Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, kõik, kes te jälgite tänast istungit siit Riigikogu istungisaali rõdudelt või sinise ekraani vahendusel! Me alustame 26. märtsi infotundi. Head kolleegid, mul on kõigepealt teile palve: kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 19 Riigikogu liiget, puudub 82. Nüüd on kohal juba 20 liiget ehk siis vahepeal on liikmeid juurde tulnud. Aga tõesti, registreerimise hetkel oli kohal 19 Riigikogu liiget, puudus 82. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Tere päevast, lugupeetud ministrid! Meie infotunni reeglid on ikka samasugused, nii nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Ja lisaks saab siis see registreerunud Riigikogu liige võimaluse esitada ka täpsustav küsimus ja üks Riigikogu liige saab võimaluse esitada selle küsimuse raames ka lisaküsimuse. Kokku on meil täna kümme registreeritud küsimust.

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Eilne päev tõi kahetsusväärselt uudise selle kohta, et maksutõusude tõttu korrigeeris Eesti Pank inflatsiooninäitajat ülespoole, selleks aastaks on see 6%. Kui teie koalitsiooni aluslepet või raamlepet vaadata, siis vaatleja Toomas Mattson ütles, et kui sealt sõnavaht kõrvale jätta, siis jääb järgi ainult pool lehekülge. Samas on see tekitanud juba vägagi vastakaid seisukohti. Proua haridusminister on öelnud, et Keskkonnaamet kavatsetakse sulgeda, pärast on seda seisukohta korrigeeritud. Leppes on kirjas, et kavatsetakse üks IT-keskasutus või ‑maja moodustada, proua justiitsminister on seda korrigeerinud, et see ei vasta tõele. Valitseb niisugune teatav segadus, mis käsitluse alusel [tegutsetakse], mis on poliitiline kavatsus riigi juhtimiseks. 

Ja nüüd esmaspäeval andsid uued ministrid ametivande. Või, tähendab, teisipäeval andsid nad ametivande, aga esmaspäeval oli kohtumine, kus te esitlesite valitsuskabineti liikmeid vabariigi presidendile. Ja mind üllatas vabariigi presidendi hinnang sellele koalitsioonilepingule. Ma tsiteerin ERR-i uudist, et presidendi [sõnul] "meenutab hommikul allkirjastatud kolme põhieesmärgiga koalitsiooni aluslepe talle kolmnurkse kõlakastiga balalaikat". Vabariigi president andis oma hinnangu, et see koalitsioonilepe on [nagu] balalaika. Ja tõepoolest, siin on mitmeid küsimusi. 

Ja minu küsimus. Härra peaminister, te kindlasti olite ju sellel sündmusel kohal. Kas see ERR-i uudis vastab tõele, et vabariigi presidendi hinnang oli, et see koalitsioonileping [meenutab talle] balalaikat? Ja mis oli siis presidendi mõttekäik? Miks ta sellise üsnagi iroonilise või kriitilise avaldusega koalitsioonileppe teemal esines? Kas ta jagas teile mingeid hilisemaid kommentaare selle kvalifikatsiooni kohta?

Aitäh! Teravapilgulise lugeja eest nagu teie ei jää miski peitu. See on väga hea. Seda esiteks.

Kõigepealt, täna on austatud vabariigi presidendil sünnipäev. Kasutame seda võimalust, õnnitleme teda. Olen seda juba teinud, õnnitleme üheskoos. Kindlasti tähelepanuväärne sündmus. 

Tema võrdlus balalaikaga ilmselt oli selline heatahtlik [võrdlus] keelpilliga, millel on vähe keeli ja mille alles jäänud kaks keelt ehk kõlavad ühtemoodi. Jah, ta tõepoolest seda [võrdlust kasutas] ja minule tundus see üdini heatahtlik, nagu meie president ka üldiselt on. Nii et usun, et selle tagant ei maksa otsida midagi, mida seal ei ole.

Aga tõepoolest, jah, uute ministrite ametisse vannutamisel, nagu te teravapilgulisena ütlesite, viibisin minagi kohal. Üldiselt see nii on. Ja uued ministrid said minu meelest igati korralikud, asjatundlikud, ja asuvad oma valdkonnas toimetama. 

Nüüd paar sõna nendest küsimuses kõlanud väidetest või märkustest. Mis puudutab Eesti Panga majandusprognoosi, siis jah, sellega ma olen tutvunud. Tavaliselt alati tutvun. See majandusprognoos kirjeldab päris mitut erinevat trendi. 

Esimene trend on majanduskasv. Ma saan aru, et paljude inimeste jaoks, kes on pessimistlikuma meelelaadiga – ja ma ei saa seda neile ette heita, inimestel on õigus mis tahes meelelaadile, vabas riigis võib igaüks mõelda, nagu ta ise tahab –, on majanduskasv endiselt üllatus ja kahtlane lugu. Aga ütleme nii, et majandusnäitajates see siiski on juba reaalsus, nagu Eesti Panga analüütikud, prognoosijad ja selle prognoosi esitlejad ka kirjeldavad. Majanduskasv sai alguse eelmise aasta teises pooles. Selle aasta majanduskasvuks eeldatakse 1,5%, järgmistel aastatel siis veidi üle kahe ja poole: 2,6–2,7% on lähiaastate majanduskasvu prognoos. 

Mälu järgi ütlen, et palga kasvuks ennustatakse 6,3% järgmiseks aastaks, inflatsiooniks 6%. Ja tõepoolest, selle inflatsiooninäitaja puhul on [arvestatud], nagu eilegi Ülo Kaasik vist AK-s märkis ja nagu ka prognoosijad ütlevad, Statistikaameti hinnangut, et autode registreerimistasu annab hinnatõusu 1,2%. Ma usaldan siin oma vanemat kolleegi Jürgen Ligi, kes ütleb, et prognoosidega ja muude statistiliste arvutustega pole suurt mõtet vaielda. Ma ei asu seda tegema, aga ütlen, et ilmselt registreerimistasu siiski päris 1,2% ei anna. Vahest tuleks statistika puhul ikkagi üle vaadata, mis see on. Aga sellest hoolimata, tõepoolest, inflatsioon ilma maksudeta oleks 4%, mis on igal juhul kõrge, ent lähiaastatel see õnneks langeb. Maksude osa selles 6%-s on üks kolmandik, nagu Eesti Pank on öelnud. Ja positiivne on see, et uuel valitsusel on plaanis mitmed maksulangetused. Aga kuna te küsite veel, siis saan ma sellega kohe jätkata.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Tõepoolest, Luminori prognoos näitab meile 1%-list majanduskasvu 2025. aastal eelmisest nädalast, kuid tuleb nentida, et sellesse reaalse SKP kasvu on sisse arvestatud Statistikaameti metoodika järgi ka tootjahinna maksud. See tähendab, et see, mida te prognostiliselt nimetate praegu majanduskasvuks, moodustub tegelikult hoopis maksudest. See on maksutõusudel rajanev majanduskasv. Ma arvan, et see ei ole jätkusuutlik. Swedbank on paraku nentinud oma kommentaaris üle-eelmisest nädalast, et palka teenivate inimeste ostujõud kahjuks sellel aastal langeb, [seda just tulenevalt] inflatsioonist, mille Swedbank hindas madalamaks kui Eesti Pank.

Kuid minu küsimus teile, härra peaminister, puudutab tundlikku teemat. See on niisugune piinlik juhtum, ma ei ole tahtnud nende aastate jooksul seda jutuks võtta, aga härra Marek Reinaas eile ründas koalitsiooni poolt – ma ei tea, kui koordineeritud see oli – [opositsiooni]. Kuna proua Lehtme asendusliige on proua Izmailova, siis tegelikkuses kandvat hoopis opositsioon poliitilist vastutust proua Lehtme võimalike tegude eest, mida ta sooritas. Niisugune manööver mind ausalt öelda hämmastas. 

Ja kui te nüüd ise koalitsiooni poolt olete selle teema jutuks võtnud, siis ma tahaks teilt selget vastust saada. Eesti Ekspress 2023. aasta suvel [kirjutas], et proua Annika Arras saatis mitmele mõjukale Reformierakonna inimesele aprillis 2022 hoiatussõnumi, mis puudutas seda, et üks inimene võiks häid inimesi paljaks varastada ja ta tuleks riigiasjadest eemal hoida. Minu küsimus on: kas teie, härra peaminister, olite – ja pange nüüd hästi tähele, ma olen ka proua Arrasega sellest rääkinud – 2022. aasta aprillis selle sõnumi adressaat, millele viitab ajakirjandus? See sõnum on originaalina ära toodud, proua Arras edastas selle ajakirjandusele. Selles juhtumis, kui te niisuguseid süüdistusi koalitsiooni poolt esitate …

Teie aeg!

… oleks asjakohane selles osas pikemas vaates selgus anda. 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! See teie küsimus on jälle selline, et kõigepealt räägime majandusest ja siis räägime Lehtme juhtumist. Lehtme juhtumi puhul on täitsa klaar, et prokuratuur sellega tegeleb. Prokuratuur selgitab välja kõik vajalikud asjaolud, läheb ka kohtusse ja kohus mõistab selle inimese õigeks või süüdi. Nii see süsteem käib. Mina usun õigusriiki. Kuniks kohus pole otsustanud, on inimene süütu. Kohtuotsuse alusel saab kedagi süüdi mõista, see kehtib muuseas kõigile, härra Reinsalu. Seda esiteks. 

Teiseks, maksutõusudest ja Eesti Panga joonisest. Vaadake, et majandusest või finantsvaldkonnast paremini aru saada, tasub vaadata mitut joonist. Ma ei tee etteheidet, vaid pigem püüan teid aidata. Seal on mitu joonist. Üks puudutab neto- ja brutopalka, see on üks lehekülg eespool. Ja sealt edasi, järgmisel leheküljel on majapidamiste kätte jääv tulu, mis on juba mitu aastat tegelikult plusspoolel. Nende kahe vahe on netopalga ja brutopalga puhul palga suhe maksudesse ja teine on tegelikult majapidamiste kogutulu, mille sees on näiteks eluasemelaenu maksed ja nii edasi. Neid jooniseid tasub vaadata. Varasemalt on need olnud koos, seekord on kenasti eraldi pandud, mille eest Eesti Panka tasub tänada, sest nüüd on võimalik neid hästi jälgida. See ikkagi kirjeldab, et inimestele jääb rohkem raha kätte.  

Aga tulen nüüd selle juurde, mis me rääkisime enne inflatsioonist ja maksudest ja uue valitsuse [plaanist]. Ma südamest loodan ka Isamaa toetust sellele. Vähemalt Helir-Valdor Seeder kunagi noogutas siin ja ütles, et ta toetab maksulangetusi. Ta lehvitab endiselt, ma arvan, et ta on samal seisukohal. Näiteks ettevõtte [kasumi]maksu kaotamine just nüüd, kui me oleme majanduse kasvuperioodi alguses, kindlasti aitab majandusel kasvada ja ettevõtetel investeeringuid teha. Jõukus, mis kasvab, on nagu vesi, mis tõstab tõusu ajal kõiki paate. Nii et ma arvan, et see on vajalik Eesti majandusele, Eesti inimestele jõukuse kasvatamiseks. Seda esiteks. 

Teiseks me kaotame ära tulumaksu, mis algas esimesest eurost, mis on täna seadustatud ja mis 2026. aastal oleks ilmselt rohkem mõjunud väiksema sissetulekuga inimestele. Seegi on sotsiaalselt väga õiglane, jätab inimestele rohkem raha kätte.  

Ja kolmandaks, juba seadustatud tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni, kaotame selle teie loodud kana-põder-tüüpi maksuküüru. Ma arvan, et teilgi salamisi, ehkki te võib-olla ei saa seda avalikult tunnistada, on hea meel, et see kana-põder-tüüpi segane küür kaob. Selle tulemusena jääb 2026. aastast inimestele nende palgast oluliselt suurem osa kätte. 

Jah, käibemaks ja tulumaks jäävad kõrgemaks, aga see on sõjakulu, mida meile ei ole peale surunud ei hea ega halb valitsus, vaid tegelikult meie märatsev naaber, kes teostab agressiooni. Kuidagi tuleb kaitsekulude tõus siiski katta ja käibemaks ja tulumaks seda kindlasti katavad. Nii et valitsus teeb maksuleevendusi. Valitsus alandab tulumaksu, kaotab ettevõtte kasumimaksu.

Teie aeg! 

Ma arvan, et see on majandusele ja inimestele oluline.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea peaminister! Minu jaoks tõesti ei ole vahet, kas see valitsus on kolmekeeleline balalaika või on Hiina pill erhu. Paganini mängis tegelikult ka ühel keelel viiulit, võib-olla seegi võimalus tuleb. Aga kõigepealt ma tahan öelda, et te muidugi ei vastanud Urmas Reinsalu küsimusele Lehtme eest hoiatamise kohta. Ma ootan ka sellele vastust. 

Ja lisaks küsimus, et nüüd on siis Kliimaministeeriumis tööl energeetika- ja keskkonnaminister. Kui teie saite kliimaministriks – ise tegite selle [ministeeriumi] Keskkonnaministeeriumist, siis see läks maksma 2 miljonit. Ja need segadused jätkuvad. Kas te leiate, et see on ikkagi õige taktika, kui pidevalt vahetatakse ministeeriumide nimesid? See ajab segadusse inimesi, kes seal töötavad, lisaks on see kõik seotud kuludega. Ja praegu on see veel eriti imelik, sest tegelikult ju Eesti riik kliimat muuta ei saa, kliimat ministeerium kuidagi päästa ei suuda. Küll aga saab ministeerium tegeleda kohaliku keskkonnaga ja sellepärast on üsna loogiline nimi Keskkonnaministeerium.

Nii et vastake palun mõlemale küsimusele: Lehtme kohta, mida te enne ei vastanud, ja siis ka sellele teisele küsimusele.

Aitäh! Lehtme koha pealt juba vastasin ja kordan oma vastust: seda menetleb prokuratuur ja kohus otsustab, kas inimene on süüdi või mitte. Asjaolu, kas keegi Eestis arvab temast ühte, teist või kolmandat, ei puutu võimalikus kriminaalasjas tema õigeks või süüdi mõistmisesse. See oleneb ikkagi asja tehioludest. Nii et te võite siin sellel teemal vahtu üles kloppida, palju tahate, aga menetlus käib siiski selle üle, mida Lehtme on teinud annetusrahadega. Seda esiteks.

Teiseks, mis puudutab Kliimaministeeriumit, siis ministeeriumit me tõepoolest ei kaota. Ministeeriumi nimi jääb samaks, hoiame aega ja raha kokku. Ministri [ameti]nimi kirjeldab ka ta enda palvel tema põhilisi töösuundi – energeetika- ja keskkonnavaldkond –, aga [need pole ainukesed]. Ja noh, Andres Suti taust on ju üsna selge: tegemist on Eesti Energia taustaga, tegemist on Eesti Panga taustaga, finantsettevõtluse taustaga. Ta kindlasti hindab erinevaid valikuid majandusvaldkonnas. Aga ma võin juba ette öelda, et Andrese senine joon on siiski olnud [suund] puhta tööstuse, puhta tehnoloogia, puhta looduse ja puhta maailma poole, mitte vastupidine. Eks sealt see joonis tuleb. 

Ja kui te küsite, kas ministeerium saab kliimat mõjutada või päästa, siis ma ise arvan, et me kõik kujundame oma valikutega veidi seda planeeti ja oma tulevikku. Ma ei kujuta küll väga ette, et me läheksime tagasi aega, kus oli täiesti mõistlik visata oma jäätmed linnatänavale – sellinegi aeg on olnud – või prügi metsa alla viia. Selliseid asju kindlasti ei tasu teha. 

Ja tööstuste puhul ka. Majandusvaldkonna ettevõtjad ise ütlevad, et investeeringuid tehes on moodsad tehnoloogiad, uued tehnoloogiad ikkagi kuluefektiivsemad ja [võimaldavad] toota kõrgema lisandväärtusega asju. Selles suunas me ikkagi üldiselt püüame liikuda.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teemaks on ministrite valik. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kuulsin ka juttu, et meil on uus valitsus, aga tegelikult on jutt ikka sama. Tegelikult ju Urmas küsis, kellele räägiti sellest Lehtme asjast. Ja siis tuli vastus, et "aga prokuratuur uurib". See ei olnud küsimus, kas prokuratuur uurib. Me teame, et prokuratuur uurib ja kuhugi välja ei jõua. Täpselt samamoodi küsis just praegu Mart Maastik, kuidas see kliima ja keskkonna asi suhestub, aga sa räägid prügi mahapanemisest. Prügi mahapanemine ongi keskkonnateema, mitte kliimateema. Aga okei. 

Ja siis ma kuulan seda. Reformierakonna valitsus, kus oli Reformierakonna peaminister ja Reformierakonna rahandusminister – ja meil oli ka Reformierakonna liikmest rahanduskomisjoni esimees –, kehtestas ettevõtte [kasumi]maksu ja tulumaksu esimesest eurost. Ja nüüd tuli kangelaslik [teine] Reformierakonna valitsus, kus on ka Reformierakonna peaminister ja Reformierakonna rahandusminister ning lisaks on ka Reformierakonna liikmest rahanduskomisjoni esimees, ja nad kangelaslikult võtavad ära selle maksukese esimesest eurost ja ettevõtte [kasumi]maksu ka. Ja kõigile jääb raha rohkem kätte ja kõik paadid tõusevad tõusuvees. Aga sellest uputusest, mille te olete teinud teiste maksudega, me ei räägi. 

Nii et ei ole uus valitsus, on täpselt sama vana valitsus. Ja seda me näeme ka ministrite valikust. Eelmises valitsuses – see ei ole Kaja Kallase süü, see oli juba Kristen Michali valitsus – oli meil üks selline Kremli jutupunkte vestnud pronkssõdurit armastav tegelinski nimega Svet, keeras lennundust tuksi ja mida kõike veel. See ei häirinud Reformierakonda ja keegi ei tundnud huvi tema seisukohtade vastu, tema meelsuse vastu. 

Nüüd olete tõstnud valitsusse inimese, kes läks nullindate alguses Moskvasse Lomonossovi-nimelisse kooli õppima kommunikatsiooni ja väidab, et sellepärast läks sinna, et Putin oli sel ajal teistsugune inimene. Mis siis, et Putin oli selleks ajaks juba president ja alustanud Tšetšeenia teist sõda. Kortermajade plahvatused ja mis kõik veel. 

Kas teil kunagi üldse tuleb ette mingisugune piir, milliseid inimesi ikkagi valitsusse ei lubata? Ja ma küsin ka, miks te ei kasuta peaministri diskretsiooni öelda siiski koalitsioonipartneritele, et mõned inimesed valitsusse ei kõlba?

Jaa, aitäh! Siin oli jälle päris mitu küsimust. Proovin [vastuse ajaraamesse] ära mahutada.

Kõigepealt tulumaksumuudatustest. Tulumaksumuudatuste puhul on nii, et hilisem faktikontroll või ajalugu näitab, kuidas nendega läheb. Kui meil oli valitsus, kus olid sotsiaaldemokraadid – ja ma austan seda, et neil on teistsugune maailmavaade –, ja kui meil on valitsus, kus meil ei ole sotsiaaldemokraate, siis tulevad maksumuudatused. Küllap ei pea olema Sherlock Holmes, et järeldada, et ilmselt ilma nendeta saab maksusüsteemi veidi teistmoodi teha. 

Jah, tõsi, meile annavad riigikaitsekulude kiiremal kasvatamisel hõlpu Euroopa Liidu muudetud reeglid. Need aitavad seda teha. Aga me kaotame ettevõtte kasumimaksu ja minu jaoks on see ikkagi päris oluline põhimõtteline küsimus. Vaadake, Eesti ettevõtluse maksustamise [süsteem] on olnud aastaid maailma parim. Eesmärk iseenesest ei ole muidugi olla maailma parim, aga see on üks investeerimisargument, miks väiksesse kaugesse riiki inimesed tuleksid investeerima, ja seda eriti sellisel ajal, kui maailm on ebakindel koht. Kui me tahame, et siia tuldaks investeerima, siis hea maksusüsteemi hoidmine on osa [strateegiast], et me saaksime kõik jõukamaks, siia tuleks ettevõtteid ja et Eesti ettevõtjad investeeriks. 

Nii et selle maksu kaotamiseks, nagu ütlesin, ma loodan märksa suuremat tuge kui ainult koalitsioonifraktsioonidelt. Kõik nendest ei toeta, osa vast ikka toetab.

Eraisikute tulumaksu süsteemi puhul esimesest eurost maksustamine – sellegi kaotame ja see jätab inimestele rohkem raha kätte, [mõjudes] eriti neile, kelle sissetulek on väiksem. Esimesest eurost tulumaks oleks puudutanud rohkem just väiksema sissetulekuga inimesi, muu hulgas ka pensionäre. See tähendab seda, et neile jääb rohkem raha kätte. Samamoodi juba seadustatud ja aeg-ajalt siin saalis kahtluse alla pandud tulumaksuküüru kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus – seegi jätab inimestele rohkem raha kätte ja eriti [mõjub] see just neile, kelle teenistus on veidi väiksem. 

Seetõttu ma arvan, et need maksumuudatused [on head]. Meeldib see teile või ei meeldi, aga eelmine valitsus ja see valitsus, mis nüüd alustab, kindlasti on erinevad. 

Ja kaitsekulud tõusevad, kindlasti võtame ka laenu, seda me oleme öelnud. Kõik need tegevused on töös ja nendega nähakse juba vaeva. 

Kui te küsite valitsusse [võetavate] ministrite valiku kohta, siis kõikide ministrite puhul tehakse taustakontroll. Vajadusel tehakse ka ennetavaid taustakontrolle. Igor Taro puhul, jah, ma saan aru, et te olete välja otsinud mõne lause tema väljaütlemistest, aga ma siiski juhin tähelepanu, et nagu ka ajakirjanikud, tema kolleegid, on kirjeldanud, tegemist on inimesega, kes on pikalt ja põhjalikult valgustanud Putini kuritegusid Ukrainas, kes on kirjeldanud seda, mida Venemaa seal korda saadab, kes on käinud Ukrainas tegelikult kaasa elamas. Nii et ma arvan, et te olete üdini eksiteel sellise inimese mustamisega. 

Ja kui te küsite, kus piir ette tuleb, siis ma kardan, et see piir võib ette tulla näiteks EKRE maailmavaate puhul, kui jutt on valitsusse saamisest. 

Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ei puutu EKRE asjasse! Me ei ole koos valitsuses olnud, ei ole koos valitsust teinud ja ilmselt ei tee ka. Aga Taro minu meelest lihtsalt täiesti ongi … Ja see ei ole isiku mustamine, vaid me vaatame ikkagi inimese elulugu, vaatame inimese sõnavõtte, vaatame tema tausta. Inimene läheb mitte Nõukogude ajal, kui maailm oli kinni ja kus ainus suurlinn, mida vaadata sai, oligi Leningrad või Moskva, vaid läheb ikkagi juba taasiseseisvunud Eestist rõõmsalt Moskvasse õppima, jääb sinna mõnusasti tööle pikaks ajaks, kiidab seda, kuidas Putin oli sel ajal teine, tore inimene. Me võime ju alati spekuleerida, et võib-olla ta läks sinna mõne julgeolekuasutuse ülesandel tegema seda tööd ja siis oligi seal ja nüüd siis on suunatud Siseministeeriumit valitsema. 

Aga mul on küsimus, nii nagu Sveti puhul. Ta ei ole eestimeelne inimene, eks ole. Kodune keel on vene keel, abikaasa on venelane, räägib mingisugust hästi naljakat rahvuslastevastast juttu. Tegelikult ei sobiks nagu Reformierakonna valitsusse, aga näe, teile sobib. 

Ma maksude kohta ütlen, et ärge nüüd muretsege. Meie küll toetame maksulangetusi ja rääkisime siis, kui te kehtestasite seda maksu, sedasama juttu, mida te siin praegu räägite: "Kullakesed, kui te esimesest eurost teete tulumaksu, siis see võtab pensionäridelt raha käest ära." Nüüd te tulete meile rääkima, nagu te oleks avastanud Ameerika: "Kui me selle maksu, mille me ise kehtestasime, nüüd ära kaotame, siis jääb inimestele rohkem raha kätte." Aga te võtsite enne ära selle ja süüdistate kedagi teist. Ei, ei! Ise tegite! Ja räägite, kuidas on liikumine paremuse suunas. Ei ole! Nulli tagasi liigume, mitte plussi. Nulli tagasi liigume! Ja miinuspoolel on ikka veel käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, aktsiisimaksu tõus, maamaksu tõus, automaksu kehtestamine. Kas need kaovad parempoolsel valitsusel ära või? Ei kao ju. Ei kao ju! Me kõik teame, et ei kao. 

Ma küsin lihtsalt sellist asja. Olukorras, kus teil on kahe erakonna toetus kokku 18–19% küsitluste järgi – erinevad küsitlused näitavad erinevaid numbreid –, kas te ise arvate, et teil on võimalik Eestis legitiimselt valitseda või tegelikult ikkagi tuleks Eestis korraldada erakorralised valimised?

Aitäh! Erakorralised valimised – nende korraldamiseks on põhiseaduses mehhanism ette nähtud. Te teate seda sama hästi kui mina. Kui ei tea, saate järgi vaadata. Väga lihtne! Seda esiteks. Ja seda erakorraliste valimiste mängu ma olen näinud EKRE-t ka enne seda mängimas, kui Urmas Reinsalu selle avastas. Ja nüüd Urmas Reinsalu on ka selle avastanud, püüab sedasama EKRE mängu mängida. Eks te peate nüüd vaatama, kas õpilane on nii-öelda õpetajast suuremaks kasvanud või siis veel mitte. Peate seda piiluma. 

Aga mis puudutab Igor Taro, siis ma jääksin selle juurde, et Igor Taro on Ukraina küsimustes ja ka Venemaa küsimustes väga pikalt, väga avalikult, väga selgelt oma seisukohti kirjeldanud. Ta on ühiskonnas hästi tuntud, ta on palju kirjutanud ja selle kriisi ajal ka paljudel juhtudel olnud infoallikas, info vahendaja sellel teemal. Nii et Igor Taro meelsuses ei ole kahtlust. Seda esiteks. Ja võib mainida, et Igor Taro näiteks on ka Eesti Kaitseliidu liige. Nii et küllap ta ikkagi eestimeelne mees on. Seda esiteks. 

Kui te küsite nende maksude kohta, siis nagu ma mainisin, kaitsekulude kasv tuleb ju kuidagi katta. Kaitsekulude kasvu ei suru meile peale hea või halb valitsus või kellegi sisetunne, vaid see, mida teeb Putin meie naabruses. Mind alati üllatab – ei peaks, aga ikkagi üllatab – see, kuidas te libisete justkui mööda sellest, et Venemaa agressiivsus on kasvanud, et Venemaa vallutab, tapab Ukrainas ja tegelikult ohustab ka Balti riike, Põhjamaid, Euroopat – kogu mõtlevat maailma. 

Teil justkui ei ole seda sõda ja justkui ei ole vaja valmistuda selleks, et Eesti püsiks ise ja oleks tugev. Kui on vaja valmistuda – ja siiski me mööname, et see vajadus on –, siis on vaja kuidagi need kaitsekulud katta. Eesti valitsus, see uus valitsus on teinud põhimõttelise otsuse tõsta kaitsekulutused vähemalt 5%-ni SKP-st. See on tohutult suur otsus. See on hoomamatult suur otsus. See tegelikult tähendab seda, et me paneme sellesse valdkonda rohkem kui kunagi varem ja pingutame kõik koos, vabad inimesed vabal maal, et see maa jääks vabaks. See on sõnum liitlastele, et meie peale [saab] loota, ja sõnum vaenlasele, et ta teaks meid karta, et me võtame oma kaitsmist tõsiselt. Ärge seda kunagi unustage! 

Ja seda, et me maksusüsteemi teeme korda, parandame ära – võtke seda positiivsena, tõepoolest. Me koristame sealt ära need osad, mis selle segaseks tegid ja mis pärsivad investeerimist ja inimeste sissetulekute kasvu. Tulumaksu vähendamine ettevõtlusele ja eraisikutele jätab inimestele rohkem raha kätte, annab ettevõtjatele võimaluse investeerida. See on hea uudis. See on kahtlemata hea uudis. Euroopa Liidu muutunud reeglid annavad meile võimaluse kaitsekulude kiiremaks kasvatamiseks. Laenu võtmisega me seda kindlasti ka teeme. Nii et meie jaoks on reeglid muutunud [soodsamaks] ja see annab meile paremad võimalused. 

Ma olen kindel, et muutunud oludes on need mõistlikud otsused, ja ma arvan, et neile on rohkem toetust kui üksiti ainult Reformierakonna või Eesti 200 hulgas. Ma arvan, et siin saalis on [seda toetust] rohkem.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kristen Michal! Enne, kui te hakkate jälle siin loopima süüdistusi meie mingisuguses Vene-meelsuses ja Ukraina-vastasuses, ma soovitan teil natukene aega võtta. Raamatukogust saate kätte minu raamatud "Pronksiöö proloog"," Poliitikast ja sõjast", "Kremli tähtede all", lugege need tähelepanelikult ja mõttetegevust sisse lülitades läbi, ja te saate väga selge pildi, mida ma tean Venemaast, kuidas ma suhtun Vene imperialismi ja nii edasi, ja nii edasi. Ja siis te võib-olla ükskord ometi lõpetate need täiesti mõttetud, alusetud, päevapoliitiliselt totrad rünnakud meie vastu, et me oleme mingisugused Kremli jutupunktide edastajad ja Kremli-meelsed agendid siin parlamendis. See on lihtsalt tülgastav. 

Aga ma tulen Taro teema juurde tagasi. Taro teemal on veel muidki tahke. Üks tahk on see, et te olete oma valitsuses usaldanud väga vastutusrikkad positsioonid, mis põimuvad omavahel, kahele partnererakonna ministrile. Üks on justiitsminister Pakosta, kes valdab kogu seda justiitspoolt, alates ministeeriumist, prokuratuurist ja kõigest muust säärasest. Ja teine on siseminister, kes peaks vastutama sisejulgeoleku eest, piiri väljaehitamise eest, piiri valvamise eest ja kõige muu sellise eest. 

Need kaks väga olulist valdkonda nii kodanike vabaduste kui ka meie julgeoleku seisukohast olete te andnud inimestele, kes ilmselgelt oma tööga toime ei tule ja kelle puhul võib tekkida – võib tekkida ja minul isiklikult on – kahtlusi, et nad ei ole sõltumatud oma tegevuses. Ma ei ole eile sündinud. Siin saalis on mitmeid [teisigi selliseid] inimesi. Ma võin teile öelda, kui mina olin Moskvas suursaadik, siis peaaegu pool minu diplomaatidest oli seotud julgeolekuasutustega. Ütleme selle täiesti ausalt välja, nüüd tagantjärele, mitukümmend aastat hiljem võib seda teha. Ja nii on kõikides saatkondades. Me teame väga hästi, mis asi on Venemaa ja kuidas Venemaa toimetab, kuidas Venemaa inimesi ära kasutab, kuidas ta nendega manipuleerib, kuidas värbab ja nii edasi. Kui inimene läheb Moskvasse õppima ja õpib seal ajal, kui Putin laseb elumaju õhku, peab teist Tšetšeenia sõda ja valmistab ette Gruusia sõda, ja töötab seal rahumeeli, siis on väga lihtne [seletus]: ta on sinna saadetud meie agendina või on ta seal värvatud teise riigi agendiks.

Aitäh, Mart Helme, ma rohkem ei saa teile sõna anda. 

Sellist inimest ei tohiks siseministriks edutada. 

Palun, kõigepealt stopp! Hea kolleeg Mart Helme, katsume jääda kahe minuti piiresse. Meil on kokku kümme küsimust, kui me kõikide küsimuste puhul niimoodi üle räägime, siis ei olegi võimalik Varro Vooglaiu kümnenda küsimuseni jõuda. Aga härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ma püüan siis lühemalt vastata, et seda kompenseerida. Vaadake, eks teie enda väljaütlemised ju pidevalt kujundavadki vaadet teie enda suhtes. Te järjekindlalt – ma meenutan, et eelmine infotund me vist arutasime seda omavahel – olete lubanud Euroopa Liidust väljaastumise toetusrühma teha. Ma ei tea, kas teil on õnnestunud see teha. Teie arvates tuleb Euroopa Liidust lahkuda, igal juhul olevat meil kahjulik seal olla. Ma isegi ei tea, kuidas teil on sellega seni läinud. 

Teiseks, ma mäletan, kuidas te nimetasite Venemaad ja venelasi eraldi tsivilisatsiooniks lausa, nii ülevalt lähenesite sellele olukorrale. Samamoodi on vastu kajanud paljud sellised sõnumid, mida me tihtipeale [kuuleme] Kremli info-mõjutustegevusest. Näiteks desünkroniseerimise puhul, kuidas see on keeruline, läheb Eestile ja teistele Baltimaadele tohutult kalliks, ja kuidas kirjaoskus kaob umbes põlvkonna jooksul. Vaadake, sellised seisukohad tegelikult ju kujundavad ka seda arusaamist, mis see teie maailmavaade täpselt on. Nii et see on kommentaar teie nii-öelda enesekaitsele. Ma arvan, et te peate oma väljaütlemisi revideerima, kui te tahate, et teisse teistmoodi suhtutaks. Seda esiteks. 

Teiseks, kahe erakonna valitsuses on paratamatu, et justiits- ja siseministeerium on ühe erakonna valitseda või vastutada. Me pakkusime ka Isamaale võimalust olla selles koalitsioonis ja ma nägin, et isegi teie julgustasite neid sellesse koalitsiooni tulema. Aga ometi nende juhid, võib-olla veidi rabedalt, asusid eitavale seisukohale, ehkki nad oleksid võinud selles koalitsioonis või võimuliidus kaitsta ka oma toetajate huve ja teha raskel ajal Eesti jaoks olulisi otsuseid – neid, mis puudutavad riigikaitset, mis puudutavad maksude alandamist ja nii edasi. See uks oli neile lahti, meie ootus oli ja teiegi julgustasite, aga näete, ei saanud kahe peale hakkama. 

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.

Meie tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teemaks on kindlustunne. Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Juba eelnevalt on kolleegid siin küsinud uudise kohta, mis puudutab Eesti Panga teadet, et inflatsioon kiireneb 6%-ni, samas aga majandus kasvab 1,5%. Majanduskasv on ju kena ja tore ja te väga põhjalikult olete rääkinud sellest, mis juhtub aastal 2026. Aga kas te oskate näiteks tuua midagigi, mis saab nendest inimestest, kelle sissetulekud ei ole tõusnud, reaalpalk pigem on vähenenud, seda ka seoses maksumuudatustega? Toimetulekupiiri ei ole muudetud, kuigi need, kes hätta on sattunud, saaksid sellest leevendust. 

Millised on need tegevused, millega saaks sellel aastal neid inimesi aidata? See, mis aastal 2026 juhtub, on järgmise riigieelarve teema ja neid otsuseid Riigikogu kindlasti ootab. Aga mis on tänavu nendele inimestele antav sõnum? See, et pensionid tõusevad, on teada. Aga erivajadustega inimesed, kellel ei ole palka, on ainult toetused? Ja tegelikult kaob ära võimalus vormistada peale gümnaasiumi lõppu töötukassa kaudu töötutoetust. Mis oleks teie sõnum selleks aastaks?

Jah, aitäh! Ma võin muidugi seda Eesti Panga prognoosi, kui on vaja, veel täiendavalt kommenteerida, kui te seda soovite. Ja see tõepoolest puudutab järgmist aastat, kui me rääkisime tulumaksuküüru kaotamisest ehk tulumaksuvaba miinimumi tõusust. Inimestele jääb netopalgast rohkem raha kätte, majapidamiste kasutada jääv summa oluliselt kasvab. Aga ka sellel aastal majapidamiste kasutatav rahahulk veidi kasvab. Netopalga saamisel, jah, kuna maksud seda mõjutavad, saadakse küll veidi vähem kätte. 

Siiski, ütleme nii, kuna te seda teemat puudutasite, et indeksid ja numbrid näitavad, et vaesus on Eestis viimasel perioodil veidi langenud. Kui meenutada konkreetseid [põhjusi], siis see on osalt seotud sellega, et meil on tõusnud nii pension kui ka miinimumpalk. Nii et tegelikult on vaeva nähtud ja teadlikult selleks samme astutud, et isegi majanduslikult keerulisel ajal inimesed tuleksid paremini toime. 

Ja oleme ausad, needsamad sammud, mida uus valitsus teeb, et mitte võtta tulumaksu esimesest eurost, mis muidu järgmisest aastast jõustuks, aitavadki just väiksema sissetulekuga inimesi, nagu ka tulumaksuvaba miinimumi tõus. Need sammud, mida me astume, on ju tegelikult esimesel võimalusel astutud ehk [mõeldud] järgmiseks aastaks. Need aitavad inimesi. Pensionide tõus ja miinimumpalga tõus tegelikult ju aitavad ka praegu inimestel paremini hakkama saada ja vaesus Eestis, nagu te kindlasti hästi teate, on tegelikult vähenenud.

Suur tänu! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Ma küsin valitsuse planeeritava, kavandatava töölepingu seaduse muutmise kohta. Miks ma seda teie käest küsin, mitte härra Keldo käest, minister Keldo käest? Põhjus on see, et te olete varemgi võtnud nii valitsuse pressikonverentsidel kui ka mujal seisukohti, mis puudutavad valdkondi, milles ministrid tegutsevad. Viimane oli see supi- või grillkana elukoha aadress [ehk siis päritolu]. 

Ma küsin nüüd seda, et kui uus valitsus kavandab töölepingu seaduse muudatusi, mis tegelikult mõjutavad otseselt kümnete tuhandete töötajate igapäevast turvatunnet ja sissetulekut – selle plaani kohaselt võib kõigi töölepingus edaspidi olla fikseeritud vaid 10 töötundi nädalas ning seda saab suurendada kokkuleppel kuni 40 tunnini ehk siis tegelikult hakkab olema selline palk, mis on nõndanimetatud juhupalk –, siis lubatud paindlikkuse asemel tähendab see töötajatele tegelikult seda, et töökoormus ja palk pole enam ette teada ehk stabiilsed. See kindlasti kindlustunnet või turvatunnet ei suurenda. Mis teie seisukoht peaministrina on? Te olete valitsuse juht. Milline on teie seisukoht?

Aitäh! Ma vahepeal jõudsin vaadata seoses eelmise küsimusega, et esimeses [tulu]detsiilis oli selle aasta alguses kõige kiirem palgakasv. Nii et tegelikult alumises otsas palgad on kõige kiiremini kasvanud. 

Aga mis puudutab töölepingu seaduse muudatust, siis jah, pressikonverentsil ma seda kirjeldasin. Faktikontrolli tehes on [muuseas] selgunud, et minu kõrval istuvalt majandus- ja tööstusministrilt neljast infotunnist kolmes ei ole midagi küsitud. Ma püüan nüüd võimalikult lühidalt vastata, siis saate temagi käest küsida. 

Mina isiklikult toetan paindlikumat töötegemist, mille puhul säilivad ka sotsiaalsed garantiid. See on enam kui selge, et näiteks üliõpilaste puhul, näiteks pensionäride puhul, ka näiteks terviseriskiga inimeste puhul on see nende huvides, kui nad saavad tööd teha endale sobiva koormusega, minna tööle oma tingimustel, aga samas garantiid säilivad. Ja on ka tööturu huvides, et inimesed tuleksid tööd tegema ja selleks oleks paindlikud vormid. Ma ei ole tänaseni täpselt aru saanud, miks sotsiaaldemokraadid võtsid seda pidurdada, aga hea uudis on, et see regulatsioon tuleb nüüd parlamenti, kus on võimalik selle üle debatti pidada. Saab seda debatti siin jätkata. Ja veel kord, majandus- ja tööstusminister, kes selle eest vastutab, on siin. Neljast infotunnist kolmel korral pole küsitud, äkki on täna tema õnnepäev!

Suur tänu, härra peaminister! Ma siiralt tunnustan teid tempo hoidmise eest! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud peaminister! Jätkan kolleegi mõtetega. Kõigepealt seda, et nagu te kindlasti teate, lisaks vajaliku relvastuse soetamisele on ka toimetulek julgeolek. Ja siit ka minu küsimus. Kas uuel valitsusel on planeeritud täiendavaid konkreetseid meetmeid, et sihitatult toetada neid sihtgruppe, kellel on praeguses majanduslikus olukorras tõsised toimetulekuraskused? Piltlikult öeldes on inimesed põlvili kukkumas ja toimetulekutoetus ei kata nende kulutusi. Mõtlen siin madalapalgalisi ja töötuid inimesi, lapsi koolitavad vanemaid, üksikvanemaid, üksi elavaid eakaid, üliõpilasi. Mis on teie valitsuse plaan just nende kõige raskemas olukorras olevate sihtgruppide aitamiseks?

Aitäh! Tegelikult ma teie kolleegile Helmenile juba veidi kirjeldasin seda. Pensionide tõus ja miinimumpalga tõus on Eestis vaesust vähendanud. See trend ei ole mitte vastupidine. Te võite selle samamoodi kirjutada ka eelmise valitsuse arvele, kus teiegi osalised olite. Kui palju see sealt küll tuli, aga vaesus on vähenenud, mitte ei ole suurenenud. Nii et luua muljet, justkui Eestis vaesus kasvab, probleemid kasvavad, ei ole korrektne. See ei vasta faktidele. 

Teiseks, nagu kirjeldatud, need sammud, mida uus valitsus astub, näiteks seesama esimesest eurost kehtestatud tulumaksu kaotamine, aitavadki eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi. Tegelikult see [maksumuudatus] oleks võtnud kõige rohkem just pensionäridelt ja [teistelt] väiksema sissetulekuga inimestelt. Selle [ärajätmine] on sotsiaalselt õiglane. Samamoodi tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni – seegi aitab eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi. Nii et need sammud, mida me astume, on teie vaatest sotsiaalselt õiglased, meie meelest aga ka tervemõistuslikud maksusüsteemi kordategemisel. Kindlasti aitavad need inimestel paremini hakkama saada.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Tänane neljas küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teemaks on Hiiumaa vabadussõja mälestusmärk ja teised ajaloolised mälestised. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Vabadussõja mälestusmärgid on Eestis olulised sümbolid, mis tähistavad meie riigi iseseisvuse eest võidelnud inimeste mälestust. Nende rajamine ja hooldamine peegeldab mitte ainult ajalooteadlikkust, vaid ka riigi suhtumist oma minevikku ja kangelastesse. Nende kangelaste seas on ka minu esivanemad olnud ja küsimus on selline. 

Ma kirjeldan kõigepealt teile situatsiooni. Viin inimesed ekskursioonibussiga Hiiumaale, kus põrutame Pühalepa kiriku juurde. Ja mis me seal näeme? Kõik küsivad minu käest, mis auk see siin on. Siis ma ütlen, et see on vabadussõjalaste mälestusmärk. Auk, ja mälestusmärk!? Kas tunnetate vahet? See on häbi Eesti riigi jaoks. Ja see on oluline mitte ainult hiidlastele, vaid kõikidele Eestimaa elanikele, sest ma arvan, et igas peres on sugulasi, kes võitlesid Eesti vabaduse eest. Millised plaanid on Vabariigi Valitsusel, et see ebaõiglus likvideerida?

Suur tänu, hea kolleeg, selle küsimuse eest! Me oleme Hiiumaa teemat siin infotunnis juba lahanud, selle küsimuse on küsinud härra Karilaid. Aga ma annan hea meelega ka teile ülevaate, mis toimub Hiiumaal. Hiiumaa Muinsuskaitse Selts algatas selle mälestusmärgi rajamise arutelu juba juunis 2016. Selle mälestusmärgi asukohaks valiti Pühalepa kiriku esine ala ja väljastati ehitusluba. Valmis mälestusmärgi projekt, tehti ettevalmistustööd ja [arvutati] ka ehitustööde maksumus, mis oli 2020. aastal 451 304 eurot. 

Kõigepealt esitati see taotlus Kaitseministeeriumile vahendite leidmiseks. Kaitseministeerium eraldaski esialgu oma eelarvest lausa 0,5 miljonit eurot vabadussõja monumendi ehitamiseks Hiiumaale, seda tehti aastal 2022 riigi eelarvestrateegia muudatuste käigus. Aga enne, kui see riigieelarve aastal 2022 kolmandal lugemisel heaks kiideti, vähendati Riigikogu rahanduskomisjonis Hiiumaale vabadussõja monumendi rajamiseks ette nähtud summat 250 000 euro võrra. Ja see ülejäänud pool suunati Pühalepa Püha Laurentiuse kiriku renoveerimiseks. Meile ei ole teada, kelle ettepanekul see muudatus tehti. Kultuuriministeerium seda muudatust Riigikogu rahanduskomisjonile kindlasti ei esitanud. 

Mis peale seda juhtus? Aastal 2022 esitas Hiiumaa Muinsuskaitse Selts taotluse Kultuuriministeeriumile, palun eraldage, kuna meil on tarvis ehitada, 250 000 eurot. Meie nõustusime, sõlmisime lepingu, raha kanti üle. Nii et [250 000] eurot on tegelikult juba riigi poolt eraldatud. Need taotlused on Kultuuriministeeriumi dokumendisüsteemist edasi läinud. Aga septembris 2022 ütles selts, et hindade tõusu tõttu oleks veel tarvis juurde 350 000 eurot. Kultuuriministeeriumile saadeti vastavasisuline palve, sellele me pidime sel korral kahjuks eitavalt vastama, sest tõesti vahendite puudumise, eelarve kitsa olukorra tõttu me ei saanud seda taotlust rahuldada. 

Nii et see on praegu ülevaade. Riigi poolt on riigi eelarvestrateegia raames ja Kultuuriministeeriumi eelarvest koos muinsuskaitsega läinud teele [250 000] eurot. Ma loodan, et Hiiumaa saab mälestusmärgi valmis, kui riigieelarve olukord peaks paranema. Me kindlasti suhtleme Hiiumaa osapoolega Muinsuskaitseameti nõuniku kaudu ja Muinsuskaitseamet saab seda olukorda [jälgida]. Praegu on riik omalt poolt teinud kõik, mis võimalik.

Suur tänu! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma arvan, et meie esivanemate mälestus on [tähtsam kui] raha, mida loomulikult ei jätku igale poole. Aga ma tean, et Hiiumaa vald on valmis panustama sinna tervelt 100 000 eurot ja see ülejäänud summa, mis nüüd puudu jääb, kuskil 250 000 – ma oleks väga tänulik ja mitte ainult mina, vaid kõik hiidlased ja ma arvan, et kogu Eesti rahvas, kui te ikkagi leiaksite võimaluse erakorraliselt finantseerida seda Eestimaa inimestele väga tähtsat ehitust. Mis te arvate, kas on selline lootus või mis ma ütlen hiidlastele edasi koos oma kolleegiga, kes mul siin kõrval istub?

Jaa, suur tänu sellele viitamast! Nagu ma ennist just ütlesin, kõik taolised mälestusmärgid üle Eesti, mitte ainult Hiiumaal, on kahtlemata olulised, aga riik saab osaleda nende mälestusmärkide renoveerimisel, ümbervaatamisel, parandamisel või rajamisel vastavalt eelarvevahendite võimalustele. 

Need summad, ma kordan, ei ole sugugi väiksed olnud. Hiiumaa on planeerinud Pühalepa kiriku ette [rajatava mälestussamba maksumuseks] suurusjärgus [veerand] miljonit eurot ja see summa on tegelikult juba teele läinud. Me kindlasti suhtleme Hiiumaa omavalitsuse ja [teiste] kohalikega, et hoida ennast kursis, kuidas neil läheb. 

Suur tänu! Siin oli vahepeal oli veel üks küsimusesoov üleval, aga see võeti maha, nii et rohkem küsimusi ei ole. Me lõpetame neljanda küsimuse käsitlemise.

Tänane viies küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teemaks on sisserändajate lõimimine. Tõnis Lukas aga … (Saalist öeldakse, et ta kohe jõuab.) Tõnis Lukas kohe jõuab, nii et me saame siiski selle küsimusega algust teha. Tõnis Lukas, palun, teie küsimus: sisserändajate lõimimine.

Nii, aitäh! Vabandust, konverentsisaalis käib tähtis konverents, kus ka kultuuriminister osales, me mõlemad. Aga me ei jõudnud seal [lõimimist] arutada, kuna teema on teine: Estonia juurdeehitus.

Praegu on tekkinud selline olukord, kus räägitakse suureneva sisserände vajadusest, kuigi meil on viimastel aastatel olnud sisseränne, ka töösisseränne pretsedenditult suur. Aga ikkagi ei ole see osa ettevõtjate arvates olnud piisav. Ma arvan, et kui me nendes tingimustes ei suuda oma tööjõuvajadust ära rahuldada, siis [ootavad meid ees] suuremad sisserändevood, massiimmigratsioon ja odava tööjõu sissetoomine, mis minu hinnangul on praegu üks valitsuse soove. Üldiselt on meil sisserändepoliitika suhteliselt leebe, paljude eranditega, aga saaks oskustööliste sissevoolu [probleemi] niisamagi lahendada nende praeguste reeglite abil. Ei peaks reegleid laiendama ja leevendama, seda enam, et see toob tegelikult kaasa majandusimmigrandid koos suuremate peredega. 

Kultuuriministeerium vastutab selle eest, et täiskasvanud saaks piisavalt keeleõpet, aga praegu suudetakse täiskasvanud keeleõppijate puhul rahuldada ainult kolmandiku soove. Samas on väga paljud, kes üldse ei taotlegi eesti keele õpet, kuna siin saab hakkama ka muude keeltega. Ma küsin: kas Kultuuriministeeriumil on lähiajal plaanis suurendada täiskasvanute keeleõppe mahtu ja [kui, siis] milliste rahade arvelt ja millises mahus? 

Suur tänu, hea kolleeg, küsimuse eest! Ma hakkan eestpoolt pihta. Kõigepealt sisserändajatest. Täpsustan fakti, et valitsus kindlasti ise ei too sisserändajaid siia sisse. [Mis puutub] sisserände piirarvu ehk kvooti, siis kui Kultuuriministeeriumi vaatest rääkida, siis me oleme need numbrid üle vaadanud alates aastast 2021, kui on jäänud piirarvu piires andmata 29 tähtajalist elamisluba, 24 töötamisluba näiteks [töötamiseks] etendusasutuses loomingulise töötajana ja viis luba välislepingu alusel. Aastal 2022 kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarvu [silmas pidades] load, mis on jäänud lausa kasutamata. See oli sellepärast, et meil oli vahepeal koroona. Kui liikuda aastasse 2023, siis jäi piirarvu piires välja andmata 36 tähtajalist elamisluba, nendest 13 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana ja töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või siis sporditöötajana. Nii et need numbrid ei ole Kultuuriministeeriumi puhul üldse väga suured ja osa lube on jäänud kasutamata. 

Nüüd, mind paneb mõnikord imestama see, et … Ma muide palun teid tõesti, meil istub siin Erkki Keldo, kellele ei ole täna olnud ühtegi küsimust, ja see on ometigi väga tema valdkond. Ta kindlasti on nõus teile hea meelega vastama infotunni lõpus, kui mõni küsimus peaks siin ajaraami veel jääma. 

Aga kohanemisprogrammist. Tõesti, Kultuuriministeerium tegeleb sisserändajate lõimimisega, meil on selleks kohanemisprogramm nimega "Settle in Estonia". See on tasuta õppeprogramm, millega Eesti riik aitab välismaalastel kiiremini kohaliku eluga kohaneda ja Eesti ühiskonda sulanduda. Seda korraldab Kultuuriministeerium ja arendab Integratsiooni Sihtasutus. 

Milles see kohanemisprogramm seisneb? See seisneb mitmes koolituses, mille raames saab kohanemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, sealhulgas tervikliku ülevaate elukorraldusest Eestis ja ka eesti keele algoskuse. Kes saab kohanemisprogrammis osaleda, seda saate kõik täpsemalt vaadata leheküljelt settleinestonia.ee.

Kas kohanemisprogramm on kohustuslik või mitte? Sõltub asjaoludest. Näiteks Eestis ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saanutele on see kohustuslik, aga tavarände korras siia tulnud ja Eestis tähtajalise elamisloa saanutele on see lihtsalt hea võimalus, ei ole kohustuslik. On kehtestatud ka erinevad kriteeriumid, mida peab täitma kas rahvusvahelise kaitse saanud isik või Eestis elamisloa saanud isik, kes on tavarände korras sisse sõitnud. 

Ja mulle meenub veel, et te küsisite ka rahastuse kohta. Rahastatakse seda Euroopa struktuurivahenditest, Euroopa fondidest, mitte otseselt Eesti enda eelarvest. Aga ma saan seda täpsustada, kui teise küsimuse vastamisel selleks aega antakse. 

Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Keeleõppe korraldamine on Eesti riigi ülesanne. Milliste rahade abil ta seda teeb ja kas ta küsib õppuritelt endalt ka mingi osa, see on tema enda korraldada. Selge on see, et eestikeelse asjaajamise ja keele [kasutamise] võimekuse eest vastutab tegelikult riik ja selleks on olemas riiklik poliitika. 

Võib-olla te ei saanud minust päris õigesti aru – küsimus on täiskasvanute keeleõppe kohta. Sissejuhatus immigratsioonist on seotud lihtsalt sellega, et kui me juba praegu ei suuda piisavalt keeleõpet pakkuda – viimase uuringu järgi on Eesti Vabariigis 80 000 töötajat, kes eesti keelt piisaval tasemel ei oska –, siis mida me teeme suureneva sissevoolu puhul. Kas selleks on plaan olemas? Kas keeleõpet suudetakse piisavalt pakkuda? Selles on minu küsimus.

Ja kuna Kultuuriministeerium tegeleb keelepoliitika kui olulise valdkonnaga, siis kindlasti olete te ka aktiivselt osalenud keeleseaduse ettevalmistamisel. See on küll Haridus- ja Teadusministeeriumi roll, aga ta teeb seda teie [ministeeriumiga] koostöös. Valitsusele on esitatud kooskõlastamiseks keeleseaduse eelnõu, mis minu hinnangul ei ole piisav. Vahepealsetest keeleseaduse variantidest erinevalt on välja visatud suur osa keelenõudeid, näiteks neid, mis puudutavad taksojuhte, teenindajaid ja platvormitöötajaid. Aga minu küsimus on: kas teie kultuuriministrina saate välja tuua need valdkonnad, mis teile keeleseaduse eelnõus on kooskõlastusringides huvi pakkunud? Milliseid ettepanekuid te olete teinud, et keeleõppe taset ja eesti keele staatust Eesti riigis parandada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kõigepealt tulen jälle algusesse tagasi. Räägiksin statistikast, millele te natukene kriitilise meelega ka viitasite. Aga võin kinnitada, et statistika näiteks Ukraina sõjapõgenike osalemise kohta kohanemisprogrammis on üllatavalt positiivne. Selles baasmoodulis, millest ma [rääkisin] esimesele küsimusele vastates, on osalenud lausa 97% ajutise kaitse saanutest vanuses 18+ eluaastat. Keeleõppeprogrammis on osalenud rohkem kui 56% ajutise kaitse saanutest vanuses 18+. 

Nii kohanemisprogrammi baasmooduli läbinute kui ka nende arv, kes on läbi teinud kohanemisprogrammi keeleõppe A1-taseme [saamiseks] – mis on kohustuslik –, on kasvanud. Tegelikult riigi panus nii Euroopa vahendite kui ka Eesti enda eelarve kasutamisel selleks on olnud päris märkimisväärne. Muidugi on oluline lõimida sisserändajaid ja nii tavarände korras saabunutele kui ka kaitse saanutele õpetada Eesti komberuumi, väärtusi, ühiskonnakorraldust, keelt ja kultuuri. Kindel on ka see, et väljakutsed selles valdkonnas ootavad ees. Võib-olla täna need ei olegi nii kriitilised, aga me peame kindlasti üle vaatama kogu rände- ja lõimumispoliitika, kui Euroopa struktuurivahendite finantsid otsa saavad. See juhtub juba mõne aasta pärast ja [on küsimus], millised siis need võimalused on ja kuhu suunda keeleõppepoliitikaga minna saab.

Nüüd keeleseadusest. Meil on Haridus- ja Teadusministeeriumiga tõesti see protsess pooleli ja ma osalen hea meelega, kui kutsutakse, nendes aruteludes. Lihtsalt Haridus- ja Teadusministeerium on praegu juhtivrolli selles küsimuses enda peale võtnud. Me oleme haridus- ja teadusministriga teoreetiliselt arutanud eesti keele majade tuleviku teemat. Aga Haridus- ja Teadusministeerium on võtnud tööle keelepoliitika asekantsleri ja soovib keelepoliitikat tugevalt enda juhtimise all hoida, mis võibki olla õige suund. Ent need arutelud minul isiklikult alles seisavad ees.

Suur tänu! Lisaküsimus, Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kultuuriminister! Ma veidi kommenteerin teie väljaütlemist. Hetk tagasi te ütlesite, et kvoot ei ole täitunud. Minule jääb arusaamatuks, miks teie kõrval istuv Erkki Keldo soovib seda kvooti suurendada, kui kvoot ei ole siiamaani täitunud. Aga ma ei saa teda paraku küsitleda. Teid ma saan küsitleda. Te ütlesite ka seda, et te soovite õpetada keelt, kultuuri ja komberuumi paremini, aga see ei ole meie riigis seotud toetustega. Ja kui töörände korras tulevad siia uued inimesed koos oma perekondadega, siis toetustega see seotud ei ole. Te peate lihtsalt lisaraha taotlema, et suurema, massiimmigratsiooniga [hakkama saada]. Ja siiamaani ei ole me neid inimesi tegelikult ju põhjalikult integreerinud.

Aga minu küsimus puudutab hoopiski noori inimesi. Nimelt, kultuuriminister ja haridusminister teevad koostööd, seda me just äsja kuulsime. Aga ma loen meie Statistikaameti leheküljelt, et mitu aastat on Eestis räägitud noortest, kes ei õpi ega tööta. Neid on mitukümmend tuhat. Me suurendame välis- ja võõrtööjõu kvooti, aga oma noori, keda on mitukümmend tuhat, me tööturule mitte kuidagi ei erguta. Küll öeldakse, et nad on lumehelbekesed, et nende eest tehakse kõik ära, et nad ei taha töötada, aga tegelikult on see vale ettekujutus. Tegelikkus võib olla teistsugune. On olemas teine Eesti, kus olukord ei ole sugugi roosiline ja on palju probleeme: kas neil on poolik haridus, piirkondlikust eripärast tulenevalt vähe töövõimalusi ehk siis üldse vähe võimalusi oma elu paremaks muuta. 

Minu küsimus puudutabki neid NEET-noori. Kas on peale selle kohanemisprogrammi Kultuuriministeeriumil koostöös haridusministeeriumiga mõni programm meie oma inimestele, noortele inimestele, et neid õpetada, et nad oleksid tööjõuturul tegelikult samamoodi tahetud, nagu praegu väidetavalt härra Keldo tahab meie ettevõtjatele välistööjõudu tuua? Äkki saaksime oma noortega kuidagi selle asja lahendada?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt kvoodi teemal: saan kinnitada ja võite infotunni lõpus isiklikult Erkki Keldo käest selle üle küsida, et kvooti tõesti ei suurendata. Tekitatakse oskustöötajatele lihtsalt erand. Need faktid, mis ma härra Tõnis Lukasele edastasin, on tõesed. [Viimased andmed piirarvu kasutamise kohta] on seisuga 9. detsember 2024. Me tõesti, eriti kultuurivaldkonnas, ei ole seda kvooti täitnud. Ja kui seda peaks vaja olema täita, siis selleks ruumi on, et saaksid nii erinevad loovisikud kui ka spordivaldkonna spetsialistid siia tulla. 

Mis puudutab noori ja haridust, siis tõesti, kutseharidusega Kultuuriministeerium ei tegele. Küll aga on meil Haridus- ja Teadusministeeriumiga koos [rakendatud] väga vajalik meede, mille nimi on "Kultuuriranits". See võimaldab põhikoolis [käivatel] õpilastel, õppest osa võtvatel noortel inimestel esimesest klassist kuni põhikooli lõpuni käia kord kuus vaatamas mõnda filmi, mõnda etendust, külastada mõnda kontserti. Selle toetuse mahu võiks tõesti üle vaadata, sest see on väga hästi käivitunud. See annab kohustusliku õppeprogrammi raames võimaluse mitmekesisemaks õppetööks, aga ka otsesemaks kontaktiks, et [saada] kultuurielamus. Ennekõike läheb see korda hajaasustuspiirkonnas asuvatele koolidele, kus, tuleb tõdeda, on väljakutsed transpordi korraldamisel suuremad. Seal me näeme, et seda võiks arendada. Aga kultuuriliselt selline koostöö ja selline meede on käivitunud ja see on juba päris hästi vastu võetud.

Suur tänu, lugupeetud kultuuriminister! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Ja tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teemaks on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh! No lugu on nüüd niisugune, et olete käima pannud masinavärgi, et Eestisse hakkaks saabuma senisest kordades rohkem võõrtööjõudu. Ja mul on väga hea meel, et endine kaitsepolitsei asepeadirektor Martin Arpo on selle kohta väga pädeva omapoolse hinnangu andnud. Tegemist on väga selge julgeolekuohuga, tegemist on väga selge demograafilise ohuga eesti rahvusele, tegemist on väga selge ohuga eesti keele positsioonile. 

Ja minu küsimus nüüd ongi väga lihtne. Põhjendada seda sellega, et meil on tööjõu vajadus, et meil ei jätku selle, teise, kolmanda asja spetsialiste – no siin tuleks ikkagi ajud tööle panna ja välja mõelda, kuidas kohapeal neid spetsialiste koolitada, kuidas kohapeal nendele spetsialistidele luua sellised palga- ja töötingimused, et nad tahavad seda tööd teha. Ja alles pärast seda võiks hakata rääkima mingisuguste üksikute – ma ütlen veel kord, et üksikute! – spetsialistide toomisest väljastpoolt. 

Praegu me näeme, et Reformierakonna valitsus on Ukraina sõjaga seoses toonud Eestisse või lasknud Eestisse valguda enam kui 100 000 inimesel, venekeelsel inimesel, taustakontrollita inimesel. Ja nüüd te tahate piirid täiesti lahti teha. Siia tulevad inimesed Kesk-Aasiast, nagu on praegu prognoos. No vaadake, mis toimub näiteks Venemaa linnades, kus islami palvuse kellaaegadel on tihtipeale tänavate kaupa maas konutavaid, maas kummardavaid inimesi, kes oma palvekohustusi täidavad. Jutt sellest, et meil mošeed ei tule, ei maksa absoluutselt mitte midagi. Need inimesed tulevad siia oma kultuuriga ja nad ei integreeru. Seda enam, kui neile öeldakse, et viie aasta pärast kasige minema. Aga viie aasta pärast tegelikult neid lube pikendatakse, nad toovad pereliikmed kaasa, nad loovad siin perekondi. 

Mis see asja mõte nüüd on? Kas majandus on primaarne või on ikkagi eestlaste riik primaarne ja eesti rahva olemasolu, meie keel ja kultuur on primaarsed? …

Teie aeg!

Mul on ikkagi väga tõsine [mure], et te räägite julgeolekust ainult siis, kui see on seotud kaitsekuludega …

Aitäh, Mart Helme!

… aga tegeliku julgeoleku [murele], mis puudutab konkreetselt demograafilisi ja muid aspekte, te absoluutselt keeldute reageerimast.

Aitäh, Mart Helme! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Nii, kõigepealt te ütlesite, et me oleme pannud käima masinavärgi, et hakkab massiliselt võõrtööjõudu saabuma. No see väide on ju vale, selle saab kohe ära öelda. Majanduskasvuks on loomulikult vaja oskustööjõudu. Taas kord: kui te vaevuksite seda küsima majandus- ja tööstusministri käest, kes õnneks on ka siin, aga neljast infotunnist kolmel ei ole saanud üldse küsimustele vastata, siis te saaksite sellele kindlasti väga detailse vastuse. Ma kogu aeg jälgin kella ja püüan veidi lühemalt vastata, et äkki jääb tallegi aega sellele vastamiseks. 

Kui vaadata nüüd üldiseid numbreid, siis teile nagu meeldib rääkida, kuidas sisseränne Eestisse on kasvanud. Faktide [järgi otsustades] on see vale. Sisseränne Eestisse on kordades vähenenud. 2022. aastal rändas Eestisse 49 414 inimest, 2023. aastal oli see näitaja 26 399 inimest. See tähendab seda, et inimesi on Eestisse vähem rännanud, mitte vastupidi. 

Mis puudutab oskustöötajaid, siis kaks kolmandikku tööjõust – ma ütlen seda praegu mälu järgi – tuleb meile nii või teisiti tänu erinevatele eranditele, mis on erinevate valitsuste ajal kehtestatud. Neid on 22, 23, 24 erandit, mis puudutavad IT-sektorit ja paljusid muid valdkondi. Kvoot ei tulnud eelmisel aastal isegi mitte täis. 

Ja tänane valitsus ehk uus valitsus ei aruta ju mitte kvoodi tõstmist kui asja iseeneses, vaid seda, kuidas me saame puuduvaid toiduainetehnolooge ettevõttesse, kus ülejäänud Eesti inimesed saaksid selle tõttu kõrgema palgaga tööd. Või kuidas saada näiteks konstruktsiooni kokkupanijad ettevõttesse, kus selle tõttu Eesti inimesed saaksid kõrgema palgaga tööd. 

Jah, ma saan aru, et siin käib selline väike võistlus. Isamaa, EKRE või EKREIKE koos sotsiaaldemokraatidega üritab siin ehitada mingit kolli, et nüüd hakkab busside ja rongidega tulema võõrtööjõudu massiliselt, igale poole. Igale poole nad hakkavad tulema ja enam nad ära ei lähe! Olgu öeldud: see on vale. Ei ole nii. 

See, millest meie räägime ja mis valitsusel on vaja ära lahendada tööandjate huvides, Eesti majanduse kasvu huvides, on ikkagi, et oskustöötajad tuleks sinna, kus neid on vaja. Loomulikult, esimesel kohal on Eesti inimestele vajalike oskuste andmine. See on ju selge, et haridussüsteem peab suutma Eesti inimestele vajalikud oskused anda. Aga isegi siis, kui need vajalikud oskused antakse, jääb meil oskajaid töötajaid mõnes kohas puudu. 

Kui meil on valida, kas me kidume või kasvatame majandust selle abil, et viis või kümme inimest saab korraliku töö, tänu millele saab suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid luua, sest meil on oskustöötajad kuskil olemas, siis [on selge], et meil on vaja oskustöötajaid. Ja ega see ei ole Eesti majanduses kuidagi võõras. Varemgi on toodud töötajaid mis tahes ettevõtetesse. Need töötajad on pärast töölepingu lõppu ka tagasi läinud, selleski pole midagi uut. Kui meenutada, siis omal ajal avalikkuses debateeriti selle üle, kas Tallinnas BLRT-l on keevitajaid vaja või mitte. Oli vaja, keevitasid ära, saadeti tagasi.

Aitäh! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No see on demagoogiline jutt jälle. See ei pea absoluutselt paika. On ju esitatud ka Siseministeeriumi poolt väga selged arvutused ja need näitavad, et on kaks stsenaariumit. Mustema stsenaariumi korral tuleb meile siia ümmarguselt 140 000 inimest. 140 000 inimest! Ma ei mäleta, mis see periood oli täpselt, kümne aasta jooksul või midagi taolist. Ma tõesti ei pane kätt piibli peale, et peast öelda, mis see periood oli. Aga see on ju kolossaalne! Kui me võtame arvesse, et kvoodi tõstmisega võib tulla meile 6000 inimest aastas ja meil on sündimus umbes 9000 last aastas ja kõik sündivad lapsed ei ole sugugi mitte eestlased, siis kas te saate aru, kulla inimesed, et te hävitate Eesti rahvusriigi? Ja mis kaitsekuludest me sellisel juhul räägime?! Mis Eesti riigi kaitsmisest me räägime, kui me eesti rahva vahetame välja sissesõitnute vastu, venekeelsete inimeste vastu?! See ei ole ju tõsiselt võetav jutt, mida te seal ajate julgeolekust ja kõigest muust. Ega need inimesed teid ka ühel hetkel ei vali ega taha enam. Te mängite ikka nii lühikese süütenööriga, et lihtsalt arusaamatu, et te sellest aru ei saa. 

Aga küsimus on väga lihtne. Enne kui see protsess jõuab selleni, et eesti rahvas välja vahetatakse, enne seda tulevad meil tõsised ekstsessid. Tulevad noarünnakud, tulevad kirverünnakud, tulevad autorünnakud, tuleb lihtsalt etniliste ja religioossete konfliktide tallermaa, sest kõigele lisaks need inimesed kogunevad ju ainult teatud keskustesse. Ega nad kusagile sinna Võrumaa metsade vahele väga ei lähe, mõni läheb lüpsjaks sinna ka, aga põhimass jääb ju siia. Kas te saate aru, et te tegelikult hävitate meie sisejulgeoleku ja hävitate sellega ka meie välisjulgeoleku võimekuse ja motivatsiooni? Võiks ikka natuke mõttetegevuse sisse lülitada, enne kui mingite lobistide nõudmisel kõik piirid lahti teha. Ja piiridest rääkides üldse ...

Teie aeg!

Millal pannakse kinni Eesti-Vene piir ja millal luuakse meil uuesti sõjaväestatud piirivalve, nii nagu meie valitsus seda kavatses teha? Siis ristiti see mingisuguseks diktatuuri ihaluseks ja …

Aitäh, Mart Helme!

… Helme eraarmeeks ja muuks taoliseks. Millal tuleb sõjaväestatud piirivalve ja vähemalt idapiir läheb hermeetiliselt kinni?

Nii, aitäh! Nüüd on küsimus kõlanud. Suur tänu! Enne kui te, härra peaminister, vastate. Mart Helme, mul on tõsine palve, et iga kord te lähete 30 sekundit üle, kas oleks võimalik … (Saalist öeldakse midagi.) Ei tähenda. Ei tähenda! Ma ei saa teile seda erandit teha, sellepärast et teised on ka järjekorras. Iga kord 30 sekundit üle, 30, 40 sekundit üle. Katsuge sellest ajalimiidist kinni pidada. Mul on tõesti siiras palve. 

Aga, härra peaminister, palun!

Aitäh! Ma püüan jälle seda jõudumööda kompenseerida, et Mart Helme libastus. Püüan lühemalt vastata. Kõigepealt faktid. Ma saan aru ja mul on meeles ka, kuidas EKRE omal ajal hirmutas, noh, mitte sadade tuhandete, vaid, kui ma ei eksi, isegi lausa miljonite välismaalastega, nende halbade välismaalastega, kes pidid Eestisse tulema, pidid siin kanda kinnitama ja eestlased välja tõrjuma. Ometi [nii pole läinud]. 

Ma kordan numbreid, kuigi ma saan aru, et need ei sega kedagi, faktid tühjad ei sega head narratiivi. Te olete korduvalt väitnud, et Eestisse on saabunud 150 000 slaavlast. Aga fakt on see, et sisseränne Eestisse on vähenenud. Kordan uuesti üle: 2022. aastal rändas Eestisse 50 000 inimest: 49 414 inimest. 2023. aastal oli see arv 26 399 inimest. Vähenemine peaaegu 1,9 korda. Need on numbrid. Ja põhiline rände põhjus ka sealt edasi on tegelikult olnud Ukraina sõda. See on olnud põhjus. Teie jaoks on see üldiselt midagi käsiteldamatut, ma saan aru. Putin seda sõda ei pea, teie jaoks on sõda justkui unustatud ja Putin pole probleem. Mina siiski väidan, et on.

Nüüd, kui me vaatame jälle numbreid. Eestis kolmandate riikide kodanikke: praegu, 2025. aasta 13. märtsi seisuga on kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba 140 111 välismaalasel. Sama kuupäeva seisuga omab kehtivat tähtajalist elamisluba 82 173 välismaalast, kellest 42 685 rahvusvahelise kaitse alusel, peamiselt ukrainlased. Ja sama kuupäeva ehk selle aasta märtsi seisuga omab Euroopa Liidu kodaniku pereliikmena kehtivat elamisõigust 586 välismaalast. Neid numbreid on veel väga palju. Nii et ma ütleksin, et need numbrid ei kinnita seda teie narratiivi. 

Ja minu meelest te teete ennast naeruväärseks, kui te üritate luua muljet, justkui siia oleks tulnud sadu tuhandeid inimesi meie demograafiat moonutama. Ma olen järgi vaadanud ja korduvalt teile ka kirjeldanud, et seesama väide, et meil on venekeelset elanikkonda rohkem kui taasiseseisvumise ajal ja nii edasi – kõik need numbrid lihtsalt ei kannata faktikontrolli. Need ei vasta tõele. See on selle narratiivi häda. Seda esiteks. 

Teiseks, mis puudutab oskustöötajaid, siis kordan uuesti üle ja ma arvan, et Erkki Keldo saab seda samamoodi teha. Loomulikult tuleb anda Eesti inimestele parimad oskused ja võimalused. Kui on vaja haridussüsteemi ümber teha, kutseharidussüsteemi pilti paremaks muuta, et inimestel tekiksid võimalused saada paremad oskused mis tahes tööd teha, siis see on esimene prioriteet. See ongi haridussüsteemi ja ettevõtjate, tööandjate esimene prioriteet. Aga kui juhtub, et mingis valdkonnas näiteks viis Eesti inimest saaks teha kõrgema lisandväärtusega tööd, ent selleks vajalikku inimest ei ole koolilõpetajate hulgast võtta, mis me siis teeme? Järelikult meil on vaja seda inimest, näiteks toiduainetehnoloogi, ajutiselt siia töötama.

Aitäh! Ja lisaküsimuse küsib Martin Helme. Palun!

Kõigepealt ma tahan spiikrile öelda, et mida siis ikka teha, kui Riigikogu kodukord niikuinii enam ei kehti. Ükski tähtaeg ei pea ja muudatusettepanekuid ei tule saali, hääletusi ei viida läbi – ega siis ei kehti ka see kahe minuti piirang. 

Aga nüüd ma ütleksin Kristen Michalile, et vastupidi, faktikontrolli ei kannata need sinu numbrid. Sa täiesti selgelt manipuleerid, valetad ja blufid sellega, mis meil immigratsiooni valdkonnas toimumas on. Siin võib tõesti saada avalikkust eksitada mingite ajutiste ja rahvusvahelise kaitse ja ma ei tea, mingite muude, näiteks renditööjõu numbritega žongleerides. 

Aga fakt on see, ja seda kinnitavad meile nii SITKE saadetud aruanded kui ka Siseministeeriumist saadud statistika, et mõne aastaga on Eestis moslemite hulk mitmekordistunud ja jõudnud üle 10 000 piiri. Mõned aastad tagasi oli alles 2500, nüüd on neljakordistunud mõne aastaga. Ja kui see mitmekordistumine toimub ka mõne järgmise aastaga, siis on neid [lisandunud] juba mitukümmend tuhat lühikese ajaga. Igaüks, kes on käinud mõnes suuremas Lääne-Euroopa linnas, näeb, kuidas sisuliselt on võõrad mõne aastaga linna üle võtnud ja kohalik elanikkond peab põgenema vägivallahirmus. Igal päeval on kümneid moslemite noarünnakuid valgete põliselanike vastu. See on see maailm, mida teie toote meile uinutavate juttudega, et immigratsiooni ei ole. 

Fakt on ka see, et on tulnud Ukraina sõja ajal Eestisse üle 150 000 inimese, kellest osa on siit ära läinud, aga umbes 100 000 on siia jäänud. Ja fakt on see, et nad räägivad puhast vene keelt. Te võite neid pagulasteks nimetada või milleks tahes, aga see venestab Eestit. Ja see on teie poliitika olnud.

Mis puudutab kogu seda julgeolekujuttu, siis see, et te tahate raha suunata julgeolekusse, muutub sisutühjaks, kui te samas meie julgeolekut hävitate niisuguste asjadega. See muutub sisutühjaks! Ja samamoodi ei ole julgeolek see, kui Eesti maksumaksjad maksavad 100 miljonit, et Moldovale soomukeid osta, või öeldakse, et me 100 miljoni eest toetame Ukraina relvastamist, aga tegelikult annate raha Milremile ehk oma semude poolt kokku pandud riiklikule sõjatööstusele. See meie julgeolekut ei suurenda. See on lihtsalt tavaline korruptiivne raha kantimine ja selles mõttes see kõik ei kannata mitte mingit kriitikat. 

Nüüd on teie aeg! 

Ehk siis on üleskutse, et lõpetame ära selle Eesti rahvusriigi hävitamise.

Martin Helme, jätkuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus kehtib ja kaks minutit on küsimuse esitamise aeg. Te läksite 20 sekundit üle. Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Viimane lause loodetavasti jäi pooleli, kus te ütlesite üleskutse, et lõpetame ära selle Eesti rahvusriigi. Ma loodan, et te tahtsite midagi veel juurde öelda. (Martin Helme hõikab saalist: "Ära hävitamise.") Ma südamest loodan. Vastasel korral oleks lugu päris plass. Ma kuulasin ka tähelepanelikult. 

See väide, mille te esitasite – ma mäletan, siin on ka varem esitatud väiteid, et slaavikeelseid inimesi on sama palju või isegi rohkem kui enne Vene sõjaväe lahkumist –, ei vasta tõele. 1989. aasta rahvaloenduse järgi oli venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste osakaal Eestis 34,94%. Statistikaameti 2024. aasta andmetel oli Eesti rahvaarv 1,3 miljonit ja sellest on venelasi, ukrainlasi ja valgevenelasi 142 000, mis teeb 10,4% kogu rahvaarvust. Rännet Eestisse mõjutab oluliselt Venemaa sõda Ukrainas. 2025. aasta alguse seisuga elab Ukraina kodakondsusega inimesi Eestis 52 000, see on 3,8% elanikkonnast, ja umbes kolm neljandikku neist on saabunud Eestisse alates 2022. aasta algusest. 

Mind üldiselt ikkagi üllatab see teie hoiak, et te võitlete Ukraina sõjapagulaste vastu, saamata aru, et Eesti eest peab sõda Ukraina, meie asemel peab sõda Ukraina ja meie ülesanne tagalana on toetada ka nende inimesi, kui see vajalik on. Eestlased ometi peaks mõistma sõjapagulaste vajadust leida kindel koht. Eesti tegelikult on seda [mõistnud] ja need inimesed kindlasti panustavad Eesti elusse. Seda esiteks. 

Teiseks, kaitsetööstuse mahategemine on minu meelest suhteliselt mage värk. Ettekujutus, et Eesti kaitsetööstusesse raha suunamine, et selle raha toel toota seda, mida Ukrainal on vabadusvõitluseks vaja, on justkui korruptiivne semudele raha andmine – ma kardan, et see kirjeldab pigem teie ettekujutust majandusest, mitte seda, kuidas tänapäeva kaitsetööstus töötab ja kuidas, paraku küll halval [ajendil] ehk sõja tõttu Ukrainas, on võimalik oma tööstust arendada. Aga just nimelt, kui vaadata kaitsetööstuse arengut, siis kui riikidel on midagi Ukraina konfliktist õppida, siis seda, et kui asjad lähevad keeruliseks, siis oma kohalik tööstus peab olema tugev, et sul oleks, mida saab kohapeal kiiresti toota ja kasutada. 

Kui nüüd vaadata laiemalt, siis Eesti Panga majandusanalüüsis, millest siin enne juttu oli, on üks väga hea slaid, mida ma jälle soovitan. Seal on kirjeldatud, kus on Eestis kõige suurem lõtk just sellest vaatest, kuidas me saame oma majandust kasvatada. [Lahendus] on tööstuses. Tööstuse kasvatamine, millele pani rõhku eelmine valitsus, millele paneb rõhku see valitsus, on ainuõige suund Eesti jõukuse ja majanduse kasvatamiseks.

Suur tänu! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, on saali tulnud kolleeg Kalle Grünthal ja kohe on ka protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teatavasti Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb seda, et Riigikogu liikme sõna saalis on vaba. Ehk siis ta võib siin rääkida ükskõik, mida tahab, selles osas mingeid sanktsioone ei ole. Praeguses olukorras on meil seal kolm ministrit, kelle Riigikogu liikme staatus on peatunud ehk nad ei ole Riigikogu liikmed. Seega me ootame neilt nii-öelda ausaid vastuseid ja mitte valetamist. Minul on selline küsimus. Mida Riigikogu juhatus teie isikus arvab sellest, et kuna nii-öelda vaba sõna ei laiene ministritele, kas siis on võimalik teie hinnangul, ütleme, neid valeütlusi näiteks halduskohtus vaidlustada? Seesama immuniteet, mis on, ütleme, Riigikogu liikmetel, ei rakendu ju ministrite puhul, kes ei ole enam Riigikogu liikmed.

Aitäh, hea kolleeg! See nüüd ei ole kuidagi seotud istungi läbiviimise protseduuriga. Seda teemat, milline on Eesti Vabariigi õiguspraktika, peate küll arendama kellegi teisega. Istungisaal ei ole see koht, kus seda teemat arendada.

Nii et ma annan praegu seitsmendaks küsimuseks sõna kolleeg Züleyxa Izmailovale. Vastab peaminister Kristen Michal ja teemaks on maksupoliitika. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Eesti Panga värske prognoosi järgi ulatub tänavune inflatsioon 6%-ni ja inimeste ostujõud väheneb veelgi. Tänases Eesti Ekspressis tunnistab isegi Urmas Sõõrumaa, et toiduainete käibemaks on Eestis liiga kõrge. Sõõrumaa märgib, et paljud riigid on toidu käibemaksu langetanud, sest toit on inimesele ikkagi vältimatu kulu. Tõepoolest, Eestis on toiduainete käibemaks võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üks kõrgeimaid, mistõttu aina enamad Eesti [inimesed] on sunnitud kõhutäie arvelt kokku hoidma või sõitma isegi naaberriikidesse, et perele soodsamalt süüa osta. Kas teie, austatud peaminister, ise üldse käite toidupoes ja näete, et kõrge toidu hind on probleem? Milliseid lahendusi te pakute, et toidu hinda alla tuua? 

Aitäh, hea küsija! No kujutage ette, ka peaminister käib tõepoolest vahel toidupoes. Ja tänapäeval muuseas linnastunud inimestel juhtub vahel ka nii, et tellitakse toitu koju. See on tõepoolest midagi ennenägematut. Kui te arvasite, et tabate mind ootamatult, siis seda ei juhtunud. Seda esiteks.

Nüüd, kui iroonia kõrvale jätta, siis toiduainete madalama käibemaksu soov, ma saan aru, on sotsiaaldemokraatide programmiline seisukoht. Kui aga vaadata seda nii-öelda positsiooni, siis isegi ettevõtjad ise ja ka toiduliidu juht Sirje Potisepp on tegelikult öelnud erinevaid asju sellesama käibemaksu alandamise idee kohta. Jah, ma viitan neile täiesti vaba tekstina, mitte tsiteerides, aga mõte on lihtsalt, et kui teha selliseid käibemaksuerisusi, siis tuleks tegelikult öelda, millega see saamata jäänud tulu asendatakse. 

Eestis saab maksusüsteem olema selline, et me kaotame ettevõtte kasumimaksu ja kaotame esimesest eurost tulumaksu. See on sotsiaalselt õiglasem ja jätab just väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, mis ka on sotsiaalselt õiglasem ja jätab väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte. Kui me hakkaksime tegema käibemaksuerisusi, siis peaksime vastama ja ma soovitan teilgi otsida vastust sellele, kuidas me kataksime kaitsekulutused, mille me tõstame 5%-ni. Oma riiki me ju ometi tahame hoida. Ma arvan, et isegi sotsiaaldemokraadid ei võitle selle vastu, et seda riiki tuleb kaitsta ja anda nii sõpradele kui ka vaenlastele sõnum, et me võtame oma kaitsmist väga tõsiselt. 

Kui nüüd vaadata kogupilti, ka seda, [kuidas on riikides], kus käibemaks on alanenud, siis sellegi kohta on tegelikult toiduainesektori ettevõtjad ise öelnud, et pigem hinnad langevad tihedas konkurentsis, mitte selle [mõjul], et korraks makse alandatakse. Üsna kiiresti tõstab turg või õigemini tõstavad vahendajad hinnad tagasi. See kasu kahjuks, [nagu näitavad] erinevad kogemused, ei jõua inimesteni.

Ja kui vaadata inflatsiooni ja käibemaksumäära seost, siis näiteks 2024. aasta septembris – võtan siitsamast toiduainete inflatsiooni statistikat – oli Lätis toiduainete käibemaksumäär 5%, aga inflatsioon 4,5%, Poolas 4,7% inflatsioon, käibemaksumäär madalam, Küproses samamoodi inflatsioon 5%, käibemaksumäär madalam. 

Nii et ma ütleks niimoodi, et madalam käibemaksumäär ei taga seda, et toiduainete hinnad ei tõuse või et see soodustus jõuab tarbijani. See pigem jääb vahendajate, nendesamade kaubanduskettide kasumisse. Ja kui vaadata, mida ettevõtjad ise on öelnud, ka suurte kaubanduskettide omanikud hiljuti, siis võib-olla meil on ikkagi liiga palju ruutmeetreid poepinda, mis tegelikult lõpuks kajastub ka hindades.

Suur tänu! Züleyxa Izmailova, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Hea Kristen Michal! Urmas Sõõrumaa on ka ettevõtja. Kuulake ikka erinevaid ettevõtjaid! 

Aga Eestis on toidu hindade tõus olnud üks Euroopa kiireimaid. Ka teie mainitud Sirje Potisepp on välja toonud, et toiduainete hinnad on viimastel aastatel tõusnud pea 40%. Kui võrrelda toidu hindu 2021. aastaga, siis on kasv isegi enam kui 50%. Eesti Konjunktuuriinstituut on välja toonud, et Euroopa Liidu keskmisest hinnatasemest oleme juba praegu 9% kõrgemal. Euroopa Liidus oleme toidu hindade poolest koguni esikümnes. 

Milliseid maksumuudatused siis teie kui valitsusjuhi hinnangul võiksid aidata toidu hinda langetada ja miks ei võiks toiduainete käibemaks sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega ka Eestis madalam olla? Miks peab näiteks porgandi eest Eesti inimene maksma sama käibemaksumääraga kui luksuskauba eest? Ma toon lihtsalt näiteks, et Poolas on toiduainete käibemaks 5%, Hispaanias 4, Prantsusmaal 5,5, Saksamaal 7, Leedus 9, Lätis 12, Rootsis 12, Soomes 14, meil on 24%. Palun vastake sellele küsimusele!

Jah, ma vastan sellele küsimusele, vastasin ka enne. Toon näiteid Euroopa Liidu statistikast, kui me numbritest räägime. 2023. aastal olid Eestiga võrreldes toiduainete hinnad kallimad näiteks Luksemburgis, Iirimaal, Soomes. Ja nendes riikides kõigil on seesama vähendatud käibemaksumäär. Samamoodi, nagu ma teile kirjeldasin, hinnatõus ja inflatsioon on ka kõikides nendes riikides, kus on toiduainete käibemaksumäär madalam. Inflatsiooni see iseenesest ei pidurda ega hinnatõusu. 

Ja vaadake, minu peamine mõte on selles, mida ütleb ka Sirje Potisepp: kui me hakkame neid erisusi tegema, siis me peame selle raha kuskilt mujalt maksudena tagasi võtma. Tänased maksusüsteemi muudatused, need, mis tulevad – ma loodan, et te toetate neid –, [tähendavad] ettevõtlusele hoo andmist. Tehakse kõrgema lisandväärtusega investeeringuid. Muu hulgas aitab see ka toiduainetööstusel, ma arvan, paremini konkureerida. Konkurents toob hindu alla. 

Teiseks, sotsiaalselt õiglane otsus ehk esimesest eurost tulumaksukoormuse kaotamine, mis on täna seadustatud. Selle me kaotame, muidu oleks see 2026. aastal rohkem löönud just pensionäre ja [teisi] madalama sissetulekuga inimesi. Inimestele jääb rohkem võimalusi oma raha kasutada, osta seda, mida neil vaja on. Ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni ehk seesama maksuküür kaob ja inimestele jääb rohkem raha kätte, et osta seda, mida vaja on. 

Me saame inimeste elu lihtsamaks teha ja needsamad maksuleevendused teevadki inimeste elu lihtsamaks. Teie ettekujutus on, et teeme selle käibemaksuerisuse, aga selle puhul me ei ole veel vastanud, millest me selle kinni maksame. Ma kardan, et nagu Läti näide näitab, see kasum jääb üldiselt ikkagi kellelegi teisele, mitte inimestele. Ka Hispaania näide näitab sama: see tegelikult jääb vahendajate kätte, mitte ei jõua tarbijateni. Ja ma arvan, et me ei taha lahendada probleemi, et vahendajate kasumid on väikesed. Ma vähemalt südamest loodan seda.

Ja lisaküsimus, Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Täna on korduvalt viidatud nii Eesti Panga kui teistele prognoosidele, mis näitavad majanduse taastumise märke. Tõsi, tempot nähakse erinevalt. Prognoosijad on aga ühel meelel, et inimeste toimetulek majanduse kasvust osa ei saa. Eesti Panga sõnul ostujõud suisa halveneb. Annan siia kodusaare konteksti. Möödunud aastal oli Hiiumaa mediaanpalk 1373 eurot. Tasub selle numbri peale mõelda! 

Oma eelnevas vastuses te põhjendasite kolleegi küsimuse peale Eesti ülikalli toidukorvi maksumuse soodsamaks mittemuutmist riigikaitsekulude katmise vajadusega. Küsin siis, miks valis tänane valitsus [lahenduse], et ettevõtjate panus riigikaitsesse võetakse maha, aga perede toimetulekut kõige enam mõjutava käibemaksu tõusu muutsite ajutisest püsivaks. Miks kaalub väheste ärihuvide toetamine – võiks vist suisa öelda, et kingituste tegemine – üles Eesti inimeste toimetuleku ja heaolu?

Aitäh, hea küsija! No see on hoolega konstrueeritud küsimus, aga maksusüsteemi mõttes kahjuks vildakalt. Vabandust, aga nii on. Kui te oleksite kuulanud minu vastust teie kolleegile – ma olen püüdnud seda lihtsalt teha, võib-olla ma seletasin halvasti –, siis need maksumuudatused, kõik see, mis puudutab ettevõtluse kasvu, tõenäoliselt loob jõukust igal pool üle Eesti. Investeeringuid tehakse muu hulgas ka Hiiumaal, Saaremaal ja igal pool mujal. Ja majanduskasvu tsükli alguses, kus me oleme, on mõistlik ettevõtlusele hoogu anda, et meil oleks kõrgema lisandväärtusega, parema palgaga töökohad, kus meie inimesed saavad ennast kindlustada ja ennast realiseerida. Minu meelest see on parim sotsiaalpoliitika tegelikult, kui meie inimestel üle Eesti igal pool läheb hästi. Ma ei leia ühtegi seisukohta, mis seda ümber lükkaks. 

Teiseks, maksumuudatused, mida me tahame teha. Seesama tulumaksukohustus [esimesest eurost], mis nüüd on seadustatud. Meil tuleb seadust muuta – ma loodan, et teiegi hääletate selle poolt –, [tühistada] tulumaksukohustus esimesest eurost. Esimesest eurost tulumaksukoormus oleks kõige rohkem mõjunud just madala sissetulekuga inimestele. Te ütlete, et justkui perede kindlustunnet need maksumuudatused halvendavad, aga vastupidi: parandavad, peredele jääb rohkem raha kätte. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt esimesest eurost tulumaksukohustuse kaotamine [läheb maksma] ligikaudu 150 miljonit eurot. See tähendab, et see raha tegelikult küll jääb riigieelarvesse laekumata, aga jääb inimestele kätte, et osta seda, mida vaja on. Inimesed ja pered saavad oma tulevikku kindlustada. Ja see on, meeldib see või ei meeldi, sotsiaalselt õiglane. Minu meelest tervemõistuslik maksusüsteem on lihtsam ja me saame ka sõjakulusid maksta. See on tõsi. 

Ja on veel teine asi, mida me teeme ja mida ma olen siin saalis näinud ka korduvalt kahtluse alla seatavat. Näen ka aeg-ajalt, kuidas meedias erinevad poliitikud ütlevad, et äkki jätaks ikkagi selle tulumaksuküüru kaotamise ära. Mina sellega nõus ei ole. Tulumaksuvaba miinimum, mille me oleme seadustanud, et see on järgmisel aastal 700 eurot – see maksuküür peab kaduma. Ja need mõlemad koos – esimesest eurost tulumaksukohustuse kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus – annavad inimestele, eeskätt just madalama sissetulekuga inimestele, rohkem võitu.

Nii et jah, see küsimus võib-olla oli küll elegantselt püstitatud, aga oli eesmärgist mööda. Maksumuudatused see-eest on jälle eesmärgile pihta. Väiksema sissetulekuga inimestel läheb elu lihtsamaks.

Aitäh! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise. Aga enne kui edasi liigume, on käsi püsti kolleeg Reili Rannal. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minul on ikkagi selline küsimus. Olles siin infotunnis üpriski värske küsija, [soovin teada], millised on minu võimalused uuesti küsimus püstitada või saada oma küsimusele vastus. Nimelt, peaminister jättis oma vastuses totaalselt käsitlemata selle, miks siis ettevõtjate riigikaitsesse panustamine ära jäetakse. Miks eelistatakse väheseid ettevõtjaid laiemalt inimestele?

Aitäh! Ma sain teie küsimusest aru ja annan ka vastuse. Teil on võimalik juba järgmises infotunnis esitada oma küsimus peaministrile ja teil on võimalik esitada ka arupärimine peaministrile. Samuti on teil loodetavasti võimalik peaministril siin pärast infotunni lõppu nööbist kinni võtta ja küsida veel täpsemalt üle. Ehk siis neid võimalusi on päris palju. Te saate esitada peaministrile ka kirjaliku küsimuse. Nii et neid võimalusi on õnneks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses päris palju, kuidas saab peaministrilt küsida.

Aga läheme edasi. Kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Esiteks mulle muidugi teeb nalja, kuidas nüüd sotsid äkitselt on hakanud muretsema perede toimetuleku pärast, ostukorvi hinna pärast, maksutõusude pärast. Ometigi nad ise on valitsuses olles kõik need maksud kehtestanud, kaasa arvatud käibemaksutõusud, mis meie peresid täna kõige rohkem mõjutavad. Nüüd, kui nad on valitsusest välja visatud, on hakatud muret tundma ja küsimusi esitama. 

Aga lähen enda küsimuse juurde. Hiljuti oli uudis sellest, et Eesti kavandab uut suurt maksu, aga selle all peeti silmas direktiivi, mida Eesti pole siiani üle võtnud, aga mida Euroopa Liit nõuab. See direktiiv on see, mille sisuks on maksustada transpordikütused ja toasoe. Nüüd te olete igal pool rääkinud, et te ei soovi seda maksu, on soov seda edasi lükata, Eestil on ka valminud vastav seisukoht. 

Esiteks see seisukoht on mingil määral umbmäärane. Sealt ei loe täpselt välja, kas soovitakse edasi lükata või soovitakse tühistada. Ja teiseks on ikkagi küsimus selles, miks Reformierakond üldse algselt seda toetas, selle poolt hääletas. Mul on lihtsalt siin ees protokoll selle direktiivi hääletusest, kuidas iga riik hääletas 25. aprillil 2023. Siis oli Reformierakonna, Kaja Kallase valitsus juba moodustatud, teie olite siis kliimaminister, mis tähendab, et ka teie andsite oma positiivse seisukoha. Ja ka laiemalt koalitsioonis oli antud positiivne seisukoht, et Eesti hääletaks poolt. Tol hetkel teie ja Reformierakond olite väga hästi teadlikud sellest, kui palju te soovite makse kehtestada. Te kirjutasite alla koalitsioonilepingule, te teadsite, kuidas see mõjutab meie majandust. Ometigi too hetk te andsite heakskiidu sellele direktiivile ja Eesti hääletas poolt. 

Ehk siis mul ongi küsimus: kuidas juhtus nii, et täna te ütlete, et see ei ole maks ja direktiiv, mida Eesti peaks toetama, aga ise andsite sellele kunagi heakskiidu?

Jaa, aitäh! Elus ikka on nii, et mis valesti, see tuleb ära parandada. Ma arvan, et selles on alati [mängus] ka lisanduvate teadmiste osakaal. Kui sa näed, et midagi ajas muutub, et ajas on olud muutunud, ka Eesti inimeste ja majanduse huvid on muutunud, siis tuleb [mõni] seisukoht üle vaadata. 

Ma ütleks, et Euroopas tegelikult kogu selle hoonete ja maanteetranspordiga [seotud süsiniku kvootide] turu puhul, sellesama ETS2 puhul on ikkagi oluliselt rohkem detaile selgeks saanud. Me oleme vahepeal läbinud selle kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamise protsessi, mis on väga põhjalik olnud ja millest on [tõusnud] ka palju kasu, sest palju debatte on selle käigus ära peetud ja palju erinevaid positsioone on läbi vaieldud. Ma ütleks nii, et nende debattide käigus on Eestis – ja sama asi on ka Euroopa Liidus – selgemaks saanud, et see süsteem on ikkagi päris keeruline. See oleks keeruline ja ka koormav ettevõtetele ning inimestele ja selle süsinikuheidet vähendav mõju Eestile oleks üsna marginaalne. Kui me Euroopa Liidus selle õigusakti kokku leppisime – küllap oli see juba enne teie mainitud kuupäeva –, siis ei olnud selged sõja mõjud Eestile, meie ettevõtetele, inimeste toimetulekule. Tänaseks on ju kogu see pilt muutunud. 

Ja viimasel ülemkogul, mis oli üsna hiljuti, ütlesin ka mina Eesti [esindajana], et minu soov on ikkagi leida toetust selle edasilükkamisele ja hiljem ka tühistamisele. See on meie positsioon. Ma ei näe, et selles midagi ebaselget oleks, vastupidi, kõik on väga selge. Teisi riike selle toetuseks on ka juba olemas. Osa on selle [enne] avalikult välja öelnud, mõned ütlesid selle välja sellel ülemkogul.

Ütleme nii, et me ei ole veel selles hetkes, et me saame öelda, et selle taga on Euroopa riikide enamik, aga igal juhul me teeme juba koostööd teiste riikidega, et üritada leida [üksmeelt], et alustada sellest edasilükkamisest ja saavutada see positsioon, et komisjon võtaks meid kuulda ja me saaksime edasi lükata. Ma loodan, et ma mälu järgi ütlen õigesti, et pooled või veidi üle poole Euroopa riikidest ei ole seda rakendama hakanud, kuna peavad seda kõike väga keeruliseks. 

Nii et kõigepealt, jah, ETS2 tuleb edasi lükata – sellele saada toetus ja siis tühistada. See on meie positsioon ja selle nimel me töötame, aga Euroopas miski ei ole garanteeritud. See tähendab seda, et me peame saama teised riigid sellele toetuseks taha. Mõned juba on ja ehk oleme seal poole lähedal, aga mitte veel üle.

Suur tänu! Ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud peaminister, jah, seda olen ka mina mitu korda kuulnud, et uus valitsus erineb eelmisest nagu öö ja päev. Ja sellest tulenevalt on mul küsimus automaksu kohta. Keskerakond on üle aasta rääkinud, et automaks on põhiseadusega vastuolus, kuna see ei näe ette erisusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele, vähekindlustatud peredele. Ometi just need grupid on põhiseaduse järgi meil riigi erilise hoole all. Kahjuks te olete nad nüüd üksi jätnud ja pannud olukorda, kus nad peavad autost loobuma. Need inimesed ei saa hakkama.

Ja kõiki neid argumente, mida mina olen [esitanud], mida Keskerakond on [esitanud], on kinnitanud ka õiguskantsler ja teinud pöördumise Riigikogu poole, et automaks on vastuolus põhiseadusega. 

Ma tuletan meelde, et president juba korra jättis automaksu seaduse välja kuulutamata, sest esimeses versioonis oli kirjas, et puuetega inimesed said automaksuvabastust vaid juhul, kui auto oli ümber ehitatud. See pani puuetega inimesed ebavõrdsesse olukorda ja paljude jaoks oleks auto ümberehitamine tähendanud veel suuremat kulutust kui automaks. 

Ja mida te siis tegite? Te tegite veel hullema versiooni automaksu seadusest. Selle asemel, et anda kõigile [puuetega inimestele] automaksuvabastus – tegelikult seda soovis president –, te otsustasite: aga me võtame üldse igasuguse erisuse välja, mitte keegi neist ei saa maksuvabastust. Kui me esitasime siis muudatusettepanekud, kus me arvestasime huvirühmadega, arvestasime puuetega inimeste koja pöördumisi, siis te isegi ei lasknud neid muudatusi hääletada, neid ei lastud suurde saali hääletusele. 

Sellest tulenevalt on Keskerakond teinud kaks kaebust halduskohtusse automaksu tühistamiseks, need on menetluses. Tänaseks on õiguskantsler oma pöördumises kinnitanud, et suure tõenäosusega kohus algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 

Ja ükspäev, kui te olite Riigikogus, te väitsite vastuses, et te ei ole automaksu fänn. Eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et need asjad, mis on valesti tehtud, peab ümber vaatama ja tegema paremini või lihtsalt tühistama. Kas tulenevalt sellest te olete valmis tühistama ka automaksu?

Aitäh! Eelmisel korral – kui ma nüüd õigesti mäletan – või üle-eelmisel korral me käsitlesime siin sedasama automaksu teemat ja ma kõike juba öeldut üle kordama ei hakka. See on eelmiste kordade stenogrammist kindlasti leitav. 

Jah, algselt oli ju automaksu eelnõus tegelikult ka erand puuetega inimestele, aga Vabariigi President leidis kaaludes, et sellisel viisil see ei olnud vastuvõetav. See tuli tagasi parlamenti, tehti muudatused, loodi toetusmehhanism. Ja eelmine kord teile vastates ma ütlesin ka, et kui seal on vigu, mida parandada, siis need vead tuleb ära parandada. Minu seisukoht pole selles muutunud. 

Ma tean, et rahanduskomisjon sellega tegeleb. Siin on vahepeal üritatud isegi selliseid veidraid avantüüre, et on toimunud koosolekuid, mis pole komisjoni koosolekud, aga mida on üritatud nimetada komisjoni koosolekuteks. Vist teie fraktsiooni eestvedamisel toimus siin mingisugune selline avantüür. Aga sellest hoolimata, jättes need avantüürid korraks kõrvale, ma ütlen, et loomulikult, kui seal on vead, mida parandada, siis need vead tuleb ära parandada. Minu positsioon siin pole muutunud ja ma loodan, et te teete komisjonis koostööd ja otsite parima võimaliku lahenduse.

Ja lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mind ajendas praegu sõna võtma või teie käest küsima eelnev sotsiaaldemokraatide küsimus, mis puudutas toiduainete käibemaksu langetamist. Tüdrukud on praegu jalga lasknud, ei julge vist rohkem saalis olla. Aga kuidagi on see olukord tragikoomiline: [nad on] selle erakonna liikmed, kes on kolm aastat viljelenud hoopis teistsugust poliitikat, kelle poliitika tagajärjel on tõstetud erinevaid makse ja juurutatud uus maks automaksu näol, mis on selgelt inimeste toimetulekut ja ostujõudu [vähendanud]. Ja nüüd on järsku nagu tulnud välja, et tegelikult, nii nagu nad küsimuses [viitasidki], meil on regionaalne ebavõrdsus palkade osas, toiduainete käibemaksu ja ka teisi makse tõstetakse, ja see on väga suur probleem.

Mul on küsimus, mis te nende sotsidega seal valitsuses tegite? Kuidas te suutsite neid niimoodi ohjata, et nad käitusid ja võtsid otsuseid vastu risti vastupidiselt sellele, mida nad praegu siin räägivad? Ja kas üldse on võimalik sotse usaldada, kui ühest küljest nad näitavad ennast nii, nagu nad on näidanud need kolm aastat kõikide nende otsustega, ja nüüd, kui te olete nad valitsusest välja visanud, ütlevad nad, et tegelikult meil on ikkagi väga suured probleemid ja kõik need kolm aastat, mis me Reformierakonnaga koos olime, ega see meile väga ei meeldinud, kõik oli meile vastumeelt? Mina ei saa aru, kuidas Reformierakond teie ja endise peaministri vedamisel suutis neid niimoodi juhtida, et nad ikkagi nende kolme aasta jooksul tegid endale vastumeelseid otsuseid. 

Aitäh, hea küsija! Ma vaatan, mis selle küsimuse teema on. "Valitsuse otsused" on selle küsimuse teema, aga ma püüan siiski vastata. Kõigepealt, ma kutsun teid stenogrammi huvides üles kolleegide kohta öeldut parandama. Minu meelest ei ole väärikas öelda kolleegide kohta, et "tüdrukud on jalga lasknud". See on inetu. Aga ma arvan, et saate ise ka aru, et see vajab parandamist, ja parandate ära. Seda esiteks. 

Teiseks, jah, meie teed on sotsiaaldemokraatidega valitsuses lahku läinud, aga seda tuleb väärikalt teha. Ja ma ütleksin nii, et kindlasti oli palju olulisi asju, mida me tegime koos. Ma tänan neid selle eest. See, et meie vaated on erinevad, on arusaadav. Ja lahku me tegelikult läksime ikkagi selle pärast, et meie nägemused majanduse, otsuste kiiruse ja bürokraatia lõikumise, kärpimise osas [on erinevad]. Seda me oleme ka korduvalt kirjeldanud. Kas või needsamad otsused, mida on majanduse jaoks vaja. Kas te kujutate ette, et me oleks sotsiaaldemokraatidega koos saanud näiteks inimeste tulumaksukoormat alandada ja ettevõtete kasumimaksu kaotada? Tõenäoliselt mitte. Aga oli ka muud, näiteks reeglite lihtsustamine, mis jäi lõpuks seisma, ja palju muid asju. 

Need olid põhjused, miks me lahku läksime. Aga ma kuidagi ei taha selles suhtes ebaviisakas olla, sest pigem tuleb hinnata seda, mis me koos saime tehtud. Ma tänan neid selle tegevuse eest! Ja mul on vist õigesti meeles, et ka teil on hiljutine sotsidega lahkumineku kogemus Tallinnast olemas. Soovitan kõikidel sihukeste mälestuste puhul jääda väärikaks ja tänada partnereid tehtu eest ja püüda tulevikus parem olla. 

Suur tänu! Nii, lõpetame kõigepealt selle küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme üheksanda küsimuse juurde, on Lauri Laatsil käsi püsti. Protseduuriline küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma kindlasti ei soovinud oma naiskolleege solvata, see oli pigem kompliment. Aga kui see tundus teisiti, siis vabandan! Jah, ikkagi "naiskolleegid".

Suur tänu, hea kolleeg! Aga me liigume nüüd edasi.

Ja üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teemaks on kvalifitseeritud tööjõu täiendav sissetoomine. Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ka teie teise valitsuse tegevus kogub tuure. Esimeses valitsuses oli teil ka palju suuri tegusid ja nüüd võtate vaikselt kokku, milles seisnesid takistused. Uues koalitsioonileppes on kirjas, et Eesti kutse- ja rakendushariduses arvestatakse ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järele. Teine lause on sealsamas: võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi. No see esimene lause on eriti kohmakas, aga kuigi tõenäoliselt on võimalik aru saada, mida sellega silmas on peetud, tasub see üle vaadata. 

Vähe selgemalt on väljendunud teiega ühes reas istuv majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes on öelnud, et meil on oma töökätest lihtsalt puudus ja neid on vaja juurde värvata mitte enda inimeste seast, vaid [ka muude] oskustöötajate kaasamine on meie kõigi huvides, et kasvaks majandus ja läbi selle Eesti ühiskonna jõukus. Möödunud nädalal ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, et tööjõu sissetoomise reeglite lihtsustamine üksi Eesti töötlevat tööstust jalule ei tõsta. Kui me vaatame Eesti töötlevat tööstust tervikuna, siis on tegu ikka kahaneva haruga, mille panus tööhõives ja majanduses tervikuna on olnud pidevalt langustrendis. Ma kardan, et ainuüksi see, kui on natuke lihtsam välistööjõudu sisse tuua, tööstuse suurt pilti väga palju ei muuda. 

Mul on selle ilusa jutu juures, kus räägitakse oskustöötajate palkamisest, selline küsimus. Avalikkusesse on [jõudnud info], et tahetakse reegleid lihtsustada, tahetakse võrreldes tänasega juurde tuua odavamat tööjõudu. Millist sektorit see odavam tööjõud [aitaks] ja kui [palju seda võiks siia tulla]? Täna on juttu olnud, eks ju, ka kultuuriminister ütles, et kvooti ei muudeta. Aga kui palju siis odavamat tööjõudu sisse tahetakse tuua ja millistesse sektoritesse? 

Aitäh, hea küsija! No vot, ma nüüd kordan, te ei olnud enne saalis, et majandus- ja tööstusminister on siin infotunnis, nagu ta ütles, neljandat korda, ja kolmel korral pole talle küsimusi olnud. Ja ometi see on täpselt selline küsimus, millele tal oleks hea vastata. Ma südamest loodan, et ühel hetkel saabub temagi tähetund ja ta saab teie küsimustele siin vastata, saate head vastused. Ja kui siin ei õnnestu, siis äkki ta tuleb kas komisjoni või fraktsiooni ja hea meelega vastab teile. Õnneks ta on seda ajakirjanduse, nii ühe kui teise väljaande vahendusel teinud ja kindlasti saab veel teha. Noor mees, energiat on. Seda esiteks. 

Nüüd teiseks. Loomulikult, esimene [lahendus] on, nagu ma kirjeldasin – see on olnud ka varasemates koalitsiooniprintsiipides kirjas ja ilmselt paneme nüüd ka kirja, nagu me oleme ka öelnud –, oma inimestele nende oskuste andmine, mida meie majandusele on vaja. Tööstuse puhul seesama eilne Eesti Panga majandusprognoos kirjeldab ühte lihtsat asja. On üks mõnus slaid, mis näitab, mis valdkonnas on kõige suurem kasvuvõimalus või kus võiks oodata kasvuvõimalust: see on töötlev tööstus. Tegelikult sellele hoo andmine aitab meie jõukuse kasvule kaasa, aitab meie majanduse kasvule kaasa, aitab meie inimeste jõukuse kasvule kaasa. Nii et sinna tuleb hoogu anda. Loomulikult tähendab meie inimestele oskuste andmine haridussüsteemis erinevate kutseharidusvõimaluste ülevaatamist ja nii edasi. See on kindlasti prioriteet number üks. 

Aga kahjuks on nii, et olenemata sellest, kui palju me inimesi harime, vaeva näeme, kõiki erialasid, kõiki spetsiifikaid meil ei õnnestu Eestis alati sellises koguses [arendada], nagu meie majanduse kasvuks on vaja. Ja majanduskasvu me ometi tahame, vähemalt mulle on selline mulje jäänud. Ja kui me tahame majanduse kasvu, jõukuse kasvu, siis selleks, et viis või kümme Eesti inimest saaksid kõrgema lisandväärtusega tööd teha, on meil vaja mõnda kohta sisse tuua näiteks toiduainetehnoloog või mõne konstruktsiooni kokkupanija või mõne pingi operaator. 

Ja siin on nüüd oluline – teiegi peaksite oma retoorikat parandama, kui see õnnestub – tuua sisse mitte odavat tööjõudu. Meie ei taha odavat tööjõudu sisse tuua, võib-olla teie tahate, aga meie tahame tuua oskustega tööjõudu. Need on sarnased sõnad, aga siiski erinevad. Oskustega tööjõud on tegelikult see, mida Eestil on vaja. Ja seesama tööjõu ja töö valik tuleb ikkagi sellestsamast OSKA raportist. Loomulikult see OSKA raport ei ole ainutõde, [selles toodu] ei ole ainuvõimalik lahendus, aga see kirjeldab, mida meil vaja on: keda meil on lõpetajate hulgas puudu, [keda me vajame], et Eesti majandus saaks kasvada, tööstus saaks kasvada. 

Ja uus valitsus, jah, on tsentrist paremal. Me langetame makse, muu hulgas ka ettevõtlusele suunatud maksu ja eraisikute tulumaksukoormust, ja näeme vaeva ka selleks, et Eesti inimesed saaksid paremad oskused ja et oleks need spetsialistid võtta, tänu kellele Eesti inimesed saavad kõrgema lisandväärtusega tööd teha.

Suur tänu! Ja Priit Sibul, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Mul on küsimus siiski, kui paljudest töötajatest me räägime. Meil on täna kvoot 0,1, siis meil on terve hulk erandeid, nii et inimesed saavad tulla Eestisse, kellele makstakse pooleteisekordne Eesti keskmine palk. Teil koalitsioonileppes on kirjas väga konkreetselt, et te teete vajaliku erandi. Keda ja mis osas see puudutab? Kui see ei ole reeglite lihtsustamine, et me saaksime tuua odavamat tööjõudu, siis milles see erand täpselt seisneb, mida koalitsioonilepinguga on silmas peetud? Ja kas teie ja koalitsioonipartnerid saate sellest ühetaoliselt aru? Veel on mul küsimus, et kui me räägime tähtajaks tulevatest töötajatest, siis milline on teie tänase parima arusaamise järgi see mehhanism, kuidas need inimesed Eestist lahkuvad? Kas meil on olemas arusaam, millised on need reeglid, kuidas nad lahkuvad, kas neid jälgitakse, [kui jah], siis kes neid jälgib? Ühesõnaga, kuidas see on korraldatud?

Aitäh! Lahkumise ja tagasisaatmise osas on Eesti väga tõhus. Seda võib kohe öelda. Täpse numbri võin teile hiljem otsida, aga Eesti on väga tõhus selles, kuidas saata inimesi tagasi ja välja.

Mis puudutab seda OSKA raportit, siis võib-olla see vajab teile rohkem tutvustamist. OSKA raport kirjeldabki, millise valdkonna inimesi meil on tööturul vaja, aga lõpetajate hulgast neid ei tule. See on Kutsekoja tehtav raport ja sinna kuuluvad lisaks tööandjatele, kes loomulikult on huvitatud osapool oskusliku tööjõu saamisel, ka näiteks ametiühingud, ka näiteks Siseministeerium, riigi esindajad. Nii et see on väga laiapõhjalise koja tellitud raport. Ma ütleksin, et see on üsna selline, või mitte üsna, vaid täiesti erapooletu dokument, mis kirjeldab, mida täpselt on vaja selleks, et me tulevikus saaksime kõrgemat lisandväärtust luua. 

Kui te küsite, kas kõik saavad sellest ühtemoodi aru, siis ma arvan, et eks debatti kindlasti tuleb ka valitsuse sees. Ütleme nii, et Siseministeerium hindab seda just sisejulgeoleku seisukohast, ütleb, mis on võimalik, mida nad suudavad teha, majanduse poole pealt hindab seda majandus- ja tööstusminister. 

Aga seda ma võin küll ette lubada, et valitsus pigem hoiab siiski seda joont, mis on veidi konservatiivsem. Kõigepealt tuleb Eesti inimestele anda head oskused, hea haridus, ja siis võtta [appi muud] töötajad, kes aitavad luua kõrgemat lisandväärtust mingis konkreetses sektoris. Kindlasti ei saa see olema valimatu massiline sisseränne, nagu ta on toimunud mõnes riigis mingil ajastul, kui seda peeti heaks poliitikaks. Meie vaade on ikkagi majanduse ja jõukuse kasvuks vajalike oskuslike töötajate toomine täpselt sinna, kus seda on vaja. Selle nimel on palju eeltööd tehtud ja kindlasti nendes debattides osalevad nii julgeolekupool, majanduspool kui ka rändespetsialistid ja paljud teised. Nii et see saab olema kindlasti sisuline debatt.

Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimusteks kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis rohkemateks küsimusteks tänases infotunnis enam ruumi ei ole. Ma tänan lugupeetud valitsuse liikmeid, ma tänan kõiki kolleege väga sisuka arutelu eest! 

Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga, kus tuleb esimese päevakorrapunktina arutlusele Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmine.