Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 19. märtsi infotundi. Ja, head kolleegid, mul on teile kõigepealt palve: teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Tänases infotunnis on end registreerinud 19 Riigikogu liiget, puudub 82.  

Infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ja majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Tere päevast, lugupeetud ministrid! Ning meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu kõikidel varasematel kordadel. Riigikogu liige võib esitamiseks registreerida ainult ühe küsimuse. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Ja see konkreetne küsija saab võimaluse üheks täpsustavaks küsimuseks. Lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada selle küsimuse raames ka lisaküsimuse. Kokku on meil 12 registreeritud küsimust.

Esimene küsimus on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teemaks on majanduse elavdamise plaan. Vladimir Arhipov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teatavasti Eesti majandus langeb juba esimesest kvartalist aastal 2021. Alles eelmise aasta neljas kvartal näitas väikest tõusu, aga samas ikkagi leiab aset inimeste toimetuleku halvenemine. Jätkuvalt on kõrge inflatsioon. Milline on Eesti majanduspoliitika lähiaastatel? Kuidas te hindate majandusolukorda tänasel päeval? On ta kriisiolukorras? Me nimelt teame, et Eesti Panga prognoos näitab, et selle aasta SKP võib langeda 0,6%.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt mõned faktitäpsustused. Keerulises majanduslikus olukorras, mis tõesti tulenevalt ka täiemahulisest sõjast Ukrainas on kogu meie regioonis, Euroopas [tekkinud], on Eestis siiski positiivne see, et selle aja jooksul on meil vaesus vähenenud. Kui me vaatame näiteks palgasaajaid, siis on näha, et alumise kümnendiku ehk alumise detsiili ja ülemise detsiili palga numbriline vahe on vähenenud. Ehk siis palkade vahe ei ole suurenenud, mis on positiivne. 

Jaa, muidugi, aeg ja olukord on keerulised. Sellepärast on valitsus algusest peale seadnud kaks kõige olulisemat prioriteeti. Esiteks, meie riigi julgeoleku tagamine. Sellega me anname tegelikult kindlustunde. Me anname Eesti inimestele, Eesti ettevõtjatele, siia potentsiaalselt investeerida soovivatele uutele ettevõtjatele kindlustunde, et Eestis on turvaline ettevõtlust teha. Teine oluline selle valitsuse prioriteet on meie majanduse konkurentsivõime, konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Toon ühe näite: majandusministrina kutsusin ma ellu konkreetse tegevuskava selleks aastaks. Selles on 45 punkti, milleks on seadusemuudatused, tegevused, määrusemuudatused, kuidas meie majanduse konkurentsivõimet kasvatada. 

Konkreetne näide, mis me juba oleme valitsuses läbi viinud, on 100 miljoni eurone kaitsefond. Ja nädal aega tagasi avati suuremahuliste investeeringute fond 160 miljoni euro ulatuses. Kui see fond täielikult rakendub, toob see järgneva nelja aasta jooksul suurusjärgus 1 miljard eurot täiendavaid investeeringuid Eesti majandusse. Neid konkreetseid tegevusi selleks aastaks on väga palju: nagu ma ütlesin, 45. Ja selle [tegevuskava] ei ole kuidagi üksi teinud mina või majandusministeerium. Seda on tehtud koostöös ettevõtjatega. Aprilli alguses plaanin ma järjekordset ümarlauda, kus vaatame üle need tegevused, mis on juba tehtud. Samamoodi küsime erialaliitudelt, ettevõtjatelt tagasisidet, mida saaks veel teha.

Nüüd, uue valitsuse puhul me oleme kokku leppimas, et me muudame Eesti maksukeskkonna tagasi lihtsaks, ühetaoliseks, arusaadavaks. Me [jätame ära] ettevõtte tulumaksu tõusu 2%, mis pidi rakenduma järgmisest aastast. See tähendab, et Eesti maksusüsteem on OECD-riikides jätkuvalt parim, nii nagu ta on 11 aastat olnud. 

Ühesõnaga, tegevusi, kuidas meie majanduse konkurentsivõimet kasvatada, on väga mitmetahulisi. Meie eesmärk on, et meil oleks rohkem teadmuspõhine majandus, kus me looks kõrgemat lisandväärtust. Ja nagu ma olen öelnud, meie valitsuses majandust ei juhi, küll aga me loome sellise keskkonna, kus ettevõtjad saavad võimalikult lihtsalt, vabalt ja kergelt tegutseda ja toimetada ja Eesti majandust kasvatada.

Suur tänu! Ja Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ma küsin meretuuleparkide kohta. Kas te kavatsete sellega edasi minna? Mida see annab Eesti tarbijale? Praegu, ütleme, lihtinimese arusaam on selline, et me investeerime maksumaksja raha erasektorisse tuuleparkide rajamiseks ja pärast hakkame selle eest veel kõrgemat tasu maksma. Kas see on nii?

Ja teine küsimus on. Me teame, et kõik uuringud meretuuleparkide [mõjust riigi kaitsevõimele] on veel tegemata. Kas te kavatsete need ära teha enne, kui te piltlikult öeldes kopa maasse lööte?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, punkt üks. Energeetika kui selline ei ole minu portfellis, sellega tegeleb kliimaminister. Küll aga ma saan nii palju öelda, et selliselt, nagu eelmises valitsuses sotsiaaldemokraadid soovisid, me meretuuleparkide arendusega edasi ei lähe. 

Samas on [arusaadav], et energia on väga oluline sisend meie puhtale tööstusele, kõrgetasemelisele konkurentsivõimele. Ka Euroopas on see ju prioriteediks võetud. Euroopas on valmimas puhta tööstuse lepe, mis annab uued, täiendavad võimalused uute tootmisvõimsuste rajamiseks. Nagu me teame, Euroopas on energiaturg praegu selline, et ilma mingi dotatsiooni või garantiita rajatakse väga vähe uusi tootmisvõimsusi. See tähendab seda, et me peame Eestis valitsusena, aga ka terve ühiskonnana koos arutama, milline on tarbijale kõige efektiivsem, taskukohasem ja ka puhtam energia tulevikus. 

Samamoodi me peame arvestama, et kui siia tahavad investeerida – kas või tänu sellele suurinvesteeringute meetmele – uued targad tööstused, kes tahavad siin luua kõrge lisandväärtusega töökohti, siis nad vajavad tulevikus stabiilset, etteaimatavat ja taskukohast energiahinda. Ja mis seal salata, väga paljud turud, kuhu ka Eesti ettevõtjad erinevaid tooteid ja teenuseid ekspordivad, on soovinud, et see energia oleks puhas ehk roheline. See on tegevus, mida me süstemaatiliselt valitsuses Kliimaministeeriumi eestvedamisel [arendame]. Seejuures me väga [arvestame], milline on energiaportfelli terviklik mõju meie majandusele. 

Nagu ma olen öelnud, Eestil on võimalikult mitmekülgne energiaportfell, kus on tuult, kus on päikest, kus on salvestusvõimekused, kus on juhitavaid võimsusi, et me saaksime tagada pikaajalise võimalikult taskukohase ja stabiilse elektrienergia hinna. Ja nagu ma ütlesin, vastavalt Euroopas algatatud puhta tööstuse leppele tulevad uued võimalused, nii et me saame täiendavaid tootmisvõimsusi ja see annab võimaluse ka siia täiendavalt investeerida. 

Ja lisaküsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea minister! Majanduse elavdamiseks Ida-Virumaa piirkonnas on loodud õiglase ülemineku fond ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jagas hiljuti 39 miljonit eurot ettevõttele Greenful, mis on seotud Eesti 200 poliitiku Tarmo Tammega ning mille üks osanikest on tema erakonnakaaslane, Tallinna abilinnapea Margot Roose. Greenful sai EIS-ilt rekordtoetuse, 39 miljonit, kuigi limiit on üldiselt 13 miljonit. Et sellest reeglist mööda hiilida, loodi kümnepäevase vahega kolm erinevat ettevõtet ja vähem kui kahe kuu pärast esitati kolm erinevat projekti. 

Tarmo Tamm täna muidugi väidab, et tema pole selle ettevõttega seotud, ta on vahepeal oma osaluse maha müünud. Aga novembris toimus teie eestvedamisel Eesti Vabariigi äridelegatsiooni ametlik visiit Saudi Araabiasse ja selle koosseisu kuulusid nii Tarmo Tamm kui ka tema poeg. Ja huvitaval kombel tema poeg esindas ametliku info kohaselt just sedasama ettevõtet Greenful, mis sai 39 miljonit eurot toetust. 

Pikantseks muudab selle teema aga üks asjaolu: ettevõtte juhi sõnul ei teadnud tema sellest esindamisest midagi ja ta ei tunnegi Tarmo Tamme poega. Kummalisel kombel korruptsioonivastases erikomisjonis Tarmo Tamm isegi ei mäletanud, kuidas temast sai selle ametliku delegatsiooni liige, küll aga ta kinnitas, et ta tegi ise ettepaneku lisada äridelegatsiooni oma poeg. EIS kinnitas, et vastav ettepanek tuli majandusministeeriumilt neli-viis päeva enne visiidi algust ja nad ei kontrollinud, kas Tarmo Tamme pojal on ettevõttega seos või mitte. 

Aga igal juhul ei kõla nüüd usutavalt Tarmo Tamme väited, et tema pole Greenfuliga seotud. Miks ta siis tegi ettepaneku võtta visiidile kaasa oma poeg ja palus tal esindada Greenfuli, ilma et ettevõte oleks seda palunud ja seda üldse teadnud? Mul ongi teile küsimus: kuidas siis teie delegatsiooni sattus Tarmo Tamm ja kuidas on võimalik, et äridelegatsioonis oli inimene, kes esindas firmat Greenful, aga ettevõte ise polnud sellest teadlik?

Aitäh, lugupeetud küsija! Siin oli küsimuses mingi kümme küsimust. Ma proovin jõudumööda vastata. Punkt üks. Mina ei ole Tarmo Tamm ja ma ei tea Tarmo Tamme peresuhteid ega tema nii-öelda ettevõtlusalaseid suhteid, kes on ta äripartnerid ja kes mitte. Seda te tõesti peate Tarmo Tammelt küsima. 

Aga ma proovin järjepannu vastata, loodan, et jõuan ettenähtud ajaga. Punkt kaks: kuidas inimesed satuvad äridelegatsiooni? Minister äridelegatsiooni kokku ei pane ega seda ei korralda. Selleks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses või majandusministeeriumis vastavad ametnikud. Aga ma kindlasti ütlen ja olen ennegi igal pool öelnud kõikidele ettevõtjatele, et minu ja kogu valitsuse ülesanne on Eesti ettevõtjaid nii siseturgudel kui ka uute eksporditurgude nii-öelda avastamisel aidata – uksi avada, sidemeid luua. Ongi üleskutse kõigile ettevõtjatele, et kui on erinevad visiidid, kus on võimalik uusi eksporditurge leida, siis [kasutage seda]. Konkreetse näitena [ütlen], et ma olen viinud Vabariigi Valitsuse kabinetti äridiplomaatia hea tava, kus on selgelt kirja pandud Eesti riigi põhisõnumid ja -tegevused. Kõik kõrged riigiametnikud ja ka teie, hea kolleeg, kui te välismaal käite, saate seda kasutada selleks, et kiita meie ettevõtluskeskkonda, tuua siia investeeringuid, aidata Eesti ettevõtjatele välismaal turge avada. 

Mis nüüd puudutab seda, kes mingit ettevõtet esindas, siis seda ma tõesti ei oska öelda. Seda peavad need vastavad isikud ütlema ja kindlasti nad on nõus neid vastuseid teile andma. 

Aga nüüd on üks väga oluline faktitäpsustus. Teie ise juurat tudeerinuna teate väga hästi, et õiglase ülemineku fondi raames ei saanud üks ettevõte 39 miljonit. Alustame algusest. Kõik need otsused ja tegevused olid enne minu ametiaega, aga ma siiski täpsustan need üle. On hästi oluline teada, et õiglase ülemineku fondi toetusmeetmed on olnud avalikud, informatsioon [on olnud saadaval] ja kõigil turuosalistel oli võimalik täpselt samadel tingimustel toetust taotleda. Need konkreetsed kolm ettevõtet – see on hästi oluline fakt – on erinevad juriidilised kehad ja taotlesid seda toetust iseseisvalt. Samamoodi on oluline, et kõik need kolm erinevat juriidilist keha on iseseisvad ettevõtted, mis saavad toimida iseseisvalt. Jah, seal on suur loogika selles, et neil on võimalik tekitada kõrgem lisandväärtus ühise tarneahelaga, aga on ülioluline, et need on kolm erinevat juriidilist keha, mis toimetavad ka iseseisvalt.

Ja mis on veel eriti oluline öelda: see toetus kui selline moodustab kogukuludest alla poole. Ehk siis, kui ettevõtjad soovivad investeerida Ida-Virumaale, siis üle poole rahast peavad panema investorid ise. Tegelikult õiglase ülemineku fond saigi just loodud sellepärast, nagu te teate – sellest on pikalt räägitud –, et mitmekesistada ja mitmekülgsemaks muuta Ida-Virumaa majanduskeskkonda tervikuna. See tähendab, et on need uued tootmisvõimsused, on need turismiteenused, on need, ütleme, üldise elukeskkonna küsimused – see on olnud õiglase ülemineku fondi peamine [otstarve]. Tegelikult kõiki neid tingimusi on pakutud ja suheldud on kõikide ettevõtjatega avalikult, et sinna neid investeeringuid tuleks. 

Suur tänu! Sellega ma lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme teise küsimuse juurde, on käsi püsti Vladimir Arhipovil. Teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma tean teie tööjaotust. Aga energeetika ja majandus on nii tihedalt seotud, sellepärast ma selle küsimuse teile esitasingi. Aitäh teile vastuse eest, kuigi ma sellega rahule ei jäänud.

Vabandust, aga, härra Arhipov, ma ei saa mitte kuidagi lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Teie reaktsioon [vastusele] on siinkohal täiesti ebaoluline. Protseduuriline küsimus on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. See ei ole kindlasti teie reaktsioon vastusele. Nii et palun edaspidi sellest reeglist kinni pidada.

Aga, head kolleegid, läheme teise küsimuse juurde. Teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Ma jätkan selle teemaga, millega ma alustasin eelmise nädala infotunnis. Vahepeal on sel teemal sõna võtnud ka mitmed avaliku elu tegelased ja eksperdid, ja see teema on teie valitsuse legitiimsus. Me oleme praegu tõesti sellisel hallil alal, et vana valitsust enam ei eksisteeri, kuna üks selle moodustanud erakondadest on valitsusest välja heidetud, ja uut samuti ei eksisteeri, kuna põhiseaduses ette nähtud uue valitsuse moodustamise protseduuri ei ole läbi tehtud. Demokraatia mõttes me oleme praegu sisuliselt olukorras, kus ametis on valitsus, kellel puudub mandaat valitseda, kuna parlament ei ole sellele valitsusele oma heakskiitu andnud. Valitsus peaks oma poliitilised tegevused külmutama seniks, kuni Riigikogu on valitsusele oma otsese heakskiidu andnud. Ja seda ütleb arvamusliider Martin Mölder, kes ilmselgelt teab, mida tema räägib. 

Ja see uus valitsus, mida vana varjus nüüd luuakse, alustab ühes teiseski mõttes väga problemaatiliselt. Uuel loodaval valitsusel on hetkel enneolematult vähe valijate toetust. Viimaste reitingute andmetel on Reformierakonna ja Eesti 200 toetus [kokku] vaid 17,9% ja sellest Eesti 200 toetus 1,7%. See teeb ülejäänud kombinatsioonide toetuseks 82,1% rahvast. 

Ja millest me üldse räägime, kui tegelikkuses teil ei ole mingit mandaati langetada riigi seisukohalt olulisi otsuseid – ei julgeolekulisi, finantsilisi ega väärtuspõhiseid. Mitte ükski seaduseelnõu, mis on toodud siia saali või algatatud peale valitsuse lagunemist, mitte ükski otsus ei ole legitiimne. Ehk et see teie juhitud kooslus, mis ei ole valitsus, peaks oma poliitilise tegevuse külmutama seniks, kuni Riigikogu on mingile uuele kooslusele, mida võib jälle nimetada valitsuseks, oma otsese heakskiidu andnud. 

Millal te ikkagi kavatsete hakata täitma Eesti Vabariigi põhiseadust? Kui eeldada, et te tahate olla edasi peaminister, siis oleks elementaarne, et te kõigepealt astute tagasi. Ja siis, kui president on teinud teile uuesti ettepaneku püüda kokku saada toimiv valitsus, siis tulete siiasamma Riigikogu ette ja kui läheb hästi, siis te saate volituse riigi juhtimist jätkata. Aga nii kaua, kuni te pole seda teinud, on Eesti Vabariik sisuliselt juhita. Miks te keeldute täitmast Eesti Vabariigi põhiseadust, mille täitmise kohta olete te ju siin Riigikogu ees vande andnud? Mida te kardate?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Kõigepealt, sissejuhatusena ma jälle kehutaks opositsiooni üles küsima kõigi [saalis olevate] ministrite käest. On pentsik, kui minister tuleb kohale ja istub siin kaks tundi, aga ühtegi küsimust ei saa. Seda esiteks. 

Teiseks, Martin Mölder on kahtlemata arvamusuuringute teatud suunas tõlgendamise, ma ütleks, isegi veidi poliitilise propaganda ekspert. Ilmselt ta teie jaoks on seetõttu arvamusliider, pole kahtlust. Arusaadav! Ma ei usu väga, et tuleb päev, kus ta seda valitsust tõttab kiitma. Aga ma võin eksida. Ja kui eksin, siis kindlasti vabandan ja loodan, et Martin Mölder saab seda valitsust rohkem kiita. Seda esiteks. Teiseks, arvamusküsitluste järgi muidugi valitsusi ei moodustata. See, ma arvan, on teilegi selge, selleks ei ole vaja erilist põhiseaduse analüüsi korraldada. 

Kolmandaks, nagu ma eelmisel korral ka kirjeldasin, ma viitan õiguskantslerile. Soovitan teilgi viidata ja vaadata. Õiguskantsler Ülle Madise on ka Facebooki, sotsiaalmeediasse pannud üles oma analüüsi, millisel juhul peab peaminister tagasi astuma. Piiratud aja tingimustes ma veidi suudan seda refereerida, aga kui te küsite veel, siis ma saan seda pikemalt teha. 

Kokkuvõte sellest olulisest riigiõiguslikust küsimusest on selline. Põhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selged. Vaielda võib selle üle, milline võiks olla riigiõiguslik praktika ja kas põhiseadust tuleks muuta nii, et peaminister peab koalitsiooni muutumisel alati ise tagasi astuma. Aga põhiseaduse kohaselt on peaministril praeguses olukorras õigus otsustada, kas astuda tagasi või mitte. Tagasiastumise kohustust tal ei ole ei enne uue valitsuskoalitsiooni kokkuleppimist ega pärast seda. 

Ja siin on ilusti ka loetelu – see on päris hea, hästi loetav analüüs, ei ole liiga keeruline –, kus on kirjas, millal Vabariigi Valitsus on põhiseaduse järgi kohustatud tagasi astuma. Need on: Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või peaministri surma korral; kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. [Ja seda tuleb teha ka siis,] kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu ja kui ministrite tagasiastumisel või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole valitsus otsustusvõimeline. Siin on ka pikem jutt selle kohta. Eeltoodud loetelu, nagu õiguskantsler kirjutab, on lõplik. Koalitsioonipartneri või kas või kõigi ministrite väljavahetamine sellesse loetellu ei kuulu ega peagi kuuluma. See on õiguskantseleri kokkuvõte, mitte Martin Mölderi oma.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No me näeme, et muidugi õiguskantsleri arvamus sobib teile, kui see toetab teie põhiseadusvastast tegevust, aga ei sobi, kui õiguskantsler näiteks ütleb, et teie sisse seatud automaks on põhiseadusvastane.

Aga siin on tegelikult veel üks probleem teie valitsusel, sellel seltskonnal, mida te nimetate valitsuseks ja mille puhul tegelikult peab nina kinni hoidma. Teie alles jäänud koalitsioonipartneri Eesti 200 kohta on viimasel ajal meedias ilmunud hulgaliselt kirjeldusi valitsuse isegi Euroopa tasandil oluliste otsuste langetamisel toimunud võimalikest suuremahulistest ja korruptsioonihõngulistest huvide konflikte täis juhtumitest. Teemaks on Eesti 200 suursponsorite huvide varjamatu mahitamine valitsuses. 

Tarmo Tamme juhtumist on siin juba väga palju juttu olnud ja erakond on Tamme kandidatuuri kaitsnud, sest seda on mõjutanud erakonna suurrahastaja Priit Alamäe. Eesti 200 on nagunii kaotanud valijate silmis usalduse Johanna-Maria Lehtme ja Slava Ukraini juhtumi tõttu, aga võtame veel majandus- ja [infotehnoloogia]minister Tiit Riisalo, kellel tekkis järsku plaan, kui ta oli minister, laenata 200 miljonit riigiportaali loomiseks, et ellu viia oma personaalse riigi ideid. See portaali kavand oli täiesti, võib-olla täht-tähelt üle võetud Priit Alamäe Nortali samasisulisest visioonidokumendist. Ja paralleelselt lõpetati pooleli oleva riigiportaali loomise programm, millesse riik oli juba panustanud 800 000 eurot. Siin jällegi paistavad Nortali kõrvad. 

Eesti 200 juhtpoliitikud on ettevõtjatena väga tihedalt seotud. Näiteks omavad ja majandavad Priit Alamäe, Tarmo Tamm ja Eesti 200 välisminister Margus Tsahkna üheskoos purjekat Lotte. Eesti 200 on osalt oma edu eest tänu võlgu ka rahastajatele IT-sektorist, kelle hulgas on Bolti suurosanikud Martin ja Markus Villig. Teatavasti Bolt tegi aktiivselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu lobitööd Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi vastu ja lõpuks seda direktiivi sellisel kujul vastu ei võetudki. Kui palju kilekotte selle võidu eest liikus, seda peaksid tegelikult uurima kapo ja prokuratuur või näiteks Pakosta, kelle välisreise hakkas valideerima [Eesti] Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mille juhtkonnas on Margus Tsahkna abikaasa. Ja nii edasi, ja nii edasi. Ja no Toomas Uiboga te olete Nordica rahakantimises ju samuti osaline.   

Kas teil piinlik ei ole sellise korruptsioonist läbi imbunud …

Teie aeg! 

… koalitsioonipartneri pärast või iseenda pärast? Kas te kavatsete midagi ette võtta või jääb erakondade karistamise ajalukku ainult see miljon eurot trahvi väidetava kaheksaruutmeetrise …

Suur tänu, aga teie aeg!

… servituudi seadmise eest? 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! No ma ütleks niimoodi, et kõik need küsimused "Olukorrast riigis" kirjeldavad põhiliselt seda, mida te tahate küsimusena ette lugeda. Kui te tahaksite nende detailide kohta täpsemalt küsida, iga [teema] kohta, siis saaksite ju küsida ja saaksite ka asjatundliku vastuse. Kui asi puudutab näiteks IT-valdkonda, erinevaid lahendusi, siis siin on ju justiits- ja digiminister, kes võiks tegelikult kõike seda kirjeldada, aga [hoopis] istub kaks tundi jõude. Või õnneks ta jõude ei istu, tänapäeval on võimalik ka kirjadele vastata. (Mart Helme hõikab midagi saalist.) Jaa, inimene on siin, nii et te võite rahulikult ka tema käest küsida. Ometi te otsustasite seda mitte teha ja see oli teie valik. Seda esiteks. 

Teiseks, ma väidan, et Eestis on korruptsiooniteadlikkus väga kõrgel tasemel. Seda näitavad nii erinevad indeksid kui ka õiguskaitseorganite väga kõrgel tasemel tegevus. Nii et kui kellelgi on etteheiteid või küsimusi, siis nii avalikkuses tõstatatud küsimused kui ka mitte avalikuks saanud küsimused vaadatakse kõik õiguskaitseorganite poolt läbi. Kui teil on kahtlusi, siis saate ka kirjalikult veel üle küsida. 

Selliste varjude heitmine – ma ütleks nii, et ma saan aru, loomulikult teile on see poliitiliselt kasulik ja lausa praktiline, aga tegelikkuses on see pigem eeskätt selline Uute Uudiste materjal, mitte sisuline etteheide. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, ongi kõik.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Jah, no see on tuima panemine lihtsalt. Teistmoodi ei ole võimalik seda kõike nimetada. Te ei näe ega kuule mitte midagi, kui korruptsioon puudutab teie erakonda või antud juhul teie partnererakonda valitsuses, mida tegelikult valitsuseks nimetada ei saa. 

See, mida te praegu teete siin, on agoonia. See on teie valitsuse ja koalitsiooni agoonia, aga see on kahetsusväärselt ühtlasi ka Eesti riigi agoonia. Ja see agoonia ju jätkub ka valitsuses sees, kui me vaatame seda, mis toimub praegu Kaitseministeeriumi ja kõigi nende hangete ümber. Ja sellepärast ongi küsimus selles, millal te ikkagi tõele näkku vaatate ja millal te otsustate, et agoonia tuleb Eesti riigi ja rahva huvides lõpetada, minna Kadriorgu ja anda sisse tagasiastumise avaldus. Siis saab anda Riigikogule võimaluse moodustada uus, teovõimeline valitsus, mis selle agoonia lõpetab, mis riigi sellest agooniast välja viib. 

See agoonia on ju ühtlasi ka demograafiline agoonia. See on meie välispoliitiline agoonia, kui siia Riigikokku tuleb Välisministeeriumi kõrge ametnik, kes hakkab rääkima Trumpist ja tema sabarakkudest. Kas see on nüüd diplomaat või? Kas see on Eesti diplomaatiline tase, rääkida Trumpist ja tema sabarakkudest?! Te saate ju aru, et see on ka diplomaatiline agoonia. No selle diplomaatilise agoonia suurepärane näide on muidugi ka Kaja Kallas. Eile refereerisid kõik meie ajalehed ja portaalid seda, mida tema kohta arvatakse Euroopa Komisjonis ja laiemalt Euroopas. 

Nii et mu küsimus on ikkagi väga lihtne. See agoonia, mis Reformierakonna valitsemise ajal kestab juba mitmendat aastat … See allakäik süveneb: majanduslik allakäik, maksuralli, demograafiline allakäik, välispoliitiline allakäik. Kõik need allakäigud aina võimenduvad ja võimenduvad ja võimenduvad! Aga te panete tuima seal! Te ei näe korruptsiooni, te ei näe maksutõusude mõju majandusele ja inimeste heaolule …

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg!

… te ei näe demograafilisi probleeme. Alles te vastasite meile siin [sellekohasele] arupärimisele, et teie jaoks probleemi ei ole. Meie jaoks küll on! Kogu Eesti rahva jaoks on!

Nii, hea kolleeg, teie aeg!  

Ja minu küsimus on: millal te selle agoonia iseenda ja Eesti huvides lõpetate?

Suur tänu! Head kolleegid, ma tuletan meelde, et küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit. Härra peaminister, palun!

Jaa, suur tänu! Esiteks, faktiparandus. [Mis puutub] demograafilisse olukorda, siis kui te jälgisite minu vastuseid, siis minu sõnum on, et see on väga tõsine küsimus. Kui kellelgi on häid lahendusi, siis tasub neid pakkuda, ei maksa küünalt vaka all hoida. Euroopas tervikuna, nagu kirjeldatud, on demograafiatrendid paljudes piirkondades negatiivsed ja väikesele riigile, väikesele rahvale on see suur mure. Nii et seda silti mulle küll [külge kleepida] ei õnnestu, et ma kuidagi ei hooli sellest või selle pärast ei muretse. 

Ja ilmselt te saite valesti aru, sest teie kolleeg Riina Solman, vastupidi, tänas selle suhtumise eest. Nii et te peate omavahel kokku leppima, kumba pidi see nüüd täpselt ikka oli. Aga jah, kinnitan üle, et minu meelest see on tõsine küsimus – see, mis puudutab demograafiat, kindlustunnet, majanduslikku olukorda. Sellega me tegeleme. 

Nüüd, agoonia. Ma veidi kahtlustan, et kui me oleksime päriselt agoonias valitsusega või ei võtaks selgemat joont, siis küllap te nii palju mures ei oleks. Teid pigem häirib see, kui valitsusel on selge joon. Ja praegune valitsus muidugi on majandusküsimustes tsentrist paremal, soovitan teilgi sellele toeks tulla. 

Me, vastupidi, mitte ei tõsta makse, vaid [jätame selle ära]. Ettevõtte [kasumi]maksu ei tule. Esimesest eurost eraisikute tulu maksustamist [ei tule]. See tähendab seda, et inimeste tulumaksukoormus langeb, inimestele jääb rohkem raha kätte. See tee on ka sotsiaalselt õiglasem, kuna puudutab eeskätt neid inimesi, kelle sissetulek on väiksem. Samamoodi tõuseb 2026. aastal tulumaksuvaba miinimum. Jah, see on tõsi, et käibemaks on 24%, tulumaks on 24% 2026. aastast, aga kuidagi me peame oma riiki ülal pidama ja kasvavaid kaitsekulutusi katma. 

Ma saan aru, et te tahate teha nägu, et te ei märganud seda, aga eile tehti kaitsevaldkonnas vist Eesti ajaloo suurim, kulukaim otsus: vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele otsustasime tõsta kaitsekulutused järgmisest aastast vähemalt 5%-le SKT-st. Ja ilmselt sellest üksi ei piisa, see tõenäoliselt aja jooksul kasvab. 

Nii et kui te sõnastate seda agooniana, kui valitsusel on selgem joon – jääb ära ettevõtte [kasumi]maks ja eraisiku esimesest eurost maksustamine, tõuseb tulumaksuvaba miinimum, majandus on kasvama hakanud ja kaitsesse pannakse raha juurde –, siis ma ütleks teile Ansipi tsitaati [eeskujuks võttes]: kui see on agoonia, siis selles agoonias tahaks ma kaua elada.

Suur tänu! Lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi! Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets, teemaks on julgeolek. Lauri Läänemets, palun!

Tere! Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma küsin julgeoleku kohta, ja suhteliselt konkreetse küsimuse. See on Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande elluviimisest, ja mitte sellest [vaatevinklist], millest te siin ka eile valitsusega rääkisite, vaid sellest, mida ta meile kuu aega tagasi rääkis. Küsimus on 1,6 miljardi eraldamisest moona ostuks, mis meil on praegu plaanitud, ajatatud seitsme aasta peale. Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on osta see järgmise kolme aasta jooksul. Mul on väga lihtne küsimus: kas valitsusel on seisukoht ja plaan? Te ju arutasite eile, põhimõtteliselt võtsite suuna osta 1,6 miljardi eest moona. [Pean silmas] just seda 1,6 [miljardit], me ei räägi varasemast ja sellest, mis NATO plaanides veel juures on. Just see 1,6 [miljardit]. Kas on plaan teha see seitsme aasta asemel kolme aastaga, osta see kolme aasta jooksul?

Aitäh, hea Lauri! Tore ja veidi harjumatu on sellises olukorras kohtuda, aga elu on selline. Aitäh, et sa küsid! Teema on oluline ja nagu sa tead ja viitad, tegemist oli julgeolekukabinetiga, nii et kogu see materjal kindlasti ei kuulu avalikustamisele. Aga tollel hetkel me tegime otsuse Ukraina relvaabi kasvatada 25% võrra, mis on avalik osa sellest otsusest. 

Mis puudutab Kaitseväe juhataja nõuannet, siis eile otsustas valitsus lähtuvalt Kaitseväe juhataja nõuandest tõsta kaitsekulud järgmisel aastal vähemalt 5%-le SKT-st. Ja ilmselt lähimatel aastatel kaitsekulud lähevad sellestki üle. Nii et vastus, nii palju kui ma saan anda, on selline: me ostame maksimaalselt vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele, mis on antud kaitseministrile. Tema toob selle valitsusse. Selle järgi ostame moona. Kogu raha, mis on moona ostmiseks ette nähtud, loodetavasti saab selle ajaga kasutatud. Ja kaitseminister on juba päris mitmes võtmes kirjeldanud, mida täpselt hankijad teevad, et see moon saaks hangitud.

Suur tänu! Ja Lauri Läänemets, teil on täpsustav küsimus. 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Vot nüüd me siin teeme sellist kassi-hiire mängu. Ma tean väga hästi, mida te võite rääkida, mida mitte. Praegu te ei kasutanud võimalust vastata mu küsimusele. See ei ole riigisaladusega kaetud, ärge selle taha pugege! Kogu Eesti teab, et valitsuse praegu kehtiv plaan on osta 1,6 miljardi eest moona seitsme aasta jooksul. Sellest olete teie avalikkuses rääkinud, sellest on kaitseminister avalikkuses rääkinud, seda kõik teavad. 

Minu küsimus on jätkuvalt, kas [toimitakse] Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande järgi. Tema ettepanek oli osta see moon kolme aasta jooksul, sest muidu meil ei [ole] neid võimeid, mida te eile arutasite. Need on ju Kaitseväe juhataja [sõnad]: ilma moonata neid võimeid [ei ole] ja kolme aasta jooksul on need vaja [teoks teha]. 

Ma küsin veel korra. Palun öelge konkreetselt, kas on [kavas] nende 1,6 miljardi eest plaanitud moon osta kolme aasta jooksul ehk siis [arvestada] Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet või seda plaani ei ole. See ei ole kuidagimoodi riigisaladusega kaetud, te võite seda vabalt siin meile öelda. Kuna see on seotud nii suurte summadega, siis ilma seda enam-vähem konkreetselt arutamata te eile ei oleks saanud kindlasti ka põhimõtteliselt sellist suunda ära otsustada. Ehk siis: kas plaanitakse seitsme aasta asemel see moon soetada kolme aastaga, nii nagu Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne valitsusele on, või mitte?

Aitäh! Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne valitsusele kogu tervikus muidugi ei ole avalik. Nii et jutt sellest, et sa justkui tead väga hästi, mida saab avaldada – küllap tuleb neidki piire tajuda. Vene saatkonnas on ka internet endiselt olemas. Seda esiteks. 

Teiseks, kas me ostame 1,6 miljardi eest moona lähima kolme aastaga – noh, ma arvan, et 5% peale liikumine näitab, et me ostame rohkem kui 1,6 miljardi eest. Ma arvan, et selle lihtsa matemaatilise [tehte] suudad sinagi ära teha. Nii et me ostame rohkem. Kaitseväe juhataja nõuanne on [ulatuslikum], et sa mõistaksid.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Riigikaitselistes küsimustes kerkis eelmisel sügisel üles ka selline küsimus: kas tuulikud ja radarid on konfliktis? Kui on, siis kui suures konfliktis? Nii Kaitseväe [juhataja] kui ka mereväe ülem on öelnud, et võimalikud meretuuleparkide arendused – rohkem oli sellest juttu – võivad pärssida teatud võimeid, mida on vaja Eesti riigikaitseks ja julgeolekuks. 

Majanduskomisjon arutas seda küsimust koos riigikaitsekomisjoniga detsembris. Kaitseministeerium oli siis tellinud ühe uuringu. See uuring valmis ja just eile riigikaitsekomisjon ja majanduskomisjon kuulasid selle ära. Detailidesse ma ei lasku, seal on ka AK-märked peal, aga üldine tähelepanek oli, et mereseire osas andis see uuring vastuse. Õhuseire osas anti see vastus minu teada juba aastal 2022, kui mereala planeering kehtestati. Samas on rida teisi võimeid, mis on niisamuti olulised – rannakaitse, ja detailidesse minemata märgin, et on veel teisigi võimeid –, aga nende kohta Kaitseministeerium kindlat vastust ei andnud. 

Me teame, et mõlemad asjad on Eestile olulised. Riigikaitse on väga oluline, meie võimekused peavad olema tagatud, aga teisest küljest on majanduse konkurentsivõime, energiavarustus, energiajulgeolek ja kindlasti ka kohasem energia hind samuti väga vajalikud. Majanduskomisjon on energiamajanduse arengukava eelnõusid ju näinud. Me enam-vähem teame, milline energiakokteil on. Üldine järeldus on see, et maismaatuulega nii kiiresti ei jõuta edasi minna, nagu see esialgu plaanides oli. Seega kindlasti mingil hetkel on ka meretuuleparke vaja.

Kas te olete seda küsimust arutanud? [Kui olete, siis] millises võtmes ja mida te olete valitsuses teinud selleks, et neid probleeme võimalikult kiiresti lahendada?

Aitäh, hea küsija! Mulle jäi veidi segaseks, mida te täpselt probleemide lahendamise all silmas pidasite, aga püüan üldisemalt vastata. Jah, mis tahes tehisobjektid võivad vähendada eelhoiatussüsteemide, radarisüsteemide töö [tõhusust]. See on üldteoreetiline vaade, see ei ole kindlasti AK-märke või mis tahes muu märkega. Seda esiteks.

Teiseks, mulle jääb veidi segaseks, kas te olete mereparkide poolt või tahate öelda, et neid ei tohiks teha, sest nad oleks ees. Eks te saate seda kunagi täpsustada. Ma ütleks nii, et kõikide nii-öelda tuulerajatiste puhul ja ka suuremate päikserajatiste puhul tuleb alati ära hinnata, milline on nende mõju riigikaitsele, riigikaitsehuvidele. Seda me ju teeme. Kaotatud kümnend – kui kasutada sellist ajakirjanduslikku pealkirja – energeetikas tuligi meil just eeskätt riigikaitsehuvide pärast. Riigikaitsehuvidest lähtudes sai sõnastutud – noh, ma võib-olla veidi siin nüüd liialdan –, et umbes 80% Eestist oli ikkagi erinevate tuuleparkide rajamiseks piiratud [tsoon]. Just sellepärast, et meil ei olnud viisi, kuidas oma huve – oma eelhoiatust ja kõiki muid süsteeme – silmas pidada, oma huve kaitsta. 

Nüüd, erinevad valitsused läbi aegade, muu hulgas ka Jüri Ratase valitsused, aga ka hilisemad valitsused, on teinud otsused nendesamade kompensatsiooniradarite hankimiseks. Need tegelikult peavad kompenseerima selle, et kui tekivad mingid uued rajatised, siis meil on samal ajal võimalik rajada taastuvenergia saamiseks inimtekkelisi rajatisi, mis tahes parke, nii et see ei sega meie Kaitseväe ja riigi kaitsmise huvisid. 

Ja kogu see nii-öelda planeerimine, ettenägemine, õhukaitsevõime loomine – loomulikult toimub see nii Kaitseväe kui ka NATO erinevate süsteemidega koos ja seda kindlasti arvestatakse. 

Nii et võib-olla mulle, jah, jäi veidi segaseks, mida te täpselt küsida tahtsite, aga ma hea meelega selgitan juurde, kui kunagi täpsustate. 

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Eesti ühiskonna, ma ütleksin, lai konsensus on selles, et me peame kõikmõeldava oma sõjalise kaitse suutlikkuse nimel panustama, lähtudes Kaitseväe juhataja ja meie sõjalise kaitse tehnilise professionaalse korraldamise eest vastutavate ametiisikute nõuandeist. Ma olin üllatunud, kui [kuulsin] teie valitsusest loetud päevad tagasi lahkunud härra Läänemetsalt, et Vabariigi Valitsuse julgeolekukabinet arutas Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet juba septembrikuus 2024. aastal ning seal olid [teada] ka arvestused. Muu hulgas puudutas see ka droonitõrjevõime soetamist. Kuid kahjuks teie pidasite härra Läänemetsa sõnul sellel istungil võimearenduste plaanide täitmist rahaliselt mõeldamatuks. Ja nüüd, kui me selle juurde oleme naasnud, me tegelikult oleme kaotanud üle seitsme kuu, mis sellest on möödunud. Minu esimene küsimus on: kas härra Läänemetsa väide vastab tõele ja millisel põhjusel, kui Kaitseväe juhataja esitas oma nõuande juba septembrikuus eelmisel aastal, seda ei arvestatud? Ma olen teilt seda küsinud ka varasemalt, kui koostati 2025. aasta eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat 2025–2028.  

Minu teine küsimus puudutab droonitõrjevõimeid. Nõuande droonitõrjevõimete kohta esitas Kaitseväe juhataja 2023. aasta suvel, kuid valitsus seda ei arvestanud. Nüüd, nagu ma eilsest pressikonverentsist aru sain, te olete lõpuks otsustanud droonitõrjevõimeid täiendavalt välja arendada, mis on asjakohane. Kuid 2023. aasta juulikuus, kui ma küsisin kirjalikult kaitseminister Pevkurilt, miks droonitõrjevõimeid ei peetud vajalikuks lülitada rahastatud riigikaitse arengukava kümneaastasesse plaani, vastas härra Pevkur, et selleks ei ole raha. Ja muu hulgas mainis ta, tsiteerin: "Ei ole vale väita, et droonid on suhteliselt aeglased ja avastatavad ka palja silmaga." See on üks osa härra Pevkuri esitatud 3-leheküljelisest kirjalikust vastusest. 

Teie kuulusite ka 2023. aastal valitsusse. Miks lükkas valitsus 2023. aasta suvel tagasi Kaitseväe juhataja taotluse eraldada täiendavalt rahalisi vahendeid või täiendavalt kaaluda droonitõrjevõime arendamist? Kas see kaitseministri käsitlus, mida ta väljendas kirjalikus vastuses mulle, oli arutelu all 2023. aasta suvel?

Aitäh, hea küsija! Lauri Läänemetsa mälestused ja ettekujutused valitsusest tunduvad elavnevat iga päevaga, mis ta sellest valitsusest kaugemale saab. Tal on erinevaid ettekujutusi ja mälestusi sellest, olen minagi neid lugenud. Ja ma ei saa seda talle ette heita, aga selles loomulikult esineb ka emotsiooni. Seda esiteks. 

Teiseks, kõik otsused, mis valitsus on teinud täiendava moona hankimise kohta – on see 1,6 miljardit, on see jõudmine 5%-ni sisemajanduse kogutoodangust järgmisel aastal –, on lähtunud Kaitseväe nõuandest kaitseministrile, kes on toonud selle valitsusse. Kaitseminister kindlasti lähtub parimast võimalikust lahendusest ja pakub selle välja. 

Aga jah, mul on väga keeruline kommenteerida mingisuguse kirja lauset. Kui teil on 3-leheküljeline kiri ja sealt on võetud üks lause, siis ma kindlasti seda kommenteerida ei võta. Pigem ma ütlen seda, et minu meelest on üldse veidi pentsik – saan küll aru, et teie populaarsus on suur ja rõõm sellest on ka suur – avalikult Eesti riigikaitset väiksemaks rääkida või selle puuduste eest avalikku peapesu teha. Ma kutsun kindlasti Isamaad sellest hoiduma. Ma arvan, et see ei tee teile au. Eesti väiksemaks rääkimine ja näiteks ka kaitsevaldkonna hankijatele avalikult halva varju heitmine või Kaitseväele halva varju heitmine kindlasti ei ole kohane. Nii et ma kutsun siin teid üles sellest hoiduma.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Pugeda tegemata jätmiste, poliitilisel tasemel tegematajätmiste puhul Eesti Kaitseväe selja taha on poliitilise juhtkonna ja valitsuse poolt argpükslus. Vastupidi, mina seisan nende inimeste eest, kes tegelikkuses soovivad näha valitsuselt täies mahus tegusid, mis on vastavuses selle tõsise ja kriitilise [ohuga], milles me asetseme. 

Nüüd, te ütlesite täie kindlusega, et valitsus on langetanud otsused, lähtudes Kaitseväe juhataja nõuandest. Minu jutt käis konkreetsest võimest, mis puudutab droonitõrjet. ERR-i portaal tõi 16. juunil 2023. aastal ära uudise, et Kaitseväe juhataja esitas ka ettepanekud droonitõrjevõime hankimiseks, aga valitsus nendega ei arvestanud. Ma küsisin [tookord] konkreetseid põhjendusi kaitseministrilt, mille kohta ma sain kirjaliku seletuse. Nüüd, minu küsimus on, kas Kaitseväe juhataja 2023. aastal – ka teie valitsuse liikmena olite sellest ju teadlik – esitas taotluse selle droonitõrjevõime soetamiseks või ei esitanud. 

Minu teine küsimus puudutab seda – te libisesite minu küsimuseasetusest mööda –, mis põhjusel 2024. aasta septembrikuus esitatud Kaitseväe juhataja nõuanne täiendavate sõjaliste võimete soetamise kohta, muu hulgas NATO võimearendusplaanide kontekstis, ei peegeldu 2025. aasta eelarves ja riigi eelarvestrateegias aastaks 2025–2028.  

On rida [ettevõtmisi], härra peaminister, mille puhul me peame ütlema, et heade ametnike, olgu tsiviilametnike või sõjaväelaste töö tulemusena on meie riigikaitse arenenud. Kuid mitme küsimuse puhul tuleb nentida, et see ei ole arenenud mitte tänu valitsuse poliitilisele vedamisele ja otsuste realiseerimisele, vaid vaatamata sellele. 

Teie aeg! 

Ja selles on probleem, härra Michal.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Hea küsija! No vot, ma siiski ütlen, et ma kindlasti ei asu kommenteerima, kui kaitseminister on teile saatnud kirja. Te ütlesite, et kolm lehekülge, aga [lugesite ette] ühe lause. Lugege see kiri läbi, pange ise konteksti, küsige kaitseministri käest, kui tahate. Seda esiteks. 

Teiseks, 5% SKT-st kulutamine või kasutamine. Jah, see lähtub Kaitseväe juhataja nõuandest, mis on antud – ma räägin eilsest otsusest – kaitseministrile. Ja kaitseminister tõi selle valitsusse. Me seame eesmärgiks aastal 2026 kaitsekulud tõsta vähemalt 5%-le SKT-st. Nii kõrge ei ole kaitsekulude tase Eestis kunagi olnud. Ja see on sellepärast vajalik, et Eesti inimesed tunneks ennast kindlalt, et meie Kaitseväel oleks need võimed ja vahendid, mida on vaja, ja meie vaenlane teaks meid karta ja sõbrad meie peale loota. Sellist riiki me ju tahamegi. 

Ja, noh, see teie jutt, kuidas erinevad ettepanekud jäävad arvesse võtmata – ma siiski kahtlustan, et see ammu debateeritud 1,6 miljardit, mis on muutunud ka selliseks suureks teemaks, küllap see ikka Kaitseväe juhataja nõuandest tuli. Vaevalt kaitseminister oma sahtlist selle välja tõmbas, see oli ka avalikkuses diskuteeritud. 

Aga mulle, ma ütlen ausalt, ei ole südamelähedane sellise mulje loomine, et kuigi Eesti oli eelmisel aastal NATO-s suuruselt teine kaitseinvesteeringute tegija, me justkui oleks 22. või 222. kohal. Opositsioonil on ka vastutus Eesti riigi eest, selle maine eest. Muu hulgas ei maksa avalikult ennast, Eesti riiki, Eesti Kaitseväge, Eesti kaitse[valdkonna] hankijaid väiksemaks rääkida. See kindlasti on minu üleskutse teile: ärge tehke seda viga.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Helir-Valdor Seeder. Palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! See, et te samastate ennast Eesti riigiga, on muidugi suurushullustus. Aga mis puudutab riigikaitset, siis vaenlane ei karda mitte protsente, vaid ikka võimekusi. Protsendid ei ole eesmärk ja kulutuste suurus ei ole eesmärk, vaid ikka vahendid. Tegeliku võimekuse ja julgeoleku suurendamine peaks olema meie eesmärk. Ja sellega seoses mul on konkreetsed küsimused, millele te siin kolme minuti jooksul vastata ei saa ja ei suudagi, aga ma loodan, et te võtate need küsimused kaasa ja et valitsus hakkab nendega konkreetselt ja sisuliselt tegelema. 

Kõigepealt, millal plaanitakse suurendada Kaitseväe sõjaaja struktuuri? Meil on jätkuvalt tuhandeid võitlejaid vähem, võrreldes kümne aasta taguse ajaga näiteks. Millal hangitakse maakaitse isikkoosseisule sidevahendid, üksuse varustus, tuletoetus, luuakse logistiline tugisüsteem? Praegu on meestel ainult isikuvarustus ja seegi ei ole täielik. 

Edasi: millal võetakse tõsiselt ette Kaitseväe sõjaaja juhtimine nii tehniliselt kui ka isikkoosseisu osas? Kuidas on plaanis peatada tegevteenistujate ennetähtaegne teenistusest lahkumine? Millal ja missuguseid meetmeid rakendatakse? Ma arvan, et see on väga eluline küsimus meie piiratud inimressursi puhul, et need professionaalid lahkuvad tegelikult täies elujõus, kuigi võiks edasi teenida. Ja siin on loomulikult seadusandjal võimalus kaasa rääkida. Siin on valitsuse initsiatiiv elementaarne [eeldus], et me saaksime üldse neid muudatusi teha. Kui koalitsioonil on enamus, aga ideid ei ole, siis midagi siin saalis ka ei juhtu. 

Edasi: mida plaanitakse teha selleks, et [Sisekaitse]akadeemias taastuks sisseastumiseksamitel konkurss? Seal ei ole mitte mingisugust konkurssi. Ja nii edasi, ja nii edasi. Seda, mida me sisemise riigikaitsekorralduse poole pealt saaksime teha ilma suuri summasid ja protsente lugemata, on oi kui palju. Minu küsimused on suunatud üleskutsele, et hakakem nende asjadega ka tegelema, mitte ärgem lugegem ainult protsente. Veel kord: vaenlane protsente ei karda, ta [peaks kartma] meie tegelikku võimekust!

Aitäh! No see on nüüd küll väga pentsik lugu. Isamaa kõigepealt ründab Eesti kaitse[valdkonna] hankijaid eeskätt raamatupidamislikul alusel, kehastudes raamatupidajaks – mul ei ole midagi raamatupidajate vastu, väga auväärne amet –, ja nüüd ütleb Isamaa, kellelt ma oleks oodanud pigem tuge kaitsevõime kasvatamisel ja rohkema raha suunamisel kaitsesse, et tühja sellest rahast, seda raha polegi vaja, on vaja tegeleda sisemise [riigikaitsetöö] korraldamisega. 

Vaadake, minu meelest on Isamaa sellist juttu rääkides üdini valel teel. Kõigepealt, te võtate rünnata kaitsehangete [tegijaid], rääkides Eestit väiksemaks. Ma saan aru, et kaitseminister teile ei meeldi. See ei olegi teie kohustus, vabas riigis ei pea kaitseminister inimestele meeldima. Kaitse[valdkonna] hankijad teevad kindlasti oma tööd. Küsige nende käest, kui soovite. Kui te tahate sisemist töökorraldust ümber teha, palun pöörduge nende poole. 

Eesti riigis eile tehti ajalooline otsus: meie kaitsekulutused ja -investeeringud tõusevad üle 5% SKT-st. See ei ole kunagi nii suur olnud! Ja sellest üksi ei pruugi piisata, need summad võivad minna veel suuremaks. See lähtub Kaitseväe juhataja nõuandest. Kui Isamaa tahab seda maha teha ja rääkida, et tegeleme sisemiste asjadega, raha polegi vaja – olge head, minge rääkige seda kuskil mujal!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan meie neljanda küsimuse käsitlemise. 

Enne kui me läheme viienda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ja ma juhin muuseas kolleeg Seedri tähelepanu sellele, et teema, mille kohta esitati küsimus, on "Poliitika". 

Aga, Helir-Valdor Seeder, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Teema ongi "Poliitika" ja siin oligi kaitsepoliitikast jutt. Aga praegu ma ei räägi poliitikast, vaid räägin protseduurikast. Minu arvates on teie kui juhataja kohustus kutsuda korrale peaminister, kes väitis siin ees, et Isamaa on väitnud ja mina isiklikult olen oma küsimusega väitnud, et raha riigikaitsesse ei olegi vaja, tühja sellest rahast. Teie kohustus on peaminister korrale kutsuda, sest infotundi jälgivad tuhanded inimesed. Palun tehke seda!

Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul püsiti teema "Poliitika" raames. Kui ma hakkaksin vahemehena kõiki vastuseid kontrollima faktipõhiselt, sisupõhiselt ja nii edasi, siis meil ei peaks siin diskussiooni mitte peaminister ja Riigikogu liikmed, vaid sellisel juhul oleks siin valdavalt diskussioon istungi juhataja ja Riigikogu liikmete vahel. See ei ole kindlasti infotunni mõte. Infotunni mõte on ikkagi see, et Riigikogu liikmed saaksid esitada valitsuse liikmetele küsimusi ja valitsuse liikmed saaksid vastata.

Aga läheme edasi viienda küsimuse juurde. Viies küsimus on täna majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on turumajandus Eestis. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mul on väga lihtne küsimus: kas meil Eestis on turumajandus või oleme ehitanud üles sotsialismi koos plaanimajandusega? Siin on näide. Riik maksustab põlevkivist elektrienergia tootmist tohutute tasudega. Samal ajal kulutab riik sadu miljoneid eurosid rohelise energia tootjate subsideerimiseks. Kui meil on aus konkurents ja turumajandus, siis miks seatakse tootjad ebavõrdsesse olukorda? Kui meil on sotsialism ja plaanimajandus, siis öelge see otse välja. Ja ärge öelge mulle palun, et see ei ole teie valdkond. Ma ei küsi energeetika kohta, vaid majanduse toimimise põhimõtete kohta.

Aitäh, hea küsija! Eestis on turumajandus, [vastan] lühidalt, kui see oli küsimus. Pikemalt vastates: ma saan aru, et te viitasite süsinikuheitme kvoodi süsteemile, mida üleeuroopaliselt üheselt rakendatakse ja mille eesmärk on, et meil oleks ka tulevikus puhas looduskeskkond, kus meil oleks hea jalutada, puhast õhku hingata, värsket vett. Ma arvan, et see eesmärk koos majanduse mõistliku konkurentsivõimega on väga tervitatav. Ja selleks nii Eesti kui ka väga mitmed teised Euroopa riigid, aga tegelikult riigid üle maailma [rajavad] energeetikas täiendavaid, uusi tootmisvõimsusi, mis oleksid väiksema keskkonnajalajäljega ja tulevikus tarbijale soodsamad. 

Võtame kas või viimase veebruarikuu näite, kus kahjuks elektri hind tõusis kõrgemale kui aasta tagasi. Hind, kui ma peast öeldes ei eksi, oli 15 senti kilovatt-tund. Ja kui sa küsid ekspertidelt, miks see vahe [tekkis], siis [vastatakse], et kõige suurem [põhjus] oli selles, et veebruarikuu oli hästi tuulevaikne. See tähendab hästi lihtsustatult, et kui me tahame pikema aja jooksul saada stabiilset ja taskukohasemat elektri hinda, siis meil on vaja mitmekülgseid tootmisvõimsusi. Meil on vaja täiendavaid tuuleparke, meil on vaja päikeseparke ja meil on vaja see ära siduda salvestusega. Olgem ausad, me kõik saame aru, et Eesti on ju piirkond, kus on aegu, kus päike ei paista ja tuul ei puhu. Siis on vaja salvestust, et neid energia hinna tippe alla tuua. 

Ja samamoodi on vaja juhitavaid võimsusi, näiteks lähemal ajal gaasijaamad, tulevikus mõni uus tehnoloogia. See on olnud algusest peale selle valitsuse ja ka eelmiste valitsuste prioriteet, et meil oleks võimalikult laiapinnaline energiamiks ehk ‑kokteil, nii nagu teie kolleeg ütles. Sellest lähtudes me oleme neid otsuseid teinud ja tegutsenud. See kõik on turumajandusega kooskõlas, turumajanduse alustel. 

Kui küsimus on erinevates subsiidiumides, siis ma eelmisele küsijale vastasin, et Euroopas on energiaturu olukord selline, kus [rajatakse] väga minimaalselt või tegelikult ei [rajata] üldse turuga [täiesti vastuolus olevaid] tootmisvõimsusi. Uute tootmisvõimsuste investeeringute maht on üpris suur, kapitalikulu on suur ja see tähendab seda, et kas algset garantiid, mingit subsiidiumit või riigipoolset toetust on rahastamiseks vaja. See on osa turumajandusest, see annab investeerijatele kindluse, see annab laenuandjatele ehk pankadele kindluse, et projekt on rahavoogude mõistes loogiliselt üles ehitatud. Ja teistpidi annab see tarbijatele ja ettevõtjatele kindluse, et siia tuleb uusi tootmisvõimsusi, tänu millele tulevikus energia hind on soodsam ja energia ise stabiilsem ja puhtam.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Esiteks, "raudne" loogika. Tuult ei ole, tuulepargid ei tööta ja sellepärast on elekter kallis – ehitame veel rohkem tuuleparke. Ma ei näe siin loogikat ausalt öeldes.

Aga taas turumajandusest. Iga päev loeme ajakirjandusest, kuidas teie koalitsioonipartner Eesti 200 kasutab oma poliitilist positsiooni, et aidata seotud ettevõtteid. Korruptsiooni fakti muidugi saab tõestada ainult kohus. Aga mul on küsimus: kas antud juhul on tegu ausa konkurentsiga või oleme Eestis loonud midagi sarnast sellega, mis toimub vähearenenud Aafrika riikides, kus edukat äri saab ajada ainult tänu tuttavatele poliitikutele?

Aitäh, hea küsija! Veel kord kordan igaks juhuks üle, et see veebruarikuu näide oligi toodud selleks. Tõesti oli tuulevaikne ja sellepärast ma rääkisingi mitmekülgsest energiavarustuskindlusest, milleks on täiendavad tuulepargid koos salvestusega. 

Mul on väga hea meel, et alles hiljuti tehti üks suurimaid maismaa akuparke. Eestisse rajati see just selle tõttu, et see annab tegelikult kindluse olukorraks, kui meil lühiajaliselt on energia hinnad kõrged. Me saame salvestada odavat tuuleenergiat kõigepealt lühikeks ajaks, aga tulevikus ka pikemaks ajaks. See on see, mida ma teile selgitasin. 

Mis puutub [korruptsiooni], siis kuna te ei nimetanud ette heites konkreetset subjekti või isikut või arusaama, siis igaks juhuks lihtsalt kordan üldiselt. Tõesti, Eesti on õigusriik. Kui on näha, et keegi teeb midagi ebaseaduslikku, siis selleks on olemas asutused, kes seda kontrollivad, reageerivad, otsivad võimalikke seaduserikkujaid või seadusest mööda minejaid. See kindlasti ei ole majandusministri ülesanne, see ei ole meie vabariigis kindlasti ka Riigikogu ülesanne. 

Ja lihtsalt igaks juhuks [ütlen veel seda]. Kui te oleks varem kohal olnud, siis [oleksite kuulnud], et teie pinginaaber küsis seitse või kaheksa küsimust. Ma kõigile lõpuni ei jõudnud vastata, aga seda on võimalik stenogrammist järele vaadata. Ja kui on mingite isikute kohta küsimusi, siis on võimalik nende isikutega ise [otse] suhelda, kui on huvi. Kui on tunnetus, et on midagi ebaseaduslikku tehtud, siis on võimalik sellest vastavatele asutustele teada anda. Mina usaldan Eesti õigus- ja julgeolekuasutusi. Nad kindlasti vajadusel kontrollivad ja teevad [asjaomased] otsused.

Suur tänu, härra minister! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Hea minister! Kui te minu eelmisele küsimusele vastasite, siis mind ikkagi hämmastas see, et teie arvates on täiesti vastuvõetav, et kui ettevõte soovib saada rohkem kui 13 miljonit eurot toetust õiglase ülemineku fondist, siis on täiesti okei asutada kümne päeva jooksul kolm erinevat ettevõtet ja siis vähem kui kahe kuu pärast esitada vastavalt kolm projekti, nii nagu Eesti 200 poliitiku Tarmo Tammega seotud ettevõte Greenful tegi. 

Minu jaoks on see äärmiselt kummaline, et ollakse valmis andma miljoneid eurosid toetusi äsja loodud firmadele. Sellest võib ju järeldada, et igaüks, kes saab samamoodi [ammendavaid] teadmisi ja võib-olla ka siseinfot taotluste esitamisest, nagu see on Eesti 200 poliitikute puhul, võib samuti kiiresti asutada oma firma ja kirjutada projekti ja siis jääb ootama miljonitesse eurodesse küündivat toetust. 

Huvitav on ka see, et teile pole teada, kuidas võis teie delegatsiooni sattuda Tarmo Tamme poeg ja esindada üht ettevõtet, ilma et ettevõtte juht seda oleks teadnud. Kas siis põhimõtteliselt igaüks võib panna end teie delegatsiooni kirja ja öelda, et ta esindab mingit firmat, kusjuures see firma pole sellest teadlik? Või seda saavad teha ainult Eesti 200 poliitikud? 

Ja siit tulenevalt: kas see tähendab, et te toetate ka kõiki teisi selliseid Eesti 200 sahkerdamisi, millega nad praegu ka tegelevad valitsuses? Hea kolleeg juba mainis personaalse riigi projekti, mis oli Eesti 200 asutajaliikme ja põhitoetaja huvides, samuti [platvormitöö] direktiivi torpedeerimine Euroopa Liidu tasemel, mis oli Bolti huvides. Bolt on Eesti 200 toetaja ja ka Reformierakonna toetaja. Ja see ei ole ainus initsiatiiv, mis on Bolti huvides tehtud. 

Kas selline on teie arusaam ausast konkurentsist turumajanduses, et tehakse otsuseid konkreetsete ettevõtete kasuks, mis on seotud kindlate erakondade ja nende liikmetega? 

Aitäh! Hea küsija, te jätkate suurepärast traditsiooni küsida ühe küsimuse sees mingi 12 küsimust. Ma proovin neile järjest vastata. 

Punkt üks. Platvormitöö direktiiv oligi kehv direktiiv. Ausalt! Mõttetult ülereguleeritud, poleks andnud võimalust kasutada ettevõtluses tehisaru, tänu millele me loome Eestis kõrgemat lisandväärtust. Me võime seda diskussiooni pidada. Me oleme öelnud: see valitsus on selgelt vähema bürokraatia, vähema reguleerimise poolt. Me usaldame inimesi, usaldame ettevõtjaid. 

Kui oli küsimus, kuidas valitakse ettevõtteid äridelegatsioonidesse: seda teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, aga võivad teha ka teised asutused. Oleneb konkreetsest delegatsioonist. Ettevõte peab olema Eestis registreeritud, tal ei tohi olla ärisidemeid Venemaa ega Valgevenega, ei tohi olla maksuvõlga. Delegatsiooni kuuluv ettevõtja ei tohi olla kriminaalkorras karistatud. EIS kontrollib taustu eelkõige avalikest allikatest. 

Nüüd, tulles õiglase ülemineku fondi juurde, jällegi, kordan igaks juhuks üle, et esiteks, tegemist ei ole veel toetusega, vaid tegemist on toetuse otsusega. Teiseks, projekte ei saa ellu viia ainult toetusega. Nagu ma rõhutasin, üle poole projektide kogumaksumusest moodustab ettevõtete, ettevõtjate enda panus. Üle 50%, kui tahetakse investeeringut teha, peab eraettevõtja ise panustama.

Nüüd, miks on üldse selline toetusmeede? Ma pole küll ise Ida-Virumaalt pärit, aga olen seal väga palju käinud. Tõesti, Ida-Viru maakond on ajalooliselt olnud seotud ühe suure tööstusega, milleks on põlevkivi. Aga me näeme, et põlevkivist elektrienergia tootmine kaua enam ei jätku, see ei ole lihtsalt konkurentsivõimeline. Õiglase ülemineku fond loodi selleks, et Ida-Virumaa saaks oma majanduskeskkonda mitmekesistada. See tähendab uusi tootmisi, näiteks tekstiilitootmist, see tähendab turismisektorit, see tähendab heaolusektorit, see tähendab uusi tootmistehnoloogiaid, mida Ida-Virumaa tänu oma kompetentsile väga palju kasutada saaks. 

Nüüd, uuesti rõhutan üle, et kõik need kolm ettevõtet, mida te nimetasite, on juriidiliselt erinevad ettevõtted ning neid hinnati eraldi nii nagu kõiki teisigi vastavalt avalikule ja kõigile ühetaolisele hindamismetoodikale. Nagu ma rõhutasin, kõik kolm projekti peavad eraldi täitma toetusmeetmes seatud eesmärgid, sealhulgas töökohtade loomisel. Töökohtade loomine on õiglase ülemineku fondi toetuste puhul seatud nõue, et aidata piirkonnas loobuda fossiilkütuste tootmisest ja leida uusi majandustegevusi. Selles mõttes on teie kriitika, kui me soovime Ida-Virumaal majandust mitmekesistada, et eraettevõtjad tooksid sinna väga suures mahus investeeringuid, pisut kummaline. 

Kui teil on mingi isiklik vimm Eesti 200 või kolleeg Tarmo Tamme vastu, siis – kogu austuse juures – mina ei oska teievahelisi suhteid kommenteerida. Ma usun, et kaks täiskasvanud inimest suudavad selle ise ära klaarida. Aga seda, et võtta rünnaku alla õiglase ülemineku fond või tegelikult investeeringud Ida-Virumaale, mis on sellele piirkonnale äärmiselt vajalikud, et majandust seal mitmekesistada – no tõesti, ärme seda teeme. [Piirdume] sisuga ja kui on isiklikke muresid, siis ma usun, te saate need lahendatud.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teemaks on "Mis on peaministri suur plaan Eestile?". Rain Epler, palun!

Härra peaminister! Kui me siin vaatame kogu seda perioodi, kui te olete peaminister olnud, teie väljaütlemisi ja tegevust, siis tekib tõsiseid küsimärke. Noh, võtame näiteks energeetika teema. 7. veebruaril te rääkisite sellist juttu, et tuulele 20 aastaga makstav taastuvenergiatasu tarbimise eest on circa 2,6 miljonit eurot, madalamast hinnast saadav kasu samal ajal on 5 miljardit eurot. Seega lihtne võrdlus: 1 euro paneme investeeringuna sisse, peaaegu 2 eurot saame vastu. 

Nädalake või veidi rohkem hiljem teid pinniti Vikerraadios nende teie arvutuste teemal ja siis te niisuguse, ma ei oska öelda, kas elegantse või pigem vastupidi, totra mõttega, tulite sellest arvutusest eemale ja ütlesite, et ärme elame selles numbrimaagias. Ja nüüd te olete, nagu Keldo siin just tunnike tagasi kinnitas, jõudnud selleni, et meretuult sellises mahus ja sellisel kujul ikkagi ei ole vaja. 

Noh, möödunud aasta augustis te rääkisite teemal, millest koosneb julgeolekumaks. Ma tsiteerin jälle teid: "Kui me soovime osta juurde moona ja kaitsevägi on hinnanud ümber oma vajadusi, siis me peame olema kindel riik. Lai julgeolekumaks on olemuselt kogu ühiskonda kattev. Ta puudutab kõiki. See puudutab inimesi esimesest eurost tulumaksuga [---] ja ettevõtteid ka, kus me maksustame kasumeid. See on tähtajaline. [Sellega koos käib avalikus sektoris] kärbe." Noh, nagu me nüüd teame, kärpeid ei ole tehtud. Ja moona osas on praegu seis selline, et ega ei saagi täpselt aru, kas siis on midagi hangitud või ei ole, ja kui palju on hangitud, ja nii edasi. 

Ja lisaks olete te nüüd jõudnud punkti, kus kaks kolmest julgeolekumaksu komponendist tuleks tühistada. Ma iseenesest olen selle poolt, et makse vähendada. Aga mul on nagu mure ja küsimus selles mõttes, et te peaministrina käitute tegelikult ju nagu tuulelipp. Teil ei ole suurt plaani, teil ei ole visiooni, kuhu Eesti peaks minema. Noh, tuul puhub täna ühelt poolt, siis te arvate, et teeme nii, ja homme puhub teiselt poolt, [siis arvate] vastupidi. Minu arust see nagu ei kanna välja peaministri rolli. Kas teil tegelikult on suur plaan, millele üksikotsused toetuda saaksid? Ja [kui on], siis mis see plaan on?

Jaa, aitäh! Noh, ma saan aru, et teid väga huvitab minu suur plaan ja selle pärast tulite te täna tööle. See teeb mulle suurt rõõmu. (Rain Epler ütleb midagi saalist.) See teeb mulle suurt rõõmu! Mina usun, et me suudame Eestis luua vabade kodanike riigi, 21. sajandi moodsa [riigi]. Sellise, mis on innovatiivne, kus majandus kasvab, mis on kindlalt kaitstud. Sellist Eestit mina tahaksin. 

Mis puudutab maksusüsteemi muudatusi, siis mul on rõõm kuulda, et te neid toetate. Te küsite, mis on vahepeal muutunud. Muutunud on ju see, et kui me tõstame kaitsekulutusi ja samal ajal õnneks saame ka Euroopa reeglitest hõlpu, siis me saame kaitsekulutusi teha kiiremini. Mida me ka teeme. Me tõstame väga järsult oma kaitsekulutusi, et Eesti oleks paremini kaitstud, majandus kasvaks, inimesed saaksid oma tulevikku ja peret siin planeerida. 

Samal ajal saame seda nüüd, kus majandus on kasvama hakanud – loodetavasti oleme kasvava tsükli alguses –, teha nii, et see on ettevõtlusele lihtsam. Ka inimeste tulumaksukoormus on väiksem, tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum. Ma arvan, et me oleme päris sellise, no ütleme, majanduslikus mõttes hea tsükli alguses. Kui ma vaatan ettevõtluse ja majandusvaldkonna tagasisidet, siis see on väga positiivne olnud. Sõnum, mida oodatakse kindlasti, on julgeoleku kindlustamine. Eile valitsus tegi põhimõttelise otsuse tõsta kaitsekulutused järgmisel aastal vähemalt 5%-ni SKT-st. 

Nii et veel kord kordan. Loodan, et see teeb teile rõõmu. Minu ettekujutus Eestist on kui arenevast, innovatiivsest, moodsa tööstusega riigist, mis on kindlalt kaitstud, kui soovite, nagu põhjamaine Iisrael või Lõuna-Korea, kelle puhul sõbrad teavad, et tema peale saab loota, ja keda vaenlased kardavad.

Suur tänu! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt ma tulen teie vastuse alguse juurde. Te ütlesite, ma ütleksin, väga kõnekalt: tahame Eestis luua vabade kodanike riigi. Siis pidasite pausi ja lisasite sõna "moodsa". Kui uudiseid lugeda, siis tundub, et te tahate tõesti sellist moodsat vabade kodanike riiki luua, aga igat vaba kodanikku jälgib kogu aeg mingi kaamera. Ja mida riik selle teadmisega edasi teeb, on jäänud küsitavaks. Aga kindlasti see ei tundu nagu vabade kodanike riigi ehitamine, pigem on see sellise Hiina-laadse ülikontrolliva riigi ehitamine. Seda esiteks.

Nüüd see 5% lubadus. See kõlab jällegi täpselt samamoodi pateetiliselt nagu möödunud aasta augustis teie jutt sellest, miks on vaja inimesi esimesest eurost maksustada, miks on vaja ettevõtete kasumeid maksustada ja nii edasi. Ja nüüd te olete jõudnud sinna, mida me tegelikult juba tookord teile selgitasime, et kui te majandust muudkui kägistate täiendavate maksutõusudega, siis teil raha juurde ei tule. Täna te räägite meile juba mitmendat korda: "Me oleme teinud ajaloolise otsuse, kaitsekulud tõusevad 5% peale." Aga kui teie senist tegevust vaadata, siis võib-olla te tulete homme sama [süütu] näoga ja ütlete, et te olete teinud teise ajaloolise otsuse, et ei tõuse 5% peale. 

Ja see jutt, mida te räägite, et majandus on läinud paremasse tsüklisse. Minu arust olete te ise siin mitu korda öelnud, et te nii võimekas ei ole, et te maailma ja Eesti majandust kuidagi mõjutada saate. Et see ei ole teie plaan, see on selline majandustsükkel ja te loodate, et kuna naabrite juures on asi paremaks läinud, siis läheb Eestis ka. 

Aga ikkagi, mis see teie plaan on? Kas te plaanite nüüd stabiilsemaks muutuda peaministrina? Kas teil on plaan ja te peate sellest kinni või te jätkate sellise poliittehnoloogina, mõtlete, et reiting ei tõusnud, äkki siis ütleks viie [protsendi] asemel kolm? Ma vaatasin siin ajakirjandust, lugesin, et Läänemets ja Reinsalu ütlesid juba kuus või seitse, ma nüüd ootan, et kes esimesena kümme ütleb. Või teil on mingi plaan, millele te üksikotsustes edaspidi kavatsete toetuda, püüdes Eestit kuhugipoole viia?

Aitäh! Eks see nii on. Ma saan aru, et teie maailmavaate korral tähendab "moodne" kindlasti midagi koledat. Hiina-alaseid küsimusi saate küsida kolleeg Mart Maastikult (Saalist öeldakse midagi.), tema oskab teile kindlasti seda kiita ja asjatundlikult kirjeldada. Eestis, [kuigi] te seda [väitsite], ei ole plaanis rajada tihedat valvekaamerate võrgustikku, mis igat kodanikku jälgiks. Mina eeldan, et vabade kodanike riik siiski ka kaitseb vabadust. Seda esiteks.

Teiseks, [mis puutub] kaitsekuludesse, siis jah, see on valitsuskabineti julgeolekukabineti otsus. Ma saan loomulikult aru, et Lauri Läänemets ja Urmas Reinsalu püüavad olla vaimukad suvalisi numbreid öeldes, aga ma siiski ütleksin seda, et valitsuskabinet tegi otsuse, toetudes Kaitseväe juhataja nõuandele otsustada järgmise aasta riigieelarves tõsta kaitsekulud üle 5% või vähemalt 5%-le. Ja ma olen öelnud seda, ütlesin ka eile pressikonverentsil, et see number või see kulutuste määr võib minna isegi kõrgemaks. Sellega tuleb arvestada, kui me tahame kiiresti teha seda, mida meil on vaja, hankida selle, mida meil on vaja. See on see pilt. Nii et ma soovitaks seda tõsiselt võtta. 

Ja see, mida ma ütlesin – mina arvan, et teiegi võiksite seda toetada. Ma saan aru, et sõna "moodne" kõlab teie arvates väga kahtlaselt, aga moodne tööstus siiski on kõrgema lisandväärtusega, moodsad tehnoloogiad aitavad toota rohkem. Selline on moodsa tööstusega riik, kus on kõrge innovatsioonitase. Needki on uued asjad, ma saan aru, et kahtlased, aga need ikkagi aitavad tõsta meie jõukust. Ja majanduskasv on siiski, ütleme nii, statistikavaldkonnas mõõdetav, mitte kellegi [sise]tunde küsimus. Loodetavasti me oleme kasvu alguses. 

Ja kui te küsite neid asju, mida me saame teha. Tõepoolest, euribor lõppkokkuvõttes on suurem otsus kui Eesti valitsuse otsus. Mida me saame teha? Eile tuli peaministri juures kokku Eesti tippettevõtjate nõukoda, kes hakkab kavakindlalt vähendama erinevaid kontrolle, nõudeid, aruandlust ja selle kohta ka ettepanekuid tegema. Meil on igal teisel nädalal majanduskabinet ja sinna ma neid ettepanekuid ootan. Ettevõtjatest Viljar Arakas seda juhib, Robert Kitt on aseesimees. Seal on palju väga tõsiseid ettevõtjaid väga erinevatelt erialadelt. Tööandjate keskliit annab sinna oma esindajad või õigemini juba on andnud. Samamoodi ootame kaubanduskojalt ja väikeettevõtjatelt esindajaid. Nii et see on väga tõsine seltskond, kes aasta-pooleteise jooksul teeb oma ettepanekud, kuidas erasektori vaatest avalikku sektorit paremaks saada. Ma loodan sellest päris suurt kasu Eesti inimestele ja Eesti ettevõtjatele sündivat. 

Ja see on lihtsalt üks asi paljudest. Muu hulgas ka ettevõtete kasumimaksu [kehtestamisest loobumine] aitab ettevõtlust väga palju.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh! Mul on hea meel, et Välisministeeriumi ametniku Sander Soone määratluse kohaselt Putini sabaraku Elon Muski ideed on ka Eestisse tee leidnud ja viljakasse pinda [langenud], teie poolt juhitava seltskonna plaanidesse juured sisse ajanud, [nii et te soovite] bürokraatiat vähendada. Ma muidugi natukene teie indu jahutaksin. Selleks on vaja Euroopa Liidust lahkuda, sest sealt on meile tulnud enam kui 80% kõigist regulatsioonidest ja piirangutest ja bürokraatiast. Mis te sellega ette kavatsete võtta, ma ei oska öelda. Ilmselt ei ole võimalik ainult meil siin kogu seda bürokraatiat omaalgatuslikult vähendada, selleks oleks vaja väga põhimõttelisi otsuseid. Ja neid otsuseid teie valitsus kindlasti ei langeta, ei ole võimeline langetama juba puhtideoloogilise pimeduse tõttu. 

Aga mu küsimus on see. No jube popp on teie meelest rääkida kaitsekulude tõstmisest. Ma arvan, et tegelikult Eesti rahva seas ei ole see sugugi nii popp teema, kui te ette kujutate, sest kõik saavad aru, et see tuleb nende heaolu arvel. 

Aga küsimus on see. Regionaalpoliitikat ei ole, õiget energeetikapoliitikat ei ole. Demograafilisi toetusmehhanisme ei ole. Vastupidi! Vastupidi! Inimeste, perede sissetulekute, huvialaringide ja muude rahade kärpimisel on kindlasti väga negatiivsed tagajärjed meie sündimusele. Keda te siis lõpuks kaitsma hakkate? Neid ätikesi-mutikesi, kes elavad, kuna neil kuskile mujale minna enam ei ole, kusagil vanades kolhoosikeskustes, lagunevates majades? Või siis Ukraina ja Vene ja muude niisuguste veel demograafiliselt jõulisemate piirkondade inimesi, kes on Eestisse ümber asunud? Keda te kaitsma hakkate, kui teil puudub tegelikult visioon Eestist kui rahvusriigist ja eestlaste kui rahvuse püsimisest? On teil sellekohane visioon olemas? 

Me siin grillisime teid esmaspäeval arupärimisega demograafia teemal. Mingit visiooni teilt ei tulnud. Vastupidi, me kuulsime, et teie meelest on kõik kõige paremas korras.

Teie aeg! 

Polegi vaja midagi teha! Mis sellest, et lapsi ei sünni. Kestlik kahanemine! Aga tegelikult, 10 aasta pärast, 20 aasta pärast – keda te kindlate kätega kaitsete?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Ma kirjutan selle üles, see oli nii hea lause: "Keda te kaitsete?" Eesti rahvast. Et oleks klaar, härra Mart Helme. Seda esiteks. 

Teiseks, kõik need küsimused ja see tiraad olid äärmiselt vaimukad. Et siis kõigepealt tuleb Euroopa Liidust lahkuda. Mul on meeles, et te lubasite Euroopa Liidust lahkumise toetusrühma moodustada. (Saalist hõigatakse: "Ei ole lubanud!") Seda ei ole seni moodustatud. (Saalist öeldakse veel midagi.) Mulle tundus, et te lubasite, andsite EKRE poolt valimislubaduse Euroopa Liidust lahkuda, aga taganesite sellest lubadusest. Ärge siis häbenege. Kui teil on plaan Euroopa Liidust lahkuda, siis andke teada. 

Siis te ütlesite, et neid otsuseid ideoloogilise pimedusega – kui ma ikka sain selle kiiruga õigesti kirja pandud – löödud valitsus ei tee. Õige! Minu valitsus ei lahku Euroopa Liidust ja tõepoolest, selles me kokkuleppele ei jõua. Ma saan aru, et teie soov on Eesti Euroopa Liidust välja viia. Mina selles teiega nõus ei ole. Mina ei toeta Eesti lahkumist Euroopa Liidust. Te võite selle toetusrühma teha ja seda välja pakkuda, kui tahate. Mina seda ei toeta. (Mart Helme saalist: "See ei olnud küsimus!") 

Nii, kaitsekulud. Te ütlete, et kaitsekulude tõstmist Eesti inimesed ei toeta. Mina arvan, et toetus riigikaitsele on väga kõrge. Ma jään teiega eriarvamusele selleski küsimuses, andke andeks. Kaitsekulude tõstmine on vajalik selleks, et meil oleks seesama üks ja armas ja meie oma Eesti. (Saalis kommenteeritakse.) Kui me ei tõsta kaitsekulutusi ja me ei panusta sellesse, siis me arutame kõiki muid asju, aga mitte seda, mida me tahame [arutada] eesti keeles Eesti parlamendis Eesti esindajatena. Seetõttu ma soovitan pigem toetada kaitsekulude tõstmist ja mul on kahju, et te üritate rääkida, et see justkui käib heaolu arvelt. Iseseisvus on absoluut. See ei ole kaubeldav. Ma loodan, et te saate sellest ühel päeval aru. 

Siis, te ütlesite, et pole regionaalpoliitikat, energeetikapoliitikat, demograafiapoliitikat. Lastetoetustele, kui te panete tähele, läheb Eestis peaaegu 2,2% SKP-st. Eesti on üks kõige kõrgemate lastetoetustega riike. Energeetika puhul, jah, debatt käib sotsiaaldemokraatidele armsate meretuuleparkide üle. Tuumajaama eriplaneering tuleb, maismaatuulikud tulevad. Te võite nende vastu võidelda ja päikseparkide vastu ka. Reservis on põlevkivijaamad, gaasijaamu tuleb juurde. Eestil on energeetikapoliitika täiesti kenasti olemas, ükskõik mis mulje te soovite luua.

Regionaalpoliitika puhul tuleb sotsiaaldemokraatidele teha kompliment. Selle eest nad valitsuses seisid. Me oleme kokku leppinud, et teatud hulk investeeringuid suunatakse Tallinnast ja kuldsest ringist väljapoole. Peaksite teiegi seda [soovima]. 

Nii et kui te lõppu küsisite, keda te kaitsete, siis mina kaitsen vaba Eestit, Eesti rahvast, nii palju kui minu võimuses on. Ei kavatse Euroopa Liidust lahkuda, ükskõik kui ilusti te meelitaksite või kui kõvasti kärgiksite.

Suur tänu! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anti Allas ja teemaks on riigikaitse. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud peaminister! Varasematest vastustest [võib järeldada], et selle valdkonna küsimus vist teile praegusel ajahetkel ei meeldi, aga tegelikult on see sisuline ja ootaks sisulist vastust. Eesti kaitsevaldkonna kaks vaieldamatut tippspetsialisti, endine Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Kaitseväe eelmine juht Martin Herem, on andnud viimastel päevadel väga selge hinnangu, et Kaitseväele vajaliku relvastuse ja moona hankimise kiirus pole piisav ja valitud meetodid tervikuna pole ehk kõige paremini valitud. Ja seda selles situatsioonis, kus me just praegu oleme. Võib-olla, ütleme, kümme aastat tagasi olnuks see väga okei. Kui eile küsis "Esimeses stuudios" saatejuht härra Pevkurilt kommentaari etteheitele, et hankemehhanismi valik pole olnud optimaalne, siis härra Pevkur vastas sellele, tsiteerin: "Täiesti asjatundmatu jutt." Ja siit minu küsimus. Kuidas siis tegelikult on, kas härra Herem liialdab või lausa valetab, kui räägib murest relvade hankimise väikese kiiruse pärast? Ja kui ei, siis mis on kaitsevaldkonnas plaanis senisega võrreldes teisiti teha?

Aitäh, hea küsija! Minu meelest on kaitseminister seda päris palju selgitanud ja ilmselt saab seda veel selgitada. Ka siin infotunnis me oleme seda teemat juba käsitlenud. Kaitseministri selgitused, nagu ka Kaitseväele [vajalike] relvahangete eest vastutavate inimeste selgitused on ju üsna ühesed: seda tehakse nii kiiresti ja nii võimekalt, kui suudetakse. Ja see ei muuda seda, ma arvan, et me Eesti patriootidena, Eesti kodanikena tahaksime, et kõik, mida meil on vaja, oleks juba siin, ja liiaga. Et oleks seda rohkemgi. Nii et on kaks asja: üks on tunne ja emotsioon, teine on see, mida praktikas tehakse. 

Kui seda protsessi saab kiiremaks muuta, siis ma olen kindel, et kaitseminister teeb kõik selleks, et see protsess oleks kiirem, eriti nüüd, kui me otsustasime, et järgmisest aastast on Eesti kaitseinvesteeringud tasemel vähemalt 5% SKT-st. See tähendab seda, et meil tuleb lähiaastatel veel palju rohkem, veel intensiivsemalt hankida. Ja see tähendab seda, et see on tohutu väljakutse ka kaitsehangete [tegijatele]. 

Nii et jah, ma loodan, et Kaitseministeerium teeb kõik, et see võimalikult tempokalt tehtud saab. Täna nad seda on kinnitanud. Ka Kaitseväe juhataja asetäitja eile kinnitas, et neil ei ole etteheiteid hankijatele, kaitseminister samamoodi.

Ma ju mõistan, et poliitiliselt on mõnus kaitseministrit grillida, aga see ei pruugi olla õigustatud. Samas, kindlasti on kohti, kus see võib olla õigustatud, ja siis tuleb see välja öelda. See, et Kusti Salm ja Hanno Pevkur sõpradena lahku ei läinud – kuulge, see vist enam uudis ei ole. Sealt ilmselt üllatust tulla ei saa. Aga eks nad ilmselt ikkagi mõtteid vahetavad. 

Aga kui me juba Eesti patriotismist räägime, siis mul on üleskutse: arutage läbi! Kui te räägite laskemoonast ja kõigest muust sotsiaaldemokraatidega, siis arutage, mida öelda Eesti inimestele Lõuna-Eestis näiteks, kas sel korral saavad Vene kodanikud valida või mitte.

Anti Allas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud peaminister! Valimisküsimuses oleme väga selgelt oma seisukoha andnud ja agressorriikide kodanike puhul kindlasti soovime selle valimisõiguse kaotada. Aga minu lisaküsimus on see või õigemini ma sooviks anda heatahtlikku nõu. Kui te kutsute Riigikantselei juurde kokku bürokraatiat kärpiva ekspertgrupi, siis ma ütlen, et ma isiklikult seda siiralt toetan. See on hea plaan. Aga ma küsin, kas te ei ole mõelnud, et praeguses väga pingelises julgeolekuolukorras oleks veelgi rohkem vaja riigikaitse ekspertgruppi, et koondada kokku riigi parimad tegijad, kes saaksid kaasa aidata ka hankeprotsessi kiirendamisele. Sellele küsimusele te muidugi ei vastanud hästi. Võiks kaasata, kuna minu arust kaitsevaldkonnas me peaksime ühte hoidma, ka härrad Heremi ja Salmi. Ja võib-olla need inimesed, kes saaksid diplomaatilisel tasandil aidata neid protsesse kiirendada, võiksid ka sinna ekspertgruppi kuuluda. Mis te arvate sellest ideest?

Aitäh! Kõigepealt kompliment, et te ütlesite, et te toetate seda põhiseaduse muutmist, mille puhul, ma olen aru saanud, tuleb see päikeseloojangu klausel ja mida vist EKRE, Isamaa, Eesti 200, Reformierakond ja ehk ka nõndanimetatud vabad saadikud toetavad. Siis, ma arvan, Eesti rahvas võib elada teadmises, et nendel valimistel agressorriikide kodanikud enam ei vali ja mittekodanikud teevad oma asjad järgmiseks korraks selgeks. Aitäh selle eest, kui see nii on! Seda esiteks.

Teiseks, sellega ma olen nõus ja ma tänan ka selle toetuse eest ettevõtjate tegevusele, ettevõtjate ettepanekutele. Minu meelest ka on see väga mõistlik. On hea, kui kriitilise pilguga vaadatakse riigi asjad üle. Minu meelest see on selline normaalne protsess. 

Ja ma kindlasti küsin teie [ettepanekust] lähtuvalt kaitseministri käest – ma olen muidugi ka ise seda küsinud ja seda on ennegi küsitud –, kas on midagi, mida ekspertide tasemel või seadusandluses me saaksime täiendavalt laiemas ringis veel teha. Ka mulle meeldiks, kui riigikaitses ja välispoliitikas me hoiaksime seda kultuuri, mida me oleme tegelikult aastakümneid Eestis hoidnud: väljaspool alati ühel häälel. See on meie printsiip olnud. 

Nüüd on Isamaa esimees tegelikult asunud [olukorda] ära kasutama oma isiklikus kampaanias. Ma saan aru: reiting on kõrge, peapööritus suur. Aga siiski, kaitsevaldkonda ei [tohiks] niimoodi turule viia. Ma arvan, me vist oleme ühel nõul.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Heljo Pikhof. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Teie peaministriks oleku ajal on Eesti inimeste hulgas ärevus, sealhulgas sõjahirm, aina kasvanud ja turvatunne järsult vähenenud. Oluline roll on siin loomulikult olnud nii teie kui ka kaitseministri ebalevatel ja vastuolulistel väljaütlemistel, samuti oluliste hangetega viivitamisel. Ja siit küsimus: kas te tõesti usute riigikaitseküsimustes oma karjääripoliitikust kaitseministrit rohkem kui kindral Heremit ja pikka aega kaitsevaldkonnas töötanud Kusti Salmi?

Aitäh, hea küsija! Ma kuidagi ei tahaks, et teie [viidatud] ärevuse taseme tõusu küsimus oleks adresseeritud ainult peaministrile ja kaitseministrile. Peaministrina ma saan lubada kindlamat käitumist, kindlasti püüan seda. Uus valitsus on oluliselt selgema joonega erinevates otsustes. Paljud otsused, mis seni on veninud, saavad tehtud. Muu hulgas oleme teinud otsused tööseadusandluses, oleme käivitanud ettevõtjate nõukoja, mis, tõsi, oli plaanis juba sügisest. Ja eile tegime otsuse kaitseinvesteeringute kasvatamise kohta.  

Ja siiski ma julgen tagasihoidlikult mainida, et ettekujutus, et sõjaärevus [on vallanud] inimesi ja mõjutab meie majandust ja igapäevaelu Eesti valitsuse tõttu, on muidugi sügavalt ekslik. Sõda ja agressiooni korraldab Putin. Tema pärast me oleme näinud vaeva, et NATO korraldaks operatsioone merel, kui me hakkame ennast lahti ühendama Vene võrgust. Tema pärast ja Vene režiimi pärast me näeme vaeva, et kindlustada oma energeetikat. Tema pärast me näeme vaeva korjata kokku maksuraha, valmistuda selleks, et mitte kunagi Eestisse sõda ei tuleks. Tema pärast! Mitte selle pärast, et Eestil on [säärane] peaminister ja [säärane] kaitseminister. 

Nii et ma arvan, et selle küsimuse alus oli üdini vildakas. Ma teie kolleegile Anti Allasele juba vastasin, et kui on midagi, mida saab koos teha, kui mingi kriitika on õigustatud, siis me võtame kindlasti seda kuulda. Aga ma tahan siin korrata, et kaitsehangete [tegijad] on öelnud, nagu ka Kaitseväe juhataja asetäitja: neil ei ole etteheiteid sellele tempole, kõik on maksimaalselt kiiresti toimetatud. Jah, ma saan aru, et raamatupidamislikult saab küsida, kas on [olemas] üks, teine või kolmas dokument. Aga töö on käinud, mahud on kasvanud ja nüüd kasvavad veelgi. Loomulikult tuleb liigutada nii kiiresti kui võimalik, ka lähematel aastatel. Ja seda tehakse. Need investeeringud kasvavad vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. 

Tänane kaheksas küsimus kannab pealkirja "Valitsuse kärpekava". See on suunatud peaminister Kristen Michalile ja küsib Riigikogu liige Mart Maastik. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Täna me oleme juba kuulnud [juttu] moodsa tööstuse ja Reformierakonna moodsa kaitsepoliitika teemal. Ma siis küsin bürokraatia moodsa vähendamise kohta.  

Sain eile kirja Andrus Treierilt, kes on teatavasti KIK-i juhatuse esimees. Kirja sisu on selline. Selgitused KIK-i juhatuse laiendamise ja keskkonnahariduse arenduskeskuse (KHAK) ja Loodusmaja haldamise teemal. Keskus luuakse KliM-i haldusalas asuvate töökohtade ümberkorraldamise teel. KHAK-i meeskonnas on kokku viis inimest. Neist üks ametikoht tuuakse üle Kliimaministeeriumist ja neli ametikohta luuakse vähendatud töökohtade arvelt Keskkonnaametis. 

Keskkonnaametis vähendati 2024. aastal üheksa keskkonnahariduse valdkonna töökohta, mille arvelt luuakse neli uut töökohta KIK-is. KIK-i eelarves toovad KHAK-is – ehk siis selles loodavas keskuses – seotud töökohad kulu 2025. aastal kokku 136 000 [eurot] ja järgneval, 2026. aastal juba ligi 300 000. Lisanduvad sisseostetavad teenused eeldatavas mahus 0,8–1,2 miljonit eurot aastas, mis kajastuvad KIK-i projektide eelarves. Kuna sisseostetavate teenuste kate on tuludega kaetud ja nende alaline jaotus ajas suuresti kõikuv, siis neid ei kajastata KIK-i enda halduseelarves. Summadele lisanduvad veel üldkulud. 

Ja minu küsimus: kas eespool toodud näide, mille kohaselt Keskkonnaametis vähendatakse töökohti, et justkui kärpida kulusid, aga samal ajal reaalselt luuakse sama ministeeriumi haldusalas uued töökohad, ongi teie juhitud valitsuse moodne kärpepoliitika? 

Kas-küsimus oli, jah? Vastus on ei. 

Suur tänu! Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Tänan, lugupeetud eesistuja! Hea austatud peaminister! No üldiselt sellised lühi[vastused] teile au ei tee. Kui küsimus esitatakse, siis võiks ikkagi sellele sisuliselt vastata. Aga ma küsin siis uuesti. Kui te ühes haldusalas koondate ametikohad ja loote sama ministeeriumi haldusalas uued töökohad – väidetavalt Keskkonnaameti juht tõi televisioonis näite, kuidas vähendatakse töökohti, kuidas sellega hoitakse kulusid kokku Keskkonnaametis. Ja nüüd te loote nendesamade inimeste arvelt uued töökohad sama ministeeriumi haldusalas ja need toovad endaga kaasa tegelikult 0,5 miljonit eurot aastas ainuüksi palgakulu. Lisaks veel projektide tõttu, nagu kirjas on, 0,8–1,2 miljonit eurot aastas lisakulusid. Kas te leiate, et see ongi teie valitsuse eelarve kärpimise poliitika? Palun konkreetset vastust.

Aitäh! Te küsisite, kas ma leian, et see on minu valitsuse eelarve kärpe poliitika. Vastus on loomulikult ei. Tahate, et ma ütlen pikemalt, kaks lauset? Loomulikult ma ei pea mõistlikuks, kui me kuskil koondame ametikohti ja need luuakse mujal. Endiselt vastus on ei. Ja kui te näete, et kuskil on mure, olge head, andke lahkelt teada. Teie, ma kahtlustan, olete veel KIK-i nõukogus, mina enam seal ei ole.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Andres Metsoja. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud peaminister! Eile räägiti uudistes meie maanteede halvast olukorrast. Selles mõttes, et hoolduskuludeks on raha vähe ja arendustegevuseks ei ole üldse. Ja seal kõlas selgelt, et Via Baltica Nurme–Libatse lõigu hankemaksumuseks kujunes 69 miljonit eurot, aga raha selleks oli 56 miljonit eurot. Ma saan aru, et kaks aastat tegelikult ikkagi sellel maanteelõigul midagi teha ei saa, see protsess lükkub edasi. Ja samal ajal ettevõtjad rõhutavad sageli taristu tähtsust.

Minu küsimus tüüribki sinna, et me oleme andnud nõusoleku riigina põhimõtteliselt ehitada Tartusse Süku, nüüd uue nimega vist Siuru, mille maksumus peaks olema 100 miljonit. Ma ei tunne kuidagi siin saalis kadedust tartlaste vastu, aga meil on praegu sellised valikud, et [ehk peaks] panema raha taristusse, et tugevdada meie majandust, et tagada mobiilsus. Ka see on otseselt seotud meie kaitsevõimega. Kas on oodata, et uus koalitsioon ka selles valdkonnas prioriteedid üle vaatab? Või pigem ikkagi jäädakse positsioonile, et jah, raha teehoius ei ole, aga me midagi valdkondade vahel ümber ei tõsta ja läheme edasi seda teed, et uued objektid, mis on kokku lepitud näiteks kultuurivaldkonnas, teeme ära, aga maanteed kas või sõjalise mobiilsuse kontekstis jätame vaeslapse rolli?

Hea küsimus! Aitäh, hea küsija! Kulka rahastus on tehniliselt võttes erinevalt muust eelarvest. Me mõlemad seda teame, nii teie kui mina. Aga minu vaated ei ole just suur saladus. Olen ju olnud majandus- ja taristuminister ja soovitanud põhimaanteed kõik neljarajaliseks ehitada. See tasuks ära tegemist, sest Eesti on küll väike riik, aga mida väiksem on aegruumiline vahemaa ja mida ohutum see liikumine on, seda mugavam see inimestele on. Me keegi ei taha passida stressis sellesama tee peal ja oodata, millal veoautost mööda saab. 

Kui te küsite minu arvamust, siis jah, kui meil on võimalik teedesse raha juurde panna, siis peaks seda tegema. Sedasama küsis minu käest eile ka ERR ja ma täpselt nii ka ütlesin. Kõik sõltub sellest, milline see riigi rahakott on, kust me saame midagi ringi tõsta. Me oleme ju arutanud, et kui me tahame, et Eesti riik jääks iseseisvaks, siis läheb ilmselt kõige intensiivsemalt, kõige kiiremini, kõige valusamalt kogu investeeringute osa lähiaastatel kaitsekulutustesse. Ja noh, selles on ilmselt, nagu ma arvan, konsensus. Võib-olla osa ei nõustu, mõnedele tundub see tühine, aga minu meelest teist teed ei ole. Ja kui meil on võimalik sealt kõrvalt teha investeeringuid, siis kindlasti teedehanked võiksid olla osa sellest. See on ka minu arvamus. 

Taristusse me oleme viimastel aastatel pannud palju raha. See läheb eeskätt Rail Balticu projekti, sinna panime eelmise aasta eelarvest üle 200 miljoni täiendavalt veel lisaks. Valdavalt see raha tuleb Euroopa Liidust. Meie jaoks on see isegi – ma ei tea, mis see õige termin oleks – selline isetasuv projekt, sest tegelikult euroraha sellises ulatuses kasutamine toob eelarvesse rohkem tagasi, kui meiepoolne finantseeringi on. Aga jah, ma ise arvan ka, et kui on võimalik teedesse raha juurde panna, siis tasub panna. Ühte objekti teise vastu vist ei ole võimalik otse vahetada. Kulka rahastus käib teatud reeglite alusel, need riiklikult tähtsad kultuuriobjektid on Estoniast Siuruni ja nii edasi. Aga ju me peame mujal eelarves prioriteete ringi vaatama, kui on võimalik. 

Minu nimel on – ja ma olen südamest lootnud ja endiselt loodan, et tuleb vägev naine või mees, kes lööb selle üle – vaba Eesti teedeehituse ajaloo kõige suurem [objekt] Kose–Mäo, mis õnnestus kokku leppida. Ja oleme ausad, minu järeltulija Taavi Aas kutsus mind lõikude avamisele, väga kena temast. 

Loodame, et me ühel hetkel jõuame ikkagi sinnani, et põhimaanteed saame neljarajaliseks. Aga, noh, tunnistame, et majandus on küll veidi paremas olukorras, taristusse läheb rohkem raha, just Rail Balticusse, aga väga palju tuleb panna ka kaitsesse. Nii et hindame seda tervikuna ja kui on võimalus teedesse panna rohkem raha, siin ma võin veendunult öelda, et mina seda pooldan.

Suur tänu! Lõpetan meie kaheksanda küsimuse käsitlemise. Liigume edasi.

Tänane üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Kert Kingo ja teemaks on digiühiskond. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Aga nagu me oleme näinud ja täheldanud, siis Reformierakonna juhitud valitsusi see ei sega. 

Toon mõned näited. Reformierakonna valitsuse ajal loodi Eestis koroonaterror, millega rikuti inimeste põhiseaduslikke õigusi. Sisuliselt rakendati meil politseiriik. Näiteks loodi 2021. aastal automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu nimega ABIS, kuhu kogutakse isikutelt biomeetrilisi andmeid ei tea milleks, mille tarbeks. Ja nüüd plaanitakse luua üleriigiline näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrk ehk siis luua totaalne jälgimisühiskond. 

Kõik need tegevused on aset leidnud Reformierakonna juhitavate valitsuste ajal. Need tegevused [viitavad] totalitarismile, millele on iseloomulik demokraatlike kodaniku- ja inimõiguste eiramine. Riiki juhitakse ilma avalikkuse osaluseta, opositsioon on maha surutud, otsuseid tehakse ühiskonna enamuse nõusolekuta, on täielik kontroll avaliku elu üle. See on diktatuuri vorm, kus võim piirab inimesi kõigis sfäärides. 

Kui nüüd tulla valvekaamerate võrgustiku loomise juurde, siis näeme, et keegi valitsuse liikmetest ei taha seda algatust omaks võtta. Seda algatust loobitakse nagu surnud koera ühelt õuelt teisele ja keegi ei ütle, et tema sellest midagi teab. Palun selgitage saadikutele, kes me siin oleme, ja [teistele] inimestele, kes selle idee autor täpsemalt on. See on ju saanud valitsuse heakskiidu, kui ametnikud räägivad sellest kindlas kõneviisis ja teevad ettevalmistusi selle rakendamiseks. 

Jah, aitäh, hea küsija! Ma nüüd ei teagi, millise idee autorit te küsite – ma ei saanud päris täpselt küsimusest aru, võib-olla te saate täpsustada. Minu viga ka. 

Koroonaterrori autor – noh, need valitsused, kes olid COVID-kriisi lahendamisega hädas, eks te saate ise meenutada, kes need valitsused sellel ajal olid. Seda esiteks. Teiseks, ABIS-süsteemi teemal kolleeg üritas mind aidata. See on 2021. aastal presidendi välja kuulutatud seadus. Saate vaadata, kes sellel ajal valitsuses olid. Ehk pakub see teilegi põnevust. 

Aga ma, jah, ei saanud aru, mida te täpselt silmas peate, mis see probleem on, mille autorit te otsite. Aga kui te täpsustate, siis ma püüan vastust otsida. Kui täna ei leia, otsin edasi.

Suur tänu! Kert Kingo, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma püüan hästi lihtsas eesti keeles öelda, et te saaksite aru. Eelmises küsimuses ma ütlesin ilusti, et tulen nüüd valvekaamerate võrgustiku loomise juurde. Ja siis soovisin, et te selgitaksite inimestele, kes selle süsteemi loomise autor on. Seda ei taha keegi omaks võtta, ometigi see on igasugustes dokumentides sees ja selle nimel juba tegutsetakse. Me oleme terve ühiskonnaga praktikas liikunud järjest rohkem jälgimisühiskonda. Me juba sarnaneme kommunistliku Hiinaga. 

Ja mind paneb imestama, et kõige selle valguses te olete ka tänases infotunnis kogu aeg rääkinud ilusat juttu Eestist kui demokraatlikust riigist, Eestist kui õigusriigist. Te ütlesite sellise lause, et Eesti on kõikide vabadusi kaitsev riik. Seletage nüüd inimestele, kuidas kaitseb kõikide vabadusi jälgimisühiskond ehk valvekaamerate võrgustik, mis jälgib iga inimese igat liikumist. Te põhjendate seda ettekäändega, et te ennetate rikkumisi, seega te käsitate kõiki inimesi kui seaduserikkujaid. Palun selgitage, kuidas kaitseb inimeste vabadusi ja õigusi planeeritav näotuvastusega valvekaamerate võrgu loomine. 

Jaa, aitäh täpsustamast! Nüüd ma sain veidi rohkem aru. Aga ma jõudsin vahepeal vaadata ühte meeleolukat pilti – te rääkisite koroonaterrorist ja on üks sihuke pilt –, mis on mul, kahtlustan, Facebookis ka olemas. Ma näitan teile. On selline ilus plakat, millel on kolmekesi Martin Helme, Jüri Ratas ja Mart Helme – kõik on ilusad noored –, "Täitkem eriolukorra juhtide korraldusi! Ainult nii saame võitu koroonaviirusest!". Seegi on osa ajaloost. Kui te räägite koroonaterrorist ja kes need juhid olid: Mart Helme on teil seal, Martin ei ole ka kaugel, Jüri Ratas on kuskil Euroopas. Seda esiteks.

Teiseks, mul pole õrna aimugi, millise valvekaamerate võrgustiku loomisest te räägite. See kindlasti ei ole valitsuse ettepanek. Ja kui te viitate sellele, mille kohta riigisekretär on ERR-is juba öelnud, et see ei ole kuidagi valitsuse initsiatiiv, siis ma arvan, et teil on hea võimalus pöörduda kolleeg Lauri Läänemetsa poole, kes oskab kirjeldada, kuidas ta kujutab ette seda valvekaamerate võrgustikku, näotuvastussüsteemi ja kõike muud, mida PPA ametnikud on välja pakkunud. Ma eeldan, et tõepoolest, nagu te ütlete, politsei on seda välja pakkunud kuritegevuse ennetamiseks, turvalisuse loomiseks. 

Ja õnneks mu kolleegid siin vahepeal vaatasid, et ühes riigis on see juba kasutuses. See on Ungari. Ungaris kasutatakse sellist näotuvastussüsteemi erinevate inimeste tuvastamiseks. Võib-olla saate sealt vaadata, mida see täpsemalt tähendab. 

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Mart Helme. Palun!

Aitäh! Ega reformierakondlase aju ei oska mitte kuidagi teistmoodi reageerida, kui ainult kedagi teist süüdistades. Kujutate ette, kehtestasime eriolukorra! Kujutate ette, koroona ajal kehtestasime eriolukorra! Aga me ei ajanud koeri meeleavaldajatele kallale, ei pannud mingit sundsüstimist käima, ei vallandanud inimesi, kes keeldusid sundsüstimisest. Vot ei teinud! Seda tegi Reformierakond. Ja noh, eks te maksate ka teatud poliitilist hinda tänase päevani selle kõige eest. Ja Kaja Kallase läbikukkumine Euroopas muidugi oli ennustatav juba siis, kui ta kõiki neid meetmeid siin siseriigis hakkas rakendama. 

Aga küsimus oli väga lihtne ja sellele küsimusele te ei vastanud. Ja te ei ole valitsuse juhina kursis, mida kirjutab meil meedia sellest, kuidas on võimalik hakata näotuvastusega tuvastama mitte ainult seda, kes on kuskil piiri peal või kuskil, ma ei tea, õiguskaitseasutuses, vaid jutt käib sellest, et meil oleks kogu Eestit kattev kaamerate võrgustik, mis tuvastab näiteks selle, kas te räägite autos telefoniga või ei räägi autos telefoniga, kes seal veel peale teie sõidavad, mis kell te kus sõidate, kuhu te sõidate, mis punktist te alustasite, mis punktis lõpetate. See on ju totaalne jälgimisühiskond! 

Ja ajakirjandus kirjutab sellest. Lugege, viige ennast asjaga kurssi ja ärge ajage meile siin selles mõttes mingit demagoogiat! See on totaalne jälgimisühiskond, mis oleks põhimõtteliselt nõukogude ajal olnud KGB unistus. 

Kui me liidame siia selle, kui palju on meil olnud kohtuprotsessidega seoses tegemist ebaseadusliku pealtkuulamise ja muu seesugusega, mida kaitsepolitsei ja teised meie korrakaitseasutused on teinud, kasutades teinekord formaalseid ettekäändeid, põhjendusi ja lubasid, aga ka kõigest sellest mööda minnes inimesi pealt kuulanud, siis see on ju totaalne jälgimisühiskond. Ja teie asi peaministrina ja põhiseaduse täitjana …

Teie aeg!

… peaks olema selgeks teha endale, kuhumaale me sellega jõudnud oleme ja kuhumaale me sellega jõuda tohime, mismaani on see aktsepteeritav ja mismaani see ei ole aktsepteeritav. Aga te ajate meile mingit mulli sellest, kuidas Jüri Ratas ja Martin Helme kehtestasid mingi eriolukorra viis aastat tagasi.

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg!

Ausalt öeldes, tulge nüüd kahe jalaga aastasse 2025 ja reageerige konkreetsele päevakajalisele küsimusele!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, suur tänu, hea Riigikogu esimees! Kuna teie kolleeg küsis koroona… – kuidas ta ütles? – terrori kohta, siis mulle tuli see pilt silme ette. See tõesti oli ilus pilt, kus teie, Martin Helme ja Jüri Ratas olete ilusasti plakati peal (Saalis kommenteeritakse). "Täitkem eriolukorra juhtide korraldusi!" See oli nii suureline, see oli tollal ka nii ilus. Ma mäletan, et ma postitasin seda pilti. See oli suurepärane! Seda esiteks. 

Teiseks, mulle väga meeldib, et esmaspäeval te veel meediat ei usaldanud, tänaseks on saanud esmaspäevast kolmapäev ja nüüd te ütlete, et lugege ajakirjandust, see on usaldusväärne. Mina arvan muuseas ka, et on, ja ma lugesin. ERR-is ütleb riigisekretär – ilusti on selline pealkirigi pandud –, et valvekaamerate võrgu väljaarendamine ei ole valitsuse prioriteet. See ei kuulu valitsuse prioriteetide hulka ja sellega edasi minna ei kavatseta.

Ja te peate edasi ka lugema. Lauri Läänemets kinnitab selles uudises – nii palju ma olen jõudnud lugeda –, et tegemist oli ametnike algatusega. No vot, seetõttu peate ilmselt küsima Lauri Läänemetsa käest, mida ta täpselt teadis, võib-olla isegi moodustama uurimisrühma, omavahel seda arutama. Las siis Lauri Läänemets selgitab teile seda.

Suur tänu! Lõpetame tänase üheksanda küsimuse käsitlemise. 

Ja jõuame võtta veel ühe küsimuse. Energeetika on oluline teema. Kümnes küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teemaks on ülekoormustasu. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Eesti riigi strateegia aastani 2035 toob energeetika valdkonnas välja, et Eesti energia tuleviku aluspõhimõteteks on kindlus, taskukohasus ja puhtus. Aga samas võime lugeda Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnu, kes ütleb, et Eesti tänane süsteem pole kuigi mõistlik. Seesama energiamüügisüsteem ei ole ühiskonna seisukohast mõistlik.   

Te olete kahtlemata detailideni kursis sellega, mis on meil eelmisel aastal keskmine hind, kuidas ülekoormustasuga toimetatakse, mis on tasu Fingridis, mis Eleringis, kuidas keegi kasu saab, kuidas keegi kahju saab. Kliimaministeeriumi esindaja Rein Vaks selgitas väga selgelt, et kahjuks Eestis ei ole võimalik elektriarvet ülekoormustasu arvelt soodsamaks muuta, nii nagu teeb seda meie põhjanaaber Soome. Ta viitab sellele, et Euroopa Liidu seadus nõuab selle kasutamist riikidevahelise ühenduse rahastamiseks. 

Kindlasti selles on oma iva. Samas ma arvan, et me oleme tegelikult Eesti rahvale ja ettevõtjatele võlgu vastuse, kuidas ikkagi on ühtses Euroopa Liidus selline anomaalia. Soome saab minna oma majanduskeskkonnale, ettevõtjatele appi, aga Eesti seda teps mitte teha ei saa. Mis see sisuline probleem ikkagi on – me ju teame, et Soome keskmine elektrihind on oluliselt odavam kui Eestis –, et me ühtses Euroopa Liidus oleme energiaturul sellisesse ebavõrdsesse olukorda tegelikult sattunud?

Aitäh, hea küsija! Noh, ma püüan seda kõike kuidagi kolme minuti sisse suruda. Lõppkokkuvõttes seda raha kogutakse praegu ette, kasutamaks seda uute ühenduste rajamiseks. Seda ka see Euroopa Liidu elektriturumäärus sätestab. Seda tulu tohib kasutada ülekandevõimsuste suurendamiseks, investeerimiseks võrgu laiendamisse ja tugevdamisse, et vähendada tulevikus pudelikaelu, samuti elektriturule ligipääsu parandamiseks ja tarbijate kulude vähendamiseks. Viimast aga tingimusel, et eelmist kahte eesmärki pole võimalik täies mahus täita ehk siis pole võimalik elektriturule ligipääsu parandada või ülekandevõimsusi suurendada. 

Seda asja võib-olla väga lihtsaks tehes [selgitan], et Elering, nagu teilegi teada ja kõigile teada, kogub ja kasutab seda raha erinevate ühendusvõrkude rajamiseks. Eesti-Soome vaheline Estlink 3 kaabel ja muud riigipiiriülesed ühendused, turumehhanismide arendamine, sagedusreservid ja muud riski maandamise instrumendid – kõik see käib praegu. 

Lõppkokkuvõttes me võime, kui seda võimalikult lihtsalt [sõnastada], pidada debatti, kas me kogume ühiselt raha ette, et luua need ühendused, mida meil tegelikult ju on vaja, kui me tahame Soomest saada odavama hinnaga energiat, või me maksame need ühendused näiteks laenust kinni ja siis maksame tagantjärgi. Lõppkokkuvõttes kinni tuleb need ühendused meil ikka maksta. (Hääled saalis.) Selline on olukord. 

See, miks Soome hinnad odavamad, soodsamad on, on ikkagi seotud energeetika pikaajaliste arendustega. Näiteks vaatame tulpasid, mis seal portfellis on: hüdro-, tuuma- ja nii edasi. Nii et pigem see sõltub energeetika tulevastest valikutest. Eesti puhul ma olen öelnud, et uus valitsus nüüd ilma sotsideta algatab tuumajaama eriplaneeringu ja maismaa tuuleparkidega läheb edasi. Põlevkivijaamad tagavad reserve. Samamoodi tuleb juhitavaid gaasireserve juurde. Ja ühendusi tuleb ka rajada. 

Nii et, ma ei tea, jah, me võime ülekoormustasu täiendavalt kuidagi arutada, aga energeetikamaailmas see ei ole kuidagi mingi põrutav uudis. See lihtsalt on raha, mida Elering kogub ette ühenduste rajamiseks, kõigi nende tegevuste tegemiseks. Me võime need ühendused rajada, [vajalikud] tegevused teha laenu abiga ja siis maksta laenu koos intressiga kinni. Ega seal lõppkokkuvõttes vist suurt vahet tegelikult ei ole. 

Ja nagu ma ütlesin, Euroopa reeglid, elektrituru määrus eeskätt, sätestavad, et kõigepealt tuleb seda raha kasutada ülekandevõimsuste suurendamiseks, teiseks elektriturule ligipääsu parandamiseks ja alles seejärel, kui see ei õnnestu, saab seda raha kasutada tarbijatele jagamiseks. Nii et rahanduslikult lõppkokkuvõttes on lihtsalt küsimus, kas me maksame ette või järele. Aga me võime seda ka [arutada]. Ma nägin tõepoolest, et Durejko selle ajakirjanduses tõstatas, aga debatt sellel teemal ei ole uus. Mitmed ettevõtjad on seda debatti pidanud, seda on arutatud energeetikute vahel varem ja ilmselt arutatakse veel ja veel. 

Teie aeg! Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimusteks ette nähtud kaks minutit ja vastuseks kolm minutit, siis rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis aega ei ole. Ma tänan valitsuse liikmeid, ma tänan kõiki kolleege aktiivse osaluse eest! Me kohtume täpselt kell 2 algaval Riigikogu täiskogu istungil.