Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!

Kohale on end registreerinud 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Edasi päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Arupärijad on võtnud tagasi peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimise number 727, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi teiseks päevakorrapunktiks. Ning sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja viies päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561 teine lugemine. Seega jäävad need punktid päevakorrast välja. 

Nii, aga nüüd on päevakorraga seoses ka kaks ettepanekut. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Konservatiivne Rahvaerakond palub neljapäevasest päevakorrast välja võtta punkti number kolm: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596.

Selge. Suur tänu! Lauri Laats, palun! Samuti ettepanek päevakorra kohta.

Jaa, aitäh! Meil on ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt välja võtta selle nädala menetlusest punkt nr 9 kolmapäeval ehk siis 576 OE.

Selge, ka see punkt jääb siis selle nädala päevakorrast ... Punkt nr 9 kolmapäeval, täpsustan. Selge. Ka see punkt jääb selle nädala päevakorrast välja.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Mul on päevakorra kohta küsimus, mis on protseduuriline. Nimelt, kolmapäeval planeeritud kolmas päevakorrapunkt, Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule Eesti elektritootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks" eelnõu 575 OE, nõuab, nagu on siia kirjutatud, Riigikogu koosseisu häälteenamust. 

No minu arusaamise kohaselt absoluutselt seda vaja ei ole. Seadus ütleb üheselt, et see on eelnõu, mis vajab lihthäälteenamust. Koosseisu häälteenamust on vaja ainult siis, kui ettepanek nõuab seaduse väljatöötamist. Kava väljatöötamine valitsuse poolt ei nõua seadusemuudatust. Mis kaalutlustel on siia nüüd siis juhatus kirjutanud, et see nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust? Palun väga selgelt ühest viidet ka õigusaktile!

Aitäh, hea kolleeg! Komisjon on asunud seisukohale, et tegu on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga, ja juhatus lähtub sellekohasest juhtivkomisjoni seisukohast. Põhjendusi häälteenamuse nõude kohta tuleks täpsemalt küsida juhtivkomisjoni esindajalt.

Anti Allas, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, austatud istungi esimees! Sihukene küsimus on, et kui me vaatame siis Riigikogu töögraafikut, mis on meil ametlikult kodulehel üleval, ja päevakorda, siis me näeme, et 17. aprill nagu istungit ei toimu, aga päevakord on olemas. Kui te võtate kodulehelt selle lahti, siis te näete, et nagu istungitevaba päev oleks. Kas sellega on teised kolleegid ka arvestanud varasemalt?

Suur tänu, hea kolleeg! Mina küll loen meie töögraafikust välja, et 17. aprill on tööpäev. Ja kui te vaatate nüüd teie ees laual olevat nädala päevakorda, mida me siin kinnitama asume, siis siin on ju väga selgelt ka … meil on punktid, mida me hakkame neljapäeval arutama, mõlemad. Siin on kaks eelnõu: 579 OE ja 593 SE. (Saalis on sumin.) Ma ei oska teie kimbatust kuidagi kommenteerida, sest kui internetis me siin brauseriga äsja avasime, siis neljapäev on ilusasti märgitud samuti tööpäevaks. Ja nagu ma ütlesin, hea kolleeg, siis teie ees laudadel on selle nädala päevakord, kus on, kui nüüd EKRE ühe arvab välja selle nädala päevakorrast, ühe punkti, siis on ometigi seal kaks punkti sees, mida me neljapäeval hakkame, 17. aprillil hakkame siis siin Riigikogu täiskogu istungil arutama. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, auväärt juhataja! Praegu te kuritarvitate oma võimu ja poete komisjoni selja taha. Ei ole põhjust pugeda komisjoni selja taha, Riigikogu töö päevakorra koostab juhatus, mitte komisjonid. Ja komisjoni otsus ei seisa kindlasti kõrgemal kodu- ja töökorra seadusest ega ka põhiseadusest, millest tegelikult tuleb esialgne sisend, mis puudutab antud juhul siis Riigikogu pädevust ja mis puudutab ka koosseisu häälteenamuse nõudmist. Nimelt, põhiseaduse § 103 ütleb, et Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada riigi poolt vastav soovitav eelnõu. Ja kodu- ja töökorra seadus ja kollane raamat täpsustavad seda. Nii et kodu ja töökorra seadus ja kollane raamat täpsustavad seda. 

Nii et minu küsimus teile on, mis alusel te praegu siin suurele saalile koostate päevakorra juhatuse poolt, kus te kirjutate suvaliselt sisse, viidates komisjonile, et juhtivkomisjoni seisukoht on selline. Me oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et see on vastuolus varasema praktikaga ja vastuolus ka kodu- ja töökorra seadusega. 

Aitäh, hea kolleeg! Põhjendusi häälteenamuse nõude osas tuleb ikkagi küsida juhtivkomisjoni esindajalt, sest juhatus ning täiskogu on seda teemat ka varem arutanud. Häälteenamuse osas seisukoha võtmiseks küsitakse arvamust õigus- ja analüüsiosakonnalt. Aga lõpphinnangud annab ikkagi juhtivkomisjon. 

Ja ma juhin tähelepanu veel sellele, et kuni 2021. aastani nõuti üldjuhul kõikide Vabariigi Valitsusele tehtavate eelnõude puhul koosseisu häälteenamust. Ja ettepaneku sõnastusest ei ole alati ka üheselt aru saada, kas selle elluviimiseks on vaja seaduse muutmist või mitte. Nii et, head kolleegid, ma veel kord ütlen, et neid küsimusi, miks komisjon on ühte- või teistmoodi otsustanud, tuleb küsida juhtivkomisjoni esindajalt. 

Mario Kadastik, teil on nüüd ettepanek päevakorraga seoses?

Ei, kuna mina olen see juhtivkomisjoni esindaja, siis ma mõtlesin sellele küsimusele vastata. See ongi õigus- ja analüüsiosakonna kaalutluse alusel, just nimelt tänu sellele, et antud ettepaneku sisu vaadates, vaadates valitsuse tegevuskava ja tähtaegasid, on see võrreldav seaduse muutmise vajadusega, mistõttu oli see kaalutlus ja seetõttu ka komisjon nii otsustas.

See on oluline täpsustus, aga ma lõpetaks selle teema siinkohal ära. Kui rohkem ettepanekuid päevakorra osas ei ole, siis asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, arupärijad on tagasi võtnud peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimise number 727, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi teiseks päevakorrapunktiks. Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja viies päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 561 teine lugemine. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja üheksas päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 576 esimene lugemine. Ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata neljapäevase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 596 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 77 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid on 1. Päevakord leidis toetust. Päevakord on kinnitatud. 

Me läheme edasi eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust energeetika‑ ja keskkonnaminister. Teiseks, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits‑ ja digiminister. Ja kolmandaks, tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja tööstusminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Andrei Korobeinik. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Loomulikult pole teie jaoks saladus, et Keskerakond automaksu ei toetanud. Aga, ja varem või hiljem nii automaks kui ka see praegune valitsus leiavad ennast ajaloo prügikastis. Aga praegu me teeme esimese olulise sammu automaksu leevendamiseks. Nimelt, õiguskantsler eelmisel nädalal juhtis tähelepanu sellele, et automaks on vastuolus põhiseadusega, ja Reformierakonna esindaja, härra Võrklaev omakorda arvas, et koalitsioon ei kavatse õiguskantsleri ettepanekuga nõustuda selles osas, mis puudutab puuetega inimeste ja lasterikaste perede maksuvabastust. Et Reformierakonda ja Eesti 200 aidata, esitame meie kahte eelnõu, mis pakuvad maksuvabastust just nendele kahele sihtgrupile. Ma väga loodan, et Riigikogu leiab võimalust õiguskantsleri ettepanekut toetada. Aitäh!

Nii. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Eelmisel nädalal raputas Eesti avalikkust Pihlakodus aset leidnud juhtumid, kus abitus seisundis inimesi võikalt väärkoheldi. Aga vähe sellest, et tegu on väga traagiliste sündmustega, keeras meie prokuratuur või prokuratuuri liikmed sellele asjale veel vinti peale, väljendades seisukohta, et iga vägistamine ei pruugi tähendada tervisekahju. Ja sellega seoses on meil sotsiaaldemokraatide poolt justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale esitada arupärimine, kus soovime teada muu hulgas seda, kas minister jagab seisukohta, et prokuratuuri hinnang, mille kohaselt vägistamine ei pruugi põhjustada kannatanule kahju, on vastuolus Eesti õiguse ja väärtusruumiga. Soovime teada ka seda, kas ministri hinnangul on prokuratuur sellise käitumisega rikkunud haavatavate isikute õigusi ja seadusest tulenevat kohustust neid kaitsta. Kas ministri hinnangul saab prokurör, kes on öelnud, et iga tahtevastane suguühe ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju, oma ametis jätkata? Ja milliseid sisekontrollimeetmeid on Justiitsministeeriumi pädevuses seoses prokuratuuri hindamisega selles juhtumis? Aga peamine küsimus, selle võib kokku võtta, ma arvan, sellega, et millised on Justiitsministeeriumi tegevused järgmiste kuude jooksul, et me ei peaks enam kuulma prokuröride suust selliseid asju, kus seatakse kahtluse alla, et vägistamine ei olegi äkki tervisekahju. Aitäh!

Nii, järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andreas Sutile seoses sellega, et tuuleenergia arendamine Eestis on viimasel ajal jõudsalt kasvanud, kuid sellele ei ole järgnenud piisavalt ajakohane ja teaduspõhine õigusraamistik, mis kaitseks elanike tervist, keskkonda ja loodust. Ka 2024. aastal algatatud riigihange nr 280536 ning selle tulemusel valminud juhend tuuleparkide keskkonnamõju hindamiseks kinnitavad, et regulatsioonid on mitmes valdkonnas puudulikud, seda eelkõige müra, infraheli, vibratsiooni ja varjutuse osas. Näiteks puuduvad Eestis seni riiklikud suunised, sealhulgas juhendid, kuidas arvutada tuulikute madalsageduslikku müra. Samuti puuduvad meil regulatsioonid, kuidas mõõta tuulikute poolt tekitavaid varjutamise mõju hinnanguid, samuti kuidas hinnata kumulatiivseid mõjusid tuuleparkide poolt, ja mis kõige olulisem, Eestis ei ole välja töötatud seire- ja järelvalvemeetodeid tuuleparkide keskkonnamõju hindamiseks. Ja sellised need küsimused on. Aitäh!

Suur tänu! Nii, ja Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees ja peaminister ja lugupeetud kolleegid! Anname sotsiaaldemokraatide saadikute poolt üle arupärimise Karmen Jollerile, sotsiaalministrile, seotud sama juhtumiga, millest mu kolleeg Züleyxa Izmailova enne rääkis. Ehk me soovime teada, millised on meetmed Pihlakodu juhtumist lähtuvalt ja laiemalt hooldekodudes turvalisuse tagamiseks. Ehk, see juhtum, ma arvan, šokeeris väga paljusid  – nii neid, kellel on lähedasi hooldekodudes või mujal hoolekandeasutustes, kui ka laiemat avalikkust. … Šokeeriv oli kahtlemata ka see prokuratuuripoolne seisukohavõtt. Kuigi sotsiaalvaldkonnas töötavad valdavalt pühendunud ja hoolivad inimesed – rõhutan –, siis sellised juhtumid heidavad negatiivset varju kogu hoolekandesüsteemile. Sest turvalisus, väärikus ja austus on elementaarsed inimõigused, mis tuleb kõigile tagada: nii oma kodus, avalikus ruumis kui igas hooldekodus. 

Ja sellest tulenevalt meil on küsimused sotsiaalministrile. Esiteks, milliseid samme on Sotsiaalministeerium viimastel aastatel astunud ning plaanib praeguse juhtumi valguses astuda, et tagada hooldekodudes parem järelevalve ja ennetada sarnaste kuritegude kordumist? Teiseks, kuidas kavatseb ministeerium parandada hoolekandesüsteemi: töötajate taustakontrolli ja ennetada ebausaldusväärse personali tööle võtmist? Kolmandaks, milline on hooldekodude omanike ja juhtide vastutus sellistes olukordades, ja kas see tuleks õigusaktides praegusest selgemalt sõnastada? Neljandaks, millised muutused on veel plaanis, et parandada hooldekodude elanike inimväärikuse ja -õiguste kaitset? Eriti kriitiline on see just sellistes olukordades, kus inimene ise ei suuda oma tahet väljendada ja oma õiguste eest seista. Ja viiendaks, kuidas te kommenteerite sotsiaalministrina prokuratuuri seisukohta, et iga vägistamine ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju? Aitäh!

Nii. Kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Teie valitsusel puudub relevantne käsitlus, kuidas valitsus oleks võimeline tõkestama selle aasta rekordilist Euroopa Liidu hinnatõusu, mis Eesti Panga analüüsi järgi ulatub sellel aastal 6%-le ja toidukaupade puhul 7%-le. 

Kuid, härra peaminister, me ulatame teile abikäe. Me anname nõu valitsusele, heatahtlikult. Isamaa esitab ettepaneku tegevuste kohta, kuidas seda Euroopa Liidu kõrgeimat eeldatavat hinnatõusu pidurdada. Ja selleks peab valitsus loobuma Reformierakonna valitsuse kehtestatud maksutõusude kalendrist. 1. jaanuaril on meil jõustunud automaks, 31. märtsil said Eesti inimesed 375 000 teadet uute tõusnud maamaksuarvete kohta ning 1. mail seisab Eesti inimestel ja ettevõtjatel ees uus Reformierakonna maksu kalendrikuupäev: energiaaktsiiside tõus, 45% elektriaktsiisi puhul, 18% gaasiaktsiisi puhul, 7% diisliaktsiisi puhul, ning 1. juulil seisab meil ees aktsiisitõus juba bensiini puhul.

Isamaa Erakond teeb ettepaneku need aktsiisitõusud kui täiendavat inflatsiooni esile kutsuvad ära jätta. Ja katteallikana pakume välja valitsemiskulude vähendamise, mille kohase otsuse eelnõu oleme esitanud, mis omakorda ka aeglustaks inflatsiooni. Jõudu valitsusele selle olulise küsimusega tegelemisel. Aitäh!

Nii, rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja kolm arupärimist ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Aga asume tänase päevakorra juurde. Meil on täna viis päevakorrapunkti, pluss vaba mikrofon. Ja meie esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Riina Solmani ja Priit Sibula 27. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine energeetikavaldkonna kohta. Ja palun seda arupärimist tutvustama siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

Kaks kuud tagasi tulid Eesti rahva ette kolm toonase valitsuspartei juhti ja teatasid, et on saavutatud ajalooline, suur ja pikaajaline kokkulepe energeetikas, mille selgrooks oli 2,6 miljardi eurone subsideerimine meretuuleparkide projektile, ning asjaosalised selle ühel nädalavahetusel sõlmitud kokkuleppe kohta kinnitasid, et tegemist on määratu kvalitatiivse analüütilise tööga selle kokkuleppe saavutamisele eelnevalt. Valitsus on istunud üle kümne korra koos ning see toob kaasa odava elektrienergia hinna ja varustuskindluse pikaks ajaks. Ning härra peaminister ütles, et need, kes on selle kolme parteijuhi nädalavahetusel sõlmitud kokkuleppe vastu, tahavad Eestis kaost. Kes tahtsid Eestis kaost ja kes kritiseerisid seda ettepanekut? Ettevõtlusorganisatsioonid, energeetikaeksperdid, ettevõtjad. Valitses ühiskonnas ja valitseb siiamaani nõutus selle kokkuleppe põhjendamise osas ja viilude kaupa lagunes laiali arusaam sellest ka petlikust loodud näivast ettekujutusest, et otsekui sellel kokkuleppel oleks mingisugune analüütiline põhjendus olnud taga, olukorras, kus peaminister kõneles kümnendiksendi täpsusega kilovati elektrienergia hinnast aastal 2035. Ja selle teemaga tegelenud Kliimaministeeriumi ametnik tunnistas ausalt, et tegemist oli poliitilise kokkuleppega. Ja ei möödunudki aega, kui kaks nädalat tagasi saime uudise, et see ametnik on vallandatud Kliimaministeeriumist. Inimene, kes rääkis tõtt.

Ja arupärijad esitavad tõukuvalt sellest meretuuleparkide aktsioonist kümme põhimõttelise kaaluga küsimust peaministrile. Ja härra peaminister, ma ei hakka aja kokkuhoiu mõttes lugema neid küsimusi eraldi ette, kuid arupärijate nimel ma paluksin teil eraldi kõigile kümnele küsimusele vastata. Paneksin kõigepealt ka südamele härra peaministrile, et selgitada lähtekohana, miks valitsus peab võimalikuks võtta vastu nii ulatuslikku majandusliku ja energiataristu tuleviku mõjuga otsuseid enne, kui riigi tasemel on kujundatud välja energiapoliitilised pikaajalised valikud energiamajanduse arengukava vastuvõtmise ja kooskõlastamise näol. Ning teiseks, mis on minu jaoks väga oluline, on saada arusaam, kuna siin on vägagi vastakad seisukohad kõlanud valitsuse esindajate poolt, mis seisus see meretuuleparkide projekt siis õigupoolest on. Kas valitsus kavatseb sellega edasi minna või ei kavatse sellega edasi minna? Ma loodan, et täna, olgugi et palusime peaministrit, arvestades selle teema vägagi tõsist ühiskondlikku akuutsust, et ta tuleks vastama järgmisel, juba järgmisel töönädalal – ja me esitasime selle arupärimise 27. veebruaril –, siis nüüd on möödunud ligi kaks kuud, et täna peaminister on võimeline andma ühiskonnale siit rahvaesinduse kõnetoolist vastust kümnele konkreetsele küsimusele selle tausta kohta, mis viis selle energiavaldkonnas 2,6-miljardilise meretuuleparkide kokkuleppeni, mis tehioludel see esile kerkis ning milline on selle initsiatiivi saatus tulevikku vaadates. Vähim, mida me vajame, on selles asjas vägagi varjatud otsustamisloogikaga asjas selgus, sest see puudutab inimpõlve perspektiivis nii energiavarustuskindlust, energiajulgeolekut kui ka elektrienergia hinnataset. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Ma siis vastan Riigikogu liikmete Sibula, Reinsalu ja Solmani arupärimisele energeetikavaldkonna kohta. Ja tõepoolest, nagu siin ettekandest ka näha oli, arupärimine on esitatud veidi peale vabariigi aastapäeva ehk enne uue valitsuskoalitsiooni moodustamist. Nii et annan kaasajast ehk siis uue valitsuskoalitsiooni energeetikavaldkonna suundadest ülevaate. Kõike muud saame täiendavalt üle käia ja on palju juba käidud. 

24. märtsil 2025 moodustati uus koalitsioon ja ühiselt oleme kokku leppinud, et energeetikas on Eesti 200 ja Reformierakonna ühine eesmärk, võimuliidu ühine eesmärk tagada varustuskindlus ja majanduse konkurentsivõime. Selleks algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu, mis, nagu teada, eelmises koalitsioonis oli kahtluse all või mis poleks õnnestunud, ja kuulutame välja maismaa tuuleparkide vähempakkumise. Selleks, et saada kõrgemat lisandväärtust ja et meie tööstused oleks ekspordivõimelised, ongi selliseid otsuseid vaja teha, et oleks rohkem soodsat ja puhast energiat. Eesmärk on loomulikult vähendada meie sõltuvust imporditud energiast ja fossiilsetest kütustest. Fossiilsete kütuste mure on lisaks saastamisele ka väga kõrge hind. 

Meie hea naabri Soome näitel on selge, et soodsama elektri saamiseks vajame nii taastuvat kui tuumaenergiat. Aga tuumaenergia rajamine on pikk protsess, isegi kui väga kiiresti toimetada – tegemist on ligikaudse hinnanguga – võtab see umbes 10–15 aastat. See tähendab seda, et vahepealsel ajal saab meile seda soodsat ja puhast toota tuul. Seetõttu lähme edasi tuumajaama eriplaneeringuga, aga ka maismaa tuuleparkide vähempakkumisega ja loome regulatsiooni ja võimalused salvestuse edasiarenguks. 

Lisaks märgin, et Eesti vajab kindlasti uusi elektri välisühendusi, sest mida tugevamalt on Eesti seotud naaberriikidega, seda turvalisemalt saame ennast tunda. Ka turu ehk elektrikaubanduse vaates vajame ühendusi kindlasti juurde, olgu see öeldud. Elektrit toodetakse just seal, kus see on parajasti kõige odavam, ning selliselt toodetud elekter jõuab ka kohtadesse, kus odavat elektrit parajasti toota pole võimalik. Seega lõpetuseks, ülekandevõimsust on Eestil vaja juurde nii põhja kui lõuna suunas. 

Vastan hea meelega muudele küsimustele.

Suur tänu! Ja küsimusi teile tõepoolest on. Kolleeg Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja austatud peaminister! Noh, ma tean sind varasemast juba, sa oled palju mõistlikum kui sinu eelkäija Kaja Kallas, ükskõik, tema lend on kõrge olnud. Aga seleta mulle ära, palun, kuidas see 2,6-miljardiline selline kummaline kohtumine kolmikuga, mis te tegite pilti ka veel, sai üldse võimalikuks ja kes selle kurjajuur seal oli. Nüüd sa oled tõmmanud, või praegune koalitsioon tagasi, oli see juurikas, mis praegu enam ei ole seal – härra Läänemets, kes surus seda nagu peale –, ja et nüüd on võetud mõistlikum joon. Seleta palun, kuidas see, nii palju, kui saad, juhtus.

Aitäh! Jah, rõõm teidki jälle parlamendis näha. Ühe õnnetus on teise õnn, teie olete nüüd parlamendis, teete tööd, nii et tere tulemast tagasi. Seda esiteks. Teiseks, seda on ju kirjeldatud ka korduvalt: nii siit puldist, ajakirjanduses ja igal pool mujal, suur hulk valitsuskabineti nõupidamisel erinevas formaadis. Kokku 18, kui ma mälu järgi tsiteerin, ei ole ise neid kokku löönud, kliimaminister tollane lõi selle kokku, kus arutati energeetikateemat. Ja noh, viimased nõupidamised olid kolm tundi pluss valitsuskabinetis, kus olid nii pankade esindajad, turuosalised, valdkonna esindajad, eksperdid kohal. Ja kokkuvõttes on selliste nii-öelda plaanide või poliitiliste kokkulepete mõte jõuda selleni, et meil oleks, kui energiatarbimine siin regioonis hakkab kasvama, mida on ju prognoosida, et meil oleks tööstustel ja majandusel energiat võtta. Ja selles suunas me peame endiselt liikuma. Jah, tõesti, eelmises koalitsioonis oli ju, polnud just suur saladus, et sotsiaaldemokraatide juhatus, ma loodan, ma ei eksi, või volikogu on vastu võtnud otsuse, et nemad tuumaenergeetika rajamist Eestisse ei toeta. Ja seetõttu tuumaenergeetikaga edasi minemine oli nende puhul, ma ütleks niimoodi, välistatud, või vähemalt ei olnud toetatud. Ja seetõttu see energeetika tasakaal oli selline, nagu eelmises koalitsioonis oli. Tänaseks on see koalitsioon möödanik ja uue koalitsiooni plaanidest ma juba rääkisin: et tuumaenergeetika eriplaneeringuga edasi minna. See ei tähenda seda, et tuumajaama rajama hakkame, sest väga palju sõltub ju erinevatest etappidest: kas on asukoht olemas, tuleb luua seadusandlus, regulaator. Siis peab paika saama, kes seda hakkaks tegema, millised on need tingimused. Ja selle juures peab ka oluline olema, et lisaks võrgu vastuvõtuvõimele on seal ka majanduslik tasuvus, sest nagu me teame, üks ettevõte või üks selline algatusgrupp, kes sellega täna tegeleb, alles ootab sellise modulaarsusega tuumajaama rajamist. Vist esimesed sammud ongi sealgi tehtud – Kanadas. Ja lisaks samal ajal tuleb ka maismaatuuleparkidega edasi minna. Nii et, ühel hetkel tuleb vastav minister valitsusse maismaatuuleparkide vähempakkumisega ja siis saab sellegagi edasi minna, loodetavasti. Kui vaja on, parandame reegleid selle jaoks ja siis saame edasi minna. Mereparkide puhul olgu ka öeldud, et Euroopa puhta tööstuse teatisest tuleb ka päris palju muudatusi sellel väljal. See oli ka põhjus, miks kliimaminister selle seisma pani, mereparkide vähempakkumisega edasiminekust. Ja noh, ma arvan, et sealt tuleb meie jaoks kindlasti kasulikku võimalusi, samamoodi, nagu riigikaitses me oleme saanud vabamad käed suuremate investeeringute tegemiseks kiiremini, ma arvan, et Euroopa puhta tööstuse teatisest ka. Muu hulgas näiteks üks võimalus, mida ma olen ka siin kolleegidele kirjeldanud – ega teid siin vahepeal pole olnud, sellepärast ma pikemalt kirjeldan –, on voolu ostulepingute tegemine, mida Eesti oma mahu juures ja sellise riskihindamise võimekuse juures ei suuda tagada, ehk nende nii-öelda PPA-de tegemine. Tulevikus hakkab seda garanteerima Euroopa Investeerimispank, mis meie vaatest on väga positiivne, sest sellisel juhul ei ole vaja turul tarbija osalust mis tahes uute võimsuste rajamisel nii palju, vaid need tulevased võimsused peaksid siis tekkima tootja ja nende võimsuste arendaja nii-öelda omavahelises suhtes ja selles lepingus. Ja kui keegi võtab seda garanteerida, siis meie jaoks see on kindlasti hea uudis, kõikide tarbijate jaoks see on hea uudis. Nii et ootame ka selle pildi selginemist, ja selle alusel saab tulevikus otsuseid teha. Aga praegu, jah, on aktuaalne tuumajaama eriplaneering ja maismaatuuleparkidega edasiminek. See on see plaan.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Meil oli kümme küsimust konkreetselt selle meretuuleparkide projekti kohta, kuid te ei vastanud sisuliselt ühelegi neist. Ma paluksin, et te annaksite sisulise vastuse nendele arupärijate esitatud küsimustele.  

Ma esitaksin teile omalt poolt selle mõttekäigu, küsimuse, mis puudutab nüüd seda teie kaks kuud tagasi üliresoluutses vormis väljendatud seisukohta, et kes ei toeta seda meretuuleparkidepõhist projekti, tahab kaost. Ma nüüd küsin selle kohta. Kahe kuu tagant te valitsusjuhina väitsite, et see on alternatiivitu, see 2,6 miljardi eurone meretuuleparkide projekt, praegu te sellest vaikite. Selgitage siis, härra peaminister, kas valitsus on sellest meretuuleparkide projektist loobunud, asetanud selle pausile või käivad ettevalmistustööd uue riigiabiloa taotlemiseks Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoraadilt. Mis seisus see meretuuleparkide projekt on administratiivselt ja poliitiliselt, härra peaminister? Palun teil ühtlasi ka vastata arupärijate esitatud kümnele küsimusele. Ma vaatan, et Riigikogu esimees vaatab neid küsimusi, ja ma loodan, et Riigikogu esimees juhib ka tähelepanu sellele, et me ei saanud mitte ühelegi küsimusele vastust.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Tegelikult ma Peeter Ernitsale juba kirjeldasin ära, millised need plaanid on, millised on uue koalitsiooni plaanid, millised need sammud on, millised olid selle kokkuleppe asjaolud ja poliitilised kaalutlused, milline erakond millist vaadet esindab. Ja mereparkide puhul samamoodi kirjeldasin tegelikult Peeter Ernitsale ära, kuidas sellega edasi minnakse ja kuidas oodatakse Euroopa puhta tööstuse teatist, mille järel on selge, kas mereparkide rajamine on meie tarbijatele vastuvõetav endiste lahendustega või mitte. Ma ütleksin niimoodi, et trend siiski selles suunas, et siin regioonis energiadefitsiit tulevikus kasvab, on üsna tõenäoline, majanduskasvu, majanduse arenguga samamoodi, nii et uusi tootmisi on juurde vaja. Ja kui me neid tahame – tuumajaama rajamine võtab aega –, on meil vaja vähemalt maismaa tuuleparke, mille vastu teie EKREIKE kolleegid väga agaralt võitlevad. Eks te peate ära otsustama, kumba te siis tahate: soodsamat ja puhtamat energiat või tahate seda võitlust pidada?

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te mainisite siin, et hädavajalik oleks teha maismaatuuleparkide vähempakkumine, see justkui soodustaks nende tuulikute juurdetoomist Eestisse. Teatavasti on ettevõtjad öelnud, et nad saavad hakkama ka ilma mingisuguste subsiidiumideta. Ja pigem praegune selline olukord, kus on ebamäärasus ja ooteseisund, pärsib seda, et need, kes oleks valmis, kellel on ehitusload olemas, hakkaks praegu kohe tegema, sest nad ootavad, et mine tea, äkki tuleb taevamanna ja kuskilt keegi annab veel raha selle jaoks. 

Ma küsin: miks on vaja üldse peale maksta üle 200 miljoni nende tuuleparkide rajamisele, ma pean silmas praegu maismaatuuleparke – "miks", mitte "kas", et te ei saaks vastata ei –, miks te ikkagi tahate seda raha laiali jagada?

Aitäh! Nojah, olgu siis hästi vastatud, et minul ei ole vähimatki soovi raha laiali jagada. Kui neid on võimalik rajada turu vastu, siis minule meeldiks neid ka turu vastu rajada. Uute tehnoloogiate turule toomisel on tihti vaja see turutõke ületada. See on ainukene põhjus, miks üldse uute tehnoloogiate turule toomisel kasutatakse vähempakkumise mehhanismi, muu hulgas ka Euroopas.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Vaadates, kui paljud inimesed kannatavad kahe viimase Reformierakonna valitsuse maksutõusukoorma all toimetulekuprobleemidega, sest elukalliduse tõus on osad inimesed, kes said enne kenasti toime, ajanud toidupanga järjekorda, tuleb meil koos teiega tõdeda, et saiakestega elektriarvet ei tasu. Ja nüüd, tulles energeetika juurde, siis kas valitsus on andnud enda omandis olevale energiaettevõttele või ettevõtetele, kes toimivad ühtlasi nii energiatootjana kui ülekandevõrgu tagajana, ülesandeks, mis seab eesmärgi elektrienergiat toota oma inimestele võimalikult väikeste kuludega, mis tagaks võimalikult soodsa elektri hinna? Sellise ülesande on andnud Soome valitsus, seadusandja, oma põhivõrgule. Kui see on olemas, siis millises dokumendis me seda võime leida? Kui te sellist ülesannet andnud ei ole, siis kas on lõpuks plaanis teil seda teha, et Eesti inimene saaks võimalikult taskukohast elektrienergiat tarbida?

Aitäh, hea küsija! Kapitalismis üldiselt konkureeriv turg, energeetikaturg siiski on konkurentsitihe. Toimib nii, et sellel turul pääsevad esimesena tarbijate pärast löögile need, kes suudavad seda soodsama hinnaga pakkuda. Niimoodi see turg toimib. Ja uute tootmisvõimsuste juurdetulemisel, just eeskätt need uued tootmised ehk, päike ja tuul, mille vastu teie kolleegid EKREIKE-st siin võitlevad, on need, mis hinna alla toovad. Kui te vaatate ka päevi ja elektri hinda, siis üldiselt meil meie kandis, see hind on just sellel ajal kõige kõrgem, kui fossiilid hinda teevad. Kui on päikest ja tuult rohkem, on hind madalam. Nii et uute tootmisvõimsuste lisamine on see, mis selle hinna alla toob, mitte seesama Helme ettekujutus, et põlevkivienergeetika hinda on võimalik samamoodi kontrollida, nagu Keskerakond omal ajal lubas Tallinnas vee hinda kontrollida. See kuulub ühte teise valdkonda. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! No nii kaua, kuni Keskerakond oli ka linnas võimul, oli ka vee hind kontrolli all, aga nüüd ei ole ja vee hinda on tõstetud. Aga nüüd jõudes tagasi selle elektriküsimuse juurde, te olete ise väitnud, et meretuulepargid on Eestile majanduslikult kasulik ja viivad tarbijatele siis hinnad alla, see on teie väited. Samas, kui küsiti, kas on olemas mingid arvutused selle kohta, siis te väitsite – teie jällegi väitsite –, et Kliimaministeeriumil on olemas. Avalikkus sai teada 19. veebruaril tegelikult, et need arutused on salastatud, ja samas 20. veebruaril midagi lekkis läbi rahvusringhäälingu ka avalikkuse ette. Ja need andmed kindlasti ei näidanud seda, et tänu nende arendatavatele tulevikus meretuuleparkidele hind läheks alla, vaid pigem vastupidi. Nüüd on küsimus, kas on mingisugused arvutused kuskil olemas, mis tõesti väidavad, et investeeringud tuuleparkidesse, mõnda muusse taristusse, võrkudesse. Teiselt poolt me näeme, kuidas see mõjutab ka hinda, kas ta toob hinna alla või mitte. Kas on olemas analüüs?

Aitäh! Esiteks, minu soovitus on olnud kõik arvutuskäigud ja mudelid ja analüüsid alati avalikkusega jagada. Samamoodi, nagu on avalikkuse ette saanud muud dokumendid, mida ma olen soovitanud avalikuks teha ja ma saan aru, et on tehtud. Nüüd, Kliimaministeeriumi prognoos põhines Eleringi tellitud uuringutel, audiitorfirma Aurora alusandmetel ja TalTechi ehk Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide modelleerimistulemustel ja nii edasi. See on jah, pikem materjal, see kindlasti on avalikkusele juba, ma eeldan, jagatud vähemalt.

Ja kui te küsite, mis on selliste erinevate tootmisvõimsuste, ühenduste rajamise hinna suhe, siis ma ütleksin, et hästi lihtsaks teile tehes seda asja: kui me kujutame ette, et saartalituses oleme ja jätkame näiteks fossiilsete energiaallikatega, siis see on, ükskõik kuidas seda mõõta, kõige kallim. Pole teist võimalust. Põlevkivijaamadest veidi odavamad on gaasijaamad, sealt edasi on juba võimalus minna meretuule, maismaatuule, päikese poole. Ja neil kõigil on oma roll – nagu välisühendustel, mis toovad meile aeg-ajalt soodsamad, salvestusel, mis lõikab aeg-ajalt veidi tippe maha, juhitavatel, mis tasakaalustavad taastuvat energeetikat. Energiasüsteem ei ole nii, et sa saad öelda, et üks on kõige odavam, las see töötab iga päev, eks ju. Üksiti sellest ei piisa. Võib-olla ainult tuumaenergiajaama puhul oleks selline võimalus, aga tuumavõimsust meil veel ei ole.

Nii et kõike on vaja ja eeskätt on meil juurde vaja ikkagi taastuvat. Kui me vaatame oma profiili, siis, kui me tahame keskmist hinda alla saada ja keskmine hind madalamaks, siis meil on vaja uusi tootmisvõimsusi juurde. See on paratamatu ja seda on ka erinevad eksperdid kirjeldanud. Debatt käib ju selle üle, millisel viisil neid rajada. Kas nad tulevad turu vastu? Kas meil on aega oodata? Kas me loodame, et energia tarbimine ei kasva nii palju, Eesti majandus ei kasva? Mina siiski arvan, et Eesti majandus kasvab, ja ma arvan, et tulevikus ka energia tarbimine siin regioonis kasvab, energia defitsiit siin regioonis kasvab. Aga eks neid prognoose saab vaadata, neid on kindlasti erinevaid.

Ja Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh, härra istungi juhataja! Härra peaminister! Te ütlesite ühes vastuse – ma loodan, et ma kuulsin valesti, aga mulle tundus, et te ütlesite nii –, et ootame Euroopa Liidu puhta tööstuse direktiivi, siis me saame teada, kas tuuleenergia võiks olla vajalik ja vastuvõetav meie tarbijatele. Kui teil tõesti selline mõte on, siis see küll ei ole kuidagi peaministrile kohane mõte. See on rohkem selline, viitab sellele, et te olete mõtestanud oma rolli mitte nagu riigi peaminister, kes peaks juhtima Eestist lähtuvat plaanide tegemist, vaid te ootategi, et kui Brüsselist tuleb kiri või telefonikõne, et öeldakse: "Härra Michal, siin on nüüd selline direktiiv, vaadake, sealt saate teada, mida eestlastel vaja on." Kas see on tõesti nii või ma sain teie vastusest valesti aru?

Aitäh! No me omad plaanid teeme kindlasti ise, aga me muidugi ei jaga teiega seda Euroopa Liidu vaenulikkust. Ma saan aru, et EKRE-l on suur plaan Euroopa Liidust lahkuda, Mart Helme lubas selle toetusgrupi ära teha, nii et ma jään huviga ootama selle plaani realiseerimist. Reinsalu ka noogutab, saate koos arutada.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Viimasel ajal on palju olnud kuulda sellest, et riik peab mingeid majandusvaldkondi ja nendes olevat ettevõtlust doteerima. Kuuleme siin, et energiasalvestile tuleb algusest peale maksta, et tuuleparkidele tuleb peale maksta. Ometi on need valdkonnad, kus turumajanduse reeglite kohaselt saaks ju tarbijalt pärast raha kokku koguda ka siis, kui investeering tehakse nii, et riik konkreetselt seda ei doteeri. Tänagi te räägite, et midagi tuleb rajada turu vastu ja turu vastu. Ennemuiste oli Reformierakond ikkagi turumajanduse toetaja. Miks te nüüd nii turu vastu olete?

Küsimus lõppes? Ahah! Aitäh, hea küsija! Tõepoolest vabandan, kui mu keelekasutus oli kantseliitlik. Mitte turu vastu, vaid turu tingimustel. Ja muu hulgas tuleb meil kahjuks – ka mina olen väga vabaturu usku, kahtlustan, et tihemini isegi kui Isamaaliit –, ma ütleks nii, et toetada ka näiteks reservis olevaid jaamu, põlevkivijaamu, 40–45 miljoniga aastas, mis 20 aasta peale on umbes 800 miljonit kuni miljard. Mingeid tegevusi tuleb toetada, et need püsti püsiksid ja toimiks ja oleks olemas. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud peaminister! Kogu veebruari ja märtsi räägiti meile, et elekter on kallis, sest tuult ei ole ja tuulepargid ei tööta. Nüüd tahetakse ehitada veel rohkem tuuleparke. Kas see tähendab, et kui tuult ei ole, siis istumegi täielikus pimeduses?

Aitäh! No muidugi ei tähenda. Ja isegi, kui tuuleparke oleks rohkem, ei muudaks see seda päeva, kui tuul ei tööta. Siis töötavad juhitavad võimsused.

Ja Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Vat te otsite siin odavat energiat nagu Pipi Spunki. Aga noh, sellest on juttu ka olnud, et üks kõige odavam asi, mis töötaks iga päev, ja kui ta töötaks, see teeks seda ilma CO₂-maksu, suurte keskkonnatasude ja aktsiisideta, siis olekski kõige odavam elekter ja selleks meil on põlevkivielekter. Aga seetõttu, et see Euroopa rohehullus ja sellega kaasnev korruptsioon on teie pea segamini ajanud, see on tegelikult probleem, mitte see, et meil ei oleks nagu võimalust, reaalset võimalust pakkuda oma inimestele odavat energiat, odavat ja stabiilset energiat. Aga nüüd on planeeringutesse pandud 6300 megavatti võimsusi, Eesti keskmine on 1000 megavatti maksimum, 1500 megavatti. Kellele ja milleks me seda energiat siis tootma hakkame ja miks Eesti inimene peab selle kinni maksma?

Aitäh! Eesti inimene ei maksa kindlasti kinni kõiki energiaarendusi. Ütleme, et akusalvestust on tulnud turu vastu, on tuuleparke turu vastu – vabandust, turutingimustel tulnud, ma parandan ennast keelekasutuses –, turutingimustel tulnud ja on samamoodi, päikesepargid tulevad turutingimustel ja nii edasi. Need on need võimalused, kus tekivad tootmisvõimsused, mis toodavad turule ja kauplevad börsil. Ja üksiti, mis võib-olla pole ka teile märkamata jäänud, et meil on ka välisühendused. Vahel õnnestub elektrienergiat isegi välisühenduste kaudu müüa teistesse riikidesse, teistele turgudele. Nii et sellepärast on vaja ka vahel erinevaid tootmisvõimsusi. Ja, noh, nagu erinevates valdkondades planeerimisel, siis on alati rohkem võimsusi, kui neid reaalselt kasutusele tuleb. Nii et, noh, mis seal salata, ega EKRE vastutegevus uute päikeseparkide ja maismaatuuleparkide puhul on ju silmipimestav. Selles mõttes, et te olete vist vastu võtnud isegi parteilise otsuse, et neid ei tuleks. Mina seda kindlasti ei toeta. Minu meelest on koomiline, kui mingi seltskond sõidab kohale bussi või suure autoga, räägib, kuidas tuulik on kahjulik, ja paneb neile needuse peale. Nii et, üldiselt ma soovitaks selle üle ringi mõelda, aga eks te ise otsustate.

Suur tänu, härra peaminister! Head kolleegid Peeter Ernits ja Lauri Laats! Ma ei saa teile kahjuks teist küsimust anda, sellepärast et arupärimiste puhul saab iga Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Ja kuna rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh, härra peaminister. Järgnevalt avan läbirääkimised ja kõigepealt esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Urmas Reinsalu. Palun! Teil on see privileeg. (Keegi ütleb saalis: "Vabandust, meil on see privileeg.") (Saalis räägitakse.) (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Kõige austuse juures, härra peaminister, null bitti informatsiooni. Me esitasime selle meretuuleparkide 2,6 miljardi euro diili suhtes 10 küsimust. 

Härra peaminister on muutunud väga häbelikuks. Kuidagi selgub, et meretuulepargid, mille puhul ta kuu ja mõned nädalad tagasi kaks aastat on seda reklaaminud, ta ise kordas üle, et 18 valitsuse istungit, on kogunenud, see on tema projekt olnud kliimaministrina, kus ta selle idee on välja pakkunud, ja edasi on kaks aastat tegelenud Eesti valitsus energeetika valdkonnas selle kui keskse teemaga, aga nüüd me ei saanudki vastust tehioludest ja sellest, kas ja kuidas energeetika valdkonnas valitsus kavatseb edasi minna. Ainus lause, mida härra peaminister ütles, oli, et me teeme tuumajaama planeeringu, aga see ei tähenda seda, et Eestisse tuumajaam tuleb. Punkt. See oli kogu informatiivne alus. 

Aga mis olid need küsimused, mida peaminister kartis vastata? Lugupeetav parlament, kas te soovite neid küsimusi kuulda? On see mõistlik? Ma näen, et parlamendiliikmed noogutavad. 

Esimene küsimus ... Peaminister sattus segadusse. Aga, härra peaminister, kuulake need küsimused ära, ma teie nimel loen ja ma ei pane teile sugugi sõnu suhu. Esimene küsimus oli, miks valitsus kavandab nii suure finantsmajandusliku ja energiapoliitilise mõjuga seisukohti ilma, et tegelikkuses oleks välja töötatud energiamajanduse arengukava ja saavutatud minimaalne ühiskondlik legitiimsus turuosaliste, energiaekspertide ja ühiskonnaga laiemalt. See küsimus on siiani vastuseta. 

Kes otsustab meie riigi energiapoliitika põhivalikuid? Kaks kuud tagasi olid need kolm valitsuspartei esimeest, kes teatasid, et nemad on välja mõelnud pikaajalise energiamajanduse kava, mille selgrooks oli 2,6 miljardi eurone dotatsiooni projekt meretuulemajanduse näol, ning nüüd teatab peaminister meile, et tema usub turujõududesse.

Vabandust! Aga millisel juhul riigi peaminister siis tegelikult avalikkust nii diametraalselt erineva positsiooniga eksitab? Kas sellisel juhul, kui vaja oli eraldada … Ja panete tähele, härra peaminister, te teatasite ju veebruaris, et aprillikuus me viime läbi 2,6 miljardi eurose vähempakkumise. Nendel päevadel oleks see kohustus Eesti ühiskonnale, ettevõtlusele ja tarbijatele võetud. Nüüd on asi väga segane, mis suunas see edasi liigub. Küsimusele, miks töötatakse ilma analüütilise käsitluseta pikaajalise vaatega, vastust kahjuks ei tulnud. 

Teine küsimus, mida kardavad toonased, selle kokkuleppe juures olijad nagu vanakurat välku: milliste lähteandmete alusel sõlmiti kolme valitsuspartei esimehe energiaalane kokkulepe jaanuarist?

Vaadake, see on väga oluline põhimõtteline küsimus. Kes tuletas need arvutused, mis olid selle pinnalt, millele härra peaminister väitis, et need elektrienergia hind 2035 saab olema väga soodus, ja lausa kümnendike, sendi täpsusega kilovati kohta seda meile propageeris? 

Härra peaminister, miks te nüüd siin kõnetoolis enam ei rääkinud, et need meretuulepargid toovad meile kümnendiksendi täpsusega aastaks 2035 elektrienergia sellise hinna? Sellepärast, et neid lähteandmeid, relevantseid, tegelikult ei eksisteeri. Sellest on avalikkus saanud teadlikuks. Ja nüüd püütakse neid sokutada nii-öelda vaiba taha, teki alla. 

Küsimus jääb õhku avalikkusele nii korruptsiooniriskide kui ka energiavalikute mõttes, olgu need ideoloogilised või lihtsalt kantud mingisugusest veendumusest, poliitiliselt. Panete tähele, selle kahe aasta jooksul Kliimaministeeriumi lähtekohas, meie poliitilise juhtkonna lähtekohas on muutunud baasandmed, andmed selle kohta, kui suurt energiamahtu on vajalik hankida meretuuleparkide projektiga. Milline tegelikkuses sellisel juhul saavad olema need objektiivsed muud kriteeriumid? Kuid üks asi, et 2,6 miljardit tuleb eraldada, on jäänud, see jäi samaks selle kahe aasta jooksul.

Kolmandaks, meid huvitas vägagi küsimus, milline on peaministri vastutus selles jätkuvas segaduses energiavaldkonna ümber, kes tegelikult selle otsuse siis õigupoolest ette valmistas ja kes selle otsustamise juures oma sisendi andsid. Väga põhimõttelise kaaluga küsimus. Sellele kahjuks peaminister ei pidanud võimalikuks isegi osundada. 

Järgmine küsimus. Peaminister on öelnud, et meretuuleparkide projekti puhul on ka mitmed turuosalised, et on peetud läbirääkimisi ka meretuuleparkide projekti indekseerimise kohta, ning peaminister on kinnitanud, et see ei suurendaks tarbijakulu. Meil on 2,6 miljardit eurot, kõneletud on nominaalsummaga selle võimalikust doteerimisest, ja järelikult, kui kõneldakse indekseerimisest – ja ka see on olnud üks põhjus, mida on osundatud päevad pärast seda meretuuleparkide projekti nurjumist valitsuse tasemel –, siis oli ju retoorika selline, et me peame taotlema uue riigiabiloa, mis võimaldaks ka indekseerimist. Meie konkreetne küsimus oli, milline indekseerimise moodus ei too kaasa nominaalsummas või reaalraha vääringus, mis on diskonteeritud, tarbijatele suuremat kohustust. Kahjuks ka sellele peaminister ei pidanud võimalikuks vastata. 

Meie küsimus oli ka laiema vaatega sellest, kas ei oleks mõistlik – ja see oli loomulikult üles kutseline –, et sellises segaduses ja usalduskriisis, kus energiapoliitiliste valikute puhul on ühiskond asetatud, enne, kui energiamajanduse valdkonnas on selge ühiskonnas läbi arutatud tegevuskava, täies mahus peatada suuremahulised finantsmajandusliku mõjuga energiaalased otsused. Te ütlete, et kaotatakse aega selle peale. Vastupidi. Me nägime seda, et ajakaotus oli taeva arm, et 2,6 miljardi projekti teil ei õnnestunud kiirkorras läbi suruda. Kaks aastat on Eesti ühiskond juba kaotanud selle keerlemise koha pealt. 

Te olete ise öelnud, et valitsus on arutanud 18 korda, et ühel korral lausa kolm tundi ministrid istusid ja kangelaslikult arutasid. Ja meie küsimus oligi infotunnis siin, mida see valitsus arutas. Mis on see lähteinformatsioon Eesti ühiskonnalt, ettevõtjatelt, ekspertidelt? Turuosalistel on õigus seda teada.

Vabandust! Olukorras, kus te olete Eesti rahva ette tulnud loetud nädalad tagasi ja öelnud, et need Eesti inimesed, kes seda 2,6 miljardi euro projekti ei usalda, tahavad kaost. Ja nüüd te tulete ja tegelikkuses selle asemel, et anda selle projekti kohta, miljardite eurode projekti kohta, suurima võimaliku rahalise kulutuse kohta, mis tegelikkuses on aset leidnud vabanemisjärgses Eestis, ütleme, nominaalsummas, te libisete kõrvale. Aga peaminister ei saa libiseda kõrvale riigi juhtimisest, energeetika põhivalikutest. Me tahame teada seda, kuidas selline meie veendumuse järgi kehv ja vale – aga fakt on see, et poliitilise juhtkonna kõrgemal tasemel – otsus välja kujunes. Selles küsimuses te eelistate libiseda kõrvale. Riigijuhtimine ei saa libiseda kõrvale.

Ja seetõttu, härra peaminister, mul on kahju, et te ei soovinud Eesti ühiskonnale selles olulises teemas selgeid veenvaid vastuseid anda. Aitäh, härra Riigikogu esimees! Ja teie oleksite pidanud kindlasti osundama sellele. Te nägite, et arupärimises on 10 konkreetset küsimust, kahjuks me ei saanud ühelegi vastust. Te raputate pead. Noogutage, härra Riigikogu esimees! See on teie ülesanne ...

Aitäh! Aga teie aeg on nüüd lootusetult läbi saanud. Urmas Reinsalu, te teate väga hästi, et nii kaua, kui vastaja püsib teemas, nii kaua Riigikogu istungi juhataja ei sekku. See on olnud siin saalis tavaks ja kindlasti ei hakka mina seda tava rikkuma. Ei saa mina kangutada mitte kelleltki vastuseid välja ja see ei ole ka istungi juhataja ülesanne mitte ühegi seadusepügala alusel, mille alusel Riigikogu tööd reguleeritakse. 

Nii, aga järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Eelmisel nädalal maksis elekter Eestis 15 korda rohkem kui Soomes. See ei ole isegi palju: on olnud perioode, kus hinnavahe ulatub mitmekümnekordseni ja seda olukorras, kus me ostame elektrit samalt börsilt. 

Kui Reformierakond aastal 2013 kaotas riikliku elektri hinna reguleerimise ja viis meid börsile, lubati meile, et konkurents langetab hindu. On möödunud 12 aastat ja hinnad on selle aja jooksul ainult tõusnud. Nord Pooli börsi analüüs näitab, et tegelikult ei eksisteeri seal mingit vaba konkurentsi, küll aga on seal spekulandid, kes teenivad ülikasumeid, mängides elektri hindadega. Ainult 11% Nord Pooli börsi tehingutest lõpeb reaalse elektri tarnimisega, ülejäänud 89% on puhtalt spekulatiivsed tehingud. Elektritarbijad maksavad mitte ainult tarnitud kauba eest, vaid ka spekulantide kasumi kinni. 

Aga see pole veel kõik. On olemas ka vastus küsimusele, miks elekter muutub Soome lahe ületamisel mitu korda kallimaks. Osaliselt on see seotud ebapiisava ülekandevõimsusega. Aga ainult osaliselt. Veel üks põhjus on see, et märkimisväärne osa hinnavahe kasumist panevad taskusse Eesti ettevõtte Elering ja selle soome analoogi omanikud, need, kellele kuuluvad elektri ülekandeliinid. Kõige küünilisem on see, et Eleringi omanik on Eesti riik. See tähendab, et meie oma riik teenib ülikasumeid selle pealt, et toimetab meie elektrit üle Soome lahe – 70 kilomeetrit otseteed. 

Kas on olemas väljapääs sellest paradoksaalset olukorrast? Kindlasti on. Eesti peab loobuma mängust vaba turu reeglitega, mis tegelikult on spekulantide pärusmaa. Me peame naasma aasta 2013 olukorra juurde, kus varustasime end ise elektriga ja hindu reguleeris riik. Selleks on meil olemas vajalikud võimsused, kui remontida kõik meie elektrijaamade plokid. Meil on olemas ka põlevkiviressurss. CO₂-kvootide kõrgete maksude probleem on lahendatav poliitilise tahtega. Selle asemel, et investeerida sadu miljoneid eurosid konkurentsivõimetu rohelise energia toetamiseks, peame need vahendid suunama Narva Elektrijaamade remonti ja juba aasta pärast on meil piisavalt elektrit mõistliku hinnaga. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Teema, mida me käsitleme, on loomulikult hästi oluline ja puudutab meid kõiki ja loomulikult meie majandust. 

Teate, enne kui ma siia pulti tulin, siis ma lugesin ERR-i portaalis ühe uudise, kus praegune energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt andis ühe intervjuu Uudis+ saates, kus ta ütles, et konkurentsivõimeline elektri hind sõnastatakse Eleringi eesmärgina. See on ju tegelikult väga hea uudis. Me oleme sellest rääkinud mitmeid aastaid. Ja tegelikult on mul hea meel, et nüüd vähemalt energeetikaminister, on siis kliimaminister, võttis selle asja ette, aga eelmised kliimaministrid ei suutnud sellega tegeleda või soovinud sellega tegeleda. Ja see on sama eesmärk, mida on tegelikult ju Soome valitsus pannud eesmärgiks läbi oma võrguettevõtte Fingridi. Ja kui tõesti sellega suudetakse ka hakkama saada Eestis, see on ju ainult hea uudis. 

Just tuletaks meelde, et mõned nädalad tagasi Eleringi juht ütles, et sotsiaal-majanduslikud arvutused ei ole üldse Eleringi teema, on ju. Lugupeetud minister siin vähemalt omas usutluses ERR-i portaalis ütleb, et tegelikult ei, me hakkame sellega tegelema. Ehk siis ettevõtte juht ja minister peavad omavahel ikkagi ka sõnumid sünkroniseerima ja aru saama, mis tegelikult toimuma hakkab. 

Loomulikult veebruari kuu oli segaduste kuu, kus ühest küljest tuldi välja uudisega, et riik hakkab finantseerima meretuuleparke dotatsiooniga suuruses 2,6 miljardit. Ei läinud väga palju aega, kui see nii-öeda otsus vähemalt ajutiselt ja loodetavasti ka pikema aja peale lihtsalt jäetakse ära. Aga kogu selle virvarri juures oli ju kummastav kuulda ja vaadata, kuidas tegutseti sellisel viisil, et tegelikult peaminister ei teadnud, mida Kliimaministeerium teeb, ja kokkuvõttes ega ka teised ministrid ei saanud täpselt aru, kuidas see 2,6 miljardi siis otsus tuli. Ja lisaks, nii nagu ma ka oma küsimuses mainisin, nii peaminister kui ka mõned veel ministrid selgelt lähtusid meretuuleparkide selle dotatsiooni otsuses sellest, et see on meie majandusele kasulik ja et see viib elektri hinna alla. Ja samas mitte ühtegi tegelikult arvutust selles osas meil ei suudetud esitada ja kui 20. veebruaril mingisugune arvutus ka avalikustati läbi ringhäälingu, vist kogemata, siis see kindlasti ei näidanud meile seda, et see hind nagu langeb. 

Ma tuleks korraks tänasesse päeva. Ja siin ka peaminister mainis ära, et kui tulevad uued tootmisüksused, uued võimsused, siis see viib ka hinna alla. Ja kui vaadata ka tänast päeva, mis meil elektriturul toimub, siis kui vaadata tootmist ja tarbimist, siis me toodame hetkel rohkem, kui me tarbime, ja toodangust umbes 150 mega me praegu suuname Läti. Arvake ära, mis hinnaga! 2,26 eurot megavati pealt. See ju näitab puhtalt seda, et selline olukord tekitab ainult ettevõtjatele kahju, sellepärast et seda müüakse alla omahinna. 

Ja minu arust, mida ei ole käsitletud üldse kogu selles poliitikas: mis siis juhtub, kui tootmisüksusi saabki niivõrd palju kogu selles piirkonnas, on see siis Soome, Läti, Leedu, Poola, kus siis tegelikult me näemegi neid madalhindu päris tihti ja isegi miinusmärgiga hindu, et keegi peab selle ka maksma kinni. See on see teine pool. Üks pool on see, et me tahame tagada mõistliku hinnaga tarbijatele elektri hinna. Aga teiselt poolt, kui see sellisel viisil ja see oskamatu poliitika ajamine viib ka ettevõtjad sellisesse olukorda, kus nad näevad selgelt, et see majanduslikult, see äri lihtsalt ei tasu ära, siis me oleme veelgi suurema probleemi juures. Igal juhul riik hakkab seda jällegi korrastama. 

Nii et siin on väga palju nüansse, mida tuleb silmas pidada nii tarbijate poolt kui tootjate poolt vaadatuna. Ja selge on see, et valitsusel praegu tervikpilti ei ole, ja see on nagu probleem. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Härra peaminister! Te üldiselt olete tugev poliittehnoloogias ja oskate sõnu hästi seada, aga täna täitsa ootamatult minu jaoks lipsas teil küll selline huvitav tõdemus üle huulte. Te ütlesite, et ootame Euroopa puhta tööstuse teatist, siis saame teada, kas Eesti inimestele on vaja meretuuleparke. See minu arust nüüd on täiesti uus hetk Eesti poliitikas, kus peaminister ütlebki otsesõnu välja, et ta mitte ei toimeta selliselt, et juhtida valitsust Eesti huvidest lähtuvalt, vaid ta ootab kas telefonikõnet või e-maili Brüsselist. Peseb hommikul hambad ära, võtab meilboksi lahti, seal on käsulaud, ja hakkab selle järgi toimetama. Ja ma ikkagi kutsuks üles seda nüüd küll muutma.

Kui me vaatame kas või oma naabreid ja mõtleme nendele diskussioonidele, mis Eesti avalikkuses on viimasel ajal käinud erinevate kohustuste üle, mis Eesti on endale võtnud, ja lõpuni ei olegi aru saada, kuidas ta need võtnud on – eks see tulenebki sellest, et kui meil on peaminister, kes tegevuses lähtub sellest, et kuulame, mis Euroopa ütleb, ja siis vaatame, kas meil on meretuuleparke vaja. Nii ei peaks olema. Kui me vaatame näiteks LULUCF-i temaatikat ja seda, kuidas on seal kohustuste mõttes läinud kas või meie lähinaabritel Soomel ja Lätil, siis seal on selgelt näha, et nende peaminister ja muud ministrid on ilmselgelt toimetanud lähtudes oma riigi huvidest, mitte sellest, et võtame kõik vastu, mis Euroopast tuleb. Nii et see oli küll nüüd ülestunnistus kõvast lati alt läbi jooksmisest.

Ja teise teema markeeriksin ära, mida te mainisite siin oma küsimuste-vastuste voorus ja kõnes, et teeme aga neid tuule ja päikese tootmisvõimsusi, tuulest ja päikesest elektri tootmise võimsusi ja meil on kaablid ja siis me saame elektrit müüa, kui teda üle on, ja küll see on tore ja saame palju raha. No tegelikult nii ei ole, et nende juhuelektriarenduste üledimensioneerimisega me jõuame sinna, et me võib-olla saame elektrit müüa null‑ või negatiivse või väga väikese hinnaga, sest kõigil on teda teatud hetkedel väga palju. Ehk et elektrit me tõepoolest liigutame läbi kaabli, ega raha sellest suurt ei teeni. Ja siis jällegi teisipidi, kui me juhitavate võimsustega ei suuda oma vajadusi katta, näiteks külmal talvel, või nagu te ise siin räägite palju sellest, et arendame Eestis kõvasti tööstust ehk seda tarbimise poolt, no siis see tähendab seda, et me justkui müüksime elektrit, kui me vaatame elektristatistikat, aga kui me vaatame rahakotti, siis sinna selle müügi eest raha ei teki. Ja siis on meil hetki, kus on elektrit puudu ja siis me ostame seda väga kallilt, nii et iga päev, kus me selles äris niimoodi osaleme, teeb meid aina vaesemaks.

Kutsun üles kõigepealt mõtestama enda rolli uuesti, väikesele sisekaemusele, haarama härjal sarvist ja olema oma riigi peaminister ja lähtuma sellest. Ja lisaks, kui see roll õnnestub ümber defineerida, nii nagu ta mõistlik oleks, siis võib-olla käia mõned arvutused üle ja vaadata, mis on mõistlik energeetikas ja mis ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma jälgisin kogu seda tantsu veidi eemalt ja mul on hea meel, et ma saan praegu natuke siin otseselt küsida. Kõik see … sa räägid, et kogu see meelemuutus toimus selle puhta tööstuse direktiivi valguses. Paruness lubas oma esimese 100 päeva jooksul seda tutvustada ja see toimus 26. veebruaril 2025. Sotsid viskasite valitsusest välja 10. märtsil. Vabandust … ja see, kui te kolmekesi presenteerisite uhkel pildil, sa olid keskel ja Kristina Kallas oli paremal käel ja vasakul käel oli see parteijuht, keda enam seal ei ole, kes on nüüd ära kustutatud, ja taga oli Jürgen Ligi taustal. Ja siis toonane keskkonnaminister, kelle esinemine oli ka väga rabe, kui ma telekast vaatasin toona. Ta nagu ei osanud midagi öelda, oli tunda, et ta täpselt ei teadnud, et peremehed on ilmselt midagi otsustanud, aga millegipärast ta pidi televisioonis seal otse-eetris esinema. Ja kõik see tundus … ja muuseas, nagu siin Urmas Reinsalu ütles, et tõesti, aprillis, praegu oleks pidanud need suured enampakkumised juba toimuma, võib-olla oleks toimunud või oleks pidanud toimuma. Ja kõik see tundus kuidagi väga imelik. Noh, 2,6 miljardit eurot on suhteliselt, või noh, pehmelt öeldes ikka väga suur arv, kuigi paruness on lubanud oma puhta tööstuse direktiivis 100 miljardit, aga Euroopa ulatuses. Ja ma arutasin mitmete inimestega toona, kes on minust targemad, kes tunnevad energeetikat nagu oma taskut ja tunnevad ka seda, miks mingi asi liigub. Ja ma rääkisin ühe sellise inimesega ja ma kirjutasin ka pärast selle vestluse üles. Kui tohib, ma tsiteerin: "Ütlen niimoodi, et miks just nüüd ja nii äkki." Ma pean silmas, et kuidas teie ilus selline meretuuleparkide troika seal ühel hetkel otsustas, et me oleme otsustanud ja kõik nüüd tuleb ja varsti tuleb enampakkumine. "Miks just nüüd?" Ja nüüd, kõrge riigiametnik, meie üks suurimaid energeetika asjatundjaid, kellega ma vestlesin, ütles mulle väga lihtsalt: "Vaata, Peeter, Eestis on praegu käimas suurejooneline rikkuste ümbermängimine, kus maksumaksjate raha peab edaspidi ühtlase voona ja suurtes kogustes taastuvenergia ärimeeste taskutesse jõudma." Ja veel ütles ta, et võimuerakondade juhtidel on seega väga kiire. Noh, mõistagi nii: no aprillis pidi juba enampakkumine olema.  

Mis siis tegelikult toimus? Kristen, sa oled, vähemalt varem jätsid mulle mulje, et tõsine inimene ja selget juttu räägid, mitte ümarat. Aga mis siis tegelikult toimus vahepeal? Ühelt poolt sa viitad, et puhta tööstuse direktiiv oli, mis nagu sundis meelt muutma. Aga ma lugesin neid kuupäevi ette ja kuhu need investorid, kellele väidetavalt oli lubatud suuri rikkusi ümber mängida, kuhu nemad jäid ja mis seal tegelikult oli? Ja ma kutsusin ka toona oma kolleege, nii vähe, kui neid on jäänud, uurivaid ajakirjanikke. Kui ma ise oleks selle koha peal, ma tegeleks sellega kindlasti. Mis seal siis tegelikult oli? See … sa ütled küll, et puhta tööstuse direktiiv, aga midagi nagu ei klapi siin. Ja see ongi minu küsimus sulle, et võib-olla sa lõppsõnas siis natukene midagi lisad. Aga kolleegid, uurivad ajakirjanikud, taas üleskutse: see oleks teema, mille eest vähemalt Bonnieri preemia saaks – vähemalt!

Kas soovite lisaaega?

Ei, ma rohkem ei soovi, milleks raisata aega siin. Aga igal juhul üleskutse: uurige, kellel natukenegi veel mõistust ja tahtmist on. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saadikud siin saalis ja need, kes te jälgite meid oma tubades, ning austatud kuulajad! Täna kell 15.39 on ERR-i uudisteportaalis uudis, millele juhtis tähelepanu ka Lauri Laats, millest kõnelesin ma oma küsimuses peaministrile, mille peale ta tegi armsasti suuri silmi, et mis see Solman nüüd jälle küsib või räägib. Sutt vastas kenasti sellele küsimusele ise ära peaministri eest: "konkurentsivõimeline elektri hind sõnastatakse Eleringi eesmärgina."

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Sutilt, millal saab Eestis seadusesse kirja, et Elering peab muretsema konkurentsivõimelise elektri hinna pärast, mitte ainult ülekandetasude ja kasumi pärast. "Selle otsuse tõttu peaks Elering hakkama tegema investeeringuid arvestades, et tarbijatele oleks taskukohane elektri lõpphind."

Ja täpselt seda ma teilt, austatud peaminister, mõni hetk tagasi küsisin. Te vastasite midagi taolist, et elektri hind kujuneb meil turumajanduse tingimustes või midagi sellist. 

Aga teie enda minister on, näete, ajakohasem ja juba ütlebki, et konkurentsivõimeline elektri hind sõnastatakse nüüdselt, uute plaanide kohaselt eesmärgina Eleringi omanikuootuses. Ja kujutate ette, et seda seal sinnamaani ei olnud? No nägid, eks ole! Aga soomlastel, põhjanaabritel oli, et oma tarbijad ja ettevõtted ei lähe pankrotti eriti makstes kõrgeid elektri hindu, vaid neile tagataksegi Eleringi, nende enda põhivõrgu ehk ülekandeteenuste poolt taskukohane hind. 

Ja ma loodan ka, et see konkurentsivõimeline hind tähendab nii teile kui ka Sutile siiski taskukohast hinda. Sest sellist elutähtsat teenust, nagu on elektrienergia, ei ole meil kindlasti põhjust häbeneda toota oma inimestele, sealhulgas oma ettevõtjatele, taskukohase hinnaga, eriti kui sellega tuleb toime meie hea põhjanaaber Soome, kellest me tahame ju kogu aeg eeskuju võtta – mitte küll kõigis asjades, aga sellistest põhipostulaatides on nad olnud tublimad meist. 

Te rääkisite ennist siin, et on tarvis uusi tootmisvõimsusi juurde, aga ometi te ei kuula energeetikaeksperte, kes kõnelevad teile, et kõige olulisem energiajulgeoleku ja energiavarustuskindluse juures on oma ressurss, milleks on Eestis põlevkivi. Seda räägivad igapäevaselt peaaegu tehnikaülikooli professorid, sealjuures professor Alar Konist, kes on toonud ka näite, mis puudutab püüdurite paigaldamist olemasolevatele elektrijaamadele, mis püüavad kinni CO₂, ja see tehnoloogia on olemas, vaatamata, et teie enda erakonnakaaslased räägivad vastupidist. See tehnoloogia on olemas. 

Ja kui me siiani ka nüüd julgeolekukriisi lävepakul demoniseerime omaenda energiaressurssi ja räägime samal ajal juurde, kui üllad on meretuulepargid, mis tähendab tonnide-tonnide viisi betooni valamist merre, plastmassi ehitamist sinna, tuulikulabasid, mis ei lagune looduses, et tegemist on puhta energia tootmisega, siis midagi ikkagi ei klapi. 

Mul on  teile küsimus. Millistel alustel on tänases julgeolekuolukorras teil endiselt võetud suund seista – ma rõhutan: just kõnes ja sõnadega – kõigepealt keskkonna eest, alles seejärel te vaatate varustuskindlust ja energiajulgeolekut? Siiani, kuni selle Suti artiklini, paistis taskukohane hind teile üldse vähetähtis olema. 

Riik, muuseas, ei tohi unustada Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikku tähtsust ning vajadust säilitada energiajulgeolek. Selle asemel, et likvideerida täna olemasolev taristu seal, ehitades sinna asemele madalapalgalisi loome- ja tööstusparke, kärpides sellega kohalikke töökohti, tuleks tänases julgeolekuolukorras ikkagi oma plaanid ümber vaadata. 

Ja ma ei saa aru, mis on tänasel valitsusel selle vastu, et investeerida senise energiasüsteemi moderniseerimisse, et pikendada põlevkivikatelde eluiga, kuni on valminud uued juhitava tootmisvõimsused. Või kuidas plaanitakse tugevdada riiklikku kohalolekut Ida-Virumaal, kui põlevkivil põhinev energiatootmine suletakse, inimesed jäävad töökohtadeta? Ja kas valitsus on üldse analüüsinud kvoodikaubanduse alternatiive, mis vähendaksid tarbijatele ja ettevõtetele tekkivat hinnakoormust? 

Nii et osa küsimusi, ma viitan, nagu ütles ka Urmas Reinsalu, on jäetud täiesti vastuseta. Loodan, et lähiajal kas või avalikkuses saame debateerida nende küsimuste ja vastuste üle veelgi. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Ja rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Soovib. Palun Riigikogu kõnetoolist.

Hea Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed, vaatajad ja kuulajad! See viimane sõnavõtt oli ikkagi midagist metsikut. Pea igas lauses, igas lõigus oli kõik pudrukapsad, täiesti kindlalt. Selle pärast, kui te küsite, miks meil ei ole konkurentsivõimelist hinda või energiaportfelli nagu Soomes, selle pärast, et Isamaa, Juhan Parts haldas seda portfelli pikalt, arendas põlevkivienergeetikat, mille hind on kallim. Kiindunult, erakordse armastusega! Juhan Partsi energeetikaplaan oli ju mitte üks Auvere, vaid veel kaks Auveret. Ma olen kunagi eksinud, ta on öelnud "teine Auvere", ei, ta tegelikult tahtis teist ja kolmandat Auveret veel. Sellist jaama, mis kunagi korralikult ei tööta, kindlalt on olemas ja pakub meile kallist teenust – selles on asi. Nii et selles mõttes kogu see energeetikapilt on teil täiesti sassis. 

Kui ma kirjeldan seda, et me maksame reservidest põlevkivijaamades, siis seda te ei pane tähele, tulete pulti, küsite kangelaslikult: "Aga mis siis saab, kui me põlevkivijaamasid ei hoia?" Selle eest me ometi maksamegi, see ongi see, mille eest reserve hoitakse. Kõike seda tuleks tähele panna, aga kõik on energeetikaeksperdid tänapäeval. Ma üldiselt Riina Solmaniga saan kenasti läbi, ma arvan, vähemalt inimlikul tasemel, aga energeetikavaldkonnas kogu see värk oli puhas pudru ja kapsad. 

Rõhutan veel uuesti üle: fossiilid on kallimad, taastuvad on soodsamad. Nii palju on ühiskonnas üldiselt aru saada ja see on see trend. Fossiile, põlevkivijaamu me hoiame ja maksame selle eest, et nad oleksid meil reservis olemas, nad tagavad meile need võimsused, mis on vajalikud. Ja noh, kogu see jutt sellest … Tuli siia pulti Urmas Reinsalu emotsionaalselt üles köetuna, ütles, et viivitamatult tuleb teha otsuseid elu seisma panna. See valitsuses ei pane otsuseid seisma, ei pane elu ka seisma. Tuleb tuumajaama eriplaneering, tulevad ka taastuvenergiapargid, et energia saaks soodsam ja puhtam. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Kuna Riina Solmani seisukohti mainiti, siis vastavalt RKKTS-ile te saate võimaluse vastusõnavõtuks. Palun!

Suur aitäh, austatud peaminister! Lugupeetud … Vabandust, Riigikogu esimees ja lugupeetud peaminister!

Peaminister võib ka lugupeetud olla.

Ausalt öelda, ma olen hämmingus teie seisukohtadest praegu minu suunal. Mis teil, Reformierakonna meespoliitikutel, viga on, et te käite siin puldis naispoliitikuid sõimamas ja neid lolliks nimetamas? Sisuliselt te räägite endise Eesti Energia pressiesindajaga. See ei ole mulle võõras teema, see ei olnud Juhan Partsile võõras teema. Kui rääkis puldist Lauri Laats Andres Suti seisukohtadest, siis te ei pööritanud silmi, ei sõimanud teda lolliks või mitte kuidagi ei teinud teda rumalaks, nagu te nüüd mind nagu proovisite teha. Ma räägin Andres Suti seisukohtadest, ma räägin teile möödunud reedel kohtunud, energeetikaseminaril räägitud energiaprofessorite seisukohtadest ja teie ütlete, et see on kõik pudru ja kapsad, siis te olete ise rumal ja ei ole endale asju selgeks teinud, vaid toetate ainult teatud nägemust, mis puudutab kliimaeesmärkide täitmist, mis puudutab keskkonnaeesmärkide täitmist, aga jätate oma rahva, riigi ettevõtted ja inimesed varustuskindluseta ja ilma vajaliku tootmisvõimsuseta. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove selle küsimuse raames ei ole. Lõpetan tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 17. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine peaministrina jätkamise kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Hea kolleeg Riina! Mina ei ole ammu juba hämmingus kõiki nende sõnavõtte pidades, mis peaministri poolt tuleb, ja nii nagu ei ole üle 80% elanikest rohkem hämmingus. Tegelikult praegusel valitsusel ja peaministril polegi mandaati, seda näitavad ju uuringud, reitingud, ja teine pool, siiamaani ei ole ka peaminister tulnud ju oma mandaati uuendama, ta ei ole julgenud seda teha.

Ja sellest on ka meie tänane arupärimine talle, mis on üles ehitatud sellisel viisil, et 10. märtsil 2025 teatasite, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond eemaldatakse valitsuskoalitsioonist maksupoliitiliste erimeelsuste tõttu. Põhjendasite seda otsust peamiselt sellega, et sotsiaaldemokraadid takistavate kiirete otsuste langetamist ning riigi edasiliikumiseks ei ole pidev otsuste ümbervaatamine võimalik. Vaatamata koalitsiooni lagunemisele olete otsustanud mitte tagasi astuda, vaid teha valitsuse muudatus niinimetatud jutumärkides remondi teel. Sellise käitumisviisiga ei austa te Eesti Vabariigi põhiseadust, mis nõuab, et valitsusel peab igal ajahetkel oleme parlamendi usaldus. Teie otsus mitte küsida uut mandaati tekitab küsimuse, kas kardate tagasiastumist, kuna teil puudub rahva toetus ja seetõttu ei pruugi te presidendilt saada volitusi uue valitsuse moodustamiseks.

Samuti on teie seisukohad mitmes küsimuses olnud vastuolulised. Lubatud maksurahu ei paista kuskilt. Siin võib tõmmata paralleele Kaja Kallase varasema ütlusega "Maksud ei tõuse", mis ei osutunud tõeks. Nüüd olete öelnud, et ajutisena kehtestatud julgeolekumaks on tulnud selleks, et jääda. Samas olete väljendanud seisukohta, et 2% ettevõtte tulumaksust jääb ära. Olete rõhutanud majanduse elavdamise vajadust, kuid pole selgitanud, milliste maksude või vahenditega kavatsete asendada ärajääva tulumaksu tõusu ehk siis 2% ettevõtte tulumaksu. Teie sõnumid on segased ning teil ei ole nende muudatuste elluviimiseks rahva mandaati. Ja olemegi esitanud neli küsimust, ajendatud eelöeldust, ja loodame konstruktiivset debatti. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Head arupärijad, head Riigikogu liikmed! 

Nii, neli küsimust. Esimene puudutab mandaadi küsimust. Vastan. Õiguskantsleri hinnangul – ta on seda kirjalikult hinnanud – on põhiseaduse säte ja mõte peaministri tagasiastumise kohustuse osas selge. Loetelu tagasiastumisest on põhiseaduses lõplik. Muid aluseid peaministri või valitsuse kohustuslikuks tagasiastumiseks põhiseaduses ei ole. Riigikogul on õigus iga kell teostada valitsuse tegevuse üle poliitilist kontrolli ja selleks on mehhanismid loodud. 

Teine küsimus puudutab uue koalitsiooni ühte eesmärki, majanduse elavdamist, milliseid meetmeid me plaanime rakendada ja millistest allikatest on kavandatud nende meetmete rahastamine. Vastus. Uus valitsuskoalitsioon on tõepoolest parempoolne liberaalne koalitsioon. Esiteks teeme maksusüsteemi lihtsaks ja ühetaoliseks. Kaotame ettevõtete kasumimaksu, seda on ka räägitud. Eestis kehtib parim maksusüsteem ja see jääb ka nii, kui reinvesteeritud kasum on maksuvaba. See annab ettevõtetele võimaluse teha investeeringuid sellesse, mis toob lisandväärtust ja jõukust Eesti inimestele. 

Teiseks vähendame inimeste tulumaksukoormust võrreldes juba kehtestatuga, kaotame tulumaksustamise alates esimesest eurost. See on sotsiaalselt õiglane, sellest võidavad kõige rohkem madalama sissetulekuga inimesed, pensionärid, alampalga saajad, osalise töövõimega inimesed. Samuti kaotame ebaõiglase Keskerakonna ja Isamaa kehtestatud kana-põder-tüüpi maksu küüru, mis karistab ebaõiglaselt keskmisest palgast madalama palga saajat. Rõhutan üle: tegemist on Keskerakonna ja Isamaa ühise pingutuse tulemusel sündinud maksuküüruga. Maksuküüru kaotamine tähendab seda, et iga töötaja saab 700 eurot maksuvaba tulu. See on teie poliitika olnud. 

Teiseks vähendame bürokraatiat, kiirendame planeeringuid, vähendama aruandlust, avaliku sektori järelevalvet, üleliigseid nõudeid ja regulatsioone. Riigikantselei kodulehel on loetelu bürokraatia vähendamisest. Valitsus on otsustanud juba 26 erinevat valdkondade lihtsustamist ja nõuete vähendamist. Tehtuga on võimalik tutvuda valitsus.ee leheküljelt. Sellele lisaks on veel suur hulk erinevaid uusi otsuseid. 

Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval lõpetada rida Terviseameti järelevalveid. Elroni vagunites ei pea teostama mopi, märgistatud ämbri ja kummikinnaste olemasolu kontrolli. Lõpetame iganenud järelevalve majutusteenuste üle, mis pärineb aastakümnete tagusest ajast, kui ööbimiskohas pakuti auklikke käterätte või voodilinu. Terviseamet ei kontrolli edaspidi suitsuruumi tähistust ja sildi suurust. Ja nii edasi. Suur hulk erinevaid tegevusi, mis annavad inimestele võimaluse tegeleda olulisema ja mõistlikumaga. 

Kolmandaks tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-le SKP-st. Ma tean, et arupärijate erakond, Keskerakond, seda ei toeta, aga midagi teha ei ole. Meie tunneme oma vaenlast ja teame, et Eesti inimesed toetavad kaitsekulude tõusu, ja ma arvan, et see on vajalik. Lisaks toetame Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodanguga, esimese eestimaise abi kinnitamine 100 miljoni ulatuses toimub lähiajal. Loome ka kaitsetööstuspargid ja oleme eraldanud 100 miljonit kaitsetööstusfondile, et arendada kodumaist tööstust. 

Kolmas küsimus. Varasem koalitsioon rakendas julgeolekumaksu tähtajaliselt. Kinnitasite korduvalt, et maksufestival on lõppenud. Nüüd aga on plaan ajutisena kehtestatud maksudest teha püsiv. Millega põhjendate seda otsust? Ja nii edasi. 

Vastus. Julgeolekumaksu kaotamisega kaob ettevõtete kasumimaks, sellest ma juba rääkisin. Ja Eestis kehtib ka tulevikus parim maksusüsteem, millega reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Lisaks vähendame inimeste tulumaksukoormust, see tähendab seda, et esimesest eurost tulumaks kaob, mis on juba kehtestatud, ja see on sotsiaalselt õiglane andes suurema tulu väiksema sissetulekuga inimestele. Lisaks hakkab kehtima tulumaksuvaba miinimum kõigil 700 euro ulatuses ehk kaotame juba mainitud Keskerakonna ja Isamaa loodud ebaõiglase maksuküüru. 

Neljas. Olete lubanud oluliselt vähendada ametnike arvu. Kes ja kuidas teeb antud kärpe kohta analüüsi? Mille põhjal otsustate, millised ametikohad on vajalikud ja millised mitte? Varasemalt olete andnud ministeeriumidele käsu teha kärpeid võrdselt kõigis valdkondades, kuid see ei ole toonud häid tulemusi, vaid pigem vastupidist efekti. 

Vastus. Riigi eelarvestrateegia ja 2026. aasta riigieelarve koostamine ootab ees. Kokkuhoiumeetmed peaksid tulema eelkõige bürokraatia vähendamise kaudu. Euroopa võrdluses on Eesti väike, aga tõhus riik. Eesti maksukoormus oli 2023. aastal 34% SKT-st. Euroopa Liidu võrdluses püsimine pingereas traditsiooniliselt tagantpoolt lugedes seitsmendal, kõige madalamal kohal. Probleem on nõuetes, mitte inimestes. Meie eesmärk on kaotada nii suurel hulgal nõudeid, kontrolle, et oleks viiendiku võrra vähem vaja järelevalve teostajad. Ja juba mainitud Riigikantselei koduleheküljel või valitsus.ee kodulehel on loetelu ka bürokraatia vähendamisest. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole küll nõus sellega, et niinimetatud maksuküür, nagu teie seda nimetate, ehk kehtiv maksusüsteem Eestis on ebaõiglane. Pigem on ebaõiglane see idee, mida Reformierakond tahab kehtestada, et jõukamad saavad veel rohkem raha ja vaesemad saavad vähem raha. Aga minu küsimus on ikkagi teistlaadi. Kuidas teile tundub, kuidas üldse valitsus vahetub? Meil on valitsus moodustatud 2023. Siis oli peaministriks Kaja Kallas, nüüd siis vahepeal on peaministriks saanud Kristen Michal. Lisaks vahepeal on muutunud ka valitsuse koosseis. Ehk on vahetunud peaminister, muutunud valitsuse koosseis – ja teie arvates valitsus ikka jätkub, sellepärast et te ei taha uut mandaati Riigikogult saada.

Ma tegelikult vastasin – aitäh selle küsimuse eest! –, vastasin juba vastates nende aluste puhul, millal peaminister peab tagasi astuma. Selle kohta on õiguskantsler teinud juba 2022. aastal analüüsi. Ta on avaldanud selle ka sotsiaalmeedias, kust te saate selle leida, kui teil on soovi, aga ma olen kindel, et see on ka oiguskantsler.ee leheküljelt leitav. Ja ministrite vahetumisel ei vahetu alati peaminister, et kui 14-st 4 välja vahetatakse, ei eelda see peaministri vahetumist. Ja veel kord, õiguskantsleri analüüs on ülevaatlik ja põhiseadus ammendav.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! No julgeolek Keskerakonnale on sama oluline kui Reformierakonnale. Küsimus on lihtsalt selles, et teie räägite protsentidest, meie räägime vajadustest ja me räägime raha hulgast. Ja meie sõnum on väga lihtne. Kui me tõstame majandust, siis tegelikult raha hulk julgeolekusse panustamiseks suureneb ja SKP protsent tegelikult ju ei tõuse. Ehk siis me räägime majanduse tõusust. Need on kaks erinevat lähenemist. Aga kokkuvõttes on nii, et julgeoleku osas meil nagu erimeelsusi ei ole. 

Teine pool, mis puudutab maksuküüru kaotamist. Te kindlasti olete seda analüüsi teinud ja võite ka meile siinsamas saalis öelda, et tulumaksuvaba miinimum on 700 eurot. Kui palju siis Riigikogu liige aastas tänu sellele teie muudatusele võidab rahas ja kui palju siis ka ministrid võidavad? See summa on väga lihtne arvutada, aga te kindlasti teate seda peast.

Aitäh! No nüüd ma pean teile ütlema, et me üldiselt saame teiega kenasti läbi, aga kogu selles teie jutus jälle oli samamoodi kõik omavahel sassis. Riina Solman ei jääks ainsaks, keda ma pean parandama. Julgeolek, kus meil erimeelsusi ei ole, ometi, noh, läheme ajas tagasi. Põhiseaduse muutusel meil olid päris tõsised erimeelsused, on endiselt. Eestikeelsele haridusele üleminekul meil on erimeelsused, täitsa selged erimeelsused. Ma mäletan Keskerakonda meile ütlemas, kuidas see on märatsev rahvuslus – Eestis eestikeelne haridus. Moskva kiriku alluvus – sama, mida siin saalis hääletatakse – on erimeelsused. Kaitsesse panustamisel te ütlete, et noh, protsent ja nii edasi pole oluline, et võimed on. Kes vaidleb, et võimed on olulised? Võimed ongi olulised. Aga selleks on vaja ju raha juurde panna. Nii et meil on väga suured erimeelsused, et oleks öeldud, et oleks hästi klaar. Ja kõik muud arvutused on nendes kalkulaatorites tehtavad. Ma arvan, et need saate ilma minutagi teha.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No vaadake, teile esitatakse küsimus, kui palju tõuseb Riigikogu liikme palk, ja te räägite eestikeelsele haridusele üleminekust. 500 eurot saab näiteks Riigikogu liige juurde tänu teie sellele uuele maksumuudatusele. Seesama julgeolekumaks, te räägite, et kaotate ettevõtte kasumimaksu, kaotate tulumaksu tõusu esimesest eurost, samas meil käibemaks tõuseb 24%-ni, tulumaks 24%-ni. Inimeste toimetulek halveneb, vähendab kaitsetahe. Ja nüüd te olete ju ka otse välja öelnud, aga käibemaksu tõus pole ka mitte ajutine mitte, vaid see jääb pikemaks. Hiljuti ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et ka tulumaksu tõus 24%-ni pole ajutine. Kas teie ka kinnitate seda, mida ütles rahandusminister Jürgen Ligi välja, et tulumaksu tõus 24%-ni pole ajutine ja tuleb ka vastav eelnõu valitsuselt siia?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleks, et teil kipub olema keskerakondlikult pigem selline moment, et teil tundub justkui maks ja kõik see, mida kaitsekulutusteks või täiendavateks riigi kulutusteks kokku korjatakse, on valitsuse kuidagi isiklik rõõm ja maitse-eelistus. Minu jaoks loomulikult maksud võiksid olla madalamad, ma olen seda korduvalt öelnud. Aga probleem on selles, et kuidagi tuleb kaitsekulutused katta. Ja ma saan aru, et Keskerakonna maailmas ei pruugi erilise tähelepanu all olla see, mida Putin siin kõrval korraldab, tema agressiivsed eesmärgid ja kogu silmavaade, aga enamus Eesti inimesi siiski mõistab, et Venemaa on oht Euroopale, NATO-le ja kogu mõtlevale demokraatlikule maailma. Ja selle jaoks on vaja neid kulutusi teha ja selleks on ka tulusid vaja. 

Jah, tänu Euroopa reeglite muutusele osa kaitsekulutuste kiirest kasvust me saame kinni maksta ka laenust. Jah, see on hea, see annab võimaluse, aga seegi tuleb tagasi maksta. See tähendab seda, et kui me teeme maksuleevendusi, me kaotame ettevõtete kasumimaksu sotsiaaldemokraatide lahkumisel koalitsioonist ja kaotame juba kehtestatud esimesest eurost tulumaksu, mis on sotsiaalselt õiglane ja annab väiksema sissetulekuga inimestele hõlpu, ning tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum aastal 2026 700 euroni ehk tühistame Keskerakonna ja Isamaa loodud sellise maksuküürusüsteemi, siis see tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte ja lihtsam on hakkama saada. Maksumäär on kõrgem, kõrgem isegi, kui mulle meeldiks, aga kuidagi tuleb sõjakulutused kinni maksta julgeolekus. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et tahate teha meile parimat maksusüsteemi. No tore on! Te kehtestasite meile 20 uut maksu. Sealjuures te ise tegite ju sellesama maksu esimesest eurost ja nüüd räägite siin, et see on suur heategu, et te seda hakkate ise ära kaotama. Kas nüüd peaks Eesti rahvas olema parteile ja valitsusele elu lõpuni tänulik, kes määras neile küll piltlikult öeldes 100 kepihoopi, aga nüüd kaks sellest ära kaotab? Kas tõesti niimoodi või? Maksuküüru kaotamine tähendab, et riigieelarvest läheb välja 500–700 miljonit ja tagasi maksab selle ikkagi rahvas ja eriti selle rahva vaesem osa. Ja eriti naljakas on see, et ajal, kus Eesti täidab meeletult Euroopa igasuguseid direktiive, ägab nende all, siis teie sotsiaalminister, kes peaks tegelema dementsete vanainimeste näljutamise ja vägistamise juhtumitega reformierakondlastele kuuluvates hooldekodudes, tegeleb edaspidi auguliste käterättide mittekontrollimisega majutusasutustes. Ja kuna arupärimise teema oli teie peaministrina jätkamisest, siis kas te ise ei arva, et kuna teil põhiseaduse kohaselt ei ole legitiimsust ega legitiimset mandaati, teil ei ole ka praegu volitusi siin peaministrina seista ja meile seda kõike rääkida …

Teie aeg!

Kas te ei arva, et te peaksite tegelikult hoopis kusagil mujal seisma kui siin meie ees?

Aitäh! Peaminister peab arupärimistele vastama, sellepärast ma siin olen. Mind hämmastab, et teile on maksuteema naljakas või kaitsekulutuste tõus naljakas. Minu meelest see ei ole naljakas, see on tõsine asi. Eesti iseseisvuse nimel tuleb pingutada ja sellesse tuleb raha panustada.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja ja lugupeetud peaminister! Teil on nii head teadmised Keskerakonna suhtes, et mul tekib selline arusaam, et te olete salajane toetaja. Kõike te teate Keskerakonnast: mida nad arvavad, mida nad teevad. Ja Isamaast vist ka siis täna kõlas väga mitu korda kohe Isamaa ja Keskerakond. Kahjuks EKRE jäi välja millegipärast, aga nemad on ilmselt ka milleski süüdi, selles olukorras, mis täna on. Te küll ütlesite, et põhiseaduses on öeldud, et võite jätkata kindla käega valitsemist, aga inimeste usaldus näitab, et ega te eriti hästi ei saa triivida nüüd: 22% toetust, nagu täna, ei ole väga palju selle juhtimise jaoks. Aga ma küsiks ka konkreetse küsimuse. Te ütlesite, 100 miljonit eurot kaitsetööstusele. Me teame, et ennegi on need rahad kuskile kadunud, või jäetud eelarvesse sisse suuremad summad. Kas te oskate kirjeldada – 100 miljonit eurot kaitsetööstusesse – mida see tähendab, kuhu see läheb ja mismoodi läheb?

Aitäh! Ma ei saanud sellest teie küsimuse esimesest otsast aru. Te ütlesite, et (Saalis räägitakse.) ma tegin Isamaale etteheite, et nende jutt on pudrukapsaatika, või veidi segane, ja Keskerakonnale. Ma siis täpsustan, et kui keegi esitab oma pikas, minutises küsimuses erinevaid väiteid, või kõnes, mis ei vasta tõele, siis loomulikult tuleb seda parandada. Lauri Laats ütles, et meil ei ole julgeolekus erimeelsusi. Minu meelest on julgeolekus väga suured erimeelsused, väga suured erimeelsused! Kui need on muutunud: ma olen esimene, kes selle üle rõõmustab. Aga eestikeelse hariduse küsimuses, möönate, jääme eri pooltele. Mulle vähemalt tundub nii. Võib-olla ma eksin, võib-olla Keskerakond on oma seisukohta muutnud. Põhiseaduse muutmises me jäime eri pooltele, ma olen kindel, et ka kiriku sõltumatuses välisriikidest ja sellistest agressorriikidest me vist jääme ka eri pooltele. Nii et ma kahtlustan, et ma ei ole milleski eksinud siin – selles, kui öelda, et me oleme erimeelsuses. Seda esiteks. 

Teiseks, mis puudutab teie soovi seda etteheidet EKRE-le jagada. No palun, võime EKRE-le ka jagada selle, kui soovite (Naerab.), EKREIKE ühise ettevõtmise raames, kui soovite. Aga tulles selle 100 miljoni euro juurde, siis 100 miljonit eurot aastas, see on 0,25% umbes SKP-st. Veidi üle 100 miljoni euro aastas on see kohustus, mille Eesti on võtnud Ukrainat aidata. Seda iga aasta teeme. See tähendab seda, et 100 miljoni euro eest aastas tellime Eesti kaitsetööstuselt erinevat toodangut, millega Ukraina saab pidada vabadusvõitlust Venemaa vastu. Ja esimene selline nii-öelda nimekiri ja maht on tellitud, või nii-öelda nimekiri on koostamisel. Kaitseministeerium on suhelnud Ukraina poolega ja ma eeldan, et see lähiajal saab ka otsuse, et saadakse tootma hakata ja me saame selle Ukrainasse saata. Järgnevatel aastatel siis jätkub seesama protsess.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ega me ju nendele neljale küsimusele, mis ka arupärijate poolt sai esitatud, konkreetseid vastuseid ei saanud. Küsimused olid väga lihtsad: miks te ei ole uuendanud mandaati, kas te ei julge? Öeldi, et tegelikult õiguskantsler ütles, et ei pea. Aga on olemas õiglustunne ja tegelikult seda oodatakse ka ühiskonna poolt – ühiskonna poolt, et see uus valitsus, mis praegu pannakse kokku, no ta toimib, aga kuna koalitsioonilepingut ei ole, siis ma julgen öelda, et seda pannakse ju kokku, sellepärast ei ole väga paljudes asjades kokku lepitud, kuidas hakatakse Eestit juhtima, kuidas juhitakse, ma ei tea, kas on väited või vastab tõele, kui koalitsioonilepingut ei ole, siis see vastab ju tõele. Siis tegelikult, aga mille alusel te praegu juhite, kui teil ei ole isegi koalitsioonilepingut? Ja selle koalitsioonilepingu te võiksitegi tuua meie ette oma vaadetega ja küsida meilt ka volitusi, nende Riigikogu liikmete käest volitusi, et neid programmi saaks ellu rakendada.

Teie olete praegu mänginud sellist demokraatiat, kus te ütlesite, et meil on olemas aluskoalitsioonileping, siis me siin kaks kuud meisterdamine kõike muud ja tuleme maikuus alles teie juurde ja avalikkus saab ka teada, mis lõpuks see valitsus hakkab tegema. See ongi see probleemne koht, sellele ei osatud, ei tahetud vastata. Mis puudutab majanduse elavdamist, no ei kuulnud mitte ühtegi argumenti, ühtegi ettepanekut, mis oleks tõesti oleks arusaadav, et jah, see käik on tõesti see, mis praegu Eesti majandus vajaks. Mis puudutab julgeolekuküsimust, siin murti sisse lahtisest uksest, siin aeti sassi minu arust kaks väga olulist küsimust. Üks on õigusriik. Teine on julgeoleku küsimused. Üks on demokraatlik riik, julgeoleku küsimus.

Meie oleme õiglusriigi, demokraatliku riigi ja ka julgeoleku küsimustes, ma arvan, oma seisukohti mitu-mitu korda väljendanud. Ja mis puudutab, et meie inimestel, pikalt elanud siin meie inimestelt on ära võetud kohalikul tasandil valimisõigused, siis ma arvan, et see ei ole õigusriigile kohane. See on probleem ja see on tegelikult ühiskonda väga suure lõhe tekitamine. See on see küsimus. Kui me küsime, et kas see julgeoleku aspektist oli ka nagu õige küsimus, et miks siis Keskerakond ei hääletanud selle poolt. …. see oligi vale küsimus. Siinkohal jah, meil on olemas erisused. Ja selle osas ka erinevad eksperdid väljendasid arvamust, ka julgeolekuasutuse endised kui ka praegused töötajad, et see julgeolekuga ei ole mingit pistmist, põhiseaduse muutmine, see on puhtalt poliitiline tahe. Ja siin oli see tahe olemas Riigikogu saalis. Selle osas keegi ju ei vaidle ja president kuulutas selle välja.

Kirikute teema – täpselt sama asi. Mina olen lugenud dokumenti, kus on täpselt samamoodi, on seal selgelt must valgel kirjas, et selles osas ei ole julgeoleku probleeme. Mina olen nende dokumentidega tutvunud. Siin räägitakse jällegi vastupidist. Aga see, mis puudutab üleüldist meie julgeolekut, siis loomulikult, meie näeme seda, et kui saavutatakse majanduskasv, siis läbi selle saavutatakse ka vajalikud ressursid julgeoleku tagamiseks. Aga siin käib kogu aeg mingisugune protsentide mäng: et tõstame 3% peale, 3,6% peale, 5% peale – enampakkumine –, siis 7% SKP-st on keegi välja öelnud ja nii edasi ja nii edasi. Küsimus ei ole protsentides, küsimus on selles raha hulgas. Ja kui meil majandus kasvab, siis ka see SKP number suureneb ja siis tegelikult protsentides võib-olla ei peagi nii palju panustama, aga oluline on see, millesse me panustame, kui palju me panustame ja mis mahus me panustame. See jääb nagu tagaplaanile. Nii et selles osas ma võin kindlalt öelda, et läbi tugeva majanduse me saavutame ka tugevama julgeoleku. Nüüd, mis puudutab seda erinevaid makse …

Paluks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… mida ka peaministri poolt oma ettekandes oli välja toodud. Noh, see on ju selgelt näha, et see maksupõrgu, mis on käivitatud, sellele pidurit peale ei panda. Ja siin võib ju öelda, et olukord on muutunud ja nii edasi, aga ma mäletan väga selgelt, kuidas, kui me arutasime riigieelarvet, kui me arutasime erinevaid seaduseelnõusid, mis käsitlesid neid küsimusi, mis puudutab erinevaid maksutõuse ja nende rakendamist ja ka uute juurutamist, siis siinsamas selgelt ka peaminister ja teised ministrid ütlesid, et jah, et nüüd teeme selle asja ära ja siis paneme stopi peale. Kaks-kolm kuud möödus, ei olnud mingit stoppi, pandi edasi. Ja seda vaatamata sellele, et üleüldiselt globaalses majanduskeskkonnas ei ole nagu hea olukord praegu, ja vaatamata sellele ikkagi viiakse neid otsuseid ellu.

Teiselt poolt öeldi, et just meil oli ju riigieelarves, et ettevõtted tulumaksustatakse 2%-iga, jah, see loomulikult tekitas väga palju küsimärke ja pahameelt ja meie ka praegu hetkel arvame, et tegelikult praeguses situatsioonis ettevõtete tulumaksu kehtestamine ei ole kõige parem mõte. Siis natukese aja möödudes tehti jälle teistpidi otsus. See näitabki sellist ebastabiilset olukorda, see näitab ka ebastabiilsust nende otsuste osas, see näitab kogu valitsuse ebastabiilsust. Kui oled midagi otsustanud, siis võiks ju kuskilt maalt ka neid otsuseid mitte nii kiiresti tagasi pöörata. Kuigi selles osas ma pean ütlema, et seda otsust me kindlasti toetame hetkel. Aga jääb jällegi küsimus, aga kust see raha võetakse selleks, et katta seda 2%, mis jääb riigikassasse tulemata. Neid vastuseid ei ole.

Siin räägiti, kuidas muudetakse tulumaksuseadust ehk tekitatakse see 700 euro suuruses tulumaksuvaba miinimum, mille pealt tulumaksu ei maksta. Ja siin hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart arvutas välja, võib-olla kiiresti, et selle pealt võidab 500 eurot nii Riigikogu liige kui ka peaminister. No ei ole. Minu arvutus näitab kuskil 1400–1600 aastas. Aastas. Ja kui te väidate seda, et see nüüd on suunatud nendele inimestele, kes on vähese või keskmise sissetulekuga, no siis see maksuküür tegelikult, selle kaotamine kindlasti neid nii sellisel viisil ei aita kui see kingitus, mida tehakse nii ministritele kui Riigikogu liikmetele. Miskipärast ta seda numbrit ei tahtnud välja öelda siinsamas avalikult. Nii et kahju ja ma kindlasti kutsun üles peaministrit tagasi astuma, ma kindlasti kutsun olema julge ja vajadusel ka küsima uut mandaati Riigikogult. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Me tegelikult ei saanud vastust, mis on ilmne, küsimusele, et miks peaminister ei küsinud Riigikogult uut mandaati. See ilmne vastus on väga lihtne: ta kardab, et ta ei saagi seda, sellepärast et kui vaadata, palju tal siis koalitsiooni liikmeid on siia saali jäänud pärast seda, kui valitsusest visati välja sotsiaaldemokraate, siis ainult 52 inimest. Selleks, et peaminister saaks jätkata, on vaja 51 häält. Ja vaadates, kui suur "toetus" on sellel uuel valitsuse koosseisul – kuskil 20% kahe peale –, siis on selge, et ka siin saalis võivad ju meeleolud olla väga erinevad, nii et võib-olla ei pruugigi nii palju hääli kokku tulla. Nii et milleks riskida? Parem on lihtsalt viidata õiguskantslerile, mis mulle ka nagu jumala meeldib: kui valitsusele sobib, siis kindlasti viidatakse õiguskantslerile, tema igasugustele otsustele, sõnavõttudele ja soovitustele, aga kui see väga mugav ei ole, siis teeme nägu, et ei olegi neid kuulnud või siis käitume niimoodi, et väga valiklikult oleme nõus, nagu me siin eelmisel nädalal nägime ka automaksu menetlusel.  

Ja iseenesest rääkisime siin rohkem mitte sellest, et miks siis peaminister arvab, et ta ei pea uut mandaati saama, kuigi vahepeal, pärast seda, kui 2023 oli uus valitsus moodustatud, on vahetunud peaminister, on vahetunud terve hulk ministreid, on üks koalitsioonipartner valitsusest välja visatud. Minu meelest päris palju sündmusi on juba juhtunud, selleks et ikkagi peaminister võiks uut mandaati Riigikogult küsida. Oleks nagu paslik. Aga kuulsime me seda, et Reformierakonnal ja Keskerakonnal on erinevad arusaamad julgeolekust. 

Loomulikult on erinevad arusaamad julgeolekust. Kui peaminister ja tema poolt juhitud Reformierakond arvab, et 150 000 või isegi 160 000 inimest, kes elavad siin Eestis juba aastakümneid, ja nüüd siis me võtame neilt valimisõiguse ära kohalikel valimistel, et see on julgeolekule hea, siis meie, vastupidi, arvame, et see ei ole julgeolekule hea. Ja sama meelt on ka näiteks endine kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu, kes ütles, et selline otsus pigem suurendab julgeolekuohtu, kui vähendab seda. Nii et jah, meil on erinevad arvamused, sellepärast et need inimesed on nüüd pettunud ja riik on neile näidanud, et ei usalda neid. Nii et see on julgeolekule kindlasti suurem oht, sellepärast et meie ühiskond on veelgi rohkem lõhestatud.  

Kui peaminister arvab, et laps, kes õpib oma emakeeles, on julgeolekuoht, siis jällegi, mina nii kindel selles ei ole. Kui peaminister arvab, et inimene, kes tahab käia selles kirikus, mis talle sobib, ja palvetada oma jumalat selles kirikus, on julgeolekuoht, siis jällegi, mina arvan teistmoodi. Mina arvan, et selle nimi on usuvabadus, mitte julgeolekuoht. Ja kui me tahame sellelt inimeselt seda võimalust ära võtta, see on pigem jällegi julgeolekuohu selline nähtus või ilming. Ja kui me räägime sellest, et jällegi, mis tähendab julgeolek peaministrile, tema poolt juhitud Reformierakonnale, siis jällegi protsendid, numbrid, ma ei tea, Excel. Aga meie räägime sellest, et meie julgeolek on majanduskasv, kõrge elatustase, mis kindlasti tõuseb ka kaitsetahet inimeste seas. Ja siis, kui majandus on heal järjel, siis on võimalik rohkem panustada ka julgeolekusse ja kaitsesse. Ei kuulnud siin kahjuks neid vastuseid, mida tahaks kuulata, aga kuulsime palju asju, millest ausalt öeldes on kurb. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! No kas te kujutate ette ühtegi riiki, kus tullakse võimule, esimesel aastal tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu 20%-lt 22%-le, siis avastatakse, et Exceli tabelis olevad arvutused on valesti tehtud, ei osatud 2 + 2 kokku liita, ja järgmisel aastal tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu veel 2% võrra, juba 24%-ni. Kas te kujutate ette riiki, kus selline asi saab toimuda? Aga see kahjuks toimub meil siin, meie Eesti riigis, sest praeguse valitsuse jaoks inimesed ongi osa Exceli tabelist. Ja siis nad pole suhteliselt isegi oma Exceli tabelis 2 + 2 piires arvutama.

Ja siis tuleb meil valitsusremont, tuleb peaminister, kelle partei ise on kõiki neid makse tõstnud, ja ütleb, et teate, keegi peab ikkagi selle maksufestivali lõpuks lõpetama. Peaminister ütleb, et teate, nüüd me kaotame ettevõtete kasumimaksu ja ühelt eurolt tulumaksu maksustamise. Aga siis jätab rääkimata väga olulise asja: lisaks sellele, et ajutine käibemaksu tõus jääb kestma, ka see on niinimetatud ajutine tulumaksu tõus jääb kestma. Sest minu küsimusele peaminister isegi ei vastanud, kui ma küsisin, kas ta kinnitab Jürgen Ligi, meie rahandusministri sõnu, et tulumaks jääb kestma. Kas tuleb vastav eelnõu valitsuselt Riigikokku? 

Noh, kui sellisele küsimusele vastuseks räägitakse absoluutselt kõigest muust, sildistatakse, aga küsimusele ei vastata, siis on ju arusaadav. Sest maksudest rääkimine pole populaarne, eriti vahetult enne valimisi, nagu on Kaja Kallas lausunud. Ja me teame, muidugi, Kristen Michal tahab olla populaarne. Praegu kahjuks seda populaarsust rahva seas kuskilt ei paista, nagu ka ei paista seda populaarsust sellel koalitsioonil. 

Ma arvan, et tegelikult praeguse valitsuskoalitsiooni suhtumist inimestesse peegeldabki kõige paremini rahandusminister Jürgen Ligi, kellelt, ma mäletan, ühele minu küsimusele sellest, kuidas meil saavad pered hakkama, kui meil tõuseb käibemaks, tulumaks, rakendub automaks ja kõik aktsiisid tõusevad, kuidas saab hakkama tavaline pere, kaks last, üks auto, elavad maal, ma sain sellele vastuseks, et see, kuidas konkreetne pere saab hakkama, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. No sellega on ju kõik öeldud. Inimesed, pered, see on osa Exceli tabelist. 

Aga teate, mis on veel eriti paradoksaalne? Reformierakond, Kristen Michal ründab, et kui sa ei toeta julgeolekumaksu, kui sa ei toeta maksutõuse, siis sa oled üldse selle vastu, et meil oleks parem julgeolek, sa ei saa aru sõja mõjust, sa ei saa aru nendest ohtudest. Ma arvan, et Kristen Michal ei ole see inimene, kes tuleb rääkima meile, kas meie saame aru või ei saa aru sõja mõjust – meie, kellel on sugulased Ukrainas pommide all. Võib-olla see pole see koht, kus tulla rääkima meile sellest, millised on ohud. 

Ministrid, kes pole siiamaani suutnud kinnitada, kuhu raha reaalselt läheb julgeolekumaksust, iga kord on erinev jutt – see, kus meil eelarve on täiesti läbipaistmatu, kus meil eri komisjonides arutatakse seda, mis on toimunud laskemoona hangetega. Ja kõige olulisem aspekt ...

Paluks kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

… millele pole üldse tähelepanu pööratud: meil on vahepeal nende maksude tulemusel kasvanud kuritegevus. Kümme aastat oli kuritegevus Eestis langustrendis ja nüüd on see jälle kasvamas. Kasvanud on vargused ja nende inimeste hulk, kes täna ütlevad, et nad varastavad seetõttu, et neil ei ole muidu raha toidu ja esmatarbekaupade ostuks. See on tänane olukord. 

Nüüd meile öeldakse: teate, aga käibemaksu ja tulumaksu tõus jäävad püsivaks. Selle tulemusel sotsiaal-majanduslik olukord halveneb veelgi, vargused kasvavad ja see on oht sisejulgeolekule. Mitte keegi ei räägi sellest. Ehk siis paradoks on selles, et meie julgeolekumaks tegelikult tekitab sisejulgeoleku riski, rääkimata sellest, mida ma juba mainisin eelnevalt, et kahjuks kõigi nende maksutõusudega inimeste kaitsetahe on vähenemas. 

Need on need küsimused, mis tegelikult vajavad kiiremas korras lahendamist. Kuidas me aitame meie inimesi? Kuidas me tõstame nende kaitsetahet? Kuidas me seome ühiskonda, et iga Eesti elanik, iga meie inimene tahaks panustada siia ühiskonda ja oleks valmis Eestit kaitsma? Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Ma tegelikult panin enne sõna sinna puldile sisse, vajutasin, kuna te märkisite mind ja ma mõtlesin, et mul on vastusõna õigus. Aga hakkasin seda üles täheldama, mis mõtteid ma tahaks teile öelda, ja siis tuli välja, et ma ei jõua selle sõnavõtu raames, ma võtsin kõne. Ma loodan, et see teile sobib. Ja tõsi on see, et peaministriga võiksidki olla meil kõigil inimlikud, head suhted, ja see oleks ka tegelikult mõistlik. Ja meil teie vahel on tõesti olnud ka inimlikult head suhted, sest kui poliitikud omavahel siin suures saalis kaklevad, käituvad üksteisega lugupidamatult ja ebaviisakalt, siis ega see ka hea eeskuju Eesti rahvale ei ole. Ja mida ma tahaksin üle rõhutada, et debatt ei läheks meil siin vallatusest või harjumusest pidada naispoliitikuid vähemaks, käest ära, siis tuleb meil kõigil [end] kokku võtta. Ja mina arvan, et ka see tähelepanek on oluline peaministrile, et ta võiks ka ennast selles vallas kokku võtta. Eriti julgeolekukriisi lävepakul tuleb leida endas piisav riigimehelikkus ja unustada need vanad harjumused. See tähendab siis soovi teise erakonna poliitikat või poliitikut naeruvääristada või teda pisendada. Peaksime hoidma raskustes ikka kokku, ka siin suures saalis, kuid antud teemakäsitluses tuleb välja öelda oma aus hinnang ja seda ma ka teen. 

Te olete alles valmistamas ette koalitsioonilepet ning mulje jääb, et meie silme all ei sünni mingisugust parempoolset lepet, nagu te olete ise väitnud, vaid tuleb üks kehvapoolne koalitsioonivalitsuse lepe, sest need märgid ja tegevused seda praegu näitavad. Kus aga riigikaitse tugevdamise küsimuses saab valitsus Isamaa nõu ja jõuga loomulikult arvestada. Julgeolekupoliitikas on meil paljudes asjades üksmeel. Aga milles meil ei ole, see on kindlasti energiajulgeoleku küsimus, kus valitsus on eesotsas kliimaministritega meile luisanud, avalikult valetanud ja vallandanud ka ausa ametniku, et ta tõtt rääkis tegelikult elektrihindade kohta, mis ei lähe seoses taastuvenergia tootmisvõimsuste valmimisega üldsegi mitte odavamaks. Ja teie enda valitsuse energiapoliitika paistab olema siiani utoopia, eriti mis puudutab tänases julgeolekuolukorras meretuuleparke, mis alles kuu aega tagasi olid ju täiesti üheselt valmimisel. Selle taristu valvamine on merel keerulisem kui maismaal ja teil ka puudus selge plaan, mida teha, puudus plaan koos selgete tegevustega, mis annaks tarbijatele tegelikult taskukohase elektri. Ja siin pisendada sellest kõnelejaid suures saalis, ei klapi ikka pilti kokku. 

Te tänavu võtate Eesti inimeste ja ettevõtete taskust jätkuvalt ära miljard eurot. Ja neid otsuseid ei ole kuulda, et valitsus selle ümber vaataks. Automaksu kehtestasite te üle rullides, tegemata erandeid ka 10 lapsega peredele, ka puuetega inimestele, ja alles õiguskantsleri eelmisel nädalal tehtud ettepanekute peale. Vähemalt siin saalis olid kõik nõus, sealhulgas ka reformierakondlased. Kaamerate valguses suures saalis nõusolek on üks asi, aga mis järeldused tehakse? Kas paljulapselised pered ja puuetega inimesed saavad seepeale erandi? Paljulapselised siis vastavalt laste arvule perekonnas ja sõiduki suuruse vajadusele ja puuetega inimesed vastavalt puude raskusastmele. Sellest me mitte midagi kuulnud ei ole. Siiani oli jäik otsus kõigist üle rullida ja see puudutab maapiirkondade elanikke eriti valusalt, kus on nagunii vaesus palju suurem ja võimalused palju ahtamad ja riigiteenused igal pool puudulikud. 

Tarvis oleks tegeleda Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga, kuid teie valitsus annab sellele vaid hoogu juurde: käibemaks tõuseb juulist. See jääb selliselt paika ja see ei ole ajutine tõus, nagu seadust vastu võttes lubati. Olete oma rahandusminister Ligi suu läbi juba öelnud, et käibemaks jääb püsivalt 24% peale, ehkki lubasite ajutist käibemaksutõusu. Seega on inimestele taas valetatud. Maksukoormus kasvab, mitte ei kahane. Makse ei minda vähendama, vaid jäetakse ära ise vastu võetud, jõustumata tõusud ja see pole vähendamine. Sõnagagi ei ole te veel puudutanud demograafilist kriisi, madalat sündimust ja loomulikult ka taskukohast elektri hinda, millest me täna siin saalis oleme palju rääkinud, mis on äärmiselt kriitilised küsimused. 

2015. aastal seadis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon eesmärgi kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet. Eesti on selle sihi jaoks koostanud tegevuskava ja püstitanud ka mõõdetavad indikaatorid. Ometi …

Kas soovite lisaaega?

… Kui teil on võimalik mulle pakkuda, ma võtan, jah.

Seda peaks küsima. Siis kolm minutit lisaks.

Jaa, aitäh teile, aitäh! Ja neid mõõdetavaid indikaatoreid hindab Riigikantselei koos Statistikaametiga. Mingisuguseid positiivseid tulemusi vaesuse kaotamise osas ei ole seatud, sihtideni ei ole jõutud absoluutse ega ka suhtelise vaesuse määra langetamisel. Siin on erinevad statistilised andmed, mida ma ei hakka ette tooma. Need näitavad tegelikult, et me liigume vastukursil. Soovitan teil kohtuda Toidupanga töö tegijatega, selle korraldajatega. Toidupank annab kilodes rohkem nädalas toitu välja. Ja tõepoolest, toidukilodega mitte keegi oma elektriarveid tasuda ei suuda, või üüriarveid. Aga siin teeb valitsus inimeste elu veelgi raskemaks. Mis võib olla veel raskem, kui taluda tühja kõhtu koolis käies, tööl olles või õhtul magama minnes, ja teada, et homne päev ei too leevendust, vaid läheb maksukoorma tõttu veel raskemaks? Ja see raskustunne inimestel ilmselt sajakordistub murena, kui sellises olukorras on kaaskannatajateks lapsed. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, head kolleegid, kõik, kes meid vaatavad läbi interneti! Ja mu keel tegelikult ei paindu ikkagi jätkuvalt ütlema ei hea peaminister ega üldse peaminister, sellepärast et täpselt nii nagu selle arupärimise teema tegelikult ju oli Kristen Michalile peaministrina jätkamisest, siis täpselt nii nagu on öelnud meie põhiseaduse üks loojatest Jüri Adams korduvalt ja korduvalt, et sellisel valitsusel, nii nagu see on praegu pukki pandud, loodud, ei ole legitiimset mandaati ja tegelikult selle valitsuse, nii-öelda selle "valitsuse" juhina ei ole ka Kristen Michalil tegelikult mandaati. Ja kui ma ka oma küsimuses vihjasin sellele, et kas ta üldse peakski siin praegu olema meie ees ja meie küsimustele vastama, avalikkus siis annab oma hinnangu loomulikult, et kas me neid vastuseid oleme saanud ja kas avalikkus on oma, on ka nendele küsimustele vastused saanud, siis ilmselgelt ei ole. 

Aga ikkagi, kui arutada ka veel seda teemat, et kas peaminister, kas meil üldse ongi praegu legitiimset peaministrit, siis see on väga-väga kahetsusväärne, et me, ja seda on ka eelkõnelejad juba maininud, et me oleme Eesti riigis nüüd sellises olukorras, kus me peame üldse selliseid küsimusi esitama või midagi siin kahtluse alla seadma. Tõesti, kui 10. märtsil 2025 siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond eemaldati valitsuskoalitsioonist, siis kui meil oleks päriselt õigusriik ja meil päriselt kehtiks põhiseadus – sellest on siin nii palju räägitud, ma olen ise infotunnis seda teemat tõstatanud ja ma olen kogu selle teekaardi ette andnud ja sellest, nagu ma ütlesin, on ka Jüri Adams rääkinud, kuidas see kõik oleks pidanud minema, et see oleks olnud seaduspärane, oleks olnud õiguspärane, et see oleks olnud põhiseadusega vastavuses –, siis kahetsusväärselt see kõik nii ei ole. 

See on nagu see asi, mis seda kõike raamistab, raamistab meie kõiki tänaseid arupärimisi, ka neid eelnevaid arupärimisi, mis olid energeetika teemal. Aga neid küsimusi, mis ka selle arupärimise raames on esitatud meie maksundusest, meie maksusüsteemist, kõik need vastused tegelikult, noh, nad võivad meile meeldida või mitte meeldida, aga vastused ja kõik see, mida te tegelikult teete, ei ole paraku legitiimne. 

Seda enam on äärmiselt kahetsusväärne ja kurb, et te seisate siin Riigikogu ees, ja kui me arutame energeetikateemasid, siis te tänitate siin Eesti inimeste kallal, kes on mures oma elukeskkonna hävimise pärast, looduskeskkonna hävimise pärast seoses nende tuuleparkide püstitamisega üle Eesti. Te tänitate nende mures inimeste kallal, et miks nad käivad üle Eesti kohalike omavalitsuste üritustel kohtumas tuuleparkide arendajatega, nendega väitlemas, et miks nad tulevad sinna kohale, miks nad bussidega kohale tulevad, miks nad ikka ja jälle vastuseid saamata küsivad küsimusi nendel kohtumistel. 

Aga inimesed ongi päriselt mures ja seda ka oma elevandiluutornist ülevalt alla vaadates Euroopa Liidu, täpselt nii nagu Rain Epler ütles, Euroopa Liidu poolt tulnud korraldusi täites te ei adu absoluutselt? Inimesed, kes on mures, et nende elukeskkond muudetakse suureks elektritööstus- või elektritootmiskompleksiks, mille nad ise kõik, ka selle, võttes ise neid nii-öelda tarbija riske, selle kõik kinni maksavad, samal ajal kui valitsuse mahitusel arendajate äririske Eesti inimeste arvelt maandatakse. Ja kui Eesti inimesed sellega rahul ei ole, siis te nimetate neid, ma ei tea, igasuguste nimetustega, lendavaks tsirkuseks ja mida kõike me oleme siit teie suust kuulnud. 

Ma paluks lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Aga ma tuletan teile meelde, et needsamad arendajad tulevad samamoodi bussiga kohale. Ja need arendajad ei ole üleüldse mingisugused suured arendajad, need on mingisugused ühe mehe ja olematu kapitaliga ettevõtetest tulnud inimesed. Ja see on see seltskond, kellele teie illegitiimne valitsus tahab laiali jagada Eesti rahva raha praegu 2,6 miljardit ja tulevikus rohkem, 15 miljardit. Isegi 20 miljardist on räägitud. 

Ja nüüd on Erkki Keldo veel öelnud, et riik kavatseb neist üldse üle sõita, ja on ähvardanud, et kui tuuleparke juurde ei tule, siis võivad kohalikud kaotada sootuks otsustusõiguse nende lubamise või mittelubamise osas. Mis asi see siis nüüd on? Kas see on järjekordne tüüpiline reformierakondlik liberaalterror? Et kui ei ole nõus ja ei luba Reformierakonna rahapesuveskeid oma õue taha või õue alla püsti panna, siis te tulete püstitate need sinna vägisi või? Ja just praegu lugesin uudist, kus Kliimaministeeriumist ministrid Sutt ja Kuldar Leis on teinud sootuks ettepaneku, et hakata ka maaomanike õigusi riivama ehk et kui riik tahab midagi kusagile püstitada, siis inimestele, kelle maad jäävad nende taristute alla, siis nendele makstavat tasu hakata veel vähendama kuni 50%. Mis asi see siis on, mida te siin Eesti riigis olete teinud või tegemas olete, olete teinud? 

Tulles tagasi alguse juurde, arupärimise sisu oli peaministrina jätkamisest. Kuna see kõik, mida te tegelikult siin teete, on illegitiimne, siis sellega ei saa mitte keegi mitte kunagi leppida. Ja kõik need inimesed, kes sellega ei lepi, nende sildistamine, nende kallal tänitamine, see on kohatu, olete te peaminister või tavakodanik kõrgel elevandiluutornis, Kristen Michal. Aitäh!

Aitäh! Soovib peaminister? Palun, peaminister!

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Võtame järjest. 

Kõigepealt alustas Lauri Laats, kes ütles, et koalitsioonilepingut pole. Koalitsioonil raamleping on, alusleping, see on avalikkusele välja jagatud, seal on kõik olulisem kirjas. Lisanduvad valdkondlikud debatid, mis tulevad maiks. Ma loodan, et te töötate need läbi samasuguse põhjalikkusega nagu koalitsiooni liikmed. Olulisem puudutab julgeoleku tagamist, milles me oleme teiega erimeelsusel, julgeolekusse on lisaraha vaja, et seda tagada. Ja mitte meie üksiti enda rõõmust, vaid sellepärast, et me elame vaenuliku Putini Venemaa kõrval. 

Teiseks, majanduse elavdamisest. Te ütlesite, et polnud ühtegi mõtet. Vastupidi, reeglite äramuutmine, maksude äramuutmine on tegelikult see, mida ettevõtlus ootab. Kasumimaksu kaotamine, ma arvan, jätab ettevõtjatele väga palju võimalusi teha investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, aga ka muusse, mida neil on vaja, et luua suuremat lisandväärtust, kasvatada kõigi meie jõukust.

Siis Lauri Laats rääkis pikalt, kuidas julgeoleku küsimus pole julgeoleku küsimus. Ma ütleksin, et julgeoleku küsimus siiski on julgeoleku küsimus. Väikses riigis omakeelne haridus on julgeoleku küsimus. Ma saan aru, et EKREIKE-s teil on kombeks justkui üksteisele tuge teha, et justkui see ei ole teema ja vaatame üksteisest mööda. Mina väidan, et see on julgeoleku küsimus. Samamoodi on põhiseaduse muutmine julgeoleku küsimus. Jah, see on julgeoleku küsimus. 

Belobrovtsev suutis teha viisakalt öeldes – teda nüüd pole, see pole sooline küsimus, ma ei heida talle mehena midagi ette, aga ütlen – arvutuse, et 51 saadikust piisab, meil on ainult 52 saadikut koalitsioonis, 52 on suurem kui 51. Nii et parlamendil on see mehhanism olemas, võimalus kontrollida, kas valitsusel on mandaat.

Proua Kõlvart rääkis vaesusest, kuidas see ei vähene. Vastupidi, numbrid näitavad, muud. Alampalk tõuseb, pensionitõusud samamoodi on kasvanud, see on vähendanud vaesust. Kui ta küsib, kas ma pean tõenäoliseks Jürgen Ligi sõnu, et maksud jäävad kõrgemaks. Ma arvan, et Jürgen Ligi sõnad on adekvaatsed. See on enam kui tõenäoline just sellepärast, et meil on vaja julgeolekukulutusi kinni maksta. Täpne debatt seisab koalitsiooni sees, aga üks mis selge: kasumimaks kaob täpselt samamoodi nagu esimesest eurost tulumaks.

Ja siis Riina Solman ütleb, et hoiame kokku, oleme sõbrad. Ma olen nõus, hoiame kokku. Aga siis järgneb poliittehnoloogiline solvang: kehvapoolne on see valitsus, mitte parempoolne. See valitsus on parempoolne. Isamaal, ma siiski rõhutan, oli võimalus kaasa rääkida. 

Ja siis pikk jutt energeetikast – selle me oleme juba ära käsitlenud –, ma ütlen endiselt: ei ole küsimus isiku ega soo ega mingi muu põhine. Kui keegi räägib, et Soome portfell on teine, me oleme seda ju aastaid selgitanud: Soomes on teistsugune energeetikaportfell, seal on hüdro, seal on tuuma ja palju muud sellepärast, et seda pikalt arendati. Isamaa armastus on olnud põlevkivienergeetika. Põlevkivienergeetika on reservis, oleksime me arendanud ka midagi muud, oleks meil täna hoopis teised võimalused. Need võimalused jäeti tegemata. Isamaal oli võimalus ka praegu panustada riigi jaoks keerulisel ajal otsustamisse. Juhid otsustasid eelistada populaarsust tööle. Mina arvan, et Isamaa toetajate huvides oleks olla parempoolses valitsuses ja teha neid otsuseid, aga ise otsustasite teisiti. 

Ja viimasena, Moonika Helme ütleb, et Riigikogu pole legitiimne. Samal ajal võitleb ta looduskeskkonna hävimise vastu, rääkides, et need inimesed, kes lähevad kohapeale segama – täitsa viisakalt ütlen, segama – seda arukat debatti, kui päris inimesel on kohapeal päris küsimus, tulevad sinna inimesed, kes lagastavad selle debati, see ei ole kindlasti tänuväärne tegevus. Selle eest ei maksa iseendale õlale patsutada. 

Nii et ma küsiks siia lõppu, et võib-olla natuke aega olen Riigikogust eemal olnud, siin mõne nädala, aga see määr, kuidas inimesed tulevad pulti, räägivad täielikult tõele mittevastavat juttu, on kuidagi väga kiiresti kasvanud. Ilm läheb soojaks, kõik võiks veidi rohkem faktidele otsa vaadata. Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest, Riina Solman, teie nime nimetati, nii et teil on võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ütleme, seda sooja juttu ja ka valefakte tuleb ka teie suust. Kas mitte teie valitsus ei öelnud, et käibemaks, mille te tõstsite äsja, on ajutine? Lubasite tegelikult ajutist käibemaksu tõusu. Aga praegu olete te juba oma rahandusministri Ligi suu läbi öelnud, et te kavatsete selle püsivalt 24% peale jätta. Ka hiilite te mööda vastusest, mis puudutab seda, et te võtate jätkuvalt inimeste taskutest käesoleval aastal ära miljard eurot. Mitte midagi te ümber ei lükka, te ainult osatate ja pingpongitate meid nende sõnamängudega, samal ajal kui te peaksite tegelema Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga, aga annate sellega veel hoogu juurde, nagu ma ütlesin, nende maksutõusudega. Teie valitsus on inimestele valetanud. Mina ennem ütlesin muuseas, teadlikult rõhutades ei nimetanud inimesi, vaid ütlesin: kehvapoolne koalitsioonilepe. Kontrollige üle pärast stenogrammist. Ja veel kord: te ei lähe ju makse vähendama, vaid jätate ära ise vastu võetud, jõustumata maksutõusud. See ei ole vähendamine.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on ka võimalus kohapealseks sõnavõtuks.

Aitäh! Peaminister ütles, et kuidas meil ikkagi kõik läheb aina paremuse suunas, et võiks faktidele otsa vaadata. No vaatame faktidele otsa. Mul on siin ees Konjunktuuriinstituudi hiljutine prognoos. Ma tean, et muidugi Kristen Michalile pakub see väga nalja. Mina nagu pigem ei naeraks selle üle, mida siin räägitakse. Ja see pealkiri on juba sünge ennustus: neljandik Eesti inimestest vaesub, enim saavad pihta noored pered. No ma nagu ei tea, mis siin lauses võib nalja pakkuda. Ja eraldi on kirjas, et põhimõtteliselt neljandik nendest inimestest, kes meile vastu tulevad, nad ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Need [on] väga sünged numbrid. Ma mäletan, et meil oli kunagi ka debatt peaminister Michaliga säästude osas: et säästud on inimestel suurenenud. Aga ka siin eraldi tuuakse välja, et säästud on suurenenud ainult inimestel, kellel on suurem sissetulek. Ehk siis [rikastel], tõesti, sääste on aina rohkem, aga kahjuks vaesemad inimesed on, vaesemad pered on pidanud oma säästud ära kasutama, paljud võtavad tarbimislaenu. Ja kõige olulisem fakt, mida ma oma kõnes mainisin, mida peaminister eraldi ei soovinud mainida, sest et ei ole võimalik ka seda ümber lükata: kahjuks kõige selle tulemusel meil on kasvamas kuritegevus. Aitäh!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teie nime ka mainiti. Vastusõnavõtt.

Minu nime ka tõesti mainiti. Ja no mis mul on jutumärkides peaministrile öelda? Te ikka ei oska teisiti kui ainult ülbelt vastata. Te olete üritanud seda muidugi küll sordiini all hoida, aga näed, ikka väga välja ei tule. 

Ja te ütlesite siin sõna võtnud Riigikogu liikmete kohta, et inimesed räägivad siin tõele mittevastavat juttu, Vaadake, see on teie oma, eks ole, mida Reformierakond on viimaste aastate jooksul kogu aeg rääkinud, et inimestele jääb rohkem raha kätte, teate, see on kõige suurem vale, mida siin üldse tõesti kunagi viimaste aastate jooksul räägitud on. Kogu Eesti tunneb juba omal nahal, et see ei ole nii. 

Saage ükskord aru, et propagandaga ikkagi lõputu teeauke ei asfalteeri, kui ikka auk on augus kinni ja tee peal kulgejad seda omal nahal või mõne teise kohaga kogu aeg tunnevad, siis ei ole võimalik meile lõputult rääkida, et me kulgeme ilusal siledal teel helge tuleviku poole. 

Ja see oli muidugi väga inetu, kuidas te järjekordselt, ma ei oska või ei taha öelda, mis poti pähe valasite nendele Eesti inimestele, kes tõesti on oma elukeskkonna hävitamise vastu üle terve Eesti nende meeletute tuuleparkide püstitamisel. See, kuidas te neid inimesi kohtlete, kuidas te neid sildistate, kuidas te neid mõnitate, kuidas te neid alandate, ja nagu ma juba ütlesin, nüüd te tahate neilt ära võtta veel selle raha, mis riik võib-olla maksaks kellelegi, kes oma maad annaks kusagil Eestimaa nurgas veel kasutada – see on põhimõtteliselt natsionaliseerimine, mille peale te lähete. See on ikka täiesti ennekuulmatu. 

Ja tõesti, mida rohkem te siin meie ees käite ja räägite ilusast siledast teest, mis viib meid helgesse tulevikku, seda naeruväärsemaks te muutute.

Aitäh! Lauri Laatsi seisukohad mainiti ka ettekandes ära, nii et Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! No räägime siis faktidest, et kas opositsioon mõtleb midagi välja, kui ta pulti läheb ja esitab oma seisukohad, või ikkagi lähtub faktidest. Esiteks, esimene fakt, et rahvas teid ei usalda. Ja tegelikult kõik uuringud ju seda näitavad. Kui valitsusel kahe peale ehk koalitsioonil – nii Reformierakond kui Eesti 200 – on populaarsus kuskil 20%, siis see näitab lihtsalt olukorra tõsidust. Teistes demokraatlikes Euroopa riikides tavaliselt sellises olukorras astutakse tagasi ja kuulutatakse välja uued valimised. Ja see on tavapraktika, see on lihtsalt tavapraktika, mida teie siin juurutada ei taha, aga rahvas ja ühiskond seda ootab, 80% ühiskonnast seda ootab.

See aasta, nii nagu ka analüüsid näitavad, teie prognoosid, siis me oleme jälle Euroopas esirinnas inflatsioonimääraga: 6% on välja käidud. Ja vaadates praegu, mis maailmas toimub, eelkõige lähtuvalt signaalidest, mis tulevad Ühendriikidest, siis on ka seda prognoosi juba vaadatud kui tagasihoidlikuks. Ja mis puudutab erinevaid tootegruppe, siis toiduhinnad veelgi kallinevad, rohkem kui 6%, see on faktid. Need on praegu esitatud seisukohad spetsialistide poolt. Inimeste reaalsed sissetulekud vähenevad, see on ka fakt. See on konkreetne seisukoht. Ja neid fakte tegelikult võib väga palju siia näitena tuua, lihtsalt aeg saab otsa. Ja siis te ütlete, et tegelikult ma ei saa aru, millest see opositsioon lähtub, et mis ta siia pulti tuleb ja millest ta räägib, et tegelikult olukord on teine. Ei ole tegelikult olukord teine! Olukord on täpselt selline, nagu on kirjeldatud. Inimestel on lihtsalt halb elada. Aitäh!

Sellega on sõnavõtud lõppenud ja koos sellega antud arupärimise arutelu lõppenud. Aitäh vastajale!

Läheme kolmanda tänase arupärimise juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Mart Maastiku, Riina Solmani ja Helir-Valdor Seederi 10. veebruaril 2025 esitatud arupärimine energia varustuskindluse kohta, number [717]. Ja ettekandjaks Riigikogu liige Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja need, kes meid jälgivad! Täna on arupärimine meie poolt energia varustuskindluse kohta. Lugupeetud minister Andres Sutile on see praegu adresseeritud, kuigi algselt oli eelmise ministri nimel, proua Alenderi nimel. Aga mul on hea meel, et majanduskomisjoni kaaslane Andres on jõudnud sammu edasi teha ja nüüd päästab Eesti majandust. Aga nüüd, kus komplimendid on tehtud, läheme natukene tõsisemaks. 

Reaalselt on meil kaua nagu marineeritud seda energia arengukava siin ja see ei ole siiamaani kuhugi jõudnud. See kakukene pole valminud. Küll aga on otsuseid tehtud valitsuse teatud isikute poolt, mis mõjutavad vägagi palju meie energia tulevikku, ja ei olegi aru saanud, mille põhjal need otsused on tehtud. Küll aga õnneks on mõned eelmised otsused praegu pausile pandud, nagu meretuuleparkide subsideeritud arendamine, mis iseenesest on hea märk, kuigi ei ole kindel, et kui kauaks. 

Aga mis siis on meie selle arupärimise sisu? Ma ette ei hakka neid küsimusi lugema, küll aga natukene räägin. Halb on selle energiavarustuse arengukava puudumine. Just sellepärast, et tegelikult kõige raskem on see, et ei ole nagu sihikindlat tegevust Eesti riigil, kuhu me tahame jõuda, milliseid energialiike arendada, kui palju, kui palju meil on vaja seda taastuvenergiat, kui palju meil on vaja juhitavat energiat. Kogu aeg need otsused muutuvad. 

Praegu just lõpetas üle-eelmisele arupärimisele vastamise siin härra peaminister, kes ütles, et tuleb jälle maismaa tuuleparkide ehitamise vähempakkumine, kus soovitakse üle 200 miljoni paisata nende parkide subsideerimiseks. Kuigi ettevõtjad on, paljud ettevõtjad on minuga ühendust võtnud, just nimelt tuuleenergia arendajad, ja öelnud, et nad ei vaja seda subsideerimist, kõige parem nende jaoks oleks teada, mis tulevikus saama hakkab. Ja see kindlus tuleviku ees on oluline, mitte see, et kogu aeg muudetakse oma mõtteid. Ja tegelikult need tuulepargid, mis juba praegu on ehitusloaga, ei julgeta isegi neid ehitama hakata, sellepärast et äkki tõesti valitsus tuleb turgu solkima, et kui nemad peavad seda oma raha peale, nende konkurendid saavad selle jaoks toetust, siis kõik on ootel ja pausil. Nii et see jutt ka, et see subsideerimine, vähempakkumine justkui elavdaks tuuleparkide arengut, reaalselt on vastupidise efektiga. 

Samamoodi siin räägiti sellest, et Euroopa Liidust oodatakse uusi otsuseid, et on tulemas taevamanna ehk järjekordsed rohepaketid, mille järgi siis teoreetiliselt justkui peaks saama 50% rahastust Euroopa Liidust ja justkui oleks see Eestile väga kasulik, kui näiteks teha Läti neljas ühendus üle Saaremaa, millest ma olen siin palju rääkinud. Toome väikesed näited ka. Kui üle Saaremaa teha Läti neljas ühendus, mida on ju tegelikult reaalselt ainult tarvis selle jaoks, et sinna ühendada seda loodavat, Saaremaa läänerannikule planeeritavaid meretuuleparke, ja kui neid ei tule, mis oleks ka õige otsus, siis tekib küsimus, et milleks siis üldse seda edasi planeerida ja miks see eriplaneering ikka jätkub. 

Ja näide on siin see, et seesama Saaremaa ühendus läheb maksma Eleringi andmetel 1,3–2 miljardit. Ja kui isegi Euroopa Liit sellest 50% kinni maksab, siis tuleb ju nii või naa ise maksta 650 miljonit kuni miljard. Kui otse teha ... 

Ma paluks lisaaega. 

Siin lisaaega ei saa.

Ah soo! Siis ma teen kiiremini. Ja kui seda otse teha, siis nad ju maksaks 200–300 miljonit, ja kui sellest pool kinni makstakse, siis on see ainult 100–150 miljonit. Isegi kui kinni ei maksta, on ikka 300 miljonit versus 650 miljonit või miljard. Nii et kõik need sellised põhjendused ei pea. Me ootamegi siin lugupeetud ministrilt kuuele küsimusele vastuseid, ehk ta natuke valgustab meid antud küsimustes.

Aitäh! Lisaaega saab läbirääkimiste käigus. Ja nüüd palun siis arupärimistele vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja, ja aitäh, head küsijad! Austatud härra Maastik, proua Solman, härra Seeder! Vastan siis nendele kuuele küsimusele ja esimesele kolmele küsimusele vastan ühekorraga. Aga ma loen ka need küsimused ette. Esimene küsimus: kui palju on kavandatavate energiapoliitiliste tegevuste kogumaksumus, tuues eraldi erinevate investeerimisprojektide hinnangulise kulu, ning milliseks kujuneb elektrienergia lõpphind aastaks 2035? Teine küsimus: palun selgitage andmete aluseks olevaid sisendarvutusi ja analüüsi, millel eelpool viidatud arvestused rajanevad? Ja kolmandaks: palun selgitage elektritarbimise prognoosimudelit aastaks 2035. Kuna viimasel kuul on valitsus avaldanud erinevaid numbreid, siis palun selgitada kõigi nende põhjendusi. 

Nüüd vastan. Teie küsitud andmed on leitavad, elektri hinna lõpphinna osas, elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse seletuskirjas. Nende lähteandmed on avaldatud ministeeriumi kodulehel ning tarbimise prognoosiandmed on leitavad Eleringi varustuskindluse aruandest. Et see ei jääks lihtsalt üldistatud jutuks, siis esitan siinkohal kokkuvõtte elektri hinna kujunemist mõjutavatest asjaoludest. Jaotusvõrgu investeeringute maht perioodiks 2025–2035 on vahemikus 800 miljonit eurot kuni 1,6 miljardit eurot ja see on vajalik praeguste liitumislepingute ja kokkulepete täitmiseks, eluea ületanud võrguvarade väljavahetamiseks, võrgu kliimakindluse parandamiseks ja rikete vähendamiseks ning vajadusel aja tootmise, tööstuse ja sõidukite elektri laadimistaristu ühendamiseks võrku. Eleringi ülekandevõrgu teenuse tasu on seotud võrgu ette arendamise kohustuse loomisega, mis on praegu ka majanduskomisjonis arutelul, eelnõu, mis on vajalik paindlikumaks ja kiiremaks liitumise võimaldamiseks. Liitumistasude fikseerimine olemasolevas võrgus liituvatele tootjatele annab suurema investeerimiskindluse võrgukulude osas, mis varasema lähenemisega on sageli olnud varieeruvad ja teatud liinidel ka äärmiselt kallid. Praeguse parima teadmise põhjal on perioodil 2025–2030 taastuvelektri tootmisega seonduvad investeeringud Eleringi elektrienergia võrgutasust 160 miljonit eurot. Ja see on siis pool vajalike investeeringute kogumahust, siis teine 160 miljonit eurot katavad juba liitujad, ehk siis kokku 320 miljonit eurot. Aastast 2026 rakenduva saartalitusvõime tagamise meetme hinnanguline maksumus on kuni 34 miljonit eurot aastas ning alates 2027 on võimalik strateegilise reservi rakendamine, kui selgub, et selle rakendamine on ühiskonnale odavam valik kui saartalituse meede. Strateegilise reservi kulu on hinnanguliselt 18 kuni 40 miljonit eurot aastas, mis tugineb Eesti Energia antud hinnangule, kuid loomulikult täpne kulu sõltub hangitavast mahust, täpsest tüübist ja Eleringi poolt korraldatava vähempakkumise tulemustest. 

Neljas küsimus. Juhitavaks võimsuseks on planeeritud 1000 megavatti aastaks 2030. Kuidas tagatakse elektri olemasolu tipukoormuse korral, kui tuult ei puhu ja päikest pole? Kui on kavandatud importelektriga katta defitsiit, siis palume ka vastava olukorra analüüsi Soome, Läti ja Leedu kohta. Vastan. 1000 megavati vajaduse nõue tuleneb sellest, et oleksime elektrisüsteemis ka väga madala tõenäosusega sündmusteks valmis, nagu Balti elektrisüsteemi saartalitus või Eesti eraldi, saarestunud olek, mis tähendab siis meie puhul seda, et ühendus Mandri-Euroopa sünkroonalaga on katkenud. Hinnang, et sellisel juhul on elektrisüsteemi stabiilse töö tagamiseks vaja vähemalt 1000 megavatti võimsuse kohapealset olemasolu, tuleneb süsteemihalduri Eleringi poolsest hinnangust, mis on esitatud ka viimases varustuskindluse analüüsis. Sealjuures hindab Elering ka asjaolu, et Eesti ja Balti riikide tiputarbimine tervikuna langeb ajale, mil taastuvenergia toodang võib olla madal, ehk on külm ja tuuletu periood. See omakorda tähendab, et Eesti elektrisüsteemi tiputarbimise tagamiseks ei saa alati päikeseelektrijaamade toodanguga arvestada ja tuuleelektrijaamade toodang võib olla küllaltki väike. Eesti tiputarbimine on olnud suurusjärgus 1500–1550 megavatti. Möödunud aasta jaanuaris tuli uus rekord, mis on 1599 megavatti. Seetõttu peab varustuskindluse tagamiseks tõesti lisaks kindlatele tootmisvõimsustele arvestama ka välisühenduste olemasoluga, täpsemalt Estlink 1 ja Estlink 2-ga. Sealjuures aga ei arvestata ühenduste puhul alati täiemahulise impordiga, vaid Balti saartalituse puhul on arvestatud näiteks, et suurim element elektrisüsteemis võib olla kuni 400 megavatti, et elektrisüsteemi stabiilsust poleks võimalik liiga kergelt tasakaalust välja viia. Seetõttu saame arvestada Estlinkide puhul impordivõimekusega kuni 750 megavatti. Lisaks tasub välja tuua, et täiendavalt 1000 megavatti kindlale tootmisvõimsusele hoiab Elering ka Kiisa avariielektrijaama võimsusega 250 megavatti, mis ei ole selle 100 megavati sisse arvestatud. Ehk tegelikult on meil siis juhitavaid tootmisvõimsusi 1250 megavatti. Lisaks Balti saartalituse olukorrale võimaldab 1000 megavatti kindlate tootmisvõimsuste olemasolu pluss 250 megavatti avariireserv Eestis tagada suurema osa ajast ka saartalituse olukorras Eesti tarbijate elektrivarustuse. Lisaks Soomega olevatele Estlinki ühendustele, mille kogumaht on 1016 megavatti, nagu mainitud, on Eestil ühendused ka Lätiga, mille võimsus on Lätist Eesti suunal 1259 megavatti. Seega, koos sisemaiste kindlate tootmisvõimsustega ja ka impordivõimekustega ei teki probleemi katta Eesti tiputarbimist nii N miinus kaks olukorras kui ka Balti saartalituse olukorras ja enamasti isegi Eesti saartalituse olukorras. N miinus kaks tähendab seda, et on välja kukkunud kaks suurimat elementi, ehk tegemist peaks olema erakorralise, ekstreemse olukorraga, mis tähendab ka seda, et Eesti elektrisüsteem on hübriidrünnete all. Mainimist väärib ka asjaolu, et kui Eestis on taastuvenergia tuule ja päikesejaamade põhine, siis Põhjamaades ja Lätis-Leedus on palju ka hüdroelektrijaamu. Seega, taastuvenergia vähene tootmine Eestis ei tähenda automaatselt, et sel ajal on taastuvenergiat vähe ka näiteks Põhjamaades või Lätis. Lisaks toome välja, et üldiselt arvestatakse varustuskindlust Euroopa Liidu liikmesriikide puhul vastu riikliku varustuskindlustuse standardit, mis annab riiklikud normid, kui palju võib olla elektrisüsteemis aastas tunde, kus võib olla vajadus tarbimissüsteemi piisavuse tõttu piirata. Eesti puhul on selleks standardiks kaheksa tundi ja maksimaalne piiratud energiakogus aasta peale võib olla kuni 4,5 gigavatt-tundi aastas. Varustuskindluse norm on sätestatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas ja elektrisüsteemi varustuskindlust analüüsides lähtub Eesti elektrisüsteemi haldur Elering kõigepealt varustuskindluse normi täitmisest. Antud normi täitmise vastu analüüsitakse kogu Euroopa ja ka Eesti varustuskindlust iga-aastases üle-euroopalises mudeldamises, mis vaatleb varustuskindlust kuni kümne aasta peale ette. Selle analüüsi raames mudeldatakse erinevate kliima-aastate ehk siis erinevate ekstreemsete olude korral koos kõikide riikide süsteemi piisavusi ja ka ühenduste piisavusi, seega ka seda, kas Eestile on tiputarbimise hetkel kättesaadav ka impordivõimekus olukorras, kui tuult ja päikest on ekstreemselt vähem. 

Viies küsimus. Ühtlasi palume selgitada, miks on osutunud märkimisväärne energiajulgeoleku nõrgestamine, et loobutud põhimõttest, et riigis peab olema juhitavaid võimsusi tipukoormus pluss 10%. Nii nagu juba eelnevalt kirjeldatud, siis elektrisüsteemi varustuskindlust analüüsides lähtub Elering kõigepealt varustuskindluse normi täitmisest. Antud normi täitmise vastu analüüsitakse kogu Euroopa ja ka Eesti varustuskindlust. 2024. aasta tulemusi me veel ootame, aga 2023. aasta analüüs on näidanud Eestile normiületust ühes stsenaariumis 2025. aastal. Sel põhjusel ja tuginedes ka Eleringi riiklikule varustuskindluse analüüsile, oleme taotlemas riigiabiluba võimsusmehhanismi loomiseks strateegilise reservi näol 2027. aastast, mis võimaldaks hoida piisavas mahus juhitavaid võimsusi üleval ka olukorras, kus lõpeb omaniku ootus 1000 megavati juhitava võimsuse tagamiseks Eesti Energiale. Lisaks varustuskindluse hindamisele varustuskindluse normi vastu hindab Elering varustuskindlust ka süsteemi stabiilsuse tagamise vaatest, et süsteemis suudetaks täita elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjades toodud nõudeid ja elektrisüsteem peaks vastu ka kahe suurima elemendi häiringutele ja väljalülitamistele, ehk seesama N miinus kaks. Lisaks hindab Elering ka Eesti elektrisüsteemi võimekust hakkama saada saartalituse olukorras ja stabiilsuse tagamist siis, kui oleksid saartalituse funktsioonis. Sellest vaatest on Elering hinnanud, et 1000 megavatti juhitavat võimsust hetkel ja 2030. aastast alates circa 1200 megavatti on vajalik elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Võimaldamaks Eleringil hankida juhitavat võimsust piisavas mahus ka iseseisva saartalituse võimekuse tagamiseks, on Riigikogus teisel lugemisel seaduseelnõu 555 elektrituruseaduse muutmise kohta. Antud meetme raames saab Elering hankida juhitavaid võimsusi juurde, et tagada saartalituse võimekuse olemasolu, ja seda võiks olla võimalik rakendada juba järgnevast aastast. Ehk siis kokkuvõtvalt saab elektrisüsteemi varustuskindlust hinnata nii Euroopa regulatsiooni alusel ja varustuskindluse normi järgi kui ka siseriikliku elektrisüsteemi stabiilsuse ja saartalituse tagamise võime järgi. Mõlemad hinnangud näevad ette, et Eestis on vaja hetkel circa 1000 megavatti juhitavat võimsust, et vastavaid norme ja nõudeid täita. 

Ja viimane, kuues küsimus. Kuna valitsus on avaldanud prognostilise elektrienergia lõpphinna 2035, siis palume selgitada hinnaprognoose erinevate hinnakomponentide lõikes. Vastan. Kliimaministeeriumi prognoos põhineb mitmetel analüüsidel, sealhulgas Eleringi tellitud uuringutel konsultatsioonifirma Aurora Energy Research alusandmetel ning TalTechi ekspertide modelleerimistulemustel. Prognoositav elektrienergia lõpphind tarbijale on seotud stsenaariumiga number 9, mida on selgitatud elektrituruseaduse eelnõu viimase seletuskirja versioonis 6 leheküljel 30–31. Aga lühidalt need elemendid on järgmised. Elektrienergia börsihind 4,9 senti kilovatt-tund, taastuvenergia tasu 1,56 senti kilovatt-tund, sagedusreserv alates 2025. aastast 0,5 senti kilovatt-tund, võimsusmehhanism 0,4 senti kilovatt-tund, Eleringi võrgutasu muutus arenduskohustuse muutusest ja fikseeritud liitumistasust 0,13 senti kilovatt-tund, jaotusvõrgu võrgutasu 4,4 senti kilovatt-tund, elektriaktsiis 0,45 senti kilovatt-tund ja käibemaks 2,71 senti kilovatt-tund. Nende eelduste põhjal jääb elektrienergia lõpphind 15 sendi juurde kilovatt-tunnist. Nüüd see prognoositud börsihind 4,9 senti kilovatt-tunni kohta baseerub Taani konsultatsiooniettevõtte uuringust. Kliimaministeerium ajakohastas uuringus toodud stsenaariumeid ning jõudis koostöös konsultatsiooniettevõtte, valdkonna projektide arendajate ning valdkonna sihtasutustega elektri keskmiste börsihindadeni, mis on toodud ka Kliimaministeeriumi veebilehel. 

Ja võib-olla kohe siis vastan ka sellele küsimusele, mida härra Maastik oma sõnavõtus mainis, et miks me läheme edasi maismaatuuleparkide vähempakkumise väljakuulutamisega. Siis on selge, et peamine põhjus, miks Eestis täna on elektri hind kõrgem, on liiga vähe juhitavaid võimsusi, või vabandust, liiga vähe kodumaist tootmist. Juhitavad võimsused on ka olulised, liiga vähe kodumaiseid tootmisvõimsusi. Ja on oluline, et me nüüd saaksime ilusti maismaatuuleparkide arendamisega edasi liikuda, et me oleksime vähem sõltuvad impordist ja rohkem sõltuvad sellest, mis me kodus toodame. Aitäh!

Aitäh vastuste eest! Ja sellegipoolest on teile veel küsimusi. Rain Epler, palun! 

Hea istungi juhataja! Härra minister! Sissejuhatuseks, värske raport ütleb, et kümme suurimat Euroopa Liidu elektritootjat investeerivad agaralt edasi gaasitootmisvõimsustesse ja näha on, et mingit kliimaeesmärkide täitmisest seal juttu ei tule, nad ei täida neid, kui investeeringuid vaadata. Ja teine asi on see, et Euroopa Liidus gaasi ei ole, Hollandis on, aga seda ei kasutata, et seda tuleb importida. 

Nüüd, Euroopa Liit, siin kui rohe-eesmärkidest rääkida, millest teie koalitsioonil meeldib rääkida, Euroopa Liit 2040. eesmärkide väljakuulutamise lükkas edasi. Ja noh, imede ime, rahvusvaheline energeetikaagentuur, kes siin mõned viimased aastad osutus ka selliseks taastuvenergeetika promojaks, selle juht nüüd Houstonis märtsi keskel konverentsil ütles, et investeerida tuleb nafta- ja gaasitaristusse. Ja selles kontekstis ma küsin, millal Eestis terve mõistus koju jõuab. Me oleme ainulaadne väikeriik, kellel on oma maine energiatootmisvõimekus olemas, et me ei sõltuks impordist ja me saaks endale ise tagada energiajulgeoleku. Mis sa ennustad, millal see aeg kätte jõuab?

Aitäh, hea küsija! Mina arvan, et meie armsas Eesti Vabariigis on kogu aeg mõistus kohal. Kui meil oleks kuidagi teistpidi, siis oleks baas … No ju seda on ikka valitsuses, ju seda on opositsioonis ja ju seda on ka nende seas, kes ei ole ei ühes ega teises. 

Nüüd, nii nagu ma siin ennist oma vastuses juba kõlasin, et gaasielektrijaamad on kindlasti osa lahendusest, neid juhitavaid võimsusi on vaja. Täna on keeruline näha, mis oleks kiiresti rajatav juhitav võimsus gaasielektrijaamade asemel. Sellepärast on Eleringil töös ka vähempakkumine. 

Tõsi, gaasielektrijaamade käitamiseks vajaminevat gaasi tuleb importida. Selleks on kõik võimekused olemas. Me kasutame gaasi ju ka praegu. Ja kui nüüd küsimus oli selles, et miks me ei võiks kasutada omamaist tooret elektrienergia tootmiseks, siis päike ja tuul kindlasti on omamaine. 

Ja kui hea küsija pidas silmas põlevkivi, siis põlevkivi ju me kasutame sellesama varustuskindluse võtmes, et see 1000 megavatti oleks Eesti Energial olemas. Ja kui nüüd on küsimus selles, kas põlevkivi kasutus võiks veel suurem olla, keegi ju uut põlevkivielektrijaama ehitama ei hakka. See investeering on, no jah, aga see investeering on ikka miljardites mõõdetav. Ja ka ilma CO₂-kvoodita on põlevkivielektri omahind kallis. Need on majanduslikud põhjused.

Lauri Laats, palun!

Jaa, aitäh! Hea minister! Kui me räägime julgeolekust, energiajulgeolekust, siis te mainisite ära, päike ja tuul ja gaas, aga jällegi, sellest võimalikust tekkivast olukorrast lähtuvalt, nii nagu me nägime seda koroona ajal, kui tarneahelad olid ära katkestatud ja tarneahelate katkestus, ükskõik mis põhjusel, kindlasti mõjutab julgeolekut ja energiajulgeolekut, arvestades, et kõik materjalid, varuosad ja kõik nii edasi pärinevad valdavalt Hiinast, kui me räägime päikesest ja tuulest ja lisaks ka geopoliitiliselt lähtudes gaas ka veel sinna otsa. Samas, meil on olemas maavara, põlevkivi. Ja spetsialistid on selgelt öelnud, et seda on võimalik sellisel viisil kasutada, kus oleks ka väiksem keskkonnamõju, ja kui pidevalt seda kasutada, siis see viib ka elektri hinna alla. 

Nüüd, te küll mainisite, et meil on varuks 1000 megavatti. Tegelikult me saame kõik aru, et see on ju paberil, see varu olemas. Ajas edasi minnes tegelikult see jääbki ainult paberile, sellepärast et neid katlaid ei ole võimalik ju käiata juhul, kui täpselt rakendub teie plaan energeetikas.

Aitäh! Siin oli nüüd õige mitu asja. Kindlasti 1000 megavatti on ikkagi päris energiatootmisseadmetel, seda on ettevõtte kinnitanud. Kui kaua neid on võimalik käiata, on aus küsimus. Sellepärast ongi vaja investeerida nüüd ja kohe ka gaasielektrijaamade rajamisse. Ma olen selles küll üsna veendunud, et nii kaua need põlevkiviplokid töötavad, kui me suudame siin ka gaasielektrijaamu püsti panna. 

Ja pikaajalise lahendusena, mida on ju ka siin saalis arutatud ja mis minu silmis on osa Eesti energiaportfellist, on ka tuumaenergia. Jah, sinna on üle kümne aasta minna, enne kui me seda saaksime kasutada, kui sellise otsuseni seesama Riigikogu saal jõuab. Aga pikaajaline vaade ja tervikvaade ongi siin oluline. 

Ja varustuskindlus, nii nagu mainitud, rajaneb osalt ka ühendustel. Nii et selles mõttes põlevkivielektrijaamad seni kaua, kuni nad on meil olemas ja töötavad, seda rolli täidavad. Gaasijaamade hange, head ühendused ja ma usun, et siis me oleme oma elektrivarustuskindluse ka ilusti korras hoidnud. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Andres! Sa lugesid ette siin neid hinna komponente, et mis kus tekib. Huvitav, et te suudate ette näha seda, kui palju maksab, näiteks Eleringi tasu, see on 0,13 senti kilovati kohta. Võrgutasud okei, see on natuke lihtsam asi. Aga mu küsimus on tegelikult selles, et kui Elering peab välja ehitama näiteks ainuüksi neljanda Läti ühenduse läbi Saaremaal, siis see läheb maksma, eks ole, seal kuni 2 miljardit, 1,3–2, sõltuvalt, kustkaudu ta läheb. Kas see kajastub selles hinnas? Kahtlaselt on mul tunne, et see ei kajastu selles. Ja kas ka näiteks see kajastub selles hinnas, näiteks ka loodav Soome uus ühendus, mida ka ju planeeritakse, mida ilmselgelt tegelikult on ka vaja, no Läti oma on küsimärk, aga Soome see ühendus läheb maksma umbes miljard.

Teie aeg! Aitäh!

Jaa, aitäh küsimuse eest! Estlink 3 ja Eesti-Läti neljas ühendus, nii nagu ka majanduskomisjonis Elering meile tutvustas, siis kui ma veel selle komisjoni liige olin, on kavas rajada kahe komponendi, rahastuskomponendi abil. Üks neist on ülekoormustasu ja kui õnnestub saada 50% kaasrahastust CEF fondist, siis me seda ühendust võrgutasus ei näe, sellepärast on ta ka odav.

Nüüd, ma saan aru, et küsimuse teine pool on selles, et kas meil neid ühendusi on üldse vaja ja kuhu ja miks just üle Saaremaa siis see neljas ühendus. Mõlemad ühendused saavad sündida ikkagi siis, kui see on kasulik Eestile, selle analüüsi me teeme kindlasti ära, eks ole. Aga selleks, et lõplikku hinda teada, tuleb kokku panna või kokku leppida trassikoridor. Ja ütleme, seal Läti ühenduse puhul, eks ole, lihtsalt tõsiasi on see, et see Läti-poolne punkt, kuhu seda ühendust on kõige otstarbekam ühendada, asub sellises kohas, kuhu ongi üle Saaremaa või sealtkaudu kõige lähemal viia. Aga see kõik, planeering on ju veel, eriplaneering on ju konsultatsiooniprotsessis ja kõik need rehkendused ja asjad on vaja teha. Kui küsiti, kas neid ühendusi on vaja, siis minu vastus on pigem jah, ja ütleme, et me ei hakka neid ka niimoodi eraldi ehitama, et kõigepealt Läti ja siis Soome, pigem ikkagi nad võiks olla enam-vähem sünkroonis. Ja see kõik võtab aega, sest tellimus‑ ja etteteatamistähtajad on väga pikad nendesamade seadmete tarvis, mida ehitamine eeldab.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Veebruari alguses Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemi sageduse hoidmine on olnud Eestile väga kallis. Ja reservvõimsuste turul sageduste hoidmine elektrivõrgus maksis kahe kuuga 14 miljonit. Ehk laias laastus arvutuslikult 10 000 eurot tunnis. Kui te muidu aru ei saa, mida need summad tähendavad, mis need arvud tähendavad, siis näiteks ma toon teile võrdluse. Metskülakooli lahtihoidmine aastas oleks maksnud 40 000 eurot. Ehk nelja tunni sageduse hoidmise raha aastas – kooli lahtihoidmine. Lastega kodus olevatelt emadelt võeti ära haigekassa kindlustus, sellega hoiti kokku 13 miljonit aastas. Ehk needsamad Eesti väikelastega emad maksid põhimõtteliselt kinni piltlikult öeldes kaks kuud sageduse hoidmist. Ta hõiskasite siin, et lahtiühendamine teeb meid vabaks. Tegelikult me näeme, et jätkuvalt tegi ja teeb see jätkuvalt Eesti rahvast rahast vabaks. 

Ma lisan veel, et mida rohkem madala inertsusega päikese- ja tuuleenergia tootmist võrku lisatakse, seda kallimaks ja raskemaks muutub võrgus sageduse hoidmine. Eesti on katastroofi kursil. Ja ma küsin siin nagu see klassika filmis: kas me oleme ikka õigel teel?

Venemaast desünkroniseerimine ja Mandri-Euroopaga oma võrgu sünkroniseerimisega me oleme kindlasti õigel teel. Hea küsija, need alternatiivid, mida te ette lugesite, ei ole ju päriselus alternatiivid. Sest kui see valik oleks see olnud, et me oleks endiselt rippunud Venemaa sagedusala küljes, mille eest me ka pidime maksma varasemalt, ja selle aasta kulud katab ju Elering, kuni me kulumudeli kokku lepime ... Aga minu silmis see ei ole nagu päriselt valik, kas me ripume Venemaa energiasüsteemi küljes või me liitume Mandri-Euroopaga. Kõik need teised näited, mis te tõite, vajavad lahendamist ja otsustamist teistes valdkondades.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite oma vastuses, et ei saa loota ainult päikesele ja tuulele ehk taastuvenergiale ja me vajame ka rohkem juhitavaid võimsusi. Sama on öelnud ka Eesti Energia juht Andrus Durejko, et Eestil peaks olema rohkem juhitavat energiat. Ka minu küsimus: milline on teie hinnang, kui palju peaks Eestil energiaportfellis juhitavaid võimsusi olema?

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu siin juba korduvalt on olnud jutuks, siis kõige kiirem juhitavate võimsuste lahendus on täiendavate gaasijaamade ehitamine. Nii nagu ma ütlesin, Elering on hinnanud, et meil on vaja praegu circa 1000 megavatti juhitavat võimsust, ka nende ühenduste olemasolul, mis meil hetkel on, ja 2030 alates circa 1200 megavatti. Nii et need parameetrid on meil paigas. Niikaua, kui meil on veel põlevkivijaamad reservis, võimalik kasutada ja hoida, siis me seda eesmärki ka ilusti täidame. Kas juhitava võimsuse määr võiks tulevikus muutuda? Ma arvan, kindlasti võib, aga see sõltub sellest, kuidas areneb meil elektritarbimine ja milliseid juhitavaid võimsusi me siia vahepeal suudame luua.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite huvitavalt, kui kõrgepingeliinidest räägiti, et rehkendused ja asjad on vaja ära teha. Vaieldamatult, rehkendused ja asjad on vaja ära teha. Aga rehkendustega on halvasti. Kui ma loen kas või seda Riigikogu stenogrammi, kui minister siin, proua Sikkut, majandus- ja taristuminister oli ta tol korral, rääkis, kuidas meil on vaja üks gigavatt ikka meretuult ja üks gigavatt maatuult. No nagu sellise hästi laia slaaviliku maneeriga on seda kõike laiali laotatud. Ja siis räägite, et kümne aasta pärast oleks ehk lootust tuumajaamale. 

Kui ikka nii laia lehega tehakse, et seitsmekordne üledimensioneerimine maatuugenitel, maismaaparkidel, tuuleparkidele, kuulge, aga milleks seda tuumajaama siis veel, kui te kõik raha sinna ära matate, Eesti tuuleparke täis ehitate? Kuhu see tuumajaamal mahub? Mitukümmend korda te üle Eesti tootmise tahate seda kõike ehitada ja kust see raha veel tuleb?

Aitäh! Alustades siis maismaatuulest, kui nüüd see täiendav kuni kaks teravatt-tundi vähempakkumine saab ka ära tehtud, siis me peaksime jõudma aastaks 2030 selle tasemeni, et 100% meie oma tarbitavast elektrimahust on kaetud päikesest ja tuulest. 

Nüüd, kas meretuul omab üldse mingit relevantsust või samamoodi tuumaenergeetika? Meretuul minu silmis kindlasti omab kohta Eesti Energia portfellis. Küsimus on, millised finantsinstrumendid on saadaval ja võimalik teha selleks, et meretuulepargid oleksid rahastatavad. Täna vastu turgu – ja vastu turgu täna oleks ainuke võimalus, mis Eestis on – neid ükski pank ei rahasta. Sellesama puhta tööstuse leppe juures on erinevaid finantsinstrumente, sealhulgas need, mida hakkab pakkuma Euroopa Investeerimispank. Ja siis me saamegi hinnata, millist finantseerimisskeemi on võimalik kokku panna või ei ole võimalik panna. Aga meretuulel kui ühel energiaportfelli osal on, ma arvan, kindlasti koht samamoodi nagu tuumaenergiat. 

Ja see, kui suureks kujuneb meie elektritarbimine tulevikus, sõltub väga paljudest asjaoludest. Lihtsalt ühe näitena, mis on projekt arendamisjärgus, kas sellest midagi saab või ei saa, elu näitab. Aga kui Eestisse tuleb üks hyperscale mõõtu andmekeskus, siis selle aastane energia tarbimise vajadus on neli teravatt-tundi. 

Aga veel kord: seda projekti pole keegi kuskil allkirja alla pannud. Käivad uuringud, ettevalmistused, nii et see turg on kindlasti dünaamiline. Aga suures pildis on meil vaja nüüd ja kiiresti saada rohkem maismaatuult. Ja võib-olla lihtsalt võrdluse mõttes, kui ka täiendavat mahtu ära tuua, on veel vaja kuni 400 tuulikut, koos olemasolevatega me jõuame sinna kuhugi 600 kanti. Holland, mis on meiega enam-vähem pindalalt sama suur – Hollandis on maismaatuulikuid üle 2000 ja seal elab 18 miljonit inimest.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on kaks lihtsat küsimust. Esimene küsimus tuleb teie eelmisest vastusest, kus te ütlesite, et kui valitsus kuulutab välja nüüd maismaatuuleparkide hanke, siis aastaks 2030 peaks päikesest ja elektrist olema kaetud 100% meie vajadusest. Kui palju on 2030 siis teie prognooside, arvestuste kohaselt kaetud aastal 2030, sellel hetkel, kui päikest ja tuult ei ole? Kohapeal toodetavat energiat pean silmas, mitte siia imporditavat. Teine küsimus: millal jõuab parlamendisaali energiamajanduse arengukava?

Kaks väga õiget küsimust. Esimene siis, sõnakasutus peab olema täpne, antud juhul minu sõnakasutus piisavalt täpne ei olnud. See 100% taastuvenergia eesmärk on suhtena Eesti aastasesse elektritarbimisse. Näiteks kui see on kaheksa teravatt-tundi, siis me peaksime suutma taastuvatest energiaallikatest tootma ka kaheksa teravatt-tundi, aga mitte iga tund ja iga päev. Ehk et meil on ikka nagu teisi energiaallikaid ka vaja. See on … Meil on ju üht-teist olemas ka, eks ole? Sõltub sellest, kui kiiresti tarbimine edasi … Me praegu impordime ju, eelmine aasta importisime 40%. 

Nii. Ja siis see teine küsimus, mis puudutas energiamajanduse arengukava. Täpse kuupäeva jätan praegu ütlemata, aga sellega me kindlasti siia tuleme.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja arupärijate esindajana kõigepealt Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja austatud minister! Ega me siin väga palju vastuseid ei saanud muidugi nagu alati, sellepärast et kõike seda, mida siin ette loeti, me ju teadsime ise ka enne teiepoolseid esialgsed seisukohti, kuid täpsustavaid niisuguseid vastuseid kahjuks ei saanud. Vaatame sedasama elektri hinna prognoosi aastaks 2030 – oli see vist? –, siin on ju väga palju vasturääkivusi. Kuidas saab valitsus, mis ei suuda isegi lähiajaks prognoosida, millised energialiigid hakkavad üldse meid varustama, siis on väga täpselt teada, kuidas saab olema Eleringi näiteks võrguhind 0,13 senti, mida ma siin juba mainisin. Ja kui ma küsisin ka ministri käest, et kas siis needsamad ühendused, Läti neljas ühendus läbi Saaremaa, 1,3–2 miljardit maksev, ja siis ka Soome loodav Estlink 3, umbes miljard on see praegune ehitushind, kas need kajastuvad selles hinnas. Selle peale vastas minister, et loodetavasti saadakse 50% rahastust Euroopa Liidu fondist. Ja siis on veel, oli veel … (Lehitseb pabereid.) Mis seal oli? Ülekoormustasudest. Aga kui ei saada seda raha? Kas meie kindel nagu hinnang sellele elektri hinna kujunemisele muutub ju kardinaalselt, härra minister, kui neid toetusi ei tule. Ja veel kord ma ikkagi juhin tähelepanu sellele, et miks me peaksime ehitama viis kuni rohkem korda kallimat ühendust läbi Saaremaa. Ma ei ole kordagi seda vastust saanud, ei peaministrilt ega ka sinult. Kui me saaksime otse teha seda viis korda odavamalt või isegi rohkem kui viis korda odavamalt, ja isegi kui me saame selle 50% sinna toetust peale, siis on ju ikkagi 200 miljonist 100 miljonit vaja endal ainult maksta, mitte ei pea maksma 1,3–2 miljardit. Ainuüksi üks näide lihtsalt, kordagi sellele vastust ma ei saa. 

Mis puudutab nüüd seda energia stabiilsust, siis loomulikult on see absurdne väita, et sada protsenti taastuvenergia peab katma Eesti vajadused aastaks 2030. Ei ole ju võimalik, kui tuul ei puhu ja päike paista. Milleks me peame looma endale illusiooni, et me toodame justkui nii palju energiat, nagu me tarbime? Aga reaalselt me ju ei tarbi sellest taastuvenergiast seda hulka ära. Me tarbime tegelikult, kui isegi me, ütleme, et vajadus on 8 teravatt-tundi või 9 teravatt-tundi ja me selle isegi toodame taastuvenergiast, siis sellest me kasutame ju ära ikka ainult 60%, sest umbes 40% on aega, kui päike ei paista, tuul ei puhu. 

See on nagu illusioonide loomine. Järelikult see ülejäänud energia tuleb meil paisata kas turule või, ma ei tea, mis siis, pannakse tuulikud seisma selleks hetkeks, sellepärast et teatavasti on ka see, et kui me üle toodame seda tuule- ja päikeseenergiat, siis see on kõik samal ajal, see tuul puhub täpselt samal ajal. Praegu just käibki Eestis selline üledimensioneerimine, sest hetkel on meil olemas juba 3,5 teravatt-tundi taastuvenergiat. Ja kui need tuulepargid, mis on juba praegu planeeritud ja on juba ehitusloaga, ka saavad valmis, siis on meil tegelikult üle 6, ligi 7 teravatt-tundi juba tagatud, mis ammugi tagab ära selle 60 või 70% vajaduse, mis meie enda tarbeks vaja läheb. 

Nii et kui me üledimensioneerime seda, mis siis juhtub? Siis juhtubki see, et needsamad tootjad, kes on investeerinud tuuleparkidesse, ja kui see tuul puhub, lihtsalt siis käib ületootmine. Meil ei ole esiteks kuhugi seda panna, sellepärast et võrk ei lase seda läbi. Isegi kui võrk laseb läbi, siis see hind läheb lausa miinusmärgiliseks või nulli peale. See tähendab seda, et need tootjad ei saa ka ju tegelikult seda kasumit, millest maksta neid pangalaenusid. 

Ma paluksin lisaaega.

Nüüd saad kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Ehk siis tegelikult selline planeerimine, teadlikult vale planeerimine on meile kahjulik. Me mitte kuidagi ei paranda tegelikult elektri hinda tarbija jaoks, seda enam, et jutt käib sellest, et elektri hind justkui läheb hästi odavaks. Teoreetiliselt lähebki odavaks. Aga mis praegu on juba juhtunud, on see, et pannakse tuulikuid seisma sel ajal, kui elektri hind läheb madalaks, sellepärast et tuuleenergia hind on tootjale lihtsalt kahjulik. Kui ta paneb kinni mõned tuulikud, siis see hind tõuseb ja kokkuvõttes ta saab rohkem kasumit. Jah, teoreetiliselt oleks ju maru hea, kui kõigil oleks nullhinnaga, aga need kaks asja on täiesti vastuolus. Tootja tahab kasumit teenida ja loomulikult sellest sõltuvalt ei saa elektri müügihind jääda nulliks. 

Nii et igal juhul tuleb läbi mõelda mõistlik plaan. Ja see mõistlik plaan ei saa olla see, et meil on gaasijaamad. Mis vahet on sellel, kas me toome kusagilt Saudi Araabiast või Venemaalt või Ameerikast gaasi ja väidame, et see nüüd on, CO₂ emiteeritakse vähem? Keegi ei arvesta sinna juurde, kui palju selle gaasi tootmiseks on CO₂ kuskil teises riigis kulutatud või palju nende laevadega siia tarnimine kõik samamoodi CO₂ välja paiskab. Seda enam, et see CO₂-kvootide ülepaisutatud hind tegelikult tapab kogu, mitte ainult meie majanduse, vaid ka Euroopa majanduse ära, arvestades seda, mis toimub ülejäänud maailmas. Ameerika juba on otsustanud, nagu ütles Trump: "Drill, baby, drill!" Puurige aga puurige. Pannakse käima ka uued söejaamad. Ükskõik kui rohelised meie tahame olla siin, siis üksinda me maailma ju ei päästa, küll aga me tapame oma majanduse ära. 

Ja sellepärast ongi need küsimused esitatud. Me peaksime tegema realistliku energiamajanduse arengukava kõigepealt, siis tegema mingeid otsuseid, aga praegu käib selliste usu või kellegi lobigruppide isikliku kasu huvides mingisuguseid otsuseid. Ja tõesti näiteks seesama meretuuleparkide teema. Mul oleks väga hea meel, kui härra minister tuleks siia ja ütleks, et teate, okei, me saime aru, see on mõttetu, lõpetame selle jama, lõpetame tänu sellele ka Saaremaa looduse lörtsimise, ülikalli ühenduse sinna ehitamine. Vaat see oleks juba üks samm edasi. Mõtleme selle peale, et kui meil on seda põlevkivi, siis esialgu kasutame ikkagi seda omaenda toorainet, segame seda biomassiga, kui vaja on. Ja lõppkokkuvõttes, kui me CO₂-kvootide hinnad sealt maha kaksame sõna otseses mõttes ja seda saaks taotleda ka tegelikult Euroopa Liidust, see on võimalik ka ühel maal näiteks taotleda nende vähendamist, siis me saaksime realistliku ja mõistliku energia hinna endale ja see oleks ka konkurentsivõimeline ülejäänud teiste riikidega. Aga praegu käib niimoodi, et meie tulistame, teeme tuuleparke, üledimensioneerime, naabrid ka võib-olla teevad seda, Läti ja Leedu, keegi omavahel ei kooskõlasta midagi. Ja lõppkokkuvõttes oleme, istume kõik sellessamas ühes potis, kus on meil saartalitlus, mis peaks olema kogu Baltikum, ja me oleme üledimensioneerinud endale tuule- ja päikeseenergiat ja kui see ei puhu või päike ei paista, siis me oleme lihtsalt ilma energiata.

Teie aeg. Aitäh! Järgmisena Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ehk on omamoodi kummaline, et me nii pikalt peame rääkima iseenesestmõistetavatest asjadest, nagu sellest, et Eesti tegelik energiavarustuskindlus põhineb eelkõige meie enda suutlikkusel ise toota elektrit igal ajal sõltumata ilmast, kellaajast või naaberriikide valmisolekust elektrit eksportida. See tähendab, et strateegilises plaanis ei saa varustuskindlust tagada vaid tuule ja päikese abil, mis on olemuselt kõikuvad ja sõltuvad looduslikest tingimustest. Uskuge, aastaks 2030, kui Eesti plaanib sajaprotsendiliselt minna üle taastuvenergiale, ei hakka päike öösel paistma ega tuul tuulevaiksel ööl puhuma. Kõige olulisem komponent varustuskindluse juures on loomulikult juhitavad tootmisvõimsused ehk jaamad ja seadmed, mida saab vastavalt vajadusele sisse või välja lülitada. Just need tagavad, et elekter oleks kättesaadav tuuletutel, pilvistel või külmadel päevadel, mil nõudlus on kõige suurem ja taastuvenergiatootlikkus madal.

Minister ütles, et juhitava võimsuse tagab meil kõige kiiremini gaasijaam. Samas, hea minister, Eestil ei ole ju maagaasivarusid, ei saa loota ka gaasielektrijaamadele kui varustuskindluse tagajatele. Imporditav gaas tähendab sõltuvust välistest tarnijatest ning kriisiolukorras, olgu poliitilise või tarneahela katkestuse tõttu, kaob igasugune kindlus, et gaasil põhinevad jaamad suudavad meie vajadusi katta. Lisaks sellele ei paku Eesti taastuvenergiaarendused, olgu need maismaal või meretuulepargid, juhitavust. Nagu minister ütles, vajame juhitavaid võimsusi täpselt sama palju, kui on Eesti enda keskmine tarbimine ehk siis 1000 megavatti tunnis. Samas ei saanud ministrilt vastust, kui palju peab sellest võimsusest Eesti ise tagama. Ja kuna meil ei ole gaasi, gaasi meil ei ole, seetõttu ei saa me ju ise endale seda sellisel juhul ka tagada. Eriti kriitiline on olukord, kui kavandatavate tuuleparkide kõrge toetusvajadus teeb nad sõltuvaks ka maksumaksja rahast. Ja samas ei paku nad süsteemile stabiilsust.

Oluline on säilitada ja vajadusel tugevdada siseriiklikke juhitavaid tootmisvõimsusi. Ma olen kindel, et minister on selles osas minuga nõus ja sealhulgas – ma arvan, et minister on jälle nõus – on vaja hoida reservis põlevkivijaamad. Ja see ongi tänaseks ainus sõltumatu kodumaine ja juhitav energiaallikas. Ma arvan, et minu jutt ei ole üllatav. Samuti tuleks tulevikku vaadates arendada neid juhitavaid võimsusi, milleks on meil võimekus, et me ei peaks olema sõltuvad välisühendustest. Näiteks tuumajaam on üks variant. Ja tuletan meelde, et poliitikute ülesanne ei ole pelgalt rohe-eesmärkide järgimine, vaid rahvuslike huvide kaitsmine. See tähendab, et me ei tohi lasta lammutada ideoloogilistest loosungitest oma varustuskindlust, mis küll lubavad rohelist tulevikku, aga unustavad, et pimeduses ei tööta ei koolid ega haiglad ega tööstus. Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus sõltuvad otseselt meie enda võimest kontrollida tootmist ja tagada stabiilsust sõltumata ilmast ja välisest tegurist. Ainult juhitavad kodumaised tootmisvõimsused tagavad, et elekter on alati olemas. Kas pole lihtne ja arusaadav meile kõigile? Aitäh!

Aitäh! Ja läbirääkimiste lõpuks saab sõna ka minister. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Vaat ma nüüd ei teagi, kui palju on meil siin seda erimeelt ja üksmeelt on. Ma arvan, et mingis osas meil kindlasti on päris palju ka üksmeelt.

Lihtsalt paar asja. Prognoos aastaks 2035. Olen oma tööelus tegelenud väga palju prognoosidega. Ja üks kõige olulisem asi, õigemini kaks olulist asja. Üks on see, et see prognoosimudel oleks professionaalselt koostatud. Ja selles mul ei ole ühtegi kahtlust, et need, mida on kasutatud, on. Ja teine on eelduste komplekt. Need hinnad, millest siin juttu oli, ongi täpselt nende eelduste komplekti põhjalt. 

Mart Maastikul on õigus, kui ta ütleb, et kui ühendused Estlink 3 ja Läti-Eesti neljas ühendus, kui seda tuleks teha võrgutariifist, siis loomulikult oleks sellel mõju. Kui võrgutariifi arvel, siis sellel oleks mõjul elektri lõpphinnale. Aga nii nagu ma vastasin, siis ikkagi eesmärk on see, et me saame kaasrahastusega ja ülekandetasust. 

Nüüd, siin oli juttu veel, kas see võrk on üledimensioneeritud või mitte. Meil kindlasti on veel päris palju ruumi teha võrku ilmastikukindlamaks, asendada neid võrguosi, mis on vanad ja amortiseerunud. Nii et selleks, et võrk oleks hea ja kvaliteetne, tuleb sinna pidevalt investeerida. 

Nullhind on väga õige vaade investori seisukohalt. Ja see on, ma arvan, ka üks põhjus, miks nüüd uued investeeringud, mida tehakse, on üha enam kombineeritud pargid, sealjuures on ideaalis, eks ole, tuul, päike ja salvestus. Olemasolevatega see on nagu teine teema. 

Võib-olla veel, mis siit jäi kõlama, et kelle huvides otsuseid tehakse. Otsuseid tehakse Eesti huvides ja mitte ühegi huvigrupi huvides. 

Ja lõpetuseks, varustuskindlus, nii nagu siin ka eelkõnelejad ütlesid, põlevkivijaamad on osa valemist senikaua, kui neid on võimalik töös hoida 2030. aastani. Gaasijaamad on kindlasti meile vajalikud, kõige kiirem, kõige paindlikum juhitav võimsus, muu hulgas ka kõrgete hinnatippude lõikamiseks. See, et me peame gaasi importima, ei ole mingi ületamatu probleem. Seda teevad ka teised Euroopa riigid. Ja ka siin on meil varustuskindluse vaatest kõik asjad hästi.

Ja viimasena, ühendused. Ühendused ju töötavad ikkagi mõlemat pidi. Kui meil omal on midagi üle, siis me saame ka energiat eksportida. Ja ei ole olnud väga kuulda, et soomlased oleksid olnud mures, et nad oma elektrienergiat väljapoole müüvad. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja sellega sulgen läbirääkimised. Ja ühtlasi on ka kolmas tänane arupärimine läbitud.

Läheme neljanda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vladimir Arhipov ja Aleksei Jevgrafov 20. veebruaril 2025 meretuuleparkide kohta, number 722. Ja arupärijate esindaja Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Eelmine kliimaminister Yoko Alender jättis väikese kingituse. Ja nimelt, 20. veebruaril me esitasimegi selle arupärimise endisele kliimaministrile Yoko Alenderile ja sisuks olid meretuulepargid, nende doteerimine ja otsused. 

Jaanuari lõpus teatasid koalitsioonierakondade juhid, et on kokku leppinud mere- ja maismaatuuleparkide rajamise kavast, ning muu hulgas nähakse ette riigigarantii 2,6 miljardi euro ulatuses meretuuleparkide elektri tootmiseks. Peaminister Kristen Michal ja ka teised valitsusliikmed on sealjuures rõhutanud, et meretuulepargid toovad Eestile suurt majanduslikku kasu ning tähendab tarbijatele madalamat elektri hinda. Ühtlasi on peaminister väitnud, et Kliimaministeeriumil on olemas arvutused nii riigi toetuse suuruse põhjenduse kui ka kõigi muude detailide osas ning need saavad avalikuks. 

Ometi teatas Kliimaministeerium 19. veebruaril, et need andmed on ikka salajased. 20. veebruaril avaldas rahvusringhääling nende käsutuses olevad Kliimaministeeriumi dokumendid, mille kohaselt ei järgne tuuleelektri toetamisele mingit hinnalangust. Ühtlasi kommenteeris vastav ametnik, et meretuuleparkide valik on seotud poliitilise tahtega. 

Eeltoodust sooviksimegi saada vastuseid kuuele küsimusele. Ja ma loodan, et uus minister on tolleaegsete käikude, otsustega viinud ennast kurssi ja võib valgustada, et mis on need plaanid meretuuleparkide osas. Kas tõesti soovitakse ka edaspidi selle dotatsiooniplaaniga mingi hetk edasi minna või välja tulla? Ja kas on olemas ikkagi mingisugused arvutused? Ja kui on, siis konkreetselt, mis puudutab meretuuleparke ja nende doteeringuid summas 2,6 miljardit. Millised on need analüüsi tulemused? Või tõesti on neid tolleaegseid otsuseid tehtud vastavalt lihtsalt poliittahtest, nii nagu ministeeriumi ametnik ka väitis. Aitäh!

Ja arupärimisele palun vastama energeetika- ja keskkonnaministri. Andres Sutt, palun!

Hea juhataja! Head küsijad härra Laats, härra Arhipov ja härra Jevgrafov! Ma olen täiesti veendunud, et Yoko Alender oleks need küsimused siit kõnetoolist ka ilusti ära vastanud. Aga ma võtan siis selle teatepulga lihtsalt üle ja vastan ära nendele küsimustele, kuuele küsimusele, mis te küsinud olete.

Esimesed kaks küsimust ma võtan korraga. Esimene küsimus: miks ei ole Kliimaministeerium avalikkusega jaganud arvutusi, millel põhinedes plaanitakse riigile võtta hiiglaslikke kohustusi? Ja teiseks, miks otsustas ministeerium tuuleenergiat puudutavad arvutused salastada, kuigi varem kinnitati, et need avalikustatakse?

No nii nagu tegelikult eelmise arupärimise juures juba vastatud sai, need arvutused on jagatud ja tehtud kättesaadavaks elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas elektri hinna mudeldamiseks puudutaval lehel ka Kliimaministeeriumi koduleheküljel. Arvutuste kohta on jagatud kommentaare avalikkusele, neid on selgitatud Riigikogu liikmetele, meediamajadele ja kodanikele. Nii et ma arvan, et siin on vist selgus ilusti majas, kuidas nende rehkendustega on ja mis nende rehkenduste tulemus tulemus oli. 

Aga võib-olla paari sõnaga lühidalt avan, et 2022. aastal matemaatiliselt mudeldanud stsenaariumid kajastavad börsihinna muutust peamiselt tuuleenergia võimsuste lisandumisega, kuid lisatud on ka erinevad variatsioonid salvestustest ning välisühendustest. Taani konsultatsiooniettevõtte Ea Energy Analyses prognoos baseerub just 2022. aastal läbi viidud turuhinna modelleerimisele. Arvutatud börsihinna põhiparameetriteks olid aastane ja tunnipõhine elektri tootmine, tootmises kasutatud kütused ning muud opereerimis- ja hoolduskulud, muu hulgas kapitalikulud, kogukulud, investeerimiskulud, heitkogused, välisühenduste läbilaskevõime, pudelikaelad nendesamade välisühenduste juures ning vesiniku nõudluse tootmine. Mudeli geograafiline kohaldamisala hõlmas 18 Euroopa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Poola, Saksamaa, Madalmaad, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Austria, Tšehhi Vabariik ja Suurbritannia. Ehk see omas tervikvaadet kogu turule ja regioonile. Ja selle arvutamiseks kasutati mudelit … ning hindade modelleerimisel lähtuti keskmistest tuuletingimustest, mille aluseks oli võetud kliima aastal 2012. 

Neid stsenaariumeid veel täiendavalt valideeriti, energia hinna mudeldajate andmetega Eestis siis oli … teema,  arendajatega, Enefit Green, Enefit Power, Utilitas Wind, Saare Wind Energy, MTÜ-delt ja sihtasutustelt saadud tagasisidega, rohetiigrilt, TalTechilt ja TalTechi energeetika ja mehhatroonika instituudilt ja ka tuleviku tööstustelt, kes plaanisid turule siseneda. Nii et see töö, ma arvan, oli väga põhjalik.

Kolmas küsimus: miks Kliimaministeeriumi eestvedamisel püütakse nii mahukat projekti viia ellu kiirkorras? Praegu me kõik teame, et meretuuleparkide edasine arendamine ootab selgust, milline saab olema võimalike toetus- ja finantsinstrumentide pakett puhta tööstuse leppe raames. Aga mida kindlasti saab öelda, et Eesti heades tuuleoludes katab maismaatuul enamiku ajast päris hästi elektritarbimise vajadust. 

Nii nagu eelmise arupärimise juures jutuks oli, loomulikult, tuul ei puhu kogu aeg ja päike ei paista kogu aeg ja sellepärast, et meil on vaja ka juhitavaid võimsusi. Aga kui ilmad on tuulised ja juhtub, et ka päike paistab, siis on börsihinnad päris madalal ja on olnud ka hulgaliselt miinustunde. Selleks, et oleks meil soodsam elekter keskmiselt aasta ringi, on tarvis ka täiendavaid tuulikuid. Ja see tähendab circa 2000 megavatt-tunni uue tuulevõimsuse rajamist maismaal ehk ligi 400 tuulikut, nii nagu ma enne ka ütlesin. 

Et ei jääks siin kahtepidi mõistmist, meretuulel on kindlasti Eesti Energia portfellis. Siin oli eelnevalt ka küsimusi, et kas see oleks Eesti seisukoha pealt kasulik või kahjulik projekt. Siis on hinnanud mitmed analüüsimajad, KPMG, kui ma õigesti mäletan, aga ka Rohetiiger, et meretuuleparkide rajamisel ja opereerimisel tuleb täiendav positiivne mõju suurusjärk opereerimise faasis. Ma arvan, et see oli poolteist protsendipunkti Eesti SKP-le juurde. Nii et seal kindlasti see positiivne pool on. Aga me jõuame meretuuleparkideni. Täna me seda küsimust siin ei lahenda. 

Neljas küsimus: millistele suurkorporatsioonidele olete juba tuuleparkide rajamisel õigusi lubanud? Tuuleparkide rajamise õigus antakse algatatud hoonestusloa menetluse alusel ning ühelegi ettevõttele ei ole praeguse seisuga tuuleparkide rajamise õigust antud. Küll on hoonestusloa saamise eelduseks olevate uuringute tegemise õigus seitsmel ühingul: Elwind, Saare Wind Offshore, Eesti Energia, Ignitis, Utilitas Wind, Tuuletraal ning Deep Wind Offshore. 

Viies küsimus: miks valitsuse liikmed räägivad tuuleenergia toetamisel elektri hinnalangusest, kui Kliimaministeeriumi enda arvutused seda ei kinnita? No nii nagu siin enne sai vastatud, siis selle eelduste komplekti juures tegelikult täiendavate tuuleenergiavõimsuste rajamine mõjutab positiivselt ka elektri hinda. Ehk need hinnad lähevad allapoole. 

Ja selleks, et me vähendaksime oma sõltuvust imporditavatest elektrienergiaallikatest, on selge, et me peame suurendama taastuvenergia tootmist, investeerima salvestustehnoloogiatesse, juhitavatesse tootmisvõimsustesse ja baasvõimsustesse ning tugevdama olemasolevaid elektrivõrke ja tegelikult ka välisühendusi. Nii saame vähendada elektri hindu, parandada varustuskindlust ja soodustada investeeringuid uutesse puhastesse tööstusharudesse. Samuti on energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärk, mille kohaselt peab taastuvelektri tootmine katma aastaks 2030 kogu riigi aastase elektritarbimise. 

Kordan siin veel üle, et see ei ole nii, et iga tund ja iga päev tuleb kogu elekter taastuvatest energiaallikatest, aga aasta peale kokku peame me suutma keskmiselt nii palju toota. Ja selleks peaks hinnangu järgi meil olema kümnendi lõpuks circa 2850 megavati võimsuses maismaatuuleparke. Eelmise aasta lõpu seisuga oli meil natukene puudu 700 megavatt-tunnist. Sinna 2000 kanti tuleb kindlasti juurde rajada, sellest 433 megavatt-tundi on juba 2023. aasta vähempakkumisega kaetud. Ja siis meil on puudu veel sinna 1700 megavati kanti. Seepärast ka praegune ettevalmistatav vähempakkumine maismaatuulele. 

Kuigi arendajate hinnangul on eelnõu koostamise ajaks algatatud planeeringuid 29 omavalitsuses kokku 3900 megavati ulatuses, siis tegelikkus näitab, et planeeritavast mahust realiseerub umbes pool ehk siis ongi 1900 megavatti suurusjärk. Ja see on piisav, et me selle 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi suudaksime täita. 

2022. aasta matemaatilised mudeldanud stsenaariumid kajastavad börsihinna muutust peamiselt tuuleenergiavõimsuste lisandumisega, kuid lisatud on sinna ka erinevad variatsioonid salvestustest ning välisühendustest. Ja sellesama Taani konsultatsiooniettevõtte Ea Energy Analysis abil mudeldatud stsenaariumitega analüüsiti ka erinevate sündmuste mõju elektri hinnale ja nende analüüside üksikasjad on leitavad elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast. Kirjeldatud eeldustele tuginedes illustreerivad Kliimaministeeriumi mudeldanud andmed seost tuulenergia lisandumise ning elektri hinna langemise vahel.

On ka kuues küsimus. Kas olete kaalunud ministrikohalt tagasiastumist seoses tekkinud segadusega teie haldusalas? Vastus on, et ei ole kaalunud. Aitäh!

Aitäh! Teil oli siin suunatud eelmisele ministrile, aga võib-olla sellest tekkisid ka küsimused. Nii et, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te lugesite ette nüüd suure plaani energeetikast. Paraku on see kõik kokku hirmkallis ja me näeme, et mitmekesisus tegelikult ei rikasta kedagi, välja arvatud mõned rohe- ja energeetikaärimehed. Aga räägime prognoosidest. Te ütlesite, et prognoos peab olema professionaalselt koostatud. Ja täitsa õige. Aga kui nüüd vaatame meretuuleparkidega seonduvalt, siis me olime just tunnistajaks, kuidas Reformierakonna juhitud valitsus tahtis kiirkorras Eesti rahvalt ära varastada 2,8 miljardit eurot tuulikuärimeeste taskusse meretuuleparkide arendamiseks ja toetuseks. Ja viimasel hetkel kukkus see läbi, sest selgus, et Kliimaministeeriumi arvutused ehk prognoosid panite omadega uuduurist puukuuri ja ametnikud lihtsalt ei suutnud valitsuse korruptiivset plaani õige numbrimaagiaga täita. Ja tänasel päeval me teame, et nad on selle eest kättemaksuks ka lahti lastud. Kas nüüdseks on Reformierakond suutnud palgata ministeeriumi uued ametnikud, kes suudavad arvutused ja prognoosid vastavalt valitsuste utoopiatele siis vonksu ajada? Kas see 2,8 miljardit eurot rahva raha esialgu, ja rohkem veel pärast, on ikka plaanis väikesele seltskonnale laiali jagada? Ja ka me teame, et sealt elekter ei tule mitte Eestisse, vaid läheb põhiliselt Euroopasse, põhiliselt Saksamaale. Ja …

Teie aeg!

… ütlesite, et Eesti vajaduse hetkel täidaks ära maismaatuul. Kellele ja milleks me seda raiskavat projekti üldse ellu viime?

Aitäh!

No siin oli nüüd pikk rodu asju, mida ma ei jõudnud küll kõike kahjuks üles märkida. Energia on kallis, oli üks väide. No seda on siin korduvalt juba vastatud, et mitmekesine energia on kindlasti odavam kui see, et me peame sõltuma ainult impordist. Põlevkivienergia hind, miks põlevkivijaamad ei pääse piisavalt palju turule, on seotud ju lihtsa tõsiasjaga: et nende jaoks …

Laseme ministril vastata.

… oleks vaja veel kallimat hinda. Nüüd, prognoosid peavad olema professionaalsed. Kahtlemata peavad olema professionaalsed. Ja ma arvan, kes võtab vaevaks lugeda neidsamu prognoose, millele siin sai viidatud, leiab, et need ongi professionaalselt koostatud. Kui prognoosi tulemus ei meeldi, noh, siis võib alati välja mõelda teistsuguse eelduste komplekti, aga see ei muuda kahjuks üldist tõdemust, et selleks, et meil tuleks elektrienergia hind Eestis alla, on meil vaja rohkem kohalikke tootmisvõimsusi. Ja kõige kiiremini saab neid maismaatuulelt. Ja kõigest muust – meretuulest, tuumast, salvestusest – sellest on siin juba korduvalt juttu olnud. Ja kui see oli küsimus ka töökorraldusest ministeeriumis, siis minister ei võta tööle ametnikke ega saada ühtegi ametnikku ära. Mul ei ole mitte ühtegi põhjust arvata, et energeetikaüksuses ei töötaks professionaalsed inimesed. Vastupidi, seal on … inimesi, kes näevad päris palju vaeva, ja ma usun, et me saame ilusti need energeetikateemad ka sinnamaani, kus elektri hind ei ole peamine teema, mille üle inimesed õhtulauas arutavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea minister! Ma isegi olen osaliselt teiega päri, et mitmekesine võimsuste korv ehk siis erinevad allikad võivad isegi elektri soodsamaks teha. Aga selle asja juures on üks aga. See aga peitub selles, et kui me suudame need erinevad allikad suunata olemasolevasse võrku, siis küll. Kui me seda praegu, nii-öelda vaadates tegevust, ja me pidevalt laiendame võrku, suurendame, investeerime sinna ja ei ole võtnud veel arvesse, kui palju see kõik tulevikus läheb hooldus maksma, ülalhoidmine, amortisatsioonid ja kõik nii edasi, siis ta väga ärimudelina ei toimi. Ehk siis mida tuleks kindlasti arvestada, et olemasolev ….. Meil on päris tugev võrk, kuni 3000 megavatti installeeritud võimsusi on võimalik sinna suunata. Et seda ära kasutada. Aga miskipärast rohepöörde maailmavaade talupojamõistust ei lase siia letti.

Aitäh! Võrguarendused ja võrgu kvaliteet on kindlasti võtmetähtsusega, muu hulgas võtmetähtsusega sellest, et uued tootmisvõimsused saaksid tulla energiaturule. Ja noh, nagu ma arvan, et hea küsija teab, siis praegune, algselt oli ju Eesti võrk disainitud nii, et tootmine oli idas ja sealt läks see toru järjest kitsamaks. Praegune olukord on muutunud ja seetõttu vajab ka võrk kohendusi. Ma usun, et need on mõistlikud tegevused, mida on vaja teha. Nii nagu siin on olnud, nagu valdkonnas toimetajad teavad, on olnud ka väga väikeste võimsuste lisamine väga suure liitumistasuga. Ja see on ka üks teema, millega eelnõud 555 ja 556 tegelevad. Ja samamoodi, tähendab, kinnitab seda, et meie võrgu arendamisega on vaja toimetada ja see kindlasti on nii varustuskindluse kui ka soodsama elektri hinna huvides.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mõtlesin küsida teie käest seda, mis te arvate niisugusest mõttest, et põhiseaduse esimese paragrahvi kohaselt Eesti on teatavasti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Ja kuna nende meretuuleparkide rajamise näol on tegemist ikkagi hiiglasliku projektiga, mis mõjutab väga paljude inimeste elu ja muudab ka Eestimaa palet väga ulatuslikult, kas teile ei tunduks, et oleks mõistlik 20 aasta jooksul esimest korda selles küsimuses korraldada rahvahääletus, et rahvas saaks ise otsustada? Jutt käib siin ka miljardite eurode maksumaksjate, tarbijate rahade eraldamisest subsiidiumideks. Nii et minu meelest oleks see vägagi tõsine asi, mille üle mõelda, kusjuures referendum tuleks korraldada minu hinnangul sellisel viisil, et saarlastel ja Liivi lahe äärsetel valdadel oleks ühtlasi ka vetoõigus. Kui sealsetele inimestele ei meeldi see mõte, et nende kodukeskkond rikutakse nende suurte tuugenitega niimoodi ära, siis seda parki sinna ehitada ei saa. Mis te arvate sellisest mõttest?

Jaa, aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ei ole praegu mitte ühtegi kokkulepitud toetusskeemi meretuuleparkide jaoks. Nii nagu ma siin vastasin ja eelmisele arupärimisele vastates ütlesin, siis esmalt on vaja ära oodata, mis võimalused avanevad puhta tööstuse leppest, milliseid finantsinstrumente on võimalik kasutada, ja siis me saame sellel teemal edasi vestelda. Mina olen väga seda meelt, et kogukondadega tuleb rääkida, ja see ei puuduta ainult meretuuleparke, see puudutab kõiki investeeringuid ja ehitisi, mida Eestis tehakse. Nii et selles mõttes ma arvan, et siin on kindlasti võimalusi selle dialoogi paremaks pidamiseks, ja kui kogukondadega on räägitud, siis on võimalik ka lihtsamini edasi liikuda, sest praegu on ju üks põhjus, miks maismaatuulepargid mitmes kohas ei liigu, selles, et ei ole antud välja lubasid. Aga teiselt poolt on palju positiivseid näiteid. Võtame näiteks Saarde valla, kus ühe tuulepargi rajamise tulemusel laekub valla eelarvesse täiendavalt 100 000 eurot ja majapidamised, mis on seal lähemal, saavad aastas suurusjärk 3000 eurot. Nii et suhtlus kogukondadega, arendajad, omavalitsused, riik – ma arvan, see on üks mõistlik tee edasi.

Küsimus oli jah sellest referendumist ja tuuleparkidest meres.

Kui härra juhataja lubab …

Tahate täpsustada? No täpsustage.  

Mina arvan, et tuuleparkide meretuuleparkide rajamise küsimuses on kehtiv õigusruum piisav, selleks ei ole vaja midagi teistsugust korraldada.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te rääkisite suhtlusest kogukondadega, aga nüüd, kui te ise vaatate tagasi, siis muidugi te ei olnud ise minister, aga te olite Riigikogu liige. Üleüldse see, kuidas see otsus sündis. Põhimõtteliselt kolm erakonna esimeest kitsas ringis suletud uste taga tegid sellise otsuse ja üks hetk tulid välja. Ma mäletan, isegi Jürgen Ligi oli, teie erakonnakaaslane, väga kriitiline. See ei näe kuskilt poolt hea välja, justkui kuskil parteikoosolekutel tehakse selliseid otsuseid. Ja noh, ka Riigikogus ju polnud arutlusele toodud uut energiamajanduse arengukava. Võib-olla lihtsalt selline teie seisukoht, kui te nüüd vaatate tagasi – te olite siis Riigikogu liige –, kui kohane see on, et valitsuse liikmed tulevad niimoodi otsustega välja?

Esiteks oli see meretuuleparkide toetusskeem saanud riigiabiloa kooskõlastuse. Potentsiaalsetel arendajatel oli selle riigiabiloa skeemi suhtes ka mitmeid küsimusi, mis tegid selle mitteatraktiivseks. Ja ma arvan, et selles valguses aja mahavõtmine oligi õige otsus. Ja ma lihtsalt kordan veel kord üle, et finantsmaailmas on erinevaid instrumente, mida on võimalik kasutada selleks, et tuuleenergiaarendus oleks pankadele rahastamise vaatest vastuvõetav. Ja puhta tööstuse lepe annab meile kindlasti avaramaid võimalusi. Vaatame, millised need võimalused on, ja siis me saame edasi minna ja otsustada, millal üks või teine asi saab teha või mitte. Ja kuna tegemist on väga pikaajaliste projektidega niikuinii, siis ma arvan, küll meil tekib täiendavaid võimalusi siin tee peal veel.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Nimetasite siin firmade nimesid, kes hakkavad suurelt meretuuleparke arendama. Utilitas käis läbi. Tõsi, see on päris suur ettevõte Eesti oludes. Aga samal ajal vaatan mina mõnede firmade aastaaruandeid, kes hakkavad Saare Windi puhul kasusaajateks ja kandideerima sadadele miljonitele kui mitte miljarditele toetustest. Ja vaatan OÜ Kirsimäe, registreeritud Emajõe tänaval, muljet avaldav müügitulu viimasel aastal: 1655 eurot – no kohe näha, et suurelt võtavad ette. Tallinnas asuv OÜ Gottlieb, samuti osanik Saare Windis, 2023 teenis müügituluna lausa 7200 eurot. Küll on ikka suured firmad. Jätab mulje, nagu mingid tankistid nooliksid Eesti suurimaid dotatsioone ja varasid. Kuidas te neid usaldate ja kuidas nad igasugustele hangetele sobivad?

Jaa. Aitäh! Kõigepealt, et oleks nüüd siin kõik faktitäpne, siis mitte mingisugustest miljardilistest toetustest ei ole keegi, vähemalt mina ei ole rääkinud. Ei ole mõtet öelda, et keegi hakkab saama miljardilisi toetusi. Ei ole sihukest asja. Teeme selle kõigepealt täpseks.

Nüüd, need seitse ettevõtet, kes on saanud uuringute tegemise õiguse, on saanud selle ju konkursi korras. Ma arvan, et selles mõttes on kõik ju puhas ja selge. Ja mitmed neist on üsna suured. Kui me võtame näiteks Eesti Energia või Ignitise. Nii et ma arvan, et vaatame, kes ja millal hea arenduseni jõuab.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ha minister! Te tõite siin Saarde tuulepargi näite, kuidas kohalikud saavad siis keskkonnatasusid. Samas, me kõik teame, et see ei ole piisavalt motiveeriv, sellepärast ei liiguta ka nende planeeringutega edasi. 

Ja kui me vaatame õigusruumi, siis meil puuduvad ju seadused, mis hindaks tuuleparkide vibratsiooni, varjutust infraheli, müra. See kõik muidugi tekitab lisapingeid. Aga kas valitsusel või ministeeriumil on plaanis töötada välja täiendavaid meetmeid, et planeeringutega edasi minna, kas suuremaid toetusi või talumistasusid? Millised on plaanid?

Jaa, aitäh! Nüüd kõik see, mis puudutab seda, kas tuuleenergia ja tuulikud on ohutud, selle kohta on tehtud mõõtmisi. On olemas hulk uurimusi. Kui on vaja, siis saab neid alati veel teha. Tuulikuid on meil on ju rajatud Eestisse ja rajatakse ka edaspidi. Nii et ma arvan, et selles mõttes tuleb … Võib-olla koht, kus mina isiklikult näen muret, on see, kui kohalikud inimesed küsivad, kuidas see tuulepark mind mõjutab või mis kasu ma sellest saan. Need on ausad küsimused. Aga kui käib seltskond mööda Eestimaad ja segab neid koosolekuid, ma arvan, et see ei ole aus tegevus. 

Nii et laseme kohalikel inimestel küsida nende päris muredega seotud küsimused ja anname neile ka vastused. Kohaliku kasu instrumenti on seesama Saarde valla näide, kust need summad olid võetud. Ja ma tean ka seda, et erinevad arendajad on täiendavalt pakkunud kohalikule kogukonnale kas pikemaid fikseeritud hinnaga soodsaid elektrilepinguid või mingeid muid asju. Ma arvan, et seal ongi päris palju koostöökohti. 

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Üks on kindel selle arupärimise juures, see, mis puudutab punkti 6 ehk meie küsimust, mida me tol ajal, 20. veebruaril esitasime tolleaegsele kliimaministrile Yoko Alenderile, ja nimelt: kas te olete kaalunud ministrikohalt tagasiastumist seoses tekkinud segadusega teie haldusalas. Selles osas me oleme sellele küsimusele vastuse saanud. Yoko Alender astus tagasi ja meil on praegu uus minister valitsuse remondiga. Nüüd, mis puudutab seda olukorda veebruarikuus, siis tõesti, isegi Jürgen Ligi oli hämmingus, mis toimub. Ja kui juba Jürgen Ligi on hämmingus, siis see ütleb nii mõndagi, et midagi on väga valesti. On ju nii? Vähemalt ka peaminister on alati tuginenud Jürgen Ligi arvamusele, tuleb selles osas peaministrit usaldada.

Nüüd, kogu selle jällegi rohepoliitika juures on palju agasid ja need agad lihtsalt teevad meie elektri kallimaks. Ma lihtsalt mäletan seda, et kui see kolme erakonna esimehe otsus sündis 2,8 miljardi dotatsiooni ulatuses, millest 2,6 miljardit meretuuleparkidele, vastavalt 200 miljonit maismaa tuuleparkide dotatsioon, siis ka energeetikud olid hämmingus. Parasjagu käis ENMAK-i arutelu, selle täiendamine, ma räägin Eesti energiamajanduse arengukavast, siis järsku jäeti see dokument ka nagu kõrvale ja taheti see otsus nagu läbi suruda. Seda loomulikult, hea meel on tõdeda, et see ei õnnestunud nendel kolmel erakonna juhil.

Mis see praegune praeguses olukorras roheenergia juurdetulek meile tähendaks? Esiteks, meil on olemas erinevad tähtajad, üks tähtaeg on 2030, kus seati eesmärgiks, et selleks ajaks peaksime tootma sama palju roheenergiat, kui me seda toodame, sellest oli korraks siin ka juttu. Praktikas seda ära kõike kasutada ei ole võimalik, järelikult me peame sellistel ilusatel päevadel nagu täna, kus päike särab, müüma seda kuskile mujale. Hetkel me saime seda müüa koguses 150 megavatti tunnis Lätti. Natuke saime ka Soomest juurde, et edastada see kõik Lätti.

Nüüd, kui vaadata Balti riike, siis nii Leedul kui ka Lätil on samasugused eesmärgid. Ma ei julge öelda, et see oli 2030. aastaks, aga kui see on 2035, siis ma arvan, et ma väga ei eksi, kus ka Läti ja Leedu tegelikult on ka, samamoodi tahavad saavutada seda olukorda, kus neil on tootmises täpselt sama palju roheenergiat kui nende tarbimine. Ja vaat see olukord kindlasti muudab nii mõndagi. See tähendab seda lihtsalt, et seda roheenergiat, mis ilusa ilmaga või tuulise ilmaga me toodame, no ei olegi kuskile panna ja tegelikult tasapisi me näeme seda ka elektri hindadest, mis on hästi kõikuvad. Siin on mõned päevad, isegi kolm päeva olnud hästi madalad, isegi miinushindadega ja siis, kui päike või tuul kaob ära, siis me näeme 200%-ist tõusu. Ka tänast graafikut vaadates kas kell 8 või kell 9 me näeme juba 200 euro hinda megavati pealt. Ja lisaks sellele me selleks, et saavutada sellise maailmavaatelise eesmärgi roheenergias, me olemasolevasse võrku investeerime kohutavalt palju raha selleks, et see kõikuv roheenergia sinna mahuks ära. Ja see aspekt, et mis see siis kokkuvõttes meil edaspidi, kogu selle võrgu ülalpidamine läheb maksma, sellega nagu väga ei arvestata. Lugupeetud minister …

Sooviksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud minister käis välja ka ühe arvu, et mis see elekter võiks meil 2030. aastaks, mis selle hind võiks olla, see on ENMAK-is ilusti välja toodud, ligikaudu 150 eurot megavati eest. Siis ta väga palju ei erine praegusest hinnast, mis on hinnastatud umbes keskmine on 170 eurot megavatt-tunni eest. Ja nüüd on see küsimus, et nendes numbrites nagu lähtutakse, et 2030. aastaks me investeerime miljardeid, miljardeid, et saavutada selline hind nagu 150 eurot megavati eest tunnis. Aga keegi minu arust ei ole küsinud, kas see on konkurentsivõimeline hind. Kas see on see eesmärk, mida me tahame saavutada, või see on see eesmärk, mida on analüütikud või spetsialistid välja arvutanud, et kõikide nende investeeringute lähtuvalt ja kõik nii edasi, kui me teeme, siis see hind kujuneb 150 eurot megavatt-tunni eest? Vot see on minu arust hoopis vale lähenemine selle asja juures. Esimese asjana me peaksime ikkagi endale püstitama selle hinna eesmärgi, millega me oleme rahul, millega meie tarbija on rahul, millega meie majanduskeskkond oleks rahul ja arenemisvõimeline. Mina leian, et see 150 eurot, mis on ENMAK-is välja toodud, eurot megavatt-tunni eest, ei ole kindlasti see konkurentsivõimeline hind, arvestades meie ka Skandinaavia turge ja edaspidi ka võimalikke transiitühendusi, mis puudutab näiteks Estlink 3, kus me saame läbi Estlink 3 seda odavamat elektrit ka juurde.

Nii et veel kord, me peaksime kindlasti mitmekesistama oma energeetikakorvi, kus oleks nii tuult, päikest kui ka kindlasti põlevkivi ja miks mitte ka gaasi, aga nad peaksid valdavalt ära mahtuma meie võrku. Kui me räägime meie võrguvõimekusest, siis see on kuskil kuni 3000 megavatti installeeritud võimsusi. Aga teiselt poolt, mida siin tahetakse teha, ja vaadates ka seda ENMAK-i, tõsta seda võimekust neli korda ja selge on see, et me seda võimekust siin ära ei tarbi. Järelik, kui me vaatame ka neid dotatsioone, mis oli planeeritud ja tõenäoliselt see küsimus tõstetakse veel üles, et ka meretuuleparkidele, maismaa tuuleparkidele, siis osaliselt see kuskile siit transiidina ka läheb edasi ja selles osas meie maksumaksja seda kindlasti kinni ei pea maksma. Talupojamõistus on ka siin väga asjakohane ja seda tulebki sellisel viisil teha ja toimetada. Väga suur tõenäosus, et kui me niimoodi edasi läheme, siis meie tulevane põlvkond maksab selle kinni. Ja kahjuks meie majanduskeskkond tänu nendele investeeringutele ei parane. Aitäh!

Aitäh teile! Anti Poolamets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ajaloolasena tekivad mul jälle mõningad mõtterännakud. Seekord ma jõudsin aastasse 1980 – siis, kui praeguse multiministeeriumi koha peal oli plaanikommitee seltskond toimetamas. Utoopiad olid ka sarnased, et ületame viisaastakuplaaniga nii palju, ületame veel kord, ületame kümnekordselt. Igal juhul kõik logises igast otsast, kuigi kõlavaid hüüatusi olid kõik ajalehed täis. 

Ka see riiklik sekkumine kõiges hakkab tagasi tulema. Palju meil on valdkondi, mida subsideeritakse? Põllumajandus on niikuinii üks subsiidiumitega seotud tegevus. Ja nüüd te ehitate uue valdkonna, mis on otsast lõpuni subsiidiumiäri – plaanikomitee 1980. Olümpiarõngad võite ka lisada. Miks? Miks te lähete plaanikomitee peale tagasi? Ma ei tea, kas see on Siim Kallase vaim, kes oli Nõukogude pankur ja töötas hoiukassas ja juba seal hakkasid rahad ära kaduma. Ja siis kadus 10 miljonit ära ja siis kadus jälle ära ja muudkui kadusid rahad. Ja siiamaani kaovad rahad. Niipeam kui te tulete võimule, hakkavad rahad ära kaduma. 2,6–2,8 miljardit, ennäe, hakkavad rahva taskust ära kaduma. See on nagu mingisugune mustkunstniku trikk, kuidas me rahast ilma jääme. 

Ja ma ei saa aru, mis rändtsirkusega te tegelete. Te käite inimestele kaela määrimas mööda Eestit mingisugust, nagu ma ütlesin, Nõukogude plaanikomitee 1980. Need inimesed ei oma seal mingit võimu. Need on targad inimesed, kes küsivad küsimusi. Ma olen nendega kohtunud, kes on ise tuulepargi piirkonnas elanud, ja neil on küsimused tekkinud. Teil on palju võimu. Te võite nad turvameestega uksest välja visata, kuid neil on mure, mida nad väljendavad, ja kodanike mure, kogukondade mure. Aga te ülbitsete muidugi nendega. Rändtsirkus, rändtsirkus. Ise teete rändtsirkust ja pressite rahvalt välja 2,8 miljardit. Vaat see on rändtsirkus! Kostüümid on puudu ainult, aga tsirkus on kohal ja käib ja käib mööda kogukondi. Ja siis ähvardab neid. 

Teie enda minister Keldo ütles, et kui te nüüd sõna ei kuula, kui te kohe tuuleparke ehitama ei hakka, me ei anna üldse kogukondadele õigust. Ennäe, järelikult on demokraatia ühesuunaline. Nii kaua, kui seda protseduuri jälgitakse ja torusse lükatakse kõik, kehtib demokraatia, kui torust kõrvale astutakse, korraks enam ei kehti. Me lükkame teid torusse, on minister Keldo loosung. 

Nii et me näeme küll, me teame, milline see moodne demokraatia on. Nojah, ja siis on teil seda rahakest väga palju. Toetustega, 50-megavatise võimsusega meretuulepark aasta tootmisega 2 teravatt-tundi, umbes 750 megavati ulatuses maismaatuuleparki, samuti aastase kogutoodanguga 2 teravatt-tundi. No on ikka ulme. Nõukogude viisaastakuplaanid tulevad tagasi. 

Te ei küsi ka, kas selles subsiidiumimajanduses üldse mingit loogikat on. Kogu majandus ei saa olla üks subsiidiumite keerutamine, meil on seda juba kurguni. Kust see raha tuleb? See meenutab mulle mingisugust kavalat sõrmkübaramängu siin. See meenutab mulle püramiidskeemi.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ehk siis keerutatakse maksumaksja raha ja lõpuks saadakse Euroopa kõige kallim elekter. Kogu see projekt on ilma toetusteta elujõuetu. Isegi kui te saate pool jaama valmis ja tulevane EKRE valitsus võtab subsiidiumid ära, siis need tüükad jäävad alles igale poole. 

Kas ma saadan arve teile? Miljon võtab ühe tüüka mahavõtmine. Ja te teate väga hästi, teil on hea nina tuule suuna osas. USA-s lõpetati rohepööre tegelikult ära. Kui maailma suurim tööstusriik väljub kliimaleppest, siis on kõik. See on ajalugu. Ja teie lähete ka ajalukku, kui te aru ei saa, et tegelikult on rohepööre juba ajalugu. Veel murtakse siin sõrmi mõned aastad, tehakse veel 20–30 kliimaalgatust, kui see kõik visinaga kokku kukub. 

Ja mina saadan teile vähemalt sellise rahvaarve, et makske. Makske! See on meie kodanike arvamus, et makske nende tuugenite mahavõtmise eest. Need seisavad vahel, seal Ida-Virumaal üks tuugen põles ära ja see vist seisab siiamaani. Ühe kraana tõstehind oli 80 000 eurot, ütles, et mingi jupp alla võtta. Kallis lõbu. See läheb igale omavalitsusele, teie nende ulmemaastike likvideerimine läheb maksma miljoneid ja nii lähevadki omavalitsused pankrotti.

Jah. Subsiidiumid. Ja teate, ma mainisin oma küsimuses, et tegelikult sellist kurioosumit pole ammu nähtud. Vaatasin siia tulles üle nende Saare Windi ehk Euroopa ühe suurima tuulepargi omanike ringi. Sinna kuuluvad tõesti, nagu ma ütlesin, OÜ Gottlieb, teenis 2023 müügi tuluna 7200 eurot. Vägev ära küll. Vägev äri! Igaüks võib vaadata.

Siis vaatame, Emajõe ääres üks ühe mehe firma, seal oli ka tore aadress. Kohe näha, et ühe mehe firma. Ja siis tema hind oli, tema maksutulu oli tõepoolest, ma kohe vaatan … Jah, samas kaliibris, 1500–1600 eurot aastas. OÜ Kirsimäe. Muljet avaldav!

Need ei ole isegi … Need on riiulifirmakesed, kellele kavatsetakse seda kõike kantida sõna otseses mõttes. Mis usaldus saab olla riiulifirma suhtes? Ma ei tea. Milleks siis igasuguseid riigihankeid ja asjad, kui suvaline firma Emajõe äärest, kes teenib mõni tuhat eurot aastas, võib kandideerida kümnetele ja sadadele miljarditele subsiidiumitele. 

Aga kokku võttes, teate, kõik see meenutab seda, mis juhtus 1999. NRG Energy, Eesti elektrijaama ärastamise projekt, kus ka välismaalt pressiti ja pressiti, sest Strobe Talbott, USA asevälisminister käis ja rääkis, et te ei saa NATO-sse, te ei saa NATO-sse, kui te elektrijaamu saia raha eest ära ei anna. No ei olnud nii! Rahvaliidu algatusel koguti 163 000 allkirja ja suure värisemisega loobuti sellest. Vaat see oli rahvaalgatus! Ja nüüd tõuseb rahvas üles ja vilistab selle ulmelise viisaastakuplaani välja. 

Aitäh teile. Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised, minister Andres Sutt, palun.

Jaa, aitäh! Mul on kaks sisulist kommentaari ja siis üks üldisem. Kogu selle taastuvenergia arutelu juures, ma arvan, on ikkagi oluline mõista, et me räägime sellest koossalvestuse ühendustega ja regionaalse nõudlusega. Ja regionaalse nõudluse alla käib ka Saksamaa, eks ole, meil on jätkuvalt siin Läänemere piirkonnas pigem energia defitsiit kui ülejääk. Nii et selle koha pealt investeerimine uutesse tootmisvõimsustesse on mõistlik asi. Ja kõik, mis puudutab ühendusi, nii nagu ma enne ka siin ütlesin, siis kõik otsused tehakse Eesti huvides. Nüüd, Eesti huvi on ka see, et meil ühendused töötavad mõlemat pidi. Kui meil midagi juhtub olema üle, siis meil on võimalik seda müüa, kui meil midagi on puudu, meil on võimalik seda importida. 

Siis teine kommentaar on elektri lõpphinna kohta. Et lihtsalt ei jääks siit kõlama, et see 150 eurot megavatt-tund oleks börsihind – see loomulikult ju nii ei ole. Elektri lõpphinna sees on börsihind, on võrgutasud, on sagedusreservid, erinevad tükid, mida ma siin enne tutvustasin, maksud. Ja kui me neid investeeringuid ei tee uutesse tootmisvõimsustesse, siis see elektri lõpphind saab olema kõrgem, mitte madalam. See on kogu loogika. 

Minu viimane kommentaar on sellele, et mul on kahju, et me loobime siin süüdistusi ja jääb kusagil kuvand, et maksumaksja või riigi raha kuidagi läheb musta auku. Iga euro, mis riik kasutab, on auditeeritav. Seal on jälg ja seda kontrollitakse. Nii et, ma arvan, ei ole vaja meil siin ennast selles saalis ega ka Eesti inimesti kuidagi maalida kuvandit, et riigi raha läheb mingisse musta auku ja mingit kontrolli selle üle ei ole. Mul on lihtsalt kahju, et see arutelu on läinud sinna nurka. Aitäh!

Aitäh, head kolleegid! Sulgen läbirääkimised ja oleme koos sellega ka lõpetanud neljanda päevakorrapunkti menetluse.

Ja saame jõuda viienda juurde: Riigikogu liikmete Martin Helme, Rene Koka, Evelin, Poolametsa, Arvo Alleri, Kert Kingo, Varro Vooglaiu, Anti Poolametsa, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme 10. märtsil 2025. aastal esitatud arupärimine plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsiooni kohta, arupärimine numbriga 725. Ja arupärijate nimel teeb ettekande Riigikogu liige, hea kolleeg Arvo Aller.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 10. märtsil, pea kuu aega tagasi tegime arupärimise eelmisele kliimaministrile. Nüüd on minister vahetunud, nimetus on vahetunud, kuid mured on samad. Ja just kormoranide koha pealt kusjuures Eesti loodusele on praeguseks juba suureks probleemiks. Viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsioon. Ehkki kormoran on valitud selle aasta linnuks, siis nende populatsioon aina suureneb. Suurusjärk viis aastat tagasi oli Eestis kuskil 10 000 paari kormorane, mis teeb lindude arvuks 20 000. Praegusel hetkel on arvestatud suurusjärk 15 000 paari, mis on 30 000 kormorani. Ja kui selle 30 000 kormorani ohjamisega me ei suuda hakkama saada, siis me peaksime mõtlema välja leevendusmeetmeid, või nende populatsiooni vaoshoidmisega või ka vajadusel vähendamisega. 

Kormoranid üldjuhul ikkagi on oma arvukust suurendanud läbi pesitsusperioodide ja praegusel juhul on need suuremad kolooniad Liivimaa, Liivi lahe, Pärnumaa piirkonnas ning ka Väinamerel ning neid on ka Võrtsjärvel. Lähtuvalt sellest on tekkinud sinna nõndanimetatud, kus kormoranid on üle käinud, nõndanimetatud eluta alad, kus niidu taimestik võib hävida aasta jooksul ja puud-põõsad sõltuvalt nende vastupanuvõimest kuni kümne aastaga. Et kui vaadata kormoranide pesitsuskohti, siis seal on alles jäänud, kuidas piltlikult öelda, raamid, elusloodust seal ei ole ja nende kohtade peal on neil võimalik edukalt pesitseda. 

Ja see tõrje siis, mida võiks ja peaks kasutama, oleks kasulik rannakaluritele, nii tavaõngitsejatele kui ka kutselistele kaluritele. Praegusel juhul kormoranid tekitavad kahju peamiselt toodangu vähenemise tõttu kalatööstusele ja on välja arvutatud, et see 30 000-ne kormorani seltskond on päevas võimeline ära sööma 30 tonni kala päevas. Kormoran on võimeline sukelduma ka sügavustesse, mis teeb talle võimaluse mitte ainult veepinnalt kala püüda, vaid ka sügavamalt. Nii et see on väga suur probleem meie veekoguäärsetele inimestele ja ka ettevõtjatele. Ja siis me oleme kokku pannud kaheksa küsimust, millele soovime ministrilt vastust. Aitäh!

Suur tänu teile! Küsimustele vastabki hea kolleeg energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. 

Hea juhataja! Austatud küsijad! Nii nagu Arvo Aller just siit kõnetoolist ütles, on kaheksa küsimust, mida ma järjest hakkan vastama.  

Esimene küsimus: "Kas kliimaministeerium on teadlik kormoranide arvukuse piiramise vajadusest ja nende laastavast mõjust kohalikele kalavarudele?" Vastus on, et jah, me oleme olukorrast teadlikud ning teeme huvigruppidega koostööd lahenduste leidmiseks. Lisaks arvukuse piiramiseks vajalike meetmete otsimisele on oluline täiendada ka teadmisi kormorani toitumisharjumustest. Peame mõistma, kuidas ja millises ulatuses mõjutab kormoran meie kalavarusid. Me ei saa kindlalt väita, et peamine süü meie kalavarude vähenemises on just kormoranil. Selleks on alustatud toitumisuuringute tegemist, Tartu Ülikool möödunud aastal, ja selle uuringuga me ka sellel aastal jätkame. Ja selle tarvis analüüsitaksegi erinevatest piirkondades kütitud lindude maosisusid.  

Ma ütlen siia veel nii palju juurde, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlaste hinnangul rõhutatakse, mida ma ennist ka ütlesin, et kormoranid ei ole ainus kalavarude vähenemise põhjus, seal on kindlasti ka teisi tegureid, nagu näiteks ülepüük ja merekeskkonna seisund. Aga kormoranide populatsiooni ohjamine on vajalik, see selles mõttes on teada.  

Teine küsimus: "Milline on Teile teadaolevalt praegu enim kannatada saanud piirkonnad, kus kormoranid on avaldanud suurimat mõju ümbritsevale loodus[k]eskkonnale?" Lugupeetud Arvo Aller juba õige mitu neist nimetas ära. Ma siin võib-olla mainin veel juurde, et Peipsi järvel on Salusaare koloonia, Lahemaa laidudel on kolooniaid, Liivi lahest vist oli juba juttu, ja muidugi Pärnu jõgi ka. Ja kõigele sellele reageeritakse ja on reageeritud. Keskkonnaamet on andnud kevadisel ajal erilube ka heidutuseks, nii küttimine kui peletamine erinevate vahenditega.  

Kolmas küsimus: "Millise[i]d meetmeid on võetud ministeeriumi poolt kasutusele kalavarude ja kalandussektori kaitseks kormoranide poolt tehtava hävingu kompenseerimiseks loodusele?" Vastus. Eestis on kormorani mõju vähendamiseks kasutatud meetmena kõigepealt sügisjahti, munade õlitamist, mille tulemusel munadest ei tule poegi, letaalset heidutust või lihtsama nimega küttimist Pärnu jõel kalavarude kaitseks ning kormorani peletamist kalade asustamisel, et vähendada asustamise aegset kalade suremust. Varasem kormoranimunade õlitamise protsess toimus 2011–2014, seda toetas ka Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastuslikult, ja lakkas kalandussektori huvipuuduse tagajärjel. Nüüd on õlitamisega jätkatud ja seda 2023. aastast.  

Neljas küsimus: "Kas on kaalutud nende lindude arvukuse kontrollimiseks lubada näiteks jahipidamist?" Ja vastus on nii, et vastavalt jahieeskirjale on kormorani lubatud küttida 1. augustist kuni 30. novembrini. Põhjendatud juhtudel on võimalik teha erandeid ja anda erilube, näiteks nagu seda on tehtud Pärnu jõel kalavarude kaitse eesmärgil.  

Viies küsimus: "Milliseks hindate kormoranide looduslike vaenlaste olemasolu Eestis? Kas on võimalik mõjutada nende lindude populatsioon[i] suurust läbi looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimise?" Vastus. Kormorani looduslikeks vaenlasteks on merikotkas ja väikekiskjad, nagu rebane ja kährik. Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul ja sisemaa suuremate järvede lähistel ning toitub meelsasti kormoranist ja peamiselt kormorani poegadest. Laidudel ja väikesaartel maas pesitsevaid kormorane ohustavad ka väikekiskjad, kuid nende mõju kormoranile on pigem madal. Looduslike vaenlaste suurem arvukus, eriti just merikotka arvukus, oleks kindlasti kormorani populatsiooni arvukust mingil moel tasakaalustav.  

Kuues küsimus. Hetkel toetatakse kormoranide ohjamist … Vabandust! Kuues küsimus: "Kas kliimaministeeriumil on plaan[,] kuidas aidata läbi toetuste või kompensatsiooni meetmete kormoranide suure arvukuse tõttu kannatada saanud majandusvaldkondi?" Ja vastus on selline, et hetkel toetame kormoranide ohjamist. Näiteks munade õlitamiseks saab toetust taotleda Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondist, keskkonnainvesteeringutest ja erinevatest seltsidest. Näiteks on KIK-is toetatud, Keskkonnainvesteeringute Keskuses toetatud nelja projekti: Liivi lahe kalanduskogu, Läänemaa rannakalandusselts ja Harju kalandus. Ja sellest Euroopa fondist on võimalik kormoranide ohjamist toetada kohalike algatusrühmade meetmest. Ja igale algatusrühmale on valminud strateegia, mille alusel on võimalik raha taotleda vastava piirkonna keskkonnatingimuste parandamiseks, sealhulgas kormoranide ohjamiseks. Ja mõned meetmed on siin veel.  

Seitsmes küsimus: "Kas olete kohtunud kalandusettevõtjate ning harrastuspüüdjatega[,] saamaks ülevaadet kormoranide laastavast mõjust kalavarudele?" Isiklikult ei ole veel kohtuda jõudnud, aga ministeeriumi esindajad osalevad regulaarselt Keskkonnaameti poolt korraldataval kormorani koostöökogu kohtumisel, kus osalevad ka kalandussektori esindajad. Kuna teema on oluline, ka siin kajastust leidnud, siis ma selle aja ka võtan, et sektori esindajatega kohtuda.  

Ja kaheksas ja viimane küsimus: "Millised on viimase aasta jooksul kormoranide arvukuse vähendamiseks läbi viidud konkreetsed tegevused ning millised on tulemused?" Kõigepealt, munade õlitamine. 2023. aastal andis Keskkonnaamet munade õlitamiseks loa välja kaheksal laiul ja kokku õlitati üle 3000 pesakonna, 1052 täpsemalt. 2024 anti luba 12 laiul munade õlitamiseks, kokku ligi 8500 pesa ja õlitamise protsent tõusis 40-lt 74-ni. Ja tegelikult õlitati laidudel umbes 60% munadega pesadest ja kogu pesitsevast asurkonnast moodustas õlitamine 21%. Samamoodi on siis toimunud sügisjaht. 2023 kütiti 1557 isendit, 2024 1059 ja 2024 on lubatud Pärnumaal ka küttimine. Küttida oli lubatud kuni 180 lindu, tegelikkuses kütiti 54. Ja 2024 anti ka surmamise luba Kihnu laidude looduskaitsealal, kormoranide teaduslikul eesmärgil pesitsuse aega anti see luba ja loa kehtivus on ka sellel aastal ja sellega surmati 123 lindu.  

Ma arvan, et sellega ma sain ettevalmistatud vastuseid antud. Ma näen, et on ka küsimusi, püüan neile vastata. Aitäh! 

Arvo Aller alustab.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin võib-olla sellisest kandist. Sain ma teie kõnest õigesti aru, et kevadine jahipidamine on keelatud, letaalne? Rääkisite ainult sügisesest jahist. Või on seal mingid erisused? Ja kui ta on praegusel juhul keelatud, kas on mingid põhjused, miks selle kevadise jahiga, letaalse heidutusega ei ole edasi mindud või teda ei lubata? Me näeme seda nii hanede rändel olemisel, kus põllumajandus saab kahju, samamoodi populatsiooni suurenemine kormoranide osas, mis teeb suurt kahju selle kalavarude osas. Kas oleks mõistlik võib-olla lubada kevadist letaalset heidutusjahti?

Aitäh, hea küsija! Siin te olete minust kindlasti informeeritum. Kui sobib, siis ma sellele kevadjahi lubamise küsimusele vastaks kirjalikult. Mida ma küll ….., et Pärnus või Pärnu jõe juures on seda siis, jah, lubatud. Aga kas seda võiks lubada mujal, ma hea meelega sellele küsimusele vastaks kirjalikult ega hakka siin spekuleerima?.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Praegu rannakaluril on kaks vaenlast: ühed on kormorainud ja teised on hülged. Kalurid peavad passima oma võrke ja isegi ööseks mõnikord nad ei julge neid jätta, sest hülged rebivad need katki, päeval jälle tulevad kormoranid kallale. Te rääkisite pikalt, millised meetmed on. 

Aga ma küsiksin niimoodi: kas te usute, et teie võitlus ja meie võitlus annab tulemusi? Ja kui annab, siis millal? Te rääkisite, et Tartu Ülikool tegeleb sellega ja teete koostööd kogukondadega. Millal on oodata tulemust? Sest tegelikult võib tunduda, et ei ole tõsine küsimus, aga ta on tõsine küsimus terve majandusharu jaoks.

Jaa, aitäh! Ei, see kindlasti on tõsine küsimus. Ja see viidatud Tartu Ülikooli mereinstituudi kalateadlaste eksperdihinnang tõi ka välja, et kormoranipopulatsiooni ohjamine on vajalik. Nüüd on küsimus, millises tempos on mõistlik seda teha. Ma seal usaldaks küll eksperte, et oleks nagu selline lahendus, mis aitab nii kalureid kui ka tegelikult looduskaitse vaatenurgast. See teema on olemas, sellega me tegeleme. Ju need tõhusamad meetmed või õigemini, kui on vaja veel täiendavaid meetmeid, siis tulebki leida neid võimalusi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! No tõesti, suurte ideoloogiliste energeetikateemade kõrval võib-olla tõesti see kormoranide eluga kursis olemine ongi ministrile natukene koormav ja võib tunduda tühine, aga seda see ei ole. Ja noh, ma tõesti tsiteerin siin lastekirjandusest tuntud tegelast Sammalhabet, kes ka on öelnud, et looduses peab valitsema tasakaal. Ja teine ütlemine on, et mida inimene jätab, selle loodus võtab. Kõik reaalsest elust. Ehk et inimesele on antud see ülesanne looduslikku tasakaalu kaitsta ja mitte ühte liiki, kes selle kaitse all karistamatult võimust võtab, eks ole. Noh, see on tõsi. Ja seejuures on nii naljakas kuulda, kuidas ministeerium lahendab seda probleemi, tellides Tartu Ülikoolist kallist kormoranide toitumisuuringut. Ja siis tullakse kokku ja väristatakse päid, kuigi reaalne elu näitab, et kormoranide loodushävituslik tegevus invasioonina on ikka täiesti olukorra viinud kriitiliseks. Ja sellega peab tegelema. Ja ma ikkagi küsin, et ma ei saanud nagu vastust, et kas tehakse siis midagi või ongi lahendus … Euroopa Fondist mingite toetuste taotlemine, selleks strateegiate koostamine ja muu monkey business'iga – ehk siis ahviäriga eesti keeles – tegelemine, või siis päriselt ka tahetakse asjaga tegeleda?

Aitäh!

Aitäh! Mulle ka meeldivad Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Ma arvan, nad on toredad tegelased ja kindlasti looduse sõbrad, nii nagu ka mind on kasvatatud. Kui te küsite, kas midagi tehakse, siis nii, nagu ma ennist vastasin, neid erinevaid meetmeid ongi ju kasutatud: on lubatud munasid õlitada, mis on andnud ka kindlasti tulemust. Selles mõttes, et kui seda poleks tehtud, oleks kormoranide populatsioon veel suurem. Sügisjaht on lubatud, Pärnu jõel on lubatud ka letaalset heidutust. Ja ma arvan, et see siiski on oluline, et me teaksime, milliseid kalasid kormoran kõige rohkem eelistab. Siis on võimalik seda mõju ka paremini hinnata. Ma arvan, teadlaste töö on vajalik ja tänuväärne. Siis me saame ka erinevate vahenditega paremini seda populatsiooni kasvu reguleerida. 

Evelin Poolamets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Meie arupärimine lähtus sellest, et tõesti kormoranide populatsioon on järsult kasvanud. Kas need teie nimetatud tegevused on tavapärased tõrjetegevused või on ministeerium ka kuidagi ekstra reageerinud sellele, et heidutusmeetodid pole piisavalt tõhusad, peaks midagi lisaks tegema?

Jaa, aitäh! Nii nagu ma vastases vastuses ütlesin ka, eelmine õlitamise protsess toimus 2011–2014, sellest on ikka oma kümme aastat möödas, nüüd 2023 alustati sellega uuesti. Nii et ma arvan, et järelikult on tekkinud vajadus seda populatsiooni reguleerida, mis oli ka ju teie arupärimise sisu. 

Mida täiendavalt veel saab teha ja on vaja teha? Ma usun, et küll me neid asju teeme ka, ei ole istutud ja ainult analüüsitud või vaadatud. Seesama õlitamine, jahipidamine ja siis ka Pärnu jõe erand, ma arvan, et need on kõik reaalsed tegevused. Vaatame, kui palju see tulemusi annab ja kas peab midagi täiendavalt tegema.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul jäi arupidajate või ‑pärijate jutust kõrvu, justkui väideti 13 000 või 20 000 kormorani haudepaari, tegelikult Keskkonnaagentuuri eelmise aasta andmetel on neid lausa 44 000 ja igaüks muneb viis-kuus muna. Ja see ongi viimaste aastate plahvatuslik probleem. Aga jah, jutt on ilus, et uurime, mida kormoran sööb, aga tegelikult me teame, et ta sööb kõike, mida ta suudab alla neelata. Küsige ükskõik millistelt meie kaluritelt, kõiki kalasid on jäänud oluliselt vähemaks. Ja teised riigid on ju tegelikult need uuringud ära teinud, ma olen isegi netist neid leidnud küll Soome ja teiste riikide oma. Ja loota nüüd merikotkastele ja šaakalitele – no nende populatsiooni plahvatuse taustal me näeme, et nad ei suuda piirata seda. Me peame ikkagi väga tõsiselt selle asjaga tegelema. Aga kahjuks ma ei kuulnud teie suust sellist tugevat tegevuskava ja plaani. Mis te ikkagi ette võtate?

Jaa, no ma pean siis – aitäh küsimuse eest! – veel ikkagi uuesti üle kordama, et kindlasti ju praegu jätkub veel munade õlitamine, siis sügisjaht, letaalne jaht Pärnu jõel ja kui on vaja mingeid täiendavaid samme astuda, siis seda saab kindlasti kaaluda ja teha. Nii et ma sellega ei tahaks päris nõus olla, et mitte midagi ei ole tehtud, ja jään selles mõttes ka enda juurde, et uuringud on olulised, et me mõistaksime seda käitumist. Ja eks siin arupärimisele ettevalmistamise käigus saab ju, saan ma ka ise teadlikumaks, mis täpselt need kalad on, mida kormoranid kõige enam oma poegadele toovad, ja see on ümarmudil ja emakala. Nii et tegeleme selle teemaga edasi ja leiame sellised lahendused, mis sobivad nii kalurite kui ka looduskeskkonna vaatest.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Koos sellega, head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Peale haamrilööki on võimalus registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Räägin kaasusest, mis meil täna korruptsioonivastase erikomisjoni istungil arutlusel oli. 

Nimelt, eelmise aasta lõpus jõustus seadus, mille kohaselt peab elektrilistel tõukeratastel olema liikluskindlustus. Küll aga laieneb see vaid nendele elektritõukeratastele, mille kaal ületab 25 kilogrammi. Ja arvake ära, millise rendiettevõtte elektritõukerattad kaaluvad alla selle. Turu ühe suurima ettevõtte, Bolti tõkerattad kaaluvad 24 kilogrammi, mis tähendab, et seaduse järgi just nende tõukerattad ei pea olema kindlustatud. Tekib küsimus, kas see on selline kokkusattumus, juhus või ikkagi lobitegevuse tulemus. 

Võrdluseks, suuruselt teise rendiettevõtte Tuul tõukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kilogrammi ning seega nemad peavad seaduse järgi olema kindlustatud. Ja muidugi komisjonil tekkis õigustatud küsimus, et miks just selline kriteerium ja number jäi eelnõusse sisse ning kas sellele võis lisaks lobitööle ministeeriumites olla erinevalt läbirääkimised poliitiliste erakondadega. 

Ma tuletan meelde, et see pole esimene kord, kui võimuerakonnad on teinud otsuseid Bolti huvides. Alles hiljuti oli see, kuidas Eesti 200 pidurdas direktiivi Euroopa Liidu tasandil, mis puudutas digiplatvormitöötajatele sotsiaalsete garantiide andmist. Nüüd on minu arvates väga sarnane juhtum: seaduseelnõusse pannakse sisse number, mis kindlalt eelistab ühte turul osalejat, aga teised paneb ebavõrdsesse olukorda. 

Ma tuletan meelde ka seda, et need võimuerakonnad, kes olid seaduse valmistamise juures, on saanud ka väga heldeid annetusi Bolti asutajaliikmetelt. Reformierakond on aastast 2021 saanud näiteks 74 750 eurot annetusi, Eesti 200 sai 94 042 eurot annetusi, sotsiaaldemokraadid 38 000 eurot annetusi. 

Oleks loomulik, et sellise seaduse koostamisel oleks võetud eesmärgiks tagada võrdsed tingimused kõigile turul olevatele ettevõtetele. See on ju tarbijakaitse küsimus, see on inimeste tervise ja inimeste kaitse küsimus. Ja statistika kohaselt, mis meil oli ka komisjonis arutlusel, aina rohkem on iga aastaga kergliikuritega õnnetusi. Kusjuures osakaal on selline: 42% õnnetusi on Bolti tõukeratastega, Tuulega on 13,68%. 

No ja täna Bolt räägib: "Meil on vabatahtlik kindlustus." Aga see pole sama mis liikluskindlustus, seal pole samad kahju hüvitamise määrad. Ja eelkõige on need suunatud oma vara kaitsta. 

Ja mida see tähendab, et puudub liikluskindlustus ühel suurimal ettevõttel ja nende tõukeratastel? Kannatanud ei saa kõigi õnnetuste korral piisavalt kaitset. Või peavad näiteks hüvitise saamiseks esitama tsiviilhagi kohtusse. Seega, seadus ei täida seatud eesmärki. See omakorda tähendab, et õnnetuste kahjud tihti jäävad ka Tervisekassa kanda ja maksumaksja kanda. 

Istungil oli politsei esindaja, Tervisekassa esindaja, meil oli Konkurentsiamet. Kõik väljendasid, et peaks olema ühtlane regulatsioon. Konkurentsiamet ütles, et selline seadus võib tekitada turul ebavõrdse olukorra. Rahandusministeeriumi ametnik istungil tunnistas, et nende algne ettepanek oli väga konkreetne: kindlustuskohustus kõikidele renditeenust pakkuvate ettevõtete tõukeratastele. Ja ta ütles, et nad testisid seda poliitiliselt. Ma küsisin, mida see  täpsemalt tähendab, et nad testisid poliitiliselt. Rahandusministeeriumi esindaja ütles: "Me esitasime selle idee rahandusminister Mart Võrklaevale, aga talle see idee ei sobinud."

Nii et öelge mulle, kuidas see on võimalik? Kõik olid väga hästi teadlikud, nii ametnikud ministeeriumis kui ka poliitikud, sellest, et see 25 kilogrammi piir paneb ebavõrdsesse olukorda ühe teenusepakkuja meie turu ja seab eelised Boltile. Vaatamata sellele võeti selgelt poliitiline otsus ühe ettevõtte kasuks. Ja see pole esimene kord. 

Samal ajal me näeme, kuidas needsamad erakonnad saavad väga heldeid annetusi sellesama ettevõtte omanikelt. Ja siis öeldakse, et aga miks see üldse komisjonis arutlusel on. (Juhataja annab märku, et kõneaeg on täis.) Mina ütlen, et kui mitte sellised teemad, siis millised teemad veel peaksid olema korruptsioonivastase erikomisjoni arutluses. Aitäh! 

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Head kolleegid, kes te kõik siia olete veel jäänud! Ja lugupeetud inimesed, kes te meid üle veebi vaatate! Täna oli selle koha pealt hea päev, et me üle pika aja jälle tegelesime rohepöörde debatiga. Isegi minister tuli siia pulti tagasi ja debateeris, õigustas oma seisukohti. Olukorras, kus meil on sedavõrd suured investeeringud välja minemas, sedavõrd suured otsused tulekul, sedavõrd suur torm ka rohepöörde vallas maailmas toimumas, oleks seda debatti vaja kordi ja kordi rohkem. Ja nagu täna käis läbi, et nii suured energeetika otsused tuleks langetada siin saalis või hoopis rahvahääletuse teel, sest see hakkab meid mõjutama aastakümneid, see mõjutab iga majapidamist, iga ettevõtet, ka Riigikogu, kus vahepeal lambid ära kustutati koridorides, oli mingisugune uus elektritarbimise režiim, olime äkki vaeseks jäänud. Nii et kõik jõuab ka siia majja, paraku, nii nagu sooneutraalsed tualetid jõuavad siia majja. Kõik, igasugused eksperimendid tungivad siia edasi. 

Minister Sutt ütles, et tema on suur looduse sõber, noh, nagu regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras peab end põllumajandusasjatundjaks, sest ta on lehma poegimise juurde sattunud. Looduse sõbraks võib ju igaüks end pidada, kes jooksmas käib, naudib ilusaid vaateid ja käib suusatamas, jooksmas. Aga tegelikult ei ole rohepööre loodussõbralik. Ainuüksi tuugenitööstustega kaotatakse suurtel maa-aladel loodusmaastik, rääkimata pärandmaastikest, ja asendatakse inetu tööstusmaastikuga. Just need kandid, mis on olnud puutumatumad Eestis. Just need lähevad löögi alla. Sinna, kuhu inimesed on jäänud ilusa looduse pärast ja kuhu nad on läinud ilusa looduse pärast. Selliseid alasid kaotame me kümnete tuhandete hektarite kaupa. 

Brüsseli rohepööre, mida praegu üha jõulisemalt ellu viiakse, variseb USA-s elluviidava globalismivastase poliitika ja muidugi ka pettunud Euroopa Liidu liikmesriikide valijate surve all varem või hiljem kokku. Kui maailma võimekaim tööstusriik USA näol juba väljus Pariisi kliimaleppest, siis me võime öelda, et rohepöördega on peatselt kõik. Ja USAID-i kaudu rahastatud globalistlik roheideoloogia sai niivõrd tugeva hoobi, et ta enam ei toibu. Ja mis me näeme? Euroopa on muutunud saareks. Hiina avab iga nädal uue söejaama. USA konkurentsivõime paraneb hüppeliselt. Naftahinnad langevad, mis annab löögi ka Putini sõjamasinale. Tootlikkuse lõhe USA ja Euroopa vahel käriseb üha suuremaks. Mässu on alustanud Euroopa autotootjad ja samasugune rahulolematus on põllumajanduses läbi surutava totalitaristlikku laadi rohepöördega. 

Loomulikult tulevad mõistlikud inimesed järjest ja järjest Euroopa riikides võimule ja lõpetavad loodusvaenuliku rohepöörde ära. Ja mida siis meie saame teha? Tuleb Eestis lõpetada võlts rohepööre ära. Ja ainuke erakond, kes seda suudab, on EKRE. Aga me ei tohi olla viimased, kes jäävad põlevasse majja. Maja on vingu täis ja kui me sinna uimasena vedelema jääme, siis me oleme tõesti viimased Euroopa kõige kallima elektri tarbijad. Targemad riigid juba teevad otsuseid, et meile aitab. 

Ja mida ma tahtsin veel märkida: Erkki Keldo hoiatas omavalitsusi, et neilt tuleb sõnaõigus üldse ära võtta, kui nad ei vii riigi tahtel, koalitsiooni tahtel piisavalt palju tuugeniparke läbi, kui nad ei suru neid jõuga oma rahvale peale. See on üks näide sellest, milline on pseudodemokraatia. Ja veel kord, Rootsi kogemus on näidanud, kuhu see kõik viib. Seal on tuuleenergiasektor olnud seitse aastat järjest kahjumis, keskmine miinus 35%, vaatamata dotatsioonidele. Ja sama ootab Eestit, kui me laseme end paljaks riisuda. Aitäh!

Aitäh teile! Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Murega pöördun teie poole. Murega, et valitsus tahab minna üle töölepingutele, mis annavad tööandjale võimaluse ühepoolselt otsustada, kui suur on töötaja töökoormus ja palk. Töötajale peab nädalas olema tagatud kõigest 10 tasustatud töötundi senise 40 tunni asemel. See toob kaasa selle, et väga paljud töölepingu sõlminud inimesed ei tea ette, kui palju nad igakuiselt töötavad ja kui palju nad palka saavad. Töötajatest saab selliselt lepingu nõrgem pool, ilma kindlustunde ja kaitseta. Sellise juhupalgalepinguga töötav inimene ei tea kunagi ette, kui palju ta töötab või teenib. Kindel töökoormus asendub ebastabiilsete töötundide ja sissetulekuga, mis võib igakuiselt kuni neli korda kõikuda. Sellises ebakindluses ei saa töötaja oma elu ega eelarvet planeerida. Kõige valusamalt lööb see pereinimesi ja eluasemelaenu maksjaid. Väiksem sissetulek tähendab nõrgemat sotsiaalkaitset, ebakindel töö ja kõikuv sissetulek viivad selleni, et töötaja sotsiaalsed garantiid vähenevad. Töötuskindlustushüvitis, töövõimetushüvitised, vanemahüvitis ja vanaduspension sõltuvad töötaja varasemast sissetulekust. Kui see on kõikuv, saab inimene vähem tuge just siis, kui ta seda kõige rohkem vajab. 

Üksikute sihtrühmade asemel laiendatakse muudatusi kõigile. Varasemalt tõesti olid plaanis need muudatused ainult üliõpilastele ja pensionäridele, kes ei saagi täiskohaga tööturul osaleda. Seal oli vaja mõned küsimused lahendada. Jah, sotsiaaldemokraadid ei lasknud seda eelnõu valitsuses olles läbi. Sotsiaaldemokraadid kaitsesid Eesti töötavat inimest ja seisid nende huvide eest. Ja me näeme praegu, sellel hetkel, kui sotsiaaldemokraadid enam valitsuses ei ole, tuleb niivõrd paljude Eesti inimeste elusid negatiivselt muutnud eelnõu. 

Ebavõrdne töötasu maksmine. Eelnõu lubab, muide, maksta töötasu vaid alammääras neile noortele, kes on tööandja juures alles lühikest aega töötanud, seda ka siis, kui töötaja omab tegelikult vajalikku töökogemust ja kvalifikatsiooni. Töötasu alammääras maksmine niigi ebakindla töötasuga töölepingu puhul tähendab töötajale, eriti noorte, ebavõrdset kohtlemist. Me räägime eelkõige siin üliõpilastest. 

Ja mis kõige hullem, pealekauba ületunnitöö eest lisatasu kaotamine. Valitsuse plaani kohaselt kaotatakse osalise töökoormusega ja paindliku tööajaga töötajatel ületunnitöö tegemine ning selle eest kõrgema töötasu saamine. See tähendab, et tööjõud muutub odavamaks, aga ületunde tegev töötaja kaotab palgas. 

On täiesti arusaamatu, miks üldse sellise eelnõuga on Riigikogu poole pöördutud. Seda nimetatakse paindlikkuseks, aga tegelikult on see põhimõtteline majanduspoliitika muutus. Kui siiamaani Eesti püüdles kõrgema lisandväärtuse loomise poole majanduses, kui siiamaani oli Eestis siht see, et inimeste palgad peavad kasvama ja inimeste oskused peavad kasvama, siis nüüd on võetud siht madalama lisandväärtuse ja tööjõu ekspluateerimise poole. Kui see on siis see ettepanek valitsusel, parempoolsel valitsusel, mis peaks parandama Eesti majandust, mis peaks aitama Eesti ettevõtteid – odavtööjõud –, siis me oleme väga valel teel. Kui me lisame veel siia ettepanekud, mis puudutavad võõrtööjõu sissetoomist väga suure hulgal, mitte kõrgepalgalisi, mitte kõrge lisandväärtuse loojaid, vaid just madalamapalgalisi, siis on toimunud tõesti pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist valitsuses väga oluline muutus. Parempoolne valitsus tähendab majandust, mis põhineb odaval tööjõul, ja ma hoiatan: see ei tee Eestis mitte kedagi jõukamaks. See on vale tee. Me pigem oleme siis nagu mõni Aasia riik või mõni Ladina-Ameerika riik. Sotsiaaldemokraadid seisavad selliste ettepanekute vastu ja me kutsume kõiki noorteühendusi, ametiühinguid, siis puuetega inimeste ühendusi ja kõiki vastutustundlikke tööandjaid sedasama tegema. Aitäh!

Aitäh teile! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud Eesti rahvas! Ma tõusen täna siia kõnetooli, sest hiljuti tuli avalikuks juhtum, millest mina meesterahvana ei saa mööda minna. See vapustas tervet Eestit. Juhtum, kus hooldekodus vägistati naissoost klient. Mitte kodus, mitte tänaval, vaid asutuses, mis peaks tagama kaitset ja hoolt. 

Ja mida ütleb meie prokuratuur? Et see juhtum ei kvalifitseeru kuriteoks, ei ole piisavat alust, et dementne inimene ei taju ohtu ja tal ei tekkinud mingeid silmaga nähtavaid tagajärgi. Kuhu me niimoodi jõuame, austatud kolleegid? 

Kui vägistamine haavatava inimese vastu olukorras, kus inimene ei saa end ise kaitsta, ei ole prokuratuuri hinnangul kriminaalkorras karistatav tegu, siis mis üldse on karistatav tegu? Kui selline juhtum ei ole õigussüsteemi jaoks häirekell, siis ma küsin: kas meie prokuratuur kaitseb süüdlast või ohvrit? Kas me ehitame õigussüsteemi, mis kaitseb ainult tugevate võimekust? Kas meie õigussüsteem ei ole valmis sellisteks väljakutseteks? 

Ja me ei räägi siin pelgalt juriidilisest vaidlusest. Me räägime inimväärikuse jalge alla tallamisest. Kui valitsus ja justiitsminister selle ajal vaikivad, siis see vaikus on hämmastav. 

See juhtum vajab sõltumata järelevalvet, see vajab poliitilist tähelepanu ja vajab selgroogu, sest kui me sellise asja ees silmad kinni pigistame, siis me ei ole enam õigusriik. Me oleme lihtsalt formaalne riik, kus seadused on paberil ja õiglus maha tambitud. Sellega ma ei saa leppida. Ja ma loodan, et siin saalis sellega ei lepita ja Eesti rahvas ka sellega ei lepi. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja kuivõrd õige pea, tundub, ma olen üksinda saali jäämas Riigikogu liikmetest, mis on igati loomupärane, kuna tegemist on sõnavõttudega, siis koos sellega kuulutan ka Riigikogu istungi lõppenuks. Aitäh teile!