Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Rõõm teid nõnda rohkearvuliselt siin täna näha! Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 6. töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve, et teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 56 Riigikogu liiget, puudub 45. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Martin Helme. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Annan üle 21 Riigikogu saadiku allkirjadega, eelkõige EKRE ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete, aga ka fraktsioonitute saadikute allkirjadega umbusaldusavalduse kliimaminister Yoko Alenderile. Me peame vastuvõetamatuks, et avalikkusele on korduvalt ja teadlikult valetatud seoses plaaniga toetada meretuuleparki 2,6 miljardi euro ulatuses. Hiigelsuure rahaeraldisega seoses on käinud kaasas eksitamised, segadused ning salatsemised. Me peame vajalikuks kogu plaaniga seotud asjaolude põhjalikku väljaselgitamist ja vajadusel ka kriminaalasja algatamist. Korduvalt valetamisega vahele jäänud kliimaministril Yoko Alenderil tuleb võtta poliitiline vastutus ja ametist tagasi astuda. Noh, me teame meie tänase valitsuse poliitilist kultuuri, keegi ei astu kunagi tagasi. Selle tõttu me olemegi siin umbusaldus[avaldusega].

Ja me näeme nii kliimaministri kui ka tegelikult laiemalt valitsuse tegevuses selgelt viiteid korruptsioonile kõige kõrgemal tasemel. Sellega seoses on meie meelest kogu valitsuse usaldusväärsus saanud ränga põntsu. Alender on valitsuse pressikonverentsil öelnud, et avalikkusega Kliimaministeerium tuuleparkide toetamisega seotud korrektseid andmeid jagada ei soovi. Ka sellega seoses on ta meile valetanud, justkui ta ei saaks neid andmeid avaldada. Korrektseid andmeid Kliimaministeeriumi poolt tuuleparkide toetamise kohta aga avalikkus vajab, sest tegemist on väga suurte summadega väga pikaks ajaks Eesti maksumaksja arvel. Sellega seoses anname üle umbusaldus[avalduse].

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav parlament! Proua Alender on kõige väiksem tegelane selles kaoses, mis on tekitatud energeetikas. Tõenäoliselt temagi loeb ajalehtedest, mida härra Michal koos härra Kasemetsaga korraldab. 

Isamaa fraktsioon esitab arupärimise vormis nõudmise, et erakorraliselt peaminister tuleks järgmise töönädala alul parlamendi ette ja annaks aru kujunenud energeetikakaosest, mille puhul lisaks küündimatusele ja sisulisele [läbipaistmatusele] on ühiskonnas tõstatunud ka tõsine küsimus korruptiivsest mõjust. 

Peaminister peab andma aru, milliste lähteandmete alusel sõlmiti kolme valitsuspartei esimehe energiaalane kokkulepe jaanuaris; milline oli ametis oleva kliimaministri roll selle kokkuleppe ettevalmistamisel; kes tegelikult härra Michali arusaama järgi juhib sisuliselt valitsuses Eesti energeetikavaldkonda; kas kokkuleppe tegemisel viibis lisaks kolmele valitsuspartei juhile veel inimesi; kuidas hindab härra peaminister valitsusjuhina Kliimaministeeriumi juhtimiskvaliteeti ja millisena näeb Kristen Michal enda kui valitsusjuhi isiklikku vastutust kujunenud segaduses energiavaldkonnas. Lisaks me peame oluliseks, et valitsusjuht annaks hinnangu, kas ta peab asjakohaseks Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist tuuleparkide subsideerimise skandaaliga seoses ning on valmis andma valitsuse nimel parlamendi käsutusse kogu vajaliku teabe. Ja lisaks on meil peaministrile nõudmise vormis küsimus, kas ta peab asjakohaseks seoses usalduse ja kompetentsi kriisiga kehtestada moratoorium valitsuse energeetikapoliitilistele rahalise mõjuga üksikotsustele, kuni on välja selgitatud tõde juhtunus ning kinnitatud energiamajanduse arengukava. 

Me loodame, et peaminister tajub minimaalseltki vastutust ja on valmis tulema viivitamatult järgmise töönädala esmaspäeval parlamendi ette aru andma. Küsimus ei ole ainult kliimaministris, kes loomulikult on ilmutanud haruldast ebakompetentsust ja kelle koht ei ole valitsuses. Selle eest vastutab peaminister isiklikult ja kogu valitsus. Aitäh!

Nii, head kolleegid! Olen võtnud Riigikogu juhatuse nimel vastu ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Aga arvestades, et Riigikogu menetlusse on antud ka üks oluline avaldus, ma, head kolleegid, võtan praegu pool tundi juhataja vaheaega.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. On tulnud ettepanek päevakorra täiendamiseks. 21 Riigikogu liiget on esitanud umbusaldusavalduse kliimaminister Yoko Alenderile ja Vabariigi Valitsus soovib selle arutamist tänasel istungil esimesel võimalusel. Seega, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2 olen täiendanud tänase istungi päevakorda selle nõude aruteluga ja see toimub esimese päevakorrapunktina. 

Enne kui me saame päevakorrapunkti juurde asuda, on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, suur tänu selle võimaluse eest! Ma alustuseks tahaks uurida, millest oli tingitud see vaheaeg. Kas midagi juhtus vahepeal? Tundus, et see istung toimus niimoodi hästi sujuvalt, ühtegi murekohta ei olnud, sa said oma tööülesandega suurepäraselt hakkama, ja siis järsku tuli vaheaeg. Kas sa oskad valgustada, millest see tingitud oli?

Aitäh, hea kolleeg! Vastavalt ka RKKTS-i kommentaarile juhataja ei pea oma otsuseid, mis puudutavad vaheaja võtmist, põhjendama. Aga mina põhjendan seda. Meid ootab ees istungivaba nädal ja kuna on antud sisse oluline avaldus, siis antud juhul ma pidasin oluliseks nõu pidada Vabariigi Valitsuse liikmetega, kes soovisid asja arutada. Ja Vabariigi Valitsus soovis arutada seda küsimust esimesel võimalusel ja seda me nüüd tegema hakkamegi. 

Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, aitäh! Mul ongi väga konkreetne protseduuriline küsimus, mis puudutab tänast istungit. Me oleme ausalt öeldes juba harjunud sellega, et neljapäeval on puldi taga Arvo Aller, kes on meil Riigikogu aseesimees. Iseenesest oli selline meeldiv üllatus täna tema asemel just teid siin näha. Mis on siis tänasel istungil nii olulist, et Riigikogu esimees otsustas, et tema peab isiklikult istungit vedama ja seda juba loodud traditsiooni, kui võib niimoodi öelda, muutma?

Aitäh, hea kolleeg! Mul on ka alati meeldiv teiega kohtuda. Aga see oli meie omavaheline kokkulepe Arvo Alleriga. Ja ärge muretsege, ka Arvo Aller tuleb täna istungit juhatama. Nii on meil kombeks, et me neljapäeval juhatame istungit koos. 

Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Suur tänu! Kas sa oskad natukene kirjeldada seda päevakorra muutmise protseduuri? Kas selleks kogunes Riigikogu juhatus kokku või see praegu pannakse saalis hääletamisele? Ma eeldan, et kollases raamatus on selle kohta kenasti kommenteeritud punkt olemas. Ma peast ei mäleta, kuidas see seal on.

Jaa, õige! Seda reguleerib meie kollase raamatu § 134. Põhimõtteliselt ütleb see paragrahv, et Vabariigi Valitsus saab nõuda sellise küsimuse kiiremat otsustamist. Antud juhul ütleb § 134 lõige 1, et Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise nõue võetakse päevakorda kõige varem ülejärgmisel päeval pärast nõude esitamist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua kiiremat otsustamist. Ja Vabariigi Valitsus palus meil arutada seda küsimust esimesel võimalusel. Seda, miks ta seda palus, ma teile juba põhjendasin. 

Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, aitäh! Kuna minu jaoks on see esimene koosseis, siis võib-olla ma küsin küsimusi, mida staažikam Riigikogu liige ei küsiks. Aga siiamaani on meil viimase peaaegu kahe aasta jooksul olnud mitu umbusaldus[avaldust]. Kui mälu mind ei peta, siis pandi neid päevakorda niimoodi, et kui päevakord oli ammendatud, siis tuli umbusaldus[avaldus]. Jällegi, kui ma õigesti mäletan, siis näiteks taristuministriga oli täpselt nii, et istung sai nagu läbi, aga lisapunktina tuli taristuministri umbusaldamise küsimus. Miks täna on natuke teistmoodi? Ma tean, et kolleegid EKRE fraktsioonist kindlasti ootasid seda, et nende punkt, mis on täna ainsa punktina päevakorras, on kohe esimesena menetlusel. Aga nüüd järsku tuli midagi vahele. Miks see niimoodi on?

Hea kolleeg, Vabariigi Valitsus on palunud arutada seda esimesel võimalusel. Seda lubab ka RKKTS-i § 134. Ja see on ka väga selge põhjus, mispärast me arutame seda küsimust tänase istungi esimese päevakorrapunktina. 

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma olin tõesti väga mures, et äkki Arvo Aller ei saagi täna istungit juhatada, te selle mure võtsite maha. Aga nüüd mul on teine mure. Äkki Yoko Alender mõistab umbusalduse avaldamise käigus oma ebakompetentsust ja otsustab teatada meile tagasiastumisest ja siis äkki ei saa Toomas Kivimägi istungit juhatada. Ei saagi nagu kõik, esimees ja aseesimehed, istungiga kätt valgeks. Kas te lohutate mind ja ütlete, et Toomas Kivimägi ka ikka jõuab istungit juhatada?

Hea kolleeg, ma võin teile kinnitada, et minu läbisaamine Arvo Alleriga on suurepärane ja me saame suurepäraselt ka istungi juhatamisega hakkama. Aga kindlasti ka Toomas Kivimägi on väga hea istungi juhataja. Seda saan teile kindlasti kinnitada.

Nii, Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu selle võimaluse eest! Hea kolleeg Vadim Belobrovtsev küsis, mis on see esimene võimalus. Meil vahepeal oli ju selline hea tava, et ikkagi päevakorras [olevad punktid] võetakse ette ja siis tehakse see valitsuse poolt nõutud täiendus ära. Mis nii kiiret oli? Tegelikult järgmine punkt on ju hästi oluline, see on Nordica uurimiskomisjoni moodustamine. Võib-olla see säästab meil riigieelarves korralikult raha. Mitte nii palju muidugi, nagu heal ministril Yoko Alenderil on plaanis kulutada, aga ikkagi arvestatavad summad. Miks just selline otsus?

Aitäh! Ma pean teid natukene kurvastama. Uurimiskomisjoni moodustamise arutelu on juba mitmendat nädalat meil päevakorras ja päris mitmel päeval, kuhu see sai pandud – esmaspäev ja teisipäev on olnud, ka neljapäev on olnud –, on meil tekkinud arutelu võimatus. Seega, valitsuse soov oli arutada [umbusalduse] küsimust esimesel võimalusel ja seda me praegu teeme. Muuseas, see praktika on väga levinud, et kui valitsus avaldab soovi arutada [säärast asja] esimesel võimalusel, siis võetakse see esimese päevakorrapunktina ette.

Aga, head kolleegid, ma võtan nüüd kolm viimast protseduurilist küsimust – ma tean, et teil on kõigil täna veel väga palju tähtsaid toimetusi ees –, et me saaksime asuda selle olulise arutelu juurde ja selle lõpuni ära menetleda. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb väga selgelt, et kui umbusalduse avalduse arutelu on alanud, siis see menetletakse lõpuni. Nii et sellega me peame täna arvestama. 

Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, aitäh! Ma alustan sellest, et ma sellest loogikast ausalt öeldes väga aru ei saa. Te ise ütlesite, et meil on täna palju tegemist ja nii edasi, et võiksime kiiremini edasi liikuda. Samal ajal pannakse see küsimus tänasele istungile, kuigi oli täiesti võimalik panna see järgmise istungi punktiks.

Aga minu küsimus on jällegi tingitud sellest, et minu jaoks on see esimene koosseis. Ma tahaks küsida seda. Reeglina kõik küsimused, mis on seotud päevakorraga, on [arutusel] esmaspäeval. Me saame siin kõik kokku, arutame nädala päevakorda, üks teeb ettepaneku, teine teeb ettepaneku, et mõni punkt visata sellest nimekirjast välja või lisada midagi. Ja siis hääletab Riigikogu selle poolt või vastu. Nüüd on meil selline olukord, et anti sisse umbusaldus[avaldus] ja järsku otsustati, et tuleb see kohe esimese punktina tänasesse päevakorda, kus seda varem ei olnud. Selline täiesti erakordne samm, aga Riigikogu ei ole midagi otsustanud. Lihtsalt öeldakse, et nüüd nii on, ja kogu lugu. Kas see on tavapraktika ja mis paragrahviga see nagu reguleeritud on?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen teile selle paragrahvi juba ette lugenud. Kordan veel kord üle: § 134, võite selle üle lugeda ja põhjalikult läbi vaadata koos kommentaaridega. Ma olen sellele küsimusele vastanud. 

Andrei Korobeinik, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Ma olen üsna kurb, et te niimoodi ähvardate, et protseduurilisi küsimusi küsida ei saa. Tegemist on väga olulise punktiga ja ma olen täiesti kindel, et teie hea kolleeg Arvo Aller poleks olnud nii karmikäeline ja oleks võimaldanud ikkagi sellist viisakat, konstruktiivset parlamentaarset arutelu. Parlament on ikkagi kõige tähtsam seadusandlik organ Eesti Vabariigis ja sedasi parlamenti vaigistada minu arust ei ole väga demokraatlik valitsemisviis. No kahjuks koalitsioon on läinud seda teed. 

Aga ma siiski ei saanud vastust enda küsimusele või õigemini ma sain isegi nagu sellise vastupidise vastuse. Te ütlesite, et kuna järgmise punkti [teema] puhul tekkis tihti arutelu võimatus, siis, ma saan aru, te kartsite, et seda [arutelu] ei tule ka täna. Aga seda enam on küsimus, miks te ei pannud seda ikkagi enne umbusaldusavalduse arutelu esimeseks päevakorrapunktiks. Poleks seda olnud võimalik arutada, oleks see [käsitlus] lõppenud 30 sekundiga. Mis teid takistas? Kas heal kliimaministril on kuhugi kiire? Kas, ma ei tea …

Aitäh, hea kolleeg! Ma sain teie küsimusest aru. Vabariigi Valitsus avaldas soovi arutada seda esimesel võimalusel ja ma lugesin teile ette ka § 56, mis võimaldab minul päevakorda täiendada. Ja seda ma olen teinud. Antud juhul me asumegi selle olulise arutelu juurde. Te olete ise avaldanud soovi seda arutelu pidada ja see arutelu tuleb kohe põhjusel, et meil tuleb vahele istungivaba nädal. Ja see, et me saaks enne istungivaba nädalat selle olulise arutelu ära pidada, on ka põhjus, miks me praegu just selliselt päevakorda täiendasime. 

Lubasin võtta kolm küsimust, Rain Epler on viimane. Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Minu küsimus on natuke laiemalt meie töö protseduurika kohta ja see on natukene seotud ka minister Yoko Alenderiga. Ma plaanisin kirjaliku küsimuse vormis peaministrilt küsida, kas ta peab Yoko Alenderit sobivaks ministriametisse. Aga kuna te olete pehmelt öeldes küsitavatel põhjustel nii arupärimisi kui kirjalikke küsimusi, nende edasisaatmist blokeerinud, siis ma mõtlesin, et ma küsin teie käest, kas see küsimus peaministrile oleks teie arvates piisavalt lühidalt vastatav. Kui ma selle peaksin esitama, kas siis on lootus, et see küsimus jõuab peaministrini, või te leiate mõne muu küsitava põhjuse, et seda küsimust mitte edastada?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen teile juba saatnud ühe päris põhjaliku vastuse, kuidas Riigikogu esimees ja teised Riigikogu juhatuse liikmed kirjalikele küsimustele ja arupärimistele vaatavad, kuidas neid menetlusse võetakse. Muuseas, pärast seda, kui meil see arutelu toimus, ma olen tähele pannud, et mitte ühtegi kirjalikku küsimust ega arupärimist ei ole tagasi saadetud. Kõik on vastanud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Juhul kui te esitate selle küsimuse viisil, mis vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis ei ole mitte mingisugust põhjust teie küsimust tagasi saata. Nii et see on kriteerium, mille alusel neid küsimusi käsitletakse. 

Aga, head kolleegid, me asume tänase esimese päevakorrapunkti juurde. (Ohkab sügavalt.) Vadim Belobrovtsev, tõesti, see on nüüd viimane küsimus. Viimane protseduuriline küsimus, palun!

Absoluutselt! Erinevalt meie valitsusest ma alati pean oma lubadustest kinni. Meil on lihtsalt huvitav protseduur iseenesest. Te ütlesite, et valitsus tahab, et see oleks täna esimene punkt, ja kohe ja praegu me peame seda arutama. Aga mis tähendab konkreetselt "valitsus"? Kuidas see protseduur üldse välja näeb? Me ei tea mitte midagi. Me andsime sisse umbusaldus[avalduse], pärast seda te võtsite pool tundi vaheaega. Mis selle aja jooksul juhtus, seda me ei tea. 

Ja siis te tulite siia konkreetse otsusega, kuna valitsus tahtis, et see oleks esimene punkt. Ja meil on selline paragrahv, otsus on vastu võetud. Tahaksin aru saada, kuidas see süsteem töötab. Jällegi, võib-olla staažikamad Riigikogu liikmed teavad seda, aga mina ei tea. Tahakski aru saada, mis juhtus selle poole tunni jooksul ja kuidas see süsteem töötab. Kes küsis kellelt? Kust tuli see vastus? Mida tähendab siin "Vabariigi Valitsus"? See ei ole ju konkreetne inimene. Kes oli see konkreetne inimene, kes ütles, et me tahame, et see oleks niimoodi? Kuidas see protseduuriliselt välja näeb? Ma arvan, et protseduurilisem enam üks küsimus olla ei saa. 

Aitäh! Vastan täiesti protseduuriliselt. Kell 10.02 tuli kolleeg Martin Helme siia Riigikogu kõnetooli ja andis üle umbusaldusavalduse kliimaministrile. Kell 10.16 edastasin mina selle Vabariigi Valitsusele, misjärel tuli Vabariigi Valitsuselt vastus, et nad soovivad arutada seda esimesel võimalusel. Misjärel vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 56 ma täiendasin tänast päevakorda. See on väga konkreetne protseduur. (Saalist öeldakse midagi.) 

Ja nüüd me oleme selles protsessis, kus me hakkame arutama esimest päevakorrapunkti, milleks on Riigikogu liikmete Martin Helme, Vadim Belobrovtsevi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Kert Kingo, Vladimir Arhipovi, Aleksei Jevgrafovi, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Evelin Poolametsa, Mart Helme, Arvo Alleri, Kalle Grünthali, Andrei Korobeiniku, Leo Kunnase, Jaak Valge, Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Rain Epleri ja Varro Vooglaiu esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks kliimaminister Yoko Alenderile. 

Tutvustan lühidalt meie tänase arutelu korda. Umbusalduse algatajate esindaja sõnavõtt on meil kõigepealt kavas. See on kuni 20 minutit. Seejärel on ministri sõnavõtt kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust ministrile ja seejärel avame läbirääkimised. Esimesena saab sõna selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks. 

Ja järgnevalt on mul hea meel paluda siia Riigikogu kõnetooli umbusaldusavalduse teksti tutvustama Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Head Riigikogu liikmed! Energeetikas on meil strateegiliste otsuste asemel [hakatud tegema] ideoloogilisi. Strateegia tegelikult üldse puudub, nagu see on ka väga paljudes muudes valdkondades ja riiklikes ettevõtetes. Miks on prioriteet ühel kindlal tehnoloogialiigil? See ei peaks ju olema ideoloogiline küsimus. Energeetika – see on majanduse küsimus, see on varustuskindluse küsimus, see on julgeoleku küsimus. Energeetika ongi meie julgeoleku ja majanduse alustala. Kuid praeguse valitsuse puhul on selle strateegiline planeerimine asendunud päevapoliitikast tulenevate arvamuste ja tagatoaotsustega. Eesmärgiks on võetud rohepöörde rekordkiirusel niinimetatud ärategemine ja täielikult jäetakse arvestamata, mis maksab rohepöörde maailmarekordi saavutamine meie riigi elanikele ja kas meie majandus üldse sellise eksperimendi välja kannatab. 

Alles mõni nädal tagasi ilmus meie reiting korruptsioonitaju indeksi osas, mis näitab, et Eesti seisab paigal. Transparency International, kes neid indekseid arvutab, tõi välja, et rohepöördega seotud otsused on suurima korruptsiooniohu all, ja sellel on ka eraldi nimetus: kliimakorruptsioon. Neidsamu ohte on toonud välja ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ja põhjus, miks see valdkond on korruptsiooni poolt haavatav, peitub eelkõige selles, et otsused tihti sünnivad kitsas ringis, eelistatakse kindlaid ettevõtjaid või sektorit. Ja nüüd me tajume seda ka meil siin Eestis energiapoliitikas.

Mis puudutab meretuulikuid, siis ei ole toimunud avalikku ja poliitilist diskussiooni Eesti energiavarustuskindluse tagamise üle, aga kitsas ringis on valminud otsus toetada võimalik et kõige kallimat taastuvenergia liiki, meretuulikuid, 2,6 miljardi euroga. Seejuures siiamaani pole ministeerium avaldanud meretuuleparkide toetuse arvutamise põhimõtteid ei avalikkusele ega ka Riigikogu liikmetele. Niisugune ühe konkreetse tehnoloogialiigi eelistamine teistele vajab kindlasti selgitusi, ja [seda ka] selleks, et vältida põhjendamatuid turumoonutusi, võimalikke korruptsiooniriske. Ja kuna sellised energiainvesteeringud on suured ja pika tasuvusajaga, on läbipaistvus varustuskindluse, energiajulgeoleku ning mõistliku hinna tagamisel väga oluline. 

Nende otsuste mõju, mis sünnivad energiapoliitikas, peab reaalselt jõudma kodutarbija ja ettevõtjateni soodsa elektri näol, mitte kasumina kitsa ringi arendajate taskutesse. Aga kahjuks on juba saanud tavaks, et kui on ebamugavad teemad, siis kasutatakse oma mõjuvõimu, et nendest mitte rääkida. 

Kui saadikud lubavad, ma natukene räägin sellest, mis on toimunud viimasel ajal korruptsioonivastases erikomisjonis. Kui oli riigisekretäri küsimus, siis see küsimus lihtsalt hääletati koalitsioonisaadikute poolt maha. Poliitilise korruptsiooni küsimus – ei soovitud arutada. Peaminister ei tulnud kohale, Keit Kasemets ei tulnud kohale ja koalitsioon hääletas küsimuse päevakorrast maha. 

Meretuulikute küsimus eelmisel nädalal oli päevakorras. Tükk aega vaieldi minuga selle üle, miks ma üldse panin selle küsimuse päevakorda. See polevat üldse selle komisjoni teema. Kitsas ring inimesi otsustas, et jagame 2,6 miljardit, arvutusi ei avalda – ei, see ole korruptsioonivastase erikomisjoni teema. No kui see ei ole, siis mis peaks olema? 

Pikkade vaidluste tulemusel küsimus jäeti päevakorda, aga istung hääletati kinniseks. Miks? Mida teil varjata on? Miks oli vaja see istung kinniseks hääletada? Meile oli saadetud ka dokumendid ja algselt meile väideti, et need dokumendid on avalikud, neid saab kasutada. Aga nüüd tagantjärele on Kliimaministeeriumilt saabunud teade, et need on AK-märkega, et need on nüüd kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks. 

Teiseks, meil on valminud protokoll. Kliimaministeerium ei ole andud siiamaani tagasisidet ega saatnud slaide, mida ta esitles komisjonis. Ometi komisjonile lubati, et neid slaide me saame koos protokolliga avaldada. Nüüd Kliimaministeerium lihtsalt ei vasta ja ütleb, et neid slaide ei tohi protokolli juurde lisada. 

Mul on küsimus, mis toimub. Mis on juhtunud? Istungil oli kohal Riigikontroll, oli Korruptsioonivaba Eesti esindaja, olid Arvi Hamburg ja Allar Jõks. Kõik toonitasid, et see, kuidas need otsustused protsessis sündisid, pole demokraatlikule õigusriigile kohane. Lihtsalt niimoodi asju ei tehta. 

Kristen Michal ütles oma vastustes, et debatt kindlasti tuleb Riigikogus, me kindlasti arutame need asjad läbi. Aga see on ju vaid näilik! Kuidas need asjad on siiamaani käinud? Otsused sünnivad tagatoas, kiiresti vormistatakse mingisugune eelnõu – üldiselt need on kõik praakeelnõud – ja siis kiires korras surutakse see Riigikogus läbi.

Ma tuletan korra meelde, et meil on ka energiamajanduse arengukava olemas. Kas seda uuesti arutati? Kas see võeti uuesti lahti? Kas me arutasime seda Riigikogus uuesti? Ei. See arengukava koostati kunagi energeetika kõigi valdkondade uuringute alusel, kaasates nii Eesti kui välisriikide parimat oskusteavet ja praktikat. Seda arengukava pole järgitud ja taastuvenergia teemale on lihtsalt pöördeid kõvasti juurde keeratud. 

Lisaks veel üks jutt, mida me pidevalt kuuleme: et energeetikaotsuseid meil ei maksa kinni maksumaksja, need maksab kinni tarbija või et selle maksab kinni valitsus. Mul on küsimus: kust valitsusel raha tuleb? Eelarvest, ja eelarvesse tuleb raha maksumaksjalt. Ehk siis kogu see jutt, et me saame odavamat elektrit – see kõik tuleb lõppkokkuvõttes ju maksumaksja arvelt. Ka äririski maandab Eesti maksumaksja: täpselt samamoodi maandab meil äririski maksumaksja Nordica puhul ja hakkab maandama Rail Balticu puhul. Kõik äririskid maanduvad maksumaksja taskusse. Kas keegi valitsuse liikmetest on kunagi millegi sellise eest vastutanud? Ei ole.

Ja mis ajast äkitselt valitsust üldse huvitab soodne hind tarbijale? Ma tuletan meelde, milline on olnud omanikupoliitika Eesti Energia puhul. Omaniku ootustes oli eraldi kirjas, et Eesti Energia peab maksma riigile iga aasta suuri dividende, täitma aina rangemaid CO₂-nõudeid, tegema investeeringuid, viima läbi rohepööret. Aga teate, mida kunagi omaniku ootustes kirjas ei ole olnud? Hinda tarbijale! Omaniku ootustes mitte kordagi ei ole mainitud, et hind tarbijale peaks olema taskukohane, mõistlik. See ei ole kunagi prioriteediks olnud. Ja siis imestatakse, kuidas on juhtunud nii, et energia hinnad on meil lakke lennanud. Ja nüüd te tahate öelda, et äkitselt valitsus mõtleb tarbija peale!

Ja veel üks aspekt Eesti Energia puhul. Kuna põlevkivist elektri tootmine hääbub, siis väheneb märkimisväärselt Eesti Energia panus riigieelarvesse. Ometigi on ettevõte olnud üks olulisimaid dividendimaksjaid eelarvesse. Ja sellele küsimusele siiamaani ei suuda keegi vastata: Kliimaministeeriumist ei ole keegi mulle vastanud, kui [palju] siis väheneb rohepöörde tõttu Eesti Energia panus eelarvesse. See võib olla ikkagi miljonites eurodes. Kus on arvutused, kui palju see eelarvele maksma läheb? 

Lisaks veel: kust tuleb see arvutus, et meil suureneb tarbimine kahekordselt? Eelmisel aastal tarbimine hoopis langes ja tulenevalt praegusest majanduskliimast, investeerimiskliimast meil järjest ettevõtted lähevad kinni, tööstus ei arene. Mille tõttu meil tuleb tarbimise suurenemine? Need ongi lihtsalt laest võetud numbrid. 

Ma ei tea, kui palju te eile kuulasite infotundi ja peaministri vastuseid energeetikateemal. Tal ju polnud neid vastuseid! Vastustes ta kasutas ainult ühte sõna: EKREIKE. See oli tema põhiargument. Aga võib-olla peaminister ja koalitsioon pole vahepeal tähele pannud, et opositsioonierakondade reiting on täna kaks korda suurem kui koalitsioonil. Võib-olla see on koht, kus koalitsioon peaks mõtlema, miks on niimoodi juhtunud. Võib-olla seetõttu, et rahvas on väsinud sellest poliitikast, mis täna on. Võib-olla seetõttu, et valitsus pole kordagi kuulanud seda, mida rahval on öelda, ja igal võimalikul moel sõidab Eesti rahvast üle. 

Me peame vastuvõetamatuks, et avalikkusele on korduvalt ja teadlikult valetatud seoses plaaniga toetada meretuuleparki 2,6 miljardi euroga. Selle hiigelsuure rahaeraldisega on kaasas käinud eksitamised, segadused ning salatsemised. Me peame vajalikuks kogu plaaniga seotud asjaolude põhjalikku väljaselgitamist ja vajadusel ka kriminaalasja algatamist. 

Korduvalt valetamisega vahele jäänud kliimaministril Yoko Alenderil tuleb võtta poliitiline vastutus ja ametist tagasi astuda. Näeme tema tegevuses selgeid viiteid korruptsioonile ning seetõttu on kogu valitsus kaotanud usaldusväärsuse. Yoko Alender on valitsuse pressikonverentsil öelnud, et avalikkusega Kliimaministeerium tuuleparkide toetamisega seotud korrektseid andmeid jagada ei soovi. Me ei pea õigeks, et riik paneb salastatud andmete põhjal maksumaksjatele aastakümneteks niivõrd suure rahalise koormuse. 

Kogu energiakaose tekitamise juures on minister avalikkusele pidevalt valetanud, pidevalt valeandmeid esitanud ning kokkuvõttes ei ole Kliimaministeerium Yoko Alenderi juhtimisel oma tööga hakkama saanud. Lisaks kannab minister Alender oma lühinägeliku ja korruptiivsete tunnustega energiapoliitikaga kaasvastutust selle eest, et meie tööstusettevõtted ei ole rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelised ning Eesti majandus on langenud 11 kvartalit järjest. Seetõttu Keskerakonna ja EKRE fraktsioon avaldavad umbusaldust Yoko Alenderile. Allakirjutanute arvates vajab Eesti riik uut ja vastutustundlikku kliimaministrit. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kliimaminister Yoko Alenderi. Ettekande või sõnavõtu pikkus on kuni 20 minutit. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan meeleldi kõigepealt sellele sõnavõtule, enne kui asun tutvustama energeetikaplaani. Sellest sõnavõtust tõepoolest ilmnes, et pean seda tegema, sest allakirjutanute esindaja ettekandes oli sedavõrd palju valeinfot.

Alustuseks: Kliimaministeerium on avaldanud kõik materjalid, mille põhjal on koostatud ka eelnõu, mis puudutab taastuvenergia arengute kiirendamist Eestis. Need on leitavad Kliimaministeeriumi kodulehel ja Riigikogu liikmed saavad seal kõigega tutvuda. Samuti saavad seal kõigega tutvuda kõik muud huvilised. 

Lisaks: võib-olla peamine on siiski see, et otsuse anda toetust meretuuleparkidele, mille ümber siin peamiselt jutt käis, langetab siiski Riigikogu, kui ta otsustab nii teha. Seni sellist otsust tehtud ei ole. Ja minu ettepanek valitsusele eelmisel nädalal oli teha seda järgmistes etappides, kui meile on selge, kuidas me saame kõike teha Eesti tarbija jaoks võimalikult soodsal moel. Ehk siis siin esitati korduvalt valeinfot. 

Ja on veel üks asi ära klaarida. Prognoosides, modelleerimisel on kasutatud tarbimise prognoosi, mis mitte kuidagi ei näe ette kahekordset elektritarbimise suurenemist, küll aga mõningast orgaanilist elektritarbimise suurenemist. Selle prognoosi on koostanud Elering. 

Nii, nüüd läheme asja juurde. Valitsuse energiapoliitika tugineb kolmele sambale. Energiajulgeolek kõigepealt. Elekter peab olema tagatud igal ajahetkel, alati. Energiajulgeoleku osa on teine sammas: taskukohane hind. Kõik meie otsused peavad olema tehtud nii, et me liigume taskukohase hinna suunas. Ja kuna see on ka kõige odavam elektri tootmise viis, siis on mõistlik minna üle võimalikult kiiresti puhtale majandusele, puhtale elektri tootmisele. 

Nüüd esmalt, mis on olnud meie prioriteedid. Prioriteedid peavad olema seatud ajalises järjekorras. Juba esimese prioriteedina on Elering välja kuulutanud 500 megavati ulatuses juhitavate võimsuste hanke. Meile on väga oluline, et meil on olemas jaamad, mida me saame vajadusel kiiresti käivitada ja kasutada neid tipukoormuste ajal ja ka sagedusreservide tagamiseks. 

Me oleme sellel kuul ära teinud, ma ütleks, kümnendite olulisima sammu Eesti energeetikas, Balti riikide energeetikas. Me oleme ennast lahti ühendanud väga edukalt, nii et tarbijad seda ei märganud, Venemaa ja Valgevene sagedusalast. Kindlasti väga oluline samm! Ja tänan veel kord kõiki, kes sellesse panustasid. 

Juhitavad võimsused, tõepoolest, esimene prioriteet. Juba on hange käimas ja me loodame, et sinna tuleb turuosaliste poolt ka kenasti pakkumisi. Lisaks oleme Riigikogus juba ära menetlenud väga palju eelnõusid ka eelmise valitsuse ajal. Ja nüüd oleme sisse andnud saartalitluse eelnõu, mis aitab meie põlevkivijaamadel, mis pakuvad meile reservi, kindlasti veel mitmete aastate, 10 aasta jooksul tipukoormuste ajal tõepoolest turul osaleda ja aidata neid tipuhindasid alla tuua. See on selge, et me vajame neid jaamu. Ja kui Riigikogu selle eelnõu heaks kiidab, siis on see ka tagatud. 

Nüüd taastuvelektrist. Kõik analüüsid, ka need analüüsid, mis on Eesti avalikkusele kättesaadavad Kliimaministeeriumi kodulehe kaudu, samuti kõik, mida saab mujalt, näiteks analüüsiplatvormilt Aurora, millele ka meil on ligipääs ja mida me kasutame, näitavad, et on selge, et taastuvenergia on kõige soodsam elektri tootmise viis. 

2019. aastal Riigikogu otsustas seada taastuvelekter 100[%] eesmärgi ja liikuda võimalikult ruttu taskukohasema elektri suunas. Mis me oleme saavutanud? Tõepoolest, viimaste aastatega on toimunud tubli areng. Nii päikese- kui tuuleenergia tootmise võimsused on kahekordistunud ja liigume siin päris tublisti. Selle kõige peale me rajame oma energiapoliitika, et meil oleks taskukohane, kindel ja puhas energia. 

Mis puudutab energiajulgeolekut, siis kõik need komponendid töötavad selle kasuks. Võib küsida, mis roll on tuulikutel energiajulgeolekus. Tuulikute roll on selles, et see on hajus, kohalik tootmine. Need ei vaja kütust, millest me sõltuksime. Tuul ja päike on olemas ja seda ei saa meilt Venemaa ka mitte kõige parema tahtmise juures ära võtta. See on kohalik, hajus ja odav elektri tootmise viis. 

Uuringud näitavad ka seda, et inimesed tõepoolest valdavas enamikus toetavad taastuvelektri tulekut. Mida me saame teha veel paremini Kliimaministeeriumi poolt? Ja siin ma kinnitan, et selleks on meil töös plaanid, kuidas anda inimestele rohkem infot selle kohta, miks on kohalike jaoks kasulik, kui nende juurde tuulikuid rajada. 

Riigikogu on välja töötanud kohaliku kasu instrumendi, tänu millele otsest rahalist tulu saavad nii tuulikute läheduses elavad inimesed kui ka kohalik omavalitsus, kes saab selle tulu eest teha investeeringuid oma elukeskkonda, kasutada seda raha viisil, nagu ta õigeks peab. Sellest me saame palju rohkem teavitada ja inimesteni selle info kohale viia. 

Lisaks on väga oluline, et tuulikute olemasolu piirkondades tähendab seda, et saab otse tootjatelt osta soodsama hinnaga elektrit. 4,9-sendise kilovatt-tunni hinnaga saavad täna inimesed teha otselepinguid nendes piirkondades, kus arendajatega need kokkulepped kohalikul tasemel on tehtud. 

Loomulikult toob see kaasa ka võimaluse rajada puhast ja taskukohast [energiat tootva] rajatise juurde uusi tootmisvõimsusi, uut puhast tööstust, mis aitab kasvatada meie jõukust ja tuua juurde innovatsiooni, kõrgemaid palkasid. 

Jah, muidugi, plaanid rajada kohaliku kogukonna kaasamisel uusi tootmisvõimsusi tekitavad inimestes alati küsimusi, milline on nende mõju. Milline on mõju loodusele? Milline on mõju tervisele? Kõik need küsimused peavad saama käsitletud. Kohalike omavalitsuste juhid on korduvalt kinnitanud, et neil on väga hea dialoog kohalike inimestega. Terviseamet on omalt poolt andnud meile adekvaatset infot. 

Kahjuks on küll käivitunud selline rändaktivistide kampaania. Selline, ma ütleksin, Eesti lõhkumine, kus üks seltskond käib mööda Eestit ja kord on vastu julgeolekualade rajamisele, kord ollakse vastu tehastele, kaevandamisele, tuulikutele, trammile. Aga me ei peaks Eestit sedasi lõhkuda laskma, sest valdav enamik kohalikku arengut soodustavaid ettevõtmisi toetab ja mina pean seda väga oluliseks. 

Nüüd meie sammudest ja minu ettepanekust valitsusele, miks me liigume mitmes etapis. Minu ettepanek on, et me liigume nii, nagu on kõige mõistlikum, kõige pragmaatilisem. Maismaatuule [kasutamine] on ajaliselt kõige kiirem viis liikuda edasi taskukohase elektri suunas. Kogu Euroopas on tootmisvõimsusi puudu, nii ka Eestis. Sellepärast me ka nii palju elektrit peame importima. 

Seetõttu me kuulutame aprillis välja vähempakkumised maismaa tuule[parkide] arendamiseks. See tõepoolest on esimene suur samm lisaks nendele juhitavatele võimsustele, mida me hangime, põlevkivi reservis hoidmisele ja turule aitamisele. 

Me analüüsime edasi, mil moel võimalikult soodsalt tarbijatele tuua Eesti turule ka meretuult. Mis on meretuule eelised? Meretuule eelis on see, et merel puhub tuul teistsuguse karakteristikuga kui maismaal. Ma arvan, et meremeestele on see väga hästi teada. Seal on tuulikud võimsamad ja tuul puhub enamatel tundidel, kasutegurid on suuremad kogu meie regioonis. 

Miks on mõistlik rajada meretuuleparke ka meile, mitte jääda ootama, et ainult meie naabrid seda teeksid? Sest meil on ühine energiaturg. Loomulikult, kui meie naabrid teevad oma sammud ära, hoolitsevad enda arengu eest, siis see toob ka meile kasu. Aga meie jaoks on oluline, et me oma kodumaist tootmist siiski ka rajaks. Et me saaksime olla kindlad, et meie energiajulgeolek on tagatud. 

Meretuuleparkide puhul on väga oluline see, et tõepoolest see karakteristik on teistsugune. Kuidas seda teha tarbija jaoks võimalikult soodsalt, võimalikult suure kasuga? Kõigepealt tuleb ära klaarida see, et ükski nendest toetustest ei tule riigieelarvest. Neid kulusid ei sotsialiseerita, vaid seda tehakse taastuvenergia tasu kasutades. Seda makstakse tarbimise pealt. Toetusmeetmed on välja arvutatud nii, et need kindlasti oleksid ühiskonnale kasumlikud, ehk siis taastuvenergia tasu tõus oleks väiksem kui madalamast elektri hinnast saadav kasu. 

Kui Riigikogu nii otsustab, siis see just nii saab olema. Ja nii see peab olema ka meretuule puhul, millega me tahame liikuda edasi järgmises etapis. Miks mina tegin ettepaneku teha seda alles teises etapis, peale maismaatuult? Sest meil on tulemas või on nüüd juba avalik puhta tööstuse lepe. Kogu Euroopas on energiajulgeolek ja energia hinnad prioriteediks. Seetõttu on komisjon tulnud välja algatusega, mida nimetatakse puhta tööstuse leppeks, kus on eraldi elektritegevuskava, kus toetatakse seda, et me saaksime oma elektri hinda viia õiges suunas, viia seda taskukohasemaks. 

Seal on selleks mitmed meetmed. Ühelt poolt riigiabi reeglite lihtsustamine, et protsessides ei oleks liiga palju bürokraatiat, aga teiselt poolt elektri ostu-müügi lepingute garantiid. Miks see on tarbijale oluline? Kui me suudame suurte Euroopa arengupankade toel anda arendajatele rohkem investeerimiskindlust, et nad tulevad meile pakkuma, kui me vähempakkumised välja kuulutame, siis meile tuleb rohkem pakkumisi. Ja konkurentsis teatavasti kujuneb kõige parem hind. Ehk siis juba see on tarbijale oluline, et oleks konkurents, oleks kindlus, et pakkumisi tuleb. 

Teiselt poolt on oluline, et kui ettevõtja saab garantiid nende pankade näol, siis selle võrra väiksem saab olla riigi kehtestatud või antud garantii, mis tarbija jaoks teeb kogu lahenduse soodsamaks. Mina arvan, et on väga mõistlik ja pragmaatiline arvestada ja kasutada neid Euroopa [Liidu] pakutud võimalusi. 

Me oleme Euroopas ühisel turul. Euroopa on tegelikult energeetikas väga hästi ühendatud. Meil on juba päris palju riikidevahelisi ühendusi, mis on meile olulised energiajulgeoleku ja hinna vaatest. Aga me saame siin veel paremad olla. Miks on ka meie plaanides välisühendused? Sest me asume ühe kõige odavama hinnapiirkonna, Soome ja Rootsi kõrval. See on meie jaoks võimalus optimeerida turgu, teha lõpphinda Eesti tarbija jaoks soodsamaks. 

Loomulikult tuleb neid ühendusi rajada tulevikus praegust julgeolekuolukorda arvesse võttes märksa turvalisemalt. Kriitilise tähtsusega taristu turvalisus on Euroopas prioriteet. Ka sealt oleme vahendeid taotlemas. EstLink 3 on meie plaanides olemas ja umbes 10 aasta pärast peaks see valmis olema. Seda ka meie analüüsid näitavad. 

Kui me teeme ära kõik need sammud, mis me oleme plaaninud juhitavate võimsustega, reservidega, taastuvelektriga, turvaliste välisühendustega ja salvestusega, mis aitab odavaid tunde juurde tuua, siis me saame oma elektri hinna 2035. aastaks alla selliselt, et keskmine prognoositud börsihind on 4,9 senti kilovatt-tunni eest. 

Kõik need meetmed on ühe terviku osad. Ka tuumaenergial on oma roll, kui põlevkivijaamad järk-järgult kaovad. Nad on oma aja ära elanud. Nad on meid väga tublisti teeninud, aga nad on oma aja ära elanud, kui Auvere välja arvata. Ja me peame [tuumaenergia] turule tooma, me peame nägema, et meil on baaskoormuse tagamise võimsused olemas. 

Üle-eelmise valitsuse ülesandel on tehtud tuumaenergia analüüs, mis kinnitab, et Eestile väiksed mooduljaamad hästi sobiksid. Riigikogu on vastu võtnud otsuse, et Kliimaministeerium liiguks edasi tuumaseaduse koostamisega ja eriplaneeringuga. Seda me teeme ka, sest me näeme tõepoolest, et see on üks väga hea võimalus. Aga see võtab aega, nii nagu võtavad meretuulepargidki. Nende ehitamine ei saa homme alata.

Samas tuleb neid väga kauges tulevikus olevaid asju juba täna planeerida. Ma mõistan seda, et kõiki neid analüüse on väga palju, neid numbreid on palju ja nendega tutvumine nõuabki väga põhjalikku tööd. Ja tegelikult ma tänan Riigikogu, et väga paljudes komisjonides juba ilma selleta, et ühtegi eelnõu oleks Riigikogu poole valitsusest saadetud, on neid küsimusi nii palju arutatud. 

Ma arvan, see on hea, et me oleme energeetikat, mis on nii oluline teema – julgeoleku teema, majanduse teema –, ühiselt käsitlemas. Minu arvates on näha, et ka meie energiamajanduse arengukava teemal ühiskond soovib rohkem kaasa rääkida. Ja kui me nüüd läheme Kliimaministeeriumis edasi selle niinimetatud ENMAK-i ehk energiamajanduse arengukava koostamisega, mis on selline strateegiline dokument, siis enne, kui me selle Riigikogu ette toome, me kindlasti kaasame töörühmadesse ka paljusid inimesi, kes selles diskussioonis on avalikult juba kaasa rääkinud. 

Ma võrdleksin seda olukorraga Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni alguses, kui me kõik hakkasime kodus kaasa elama, arutlema, millised relvasüsteemid on kõige paremad, võib-olla pidama arutelusid, milleks meil puudusid [eksperditeadmised]. Ega me tegelikult ju ei tahaks selliseid arutelusid pidada. Me ei tahaks sellist olukorda, aga siiski see läheb inimestele niivõrd korda, et nendes aruteludes osaletakse. 

Energeetikas on samuti toimumas suur muutus. Läänemaailm on vabanemas, eemaldumas Venemaa fossiilse energia lõa otsast ja seetõttu on need muutused väga suured. Alginvesteeringutena on need tihti kulukad ja ühiskond tahab nendes muutustes kaasa rääkida. Ma arvan, et see on igati õige. 

Omalt poolt olen valmis seda tööd jätkama. Kliimaministeeriumis on väga pühendunud ja pädevad inimesed. Kindlasti me püüame energeetikaosakonda veel tugevdada, kuna väljakutsed on suured. Ja kutsun teid kõiki üles koostööle nende oluliste küsimuste lahendamisel, nende oluliste strateegiliste otsuste langetamisel, mida kindlasti meil on tarvis teha. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Ja nüüd küsimused. Täpsustan, et Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Kõigepealt kolleeg Martin Helme, palun!

Aitäh! Vaata, Yoko, sa oled täna siin selle süüdistusega, et sa oled valetanud avalikkusele, palju ja korduvalt. Ja see valetamine jätkus siin. "On avaldatud kõik materjalid koduleheküljel." No ei ole! "Saavad kõik nendega tutvuda." Oleme tutvunud ja avastanud sealt järjest valesid. Järgmine vale on see, et liigume taskukohase elektri poole. No ei liigu, liigume vastupidises suunas. Meretuuleelekter või tuuleelekter on kõige odavam elekter – vale! Räige vale lihtsalt! Selles mõttes kõik, mis siin sinu ettekandes oli, ei ole tõsiselt võetav. Me kõik teame, et sa valetad, valetad, valetad. Ja nüüd on põhiküsimus: aga miks? 2600 miljonit ehk 2,6 miljardit pluss veel umbes veerand miljardit tahetakse jagada tuuleparkidele. See raha võetakse Eesti inimeste taskust, aga keegi saab selle ju endale, eks. Keegi saab rikkamaks selle võrra. Ole nüüd kena, räägi meile välja, kes saab selle raha endale.

Aitäh! Kõigepealt ma korrigeerin ära. Tõepoolest üks vale arv minu ettekandes oli, see oli taastuvelekter 100[%] eesmärgi kinnitamine Riigikogus. Ütlesin ekslikult, et see oli 2019. aastal. 2019 oli see aasta, kui EKREIKE valitsus oleks saanud taotleda Eestile erandeid kvoodisüsteemis. Aga 2022. aastal tõepoolest Isamaa, Reformierakonna ja sotside valitsuses kinnitati see eesmärk, taastuvelekter 100[%], ja saadeti see Riigikokku, kus see kiideti heaks.

Nii, aga nüüd nendest numbritest. Nagu ma ütlesin, kõik toetusmeetmed, mille kallal me Kliimaministeeriumis töötame, on ehitatud üles põhimõttel, et ühiskonna saadav kasu oleks kordades suurem sellest, mis on investeeringud ja riigipoolne garantii. Seda meie analüüsid kõik kinnitavad, et nii maismaatuule kui meretuule kasutamine on ühiskonna jaoks väga kasumlik.

Siin on võib-olla oluline selgitada, et igasuguste suurte infrastruktuuriobjektide puhul on algne investeering väga suur. See on loomulik. Väga vähestes riikides ei ole selleks riiklikke garantiisid. Energeetika on väga oluline ja me peame olema kindlad, et meil on olemas nii juhitavad võimsused kui ka taastuvelekter. See on põhjus, miks me riigi poolt garantii andmist pakume. 

Aga lõppkokkuvõttes kinnitan teile üle: mis puudutab meretuult, siis Riigikogu saab teha need otsused. Ainult sel juhul, kui 101-st siin kohal olnutest enamus seda toetab, saab need otsused tulevikus langetada.

Suur tänu. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Hiljuti avaldatud Postimehe artiklis [kirjutatakse] lekkinud saladokumendist, mis paljastas valitsuse energiablufi algallika. Ilmnes, et valitsus on õigustanud 2,6 miljardi euro suurust investeeringut meretuuleparkidesse, tuginedes väidetavale Eesti elektritarbimise kahekordistumisele järgmise kümne aasta jooksul. Samas on asjatundjad, sealhulgas Elering ja Rohetiiger, prognoosinud tarbimise kasvu vaid 11 teravatt-tunnini aastas. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on eitanud energiatarbimise andmete ülespuhumist ning viidanud Kliimaministeeriumile kui eksitavale teabeallikale ehk ühesõnaga öelnud, et teie justkui valetate. Nii ma palungi vastust, millistele konkreetsetele andmetele ja analüüsidele tugines ennustas Kliimaministeerium oma prognoosides elektritarbimise kahekordistamist.

Aitäh! Elektritarbimise kahekordistamist ei ole ükski meie analüüs ette näinud. Küll aga eelmises valitsuses paluti Kliimaministeeriumil tõepoolest mudeldada ka selliseid stsenaariume, mille kohaselt elektritarbimine kasvab mingil määral. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ehk EIS töötab investeeringute Eestisse toomise kallal. [Vajame] uut puhast tööstust, selleks et meie palku kasvatada, meie jõukust tõsta, innovatsiooni tuua, piirkondades töökohti luua. Kui elektritarbimine kasvab, siis tõepoolest elektriarved kodutarbijal saavad väiksemad [olema]. Seetõttu oli mõistlik need arvutused ära teha. 

Selle valitsuse ajal, kui mina olen olnud kliimaminister, saime me ülesande veel täpsemalt otsa vaadata Eleringi orgaanilisele, konservatiivsele tarbimise kasvu prognoosile. Meie esitatud pakkumine, kuidas meretuult ja maismaatuult Eestis [rohkem kasutada], tugines ainult sellelesamale Eleringi prognoosile. Ja arvutused näitavad, et ka selle väga tagasihoidliku kasvu puhul oleks vähempakkumiste väljakuulutamine ka mere[tuulikute rajamiseks] tõesti ühiskonnale kasumlik. 

Ent siiski ma tegin ettepaneku teha siin väike paus, kasutada ka enamat tuge Euroopast, et teha seda ühiskonna jaoks veel soodsamalt. Tegin seda just nimelt sellepärast, et Euroopa pakub siin meile tuge. Ja ma arvan, et see on mõistlik.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! No siin me nüüd oleme. Tänasesse päeva on meid siis toonud Refi ikke valitsuse valelik energiapoliitika. Mul on sellised suhteliselt lihtsad küsimused ja ma palun konkreetseid vastuseid. Üks on see, et palun nimetage see inimene, kes teil Kliimaministeeriumis energiaosakonnas selle niinimetatud vale memo koostas. On väga oluline kogu ülejäänud tegevuse puhul [teada], kes see inimene on. Te olete ise kinnitanud, et olete valeandmeid esitanud ministeeriumi poolt. Aga te ei ole välja toonud, kes see inimene on. Palun selle inimese nime. Palun ka nende ettevõtete nimesid, kelle andmetele tuginedes on see memo koostatud ja need numbrid välja tulnud, mida te olete kinnitanud meedia veergudel. Tahaks aru saada, kes need siis on. Äkki te sellepärast ei tahagi öelda, et võib-olla on mõne varifirmaga tegemist või mõne riiulifirmaga tegemist. Palun tooge välja selle inimese nimi või nende inimeste nimed, kes memo on koostanud, ja ettevõtted, kelle andmetele tuginedes te neid andmeid olete esitanud.

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Kinnitan teile veel kord, et need analüüsid – nii alusandmeid sisaldav Eleringi tellitud analüüs, EA Energy rahvusvaheline sõltumatu analüüs kui ka TalTechi analüüsid – on kõik tehtud usaldusväärsete partnerite poolt. Samuti on [usaldusväärne] elektri hinna mudeldamise Aurora platvorm, millele meil on ligipääs. Need on kõik sõltumatud usaldusväärsed allikad. 

Mis oli meie viga? Tõepoolest, ühte memosse, mis ei olnud ametlik materjal, vaid nii-öelda taustainfo – see ei ole edasi läinud valitsusele ega Riigikogule otsuste tegemiseks –, [sattus viga]. Oli üks tabel, kuhu oli sõna "või" asemel sattunud sõna "ja", mis andis valed eeldused arvutusteks. Ja sealt tulenes see kahesendine hinnavahe või isegi vähem kui kahesendine, oli 1,5‑sendine. Aga see ei olnud korrektne. Ma kinnitan teile veel kord, et see tabel ei ole olnud ühegi otsuse aluseks. Kõik, mis on kirjas seletuskirjas, mis on analüüsides, on korrektne. Need on adekvaatsed andmed.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Nii nagu Refi ikke valitsused on valedega võimule tulnud, olete teie sellesama valitsuserakonna väga eeskujulik esindaja. Vale vale otsa! Tuletan meelde, et see umbusaldus[avaldus] on seetõttu, et te olete valetanud avalikkusele, te olete eksitanud, te olete valeandmeid esitlenud ja dokumenteerinud. Te viitate siin kogu aeg "meie analüüsile", aga selle "meie analüüsi" tulemusena seal ongi valeandmed. Need analüüsid on võltsitud. Ma sooviksin ikkagi teada, te jätsite eelmisele küsijale vastamata, kellele oli kavas need võltsitud andmete ja dokumentide alusel plaanitud rahad suunata. Mis firmad need konkreetselt olid? Mis on nende firmade nimed?

Aitäh! Mulle tundub, et te esitate siin väga palju ebaausaid süüdistusi, aga loomulikult Riigikogu liikmed on oma sõnades absoluutselt vabad. Mina neid analüüside koostajaid sellistes asjades ei süüdista. Mina olen kindel, et need on meie usaldusväärsed partnerid, kelle ma enne ka üles lugesin. Kui Riigikogu otsustab tulevikus korraldada vähempakkumisi ka meretuule[parkide rajamiseks], siis seda, millised ettevõtjad hakkavad pakkumisi tegema, näitab siiski aeg. Hetkel me ju ei oska seda kuidagi ette ennustada. Loomulikult, meil on erinevaid ettevõtteid, kes tegelevad meretuuleparkide arendamisega, aga kas nad soovivad edaspidi osaleda nendel pakutavatel tingimustel vähempakkumistes, oleks siin välja öelda ennatlik.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea Yoko, vaata, Riigikogu ei ole lasteaed ja meile ei ole vaja tulla rääkima päikesest, tuulest, lilledest ja liblikatest. Sa oled siin, et rääkida pettusest ja võltsimisest ja valetamisest. See on meie umbusalduse sisu. Kuidas me saame uskuda ministri juttu odavast ja puhtast energiast, kui enne on meile räigelt valetatud ja petuskeeme koostatud? 

Just tuli välja, et TalTech võltsis siseandmeid. Riigikontroll ja Jaak Aaviksoo on selle välja toonud. On teada, et suure tarbimise sisendite aluseks oli mingi Norra riiulifirma ja kõiki neid lähteandmeid on võltsitud. Refi ikke valitsus on tervele Eesti rahvale valetanud. Minister valetas ka praegu siit puldist, väites, et selle 2,6 miljardi jagamise otsustas Riigikogu. Vabandust, aga kogu see asi algaski sellest, et avalikuks tuli, et kolme koalitsioonierakonna juhid istusid tagatoas koos ja leppisid korruptiivselt kokku, et tegelikult see 2,8 miljardit kiirkorras jagatakse mingile väikesele energiaärimeeste ringile. 

Tegelikult selles mõttes on teil õigus, et kogu selle asja eest vastutavad ka eelmine kliimaminister ja praegune peaminister Kristen Michal ning endine Kliimaministeeriumi kantsler ja praegune riigisekretär Keit Kasemets. Aga teie olete siin praegu vastust andmas kogu Reformi ikke suurkorruptiivsete tegude ja otsuste eest. Kas te ikka aru saate sellest?

Aitäh! Mulle tundub, et vaatamata minu püüdlustele seda selgitada on siin täna jäänud arusaamatuks, et ei valitsus ega Riigikogu minu teada ei ole otsustanud meretuult turule tuua. Me saame seda plaani edasi arendada, sest see on mõistlik plaan. Meie eelmised analüüsid näitavad, et see toob Eesti inimestele odavama hinna, see toob võimaluse arendada uut, puhast tööstust ja kasutada ära ka Euroopast tulevat toetust. Esimesel võimalusel soovin valitsuse ette viia ka vastava ettepaneku ja loodan, et Riigikogu võtab seda põhjalikult kaaluda, sest see on hea mõte Eesti jaoks.

Ja Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea umbusaldatav! Ma kuulan teid ja ikkagi olen nagu hämmingus, et te räägite meile elektri hinnast aastal 2035. Samas me ei tea, mis on elektri hind järgmine nädal. Ja te tõsimeeli vaatate siin tühja saali, kus kedagi ei ole peale EKRE ja Keskerakonna. Võib-olla nemad usuvadki teid, keda siin ei ole, need Riigikogu liikmed. Aga ma ikkagi tahaks tulla selle juurde tagasi, et te ei ole nimetanud ühtegi nime, kes on nende võltsitud alusandmete looja, millest lähtudes riik – nimetame siis seda kolme inimest riigiks – tegi otsuse laiali jagada 2,6 miljardit eurot.

Aitäh! Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed, kes te olete kohal või jälgite istungit ülekande vahendusel! Ja ka muud inimesed, kes võib-olla jälgivad Riigikogu tööd! Tõepoolest, need prognoosid väga kaugesse aega ette ongi prognoosid. Ja mitte ükski analüüsimaja ega ülikool ei ütle, et prognoosides ei ole teatud määramatust. See on selge. Sellepärast võetaksegi [arvesse] teatud varutegureid. Aga üks asi on kindel, ehkki see võib ideoloogiliselt mitte meeldida. Ma mäletan, Kalle Grünthal karjus hiljuti siin Riigikogus, kui ühele arupärimisele vastati: "Me ei taha seda teie odavat elektrit!" Seda võibki mitte tahta. Aga ümber ei saa lükata fakti, et taastuvelekter on kõige odavam. Aga veel kord ka Arvo Allerile: ei valitsus ega Riigikogu ei ole teinud sellist otsust, millele te siin viitate.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Ma loodan, et te saate aru, et see põhiline probleem, mille tõttu on esitatud see umbusaldusavaldus, seisneb selles, et te olete jäänud vahele ikkagi süstemaatilise valetamisega. Valetamisega avalikkusele, valetamisega, et 20 aasta jooksul 2,6 miljardi euro kantimine meretuuleparkide omanikele tooks Eesti ühiskonnale oluliselt soodsama elektri ja seeläbi miljardeid eurosid kasu. See jutt on ju paljastunud suure, hiiglasliku valena. See ei ole meie väide ainult. Sellest on süstemaatiliselt räägitud isegi Eesti Rahvusringhäälingus, mis on väga ettevaatlik oma kriitikas valitsuse pihta. 

Arvutused on olnud avalikkuse eest varjatud, arvutuste [aluseks olevatel] dokumentidel puuduvad ametnike nimed, esitatavad andmed muudkui muutuvad ja kõike seda iseloomustab suur salatsemine, varjamine. Tegelikult ei ole siin jutt mitte ainult suurest valest, vaid ilmselt ka Eesti ajaloo kõige mastaapsema kelmuse katsest. Karistusseadustik ütleb, et teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistusega. Kas te ise ei leia, et selles olukorras oleks lihtsalt sobilik tunnistada oma viga ja astuda tagasi, võtta vähemalt poliitiline vastutus?

Aitäh! Kinnitan jätkuvalt üle, et kõik need analüüsid ja arvutused tuginevad sellele, et kui ka edaspidi anda riigi poolt garantiisid, selleks et kiirendada odavama elektri turule tulekut, siis see peab olema tehtud kontrollitud, läbipaistval viisil ja põhinema usaldusväärsetel andmetel. [See peab olema tehtud] sellisena, et kasu ühiskonnale odavamast elektri hinnast on suurem kui garantii maht. Ja seda ei ole seni mitte keegi mitte kuskil ümber lükanud. Kui teile analüüside sisu ei meeldi, kui see teile ideoloogiliselt ei meeldi – Kalle Grünthal karjus siin, et me ei soovi seda odavat elektrit –, siis nii te võite arvata. See on täiesti arusaadav, et mõnele inimesele lihtsalt mingid asjad ei meeldi. Aga väita, et need on valed andmed, [pole alust].

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kahjuks kogu teie jutt elektri hinna langetamisest ei ole usaldusväärne, mida kinnitab ka selle 2,6-miljardise investeeringu tagasikutsumine. Arvutusi on palju tehtud, aga keegi neist eriti midagi aru ei saa. Ja jutt, et roheenergia on kõige soodsam, ka ei pea vett. Mul omal on roheenergia tarbimise pakett, mis on kõige kallim. Ja mul on kasulikum vahel petrooleumilampi kasutada, sest sellest paketist nii lihtsalt lahti ei saa. Ta on umbes kuueks aastaks ja nüüd on kolm möödunud, ma pean veel kolm aastat kannatama. Kuidas Eesti inimesed saavad kindlad olla, et roheenergia saab, nagu te räägite, aastal 2035 olema kõige soodsam?

Aitäh! Eks sellepärast neid analüüse tehaksegi, kusjuures võetakse arvesse kõikide teiste riikide praktikat. Aga ma kinnitan teile üle, et oluline on mitmekesine energiamiks, ei tohi lootma jääda ainult ühele tootmisviisile. Kui me näiteks jääksime lootma ainult põlevkivile, siis on selge, et meie elekter saaks olema kallim. See on üks mis kindel. Ka neid arvutusi on tehtud ja seda me saame suure kindlusega öelda. Me ei saa jääda lootma ainult ühele energia tootmise viisile. Loomulikult ei saa me jääda lootma ka ainult taastuvelektrile, sest seda tõesti igal ajahetkel meil käepärast ei ole. Seepärast on vaja ka juhitavaid võimsusi. Meil on vaja salvestust, mis aitab väga madala hinnaga tunde juurde tuua. Kõik need komponendid peavad olema mõistlikus energiaplaanis omal kohal ja kõiki neid samme tuleb ka mõistlikus järjekorras ellu viia. Sellest ka minu ettepanek, kuidas siin edasi liikuda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! No Yoko, sa oled pikalt liberaalide ridades olnud ja seal on seda mitmekesisuse juttu aetud palju. Ja nüüd on see kandunud kuidagi energiapoliitikasse. Ma ütleks, et energiapoliitikas mitmekesisus nüüd küll ei ole esmane alus, millest lähtuda tuleks. Tegelikult peaks iga riik vaatama, millised ressursid ja võimalused tal on, ja sellest lähtuvalt energiapoliitikat kujundama.

Mis puudutab ikkagi seda valede lugu, siis sa ju ise mäletad, et alguses hakkas pihta jutt, kuidas ministeerium rääkis, et Eesti tarbimine tõuseb 15 teravatt-tunnini. Ja siis seda langetati, siis öeldi, et on memo ja on arvutused, siis see lekkis, aga öeldi, et see oli vale memo, mis lekkis, õiget me teile ei anna. Ja nii edasi. Siin ikkagi seda hämamist ja valetamist on palju olnud. Võib-olla sa ikkagi vastaksid sellele küsimusele. Sa ütlesid, et kulusid ei sotsialiseerita, aga umbes järgmises lauses ütlesid, et Euroopa lõdvendab riigiabi reegleid, et saaks ikka rohkem maksumaksja raha uhada kuskile. Kuidas need kaks väidet üksteisega nagu kooskõlas on?

Jaa, ma siis täpsustan veel kord üle, et taastuvenergia toetamine ei käi riigieelarvest. Maksumaksja raha selleks ei kasutata, vaid see sisaldub elektriarves. See on seotud tarbimise mahuga. Nii palju, kui sa tarbid, nii palju sa maksad ka taastuvenergia tasu.

Aga mis puudutab nüüd neid aluseid, siis Kliimaministeerium ei ole mitte kunagi esitanud ühtegi energiatarbimise prognoosi. Selgitasin seda ka ühe varasema küsimuse puhul. Meile on antud erinevaid ülesandeid modelleerida tarbimise erinevate arengute puhul kulusid-tulusid, kasu ühiskonnale. On selge, et kui me tarbimist kasvatame, kui meil tuleb juurde uut ja puhast tööstust, siis meile tervikuna, ühiskonnale on see kasumlikum. Aga ilmselgelt me peame lähtuma ka sellest, kui meie tarbimise kasv on orgaaniline ja konservatiivne, ja hoolitsema selle eest, et kõik meie meetmed ka sel juhul on ühiskonnale kõige soodsamad ja kasumlikumad. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Valitsus on otsustanud, et Eesti rahvas hakkab maksma merel tuuleenergia tootmise eest 2,6 miljardit eurot. Kuid nüüd on selge, et õigeid arvutusi meretuuleparkide kohta pole tegelikult tehtud ja keegi neid ka ei tee. Lihtne küsimus. Kas just teie olite see minister, kes tegi ettepaneku valitsusele 2,6 miljardit jagada meretuuleparkide toetuseks või kes see oli? Äkki oli see peaminister Kristen Michali ettepanek ja te lihtsalt soovite teda tule alt välja tuua ning päästa teda järjekordsest õigustatud umbusaldus[avaldusest]?

Aitäh, hea küsija! Vastus [peaks olema] arusaadav ja olen seda eelnevalt ka juba maininud. Valitsus ühtegi sellist otsust, millele te viitate, ei ole langetanud.

Riina Solman, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Mina küsin seoses teie tänase väljaütlemisega audiitorfirma Aurora kohta, sest te olete täna seda mitmel korral nimetanud hoopis analüüsiplatvormiks Aurora. Palun selgitage täpselt seda vahet teie [sõnakasutuses] varasemalt ja nüüd. Ja kuidas see Aurora seostub kõnealuste arvutuste tegijatega, keda te olete välja pakkunud ja kelle arvamustest olete juhindunud? Te olete protsessile täiskäigu andnud, siis aga ootamatult peatanud selle. Kas see Aurora audiitorfirma või analüüsiplatvorm on nii arvutuste tegija, analüüsiplatvorm kui ka elektri hinna mudeldamise vorm ehk kõik kolm ühes? Või mis ta täpselt on? Kes on kes ja mis on mis? Ja kas me saame õigesti aru, et pärast uut riigiabiloa taotlust läheb meretuuleparkide ehitamine ehk betooni merre valamine ja plastmassi merre [paigaldamine] täiskäigul edasi?

Aitäh! Aurora on tõepoolest üks nendest rahvusvahelistest platvormidest, kust me saame andmeid tuleviku elektrihindade prognooside, parimate energiamikside kohta. Ka meile Kliimaministeeriumis on nende andmed kättesaadavad, koostöö nendega on väga hea. Seda, kas meretuuleparkidega, võttes arvesse parimaid võimalusi saada selleks tuge Euroopast puhta tööstuse leppe kaudu, minnakse edasi ja [kui minnakse, siis] millisel kujul – neid otsuseid saab valitsus ja Riigikogu langetada siis, kui selleks on aeg käes.

Kolleeg Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Sellist kaskaadi segadust, valet ja hädisust ei ole mina ammu näinud. Põhiline argument oli see, et kuskil oli "või" ja "ja" valesti pandud ja selle tõttu lendab kogu Eesti energeetikasüsteem uppi ja me peame 20 aastaks ennast selle "ja" või "ei" pärast vangi panema. See tõesti nagu meenutab seda, et te töötate Tambovi konstandiga, mingi Auroraga, kelle algandmeid ja arvutussüsteeme me ei tea. Eesti riik sõltub mingist Aurorast, mingist välismaa serverist, mis võib iga hetk katki minna ja siis on jälle 2,6 miljardit kadunud. Saate aru, see on komöödia! Sellest saaks sellise filmi teha, et kõik naeraksid ennast lõhki. Võib-olla tehaksegi. 

Aga kuulake nüüd seda, mida teie koalitsioonipartnerid ütlevad. Kristina Kallas ütles: "Kui rehkendus muutub iga nädal, siis see on probleem. Iga kord need eeldused, mis rehkendusse olid sisse pandud, muutusid. Ja see on muutnud meid Eesti 200-s väga ettevaatlikuks selle suhtes, mis info tuleb meile Kliimaministeeriumist." Mida te vastate oma koalitsioonipartneritele ja avalikkusele?

Aitäh! Veel kord kinnitan üle, et ma arvan, et on väga õige, et nii valitsusel kui Riigikogul on oma otsuste langetamisel olemas andmed, mille alusel otsuseid teha. Energeetikas, kus tõesti selline ekspertiis on väga oluline, ei [tohiks teha] ideoloogilisi otsuseid jääda näiteks ainult fossiilenergia peale. Ma arvan, et see on väga õige ja seda suunda tuleb jätkata. 

Nüüd, mis puudutab protsessi valitsuses, siis tõepoolest taastuvenergia turule toomine on olnud ju plaanis väga pikalt. Mäletan aega, mil Martin Helme oli rahandusminister ja võitles tuliselt Aidu tuulepargi ehitamise eest ja ütles ka, et see on väga hea viis viia Eesti kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Mäletan ka Isamaa ridadest Aivar Koka sõnu, et tuleb kohe alustada maismaatuule [kasutuselevõtu] kiirendamist ja ka meretuul esimesel võimalusel turule tuua. (Saalist sekkutakse kõval häälel.) Kogu see debatt on käinud pikalt. (Kommenteerimine jätkub saalis. Juhataja helistab kella.) Mis puudutab nüüd …

Vabandust, proua minister! Mart Helme, lubage proua ministril … (Mart Helme räägib saalist.) Ei, ei! Ei! Palun, Mart Helme, te segate praegu ministri vastusele vahele. Minister ei ole jõudnud oma vastust isegi lõpetada ja te karjute saalist vahele, see on ebaviisakas. (Mart Helme jätkab.) See on väga ebaviisakas! Palun teil mitte segada vastamisele vahele. (Mart Helme jätkab.) Mart Helme! Mart Helme! (Mart Helme jätkab.) Palun! Kui te hakkate vahele karjuma, siis ma olen sunnitud juhataja vaheaja võtma. See ei ole viisakas viis arutelu pidada. (Mart Helme jätkab.) Palun, proua minister, jätkake!

Aitäh! Mina ei ole ise neid mainitud isikute seisukohtade väljendusi välja mõelnud, need on arvamused, mis on avaldatud avalikult meedias. Kui need ei meeldi, siis sinna ma ei saa midagi parata. 

Aga mis puudutab ülesandeid ja nende täitmist Kliimaministeeriumi poolt, siis tõesti, valitsus soovis nende oluliste otsuste kujundamisel saada väga põhjalikke erinevaid rehkendusi. See vastab tõele. Kristina Kallasel on igasugune õigus nii öelda ja ta kirjeldab täpselt olukorda. Ta ka ütles väga selgelt välja, et ta sai need vastused. Eesti 200 sai oma vastused, nii ka teised partnerid. 

Igaühel oli erinevaid soove, milliseid prognoose läbi arvutada. Ja kui me vaatame ka ajaliselt tagasi, siis ju mitmed valitsused on neid küsimusi arutanud. On olnud plaanis, alustati 8 teravatt-tunnist, siis 6 teravatt-tundi, 2 + 2. On olnud erinevaid ülesandepüstitusi. Aga minu meelest on oluline silmas pidada olulist eeldust, mis ei ole muutunud: see on see, et energias on vaja teha erinevaid otsuseid samm-sammult, mõistlikus järjekorras ja nii, et see tooks ühiskonnale võimalikult palju kasu.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See argument, et otsused saavad sündida ainult Riigikogus, kui enamus on selle poolt – jah, tõesti. Nii sündisid kõik maksutõusud ja paljud muud otsused koalitsiooni häälteenamusega. Ongi selline praktika, et valitsus teeb endale sobiva eelnõu valmis, toob parlamenti ja siis koalitsiooni häältega surutakse see kiires korras läbi. Mina ei arva, et see on debatt. Nagu siin ka teie kolleeg Kristen Michal on välja toonud, ikkagi see on valitsuse poolt kindlalt läbi surutud otsus, mida koalitsioonisaadikud peavad täitma. 

Aga mul on ka konkreetne küsimus. Meretuulikute plaan valmis juba tükk aega tagasi, võimalik, et juba enne, kui te saite kliimaministriks. Mul on konkreetne küsimus: kui palju endine Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets oli sellega seotud ja nende arutelude juures?

Aitäh! Selle praktika nimi, mida te kirjeldasite, on demokraatia. Ja ma loodan, et Eesti jääb alati selle praktika juurde. 

Nüüd, mis puudutab meretuule toetamist, siis tõepoolest, seda võimalust on uuritud erinevates valitsustes juba aastaid. Ja samal ajal on otsitud ka võimalusi, kuidas teha seda kõige mõistlikumalt, kõige õigemas ajaraamis. Keit Kasemets oli Kliimaministeeriumi esimene ja väga võimekas kantsler ja mul on hea meel, et ta jätkab tööd Eesti riigi jaoks. Minu ajal oli ta kantsler lühikest aega ja peatselt tuleb meile uus kantsler. Kindlasti sellesse, kuidas Eesti energiapoliitikat kujundada, on panustanud väga palju inimesi ja ma arvan, et see jätkub nii ka edaspidi.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt tahan öelda, et vaat kui Martin Helme oli valitsuses, siis oli elekter odav, maksud olid madalad ja ministrid ei kantinud miljardeid oma sõpradele ärimeestele, et Reformi ikke valitsuse ajal on vastupidi. Aga ma küsisin enne küsimuse, kes siis on need ettevõtjad, kellele neid miljardeid jagatakse, ja ei saanud vastust. Tuli mingisugune ümmargune jutukene. Siis küsisivad veel teised fraktsioonikaaslased üle, kes need ettevõtted on Eestis, kes võiks [toetust] saada. Selle peale sa vastasid, et ikka, me teame neid ettevõtjaid, aga kas nad kavatsevad, soovivad osaleda nendel võimalikel hangetel või konkureerida sellele rahale, vaat seda me ei tea. Aga ma ei taha teada, kas nad kavatsevad konkureerida sellele rahale. Ma tahan teada, kes on need ettevõtted, kes saavad konkureerida sellele rahale. Seda te peate ju teadma, kui teil natukegi kompetentsi on. Palun neid nimesid!

Aitäh! Hetkel meil ei ole ühtegi meretuule toetamise seaduslikku alust, seega hetkel ei saa keegi mitte millelegi konkureerida. Kui me need tingimused seame, siis need ettevõtted, kes on selleks teinud oma arengusammud, kes on endale garanteeritult saanud vastava kapitali, hankinud vastavad load, saavad kandideerida. Ja mäletan ka, et Martin Helme siiski lubas 3-sendist elektri hinda.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Peaminister Michal väitis veel 18. veebruaril ERR-ile, et meretuuleparkidele 2,6 miljardit peale makstes alaneks elektri hind sedavõrd, et Eesti majandus võidaks 5 miljardit eurot. Juba paar päeva hiljem avaldas akadeemik Jaak Aaviksoo, et Kliimaministeeriumilt on välja nõutud nende arvutused [ja võib järeldada], et meretuuleparkidele peale maksmine elektri hinda suurt ei alanda. Kes siis valetab: kas valetab [pea]minister või valetate teie või valetab Jaak Aaviksoo? Või mis oli lõpuks see põhjus, miks te selle meretuuleparkide toetamise otsuse edasi lükkasite?

Jaa, aitäh! Siin oli nüüd väga palju andmeid ühes posus, ma proovin lahti harutada selle küsimuse ja vastata. Ja, hea juhataja, teile ka. Selles on ju oma tõde – mis on see "suurt [ei alanda]", kui palju siis ei alanda? Mis puudutab nüüd elektri lõpphinda, mis on tarbija jaoks kõige olulisem – milline on see hind, mis minul elektriarvel on –, siis me näeme tõesti, et kui me teeme need sammud kõik ära, siis me saame tänaselt 17,4 sendilt kilovatt-tunni kohta 2035. aastaks jõuda sinna, et meil on 15,9 see hind. Siin on muidugi oluline silmas pidada, et 10 aasta pärast 15,9 senti on hoopis teise [väärtusega], kui ta on täna. Ehk siis tegelikult see alanemine on justkui suurem, sest inflatsioon raha väärtust loomulikult ju pigem kahandab. 

Kui me neid samme ei tee, siis ka seda näitavad analüüsid, et tõepoolest, kui me jääme sõltuma ainult fossiilsest [energiast] ja olemasolevatest välisühendustest, kui me ei tee neid samme, ei too turule suuremaid võimsusi, siis meie elektri hind pigem tõuseb. Ja seda seetõttu, et meil on puudujääk mitte ainult Eestis, vaid kogu regioonis. Seetõttu me peaksime kõik need sammud tegema.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! No mul on kahju, et ma pean oma teise küsimuse ära kulutama jälle selleks, et esimest küsimust korrata. See on siin juba tava. Aga ma küsin uuesti. Palun nimetage need ametnikud, kes need memod on koostanud: need valed ja õiged memod, need, mida te varjate, ja need, mis on kõik avalikud ja millest te räägite. Palun need nimed! Saate ju ise ka aru, et see on väga oluline sellest aspektist, et on vaja aru saada, et tegemist ei ole mingisuguse kellegi taskusse asjade mängimisega. Tooge need nimed välja! Sellest ei peaks olema raske aru saada, et ma küsin konkreetseid nimesid. 

Ja teine asi. Palun neid nimesid, nende ettevõtete nimesid, kes on andnud teile sisendi kogu selle tuulikuenergia rahastamise ja tuleviku osas. See peaks ka olema üsna arusaadav palve. Palun ettevõtete nimesid! Ma ei küsi nende majandusnäitajaid, salajasi andmeid, ma ei küsi neid asju. Ma toon teile näite. Kunagi oli meil metsakogu: metsanduse arengukava koostamisel oli terve hulk erinevaid organisatsioone, ka ettevõtjaid, kes on metsandussektoris. See ei ole mingisugune tabu. Katsuge aru saada: tooge välja need nimed, kes on nõustanud teid tuulendusvaldkonnas või [laiemalt] energiavaldkonnas!

Aitäh, hea küsija! Kliimaministeeriumi ametnike nimed on kõik samuti avalikkusele kättesaadavad ja oma tööd teeme me siiski kõik koos. Ja minu stiili juurde ei kuulu selline EKRE stiilis "nüüd hakkavad pead lendama" juhtimine. Ma olen öelnud, et me parandame [oma tööd] kindlasti, tõstame energeetikaosakonna kompetentsi. Loomulikult proovime seda teha, sest energeetikas on toimumas suured muutused, me püüame kõik Euroopas vabaneda Venemaalt tulevast fossiilenergiast. Mina ei pea õigeks siin sellist mingisugust … Jah, ma olen tunnistanud: üks ekslik tabel läks välja, olen selle eest vabandanud ja arvan, et see on piisav. 

Mis puudutab nüüd ettevõtteid, kes annavad meile sisendi. Neid on olnud palju, nendega on konsulteeritud. Eestis on arendamisel mitmed tuulepargid ja on riigi osalusega ettevõtteid, on eraettevõtteid, on eestimaiseid, on välismaiseid. Aga nemad ei kujunda loomulikult ühtegi eelnõu. Ministeerium kogub huvigruppidelt sisendit ja selle pealt teeb oma ettepanekud.

Varro Vooglaid, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud istungi juhataja! Minul on selline küsimus, et kui ministri käest küsitakse konkreetne küsimus selle kohta, milliste ettevõtetega on konsulteeritud selle protsessi käigus, kus on jõutud arusaamiseni, et meretuuleparkide rajajatele tuleks 20 aasta jooksul eraldada 2,6 miljardit eurot toetust, siis minister lihtsalt ei vasta sellele küsimusele. Küsiti konkreetseid ettevõtteid: kellega olete konsulteeritud? Nimetage! Räägitakse mingit üldist juttu. Kas seda saab nimetada Riigikogu liikme küsimusele vastamiseks või on meil siin tegemist küsimusele vastamisest kõrvalehoidmisega?

Protseduuriliselt ei saa juhataja mõjutada ministrit vastama. Minister vastab sellisele Riigikogu liikme küsimusele selliselt, nagu ta tunneb, et on õige vastata. 

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Tegelikult ma ei saa teie selgitusega nõustuda, sest üks istungi juhataja kohustusi on jälgida seda, kas küsimuse esitajale antakse vastus. Seda lubab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne. Kui küsitakse konkreetselt ikkagi näiteks kas isikut või siis ettevõtte nime, siis küsimus on adresseeritud just selliselt. Tahetakse seda teada saada. Ma ei hakka praegu paragrahvi välja tooma, teil on tublid abilised kõrval seal, nad võivad seda kinnitada.

Protseduuriliselt ei saa mina neid vastuseid anda. Vastuseid saab anda minister. 

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Tänan, austatud juhataja! Küsingi protseduuriliselt, et äkki meil on mingi võimalus leida kuidagi lahendus, kuidas ma saan oma küsimust korrata vajaliku arvu kordi. Ma olen püüdnud väga lihtsalt küsida ja ma tõesti ei näe, et kuidagi oleks tegemist mingi saladusega. Ametnikud kirjutavad memodele alla ja neid asju on siin ennegi olnud, kus pärast tuleb välja, et kellegi kõrvad on kuskil taga. Selle inimese nimi, kes seal toimetab – siin ei ole mingi peade veeretamisega tegemist. Aga see on oluline minu arust ka ajakirjandusele, et saada selgeks, et ei ole tegemist mingi huvide konfliktiga. Täpselt sama on, ma tõin enda arust väga selgelt välja metsanduse arengukava menetlemise näite, kuidas on erinevad ettevõtted ja huvigrupid olnud kaasatud. Ma ei taha mitte mingit salajast infot, mitte midagi sellist, mis on konfidentsiaalne. Äkki minister suudab ikkagi öelda mõned ettevõtjad, kes on olnud sinna kaasatud. Ja kui ta seda ei suuda, siis äkki saame kuidagi teha nii, et ma saan nii palju kordi küsida, kuni äkki lõpuks saame vastuse. Kas teil on äkki mingisugune võimalus anda mulle lisaküsimuste esitamise õigus?

Ma tänan täpsustava küsimuse eest istungi juhatajale! Kui minister peab järgmise küsimuse raames vajalikuks vastata nende ettevõtete andmete osas, siis ta saab seda teha. 

Aga, Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise kohta.  

Aitäh! Ma lähen nüüd konkreetsemaks. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 146 lõige 8 sätestab: kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. Muidugi, ma tean, mis teile ette öeldakse: et see [paragrahv] käib infotunni kohta. Aga seda regulatsiooni, mis konkreetselt [puudutab] küsimusi ministrile, annab ju praegu ka täiesti kohaldada. Nii et kui Rene Kokk ja Martin Helme on küsinud siin konkreetset nime ja sellist vastust ei ole saadud, siis tegelikult istungi juhatajal on õigus, ja ma ütleksin, et lausa kohustus mitte lõpetada küsimusele vastuse andmist enne, kui on saadud konkreetne vastus.

Aitäh küsimuse eest! Protseduuriliselt, väga õige, see käib infotunni kohta. Seal juhataja saab seda suunata. Aga vastuse annab ikkagi siin praegusel hetkel ehk umbusaldus[avalduse arutamise] ajal minister ehk umbusaldatav.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! No tüüpiline Refi ikke valitsuse esindaja: kui mingite valede või korruptiivsete teemadega vahele jäädakse, mõeldakse uus vale välja ja hakatakse tuima järjepidevusega seda uut valet siin korrutama. Peaminister ja teie ja kõik te olete juba pikemat aega rääkinud plaanist hakata selle 2,6 miljardiga, mis nüüd on jõudnud juba 2,8 miljardini, tuuleenergia arendajate tegevust toetama. Ja seda on räägitud igas saates. Olete te ise rääkinud meediasaates, olete artikleid kirjutanud. Ja te võltsisite ka analüüside andmeid selleks, et kõik õiglasem ja ausam paistaks. Ja nüüd te ütlesite sellise lause: "Hetkel meil ei ole ühtegi meretuule toetamise seaduslikku alust." Seega, ebaseaduslikult teie juba otsustasite ära ja hakkasite rääkima, kuidas teie eraldate [selle summa] ja kuidas see on vajalik. Ma nüüd siis küsingi: millele tuginedes valitsus need otsused, mis kolm valitsuse liiget tegid ja mida on kogu aeg reklaamitud, vastu võttis? No need otsused selle 2,8 miljardi jagamiseks. Millisele seadusele tuginedes?

Aitäh! Eks ikka seaduste menetlemine käib nii, nagu meil demokraatlikus parlamentaarses riigis kohane on. Minister teeb ettepaneku liikuda edasi teatud algatustega, valitsus saab kokkuleppele, eelnõud liiguvad Riigikogusse. Kui Riigikogu need heaks kiidab, siis saab ministeerium neid ellu viia. Täpselt nii see käibki. Olen [teile öelnud], miks ma pidasin vajalikuks liikuda energeetikaplaaniga edasi samm-sammult, just nimelt sellisel moel, nagu ma olen siin korduvalt selgitanud. 

Aga nüüd Rene Kokale: ma pidasin tõepoolest õigeks siin rääkida siiski Kliimaministeeriumi nimel. Kui teid tõesti huvitavad väga konkreetsed nimed, siis selle eelnõu menetlemist hetkel küll ei toimu, aga selle materjalid on kõik Kliimaministeeriumi lehel kättesaadavad. Ja seletuskirjas on näha, kes on eelnõu ja seletuskirja koostajad. Nendeks on energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein, meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev, energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets, energiaturgude ekspert Tauno Hilimon ja nõunik Regina Hermandi. 

Ja mis puudutab konkreetset mudelit meretuule koha pealt, siis need ettevõtted, kes on andnud meile tagasisidet, on olnud Enefit Green, Enefit Power, Utilitas ja Saare Wind Energy. 

Kert Kingo, küsimus istungi juhatajale.

Jaa, tänan võimaluse eest. Siin on pikalt ja järjepidevalt olnud olukord, kus meie küsime ühte, aga minister kas siis teeb endale mingit valimiskampaaniat juba või räägib mingeid, ma ei tea, väljamõeldud uusi valesid, millega teisi valesid justkui kinni mätsida. Ja ei saanud ka mina jälle vastust. Ta räägib mingitest seadustest, kuidas tavaline kord on, kuigi mina küsisin konkreetselt, millisele seadusele tuginetakse. Kuidas nüüd see asi peaks käima? Kas ongi niimoodi, et valitsuse liikmed tulevad siia Riigikogusse ja ajavad lihtsalt suvalist juttu, ignoreerivad ja käituvad parlamendi liikmete suhtes üleolevalt? Kas see on aktsepteeritav siin saalis?

Protseduuriliselt ma saan öelda seda, et mina ei saa küsimust edasi anda. Minister annab vastuse oma parimate teadmiste ja võimaluste piires. Ja küsimust mitu korda küsides võib-olla saab ka vastuse. Rene Kokk sai vastuse ka nimeliselt eelnõude algatajate osas. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea minister! Hoolimata sellest, mida te siin hädavaletades meile räägite, on selge, et Refi ikke valitsuse juhtimisel on rohepöörde ja kliimapoliitika nimel tekkinud hiiglaslik korruptiivne skeem. Riigieelarvest ja Euroopa Liidu fondidest tulevad rohepöördetoetused suunatakse kindlatele ärigruppidele. Valitsuserakonnad ja nende toetajad saavad sellest rahast kaudselt kasu ja avalikkusele esitatakse valeandmeid, et õigustada raha jagamist. See kõik on otsene korruptsioon ja lihtsalt poliitiliselt kallutatud eelistuste andmine. Ma tõesti loodan, et kui ilmnevad otsesed tõendid altkäemaksu, huvide konflikti või ebaseaduslike tehingute kohta – ja fakt on see, et roheagenda on Eestis muutunud tohutuks rahavooks, mida Refi ikke valitsus kontrollib ja mille jaotamist varjutavad tõsised küsimärgid –, siis see ikka leiab mingi lahenduse. 

Ütlesite Martin Helmele, et te ei saa praegu öelda, kes need kasusaajad on, sest otsuseid pole tehtud. Aga tegite ju! Refi ike tegi korruptiivse 2,8 miljardi jagamise otsuse ju ära, sellest kõik lahti läkski. Et kuritegu ei viidud lõpule, ei tähenda seda, et seda ei plaanitud. Ja tegu on tehtud. Ma küsin: kas te olete ikka valmis ükspäev siiski vangi minema, kuna te jonnakalt siin Refi ikke räiget riigivarguse katset ja korruptsiooni õigustate?

Aitäh! Ei ole ühtegi korruptiivset otsust langetanud ja ei tea ka, et sellist menetlust oleks. Küll tean, et mõned menetlused mõnede teiste erakondade ja nende liikmete vastu on käimas. 

Rene Kokale veel: lisaks tuli mulle meelde veel kaks ettevõtet. Sellepärast ma ei tahtnudki seda loetelu teile alguses anda, et see peab olema ammendav. Aga tõesti, ka Deep Wind Offshore koos Sunlyga ja Ignitis Eesti on andnud meile tagasisidet lisaks eelmainitutele.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mina küsin selle kohta, mis eelmisel neljapäeval [tuli] suhteliselt ootamatult, kui te tegite ettepaneku mitte edasi menetleda seda 2,6 miljardit. Ja Jürgen Ligi on 21. veebruaril ERR-ile antud intervjuus rääkinud, et indekseerimisest käib arutelu turuosalistega: "Seda teemat arutatakse loomulikult ka turuosalistega. Minu teada tuli indekseerimise idee just sealt. Mõte on siduda taastuvenergia tasud inflatsiooniga. Toetuste ülempiir jääb paika. Nii me kokku leppisime. Teiseks, inflatsioon ei ole seotud ühegi konkreetse indeksiga, näiteks tarbijahinnaindeksiga. Seega on arutelu olnud sisuline ning kindlasti ei käi see ainult ühe ettevõtte, näiteks Utilitase ümber. See ei tähenda aga, et üks või teine firma ei ole püüdnud oma mõtteid esile tuua." Mind huvitab, kes – kas valitsus, Kliimaministeerium või Rahandusministeerium – neid konsultatsioone indekseerimisest peab ja milliste ettevõtetega. Ma saan aru, et Utilitas on, aga millised ettevõtted veel on teinud ettepanekuid indekseerida?

Jaa, aitäh! Need ettevõtted, kes on oma arvamuse esitanud, ma just eelnevalt loetlesin. Ja tõepoolest, see indekseerimise teema on üks, millele on tähelepanu juhitud. Valitsuse jaoks on oluline leida selline mudel, millega me saame ühiskonna jaoks võimalikult soodsalt neid uusi võimsusi turule tuua. Indekseerimise koha pealt pidasime läbirääkimisi ka Euroopa Komisjoniga ja oli selge, et sellisel kujul olemasolev riigiabiluba seda ei võimaldanud. 

Miks see on nii oluline? See on oluline tegelikult selleks, et pakkumistele tulles peavad ettevõtted 30 aastaks oskama hinnata elektri hinna arengut, samuti prognoosida nende enda kulude-tulude arengut. Ja loomulikult keegi inflatsioonikomponendi kulu kannab. Selleks, et see oleks ühiskonnale võimalikult kasumlik, et nad ei paisutaks hinda kõrgemaks, on indekseerimist erinevates Euroopa riikides nende mehhanismide puhul kasutatud. Aga siin tõesti, nii seda võimalust kui ka puhta tööstuse leppest tulevaid lisavõimalusi, garantiisid – kõiki neid me kaalume ja võtame arvesse järgmisi plaane välja töötades.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! No mulle ennist vastates te rääkisite, et meretuuleparkide toetusskeemid peavad olema tehtud kontrollitaval, läbipaistval viisil. Aga selles ju probleem ongi, et nad seda ei ole. Selles ongi probleem! Ja minu küsimus teile seisneb selles, et te suhtute kõigesse sellesse nagu mingisse mängu, kuidagi kergekäeliselt, korrutades samu jutupunkte, mitte aga oma vigu tunnistades. Aga kas te annate endale aru, et kogu see asi võib teile päädida kriminaalmenetluse ja vanglakaristusega? Karistusseadustik räägib §-s 209 kelmusest ja ütleb, et selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistusega, või kui tegu on toime pandud ametiisiku poolt või suures ulatuses või grupi poolt, karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Nüüd, kelmuse elemente on kolm: esiteks, teisele isikule varalise kahju tekitamine; teiseks, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine; kolmandaks, varalise kasu saamine. Siin ongi teadvalt loodud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus, et meretuuleparke rajavad korporatsioonid saaksid hiiglaslikku varalist kasu meie rahva arvel ehk meie rahvale kahju tekitades. Ehk kokkuvõtlikult: kas te vangi ei karda minna?

Aitäh! Minu südametunnistus on puhas. Mina töötan selle nimel, et Eesti energiavarustus täna, homme ja ka tulevikus oleks kindel; et hinnad tuleksid alla; et see oleks puhas energia, et meie elukeskkond säiliks, et nii meil kui järgmistel põlvedel oleks siin võimalus teha vabu valikuid. Ja kõik meie teod just nimelt nendest eesmärkidest tulenevad.

Vladimir Arhipov.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tagasiside tavainimestelt räägib mulle, et nad ei saa aru, kust kohast see raha tuleb ja kuhu see läheb. Kas te võite praegu selgelt öelda Eesti inimestele, millest koosneb see 2,6 miljardit: on ta eelarve raha, on ta võrgutasu, on ta laenuraha? Niikuinii kaudselt inimene maksab selle juba kinni, investeerib või tahab investeerida teie kavatsetavatesse tuuleparkidesse, kas mereparkidesse või mis iganes – ta nagunii juba maksab selle kinni. Mis ta selle eest saab, kui see niimoodi on? Palun väga selgelt lahti rääkida, kuidas see protsess käib, et iga inimene sellest aru saaks.

Aitäh! Hea küsija, ma tõesti tänan teid sisulise ja adekvaatse küsimuse eest. Kindlasti see ongi kogu selle tegevuse põhiküsimus, kuidas toetusmehhanism on üles ehitatud ja miks. See on üles ehitatud nii, et selleks, et me saaksime elektri hinda alla, on meil vaja teatud energiamiksi. Selles energiamiksis on erinevad osad. Üks osa neist töötab väga tugevalt energiajulgeoleku nimel ja hinna allatoomise nimel. See on siis jutt tuuleenergiast. Mis puudutab maismaatuult, siis seal on välja arvutatud, kui suur on see garantii, mida vajavad investeerimiskindluseks need arendajad, kes soovivad just meie piirkonnas rajada parke. Sest tõesti, need on ju suured ettevõtmised, [arendajad] vajavad selleks, et neil kindlus oleks, teatud riigipoolset garantiid. 

Need garantiid antakse kontrollitud viisil. Meretuule puhul näiteks oli eelnevalt väljatöötatud mudelis [summa] maksimaalselt 65 eurot megavatt-tunni kohta. Selle, kas see makstakse riigi poolt ettevõtjatele täies mahus või väiksemas mahus, otsustab pakkumishind, mille vähempakkumisel ettevõtja ütleb ja millega ta suudab tagada selle kilovatt-tunni hinna. [Palju oleneb sellest], milline on reaalselt sellel ajahetkel turuhind selle koridori sees. Kui turuhind on väga madal, siis see tähendab seda, et ühiskond saab kasu juba sellest väga madalast turuhinnast, aga arendajal jääb justkui oma tulu saamata. Siis makstakse see toetus välja, maksimaalselt 65 eurot megavatt-tunni kohta. Kui nüüd hind läheb kõrgemaks kui see nende poolt pakutud hind, siis arendaja selle raha maksaks riigile tagasi. Seda nimetatakse kahepoolseks lepinguks. 

Siin on hästi oluline see, et me kontrollime maksimaalset summat, et me oskame prognoosida, kui suur on maksimaalne tõus taastuvenergia tasus. Taastuvenergia tasu on selline komponent meist igaühe elektriarves, mille eest just seda soodsat puhast elektrit arendatakse. Ka praegu meil on selline komponent meie elektriarvetel. Meil on olnud erinevaid päiksevõimsuste turule toomise toetusi, maismaatoetusi, ja need on kandnud vilja. Me oleme saanud palju neid uusi võimsusi. 

Ehk siis see, mida arvutatakse, ongi see, kui palju see taastuvenergia tasu, mis meie arvetel on täna pisut alla ühe 1 sendi kilovatt-tunni kohta, maksimaalselt kasvab nende vähempakkumiste korraldamisel ja kui palju mudelite järgi hind nendest võimsuste turule tulekust langeb. Oluline on see, et see hind langeks rohkem ehk siis inimese elektriarve oleks tulevikus väiksem. Niimoodi see on üles ehitatud. Ma loodan, et oli enam-vähem arusaadav.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Te siin rääkisite demokraatiast, et otsuseid ei ole tehtud ja Riigikogu hakkab siin otsuseid tegema. See on selline reformierakondlik ebademokraatia, mis meil on. Enne valimisi oli jutt, et maksud ei tõuse, ja siis tuldi kohale koalitsiooni suure ülekaaluga ja hakati makse tõstma. 

Aga nüüd ikkagi selle konkreetse energeetikaküsimuse juurde. Rääkige lahti kõigepealt see, kas teie olite selle otsuse juures ka, kui otsustati, et ikkagi ei tee seda 2,6 miljardi skeemi praegu. Ja kui olite, siis mis argumentatsioon seal oli: miks ta ootamatult ära jäi, kui paar nädalat oli taotud vastu rinda, et me tegime suure otsuse ja see raha kulutatakse. Kas seal taga võis olla see, et Sumitomo koos Eesti Energiaga ilmus välja ja siis teie nõuandjad taustal ütlesid, et oi-oi, nüüd võib osa rahast minna kuskile, kuhu me ei olnud arvestanud? Või oli seal mingi muu argumentatsioon?

Aitäh! Mina tegin ettepaneku liikuda energeetikapaketiga edasi samm-sammult: õiges, mõistlikus järjekorras ajalises mõttes ja teha seda nii, et see on ühiskonnale võimalikult kasumlik. Ja maismaatuule [energia] on meil ajalises mõttes lähedamal. Meretuule koha pealt oli oluline see, et tulemas oli Euroopa puhta tööstuse lepe, mis annab meile lisavõimalusi teha seda suurema kindlusega, teha seda tarbija jaoks soodsamalt. Ja ma pidasin õigeks sellise ettepaneku valitsusele teha.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Aastal 2022 ei olnud meretuuleparkidel veel rohelist tuld, kuna teadlased, sealhulgas Tartu Ülikooli teadlased, tegid alles keskkonnamõju-uuringuid. Ja minu küsimus puudutab üht konkreetset. Ma soovin teada, millise tulemuse andis Tartu Ülikooli mõju-uuring kalaparvede elulemusest meretuuleparkideks planeeritavatel aladel. Kas need mõõtmised ja uuringud näitasid, et keskkonnamõju kalaparvede elulemusele ja kalanduse jätkusuutlikkusele on olemas? Milline see on? Või ei sega see massiivne ehitustegevus kalaparvede rännet ega rannakalurite tööd-tegemisi, kui massiivseid meretuuleparke ehitatakse? Ja kuidas teie olete kavandanud energia hinna kujunemisele lisada pideva merealuste kaablite lõhkumise, parandamise, nende valvamise ja veealuse sabotaažiga seotud rahalise maksumuse? Kas see tuleks energia hinnale otsa liita? Või kes peab siis tasuma need kulud?

Kalad ja kaablid – tähtsad küsimused mõlemad. Aitäh! Ja vastan siis järjekorras. Meretuule[parkide] planeering on kinnitatud koos kõigi nende vajalike mõjuhindamistega. On välja pakutud ka leevendusmeetmed ja keskkonnamõjusid on uuritud. Loomulikult need on asjad, millega peab iga arendaja arvestama. See on selge.  

Mis puudutab nüüd kaableid ja kriitilise [tähtsusega] taristut, mis meil Läänemeres on, siis tõepoolest, ka see on osa meie geopoliitilisest olukorrast. Varilaevastik, mis Läänemerel sõidab, pool Venemaa fossiilsest kütusest tulevast rahast, mille nad oma sõjamasina ette rakendavad, liigub siit läbi. See on väga tõsine probleem Euroopa tasandil. Ka uues sanktsioonide paketis on osa nendest laevadest jällegi sisse võetud. 

Kuidas meie kaableid hoida, kuidas neid parandada võimalikult kiiresti ja kuidas kahju sisse nõuda nendelt, kes vastutavad – kõik need küsimused peavad saama vastused. Soome partneritel, õigemini Eleringil ja Fingridil koos meie Soome partneritega on käimas EstLink 2 lõhkumise uuringud. Ja ma absoluutse [kindlusega] leian, et ühiskond ei saa seda kahju kanda. Selle kahju peab kandma vastutaja. 

Loomulikult see toob meie jaoks kaasa kulusid. Edaspidi me arutame erinevaid võimalusi, kuidas ka endale soetada, kui võimalik, siis Euroopa toel, kiirem võimalus neid kaableid parandada. Sest on selge, et see probleem üleöö ei kao, aga meile on need kaablid väga olulised. Neid laevu, mis saavad neid töid teha, on väga vähe ja me peame oma valmidust kasvatama. Õnneks ma näen, et ka Euroopa tasandil võetakse seda küsimust väga tõsiselt. Meil on 17. märtsil energeetikanõukogu, kus me just seda kriitilise tähtsusega taristu kaitset arutame.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Paraku tuleb tõdeda, et te jätkate Refi ikke valitsuse valitud teed ega vasta konkreetselt küsimustele. Minu eelmine küsimus oli, kes tegi valitsusele ettepaneku eraldada 2,6 miljardit eurot, kuid vastust ma ei saanud. Teen järelduse, et teil on midagi varjata. Ilma konkreetse vastuse saamise lootuseta küsin järgmist. Riigikogu menetluses on mitu Kliimaministeeriumi eelnõu, näiteks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556, mis [näeb ette] teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555, millega [tahetakse] luua saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon. Vastavalt sellele eelnõule on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas. 

Lugupeetud minister! Kuidas me nüüd saame olla kindlad, et kõik teie ministeeriumist tulevad eelnõud on ette valmistatud korrektselt, põhjalikult analüüsitud ja läbi mõeldud ning et esitatud andmed ja numbrid on usaldusväärsed?

Aitäh! Kinnitan teile, et need mõlemad on väga olulised eelnõud, ja loodan, et Riigikogu saab need kenasti menetletud. Sain just eile ka ülevaate muudatusettepanekutest. Saartalitluse puhul on oluline tõesti see, et [me vajame ka] põlevkivijaamu, mis meil täna reservi tagavad. Arvutused näitavad, et ühiskonnale on ikkagi vajalik neid aidata, et nad tipukoormuste ajal turul [oleksid]. Tõesti, põlevkivielekter on kallis elekter ja üha harvemini pääseb turule, aga me siiski vajame neid [jaamu], sest nad aitavad tipuhindu ikkagi alla tuua. Kuna regioonis on võimsusi nii palju puudu, siis isegi selle kalli hinna korral on ühiskonnale ikkagi kasumlik neid turule aidata. See tuleb ka prognoosidesse nii-öelda sisse arvestada. Ma loodan väga, et need eelnõud saavad kinnitatud. Ka nende ettevalmistamine on olnud põhjalik ja andmed on korrektsed. 

Anti Poolamets, palun!

Ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et ühiskonna silmis on see olukord ikkagi väga kaootiline. Kõigepealt tuleb tagatoakokkulepe hiigelsubsiidiumi kohta, mõni nädal hiljem kukub see ära. Numbrid on segased, valed, neid ei taheta tutvustada isegi korruptsioonivastasele erikomisjonile. Räägitakse salastamisest, algandmed on kadunud. See pilt lihtsalt on erakordselt halb, isegi näivuse mõttes. Teate, asjad peavad ju ka näima head. Te peaksite meeleheitlikult pingutama, et asjad ka näiksid head, kuigi te väidate, et sisu on korras. Aga mina näen, et sisu on ka täiesti mäda. 

Igal juhul mind huvitab ka see, et kas te näete korruptsiooniriske kogu selles asjas. Väga suuri rahasid ju jagatakse. Ja mõelge ka selle peale, et võib-olla on ainult üks Eesti firma, maksimaalselt kaks, kes võiksid kandideerida meretuuleparkide subsiidiumile. Näiteks võib tuua Utilitase. Ma ei tea, mis suhted teie erakonnal nendega on. Aga mõelge ise, kui nad tulevad ja võtavad näiteks 1 miljardi, siis on ikka ülimalt suur korruptsioonioht …

Atiäh!

… ühele firmale seda mängida.

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Tänan ka [üsnagi] asjasse puutuva küsimuse eest! Absoluutselt igal pool maailmas on energeetika valdkond, kus on [mängus] väga suured huvid. Loomulikult erinevad ettevõtjad oma plaane tutvustavad, selgitavad oma vaatenurki. Ja loomulikult on meie ekspertide ja poliitikute ülesanne teha parimad otsused just nimelt Eesti inimestest lähtuvalt. See on selge ja nii me ka teeme. Ei minul ega minu erakonnal ühegi arendajaga mingeid suhteid ei ole.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! Kui te väidate, et see, kuidas koalitsioon on viimased kaks aastat käitunud, on demokraatia, siis sellises demokraatias mina küll elada ei taha. Sellises just nimelt Refi ikke demokraatias, kus rahva hääl ei loe, kus rahva arvamusest saab iga kell üle sõita, kus tehakse endale sobivaid seadusi ja kasutatakse Riigikogu lihtsalt kui vahendit. 

Aga tulles energeetika juurde: üks oluline aspekt, mis on jäänud mainimata, on see, et kuna põlevkivist elektri tootmine hääbub, siis Eesti Energia panus riigieelarvesse väheneb märkimisväärselt. Muidugi kahaneb esiteks töötajate arv, vähenevad tööjõuressursid, erinevad makstavad tasud. Me võime siin rääkida sadadest miljonitest. Kas Kliimaministeeriumil on juba tehtud analüüs ja prognoos, kui palju siis vähenevad laekumised Eesti Energialt? 

Jaa, aitäh! Nagu ma kinnitasin mitmetes vastustes, põlevkivi on meile jätkuvalt väga oluline. Ta tagab reservi ja kui Riigikogu saartalitluse eelnõu heaks kiidab, siis saab ta osaleda ka turul ja aidata tipukoormuste ajal hindu alla tuua. Mis puudutab põlevkivi kasumlikkust, siis tõepoolest, Auvere elektrijaam on toonud meile väga suure kahju, üle poole miljardi. Ja kindlasti, kui me otsustaksime mingitel ideoloogilistel põhjustel rajada uusi põlevkivijaamasid või siis sama suure maksumusega putitada üles need vanad, mis meid juba on aastakümneid väärikalt teeninud, aga tõesti oma aja ära elanud, siis me saame olla päris kindlad, et see oleks tõesti väga-väga kulukas.

  Mart Helme, palun!

Aitäh! No mis me nüüd teada saime siis? Mitte midagi sisulist! Mitte midagi sisulist – ainult vale, vassimine ja varjamine. Ainult vale, vassimine ja varjamine! Aga midagi me siiski saime teada. Me saime teada, et Yoko Alender on absoluutselt ebakompetentne kogu valdkonnas. Kogu valdkonnas! 

Kas te olete kokku löönud kas või selle, kui palju ühe 300 meetri kõrguse meretuuliku ehitamine ja selle komponendid maksma lähevad, ja korrutanud selle ühe tuuliku maksumuse kõikide nende sadade tuulikutega, millega te tahate Eesti katta? Ei, te ei ole seda teinud. Teid ei huvita, sest te esindate oma Refi ikke bandega mafioosset jõuku. Ja üleolev muie teie näol räägib ainult ühest: meid ei ohusta miski, meil on seljatagune, meil on eriteenistused, meil on ajakirjandus. Ja te võite siin haukuda nii palju kui tahate, meiega ei juhtu mitte midagi. Me võime varastada nii Nordicast, tuuleparkidest kui ka kaitsekuludest, meiega ei juhtu midagi.

Teie aeg!

Ja see kõik näitab seda, et varem või hiljem – ükski puu ei kasva taevani –, varem või hiljem …

Teie aeg!

… teid hävitatakse. Teid hävitatakse! Te võite üleolevalt muiata, teid hävitatakse. Ja teie, lugupeetud Yoko …

Aitäh!

… lähete veel kohtu alla.  

Aitäh, austatud küsija! Ma saan aru, et teie eesmärk on hirmutada ja trampida ka Eesti riiki, tema demokraatlikke protsesse jalge alla, et lõhkuda. Mina seda suunda ei toeta. Mina teen oma tööd selleks, et Eestit ehitada, et ka energiapoliitika oleks kindel ja taskukohane nii meile kui ka edaspidi, järeltulevatele põlvedele.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru? Minu küsimus, esimene küsimus puudutas konsultatsioone nende ettevõtetega, kes on uurinud võimalikku indekseerimist. Ja te lugesite Rene Koka küsimusele vastates ette erinevad ettevõtted – seal olid Ignitis ja Enefit Green ja [Enefit] Power ja nii edasi. Kõik need ettevõtted on nagu tundnud huvi indekseerimise vastu. Minu küsimus puudutas puhtalt indekseerimist ja konsultatsioone nende ettevõtetega, kes on huvi tundnud selle toetuse indekseerimise vastu. Ja teiseks: meil ei ole ju tänaseni adekvaatseid numbreid selle 2,6 miljardi eraldamise osas. Seal on nii palju muutujaid olnud ja nagu akadeemik Aaviksoo ütles, sihukesi mõistlikke numbreid ei ole. Aga mis see teie arusaam on, milliseks see 2,6 peale indekseerimist võiks muutuda? Kas see suureneb ja kui suureneb, siis kui palju, või juhtub sellega miski muu? 

Aitäh, hea küsija! Sellele, millised ettevõtted konkreetselt just indekseerimist on ühe võimalusena näinud, et muuta süsteemi soodsamaks, pean vastama kirjalikult. Ma ei taha siin eksida. Ehk see sobib. Mis puudutab aga edasiminekut meretuulega, siis kindlasti see põhimõte peab olema, et kui me tahame kasutada ära Euroopast tulevaid võimalusi ja uusi tingimusi, siis ilmselgelt peab see muutuma ühiskonna jaoks soodsamaks. 

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh! Ma oma küsimuse arusaadavamaks tegemiseks kasutan väga lihtsat näidet. Autoga tohib sõita siis, kui see on läbinud tehnilise ülevaatuse, kus ülevaatajad kontrollivad, kas auto on ohutu. Muidu temaga sõita ei tohi. Ma tulen nüüd tuulikute juurde. WHO on 2018. aasta juhendis märkinud, et tuulikud põhjustavad inimestele erinevaid tervisehäireid. Eesti on öelnud välja seisukoha, et puudub teadmine selles osas, kas tuulikud põhjustavad inimestele probleeme või mitte. Praegu on juba piisavalt tulnud kaebusi selle kohta, et inimeste tervislik seisund on halvenenud. Küsisin teie käest, miks te ehitate neid tuuleparke, kui te ei tea, millist mõju nad põhjustavad. Ja teie vastus oli selline: mind ei huvita see, pöörduge terviseminister Riina Sikkuti poole. Kas te Eesti inimestest üldse ei hooli?

Aitäh! Hea küsija! Ma kindlasti pole kunagi öelnud, et mind ei huvita see. On väga oluline, et need [kohalike inimeste] küsimused, mis tuulikute rajamist puudutavad, saavad vastused. Siin on Terviseamet teinud head tööd ja kinnitanud, et mitte kuskil ei ole leidnud kinnitust see fakt, et tuulikud on kahjulikud inimeste tervisele. Küll aga on nad kinnitanud, et kui käib selline väga räige kampaania, siis sellega kaasneb stress. Ja stressi kohta on küll kinnitanud väga paljud meditsiiniinimesed, et see on tervisele ohtlik. See kinnitus on küll olnud. 

Mart Helme, palun!

Jaa, no mida räpasemaks Refi ikke teod muutuvad, seda rohkem nad räägivad muidugi õigusriigist ja demokraatiast. Seda me oleme ka täna siin kuulnud. Aga öelge mulle palun, missugune saab meil olema elektri hind järgmisel nädalal, näiteks järgmisel teisipäeval, ja mitu korda on see meie elektri hind kallim kui Soomes. Oskate seda ennustada? Te siin räägite, kuidas 10 aasta pärast saab meil [hind] olema mingisugune 15 koma midagi senti kilovatt-tund. Tore! 10 aasta pärast ei ole kümneid tuhandeid inimesi, kes täna maksavad kallist elektri hinda, viis korda kallimat, kuus korda kallimat kui Soomes, enam elus. Neid ei lohuta see! Neid ei lohuta see, et kunagi lubasite meile ka Helsingi tunnelit. Ei lohuta! Absoluutselt ei lohuta! Neid ei lohuta ka see, et kunagi 20 aasta pärast tuleb tuumaelektrijaam. Mida te teete täna nende inimeste jaoks? Kliimaministeerium, mida te teete täna sadade tuhandete Eesti inimeste jaoks, et nende elektri hind ei oleks viis korda kallim kui Soomes?

Jaa, aitäh! Soomega võrdluses see vahe viiekordne ei ole, küll aga umbes 2,5 korda on see keskmine vahe. Ja tõepoolest, Soome on oma otsused teinud ära oluliselt varem meist. Nemad on saanud areneda turutingimustel, vabas ühiskonnas oma otsuseid langetada. Meil kahjuks olid väga pikad aastad okupatsiooniaeg ja meie energeetika on pikalt tuginenud ainult põlevkivile. On tagumine aeg need otsused teha, et me oleksime kindlad, et meie suund on õige, et meil on olemas plaan, mis kõiki neid elemente erinevateks aastateks sisaldab. See on meie tegevuse alus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Mina küsin ühe küsimuse ja saan selle aja jooksul kaks valetamist kätte. Asi puudutab seda, et kui ma küsisin täna esimeses küsimuses seda, et miks te ei hooli inimeste tervisest, siis teie ütlesite, et te pole seda öelnud. Tuletan meelde, kui te olite ühe eelnõuga siin saalis. Jah, ma ei küsinud seda, kui te puldis olite, aga te istusite seal taga ja ma küsisin teilt, miks te ei hooli inimeste tervisest. Siis te ütlesite, et teid see ei huvita, pöörduge Riina Sikkuti poole. See oli esimene vale. 

Teine vale on see, et te räägite, et Terviseamet teeb head tööd. Olen aktiivselt suhelnud Terviseametiga ja Terviseamet ütleb, et neil puuduvad teadmised selle kohta, neil puudub aparatuur, [et mõõta], millist kahju need asjad põhjustavad. Kas te ükskord lõpetate selle valetamise ära, kui te midagi olete korda saatnud?!

Aitäh! Ma kinnitan veel kord, et kui mu vastused teile ei meeldi, see ei tähenda seda, et need on valed.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua minister! Mul on teile kaheosaline küsimus. Ministeeriumi ametnikud räägivad, et sellest parteide esimeeste kokkuleppest tegelikult te kuulsite tagasiulatuvalt alles raadiost, kui esmaspäeva hommikul see avalikustati. Miks peaminister ei pidanud võimalikuks kaasata teid sisulise energiakokkuleppe arutellu? Ja kes teie andmetel sellel nädalavahetusel selle kokkuleppe sõlmimisel osalesid?

Ja teine küsimus puudutab [teemat], mille puhul te veidikene ähmaseks muutusite – tahtmatult või tahtlikult. See puudutab härra Sibula küsimust. Milline turuosaline on läbirääkimistes või konsultatsioonides ministeeriumiga või ministri tasemel taotlenud indekseerimist? Palun nimetage, kes on see turuosaline.

Aitäh! Nii nagu ka eelnevalt on korduvalt välja toodud: energeetikaarutelud on kestnud läbi mitme valitsuse. Kliimaministeeriumi loomisest saadik toimuvad need väga konkreetselt just Kliimaministeeriumi eestvedamisel. Valitsuses on seda arutatud korduvalt. Ma arvan, et nüüdseks tuleb kahe valitsuse peale kokku kindlasti 20 istungit, kus erinevaid osasid energiapaketist on arutatud. Ja nii nagu poliitikas ikka, arutatakse väga erinevates kohtades erinevaid teemasid, aga otsuseid teevad ikka valitsus ja Riigikogu, nii nagu parlamentaarses demokraatias kohane.

Mis puudutab indekseerimist taotlenud ettevõtjaid, siis ma teie kolleeg Sibulale [ütlesin]: selleks et kõik oleks korrektne, et ma ei eksiks, luban saata kirjaliku vastuse, konkreetselt millised ettevõtted on maininud, et nendele tundub, et indekseerimine on miski, mille me võiksime riigiabiloa taotlusse lisada. Kui ka teile sobib – lihtsalt et mitte eksida siin –, saadan info kirjalikult.

Urmas Reinsalu. 

Proua minister! Vaadake, teie valitsuspartnerid nädalad pärast seda, kui kokkulepe parteide esimeeste poolt, mida nimetati poliitiliseks otsuseks ja kokkuleppeks, oli sõlmitud, on teatanud sisuliselt, et Kliimaministeerium on esitanud või teie [kliima]ministrina olete esitanud eksitavaid väiteid, muutunud väiteid, ja see on tekitanud otsustamise puhul väga tõsiseid probleeme. Ja minu küsimus on: mida siis härra Läänemets ja proua Kristina Kallas kas teile või ministeeriumile ette heidavad? Püüdke kontsentreerida, mis on siis need ajas "muutunud väited", mille tõttu nad süüstavad, et see on muutnud otsustamist raskemaks.

Aitäh! Hea küsija! See, mis on olnud keeruline selles protsessis, ongi nende asjade komplekssus, nende arvutuste paljusus, selle väga põhjaliku käsitluse arusaadavaks tegemine, selle kommunikeerimine, miks see on vajalik, millest tulenevad prognoosid. Sellepärast ongi neid küsimusi valitsuses nii mitu korda arutatud, nüüd juba ka Riigikogus. 

Tõesti, meie viga oli see, et läks välja see üks ekslik tabel, mis tõepoolest küll ei ole olnud valitsuse arutelude aluseks. Aga see kindlasti andis pahatahtlikele võimaluse see üles keerata, üldistada seda kõikidele nendele andmetele. Ent ma kinnitan teile veel kord, et nii see ei ole. Need arvutused on korrektsed. Valitsusele esitatud materjalid on olnud korrektsed. Ja partnerid on ka kinnitanud, et nad on saanud Kliimaministeeriumilt kõik otsustamiseks vajalikud andmed, on saanud vastused oma küsimustele. See on selge.

Aitäh, proua minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Esimesena [kõneleb] umbusalduse avaldamise algatajate nimel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun! (Martin Helme palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh! No ei olnud ju eriti lootust, et Yoko Alender tuleb ja valgustab meile, miks on valetatud ja mida on valetatud. See ei oleks mustris Reformierakonna ikke valitsuse tavapärase käitumisega. Aga midagi me siiski targemaks saime. Esiteks saime, terve Eesti sai ikkagi väga halastamatult teada, et meil on valitsuses vähemalt üks minister – kliimaminister –, kes on totaalselt ebakompetentne. No lihtsalt ei saa mitte millestki aru. Või kui saabki millestki aru, siis ei näita seda välja. Ja selle ebakompetentsuse varjamiseks tuimalt valetatakse: valetatakse valitsuse pressikonverentsil, valetatakse valitsuse teistele liikmetele või koalitsioonikaaslastele, valetatakse meedias ja valetatakse siin puldis. Ja jääb vahele nende valedega. Pupill ka ei liigu! Järgmisele vastusele sama valega jätkab. Nii et noh, see on nii tavaline Reformierakonna puhul. 

Sisuliselt üritatakse meid oma valedega uskuma panna, et meil on Reformierakonna poliitikud välja mõelnud perpetuum mobile. Selline läbimurre on alkeemias saavutatud, tinast ongi võimalik kulda teha. Ja kui sa paned raha palju juurde, võtad [teiste] taskust raha ära ja uputad miljardites ja miljardites korruptiivsetesse skeemidesse, siis elu läheb paremaks. Tegelikult läheb elu paremaks ikka ainult nendel, kes seda raha saavad. Neid me üritasime siin teada saada. No tangidega kisu välja, kes siis on need ärimehed, kes käivad valitsuse liikmete juures lobi tegemas. 

Ärme lase ennast petta! See, et tänaseks päevaks on 2,6-miljardiline subsiidiumiskeem korraks jää peale pandud, ei tähenda ju seda, et me oleme pääsenud sellest röövplaanist. See röövplaan kavatsetakse timmida veel hullemaks. Nüüd räägime juba indekseerimisest ehk, ma ei tea, suurusjärgus 30%, 40% kallimast asjast, kui see inflatsiooniga indekseeritakse. Korra võeti aeg maha, väike teepaus, aga veel suurem varastamise plaan on kuskil torust tulemas. 

Kõik see valetamine, kõik see vassimine ei räägi meile ju mitte millestki muust kui hiigelkorruptiivse skeemi punumisest. Ja kui me räägime siin 2,6 või 2,8 miljardist, me unustame ära, et ka korruptsioon on Reformierakonna valitsuses ju muster. Küll lastakse põhja üks riiklik lennufirma, siis lastakse põhja teine lennufirma, küll ehitatakse mingisuguseid gaasikaisid kümnete või sadade miljonite eest. 

Vastu ei saa maksumaksja mitte midagi. Lihtsalt raha läheb nagu mutimullaauku. Aga kui raha ära läheb, siis keegi ju saab selle. Kui meilt kõigilt korjatakse miljardid kokku – küll [meilt kui] tarbijatelt, küll [meilt kui] maksumaksjatelt –, siis ega see ära ei haihtu, keegi saab selle raha endale. Ja vot kliimaminister Yoko Alender on meil see tankist siin, tema asi on hoolitseda selle eest, et raha jõuab õige sihtmärgini. Tema koos Keit Kasemetsa ja Kristen Michali ja kogu selle ülejäänud kamariljaga, Keldoga – nende töö on see raha ära toimetada. 

Muie, üleolev muie, kui küsiti, kas te vangi ei karda minna. Muidugi ei karda! Kapo on nende inimesed, prokuratuur on nende inimesed, kohtunikud on nende inimesed. Muidugi ei karda! Vangi pannakse meil Kert Kingo 6000‑eurose kuluhüvitise eest või 5000‑eurose kuluhüvitise eest. Ega siis miljardilisi vargaid vangi ei panda! 

See on lihtsalt õudne, mismoodi Eestit valitsetakse. Ja noh, üks kolleeg fraktsioonist küsis, et kui vastuseid ei tule, lihtsalt üleolevalt irvitatakse näkku, mis selle umbusaldus[avalduse] mõte on. On ikka mõte. On ikka mõte! Inimesed näevad, kes meid valitsevad. Ja järgmisteks valimisteks palun hoolega mõelge järgi, kas te tahate nii jätkata!

Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea rahvaesindus! Isamaa fraktsiooni liikmed loomulikult hääletavad selle umbusaldusavalduse poolt. Põhjus, miks me ei ühinenud algses faasis sellega, oli väga lihtne. Tegemist on nii tõsise teemaga, mis puudutab inimpõlve perspektiivis meie majanduse, meie ühiskonna toimetuleku baasinfrastruktuuri tähendust. Kõigepealt tuleb meil luua tehioludes selgus ühiskonna jaoks edasiliikumiseks, sest kogu valitsus on täielikult kaotanud energeetika valdkonnas ühiskonna, ekspertide, ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide usalduse. Ja see usalduskriis enesestmõistetavalt ei anna valitsusele mitte sekundikski sisulist legitiimsust langetada praegu energiapoliitilisi otsuseid. 

Meie ettepanek, esiteks, on parlamendis kõigi jõudude panustamisel moodustada uurimiskomisjon, et teha selgeks [kõik] asjaolud nii otsuste sisulise kvaliteedi tähenduses ja ettevalmistamise tähenduses kui ka võimalike korruptsiooniriskide aspektist, mis viisid sellel nädalavahetusel kolme partei juhi energiakokkuleppele ja sellele järgnevatele edasistele tegevustele, mis on lühidalt kokku võttes iseloomustatavad sõnaga "kaos".

Teiseks, meie üleskutse täna hommikul oli, et peaminister peab erakorraliselt tulema viivitamatult meie arupärimisele vastama, andmaks loodetavasti nii-öelda sisulise kvaliteediga vastuseid parlamendile. 

Ja kolmandaks, me peame aru saama seda, et loomulikult proua Alender ei ole, nagu ameeriklased ütlevad, mastermind selles vastutuses. Proua Alender tegelikult ei juhi Eesti energeetikavaldkonda, vaid on kõneisik. Ja tõepoolest, see on ka põhjus, miks ta ka praegu siin vastustes klammerdub, nagu me nägime, retooriliste jutupunktide külge, olles kõneisik ja [toetudes] peaminister Michali, meie endise kliimaministri energiapoliitilisele käsitlusele, mida on kaks aastat süstemaatiliselt läbi surutud. 

Kõik indikaatorid on muutunud: nii tarbimise mõttes kui ka energiapoliitiliste valikute mõttes. Aga üks indikaator on jäänud samaks: 2,6 miljardit. Ja nagu me kuulsime, proua Alender ei soovinud vastata, milline turuosaline on taotlenud seda indekseerimist. 

Siis otsustamine. Ma hoiatan ühiskonda: praegu ei pandud [kava] pausile mitte seetõttu, et sellest initsiatiivist ollakse loobutud, vaid otsustamine pandi pausile seetõttu, et kuna ühiskonnas on tekkinud õigustatud meelepaha, tuleb võtta sekundiks aeg maha. 

Ja on veel kaks asjaolu. Esiteks, vähemasti üks turuosaline on taotlenud indekseerimist. Ja loomulikult see indekseerimine tähendab tarbijatele oluliselt suuremat kogukulu, kui see realiseeritakse. Selles ei ole mingisugustki kahtlust selle loogika järgi, et indekseerimine, millest on huvitatud ettevõtjad – ja see peaks meile kindlust andma –, on tegelikult ju siis seotud raha hinna muutumisega investoritele. Järelikult 2,6 miljardit tänases nominaalrahas eeldatavasti kujuneb oluliselt suuremaks summaks. 

See oli ka [pausile paneku] põhjus, et Ukraina sõja erisuse tõttu taotletud ajutine riigiabiluba seda indekseerimist ei võimaldanud. Tegelikkuses kavatsetakse taotleda uus riigiabiluba, valitsuse esindajad ei olegi sellest saladust teinud.

Ja veel loomulikult ajas loetud päevad tagasi sammu sassi see, et kui valitsus neljapäeval proua Alenderi formaalsel ettepanekul pani selle nii-öelda parteijuhtide energiakokkulepe pausile, oli Enefit Green, riigi äriühing, lõuna ajal teinud otsuse alustada koostööd Sumitomoga. See ajas loomulikult sammu nendel parteijuhtidel sassi ja seetõttu tuli aeg maha võtta. Hämada siin sellest Euroopa tööstuse roheleppest sellesse puutuvalt on ettekäändelise iseloomuga ja sellest saavad aru nii eksperdid kui laiem avalikkus. 

Lühidalt kokku võttes. Meie energiapoliitikal on vale ideoloogiline perspektiiv. Meil on otsuste tegemisel puudu sisulisest, tehnilisest kvaliteedist. Kõige loogilisem, millele on kutsunud üles kogu ühiskond ja eksperdid, on see, et kõigepealt tehakse suurte otsuste puhul energiamajanduse arengukava, millel on vähimgi legitiimsus [rahva] jaoks tänu dialoogile ühiskonna ja [ekspertidega]. 

Ja teiseks, meil on juurde tekkinud ka määramatud riskid, mis on seotud korruptsioonikahtlusega. Eesti energiapoliitika eesmärk peab olema varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase. Paraku valitsuse valitud kurss, härra Michali valitud kurss, näeb ette Eesti energiapoliitikas terveks inimpõlveks varustuskindluse riski määramatut kasvu ja terveks inimpõlveks fikseeritud subsideeritud energiamajanduse tõttu kõrget hinnataset. Ja sellega leppida ei saa. 

Tänane umbusaldusavaldus on väga tõsise nii parlamentaarse järelevalve kui ka sisulise poleemika alguspunkt, ma rõhutan. Ärge lootke, lugupeetavad valitsuse esindajad, et sellega see küsimus päädib ja läheb kalevi alla. Küsimus on kogu ühiskonna jaoks elulises teemas: baasinfrastruktuuris, selle kättesaadavuses ja selle maksumuses. Aitäh!

Järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! No mida me selle umbusaldusavalduse arutamise ajal oleme näinud siin saalis? Väga palju juttu umbusaldajate poolt, väga vähe fakte. Kõigepealt mõned süüdistused selles, et valitsus olevat teinud mingisuguseid ideoloogilisi otsuseid, kuigi valitsus on tegelikkuses tegelenud strateegiaga. Ideoloogiline on kiskuda Eestit tagasi minevikku, toetada mingisugust pruuni tagasipööret, selle asemel et töötada selle nimel, et Eestis oleks (Urmas Reinsalu räägib saalist. Juhataja helistab kella.) stabiilselt tagatud varustuskindlus ja … (Urmas Reinsalu ei vaiki.) 

Härra Reinsalu, talitsege palun ennast natukenegi. (Urmas Reinsalu räägib edasi.) Kogu see käitumine näitab tegelikult, et teil puudub sisu. Te oskate saalis märatseda, teha kõva häält, aga fakte ja argumente teil napib. Te üritate selle käitumisega oma argumendinappust kuidagi kompenseerida. See on näha.  

Järgmiseks, süüdistus võimalikus potentsiaalses kliimakorruptsioonis. Ärge tehke nalja! Meie akuutne probleem siin saalis on erakondlik korruptsioon. Ja kes teaks seda paremini kui Keskerakonna esindajad, kes on saanud kolm korda kohtus süüdi mõistetud konkreetses asjas. Need ei ole kahtlused, need ei ole oletused … (Saalis on sumin. Juhataja helistab kella.)

Laseme ettekandjal lõpuni rääkida! 

… vaid konkreetsed süüdistused, eks ole. Mitte lihtsalt süüdistused, vaid lõpule jõudnud kohtuasjad. Täiesti savijalgadel on kogu see teie argumentatsioon.  

Nüüd väide, et ei ole diskussiooni toimunud parlamendis, et mingisugused otsused on tehtud kusagil mujal. Vabandage väga, aga kus te olite eelmisel aastal, kui siin saalis toimus kaks energeetikateemalist OTRK-d? Üks oli üldine, energiamajanduse teemal, ja teine oli tuumaenergiateemaline OTRK. Kas te seda ei pannud tähele või puudusite või läksite saalist minema? Mis segas teil selles arutelus osalemast? 

[Siin ikka] keegi tahab rääkida mingisugustest miljarditest ja sellest, kas mingi lahendus on kallis või odav. Ma toon siin nüüd mõned numbrid teile näiteks. Võtame Soome ja Eesti energia hinnad ja arvutame välja, kui palju eelmisel aastal Eesti majapidamised maksid rohkem elektrienergia eest kui Soome majapidamised ja ettevõtted. Me maksime aastal 2024 rohkem 333,6 miljonit eurot, ja see on ainult ühe aasta eest. Kui me korrutame selle summa 20 aastaga läbi, siis saame tulemuseks üle 6 miljardi euro. 

Ühesõnaga, kas see ongi tõesti teie plaan Eesti majapidamiste jaoks, Eesti ettevõtete jaoks, et 20 aasta jooksul jätkuvalt maksta üle 6 miljardi euro rohkem, kui Soome maksab? Ja see on teie meelest kuidagi nagu odavam ja soodsam sellest, et panustada uute võimsuste turule tulekusse oluliselt väiksema summaga, mitu korda väiksema summaga? 

Palun kolm minutit lisaaega juurde. 

Kolm minutit lisaks.

Nii et numbritega toetatud argumente ja majanduslikult mõttekaid argumente teil ei ole. 

Täiesti uskumatu oli kuulda seda muret, et rohepööre justkui vähendab Eesti Energia panust riigieelarvesse. Kuulge, kust see panus tuleb? Kas see panus ei tule mitte nendesamade tarbijate taskust, kes maksavad seda oma kõrgemate elektriarvete näol? Seesama 300 miljonit eurot aastas, mis meie inimesed rohkem maksavad võrreldes soomlastega, ja siis need summad liiguvad osaliselt läbi Eesti Energia dividendide riigieelarvesse. Kas see on teie plaan, et meie inimesed maksaksid seda koormist lõputu perioodi jooksul? Kas see ongi plaan riigieelarve jaoks? Aga rääkige siis ka oma valijatele, et teil on selline plaan, et valija peab 6 miljardit 20 aasta jooksul elektriarve näol rohkem maksma ja te saate niimoodi riigieelarvet täita. Meie meelest see ei ole mõistlik plaan. Meie meelest on mõistlik plaan see, et elektrienergia hind oleks võimalikult madal nii tarbijale kui ka ettevõtetele, kes muutuksid siis konkurentsivõimelisemaks. 

Siis on räägitud vastutustundest. Tõepoolest, vastutustundlik on teha energeetikas otsuseid, minna edasi, ent vajadusel võtta samm tagasi. Aga mida ma näen siin umbusaldajate poolt: see on täielik mittejärjepidevus. Eelmist umbusaldusavaldust me menetlesime põhjendusel, et tehti otsus. Nüüd on sisse antud umbusaldusavaldus seetõttu, et on otsustatud teatud sammudega natuke viivitada, võtta samm tagasi, teha rohkem arvutusi, arutada tingimuste üle. Kuulge, te ju räägite endale pidevalt vastu! 

Aga vaatame siis seda, milliseid tegusid on siin saalis tehtud. Riigikogu on juba vastu võtnud otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kohta Eestis. See on üks väga konkreetne otsus, selleks et tagada Eestile pikas plaanis varustuskindlus, selleks et tagada mõistlik hind, stabiilne tootmine.

Mida tegi näiteks EKRE fraktsioon sel hetkel, kui me seda otsust tegime? Läks saalist välja, eks ole, ei otsustanud. Keskerakond vaidles sellele vastu, ütles, et tuumaenergia neile ei sobi. Täna te vaidlete kõik tuuleenergia vastu. Aga mis see teie idee siis on, kust elekter peaks tulema? Null initsiatiivi, null ideed! Ainus lahendus, mida Urmas Reinsalu pakkus, on uurimiskomisjon. Ärge tehke nalja! Mida te seal oma uurimiskomisjonis hakkate tegema? (Saalist öeldakse midagi.) Jälle kulutate sooja õhku, eks ole, toodate CO₂, ja kõike seda täiendava 150 000 euro eest aastas, mis on ühe uurimiskomisjoni kulu. Kas teile ühest komisjonist, härra Reinsalu, ei piisa, et te tahaksite veel teises komisjonis seda aastaid valitsenud ajusurma demonstreerida? (Saalist hõigatakse midagi.)

Nii et kahjuks, jah, umbusaldusavaldus on efektiivne siis, kui ta on usutav. Paraku seekord siin ühtegi usutavat argumenti ei olnud. Aitäh!

Nüüd sellise sõnavõtu peale … (Reinsalu hõikab midagi saalist.) Kuulame lõpuni, härra Reinsalu! Säilitame korda! Enne vastusõnavõtu andmist on paar protseduurilist küsimust. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on tõesti täiesti protseduuriline küsimus ja ma ei kavatse kuidagi hakata siin vastusõnavõtuga tegelema. Kunagi, kui mina veel ei olnud poliitikas, aga Igor Taro juba oli just sisenenud poliitikasse, siis ma intervjueerisin teda. Ma küsisin ta käest, mis põhjusel ta ajakirjaniku ametist loobub ja poliitikasse läheb. Ja siis ta ütles, et ta tundis ajakirjanikuna, et ta tihti ei näe teemadesse süvitsi sisse. Et poliitikuna ta võib-olla saaks asjadest paremini aru. Ma nüüd täna kuulasin seda Igori juttu ja varem olen ka kuulanud. Ma [ei tea], kas ta ei ole võtnud aega süveneda, et asjadest aru saada, või ta lihtsalt ei saa aru. Mul tekkis selline protseduuriline küsimus, et kas juhatusel on mingi võimalus pakkuda Riigikogu liikmetele mingeid tasanduskursusi või anda muid [asjakohaseid] soovitusi. Või juhatusel sellist pädevust ei ole?

Protseduuriliselt ma ei saanud aru. Koolituste korraldamist saab eraldi teha, aga siin ma küll hetkel seost ei näinud. Tegemist on umbusalduse avaldamisega ja läbirääkimiste vooruga ning härra Taro alustas sellega ja ka lõpetas ilusti sellega. 

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea eesistuja! Ma tuletan ikkagi meelde, et umbusaldus on sisse antud valitsuse korruptsiooni pärast ja valetamise pärast. Aga ma lihtsalt juhin tähelepanu, ka eesistuja tähelepanu sellele, et eelkõneleja oma kõnes tegeles kahetsusväärselt gaslighting'uga oponentide suunas ehk siis haaras Refi ikke [valitsuse] korruptsiooni varjamiseks kätte gaasipõleti. Ma tuletan talle meelde, et ta on siin ainuüksi tänu ühe eriti skandaalse inimese osalemisele valimistel. Ja selle pika kõne asemel oleks ta võinud tulla pulti ja mitte meie aega raisata, vaid öelda lihtsalt: slava, Johanna-Maria Lehtme!

Protseduuriliselt ma ei oska siin kaasa rääkida. Protseduuriliselt siin ei olnud seda kajastatud. Aga kuna Igor Taro oma kõnes mainis Keskerakonda, siis, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, vastusõnavõtt Keskerakonna nimel.

Aitäh! Mulle tõesti jätkuvalt teeb natukene nalja see, kuidas Eesti 200 esindaja on juba nädalate viisi pulti tulnud ja püüdnud midagi Keskerakonnale ette heita. Samas on ta ise saanud tänu pettusele, tänu Johanna-Maria Lehtme häältele Riigikokku. Pettuse teel sai Eesti 200 valitsusse, ja lihtsalt selle jaoks, et teenindada Reformierakonda. Kusjuures nad teadsid juba vahetult enne valimisi, et selline afäär on üleval. See oli juhtfiguuridel teada, aga see meelega vaikiti maha, oli vaja ju Riigikokku saada. Peteti valijaid, peteti annetajaid, tekitati kahju Ukrainale, Ukraina rahvale. 1,5 miljonit varastas Johanna-Maria Lehtme. Ja tänaseks on valijad juba andnud oma hinnangu Eesti 200-le. 

Aga ma tuletan ka meelde, et sellega ju kõik ei lõppenud. Järgmine oli personaalse riigi afäär. Kui Eesti 200 sai võimule, hakkasid Tiit Riisalo ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi suruma personaalse riigi projekti. 200 miljonit eurot maksis projekt, visioon kopeeriti IT-ettevõtte Nortal varem avaldatud uuringust. Nortal on põhiannetaja, ta on annetanud pea pool miljonit viimaste aastate jooksul Eesti 200-le.

Ja see ei ole veel kõik! Tiit Riisalo juhtimisel torpedeeriti tervet Euroopa Liidu direktiivi Bolti kasuks, sest ka Bolt on üks Eesti 200 põhiannetajatest. Ja ka see ei ole veel kõik! Siis võeti veel vastu seadus, mis puudutab liikluskindlustust: elektritõukerattad tuleb kindlustada. Aga teate, milliseid elektritõukerattaid ei pea kindlustama? Bolti tõukerattaid, sest Bolt on üks põhiannetaja. 

Nii et võib-olla jah, kui keegi oskab korruptsioonist rääkida, siis ma arvan, et just Eesti 200 oskab seda kõige rohkem. Ma arvan, et võib-olla Eesti 200 peakski olema järgmine erakond, kes tuleks korruptsioonivastasesse erikomisjoni kutsuda. Aitäh!

Enne kui läheme läbirääkimistega edasi, on üks protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

Jaa, ma usun, et see on protseduuriline. Palun tuletage nüüd ikkagi meie kodu- ja töökorra raamatu põhjal meelde, kas on ministritel kohustus anda rahvasaadikutele ammendavaid vastuseid, sealhulgas ka siis, kui küsitakse asjast huvitatud osapoolte kohta? Ja kas nad on kohustatud ilmuma korruptsioonivastase erikomisjoni ette aru andma ja riigieelarve kontrolli [eri]komisjoni ette aru andma? Või see vargaerakondade puhul ei kehti?

Ei, seadused kehtivad kõikidele ühtemoodi. Ja Riigikogu istungi juhatajana ma saan öelda, et minister tuleb siia umbusalduse avaldamisel rääkima. Aga komisjonidesse tuleku [kohta] saavad komisjonide esimehed öelda, kui palju nad on käinud ja kuidas nad on käinud. 

Nii, ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Eesti rahvas! Head kolleegid ja kõik, kes vaatavad! Teate, ma ei hakka peatuma nendel argumentidel, mis täna siin kõlasid. Neid oli hästi palju. Need kõlasid ka siis, kui minu kolleeg Anastassia luges ette umbusaldus[avalduse] teksti ja meie argumente, miks me arvame, et minister peaks tagasi astuma. Ma arvan, et suur probleem on tegelikult isegi mitte see konkreetne [küsimus], mis on seotud meretuulikutega, selle hiigelsummaga või isegi hiigelsummadega, mis kõige selle peale läheb. Ma arvan, et kõige suurem probleem on see stiil, kuidas töötab meie valitsus, kuidas töötab see koalitsioon. 

Jah, mõnevõrra ma olen nõus, et tegelikult selle kõige eest peab eelkõige vastutama peaminister. Nii et kui see kliimaministrit praeguses olukorras lohutab, siis põhimõtteliselt on ta siin eelkõige sellepärast, et tema vastutab selle valdkonna eest. Aga tegelikult peaks siin seisma peaminister, sellepärast et igas eluvaldkonnas, mis meil Eestis on, on korralagedus põhimõtteliselt olnud juba kaks aastat, võib-olla isegi natuke kauem aega. 

See stiil, kuidas valitsus surub asju läbi ... Teate, iseenesest see oli minu jaoks isegi hämmastav, et ühel hetkel valitsus ikkagi otsustas, et ta praegu selle teemaga edasi ei lähe. Sest seni lihtsalt tuimalt mindi väga erinevate asjadega edasi. Kuidas ikkagi suruti läbi igasuguseid maksutõuse ja uusi makse, näiteks automaksu, kuidas ühel hetkel hakati paljulapselistelt peredelt raha ära võtma, vähendades nende toetusi, kuidas hakati uuesti maksustama pensioneid, kuigi koalitsioonilepingusse oli väga konkreetselt kirjutatud, et seda ei tehta. Aga no tühja sellest koalitsioonilepingust. Me otsustasime omavahel kolmekesi nii ja me läheme sellega edasi. 

Täpselt nii juhtus ju ka selle loo puhul. Kolm koalitsioonierakondade juhti said kokku ja otsustasid omavahel. Ja siis veel uhkelt rääkisid sellest, kuidas nad omavahel kolmekesi otsustasid. Mina küll arvasin siiamaani, et riiki juhib valitsus, aga seadusandlik võim on Riigikogu. Ja valitsus peab meile aru andma. Aga tuli välja, et meil on troika, kes riiki juhib ja veel uhkelt räägib, et me kolmekesi siin otsustasime midagi. 

Aga pärast räägitakse: teate, siin on valed andmed olnud vahepeal. Meil on õiged andmed küll olemas, aga me teile neid ei näita. Vabandust, me ei räägi siin 100 eurost, me ei räägi siin isegi tuhandest või miljonist eurost, me räägime summadest, mis algavad 2,6 miljardist. Ent me siin niisama kolmekesi otsustasime, et me hakkame arendajaid toetama, ja meil on ükstapuha, mis rahvas sellest arvab, meil on ükstapuha, mis Riigikogu sellest arvab. Meil Riigikogus on ju suur enamus ja me ei pea selle pärast muretsema. Me niikuinii teerullipoliitikaga sõidame kõigest üle, nagu siin on korduvalt juba olnud.  

Sellest on väga kahju, sest Eesti rahvas näeb seda. Ja Eesti inimesed on juba mitu kuud järjest näidanud oma suhtumist. Kui vaadata igasuguseid reitinguid, kusjuures väga erinevaid, mitte mõne ühe uuringufirma koostatud reitinguid, vaid kõigi omasid, kes neid uuringuid läbi viivad, siis me näeme, et koalitsiooni koondtoetus on tegelikult rekordmadal. Eesti rahvas ei usalda kolme erakonda, kes praegu on võimul, ja ei usalda seda, mida see valitsus teeb. Ja tegelikult selle asemel, et … 

Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaks.

Selle asemel, et sellest aru saada, tuleb ühe erakonna, Eesti 200 erakonna esindaja siia pulti. Vaadake oma toetust! Eesti rahvas ei usalda teid, teie toetus on praegu 2–3%. Nii et põhimõtteliselt, kui homme oleksid Riigikogu valimised, siis sellist erakonda, sellist fraktsiooni siin polekski olemas. Ja selle erakonna esindaja tuleb pulti ja räägib sellest, kuidas Keskerakond on kriminaalkorras karistatud, ja nii edasi. No sellest, mis taust on sellel erakonnal ja kuidas see erakond üldse siia Riigikokku sai, kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart juba rääkis. 

Kahju, et ei saada aru, et midagi on väga valesti, et Eesti rahvas ei usalda seda koalitsiooni. Ma siin suhtlen ajakirjanikega, kes ütlevad mulle nii-öelda off the record ehk siis, kui kaamera on välja lülitatud, põhimõtteliselt nii, et nemad üldse ei saa aru, kuidas on Eesti riigis võimalikud sellised asjad nagu selle suurepärase meretuulikute projekti puhul. 

Ja siis, kui me hakkame asja uurima, kui korruptsioonivastase [eri]komisjoni esimees kutsub asjaosalisi istungile, siis koalitsioonisaadikud, kes on selle komisjoni [liikmed], esmalt ütlevad, et seda pole vaja, kõik on hästi, ärme kutsume kedagi, see ei ole teema, arutame midagi muud. Ja kui ikkagi [seda arutav] istung toimub, siis kohe alguses nad hääletavad selle poolt, et istung oleks kinnine, et informatsioon, millest komisjonis juttu on, ei laekuks mitte kuskile. Ja pärast, kui komisjoni protokoll ja kõik sellega seotud dokumendid on juba olemas, siis otsustatakse, et see on ka saladus. Me ei hakka sellest rääkima, ei hakka seda kellelegi näitama. 

No mis mulje tekib inimestel, kui nad seda kõike näevad ja kuulevad? Kas tõepoolest üritatakse meile öelda, et kõik on aus ja õiglane ja et ei ole mitte mingit probleemi, et üldse ei pea muretsema selle pärast? Jah, mõned andmed olid valed, aga me nüüd võtame [sammu] tagasi, uued andmed on olemas, aga me neid teile ei näita. No vabandust, olles lihtne Eesti inimene, Eesti elanik, Eesti kodanik, mul tekiks miljon küsimust, kuidas üldse on võimalik niimoodi riiki juhtida. 

Nii et loomulikult Keskerakond kohe tuli välja mõttega, et kliimaminister peab tagasi astuma ja kui ta tagasi ei astu, siis tuleb talle umbusaldus[avaldus] esitada. Ja loomulikult ma olen nõus kolleegide arvamusega, et kindlasti ka peaminister peab siia tulema ja meile rääkima, mis ometi toimub. Kuidas ikkagi on võimalik, et niimoodi riiki juhitakse? Kas ta tõepoolest ei näe probleemi ja me rõõmsalt liigume samas vaimus edasi aastani 2027, kui tulevad järgmised Riigikogu valimised ja kui kindlasti praegused koalitsioonierakonnad saavad hävitavad tulemused. Seda on juba näha, et rahvale ei meeldi, mida see koalitsioon teeb. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister lõpusõna? Jah, palun, minister! 

Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.   

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kinnitan teile veel kord, et selle valitsuse ja ka minu eesmärk on töötada selle nimel, et Eestis oleks tagatud energiajulgeolek, mille osa on ka taskukohane elektri hind. Me oleme pikka aega toetunud eelkõige põlevkivile, mida me näeme järjest vähem turule pääsemas, kuna see on väga kallis elekter ja inimesed ei soovi nii kallist elektrit. Me peame langetama uusi vajalikke otsuseid, mõistlikke otsuseid, mis tagavad, et me püsime õigel teel. 

Selleks oleme paika pannud ka energeetikapaketi erinevad osad ja alustanud prioriteetide järjekorras. Oleme juba saatnud Riigikogusse eelnõu, mis tagab selle, et põlevkivireserv on olemas ja see aitab meil tipukoormuste ajal hinnad alla tuua. Oleme välja kuulutanud Eleringi kaudu juhitavate võimsuste hanke, selleks et meil oleks energiajulgeolek tagatud. Oleme end edukalt lahti ühendanud Venemaa energiasüsteemist. Ja veel kord aitäh kõigile, kes selleks panustasid! 

Siit edasi. Olulised osad on ka taastuvelekter, mis on kõige odavam elektri tootmise viis. See on hajus, kohalik tootmine, millel ei ole vaja kasutada kütust. Seetõttu ka see odav hind. Oleme ette valmistamas maismaa tuule[parkide] vähempakkumisi, kuna see on ajaliselt kõige esimene vajalik samm. 

Me analüüsime ka võimalust tuua rohkem meretuult, millel on omad eelised, kõige soodsamal moel, kasutades ka Euroopa puhta tööstuse lepet, Eesti turule. Kui aeg on selleks küps ja me oleme leidnud selleks optimaalse viisi, siis vastavad algatused valitsusse ja Riigikogusse ka tulevad. 

Samuti on taastuvenergia puhul oluline salvestus. Eestis on juba ehitamisel Mandri-Euroopa suurim salvestuspark. Taastuvelektri vallas me liigume väga kenasti, eelmisel aastal 63% toodetud elektrist oli juba taastuv. Ja siit saame vaid edasi minna. 

Aga samuti vaatame kaugemat tulevikku ja valmistame ette tuumaenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia pluss on see, et ta saab tagada hea baaskoormuse, mis on alati olemas. Riigikogu on andnud meile suunised nende ettevalmistustega edasi liikuda ja seda me teeme.

Kahjuks siin täna on kõlanud väga palju asjasse mittepuutuvaid küsimusi, hirmutamist, eksitamist, lammutamist – Eesti lammutamist, ühtsuse lammutamist. Meie oleme kindlad selles, et tuleb võidelda heade [sammude] nimel. Ja need on head otsused ja head sammud, mis tagavad energiajulgeoleku, mis tagavad taskukohase hinna. 

Ma loodan, et üheskoos me saame siiski seda riiki edasi ehitada ka energeetikas, sest see on oluline valdkond. Ja kindlasti mina ei lähe kaasa selle hirmutamise ja ähvardamisega. Ma usun, et see maja suudab olla enamat kui lasteaed. Aitäh! 

Aitäh! Urmas Reinsalu, kas läbirääkimiste käigus mainiti Isamaad? Jah? Siis vastusõnavõtt kaks minutit kohapealt.

Aitäh! Meil seisab nüüd see hääletus ees. Kui koalitsiooni esindajad ei pea võimalikuks selles piinlikus, häbiväärses loos avaldada toetust ministrile, siis ma kutsun neid üles mitte osalema hääletusel. Seda esiteks. (Elevus saalis.) Teiseks, ma mõistan, et proua ministril, poliitikutel on ikka niisugused rasked tühjusehetked. Ei ole teil ka kerge. Ma inimlikult saan sellest suurepäraselt aru. Aga ma kutsun teid üles pärast seda hääletust kaaluma vabatahtlikult oma ameti mahapanemist, [kuigi] praeguses olukorras ei ole aus see loogika, et te kannate formaalselt isiklikult poliitilist vastutust olukorras, kus keegi teine juhib tegelikult Eesti energiapoliitikat. Kolmandaks, ma arvan, et ju Reformierakond või härra Michal mõtleb, et teeb teist nii-öelda selle vastutava isiku, ennast aga distantseerib sellest tekkinud tohuvabohust. Küllap on seegi märk sellest, et arutatakse teie võimalikku väljavahetamist, et Reformierakonna esindaja täna vähemalt formaalselt teie kaitseks sõna ei võtnud. Ma arvan, et kõige ausam ka teie enda perspektiivist on sellisest poliitilisest agendast distantseeruda ja ise sellest valitsuskabinetist lahkuda. Olgu need viimased sõnad enne seda hääletust minu poolt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume seda hääletust ette valmistama. Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu sellele, et ministrile umbusalduse avaldamiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.  

Panen hääletusele umbusalduse avaldamise kliimaminister Yoko Alenderile. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Umbusalduse avaldamise poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Riigikogu ei avaldanud kliimaminister Yoko Alenderile umbusaldust. 

Meie tänane ja selle nädala päevakord on ammendunud. Kohtume järgmisel istungil.