Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Tere hommikust, head kolleegid! Nagu me kõik teame, on paraku kõik Vabariigi Valitsuse algatatud initsiatiivid, mida me oleme näinud selle Riigikogu koosseisu jooksul, kas valesuunalised või lihtsalt valesti tehtud. Ja erandiks ei ole ka tänane päev. Näeme eelnõu 585, mis lähtub eesmärgist laiendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni volitusi olukorras, kus ERJK näol on tegemist värdmoodustisega, mis tuleks tegelikult likvideerida.

Et seda teha ja selleks, et asjad läheksid õiges suunas, mitte vales suunas, anname omalt poolt Riigikogu menetlusse seaduseelnõu. Tegu on Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. See eelnõu on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ja lähtub eesmärgist mitte muuta erakondade rahastamise põhimõtteid – iseenesest on ju oluline tagada, et erakondade rahastamine oleks läbipaistev –, vaid asendada kontrollorgan Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon Riigikontrolliga. Riigikontroll on professionaalne organ: selle töötajad omavad kohast ettevalmistust selliste ülesannete täitmiseks ja enamus selle [töötajatest] ei ole parteide esindajad või parteidele lähedal seisvad isikud. Sellisena on ta palju paremas positsioonis seda järelevalvet teostama.

Sama hingetõmbega võib muidugi ära öelda, et teine selline värdmoodustis, mis tuleks likvideerida ja mille vähesed täitmist väärivad ülesanded tuleks [üle anda] põhiseaduslikule institutsioonile, on võrdõiguslikkuse volinik. Aga noh, see on eraldi teema ja väärib eraldi eelnõu. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1: õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 493 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Tere ja ilusat teisipäeva hommikut teile! Ma siis tuletan teile ka lühidalt meelde, millest me üleüldse räägime. Eelmisel aastal tuli meile saali külla lugupeetud õiguskantsler, kes tegi ettepaneku [viia] tsiviilkohtumenetluse [seadustik kooskõlla] põhiseadusega, ja me hääletasime selle üle, kas tänane olukord on põhiseadusevastane või mitte. Ja see suur saal leidis, et õiguskantsleril on õigus: põhiseadusevastane on olukord, kus tsiviilkohtumenetluses ei võeta menetlusabi andmisel arvesse vältimatuid kulutusi, mida inimene teeb toidule, ravimitele, hügieenitarvetele ja muule. Ja kuna lugupeetud suur saal niimoodi otsustas, tuli õiguskomisjonil alustada § 152 alusel eelnõu tegemist. Seda õiguskomisjon ka tegi. 

Ja see eelnõu on teie ees. Esimene lugemine läbiti ja teise lugemise eel muudatusi ega tagasisidet suurt ei olnudki. Õiguskomisjoni istung oli 10. märtsil, kuhu me kutsusime uuesti ka Justiitsministeeriumi esindaja ja õiguskantsleri esindaja ning kus me arutasime uuesti läbi murekohad. Ministeeriumil ega valitsusel ühtegi muudatusettepanekut ega ka sellist nii-öelda konkreetset kirja meile ei olnud. Küll aga me arutasime veel kord murekohti ja Justiitsministeeriumi esindaja tõi välja, et kas on ikka mõistlik, et olukorras, kus õiguskantsler justkui rääkis eelkõige hagita menetlusest, on meil siin [eelnõus] räägitud ka hagimenetlusest. (Juhataja helistab kella.) Murekoht oli siis see, et võib-olla avalduste arv suureneb ja kohtupidamine selle võrra aeglustub. Aga teiselt poolt on kaalukausil olukord, et inimesele, kelle põhiõigus on ka see, et ta saab [pöörduda] kohtusse, ei oleks rahaline takistus oma õiguste kaitsmisel niivõrd suur. See arutelu oligi eelkõige Justiitsministeeriumi esindaja ja õiguskantsleri esindaja vahel ja selle arutelu üks punkt oli ka see, kas õiguskantsler tegutses õigesti, kui ta tuli siia suurde saali ja ütles, et see on põhiseadusevastane olukord. Aga seda [küsimust] me õiguskomisjonis uuesti ei avanud, sellepärast et nagu ma ennist ütlesin, suur saal otsustas, et see on põhiseadusevastane olukord. Siis küsis Anti Haugas, kas tõepoolest aeglustub kohtumenetlus selle tõttu, et tehniliselt tuleb hagimenetluses kohtunikul vaadata, kas inimesel on vältimatud kulud, [ja otsustada,] kas ta peab seda menetlusabi andma. Stella Johanson, kes oli Justiitsministeeriumi esindaja, ütles, et praeguses faasis ei ole võimalik prognoosida, millisel hulgal neid taotlusi esitama hakatakse, aga kindlasti need tulevad. Ja lõpuks peab kohus hindama neid tõendeid. Aga me ikkagi leidsime, et on mõistlik, et see muudatus puudutab nii hagi- kui hagita menetlust, sellepärast et halduskohtumenetluse [seadustikus] on sõna-sõnalt seesama punkt sees juba alates 2018. aastast. 

Me tegime ainult kaks muudatust, mis on tehnilised, mitte sisulised. Me tegime õiguskomisjoni poolt ettepaneku jätta välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmist käsitlev osa ja seetõttu siis ka muuta pealkirja. Ja [teine ettepanek] oli jätta eelnõust välja rakendussäte, seaduse jõustumise säte, arvestades, et kehtiva seaduse järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming alati toimingu tegemise ajal, seega lihtsalt puudus vajadus rakendussätet luua. Need olidki need kaks muudatust. 

Siis tegime menetluslikud otsused: võtta [eelnõu] päevakorda 18. märtsil, selle poolt oli 6, vastu 1, erapooletuid 0; teha õiguskomisjoni poolt suurele saalile ettepanek teine lugemine lõpetada, selle poolt oli 6, vastu 1, erapooletuid 0; kui teine lugemine lõpetatakse, siis [teha ettepanek] viia läbi lõpphääletus 26. märtsil, selle poolt oli ka 6 inimest, vastu 1 ja erapooletuid 0. Aitäh!

Tänan teid väga selge ja sisuka ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ka seda soovi ei ole.

Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, ka selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 493 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Saame minna teise [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu 548 teine lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud põhiseaduskomisjoni esimees, hea kolleeg Hendrik Johannes Terras, kes teeb ettekande.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmalt meenutuseks, miks see eelnõu on välja töötatud ja mida muudatustega soovitakse saavutada. Ühest küljest on soov eelnõuga tõhustada rändemenetlust ning teisest küljest on soov tõhustada rändekontrolli. Selleks et rändemenetlus oleks tõhus, luuakse välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. See tähendab, et Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente saab edastada korraga Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nii Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile kui ka töötukassale. Samuti luuakse õiguslikud alused, et nimetatud ametid saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid X‑tee kaudu. 

Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuste ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama eelnevat tegelikku majandustegevust Eestis. Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidi nõue kuuekuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski. 

Kehtestatakse täiendavad elamisloa [andmisest] keeldumise alused: [elamisloa andmisest võib keelduda], kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutustega või jõustruktuuridega. Eelnõuga [kehtestatakse] lisanõuded püsivalt Eestisse elama asumiseks [antava] elamisloa [saamiseks]: kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine ja vähemalt A2‑tasemel eesti keele oskus. Täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine asukoht on Eestis. 

Eelnõu esimene lugemine toimus selle aasta 28. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. veebruar. Muudatusettepanekuid ei laekunud.

Aitäh teile ettekande eest! 

Ettekanne ei ole veel läbi. Natuke valjuks läks, ma ei kuule iseennast. 

Väga vabandan! Palume saalis natukene rohkem vaikust! Ka mina olen tõdenud, et väga halb on puldis rääkida, kui saalis on lärm. Lihtsalt ebamugav on. Vähemalt mina isiklikult [olen seda tähele pannud] ja tundub, et mõned kolleegid jagavad sama mõtet. Hea kolleeg Hendrik Johannes Terras, palun jätkake!

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. veebruar. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Põhiseaduskomisjon kaasas eelnõu menetlusse kõik huvigrupid, kes osalesid eelnõu ettevalmistamisel. Oma arvamuse esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Andmekaitse Inspektsioon. Samuti esitasid ettepanekud Välisministeerium ja Siseministeerium. 

Esitatud arvamusi ja ettepanekuid kuulas komisjon 10. märtsil ja otsustas 11. märtsil ettepanekute pinnalt esitada kuus muudatusettepanekut. Tutvustan neid. Välisministeerium tegi ettepaneku täpsustada välismaalaste seaduse sätet, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus otsustada teha erandi nii viisanõude puhul kui ka vastavalt Euroopa Liidu määrusele viisanõudest vabastamise puhul. Kehtiva määruse järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada viisanõudest loobumise kooskõlas Euroopa Liidu määrusega, kuid sättes pole selgesõnaliselt [kirjas], et Vabariigi Valitsusel on õigus teha ka viisanõudest loobumise erand ehk siis õigus nõuda viisat, [kuigi seda ei] näe ette Euroopa Liidu määrus. Ja põhiseaduskomisjon otsustas seda toetada. 

Kaubandus-tööstuskoja ettepanek puudutas tööandjale ette nähtud eelneva majandustegevuse ajalise määra nõuet. Nimelt peab tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, olema olnud vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Samuti on eelneva majandustegevuse nõue ka renditöö puhul ehk tööandjal peab olema olnud enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse või töötamiseks tähtajalise elamisloa taotluse esitamist 18 järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku jätta välja ajaline määr, alternatiivselt oldi nõus ajalist määra lühendama kuue kuuni. Nende hinnangul ei ole ajalise määra nõue mõistlik ning see kahjustab ettevõtluskeskkonda, eelkõige alustavaid ettevõtteid. 

Siseministeeriumi esindajad selgitasid komisjoni istungil, et nõue on suunatud neile, kes pahatahtlikult loovad pidevalt uusi ettevõtteid selleks, et tuua välismaalasi Eestisse, ning järgmisel päeval panevad ettevõtte kinni ja teevad uue, kuivõrd Eestis on ettevõtete loomine väga lihtne ja bürokraatiavaba. 

Ministeeriumi esindajad märkisid, et mõte on liikuda etapiviisilise rändepoliitika poole: esmalt tuleb välismaalane ajutise viibimisalusega Eestisse tööle ja siin tööle asudes saab ta juba asuda taotlema elamisluba töötamiseks. Ministeeriumi hinnangul võiks olla minimaalselt kuus kuud see periood, mille [põhjal] eelnevat majandustegevust hinnata ja mis oleks heidutuseks piisav. 

Ülejäänud muudatused olid sõnastuslikud ja normitehnilised. Kõik muudatusettepanekud esitas komisjon konsensuslikult. Samuti tegi komisjon konsensuslikult kõik menetlusotsused: [teha ettepanek] võtta eelnõu päevakorda ja kolmas lugemine lõpetada, juhul kui teine [lugemine on] lõpetatud. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile on mõned küsimused. Mart Helme, palun! 

Aitäh! Mul on selline küsimus, et kas on tehtud ka analüüs, milline on selle konkreetse eelnõu efekt, kui ta toimima hakkab, kui ta vastu võetakse. Mida see tähendab meie rändesaldole, kas see toob meile jälle võõraid ja kui palju see toob meile võõraid? Kas need analüüsid on tehtud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See otseselt ei muuda ju rändekvooti. Tegemist on paberimajanduse lihtsustamisega. Ühest küljest, kuna kõik käib digitaalselt, on Eesti riigil parem ülevaade. Teiseks, kuna karmistatakse neid nõudeid, mille alusel ettevõtted saavad tööjõudu tuua, siis ma eeldan, niipalju kui mina aru sain sellest, et see väga oluliselt ei muuda Eestisse tulevate inimeste hulka, küll aga teeb seda praegust tegevust lihtsamaks. 

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selline bürokraatia vähendamine on igatahes positiivne, selge see. Aga ma nüüd küsin teilt, lugupeetud ettekandja, sest te olete vahepeal sellise massiimmigratsiooni eestkõneleja rolli võtnud omale. Nimelt on viimastel aastatel olnud sisseränne Eestisse väga palju suurem kui meie naaberriikidesse, näiteks Lätist 1,8 korda suurem, arvestades elanikkonna proportsioone. OECD andmete kohaselt oleme aga töö tootlikkuselt Lätist 2023. aastal maha jäänud, Leedust jäime maha juba 2019, rääkimata Tšehhist, Sloveeniast, Slovakkiast. Ja veel, viimaste andmete järgi möödusid meist 2023 ka Poola ja Ungari. 

Küsin teilt kui massiimmigratsiooni eestkõnelejalt: kas teie arvates on põhjuseks see, et meil on kõikide nende riikide seas kõige suurem odavtööjõu sissevool, mis takerdab majandusuuendusi?

Aitäh!

Aitäh! Ma ei ole küll kindel, millega te põhistate väidet, et ma olen massiimmigratsiooni eestkõneleja. Ma küll usun seda, et Eestis on vaja oskuslikku tööjõudu. Ma eeldan, et siin mängib rolli ka see, et me oleme võtnud Eestisse suure hulga Ukraina sõjapõgenikke, mis minu arvates on praegusel ajal õigustatud. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on ka sellise laiema vaate kohta. Meie senine immigratsioonipoliitika on eelkõige toetanud ettevõtjaid selles suunas, et nügida neid suurema lisandväärtuse poole, ja antud seaduseelnõu kindlasti on selguse mõttes oluline samm edasi. Aga me loeme ja kuuleme siin valitsuse plaanidest tuua Eestisse odavtööjõuna enam kui 2500 [inimest] juurde iga‑aastaselt. Kuidas te näete, et see meie majanduskeskkonda mõjutab, vaadates just seda, kuidas see aitab kaasa digitaliseerimisele ja kõigele sellele, mis lisandväärtuse poole liikuda aitab?

Aitäh selle küsimuse eest! Niipalju kui mina olen aru saanud, ei ole tegemist mitte odavtööjõu, vaid oskustööjõuga, ehk siis ettevõtjatelt on tulnud tellimus, [nad on nimetanud] ametid, kus on Eestis kompetentsiga [töötajaid] puudu. Tihtipeale on tegemist masinaoperaatoritega, tööstusinseneridega. Minu hinnangul tõstavad kõik need inimesed kindlasti Eesti ettevõtete tootlikkust üleüldiselt. See on kompetents, mis on Eestis puudu. Meil on küll kutseharidusreform, mis peaks selle augu lähiaastatel ära täitma, aga seal on lõtk sees. Ma usun, et senikaua, kui me ise ei suuda ettevõtetele tehniliselt võimekat personali toota, on Eesti majandusarengu jaoks mõistlik võimaldada ettevõtetel leida see tööjõud välismaalt.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Üldiselt olete sisulistele küsimustele vastates alati väga kidakeelseks jäänud. See jätab teist mulje, et te eriti seda teemat ei valda. Ja nüüd ma tahaksin anda teile võimaluse näidata, et te olete väga erudeeritud ja tark ja teate ettekandjana täpselt, detailselt kõike. Mart Helme küsis, millise efekti see [muudatus] annab. Üks [teie väidetest] oli, et see vähendab paberimajandust. Minu küsimus teile on: palun selgitage lahti see dünaamika, mis moel on võimalik selle eelnõu kohaselt vähendada paberimajandust. Teil on suurepärane võimalus näidata, et te olete tark mees.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on tunne, et me oleme selles olukorras juba olnud kümneid kordi. Aga ma täiesti usun teie lugemisvõimesse. Kui teil on soov seda teada saada, [siis lugege] seda eelnõu. See eelnõu on üsna mahukas, see võib võtta natukene aega. Kui te selle läbi loete, siis me võime pärast selle üle arutleda.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Johannes! Tõepoolest, nagu sa ütlesid, see eelnõu on üsna mahukas, aga sellest lähtuvalt ma küsingi selle kohta, mis meil siin kirjas on. Siin on kirjas, et kasvuettevõtetes tööle asumisel – kasvuettevõtted on meil tegelikult idufirmad – võimaldatakse lühiajalise töötamise [taotluste] kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist. No me teame, et idufirmasid kerkib meil nagu seeni vihma ajal. Miks just need iduettevõtted on siin välja toodud? 

Ja ka täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskondade liikmete tegevust Eestis. Ma tean, et meil kunagi filmiti siin filmi "Tenet", see sektor sõidabki selle [filmi] edu najal. Miks selline erand on siin välja toodud?

Ehk siis taas kord me tegeleme sihukese olukorraga, kui meil ei ole kohapeal mingit kompetentsi olemas. Kui meile tulevad projektid, mis toovad Eesti riiki raha, siis selleks, et neid projekte ellu viia, on vaja aeg-ajalt tuua ettevõtetele siia oskustööjõudu. Ja seesama näide: kui Eestisse tuleb mingi suurem investeering kuskilt välisriigist, siis selleks, et see firma kiiremini tööle panna, tuleb mõistliku kiirusega sisse tuua eksperte.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Välismaalaste seaduse muutmise puhul on ikkagi teie põhiidee tuua Eestisse oskustöölisi, noh, tähendab, kõrgemapalgalisi, ja teha see vabamaks. Aga minu mäletamist mööda praegune olukord ju seda lubab. Kui maksta [töötasu, mis] on kõrgem kui Eesti keskmine palk, siis võib [töötajaid] Eestisse tuua nii palju kui jaksad, mingeid kvoote ei ole. Kuni üheksaks kuuks saab ka lihttöölisi tuua. Nii et ma ei näe probleemi, mida selle seaduseelnõuga tahetakse lahendada. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks me peaksime seda muutma. [Vastake] paari sõnaga, kas seda on vähe. Selles seadusandluses juba on 13–14 erandit. Erandeid on juba niigi palju. Mis probleemi me ikkagi nüüd sellega siis lahendame?

Aitäh selle küsimuse eest! Siin võib-olla läheb segamini see – proua Rand ka laiendas seda teemat –, et antud eelnõuga seda ei muudeta. Käesoleval eelnõul on kaks peamist telge. [Esimene: muuta] paberil loamenetlused digitaalseks, panna andmekogud omavahel suhtlema, luua see raamvõrgustik. Ja teine: [piirata selliste] ettevõtete [tegevust], kes loovad ettevõtte, toovad välismaalt sisse tööjõudu ja siis lõpetavad ettevõtte tegevuse ära. Nii et me takistame sellist tegevust. Ma usun, et see kindlasti [sobib kokku] ka teie maailmavaatega, et sellist tegevust ei toimuks, et meil ei kasutataks seda seaduseauku ära selleks, et tuua siia välismaalasi. Enne kui on võimalik see tööjõud sisse tuua, peab [ettevõte] näitama, [et tal on olnud] kuus kuud majandustegevust. Minu hinnangul on see mõistlik.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina seda teemat väga ei valda ja sellepärast ma küsin teilt, sest ma eeldan, et juhtivkomisjoni esimehena te olete teemaga kursis. Kas sellel komisjoni istungil tuli jutuks ka see, et iga-aastaselt kehtestatakse nõndanimetatud kvoot? Milline oli see eelmisel aastal ja kas see täideti? Ja teine [küsimus]: kas teile isiklikult ei tundu ja kas komisjonis sellest räägiti või ei räägitud, et see energia ja raha paigutada näiteks oma NEET‑noorte koolitamisele, õpetamisele ja oma inimestele töökohtade loomisele?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on 0,1% elanikkonnast, see kvoot eelmine aasta tõesti ei täitunud, see on tõsi. See ei täitunud tõenäoliselt selle tõttu, et majanduses ei olnud tööjõudu juurde vaja. Aga seda, kas edaspidi [kvoot täitub], ma ei oska öelda. Aga taas kord: selles eelnõus me kvoodiga ei tegele. Nagu ma enne mainisin, selle seaduse raames on kaks eesmärki: [esiteks] viia kõik loamenetlused paberi pealt infosüsteemidesse, panna need omavahel suhtlema ja teiseks takistada tööjõu sissetoomist ettevõttel, kellel ei ole eelnevat majandustegevust ette näidata. Praegu on see liiga vaba ja seda kasutatakse ära.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh veel kord sõna andmast! Ma küsisin idufirmade kohta, aga sa, Hendrik Johannes, hakkasid rääkima suurtest investeeringutest. No, vabandust, suured investeeringud ei ole idufirmad. Idufirmad – me oleme selle all [mõelnud] kogu aeg midagi muud. Neid [teevad] poisid garaažist, kellel on head ideed, aga kes muidu ei pääse suures majanduses pildile ja turule. Ma ikkagi tuletan meelde, et selline suurettevõte nagu Bolt on meil ka ikka veel ametlikult idufirma. Aga tegelikult, eks ole, selle seadusega me muudame ta praktiliselt immigratsioonipumbaks. 

Ja mis puudutab nende filmimeeskondade lühiajalise töötamise kiirmenetlust, siis ma ikkagi ei saa aru, miks just nemad on välja toodud. Sa ütlesid, et sellised suured projektid võiksid saada riiklikku tähelepanu, kui need toovad riigile tulu sisse. Aga neid on ju ilmselgelt rohkem kui neid siin välja toodud filmimeeskondade liikmeid, kelle tegevust Eestis hakatakse soodustama. Ma ikkagi küsin: mis on selle taga, et need filmimeeskonnad on siia sisse pandud, ja miks on need idufirmad siin sees?

Aitäh!

Me mõistame väga selgelt, et jälle tehakse mingit Bolti lobitööd.

Aitäh selle küsimuse eest! See on lihtsalt näitlikustamiseks sisse toodud, [selleks et näidata,] kus seda vaja on. Ma ei ole nõus sellega, et see muutub immigratsioonipumbaks. Praeguse eelnõuga tegelikult karmistatakse [nõudeid]. Kasvõi näiteks idufirmad: idufirma peab näitama, [et tal on olnud] kuus kuud majandustegevust, enne kui ta saab tuua välismaalt tööjõudu. Enne ei pidanud mitte midagi näitama: võis luua firma ja tuua välismaalt tööjõudu. Selleks et meil oleks kontroll selle üle ja et seda ei kasutataks vääralt, peab [ettevõte] näitama, [et tal on olnud] kuus kuud majandustegevust. Ja see ei ole mitte kuidagi seotud sellega, et hakatakse inimesi [rohkem] sisse tooma. Pigem seatakse piirangud sellele. (Saalist hõigatakse midagi.) Ma ei kuule teid, kui te läbisegi räägite.

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Seesama filmide ja sarjade tootmise soodustamise [teema]. Ma olen nõus, et meie lähiajaloo kogemus näitab, et kui need suured filmiprojektid tulevad, siis majanduslikult toovad need riiki kõvasti raha juurde. Aga ma hakkasin mõtlema natuke võib-olla sellise isiklikuma nurga alt. Kui ma teie tegevust vaatan, siis te ka püüate Kroonika veergudel figureerida ja olete meedias ja sotsiaalmeedias aktiivne, ja kui ma vaatan seda poliitilist tegevust kasvõi tänagi, siis ikkagi kuidagi tundub, et see on teile natukene selline piin või ei ole nii meeldiv teie jaoks. Kas te seda ei mõtle, et kui me ei soodustaks välisnäitlejate sissetoomist siia, siis võib-olla, kui tuleb suur filmiprojekt, saate äkki ise mingit endale meeldivamat tööd teha? Kuidas te selle nurga alt kommenteerite?

Selle eelnõu kontekstis ei ole see oluline. (Naerab.)

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh! No tahtsin teie erudeeritust kontrollida. Eelnevalt küsisin, milline on dünaamika selles osas, et paberimajandusest loobutakse. Ja teie ütlesite mulle niimoodi: "Oi, lugege eelnõu, see on hästi pikk, läheb väga pikalt aega." Aga paberimajandusest loobumise kohta on ainult üksainuke pisike lause. See on seletuskirja esimesel leheküljel ja seal on ilusti öeldud, et välismaalastel, nende Eestisse kutsujatel, sealhulgas tööandjal ja õppeasutusel, võimaldatakse suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt. Ma ei saa aru, kas teil oli siis nüüd raske selline asi välja öelda, [selle asemel pidite] ütlema, et lugege seda seletuskirja, see on nii pikk, et ei jõua rääkida. Mina jõudsin sellele isegi küsimust [esitades] vastata. Aga ma ikkagi küsin nüüd täpsustavalt, rääkige lahti, mida tähendab, et paberivabalt rakendatakse ühe akna põhimõtet. See on väga huvitav asi, mida kõik kindlasti tahavad teada.

Aitäh teile! Ühesõnaga, te küsisite millegi kohta, mille kohta teil info juba olemas oli. See on ka huvitav. Aga see ühe akna põhimõte tähendab seda, et andmekogud pannakse omavahel suhtlema, selleks et portaali [kasutaja] ei peaks esitama taotlusi erinevatel kodulehtedel. See kõik käib riigisüsteemi kaudu ühest kohast. Need süsteemid suhtlevad omavahel ja kõik need riigiametid, kes peavad loamenetlustega kursis olema, saavad selle portaaliga suheldes [vajalikud] andmed kätte.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esindaja! Valitsuse plaan tuua Eestisse 2500 võõrtöölist, [kellele makstakse vähemalt] keskmist palka – seni on olnud võõrtööjõu palgakriteeriumiks 1,5‑kordne keskmine palk –, võimaldab ju mitmes sektoris tuua siia inimesi, kes hakkavad saama Eesti inimeste [palgast] väiksemat palka. Ühtpidi hakatakse eelistama välismaalasi kohalikele, aga teisalt pidurdab see oluliselt kohalike inimeste palga kasvu. Minu arust see selgelt halvendab Eesti perede toimetulekut. Aga kuidas teie meelest see inimeste olukorda leevendama peaks?

Aitäh selle küsimuse eest! See ei ole küll konkreetse eelnõuga mitte kuidagi seotud, aga küsimus on selles, et me ei võta ju inimesi juurde valdkondades, kus meil on tööjõudu [ja kus tehakse tööd], mida Eesti inimesed oskavad. Küsimus on selles, et meil on valdkondi, kus on oskustööjõudu puudu. Enamasti on see tööstussektor ja seal on väga spetsiifilised ametikohad. Ettevõtjad on ka numbriliselt välja toonud, milliseid [töötajaid] on puudu. Need on tööstusinsenerid, masinaoperaatorid. Senikaua kui kutseharidusreform ei ole jõudnud neid juurde toota – eks paari aasta jooksul tuleb neid ka Eestis juurde –, on meil vaja neid leida, et meil oleks võimalik majandus kasvama panna.

Rain Epler, teine küsimus, palun!

Aitäh! Härra ettekandja, eile oli siin teie erakonnakaaslasest haridusminister, kes rääkis, kuidas lapsed saavad ühest uksest kõikidesse koolidesse. Nüüd teie räägite, et välistööjõud saab ühest aknast Eestisse. Kas te ei leia, et te natuke lihtsustate üle?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See lihtsustamine on kahepoolne: ühest küljest on see lihtsustamine inimesele, kes lubasid taotleb, teisest küljest on see lihtsustamine Eesti riigile ja ametnikele, kes neid lubasid menetlevad. Ehk siis ma arvan, et see, et riik toimib efektiivsemalt ja digitaliseeritult, ei ole kindlasti halb.

Sõnademäng oli igati tore. Tanel Kiik, palun!

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on tegelikult küsimus natuke laiemalt kogu selle suhtluse kohta, mis puudutab välistööjõudu ja ka võimaliku uue, loodava valitsuskoalitsiooni poliitikat, kui lubate. Me oleme olukorras, kus eelmisel aastal, 2024. aastal välistööjõu kvoot ei tulnud teatavasti täis. Ehk see on nüüd esimene kord üle väga pika aja, võib-olla üldse aastakümnete, kus selline olukord juhtus. See tegelikult näitab seda, et see välistööjõu puudus ei ole kaugeltki nii suur, nagu püütakse avalikult näidata. Aga teisalt oli võimalik kokku leppida. See oli mõistlik lahendus: lisaks viidatud OSKA raportitele võtta aluseks just nimelt tööandjate ja ametiühingute vaheline kokkulepe ja arusaam, millises sektoris võib-olla on tööjõupuudus ja millises sektoris ei ole, ja niimoodi siis edasi liikuda võimalike täiendavate oskustöötajate riiki toomisega. Aga millegipärast seda ei toetatud. Küsimus on lihtne. Mis probleemi me tegelikult siis lahendame, kui me soovime muuta kvooti või suurendada kvooti, mis ei tule täis, ja samal ajal me ei ole tegelikult valmis tööturu osapooli sinna protsessi kaasama?

Aitäh! Selle aasta märtsis ehk siis nüüd lähipäevadel peaks tulema välja uus OSKA raport, kus on arvestatud nii tööandjate kui ka ametiühingutega, nad on saanud oma sisendi anda. See kindlasti võetakse ka aluseks sellele. Praegu on tegu ideega. Seda, kuidas see tehniliselt täpselt välja näeb, peaks nägema juba eelnõust. 

Aga ma üldiselt olen nõus, et meil ei ole mõtet tõsta kvooti, kui meil ei ole tööjõudu puudu. Juhul, kui meil on tööjõudu puudu, siis minu hinnangul on mõistlik, et me anname võimaluse seda tööjõudu tuua välismaalt. Tegemist ongi oskustööjõuga, [mida on juurde vaja, kui] meil ei ole piisavalt palju Eesti inimesi, kes oskavad seda tööd teha. Majanduse arenguks on oluline, et ettevõtjad leiaksid endale personali, kes on võimeline aitama neil toota. Aga see raport võetakse kindlasti aluseks ja nende osapooltega arvestatakse.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, kvooti me selle konkreetse eelnõuga ei muuda, aga siin on diskussioon läinud laiemaks. Kuna siin on sisse tulnud ka vastustes sellist natukene lihtsustatud propagandistlikku nooti, mida ma olen palju kuulnud, siis ma sekkun. Nimelt, jah, tõepoolest, praeguse kvoodi puhul on 13 erandit ja ka praegused tööjõuvajadused, mida on kirjeldatud, saaks nende eranditega ära lahendatud. Nii et igasugune ideoloogia, et meil on puudu ja praegused reeglid ei luba puuduolevat tööjõudu sisse tuua, ei ole mingil kindlal alusel. Ma olen siin toonud ka konkreetseid näiteid. Need kirjeldused, mida ka peaminister ja teised on nimetanud, need konkreetsed ametid, kus meil [inimesi] puudu on, nendele ei maksa keegi Harjumaal alla 1,5 koefitsiendiga palka. Nii et põhimõtteliselt, kui normaalset palka maksta, on neid võimalik ka praegu sisse tuua.

Aitäh!

Ainult et selle kvoodimajandusega ja põhjendusega, et meil on tööjõudu juurde vaja, lüüakse alla meie oma inimeste palgad …

Aitäh, Tõnis!

… ja nad lähevad siit ära, ja on juba läinud. Sellepärast meil ongi puudus.

Aitäh!

Aitäh! Küsimust ei olnud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Iseenesest sotside värvivahetus, totaalne pööre immigratsiooni mahitajatest immigratsiooni kriitikuteks on muidugi huvitav ja mõnes mõttes ka tervitatav. Mida rohkem tervet mõistust siin parlamendis, seda kiiremini me loodetavasti õige numbrini jõuame, et Eesti immigratsioonikvoot on null. 

Aga mida ma ettekandja käest küsin. Ta räägib ja kurdab, et tööjõudu on hirmsasti puudu. Tegelikult härra Lukas ka viitas sellele, et see probleem ei ole päris selline, nagu te kirjeldate. Mina pigem ütleksin veel ettevõtlusvaldkonna poolt vaadates, et vastupidi, töökohti jääb järjest enam puudu, sest ettevõtjad panevad teie valitsuse pöörase majanduspoliitika tagajärjel järjest uksi kinni. Ma päris täpselt ei saa aru, kus kohta kõik need inimesed, keda te tahate selle erandiga siia tuua, tööle lähevad. Härra Lukas ka viitas, et Eesti inimesed võiksid seda tööd teha ja tegelikult see probleem ei ole nii suur. Kus teie näete seda päris kitsaskohta, päris probleemi, mida te lahendate?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kitsaskoht on kindlad töökohad tööstussektoris. Ma olen mõned siin juba ette lugenud: need ongi masinaoperaatorid, tööstusinsenerid. Eestis ei ole piisavalt palju neid inimesi, kes seda [tööd] teha oskavad. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt ma kommenteerin lühidalt siin härra Pohlaku kummalist süüdistust. Sotsiaaldemokraadid on alati toetanud mõistlikku välistööjõu poliitikat. Me ei lahmi siin siltidega, et kvoot olgu null, ehk räägime ikkagi adekvaatselt. Loomulikult on valdkondi ja sektoreid, kus on vaja välistööjõudu. Ka tänased seadused võimaldavad seda tuua ja mitmeid erandeid on. 

Aga küsimus ettekandjale on lihtne. Kas on tehtud ka selline analüüs, mis puudutab 2022. aastal vastu võetud otsuste mõju, just nimelt välistöö[jõu] kaasamist? Toona tegelt tehti neidsamu leevendusi, [enne] sai viidatud, et vanasti oli kahekordse keskmise palga nõue, see viidi alla, pooleteisekordse [keskmise palga peale]. Ma olin toona ka valitsuses, mäletan neid arutelusid, tundus selline tasakaalukas lahendus, et me ei too seda päris ühekordse keskmise palga peale, aga tippspetsialisti puhul [kehtib] edaspidi pooleteisekordse keskmise palga lävend. Ja tehti veel mitmeid väiksemaid muudatusi just nimelt selleks, et tippspetsialiste, oskustöö[jõudu] oleks lihtsam tuua. Aga [oluline oli] vältida välistöö[jõu] massilist sissetoomist. Kas on tehtud analüüs nende muudatuste mõju kohta ja mille põhjal siis otsustada, kas on veel vaja täiendavaid muudatusi või mitte?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on väga spetsiifiline ülesandepüstitus. Ma ei ole kindel, kas täpselt selle suunaga analüüs on tehtud. See [teema] on taas kord laiem käesoleva eelnõu aspektist ehk siis sellest me hetkel ei räägi. Kui see eelnõu peaks lauda tulema, siis me saame selle juurde tagasi tulla. Aga ma võtan selle ettepaneku kaasa.

Siim Pohlak, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui vaadata erinevate ettevõtlusorganisatsioonide poolt tulnud tagasisidet, tööandjate poolt tulnud tagasisidet, siis tegelikult kõige suurem probleem, mis vajab lahendamist, on ju energia hind Eestis. Seda tuuakse välja esimese ja kõige suurema probleemina. Miks te praegu tegelete ebaolulise peenhäälestamisega, kui tegelikult oleks vaja ära lahendada meie majanduse sõlmküsimus? Selle [lahendamine tagaks] odava elektri ja võimaldaks näiteks nendelsamadel tootmisettevõtjatel maksta töötajatele kõrgemat palka, sest vaba raha jääks rohkem järgi. Selles mõttes te lähenete asjale täiesti valest otsast. Miks ikkagi valitsus ja Eesti 200 ei tegele hoopis energia hinna küsimusega? See on võtmeküsimus ettevõtjate jaoks. See, kas te siin mingit kvooti natuke liigutate, ei päästa Eesti ettevõtlust.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See [küsimus], ütleme nii, väljub juba väga tugevalt antud eelnõu raamidest. Aga energia hind ja järjepidevus, jätkusuutlikkus, töökindlus Eestis on väga oluline ja sellega ka tegeletakse. Koalitsioonilepingule ei ole veel alla kirjutatud, aga see on üks teema, mis seal ette võetakse. Ja ma olen sellega nõus, et see ongi väga oluline. Aga ühtlasi ma arvan, et probleeme ei pea lahendama ainult ühest nurgast. Kui on võimalik ka teise nurga alt tuua leevendust ja aidata kaasa Eesti majanduse arengule, siis tuleks neid võimalusi kasutada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Teie erakonna üks minister kangesti soovib Eestisse hakata välismaiseid vange vedama. On sihuke suur plaan tuua Eestisse palju võõramaiseid vange. Kas see ettepanek on kuidagi seotud sellega, et siis saada sinna välismaalt ka kvaliteetset tööjõudu, kes nende vangidega nende omas keeles suudab rääkida? Kas see kuidagi on sellest tingitud, on need seotud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Need kaks asja ei ole omavahel seotud. 

Tõnis Lukas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma esitan nüüd ainult küsimuse. Sissejuhatuse ma tegin juba ära eelmisel korral. Aga küsimus on nii. Ühele ametikohale saab tuua välismaalt spetsialisti, eeldades, et Eestist seda ei leia, ja maksta sellele ametikohale tulnud spetsialistile 1,5‑kordset Eesti keskmist palka. Aga kui tööandja ei taha maksta nii kõrget palka – kuigi turul on see täiesti normaalne, et samadel ametikohtadel saadakse tegelikult 1,5–2 koefitsiendiga palka – ja ta tahab turul seda palgataset alla lüüa, pöördub ta riigi poole, et [riik] suurendaks kvooti ja lubaks tuua ükskõik mis palgaga neid töötajaid mingitest regioonidest, kus palgatase on veel madalam – äkki saame kusagilt. Miks on vaja sellisele ettevõtjale, kes ei taha oma töötajatele maksta normaalset turu tasemel palka, vastu tulla ja riiklikku poliitikat muuta?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See ja ka väga suur hulk teisi täna siin saalis [kõlanud] küsimusi, ma arvan, [on sellised, mille] juurde on mõistlik tagasi tulla, kui me sellest teemast räägime. Antud hetkel selle eelnõu raames me seda ei puuduta, sellega me lahendame teisi probleeme, [mis on] rändega seotud. 

Aitäh teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti mehed, Eesti naised! See eelnõu siis suuri muudatusi immigratsioonis kaasa ei too. Nagu ma ütlesin, on bürokraatia vähendamine iseenesest ju igatahes positiivne. Küll aga häirib mind kogu selle valdkonna juures kõigi viimaste valitsuste tegevuste selline süsteemitus ja plaan tuua sisse odavtööjõudu. 

Kõigepealt, vaadake, ega iga välisinvesteering ei ole Eestile kasulik. Kasulik on see välisinvesteering, mis vastab meie ühiskonna vajadustele, see tähendab, millega luuakse kõrge lisandväärtusega ettevõte, arvestades demograafilisi perspektiive, ettevõte, kus tulevikus saavad tööd ka vanemaealised. Ma üleüldse kuidagi ei näe, et viimased valitsused oleksid püüelnud selle poole, et soodustataks vanemaealiste tööhõivet. Ma [toon] näite, et meie majandusinimesed on kohati toonud ju positiivseid näiteid Taiwani või Singapuri kohta, kus sündimuse summaarkordaja on veel palju-palju väiksem kui Eestis, aga immigratsioon on null. Palun väga! Sellepärast ongi null, et seal on loodud kõrge lisandväärtusega töökohad, mis on ka, kuidas öelda, ajumahukad, [töökohad], kus saavad ka vanemaealised tööd, kus ei tule rakendada jõudu, vaid tuleb rakendada aju.

Niisugune investeering, millega luuakse selline suur ettevõte, mis saab siis võib-olla ka mõne aja pärast kasvuettevõtteks, kuhu tuleb hakata väljastpoolt odavtööjõudu sisse tooma, ei ole Eestile kasulik. Iga investeering ei ole Eestile kasulik. Ja me ei saa seda käsitleda ainult ettevõtte seisukohalt, peame käsitlema kogu ühiskonna seisukohalt. 

Odavtööjõuga tuleb teatavasti kaasa tema perekond. Hilisimmigrantide puhul on need täiskasvanud perekonnaliikmed, kes jäävad üldjuhul töötuks. Kui majanduskriis tuleb, jäävad esimestena töötuks muidugi alati hilisimmigrandid. 

Nii. Ja enne ma juba rääkisin sellest, et odavtööjõu sissetoomine ei soodusta kuidagi majandusuuendusi. Kordan siis need andmed veel üle. OECD järgi jäi Eesti inimeste töö tootlikkus töötunni alusel, arvestatuna püsihindades ja ostujõu pariteedi alusel, Läti [vastavast näitajast] 2023. aastal maha. Samal ajal oli Lätis välispäritolu inimeste sissevool 1,8 korda väiksem kui Eestis viimasel viiel aastal. Leedust, kuhu samuti tuli immigrante sisse väga palju vähem [kui Eestisse], jäime tootlikkuse poolest juba 2019. aastal maha ning Tšehhist, Sloveeniast ja Slovakkiast mahajäämus selles vallas pigem suureneb. Peale Läti möödusid meist 2023. aastal ka Poola ja Ungari. Ega ma ei ütle, et see odavtööjõud ainus põhjus on. Siin on ikka mitu põhjust. Aga üks kindel põhjus on suurem odavtööjõu sissevool, mis takerdab majandusuuendusi. Me olemegi oma majandusstruktuuri kuidagi orienteerunud selle järgi, et ettevõtetel on odavtööjõu nälg. Me ei saa seda muidugi kohe ruttu muuta, aga me peame selle poole suunduma, kui me tahame ikkagi arenenud riigiks saada. Spetsialistide sissetoomine ei ole meil nii ehk nii piiratud. 1,5‑kordse keskmise palgaga too spetsialiste sisse nii palju, kui vähegi kulub, ja Euroopa Liidust nii palju, kui vähegi kulub, lisaks on veel 20 erandit. 

Eile ma juba märkisin, ja tõsi, ma ei tea, kas see on põhjus või ajend, aga igatahes on väga kiiduväärt, et Eesti sotsiaaldemokraadid on otsustanud seista Eesti tööinimeste eest, sest ilma kahtluseta [võib väita, et] odavtööjõud alandab Eesti inimeste palgataset. 

Edasi, veel laiemalt võttes. Immigratsioon on loomulikult kahjulik meile ka demograafiliselt, sellepärast et … 

Palun kolm minutit.

Jah, kolm minutit lisaks. 

Sellepärast et nendes riikides, kust meile odavtööjõud sisse hakkab voolama – need riigid on väga suure tõenäosusega Ukraina ja Valgevene –, on sündimus ju veel väiksem kui Eestis. See tähendab seda, et strateegilisest vaatest teravdab see meie demograafilisi probleeme veelgi. 

Ja kolmandaks, ma arvan, et Eesti 200 võib-olla sellest ei hooli, aga võib-olla teised, kuidas öelda, rahvaesindajad siiski on vastutustundlikumad: see on kahjulik meile ju rahvuspoliitiliselt. Me ju kõik näeme, kuidas meie eesti keele kasutusala kogu aeg aheneb, ka numbrid näitavad seda. Suur tänu!

Aitäh teile! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh sõna andmise eest! Tegelikult on see seaduseelnõu [tehtud] Eesti rahva hääbumise kiirendamiseks. Siia saabuvad migrandid, varjunime all investeeringud, mida siin tahetakse rakendada. Need töölised, spetsialistid, kes siia tulevad, ühel hetkel sulanduvad siin Eesti rahva sisse, sõlmides abielusid, ja see toob tegelikult kaasa selle, et puhast eestlust jääb üha vähemaks ja vähemaks. 

Teine komponent on see, et kuidas me saame meelitada siia rohkem investeerijaid, kui meie majanduskeskkond on niivõrd halb. Milline eesti keeles öeldes loll välismaalane tuleks siia investeerima, kui elektri hinnad on siin sellised, mis karjuvad appi, ja inimesed ei ole võimelised [elektriarveid] tasuma. Loomulikult nad lähevad kuhugi mujale. 

Selle asemel, et tuua siia saali selliseid eelnõusid, peaks hoopis mõtlema sellele, kuidas Eesti rahvast uuesti taastootma hakata. Eesti teadlased eesotsas Jaak Uibuga on moodustanud rühma, kes on teinud ära väga põhjaliku töö selles osas, [kuidas] taastada ja tõsta Eesti rahva iivet, mille languses on põhiliselt süüdi erinevad majanduslikud kataklüsmid ja ka erinevad sõjaolukorrad. Sest ükski pere ei soovi saada järglasi, kui selle järglase sündimine ja ellujäämine on ebastabiilne. 

Sotsiaalkomisjonis käisid teadlased ja tegid ettepaneku moodustada rakkerühm Riigikantselei juurde, selleks et see küsimus võetaks tõsiselt päevakorda. Sotsiaalkomisjoni juht Madis Timpson – te võite mulle vastu vaielda mõne hetke pärast, kui te tahate – ütles, et see ei kuulu Riigikogu pädevusse. Eile küsisin ma peaminister Kristen Michali käest, kas ta on nõus [selle ettepanekuga] ja kas ta toetab sellise rakkerühma loomist. Kristen ei vastanud sellele küsimusele, ta ainult ütles, et see küsimus on sotsiaalkomisjoni pädevuses. Nii et pall käib ühe õue pealt teise peale, aga keegi ei taha väravat lüüa. Väga kurb muidugi. 

Aga see eelnõu ei ole suunatud Eesti rahva hüvanguks, vaid sellel on Eestit hävitavad tunnused. Seega paluks seda eelnõu mitte toetada. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Saab ainult toetada eelkõnelejate seisukohti, nii härra Valge seisukohta kui härra Grünthali seisukohta. Need argumendid, mis nad mõlemad välja tõid, on ju äärmiselt kaalukad. Ja need on tegelikult ka ju uurimustega, eriti härra Valge [öeldu] puhul, väga selgelt tõestatud. 

Kui me kuulasime härra Terrase esitust, siis täiesti arusaamatuks jäi, miks seda eelnõu vaja on. Kui see eelnõu midagi ei muuda, korrastab ainult mõnevõrra paberimajandust, siis milleks seda vaja on? Milleks seda vaja on? Nagu ma aru sain, tegelikult ei ole tehtud mingit analüüsi, missugune konkreetne mõju oleks sellel eelnõul sisserändele, kust see sisseränne tuleb, missugustesse sektoritesse see sisseränne tööjõuna kanaliseerub. Täielik segadus! "Tööandjad on huvitatud tööjõust." Loomulikult tööandjad on huvitatud tööjõust. Samal ajal, kui me läheme väljapoole Tallinna ja Harjumaad, siis meil on väga tõsine probleem sellega, et meil ei ole töökohti. Ma elan poolest saadik väljaspool Tallinna ja ma näen, mis toimub paiga peal: on vaid mõned üksikud tööandjad ja nende võime maksta konkurentsivõimelist palka on piiratud, eriti kui nad on tegevad põllumajanduse valdkonnas. Siis on sisuliselt tegemist hooajalise tööpakkumisega mitte liiga suure palga eest. Töökohti pole. Ja siis räägitakse meil tööjõu nappusest.

Üleriigilised tööjõu-uuringute, tööjõu kaasamise, tööjõu ümberõppe ja kõige muu seesuguse programmid meil ju sisuliselt puuduvad. See, mida teeb töötukassa, või mis iganes nime ta nüüd kannab, on tihtipeale lihtsalt raha raiskamine. Me oleme lasknud – ja me oleme lasknud! – aastakümnete jooksul asja sinnamaale minna, kuna meil ei ole olnud … Meil on küll olnud regionaalministrid siin vahepeal, aga meil ei ole olnud sisulist regionaalpoliitikat.

Selle tulemuseks on maa tühjaks jooksmine, ettevõtlike inimeste lahkumine suures osas välismaale. Minge Soome, vaadake, kui palju on seal eestlasi. Paljud nendest on väga haritud inimesed ja nad teevad seal oma haridusele sugugi mitte vastavat tööd lihtsalt sellepärast, et palka saab seal palju rohkem ja töökoht on olemas. Pendeldavad. Need ei ole sugugi Kalevipojad, need on tihtipeale väga viisakad ja korralikud inimesed, kes korjavad seal raha, et oma pensionipõlv lõpuks Eestis ära pidada. 

Nii et kogu see meie poliitika, mis on aastakümnete vältel toimunud nende globaalsete, liberaalsete, avatud ja valgete jõudude juhtimisel, on meid viinud totaalsesse kriisi. Ja see eelnõu ainult süvendab seda kriisi. See eelnõu on teatud lobistide eelnõu, et saada odavat tööjõudu. See eelnõu on globalistide eelnõu, et veelgi enam hävitada Eestit kui rahvusriiki. Ja lihtsalt piinlik on vaadata siin saalis ringi, kuidas ajusurnult – ajusurnult! – toetatakse sellise poliitika elluviimist. Ma lihtsalt ei mõista seda. 

Ma olen nii mõnegi varasema eelnõu puhul ka inimeste südametunnistusele koputanud, või isegi mitte südametunnistusele, vaid intellektuaalsele võimekusele, [juhtinud tähelepanu] vajadusele mõttetöövärk sisse lülitada.

Räägime investeeringutest. Aga kujutame ette, et tulebki üks suur investeering siia ja see suur investeering ütleb: "Aga mul tööjõudu siin ei ole ju." Ja siis see suur investeering toobki siia tuhandeid, võib-olla kümneid tuhandeid [inimesi], sõltuvalt sellest, milliste kettidena või kuidas ta edasi hargneb. Ja kust ta selle toob? Kust ta selle toob? Igatahes suure tõenäosusega eesti keele kasutusala aheneb veelgi. 

Ja minu küsimus teile, kulla globalistid, liberalistid, on see: kas te tõesti ei saa aru, kas tõesti ei ole … 

Palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Kas tõesti ei ole nii palju ettenägemisvõimet, et aru saada, et ühel päeval ei ole teid vaja enam? Teid ei ole vaja, sest see riik võetakse üle nende poolt, kelle te olete siia sisse lasknud, kelle te olete siin positsioonile upitanud. Teid pole vaja, teid eesti keelega, rahvusriigiga pole vaja. Isegi sinimustvalge võib sinna Pika Hermanni torni jääda ju, aga Eesti riiki kui niisugust, eestlaste riiki ei ole vaja. Ja see juhtub juba varsti. See juhtub juba varsti! 

Lugege, täna muide on Postimehes artikkel sellest, kuidas Venemaa rahvaarv kukub nii mis kolinal. Või mis see pealkiri täpselt oli? Jah, kukub. Euroopas kukub täpselt samuti, Eestis kukub täpselt samuti. Siit puldist olen ma ka varem mitu korda öelnud: mina olen 75‑aastane, minu põlvkond, suur sõjajärgne põlvkond sureb valdavalt järgneva kümne aasta jooksul ära. Mõni üksik tiksub võib-olla kuskil peale 90. eluaastat veel edasi, aga valdavalt sureme me ära. Need on eestlased. Need on need, kes kasvasid Nõukogude ajal, kandsid südames sinimustvalget, eesti keelt ja Eesti patriotismi. Nad surevad ära! Mis teile järele jääb? 100 000 ukrainlast, 100 000 venelast, 100 000 valgevenelast, 100 000 moslemit. Kes on see Eesti riik, mida te ehitate nende eelnõudega? 

Aga ega ma ei näe siin kellegi silmis sädet, mõistmise sädet. Ma näen tuima ükskõiksust. Kes siis vastutab? Kes vastutab? Kas need tööandjad, kes ütlevad, et neil on tööjõudu vaja, või vastutate teie kui rahva poolt siia valitud? Te ju lükkate selle vastuse laua pealt maha. Tuimalt, ajusurnult vajutate nupu peale. Tulgu veel 100 000, tulgu järgmine 100 000, tulgu pool miljonit – maa tuleb täita lastega, mis sest, et võõraste lastega. Vaat see on see, mis tekitab raevu, mõistmatust niisuguste eelnõude siia toomise puhul. Pealtnäha on kõik libe ja sile nii nagu liberalistide puhul ikka. Aga tegelikult on asi mäda ja selle mäda laialivalgumise eest, selle mäda laialivalgumise eest, mis mürgitab meie riigi ja rahva, vastutate teie!

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 6, ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. 

Head kolleegid, oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 548 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Teise päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud kolmanda [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Alustan tegelikult tänase päeva kõige olulisema küsimuse tutvustamist, mis puudutab laiemalt riigi toimimist ja korraldust. Põhiseaduse § 1 kohaselt on Eesti riigis kõrgeima riigivõimu kandja Eesti rahvas. Ja see kõrgeima riigivõimu kandmine Eesti rahva poolt toimub meil niimoodi, et vabad erakonnad moodustatakse, nad toimetavad ja realiseerivad rahva tahet põhiseaduses piiritletud riigiorganite kaudu. 

Aga kõik saab ikkagi alguse sellest, et meil on vabad poliitilised erakonnad, kes rahva tahte järgi esindavad erinevaid ideid, erinevaid mõtteid, mis omavahel konkureerivad. Ja valimistel saavad needsamad vabad erakonnad rahva toetuse enda ideedele. 

See on tegelikult meie riigikorralduse üks tuumküsimusi – see, kuidas me hoiame oma riigis vabadust, kuidas me hoiame oma riigis demokraatiat ja kuidas me hoiame Eestis seda, et rahvas tõepoolest see kõrgeima riigivõimu kandja on. See on äärmiselt oluline küsimus. 

Ja ma pean tunnistama, et see eelnõu, mis teie ees on, jätab kõige olulisemad küsimused selles asjas lahendamata. Ma väga loodan, et Riigikogus esindatud erakonnad võtavad selle aja ja võtavad teha selle töö ja lepivad kokku, kuidas erakondadevaheline aus konkurents meie riigi ühe tuumküsimuse lahendamiseks kõige paremini korraldatud saaks. 

Ma seletan nüüd natukene lähemalt, mida ma silmas pean. Loomulikult jõuan ka eelnõu endani. Veel kord: selleks et Eesti riik toimiks hästi, on meil vaja seda, et erinevate Eesti kodanike erinevad arvamused oleksid siin saalis esindatud ja et me jõuaksime [otsuseni]. [Seda sümbolit kannab] meie Riigikogu saali arhitektuur, mis on juba meie eelkäijate poolt paika sätitud. Meil on igal pool see kolmnurga motiiv, mis – te kõik teate seda, aga ma tuletan meelde – meenutab meile seda, et meil on rahva tahe, meil on erinevad vaated ja need erinevad vaated peavad jõudma selle kolmnurga tippu kokku üheks otsuseks, mis arvestab erinevaid ideid, erinevaid arusaamu. Aga lõpuks need otsused tehakse. 

Põhiseadusliku pluralismi kaitseks ehk just nimelt selle kaitseks, et erinevad erakonnad ausalt konkureerivad oma ideedega rahva toetuse nimel, hoides nii meie demokraatiat, selle erakonnademokraatia põhimõtte kaitseks, mis on Eesti demokraatia alus, on vajalik, et erakonnademokraatia, erakondade konkureerimine oleks tõepoolest ausatel ja läbipaistvatel alustel, ent samal ajal oleks kaitstud erakondade sõltumatus. Ja samal ajal oleks kaitstud ka see, et erakonnad näiteks ei sõltuks ühe või teise suurannetaja lubamatust mõjust. Ka see on üks osa erakondade sõltumatusest kõrgeima riigivõimu kandja ehk rahva tahte väljendamisel. 

Tuletan ka meelde seda, et meie põhiseaduslik pluralism näeb ette, et erakonnad omavahel konkureerides esindavad Riigikogus erinevaid ideid sellises ulatuses, et meil on igati soositud see, et meil ei oleks ühe erakonna diktaatorlik võim, vaid et rahva tahe, mis ei toeta ju kunagi ühteainsat vaadet, saaks vabalt organiseeruda ja väljenduda. Selle üks vältimatu osa on loomulikult kogunemisvabadus, aga seda ma täna siin ei puuduta. 

Niisiis, seesama meie riigi tuumküsimus on, kuidas erakonnad saaksid vabalt rahva tahet esindada, kuidas nad saaksid ka üksikute suurannetajate tahtest [sõltumata] vabalt rahva tahet esindada ja kuidas demokraatia enesekaitse põhimõte saaks teostuda. Demokraatia enesekaitse põhimõte tähendab seda, et demokraatia enda tööriistu kasutades ei saaks keegi, kes tegelikult tahab demokraatiat hävitada, meie demokraatiat hävitada. 

Ja kahjuks just demokraatia enesekaitse põhimõte on see, mille puhul ametnikud kogu oma tarkuse juures ei ole õpetatud läbi nägema kõiki räpaseid trikke ja nippe, mida erakonnad isekeskis võivad kasutada, või veel hullem, mida võivad kasutada riigid, kes on meie suhtes vaenulikud ja kes tahavad meie demokraatiat ära kasutada selleks, et meie demokraatiat tegelikult hävitada. Küll aga poliitilised erakonnad ise on need, kes seda vastutust kannavad ja kes siin Riigikogus esindatud olles kindlasti saavad seda eelnõu paremaks teha ja peavad seda tegema. 

Erakonnaseadus, mis peaks tagama selle, et erakondade vahel on vaba konkurents, et erakonnad on sõltumatud, et erakonnad saavad vabalt tegutseda rahva tahte esindamisel, on meil tegelikult juba aastast 1994. Suuremad uuendused erakonnaseadusesse tehti 2011. aastal, kui moodustati ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, mis on suuresti muutumatul kujul tänaseni püsinud. 

Ja 2011. aastal sätestati, et erakond on kohustatud just nimelt selle demokraatia põhimõtte kaitseks tagama oma kulude ja tulude läbipaistvuse. Seesama põhimõte on meid saatnud kõik need aastad, et selleks, et tagada erakondade vaba konkurents, peab olema meil, rahval teada see, kes erakondi rahastavad, kust see raha tuleb, ega see raha ei tule näiteks Venemaalt, ega see raha ei tule mõnest muust välisriigist. Et ikkagi Eesti kodanikud on need, kelle tahe paneb erakonnad tegutsema, ja mitte ükski välismõjutus ei tee seda. 

Paraku on praktika käigus kerkinud terve rida mitmesuguseid õiguslikke ja korralduslikke küsimusi. Ainuüksi sellesama Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni töö osas on meil olnud selgelt üle 20 halduskohtu asja arutluse all, mis näitab, et erinevaid vaidlusasju seal on. 

Aga mitte ainult see ei ole probleem. Kui me oleks ainult selle probleemi ees, et meil on üksikud õiguslikud nüansid, mida me peame paremaks tegema, siis ma seisaks siin teie ees rahuliku südamega ja esitaksin eelnõu, mille võiks sujuvalt vastu võtta. Ent ei, ma seisan täna siin teie ees, et kutsuda kõiki Riigikogus esindatud erakondi üles leidma lahendused nendele küsimustele, mida see eelnõu ei lahenda. 

Näiteks ei lahenda see eelnõu küsimust, kuidas me saame kontrollida, et Eestis tegutsev mittetulundusühing KOOS ei saaks rahastust näiteks Venemaalt ja ei mõjutaks Eestis toimuvaid demokraatlikke protsesse selliselt, nagu meie, Eesti kodanikud, ei taha.

Sellesama küsimuse ees on tegelikult terve Euroopa Liit. Me näeme seda, kuidas mittedemokraatlikud diktaatorlikud riigid kasutavad ära demokraatia enda võimalusi selleks, et panna inimesed unustama demokraatia alusväärtusi, selleks, et kutsuda inimesi üles kõva käe poliitikat toetama, selleks, et näidata inimestele, et meie riiklikud institutsioonid siin Eestis ei ole tugevad ega usaldusväärsed. 

Välisriikide, meile vaenulike välisriikide huvides on veenda Eesti inimesi, et meie valimised ei ole vabad. Meile vaenulike riikide huvides on tekitada illusiooni sellest, et Eestis ei ole demokraatia tugev, meie kohtud ei ole õigusriigile kohased või et meie rahva tahe on midagi muud, kui see tegelikult on. 

Meil on Eestis õigusriik, meil on vabad valimised ja meil on demokraatia. Ent Euroopa Liidu liikmesriigina oleme algatanud demokraatia kaitsekilbi mehhanismi, mis näeb ette tegevusi selleks, et kaitsta Eesti inimesi, Eesti kodanikke nii internetis levivate süvavõltsingute eest kui ka selliste tegevuste eest, mida kasutati hiljutistel valimistel Rumeenias. Kahjuks oli vaenuliku välisriigi sekkumine palju suurem, kui Vance oma kõnes esile tõi, [asi oli] palju suuremates summades. Ehk et me tegelikult oleme praegu olukorras, kus meile vaenulike riikide huvi on meie rahva tahet väänata või mõjutada.

Ja sellele see eelnõu, mis teie ees on, piisavalt vastu ei astu. Minu üleskutse on, et Riigikogus tegutsevad erakonnad leiaksid koos need lahendused, kuidas Eesti rahva vaba tahet, just nimelt Eesti kodanike vaba tahet kaitsta. 

[Sellest], mida siin eelnõus ei ole, olen ma nüüd pikemalt rääkinud. Paari sõnaga sellest, mis selles eelnõus on. Konkreetse eelnõu väljatöötamiskavatsus oli 2021. aastal ja konkreetne eelnõu käis kooskõlastamisel mais ja juunis 2022 ja seejärel 7. juunist 12. juulini 2024. Kõik viimase kooskõlastusringi kooskõlastused on kajastatud kooskõlastustabelis. 

Eelnõu sisu on see, et laiendatakse erakondade järelevalve komisjoni volitusi. Luuakse volitusnormid, mille alusel saab erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid kohustada esitama dokumente, teavet ja selgitusi. Täiendavalt võimaldatakse komisjonil kohustada eelnimetatud isikuid või nende esindajaid selgituste andmiseks tulema komisjoni ametiruumidesse. 

Teine muudatus on see, et keelatud annetus tuleb edaspidi kanda riigieelarvesse. Praegu tagastatakse see annetajale. Viiakse sisse objektiivne tähtaeg tagastamiseks: 30 päeva. Ja komisjoni ettekirjutused muudetakse täitemenetluse seadustiku tähenduses täitedokumentideks ja lisatakse ka intressi summa. 

Muudetud on sidusorganisatsiooni mõistet. Meedias on vahepeal ilmunud [väide], et sidusorganisatsiooni [mõistet] üldse ei laiendata – see ei vasta tõele. Sidusorganisatsiooni mõiste praegu kehtivas erakonnaseaduses on selline, et see tegelikult ei kata näiteks praeguseid erakondade naisorganisatsioone või noorteorganisatsioone, kuna silmas on peetud erakonna poolt asutatud organisatsioone. 

Siin ongi see [põhjus], miks ma pöördun erakondade endi poole palvega leida erakondade endi vabaks konkureerimiseks sobivaimad lahendused ja miks ma ei oodanud seda lõpp[lahendust] väga tublidelt ja tarkadelt ametnikelt. Miks see on praegu kehtivas seaduses sellisel kujul? Sest ametnikud arvasid, et erakond koguneb üldkoosolekule ja loob siis noorteorganisatsiooni või naisorganisatsiooni või seenioride organisatsiooni. Aga teie kõik, meie kõik erakondade esindajatena väga hästi teame, et see nii ei ole. 

Erakondades on need organisatsioonid omal ajal tekkinud, ütleme ausalt ära, erakondadesiseste võimuvõitluste ühtede hoobadena. Nad toimetavad erakondades erineval moel, aga nad on ikkagi loodud erakonna liikmete poolt, osal juhtudel erakonna liikmete ja mitte erakonna liikmete poolt. Neid ei ole loodud niimoodi, et koguneb erakonna suurkogu või üldkogu ja asutab noorteorganisatsiooni. 

See uus eelnõu lahendab selle probleemi ära. Erakonna sidusorganisatsioon on sõltumata asutajast ja liikmes[konnast] erakonna piirkondlik või üleriigiline ühendus, mis on erakonna enda poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik. 

Tõsi on see, nagu ma enne korduvalt välja tõin, et tegelikult on erakondadel neid sidusorganisatsioone rohkem. Mina päriselt tahan elada sellises Eestis, et kui piltlikult öeldes Kükametsa jahimehed, jahimeeste selts koguneb ja otsustab, et nemad tahavad, et nende kandi inimesed hääletaksid näiteks Rain Epleri poolt, siis Kükametsa jahimeeste seltsi sellest tulenevalt ei peetaks vastava erakonna sidusorganisatsiooniks. Sest on ülioluline, et Eesti kodanikud saavad tulla kokku ja öelda, et see on nende poliitiline eelistus ja nad kutsuvad teisi ka seda poliitilist eelistust järgima. 

See on meie Eesti riigi demokraatlikuks toimimiseks ülioluline. See on palju olulisem kui see, et me saame nüansiliselt kontrollida võimalikke rahastusi. Veel kord: meie vaenlased ei ole Eesti kodanikud, vaid meie vaenlased on meie piiride taga need riigid, kes ei soovi, et Eestis demokraatlik kord püsiks. Ja sellega me peame tegelema, et välisriigid, meile vaenulikud välisriigid ei saaks Eesti erakondi mõjutada. See on see üleskutse ja ülesanne, millega tuleb siin tegeleda.

Ja lisaks täiendatakse kulude deklareerimise nõudeid. Poliitiliste kulude hulka tuleks edaspidi arvata uuringute ja andmekorje kulud. 

Kokkuvõtteks. Palun – tõesti palun! –, head erakonnad Riigikogus, tulge kokku, istuge koos maha ja leidke need lahendused, mis tagavad Eestis demokraatia kaitse, erakondadevahelise vaba konkurentsi ja sellise olukorra, et meie demokraatia, meie kodanike tahe on päriselt, ausalt, läbipaistvalt kaitstud, ja eeskätt kaitstud meile vaenulike riikide mõjutustegevuse eest. Kaitstud selle eest, mida täna on võimalik teha tehisaru vahenditega, kaitstud selle eest, mida täna on võimalik teha küberruumis või digiruumis, kaitstud autokraatlike diktaatorlike riikide tahte levimise eest, mis, nagu me kahjuks näeme, maailmas laieneb. 

Palun leidke need kokkuleppekohad! Justiits- ja Digiministeerium on igati valmis kaasabi osutama. Palun ehitage sellele eelnõule musklid peale! Aitäh!

Aitäh! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Kõigepealt, selle paatosliku jutu asemel, mida me siin pikalt kuulsime, oleks võinud ikkagi keskenduda eelnõu sisule. Me ei ole siin lasteaias, et meile peab demokraatia väärtusest mingit üldist loosunglikku juttu rääkima. Ja kui te demokraatia pärast nii mures olete, siis te võiksite tegelikult seista selle eest, et Eesti [oleks] päriselt demokraatlik riik: taastada rahvaalgatuse õigus, et rahvas saaks algatada eelnõusid ja rahvahääletusi, seista selle eest, et esimest korda 20 aasta jooksul saaks rahvas osaleda mõnelgi referendumil, mille Riigikogu on algatanud, seista selle eest, et presidenti saaks endale ise valida, seista selle eest, et meil oleks usaldusväärne hääletussüsteem, ja nii edasi. Nii et kui te nii väga mures olete, siis te viige oma sõnad tegudega kooskõlla. 

Aga nüüd sellest, mis puudutab eelnõu. Küsiksin sidusorganisatsioonide kohta. Minu meelest on see nii uduselt sõnastatud, et väga raske on aru saada, mida siin ikkagi silmas on peetud. Vaatame, mida on öeldud. "Sidusorganisatsiooniks kvalifitseerub ka erakonna poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik." Kas siin on peetud silmas formaalset tunnustust või materiaalset? Ehk kas erakond peab ise olema teinud deklaratsiooni, et see on tema sidusorganisatsioon, või piisab sellest, et keegi hindab, et sisuliselt on tegemist tunnustatud sidusorganisatsiooniga?

Aitäh! See on siis uus, § 12⁶ lisatud lõige 1¹. Selles osas ma olen hea küsijaga nõus, et kindlasti tasub ka see paragrahv üle vaadata, et see sõnastus oleks ka erakondadele endile täiesti selge. Tõsi on see, et erakonna sidusorganisatsiooni määramine on üks nendest tuumküsimustest, mis lahendada tuleb. Siin on pakutud kitsas sõnastus ehk [sõnastus, mis] seostub formaalse tunnustamisega. See, kuidas seda oleks võimalik laiendada, ongi tegelikult üks asi, mida erakonnad peaksid arutama, [et leida] see kõige õigem lahendus. See ei ole ainult SALK‑i küsimus. Ütleme, kui need tõlgendused lähevad sinnamaani, et keegi teeb näiteks Varro Vooglaiule vastukampaaniat ja see vastukampaania loetakse ka poliitiliseks seostatud kuluks, mis tuleks hiljem poliitilise kuluna arvesse võtta, siis see ei ole ju ka päris see, mida me tahame. Siin on väga palju erinevaid soove olnud, kuidas seda erakonna sidusorganisatsiooni defineerida. Selles eelnõus on kitsas lahendus. Üleskutse on ehitada sellele kitsale lahendusele neidsamu muskleid peale, leida ühiskonnas päriselt toimivad lahendused, aga sellised, mis ei takistaks sellelsamal Kükametsa jahimeeste seltsil teha üleskutset Rain Epleri toetuseks, ilma et pärast hakataks neid rahasid, Kükametsa õlleõhtu kulusid, nende käest või Rain Epleri käest välja küsima, eks ole. See ei ole see, kuhu me jõuda tahame. Ma vabandan hea kolleegi Rain Epleri ees, aga ma loodan, et ta andestab mulle selle näite toomise.

No Rain Eplerit on nimetatud juba neli korda, eks teised kolleegid ootavad sama. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No tõesti, kui minister teeb kümneminutilise sissejuhatuse demokraatiasse, siis võiks ju meile ka minuti lisada. Me võiks minut aega arutada, kas see pioneerijuhi roll seal ees puldis on otstarbekas. Aga tasuks sealt välja tulla. 

Te rääkisite siin agressorriikide rahastusest. Ma saan aru, et Ukrainast tulnud raha võib kasutada. Eesti 200 võiks kõigepealt vaadata peeglisse ja teha esimesed sammud selleks, [et teha kindlaks, kas] Slava Ukraini on sidus[organisatsioon] või ei ole ja kuhu see raha liikus. Seda me ei tea siiani.  

Aga läheme selle eelnõu juurde. Enne oli siin sidusorganisatsioonide [teema], mind paelus [paragrahv] "Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni volitused", kus on toodud sisse [mõiste] "kolmas isik", täiesti sisustamata [mõiste] "kolmas isik". Ja kui see kolmas isik ei anna ennast näole, ei reageeri, ei lähe komisjoni ruumidesse, siis on rahastamise järelevalve komisjonil õigus peatada riigieelarvelised maksed 50% [ulatuses].

Aitäh!

Mis on kolmas isik?

Aitäh! Eestis on õiguskord üles ehitatud sellele, et kui on sellised menetluslikud täpsustused, näiteks kui kedagi on kohustatud kuskile ilmuma, siis sellel, keda on kohustatud kuskile ilmuma, on ka omakorda menetluslikud õigused. Selles mõttes ma olen taas nõus üksnes küsimuse selle aspektiga, et neid menetlusosaliste õigusi [puudutavaid sätteid] tuleks eelnõus tõenäoliselt täpsustada või pisut sättida. Aga kuna see on omakorda väga palju seotud sellega, milliseks jääb lõpuks erakondade sidusorganisatsioonide sõnastus, siis tasuks kõigepealt ära lahendada see küsimus, milliste sidusorganisatsioonide suhtes see erakondade järelevalve komisjoni jõud üleüldse peale hakkab, ja siis minna nende täpsustuste juurde. 

Esitatud eelnõu sõnastuse järgi jääks see praegu erakondade järelevalve komisjoni hinnata. Loomulikult peavad tal olema faktilised asjaolud, mille alusel ta hindab, et see seos kolmandal isikul on olemas. Ta ei saa kutsuda juhuslikke inimesi. See põhimõte tuleneb üldisest õigusloogikast. (Saalist öeldakse midagi.) Ei ole ikkagi nii, et [kutsub] ükskõik keda. Ta peab faktiliste asjaoludega kõigepealt tõendama, et inimene on selle erakonna rahastamisega seotud, ja seejärel ta saab [selle inimese] faktiliste asjaolude kontrollimiseks välja kutsuda. Aga nagu ma ütlesin, ma arvan, et neid menetlusosaliste õigusi [puudutavaid sätteid] tuleks täpsustada ja menetluse käigus parandada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! No ma pean ka ütlema, et see paljusõnaline tühi jutt, mida te rääkisite sissejuhatuse juures, oleks võinud olemata olla ja [te oleksite võinud] rääkida sisust. 

Aga nüüd ma tulengi teema juurde. Te kindlasti olete väga kursis selle eelnõuga, mida te esitate. Kuidas see aitaks siis kaasa sellisel juhul, nagu on seesama Eesti 200, Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme kaasus? Sisuliselt mitu teie liiget on Riigikogus tänu sellele, et üks Eesti rahvalt Slava Ukraini abil raha välja kelmitanud inimene tõi teile need kohad. Kuidas see praktiliselt sellise skeemi puhul siis välja näeks? Kuidas selle seaduseelnõu vastuvõtmine aitaks täna kaasa sellesama kaasuse uurimisele? Kuidas see siis parem oleks? Kas te oleks saanud Lehtme kuidagi paremini sinna ERJK‑sse, oleks saanud Ukrainast tuua neid asjaosalisi paremini sinna? Kuidas see nagu päriselt aitaks ja mis see tulemus oleks? Kas tulemus võiks lõpuks olla see, et näiteks paar liiget peaksid Riigikogust taanduma, kui tegemist on inimesega, kes skeemitas Eesti rahvalt raha välja? Mis see lõpptulemus võiks olla sellise kaasuse puhul?

Aitäh! See küsimus ei olnud üldse seotud selle eelnõuga ja samuti ei olnud ka selles küsimuses toodud asjaolud kuidagi seotud erakondliku tegevusega.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Tõepoolest, nende sidusrühmade defineerimine – ma isegi ei kujuta ette, sellest saab veel pikalt, aastaid ja aastaid rääkida. Ma ei ole päris kindel, et me üldse sellele lahenduse leiame. 

Aga lisaks on ju tegelikult küsimus ka nendes organisatsioonides, kes tõepoolest maailmavaateliselt erakondi ühel või teisel moel toetavad. Siin on ka nüüd tõenäoliselt erinevad kohtulood tulemas seoses ERJK ja SALK‑i otsusega. Kas ja [kui, siis] kuidas olete mõelnud [lahendada] selle küsimuse, et kui tõepoolest on olukord, kus, ma ei tea, mina teen näiteks teile reklaami, te seda ise ei tahagi, aga saate minu käest hea reklaami, ent pärast peate selle eest maksma? Ma kasutan jälle – ennist korra juba kasutati – härra Epleri nime, [näiteks] Epler teeb mulle reklaami. Kuidas me seda reguleerime ja millised arutelud teil on selles küsimuses olnud?

Aitäh! Ma saan aru, et EKRE‑le väga ei meeldi, kui demokraatiast räägitakse, aga siiski, see sissejuhatus oli vajalik just nimelt selleks, et välja tuua, mis see tuumküsimus on, millest me räägime ja mida siin eelnõus ei ole. Seda on väga harva, kui minister tuleb Riigikogu ette ja selgitab, mida eelnõus ei ole. Ja seda on ka väga harva, kui minister tuleb Riigikogu ette ja [ütleb], et ta on toonud eelnõu, mis ei ole täiuslik, kus on palju puudujääke, ja palub, et Riigikogus esindatud erakonnad ühiselt need lahendused leiaksid. 

Ja tõepoolest, see küsimus, mille austatud Hanimägi küsis, on üks nendest tuumküsimustest: kuidas me korraldame Eestis niimoodi, et ei oleks võimalik hävitada mõnda erakonda või kandidaati sellega, et organiseerutakse ilma tema enda soovi arvestamata või ilma tema tahteavaldusest lähtumata, tehakse väga kallis kampaania ja pärast sunnitakse inimest seda kinni maksma? Toon teise nime ka juurde. "Mart Võrklaeva röst" või selle ürituse korraldamine minu hinnangul kindlasti ei olnud selline kulu, mille Mart Võrklaev peaks poliitilise kuluna kinni maksma. Me tegelikult tahame, et Eestis oleks selline ühiskond, kus erinevad Eesti kodanikud saavad toetada erinevaid Eesti poliitikuid, ja et selle toetuse tulemus ei oleks see, et poliitik peab selle kõik kinni maksma. Veel hullem, et ei tekiks seda olukorda, mida on tõesti lauale pakutud, et kui keegi teeb antireklaami, siis peaks ka selle kinni maksma. On hindajate küsimus, et kui selliseid üritusi, nagu on seesama – ma loodan, et hea kolleeg Mart Võrklaev andestab mulle selle näite – "Mart Võrklaeva röst", teha ilma temata, ei tekiks sealt mingisugust kinnimaksmise kulu. See läheb absurdi välja. Sellega oleks võimalik tegelikult mingil hetkel just nimelt demokraatlikke erakondi hävitada, maha võtta, kuludega kägistada. See ei ole eesmärk. Meie eesmärk on ikkagi see, et rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana saab valida erakonnad, kes omavahel konkureerivad oma ideedega rahva toetuse nimel. See on selle eelnõu tuumküsimus ja [see, millest lähtuda] sellele eelnõule musklite peale ehitamisel.

Ma võtan ühe protseduurilise küsimuse vahele, rohkem mitte, enne kui minister on küsimustele vastamise lõpetanud. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Võib-olla eneseharimise ja kolleegide harimise mõttes ka ma mõtlesin küsida. Minister on siin nii palju rääkinud selle eelnõu puudustest: mida seal kõike ei ole ja mida seal peaks täpsustama, mida peaks täiendavalt analüüsima ja läbi mõtlema. Kas põhimõtteliselt on ministril endal ka võimalik teha eelnõu tagasilükkamise ettepanek, kui ta selle küsimuste ja vastuste vooru tulemusena jõuab veendumusele, et tegelikult on probleem ikkagi sedavõrd suur, et siin pole mõtet menetlust jätkata?

Ministril tagasilükkamise ettepanekut pole võimalik teha, aga loomulikult on valitsusel kui eelnõu algatajal võimalus eelnõu tagasi võtta. See võimalus on olemas. Ma lihtsalt möönan lühirepliigina, et tõepoolest see ei ole väga tavapärane, kui valitsus annab suurema osa ülesandest Riigikogule. Aga ma jällegi mõistan ministrit selles võtmes, et kuna tegemist on nii sensitiivse teemaga, ei taha valitsus kuuele parlamendis esindatud fraktsioonile ette kirjutada, mismoodi või kuidas peaks üks või teine asi korraldatud olema. Nii et, noh, see ongi üsna erakordne. Ma ütlen veel kord: antud juhul tõesti võib öelda, et valitsus annab ülesande Riigikogule. Aga ma mõistan ka seda, et valitsus ei tahtnud ette kirjutada kõiki asju, mismoodi ja kuidas peaks see korraldatud olema. Pigem on toodud üles initsiatiiv, et parlament võiks ise püüda jõuda kokkuleppele. Nii et see on tõepoolest kahtepidi vaadeldav. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kuna teie kõne algus keskendus väga palju sellistele õilsatele demokraatia põhimõtetele, [sellele], kuidas läbi erakondade erinevad maailmavaated oleksid võimalikult hästi esindatud, siis minul tekkis see küsimus. Mis te arvate, kas tänane erakondade rahastamine on Eesti riigis õiglaselt korraldatud? See sõltub Riigikogu liikmete arvust, kuigi püsikulud on kõigil erakondadel enam-vähem ühe[suurused]. Kas ei võiks olla kuidagi nii, et on sihuke üldkulu ja siis veidi oleneks ka liikmete arvust? Mis on teie arvamus selles osas?

Aitäh! Minu isiklik arvamus – see ei puuduta nüüd konkreetset eelnõu, aga see on otsapidi siiski selle eelnõuga seotud – on see, et erakondade liikmete liikmemaksud on need, mis peaksid oluliselt suuremal määral erakondade toimimist toetama. Loomulikult, mida suurem erakond, seda rohkem on ka liikmemaksusid, seda suuremat erakonna enda liikmete poolt rahastatud tegevust on võimalik üleval hoida. Milline on konkreetne ideaalne erakondade rahastamise mudel? Põhimõtteliselt on võimalik ka selle eelnõu tiivas seda Riigikogus arutada. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Oma kõne suhteliselt algusosas te ütlesite sellise mõtte, et erinevate Eesti inimeste arvamused ja vaated peavad olema esindatud siin saalis. Ma olen sellega nõus. Aga kui ma vaatan nüüd seda tänast poliitilist reaalsust, siis teie erakond ju ei esinda enam mitte ühegi Eesti inimese vaateid. Ma saan aru, et see protsendipunkt, mis on alles jäänud, [tuleb sellest, et] kui reitingufirmad helistavad umbes 1000‑le, siis satub sellesse valimisse üks või kaks teie erakonna liiget ja siis justkui tekib mingi protsent. Mõnes mõttes on sama lugu sotsidega, nad on teel sellesama protsendi poole, kus teie juba olete. Teisipidi, on terve hulk Eesti inimesi, kelle vaateid ja arvamusi ei esindata siin saalis piisavas proportsioonis. Ma sellest tulenevalt, just teie mõttest tulenevalt, tahtsingi küsida: kas ma saan õigesti aru, et te sisimas tegelikult peate täna õigeks ja vajalikuks erakorraliste valimiste korraldamist, aga teisipidi, kuna isiklik heaolu ja töö on olulised, siis te jällegi ühtegi praktilist sammu selles suunas, et need erakorralised valimised esile kutsuda, astuda ei saa?

Aitäh! Ka täiesti lihtsa Eesti Vabariigi kodanikuna, lihtsalt ainuüksi oma ajaloohariduse baasilt, mille ma omandasin enne juriidilist kõrgharidust, [ütlen, et] ma ei pea õigeks erakorraliste valimiste korraldamist praeguses olukorras. See on kodaniku arvamus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No te ise praegu ju tõite välja, et selles eelnõus on väga palju puudusi. Ja ma arvan, et neid puudusi on siin nii palju sellepärast, et tegelikult ei ole järgitud head tava: enne selle absoluutselt kõiki erakondi puudutava eelnõu [esitamist] ei ole erakondadega nõu peetud. Ehk siis tegelikult see eelnõu tuli siia Riigikokku, tuli saali sellisel viisil, nagu ta on – paljude puudustega. Kas tõesti ei ole siis õige praegu ta lihtsalt tagasi võtta, istuda uuesti erakondadega maha, leida konsensus, tulla uuesti saali ja sellisel viisil seda menetleda ja see vastu võtta? 

Ja mis puudutab puhtalt veel eelnõu sisu, siis loomulikult, siin on väga palju küsimusi. Aga eelkõige ma praegu juhiks tähelepanu § 12² lõikele 1¹, kus on säte laenu kohta. Mul on küsimus: uuest seadusest jäetakse see nüüd välja, aga kuidas siis on eelneva kümne aasta jooksul seda paragrahvi rakendatud või kas üldse on rakendatud?

Aitäh! Kõigepealt ma kasutan võimalust tänada istungi juhatajat Toomas Kivimäge, kes tegi erakordselt hea, täpse kokkuvõtte sellest pisut erandlikust olukorrast siin. Tõesti, jah, see eelnõu ei ole täiuslik, aga ma ootan, et Riigikogus esindatud erakonnad selle täiuslikuks teeksid. Küll aga ei vasta tõele see, et erakondadega pole varem maas istutud või neid asju arutatud. Perioodil 7. juunist 12. juulini näiteks esitas Keskerakond ise lausa kirjalikud seisukohad siia juurde. Ehk et nõupidamised on toimunud, tagasiside on olemas ja näiteks ka Erakond Parempoolsed on oma seisukohad esitanud. Tegelikult on erakonnad kaasatud olnud juba varem, alates 2021. aastast: juba 2021 võeti erakonnad laua taha sellesama asja arutamiseks. 

Nüüd sellest, mis puudutab seda laenu punkti. Tõepoolest, see kehtiva seaduse säte lisati erakonnaseadusesse 2014. aastal ja selle eesmärk oli piirata erakondade laenukohustuste mahtu ja vähendada kahjulike laenukohustuste riski ehk tagada erakondade finantsstabiilsus. See eesmärk iseenesest oli legitiimne, aga on jõutud järeldusele, et kehtival kujul ei ole võimalik seda [sätet] rakendada. Juba laenu piirmäär ja see, et erakondadel on võimalik sõlmida laenulepinguid üksnes krediidiasutustega turutingimustel, välistab olukorra, et erakond saab võtta nii suure laenukohustuse, et see ohustaks tema finantsstabiilsust. Ühegi krediidiasutuse huvides ei ole ju anda erakonnale nii suurt laenu, mille tagasimaksmine üldse perspektiivikas poleks. Ehk et siin on tõesti vastus selline, et me usaldame pankasid, et nad ei laena lõhki, et nad ei luba erakondadel ennast lõhki laenata. Ja see teine osa ei ole praktikas mõistlik.

Kristo Enn Vaga, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt minister! Aitäh selle väga olulise eelnõu toomise eest Riigikokku, kus nüüd erakonnad saavad seda päriselt arutada ja selle võimalikult heaks teha. Aga minu küsimus puudutab seda, et erakonnaseaduses on väga palju viidatud valimiskampaaniale. Mis on teie hinnang, kas õigusselguse huvides võiks seaduse tasemel kehtestada aktiivse valimiskampaania perioodi? Minu hinnangul võiks see [alata] hetkest, kui Vabariigi President on valimised välja kuulutanud. See annaks ka igasuguse selguse aruandluskohustuses ja kõiges muus. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?

Aitäh! Me vaatasime ametkonna tasemel seda, kuidas on valimiskampaania perioodil valimiskampaania kulud, plakatite suurused ja mis iganes [muud] asjad reguleeritud teistes riikides, ja panime tähele, et maitseid on olnud erinevaid. Ei saa öelda, et sellist universaalset lahendust, mis ilmselgelt oleks laialdaselt kasutuses ja tagaks demokraatia hea kaitstuse, olemas on. See on väga palju ka kultuuripõhine, tavadepõhine. Ja ma kindlasti jääksin ka siin lootma sellele, et just nimelt erakonnad ise leiaksid lahenduse, mis ei laseks konkureerivatel erakondadel liiale [minna], aga tagaks kõikidele erakondadele võrdsed võimalused, head võimalused, ausad võimalused võidelda oma ideedega Eesti kodanike toetuse eest. Jaa, kindlasti on mõistlik seda mingisugusel kombel täpsemini reguleerida. Aga veel kord: teie ise, kes te võitlete, [meie], kes me võitleme erakondadena kodanike toetuse eest, leidkem koos need õiglased konkurentsitingimused.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma eelnevalt küsisin teilt sidusorganisatsioonide kohta. Te ütlesite, et see on puhtalt formaalne kriteerium. Kuidas see seal sõnastatud oligi? "Erakonna enda poolt deklareeritud muu juriidiline isik." Aga sellisel juhul ei ole sellel kriteeriumil ju mitte mingisugust mõtet. Sest kas Eestis üleüldse eksisteerib selliseid organisatsioone, mille kohta erakonnad on ise vabatahtlikult deklareerinud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile, et jah, need on meie sidusorganisatsioonid ja me selle tõttu ise tahame allutada nad kõikidele erakonnaseadusest tulenevatele nõuetele? Ma ei tea, et selliseid eksisteeriks, ja ma ei näe ka mitte mingisugust põhjust, miks keegi peaks ise tahtma sellist asja deklareerida. Ehk sisuliselt on ju tegemist mõttetu sättega. 

Ma nüüd küsin selle kolmanda isiku kohta. Minu meelest on see seaduses absurdselt laialt sõnastatud. Seletuskirjas me näeme veel mingisuguseid kvalifitseerivaid piiranguid, mis on ka väga uduselt sõnastatud, eks ole, et on vaja näidata mingisugust põhjendatud seost ja muud sellist, aga seaduses endas pole ju mitte midagi sellist kirjutatud. Sisuliselt käib jutt kõikidest isikutest ja kõikidest dokumentidest.

Mis puudutab seda erakonna enda poolt deklareeritud seotud isikut, siis jah, see sõnastus lähtub illusioonist, et erakonnad siiski võiksid näidata valijatele oma ausust ja oma läbipaistvust ja ausalt ära öelda, et see või teine on temaga seotud isik. See muudaks asja kohe klaariks. Ütleme nii, et see võimalus ei ole ju täiesti välistatud. [Lähtutud on sellest], et erakonnad on ausad ja seda ausalt üles annavad. Sellisel juhul on seaduses õigusselge säte selleks olemas. 

Nüüd, mis puudutab seda, mida te küsisite kolmandate isikute kohta. Ma juba eelmises vastuses ütlesin teile, et minu hinnangul see on see koht, kus Riigikogu saab teha seda eelnõu paremaks: esiteks tagada paremad menetlusosaliste õigused ja teiseks leida parem sõnastus. Mina igal juhul seda tervitaksin.

Reili Rand, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Esmalt jagan ka oma rõõmsaid tundeid selles osas, et erakonnaseadus lõpuks ometi siia saali on jõudnud. Kaua tehtud kaunikene. 

Aga oma küsimuses tulen selle juurde, et kuidas ikkagi vähendada raha mõju valimistele. Kui me meenutame viimaseid valimisi, siis nägime erakondade esitatud aruannetest, et kampaaniakulude vahe oli enam kui viiekordne. Erinevad kodanikuühendused on aastate jooksul korduvalt juhtinud tähelepanu, et valimiskulude piiramine võimaldaks valimiskampaaniatel rohkem sisule keskenduda. Seega ma küsingi: mida on teie hinnangul [vaja] sellise võidurelvastumise peatamiseks [teha]? Kuidas me jõuaksime sinna, et ka valimiskuludele ülemmäära saaksime kehtestatud?

Aitäh! Ma väga tänan selle küsimuse eest, sest see tõesti jällegi viitab tuumprobleemile ja selle ühele aspektile. Tuumprobleem mäletatavasti oli see, kuidas rahva tahe ausalt jõuaks siia Riigikogu saali. Raha mõju valimistele kahtlemata on olemas, me teame seda uuringutepõhiselt. Kahjuks me teame ka seda, et see raha, mida Eestis tavapärasel moel võidaks kasutada ühe või teise erakonna toetuseks, on siiski vähene võrreldes sellega, mida on võimalik teha meile vaenulike riikide althõlma rahastusega näiteks digiplatvormidel, somes või sellistel viisidel, mida meie õigus täna selgelt üldse ei reguleeri. Ehk see tegelik murekoht on selles, kuidas me leiame lahendused nendele [probleemidele], mis päriselt meie demokraatiat ohustavad. Ja võib-olla pöörame natukene vähem tähelepanu siis sellele, kas plakati suurus on maksimaalselt meeter korda meeter või neli meetrit korda neli meetrit. Loomulikult on oluline ka see, kuidas siseriiklikult see asi õige ja õiglane välja näeb. Aga ma panen teile siiski südamele, et see tuumprobleem on demokraatia kaitsekilbi, demokraatia enesekaitse põhimõtte tagamine, et meie demokraatiat ei saaks hävitada vaenlased, kes kasutavad selleks meie enda demokraatia võimalusi.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! No ärge olge nii tagasihoidlik. Ma enne küsisin teie käest konkreetse küsimuse ja te ütlesite pärast ilusti siin ühele teisele küsimusele vastates, et rahvas on kõrgeima võimu kandja ja peab saama valida oma esindajaid. Ma tulen ikka tagasi selle näite juurde: kuidas reguleerib see eelnõu olukorda, mis oli näiteks Eesti 200 puhul? Johanna-Maria Lehtme tõi siia sisse mitu inimest, kes täna tõenäoliselt ei oleks Riigikogus. Tegelikult on ta Eesti rahvast kelmitanud ja petnud ja ma olen täitsa kindel, et see, et nii läks, ei olnud kõigi nende kõrgeima võimu kandjate tahe, kes selle hääle andsid. 

Kuidas see seadusemuudatus olukorda muudaks või mismoodi see muudaks ERJK menetlust sellise [juhtumi] puhul? Mismoodi see välja näeks? Palun tooge praktilisi näiteid. Meil on palju inimesi, kes vaatavad seda ülekannet, ja ei ole mõtet rääkida mingit üldist juttu. Praktiline näide on olemas, te teate seda ise väga hästi, väga lähedalt. Kuidas selle seaduse muutmine muudaks selle juhtumi lahendamist antud olukorras?

Aitäh! Kõikides demokraatlikes riikides tuleb ette sellist olukorda, kus inimesed on andnud oma hääle ühele kandidaadile ja seda, et nad selle hääle andsid, hiljem kahetsenud. Seda saab alati korrigeerida järgmistel valimistel. Täpselt sama põhimõte kehtib ka nende kandidaatide puhul, kes on näiteks EKRE‑st tänaseks lahkunud. Selline see olukord on.

Head kolleegid, ma vahepeal informeerin, et mulle on laekunud taotlus Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Ma võtan kaks küsimust ja seejärel korraldan selle hääletuse. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Proua minister! Teie erakond ka päris palju räägib bürokraatia vähendamise vajadusest. Kolleeg Vaga, kelle erakond samuti sellest räägib, just hiljuti küsis siin meie vestluses, et kas äkki peaksime kampaaniaperioode sätestama ehk bürokraatiat juurde tegema. Aga ma küsin hoopis niimoodi. Teeks äkki nii, et kõik võivad toetada: ettevõtted võivad toetada, eraisikud võivad toetada, ja võib-olla jätaks ainult sellise piirangu, et toetused peaksid olema mitte sularahas, vaid ülekandega. Siis on meil Riigikontroll, kes piltlikult öeldes korra aastas vaatab erakonna konto väljavõtte üle, andmed jäävad sinna Riigikontrolli teadmisesse, need sealt kuskile ei leki, ja ongi kogu bürokraatia läinud. Kõigil inimestel on selge, kes toetas, kui palju toetas, ei ole vaja igasuguseid organeid, kes mõõdavad plakateid või vaatavad, kas keegi pani selle plakati üles päev varem või võttis [maha] päev hiljem, ja nii edasi ja nii edasi. Mis te sellest arvate? Oleks bürokraatia vähendatud ja asi oleks selge ja valge.

Natuke teisel kujul, aga iseenesest tõusetus ka juba põhiseaduskomisjoni arutelus küsimus, kas 2011. aastal moodustatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon sellisel kujul üldse on õigustatud, kas see on parimal moel moodustatud ja nii edasi. Aga see on tõesti küsimus, mida jällegi erakonnad ise saavad arutada ja kokku leppida. Tehnilise vastusena detaili osas: kindlasti ei oleks mõistlik kuidagi eraldada või eristada, missugusel viisil või millise vahendiga [toetatakse]. Raha on ikka ühesugune, [olenemata sellest], kas see on sularaha või digitaalsel kujul üle kantud. Aga see oli tehniline tähelepanek. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No te jällegi ise sõnasite hea kolleegi küsimuse peale, et see on küsimus, mida jällegi oleks võinud erakonnad arutada, ja nii edasi. Ja mina oma küsimuses juhtisin tähelepanu, et tegelikult erakonnad omavahel ei olegi neid küsimusi arutanud ja sellist nii-öelda ümarlauda ei ole toimunudki. Tõsi, te saatsite selle eelnõu tutvumiseks meile ja kõikidele erakondadele ja erakonnad kirjutasid ka oma arvamused, aga arutelu kui sellist ei ole toimunud. Ja nüüd on selle eelnõuga siis tuldud saali ja saalis toimub arutelu, kus me selgelt mööname, ka teie möönate, et selles eelnõus on vigu, mille üle tuleks arutada ja mida tuleks parandada, ja tuleks leida ka erakondade seas üksmeel teatud küsimustes. Ehk siis sellest lähtuvalt: kas me ikkagi ei peaks selle nii-öelda stopile panema, pausile panema ja tõesti tegemagi sellise mõistliku arutelu ja selle eelnõuga uuesti tulema?

Aitäh!

Aitäh! Kui lubate, vastan teie küsimusele kolmes osas. Esiteks, selles eelnõus ei ole vigu, vaid selles eelnõus on terve rida teemasid, mida tuleks täiendavalt arutada ja sellele eelnõule lisada. Need on kaks põhimõtteliselt erinevat asja. Teiseks, meil on põhiseadusega loodud erakondade ümarlaud ja see erakondade ümarlaud, mis meil on põhiseadusega loodud, on Riigikogu. Ehk et Riigikogu ongi see koht, kus erakonnad kogu aeg ühe laua taga istuvad ja asju arutavad. Ja kolmandaks, mis puudutab seda ettepanekut, mida te tõesti teete juba teist korda, [ettepanekut] võtta see eelnõu tagasi ja tulla uue [eelnõuga], siis ma veel kord selgitan. Erakondade omavahelist konkurentsi, selle nii õilsaid hetki kui räpaseid momente tunnevad kõige paremini erakonnad ise. Erakonnad ise on kõige rohkem huvitatud sellest, et keegi teine, ükski teine erakond ei saaks põhjendamatut eelist või ei saaks mingisuguse alatu trikiga valijate tähelepanu ebaõiglaselt endale. 

Ametnikud on õppinud ülikoolis, on väga tublisti omandanud magistrikraadid, näiteks õigusteaduses. Ent õigusteaduskonnas ei õpetata seda, milliseid alatuid trikke võivad erakonnad kasutada üksteiselt vaiba alt ära tõmbamiseks või endale põhjendamatult suure tähelepanu saamiseks. Teie ise olete kõige targemad sellele eelnõule muskleid peale ehitama. Teie ise teate kõige paremini, mida on võimalik ja vajalik reguleerida ja mida on õige ja õiglane reguleerida. Ja tõesti, seda ülikoolis ei õpetata. See tuleb erakondlikus tegevuses praktilise, elulise kogemuse kaudu, see on teil kõigil olemas. Palun kasutage seda.

Auväärt minister! Ma hetkel vabandan teie ees. Kuna me viime läbi ühe hääletuse, mis puudutab istungi pikendamist, siis ma pakun teile võimalust natukene saalis ringi liikuda või jalga puhata. Te küll ei vaja seda, aga siiski see võtab paar‑kolm minutit aega. Nii et, head kolleegid, veel kord: kuna Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni, siis asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu liikmed! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 18. märtsi 2025. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid 2. Ettepanek leidis toetust. 

Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Ja jätkame küsimustega. Hea kolleeg Jaak Valge, palun! (Saalis on sumin.) (Istungi juhataja helistab kella.) Ja nüüd hea kolleeg Jaak Valge, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te kordasite oma kõnes kõige rohkem ühte terminit, see on "demokraatia". Ka eelnõu seletuskirjas märgitakse, et selle eelnõu eesmärk on kaitsta vaba demokraatiat. Paraku on aga nii, et seda terminit defineeritakse eri moodi. Näiteks Polity süsteemis määratletakse demokraatiat ligikaudu nende näitajate alusel, mida tõi välja Varro Vooglaid, ehk kodanike võimalusega mõjutada poliitikat otseselt või kaudselt. Sel puhul sai näiteks Ungari sel viimasel aastal, kui seda määratleti, demokraatias maksimumpunktid. Teiste süsteemide kohaselt, näiteks Freedom House'i indeks, on Mongoolia, Namiibia, Botswana ja Senegal vabamad kui Ungari, Horvaatia ja Serbia. Küllap te tunnistate, et see on ikka väga suur vahe. Küsingi: kuidas teie demokraatiat defineerite?

Aitäh! Vaatasin värskelt üle nii meie põhiseaduse kommenteeritud väljaande kui ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve komisjoni arutelud erakonnademokraatia põhimõtte üle ja lähtun nendest. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuulan ja ei jõua ära imestada – need ilusad loosungid: "päriselt demokraatiat ohustavad", "teine erakond saab põhjendamatut eelist". ERJK ehk Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon – seda juhib sotsiaaldemokraat, kes on olnud aastakümneid ametlikult sotsiaaldemokraat, selle aseesimeheks on isik, kelle isa on sotsiaaldemokraat, kelle vend on sotsiaaldemokraatide ridades kandideerinud valimistel ja kes ise on ka mõtteviisilt sotsiaaldemokraat. Ja siis te räägite põhjendamatust eelisest. Menetlusi otsustatakse seal üldse hääletamise teel. Ja teie tahate nüüd anda juurde uurimisvolitusi. Milliseid uurimisvolitusi?! Kas teie leiate, et hääletamise teel menetluse alustamine ongi üks demokraatlik viis ja kas see on õige uurimispõhimõte?

Aitäh! Siin saalis on korduvalt juttu olnud põhiseaduslikust pluralismist ja sellest, kui oluline on see, et erinevad ideed oleksid Riigikogu saalis vastavalt Eesti kodanike tahtele esindatud. See, et erinevad ideed on esindatud, tähendabki seda, et need ideed on erinevad. Ja kindlasti oli ka erinevaid ideid 2011. aastal, kui see Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon moodustati. Kuskil jõuti ikkagi selles kolmnurga tipus kokkuleppele. 

Ja nii on kindlasti ka selle eelnõuga siin praegu. Väga oluline on, et kõik need erinevad ideed ja mõtted selle kohta, kuidas see konkreetne komisjon peaks olema korraldatud, kas sellist komisjoni on üldse vaja, oleksid laual, kui erakonnad omavahel arutavad, kuidas seda asja kõige õigemini korraldada, ja koos leitakse see kõige õigem lahendus. Aga päris selge on see, et loomulikult on erinevaid arvamusi, ja see on väga hea, et on erinevaid arvamusi. See, et meil Eestis on erinevaid arvamusi, on väga hea! 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No te ütlesite, et see ERJK on vajalik, et päriselt ka täidetaks põhiseadust, ja et ta teostab mingit kontrolli. Te tegelikult just praegu päriselt ohustate sedasama põhiseadust oma valitsusremondiga sellisel kujul, nagu te siin praegu teete. Te rikutegi põhiseaduslikku protseduuri väga selgelt. Te ütlesite ka, et valimistel saab valija oma otsust muuta. Aga praktiliselt me oleme olukorras, millel ei ole demokraatiaga enam mitte midagi pistmist. Eestis võtab väga olulisi [otsuseid], ka julgeolekuotsuseid, finants‑ ja väärtusotsuseid vastu seltskond, kellel pole enam mitte mingit rahva mandaati. Ja see on probleem, mitte mingisugune mõttetu ERJK, mis tegelikult tulekski ära kaotada, täpselt nagu Kert ütles. Selle ERJK nii-öelda juhtorganid, see [komisjon] on poliitiliselt väga selgelt kallutatud ühe Riigikogus esindatud erakonna poole. Me ei saa ju olla kindlad … 

Teie aeg!

… et see ERJK võtab vastu mittekallutatud otsuseid. Või kuidas?

Kõik erakonnad on ERJK‑s esindatud. See on see mudel, mille poolt 2011. aastal otsustati. Ka toona kaaluti erinevate variantide vahel, näiteks kaaluti üksnes ametnikepõhist lahendust, aga otsustati, et seesama mõte, et erakonnad hoiavad üksteisel teravalt silma peal ja jälgivad üksteise tegevust, on siiski suurema väärtusega kui üksnes ametkondlik tegevus. Loomulikult, kui me vaatame neid komisjoni protokolle, siis me näeme seal üsna lihtsat mustrit, ehk et see erakond, kelle kahjuks otsus tehakse, on alati vastu ja ülejäänud erakonnad on enamasti poolt. Aga mõnes mõttes on ju arutelu selline tulemus ka arusaadav. Veel kord: kui 2011. aastal [esitatud mõtetega] võrreldes on [tekkinud] palju paremad mõtted, palju selgemad mõtted, uued argumendid, saab Riigikogu need kindlasti üle vaadata. Aga üldise kommentaarina ma ütleksin seda, et kui mõni asi ei meeldi, siis see ei tähenda veel seda, et see oleks põhiseadusevastane.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma tean, et käesolev eelnõu otseselt küll ei reguleeri annetuste erinevaid piiranguid, ülempiiri või muud taolist. Ma küsin ikkagi teilt kui valdkonna eest vastutavalt ministrilt, noh, ütleme, teie isiklikku hoiakut ja võib-olla, kui te oskate öelda, ka loodava valitsuskoalitsiooni tulevast hoiakut. Kas te näete selles murekohta, et meil ei ole erakondadele [tehtavatele] rahalistele annetustele mingisugust piiri? Hüpoteetiliselt … Need annetused reeglina on olnud sadades tuhandetes, summeerituna võib-olla miljoni ringis, aga seaduse järgi on näiteks täiesti võimalik, et mõni ettevõtja otsustab mis tahes põhjusel toetada erakonda näiteks 10 miljoni euroga – see on rohkem, eks ole, kui kõik erakonnad summaarselt riigilt saavad. See tegelikkuses ilmselgelt võimendab selle erakonna valimistulemust ja võimekust teha kampaaniat rohkem, kui riigi tagatud [toetus] või erakonna liikmemaksud [võimaldavad]. Kas te näete selles mingisugust ohtu või on ükskõik, kas see [summa] on 10 miljonit eurot, on see 50 miljonit eurot, ja hüpoteetiliselt võib inimene erakondi toetada ükskõik kui palju, nii palju, kui ta tahab?

Aitäh! Väga hea küsimus! Some‑eelsel ajal ma oleks kindlasti öelnud, et jah, see on üks tuumküsimus, mida me peame lahendama, et seal oleks mõistlikud piirid peal ja et raha ei ostaks ära erakondade sõltumatust. Ma nimetasin seda ka sissejuhatavas osas, et tõesti, erakond rahva tahte väljendajana peab olema sõltumatu ja annetajate lubamatust mõjust vaba. See on äärmiselt oluline demokraatia põhimõte. 

Aasta 2025 kevadel ma ütlen seda, et olulisemaks küsimuseks on kujunenud see, kuidas me praeguses tehnoloogilises olukorras, praeguste tehnoloogiliste arengute juures suudame kaitsta demokraatiat selliste mõjutuste eest, mis [jäävad] teie esitatud küsimusest välja. Tuletan meelde, et me oleme jõudnud oma regulatsioonidega sinnamaani, kus Euroopa Liidu tehisarumäärus reguleerib seda, milline on inimeste kognitiivne arusaam ühest või teisest asjast. Loomulikult on inimeste kognitiivne arusaam valimistel otsuse tegemiseks äärmiselt oluline ja seda on võimalik väga erinevate tehisarul põhinevate vahenditega mõjutada. Sellise [tegevuse] taga olevad rahasummad on juba hoopis teistsugused ja need ei pruugi üldse olla seotud ühelegi erakonnale tehtud annetusega. Ehk demokraatia enesekaitse põhimõtte tagamine praeguses tehnoloogilises olukorras on üks asi, kus me peame koos neid lahendusi leidma. Ja kui meil õnnestub selle kõrval mõistlikult ära korraldada ka see erakondade rahastamise ülemmäärade asi, siis sellest on ainult kasu.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mulle tundub, et teil on selline häire nagu mania grandiosa, mis tähendab ladina keeles "suurushullustus". Aga kuna te olete juriidilise kõrgharidusega, siis ma usun, et te saite [seletusetagi] aru. Küsimus on selles. Mitte ükski seadus ei anna valitsusele, kus te olete, õigust arvata, et kõik alluvad teile, ja anda korraldusi, et Riigikogu peab hakkama midagi välja töötama. See väljub teie õiguspädevusest. Nii nagu koristaja ei saa anda käsku oma ülemusele, kehtivad samad reeglid ka praegu siin. Selleks, et see eelnõu jõuaks üldse siia menetlusse ja seda menetletakse, peavad olema täidetud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja nõuded pluss veel Vabariigi Valitsuse hea õigusloome normitehnika eeskiri. Teie käite sellist rada pidi, aga mitte seda rada pidi, mida te praegu olete siin teinud. Ja nüüd nimetage, milline norm annab teile õiguse anda Riigikogule ülesanded, millest te olete oma kõnes rääkinud.

Vastus on väga lihtne. Ma olen Riigikogule esitanud palve.

Mart Helme, palun! 

Aitäh! No ma pean ütlema, et ma olen tükati ikka täitsa nürimeelset juttu siit kuulnud. See nürimeelsus on muidugi seotud eelkõige sellega, et Euroopa pidi olema õigusriik, ütleme siis niimoodi, tervikuna, ja et Eesti on õigusriik ja Euroopa on demokraatlik. No huvitav-huvitav, kas see, mis praegu Rumeenias toimub, on demokraatlik või? Või kas see, mis AfD‑ga toimub, on demokraatlik? Kas see, kuidas Geert Wildersit taga kiusatakse, on demokraatlik? Kas see, kuidas Marine Le Peni taga kiusatakse, on demokraatlik? Ja siis põhjendatakse seda sellega, et mingid diktatuurid on sekkunud. Vabandust, Joe Bideni diktatuur sekkus USAID‑i rahadega, mis nüüd, jumal tänatud, kinni pandi. Kas te selle ka vaatluse alla võtate, et kõikvõimalikke MTÜ‑sid, ideoloogilisi MTÜ‑sid on väljastpoolt Eesti riiki aastate jooksul massiivselt rahastatud ja mõjutatud sellega poliitikat täiesti ebademokraatlikult? Ja siis te tulete mingi ERJK uurimisõiguse jutuga siia. Kas te ise ka aru saate, et see kõik on ju täiesti absurdne asendustegevus … 

Teie aeg!

… millel on selge siht: luua veel üks instrument, et oleks võimalik kontrollida neid jõude, kes ei ole režiimile meelepärased. See on täiesti ebademokraatlik.

Teie aeg! Aitäh!

Ma ei nõustu selles küsimuses sisalduvaga. Eesti on õigusriik ja jääb õigusriigiks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaat mina jälle ütlen, et Eesti ei ole õigusriik. Sellepärast et meil on poliitiliselt võimuerakonnad viimastel aastatel nii palju põhiseadust rikkunud ja kõik institutsioonid, kes peaksid tegema selle üle järelevalvet, pole seda teinud või on koguni neid rikkumisi õigustanud. Ja samuti me oleme näinud, kuidas ERJK‑st on alguse saanud poliitilise kiusu ja kättemaksu protsessid. See on fakt, sest ERJK‑s on hääletusel see otsustamine poliitiliselt kaldu. Ja seda on ka täna väga palju selles arutelus välja toodud, mistõttu pole üldse kindel, et sellisele ERJK‑le tuleks juurde anda selliseid õigusi, nagu selle eelnõuga siin tahetakse anda.

Ma ei kuulnud küsimust. Te lihtsalt [ütlesite], et te ei ole kindel, kas ERJK‑le peaks neid [õigusi] juurde andma. Aga see oli teie konstateering, mitte küsimus.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No tulen jälle teie lause juurde: "Et ükski teine erakond ei saaks põhjendamatut eelist." Aga see, kui sotsiaaldemokraadid juhivad sellist asutust, ongi ju põhjendamatu eelis. See ei ole ju õigusriik – igaüks saab sellest aru –, kui üks erakond juhib järelevalveasutust. 

Küsimus on nüüd selline. Nimetage palun veel mõni järelevalvet teostav organisatsioon – noh, piirdume Eestiga –, kus toimub kaebuste menetlusse võtmine hääletamise alusel, kus ei otsustata mitte sisu järgi, et kui rikkumine on, siis võetakse menetlusse, ja kui rikkumist ei ole, siis ei võeta menetlusse, vaid kus hääletamisel, kus muidugi koalitsioonierakondadel on enamushääled, otsustatakse, kas võetakse menetlusse näiteks EKRE asi või võetakse menetlusse Keskerakonna asi. Nimetage üks järelevalvet teostav organisatsioon, kus lähtutakse hääletamisest, mitte [kaebuse] sisust.

Aitäh! Üks selline organisatsioon on muidugi Riigikogu. Aga ma rõhutaksin siin üle väga olulise põhimõtte, mis, mulle tundub, on siiski praegu oluline. Meil on põhiseaduses § 12 ja kui meie põhiseaduse isad ja emad seda põhiseaduse paragrahvi kirjutasid, siis nad tõid seal eraldi välja Nõukogude Venemaa okupatsiooni õudustest tulnud tarkuse, et mitte kedagi ei tohi halvemini kohelda tema poliitiliste (Hääl saalist.) veendumuste pärast. (Keegi räägib saalist.)

Laseme ministril lõpetada!

Nii, jäin oma mõttega sinna, et meil on põhiseaduse §‑s 12 toodud välja see, et mitte kedagi ei tohi halvemini kohelda tema erakondliku kuuluvuse pärast. Ehk et kui inimesel on erakondlik kuuluvus, siis tal on õigus töötada kõikidel ametikohtadel, kus ei ole seadusest tulenevat piirangut sellel ametikohal töötamiseks. Ja teda ei tohi halvemini kohelda, kui ta kuulub juhtumisi ka ühtlasi mõnda erakonda. See on äärmiselt oluline põhimõte, mida tuleb meil kõigil jälgida ja järgida selle tõttu, et see võimaldab seda, et kõige paremad inimesed töötavad nende kohtade peal, kus nad on kõige paremini võimelised selle töökoha ülesandeid täitma. 

Ehk et juhul, kui on sisulisi etteheiteid inimesele, kes kuulub juhtumisi Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda, siis tuleks vaadata neid sisulisi etteheiteid. Aga ainuüksi fakt, et inimesel on erakondlik kuuluvus, ei tähenda veel seda, et teda võiks selle alusel halvemini kohelda. Täpselt sama paragrahvi alusel on kaitstud ka kõikide teiste erakondade liikmed kõikidel teistel ameti- ja töökohtadel üle Eesti Vabariigi. Rõhutan üle: halvemini kohtlemine ainuüksi erakondlikust kuuluvusest tulenevalt on Eestis keelatud. Seda loetakse diskrimineerimiseks, see on karistatav karistusseadustiku alusel. Sellel, et me Eestis sellist põhimõtet hoiame, on väga põhimõtteline väärtus. (Keegi räägib saalist.) Need on seadusest tulenevad karistused. 

Nii, aga Kert Kingol on protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Jaa, ma tänan! Ma tahtsin nõu küsida. Kas ma saan õigesti aru, et minister siin kaudselt ähvardas, et rikutakse seadust, diskrimineeritakse? Samal ajal ta räägib õigusriigist. Õigusriik tähendab sõltumatust, erapooletust, objektiivsust. Ja nüüd ta süüdistab meid diskrimineerimises, sellepärast et me tõime välja, et mingi järelevalveasutus on ühe erakonna juhitud ehk siis puudub sõltumatus, puudub erapooletus, puudub objektiivsus. Kas ma sain õigesti sellest aru, mida minister meile üritas siin selgeks teha?

Minister rääkis põhiseaduse §‑st 12, kus on räägitud õigustest. Aga ähvardust ma sealt küll hetkel välja ei lugenud, see on teie välja toodud arvamus. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma jätkan sealt, kus me eelmine kord pooleli jäime. Te viitasite, kui ma õigesti aru sain, et sotsiaalmeediaeelsel ajastul oli see rahastuse, annetuste piir olulisem kui nüüd. Ma saan sellest teie lähtekohast aru, aga ma küsin teistpidi: kas nüüd, kui reklaamimahtude piiramine on veelgi võimatum … Sotsiaalmeediaeelsel ajastul, võib öelda niimoodi, pani reklaampindade hulk ja, ma ei tea, postkastide hulk ja ka televiisori reklaamiminutite hulk ju mõnevõrra paika selle, kui palju oli võimalik kampaaniat tellida. Täna online‑meedias, eriti sotsiaalmeedias, sellist piirangut praktiliselt pole, sa võid seal kulutada kümneid, sadu tuhandeid, miljoneid eurosid, kui sul see võimekus on. 

Kas seesama annetuse ülempiiri küsimus ja üldse raha mõju küsimus poliitikas ei muutu veelgi olulisemaks? Kas te seda muret ei näe, et kui meil ei ole annetuste ülempiiri, siis on võimalik, et ettevõtja X lihtsalt ostabki piltlikult [öeldes] kogu selle mahu niivõrd suurel määral, et teisi erakondi ei ole nähagi?

Aitäh selle taas väga hea küsimuse eest! See murekoht on absoluutselt olemas ja kindlasti tuleks leida sellele lahendus. Lihtsalt praegu ei ole teada sellele häid lahendusi, ka teiste riikide praktikast mitte. Mis see on, mida me saame teha praeguses tehnoloogia arengus, selles olukorras, kus need võimalused kõik on olemas? Mida me tegelikult saame demokraatia kaitseks teha? Otsime neid lahendusi koos.

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh! Tegelikult ajate te jälle siin muinasjuttu. Ma küsisin, mis alusel teie saate sundida Riigikogu tööle selle eelnõu kallal. Mina küsisin normi, teie ütlesite, et see oli palve. Palveid võite teha kuskil mujal, meil kehtib reguleeritud õigusaktide põhjal otsustusprotsess. 

Ma vaatasin kähku läbi selle teie eelnõu ja ma ütlen niimoodi. Vabariigi Valitsus on kehtestanud hea õigusloome normitehnika eeskirja ja seal on kohustuslikud nõuded. Oluline on, et kaasatakse vastavad huvigrupid. Ma võin praegu kindlalt väita, vähemalt selle paberipuntra järgi, mis mul siin laua peal on, et kõiki erakondasid ei ole kaasatud ja nende arvamust ei ole küsitud. Miks te rikute hea õigusloome normitehnika eeskirja? Või teie jaoks ei ole Vabariigi Valitsuse eeskiri selles osas üldse kohustuslik?

Aitäh! Taas ma ei saa kuidagi nõustuda teie küsimuses esitatud väidetega. Ja kui tohib, siis ma soovitan teil tutvuda selle seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud kooskõlastusringidega. Nii 2021. aastal, 2022. aastal kui ka 2024. aastal on selle eelnõu ettevalmistamisse Eesti erakonnad olnud kaasatud.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ausalt öeldes on väga veider üldse kuulata sellist esitust siin erakonna esindajalt, kelle hiljuti Äripäevas ja Postimehes ilmunud artiklite põhjal võib teha järelduse, et tegemist on Eesti kõige korrumpeerunuma erakonnaga – kõige korrumpeerunuma erakonnaga! –, millele ka rahvas on hinnangu andnud: Norstati viimase nädala küsitluste järgi on teie [toetus] juba koguni alla 2%. Nii et see on veider, et te tulete meile rääkima siin veel mingisugusest demokraatiast ja ma ei tea veel millest. 

Demokraatiast rääkides. Te lubasite endale torget, et EKRE muidugi ei taha demokraatiast rääkida. Vastupidi, me oleme toonud siia saali eelnõusid, et meil oleks referendumid ja rahvaküsitlused. Me oleme kõige demokraatlikuma siseprotseduuriga erakond üldse. Nii et ärge tulge sellist juttu rääkima, see on §‑ga 12 vastuolus. Ja kõigele lisaks räägitakse kogu aeg, kuidas EKRE ei ole valitsemiskõlblik, EKRE‑t ei tohi valitsusse lasta. See on ju puhas diskrimineerimine! Miks te tegelete sellega, miks te olete võtnud selle [hoiaku]? Ja ma ütlen teile veel midagi.

Teie aeg! 

Ameerika asepresident Vance on selgelt andnud hinnangu demokraatia tervisele Euroopas. Ja Eestis on see veel halvem kui Euroopas tervikuna …

Aitäh!

… ja teie justiitsministrina olete ka selle eest vastutav.

Ma taas ei nõustu teie küsimuses esitatud seisukohtadega. Aga ma toon siiski selle faktilise täpsustuse, et põhiseaduse § 12 ei reguleeri seda, et erakonnad ei võiks üksteisele öelda hästi või halvasti. Seda kinnitab ka pikaajaline rahvusvaheline kohtupraktika. Ehk et erakondliku pluralismi ja erakondade omavahelise konkureerimise üks osa on selles, et üks erakond ütleb teise kohta, mis talle tema ideedes või seisukohtades ei meeldi, ja teine ütleb esimese kohta. See ei ole seotud põhiseaduse § 12 rakendamisega.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Minu head kolleegid EKRE‑st korrutavad ja korrutavad ja korrutavad seda, et ERJK on ühe erakonna mingisugune karistusorgan. Äkki te selgitaksite siin saalis, mis asi on ERJK. Mina mäletan, et viimati kuulusid ERJK‑sse kõikide parlamendierakondade esindajad, sealhulgas EKRE esindaja, ja toimuvad valimised: valitakse esimees ja aseesimees. Kas mu info on tõene või on toimunud mingisugused muudatused?

Aitäh! Teie info on tõene. Lisan veel juurde, et kui vaadata tagasi 2011. aasta sellesama komisjoni moodustamise aruteludele, siis needsamad küsimused olid ka toona arutelu all. Arutati erinevaid variante ja jõuti sellise tulemuseni, et see on kõige parem. Minule isiklikult tundub, ja olen seda ka varem öelnud siin küsimustele vastates, et see on mõistlik viis erakondade rahastamist kontrollida, sest erakonnad ise teavad üksteise ja võimalike ebaõiglaste lahenduste kohta kõige paremini. Erakonnad ise on see kõige suurem huvigrupp, et demokraatlik valimiste korraldus, et demokraatlik viis erinevate ideedega erakondadel omavahel võistelda valijate toetuse nimel oleks kõige paremini korraldatud. Aga juhul, kui Riigikogus erakonnad jõuavad täna, aastal 2025, mõnele teisele seisukohale, siis me kindlasti oleme Justiits- ja Digiministeeriumis valmis kaasa mõtlema. Aga jah, praegu on ta nii korraldatud, ja tõesti, ka töökorraldus, juhtimine ja valimised on kõik selle komisjoni poolt demokraatlikult ja läbipaistvalt korraldatud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Aga nüüd, enne kui läheme juhtivkomisjoni juurde, siis Mart Helme, küsimus istungi juhatajale.

Jah, noh, see ei ole protseduuriline, tunnistan. Aga ma tahaksin eelküsijale lihtsalt selgituseks öelda, kui ta aritmeetikat ei tunne: sotsidel on selles ERJK‑s sisuliselt kolm kohta. See on ju selge, kuhupoole see asi kaldu on. Arutelu selgituse mõttes on see repliik oluline, ma arvan.

Aitäh! Ja läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Selleks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimese lugemise ettevalmistamine toimus komisjonis 11. märtsil. Kutsutud olid justiits- ja digiminister ja Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko. 

Esmalt kuulati justiits- ja digiministri ettekannet, kus ta selgitas, milline oli eelnõu menetlus enne Riigikokku jõudmist, tutvustas eelnõu sisu ja ministeeriumi poolt Riigikogule [esitatud] soove eelnõu [muutmiseks]. Ta selgitas, et eelnõu ei paku lahendusi kõikidele probleemidele, mis erakondade ja nende rahastamise regulatsioonis on, ning tuumülesande pakub ministeerium ikkagi Riigikogule, et Riigikogus esindatud erakonnad leiaksid lahenduse.

Justiits- ja digiministrile ja ministeeriumi ametnikele esitati mitmeid küsimusi. Küsiti Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni õiguste kohta nõuda dokumente ja teavet kolmandatelt isikutelt. Vastati, et iga järelevalve teostaja lähtub proportsionaalsuse põhimõttest. Järelevalve teostaja peab iga üksikjuhtumi puhul otsustama, millist meedet on kohane kasutada ja millist ei ole. ERJK on ise viidanud, et kolmandate isikute üle järelevalve [teostamine] on osutunud mõnede kaasuste puhul raskuskohaks. See õigus oleks neile vajalik, et tõde võimalikult efektiivselt välja selgitada. Minister lisas, et seaduses ette nähtud juhtudel saab ütluste andmisest keelduda, ja kui erakonnad soovivad seadusesse neid juhtusid kirja panna, siis see oleks mõistlik. 

Arutelu käigus tõstatati küsimus, et kui praegu on suurem osa ERJK [liikmetest] erakondade esindajad, siis kuidas oleks variandiga, kui ERJK ei koosneks poliitikutest. Minister vastas, et tema isikliku arvamuse kohaselt on hea omal ajal valitud tee [ehk see, et] ERJK‑s on erakondade esindajad. Seda selle tõttu, et kõik erakonnad võiksid olla huvitatud sellest, et erakondade omavaheline konkurents oleks aus. Keegi teine peale erakondade endi ei tea, missuguseid alatuid trikke võivad teised kasutada. Täiendati, et ERJK kehtestati sellisel kujul seaduses 2011. aastal, vahepeal on olnud väga erinevaid mõtteid sellega seoses. Erinevates riikides on see väga erinevalt lahendatud. Kui luua kohe alguses väga range reeglistik ja kogu erakondade rahastamise tegevuse peale pannakse tugev riiklik järelevalve, siis tekib küsimus, kas see on kooskõlas Eesti põhiseadusega. ERJK on kesktee, mis balansseerib erakondade enesekontrolli ja riikliku järelevalve sugemetega kontrolli vahepeal. 

Reguleerimist vajavate probleemidena, mida ei ole eelnõus kajastatud, toodi välja, et erakond ja valimisliit peaksid olema aruandluse poolest võrdsemad. Eelnõust on välja jäetud valimisliitude õigusliku vormiga seonduv muudatus, mille kohaselt valimisliit oleks MTÜ. Leiti, et MTÜ kui juriidilise isiku puhul on riigipoolne kontroll, aruandlus teistsugune kui seltsingul, mille võivad moodustada ka kaks inimest. Praegu toimetavad valimisliidud aktiivselt valimistevahelisel perioodil ja keegi ei tea, mis rahaga nad opereerivad, kust see raha tuleb ja kuhu see läheb. Minister selgitas, et valimisliitude kohta on erinevaid seisukohti ja mittetulundusühingu asutamise nõue tundus ebaproportsionaalne. Praktikas võib mittetulundusühingu asutamine ajaliselt venida, kui dokumendid ei ole õigesti vormistatud või esitatud. See võib valimisliidul nurjata võimaluse valimistel osaleda. See oleks üks nendest küsimustest, mis jääks Riigikogus arutada. Praegune regulatsioon arvestab sellega, et erakond tõenäoliselt ei lagune väga kiiresti. Aga mittetulundusühingu võib lõpetada ka järgmine päev pärast valimisi. Sellisel juhul kukuks heas usus loodud õiguslik konstruktsioon kohe kokku. See on üks argument, miks sellest nõudest loobuti.

Arutelu käigus tõstatati küsimus valimiskampaania perioodide määratlemisest ja valimiskulude piirmäärade sätestamisest. Minister kommenteeris, et praegusel sotsiaalmeediaajastul on keeruline öelda, kus on valimiskampaania aktiivse ja passiivse perioodi algus või lõpp.

Probleemiks peeti seda, et eelnõust on välja jäetud eelnõu vahepealses variandis olnud säte, mille kohaselt ei loeta annetuseks seda annetust, mida isik ei saanud mõjutada. Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja täpsustas, et mingil hetkel oli kavas seda reguleerida, kuid see on nüüd välja jäetud. Praegu on keelatud annetuse mõiste hästi objektiivne. Kui tavapäraselt tsiviilõiguses peab selleks, et lepingut sõlmida, mingil moel tahet avaldama, siis annetuse võib saada niimoodi, et ei ole mingit tahet avaldatud, piisab objektiivsest koosseisust. 

Pikemalt peatuti erakonna sidusorganisatsioonide küsimusel. Eelnõu kohaselt on erakonna sidusorganisatsiooniks ka erakonna liikmete piirkondlik või üleriigiline ühendus ja erakonna poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik. Selle sättega peaksid olema kaetud ka noorteühendused ja naisühendused. Tõstatati küsimus, kas sättes nimetatud erakonna liikmeühenduste alla ikka lähevad noorteühendused, kus ei ole ühtegi erakonna liiget.

Veel toodi komisjoni arutelus välja, et eelnõus ei ole kajastust leidnud Riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema. Näiteks, kui Riigikokku tuuakse lapsed või makstakse nende lõuna eest, siis kas see, kui neile antakse vanematele [viimiseks] kaasa pastakad, on valimisreklaam ja keelatud annetus, mis riigieelarvest kinni makstakse, või ei ole.

Märgiti ka, et eelnõu kohaselt niikaua kuni isik pole keelatud annetust tagastanud, vähendatakse tema erakonna riigieelarvelist eraldist 50% ulatuses. See tundub üsna karm, arvestades kasvõi SALK‑i kaasust. Veel toodi välja, et eraldised riigieelarvest ei ole seadusega reguleeritud. Minister vastas, et riigieelarve eraldiste vähendamine on olnud puhtalt poliitiline otsus, et sellise lahenduse suunaga edasi minna. Võiks teha. Riigikogu on see, kes teeb lõplikult selged otsused, kuidas seda lahendada. Ministeeriumi ametnik lisas, et erakonnaseadusest ei leia seda summat, mis puudutab riigieelarve eraldisi. See pannakse paika riigieelarve seadusega konkreetseks aastaks. See on olnud poliitiline otsus. Põhimõtteliselt on ka riigieelarve seaduse läbirääkimine poliitiline arutelu, mille käigus saab seda summat vastavalt otsusele suurendada või vähendada.

Komisjon tegi otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja vastu 1, erapooletuid ei olnud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. Ma tänan!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega. 

Suur tänu! Enne kui lähen eelnõu juurde, pean mõned sõnad ütlema seonduvalt sellega, mida me ministri esituses kuulda saime. Suurem osa tema ettekandest, julgen öelda, et circa pool või isegi rohkem, moodustus sellistest paatoslikest ja primitiivsetest loosunglikest hüüdlausetest demokraatia ideaali olulisuse kohta. Aga paraku oli tegu selliste tühjade pooside võtmisega, illusioonide loomisega.

Ja seda ei ole raske tõestada. Minister ütles, et EKRE‑le ei meeldi jutt demokraatiast, sellepärast et meie osutasime veidikene protesti tühjade loosungitega lehvitamise vastu, [ütlesime, et] rääkige eelnõust endast. Ei, asi ei ole selles, et EKRE‑le ei meeldi rääkida demokraatia ideaalist, vaid asi on selles, et pole mõtet poosetada, tühje poose võtta.

Kuidas saab väga lihtsalt tõendada, et Eesti 200 tegelikult absoluutselt ei hooli demokraatia ideaalist? Väga lihtsalt! Paneme näiteks lauale küsimuse sellest, kas taastada Eesti Vabariigis rahvaalgatuse õigus, mis oli ette nähtud 1920. aasta ja 1933. aasta põhiseaduses. Kuidas hääletaks Eesti 200? [Ta hääletaks] vastu. EKRE hääletaks poolt.

Paneme lauale [ettepaneku] korraldada ükski kord 20 aasta jooksul referendum, et Riigikogu otsustaks, et mõnes olulises küsimuses võiks Eesti rahvas saada ise otsustada, selle asemel et kõik otsustatakse tema eest. Kuidas hääletaks Eesti 200? [Ta hääletaks] vastu. Seevastu EKRE üritas valitsuses olles korraldada referendumi abielule põhiseadusliku kaitse andmise [küsimuses]. 

Paneme lauale ettepaneku seadustada rahva õigus valida endale ise presidenti. Kas Eesti 200 toetaks seda? Ei toetaks. Rahvas ei pea saama endale ise presidenti valida nende arvates. 

Paneme lauale ettepaneku kaotada ära totaalselt ebausaldusväärne e‑hääletussüsteem ja võtta kasutusele usaldusväärne hääletussüsteem. Kas Eesti 200 toetaks seda? Ei, ta hääletaks selle vastu. 

Paneme lauale ettepaneku piirata Euroopa Liidu üha kasvavat mõju meie poliitika üle, tõmmata koomale seda olukorda, kus enamik seadusi tulebki Euroopa Liidust. Kas Eesti 200 toetaks seda? Ei toetaks. 

Paneme lauale välismõjude tõrjumise seaduse, nagu on Ungaris ja Gruusias tehtud, et ei saaks väljastpoolt sekkuda Eesti poliitikasse, ja mitte ainult Venemaa poolt, vaid ka lääne poolt. Kas toetataks seda? Loomulikult ei toetataks. Ja nii edasi.

Nii et pole mõtet siin tühja juttu rääkida, poose võtta. Reaalselt te ise ei võta demokraatia ideaali tõsiselt. Kui võtaksite, siis te ju ei nõustuks jätkama valitsuses olekut oma 2%‑lise toetusega. Rahvas ei toeta teid. Rahvalt ei ole teile praegusel hetkel mingit mandaati ja need 14 kohta parlamendis te olete sisuliselt pettusega saanud, Johanna-Maria Lehtme abil. Nii et kui te võtaksite demokraatiat tõsiselt, siis te astuksite valitsusest tagasi ja ütleksite: "Meil ei ole rahva toetust, me ei saa rahva üle sellises olukorras valitseda." See on mingit pidi nagu poliitiline vägistamine. Rahvas ütleb: "Me ei taha teid. Me ei taha, et te teostate meie üle võimu." Aga teie ütlete: "Meid ei huvita! Meil on teie käest nõusolek valimistel saadud." Kuigi seegi on küsitav. 

Nüüd, eelnõust rääkides. Esimene asi, mis kohe silma torkab: põhiseaduslikkuse analüüs puudub. Minister Pakosta on ise korduvalt käinud siinsamas puldis rääkimas, kui oluline see on, et valitsuse eelnõudes sisalduks põhiseaduslikkuse analüüs, ja on lubanud hoolitseda selle eest, et see analüüs seal sisalduks. Aga nüüd ta järjekordselt tuleb eelnõuga, kus põhiseaduslikkuse analüüsi ei ole, kusjuures ta ise tunnistab, et eelnõu on mitmes olulises küsimuses, põhiküsimustes, poolik. Ütleb Riigikogule, et tehke korda, mõelge ise välja, millised lahendused oleksid paremad. No niimoodi põhimõtteliselt asjad ei peaks käima, sellepärast et valitsus ei ole see, kes annab Riigikogule ülesandeid. Riigikogu annab valitsusele ülesandeid. 

Peab ütlema, et kõik valitsuskoalitsiooni vähegi olulised algatused on valesuunalised. Ja ma ei liialda. Ma ei tea mitte ühtegi valitsuskoalitsiooni algatust, mille kohta võiks öelda, et hea küll, nad on meie poliitilised oponendid, aga selle kohta peab ütlema, et see on põhimõtteliselt õige asi. Kui me oleme rahvastikukriisis, siis mida teeb valitsus: rakendab järjepanu perekonnavaenulikke initsiatiive, kärbib paljulapseliste perede toetusi, kehtestab uusi makse sellisel viisil, mis eriliselt karistab paljulapselisi perekondi, nagu automaks seda teeb. Ühesõnaga, süvendatakse probleeme, mitte ei parandata. 

Kui me oleme majanduskriisis, siis majanduse elavdamiseks mitte ei langetata makse, vaid tõstetakse makse, mis süvendab seda probleemi. Kui me oleme julgeolekukriisis, siis selle asemel, et loobuda kõikvõimalikest omapoolsetest provokatsioonidest, mis teravdavad julgeolekuolukorda, algatatakse muudkui uusi provokatsioone. Selle [üheks] näiteks on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ja Pühtitsa kloostri tagakiusamine. 

Sama asi on ERJK‑ga. Tegemist on värdmoodustisega, mis tuleks likvideerida, [kui] lähtuda õigusriigi põhimõttest. Sellepärast me andsime täna hommikul sisse eelnõu, mille kohaselt need ülesanded, mida ERJK teostab, antakse üle Riigikontrollile, mis on professionaalne organisatsioon, kus töötavad inimesed, kes on saanud vastava ettevalmistuse selle töö tegemiseks, ja mis ei moodustu poliitiliste parteide esindajatest, nagu ERJK suuremas osas moodustub, olles ka juhitud sotside esindaja poolt. Mida teeb valitsuskoalitsioon selle asemel, et anda need ülesanded üle Riigikontrollile, nagu oleks õige teha? Nemad tahavad laiendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni volitusi. Laiendada! 

Nimetan kiiresti kolm põhilist probleemi, mis meile eelnõust vastu vaatavad. Esiteks see, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon saaks õiguse nõuda dokumente kolmandatelt isikutelt, kusjuures ei ole määratletud, millisest subjektide ringist jutt käib. Ei ole määratletud! Seaduses ei ole mitte mingit selgitust, millistelt kolmandatelt isikutelt [on õigus dokumente nõuda]. Kuidagipidi peaks olema kvalifitseeritud, et mitte kõigilt kolmandatelt isikutelt, vaid vaat nendele tunnustele vastavatelt. Ei, mitte mingeid tunnuseid antud ei ole. Ja teiseks, piiramata dokumentide ring. Ei ole ka nimetatud, milliseid dokumente võib nõuda. Ehk siis piiramata subjektide ring ja piiramata dokumentide ring ehk sisuliselt võiks normi kirjutada väga lihtsaks. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on õigus nõuda ükskõik milliseid dokumente ükskõik kellelt, kui seda peetakse vajalikuks. See ongi selle asja sisu. Minu meelest on see täiesti põhjendamatu ja lubamatu ja sellisena ka põhiseadusega vastuolus, sest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon võib hakata esitama mingisuguseid nõudmisi ükskõik kellele. [Ta võib öelda]: "Esitage meile need dokumendid, andke meile selgitusi, ilmuge meie vaibale selgituste andmiseks! Kui ei ilmu, karistame teid sunnirahaga kuni 15 000 eurot!" 

Mis siin toimub? Mis organ see selline on, millele nii ulatuslikud volitused antakse? See ei ole isegi õiguskaitseorgan ega põhiseaduslik institutsioon, mis seda teeb. Sellise asjaga ei saa mitte kuidagi nõustuda. 

Teine põhiline probleem: keelatud annetuste kandmine riigi tuludesse. Ehk kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on hinnanud, et mingisugune annetus, mingisugune asi kvalifitseerub erakonnale või kandidaadile [tehtud] annetuseks, ja see on nende hinnangul keelatud annetus, siis saab [annetuse saajat] sundida kandma selle raha riigi tuludesse.

Mul saab aeg otsa, ma ei saa pikalt rääkida, aga ma tahaksin teile tuua näite, kuidas totaalselt meelevaldselt kiusatakse taga praegusel ajal SAPTK‑d, öeldes, et SAPTK poolt valimiste-eelsel ajal läbi viidud kampaania oli annetus minule ja Markus Järvile, olgugi et SAPTK kampaaniamaterjale ei saadetud laiali selles ringkonnas, kus me kandideerime, neis ei nimetatud, et me üldse kandideerime, ega kutsutud hääletama mitte kellegi poolt. Ometi tõlgendati seda kampaaniat kui annetust minule ja Markus Järvile. Ette pandud lahenduse kohaselt siis mina ja Markus Järvi mõlemad peaksime kandma riigi tuludesse 5500 eurot, kuna me oleme väidetavalt saanud keelatud annetuse. 

Vaat siit me näeme, milliseid kuritarvitusi see organisatsioon endale lubab. Minu hinnangul peaks Oviiri enda suhtes algatama menetluse, et selgitada välja, milles tema vastutus seisneb. 

Ja kolmas põhiprobleem seondub sidusorganisatsiooni mõistega. Nagu ma küsimusi esitades osutasin, praegusel kujul eelnõus sisalduv regulatsioon on sisuliselt mõttetu, sest ütleb, et sidusorganisatsioon on üksnes see organisatsioon, mille kohta erakond ise deklareerib, et tegu on sidusorganisatsiooniga. Loomulikult ei hakka ükski erakond seda tegema. Nii et sellel ei ole mõtet.

Teie aeg!

Kõiki neid puudusi silmas pidades me teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsume kõiki üles seda [ettepanekut] toetama. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Teate, Eestis on kell seisma jäänud, ja mitte ainult Eestis, vaid ka siin Riigikogus. Kui ma vaatan seda seinal olevat kella, siis see on juba tükk aega näidanud ühte ja sama, et kohe, 16 või 17 minuti pärast saab kell kolm. Teate, minu arust see peegeldabki praegust olukorda. Me arutame siin väga olulisi küsimusi. Aga teiselt poolt me ei saa hakkama isegi sellise asjaga nagu kellakeeramine või ei suuda hoolitseda selle eest, et Riigikogus kell toimiks. See peegeldabki praegust olukorda, kaasa arvatud praegust valitsuse olukorda. Ja tegelikult peegeldab see ka seda eelnõu, mis täna siinsamas arutelu all on. 

Ettekandja justiitsminister ütles, et selles eelnõus on väga palju puudujääke. See vastab tõele. [Olles] kogu selle materjali läbi töötanud, [võib öelda, et] küsimusi on rohkem kui lahendusi. Ja kurb on see, et ega selle seaduseelnõuga ei olegi väga paljudele küsimustele lahendusi välja pakutud. Siinsamas rääkis sellest avatult ka justiitsminister: "Meie tõime teie ette dokumendi ja teie peate selle korrastama sellisel viisil, nagu te [heaks] arvate. Püüdke, opositsioon ja koalitsioon, siinsamas hakkama saada." See on ka üks võimalus. Aga kui me räägime poliitilisest kultuurist ja sellest eelnõust, mis puudutab kõiki erakondi ja nende tegevust, siis tegelikult oleks pidanud see eelnõu olema enne erakondade laual ja erakonnad oleks pidanud enne nendes küsimustes, kuidas me edasi läheme, kokku leppima. Sellepärast et see [eelnõu] otseselt reguleerib meie tööd. Kahjuks ei ole seda tehtud. Tõsi, on küsitud arvamusi. Aga kuidas seda kõike koos tööle panna, sellega ei ole arvestatud. See on probleem. 

Nüüd, enne kui ma lähen sisusse, siis tõesti, siin oli hästi palju juttu demokraatiast. No andke andeks! Praegusel valitsusel, mis koosneb kahest erakonnast, mille populaarsus viimaste küsitluste järgi on 18% juures, inimeste ja ühiskonna toetust ei ole ja tegelikult ei ole ka enam mandaati otsustada ja Eesti riiki juhtida. Me oleme sellele pidevalt tähelepanu juhtinud ja me oleme ka selgelt välja öelnud, et sellisel viisil, seiskunud [olekus] nagu Riigikogu kell, me edasi minna ei saa ja kogu riik, kogu Riigikogu ja ka valitsus tuleb taaskäivitada. Ehk siis me vajame erakorralisi valimisi. Ja enne kui need erakorralised valimised ei ole toimunud, ei hakka tõenäoliselt ka see kell siin korralikult töötama. Ja see on probleem. Kui ma räägin kellast, siis loomulikult ma räägin sellest jutumärkides, ma räägin üleüldiselt meie riigi kellast, mis peab sekundi täpsusega pidevalt tiksuma. 

Siin räägiti demokraatiast, aga samas on järjepidevalt lõhutud demokraatia alustalasid. Järjepidevalt, ma vaatan, ka sotsiaaldemokraadid on väga murelikud. Kui sotsiaaldemokraadid olid koalitsioonis, siis nad osalesid opositsiooni järjepidevas vaigistamises, neil oli ka oma roll selles. Kahju! Nüüd on nad ise opositsioonis, saavad neid mõrusid marju tunda. Opositsioonilt võeti ära kõik võimalused, kuidas saaks hakata tõsiselt vastu töötama praeguse valitsuse vääradele, halbadele otsustele, mis väga halvasti mõjutavad kogu Eestit ja inimeste toimetulekut. Kahju, aga nii see on. Ja see ongi demokraatia alustalade lõhkumine. 

Väga paljud õigusspetsialistid on selgelt välja öelnud, et praeguses olukorras peab valitsus tagasi astuma, küsima uue mandaadi siit Riigikogust. Praegusel peaministril koos Reformierakonna ja oma partneri või sõsarpartei või filiaaliga – kuidas iganes Eesti 200‑t nimetada – valmisolekut tagasi astuda ja uuesti tulla ei ole. [Ei ole valmisolekut] julgelt öelda: "Näete, meil on uus koalitsioonileping, me soovime uut mandaati, vähemalt Riigikogu poolt, andke meile need volitused." Lihtsalt ei julgeta seda teha. See tegelikult tähendab seda, et nad ei austa Eesti Vabariigi põhiseadust, lihtsalt ei austa. Ja see on ka loomulikult demokraatia alustalade lõhkumine. 

Rääkides eelnõust, siis nagu ma mainisin, on siin eelnõus väga palju puudujääke. Loomulikult on ka piiranguid ja õiguste rikkumisi selles osas, kui me räägime kolmandatest isikutest, kolmandad isikud lihtsalt sunniviisiliselt tuuakse komisjoni, ERJK ette. Mis õigusega? Kas see on põhiseadusega kooskõlas või vastuolus? Seda analüüsi ei ole. ERJK‑le antakse jälle õigusi juurde, samas ei ole analüüsitud, kas see on põhiseadusega vastuolus või ei ole. Seda analüüsi ei ole. Ja siin on ka muid küsimusi, mis puudutavad sõsarühinguid, ‑organisatsioone – kuidas see kõik on ära reguleeritud, kas ta sellisel viisil peaks olema või mitte. Õiguslik analüüs jälle puudub. 

Ehk siis peab igati nõustuma justiitsministri sõnavõtuga, kus ta mainis, et selles eelnõus on palju puudujääke. Ja sellisel viisil me ei saa seda menetleda. Ma juhtisin oma küsimustes mitu korda tähelepanu sellele ja ka küsisin lugupeetud justiitsministrilt, kas me ei peaks sellises olukorras, kus ta ise nendib, et selles eelnõus on palju puudujääke, seda tagasi võtma, ilusti läbi arutama koos kõikide erakondadega ja siis uuesti saali tulema. Vastust [küsimusele], kas seda võiks teha, ei tulnud. Kuigi jällegi ta ütles, kordan üle, et [eelnõus] on väga palju puudujääke. Igati mõistlik oleks võtta see praegu tagasi, teha korda ja tulla siis uuesti. Seda ei soovita. 

Nii et lähtuvalt sellest teeme ka meie Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ettepaneku [eelnõu] esimesel lugemisel tagasi lükata. See eelnõu kindlasti sellisel kujul, nende puudujääkidega ei vääri edasiminekut. Aga kindlasti, mis puudutab erakonnaseadust ja väga paljude küsimuste reguleerimist – need on küsimused, mis tuleb lahendada. Mida selgem on pilt, mida arusaadavam on seadus, seda arusaadavam ja selgem on kõikide erakondade tegevus. Et ei oleks arusaamatusi. Ja see on tegelikult ju eesmärk, milleni me peaksime jõudma. Aitäh!

Aitäh! Enne kui läheme järgmise [ettekande] juurde, on Mart Helmel küsimus istungi juhatajale. Palun!

Jaa. Minu teada ja minu kogemuse kohaselt peaks minister olema saalis, kui tema poolt esitatav eelnõu on arutlusel. Aga ma ei näe teda saalis ja siin inimesed, kes koridoris nägid teda lahkumas, väidavad, et ta on majast üldse lahkunud. Kuidas on see kooskõlas meie töö- ja kodukorraga?

Jah, üldjuhul hea tava on, et minister viibib ruumis, kui tema eelnõu esitletakse. Minister andis teada, et tal on üks oluline väliskohtumine, ja ta lubas selle hilisema arutelu vaadata järgi stenogrammist ja videost. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma täiesti ühinen kolleeg Mart Helme küsimusega, et miks minister ei ole saalis. Ei saa olla tähtsamaid asju, kui on Riigikogu töö. Ta peab olema oma tööandja juures. Ja ma teen ettepaneku, et niikaua, kui minister tagasi ei ole, me seda asja edasi ei menetle, sest see on meie töö sisuline osa.

Aitäh küsimuse eest! Minister tõesti ütles, et tal on väliskohtumine, ja ta lubas kõik selle arutelu pärast järele vaadata. 

Aga nüüd, Andre Hanimägi on ootel, ma loodan, et volitusega Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt.

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Ma olen veidi üllatunud, et erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmine on lausa nii halb asi, et kaks erakonda soovivad, et see eelnõu siit Riigikogust kiiresti kaoks. 

Ma olen isegi nõus sellega, et loomulikult sellel eelnõul on puudusi ja miinuseid, ja ma tõin ise ka ühes küsimuses ühe probleemi välja, mis puudutas sidusrühmasid. Aga ma tuletaks ikkagi meelde, et Riigikogu nüüd nii kehvakene ka ei ole, et me ei suuda ühtegi eelnõu parandada. Vastupidi, meil selle jaoks ongi kolm lugemist ja esimese ja teise lugemise vahel on muudatusettepanekute koht ja kõiki neid asju saab ju uuesti arutada ja vaadata. Mis puudutab seda väidet, et erakonnad on täiesti teadmatuses olnud, et nüüd tuli mingi eelnõu, millest mitte keegi mitte midagi ei tea, siis tegelikult seda ERJK ja erakondade rahastamise eelnõu on arutatud julgelt aastaid ja aastaid. Pigem, ma ütleksin, on see samm õiges suunas, sest demokraatia tugevdamine ja avalikkuse usaldus poliitilise süsteemi vastu ja selle kindlustamine peaks olema meie kõigi ühine huvi. 

Ma arvan, et on positiivne, et ERJK volitused laienevad. ERJK plussid ja miinused – see, millest ennist rääkis kolleeg Vooglaid, ja see, [mis on selles] eelnõus, mis sisse anti –, kas see peaks olema sellisel viisil organiseeritud või mitte – see on muidugi arutelu koht. Seda on varasemalt arutatud. Mina arvan, et seda võiks igal juhul ka siin arutada ja panna need plussid ja miinused kokku. 

Aga ma kindlasti ei saa nõustuda selle väitega, mida siin pidevalt loobiti, et ERJK on mingisugune sotsiaaldemokraatide organisatsioon. Kindlasti mitte. Kui seda väidet siin esitatakse, siis ma tahaksin väga näha mingit statistikat. Kas te olete näinud, et sotse on seal kuidagi eriliselt koheldud? Vastupidi, seal on kõikide erakondade esindajad – seda ma ennist kõikidele ka meelde tuletasin – ja seal on esimehe ja aseesimeeste valimised. Seda, kas see peab nii olema, me võime arutada, absoluutselt. 

Mis on selle plussid? Vastupidiselt eelkõnelejatele ma arvan, et see on pluss, kui ERJK volitused laienevad niimoodi, et nad saavad kontrollida erakondade ja kandidaatide rahastamist ja kutsuda ka kolmandad osapooled kohale, et nad päriselt saaksid kontrollida, kas siis mõni erakond on tõepoolest saanud mingisuguse soodustuse või mitte. Kogu see põhimõte ongi ju selles, et erakonnad oleksid kampaaniat tehes võimalikult võrdses seisus. 

Sellest, et erakond peab keelatud annetuse tagastama. Ma igaks juhuks täpsustan, et see on siis, kui tähtaeg on möödunud. Ehk siis kui erakond saab teada, et tegemist on keelatud annetusega, saab ta selle keelatud annetuse tagastada annetuse tegijale, ja kui ta seda ei tee tähtaja jooksul, siis loomulikult läheb see riigi tuludesse. Ma arvan, et see ongi õige. Vastasel juhul on olukord, kus me aastaid hiljem tuleme ja küsime, et kuulge, ma tegin erakonnale keelatud annetuse ja ainus karistus, mille ma saan, on see, et ma saan selle raha tagasi. No see on küll päris korralik karistus! 

Ja sidusorganisatsioonide määratlus. See, et see muutub nüüd natuke täpsemaks, on ka positiivne. Aga ma olen nõus sellega, et siin on päris palju miinuseid. Ja nii nagu ma ennist ka välja tõin, ausalt öeldes mina ka ei kujuta ette, [kuidas seda paremaks teha]. Ma väga loodan, et siin Riigikogu saalis ja komisjonides tuleb see arutelu, kuidas seda eelnõu paremaks teha. Nii nagu ma ennist siin selgitasin, et kui on olukord, kus näiteks MTÜ – sellest oli ka siin enne juttu –, olgu ta konservatiivsete väärtuste kandja või liberaalsete väärtuste kandja, teeb mingisugust reklaami või annab teada oma maailmavaatest, siis kuidas me seda käsitleme.

Kolm minutit juurde, palun.

Kolm minutit lisaks.

Kuidas me seda siis käsitleme? On see varjatud reklaam, ei ole reklaam, peab selle eest tasuma, ei pea tasuma? Need kohad, mida siin välja toodi, on absoluutselt õiged. Ma väga loodan, et me ühe sellise hea sõnastuse siia saame. Aga ma ausalt öeldes oma pead panti ei anna ja mütsi ka ei luba selle nimel süüa. Ma olen väga kahtleval seisukohal, et me üleüldse saame sellise olukorra, kus kõik need küsimused on lahendatud. 

Aga mida me võiksime kaaluda ja mida on sotsiaaldemokraadid ka varasemalt välja toonud lisaks sellele, millest ma juba rääkisin – sidusorganisatsiooni määratlus ja kõik see –, on valimiskulude ja annetuste ülempiir. Me siin selles eelnõus neid küsimusi ei käsitle. Aga tõepoolest, ennist ka kolleeg Tanel Kiik tõi välja, et kui meil on keegi ettevõtja, kes väga tugevalt, väga suurte summadega suudab mõnda erakonda toetada, siis kas see olukord ikkagi muutub absurdseks. Ühelt poolt on tegemist erakonnaga, millel on väga tugev rahaline toetus, ja teiselt poolt on olukord, kus sellelsamal ettevõtjal või inimesel, kes selle annetuse on teinud, on kindlasti tugev poliitiline mõju sellele erakonnale. Kas me tegelikult soovime sellist olukorda või me peaksime seda ennetama ja piirama üksikisiku annetuse ülempiiri? 

Ja teine asi, millest on räägitud ja mis tegelikult on ka päris mitmes riigis olemas, aga mis meil Eestis on alati kuidagi toppama jäänud. Kas seada kampaaniatele ülempiir, et vältida sellist olukorda, kus poliitiline konkurents sõltub eelkõige rahalistest ressurssidest, mitte ideedest ja sisulisest debatist? Me täna ka näeme, et valimiskampaaniad on muutumas järjest kulukamaks, kõik meie ümber muutub järjest kallimaks. Ilmselgelt on väiksematel ja uutel erakondadel raske poliitikas kanda kinnitada. Ja mis seal salata, ka Riigikogu, parlamendi erakondadel, kes on väiksemad, kes saavad riigi toetust vähem ja kellel suurannetajaid ei ole, on päris keeruline selle kasvava kuluga hakkama saada. Siis tekibki olukord, kas võitlevad ideed või eurod. 

Need on küll need asjad, mille üle sotsiaaldemokraadid oleksid väga valmis arutama ja mille juurde me kindlasti selle eelnõu menetlemise käigus tagasi tuleme. Aga üldiselt, ma veel kord toonitan: sotsiaaldemokraadid seda eelnõu hetkel toetavad, sest tegemist on ikkagi rahastamise läbipaistvuse suurendamise eelnõuga. Ma arvan, et see on kõikide erakondade huvides, et meie rahastused oleksid läbipaistvad, et valimisseis oleks kõigil võimalikult võrdne ja valimiste edu sõltuks eelkõige ideedest ja sisust. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Ja kuna siin kõlas ka EKRE fraktsiooni kõnes esitatud seisukohti, siis vastusõnavõtuks [sõna] Varro Vooglaiule. Palun!

Jaa, suur tänu! Kõlas isegi minu nimi spetsiifiliselt. Lihtsalt kommentaariks kolleeg Hanimägi poolt öeldule. Olgu osutatud, et ega selle üle ju meil vaidlust ei ole. Ma arvan, et mitte mingite fraktsioonide vahel siin vaidlust ei ole seonduvalt küsimusega, et rahastamise läbipaistvus on ideaalina oluline. Oluline on tagada erakondade rahastamise läbipaistvus. Küsimus, millega seonduvalt meie vaated lahknevad, seondub sellega, kuidas on kõige mõistlikum seda eesmärki taotleda või selle poole püüelda. Me ei väitnud seda, et me ei peaks selle eesmärgi poole liikuma, vaid me väitsime, et selle poole liikumine läbi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile üha ulatuslikumate volituste andmise on põhimõtteliselt vale, sest see on muu hulgas vastuolus õigusriikluse põhimõttega. Selliseid menetlusi peavad teostama kas õiguskaitseorganid või põhiseaduslikud institutsioonid, mis on poliitiliselt sõltumatud, mitte sellised värdmoodustised, mis on suuremas osas mehitatud poliitiliste parteide esindajatega ja mille esimeeski on ühe konkreetse partei liige ja mille aseesimees on sellelesamale parteile lähedal seisev isik. Nii et jutt käib siis Liisa Oviirist ja Kaarel Tarandist. Loomulikult meeldib sotsidele selline järelevalve teostamise süsteem, kus jäme ots on täielikult nende endi käes. Loomulikult meeldib! Kellele ei meeldiks? Aga see ei ole lihtsalt ausameelne ja see ei ole kooskõlas sellise läbipaistvuse, aususe ja võrdsuse ideaalidega. Ja mina tõtt-öelda ei tea, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon oleks ka mingeid erilisi menetlusi sotside suhtes algatanud. Ei ole kuulnud eriti sellistest menetlustest. Ja muidugi pole see sellises olukorras ka üllatav.

Nii et selline organ, mis on mehitatud paljuski poliitikutega ja mis hääletamise teel, mitte siseveendumusele tuginedes langetab otsuseid selle kohta, mis on õige ja mis on vale, ei tohiks omada nii ulatuslikke õigusi inimeste ja organisatsioonide asjadesse sekkumiseks.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 585 esimene lugemine lõpetada. Kuid on tulnud kaks samasisulist ettepanekut Eesti Konservatiivse [Rahva]erakonna fraktsiooni poolt ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt: ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 esimesel lugemisel tagasi lükata. Neid ettepanekuid peame hääletama. Alustame [hääletamise] ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. aprill kell 17.15. Oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud. Istung on lõppenud.