Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 9. töönädala neljapäevase istungiga. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll!

Kohale registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Viimasel paaril nädalal me oleme kuulnud, kuidas peaminister ja rahandusminister räägivad, et tuleks maksudega jälle mängima hakata. Kui eelmine koalitsioon võttis eesmärgiks makse tõsta, siis nüüd räägitakse mõne maksu vähendamisest või tähtajalisest tähtajatuks muutmisest. Siis Isamaa fraktsioon tuleb balalaikakoalitsioonile appi ja ütleb üheselt: lõpetame maksudega mängimise! Tühistame käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, ettevõtete tulumaksu tõusu ja jätame ära kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse. Ei ole vaja ühtegi maksu tõsta, tasakaal jääb eelarvesse püsima. Nii et ma loodan, et nii nagu eile 93 Riigikogu liiget toetasid põhiseaduse muutmist, toetavad ka kõik siin saalis maksude ärajätmist, mis on planeeritud selle aasta juulist ja järgmise aasta algusest. Aitäh!

Reili Rand, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Saarte elanikud sõltuvad igapäevaselt parvlaevaühendusest. See on meie eluliin, mis viib tööle, kooli, arsti juurde, võimaldab ajada äriasju ja saada osa ühiskonnaelust. Erinevalt mandri elanikest peab saartel elav inimene siiski arvestama lisakulude ja logistiliste takistustega, mis piiravad liikumisvabadust ja mõjutavad otseselt elukvaliteeti. Kuigi meie parvlaevaühendus on aegade parimal tasemel, on süsteemis mitmeid kitsaskohti, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud nii kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui ka kogukonna liidrid. Parvlaevaühenduse käsitlemine lihtsalt kui teenust, mille hind ja kättesaadavus kõiguvad poliitiliste otsuste ja valitsuskoosseisude järgi, on loonud olukorra, kus elanikud ei saa olla kindlad ei piletihindade ega liini töökindluse suhtes. Mitmed Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjad on juhtinud tähelepanu vajadusele käsitleda parvlaevaühendust kui maanteepikendust. Nii nagu mandri elanikele ei ole vaja maksta lisatasu tööle või koju sõites, ei tohiks ka saarte inimestel olla selleks lisakulu. Põhjamaades on regionaalpoliitilistel põhjustel tasuta parvlaevaühendus tavapärane praktika. (Istungi juhataja helistab kella.) Eesti riik on seni vaadanud ühenduste doteerimist pigem kui kulu, mitte kui investeeringut saarte elujõulisusse. Samal ajal on liinide tulud kasvanud ning on selge, et hästi toimiv ühendus toob kasu kogu riigile. Ja lähtuvalt sellest olen esitlemas teie ees kokku kuue Riigikogu saadiku arupärimist regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele, et küsida, mis on ministri hoiak sellele, et parvlaevaühendust käsitleda kui maanteepikendust, mis võiks olla selle ka kulu riigieelarvele, samuti milliste positsioonidega läheb uus minister riigieelarve läbirääkimistele ja kuidas see mõjutab parvlaevaliikluse tihedust ja üldist töö kvaliteeti. Ja praegusel ajal ei saa kuidagi …

Teie aeg! Aitäh!

… jätta ka kajastamata küsimust selle kohta, et liinil on jätkuvalt tänapäeva vajadustele mittevastav parvlaev Regula. Kuidas minnakse edasi uue laevahankega? Aitäh!

Urmas Reinsalu, palun!

Aivar Kokk andis üle maksurahu kehtestamise seaduse, et meil jääksid ära planeeritud maksutõusud, mida varasemalt on see valitsusliit, mis demonteeritud koosseisus jätkab, on kehtestanud. Peaminister eelmise aasta sügisel teatas pidulikult, et valitsemiskulusid vähendatakse 2025. aastal 5% ehk 132 miljonit eurot. Mäletate, oli nii. Kuid Riigikontroll on välja toonud, kui võtta aluseks baasvõrdlus, kui palju tegelikult 2025. aastal valitsemiskulud vähenevad, hoopis äraspidise: tegelikkuses valitsemiskulud hoopis kasvavad 155 miljonit eurot. Samas suurusjärgus, mida meile lubati valitsemiskulude vähenemist, tegelikult valitsemiskulud kasvavad. Eelmise aasta sügisel 2025. aasta eelarve menetlemise käigus tegi Isamaa ettepaneku tegelikult valitsemiskulusid vähendada, kuid võimuliit hääletas need ettepanekud täies mahus maha. Ja nüüd esitab Isamaa ettepaneku Riigikogu otsusena Vabariigi Valitsusele venitusteta välja töötada ja esitada seadusandjale negatiivne lisaeelarve, mis vähendaks valitsemiskulusid 300 miljoni euro ulatuses, ning see oleks ühtlasi ka katteallikaks ära jäetavale käibemaksu tõusule 1. juulist 2025. aastal, millega, kui see jõustuks, muutuks Eesti kaudsete efektiivsete maksude tšempioniks Euroopas. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Mina soovin nelja Riigikogu liikme poolt üle anda arupärimise energeetika- ja keskkonnaministrile. Ja hästi lühidalt kokku võttes soovime arupärimisega saada selgust viimase circa pooleteise aasta jooksul Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolt algatatud kaitsealade kaitsekorra arvatava ebaseadusliku muutmise osas. Protsessi ebaseaduslikkusele juhib oma 7. novembri 2024 kirjas Kliimaministeeriumile tähelepanu ka õiguskantsler. 

Ja milles on mure? Sisuliselt ilma maaomanikke kaasamata on muudetud nende metsaalade kaitserežiimi rangemaks. Näiteks piiranguvööndisse kuulunud metsaaladest on saanud sihtkaitsevööndis olevad metsaalad. Ühtlasi on juba üle aasta enamus raietest kaitsealadel olnud peatatud või kitsendatud olulisel määral. Samas, vastavaid reguleerivaid seadusakte muudetud ei ole. Ja seetõttu maaomanike seas valitsebki suur segadus, et miks on ilma selgitamata nende õigusi asutud oluliselt piirama. Samuti on oluliselt kahjustada saanud metsaomanike majanduslikud huvid. Nii mõnegi jaoks võis olla soov kavandatava metsa müügist saadava tulu eest tasuda lapse õpingute või mõne muu pere jaoks hädavajaliku tegevuse eest. Mis põhjustel ja kuidas see kõik on saanud toimuda ja kuidas soovib ministeerium sellele sasipuntrale lahendust leida – just sellele soovimegi selle arupärimisega vastust saada.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Meie hea kolleeg Rain Epleriga saime osaliselt inspiratsiooni arupärimiseks just eelkõnelejalt. Aga kuivõrd Michali uus valitsus on tuure üles saamas ja mõned uued näod valitsusse, siis meil on palve, et Igor Taro värske pilgu ja kaine meelega vaataks üle osad Siseministeeriumi investeeringute read. Miks inspiratsiooni eelkäijast? Siis mäletatavasti see aeg, kui Jürgen Ligi alles ajas jälgi, teatas eelkõneleja Anti Allas, eksju, meie hea kolleeg, et Võru lasketiirust, et see tiir võimaldab laskmist 270 kraadi. Ehk see saab olema moodsaim politseitiir Eestis, kus saab mitte lihtsalt otse tulistada, vaid teha harjutusi liikumisega, erinevas suunas lasta. Nii püstol kui automaat, kirjutas ta sotsiaalmeedias. Ja siis, kui me küsisime eelarve käigus selle arutelu kohta, siis rahandusminister ütles, et jah, arutelu oli, täpset hinda ei tea, vist oli üheksa miljonit eurot. Siis järgmiseks korraks oli rahandusministril selge, et see investeering kajastub hoopis 2026. aasta eelarves. Ja nüüd meil ongi palve, et Igor Taro teeks selgeks, mis seis selle tiiruga on. Ja loomulikult, veelgi olulisem on see, millega Ilmar Tagel on meie poole pöördunud, et miks just Võru. Sest teadupärast iga Kagu-Eesti inimene teab, et väga pika traditsiooniga on laskmine just Põlvas, ja miks ei olnud võimalik siis Põlva tiiru korda teha sellesama investeeringu käigus. Ja meil on ministrile väga konkreetsed küsimused: kui kaugel see tiir on? Kas üldse, nii nagu Soomes, väga palju lasketiire avati, et kas on võimalik uusi lasketiire avada, ja plaanib ta laiemalt? Ja kuna tegelikult Põlva tiir korda saab? No pikalt kaalus selle küsimusega liitumist ka Andrus Seeme, kes siiski viimasel hetkel ütles, et jääb meile kaasa elama aktiivse kolleegina. Aitäh!

Nii, aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja kolm arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Nüüd on mõned teated. Selle nädala pühapäeval toimub siin Riigikogu istungisaalis 20. Augusti Klubi vastuvõtu raames ülemnõukogu tegevuse alustamise 35. aastapäeva üritus. Seoses sellega palutakse teil pärast täiskogu istungi lõppu laudadelt ja sahtlist väärtuslikud ja olulised asjad ja materjalid kaasa võtta. 

Läheme tänase, neljapäevase, 27. märtsi päevakorra juurde ja päevakorras on üks punkt, milleks on Riigikogu juhatuse valimine. Ning alustame kõigepealt Riigikogu esimehe valimisega. Ja natuke protseduuridest. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt põhiseaduse §-le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Valimiste korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Enne valimistoimingute juurde asumist tutvustan lühidalt ka Riigikogu juhatuse valimistega seonduvat. Esmalt valitakse Riigikogu esimees ja Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada teine Riigikogu liige. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimehe kandidaadid. Üles seatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja hääletamistulemuste kohta kohe pärast hääletamistulemuse teatavaks tegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Kas on selle protseduurika osas küsimusi? Kõik on arusaadav. 

Ja läheme edasi. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu esimehe kandidaati üles seada? Toomas Uibo, palun, kõnepulti!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Minul on üks mõte. Esitan Riigikogu esimehe kandidaadiks Lauri Hussari. Ma usun, et te olete kõik nõus, et mees on oma ülesannete kõrgusel ja ilusti hakkama saanud ning saab ka edaspidi väga hästi hakkama. Nii et kutsun üles kõiki Laurit toetama. Aitäh teile!

Kolleegid! Kuulame puldist kõne ära ja saame kommenteerida koridoris. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Uibo pani parlamendi ette paraja kahvli, öeldes, et härra Hussar on oma tööga hästi hakkama saanud. Lauri, kogu lugupidamise juures, me arvame, et parlamendi juhtimine Isamaa poolt vaadates vajab põhimõttelist muutust. Kuidas teile tundub? 

Ma olen rääkinud tegelikult nii koalitsiooni kui ka opositsiooni erinevate saadikutega. Üks asi on see objektiivne vastasseis ja, ütleme, selektiivne kodukorra seaduse tõlgendamine, mis on viinud selle nii-öelda vastasseisu konflikti keskkonnani ja parlamendi tasalülitamiseni. Kuid siin on kindlasti ka parlamendijuhi roll, on autoriteet ja õiglase arbiitri roll ka erimeelsuste lahendamisel rahvaesinduse juhtimisel. Paraku senine parlamendi juht ei ole selle tööga Isamaa hinnangul hakkama saanud. Parlament vajab muutust. 

Me arutasime tõsiselt, keda seada üles parlamendi esimehe kandidaadiks. Meil on kogemusega Henn Põlluaas, Riina Solman, Tõnis Lukas, Andres Metsoja. Aga me leidsime, et mõistlik on pakkuda välja parlamendile alternatiivina Riigikogu juhtima kandidaat, kes on Riigikogu juhatuse tööd teinud vägagi erinevate koalitsioonide ajal – Helir-Valdor Seeder, kelle Riigikogu juhatuse liikme rollis ei ole kunagi, ma ei mäleta, esile kerkinud süüdistusi erapoolikuses, kallutatuses või pahatahtlikkuses. 

Kõik parlamendiliikmed, nii koalitsiooni kuuluvad kui ka opositsiooni kuuluvad liikmed, lähevad ja sellel salajasel hääletusel annavad oma hääle. Te olete sellel salajasel hääletusel vabad. Te saate jätta ka selle sedeli tühjaks, kui te leiate, et Lauri Hussar ei ole senises töös veenvalt sõltumatu arbiitri rolli täitnud. Mõelge sellele. Nende sõnadega esitan mina Riigikogu liikmena Riigikogu esimehe kandidaadiks Helir-Valdor Seederi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, järelikult ei ole ka rohkem kandidaatide ülesseadmise soove. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõikele 2 peab üles seatud kandidaat andma kandideerimiseks oma nõusoleku. Austatud Lauri Hussar, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe kohale? Anname sõna …

Jah, ma kinnitan, et ma olen nõus kandideerima Riigikogu esimehe valimisel.

Aitäh! Siis palun ka tuua kirjalik nõusolek. Ootame kirjaliku nõusoleku ära. Kirjalik nõusolek on olemas. 

Austatud Helir-Valdor Seeder, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe kohale?

Aitäh, hea kolleeg! Eesti rahvatarkus ütleb, et annab jumal ameti, annab ka mõistuse. Sinuga, hea kolleeg, on niimoodi juhtunud. Miks minuga selline ime ei võiks juhtuda? Ma tahaks ka teada, mis tunne on. Mul ei ole praegu ühtegi ametit teist. Olen nõus jah.

Väga hea! Palun siis tuua ka nõusolek kirjalikult.  

Lugupeetud Riigikogu, sulgen Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirja. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelile. Vaheaja lõppemisest annab märku helisignaal. No suurusjärk viis minutit.  

V a h e a e g

 

Lugupeetud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu esimehe valimised. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga. 

Aitäh! Nüüd tutvustan hääletamise korda. Hääletamine toimub Riigikogu saali kõrval fuajees. Hääletamise alale palun siseneda ühekaupa ja järgida hääletamise korraldajate suuniseid. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli. Selle saamiseks tuleb Riigikogu liikmel näidata valimiskomisjonile oma isikut tõendavat dokumenti, sealhulgas võib see olla Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja ja seejärel võtab laualt hääletamissedeli. 

Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Mitme kandidaadi puhul Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Pärast hääletamissedeli täitmist tuleb sedel kokku murda, suunduda hääletamiskasti juurde ja lasta oma sedel isiklikult hääletamiskasti. 

Kui te olete hääletamissedeli täitmisel kogemata eksinud või sedeli rikkunud ja märkate seda enne selle hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. 

Kas on kellelgi küsimusi hääletamise korraldamise kohta? Küsimusi ei ole. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Siin on olnud juhtumeid, kus, ütleme, märgitakse erinevaid asju sinna kasti. Kas on konkreetne sümbol, mida tuleb kasutada, või võib ükskõik mida kasutada? See on oluline asi, tähendab.

Sümbolina kasutatakse risti. Kui on väljaloetav rist, siis ta on sümbolina kehtiv. Kalle Grünthal.

Mul on küsimus: kui on mingisugune muu fragment seal, ütleme, kolmnurk, ring – need ei sobi?

On märgitud ristina ja kui see tahe on seal konkreetselt välja loetav, et selle risti kujutisega on antud oma soov tolle kandidaadi kohta, siis ta ei ole rikutud. Kalle Grünthal.

Ma ikkagi tahaksin täpsustada. Tähendab, ma saan õigesti aru, et ainult loeb rist ja mitte ring ega kolmnurk ega mingi muu sümbol?

Ristiga märgistatud. Ristiga märgistatud. Aitäh täpsustavate küsimuste eest! 

Valimiste ajal tohivad hääletamisalal viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Ja kuulutan … Jah. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust ja selleks kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe valimistel. Vaheaeg 35 minutit.

V a h e a e g 

 

Austatud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Riigikogu esimehe valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali. (Hääletamiskast tuuakse saali.) Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et turvaplomm sellel ei oleks rikutud. Aitäh! Ja siis palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. (Valimiskomisjon loeb hääli.)

On valimiskomisjon valmis? Palun siis Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu! Loen teie ees avalikult kandidaatidele antud hääled. 

Lauri Hussar: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51. 

Helir-Valdor Seeder: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42. 

Ja kehtetud sedelid: 1, 2, 3, 4, 5, 6. Kehtetud sedelid on põhjusel, kui ei ole märgitud ühegi kandidaadi nime taha risti või on märgitud mõlemad kandidaadid ristiga.

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada hääletamistulemuste kohta protokoll. 

Lugupeetud Riigikogu, teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu esimehe valimisel. Protokoll hääletamistulemuste kohta Riigikogu esimehe valimisel Tallinnas, 27. märtsil 2025. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 99. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 99. Kehtetute hääletamissedelite arv – 6. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv: Lauri Hussar – 51, Helir-Valdor Seeder – 42. Protokolli on allkirjastanud valimiskomisjoni esimees Ingrid Kullerkann. 

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. 

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil teha valimistulemuste kohta otsus. 

Kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu esimehe valimisel. Otsus nr 28, 27. märtsil 2025 Tallinnas. Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 5 ja § 82 lõike 1 alusel. Tunnistada Lauri Hussar valituks Riigikogu esimeheks. Otsus on jõustunud allakirjutamisel. Ingrid Kullerkann, valimiskomisjoni esimees. (Aplaus.)

Lugupeetud Riigikogu esimees, õnnitlen teid ja annan istungi juhtimise teile üle.

Austatud Riigikogu! Suur tänu usalduse eest! Aga jätkame oma tööd, sellepärast et meid ootab ees Riigikogu aseesimeeste valimine. 

Head kolleegid! Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur, mille tegime läbi esimehe valimisel. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saab saadud häälte arvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise algust. 

Kas on küsimusi seni kõneldu kohta? Martin Helmel on nüüd kõnesoov lausa. Aa, ei ole küsimust, on kõnesoov? Selge. Me liigume edasi. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Martin Helme, palun Riigikogu kõnetoolist!

Jah, nii ta on, et siit puldist käib see ja kõnesoov on. Sean üles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt Arvo Alleri, kes on siiamaani seda tööd teinud ja teinud hästi, paremini kui kõik teised juhatuse liikmed, ja väärib edasiolemist.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja, palju õnne ametisse tagasivalimise puhul ja jõudu töös! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni poolt esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Toomas Kivimägi. Toomas on oma tööga hästi hakkama saanud, ma arvan, et suur osa saalist on minuga nõus. Ta on alati professionaalne oma töös, istungite juhatamisel konstruktiivne, lahendustele orienteeritud ja mis oluline, ta arvestab saadikutega, ja seda nii opositsioonisaadikute puhul kui ka koalitsioonisaadikute puhul. Ja ma kutsun teid Toomast Riigikogu aseesimeeste valimistel toetama. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Palju õnne kõigepealt ja kõigile teistele kandidaatidele ka, kes siin on vapralt on esimesi voore läbinud – tublid. Mina sooviksin Riigikogu aseesimehe kandidaadiks esitada, tähendab, mitte ainult ei soovi, vaid ka esitan, Tanel Kiige. Tanel Kiik on veendunud õigusriikluse, iga inimese vabaduse ja parlamentaarse demokraatia kaitsja. Seda oma varasemas elus ja tegevuses on ta, ma arvan, meie kõigi jaoks väga hästi tõestanud. Ja ma usun, et aseesimehena Tanel Kiik oleks ka tasakaalukas. Ja ma arvan, et me kõik oleme sellega nõus, et hea on, kui Riigikogu juhtimise juures on värske pilk ja värske veri. See tuleb alati igale organisatsioonile, aga kindlasti parlamendile kasuks. Nii et ma kutsun üles Tanel Kiike toetama. Aitäh!

Aitäh! Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole ehk rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõikele 2 peab üles seatu andma kandideerimiseks oma nõusoleku. Austatud Arvo Aller, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Lugupeetud Riigikogu esimees! Jah, ma olen valmis ja nõus kandideerima.

Palun siis andke oma nõusolek ka kirjalikult.  

Järgnevalt, austatud Toomas Kivimägi, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Auväärt istungi juhataja! Jah, ma olen nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe kohale.

Siis palun andke oma nõusolek ka kirjalikult.  

Lugupeetud kolleeg Tanel Kiik, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale? 

Austatud Riigikogu esimees, tänan küsimast! Loomulikult olen nõus ja hea meelega annan ka nõusoleku kirjalikult.

Palun tooge siis oma nõusolek ka kirjalikult siia istungi juhataja juurde. 

Head kolleegid, enne kui ma sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja, on siin sõnavõtusoov Martin Helmelt. Martin Helme, palun!

Jaa, aitäh! Kuna ma olen siin kaua olnud, siis mulle tuleb meelde üks vaidlus, mis meil oli seoses ülesseadmisega, kas üles seab fraktsioon või saadik. Ma ütlesin puldist fraktsioon, aga tegelikult võib öelda ka, et saadik, kolleeg seadis üles Arvo Alleri. Siis ei teki kellelgi pärast segadust.

Aitäh, hea kolleeg! See vaidlus saab tekkida ainult Riigikogu esimesel istungil, kui Riigikogu koguneb. Pärast seda on fraktsioonid moodustatud ja siis võib ka fraktsioon esitada. Aga praegu on täiesti korrektselt esitatud. Aga aitäh teile selle väga olulise täpsustuse eest! 

Austatud Riigikogu, ma sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga. 

V a h e a e g 

 

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste valimise. Ja enne teen veel väikese täpsustuse seoses Martin Helme küsimusega, et kas tema avaldus oli korrektne. Vastus on: see oli täiesti korrektne. Martin Helme, Riigikogu liige on esitanud Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Arvo Alleri. 

Head kolleegid, Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga.

Suur tänu! Hääletamise kord on sama mis Riigikogu esimehe valimisel ja hääletamine toimub samas kohas. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. 

Kas on küsimusi hääletamise korra kohta? Küsimusi ei ole. Hääletamiseks on aega 30 minutit. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vaheaeg 35 minutit.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel lõppenuks. Hääletamiskast tuuakse just neil hetkedel ka saali. Head kolleegid, kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et turvaplomm sellel ei oleks rikutud. Kõik on korrektne. Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. (Valimiskomisjon loeb hääli.)

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu! Loen teie ees avalikult kandidaatidele antud hääled.

Arvo Aller: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25. 

Toomas Kivimägi: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52. 

Tanel Kiik: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19. 

Kehtetud sedelid: 1. Sedel on kehtetu, sest ei ole märgistatud ühtegi kandidaati.

Suur tänu! Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada ka hääletamistulemuste protokoll. Palun! 

Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 97. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 97. Kehtetute hääletamissedelite arv – 1. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Arvo Aller – 25, Toomas Kivimägi – 52, Tanel Kiik – 19. Alla kirjutanud Ingrid Kullerkann, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun Vabariigi Valimiskomisjonil teha valimistulemuse kohta otsus. 

Kuulutan välja valimistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel. Tunnistada Toomas Kivimägi valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja tunnistada Arvo Aller valituks Riigikogu teiseks aseesimeheks. Otsus jõustub allakirjutamisel. 

Austatud Riigikogu! Uus Riigikogu juhatus on valitud. (Aplaus.) Head kolleegid, tänane istung on lõppenud.