Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 4. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget, puudub 43. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Täna soovin üle anda nelja Riigikogu liikme, Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Selle teema on hooldusreform. 

Nagu me teame, hooldusreformiga on suured probleemid. Esialgseid mõtteid ja ülesandeid, mida sooviti rakendada, ei ole sellises mahus rakendada suudetud. Eks neid probleeme ole erinevaid. Valdavalt on ikkagi küsimus rahas. Küll ühelt poolt lubati, et keskmise pensioniga saab hooldekodus koha ja ka kohalik omavalitsus peaks panustama, ning minister on rääkinud, et kohalikele omavalitsustele on ka vastavad rahaeraldised tehtud. Aga nagu me oleme teada saanud ka riigikontrolöri auditist, need ei ole olnud piisavad. Olukord on selline, kus üldhooldusteenuse raames ei suuda väga paljud kohalikud omavalitsused pakkuda isegi koduhooldust, mis on esimene staadium kogu selles üldhoolduse süsteemis. 

Meil on pandud kirja seitse küsimust. Teema on väga oluline, väga aktuaalne, see puudutab väga paljusid perekondasid. Loodame konstruktiivset dialoogi. Aitäh!

Järgnevalt Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saadikud siin saalis ja ekraanide taga ning inimesed, kes te meid kuulate! On väga meeldiv aru saada, et opositsioon mõtleb ühtselt. Ka Isamaa fraktsioon esitab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole arupärimise sotsiaalhoolekande reformi kohta. 

Nimelt, Isamaa leiab koduhooldusest ja perekonna rollist rääkides, et väärika vananemise puhul on väga suur osakaal sellel, et eakas saaks olla oma kodus ja perekonnaringis, kuni tervis seda vähegi võimaldab. Aga selle saavutamiseks on vajalikud riiklikud tugisüsteemid ja õigusraamistik. Kas see on riigi prioriteet? Mina ei ole seda täheldanud, olles sotsiaalkomisjoni aseesimees. 

Hooldereformi eesmärk on teatavasti see, et hooldekodukoht peab olema inimesele keskmise pensioni eest kättesaadav. Riigikontroll on äsja oma värskes auditis öelnud, et see on muutumas järjest ebarealistlikumaks ning muuta tuleks ka hooldekoduteenuse rahastamist. 

Meie küsimused puudutavad sotsiaalkaitseministri tegevust sotsiaalhoolekande reformi elluviimisel, aga ka Sotsiaalministeeriumi tegevust, sest väga pikki aastaid seisis Sotsiaalministeeriumi kodulehel, avalehel lausa, loosungina pressiteade, kuidas hooldekodukoht on kättesaadav keskmise pensioni eest. Kui ma küsisin sotsiaalkomisjonis ametnikelt, kas sellise teabe hoidmine kodulehel, kui me juba teame, et see ei ole võimalik ja [hooldekodukoht] jääb üha kättesaamatumaks, [on õige,] siis ministeeriumi ametnikud leidsid, et on väga õiglane seda seal ikkagi hoida. Eesmärk pühendab abinõu. 

Aga mina leian, et tuleb uurida ka seda, kui sotsiaalkaitseminister vastab meediale ja ütleb, et hooldekodu on eeskätt äriettevõte – ta on öelnud seda Postimehele –, mis võib hindu tõsta, aga kui ei ole [teenuse] ostjaid, siis hakkavad hinnad langema. Selline kena turumajanduslik loosung tekitab küsimärke olukorras, kus Reformierakonna prominentsete liikmete omanduses on kõik või peaaegu kõik hooldekodud või suur osa hooldekodudest. Seega ma annan üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole.

Aitäh! Olen võtnud Riigikogu juhatuse nimel vastu kaks arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.  

Nüüd mõned teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Gruusia Vabariigi toetusrühma moodustamise koosolek, mille kokkukutsuja on Lauri Laats, ning teiseks toimub siin eesti keele toetusrühma moodustamise koosolek, mille kokkukutsuja on Ando Kiviberg.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorras on Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Isamaa tubli saadikurühm on esitanud Riigikogu menetlusse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 544. Seda eelnõu tuleks käsitleda koos praegu menetluses oleva põhiseaduse muutmisega. See eelnõu on seotud põhiseaduse muutmisega ja tuleneb sellest.

Eelnõu ise on väga lihtne ja tehnilist laadi. Nimelt, selle eelnõuga me teeme ettepaneku muuta teatud valimistoiminguid, mida tuleb teha seoses kohalike omavalitsuste volikogude valimistega sellel sügisel. 

Paragrahv 1 on eelnõu kohaselt järgmine: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (6) "Valimisringkonnad moodustatakse hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva."" Kehtivas seaduses on see 90 päeva, meie soovime selle 30 päeva võrra nihutada edasi või kaugemale, või kustpoolt võtta, valimistele lähemale. Kui me siin saalis jõuame üksmeelele ja suudame ka põhiseadust muuta, siis valimistoimingud jääksid ilusasti sellesse aega, niimoodi, et ka põhiseaduse [muudatus] jõuaks jõustuda enne, kui tuleb teha teatud valimistoiminguid. See on see mõte. See puudutab tegelikult praegu ainult ühte omavalitsust Eestis, sest ainult Tallinnal on kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valimisringkonnad, Tallinn peab need moodustama. 

Teine muudatus on see: "[---] paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse kuupäev "1. juuni" kuupäevaga "15. juuli"". Kehtiv seadus näeb ette 1. juunit, meie teeme ettepaneku, et see oleks 15. juuli. See säte puudutab mandaatide jaotust valimisringkondade vahel. Nimelt, kehtiv seadus ütleb, et volikogu jaotab mandaadid valimisringkondade vahel, lähtudes valijate arvust rahvastikuregistri andmete põhjal valimisaasta 1. juuni seisuga. Kuna ta lähtub valijate arvust, mitte elanike arvust, siis on oluline ka seda kuupäeva muuta, sest juhul, kui me tõesti põhiseaduse muutmises kokkuleppele jõuame, võib see muuta valijate baasi ja valijate arvu ka Tallinna linnas. Seetõttu on vajalik ja mõistlik muuta neid kuupäevasid, et kõik oleks korrektne.

Valitsus on andnud oma seisukoha ja esitanud kolm küsimust. Põhiseaduskomisjon arutas neid küsimusi ja me jõudsime ühisele arusaamisele, et siin siiski probleeme ei ole, valitsuse esitatud mured on selle eelnõu puhul ilusti lahendatud ja täiendavaid probleeme ei teki. Ka valimiskomisjoni esindajad on kinnitanud, et neile see kuupäevade muutmine mingisuguseid ületamatuid takistusi kaasa ei too.

Aga ma markeerin need valitsuse märkused ära, et oleks aru saada, mille üle komisjonis arutelu käis. Kõigepealt avaldas valitsus arvamust, et ei ole vaja seda eelnõu arutada ja menetleda paralleelselt põhiseaduse [muutmisega], et kui põhiseaduse muudatused on vastu võetud, siis võiks selle eelnõuga välja tulla. Meie hinnangul ei ole see väga mõistlik ajakasutus. Meil on olemas praktika, et me näiteks igal aastal ju riigieelarve seadusega paralleelselt menetleme ka erinevaid maksuseadusi, mis on riigieelarve seadusega seotud. Loomulikult peavad need olema vastu võetud enne, kui toimub riigieelarve seaduse lõpphääletus. Samamoodi võiks käituda ka siin, et me paralleelselt menetleme seda eelnõu, saame esimese lugemise ja ka teise lugemise ära tehtud ning vastavalt sellele, kuidas me põhiseadusega edasi liigume, saame kolmanda lugemise teha vahetult pärast põhiseaduse kohta parlamendis otsuse langetamist, väga kiiresti. Meil ei ole vaja siis alles hakata seda eelnõu menetlema, kuna me kaotaksime seetõttu veel rohkem aega. Õigusselguse varasema saavutamise põhimõttest lähtuvalt on mõistlik neid eelnõusid menetleda paralleelselt. 

Teine tähelepanek valitsusel oli see, et kui me muudame mandaatide jaotuse kuupäeva nii, et 1. juuni asemel oleks 15. juuli, siis peaks valitsuse arvates muutma ka kehtiva seaduse § 7 lõiget 2, mis ütleb, et volikogus peab olema vähemalt seitse liiget ja volikogu liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla‑ või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga. Aga algatajate hinnangul ei muuda põhiseaduse muutmine kuidagi valla‑ või linnaelanike arvu. See muudab valijate arvu, küll aga mitte elanike arvu, nii et elanike arv võib olla 1. juuni seisuga ja volikogu liikmete arvu saab sellest lähtuvalt rahulikult määrata jätkuvalt ilma seda kuupäeva muutmata. See oli teine tähelepanek ja märkus.

Kolmas märkus, mille valitsus tegi, oli see, et eelnõust nähtub, nagu tegemist oleks pigem ajutise, see tähendab ainult 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhuks loodava regulatsiooniga, samas puuduvad eelnõus rakendussätted, mis seda kinnitaksid, ning ilma vastavate säteteta on tegemist kohaliku omavalitsuse [volikogu] valimise seaduse püsiva muudatusega. Jah, me algatajatena kinnitamegi, et meie arvates võiksid need kuupäevad ka tulevikus niisuguseks jääda. See võiks olla püsiv muudatus. Me ei pea seda käsitlema ainult ühekordse muudatusena, mis on seotud põhiseaduse muutmisega, kuigi ta on sellest ajendatud. Aga need kuupäeva muudatused võiksid jääda ka tulevikus kehtima. Valimiskomisjonil, ma saan aru, ei ole selle vastu mitte midagi. Isegi võib öelda, et sõltumata sellest, kas me jõuame põhiseaduse muutmisega ühele poole või mitte, võiksid need kuupäevad selliseks jääda. Mingisuguseid juriidilisi ja muid takistusi nad kaasa ei too, tõenäoliselt tekib kohalikel volikogudel ainult vajadus näiteks juuli lõpus või augusti algul koguneda, et teatud otsuseid langetada. See on ainukene muudatus võrreldes kehtiva korraga. Minu poolt kõik. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgmiseks võtab juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokku põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust pigem põgusalt, sest ettepanek on mõistlik. Samuti kandis härra Seeder ette juba terve komisjoni arutelu. Tõusetusid need kaks küsimust ja kas see on ajutine või mitte, ning leiti, et on mõistlik see ka edaspidi nii jätta. Komisjon tegi konsensuslikult otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute tähtaeg on vastavalt seadusele kümme tööpäeva. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised, läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonid. Volituse alusel Isamaa fraktsiooni nimel, palun, Ants Frosch!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 544 on vajalik. Ta on küll tehnilise iseloomuga, aga demokraatias on tihtipeale ka detailid olulised. Väga põhjalikult kirjeldas kolleeg Seeder seda, mis on selle seaduseelnõu eesmärk. Sellesse ma ei süüvi. Küll aga kasutan seda kõnepulti selleks, et veel üle korrata, et see seaduseelnõu on vajalik ja tuleb kindlasti siin saalis lõpphääletusel heaks kiita. Lõpphääletusel on meil vaja 51 poolthäält. 

Ma kasutan seda võimalust ka selleks, et markeerida mõned mõtted, mis on selle seaduseelnõu puhul tekkinud. Kõigepealt, mul tekkis eile selline kummaline tunne, et see Riigikogu on töövõime minetanud. Selline olukord, kus valitsuskoalitsioon täiesti selgelt ignoreerib selle institutsiooni tööd, näitab mitte ainult põlgust oma kolleegide vastu, vaid näitab selgelt ka põlgust demokraatia ja demokraatliku institutsiooni vastu. Ma olen sellest väga häiritud. Ma ei uskunud, et sellist selles saalis avanevat pilti on võimalik Eesti Vabariigis näha. Paraku nägin ma seda eile õhtul. Mul on piinlik. 

Läheme edasi, läheme kohalike valimiste juurde. On täiesti selge, et kodakondsuseta isikute valimisõiguse fikseerimine põhiseaduses, mis on praegu koalitsiooni poolt läbitiritava põhiseaduse muudatuse sisu, ei ole vastuvõetav. See on äärmiselt riskantne ettevõtmine. Kui me piirame ennast ainult agressorriigi kodanike [valimistelt] välistamisega, siis me ei tee oma tööd ära. Põhiseadus peab kestma ka 10, 20 ja 30 aasta pärast. Ainuke lahendus on see, et kodakondsuseta isikud ei saa Eestis valida. Eestis teostab võimu Eesti kodanik nii kohalikul tasandil kui ka riigi tasandil. Ja siin on punkt.

Aga mul on ka mõned täiendavad tähelepanekud. Kohalike valimiste seaduses on fikseeritud lahendused, mis Eesti demokraatiat edasi ei vii, vaid pigem tirivad seda tagasi. Esiteks, siin saalis lõpetati valimisliitude tegevus juba kümmekond aastat või natuke rohkemgi aega tagasi. Kohalikel valimistel on valimisliidud lubatud. Lisaks on veel ka nõndanimetatud d'Hondti meetod, mis tähendab seda, et [valituks osutuvad] kohalikud minioligarhid, sest variant, et tuleb lihtsalt mingi Kusti ja tahab valimistel osaleda, ei tööta. Tema, see lihtne mees, ei ole suuteline läbi lööma. Klopsitakse kokku valimisliidud ja need nimekirjad tehakse võimalikult pikad, sest see annab tõsise eelise. See annab väga tõsise eelise! See tähendab seda, et rahvas kohapeal laseb ennast ära lollitada. 

Siia juurde tuleb lisada nõndanimetatud toiduahelate teema, mis on [kõne alla tulnud] ja mida ka koalitsioon on arutanud. Aga mingeid ettepanekuid praegu ei ole. See ei ole ainult Narva koolijuhtide teema, mida ka ajakirjandus on kajastanud. See toimub samamoodi väga paljudes Eesti omavalitsustes. See ei ole kindlasti üldse sobilik olukord, kus näiteks … 

Palun kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaks. 

… koolijuht on vallavolikogus hariduskomisjoni juht. See tekitab [küsimuse], et kes siis kellele tööd annab. See ei ole enam kontrollitav ja see ei ole ka usaldusväärne, see näeb väga halb välja. See ei pruugi olla halb, aga see näeb väga halb välja.

Lõpetuseks markeerin ära teema, mis on kõige rohkem tähelepanu saanud Elva vallas, aga see teema on üle Eesti igal pool täpselt sama. Puudub mehhanism, kuidas kontrollida ja tuvastada tegelikku elukohta. Elva vallas on olukord, kus Tartu nii-öelda varjaagid on volikogus enamuses ja teostavad seal järjekindlalt oma agendat. Kohalikud inimesed on kõrvale tõrjutud. See elukohateema tuleks ka ette võtta.

Kas me jõuame seda teha enne kohalikke valimisi 2025. aasta sügisel? Vaevalt. Aga mingi praktika tuleb kujundada ja seda peavad tõenäoliselt tegema õiguskaitseorganid, sest kaebusi hakkab sel sügisel või juba suvel, kui nimekiri kokku pannakse, tulema. Seda võib prognoosida, selle peale võib mürki võtta.  

Päris lõppu ma tahaks öelda, et üks suur murekoht, mis on tõsiselt õõnestanud Eesti valimissüsteemi, on see, et meil on küsitavusi e‑valimiste läbiviimisega. Sel nädalal viibis Tallinnas OSCE ODIHR‑i missioon, kellel oli kohtumisi ka fraktsioonide ja komisjonidega. See [missioon] on tegelikult indikatsioon, et midagi on ikkagi valesti. Minu mäletamist mööda oli Soomes viimane ODIHR‑i missioon 2000. aastate alguses. Aga meil käivad need missioonid valimisi vaatlemas päris regulaarselt. See on tegelikult häirekell. E‑valimiste kordategemine, või kui neid ei õnnestu korda teha, siis nendest loobumine, on demokraatia proovikivi Eestis. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel Priit Lomp, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Võtaks kolm minutit lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

Püüan teha kiiremini, aga igaks juhuks küsisin. 

No vot. Kõigepealt eelnõu tutvustaja vaatest. Nagu Helir ütles, tegemist on tehnilise eelnõuga, mis puudutab tähtaegasid. Selles valguses on sotsiaaldemokraatidel plaanis seda eelnõu siin saalis tõesti toetada, et sellega saaks edasi liikuda ja need tähtajad saaksid korrigeeritud, kui ka Isamaa saadikurühm peaks otsustama liituda põhiseaduse muutmise ettepanekuga ja põhiseaduse muutmise kaudu Vene föderatsiooni ja Valgevene siin elavatelt kodanikelt valimisõigus ära võetakse. See on ka hea näide selle kohta, kuidas siis, kui opositsioon esitab sisulise, vajaliku ja mõistliku eelnõu, seda ühiselt toetatakse. See ei ole esmakordselt siin ruumis nii, muideks. Ma majanduskomisjoni esimehena olen siin tutvustanud ühte eelnõu, mis samuti oli tulnud Isamaa fraktsioonist ja millega liiguti edasi. Minu meelest on ka jahiseaduse [eelnõu selline]. Nii et on tunnustamist väärt, et mõned kogenud poliitikud süüvivad asja ja vaatavad, kus on võimalik aidata. Nii et tule ja aita, mitte ära tule ja ainult laima. 

Aga ma pean muidugi reageerima kolleeg Froschi kõnele. Ma loodan, et kolleeg Solman pani kõik selle kirja ja edastab selle erakonna juhile ka. Ma ei tea, kas see on viimane kord, kui sind Isamaa fraktsiooni nimel pulti lubatakse. Need seisukohad väärivad siin korra ülekäimist ja küsimuse alla panemist. 

See väide, nagu Riigikogu oleks töö[võime] minetanud. Me just täna arutame seda, et Vabariigi Valitsus on esitanud ettepaneku mitte eelnõu toetada, aga koalitsioonisaadikud on, vastupidi, komisjonis leidnud, et eelnõuga võiks edasi liikuda. See on minu arust just hea vastupidine näide. 

Soovitan Antsul lugeda ka Isamaa valimisprogrammi, kus lubati hääleõigus ära võtta just nimelt Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt, ja mitte fantaseerida selle äravõtmise laiendamise teemal, sest seda ei ole valijatelt küsitud, seda mandaati pole valijatelt saadud. 

Aga läks järjest "paremaks". Väga kurb oli kuulda, et Isamaa vastandab ennast tänasest päevast alates kohalikele valimisliitudele. Kohalikud valimisliidud ajavad kohalikku asja, nad ei soovi sekkuda riigielu küsimustesse sedavõrd detailselt, nende jaoks on just kohaliku elu korraldamine väga-väga oluline. Ma olen tihtipeale öelnud, et kohalik elu ei ole lõpuks parteipoliitika küsimus, vaid see on arutelu selle üle, kuidas meie lastel oleks parimad võimalused, kuidas meie eakatel oleks parimad võimalused, kuidas meie kodanikel oleks parimad võimalused. Vastandada ennast siit puldist valimisliitudele tundub küll lati alt läbiminekuna. 

Läks veel "paremaks": koolijuhtide kuulumine volikokku. Tõesti, mina ei ole ka isiklikult seda meelt, et koolijuhid peaksid volikogus olema. Aga soovitan teil oma erakonna sees asjad läbi rääkida, sest minu teada on siin saalis hulk Isamaa saadikuid, kelle jaoks see ei ole probleem. Muidu juhtub täpselt nii, nagu juhtus eile kahes debatis energeetikateemadel: kõigepealt vaidles Parts Ossinovskiga Postimehe stuudios ja õhtul oli "Esimeses stuudios" teine energeetikadebatt. No otsustage lõpuks ära! Parts teatas, et tuumajaam, 100%, Maastik oli ETV‑s ja ütles, et ei-ei, me ei tea mitte midagi, me veel alles mõtleme ja otsustame. Võiks omavahel asjades kokku leppida, enne kui tulla pulti seisukohti jagama, siis oleks lihtsam aru saada valijatel ja kolleegidel siin saalis kindlasti ka. 

E‑valimiste kahtluse alla seadmine. Võib-olla peaks selle korra tõepoolest ikkagi omavahel läbi rääkima. Isamaa suust ei ole seda senimaani kuulda olnud. EKRE on võtnud selle algatuse Riigikogu aseesimehe eestvõttel [enda peale]. Mina kohtusin e‑valimiste auditit tegeva seltskonnaga ja selgitasin neile väga selgelt, mis on parempopulistide eesmärk e‑valimiste kahtluse alla seadmisel.

Lõpuks Elva näide, saadiku tegeliku elukoha küsimus. Taas kord üks sihuke asi, mis tuleks minu arust kõigepealt läbi vaielda oma erakonnas. Igal Riigikogu [istungi]vabal nädalal ja igal nädalavahetusel magab kolleeg Kokk Riigikogu Isamaa fraktsioonist Tartus, ja tema on see, kes tõmbab niite Jõgeva Vallavolikogus. Palun tehke kõigepealt omavahel asjad selgeks ja siis tulge laduma poliitilisi statement'e. 

Tunnustan Helirit. Arvasin, et tema võtab kogu selle poliitilise kahurväe [kasutusse] ja tulistab igasse suunda, aga ta oli neljapäeva hommikul väga vaoshoitud ja rääkis tõepoolest ainult eelnõust. Aga minu arust läks Froschil asi ikka päris käest ära. Nii et arutage läbi, kes teinekord pulti asjadest rääkima tuleb. Aitäh!

Aitäh! Enne kui ma annan vastusõnavõtuks sõna Antsule, on Helir-Valdor Seedril küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Mul oli küsimus, millist päevakorrapunkti me arutame, kas me oleme kinnitatud päevakorrast kõrvale kaldunud või mitte. Ma kuulasin viimast ettekandjat. Ta rääkis justkui Ants Froschist, kes oli rääkinud valimisliitudest kohalike omavalitsuste volikogude valimise seaduse kontekstis, mis oli mulle arusaadav seos. Aga mingisugused energeetikateemad ja Juhan Partsid – mis need sellese eelnõusse puutuvad? Mina vaatasin ka seda ülekannet, kus Parts korduvalt rõhutas, et tema esineb seal kui kodanik, ta ei esinda ühtegi erakonda. Võib-olla hea kolleeg ikka [teinekord] kuulab ja mõistab [neid asju] nii, nagu need väljaütlemised nendes saadetes on. 

Aga oluline protseduuriline sõnum minult on see – et stenogrammi jääks ka [märk] maha –, et seesamane paberile käsitsi kirjutatud käkerdis, mida Igor Taro eile televisioonis Eesti rahvale näitas, vaat see ongi esimene arvutuste avaldamine ja sellel baseerubki kogu valitsuskoalitsiooni energeetikapoliitika järgmiste aastakümnete jooksul.

Aitäh! Me käsitleme eelnõu, mis on seotud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmisega. Energeetika võib ka osaliselt olla sellega seotud. Aga kuidas ta selleni jõudis? See tulenes, ma saan aru, Ants Froschi inspiratsioonist. Vastusõnavõtt, Ants Frosch, palun!

Aitäh! Vastus kolleegile Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Ei ole vaja mulle kleepida suhu [sõnu], mida ma ei ole öelnud. Ma markeerisin need probleemid, mis on olemas, mida me peame silmas pidama ja lahendama. Ma ei öelnud, et neid tuleb lahendada ühte‑ või teistpidi. Aga see, et meil kohaliku tasandi demokraatia ei toimi, on täiesti ilmne fakt. Seda võivad kõik, kes on kohaliku omavalitsuse liikmed, kinnitada, et on probleeme ja nendega tuleb tegelda. Me ei saa seda lihtsalt laualt maha lükata.

Aitäh! Mart Maastik, teie nime küll mainiti. Isamaa fraktsiooni nimel küll Ants Frosch ütles oma [mõtted] ära. Aga noh, teeme praegu erandi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Mul on muidugi väga hea meel, et Priit Lomp mind üldse mainis, see on väga suur tunnustus. Hea, et sa seda saadet vaatasid, ehk on teil sealt ka midagi õppida. 

Aga ma tahan öelda, et Isamaa ei tee otsuseid, nagu ütles ka minu naaber, mingisuguste Igor Taro graafikute järgi. Me ikkagi proovime aru saada, kui palju me peame maksma mingisuguse energiataristu eest, enne kui neid otsuseid teeme. Mitte nii, nagu praegu oli, kui kolm õhtumaa tarka tulid kokku, tehti otsused kuskil pimedas ja nurga taga, ilma igasuguste arvutuste ja põhjendusteta. See on väga vale poliitika. Minu arvates on uksed lahti kõigile energialiikidele, kaasa arvatud tuumaelektrijaamale, kui seda toetab turusituatsioon. Mitte mingil juhul ei saa me hakata mingit energiataristut rajama subsiidiumide ja pealemaksmise abil.

Aga kõne puldist, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsiooni nimel. Äkki siis Riina [küsimused] saavad ka vastatud. (Hääl saalist.) Mainiti küll, aga kuulame kõne puldist ära.

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Kõik need Eesti inimesed, kes vaatavad meid interneti kaudu! Teate, see seadusandlus muutub meil aina huvitavamaks. Kuidas see protsess välja näeb? Ühel hetkel mõned erakonnad otsustasid, et nemad tahavad võtta ära valimisõiguse inimestelt, kes siin Eestis on elanud aastaid ja aastakümneid, kes on täiesti lojaalsed kodanikud, aga ei ole Eesti kodanikud. 

Noh, isu vahepeal kasvas ja nii mõnigi erakond otsustas, et ei piisa sellest, kui võtta valimisõigus ära Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt, vaid on vaja [valimisõigus ära võtta] ka inimestelt, kellel ei ole üldse mitte mingit kodakondsust, on ainult nii-öelda hallid passid, mida Eesti Vabariik neile vahepeal jagas. Kõik need inimesed, nagu ma ütlesin, või suur osa neist, on Eestis sündinud, aastaid ja aastakümneid siin elanud, nad on kasvatanud lapsi, maksnud makse, hääletanud ka kohalikel valimistel, nagu põhiseadus seda eeldab. Ja nüüd järsku me otsustame, et rohkem niimoodi olla ei saa, rohkem ei saa nad kohalikel valimistel hääletada, oma sõna sekka öelda. Põhimõtteliselt võtame neilt ära ainukese võimaluse kuidagi kohalikku poliitikat mõjutada. Ehk need inimesed jäävad üldse võimaluseta öelda kuidagigi sõna sekka meie ühiskonna elus ja Eesti poliitilises elus. 

Kuna aega valimisteni oli hästi vähe, siis otsustati, et hakkame kiiremas korras põhiseadust muutma, vaatamata sellele, et väga paljud eksperdid ütlesid, et see ei näe hea välja. Ei näegi. Kõige rohkem on sellest rääkinud üks meie põhiseaduse autoritest ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni, kes on konkreetselt sellele vastu ja on hästi kriitiline selle protsessi suhtes. Sellega ignoreeritakse Veneetsia komisjoni postulaate, mis tegelikult väga selgelt ja ühemõtteliselt ütlevad, et aasta enne valimisi ei tohi muuta olukorda, mis mõjutab valimistulemust. Loomulikult, kui mitukümmend tuhat inimest jääb valimisprotsessist kõrvale, siis on valimistulemus hoopis teistsugune, see on selge. Kindlasti mõjutab see protsess valimistulemust. Aga mis meil sellest Veneetsia komisjonist, kui me juba oleme midagi otsustanud! Selle initsiatiivi autorid on nüüd saanud aru, et seda ikka ei jõua, on veel mingisugused tõrked sellel suurepärasel teel. Tuli välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus nõuab midagi, mis jällegi segab seda protsessi, millega tahetakse muuta põhiseadust niimoodi, et võtta inimestelt ära valimisõigus. No mis siis, muudame ka seda seadust! 

Teate, minu meelest on see seaduslik või poliitiline nihilism, õiguslik nihilism. Me oleme siin viimasel ajal seda kahjuks päris palju näinud. Ehe värske näide: riigisekretäriks on saamas mees, kes seaduse järgi sellesse ametisse ei sobinud, kuna seadus nõudis [sel ametikohal] kõrgemat juriidilist haridust. Sel inimesel seda ei olnud, aga kuna peaminister arvas, et just see inimene võiks riigisekretär olla, siis ta sobib [sellele ametikohale] vaatamata sellele, et seadus seda ei luba. Tühja sellest, muudame seadust! Ja Riigikogu muutiski seadust. Sellised sammud tekitavad küsimusi, kas me ikka elame õigusriigis, kas me ikka elame demokraatlikus riigis.

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Kui vaadata, miks seda tehakse, siis on selge, et meil on olemas parempoolsed erakonnad, kes kindlasti näevad poliitilist kasu selles, kui see põhiseaduse muutmine läbi läheb. Kusjuures see kasu, võib öelda, on selline topeltkasu. Ühest küljest kõrvaldatakse valimistelt terve hulk inimesi, mitukümmend tuhat Eesti elanikku, kes, nagu vähemalt igasugused küsitlused näitavad, valimistel reeglina nende erakondade poolt ei hääleta. See loomulikult muudab, nagu ma juba ütlesin, valimistulemust. Teiseks tooks kasu see, et siis saab oma valijatele öelda, et vaadake, millega me oleme hakkama saanud, võtsime nendelt inimestelt valimisõiguse. See on hästi küüniline, see tegelikult ei sobi demokraatlikusse riiki, aga vähemalt on see arusaadav. 

Mina ei saa aga aru sotsiaaldemokraatide käitumisest selles küsimuses. Esialgu oli [nende käitumine] minu meelest hästi õige ja õiglane, oldigi sellele [muudatusele] vastu, nagu näiteks ka Keskerakond on sellele vastu, aga siis ühel hetkel otsustati, et noh, nendelt inimestelt saab valimisõiguse ära võtta, mittekodanikelt ärme võta, aga Venemaa kodanikelt võtame ära. Minu küsimus ongi see, et mis see suur vahe siin on. Kas te siis tahate inimestelt valimisõiguse ära võtta või te arvate nagu meiegi, et see on väär mõte? Kui on see teine [variant], siis teie käitumine selle [arusaamaga] väga kooskõlas ei ole. 

Minu soovitus on lihtsalt see, et suhelge rohkem Liia Hänniga, keda ma juba mainisin. Sellel aastal tähistab Liia Hänni seda, et ta on 35 aastat olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, ja ma arvan, et te võiksite ikka kuulata, mida ta räägib, ja ka vastavalt käituda, sest tegu on väga autoriteetse inimesega. Tema on selle protsessi suhtes ülikriitiline. 

Meie loomulikult ei toeta seda eelnõu, sest see sillutab jällegi teed protsessile, mis meie meelest ei sobi demokraatlikusse riiki ja mis meie meelest on põhimõtteliselt vale. Nii et me teeme kindlasti ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mõelge palun veel kord selle peale, mida te tahate selle protsessiga saavutada, milles on süüdi need inimesed, kes ei ole mitte midagi valesti teinud. Neile nüüd lihtsalt öeldakse, et neil on kas vale pass või vale kodakondsus. Ja kui ka üldse ei ole kodakondsust, siis nad ikka ei sobi valimistest osa võtma. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on Tanel Kiigel küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma jälgisin hoolega seda debatti ja neid sõnavõtte ja vastusõnavõtte ning mul tekkis küsimus teile. Teie kui Riigikogu istungi juhataja kindlasti teate, kas see eelnõu, mida me arutame, käsitleb tõepoolest ka e‑valimisi ja nende võimalikku keelustamist. Nende keelustamise vajalikkusele viitas siin Isamaa esindaja. Mina olen aru saanud, et me arutame siin praegu pigem tehnilisi muudatusi, mida härra Seeder kirjeldas. Aga debatt jõudis siin valimisliitude ja ka e‑valimisteni. Kui see on Isamaa ametlik seisukoht, et ollakse e‑valimiste vastu, kas siis teie hinnangul ei oleks juriidiliselt korrektne, kui [Isamaa] algataks näiteks koos EKRE‑ga eraldi eelnõu, mis võib-olla leiaks toetajaid ka Keskerakonnast? Või on see kõik võimalik sellesama eelnõu raames ära lahendada? Oskate te seda hinnata? Minu meelest see debatt [peaks käima] mujal, aga kui siin on ka e‑valimiste tühistamine sees, siis võiks seda kindlasti öelda, et kõik Riigikogu liikmed teaksid, mille üle me hetkel arutame ja mille üle me hääletama hakkame.

Istungi juhatajana saan ma öelda, et tegemist on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadusega. Selle üle see arutelu käib. 

Riina Solman, teie nime nimetati ühes ettekandes, nii et vastusõnavõtt koha pealt.

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Jah, te arvasite, et Vadim Belobrovtsev vastab nendele küsimustele ära. Vastupidi, ta tõstatas uusi küsimusi. Meil on temaga mitmeski asjas ühised seisukohad, näiteks Iisraeli riigi toetamise suhtes. Aga selline naiivsus, et Vene kodanikud või ka hallipassimehed peaksid saama meie valimistel valida! Ma toon näiteks soomlased, kellest tuleks eeskuju võtta. Nad räägivad riskistsenaariumidest ja julgeolekuohtudest lahtiste kaartidega, seda eesmärgiga, et inimesed oleksid nendeks ohtudeks valmis. Meil ei maksa olla naiivsed ja arvata, et Vene pädevate ametkondade fantaasia ja võimekus piirdub ainult kaablilõhkumisega, nagu viimaste kuude jooksul vist on hakatud arvama osaliselt opositsiooni ridades. Paistab, et ka koalitsiooni ridades. Aga ega siis venelaste võimekus ei piirdu ainult Novitšokiga mürgitamisega. Kapo on korduvalt hoiatanud, [tuues näiteks] Deniss Metsavase ja tõestades tema näite najal, et Venemaa vahet käivad inimesed on sealsetele ametkondadele kerge saak. Neid on seal lihtne kompromiteerida, ähvardada ja sundida [koostööle]. Ka üle piiri käijad, kes sageli külastavad lähedasi, sobivad vajaduse korral Putini režiimi pantvangiks. See on üks asi. 

Teine asi on see, et Priit Lomp nimetas mu nime ja heitis Isamaale ette, et meil ei ole ühtseid seisukohti. Meil on vägagi ühtsed seisukohad, silmas pidades kõiki julgeolekuohte. Ma kogu lugupidamise juures palun edasi öelda ka proua Liia Hännile, et ennekõike peab Eesti olema kaitstud. Aga Priit Lombile ütlen lihtsalt meenutuseks, et inimest, kes on soovinud päästemeeskondade raha anda Kastre valla lasteaia jaoks ja kes läheb avalikkuse ette karjuma, miks talle sealt eelarvest lasteaia ehitamiseks raha ei anta, ei saa ma lõpuni tõsiselt võtta, sest see on susserdamine. Aitäh!

Aitäh vastusõnavõtu eest! Paraku vastusõnavõtu peale vastusõnavõttu anda ei saa, nii et liigume edasi. Läbirääkimised on lõppenud. Sulgen läbirääkimised. Priit Lomp, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Millisel viisil saan ma [vastata] kolleeg Froschile, kes reageeris minu kõnele ja ütles, et ma sain kõigest absoluutselt valesti aru? Ma tahan lihtsalt Antsule öelda, et kuna ta on pool aastat olnud fraktsiooniväline saadik, siis pole ta tõesti esimestel lugemistel pulti saanud minna. Kui ta pool aastat hiljem on astunud Isamaa liikmeks ja liitunud saadikurühmaga, mitte küll fraktsiooniga, ja teda usaldatakse erakonna nimel pulti minema, aga ta seal ütleb, et kui e‑valimised on kahtlased, kui on kahtlusi, siis tuleb tegutseda ja siis tuleb midagi teha, siis see on juba erakonna nimel kõnelemine. Ma arvan, et minu tähelepanek oli õige, et kolleeg Frosch tõmbas selle debati palju laiemaks, kui on selle eelnõu sisu. Millisel viisil ma saan oma vastulauset siis esitada?

Protseduuriliselt ütlen ma seda, et läbirääkimiste käigus te nimetasite Ants Froschi nime, tema sai vastusõnavõtu, teie nime siin kõnetoolis ei nimetatud. Kõnetoolist te nimetasite ka Riina Solmanit, kes sai vastusõnavõtu. Vastusõnavõtu peale ma vastusõnavõttu anda ei saa. 

Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi juhatajale.

Just. Ma küsin protseduuri kohta. Tegelikult Riina Solman oma vastusõnavõtus hakkas apelleerima minule, mainis minu nime, samas mina tema nime eelnevalt ei maininud, nii et tema vastusõnavõtt ei olnud vastuseks minu kõnele või seal tema mainimisele. Järelikult ma arvan, et mul peaks olema võimalus ikkagi sellele vastata.

Nagu ma mainisin, vastusõnavõtu peale vastusõnavõttu teha ei saa, Riina Solmani nime mainiti Priit Lombi kõnes. Nii, Ants Frosch, küsimus istungi juhatajale.

Jah, ma olen sunnitud seda meetodit kasutama. Aga härra Lombile on mul öelda järgmist.

Äkki te tahate seda istungiväliselt rääkida? See ei ole kuidagi protseduuriga seotud. 

Vabandust! Üks lause! Ma arvan, et see sõnade suhu panemine on suhteliselt levinud sotsiaaldemokraatide hulgas. Ka Tanel Kiik hakkas sõnu suhu panema. Võtke pärast stenogramm ja vaadake järele, mida öeldi. 

See pole protseduuriga seotud.

Valimisliitudega seoses: eks ikka see koer kiunatab, kelle pihta kivi läks. 

Vanasõnad on ette loetud! Aga Priit Lomp, protseduuriline küsimus. Siis läheme edasi.

Protseduuriline küsimus on hoopis teisel teemal. Mina sain oma vastusõnavõtu Antsule tehtud. Aitäh teile selle võimaluse eest! 

Aga protseduuriline küsimus. Kui te kuulasite kõnesid, väga täpselt kuulasite, siis kas teile ei tundu, et täna võib juhtuda, et keskfraktsioon, kes eile umbusaldas valitsust, ainsana toetab Vabariigi Valitsuse seisukohta antud eelnõu kontekstis?

Vaat siin ei oska mina kaasa rääkida. Mul on ees juhtivkomisjoni ettepanek, et eelnõu 544 esimene lugemine tuleks lõpetada, kuid on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 4 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Eelnõu 544 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. veebruar kell 16. Päevakord on ammendunud ja istung lõppenud.