Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Tere hommikust, head kolleegid! Nagu me kõik teame, kõik Vabariigi Valitsuse algatatud initsiatiivid, mida me oleme näinud selle Riigikogu koosseisu jooksul, on paraku valesuunalised, kas valesuunalised või lihtsalt valesti tehtud. Ja erandiks ei ole ka tänane päev. Näeme eelnõu 585 SE, mis lähtub eesmärgist laiendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni volitusi olukorras, kus ERJK näol on tegemist värdmoodustisega, mis tuleks tegelikult likvideerida.

Et seda teha, sellepärast et asjad läheksid õiges suunas, mitte vales suunas, anname omalt poolt Riigikogu menetlusse seaduseelnõu. Tegu on Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. See eelnõu on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ja lähtub eesmärgist mitte muuta erakondade rahastamise põhimõtteid – iseenesest on ju oluline tagada, et erakondade rahastamine oleks läbipaistev –, aga asendada kontrollorganina Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon Riigikontrolliga. Riigikontroll on professionaalne organ, selle töötajad omavad kohast ettevalmistust nende ülesannete täitmiseks, ei ole moodustatud enamuses parteide esindajatest või parteidele lähedal seisvatest isikutest. Sellisena on ta palju paremas positsioonis seda järelevalvet teostama.

Sama hingetõmbega võib muidugi ära öelda, et teine selline värdmoodustis, mis tuleks likvideerida ja asendada põhiseadusliku institutsiooniga nendes vähestes ülesannetes, mis üldse väärivad täitmist, on võrdõiguslikkuse volinik. Aga noh, see on eraldi teema ja väärib eraldi eelnõu. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1, õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (493 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Tere ja ilusat teisipäeva hommikut teile. Ja ma tuletan siis äkki lühikese meeldetuletusega teile ka meelde, millest me üleüldse räägime. Eelmisel aastal tuli meile saali külla lugupeetud õiguskantsler, kes tegi ettepaneku tsiviilkohtumenetlus muuta põhiseadusele vastavaks, ja me hääletasime selle üle, kas tänane olukord on põhiseaduse vastane või mitte. Ja see suur saal leidis, et õiguskantsleril on õigus, ning põhiseaduse vastane on olukord, kus tsiviilkohtumenetluses ei võeta menetlusabi andmisel arvesse inimese vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, hügieenitarvetele ja muud. Ja siis § 152 alusel, kui lugupeetud suur saal niimoodi otsustas, tuli õiguskomisjonil alustada eelnõu tegemist, mida õiguskomisjon ka tegi. 

Ja teie ees eelnõu on. Esimene lugemine läbiti ja teise lugemise eel meil tegelikult muudatusi ega tagasisidet suurt ei olnudki. Õiguskomisjoni istung oli 10. märtsil, kus me uuesti kutsusime ka Justiitsministeeriumi esindaja ja õiguskantsleri esindaja. Me arutasime uuesti läbi need murekohad. Ministeeriumil ja valitsusel nüüd ühtegi muudatusettepanekut ega ka sellist nii-öelda konkreetset kirja meil ei olnud. Küll aga me arutasime veel kord siis neid murekohti ja lühidalt öeldes Justiitsministeeriumi esindaja tõi välja, et kas ikka on mõistlik, et meil on olukord, et õiguskantsler justkui eelkõige rääkis hagita menetlusest, aga meil on siin ka hagimenetlusest räägitud. (Istungi juhataja helistab kella.) Ja et see murekoht oli siis see, et võib-olla nende avalduste arv suureneb ja kohtupidamine siis selle võrra aeglustub. Aga teiselt poolt on kaalukausil olukord, kus inimese õigus ja põhiõigus on ka see, et ta saab minna kohtusse ja see rahaline takistus oma õiguste kaitsmisel ei ole niivõrd suur. Ja see arutelu eelkõige oligi Justiitsministeeriumi esindaja ja õiguskantsleri esindaja vahel ja ütleme, et see arutelu üks punkt oli ka see, et kas õiguskantsler tegutses õigesti, kui ta tuli siia suurde saali ja ütles, et see on põhiseaduse vastane olukord. Aga seda me õiguskomisjonis uuesti ei avanud, sellepärast et nagu ma ennist ütlesin, siis suur saal otsustas, et see on põhiseaduse vastane olukord. ja siis Anti Haugas küsis, et kas siis tõepoolest see kohtumenetlus aeglustub selle tõttu, et tehniliselt hagimenetluses tuleb kohtunikul vaadata, kas need vältimatud kulud on inimesel, et ta peab seda menetlusabi siis andma. Ja Stella Johanson, kes oli Justiitsministeeriumi esindaja, ütles, et praeguses faasis ei ole võimalik prognoosida, millisel hulgal neid taotlusi esitama hakatakse, aga et need kindlasti tulevad. Ja lõpuks peab kohus hindama neid tõendeid. Aga me ikkagi leidsime, et on mõistlik, kui see muudatus puudutab nii hagi kui hagita menetlust, sellepärast et halduskohtumenetluses on sõna-sõnalt seesama punkt juba sees alates 2018. aastast. 

Ja tegime siis ainult kaks muudatust, mis on selles mõttes tehnilised, mitte sisulised. Me tegime õiguskomisjoni poolt ettepaneku muuta pealkirja: jätta välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmist käsitlev osa ja seetõttu siis muuta ka pealkirja. Ja siis jättagi eelnõust välja see rakendussäte, seaduse jõustumise säte, arvestades, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse alati toimingu tegemise ajal, siis kehtiva seaduse järgi puudus lihtsalt vajadus rakendussätte loomiseks. Need olidki need kaks muudatust. Siis tegime menetluslikud otsused. Otsustasime võtta päevakorda 18. märtsil, selle poolt oli kuus, vastu üks, erapooletuid null; teha ettepanek õiguskomisjoni poolt suurele saalile teine lugemine lõpetada, poolt kuus, vastu üks, erapooletuid null. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi ka lõpphääletus 26. märtsil ja selle poolt oli ka kuus inimest, vastu üks ja erapooletuid null. Aitäh!

Tänan teid väga selge ja sisuka ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ka seda soovi ei ole.

Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, ka selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 493 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja saame minna teise juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu 548 teine lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud põhiseaduskomisjoni esimees, hea kolleeg Hendrik Johannes Terras, kes teeb ettekande.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmalt meenutuseks, miks see eelnõu on välja töötatud ja mida muudatustega soovitakse saavutada. Ühest küljest on soov eelnõuga tõhustada rändemenetlust ning teisest küljest on soov tõhustada rändekontrolli. Selleks et rändemenetlus oleks tõhus, luuakse välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. See tähendab, et Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente saab edastada korraga Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nii Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile kui ka töötukassale. Samuti luuakse õiguslikud alused, et need nimetatud ametit saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee. 

Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuste ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama eelnevat tegelikku majandustegevust Eestis. Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiitnõue kuuekuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski. 

Elamisloa taotlemisel kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutustega või jõustruktuuridega. Eelnõuga lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uued nõuded kohanemisprogrammi kohustusliku läbiviimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse näol. Täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine asukoht asub Eestis. 

Eelnõu esimene lugemine toimus selle asemel 28. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. veebruar. Muudatusettepanekuid ei laekunud.

Aitäh teile ettekande eest! 

Ei ole ettekanne läbi veel. Natuke valjuks läks, ma ei kuule iseennast. 

Väga vabandan! Palume saalis natukene rohkem vaikust. Ka mina olen tõdenud, et väga halb on tegelikult puldis rääkida, kui saalis on lärm. Lihtsalt ebamugav on. Vähemalt mina isiklikult ja tundub, et mõned kolleegid jagavad sama mõtet. Hea kolleeg Hendrik Johannes Terras, palun jätkake!

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. veebruar. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Põhiseaduskomisjon kaasas eelnõu menetlusse kõik huvigrupid, kes osalesid eelnõu ettevalmistamisel. Oma arvamuse esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Andmekaitse Inspektsioon. Samuti esitasid ettepanekud Välisministeerium ja Siseministeerium. 

Esitatud arvamusi ja ettepanekuid kuulas komisjon 10. märtsil ja otsustas 11. märtsil ettepanekute pinnalt esitada 6 muudatusettepanekut. Tutvustan neid. Välisministeerium tegi ettepaneku täpsustada välismaalaste seaduse sätet, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus otsustada teha erandi nii viisanõudest kui viisanõudest vabastamisest vastavalt Euroopa Liidu määrusele. Kehtiva määruse järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada viisanõudest loobumise kooskõlas Euroopa Liidu määrusega, kuid sättes puudub selgesõnaliselt, et Vabariigi Valitsusel on õigus teha erand ka viisanõudest loobumisest ehk siis õigus nõuda viisat, mille näeb ette Euroopa Liidu määrus. Ja põhiseaduskomisjon otsustas seda toetada. 

Kaubandus-tööstuskoja ettepanek puudutas tööandjale ette nähtud eelneva majandustegevuse ajalise määra nõuet. Nimelt peab tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Samuti on eelneva majandustegevuse nõue renditöö puhul ehk tööandjal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse või töötamiseks tähtajalise elamisloa taotluse esitamist 18 järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku jätta välja ajaline määr või alternatiivselt oldi nõus ajalist määra lühendama kuue kuuni. Nende hinnangul ei ole ajalise määra nõue mõistlik ning see kahjustab ettevõtluskeskkonda, eelkõige alustavaid ettevõtteid. 

Siseministeeriumi esindajad selgitasid komisjoni istungil, et nõue on suunatud neile, kes pahatahtlikult loovad pidevalt uusi ettevõtteid selleks, et tuua välismaalasi Eestisse, ning järgmisel päeval panevad ettevõtte kinni ja teevad uue, kuivõrd Eestis on ettevõtete loomine väga lihtne ja bürokraatiavaba. 

Ministeeriumi esindajad märkisid, et mõte on liikuda etapiviisilise rändepoliitika poole. Esmalt tuleb välismaalane ajutise viibimisalusega Eestisse tööle ja siin juba tööle asudes saab ta asuda taotlema elamisluba töötamiseks. Ministeeriumi hinnangul võiks olla minimaalselt kuus kuud see periood, mille jooksul eelnevat majandustegevust hinnata ja mis oleks piisav heidutuseks. 

Ülejäänud muudatused olid sõnastuslikud ja normitehnilised. Kõik muudatusettepanekud esitas komisjon konsensuslikult. Samuti tegi komisjon konsensuslikult kõik menetlusotsused, et võtta eelnõu päevakorda ja ka kolmas lugemine lõpetada, juhul kui teine lõpetatakse. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile on mõned küsimused. Mart Helme, palun! 

Aitäh! Mul on selline küsimus, et kas on tehtud ka analüüs, mis on selle konkreetse eelnõu efekt, kui ta toimima hakkab, kui ta vastu võetakse. Mida see tähendab meie rändesaldole, kui palju see toob meile võõraid jälle või ei too võõraid jälle? Kas need analüüsid on tehtud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See otseselt ei muuda ju rändekvooti. Tegemist on praegu siis paberimajanduse lihtsustamisega. Ühest küljest, kuna kõik käib digitaalselt, on Eesti riigil ka parem ülevaade. Teiseks, kuna karmistatakse nõudeid, kuna karmistatakse neid nõudeid, mille alusel ettevõtted saavad tööjõudu tuua, siis ma eeldan, niipalju, kui mina aru sain sellest, et see väga oluliselt ei muuda Eestisse tulevate inimeste hulka, küll teeb seda praegust tegevust lihtsamaks. 

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selline bürokraatia vähendamine on igatahes positiivne, selge see. Aga ma nüüd küsin teilt kui lugupeetud ettekandjalt, et te olete vahepeal saanud sellise massiimmigratsiooni eestkõneleja sellise rolli võtnud omale. Nimelt on sisseränne Eestisse viimastel aastatel olnud järsult suurem kui meie naaberriikidesse. Näiteks arvestades elanikkonna proportsioone, Lätist näiteks 1,8 korda suurem proportsioonides. Nii, ja nüüd OECD andmete kohaselt oleme aga töö tootlikkuselt Lätist 2023. aastal maha jäänud, Leedust jäime maha juba 2019, rääkimata Tšehhist, Sloveeniast, Slovakkiast. Ja veel, 2023, mis on meil nagu viimased andmed, möödusid meist ka Poola ja Ungari. Ja küsin teilt kui massiimmigratsiooni eestkõnelejalt, kas teie arvates on põhjuseks see, et meil on kõikidest nendest riikidest kõige suurem odavtööjõu sissevool, mis takerdab majandusuuendusi?

Aitäh!

Aitäh! Ma ei ole küll kindel, millel te põhistate väidet, et ma olen massiimmigratsiooni eestkõneleja. Ma küll usun seda, et Eestis on vaja oskuslikku tööjõudu, ja ma eeldan, et siin mängib rolli ka see, et me oleme võtnud Eestisse suure hulga Ukraina sõjapõgenikke, mis minu arvates on praegusel ajal õigustatud. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on ka sellise laiema vaate kohta. Meie senine immigratsioonipoliitika on eelkõige toetanud ettevõtteid selles suunas, et nügida neid suurema lisandväärtuse poole, ja antud seaduseelnõu kindlasti on selguse mõttes oluline samm edasi. Aga me loeme ja kuuleme siin valitsuse plaanidest tuua juurde enam kui 2500 odavtööjõudu Eestisse iga-aastaselt. Kuidas te näete, et see meie majanduskeskkonda mõjutab, vaadates just seda suunda, kuidas see meie digitaliseerimisele ja – kõiki selliseid – lisandväärtuse poole liikumisele kaasa aitab?

Aitäh selle küsimuse eest! Nii palju kui mina olen aru saanud, ei ole tegemist mitte odavtööjõu, vaid oskustööjõuga, ehk siis on ettevõtjate poolt tulnud tellimus ametitele, kus Eestis puudub kompetents. Tihtipeale on tegemist masinaoperaatoritega, tööstuse inseneridega. Ehk siis minu hinnangul kõik need inimesed tõstavad kindlasti Eesti ettevõtete tootlikkust üleüldiselt. See on kompetents, mis on Eestis puudu. Meil on küll kutseharidusreform, mis peaks selle augu lähiaastatel ära täitma, aga seal on lõtk sees. Ehk siis senikaua, kui me ise ei suuda ettevõtetele tehniliselt võimekat personali toota, siis ma usun, et on Eesti majandusarengu jaoks mõistlik võimaldada ettevõtetel leida see tööjõud välismaalt.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Üldiselt olete sisulistele küsimustele vastates alati väga kidakeelseks jäänud, mis jätab teist mulje, et te eriti seda teemat ei valda. Ja nüüd ma tahaksin anda teile võimaluse näidata, et te olete väga erudeeritud ja tark ja teate täpselt detailselt ettekandjana kõike. Mart Helme küsis siin, millist efekti see annab. Üheks lauseks oli siis see, et ta vähendab paberimajandust. Minu küsimus on nüüd teile: palun selgitage lahti see dünaamika, mis moel on võimalik selle eelnõu raames vähendada paberimajandust. Teil on suurepärane võimalus näidata, et te olete tark mees.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on tunne, et me oleme selles olukorras juba olnud kümneid kordi, aga ma täiesti usun teie lugemisvõimesse. Kui teil on soov seda teha, te saate seda pikalt selles eelnõus vaadates. See eelnõu on üsna mahukas, see võib võtta natukene aega. Kui te selle läbi loete, siis me pärast me võime selle üle arutleda.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Johannes! Tõepoolest, nagu sa ütlesid, see eelnõu on üsna mahukas, aga sellepärast ma küsingi siit lähtuvalt sellest, mis meil siin kirjas on. Siin on kirjas, et kasvuettevõtetes tööle asumisel, kasvuettevõtted on meil tegelikult idufirmad, kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist. No me teame, et idufirmasid kerkib meil nagu seeni vihma ajal. Miks just need iduettevõtted on siin välja toodud? 

Ja ka täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis. Ma tean, et meil kunagi filmiti siin "Teneti" filmi ja siis see sektor sõidabki selle edu najal. Miks selline erand on siin välja toodud?

Ehk siis taas kord me tegeleme sihukese olukorraga, kui meil ei ole kohapeal mingit kompetentsi olemas ja meile tulevad projektid, mis toovad Eesti riiki raha, siis selleks, et neid projekte ellu viia, on vaja aeg-ajalt tuua ettevõtetele siia oskustööjõudu. Ja seesama näide on, kui Eestisse tuleb mingi suurem investeering kuskilt välisriigist, siis selleks, et seda firmat siis tööle panna kiiremini, siis tuleb tuua mõistliku kiirusega sisse eksperttöötajaid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nüüd välismaalaste seaduse muutmisega on põhitee teil ikkagi see, et tuua oskustöölisi, ja noh, tähendab, kõrgemapalgalisi Eestisse ja seda vabamaks teha. Aga minu mäletamist mööda praegune olukord ju lubab tuua Eestisse ka, kui maksta üle Eesti keskmise palga. Siis võib tuua nii palju kui jaksad, mingeid kvoote ei ole. Kuni üheksakuiselt ka lihttöölisi saab tuua. Nii et ma ei näe nagu probleemi, mida selle seaduseelnõu muutmisega tahetakse lahendada. Kas siis, noh, ma ei näe ühtegi põhjust, miks me peaksime seda muutma. Paari sõnaga, et kas seda on vähe, sest erandeid on selles seadusandluses juba 13–14 tükki. Erandeid on juba niigi palju ja nüüd sellega, et mis probleemi me ikkagi lahendame siis.

Aitäh selle küsimuse eest! Siin võib-olla läheb segamini see, et siin proua Rand ka laiendas seda teemat. Antud eelnõuga seda ei muudeta. Käesoleva eelnõu peamised kaks … on siis sellised, et viia loamenetlused paberi pealt digitaalseks, panna andmekogud omavahel suhtlema, luua see raamvõrgustik. Ja teiseks on siis see, et need ettevõtted, kes hetkel loovad ettevõtte, toovad sisse välismaalt tööjõudu ja siis lõpetavad ettevõtte tegevuse ära. Nii et see välistööjõud, toovad selle sisse, me takistame selle tegevust. Ma usun, et see on kindlasti ka teie maailmavaatega kursis, et sellist tegevust ei toimuks, et meil ei tehtaks, ei kasutataks seda seaduseauku ära selleks, et tuua siia välismaalasi. Selleks peab näitama kuus kuud majandustegevust, enne kui on võimalik see tööjõud sisse tuua. Ja minu hinnangul on see mõistlik.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina seda teemat väga ei valda ja sellepärast ma küsin teilt, sest ma eeldan, et juhtivkomisjoni esimehena te olete teemaga kursis. Kas sellel komisjoni istungil tuli jutuks ka see, et iga-aastaselt kehtestatakse nõndanimetatud kvoot? Milline oli see eelmisel aastal ja kas see täideti? Ja teine: kas teile isiklikult ei tundu ja kas komisjonis sellest räägiti või ei räägitud, et see energia ja raha paigutada näiteks oma NEET-noorte koolitamisele, õpetamisele ja oma inimestele töökohtade loomisele?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on 0,1% elanikkonnast, see kvoot eelmine aasta tõesti ei täitunud, see on tõsi. See ei täitunud tõenäoliselt selle tõttu, et majandusele ei olnud tööjõudu peale vaja. Aga edaspidi – seda ma ei oska öelda. Aga taas kord, selle eelnõuga me kvoodiga ei tegele. Nagu ma enne mainisin, selle seaduse raames on kaks eesmärki: viia kõik loamenetlused paberi pealt infosüsteemidesse, panna need omavahel suhtlema ja teiseks takistada tööjõu sissetoomist niimoodi, et ettevõte ei pea ühtegi majandustegevust enne näitama. Praegu on see liiga vaba ja seda kasutatakse.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh veel kord sõna andmast! Sa, Hendrik Johannes, ütlesid… Ma küsisin idufirmadest, sa hakkasid rääkima suurtest investeeringutest. No, vabandust, suured investeeringud ei ole idufirmad. Idufirmad on meil ikkagi teatavasti, me oleme mõistnud kogu aeg selle all midagi muud. Need on nagu poisid garaažist, kellel on head ideed, aga kes muidu ei pääse nagu suures majanduses pildile ja turule. Ma tuletan ikkagi meelde, et selline juba suurettevõte nagu Bolt on meil ka ametlikult idufirma. Aga tegelikult, eks ole, selle seadusega me muudame ta praktiliselt immigratsioonipumbaks. 

Ja mis puutub nende filmimeeskondade lühiajalise töötamise kiirmenetlust, siis ma ikkagi ei saa aru, miks just nemad on välja toodud. Sa ütlesid, et suured sellised projektid võiksid saada riiklikku tähelepanu, nad toovad riigile tulu sisse. Aga neid on ju ilmselgelt rohkem kui need siin välja toodud filmimeeskonna liikmed, ja nende tegevust Eestis hakatakse soodustama. Ma ikkagi küsin, mis on selle taga, et need filmimeeskonna liikmed on siia sisse pandud. Ja miks on idufirmad sees, kui me mõistame väga selgelt, et tehakse jällegi mingit multilobitööd?

Aitäh selle küsimuse eest! See on sisse toodud lihtsalt näitlikustamaks, kus seda vaja on. Ja sellega ma ei ole nõus, et see muutub immigratsioonipumbaks. Praeguse eelnõuga karmistatakse tegelikult ju kas või idufirmade näitel, idufirma peab näitama kuus kuud majandustegevust, enne kui ta saab tuua välismaalt tööjõudu. Enne ei pidanud mitte midagi näitama. Sa lõid firma ja võis tuua välismaalt tööjõudu. Praegusel hetkel selleks, et meil oleks kontroll selle üle ja et seda ei kasutataks ära vääralt, pead näitama kuus kuud majandustegevust. Ja see ei ole mitte kuidagi seotud sellega, et hakatakse suuremalt sisse tooma inimesi. See pigem seatakse piirangud sellele. (Saalist hõigatakse midagi.) Ma ei kuule teid, kui te läbisegi räägite.

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Seesama filmi ja sarjade tootmise soodustamine. Ma olen nõus, et meie lähiajaloo kogemus näitab, et kui need suured projektid tulevad, siis tegelikult majanduslikult nad toovad riiki kõvasti raha juurde. Aga ma hakkasin pigem mõtlema natuke võib-olla sellise isiklikuma nurga alt. Kui ma teie tegevust vaatan, siis te ka noh püüate Kroonika veergudel figureerida ja meedias ja sotsiaalmeedias olete aktiivne, ilmselgelt kuidagi, ja kui ma vaatan, et see poliitiline tegevus kas või tänagi, see on ikka selline, tundub natukene piin või ei ole nii meeldiv teie jaoks. Kas te seda ei mõtle, et kui me ei soodustaks nende välisnäitlejate sissetoomist siia, et siis võib-olla tuleb suur filmiprojekt ja saate ise äkki mingit endale meeldivamat tööd teha? Kuidas te selle nurga alt kommenteerite?

Selle eelnõu kontekstis ei ole see oluline. (Naerab.)

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh! No tahtsin teie erudeeritust kontrollida, siin ju eelnevalt küsisin, milline on dünaamika selles osas, et see paberimajanduses loovutatakse. Ja teie ütlesite mulle niimoodi, oi, et see eelnõu on, lugege sealt, et see on hästi pikk, et siis läheb väga pikalt aega. Aga selle paberimajanduse loobumise kohta on ainult üksainuke pisike lause sees. See on seletuskirja esimesel leheküljel ja seal on ilusti öeldud, et välismaalastele, nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjale õppe… võimaldatakse suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt. Ma ei saa aru, oli teil siis nüüd raske selline asi välja öelda ja öelda, et lugege seda, seletuskiri sai nii pikk, et ei jõua rääkida. Mina jõudsin isegi, minut see küsimus ja sellele vastata. Aga ma küsin ikkagi nüüd täpsustavalt, rääkige lahti, mis tähendab, et paberivabalt rakendatakse ühe akna põhimõtet. See on väga huvitav asi, mida kõik tahavad kindlasti teada.

Aitäh teile! Ühesõnaga, te küsisite millegi kohta, mille kohta teil info juba olemas oli. See on ka huvitav. Aga see ühe akna põhimõte tähendab seda, et sa paned andmekogud omavahel suhtlema, selleks et kui sa avad portaali, et sa ei peaks esitama taotlusi erinevatel kodulehtedel. See kõik käib riigisüsteemi kaudu ühest kohast. Ja need süsteemid omavahel suhtlevad, kus need kõik riigiametid, kes peavad nende loamenetlustega kursis olema, saavad need andmed kätte ja saavad siis selle portaaliga suhelda.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esindaja! Valitsuse plaan tuua Eestisse keskmise palga eest 2500 võõrtöölise võrra rohkem olukorras, kus seni on olnud võõrtööjõu palgakriteeriumiks 1,5‑kordne keskmine palk, selline olukord võimaldab ju mitmes sektoris tuua siia inimesi, kes hakkavad saama Eesti inimestest väiksemat palka. Ühtpidi hakatakse eelistama välismaalasi kohalikule, aga teisalt pidurdab see oluliselt kohalike inimeste palgakasvu. Minu arust see selgelt halvendab Eesti perede toimetulekut. Aga kuidas teie meelest see inimeste olukorda leevendama peaks?

Aitäh selle küsimuse eest! See ei ole küll konkreetse eelnõuga mitte kuidagi seotud, aga see küsimus on selles, et me ei võta ju inimesi juurde valdkondades, kus meil tööjõudu on, mida Eesti inimesed oskavad täita. Küsimus on selles, et meil on valdkondi, kus on oskustööjõudu puudu. See ongi tööstussektoris enamasti ja seal on väga spetsiifilised ametikohad, need on ka numbriliselt välja toodud, mis on puudu, ettevõtjad on need esitanud. Need ongi tööstusinsenerid, masinaoperaatorid. Senikaua kui kutseharidusreform ei jõua neid veel peale toota, eks paari aasta jooksul tuleb neid ka Eestist juurde, et senikaua on meil vaja neid leida, et meil oleks võimalik majandus kasvama panna.

Rain Epler, teine küsimus, palun!

Aitäh! Eile, härra ettekandja, oli siin teie erakonnakaaslasest haridusminister, kes rääkis, kuidas lapsed saavad ühest uksest kõikidesse koolidesse. Nüüd teie räägite, et välistööjõud saab ühest aknast Eestisse. Kas te ei leia, et üle ei lihtsusta natuke?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See lihtsustamine on kahepoolne: ühest küljest on see lihtsustamine inimesele, kes lubasid taotleb, teisest küljest on see lihtsustamine Eesti riigile ja ametnikele, kes neid lubasid menetlevad. Ehk siis ma arvan, et see, et riik toimib efektiivsemalt ja digitaliseeritult, ei ole kindlasti halb.

Sõnademäng oli igati tore. Tanel Kiik, palun!

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on tegelikult küsimus natuke laiemalt kogu selle suhtluse kohta, mis puudutab välistööjõudu ja ka võimaliku uue, loodava valitsuskoalitsiooni poliitikat, kui lubate. Me oleme olukorras, kus eelmisel aastal, 2024. aastal tegelikult välistööjõu kvoot ei tulnud teatavasti täis. Ehk see on nüüd esimene kord üle väga pika aja, võib-olla üldse aastakümnete, kus selline olukord juhtus, mis näitab tegelikult seda, et see välistööjõu puudus ei ole kaugeltki nii suur, nagu püütakse selle juures avalikult näidata. Aga teisalt oli võimalik kokku leppida, see oli mõistlik lahendus, kus lisaks viidatud nii-öelda OSKA raportitele võetakse aluseks just nimelt tööandjate ja ametiühingute vaheline selline kokkulepe ja arusaam, kus sektoris võib-olla on tööjõupuudus ja kus sektoris ei ole, et näiteks niimoodi edasi liikuda võimalike siis täiendavate oskustöötajate riiki toomisega. Aga millegipärast seda nagu ei toetatud. Küsimus ongi nagu lihtne. Mis probleemi me tegelikult siis lahendame, kui me soovime muuta kvooti või suurendada kvooti, mis ei tule täis, ja samal ajal me ei ole valmis tööturu osapooli tegelikult sinna protsessi kaasama?

Aitäh! See OSKA raportil peaks uus ka sellel aasta märtsis ehk siis nüüd lähipäevadel peaks tulema uus OSKA raport välja, kus on arvestatud tööandjate kui ka ametiühingutega, on saanud oma sisendi anda. See kindlasti võetakse ka aluseks sellele. Praegu on see ka ideeliselt, et kuidas see tehniliselt täpselt välja näeb, siis seda peaks nägema juba eelnõust. 

Aga ma üldiselt olen nõus, et meil ei ole mõtet tõsta kvooti juhul, kui meil ei ole tööjõudu puudu. Aga juhul, kui meil on tööjõudu puudu, siis on see minu hinnangul mõistlik, et me proovime või anname võimaluse seda tööjõudu tuua välismaalt. Tegemist ongi oskustööjõuga, kus meil lihtsalt Eesti inimestest, meil ei ole piisavalt palju Eesti inimesi, kes oskab seda tööd teha. Majanduse arenguks on oluline see, et ettevõtjad leiaksid endale personali, kes on võimeline nendel aidata toota. Aga see raport võetakse kindlasti aluseks ja nende osapooltega arvestatakse.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, kvooti me selle konkreetse eelnõuga ei muuda, aga siin on diskussioon läinud laiemaks. Kuna siin on sisse tulnud ka vastustes sellist natukene lihtsustatud propagandistlikku nooti, mida ma olen palju kuulnud, siis ma sekkun. Nimelt, jah, tõepoolest, praeguse kvoodi puhul on 13 erandit ja ka praegused tööjõuvajadused, mida on kirjeldatud, saaks nende eranditega ära lahendatud. Nii et üldse igasugune ideoloogia, et meil on puudu ja praegused reeglid ei luba puuduolevat tööjõudu sisse tuua, ei ole mingil kindlal alusel. Sellepärast et ma olen siin toonud ka konkreetseid näiteid. Need kirjeldused, mida ka peaminister ja teised on nimetanud, need konkreetsed ametikohad, mida meil puudu on, nendele ei maksa keegi Harjumaal alla 1,5 koefitsiendiga palka. Nii et põhimõtteliselt on neid, kui normaalset palka maksta, võimalik ka praegu sisse tuua.

Aitäh!

Ainult et selle kvoodimajandusega ja põhjendusega, et meil on tööjõudu juurde vaja, lüüakse alla meie oma inimeste palgad …

Aitäh, Tõnis!

… ja nad lähevad siit ära, ja on juba läinud. Sellepärast meil ongi puudus.

Aitäh!

Aitäh! Küsimust ei olnud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Iseenesest sotside värvivahetus, totaalne pööre emigratsiooni mahitajatest immigratsiooni kriitikuteks on muidugi huvitav ja mõnes mõttes ka tervitatav. Mida rohkem tervet mõistust siin parlamendis, seda kiiremini me jõuame loodetavasti õige numbrini, et Eesti immigratsioonikvoot on null. Aga mida ma ettekandja käest küsisin: ta räägib ja kurdab, et tööjõudu on hirmsasti puudu. Tegelikult härra Luukas ka viitas sellele, et see probleem ei ole päris selline, nagu te kirjeldate. Pigem mina ütleksin veel ettevõtluse valdkonna poolt vaadates, et vastupidi, töökohti jääb järjest enam puudu, sest ettevõtjad panevad teie valitsuse pöörase majanduspoliitika tagajärjel järjest uksi kinni. Ma päris täpselt ei saa aru, kus kohta need inimesed kõik tööle hakkavad minema, keda te tahate selle erandiga siia tuua. Härra Lukas ka viitas, et Eesti inimesed võiksid seda tööd teha ja tegelikult see probleem ei ole nii suur. Kus teie näete seda päris kitsaskohta, päris probleemi, mida te lahendate?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kitsaskoht on tööstussektoris kindlate töökohtade peal. Ma olen mõned siin juba ette lugenud: need ongi masinaoperaatorid, tööstusinsenerid. Eestis puudub piisavalt palju neid inimesi, kes seda teha oskavad.  

Tanel Kiik, palun!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt ma kommenteerin lühidalt siin härra Pohlaku kummalist süüdistust. Sotsiaaldemokraadid on alati toetanud mõistlikku välistööjõu poliitikat. Me ei lahmi siin siltidega, et kvoot on null, ehk räägime ikkagi adekvaatselt. Loomulikult on valdkondi ja sektoreid, kus on vaja välistööjõudu. Ka tänased seadused võimaldavad siia tuua ja mitmeid erandeid on. Aga küsimus on ettekandjale lihtne. Kas on tehtud ka selline analüüs ära, mis puudutab 2022. aastal vastu võetud otsuste mõju? Just nimelt välistöö kaasamine. Toona tegelt tehti neidsamu leevendusi, see viidatud, vanasti oli siis kahekordse keskmise palga nõue, see viidi pooleteist korra alla. Olin toona ka valitsuses, mäletan neid arutelusid, tundus selline tasakaalukas lahendus, et me ei too seda päris ühekordse keskmise palga peale, aga tippspetsialisti puhul on siis see edaspidi poolteistkordne keskmise palga lävend. Ja tehti veel mitmeid selliseid väiksemaid muudatusi just nimelt selleks, et nii-öelda tippspetsialiste, oskustööd oleks lihtsam tuua, aga vältida sellist massilist välistöö sissetoomist. Kas on tehtud analüüs ära nende muudatuste mõju kohta ja mille põhjal siis otsustada, kas on vaja veel täiendavaid muudatusi või mitte?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on väga spetsiifiline ülesandepüstitus. Selles ma ei ole kindel, kas täpselt selle suunaga analüüs on tehtud. Ja see on taas kord laiem käesoleva eelnõu aspektist ehk siis sellest me hetkel ei räägi. Kui see eelnõu peaks lauda tulema, et saame selle juurde tagasi tulla, aga ma võtan selle ettepaneku kaasa.

Siim Pohlak, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui vaadata erinevate ettevõtlusorganisatsioonide poolt tulnud tagasisidet, tööandjate poolt tulnud tagasisidet, siis tegelikult kõige suurem probleem, mis vajab lahendamist, on ju energia hind Eestis. Seda tuuakse välja kõige suurema ja esimese probleemina. Miks te praegu tegelete ebaolulise peenhäälestamisega, kui tegelikult oleks vaja meie majanduse sõlmküsimus ära lahendada, mis võimaldaks odavad elektri hinnad, võimaldaks nendelsamadel tootmisettevõtjatel maksta näiteks töötajatele kõrgemat palka, seepärast et vaba raha jääb rohkem järgi? Selles mõttes te lähenete asjale täiesti valest otsast. Miks ei tegele ikkagi valitsus ja teie Eesti 200-ga hoopis energia hinna küsimusega? See on võtmeküsimus ettevõtjate jaoks. See, kas te siin mingit kvooti natuke liigutate, ei päästa Eesti ettevõtlust.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See, ütleme nii, et väljub juba väga tugevalt antud eelnõu raamidest. Aga Eesti energia hind ja järjepidevus, jätkusuutlikkus, töökindlus on väga oluline ja sellega ka tegeletakse. Koalitsioon hetkel ei ole veel, koalitsioonilepingule ei ole alla kirjutatud, aga see on üks teema, mis seal ette võetakse. Ja ma olen sellega nõus, et see ongi väga oluline. Aga ühtlasi ma arvan, et probleeme ei pea lahendama ainult ühest nurgast. Kui on võimalik ka teise nurga alt tuua leevendust ja aidata kaasa Eesti majanduse arengule, siis tuleks neid võimalusi kasutada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Teie erakonna üks minister soovib kangesti Eestisse hakata välismaiseid vange vedama. Sihuke suur plaan on, et tuua Eestisse palju võõramaised vange. Kas see kuidagi ettepanek on seotud sellega, et siis saada sinna välismaalt ka kvaliteetset tööjõudu, kes nende vangidega nende omas keeles suudab rääkida? Kas see kuidagi on sellest tingitud, on need seotud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Need kaks asja ei ole omavahel seotud. 

Tõnis Lukas, teine küsimus, palun!

Aitäh, ma esitan nüüd küsimuse. Sissejuhatusele ma tegin juba ära esimesel korral. Aga küsimus on nii. Kui ühele ametikohale saab tuua välismaalt spetsialisti, eeldades, et Eestist seda ei leia, makstes sellele ametikohale tulnud spetsialistile 1,5-kordset Eesti keskmist palka. Aga tööandja ei taha maksta nii kõrget palka, kuigi see turul on täiesti normaalne, et samad ametikohad saavad tegelikult 1,5–2 koefitsiendiga palka. Aga ta tahab turul seda palgataset alla lüüa, pöördub riigi poole, et lubage tuua kvooti suurendades ükskõik mis palgaga neid töötajaid mingitest regioonidest, kus palgatase on veel madalam. Äkki saame kusagilt. Miks on vaja sellise ettevõtja, kes ei taha oma töötajatele palka maksta, mis on normaalne turutase, vastu tulles riiklikku poliitikat muuta?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Nagu ka väga suur hulk teisi küsimusi täna siin saalis, ma arvan, et nende juurde on mõistlik tagasi tulla, kui me sellest teemast räägime. Antud hetkel selle eelnõu raames me seda ei puuduta, sellega me lahendame teisi probleeme seoses rändega. 

Aitäh teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti mehed, Eesti naised! See eelnõu siis suuri muudatusi immigratsioonis kaasa ei too. Nagu ütlesin, et bürokraatia vähendamine iseenesest on ju igatahes positiivne. Küll aga häirib mind kogu selle valdkonna juures kõigi viimaste valitsuste tegevuste selline süsteemitus ja siis plaan ikkagi odavtööjõu sissetoomiseks.  

Kõigepealt vaadake, et ega iga välisinvesteering ei ole Eestile kasulik. Kasulik on see välisinvesteering, mis vastab meie ühiskonna vajadustele, see tähendab, millega luuakse kõrge lisandväärtusega ettevõte, ja tegelikult arvestades demograafilisi perspektiive, mil puhul siis luuakse ka ettevõte, kus siis tulevikus saavad tööd vanemaealised. Ma ei näe üleüldse kuidagi, et viimased valitsused oleksid püüelnud selle poole, et soodustataks vanemaealiste tööhõivet. Ma ütlen näiteks seda, et meie majandusinimesed on kohati toonud ju positiivseid näiteid Taiwanist või Singapurist, kus siis sündimuse summaarkordaja on veel palju-palju väiksem kui Eestis, aga immigratsioon on null. Palun väga, sellepärast ongi null, et seal on loodud kõrge lisandväärtusega töökohad, mis on ka, kuidas öelda, ajumahukad, kus saavad vanemaealised tööd, kus ei tule jõudu rakendada, vaid tuleb aju rakendada. Nii. 

See investeering, millega luuakse selline suur ettevõte, mis saab siis võib-olla ka mõne aja pärast kasvuettevõtteks, kuhu tuleb hakata väljastpoolt odavtööjõudu sisse tooma, see ei ole Eestile kasulik, iga investeering ei ole Eestile kasulik. Ja me ei saa seda käsitleda ainult ettevõtte seisukohalt, peame käsitlema kogu ühiskonna seisukohalt.  

Odavtööjõuga tuleb teatavasti kaasa tema perekond. Hilisimmigrantide puhul on need täiskasvanud perekonnaliikmed jäävad üldjuhul töötuks. Kui majanduskriis siis tuleb, siis jäävad esimestena töötuks muidugi alati hilisimmigrandid.  

Nii. Ja enne ma rääkisin juba sellest, et odavtööjõu sissetoomine ei soodusta kuidagi majandusuuendusi. Kordan siis need andmed veel üle, et OECD järgi on Eesti inimeste töö tootlikkus töötunni alusel, arvestatuna püsihindades ja ostujõu pariteedi alusel, jäi siis Lätist 2023. aastal maha ja samal ajal oli Lätisse välispäritolu inimeste sissevool 1,8 korda väiksem kui Eestisse viimasel viiel aastal. Leedust, kuhu samuti väga palju või väga-väga suurel hulgal vähem tuli immigrante sisse, et Leedust jäime tootlikkuse poolest juba maha 2019 ja Tšehhist, Sloveeniast, Slovakkiast see mahajäämus pigem suureneb. Nüüd 2023 peale Läti möödusid meist ka Poola ja Ungari. Ega ma ei ütle, et see odavtööjõud nagu peab ütlema, et ainus põhjus on. Siin on ikka mitu põhjust küll, aga üks kindel põhjus on see suurem odavtööjõu sissevool, mis takerdab majandusuuendusi. Me olemegi oma majandusstruktuuri kuidagi orienteerunud selle järgi, et ettevõtetel on odavtööjõu nälg. Me ei saa seda muidugi kohe ruttu muuta, aga me peame selle poole suunduma, kui me tahame ikkagi arenenud riigiks saada. Spetsialistide sissetoomine ei ole meil nii ehk nii piiratud. 1,5‑kordse keskmise palgaga too spetsialiste sisse nii palju, kui vähegi kulub, ja Euroopa Liidust nii palju, kui vähegi kulub, lisaks on veel 20 erandit.  

Eile ma juba märkisin, ja tõsi, et ma ei tea, kas see on põhjus või ajend, aga igatahes on väga kiiduväärt, et Eesti sotsiaaldemokraadid on otsustanud seista Eesti tööinimeste eest, sest ilma kahtluseta alandab odavtööjõud Eesti inimeste palgataset.  

Edasi, veel laiemalt võttes. Immigratsioon on loomulikult kahjulik meile ka demograafiliselt, sellepärast et … 

Palun kolm minutit!

Jah, kolm minutit lisaks.  

Sellepärast et nendest riikidest, kust meile siis odavtööjõud sisse hakkab voolama, ja need riigid on siis väga suure tõenäosusega Ukraina ja Valgevene, nendes riikides on sündimus ju veel väiksem kui Eestis, mis tähendab seda, et strateegilisest vaates ta teravdab meie demograafilisi probleeme veel. 

Ja kolmandaks, ma arvan, et Eesti 200 võib-olla sellest ei hooli, aga võib-olla teised, kuidas öelda, rahvaesindajad siiski on vastutustundlikumad: see on kahjulik meile ju rahvuspoliitiliselt. Me ju kõik näeme seda, kuidas meie eesti keele kasutusala kogu aeg aheneb ja ka numbrid näitavad seda. Suur tänu!

Aitäh teile! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh sõna andmise eest! Tegelikult on see seaduseelnõu suunatud Eesti rahva hääbumise kiirendamiseks. Siia saabuvad migrandid, varjunime all investeeringuid, mida siin tahetakse rakendada. Need töölised, spetsialistid tulevad siia, ühel hetkel sulanduvad siin Eesti rahva sisse, sõlmides abielusid, mis toob kaasa tegelikult selle, et puhast eestlust jääb üha vähemaks ja vähemaks. 

Teine komponent on see, et kuidas me saame suurendada ja meelitada siia investeerijaid, kui meie majanduskeskkond on niivõrd halb. Milline eesti keeles öeldes loll välismaalane tuleks siia investeerima, kui elektri hinnad on siin sellised, mis karjuvad appi, ja inimesed ei ole võimelised neid tasuma. Loomulikult nad lähevad kuhugi mujale. Selle asemel, et tuua selliseid eelnõusid siia saali, peaks hoopis mõtlema seda, kuidas Eesti rahvast uuesti taastootma hakata. Eesti teadlased eesotsas Jaak Uibuga on moodustanud rühma, kes on teinud väga põhjaliku töö ära selles osas, et taastada ja tõsta Eesti rahva iivet, mille languses põhiliselt on süüdi ikkagi erinevad majanduslikud kataklüsmid ja samuti ka erinevad sõjaolukorrad. Sest ükski pere ei soovi saada järglasi, kui selle järglase tulek on sündimine, ellujäämine on ebastabiilne. 

Sotsiaalkomisjonis käisid teadlased ja tegid ettepaneku moodustada rakkerühma Riigikantselei juurde, selleks et see küsimus võetaks tõsiselt päevakorda. Sotsiaalkomisjoni juht Madis Timpson – te võite mulle vastu vaielda mõne hetke pärast, kui te tahate – ütles, et see ei kuulu Riigikogu pädevusse. Eile küsisin ma peaminister Kristen Michali käest, et kas te olete nõus ja toetate sellise rakkerühma loomist, siis Kristen vastas niimoodi, et ta ei vastanud sellele küsimusele, kas te olete nõus, ta ainult ütles, et see küsimus on sotsiaalkomisjoni pädevuses. Nii et pall käib ühe õue pealt teise peale, aga keegi ei taha väravat lüüa. Väga kurb selles muidugi. Aga see eelnõu ei ole suunatud Eesti rahva hüvanguks, vaid sellel on Eestit hävitavad tunnused. Seega paluks seda eelnõu mitte toetada. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Saab ainult toetada eelkõnelejate seisukohti. Nii härra Valge seisukoht kui härra Grünthali seisukoht – need argumendid, mis nad mõlemad välja tõid, on ju äärmiselt kaalukad. Ja need on tegelikult ka ju uurimustega, eriti härra Valge puhul, väga selgelt tõestatud. 

Ja kui me kuulasime härra Terrase esitust, siis täiesti arusaamatuks jäi, miks seda eelnõu vaja on. Kui see eelnõu midagi ei muuda, korrastab ainult mõnevõrra paberimajandust, siis milleks seda vaja on? Milleks seda vaja on? Nagu ma aru sain, tegelikult ei ole tehtud mingit analüüsi, missugune konkreetne mõju oleks sellel eelnõul sisserändele, kust see sisseränne tuleb, missugustesse sektoritesse see sisseränne tööjõuna kanaliseerub. Täielik segadus! "Tööandjad on huvitatud tööjõust." Loomulikult tööandjad on huvitatud tööjõust. Samal ajal, kui me läheme väljapoole Tallinna ja Harjumaad, siis meil on väga tõsine probleem sellega, et meil ei ole töökohti. Ma elan poolest saadik väljaspool Tallinna ja ma näen, mis toimub paiga peal: mõned üksikud tööandjad, kelle võime maksta konkurentsivõimelist palka on piiratud, eriti kui nad on tegevad põllumajanduse valdkonnas. Siis on tegemist sisuliselt hooajalise tööpakkumisega mitte liiga suure palga eest. Töökohti pole. Ja siis räägitakse meil tööjõu nappusest.

Üleriigiline tööjõu-uuringute, tööjõu kaasamise, tööjõu ümberõppe ja kõige muu seesuguse programmid meil ju sisuliselt puuduvad. See, mida teeb töötukassa, või mis iganes nime ta nüüd kannab, on tihtipeale lihtsalt raha raiskamine. Me oleme lasknud – ja me oleme lasknud! – aastakümnete jooksul asja sinnamaale minna, kuna meil ei ole olnud, meil on olnud küll regionaalministrid siin vahepeal, aga meil ei ole olnud sisulist regionaalpoliitikat.

Ja selle tulemuseks on maa tühjaks jooksmine, ettevõtlike inimeste lahkumine suures osas välismaale. Minge Soome, vaadake, kui palju on seal eestlasi. Paljud nendest on väga haritud inimesed ja teevad seal oma haridusele sugugi mittevastavat tööd. Lihtsalt sellepärast, et palka saab seal palju rohkem ja töökoht on olemas. Pendeldavad. Need ei ole sugugi Kalevipojad, need on tihtipeale väga viisakad ja korralikud inimesed, kes korjavad seal raha, et oma pensionipõlv lõpuks Eestis ära pidada. 

Nii et kogu see meie poliitika aastakümnete vältel, mis on toimunud nende globaalsete, liberaalsete, avatud ja valgete jõudude juhtimisel, on meid viinud totaalsesse kriisi. Ja see eelnõu ainult süvendab seda kriisi. See eelnõu on teatud lobistide eelnõu, et saada odavat tööjõudu. See eelnõu on globalistide eelnõu, et veelgi enam hävitada Eestit kui rahvusriiki. Ja lihtsalt piinlik on vaadata siin saalis ringi, kuidas ajusurnult – ajusurnult! – toetatakse sellise poliitika elluviimist. Ma ei mõista seda lihtsalt. 

Ma olen koputanud nii mõnegi varasema eelnõu puhul ka inimeste südametunnistusele või isegi mitte südametunnistusele, vaid intellektuaalsele võimekusele, vajadusele mõttetöövärk sisse lülitada. Vaadake, investeeringutest rääkides: aga kujutame ette, et tulebki üks suur investeering siia ja see suur investeering ütleb, et aga mul tööjõudu siin ei ole ju. Ja siis see suur investeering toobki siia tuhandeid, võib-olla kümneid tuhandeid, sõltub sellest, missuguseid kette või kuidas ta edasi hargneb. Ja kust ta selle toob? Kust ta selle toob? Igatahes suure tõenäosusega eesti keele kasutusala aheneb veelgi. 

Ja minu küsimus teile, kulla globalistid, liberalistid, on see: kas te tõesti ei saa aru, kas tõesti ei ole … 

Palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

… kas tõesti ei ole nii palju ettenägemisvõimet, et aru saada, et ühel päeval ei ole teid vaja enam? Teid ei ole vaja, sest see riik võetakse üle nende poolt, kelle te olete siia sisse lasknud, kelle te olete siin positsioonile upitanud. Teid pole vaja, teid eesti keelega, rahvusriigiga pole vaja. Isegi sinimustvalge võib sinna jääda ju, Pika Hermanni torni, aga Eesti riiki kui niisugust eestlaste riigina ei ole vaja. Ja see juhtub juba varsti. See juhtub juba varsti! 

Lugege, täna muide on Postimehes artikkel sellest, kuidas Venemaa rahvaarv kukub nii mis kolinal. Või mis see pealkiri täpselt oli? Jah, kukub. Euroopas kukub täpselt samuti, Eestis kukub täpselt samuti. Siit puldist olen ma ka varem mitu korda öelnud, mina olen 75-aastane, minu põlvkond, suur sõjajärgne põlvkond, sureb järgneva kümne aasta jooksul ära valdavalt. Mõni üksik tiksub võib-olla kuskil peale 90. eluaastat veel edasi, aga valdavalt sureme me ära. Need on eestlased. Need on need, kes kasvasid Nõukogude ajal, kandsid südames sinimustvalget, eesti keelt ja Eesti patriotismi. Nad surevad ära! Mis teile järele jääb? 100 000 ukrainlast, 100 000 venelast, 100 000 valgevenelast 100 000 moslemit. Kes on see Eesti riik, mida te ehitate nende eelnõudega? 

Aga ega ma ei näe siin sädet kellegi silmas, mõistmise sädet. Ma näen tuima ükskõiksust. Kes siis vastutab? Kes vastutab? Kas need tööandjad, kes ütlevad, et neil on tööjõudu vaja, või vastutate teie kui rahva poolt siia valitud? Te ju lükkate selle vastuse maha laua pealt. Tuimalt, ajusurnult vajutate nupu peale. Tulgu veel 100 000, tulgu järgmine 100 000, tulgu pool miljonit – maa tuleb täita lastega, mis sest et võõraste lastega. Vaat see on see, mis tekitab raevu, mõistmatust niisuguste eelnõude siia toomise puhul. Pealtnäha on kõik libe ja sile nii nagu liberastide puhul ikka. Aga tegelikult on asi mäda ja selle mäda laialivalgumise eest – selle mäda, mis mürgitab meie riigi ja rahva – vastutate teie.

Head kolleegid! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Eelnõule on esitatud kuus muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek number üks. Selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kaks. Ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kolm. Ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek number neli. Esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek number viis. Esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek number kuus. Ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult.  

Sellega, head kolleegid, oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 548 SE teine lugemine lõpetada. Ja teine lugemine on lõpetatud. Ja koos sellega ka teise päevakorrapunkti menetlemine.

Oleme jõudnud kolmanda juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Alustan tegelikult tänase päeva kõige olulisema küsimuse tutvustamist, mis puudutab laiemalt riigi toimimist ja meie korraldust. Põhiseaduse § 1 kohaselt on Eesti riigis kõrgeima riigivõimu kandjaks Eesti rahvas. Ja see kõrgeima riigivõimu kandmine Eesti rahva poolt toimub meil niimoodi, et vabad erakonnad moodustatakse, toimetavad ja realiseerivad rahva tahet läbi põhiseaduse poolt piiritletud riigiorganite. 

Aga kõik saab ikkagi alguse sellest, et meil on vabad poliitilised erakonnad, kes rahva tahte järgi esindavad erinevaid ideid, erinevaid mõtteid, mis omavahel konkureerivad. Ja valimistel saadakse siis rahva toetus enda ideedele nendesamade vabade erakondade poolt. 

See on tegelikult meie riigikorralduse üks tuumküsimusi – see, kuidas me hoiame oma riigis vabadust, kuidas me hoiame oma riigis demokraatiat ja kuidas me hoiame Eestis seda, et rahvas tõepoolest see kõrgeima riigivõimu kandja on. See on äärmiselt oluline küsimus. 

Ja ma pean tunnistama seda, et see eelnõu, mis teie ees on, jätab kõige olulisemad küsimused selles asjas lahendamata. Ma väga loodan, et Riigikogus esindatud erakonnad võtavad selle aja ja võtavad selle töö teha ja lepivad kokku, kuidas erakondadevaheline aus konkurents selle meie riigi ühe tuumküsimuse lahendamiseks kõige paremini korraldatud saaks. 

Ma seletan seda nüüd natukene lähemalt, mida ma silmas pean. Loomulikult jõuan ka eelnõu endani. Veel kord: selleks et Eesti riik toimiks hästi, on meil vaja seda, et erinevate Eesti kodanike erinevad arvamused oleksid siin saalis esindatud ja et me jõuaksime, nii nagu meie Riigikogu saali arhitektuur on juba meie eelkäijate poolt siia paika sätitud: meil on igal pool see kolmnurga motiiv, see kolmnurga motiiv, ma tuletan meelde, te kõik teate seda, meenutab meile seda, et meil on rahva tahe, meil on erinevad vaated ja need erinevad vaated peavad jõudma sinna kolmnurga tippu kokku üheks otsuseks, mis arvestab erinevaid ideid, erinevaid arusaamu, aga lõpuks need otsused tehakse. 

Ja see põhiseaduslik pluralism ehk just nimelt see erinevate erakondade aus konkureerimine oma ideedega rahva toetuse nimel, mis meie demokraatiat hoiab, see erakonnademokraatia põhimõte, mis on Eesti demokraatia alus, selle kaitseks on vajalik, et see erakonnademokraatia, erakondade konkureerimine oleks tõepoolest ausatel ja läbipaistvatel alustel, ent samal ajal oleks kaitstud erakondade sõltumatus. Ja samal ajal oleks kaitstud ka see, et erakonnad näiteks ei sõltuks ühe või teise suurannetaja lubamatust mõjust. Ka see on üks osa erakondade sõltumatusest kõrgeima riigivõimu kandja ehk rahva tahte väljendamisel. 

Tuletan ka meelde seda, et meie põhiseaduslik pluralism näeb ette, et erakonnad omavahel konkureerides esindavad Riigikogus erinevaid ideid sellises ulatuses, et meil on igati soositud see, et meil ei oleks ühe erakonna diktaatorlik võim, vaid et rahva tahe, mis ei toeta ju kunagi ühteainsat vaadet, et see rahva tahe saaks vabalt organiseeruda ja väljenduda. Selle üks vältimatu osa on loomulikult kogunemisvabadus, aga seda ma täna siin ei puuduta. 

Niisiis, seesama meie riigi tuumküsimus, kuidas erakonnad saaksid vabalt rahva tahet esindada, kuidas nad saaksid vabalt ka üksikute suurannetajate tahtest rahva tahet esindada ja kuidas demokraatliku enesekaitse põhimõte saaks teostuda. Demokraatlik enesekaitse põhimõte tähendab seda, et demokraatia enda tööriistu kasutades ei saaks keegi, kes tegelikult tahab demokraatiat hävitada, meie demokraatiat hävitada. 

Ja kahjuks just see demokraatia enesekaitse põhimõte on see, kus ametnikud kogu oma tarkuse juures ei ole õpetatud läbi nägema kõiki räpaseid trikke ja nippe, mida erakonnad isekeskis võivad kasutada, või veel hullem, mida võivad kasutada riigid, kes on meie suhtes vaenulikud ja kes tahavad meie demokraatiat ära kasutada selleks, et meie demokraatiat tegelikult hävitada. Küll aga poliitilised erakonnad ise on need, kes seda vastutust kannavad ja kes siin Riigikogus esindatud olles kindlasti saavad ja peavad seda eelnõu paremaks tegema. 

Erakonnaseadus, mis peaks tagama selle, et meil erakondade vahel on see vaba konkurents, et erakonnad on sõltumatud, et erakonnad saavad vabalt tegutseda rahva tahte esindamisel, on meil tegelikult juba aastast 1994. Suuremad uuendused erakonnaseadusesse tehti 2011. aastal, kui moodustati ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, mis on suuresti muutumatul kujul tänaseni püsinud. 

Ja 2011. aastal sätestati, et erakond on kohustatud just nimelt selle demokraatia põhimõtte kaitseks tagama oma kulude ja tulude läbipaistvuse. Seesama põhimõte on meid saatnud kõik need aastad, et selleks, et tagada erakondade vaba konkurents, peab olema meil rahval teada see, kes erakondi rahastavad, kust see raha tuleb, ega see raha ei tule näiteks Venemaalt, ega see raha ei tule mõnest muust välisriigist, et ikkagi Eesti kodanikud on need, kelle tahe paneb erakonnad tegutsema ja mitte ükski muu välismõjutus ei tee seda. 

Paraku on praktika käigus nagu ikka kerkinud terve rida mitmesuguseid õiguslikke ja korralduslikke küsimusi. Ja ainuüksi sellesama Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni töö osas on meil olnud selgelt üle 20 halduskohtu asja arutluse all, mis näitab, et erinevaid vaidlusasju seal on. 

Aga mitte ainult see ei ole probleem. Kui me oleks ainult selle probleemi ees, et meil on üksikud õiguslikud nüansid, mida me peame paremaks tegema, siis ma seisaks siin teie ees rahuliku südamega ja esitaksin eelnõu, mille võiks sujuvalt vastu võtta. Ent ei, ma seisan siin teie ees täna, et kutsuda kõiki Riigikogus esindatud erakondi üles leidma lahendused nendele küsimustele, mida see eelnõu ei lahenda. 

See eelnõu ei lahenda näiteks seda küsimust, kuidas me saame kontrollida seda, et Eestis näiteks tegutsev mittetulundusühing KOOS ei saaks rahastust näiteks Venemaalt ja ei mõjutaks näiteks Eestis toimuvaid demokraatlikke protsesse selliselt, mida meie Eesti kodanikud ei taha.

Sellesama küsimuse ees on tegelikult terve Euroopa Liit. Me näeme seda, kuidas mittedemokraatlikud diktaatorlikud riigid kasutavad ära demokraatia enda võimalusi selleks, et panna inimesed unustama demokraatia alusväärtusi, selleks et kutsuda inimesi üles kõva käe poliitikat toetama, selleks et näidata inimestele, et meie riiklikud institutsioonid siin Eestis ei ole tugevad ega usaldusväärsed. 

Välisriikide, meile vaenulike välisriikide huvides on see, et veenda Eesti inimesi, et meie valimised ei ole vabad. Meile vaenulike riikide huvides on see, et tekitada illusiooni, valeillusiooni sellest, et Eestis ei ole demokraatia tugev, meie kohtud ei ole õigusriigile kohased või et meie rahva tahe on midagi muud, kui see rahva tahe tegelikult on. 

Meil on Eestis õigusriik, meil on vabad valimised ja meil on demokraatia. Ent Euroopa Liidu liikmesriikidena oleme algatanud demokraatia kaitsekilbi mehhanismi, mis näeb ette tegevusi selleks, et kaitsta Eesti inimesi, Eesti kodanikke nii internetis levivate süvavõltsingute eest kui ka selliste tegevuste eest, mida kasutati hiljutistel Rumeenia valimistel. Kahjuks vaenuliku välisriigi sekkumine oli palju suurem, kui Vance oma kõnes esile tõi, palju suuremates summades. Ehk et me tegelikult oleme praegu olukorras, kus on meile vaenulike riikide huvi meie rahva tahet väänata või mõjutada.

Ja sellele see eelnõu, mis teie ees on, piisavalt vastu ei astu. Minu üleskutse on, et Riigikogus tegutsevad erakonnad leiaksid koos need lahendused, kuidas Eesti rahva vaba tahet, just nimelt Eesti kodanike vaba tahet kaitsta. 

Mis siin eelnõus ei ole, olen ma nüüd pikemalt rääkinud. Paari sõnaga sellest, mis selles eelnõus on. Konkreetne eelnõu väljatöötamiskavatsus oli 2021. aastal. Ja konkreetne eelnõu käis kooskõlastamisel mais ja juunis 2022 ja seejärel 7. juunist 12. juulini 2024. Kõik viimase kooskõlastusringi kooskõlastused on kajastatud kooskõlastustabelis. 

Eelnõu sisuks on see, et laiendatakse erakondade järelevalve komisjoni volitusi. Luuakse volitusnormid, mille alusel saab erakonda erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid kohustada esitama dokumente, teavet ja selgitusi. Täiendavalt võimaldatakse komisjonil kohustada neid eelnimetatud isikuid või nende esindajaid selgituste andmiseks tulema komisjoni ametiruumidesse. 

Teine muudatus on see, et keelatud annetus tuleb edaspidi kanda riigieelarvesse. Praegu on see, et see tagastatakse annetajale. Viiakse sisse objektiivne tähtaeg tagastamiseks: 30 päeva. Ja komisjoni ettekirjutused muudetakse täitemenetluse seadustiku tähenduses täitedokumentideks ja lisatakse ka intressi summa. 

Muudetud on sidusorganisatsiooni mõistet. Nüüd see, mis on meedias vahepeal ilmunud, et sidusorganisatsioone üldse ei laiendata, ei vasta tõele. Sidusorganisatsiooni mõiste praegu kehtivas erakonnaseaduses on selline, et see ei kata tegelikult ka praeguste erakondade näiteks naisorganisatsioone või noorteorganisatsioone, kuna silmas on peetud erakonna poolt asutatud organisatsioone. 

Ja siin ongi see näide, miks ma pöördun erakondade endi poole palvega leida erakondade endi vabaks konkureerimiseks sobivaimad lahendused ja miks ma ei oodanud seda lõpuni väga tublidelt ja tarkadelt ametnikelt. Miks ta praegu kehtivas seaduses on sellisel kujul? Sest ametnikud arvasid, et erakond koguneb üldkoosolekule ja loob siis noorteorganisatsiooni või naisorganisatsiooni või seenioride organisatsiooni. Aga teie kõik, meie kõik erakondade esindajatena teame väga hästi, et see nii ei ole. 

Erakondades on omal ajal tekkinud need organisatsioonid noh, ütleme ausalt ära, erakondadesiseste võimuvõitluste ühtede hoobadena. Ja nad toimetavad erineval moel erakondades, aga ikkagi on nad loodud erakonna liikmete poolt, osadel juhtudel erakonna liikmete ja mitte erakonna liikmete poolt. Neid ei ole loodud niimoodi , et koguneb erakonna suurkogu või üldkogu ja asutab noorteorganisatsiooni. 

See uus eelnõu selle probleemi lahendab ära. Erakonna sidusorganisatsioonid on sõltumata asutajast ja liikmelisusest need, mis on erakonna piirkondlik või üleriigiline ühendus ja mis on erakonna enda poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik. 

Tõsi on see, nagu ma enne korduvalt välja tõin, me teame, et erakondadel on tegelikult neid sidusorganisatsioone rohkem. Mina päriselt tahan elada sellises Eestis, kus piltlikult öeldes Kükametsa jahimehed, jahimeeste selts koguneb ja otsustab, et meie tahame, et meie kandi inimesed hääletaksid näiteks Rain Epleri poolt. Ja ma tahan, et Kükametsa jahimeeste seltsi sellest tulenevalt ei peetaks vastava erakonna sidusorganisatsiooniks, sest see on ülioluline, et Eesti kodanikud saavad kokku tulla ja öelda, et meie poliitiline eelistus on see ja me kutsume teisi ka seda poliitilist eelistust järgima. 

See on meie Eesti riigi demokraatlikuks toimimiseks ülioluline. See on palju olulisem kui see, et me saame nüansiliselt kontrollida võimalikke rahastusi. Veel kord: meie vaenlased ei ole mitte-Eesti kodanikud. Meie vaenlased on meie piiride taga need riigid, kes ei soovi seda, et Eestis demokraatlik kord jätkuks. Ja sellega peame tegelema, et välisriigid, meile vaenulikud välisriigid ei saaks Eesti erakondi mõjutada. See on see üleskutse ja ülesanne, millega tuleb tegeleda.

Ja lisaks siis täiendatakse nõudeid kulude deklareerimisel. Sinna hulka edaspidi tuleks arvata poliitiliste kulude all uuringute ja andmekorje kulud. 

Kokkuvõtteks. Palun – tõesti palun! –, head erakonnad Riigikogus, tulge kokku, istuge koos maha ja leidke need lahendused, mis tagavad Eestis demokraatia kaitse, erakondadevahelise vaba konkurentsi ja sellise olukorra, et meie demokraatia, meie kodanike tahe on päriselt, ausalt, läbipaistvalt kaitstud ja eeskätt kaitstud meie meile vaenulike riikide mõjutustegevuse eest, kaitstud selle eest, mida täna on võimalik teha tehisaru vahenditega, kaitstud selle eest, mida täna on võimalik teha küberruumis või digiruumis, kaitstud selle eest, mida me kahjuks näeme, et maailmas laieneb autokraatlike diktaatorlike riikide tahte levimisel. 

Palun leidke need kokkuleppekohad! Justiits- ja Digiministeerium on igati valmis kaasabi osutama, sellele eelnõule palun ehitage musklid peale! Aitäh!

Aitäh! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Kõigepealt, selle paatosliku jutu asemel, mida me siin pikalt kuulsime, oleks võinud keskenduda ikkagi eelnõu sisule. Me ei ole siin lasteaias, et meile peab mingit demokraatia väärtusest üldist loosunglikku juttu rääkima. Ja kui te demokraatia pärast nii mures olete, siis te võiksite tegelikult seista selle eest, et päriselt teha Eesti demokraatlikuks riigiks, taastada rahvaalgatuse õigus, et rahvas saaks algatada eelnõusid ja rahvahääletusi, seista selle eest, et esimest korda 20 aasta jooksul saaks rahvas osaleda mõnelgi referendumil, mida Riigikogu on algatanud, seista selle eest, et presidenti saaks endale ise valida, seista selle eest, et meil oleks usaldusväärne hääletussüsteem ja nii edasi. Nii et kui te nii väga mures olete, siis te viige oma teod nende sõnadega kooskõlla. 

Aga nüüd, mis eelnõu puudutab, siis ma küsiksin sidusorganisatsioonide kohta. Minu meelest on see nii uduselt sõnastatud, et väga raske on aru saada, mida siin ikkagi silmas on peetud. Kui me vaatame seda, kuidas on öeldud, et sidusorganisatsiooniks kvalifitseerub ka erakonna poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik. Kas siin on peetud formaalset tunnustust silmas või materiaalset? Ehk kas erakond peab ise olema teinud deklaratsiooni, et see on meie sidusorganisatsioon, või piisab sellest, et keegi hindab, et sisuliselt on tegemist tunnustatud sidusorganisatsiooniga?

Aitäh! See on siis uus, lisatud lõige 1¹ § 12⁶. Selles osas ma olen hea küsijaga nõus, et kindlasti tasub ka see paragrahv üle vaadata, et see sõnastus oleks ka erakondile endile täiesti selge. Tõsi on see, et see erakonna sidusorganisatsiooni määramine on üks nendest tuumküsimustest, mis lahendada tuleb. Siin on pakutud kitsas sõnastus ehk formaalse tunnustamisega seonduvalt. Kuidas seda oleks võimalik laiendada, see ongi tegelikult üks asi, mida peaksid erakonnad arutama, mis see kõige õigem lahendus on. See ei ole ainult SALK-küsimus. Ütleme, kui need tõlgendused lähevad sinnamaani, et keegi teeb näiteks Varro Vooglaiule vastukampaaniat ja selle vastukampaania loetakse ka poliitiliseks seostatud kuluks, mis tuleks hiljem siis poliitilise kuluna arvesse võtta, siis see ei ole ju ka päris see, mida me tahame. Siin on väga palju erinevaid soove olnud, kuidas seda erakonna sidusorganisatsiooni defineerida. Selles eelnõus on kitsas lahendus ja sellele kitsale lahendusele, üleskutse on ehitada taas jälle neidsamu muskleid peale, leida siis päriselt ühiskonnas toimivad lahendused, aga sellised, mis ei takistaks sedasama Kükametsa jahimeeste seltsi tegema seda üleskutset Rain Epleri toetuseks, ilma et pärast hakataks neid rahasid nende käest või Rain Epleri käest küsima, Kükametsa õlleõhtu kulusid välja, eks ole. See ei ole nagu see, kuhu me jõuda tahame. Ma vabandan hea kolleegi Rain Epleri ees, aga ma loodan, et andestab mulle selle näite toomise.

No Rain Eplerit on nimetatud juba neli korda, eks teised kolleegid ootavad sama. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No tõesti, kui minister teeb kümme minutit sissejuhatust demokraatiast, siis võiks ju meile ka minuti lisada. Me minut aega võiks arutada, kas see pioneerijuhi roll seal ees puldis oleks otstarbekas. Aga tasuks sealt välja tulla. 

Ja kui te ütlete siin, et agressorriikide rahastus, siis vaataks … Ma saan aru, et Ukrainast tulnud raha võib kasutada. Siis võiks Eesti 200 kõigepealt vaadata peeglisse ja teha esimesed sammud selleks, et Slava Ukraini, on ta sidus või ei ole – kuhu see raha liikus, seda me ei tea siiani.  

Aga läheme selle eelnõu juurde. Kui enne olid sidusorganisatsioonid, siis mind paelus selline: Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni volitused, on toodud sisse kolmas isik. Täiesti sisustamata kolmas isik. Ja kui see kolmas isik ei anna ennast näole, ei reageeri, ei tule komisjoni ruumidesse, siis tekib kohe erakonnal kohustus või rahastamise järelevalve komisjonil on õigus peatada riigieelarvelised maksed 50%.

Aitäh!

Mis on kolmas isik?

Aitäh! Eestis on õiguskord üles ehitatud sellele, et kui on sellised menetluslikud täpsustused, näiteks tõesti, et kedagi on kohustatud kuskile ilmuma, siis sellel, keda on kohustatud kuskile ilmuma, on ka omakorda menetluslikud õigused. Selles mõttes taas ma olen küsija üksnes selle küsimuse aspektiga nõus, et neid menetlusosaliste õigusi tuleks tõenäoliselt eelnõus ka täpsustada või pisut sättida. Aga kuna see on omakorda seotud väga palju sellega, milliseks jääb lõpuks see sõnastus erakondade sidusorganisatsioonide osas, siis tasuks kõigepealt ära lahendada see sidusorganisatsiooni küsimus, kelle suhtes üleüldse see erakondade järelevalve komisjoni jõud peale hakkab, ja siis minna nende täpsustuste juurde. 

Praegu jääks ta esitatud eelnõu sõnastuse järgi erakondade järelevalve komisjoni hinnata. Loomulikult tal peavad olema faktilised asjaolud, mille alusel ta hindab, et see seos kolmandal isikul on olemas. Ta ei saa juhuslikult kutsuda inimesi. See on üldisest õigusloogikast tulenev põhimõte. (Saalist öeldakse midagi.) Ta ei ole ikkagi ükskõik kes, vaid on see, et ta peab faktiliste asjaoludega kõigepealt tõendama, et see inimene on selle erakonna rahastamisega seotud, ja seejärel ta saab oma faktiliste asjaolude kontrollimiseks kutsuda välja. Aga nagu ma ütlesin, ma arvan, et need menetlusosaliste õigused tuleks täpsustada ja parandada menetluse käigus.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja ja lugupeetud minister! No ma pean ka ütlema, et see paljusõnaline tühi jutt, mida te rääkisite selle sissejuhatuse juures, oleks võinud olemata olla ja rääkida sisust. Aga nüüd ma tulengi selle teema juurde, et te kindlasti olete ka kursis selle eelnõuga, mida te esitate. Kuidas see aitaks siis kaasa sellisel juhul, nagu me teame sedasama Eesti 200, Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme kaasust, kus sisuliselt mitu teie liiget täna on Riigikogus tänu sellele, et üks Eesti rahvalt raha välja kelmitanud inimene läbis Slava Ukraini, siis tõi teile need kohad. Kuidas see praktiliselt sellisel skeemil siis välja näeks? Mida see aitaks täna sellesama sellise kaasuse uurimise puhul, kui see seaduseelnõu vastu võetakse? Kuidas see oleks parem siis? Kas te oleks saanud Lehtme kuidagi paremini sinna ERJK-sse, oleks saanud Ukrainast tuua neid asjaosalisi paremini sinna? Kuidas see nagu päriselt aitaks ja mis tulemus oleks? Kas võiks tulemus olla ka lõpuks see, et näiteks paar liiget peaksid Riigikogust taanduma, kui tegemist on inimesega, kes skeemitas raha välja Eesti rahvalt? Mis see lõpptulemus võiks olla sellise kaasuse puhul?

Aitäh! See küsimus ei olnud üldse seotud selle eelnõuga ja samuti ei olnud selles küsimuses toodud asjaolud ka kuidagi seotud erakondliku tegevusega.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Tõepoolest, nende sidusrühmade defineerimine – ma isegi ei kujuta ette, sellest saab veel pikalt, aastaid ja aastaid rääkida. Ma ei ole päris kindel, et me üldse sellele lahenduse leiame. Aga lisaks on ju tegelikult küsimus ka nendes organisatsioonides, kes tõepoolest maailmavaateliselt erakondi mingil ühel või teisel moel toetavad. Siin on ka nüüd tõenäoliselt erinevad kohtulood tulemas seoses ERJK ja Salga otsusega. Kas ja kuidas on mõeldud teil nüüd see küsimus, et kui tõepoolest on olukord, kus, ma ei tea, mina teen teile reklaami näiteks, te seda ise ei tahagi, saate minu käest hea reklaami ja pärast peate selle eest maksma? Ma kasutan jälle, korra ennist juba kasutati, härra Epleri nime: Epler teeb mulle reklaami. Kuidas me seda tegelikult reguleerime ja millised arutelud teil on selles küsimuses olnud?

Aitäh! Ma saan aru, et EKRE-le ei meeldi väga, kui demokraatiast räägitakse, aga siiski, see sissejuhatus oli vajalik just nimelt selleks, et välja tuua, mis see tuumküsimus on, millest me räägime ja mida siin eelnõus ei ole. See on väga harva, kui minister tuleb Riigikogu ette ja selgitab, mida eelnõus ei ole. Ja see on ka väga harva, kui minister tuleb Riigikogu ette ja palub, et ma olen toonud teile eelnõu, mis ei ole täiuslik, kus on palju puudujääke, ja ma palun, et Riigikogus esindatud erakonnad ühiselt need lahendused leiavad. 

Ja tõepoolest, see küsimus, mida austatud Hanimägi küsis, on üks nendest tuumküsimustest: kuidas me korraldame Eestis niimoodi, et ei oleks võimalik tegelikult hävitada mõnda erakonda või kandidaati sellega, et organiseerutakse ilma tema enda soovi üldse arvestamata või ilma tema tahteavaldusest üldse lähtumata, tehakse väga kallis kampaania ja pärast sunnitakse inimest seda kinni maksma? Toon teise nime ka juurde. Mart Võrklaeva röstimine kindlasti minu hinnangul ei olnud või selle ürituse korraldamine kindlasti ei olnud selline kulu, mida Mart Võrklaev peaks poliitilise kuluna kinni maksma. Me tegelikult tahame, et Eestis oleks selline ühiskond, kus erinevad Eesti kodanikud saavad toetada erinevaid Eesti poliitikuid ja et selle toetuse tulemus ei oleks see, et poliitik peab selle kõik kinni maksma. Veel hullem, et ei tekiks seda olukorda, mis on tõesti lauale pakutud, et kui keegi teeb antireklaami, siis umbes selle peaks ka veel kinni maksma. No on hindajate küsimus, et kas seesama – ma loodan, et hea kolleeg Mart Võrklaev andestab mulle selle näite – Mart Võrklaeva röstimine, et kui selliseid üritusi teha ilma temata, ei tekiks sealt mingisugust kinnimaksmise kulu. See läheb absurdi välja. Sellega oleks võimalik tegelikult mingil hetkel just nimelt demokraatlikke erakondi hävitada, maha võtta, kuludega kägistada. See ei ole eesmärk. Meie eesmärk on ikkagi see, et rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana saab valida erakonnad, kes omavahel konkureerivad oma ideedega rahva toetuse nimel. See on see tuumküsimus sellel eelnõul ja sellele eelnõule musklite peale ehitamisel.

Ma võtan ühe protseduurilise küsimuse vahele, rohkem mitte, enne kui minister on küsimustele vastamised lõpetanud. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Ja võib-olla eneseharimise, kolleegide harimise mõttes ka ma mõtlesin küsida, et minister on siin nii palju rääkinud selle eelnõu puudustest: mida seal kõike ei ole ja mida seal peaks täpsustama, mida peaks täiendavalt analüüsima ja läbi mõtlema. Kas põhimõtteliselt on ministril endal ka võimalik teha eelnõu tagasi lükkamise ettepanekuid? Küsimuste ja vastuste vooru tulemusena jõuab veendumusele, et tegelikult on probleem ikkagi sedavõrd suur, et siin pole mõtet menetlust jätkata.

Ministril tagasi lükkamise ettepanekut pole võimalik teha, aga loomulikult valitsusel kui eelnõu algatajal on võimalus eelnõu tagasi võtta. See võimalus on olemas. Ma möönan lihtsalt lühirepliigina, et tõepoolest see ei ole väga tavapärane, kus valitsus annab ülesande Riigikogule suures osas. Aga ma jällegi mõistan ministrit selles võtmes, et kuna tegemist on nii sensitiivse teemaga, siis valitsus ei taha nagu ette kirjutada kuuele parlamendis esitatud fraktsioonile, mismoodi või kuidas peaks üks või teine asi korraldatud olema. Nii et, noh, see ongi sihuke üsna erakordne. Ma ütlen veel kord, et antud juhul tõesti võib öelda, et valitsus annab ülesande Riigikogule antud juhul. Aga ma mõistan ka seda, et valitsus ei tahtnud ette kirjutada kõiki asju, mismoodi ja kuidas peaks see korraldatud olema. Pigem on toodud üles selline initsiatiiv, et parlament võiks ise püüda jõuda kokkuleppele. Nii et see on tõepoolest kahtepidi vaadeldav. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kuna teie kõne alguses keskendus väga palju sellistele õilsatele põhimõtetele, kuidas nagu demokraatia läbi erakondade, erinev maailmavaade oleks võimalikult hästi esindatud, siis minul tekkis see küsimus. Mis te arvate, kas tänane erakondade rahastamine on õiglaselt korraldatud Eesti riigis, kus see sõltub nii-ütelda Riigikogu liikmete arvust, kuigi nagu püsikulud on ikka kõigil erakondadel enam-vähem ühed? Kas ei võiks olla kuidagi nii, et on sihuke üldkulu ja siis veidi oleks ka nii-ütelda liikmete arvu pealt? Mis on teie arvamus selles osas?

Aitäh! Minu isiklik arvamus, see ei puuduta ka konkreetset eelnõu nüüd, aga isikliku arvamusena, kuna ta otsapidi on seotud eelnõuga siiski, isiklik arvamus on see, et erakondade liikmete liikmemaksud on need, mis siis peaksid oluliselt suuremal määral erakondade toimimist toetama. Loomulikult, mida suurem erakond, seda rohkem on ka liikmemaksusid, seda suuremat erakonna enda liikmete poolt rahastatud tegevust on võimalik üleval hoida. Milline on konkreetne ideaalne erakondade rahastamise mudel? Põhimõtteliselt on võimalik ka selle eelnõu tiivas seda Riigikogus arutada. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Oma kõne suhteliselt algusosas te ütlesite sellise mõtte, et erinevate Eesti inimeste arvamused ja vaated peavad olema esindatud siin saalis. Ma olen sellega nõus. Aga kui ma vaatan nüüd seda tänast poliitilist reaalsust, siis teie erakond ju ei esinda enam ühegi Eesti inimese vaateid. Ma saan aru, et see protsendipunkt, mis on alles jäänud, noh, kui seal 1000‑le selles valimis reitingufirmad helistavad, satub üks või kaks teie erakonna liiget ja siis justkui tekib mingi protsent. Mõnes mõttes sama lugu sotsidega, et nad on teel sinnasamma protsendi juurde, kus teie juba olete. Teisipidi on terve hulk Eesti inimesi, kelle vaateid ja arvamusi ei esindata siin saalis piisavas proportsioonis. Ma sellest tulenevalt, just teie mõttest tulenevalt tahtsingi küsida, kas ma saan õigesti aru, et te sisimas tegelikult ka peate täna õigeks ja vajalikuks erakorraliste valimiste korraldamist, aga teisipidi jälle, kuna isiklik heaolu ja töö on olulised, siis te jällegi ühtegi praktilist sammu selles suunas ei saa astuda, et need erakorralised valimised esile kutsuda.

Aitäh! Ka täiesti lihtsa Eesti Vabariigi kodanikuna, lihtsalt ainuüksi oma ajaloohariduse baasilt, mille ma omandasin enne juriidilist kõrgharidust, ma ei pea õigeks erakorraliste valimiste korraldamist praeguses olukorras. See on kodaniku arvamus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No te ise praegu ju tõite välja, et selles eelnõus on väga palju puudusi. Ja ma arvan, miks siin nii palju neid puudusi on: sellepärast, et tegelikult ei ole järgitud hea tava. Ja enne, kui see eelnõu, mis tegelikult puudutab absoluutselt kõiki erakondi, ei ole nagu erakondadega peetud nõu. Ehk siis tegelikult see eelnõu tuli siia Riigikokku, tuli saali ja sellisel viisil, nagu ta on – paljude puudustega. Kas tõesti ei ole siis õige praegu ta lihtsalt maha võtta, istuda uuesti erakondadega maha, leida konsensus, tulla uuesti saali ja sellisel viisil ka ta menetleda ja ka vastu võtta? 

Ja mis puudutab puhtalt veel sellist eelnõu sisu, siis loomulikult, siin on väga palju küsimusi. Aga eelkõige ma praegu juhiks tähelepanu, §12² lõige 1¹, kus on sätestatud laenu küsimus. Mul on nagu küsimus, et see nüüd jäetaks ära uuest seadusest, kuidas siis eelnevalt 10 aasta jooksul on rakendatud seda paragrahvi või kas on üldse rakendatud?

Aitäh! Kõigepealt ma kasutan võimalust tänada istungi juhatajat Toomas Kivimäge, kes tegi erakordselt hea täpse kokkuvõtte sellest pisut erandlikust olukorrast siin. Tõesti, jah, see eelnõu ei ole täiuslik, aga ma ootan, et Riigikogus esindatud erakonnad selle täiuslikuks teeksid. Küll aga ei vasta tõele see, et erakondadega poleks varem maas istutud või neid asju arutatud. 7. juunist 12. juulini perioodil näiteks on ka Keskerakond ise esitanud oma lausa kirjalikud seisukohad siia juurde. Ehk et nõupidamised on toimunud, tagasiside on olemas ja ka erakond Parempoolsed on oma seisukohad näiteks esitanud. Samuti on varasematel aegadel ka siin erakonnad kaasatud olnud alates tegelikult 2021. aastast: juba 2021 võeti erakonnad laua taha sellesama asja arutamiseks. 

Nüüd, mis puudutab seda laenu punkti, siis tõepoolest, kehtiva seaduse säte, mis lisati erakonnaseadusesse 2014. aastal ja mille eesmärk oli piirata erakondade laenukohustuste mahtu ja vähendada kahjulike laenukohustuste riski, ehk tagada erakondade finantsstabiilsus, siis see eesmärk iseenesest oli legitiimne. Aga tegelikult kehtival kujul on jõutud järeldusele, et seda ei ole võimalik rakendada. Ja kui me vaatame seda nii laenupiirmäära kui ka see, et erakondadel on võimalik sõlmida laenulepinguid üksnes krediidiasutustega turutingimustel. Juba see välistaks olukorra, et erakond saab võtta nii suure laenukohustuse, et see ohustaks tema finantsstabiilsust. Ühegi krediidiasutuse huvides ei ole ju anda erakonnale nii suurt laenu, et laenu tagasi maksmine üldse perspektiivikas poleks. Ehk et siin on tõesti see vastus selles, et me usaldame pankasid, kes ei laena lõhki, kes ei luba erakondadel ennast lõhki laenata. Ja see teine osa, noh, ei ole praktikas mõistlik.

Kristo Enn Vaga, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt minister! Aitäh selle väga olulise eelnõu toomise eest Riigikokku, kus nüüd erakonnad saavad seda päriselt arutada ja võimalikult heaks teha. Aga minu küsimus puudutab seda, et väga palju erakonnaseaduses on viidatud valimiskampaaniale. Mis on teie hinnang: kas tegelikult õigusselguse huvides võiks seaduse tasemel kehtestada aktiivse valimiskampaania perioodi? Minu hinnangul võiks see olla sellest hetkest peale, kui Vabariigi President on mingid valimised välja kuulutanud. See annab ka igasuguse selguse aruandluskohustuses ja kõiges muus. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?

Aitäh! Me vaatasime ametkonna tasemel seda, kuidas on valimiskampaania perioodil valimiskampaania kulud, plakatite suurused ja mis iganes asjad reguleeritud teistes riikides. Ja panime tähele seda, et maitseid on olnud erinevaid. Sellist niisugust universaalset lahendust, mis ilmselgelt oleks laialdaselt kasutuses ja tagaks demokraatia hea kaitstuse, ei saa öelda, et olemas oleks. See on väga palju ka kultuuripõhine, tavadepõhine. Ja kindlasti siin ka jääksin lootma sellele, et just nimelt erakonnad ise leiaksid selle lahenduse, mis teist konkureerivat erakonda ei laseks liiale, aga tagaks kõikidele erakondadele võrdsed võimalused, head võimalused, ausad võimalused võidelda oma ideedega Eesti kodanike toetuse eest. Jaa, kindlasti on mõistlik seda mingisugusel kombel täpsemini reguleerida. Aga veel kord: teie ise, kes te võitlete, kes me võitleme erakondadena kodanike toetuse eest, leidkem koos need õiglased konkurentsitingimused.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma eelnevalt küsisin teilt sidusorganisatsioonide kohta. Te ütlesite, et see on puhtalt formaalne kriteerium, mis seal oli, kuidas see seal sõnastatud oligi, et erakonna enda poolt deklareeritud muu juriidiline isik. Aga sellisel juhul ei ole sellel ju mitte mingisugust mõtet, sellel kriteeriumil, sest kas Eestis üleüldse eksisteerib selliseid organisatsioone, mida erakonnad on ise vabatahtlikult deklareerinud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile, et jah, need on meie sidusorganisatsioonid ja me selle tõttu tahame ise allutada nad kõikidele erakonnaseadusest tulenevatele nõuetele? Ma ei tea, et selliseid eksisteeriks, ja ma ei näe ka mitte mingisugust põhjust, miks keegi peaks ise tahtma selliseid asju deklareerida. Ehk sisuliselt on tegemist ju mõttetu sättega. 

Ma nüüd küsin selle kolmandate isikute kohta. Minu meelest on see absurdselt laialt sõnastatud seaduses. Seletuskirjas me näeme veel mingisuguseid kvalifitseerivaid piiranguid, mis on ka väga uduselt sõnastatud, eks ole, et on vajalik näidata seal mingisugust põhjendatud seost ja muud sellist, aga seaduses endas pole ju mitte midagi sellist kirjutatud. Sisuliselt käib jutt kõikidest isikutest, kõik isikud ja kõik dokumendid.

Mis puudutab seda erakonna enda poolt deklareeritud seotud isikut, siis jah, see on sellest illusioonist lähtuv sõnastus, et erakonnad siiski võiksid näidata valijatele oma ausust ja oma läbipaistvust ja seda ausalt ära öelda, et see või teine on minuga seotud isik. See muudaks asja kohe klaariks. Ütleme nii, et see võimalus ei ole ju täiesti välistatud, et erakonnad on ausad ja seda ausalt üles annavad. Sellisel juhul on seaduses õigusselge säte selleks olemas. 

Nüüd, mis puudutab seda, mida te küsisite kolmandate isikute kohta, siis ma juba ka eelmises vastuses ütlesin teile, et minu hinnangul see on see koht, kus Riigikogu saab teha seda eelnõu paremaks, esiteks, tagades juba paremad menetlusosaliste õigused, ja teiseks, kui leitakse parem sõnastus, siis mina igal juhul seda tervitaksin.

Reili Rand, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Esmalt jagan ka oma rõõmsaid tundeid selles osas, et erakonnaseadus lõpuks ometi siia saali on jõudnud. Kaua tehtud kaunikene. 

Aga oma küsimuses tulen selle juurde, kuidas ikka vähendada raha mõju valimistele. Kui me meenutame viimaseid valimisi, siis nägime erakondade esitatud aruannetest, et kampaaniakulude vahe oli enam kui viiekordne. Erinevad kodanikuühendused on aastate jooksul korduvalt juhtinud tähelepanu, et piirates valimiskulusid, see võimaldaks valimiskampaaniatel keskenduda rohkem sisule. Seega ma küsingi, mis on teie hinnang sellise võidurelvastumise peatamiseks. Kuidas me jõuaksime sinna, et ka meie valimiskuludele ülemmäära saaksime kehtestatud?

Aitäh! Ja ma väga tänan selle küsimuse eest, sest see tõesti viitab jällegi meie tuumprobleemile ja ühele aspektile selles. Tuumprobleem mäletatavasti oli see, kuidas rahva tahe ausalt jõuaks siia Riigikogu saali. Raha mõju valimistele kahtlemata on olemas, me teame seda uuringutepõhiselt. Kahjuks me teame ka seda, et see raha, mida Eestis tavapärasel moel võidaks kasutada ühe või teise erakonna toetuseks, on siiski vähene võrreldes sellega, mida on võimalik teha meile vaenulike riikide althõlma rahastusega näiteks digiplatvormidel, somes või üldse sellistel viisidel, mida meie õigus täna tegelikult selgelt üldse ei reguleeri. Ehk see tegelik murekoht on selles, et kuidas me leiame üles lahendused nendele asjadele, mis päriselt meie demokraatiat ohustavad. Ja võib-olla pöörame natukene vähem tähelepanu siis sellele, kas plakati suurus on maksimaalselt meeter korda meeter või neli meetrit korda neli meetrit. Loomulikult on oluline ka see, kuidas siseriiklikult see asi õige ja õiglane välja näeb. Aga ma panen teile siiski südamele, et see tuumprobleem on demokraatia kaitsekilbi, demokraatia enesekaitse põhimõtte tagamine selle vastu, et meie demokraatiat ei saaks hävitada vaenlased, kes kasutavad meie enda demokraatlikke võimalusi selleks.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! No ärge olge nii tagasihoidlik. Ma enne küsisin teie käest konkreetse küsimuse ja te ütlesite pärast ilusti siin ühele teisele küsimusele vastates, et rahvas on kõrgeima võimu kandja ja peab saama valida oma esindajaid. Ma tulen ikka selle näite juurde tagasi, kuidas see eelnõu reguleerib olukorda, nagu on Eesti 200 puhul. Teie Johanna-Maria Lehtme tõi siia sisse mitu inimest, kes täna tõenäoliselt ei oleks Riigikogus. Tegelikult on ta Eesti rahvast kelmitanud ja petnud ja ma olen täitsa kindel, et see ei ole kõrgema võimu kõigi kandjate, kes selle hääle andsid, tahe, et nii oleks läinud. 

Kuidas see seadusemuudatus olukorda muudaks või mismoodi see muudaks ERJK menetlemist sellise korra puhul? Mismoodi see välja näeks? Palun tooge praktilisi näiteid. Meil on palju inimesi, kes vaatavad seda ülekannet, ja ei ole mõtet rääkida mingit üldist juttu. Praktiline näide olemas, te teate väga hästi seda ise väga lähedalt. Kuidas selle seaduse muutmine muudaks selle juhtumi lahendamist antud olukorras?

Aitäh! Kõikides demokraatlikes riikides tuleb ette sellist olukorda, kus inimesed on andnud oma hääle ühele kandidaadile ja seda hiljem kahetsenud, et ta selle hääle andis. Seda saab alati korrigeerida järgmistel valimistel. Täpselt sama põhimõte kehtib ka nende kandidaatide suhtes, kes on näiteks EKRE-st tänaseks lahkunud. See see olukord on.

Head kolleegid, ma vahepeal informeerin, et mulle on laekunud taotlus Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Ma võtan kaks küsimust ja seejärel korraldan selle hääletuse. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Proua minister! Teie erakond ka päris palju räägib bürokraatia vähendamise vajadusest. Siin kolleeg Vaga, kelle erakond samuti sellest räägib, just tuli hiljuti siin küsis meie vestluses, et kas äkki peaksime kampaaniaperioode sätestama ehk bürokraatiat juurde tegema. Aga ma küsin hoopis niimoodi. Teeks äkki nii, et kõik võivad toetada, ettevõtted võivad toetada, eraisikud võivad toetada, ja võib-olla jätaks ainult sellise piirangu, et toetused peaksid olema mitte sularahas, vaid ülekandega. Siis on meil Riigikontroll, kes piltlikult öeldes korra aastas vaatab erakonna konto väljavõtte üle ja andmed jäävad sinna Riigikontrolli teadmisesse, need sealt kuskile ei leki. Ja ongi kogu bürokraatia läinud. Kõigil inimestel on selge, kes toetas, kui palju toetas, ei ole vaja igasuguseid organeid, kes mõõdavad plakateid või vaatavad, kas keegi pani selle plakati üles päev varem või võttis päev hiljem ja nii edasi ja nii edasi. Mis te sellest arvate? Oleks bürokraatia vähendatud ja asi oleks selge ja valge.

Natuke teisel kujul, aga iseenesest tõusetus ka põhiseaduskomisjoni arutelus juba see küsimus, kas 2011. aastal moodustatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon sellisel kujul on üldse õigustatud, kas see on parimal moel moodustatud ja nii edasi. Aga see on tõesti see küsimus, mida jällegi erakonnad saavad ise arutada ja kokku leppida. Tehnilise vastusena detaili osas: kindlasti ei oleks mõistlik eraldada või eristada kuidagi, missugusel viisil või millise vahendiga, et meil ikka raha on ühesugune, kas ta on sularahana, digitaalsel kujul üle kantud või nii edasi. Aga see oli tehniline tähelepanek. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No te jällegi ise sõnasite hea kolleegi küsimuse peale, et see on see küsimus, mida jällegi oleks võinud erakonnad arutada ja nii edasi. Ja mina oma küsimuses juhtisin tähelepanu, tegelikult erakonnad omavahel ei olegi neid küsimusi arutanud ja sellist nii-öelda ümarlauda ei ole toimunudki. Tõsi, te saatsite selle eelnõu meile tutvumiseks, kõikidele erakondadele kaasa arvatud, ja erakonnad kirjutasid ka oma arvamused, aga arutelu kui sellist ei ole toimunud. Ja nüüd on selle eelnõuga siis tuldud saali ja saalis arutelu sellisel viisil toimub, kus me selgelt mööname, ka teie möönate, et selles eelnõus on vigu, mida tuleks arutada ja parandada, ja leida ka erakondade seas üksmeelt teatud küsimustes. Ehk siis lähtuvalt sellest, kas me ikkagi ei peaks selle nii-öelda stopile panema, pausile panema ja tõesti tegemagi sellise mõistliku arutelu, tulema selle eelnõuga uuesti?

Aitäh!

Aitäh! Kui lubate, vastan teie küsimusele kolmes osas. Esiteks, selles eelnõus ei ole vigu, vaid selles eelnõus on terve rida teemasid, mida tuleks täiendavalt arutada ja sellele eelnõule lisada. Need on kaks põhimõtteliselt erinevat asja. Teiseks, meil on põhiseadusega loodud erakondade ümarlaud ja see erakondade ümarlaud, mis meil on põhiseadusega loodud, on Riigikogu. Ehk et Riigikogu ongi see koht, kus erakonnad kogu aeg ühe laua taga istuvad ja asju arutavad. Ja kolmandaks, mis puudutab seda ettepanekut, mida te tõesti teete juba teist korda, et võtta see eelnõu tagasi ja tulla uuesti. Ma veel kord selgitan. Erakondade omavaheline konkurents on see, mida tunnevad, milleni õilsaid hetki kui räpaseid momente tunnevad kõige paremini erakonnad ise. Erakonnad ise on kõige rohkem huvitatud sellest, et keegi teine, üks teine erakond ei saaks põhjendamatut eelist või ei saaks mingisuguse alatu trikiga valijate tähelepanu ebaõiglaselt endale. Ametnikud on õppinud ülikoolis, on väga tublisti omandanud magistrikraadid, näiteks õigusteaduses. Ja õigusteaduskonnas ei õpetata seda, milliseid alatuid trikke võiksid erakonnad kasutada üksteiselt vaiba alt ära tõmbamiseks või endale põhjendamatult suure tähelepanu saamiseks. Teie ise olete kõige targemad sellele eelnõule musklite peale ehitamiseks. Teie ise teate kõige paremini, mida on võimalik ja vajalik reguleerida ja mida on õige ja õiglane reguleerida. Ja tõesti, seda ülikoolis ei õpetata. See tuleb erakondlikus tegevuses praktilise elulise kogemuse kaudu, mis teil kõigil on olemas. Ja palun kasutage seda.

Auväärt minister! Ma hetkel vabandan teie ees, et kuna me viime läbi ühe hääletuse, mis puudutab istungi pikendamist, siis ma pakun teile võimalust natukene saalis ringi liikuda või jalga puhata. Te küll ei vaja seda, aga siiski see võtab paar-kolm minutit aega. Nii et, head kolleegid, veel kord. Kuna Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni, siis asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu liikmed! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 18. märtsi 2025. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid kaks. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Ja jätkame küsimustega. Hea kolleeg Jaak Valge, palun! (Saalis on sumin.) (Istungi juhataja helistab kella.) Ja nüüd hea kolleeg Jaak Valge, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te kordasite oma kõnes kõige rohkem ühte terminit ja see on demokraatia. Ka eelnõu seletuskirjas märgitakse, et selle eelnõu eesmärk on kaitsta vaba demokraatiat. Paraku on aga nii, et seda terminit defineeritakse eri moodi. Näiteks Polity süsteemis määratletakse demokraatiat ligikaudu nende näitajate alusel, mis tõi Varro Vooglaid, ehk kodanike võimalusega mõjutada poliitikat otseselt või kaudselt. Sel puhul sai näiteks Ungari sel viimasel aastal, kui seda määratleti, demokraatias maksimumpunktid. Teiste süsteemide kohaselt, nagu näiteks Freedom House, on Mongoolia, Namiibia, Botswana ja Senegal vabamad kui Ungari, Horvaatia ja Serbia. Küllap te tunnistate, et see on ikka väga suur vahe. Küsingi, kuidas teie demokraatiat defineerite.

Aitäh! Vaatasin värskelt üle nii meie põhiseaduse kommenteeritud väljaande kui ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve komisjoni arutelud erakonnademokraatia põhimõttest ja lähtun nendest. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuulan ja ei jõua ära imestada – need ilusad loosungid! Päriselt demokraatiat ohustavad … teine erakond saab põhjendamatut eelist. ERJK ehk Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon – seda juhib sotsiaaldemokraat, kes on aastakümneid olnud sotsiaaldemokraat ametlikult. Aseesimeheks on isik, kelle isa on sotsiaaldemokraat, kelle vend on sotsiaaldemokraatide ridades kandideerinud valimistel ja kes ise on ka mõtteviisilt sotsiaaldemokraat. Ja siis te räägite põhjendamatust eelisest. Ja menetlusi otsustatakse seal üldse hääletamise teel. Ja teie tahate nüüd anda juurde uurimisvolitusi. Milliseid uurimisvolitusi?! Kas teie leiate, et hääletamise teel menetluse alustamine ongi üks demokraatlik viis ja kas see on õige uurimispõhimõte?

Aitäh! Siin saalis on korduvalt juttu olnud põhiseaduslikust pluralismist ja sellest, kui oluline on see, et erinevad ideed oleksid Riigikogu saalis vastavalt Eesti kodanike tahtele esindatud. See, et erinevad ideed on esindatud, tähendabki seda, et need ideed on erinevad. Ja kindlasti oli ka erinevaid ideid 2011. aastal, kui see Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon moodustati. Kuskil jõuti ikkagi selles kolmnurga tipus kokkuleppele. 

Ja nii on kindlasti ka selle eelnõuga siin praegu. Väga oluline on, et kõik need erinevad ideed ja mõtted selle kohta, kuidas see konkreetne komisjon peaks olema korraldatud, kas sellist komisjoni on üldse vaja – et need oleksid teil, kui erakonnad omavahel arutavad, kuidas seda asja kõige õigemini korraldada, et nad oleksid kõik laual ja leitakse koos see kõige õigem lahendus. Aga päris selge on see, et loomulikult on erinevaid arvamusi, ja see on väga hea, et on erinevaid arvamusi. See, et meil Eestis on erinevaid arvamusi, on väga hea! 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No ütlesite, et see ERJK on vajalik, et päriselt ka täidetaks põhiseadust, ja et ta teostab mingit kontrolli. No teie ütlesite, te just tegelikult praegu ohustate sedasama põhiseadust päriselt oma valitsusremondiga sellisel kujul, nagu siin praegu teete, te rikutegi põhiseaduslikku protseduuri väga selgelt. Te ütlesite ka, et valimistel saab siis valija oma otsust muuta. Aga praktiliselt me oleme olukorras, millel ei ole demokraatiaga enam mitte midagi pistmist. Eestis võtab väga olulisi, ka julgeolekuotsuseid, finants‑ ja väärtusotsuseid vastu seltskond, kellel pole enam mitte mingit rahva mandaati. Ja see on probleem, mitte mingisugune mõttetu ERJK, mis tegelikult tulekski ära kaotada, täpselt nagu Kert ütles. Sellel ERJK‑l on ju nende nii-öelda juhtorganites on väga selgelt, see on poliitiliselt väga selgelt kallutatud ühe ka, ütleme, Riigikogus esindatud erakonna poole. Me ei saa ju olla kindlad … 

 Teie aeg!

… et see ERJK võtab siis vastu mittekallutatud otsuseid. Või kuidas?

Erakonnad on kõik ERJK‑s esindatud. See on see mudel, mille poolt 2011. aastal otsustati. Ka toona kaaluti erinevate variantide vahel, kaaluti üksnes ametnikepõhist lahendust näiteks, ja otsustati, et seesama mõte, et erakonnad peavad ka üksteise üle silma terava ja jälgivad ka üksteise tegevust, on siiski suurema väärtusega kui üksnes ametkondlik tegevus. Loomulikult, kui me vaatame neid komisjoni protokolle, me näeme seal üsna lihtsat mustrit, ehk et see erakond, kelle kahjuks otsus tehakse, on alati vastu, ja siis ülejäänud erakonnad on enamasti poolt. Aga mõnes mõttes on ju selline arutelu tulemus ka arusaadav. Veel kord, kui on 2011. aastaga võrreldes palju paremad mõtted, palju selgemad mõtted, uued argumendid, kindlasti saab Riigikogu seda üle vaadata. Aga üldise kommentaarina ma ütleksin seda, et kui mõni asi ei meeldi, siis see ei tähenda veel seda, et see oleks põhiseadusvastane.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma tean, et käesolev eelnõu küll otseselt ei reguleeri annetuste erinevaid piiranguid, ülempiiri või muud taolist. Ma küsin ikkagi teilt kui valdkonna eest vastutavalt ministrilt, noh, ütleme, teie isiklikku hoiakut ja võib-olla, kui te oskate öelda, ka loodava valitsuskoalitsiooni tulevast hoiakut. Kas te näete selles murekohta, et meil ei ole rahalistele annetustele erakondadele mingisugust piiri? Hüpoteetiliselt … Täna need annetused reeglina on olnud sadades tuhandetes, kokku summeerituna võib-olla miljoni ringis, aga näiteks seaduse järgi on täiesti võimalik, et mõni ettevõtja otsustab mis tahes põhjusel toetada erakonda näiteks 10 miljoni euroga, mis on rohkem, eks ole, kui kõik erakonnad summaarselt riigilt saavad. Sellega tegelikkuses ilmselgelt võimendab selle erakonna valimistulemust ja võimekust kampaaniat teha rohkem, kui üldse riik tegelikult seda muul viisil tagab või erakonnad läbi oma liikmemaksude. Kas te näete seal mingisugust ohtu või on see ükskõik, on see 10 miljonit, on see 50 miljonit, ütlen hüpoteetiliselt, ükskõik kui palju inimene tahab, võib erakondi toetada?

Aitäh! Väga hea küsimus. Some-eelsel ajal ma oleks kindlasti öelnud, et jah, see on üks tuumküsimusi, mida me peame lahendama, et seal oleks mõistlikud piirid peal ja et raha ei ostaks ära erakondade sõltumatust. Ma nimetasin seda ka sissejuhatavas osas, et tõesti, erakond sõltumatu rahva tahte väljendajana peab olema vaba annetajate lubamatust mõjust. See on äärmiselt oluline demokraatia põhimõte.  

Aasta 2025 kevadel ma ütlen seda, et olulisemaks küsimuseks on kujunenud see, kuidas praeguses tehnoloogilises olukorras, kus me oleme praeguste tehnoloogiliste arengute juures, me suudame kaitsta demokraatiat selliste mõjutuste eest, mis väljuvad teie poolt esitatud küsimusest. Tuletan meelde, et me oleme jõudnud oma regulatsioonidega ju sinnamaani, kus Euroopa Liidu tehisarumäärus tegelikult reguleerib seda, milline on inimeste kognitiivne arusaam ühest või teisest asjast. Loomulikult on inimeste kognitiivne arusaam äärmiselt oluline valimisotsuse tegemiseks valimistel ja seda on võimalik väga erinevate tehisharul põhinevate vahenditega mõjutada, mille taga olevad rahasummad on juba hoopis teistsugused ja mis ei pruugi üldse olla seotud ühelegi erakonnale tehtud annetusega. Ehk demokraatia enesekaitse põhimõtte tagamine praeguses tehnoloogilises olukorras on üks asi, kus me peame koos neid lahendusi leidma. Ja kui meil õnnestub seal mõistlikult kõrval ära korraldada ka see erakondade rahastamise ülemmäärade asi, siis sellest on ainult kasu.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mulle tundub, et teil on selline häire nagu mania grandiosa, mis tähendab suurushullustus ladina keeles. Aga kuna te olete juriidilise kõrgharidusega, siis ma usun, et te saite ka esimese lausega aru. Küsimus on selles. Mitte ükski seadus ei anna õigust valitsusele, kus te olete, ja arvate, et kõik alluvad teile, anda korraldusi siin, et Riigikogu peab midagi hakkama välja töötama. See väljub teie õiguspädevusest. Nii nagu koristaja ei saa anda käsku oma ülemusele, kehtivad samad reeglid ka praegu siin. Selleks, et see eelnõu jõuaks üldse siia menetlusse ja seda menetletakse, peab olema täidetud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja nõuded pluss veel Vabariigi Valitsuse hea õigusloome normitehnika eeskiri. Teie käite sellist rada pidi, aga mitte seda rada pidi, mida te praegu olete siin teinud. Ja nüüd nimetage, milline norm annab õiguse teile anda Riigikogule ülesanded, mida te olete oma kõnes rääkinud.

Vastus on väga lihtne. Ma olen Riigikogule esitanud palve.

Mart Helme, palun! 

Aitäh! No ma pean ütlema, et ma tükati ikka täitsa nürimeelset juttu siit kuulnud. See nürimeelsus on muidugi seotud eelkõige sellega, et Euroopa pidi olema õigusriik, ütleme siis niimoodi, tervikuna, ja et Eesti on õigusriik ja Euroopa on demokraatlik. No huvitav-huvitav, kas see, mis praegu Rumeenias toimub, on demokraatlik või? Või kas see, mis AfD‑ga toimub, on demokraatlik? Kas see, kuidas Geert Wildersit taga kiusatakse, on demokraatlik? Kas see, kuidas Marine Le Peni taga kiusatakse, on demokraatlik? Ja siis põhjendatakse seda sellega, et mingid diktatuurid on sekkunud. Vabandust, Joe Bideni diktatuur sekkus USAID‑i rahadega, mis nüüd, jumal tänatud, kinni pandi. Kas te selle ka vaatluse alla võtate, et kõikvõimalikke MTÜ-sid, ideoloogilisi MTÜ-sid on väljastpoolt Eesti riiki massiivselt aastate jooksul rahastatud ja mõjutatud sellega poliitikat täiesti ebademokraatlikult? Ja siis te tulete mingi ERJK uurimisõiguse jutuga siia. Kas te ise ka aru saate, et see kõik on ju täiesti absurdne asendustegevus … 

Teie aeg! 

… millel on selge siht: luua veel üks instrument, et oleks võimalik kontrollida neid jõude, kes ei ole režiimile meelepärased. See on täiesti ebademokraatlik.

Teie aeg! Aitäh!

Ma ei nõustu selle küsimuse esitamise, selles küsimuses sisalduvaga. Eesti on õigusriik ja jääb õigusriigiks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaat mina jälle ütlen, et Eesti ei ole õigusriik. Sellepärast et meil on poliitiliselt võimuerakondade poolt nii palju põhiseadust viimastel aastatel rikutud ja kõik institutsioonid, kes peaksid tegema selle üle järelevalvet, pole seda teinud või on koguni neid rikkumisi õigustanud. Ja samuti me oleme näinud, kuidas ERJK-st on alguse saanud poliitilise kiusu ja kättemaksu protsessid. See on fakt, sest ERJK-s on hääletusel see otsustamine poliitiliselt kaldu. Ja seda on ka täna väga palju selles arutelus välja toodud, mistõttu pole üldse kindel, et sellisele ERJK-le tuleks juurde anda selliseid õigusi, nagu selle eelnõuga siin tahetakse anda.

Ma ei kuulnud küsimust. Te nimetasite lihtsalt, et ei ole kindel, kas ERJK-le peaks neid juurde andma. Aga see oli teie konstateering, mitte küsimus.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No tulla jälle teie lause juurde, et teine erakond ei saaks põhjendamatut eelist. Aga see, kui sotsiaaldemokraadid juhivad sellist asutust, see ongi ju põhjendamatu eelis. See ei ole ju õigusriik. Igaüks saab sellest aru, kui üks erakond juhib järelevalveasutust. Küsimus on nüüd selline. Nimetage palun veel mõni organisatsioon, noh, piirdume Eestiga, mis teostab järelevalvet, kus toimub kaebuste menetlusse võtmine hääletamise alusel. Et otsustame mitte sisu järgi, et kui rikkumine on, siis võtame menetlusse ja rikkumist ei ole, siis ei võta menetlusse, vaid kus hääletamises otsustatakse. Kus on muidugi koalitsioonierakondade enamushääled, kus hääletades otsustatakse, kas me võtame nüüd EKRE asja menetlusse või me võtame nüüd näiteks Keskerakonna asja menetlusse. Nimetage üks järelevalvet teostav organisatsioon, kus lähtutakse hääletamisest, mitte sisust.

Aitäh! Üks selline organisatsioon on muidugi Riigikogu. Aga ma rõhutaksin siin üle väga olulise põhimõtte, mis mulle tundub, et on siiski praegu oluline. Meil on põhiseaduses § 12 ja kui meie põhiseaduse isad ja emad seda põhiseaduse paragrahvi kirjutasid, siis nad tõid seal eraldi välja Nõukogude Venemaa okupatsiooni õudustest tulnud tarkuse, et mitte kedagi ei tohi halvemini kohelda tema poliitiliste veendumuste pärast.

Laseme minister lõpetada!

Nii, jäin oma mõttega sinna juurde, et meil on põhiseaduse §-s 12 toodud välja see, et mitte kedagi ei tohi halvemini kohelda tema erakondliku kuuluvuse pärast. Ehk et kui on inimesel erakondlik kuuluvus, siis tal on õigus töötada kõikidel ametikohtadel, kus ei ole seadusest tulenevat piirangut sellel ametikohal töötamiseks. Ja teda ei tohi halvemini kohelda juhul, kui ta kuulub juhtumisi ka ühtlasi mõnda erakonda. See on äärmiselt oluline põhimõte, mida tuleb meil kõigil jälgida ja järgida selle tõttu, et see võimaldab seda, et kõige paremad inimesed töötavad nende kohtade peal, kus nad on kõige paremini võimelised selle töökoha ülesandeid täitma. 

Ehk et juhul, kui on sisulisi etteheiteid inimesele, kes kuulub juhtumisi Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda, siis tuleks vaadata neid sisulisi etteheiteid. Aga ainuüksi fakt, et inimesel on erakondlik kuuluvus, ei tähenda veel seda, et teda võiks selle alusel halvemini kohelda. Täpselt sama paragrahvi alusel on kaitstud ka kõikide teiste erakondade liikmed ka kõikides teistes ameti- ja töökohtades üle Eesti Vabariigi. Rõhutan üle: halvemini kohtlemine ainuüksi erakondlikust kuuluvusest tulenevalt on Eestis keelatud. Seda loetakse diskrimineerimiseks, see on karistatav karistusseadustiku alusel ja sellel on väga põhimõtteline väärtus, et me Eestis sellist põhimõtet hoiame. (Saalis räägitakse midagi peaprokurörist.) Need on seadusest tulenevad karistused. 

Nii, aga Kert Kingol on küsimus istungi juhatajale, protseduuriline.

Jaa, ma tänan! Ma tahtsin nõu küsida, et kas mina saan õigesti aru, et minister siin kaudselt ähvardas, kuidas rikutakse seadust, diskrimineeritakse. Samal ajal ta räägib õigusriigist. Õigusriik tähendab sõltumatust, erapooletust, objektiivsust. Ja nüüd ta süüdistab, kuidas me diskrimineerime, sellepärast et me toome välja, et mingi järelevalveasutus on ühe erakonna juhitav ehk siis puudub sõltumatus, puudub erapooletus, puudub objektiivsus. Kas ma sain õigesti sellest jutust aru, mida minister meile üritas siin selgeks teha?

Minister rääkis põhiseaduse § 12, kus on räägitud õigustest. Aga ähvarduslikku osa ma küll sealt hetkel välja ei lugenud, see on hetkel teie välja toodud arvamus. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma jätkan sealt, kus me eelmine kord pooleli jäime. Te viitasite, kui ma õigesti aru sain, et sotsiaalmeediaeelsel ajastul pidasite seda rahastuse, annetuste piiri olulisemaks kui nüüd. Ma saan teie sellest lähtekohast aru, aga ma küsin teistpidi: kas nüüd, kus on, võib öelda, reklaamimahtude piiramine veelgi võimatum … Sotsiaalmeediaeelsel ajastul, võib öelda niimoodi, mõnevõrra reklaampindade hulk ja, ma ei tea, postkastide hulk ja ka televiisori reklaamiminutite hulk pani ju ka tegelikult paika selle, kui palju oli võimalik kampaaniat tellida. Täna online-meedias, eriti sotsiaalmeedias, sellist piirangut praktiliselt pole, sa võid seal kulutada kümneid, sadu tuhandeid, miljoneid eurosid, kui sul see võimekus on. Kas tegelikult seesama annetuse ülempiiri küsimus ja üldse raha mõju küsimus poliitikas ei muutu veelgi olulisemaks? Kas te seda muret ei näe, et kui meil ei ole annetuse ülempiiri, siis on võimalik, et x ettevõtja ostabki lihtsalt piltlikult kogu selle mahu niivõrd suurel määral, et teisi erakondi ei ole nähagi?

Aitäh selle taas väga hea küsimuse eest! See murekoht on absoluutselt olemas ja kindlasti tuleks leida sellele lahendus. Lihtsalt praegu ei ole teada sellele häid lahendusi, ka teiste riikide praktikast mitte. Mis see oleks, mida me saame teha praeguses tehnoloogia arengus, selles olukorras, kus need võimalused kõik on olemas? Mida me tegelikult saame teha demokraatia kaitseks? Otsime neid lahendusi koos.

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh! Tegelikult ajate jälle siin muinasjuttu, sellepärast et ma küsisin, mis alusel teie saate sundida Riigikogu tööle selle eelnõu kallal. Küsisin normi, te ütlesite, et see on palve. Palveid võite teha kuskil mujal, meil kehtib reguleeritud õigusaktide põhjal otsustusprotsess. Ja ma vaatasin kähku läbi selle teie eelnõu ja ma ütlen niimoodi, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud hea õigusloome normitehnika eeskirja ja seal on kohustuslikud nõuded. Oluline on see, et sinna kaasatakse vastavad huvigrupid. Aga ma võin väita praegu kindlalt, et vähemalt selles paberipuntras, mis mul siin laua peal on, ei ole kõiki erakondasid kaasatud ja nende arvamust küsitud. Miks te rikute hea õigusloome normitehnika eeskirju? Või teie jaoks ei ole Vabariigi Valitsuse eeskiri selles osas üldse kohustuslik?

Aitäh! Taas jälle, ma ei saa kuidagi nõustuda teie küsimuses esitatud väidetega. Ja kui tohib, siis ma soovitaksin tutvuda selle seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud kooskõlastusringidega. Nii 2021. aastal, 2022. aastal kui 2024. aastal on selle eelnõu ettevalmistamisel olnud kaasatud Eesti erakonnad.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ausalt öeldes on väga veider üldse kuulata sellist esitust siin erakonna esindajalt, kelle Äripäeva ja Postimehe hiljuti ilmunud artiklite põhjal võib teha järelduse, et tegemist on Eesti kõige korrumpeerunuma erakonnaga, kõige korrumpeerunuma erakonnaga, millele ka rahvas on hinnangu andnud, viimase nädala küsitlustes Nortalis te olete juba alla 2% koguni. Nii et see on veider, et te tulete meile rääkima siin veel mingisugusest demokraatiast ja ma ei tea veel millest. 

Aga demokraatiast rääkides te lubasite endale torget, et EKRE muidugi ei taha demokraatiast rääkida. Vastupidi, me oleme toonud siia saali eelnõusid, et meil oleks referendumid ja rahvaküsitlused, me oleme kõige demokraatlikuma siseprotseduuriga erakond üldse. Nii et ärge tulge sellist juttu rääkima, see on § 12-ga vastuolus. Ja kõigele lisaks räägitakse kogu aeg, kuidas EKRE ei ole valitsemiskõlblik, EKRE-t ei tohi valitsusse lasta. See on ju puhas diskrimineerimine. Miks te tegelete sellega, miks te olete võtnud selle? Ja ma ütlen teile veel midagi.

Teie aeg! 

Ameerika asepresident Vance on selgelt andnud hinnangu demokraatia tervisele Euroopas. Ja Eestis on ta veel halvem kui Euroopas tervikuna …

Aitäh!

… ja teie justiitsministrina olete ka selle eest vastutav.

Ma taas jälle ei nõustu teie küsimuses esitatud seisukohtadega. (Hääl saalist.) Aga ma toon siiski selle faktilise täpsustuse, et põhiseaduse § 12 ei reguleeri seda, et erakonnad ei võiks üksteisele öelda hästi või halvasti. Seda kinnitab ka pikaajaline rahvusvaheline kohtupraktika. Ehk et erakondliku pluralismi ja erakondade omavahelise konkureerimise üks osa on selles, et üks erakond ütleb teise kohta, mis talle tema ideedes või seisukohtades ei meeldi, teine ütleb esimese kohta. See ei ole seotud põhiseaduse § 12 rakendamisega.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Minu head kolleegid EKRE-st korrutavad ja korrutavad ja korrutavad seda, et ERJK on ühe erakonna mingisugune karistusorgan. Äkki te selgitaksite siin saalis, mis asi on ERJK. Mina mäletan viimati, et ERJK-sse kuuluvad kõikide parlamendierakondade esindajad, sealhulgas EKRE esindaja, ja toimuvad valimised. Valitakse, milline inimene on esimees, milline on aseesimees. Kas mu info on tõene või on toimunud mingisugused muudatused?

Aitäh! Teie info on tõene ja lisan veel juurde, et kui vaadata tagasi 2011. aasta sellesama komisjoni moodustamise arutelude juurde, siis needsamad küsimused olid ka toona arutelu all. Arutati erinevate variantide vahel ja jõuti sellise tulemuseni, et see on kõige parem. Minule isiklikult tundub, ja olen seda ka varem öelnud siin küsimustele vastates, et see on mõistlik viis erakondade rahastamist kontrollida, sest erakonnad ise teavad üksteise kohta ja võimalike ebaõiglaste lahenduste kohta kõige paremini. Erakonnad ise on see kõige suurem huvigrupp, et demokraatlik valimiste korraldus, et demokraatlik viis erinevate ideedega erakondadel omavahel võistelda valijate toetuse nimel oleks kõige paremini korraldatud. Aga juhul, kui Riigikogus erakonnad jõuavad täna, aastal 2025, mõnele teisele seisukohale, siis me oleme kindlasti valmis Justiits- ja Digiministeeriumi poolt sellele ka kaasa mõtlema. Aga jah, praegu on ta nii korraldatud, ja tõesti, ka töökorraldus ja juhtimine, valimised on kõik selle komisjoni poolt demokraatlikult ja läbipaistvalt korraldatud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Aga nüüd, enne kui läheme juhtivkomisjoni juurde, siis Mart Helme, küsimus istungi juhatajale.

Jah, noh, ta ei ole protseduuriline, tunnistan. Aga ma tahaksin eelküsijale lihtsalt selgituseks öelda, et kui ta aritmeetikat ei tunne, siis sotsidel on selles ERJK-s sisuliselt kolm kohta. See on ju selge, kuhupoole see asi kaldu on. Arutelu selgituse mõttes on see repliik, ma arvan, oluline.

Aitäh! Ja läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Selleks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimese lugemise ettevalmistamine toimus komisjonis 11. märtsil. Kutsutud oli justiits- ja digiminister ja Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko. 

Esmalt kuulati justiits- ja digiministri ettekannet, kes selgitas eelnõu Riigikokku jõudmisele eelnenud menetlust, tutvustas eelnõu sisu ja soove, mis on ministeeriumil eelnõu osas Riigikogule. Ta selgitas, et eelnõu ei paku lahendusi kõikidele probleemidele erakondade ja nende rahastamise regulatsioonis ning tuumülesande pakub ministeerium ikkagi Riigikogule, et Riigikogus esindatud erakonnad leiaksid lahendused. 

Justiits- ja digiministrile ja ministeeriumi ametnikele esitati mitmeid küsimusi. Küsiti Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni õiguste kohta nõuda dokumente ja teavet kolmandatelt isikutelt. Ja vastati, et iga järelevalve teostaja lähtub proportsionaalsuse põhimõttest. Järelevalve teostaja peab iga üksikjuhtumi puhul otsustama, millist meedet on kohane kasutada ja millist ei ole. Kolmandate isikute osas on ERJK ise viidanud, et see on osutunud nende järelevalves mõnede kaasuste puhul raskuskohaks. Ja see õigus oleks neile vajalik, et tõde võimalikult efektiivselt välja selgitada. Minister lisas, et seaduses ettenähtud juhtudel saab ütluste andmisest keelduda ja kui erakondade vahel on soovi seaduses ettenähtud … kirja panna, siis see oleks mõistlik. 

Arutelu käigus tõstatati küsimus, et kui ERJK-s on praegu suurem osa erakondade esindajaid, siis kuidas oleks variandiga, kui ERJK ei koosneks poliitikutest. Minister vastas, et tema isikliku arvamuse kohaselt on hea omal ajal valitud tee, kus ERJK on erakondade esindaja. Seda selle tõttu, et kõik erakonnad võiksid olla huvitatud sellest, et erakondade omavaheline konkurents oleks aus. Keegi teine peale erakondade endi ei tea, missuguseid alatuid trikke võivad teised kasutada. Täiendati veel, et ERJK kehtestati sellisel kujul seaduses 2011. aastal, vahepeal on olnud väga erinevaid mõtteid sellega seoses. Erinevates riikides on see väga erinevalt lahendatud. Kui luua kohe alguses väga range reeglistik ja panna tugev riiklik järelevalve kogu erakondade rahastamise tegevuse peale, siis tekib küsimus, kas see on kooskõlas Eesti põhiseadusega. ERJK on kesktee, mis balansseerib erakondade enesekontrolli ja riikliku järelevalve sugemetega kontrolli vahepeal. 

Reguleerimist vajavate probleemidena, mida ei ole eelnõus kajastatud, toodi välja, et erakond ja valimisliit peaksid olema aruandluse poolest võrdsemad. Eelnõust on välja jäetud valimisliitude õigusliku vormiga seonduv muudatus, mille kohaselt valimisliit oleks MTÜ. Leiti, et MTÜ kui juriidilise isiku puhul on riigipoolne kontroll, aruandlus teistsugune kui seltsingul, mille võivad moodustada kaks inimest. Praegu toimetavad valimisliidud aktiivselt valimistevahelisel perioodil ja keegi ei tea, mis rahaga nad opereerivad, kust see raha tuleb ja kuhu see läheb. Minister selgitas, et valimisliitude osas on erinevaid seisukohti ja mittetulundusühingu asutamise nõue tundus ebaproportsionaalne. Praktikas võib mittetulundusühingu asutamine ajaliselt venida, kui dokumendid ei ole õigesti vormistatud või esitatud, mis võib nurjata valimisliidu osalemise võimalusel valimistel. See oleks üks nendest küsimustest, mis jääks Riigikogus arutada. Praegune regulatsioon arvestab sellega, et erakond tõenäoliselt ei lagune väga kiiresti, aga mittetulundusühingu võib lõpetada ka järgmine päev pärast valimisi. Sellisel juhul kukuks heas usus loodud õiguslik konstruktsioon kohe kokku, ja see oleks üks argument, miks sellest nõudest loobuti.

Arutelu käigus tõstatati küsimus valimiskampaania perioodide määratlemisest ja valimiskulude piirmäärade sätestamisest. Minister kommenteeris, et praegusel sotsiaalmeediaajastul on keeruline öelda, kus on valimiskampaania aktiivse ja passiivse perioodi algus või lõpp.

Probleemiks peeti seda, et eelnõust on välja jäetud vahepealses eelnõu variandis olnud säte, mille kohaselt ei loeta annetuseks seda annetust, mida isik ei saanud mõjutada. Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja täpsustas, et mingil hetkel oli seda kavas reguleerida, kuid see on nüüd välja jäetud. Täna on keelatud annetuse mõiste hästi objektiivne. Kui tavapäraselt tsiviilõiguses selleks, et lepingut sõlmida, peab mingil moel tahet avaldama, siis annetuse võib saada niimoodi, et ei ole mingit tahet avaldatud, piisab objektiivsest koosseisust. 

Pikemalt peatuti erakonna sidusorganisatsioonide küsimusel. Eelnõu kohaselt on erakonna sidusorganisatsiooniks ka erakondlik, piirkondlik või üleriigiline liikmeühendus ja erakonna poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik. Selle sättega peaksid olema kaetud ka noorteühendused ja naisühendused. Tõstatati küsimus, kas sättes nimetatud erakonna liikmeühenduste alla lähevad ikkagi noorteühendused, kus ei ole ühtegi erakonna liiget.

Veel toodi komisjoni arutelus välja, et eelnõus ei ole kajastust leidnud Riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema. Näiteks, kui Riigikokku tuuakse lapsed või makstakse nende lõuna eest, antakse lastevanematele kaasa pastakad, siis kas see on valimisreklaam ja keelatud annetus, mida riigieelarvest kinni makstakse, või ei ole.

Märgiti ka, et eelnõu kohaselt niikaua kuni isik pole keelatud annetust tagastanud, vähendatakse tema erakonna riigieelarvelist eraldist 50% ulatuses. See tundub üsna karm, arvestades kas või Salga kaasust. Veel toodi välja, et eraldised riigieelarvest ei ole seadusega reguleeritud. Minister vastas, et riigieelarve eraldiste vähendamise osas on olnud puhtalt poliitiline otsus, et sellise lahenduse suunaga edasi minna. Võiks teha. Riigikogu on see, kes lõplikult selgeid otsuseid teeb, kuidas seda lahendada. Ministeeriumi ametnik lisas, et erakonnaseadusest ei leia seda summat, mis puudutab riigieelarve eraldisi. See pannakse paika riigieelarve seadusega konkreetseks aastaks. See on olnud poliitiline otsus. Põhimõtteliselt on ka riigieelarve seaduse läbirääkimine poliitiline arutelu, mille käigus saab seda summat suurendada või vähendada vastavalt otsusele.

Komisjon tegi otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja vastu 1, erapooletuid ei olnud. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. Ma tänan!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Seega avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega. 

Suur tänu! Enne kui lähen eelnõu juurde, pean mõned sõnad ütlema seonduvalt sellega, mida me ministri esituses kuulda saime. Suurema osa tema ettekandest, julgen öelda, et circa pool või isegi rohkem, moodustus sellistest paatoslikest ja loosunglikult primitiivsetest hüüdlausetest seonduvalt demokraatia ideaali olulisusega. Aga paraku oli tegu sellise tühja pooside võtmisega, illusioonide loomisega.

Ja seda ei ole raske tõestada. Minister ütles, et EKRE-le ei meeldi jutt demokraatiast, sellepärast et meie osutasime veidikene protesti selle vastu, et ärge lehvitage tühje loosungeid. Rääkige eelnõust endast! Ei, asi ei ole selles, et EKRE-le ei meeldi rääkida demokraatia ideaalist, vaid asi on selles, et pole mõtet poosetada, tühje poose võtta.

Kuidas saab väga lihtsalt tõendada, et Eesti 200 tegelikult absoluutselt ei hooli demokraatia ideaalist? Väga lihtsalt! Paneme näiteks lauale küsimuse sellest, kas taastada Eesti Vabariigis rahvaalgatuse õigus, mis oli nähtud ette 1920. aasta ja 1933. aasta põhiseadusega. Kuidas hääletatakse: Eesti 200 – vastu, EKRE hääletaks poolt.

Paneme lauale korraldada ükski kord 20 aasta jooksul referendum, et Riigikogu otsustaks, et mõnes olulises küsimuses võiks Eesti rahvas saada ise otsustada, selle asemel et kõik otsustatakse tema eest. Kuidas hääletaks Eesti 200: vastu. Seevastu EKRE üritas valitsuses olles referendumit korraldada abielule põhiseadusliku kaitse andmiseks. 

Paneme lauale ettepaneku seadustada rahva õigus valida endale ise presidenti. Kas Eesti 200 toetaks seda? Ei toetaks. Rahvas ei pea saama endale ise presidenti valida nende arvates.  

Paneme lauale ettepaneku kaotada ära totaalselt ebausaldusväärne e-hääletussüsteem ja võtta kasutusele usaldusväärne hääletussüsteem. Kas Eesti 200 toetaks seda? Ei, hääletaks selle vastu.  

Paneme lauale ettepaneku piirata Euroopa Liidu üha kasvavat mõju meie poliitika üle, seda olukorda koomale tõmmata, kus enamik seadusi tulebki Euroopa Liidust. Kas Eesti 200 toetaks seda? Ei toetaks. 

Paneme lauale välismõjude tõrjumise seaduse, nagu näiteks on Ungaris tehtud ja Gruusias tehtud, et ei saaks väljastpoolt sekkuda Eesti poliitikasse, ja mitte ainult Venemaa poolt, vaid ka lääne poolt. Kas toetataks seda? Loomulikult ei toetataks. Ja nii edasi.

Nii et pole mõtet siin tühja juttu rääkida, poose võtta. Reaalselt te ise ei võta demokraatia ideaali tõsiselt. Kui võtaksite, siis te ju ei nõustuks jätkama valitsuses olekut oma 2%-lise toetusega. Rahvas ei toeta teid. Rahvalt ei ole teile praegusel hetkel mingit mandaati ja need 14 kohta parlamendis te olete sisuliselt pettusega saanud, Johanna-Maria Lehtme abil. Nii et kui te võtaksite demokraatiat tõsiselt, siis te astuksite tagasi valitsusest ja ütleksite, et meil ei ole rahva toetust, me ei saa rahva üle sellises olukorras valitseda. See on mingit pidi nagu poliitiline vägistamine. Rahvas ütleb: "Me ei taha teid. Me ei taha, et te teostate meie üle võimu." Aga teie ütlete: "Meid ei huvita! Meil on teie käest nõusolek valimistel saadud." Kuigi see on küsitav.  

Nüüd, eelnõust rääkides. Esimene asi, mis torkab kohe silma: põhiseaduslikkuse analüüs puudub. Minister Pakosta on ise korduvalt käinud siinsamas puldis ja rääkinud, kui oluline see on, et valitsuse eelnõudes sisalduks põhiseaduslikkuse analüüs, ja on lubanud hoolitseda selle eest, et see analüüs seal sisalduks. Aga nüüd ta tuleb järjekordselt eelnõuga, kus põhiseaduslikkuse analüüsi ei ole, kusjuures ta ise tunnistab, et eelnõu on mitmes olulises küsimuses, põhiküsimustes, poolik. Ja ütleb Riigikogule, et tehke korda, mõelge ise välja, kuidas paremad lahendused oleksid. No niimoodi põhimõtteliselt asjad ei peaks käima, sellepärast et valitsus ei ole see, kes annab Riigikogule ülesandeid. Riigikogu annab valitsusele ülesandeid. 

Peab ütlema, et kõik valitsuskoalitsiooni vähegi olulised algatused on valesuunalised. Ja ma ei liialda. Ma ei tea mitte ühtegi valitsuskoalitsiooni algatust, mille kohta võiks öelda, et hea küll, nad on meie poliitilised oponendid, aga siin peab ütlema, et see on põhimõtteliselt õige asi.  Kui me oleme rahvastikukriisis, siis mida teeb valitsus: rakendab järjepanu perekonnavaenulikke initsiatiive, kärbib paljulapseliste perede toetusi, kehtestab uusi makse sellisel viisil, mis karistab eriliselt paljulapselisi perekondi, nagu automaks seda teeb. Ühesõnaga, süvendatakse probleeme, mitte ei parandata. 

Kui me oleme majanduskriisis, siis majanduse elavdamiseks mitte ei langetata makse, vaid tõstetakse makse, mis süvendab seda probleemi. Kui me oleme julgeolekukriisis, sest selle asemel, et loobuda kõikvõimalikest omapoolsetest provokatsioonidest, mis teravdavad julgeolekuolukorda, algatatakse muudkui uusi provokatsioone, milleks on näiteks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ja Pühtitsa kloostri tagakiusamine. 

Sama asi on ERJK-ga. Tegemist on värdmoodustisega, mis tuleks likvideerida õigusriigi põhimõttest lähtudes. Sellepärast me andsime täna hommikul sisse eelnõu, mille kohaselt need ülesanded, mida ERJK teostab, antakse üle Riigikontrollile, mis on professionaalne organisatsioon, kus töötavad inimesed, kes on saanud vastava ettevalmistuse selle töö tegemiseks ja mis ei moodustu poliitiliste parteide esindajatest, nagu ERJK suuremas osas moodustub, olles ka juhitud sotside esindaja poolt. Mida teeb valitsuskoalitsioon selle asemel, et anda need ülesanded üle Riigikontrollile, nagu oleks õige teha? Nemad tahavad laiendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni volitusi. Laiendada! 

Ja kolm põhilist probleemi, mis meile eelnõust vastu vaatavad, kiiresti nimetan. Esiteks see, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon saaks õiguse nõuda dokumente kolmandatelt isikutelt, kusjuures ei ole määratletud, millisest subjektide ringist jutt käib. Ei ole määratletud! Seaduses ei ole mitte mingit selgitust, millistel kolmandatelt isikutelt. Kuidagipidi peaks olema kvalifitseeritud, et mitte kõigilt kolmandatelt isikutelt, vaid vaat nendele tunnustele vastavatelt. Ei, mitte mingeid tunnuseid antud ei ole. 

Ja teiseks, piiramata dokumentide ring. Ei ole ka nimetatud, milliseid dokumente võib nõuda. Ehk siis piiramata subjektide ring ja piiramata dokumentide ring ehk sisuliselt võiks normi kirjutada väga lihtsaks. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on õigus nõuda ükskõik milliseid dokumente ükskõik kellelt, kui seda arvatakse vajalikuks. See ongi selle asja sisu, mis minu meelest on täiesti põhjendamatu ja lubamatu ja sellisena ka põhiseadusega vastuolus. Sest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon võib hakata esitama ükskõik kellele mingisuguseid nõudmisi. Esitage meile need dokumendid, andke meile selgitusi, ilmuge meile vaibale selgitusi andma! Kui ei ilmu, karistame neid sunnirahaga kuni 15 000 eurot!  

Mis siin toimub? Mis organ see selline on, millele nii ulatuslikud volitused antakse? See ei ole isegi õiguskaitseorgan, mis seda teeb, ega põhiseaduslik institutsioon. Ja sellise asjaga mitte kuidagi nõustuda ei saa.  Teine põhiline probleem: keelatud annetuste kandmine riigi tuludesse. Ehk kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on hinnanud, et mingisugune annetus, mingisugune asi kvalifitseerub annetusena erakonnale või kandidaadile, ja see on keelatud annetus nende hinnangul, siis saab sundida kandma selle raha riigi tuludesse.

Mul saab aeg otsa, ma ei saa pikalt rääkida, aga ma tahaksin teile tuua näite, kuidas totaalselt meelevaldselt kiusatakse taga praegusel ajal SAPTK-d, öeldes, et SAPTK poolt valimiste-eelsel ajal läbi viidud kampaania oli annetus minule ja Markus Järvile, olgugi et SAPTK kampaaniamaterjale ei saadetud laiali selles ringkonnas, kus me kandideerime, neis ei nimetatud, et me üldse kandideerime, ei kutsutud hääletama mitte kellegi poolt. Ometi tõlgendati seda kampaaniat annetusena minule ja Markus Järvile. Nüüd selle ette pandud lahenduse kohaselt siis mina ja Markus Järvi mõlemad peaksime 5500 eurot kandma riigi tuludesse, kuna me oleme väidetavalt saanud keelatud annetuse.  

Vaat siit me näeme, milliseid kuritarvitusi see organisatsioon endale lubab ja minu hinnangul peaks Oviiri enda suhtes algatama menetluse, et selgitada välja, milles tema vastutus seisneb.  Ja kolmas põhiprobleem seondub selles sidusorganisatsiooni mõistega. Nagu ma küsimusi esitades osutasin, praegusel kujul eelnõus sisalduv regulatsioon on sisuliselt mõttetu, sest ütleb, et sidusorganisatsioon on üksnes see organisatsioon, mille kohta erakond ise deklareerib, et tegu on sidusorganisatsiooniga. Loomulikult ükski erakond seda tegema ei hakka, nii et sellel ei ole mõtet

Teie aeg! 

Kõiki neid puudusi silmas pidades me teeme omalt poolt ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsume kõiki seda toetama. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Teate, Eestis on kell seisma jäänud, ja mitte ainult Eestis, vaid ka siin Riigikogus. Ja kui ma vaatan seda seinal olevat kella, siis see on juba tükk aega näitand ühte ja sama, et kohe, 16 või 17 minuti pärast saab kell kolm. Teate, minu arust see peegeldabki praegust olukorda. Me arutame siin väga olulisi küsimusi. Aga teiselt poolt me isegi ei suuda sellise asjaga saada hakkama nagu kellakeeramine või hoolitseda selle eest, et Riigikogus kell toimiks. See peegeldabki praegust olukorda ja see peegeldabki praegust valitsuse olukorda. Ja tegelikult see peegeldab ka seda eelnõu, mis siinsamas täna arutelu all on. 

Nii nagu ka ettekandja, justiitsminister, ütles, et selles eelnõus on väga palju puudujääke, ja see vastab tõele. Töötades läbi kogu selle materjali, küsimusi on rohkem kui lahendusi. Ja mis kurb on, et ega selle seaduseelnõuga ei olegi välja pakutud lahendusi väga paljudele küsimustele. Ja siinsamas avatult sellest rääkis ka justiitsminister: meie tõime teie ette dokumendi ja teie peate selle nagu korrastama sellisel viisil, nagu te siin arvate, et püüdke nagu siinsamas, opositsioon ja koalitsioon, hakkama saada. Mis on ka selles mõttes, et üks võimalus. Aga kui me räägime poliitilisest kultuurist ja sellest eelnõust, mis puudutab kõiki erakondi ja nende tegevust, siis tegelikult oleks pidanud see eelnõu olema enne erakondade laual ja erakonnad oleks pidanud enne nendes küsimustes kokku leppima, kuidas me edasi läheme. Sellepärast, et see otseselt reguleerib meie tööd. Seda ei ole kahjuks tehtud. Tõsi, on küsitud arvamusi. Aga kuidas seda kõike nagu koos tööle panna, sellega ei arvestatud. See on probleem. 

Nüüd, kui minna sisusse, ja enne, kui ma lähen sisusse, siis tõesti, et siin oli hästi palju juttu demokraatiast. No andke andeks! Praegune valitsus, mis koosneb kahest erakonnast, mille viimaste küsitluste populaarsus on 18% juures. Inimeste ja ühiskonna toetust ei ole, siis tegelikult ei ole ka enam mandaati siin otsustada ja juhtida Eesti riiki. Me oleme sellele pidevalt juhtinud tähelepanu. Ja me oleme ka välja selgelt öelnud, et sellisel viisil, arvestades, et ka Riigikogu kell siin seisab, me edasi minna ei saa ja tuleb taaskäivitada kogu see riik ja kogu Riigikogu ja ka valitsus. Ehk siis me vajame erakorralisi valimisi. Ja enne, kui need erakorralised valimised ei toimu, siis tõenäoliselt see kell siin ka ei hakka korralikult töötama. Ja see on nagu probleem. Kui ma räägin kellast, siis loomulikult ma räägin jutumärkides, ma räägin üleüldisest meie riigi kellast, mis peab tegelikult sekundi täpsusega tiksuma pidevalt. 

Siin räägiti demokraatiast, aga samas on lõhutud järjepidevalt demokraatia alustalasid. Järjepidevalt ma vaatan, et ka sotsiaaldemokraadid on väga murelikud.  Kui nad olid koalitsioonis, siis nad osalesid selles, kus järjepidevalt vaigistati opositsiooni, ja sotsiaaldemokraatidel oli ka oma roll selles. Kahju! Nüüd on nad ise opositsioonis, saavad neid mõrudaid marju tunda, kuidas võeti ära kõik võimalused opositsioonilt, kuidas tegelikult saaks hakata tõsiselt vastu töötama praegusele valitsusele, vääradele, halbadele otsustele, mis tegelikult mõjutavad väga halvasti kogu Eestit ja inimeste toimetulekut. Kahju, nii see on. Ja see ongi demokraatia alustalade lõhkumine. 

Kui praeguses olukorras, kus selgelt on välja öelnud väga paljud õigusspetsialistid, et praeguses olukorras peab valitsus tagasi astuma, küsima uue mandaadi siit Riigikogust, siis tegelikult praegune peaminister koos Reformierakonna kui ka oma partneri või sõsarpartei või filiaaliga, kuidas iganes võib seda Eesti 200 nimetada, siis nendel seda valmisolekut ei ole tagasi astuda ja tulla uuesti, julgelt öelda, et näete, meil on uus koalitsioonileping, me soovime uut mandaati vähemalt Riigikogu poolt, et andke meile need volitused. Ei julge lihtsalt seda teha ja siis see tähendab seda tegelikult, et nad ei austa Eesti Vabariigi põhiseadust, lihtsalt ei austa. Ja see on ka loomulikult demokraatia alustalade lõhkumine. 

Rääkides eelnõust, siis nii nagu ma mainisin, siin eelnõus on väga palju puudujääke, ja loomulikult on ka piiranguid ja õiguste rikkumisi selles osas, kui me räägime kolmandatest isikutest, kus kolmandad isikud lihtsalt sunniviisiliselt tuuakse komisjoni, ERJK komisjoni ette. Mis õigustel, kas see on põhiseadusega kooskõlas, vastuolus? Seda analüüsi ei ole. Kus ERJK-le antakse jälle õigusi juurde, samas jällegi analüüsi ei ole, kas see on põhiseadusega, ei ole põhiseadusega vastuolus või on. Ka seda analüüsi ei ole. Ja siin on ka muid küsimusi, mis puudutab sõsarühinguid, ‑organisatsioone, kuidas see on kõik ära reguleeritud, kas sellisel viisil ta peaks olema või mitte. Õiguslik analüüs jälle puudub. 

Ehk siis peab igati nõustuma justiitsministri sõnavõtuga, kus ta mainis ära, et selles eelnõus on palju puudujääke. Ja sellisel viisil tegelikult me ei saa seda menetleda. Ma oma küsimustes mitu korda juhtisin sellele tähelepanu ja ka küsisin lugupeetud justiitsministrilt, kas me ei peaks sellises olukorras, kus te ise nendite seda, et see on eelnõu, kus on palju puudujääke, kas me ei peaks seda tagasi võtma, ilusti läbi arutama koos kõikide erakondadega, siis uuesti saali tulema, siis sealt vastust ei tulnud, et seda võiks teha. Kuigi jällegi ütles, kordan üle, et siin on väga palju puudujääke. Igati mõistlik tegelikult oleks võtta ta praegu tagasi, teha ta korda ja siis tulla uuesti. Seda ei soovita. 

Nii et lähtuvalt sellest ka meie, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt teeme ettepaneku esimese lugemise tagasilükkamise osas. See eelnõu kindlasti sellisel kujul, nende puudujääkidega ei vääri edasiminekut. Aga kindlasti, mis puudutab erakonnaseadust ja väga paljude küsimuste reguleerimist, need on küsimused, mida tuleb lahendada. Mida selgem on pilt, mida arusaadavam on seadus, seda arusaadavam ja selgem on kõikide erakondade tegevus, et ei oleks arusaamatusi. See on tegelikult ju eesmärk, milleni me peaksime jõudma. Aitäh!

Aitäh! Ja enne, kui läheme järgmise juurde, Mart Helmel on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Jaa. Minu teada ja minu kogemuse kohaselt peaks minister olema saalis, kui tema poolt esitatav eelnõu on arutlusel. Aga ma ei näe teda saalis ja siin inimesed, kes koridoris nägid teda lahkumas, väidavad, et ta on majast üldse lahkunud. Kuidas see nüüd kooskõlas on meie töö- ja kodukorraga?

Jah, üldjuhul hea tava on, et minister viibib ruumis, kus tema eelnõu esitletakse. Minister andis teada, et tal on üks oluline väliskohtumine, ja ta lubas selle hilisema arutelu vaadata järgi stenogrammist ja videost. Kalle Grünthal, istungi juhatajale küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma täiesti ühinen kolleeg Mart Helme küsimusega, miks minister ei ole saalis. Ei saa olla tähtsamaid asju, kui on Riigikogu töö. Ta peab olema oma tööandja juures. Ja ma teeks ettepaneku, et nii kaua, kui minister tagasi ei ole, nii kaua seda asja me ei menetle edasi. Sest see on meie töö üks sisuline osa.

Aitäh küsimuse eest! Ja minister tõesti ütles, et tal on väliskohtumine, ja ta lubas kõik selle arutelu pärast järgi vaadata. Aga nüüd, Andre Hanimägi on ootel, et ma loodan, volitusega Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Ma olen isegi veidi üllatunud, et erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmine on lausa nii halb asi, et kaks erakonda soovivad, et see eelnõu siit Riigikogust kiiresti kaoks. 

Ma olen sellega isegi nõus, et loomulikult selles eelnõus on puudusi ja miinuseid, ja ma ise ka tõin ühes küsimuses ühe probleemi välja, mis puudutas sidusrühmasid. Aga ma tuletaks ikkagi meelde, et Riigikogu nüüd nii kehvakene ka ei ole, et me ei suuda ühtegi eelnõu parandada. Vastupidi, meil selle jaoks ongi kolm lugemist ja esimese ja teise lugemise vahel on muudatusettepanekute koht ja kõiki neid asju saab ju uuesti arutada ja vaadata. Mis puudutab seda väidet, et erakonnad on täiesti tundmatuses olnud, et nüüd tuli mingi eelnõu, mille kohta me mitte keegi mitte midagi ei tea, siis tegelikult seda ERJK ja erakondade rahastamise eelnõu on arutatud julgelt aastaid ja aastaid. Pigem ma ütleksin, et samm igati õiges suunas, sest tugevdada demokraatiat ja kindlustada avalikkuse usaldust poliitilise süsteemi vastu peaks olema meie kõigi ühine huvi. 

Ma arvan, et see on positiivne, et ERJK volitused laienevad. See, millest ennist rääkis kolleeg Vooglaid, ja see eelnõu, mis sisse anti, plusside ja miinuste osas, et kas meil peaks olema ta sellisel viisil organiseeritud või mitte – see on muidugi arutelu koht. Seda on ka varasemalt arutatud ja mina arvan, et seda võiks igal juhul siin arutada, panna need plussid-miinused kokku. 

Aga ma kindlasti ei saa nõustuda selle väitega, mida siin pidevalt loobiti, et ERJK on mingisugune sotsiaaldemokraatide organisatsioon. Kindlasti mitte. Kui seda väidet siin esitatakse, siis ma tahaksin väga näha mingit statistikat. Kas te näete seal, et sotse on kuidagi eriliselt koheldud? Vastupidi, seal on kõikide erakondade esindajad, nii nagu ma ennist ka meelde tuletasin kõikidele, ja seal on esimehe ja aseesimeeste valimised. Kas see peab nii olema, see on koht, mida me võime arutada, absoluutselt. 

Mis on selle plussid? Ma arvan, et vastupidiselt eelkõnelejatele ma arvan, et see on pluss, kui ERJK volitused laienevad niimoodi, et nad saavad kontrollida erakondade ja kandidaatide rahastamist ja kutsuda ka kolmandad osapooled kohale, et nad päriselt saaksid kontrollida, kas siis tõepoolest on mõni erakond saanud mingisuguse soodustuse või mitte, sest kogu see põhimõte ongi ju selles, et erakonnad oleksid kampaaniat tehes võimalikult võrdses seisukohas. 

Ka see, et erakond peab keelatud annetuse tagastama. Ma igaks juhuks täpsustan, et see on siis, kui on möödunud tähtaeg. Ehk siis kui erakond saab teada, et on tegemist keelatud annetusega, siis ta saab selle keelatud annetuse tagastada annetuse tegijale, ja kui ta seda ei tee tähtaja jooksul, siis loomulikult läheb see riigi tuludesse. Ma arvan, et see ongi õige. Vastasel juhul on olukord, kus me aastaid hiljem tuleme ja küsime, et kuulge, ma tegin erakonnale keelatud annetuse ja ainus karistus, mille ma saan, on see, et ma saan selle raha tagasi. No see on küll päris korralik karistus! 

Ja sidusorganisatsioonide määratlus, see, et see muutub nüüd natuke täpsemaks, ka see on tegelikult positiivne. Aga ma olen nõus sellega, et siin on päris palju miinuseid. Nii nagu ma ennist ka välja tõin, siis ausalt öeldes mina ka ei kujuta ette ja ma väga loodan, et siin Riigikogu saalis ja komisjonides tuleb see arutelu, kuidas seda eelnõu paremaks teha. Nii nagu ma ennist siin ka selgitasin, siis olukord, kus meil on näiteks MTÜ, millest ka siin enne oli juttu, olgu ta konservatiivsete väärtuste kandja või liberaalsete väärtuste kandja, teeb mingisugust reklaami või annab teada oma maailmavaatest, et kuidas me seda siis käsitleme.

Kolm minutit juurde, palun.

Kolm minutit lisaks.

Kuidas me seda siis käsitleme? On ta siis varjatud reklaam, ei ole reklaam, peab selle eest tasuma, ei pea tasuma? Need kohad, mida siin välja toodi, on absoluutselt õiged. Ma väga loodan, et me ühe sellise hea sõnastuse siia saame. Aga ma ausalt öeldes oma pead panti ei anna ja mütsi ka ei luba selle nimel süüa. Ma olen väga kahtleval seisukohal, et me üleüldse saame sellise olukorra, kus kõik need küsimused oleksid lahendatud. 

Aga mida me võiksime kaaluda ja mille on sotsiaaldemokraadid ka varasemalt välja toonud, on lisaks sellele, millest ma juba rääkisin – sidusorganisatsiooni määratlus ja kõik see –, valimiskulude ja annetuste ülempiir. Me siin selles eelnõus neid küsimusi ei käsitle. Aga tõepoolest, siin ennist ka kolleeg Tanel Kiik tõi välja, et kui meil on ikkagi keegi ettevõtja, kes väga tugevalt, väga suurte summadega suudaks mõnda erakonda toetada, kas siis see olukord ikkagi muutub absurdseks. Ühelt poolt on tegemist siis erakonnaga, millel on väga tugev rahaline toetus, ja teiselt poolt on olukord, kus seesama ettevõtja või inimene, kes selle annetuse on teinud, sellel on kindlasti tugev poliitiline mõju sellele erakonnale. Kas me tegelikult soovime sellist olukorda või me peaksime seda ennetama ja piirama üksikisiku annetuse ülempiiri? 

Ja teine asi, millest on räägitud ja mis tegelikult on ka päris mitmes riigis olemas, aga meil Eestis on see alati kuidagi toppama jäänud: kas kampaaniatele ülempiir seada, et vältida sellist olukorda, kus poliitiline konkurents sõltub eelkõige rahalistest ressurssidest, mitte ideedest ja sisulisest debatist? Me täna ka näeme, et valimiskampaaniad on muutumas järjest kulukamaks, kõik meie ümber muutub järjest kallimaks. Ilmselgelt väiksematel ja uutel erakondadel on raske poliitikas kanda kinnitada. Ja mis seal salata, ka Riigikogu, parlamendi erakondadel, kes on väiksemad, kes saavad riigi toetust vähem ja kellel suurannetajaid ei ole, on päris keeruline selle kasvava kuluga hakkama saada. Siis tekibki olukord, et kas võitlevad ideed või eurod. 

Need on küll need asjad, mille üle sotsiaaldemokraadid oleksid väga valmis arutama ja mille juurde me kindlasti selle eelnõu menetlemise käigus tagasi tuleme. Aga üldiselt, ma toonitan veel kord, sotsiaaldemokraadid seda eelnõu hetkel toetavad, sest tegemist on ikkagi rahastamise läbipaistvuse suurendamise eelnõuga. Ma arvan, et see on kõikide erakondade huvides, et meie rahastused oleksid läbipaistvad, et valimisseis oleks kõigil võimalikult võrdne ja valimiste edu sõltuks eelkõige ideedest ja sisust. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Ja kuna siin kõlas ka EKRE fraktsiooni kõnes esitatud seisukohti, siis vastusõnavõtuks Varro Vooglaid. Palun!

Jaa, suur tänu! Kõlas isegi minu nimi spetsiifiliselt. Lihtsalt kommentaariks kolleeg Hanimägi poolt öeldule. Olgu osutatud, et ega selle üle ju meil vaidlust ei ole. Ma arvan, et mitte ühegi fraktsiooni vahel siin vaidlust ei ole seonduvalt küsimusega, et rahastamise läbipaistvus on ideaalina oluline. Oluline on tagada erakondade rahastamise läbipaistvus. Küsimus, millega seonduvalt meie vaated lahknevad, seondub sellega, kuidas on kõige mõistlikum seda eesmärki taotleda või püüelda. Ja see, mida meie väitsime, ei ole mitte see, et me ei peaks selle eesmärgi poole liikuma, vaid me väitsime, et selle poole liikumine läbi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile üha ulatuslikumate volituste andmise on põhimõtteliselt vale, sest see on muu hulgas vastuolus õigusriikluse põhimõttega. Selliseid menetlusi peavad teostama kas õiguskaitseorganid või põhiseaduslikud institutsioonid, mis on poliitiliselt sõltumatud, mitte sellised värdmoodustised, mis on suuremas osas mehitatud poliitiliste parteide esindajatega ja mille esimeeski on ühe konkreetse partei liige ja aseesimees on sellelesamale parteile lähedal seisev isik. Nii et jutt käib siis Liisa Oviirist ja Kaarel Tarandist. Loomulikult sotsidele meeldib selline järelevalve teostamise süsteem, kus jäme ots on täielikult nende endi käes. Loomulikult meeldib, kellele ei meeldiks. Aga lihtsalt see ei ole ausameelne ja see ei ole kooskõlas sellise läbipaistvuse, aususe ja võrdsuse ideaalidega. Ja mina tõttöelda ei tea, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon oleks ka mingeid erilisi menetlusi sotside suhtes algatanud. Ei ole kuulnud eriti sellistest menetlustest. Ja muidugi pole see sellises olukorras ka üllatav. Nii et selline organ, mis on mehitatud paljuski poliitikutega, mis langetab otsuseid hääletamise teel, mitte siseveendumusele tuginedes selle kohta, mis on õige ja mis on vale, ei tohiks omada nii ulatuslikke õigusi inimeste ja organisatsioonide asjadesse sekkumiseks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 585 SE esimene lugemine lõpetada, kuid on tulnud kaks samasisulist ettepanekut Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni poolt ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Neid ettepanekuid peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamisega. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Ja sellega on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. aprill kell 17.15. Ja oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud ning sellega on ka istung lõppenud.