Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 12. märtsi infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve: teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 25 Riigikogu liiget, puudub 76. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, kliimaminister Yoko Alender ja välisminister Margus Tsahkna. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Registreerunud Riigikogu liige saab võimaluse esitada ka ühe täpsustava küsimuse. Lisaks saab üks Riigikogu liige selle konkreetse küsimuse raames võimaluse esitada ka lisaküsimuse. Kokku on meil täna 13 küsimust.

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Me kõik teame, et Eestis tehti ära valitsusremont, sotsid visati välja ning Reformierakond ja Eesti 200 jäid valitsusse. Me oleme kuulnud, kuidas Kristen Michal nüüd kõiges sotse süüdistab. Aga samas on nad ise olnud kõikide otsuste tegemisel juhtivas rollis, Reformierakond ja Eesti 200 ka. Samuti on parlamendis Reformierakonnal kõige rohkem hääli ehk kõikidel hääletustel on nende [hääled] olnud ülekaalukad. Kas te tõesti arvate, et teie erakond ei ole vastutav kõigi otsuste eest, kõigi maksutõusude eest? Täpselt samuti teie uus-vana koalitsioonipartner, kes alles jäi? 

Suure võiduna olete juba kuulutanud, kuidas nüüd naastakse lihtsa tulumaksusüsteemi juurde ja ära jäetakse ettevõtete tulumaks. Raske on aru saada, kas te tõesti arvate, et inimesed on ilma mäluta. Nagu need oleksid ainsad selle valitsuse kehtestatud maksud, mis on Eesti majandust kvartalist kvartalisse, 11 kvartalit järjest languses hoidnud! No loeme ette. Tulumaksu tõus 20%‑lt 22%‑le. Kehtestati automaks, mille maaletooja on Mart Võrklaev, Reformierakond. Tõusis maamaks nii koduomanikel kui ka äri‑ ja tootmismaade puhul, ja tõus jätkub. Ettevõtetele kehtestati kasumimaks. Käibemaks tõsteti kõigepealt 22%‑le, 1. juulist tõuseb see veel, 24%‑le. Tõsteti bensiiniaktsiisi, mis tõuseb jätkuvalt 5% järgmise nelja aasta jooksul. Aktsiisi tõsteti diislil, maagaasil ja kütteõlil. Elektriaktsiis tõusis 2024. aasta mais 45%. 2026. aastal hakkab kehtima julgeolekumaks, mida maksavad Eesti tulumaksuga maksustatavad isikud ja juriidilised isikud 2%. Ka pensionidelt hakatakse 1. aprillist 2025 maksma tulumaksu. 

Minu küsimus on: keda te petate, kui te räägite sellist juttu, et uus-vana valitsus hakkab Eesti elu paremaks tegema? Ei hakka ju!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt, te ütlete, et ma süüdistan kõiges sotse. Kindlasti mitte. Ma ei ole kunagi väitnud, et asjade muutmisel ei ole vigu tehtud. Tõepoolest, eelarve käestlaskmise suhtes tuleb muidugi EKREIKE valitsuse poole vaadata. Seda ma olen siin korduvalt öelnud ja [ütlen] isegi nüüd, kui meie ja sotsiaaldemokraatide teed on lahku läinud, et eelarvereeglite lõdvendamise tõttu tekkinud hilisemate probleemide asjus tuleb siiski EKREIKE valitsuse poole vaadata. 

Nagu ma olen kuulnud ka siin erinevates debattides, on EKREIKE valitsus peatselt naasmas. Eile esitas sellel teemal värvika etüüdi Anti Poolamets, kes ütles, et see kohe naaseb, seadke ennast valmis, ja rääkis, mis kõik sellele järgneb. See on selliseks sissejuhatuseks. Meil on saanud peaaegu iganädalaseks traditsiooniks arutada küsimust "Olukord riigis". 

Mis makse puudutab, siis jah, tõsi, printsiip ja eesmärk on naasta võimalikult lihtsa ja arusaadava maksusüsteemi juurde. Ettevõtete tulumaksu, selle kasumimaksu osa kaotamine, ma arvan, on majanduskasvutsükli alguses väga positiivne ja julgustav sõnum selle kohta, et Eestisse saab investeeringuid teha ja siia tasub investeerida. Eesti maksusüsteem, eriti ettevõtluse maksusüsteem, mida maailmas peetakse väga eeskujulikuks – seda on erinevates maksuhinnangutes hinnatud parimate hulka [kuuluvaks] –, sellisena ka jätkab. Tõepoolest, jah, sotsiaaldemokraatide lahkumisega lahkub ka ettevõtete kasumi maksustamine. 

Teine osa maksusüsteemi korrastamisest, mis vähendab eeskätt väiksemate tuludega inimeste maksukoormust, on see, et kaotatakse juba seadustatud tulumaksustamine esimesest eurost, mis oleks jõustunud 2026. aastast. Pärast seda, nagu te õigesti märgite, jäävad tulumaks ja käibemaks 24%‑le. 2026. aastal kaob maksuküür ehk tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, jättes inimestele rohkem raha kätte. 

Need on minu meelest üsna asjalikud plaanid. Need on ka sotsiaalselt mõistlikud, sest kui läheb hästi ettevõtlusel ja siia rohkem investeeritakse, siis läheb paremini meil kõigil siin. Ma arvan, et see valitsus teeb õigesti, kui ta pöördub tsentrist paremale. Reformierakonna jaoks on see kindlasti ideeliselt ning vaateliselt ja aateliselt mõneti koju naasmine. Mul on hea meel, et Eesti 200 omab samasugust vaadet majandusele ja julgeolekule [ning peab õigeks, et] ettevõtted saaksid rohkem investeerida ja inimestele jääks väiksem tulumaksukoormus.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh uuesti sõna andmast! No ei olnudki midagi muud oodata Refi ikke valitsuse juhilt! No minge ikka veelgi rohkem tagasi ja öelge juba välja, et süüdi on neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism!  

Aga lähme palju põhimõttelisema küsimuse juurde seoses valitsuse, kuidas ma ütlen … See ei ole mitte vahetus, vaid see on väga kummaline protsess. Eesti Põhiseaduse Assamblee liige, põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams on öelnud, et teie tegevus on karjuvas vastuolus Eesti põhiseadusega, nimelt see, kuidas te oma koalitsiooni koosseisu vahetasite. Meil ei ole teatavasti presidentaalne või poolpresidentaalne riigikorraldus ja teie ei ole president, et te saaksite lihtsalt ilma piiranguteta muuta valitsuse koosseisu. Meil on parlamentaarne demokraatia, kus valitsuse vahetuse puhul kehtib teatud kindel protseduur. Kui te leiate, et teie kokku pandud valitsus, millele te saite ükskord parlamendi heakskiidu, ei ole enam toimiv, siis te peate kõigepealt tagasi astuma ja alles siis läheb pall presidendi kätte.   

See, et president seda põhiseaduse rikkumist teiega vastuvaidlematult kaasa tegi, on tegelikult ülimalt skandaalne. Ma tsiteerin Jüri Adamsit: "Parlamentaarses riigis tuleb täita selleks ettenähtud protseduuri. Parlamendi töö ei ole ükskõik mis suunas üle haljasala kõndimine."   

Me ei tohi teha nägu, et see, mis te tegite, meid ei häiri. Reformierakond vist [arvab], et tema kohta ei kehti enam mitte mingid seadused. Kaja Kallas, kes ilmselt samuti ei saanud aru, mida võib või mida ei või, tuuseldas ka ringi nagu hormoonimöllus teismeline. Juba tema tegi põhiseaduse rikkumisega ses osas algust, et lasi oma koalitsioonipartnerid lahti. President Karis, kes peaks olema üks põhiseaduse valvuritest, jättis oma ülesande täitmata. Polegi midagi imestada, sest tema poeg, Reformierakonna liige, oli omal ajal muide see inimene, kes kilekotte rahaga teie juurde parteikontorisse toimetas.   

Kas te saate aru, et see, mida te nüüd jälle tegite koos presidendiga – rikkusite sellisel kujul valitsust vahetades põhiseadust ja parlamentaarse demokraatia protseduure –, on skandaalne ja teadlik põhiseaduse rikkumine ning läheb otsapidi ka riigireetmise paragrahvi alla, mis muuseas ei aegu? Ei ole võimalik, et teie ja president pole sellest teadlikud. Ka mitteteadmine muuseas ei vabasta vastutusest. Kas te saate ikka aru, milliseks … 

Teie aeg!

… seadusetuse ja suvaõiguse mülkaks olete muutnud Eesti riigi teie ja Reformierakond?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh! See küsimus oli ju selline laetud solvangute jada. Kõigepealt pean ma kohatuks oma eelkäija aadressil esitatud solvangut teismelise ja hormoonide teemal. Minu meelest oli see inetult öeldud. See oli lausa kohatult öeldud ja ma soovitan teil mõelda, et ehk tasub selliste rumaluste eest vabandada. 

Teiseks, mis puudutab põhiseadust ja põhiseaduspärasust, siis selle kohta on olemas ju ka varasem pretsedent 2009. aastast, kui Andrus Ansipi valitsusest arvati samamoodi välja sotsiaaldemokraadid, kuna tollal oli majanduskriis, oli vaja teha kärpeid, et üle minna eurole, ja valitsus jätkas. 

Parlamentaarses vabariigis – olen vestelnud ka õiguskantsleriga, küsinud tema arvamust – on parlamendil loomulikult olemas kõik õigused ja ka mehhanism, kuidas kontrollida, kas valitsusel on parlamendi enamuse toetus või mitte. 

Ma saan loomulikult aru, et teie soov on seda debatti pidada eeskätt võib-olla nagu sellisel tehnilisel väljal, nüansi üle, et kas üks või teine. Kokkuvõttes siiski enamus valitsusest jätkab. Lahkus neli ministrit 14‑st. Valitsuses olevatel erakondadel on parlamendis enamus, üle poole häältest. Ma loodan [saada] mõistlikele otsustele ka opositsioonis olevate erakondade tuge.

Nüüd nende mõistlike otsuste juurde. Kindlasti on meil vaja tõsta julgeolekuks vajalikke kulutusi, teha investeeringuid, sest me teame, milline on julgeolekuolukord. Isegi kui Ukrainas peaks saabuma loodetavasti Ukraina tingimustel [kehtestatud] ning meie vaatest hea ja kestev rahu, tähendab see ikkagi seda, et me peame olema kaitseks rohkem valmis ja arvestama meie märatseva idanaabriga, sest Venemaa on oht kellele tahes demokraatlikus maailmas. 

Samamoodi on vaja teha majanduse jaoks mõistlikke otsuseid. Sellelegi loodan laiemat tuge kui üksiti koalitsioonilt, kes tõepoolest on endiselt enamuses. Majandusest rääkides ütlen ma endiselt, et maksude langetamine, muu hulgas ettevõtte tulumaksu kaotamine ja üksikisiku tulumaksukoormuse vähendamine, mis annab tõenäoliselt hõlpu vähem teenivatele inimestele, aga ka näiteks pensionäridele, on need asjad, millele ma ootaks teie tuge. 

Kui te tahate selle tehnilise debatiga jätkata, siis kindlasti võite seda teha, ma ei näe selles vähimatki probleemi, alati võib arutada. Parlamendil, nagu öeldud, on parlamentaarses vabariigis ka kõik õigused järele kontrollida, kas valitsusel on parlamendi enamuse usaldus või mitte.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! [Härra peaminister!] Ma pean ka ütlema, et mul on raske teid praegu legitiimseks peaministriks pidada. Poliitikas on niisugune asi nagu rituaalne tants. Asi [ei pruugi] isegi täiesti ühemõtteliselt põhiseadusega vastuolus olla, aga on ikkagi traditsioonid ja kombed, millest tuleb kinni pidada. Me näeme, kuidas tänases Euroopa Liidus muidugi kogu see väärtustel põhinev süsteem lihtsalt laguneb meie silme all. Meil on muidugi arenguruumi – jaa, meil on arenguruumi! –, nii nagu Rumeenias, meil on arenguruumi, keelame ära need, kelle näod ei meeldi, keelame ühel päeval ära ega registreeri neid valimiskomisjonis. Läheme sama teed nagu Rumeenia, siis on ju kõik hästi, siis ei ole enam opositsiooni ja siis me saame lõpuks ometi valitseda! Reformi ike saab lõpuks ometi Eesti rahvale täielikult peale surutud. See on järeldus teie jutust. 

Tulen veel tagasi selle juurde, et kõik need lubadused makse langetada on ju kena jutt, ainult et teil ei ole veel koalitsioonilepingutki. Siis te peate tulema ju siia uute eelnõudega ja see kõik võtab aega. Ei ole mõtet jälle rääkida utoopilist juttu sellest, kuidas just nagu juba tänasel päeval hakkaksid maksud langema. 

Aga minu küsimus on seotud riigi kuludega ja Ukraina abistamisega. Korduvalt on olnud juttu sellest, et kõige suurem puudus on Ukrainas praegu inimestest, nii inimestest rindel kui ka töökätest tagalas. Minu küsimus on: millal kavatseb teie valitsus – see võiks olla teil uues koalitsioonilepingus fikseeritud – lõpetada kõikide soodustuste tegemise, kõikide toetuste maksmise nendele inimestele, keda on kaugelt üle 100 000 ja kes on Eestisse tulnud? Tõsi, kõik kindlasti ei saa igasuguseid toetusrahasid. Millal toetuste maksmine lõpetatakse ja millal alustatakse ikkagi Ukrainaga konsultatsioone selleks, et Ukraina mehed, keda siin väidetavalt on vähemalt 10 000, läheksid Ukrainasse ja vajaduse korral rindele, või kui rinnet enam ei ole, siis Ukrainat üles ehitama, ja samuti …

Teie aeg!

… läheksid fertiilses eas naised Ukrainasse ja aitaksid Ukrainal jalule tõusta?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Selle teema üle me oleme teiega siin ka varem debateerinud. Olen toonud erinevaid numbreid, korduvalt öelnud ka seda, et ega Ukraina poolt sellist taotlust kodanikke välja saata ei ole tulnud. Ma saan aru, et te soovite sellist muljet luua. Teiseks olen kirjeldanud, kui väiksel määral mõjutab meie sotsiaalkulutusi see, et me sõja eest põgenenud inimesi siin täpselt samal määral toetame. Ma saan aru, et see teid kuidagi liigselt ei veena. Teil on endiselt justkui selline hoiak, et Ukraina toetamine ja Ukraina sõjas Ukraina poolel olemine ei ole meie asi. Mina jään eriarvamusele, minu arvates on see väga meie asi. Seda sõda peetakse meie asemel, meie eest, ükskõik kumbapidi teie tahate seda [võtta]. Kindlasti tuleb toetada seda, keda rünnatakse, kelle kallale on mindud. Mind üllatab see hoiak, aga tõe huvides olgu öeldud, et ega te ei ole aastate vältel seda muutnud. Teie jaoks on tegemist – kuidas te väljendusitegi? – idaslaavlastega. Teil on veel palju erinevaid mõtteid. Oleme kuulnud ja ka lehest lugenud, et Venemaa on teie jaoks eraldi tsivilisatsioon. Selliseidki väiteid on teilt tulnud. Nii et seetõttu, jah, me selles küsimuses jääme eri arvamustele, täitsa kindlalt. 

Maksudest rääkides, tõepoolest, maksude langetamine on koalitsiooni põhimõte ja esimesel võimalusel teeme selleks vajalikud eelnõud, loodame nendele ka teie tuge. Jah, tuleb ka tunnustada, et palju olulist tuleneb eelnevast koalitsioonist. Võib öelda, et kui selle koalitsiooni sünnitunnistusel olid kaks asja, julgeolek ja majandus, siis needsamad printsiibid ka uues koalitsioonis jätkuvad. Küll aga on need lahendused julgeoleku ja majanduse jaoks ilmselgelt senisest parempoolsemad. See tähendab ka seda, et ettevõtete kasumi maksustamise me tühistame, nagu vähendame ka eraisikute tulumaksukoormust. Ma arvan, et see on asi, mis võiks, ütleme nii, ka konservatiivsele valijale sobilik olla. Ma eeldaks ka konservatiivide ja laiematki tuge nendele samadele maksumuudatustele, muu hulgas näiteks sellele, kui me tõmbame koomale tegevusi, et suunata raha riigikaitsesse ja Ukraina toetamisse.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on riigi juhtimine. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Esmaspäeval te teatasite, et soovite iseenda ja Eesti rahva vabastada sotsiaaldemokraatlikest ahelatest ja hakata ellu viima loosungit "Võita terve maailm, kaotada ainult ahelad". Nüüd te otsustasite, et te ei soovi enam olla peaminister Läänemetsa valitsuses, aga siiski on suur kahju tekitatud ja vasakpööre ellu viidud. Sellist maksusõda oma rahva vastu, nagu valitsus pärast 2023. aasta valimisi on ellu viinud, ei ole mitte kunagi Eesti ajaloos Eesti rahva vastu ellu viidud. Nüüd te siis hakkate pilgutama paremat silma ja ütlete, et tahate olla peaminister Keit Kasemetsa valitsuses, kellega teil on kuulsusrikas ühine ajalugu Nordica pankrotti viimisel, Kliimaministeeriumi ühistes tegevustes, energiamajanduse segadustes ja nii edasi. 

Aga minu küsimus ei ole seotud niivõrd teie ajalooga, mis ei sisenda usku, et praegune jätkuvalitsus hakkab viima ellu kvalitatiivselt uut poliitikat, vaid mul on konkreetne küsimus. Selle eest me oleme loomulikult tänulikud, et sotsiaaldemokraate enam valitsuskoalitsioonis ei ole. Aga kas te neid algatusi, mida vähemalt osa sotsidest ministreid püüdis ellu viia ja mis ei ole veel õnneks realiseerunud, olete valmis tagasi pöörama või ära jätma? Ma pean siin silmas näiteks Eesti jagamist neljaks oblastiks ja eriesindajate nimetamist nendesse piirkondadesse, maakondlike ühistranspordikeskuste ümberkujundamist mingisugusteks arusaamatuteks regionaalseteks transpordikeskusteks, siis mingisuguseid tööriistakastide veebipõhiseid variante põllumajandusministeeriumis, koolitusi, mida hakatakse ellu viima kohalike omavalitsuste tasandil, ja nii edasi ja nii edasi. Kohutav bürokraatia ja muu taoline riigi raha raiskamine. Kas te olete valmis need asjad ära jätma ja ümber pöörama, on konkreetne küsimus.

Aitäh! Kas-küsimusele saab vastata jah. Kõigepealt see, ma väga vabandan, ei tea mis ajast pärit luuletus, mille te siin ette lugesite, kuidas me vabaneme ahelatest ja et ma ei soovi olla peaminister Läänemetsa valitsuses – see on teie isiklik luuletus. See kirjutage sahtlisse, mitte minu nimele, oleks minu soovitus. Needsamad erinevad otsused, mis puudutavad regionaalseid esindajaid ja kõike muud, on juba uudistes. Kliimaminister, keda te ju väga toetate, tühistas need otsused, nii et toetage edasi.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! See on muidugi positiivne, kui praegune valitsus on valmis vähemalt mingites valdkondades bürokraatiat vähendama. Ma võin kinnitada, et Isamaa [toetab] kõiki neid valitsuse algatusi, mis on suunatud bürokraatia vähendamisele ja riigi efektiivsemale toimimisele, ka neid jõhkraid kärpeid, mis on seni küll valitsemiskulusid tõstnud ja mida teie kõrval istuv kolleeg Margus Tsahkna on lubanud. Kui need realiseeruvad sellisena, et tegelikult valitsemiskulud vähenevad, siis võite kindlad olla, et Isamaa neid algatusi kindlasti toetab, ilma igasuguse vorst vorsti vastu poliitikata. 

Aga konkreetne küsimus on selle kohta, et eile oli siin arutelu, mis puudutas teadus‑ ja arendustegevust. Reformierakonna fraktsiooni esindaja ütles, et see kokkulepe, mis on saavutatud laiapõhjaliselt, et 1% SKT‑st läheks teadus‑ ja arendustegevuseks, kehtib, aga seda ei täideta. Kas te oskate selgitada kolleeg Sutropi siit puldist antud sõnumit, et see kokkulepe kehtib, aga seda ei täideta? Mida see siis tegelikult tähendab? 

Lisaks olete te öelnud, et praeguse jätkuvalitsusega või uue valitsusega, mis iganes ta saab olema, on teil plaan vähendada ametnike [arvu] lausa 20%. Mu küsimus on, mida see siis arvuliselt tähendab, see 20%. Kui palju ametnike hulk meil siis arvuliselt väheneb ja mis ajaks on see realistlik ellu viia?

Kõigepealt, mul ei ole kombeks kommenteerida tsitaate, mida ma ei ole kontrollinud, eriti [mõeldes] teie esimesele küsimusele, kus te mulle omistasite lauseid, mida ma ei ole öelnud. Nii et ma kontrollin selle [tsitaadi] hea meelega järele ja siis kommenteerin. Seda esiteks. 

Teiseks, väga hea, et te bürokraatia vähendamist toetate, ma südamest loodan seda. Te ütlesite, et vorst vorsti vastu, aga vot neid vorste pole meil anda, meil on ainult tööd pakkuda. Ma loodan, et parlament ja Isamaa võtavad sellest osa. Ma isegi ütleks, et Isamaa elektoraat, mis on ju Eesti Vabariigis hetkel suurim – müts maha! –, on kindlasti huvitatud sellistest lahendustest, mis on parempoolsed, mis vähendavad bürokraatiat, mis muudavad maksukoormust kergemaks, mis annavad ettevõtjatele ja inimestele võimaluse asju lihtsamalt teha. Nii et see on kindlasti mõistlik. Üldiselt nii ongi. Ma loodan sellele poliitikale kindlasti tuge, ka teie poolt.

Te küsite selle 20% kohta. See on esialgne eesmärk, me hakkame selle üle kõnelema. Eesmärgid tuleb seada kõrgele, muidu [eesmärke] ei saavutata. Mina näen seda pigem sedapidi – lähiaegadel tuleb peaministri juures kokku ka üks suurem ettevõtjate algatus või nõukoda –, et me võtame süstemaatiliselt ette riigi erinevad kontrolltegevused, erinevad bürokraatlikud vormid, ning ettevõtjad siis ühiselt otsivad, millised võiksid olla need, mida me saame ära jätta või mida muuta oluliselt kasinamaks. Kui seda teha päris suure hoolega, siis eesmärk võiks lõpuks olla selline, et meil läheks sisuliselt 20% inimesi vähem vaja nende kontrollide jaoks ja normatiivide täitmiseks. Sedapidi see eesmärk peaks olema. Kõigepealt kaotame probleemi ehk needsamad nõuded, vormid ja kontrollid, ning seejärel läheb meil vaja ka vähem tööjõudu selle töö tegemiseks. See on ju asjade loogiline lahendus. 

Miks ma seda sedapidi näen? Mul on kogemus ka nullbürokraatia [projekti] vedamisest, mis, ma ütleks, läks edukalt. Selle tulemusena tekkis Eesti inimestele, ettevõtjatele palju lihtsam aruandlus. Seal lõi kaasa hulk inimesi ja [osalesid] ka suured ettevõtlusorganisatsioonid. Kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, praktiliselt pea pool valitsust, erinevad inimesed, teie rõõmuks Keit Kasemets, Taavi Kotka ja paljud teised aitasid seda asja teha, ka pangad. Tulemuseks oli see, et asjad saidki oluliselt lihtsamaks ja paremaks. 

Enne siin küsiti selle süü kohta. Mis ma ikka oskan öelda. 2018. aastal jäi see projekt kuskile sohu kadunuks ja seetõttu me peame seda rehitsemist jälle tegema hakkama. Mul on hea meel, et te olete nõus meid töös toetama. Ma selle toetuse peale loodan ja arvan, et me teeme selliseid algatusi, millele me saame toe laiemalt kui koalitsiooni sees.

Suur tänu! Lisaküsimus, kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on siin ees Lauri Läänemetsa hiljutine intervjuu, kus ta väidab, et sotside valitsusest väljaviskamise idee taga seisite teie koos Kasemetsaga kahekesi. Ta väidab, et see otsus sündis tegelikult juba kolm nädalat tagasi. Ta on intervjuus päris kriitiline Kasemetsa töö suhtes, ütleb, et see on probleem, et Kasemets on riigisekretär, kuna eelnõud venivad ja ta ajab Reformierakonna asja, mitte riigi asja. Lõppu lisas ta veel sellise lause: "Aga võib-olla see ei ole Eestile hea, et kaks sõpra sellisena on võtnud... põhimõtteliselt on sinu käes ju kõik." 

Mind muidugi natuke hämmastab, et sotsidel on äkitselt tekkinud probleem härra Kasemetsaga, sest nad ju hääletasid Riigikogus selle poolt, et muuta selle inimese pärast tervet seadust, et ta saaks riigisekretäriks. Mäletan, kui ma tõstatasin selle teema erikomisjonis, siis sotsid olid need, kes karjusid pea kõige valjemini, et seda teemat ei peaks arutama, ja hääletasid selle päevakorrast maha. On päris silmakirjalik, et nüüd äkitselt sotsiaaldemokraadid avastavad, et Kasemets neile ikkagi ei sobi. 

Aga teiselt poolt ma muidugi vaatan, et mingil määral antakse Riigikantseleile ja riigisekretärile aina rohkem võimu juurde. Riigikogus on menetluses seadus, mille alusel hakatakse teadus‑ ja arendustegevuse rahastuse otsuseid tegema just Riigikantseleis riigisekretäri poolt. Riigisekretär hakkab suunama innovatsiooni. Nüüd levivad meedias ka väited, et Kasemetsa idee on ka Keskkonnaametist lahti saada, kuna uuel valitsusel on soov kasutada loodusressursse majanduse hüvanguks ja lihtsustada looduskaitsepiiranguid. 

Aga me mäletame, et Kasemets on olnud poliitikas ka aktiivsem, eelmine aasta ta ju osales koalitsioonikõnelustel. Läänemetsa väitel ta nüüd otsustas või aitas valitsust lammutada. Mul ongi selline küsimus, kuidas teie suhtute oma endise valitsuspartneri Lauri Läänemetsa nendesse väidetesse, mida ta on intervjuus öelnud. Kas need vastavad tõele?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Kas-küsimusele on jälle hea vastata: ei, ei vasta tõele. Aga mul on võimalus [vastust] laiendada. Olgu konkreetselt öeldud, et ei, see väide tõele ei vasta. Aga kas see takistab Lauri Läänemetsa seda väidet esitamast? No pole takistanud. Veelgi kummalisem oleks küsimus, et kui riigisekretär ja peaminister peaksid – nagu Lauri Läänemetsa faabula ette näeb – mõnes kabinetis omavahel vestlema, siis kuidas siseminister teab, et selline vestlus toimus. See oleks väga murettekitav, kui Eesti Vabariigis selline olukord oleks. Siis me peaksime hakkama hoopis teisi toiminguid tegema. 

Nii et jah, ma saan aru, et lahkuminekuid on erinevaid. Teie olete noorem, mina juba veidi elukogenum. Lahkuminekuid tuleb elus ikka ette. Kui minnakse lahku, siis on võimalik seda teha mitmel viisil, tuhandel viisil kindlasti. Kui suudad jääda inimeseks ja jääda viisakaks, siis on kenasti. Sellised väljaütlemised liigitan mina sellesse kategooriasse, et ju emotsioonid keesid üle. Mina tänan, vastupidi, sotsiaaldemokraate tehtu eest ja ütlen, et poliitika viis meid lahku, inimlikult me tülli ei läinud. Koalitsioonis kolleeg Margus Tsahknagagi surusime Lauril kätt ja tänasime tehtu eest. Nii see on. 

Otsus lahku minna – seda ma olen kirjeldanud ja eks ma võin ikka veel veidi kirjeldada – sündis lõplikult, jah, ikkagi siinsamas, meie fraktsiooni juhatuse koosolekul esmaspäeva hommikul. Aga see, et sotsiaaldemokraadid ennast pikalt valitsusest väljapoole asetasid – no see oli samamoodi Kaja Kallase valitsuste ajal, see ei olnud kuidagi erinev. Vahel juhtub nii, et kui sa asetad ennast järjekindlalt mingisse rolli, siis sa lõpuks ennast sealt rollist leiadki. Kahjuks see seekord nii oli. 

Kui vaadata ajastut, siis otsuseid on pigem vaja konkreetseid ja kiireid. Sellestsamast bürokraatia vähendamisest rääkides ma ütleksin nii, et kui kliimaminister tõi valitsusse eelnõu looduskaitsereeglite lihtsustamiseks, siis see jäi seisma, või kui majandusminister tõi valitsusse eelnõu, kuidas saada lihtsamalt näiteks toiduainetehnolooge või mõne spetsiifilise pingi operaatoreid ettevõttesse, kus neid vaja oleks, vastavalt Kutsekoja OSKA raportile, kusjuures seal on hõlmatud ametiühingud, tööandjad, Siseministeerium ja kõik muud, siis seegi jäi seisma. Ma arvan, hea küsija kindlasti mõistab, et sellisel viisil need teed lahku viivadki. 

Ütleme nii, et ma nüüd lõppu teen poliitilise nalja, eks ma hiljem kahetsen, aga ütlen siiski, et ka Keskerakonnal on erinevaid sotsiaaldemokraatidest lahkumineku kogemusi mitte just ammusest ajast.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on kliimaminister Yoko Alenderile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on RMK. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud kliimaminister! Jah, mul on tõesti küsimus RMK salastatud kestvuslepingute kohta. RMK tellis 24 000 euro eest riigiabianalüüsi advokaadibüroolt COBALT. Analüüsis jõuti järeldusele, et mingit keelatud riigiabi ei olnud, vaid üleüldse võiks selliste salajaste lepingutega edaspidi hoopiski jätkata. Korruptsioonivastases erikomisjonis me vaatasime selle analüüsi sisse. Kahjuks on näha, et analüüs on kallutatud, selleks et õigustada selliseid lepinguid, ja selline analüüs võib tegelikult olla juriidiliselt kehtetu, kuna seal ei analüüsitud kõiki riigiabi tunnuseid. RMK‑l oli võimalus panna paika oma lähteülesanded ja valida neid niiviisi, et analüüsitaks ainult selliseid lepinguid, mis kahtlusi ei tekitaks. Näiteks 57 lepingust analüüsiti ainult kolme lepingut, mis käsitlesid madala kvaliteediga puidu müüki. Lisaks analüüsiti RMK‑d nagu tavalist ettevõtet, andmata endale aru, et tegemist on riigile kuuluva asutusega, mis haldab Eesti olulisimat loodusvara ja peab seda tegema heaperemehelikult. Lisaks analüüsiti lepingut vaid selle sõlmimise hetkel, aga mitte lepingut terve selle kestusaja jooksul, ehk seda, kuidas see võis mõjutada turgu. Istungil tõid analüüsi koostajad näiteks ootamatult välja, et kui nad oleks piirdunud ainult õigusliku poolega, poleks eraldi kaasanud väljast finantsilist poolt, siis oleksidki nad jõudnud täiesti vastupidisele järeldusele, et see oligi keelatud riigiabi. Probleem ongi selles, et analüüs koostati nii, justkui tegemist oleks eraettevõttega. Kõige tähtsam on, et jäeti analüüsimata kõige olulisem, mis puudutab riigiabi: kas on võimalik, et teised ettevõtted said nende salajaste kestvuslepingute tõttu kahju? Tunnistati ju seda, et seda küsimust polnud isegi lähteülesandes. Kui suur on tõenäosus, et seda analüüsi kasutatakse nüüd ära selleks, et näiteks täiendada valitsuse määrust selliselt, et RMK saaks ka edaspidi sõlmida salajasi kestvuslepinguid? Peaminister just ütles, et nüüd soovitakse kasutada rohkem loodusressursse. Kas te nõustute, et see analüüs võib olla juriidiliselt kehtetu, kuna olulisi riigiabi tunnuseid ei analüüsitud, ning oleks vaja tellida uus ja palju laiem analüüs?

Aitäh küsimuse eest! Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kliimaministeeriumi seisukoht on jätkuvalt, et igasugune riigivara müük, sealhulgas riigimetsast varutud puidu müük, peab olema läbipaistev ja reeglid peavad olema kõigile ühtmoodi arusaadavad. Siinkohal suur tänu Riigikontrollile, kes tõepoolest analüüsis aastatel 2001–2014 ehk üle kümne aasta tagasi [sõlmitud] lepinguid erilise tähelepanuga ja tõi seal välja teatud ebaseadusliku riigiabi riski. Selleks, et olla kindel, et sellist keelatud riigiabi ei esinenud, RMK tõepoolest tellis Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi riigiabispetsialistide koostatud lähteülesande alusel analüüsi.

Need väited, nagu advokaadibüroo, kes hankel osales, selle võitis ja analüüsi koostas, ei oleks kuidagimoodi pädev või sõltumatu, ma arvan, on alusetud. [Hankel] oli ka tingimus, et pakkuja peab tagama, et tööde teostamisel rakendataks isikuid, kellel puudub igasugune huvide konflikt. COBALT on seda ka kinnitanud. Meil ei ole tõepoolest mitte mingisugust alust arvata, et COBALT‑i analüüs oleks kallutatud. 

Mis puudutab vahepeal toimunud protsesse, mille kohta küsimuses kõlas ka väga palju valeväiteid, justkui kestvuslepingud oleksid kuidagimoodi salastatud, siis ütlen, et tegelikult juba eelnevalt, aga ka Riigikontrolli raporti tulemusel on RMK oma praktikas teinud väga palju muutusi. Me saame tõdeda, et kestvuslepingud on tõepoolest täiesti avalikustatud, ja on olemas ka tingimus, et puit tuleb väärindada Eestis, mis, ma arvan, on väga oluline. Kõikide nende tegevustega minnakse edasi ja siin ei ole mingisugust muutust. 

Millistele järeldustele see analüüs jõudis? Tõepoolest jõuti seal järeldusele, et mingit keelatud riigiabi analüüsitud lepingute puhul pole antud. Tehingud toimusid vastavalt turutingimustele ning kahju riigile ega turuosalistele ei ole põhjustatud. Kui mõni teine turuosaline oleks kas aastate eest või on ka tagantjärele leidnud, et ta on saanud kahju, siis ta oleks saanud pöörduda ja saab ka edaspidi pöörduda prokuratuuri. Ka eelnevalt ju prokuratuur vaatas, kas siin on mingisuguseid kuriteo tunnuseid, ja tõepoolest leidis, et ei ole.

Teie aeg!

Ahah, läbi, jah? Vabandust! Kas võib …

Aga meil on võimalik seda diskussiooni jätkata, sest Anastassia Kovalenko-Kõlvartil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma täpsustan, et ma mitte kordagi ei öelnud, et COBALT polnud pädev või sõltumatu või et tal oli mingi huvide konflikt. Probleem oli siiski [analüüsi] lähteülesandes, mille tõttu riigiabi kui sellist ei analüüsitud. Aga siiamaani on analüüsimata kõige olulisem aspekt. Me ei ole saanud vastust, kuidas üldse RMK-s need salajased lepingud konkreetsete ettevõtjatega kunagi tekkisid. Ma tuletan meelde, et Riigikontrolli auditis oli välja toodud asjaolu, et investeerimisest huvitatud ettevõtted pöördusid esmalt poliitikute poole ja edasi tuldi sealt RMK‑sse juba konkreetsete soovidega. Riigikontroll tuvastas, et suunised konkreetsete ettevõtjatega koostöökokkulepe sõlmida tulid kunagise Keskkonnaministeeriumi juhtkonnalt ja see kõik [toimus] suuliselt. Selle kohta dokumente ei ole. Tänaseks on RMK juba mitu korda oma seisukohti muutnud. Kliimaministeerium väidab, et nemad pole siiani asjast teadlikud. Me oleme erikomisjonis mitu korda seda teemat uurinud ja püüdnud aru saada, kui palju Kliimaministeerium ja RMK on sellega tegelenud, et asjas selgust saada, aga seda küsimust välditakse. Teiseks, Kliimaministeeriumi esindaja arvates ei peaks seda üldse uurima. RMK‑lt tuli selline vastus, mis tuli ka teilt, et kui keegi tunneb end puudutatuna, siis võib ta pöörduda kohtusse või prokuratuuri ehk õiguskaitseorganite poole. Ma arvan, et see ei ole võib-olla ikkagi päris selline suhtumine, mis peaks olema. Tuleb ka aru saada, et paljud ettevõtjad ei julge seda teha, sest ühel või teisel moel on nad kas RMK‑ga seotud või on neil soov tulevikus RMK‑ga koostööd teha. Minu hinnangul on see just see koht, kus Kliimaministeerium peaks tellima erikontrolli, et jõuda selgusele, mis inimesed olid nende otsuste taga, kus nad praegu on, kas nad jätkuvalt töötavad RMK‑s või on keegi neist liikunud Kliimaministeeriumisse, kuidas see suhtlus üldse käis, kuidas selline olukord sai tekkida. Seda [kontrolli on vaja selleks], et tulevikus taolisi olukordi vältida. Kliimaministeerium on nõukogus esindatud ja ministeeriumil on tegelikult kohustus teostada järelevalvet. Kas te nõustute minuga …

Teie aeg!

… et selles asjas tuleb saada täielik selgus, ja kas olete valmis tellima erikontrolli?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Jäin pooleli sellel kohal, et tõepoolest tahan tunnustada ka RMK juhtkonna tööd Riigikontrolli soovituste elluviimisel. Enamus tegevusi on ellu viidud ja need, mis veel on üles jäänud, saavad tehtud selle aasta esimesel poolaastal. See, ma arvan, on väga oluline. Kestvuslepingud on alates 2024. aastast täiesti avalikud ja selliseks ka jäävad. Kõik saavad näha, millise hinnaga millises mahus puitu müüakse, ja RMK elluviidavad jätkutegevused päädivad ka puidu müüki reguleeriva Vabariigi Valitsuse määruse uuendatud versiooniga. 

Mis puudutab siin kõlanud erinevaid oletusi, millised poliitikud 20 aastat tagasi milliste ametnikega mida rääkisid, siis Kliimaministeeriumil tõesti puuduvad nii pädevus kui ka volitused korraldada mingisugust uurimistegevust, millele siin viidati.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Tanel Kiik ja teema on uue valitsuse maksupoliitika. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Ma vaatasin murega seda uue valitsuse maksupaketti. Jääb selline mulje, et selle asemel, et minna näiteks toiduainete käibemaksu langetama, mida sotsiaaldemokraadid on korduvalt pakkunud, et aidata just nimelt Eestimaa inimesi, just lihtsamaid inimesi, raskel ajal, kui toiduhinnad on tõusnud ja toime tulla on keeruline, olete leidnud lisaraha selleks, et toetada ettevõtete kasumimaksust loobumist, ja kavatsete jätkuvalt tõsta käibemaksu 24% peale. 

Minu küsimus teile on kaheosaline. Esiteks, millest tuleneb selline Reformierakonna, võiks öelda, järjepidev loogika ja arusaam, et Euroopas, kas või Põhjamaades ja ka mujal riikides, läbiproovitud maksuloogikad, näiteks astmeline tulumaks, klassikaline ettevõtte tulumaks, toiduainete madalam käibemaks võrreldes teiste kaupadega, on kuidagimoodi valed ja vildakad? Reformierakonnal on arusaam, et võimalikult kõrge peab olema just nimelt käibemaks, mis on kõige regressiivsem maks ehk kõige enam lööb just nimelt vaesema inimese pihta. See peab olema võimalikult kõrge. Olete tõstnud selle 18% pealt järk-järgult kolmandiku võrra kõrgemale tasemele, see jõuab kohe 24% peale. Kust see loogika tuleb? Millised need analüüsid ja arvutused on, mille järgi Reformierakonna maksupoliitika on õige ja mõistlik ja põhjendatud keset kriisi, aga kogu Euroopa on valel teel? See oli esimene küsimus.

Teine küsimus. Ma vaatan, et alguses oli väga pikalt juttu sellest, et julgeolekumaks on ajutine. Korduvalt ütlesite seda teie, seda ütlesid teised reformierakondlased, aga nüüd ma ei kuule enam neid sõnumeid. Öelge palun siin saalis Eesti rahvale üheselt, kas nüüd on valitsuse plaan see käibemaksu tõus ja muud maksutõusud kehtestada tähtajatult, loobuda algsest tähtajalisuse mõttest, mis tähendab, et käibemaks saabki olema 24%, ehk Reformierakonna juhtimisel on see siis 18%‑lt viidud 24%‑ni ehk kolmandiku võrra kõrgemaks, tähtajatuna.

Aitäh! Jah, debatt teiega on alati nauditav. Ega teie oma ilmavaadet ju muutnud pole. See on väga mõistlik. Ma ütleks nii, et me ikka koos kehtestasime need kõrgemad maksud. Selle erakonnaga koos, kuhu te nüüd kuulute, me need kehtestasime ja pärast selle erakonna ehk sotsiaaldemokraatide lahkumist [valitsusest] me selle osa, mis meie hinnangul majandust pärsib – ma olen liberaal, austan teie õigust olla täiesti teisel arvamusel –, pöörame tagasi ehk muudame maksusüsteemi lihtsaks ja ühetaoliseks. 

Jaa, tõepoolest, me oleme ju teiega erinevates foorumites, debattides ja lugematutes saadetes seda debatti pidanud, ilmselt peame veel, kui elu [võimaluse] annab, järgmised 50 või tont teab kui mitu aastat. Need debatid on kindlasti sisulised. 

Mis puudutab ettevõtete kasumi maksustamist, siis mina isiklikult ei ole kunagi seda teab mis edukaks ja heaks ideeks pidanud. See [maks] on olnud pigem [tingitud] möödapääsmatust vajadusest katta sõjakulusid ehk tõsta kaitsevõimet. Kaitsevõime tõstmise ja sõjakulude katmise [idee] ei tule mitte sotsiaaldemokraatide seast ega Reformierakonnast, isegi EKREIKE‑st mitte, vaid [see on tekkinud] sellepärast, et Putin on otsustanud sõda pidada ja ta ei ole muutnud oma eesmärke. Sellepärast me lõime julgeolekumaksu, mis on tähtajaline, nagu te teate, seaduses on ju tähtaeg sees. 

Lähiaegadel me ettevõtte kasumi maksustamise tühistame. See annab ettevõtlusele, eriti majanduskasvu alguses, kus me oleme, kindlasti hoogu juurde, loob võimaluse investeeringuid teha. 

Teine asi, mille me tühistame, on tulumaksu maksmine esimesest eurost. See kindlasti mõjutab positiivselt just eeskätt väiksema sissetulekuga inimestele kättejäävat raha. Kui su sissetulek on väiksem või sa saad näiteks pensioni, siis selline [maksustamine] oleks olnud koormavam. Ma arvan, et see on ka sotsiaaldemokraatide valijatele, nagu meie kõigi valijatele, hea uudis, eriti neile, kelle sissetulek on napim. 

Sellesse astmelisse tulumaksu või sellesse kana-põder-tüüpi maksuküüru, mis siin on kehtestatud, minul usk puudub, usaldus selle vastu puudub. Selle me kaotame ka ära, nagu öeldud. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Nii et see on eesmärk.

Sõjakulude katmisest rääkides: me oleme kogu aeg ka seda öelnud, et julgeolekumaks on küll tähtajaline, aga isegi kui käibemaks ja tulumaks jäävad 24% peale, siis seni, kuni on vaja [suuremaid] kaitsekulutusi katta, ei maksa meil luua illusiooni, et selleks ei ole vaja raha koguda. Kindlasti on ka tulevikus vaja selleks raha koguda. See on aus välja öelda. Seni, kuni me tahame Eestit hoida, aga naaber on agressiivne, tuleb sinna panustada. Nii see on.

Suur tänu! Tanel Kiik, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, loomulikult on mul täpsustav küsimus. Palun vastake hästi üheselt ja selgelt, kas siis sellest tähtajalisuse põhimõttest loobutakse ehk teie juhitav valitsus mitte ei langeta makse, vaid tõstab neid pikemas plaanis tulenevalt sellest, et algselt tähtajalisena plaanitud maksud muutuvad tähtajatuks. [Vastake nii,] et see oleks Eesti inimestele ka selge. Loomulikult, see jutt, et te midagi tühistate, ei vasta ka tõele, sest te asendate selle, julgeolekumaks asendub tulumaksu tõusuga. Nii olen ma teie retoorikast aru saanud, nägemata veel seda lõplikku maksueelnõu. Selle üle võime vaielda, selle üle oleks ka sotsiaaldemokraadid olnud valmis läbi rääkima, nii nagu me ka kirjalikult eelnõu esitasime, nagu te ka teate. 

Aga jätkuvalt on mure selle koha pealt, et need jõukaid soosivad maksupoliitilised otsused, nagu näiteks maksuküüru kaotamine, mis jätavad lisaraha kätte Riigikogu liikmetele, aga praktiliselt ei aita sellist alampalgateenijat, eriti arvestades seda, et tulumaks paralleelselt tõuseb, suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust. See tähendab, et jõukamatele jääb rohkem raha kätte, vaesematele, madalapalgalistele, jääb vähem raha kätte ja paralleelselt võetakse veel käibemaksu tõusuga seda raha vähemaks. See on üks probleem. Kuidas te adresseerite seda, et teie maksutõusud suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust, nii nagu kahjuks on Reformierakonna juhitud valitsuste puhul tavaks olnud?

Teine pool [küsimusest]. Ma kuulan teie koalitsioonikaaslaste selliseid jõulisi avaldusi, võiks öelda, Elon Muski stiilis avaldusi, kuidas nüüd hakkavad pead lendama. Üks teine erakond, ma mäletan, lubas kohtunikega sama teha, nüüd lubate teie teha seda erinevates ametites. Küll on vaja Keskkonnaametit tuulutada, küll on vaja 20% politseinikke, päästjaid ja teisi ametnikke lahti lasta. Äkki püüaks nüüd aru saada, kas te olete juba reaalselt koalitsioonis kokku leppinud jõulised kärped tervishoius, siseturvalisuses, keskkonnavaldkonnas ja mujal või on see selline klassikaline julgete mõtete vooru jõhkrate kärbete plaan, mis lõpuks piirdub sellega, et kärbitakse näiteks hoopis vähenenud töövõimega inimestele suunatud toetusi ja üldse kärbitakse nõrgemate inimeste arvelt. Millised need kärped tegelikult on, mida te reaalselt kavandate?

Aitäh! Siin oli jälle palju küsimusi. Kõigepealt, jah, ma olen nõus, see maksu nii-öelda täpse kaotamise eelnõu ju tuleb, siis te saate seda detailides hinnata. Kindlasti me seda debatti jätkame, ega see debatt meil ei lõpe. 

Jah, plaanis on kaotada ettevõtete kasumi maksustamine, seda me oleme öelnud. Selle puhul on üsna hoomatav, millega tegemist on. Varem oli ettevõtete puhul süsteem selline, et ettevõte sai selle raha investeerida ja raha maksustati väljavõtmise korral. Julgeolekuvajaduste katmiseks kehtestas parlament, ilmselt sealhulgas ka teie, kasumi maksustamise. Sotsiaaldemokraadid pole ju kunagi varjanud, et see on neile südamelähedane printsiip. Sotsiaaldemokraatide üks ideolooge on öelnud, et see [maks] võiks olla isegi 5%, mitte 2%, nii et see peaks pigem kasvama. Meie selle tühistame, meile ei ole see nii südamelähedane, meie arvates võiks raha jääda ettevõtlusesse, et tehtaks investeeringuid kõrgemasse lisandväärtusesse, et inimesed saaksid luua uut väärtust, tekiks juurde uusi tootmisi, töökohti ja nii edasi. Kas või eilse debati ainetel võib öelda, et Eestis on ettevõtetel, hoolimata majanduse keerulisest olukorrast, väga intensiivselt kasvanud investeeringud teadus‑ ja arendustegevusse. Ka sellesse tasub investeerida ja see raha võiks kindlasti selles suunas minna. 

Te räägite sellest, et tulumaksukoormuse vähendamine on kuidagi jõukamate inimeste huvides. No vaadake, ma muidugi arvan, et te olete siin eksiteel. Kui me tühistame selle esimesest eurost maksustamise ja tulumaks jääb 24% peale või saab 24% peale nagu käibemaks, siis see, vastupidi, on sotsiaalselt õiglasem, sest see tõenäoliselt rohkem puudutab väiksema sissetulekuga inimesi. Nii et ka seda argumenti te ei saa selles võtmes liigselt kasutada. (Hääl saalist: "Aga maksuküür?") Maksuküüru kaotamine ehk tulumaksuvaba miinimumi tõstmine puudutab väga paljusid inimesi. Te räägite kogu aeg Riigikogu liikmetest, aga, hea kolleeg, hea Tanel, ega siis maailm ei piirdu ju ainult selle saaliga ja selle majaga. See puudutab õpetajaid, päästjaid ja paljusid teisi inimesi, kes tegelikult saavad selle tõttu raha juurde. Ma arvan, et see kulub neile marjaks ära, et oma tulevikku kindlustada ja oma valikuid teha. Nii et ärge piirduge oma maailmavaates ainult Riigikogu liikme ja imaginaarsuse võrdlemisega.

Suur tänu! Lisaküsimus, Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, hea Kristen! Kui keegi oleks mulle kümme päeva tagasi öelnud, et ma pean nüüd infotunnis opositsioonisaadikuna küsimust esitama, siis ma ei oleks seda kuidagi uskunud, aga siin me oleme. Aga oleme sõbrad ikka edasi! 

Mul on selline küsimus. Teie eelkäijal Kaja Kallasel oli väga selge seisukoht. See selge seisukoht oli selline, et sõjaajal on valitsemine võimatu ministritega, kellel pole NATO saladuse luba. Ta teatavasti viis lausa mitme ministri lahkumisavaldused presidendile, tuues oma avalduses välja just selle põhjuse, et "sõjaajal [on sellise ministrite koosseisuga] valitsemine võimatu". See on jutumärkides, see on tsitaat. 

Minu väga konkreetne faktiline küsimus teile, härra peaminister, on see. Ma palun, et te informeeriksite Riigikogu. Mulle teadaolevalt on valitsuses seda korduvalt ette tulnud, et rahandusminister Ligi on [valitsuse istungilt] ära saadetud, sest on arutatud tundlikke küsimusi, millele tal ligipääsuõigus puudub. Mulle on öeldud, et te olete isiklikult korduvalt härra Ligile öelnud, et ta peab oma NATO‑loa korda ajama. Kas te saaksite palun parlamendile ja Eesti rahvale öelda, kas see on nii? Kas te olete talle sellise juhise peaministrina korduvalt andnud või te ei ole talle sellist juhist korduvalt andnud?

Suur tänu! Ma pean istungi juhatajana enne ütlema, et kui nüüd väga-väga hoolikalt vaadata, siis see [küsimus] ei haaku kuidagi teemaga, mis on tõstatatud: uue valitsuse maksupoliitika. (Naer ja hääled saalis.) Kui härra peaminister soovib sellele küsimusele vastata, siis palun, härra peaminister, see võimalus on teil olemas, aga see küsimus väljub teema raamest. Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Tõepoolest, see ei ole see küsimus, aga teeme siis seekord erandi, (Raimond Kaljulaid saalist: "Aitäh!") kuna Raimond Kaljulaid, nagu ta ütles, alles elab ju opositsiooni rolli sisse. Seetõttu see nii läks. 

Jah, mina olen selle valitsuse loomisest alates öelnud, või täpsemalt, Riigikantselei koordinatsioonidirektor on öelnud – nimekirja peab tema –, et kõigil peavad vajalikud load tehtud olema. See sõnum on antud. Enne vabariigi aastapäeva, kui see jutuks tuli, tuletasin Jürgen Ligile seda uuesti meelde. Ta kinnitas, et ta teeb selle ära, ja põhjendas [viivitamist] ajapuudusega. Nii ta on seda ka avalikkusele öelnud. Oma dokumendid peab ta loomulikult ära täitma. Jürgen Ligi on töötanud paljudel erinevatel vastutavatel kohtadel Eestis ja ma arvan, et tema taustaga meil probleeme ei ole. Aga vorminõuded peavad täidetud olema, nii et ta peab need kahjuks veidi bürokraatlikud tegevused siiski läbi tegema. Seda ma olen talle öelnud, jah.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Tänane viies küsimus on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on Eesti julgeoleku tagamine. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Minu küsimuse taustaks on süvenev mure selle pärast, kuidas tegutsetakse lähtuvalt väidetavast eesmärgist tagada Eesti julgeolekut. 20 aastat ja rohkemgi on ju käsitletud Ameerika Ühendriike Eesti peamise julgeolekutagatisena: Eesti julgeolek on tagatud läbi selle, et me kuulume NATO‑sse, NATO [jõud] teatavasti seisneb peamiselt Ameerika Ühendriikide militaarses võimekuses ja seda on käsitletud sellena, mis hoiab meid turvatsoonis. Ehmatav on vaadata, kuidas väga lühikese aja jooksul on hakanud see arusaam kuidagi hägustuma või taanduma või üldse on seda hakatud kõrvale lükkama. Ma osutan siin näiteks endise presidendi Ilvese väljaütlemistele, kes on öelnud, et Ameerika Ühendriike ei saa enam usaldada. See on ikkagi väga tõsine avaldus, eks, et nende peale me enam loota ei saa. Osutan siin näiteks ka Marko Mihkelsoni X‑is tehtud avaldusele, et, Euroopa, koondugem ja näidakem ameeriklastele, et nad eksivad. Selline otsene vastandumine ameeriklaste geopoliitilistele plaanidele, mis puudutavad ka Euroopat, jätab minule küll sellise mulje, et USA meie peamise julgeolekutagatisena oleks justkui maha kantud. 

Kui panna selle kõrvale, et Ameerika suunal pruugitakse sellisel viisil suud, see, et pikka aega on pruugitud ju täiesti ebavajalikult ja mõttetult Eesti huvisid kahjustavalt suud Venemaa suunal, siis tekibki küsimus, et vabandust, aga kelle peale meie julgeoleku tagamisel üleüldse loodetakse. 

Nüüd üritatakse von der Leyeni juhtimisel [kokku saada] 800 miljardit eurot. Kas siis on toimunud mingisugune oluline doktriini muutus, mis tähendab seda, et Ameerika asemel vaadataksegi nüüd Euroopa Liidu kui meie julgeoleku peamise tagaja poole? Sellega seoses küsin, kas siis on mingisugused plaanid ka Euroopa Liidu militaarse võimekuse väljakujundamiseks, millest me siiani teadlikud ei ole olnud.

Aitäh, hea küsija! Väga oluline teema. Suur tänu, et te seda infotunnis küsite! Ma kinnitan üle Eesti rahvale ja ka Riigikogule, et Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Teiseks, NATO on tugevam kui kunagi varem, sest meil on olemas töötavad kaitseplaanid, me teame täpselt, mida me järgmiste aastate jooksul peame rohkem tegema, ka meie ise. Ka valitsuses oleme me kokku leppinud, et lähiaastate suund on 5% kaitsekuludele. Seda ei tee ainult Eesti üksinda, seesama plaan on Lätil, Leedul ja ka Poolal. Meie regioonis on väga oluline, et me tõstame oma kaitsekulutusi ka vastavalt sellele, milles Vilniuse NATO tippkohtumisel meie regionaalsete kaitseplaanide jaoks kokku lepiti. See tähendab hoopis võimsamat heidutust ja tõelist võimet vastata Venemaale esimesest sekundist peale, kui ta meid ründama peaks. 

Inimesed on ärevil. Me peamegi vastama nendele küsimustele, nagu ka teie küsimusele, võimalikult rahulikult ja faktidele põhinedes. NATO on Eestis, Ameerika väed koos brittide ja prantslastega ning ka Hollandi hävitajatega on täna Eestis. NATO väed on Balti merel ehk Läänemerel ja meil ei ole mingit põhjust kahelda, et NATO ei tööta. 

On väga palju spekulatsioone, et mida president Trump teeb ja mida ta ei tee. Tõepoolest, ega see kommunikatsioon väga kiita ei ole olnud ja spekulatsioonideks on kindlasti alust. Aga valitsuse ülesanne on tegeleda sellega, et Eesti julgeolek oleks tagatud. Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on väga head, väga praktilised ja tugevad. Toon lihtsalt ühe näite. President Trumpi kogu aeg tsiteeritakse, iga päev, et mida ta ütleb. Tasub meelde tuletada, et selle ovaalkabinetis toimunud kohtumise ajal, kui president Trump kohtus president Zelenskõiga, küsis ajakirjanik Trumpi käest, milline on tema suhtumine Balti riikidesse. Ta ütles väga selgelt välja selle põhimõtte – see tõlge võib olla natukene teistsugune, te võite ise järele vaadata –, et Balti riikidel on väga keeruline naaber ning et ta on pühendunud Balti riikidele ja ka NATO‑le. Nii et ma võin kinnitada, et meil ei ole ühtegi faktilist väidet, et Trump NATO‑le ei pühendu. 

Aga mida me peame tegema, ja mitte ainult Trumpi pärast, kuigi Trump on kindlasti seda robustsemalt väljendanud? Euroopa on juba aastaid oluliselt vähem maksnud sellesse ühiskaitsesüsteemi, mis NATO‑l on. See kaitse on väga selgelt Ameerika Ühendriikide poole kaldu ja sealt tuleb ka väga selge sõltuvussuhe. Nii et Euroopa ja Euroopa Liit peavad hakkama oluliselt rohkem julgeolekusse ja riigikaitsesse panustama. Seda ka tehakse.

Suur tänu! Varro Vooglaid, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! No see 5% jutt minu jaoks väga veenev ei ole, sest teatavasti me räägime absoluutarvudes ikkagi niivõrd väikestest summadest, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa poolt vaadatuna on see piisk meres. Me räägime ju Euroopa kaitsevõimest. 

Mis puudutab teie väidet, et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, siis ma pean küll tunnistama, et mulle paistab see pilt sootuks teistsugusena. Mitukümmend aastat on tegutsetud usus, et me tagame endale Ameerika Ühendriikide toetuse meie julgeoleku peamise tagatisena. Aga vaadates seda mõttetut klähvimist, mida siin endale on lubatud ka USA uue administratsiooni suunal, siis mina küll ei ole nii kindel, et näiteks Ameerika Ühendriikide administratsioon näeks, et me oleme samas väärtusruumis, ja nad selle tõttu tahaksid üldse eriliselt pingutada selle nimel, et Balti riike, sealhulgas Eestit kaitsta. Asepresident J. D. Vance ju Müncheni julgeolekukonverentsil hiljuti tõstatas väga teravas toonis selle küsimuse, et enne kui me räägime, kuidas ühiselt julgeolekut tagada, peame rääkima sellest, kas meil üleüldse on ühised väärtused, mida ühiselt kaitsta. Vaadates, kuidas ka teie osalusel toimiv valitsus on siin Eestis pikka aega tegutsenud, näen mina küll väga suurt lahknevust Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga võrreldes. On tõsiselt küsitav, kas siin on see väärtuste ühtsus olemas või mitte. 

Seonduvalt sellega, et te väitsite, et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, tahaksin küsida ka selle kohta, millest te hiljuti rääkisite rahvusringhäälingule antud raadiointervjuus: selleks, et Eesti oleks kaitstud, et tagada meile Ameerika Ühendriikide toetus, peaksime tõsiselt kaaluma võimalust loovutada Eestis [leiduvate] haruldaste muldmetallide kaevandamine Ameerika Ühendriikide korporatsioonidele. Ma mõtlen, et kui Eesti on paremini kaitstud ja meile on USA toetus tagatud seetõttu, et me oleme osalenud näiteks Iraagi sõjas ja erinevatel missioonidel, siis me ei peaks hakkama nüüd väga närvitsema, kas nad pakuvad meile kaitset või mitte. Aga see avaldus, mis teie tegite, öeldes, et me peaksime tõsiselt kaaluma muldmetallide loovutamist neile, paneb mind mõtlema selle peale, et me peame endiselt ikkagi väga tõsiselt pingutama, pükstest välja hüppama, et see toetus endale tagada. Kas on nii?

Aitäh! Ma olen juba mitu aastat siin teiega infotundides debateerinud ja ma tean, et teie eesmärk on just nimelt tekitada ebakindlust Eesti ühiskonnas, ja te teete seda võib-olla mingitel teistel eesmärkidel, kui näiteks Eesti Vabariigi valitsusel on. Eks see on teie õigus, aga vaadake ka, kus need piirid on. 

Esiteks, räägime nüüd sellest, mida Eesti on teinud viimaste aastate jooksul, kusjuures ma ei omista kõike seda mitte ainult sellele valitsusele. Me oleme kohutavalt palju investeerinud omaenda kaitsevõime suurendamisse. Võib küll naeruvääristada 5% SKT‑st, et see on kaduvväike summa. Jah, nominaalselt ei ole Eesti SKT eraldivõetuna kogu selles suures meres kindlasti väga suur. Aga SKT on väga õiglane number, mis näitab koormust inimestele ja majandusele. See näitab ka seda valmisolekut, kui palju Eesti rahvas on valmis panustama oma kaitsevõime tõstmisse. Selle eest minu poolt väga suur tänu Eesti rahvale. 

Ärge alavääristage ka neid inimesi, kes tegelikult iga päev panustavad Eesti riigikaitsesse, ja seda mitte kaitseväelastena, vaid näiteks kaitseliitlastena, pereisade ja pereemadena, ettevõtjatena ja töötajatena. Ärge palun tõmmake maha kõike seda, mida Eesti rahvas on teinud viimaste aastate jooksul, eriti peale 2014. aastat, kui Venemaa tegelikult seda sõda alustas. Nii et minu tänu veel kord kõigile Eesti inimestele ja Eesti ettevõtjatele! Ma olen väga kõrgelt hinnanud seda konsensusmeelsust, mis meil on olnud erakondadeülene, mistõttu meil riigi julgeoleku teemadel valeväidete esitamist väga [tihti ei ole]. 

Nüüd tulen haruldaste muldmetallide juurde. Siin oli see väide, see minule omistatud sõnum ju samamoodi täiesti vale. Ma pole kunagi öelnud, et me peame loovutama haruldased muldmetallid Ameerika Ühendriikidele, selleks et saada nendelt julgeolekugarantiisid. Ma ei ole seda kunagi öelnud! Ärge pange mulle suhu sõnu, mida ma pole mitte kunagi öelnud! Küll aga olen juba 2011. aastast peale koos Isamaaga, sest siis ma olin selle erakonna liige, seisnud selle eest, et me uuriksime selgelt välja, mis haruldased muldmetallid meil on ja mida me saame nendega teha niimoodi, et looduskeskkond säiliks, et see varandus, mis Eesti rahval on seal maa all, saaks maksimaalselt väärindatud Eesti pinnal, et [vähendada] näiteks ka läänemaailma julgeolekupoliitiliselt [keerulist] Hiina-sõltuvust, pean silmas kiipe, patareisid ja kõrgtehnoloogiaid. Aga eelkõige [saaks nii] luua rikkust meile endale, võttes eeskujuks näiteks Norra rahva kogemuse. Norra rahvas on väga targalt oma maavarasid kasutanud, toonud [oma riiki] investeeringuid. Õlifondis on metsikud summad, mida nad targalt kasutavad. See võimalus on Eesti rahval olemas, kui me kõik ühiselt ja avalikult seda otsustame, lähtudes konkreetsetest analüüsidest ja võimalustest, [tehes seda kõike nii,] et ka meie looduskeskkond jääks alles. 

Kõige lõpuks ma ütleksin, et ärge palun proovige pidevalt lõhestada Eesti ühiskonda, inimesed on niikuinii ärevil. Keegi ei anna mitte midagi Eesti rahva selja taga kellelegi ära!

Teie aeg! Aitäh! Aga saame arutelu veel jätkata, sest lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! No minu meelest see jutt, mis siin just kõlas, on tänase valitsuse välis‑ ja julgeolekupoliitika täieliku läbikukkumise ja pankroti kõige parem illustratsioon. Kas meie siin hirmutame ja tekitame ebakindlust? NATO peasekretär Mark Rutte ütles 13. veebruaril Brüsseli kohtumise järel, et kas me saame ikka aru, et Venemaa toodab kolme kuu jooksul üksinda rohkem laskemoona kui terve NATO aasta jooksul kokku. No hirmutas Eestit, eks. Ursula von der Leyen ütles, et terve Euroopa on Vene sõjalise sissetungi ohu all. Hirmutas meid, hirmutas kogu Euroopat. See retoorika on meil ju kolm aastat olnud, et kohe-kohe algab meil sõda, võib-olla tuumasõda. Sellega te olete siin hiilanud kogu aeg ja sellel on olnud väga lihtne eesmärk: siis saab inimesed ilusti leppima kõikide maksutõusude, kõikide tuulikujuttude ja muude asjadega.  

Enne siin ka Michal hakkas sedasama mula ajama, justkui meie oleksime vastu Ukraina abistamisele. Vastupidi! Vastupidi! Kui meie tahame, et siin olevad Ukraina mehed läheksid Ukrainasse rindele, siis meie oleme need, kes Ukrainat toetavad, aga teie nende siiajätmisega õõnestate ja nõrgestate Ukrainat.  

Mis puutub maavaradesse, siis jälle näitab teie jutt läbikukkumist. Me käisime Iraagis, me käisime Afganistanis, me oleme Malis, me oleme, ma ei tea, Mosambiigis, kuhu me oleme eksportinud julgeolekut selle jutuga, et siis tullakse ka meile appi. Aga nüüd tullakse jutuga, et ei, tegelikult võib-olla ei tulda meile appi, me peame siin mingit kaitsekulutuste protsenti taga ajama ja me peame maavarade suhtes kokkuleppeid tegema, et tegelikult on küll niimoodi, et me oleme täitsa üksi, kui me veel rohkem ei pinguta. See ju näitab, kuidas te olete meile valetanud ja loosungeid loopinud aastaid-aastaid-aastaid. Teil ei ole plaani! Teil lihtsalt ei ole plaani!  

Mul on küsimus. Plaan on siis see, et anname Brüsselile ära raha ja võimu meie riigikaitsega tegelemiseks. Kas tänane Eesti valitsus ja välisminister Tsahkna toetavad seda, et me anname oma otsustusõiguse, oma raha ja oma riigikaitselise vastutuse Brüsselile? Siis on jälle rahulik olla, siis saab ise siin tegeleda nihver-nahverdamisega, tuulikutele raha andmisega. 

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Ikka see traditsiooniline soga ka praegu teilt tuli. Ausalt öeldes oli ka raske süveneda, et mis siis öeldi ja mida ei öeldud ja mis on õige ja mis vale. Enamus on vale, vabandust!

Ma tahan aga küll öelda, et üks plaan minul vähemalt on: mitte lasta teid võimu juurde, sest siis tüürib Eesti julgeolek kindlasti hoopis teises suunas ja siis lehvivad võib-olla mingit teist värvi lipud siin Pika Hermanni tornis, nagu te olete ka soovinud. Teil ükspuha, mis värvi lipud siin lehvivad. Mina tahan, et see lipp oleks sinimustvalge, väga selgelt. 

Rääkides juurpõhjusest, nagu ütleb Putin, nii-öelda teie tihti tsiteeritav iidol, pean ütlema, et juurpõhjus, miks ma olen valitsuses, miks me teeme seda tööd ja miks Eesti rahvas on valmis panustama julgeolekusse, on see, et me tahame olla vaba iseseisev riik. Selle eest me seisame ja me oleme valmis maksma ka väga kõrget hinda. 

Vahepeal on tulnud avalikkuse ette uudis – me lootsime, et see tuleb varem, aga see sai tehtud nüüd –, Ameerika Ühendriikide välisminister Marco Rubio just teatas, et nad taastasid julgeolekuabi Balti riikidele. Nagu te teate, Trumpi administratsioon pani kõik pausile, et vaadata üle, mis on vajalik ja mis ei ole. See on väga konkreetne samm, mis kinnitab, et meie suhted Ameerika Ühendriikidega on väga usaldusväärsed. Balti riikide julgeolekuabi taastamine – see on sõjaline julgeolekuabi suurusjärgus üle 200 miljoni euro – ühe esimese otsusena, mis puudutab kogu globaalse abi andmist Ameerika Ühendriikide poolt, on väga oluline selge faktiline tõestus, et teie väidetel ei ole mitte mingit alust.

Nii et, head Eesti inimesed, me tegeleme iga päev sellega, et meie julgeolek oleks tagatud. Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on usaldusväärsed ja ma loodan, et see niimoodi ka tulevikus jääb, vaatamata sellele, et mõned poliitikud soovivad tekitada ebakindlust, tekitada inimestele muresid juurde. Ma kutsun kõiki uuesti üles, et palun ärme mängime julgeolekupoliitikaga. Ärme mängime julgeolekupoliitikaga!

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on Eesti poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Eesti on keerulises seisus. Meil on määramatud välised probleemid julgeolekukeskkonnas, meil on haprad majanduslikud väljavaated ja meil on ka poliitiline usalduskriis, mis eskaleerus järjekordselt sellel esmaspäeval. Siin parlamendisaalis on kõik parlamendis olevad jõud, teie partei sealhulgas, tõdenud, et senine poliitiline juhtimine on jõudnud ummikusse. Isamaa Erakond arutas väga tõsiselt, milline võiks olla lahendustee, et liikuda edasi, et Eesti ei kaotaks enam aega, nagu ta on kaotanud aega viimase kaheksa kuu jooksul. Minu ettepanek teile, härra peaminister, on see, ja ma saadan ka kõigile parlamendierakondade juhtidele täna välja selle ettepaneku, et riigi poliitiline juhtkond peaks tõsiselt seda olukorda arutama ja peaks edasi liikumiseks lahendusteed otsides [aru saama], et poliitilises ummikseisus oleks mõistlik rakendada Saksamaa mudelit. Saksamaa viis läbi uued valimised. Ma võtsin valimisteenistusest juba välja sellekohased andmed. Kui parlamendi poliitilisel enamusel õnnestub saavutada poliitiline kokkulepe siin saalis, koostöös presidendiga, siis saab Eestis viia aprilli lõpul läbi uued parlamendivalimised. Eesti ei kaotaks siis enam aega, seda esiteks. Teiseks, me saaksime astuda selge sammu selleks, et väljuda usalduskriisist, mis on nii julgeolekuliselt ja sotsiaalselt kui ka majanduslikult Eesti ühiskonna efektiivsuse jaoks tõsine probleem. Härra peaminister, kas te olete valmis tõsiselt kaaluma minu ettepanekut?

Aitäh, härra Reinsalu! Mina jälle omalt poolt oleks oodanud selle sissejuhatuse järel sõnumit, et te olete kaalunud ja otsustanud Eesti riigi ja rahva jaoks keerulisel ajal tulla parempoolsesse valitsusse ja panna õla alla. Te oleksite pidanud kaaluma seda, mitte [tegelema] mängurlusega. 

Valitsusel ja koalitsioonil on enamus olemas. Ajal, kui julgeolekuolukord, nagu te ütlete, on kriitiline, tuleb teha otsuseid julgeolekukulude kasvatamiseks, uute võimete hankimiseks, ja ka majanduse jaoks. Jah, majandus on tõusu alguses, aga tõus on habras. See tähendab, et tuleb teha ka otsuseid selle jaoks, et see tõus oleks kindel ja tooks Eesti inimestele jõukust. Nagu öeldud, tuleb kaotada ettevõtte kasumi maksustamine ja vähendada ka eraisikute tulumaksukoormust, [kaotades maksustamise] esimesest eurost, mis aitab rohkem neid inimesi, kelle sissetulek on väike. Kõik need otsused on vaja teha nüüd ja kohe ning ka bürokraatiat on vaja vähendada. Mul on väga kahju, kui te lähete – ehkki ma küll mõistan, et opositsioonil on vabadus tegeleda kõigega, millega ta tahab tegelda – uitama nendele radadele, kus antud hetkel [ei leidu] võimalusi neid probleeme kuidagi lahendada. 

Ma endiselt ütlen seda, mida ma olen teile korduvalt öelnud: ma arvan, et ka Isamaa valijate huvides, keda Eestis on ju praegu, nagu toetusnumbritest [selgub], väga palju, oleks kindlasti, kui te oma rabedast käitumisest üle saaksite ja ütleksite kogu selle jutu peale, et te tulete valitsusse ja panete õla alla. Jah, valitsuses ei saa ükski osapool kindlasti teha kõike, mida ta tahab. Aga parempoolne valitsus viib ellu seda poliitikat, mida Eestil vaja on, nii makse alandades, rohkem raha kätte jättes, majanduskasvu elavdades kui ka julgeolekut kindlustades, samuti paljusid muid valikuid tehes. Nii et teinekord öelge sellise kõlava sissejuhatuse asemel, et te tulete tööd tegema, mitte [ärge hakake] mänge mängima.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Te osundasite rabedusele. Te kõnelesite siin parlamendisaalis kaheksa kuud tagasi kindlustundest, aga me oleme saanud, nagu teie enda partei esindajad ning Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide ministrid on öelnud, juhtimiskaose. 

Tõsi on see, härra peaminister, et me peame panustama julgeolekusse. Kahjuks on olukord selline – minu kätte sattus täna ametnikelt pärit informatsioon –, et moonahanke 1,6 miljardist on paraku suudetud kohustustega katta 0 eurot. 

Vastupidi, uued valimised peaksid looma Eestile rohkem julgeolekut. Selle nimel on mul ettepanek, et ka parteid lepiksid kokku, et riigikaitseküsimustes on vaja venitusteta neid tegematajätmisi tasa teha, täielikult Kaitseväe juhataja sõjaliste nõuannete alusel, rahastades Eesti kriitilisi võime‑ ja moonavajadusi. 

Tänases parlamendisituatsioonis olete teie hegemoon ja teil ei ole ühtegi vabandust oma kehva poliitika õigustamiseks. Kas Isamaa, kes pakub teie poliitilisele agendale ja läbikukkumisele alternatiivi, peaks tulema teie poliitika legitimeerijaks? Tõepoolest, minu vastus on eitav. Selleks, et te mõne üksiku elemendi oma maksutõusude kaskaadist Isamaa ja ühiskonna survel demonteerite, ei ole teil vaja Isamaad valitsusse. Reformierakonnal on juba olemas üks külgkorv, kes teie kõrval istub. Kahe külgkorviga mootorratast ei ole vaja. 

Härra Michal, minu küsimus teile, millele te ei vastanud: kas uued valimised, millel Eesti kodanikud langetaksid otsuse, kuidas me edasi liigume, ja et me ei kaotaks aega, on teie jaoks põhimõtteliselt mõeldav lahendustee praeguses poliitilises ummikseisus, mida te ise ju objektiivselt olete tunnistanud?

Härra peaminister, palun!

Aa, aitäh! Ma ootasin, et küsimus ära lõpeks. Aitäh, härra Reinsalu! Mina ütlen endiselt nii. Kui ma õigesti mäletan, siis olete teiegi jurist. Põhiseaduses on kirjas, millisel juhul erakorralised valimised esile kutsutakse. Põhiseadus, nagu me teame, on üsna hea ja ülevaatlik dokument, kust saab seda järele vaadata. Seda esiteks. 

Teiseks, see teie lähenemine, et selle asemel, et hankida kiiresti seda, mida meil riigikaitseks on vaja, [kasutades] täiendavaid investeeringuid, täiendavat rahastamist, me asuksime menetlema seda kõike valimiskampaanias või valimistel, on täiesti äraspidine suund. Sellel nädalal tutvustab kaitseminister ühte osa ja järgmisel nädalal teist osa sellest plaanist, kuidas hankida täiendavaid kaitsevõimeid, et järgnevatel aastatel viia kaitsekulud 4–5% kanti. Eesmärk on 5%. See tähendab, et meil sünnivad kaitsevõimed, mida meil varem ei ole olnud. Kui teie arvate, et selle asemel, et kaitseminister peaks hankima need võimed, võiks me tegeleda valimiskampaaniaga, siis mina arvan, et te olete küll ikka üdini valel teel. 

Ma saan aru, et te otsite erinevaid viise, kuidas mitte vastata küsimusele. Tegemist on parempoolse valitsusega, kus, jah, tõepoolest, kõike keegi ei saa, aga on võimalik maksusüsteem muuta mõistlikuks, kaotada ettevõtete kasumi maksustamine, vähendada eraisikute tulumaksukoormust, teha ettevõtlus lihtsamaks, looduskaitsereegleid vähendada ja selgemaks teha, bürokraatiat lõikuda, teha kõiki selliseid asju, mida Eestil on vaja. Miks te sinna juba teel ei ole? Ega sellele ei olegi tegelikult head vastust. Ma saan aru, et opositsiooni leib on lihtsam, tööpäev lühem. Aga mõelge, et keeruline aeg on. Ma kutsun teid üles vastutustundlikult käituma ja seda võimalust kasutama.

Suur tänu! Meil on ka varasem praktika olnud selline, et kui teisi küsijaid ei ole, siis saab küsija lisaküsimuse esitamise võimaluse endale. Urmas Reinsalu, te saate nüüd võimaluse selle teema raames veel kord küsida, esitades ka lisaküsimuse. Palun!

Härra Michal, ärge naljatage! Eesti kodanike ja ettevõtete maksud suurenevad teie organiseeritult (Naer ja hääled saalis.) sellel aastal üle miljardi euro. Te andsite sõna, et julgeolekumaks on tähtajaline. Härra Ligi eilne avaldus näitab, et te olete taganemas ka sellest seisukohast, muutes selle [maksu] püsivaks: kõrgem tulumaks, kõrgem käibemaks. Te viitate riigikaitse valdkonna olulistele vajakajäämistele, mida ka teie enda valitsuse esindajad on tunnistanud. Julgeolekuvallas on oldud töntsid otsuseid langetama. See ongi probleem, härra Michal. Kaks aastat olete te olnud võimetud poliitiliselt sisustama ja reaalselt rakendama – ma viitan ainuüksi moonahankele – 1,6 miljardit eurot. See on probleem. 

Te saite Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande kriitiliste võimevajaduste kohta, ka NATO kollektiivse väevõime planeerimisest tulenevalt, eelmise aasta septembrikuus koos rahalise arvestusega, kuid paraku ei olnud teil julgust näha neid vajadusi ette 2025. aasta eelarves ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Kusti Salm, endine Kaitseministeeriumi kantsler, on andnud paraku hävitava hinnangu nii proua Kallase valitsuste kui ka teie valitsuse võimetusele langetada täiendavaid otsuseid. See on väga tõsine diagnoos, vaadates seda ekspertiisi. 

Nii et minu küsimus on, vastupidi, selline. [Loodan, et te] saate õigesti aru. Eesti ei tohi kaotada aega. Kas te põhimõtteliselt välistate uued valimised või te peate neid võimalikuks, kui neile tekib laiapõhjaline toetus?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija, hea Reinsalu! Nüüd me teeme kolmandat korda sedasama ringi. (Hääl saalist.)

Ma ütleks niimoodi, et te peaksite keerulisel ajal rohkem mõtlema Eesti riigile, Eesti rahvale ja Eesti inimeste huvidele, mitte poliitmängudele. See on minu arvamus. 

Erakorraliste valimiste reeglid on põhiseaduses olemas ja igaüks saab neid sealt järele vaadata. Aga samas, vajadus riigikaitsekulude kasvuks, vajaliku moona ostmiseks, võimete kasvatamiseks on reaalsus. Seda kõike tuleb teha kiiresti. Kaitseminister tuleb kohase plaaniga valitsusse. Mina olen juba varem öelnud, et eesmärk on kaitsekulutuste tõus 5%‑ni. See ei ole mitte ainult ettekujutus protsendist, vaid see lähtub NATO väevõimete eesmärgist, mis tähendab seda, et Eestil on eesmärgid, mida me NATO-liitlasena peame täitma, et Eesti rahvas ja riik oleksid kaitstud NATO raames ja me suudaksime ise hakkama saada ohu ja vaenlase rünnakuga. Ainult see loeb, kui aega on [vähe]. Teie tahate samal ajal mängida mänge, aga nende mängude asemel soovitan mina teile endiselt, et uks on avatud, tulge pange õlg alla ja tehke tööd. Mänge võite alati hiljem mängida.

Suur tänu! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Tänane seitsmes küsimus on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on valitsuse välispoliitika. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Head kolleegid, palun vabandust! Aleksandr Tšaplõgin esitab praegu küsimust. Kui te soovite vestelda, siis tehke seda võib-olla pärastpoole ja väljaspool saali. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui te lubate, siis ma loen teile ette. Ma lihtsalt pean teid tsiteerima. Hiljuti te tegite ettepaneku anda ameeriklastele meie maavarad, sealhulgas fosforiit ja haruldased muldmetallid, väites, et see tagab meie julgeoleku. Seejärel ütlesite aga ootamatult: "Möödunud on aeg, mil me ootasime, et keegi teine tagaks meie julgeoleku. Euroopal on aeg hüpata auto tagapingilt rooli." See oli tsitaat. Küsimus: kas USA on endiselt meie peamine liitlane ja julgeoleku garant või on olukord muutunud? Aga sel juhul, milles seisneb nüüd meie välispoliitika?

Härra minister, palun!

Hea küsija! Tõepoolest, Ameerika Ühendriigid on Eestile, NATO‑le, Euroopale kõige olulisem julgeolekupartner ja kogu maailmas kõige võimsam sõjaline jõud, kellega me teeme koostööd. Eesti on juba üle 20 aasta NATO liige. Kui siin ühes saali servas ühel erakonnal ja traditsiooniliselt ka teie poolt on soov esitada just neid küsimusi, mis õõnestaksid seda selgushetke, kas meil ikkagi on julgeolek olemas või mitte, siis ma vastan veel kord: Eesti on kaitstud rohkem kui kunagi varem. 

Mina ei pillu suvalisi loosungeid, vaid ma kordan uuesti üle, et kõige ilmekam on jälgida tegusid. Ka Eesti meedias on tänasest väljas see informatsioon, et Ameerika Ühendriigid otsustasid taastada oma sõjalise abi Balti riikidele, mis on väärt üle 200 miljoni euro. Seda abi on antud iga aasta vastavalt meie omavahelistele kokkulepetele. Iga aasta on kongress ja ka senat need abipaketid kinnitanud. Kui president Trump sai Ameerika Ühendriikide presidendiks, peatati kogu globaalse abi andmine selle eesmärgiga, et teha revisjon ja vaadata üle, mis on oluline ja mis on ebaoluline. See konkreetne samm näiteks, välisminister Marco Rubio poolt öelduna, kes andis korralduse Balti riikidele antav sõjaline abi taastada, näitab, et Ameerika Ühendriikidele on väga oluline Balti riikide julgeolekuolukord ja samuti NATO omavaheline side. 

Ma arvan, et see on ka tunnustus sellele, mida Eesti rahvas teeb. Nimelt ei ole avalikult võib-olla väga teada, et igale Ameerika Ühendriikide sõjalise abi raames antud dollarile lisame meie suurusjärgus 14 dollarit oma panusena juurde. Me räägime päris suurtest sõjaliste võimete tõstmise meetmetest, mida Eesti on võtnud. Seda mitte ainult seetõttu, et president Trump on tulnud Valgesse Majja, vaid seetõttu, et meil on see vajadus ja me jälgime NATO Vilniuse tippkohtumisel kokkulepitud plaani. Vastavalt sellele on ka NATO kõrgeim sõjaline juht SACEUR andnud konkreetsed suunised, millised võimelüngad tuleb lähiaastatel täita. Seda me teeme koos nii Euroopa-liitlastega kui ka Ameerika Ühendriikidega, aga eelkõige ise. Selle kõige eest maksavad ju ka Eesti inimesed, Eesti ettevõtjad. Ma ei tea mitmendat korda ma siit puldist ütlen, et me teeme selle töö ära, aga ma olen jätkuvalt tänulik, et Eesti ühiskond saab sellest aru.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Hiljuti keeldus Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio kohtumast Kaja Kallasega, kes oli selleks [kohtumiseks] spetsiaalselt Washingtoni saabunud. Kolm päeva enne USA visiiti süüdistas Kallas Donald Trumpi administratsiooni Kremli narratiivide levitamises. Rubio ei selgitanud kohtumise ärajätmise põhjust, kuid kohtumise tühistamine Kallase saabumise päeval näib diplomaatilise demaršina, mis võib olla seotud Kallase ebadiplomaatilise avaldusega. Palun vastake järgmisele küsimusele: kas Kallas arutas eelnevalt oma avaldust Trumpi administratsiooni Kremli narratiivide kohta EL‑i välisministritega, sealhulgas teiega, ja kas te toetate Kallase seisukohta Trumpi administratsiooni poliitika suhtes?

Aitäh! Hea küsija, ma tuletan meelde, et mina olen Eesti Vabariigi välisminister, ma siin infotunnis esindan Eesti Vabariigi valitsuse poliitikat ja sedakaudu kogu Eesti välispoliitikat. Meil ei ole probleemi kohtumiste ja kommunikatsiooniga meie ja Ameerika Ühendriikide vahel. Juba märtsikuus olen ma uuesti Washingtonis, kus toimuvad erinevad tippkohtumised Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel. Nii et meie sõnumid on olnud alati väga selged ja kindlad: meie jätkame oma liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega. 

Ma toetan juba aastaid väga selgelt seda, ja Eesti valitsus on niimoodi ka käitunud, et Euroopa pool peab rohkem investeerima riigikaitsesse, Euroopa julgeolekusse. Siin on tulnud ka väga head järgmised sammud, mida Kaja Kallas on välisasjade kõrge esindajana Euroopas eest vedanud. Nimelt, Euroopa Komisjon on otsustanud vaadata üle eelarve tasakaalu nõuded, mis puudutab investeeringuid kaitsekulutustesse. See võimaldab liikmesriikidel ise rohkem riigikaitsesse investeerida ja samamoodi võimaldab see meil ilma maksukoormust tõstmata, vaid pigem inimeste maksukoormust alandades, ikkagi jõuda selle 5%‑ni SKP-st, mis on väga oluline, et lähiaastatel need võimelüngad täita. Teine pool on see, et Euroopa Komisjon on ette näinud suurusjärgus 150 miljardit, mida veel eraldi liikmesriikidesse investeerida, et kaitsetööstus käima läheks ja meil tekiks oma autonoomsed võimekuste tootmise vahendid. 

Veel lisaks, järgmise Euroopa Liidu eelarveperspektiivi suhtes on väga selge arusaamine, et Euroopa Liit ei maksa mitte ainult põllumeestele dotatsioone ega tasu muude kulude eest, vaid ka Euroopa Liidu enda ja liikmesriikide kaitsevõime peab saama ühisest eelarvest toetust. 

Mis puudutab Kaja Kallase väljaütlemisi, siis nende kohta peate tema enda käest küsima. Tema on tööl ikkagi teises kohas, mitte Eesti Vabariigi valitsuses.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame ju, et iga sõda kunagi lõpeb, lõppes isegi saja-aastane sõda, kuigi ajalugu teab veel kauem kestvaid sõdasid. Vaatame siis tulevikku. Milliseid samme on plaanis teha Välisministeeriumil ja Eesti valitsusel Eesti iseseisvuse ja riigi julgeoleku tagamiseks peale Ukrainas rahu saavutamist?

Aitäh! Seda, kas Ukrainas tuleb õiglane ja kestev rahu, on täna väga raske öelda. Meie oleme sellest väga huvitatud, nii nagu ukrainlasedki. Ainuke, kes sellest vist väga huvitatud ei ole, on Putin. On väga oluline, et eile saavutati Ukraina delegatsiooni ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni vahel see kokkulepe, mis tehti ka avalikuks, et kutsutakse Putinit ja Venemaad üles vähemalt 30‑päevasele vaherahule kõikides domeenides, see oleks siis täielik vaherahu. Ma arvan, et see ongi võib-olla esimene samm, et [saada aru,] kas Putin tegelikult üldse seda rahu tahab. Ainult Putin on võimeline seda vaherahu kehtestama. Ukrainlased ei ole ründav pool, ukrainlased kaitsevad oma vabadust, oma maad, oma territooriumi. Ma arvan, et see on üldse esimene lakmustest, näitamaks, kas sellest kiireloomulisest rahust midagi välja tuleb. 

Teine asi on see, et ega vaherahu ei ole ju eesmärk. Me nägime 2015. aastal, kui sõlmiti Minski kokkulepped, et mingisuguseid julgeolekugarantiisid toona ei antud. Putin kasutas seda aega nii-öelda hingetõmbeks ja ettevalmistusteks, et lihtsalt agressiooni jätkata. Seetõttu iga päev ka Välisministeerium ja Eesti valitsus pingutavad oma liitlaste seas ja veavad eest erinevaid initsiatiive, kuidas oleks võimalik, et saabuv rahu, esiteks, oleks õiglane, nii et ukrainlased sellega nõustuksid, et see nende tingimustele vastaks. Teiseks, me mitte kunagi ei tunnusta territooriumi muutmist sõjalise jõuga, ehk territoriaalse terviklikkuse printsiip jääb alati Eesti Vabariigi vaatest väga põhimõtteliseks seisukohaks, nii nagu me oleme seda nõudnud kõigilt oma liitlastelt meie suhtes ja maailmas laiemalt. Kolmandaks, me saame väga praktiliselt võttes aru, et kui see rahu tuleb, siis peab Putin olema nõrgemas positsioonis. Seetõttu on väga tähtis, et me jätkame kiireloomulist sõjalise abi andmist Ukrainale. Me peame seda vajaduse korral ka suurendama. Kui Ameerika Ühendriigid ei jätka sõjalise abi andmist, siis peab Euroopa võtma siin [jõulisemalt] positsioone, kuigi mulle tundub, et asjad liiguvad pigem õigemas suunas. Ameerika Ühendriigid eile teatasid, et seoses kokkuleppe saavutamisega Ukrainaga vaherahuettepaneku teemal on nad taastanud näiteks oma luureinfo andmise, mis on väga oluline samm. 

Nii et minu üleskutse on, et võtame asja hästi rahulikult, hästi külma närviga, nii nagu Eesti inimesed on läbi aegade alati hakkama saanud. Teeme ära need asjad, mis me oleme ise planeerinud. Me õnneks ei pea oma plaanides mitte midagi muutma. Seisame ka oma liitlaste seas nende teemade eest, mida ma juba siin kirjeldasin. Küll see rahu siis tuleb ja püsib ka.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Jaak Aab ja teema on konkurentsiseadus. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Konkurentsiseaduse ja konkurentsireeglite järelevalve teema on olnud Eestis aktuaalne juba mitu aastat. Selle üks formaalne põhjus on muidugi Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv, mida täiendati, kusjuures selle algatusega saadi hakkama just siis, kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja. Nüüd on sellest kulunud päris mitu aastat. Eesmärk oli tõhustada ja teha läbipaistvamaks konkurentsijärelevalvet, anda seadusega paremad tööriistad ka Konkurentsiametile, et saada võimalikud konkurentsimoonutused turul – vaba turumajanduse jaoks on ju oluline, et konkurents toimiks õiglaselt ja vabalt – või ka reeglite rikkumine kontrolli alla, järelevalvatud ja saada rikkumised ka karistatud. Kui Riigikokku jõudis viimane konkurentsiseaduse muudatus, mis tuli valitsusest eelmise aasta veebruaris, üle aasta aega tagasi, siis kõik koalitsiooni osapooled olid nõus sellise lahendusega, mis seal eelnõus sisuliselt on, nõus olid nii Reformierakond, Eesti 200 kui ka sotsiaaldemokraadid. 

Lühidalt on sisu seal see, et konkurentsijärelevalve peaks toimuma haldusmenetluse korras. Lisati see, et trahvide määraja, juhul kui rikkumine on, võiks olla halduskohus. Praktikat on olnud erinevat. Enamuses Euroopa riikides on niimoodi, et on lihtsalt haldusmenetlus. Mõnel pool määrab selle trahvi tsiviilkohus või meie mõistes halduskohus. Küll ei ole ma aru saanud, mis on Reformierakonna seisukoht nüüd ja kuidas peaks edasi minema selle eelnõuga, mis Riigikogu menetluses on.

Aitäh! Ma kõigepealt täiendan, et seda debatti ju peeti ja kõigil vist päris ühesugune arusaamine tollal ei olnud. Viitan siin just Eesti 200‑le, kellel tegelikult oli selle kompromissi puhul teistsugune arusaamine, nagu hiljem on selgunud. 

Ka selle nii-öelda lahenduse või eelnõu puhul, mis seisab nüüd majanduskomisjonis, ei ole erinevad õigusteadlased, ettevõtjad, ettevõtlusorganisatsioonid ühesugusel arvamusel, isegi vist kuni õiguskantslerini välja, nagu ütles mulle välisminister. Positsioon selle eelnõu suhtes on olnud üsna kriitiline. Seetõttu me oleme ju ka koalitsioonis seda vestlust pidanud, vabandust, eelmises koalitsioonis me pidasime seda vestlust, et see tuleb lahendada võimalikult kiiresti, sest otsustamatusel on ikkagi lubamatult kõrge hind: me oleme saanud 400 000‑eurose trahvi, lisaks tuleb maksta iga päev 3000 eurot, kui seda [muudatust] ei suudeta vastu võtta. Kaksteist ettevõtlusorganisatsiooni on andnud ühispöördumises majanduskomisjonile ja Justiitsministeeriumile teada, et nad on jätkuvalt kriitilised Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, haldustrahvide eelnõu suhtes. 

Minu hinnangul on see meie jaoks väga kalliks läinud olukord, mis sümboliseerib seda, et ei ole suudetud seda eelnõu ära parandada. Seda palli on mängitud ja justiitsminister on nüüd pakkunud uued lahendused välja. 

Kui te küsite, mis on valitsuse plaan, siis plaan on see, et otsustamatus tuleb ära lõpetada. Me teeme uue eelnõu või me eeldame, et justiitsministrilt tuleb uus eelnõu, saadame selle uue eelnõu parlamenti ja otsustamatusest peaksid saama otsused.

Suur tänu! Jaak Aab, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! See on tõsiselt keeruline, nii sisuliselt kui ka juriidiliselt, me teame seda. Me pidasime seda diskussiooni ju eelmises koalitsiooninõukogus. Eks eksperdid ole erinevatel arvamustel. On loodud mulje, nagu kõik õiguseksperdid oleks kriitilised selle eelnõu suhtes, mis just praegu valitsuses on. Tegelikult on ka neid eksperte, kes on öelnud, et nii sisuliselt, Eestis konkurentsijärelevalve tõhustamise mõttes, aga ka ametile paremate tööriistade andmise mõttes on just see eelnõu see, mis sisuliselt on parim. On küsitud ka Euroopa Komisjonilt, kas selline lahendus sellele konkurentsidirektiivile vastaks. On saadud ka esialgsed vastused, et jah, vastaks. 

Ma kindlasti ei taha rõhutada, et kõige olulisem teema on see konkurentsidirektiiv, kuigi nagu te ise rääkisite, kuna see sisuline ülevõtmine on tegemata, oleme me maksnud rikkumistrahvi alates 2021. aastast. Miks ei ole justiitsministrid, kellest enamus on olnud reformierakondlased, suutnud tulla selle lahendusega Riigikokku, et see probleem nii sisuliselt kui ka formaalselt lahendada, et me ei peaks seda trahvi maksma?

Jaanuaris tuli lisaks ühekordne trahv, 400 000 määrati Euroopa Kohtu poolt, kuna Euroopa Komisjon kaebas [meid] kohtusse. Minu hinnangul on siiski kellelgi väga suur huvi tõkestada ja takistada selle eelnõu liikumist ja konkurentsijärelevalve tõhustamist. Esmavaatel tundub nii, et tõhusamast konkurentsijärelevalvest võidavad nii tarbijad, kuna monopoolsetel turgudel tekivad madalamad hinnad, kui ka ettevõtjad. Miks mõne teatud ettevõtte huvides toimub see pidurdamine, sellest mina pole aru saanud.

Aitäh! No mina ütleks nii, et seda eelnõu on tõepoolest menetletud kaua, aga kaua tehtust pole kaunikest saanud. Selleks, et see tehtud saaks, toobki justiitsminister nüüd eelnõu, mille, nagu ma ütlesin, me saadame parlamenti ja parlamendi majanduskomisjonis saate te selle ära menetleda. Mulle kõrvalt välisminister meenutas, et veel selles eelmises, helges koalitsioonis oli ju selline lugu, et kolm-neli nädalat tagasi sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles paljulubavalt, et ta viib ka ennast pärast kõiki neid aastaid selle konkurentsiseaduse probleemistikuga kurssi. Kurssi ta ennast ilmselt ei jõudnudki viia, pärast kõiki neid aastaid, nii et me püüame selle ise ära lahendada. 

Mulle tundub, et siin on jälle täpselt samasugune lugu, kus, ütleme nii, üks partner on otsustanud mingil põhjusel, mitte just võib-olla pahal põhjusel, aga võib-olla poliitilisel põhjusel, asja seisma jätta ja see ei ole edenenud. Ma arvan, et me saame sellest nüüd üle. Kui tuleb uus eelnõu, saab seda parlamendis kaaluda. 

Õiguskantsleri seisukohtadesse suhtun mina lugupidavalt, tal on kindlasti [selliseid] hoiakuid nagu ettevõtlusorganisatsioonidel. Kui see valitsus pöörab paremale, nagu öeldud, siis me võtame ettevõtjate seisukohti oluliselt tähelepanelikumalt kuulata ja ka rohkem arvesse erinevate eelnõude tegemisel, kõigi puhul, mis puudutavad konkurentsi ja regulatsiooni. Konkurentsi kohta, muidugi, on minu arvamus sama, nagu teie ütlesite, et mida tõhusam on konkurentsijärelevalve, mida kiiremini see toimub, mida kiiremini see tagajärg saabub ja mida kindlamalt see saabub, seda paremini on meile kõigile tarbijatena tagatud ka parem olukord – võtan täiesti vabalt mõne turu –, näiteks prügiturg ei oleks siis monopoolselt kellegi käes.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mulle on jäänud tegelikult natukene arusaamatuks sotside tahe teha Konkurentsiametist karistusorgan ja halduskohtust trahviorgan. See probleem praegu seisneb selles, kas liikuda nii-öelda väärteomenetlust pidi või haldusmenetlust pidi. Mis see probleem haldusmenetlusega on? Põhimõtteliselt tahetakse luua spetsiaalselt Konkurentsiameti jaoks täiesti uus, eraldi menetlus, et siis lihtsustatud moel saaks sõita mitmest olulisest põhiõigusest üle ja hakata ettevõtetele määrama hiigelsuuri trahve. Ma ütlen kohe, et minu seisukoht on algusest peale olnud, et selle direktiivi ülevõtmisel tuleb liikuda nii-öelda väärteomenetlust pidi. Olen ka vastavaid muudatusettepanekuid esitanud ja kaitsnud. Vastasel juhul on tõesti oht, et me pöörame kogu meie karistusõiguse pea peale. Samal seisukohal on õiguskantsler ja väga paljud õiguseksperdid, karistusõiguse eksperdid.  

Miks peab Konkurentsiamet saama mingisuguse eelise, miks peaks nende jaoks looma täiesti eraldi menetluse? See oleks päris ohtlik pretsedent, see avaks Pandora laeka. Järgmiseks hakkaks meil Terviseamet samasugust menetlust nõudma, siis hakkaks samasugust menetlust nõudma näiteks Keskkonnaamet. Lõpuks me jõuamegi sellisesse ametnike karistuste riiki. Paneme halduskohtu veel eraldi neid trahve välja kirjutama, mis tähendab, et mitte keegi ei saa isegi kohtusse pöörduda ja seda [otsust] vaidlustada. 

Ma toon veel ühe hästi olulise aspekti välja. Siin on öeldud argumendina, et väärteomenetlusega ei saa edasi liikuda, sest väärteomenetluses me ei saa määrata suuri trahve. Aga hiljuti – hästi oluline aspekt – tuli Riigikohtu otsus, millega Olerexile määrati trahv 300 000 euro suuruses. Põhimõtteliselt lõi Riigikohus sellega pretsedendi ja tõestas, et meil on võimalik võtta see direktiiv üle, rakendades edaspidi väärteomenetlust, kuna selle raames on võimalik määrata suuri trahve. Ei ole vaja hakata meie karistusõigust pea peale pöörama!  

Mul ongi küsimus, kas teil on võib-olla mingisugust infot, kas Justiitsministeerium liigub ka sama mõtet pidi, et liikuda tuleks väärteomenetluse suunas.

Teie aeg!

Kas te olete aru saanud, miks sotsiaaldemokraadid soovivad meil sellist karistusriiki luua?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Täna on tõesti tähelepanuväärne päev. Teen komplimendi: te olete teema endale väga hästi selgeks teinud, ma arvan, palju rohkem kui mõned, kes on sellega aastaid tegelenud. Aga mitte sellepärast ei ole tähelepanuväärne päev, et te olete asja endale selgeks teinud, vaid sellepärast, et me oleme ühel nõul. 

Ma arvan, et õigussüsteem peabki olema võimalikult lihtne. Ma võin kirjeldada seda, kuidas omal ajal, kui õigussüsteemis ja ettevõtluses käis debatt, kas konkurentsiõiguse lihtsustamiseks oleks vaja uut menetlust, mis oleks kiirem ja tõhusam, siis õigussüsteemis seesama taju ju oli, et erinevad konkurentsiväärteod, ‑kuriteod ei saa piisavalt menetletud. See oli juba aastaid tagasi. See debatt käis, siis see rauges, ajas tagasi vaadates on näha, et see jäi seisma. Vahepeal on olnud selline periood, kui ongi erinevad lähenemised olnud. 

See, mida te kirjeldate õiguskantsleri positsioonina, ettevõtjate positsioonina, ei ole leidnud tõepoolest toetust sotsiaaldemokraatide seas. Võin täitsa öelda, et kuidagi ei ole Jaak Aab selles süüdi. See on sotsiaaldemokraatide positsioon olnud. Niimoodi see kuidagi on kujunenud, et koalitsiooninõukogus on see seisnud paigal, ja mitte ainult koalitsiooninõukogus, täpsemalt öeldes komisjonis, sest koalitsiooninõukogu iseenesest ei ole menetleja. 

Ja kuhu edasi? Ma arvan ka, et kui justiitsminister toob uue eelnõu, siis nagu te viitasite erinevatele valikutele, ka minu arusaamist mööda selle eelnõu nii-öelda selgroog saab olema väärteomenetlus, eelnõu toob selle lahenduse ja selle lahenduse me valitsusest saadame parlamenti. Parlamendis saate seda debateerida. Aga ma arvan, et oma seisukohtade selguse ja asjatundlikkuse tõttu te kindlasti peaksite Jaagu [abistamiseks] õla alla panema ja selgitama seda, miks see nii on, mis on enesesüüstamise vahekord ja nii edasi, kes mida tõestama peab.

Suur tänu! Lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.

Oleme jõudnud üheksanda küsimuse juurde, mis on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Evelin Poolamets ja teema on rahvusliku rikkuse fond ja Maavarade Varustuskindluse Partnerlus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Välisministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et 3. märtsil 2024 liitus Eesti USA algatatud Maavarade Varustuskindluse Partnerlusega. Te olete seda kommenteerinud nii, et tugevamad majandussuhted liitlastega aitavad kindlustada Eesti julgeolekut. Liitumisest on nüüd aasta möödas. Palun rääkige lähemalt sellest koostööst. Millised arengud on toimunud, millistel tingimustel Eesti liitus Minerals Security Partnership'iga ja kui palju on panustatud sellesse, et luua sarnaseid strateegilisi lepinguid, nagu Ukraina on USA‑ga sõlmimas, mis puudutavad haruldaste muldmetallide kasutamist ja võimalikke julgeolekutagatisi? Palun selgitage, kuidas täpsemalt on Eesti maavarad seotud Eesti julgeolekuga.

Aitäh, hea küsija! Väga oluline teema, küll delikaatne, kuna Eesti rahval on seoses fosforiidi kaevandamisega Nõukogude okupatsiooni tingimustes väga halvad mälestused. Aga see oli ka üks teema, mis meie rahva äratas. Ma võin ilma igasuguse liialdamiseta väita, et see aitas oluliselt kaasa sellele, et Nõukogude Liit lõpuks kokku kukkus. Toona ei olnud see põhjus isegi niivõrd palju see, kas fosforiiti kaevandada või mitte, kuigi siis need tehnoloogiad olid väga brutaalselt meie looduse, põhjavee ja kõige vastu. Toona oli ju ka varjatud plaan, mis tuli avalikuks tänu Endel Lippmaale ja paljudele teistele, et siia taheti tuua ikkagi sadades tuhandetes võõrtöölisi, nii-öelda Nõukogude inimesi, ilma meie käest küsimata. See on see trauma, mis Eesti rahval on. Seetõttu me peamegi sellest teemast rääkima hästi avatult, hästi põhjalikult, põhinedes faktidel, põhinedes teadusuuringutel, ja rääkides avalikult, millised on võimalused, juhul kui uuringud tõestavad, et seal tõepoolest peale fosforiidi, millest saab ka Eestis seda väärindades teha väetist, mida on maailmas vaja, on ka haruldased muldmetallid, mida oleks Eestis võimalik kasutada kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamisel. 

Mis see plaan on? Ka koalitsioonilepingutes, alates juba 2011. aastast, on just nimelt nende uuringute poolega tõsiselt tegeletud. Lootus on, et kuskil aasta jooksul me saame need lõplikud vastused, saavad valmis need analüüsid, mida oleks võimalik teha nende väärtustega, mis on maapõues peidus, ja samamoodi ka selgub, milliseid tehnoloogiaid oleks võimalik kasutada, et võimalikult vähe meie looduskeskkonda kahjustada. 

Kõigele lisaks peame avalikus arutelus ja Eesti rahva otsustele tuginedes otsustama, kuidas me üldse selle teemaga edasi läheme. Küsimus ei ole mitte ju ainult kaevandamises, küsimus on ka näiteks selles, et äkki võtame eeskuju Norra riigist, kes aastakümneid tagasi leidis oma maapõuest gaasi, naftat ja ka haruldasi muldmetalle. Siis oli avalik arutelu, kuidasmoodi neid väärtusi käsitleda ja käidelda ning mida teha selle saadud suure väärtusega rahalises võtmes. Norras on loodud õlifond, millel on kohutavalt suur väärtus, mida ma ei suuda isegi siin välja hääldada, me räägime triljonitest eurodest. Nad on väga selgelt paika pannud, kuidas seda väärtust kasutada oma ühiskonna heaks. 

Räägin nüüd lühidalt sellest rahvusliku rikkuse fondi ja maavarade varustuskindluse teemast. Eesti ühines tõepoolest aasta tagasi Maavarade Varustuskindluse Partnerlusega. Eesmärk ongi saada parimaid kogemusi nii teadmiste mõttes kui ka tehnoloogiate suhtes, aga kindlasti ka osaleda selles võrgustikus, [et saada teada,] kuidasmoodi looduskeskkonnale säästlikul moel maksimaalselt neid maavarasid väärindada. Seda kogemust on seal väga palju.

Suur tänu! Evelin Poolamets, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Kuna te juba ise ka puudutasite rahvusliku rikkuse fondi, eriti fosforiidi kaevandamisest saadavat tulu, siis ma võtan kinni teie viimasest intervjuust Virumaa Teatajale, kus te ütlesite, et võimaliku fosforiidi kaevandamise korral jäävad kõik kodud alles ning põhjavesi säilib. Samas tekitab see lubadus küsimusi, arvestades kaevandamise ulatust ja võimalikke keskkonnariske. Kuidas kavatseb valitsus tagada, et kaevandamise mõjud ei kahjusta põhjavee kvaliteeti ega kohalike elanike elukeskkonda, eriti arvestades varasemaid uuringuid, mis viitavad võimalikele riskidele? Kas on olemas sõltumatuid analüüse või ekspertarvamusi, mis teie seisukohta toetavad? 

Aitäh! Sellist debatti ma just soovingi siin saalis, kus me räägime asjadest, ja ma olen väga tänulik küsijale selle teema tõstatamise eest. 

Kõigepealt, eelmise [vastuse] lõpuks räägin veel näiteks sellestsamast õlifondist, või mis iganes Eestis selle nimeks saab, rahvusliku rikkuse fond või mida iganes. Me peamegi avaliku debati alusel panema paika, et kui on võimalik kaevandada ja Eesti rahvas otsustab, et me kaevandame neid haruldasi muldmetalle loodust säästvaid tehnoloogiaid kasutades, mida me selle kõigega siis peale hakkame. Näiteks Norras on seesama õlifond niimoodi üles ehitatud, et on rahvuslik kokkulepe, et mitte rohkem kui 3% aastas on võimalik tegelikult neid vahendeid kasutada, et ei tekiks ka sellist olukorda, kus omaenda majandus lüüakse uppi kiiresti saabunud rikkusega seoses, või et ei tekiks näiteks sellist kiusatust. Norras ma just käisin mõned päevad tagasi, eelmisel nädalal. Ma küsisin, kuidas on võimalik, et teil on selline poliitkultuur, et mitte ükski erakond ei lähe valimistele lubadusega need triljonid eurod lihtsalt valimiste järel laiali jagada, nagu näiteks Eestis on toimunud pensioni teise sambaga, kui üks erakond on eest vedanud seda, et jagame rahvale kiiresti raha kätte, kahjustades nende inimeste tulevikku. See eeldab ka sellist kultuuri, sellist arusaamist, et kui on rikkust, siis tuleb seda targalt kasutada.

Nüüd tulen küsimuse juurde tagasi. Geoloogiateenistus ongi suuresti selle jaoks loodud. Selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks tulevad nad välja oma lõplike uuringutega, et mis seal täpselt on ja mida saab teha. See arutelu, kas me liigume sellega edasi, on üldrahvalik. Ma arvan, et siin saalis peaks seda kindlasti arutama. Eraldi küsimus on, milliseid tehnoloogiaid kasutades me saame üldse need maavarad kasutusele võtta nõndamoodi, et loodus ei saaks kahjustada. Neid praktikaid on, neid praktikaid on. Aga oleme ausad, kui midagi maapõuest välja võtta, siis ega loodus puutumata ei jää. 

Nii et minu sõnumid on olnud need, et meil on vaja siia tööstust, meil on vaja, et me väärindaksime oma ressursse, olgu see mets, olgu see mis iganes, mis meie käsutuses on. Me peame seda tegema targalt, me peame seda tegema niimoodi, et see oleks Eesti rahva otsus. Kui me räägime suurtest strateegilistest investeeringutest näiteks haruldaste muldmetallide tööstusse, siis see aitab ka vähendada läänemaailma sõltuvust Hiinast, mis on väga pakiline teema. Kindlasti aitab see siia tuua selliseid strateegilisi investeeringuid, mis suurendavad ka Eesti riigi julgeolekut laiemas perspektiivis. Ma ei pea absoluutselt silmas siin seda, et me ühele või teisele või kolmandale riigile lihtsalt oma maavarad nii-öelda maha parseldaksime. See on absoluutselt välistatud. Targa peremehe kombel oma varandusega käitumine on see, mis Eesti rahvast on iseloomustanud. Ma kutsun ka Riigikogu üles sellisele avatud diskussioonile.

Aitäh! Lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! Probleem meil selles ju ongi, et meil ei ole tarka valitsust, meil ei ole riigimehelikku valitsust, meil ei ole ausat valitsust. Te võrdlete meid Norraga, kus on õlifond. Jaa, väga tore eeskuju, aga korruptiivne Eesti klikk, kes tegeleb 2,6 miljardi jagamisega tuulikumeestele ja kes parseldab maha meie maavarasid, küsimata või arutamata midagi, ei tekita meis mingisugustki lootust, et me saame samamoodi hakkama, nagu saadakse Norras.  

See maavarade teema minu meelest puutub asjasse. Enne te siin ka hurjutasite, et ärme teeme välispoliitikast poliitilise vaidluse objekti. Kõik poliitikad peavad avatud demokraatlikus riigis olema vaieldavad. Alternatiive tohib alati pakkuda ja peab saama alati pakkuda. Eriti olukorras, kus meil on valitsus, kelle välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline joon on pankrotis. Teie olete oma joonega pankrotti jõudnud. 

Te tõite meile enne näite, et aga vaadake, ameeriklased taastasid sõjalise abi meile ja see on tõestus selle kohta, et meil ei ole kunagi olnud kindlamat NATO tagatist. See on ju tegelikult vastupidine näide. Mingil hetkel, ilma Eesti avalikkusele teatamiseta, kadus see sõjaline tugi või abi ära ja nüüd, kui see mingisugusel põhjusel tagasi tuli, on äkki kõik jälle hästi. Tegelikult ju näitab see seda, et ei ole hästi, et garantiid ei tööta, et ei olnud kasu sellest, et me Malis sõdisime. Ei olnud kasu isegi sellest, et me neile maavarasid lubasime. Me ei tea, mis saab. Ja see on teie poliitilise liini tulemus.  

Ma küsin selle kohta, et meil on hästi palju näiteid selle kohta, kuidas valitseva kliki kõrged poliitikud, Marko Mihkelson, ka rahandusminister Ligi ja ka teie ise, kuidas te olete võtnud ikka väga kriitiliselt Trumpi administratsiooni hurjutada. Sellel on omad tagajärjed, vahepeal kaob sõjaline abi, näe, ära. 

Ma küsin nüüd, et aga mida te kavatsete ette võtta, et sellises olukorras neid suhteid parandada. Me teame, et Läti välisministeeriumis on tehtud eraldi meeskond ja neile on eraldatud raha, et Trumpi administratsiooniga luua tihedamad, lähedamad erisuhted. Mida teie olete ette võtnud, et meie suhted Ameerika Ühendriikidega oleksid head? 

Härra minister, palun!

Aitäh! Järjekordselt valimatu, kontrollimatu sõim täis valesid, valeväiteid. Ma isegi ei oska sellele küsimusele vastata, kuna ma ei saanud aru, mida sa siis täpselt küsisid, hea küsija. 

Küll aga võin ma öelda, et me ei pea tegema eraldi meeskondi ja neid veel eraldi rahastama, selleks et suhelda oma väga kindla partneri Ameerika Ühendriikidega. Meil ei ole sellega probleeme. Me pääseme Valgele Majale lähemale kui pääsesite näiteks teie, kui te Ameerika Ühendriikides käisite ja ühes kohvikus seitsme kilomeetri kauguselt vaatasite televiisorist inauguratsiooniprotsessi. Need soovmõtlemised võite siin välja elada. Eesti suhtleb läbi oma diplomaatiliste kanalite, oma poliitikute kaudu Ameerika Ühendriikidega ja sellele ei ole mõtet kuidagi mingisuguseid kaikaid kodaratesse visata. 

Nüüd tulen tagasi sõjalise abi juurde. See on, vastupidi, väga märkimisväärne samm, kui olukorras, kus Trump teatas väga selgelt oma [võimuloleku] esimestel päevadel ja tegi ka vastavad otsused, et kogu abi, mida Ameerika Ühendriigid globaalselt annavad, pannakse pausile ja viiakse läbi revisjon – mis ei ole lõpule jõudnud –, siis selle revisjoni esimeses otsas otsustatakse taastada sõjaline abi Balti riikidele ja mitte väga väikeses mahus, me räägime sadadest miljonitest dollaritest. See näitab just nimelt seda, et see valitsus ja ka eelmised valitsused on teinud väga õiget tööd, mis puudutab Eesti riigikaitset, mis puudutab rahvusvahelisi suhteid ja ka suhteid Ameerika Ühendriikidega kui strateegilise partneriga. 

Ma ei tahagi väga palju kommenteerida teie mudaloopimist Eesti inimeste pihta, kes on aastakümneid teinud tööd Eesti riigikaitse tugevdamise heaks. Mis on see mõõdupuu, kuidas mõõta erinevate valitsuste tulemuslikkust? See ongi see, et Eesti on täna vaba. Eesti on täna vaba. Eesti ei ole enam üksi, nii nagu me kunagi koos otsustasime. Meil on siin liitlased, me oleme ise võimekad. Pika Hermanni tornis siinsamas lehvib sinimustvalge lipp ja see lehvib seal veel pikalt-pikalt-pikalt edasi, vaatamata teie ponnistustele.

Nii et minu tänu veel kord kõigile poliitikutele, kõigile Eesti inimestele, ettevõtjatele. Jätkame seda tööd! Ärgem laskem ennast segada selle muda ja pori loopimisest, mida te kahjuks siin iga kolmapäev teete, vähemalt, või ka pühapäeviti kuskil raadios.

Suur tänu, lugupeetud minister! Head kolleegid! Meie tänane infotund on lõppenud. Ma tänan Riigikogu liikmeid, tänan kõiki kolleege. Mart Helme, ma kahjuks ei jõua võtta teie protseduurilist küsimust. Ei jõua, sest ma pean juba poole minuti pärast panema kõlama saalikutsungi. Täpselt kell kaks algab Riigikogu täiskogu istung. Seega, head kolleegid, suur tänu aktiivse osalemise eest tänases infotunnis! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.