Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale jõudis registreerida 73 Riigikogu liiget, puudub 28. 

Ja nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Ja saamegi, head kolleegid, minna tänase päevakorra juurde. 

Tänases päevakorras on üks, aga väga oluline päevakorrapunkt, nimelt, peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas). Ettekandjaks on peaminister Kristen Michal. Palun, auväärt peaminister, teid Riigikogu kõnetooli! Ettekandeks on aega kuni 30 minutit, igal Riigikogu liikmel on võimalus üheks küsimuseks ja läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja võimalus on selleks ka peaministril.

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Räägin siis "Eesti 2035" elluviimisest teadus- ja arendustegevusest. Ja näitan ka slaide. Slaide saate vaadata siit ja jaotusmaterjal on ka loodetavasti välja jagatud. Annan teile ülevaate strateegias "Eesti 2035" seatud sihtidest. 

Tänases maailmas, kus poliitilised hoovused on ettearvamatud ja tormilised, on selge siht olulisem kui kunagi varem. Meie sihiks on kõrge lisandväärtusega majandus, kaitstud ning turvaline Eesti ja tõhus riigivalitsemine. 

Alustades majandusest, näeme valguskiirt mitte ainult tärkavas kevades, vaid ka viimastes näitajates. Eesti majandus liigub õiges suunas. Majanduslangus sai eelmise aasta neljandas kvartalis läbi ja 1,2%-line majanduskasv näitab, et kahanemise asemel see taas kasvab. Eesti kaupade eksport kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes aasta varasemaga 6%. Kõige rõõmustavam on, et Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 9%. Teenuste eksport, majanduse stabiilne mootor kasvas mullu neljandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga 6%. 

Eelmine aasta tõi lisaks paremale majanduskliimale ka inimeste heaolu suurenemise. Keskmine brutopension kasvas tervelt 11%. Sellega tõusis keskmine vanaduspensioni suhe keskmisesse palka läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 49%-ni. See pole lihtsalt number, vaid reaalne vahe, mida tunnevad meie vanemad ja vanavanemad oma igapäevaelus. Keskmine brutokuupalk kerkis 8%. Maksujärgne palgatulu kasvas aasta lõikes 4,2%, ületades hinnatõusu, mis oli 3,5%. Ja see on praeguste majandusolude taustal hea saavutus. 

Kokku võttes, euribor langeb, pensionid ja palgad kasvavad ning see peegeldub ka avaliku arvamuse seireuuringus, kus 69% vastajatest ütleb, et elab hästi või saab hakkama. 

Me peame samas olema valvsad, et mitte lasta majanduskasvu uutel koormistel ära süüa. Olen veendunud, et maagaasi ja kütuse süsinikumaks tuleks Euroopa Liidus edasi lükata. See vähendab oluliselt koormust Eesti inimestele ja ettevõtetele. Arutame seda ettepanekut lähiajal majanduskabinetis. 

Head kuulajad! Selleks, et kindlus pöörduks kasvuks, käivitasime sügisel valitsuses uue formaadi, majanduskabineti. Oleme seal valitsusalade lõikes arutanud samme, mida astuda, et aidata majandus kasvule, alates planeeringute lihtsustamisest, oskustööjõu tagamisest, kapitali kättesaadavusest ettevõtetele, digitaalsetest lahendustest, innovatsiooniks ja tehnoloogia testimiseks vajaliku eksperimenteerimise õigusraamistiku loomisest kuni eksporditoetuste ja andmemajanduse lihtsustamiseni. 

Aga nii majanduse kui ka julgeolekuüheks aluseks on energeetika. Miks me oleme täna siin, kus kallis fossiilenergia tõstab meie igaühe elektriarveid? Aga sellepärast, et kümme aastat tagasi jäeti taastuvenergiaotsused tegemata. Toonane majandusminister Parts uskus põlevkivienergiasse, kuigi oli näha, et põhjanaabrite suund oli odaval taastuvenergial. Ka meie eesmärk on odav, puhas, stabiilne ja mitmekesine energiaportfell. 

Oleme edukalt lõpule viinud ühinemise Lääne-Euroopa sagedusalaga. Oleme tõestanud, et suudame iseseisvalt oma elektrisüsteemi hallata ja tagada varustuskindluse. Usun, et paljud tundsid 7. veebruari õhtul magusvõidukat tunnet, et saime sünkroniseerimisega edukalt hakkama. Selle taga oli põhjalik ja pikk ja täpne planeerimine, aukartust äratav koostöö eri riikide, elektrikute, võrguettevõtete, ametnike, poliitikute ja paljude teiste vahel. Sarnaselt Niina Petrõkinaga, kes oli nädal varem kuldmedali väärilist kava sooritades mõelnud ennekõike liigutuste korrektsusele, mitte punktidele. Suur aitäh ka siit puldist kõigile asjaosalistele! 

Meie plaan on, et taastuvelekter, tuumaenergeetika, uued juhitavad võimsused ja salvestustehnoloogia oleks energiavalikus. Lisaks kaasajastatud elektri- ja gaasivõrgud, mis kindlustavad energiajulgeoleku ja kättesaadavuse igas olukorras, olgu selleks torm, raske lumi, vigastatud liinid või küberrünnakud. Ilma puhta, kättesaadava ja taskukohase energiata on ettevõtetele uute turgude leidmine kaunis keeruline. 

Valitsuses otsustatud riigimaadele rajatavad tuuleenergeetika eelisarendusalad on oluline samm taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks. Tänaseks on RMK koostöös Maa- ja Ruumiametiga viinud läbi enampakkumised nende maade kasutamiseks. 21-st välja pakutud alast 17-l sõlmitakse arendajatega lepinguid. 

Eelmisel nädalal avaldatud uuring näitas, et toetus taastuvenergia arendamisele on valijate hulgas suur. Samas on poliitikuid, kes tuuleparkide rajamise on viinud poliitiliseks vastasseisuks. Selles olukorras ei tohi inimesed, kes tahaksid ausalt ja päriselt diskuteerida, oma murega poliitilise vastuseisu varju jääda. Salga küsitluse järgi suhtub 65% Eesti inimestest positiivselt taastuvenergia arendamisse. Peaaegu pooled, 46% oleksid nõus tuulikutega enda kodu või suvila läheduses kolme kilomeetri raadiuses. Ja loomulikult ei tähenda see seda, et igasse hoovi tuleb püsti panna tuulik. 

Kohalikud omavalitsused näitavad siin head eeskuju ja tööd. Nad teavad, kus saab tuulikuid tihedamalt panna ja kuhu pole mõtet paari tuulikut rajada. Nii täidame meie taastuvenergia eesmärke ja loome võimalikult vähe häiringuid. 

Taastuvenergia toob madalama elektri hinna ja aitab kliimaneutraalsuse eesmärki täitma. Töötame selle nimel, et lähitulevikus saaks biogaasist ning kaugemas tulevikus puhtast vesinikust tõsiseltvõetavad kohalikud mittefossiilsed energiaallikad. Biogaasijaamade arendamine on läinud nii hästi, et just hiljuti otsustasime valitsuse poolt biogaasijaamade rajamise toetuse mahtu suurendada. Vähetähtis pole seegi, et teeme selles vallas maailma tasemel teadust. 

Head kuulajad! Endiselt väga turbulentses maailmas on julgeolek meie iseseisvuse vundament. 88% Eesti elanikest tunneb viimase uuringu järgi ennast koduriigis turvaliselt. Ja nii see peab ka jääma. Selle nimel töötame iga päev, et kindlustunne püsiks ja tõuseks. 

Tänases olukorras on Eesti valitsuse esmane ülesanne tagada kiiremas korras NATO kaitseplaanidele vastavate sõjaliste võimete väljaarendamine. See tähendab, et Eesti kaitsekulud tõusevad 5%-ni SKP-st väga kiirelt, kas järgmisel või ülejärgmisel aastal, olenevalt sellest, kui kiiresti on võimalik tehnikat ja moona hankida ja Eestisse kohale tuua. Julgeolek ei ole kulu, vaid investeering meie tuleviku põlvkondade nimel. 

Ka meie liitlased peavad oluliselt rohkem panustama oma julgeolekusse ja kollektiivkaitsesse. Euroopa julgeolekuarhitektuur on eurooplaste kujundada. Karmist eelarve reeglist vabastatud kaitseinvesteeringud võimaldavad Euroopa Liidu liikmesriikidel suurendada märkimisväärselt oma kaitsekulutusi. Ainult nii saame öelda, et me ei muuda kurssi "Üheskoos oleme tugevad". Aga see on ka sõnum, et Eesti kaitseb end igal juhul ja kõikide ohtude eest. Eesti on parim koht, kus elada, siin saab unistada, luua ja investeerida. 

Euroopas ja Eestis peame tugevdama ka oma kaitsetööstust. Riik investeerib Eesti kaitsetööstusesse 100 miljonit eurot, millele lisavad oma osa erainvestorid. Eestis on tugeva kogukonnaga tehnoloogiasektor. Koos rahvusliku kapitaliga saab kaitsetööstust arendada ja selle lisandväärtust tõsta. 2024. aasta majanduskasvus oli suur osa teenuste sektoril, sealhulgas suurtel ja edukatel IT-ettevõtetel, kes kunagi olid väiksed iduettevõtted. Samasugune areng on võimalik kaitsetööstuses: olla esmalt uus ja väike Eesti idusektori lipulaev, millest kasvab välja maailma edukas ettevõte. 

Kaitsetööstusettevõtete tooteid läheb vaja nii kaitsevaldkonnas kui ka tavaelus, näiteks põllumajanduses, transpordis, hariduses, meditsiinis. Ajalukku vaadates on kaitsetööstus alati innovatsioonivedur olnud, olgu selleks siis GPS, termokaamerad või 3D-printimine. 

Samas, Eestis on ka vastupidiseid näiteid. Näiteks mobiilne droonijaama seiresüsteem Eesti idufirmalt oli algselt mõeldud piirivalvele ja rahvusparkide turvamiseks, aga nüüd on saanud uue riigikaitselise rolli. Analüütikute hinnangul kaitsetööstus ja nutikad Eesti inimesed viivad Eesti majanduse uuele kasvulainele. 

Kaitsetööstuse arengu soodustamiseks loome kaitsetööstuspargi. Eesmärk on sealt tööstusliku tootmisse jõuda juba 2026. aastal. Ämari minitööstuspargis loodame hakata tootma juba käesoleva aasta keskpaigas. 

Oleme Ukraina aitamiseks igal aastal lubanud kasutada 0,25% oma SKP-st. See on ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. Tahame üha enam Ukrainat abistada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna toodanguga. Valitsus on põhimõtteliselt otsustanud toetada Eestisse lõhkainetehase rajamist ning oleme leidnud vahendid, et tellida lõhkeainetehase tehniline projekt. Eestil kui sõjalise lõhkainete tootmise asukohamaal on selgeid eeliseid rahvusvahelises konkurentsis. See on muu hulgas investeering meie majandusse, kaitsevõimesse, kuid laiemalt otsene abi Ukrainale, kes sõdib Euroopa ja meie vabaduse eest. 

Mäletate, kui meile tuletati 1990-ndatel meelde, et meie riik on meie kõigi ja igaühe asi eraldi. Täna ei ole vaja meelde tuletada, kellele Eesti riik kuulub. Viimased uuringud näitavad, et Eesti ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimastel aastatel olnud püsivalt kõrge, üle 80%. Sõltuvalt oma rollist riigikaitses on kaitsetegevuses valmis osalema 61% elanikkonnast. Aga meil on lisaks ka neid, kes vabatahtlikuna tegutsevad päästjana, merepäästjana, abipolitseinikuna häirekeskuses. See Eesti on meie igaühe oma. 

Hea kuulaja! Riik peab usaldama oma inimesi ja ka vastupidi. Riiki usaldavad kergemini need, kes teavad, et riik ongi tema oma, ja tahavad riigi arengule kaasa aidata. Maailma võrdluses on Eesti riigivalitsemine paindlik ja tõhus. Maailmapanga hea valitsemise indeksi kohaselt olema Eestis 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutanud. Eesti e-teenused on maailmas esirinnas. Avalike digiteenustega rahulolu on suur, 83%, ning sellega oleme OECD riikidest teisel kohal. 

Aga eelnev ei tähenda, et me istume käed rüpes. Me soovime muutuda veelgi tõhusamaks ja juba riigi kogutud andmed panna avalike teenuste nimel tööle. 

Me soovime, et eesti keel oleks väärikalt esindatud globaalse tehisintellekti lahendustes. Sama oluline on toetada kohalikku keele- ja tehisintellektitehnoloogiat. Eesti keele ja kultuuri püsimine on meie jaoks strateegiline küsimus. Kui suured keeletehnoloogiamudelid ei mõista eesti keelt, kasvab oht, et eestlased hakkavad eelistama ingliskeelseid lahendusi. Me ei saa lubada, et meie keel jääb tehisaru ajastul tagaplaanile. 

Samas tuleb keeleandmete jagamisel järgida selgeid põhimõtteid. Me ei saa sõltuda kellestki teisest. Me ei saa kokkulepetta ära anda oma väärtuslikku keelevara ja jätta kaitset Eesti ettevõtete huvid. Seetõttu töötame välja selged tingimused, kuidas ning millistel alustel saavad suured tehnoloogiaettevõtted eesti keelt oma mudelites kasutada. Tark on siin kuulata eksperte ja õnneks tehisintellekti andmete teemal Eestis jagub. 

Bürokraatiat on Eestis liiga palju. Kui ettevõtja peab suure osa oma ajast veetma aruandeid täites, jääb tema põhitöö tegemata ja edu saavutamata. Võrdluseks: sportlane jääb täiesti kindlasti medalita, kui ta võistlemise asemel keskendub jalanõude paelte sidumisele. Me muudame aruandluse ettevõtete jaoks automaatseks ja andmepõhiseks. Ettevõtja peab saama keskenduda sellele, mida ta kõige paremini oskab, olgu see toote tootmine, loomine, teenuse pakkumine või innovatsioon. Nii saab kogu majandus jõudu juurde. Meie eesmärk on muuta bürokraatia taganttuuleks, mis kannab ettevõtjaid edasi, mittekiviks, mille otsa nad koperdavad. 

Peame lisaks aruannete digitaliseerimisele üle vaatama, kas kõiki neid aruandeid ikka on vaja, kas vaja on kõiki järelevalvetoiminguid ja kontrolle nende nõuete täitmiseks. Kutsun lähiajal kokku ettevõtjate nõukoja, kellele mul on üks väga lihtne soov: teha konkreetsed ettepanekud, kuidas saame Eestis bürokraatiat, aruandeid, nõudeid ja järelevalvet vähendada ning riigi paremini toimima panna. 

Eraldi teema on palju arutatud kestlikkuse aruandlus. See pole parim viis muuta ettevõtete tegevust kliimasõbralikuks. Euroopa Komisjoni üle-eelmisel nädalal avaldatud ettepanekud kestlikkuse aruandluse vähendamiseks on samm õiges suunas. Eesti jaoks tähendab see seda, et aruandluskohustus jääb mitmesaja ettevõtte asemel ligikaudu 25-le ettevõttele, kolm kuni neljast varem nõutud andmeväljast kaob ning kaob ka kõige keerulisem osa aruandlusest: anda ülevaade kogu oma tarneahela jalajäljest. 

Leian siiski, et peaksime minema Euroopas veel kaugemale ja muutma kestlikkuse aruandluse praegusel kujul vabatahtlikuks. On ettevõtteid, kellele kliimasõbralikkus on konkurentsieelis ja kes tahavad aruandlusega jätkata. Kuid need, kes eeliseid veel ei näe, saavad aruandluseks vajalikud ressursid suunata mujale. Seda muudatust ei saa teha Eesti üksi, nõus peab olema kvalifitseeritud enamus Euroopa Liidu riike, Euroopa Parlament. Lähiajal arutame Eesti seisukohta sellel teemal ka valitsuses. 

Austatud Riigikogu! Minu kõne hõlmab ka iga-aastast teadus- ja arendustegevuse ülevaadet. Tõin juba enne näiteid, kuidas teadlaste ja ettevõtete koostöös on arendatud autonoomseid droonilahendusi, mida saab kasutada nii meie kaitsevõime tugevdamiseks kui ka päästetöödel. Tootlikkuse kasvu ja majanduse uue hingamise allikas peitub suuremas investeerimises teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Eesti edusamme peegeldab tõusmine Euroopa tugevate innovaatorriikide sekka. 

2024. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli järgi oleme tõusnud Euroopa liikmesriikide hulgas 11. kohale ehk tugevate innovaatorite kategooriasse. See tähendab, et Eesti innovatsiooni tulemused ületavad Euroopa keskmist. Selleks, et jõuda innovatsiooni liidritega – Taani, Rootsi, Soome ja Madalmaadega – ühte liigasse, peame rohkem tegema teadust, millest on kasu ühiskonnale ja majandusele. Läbimurdelised ideed ja tehnoloogilised lahendused tekivad ikkagi tänu haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule. 

Oleme majanduskabinetis käivitanud ka arutelu, kuidas tagada meile väga vajalik tööjõud. Otsused tulevad läbimõeldult ning koostöös teadlaste ja ekspertidega mõjusid kaaludes. Ma ei taha olla – ja meie ei taha olla – odava tööjõu riik. Ettevõtted on väljumas allhanke kitsast nišist ja arendavad aasta-aastalt enam oma tooteid ja teenuseid. 

Hariduses olen teinud mitu olulist otsust, mis aitavad tööjõu olukorda parandada. Esmalt, üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele. Teiseks, õppimiskohustuse pikendamine. Kolmandaks, kutsehariduse reform. Eesti kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad: 702 miljonit eurot, millest 60% moodustab ettevõtete osa. Ettevõtete kulutused on kuue aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud. Kogu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal oli 2023. aastal 1,08% SKP-st. 

Ettevõtted on tublisti arenenud ja edenenud teadus- ja arendustöötajate värbamiseks. Kui veel 2017. aastal töötas ettevõtetes 2100 teadus- ja arendustöötajat. siis 2023. aastaks oli see arv enam kui kahekordistunud. Seda hoogsat arengut aitab tagant tõugata 2024. aasta suve lõpul esmakordselt avanenud toetus, mis kompenseerib ettevõtetele osaliselt teadus- ja arendustöötajate palkamise tööjõukulud. 

Teadus peab olema kasulik ühiskonnale ja kasulik majandusele. Rahastamine peab soosima suuremal määral rakenduslikku teadust ja patentide loomist. Rakendusuuringute programmi kaudu toetame droonide avastust ja tõrjesüsteemi arendust, tehisintellektipõhist kompuutertomograafia piltide analüüsimist, mereliikluse jälgimise süsteemi ja andmemajandust. 

Innovatsiooni abil muudame ka avaliku sektori kriisikindlamaks ja tõhusamaks ning katsetame mitmeid ühiskonnale olulisi algatusi, olgu selleks siis kiire ohuteavitus, mis liiguks hetkega saaja nutitelefoni ja annaks suurest ohust märku nii heli, valguse kui ka vibratsiooniga, andmete ja tehisintellekti abil vähiravi muutmine või hoonete energiatõhusaks hindamine. 

Lõpetuseks. Mina usun meie riiki ja meie inimestesse. Ja meie ettevõtetesse. Vabade kodanike 21. sajandi riik usaldab oma inimesi. Meie riik areneb, sest kõik annavad oma osa. Inimeste ja ettevõtete tegutsemiseks on vaja usku endasse, minimaalseid piiranguid ja maksimaalset vabadust. Hirmutatud puurilind ei õpi lendama. Usaldame oma inimesi, riiki ja loome üheskoos parema Eesti. Aitäh! 

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun! 

Austatud peaminister! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kuulasin teie ettekannet hoolega, lugesin ka need materjalid läbi ja paljuski teemadega võib ju nõus olla. Aga tihtipeale on oluline ka see, millest ei räägita. Millegipärast teie peaministrina nii oma vabariigi aastapäeva kõnes kui ka nüüd siin suure saali ees ei pidanud kordagi vajalikuks märkida ära Eesti rahvastikukriisi. Meil on sündide arv sajandi madalamal tasemel, jätkuvalt kahjuks languses. Ei ole näha olnud kahjuks valitsuse poolt plaani, ettepanekuid, kuidas toetada peresid kodu saamisel, pere loomisel, noori inimesi. Kindlasti ma ei räägi sellest, et lapsi saab osta, aga kahtlemata riigi roll on siin pakkuda sellist usaldusväärset, stabiilset perepoliitikat. Ja mitte ühtegi mõtet selles valguses ei ole ei nendes ettekannetes ega teie sõnavõtus. Mu küsimus teile on lihtne. Kas teie hinnangul rahvastikukriis on miski mööduv nähtus, mis saab iseenesest otsa, või peaks siiski ka Vabariigi Valitsus ja parlament tegelema sellega, et Eesti riik igavesti kestaks ja me rahvas kestaks?

Aitäh! Ma arvan, et see on väga õige küsimus. Me oleme seda ju käsitlenud siin infotunnis ka korduvalt varem. Mina isiklikult olen selle arvamuse juures aastaid olnud, et väikese riigi rahva jaoks on rahvastiku püsimine, selleks kõikide sammude tegemine üks ülioluline teema. Mina arvan ka, ma ei taha kitsalt minna erakondlikuks, aga ütleme, et Reformierakonna osalusel valitsustes üks ajaloo parimaid otsuseid on olnud näiteks vanemahüvitise loomine. Seda on öelnud ka rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit, kes ütles seda Postimehe aasta arvamusliidrite üritusel. Ja mis seal salata, olen minagi mõne lapsega sellest kasu saanud või minu pere on saanud. Mitte sellepärast ma ei arva seda otsust kõige kasulikum olevat.  

Aga üldiselt on nii, et rahvastikutrendid on sellised, et madala sündimusega on kimpus kogu Euroopa. See kahjuks on nii, isegi need riigid, kus loomulik iive oli veel mõne aja [eest] positiivne. Ütleme nii, et kui vaadata ka neid riike, kus peretoetused väga kõrged on, ka seal on tegelikult iibega ja laste arvuga probleeme. Nii et üldiselt on nii, et ilmselt see on komplekt kindlustundest, majanduslikust hakkamasaamisest, pere ja tööelu ühildamist ja paljudest muudest nüanssidest. Selleks on tegemisel ka sotsiaalvaldkonnas üks analüüs, mis kirjeldab toetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi. Ja õnneks, kuna see kõne on sattunud ka sellesse ajastusse, kus avanevad uued lootused uuele valitsusele – vähemalt minul, ma kahtlen küll, et teil enam –, me püüame sinna programmi panna ka sõnastusi ja lahendusi, mis puudutavad meie perede paremat käekäiku.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Üldiselt viimastel aegadel on rohkem räägitud sellest, et hakkame majanduslanguse põhjast välja ronima ja tegelikult majandust kasvama panema sõna otseses mõttes. Ja me kõik saame aru, et kõige suurem roll on selles ettevõtjatel, ja ettevõtjad ise on omavahel rääkinud sellest, et arvestades neid erinevaid kriise, kaasa arvatud Vene agressiooni Ukrainas, siis teatud ärimudelid ja välja kujunenud tööjaotuse ahelad lõhuti ära. Kas praegu on märke sellest, et ettevõtjad on saanud sellega kohaneda, leidnud uusi viise ikkagi eksporti suurendada? Ja kuidas riik võib-olla oma erinevate meetmetega saaks kaasa aidata? Sest vähemalt tundub, et ka tööstusele, ja tööstusministri ametisse nimetamine on tegelikult üks märk sellest, et meile on see väga oluline.

Aitäh, hea küsimus! Jah, ma arvan, et selles küsimuses oli veidi ka vastus sees, et ettevõtjad on ümber orienteerunud teistele turgudele. Nagu ma tõin ka näiteid ja nagu siin meil majandustõusu alguses on näha juba eelmise aasta lõpust ja selle aasta algusest: erinev eksport on kasvanud. Numbrites seda on ka ju kirjeldanud. Eksport on kasvanud ja kasvanud on ka Eesti toodete eksport. Nii et see kirjeldab ka seda, et ettevõtjad on ümber orienteerunud turgudele. Aga loomulikult, sellest võib-olla räägitakse vähem, aga osa sellest majandussurutisest ja löögist ikkagi Eesti majandusele on olnud see, et kogu see nii-öelda idapoolne transiitkaubandus, tooraineturg, mis ära kukkus, ja milles Eesti käitus väga printsipiaalselt, sest ma meenutan, et Eesti eelmisedki valitsused sisuliselt ju päevapealt müüsid ettevõtte, mis tänagi tegutseb teises riigis edasi, ajab Venemaaga kaubandust raudteevaldkonnas. Aga Eesti oli väga printsipiaalne. Nii et ma ütleksin: jah, Eesti ettevõtlus on kohanenud, on leidnud uued turud.

Aga mida riik saab teha? Riik saab kindlasti avada erinevaid uksi. Mina peaministrina käin erinevatel visiitidel riikides, kohtun sealsete ettevõtjatega, investoritega. Päris paljud neist on ka Eestis investorid, kes kavatsevad oma äri kasvatada, kellel läheb muuseas ka päris hästi, ekspordivad erinevatesse maailma riikidesse. Ja mida me teeme tööstuse poole pealt, kui küsida, ja majandus‑, tööstusministri, siis jah, tõepoolest esimest korda meil on ka selline rollijaotus, kus üks valitsusliige vastutab tööstuse kasvu eest, ja meil on ju käsil – nüüd juba eelmise valitsusega, aga see ei peatu – on selline Eesti tööstuse ajaloo suurim kasvatamise plaan. Sisuliselt see 0,25% meie SKP-st ehk veidi üle 100 miljoni aastas, millega me aitame Ukrainat, vabadusvõitlust, see tegelikult toodetakse Eestis. Tekib uus kaitsetööstus, tekib tööstus, milles on kõrge lisandväärtus, mis saab riigi toe oma toodet müüa maailma ja hiljem eksportida. Nii et päris niisugune korralik toimetamine selles valdkonnas käib.

Ja nüüd, kus me oleme majandustõusu alguses, ma ütleksin pigem, et need sammud, mida me ilmselt uue koalitsiooniga astume, tühistame ettevõtte tulumaksu, see annab ettevõtjatele võimaluse rohkem investeerida ettevõtetesse ja arengusse – kindlasti väga oluline. Ja kindlasti teeme ka erinevaid samme, et tõmmata päris jõuliselt maha ka neid regulatsioone, mis seni on ettevõtteid ja tööstuseid piiranud, muu hulgas näiteks keskkonnalube muudame lihtsamaks, see regulatsioon oli pärsitud. Astume erinevaid samme, mis ettevõtteid aitavad. Nii et need sammud tulevad sellest valitsusest üsna pea.

Liina Kersna, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite oma kõnes, et valitsuse sihiks on kõrgema lisandväärtusega majandus. Me teame numbritest, et nendes riikides, kus on teadus- ja innovatsioonimahukas majandus, seal on ka protsentuaalselt rohkem doktorikraadiga inimesi. Te tõite näiteks Taani, Taanis on neid üle 3%, Saksamaal näiteks 1,4%, kus aastas kaitstakse 28 000 doktorikraadi. Kui see tuua Eesti konteksti, siis see tähendaks 400–450 doktorikraadi aastas. Eestis me oleme jõudnud 300 lähedale, aga ei ole jõudnud 300 piirini. Mis te arvate, mida saaks riik teha veel omalt poolt, et meil oleks rohkem targemat tööjõudu, kes panustaks targemasse ühiskonna ja majanduse korraldusse? 

Aitäh! Ma arvan, et see on väga-väga hea küsimus. Sellepärast, et siin vist hiljuti oli ka kuskil uudistes oli arutelu sellel teemal, et kui varem oli nii, et teaduskraadiga inimeste jaoks ei leidunud ettevõtteid, siis nüüd vist on juba olukord selline, et ettevõtete jaoks ei leidu teaduskraadiga inimesi. See võib olla küll värvikas ajakirjandusliialdus, ma, noh, ütleme, võib-olla hindaks seda nii. Aga Eestis on ju läbi viidud või läbiviimisel seesama doktoriõppe reform, mis tuleb, tulemused tulevad paari aasta pärast. See kindlasti aitab. Ja lisaks, mis on majandusvaldkonnas päris oluline, on ikkagi, kui tuleb nüüd juurde, mis trendina on ju näha nendestsamadest numbritest, mida ma ka eile kultuurikomisjonis, haridus- ja kultuurikomisjonis kirjeldasin ja siin slaidide peal olid jaotusmaterjalides: kui tuleb Eestis juurde ettevõtteid, mis väärtustavad teaduskraadiga tööd, innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust, siis ongi noortel ju, kuhu minna. See tegelikult näitab seda trendi, et sa näed, et sellest, mida sa õpid, saab ka kasu, sellest sünnib kõrgemat lisandväärtust. See on ühiskonnas hinnatud. Ja, noh, võib-olla võrdlus on jälle lihtsustatud, eks ju, aga 90-ndatel tahtsid kõik saada ärimeheks ja võib-olla hiljem poliitikuks ja hiljem nüüd järgmine põlvkond tahab saada Youtuberiks ja noh, ma ei tea, mis see järgmise põlvkonna unistused on. Aga kui nähakse, et see on see valdkond, kus luuakse lisandväärtust, millest sünnivad uued lahedad asjad, ajakirjanduses, avalikkuses seda kajastatakse, nagu neid ettevõtted kajastatakse – ma arvan, Eestil on väga helge tulevik ees. Aga kui, ütleme nii, et pilt jääb avalikkuses selliseks, et põhiline uudis on, et kes kellega klubis käis – ja üldiselt see on kõige väärtuslikum osa –, siis, noh, me ilmselt ei liigu selles suunas. Õnneks praegu liigume väga õiges suunas. Ettevõtjad panevad rohkem raha – numbreid näidates ju, oleme siiski ausad  –, kahekordistunud on erinevate teaduskraadiga töötajate arv. Eelmine aasta, mis majanduses oli väga keeruline, rahastus on läinud kõrgemaks kui kunagi varem. See näitab, tegelt Eesti liigub ühiskonnana õiges suunas, hoolimata rasketest aegadest.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Mõneti jätkan seda eelmist küsimust, natuke teise nurga alt. Teie tänasest arengustrateegia ülevaatest jäi kõrva info, et erasektori panus teadus- ja arendustegevusse on kasvanud. Näiteks 23. aasta numbrites on välja toodud, et teadus- ja arendustegevuse osa oli 1,08% avaliku sektori 0,76% panuse kõrval. Ja väga paljud ettevõtted raporteerisid rekordilisi numbreid, mida te ka siin juba esile tõite. See on hea areng, mida Eesti on ju kaua oodanud. Aga millist trendi te edaspidiseks prognoosite, kas Eesti jõuab teadus- ja arendustegevuse kuludega 2%-ni SKP‑st? Praegu on see 1,84. Ja millal ta jõuab?

Hea küsimus. Aitäh! Hea küsimus. Jah, kui numbreid nüüd kuulajatele kirjeldada, siis tõepoolest, ütleme, et kui võrrelda nüüd 2022. ja 2023. aastat, siis on kulutused teadus- ja arendustegevusele tõusnud 9%. Ja see on ikkagi päris-päris korralik tõus, eriti kui me arvestame, mis majandusolukord on olnud. Majanduses on olnud selline sombune, tusameelne talv, et sellel ajal panustada rohkem teadusesse ja arendusse, näitab, et ettevõtjad mõistavad, et selle kivi all see võti peitub. Ja kui vaadata erasektori kasvu, siis erasektori kasv oli lausa pluss 13%, nii et tegelikult me liigume päris nagu trendina väga heas suunas. Ja töö käib ka avaliku sektori poolt, ka riigi poolt, et me jõuaksime küsija poolt mainitud tulemuseni. Euroopa Liidus oleme me praegu 11. kohal, nagu ma mainisin, nendesama kulutuste poole pealt. Ja meil tulemas või meil on juba olemas ka mõned ja tulevad sellised teenused, mis aitavad ettevõtteid muuta teadus- ja arendustegevusemahukamaks. See aitab ka tegelikult selles suunas liikuda, niipalju kui avalik sektor saab sinna kaasa aidata.

Andre Hanimägi, nüüd kuulevad teie mõtteid kõik. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister, no jõudu tööle teile kõigepealt! Aga ma ennist kolleeg Tanel Kiigele, kui te vastasite, ma mõtlesin, et kas tuleb ka sõna "võõrtööjõud" Eesti rahvastikukriisi lahendamiseks, aga seekord ei tulnud. Seda sõna on olnud väga palju, aga näed, seekord ei tulnudki. 

Aga minu küsimus on seoses sellega, et väga palju keskendusite energeetikale, mis on väga õige, samas loomulikult mõtted, et 2030 stabiilne taastuvenergia on sama suur kui meie tarbimine ja tuumaenergial. Aga ometi, kui oli viimane küsimus selles, et Kliimaministeerium pidi tooma mõned arvutused Eesti ühiskonnale, siis need arvutused ei kippunud kuidagi tulema. Ja lõpuks oli olukord, kus terve valitsus, sealhulgas teie, härra peaminister, saite piki päid. 

Kuna te olete plaaninud teha suuri efektiivsuse mõtteid ja liita‑lahutada erinevaid ametkondi, siis minu küsimus on: kas te plaanite ka Kliimaministeeriumis luua mingisugust korda, et meil ühel hetkel ikkagi arvutused tulevad ja me teame, kas tuumaenergiat vaja või mitte?

Aitäh! No küsimuse lõpust alustades, tuumaenergia eriplaneering tuleb varsti valitsusse. Ja ma arvan, et kaks osapoolt, kes seal valitsuses on, on päri, et see tuumaenergeetika või tuumaenergiajaama rajamise eriplaneeringu ja asukoha valiku debatt algatatakse. 

Meil oli probleem, juhuks, kui te ei tea, et meil oli kolmas osapool, kes polnud sellega päri. Aga võib-olla olete kuulnud. Ja seetõttu, selle kolmanda osapoole tõttu olid meil päris mitmed otsused topanud. Muu hulgas selle kolmanda poole kirg mereparkide suunas – ma arvan, muuseas, et mereparkidel on koht energeetikas, kui tarbimine kasvab, neil on teine selline karakteristik kui maismaaparkidel – tihtipeale pidurdas ka teisi mõistlikke energeetikaotsuseid. 

Nii et ma arvan, et see valitsus teeb üsna sellisest majanduslikust ja ratsionaalsest loogikast lähtuvad otsused energeetikas ka. 

Võõrtööjõud. Selle kohta ma ütlen nii, et ka oskustööjõu, oskustöötajate toomise puhul olid need otsused pidurdatud. Juba novembris tuli majandus- ja tööstusminister valitsusse plaanidega, kuidas meil oleks oskustöötajaid vaja. Mitte abstraktselt, et ei oleks muljet, et bussidega tuleb keegi üle piiri, vaid näiteks toiduainete tehnoloogiat oli vaja, näiteks konstruktsioonide kokkupanijaid. OSKA raporti alusel, mida teeb Kutsekoda, kuhu kuuluvad Siseministeerium, ametiühingud, erinevad osapooled, tööandjad ja nii edasi. Ja ometi ei liikunud see mitte kuhugi, istus nagu kivi taga. 

Ma arvan, et nüüd hakkab valitsus ka selles valdkonnas otsuseid tegema. Nii et ma näen, et see toob naeratuse teile näkku. Ma loodan, et ka ettevõtlusele ja avalikkusele.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Teadus- ja arendustegevuse osas ma sain küsimustele vastused eile kultuurikomisjonis. Ja nüüd ma küsin selle pika strateegilise plaani kohta. Te ütlesite, et eesti keel ja kultuur peab püsima. Ja tegelikult on 2035. aasta plaanis ka see, et eestlaste osakaal ei tohiks langeda Eestis. Kui rääkida sellest, kellega me täidame spetsialistide kaadrit, ja võõrtööjõust, millest te siin enne rääkisite, siis eile tõesti jättis mulje, et te Eesti 200 esindajaga koos olite väga rõõmsad, et nüüd ometi saab hakata võõrtööjõudu ja oskustöölisi sisse tooma. Eestis on kvoot. Ilmselt te tahate seda tööjõu juurde toomise kvooti suurendada paar-kolm korda, on siin juttu olnud, aga seal on palju erandeid praegu ka, kaasa arvatud 1,5 keskmisest palgast. Oskustööliste palgad, need spetsialistid, mida te nimetate, on praegu juba selgelt üle 1,5. Nii et nende sissetoomiseks …

Aitäh!

… ei ole tegelikult lisa vaja. Te lööte palgad alla ja tahate tegelikult sisse tuua odavat tööjõudu.

Aitäh, hea kolleeg!

Kuidas te peatate eestlaste, kes ei taha madala palgaga töötada, väljavoolu Eestist?

Aitäh! Kõigepealt numbritest. Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal on kõrge – 91,7% – ja tõusnud 2022. aastaga võrreldes 0,5%. Seda esiteks. Teiseks ei taha me tuua kontrollimata ega valimatult võõrtööjõudu, vaid sellesama OSKA raporti alusel neid töötajaid, keda on vaja Eesti inimeste jõukuse tõstmiseks, meie majanduse heaks käekäiguks. Lihtsamalt öeldes, kui sul on toiduainetööstus ja sul on vaja toiduainete tehnoloogi, et ülejäänud inimestele anda kõrgema lisandväärtusega tööd, siis sa pead saama selle inimese kuskilt tuua. Loomulikult, tegemist on oskustöötajaga, keda tuuakse, kelle palk on kõrgem.  

Ja kvooti, nagu te olete märganud, hoolimata sellest – ma loomulikult mõistan, et Isamaa retoorikasse see sobib, et kvooti tuleb muuta –, et valitsus tahab muuta, kvooti me muutnud pole. Meil on umbes 22–23 erandit tööjõu puhul. Ja oskustööjõu puhul tuleks samamoodi selle OSKA raporti alusel hinnata, milliseid erandeid seal vaja on. Kaks kolmandikku vajalikust tööjõust juba – mälu järgi ütlen, täpset numbrit ees ei ole – tuleb nii või teisiti nende erandite kaudu, läbi erinevate valitsuste tehtud. Nii et see, mida meie tahame, mida tahab majandus ja mida tahavad ettevõtjad, on oskustöötajate toomine just nendesse võtmerollidesse, mitte valimatu ega kontrollimatu ränne. Nii et see on jah selline retoorika, millest võib-olla oleks arukas hoiduda, sest minu meelest ettevõtluse hea käekäik, inimeste jõukuse kasv ja majanduse lisandväärtuse kasv võiks olla üle välja eesmärk. Aitäh! 

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Tõite oma ettekandes ilusti faktipõhiselt välja, miks meie majandus ja kuidas on liikunud ja liigub ülespoole. Nii eksportkaubad, teenused, tööturg on heas seisus, samamoodi turism. See kindlasti võtab mingi aja, enne kui jõuab kõikide inimeste kindlustundeni. Olulisel kohal loomulikult kogu kaitsetemaatika ja kaitseinvesteeringud. Ja mu küsimus ongi, kuidas te nüüd oma kohtumistelt näete liikmesriikide valmisolekut Euroopas investeerida kaitsetööstuse arengusse ja kasvu. Milline võiks olla nende investeeringute mõju Euroopa majandusele ja milliseid võimalusi looksid need investeeringud ja valmidus ka Eesti ettevõtetele ja Eesti majandusele? Ja võib-olla, et kuidas te näete ka suuremat liikmesriikide valmisolekut panustada kaitseinvesteeringute arengusse?

Hea küsimus, aitäh! Ma ütleks nii, et nüüd meil Euroopas oli ju mitte viimane ülemkogu, aga enne seda oli vist ajaloo esimene Euroopa Ülemkogu, mis puudutas kaitseteemat. Nii tohutult headel aegadel oleme tegelikult Euroopas elanud, et ülemkogusid ei ole kaitseteemal pidanud korraldama. Ja ma ütleks nii, et, noh, mulle väga meeldib see kujund, et need äratuskellad minu meelest on ammu puruks helisenud, ja see on nii kulunud väljend, aga see sõnum kaitsevõime kasvuvajadusest on valdavalt kohal. Loomulikult on nüansse. Ma lihtsalt meenutan ajas tagasi, kui mõned aastad tagasi, kui lõunapoolel oli teema rändest, siis Eestis oli see hoiak üsna selline jahedavõitu, et kõik vaatasid kaugusesse mõtliku pilguga, ja mõtlesid, et küllap see lõunariikide mure on, et mis see meie mure on. Täna õnneks kaitsega ei ole sellist olukorda, et, ütleme, teised riigid mõtleksid, et noh, seal idaserval, see on nende mure, me ei pea sellesse panustama, nad panustavad. Suured riigid, võtame kas või Ühendkuningriigi, kes on meie väga hea partner. Peaminister on öelnud, et nad tõstavad kaitsekulutusi. Prantsusmaa Emmanuel Macron nüüd hiljuti kirjeldas seda, et nad kaaluvad oma tuumaheidutuse laiendamist. Saksamaal on uus kantsler kohe, uus kantsler on öelnud, et nad investeerivad samamoodi kaitsevõimu kasvu. Nii et väga paljud suured, keskmised ja väikesed panevad kaitsevõimesse juurde. Ja kui me vaatame meie regiooni, siis meie oleme seadnud eesmärgiks 5%, mitte see eesmärk ei ole protsent ise, vaid sellele vastavad kaitsevõimed. Aga ta kirjeldab sellises üldises määras, võimalikult tempokalt, teised Balti riigid samamoodi – Leedu, Läti. Põhjamaad tõstavad oma kaitsekulutusi, ka need Põhjala riigid, kes ei ole Euroopa Liidus, tõstavad oma kaitsekulutusi. Nii et see kasv on. Kui küsimus oli see, kas teised seda teevad, vastus on: jah, minu hinnangul teevad, see tempo on olemas. Ja see mure võib isegi ühel hetkel olla see, et see turg kuumeneb üle, sest kui kõik lähevad midagi hankima mingil hetkel, siis tegelikult kõike seda ei saa sellise tempoga ja need hinnad on tohutult kõrged. Noh, ütleme, see on tavaline selline majandusefekt, me ilmselt seda mõistame. 

Aga mis sellele muidugi kaasa aitab, kindlasti on Euroopa Liidu eelarvereeglite muutus. See tähendab seda, et kaitsekuludesse täiendav investeerimine, noh, ütleme, riikide mõttes saab vabamad käed. Eesti jaoks on see ka väga oluline. Ja kui vaadata nüüd, kuidas see majandusele mõjub, siis kindlasti see mõjub majandusele väga kenasti, sest tööstuse kasv, Euroopas eriti sellise kõrgema lisandväärtuse tööstuse kasv Euroopas on väga tähtis. Kui me vaatame ka, noh, ütleme, majandusvaldkonda üksi, kui korra julgeoleku peale isegi ei mõtle, siis kaitsetööstus on ikkagi kõrgema lisandväärtusega, tehnoloogiliselt nutikas tööstus, mis annab palju juurde. See ei ole enam tänapäeval ainult metall ja moona tootmine, vaid see on ikkagi päris-päris innovatiivne tegevus. Eestiski on ju, eelmise aasta lõpus oli kaitsetööstuse liidus 154 ettevõtet ja neid tuleb juurde, nende hulgas on ettevõtteid, kes teevad võib-olla sellist lihtsamat, kus nad rauda targaks teevad. Noh, ma ei tea, Go Craft, Milrem, need, kes teevad, kuni Baltic Work Boatsini välja, või BLRT-ni, kes teevad laevu. Aga on ka neid, kes teevad näiteks tehisintellektil põhinevaid olukorrateadlikkuse süsteeme lahinguväljal kiiremaks otsustamiseks. On neid, kes tegelevad küberturvalisuse ja luurega. On selliseid signaalluuresüsteeme ja olukorrateadlikkuse süsteeme kuni droonideni, kõige muuni välja. Ja nüüd Eestiski on ettevõtjad juba, seesama näiteks, ma ei tee ettevõtetele reklaami, aga lihtsalt kuna ma olen neis käinud erinevates, siis näiteks Frankenburg üritab toota õhutõrjemoona, mis on oluliselt odavam, ja sõjas tegelikult kuluefektiivsus on ka väga oluline selles mõttes, et kui sa pead midagi alla laskma, mis on väga odav, väga kalli raketiga, siis sa lõpuni vastu ei pea, eks. Nii et, selles mõttes see on mingi valdkond, mis kaitseinvesteeringuid ja kaitsetööstust, kui nad käivad koos, nad panustavad tööstusesse, teadusesse, arendusse kohapeal ja loovad seda tohutut sellist nii-öelda, ma ei tea, kuidas see eestikeelne termin on, see spillover, mis tekib ümberringi sellest juurde. Nii et, Eesti jaoks küll hästi viletsatel põhjustel, oleme ausad, mida kiiremini saabub rahu, mida kiiremini asjad paika saavad, seda parem. Aga küll viletsatel põhjustel ka märatseva naabri tõttu, aga see tähendab seda, et ka meil tööstus areneb, Euroopas tervikuna areneb. Nii et see annab kindlasti majandusele päris palju juurde, teadmistele juurde. Ja no, konfliktis on alati palju energiat, ja sellest energiast osa muutub innovatsiooniks. See on see energiajäävus.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Suur aitäh selle ettekande eest. Rääkisite oma ettekandes väga õigesti sellest, et me peame arendama eestikeelset tehisaru. Minu küsimus aga puudutab tehisintellekti üldist kasutuselevõttu meie ettevõtetes ja majanduse arenguks. Euroopa Liit on lubanud 200 miljardit AI kasutusele võtuks ja küsimus on, kuidas see maksimaalselt Eestisse tuua ja kuidas me selle abil siis Eesti majandust saaksime arendada. Hiljuti Riigikogu kõrgharidustoetusrühm koos Eesti Keele Instituudi ja tehisintellekti tippkeskusega korraldas konverentsi ja seal üks meie nii-öelda musterfirmasid, kes rakendab juba kaheksa aastat siis tehisintellekti – MindTitan –, ütles, et probleem on suure bürokraatiaga. Väikese nii-öelda projektiga saab ettevõte ise hakkama, suurte jaoks on EIS-i tugi, aga just keskmise suurusega – 40 000–100 000 – nii-öelda suurusega projekti jaoks bürokraatia takistab, …

Aitäh! 

… tuge on vähe. Kas teil on mõtteid selle kohta, kuidas seda toetada, et Eesti ettevõtted oleksid suutelised rohkem tehisintellekti kasutama?

Jah, ütleme nii, et selline hinnang hästi lühidalt on nii, et kui me suudame sellise tehisintellekti laialdaselt kasutusele võtta, siis ta tipphetkel võib suurendada Eesti SKP-d kolme miljardi euro ehk 8% võrra. See tegelikult on nagu tohutu-tohutu potentsiaaliga võimalus. Ja ütleme nii, et selles valdkonnas on ka erinevaid selliseid, MKM-is erinevaid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis erinevaid tegevuskavasid. Aga eks see ambitsioon peab ikka tõusma, et, noh, see on valdkond, mis kasvab. Ja Eestis, noh, eks siin on erinevaid algatusi ka hariduspoole pealt, eraettevõtjate, presidendi, haridusministri poole pealt. Need on kõik väga head algatused, kus me saame kaasa aidata. Aga ettevõtjate puhul, jah, mind ei pea üldse pikalt veenma, et kui kuskil on, mida me saame Eesti riigis teha, et seda sellist nagu mittevajalike normide täitmist ja bürokraatia vähendamist, noh, siis siin kõnes ka ma mainisin päris mitut momenti juba, kus seda tuleks teha. Igal juhul tuleks seda vähendada. Ainult niimoodi me saame toota kõrgemat lisandväärtust, kui inimesed saavad tegeleda, vabad kodanikud, sellega, kus nad oma võimeid vabalt realiseerivad. Noh, see on ka liberalismi põhimõte tegelikult, eks ju. Ehkki vaated on siin ilmselt erinevad, aga see on ainukene viis, eks ju. Mitte, et nad ei täida selle nii-öelda nuputamise ja leiutamise loomise asemel vorme, eks ju. Nii et, kui saame, aitame kaasa, ja meie jaoks see tähendaks tohutult arengupotentsiaali ja võimalust.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh, koosoleku juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma usun, et te olete minuga nõus, et meie ainuke võimalus on teadmistepõhine riik, teadmistepõhine majandus. Ja praegu on maailmas üks riik, kus teadlasi jääb üle, ja selle riigi nimi on Ameerika Ühendriigid. Te kõik teate ja olete kindlasti lugenud ja ma tean ka oma kolleege, inimesi tehakse lahti, ei pikendata lepinguid, tippülikoolid, nagu Harvard, ei saa enam teadlasi juurde võtta. Ja need teadlased on silmad lahti teinud ja vaatavad Euroopa poole. Ja sealt oleks valmis teadlasi saada, ilma et me peaksime ise doktoriõpet kuidagi muutma. Kas teie valitsus oleks nõus mingeid programme panema või mingisuguseid liigutusi tegema, et me saaksime Ameerika Ühendriikidest näiteks üle jäänud teadlasi kutsuda Eesti teadust arendama?

Aitäh! Väga huvitav küsimus, väga huvitav mõte. Sellise nurga alt me ei ole seda muidugi arutanud isegi, aga selleks, et ajusid siia meelitada ja toetada ettevõtete teadus‑ ja innovatsioonimahukat tegevust, me ju erinevaid samme astume. Meil on eraldi programmid isegi. Ja selleks, ütleme, nagu numbrid näitavad ja nagu ma ka enne kirjeldasin, Eestis võib-olla – võib-olla, ma ütlen, et see ei ole päris teaduslik fakt ega kontrollitud fakt –, aga me vist oleme jõudnud sellesse olukorda, kus varem ei olnud teadlaste jaoks ettevõtteid, nüüd ei ole ettevõtete jaoks teadlasi, kuskilt tuleb neil juba leida. Nii et selles mõttes ma arvan, et teie küsimusepüstitus on väga õige. Kas nüüd täpselt Ühendriikidest, kas nendel põhjustel, aga seda tuleks igal juhul otsida, et saada siia, ütleme nii, et ajusid tuua juurde ja isegi nendes erinevad nendest, siin on räägitud ka sellest oskustööjõust, sealgi on erisused sees juba, et töötajad saaks, teadlased saaks tulla. Aga ma nüüd siia lõppu lisan sellise kelmika asja, et ütlen, et see on veidi huumoriga pooleks, aga ütleme, et teadlane siia tulles kindlasti mõtleb mõtlikult, et kui siin tuleb EKREIKE tagasi, võib-olla ta peab kolmandat riiki otsima, nii et selles mõttes tasub sellelegi mõelda.

Mario Kadastik, palun!

Austatud juhataja! Hea peaminister! Tahtsin markeerida seda, et oma kõnes mainisite korduvalt rakendusteadusi, mis on kindlasti see, mis kõige rohkem ühiskonnaelusse otse panustab. Aga nagu me teame, rakendusteadused on see püramiidi nagu üks keskmine või ülemine pool, seal all on alusteadused. Ja minu murekohaks natukene on see, et see pendel on liikunud jälle liiga palju võib-olla rakendusteaduste poole, alusteadus kiputakse natuke ära unustama. Viimase aja teadusagentuuri reform näiteks, kuidas teaduses grante jaotatakse, on tekitanud tohutu killustatuse. Meie need baaskompetentsid, mis meil on aastakümneid arendatud, füüsika, bioloogia, keemia, mis olid teaduse suurimad elemendid, kus on ka ………, kõik sihukesed tulnud, pika aja peale, et need on nüüd kaotanud tegelikult konkurentsis päris tugevalt, sest raha jaotatakse killustatult laiali. Kas meil on mõtteid ja plaane, kuidas tagada, et see alusteaduse baasvundament, mis meil on aastakümnetega loodud, et see säiliks, mitte ei laguneks tuleviku suunas?

Aitäh! Ma arvan, et see on üsna spetsiifiline valdkonna puhul debateerimise küsimus. Ütleme, jah, ma tean, et valdkonna inimestel, nii teadusinimestel kui haridusvaldkonna inimestel on selline nii-öelda arutelu käinud ja sõnum on olnud see, et alusteaduste osakaalu ei ole plaanis kuidagi vähendada. Vähemalt see sõnum on selline olnud. Aga eks seda debatti või sellist nii-öelda valdkonna rahastamise debatti saab omavahel kuidagi jätkata.

Andrus Seeme, palun!

Jaa, aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma tänan väga sisuka ettekande eest. Oma ettekandes tõite esile, et Eesti eesmärk on toota aastaks 2030 sama palju taastuvenergiat, kui me ise tarbime. Kuidas tundub, kas see eesmärk on täidetav? Mulle tundub, et see on päris ambitsioonikas eesmärk. Kas me liigume piisaval tempol?

Aitäh! No vot, see on üks selline miljoni euro või millegi sellise vääriline küsimus. Noh, ütleme, eesmärk, lihtsalt ütlen ära, ei ole toota tarbimise profiiliga täpselt samalt, vaid summaarselt sama kogus, justkui peaks olema. See oli eesmärk. Noh, eesmärgina ma arvan, on ta ju hea, me liigume puhtama ja soodsama energia suunas, isegi kui me ei saavuta seda täpselt aastaks 2030, saavutame aastaks 2035 või 2040. Noh, ma arvan, et eesmärgina on ta igati adekvaatne selles võtmes. 

Aga loomulikult, eks ma ütleksin nii, et pigem energeetikas ajastu märk ja debatt, mis praegu käib majandusvaldkonnaga, on ikkagi selline, et tuleks lähtuda eeskätt võimalikult suurest kuluefektiivsusest. Ja kuluefektiivsus siiski ka näitab selles suunas, et me peame liikuma puhtama suunas. Ütleme lihtsamalt öeldes, kui vaadata, mida vajab majandus, mida inimesed vajavad, on soodsam hind, soodsam hind tuleb taastuvatest, aga taastuv peab olema tasakaalus juhitavatega. 

Nii et ma arvan, et me selles suunas liigume. Taastuva osakaal on tõusnud, keskmine hind läheb selle tõttu madalamaks. Kas 2030 on täpselt saavutatav? Ütleme nii, et on seatud kõrge eesmärk, kui me ei saavuta seda aastaks 2030, saavutame näiteks aastaks 2035, on seegi, ma arvan, täiesti vastuvõetav. 

Aga põhiline, mida me peame tagama energeetikavaldkonnas, on võimalikult selline varustuskindel valik. See tähendab seda, et meil peab olema juhitav energia ehk see tähendab, täna on reservis põlevkivi, tulevikus võib-olla gaas, tulevikus veel midagi. Meil on olemas piisava massiivina taastuvat, mis toob keskmise hinna alla meile tarbijatena, ja vastused ka tuleviku sellistele järgmise etapi energeetikaküsimustele. Sest tuumajaam, millest siin enne debatti oli, no seda ei sünni enne 10 või 15 aastat, isegi kui me väga kiiresti vehiksime kohapeal, lihtsalt sellel on teatud etapid, kuidas seda tehakse, kuidas erinevad tehnoloogilised lahendused saavad valmis.

Nii et vastusena küsimusele, ega ma ei oska sajaprotsendilise kindlusega kinnitada, et me täpselt selleni jõuame sellel aastal. Aga ma arvan, et eesmärk on õige. See on nagu inimese elus, on eesmärk mingis asjas saada paremaks, võtta 5 kilo alla, aga noh, kui võtad 3, ega see ju ka paha ei ole.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Suur tänu ettekande eest! Selle algus andis tegelikult suurepärase pildi, selle, kui hea koostöö on olnud eelmisel koalitsioonil, mis on andnud teile suurepärase võimaluse edasi toimetada. Nii et jõudu teile! 

Aga nüüd küsimuse juurde. 7. oktoobril 2003, reedeses intervjuus olete te öelnud, et meie maksiim on Kliimaministeeriumis olnud see, et majandus peab jääma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajälg on konkurentsieelis. Nüüd räägite te looduskaitse lihtsustamisest majanduse tarbeks, mis on hoopis vastupidine lähenemine. Hiljuti teie koalitsioonikaaslane räägib hoopis huvitavast asjast nagu Keskkonnaameti kaotamisest. Ma väga vabandan, aga see kangesti sarnaneb sellise … ebakompetentse laamendamisega, millel pole kõige õrnematki aimu, mida endast kujutab elukeskkond ja mis selle tähtsus on. Ma loodan, et ma väga eksin. Ja selle valguses ma küsin: mis on Eesti keskkonnapoliitika? Kas Eestil üldse on keskkonnapoliitika ja kui on, siis milles ta seisneb?

Aitäh! Kõigepealt jah, koostöö teatud küsimustes kindlasti oli hea ja selle eest ma kindlasti tänan sotsiaaldemokraate, kõiki Riigikogu liikmeid samamoodi. Ma kuidagi ei vähenda, kindlasti selle seitsme kuu jooksul me tegime väga palju keerulisi ja raskeid otsuseid. Aitäh kõigile selle eest! 

Teiseks, mis puudutab looduskaitsereeglite lihtsustamist, siis reeglite lihtsustamisest oleme me rääkinud kogu aeg ja need kuidagi ei ole omavahel vastuolus sellega, et väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis, sest nagu hästi lihtsalt seda sõnastades, nagu ma siin ka Andrus Seemele seda kirjeldasin, lõppkokkuvõttes puhtam energia on soodsam. Nii või teisiti sellest toodetud toode, mis on väiksema keskkonnajalajäljega, on samamoodi ekspordivõimelisem. Nii et majanduses see loogika töötab väga hästi. Aga see, et reeglid on lihtsamad mingite otsuste tegemisel inimeste ja ettevõtjate jaoks, see ei ole kuidagi sellega vastuolus. Ja see, et ressursse kasutatakse inimeste või majanduse hüvanguks, ei ole samamoodi sellega vastuolus. Lõppkokkuvõttes ju sellessamas Kliimaministeeriumis ei olnud mitte aastal 2003, vaid 2023, kui me sellest rääkisime, sõnastada täpselt näiteks see vahekord, milline hulk metsast on kaitse all ja milline hulk on majandatav, see tegelikult on nii looduskaitse kui metsatööstuse, meenutan, mis on siiski oluline majandusharu ja tööandja, omavaheline kompromiss. Sinna tegelikult tuleb jõuda. Nii et selged reeglid, arusaadavad reeglid ja võimalikult vähe tarbetut bürokraatiat on tegelikult ju kõigi huvides. Need kaks ei ole vastuolus. Ma arvan, et see on pigem selline otsitud kunstlik vastuolu. Nii et jah, ma arvan, et sealt vastuolu ei leia.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Tänan samuti väga sisuka ettekande eest. Aga ma loodan, et te olete minuga ühte meelt, et riigi arengu eelduseks on tark rahvas. Ja minu küsimus puudutab kõrghariduse rahastamist, milles me mõne aasta eest leppisime kokku, et see saab eelisrahastuse umbes 15% aastas nelja aasta jooksul. Selles raskes majanduslikus olukorras, kui palju on nüüd kärpesse läinud ja kas läheb veel kärpesse? Ja mis on üldse kõrgharidusega plaanis, uuel valitsusel eelkõige?

Aitäh! See, mis uuel valitsusel on plaanis, alles täna hommikul ma just tulin otse presidendi juurest siia. Nüüd meil on uus valitsus. Ma kavatsen kahe-kolme nädala jooksul minna uute ministrite ja uue programmiga avalikkuse ja presidendi juurde. Enne seda … Hea küsija on osaline selles uuendamises nagu erinevad valdkonnaeksperdid. Eks me need detailid käime üle. Ja eelarve nüansid käima üle siis, kui me eelarvet arutame.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Üks sihuke lihtne küsimus. Kuna tänase ettekande rõhuasetus on teadus- ja arendustegevusel ka sealhulgas, mis te kostate selle peale, kas Eesti ülikoolide õppejõudude ja teadlaste töötasud tervikpildis on piisavad ja jätkusuutlikud, et noored inimesed sooviksid seda karjääri teha ja ühtlasi tulevikus majandusse panustada?

Aitäh! Noh, öelda mis tahes valdkonnas, et töötasu on piisav, et see tulevikus ei peaks tõusma, ma ei usu, et keegi saab. Pigem, nagu ma enne kirjeldasin, mina usun, et selles valdkonnas on võti ikkagi eeskätt selles, et tuleb juurde neid ettevõtteid, neid valdkondi, kus noored inimesed, võib-olla hingelt noored inimesed, näevad endal tulevikku selles teadus- ja arendustegevuses ja teaduskraadiga töötamises. Selle alusel sealt tekib see tõuge. See tõuge ei teki üksiti sellest, et me muudame ülikoolide … Täpsemalt ülikoolid otsustavad töötasusid ise, eks ju. Kui ülikool otsustab töötasu küsimuse, siis see üks uks avaneb. Pigem on see majanduse üldine struktuur. Ja nagu ma kirjeldasin neidsamu numbreid, mida ma andsin ka kultuurikomisjonile, kui me vaatame seda, et 2017. aastal töötades ettevõttetes 2100 teadus- ja arendustöötajat, siis 2023. aastaks oli see arv enam kui kahekordistunud: 4524. 2100 ja 4524. Nii et kui inimesed näevad, et selles valdkonnas on tulevikku, on võimalik toimetada, siis tegelikult ju minnakse sinna valdkonda.  

Ja kui vaadata seda, ütleme, teadusagentuuri andmeid, siis on keskmine brutopalk viimastel aastatel kasvanud. Ja kui majanduses nõutakse rohkem sellise kraadi ja oskustega inimesi, siis tõenäoliselt see trend läheb ainult ülespoole. 

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Täna on meil siis teadusküsimused arutelul. Ma siis küsin, kuidas teie näete meie haridus- ja teadusministri hoiakuid selles, et koolides õpetatakse sotsiaalsete sugude olemasolu kui teaduslikku konsensust. Neid olevat väga palju. Neid ei hakka teile ette lugema. Aga mõne näitena on vulasoolised, kes võivad vahetada sugu üsna tihti, kõikvõimalikud intersoolised, kes jäävad mitme eri soo vahele. Kuidas siis selle teadusega on, kas teie toetate sellist haridust koolides? Ja mitu sugu siis teie arvates on? Võib-olla te olete meist kõige targem. Aidake kaasa! Muide, kooliõpikus oli veel küsimus, et tuletage meelde, mis on bioloogiline sugu. Teie küllap olete selles osas väga terav pliiats.

Aitäh! Noh, jah, minu meelest on see, kuidas konservatiivne maailmavaade kogu aeg läheb magamistuppa, on ikkagi kuidagi väga pentsik ja üsna vähe puutub sellesse teadus- ja arendustegevusse. Kui teil on koolihariduse kohta küsimusi, saate kindlasti haridusministrilt küsida.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Te olete viimastel päevadel hakanud päris palju rääkima bürokraatia vähendamisest. Tarbetu bürokraatia vähendamine on kindlasti tervitatav. Samas peavad säilima reeglid, mis aitavad kaitsta inimeste tervist ja meie julgeolekut. Aga nüüd on selgunud, et teie juhitava valitsuse olulisel ministri, kes on määratud asendama kaitseministrit, puudub NATO saladuse luba. Rahandusminister Ligi ise kurdab, et loa taotlemine olevat liiga keeruline ja kaasnev bürokraatia tekitavat temas lausa õudu. Öelge palun, kas te jagate rahandusministri seisukohta NATO saladuse loa bürokraatia osas ja millised on teie järgmised sammud selles osas.

Aitäh! Rahandusminister, kes siin puldis oleks, nuhtleks teid juba selle kõne või selle küsimuse lõpu eest – osas –, et kaunis eesti keel selliseid väljendeid kindlasti ei tunnista.

Aga nüüd tulles teema juurde tagasi, bürokraatia selline, kuidas öelda, teravdatud tähelepanu all ei ole mitte kuidagi ainult viimastel nädalatel. Ma siiski meenutan, et Eestis võib-olla terminina tuntud nullbürokraatia projekt oli ka minu algatus. Erinevad osapooled olid, seal oli Keit Kasemets, Taavi Kotka, tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, paljud osapooled olid koos. Ja nullbürokraatia loodi 2015–16, kui ma olin majandusminister. Loodi just selleks, et lõikuda armutult erinevat aruandlust. Minule on südamelähedane selle vähemaks võtmine, sellepärast et noh, läbi ajastute, see projekt suri kuskil 2018, Jüri Ratase valitsuse ajal, sest sellele ei leidnud enam kasutust, ta terminina oli, aga keegi seda ei vedanud, seda tuleb vedada. Sest kokkuvõttes, kui me vaatame Eesti elu, siis me suudame väga palju asju ära automatiseerida, aga see ei tee neist veel õigeid asju. See tähendab seda, et kui sa teed mittevajalikke vorme, täidad oluliselt mugavamalt kiiremini ja automaatsemalt, ei tähenda seda, et nad sellepärast vajalikuks muutuksid.

Nii et bürokraatiareeglitest kõigepealt, et igal juhul tuleb seda bürokraatiat üsna radikaalselt lõikuda ja siin kõnes tegelikult oli peidus ka üks uudis, mis ütleb seda, et lähiajal tuleb grupp ettevõtjaid kokku, kes hakkab tegelema riigi erinevate efektiivsuse valdkondadega. Tegemist on erinevate valdkondade ettevõtjatega, kes tulevad peaministri juurde ja hakkavad seda toimetama. Eks lähinädalatel kuulete täpsemalt uudisest. See oli esimene osa.

Teine osa, NATO reeglid. NATO reeglid on NATO reeglid. See, millisel viisil neid vorme täidetakse, kes on neid pidanud täitma erinevates ametites, teavad, ei ole see kuidagi liiga vähe bürokraatlik. Mina olen ka täitnud neid ankeete korduvalt erinevas vormis. Ütlen nii, et mina lähtun nende ankeetide täitmises, et need on mingid reeglid, mida tuleb täita sellepärast, et neid tehakse standardselt üle terve NATO mingil viisil, et liitlased teaksid, et teine liitlane on usaldusväärne. Ja rahandusminister on mulle öelnud, et ta täidab need vormid ära. Tal on läinud, jah, veidi rohkem aega, aga ta teeb selle ära ja ma loodan, et see saab üsna peatselt tehtud ja üldiselt jääb see muidugi üsna kaugeks teadus‑ ja arendusteemast, aga mis seal ikka.

Riina Solman, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Mina olen ka neid NATO vorme täitnud ja ma ei ütleks, et see on väga bürokraatiline olnud. Ta on ikkagi teadmiste kontroll ja kordamine on tarkuse ema. Kordad üle, oskad ka neid reegleid paremini silmas pidada. 

Aga majandusest rääkisite täna meile piisavalt, aga üldse mitte sotsiaalteadustest, mille üks harusid on tihedalt majandusteadusega seotud sotsiaalpoliitika. Teie kui ka eelmise valitsuse tegevus tõi Eesti inimestele kaasa koormavad maksutõusud, mida ka teie poolt eile välja käidud kosmeetilised maksunarratiivid reaalsuses sisuliselt ei mõjuta. Perede ja laste ja eakate igapäevaelu toetavaid maksumuudatusi teil paistab, et kavas ei ole, aga inflatsioon jätab peredele ja pensionäridele üha vähem raha kätte. Kas vastab tõele, et olete omavalitsuse aruteludes täna kehtestatud keskmise pensioni indekseerimist ära lõpetamas või siis peaministrina ja erakonna esimehena pidanud arutelusid, kus Reformierakonnal on kavas keskmise pensioni indekseerimine ära lõpetada? Ja palun siinkohal siis tõtt rääkida, mitte nagu Kaja Kallas, kes varasemalt ütles, et ma ei saanud teile ju rääkida maksutõusudest … 

Aitäh! 

… sest muidu te poleks mulle häält andnud.

Aitäh, hea küsija! Mul on kohe siin mitu asja öelda. Esiteks olen ma pidanud pärssima ka Isamaa indu – meenutan siin varasemast ajast ka teie saadikuid – minna pensioni kallale. Mina olen öelnud, mina ei kärbi ega lase kärpida pensione, võtke või maha! See on teil see võimalus, esiteks. 

Teiseks, teie ind pensioni kallale minna, muu hulgas lammutades teine pensionisammas, on minu meelest Eesti ajaloo üks suuremaid selliseid, noh, ma püüan vältida sõna kuritegu, aga ütlen nii, et sigadus Eesti rahva majandusliku tuleviku suhtes, sest need inimesed said juba, kes teid uskusid – ja ma olen aru saanud, et teie juhid ei ole teisest pensionisambast loobunud –, said vastu pükse. Ja tõenäoliselt saab terve ühiskond koos nendega vastu pükse, kui nad lähevad pensionile ja tahavad täpselt samasugust pensioni nagu kõik ülejäänud. Nii et vot, see on nüüd küll mingi debatt, mida omavahel pidada, ja selles me küll kokkuleppele ei saa. 

Ja noh, ma tean lsamaa sellist suurt majandusplaani ka. Ma olen ju vestelnud teie omadega, ega see pole saladus, me ikka aeg-ajalt vestleme. See suur majandusplaan on nii, et katta kõik riigi tulevased kulutused, jättes tulevased teise pensionisamba maksed ära. Minu meelest see on samamoodi sigadus tuleviku vastu. Kui sa jätad pikas vaates raha tuleviku jaoks kogumata, see on kindlalt väga suur, ütleme, tulevikuprobleem, mida me loome. 

Nii et olgu öeldud, mina ei toeta, kui teil on ettepanek või küsimus, pensionide kärpimist, indekseerimise lõpetamist, olgu siis hästi selge. Teiseks pean suureks probleemiks seda, mida te olete vedanud ehk teise pensionisamba laialijagamist küprokiks või teleriks. Minu meelest see on suur viga ja selle veaga me igal juhul oleme ametis kimpus järgmised 20–30 aastat. See jääb saatma Isamaad. Ja minu meelest see on suur sigadus. 

Ja NATO reeglite puhul on seal kõvasti bürokraatiat, ilmselt te ei ole samu lube täitnud või ei ole pidanud neid tegema. Ma siiski arvan, et ometi peaksite. Seal tuleb meenutada kümne aasta reisid kuni päevase täpsuseni välja ja kui inimene on palju käinud, siis palju õnne nende meenutamisel. Küllap see on päris keeruline.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Jätkame maksupoliitikaga. Te alustasite valitsusremonti mitte ainult ministrite väljavahetamisega, vaid ka mingil määral juba muudate maksupoliitikat, mis on minu meelest hea samm. Aga teie hinnangul see maksupoliitika, mida te praegu teete, [hakkab] maksma 250 miljonit, nagu ma aru sain. Ja varsti tuleb maksuküüru kaotamine, mis teeb kokku seal üle poole miljardi euro, nagu ma aru saan. Milliseid perspektiive üldse maksupoliitikas teie näete ja kas on oodata inimestele ka mingisugust leevendust, et nad saavad paremini omadega hakkama?

Aitäh! Hea küsimus. Kõigepealt jah, me kaotame juba seadustatud ettevõtte tulumaksu. See tähendab seda, et ettevõtetesse jääb circa 100 miljonit. Selle maksu kehtestamise hinnangul see oli umbes 160 miljonit, mida hinnati, et sellest saab koguda, tänaseks see hinnang on väiksemaks läinud. Circa 100 miljonit jääb ettevõtetele või üle selle investeeringute tegemiseks. See ettevõtjatele jätab raha alles, seda ei koguta riigieelarvesse ja sellest on võimalik investeeringuid teha. 

Teine, kaotame ära esimesest eurost tulumaksu, mis on samamoodi seadustatud, mis on umbes 152 miljonit viimase hinnangu järgi. Kui te küsite, mis inimestele kergemaks jääb – see 152 miljonit, eriti just väiksema sissetulekutega inimestele jääb ju kätte. See raha jääb inimestele kätte, mitte ei kao ära õhku kuskile. See on päris oluline, mis inimestel kergemaks saab. 150 miljonit – see on päris suur summa muuseas. 

Ja maksuküüru kaotamine ehk lihtsamalt öeldes, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2026. aasta alguses, kui tulumaks on 24%, jätab inimestele kätte, jah, umbkaudu 450 miljonit, 460–500 miljonit eurot. See jääb inimestele kätte. See tegelikult tähendab seda, et inimestele jääb oluliselt rohkem raha kätte. 

Nii et kui te küsite, mis selle maksupoliitika tulemus on – kui inimestel tulumaksuvaba miinimum tõuseb ja tulumaks ka, tulumaksukoormus väheneb, siis jääb tõesti väga palju raha rohkem kätte. Nii et inimestel läheb tõesti kergemaks. See on meie plaan. Kahjuks, tunnistan, sellisel viisil me ei oleks seda saanud päris sotsiaaldemokraatidega teha, seetõttu me selle remondi ka tegime.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab majanduse konkurentsivõimet. Oli ka sellest siin täna juttu ja energeetikast. 

Ja küsimus on selline. See energiamajanduse arengukava eelnõu, mis siin mõni aeg on juba ju kuskil ikkagi tiirelnud, kus on see energiakokteil ju kirjeldatud – üldpildis, ütlen kohe, me oleme ju samal meelel. Ja tõesti, uued elektrivõimsused, mida on kiiresti vaja just taastuvenergia poole pealt, aitaks kaasa ka majanduse konkurentsivõimele. Kahjuks on otsused veninud. Ja me teame nii subjektiivseid kui ka objektiivseid põhjusi, käib lausa sõda tuulikute vastu, nagu te teate. Üldpildis on tõenäoliselt nii maismaa- kui ka meretuult vaja, on vaja juhitavaid. 

Aga mis on need järgmised konkreetsed sammud, kuidas seda protsessi annab kiirendada? Sest muidu küsimus ei ole ainult taastuvenergia 100 protsenti, vaid lihtsalt elektrivõimsusi on puudu, miinus kolm teravatt-tundi eelmisel aastal.

Aitäh! Jah, ma arvan, küllap, ütleme, inimene, kes majanduskomisjoni juhib, peabki asju majanduslikult vaatama. Minagi olen seda juhtinud ja üldiselt vaatan samamoodi ratsionaalselt neid asju. Nii see elu on.

Mida konkreetselt? Kõigepealt, Elering on kuulutanud välja sellesama 500 megavati ulatuses uute võimsuste hanke, see käib. Teiseks on meil reservis ja teatud aja kuni 1200 megavatti põlevkivijaamu, nende ülalpidamist me katame, ütleme nii, et umbes 40–45 miljonit aastas on Eesti Energia hinnanud selle maksumuseks, 20 aasta peale umbes 800 miljonit, miljard ligikaudselt. Kiisa jaam, 250-megavatine, võiks tulla turule nüüd aasta-kahe jooksul, sõltuvalt, millal ta hindu hakkab alla tooma sellele lisaks. Siis maismaa vähempakkumistega lähme esimesel võimalusel edasi, langetame valitsuses need otsused. Ja nagu ma ütlesin, ka tuumajaama eriplaneeringu algatame ehk asukoha valiku algatame. Nii et väga konkreetsed otsused-sammud selleks, et meil oleks energiamiks tagatud ja mitmekesine energia oleks samamoodi tagatud. 

Ja mis puudutab tulevikuvõimalusi, siis ma ütlen, et Eestis on sellest jah vähem räägitud, aga Euroopa puhta tööstuse teatis, mis sealt on tulemas, sellest kindlasti saab päris palju kasu tõusma erinevate riikide energeetika ja tööstuste vaatest. Sest meil on olnud energeetikas päris suur debatt sellel teemal. 

Ideaalne mudel, ma võib-olla veidi kirjeldan, peaks ju olema selline, et ütleme, meie taastuvenergia tasu peaksime vähem maksma ja see tööstus, kellel on seda tootmisvõimsust vaja, saab seda pikaajalise vooluostulepinguga ehk selle PPA-ga osta. Eesti ei suuda seda riigina garanteerida, meil ei ole seda mahtu ja võimsust ja nii edasi. 

Nüüd selles puhta tööstuse teatises Euroopa näeb selle võimaluse, et Euroopa Investeerimispank võtab selle garanteerimise enda peale, kellel on võimsust, raha ja võimekust seda kõike teha. Aga meile tähendaks see seda, et kui on mingi ettevõte, kellel on vajadus selle konkreetse võimsuse järgi või selle vajaduse vastu tekiks see võimsus, siis tarbija ja maksumaksja – no maksumaksja vähem –, tarbija ei peaks seda nii palju kandma. Nii et see oleks see suund, kuhu minna, mis aitaks meil ka turupõhiselt lahendusi teha. 

Seetõttu ma arvan, et ühest küljest Euroopast tulevad uued reeglid aitavad meil lihtsamalt teha. Ja teiseks, needsamad otsused, mis ma nimetasin: Eleringi hange, tulevikus Kiisa jaam, tuumaenergia või tuumajaama asukoha valik ja maismaaparkidega edasiminek. Ma arvan, et me jõuame soodsama ja puhtama ja, ütleme, küllasema energia suunas. Ja ühendusi tuleb juurde, nii Läti kui ka Soome suunas.

Toomas Uibo, palun! 

Hea juhataja! Austatud peaminister! Tänud selle esitluse eest. Jätkan siit energeetikaküsimusega. Eile nägin õhtustes uudistes väga positiivset lõiku sellest, kuidas salvestus tehakse turu vastu puhtalt. Kas tänane nii-öelda valitsusremondi läbinud valitsus võiks rohkem ja rohkem sellist suunda toetada, et me just turupõhiselt teeme neid ja et kas need toetused, kui siis on turutõrge, võiksid olla tehnoloogianeutraalsed? Ja teine kiire küsimus maismaatuuleparkidest. Seal on tõepoolest inimestel palju muresid, ma nüüd ei räägi sellest teaduspõhisest vikatimehest, vaid ma räägin nagu päris muredest, kus omavalitsused ei tee omavahel koostööd ja inimesed jäävad kolme Tallinna Teletorni kõrguse tuulikute vahele, kus on reaalne heli. Kuidas siin saame ka inimesi aidata?

Küsimuse esimesele poolele vastan, et me ilmselt oleme ühel nõul: kus turg toimib, kus turg toimetab, seal kindlasti ei ole vaja täiendavate meetmetega sekkuda. On ju loogiline, et kui vähegi on võimalik, saame ilma hakkama, ei ole vaja uut tehnoloogiat kuidagi turule tuua, toetada innovatsiooni, teadust-arendust, see turg juba toimib, juba asjad liiguvad, siis me ju sinna sekkuma ei pea. Ega me ei pea seda ilmselt siin kedagi veenma tegelikult, eks. Sellega me oleme vist ühel nõul. 

Nüüd teine pool, mis puudutab inimeste reaalseid muresid tuulikutega. Mina ise ka arvan, et ongi nii, et inimestel ongi päris mured. Ja neid päris muresid varjutavad need suurte autodega kohale sõitvad sellised artistid – noh, ma ei taha kuidagi ühtegi artisti solvata, jumala eest –, aga ütleme, sellised gastrolleerijad, kes tulevad sinna, eks ju, korraldavad seda etendust, nagu sa ütlesid, see teaduspõhine vikatimees või kuidas sa ütlesid, et nad tulevad sinna ja korraldavad seal üritusi ja muudavad selle nagu päris murede arutamise debati millekski muuks. Ja no vot see on nagu sigadus tegelikult Eesti rahva ja nende inimeste suhtes. Sest ma võin mõista seda, et kui keegi ostab, ja ma arvan, me kõik mõistame, kui keegi ostab või elab kuskil, kus ta tahab rahu ja vaikust, eks ju, ja ta ei taha seda objekt enda lähedale, siis tal on õigus seda öelda. See on loogiline, see ongi hästi loogiline, see ongi vaba maa. Aga no, ütleme, kuskile need võimsused siiski tuleb rajada ja küllap need kohad ka leiame, eks ju. Luuakse kuskile suuremad pargid teiste tehnogeensete või sihukeste tehniliste alade juurde ja nii edasi. Kõik see on võimalik, eks, lõppkokkuvõttes. Aga kui see debatt läheb selliseks, et mitte ühtegi asja ei saa mitte kuhugi mitte kunagi rajada, sellepärast et tulevad kohale Jeepidega needsamad, eks ju, gastrulleerijad: no see pole ka normaalne tasakaal. Nii et selles mõttes tuleks kuidagi selles debatis, ja ma ei kujuta ette, kuidas seda enne kohalike omavalitsuste valimisi, kui see kuumus on väga kõrge, kuidas seda nagu täpselt eristada. Aga, noh, ma arvan, omavalitsused teevad päris head tööd. Ja ma arvan, et küllap inimesed, Eesti inimesed on nii targad kohapeal, et nad suudavad eristada päris muresid, kus öeldakse, et tegelikult need tuulikud kuskil ei ole või kuskile võiksid tulla, ja nendest nii-öelda, kes tulevad kohapeale, ütlevad: ärme kunagi raja mitte midagi, ärme ehita, Tallinnas ei ehita trammiteed, eks ju, kuskile ei ehita kanalat, kuskile ei ehita tehast. See selline kõige vastasus ei ole ka nagu suund tegelikult. Nii et, üldjoontes jah, ma arvan, et me ilmselt ei pea üksteist liigselt agiteerima. Kui inimestel on päris mure, tuleb see ära kuulata, leida võimalikult head teaduslikud lahendused, mõõtmised, teha kõik, mis vaja, selleks, et inimesed saaksid oma murele vastuse. Kui see mure ei saa vastust, siis ei saa ka otsustega edasi minna. Aga seda tuleb eristada sellest seltskonnast, kes tulevad kohale ja tegelevad oma poliitilise profiiliga seal hoopis teistel põhjustel, kui see on tegelikult päris inimeste päris mure.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Tänan kõigepealt sisuka ettekande eest, käsitlesite eri valdkondi väga põhjalikult siin. Selge on see, et eri valdkondade edu baseerub majanduskasvul ja majanduslikul julgeoleku turvatundel, räägime kas või sündide kasvust või näiteks ka spordist, mille kohta te tõite päris huvitava näite, et ketsipaelte kinnisidumine ilma bürokraatiata võib viia päris heade tulemusteni. Aga ma nüüd vaatan seda, valitsus on käivitanud majanduskasvu või majanduskabineti töö selle oma majanduse arengu efektiivistamiseks. Kas te kirjeldaksite seda majanduskabineti tööd ja selle sihukesi fookusi? Ja mille poolest ta annab lisandväärtust siis tavapärasele valitsuse tööle?

Aitäh kõigepealt heade sõnade eest! Majanduskabineti mõte, varasematel valitsustel on olnud üldiselt üle kahe nädala julgeolekukabinet, kuna julgeoleku olukord on väikeses riigis ülitähtis. Ja me elame selle naabri kõrval, kelle kõrval me elame. Seal pole ju kahtlust, et Venemaa on oht Eestile, Baltikumile, Põhjamaadele, Euroopale, kogu arenenud maailmale. Ja nüüd julgeolekukabineti formaat on, kus arutatakse, hinnatakse, olukorda, jälgitakse. Ja majanduskabineti formaat on samamoodi üle nädala. Selle mõte on see, et mitte ainult arutada erinevaid arengukavasid ja olukorda, vaid iga kord teha erinevad otsused ja me oleme pannud ka valitsuse leheküljele üles nende majanduskabineti toimumised ja nad on toimunud ja järel on ka, mis otsused me oleme seal teinud.

Nii et see on tegelikult võib-olla minu poolt loodud selline nii-öelda positiivne surve, et valitsus teeks majandusvaldkonnas neid otsuseid, mida vaja on. Ja pole saladus, et mingid otsused, mida ma olen tahtnud majanduskabinetis saavutada, me ei ole saavutanud. See tegelikult viis selleni, et me nüüd tegime valitsusremondi. Juba mainitud oskustöötajate puhul, näiteks, et kui see on seisnud novembrist alates ja me peame endiselt arutama sedasama teemat ja isegi lahenduse poole pole jõudnud, siis ütleme, me pole saavutanud seda majanduskabineti eesmärki, milleks ta vajalik on. Või näiteks seesama, mida me enne debateerisime, looduskaitse reeglite lihtsustamine. Seegi pidi olema majanduskabinetis, aga ometi jäi seegi seisma nagu kivi taha.

Nii et selle majanduskabineti mõte on konkreetselt kogu valitsuse, kogu spektri ulatuses küsida, mida me saame teha, et Eesti inimestel oleks lihtsam, mida me saame teha, et ärikeskkond parem oleks. Mida me saame teha, et Eesti ettevõtjatel läheks paremini, ettevõtlikel vabadel inimestel läheks paremini? Ja mitte ainult otsida vastust arutelus, vaid ka teha konkreetseid otsuseid. Ma ennustan, et pärast seda valitsusremonti – noh, on sihuke ütlemine Eestis "nagu Vändrast saelaudu" – hakkab neid otsuseid tulema päris hoolega.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, Eesti tervikareng on väga-väga oluline kogu meie Eesti rahvale. Aga näeme ka, kuidas sajad miljonid Euroopa raha viiakse Ida-Virumaale. Oma mõju saavad sealjuures ka Lääne-Virumaa omavalitsused. Me näeme ka seda, kuidas Lõuna-Eestisse viiakse teatud investeeringuid ja arenguid. Kahjuks on Kesk-Eesti jäänud niisugusesse vaese lapse rolli. Jah, tõsi on see, et Eesti Piim sai teatud osa toetusest, et rajada see suurettevõte Paidesse, aga reeglina on ikkagi näha, et kiratseb kuidagi see meie Kesk-Eesti. 

Kuidas näete teie, mismoodi võiks panustada, et ka see piirkond saaks jõukamaks ja mitte ainult tuuleparkide näol? 

Aitäh! Hea küsimus. Ma usun, et teie küsimus tuleb piirkonna heast tundmisest. See pole ju saladus, et Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti puhul on eraldi selline strateegia loodud selleks, et selle piirkonnaga tegeleda. Ida-Virumaa puhul see ajalugu on ju selline, et meie tööstus on olnud seal ja tööstuse, eriti sellise suurema saastega tööstusenergeetika, põlevkivitööstuse tagasitõmbumine tekitab demograafias küsimuse, kus sa tööd leiad ja mida sa teha saad. Kagu-Eesti puhul täpselt samamoodi, et ei tekiks liigset heitumist, tekiks uusi tööstusvõimalusi ja selleks panustatakse.

Me oleme teinud ühe otsuse ja see oli juba selles valitsuses, mis just nagu tõmmati koomale. Me oleme teinud otsuse, et 40% erinevatest rahadest, mis tulevad juba välisrahastusena selliste investeeringute tegemiseks, meetmete tegemiseks, läheb väljapoole Tallinna ja Tartut, seda kuldset ringi. Just sellesama spetsiifilise plaani alusel, et see liiga palju ei tõmbaks sinna keskustesse ära. Võib-olla peab siis vaatama ka selle üle, kuidas see jaguneb Kesk-Eestiga, mida me saame teha selleks, et sealkandis ka tegelikult elu oleks rohkem. Eks ta veidi eeldaks ka võib-olla piirkonna vedajate, võib-olla ka ettevõtjate enda küsimist, et öelda, et me näeme, et siin on need võimalused, neid võiks koos teha, eks ju. See võib-olla oleks hea algus.

Hele Everaus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Suur tänu kokku võtmast seda, mis on tehtud. Väga palju on ees ja palju jõudu selleks! Tuleks võib-olla ühe niisuguse aspekti juurde, mida vähem täna ehk on puudutatud. See, mis on praegu Euroopa Komisjonis Euroopa sügissemestri erinevates pakettides käsitlusele võetud, on fiskaal- ja majanduspoliitika väga ja selle arengu väga oluline seostamine inimkapitali ehk sotsiaalsete arengute strateegiatega. Ja kaks läbivaatuste esimene ring oli kõigile Euroopa Liidu riikidele, kus valiti kuus, noh, ma ei taha öelda kehvemat, aga need, kellel olid riskifaktorid suuremad. Eesti kahjuks kuulus sinna kuue suuremate riskifaktoritega maade hulka, mida uuesti üle vaadati. Ja kõik need probleemid mõttega seda, et riikide valitsused võtavad siin midagi ette ja seda ka teevad.

Aitäh!

Üks kõige raskemaid oli see, et me oleme esikohal Euroopa Liidus arstiabi kättesaamatuse tõttu. Kas valitsus on arutanud neid pakette ja tulemusi ja kuidas te plaanite edasi minna?

Aitäh! Ma arvan, et see on hea küsimus. Tervishoiu valdkonnas meil on ju üsna selline kuluefektiivseks suunatud süsteem. Ma arvan, et me ei pea üksteisele seda kirjeldama. Te teate või sa tead paremini seda isegi kui mina, eks ju, süsteemi seest. Ja ütleme nii, et eks me peame otsima neid erinevaid lahendusi, kuidas me saame sellesse valdkonda kas täiendavat rahastust juurde või siis lähtume sellest, et me suudame teatud hulka erinevaid teenuseid ... Ma tean, et Euroopa Komisjon teeb riigipõhised soovitused, kuidas tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid integreerida. Sellest siis lähtume. Ja ma saan aru, kas see on rahvatervise seaduse eelnõu või kuskil need parandused siis tulevad sellest, kuidas see kõik võiks välja näha. Nii et see töö seisab ees. Ja üks laiemalt ongi päris suur küsimus, et mis me üldse teeme tervishoius, kui me teame, et meil on suur miinus seal ja vajadused ju kasvavad, rahvastik vananeb. Me peame mingeid samme astuma, sest täna me ju elame veidi aurude reservi arvel. Seal tuleb samme [astuda].

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Esmalt soovin jõudu uue valitsuse kokkupanemisel ja loodan tõesti, et õnnestub mõni parempoolne poliitika ka ellu viia, nii nagu te viimastel päevadel ja tundidel olete rääkinud. Aga minu küsimus ühelt poolt on see, mida te viitate oskustööliste või oskustöötajate osas. Lihtsalt, meil on nii palju erandeid, et kui poolteist palka maksta neile, siis täna ei ole ühtegi tõrget sisuliselt nende toomiseks. Ma täpselt ei saa aru, millist probleemi lahendada püüate. Ja teine küsimus, kui te lubate, on seotud kaitsevaldkonnaga. Mul on küsimus, milline on see teie parim teadmine, et see möödunud aastal algatatud Ukraina ….. Eesti kaitsetööstuse edendamiseks see nii-öelda 100 miljoni investeering, et me suudaksime ja saaksime teha. Kui palju sellest on tänaseks nii-öelda, kas see on töösse läinud, kui palju on hankeid välja kuulutatud, kui palju Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on saanud selle nimel tööd teha, et Ukrainat aidata?

Aitäh! Jah, esimene küsimus, tõepoolest, ega sellest tööjõust veidi rääkisime, oskustöötajatest, siin kolleeg Tõnis Lukasega ka. Ma ütleks nii jah, et ega see on pigem sellesama OSKA raporti alusel konkreetsed valdkonnad. Näiteks, ma ei tea, võib-olla nagu kitsas näide, eks, aga ma ei tea, puidutööstuse pingioperaator või toidutehnoloog, noh, me räägime sellistest töökohtadest. Eks sealt OSKA raportist saab vaadata, see kutsekoja loodud, kus on tööandjad koos, ametiühingud, paljud teised osapooled koos. Sealt saab vaadata. 

On sektoreid jah, kus palk võib olla veidi alla keskmise, aga nad on siiski oskustööjõuga. Ütleme nii, et noh, ma ei tea, puidutööstuse pingeoperaatorite palgatase on sihuke 1000, veidi peale, 2500-ni vahemikus. Ma ütlen ligikaudselt tänaste teadmiste baasilt, küllap Metsoja saab siinkohal öelda täpsema numbri, ta juba naeratab. Seda esiteks. 

Teiseks, kaitsetööstuse puhul on nii, et praegu on Kaitseministeerium edastanud Ukrainale meie võimalike toodete nimekirja, selle täisnimekirja. See info on valitsuskabinetil. Ja nüüd Ukraina annab tagasiside Kaitseministeeriumile ja Kaitseministeerium tuleb valitsuskabinetti, et millised need tooted ja teenused on, mida me esimesel võimalusel saame Ukrainale vabadusvõitluseks anda. Ja ma saan aru, et see kriteerium vähemalt, millest Kaitseministeerium lähtub, on, et võimalikult kiire tempoga me saaksime seda teha ja see on vajalik. (Saalist räägitakse.) Ma loodan, et lähema kuu jooksul, mitte kauem. Aga veel kord: lähtun lihtsalt sellest teadmisest, mis mul kaitseministrilt viimati on. Nii et mida kiiremini, seda parem. 

Ja nüüd ongi juba peaministri poolt nimetatud Andres Metsoja kord. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud peaminister Kristen Michal! Ma tulen oma küsimusega tegelikult regionaalsesse konteksti. Viimasel ajal on kõneainet pakkunud ja ärevust tekitanud piirkondades see, et justkui taas tulevad regionaalsed valitsejad, kes hakkavad ütlema kohalikul tasemel regionaalselt ette, kuidas peab elama ja kuidas peab ettevõtlust arendama. Ja see mure on seotud tegelikult laiapõhjaliselt ka sellega, et see ühistranspordi korraldus võiks minna regionaalseks, meie maakondlikud arenduskeskused võiks minna regionaalseks. 

Kas see idee on kuidagi Eesti üleriigilise pika strateegiaga, pika vaatega ka kooskõlas või on see olnud lihtsalt selline väikene mõtteavaldus juba eelmisest koalitsioonist? Kas see plaan kuidagi on seotud strateegilise vaatega või oli see lihtsalt mingisugune segadus?

Aitäh! Nojah, ma arvan, et sellega me muidugi üksteist ilmselt ei üllata, et erinevad asutused tõenäoliselt ongi ennast regioonipõhiselt organiseerinud. Suured valdkonnad, olgu sisejulgeolekust kuni mingite muude valdkondadeni, töötavadki regioonipõhiselt, see ei ole kuidagi üllatus. See ei ole ka avalikkuses suur saladus, tegelikult nii see on. Ja ma arvan, et küllap on mõistlik otsida võimalikult suurt koondumist, juhtimistasandit, et me ei kulutaks erinevate tegevuste jaoks erinevates punktides täpselt samadele töödele ja tegevustele liiga palju ressurssi. See on ju loogiline. 

Nüüd, mis puudutab neid regionaalseid esindajaid, siis noh, ütleme nii, et see aplomb, millega nende ametikohtade konkurss välja kuulutati, jäi mullegi kaugeks, tunnistan. Ja võib juhtuda – vaatame, kui tuleb uus minister –, et need konkursid võidakse isegi tühistada. Aga vaatame, kui selleni jõuame. Jälgige teadaandeid ja siis vaatame.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister, te andsite ülevaate siin, no pikemast vaatest siin selle "Eesti 2035" raames. Kaheksa kuud tagasi te saite peaministrikandidaadi volitused valitsuse moodustamiseks ja kõnelesite kindlustundest. Ja nüüd on oluline ka juhtimislikult tagasisidestada, hinnata seda, mis kaheksa kuuga on juhtunud. Ja üsnagi konsensuslikult on teie valitsuse kolme erineva senise osapoole ministrid olnud ühel meelel, et see valitsus on osutunud otsustamatuks, juhitamatuks, et kriitilisi julgeolekuküsimusi pole suudetud piisava tempoga lahendada. Ja valitsuse majanduspoliitika on olnud majandusvaenulik, üsnagi niisugune, dramaatilised hinnangud. Ja nüüd, vaadates sellele kaheksale kuule tagasi, võib-olla oleks aus praegu selles parlamendiarutelus mõtestada seda küsimust, mis siis läks valesti. Miks on Eesti usalduskriisis ja miks konsensuslik ministrite hinnang on olnud nii hävitav teie juhitud valitsusele viimase kaheksa kuu jooksul.

Aitäh, härra Reinsalu! Kui vaadata neidsamu kindlustunde indikaatoreid 2035 raames, siis, noh, ma siiski ütleks, et need numbrid, mis iseloomustavad inimeste kaitsevalmidust Eesti turvalisuseks, turvaliseks pidamist või kodukohta turvaliseks pidamist, on päris kõrged. Turvalisuse näitajate puhul on Eesti OECD riikides – pange tähele – esimesel kohal. 88% peab Eestit turvaliseks ja 91% peab kodukohta turvaliseks. Nii et, kui te küsite, kuidas inimesed ennast siin tunnevad, siis ma julgen öelda, nad tunnevad ennast kindlalt. Ja kindlasti olete selle teie sellesse oma panuse andnud läbi oma EKREIKE valitsuse. Ilmselt kavatsete seda tulevikus teha, meie jõudumööda ka oma tegevuste kaudu. 

Aga mis puudutab valitsust ennast. Noh, ma arvan, et eks see alati on nii, et kui millelegi joon alla tõmmatakse, püütakse teha vahekokkuvõte, et emotsioonide pealt see kindlasti on alati värvikam, kui hiljem tagasi vaadates. Mina olen tänanud sotsiaaldemokraate selle panuse eest, mida nad tegid valitsuses. Ja tunnistan ausalt, et inimestena me tülli ei läinud, aga poliitika ja vaated sellele, kuidas riigis peaksid asjad olema, kas nad on lihtsamad, nagu meie tahame, vähem bürokraatlikumad, vähemate kontrollidega, vähemate regulatsioonidega või rohkematega, kas kulutused on madalamad või kulutused on kõrgemad – see lõpuks viis meid lahku. Nii et seetõttu ma ütlen, et ma olen pigem üllatunud teie rabedusest öelda, et te ei tule parempoolsele poliitikale õlga alla panema. Aga ma arvan, et me teeme asju, mis kindlasti meeldivad ka Isamaa valijaskonnale, ja siis te ehk mõtlete sellele.

Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea peaminister! Majanduse tõus, kahtlemata, üks kõige olulisem riigi arengule ja hea meel, et see teema siin viimastel päevadel on tekkinud oluliselt uuesti fookusesse. Aga teistpidi ka olukord, et kui me võtame investeeringute kasvu jagunemist ja ettevõtluse aktiivsust, siis üle Eesti on see kaunis ebaühtlaselt arenenud. Ja me Kagu-Eestis oleme nagu hästi tugevalt mures, see on üks peamisi põhjusi, miks inimesed piirkonnast lahkuvad. 

Teil väga targa inimesena on kindlasti häid mõtteid peas, kuidas seda ergutada Eestis, et ka need investeeringud võiksid ja ettevõtlus ja majandus võiks kasvada ka väljastpoolt. Äkki te oskate aidata kohe, mida peaks tegema ja saaks teha keskvalitsus, Riigikogu või ka kohalikud omavalitsused ja arenduskeskused?

Aitäh! No riigi poolt, ütleme nii, et ettevõtluse jaoks on ju vaja võimalikult head maksukeskkonda ja ärikeskkonda. Maksukeskkonna puhul ma arvan, et selle kasumimaksu kaotamine, mida me nüüd siin koos hakkame tegema, ma arvan, on päris-päris jõuline signaal tegelikult, et isegi keerulisel ajal me saame ikkagi tehtud ka vajalikud otsused väikestele, keskmistele ja suurtele ettevõtjatele, ükskõik kus nad Eestis ette võtavad. See on esimene asi. 

Ärikeskkonna puhul seesama reeglite lihtsustamine, ma arvan, küsija piirkonnas näiteks keskkonnareeglite lihtsustamine on päris-päris oluline teema. Ja iga kord, kui ma sealkandis käin, siis ütleme, et ei möödu kohtumist, kus seda ei mainitaks tegelikult. Ja tihtipeale on see, et öeldakse, et nad ei saa aru, milleks mingid reeglid on, nad peavad neid täitma. Tihtipeale need reeglid pärsivad ettevõtlustegevust ja indu sellega tegeleda. 

Nii et konkreetne asi, millest me peaksime otsuseid tegema, on näiteks looduskaitse- ja keskkonnareeglite lihtsustamine. Ja mitte sellepärast, et kellelgi tekiks mulje, nagu Tiit Maranil siin tekkis, et me võtame kogu metsa maha ja asfalteerime ära. No see ei ole see plaan, eks. Aga plaan on tegelikult see, et inimesed ja tööstus saaks tegeleda sellega, millega nad tegelema peavad, mitte erinevate formularide täitmisega. 

Lisaks, kui vaadata erinevaid meetmeid, mida me astume uute tööstuste toetamisel ja uute ühenduste rajamisel, ka see on asi, mis tegelikult aitab elul püsida ja aitab tööstusega tegeleda, ettevõtlusega tegeleda üle kogu Eesti, olgu see siis teedevõrk, olgu see siis transpordiühendus, olgu see siis sidevõrk ja kõik see muu. Nii et kõiki selliseid samme me astume. 

Ja nüüd, ütleme, vaatame, kuidas see aasta alguses käivitub, majandus- ja tööstusminister on käivitanud sellesama suuremahuliste investeeringute programmi. Võimalik, et see viib järgmiste sammudeni, et seda latti tuleb kuskile ka madalamale teha, et tuleks veel rohkem ettevõtteid. See tõenäoliselt aitab ka erinevatel ettevõtetel teha suuremaid investeeringuid, kus tuleb rohkem töökohti kuskile piirkondadesse. Nii et kõik see kokku tõenäoliselt aitab ärikeskkonnal saada paremaks, aitab ettevõtetel nende investeeringuid teha. 

Ja lisaks, kui on endal ettepanekuid – alati teretulnud. Aga seda sa juba tead.

Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Iisraeli riik püsib suures osas ikkagi sõjalisel jõul, innovatsioonil ja rahva kaitsetahtel. Ja mida meil on Iisraelist ja Lõuna-Koreast õppida, et ülekaalukat vastast saab heidutada ja kui tarvis, siis ka valusalt lüüa ikkagi eelkõige ebastandardsete lahendustega, tehnoloogiaga ja metsiku kaitsetahtega. Eesti insenerid, teadlased ja ettevõtjad on väga nutikad, aga mida saaksime meie teha, et see nutikus valada Eesti riigi kaitsesse?

Aitäh! Kõigepealt, jah, see kujund sellest Põhjamaade Iisraelist või Lõuna-Koreast, mulle see meeldib, ma olen seda ise öelnud, eks ju. Teie ilmselt olete samamoodi kasutanud. Tegemist on jah, nagu mainitud, hästi kõrgelt arenenud innovaatiliste riikidega, mis siia teaduse ja arenduse juurde väga hästi sobib, mis teavad-tunnevad oma vastast, vaenlast väga hästi ja suudavad vaenulikus keskkonnas kasvada. Ja sellist riiki tegelikult ju Eesti inimesed tahavad, et me oleks kindlalt kaitstud, see oleks see koht, kuhu rajada kodu, kus planeerida pere, luua ettevõtet ja kuhu tuua sõpru. Ja meie vastased teavad ka, et me oleme tugevad, julged ja saame hakkama.

Kui vaadata erinevaid samme, siis ütleme nii, et mida riik saab teha, riik on päris palju ka teinud, seesama Eesti ajaloo suurim tööstuse arendamise plaan, kus me sellesama 0,25% sisuliselt Eesti kaitsetööstuse arenguks loome. Aastaid tagasi oli olukord selline, kus kaitsetööstust ei peetud tegelikult ju kaitsevõime osaks. Nüüd see on muutunud. Üle Euroopa on muutunud ja Eestis ka, selline on paradigma muutunud. Ja kui meil on võimalik Ukraina vabadusvõitlust nii toetada, et me rajame enda kaitsetööstuse, mis toodab seda, on võimeline tulevikus eksportima, siis sellest tegelikult sünnibki see nii-öelda tuleviku baas, mida Lõuna-Korea tehnoloogia, Iisraeli tehnoloogia ja ütleme, ka erinevate start-up'ide tase või iduettevõtete tase on meil tegelikult vägagi võrreldavas skaalas.

Lisaks me oleme teinud ka sellise asja, mis võib-olla Euroopagi mõttes ja üldisemalt on üsna unikaalne, et meil on seesama kaitseinvesteeringute fond, ütleme, mujal räägitakse võib-olla veel sellisest kahesest tehnoloogiast, meie oleme öelnud, et meie oleme nõus investeerima tapvasse tehnoloogiasse, mis on tegelikult päris kõva sõna. Halbadel põhjustel jälle, nagu me teame, aga midagi teha ei ole, sa võid rääkida, et hunt on metsakutsu, eks ju, aga lõpuks ta ikkagi teeb seda, mida hunt teeb. Nii et seetõttu ma arvan, et Eesti on praegu liikumas päris-päris õiges suunas. Kaitsetööstusse panustatakse kõvasti, tööstuse kasvu panustatakse kõvasti, me loome fonde, mis on võimelised ka sellesse investeerima ja ma arvan, et sealt tekib tsiviilühiskonnale ka väga-väga palju kasu vastu.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Suur tänu ettekande eest! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Sarapuu korra peatus. Kesk-Eestist olen ka mina valitud ja ma kindlasti toetan Kesk-Eesti positiivset aitamist. Praegu on meil olukord selline, kus igasugused linnade ja [muud] meetmed lähevad meist mööda. Ida-Viru meetmed samuti. Pole meil Kagu-Eesti programmi ja naljaga pooleks võin öelda, et oleme isegi kaalunud Ida-Viruga liitumist. Aga tahtsin küsida hoopis bürokraatia kohta. Sa viitasid oma kõnes ka ja ma lihtsalt küsin, ka mina mäletan seda nullbürokraatia algust 2015, kus 40 organisatsiooni, natuke üle 40 minu mäletamist mööda esitasid üle 200 ettepaneku. Kahju, et valitsus vahetus ja järgmine valitsus seda ei [pidanud] prioriteediks. Aga ma küsin seda. Kas sa oled mõelnud, kas see jääb edaspidi peaministri alluvusse otse kureerida või antakse kellegi ministeeriumi kätte või mis need plaanid on?

Aitäh! Jah, olen mõelnud veidi, aga me peame selle kõigepealt koalitsioonierakondades ja omavahel läbi arutama. Aga mul on küll selline mõttekäik ja plaan, et peaministri juurde tekib selline ettevõtjate grupp ja nõukoda, kes võtab ette konkreetselt riigi erinevad aruandlusnõuded, riigi sammud erinevates valdkondades ja hindab seda just selles võtmes, kuidas riiki saab muuta efektiivsemaks, paremaks keskkonnaks, mida saab maha võtta, kus saab muuta automaatsemaks, kus saab asju lihtsamaks teha. Ega ma ei hakka lõpuni ette ütlema, kuidas see täpselt käib, sest neil on erasektori kogemus erinevatest valdkondadest. Ja see on üsna selline mitmekesine ümarlaud, kus on, ütleme, erinevate valdkondade esindajad olemas, põllumajandusinvesteeringutest kuni iduettevõtjateni, merendusest, ma ei tea, muude valdkondadeni, tehnoloogiani. Nii et ühesõnaga, selline grupp inimesi tuleb kokku. Ja ütleme nii, et ehk lähinädalatel siis me saame selle ka avalikuks teha, nüüd, kui me seda uue valitsuse plaani täpselt teeme. Nende ülesanne saab siis olema. Esialgu see tuleb, jah, peaministri juurde, just sellepärast, et Riigikantselei ülesanne võiks olla keskselt üle vaadata, kust saame kokku tõmmata, just alustades sellest, et me tõmbame kokku aruandlust, kontrolle. Kontrollide põhjal, eks ju, et kas sa korraldad lauskontrolle või teed need riskipõhiselt. Hästi lihtne küsimus, eks. Kui sa korraldad neid lauskontrollina, siis keegi kogu aeg peab tööl olema, kogu aeg käima, kuskil midagi kontrollima. Kui sa ütled, et teed riskihindamise, ja ütled, et sinna on vaja minna, võib-olla siis lähed, eks ju. See on tegelikult päris oluline vahe. Oluline vahe on see, et kas sa täidad mingeid andmestikku uuesti, uuesti, uuesti või sa tegelikult juba ütled, et seda välja üldse ei ole vaja täita, või sa ütled, et see on ära automatiseeritud, sa ei pea seda täitma. Ütleme, neid mõtteid on väga palju. Ja nagu ma viitasin ka, seesama kestlikkuse aruandlus näiteks, mis ajab ettevõtjad hulluks, eks ju. Me peaks siin vaatama, mida me saame teha, et see võimalikult minimaalseks teha. Tegelikult, ega see ei muuda seda, et ettevõtjad tahavad olla keskkonna- ja kliimateadlikumad, käituda reegli järgi, et väiksem jalajälg on majanduslikult kasulik. Nii et esialgu peaministri juurde, Riigikantselei, riigisekretär saab ülesande seda koordineerida. See on, ma arvan, talle ka jõukohane ja südamelähedane ülesanne, ja siis seejärel juba ministeeriumide kaupa võtame need tükid ja tööd ette.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea peaminister! No üldiselt on, põllumajanduses midagi halvasti läheb, siis selles on süüdi tavaliselt ikaldus või veeuputus (Keegi saalis ütleb: "Neli aastaaega ka".), või siis jah, neli aastaaega ka. Aga kui praegu on valitsus kriisis ja te alati olete, Reformierakonna põhitõde on see, et kui midagi on halvasti, siis selles on süüdi teised partnerid. Praegu antud juhul sotsid, mida ei saa muidugi ka eitada, et kindlasti on nemad ka kaasosalised. Aga ütleme, võtame, kui neid tänaseid vastuseid kuulasin, siis väga palju oli ikkagi süüdi ka EKREIKE igasugustes asjades. Ja ma lihtsalt tahaks teada, et nüüd, kui teil on uus koalitsioon sündimas siin Eesti 200-ga, et mida te järgmisel oma aruandel räägite. Kes selles süüdi on, mis nüüd halvasti hakkab tulema? Kas vahel leiate, et ka Reformierakonnal on, mõnikord midagi valesti läheb, või on siis Eesti 200?

Aitäh! Väga meeleolukas siuke humoorikas küsimus. Minu meelest põllumajanduse juures te unustasite olulise. Üldiselt Eesti põllumajanduses on Mart Laar tavaliselt süüdi, Helir-Valdor Seeder seda teab (Helir-Valdor Seeder ütleb midagi saalis.), jah, Seeder, nagu ta ütleb (Naerab.): demokraatias tehti vigu. Et Mart Laar on ikka see põhiline süüdlane seal, aga see on nali naljaks. Et kas meie Reformierakonnana teeme vigu – muidugi. Iga muutja teeb vigu. Neid vigu tuleb parandada. Ja ütleme nii, et võib-olla ka veidi vigade parandus on see, et täna me asume tühistama ettevõtte kasumi maksustamist. See on parempoolne tegu ja ma loodan sellele teie häält, Isamaa hääli samamoodi, nagu vähendame eraisikute tulumaksukoormust. Nii et, teele alati asutakse parimate kavatsustega, ja noh, mina teie asemel, jah, ütleme, et ma saan aru, et teil on teistsugused vaated, ega ma liberaalina, ma mõistan, et igaühel on õigus oma vaadetele, aga mina seda EKREIKE-t ka üle ei klarifitseeriks. Mina siiski arvan, et EKREIKE valitsusest unistada ja seda Eesti inimestele pakkuda, kui lahendust kõikidele probleemidele, ei ole minu meelest ka mõistlik.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Aitäh teile ülevaate ja ettekande eest! Kuulasin seda oma kabinetist ja mul tekkis üks küsimus. Eile oli sotsiaalkomisjonis meil väga põhjalik arutelu ja ülevaade rahvastikukriisi teemadel. Seal tehti ettepanek külaliste poolt, kes meil komisjonis käisid, Jaak Uibo ja tema kaaslased teadlased, et peaministri büroo, kantselei juures võiks olla rahvastikukriisi või selle teemaga tegelev komisjon. Mis te sellest arvate? Ma tean, et selle teemaga tegelevad erinevad ministeeriumid, sest valdkonnad on jagunenud, aga selline ülene, sest tegelikult rahvastikukriis, sündide langus on meil olemas, seda probleemi eitada ei saa. Kuidas teile tundub, kas see võiks olla lahendus, sest riigijuht, vastutaja on siiski peaminister, muidugi koos valitsuskabinetiga? Aga kindlasti on sellel ka suurem tähelepanu, kui see töötaks peaministri kantselei juures.

Aitäh! Meil tegelikult on olemas valitsuskomisjon selleks. Seal on ministeeriumide eksperdid ja see on võib-olla veidi laiem isegi kui ainult rahvastikuteemad. See on Sotsiaalministeeriumi juures, on olemas selline valitsuskomisjon. Nii et valitsustasandi komisjon on olemas. Ja noh, ütleme need sammud, ma üldjoontes olen nõus, eks ju, et mina olen ka eelmise valitsuse kestusest või algusest peale öelnud, et rahvastikukriis väikses riigis on väga-väga tõsine teema, väga tõsine teema. Sama probleem sündimusest on üle kogu Euroopa ja me peame otsima ja ma ei ole siin kuidagi nagu tõrjuvalt suhtunud ühtegi ettepanekusse, kui on asjalikke ettepanekuid. Ega need ettepanekud tõenäoliselt või sellised lahendused on ikkagi kindlustundes, majanduslikus olukorras. Noh, jah, tõepoolest, praegune majanduslik olukord on veidi pöördunud paremuse suunas, majandus on kasvu alguses, seda on näha. Aga ilmselt tuleb astuda erinevaid samme, et töö ja pereelu oleks paremini ühitatud, töötingimused oleksid paindlikud. Lapsevanemad ju kõik teavad, et ka näiteks mis tahes erivajaduse või tervishoiu või mingi spetsialistile registreerumine oleks inimlik, et sa ei pea selleks tutvusi kasutama või otsima seda kuskilt nurga tagant ja nii edasi. Nii et selles komplektis on väga-väga palju asju, mis perede kindlustunnet kasvataksid ja ütleksid, et jah, et sul on võimalik pere ja tööelus mõistlikult toimetada. See tegelikult on tore ja soovitav asjade käik. Ja teised riigid otsivad samamoodi lahendusi, nii et mina vaataks ka laiemalt, mida erinevad riigid suudavad teha, sest kahjuks ei ole ühtegi sellist nagu võluvitsa. Isegi need riigid, kus on väga kõrged lastetoetused, ei ole suutnud sündimust muuta ja on riike, kus on madalamad lastetoetused, ja seal on sündimus kõrgem. Nii et see on ikkagi teatud osadest ja komplektidest koos. Komisjon ise on valitsustasandil olemas ja ma hea meelega kuulaks, kas neil on endale lahendusi või kellelgi on ideid pakkuda.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kolleeg Mart Maastiku küsimusele vastates te ütlesite, et isegi Reformierakond on eksinud ja teinud vigu, eksimine on inimlik. Ja vaadates nüüd teie elluviidavat poliitikat, tundub, et mida rohkem eksite, seda inimlikum olete. 

Aga kuna meie päevakord on siin arengustrateegia aastani 2035, siis kas seda segadust ja korralagedust ja kaost, mida praegune valitsus on Eestisse külvanud, peame me taluma aastani 2035 või vabaneme me sellest enne?

Aitäh! No ma just tulin presidendi juures, nii et tänasest on meil väiksem valitsus. Kõik läheb paremaks.

Suur tänu, härra peaminister, pika ettekande ja põhjalike vastuste eest küsimustele! Kusjuures enamus küsimusi olid head. See on suur tunnustus Riigikogu liikmetele. Nii et sellega on küsimuste voor lõppenud ja avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Tanel Kiik, palun!

Palun kohe kolm minutit lisaaega ka. 

Kaheksa minutit. 

Jaa. Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! "Eesti 2035" leidis ettekanne peaks olema riigi pikaajalise arengu nurgakivi, mis hõlmab kõiki olulisi valdkondi, toob välja olulisemad tegevusi seatud eesmärkide saavutamiseks. 

Peaministri sõnavõtust kuulsime küll mõningaid mõtteid majanduse toetamise olulisusest ja julgeoleku kindlustamisest, kuid mitmed võtmetähtsusega teemad jäid täielikult käsitlemata. See on väga kurb. 

Pean väga negatiivseks, et peaminister ei toonud välja mitte ühtegi ettepanekut rahvastikukriisi lahendamiseks, majandusliku, regionaalse ja ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks ega ka inimeste tervise hoidmiseks. Seda olukorras, kus sündimus on rekordmadal, sajandi madalaimal tasemel, majanduslik kihistumine ületab kriitilise piiri ning tervishoiuteenuste kättesaadavus on rahvastiku vananemisest tulenevalt üha enam löögi alla. 

Rahvastikukriisi lahendamine nõuab otsustavat süsteemset tegutsemist nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste poolt. Vajame usaldusväärset ja läbimõeldud rahvastikupoliitikat, mille keskmes on noorte perede toetamine eluaseme soetamisel, pere loomisel, vajalike teenuste ja toetuste saamisel. Reformierakonna viljeletav tegevusetus ei ole valik. See on vastutustundetu poliitika. 

Rõhutan eraldi, et Eesti rahvastikukriisi ei saa ega tohi lahendada välistööjõu sissetoomise reegleid oluliselt lihtsustades, mida praegune valitsus kavandab ja mille pidurdamist sotsiaaldemokraatidele ette heideti. Eesti riigi kohustus on tagada meie rahva kestmine ning toetada eeskätt kohalike inimeste tööhõivet, mitte selle asemel veel tuhandeid välismaalasi iga-aastaselt riiki juurde tuua. Välistööjõu kaasamine on kohati vajalik, aga see peab olema vastutustundlik ja läbimõeldud. Eesti ei vaja siin olemasolevate reeglite olulist leevendamist või sootuks kaotamist. 

Head kuulajad! Eesti Panga andmetel kuulub 10%-le jõukamale elanikkonnale ligi 60% varadest Eestis. See tähendab, et ülejäänud 90% meist peavad jagama 40% varadest. Kui võtame aluseks 5% kõige jõukamaid, siis oleme Euroopa Liidus kõige ebavõrdsem riik Küprose järel. Näete, me ei ole isegi mitte viie ebavõrdsema hulgas, vaid oleme kohe teisel kohal. Selline majanduslik kihistumine pärsib kogu ühiskonna arengut ja pidurdab tegelikult ka majanduskasvu, mida kõik erakonnad, sealhulgas praegune uus valitsus, hoogustada lubavad. Tegelikkus on see, et uue valitsuse parempööre ähvardab seda lõhet veelgi süvendada ja negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. 

Riigi keskne ülesanne on vähendada ebavõrdsust õiglase maksupoliitika kaudu, näiteks astmelise tulumaksu ja varamaksude osas, mida kogu Euroopa kasutab, ning solidaarsete, avalike teenuste, nagu tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste tagamise kaudu kogu ühiskonnale. 

Need Eesti ühiskonda koos hoidvad poliitikasuunad on oma olemuselt vasakpoolsed, mitte parempoolsed. Ja praeguses kriisis vajabki Eesti sotsiaalselt vastutustundlikku poliitikat, mitte mingit parempoolset eksperimenti. 

Tervishoiusüsteemi tugevdamiseks tuleb kindlustada kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused kogu elanikkonnale, integreerida tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda ning vähendada terviseriske ja -kahjusid. 

Pean väga oluliseks ja tänuväärseks terviseminister Riina Sikkuti tööd valdkonna arendamisel, sealhulgas kriitiliselt olulist kokkulepet võtta kasutusele Tervisekassa reservid, et vältida raviteenuste olulist kärbet. Ja selle otsuse eest kahtlemata peab tunnustama ka meie seniseid koalitsioonipartnerid. 

Eestis on juba praegu liiga kõrge omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel, see moodustab üle 20% tervishoiukuludest. Selle suurendamine ei ole lahendus. Tervishoiu rahastamise süsteem vajab põhjalikku reformi. Need ettepanekud on esitanud paljud terviseministrid: Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut ja ma ise. Ja nüüd on oluline, et me jõuaksime vajalike otsusteni. Me ei saa minna seda teed, nagu siin parempoolsed erakonnad tihti pakuvad, et laiendame eraravikindlustust, sest see tegelikult soosib rikkamat ühiskonnaosa. Tervishoid peab olema inimõigus, mitte väheste jõukate privileeg. 

Veidi ka maksupoliitikast. Reformierakond ja Eesti 200 on järjepidevalt väitnud, et näiteks toiduainete käibemaksu langetamine on eelarve liiga kulukas ja vastutustundetu ajal, mil eelarves raha napib ning julgeolek vajab lisaraha. Samas kuulsime äsja – ja ka peaministri suust täna –, et lubades ettevõtjatele sadu miljoneid maksusoodustusi, selle tagajärjel tuleb tegelikult ju puuduolev raha kas laenata või kärpida inimestele vajalikke toetusi ja teenuseid. 

Ja juba on ka teada, et valitsus kavandab kärpeid vähenenud töövõimega inimeste arvel, ühiskonna kõige haavatavamate ehk puuetega inimeste arvel, mis ei ole õiglane ega eetiline. Tunnistan ausalt ja hea meelega ka siin parlamendisaali ees, et tõepoolest see on üks kärbe, mille me valitsuses olles vetostasime. Võtame selle au ja vastutuse omaks. 

Peaminister Kristen Michal lausus 2023. aasta oktoobris kliimaministrina, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonna jalajälg on konkurentsieelis. Tuleb ilmselt tuttav ette. Nüüd kuuleme juba mitmendat päeva, et uus valitsus kavatseb hoopis lihtsustada looduskaitsepiiranguid ja jõuliselt kärpida või lausa laiali saata Keskkonnaametit. Kumb seisukoht siis nüüd tõene on? Kas Eestil on üldse tõsiseltvõetavat keskkonnapoliitikat või see sõltub poliitilisest konjunktuurist? 

Samuti rõhutas peaminister täna korduvalt teaduse tähtsust riigi juhtimisel. Sellega ma kahtlemata olen nõus. Aga kuidas see läheb kokku teadmisega, et peaminister pole alates eelmise aasta oktoobrist kokku kutsunud Teadus- ja Arendusnõukogu, mis vastavalt seadusele just neidsamu suuniseid ja juhiseid peaks valitsus andma? Lisaks on valitsusel väidetavalt plaan sekkuda teadusuuringute rahastamisse poliitiliste otsustega, mis ohustavad teaduse sõltumatust. Akadeemiline vabadus on väga oluline väärtus, mis ei saa olla läbiräägitav. 

Nii et minu jaoks peaministri tänane ettekanne tekitas rohkem küsimusi kui vastuseid. Sealhulgas tõepoolest murekohana näen seda, et see fookus on niivõrd kitsalt seatud, olukorras, kus Eesti ees seisvate kriiside hulk on märkimisväärselt laiem. Eesti vajab visiooni, mis keskendub rahvastikukriisi lahendamisele, õiglase ühiskonna ehitamisele ning loomulikult majanduse elavdamisele ja laiapindse julgeoleku kindlustamisele. Aga seda visiooni me kahjuks täna ei kuulnud. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Anti Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Eesti teadlased, lugupeetud Eesti avalikkus, lugupeetud Eesti õpetajad, lugupeetud Eesti koolidirektorid ja kallid Eesti lapsed! Kuulake nüüd, kuulake, millise teadusega Eesti Vabariigis tegeletakse. Meie Riigikogu liikmetena oleme kohustatud kaitsma oma lapsi, oleme kohustatud hoidma siin riigis teaduse kõrget taset, hoidma oma ogarused eemal Eesti Vabariigist kõige üldisemas mõttes, hoidma eemal igasuguse seksuaaldemokraatia kehtestamise, mida just harrastasid need sotsiaaldemokraadid, kes valitsusest suunati järelemõtlemispingile. Aga kahjuks sedasama sotsialistlikku hullust kehtestavad end liberaalideks nimetavad inimesed. Ja mina kuulsin siin vasakpoolses subsiidiumimajanduse propagandistijuttu, kes just tuli mingisuguse põneva jutuga parempoolsusest, et, ma ei tea, uurige mingisuguseid kõige algelisemaid politoloogiaõpikuid. Otsast lõpuni subsiidiumimajandus, mida te siin olete kaela määrinud meile energeetikasildi all. Sel ei ole mingit seost turumajandusega. Kuus korda tahate üledimensioneerida oma tuugenivabrikutega Eesti Energia energiatootmise ja seda kõike subsideerida. Meile tuli subsiidiumimajanduse propagandist siia. Sellist asja võidi plaanikomitees rääkida aastal 1980, aga mitte täna, siinsamas, turumajanduse sildi all: 2,6 miljardit sinna, 2,6 miljardit tänna, kusagile maa alla, Paldiskisse gigantne auk, eks ole, mida pole keegi enne näinud, eks ole, kust jätkuks kivi 100 aastaks, mida te sealt välja kaevate. Teate, Mao Zedong mõtles selliseid asju välja: igasse Hiina külla rauasulatusahi, eks ole. Ja tegidki, ja tegidki. Ainult selle rauaga ei olnud mitte midagi peale hakata, eks ole, nälg puhkes. Aga meil, loodame, et nälga ei puhke. Aga majandus kidub teie subsiidiumimajanduse all, teie sotsialistlike loosungite all. Kujutlege ette, siin oli ju Lenini bareljeef väga pikalt. Mediteerige, mõelge, miks te lenilistlikke projekte ellu viite. Kogu see teie energiamajandus on leninistlik, subsiidiumimajandus, otsast lõpuni. Riisutakse meid rahast tühjaks, konkurentsivõimest ühes, ja muidugi ka energiast lüpstakse meid tühjaks. Kuigi te tahate kuus korda üledimensioneerida oma tuugenivabrikutega. See on, vabandage väga, ajuvaba.  

Ajuvaba on ka see, et meil käib siinsamas puldis haridus- ja teadusminister. Kuidas tema siia valitsusse sai jääda? Uhhuuteaduste prohvet, kes räägib koolides meil siin, et 150 sugu on olemas, võlasoolised, intersoolised. Eesti lapsed on PISA testide järgi maailma ühed kõige targemad lapsed, aga minister on uhhuteaduste prohvet, ütleb, et see on teaduslik konsensus, eks ole. Kust nad siia said? Teate neid karikatuure, kui mõni auto on kusagil kahe puuharu vahel, ja küsitakse, kust see auto siia sai. Mina küsin, kust siia sai uhhuuteaduste minister. Tõsimeeli räägib sotsiaalsetest sugudest ja siis tuleb pahura näoga peaminister mind noomima, et kuulge, miks konservatiivid tahavad magamistubadesse tungida. Kuulge, kool ei ole magamistuba. Intersoolised, võlasoolised: kas teie tahate ka nende prohvet olla? Nad küsivad teilt kunagi, need maailma ühed kõige targemad lapsed: miks te ei kaitsnud mind? Miks te ei kaitsnud? Kellele te jälle pugesite? Kellele tahtsite tõestada, et te olete salongikõlbulik, parketikõlbulik? Te ei ole parketikõlbulik, kuid uhhuuteadust te siin kaitsete. Ja Eesti teadus ei ole parketikõlbulik. Kui te ei astu selle jama vastu välja, kui te ei astu ka nende teadlaste kaitseks välja, keda taga kiusatakse sellega, et nad kritiseerivad teie libakliimateadust … Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

… on libateaduste ajastu, inimtekkeline kliimasoojenemine, hüsteeria hommikul, kui ärkad, õhtul enne magama minemist trummeldatakse teile: inimtekkeline kliimasoojenemine, karu kukkus jääpangalt alla, paanitsege, hüsteeritsege, nutke. Hüsteeria on peamine poliitiline vahend, eksju, maailmalõpu paanika. Ja selle alusel lammutatakse energiasüsteem, selle alusel tehakse lollusi, hävitatakse konkurentsivõimet. Tuletan meelde, mitu aastat teie all on majandus langenud. Need on kuivad numbrid, julmad numbrid. Ja siis olete väga elevil, kui kusagilt statistikavabrikust on 1%-lisest kasvust räägitud. Enne oleme me kolm aastat kolinal kukkunud, konkurentsivõimes Euroopas kukkunud kohti ja kohti ja kohti allapoole. Miks see kõik toimub? Siin ei aita ka see uhhuuteaduste prohvet koolides, haridusminister. Laske ta lahti ometigi. Tehke ruumi värskele mõttele, tehke rakendusteadustele ruumi, tehke matemaatikale, füüsikale, tarkadele Eesti lastele ruumi. Lõpetage lolluste promomine, punase propaganda ajamine, nagu siin Lenini bareljeefi all tehti aastakümneid: aeti lolli juttu lihtsalt, hävitati normaalset ühiskonda. Teie ülesanne on meid kaitsta, ja mitte ainult pommide valmistamisega, mida meil ka vaja on, aga vaimse ruumi kaitsmisega, Eesti kooli kaitsmisega, Eesti laste kaitsmisega. Te olite nagu hullu bürokraatia kaitseingel siin. Teie lasite rahumeeli kehtestada koormade ja uusi aruandeid ettevõtetele, mingeid kestlikkuse aruandeid, kus ettevõtted peavad aru andma. Samamoodi, kuidas voolava sooga isikud saaks juhatuses kohti kuskil ettevõttes, mitu rassi on ikka Eestis esindatud, kas ikka Papuast on siia keegi toodud, kas keegi on saanud ettevõtte juhatusse. See on sõge bürokraatia kasv. Eurobürokraatiat ja kliimateadust iseloomustab ütlus: alati leiduvad eskimod, kes töötavad Kongo elanike jaoks välja eeskirjad, kuidas elada üle troopilist kuumust. Ja see iseloomustab Euroopa Liitu. Ahjukütte keelamise idee 2027. aastaks. Keelame 400 000 eestlasel ahju kütmise ära. See on suur idee! See tuleb tõesti kuskilt soojast kliimast. Kongo elanikud keelavad Eestil ahjukütte ära, sest nad arvavad, et see on hea mõte, piltlikult öeldes. Ja siis te saate kehtestada avaldused ahjukütte asendamiseks ja saate 2,6 miljardit maksta Eesti inimestele, et kuna nad loobusid ahjuküttest, sest see on suur teadus, see on maailma päästmine, see on kliima päästmine, inimtekkelise kliimasoojenemise kahjude hüvitamine. Vot sellega tegeletakse Euroopa Liidus, millest te nii vaimustuses olete. Jah, kui EKREIKE tuleb tagasi, siis on Eestis kaks sugu: mees ja naine. Oodake inimesed, oodake, varsti on see hetk käes.

Aitäh, teie aeg! Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun.

Palun kolm minutit lisaaega, härra istungi juhataja!

Kolm minutit lisaks.

Härra peaminister! Eestis on praegu poliitiline usalduskriis ja see on reaalne diagnoos. Kaheksa kuud tagasi astusite te peaministriametisse ja mõõdukat optimismi väljendus nii avalikkus kui ka ajalehed oma juhtkirjades, lubades kindlustunnet. Tänaseks oleme paraku saanud enesesüüstamise ja hävitava diagnoosi kõigi kolme senise valitsuspartei ministritelt selle valitsuse kaheksale kuule. Juhtimise puudumine, otsuste langetamise suutmatus, majandusvaenulik poliitiline agenda, kriitiliste julgeolekuotsuste mittelangetamine ja -realiseerimine. Ja see on väga muret tekitav pilt. Tagasiside puudumine ühiskonna ootustega ja vajadustega. Ja selles kontekstis ongi Eestis usalduskriis süvenenud. 

Te olete asunud kõnelema ka täna kõrgstiilis sellest, et majandus on hakanud kasvama. Ma juhin teie tähelepanu, härra peaminister, Swedbanki analüüsile, et 1,2%-line majanduskasv Eestis IV kvartalis tulenes enamikus maksudest, mida teie valitsus kehtestas, võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga ning teiseks sellest, et ühes sektoris, rahvamajanduses, kasvas sisetarbimine. Ja kas teate, härra peaminister, mis sektor see oli? Transport. Eesti inimesed ostsid kokku tuhandeid ja tuhandeid autosid enne automaksu. See on tegelikult teie majanduskasvu nii-öelda parameeter, mida te praegu eksponeerite. Enesestmõistetavalt maksutõusudel rajanev majanduskasv ei ole jätkusuutlik. 

Te kõnelete sellest, et te asute nüüd langetama makse. Lubage naerda! Teie enda läbisurutud – härra Ain Hanschmidt nimetas seda maksupalaganiks – tulemusena tõusevad meil sellel aastal käibemaks, jõustunud on automaks, jõustunud on maamaksu tõus, ees seisab tulumaksu tõus. Kõigi aktsiiside tõusud ning kõigi nende maksude koosmõjus võetakse Eesti inimestelt üle miljardi euro rohkem maksuraha. Inimeste tegelik ostujõud ja selle läbi ka elukvaliteet sellel aastal langeb. 

Teise asjana te kõnelete uuesti bürokraatia vähendamisest. Härra peaminister, te korra juba olete Eesti rahvale valetanud selle koha pealt, kui Riigikontroll paljastas, et teie kõneletud 123 miljonist eurost valitsemiskulude vähendamisest, mida te lubasite 2025. aasta eelarves, on tegelikult saanud hoopis valitsemiskulude 155 miljoni eurone tõus. 

Kõige suurema naljanumbrina, mu armas peaminister, te kõnelesite eile oma makstud reklaamides sellest, et eile saabus Eestis selgus energeetikas. Lubage naerda! Suuremat segadust Eesti pikaajaliste energiasihtidega, kui teie valitsuse viimaste nädalate jooksul langetatud, mitteotsused, poolotsused ja läbipaistmatu agenda, ei ole olnud, ja see on konsensuslik seisukoht ekspertide, ettevõtlusorganisatsioonide poolt. 

Nüüd, kui me vaatame selles olukorras perspektiivi, siis paraku tuleb tunnistada, et väited maksurahust, väited bürokraatia vähendamisest, väited sellest, et energeetikas on saabunud selgus, need sisupoliitilised väited on osutunud valedeks. Ja needsamad mehed ja naised, kes on iseenda süüstava kriitikaga läbi kukkunud viimase kaheksa kuu jooksul … Ja mida tähendab seeläbikukkumine? See tähendab seda, et Eesti on kaotanud vägagi kriitilises objektiivses olukorras kaheksa kuud. Needsamad mehed ja naised tahavad jätkata, andes uusi lubadusi, kuid teie varasemad lubadused on osutunud valeks. 

Te poete praegu selle taha, et te pole saanud kahekolmandikulise parlamendi enamusega, Eesti vabanemisjärgse parlamendi kõige suurema koalitsiooni erikaaluga ei ole suutnud, osanud või tahtnud viimase kaheksa kuu jooksul riiki juhtida. Kuid nüüd kavatsete seda teha, esitades uue paketi lubadusi. 

Reformierakonna poliitikud on üllatunud ja küsivad: "Kas siis Isamaa ministrid ei tahagi ministrikohti? Ministrikohad on ju magusad kohad, te saate võimule." Vaadake, härra peaminister, see on Eesti poliitikas tõepoolest tavatu, et üks erakond ütleb, et ta lihtsalt ministrikohtade nimel ei jookse. Kuid sellesse valitsusse minnes, härra Michal, ma ei oleks aus iseenda vastu, ei oleks aus ka teie vastu, aga ennekõike Eesti rahva vastu. Lihtsalt kujutada ette Isamaad teie senise poliitilise agenda legitimeerijana ja pikendajana – ei, see oleks vale tee. See võtaks Eesti inimestelt ära ka käsitluse põhimõtteliselt teistsugusest poliitilisest juhtimisest, muutusest ja alternatiivist. 

Inimesed said juba petta 2023. aasta valimiste järel ja teist korda Eesti inimestel seda petmist üle elada me, Isamaa ei kavatse. Me anname heatahtlikult opositsioonist oma soovitused valitsusele. Eile ma muide – härra peaminister, informatsiooniks – andsin ka ettepaneku ettevõtlusorganisatsioonide poolt lükata edasi kestlikkusaruannete süsteem. Ma loodan, et valitsus on võimeline sellega tegelema. 

Kuid lähtekoht on üks ja selge, härra peaminister. Eesti on poliitilises ummikseisus. Tänane poliitilise juhtimise kvaliteet ei vasta Eesti inimeste, Eesti ühiskonna vajadustele ja ootustele. Ja selles poliitilises kriisis me ei vaja mitte veksleid, lubadusi, mis on osutunud valedeks teie valitsuse kaheksa kuu jooksul. Ja selles olukorras minu objektiivne soovitus teile, härra peaminister, on: pange see amet maha! Ja teiseks, ma arvan, et see on koht, kus poliitilised jõud peavad tõsiselt vaatama tulevikku tänasel päeval ja laiemalt avalikkusega arutades otsima seda teed, kuidas ühiskonnas on võimalik taastada usalduse raskuspunkt ja Eestis on võimalik saavutada muutus. Muutus, mis vastab ühiskonna huvidele. 

Ja ma tuletan teile meelde ka seda, kõneledes julgeolekust ja riigikaitsest, siis kahjuks ma vaatan murega, et kui kõneldakse siin 1,6 miljardi euro eest täiendava moona soetamisest ja valitsuse senisest poliitilisest tahtest – ka siin me näeme paraku mida? Me näeme otsustusvõimetust. Kahjuks on suudetud hankesse pöörata minu informatsiooni alusel vaid veidi üle 100 miljoni euro, mis puudutab hanget niinimetatud loitering-moona soetamiseks. Ka selles kõige kriitilisemas väliskeskkonna ohuteguris, millega meie rahvas silmitsi on, on paraku valitsus osutunud teie juhtimisel, härra Michal, jõuetuks. 

Teie aeg! 

Eesti ei saa olla kehva poliitika katselabor. See on aus diagnoos.

Aitäh ettekandjale! Ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head teadus‑ ja arendustegevuse huvilised siin saalis ja ekraanide taga! Teadus ja kõrgharidus on selle valitsuse prioriteedid. Seda näitab ka meie eelarve. Nii selles kui ka natuke vähendatud ja parendatud valitsuses. Viis aastat tagasi sõlmitud 1% teaduslepe peab, kuigi meil on vahetevahel probleeme selle täitmisega. Kõrghariduse rahastamise kokkulepitud kasv igal aastal nelja aasta jooksul kuni 2026. aastani on loonud head eeldused kõrghariduse ja teadusmaastiku august väljaronimiseks.

Aga raha üksi ei tee teadust. Meil on suured ootused teaduse, arenduse ja innovatsiooni korralduse seadusele, mis on jõudnud valitsusest Riigikokku ja läbinud siin esimese lugemise. Sellele on tehtud palju parandusettepanekuid ja kohe hakkame kultuurikomisjonis tegema erinevate sihtgruppide kuulamisi. Selle puhul on tähtis nii teadus‑ ja arendustegevuse parem korraldamine, bürokraatia vähendamine kui ka panna tähele seda, et akadeemiline vabadus ja ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia oleks kindlustatud. Sest ka täna siin üks minu eelkõnelejaid juhtis tähelepanu sellele, kuidas me rahastame vale teadust. See on ilmselgelt akadeemilisse vabadusse ja ülikoolide autonoomiasse sekkumine. Ja me näeme seda USA presidendi Donald Trumpi esimestest tegudest, mis võib ka meile kunagi tulla, kui EKREIKE valitsus hakkaks teadusautonoomiat piirama. National Institutes of Healthi teaduspaneelide peatamine, kärped ja külmutamine panevad ohtu erinevad teadused ja isegi ravimite tootmise. Uus-Meremaal näiteks on riiklikud toetused teadusakadeemia kaudu Marsden Fundi kaudu jaotatavad ja eelmise aasta lõpus šokeeris teadusavalikkust see, kuidas tehti otsus humanitaar‑ ja sotsiaalteadusi üldse mitte enam riiklikult rahastada. Me peame olema valvsad, sest need tendentsid liiguvad. See tont käib mööda maailma ringi.

Mul on oma kõnes välja tuua neli parandusvaldkonda, mis võiksid hästi minna kokku Kristen Michali välja öeldud uute suundadega, mida valitsus tahab rakendada. Need on Euroopa Liidu rahade parem kasutus, projektipõhisuse vähendamine, täpsem ja koostööle suunatud teadus-arenduskorraldus ja õigusruumi kujundamine, et saaksime luua teadusmahukaid ettevõtteid. Lubage mul neile neljale kõigile natuke sisu luua.

Kõigepealt Euroopa Liidu rahade kasutus. Meil on väljamaksete lünk, kuigi Eesti riigieelarves kavandatud teadus-arenduseelarve oli Euroopa Liidu riikide topi seas, olles 2022. aastal lausa kolmas, tegelikult oli sellel samal aastal suur probleem, et umbes 0,2% SKP-st ehk mitukümmend miljonit eurot eelarvesse kavandatud raha jäi samal aastal välja maksmata, eelkõige Euroopa Liidu tõukefondide aeglase käivitumise tõttu. Nüüd on need meetmed järjest käivitumas, on lootust, et tõukefondide rahad saavad liikuma ja need on suureks abiks ülikoolidele ja teadusasutustele. Praegu käivad Brüsselis aktiivsed arutelud järgmise Euroopa Liidu eelarveraamistiku ja horisondi tuleviku teemal. Me peame vaatama, et Eesti saaks olla sama edukas või edukamgi veel kui siiani horisondi projektidest toodud välisrahastuse hankimine on seda olnud. Euroopa Liit on välja lubanud 200 miljardit tehisintellekti arendamiseks. Meie küsimus peaks olema, kuidas see maksimaalselt Eestisse tuua ja kuidas selle abil Eesti majandust arendada.

Liigne projektipõhisus, teine mure. See mõjub halvavalt akadeemilisele järelkasvule, mis on meie teadus-arendustöös praegu tegelikult suurim mure. Meil suureneb teadlaste arv praegu peamiselt välismaalaste arvel ning geopoliitiline olukord võib sellelegi jätta pitseri. Doktoriõppereform, millele me kulutame eelarvest väga suure raha nooremteadurite lepingutena ...

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

… on oluline oluline samm edasi ja kõrghariduse rahastamise kasv kuni 2026 aitab, aga samas stabiilse baasrahastuse madal tase pärsib ülikoolide ja teadus-arendusasutuste arendustegevust ega võimalda luua teadusgruppidele stabiilset keskkonda. Näiteks Tartu Ülikoolil on stabiilne osa teadusrahast täna vaid 18%. Projektide taotlemisel on suur ebakindlus. Keskmiselt iga kuues projekt saab raha, humanitaar‑ ja sotsiaalteadustes näiteks konkurentsipõhiselt iga 11. See mõjub ka noortele, nad ei taha minna teadlaseks. Sama lugu on erasektoris. Näiteks MindTitan, ettevõte, mis rakendab tehisintellekti 100% juba kaheksa aastat, ütleb, et suurim probleem koostöös riigiga ongi projektipõhisus. Euroopa Liidu katkendliku rahastuse tõttu võib tekkida auke, kus kompetents jookseb laiali.

Kolmandaks, teadus‑ ja arendustöö ja innovatsioonikorraldus vajab tegelikult paremat korraldamist. Ülikoolide hinnangul on valdkondliku teadusraha, see tähendab ministeeriumide raha jaotamine ebakvaliteetselt ja läbimõtlematult korraldatud ja see suurendab teadlaste vaates rahastuse killustatust ja on ressurssi raiskav. Ministeeriumide kaudu jagataval raha taotlemisel on erinevad reeglid ja kahjuks ei ole ka uues TAIKS‑is kokku lepitud, kes on ministeeriumide vahel nii-öelda üleselt selle raha koordineerija rollis. See Vabariigi Valitsuse seaduse järgi võiks olla teadus‑ ja haridusministeerium, aga ülikoolid peavad sobivamaks, et see oleks Riigikantseleil. Seda terviklikku korraldust vajame.

Ja neljandaks, lõpuks, õigusruumi korrastamine. Selleks, et teadus‑ ja arendustegevus saaks paremini teenida majandust ja ka poliitikat, on vaja andmeid paremini kasutada. Selleks on palju õiguslikke muutusi vaja teha, tehisintellekti arendamiseks samamoodi õigusruumi korrastamine. Ka peaminister rääkis sellest, kuidas eestikeelset tehisintellekti paremini arendada.

Ja lõpuks, kuidas me saaksime tõsta erasektori kulutusi teadusele, selleks on vaja ka õigusruumis teha teatud muudatusi. Kui Eestis on seatud eesmärgiks luua 2030. aastaks 500 süvatehnoloogilist ettevõtet, siis lähtuvalt ka teiste riikide praktikast on vaja selleks sobiv õiguskeskkond. Hiljuti Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko kirjeldas seda probleemi Delfi artiklis, öeldes, et selleks on vaja muuta ka korruptsiooniseadust. Korruptsioonivastase seaduse paragrahvid peaksid olema niimoodi seatud, et toimingupiiranguid ei kohaldata kui avalik-õigusliku ülikooli poolt eraõigusliku juriidilise isikuga tehingu tegemisel, äriühingu asutamisel või selles osaluse omandamisel tehakse teadus‑ ja arendustegevuse tulemustest toote või teenuse väljaarendamiseks ja selle turule pakkumiseks tegevusi. Selle eesmärk oleks kasvatada ülikoolides töötavate inimeste võimekust osaleda ka ettevõtluses. Palju edu nende toredate ettepanekute juurutamisel! Aitäh teile!

Aitäh ettekandjale! Ja järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! No sotsialismi probleem on selles, et lõpuks saab selle rakendajatel teiste inimeste raha otsa. Ja praeguseks ongi raha juba mõnda aega otsas olnud. Kuidas siit edasi minna, selles on küsimus. See küsimus on Eesti 200 jaoks aktuaalne erakonna loomisest saadik ja me tulimegi poliitikasse ja oleme valmis kandma valitsusvastutust ka rasketel aegadel, mis nõuavad keerukaid otsuseid ja fundamentaalsete reformide läbiviimist. 

Kuidas siis teha nii, et raha otsa ei saaks? Eks tuleb tegeleda jõulisemalt nii kulude kärpimise kui tulude suurendamisega. Parempoolse poliitilise jõuna on Eesti 200 arvates kõige tõhusam viis tulude suurendamiseks kõrgem majandusambitsioon, mitte kõrgemad ambitsioonid reguleerimises ja ettevõtluse piiramises. Eesti 200 on seisukohal, et selles valitsuses saame oluliselt paremini fookust seade regulatsioonide vähendamisele ja lihtsustamisele. Heaks näiteks on juba täna keskkonnakomisjonis arutelu all olev veeseaduse muutmine, kus kaotame puuraukude loomisel seni praktiseeritud topeltkooskõlastamise kohustuse. Eesti 200 on seisukohal, et vähema reguleerimise ja lihtsamate menetlustega saame pidada õhemat riiki. Vähendades kontrolli ja kooskõlastuskohustusi, saavutame avalikus sektoris oodatud kokkuhoiu, see kaotab ka vajaduse ettevõtluse täiendava maksustamise järele. Eesti maksukeskkond on olnud ajalooliselt konkurentsivõimeline ja seda tugevust tasub hoida. 

Järgmiseks seisame ka selle eest, et Eesti ettevõtjatel oleks võimalik mõistlikult kättesaadav kohalik ressurss. Pole realistlik ühelt poolt oodata kliimakriisi lahendamist üleminekuga alternatiivenergiale ja taastuvatele materjalidele ning samal ajal seada üha rohkem täiendavaid piiranguid. Eestis on 100 000 metsaomanikku, keda on aastaid kimbutatud täiesti ootamatute piirangutega, mis on kohati võrreldavad vara natsionaliseerimisega. Hiljutisel arutelul keskkonnakomisjonis nägime ka seda, et metsa- ja puidutööstusesektor on suurimaks tööandjaks ja majanduse mootoriks neis piirkondades, kus pole suuri linnasid ja linnastunud piirkondadele omast tööstust. Kui keegi soovib maapiirkondade heaolu eest seista, siis nimetatud valdkonnas peitubki niinimetatud majandusnokia, kus on koostöös teadlastega võimalik saavutada olulisi läbimurdeid biogeenset süsinikku pikaajaliselt siduvate materjalide kasutuselevõtus, mis aitavad meie keskkonnaeesmärkide täitmisele lähemale. 

Eesti majandus saab väljuda Eesti looduse piiridest vaid juhul, kui tõstame oma majanduslikku ambitsiooni, muutume peakorterite ja teadus- ja arendustegevuse maaks ja soodustame Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selleks on Eesti 200 seisnud valitsuspartnerina selle eest, et riigi kulutused teadus- ja arendustegevusele oleksid üle 1% SKT-st. Ja kui on meil valik, kas kulutada see protsent puudujääki vajuva eelarveintressi kuludeks või teadusesse, siis vastus peaks olema ilmselge. Vajasime praegust parempööret selleks, et kulutada eelkõige riigi majandust edendavatesse tegevustesse ning vähendada pika plaani seadmisega tulevikuprobleeme. 

Täna on kostnud kriitikat, et energeetikavaldkonna kohta pole ammendavaid arvutusi esitatud. Huvitaval kombel on kriitikud ise olnud religioossed nii meretuuleenergia toetamise kui tuumaenergia välistamise küsimustes, ilma igasuguste arvutusteta. Eesti 200 toetab seisukohta, et strateegilise ebamäärasuse olukorras tasub jätta võimalikult paljud variandid lahtiseks, toetada soodsamaid taastuvenergia lahenduste kasutuselevõttu ning võtta paus kulukamate osas, toetada tuumaenergia kasutusele võtmist võimaldava õigusraamistiku ettevalmistust. Eesti majandus vajab kahtlemata rohkem puhast, stabiilset ja soodsat energiat. Teadmistepõhised otsused tähendavad seda, et me vaatame ausalt otsa ka neile looduskaitselistele kompromissidele, mida tooks kaasa ainult tuuleenergiale panustamine ja tuumaenergia välistamine eos. 

Palun kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaks. 

Riigikogu on õnneks oma kaaluka sõna tuumaenergia osas öelnud ning värskendatud valitsuskoosseis annab kindlust, et see otsus viiakse kindlasti ka ellu. Selge fookus valitsuskoalitsiooni maailmavaatelistes otsustes võimaldab tuua selgust ja kindlust ettevõtjatele, kelle edust paljuski sõltub, kui edukas on kogu meie ühiskond. 

Meil on endiselt tohutud väljakutsed julgeolekuvaldkonnas. Oluliselt kergem ja tõhusam on liikuda kaitsekuludes 5%-ni SKT-st kasvava ja dünaamilise majandusega kui maksude ja regulatsioonide kägistatud majandusega. Kogu SKT kasvu tingimustes on kaitsekulusid võimalik tõsta nii, et teised valdkonnad absoluutnumbrites oluliselt ei kannata. Üks olulisi võimalusi julgeolekuvaldkonnas on kaitsetööstuse areng, kus teadus- ja arendustegevusel on samuti oluline roll. Kodumaine kaitsetööstus on oluline nii meie riigikaitse toimepidevuse kui tarneahelate kontekstis. 

Peaministri ettekandes oli bürokraatia vähendamine prioriteetidest märkimisväärselt kõrgel kohal ning sellega seonduvalt ka digiteenuste valdkond. Eesti 200 on kogu aeg olnud veendunud selles, et bürokraatia vähendamine saabki toimida üheskoos innovatsiooni ja digiteenuste arenguga. Selliselt liigume personaalsema ja automatiseerituma riigi poole. See ongi meie hinnangul mõistlik pikk plaan. 

Nüüd mõned tagasipeegeldused eelnevast debatist. Kindlasti heaoluühiskonda, tervishoidu ega kindlustunnet peredele ei saa üles ehitada nii, et selleks pole vahendeid. Vahendid tulevad kasvavast majandusest, teistmoodi seda ei ole võimalik. 

On kritiseeritud seda, et keegi tegeleb valitsusremondiga oma populaarsuse või reitingu tõttu. Jah, tõepoolest samamoodi jätkates ei olegi võimalik saada ühiskonnalt paremat tagasisidet. Midagi järelikult tuleb muuta. Nüüd, me nägime seda, et härra Reinsalu ei taha valitsusse tulla, aga te ei taha valitsusse tulla, sellepärast et teil on soov hoida oma kõrget populaarsust, aga teil ei ole absoluutselt soovi tegeleda vastutusrikaste küsimuste lahendamisega. Teil ei ole seda vastutuse valmidust. Ainus teie plaan on pensionivara laiali tassida. Selles mõttes me ei näe tegelikkuses selget alternatiivi või ühtegi positiivset lahendust meie ees seisvatele väljakutsetele. Sellest on siiralt kahju, et Isamaa on muutunud selliseks populistlikuks erakonnaks võrreldes sellega, mis ta on ajalooliselt olnud. Ajalooliselt on olnud ta eestvedaja. Enam ei ole. 

Majanduskasv. On väidetud, et see on tulnud maksude osas. No tõepoolest, käesoleval aastal, kui majanduskasv tuleb euribori langusest, järgmisel aastal tuleb ta ekspordi kasvust ja nii edasi, siis tegelikkuses see tähendabki jätkusuutlikku majanduskasvu. Sellise majanduskasvu nimel olemegi pingutanud. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Ja kõnes mainiti Urmas Reinsalu nime ka, nii et võimalus vastusõnavõtuks. Vabandust Keskerakonna ees!

Lugupeetav härra Taro! Esiteks, personaalse riigi osas ma võin öelda teile nõnda, et ma lugesin, Rahandusministeeriumi asekantsler Kajak andis teada, et personaalse riigi projekt on kinni pandud, millega Eesti 200 täiesti vaguralt nõustus, see küsimus on saanud vastuse juba ametkondlikul tasemel. 

Teiseks, see, mis puudutab energeetikat, millest ka veenvusega kõneles härra Taro – mul on meeles, et samasuguse vaprusega kaitses ta seda 2,6-miljardilist meretuuleparkide projekti, et see on geniaalne inimkonna leiutis, milles härra Michali ettepanekul, nagu kuulda on, telefoni teel leppisid kokku kolm toonase võimupartei esimeest.  

Ja neljandaks, kui te härra Taro kõnelejate usaldusest, siis vaadake, usaldus tähendab ka oma seisukohtadele kindlaks jäämist. Ja ettekujutus, et praegu Isamaa peab asuma lihtsalt teenindama Reformierakonna poliitikat, pikendama seda, nagu teie käsitlus praegu on, selles valitsuses, ma usun, ei vasta Eesti ühiskonna ootustele. Seda ma tunnistan avameelselt.

Ja ma arvan, et me suudame saavutada, Isamaa suudab saavutada paradoksina opositsioonist rohkem isegi, kui olles Reformierakonna poliitika pikenduseks selles valitsuses. Sest Reformierakonna poliitikud on ju ausalt tunnistanud, et see põhjus, miks nad on asunud demonteerima ja maha kriipsutama enda kõrgstiilis retoorikaga kehtestatud ettevõtte tulumaksu kui alternatiivitut poliitikat härra Michali ettepanekul, siis selle põhjus on just nimelt Isamaa ja ühiskonna surve. 

Ma esitasin alternatiivse eelarve, ma loodan, et te süvendate sellele. Ja ma näen, et heatujuliselt noogutab härra peaminister. Teil on tegelikkuses … Ma võin teile kinnitada, et Isamaa toetab kõiki julgeoleku küsimusi, toetab ja kindlasti on nõudlik, heatahtlik, aga selgepiirilise poliitilise kultuuriga …

Aitäh! Vastusõnavõtt …

… ettepanekute pakkuja. See on oluline mõttekäik, härra Aller, te saite aru, eks ole. Aitäh!

Jah, aitäh! Sellepärast ma lõpetasingi praegu, kuna ootab järjekorras Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats. Palun! (Lauri Laats palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Täna oma ettekandes Eesti peaminister tutvustas siis arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimist, keskendus ka valdavalt teadusküsimustele, aga tegelikult oli päris laialdane debatt ja küsimused. Aga kahjuks on see, et väga palju sellest küsimuste-vastuste voorust ka ju vastuseid ei tulnud. Selleks, et tegelikult seda teemat käsitleda ja minna edasi, siis peaks heitma pilgu just nimelt praeguse olukorra peale – minevikku ja ka tegelikult tulevikku. Ja võib-olla alustaks sellest, et ma loetleks üles kõik need praeguse, või siis tegelikult selle valitsuse saavutused, kaasa arvatud siis sotsid, kes olid üks valitsuse pool, nende saavutused aastal 2022–2025, kus tegelikult järjest sotsid olidki ju valitsuses. Ja alustame siis väikesest loetelust. No esiteks kehtestati automaks. Lisaks automaksule kehtestati uus käibemaks, toimus käibemaksu tõus 20%-lt 24% peale. Tulumaksu tõstmine 20%-lt 24%-le, kütuse-, elektri-, gaasiaktsiisi tõstmine. Toidukaupade ja teenuste hinna tõus rohkem kui 40%, arstivisiiditasu tõstmine üle 300%. Pensionide tulumaksustamine, tasuta maakondliku ühistranspordi kaotamine. Üksikpensionäri toetuse kaotamine, kes elavad hooldekodudes, no ja loomulikult juba 11 või 10 kvartalit järjest majanduslangust. Need on väike loetelu kõikidest nendest "headest otsustest", mis tegelikult ei ole viinud ei Eesti majandust ega Eesti inimeste elu paremuse järele. See on tegelikult olukord, millest siinsamas puldis ei tahetud rääkida või ei olnud tegelikult soovi rääkida, ja räägiti kõikidest muudest teemadest. Aga see on hästi oluline. 

Ja tegelikult, kui ma jõuangi selle loetelu juurde, siis kõik need punktid, mis tegelikult mõjutavad otseselt inimeste elu, mitte paremuse poole, olid osalised sotsid. Olles opositsioonis, Keskerakond alati toonitas ja rääkis: "Head sotsiaaldemokraadid, mida te teete? Miks te viite ellu praeguse Reformierakonna valitsuse poliitikat?" Ja nad järjepidevalt seda tegid – järjepidevalt seda tegid!– ja nüüd neid visatigi välja ka veel. See on see palk. Ma loodan, et tegelikult sotsiaaldemokraadid analüüsivad seda ja võib-olla teevad ka õigeid järeldusi. Aga meie noomitused, meie hoiatused ei viinud mitte kuskile. Viisid selleni, et tegelikult Eesti inimestele toodi vaesust majja. Ja kui me rääkisime nendest olulistest küsimustest, kust tegelikult võiks raha võtta – on siis pangamaks, on suurte rahvusvaheliste ettevõtete maksustamine, mis toimetavad sotsiaalplatvormides –, siis selles osas, kuna see ei sobinud Reformierakonnale, siis selles osas ka sotsiaaldemokraadid küll ütlesid – nii nagu nad tavaliselt ütlevad, need on kõik väga toredad mõtted –, aga me ei saa neid rakendada, kuna me oleme praegu, või olid siis Reformierakonnaga valitsuses. Palun väga, need viljad on käes. Ja need viljad on mõrudad.

Nüüd, tegelikult, millest siin juttu ei olnud, et kus me praegu asume. Meil on demokraatiakriis, juhtimiskriis ja demograafiline kriis. Need on minu arust kolm väga olulist teemat, mida kahjuks siin ei käsitletud. Kui me räägime demokraatiakriisist, siis me järjest ja järjepidevalt nägime seda, kuidas kahe kolmandiku enamusega koalitsioon, kus oli ka sotsid pundis, siis kogu aeg teerulliga sõitsid üle opositsioonist. See on demokraatiakriis ja see on uue valitsuse ja tegelikult juba ka eelmise valitsusjuhi selline käekiri. Ja miskipärast uus peaminister seda käekirja ei muutnud. Kui me räägime juhtimiskriisist, siis tegelikult ka praeguse selle valitsuse reformimise käigus peaminister ja ka praegune teine osapool, Eesti 200 juhid selgelt ütlesid, et, noh, tegelikult seisak oli juba siin päris tükk aega ja me ei saanud tänu sotsidele, või osa asju ellu viia. No aga see näitabki juhtimiskriisi. Kui tunnistati, et oligi probleemid, siis miks nende probleemidega ei tegeldud? Ja tegelikult iga minut, mis on raisatud, oli, kui see vastab tõele, siis tegelikult ju see näitabki juhtimise stiili juhtimiskriisi.  

Ja kui me räägime kogu sellest olemusest, mis on siis tegelikult see probleem, kõige suurem probleem, millega me peaksime igapäevaselt tegelema, on demograafiline kriis. Me räägime siin majandusest, me räägime siin majanduse turgutamisest, me räägime siin töökohtadest, töökohtade puudusest või siis töötajate puudusest teatud sektorites, mis on ju kõik tõsi, onju. Aga selle nagu nii-öelda algprobleem ju seisneb selles, et inimesi jääb kogu aeg meil vähemaks. Juurde ei tule, sündimust ei ole. Ja vot seda teemat nagu üldse ei käsitletud täna. Selle asemel, et soodustada sündimust, me teeme kõik, praegune valitsus teeb kõik selleks, et pärssida seda: võetakse maha erinevaid toetusi, me räägime lastetoetustest, me räägime tulumaksu tagastusest, kus on hästi palju nii-öelda maksu, tulumaksu tagastamise osas on kärpeid tehtud, kus noored pered ei saa teatud osas rohkem raha tagasi, kui nad deklareerivad oma tulu. Me räägime täpselt nendest hinnatõusudest, me räägime maksude tõusust, tõusudest, mis tegelikult kõik pärsivad demograafilist olukorda ja ei soodusta mitte mingil juhul sündimust. Ja loomulikult julgeolek, kaitsetahe, toimetulek – ka sellest väga ei taheta rääkida. Kogu aeg räägitakse pigem välisvaenlasest. Jah, me saame sellest kõigest aru. Aga mis puudutab sisejulgeolekut, toimetulekut – see on jäänud nagu täiesti kõrvale. Ja me näeme selgelt, et kõik küsitlused näitavad, et meie inimeste kaitsetahe on langenud. Ja ka selle küsimusega ei tegelda ja ka seda täna ei käsitletud. Need on tegelikult need probleemid, mille osas oleks täna tahtnud rohkem kuulda vastuseid, ja oleks alustatud kõikidel nendel teemadel, mis ma just nimelt välja tõin ka diskussiooni. Ma kordan üle: demokraatiakriis, juhtimiskriis, demograafiline kriis. Need on need põhipunktid, millega me peame igapäevaselt siin tegelema.  

Ja mis puudutab praeguse valitsuse sellist võimekust, siis mina pean ütlema selgelt, et arvestades, et me oleme kõikides nendes kriisides, siis me vajame erakorralisi valimisi. Kui peaministril ei ole julgust tagasi astuda sellises olukorras, kus tegelikult praegusel koalitsioonil on ainult alla isegi 20% rahva toetust, ja siis ikkagi hoitakse oma kohtadest kinni: no see loomulikult ei ole õige. Inimeste lootus ja ootus on praegu, et erakorralised valimised. Ja seda saab ainult juhtuda sellisel viisil, kui peaminister astub tagasi. Nii et mina loodan, et riigimehelikkus on meil olemas ja säilivusaeg ja peaministril on võimalus seda rakendada. Aitäh!

Teie aeg! Fraktsioonide esindajate kõned said läbi ja lõpusõnaks on võimalus peaministril. Palun! 

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Kõigepealt hea uudis: tundub, et teadus- ja arendustegevusega ja Eesti riigi tulevikuga on kõik korras. Sest nendes kõnedes olustikust, poliitikast opositsioonilt ei olnud sellest kuigi palju. Kõik see jutt oli millestki muust. Puudu oli ainult trammiliikluse korraldamine, aga kõik see muu oli siin juba olemas.

Paar viga siiski ma parandan ära. TAN-i mandaadi puhul või TAN-i mitte kokkukutsumise puhul on tegemist mandaadi perioodi lõppemisega. Nüüd tuleb uus, Tanel Kiigele olgu öeldud. 

EKREIKE tuleb siia rääkima teadusest, ise rääkides, ma ei tea, paremat sõna, vabandan, ei ole kui uhhuu-teadusest, aga lubades EKREIKE naasmist. Ma arvan, et see oli päris korralik sõnum ka Eesti avalikkusele, et kuna Isamaa juht on otsustanud valitsusvastutusest nii kaua hoiduda, kuni õnnestub EKREIKE taastada, siis EKREIKE sõnumid siin, ma arvan, kajavad üha võimsamalt. Eks siis inimesed saavad ka vaadata, mis need plaanid on. 

Ja kokkuhoiu meetmete teemal muidugi oli ka päris kõvasti sellist udujuttu. Ütleme nii, et need inimesed, kes on pidanud kärpima ükskõik mis valdkonnas, ühistranspordist teeninduspunktideni, kultuurist rahvusringhäälinguni, kuni mis tahes teenusteni, nad on kõik tundnud seda reaalselt ja see on kohale jõudnud. Loomulikult oleks parem olukord, kui ei peaks kärpima, aga kui riigis on vahepeal lastud asju väga vabal käel minna, siis tuleb kärpida. 

Ja selle peale ma soovitaks, et üldiselt aitab ikkagi, kui lisaks pealkirjadel loetakse ka sisu. Raimo Poom kirjutas hiljuti ühe väga hea loo sellest. Soovitan seda, ka härra Reinsalule. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ühtlasi on istung lõppenud. Kohtume homme.