Väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Auväärt peaminister! Täna on märtsiküüditamise aastapäev ja seepärast teen ettepaneku alustada istungit minutilise leinaseisakuga, mälestamaks märtsiküüditamise ohvreid. (Leinaseisak.) Aitäh!

Head kolleegid! Riigikokku on jõudnud taas tagasi meie kunagine kolleeg Toomas Järveoja. Ja nüüd on aeg tema ametivandeks. Toomas Järveoja, palun!

Aitäh, head kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh teile! (Aplaus.)

Ehk siis veel kord ka eelnev tekst sellele. Nimelt, seoses Riigikogu liikme Karmen Jolleri volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asus tänasest Riigikogu liikmeks asendusliige Toomas Järveoja.

Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23. 

Nüüd on võimalus eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Seda soovi ei ole. Aitäh! 

Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Singapuri parlamendirühma moodustamise koosolek, kokkukutsuja Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Ja nüüd, head kolleegid, päevakorra täiendamine. Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 24. märtsi otsusega nr 531 on Andres Sutt nimetatud energeetika- ja keskkonnaministriks, Hendrik Johannes Terras regionaal- ja põllumajandusministriks, Igor Taro siseministriks, Karmen Joller sotsiaalministriks ja Kuldar Leis taristuministriks. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 11 ja lõike 2 alusel on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda ministrite ametivandega. Ametivande andmine on esimene päevakorrapunkt.

Head kolleegid, olemegi jõudnud esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse liikmete ametivanne. Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 24. märtsi otsusega nr 531 on Andres Sutt nimetatud energeetika- ja keskkonnaministriks, Hendrik Johannes Terras regionaal- ja põllumajandusministriks, Igor Taro siseministriks, Karmen Joller sotsiaalministriks ja Kuldar Leis taristuministriks. Ja järgnevalt kuulamegi ära nende ametivanded. Esmalt Andres Sutt, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Hendrik Johannes Terras, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Igor Taro, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Karmen Joller, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Kuldar Leis, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Head kolleegid! Kuna ma näen saalis uhkeid lilli ja ma ei kahtle vähimalgi määral, et Riigikogu liikmetel on anda kaasa ka palju häid soove uutele ministritele, siis juhataja vaheaeg viis minutit.  

V a h e a e g 

Head kolleegid! Saame minna istungiga edasi.

Päevakorrapunkt nr 2: Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu (584 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on ühtepidi tehnilist laadi eelnõu, aga teistpidi eelnõu, mis näitab Euroopa Liidu liikmesriikide vankumatut soovi ja tahet üheskoos nõrgestada Venemaa sõjamasinat, nõrgestada Venemaa sõjamasinat selliselt, et majanduse nõrgendamiseks kehtestatud sanktsioonid Venemaa vastu ka tegelikult toimiksid. 

Kuna nende sanktsioonide rikkumine võib olla mõnele üksikule ettevõtjale atraktiivne, siis on Euroopa Liidu liikmesriigid ühiselt lootnud, et vähemalt töötajate südametunnistus saab aru sellest, kui oluline on neid sanktsioonireegleid ühiselt täita. Ja seetõttu on täiendatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse osa sanktsioonirikkumistega. 

Lühidalt kokku võttes tähendab see seda, et kui mõne asutuse või ettevõtte töötaja näeb, et tema tööandja rikub sanktsioonipiiranguid ja lühiajalise majandusliku kasu eesmärgil paneb ohtu Euroopa vabaduse, õiguse ja õigluse, ja kui see töötaja sellest teada annab, siis seda töötajat kaitstakse, et temale mitte mingil juhul halvemat kohtlemist selle teavituse tõttu osaks ei saaks. 

Vastavalt on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine meil ka paaris paragrahvis siin teie ees, mis täiendab meie tööalase Euroopa Liidu õiguse rikkumise teavitaja kaitse seadust sanktsioonirikkumistega, teeb ka ühe tehnilise paranduse, nimelt viite sellele direktiivile endale. 

Ja kui meid praegu vaatavad näiteks õigustudengid, siis juhin tähelepanu, et punktis 2 on meil puudu muidu harjumuspäraseks saanud leheküljenumber Euroopa Liidu Teatajas, aga kuna Euroopa Liidu Teatajat enam paberkujul ei ilmu, nii nagu meie Riigi Teatajat enam ammu paberkujul ei ilmu, siis leheküljenumber on sealt ka puudu, see ei ole mitte viga, vaid on ka Euroopa Liidus digivahendeid rohkem kasutusele võetud. Vastav viide tehakse ka rahvusvahelise sanktsiooni seadusesse. 

Seaduse oodatav jõustumise aeg on 20. mail, kuna siis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Sellega ma lühikese tutvustuse ka lõpetan. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma lihtsalt küsin hüpoteetiliselt, et kui selline seadus oleks olnud kehtiv, ja ka see muudatus, mida te nüüd sisse tahate viia, oleks olnud kehtiv siis, kui me arutasime … No kogu ühiskond tegelikult oli väga-väga häiritud sellest, et Kaja Kallase abikaasa firma Stark Logistics sõitis Venemaa vahet ja viis sinna tooteid, mis põhimõtteliselt õlitasid Putini sõjamasinat. Aga see teema pühiti kõik tookord vaiba alla, kuigi, noh, nii-öelda, kust see välja imbus, imbuski ikkagi sellestsamast firmast ja see teave tuli avalikuks. Kui see oleks kõik kehtinud tookord, kas me oleksime, elaksime natuke teises poliitilises paradigmas: praegu Kaja Kallas ei oleks Euroopas, Stark Logistics oleks sellesama seadusepügala tõttu vastutusele võetud ja see nii-öelda nagu see lühiajalise kasu saamise nimel hiilitakse mööda sanktsioonidest – et see on selle eelnõu sisu praegu. Kas siis me elaksime natukenegi teises poliitilises paradigmas praegu?

Aitäh!

Aitäh! Me elame õigusriigis. See tähendab seda, et kehtivad need seadused, mis parasjagu kehtivad. Ajakirjanduses ilmunu vahendusel ma ei ole juhtunu üksikasjadega kursis, aga ajakirjanduses ilmunu vahendusel ei rikkunud ettevõte sanktsioonireegleid, ka mis tollel hetkel kehtisid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jah, võib-olla too hetk kaupa viies ei rikkunud, aga sellest kaubast tehtigi, sõjamasinale tehti asi, mis on sanktsiooni all. Komponentide viimine Venemaale on üks sanktsiooni rikkumine. Aga nüüd, te olete ise ka rääkinud selle halduskoormuse bürokraatia vähendamise osas ja selle vähendamine, nii et see peaks nagu ettevõtjate elu lihtsamaks tegema. Ja siis ma loen seletuskirja siin, et ettevõtjatele võivad muutuda, kaasneda ka lisakulud personalile, kes siis hakkab tööülesandeid täitma, on see siis rikkumise vastuvõtja ja see saladuse hoidmine. Kuidas läheb see siis kokku selle bürokraatia vähendamisega, kui ettevõtjatele lisanduvad halduskulud?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma võin tuua näite, kuidas me oleme seda Justiits‑ ja Digiministeeriumis lahendanud. Meil on juba täna ettevõtetel ja asutustel terve rida kohustusi, mis on seotud sellega, et kui töötajal on mingi mure, kuidas tööandja peab seda muret käsitlema. Näiteks, kui töötaja kogeb seksuaalset ahistamist, siis kuidas väga diskreetselt, ja samamoodi keegi teavitaja ei tohi kuidagi halvemini koheldud saada, välja arvatud juhul, kui ta on teinud teadlikult valeteate, siis sellised kohustused on kõikidel tööandjatel juba täna. See, et sinna kohustuste nimekirja lisandub üks ühtepidi nüansiline, kus me tegelikult suurt teavituste arvu loodetavasti ei prognoosi, ja teisest küljest suure ühiskondliku kaaluga asi, et see tegelikkuses ei muuda töökoormust. Sellised kanalid peavad olema juba ammu kehtinud seaduste alusel tööandjatel juba olemas, uut kanalit luua ei ole vaja ja tõsi, juba see teavitaja eelnev seaduse vastuvõtmine, mis meil jõustus, vabandust, 1. septembrist 2024, ka see nägi ette kitsalt need leevendused, mis suuremate ettevõtete puhul saab kokku panna neid asju, ja saab seda lihtsalt korraldada. Ehk ma kutsun üles siin kõiki personali eest vastutavaid inimesi üle Eesti, kes seda ka uut normi peavad hakkama täitma, et nad leiaks sellise lahenduse, mis tegelikkuses lisakoormust ei too.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie koalitsioonilepingus on olnud punkt, mille eesmärgiks on vähendada reguleerimist ja kehtestada põhimõte, et iga uue ettevõttele halduskoormust tekitava nõude kehtestamisel tuleb üks olemasolev nõue kehtetuks tunnistada. Milline nõue nüüd kehtetuks tunnistatakse pärast selle nõude sisseviimist?

Jälle väga hea küsimus. Vastan niimoodi, et jällegi, elame õigusriigis ja kogu protsess peab olema ette nähtav, mitte tagurpidi nähtav. Ettenähtavuse huvides ja laialdase kaasamise huvides oleme läbi viinud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt selle sätte täitmiseks, mis jääb ka edaspidi loodetavasti kehtima, oleme läbi viinud laialdaselt kaasamisringid, mitu ringi, ja oleme jõudnud valmis eelnõuni, mis ootab valitsuse juures. Pärast selle eelnõu seadusena kehtestamist tekiks justiitsministeeriumile täiendav roll juurde, õigus lükata tagasi eelnõusid, mis seda sätet ei sisalda. 

Aga muudetakse ka teist põhimõtet, mida meil täna ei ole, nimelt selleks, et oleks võimalik ühes ja samas eelnõus ühes teemas koormust kehtestada ja teises teemas koormust vähendada. Sellessamas teavitaja kaitses meil koormust vähendada paraku ei ole võimalik, kuna 1. septembril 2024 jõustunud täiesti uus seadus võtab kitsalt direktiivi üle ja seal vähendust direktiivi tõttu teha ei saa. Kindlasti on aga vähendusvõimalusi muudes valdkondades. Ehk me muudame ära ka sellise põhimõtte, mis tegelikult hakkab mõjutama ka Riigikogu tööd, juhul kui see vastu võetakse, et ühes ja samas eelnõus võibki käsitleda mitut erinevat teemat või kahte erinevat teemat näiteks. Ja see on põhimõtteline muudatus eelnõude tegemisel. See tuleb enne siiski kehtestada ja alles seejärel saab seda hakata kasutama. Ja selle kehtestamine, ma usun, juhtub lähiajal, sest tõesti eelnõu on valmis ja on laialdaselt kaasamist olnud ja ootab valitsuse seisukohta.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord sõna andmast! See oli väga märgiline muidugi, see teie vastus minu eelmisele küsimusele. Kõigepealt te oma sissejuhatuses väga pikalt-laialt rääkisite, kui hirmus asi see on, kui ettevõtjad hiilivad mööda sanktsioonidest, ja kui oluline see on Euroopa julgeoleku seisukohalt, Euroopa seisukohalt üldse, et need sanktsioonid töötaksid ja keegi ei saaks nendest sanktsioonidest mööda hiilida. Ja siis, kui ma küsin teilt hüpoteetilist hinnangut küll juba toimunud asjadele, siis te hiilite sellest vastusest mööda, ütlete, et Eesti on õigusriik. No tegelikult me teame, et tookord pühiti see Stark Logisticsi teema lihtsalt vaiba alla. Kaja Kallas andis ju tegelikult ka oma abikaasa firmale laenu, et ta saaks sanktsioonidest mööda hiilida ja Venemaaga äri ajada ajal, kus sõda, täiemahuline sõda, käis Euroopas, ja aitas õlitada Putini sõjamasinat. Me teame, et need kõik, ühesõnaga, mis nende autodega sinna veeti, need materjalid ja kõik, need kokku pannes jõudsid ikkagi Ukraina sõjaväljadele. Ja nüüd te hiilite sellest vastusest kõrvale ja ütlete lihtsalt, et Eesti on õigusriik.

Aitäh!  

Tegelikult te selle vastusega naeruvääristate ja alavääristada Eestit kui õigusriiki ministrina.

Aitäh! Ma kindlasti nüüd ei nõustu teie küsimuse sõnastusega. Ma vastasin sellele küsimusele, vastan veel kord. Õigusriigis iga inimene, iga ettevõtja peab teadma, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud. See, mis ei ole keelatud, on lubatud. Veel kord kinnitan, et meil ei ole andmeid, et sellel ajal oleks olnud selline tegevus sellele ettevõttele keelatud. See võis olla moraalselt hukkamõistetav, aga keelatud tegevusega tegemist ei olnud. Tegemist oli lubatud tegevusega. Sanktsioonireeglid on täpsed. Ja tõepoolest, kui on tegevus lubatud, siis ta on lubatud. See on üldine õigusriigi põhimõte. Ma ei hiilinud vastusest kuidagi kõrvale. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuna te ütlesite, et see seadus on kohustus ehk siis töötaja peab teavitama, kui tema võib aimata, et tegemist on sanktsioonialuse kaubaga, ja ettevõtja taotleb lühiajalist kasumit tehes äri Venemaaga, ma küsin, et kui ettevõte saab sanktsioonirikkumise ja töötajad ei ole teavitanud sellest võimalusest, et võib olla tegemist sanktsioonikaubaga, siis milliseks kujuneb edasine olukord? Kas siis kõik töötajad on kaasosalised sanktsioonirikkumises, sest nad ei ole teavitanud? Kuna teavitamine on kohustus, see tähendab seda, et kõik töötajad saavad karistada, kuna nad ei ole oma hoolsuskohustust ja kohustust täitnud. Olen ma õigesti aru saanud, et siis on ka osalised kõik töötajad?

Aitäh! Mul on hea meel teatada, et te ei ole õigesti aru saanud. Töötajal ei ole iseenesest teavituskohustust. Tööandjal on kohustus teavitus vastu võtta, registreerida või korraldada selle registreerimine. 

Ehk ma seletan veel kord lahti selle sätte mõtte, mis meil kehtib. See mõte on selles, et juhul kui … Okei, ma toon lihtsa näite, millega kõik suudavad suhestuda. Meil oli mäletatavasti koroonakriisi alguses teada juhtumid, kus Hiinas haiglates arstid märkasid, et tegemist on täiesti uut tüüpi tapva viirusega, nad teavitasid sellest oma tööandjat, et tegemist on üliohtliku täiesti uut tüüpi viirusega, ja justkui nagu paanika tekitamise eest tegelikult need arstid lasti töölt lahti ehk neid koheldi ebaõiglaselt. 

Selline teavitaja kaitse ju on inimeste kasuks Eestis, Euroopas – kui inimene näeb, et midagi rikutakse, midagi tehakse, mida tegelikult ei tohiks teha, ja see on tegelikult ohtlik, ning kui see inimene annab sellest teada, see töötaja annab sellest teada, et tema tööandja juures toimub mingisugune rikkumine, siis sellisel juhul selle töötaja kaitse peab olema tagatud halvemini kohtlemise eest. Ehk teda ei tohi sellepärast, et ta selle teavituse tegi, näiteks töölt lahti lasta, teda ei tohi preemiast ilma jätta, teda ei tohi ühelgi moel halvemini kohelda. 

Selle täienduse mõte siin praegu haakub senise tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitada kaitse seadusega, mille sisu on selles, et juhul, kui töötaja teavitab rikkumisest, siis töötaja õigused peavad olema kaitstud, töötajat ei tohi teavitamise tõttu halvemini kohelda. 

Loomulikult, kui on tegemist näiteks korruptsioonikuriteoga – töötaja näeb, et korruptsioon toimub –, siis sellest ta on kohustatud teada andma. Aga see on meil juba olemasolevas korruptsioonivastases seaduses. Aga kui töötajale tundub, et siin on sanktsioonirikkumine ja ta sellest annab teada, siis selle pärast ei tohi töötajat halvemini kohelda. Selles on see … See on töötaja õigusi kaitsev täiendav säte, kus nende asjade loetellu, kus töötajat kaitstakse, lisatakse sanktsioonirikkumistest teavitamine.

Ja see, et meil on niisugune täpne nimekiri, millistest rikkumistest teavitamisel on töötaja kaitstud, tuleneb sellest, et me võtsime teavitaja kaitse direktiivi üle äärmiselt kitsalt. Ehk see algne versioon mäletatavasti oli see, et mis tahes asjast töötaja teavitab, ta peab olema alati kaitstud. Aga me otsustasime siin ühiselt Riigikogus, et me teeme selle ülevõtmise kitsalt, ja seetõttu tekkis sinna ka täpne loetelu, kuna Euroopa Liit saab reguleerida üksnes neid asju, mis on Euroopa Liidu ülesed küsimused. Selle tõttu on meil ka täpne loetelu.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma tahan ümber lükata teie väite, et Eesti on õigusriik. Eesti ei ole õigusriik. Ma võin tuua teile näite sellest, kui palju meiega ühineb, meie erakonnaga, inimesi, kes ühinevad nüüd, kui nad pensionile on jäänud, sest nüüd ei ähvarda neid enam töölt lahti laskmine EKRE-sse kuulumise eest. See on teie Eesti õigusriik! Kui meil Eestis oleks õigusriik, siis teie Lehtme istuks juba trellide taga, mitte ei oleks kusagil, ma ei tea, kus; siis Kaja Kallas ei oleks kõrges ametis. Ma olin korruptsioonivastase erikomisjoni juht sel ajal, kui me neid asju arutasime, ja ma nägin ju väga selgelt, kuidas kõik Eesti põhiseaduslikud institutsioonid tegid sellele asjale katet. See ei ole õigusriik! Meenutan nõukogude aega, ma olen piisavalt vana selleks, kui räägiti ka sellest, kuidas nõukogude õigussüsteem on kõige õiglasem. Kõige õiglasem! Me teadsime väga hästi, et ei ole kõige õiglasem. Ja nüüd see korrutamine, et Eesti on õigusriik, räägib ainult sellest, seda on vaja kogu aeg üle kinnitada, sest see ei ole tegelikkusega vastuolus.

Aitäh!

Või kooskõlas. Vabandust! Nii et ärge ajage meile sellist juttu kogu aeg siin, et Eesti on õigusriik! Te ise oma ametis kahjustate Eesti õigusriiki iga päev, kaasa arvatud praegusel hetkel

Aitäh, hea kolleeg! Aitäh!

Teil on sõnavabadus öelda, mida teie arvate, isegi sellisel juhul, kui teie jutt kattub Moskva jutupunktidega. Minul on sõnavabadus öelda, mida mina … (Hääled saalis.) 

Head kolleegid!

Kasutan oma sõnavabadust selleks, et rõhutada üle, et meil on põhiseaduse § 12, mis on otsekohalduv. (Mart Helme räägib kohapealt.)

Head kolleegid, palun vaikust! (Mart Helme jätkab.) Head kolleegid, palun vaikust! Head kolleegid, palun laseme ministril rääkida ja räägime kordamööda! (Mart Helme kohapealt: "Kutsuge esineja korrale! Esineja peaks adekvaatselt esinema.") Jaa, minister on esinenud adekvaatselt. Loomulikult nende mõningate epiteetidega jah, neid kas öelda või mitte, see on alati võimaluse küsimus, kas seda kasutada või mitte. Kalle Grünthal, palun!

Ma jätkaks vastust, kui tohib.

Jah, loomulikult. Vabandust!

Meil on põhiseaduses § 12, mis on otsekohalduv ja mis ütleb väga selgelt seda, et kui kedagi koheldakse halvemini selle tõttu, et tal on erakondlik kuuluvus ühte või teise erakonda, siis seda halvemini kohtlejat ehk seda tööandjat saab karistada, saab karistada kuni vanglakaristuseni välja, saab trahvida, saab heidutavalt trahvida. Ehk kui keegi kannatab Eesti Vabariigis selle all, et teda tema igati legitiimsete poliitiliste vaadete eest halvemini koheldakse, siis selleks on õiguskaitse meie õigusriigis suurepäraselt olemas, kehtib ja kehtib põhiseaduse alusel. Ja lõpetan vastuse sellega, et omakohus kindlasti ei ole õigusriigi osa. Palun seda mitte viljeleda!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Vaadake, Liisa, asi on nüüd tegelikult selles, et see seadusemuudatus, mida te siin praegu ette kannate, peab olema arusaadav detailideni Riigikogule. Nõus? Ma arvan, et ka teile peaks olema see arusaadav detailideni, kui te siia ette tulete rääkima. Ja nüüd me kontrollime, kui palju te sellest asjast tegelikult teate. 

Minu küsimus puudutab seda muudatusettepanekut, § 2 punkti 13, eks ju, mis on sisustatud järgmiselt: "Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel […]" . Nüüd ma palun teilt pikemat vastust. Palun rääkige meile selle Euroopa Liidu lepingu artikli 29 täpne sisu ja ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 täpne sisu, sellepärast et seletuskirjas seda ei ole. Te peate seda peast une pealt praegu teadma. Ootan vastust.

Aitäh! Nõustun selle tähelepanekuga, et seletuskiri oleks võinud neid artikleid sisaldada, ja võtan selle kriitika arvesse. Ütlen ka oma kolleegidele edasi, et edaspidi need viidatavad artiklid täpselt oleks lisatud. Euroopa Liidu leping käsitleb selliseid teemasid, mis on liikmesriikide vahel kokku lepitud piiriüleselt siseturu heaks toimimiseks. Ja need kaks artiklit võimaldavad liidu poolt kehtestada piiravaid meetmeid. Täpne sõnastus mul loomulikult peas ei ole. 

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seoses Slava Ukrainiga toimuvaga on väga naljakas kuulata teie timurlikke õigustusi, kuidas me oleme õigusriik ja kuidas kõik toimib. Ei toimi. Aga minu küsimus on, ma panin tähele, et te mainisite või ütlesite sellise lause: "Kui töötajale tundub, et on rikutud EL-i õigust." Ja meil nüüd ongi selline riik, kus kogu aeg tundub, et kui on tundub või kui tundub, on kahtlus, siis kohe hakatakse sanktsioneerima, hakatakse tegutsema. Kus meil need seadused on? Sest selliste asjade jaoks peab olema kindel veendumus, et on rikutud, ja teie nüüd justiitsministeeriumile seletage ära, et kas me olemegi nüüd sellises ühiskonnas, teie õigusriik ongi selline, kus mingite tunnete ja kahtluste korral kohe hakatakse tegutsema.

Aitäh! Ma ei saa kuidagi nõustuda teie küsimuses esitatud konstruktsiooniga, et kui kellelegi midagi tundub, kohe hakatakse sanktsioneerima. Tõsi on see, et me ei eelda, et kõikidel töötajatel Eesti Vabariigis on kõrgem juriidiline haridus ja et nad suudaksid kõiki asjaolusid iseseisvalt kontrollida. Seetõttu on teavitaja kaitse mõte selles, et selleks, et inimeste põhilised õigused, vabadused, tervis, ohutus oleks kaitstud, on siiski üleskutse töötajatele, kui neile sõna otseses mõttes tundub, et midagi on põhjalikult valesti, sellest teada anda. Loomulikult kontrollitakse iga selline teavitus põhjalikult läbi ja loomulikult sanktsioonideni jõutakse alles siis, kui ka uurimisorganid ja kõige lõpuks kohus kõikides oma astmetes on selleni jõudnud. Oluline on lihtsalt see, et meil on karistatud ka teadvalt valeandmete esitamine. Samal ajal, kui inimene heas usus teeb teavituse ja üsna kiiresti kontrollitakse üle, et see tegelikult ei ole nii, kõik on õige, siis loomulikult kedagi ei sanktsioneerita, aga ka seda töötajat, kes selle teavituse tegi, mille tulemusena midagi halba ei juhtunud, ka seda töötajat ei tohi ikkagi halvemini kohelda.

Toon jälle lihtsa võrdluse, millega võib-olla inimestel on kergem samastuda. Meil on ju küllaldaselt selliseid näiteid, kus näiteks tehakse teavitus seksuaalse ahistamise kohta, ühele inimesele see niimoodi tundus, et oli, teisele niimoodi ei tundunud, et see niimoodi oli. Ja kui ikkagi asjaolud näitavad, et tegemist ei olnud seksuaalse ahistamisega, siis mingisugust karistust ega midagi ei järgne.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Muidugi, ma ütleksin, et te ei tohiks minister olla sellel ajal, kui Lehtme ei ole kinni püütud ja kohtu alla antud. Teie võib-olla ise ei teegi mitte midagi selle mõjutamiseks. Aga kust te teate, et ametlikult lihtsalt ei karda teid ja ei uuri seda asja edasi? Teil on huvide konflikt tekkinud. Ja see asi peaks olema lõpuni uuritud, sest see on Eesti riigi häbi, et see asi pole kusagile liikunud, ja see jätab korruptiivse riigi mulje nii või naa. 

Aga ma küsin nüüd. Siin püütakse mingisuguseid, jah, kohti nagu aiaauke sulgeda. Aga kuidas me sulgeme need aiaaugust, kui ikkagi riigi kõige kõrgem ametiisik, Kaja Kallas, kes peaks olema igatepidi läbi valgustatud – mitte midagi, eks ole, ta ajab Venemaaga äri, ta ei anna korruptsioonivastasele komisjonile aru, kust tal see raha pärit on, üle 350 000? No nii ei saa, kui kõige kõrgemad ametiisikud pääsevad lihtsalt aiaaugust läbi.

Ma ei ole kuidagi seotud Lehtme uurimisega, mul puudub isegi ausalt öeldes igasugune informatsioon selle kohta, kas see on politsei haldusalas, prokuratuuri haldusalas või … Mul puudub seos sellega ükskõik, kust pidi vaadates. Ja sellise kahtluse ülespanekuks teil loomulikult on õigus, nii nagu minul on õigus see täies ulatuses ümber lükata. Et oleks täiesti selge: absoluutselt igasugune seos sellega puudub. 

Ja loomulikult ei karda iseseisev kohus ja iseseisev prokuratuur mitte kunagi ministrit. Meil on õigusriik, kus kohus ja prokuratuur tegutsevad täies ulatuses iseseisvalt. Igasugune poliitiline sekkumine uurimistesse on täiesti ühemõtteliselt välistatud. 

Vast rahustab teie murelikku südant ka see, et olen algatanud kohtureformi selleks, et viia kohus ka viimastes alluvuslikes küsimustes iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Nii nagu kohtute haldamise nõukoda on kinnitanud kohtute arengukava eelmisel sügisel järgnevateks aastateks. Vastupidi, ma tegutsen selle nimel, et see iseseisvus ja sõltumatus oleks veel suuremal määral Eesti Vabariigis tagatud. 

Nüüd, tulles tagasi Kaja Kallase juurde, siis ma veel kord rõhutan, et lubatud teo tegemine ei ole Eestis karistatav. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma tegin kriitikat teie selle eelnõu kohta, kus oli olnud kirjas Euroopa lepingu artiklit 29 ära märgitud. Nüüd võtsite selle omaks ja hakkasite mingit ümmargust juttu ajama, mis tegelikult ei vasta tõele. Artikkel 29 räägib, et nõukogu võtab vastu otsused, milles määratletakse temaatiliste küsimuste lahendamine konkreetselt. Ja teine lause ütleb seda, et liikmesriigid tagavad, et nende riigi poliitika vastab liidu seisukohtadele. Sellest tuleneb see, et Eestil kaob õigus üldse nendes küsimustes midagi otsustada. Me peame tegema seda, mida nõukogu, ütleme, [on] otsustanud. Ehk siis Moskva näide nõuda liidu … on tagasi. Kuidas te saate lubada sellist asja, et Eestil jõuab iseseisev otsustusvõime sellist asja teha?

Aitäh! Ma ei nõustu teie küsimuses esitatud eeldustega. Esiteks, tegemist on tööalase Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega. See seadus reguleerib üksnes kindlaid, kitsaid küsimusi ja nende aluste mõte on selles, et liikmesriikidel on võimalik kokku leppida – juhul kui Ungari ka sellega nõustub – täiendavaid sanktsioone Venemaale. (Saalis räägitakse.) Eesti Vabariik on osa … Kas ma võin rääkida? Eesti Vabariik on osa Euroopa Liidust ja meie oleme võrdsetena laua taga otsustajate hulgas. Meil on mitu valitsust järjest juba seisukoht, et me toetame täiendavate sanktsioonide seadmist Venemaale. Ja seda seisukohta on korduvalt kinnitanud Riigikogu üksmeeles Euroopa Liidu asjade komisjonis, mis esindab terve Riigikogu seisukohti. Ehk et me täidame Eesti rahva tahet, millel on Riigikogu vankumatu toetus, ka täiendavate sanktsioonide seadmisel. (Saalis räägitakse.)

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuna meid vaatavad ka inimesed teleekraanide taga, siis kõige parem oleks kindlasti asja seletada eluliste näidete põhjal. Te kasutasite sõna "Moskva jutupunktid" ehk viitasite olukorrale, justkui ei täidetaks põhiseadust. Aga nüüd selle eelnõu raames, kuidas seda olukorda siis eluliselt lahendada? Kas teil tekib siis kahtlus, et Riigikogu liige, või ütleme, et see olukord on kuskil töökeskkonnas, käitub põhiseadusvastaselt. Mis oleks teie õige järgmine samm, et kuhu te pöörduksite järgmise sammuna, kui teile tundub, et teie töökeskkonnas räägitakse Moskva jutupunkte? Tooge eluline näide või kujutage seda niimoodi ette.

Aitäh! Meil on keelatud need teod, mis on seadustes loetletud keelatud teod. Näiteks meil on keelatud sõja õhutamine, see on karistusseadustikuga keelatud. Juhul kui töökollektiivis keegi võtab sõna ja ässitab teisi inimesi ka üles, et Ukraina rahvast tulebki hävitada, siis sellisel juhul on igati kohane, et selle töötaja kolleeg võtab ühendust ülemusega ja ütleb, et siin on tegemist karistusseadustikus keelatud teoga. Tööandja kas siis vestleb selle inimesega, tal on põhimõtteliselt õigus see inimene ka töölt vallandada, sest sõja õhutamine sellisel kujul on meil karistusseadustikuga keelatud juba ammu enne Ukrainas täiemahulise sõja algust. See oleks võib-olla eluline näide.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Tegemist on jah, praktilisest vajadusest tuleneva ja väga hea eelnõuga, mis vajab kindlasti vastuvõtmist. Aga mul tekkis küsimus selles suhtes, et ütlesite, et see töötajate kaitse peab olema tagatud igal juhul ja teisest küljest ka töötaja kaitse sellisel juhul, kui sanktsioonide rikkumine ei osutu tõeks. Aga teisest küljest küsimus tekib, kuidas vältida ka pahatahtlikke selliseid ettekandeid ja uurimistööd. Küsimus ongi, et kas uurimisorganil siin konkreetsel juhul, kes ta iganes on, on vajadus või kohustus ka tuvastada selliseid pahatahtlikke ja, ütleme, mittesihipäraseid selliseid teateid.

Aitäh! Väga hea küsimus jällegi, et mitte tekitada vale või ekslikku ärevust ühiskonnas. Meil on terve rida selliseid töötaja kaitsemehhanisme juba olemas. Varasemast praktikast me saame öelda seda, et üldiselt inimesed ei ole pahatahtlikud. Aga juhul, kui tõesti juhtub selline asi, et tööandja kahtlustab, et see töötaja esitas pahatahtliku teate, ja tal on ka mingisugused tõendid, millega oma kahtlustust illustreerida, näiteks et see töötaja pidi teadma, et tegemist on õiguspärase tegevusega, näiteks sellest on asutuse või ettevõtte koosolekul räägitud, siis sellisel juhul on loomulikult ka tööandjal õigus ennast kaitsta ja teha avaldus teadvalt valeinfo esitamise kohta. Ja sellisel juhul peavad õiguskaitseorganid tõestama, et see oli teadvalt vale. Enamasti seda tõestada ei ole võimalik. Samas ei ole ka kahju sündinud, kuna teavitus on tulnud tööandjale, kes on seda käsitlenud ja omad ütlused andnud. Ega me lõplikku õnne ühegi seadusega kehtestada ei saa. Me ei saa ühegi seadusega kehtestada sellist olukorda, kus ühtegi pahatahtlikku inimest ühiskonnas ei ole. Aga meil on reeglid, seadused olemas nii nende inimeste kaitseks, kes heast südamest kahtlustavad, et midagi on valesti, ja ka nende inimeste kaitseks, kelle kohta teadvalt valeütlusi antakse. Mõlemat pidi on meil ühiskonnas reeglid olemas.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab õiguskomisjoni liige, hea kolleeg Ando Kiviberg. Palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma annan siis edasi ülevaate sellest, mis toimus õiguskomisjonis antud eelnõu arutelu käigus. See arutelu ei olnud pikk, nagu ka eelnõu ise. Kõigepealt härra Hanimägi istungi, komisjoni juhatajana andis võimaluse proua ministril tutvustada eelnõu, milles ta selgitas seda teavitaja kaitse mehhanismi või selle olemust, mis siis lubab töötajatel kaitset halvemini kohtlemise eest, kui töötaja annab teada oma töökohal toime pandud rikkumisest, mida töökoht ei ole parandama asunud, hoolimata eelnevatest märkustest. Ehk siis, me saime asjast aru nõnda, et kõigepealt peab see tööandja või see organisatsioon olema saanud märkuse, ja kui selle märkuse alusel ei asuta viga parandama, siis töötajal on õigus sellest vastavaid ametiasutusi teavitada. 

Nüüd, Valdo Randpere märkis, et eelnõu on ise küll väga lühike, arusaadav, kuid eelnõu seletuskiri on see-eest mitmeid lehekülgi pikk ja uuris, kas eelnõu seletuskirja saaks samuti lühemana esitleda. Ja selle peale proua minister vastas, et talle väga meeldis Riigikantselei poolt emakeelepäeval korraldatud innovatsioonitiimi aruande esitlus, mille raames oli juttu sellest, kuidas rääkida inimestega riigist nii, et inimesed saaksid riigikorraldusest ka aru. Ja tuleb rääkida lihtsate sõnadega ja konkreetselt asjast ja lubas edaspidi kõiki neid soovitusi ka arvesse võtta. Sellega sai arutelu läbi, Andre Hanimägi tänas ministrit. 

Tehti ka menetluslikud otsused, mille kohaselt otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. märtsil ehk siis täna. See otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult, ja tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva, samuti konsensuslikult. Ja ühtlasi ka määrati juhtivkomisjoni esindajaks Ando Kivibergi ehk mind. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Ka teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! No eelnõu, mis meil siin arutusel on, oli meil arutusel ka fraktsioonis. Ja võtsime sellise hoiaku, et kuulame esimese lugemise ära ja siis langetame otsuse. Aga minu arvates meie otsus järgmisel fraktsiooni koosolekul selle eelnõu osas on teha eelnõule katkestamisettepanek, sest see eelnõu on järjekordne samm tsensuuri, ühiskondliku arvamuse, kodanike vaba tahte, ettevõtete ettevõtlusvabaduse ja kõige selle üle kontrolli kehtestamiseks. See ei ole vastuvõetav.

Mida me kuulsime praegu ka esitlusest, on see, et korrutati järjest, kuidas Eesti on õigusriik. No Eesti ei ole õigusriik. Kui Eesti oleks õigusriik, nagu ma oma küsimuses ütlesin, siis ei oleks Kaja Kallas praegu Euroopa välisasjade kõrge esindaja, sest ta oleks väga selgelt jäänud tule alla oma abikaasa äridega Vene suunal. Võib ju öelda, et kuritegu ei sooritatud ja seetõttu ei ole seda võimalik ka kuidagimoodi juriidiliselt käsitleda. 

Aga peale juriidilise käsitluse on ka moraalne käsitlus, on poliitiline vastutus. Niisugused asjad õigusriigis on sama kaalukad, lugupeetud justiitsminister, need on sama kaalukad kui juriidilised asjaolud. Ja need moraalsed ja poliitilised asjaolud ei peaks olema võimaldanud tal peaministrina jätkamist ja loomulikult veel edutamist kuskile kõrgemale positsioonile. 

Kui Eesti oleks õigusriik, siis ei oleks kusagile Euroopa maailma avarustesse kadunud teie erakonnakaaslane Lehtme. Aga näe, on kadunud. Justiitsministeerium ja prokuratuur ja kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei menetlevad ja menetlevad. Või kui ei menetle, siis ei menetle, me täpselt ju ei tea, meile aru ei anta väga. Aga midagi ei toimu. Mitte midagi ei toimu! Avalikkus hakkab juba ära unustama, et selline suurvargus aset leidis. Eesti inimeste petmine. 

Jällegi, isegi kui seda ei ole võimalik kuidagi juriidiliselt paragrahvi alla panna ja karistada – ärme ruttame sündmustest ette, meil on süütuse presumptsioon –, siis moraalses plaanis on see igal juhul karistatav, taunitav ja hukkamõistetav. 

Aga tuleme veel ühe asja juurde, kui meile räägitakse õigusriigist. Meil on praegu olukord, kus meil siseministriks sai inimene, kelle taustakontrolli puhul tekib ikka tõsiseid küsimusi. Kas talle üldse taustakontrolli tehti? Võib-olla tehti. Kui tehti, siis jääb igatahes väga suur küsimus avalikkusel õhku: aga mida ta seal Moskvas siis tegi? Putini ajal. Ja tema põhjendus, et Putin oli siis teistsugune inimene kui praegu – no kuulge, surnud hakkavad ka naerma. Kõik need surnud Ukrainas hakkavad naerma ju selle peale, et Putin oli siis teistsugune inimene. Mis argumentidega tuleb välja mees, kes on siseminister, värskelt siseministriks saanud?

Aga siin on veel üks konks asja juures, lugupeetud justiitsminister. Isegi kui me eeldame, et ta oli seal väga aus üliõpilane, keegi teda ära ei värvanud ja keegi teda mõjutada enam ei saa, siis Siseministeerium ja Justiitsministeerium on mõlemad ühe erakonna juhtimise all. See ei ole demokraatiale hea kooskõla. See ei ole demokraatiale hea kooskõla juba selle taustaga, et te mõlemad olete ju oma edu saavutanud suurel määral selle kodanik Lehtme suurte pingutuste tulemusena. 

Nii et mõned väikesed näited õigusriigist. Aga me võime neid õigusriigi näiteid veel tuua. Toome selle õigusriigi näiteks selle, et nagu ma ütlesin, meil liitub inimesi pidevalt, kes ütlevad, et nüüd ma olen ometi vaba ja nüüd ma saan tulla EKRE-sse kartmata repressioone tööandja poolt. See on vaba ... 

Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… ja õigusriigi põhimõtetega kaetud riik. Ei ole vaba, sest te võite meile rääkida, siin §-st 12, aga see ei rakendu. Ta lihtsalt ei rakendu. Sest kui need inimesed pöörduvad kohtu poole, siis ei ole kindel, et kohus võtab üldse menetlusse või prokuratuur. Kui nad saavadki kohtusse, siis see menetlus on nii kallis ja võtab nii kaua aega, et mitte midagi ei juhtu. Inimene lähebki enne ära pensionile ja ütleb: "Nüüd ma saan EKRE-sse tulla." 

Kui me vaatame seda, millest te räägite ka üleeuroopaliselt selle direktiiviga seoses, siis see, mis toimub praegu Rumeenias – kuulge, nalja teete või? See on õigusriik või? See on euroopalik õigusriik, kus kõige populaarsem presidendikandidaat võetakse lihtsalt rajalt maha ja keeldutakse registreerimast? Aga see on juba kõrgem tase. Aga sellele on eelnenud ju Euroopa Liidust teised toredad asjad. Võtame AFD, Alternative für Deutschland. Jälitatakse Saksa liiduvabariigi õiguskaitse ja julgeolekuorganite poolt jälitatakse, süüdistatuna selles, et nad on Kremli-meelsed. 

Teate, mis ma ütlen teile? See on selline määratlus, mis on nii kummist, et kui ma olen homofoob, nagu te armastate öelda, siis olen ma kohe Kremli-meelne. Kui sa ütled, et kuulge, lõpetame seal Ukrainas inimeste tapmise ära, siis sa oled kohe Kremli-meelne. Kui sa ütled, et lõpetame immigratsiooni ära, siis sa oled kohe Kremli-meelne. Kuulge, niisuguse kummist määratlusega sildistada tervet erakonda, tervet peaaegu veerandit Saksa valijaskonnast ja püüda ehitada nii-öelda tulemüüri vabas demokraatlikus Euroopas seesuguse erakonna ümber – see ei ole õigusriik. See ei ole vaba ja demokraatlik ühiskond.

Ja lähme veel tagasi. See algas ju kõik juba kuskil, ma ei tea, rohkem kui 10 või 15 aastat tagasi, umbes, kui Austrias võitis Vabaduspartei valimised. Ja Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu juhtriikidega kehtestasid Austriale mingid sanktsioonid ja ma ei tea, mis jura seal kõik oli, ma päris täpselt enam ei mäleta. See on nüüd siis see Euroopa Liit, need on need euroopalikud väärtused, mida te impordite meile selle (Koputab.) koputajate seadusega ja ütlete, et see koputajate seadus kaitseb kodanike õigusi. Ei kaitse! See piirab kodanike õigusi, piirab ettevõtjate ja tööandjate õigusi, seab kahtluse alla kõik, mida on võimalik kahtluse alla seada, suvalise tõlgendusega.

Ja õigusriigis, kallis justiitsminister, ei oleks mõeldavgi see, et politsei peab kinni ühe auto, mille peal on mingi ausamba koopia, ja ütleb, et neil on kahtlus, et seda võidakse kasutada kuidagi nii, nagu see ei ole seadusega vastavuses. Neil on kahtlus!? Tuletame meelde kadunud meie suurt näitlejat, kes omaaegses surematus sketšis ütles: "Ei, ega mul kahtlusi ei ole, aga mul on kõhklused." 

Vaat kui teie õigusriik …

Aitäh! 

… põhineb kahtlustel ja kõhklustel ja suvalistel tõlgendustel, siis see ei ole õigusriik. Ja te ei müü meile seda kuidagi maha. Te müüte oma …

Aitäh!  

… koalitsioonikaaslastele, kes on kahe värvi nägijad, aga te ei müü mõtlevatele inimestele seda maha.

Aitäh, hea kolleeg! Eesti 200 fraktsiooni nimel, Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ega mul pikka juttu ei ole. Ma pean siin rõõmuga tunnistama saalis kuulates, tõsi küll, piinarikkalt viibides, kuulates kõike seda hämmastavat luulet, pehmelt öeldes, tuleb tõdeda, et Eesti on tõesti õigusriik ja meil on vabadusi palju. Siin võib tulla pulti ja ajada suust välja, mis parajasti meeldib ja pähe tuleb. 

Näiteks Ameerika kongressis, kui selliselt käituda, siis suure tõenäosusega lõpeks asi väga karmi karistusega, sest ikkagi ei sobi, kuidas siis öelda, saadiku staatusega kokku lihtsalt soga suust väljaajamine. Palun vabandust väljenduste pärast! 

Aga minu eesmärk siia tulla oli öelda, et kuulge, juhin tähelepanu, tegemist on lihtsa eelnõuga, mis tagab kaitse lihtsale inimesele, kui ta peaks märkama, et tema tööandja rikub, pange tähele, sanktsioonikuritegusid, ja annab sellest teada. Ja ongi kogu lugu. Siia ümber keevitada tont teab kõike mida, võib-olla ei ole kõige mõttekam ja ausam. 

Ja muide, ma pean ära õiendama nüüd selle Johanna-Maria Lehtme loo ka. Ma juhin tähelepanu, et see inimene, see saadik, kes täna istub Johanna-Maria Lehtme häältega siin meie seas, on täna opositsiooni liige, ei kuulu Eesti 200 fraktsiooni. Igaks juhuks lihtsalt markeerin selle ära. Suur aitäh teile! Ja loodan, et see eelnõu ikkagi leiab toetuse. Kõike head!

Aitäh, hea kolleeg! Kuivõrd ikkagi vihjamisi oli viide EKRE fraktsioonipoolsele sõnavõtule ja seal öeldule, siis vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel. Mart Helme, palun!

Jaa, aitäh! No ma ütleks niimoodi, et see on nüüd küll lausa kuulmatu, et öeldakse, et keegi võib tulla. See on nii suur vabadus, et parlamendisaadik võib tulla kõnepulti ja ajada suvalist juttu. Ma saan aru, et see on teatud üleskutse, et parlamendisaadikud ei tohiks üldse pulti tulla, kui nad opositsiooni kuuluvad ja kui nad ei kiida palavalt heaks ja ei plaksuta ja ei aplodeeri sellele, mis valitsuse poolt tuleb, siis peaks need olema üldse sõnaõigus ära võetud. Noh, õnneks veel nii kaugel ei ole, aga ma saan aru, et Eesti 200 poliitikud seda tahaksid näha.

Aitäh! Head kolleegid! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 584 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. aprill kell 17.00. Oleme sellega teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja [oleme] jõudnud kolmanda [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589 esimene lugemine. Ja palun taas kord Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Teie ees on taas üsna lühikese sisuga eelnõu, ent seekord muudab see eelnõu põhimõtteliselt ettevõtjatele ja ka praegusele tehnoloogilisele olukorrale vastavalt soodsamaks ja seeläbi meie tarbijatele soodsamaks selliste teenuste osutamise, mida me loeme Eestis elutähtsateks. Vahetult enne täiemahulise sõja algust Ukrainas, 17. veebruaril saatis Eesti Pangaliit valitsusele kirja, kus ta tõi välja, et sisuliselt 2007. aasta kogemustele tuginev saartalitluse põhimõte on tehnoloogilises mõttes aegunud ja nendele ettevõtjatele, kes sooviksid kasutada teises riigis asuvaid andmeid või seadmeid elutähtsa teenuse osutamiseks, võiks seda võimaldada. Ja tõepoolest, kuna tegemist on elutähtsate teenuste osutamisega, siis riigi erinevad ametiasutused viisid läbi terve rea erinevaid põhjalikke analüüse ja jõudsid selle tulemuseni, et ettevõtjate ettepanekule ja soovile võib vastu tulla. Ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks juhul, kui need andmed või seadmed asuvad välisriigis, siis tuleb vähemalt kaks sidekanalit tagada nende teenuste osutamiseks Eestis sellel ajal, kui välisriigis asuvaid andmeid või seadmeid on tõesti juurdepääsuks vaja või kui tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi.

Ja vahepeal on muudetud ka hädaolukorra seadust laiemalt ja seetõttu sisaldab see eelnõu ka teist sätet, mis muudab järelevalve tegemist. Kui seni oli Riigi Infosüsteemi Amet järelevalve tegija, siis mõistlikum on, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või selleks määratud asutus seda järelevalvet ise ja otse teeb. Ehk Riigi Infosüsteemi Ametil see ainupädevus asendatakse kohtadel tehtava järelevalvega, kus see järelevalve on vastavalt ka rohkem kursis otse sellega, mis vastavas valdkonnas toimub.

See eelnõu tagab selle kokkuvõttes, et meil oleks elutähtsad teenused tagatud Eestis, ent võtab arvesse ettevõtjatele vajalikku paindlikkust, ent teeb seda kõike turvaliselt ja elutähtsat teenust tagaval moel. See oleks lühike eelnõu tutvustus Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Hea kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seda eelnõu sirvides, et võib-olla oskate selgitada, mis vahe on: elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ja elutähtsa teenuse osutaja. Kas üks on teise katusorganisatsioon, üks määrab kellegi seda teenust osutama või millest tulevad need, ütleme, sammsammuline, selline mitmetasandiline, et üks on elutähtsat teenust korraldav asutus ja teine peaks olema elutähtsa teenuse osutaja, mis tegelikult on ka asutus?

Aitäh! Toon lihtsustatud näite, kui lubate. Näiteks kohalikul omavalitsusel on ülesanne korraldada seda, et kui väljas on –20 kraadi külma, siis kortermajas on siiski toasoe tagatud või inimestel on soe ruum moel või teisel tagatud. Selle teenuse toimepidevuse aga tegelikkuses tagab näiteks kaugkütte teenuse osutaja. Ehk see ettevõte, kes vee soojaks kütab, on teenuse osutaja ja tema tööd omakorda korraldab hädaolukorraks valmistumisel näiteks kohalik omavalitsus.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab riigikaitsekomisjoni liige, hea kolleeg Kristo Enn Vaga.

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud justiits- ja digiminister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 589 SE enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 20. märtsi istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Guido Pääsuke ja Riigikantselei esindaja. Eelnõu eesmärki kirjeldas minister Pakosta juba piisavalt, aga seetõttu ei hakka ma seda üle kordama. Märgin vaid, et eelnõu seadusena jõustumisel peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. See aitab vähendada katkestuste riski ja kindlustab teenuse järjepidevust. Märgin siinkohal, et riigikaitsekomisjon toetab eelnõu üldpõhimõtteid ning sellest lähtuvalt tegi riigikaitsekomisjon konsensuslikult ka Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, võtta selle tänasesse päevakorda, nimetada ettekandjaks mind. Ning siis ettepanek, et eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt 10 tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu teile! Arvo Alleril on varus veel üks küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Seesama, ma saan aru, et see on välisriigis asuvate seadmete järjepidevuse tagamine, et sealt see kaks raadiojaama või kaks sagedust siis tuleks Eestisse. Aga minu küsimus on selline, et kui nüüd need seadmetasud Eestis, kui tihe või kui mitu seda sagedusala peab olema siis Eestis kaetud nende …. poolt. See muudatus, ma saan aru, on viidud selle põhjal, et ta on välisriigis, aga kui on Eesti riigis, et mis siis saama hakkab?

Väga õige tähelepanek! Nagu te ka ütlesite, et peamiselt siis ütleb seda, et kui on välisriigis, siis peab olema kaks seda tehnoloogilist sidevõimalust Eestiga, kuna võib juhtuda, et Eestis on side kuidagi katkenud, ja et need andmed ei läheks kuidagi kaotsi. Eesti mõistes minu arust hädaolukorra seaduse, vähemalt see eelnõu ei muuda Eesti-poolset arvu, kui palju peab olema elektroonilisi sideteenuseid või mitu tükki neid peab olema. See on kindlasti hädaolukorra seaduses kirjas, aga seda me selle eelnõu raames ei arutanud. Seda ma võin hiljem teile välja tuua. Aga ma ei taha siin puldis eksida lihtsalt.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 589 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. aprill kell 17.15. Ja sellega, head kolleegid, on tänane istung lõppenud. Aitäh teile kõigile panustamast!