ajal jõudsalt kasvanud, kuid sellele ei ole järgnenud piisavalt ajakohane ja teaduspõhine õigusraamistik, mis kaitseks elanike tervist, keskkonda ja loodust. Ka 2024. aastal algatatud riigihange nr 280536 ning selle tulemusel valminud juhend tuuleparkide keskkonnamõju hindamiseks kinnitavad, et regulatsioonid on mitmes valdkonnas puudulikud, seda eelkõige müra, infraheli, vibratsiooni ja varjutuse osas. Näiteks puuduvad Eestis seni riiklikud suunised, sealhulgas juhendid, kuidas arvutada tuulikute madalsageduslikku müra. Samuti puuduvad meil regulatsioonid, kuidas mõõta tuulikute tekitatava varjutamise mõju ning kuidas hinnata tuuleparkide kumulatiivseid mõjusid. Ja mis kõige olulisem, Eestis ei ole välja töötatud seire‑ ja järelevalvemeetodeid tuuleparkide keskkonnamõju hindamiseks. Sellised need küsimused on. Aitäh!

Suur tänu! Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Lugupeetud kolleegid! Annan sotsiaaldemokraatidest saadikute nimel üle arupärimise Karmen Jollerile, sotsiaalministrile. See on seotud sama juhtumiga, millest mu kolleeg Züleyxa Izmailova enne rääkis. Ehk me soovime teada, millised on Pihlakodu juhtumist lähtuvalt ja laiemalt meetmed hooldekodudes turvalisuse tagamiseks. See juhtum, ma arvan, šokeeris väga paljusid, nii neid, kellel on lähedasi hooldekodudes või mujal hoolekandeasutustes, kui ka laiemat avalikkust. Sealhulgas oli kahtlemata šokeeriv prokuratuuri seisukohavõtt. Kuigi sotsiaalvaldkonnas töötavad valdavalt pühendunud ja hoolivad inimesed – rõhutan –, siis sellised juhtumid heidavad negatiivset varju kogu hoolekandesüsteemile. Turvalisus, väärikus ja austus on elementaarsed inimõigused, mis tuleb kõigile tagada nii oma kodus, avalikus ruumis kui igas hooldekodus. 

Sellest tulenevalt on meil küsimused sotsiaalministrile. Esiteks, milliseid samme on Sotsiaalministeerium viimastel aastatel astunud ning plaanib praeguse juhtumi valguses astuda, et tagada hooldekodudes parem järelevalve ja ennetada sarnaste kuritegude kordumist? Teiseks, kuidas kavatseb ministeerium parandada hoolekandesüsteemi, töötajate taustakontrolli ja ennetada ebausaldusväärse personali tööle võtmist? Kolmandaks, milline on hooldekodude omanike ja juhtide vastutus sellistes olukordades ja kas see tuleks õigusaktides praegusest selgemalt sõnastada? Neljandaks, millised muutused on veel plaanis, et parandada hooldekodude elanike inimväärikuse ja ‑õiguste kaitset? Eriti kriitiline on see just sellistes olukordades, kus inimene ise ei suuda oma tahet väljendada ja oma õiguste eest seista. Ja viiendaks, kuidas te kommenteerite sotsiaalministrina prokuratuuri seisukohta, et iga vägistamine ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju? Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Teie valitsusel puudub relevantne käsitlus, kuidas valitsus oleks võimeline tõkestama [Eestis] Euroopa Liidu selle aasta rekordilist hinnatõusu, mis Eesti Panga analüüsi järgi ulatub 6%‑ni ja toidukaupade puhul 7%‑ni. Kuid, härra peaminister, me ulatame teile abikäe. Me anname valitsusele heatahtlikult nõu. Isamaa esitab ettepaneku tegevuste kohta, millega seda eeldatavat Euroopa Liidu kõrgeimat hinnatõusu pidurdada. 

Selleks peab valitsus loobuma Reformierakonna valitsuse kehtestatud maksutõusude kalendrist. 1. jaanuaril on meil jõustunud automaks, 31. märtsil said Eesti inimesed 375 000 teadet tõusnud maamaksu arvete kohta ning 1. mail seisab Eesti inimestel ja ettevõtjatel ees Reformierakonna maksukalendri uus [sündmus], energiaaktsiiside tõus – 45% elektriaktsiisi puhul, 18% gaasiaktsiisi puhul, 7% diisliaktsiisi puhul –, ning 1. juulil seisab meil ees bensiiniaktsiisi tõus.

Isamaa Erakond teeb ettepaneku need täiendavat inflatsiooni esile kutsuvad aktsiisitõusud ära jätta. Ja katteallikana pakume välja valitsemiskulude vähendamise, mille kohta oleme otsuse eelnõu esitanud – see omakorda aeglustaks inflatsiooni. Jõudu valitsusele selle olulise küsimusega tegelemisel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja kolm arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Aga asume siis tänase päevakorra juurde. Meil on täna viis päevakorrapunkti, pluss vaba mikrofon.

Meie esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Riina Solmani ja Priit Sibula 27. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine energeetikavaldkonna kohta. Palun seda arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

Kaks kuud tagasi tulid Eesti rahva ette kolm toonase valitsuspartei juhti ja teatasid, et energeetikas on saavutatud ajalooline, suur ja pikaajaline kokkulepe, mille selgrooks on meretuuleparkide projekti 2,6 miljardi eurone subsideerimine. Asjaosalised selle ühel nädalavahetusel sõlmitud kokkuleppe kohta kinnitasid, et tegemist on määratu kvalitatiivse analüütilise tööga, mis selle kokkuleppe saavutamisele eelnes – valitsus on istunud üle kümne korra koos –, ning see toob kaasa odava elektrienergia hinna ja varustuskindluse pikaks ajaks. Härra peaminister ütles, et need, kes on selle nädalavahetusel kolme parteijuhi sõlmitud kokkuleppe vastu, tahavad Eestis kaost. 

Kes tahtsid Eestis kaost ja kes kritiseerisid seda ettepanekut? Ettevõtlusorganisatsioonid, energeetikaeksperdid, ettevõtjad. Ühiskonnas valitses ja valitseb siiamaani nõutus selle kokkuleppe põhjendamise tõttu. Ja viilude kaupa lagunes laiali arusaam sellest loodud petlikust, näivast ettekujutusest, otsekui sellel kokkuleppel oleks mingisugune analüütiline põhjendus taga olnud olukorras, kus peaminister kõneles kümnendiksendi täpsusega kilovati elektrienergia hinnast aastal 2035. Selle teemaga tegelenud Kliimaministeeriumi ametnik tunnistas ausalt, et tegemist oli poliitilise kokkuleppega. Ja ei möödunudki [palju] aega – kaks nädalat tagasi saime uudise, et see ametnik on vallandatud Kliimaministeeriumist. Inimene, kes rääkis tõtt.

Arupärijad esitavad tõukuvalt sellest meretuuleparkide aktsioonist kümme põhimõttelise kaaluga küsimust peaministrile. Härra peaminister, ma ei hakka aja kokkuhoiu mõttes lugema neid küsimusi eraldi ette, kuid arupärijate nimel ma palun teil kõigile kümnele küsimusele eraldi vastata. Panen kõigepealt ka südamele härra peaministrile: selgitage lähtekohana, miks valitsus peab võimalikuks võtta vastu nii ulatusliku majandusliku mõjuga ja energiataristu tulevikku [mõjutavaid] otsuseid enne, kui riigi tasemel on kujundatud välja pikaajalised energiapoliitilised valikud energiamajanduse arengukava vastuvõtmise ja kooskõlastamise näol. 

Teiseks on minu jaoks väga oluline saada arusaam – kuna siin on vägagi vastakad seisukohad kõlanud valitsuse esindajatelt –, mis seisus see meretuuleparkide projekt siis õigupoolest on. Kas valitsus kavatseb sellega edasi minna või ei kavatse sellega edasi minna? Ma loodan, et täna – olgugi et palusime peaministrit, arvestades selle teema vägagi tõsist ühiskondlikku akuutsust, et ta tuleks vastama juba järgmisel töönädalal; me esitasime selle arupärimise 27. veebruaril ja nüüd on möödunud ligi kaks kuud – on peaminister võimeline andma ühiskonnale siit rahvaesinduse kõnetoolist vastuse kümnele konkreetsele küsimusele selle tausta kohta. Mis viis energiavaldkonnas selle 2,6-miljardilise meretuuleparkide kokkuleppeni? Mis tehioludel see esile kerkis ning milline on selle initsiatiivi saatus tulevikku vaadates? Vähim, mida me vajame selles vägagi varjatud otsustamisloogikaga asjas, on selgus, sest see puudutab inimpõlve perspektiivis nii energiavarustuskindlust, energiajulgeolekut kui ka elektrienergia hinna taset. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Ma siis vastan Riigikogu liikmete Sibula, Reinsalu ja Solmani arupärimisele energeetikavaldkonna kohta. Tõepoolest, nagu siin ettekandest ka [kuulda] oli, arupärimine on esitatud veidi peale vabariigi aastapäeva ehk enne uue valitsuskoalitsiooni moodustamist. Nii et annan ülevaate kaasajast ehk uue valitsuskoalitsiooni energeetikavaldkonna suundadest. Kõik muu saame täiendavalt üle käia ja on palju juba käidud ka.

24. märtsil 2025 moodustati uus koalitsioon ja oleme kokku leppinud, et energeetikas on Eesti 200 ja Reformierakonna võimuliidu ühine eesmärk tagada varustuskindlus ja majanduse konkurentsivõime. Selleks algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu, mis, nagu teada, eelmises koalitsioonis oli kahtluse all või mis poleks õnnestunud, ja kuulutame välja maismaa tuuleparkide vähempakkumise. Selleks, et saada kõrgemat lisandväärtust ja et meie tööstused oleks ekspordivõimelised, ongi selliseid otsuseid vaja teha, et oleks rohkem soodsat ja puhast energiat. Eesmärk on loomulikult vähendada meie sõltuvust imporditud energiast ja fossiilsetest kütustest. Fossiilsete kütuste puhul on lisaks saastamisele mure ka väga kõrge hind. 

Meie hea naabri Soome näitel on selge, et soodsama elektri saamiseks vajame nii taastuvat kui tuumaenergiat. Aga tuuma[jaama] rajamine on pikk protsess. Isegi kui väga kiiresti toimetada – tegemist on ligikaudse hinnanguga –, võtab see 10–15 aastat. See tähendab seda, et vahepealsel ajal saab meile soodsat ja puhast [elektrit] toota tuul. Seetõttu läheme edasi tuumajaama eriplaneeringuga, aga ka maismaa tuuleparkide vähempakkumisega ning loome regulatsiooni ja võimalused salvestuse arenguks. 

Lisaks märgin, et Eesti vajab kindlasti uusi elektrivälisühendusi, sest mida tugevamalt on Eesti seotud naaberriikidega, seda turvalisemalt saame ennast tunda. Ka turu ehk elektrikaubanduse vaatest vajame ühendusi kindlasti juurde, olgu see öeldud. Elektrit toodetakse just seal, kus [tootmine] on parajasti kõige odavam, ning selliselt toodetud elekter jõuab ka kohtadesse, kus odavat elektrit parajasti toota pole võimalik. Seega, lõpetuseks, ülekandevõimsust on Eestil vaja juurde nii põhja kui ka lõuna suunas. 

Vastan hea meelega muudele küsimustele.

Suur tänu! Küsimusi teile tõepoolest on. Kolleeg Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Noh, ma tean sind juba varasemast. Sa oled palju mõistlikum kui sinu eelkäija Kaja Kallas, ükskõik, et tema lend on kõrge olnud. Aga seleta mulle palun ära, kuidas see [kokkulepe] 2,6 miljardi kohta ja selle kolmiku kummaline kohtumine, kus te tegite pilti ka veel, sai üldse võimalikuks ja kes selle kurja juur seal oli. Nüüd sa oled või praegune koalitsioon on tõmmanud tagasi. Oli see juurikas see, keda praegu enam ei ole seal, härra Läänemets, kes surus seda peale? Nüüd on võetud mõistlikum joon. Seleta palun nii palju, kui saad, kuidas see juhtus.

Aitäh! Jah, rõõm teidki jälle parlamendis näha. Ühe õnnetus on teise õnn, teie olete nüüd parlamendis, teete tööd. Nii et tere tulemast tagasi! Seda esiteks. 

Teiseks, seda on ju kirjeldatud korduvalt nii siit puldist, ajakirjanduses kui ka igal pool mujal, et oli suur hulk valitsuskabineti nõupidamisi erinevas formaadis – kokku 18, kui ma mälu järgi [õigesti ütlen], ei ole ise neid kokku löönud, tollane kliimaminister lõi selle kokku –, kus arutati energeetikateemat. Viimased nõupidamised olid kolm pluss tundi valitsuskabinetis, kus olid kohal pankade esindajad, turuosalised, valdkonna esindajad ja eksperdid. Kokkuvõttes on selliste plaanide või poliitiliste kokkulepete mõte jõuda selleni, et kui energia tarbimine siin regioonis hakkab kasvama, mida on ju prognoositud, siis meil oleks tööstustel ja majandusel energiat võtta. Ja selles suunas me peame endiselt liikuma.

Jah, tõesti, eelmises koalitsioonis polnud just suur saladus, et sotsiaaldemokraatide juhatus – ma loodan, et ma ei eksi – või volikogu on vastu võtnud otsuse, et nemad tuumaenergeetika [kasutuselevõttu] Eestis ei toeta. Seetõttu oli tuumaenergeetikaga edasi minemine nende puhul, ma ütleks niimoodi, välistatud või vähemalt ei olnud see toetatud. Ja seetõttu oli energeetika tasakaal selline, nagu eelmises koalitsioonis oli. Tänaseks on see koalitsioon möödanik ja uue koalitsiooni plaanidest ma juba rääkisin: tuumaenergeetika eriplaneeringuga edasiminek. See ei tähenda seda, et me tuumajaama rajama hakkame, sest väga palju sõltub erinevatest etappidest: kas on asukoht olemas, tuleb luua seadusandlus, regulaator. Siis peab paika saama, kes seda hakkaks tegema, millised on tingimused. Ja selle juures on oluline, et lisaks võrgu vastuvõtuvõimele oleks see ka majanduslikult tasuv. Nagu me teame, üks ettevõte või üks algatusgrupp, kes sellega täna tegeleb, alles ootab sellise modulaarsusega tuumajaama rajamist. Vist on esimesed sammud Kanadas tehtud.

Samal ajal tuleb ka maismaa tuuleparkidega edasi minna. Ühel hetkel tuleb vastav minister valitsusse maismaa tuuleparkide vähempakkumisega ja siis saab loodetavasti sellegagi edasi minna. Kui vaja on, parandame reegleid selle jaoks, ja siis saame edasi minna.

Mereparkide puhul olgu ka öeldud, et Euroopa puhta tööstuse teatise tõttu tuleb päris palju muudatusi sellel väljal. See oli ka põhjus, miks kliimaminister mereparkide vähempakkumisega edasimineku seisma pani. Ma arvan, et sealt tuleb meie jaoks kindlasti kasulikke võimalusi. Samamoodi nagu riigikaitses me oleme saanud vabamad käed kiiremini suuremate investeeringute tegemiseks, ma arvan, et Euroopa puhta tööstuse teatise abil [saame] ka. Muu hulgas näiteks üks võimalus, mida ma olen siin kolleegidele kirjeldanud – teid siin vahepeal pole olnud, sellepärast ma pikemalt kirjeldan –, on vooluostulepingute ehk nii-öelda PPA‑de tegemine, mida Eesti oma mahu ja riskihindamise võimekuse juures ei suuda tagada. Tulevikus hakkab seda garanteerima Euroopa Investeerimispank. Meie vaatest on see väga positiivne, sest sellisel juhul ei ole vaja turul nii palju tarbija osalust mis tahes uute võimsuste rajamisel, vaid need tulevased võimsused peaksid tekkima tootja ja võimsuste arendaja omavahelise suhte ja lepingu kaudu. Ja kui keegi võtab seda garanteerida, siis meie jaoks see on kindlasti hea uudis, kõikide tarbijate jaoks on see hea uudis. Nii et ootame ka selle pildi selginemist, selle alusel saab tulevikus otsuseid teha. Aga praegu, jah, on aktuaalne tuumajaama eriplaneering ja maismaatuuleparkidega edasiminek. See on plaan.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Meil oli kümme küsimust konkreetselt meretuuleparkide projekti kohta, kuid te ei vastanud sisuliselt neist ühelegi. Ma palun, et te annaksite sisulise vastuse arupärijate esitatud küsimustele.  

Ma esitan teile omalt poolt mõttekäigu, küsimuse, mis puudutab teie kaks kuud tagasi üliresoluutses vormis väljendatud seisukohta, et kes ei toeta seda meretuuleparkide projekti, tahab kaost. Ma nüüd küsin selle kohta. Kaks kuud tagasi te valitsusjuhina väitsite, et see 2,6 miljardi eurone meretuuleparkide projekt on alternatiivitu, aga praegu te sellest vaikite. Selgitage siis, härra peaminister, kas valitsus on sellest meretuuleparkide projektist loobunud, asetanud selle pausile või käivad ettevalmistustööd uue riigiabi loa taotlemiseks Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoraadilt. Mis seisus see meretuuleparkide projekt administratiivselt ja poliitiliselt on, härra peaminister? 

Palun teil ühtlasi vastata arupärijate esitatud kümnele küsimusele. Ma näen, et Riigikogu esimees vaatab neid küsimusi, ja ma loodan, et Riigikogu esimees juhib ka tähelepanu sellele, et me ei saanud mitte ühelegi küsimusele vastust.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Tegelikult ma Peeter Ernitsale juba kirjeldasin, millised on uue koalitsiooni plaanid, millised on sammud, millised olid selle kokkuleppe asjaolud ja poliitilised kaalutlused, milline erakond millist vaadet esindab. Ja mereparkide puhul samamoodi kirjeldasin tegelikult Peeter Ernitsale, kuidas sellega edasi minnakse ja et oodatakse Euroopa puhta tööstuse teatist, mille järel on selge, kas mereparkide rajamine endiste lahendustega on meie tarbijatele vastuvõetav või mitte.

Ma ütleksin niimoodi, et trend selles suunas, et siin regioonis energia defitsiit tulevikus kasvab, on siiski üsna tõenäoline. Majanduskasvu ja majanduse arenguga on samamoodi. Nii et uusi tootmisi on juurde vaja. Ja kui me neid tahame – tuumajaama rajamine võtab aega –, on meil vaja vähemalt maismaatuuleparke, mille vastu teie EKREIKE kolleegid väga agaralt võitlevad. Eks te peate ära otsustama, kumba te siis tahate: soodsamat ja puhtamat energiat või seda võitlust pidada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te mainisite siin, et hädavajalik oleks teha maismaatuuleparkide vähempakkumine, sest see justkui soodustaks tuulikute juurde [tegemist] Eestisse. Teatavasti on ettevõtjad öelnud, et nad saavad hakkama ka ilma mingisuguste subsiidiumideta. Ja praegune olukord, kus on ebamäärasus ja ooteseisund, pigem pärsib seda, et need, kes oleks valmis [ehitama] ja kellel on ehitusload olemas, hakkaks kohe praegu seda tegema, sest nad ootavad, et mine tea, äkki tuleb taevamanna, kuskilt keegi annab veel raha selle jaoks. Ma küsin, miks on vaja üldse üle 200 miljoni euro peale maksta tuuleparkide rajamisele. Ma pean silmas praegu maismaatuuleparke. "Miks", mitte "kas", et te ei saaks vastata "ei". Miks te ikkagi tahate seda raha laiali jagada?

Aitäh! Nojah, olgu siis hästi vastatud. Minul ei ole vähimatki soovi raha laiali jagada. Kui neid oleks võimalik rajada turu vastu, siis minule meeldiks ka, et neid turu vastu rajataks. Aga uute tehnoloogiate turule toomisel on tihti vaja turutõke ületada. See on ainukene põhjus, miks uute tehnoloogiate turule toomisel üldse kasutatakse vähempakkumise mehhanismi, muu hulgas ka Euroopas.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Vaadates, kui paljud inimesed kannatavad kahe viimase Reformierakonna valitsuse maksutõusukoorma all toimetulekuprobleemide käes, sest elukalliduse tõus on osa inimesi, kes said enne kenasti toime, ajanud toidupanga järjekorda, tuleb meil koos teiega tõdeda, et saiakestega elektriarvet ei tasu. 

Ja nüüd tulen energeetika juurde. Kas valitsus on andnud enda omandis olevale energiaettevõttele või ettevõtetele, kes toimivad ühtlasi nii energiatootjana kui ülekandevõrgu tagajana, ülesande seada eesmärk toota oma inimestele elektrienergiat võimalikult väikeste kuludega, mis tagaks võimalikult soodsa elektri hinna? Sellise ülesande on andnud Soome valitsus ja seadusandja oma põhivõrgu[ettevõttele]. Kui see on olemas, siis millisest dokumendist me selle võime leida? Kui te sellist ülesannet andnud ei ole, siis kas lõpuks on plaanis teil seda teha, et Eesti inimene saaks võimalikult taskukohast elektrienergiat tarbida?

Aitäh, hea küsija! Kapitalismis on konkureeriv turg, energeetikaturg, üldiselt siiski konkurentsitihe. See toimib nii, et sellel turul pääsevad tarbijate mõttes esimesena löögile need, kes suudavad [elektrit] soodsama hinnaga pakkuda. Niimoodi see turg toimib. Ja uued tootmisvõimsused [turul] – eeskätt just need uued tootmised, mille vastu teie kolleegid EKREIKE‑st siin võitlevad, ehk päike ja tuul – on need, mis hinna alla toovad. Kui te vaatate päevi ja elektri hinda, siis üldiselt on meie kandis hind kõige kõrgem just sellel ajal, kui fossiilid hinda teevad. Kui on päikest ja tuult rohkem, on hind madalam. Nii et uute tootmisvõimsuste lisamine on see, mis hinna alla toob, mitte [ei pea paika] Helme ettekujutus, et põlevkivienergeetikas on hinda võimalik samamoodi kontrollida, nagu Keskerakond omal ajal lubas Tallinnas vee hinda kontrollida. See kuulub ühte teise valdkonda.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! No nii kaua, kuni Keskerakond oli linnas võimul, oli ka vee hind kontrolli all, aga nüüd ei ole [võimul] ja vee hinda on tõstetud. 

Aga jõuan tagasi elektriküsimuse juurde. Te olete ise väitnud, et meretuulepargid on Eestile majanduslikult kasulikud ja viivad tarbijatele hinnad alla. See on teie väide. Kui küsiti, kas on olemas mingid arvutused selle kohta, siis te väitsite – teie jällegi väitsite –, et Kliimaministeeriumil on need olemas. Samas, avalikkus sai 19. veebruaril teada, et tegelikult need arvutused on salastatud. Aga 20. veebruaril lekkis midagi läbi rahvusringhäälingu avalikkuse ette. Need andmed kindlasti ei näidanud seda, et tänu arendatavatele meretuuleparkidele läheks hind tulevikus alla, vaid pigem vastupidi. Nüüd on küsimus, kas kuskil on olemas mingisugused arvutused, mis tõesti väidavad, et investeeringud tuuleparkidesse, mõnda muusse taristusse, võrkudesse [alandavad hinda]. Me näeme, kuidas see mõjutab ka hinda. Kas see toob hinna alla või mitte? Kas on olemas analüüs?

Aitäh! Esiteks, minu soovitus on olnud kõiki arvutuskäike, mudeleid ja analüüse alati avalikkusega jagada. Samamoodi on avalikkuse ette saanud muud dokumendid, mida ma olen soovitanud avalikuks teha, ja ma saan aru, et on tehtud. Kliimaministeeriumi prognoos põhines Eleringi tellitud uuringutel, audiitorfirma Aurora alusandmetel ja TalTechi ehk Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide modelleerimise tulemustel ja nii edasi. See on jah pikem materjal. See on kindlasti, ma eeldan vähemalt, avalikkusele juba jagatud.

Kui te küsite, mis on erinevate tootmisvõimsuste ja ühenduste rajamise hinna suhe, siis ma [püüan] hästi lihtsaks teile selle asja teha. Kujutame ette, et me oleme saartalitluses ja jätkame näiteks fossiilsete energiaallikatega – see on, ükskõik kuidas seda mõõta, kõige kallim. Pole teist võimalust. Põlevkivijaamadest veidi odavamad on gaasijaamad. Sealt edasi on juba võimalus minna meretuule, maismaatuule ja päikese poole. Neil kõigil on oma roll: välisühendustel, mis toovad meile aeg-ajalt soodsamad [hinnad]; salvestusel, mis lõikab aeg-ajalt veidi tippe maha; juhitavatel [võimsustel], mis tasakaalustavad taastuvat energeetikat. Energiasüsteemi puhul ei ole nii, et saab öelda, et üks on kõige odavam, las see töötab iga päev, eks ju. Sellest üksiti ei piisa. Võib-olla ainult tuumaelektrijaama puhul oleks selline võimalus, aga tuumavõimsust meil veel ei ole. Nii et kõike on vaja. 

Aga eeskätt on meil juurde vaja ikkagi taastuvat. Vaatame oma profiili. Kui me tahame keskmist hinda madalamaks saada, siis meil on vaja juurde uusi tootmisvõimsusi. See on paratamatu ja seda on ka erinevad eksperdid öelnud. Debatt käib ju selle üle, millisel viisil neid rajada. Kas need tulevad turu vastu? Kas meil on aega oodata? Kas me loodame, et energia tarbimine ei kasva nii palju, Eesti majandus ei kasva? Mina siiski arvan, et Eesti majandus kasvab, ja ma arvan, et tulevikus ka energia tarbimine siin regioonis kasvab, energia defitsiit siin regioonis kasvab. Aga eks neid prognoose saab siis vaadata, neid on kindlasti erinevaid.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra peaminister! Te ütlesite ühes vastuses – ma loodan, et ma kuulsin valesti, aga mulle tundus, et te ütlesite nii –, et ootame Euroopa Liidu puhta tööstuse direktiivi, sest siis me saame teada, kas tuuleenergia võiks olla vajalik ja vastuvõetav meie tarbijatele. Kui teil tõesti selline mõte on, siis see küll ei ole kuidagi peaministrile kohane. See viitab rohkem sellele, et te olete mõtestanud oma rolli mitte nagu riigi peaminister, kes peaks juhtima Eestist lähtuvat plaanide tegemist, vaid te ootategi, kui Brüsselist tuleb kiri või telefonikõne ja öeldakse: "Härra Michal, siin on nüüd selline direktiiv. Vaadake, sealt saate teada, mida eestlastel vaja on." Kas see on tõesti nii või ma sain teie vastusest valesti aru?

Aitäh! Me omad plaanid teeme kindlasti ise. Aga ma muidugi ei jaga teiega seda Euroopa Liidu vaenulikkust. Ma saan aru, et EKRE‑l on suur plaan Euroopa Liidust lahkuda, Mart Helme lubas selle toetusgrupi ära teha. Nii et ma jään huviga ootama selle plaani realiseerimist. Reinsalu ka noogutab. Saate koos arutada.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Viimasel ajal on palju olnud kuulda sellest, et riik peab mingeid majandusvaldkondi ja sealset ettevõtlust doteerima. Kuuleme siin, et energiasalvestile tuleb alguses peale maksta, et tuuleparkidele tuleb peale maksta. Ometi on need valdkonnad, kus turumajanduse reeglite kohaselt saaks ju tarbijalt pärast raha kokku koguda ka siis, kui investeering tehti nii, et riik konkreetselt seda ei doteerinud. Tänagi te räägite, et midagi tuleb rajada turu vastu ja turu vastu. Ennemuiste oli Reformierakond ikkagi turumajanduse toetaja. Miks te nüüd nii turu vastu olete?

Küsimus lõppes? Ahah! Aitäh, hea küsija! Tõepoolest vabandan, kui mu keelekasutus oli kantseliitlik. Mitte turu vastu, vaid turutingimustel. Ja muu hulgas tuleb meil kahjuks – ka mina olen väga vabaturu usku, kahtlustan, et isegi rohkem kui Isamaa – toetada ka näiteks reservis olevaid põlevkivijaamu 40–45 miljoniga aastas, mis 20 aasta peale on umbes 800 miljonit kuni miljard. Mingeid tegevusi tuleb toetada, et need püsti püsiks, toimiks ja oleks olemas. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kogu veebruar ja märts räägiti meile, et elekter on kallis, sest tuult ei ole ja tuulepargid ei tööta. Nüüd tahetakse ehitada veel rohkem tuuleparke. Kas see tähendab, et kui tuult ei ole, siis istumegi täielikus pimeduses?

Aitäh! No muidugi ei tähenda. Ja isegi kui tuuleparke oleks rohkem, ei muudaks see seda päeva, kui tuule[energia tootmine] ei tööta. Siis töötavad juhitavad võimsused.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Vaat te otsite siin odavat energiat nagu Pipi spunki. Aga noh, sellest on juttu ka olnud, et üks kõige odavam asi, mis töötaks iga päev, ja kui töötaks, teeks seda ilma CO₂-maksu, suurte keskkonnatasude ja aktsiisideta – ja siis olekski kõige odavam elekter –, on meil põlevkivielekter. Aga see, et Euroopa rohehullus ja sellega kaasnev korruptsioon on teie pea segamini ajanud, on tegelikult probleem, mitte see, et meil ei oleks reaalset võimalust pakkuda oma inimestele odavat ja stabiilset energiat. Ja nüüd on planeeringutesse pandud 6300 megavatti võimsusi, kuigi Eesti keskmine [tarbimine] on 1000 megavatti, maksimum 1500 megavatti. Kellele ja milleks me seda energiat siis tootma hakkame ja miks Eesti inimene peab selle kinni maksma?

Aitäh! Eesti inimene ei maksa kindlasti kinni kõiki energiaarendusi. Ütleme, akusalvestust on tulnud turu vastu, tuuleparke on turu vastu, vabandust, turutingimustel tulnud – ma parandan enda keelekasutust – ja samamoodi tulevad päikesepargid turutingimustel ja nii edasi. Need on võimalused, kuidas tekivad tootmisvõimsused, mis toodavad turule ja kauplevad börsil. Võib-olla pole ka teile märkamata jäänud, et meil on ka välisühendused. Vahel isegi õnnestub müüa elektrienergiat välisühenduste kaudu teistesse riikidesse, teistele turgudele. Nii et sellepärast on vaja vahel erinevaid tootmisvõimsusi. Ja noh, erinevates valdkondades on planeerimises alati rohkem võimsusi, kui neid reaalselt kasutusele tuleb. Mis seal salata, EKRE vastutegevus uute päikeseparkide ja maismaatuuleparkide puhul on ju silmipimestav. Selles mõttes, et te olete vist vastu võtnud isegi parteilise otsuse selle kohta, et neid ei tuleks. Mina seda kindlasti ei toeta. Minu meelest on koomiline, kui mingi seltskond sõidab kohale bussi või suure autoga, räägib, kuidas tuulik on kahjulik, ja paneb neile needuse peale. Üldiselt ma soovitaks selle ringi mõelda, aga eks te ise otsustate.

Suur tänu, härra peaminister! Head kolleegid Peeter Ernits ja Lauri Laats, ma ei saa teile kahjuks teist küsimust anda, sellepärast et arupärimiste puhul saab iga Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Ja kuna rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh, härra peaminister! 

Järgnevalt avan läbirääkimised ja esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Urmas Reinsalu. Palun! Teil on see privileeg. (Saalis räägitakse.)

Ma võtan kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kogu austuse juures, härra peaminister, null bitti informatsiooni. Me esitasime selle meretuuleparkide 2,6 miljardi euro diili kohta kümme küsimust, aga härra peaminister on muutunud väga häbelikuks. Kuidagi selgub, et kuigi meretuuleparke reklaamis ta kaks aastat, [kuni] kuu ja mõned nädalad tagasi – ta ise kordas üle, et 18 valitsuse istungil on kogunetud –, see on olnud tema projekt kliimaministrina, kellena ta selle idee välja pakkus, ja edasi tegeles Eesti valitsus energeetika valdkonnas kaks aastat selle kui keskse teemaga, siis nüüd me ei saanudki vastust tehiolude ja selle kohta, kuidas valitsus kavatseb energeetika valdkonnas edasi minna. Ainus lause, mida härra peaminister ütles, oli, et me teeme tuumajaama planeeringu, aga see ei tähenda seda, et Eestisse tuumajaam tuleb. Punkt. See oli kogu informatiivne alus.

Aga mis olid need küsimused, millele peaminister kartis vastata? Lugupeetav parlament, kas te soovite neid küsimusi kuulda? On see mõistlik? Ma näen, et parlamendi liikmed noogutavad.

Esimene küsimus. Peaminister sattus segadusse. Aga härra peaminister, kuulake need küsimused ära, ma teie nimel loen [need ette] ja ma ei pane teile sugugi sõnu suhu. Esimene küsimus oli, miks valitsus kavandab nii suure finantsmajandusliku ja energiapoliitilise mõjuga seisukohti, ilma et tegelikkuses oleks välja töötatud energiamajanduse arengukava ja saavutatud minimaalne ühiskondlik legitiimsus turuosaliste ja energiaekspertide seas ning ühiskonnas laiemalt. See küsimus on siiani vastuseta.

Kes otsustab meie riigi energiapoliitika põhivalikuid? Kaks kuud tagasi olid need kolm valitsuspartei esimeest, kes teatasid, et nemad on välja mõelnud pikaajalise energiamajanduse kava, mille selgrooks on 2,6 miljardi eurone dotatsiooniprojekt meretuulemajandusele. Aga nüüd teatab peaminister meile, et tema usub turujõududesse. Vabandust! Aga [miks] riigi peaminister siis tegelikult avalikkust nii diametraalselt erineva positsiooniga eksitab? Ja panete tähele, härra peaminister, te teatasite ju veebruaris, et aprillikuus me viime läbi 2,6 miljardi eurose vähempakkumise. Nendel päevadel oleks see kohustus Eesti ühiskonnale, ettevõtlusele ja tarbijatele võetud. Nüüd on väga segane, mis suunas see asi edasi liigub. Küsimusele, miks töötatakse ilma analüütilise käsitluseta, pikaajalise vaateta, vastust kahjuks ei tulnud.

Teine küsimus, mida kardavad toona selle kokkuleppe juures olnud [asjaosalised] nagu vanakurat välku: milliste lähteandmete alusel sõlmiti kolme valitsuspartei esimehe energiaalane kokkulepe jaanuaris? Vaadake, see on väga oluline põhimõtteline küsimus. Kes tuletas need arvutused, mille pinnalt härra peaminister väitis, et elektrienergia hind saab 2035. aastal olema väga soodus, [ütles selle välja] lausa kümnendiksendi täpsusega kilovati kohta, ja seda meile propageeris? Härra peaminister, miks te nüüd siin kõnetoolis ei rääkinud enam kümnendiksendi täpsusega, millise elektrienergia hinna need meretuulepargid meile aastaks 2035 toovad? Sellepärast, et relevantseid lähteandmeid tegelikult ei eksisteeri. Sellest on avalikkus saanud teadlikuks. Ja nüüd püütakse neid sokutada nii-öelda vaiba [alla], teki alla.

Avalikkuses jääb küsimus õhku nii korruptsiooniriskide kui ka energiavalikute mõttes, olgu need ideoloogilised või lihtsalt kantud mingisugusest poliitilisest veendumusest. Panete tähele, kahe aasta jooksul on Kliimaministeeriumi ja meie poliitilise juhtkonna lähtekohas muutunud baasandmed, andmed selle kohta, kui suurt energiamahtu on vaja hankida meretuuleparkide projektiga. Millised saavad tegelikkuses sellisel juhul olema need objektiivsed kriteeriumid? Kuid üks asi jäi samaks selle kahe aasta jooksul: 2,6 miljardit tuleb eraldada.

Kolmandaks, meid huvitas vägagi küsimus, milline on peaministri vastutus selles jätkuvas segaduses energiavaldkonnas. Kes tegelikult selle otsuse õigupoolest ette valmistas ja kes selle otsustamise juures oma sisendi andsid? Väga põhimõttelise kaaluga küsimus. Sellele kahjuks peaminister ei pidanud võimalikuks isegi osundada.

Järgmine küsimus. Peaminister on öelnud, et meretuuleparkide projekti puhul on ka mitmete turuosalistega peetud läbirääkimisi meretuuleparkide [dotatsiooni] indekseerimise kohta, ning peaminister on kinnitanud, et see ei suurendaks tarbija kulu. Meil on 2,6 miljardit eurot, kõneletud on nominaalsummast, võimalikust doteerimisest. Järelikult, kui kõneldakse indekseerimisest – ka see oli üks põhjus, millele osundati päevad pärast meretuuleparkide projekti nurjumist valitsuse tasemel –, siis on ju retoorika selline, et me peame taotlema uue riigiabi loa, mis võimaldaks ka indekseerimist. Meie konkreetne küsimus oli, milline indekseerimise moodus ei too tarbijatele kaasa nominaalsummas või reaalraha vääringus, mis on diskonteeritud, suuremat kohustust. Kahjuks ka sellele peaminister ei pidanud võimalikuks vastata.

Meie küsimus oli ka laiema vaatega sellest, kas ei oleks mõistlik – ja see oli loomulikult üleskutseline – sellises segaduses ja usalduskriisis, kuhu ühiskond on energiapoliitiliste valikute puhul asetatud, seniks, kuni energiamajanduse valdkonnas on selge ühiskonnas läbi arutatud tegevuskava, täies mahus peatada suuremahulised finantsmajandusliku mõjuga energiaalased otsused. Te ütlete, et sellega kaotatakse aega. Vastupidi. Me nägime seda, et ajakaotus oli taeva arm, 2,6 miljardi projekti teil ei õnnestunud kiirkorras läbi suruda. Kaks aastat on Eesti ühiskond juba kaotanud selle keerlemise tõttu. Te olete ise öelnud, et valitsus on arutanud seda 18 korda, ühel korral lausa kolm tundi ministrid istusid ja kangelaslikult arutasid. Ja meie küsimus oligi siin infotunnis, mida valitsus arutas. Mis on see lähteinformatsioon? Eesti ühiskonnal, ettevõtjatel, ekspertidel, turuosalistel on õigus seda teada.

Vabandust! Selles olukorras tulite te loetud nädalad tagasi Eesti rahva ette ja ütlesite, et need Eesti inimesed, kes seda 2,6 miljardi euro projekti ei usalda, tahavad kaost. Ja nüüd te tegelikkuses selle asemel, et anda [vastused] selle miljardite eurode projekti kohta, suurima võimaliku rahalise kulutuse kohta, mis on aset leidnud vabanemisjärgses Eestis, ütleme, nominaalsummas, te libisete neist kõrvale. Aga peaminister ei saa libiseda kõrvale riigi juhtimisest, energeetika põhivalikutest. Me tahame teada, kuidas selline meie veendumuse järgi kehv ja vale otsus poliitilise juhtkonna kõrgemal tasemel – see on fakt – välja kujunes. Sellest küsimusest te eelistate libiseda kõrvale. Riigi juhtimisest ei saa libiseda kõrvale.

Seetõttu, härra peaminister, mul on kahju, et te ei soovinud Eesti ühiskonnale selles olulises teemas selgeid veenvaid vastuseid anda.

Teie aeg! Aitäh!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Ja teie oleksite pidanud kindlasti osundama sellele, te nägite, et arupärimises on kümme konkreetset küsimust, aga kahjuks me ei saanud ühelegi vastust. Te raputate pead. Noogutage, härra Riigikogu esimees! See on teie ülesanne …

Aitäh! Teie aeg on nüüd lootusetult läbi saanud. Urmas Reinsalu, te teate väga hästi, et nii kaua, kui vastaja püsib teemas, Riigikogu istungi juhataja ei sekku. See on olnud siin saalis tavaks ja mina kindlasti ei hakka seda tava rikkuma. Ma ei saa kangutada mitte kelleltki vastuseid välja ja see ei ole ka istungi juhataja ülesanne mitte ühegi seadusepügala alusel, millega Riigikogu tööd reguleeritakse.

Nii, järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Eelmisel nädalal maksis elekter Eestis 15 korda rohkem kui Soomes. See ei ole isegi palju. On olnud perioode, kus hinnavahe on mitmekümnekordne, ja seda olukorras, kus me ostame elektrit samalt börsilt.

Kui Reformierakond kaotas aastal 2013 riikliku elektri hinna reguleerimise ja viis meid börsile, lubati meile, et konkurents langetab hindu. On möödunud 12 aastat ja hinnad on selle aja jooksul ainult tõusnud. Nord Pooli börsi analüüs näitab, et tegelikult ei eksisteeri seal mingit vaba konkurentsi. Küll aga on seal spekulandid, kes teenivad ülikasumeid, mängides elektri hindadega. Ainult 11% Nord Pooli börsi tehingutest lõpeb reaalse elektri tarnimisega, ülejäänud 89% on puhtalt spekulatiivsed tehingud. Elektritarbijad maksavad mitte ainult tarnitud kauba eest, vaid maksavad kinni ka spekulantide kasumi.

Aga see pole veel kõik. On olemas ka vastus küsimusele, miks elekter muutub Soome lahe ületamisel mitu korda kallimaks. Osaliselt on see seotud ebapiisava ülekandevõimsusega. Aga ainult osaliselt. Veel üks põhjus on see, et märkimisväärse osa hinnavahe kasumist panevad taskusse Eesti ettevõtte Elering ja selle Soome analoogi omanikud, need, kellele kuuluvad elektri ülekandeliinid. Kõige küünilisem on see, et Eleringi omanik on Eesti riik. See tähendab, et meie oma riik teenib ülikasumeid selle pealt, et toimetab meie elektrit üle Soome lahe – 70 kilomeetrit otseteed.

Kas on olemas väljapääs sellest paradoksaalsest olukorrast? Kindlasti on. Eesti peab loobuma mängust vabaturu reeglitega, mis tegelikult on spekulantide pärusmaa. Me peame naasma 2013. aasta olukorra juurde, kus varustasime end ise elektriga ja hindu reguleeris riik. Selleks on meil olemas vajalikud võimsused, kui remontida kõik meie elektrijaamade plokid. Meil on olemas ka põlevkiviressurss. CO₂-kvootide kõrgete maksude probleem on lahendatav poliitilise tahtega. Selle asemel, et investeerida sadu miljoneid eurosid konkurentsivõimetu rohelise energia toetamiseks, peame need vahendid suunama Narva elektrijaamade remonti, ja juba aasta pärast oleks meil piisavalt elektrit mõistliku hinnaga. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Teema, mida me käsitleme, on hästi oluline, see puudutab meid kõiki ja loomulikult ka meie majandust. 

Teate, enne kui ma siia pulti tulin, ma lugesin ERR‑i portaalis üht uudist sellest, et praegune energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutt andis intervjuu "Uudis+" saates, kus ta ütles, et konkurentsivõimeline elektri hind sõnastatakse Eleringi eesmärgina. See on ju tegelikult väga hea uudis. Me oleme sellest rääkinud mitmeid aastaid. Ja mul on hea meel, et nüüd vähemalt energeetikaminister, [mitte] siis kliimaminister, võttis selle asja ette. Aga eelmised kliimaministrid ei suutnud või ei soovinud sellega tegeleda. See on sama eesmärk, mille on tegelikult Soome valitsus [seadnud] oma võrguettevõtte Fingrid kaudu. Ja kui tõesti sellega suudetakse Eestis ka hakkama saada, siis on see ju ainult hea uudis.

Tuletan meelde, et mõned nädalad tagasi Eleringi juht ütles, et sotsiaal-majanduslikud arvutused ei ole üldse Eleringi teema. Lugupeetud minister vähemalt oma usutluses ERR-i portaalis ütleb, et me hakkame sellega tegelema. Ehk siis ettevõtte juht ja minister peavad omavahel sõnumid sünkroniseerima ja aru saama, mis tegelikult toimuma hakkab.

Loomulikult, veebruarikuu oli segaduste kuu. Ühest küljest tuldi välja uudisega, et riik hakkab finantseerima meretuuleparke dotatsiooniga suuruses 2,6 miljardit. Ei läinud väga palju aega, kui see otsus vähemalt ajutiselt [ümber pöörati], ja loodetavasti jäetakse see pikema aja peale ka ära. Aga kogu selle virvarri juures oli kummastav kuulda ja vaadata, et tegutseti sellisel viisil, et tegelikult peaminister ei teadnud, mida Kliimaministeerium teeb. Kokkuvõttes ka teised ministrid ei saanud täpselt aru, kuidas see 2,6 miljardi otsus siis tuli. Ja lisaks, nagu ma ka oma küsimuses mainisin, peaminister ja veel mõned ministrid selgelt lähtusid meretuuleparkide dotatsiooni otsuses sellest, et see on meie majandusele kasulik ja viib elektri hinna alla. Samas, tegelikult mitte ühtegi arvutust selle kohta meile ei suudetud esitada ja kui 20. veebruaril mingisugune arvutus avalikustati ringhäälingu kaudu – vist kogemata –, siis see kindlasti ei näidanud meile seda, et hind langeb.

Ma tulen korraks tänasesse päeva. Siin ka peaminister mainis ära, et kui tulevad uued tootmisüksused, uued võimsused, siis see viib hinna alla. Vaatame tänast päeva, seda, mis meil elektriturul toimub, tootmist ja tarbimist. Me toodame hetkel rohkem, kui me tarbime, ja toodangust umbes 150 mega[vatti] me praegu suuname Lätti. Arvake ära, mis hinnaga! 2,26 eurot megavati pealt. See ju näitab puhtalt seda, et selline olukord tekitab ettevõtjatele ainult kahju, sellepärast et seda müüakse alla omahinna.

Mida minu arust ei ole üldse käsitletud kogu selles poliitikas, on see, mis juhtub siis, kui tootmisüksusi tulebki niivõrd palju kogu selles piirkonnas – see on siis Soome, Läti, Leedu, Poola –, et tegelikult me näeme madalhindu päris tihti ja isegi miinusmärgiga hindu. Keegi peab selle ka kinni maksma. See on see teine pool. Üks pool on see, et me tahame tagada tarbijatele mõistliku elektri hinna. Aga teiselt poolt viib sellisel viisil oskamatult poliitika ajamine ettevõtjad olukorda, kus nad näevad selgelt, et majanduslikult see äri lihtsalt ei tasu ära. Siis me oleme veelgi suurema probleemi ees. Igal juhul hakkab riik seda jälle korrastama.

Nii et siin on väga palju nüansse, mida tuleb silmas pidada nii tarbijate kui tootjate poolt vaadatuna. Selge on see, et valitsusel praegu tervikpilti ei ole, ja see on probleem. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Härra peaminister! Te üldiselt olete poliittehnoloogias tugev ja oskate sõnu hästi seada, aga täna minu jaoks täitsa ootamatult lipsas teil küll huvitav tõdemus üle huulte. Te ütlesite, et ootame Euroopa puhta tööstuse teatist, sest siis saame teada, kas Eesti inimestele on vaja meretuuleparke. See on minu arust nüüd täiesti uus hetk Eesti poliitikas, kui peaminister ütlebki otsesõnu välja, et ta mitte ei toimeta nii, et juhtida valitsust Eesti huvidest lähtuvalt, vaid ta ootab kas telefonikõnet või meili Brüsselist. Peseb hommikul hambad ära, võtab meilboksi lahti, seal on käsulaud, ja hakkab selle järgi toimetama. Ma ikkagi kutsuks üles seda nüüd küll muutma.

Vaatame kas või oma naabreid ja mõtleme nendele diskussioonidele, mis Eesti avalikkuses on viimasel ajal käinud erinevate kohustuste üle, mis Eesti on endale võtnud. Lõpuni ei olegi aru saada, kuidas ta need võtnud on. Eks see tulenebki sellest, et meil on peaminister, kes oma tegevuses lähtub sellest, et kuulame, mis Euroopa ütleb, ja siis vaatame, kas meil on meretuuleparke vaja. Nii ei peaks olema. Vaatame näiteks LULUCF‑i temaatikat ja seda, kuidas on seal kohustuste mõttes läinud kas või meie lähinaabritel Soomel ja Lätil. Seal on selgelt näha, et nende peaminister ja muud ministrid on ilmselgelt toimetanud, lähtudes oma riigi huvidest, mitte sellest, et võtame vastu kõik, mis Euroopast tuleb. Nii et see oli küll nüüd ülestunnistus, et kõvasti on lati alt läbi joostud.

Markeerin ära ka teise teema, mida te mainisite siin küsimuste-vastuste voorus ja kõnes: et teeme aga neid tuulest ja päikesest elektri tootmise võimsusi ja meil on kaablid ja siis me saame elektrit müüa, kui seda üle on, küll see on tore ja saame palju raha. No tegelikult nii ei ole. Juhuelektri arenduste üledimensioneerimisega me jõuame sinna, et me võib-olla saame elektrit müüa null‑ või negatiivse või väga väikese hinnaga, sest kõigil on seda teatud hetkedel väga palju. Elektrit me tõepoolest liigutame läbi kaabli, aga raha sellest suurt ei teeni. Ja jällegi teisipidi, kui me juhitavate võimsustega ei suuda oma vajadusi katta, näiteks külmal talvel, või kui, nagu te ise siin palju räägite, me arendame Eestis kõvasti tööstust ehk tarbimise poolt, siis see tähendab seda, et me justkui müüksime elektrit, kui me vaatame elektristatistikat, aga rahakotti selle müügi eest raha ei teki. Ja siis on meil hetki, kui on elektrit puudu ja me ostame seda väga kallilt. Nii et iga päev, kui me selles äris niimoodi osaleme, teeb meid aina vaesemaks.

Kutsun kõigepealt üles mõtestama enda rolli uuesti, väikesele sisekaemusele, haarama härjal sarvist ning olema oma riigi peaminister ja lähtuma sellest. Ja lisaks, kui see roll õnnestub ümber defineerida, nii nagu mõistlik oleks, siis võib-olla [tasub] käia mõned arvutused üle ja vaadata, mis on mõistlik energeetikas ja mis ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma jälgisin kogu seda tantsu veidi eemalt ja mul on hea meel, et ma saan praegu siin otseselt küsida. Sa räägid, et kogu see meelemuutus toimus selle puhta tööstuse direktiivi valguses. Paruness lubas oma esimese saja [töö]päeva jooksul seda tutvustada ja see toimus 26. veebruaril 2025. Sotsid viskasite valitsusest välja 10. märtsil. Ja te kolmekesi presenteerisite end uhkel pildil, sa olid keskel ja Kristina Kallas oli paremal käel ja vasakul käel oli see parteijuht, keda enam seal ei ole, kes on nüüd ära kustutatud, ja taga, taustal oli Jürgen Ligi ja siis toonane [kliima]minister, kelle esinemine oli väga rabe – ma telekast vaatasin toona. Ta nagu ei osanud midagi öelda, oli tunda, et ta täpselt ei teadnud, et peremehed on ilmselt midagi otsustanud. Aga millegipärast ta pidi televisioonis otse-eetris esinema.

Muuseas, nagu siin Urmas Reinsalu ütles, tõesti, aprillis, praegu oleks pidanud need suured enampakkumised juba toimuma, võib-olla oleks toimunud, [igal juhul] oleks pidanud toimuma. Ja kõik see tundus kuidagi väga imelik. Noh, 2,6 miljardit eurot on suhteliselt või pehmelt öeldes ikka väga suur [summa], kuigi paruness on lubanud oma puhta tööstuse direktiivis 100 miljardit, aga Euroopa ulatuses. Ma arutasin seda toona mitmete inimestega, kes on minust targemad, kes tunnevad energeetikat nagu oma taskut ja tunnevad ka seda, miks mingi asi liigub. Ma rääkisin ühe sellise inimesega ja ma kirjutasin pärast selle vestluse üles. Kui tohib, ma tsiteerin. Ütlesin niimoodi: "Miks just nüüd ja nii äkki?" Ma pidasin silmas seda, kuidas teie ilus meretuuleparkide troika ühel hetkel otsustas, et me oleme otsustanud ja kõik, nüüd tuleb varsti enampakkumine. "Miks just nüüd?" Kõrge riigiametnik, meie üks suurimaid energeetika asjatundjaid, kellega ma vestlesin, ütles mulle väga lihtsalt: "Vaata, Peeter, Eestis on praegu käimas suurejooneline rikkuste ümbermängimine, kus maksumaksjate raha peab edaspidi ühtlase voona ja suurtes kogustes taastuvenergia ärimeeste taskutesse jõudma." Ja veel ütles ta, et võimuerakondade juhtidel on seega väga kiire. Noh, mõistagi, aprillis pidi juba enampakkumine olema.

Mis siis tegelikult toimus? Kristen, sa vähemalt varem jätsid mulle mulje, et oled tõsine inimene ja räägid selget, mitte ümarat juttu. Aga mis siis tegelikult toimus vahepeal? Ühelt poolt sa viitad, et puhta tööstuse direktiiv nagu sundis meelt muutma. Aga ma lugesin neid kuupäevi ette. Kuhu jäid need investorid, kellele väidetavalt oli lubatud suurte rikkuste ümbermängimist, ja mis seal tegelikult oli? Ma kutsusin ka toona oma kolleege – nii vähe, kui neid on jäänud –, uurivaid ajakirjanikke, [üles seda uurima]. Kui ma ise oleks selle koha peal, ma tegeleks sellega kindlasti. Mis seal siis tegelikult oli? Sa ütled küll, et puhta tööstuse direktiiv. Aga midagi nagu ei klapi siin. Ja see ongi minu küsimus sulle. Võib-olla sa lõppsõnas siis natukene midagi lisad. Aga kolleegid, uurivad ajakirjanikud, taas üleskutse: see oleks teema, mille eest vähemalt Bonnieri preemia saaks – vähemalt!

Kas soovite lisaaega?

Ei, ma rohkem ei soovi, milleks siin aega raisata. Aga igal juhul üleskutse: uurige, kui teil natukenegi veel mõistust ja tahtmist on. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saadikud siin saalis ja need, kes te jälgite meid oma tubades! Austatud kuulajad! Täna kell 15.39 [ilmus] ERR‑i uudisteportaalis uudis, millele juhtis tähelepanu ka Lauri Laats. Ma kõnelesin sellest oma küsimuses peaministrile, mille peale ta tegi armsasti suuri silmi, et mis see Solman nüüd jälle küsib või räägib. Sutt vastas kenasti sellele küsimusele peaministri eest ise ära: konkurentsivõimeline elektri hind sõnastatakse Eleringi eesmärgina. Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Sutilt, millal saab Eestis seadusesse kirja, et Elering peab muretsema konkurentsivõimelise elektri hinna pärast, mitte ainult ülekandetasude ja kasumi pärast. "Selle otsuse tõttu peaks Elering hakkama tegema investeeringuid arvestades, et tarbijatele oleks taskukohane elektri lõpphind." 

Täpselt seda ma teilt, austatud peaminister, mõni hetk tagasi küsisin. Te vastasite midagi taolist, et elektri hind kujuneb meil turumajanduse tingimustes. Aga teie enda minister on, näete, ajakohasem ja juba ütlebki, et konkurentsivõimeline elektri hind sõnastatakse nüüd uute plaanide kohaselt Eleringi omaniku ootuses eesmärgina. Ja kujutate ette, et seda seal siiamaani ei olnud! No nägid, eks ole! Aga soomlastel, põhjanaabritel oli, et oma tarbijad ja ettevõtted ei läheks pankrotti, makstes kõrgeid elektri hindu. Neile tagab nende enda põhivõrgu[ettevõte] ehk ülekandeteenuste [osutaja] taskukohase hinna.

Ma loodan, et konkurentsivõimeline hind tähendab nii teile kui ka Sutile siiski taskukohast hinda. Sest sellist elutähtsat [asja] nagu elektrienergia ei ole meil kindlasti põhjust häbeneda toota oma inimestele, sealhulgas oma ettevõtjatele, taskukohase hinnaga, eriti kui sellega tuleb toime meie hea põhjanaaber Soome, kellest me tahame ju kogu aeg eeskuju võtta. Mitte küll kõigis asjades, aga sellistes põhipostulaatides on nad olnud meist tublimad. 

Te rääkisite ennist siin, et on tarvis uusi tootmisvõimsusi. Aga ometi te ei kuula energeetikaeksperte, kes kõnelevad teile, et kõige olulisem on energiajulgeoleku ja energiavarustuskindluse juures oma ressurss, milleks on Eestis põlevkivi. Seda räägivad peaaegu igapäevaselt tehnikaülikooli professorid, sealhulgas professor Alar Konist, kes on toonud ka näite, mis puudutab olemasolevatele elektrijaamadele püüdurite paigaldamist, mis püüavad kinni CO₂. See tehnoloogia on olemas vaatamata sellele, et teie enda erakonnakaaslased räägivad vastupidist. See tehnoloogia on olemas!

Ja kui me siiani, ka nüüd julgeolekukriisi lävepakul, demoniseerime omaenda energiaressurssi ja räägime samal ajal, kui üllad on meretuulepargid – kuigi see tähendab tonnide-tonnide viisi betooni valamist merre, plastmassi [viimist] sinna, tuulikulabasid, mis ei lagune looduses – ja et tegemist on puhta energia tootmisega, siis midagi ikkagi ei klapi.

Mul on teile küsimus. Mille alusel on tänases julgeolekuolukorras teil endiselt võetud suund seista – ma rõhutan: just kõnes ja sõnades – kõigepealt keskkonna eest? Alles seejärel te vaatate varustuskindlust ja energiajulgeolekut. Siiani, kuni selle Suti artiklini, paistis taskukohane hind teile üldse vähetähtis olevat.

Riik, muuseas, ei tohi unustada Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikku tähtsust ning vajadust säilitada energiajulgeolek. Selle asemel, et likvideerida seal olemasolev taristu ja ehitada sinna asemele madalapalgaliste [töökohtadega] loome‑ ja tööstusparke, kärpides sellega [teisi] kohalikke töökohti, tuleks tänases julgeolekuolukorras oma plaanid ümber vaadata.

Ja ma ei saa aru, mis on tänasel valitsusel selle vastu, et investeerida senise energiasüsteemi moderniseerimisse, et pikendada põlevkivikatelde eluiga, kuni on valminud uued juhitavad tootmisvõimsused. Kuidas plaanitakse tugevdada riiklikku kohalolekut Ida-Virumaal, kui põlevkivil põhinev energiatootmine suletakse ja inimesed jäävad töökohtadeta? Ja kas valitsus on üldse analüüsinud kvoodikaubanduse alternatiive, mis vähendaksid tarbijatele ja ettevõtetele tekkivat hinnakoormust? 

Nii et osa küsimusi – ma viitan, nagu ütles ka Urmas Reinsalu – on jäetud täiesti vastuseta. Loodan, et lähiajal saame kas või avalikkuses nende küsimuste ja vastuste üle veel debateerida. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Soovib. Palun Riigikogu kõnetoolist!

Hea Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Vaatajad ja kuulajad! See viimane sõnavõtt oli ikkagi midagi metsikut. Pea igas lauses, igas lõigus oli kõik puder ja kapsad, täiesti kindlalt. Te küsisite, miks meil ei ole konkurentsivõimelist hinda või energiaportfelli nagu Soomes. Selle pärast, et Juhan Parts Isamaast haldas seda portfelli pikalt, arendas põlevkivienergeetikat, mille hind on kallim, kiindunult ja erakordse armastusega. Juhan Partsi energeetikaplaan oli ju mitte üks Auvere, vaid veel kaks Auveret. Ma olen kunagi eksinud, [arvates, et] ta on öelnud "teine Auvere". Ei, ta tegelikult tahtis teist ja veel kolmandat Auveret. Selliseid jaamu, mis kunagi korralikult ei tööta, aga on kindlalt olemas ja pakuvad meile kallist teenust. Selles on asi. Nii et selles mõttes on kogu see energeetikapilt teil täiesti sassis.

Kui ma räägin, et me maksame reservide eest põlevkivijaamades, siis seda te ei pane tähele. Tulete pulti, küsite kangelaslikult: "Aga mis siis saab, kui me põlevkivijaamasid ei hoia?" Selle eest me ometi maksamegi, see ongi see [raha], mille eest reserve hoitakse. Kõike seda tuleks tähele panna. Aga kõik on energeetikaeksperdid tänapäeval. Ma üldiselt Riina Solmaniga saan kenasti läbi, ma arvan, vähemalt inimlikul tasemel, aga kogu see värk energeetikavaldkonna kohta oli puhas puder ja kapsad.

Rõhutan veel uuesti: fossiilid on kallimad, taastuvad [allikad] on soodsamad. Nii palju on ühiskonnas üldiselt aru saadud ja see on trend. Fossiile, põlevkivijaamu me hoiame, me maksame selle eest, et need oleksid meil reservis olemas. Need tagavad meile need võimsused, mis on vajalikud. Tuli siia pulti Urmas Reinsalu, emotsionaalselt üles köetud, ütles, et viivitamatult tuleb teha otsuseid elu seisma panna. See valitsus ei pane otsuseid seisma, ei pane elu ka seisma. Tuleb tuumajaama eriplaneering, tulevad ka taastuvenergiapargid, et energia saaks soodsam ja puhtam. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Kuna Riina Solmani seisukohti mainiti, siis vastavalt RKKTS‑ile te saate võimaluse vastusõnavõtuks. Palun!

Suur aitäh, austatud peaminister! Lugupeetud … Vabandust! Riigikogu esimees ja lugupeetud peaminister!

Peaminister võib ka lugupeetud olla. Aga palun!

Ausalt öeldes ma olen praegu hämmingus teie seisukohtadest minu suunal. Mis teil, Reformierakonna meespoliitikutel, viga on, et te käite siin puldis naispoliitikuid sõimamas ja neid lolliks nimetamas sisuliselt? Te räägite Eesti Energia endise pressiesindajaga. See ei ole mulle võõras teema, see ei olnud ka Juhan Partsile võõras teema. Kui Lauri Laats rääkis puldist Andres Suti seisukohtadest, siis te ei pööritanud silmi, ei sõimanud teda lolliks, mitte kuidagi ei teinud teda rumalaks, nagu te nüüd mind proovisite teha. Ma rääkisin Andres Suti seisukohtadest, ma rääkisin teile möödunud reedel energeetikaseminaril [esinenud] energiaprofessorite seisukohtadest ja teie ütlete, et see on kõik puder ja kapsad. Siis te olete ise rumal ega ole endale asju selgeks teinud, vaid toetate ainult teatud nägemust, mis puudutab kliimaeesmärkide ja keskkonnaeesmärkide täitmist, aga jätate oma rahva, riigi, ettevõtjad ja inimesed varustuskindluseta ja ilma vajaliku tootmisvõimsuseta. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove selle [arupärimise] raames ei ole. Lõpetan tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 17. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine peaministrina jätkamise kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Hea kolleeg Riina! Mina ei ole ammu juba hämmingus kõiki neid sõnavõtte [kuulates], mis peaministrilt tulevad, nagu ei ole üle 80% elanikest rohkem hämmingus. Tegelikult praegusel valitsusel ja peaministril polegi mandaati, seda näitavad ju uuringud ja reitingud. Ja siiamaani ei ole ka peaminister tulnud oma mandaati uuendama, ta ei ole julgenud seda teha.

Selle kohta on ka meie tänane arupärimine talle, mis on üles ehitatud sellisel viisil: "10. märtsil 2025 teatasite, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) eemaldatakse valitsuskoalitsioonist maksupoliitiliste erimeelsuste tõttu. Põhjendasite seda otsust peamiselt sellega, et Sotsiaaldemokraadid takistavad kiirete otsuste langetamist ning riigi edasiliikumiseks ei ole pidev otsuste ümbervaatamine võimalik. Vaatamata koalitsiooni lagunemisele olete otsustanud mitte tagasi astuda, vaid teha valitsuses muudatusi nn "remondi" teel. Sellise käitumisviisiga ei austa te Eesti Vabariigi põhiseadust, mis nõuab, et valitsusel peab igal ajahetkel olema parlamendi usaldus. Teie otsus mitte küsida uut mandaati tekitab küsimuse, kas kardate tagasi astumist, kuna teil puudub rahva toetus ja seetõttu ei pruugi te presidendilt saada volitusi uue valitsuse moodustamiseks."

Samuti on teie seisukohad mitmes küsimuses olnud vastuolulised. Lubatud maksurahu ei paista kuskilt. Siin võib tõmmata paralleele Kaja Kallase varasema ütlusega "Maksud ei tõuse", mis ei osutunud tõeks. Nüüd olete öelnud, et ajutisena kehtestatud julgeolekumaks on tulnud selleks, et jääda. Samas olete väljendanud seisukohta, et 2%‑line ettevõtte [kasumi]maks jääb ära. Olete rõhutanud majanduse elavdamise vajadust, kuid pole selgitanud, milliste maksude või vahenditega kavatsete asendada ärajääva tulumaksutõusu ehk 2%‑lise ettevõtte [kasumi]maksu. Teie sõnumid on segased ning teil ei ole nende muudatuste elluviimiseks rahva mandaati. Oleme ajendatult eelöeldust esitanud neli küsimust ja loodame konstruktiivset debatti. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head arupärijad, head Riigikogu liikmed! Nii, neli küsimust. Esimene puudutab mandaati. Vastan. Õiguskantsleri hinnangul – ta on seda kirjalikult hinnanud – on põhiseaduse säte ja mõte peaministri tagasiastumise kohustuse kohta selge. Loetelu tagasiastumise [juhtudest] on põhiseaduses lõplik. Muid aluseid peaministri või valitsuse kohustuslikuks tagasiastumiseks põhiseaduses ei ole. Riigikogul on õigus iga kell teostada valitsuse tegevuse üle poliitilist kontrolli, selleks on mehhanismid loodud. 

Teine küsimus puudutab uue koalitsiooni ühte eesmärki, majanduse elavdamist. Milliseid meetmeid me plaanime rakendada ja millistest allikatest on kavandatud nende meetmete rahastamine? Uus valitsuskoalitsioon on tõepoolest parempoolne liberaalne koalitsioon. Esiteks teeme maksusüsteemi lihtsaks ja ühetaoliseks. Kaotame ettevõtete kasumimaksu, seda on ka räägitud. Eestis kehtib parim maksusüsteem ja see jääb ka nii, kui reinvesteeritud kasum on maksuvaba. See annab ettevõtetele võimaluse teha investeeringuid sellesse, mis toob lisandväärtust ja jõukust Eesti inimestele.

Teiseks vähendame inimeste tulumaksukoormust võrreldes juba kehtestatuga, kaotame tulumaksustamise alates esimesest eurost. See on sotsiaalselt õiglane, sellest võidavad kõige rohkem madalama sissetulekuga inimesed, pensionärid, alampalga saajad, osalise töövõimega inimesed. Samuti kaotame Keskerakonna ja Isamaa kehtestatud ebaõiglase kana-põder-tüüpi maksuküüru, mis karistab ebaõiglaselt keskmisest palgast madalama palga saajat. Rõhutan üle: tegemist on Keskerakonna ja Isamaa ühise pingutuse tulemusel sündinud maksuküüruga. Maksuküüru kaotamine tähendab seda, et iga töötaja saab 700 eurot maksuvaba tulu. See on teie poliitika olnud. 

Vähendame bürokraatiat, kiirendame planeeringuid, vähendame aruandlust, avaliku sektori järelevalvet, üleliigseid nõudeid ja regulatsioone. Riigikantselei kodulehel on loetelu bürokraatia vähendamisest. Valitsus on otsustanud juba 26 erinevat valdkondade lihtsustamist ja nõuete vähendamist. Tehtuga on võimalik tutvuda valitsus.ee leheküljel. Sellele lisaks on veel suur hulk erinevaid uusi otsuseid.

Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval lõpetada rida Terviseameti järelevalveid. Elroni vagunites ei pea teostama mopi, märgistatud ämbri ja kummikinnaste olemasolu kontrolli. Lõpetame iganenud järelevalve majutusteenuste üle, mis pärineb aastakümnete tagusest ajast, kui ööbimiskohas pakuti auklikke käterätte või voodilinu. Terviseamet ei kontrolli edaspidi suitsuruumi tähistust ja sildi suurust. Ja nii edasi. [Ära jääb] suur hulk tegevusi ning see annab inimestele võimaluse tegeleda olulisema ja mõistlikumaga.

Kolmandaks tõstame kaitsekulud vähemalt 5%‑ni SKP‑st. Ma tean, et arupärijate erakond, Keskerakond, seda ei toeta, aga midagi teha ei ole. Meie tunneme oma vaenlast ja teame, et Eesti inimesed toetavad kaitsekulude tõusu. Ja ma arvan, et see on vajalik. Lisaks toetame Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodanguga, esimese eestimaise abi kinnitamine 100 miljoni ulatuses toimub lähiajal. Loome ka kaitsetööstuspargid ja oleme eraldanud 100 miljonit kaitsetööstusfondile, et arendada kodumaist tööstust. 

Kolmas küsimus: "Varasem koalitsioon rakendas julgeolekumaksu tähtajaliselt ning kinnitasite korduvalt, et "maksufestival" on lõppenud. Nüüd on aga plaan ajutisena kehtestatud maksust teha püsiv. Millega põhjendate seda otsust […]?" Ja nii edasi. Julgeolekumaksu kaotamisega kaob ettevõtete kasumimaks, sellest ma juba rääkisin. Ja Eestis kehtib ka tulevikus parim maksusüsteem, mille kohaselt reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Lisaks vähendame inimeste tulumaksukoormust, see tähendab, et kaob tulumaks esimesest eurost, mis on juba kehtestatud. See on sotsiaalselt õiglane, andes suurema tulu väiksema sissetulekuga inimestele. Lisaks hakkab kehtima kõigil 700 euro ulatuses tulumaksuvaba miinimum ehk kaotame juba mainitud Keskerakonna ja Isamaa loodud ebaõiglase maksuküüru. 

Neljas [küsimus]: "Olete lubanud oluliselt vähendada ametnike arvu. Kes ja kuidas teeb antud kärpe kohta analüüsi ning mille põhjal otsustate, millised ametikohad on vajalikud ja millised mitte? Varasemalt olete andnud ministeeriumidele käsu teha kärpeid võrdselt kõigis valdkondades, kuid see ei ole toonud häid tulemusi, vaid pigem vastupidist efekti." Riigi eelarvestrateegia ja 2026. aasta riigieelarve koostamine ootab ees. Kokkuhoiumeetmed peaksid tulema eelkõige bürokraatia vähendamise kaudu. Euroopa võrdluses on Eesti väike, aga tõhus riik. Eesti maksukoormus oli 2023. aastal 34% SKP‑st. Euroopa Liidu võrdluses püsime pingereas traditsiooniliselt tagantpoolt lugedes seitsmendal, kõige madalamal kohal. Probleem on nõuetes, mitte inimestes. Meie eesmärk on kaotada nii suurel hulgal nõudeid ja kontrolle, et oleks vaja viiendiku võrra vähem järelevalve teostajad. Ja juba mainitud valitsus.ee kodulehel või Riigikantselei koduleheküljel on ka loetelu bürokraatia vähendamisest. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole küll nõus sellega, et niinimetatud maksuküür, nagu teie seda nimetate, ehk kehtiv maksusüsteem Eestis on ebaõiglane. Pigem on ebaõiglane see, mida Reformierakond tahab kehtestada, et jõukamad saavad veel rohkem raha ja vaesemad saavad vähem raha. Aga minu küsimus on ikkagi teistlaadi. Kuidas teile tundub, kuidas üldse valitsus vahetub? Meil on valitsus moodustatud 2023, siis oli peaministriks Kaja Kallas. Nüüd on vahepeal peaministriks saanud Kristen Michal, lisaks on vahepeal muutunud valitsuse koosseis. Ehk on vahetunud peaminister ja muutunud valitsuse koosseis – ja teie arvates [sama] valitsus ikka jätkab, sellepärast et te ei taha uut mandaati Riigikogult saada.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tegelikult vastasin juba sellele, vastates nende aluste kohta, millal peaminister peab tagasi astuma. Selle kohta on õiguskantsler teinud juba 2022. aastal analüüsi. Ta on avaldanud selle ka sotsiaalmeedias, kust te saate selle leida, kui teil on soovi. Aga ma olen kindel, et see on ka oiguskantsler.ee leheküljelt leitav. Ministrite vahetumisel ei vahetu alati peaminister. Kui 14 ministrist neli välja vahetatakse, ei eelda see peaministri vahetumist. Ja veel kord, õiguskantsleri analüüs on ülevaatlik ja põhiseadus ammendav.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! No julgeolek on Keskerakonnale sama oluline kui Reformierakonnale. Küsimus on lihtsalt selles, et teie räägite protsentidest, aga meie räägime vajadustest ja raha hulgast. Meie sõnum on väga lihtne. Kui me tõstame majandust, siis julgeolekusse panustamiseks [jääva] raha hulk suureneb ja protsent SKP‑st tegelikult ju ei tõuse. Ehk siis me räägime majanduse tõusust. Need on kaks erinevat lähenemist. Aga kokkuvõttes on nii, et julgeoleku osas meil erimeelsusi ei ole.

Teine pool puudutab maksuküüru kaotamist. Te kindlasti olete seda analüüsi teinud ja võite ka meile siinsamas saalis öelda, et kui tulumaksuvaba miinimum on 700 eurot, kui palju siis Riigikogu liige aastas tänu sellele teie muudatusele raha võidab ja kui palju ministrid võidavad. See summa on väga lihtne arvutada, aga te kindlasti teate seda peast.

Aitäh! Nüüd ma pean teile ütlema – kuigi me üldiselt saame teiega kenasti läbi –, et kogu selles teie jutus oli samamoodi kõik omavahel sassis. Et Riina Solman ei jääks ainsaks, keda ma pean parandama. Julgeolekus meil erimeelsusi ei ole. Ometi – noh, läheme ajas tagasi – põhiseaduse muutmisel meil olid päris tõsised erimeelsused, on endiselt. Eestikeelsele haridusele üleminekul meil on erimeelsused, täitsa selged erimeelsused. Ma mäletan Keskerakonda meile ütlemas, et Eestis eestikeelne haridus, see on märatsev rahvuslus. Moskva kiriku alluvuse puhul – sama, mida siin saalis hääletatakse – on erimeelsused. Kaitsesse panustamise kohta te ütlete, et protsent ja nii edasi pole oluline, vaid võimed on. Kes vaidleb [vastu sellele], et võimed on olulised? Võimed ongi olulised. Aga selleks on vaja ju raha juurde panna. Nii et meil on väga suured erimeelsused. Et oleks öeldud, et oleks hästi klaar. Ja kõik muud arvutused on nende kalkulaatoritega tehtavad. Ma arvan, et need saate ilma minutagi teha.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No vaadake, teile esitatakse küsimus, kui palju tõuseb Riigikogu liikme palk, ja te räägite eestikeelsele haridusele üleminekust. 500 eurot saab näiteks Riigikogu liige juurde tänu teie uuele maksumuudatusele. Seesama julgeolekumaks – te räägite, et kaotate ettevõtte kasumimaksu, kaotate tulumaksu tõusu esimesest eurost. Samas tõuseb meil käibemaks 24%‑ni ja tulumaks 24%‑ni. Inimeste toimetulek halveneb, väheneb kaitsetahe. Ja nüüd te olete ju ka otse välja öelnud, et käibemaksu tõus pole mitte ajutine, vaid see jääb pikemaks ajaks. Hiljuti ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et ka tulumaksu tõus 24%‑ni pole ajutine. Kas te kinnitate seda, mille ütles välja rahandusminister Jürgen Ligi, et tulumaksu tõus 24%‑ni pole ajutine ja tuleb ka vastav eelnõu valitsuselt siia?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleks, et teil kipub olema keskerakondlikult pigem selline moment, et teile tundub, justkui maks ja kõik see, mida kaitsekulutuste või riigi täiendavate kulutuste jaoks kokku korjatakse, on valitsuse isiklikuks rõõmuks ja meie maitse-eelistus. Minu poolest võiksid loomulikult maksud olla madalamad, ma olen seda korduvalt öelnud. Aga probleem on selles, et kuidagi tuleb kaitsekulutused katta. Ja ma saan aru, et Keskerakonna maailmas ei pruugi erilise tähelepanu all olla see, mida Putin siin kõrval korraldab, tema agressiivsed eesmärgid ja kogu silmavaade, aga enamus Eesti inimesi siiski mõistab, et Venemaa on oht Euroopale, NATO‑le ja tervele mõtlevale demokraatlikule maailmale. Seetõttu on vaja neid kulutusi teha ja selleks on ka tulusid vaja.

Jah, tänu Euroopa reeglite muutmisele me saame osa kaitsekulutuste kiirest kasvust kinni maksta laenuga. Jah, see on hea, see annab võimaluse, aga see tuleb tagasi maksta. Kui me teeme maksuleevendusi, kaotame ettevõtete kasumimaksu sotsiaaldemokraatide lahkumisel koalitsioonist ja kaotame juba kehtestatud tulumaksu esimesest eurost – see on sotsiaalselt õiglane ja annab väiksema sissetulekuga inimestele hõlpu – ning 2026. aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 700 euroni ehk me tühistame Keskerakonna ja Isamaa loodud maksuküürusüsteemi, siis see tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte ja lihtsam on hakkama saada. Maksumäär on kõrgem, kõrgem isegi, kui mulle meeldiks, aga kuidagi tuleb sõjakulutused kinni maksta julgeoleku [tagamiseks].

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et tahate teha meile parimat maksusüsteemi. No tore on! Te kehtestasite meile 20 uut maksu. Sealjuures te ise tegite ju sellesama maksu esimesest eurost ja nüüd räägite siin, et see on suur heategu, et te seda hakkate ära kaotama. Kas Eesti rahvas peaks olema elu lõpuni tänulik parteile ja valitsusele, kes määras neile küll piltlikult öeldes sada kepihoopi, aga nüüd kaks neist ära kaotab? Kas tõesti on niimoodi või? Maksuküüru kaotamine tähendab, et riigieelarvest läheb välja 500–700 miljonit ja tagasi maksab selle ikkagi rahvas, eriti rahva vaesem osa. Eriti naljakas on see, et ajal, kui Eesti täidab meeletult Euroopa igasuguseid direktiive, ägab nende all, teie sotsiaalminister, kes peaks tegelema dementsete vanainimeste näljutamise ja vägistamise juhtumitega reformierakondlastele kuuluvates hooldekodudes, tegeleb edaspidi auguliste käterättide mittekontrollimisega majutusasutustes. Arupärimise teema oli teie peaministrina jätkamise kohta. Kas te ise ei arva, et kuna teil põhiseaduse kohaselt ei ole legitiimsust ega legitiimset mandaati, siis teil ei ole praegu ka volitusi siin peaministrina seista ja meile seda kõike rääkida?

Teie aeg!

Kas te ei arva, et te peaksite tegelikult hoopis kusagil mujal seisma kui siin meie ees?

Aitäh! Peaminister peab arupärimistele vastama, sellepärast ma siin olen. Mind hämmastab, et teile on maksuteema või kaitsekulutuste tõus naljakas. Minu meelest see ei ole naljakas, see on tõsine asi. Eesti iseseisvuse nimel tuleb pingutada ja sellesse tuleb raha panustada.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Teil on nii head teadmised Keskerakonnast, et mul tekib arusaam, et te olete salajane toetaja. Kõike te teate Keskerakonnast: mida nad arvavad, mida nad teevad. Ja Isamaast vist [teate] ka, sest täna kõlas kohe väga mitu korda Isamaa ja Keskerakond. Kahjuks EKRE jäi välja millegipärast, aga nemad on ilmselt ka milleski süüdi, selles olukorras, mis täna on. Te küll ütlesite, et põhiseaduses on öeldud, et te võite jätkata kindla käega valitsemist, aga inimeste usaldus näitab, et ega te eriti hästi ei saa nüüd triivida: 22% toetust nagu täna ei ole väga palju juhtimise jaoks. 

Aga ma küsin ka konkreetse küsimuse. Te ütlesite, et 100 miljonit eurot on kaitsetööstusele. Me teame, et ennegi on raha kuskile kadunud või jäetud eelarvesse suuremad summad. Kas te oskate kirjeldada – 100 miljonit eurot kaitsetööstusesse –, mida see tähendab? Kuhu see läheb ja mismoodi läheb?

Aitäh! Ma ei saanud teie küsimuse esimesest otsast aru. Te ütlesite, et (Saalis räägitakse.) ma tegin Isamaale etteheite, et nende jutt on puderkapsaatika või veidi segane, ja ka Keskerakonnale. Ma siis täpsustan. Kui keegi esitab oma pikas, minutises küsimuses või kõnes erinevaid väiteid, mis ei vasta tõele, siis loomulikult tuleb neid parandada. Lauri Laats ütles, et meil ei ole julgeolekus erimeelsusi. Minu meelest on meil julgeolekus väga suured erimeelsused. Väga suured erimeelsused! Kui see on muutunud, siis ma olen esimene, kes selle üle rõõmustab. Aga eestikeelse hariduse küsimuses – möönate? – jääme eri pooltele. Mulle vähemalt tundub nii. Võib-olla ma eksin, võib-olla Keskerakond on oma seisukohta muutnud. Põhiseaduse muutmises me jäime eri pooltele. Ma olen kindel, et ka kiriku sõltumatuses välisriikidest ja agressorriikidest me jääme eri pooltele. Nii et ma kahtlustan, et ma ei eksinud milleski siin, kui ütlesin, et me oleme eri meelt. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab teie soovi seda etteheidet EKRE‑le jagada, siis no palun, võime EKRE-le ka selle jagada, kui soovite (Naerab.), EKREIKE ühise ettevõtmise raames, kui soovite.

Aga tulen selle 100 miljoni euro juurde. 100 miljonit eurot aastas on umbes 0,25% SKP-st. Veidi üle 100 miljoni euro aastas on see Ukraina aitamise kohustus, mille Eesti on võtnud. Seda me iga aasta teeme. See tähendab seda, et 100 miljoni euro eest aastas tellime Eesti kaitsetööstuselt erinevat toodangut, millega Ukraina saab pidada vabadusvõitlust Venemaa vastu. Esimene selline maht on tellitud, nii-öelda nimekiri on koostamisel. Kaitseministeerium on suhelnud Ukraina poolega ja ma eeldan, et lähiajal [tehakse] ka otsus ning saadakse tootma hakata ja me saame selle Ukrainasse saata. Järgnevatel aastatel siis jätkub seesama protsess.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Ega me ju nendele neljale küsimusele, mille arupärijad esitasid, konkreetseid vastuseid ei saanud. Küsimused olid väga lihtsad: miks te ei ole uuendanud mandaati, kas te ei julge? Öeldi, et tegelikult õiguskantsler ütles, et ei pea. Aga on olemas õiglustunne ja tegelikult seda ootab ka ühiskond. See uus valitsus, mida praegu pannakse kokku, no ta toimib, aga kuna koalitsioonilepingut ei ole, siis ma julgen öelda, et seda [alles] pannakse kokku. Sellepärast ei ole väga paljudes asjades kokku lepitud: kuidas hakatakse Eestit juhtima, kuidas juhitakse. Ma ei tea, kas see on lihtsalt väide või vastab tõele. Kui koalitsioonilepingut ei ole, siis see vastab ju tõele.

Mille alusel te praegu juhite, kui teil ei ole isegi koalitsioonilepingut? Te võiksite tuua koalitsioonilepingu oma vaadetega meie ette ja küsida meie, Riigikogu liikmete käest volitust, et programmi saaks ellu rakendada. Aga teie olete praegu mänginud sellist demokraatiat, et ütlesite, et teil on olemas aluskoalitsioonileping, siis te kaks kuud meisterdate kõike muud ja alles maikuus tulete meie juurde ja avalikkus saab ka teada, mida see valitsus lõpuks tegema hakkab. See ongi see probleemne koht, sellele ei osatud või ei tahetud vastata.

Mis puudutab majanduse elavdamist – no ei kuulnud mitte ühtegi argumenti, ühtegi ettepanekut, mille puhul oleks arusaadav, et jah, see käik on tõesti see, mida Eesti majandus praegu vajaks. Mis puudutab julgeolekuküsimust, siis siin murti sisse lahtisest uksest, aeti sassi minu arust kaks väga olulist küsimust: üks on õigusriik, teine on julgeolekuküsimus. Üks on demokraatlik riik, [teine on] julgeolekuküsimus.

Meie oleme õigusriigi, demokraatliku riigi ja ka julgeoleku küsimustes, ma arvan, oma seisukohti mitu-mitu korda väljendanud. Ja mis puudutab seda, et pikalt siin elanud inimestelt on ära võetud kohalikul tasandil valimisõigus, siis ma arvan, et see ei ole õigusriigile kohane. See on probleem ja see tekitab tegelikult ühiskonda väga suure lõhe. See on see küsimus. Kui küsitakse, kas see oli julgeoleku aspektist õige [otsus] ja miks Keskerakond ei hääletanud selle poolt, siis ma arvan, et see oligi vale [otsus]. Siinkohal, jah, meil on eri[meelsus]. Selle kohta erinevad eksperdid, ka julgeolekuasutuse nii endised kui ka praegused töötajad, väljendasid arvamust, et julgeolekuga ei ole sellel mingit pistmist, vaid põhiseaduse muutmine on puhtalt poliitiline tahe. Ja see tahe oli olemas Riigikogu saalis, selle üle keegi ju ei vaidle, ja president kuulutas selle välja.

Kirikute teema – täpselt sama asi. Ma olen lugenud dokumenti, kus on täpselt samamoodi selgelt, must valgel kirjas, et selle puhul ei ole julgeolekuprobleeme. Mina olen nende dokumentidega tutvunud. Siin räägitakse jällegi vastupidist. Mis puudutab meie üleüldist julgeolekut, siis me näeme, et kui saavutatakse majanduskasv, siis seeläbi [saadakse] loomulikult ka julgeoleku tagamiseks vajalikud ressursid. Aga siin käib kogu aeg mingisugune protsentide mäng: tõstame 3% peale, 3,6% peale, 5% peale – [käib nagu] enampakkumine –, siis on keegi välja öelnud 7% SKP‑st ja nii edasi. Küsimus ei ole protsentides, küsimus on raha hulgas. Ja kui meil majandus kasvab, siis ka see SKP number suureneb ja siis tegelikult protsentides võib-olla ei peagi nii palju panustama. Aga oluline on see, millesse me panustame, kui palju me panustame ja mis mahus me panustame. See jääb nagu tagaplaanile. Nii et ma võin kindlalt öelda, et tugeva majanduse abil me saavutame ka tugevama julgeoleku. Nüüd see, mis puudutab erinevaid makse …

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… mille ka peaminister ettekandes välja tõi. Noh, see on ju selgelt näha, et sellele maksupõrgule, mis on käivitatud, pidurit peale ei panda. Siin võib ju öelda, et olukord on muutunud ja nii edasi, aga ma mäletan väga selgelt, et kui me arutasime riigieelarvet ja erinevaid seaduseelnõusid, mis käsitlesid neid küsimusi – erinevaid maksutõuse, nende rakendamist ja ka uute [maksude] juurutamist –, siis siinsamas ka peaminister ja teised ministrid selgelt ütlesid, et jah, nüüd teeme selle asja ära ja siis paneme stopi peale. Kaks-kolm kuud möödus ja ei olnud mingit stoppi, pandi edasi. Ja seda vaatamata sellele, et globaalses majanduskeskkonnas üleüldiselt ei ole praegu hea olukord. Vaatamata sellele viiakse ikkagi neid otsuseid ellu.

Teiselt poolt meil oli just riigieelarves, et ettevõtted tulumaksustatakse 2%‑ga. Jah, see loomulikult tekitas väga palju küsimärke ja pahameelt. Meie ka praegu arvame, et tegelikult praeguses situatsioonis ettevõtete tulumaksu kehtestamine ei ole kõige parem mõte. Natukese aja möödudes tehti jälle teistpidi otsus. See näitabki ebastabiilset olukorda, see näitab ka otsuste ebastabiilsust, see näitab kogu valitsuse ebastabiilsust. Kui oled midagi otsustanud, siis võiks ju kuskilt maalt neid otsuseid mitte nii kiiresti tagasi pöörata. Kuigi ma pean ütlema, et seda otsust me kindlasti toetame. Aga jääb jällegi küsimus, kust võetakse raha selleks, et katta seda 2%, mis jääb riigikassasse tulemata. Neid vastuseid ei ole.

Siin räägiti, kuidas muudetakse tulumaksuseadust ehk tekitatakse 700 euro suuruses tulumaksuvaba miinimum, [summa], mille pealt tulumaksu ei maksta. Hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart arvutas välja, võib-olla liiga kiiresti, et selle pealt võidab 500 eurot nii Riigikogu liige kui ka peaminister. No ei, minu arvutus näitab 1400–1600 eurot aastas. Aastas! Ja teie väidate, et see on nüüd suunatud nendele inimestele, kes on väikese või keskmise sissetulekuga. Tegelikult maksuküüru kaotamine neid kindlasti sellisel viisil ei aita kui see kingitus, mis tehakse nii ministritele kui Riigikogu liikmetele. Miskipärast te seda numbrit ei tahtnud avalikult välja öelda siinsamas. Kahju! Ma kindlasti kutsun peaministrit üles tagasi astuma, ma kindlasti kutsun olema julge ja vajadusel ka küsima uut mandaati Riigikogult. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Me tegelikult ei saanud vastust, mis on ilmne, küsimusele, miks peaminister ei küsinud Riigikogult uut mandaati. See vastus on väga lihtne: ta kardab, et ta ei saagi seda. Sellepärast et vaatame, kui palju koalitsiooni liikmeid on siia saali jäänud pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest välja visati: ainult 52 inimest. Selleks, et peaminister saaks jätkata, on vaja 51 häält. Ja vaadates, kui "suur" toetus on sellel uuel valitsuse koosseisul – kuskil 20% kahe [erakonna] peale –, siis on selge, et ka siin saalis võivad meeleolud olla väga erinevad. Nii et nii palju hääli ei pruugigi kokku tulla. Milleks siis riskida? Parem on lihtsalt viidata õiguskantslerile. Mulle jumala meeldib, et kui valitsusele sobib, siis kindlasti viidatakse õiguskantslerile, tema igasugustele otsustele, sõnavõttudele ja soovitustele, aga kui see väga mugav ei ole, siis tehakse nägu, et ei oldagi neid kuulnud, või siis käitutakse niimoodi, et väga valikuliselt ollakse nendega nõus, nagu me siin eelmisel nädalal nägime ka automaksu [ettepanekute] menetlusel.

Iseenesest rääkisime siin [pigem vähe] sellest, miks peaminister arvab, et ta ei pea uut mandaati saama, kuigi vahepeal, pärast seda, kui 2023 uus valitsus moodustati, on vahetunud peaminister, on vahetunud terve hulk ministreid ja on üks koalitsioonipartner valitsusest välja visatud. Minu meelest on päris palju sündmusi juba juhtunud, mistõttu võiks peaminister ikkagi Riigikogult uut mandaati küsida. Oleks nagu paslik. Aga kuulsime me seda, et Reformierakonnal ja Keskerakonnal on erinevad arusaamad julgeolekust. 

Loomulikult on meil erinevad arusaamad julgeolekust. Peaminister ja tema juhitud Reformierakond arvavad, et see on julgeolekule hea, kui me 150 000 või isegi 160 000 inimeselt, kes elavad Eestis juba aastakümneid, võtame nüüd kohalikel valimistel valimisõiguse ära. Aga meie, vastupidi, arvame, et see ei ole julgeolekule hea. Ja sama meelt on ka näiteks endine kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu, kes ütles, et selline otsus pigem suurendab julgeolekuohtu, kui vähendab seda. Nii et jah, meil on erinevad arvamused, sellepärast et need inimesed on nüüd pettunud ja riik on neile näidanud, et ei usalda neid. See on julgeolekule kindlasti suurem oht, sellepärast et meie ühiskond on veelgi rohkem lõhestatud.

Kui peaminister arvab, et laps, kes õpib oma emakeeles, on julgeolekuoht, siis jällegi, mina selles nii kindel ei ole. Kui peaminister arvab, et inimene, kes tahab käia selles kirikus, mis talle sobib, ja palvetada selles kirikus oma jumala poole, on julgeolekuoht, siis jällegi, mina arvan teistmoodi. Mina arvan, et seda nimetatakse usuvabaduseks, mitte julgeolekuohuks. Ja kui me tahame sellelt inimeselt seda võimalust ära võtta, siis pigem see on julgeolekuohu nähtus või ilming. Räägime sellest, mis tähendab julgeolek peaministrile, tema juhitud Reformierakonnale: jällegi protsendid, numbrid, ma ei tea, Excel. Aga meie räägime sellest, et meie julgeolek on majanduskasv ja kõrge elatustase, mis kindlasti tõstab ka inimeste kaitsetahet. Kui majandus on heal järjel, siis on võimalik rohkem panustada ka julgeolekusse ja kaitsesse. Ei kuulnud siin kahjuks neid vastuseid, mida tahaks kuulata, aga kuulsime palju asju, mille pärast ausalt öeldes on kurb. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! No kas te kujutate ette ühtegi riiki, kus tullakse võimule ja esimesel aastal tõstetakse käibemaks ja tulumaks 20%‑lt 22%‑le, siis avastatakse, et Exceli tabelis olid arvutused valesti tehtud, ei osatud 2 + 2 kokku liita, ja järgmisel aastal tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu veel kaks protsendipunkti, juba 24%‑ni? Kas te kujutate ette riiki, kus selline asi saab toimuda? Aga see kahjuks toimub meil siin, Eesti riigis, sest praeguse valitsuse jaoks inimesed ongi osa Exceli tabelist. Ja siis nad pole suutelised Exceli tabelis isegi 2 + 2 piires arvutama.

Siis tuleb meil valitsusremont, tuleb peaminister, kelle partei on ise kõiki neid makse tõstnud, ja ütleb, et teate, keegi peab selle maksufestivali lõpuks ikkagi lõpetama. Peaminister ütleb, et teate, nüüd me kaotame ettevõtete kasumimaksu ja [esimesest] eurost tulumaksuga maksustamise. Aga ta jätab rääkimata väga olulise asja: lisaks sellele, et ajutine käibemaksu tõus jääb kestma, ka see niinimetatud ajutine tulumaksu tõus jääb kestma. Minu küsimusele peaminister isegi ei vastanud, kui ma küsisin, kas ta kinnitab Jürgen Ligi, meie rahandusministri sõnu, et [tõusnud] tulumaks jääb kestma, ja kas tuleb vastav eelnõu valitsuselt Riigikokku.

Noh, kui sellisele küsimusele vastuseks räägitakse absoluutselt kõigest muust ja sildistatakse, aga küsimusele ei vastata, siis on [tõde] ju arusaadav, sest maksudest rääkimine pole populaarne, eriti vahetult enne valimisi, nagu on Kaja Kallas lausunud. Ja me teame, et muidugi Kristen Michal tahab olla populaarne. Praegu kahjuks seda populaarsust rahva seas kuskilt ei paista, nagu ei paista ka selle koalitsiooni populaarsust.

Ma arvan, et tegelikult praeguse valitsuskoalitsiooni suhtumist inimestesse peegeldabki kõige paremini rahandusminister Jürgen Ligi, kellelt, ma mäletan, ühele küsimusele – kuidas meil saavad pered hakkama, kui meil tõuseb käibemaks, tulumaks, rakendub automaks ja kõik aktsiisid tõusevad; kuidas saab hakkama tavaline pere, kaks last, üks auto, elukoht maal – ma sain vastuseks, et see, kuidas konkreetne pere saab hakkama, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. No sellega on ju kõik öeldud. Inimesed, pered – see on osa Exceli tabelist.

Aga teate, mis on veel eriti paradoksaalne? Reformierakond ja Kristen Michal ründavad, et kui sa ei toeta julgeolekumaksu, kui sa ei toeta maksutõuse, siis sa oled üldse selle vastu, et meil oleks parem julgeolek, sa ei saa aru sõja mõjust, sa ei saa aru selle ohtudest. Ma arvan, et Kristen Michal ei ole see inimene, kes [peaks] tulema rääkima meile, kas me saame või ei saa aru sõja mõjust – meile, kellel meil on sugulased Ukrainas pommide all. Võib-olla see pole see koht, kus tulla rääkima meile sellest, millised on ohud.

Ministrid pole siiamaani suutnud kinnitada, kuhu julgeolekumaksust [saadav] raha reaalselt läheb, iga kord on erinev jutt. Meil on eelarve täiesti läbipaistmatu, meil erikomisjonides arutatakse, mis on toimunud laskemoona hangetega. Ja kõige olulisem aspekt …

Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

… millele pole üldse tähelepanu pööratud: meil on vahepeal maksude tulemusel kasvanud kuritegevus. Kümme aastat oli kuritegevus Eestis langustrendis ja nüüd on see jälle kasvamas. Kasvanud on varguste ja nende inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad seetõttu, et neil ei ole muidu raha toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. See on tänane olukord. 

Nüüd meile öeldakse: teate, aga käibemaksu ja tulumaksu tõus jäävad püsivaks. Selle tulemusel sotsiaal-majanduslik olukord halveneb veelgi, varguste [hulk] kasvab, ja see on oht sisejulgeolekule. Mitte keegi ei räägi sellest. Paradoks on selles, et julgeolekumaks tegelikult tekitab sisejulgeoleku riski, rääkimata sellest, mida ma juba eelnevalt mainisin, et kahjuks kõigi nende maksutõusude tõttu inimeste kaitsetahe on vähenemas.

Need on need küsimused, mis tegelikult vajavad kiiremas korras lahendamist. Kuidas me aitame meie inimesi? Kuidas me tõstame nende kaitsetahet? Kuidas me seome ühiskonda, et iga Eesti elanik, iga meie inimene tahaks panustada ühiskonda ja oleks valmis Eestit kaitsma? Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Ma tegelikult panin enne sõna[soovi] sisse, vajutasin puldile, kuna te märkisite mind, ja ma mõtlesin, et mul on vastusõna[võtu] õigus. Aga kui hakkasin üles tähendama, mis mõtteid ma tahaks teile öelda, siis tuli välja, et ma ei jõua seda sõnavõtu raames [öeldud], ja võtsin kõne. Ma loodan, et see teile sobib.

Tõsi on see, et peaministriga võiksidki olla meil kõigil inimlikud, head suhted, see oleks tegelikult mõistlik. Ja meie vahel on tõesti olnud inimlikud, head suhted. Kui poliitikud omavahel siin suures saalis kaklevad, käituvad üksteisega lugupidamatult ja ebaviisakalt, siis ega see hea eeskuju Eesti rahvale ei ole. Ja ma tahan rõhutada, et selleks et debatt ei läheks meil siin vallatusest või harjumusest pidada naispoliitikuid vähemaks käest ära, tuleb meil kõigil [end] kokku võtta. Mina arvan, et see tähelepanek on oluline ka peaministrile, et võiks ennast selles vallas kokku võtta. Eriti julgeolekukriisi lävepakul tuleb leida endas piisav riigimehelikkus ja unustada need vanad harjumused, see tähendab soov teise erakonna poliitikat või poliitikut naeruvääristada või pisendada. Peaksime hoidma raskuste [ajal] ikka kokku, ka siin suures saalis. 

Kuid antud teema käsitluses tuleb välja öelda oma aus hinnang ja seda ma ka teen. Te olete alles valmistamas ette koalitsioonilepet ning jääb mulje, et meie silme all ei sünni mingisugust parempoolset lepet, nagu te olete ise väitnud, vaid tuleb üks kehvapoolne koalitsioonivalitsuse lepe, sest märgid ja tegevused seda praegu näitavad. Aga riigikaitse tugevdamise küsimuses saab valitsus Isamaa nõu ja jõuga loomulikult arvestada. Julgeolekupoliitikas on meil paljudes asjades üksmeel, aga milles ei ole, see on kindlasti energiajulgeoleku küsimus. Valitsus on eesotsas kliimaministritega meile luisanud, avalikult valetanud ja vallandanud ka ausa ametniku, sest ta rääkis tõtt elektrihindade kohta, mis ei lähe seoses taastuvenergia tootmisvõimsuste valmimisega üldsegi mitte odavamaks. Ja teie enda valitsuse energiapoliitika paistab olevat siiani utoopia, eriti mis puudutab tänases julgeolekuolukorras meretuuleparke, mis alles kuu aega tagasi oli ju täiesti ühese [arusaama kohaselt plaanis] valmis [ehitada]. Selle taristu valvamine on merel keerulisem kui maismaal. Teil puudus selge plaan, mida teha, puudus plaan koos selgete tegevustega, mis annaks tarbijatele taskukohase elektri. Ja siis pisendate sellest kõnelejaid suures saalis. Ei klapi ikka pilt kokku.

Te võtate tänavu Eesti inimeste ja ettevõtete taskust jätkuvalt ära miljard eurot. Ja ei ole kuulda otsusest, et valitsus selle ümber vaatab. Automaksu kehtestasite te [opositsioonist] üle rullides, tegemata erandeid ka kümne lapsega peredele, ka puuetega inimestele. Ja alles õiguskantsleri eelmisel nädalal tehtud ettepanekute peale olid vähemalt siin saalis kõik nõus [muudatusi tegema], sealhulgas reformierakondlased. Kaamerate [ees rambi]valguses suures saalis nõusolek on üks asi, aga mis järeldused tehakse? Kas paljulapselised pered ja puuetega inimesed saavad seepeale erandi, paljulapselised [pered] siis vastavalt laste arvule perekonnas ja [vajamineva] sõiduki suurusele ning puuetega inimesed vastavalt puude raskusastmele? Sellest me mitte midagi kuulnud ei ole. Siiani oli jäik otsus kõigist üle rullida ja see puudutab eriti valusalt maapiirkondade elanikke, sest seal on vaesus nagunii palju suurem, võimalused palju ahtamad ja riigiteenused igal pool puudulikud.

Tarvis oleks tegeleda Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga [Eestis], kuid teie valitsus annab sellele vaid hoogu juurde. Käibemaks tõuseb juulist ja see jääb selliselt paika. See ei ole ajutine tõus, nagu seadust vastu võttes lubati. Olete oma rahandusministri Ligi suu läbi juba öelnud, et käibemaks jääb püsivalt 24% peale, ehkki lubasite ajutist käibemaksu tõusu. Seega on inimestele taas valetatud. Maksukoormus kasvab, mitte ei kahane. Makse ei minda vähendama, vaid jäetakse ära iseenda vastu võetud, jõustumata tõusud – see pole vähendamine. Sõnagagi ei ole te veel puudutanud demograafilist kriisi, madalat sündimust ja loomulikult ka taskukohast elektri hinda, millest me täna siin saalis oleme palju rääkinud. Need on äärmiselt kriitilised küsimused.

2015. aastal seadis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon eesmärgi kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet. Eesti on selle sihi jaoks koostanud tegevuskava ja [määranud] ka mõõdetavad indikaatorid.

Kas soovite lisaaega?

Kui teil on võimalik mulle pakkuda, siis ma võtan jah.

Seda peaks küsima. Kolm minutit lisaks siis.

Neid mõõdetavaid indikaatoreid hindab Riigikantselei koos Statistikaametiga. Mingisuguseid positiivseid tulemusi vaesuse kaotamisel ei ole [saavutatud], sihtideni ei ole jõutud absoluutse ega ka suhtelise vaesuse määra langetamisel. Siin on erinevad statistilised andmed, mida ma ei hakka ette tooma. Need näitavad tegelikult, et me liigume vastupidisel kursil. Soovitan teil kohtuda Toidupanga töö tegijatega ja selle korraldajatega. Toidupank annab nädalas kilode võrra rohkem toitu välja. Ja tõepoolest, toidukilodega mitte keegi elektriarveid või üüriarveid tasuda ei suuda. Aga valitsus teeb inimeste elu veelgi raskemaks. Mis võib olla veel raskem, kui taluda tühja kõhtu koolis käies, tööl olles või õhtul magama minnes ja teada, et homne päev ei too leevendust, vaid läheb maksukoorma tõttu veel raskemaks? See raskustunne ja mure inimestel ilmselt sajakordistub, kui sellises olukorras on kaaskannatajateks lapsed. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Kõik, kes te meid vaatate interneti kaudu! Mu keel ikkagi jätkuvalt ei paindu ütlema ei "hea peaminister" ega üldse "peaminister", sellepärast et selle Kristen Michalile [mõeldud] arupärimise teema oli peaministrina jätkamine ning täpselt nii, nagu on meie põhiseaduse üks loojatest Jüri Adams korduvalt ja korduvalt öelnud, sellisel valitsusel, nii nagu see on praegu pukki pandud, loodud, ei ole legitiimset mandaati ja tegelikult selle "valitsuse" juhina ei ole ka Kristen Michalil mandaati. Ma ka oma küsimuses vihjasin sellele, kas ta üldse peakski praegu olema siin meie ees ja meie küsimustele vastama. Avalikkus annab loomulikult oma hinnangu, kas me oleme vastuseid saanud ja kas avalikkus on ka nendele küsimustele vastused saanud. Ilmselgelt ei ole. 

Aga ikkagi, arutame veel seda teemat, kas meil üldse ongi praegu legitiimset peaministrit. See on väga-väga kahetsusväärne – seda on ka eelkõnelejad juba maininud –, et me oleme Eesti riigis sellises olukorras, kus me peame üldse selliseid küsimusi esitama või midagi siin kahtluse alla seadma. Tõesti, 10. märtsil 2025 Sotsiaaldemokraatlik Erakond eemaldati valitsuskoalitsioonist. Kui meil oleks päriselt õigusriik ja meil päriselt kehtiks põhiseadus … Sellest on siin nii palju räägitud, ma olen ise infotunnis seda teemat tõstatanud, ma olen kogu selle teekaardi ette andnud ja sellest, nagu ma ütlesin, on ka Jüri Adams rääkinud, kuidas see kõik oleks pidanud minema selleks, et see oleks olnud seaduspärane, oleks olnud õiguspärane, oleks olnud põhiseadusega vastavuses. Kahetsusväärselt see nii ei ole.

See on asi, mis seda kõike raamistab, raamistab meie kõiki tänaseid arupärimisi, ka eelnevat arupärimist, mis oli energeetikateemal. Aga kõik need vastused küsimustele, mis ka selle arupärimise raames on esitatud maksunduse, meie maksusüsteemi kohta – noh, need võivad meile meeldida või mitte meeldida –, ja kõik see, mida te teete, ei ole tegelikult paraku legitiimne.

Seda enam on äärmiselt kahetsusväärne ja kurb, et te seisate siin Riigikogu ees ja kui me arutame energeetikateemasid, siis te tänitate siin Eesti inimeste kallal, kes on mures oma elukeskkonna ja looduskeskkonna hävimise pärast seoses tuuleparkide püstitamisega üle Eesti. Te tänitate nende mures inimeste kallal, et miks nad käivad üle Eesti kohalike omavalitsuste üritustel kohtumas tuuleparkide arendajatega, nendega väitlemas, miks nad bussidega sinna kohale lähevad, miks nad nendel kohtumistel vastuseid saamata ikka ja jälle küsimusi küsivad. Aga inimesed ongi päriselt mures ja seda te oma elevandiluutornist ülevalt alla vaadates, täpselt nii nagu Rain Epler ütles, Euroopa Liidust tulnud korraldusi täites ei adu absoluutselt. 

Inimesed on mures, et nende elukeskkond muudetakse suureks elektritootmiskompleksiks, mille nad ise, võttes nii-öelda tarbija riske, kõik kinni maksavad, samal ajal kui valitsuse mahitusel arendajate äririske Eesti inimeste arvelt maandatakse. Ja kui Eesti inimesed sellega rahul ei ole, siis te nimetate neid, ma ei tea, igasuguste nimetustega, lendavaks tsirkuseks ja mida kõike me oleme siit teie suust kuulnud.

Ma palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Aga ma tuletan teile meelde, et needsamad arendajad tulevad samamoodi bussiga kohale. Ja need arendajad ei ole üleüldse mingid suured arendajad, need on mingisugused ühe mehe ja olematu kapitaliga ettevõtetest tulnud inimesed. See on see seltskond, kellele teie illegitiimne valitsus tahab laiali jagada Eesti rahva raha – praegu 2,6 miljardit ja tulevikus rohkem, 15 miljardit. Isegi 20 miljardist on räägitud.

Ja nüüd on Erkki Keldo veel öelnud, et riik kavatseb neist üldse üle sõita, ja ähvardanud, et kui tuuleparke juurde ei tule, siis võivad kohalikud kaotada sootuks otsustusõiguse nende lubamise või mittelubamise puhul. Mis asi see nüüd siis on? Kas see on järjekordne tüüpiline reformierakondlik liberaalterror? Et kui ei ole nõus ja ei luba Reformierakonna rahapesuveskeid oma õue taha või õue alla püsti panna, siis te tulete püstitate need sinna vägisi või? Ja just praegu lugesin uudist, et Kliimaministeeriumi ministrid Sutt ja Kuldar Leis on teinud sootuks ettepaneku hakata maaomanike õigusi riivama ehk hakata vähendama kuni 50% inimestele makstavat tasu, kui riik tahab midagi kusagile püstitada ja nende maad jäävad selle taristu alla. Mis asi see siis on, mida te siin Eesti riigis olete tegemas ja olete teinud?

Tulen tagasi alguse juurde. Arupärimise sisu oli peaministrina jätkamise kohta. Kuna see kõik, mida te teete, on illegitiimne, siis sellega ei saa mitte keegi mitte kunagi leppida. Ja kõigi nende inimeste sildistamine, kes sellega ei lepi, nende kallal tänitamine on kohatu, olete te peaminister või tavakodanik kõrgel elevandiluutornis, Kristen Michal. Aitäh!

Aitäh! Soovib peaminister [sõna]? Palun, peaminister!

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Võtame järjest.

Kõigepealt alustas Lauri Laats, kes ütles, et koalitsioonilepingut pole. Koalitsioonil on raamleping, alusleping, see on avalikkusele välja jagatud, seal on kõik olulisim kirjas. Lisanduvad valdkondlikud debatid, mis tulevad mais. Ma loodan, et te töötate need läbi samasuguse põhjalikkusega nagu koalitsiooni liikmed. Olulisim puudutab julgeoleku tagamist, milles me oleme teiega eri meelt. Julgeolekusse on lisaraha vaja, et seda tagada, ja mitte üksiti meie enda rõõmuks, vaid sellepärast, et me elame vaenuliku Putini Venemaa kõrval.

Teiseks majanduse elavdamisest. Te ütlesite, et polnud ühtegi mõtet. Vastupidi, reeglite muutmine, maksude muutmine on tegelikult see, mida ettevõtlus ootab. Kasumimaksu kaotamine, ma arvan, jätab ettevõtjatele väga palju võimalusi teha investeeringuid teadus‑ ja arendustegevusse, aga ka muusse, mida neil on vaja, et luua suuremat lisandväärtust, kasvatada kõigi meie jõukust.

Siis rääkis Lauri Laats pikalt, kuidas julgeolekuküsimus pole julgeolekuküsimus. Ma ütleksin, et julgeolekuküsimus siiski on julgeolekuküsimus. Väikses riigis on omakeelne haridus julgeolekuküsimus. Ma saan aru, et EKREIKE-s teil on kombeks üksteisele tuge teha, et justkui see ei ole teema ja vaatame üksteisest mööda. Mina väidan, et see on julgeolekuküsimus. Samamoodi on põhiseaduse muutmine julgeolekuküsimus. Jah, see on julgeolekuküsimus.

Belobrovtsev suutis teha viisakalt öeldes – teda nüüd pole, see pole sooline küsimus, ma ei heida talle mehena midagi ette – arvutuse, et 51 saadikust piisab, koalitsioonis on ainult 52 saadikut. 52 on suurem kui 51. Ja parlamendil on olemas mehhanism, võimalus kontrollida, kas valitsusel on mandaat.

Proua Kõlvart rääkis vaesusest, [öeldes], et see ei vähene. Vastupidi, numbrid näitavad muud: alampalk tõuseb, pensionid on samamoodi kasvanud ja see on vähendanud vaesust. Ta küsis, kas ma pean tõenäoliseks, et maksud jäävad kõrgemaks, nagu [ütles] Jürgen Ligi. Ma arvan, et Jürgen Ligi sõnad on adekvaatsed. See on enam kui tõenäoline just sellepärast, et meil on vaja julgeolekukulutusi kinni maksta. Täpne debatt seisab koalitsioonil ees, aga üks mis selge: kasumimaks kaob täpselt samamoodi nagu tulumaks esimesest eurost.

Ja Riina Solman ütles, et hoiame kokku, oleme sõbrad. Ma olen nõus, hoiame kokku. Aga siis järgnes poliittehnoloogiline solvang: kehvapoolne on see valitsus, mitte parempoolne. See valitsus on parempoolne. Isamaal, ma siiski rõhutan, oli võimalus kaasa rääkida.

Ja siis oli pikk jutt energeetikast – selle me oleme juba ära käsitlenud. Ma ütlen endiselt: küsimus ei ole isiku‑, soo‑ ega millegi muu põhine. Räägitakse, et Soome portfell on teine. Me oleme seda ju aastaid selgitanud: Soomes on teistsugune energeetikaportfell, seal on hüdro, seal on tuuma ja palju muud, sellepärast et seda arendati pikalt. Isamaa armastus on olnud põlevkivienergeetika. Põlevkivienergeetika on reservis. Oleks me arendanud ka midagi muud, oleks meil täna hoopis teised võimalused. Need võimalused jäeti [kasutamata]. Isamaal oli võimalus ka praegu, riigi jaoks keerulisel ajal, panustada otsustamisse, aga juhid otsustasid eelistada populaarsust tööle. Mina arvan, et Isamaa toetajate huvides oleks see, kui te oleks parempoolses valitsuses ja teeks otsuseid, aga ise otsustasite teisiti.

Ja viimasena, Moonika Helme ütles, et [valitsus] pole legitiimne. Samal ajal võitleb ta looduskeskkonna hävimise vastu, rääkides, et need inimesed, kes lähevad arukat debatti segama – täitsa viisakalt ütlen: segama –, [teevad õiget asja]. Päris inimesel on kohapeal päris küsimus, aga siis tulevad sinna inimesed, kes lagastavad selle debati ära. See ei ole kindlasti tänuväärne tegevus, selle eest ei maksa iseendale õlale patsutada.

Nii et ma [ütlen] siia lõppu, et natuke aega, mõne nädala, olen Riigikogust eemal olnud, aga see määr, kui [palju] inimesed tulevad pulti ja räägivad täielikult tõele mittevastavat juttu, on kuidagi väga kiiresti kasvanud. Ilm läheb soojaks, kõik võiks veidi rohkem faktidele otsa vaadata. Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest, Riina Solman, teie nime nimetati, nii et teil on võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ütleme, seda sooja juttu ja valefakte tuleb ka teie suust. Kas mitte teie valitsus ei öelnud, et käibemaksu tõus, mille te äsja [tegite], on ajutine? Lubasite tegelikult ajutist käibemaksu tõusu, aga praegu olete te juba oma rahandusministri Ligi suu läbi öelnud, et te kavatsete selle püsivalt 24% peale jätta. Ka hiilite te mööda vastusest, mis puudutab seda, et te võtate inimeste taskutest käesoleval aastal jätkuvalt ära miljard eurot. Mitte midagi te ümber ei lükka, ainult osatate ja pingpongitate nende sõnamängudega. Samal ajal kui te peaksite tegelema Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga [Eestis], annate nende maksutõusudega sellele veel hoogu juurde, nagu ma ütlesin. Teie valitsus on inimestele valetanud. Mina enne muuseas teadlikult rõhutades ei nimetanud inimesi, vaid ütlesin: kehvapoolne koalitsioonilepe. Kontrollige pärast stenogrammist üle. Ja veel kord: te ei lähe ju makse vähendama, vaid jätate ära iseenda vastu võetud, jõustumata maksutõusud. See ei ole vähendamine.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on ka võimalus kohapealseks sõnavõtuks.

Aitäh! Peaminister ütles, et meil läheb ikkagi kõik aina paremuse suunas ja võiks faktidele otsa vaadata. No vaatame faktidele otsa. Mul on siin ees Konjunktuuriinstituudi hiljutine prognoos. Ma tean, et Kristen Michalile pakub see muidugi väga nalja. Mina pigem ei naeraks selle üle, mida siin räägitakse. Selle pealkiri on juba sünge ennustus: neljandik Eesti inimestest vaesub, enim saavad pihta noored pered. No ma ei tea, mis siin lauses võib nalja pakkuda. Ja eraldi on kirjas, et põhimõtteliselt neljandik nendest inimestest, kes meile [tänaval] vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. See on väga sünge number. Ma mäletan, et meil oli kunagi peaminister Michaliga debatt säästude üle, selle üle, et säästud on inimestel suurenenud. Aga ka siin tuuakse eraldi välja, et säästud on suurenenud ainult inimestel, kellel on suurem sissetulek. Ehk siis rikastel on tõesti sääste aina rohkem, aga kahjuks vaesemad inimesed, vaesemad pered on pidanud oma säästud ära kasutama ja paljud võtavad tarbimislaenu. Ja kõige olulisem fakt, mida ma oma kõnes mainisin, aga mida peaminister eraldi ei soovinud mainida, sest ei ole võimalik ka seda ümber lükata: kahjuks kõige selle tulemusel meil on kasvamas kuritegevus.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teie nime ka mainiti. Vastusõnavõtt.

Minu nime ka tõesti mainiti. No mis mul on "peaministrile" öelda? Te ikka ei oska teisiti kui ainult ülbelt vastata. Te küll olete üritanud seda sordiini all hoida, aga näed, ikka väga välja ei tule.

Te ütlesite siin sõna võtnud Riigikogu liikmete kohta, et inimesed räägivad tõele mittevastavat juttu. Vaadake, see teie [jutt], mida Reformierakond on viimaste aastate jooksul kogu aeg rääkinud, et inimestele jääb rohkem raha kätte – teate, see on kõige suurem vale, mida siin üldse viimaste aastate jooksul räägitud on. Kogu Eesti tunneb juba omal nahal, et see ei ole nii.

Saage ükskord aru, et propagandaga ikkagi lõputult teeauke ei asfalteeri. Kui ikka auk on augus kinni ja tee peal kulgejad seda omal nahal või mõne teise kohaga kogu aeg tunnevad, siis ei ole võimalik meile lõputult rääkida, et me kulgeme ilusal siledal teel helge tuleviku poole.

Ja see oli muidugi väga inetu, kuidas te järjekordselt, ma ei oska või ei taha öelda, mis poti pähe valasite nendele Eesti inimestele, kes tõesti on oma elukeskkonna hävitamise vastu üle terve Eesti nende meeletute tuuleparkide püstitamisel. Kuidas te neid inimesi kohtlete, kuidas te neid sildistate, kuidas te neid mõnitate, kuidas te neid alandate! Ja nagu ma juba ütlesin, nüüd te tahate veel ära võtta selle raha, mis riik võib-olla maksaks kellelegi, kes annab oma maa kusagil Eestimaa nurgas kasutada. See on põhimõtteliselt natsionaliseerimine, mille peale te üle lähete. See on ikka täiesti ennekuulmatu. 

Tõesti, mida rohkem te siin meie ees käite ja räägite ilusast siledast teest, mis viib meid helgesse tulevikku, seda naeruväärsemaks te muutute.

Aitäh! Lauri Laatsi seisukohad mainiti ka ettekandes ära. Nii et Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! No räägime siis faktidest. Kas opositsiooni [esindajad] mõtlevad siis midagi välja, kui nad pulti lähevad ja esitavad oma seisukohad, või ikkagi lähtuvad faktidest? 

Esimene fakt: rahvas teid ei usalda. Tegelikult kõik uuringud ju seda näitavad. Kui valitsus[erakondadel] kahe peale – Reformierakond ja Eesti 200 – ehk koalitsioonil on populaarsus kuskil 20%, siis see näitab lihtsalt olukorra tõsidust. Teistes demokraatlikes Euroopa riikides sellises olukorras tavaliselt astutakse tagasi ja kuulutatakse välja uued valimised. See on tavapraktika, see on lihtsalt tavapraktika, mida teie siin juurutada ei taha. Aga rahvas ja ühiskond seda ootab, 80% ühiskonnast seda ootab. 

See aasta, nii nagu analüüsid ja prognoosid näitavad, me oleme inflatsioonimääraga Euroopas jälle esirinnas: 6% on välja käidud. Vaadates, mis praegu maailmas toimub, eelkõige lähtuvalt signaalidest, mis tulevad Ühendriikidest, on ka seda prognoosi juba [peetud] tagasihoidlikuks. Ja mis puudutab erinevaid tootegruppe, siis toiduhinnad veelgi kallinevad, rohkem kui 6%. Need on faktid. Need on praegu spetsialistide esitatud seisukohad. Inimeste reaalsed sissetulekud vähenevad – see on ka fakt, see on konkreetne seisukoht. Neid fakte võib tegelikult väga palju siin näitena tuua, lihtsalt aeg saab otsa. Ja siis te ütlete, et te ei saa aru, millest opositsioon lähtub, miks me siia pulti tuleme ja millest me räägime, et tegelikult olukord on teine. Ei ole tegelikult olukord teine! Olukord on täpselt selline, nagu on kirjeldatud.

Aitäh!

Inimestel on lihtsalt halb elada.

Sõnavõtud on lõppenud ja koos sellega on lõppenud antud arupärimise arutelu. Aitäh vastajale!

Läheme tänase kolmanda arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Mart Maastiku, Riina Solmani ja Helir‑Valdor Seederi 10. veebruaril 2025 esitatud arupärimine energia varustuskindluse kohta (nr 717). Ettekandja on Riigikogu liige Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja need, kes meid jälgivad! Täna on meie arupärimine energia varustuskindluse kohta. See on praegu adresseeritud lugupeetud minister Andres Sutile, kuigi algselt oli see esitatud eelmisele ministrile, proua Alenderile. Mul on hea meel, et minu majanduskomisjoni kaaslane Andres on jõudnud sammu edasi teha ja nüüd päästab Eesti majandust. 

Aga nüüd, kui komplimendid on tehtud, läheme natukene tõsisemaks. Reaalselt on meil siin kaua marineeritud energia arengukava ja see ei ole siiamaani kuhugi jõudnud, kakukene pole valminud. Küll aga on valitsuses teatud isikud teinud otsuseid, mis mõjutavad vägagi palju meie energia tulevikku. Ei olegi aru saanud, mille põhjal need otsused on tehtud. Õnneks on aga mõned eelmised otsused praegu pausile pandud, nagu meretuuleparkide subsideeritud arendamine. See on iseenesest hea märk, kuigi ei ole kindel, kui kauaks [see seisma jääb]. 

Aga mis on siis meie arupärimise sisu? Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, kuid natukene räägin [sellest teemast]. Halb on see, et energiavarustuse arengukava puudub. Just sellepärast, et tegelikult on kõige raskem see, et Eesti riigil ei ole sihikindlat tegevust. [Me ei tea,] kuhu me tahame jõuda, milliseid energialiike arendada, kui palju meil on vaja taastuvenergiat ja kui palju meil on vaja juhitavat energiat. Kogu aeg need otsused muutuvad. 

Praegu lõpetas siin üle-eelmisele arupärimisele vastamise härra peaminister, kes ütles, et tuleb maismaatuuleparkide ehitamise vähempakkumine, jälle soovitakse paisata üle 200 miljoni nende parkide subsideerimiseks. Paljud ettevõtjad – just nimelt tuuleenergia arendajad – on minuga ühendust võtnud ja öelnud, et nad ei vaja subsideerimist, kõige parem oleks nende jaoks see, kui nad teaksid, mis tulevikus saama hakkab. Oluline on kindlus tuleviku ees, mitte see, et kogu aeg muudetakse oma mõtteid. Tegelikult isegi neid tuuleparke, millel on juba praegu olemas ehitusluba, ei julgeta ehitama hakata, sellepärast et äkki tõesti valitsus tuleb jälle turgu solkima. Kuna osa ettevõtjaid peab seda tegema oma raha eest, aga konkurendid saavad selle jaoks toetust, siis on kõik ootel ja pausil. Nii et jutt sellest, et subsideerimine ja vähempakkumine justkui elavdaks tuuleparkide arengut, [ei päde, sest] reaalselt on efekt vastupidine. 

Samamoodi räägiti siin sellest, et Euroopa Liidust oodatakse uusi otsuseid, on tulemas taevamanna ehk järjekordsed rohepaketid, mille järgi teoreetiliselt peaks saama 50% rahastust Euroopa Liidust ja Eestile oleks justkui väga kasulik, kui tehtaks näiteks Läti neljas ühendus üle Saaremaa. 

Sellest ma olen siin palju rääkinud, et toome mõne väikse näite ka. Üle Saaremaa tehtavat Läti neljandat ühendust on ju reaalselt tarvis ainult selle jaoks, et sinna saaks ühendada loodavaid, Saaremaa läänerannikule planeeritavaid meretuuleparke, aga kui neid ei tule – see oleks iseenesest õige otsus –, siis tekib küsimus, milleks üldse seda kõike edasi planeerida, miks see eriplaneering ikka jätkub. 

Veel üks näide: seesama Saaremaa ühendus läheb maksma Eleringi andmetel 1,3–2 miljardit. Isegi kui Euroopa Liit sellest 50% kinni maksab, tuleb nii või naa ise maksta ikka 650 miljonit kuni miljard. Kui otse teha ... 

Ma paluks lisaaega. 

Siin lisaaega ei saa.

Ah soo! Siis ma teen kiiremini. Kui seda otse teha, siis maksaks see 200–300 miljonit, aga kui sellest pool kinni makstakse, siis on see ainult 100–150 miljonit. Isegi kui kinni ei maksta, on ikka 300 miljonit versus 650 miljonit või miljard. Nii et kõik need põhjendused ei pea [paika]. 

Me ootamegi lugupeetud ministrilt kuuele küsimusele vastuseid, ehk ta natuke valgustab meid.

Aitäh! Lisaaega saab läbirääkimiste käigus. Nüüd palun siia arupärimistele vastama energeetika- ja keskkonnaministri. Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, head küsijad, austatud härra Maastik, proua Solman ja härra Seeder! Vastan nendele kuuele küsimusele. 

Esimesele kolmele küsimusele vastan ühekorraga. Aga ma loen ka küsimused ette. Esimene küsimus: "Kui palju on kavandatavate energiapoliitiliste tegevuste kogumaksumus, tuues eraldi erinevate investeerimisprojektide hinnangulise kulu ning milliseks kujuneb elektrienergia lõpphind aastaks 2035?" Teine küsimus: "Palun selgitage andmete aluseks olevaid sisendarvutusi ja analüüsi, millel eelpool viidatud arvestused rajanevad." Ja kolmandaks: "Palun selgitage elektritarbimise prognoosimudelit aastaks 2035. Kuna viimasel kuul on valitsus avaldanud erinevaid numbreid, siis palun selgitage kõigi nende põhjendusi."

Nüüd vastan. Teie küsitud andmed elektri hinna lõpphinna kohta on leitavad elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse seletuskirjas. Nende lähteandmed on avaldatud ministeeriumi kodulehel ning tarbimise prognoosi andmed on leitavad Eleringi varustuskindluse aruandest. 

Et see ei jääks lihtsalt üldistatud jutuks, esitan siinkohal kokkuvõtte elektri hinna kujunemist mõjutavatest asjaoludest. Jaotusvõrgu investeeringute maht perioodiks 2025–2035 on vahemikus 800 miljonit eurot kuni 1,6 miljardit eurot. See on vajalik praeguste liitumislepingute ja kokkulepete täitmiseks, eluea ületanud võrguvarade väljavahetamiseks, võrgu kliimakindluse parandamiseks ja rikete vähendamiseks ning vajaduse korral hajatootmise, tööstuse ja sõidukite elektri laadimistaristu ühendamiseks võrku. Eleringi ülekandevõrgu teenuse tasu on seotud võrgu ettearendamise kohustuse loomisega – sellekohane eelnõu on praegu ka majanduskomisjonis arutelul –, mis on vajalik paindlikumaks ja kiiremaks liitumise võimaldamiseks. Liitumistasude fikseerimine olemasolevas võrgus liituvatele tootjatele annab suurema investeerimiskindluse, sest võrgukulud on varem sageli olnud varieeruvad ja teatud liinidel ka äärmiselt kallid. 

Praeguse parima teadmise põhjal on perioodil 2025–2030 taastuvelektri tootmisega seonduvad investeeringud Eleringi elektrienergia võrgutasust 160 miljonit eurot. See on pool vajalike investeeringute kogumahust. Teise 160 miljonit eurot katavad juba liitujad. Ehk kokku 320 miljonit eurot. 

Aastast 2026 rakenduva saartalitlusvõime tagamise meetme hinnanguline maksumus on kuni 34 miljonit eurot aastas ning alates aastast 2027 on võimalik strateegilise reservi rakendamine, kui selgub, et selle rakendamine on ühiskonnale odavam valik kui saartalitluse meede. Strateegilise reservi kulu on hinnanguliselt 18–40 miljonit eurot aastas. See tugineb Eesti Energia hinnangule, kuid täpne kulu sõltub hangitavast mahust, täpsest meetme tüübist ja Eleringi korraldatava vähempakkumise tulemustest. 

Neljas küsimus: "Juhitavaks võimsuseks on planeeritud 1000 MW aastaks 2030. Kuidas tagatakse elektri olemasolu tipukoormuse korral, kui tuult ei puhu ja päikest pole? Kui on kavandatud importelektriga katta defitsiit, siis palume ka vastava olukorra analüüsi Soome, Läti ja Leedu osas." Vastan. 1000 megavati vajaduse nõue tuleneb sellest, et peame olema valmis elektrisüsteemis väga madala tõenäosusega sündmusteks, nagu Balti elektrisüsteemi saartalitlus või Eesti eraldi ehk saarestunud olek. See tähendab meie puhul seda, et ühendus Mandri-Euroopa sünkroonalaga on katkenud. Hinnang, et sellisel juhul on elektrisüsteemi stabiilse töö tagamiseks vaja vähemalt 1000‑megavatise võimsuse kohapealset olemasolu, tuleneb süsteemihaldur Eleringi hinnangust, mis on esitatud ka viimases varustuskindluse analüüsis. Sealjuures hindab Elering asjaolu, et Eesti ja Balti riikide tiputarbimine tervikuna langeb ajale, mil taastuvenergia toodang võib olla madal ehk on külm ja tuuletu periood. See omakorda tähendab, et Eesti elektrisüsteemi tiputarbimise tagamiseks ei saa alati päikeseelektrijaamade toodanguga arvestada ja tuuleelektrijaamade toodang võib olla küllaltki väike. 

Eesti tiputarbimine on olnud suurusjärgus 1500–1550 megavatti. Möödunud aasta jaanuaris tuli uus rekord, 1599 megavatti. Seetõttu peab varustuskindluse tagamiseks tõesti lisaks kindlatele tootmisvõimsustele arvestama välisühenduste olemasoluga, täpsemalt Estlink 1 ja Estlink 2-ga. Sealjuures aga ei arvestata ühenduste puhul alati täiemahulise impordiga, vaid Balti saartalitluse puhul on arvestatud näiteks seda, et suurim element elektrisüsteemis võib olla kuni 400 megavatti, selleks et elektrisüsteemi stabiilsust poleks võimalik liiga kergelt tasakaalust välja viia. Seetõttu saame arvestada Estlinkide puhul impordivõimekusega kuni 750 megavatti. Lisaks tasub välja tuua, et peale 1000‑megavatise kindla tootmisvõimsuse hoiab Elering [töös] Kiisa avariielektrijaama võimsusega 250 megavatti, mis ei ole 1000 megavati sisse arvestatud. Ehk tegelikult on meil juhitavaid tootmisvõimsusi 1250 megavatti. Lisaks Balti saartalitluse olukorrale võimaldab 1000 megavatti kindlate tootmisvõimsuste olemasolu pluss 250 megavatti avariireservi Eestis suurema osa ajast ka saartalitluse olukorras tagada Eesti tarbijate elektrivarustuse. Lisaks meie Soomega olevatele Estlinki ühendustele, mille kogumaht on, nagu mainitud, 1016 megavatti, on Eestil ühendused Lätiga, mille võimsus on Lätist Eesti suunas 1259 megavatti. 

Seega, koos sisemaiste kindlate tootmisvõimsustega ja ka impordivõimekustega ei teki probleemi katta Eesti tiputarbimist nii N–2 olukorras kui ka Balti saartalitluse olukorras ja enamasti isegi Eesti saartalitluse olukorras. N–2 tähendab, et kaks suurimat elementi on välja kukkunud, seega tegemist peaks olema erakorralise, ekstreemse olukorraga, mis tähendab ka seda, et Eesti elektrisüsteem on hübriidrünnete all. 

Mainimist väärib veel asjaolu, et Eestis on taastuvenergia tuule- ja päikesejaamade põhine, kuid Põhjamaades, Lätis ja Leedus on palju ka hüdroelektrijaamu. Seega, taastuvenergia vähene tootmine Eestis ei tähenda automaatselt, et sel ajal on taastuvenergiat vähe ka näiteks Põhjamaades või Lätis. Üldiselt arvestatakse Euroopa Liidu riikide varustuskindlust riikliku varustuskindlustuse standardi järgi, mis annab riiklikud normid, kui palju võib olla elektrisüsteemis aastas tunde, kus võib olla vajadus tarbimissüsteemi piisavuse tõttu piirata. Eesti puhul on selleks standardiks 8 tundi ja maksimaalne piiratud energiakogus aasta peale võib olla kuni 4,5 gigavatt-tundi aastas. 

Varustuskindluse norm on sätestatud elektrisüsteemi toimimise võrgu eeskirjas. Elektrisüsteemi varustuskindlust analüüsides lähtub Eesti elektrisüsteemi haldur Elering kõigepealt varustuskindluse normi täitmisest. Selle normi täitmise puhul analüüsitakse kogu Euroopa ja Eesti varustuskindlust iga-aastases üle-euroopalises mudeldamises, mis vaatleb varustuskindlust kuni kümne aasta peale ette. Selle analüüsi raames mudeldatakse eri kliima-aastate ehk ekstreemsete olude korral koos kõikide riikide süsteemi piisavust ja ühenduste piisavust, seega ka seda, kas Eestile on tiputarbimise hetkel kättesaadav impordivõimekus olukorras, kui tuult ja päikest on ekstreemselt vähem. 

Viies küsimus: "Ühtlasi palume selgitada, miks on otsustatud märkimisväärne energiajulgeoleku nõrgestamine, et loobutud [on] põhimõttest, et riigis peab olema juhitavaid võimsusi tipukoormus +10%?" Nii nagu juba eelnevalt kirjeldatud, elektrisüsteemi varustuskindlust analüüsides lähtub Elering kõigepealt varustuskindluse normi täitmisest. Selle normi täitmise puhul analüüsitakse kogu Euroopa ja ka Eesti varustuskindlust. 2024. aasta tulemusi me veel ootame, aga 2023. aasta analüüs on näidanud Eestile normiületust ühes stsenaariumis 2025. aastal. Sel põhjusel ja tuginedes ka Eleringi riiklikule varustuskindluse analüüsile, taotleme riigiabiluba võimsusmehhanismi loomiseks strateegilise reservi näol 2027. aastast. See võimaldaks hoida piisavas mahus juhitavaid võimsusi üleval ka olukorras, kus lõpeb omaniku ootus 1000 megavati juhitava võimsuse tagamiseks Eesti Energiale. Lisaks varustuskindluse hindamisele hindab Elering varustuskindlust süsteemi stabiilsuse tagamise vaatest, et süsteemis suudetaks täita elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjades toodud nõudeid ning et elektrisüsteem peaks vastu kahe suurima elemendi häiringutele ja väljalülitamisele – seesama N–2. Lisaks hindab Elering Eesti elektrisüsteemi võimekust hakkama saada saartalitluse olukorras ja stabiilsuse tagamist siis, kui ollakse saartalitluse funktsioonis. Sellest vaatest on Elering hinnanud, et praegu 1000 megavatti juhitavat võimsust ja 2030. aastast alates circa 1200 megavatti on vajalik elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks. 

Võimaldamaks Eleringil hankida juhitavat võimsust piisavas mahus ka iseseisva saartalitluse võimekuse tagamiseks, on Riigikogus teisel lugemisel seaduseelnõu 555 elektrituruseaduse muutmise kohta. Selle meetme raames saab Elering hankida juhitavaid võimsusi juurde, et tagada saartalitlusvõime olemasolu, ja seda võiks olla võimalik rakendada juba järgmisest aastast. 

Ehk kokku võttes: elektrisüsteemi varustuskindlust saab hinnata nii Euroopa regulatsiooni alusel ja varustuskindluse normi järgi kui ka siseriikliku elektrisüsteemi stabiilsuse ja saartalitlusvõime tagamise järgi. Mõlemad hinnangud näevad ette, et Eestis on vaja hetkel circa 1000 megavatti juhitavat võimsust, et vastavaid norme ja nõudeid täita. 

Ja viimane, kuues küsimus: "Kuna valitsus on avaldanud prognostilise elektrienergia lõpphinna 2035, siis palume selgitada hinnaprognoose erinevate hinnakomponentide lõikes." Kliimaministeeriumi prognoos põhineb mitmetel analüüsidel, sealhulgas Eleringi tellitud uuringutel, konsultatsioonifirma Aurora Energy Research alusandmetel ning TalTechi ekspertide modelleerimistulemustel. 

Prognoositav elektrienergia lõpphind tarbijale on seotud stsenaariumiga nr 9, mida on selgitatud elektrituruseaduse eelnõu viimase seletuskirja versioonis 6 lehekülgedel 30–31. Aga lühidalt on need elemendid järgmised: elektrienergia börsihind – 4,9 senti kilovatt-tund, taastuvenergia tasu – 1,56 senti kilovatt-tund, sagedusreserv alates 2025. aastast – 0,5 senti kilovatt-tund, võimsusmehhanism – 0,4 senti kilovatt-tund, Eleringi võrgutasu muutus arenduskohustuse muutusest ja fikseeritud liitumistasust – 0,13 senti kilovatt-tund, jaotusvõrgu võrgutasu – 4,4 senti kilovatt-tund, elektriaktsiis – 0,45 senti kilovatt-tund ja käibemaks 2,71 senti kilovatt-tund. Nende eelduste põhjal jääb elektrienergia lõpphind 15 sendi juurde kilovatt-tunni eest. 

Prognoositud börsihind 4,9 senti kilovatt-tunni kohta baseerub Taani konsultatsiooniettevõtte uuringul. Kliimaministeerium ajakohastas uuringus toodud stsenaariumeid ning jõudis koostöös konsultatsiooniettevõtte, valdkonna projektide arendajate ning valdkonna sihtasutustega elektri keskmiste börsihindadeni, mis on ära toodud ka Kliimaministeeriumi veebilehel. 

Ja võib-olla vastan siis kohe ka sellele küsimusele, mida härra Maastik oma sõnavõtus mainis, nimelt, miks me läheme edasi maismaatuuleparkide vähempakkumise väljakuulutamisega. On selge, et peamine põhjus, miks Eestis on elektri hind praegu kõrgem, on see, et meil on liiga vähe kodumaist tootmist. Ja on oluline, et me nüüd saaksime ilusti maismaatuuleparkide arendamisega edasi liikuda, et me oleksime vähem sõltuvad impordist ja rohkem sõltuvad sellest, mis me kodus toodame. Aitäh!

Aitäh vastuste eest! Sellegipoolest on teile veel küsimusi. Rain Epler, palun! 

Hea istungi juhataja! Härra minister! Sissejuhatuseks, värske raport ütleb, et Euroopa Liidu kümme suurimat elektritootjat investeerivad agaralt edasi gaasitootmisvõimsustesse, ja näha on, et mingist kliimaeesmärkide täitmisest seal juttu ei tule, nad ei täida neid, kui investeeringuid vaadata. Ja teine asi on see, et Euroopa Liidus gaasi ei ole, Hollandis on, aga seda ei kasutata, nii et gaasi tuleb importida. 

Kui rääkida rohe-eesmärkidest, millest teie koalitsioonile meeldib rääkida, siis Euroopa Liit lükkas 2040. eesmärkide väljakuulutamise edasi. Ja imede ime, rahvusvaheline energeetikaagentuur on mõnel viimasel aastal osutunud taastuvenergeetika promojaks, aga nüüd Houstonis märtsi keskel toimunud konverentsil ütles selle agentuuri juht, et investeerida tuleb nafta- ja gaasitaristusse. 

Selles kontekstis ma küsin, millal Eestis terve mõistus koju jõuab. Me oleme ainulaadne väikeriik, kellel on omamaine energiatootmisvõimekus olemas, me ei peaks sõltuma impordist ja saaksime endale ise tagada energiajulgeoleku. Mis sa ennustad, millal see aeg kätte jõuab?

Aitäh, hea küsija! Mina arvan, et meie armsas Eesti Vabariigis on kogu aeg mõistus kohal. No ju seda on ikka valitsuses, ju seda on opositsioonis ja ju seda on ka nende seas, kes ei ole ei ühes ega teises. 

Nüüd, nii nagu siin ennist minu vastuses juba kõlas, gaasielektrijaamad on kindlasti osa lahendusest, sest juhitavaid võimsusi on vaja. Täna on keeruline näha, mis oleks kiiresti rajatav juhitav võimsus gaasielektrijaamade asemel. Sellepärast on Eleringil töös ka vähempakkumine. Tõsi, gaasielektrijaamade käitamiseks vaja minevat gaasi tuleb importida. Selleks on meil võimekus olemas, me kasutame gaasi ju ka praegu.

Kui küsimus oli selles, miks me ei võiks kasutada omamaist tooret elektrienergia tootmiseks, siis ütlen, et päike ja tuul kindlasti on omamaine. Kui hea küsija pidas silmas põlevkivi, siis põlevkivi me kasutame sellesama varustuskindluse võtmes, et see 1000 megavatti oleks Eesti Energial olemas. Ja kui on küsimus, kas põlevkivi kasutus võiks veel suurem olla, siis ütlen, et keegi ju uut põlevkivielektrijaama ehitama ei hakka, see investeering on ikkagi miljardites mõõdetav, ka ilma CO₂-kvoodita on põlevkivielektri omahind kallis. Nii et sellel on majanduslikud põhjused.

Lauri Laats, palun!

Jaa, aitäh! Hea minister! Räägime energiajulgeolekust. Te mainisite ära päikese, tuule ja gaasi, aga jällegi, võimalikust tekkivast olukorrast lähtuvalt võib juhtuda see, mida me nägime koroona ajal, kui tarneahelad olid ära katkestatud. Tarneahelate katkestus – ükskõik mis põhjusel – kindlasti mõjutab julgeolekut ja energiajulgeolekut, sest kõik materjalid, varuosad ja nii edasi pärinevad valdavalt Hiinast, kui me räägime päikese- ja tuule[energia]st, lisaks, geopoliitiliselt võttes sobitub ka gaas sinna ritta. Samas, meil on olemas maavara, põlevkivi. Spetsialistid on selgelt öelnud, et seda oleks võimalik sellisel viisil kasutada, et sellel oleks ka väiksem keskkonnamõju, ja kui seda pidevalt kasutada, siis see viiks ka elektri hinna alla. 

Nüüd, te küll mainisite, et meil on varuks 1000 megavatti. Tegelikult me saame kõik aru, et see varu on meil ju paberil olemas. Kui ajas edasi minna, siis see jääbki ainult paberile, sellepärast et neid katlaid ei ole ju võimalik käiata juhul, kui teie energeetikaplaan täpselt rakendub.

Aitäh! Siin oli nüüd õige mitu asja. Kindlasti 1000 megavatti on ikkagi päris energiatootmisseadmetel, seda on ettevõtte kinnitanud. Kui kaua neid on võimalik käiata, on aus küsimus. Sellepärast ongi vaja investeerida nüüd ja kohe gaasielektrijaamade rajamisse. Ma olen selles küll üsna veendunud, et nii kaua need põlevkiviplokid töötavad, kui me suudame siin ka gaasielektrijaamu püsti panna. 

Pikaajalise lahendusena on ju ka siin saalis arutatud tuumaenergia kasutuselevõtu üle. Minu silmis on see osa Eesti energiaportfellist. Jah, sinna on üle kümne aasta minna, enne kui me seda saaksime kasutada – juhul, kui seesama Riigikogu saal sellise otsuseni  jõuab. Aga pikaajaline vaade ja tervikvaade ongi siin oluline. Ja varustuskindlus, nagu mainitud, rajaneb osalt ka ühendustel. Aga seni kaua, kuni meil on põlevkivielektrijaamad olemas ja töötavad, need seda rolli täidavad. Ma usun, et [kui lisandub] gaasijaamade hange ja meil on head ühendused, siis me hoiame oma elektrivarustuskindluse ilusti korras. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Andres! Sa lugesid ette siin neid hinnakomponente, mis kus tekib. Huvitav, et te suudate ette näha näiteks Eleringi tasu, see tuleb 0,13 senti kilovati kohta. Võrgutasud – okei, see on natuke lihtsam asi. 

Aga mu küsimus on tegelikult selles, et kui Elering peab välja ehitama ainuüksi neljanda Läti ühenduse läbi Saaremaa ja see läheb maksma, eks ole, kuni 2 miljardit, 1,3–2 miljardit, sõltuvalt, kustkaudu ta läheb, siis kas see kajastub selles hinnas. Mul on kahtlane tunne, et see ei kajastu seal. Ja kas selles hinnas kajastub ka näiteks loodav Soome uus ühendus, mida ka ju planeeritakse? Ilmselgelt on seda ka vaja, Läti oma on küsimärgi all. Aga see Soome ühendus läheb ka maksma umbes miljard.

Teie aeg! Aitäh!

Jaa, aitäh küsimuse eest! Estlink 3 ja Eesti-Läti neljas ühendus, nii nagu ka majanduskomisjonis Elering meile tutvustas – siis, kui ma veel selle komisjoni liige olin –, on kavas rajada kahe rahastuskomponendi abil. Üks neist on ülekoormustasu. Ja teiseks, kui meil õnnestub saada 50% kaasrahastust CEF‑i fondist, siis me seda ühendust võrgutasus ei näe, sellepärast on see ka odav.

Ma saan aru, et küsimuse teine pool on see, kas meil neid ühendusi on üldse vaja, kuhu [neid teha] ja miks tuleks see neljas ühendus just üle Saaremaa. Mõlemad ühendused saavad sündida ikkagi siis, kui see on kasulik Eestile. Selle analüüsi me teeme kindlasti ära, eks ole. Aga selleks, et lõplikku hinda teada, tuleb kokku leppida trassikoridor. Ütleme, Läti ühenduse puhul on lihtsalt tõsiasi, et Läti-poolne punkt, kuhu seda on kõige otstarbekam teha, asub sellises kohas, et üle Saaremaa või sealtkaudu ongi kõige lähem tee. 

Aga kogu eriplaneering on ju alles konsultatsiooniprotsessis, kõik rehkendused ja asjad on veel vaja teha. Kui te küsite, kas neid ühendusi on vaja, siis minu vastus on pigem jah. Ütleme, et me ei hakka neid ka niimoodi eraldi ehitama, et kõigepealt Läti ja siis Soome, vaid pigem võiksid need asjad käia enam-vähem sünkroonis. Kuid kõik võtab aega, sest tellimis‑ ja etteteatamistähtajad on väga pikad nende seadmete tarvis, mida selliste ühenduste ehitamine eeldab.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Veebruari alguses Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemi sageduse hoidmine on olnud Eestile väga kallis. Reservvõimsuste turul sageduste hoidmine elektrivõrgus maksis kahe kuu peale 14 miljonit. Ehk laias laastus kulus meil arvutuslikult 10 000 eurot tunnis.  

Kui te muidu aru ei saa, mis need summad ja arvud tähendavad, siis ma toon teile näiteks ühe võrdluse. Metskülakooli lahti hoidmine oleks aastas maksnud 40 000 eurot. Ehk nelja tunni sageduse hoidmise raha aastas – kooli lahti hoidmine. Lastega kodus olevatelt emadelt võeti ära haigekassa kindlustus, sellega hoiti kokku 13 miljonit aastas. Ehk needsamad Eesti väikelastega emad maksid põhimõtteliselt kinni piltlikult öeldes kaks kuud sageduse hoidmist. Ta hõiskasite siin, et lahtiühendamine teeb meid vabaks. Tegelikult me näeme, et see tegi ja teeb jätkuvalt Eesti rahvast rahast vabaks.  

Ma lisan veel, et mida rohkem madala inertsusega päikese- ja tuuleenergia tootmist võrku lisatakse …

Teie aeg!

… seda kallimaks ja raskemaks muutub võrgus sageduse hoidmine. Nii et Eesti on katastroofi kursil. Ja ma küsin nagu filmiklassikas: kas me oleme ikka õigel teel?

Venemaast desünkroniseerimise ja Mandri-Euroopaga oma võrgu sünkroniseerimisega me oleme kindlasti õigel teel. 

Hea küsija, need alternatiivid, mida te ette lugesite, ei ole ju päriselus alternatiivid. Sest kui valik oleks olnud see, et me oleksime endiselt rippunud Venemaa sagedusala küljes, mille eest me ka pidime varem maksma, [siis see ei oleks tulnud kõne alla]. Ja selle aasta kulud katab ju Elering, kuni me kulumudeli kokku lepime. Aga minu silmis see ei ole päriselt valik, kas me ripume Venemaa energiasüsteemi küljes või me liitume Mandri-Euroopaga. Ja kõik need teised näited, mis te tõite, vajavad lahendamist ja otsustamist teistes valdkondades.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite oma vastuses, et ei saa loota ainult päikesele ja tuulele ehk taastuvenergiale ning me vajame ka rohkem juhitavaid võimsusi. Sama on öelnud Eesti Energia juht Andrus Durejko, Eestil peaks olema rohkem juhitavat energiat. Minu küsimus: milline on teie hinnang, kui palju peaks Eestil energiaportfellis juhitavaid võimsusi olema?

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu siin juba korduvalt on jutuks olnud, kõige kiirem juhitavate võimsuste lahendus on lisagaasijaamade ehitamine. Nii nagu ma ütlesin, Elering on hinnanud, et meil on vaja praegu circa 1000 megavatti juhitavat võimsust – ka nende ühenduste olemasolul, mis meil hetkel on – ja 2030. aastast alates circa 1200 megavatti. Need parameetrid on meil paigas. Nii kaua, kui meil on veel põlevkivijaamad reservis olemas, meil on võimalik neid kasutada ja hoida, me seda eesmärki ilusti täidame. 

Kas juhitava võimsuse määr võiks tulevikus muutuda? Kindlasti võib, aga see sõltub sellest, kuidas areneb meie elektritarbimine ja milliseid juhitavaid võimsusi me suudame siia vahepeal veel luua.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite huvitavalt, kui kõrgepingeliinidest räägiti, et rehkendused ja asjad on vaja ära teha. Vaieldamatult, rehkendused ja asjad on vaja ära teha. Aga rehkendustega on halvasti, kui lugeda kas või seda Riigikogu stenogrammi, kus on kirjas see, mida minister proua Sikkut – majandus- ja taristuminister oli ta tol korral – rääkis, kuidas meil on vaja üks gigavatt meretuult ja üks gigavatt maatuult. No nagu sellise hästi laia slaaviliku maneeriga on seda kõike laiali laotatud. Ja siis te räägite, et kümne aasta pärast oleks ehk lootust tuumajaamale. 

No kui ikka nii laia lehega tehakse, et seitsmekordne üledimensioneerimine maatuugenitel, maismaaparkidel, tuuleparkidel, kuulge, aga milleks seda tuumajaama siis veel, kui te kõik raha tuuleparkide alla ära matate ja Eesti neid täis ehitate? Kuhu see tuumajaam siis mahub? Mitukümmend korda te üle Eesti tootmise tahate seda kõike ehitada? Ja kust see raha veel tuleb?

Aitäh! Alustades maismaatuulest, kui nüüd see täiendav vähempakkumine, kuni 2 teravatt‑tundi, saab ka ära tehtud, siis me peaksime jõudma aastaks 2030 selle tasemeni, et 100% meie oma tarbitavast elektrimahust on kaetud päikesest ja tuulest. 

Nüüd, kas meretuulel on üldse mingi relevantsus, samamoodi tuumaenergeetikal? Meretuulel on minu silmis kindlasti koht Eesti Energia portfellis. Küsimus on, millised finantsinstrumendid on saadaval ja mida on võimalik teha selleks, et meretuulepargid oleksid rahastatavad. Praegu neid vastu turgu – ja vastu turgu oleks ainuke võimalus, mis Eestis on – ükski pank ei rahasta. Sellesama puhta tööstuse leppe juures on erinevaid finantsinstrumente, sealhulgas need, mida hakkab pakkuma Euroopa Investeerimispank. Ja siis me saamegi hinnata, millist finantseerimisskeemi on võimalik või ei ole võimalik kokku panna. Aga meretuulel kui ühel energiaportfelli osal on minu arvates kindlasti oma koht samamoodi nagu tuumaenergiat. 

See, kui suureks kujuneb meie elektritarbimine tulevikus, sõltub väga paljudest asjaoludest. Lihtsalt üks näide, mis on projekt arendamisjärgus. Kas sellest midagi saab või ei saa, eks elu näitab. Aga kui Eestisse tuleb üks hyperscale'i mõõtu andmekeskus, siis selle aastane energia tarbimise vajadus on neli teravatt-tundi. Veel kord: selle projektiga on nii, et keegi kuskil pole veel allkirja alla pannud. Praegu käivad uuringud ja ettevalmistused, nii et see turg on kindlasti dünaamiline. 

Aga suures pildis on meil vaja nüüd ja kiiresti saada rohkem maismaatuult. Ja kui lihtsalt võrdluse mõttes see täiendav maht ära tuua, siis on veel vaja kuni 400 tuulikut, koos olemasolevatega me jõuame kuhugi 600 kanti. Hollandis, mis on pindalalt meiega enam-vähem sama suur, on maismaatuulikuid üle 2000 ja seal elab 18 miljonit inimest.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on kaks lihtsat küsimust. Esimene küsimus tuleneb teie eelmisest vastusest. Te ütlesite, et kui valitsus kuulutab nüüd välja maismaatuuleparkide hanke, siis aastaks 2030 peaks päikesest ja elektrist olema kaetud 100% meie vajadusest. Kui palju on 2030 siis teie prognooside, arvestuste kohaselt kaetud aastal 2030 sellel hetkel, kui päikest ja tuult ei ole? Pean silmas kohapeal toodetavat energiat, mitte siia imporditavat. Teine küsimus: millal jõuab parlamendisaali energiamajanduse arengukava?

Jaa. Kaks väga õiget küsimust. Esimese kohta ütlen, et sõnakasutus peab olema täpne, praegusel juhul minu sõnakasutus piisavalt täpne ei olnud. See 100% taastuvenergia eesmärk on suhtena Eesti aastasesse elektritarbimisse. Näiteks, kui see on 8 teravatt-tundi, siis me peaksime suutma taastuvatest energiaallikatest tootma ka 8 teravatt-tundi, aga mitte iga tund ja iga päev. Ehk meil on ikka teisi energiaallikaid ka vaja. Meil on ju üht-teist olemas ka, eks ole. Sõltub sellest, kui kiiresti tarbimine edasi … Me praegu impordime ju, eelmisel aastal importisime 40%. 

Nii. Ja teine küsimus puudutas energiamajanduse arengukava. Täpse kuupäeva jätan praegu ütlemata, aga sellega me kindlasti siia tuleme.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt, arupärijate esindajana, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja austatud minister! Ega me siin väga palju vastuseid ei saanud muidugi, nagu alati, sellepärast et kõike seda, mida siin ette loeti, me ju teadsime ise ka. Enne teadsime teie esialgsed seisukohti, kuid täpsustavaid vastuseid kahjuks ei saanud. 

Vaatame nüüd sedasama elektri hinna prognoosi, mis oli vist aastaks 2030. Siin on ju väga palju vasturääkivusi. Kuidas saab valitsus, kes ei suuda isegi lähiajaks prognoosida, millised energialiigid hakkavad üldse meid varustama, väga täpselt teada, et näiteks Eleringi võrguhind tuleb 0,13 senti? Seda ma siin juba mainisin. Ma küsisin ka ministri käest, kas needsamad ühendused – Läti neljas ühendus läbi Saaremaa, mis maksab 1,3–2 miljardit, ja Soome loodav Estlink 3, mille praegune ehitushind on umbes miljard – kajastuvad selles hinnas. Selle peale vastas minister, et loodetavasti saadakse 50% rahastust Euroopa Liidu fondist. Siis on veel … (Lehitseb pabereid.) Mis seal oli? Ülekoormustasud. 

Aga kui ei saada seda raha? Sel juhul, kui neid toetusi ei tule, meie kindel hinnang elektri hinna kujunemisele muutub ju kardinaalselt, härra minister. Ja ma juhin ikkagi tähelepanu sellele, et küsimusele, miks me peaksime ehitama viis korda kallimat, mitu korda kallimat ühendust läbi Saaremaa, ma ei ole kordagi vastust saanud, ei peaministrilt ega ka sinult. Me saaksime otse teha seda viis korda odavamalt või isegi rohkem kui viis korda odavamalt. Isegi kui me saame selle 50% toetust, siis on meil ju ikkagi 200 miljonist 100 miljonit vaja endal maksta, aga me ei pea maksma 1,3–2 miljardit. Ainuüksi see näide. Aga ma ei ole kordagi sellele vastust saanud. 

Mis puudutab energia stabiilsust, siis loomulikult on absurdne väita, et 100% taastuvenergia peab katma Eesti vajadused aastaks 2030. See ei ole ju võimalik, kui tuul ei puhu ja päike paista. Milleks me peame looma endale illusiooni, et me toodame justkui nii palju energiat, nagu me tarbime? Aga reaalselt me ju ei tarbi sellest taastuvenergiast seda hulka ära. Me tarbime tegelikult [palju vähem]. Ütleme, et vajadus on 8 või 9 teravatt-tundi ja selle me isegi toodame taastuvenergiast, aga sellest me kasutame ju ära ikka ainult 60%, sest umbes 40% ajast on selline, kus päike ei paista ja tuul ei puhu. 

See on nagu illusioonide loomine. Järelikult see ülejäänud energia tuleb meil paisata kas turule või, ma ei tea, mis siis saab. Kas siis pannakse tuulikud seisma mingiks hetkeks? Sellepärast et teatavasti on nii, et kui me üle toodame tuule- ja päikeseenergiat, siis see on kõik samal ajal, tuul puhub igal pool täpselt samal ajal. Praegu käibki Eestis üledimensioneerimine, sest hetkel on meil olemas juba 3,5 teravatt-tundi taastuvenergiat. Kui need tuulepargid, mis on juba praegu planeeritud ja millel on juba ehitusluba, saavad samuti valmis, siis on meil tegelikult üle 6, ligi 7 teravatt-tundi juba tagatud, mis ammugi tagab 60% või 70%, mis meil enda tarbeks vaja läheb. 

Nii et kui me üledimensioneerime, mis siis juhtub? Siis juhtubki see, et needsamad tootjad, kes on investeerinud tuuleparkidesse, ja kui see tuul puhub, lihtsalt toodavad üle. Meil ei ole esiteks kuhugi [kogu] seda [energiat] panna, sellepärast et võrk ei lase seda läbi. Isegi kui võrk laseb läbi, muutub hind lausa miinusmärgiliseks või läheb nulli peale. See tähendab ju seda, et tootjad ei saa ka kasumit, millest maksta pangalaenu. 

Ma paluksin lisaaega.

Nüüd saad kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Ehk siis tegelikult on selline planeerimine, teadlikult vale planeerimine meile kahjulik. Mitte kuidagi ei paranda see elektri hinda tarbija jaoks, seda enam, et jutt käib sellest, et elektri hind justkui läheb hästi odavaks. Teoreetiliselt see lähebki odavaks. Aga juba praegu on juba juhtunud see, et pannakse tuulikuid seisma sel ajal, kui elektri hind läheb madalaks, sellepärast et tuuleenergia hind on tootjale lihtsalt kahjulik. Kui ta paneb kinni mõned tuulikud, siis hind tõuseb ja kokku võttes ta saab rohkem kasumit. Nii et jah, teoreetiliselt oleks maru hea, kui kõigil oleks [elekter] nullhinnaga, aga need kaks asja on ju täiesti vastuolus. Tootja tahab kasumit teenida ja loomulikult sellest sõltuvalt ei saa elektri müügihind jääda nulliks. 

Nii et igal juhul tuleb läbi mõelda mõistlik plaan. Ja mõistlik plaan ei saa olla ka see, et meil on gaasijaamad. Mis vahet on sellel, kas me toome kusagilt Saudi Araabiast või Venemaalt või Ameerikast gaasi ja väidame, et nüüd CO₂ emiteeritakse vähem? Keegi ei arvesta sinna juurde seda, kui palju selle gaasi tootmiseks on CO₂ kuskil teises riigis kulutatud või kui palju laevadega [gaasi] siia tarnimine samamoodi CO₂ välja paiskab. Seda enam, et see CO₂-kvootide ülepaisutatud hind ei tapab mitte ainult meie majandust, vaid tapab ära ka Euroopa majanduse, kui arvestada, mis toimub ülejäänud maailmas. Ameerika juba on otsustanud, nagu ütles Trump: "Drill, baby, drill!" Puurige aga puurige. Pannakse käima ka uued söejaamad. Ükskõik kui rohelised meie siin tahame olla, üksinda me ju maailma ei päästa, küll aga tapame oma majanduse ära. 

Sellepärast ongi need küsimused esitatud. Me peaksime kõigepealt tegema realistliku energiamajanduse arengukava ja siis saame teha mingeid otsuseid. Aga praegu käib kellegi usu või mingite lobigruppide isikliku kasu huvides mingisuguste otsuste tegemine. 

Ja tõesti, näiteks seesama meretuuleparkide teema. Mul oleks väga hea meel, kui härra minister tuleks siia ja ütleks: "Teate, okei, me saime aru, et see on mõttetu. Lõpetame selle jama, lõpetame ka Saaremaa looduse lörtsimise ja sinna ülikalli ühenduse ehitamise." Vaat see oleks juba üks samm edasi. Mõtleme selle peale, et kui meil on põlevkivi, siis esialgu kasutame ikkagi seda omaenda toorainet, segame seda biomassiga, kui on vaja. Lõppkokkuvõttes, kui me CO₂‑kvootide hinnad sealt maha kaksame, sõna otseses mõttes – seda saaks taotleda Euroopa Liidust, see on võimalik, ka ühel maal saab taotleda nende vähendamist –, siis me saaksime realistliku ja mõistliku energia hinna, mis oleks ka konkurentsivõimeline ülejäänud riikidega. Aga praegu käib niimoodi, et meie siin tulistame, teeme tuuleparke, ja dimensioneerime üle, naabrid teevad võib-olla sedasama, Läti ja Leedu, keegi omavahel ei kooskõlasta midagi. Lõppkokkuvõttes istume kõik sellessamas ühes potis, kus on meie saartalitlus, mis peaks olema kogu Baltikumis, aga me oleme üledimensioneerinud enda tuule- ja päikeseenergiat, aga kui tuul ei puhu või päike ei paista, siis me oleme lihtsalt ilma energiata.

Teie aeg. 

Aitäh! 

Aitäh! Järgmisena Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On omamoodi kummaline, et me nii pikalt peame rääkima iseenesestmõistetavatest asjadest, nagu sellest, et Eesti tegelik energiavarustuskindlus põhineb eelkõige meie enda suutlikkusel ise toota elektrit igal ajal, sõltumata ilmast, kellaajast või naaberriikide valmisolekust elektrit eksportida. See tähendab, et strateegilises plaanis ei saa varustuskindlust tagada vaid tuule ja päikese abil, sest need on olemuselt kõikuvad ja sõltuvad looduslikest tingimustest. Uskuge, aastaks 2030, kui Eesti plaanib 100%‑liselt minna üle taastuvenergiale, ei hakka päike öösel paistma ega tuul tuulevaiksel ööl puhuma. Kõige olulisemad komponendid varustuskindluse juures on loomulikult juhitavad tootmisvõimsused ehk jaamad ja seadmed, mida saab vastavalt vajadusele sisse või välja lülitada. Just need tagavad, et elekter oleks kättesaadav tuuletutel, pilvistel või külmadel päevadel, mil nõudlus on kõige suurem ja taastuvenergiatootlikkus madal.

Minister ütles, et juhitava võimsuse tagab meile kõige kiiremini gaasijaam. Samas, hea minister, Eestil ei ole ju maagaasivarusid, ei saa loota ka gaasielektrijaamadele kui varustuskindluse tagajatele. Imporditav gaas tähendab sõltuvust välistest tarnijatest ning kriisiolukorras, olgu poliitilise või tarneahela katkestuse tõttu, kaob igasugune kindlus, et gaasil põhinevad jaamad suudavad meie vajadusi katta. Lisaks sellele ei paku Eesti taastuvenergiaarendused, olgu maismaa- või meretuulepargid, juhitavust. 

Nagu minister ütles, vajame juhitavaid võimsusi täpselt sama palju, kui on Eesti enda keskmine tarbimine, ehk 1000 megavatti tunnis. Samas ei saanud me ministrilt vastust, kui palju peab sellest võimsusest Eesti ise tagama. Kuna meil aga gaasi ei ole, siis ei saa me seda sellisel juhul ju ise endale tagada. Eriti kriitiline on olukord, kus kavandatavate tuuleparkide kõrge toetusvajadus teeb need sõltuvaks maksumaksja rahast. Samas ei paku need süsteemile stabiilsust.

Oluline on säilitada ja vajadusel tugevdada siseriiklikke juhitavaid tootmisvõimsusi. Ma olen kindel, et minister on selles suhtes minuga nõus ja sealhulgas – ma arvan, et minister on jälle nõus – on vaja hoida reservis põlevkivijaamad. See ongi tänaseks ainus sõltumatu kodumaine juhitav energiaallikas. Ma arvan, et minu jutt ei ole üllatav. 

Samuti tuleks tulevikku vaadates arendada neid juhitavaid võimsusi, milleks on meil võimekus, et me ei peaks sõltuma välisühendustest. Näiteks tuumajaam on üks variant. Tuletan meelde, et poliitikute ülesanne ei ole pelgalt rohe-eesmärkide järgimine, vaid rahvuslike huvide kaitsmine. See tähendab, et me ei tohi lasta oma varustuskindlust lammutada ideoloogiliste loosungitega, mis küll lubavad rohelist tulevikku, aga unustavad, et pimeduses ei tööta koolid, haiglad ega tööstus. Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus sõltuvad otseselt meie enda võimest kontrollida tootmist ja tagada stabiilsus sõltumata ilmast ja välistest teguritest. Ainult juhitavad kodumaised tootmisvõimsused tagavad selle, et elekter on alati olemas. Kas pole lihtne ja arusaadav meile kõigile? Aitäh!

Aitäh! Ja läbirääkimiste lõpuks saab sõna ka minister. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Vaat ma nüüd ei teagi, kui palju on meil siin erimeelt ja üksmeelt on. Ma arvan, et mingis osas on meil kindlasti päris palju ka üksmeelt.

Lihtsalt paar asja. Prognoos aastaks 2035. Olen oma tööelus tegelenud väga palju prognoosidega. Ja üks kõige olulisem asi, õigemini kaks olulist asja. Üks on see, et see prognoosimudel oleks professionaalselt koostatud. Selles mul ei ole ühtegi kahtlust, et need, mida on kasutatud, seda on. Ja teine on eelduste komplekt. Need hinnad, millest siin juttu oli, ongi [prognoositud] täpselt nende eelduste komplekti põhjal. 

Mart Maastikul on õigus, kui ta ütleb, et kui ühendused Estlink 3 ja Läti-Eesti neljas ühendus tuleks teha võrgutariifist, siis loomulikult oleks sellel mõju. Kui seda tuleks teha võrgutariifi arvel, siis sellel oleks mõjul elektri lõpphinnale. Aga nii nagu ma vastates ütlesin, eesmärk on ikkagi teha seda kaasrahastusega ja ülekandetasust. 

Nüüd, siin oli juttu veel sellest, kas see võrk on üledimensioneeritud või mitte. Meil kindlasti on veel päris palju ruumi teha võrku ilmastikukindlamaks, asendada neid võrguosi, mis on vanad ja amortiseerunud. Nii et selleks, et võrk oleks hea ja kvaliteetne, tuleb sinna pidevalt investeerida. 

Nullhind on väga õige vaade investori seisukohalt. Ja see on, ma arvan, ka üks põhjus, miks nüüd uued investeeringud, mida tehakse, on üha enam kombineeritud pargid, sealjuures on ideaalis kasutuses, eks ole, tuul, päike ja salvestus. Olemasolevatega on nagu teine teema. 

Võib-olla veel üks asi, mis siit jäi justkui kõlama: kelle huvides otsuseid tehakse? Otsuseid tehakse Eesti huvides ja mitte ühegi huvigrupi huvides. 

Lõpetuseks, varustuskindlus, nii nagu eelkõnelejadki ütlesid, põlevkivijaamad on osa valemist senikaua, kui neid on võimalik töös hoida, 2030. aastani. Gaasijaamad on kindlasti meile vajalikud kui kõige kiiremad ja paindlikumad juhitavad võimsused, muu hulgas kõrgete hinnatippude lõikamiseks. See, et me peame gaasi importima, ei ole mingi ületamatu probleem. Seda teevad ka teised Euroopa riigid. Ka siin on meil varustuskindluse mõttes kõik asjad hästi.

Ja viimasena, ühendused. Ühendused töötavad ikkagi mõlemat pidi. Kui meil omal on midagi üle, siis me saame ka energiat eksportida. Ei ole väga kuulda olnud, et soomlased oleksid mures selle pärast, kas nad [saavad] oma elektrienergiat väljapoole müüa. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ühtlasi on tänane kolmas arupärimine läbitud.

Läheme neljanda arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vladimir Arhipov ja Aleksei Jevgrafov on esitanud 20. veebruaril 2025 arupärimise meretuuleparkide kohta, nr 722. Arupärijate esindaja Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Eelmine kliimaminister Yoko Alender jättis väikese kingituse. Nimelt, 20. veebruaril me esitasimegi selle arupärimise endisele kliimaministrile, Yoko Alenderile. Arupärimise sisuks olid meretuulepargid, nende doteerimine ja otsused. 

Jaanuari lõpus teatasid koalitsioonierakondade juhid, et on kokku leppinud mere- ja maismaatuuleparkide rajamise kavast, ning muu hulgas nähakse ette riigigarantii 2,6 miljardi euro ulatuses meretuuleparkidele elektri tootmiseks. Peaminister Kristen Michal ja ka teised valitsusliikmed on sealjuures rõhutanud, et meretuulepargid toovad Eestile suurt majanduslikku kasu ning see tähendab tarbijatele madalamat elektri hinda. Ühtlasi on peaminister väitnud, et Kliimaministeeriumil on olemas arvutused nii riigi toetuse suuruse põhjenduse kui ka kõigi muude detailide kohta ning need saavad avalikuks. 

Ometi teatas Kliimaministeerium 19. veebruaril, et need andmed on ikka salajased. 20. veebruaril avaldas rahvusringhääling enda käsutuses olevad Kliimaministeeriumi dokumendid, mille kohaselt ei järgne tuuleelektri toetamisele mingit hinnalangust. Ühtlasi kommenteeris vastutav ametnik, et meretuuleparkide valik on seotud poliitilise tahtega. 

Eeltoodust lähtudes sooviksimegi saada vastuseid kuuele küsimusele. Ma loodan, et uus minister on tolleaegsete käikude ja otsustega viinud ennast kurssi ning võib meid valgustada, mis plaanid meretuuleparkidega on. Kas tõesti soovitakse ka edaspidi selle dotatsiooniplaaniga edasi minna? Kas on ikkagi olemas mingisugused arvutused? Ja kui on, siis millised konkreetselt on meretuuleparke ja nende 2,6 miljardi suurust doteeringut puudutava analüüsi tulemused? Või tõesti on tol ajal otsuseid tehtud lihtsalt poliittahtest, nii nagu ministeeriumi ametnik väitis. Aitäh!

Ja arupärimisele palun vastama energeetika- ja keskkonnaministri. Andres Sutt, palun!

Hea juhataja! Head küsijad härra Laats, härra Arhipov ja härra Jevgrafov! Ma olen täiesti veendunud, et Yoko Alender oleks need küsimused siit kõnetoolist ka ilusti ära vastanud. Aga ma võtan siis lihtsalt teatepulga üle ja vastan nendele kuuele küsimusele, mis te olete esitanud.

Esimesed kaks küsimust võtan korraga. Esimene küsimus: "Miks ei ole Kliimaministeerium avalikkusega jaganud arvutusi, millel põhinedes plaanitakse riigile võtta hiiglaslikke kohustusi?" Ja teiseks: "Miks otsustas Kliimaministeerium tuuleenergiat puudutavad arvutused salastada, kuigi varem kinnitati, et need avalikustatakse?"

No nii nagu tegelikult eelmise arupärimise juures juba vastatud sai, need arvutused on jagatud ja tehtud kättesaadavaks elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas ning ka elektri hinna mudeldamiseks puudutaval lehel Kliimaministeeriumi koduleheküljel. Arvutuste kohta on jagatud kommentaare avalikkusele, neid on selgitatud Riigikogu liikmetele, meediamajadele ja kodanikele. Nii et ma arvan, et siin on vist selgus ilusti majas, kuidas nende rehkendustega on ja mis nende rehkenduste tulemus tulemus oli. 

Aga võib-olla paari sõnaga lühidalt seda teemat avan. Nimelt, 2022. aastal matemaatiliselt mudeldanud stsenaariumid kajastavad börsihinna muutust peamiselt tuuleenergia võimsuste lisandumisega, kuid lisatud on ka erinevad variatsioonid salvestustest ja välisühendustest. Taani konsultatsiooniettevõtte Ea Energy Analyses prognoos baseerub just 2022. aastal tehtud turuhinna modelleerimisel. Arvutatud börsihinna põhiparameetrid olid aastane ja tunnipõhine elektri tootmine, tootmises kasutatud kütused ning muud opereerimis- ja hoolduskulud, muu hulgas kapitalikulud, kogukulud, investeerimiskulud, heitkogused, välisühenduste läbilaskevõime, pudelikaelad nendesamade välisühenduste juures ning vesiniku nõudlus ja tootmine. Mudeli geograafiline kohaldamisala hõlmas 18 Euroopa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Poola, Saksamaa, Madalmaad, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Austria, Tšehhi Vabariik ja Suurbritannia. Ehk see andis tervikvaate kogu turule ja regioonile. Selle arvutamiseks kasutati mudelit Balmorel ning hindade modelleerimisel lähtuti keskmistest tuuletingimustest, mille aluseks oli võetud kliima aastal 2012. 

Neid stsenaariumeid veel valideeriti, energia hinna mudeldajate andmetega, Eestis olid Civitta, Aurora ja Thema; arendajatega, nagu Enefit Green, Enefit Power, Utilitas Wind, Saare Wind Energy; MTÜ-delt ja sihtasutustelt saadud tagasisidega, Rohetiigrilt, TalTechilt ning TalTechi energeetika ja mehhatroonika instituudilt, samuti tuleviku tööstustelt, kes plaanisid turule siseneda. Nii et see töö, ma arvan, oli väga põhjalik.

Kolmas küsimus: "Miks Kliimaministeeriumi eestvedamisel püütakse nii mahukat projekti viia ellu kiirkorras?" Praegu me kõik teame, et meretuuleparkide edasine arendamine ootab selgust, milline tuleb võimalike toetus- ja finantsinstrumentide pakett puhta tööstuse leppe raames. Aga kindlasti saab öelda, et heade tuuleolude korral katab Eestis maismaatuul enamiku ajast päris hästi elektritarbimise vajaduse. 

Nii nagu eelmise arupärimise juures jutuks oli, loomulikult, tuul ei puhu kogu aeg ja päike ei paista kogu aeg. Sellepärast on meil vaja ka juhitavaid võimsusi. Aga kui ilmad on tuulised ja juhtub, et ka päike paistab, siis on börsihinnad päris madalal ja on olnud ka hulgaliselt miinustunde. Selleks, et meil oleks soodsam elekter keskmiselt aasta ringi, on tarvis täiendavaid tuulikuid. See tähendab circa 2000 megavatt-tunni uue tuulevõimsuse rajamist maismaale ehk ligi 400 tuulikut, nagu ma enne ütlesin. 

Et ei jääks siin kahtepidi mõistmist, ütlen, et meretuulel on kindlasti Eesti Energia portfellis. Siin oli eelnevalt ka küsimusi selle kohta, kas see oleks Eesti seisukohalt kasulik või kahjulik projekt. Mitmed analüüsimajad, näiteks KPMG, kui ma õigesti mäletan, aga ka Rohetiiger, on hinnanud, et meretuuleparkide rajamisel ja opereerimisel lisandub täiendav positiivne mõju opereerimise faasis 1,5% võrra Eesti SKT-le. Nii et seal on kindlasti positiivne pool. Aga me veel jõuame meretuuleparkide teemani, täna me seda küsimust siin ei lahenda. 

Neljas küsimus: "Millistele suurkorporatsioonidele olete juba tuuleparkide rajamise õigused lubanud?" Tuuleparkide rajamise õigus antakse algatatud hoonestusloa menetluse alusel ning ühelegi ettevõttele ei ole praeguse seisuga tuuleparkide rajamise õigust antud. Küll on hoonestusloa saamise eelduseks olevate uuringute tegemise õigus seitsmel ühingul: Elwind, Saare Wind Offshore, Eesti Energia, Ignitis, Utilitas Wind, Tuuletraal ning Deep Wind Offshore. 

Viies küsimus: "Miks valitsuse liikmed räägivad tuuleenergia toetamisel elektri hinna langusest[,] kui Kliimaministeeriumi enda arvutused seda ei kinnita?" Nii nagu siin enne sai vastatud, selle eelduste komplekti juures täiendavate tuuleenergiavõimsuste rajamine mõjutab positiivselt ka elektri hinda. Ehk need hinnad lähevad allapoole. Ja selleks, et me vähendaksime oma sõltuvust imporditavatest energiaallikatest, on selge, et me peame suurendama taastuvenergia tootmist, investeerima salvestustehnoloogiasse, juhitavatesse tootmisvõimsustesse ja baasvõimsustesse ning tugevdama olemasolevaid elektrivõrke ja ka välisühendusi. Nii saame vähendada elektri hinda, parandada varustuskindlust ja soodustada investeeringuid uutesse puhastesse tööstusharudesse. Samuti on energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärk, mille kohaselt peab taastuvelektri tootmine katma aastaks 2030 kogu riigi aastase elektritarbimise. 

Kordan siin veel üle, et ei ole nii, et iga tund ja iga päev tuleb kogu elekter taastuvatest energiaallikatest, aga aasta peale kokku peame me suutma keskmiselt nii palju toota. Ja selleks peaks hinnangu järgi meil olema kümnendi lõpuks circa 2850 megavati võimsuses maismaatuuleparke. Eelmise aasta lõpu seisuga oli meil natukene puudu 700 megavatt-tunnist. Nii et 2000 kanti tuleb kindlasti juurde rajada, sellest 433 megavatt-tundi on juba 2023. aasta vähempakkumisega kaetud ja meil on puudu veel sinna 1700 megavati kanti. Seepärast ka praegune ettevalmistatav vähempakkumine maismaatuulele. 

Kuigi arendajate hinnangul on eelnõu koostamise ajaks algatatud planeeringuid 29 omavalitsuses kokku 3900 megavati ulatuses, näitab tegelikkus, et planeeritavast mahust realiseerub umbes pool ehk see ongi suurusjärgus 1900 megavatti. Ja see on piisav, et me selle 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi suudaksime täita. 

2022. aasta matemaatilised mudeldanud stsenaariumid kajastavad börsihinna muutust peamiselt tuuleenergiavõimsuste lisandumisega, kuid sinna on lisatud erinevad variatsioonid salvestustest ja välisühendustest. Sellesama Taani konsultatsiooniettevõtte Ea Energy Analysis abil mudeldatud stsenaariumitega analüüsiti erinevate sündmuste mõju elektri hinnale. Nende analüüside üksikasjad on leitavad elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast. Kirjeldatud eeldustele tuginedes illustreerivad Kliimaministeeriumi mudeldanud andmed seost tuulenergia lisandumise ja elektri hinna langemise vahel.

On ka kuues küsimus: "Kas Te olete kaalunud ministrikohalt tagasi astumist seoses tekkinud segadusega Teie haldusalas?" Vastus on, et ei ole kaalunud. Aitäh!

Aitäh! Teil oli siin [arupärimine, mis oli] suunatud eelmisele ministrile, aga võib-olla sellest tekkisid ka küsimused. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te lugesite ette nüüd suure plaani energeetikast. Paraku on see kõik kokku hirmkallis ja me näeme, et mitmekesisus tegelikult ei rikasta kedagi, välja arvatud mõned rohe- ja energeetikaärimehed. 

Aga räägime prognoosidest. Te ütlesite, et prognoos peab olema professionaalselt koostatud. Täitsa õige. Aga kui me nüüd vaatame meretuuleparkidega seonduvat, siis me olime just tunnistajaks, kuidas Reformierakonna juhitud valitsus tahtis kiirkorras Eesti rahvalt ära varastada 2,8 miljardit eurot tuulikuärimeeste taskusse meretuuleparkide arendamiseks ja toetuseks. Viimasel hetkel kukkus see läbi, sest selgus, et Kliimaministeeriumi arvutused ehk prognoosid panite omadega U-duurist puukuuri ja ametnikud lihtsalt ei suutnud valitsuse korruptiivset plaani õige numbrimaagiaga täita. Nüüd me teame, et nad on selle eest kättemaksuks ka lahti lastud. 

Kas nüüdseks on Reformierakond suutnud palgata ministeeriumi uued ametnikud, kes suudavad arvutused ja prognoosid vastavalt valitsuste utoopiatele jonksu ajada? Kas see 2,8 miljardit eurot rahva raha esialgu ja veel rohkem pärast on ikka plaanis väikesele seltskonnale laiali jagada? Me teame, et sealt ei tule elekter mitte Eestisse, vaid läheb põhiliselt Euroopasse, põhiliselt Saksamaale. Ja …

Teie aeg!

… ütlesite, et Eesti vajaduse hetkel täidaks ära maismaatuul. Kellele ja milleks me seda raiskavat projekti üldse ellu viime?

Aitäh!

Jaa, aitäh! No siin oli nüüd pikk rodu asju, millest kõike ma ei jõudnud kahjuks üles märkida. Energia on kallis, oli üks väide. No seda on siin korduvalt juba vastatud, et mitmekesine energia on kindlasti odavam kui see, et me peame sõltuma ainult impordist. 

Põlevkivienergia hind. Põhjus, miks põlevkivijaamad ei pääse piisavalt palju turule, on seotud ju lihtsa tõsiasjaga: nende jaoks …

Laseme ministril vastata.

… oleks vaja veel kallimat hinda. 

Nüüd, prognoosid peavad olema professionaalsed. Kahtlemata peavad prognoosid olema professionaalsed. Ja ma arvan, kes võtab vaevaks lugeda neidsamu prognoose, millele siin sai viidatud, leiab, et need ongi professionaalselt koostatud. Kui prognoosi tulemus ei meeldi, no siis võib alati välja mõelda teistsuguse eelduste komplekti, aga see ei muuda üldist tõdemust: selleks, et meil tuleks elektrienergia hind Eestis alla, on meil vaja rohkem kohalikke tootmisvõimsusi. Kõige kiiremini saab neid maismaatuulelt. Ja kõigest muust – meretuulest, tuumaenergiast, salvestusest – on siin juba korduvalt juttu olnud. 

Siin oli küsimus ka töökorraldusest ministeeriumis. Minister ei võta tööle ametnikke ega saada ühtegi ametnikku ära. Mul ei ole mitte ühtegi põhjust arvata, et energeetikaüksuses ei tööta professionaalsed inimesed. Vastupidi, seal on hulk tublisid inimesi, kes näevad päris palju vaeva. Ma usun, et me saame ilusti need energeetikateemad ka sinnamaani, et elektri hind ei ole peamine teema, mille üle inimesed õhtulauas arutavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma isegi olen osaliselt teiega päri, et mitmekesine nii-öelda võimsuste korv ehk erinevad allikad võivad isegi elektri soodsamaks teha. Kuid selle asja juures on üks aga. See aga peitub selles, et kui me suudame need erinevad allikad suunata olemasolevasse võrku, siis küll [läheb elekter soodsamaks]. Kui me praegu pidevalt laiendame võrku, suurendame seda, investeerime sinna ega ole võtnud veel arvesse, kui palju see kõik tulevikus läheb hooldus maksma, ülalhoidmine, amortisatsioonid ja kõik nii edasi, siis see ärimudelina väga hästi ei toimi. 

Ehk siis kindlasti tuleks arvestada, et olemasolev võrk on meil on päris tugev, kuni 3000 megavatti installeeritud võimsusi on võimalik sinna suunata, ja seda ära kasutada. Aga millegipärast see rohepöördeline maailmavaade talupojamõistust ei lase siia letti.

Aitäh! Võrguarendused ja võrgu kvaliteet on kindlasti võtmetähtsusega, muu hulgas selles mõttes, et uued tootmisvõimsused saaksid tulla energiaturule. Ma arvan, et hea küsija teab, et algselt oli ju Eesti võrk disainitud nii, et tootmine oli idas ja sealt läks see toru järjest kitsamaks. Praegu on olukord muutunud ja seetõttu vajab ka võrk kohendusi. Ma usun, et [meil on käsil] on mõistlikud tegevused, mida on vaja teha. Nii nagu selles valdkonnas toimetajad teavad, ka väga väikeste võimsuste lisamine on olnud väga suure liitumistasuga. See on ka üks teema, millega eelnõud 555 ja 556 tegelevad. See kinnitab seda, et meie võrgu arendamisega on vaja toimetada, see on kindlasti nii varustuskindluse kui ka soodsama elektri hinna huvides.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mõtlesin küsida teie käest seda, mis te arvate niisugusest mõttest. Põhiseaduse esimese paragrahvi kohaselt Eesti on teatavasti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, aga kuna nende meretuuleparkide rajamise näol on tegemist ikkagi hiiglasliku projektiga, mis mõjutab väga paljude inimeste elu ja muudab ka Eestimaa palet väga ulatuslikult, siis kas teile ei tundu, et oleks mõistlik 20 aasta jooksul esimest korda selles küsimuses korraldada rahvahääletus, et rahvas saaks ise otsustada? Jutt käib siin miljardite eurode maksumaksjate, tarbijate raha eraldamisest subsiidiumideks. Nii et minu meelest oleks see vägagi tõsine asi, mille üle mõelda. Kusjuures referendum tuleks korraldada minu hinnangul sellisel viisil, et saarlastel ja Liivi lahe äärsetel valdadel oleks ühtlasi vetoõigus. Kui sealsetele inimestele ei meeldi see mõte, et nende kodukeskkond rikutakse nende suurte tuugenitega niimoodi ära, siis seda parki sinna ehitada ei saa. Mis te arvate sellisest mõttest?

Jaa, aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ei ole praegu mitte ühtegi kokkulepitud toetusskeemi meretuuleparkide jaoks. Nii nagu ma siin vastasin ja eelmisele arupärimisele vastates ütlesin, on esmalt vaja ära oodata, mis võimalused avanevad puhta tööstuse leppest, milliseid finantsinstrumente on võimalik kasutada, ja siis me saame sellel teemal edasi vestelda. 

Mina olen väga seda meelt, et kogukondadega tuleb rääkida. See ei puuduta ainult meretuuleparke, see puudutab kõiki investeeringuid ja ehitisi, mida Eestis tehakse. Nii et selles mõttes on siin kindlasti võimalusi paremaks dialoogi pidamiseks. Ja kui kogukondadega on räägitud, siis on ju ka võimalik lihtsamini edasi liikuda. Praegu on ju üks põhjus, miks maismaatuulepargid mitmes kohas ei liigu, selles, et ei ole välja antud lubasid. 

Aga teisalt on palju positiivseid näiteid. Võtame näiteks Saarde valla, kus ühe tuulepargi rajamise tulemusel laekub valla eelarvesse 100 000 lisaeurot ja majapidamised, mis on seal lähemal, saavad aastas suurusjärgus 3000 eurot. Nii et suhtlus kogukondadega, arendajad, omavalitsused ja riik – ma arvan, et see on mõistlik tee edasi.

Küsimus oli jah referendumi ja meretuuleparkide kohta.

Kui härra juhataja lubab …

Tahate täpsustada? No täpsustage.  

Mina arvan, et meretuuleparkide rajamise küsimuses on kehtiv õigusruum piisav, selleks ei ole vaja midagi teistsugust korraldada.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te rääkisite suhtlusest kogukondadega. Aga nüüd, kui te ise vaatate tagasi – siis te muidugi ei olnud ise minister, te olite Riigikogu liige –, üleüldse see otsus sündis nii, et põhimõtteliselt kolm erakonna esimeest kitsas ringis ja suletud uste taga tegid sellise otsuse ja üks hetk tulid välja. Ma mäletan, et isegi Jürgen Ligi oli, teie erakonnakaaslane, oli väga kriitiline, sest see ei näe kuskilt otsast hea välja, kui justkui kuskil parteikoosolekutel tehakse selliseid otsuseid. Ja Riigikogus ju ka polnud arutlusele toodud uut energiamajanduse arengukava. [Mis on] teie seisukoht, kui te nüüd vaatate tagasi – te olite siis Riigikogu liige –, kui kohane see on, et valitsuse liikmed tulevad niimoodi otsustega välja?

Esiteks oli see meretuuleparkide toetusskeem saanud riigiabiloa kooskõlastuse. Potentsiaalsetel arendajatel oli selle riigiabiloa skeemi suhtes ka mitmeid küsimusi, mis tegid selle mitteatraktiivseks. Ma arvan, et selles valguses aja mahavõtmine oligi õige otsus. 

Ma lihtsalt kordan veel üle, et finantsmaailmas on erinevaid instrumente, mida on võimalik kasutada selleks, et tuuleenergiaarendus oleks pankadele rahastamise vaatest vastuvõetav. Ja puhta tööstuse lepe annab meile kindlasti avaramaid võimalusi. Vaatame, millised need võimalused on, ja siis me saame juba edasi minna ja otsustada, millal üks või teine asi saab tehtud või mitte. Ma arvan, et kuna tegemist on niikuinii väga pikaajaliste projektidega, siis küll meil tekib siin tee peal veel võimalusi.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Nimetasite siin firmasid, kes hakkavad suurelt meretuuleparke arendama. Utilitas käis läbi. Tõsi, see on päris suur ettevõte Eesti oludes. Aga samal ajal vaatan mina mõne firma aastaaruandeid, kes hakkavad Saare Windi puhul kasusaajateks ja kandideerima sadadele miljonitele kui mitte miljarditele toetustest. Ja vaatan, OÜ Kirsimäe, registreeritud Emajõe tänaval, muljet avaldav müügitulu viimasel aastal: 1655 eurot – no kohe näha, et suurelt võtavad ette. Tallinnas asuv OÜ Gottlieb, samuti osanik Saare Windis, 2023 teenis müügituluna lausa 7200 eurot. Küll on ikka suured firmad! Jätab mulje, nagu mingid tankistid nooliksid Eesti suurimaid dotatsioone ja varasid. Kuidas te neid usaldate ja kuidas nad igasugustele hangetele sobivad?

Jaa, aitäh! Kõigepealt, et oleks nüüd siin kõik faktitäpne, siis mitte mingisugustest miljardilistest toetustest ei ole keegi rääkinud, vähemalt mina ei ole rääkinud. Ei ole mõtet öelda, et keegi hakkab saama miljardilisi toetusi. Ei ole sihukest asja. Teeme selle kõigepealt täpselt selgeks.

Nüüd, need seitse ettevõtet, kes on saanud uuringute tegemise õiguse, on saanud selle ju konkursi korras. Ma arvan, et selles mõttes on kõik puhas ja selge. Ja mitmed neist on üsna suured, võtame näiteks Eesti Energia või Ignitise. Nii et ma arvan, et vaatame, kes ja millal hea arenduseni jõuab.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te tõite siin Saarde tuulepargi näite ja rääkisite, et kohalikud saavad keskkonnatasusid. Samas, me kõik teame, et see ei ole piisavalt motiveeriv, sellepärast ei liiguta ka nende planeeringutega edasi. Vaatame õigusruumi, meil puuduvad ju seadused, mis hindaks tuuleparkide vibratsiooni, varjutust infraheli ja müra. See kõik muidugi tekitab lisapingeid. 

Aga kas valitsusel või ministeeriumil on plaanis töötada välja täiendavaid meetmeid, et planeeringutega edasi minna? Kas [on kavas pakkuda] suuremaid toetusi või talumistasusid? Millised on plaanid?

Jaa, aitäh! Kõik see, mis puudutab seda, kas tuuleenergia ja tuulikud on ohutud – selle kohta on tehtud mõõtmisi, on olemas hulk uurimusi. Kui on vaja, siis saab neid alati veel teha. Tuulikuid on meil on ju rajatud Eestisse ja rajatakse ka edaspidi. Nii et selles mõttes võib-olla koht, kus mina isiklikult näen muret, on see, et kui kohalikud inimesed küsivad, kuidas tuulepark neid mõjutab või mis kasu nad sellest saavad, siis need on ausad küsimused, aga kui mööda Eestimaad käib seltskond, kes segab koosolekuid, siis see ei ole aus tegevus. Nii et laseme kohalikel inimestel küsida nende päris muredega seotud küsimused ja anname neile ka vastused. 

Kohaliku kasu instrumenti on seesama Saarde valla näide, kust need summad olid võetud. Ja ma tean ka seda, et arendajad on täiendavalt pakkunud kohalikule kogukonnale kas pikemaid fikseeritud hinnaga soodsaid elektrilepinguid või mingeid muid asju. Ma arvan, et seal ongi päris palju koostöökohti. 

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Üks on kindel selle arupärimise juures: mis puudutab punkti nr 6 ehk meie küsimust, mida me tol ajal, 20. veebruaril esitasime tolleaegsele kliimaministrile Yoko Alenderile – kas te olete kaalunud ministrikohalt tagasiastumist seoses tekkinud segadusega teie haldusalas? –, siis sellele küsimusele me oleme vastuse saanud. Yoko Alender astus tagasi ja meil on praegu valitsusremondi tõttu uus minister. 

Mis puudutab seda olukorda veebruarikuus, tõesti, isegi Jürgen Ligi oli hämmingus: mis toimub? Aga kui juba Jürgen Ligi on hämmingus, siis see ütleb nii mõndagi. Midagi on väga valesti. On ju nii? Vähemalt on ka peaminister alati tuginenud Jürgen Ligi arvamusele. Selles mõttes tuleb peaministrit usaldada.

Kogu rohepoliitika juures on palju agasid ja need agad teevad lihtsalt meie elektri kallimaks. Ma mäletan, kui sündis kolme erakonna esimehe otsus anda 2,8 miljardi ulatuses dotatsiooni, millest 2,6 miljardit läinuks meretuuleparkidele, vastavalt 200 miljonit maismaatuuleparkidele. Siis olid ka energeetikud hämmingus. Parasjagu käis ENMAK-i, Eesti energiamajanduse arengukava arutelu, selle täiendamine. Siis järsku jäeti see dokument kõrvale ja taheti lihtsalt otsus läbi suruda. Loomulikult on hea meel on tõdeda, et see nendel kolmel erakonna juhil ei õnnestunud.

Mida see roheenergia juurdetulek meile praeguses olukorras tähendaks? Esiteks, meil on olemas erinevad tähtajad. Üks tähtaeg on 2030, selleks ajaks on seatud eesmärgiks toota sama palju roheenergiat, kui me seda [tarbime]. Sellest oli siin korraks ka juttu. Praktikas seda ära kõike kasutada ei ole võimalik, järelikult me peame sellistel ilusatel päevadel nagu täna, kui päike särab, müüma elektrit kuskile mujale. Hetkel me saime seda müüa koguses 150 megavatti tunnis Lätti. Natuke saime ka Soomest juurde, et edastada see kõik Lätti.

Kui vaadata Balti riike, siis nii Leedul kui ka Lätil on samasugused eesmärgid. Ma ei julge öelda, kas see oli 2030. aastaks, aga kui see on ka 2035, siis ma ilmselt väga ei eksi, kui ma arvan, et ka Läti ja Leedu tahavad samamoodi saavutada sellist olukorda, kus neil on tootmises täpselt sama palju roheenergiat, kui on nende tarbimine. Ja vaat see olukord kindlasti muudab nii mõndagi. See tähendab seda, et seda roheenergiat, mida me siin ilusa ilmaga või tuulise ilmaga toodame, ei olegi kuskile panna. Tegelikult tasapisi me näeme seda ka elektri hindades, mis on hästi kõikuvad. Siin on meil mõned päevad, isegi kolm päeva olnud [hind] hästi madal, isegi miinushind, aga siis, kui päike või tuul kaob ära, me näeme 200%‑list hinnatõusu. Ka tänases graafikus me näeme kell 8 või kell 9 juba hinda 200 eurot megavati eest. 

Lisaks, selleks et saavutada sellise maailmavaatelised eesmärgid roheenergias, me investeerime olemasolevasse võrku kohutavalt palju raha, et see kõikuv roheenergia sinna ära mahuks. Selle aspektiga, mis kogu selle võrgu ülalpidamine meil kokkuvõttes edaspidi maksma läheb, väga ei arvestata. 

Lugupeetud minister …

Sooviksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… käis välja ka ühe arvu, mis võiks elektri hind meil 2030. aastaks olla, see on ENMAK-is ilusti ära toodud, ligikaudu 150 eurot megavati eest. See väga palju ei erine praegusest hinnast – keskmine hind on umbes 170 eurot megavatt-tunni eest. 

Nüüd on see küsimus, et nendest numbritest lähtutakse: 2030. aastaks me investeerime miljardeid-miljardeid, et saavutada selline hind nagu 150 eurot megavati eest tunnis. Aga minu arust ei ole mitte keegi küsinud, kas see on üldse konkurentsivõimeline hind. Kas see on eesmärk, mida me tahame saavutada, või see on lihtsalt see, mida on analüütikud ja spetsialistid välja arvutanud – kõikidest investeeringutest lähtuvalt ja nii edasi see hind kujuneb selliseks: 150 eurot megavatt-tunni eest? Vot see on minu arust hoopis vale lähenemine selle asja juures. 

Esimese asjana me peaksime ikkagi endale püstitama selle hinna eesmärgi, millega me oleme rahul, millega oleks ka meie tarbija rahul ja millega meie majanduskeskkond oleks arenemisvõimeline. Mina leian, et see 150 eurot megavatt-tunni eest, mis on ENMAK-is toodud, ei ole kindlasti konkurentsivõimeline hind, arvestades meie Skandinaavia turge ja edaspidi ka võimalikke transiitühendusi, mis puudutab näiteks Estlink 3, kust me saame odavamat elektrit juurde.

Veel kord: me peaksime kindlasti mitmekesistama oma energeetikakorvi, nii et seal oleks nii tuult, päikest kui ka põlevkivi ja miks mitte gaasi. Aga need kõik peaksid valdavalt ära mahtuma meie võrku. Kui me räägime meie võrguvõimekusest, siis see on kuskil kuni 3000 megavatti installeeritud võimsusi. Aga teisalt, see, mida siin tahetakse teha, vaadates ENMAK-it, tõsta seda võimekust neli korda – on selge, et kogu seda võimekust me siin ära ei tarbi. Järelikult, kui me vaatame ka neid dotatsioone, mis on planeeritud – ja tõenäoliselt see küsimus veel tõstatatakse, ka meretuuleparkide ja maismaatuuleparkide puhul –, siis osaliselt läheb see siit kuskile ka transiidina edasi, aga meie maksumaksja seda kõike kindlasti kinni maksma ei peaks. 

Nii et talupojamõistus on ka siin väga asjakohane ja sellisel viisil tulebki toimetada. On väga suur tõenäosus, et kui me samamoodi edasi läheme, siis meie tulevased põlvkonnad maksavad selle kõik kinni. Kahjuks meie majanduskeskkond tänu nendele investeeringutele ei parane. Aitäh!

Aitäh teile! Anti Poolamets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ajaloolasena tekivad mul jälle mõningad mõtterännakud. Seekord ma jõudsin aastasse 1980, siis oli praeguse multiministeeriumi koha peal toimetamas plaanikommitee seltskond. Utoopiad olid ka sarnased – ületame viisaastakuplaaniga nii palju, ületame veel kord ja ületame kümnekordselt. Igal juhul kõik logises igast otsast, kuigi kõlavaid hüüatusi olid kõik ajalehed täis. 

Ka see riiklik sekkumine kõigesse hakkab tagasi tulema. Palju meil on valdkondi, mida subsideeritakse? Põllumajandus on niikuinii üks subsiidiumitega seotud tegevus. Ja nüüd te ehitate uue valdkonna, mis on otsast lõpuni subsiidiumiäri. Plaanikomitee 1980. Olümpiarõngad võite ka lisada. Miks? Miks te lähete plaanikomitee peale tagasi? Ma ei tea, kas see on Siim Kallase vaim, kes oli Nõukogude Liidu pankur ja töötas hoiukassas, juba seal hakkasid rahad ära kaduma, siis kadus 10 miljonit ära ja siis kadus jälle ära. Raha muudkui kadus. Ja siiamaani raha kaob. Niipea, kui te tulete võimule, hakkavad rahad ära kaduma – 2,6–2,8 miljardit, ennäe, hakkab rahva taskust ära kaduma. See on nagu mingisugune mustkunstniku trikk, kuidas me rahast ilma jääme. 

Ma ei saa aru, mis rändtsirkusega te tegelete. Te käite inimestele kaela määrimas mööda Eestit mingisugust, nagu ma ütlesin, Nõukogude plaanikomiteed 1980. Need inimesed ei oma seal mingit võimu. Need on targad inimesed, kes küsivad küsimusi. Ma olen kohtunud nendega, kes on ise tuulepargi piirkonnas elanud, ja neil on küsimused tekkinud. Teil on palju võimu. Te võite nad turvameestega uksest välja visata, kuid neil on mure, mida nad väljendavad, ja kodanike mure, kogukondade mure. Aga teie muidugi ülbitsete nendega: rändtsirkus. Rändtsirkus?! Ise teete rändtsirkust ja pressite rahvalt välja 2,8 miljardit. Vaat see on rändtsirkus! Kostüümid on ainult puudu, aga tsirkus on kohal, see käib ja käib mööda kogukondi. Ja siis ähvardab inimesi. 

Teie enda minister Keldo ütles, et kui te nüüd sõna ei kuula, kui te kohe tuuleparke ehitama ei hakka, me ei anna üldse kogukondadele õigust. Ennäe, järelikult on demokraatia ühesuunaline. Nii kaua, kui seda protseduuri jälgitakse ja kõik torusse lükatakse, kehtib demokraatia, aga kui korraks torust kõrvale astutakse, siis enam ei kehti. "Me lükkame teid torusse," on minister Keldo loosung. Nii et me näeme küll. Me teame, milline see moodne demokraatia on. 

Nojah, ja siis on teil seda rahakest väga palju. Toetustega, 50-megavatise võimsusega meretuulepark aastase tootmisega 2 teravatt-tundi, umbes 750 megavati ulatuses maismaatuuleparke, samuti aastase kogutoodanguga 2 teravatt-tundi. No on ikka ulme. Nõukogude viisaastakuplaanid tulevad tagasi. 

Te ei küsi ka, kas selles subsiidiumimajanduses üldse mingit loogikat on. Kogu majandus ei saa olla üks subsiidiumite keerutamine, meil on seda juba kurguni. Kust see raha tuleb? See meenutab mulle mingisugust kavalat sõrmkübaramängu. See meenutab mulle püramiidskeemi.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ehk siis keerutatakse maksumaksja raha ja lõpuks saadakse Euroopa kõige kallim elekter. Kogu see projekt on ilma toetusteta elujõuetu. Isegi kui te saate pool jaama valmis ja tulevane EKRE valitsus võtab subsiidiumid ära, siis need tüükad jäävad igale poole alles. 

Kas ma saadan arve teile? Miljon võtab ühe tüüka mahavõtmine. Ja te teate seda väga hästi, teil on hea nina ka tuule suuna suhtes. USA-s lõpetati rohepööre tegelikult ära. Kui maailma suurim tööstusriik väljub kliimaleppest, siis on kõik. See on ajalugu. Ja teie lähete ka ajalukku, kui te aru ei saa, et tegelikult on rohepööre juba ajalugu. Veel murtakse siin sõrmi mõned aastad, tehakse veel 2030 kliimaalgatust, kuni see kõik visinaga kokku kukub. 

Ja mina saadan teile vähemalt sellise rahvaarve, et makske. Makske! See on meie kodanike arvamus: makske nende tuugenite mahavõtmise eest. Need seisavad vahel, Ida-Virumaal üks tuugen põles ära ja see vist seisab seal siiamaani. Ühe kraanatõste hind oli 80 000 eurot, et sealt mingi jupp alla võtta. Kallis lõbu! See läheb igale omavalitsusele [palju maksma]. Teie ulmemaastike likvideerimine läheb maksma miljoneid ja nii lähevad ka omavalitsused pankrotti.

Jah. Subsiidiumid. Teate, ma mainisin seda ka oma küsimuses, et tegelikult sellist kurioosumit pole ammu nähtud. Vaatasin siia tulles üle nende Saare Windi ehk Euroopa ühe suurima tuulepargi omanike ringi. Sinna kuuluvad tõesti, nagu ma ütlesin, OÜ Gottlieb, kes teenis 2023 müügi tuluna 7200 eurot. Vägev äri küll. Vägev äri! Igaüks võib vaadata.

Siis vaatame, Emajõe ääres üks ühe mehe firma, sellel oli ka tore aadress. Kohe näha, et ühe mehe firma. Ja siis tema hind oli, tema maksutulu oli tõepoolest, ma kohe vaatan … (Lehitseb pabereid.) Jah, samas kaliibris, 1500–1600 eurot aastas. See on OÜ Kirsimäe. Muljet avaldav!

Need on riiulifirmakesed, kellele kavatsetakse seda kõike kantida sõna otseses mõttes. Mis usaldus saab olla riiulifirma suhtes? Ma ei tea. Milleks siis igasugused riigihanked ja asjad, kui suvaline firma Emajõe äärest, kes teenib mõni tuhat eurot aastas, võib kandideerida kümnetele ja sadadele miljonitele subsiidiumitele. 

Aga kokku võttes, teate, kõik see meenutab seda, mis juhtus aastal 1999. NRG Energy, Eesti elektrijaama ärastamise projekt, kus ka välismaalt pressiti ja pressiti, sest Strobe Talbott, USA asevälisminister käis ja rääkis: "Te ei saa NATO-sse, kui te elektrijaamu saiaraha eest ära ei anna." No ei olnud nii! Rahvaliidu algatusel koguti 163 000 allkirja …

Suur tänu teile! 

… ja suure värisemisega loobuti sellest. Vaat see oli rahvaalgatus! Ja nüüd tõuseb ka rahvas üles ja vilistab selle ulmelise viisaastakuplaani välja. 

Aitäh teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Nüüd lõpetab läbirääkimised minister Andres Sutt. Palun!

Jaa, aitäh! Mul on kaks sisulist kommentaari ja üks üldisem. 

Kogu selle taastuvenergia arutelu juures, ma arvan, on ikkagi oluline mõista, et me räägime sellest koos salvestuse ühendustega ja regionaalse nõudlusega. Ja regionaalse nõudluse alla käib ka Saksamaa, eks ole. Meil on jätkuvalt siin Läänemere piirkonnas pigem energia defitsiit kui ülejääk. Nii et selle koha pealt investeerimine uutesse tootmisvõimsustesse on mõistlik asi. Ja mis puudutab ühendusi, siis nii nagu ma enne ütlesin, kõik otsused tehakse Eesti huvides. Eesti huvi on ka see, et meil ühendused töötavad mõlemat pidi. Kui meil midagi juhtub olema üle, siis meil on võimalik seda müüa, kui meil midagi on puudu, siis meil on võimalik seda importida. 

Teine kommentaar on elektri lõpphinna kohta. Et ei jääks siit kõlama, et see 150 eurot megavatt-tund oleks börsihind – see loomulikult ju nii ei ole. Elektri lõpphinna sees on börsihind, on võrgutasud, on sagedusreservid, erinevad tükid, mida ma siin enne tutvustasin, ka maksud. Ja kui me ei tee investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse, siis hakkab elektri lõpphind olema kõrgem, mitte madalam. See on kogu loogika. 

Minu viimane kommentaar on selle kohta, et mul on kahju, kui me loobime siin süüdistusi ja jääb kuvand, et maksumaksja või riigi raha läheb kuidagi nagu musta auku. Iga euro, mida riik kasutab, on auditeeritav. Seal on jälg ja seda kontrollitakse. Ma arvan, et ei ole vaja meil siin endale selles saalis ega ka Eesti inimestele kuidagi maalida mingit sellist kuvandit, et riigi raha läheb nagu musta auku ja mingit kontrolli meil selle üle ei ole. Mul on lihtsalt kahju, et see arutelu on läinud sinna nurka. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Sulgen läbirääkimised ja koos sellega oleme lõpetanud neljanda päevakorrapunkti menetluse.

Saame minna viienda [päevakorrapunkti] juurde. Riigikogu liikmete Martin Helme, Rene Koka, Evelin, Poolametsa, Arvo Alleri, Kert Kingo, Varro Vooglaiu, Anti Poolametsa, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme 10. märtsil 2025. aastal esitatud arupärimine plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsiooni kohta, nr 725. Arupärijate nimel teeb ettekande Riigikogu liige, hea kolleeg Arvo Aller.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 10. märtsil, pea kuu aega tagasi esitasime arupärimise eelmisele kliimaministrile. Nüüd on minister vahetunud, ka nimetus on vahetunud, kuid mured on samad. 

Nimelt, kormoranid on saanud Eesti loodusele praeguseks juba suureks probleemiks. Viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsioon. Kormoran on valitud selle aasta linnuks. Aga nende populatsioon aina suureneb. Umbes viis aastat tagasi oli Eestis suurusjärgus 10 000 paari kormorane, see teeb lindude arvuks 20 000. Praeguseks on arvestatud, et neid on 15 000 paari, mis teeb 30 000 kormorani. Kui me ei suuda 30 000 kormorani ohjamisega hakkama saada, siis peaksime mõtlema välja leevendusmeetmeid nende [lindude] populatsiooni vaoshoidmiseks või vajadusel korral vähendamiseks. 

Kormoranid on üldjuhul oma arvukust suurendanud pesitsusperioodidel. Praegu on suuremad kolooniad Liivi lahe Pärnumaa piirkonnas ja Väinamerel ning neid on ka Võrtsjärvel. Selle tõttu on tekkinud sinna, kus kormoranid on üle käinud, nõndanimetatud eluta alad, kus niidutaimestik võib hävida aasta jooksul ja puud-põõsad, sõltuvalt nende vastupanuvõimest, kuni kümne aastaga. Kui vaadata kormoranide pesitsuskohti, siis on näha, et alles on jäänud piltlikult öeldes raamid. Elusloodust seal ei ole ja nende kohtade peal on neil [lindudel] võimalik edukalt pesitseda. 

Tõrje, mida võiks kasutada ja peaks kasutama, oleks kasulik rannakaluritele, nii tavaõngitsejatele kui ka kutselistele kaluritele. Praegusel juhul tekitavad kormoranid kahju peamiselt toodangu vähenemise tõttu kalatööstusele. On välja arvutatud, et see 30 000-ne kormorani seltskond on päevas võimeline ära sööma 30 tonni kala päevas. Kormoran on võimeline sukelduma ka sügavustesse ja see annab talle võimaluse kala püüda mitte ainult veepinnalt, vaid ka sügavamalt. See on aga väga suur probleem meie veekoguäärsetele inimestele ja ka ettevõtjatele. 

Me oleme kokku pannud kaheksa küsimust, millele soovime ministrilt vastust. Aitäh!

Suur tänu teile! Küsimustele vastabki hea kolleeg energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. 

Hea juhataja! Austatud küsijad! Nii nagu Arvo Aller just siit kõnetoolist ütles, on kaheksa küsimust, millele ma järjest hakkan vastama. 

Esimene küsimus: "Kas kliimaministeerium on teadlik kormoranide arvukuse piiramise vajadusest ja nende laastavast mõjust kohalikele kalavarudele?" Vastus: jah, me oleme olukorrast teadlikud ning teeme huvigruppidega koostööd lahenduste leidmiseks. Lisaks arvukuse piiramiseks vajalike meetmete otsimisele on oluline täiendada teadmisi kormorani toitumisharjumustest. Peame mõistma, kuidas ja millises ulatuses mõjutab kormoran meie kalavarusid. Me ei saa kindlalt väita, et peamine süü meie kalavarude vähenemises on just kormoranil. Selleks on Tartu Ülikool möödunud aastal alustanud toitumisuuringute tegemist ja sama uuringuga me jätkame ka sellel aastal. Selle tarvis analüüsitaksegi eri piirkondades kütitud lindude maosisu. 

Ma ütlen veel nii palju juurde, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlaste hinnangul rõhutatakse, et kormoranid ei ole ainus kalavarude vähenemise põhjus. Kindlasti on ka teisi tegureid, näiteks ülepüük ja merekeskkonna seisund. Aga kormoranide populatsiooni ohjamine on vajalik, see on teada. 

Teine küsimus: milline on teile teadaolevalt praegu enim kannatada saanud piirkonnad, kus kormoranid on avaldanud suurimat mõju ümbritsevale looduskeskkonnale? Lugupeetud Arvo Aller juba õige mitut neist nimetas. Ma mainin veel, et Peipsi järvel on Salusaare koloonia, Lahemaa laidudel on kolooniaid, Liivi lahest vist oli juba juttu, muidugi Pärnu jõel ka. Kõigele sellele reageeritakse ja on reageeritud. Keskkonnaamet on andnud kevadisel ajal erilube heidutuseks, toimub nii küttimine kui ka peletamine erinevate vahenditega. 

Kolmas küsimus: milliseid meetmeid on võtnud ministeerium kasutusele kalavarude ja kalandussektori kaitseks kormoranide tehtava hävingu kompenseerimiseks loodusele? Vastus. Eestis on kormorani mõju vähendamiseks kasutatud meetmena sügisjahti, munade õlitamist – selle tulemusel munadest ei tule poegi –, letaalset heidutust, lihtsama nimetusega küttimist Pärnu jõel kalavarude kaitseks, samuti kormorani peletamist kalade asustamisel, et vähendada asustamise aegset kalade suremust. 

Varasem kormoranimunade õlitamise protsess toimus aastatel 2011–2014, seda toetas rahastusega ka Keskkonnainvesteeringute Keskus, kuid see lakkas kalandussektori huvipuuduse tagajärjel. Nüüd on õlitamisega jätkatud ja seda on tehtud 2023. aastast. 

Neljas küsimus: "Kas on kaalutud nende lindude arvukuse kontrollimiseks lubada näiteks jahipidamist?" Vastavalt jahieeskirjale on kormorane lubatud küttida 1. augustist kuni 30. novembrini. Põhjendatud juhtudel on võimalik teha erandeid ja anda erilube, nagu seda on tehtud Pärnu jõel kalavarude kaitse eesmärgil. 

Viies küsimus. Milliseks hindate kormoranide looduslike vaenlaste olemasolu Eestis? Kas on võimalik mõjutada nende lindude populatsiooni suurust looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimisega? Vastus. Kormorani looduslikud vaenlased on merikotkas ja väikekiskjad, nagu rebane ja kährik. Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul ja sisemaa suuremate järvede lähistel ning toitub meelsasti kormoranist, peamiselt kormoranipoegadest. Laidudel ja väikesaartel maas pesitsevaid kormorane ohustavad ka väikekiskjad, kuid nende mõju kormoranidele on pigem väike. Nii et looduslike vaenlaste suurem arvukus, eriti merikotka arvukus, kindlasti kormorani populatsiooni arvukust mingil moel tasakaalustaks. 

Kuues küsimus. Kas Kliimaministeeriumil on plaan, kuidas aidata toetuste või kompensatsiooni meetmetega kormoranide suure arvukuse tõttu kannatada saanud majandusvaldkondi? Ja vastus on selline, et hetkel toetame kormoranide ohjamist. Näiteks munade õlitamiseks saab toetust taotleda Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondist, keskkonnainvesteeringutest ja seltsidest. Näiteks on KIK-is, Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatud [järgmisi] projekte: Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts ja Harju Kalandusühing. Euroopa fondist on võimalik kormoranide ohjamist toetada kohalike algatusrühmade meetmest. Igale algatusrühmale on valminud strateegia, mille alusel on võimalik raha taotleda vastava piirkonna keskkonnatingimuste parandamiseks, sealhulgas kormoranide ohjamiseks. Ja mõned meetmed on siin veel. 

Seitsmes küsimus: kas olete kohtunud kalandusettevõtjate ja harrastuspüüdjatega, et saada ülevaade kormoranide laastavast mõjust kalavarudele? Isiklikult ei ole veel kohtuda jõudnud, aga ministeeriumi esindajad osalevad regulaarselt Keskkonnaameti korraldataval kormorani koostöökogu kohtumisel, kus osalevad ka kalandussektori esindajad. Kuna teema on oluline, see on ka siin kajastust leidnud, siis ma võtan selle aja, et sektori esindajatega kohtuda. 

Kaheksas ja viimane küsimus: millised on viimase aasta jooksul kormoranide arvukuse vähendamiseks läbi viidud konkreetsed tegevused ning millised on tulemused? Kõigepealt, munade õlitamine. 2023. aastal andis Keskkonnaamet munade õlitamiseks loa välja kaheksal laiul ja kokku õlitati üle 3000 pesakonna, täpselt 3052 pesakonda. Aastal 2024 anti luba 12 laiul munade õlitamiseks, kokku õlitati ligi 8500 pesa ja õlitamine tõusis 40%-lt 74%-ni. Tegelikult õlitati laidudel umbes 60% munadega pesadest ja kogu pesitsevast asurkonnast moodustas õlitamine 21%. 

Samamoodi on toimunud sügisjaht. Aastal 2023 kütiti 1557 isendit, 2024. aastal 1059 ja 2024. aastal on lubatud Pärnumaal ka küttimine. Küttida oli lubatud kuni 180 lindu, tegelikkuses kütiti 54. Ja 2024 anti ka surmamise luba Kihnu laidude looduskaitsealal, kormoranide teaduslikul eesmärgil pesitsuse aegu anti see luba, mis kehtis nii eelmisel kui kehtib ka sellel aastal, selle loa [alusel] on surmatud 123 lindu. 

Ma arvan, et sellega ma sain ettevalmistatud vastuseid antud. Ma näen, et on veel küsimusi, püüan siis neile vastata. Aitäh! 

Arvo Aller alustab.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin võib-olla sellisest kandist. Sain ma teie kõnest õigesti aru, et kevadine jahipidamine on keelatud, letaalne? Rääkisite ainult sügisesest jahist. Või on seal mingid erisused? Ja kui ta on praegusel juhul keelatud, kas siis on mingid põhjused, miks kevadise jahiga, letaalse heidutusega ei ole edasi mindud, seda ei lubata? Me näeme hanede rändel olemise korral, et põllumajandus saab kahju, samamoodi teeb kormoranide populatsiooni suurenemine suurt kahju kalavarudele. Kas oleks mõistlik lubada kevadist letaalset heidutusjahti?

Aitäh, hea küsija! Siin te olete minust kindlasti informeeritum. Kui sobib, siis ma sellele kevadjahi lubamise küsimusele vastaks kirjalikult. Ma küll mainisin, et Pärnu jõe juures on see lubatud. Aga kas seda võiks lubada ka mujal? Ma vastan hea meelega sellele küsimusele kirjalikult ega hakka siin spekuleerima.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Praegu on rannakaluril kaks vaenlast: kormoranid ja hülged. Kalurid peavad passima oma võrke ja mõnikord nad ei julge neid isegi ööseks jätta, sest siis rebivad hülged võrgud katki, päeval jälle tulevad kormoranid kallale. 

Te rääkisite pikalt, millised meetmed on. Aga ma küsin niimoodi: kas te usute, et teie võitlus ja meie võitlus annab tulemusi? Ja kui annab, siis millal? Te rääkisite, et Tartu Ülikool tegeleb sellega ja te teete koostööd kogukondadega. Millal on oodata tulemust? Võib ju tunduda, et see ei ole tõsine küsimus, aga see on tõsine küsimus terve majandusharu jaoks.

Jaa, aitäh! See kindlasti on tõsine küsimus. Ja see viidatud Tartu Ülikooli mereinstituudi kalateadlaste eksperdihinnang tõi ka välja, et kormoranipopulatsiooni ohjamine on vajalik. Nüüd on küsimus, millises tempos on mõistlik seda teha. Ma selles usaldaksin küll eksperte, kes peaksid leidma sellise lahenduse, mis aitab kalureid ja [toob leevendust] ka looduskaitse vaatenurgast. Selle teemaga me tegeleme. Ju need tõhusamad meetmed leitakse, õigemini, kui on vaja võtta kasutusele veel mingeid meetmeid, siis tulebki leida neid võimalusi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! No tõesti, suurte ideoloogiliste energeetikateemade kõrval see kormoranide eluga kursis olemine ongi ehk ministrile natukene koormav ja võib tunduda tühine. Aga seda see ei ole. Me tsiteerin siinkohal lastekirjandusest tuntud tegelast Sammalhabet, kes ka on öelnud, et looduses peab valitsema tasakaal. Ja teine ütlemine on selline, et mille inimene jätab, selle loodus võtab. Kõik reaalsest elust. Ehk inimesele on antud ülesanne looduslikku tasakaalu kaitsta ja mitte ühte liiki, kes selle kaitse all karistamatult võimust võtab, eks ole, see on tõsi. Seejuures on nii naljakas kuulda, kuidas ministeerium lahendab seda probleemi, tellides Tartu Ülikoolist kalli kormoranide toitumisuuringu. Siis tullakse kokku ja väristatakse päid, kuigi reaalne elu näitab, et kormoranide invasioon ja nende loodushävituslik tegevus on muutnud olukorra kriitiliseks. Sellega peab tegelema. 

Ma ikkagi küsin, sest ma ei saanud vastust, kas siis tehakse midagi või ongi lahendus Euroopa Liidu fondist mingite toetuste taotlemine, selleks strateegiate koostamine ja muu monkey business'iga, eesti keeles öeldes ahviäriga tegelemine.

Aitäh! 

Või siis päriselt ka tahetakse probleemi [lahendada ja] asjaga tegeleda?

Aitäh! Mulle ka meeldivad Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Ma arvan, et nad on toredad tegelased ja kindlasti looduse sõbrad, nii nagu ka mind on kasvatatud. 

Te küsite, kas midagi tehakse. Nii nagu ma ennist vastasin, erinevaid meetmeid ongi ju kasutatud: On lubatud munasid õlitada. See on andnud kindlasti tulemust, selles mõttes, et kui seda poleks tehtud, oleks kormoranide populatsioon veel suurem. Sügisjaht on lubatud, Pärnu jõel on lubatud ka letaalset heidutust. Ma arvan, et on siiski oluline teada, milliseid kalu kormoran kõige rohkem eelistab, sest siis on võimalik seda mõju ka paremini hinnata. Ja ma arvan, et teadlaste töö on vajalik ja tänuväärne, sest siis me saame ka erinevate vahenditega paremini seda populatsiooni kasvu reguleerida. 

Evelin Poolamets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Meie arupärimine lähtus sellest, et kormoranide populatsioon on tõesti järsult kasvanud. Kas need teie nimetatud tegevused on tavapärased tõrjetegevused või on ministeerium ka kuidagi ekstra reageerinud sellele, et heidutusmeetodid pole piisavalt tõhusad ja peaks midagi lisaks tegema?

Jaa, aitäh! Nii nagu ma oma vastuses ütlesin, eelmine õlitamise protsess toimus 2011–2014, sellest on ikka oma kümme aastat möödas, ja 2023. aastal alustati sellega uuesti. Nii et ma arvan, et järelikult on tekkinud vajadus seda populatsiooni reguleerida. See oli ju ka teie arupärimise sisu. 

Mida täiendavalt veel saab teha ja on vaja teha? Ma usun, et küll me neid asju teeme ka, ei ole lihtsalt istutud ja ainult analüüsitud või vaadatud. Seesama õlitamine, jahipidamine ja ka Pärnu jõe erand – need on kõik reaalsed tegevused. Vaatame, kui palju see kõik tulemusi annab ja kas peab midagi täiendavalt tegema.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul jäi arupärijate jutust kõrvu, justkui oleks 13 000 või 20 000 kormorani haudepaari, aga tegelikult Keskkonnaagentuuri eelmise aasta andmetel on neid lausa 44 000 ja igaüks muneb viis-kuus muna. See ongi viimaste aastate plahvatuslik probleem. 

Jah, jutt on ilus, et uurime, mida kormoran sööb. Aga tegelikult me teame, et ta sööb kõike, mida ta suudab alla neelata. Küsige ükskõik millistelt meie kaluritelt, kõiki kalasid on jäänud oluliselt vähemaks. Ja teised riigid on ju tegelikult need uuringud ära teinud, ma olen isegi netist neid leidnud, küll Soome ja teiste riikide omi. Loota nüüd merikotkastele ja šaakalitele – no kormoranide populatsiooni nii plahvatusliku tõusu taustal me näeme, et nemad ei suuda seda piirata. Me peame ikkagi väga tõsiselt selle asjaga tegelema. Aga kahjuks ma ei kuulnud teie suust mingit tõesti …

Aitäh! 

… tugevat tegevuskava ja plaani. Mis te ikkagi ette võtate?

Jaa. Aitäh küsimuse eest! No ma pean siis ikka uuesti üle kordama, et kindlasti praegu jätkub veel munade õlitamine, samuti tuleb sügisjaht, letaalne jaht Pärnu jõel. Ja kui on vaja mingeid samme astuda, siis seda saab kindlasti kaaluda ja teha. Ma sellega ei tahaks päris nõus olla, et mitte midagi ei ole tehtud. Ja jään selles mõttes ka enda juurde, et uuringud on olulised, et me mõistaksime seda käitumist. Eks siin arupärimisele ettevalmistamise käigus sain ma ka ise teadlikumaks, mis täpselt need kalad on, mida kormoranid näiteks kõige enam oma poegadele toovad, need on ümarmudil ja emakala. 

Nii et tegeleme selle teemaga edasi ja leiame sellised lahendused, mis sobivad nii kalurite kui ka looduskeskkonna vaatest.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Peale haamrilööki on võimalus registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Räägin kaasusest, mis meil täna korruptsioonivastase erikomisjoni istungil arutlusel oli. 

Nimelt, eelmise aasta lõpus jõustus seadus, mille kohaselt peab elektrilistel tõukeratastel olema liikluskindlustus. Küll aga laieneb see vaid nendele elektritõukeratastele, mille kaal ületab 25 kilogrammi. Ja arvake ära, millise rendiettevõtte elektritõukerattad kaaluvad alla selle. Turu ühe suurima ettevõtte, Bolti tõkerattad kaaluvad 24 kilogrammi. See tähendab, et seaduse järgi just need tõukerattad ei pea olema kindlustatud. Tekib küsimus, kas see on kokkusattumus, juhus või ikkagi lobitegevuse tulemus. 

Võrdluseks, suuruselt teise rendiettevõtte Tuul tõukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kilogrammi, seega need peavad seaduse järgi olema kindlustatud. Muidugi tekkis komisjonil õigustatud küsimus, miks just selline kriteerium jäi eelnõusse sisse ning kas lisaks lobitööle ministeeriumites võisid käia läbirääkimised poliitiliste erakondadega. 

Ma tuletan meelde, et see pole esimene kord, kui võimuerakonnad on teinud otsuseid Bolti huvides. Alles hiljuti Eesti 200 pidurdas Euroopa Liidu tasandi direktiivi, mis puudutas digiplatvormitöötajatele sotsiaalsete garantiide andmist. Nüüd on minu arvates väga sarnane juhtum: seaduseelnõusse pannakse sisse number, mis kindlalt eelistab ühte turul osalejat, aga jätab teised ebavõrdsesse olukorda. 

Ma tuletan meelde, et need võimuerakonnad, kes olid seaduse ettevalmistamise juures, on saanud ka väga heldeid annetusi Bolti asutajaliikmetelt. Reformierakond on aastast 2021 saanud 74 750 eurot annetusi, Eesti 200 sai 94 042 eurot annetusi, sotsiaaldemokraadid said 38 000 eurot annetusi. 

Oleks loomulik, et sellise seaduse koostamisel oleks võetud eesmärgiks tagada võrdsed tingimused kõigile turul olevatele ettevõtetele. See on ju tarbijakaitse küsimus, see on inimeste tervise ja kaitse küsimus. Ja statistika kohaselt juhtub – see oli meil ka komisjonis arutlusel – iga aastaga aina rohkem õnnetusi kergliikuritega. Kusjuures osakaal on selline: 42% õnnetusi on olnud Bolti tõukeratastega, Tuule omadega aga 13,68%. 

Nüüd Bolt ütleb: "Meil on vabatahtlik kindlustus." Aga see pole sama mis liikluskindlustus, seal pole samad kahju hüvitamise määrad. Ja eelkõige on need summad suunatud oma vara kaitsmisele. 

Mida see tähendab, kui ühel suurimal ettevõttel ja nende tõukeratastel puudub liikluskindlustus? Kannatanud ei saa kõigi õnnetuste korral piisavalt kaitset või peavad näiteks hüvitise saamiseks esitama kohtusse tsiviilhagi. Seega, seadus ei täida seatud eesmärki. See omakorda tähendab, et õnnetuste kahjud jäävad tihti Tervisekassa ja maksumaksja kanda. 

Istungil oli meil kohal politsei esindaja, Tervisekassa esindaja ja Konkurentsiameti esindaja. Nad kõik väljendasid [mõtet], et peaks olema ühtlane regulatsioon. Konkurentsiamet ütles, et selline seadus võib tekitada turul ebavõrdse olukorra. Rahandusministeeriumi ametnik tunnistas, et nende algne ettepanek oli väga konkreetne: kindlustuskohustus kõikidele renditeenust pakkuvate ettevõtete tõukeratastele. Ja ta ütles, et nad testisid seda poliitiliselt. Ma küsisin, mida see täpsemalt tähendab, et nad testisid seda poliitiliselt. Rahandusministeeriumi esindaja ütles: "Me esitasime selle idee rahandusminister Mart Võrklaevale, aga talle see ei sobinud."

Nii et öelge mulle, kuidas see võimalik on? Kõik olid väga hästi teadlikud, nii ametnikud ministeeriumis kui ka poliitikud, et see 25 kilogrammi piir paneb ühe teenusepakkuja meie turul ebavõrdsesse olukorda ja seab eelised Boltile. Vaatamata sellele võeti selgelt vastu poliitiline otsus ühe ettevõtte kasuks. Ja see pole esimene kord. 

Samal ajal me näeme, kuidas needsamad erakonnad saavad väga heldeid annetusi sellesama ettevõtte omanikelt. 

Aitäh!  

Ja siis küsitakse, miks see üldse komisjonis arutlusel on. Mina ütlen, et kui mitte sellised teemad, siis millised teemad veel peaksid olema …

Aitäh, Anastassia! 

… korruptsioonivastases erikomisjonis arutusel. Aitäh!  

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Head kolleegid, kes te olete veel siia jäänud! Ja lugupeetud inimesed, kes te meid üle veebi vaatate! Täna oli selle koha pealt hea päev, et üle pika aja me pidasime jälle rohepöörde debatti. Isegi minister tuli siia pulti tagasi ja debateeris, õigustas oma seisukohti. Olukorras, kus meil on sedavõrd suured investeeringud välja minemas, sedavõrd suured otsused tulekul ja sedavõrd suur torm rohepöörde vallas maailmas toimumas, oleks seda debatti vaja kordi ja kordi rohkem. 

Nagu täna [jutust] läbi käis, tuleks nii suured energeetikaotsused langetada siin saalis või hoopis rahvahääletuse teel, sest see hakkab meid mõjutama aastakümneid, see mõjutab igat majapidamist, igat ettevõtet, ka Riigikogu, kus vahepeal koridorides lambid ära kustutati, sest oli mingisugune uus elektritarbimise režiim, olime äkki vaeseks jäänud. Nii et kõik jõuab ka siia majja, paraku, nii nagu sooneutraalsed tualetid jõuavad siia majja. Kõik, igasugused eksperimendid tungivad siia. 

Minister Sutt ütles, et tema on suur looduse sõber. No nagu regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras peab end põllumajanduse asjatundjaks, sest ta on lehma poegimise juurde sattunud. Looduse sõbraks võib enda pidada ju igaüks, kes käib jooksmas, naudib ilusaid vaateid ja käib suusatamas. Aga tegelikult ei ole rohepööre loodussõbralik. Ainuüksi tuugenitööstustega kaotatakse suurtel maa-aladel loodusmaastik, rääkimata pärandmaastikest, ja see asendatakse inetu tööstusmaastikuga. Just need kandid, mis on Eestis olnud puutumatumad, lähevad löögi alla. Need kandid, kuhu inimesed on jäänud ilusa looduse pärast ja kuhu nad on läinud ilusa looduse pärast. Selliseid alasid kaotame me kümnete tuhandete hektarite kaupa. 

Brüsseli rohepööre, mida praegu üha jõulisemalt ellu viiakse, variseb USA-s elluviidava globalismivastase poliitika ja muidugi ka pettunud Euroopa Liidu liikmesriikide valijate surve all varem või hiljem kokku. Kui maailma võimekaim tööstusriik USA juba väljus Pariisi kliimaleppest, siis me võime öelda, et rohepöördega on peatselt kõik. Ja USAID-i kaudu rahastatud globalistlik roheideoloogia sai niivõrd tugeva hoobi, et ta enam ei toibu. Ja mis me näeme? Euroopa on muutunud saareks. Hiina avab iga nädal uue söejaama. USA konkurentsivõime paraneb hüppeliselt. Naftahinnad langevad ja see annab löögi ka Putini sõjamasinale. Tootlikkuse lõhe USA ja Euroopa vahel käriseb üha suuremaks. Mässu on alustanud Euroopa autotootjad ja samasugune rahulolematus on põllumajanduses läbi surutava totalitaristlikku laadi rohepöördega. 

Loomulikult tuleb Euroopa riikides järjest enam võimule mõistlikke inimesi, kes lõpetavad loodusvaenuliku rohepöörde ära. Mida siis meie saame teha? Tuleb Eestis lõpetada võltsrohepööre ära. Ja ainuke erakond, kes seda suudab, on EKRE. Aga me ei tohi olla viimased, kes jäävad põlevasse majja. Maja on vingu täis ja kui me sinna uimasena vedelema jääme, siis me oleme tõesti viimased Euroopa kõige kallima elektri tarbijad. Targemad riigid on juba teinud otsuse: "Meile aitab!" 

Mida ma tahtsin veel märkida? Erkki Keldo hoiatas omavalitsusi, et neilt tuleb sõnaõigus üldse ära võtta, kui nad ei tee riigi tahtel, koalitsiooni tahtel piisavalt palju tuugeniparke, kui nad ei suru neid jõuga oma rahvale peale. See on üks näide sellest, milline on pseudodemokraatia. 

Ja veel kord: Rootsi kogemus on näidanud, kuhu see kõik viib. Seal on tuuleenergiasektor olnud seitse aastat järjest kahjumis, keskmine miinus on 35% …

Aitäh! 

… vaatamata dotatsioonidele. Sama ootab Eestit, kui me laseme end paljaks riisuda. Aitäh!

Aitäh teile! Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Murega pöördun teie poole. Murega, et valitsus tahab minna üle töölepingutele, mis annavad tööandjale võimaluse ühepoolselt otsustada, kui suur on töötaja töökoormus ja palk. Töötajale peab nädalas olema tagatud kõigest 10 tasustatud töötundi senise 40 tunni asemel. See toob kaasa selle, et väga paljud töölepingu sõlminud inimesed ei tea ette, kui palju nad igakuiselt töötavad ja kui palju nad palka saavad. 

Töötajast saab selliselt lepingu nõrgem pool, ilma kindlustunde ja kaitseta. Sellise juhupalgalepinguga töötav inimene ei tea kunagi ette, kui palju ta töötab või teenib. Kindel töökoormus asendub ebastabiilsete töötundide ja sissetulekuga, mis võib igakuiselt kuni neli korda kõikuda. Sellises ebakindluses ei saa töötaja oma elu ega eelarvet planeerida. 

Kõige valusamalt lööb see pereinimesi ja eluasemelaenu maksjaid. Väiksem sissetulek tähendab nõrgemat sotsiaalkaitset, ebakindel töö ja kõikuv sissetulek viivad selleni, et töötaja sotsiaalsed garantiid vähenevad. Töötuskindlustushüvitis, töövõimetushüvitised, vanemahüvitis ja vanaduspension sõltuvad töötaja varasemast sissetulekust. Kui see on kõikuv, saab inimene vähem tuge just siis, kui ta seda kõige rohkem vajab. 

Üksikute sihtrühmade asemel laiendatakse muudatusi kõigile. Varasemalt oli tõesti plaanis teha need muudatused ainult üliõpilastele ja pensionäridele, kes ei saagi täiskohaga tööturul osaleda. Seal oli vaja mõned küsimused lahendada. Jah, sotsiaaldemokraadid ei lasknud seda eelnõu valitsuses olles läbi. Sotsiaaldemokraadid kaitsesid Eesti töötavat inimest ja seisid tema huvide eest. Ja me näeme, et praegu – sellel hetkel, kui sotsiaaldemokraadid enam valitsuses ei ole – tuleb niivõrd paljude Eesti inimeste elusid negatiivselt muutev eelnõu. 

Ebavõrdne töötasu maksmine. Eelnõu lubab, muide, maksta töötasu vaid alammääras neile noortele, kes on tööandja juures alles lühikest aega töötanud, seda ka siis, kui töötajal on tegelikult olemas vajalik töökogemus ja kvalifikatsioon. Töötasu alammääras maksmine niigi ebakindla töötasuga töölepingu puhul tähendab töötajate, eriti noorte, ebavõrdset kohtlemist – me räägime eelkõige üliõpilastest. 

Ja mis kõige hullem, pealekauba tuleb ületunnitöö eest lisatasu kaotamine. Valitsuse plaani kohaselt kaotatakse osalise töökoormusega ja paindliku tööajaga töötajate ületunnitöö tegemise ja selle eest kõrgema töötasu saamise võimalus. See tähendab, et tööjõud muutub odavamaks, aga ületunde tegev töötaja kaotab palgas. 

On täiesti arusaamatu, miks üldse sellise eelnõuga on Riigikogu poole pöördutud. Seda nimetatakse paindlikkuseks, aga tegelikult on see põhimõtteline majanduspoliitika muutus. Kui siiamaani püüdles Eesti kõrgema lisandväärtuse loomise poole majanduses, kui siiamaani oli Eestis siht see, et inimeste palgad peavad kasvama ja oskused peavad [paranema], siis nüüd on võetud siht madalama lisandväärtuse ja tööjõu ekspluateerimise poole. Kui see on parempoolse valitsuse ettepanek, mis peaks parandama Eesti majandust, mis peaks aitama Eesti ettevõtteid – odavtööjõud –, siis me oleme väga valel teel. 

Kui me lisame veel siia ettepanekud, mis puudutavad võõrtööjõu sissetoomist väga suure hulgal, mitte kõrgepalgalisi, mitte kõrge lisandväärtuse loojaid, vaid just madalamapalgalisi, siis on pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist valitsusest tõesti toimunud väga oluline muutus. 

Parempoolne valitsus tähendab majandust, mis põhineb odaval tööjõul, ja ma hoiatan: see ei tee Eestis mitte kedagi jõukamaks. See on vale tee. Siis me oleme pigem nagu mõni Aasia riik või mõni Ladina-Ameerika riik. Sotsiaaldemokraadid seisavad selliste ettepanekute vastu. Me kutsume kõiki noorteühendusi, ametiühinguid, puuetega inimeste ühendusi ja kõiki vastutustundlikke tööandjaid sedasama tegema. Aitäh!

Aitäh teile! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud Eesti rahvas! Ma tõusen täna siia kõnetooli, sest hiljuti tuli avalikuks juhtum, millest mina meesterahvana ei saa mööda [vaadata]. See vapustas tervet Eestit. Juhtum, kus hooldekodus vägistati naissoost klient. Mitte kodus, mitte tänaval, vaid asutuses, mis peaks tagama kaitset ja hoolt. 

Ja mida ütleb meie prokuratuur? See juhtum ei kvalifitseeru kuriteoks, ei ole piisavat alust, dementne inimene ei taju ohtu ja tal ei tekkinud mingeid silmaga nähtavaid tagajärgi. Kuhu me niimoodi jõuame, austatud kolleegid? 

Kui vägistamine haavatava inimese vastu olukorras, kus inimene ei saa end ise kaitsta, ei ole prokuratuuri hinnangul kriminaalkorras karistatav tegu, siis mis üldse on karistatav tegu? Kui selline juhtum ei ole õigussüsteemi jaoks häirekell, siis ma küsin, kas meie prokuratuur kaitseb süüdlast või ohvrit. Kas me ehitame õigussüsteemi, mis kaitseb ainult tugevate võimekust? Kas meie õigussüsteem ei ole valmis sellisteks väljakutseteks? 

Ja me ei räägi siin pelgalt juriidilisest vaidlusest. Me räägime inimväärikuse jalge alla tallamisest. Kui valitsus ja justiitsminister selle ajal vaikivad, siis selline vaikus on hämmastav. See juhtum vajab sõltumata järelevalvet, see vajab poliitilist tähelepanu ja vajab selgroogu, sest kui me sellise asja ees silmad kinni pigistame, siis me ei ole enam õigusriik. Me oleme lihtsalt formaalne riik, kus seadused on paberil ja õiglus maha tambitud. Sellega ma ei saa leppida. Ma loodan, et siin saalis sellega ei lepita ja Eesti rahvas ka sellega ei lepi. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja kuivõrd õige pea ma olen, nagu tundub, Riigikogu liikmetest veel ainus siin saalis – see on igati loomupärane, kuna tegemist on sõnavõttudega –, kuulutan Riigikogu istungi lõppenuks. Aitäh teile!