Tere päevast, austatud ametikaaslased! Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala esmaspäevast istungit. Hea meel on tervitada siin Riigikogu saalis ka Iraani eksiilvalitsuse esindajaid, kes viibivad istungisaali rõdul. Tere päevast!

Austatud Riigikogu! Seoses Riigikogu liikme Kert Kingo volituste lõppemisega asus käesoleva aasta 1. aprillil Riigikogu liikmeks asendusliige Peeter Ernits. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Peeter Ernits, palun!

Head kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Suur tänu! Hea kolleeg, palju edu sulle sinu töös! 

Järgnevalt aga, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks on end registreerinud 80 Riigikogu liiget, puudub 21. 

Järgnevalt päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatus. Väliskomisjon ja eelnõu algataja on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja esimene päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 kolmas lugemine. Seega jääb see punkt päevakorrast välja. 

Lauri Laats, ma saan aru, et on ettepanek päevakorra kohta. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on ettepanek välja arvata kolmapäevasest päevakorrast punkt nr 2 ehk 570 SE. Vaadates viimaseid meediaväljaannete arvamusi, kaasa arvatud Delfi juhtkirja, ma arvan, et praegu oleks tõesti mõistlik aeg maha võtta, natukene mõelda selle 570 SE peale ja võib-olla ka vastavad otsused teha.

Suur tänu, hea kolleeg! See on nüüd küll komisjoni ja algataja õigus, päevakorrapunkt päevakorrast välja arvata. Seega ma ei saa isegi seda arvestada. Aga ma saan aru, et Õnne Pillak soovib samuti teha päevakorra kohta oma väga selge seisukohapüstituse. Õnne Pillak, palun!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel: me ei ole selliselt Riigikogu täiskogu päevakorra muutmisega nõus. Lihtsalt et oleks selge. 

Selge, aitäh! Nii, enne kui me saame asuda päevakorra kinnitamise hääletuse juurde, Mart Helmel on käsi püsti, tal on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Mind huvitab, missuguse põhjendusega on kolmapäevase päevakorra punktide nr 2 ja 4 puhul vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ma saan aru, et siin peetakse silmas 51 hääle nõuet.

Jah, suur tänu, hea kolleeg! Tõepoolest, need nõuavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aga see on olnud ka juhtivkomisjoni väga selge seisukoht. Ja juhtivkomisjon on oma otsused teinud vastavatele seadustele tuginedes. 

Nii, rohkem küsimusi ei ole. Selleks, et kinnitada … Aga Varro Vooglaid, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Jaa, suur tänu! Ma ei plaaninud midagi küsida, aga see teie viimane kommentaar jäi arusaamatuks ja tõstatas rohkem küsimusi, kui vastas. See, et komisjon on sellise seisukoha võtnud, ei anna meile ju mitte mingisugust sisulist vastust küsimusele, millisel põhjusel on võetud komisjonis selline seisukoht.

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, neljas päevakorrapunkt tugineb väga selgelt ka Riigikogu [Kantselei] õigus- ja analüüsiosakonna analüüsile, millest lähtuvalt komisjon on oma otsuse teinud. Ja konkreetselt 570 SE puhul (Keegi räägib saalis.) … Ja kuna eelnõu 570 puudutab ka registritoiminguid ja kohtutoiminguid, siis põhiseadusest tulenevalt nõuab see Riigikogu koosseisu häälteenamust. Nii et võttis natuke aega, aga vastus teie küsimusele on väga selge: mõlema puhul on olemas ka komisjonide otsus, et need nõuavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. 

Nii, rohkem küsimusi ei ole, siis saame alustada päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistust. Selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast jääb juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja ettepanekul välja esimene päevakorrapunkt ja koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esimeseks, konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Teiseks, looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu. Kolmandaks, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust energeetika- ja keskkonnaminister. Viiendaks, võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Tallinna Linnavalitsus eesotsas sotsiaaldemokraatide ja linnapea Jevgeni Ossinovskiga on tekitanud tänavatel liikluskaose. Linnajuhid olid tegelikult juba eelmisel suvel teadlikud, et pisimopeedid tulevad, kuid ohutusriskide maandamiseks ei tehtud aasta otsa mitte midagi. Ettevõtjaga ei pandud tingimusi paika, selle asemel tehti ainult pilte linnavalitsuse pressitoas. Vähe sellest, et sotsiaaldemokraadid ei teinud linnas midagi, ei tehtud ka riigi tasandil midagi, kui oldi Reformierakonnaga valitsuses ja meil oli muutmisel ka liiklusseadus. Selle tõttu nüüd me kahjuks näeme, kuidas väikesed lapsed sõidavad pisimopeedidega ja satuvad liiklusõnnetusse. Ma tean, et sotsid soovivad täna ka ühe sellise eelnõu sisse anda, mis seda reguleeriks. Aga mida te aasta otsa tegite, kui te olite nii Tallinnas kui ka riigis võimul?

See eelnõu, mida ma täna esitan, reguleerib aga korraga mitu väga olulist aspekti. Esiteks, ettevõtja, kes annab rendile või üürile kergliikuri, peab tagama kasutaja vanuselise kontrolli. Pisimopeediga tohib sõita alates 14‑aastaselt. Meil aga sattus hiljuti 13-aastane tüdruk autorataste alla. Teiseks peab olema tagatud juhtimisõiguse kontroll noortele, sest 14- ja 15‑aastased tohivad sõita ainult siis, kui neil on rattajuhiluba. Ja kolmandaks peab olema kuni 16‑aastastele kasutajatele tagatud kiivri rentimise võimalus. Ka see tuleneb meie liiklusseadusest. Kuid neid reegleid praegu ei täideta, ettevõtjad saavad  öelda, et see ei ole üldse nende probleem, nemad ei vastuta. 

Lisaks, selle eelnõuga annan ma võimaluse sätestada kohalikul omavalitsusel kergliikuritele ja pisimopeedidele piirmäära. Tegelik põhjus, miks meil siiani ei ole olnud selliseid konkreetseid regulatsioone, eriti kergliikurite kohta, on aga see – see ei ole enam saladus –, et valitsevad erakonnad, nagu Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, on teinud seaduseid ühe kindla ettevõtja, Bolti huvides. Meie kohustus seadusandjana on kaitsta meie inimeste, [eelkõige] meie laste tervist ja tulevikku. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!

Head kolleegid! Täna hommikul, kui ma tööle tulin, natukene varem kui tavaliselt, jälgisin huviga, mismoodi, mis nägudega inimesed tööle tulevad. Ja ma võin kätt südamele pannes öelda, et umbes üks kolmandik oli hästi uniste nägudega. 

Seonduvalt eeltooduga ma esitangi eelnõu selle kohta, millest on palju räägitud nii Eesti kui ka Euroopa tasemel. Nimelt, Eestis võiks lõpetada kellakeeramise, suveajale ja talveajale ülemineku. Miks on seda vaja teha? Küsimus on selles, et paljud uuringud on kinnitanud, et kellakeeramine mõjub väga halvasti inimese tervisele. Samuti põhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses ja sündmuste registreerimises. Kusjuures, kella tund aega edasi keerates ei saa teel olev transport püsida graafikus. Need on kõik tõsised probleemid ja asjad. 

Aga kõige tähtsam ikkagi on see, et inimese tervisele mõjub kellakeeramine äärmiselt halvasti. Uuringutega on tuvastatud, et see põhjustab südame‑veresoonkonna ohtlikke häireid, meeleoluhäireid, samuti liiklusõnnetuste kasvu. Ka akadeemikute seisukoht on selline, et kellakeeramine tuleb lõpetada ja tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline rütm on evolutsiooniliselt kohandunud. Ehk nagu ütles üks vanem härra kellakeeramise kohta: kui sa lõikad tekil [ülevalt] ühe jupi maha ja õmbled selle allaotsa, siis ega tekk sellest pikemaks ei lähe. Aitäh!

Suur tänu! Nii, järgnevalt kolleeg Jaak Valge, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eesti mehed, Eesti naised! Mul on siin kaasas minu ja Leo Kunnase arupärimine majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Siin on neid argumente ja fakte kolme lehekülje jagu. Aga ma loen lihtsalt küsimused lühendatult ette, niimoodi mahun ajaraamidesse. 

Esiteks, kõigepealt, kas minister tunnistab, et selle massilise sisserände tõttu on viimase viie aasta sisseränne olnud viimase 70 aasta suurim ja suhtes püsielanikkonda on see mitmekordselt suurem kui meie lähiriikidesse ja võimalik, et suurem suhtes püsielanikkonda kui ühessegi teise Euroopa riiki? Nii. Selle tõttu on meil välistööjõudu rohkem, kui Eestis on kunagi varem olnud. Teiseks, kas minister lükkab ümber väite, et Reformierakonna valitsuste ajal on Eesti majandus orienteeritud suhteliselt madala lisandväärtusega ja pigem odavale tööjõule? Kolmandaks, kas minister tunnistab, et Reformierakonna valitsuste ajal on Eesti tootlikkus ja konkurentsivõime meie strateegilistest eesmärkidest väga kiiresti kaugenenud ja meie lähiriikidest maha jäänud? Neljandaks, kas minister tunnistab, et meil on välistööjõudu ka Aasiast ja Aafrikast võimalik sisse tuua piiramatult, kui neile 1,5-kordset palka maksta, ning plaan niinimetatud oskustööjõu erandi kaudu sisserännet suurendada ei tähenda realiseerumise korral mitte midagi muud kui madalama palgaga tööjõu lisandumist? Viiendaks, kas minister tunnistab, et madalama töötasuga tööjõu lisandumine vähendab veelgi Eesti tootlikkust ja konkurentsivõimet, pidurdab uuendusi ja Eesti töötajate palgakasvu? Ja kuuendaks küsime, mida minister on teinud, et kohandada Eesti majandusstruktuuri enam eakamate inimeste tööhõivele vastavaks. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun Riigikogu kõnetooli, kolleeg Andre Hanimägi. Palun!

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Olen siin teie ees, et üle anda Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja nelja fraktsioonitu liikme nimel liiklusseaduse täiendamise seadus. Tõepoolest, seoses kergliikurite ja pisimopeedidega on lahti läinud selline hea nõiajaht, kus näidatakse teineteisele näpuga, kes mida on tegemata jätnud. All-linnas öeldakse, et natukene on siin Riigikogus puudu, ja head Riigikogu liikmed ütlevad, et Tallinnas võiks ikka natukene seadusi väänata ja pöörata. Aga vaatamata sellele, et nagu siin ka ennist öeldi, linn on midagi tegemata jätnud, ometigi seesama, kes ütles, et linn on tegemata jätnud, tuli siia ja esitas eelnõu, mis annaks veel rohkem võimalusi. Järelikult on ikkagi ka seadusandlikult mõned augud sees. Mul on hea meel, et Keskerakond soovib neid koos meiega arutada ja parandada. 

Ja selle ettepaneku sisu on väga lihtne: täiendada liiklusseaduse § 190¹⁴ lõiget 1 punktiga 5 ja 6. Nende punktid 5 ja 6 sisu on see, et kohalikul omavalitsusel oleks õigus määrata maksimaalne arv sõidukeid, mida ettevõte võib oma territooriumil kasutusse anda, ehk [seada] konkreetne piirmäär. Vastasel juhul on meil tõepoolest ühel hetkel olukord, kus kõnniteel on rohkem sõidukeid kui inimesi ja lapsevankreid. Ja teisalt võiks omavalitsus kehtestada vanusepiirangu, millest nooremale isikule ei ole ettevõttel lubatud sõidukit kasutusse anda. See on seotud sellega, et vaatamata sellele, et meil on liiklusseadus ja meil on reeglid, paraku siis, kui ettevõte neid reegleid ei jõusta ega tee kõike endast olenevat nende jõustamiseks, ikka õnnetusi juhtub. Nii et selline lühike eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Tiit Maran, palun!

Austatud kolleegid! Mõni aeg tagasi esitasin ma siin saalis härra peaministrile küsimuse, milline on Eesti keskkonnapoliitika või kas Eestil üldse on keskkonnapoliitika. Sellele ma vastust ei saanud. Mõni aeg hiljem eelmine kliimaminister käsitles seda teemat ajakirjanduses, üldvormis, ja see jättis mulje, et sellist dokumenti ei ole üldse olemas. 

Küsimus, millele ma toona esitasin, võis tunduda retooriline, aga sisuliselt see ei olnud retooriline. Selleks[, et asjast aru saada,] peab ajas natuke tagasi minema. Nimelt algatas keskkonnaminister siis, kui meil oli veel Keskkonnaministeerium, keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Selle koostamise ettepaneku kiitis heaks Vabariigi Valitsus 11. märtsil aastal 2021 ja selle koostamiseks moodustas toonane keskkonnaminister valdkonna arengukava koostamise juhtkomisjoni, kuhu kaasati hästi palju spetsialiste, Riigikantselei, huvirühmade esindajaid ja nii edasi. Lisaks tehti strateegilise mõju hinnang, mis sai heakskiidu. Aga sellest hetkest alates praktiliselt asi seisab. Kliimaministeeriumi kodulehel leiab eelnõu mustandi kuupäevaga 4. august 2023, kaugemale see ei ole jõudnud. 

Seetõttu esitan ma koos kolleegidega arupärimise Andres Sutile, energeetika‑ ja keskkonnaministrile, et aru saada, miks ei ole esitatud seda arengukava kinnitamiseks valitsusele, kas seda plaanitakse muuta või kui ei plaanita muuta, siis kuidas plaanitakse üldse edasi minna strateegiliselt selle valdkonna arendamisel. Aitäh!

Lauri Laats, palun! Kolm arupärimist. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin üle anda kolm arupärimist Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu liikmete nimel. 

Esimese arupärimise soovime üle anda välisminister Margus Tsahknale. Arupärimine puudutab NATO liikmesriikide teavitamist seoses valimisõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel. Teatavasti 26. märtsil otsustas Riigikogu muuta kiirendatud korras põhiseadust, millega jäeti Eesti kohalikel valimistel hääleõigus alles vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele. Hääletusõiguse kaotasid Eestis elavad kõigi teiste riikide kodanikud, seega NATO liikmesriikide kodanikud – nende riikide, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, näiteks Island, Norra, USA, Kanada ja nii edasi. Me arutasime seda küsimust põhiseaduskomisjonis ning ka protokollis ja seletuskirjas leidub selline lause: "Nii Välisministeerium kui ka väliskomisjon on kinnitanud, et NATO liikmesriikidel, mis ei ole EL-i liikmesriigid, ei ole ootust, et nende kodanikud peaksid saama Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääletada ning seetõttu ei ole Eestil keeruline sellist põhiseaduse muudatust selgitada."

Peale 26. märtsi on meile jõudnud info kohaselt pöördunud nii Riigikogu liikmete kui ka ministeeriumi poole eri riikide saatkonnad, kes on küsinud, miks sellised muudatused on tehtud ja miks ei ole vastavat riiki ja saatkonda teavitatud. Sellest lähtuvalt me sooviksime teada, millisel viisil Välisministeerium on need päringud teinud, kuidas ta selle info kätte sai, et NATO liikmesriikide kodanikel ei olegi ootust, et nad saaksid siin kohalikul tasandil sõna [sekka] öelda. 

Teine arupärimine puudutab Eleringi strateegiat ja on suunatud energeetika- ja keskkonnaministrile Andres Sutile. Nimelt, riigiettevõtte Elering juht Kalle Kilk ütles 4. aprillil Vikerraadio saates "Uudis+", et elektrivõrgu välisühenduste rajamisel ei puutu Eesti sotsiaal-majanduslikud mõjud Eleringi, ning lähtutakse Euroopa ühisturu vajadustest. Tahakski teada, kas see on riigiettevõtte uitmõte, võib-olla ebaõnnestunud väljaütlemine; kas ka minister teab, et riigiettevõtte juhti ei huvitagi sotsiaal-majanduslikud aspektid. Kas selline info on võib olla ka valitsuskabinetis valdav, et Elering teeb oma asja ja see, mis puudutab sotsiaal‑majanduslikke aspekte, ei ole rohkem kellegi asi, [nagu ka see,] kuidas Eesti inimesed ennast tunnevad või mis nad sellest tegelikult, mis kasu saavad? Selle kõige kohta ongi meil kuus küsimust püstitatud. Loodetavasti saame ka vastused, mis selgitavad Eleringi juhi Kalle Kilgi väljaütlemisi 4. aprillil Vikerraadio saates "Uudis+".

Kolmanda arupärimise sooviksime esitada majandus- ja tööstusministrile Erkki Keldole. See arupärimine puudutab välisriikide vagunite kasutamist Ukrainas. Nimelt, nii nagu jällegi uudisest tuli välja, nädalavahetusel, pandi Ukrainas seisma meie ettevõtete raudteevagunid. Neid vaguneid on üle 500, need puudutavad erinevaid ettevõtteid, Ukraina ei luba meie ettevõtetel rohkem tegutseda. Ja tsiteerin ühte Eesti ettevõtjat, kes ütles selle kohta järgmist: "Selleks, et oma ettevõtjatele luua turul paremad tingimused, otsustati välisriikide vagunid kõrvale jätta. Nagu märkis Skinesti üks asutajaid: "See on pragmaatiline ja küüniline lähenemine. Nad aktsepteerivad Eesti maksumaksja abi, kuid nad ei luba neil oma territooriumil töötada. Ukraina on loonud oma ettevõtetele eelistused. Kohalikud vaguniomanikud tegid lobitööd välismaiste vagunite kasutamise keelamise keelustamise nimel. Kõik Baltikumi vagunid on peatatud."

Ja loomulikult, kuna meie ettevõtjad selle otsuse tõttu kannatavad, ongi meil majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole hulk küsimusi, mis puudutavad [seda], kas ministeerium juba tegeleb nende küsimustega, kuidas see olukord lahendatakse ja kui kiiresti ikkagi meie ettevõtted suudavad tulla uuesti  Ukraina turule tagasi. Kaubavahetus on oluline ja kindlasti ei tohiks meie ettevõtted kannatada, arvestades, et tegelikult me oleme olnud Ukrainale väga head partnerid. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tehnoloogia areneb kiiresti ja tihti võib juhtuda nii, et seadused ei jõua järele. Eelnõu eesmärk on muuta keskkonnatasude seadust, et tagada võrdsed keskkonnamõju hindamise alused olukorras, kus maismaatuulikute tehnilised parameetrid, kõrgus ja võimsus, on jõudnud meretuulikute tasemele. 

Praegune mõjuala regulatsioon on 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kõigest 3 kilomeetrit ja see on maismaal. Samas, sama suurte parameetritega tuulikute mõjuala merel on 20 kilomeetrit. See ebaloogika tulebki kõrvaldada. Selle eelnõuga muudetakse [õigusnormi nii], et ka maismaal olevate, 250 meetrit kõrgete tuulikute mõjuala oleks sarnaselt meretuulikute omaga 20 kilomeetrit. Aitäh!

Suur tänu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud üheksa eelnõu ja viis arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. 

Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi, Vadim Belobrovtsevi ja Aleksei Jevgrafovi käesoleva aasta 12. veebruaril esitatud arupärimine Hiina luure ligipääsu kohta Eesti elanike andmetele rakenduste ja tehnoloogia kaudu. Ja palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Käesoleva aasta 12. veebruaril esitasime lugupeetud justiits‑ ja digiministrile Liisa-Ly Pakostale arupärimise. Ja tõesti, see puudutas Hiina luure ligipääsu Eesti elanike andmetele rakenduste ja tehnoloogia kaudu.

See arupärimine oli ajendatud Riigi Infosüsteemi Ameti küber[turvalisuse] aastaraamatust, kus olid esile toodud ohud, see puudutas ka Hiina luuretegevust, samuti Hiina tehnoloogiat ja sotsiaalmeediat. Selles [aastaraamatus] on öeldud, et Hiina päritolu rakendused ja seadmed, näiteks TikTok ja BYD elektriautod, võivad kujutada ohtu Eesti elanike privaatsusele ja riigi küberturvalisusele.

Sellest lähtuvalt me esitasime lugupeetud ministrile viis küsimust. Tegelikult tahaksimegi teada, kas tõesti on meil selline olukord, kus vaatamata sellele, et me kasutame Hiina tehnoloogiat ja seadmeid, oleme me pidevalt ohu all, või siis ikkagi Eesti suudab ennast kaitsta nendes küsimustes. Kui turvaliselt peaks Eesti inimene ikkagi ennast tundma praeguses olukorras? Või me peaksime äkki Hiina tehnoloogiast ja seadmetest üldse keelduma? Nii et loodame konstruktiivset debatti ja püüame mingit selgust saada, kuidas olukord tegelikult on. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun nüüd Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh! Suur tänu selle arupärimise eest! Nimetatud küsimusele on tõepoolest tähelepanu juhtinud oma viimatistes aastaraamatutes mitu riigiasutust. Ma usun, et kõik need inimesed, kes on ettevalmistavat tööd teinud, on väga rahul sellega, et Riigikogu saalis sellel teemal ka detailsem arutelu toimub. Nii et ma väga tänan arupärimise esitajaid.

Vastan küsimustele järjest. Esimene küsimus: "Milliseid meetmeid on riigis rakendatud, et vähendada Hiina tehnoloogia ja rakenduste kaudu toimuvat Eesti elanike andmete kogumist?" Kõigepealt, ma pean selle küsimuse kohta ütlema, et ma ei saaks päris niimoodi väita, et kui meil on Hiina tehnoloogia või rakendus, siis selle kaudu alati toimub Eesti elanike andmete kogumine. Seda saaks ühemõtteliselt väita siiski pärast vastavat uurimist ja kohtuotsust. 

Üldiselt, nii nagu te oma sissejuhatavas osas välja tõite, Eesti on ju tegelikult väike riik, me oleme avatud turu põhimõttel tegutsenud ja paljudel Eesti inimestel on kodus erinevaid seadmeid, mis on toodetud eri riikides. Nii et tehnoloogia areng, mis on toonud Eesti elanike kasutusse seadmed, mis koguvad moel või teisel inimestega seotud andmeid, olgu need kas või nutikellad, on selline, et mõned seadmed tõesti suudavad tarkvara kaudu tõenäoliselt ka laiemalt andmeid vahetada. Euroopa Liidus tervikuna ja Eestis konkreetselt on andmekaitse üldmääruse ja andmekaitse seaduste järgi ikkagi ära reguleeritud, et isikuandmete töötlemine ja andmete vaba liikumine peab toimuma ainult niimoodi, et isikuandmete kogumisest ja selle kogumise eesmärgist tuleb inimest teavitada. 

Samal ajal me teame, et mõned ebademokraatlikud riigid seda põhimõtet ei järgi. Nad ei ole oma ettevõtete seadmetesse sellist teavitust korrektselt pannud. Ja on ka teada, et riiklike huvide raames võib tõesti toimuda selline teabe kogumine. 

Eesti on korduvalt pöördunud Euroopa Liidu poole, et ühtlaselt kehtestada vastavad impordi- või müügikeelud, kus need on põhjendatud just selliste seadmete suhtes, mis on toodetud kaudse eesmärgiga omandada, koguda ja analüüsida Eesti kodanike, aga ka teiste Euroopa Liidu kodanike tegevust. Mõnikord on võimalik koguda teavet ka näiteks meelsuse kohta. 

Õiguslik raam on Eestis vaatamata sellele siiski üsna põhjalik. 2022. aastast on meil elektroonilise side seaduses nõue, et sideteenuse osutaja peab sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara jaoks saama nõusoleku Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. 

Teine ja võib-olla kõige olulisem säte on see, et küberturvalisuse seadus § 6 sätestab paljudele avaliku sektori asutustele ja kriitilistes valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele tervikliku kaitse põhimõtte järgimise kohustuse. See tähendab seda, et iga asutus ja iga ettevõte peab ise tegema kindlaks võimalikud ohud oma võrgu- ja infosüsteemile ning rakendama süsteemi kaitseks kohaseid korralduslikke ja tehnilisi abinõusid. Muu hulgas tuleb vältida ebaseaduslikku andmekorjet kasutavaid seadmeid või selle võimaldamist. 

Lisaks on meil olemas küberturvalisuse seadus. Seal on toodud terve rida kohustusi ja nende kohustuste täitmiseks on välja töötatud Eesti infoturbestandard. See infoturbestandard näeb asutustele ja ettevõtjatele ette kohustuse hinnata nii riist- kui ka tarkvara tarneahela riske. Tarneahel tähendab seda, et tuleb jälgida, kust mida ostetakse ja kas eri etappides, kus konkreetne seade on toodetud, on kõik olulised riskid maandatud. Ja loomulikult, need tarneahela riskid võivad olla seotud Hiina tehnoloogia, seadmete ja rakenduste kasutamisega.

Kokku võttes saab öelda seda, et meil on avalikus sektoris ja ettevõtjate jaoks olemas andmete kaitse regulatsioon. Aga küsimus on ju pigem selles, kui efektiivselt me suudame olemasolevaid nõudeid rakendada. Hea uudis on see, et kuigi me kõik oleme siin mures, on Eesti küberturvalisuse poolest nii avalikus kui ka erasektoris siiski üks edukamaid riike maailmas. Nii et meil on palju asju läinud õigesti ja hästi. 

Siiski tasub nimetada, et eraisikust tarbija puhul, kes peaks ise hindama riske ja ise ennast kaitsma kahjuliku tegevuse eest, mis võib olla seotud ebasõbralikes riikides toodetud tehnoloogiliste seadmetega, nende ostmisega või nende turvamata jätmisega, on see riigi vaates keerulisem. Me oleme lahendanud seda teavituskampaaniate kaudu. Justiits- ja Digiministeerium on teinud ka ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeeriumile. Minu hinnangul tõesti peaks olema algklassides, umbes 3. või 4. klassis, terve aastane kursus selle kohta, kuidas tulla toime selles tehnoloogiamaailmas, kus me elame, et juba lapsed saaksid aru, kus võimalikud riskid on, kuidas neid riske vältida, kuidas ohutult käituda, kuidas oma vaimset tervist hoida ning kuidas vältida tehnoloogia hoolimatut kasutamist ja tõsta üldist ohuteadlikkust. Me ei oleks sellise õppekavaga sugugi esimesed maailmas. Nii nagu üldiselt on tavaks, et me peamistest ohtudest noortele räägime, võiks see olla koht, kus me saame teadlikkust parandada. 

Teine küsimus: "Kas valitsus kaalub sarnaselt teiste lääneriikidega meetmeid, sealhulgas TikToki ja teiste Hiina rakenduste piiranguid või keelustamist riigiasutustes?" Nagu ma enne ütlesin, kui oleks üldise keeluga tegemist, siis see peaks tulema Euroopa Liidu tasemel. Eesti on valinud selle suuna, et ettevõtjad ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ise otsustavad oma konkreetsete riskide ja riski maandamise meetmete üle. Ehk süsteemi omanik vastutab.

Meil on terve rida ohuhinnanguid ja soovitusi, mida riik on jaganud. Seda on teinud nii Riigi Infosüsteemi Amet kui ka julgeolekuasutused avalikult. Vabariigi Valitsus on 2022. aastal ja täpsustatult 2023. aastal andnud soovituse eelkõige avaliku võimu toimimisega seotud olulistes süsteemides vältida kõrge riskiga seadmete ja tehnoloogia kasutamist. 

Ministeeriumid on teinud oma valitsemisalas riskihinnanguid ja keelanud töötajatele antavates seadmetes kahtlaste ja tööks mitte vajalike rakenduste kasutamise. Näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala ametnikele antavates tööarvutites ja telefonides ei ole TikTokki võimalik kasutada. Aga sama keeld ei laiene näiteks eratelefonidele. Me ei ole keelanud inimestel eraisikutena oma isiklikus telefonis seda kasutada, isegi sellisel juhul mitte, kui sama telefoni kasutatakse näiteks e-kirjade lugemiseks. Ja samal ajal, veel kord, eespool nimetatud õigusaktid annavad selle regulatsiooni. Iga organ, sealhulgas näiteks Riigikogu, saab ise teha oma otsused, kuidas on õige kõige turvalisemalt käituda. 

Kolmas küsimus: "Milliseid samme on astutud, et tõhustada järelevalvet Eestis kasutatava tehnoloogia ja tarneahela usaldusväärsuse üle?" Lisan eespool mainitule 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu küberkerksuse määruse, mis paneb paika digielementide ja internetti ühendatud seadmete, nagu nutitelerite ja kodukaamerate küberturvalisuse nõuded. Selle määruse eesmärk on tagada, et digikomponentidega tooted püsiksid turvalised kogu tarneahela ulatuses ja kogu oma elutsükli ajal. 

Mis me veel teeme? Tuleb avaliku sektori info- ja kommunikatsiooniteenuste konsolideerimine, et veel paremini kasutada neid väheseid ressursse, mis meil on, ja hoida senist küberturvalisuse taset. Lisaks on meil Riigi Infosüsteemi Amet, kes pakub süsteemide komponente, mis on kõikjal põhimõtteliselt ühetaolised, rahuldavad samasugust vajadust, ja RIT ehk Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus pakub arvutitöökoha teenust. Meie eesmärk ei ole olnud mitte järelevalve suurendamine, vaid asutuste vahelise koostöö suurendamine, kesksed teenused, mida on lihtne keskselt juba algusest peale õigesti hallata ja pakkuda. 

Neljas küsimus: "Kas valitsusel on plaanis algatada seadusandlikke muudatusi, et kaitsta Eesti kodanikke ja riigiasutusi Hiina küberohtude eest?" Jah, meil on Riigikokku tulemas küberturvalisuse teise direktiivi ülevõtmise seadus, mis laiendab küberturvalisuse nõudeid. Samuti tegeleme juba nimetatud Euroopa Liidu küberkerksuse määruse rakendamise küsimustega. Me peame mõistlikuks seda, et niisugused suured küberturvalisuse küsimused on keskselt lahendatud. Eesmärk on suurendada keskselt hallatavate teenuste kasutamist. 

Kuigi me tuleme uute asjadega välja, peab ütlema, et ka seni kehtivad nõuded on meil olnud ulatuslikud. Me oleme küberturvalisuse reegleid seadnud rangemalt, kui Euroopa Liit on ette näinud. Ja me oleme võtnud eesmärgiks selle, et ettevõtjad ja riigiasutused saaksid ka teie viidatud ohtudele võimalikult lihtsasti ja kiiresti reageerida. Need nõuded ei tulene mitte ainult küberturvalisuse valdkonnast, vaid on seotud ka isikuandmete kaitse, julgeoleku ja elektroonilise side valdkonnaga. Ma ütleksin, et olulisem kui seadused, mis on meil päris head, on see, kuidas neid nõudeid praktikas rakendatakse.

Viies küsimus on teil selline: "Kuidas tagatakse, et Eesti elutähtsa taristu ja kriitiliste teenuste haldamisel ei kasutataks kõrge riskiga Hiina tehnoloogiat?" Kordan jälle sedasama vastust, et iga kord on vajalik riskianalüüsi koostamine ning küberturvalisuse tagamise põhimõtete jälgimine ja järgimine. On äärmiselt oluline, et kõikides asutustes ja organisatsioonides oleks juba juhtkond teadlik võimalikest riskidest ja nende maandamise vajalikkusest. 

Nagu öeldud, elektroonilise side seaduse kaudu oleme muudatusi teinud ja praegu on ministeeriumides kooskõlastusel eelnõu, millega soovitakse sarnaselt elektroonilise side seadusega kehtestada nõue võrguettevõtjatele. Veel kord ütlen, et isikuandmete kaitse reeglistik on paigas. Arvestada tuleb andmekaitsealaste trahvidega rikkumise korral. Iga organisatsioon peab tagama selle, et isikuandmed on kaitstud. Aga ikkagi rõhutan üle, et ainuüksi tehnoloogia päritoluriik ei tähenda seda, et automaatselt selle kasutamisega kaasneks kõrge risk. Kui mõnele tootele on peale kirjutatud Made in China, siis see ei tähenda võrdusmärgina kõrget riskitaset. 

Riskitase kindlasti tõuseb kohe, kui me räägime internetti ühendatud seadmetest ja sellisest võimalusest, et internetti ühendatud seadme kaudu saavad andmed edasi liikuda ebademokraatlikku riiki. Ja kui on samal ajal mõnel asutusel, näiteks riigiasutusel või mõnes kodus Hiina päritolu kaamera, aga see on täiesti nõuetekohaselt paigaldatud, selle tarkvara on uuendatud, sobilikud turvameetmed on kasutusele võetud, siis ei pruugi risk olla üldse suurem kui mõnest teisest riigist soetatud tehnoloogia puhul. Seda on praegusel juhul vast oluline rõhutada. 

Sellega ma lühidalt lõpetaksin selle vastuse. Nagu ma alguses ütlesin, on erinevad riigiasutused samale asjale tähelepanu pööranud. Tõesti, alates julgeolekupoliitika alustest 2023. aastal, ja põhjaliku ülevaate leiate Sisekaitseakadeemia viimasest teadusartiklite kogumikust, kus on Märt Läänemetsa artikkel "Hiina "Suur plaan" ja selle mõju Eesti sisejulgeolekule". Seal on toodud põhjalik ülevaade riigi strateegiadokumentidest, otsustest ja tähelepanu juhtimistest sellelesamale teemale. Ma ei hakka seda ette lugema. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me teame, et eri riigid on näiteks TikToki kas üldse ära keelanud või arutavad selle keelustamise võimaluste üle. Aga ma küsingi puhtalt tavainimese vaatevinklist: kui ma kasutan Hiinas kokku pandud telefoni, kasutan ka sedasama TikTokki, või ma ei tea, sõidan Hiina autoga, kas ma olen siis ohus? Mis on need riskid, mis on sel juhul olemas? Või ma ei pea muretsema?

Aitäh! Ma arvan, et kõik sõltub ikkagi sellest, mida inimene teeb. Kui teie kui Riigikogu liige kasutate TikTokki, siis sellel on üks risk, aga kui seda kasutab üks tore memm või taat kuskilt Eesti maakohast, siis on riskitase hoopis teine. Tegelikult peaks iga inimene ikkagi ise hindama, missugune tema riskitase on. Riskitase ei pruugi üldse olla seotud TikTokiga. Nagu me teame Ukraina sõjakogemustest, võib vales kohas tehtud pilt koos geoandmetega olla hoopis suurem risk, ükskõik mis riigis toodetud telefoniga. Oluline on, et iga inimene mõtleks korraks lävi, mis on tema riskid ja mis on tema haavatavad kohad, ning vastavalt sellele käituks.

Kasutan siin võimalust öelda, et kõige suurem risk on meil Eestis ikkagi telefonikõne vastuvõtmine. Ehk tõesti, telefonikõnede vastuvõtmise tõttu välja petetud rahasummad on praegu Eestis inimeste jaoks kõige suuremad riskid. 

Kahjuks me teame, et telefonikõned võivad tulla ka justkui lähedase inimese numbrilt, telefoniekraanil kuvatakse seda nii, nagu helistaks teile teie lähedane inimene. Kahjuks me teame ka seda, et tehisaru abil on võimalik häält moonutada, nii et teile jääb mulje, et helistabki teie lähedane inimene, kes palub kiiret rahaülekannet mingisuguse hädaolukorraga seonduvalt. Sellisel juhul tasub kokku leppida kõige lihtsam riski maandamise meede, näiteks mingi küsimus pereliikmetega. Võibki küsida lapselapselt mõnda küsimust, mille vastust ainult tema teab. Inimfaktor on ikkagi kõige suurem riskikoht.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Inimfaktor on suur risk, aga ka poliitiline faktor on väga suur risk, näiteks tegematajätmised küberkaitses, sadu tuhandeid inimeste isiklikke meditsiiniandmed, mis on kaduma läinud Apothekas ja mujal. Aga mitte midagi praktilist ei ole tehtud, mingeid tõsiseid järelmeid ei ole. Lihtsalt tehakse nalja, nagu siis, kui Apothekast andmed [rändama] läksid, teie üks eelkäija ütles: "Ikka juhtub."

Aga üldiselt, mainisite huvitavat asja, "Hiina "Suur plaan" […]" Märt Läänemetsa sulest. Aga ka Eesti 200-l oli pikk plaan, mis sisaldab kahjuks ka vaenukõneseadust, mis ikka teie sahtlis ootab oma aega. Ma loodan, et me ei muutu üha rohkem Hiinaga sarnaseks, aga teie valitsuse ajal on see juhtumas. Rääkige, kui kaugel teie kommunistliku Hiina stiilis tsensuuriseadus praegu on ja millal te kavatsete sellega meie suud sulgeda.

Esiteks, Eestis ettevõtete karistamine või siis küberturvalisuse reeglite mittetäitmise eest karistamine toimub vastavalt seadustele, mitte vastavalt nii-öelda rahvakohtule. Ma pean seda äärmiselt oluliseks, et enne kui kedagi karistatakse, viiakse läbi asjakohane uurimine ning jõutakse uurimise käigus õiglase ja asjakohase karistuseni. Andmekaitsereeglite rikkumine võib kaasa tuua väga suured trahvid, need trahvid on tõesti heidutava suurusega. Iga kord saab see, kes on kahju kannatanud või kelle andmed on lekkinud, ka ise uurimisorganitele teada anda, kui selline intsident on juhtunud, see on siis mitte konkreetsete juhtumite peale tagasi vaadates, vaid ka edaspidi vaadates. Ma väga kutsun üles inimesi teada andma, kui kellelegi tundub, et tema andmed on kuskilt lekkinud või neid on vääralt kasutatud. 

Mis puudutab vaenukõnet, siis see ei ole seotud konkreetse arupärimisega. Aga tõesti, 2009. aasta Euroopa Liidu raamotsus, millele Riigikogu andis oma konsensusliku toetuse – selle Euroopa Liidu õiguse kitsas ülevõtmine on meil plaanis. Kitsas ülevõtmine! Selle kõrvutamine kommunistliku Hiinaga ei ole minu arust kuidagi kohane, see heidaks ka täiesti ebasobivat varju Riigikogu 2009. aasta koosseisule. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! No eks selle Hiinaga on meid nagu, ma ei tea, kas just hirmutatud, see on võib-olla vale sõna, aga Hiinat on alati [kujutatud] ohuallikana, küberturvalisuse kontekstis eriti. Samas, te ise ju ka nentisite – kui hea kolleeg küsis, kas tavainimene võib olla rahulik või mitte, kui ta kasutab teatud teenuseid –, et jah, tavainimene võib olla rahulik, kõik oleneb positsioonist, selle inimese töökohast. See, kas Riigikogu liige peaks või võiks kasutada TikTokki või Hiina telefoni, on nagu teine küsimus. 

Ma ei tea, kas te teate, aga kogu päikeseparkide süsteem on Eestis üles ehitatud Hiina tehnoloogiale. Meil on seal akud, meil on seal inverterid, on olemas seadmed, mis mõtlevad rohkem, ja ka seadmed, mis kindlasti vähem mõtlevad. Vaat inverteritega on nüüd selline lugu, et need on nii-öelda mõtlevad seadmed. Kas te olete lasknud hinnata sellist ohtu, [mis tekiks siis,] kui ühel päeval peaks Hiinast tulema mingi signaal ja meil Eestis on lihtsalt kogu päikeseparkide süsteem meil [rivist] väljas? Vaatame praegust mahtu, päikesepaneelid toodavad meil 800 megavatti tunnis, praegune tarbimine on meil …

Teie aeg!

… 938 megavatti – päris suur hulk, on ju. Kas see on reaalne oht või see tegelikult ei ole oht – seesama näide, mis ma kirjeldasin?

Aitäh! Saan tugineda Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti hinnangutele, kes hindab küberohtusid üle terve Euroopa Liidu, ja kinnitada, et tarneahelate turvalisuse tagamist on peetud nendes ohuhinnangutes kõige olulisemaks küsimuseks. See on olulisem küsimus kui näiteks konkreetsete küberrünnete vastu tugevana seismine. Ehk tarneahelate turvalisuse tagamine on kahtlemata kõige olulisem asi.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te oma vastustes avasite selle teema, et inimestele tehakse väga palju petukõnesid ja see on väga suur küberrisk. Tõepoolest, eelmisel aastal kaotasid inimesed ligi 8 miljonit eurot petukõnede tõttu. Mida on valitsus ette võtnud, et kaitsta inimesi nende rünnakute eest? Ja miks pole seni suudetud seda massilist kuritegevuselainet tõhusalt pidurdada?

Kahjuks on pettuse teel inimestelt vara röövitud nii kaua, kui meil vähegi allikaid on. Miks seda ei ole suutnud lõplikult lõpetada mitte ükski maailma valitsus? See on tõenäoliselt tingitud sellest, et petised on ikkagi alati sammukese võrra ees kui avalik sektor. Lisaks, pettus eeldab, et keegi langeb selle ohvriks. Ja me ei kavatse ju riigina telefonikõnesid üleüldse ära keelata. Loomulikult, inimesed saavad üksteisele helistada, üksteisega suhelda. Ja kui keegi läheb vastastikuse suhtlemise käigus pettuse õnge, siis on see väga kahetsusväärne. 

Kõige tõhusam viis pettuste vastu võitlemiseks on ikkagi inimeste teavitamine. Selleks on ka tänane arutelu siin väga hea formaat. Kõik, kes meid vaatavad, ja kõik, kes meid kuulavad või hiljem [stenogrammi] loevad – igaüks saab väga palju ära teha. Eriti [tähtis on] vanemate inimestega sellest rääkida, sellise ohu eest hoiatada, ja kindlasti ka venekeelse elanikkonnaga sellel teemal suhelda. Me näeme, et proportsionaalselt veidi rohkem langevad pettuse ohvriks mitte eesti keelt kõnelevad ja eakamad inimesed. Nii et see on võib-olla see inimeste grupp, kellega kõige rohkem tuleks sellel teemal rääkida, aga ka eesti keelt kõnelevad inimesed [langevad pettuse ohvriks]. 

Veel kord: kõige tavapärasem viis on see, et kas räägitakse mingisugusest kaasamisest kuskile või tuleb mingi eksitav teade. Kõige ohtlikumaks võiks praegu pidada moonutatud häälega kõnesid. Me kõik saame aru, et vanaema või ka vanaisa läheb üsna kergesti endast välja, kui talle helistab nuttev ja hädas olev lapselaps. Loomulikult tahetakse sellel hetkel teha kõike oma lapselapse aitamiseks. Aga tõesti, mingi kontrollküsimus selleks, [et aru saada], kas tegemist ikka on lapselapsega, paraku tuleb esitada. Jah, teadlikkuse tõstmine on kõige tõhusam vahend [pettuse] ennetamiseks. Kahjuks on nende juhtumite uurimine äärmiselt keerukas, kuna kasutatakse erinevaid tehnoloogilisi võimalusi ja vahendeid, sageli on tegemist teisest riigist tuleva kõnega, nii et ka täpset helistamise kohta on keeruline välja selgitada. Kahjuks me teame, et ka meist suuremad ja rikkamad riigid võitlevad täpselt samasuguste pettuselainetega.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No peab tunnistama, et ministri vastuste peale väga suuri etteheiteid ei ole. Ehk tegelikult minister vastas nii, nagu nõunikud on talle vastused koostanud. Lihtsalt tuleks sinna rohkem sisse minna ja natukene avada kogu seda süsteemi ja neid tagamaid. 

Ausalt öeldes mina ei oska küll hinnata, kui suur see Hiina tegevus on, kui ohtlik see on või kas mõne muu riigi välisteenistuse või luure küberrünnakud on ohtlikumad kui Hiina omad ja vastupidi. Aga fakt on ju see, et kõik riigid valdavalt tegelevad välisluurega. Nüüd kasutatakse selleks loomulikult ka [uut] tehnoloogiat ja erinevaid seadmeid. Ja Hiinal neid on. 

Pidevalt on avalikkusele räägitud – ka meie valitsus on seda teinud – Hiina ohust seadmete ja tehnoloogia puhul. Aga samas me ei näe, et oleks selgelt mingisuguseid meetmeid tarvitusele võetud kogu Hiina tehnoloogia kasutamise piiramiseks. Loomulikult tekib jälle õigustatud küsimus, kas siis ikkagi tohib Hiina seadmeid ja tehnoloogiat kasutada või mitte. Nii nagu ka lugupeetud minister praegu välja ütles, kui tavainimene neid seadmeid kasutab, siis ohtu ei ole, kui aga Riigikogu liige seda teeb, siis tekib küsimusi. Ma arvan, et pragmaatiliselt võttes enam-vähem nii võibki olla. Aga tõenäoliselt see kehtib kõikide teiste riikide välisluure töö kohta, mis puudutab parlamendiliikmeid.  

Nüüd seesama näide: kogu meie praegune roheenergia elektrisüsteem, mida nii erasektor kui ka riik on üles ehitanud, koosneb erinevatest komponentidest, mis ei ole ise võimelised mõtlema, nagu päikesepaneelid. Aga kui muuta see päikesepaneelist tulev valgus elektriks ja selleks kasutatakse invertereid, siis need on juba nii-öelda isemõtlevad seadmed. Need on tegelikult kaugelt juhitavad, nad on kaugelt jälgitavad. Ja kindlasti on tegelikult võimalik tänu sellele, et nad on kaugelt jälgitavad ja juhitavad, nende töösse sekkuda. 

Kogu selle perioodi vältel on Eesti riik ju tegelikult lasknud kõik need seadmed paigaldada ja kogu süsteem, on ta siis, jällegi, kordan üle, erasektori või riigisektori käes, põhineb Hiina tehnoloogial. Ma küsisin selle kohta, mis siis saab, kui ühel päeval juhtub nii, et tõesti otsustatakse sealtpoolt panna meile nii-öelda stopp peale. Tõenäoliselt see on ikkagi võimalik, kui nad kaugeltjuhitavad on, saab panna inverterid seisma. Tänase päeva puhul, kui päike paistab, see katkestaks 800‑megavatise voolu edastamise tunnis, mis moodustab meie praegusest tarbimisest umbes 95%. Need on praegused andmed. Ja nüüd on küsimus, et kui see tegelikult nii on, siis kui tõsiseltvõetavad need argumendid ikkagi on ja kui tõsiseltvõetavad on RIA toodud asjaolud, kui me näeme, et see teine pool, mis takistaks vastavate seadmete või tehnoloogia kasutuselevõttu, puudub. Ja seda on siiamaani lastud niimoodi olla.

Siin on välja toodud TikTok ja BYD elektriautod. Nüüd tekkis Eestisse ka ametlik BYD esindus, autosid müüakse. Ma tean seda, et mis puudutab ühiskondlikku transporti, siis kui vaadata neid hankeid, mis riik on teinud, on näha, et Hiina veeremit ei tohi osta. Selle [põhimõtte] on riik paika pannud.

Tohib [paluda] kolm minutit veel?

Kolm minutit lisaaega, palun!

Seetõttu ei näe me ka ühiskondliku transpordi [sõidukite hulgas] Hiinas toodetud veeremeid. Samas, meie naabrite juures – Soomes, Rootsis, Norras, ei hakka kaugemale minemagi – me näeme iga päev, kuidas poole odavamad bussid, mis on tunduvalt parema läbivusega, teedel vuravad. Kas siis nende teadmine ja oskus, võib-olla ka küberrünnakute tõkestamise oskus on parem kui Eestis? Siin ongi see küsimus, kui kindlad me oleme oma küberturvalisuses ja sinna panustamises. Kas me ikkagi suudame takistada, juhul kui see oht on olemas, suuremat küberrünnakut, kui see peaks tulema meile mittesõbralikust riigist, või siis [meil] ikkagi seda [suutlikkust] ei ole? Miskipärast on niimoodi, et meie riik on selgelt võtnud vastu otsuse, et meie maksumaksja ei vääri neid Hiina busse, mis on läbivuse poolest paremad ja poole soodsamad. Aga miskipärast meie naabrid ütlevad, et las need bussid vuravad. No ju siis, kui nad vuravad, on nendel teadmine, et nad ei valmista probleeme. Või siis on nii, et on arvestatud sellega, on ostetud need bussid odavamalt sisse, aga süsteem on niimoodi välja ehitatud, et seda suudetakse kaitsta [ja hoolitseda selle eest], et need bussid ühel päeval lihtsalt seisma ei jääks. 

Nii et tegelikkuses me ei saanud nendest vastustest väga selgelt välja lugeda seisukohti, mis peaks rahustama nii Riigikogu liiget kui ka meie riigi elanikke nendes küsimustes, kas on ohutu kasutada Hiina tehnoloogiat ja seadmeid või mitte; mis on konkreetselt need meetmed, mida on rakendatud selleks, et kaitsta meie tarbijaid; ja miks meie lähiriigid käituvad ühe mustri järgi, aga meie oleme käitunud teise mustri järgi; ning missugune on olnud koostöö meie naaberriikidega, kes on otsustanud oma tegevuses kasutada rohkem just nimelt Hiina seadmeid või lasknud Hiina veeremeid oma tänavatele.

Nii et ma arvan, et see on teema, mis väärib eraldi käsitlust. See väärib täiesti olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu siinsamas Riigikogus. Selle teema juures on hästi palju muutujaid, mille kohta, ma arvan, me kõik tahaksime selgeid ja konkreetseid vastuseid, et aru saada, mis siis tegelikult toimub. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! No ma ei saa varjata, et Hiina on olnud aastakümneid tsivilisatsiooni, kultuuri ja ajaloo poolest üks minu lemmikuid. Olen seda riiki uurinud, natuke tunnen, olen seal käinud. Aga ühtlasi olen kogenud seda, kuidas töötab Hiina luure. 

1990. aastal, kui ma käisin esimest korda Hiinas, töötas Hiina luure veel väga primitiivselt, aga siis ei olnud ka veel mobiiltelefone nii massiliselt kasutuses nagu tänapäeval ja kogu seda uut tehnoloogiat, digitehnoloogiat, rääkimata tehisintellektist. Aga sellest hoolimata kasutas Hiina luure oma kolossaalset inimressurssi, ma ütleksin ise oma kogemuse põhjal, täiesti mõttetult. No mida oli Hiina luurel nii väga mind jälgida päevast päeva igal pool – kus ma käisin, mida ma turult ostsin, mida ma kuskil sõin, kuidas ma mingisuguses pidžin‑viipekeeles kohalike inimestega mõtteid vahetasin? Minu meelest [oli selline jälgimine] täiesti mõttetu, aga seda nad tegid ja väga usinalt.  

Nüüd on olukord loomulikult hoopis teine. Digiajastu on Hiina luure viinud meile igaühele koju. Eestis on väga võimekas ja suur Hiina luurekeskus. See tegutseb nii inimtööjõudu kasutava vanamoodsa luureasutusena kui ka loomulikult digiluurekeskusena. Ja ma võin teile öelda ka, kus see on. See on keskturu juures – seal, kus Juhkentali tänava ääres on selline natukene hiina stiilis maja, mis on müüriga piiratud. Ja selle kinkis Eesti Vabariik lahkelt 1990. aastate teisel poolel või 2000-ndate alguses Hiina riigile. Mina ütlesin: "Ärge tehke seda." Ma olin siis veel Välisministeeriumi suhteliselt kõrge ametnik – või mis suhteliselt, asekantsler olin – ja ütlesin: "Ärge tehke seda, ärge andke neile. Ärge andke enne, kui me oleme saanud Pekingis oma saatkonnale vähemalt krundi kui mitte maja." Ei! Eesti on ju impeerium, nii suur ja nii suuremeelne, et me andsime ära neile nii saatkonnamaja kui ka selle nii-öelda kaubanduskeskuse, mis on praegu luurekeskus – kaubanduskeskuse kattevarju all muidugi –, aga vastu ei saanud midagi. Niimoodi suurriigid oma diplomaatiat ajavad. See on Eesti diplomaatiale äärmiselt tüüpiline. Äärmiselt tüüpiline!

Ja nüüd, kui me kuulasime arupärimise vastuseid ministrilt, siis me saime ka teada, et minister on absoluutselt ebakompetentne nendes konkreetsetes küsimustes. Ja see on kahetsusväärne. Sest suur vastasseis ei ole mitte kuskil keskusega Ukrainas, vaid suur vastasseis on Ameerika Ühendriigid – Hiina. Ja sellest vaatevinklist tuleb mõista kõike muud – nii luuretegevust, seda, mis toimub Ukraina ümber, ja seda, mis toimub Lähis-Idas, kui ka seda, mis toimub Kaug-Idas. Selles kontekstis on ülimalt oluline, et me oleksime valitsuse tasemel adekvaatsed ka Hiina luure võimekuse, operatsioonide ja igapäevase tegevuse kontekstis. Aga me ei ole seda. Me ei ole seda! 

See on ju naljakas lihtsalt, kui lähed kapo peamajja, siis seal on mingisugune stendikene või näitusekene väljas ja seal on üks õnnetu naisterahvas, kes on Hiina luurajana vahele võetud. See on ju kõik pettemanööver, mis Hiina luure meile söödab, et me saaksime olla uhked, et näed, meil on ka edusamme, paljastasime Hiina luure agendi Eestis. Aga tegelik Hiina luure toimubki põhiliselt praegu siin küberluurena. Nad istuvad meil kõik iga päev siin telefonides. Nad on iga päev kõikides meie nutiseadmetes ja teavad kõike. Tehisintellekt võtab neile selle kõik ilusti kokku ja kui söödetakse sisse vastavad päringud, siis lugupeetud ministri kohta saavad nad kõike teada – nii seda, mida ta hommikuks sõi, kui ka seda, millal ta tualetis käis. See võimekus on kolossaalne.  

Selle võimekuse pärast on tõsiselt mures ja sellest võimekusest on juba maha jäänud lääneriigid, kaasa arvatud Ameerika Ühendriigid. Mitte ilmaasjata ei ole siin olnud sellist kisa …

Palun lisaaega.

Ja lisaaeg kolm minutit, palun!

Kisa on aeg-ajalt tõstetud küll Huawei ja TikToki pärast. Lihtsalt jõud ei käi üle, Hiina võimekus on nii suur. 

Ja mis siis kokku võttes öelda? Kokku võttes tuleb öelda seda, et Hiina luure on muidugi väga võimas, aga Hiina luure on ka väga pragmaatiline. Hiinlased on üldse pragmaatilised. Hiinlased ei võta ette midagi enne, kui nad on kindlad, et nad saavutavad edu. Erinevalt Eestist, kes võtab kogu aeg ette midagi, mille puhul on juba ette teada, et edu ei tule, olgu küsimus miljonis mürsus või mingites miljardites Ukrainale või mingisuguse oma sõjatööstuse loomises. Mitte midagi ei tule ju, sõbrad, välja! See on ju kõik tühja õhu võngutamine ja korruptiivne raha kantimine. Hiinlased seda ei tee. Kui hiinlased midagi teevad, siis nad teevad ära. 

Ja kui me toome nüüd konteksti veel selle, et elektrooniline luure, või ütleme, digiluure on kõikide tänapäeva luurete, kaasa arvatud Eesti luureagentuuride igapäevases arsenalis kõige-kõige rakendatav ja kõige kasutatavam töövahend, siis teema on muidugi oluline, aga Hiina luure ei jookse otsitud ja fabritseeritud süüdistustega valitsusi maha Eestis. Eesti luure teeb seda. Hiina luure ei fabritseeri kohtuasju opositsiooniliste saadikute vastu, opositsiooniliste poliitikute vastu, aga Eesti luure teeb seda. 

Järelikult, lugupeetud minister, pange kõigepealt tsiviilkontroll kehtima ja võtke kontrolli alla meie oma eriteenistused, et meie eriteenistused ei sekkuks poliitikasse, ei juhiks poliitikat, ei paneks poliitikuid paika ega teeks lakkamatuid infooperatsioone. See on teie esmaülesanne. Ja siis tuleb loomulikult samas tuules minna võõrriikide luurete kallale. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Jaa, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Poliitilise erimeelsusena EKRE erakonnaga pean ma tõesti siin praegu üle rõhutama, et esiteks, Eesti on õigusriik; teiseks, erakondade mure Eesti luureteenistuste pärast on Riigikogus täiesti legitiimne mure. Siin on loodud eraldi komisjon, kes selle kõigega tegeleb, seda kõike uurib ja selle järele valvab. Riigikogu ise on see organ, kes tsiviilkontrolli teostab. Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas ei ole mitte ühtegi luurega tegelevat asutust. Seega, see üleskutse mulle läks nagu täiesti mööda. Aga Riigikogu ise saab kõiki vajalikke küsimusi õiges kohas, õigel ajal ja õigel moel esitada. 

Eesti inimene saab olla täiesti rahul, et Eesti riigiametnikud, sealhulgas Eesti luureteenistused töötavad üksnes Eesti inimeste huvides ja teevad seda kõige paremal moel. Siin umbusu üleskütmine ei ole minu arust Eesti-meelne tegevus. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan ühtlasi meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Head kolleegid! Nüüd, pärast haamrilööki on teil kõigil võimalik end registreerida vabas mikrofonis. Suur tänu! Nagu näha, on kõnesoove ohtralt. Kõige esimesena palun vabas mikrofonis siia kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad! Põhiline motivatsioon vabas mikrofonis siia tulla on ikkagi see, et ei möödu peaaegu päevagi, kui mõni inimene ei tuleks kuskil ligi ega ütleks: "Rain, sa ikka jätka seda, räägi vabas mikrofonis, seda on huvitav kuulata." Ja see motiveerib. 

Täna ma ei vahenda uudiseid maailmast, aga ma mõtlesin, et lühidalt adresseeriksin kahte teemat. Kahtlemata on praegune geopoliitiline olukord maailmas selline, kus on palju muutusi juba nii juba toimunud kui ka toimumas. Väikeriik peab selles valguses olema kindlasti eriti tähelepanelik ja oskuslikult navigeerima. Selles valguses ma tahakski rääkida kahest asjast, mida peaks nii Euroopas kui ka Eestis hakkama väga tõsiselt silmas pidama. 

Kõigepealt võiks paika saada prioriteedid. Meil siin räägitakse, eriti peavoolumeedias, sellest, et äratuskell on tirisenud ja Euroopas kõik saavad aru, mis situatsioon on. Aga kui ma iga päev kuulen või loen uudiseid, siis mulle tundub, et see situatsioon on selline nagu teinekord hommikul: ärkad üles, väljas on juba valge, ja saad aru, et ei kuulnud äratuskella. Minu arust on nii Euroopas kui ka Eestis see asi niimoodi läinud. 

Mõned näited. Kõigepealt see, et nullheite ja ressursikasutusest lahti seotud majanduse loomise utoopia elab edasi nii Euroopas kui ka Eestis. Minu arvates see on esimene koht, kus tuleks selgelt saada aru, et praegune prioriteet on julgeolek, riigikaitse, ning lõpetada ära oma majanduse hävitamine ja tegeleda õigete asjadega. 

Tuleme Eesti juurde. Möödunud kolmapäeval kuulasin Vikerraadiot, seal rääkis Rahandusministeeriumi ametnik. Ma ei tsiteeri täpselt, aga võtan kokku tema jutu. Ta rääkis, et Euroopa uuenenud reeglite järgi me saaksime Euroopa rahast isegi kuni 500 miljonit panna riigikaitsesse, aga me ei saa seda teha, sest me peame raudteed elektrifitseerima ja Rail Balticut edasi ehitama. Siis ma kuulan seda juttu ja mõtlen: no ei ole aru saadud, et julgeolekuküsimus on tegelikult tõsine. 

Noh, lähme edasi. Homme tuleb Jürgen Ligi siia meile sookvoote kehtestama. Jälle ülimalt "prioriteetne" tegevus. Ja Andres Sutt loomulikult lubab, et tuuleenergiat tuleb edasi arendada, kliimaseadus tuleb valmis teha ja nii edasi. 

Kui me kõik selle jaburustega tegelemise ära lõpetaksime, samuti igasuguste ideoloogiliste MTÜ-de rahastamise, siis ei peaks me meeletult makse tõstma ega laenu võtma, aga meil tekiks ikkagi raha, mida paigutada riigikaitsesse.

Teine küsimus, mis on sama oluline, on see, et tegelikult meil ongi vaja professionaalset diplomaatiat. Aga ka siin on nii, et kui me vaatame seda, kuidas terve hulk koalitsioonipoliitikuid väsimatult kirub, kritiseerib ja sõimab Ameerika Ühendriikide administratsiooni, siis see kindlasti ei ole mõistlik tegevus. 

Väike selline amüsantne fakt, mis mind samuti väga kurvaks tegi. Hiljaaegu käis Euroopa Liidu asjade komisjonis külas Prantsuse parlamendi delegatsioon. Mitte ainult Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Peeter Tali, vaid ka mitmed reformierakondlastest liikmed olid väga kriitilised, et prantslased räägivad prantsuse keeles. Kuigi prantslastel oli isegi tõlk kaasas, nii et eestlased said rääkida eesti keeles ja prantslased prantsuse keeles. See on täiesti normaalne diplomaatilise suhtlemise viis. Aga kui meil kujundavad poliitikat inimesed, kellel isegi baasvõimekusena ei ole suutlikkust aru saada, kuidas peaks diplomaatias käituma – käitutakse, ma ütleksin, sellisel tasemel nagu lasteaialapsed liivakastis –, siis see on tegelikult riigile ohtlik. 

Nii et ma kutsun üles koalitsiooni väga tõsiselt ennast kokku võtma. Ja lõpetuseks ütlen seda, et kusagilt kaugelt ei ole vaja eeskujusid otsida. Vaadakem näiteks soomlasi ja nende tegevust – nagu öö ja päev võrreldes Eestiga. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti majandus on juba kolmandat aastat järjest raskes olukorras. Selles ei ole süüdi mitte tingimused, vaid Reformierakonna vigane poliitika. Siin on mõned ettepanekud, kuidas Eesti majandust elavdada. 

Tuleb alandada tarbimismakse: käibemaks kuni 18%, toiduainete ja ravimite käibemaks kuni 5%. See stimuleerib tarbimist ja samal ajal leevendab olukorda ühiskonna kõige vaesemate rühmade jaoks. Tarbimine annab muide 70% kogu Eesti SKP-st. 

Tuleb loobuda rohepöördest, kus tarbijad maksavad sadu miljoneid eurosid tuule- ja päikeseenergia tootmise eest. Põlevkivielektrijaamad võimaldasid isegi CO₂‑kvootide kõrge hinna juures elektri hinda Eestis 17% võrra alandada. Järgmiseks sammuks peaks olema Eesti lahkumine elektribörsilt ja riikliku hinnareguleerimise taastamine. Samal ajal tuleb nõuda Brüsselilt põlevkivienergia CO₂‑maksude kaotamist. Odav energia ja madalad maksud on peamine majanduskasvu mootor. Ettevõtted toodavad rohkem, inimesed tarbivad rohkem, nii taastame kiiresti tootmis- ja tarbimismahud. 

Lisaks tuleb teha mitmeid samme. Tuleb vähendada haldusaparaati poole võrra. See võimaldab säästa 500 miljonit eurot aastas. See raha tuleb suunata pensionide ja toetuste tõstmiseks, mis omakorda ergutab tarbimist. 

Teiseks tuluallikaks riigile võivad olla järgmised maksud: luksuskaupade maks, Eesti tegutsevate rahvusvaheliste korporatsioonide kasumimaks ning erimaks pankade kasumile. Kõik need meetmed võimaldavad, esiteks, suunata maksukoormuse vaesematelt rikkamatele, ning teiseks, soodustada majanduskasvu, mis toob kaasa maksulaekumise kasvu. 

Eesti suurim rikkus on tema töökas rahvas ja see rahvas väärib seda, et saada oma riigi majanduslikust edust osa. Aga selleks on vaja teistsugust majanduspoliitikat. Ja veel üks, mul on aega, eks ole?

Pool ajast on kasutamata, nii et teil on aega veel. Palun! 

Ursula von der Leyen ja Kaja Kallas magasid nagu tavaliselt kõik maha. Kuigi Donald Trumpi kavatsus kehtestada Euroopa kaupadele tollimaksud oli teada juba kolm kuud tagasi, tuli see EL-i jaoks mingil põhjusel täieliku üllatusena. 

Tegelikult on Trumpi tollidel kaks eesmärki. Esiteks, sundida ettevõtjaid, kes soovivad oma tooteid USA-s müüa, avama seal oma tootmist. See on kasulik USA-le, kuid kahjulik Euroopa Liidule, kes kaotab töökohti ja maksutulu. Trumpi teine eesmärk on saavutada Ameerika kaupadele kehtestatud tollide kaotamine. See tähendab sisuliselt partneritega vabakaubandusrežiimi loomist. Just selle tee on juba valinud India, Vietnam ja Iisrael, kes on alustanud läbirääkimisi USA-ga.

Euroopa Liit oleks võinud alustada selliseid läbirääkimisi kohe pärast Trumpi ametisse astumist, kuna tema plaanid olid ammu teada. Kuid Brüssel ootas ja lootis, mille tõttu sai ta 20% tollimaksud. Nüüd üritab Euroopa Liit kiirkorras juba puhkenud tulekahju kustutada, kusjuures pole siiani selge, millist teed plaanitakse minna: kas pidada Trumpiga läbirääkimisi või kehtestada uusi piiranguid USA impordile. 

On ilmne, et Euroopa Komisjoni juhtkond eesotsas von der Leyeni ja Kallasega ei ole oma ülesannete kõrgusel. Nad magasid kõik maha ja on siiani ilmses segaduses. Euroopa Parlamendil on aeg tõstatada küsimus Euroopa Komisjoni koosseisu muutmise kohta. Meil tuleb aga arutada välisminister Margus Tsahkna pädevust. Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Hiljutine Reformierakonna otsus osta börsilt tagasi riigi omandisse Enefit Green, mille Reformierakond ise kunagi börsile tõi, on tegelikult veel üks tõestus sellest, et Reformierakonnal pole mitte mingit majanduspoliitikat. Ja meie energeetikapoliitikas, Eesti Energia omanikupoliitikas valitseb kaos. Sest öelge mulle, kuidas on võimalik, et tehakse nii-öelda parempoolne valitsus, tullakse välja uue koalitsioonileppega, kus on isegi eraldi punkt riigiettevõtete erastamise kohta, aga siis läheb paar päeva mööda ja valitsuselt tuleb täiesti vastupidine otsus: me ostame Enefit Greeni väikeaktsionäridelt tagasi ja veel palju suurema hinnaga. 

Selgitage mulle veel seda. Alguses üks Reformierakonna rahandusminister, Keit Pentus-Rosimannus, teeb otsuse erastada osa Eesti Energiast. Siis tuleb järgmine rahandusminister, Mart Võrklaev, tema ütleb, et erastame veel rohkem, 49%‑ni Eesti Energiast. Ja siis tuleb kolmas rahandusminister, ka reformierakondlane, Jürgen Ligi, tema ütleb: ostame hoopis tagasi. Keegi ju selle pealt teenib. Ma ei tea, kas Reformierakond ise üldse saab aru, millega nad tegelevad. 

Ja need põhjused ja riskid, millest täna räägitakse, mille pärast Enefit Green tagasi ostetakse, olid teada juba ammu. Kas või see, et Eesti Energia ja Enefit Greeni vaheline koostöö muutubki palju keerulisemaks, sest börsireeglid ei luba näiteks infot jagada või täiendavat raha kaasata.

Börsile minek on iseenesest juba kulukas tegevus nagu ka sealt lahkumine. Tänaseks on juba tehtud ka arvutused, mille kohaselt läks see maksumaksjale kokku maksma umbes 68 miljonit eurot. Kahtlemata oleks targem Enefit Greeni börsiambitsioonist eos loobuda ja umbes neli korda soodsamat pangalaenu võtta. Lihtsustatult öeldes, jällegi maksumaksja maksis äririski kinni. 

Teine asi, mida selle otsusega tunnistati, on see, et aga roheenergia ise ei tasugi end ära. See näitas, et Enefit Green tegelikult kokkuvõttes ei saanud ise hakkama ilma riigi toetuseta. 

Nüüd veel üks huvitav aspekt, mida me käsitlesime täna korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Enne Enefit Greeni tagasiostmise uudise avalikustamist toimus börsil väga aktiivne aktsiatega kauplemine. Ja see võib viidata võimalikule siseteabe kasutamisele või lekkele. Me soovisime välja selgitada, kes siis kuulusid kitsasse ringi, kes neid otsuseid tegi, eriti selle kohta, kuidas kujunes välja hind, miks just selline hind, mis oli väga helde. Ehk siis soovisime teada niinimetatud insider'ite nimekirja. Ja teate, mis Eesti Energia vastas? Ta ütles: "Aga me ei hakka teiega seda jagama, me ei saa seda teiega jagada," ja viidati GDPR-ile. Aga samal istungil oli Finantsinspektsioon ja nemad küsisid, mis mõttes Eesti Energia ei saa meiega seda jagada, see on täiesti normaalne, et Riigikogu liikmed, kes ka teevad järelevalvet Eesti riigifirma üle, seda küsivad, ja oleks täiesti normaalne, et Eesti Energia ka seda nimekirja jagab. 

Kindlasti pöördub korruptsioonivastane erikomisjon nüüd uuesti Eesti Energia poole. Me sooviksime ikkagi seda nimekirja saada. Sest üks oluline moment: pea pooltel Eesti Energia juhatuse ja nõukogu liikmetel on Enefit Greeni aktsiad, kaasa arvatud nõukogu ja juhatuse esimehel, kes tegelikult olid kõigi nende otsuste juures. Aktsiad on muide ka peaminister Michalile kuuluval ettevõttel. Mul on küsimus: kas see siis pole huvide konflikt, kui samad inimesed, kes olid nende otsuste juures, kus pannakse paika ka helde ülevõtmispakkumise hind, on ise sama ettevõtte aktsionärid?

Ja veel üks argument. Üleüldse, kuidas kokkuvõttes selline sahmerdamine mõjub meie majanduskeskkonnale ja investeerimiskliimale? Tallinna Börsi juht, kes oli meil täna eraldi istungile kutsutud, ütles: "Aga teate, tegelikult valitsusel üldse puudub mingisugune strateegia kapitaliturgude arendamise kohta." Nii et kogu see niinimetatud parempoolne valitsus küll räägib investeeringute kaasamisest ja kapitaliturgude arendamisest, aga see kõik on lihtsalt soe jutt. Tehakse täiesti vastupidiseid otsuseid või lihtsalt neid ei tehta. Ja see, mis toimus Eesti Energiaga, ei ole mitte strateegia, vaid on kaootiline sahkerdamine. Kahjuks selle tõttu, Eesti Energia sahmerdamise tõttu, mis praegu toimub, Eesti inimesed maksavad, esiteks, palju kallimat elektri hinda, ja teiseks, me maksame kinni ka kõik äririskid. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Mõtlesin, et kasutan seda vaba mikrofoni selleks, et natukene selgitada, mis toimub maailmapoliitikas. Meie meediat ja meie propagandat kuulates jääb mulje, et kõik keerleb maailmas ainult ümber Ukraina, et Ukrainale tuleb anda lõputut abi, ükskõik, kui vaeseks see meid ennast teeb, ükskõik, kuivõrd see meid slaavlastega üle ujutab, ükskõik, missugused on selle tulemused või mõju maailma rahule. Tegelikkus on täiesti teistsugune. 

Ma toon näite ka sellest, et praegu toimub Taškendis rahvusvahelise parlamentidevahelise ühenduse kohtumine ja seal ei ole Ukraina teemat mitte ühegi foorumi päevakorras. Seal on neid foorumeid erinevaid, on töögruppe ja loomulikult on ka teatud piirkondlikke gruppe. Meie kuulume sellesse nii-öelda 12-sesse Euroopa alagruppi. Ja isegi selles 12-ses Euroopa alagrupis Ukraina teema ei ole päevakorral. 

See ajupesu, mis meil käib siin, see sõjapropaganda, mis meil käib siin … Muide, olgu öeldud: sõjapropaganda on meil põhiseadusega keelatud. Kogu meie valitsus, peaministriga eesotsas, teeb meil seadusevastast, põhiseadusevastast sõjapropagandat. See on kriminaalne. Aga noh, Eesti on meil – nagu me just äsja kuulsime justiitsministri suust – õigusriik. See on loomulikult jutumärkides "õigusriik".  

Mis siis tegelikult maailmapoliitikas toimub? Tegelikult toimub maailmapoliitikas tohutu murrang. Ma arvan, et see murrang on suurem kui see, mis toimus külma sõja lõpul. See murrang tähendab kõikide seniste tabude kustutamist. Sisuliselt keeratakse maailmapoliitikas taksomeeter nulli. Senised liidud, senised rahvusvahelised organisatsioonid, senised lepingud kaotavad oma tähtsuse ja kaovad – mõned kiiremini, mõned radikaalsemalt, mõned aeglasemalt, mõned lihtsalt loomulikku surma surres – minevikku. See on see, millega me peame juba praegu palehigis kohanema. Aga meie poliitiline juhtkond keeldub sellega kohanemast – keeldub sellega kohanemast! 

Paneme korraks veel fookuse Ukrainale. Ukraina on selle uue kujuneva jõudude tasakaalu seisukohast üks kokkuleppekohti, üks ettur. Ja miks seda etturit praegu siin niimoodi malelaua peal edasi-tagasi liigutatakse? Põhjus on ju väga lihtne: Ameerika Ühendriigid näevad uut maailma multipolaarse maailmana. Ja selles multipolaarses maailmas ei ole ka kõik mängurid võrdse tasemega. Nad ei pea näiteks Venemaad endaga võrdseks mänguriks, küll aga peavad nad Hiinat endaga võrdseks mänguriks. Nad ei pea Indiat endaga võrdseks mänguriks, peavad aga Indiat siiski oluliseks mänguriks. Nad ei pea islamimaailma oluliseks mänguriks, aga islamimaailma tervikuna peavad nad siiski uues maailmapoliitikas teatud ulatuses mõju avaldavaks mänguriks. Nii me võiksime tuua esile veel Ladina-Ameerikast eelkõige Brasiilia, võiksime tuua esile [mingi riigi] Aafrikast, noh, Mustas Aafrikas eelkõige Nigeeria, Põhja-Aafrikas eelkõige Egiptuse. See on multipolaarne maailm. Selle multipolaarse maailma malelaua malendite paika seadmine ja käikude tegemine nii, et see ei purustaks malelauda ega põhjustaks maletajate omavahelist verist kaklust – see on see poliitika, mida ajab praegu Donald Trump ja tema administratsioon. 

Euroopa selles konstellatsioonis ei mängi rolli. Euroopa Liit laguneb. Tollid, mille üle praegu tohutut kisa tõstetakse, on Donald Trump ju sisse seadnud mõnes mõttes äärmiselt mõnitavalt. Võtame nii, et baastollid Ameerika kaupadele Euroopas on 20%, eurooplastele kehtestati kõigest 10%-lised. Aga Euroopa nutab, halab, karjub ja kaebleb. Eesmärk on ju tollivaba maailm. Ja eesmärk on Euroopa Liidu lammutamine, et Euroopa väikeriikidega, kelle hulka kuuluvad ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa, omavahel kahepoolselt asju ajada, ja teiste riikidega samuti omavahel kahepoolselt asju ajada. Sellest kõigest peaks aru saama. Aga seni, kuni inimestel on kott peas, kui nad jooksevad järjekindlalt peaga vastu seina ja räägivad, et selles on süüdi Donald Trump, ei ole võimalik sellest paradigmast välja tulla.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed ja avalikkus laiemalt! Süvenege, lugege peale Eesti masendavalt lolli propaganda …

Teie aeg!

… seda, mida kirjutavad teiste maailma riikide ja erikeelsete riikide väljaanded. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen vaba mikrofoni ja ühtlasi lõpeb meie tänane istung. Kohtume homme siin Riigikogu täiskogu istungil jälle täpselt kell 10. Rahulikku õhtut!