Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Me alustame 12. veebruari infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve: teeme kohaloleku kontrolli.

Kohale on end registreerinud 19 Riigikogu liiget, puudub 82.  

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja siseminister Lauri Läänemets. Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreerida ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit ja küsiv Riigikogu liige saab võimaluse üheks täpsustavaks küsimuseks. Lisaks on üks Riigikogu liige konkreetse küsimuse raames saamas ka võimalust esitada lisaküsimus.  

Head kolleegid, enne kui me asume küsimuste juurde, lihtsalt informatsiooni korras teile teadmiseks, et kell 13.45 on mul plaanis võtta juhataja vaheaeg. Tegu on tehnilise pausiga, et peaminister Kristen Michal saaks valmistuda kell kaks algavaks Riigikogu täiskogu istungiks, kus tuleb arutlusele ka peaministri umbusaldamise küsimus. Aga head kolleegid, juhul kui me oleme jõudnud selle arutelu raames üheksanda küsimuseni, mille esitab kolleeg Vladimir Arhipov, siis me lubame peaministri tehnilisele pausile ja jätkame siseminister Lauri Läänemetsaga, kes vastab kolleeg Arhipovi küsimusele. Helir-Valdor Seeder? Ei ole protseduurilist küsimust. Läheme kohe küsimuste juurde. 

Meil on täna kokku 13 küsimust ja neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teemaks on liitlassuhete kahjustamine ministrite poolt. Martin Helme, palun!

Aitäh! No meil on meeles veel see hirmus undamine ja hammaste kiristamine, kui oli EKRE valitsus. Ükskõik, mida ütles mõni meie Riigikogu liige või ka meie mõni valitsuse liige, siis esimene reaktsioon selle peale liberaalsest leerist oli, et tuleb kohe tagasi astuda, sest kahjustatud on liitlassuhteid, solvatud on partnereid, ja kuidas nii edasi saab jätkata, et kohe-kohe tuleb tagasi astuda. Tavaliselt kõige rohkem tunti muret halvasti ütlemise kohta Ameerika Ühendriikide suunal, eriti pärast seda, kui Joe Biden oli väidetavalt valimised võitnud. 

Ja nüüd on olukord pöördunud, meie erakond on opositsioonis, teie erakond on valitsuses juba mõnda aega, ja teie erakonnakaaslased ja teie koalitsioonikaaslased, ikkagi ma ütleksin niimoodi, et väga häbiväärselt ja väga piinlikult ja kohati ka väga valelikult räuskavad Ameerika Ühendriikide tänase uue valitsuse suunas. Me tuletame meelde Hanah Lahet, kes siin süüdistas Donald Trumpi ma ei tea, milles kõiges veel. Ja siis me lausa küsisime teie käest siinsamas infotunnis, et mismoodi te seda asja kommenteerite ja siis te leidsite, et Riigikogu liige võib öelda, mis ta tahab ja kuskil tagasi astuma ei pea. Aga tegite märkuse, et vaat valitsuse liikmed vastutavad oma sõnade eest kindlasti palju karmimalt. Ja nüüd on teil kõrval valitsuse liige Lauri Läänemets, kellel ei tea, kas olid šotid sees või ei olnud, kui ta selle postituse tegi seal oma sotsiaalmeedias, kus ta võrdles tänaste Ameerika Ühendriikide valitsust Venemaa ja Hiinaga, et lõhub rahvusvahelist reeglitel põhinevat maailmakorda. Me saame muidugi aru Lauri Läänemetsa hingevalust, eks ole, et kui võetakse ära helde rahastus sotsidele läbi USAID-i, siis see teeb isiklikult haiget. 

Aga ma küsiksin ikkagi, et kuidas nüüd peaminister kavatseb käituda sellises olukorras, kus te oma kabinetis olev minister selgesõnaliselt ja väga-väga teravas toonis solvab meie kõige suuremat liitlast?

Aitäh! Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on väga head. Loodetavasti on ka tulevikus väga head. Tegemist on ju Euroopale ja Eestile väga olulise partneriga reeglitepärases maailmas julgeoleku tagamisel. Liitlassuhted, olenemata administratsiooni poliitilistest eelistustest – on seal parajasti demokraadid või vabariiklased –, on meile kindlasti olnud väga olulised. 

Ma saan aru, et te viitate Lauri Läänemetsa, siseministri postitusele, kus ta on viidanud hüpoteetilisele olukorrale kus Eestis võimule pääsenud konservatiivid saavad enda valdusse andmestikud, ja Isamaa ja EKRE poliitikute suust on kõlanud lubadus praegune riigikord lammutada, ma nii loen, nagu selles postituses on. Eks ta ise, ma arvan, saab seda pikemalt kommenteerida. Minu hinnangul ei ole, ja siseminister ka siin mu kõrval ütles, ei ole ta kedagi solvanud. Oma postituse kvaliteeti või sisu saab ta pikemalt ise kommenteerida. 

Minnes ajas tagasi, ja minu meelest on veidi nagu sihuke pentsik lugu, kui me hakkame seda nii-öelda solvangute loetelu pidama. Võib-olla keegi saab selle sotsiaalmeedias hiljem, pärast infotundi. Tavaliselt Toomas Mattson, aga võib-olla keegi teine teeb selle ülevaate. Ma võibolla võin siis meenutada, kuidas Soome peaministrit teie ridades nimetati müüjatüdrukust saanud peaministriks. (Hüüded saalis, meeshääl.) Ei mäleta vabandusi. Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni – keda pean väga teravaks ja teraseks riigimeheks ja olen temaga korduvalt kohtunud – nimetati globalistlikuks investeerimispankuriks, ja nii edasi. 

Ütleme nii, et veidi ootamatu lugu, et EKRE arvab, et Lauri Läänemetsa postitus on solvang, öelduna ise kõik needsamad asjad. Ma isegi ei hakka ajas tagasi minema, meenutades, mida te ütlesite Tallinna Ülikooli kohta. Ai, õige, see on vist teilt lahkunud inimene, ütles seda Tallinna Ülikooli kohta, hobusevarastega. Siis meenub mulle, mida arstide kohta öeldi, kuidas te neid mõrvariteks nimetasite. Nii et, sõbrad, see on nüüd küll peeglisse vaatamise koht. Aga siseminister saab oma postitust ise kommenteerida (Hääl saalist: Hea meelega!). Ta on saanud selleks küsimusi ja ta on alati selleks valmis.

Suur tänu! Antud juhul siseminister tõesti saab seda teemat ise ka kommenteerida. Juhul kui küsimus ei pruugi puudutada seda konkreetset teemat, aga siseminister, kui talle sellekohane küsimus tuleb, saab siis alati ise kaaluda, kas ta vastab sellele küsimusele või mitte. Nii on meie infotunnireeglites kirjas.

Aga Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ega Reformierakonnas väga palju innovatiivset ja nutikat mõtlemist ju ei ole, me kõik teame neid stampe, mis sealt tulevad: "Teie ise ka" on selle nii-öelda formaadi nimi. Ja see "Teie ise ka" absoluutselt ei kõiguta, eks ole ju, mitte kedagi teist peale Reformierakonna akolüütide. Küsimus ju ei ole selles, mis meie oleme teinud, vaid ma küsisin teilt … 

Esiteks, ma ei taha Läänemetsalt kommentaari, vaid ma küsisin peaministrilt, mida te kavatsete teha selles olukorras, kus teie kabineti liige, valitsuskabineti liige solvab kõige suuremat liitlast. Ja nüüd me jõuame selle asjani, et küsimus on topeltstandardites, mitte selles, mida meie tegime, vaid teie topeltstandardites. Teile vanasti valmistas see suurt muret, et liitlassuhteid rikutakse ja teise või ühe või kolmanda, teise, kolmanda, neljanda riigi, küll Soomest, Prantsusmaast, kellest kõigist te räägite, et nende riikide kõrgeid ametikandjaid oli kuidagi halvas toonis Eesti poliitikas mainitud. See vanasti tegi teile suurt meelehärmi ja nüüd on nagu täiesti tüünelt, üldse ei ole probleem. 

Ma ei saa aru, millel põhineb see teie optimistlik seisukohavõtt, et meil on väga head liitlassuhted ja tulevikus ka on head. Ei ole ju! Teil on valitsuses liige, kes räuskab Ameerika Ühendriikide presidendi suunas, teil on parlamendi fraktsioonis liige, kes räuskab Ameerika Ühendriikide presidendi suhtes. Ei ole ju head suhted. Teie enda partei ei väljenda neid häid suhteid. Vanasti tegi selline asi teile muret, enam see teile muret ei tee. See on nagu topeltstandardi küsimus, eks. 

Ja teiseks ma ütleksin, et see mure, et keegi saab ligi riigi makseandmestikule, vabandust, selle asja nimi on läbipaistvus. Eestis on see ka täitsa olemas. Üldse ei ole vaja teil ega Lauri Läänemetsal, kellelgi vaja muretseda. Ka tänasel päeval mul opositsioonisaadikuna on makseandmestikule ligipääs ja ma näen kõiki makseid, mida Eesti riik kellelegi teeb, ja see ongi normaalne, et maksumaksja raha seda saab, nii et ärme seda siia sisse küll too. Ma tahaksin küsida kahte asja uuesti üle. Kuidas te kommenteerite oma totaalset kahepalgelisust ja topeltstandardit ja mida te võtate ette, et siluda suhteid, mida on rikkunud Hanah Lahe ja Lauri Läänemets?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Veel kord, õnneks on siseminister mul ka siin ja tema kinnitas, et ta ei ole solvanud kuidagi Ühendriikide presidenti. Sellest postitusest mul on lühike väljavõte, kus ta ütleb, et Ühendriikides toimuv olgu hoiatuseks eurooplastele, reeglitel põhinevat maailmakorda ähvardab lõhkuda populism demokraatlikes riikides, mitte ainult Venemaal ja Hiinas. Ma ei oska öelda, millega te siin täpselt nõus ei ole, populism on probleem igal pool. (Hääl saalist.) Mina arvan, et on. Mina arvan, et on. Nii. Kui me selles ühele nõule ei saa ja teile tundub see solvang, et populism on probleem demokraatlikes riikides, jääme lugupidavale eriarvamusele. 

Kui te küsite minu käest, kas teistega saab argumenteeritult ja lugupidavalt suhelda ja olla eriarvamusel, minu meelest täitsa võimalik. Ja muud ma juba tsiteerisin siit, et kus on viidatud hüpoteetilisele olukorrale, kus Eestis võimule pääsenud poliitikud võtavad enda valdusse või saavad enda valdusse andmestikud ja riigikorda kavatsevad lammutada. Mina ei poolda küll Eesti riigikorra lammutamist ja kindlasti ei poolda populismi demokraatlikes riikides. Ma ei saagi aru täpselt, milles me eriarvamusel oleme. Kui keegi kasutaks samasuguseid solvanguid, nagu teie kasutasite, ütleks, et keegi on müüjatüdruk, üks, teine või kolmas, siis ma kindlasti oleksin esimeste hulgas, kes ütleks, et see on probleem. Nii et kui te endiselt ei leia, et see on solvang, et naaberriigi peaministri kohta päris nii ütlete, no vot, siis see küsimus veidi kaotab ka aktuaalsust.

Aitäh!

Ja lisaküsimus.

Anti Poolamets, palun! Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, teie olete, eelkõige teie minister Maris Lauri, praegune justiitsminister Liisa Pakosta on ju tuntud vihakõne seaduse eestvedajad. Samal ajal USA-s käsitletakse praegu väga jõuliselt teemat, mis puudutab sõnavabadust ehk demokraatia aluspõhimõtteid, ja selle järgi hakatakse reastama ka riike, kes on ebademokraatlikumad ja kes on demokraatlikumad. Teie seltskond, teie valitsus on samamoodi hoidnud kenasti laua peal vihakõne seadust, mis ei ole muud kui tsensuuri seadus. Tõsi, Eestis peavool on seda alati tõlgendanud toreda asjana, aga meie liitlane USA liigitab meid ebademokraatiate või vähem demokraatlike riikide hulka, kui te selle kavatsete "maale tuua" ja ära kehtestada. 

Nii et see olukord on päris tõsine. Me langeme, ma ei tea, milliste riikidega nii-öelda demokraatiaindeksites – USA silmis, ma rõhutan, praeguse administratsiooni silmis, mitte teie enda prillide läbi, kus me oleme ülikõrgel ja heal kohal – langeme halvemasse olukorda. Ja USA on ka Euroopa sotsiaalmeediagigantidele, uuele digitaalmäärusele väga kõva kriitikat teinud, leides, et see kahjustab sõnavabadust. Nii et see asi on kaugel väljamõeldisest.

Ja kui eelneva teema juurde veel korraks tulla, siis, vaadake, Mart Helme võttis vastutuse, aga teie teete sellel teemal lihtsalt nalja, kuidas liitlaste osas on kõik hästi. Ei ole hästi, sest te liigute ju ebademokraatliku, ebademokraatlikuma valitsuse suunas. Kuidas kommenteerite seda konflikti?

Aitäh!

Aitäh! Jah, mind siiralt huvitaks, kus see vastutuse võtmine oli. Mart Helme praegu üritas saalist ju öelda, et tema arvates ei ole tegu solvangu, vaid faktiväitega. Võib-olla mul on midagi kahe silma vahele jäänud ja kindlasti tutvun selle vastutuse võtmisega. 

Nii. Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, siis vabaduses, Eesti on sõnavabaduses, pressivabaduses väga kõrgel kohal maailmas. Need indeksid ei ole meelevaldsed. Need indeksid kaalutakse hoolega läbi. Ja Eesti kindlasti jääb vabade riikide etteotsa. Selle eest ma kindlasti seisan. Mina ise seisan alati pigem vabaduse poolel, mitte regulatsioonide poole peal. 

Ja, loomulikult, vabaduse piir, nagu omal ajal meenutas ka Lennart Meri, läheb sealt, kus see hakkab teiste vabadust piirama. Nii et sõnavabaduse puhul peab alati jälgima, et debatt saab peetud viisakalt, väärikalt ja kohaselt. Seda soovitan teile samamoodi. Ja ma olen kindel, et me suudame seda parlamendis pidada. Ja ma olen kindel, et meie suhted Ühendriikidega jäävad heaks ka selle administratsiooni ajal. Julgeoleku ja demokraatlike väärtuste kaitsel kindlasti saame oma partneriga head koostööd tehtud. Ja meid hinnatakse kõrgelt muu hulgas ka kaitsevaldkonnas, julgeolekuvaldkonnas Ühendriikides. Tean seda.

Aitäh!

Suur tänu! Sellega me lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme teise küsimuse juurde, Helir-Valdor Seeder, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Peaminister alustas oma tänast infotundi väga tõsise avaldusega, väga tõsise süüdistusega, kus ta ütles, et Isamaa erakond on lubanud olemasoleva riigikorra lammutada. Midagi sellist ei ole Isamaa kusagil, ei otse ega kaudselt ega ridade vahel väitnud. See on ülimalt tõsine süüdistus riigivastases tegevuses. Ja kui see tõesti nii on, siis ma loodan, et on informeeritud julgeolekuasutusi, või kui seda veel tehtud ei ole, siis teie Riigikogu esimehena seda kindlasti teete. Ja kui nüüd peaminister pidas silmas, et tema vastu on algatatud umbusaldusavaldus ja see on riigikorra kukutamine, siis on tegemist küll suurusehullustusega, kus on tegemist mõtlemisega, et riik, see olen mina. Nii et mul on palve, selgitage palun välja, kui tõsine see peaministri avaldus oli parlamendi kõnepuldist, et siin on tegemist riigikukutajatega mandaadiga saadikute puhul, Isamaa puhul. Ja palun reageerige adekvaatselt, kodu- ja töökord kohustab teid selleks.

Aitäh, hea kolleeg! See kõlas küll pigem vastulausena ja kindlasti teil on võimalik juba järgmise küsimuse raames ka põhjalikumalt peaministrilt endalt küsida kõikide nende teemade kohta, sest teema on valitsuskoalitsiooni poliitika.

Siirdume teise küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. See on peaminister Kristen Michalile ja nagu ma ütlesin, siis teemaks on valitsuskoalitsiooni poliitika. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma oma nappi küsimise aega ei saa sellele eelnevale küll raisata, aga mul on tõesti küsimus. Koalitsioonipoliitikud, kolm tarka koalitsioonierakonna esimeest langetasid hiljuti väga strateegilise otsuse ja minu arvates riigile väga kahjuliku otsuse, mis puudutab Eesti tulevikku aastakümneteks, kus jagatakse ära miljardites raha, meie maksumaksjate raha ja tarbijate raha ja on tehtud strateegiline energeetiline valik. Ja konkreetseid rehkendusi avalikkusele teada ei ole selle taga, ka eksperdid tunnevad nende vastu huvi. Keegi peale kolme targa, kes otsuse langetasid, sellest aru saanud ei ole. Isegi valitsuskabineti liige rahandusminister nutab nurgas ja kurdab, et teda ei ole kaasatud sellesse protsessi. Kliimaminister räägib müstilisest elektri tulevikuhinnast, ilmselt tootmishinnast, kuhu ei ole lisatud ei 2,6-miljardilist dotatsiooniraha, 1-miljardilist Paldiski auku, mida te kaevata kavatsete tulevikus. Võimalikke võrgutasusid, reservi tasu sageduse hoidmiseks, mis meil nüüd lisandub 60 miljonit eurot kuus, ja nii edasi ja nii edasi, rääkimata CO₂-poliitikast ja tuuleparkide puhul ka riigikaitseliste kulutuste suurenemisest infrastruktuuri turvamiseks ja nii edasi. Kõiki neid arvestusi, rehkendusi sealjuures ei ole või vähemalt me ei tea, et seda oleks. Küll aga me teame, et on mitmetel firmadel väga selged huvid ja seos nii sotsiaaldemokraatidega kui ka Reformierakonnaga.

Ja nüüd on mul küsimus, väga konkreetne küsimus, ja ma ei arva, et te peaksite minu eelnevat sissejuhatavat osa hakkama kommenteerima, aga konkreetselt küsimusele vastates. Kliimaseadus ja energiamajanduse arengukava, mis peaksid parlamenti tulema arutelule, need oleks pidanud ennem läbi arutama ja parlament peaks arutama, kui te selle valiku teete. Mida parlament üldse arutab ja millal? Ja kas ja millal avalikustatakse need arvestused, millest kliimaminister siin räägib?

Aitäh! Vot, nüüd on mitut asja siiski kommenteerida. Nagu ütlesite, et aeg on napp, püüan lühidalt teha. Kõigepealt see – te võib-olla ei olnud väga tähelepanelik –, ma lugesin ette siseminister Lauri Läänemetsa postituse. Seal oli viidatud Isamaale, EKRE-le ja debatile senise riigikorra lammutamisest. Selle aluse kohta saate küsida siseministri käest. Hea, et selle saime ära klaarida. Esiteks.

Teiseks, energeetika puhul seda debatti on peetud väga pikalt, olen mina olnud ja me jõuame seda veel ju pidada. Olen olnud majanduskomisjonis liige, olen olnud majanduskomisjoni esimees, seda debatti oleme pidanud erinevate valitsuste ajal, muu hulgas ka nende valitsuste ajal, kus Isamaa valitsuses on olnud. Viimaste, viimase kahe valitsuse ajal on ainult julgeolekuteemat rohkem arutatud kui energeetikateemat. Avalikkuse ees need debatid on praktiliselt korduvad, sama korduvad kui mingi hetkeni oli maksudebatt, kui me otsustasime asjad ära, ja pärast seda järgnes maksurahu. 

Energeetika puhul on nii, et kui kirjeldada kogu seda pilti, et te küsite, mida parlament arutada saab, parlament saab loomulikult kõike arutada, mida parlament tahab. Parlament saab küsida kõiki andmeid, hinnanguid ja nii edasi. Valitsuse poole pealt on plaan selline, et liikuma hakkavad, valitsusse jõuavad tuumaenergeetika eriplaneering, mis on esimene etapp. See tähendab seda, et sellele peaks järgnema tuumaseaduse debatt. Tuumaseaduse debatt ei ole mitte valitsuses, vaid parlamendis loomulikult. Ja sellele saavad järgneda otsused, et kuhu meile tuumajaam peaks tulema ja selles, et tuumajaama rajamise teel on veel palju etappe. Isegi kui mulle see tuumajaam on väga armas ja ma tahaks seda tuumajaama saada või tuumajaamu, täpsemalt – praegu on planeeritud mitut väikest, mis on arutelu alla –, alla 10, 15 aastat tuumaenergeetikat me Eestisse kahjuks ei saa, mis tähendab seda, et vahepealsel ajal tuleb astuda samme uute tootmistega, mis meie jaoks, meie inimeste, meie ettevõtjate jaoks seda energia hinda alla suruks. Selle osa täidab tuuleenergia. 

Maismaatuul, mille vastu, nagu päikese vastu, siin on alustanud võitlust teie konservatiivne kaaslane ehk EKREIKE kaaslane EKRE ja päris ulatuslikult üle riigi. Seda on igal pool näha. See kampaania on väga suurelt käima läinud ja ilmselt ei vaibu, vaid pigem kasvab. Ja samamoodi parlamenti tuleb seadus, milles siis otsustatakse, millise mahuga, millisel viisil võiksid meile tulla merepargid või merepark, täpsemalt. Ja alles pärast seda saab valitsus langetada otsuseid erinevate hangete korraldamiseks. Nii et parlamendi roll koos arvutuste ja muude nüanssidega on päris suur. Ja neist ma saan teile ilmselt veel täna rääkida.

Suur tänu!

Ja, Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh!

Auväärt peaminister, ega ma ju oma küsimusele vastust ei saanud, et millal, kes ja kus avalikustab need arvestused, millest kliimaminister on rääkinud, kuidas meil tuleviku elektri hind kujuneb. No ei tea. Eksperdid ka soovivad teada, ei tea. 

Ja diskussioone võib olla erinevalt peetud ja erinevates kohtades peetud, aga minu mõistus ütleb, et kliimaseadus, mis on väga oluline, et langetada energiapoliitilisi otsuseid, peaks parlamendis olema enne läbi arutatud. Seda ei ole siia tulnud isegi mitte veel. Energiamajanduse arengukava, mis on kavandatud ka, et parlament arutab – seda ei ole arutatud, aga me loeme meedia vahendusel, et olulised otsused aastakümneteks miljardite osas on juba valitsuskoalitsiooni poliitikute poolt tehtud. Minu arvates on asjad pahupidi. 

Aga nüüd, mis puudutab tuulikuid ja sellises mahus tuuleenergiat, nagu praegu Eestis on hakatud planeerima ja kavandama, siis see meenutab mulle väga kilplaste kotiga valguse tassimist. 

Ja lühike küsimuse aeg ei võimalda siin pikemalt peatuda. Ma siiski esitan konkreetse küsimuse. Läti riik piki Eesti piiri on planeerinud kümmekond erinevat tuuletööstust. Ja see on küsimus piirideülesest mõjust ja koostööst. Ja Mulgi valla puhul on näiteks Lode-Penuja tuulepark, mis asub 300 meetrit Eesti piirist Mulgi vallas, kus on mõjud väga suured Mulgi vallale. Vald ei saa kaasa rääkida, kuidas kujuneb selle pargi tulevik ja arendamine. Nad on pöördunud korduvalt riigi poole, kliimaministeeriumi poole. Nad ei ole sealt abi saanud. Ja riikidevahelist piiride ületavad protsessi vald kahjuks mõjutada ei saa. Ja samas vald ei ole langetanud ühtegi planeeringualast otsust, mis nüüd puudutab tuulikuid, aga 26 miljonit eurot pargi toetuseks on juba otsustatud. 

Ja minul on küsimus, et kuidas vald, kuidas riik nüüd siis on planeerinud koordineerida kogu seda segast tegevust, mis üle Eesti toimub, ja kuidas saab aidata nüüd neid omavalitsusi konkreetselt ja neid inimesi kohapeal. Aitäh!

Jah, siin on nüüd mitu asja segamini. 

Kõigepealt, esimesele otsale, neid arvutusi minul oleva informatsiooni ja valitsuskabinetil oleva informatsiooni põhjal on teinud kliimaministeerium. Neil on see ka mudel. Need hinnaarvutused on ju ka rahvusringhäälingus vähemalt hinnamudelina arvutatud või avaldatud. Seda saab igaüks vaadata ja küllap nad saavad seda siis parlamentaarse debati käigus kirjeldada.

Sellele lisaks on neid elektri hinna prognoose tehtud koostöös Eleringiga ja ma saan aru, et kasutatud ka maailma ühe suurema energeetikaaudiitorfirma Aurora andmeid. 

Lisaks on nendes arvutustes kaasatud ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Nii et ma saan aru, et te ütlete, et teie võib-olla neid arvutusi ei tea. Minul ei ole ka hinnamudelit siin selles iPad-is, aga nendes arvutustes on nii arvandmed kui asjatundjad sees. Ja ma olen kindel, et neid mudeleid saab veel teha. Eilegi vestlesin tööandjatega, kes ütlesid, et nemadki püüavad ühe mudeli konstrueerida, mis näitaks majanduses energiahinna tulevikku, millist nemad näevad oma äridele kõige soodsamalt. 

Ma arvan, et siin parlamendis ja riigis meie peame vaatama just seda, et milline on Eesti riigi rahvale ja majandusele kõige soodsam rahaline valik, ja seetõttu taastuvenergia – isegi kui meile see ei meeldi, siis faktina on kahjuks nii, isegi kui ei meeldi, et taastuv siiski on kõige soodsam. Ja meie lähtume sellest, et eesmärk peab olema kõige soodsama hinnaga energia. Seda esiteks. 

Aga me jõuame seda veel debateerida. Mulle ju tuleb see usaldusavaldus ka, kus me saame seda debatti siis jätkata. 

Nüüd, teine. Kui te küsite Läti-Leedu kohta ja kolleeg Urmas Reinsalu küsis ka mult eelmisel korral, täpsemalt küll vist esmaspäeval, ja ma palusin vahepeal otsida seda informatsiooni, siis on niimoodi, et 2024. aastal – lihtsalt, et meil oleks võrdlust olemas – taastuvelektri osakaal elektritootmisest Eestis oli umbes 55 protsenti ehk veidi üle poole, Lätis 72 protsenti ehk 73 protsenti, Leedus 77 protsenti. Et me saaksime aru, kus me asetseme, et tegemist on ikkagi riikidega, kes liiguvad samas suunas kui meie, et saada hinda allapoole. Ja Leedu on toonud oma taastuvenergia eesmärke ettepoole, mitte lükanud kaugemale, 2028. aastaks ja Läti samamoodi seadnud aastaks 2030 – et oleks seegi teada.

Nii et… Ja kui nüüd kuskil on mõne konkreetse pargi rajamise puhul debatti kas siis üle piiri või kuskil on mingid konkreetsed küsimused, siis need ma hea meelega lasen kirjalikult ära kontrollida ja juhatada sinna, kus inimesed saavad selle kohta abi.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tervitan kõiki meie külalisi seal rõdul, on hea meel näha, et Riigikogu töö huvitab inimesi. Mul on natuke teistsugune küsimus, aga kuna teema on valitsuskoalitsiooni poliitika, siis ma tahakski küsida just valitsuskoalitsiooni poliitikast või isegi pigem mitte poliitikast, vaid valitsuskoalitsiooni tervisest. Nimelt ajendas mind selle peale mõtlema eilne välispoliitika arutelu siin saalis, kus siis peaaegu et möödaminnes hakkasid koalitsioonipartnerid, nimelt Eesti 200 esindaja välisminister Margus Tsahkna ja seejärel ka sotside esindaja Raimond Kaljulaid kritiseerima koalitsioonipartnereid. Kui Margus Tsahkna saatis kohe mitu kriitikanoolt sotside esimehe suunas, Lauri Läänemetsa suunas, siis Raimond Kaljulaid kohe vastas talle enam-vähem samaga. Ja ma praegu jätan kõrvale selle, et see kõik toimus meie külaliste silmade ees, diplomaatide, saadikute ees, mis ei olnud kõige ilusam vaatepilt. Aga viimasel ajal neid kriitikanooli saadetakse teele päris palju seal valitsuse sees. Mart Võrklaev on mitu korda Lauri Läänemetsa rünnanud. Kopli komando oli üheks teemaks. Automaks oli teiseks teemaks. Energiajulgeolek oli kolmandaks teemaks. Lauri Läänemets loomulikult ründas vastu. Vaadates seda kõike, mul on küsimus teile, härra peaminister, kas koalitsiooni tervis on ikka korras? Paluks mitte lihtsalt valvevastust, et kõik on korras, jätkame samas vaimus, vaid mis kõik need asjad siis on, kui koalitsiooni tervis on korras? Aitäh!

Jah, vot kas-küsimusele saab jah või ei vastuse. Ma pigem vastaks jah. Seda esiteks, aga teie rõõmuks räägin veidi pikemalt ka. Demokraatias, muuseas, Eestis on selline mudel, et valitsuse moodustavad erinevad erakonnad, mis ei ole siin saalis saladuseks. Nagu opositsioonis erinevad erakonnad üksteist leiavad, sobivuse alusel, teie olete leidnud koostöö EKREIKE formaadis, meie oleme valitsuses leidnud teistsuguse koostööformaadi. Valitsused vahel muutuvad, vaated on erinevad, inimeste vaated on erinevad. See, kui kahel ministril, kahel koalitsioonipartneril on mingis küsimuses erinev arvamus ja seda välja öeldakse, ei ole küll midagi ebatavalist, see pigem on täiesti normaalne. Oleks iseäranis veider olukord, kui olulisi küsimusi ei arutataks avalikkuses või meedias või mingites küsimustes ei oleks erimeelsusi. Nii et aitäh selle mure pärast, ma olen kindel, et teie mure koalitsiooni tervise pärast on ülimalt siiras. Ma isegi ei kahtle selles, aga koalitsioon on, ma julgeks siiski öelda, et täna sihukese kevadise tervise juures, et võib-olla veidi kähe hääl, aga üldiselt saame hakkama, aitäh!

Suur tänu! Sellega ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Tänane kolmas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on poliitiline olukord. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea siseminister! Ma korraks kommenteerin seda koalitsiooni tervist ja mikspärast me mures oleme. Ma olen mures seetõttu, et kui osad ministrid on lihtsalt ebapädevad, siis ta viib kogu valitsuse maine alla, ja kaasa arvatud peaministri maine, ja sellest võib tekkidagi selline dokument ja avaldus nagu umbusaldusavaldus, mida me hakkame menetlema. Nii et kindlasti on mõistlik vaadata sisse ja võib-olla teha korrektuure just ministrite osas, kelle osas võiks pädevust juurde tuua tänu sellele, et lihtsalt nad välja vahetada. Muidu kuidagi juba ka välismaailmas naerdakse kogu selle asja peale. 

Aga mis puudutab minu küsimust siseministrile, siis ma küsiksin kohaliku valitsuse tasandi kohta. Ja nimelt, mulle teeb muret Tallinn ja kuidas Tallinnas asjad käivad, kus sotsiaaldemokraadid on ka valitsuses. Ma toon ühe näite. Ma tean, et hea siseminister on olnud Väätsaga tugevasti seotud oma viis aastat ja kindlasti omab kohaliku omavalitsuse mõõdet ja arusaama, mis tegelikult ühes linnas või vallas võib toimuda. Te nimetasite, et Tallinnas sisekontroll avastas, et umbes 400 000 ulatuses ei ole teenust osutatud lume äraveos. On toodud välja, et aktides näidatud sõidukid ei ole eksisteerinud või oli tegemist sõiduautoga, millega lund vedada ei saa. Ehk siis tegelikult tehti kindlaks, et üks ettevõte, kes tegelikult oleks pidanud osutama teenust, ei osutanud seda. Ettevõtte nimi on teada ja 400 000 on välja arvutatud kahju tegelikkuses. 

Aga nüüd on küsimus, et üks kohalik omavalitsus mis peaks selle peale tegema? Loomulikult tagasi raha küsima või siis pöörduma vastavate julgeolekustruktuuride poole. Aga miskipärast seda siiamaani ei ole tehtud, ja pidevalt on tegelikult inimesed küsinud, aga miks te seda ei tee? Keda Tallinna Linnavalitsus, eesotsas sotsid varjavad? Ja mida oleks teie teinud siis praeguse linnavalitsuse asemel, arvestades teie kogemust Väätsas?

Suur tänu, lugupeetavad, nende küsimuste eest. Ma siis alustan teie murest kõigepealt, mis puudutas valitsuse tervist. Teate, valitsuse tervis koalitsioonis on väga hea. Aga seda ärge lootke, et me kõik räägime ühte ja sama juttu, olles erinevast erakonnast ja kindlasti ka erineva maailmavaate esindajad. Kindlasti sotsiaaldemokraadid ei hakka kunagi rääkima seda juttu, mida räägivad parempoolsed erakonnad. Seda lihtsalt ei maksa loota. Ja see ongi meie erinevus ja see on sotsiaaldemokraatide roll selles valitsuses – tõmmata tagasi kõiki neid mõtteid, mis siin kõlanud on, näiteks pensionide vähendamine, pensioni indekseerimise tagasitõmbamine, ja kõik muud asjad. Kohalikelt omavalitsustelt raha äravõtmine, kõik sellised asjad. Neid asju pole juhtunud ja selle eest sotsiaaldemokraadid seisnud on. Loomulikult me ütleme selle välja, et me pole nende asjade poolt, ja need ongi meie maailmavaatelised põhimõttelised seisukohad. Ja koalitsioonist tehakse seda asja lõpuks, milles kokku lepitakse. Selles mõttes ärge oodakegi, et mina ja Margus Tsahkna ühte juttu räägime, sest Margus Tsahkna on ka parempoolse maailmavaate esindaja. Ja jumal, mina talle seda pahaks ei pane, et tema kuidagi sellesse küüsi langenud ja niimoodi üles kasvanud. Midagi pole teha. 

Aga nüüd, mis puudutab sedasama küsimust, millest see teie mure tekkis. Siin tegelikult seda ju alguses arutati ka, et kas siis konservatiivsed erakonnad Eestis lubavad seda senist riigikorda lammutada, siis mina arvan jah. Seda on ju välja öeldud. Ja ma toon teile näite. EKRE on öelnud, Isamaa on öelnud, minu arvates ka Keskerakonnast on seda öeldud. Abieluvõrdsus, selle tagasikeeramine, see ei ole hea asi. Abieluvõrdsus on põhimõte väärtusküsimusest, ja see on põhimõte inimeste õigustest, inimeste õiguste vähendamine. See on senise korra tagasikeeramine, jah. Selles mõttes see üks näide on nagu sellest kõigest. 

Ja mina olen väga mures, et kui Ameerika Ühendriikides lõpetatakse näiteks, täna Päevaleht kirjutas, selle näite ma toon teile, kuidas see mõjutab Eestit ja Eesti inimeste toimetulekut, kui lõpetatakse viljaabi andmine Aafrika riikidele. Vili, Ameerika vili tuleb turule, tuleb müüki, lööb vilja hinna alla. Eesti põllumees kaotab sellest. Eesti inimene kaotab sellest. 

Mis puudutab Tallinnat ja mis puudutab Tallinna tegemisi – teate, ma ei tea, aga ma olen aru saanud, nii palju, kui kõrvu on jäänud, siis küsimus, te püüate nagu öelda, et tänane linnavõim on sellega kuidagi seotud, aga ma saan aru, et et need kõik kokkulepped, mina kuskilt kuulsin niimoodi, on Keskerakonna võimuloleku ajal tehtud. Ma ei oska öelda, kus kunagi on olnud. Kui keegi kuskil raha kõrvale paneb, siis tuleb sellega tegeleda. Ja lepingut rikub ja ma ei kahtle ka selles, et sellega Tallinna linnas tegeldakse. Jah, ma vist pean lõpetama, vabandust.

Suur tänu, härra minister! Aga me saame seda diskussiooni jätkata, sest Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma mõtlesin, et tuuma juurde ei jõutagi, aga natukene nagu jõuti ka. Ühesõnaga kordan üle: küsimus ei ole selles ju, et kes on olnud mingil ajal võimu juures. Ma võin öelda, et siis, kui see asjaolu väidetavalt leidis aset – sisekontroll on seda väidetavalt ka tuvastanud ja see asjaolu on ka sisekontrolöri kontrolltöös välja toodud –, küsimus on selles, et näiteks kui te oleksite siiamaani Väätsa juht ja sisekontrolör oleks avastanud, et tead, hea Lauri, meil üks ettevõte lubas teha tööd, aga ei teinud, arved on makstud, mis me, Lauri, sellega teeme. Ja Lauri vaatab ametnikule otsa, mõtleb, et ärme tee mitte midagi. Vot selline asi on tegelikult juhtunud praegu Tallinnas. On tuvastatud ettevõte, on tuvastatud asjaolu, kui need väited peavad paika. Ma räägin täpselt sellest, mis on kirjas sisekontrolöri raportis. Ja nüüd Ossinovski, või on see Reformierakonna vastutav abilinnapea PPP – jaa, lühike nimi –, ütleb, et ärme tee mitte midagi. Ärme pöördu politseisse, ärme pöördu selle ettevõtte poole, mis siis, et meil on olemas see dokument. Nüüd ma teie kui siseministri, selle valdkonna eest vastutava ministri käest küsin, mida oleks tegelikult pidanud üks kohaliku omavalitsuse juht, amet tegema selleks, et see kahju, mis tuvastati, kas sellest pidi teatama kuskile politseisse, alustama uurimist. Kiri oleks pidanud saadetud olema sellele ettevõttele. No mitte midagi ei ole tehtud. Ma küsin: kas tegemist ei ole korruptsiooniga ja kas ei ole tegemist sellega, et keegi kedagi varjab?

Suur tänu selle täpsustuse eest! Hea meelega vastan. Te küsisite, kuidas Väätsas oleks olnud. Teate, esiteks, Väätsas poleks üldse sõlmitud lepinguid, kuskohas raha ette makstakse. Esiteks. Ma saan aru, et kui te vahepeal linnas olite, siis oli kuidagi tava, et Keskerakond sõlmis lepinguid, maksti ettevõtetele raha ette ja pärast vaadati, kas midagi juhtus või ei juhtunud. Väätsas selliseid asju ei tehtud. Raha maksti siis, kui töö oli tehtud, ja tõsiselt. Teine asi, et ei oodatud selle hetkeni, kui vallas selgus, et nüüd on neli kuud mingisugune töö tegemata. Igapäevaselt tegeleti, igal nädalal tegeleti, eriti kui küsimus oli lume lükkamises – igal päeval tegeleti selle küsimusega, et kas inimestel on ikka ligipääs ja transpordivõimalused tagatud või mitte. Iga päev, ma rõhutan, tegeleti sellega, mitte ei oodatud neli kuud või aasta või kaks. Selline oli see Väätsa vald. Nüüd tast on saanud Türi vald ja Türi vald on ka väga hea koht elamiseks. Ma võin teile kinnitada, et seal need asjad tõesti toimivad. Alati saaks muidugi paremini, aga väga hea koht elamiseks. Soovitan kõigile. 

Aga nüüd, mis puudutab Tallinna, siis kuna me ei tea asjast midagi … Ma tean, et te tahate saada minult vastust, et no kõik on halvasti ja pahasti, ja juriidilist hinnangut ei ole ka võimalik anda, aga ma saan teile ühe asja öelda. Kui kuskil keegi Eesti Vabariigis varastab, vassib või midagi muud teeb, siis see ei ole see, mida me peaks kuskil nagu tolereerima. Nende küsimustega tuleb tegeleda. Ei linna ega riigi ehk rahva raha ei ole mõtet valesti kasutada ühes ega teises kohas. 

Sellest, mis nüüd selle konkreetse küsimusega on seotud, ma kahjuks ei tea midagi. Te väitsite, et ma olen selle valdkonna eest vastutav minister – ei, ma ei vastuta kommunaalküsimuste eest. Selles mõttes ma tõesti ei tea, see pole minuni jõudnud. Siseministrina võin öelda, et me ei tolereeri siin riigis mitte ühtegi pättust. See nii olgu, oli, on ja jääb, ma loodan. Sellised asjad sinna juurde juurde käivad. Aga ma ikka, te küll seal raputasite pead, aga mulle kuidagi nagu meenub, et see leping ikka sõlmiti sellel ajal, kui Keskerakond oli linnavõimu juures. See on umbes samasugune asi, nagu Mihhail Kõlvart ütles, et tema ei teadnud midagi, kuidas nende Porto Franco asjadega on, mis siis, et ta oli linnapea ja tema alluvuses seda kõike ellu viidi. Nüüd ta väidab, et Jüri Ratas on selles süüdi, Tanel Kiik on selles süüdi – ise oli erakonna aseesimees. Te saate aru, et teil kuidagi need asjad kipuvad seal nii minema, et kõik teised on süüdi – ise tegin, ise tegin, aga seda ei taha nagu öelda.

Vadim Belobrovtsev, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh! Rääkides Väätsa vallast ja kui hästi seal kõik oli, siis loomulikult, see on natuke väiksem kui Tallinna linn – ma arvan, et hoida seda korras on natuke lihtsam kui hoida korras Tallinna linna ja kõiki neid suuri lepinguid. Kahjuks me seda näeme, et kui, nagu te ise väidate, olite nii tubli seal Väätsa vallas, siis Tallinna linnas kahjuks sotsiaaldemokraadid nii tublid ei ole, pehmelt öeldes. Ei tule kuidagi see linna juhtimine hästi välja, nagu on näha. 

Aga miks ma küsisin konkreetselt koalitsiooni tervise kohta, loomulikult ma võin öelda, et ma muretsen koalitsiooni tervise pärast sama palju, nagu koalitsioon muretseb opositsiooni tervise pärast, nii et loomulikult sama siiras. Ja mis puudutab … No siin on üks erand kahjuks, et koalitsioon on ikkagi valitsus, kes juhib riiki. Ja kuna me elame päris äreval ajal, siis tegelikult riigi juhtimine on ülioluline. Ja kui me näeme, et koalitsiooni sees on mingisugused probleemid ja omavahelised kraaklemised, siis loomulikult me tunneme muret mitte niivõrd palju koalitsiooni tervise pärast, vaid oma riigi julgeoleku pärast. Aga see selleks.

Ma tahaks küsida ikkagi siseministrilt, kuna ta ise juba mainis seda oma esimeses vastuses. Minu jaoks on see hästi oluline teema. Ma äsja kirjutasin ka artikli selle kohta – pensioni indekseerimine. Te ise ütlesite, et olete pensionide indekseerimise kaotamise vastu. Minu küsimus ongi see – kuna seda teemat näiteks on tõstatanud septembris 2024 Eesti 200 esimees Kristina Kallas, kes ütles, et me peame sellest rääkima, ei saa sellest ei üle ega ümber ühel hetkel –, et kas sotsiaaldemokraadid garanteerivad, et selle koalitsiooni koosseisus nemad ei luba pensionide indekseerimist ära lõpetada.

Suur tänu! Suur tänu selle küsimuse eest! Te soovisite teada, kuidas seal Väätsal oli. Ma saan aru, et ma pean teile siis rääkima sellest. (Naerab.) Oli tegemist … (Hääl saalist.) Saate aru, ei, no kuulge, see on hea, et te olete täpselt kursis asjaga. Oli ta väike vald, ega see lumelükkamine nii kerge ka ei olnud. Vaadake, raha oli väiksemal vallal ju ka vähem kui Tallinna linnal, aga me saime hakkama, me saime hakkama. Eelkõige tuleb Väätsa tugevuseks ja Väätsa piirkonna tugevuseks lugeda neid inimesi ja inimeste tahet oma kodukoha eest seista, inimeste tahet panustada. Teate, kui palju asju me oleme seal kogukonnaga koos ära teinud. Ja see on vägev asi, see paistab silma. Tallinnas sotsiaaldemokraadid, te ütlesite, et teie arvates nii tublid ei ole, siis tegelikult on. Tallinnas sotsiaaldemokraadid kogukonnaga koos püüavad ka päris palju asju teha. Mul on varsti ka kohtumine vastutava abilinnapeaga, kus me räägime elanikkonnakaitsest ja kriisideks valmistumisest. Mitte kunagi pole Tallinna linn, ma ütlen, nii nähtavalt, nii tugevate sammudega selle küsimusega tegelenud, et inimeste turvalisus oleks tagatud, ja minu arvates on see hea. 

Te rääkisite valitsuse tervisest ja siis opositsiooni tervisest. Kui meie muretseme teie tervise pärast, teie meie tervise pärast, siis tegelikult peaks olema loogiline järeldus, et kõik on hoitud. Ma arvan, et see on väga tore asi.

Aga nüüd, tõsiselt rääkides, teie küsimus oli see, kas sotsiaaldemokraadid garanteerivad, et selles valitsuses pensione vähendama ei minda, indekseerimist muutma ei minda. Jah, sotsiaaldemokraadid garanteerivad. Ma võin lubada, et me ei lähe seda indekseerimissüsteemi muutma, pensione vähendama me ei lähe. Pensionid tõusevad sellel aastal, tõusevad järgmisel aastal. See on väga oluline asi, sellepärast et siin on räägitud, natukene, ma ütlen, et on imelikud ettepanekud olnud, vahet ei ole, kas tööandjate poolt või Eesti 200 poolt, et kui meil on vaja riigieelarvesse raha, raske aeg, siis võtame sealt, kus on kõige suurem puudust kannatavate inimeste hulk. See on täiesti vale. Vaadatakse ainult seda protsenti riigieelarves, aga ei vaadata seda, mis tegelikult suhe keskmise palgaga on. Kui me vaatame suhet keskmise palgaga või suhet inimese varasema töötasuga, siis me saame aru, et me oleme Euroopas ikka tagapool. Pigem me peaksime juurde panema. Ma võin öelda, et öelda, et inimest, kes on teinud ära oma elutöö, inimest, kes on andnud kõik endast selle jaoks, et see ühiskond ja riik saaks toimida, ei tohi üksi jätta, teda ei saa üksi jätta. Ei ole võimalik arutada seda, et võtame teilt selle raha ja võtame pensioni ära ja te olete veel kehvemas olukorras. See on nende panus selle jaoks, et me saaks täna olla edukad ja Eesti toimiks.

Suur tänu, lugupeetud minister! Tänan kõiki kolleege põhjaliku munitsipaalpoliitika üle toimunud arutelu eest. Sellega ma sulgen kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme neljanda küsimuse juurde, Lauri Laats, teil on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Just nimelt, mis puudutab seda protseduuri, siin protseduuri raames kõlasid valeväited ja neid oleks vaja ümber lükata. (Lauri Hussar: ma ei saa lasta…ma ei saa anda teile vastusõnavõttu…) Et mis on teie suhtumine sellesse, et Läänemets ütles, et keegi seal midagi Tallinnas vastutas, vastutas küll, Vladimir Svet, sotsiaaldemokraat, vastutas kommunaali eest ja isamaalane Jüri Ratas vastutas Keskerakonna jama eest.

Aitäh, Lauri Laats, see oli nüüd vastusõnavõtt ja ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. 

Aga nüüd tänane neljas küsimus. See on samuti siseminister Lauri Läänemetsale, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on usuvabadus ja julgeolek. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma olen teie käest küsinud sellel teemal ka eelnevalt küsimusi. See küsimus seondub seaduseelnõuga 570, mis eelmisel nädalal parlamendi valitsuse poolt toodi ja mida me sel nädalal arutasime põgusalt ka õiguskomisjonis, teie osalusel kahjuks arutelu jäi väga pealiskaudseks. 

Aga eelnõuga pannakse teatavasti Pühtitse klooster ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik fakti ette, et nad kas katkestavad oma kanoonilised sidemed Moskva patriarhaadi ja Moskva patriarhiga või siis nad lähevad sundlõpetamisele. Mingeid muid valikuid neil sisuliselt ei ole. 

Probleemiks on muidugi see, et paljudel inimestel lülitub kaine mõistus välja, kui teemaks tuleb midagi, mis on seotud Venemaaga või Moskvaga või muu sellisega. Nii nagu need märksõnad kõlavad, siis enam ratsionaalset analüüsi ei järgne. Aga meie seadusandjatena peame neid asju analüüsima, tuginedes nendele põhimõtetele, ratsionaalselt analüüsima, tuginedes nendele põhimõtetele, mis on sätestatud põhiseaduses meie riigielu korralduse alusena. Ja üheks nendest põhimõtetest, mis on kõige olulisem, vaata et kõige olulisem seadusandja vaatepunktist, on õigusriikluse põhimõte. Õigusriikluse põhimõte teatavasti näeb ette seda, et riigivõimu võib teostada üksnes kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega. Nüüd, õigusriikluse põhimõte vaatepunktist on see eelnõu äärmiselt problemaatiline, sellepärast et eelnõuga ju püütakse karistada sisuliselt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut ja Pühtitse kloostrit mitte selle eest, mida nad on teinud – te ei ole siiamaani esitanud, hoolimata sellest, et olen korduvalt seda küsinud, mitte ühtegi fakti, millest nähtuks, et nad oleksid teinud midagi sellist, mis on reaalselt Eesti julgeolekut ohustav –, vaid selle eest, et nad võivad tulevikus kujuneda julgeolekuohuks. Ja seejuures on ette nähtud sanktsiooniks kõige rangem sanktsioon üldse, mida on juriidilise isiku suhtes võimalik rakendada, ehk sundlõpetamine. Nii et ma paluksin teil veel kord: öelge palun selgelt meile, kuidas on võimalik, et te viite ellu sellist programmi olukorras, kus ei ole tehtud mitte midagi sellist, mis ohustaks reaalselt Eesti julgeolekut.

Aitäh selle küsimuse eest! See on oluline teema. Me valitsusega oleme öelnud jätkuvalt, et ei ole valitsuse eesmärk ega selle seaduseelnõu eesmärk ega taotlus panna kinni ei ühtegi kirikut, kloostrit, kirikuhoonet. Et seda selles ei ole. Ja seda minu arvates ei pea tegema, sest kogu selle eelnõu mõte on välistada juhindumine välisriigis asuvatest märkimisväärse mõjuga isikutest või ühendustest, kui see kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseadusele, põhiseaduslikule või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisel või vägivallale. Meil ei ole konkreetselt kõige suurem mure sellega, et siin tegutsev kirik ja klooster oleks midagi sellist teinud, meie mure on selles, et nad alluvad otse Kremlile, ja see on selle loogika kõige suurem mure. 

Taotlus ei ole neid kinni panna, vaid ainuke soov ja palve ja ettepanek, mida me oleme korduvalt nendega kohtudes arutanud ja esitanud riigi poolt, on see, et lõpetage need suhted ja sidemed ära. Lõpetage ära see, et Kremlist otsustatakse, kes juhib Eestis kirikuid, kes on piiskopid. Lõpetage ära see, et te peate iga olulise otsuse Kremliga kooskõlastama, sest ilma Kremli heakskiiduta, patriarhi heakskiiduta ei ole võimalik neil olulisemaid otsuseid teha. Ja see on see probleem. 

Ja kui te küsite, et kuidas see tänase kirikuga on seotud. Ma võin teile öelda, et ma võin teile ette lugeda siis julgeolekuvaadet, erinevaid näiteid, kuidas on Moskva patriarhaat, patriarh Kirill Kremlist kasutanud ära seda võrgustikku ja seda, et siin on alluvussuhe, ja seda, et on olemas temal õigus asju öelda. Nad on Rootsis ja Norras ehitanud oma hooneid sõjaväerajatiste lähedale ja seal on saanud nad tegelikult keelu, sellega on tegeletud. Moskva patriarhaadi tegevus on julgeolekuasutuste tähelepanu pälvinud Bulgaarias, kes saatis 2023. aastal riigist välja kolm Vene õigeusu kiriku vaimulikku, kuna need kujutasid ohtu riigi julgeolekule. Tšehhis on Moskva patriarhaati kuuluv kirik uurimise all vaenuliku mõjutustegevuse tõttu. Ukrainas oli Moskva patriarhaadi Ukraina õigeusu kirik tegutsenud juba aastakümneid Venemaa mõjutusvahendina. Venemaa sekkus läbi Moskva patriarhaadi Moldova hiljutistesse valimistesse koos metropoliit … Ühesõnaga, ja nii edasi ja nii edasi. Need võib siit ette lugeda. Ja me ei taha, et see juhtuks Eestis. Ja see tõenäosus, et see juhtub, on igal pool maailmas olnud, ja see ongi maailmas juhtunud.

Teie aeg!

Ja meil ei ole alust arvata, et seda ei tehtaks.

Aitäh!

Jaa, aga me saame jätkata seda diskussiooni, Varro Vooglaid, sest teil on täpsustav küsimus. 

Palun!

Jaa, on ju väga kõnekas, et te hoolimata minu palvest nimetada konkreetseid fakte selle kohta, kuidas Eestis oleks praktiseeritud vaenulikku mõjutustegevust või tehtud midagi muud sellist, mis ohustab Eesti julgeolekut, ei nimetanud mitte ainsatki sellist fakti. See on iseenesest väga informatiivne, see vastus. Nii et ma palun teil nimetada konkreetseid fakte, millest nähtuks selline tegevus, siis te ei nimeta mitte ainsatki, vaid räägite mingitest asjaoludest teistes riikides, kus olevat midagi toimunud. Samamoodi võiks öelda, et, ma ei tea, keelata ära Eestis katoliku kiriku tegevus, sellepärast et teistes riikides on katoliku kiriku preestrite hulgas esinenud neid, kes on pilastanud poisse, eks. Et vaadake, mis juhtus Belgias, ja vaadake, mis juhtus Prantsusmaal, ja vaadake, mis juhtus Ameerika Ühendriikides, ja nüüd selleks, et ennetada Eestis sarnaste asjade toimumist, me paneme katoliku kiriku Eestis kinni, eks. 

Mõistlik ja õigusriigi põhimõttega kooskõlas olev lähenemine on ikkagi see, et inimesi ja organisatsioone karistatakse õigusrikkumiste eest. Neile tehakse selgeks, et te ei või praktiseerida Eestis vaenulikku mõjutustegevust, te ei või teha mitte midagi sellist, mis ohustab Eesti riigi julgeolekut, ja kui te seda sellest hoolimata teete, siis me hakkame rakendama teie suhtes sanktsioone, nagu seadus seda ette näeb. Niimoodi toimib õigusriik ja selle vastu ei ole ju mitte kellelgi midagi. Aga kui hakkab teostuma selline praktika, kus inimesi või organisatsioone saab karistada ja veel väga rängalt karistada – sest sundlõpetamine on väga ränk karistus, kõige rängem karistus üldse, mida on juriidilise isiku suhtes võimalik rakendada – selle eest, mida nad ei ole teinud, aga mida nad võivad tulevikus teha, siis me lihtsalt irdume õigusriikluse põhimõttest, ja sellega me mitte keegi ei tohiks nõustuda. 

Nii et ma kordan oma küsimust, et palun nimetage siis reaalseid fakte Eestis, mis on reaalselt aset leidnud, millest nähtub, et nad on praktiseerinud vaenulikku mõjutustegevust või muul moel ohustanud Eesti riigi julgeolekut. 

Ja kui te ütlete, et te ei saa neid siin nimetada, aga need on kirjas kuskil riigisaladuseks kuulutatud dokumendis, siis öelge ka seda, et ma Riigikogu liikmena saaks sinna minna ja tutvuda nende faktidega.

Aitäh!

Suur tänu! Vaadake, see nüüd … Te väidate midagi ja tahate, et ma räägiks midagi, mida mina ei taha, mina üldse ei proovigi siin väita ja ma ei tahagi rääkida. Teie tahate öelda, et me karistame kirikut, on ju. Mina … Me ei tee seda. See ei ole eesmärk. Aga teate, kirikut ei ole vaja kinni panna ja see ei olegi eesmärk. Eesmärk on need suhted, alluvussuhted Venemaaga katkestatakse. 

Ja kui ma küsiks teilt vastu, et mis on selles nagu teie arvates valesti, et Eesti riik soovib, et Moskva patriarh ei juhiks Eestis olevat kirikut, ei annaks ülesandeid, ei õõnestaks Eesti julgeolekut, siis mis selles küsimuses ja soovis on valet. Selles küsimuses ei ole ju valet. Mina ei räägi sellest siin täna, et kirik ja klooster on need, keda me peame karistama, ja kirik ja klooster on need, mis on probleemiks, vaid ma räägin seda, et, ja valitsus ütleb seda, et, ja julgeolekuasutused ütlevad seda, et meie mure on selles, et Moskvas tegutsev patriarh Kirill ja patriahaat on see probleem, mis ohustab Eesti julgeolekut. Ja see allumine neile, need alluvussuhted ja see võimalus mõjutada siin ja anda ülesandeid kirikule ja kiriku võrgustikule – see on see julgeolekuoht ja see on see probleem. 

Ja see Moldova on,  minu arvates see on väga hea näide. Huvitav, et teile see üldse korda ei lähe või EKRE-le üldse korda ei lähe, et Moldovas võeti kirikujuhid, kutsuti Moskvasse patriarh Kirilli juurde sedasama alluvussuhte liini mööda, anti neile ülesanne õõnestada Moldova püüdlusi Euroopa Liiduga liituda, anti ülesanne, mismoodi poliitiliselt peaks Moldova riiki sekkuma, anti neile raha ja saadeti tagasi Moldovasse. Me ei taha, et see Eestis juhtub. Jaa, täpselt, ja me selle eest seisamegi.

Ja see alluvussuhte katkestamine ei ole mitte mingisugune küsimus. Keegi ei ütle sellele, et õigeusule ei tohiks pühenduda. Meie arvates iga inimene peab saama Eestis pühenduda oma usule vabalt ja rahulikult, täpselt nii, nagu ta tahab. Aga see ei tohi olla siis poliitiliselt mõjutatud. Ja antud juhul räägime Venemaa poliitikast, mis on Eesti suhtes väga vaenulik, Eesti inimeste suhtes, Eesti tuleviku suhtes, Eesti vabaduse suhtes. See on selle küsimuse kese, mitte see, et keegi tahaks kirikut karistada, mitte see, et keegi tahaks ühtegi usuinimest karistada. Kirikuhooned jäävad avatuks. Kirik võiks vabalt edasi tegutseda. Me oleme pakkunud korduvalt lahendusi, kuidas Eesti riik saab toetada selle kiriku tegevust, ja kuidas me saame ka toetada seda, et kui nad soovivad oma suhteid, alluvussuhteid katkestada. Ja me räägime just alluvussuhetest. Mulle jääbki mõistetamatuks, et miks te ütlete, et alluvussuhete katkestamine on kuidagi kiriku karistamine. Ei ole.

Aitäh!

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Lauri, nii nagu sa ei saanud aru, mida sa ütlesid valesti Ameerika kohta, ja ise arvad, et mingit solvangut ei olnud, nii sa ei saagi tõesti aru saada, sest sa oled äärmusvasakpoolne, et mis siis selles valet on, kui me ründame kirikut ja usuvabadust ja inimeste organiseerumisvabadust. Vaata, see on vale sellepärast, et see on vastuolus nii Eesti põhiseadusega kui demokraatliku riigi üldiste põhimõtetega kui õigusriigi üldiste põhimõttega.  See on vale sellepärast, et täna sa ütled: oo, meile ei meeldi Eestis tegutsev Moskva patriarhaadi kirik, sest neil on vale alluvus! Niimoodi. Homme sa lähed ja lööd jalaga ukse lahti katoliku kirikus, sest neile ei meeldi abordid, ja ülehomme lähed ja lööd jalaga ukse lahti luterlikus kirikus ja ütled, et sellepärast, et teile ei meeldi homoabielud. Sest et äärmusvasakpoolsed, kes võimul, on otsustanud, et nii ei tohi! Ja samamoodi üle-ülehomme lööd sa jalaga ukse lahti EKRE kontoris ja ütled, et ei, me ei pane teid kinni, me lihtsalt ei luba teil olla äärmuslastega samas eurogrupis, te peate lahti ütlema illiberaalset seisukohtadest, ei tohi enam seda konservatiivset, muidu me likvideerime ära. Aga kui te ilusti lahti sellest ütlete, siis te võite edasi olla, kõik saavad edasi käia EKRE koosolekutel, lihtsalt öelge lahti oma maailmavaatest. Sa ei saagi sellest aru, sellepärast et sa oled äärmusvasakpoolne. Aga sellest me kõik saame aru, et see on põhiseaduse vastane, see on demokraatiavastane, see on õigusriigi vastane.  Ja nüüd enne sa siin rõõmsalt rääkisid sellest, kuidas Trump ähvardab rikkuda ära demokraatiat ja koos Muskiga, ja kuidas Eestis tulevad konservatiivid võimule, rikuvad demokraatia ära. Vaadake, te perverteerisite abielu ära, eks ju. Siis te olete siin rahulikult pealt vaadanud massilist korruptsiooni, küll külmladude ja HTM-i testihangetega ja teie olete kõik. Siis ütlete, et meie ei tolereeri seda käitumist. Muidugi tolereerisite, kogu aeg tolereerisite! Ainus, mida sa ei tolereeri, päriselt salliv ei ole, on usuvabadus, organiseerumisvabadus kodanikele ja Eesti põhiseaduse järgimine. Seda te ei tolereeri ja loomulikult, kui te nüüd lähete ja võtate selle usuvabaduse ära oma õudse seadusega, siis tulevad võimule normaalsed inimesed, taastavad normaalsuse. Ja see ei ole mitte demokraatia rikkumine, vaid teiepoolse demokraatia rikkumise tagasipöördumine. Me teeme Eesti uuesti normaalseks!

Aitäh! Härra minister, palun!

Ma pean nüüd kommenteerima mingeid valimisloosungit, ma saan aru. Aga ma räägin natukene Moskva patriarhaadist ka. 

Metropoliit Eugeni, tema elamisluba ei pikendatud julgeolekukaalutluste tõttu. Ja ma tahaksin teile öelda seda, et ta on selle vaidlustanud kohtus, kohtu esimese astme otsus on tehtud, see on tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsuste kasuks. Arvatavasti kaevatakse edasi teise-kolmandasse astmesse. Ma ei saa praegu rääkida detailselt, mis seal on, aga fakt on see, et politsei ja kaitsepolitsei pidid kohtule tõendama seda, et see otsus ei olnud subjektiivselt tehtud. (Meeshääl saalist.) 

Siis ma toon teile ka selle näite, et peale selle, et juht on julgeolekupõhjustel Eestist siis mitte välja saadetud, aga tal ei pikendatud elamisluba, siis teate, et Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku põhikirjaline organ, selle kiriku organ, üks otsustuskogu on patriarh Kirill. Eestis tegutseva kiriku üks otsustuskogu on patriarh Kirill. See on nende põhikirjas kirjas. Ja kui see, et Eestis tegutseva nii võimsa ja mõjuvõimsa organisatsiooni kõige tähtsam otsustaja on see, kes asub Putiniga kõrval Kremlis, ei ole julgeolekuoht, siis mul on võimatu aru saada. See on ju probleem. Nende suhete, selle põhikirja muudatuste tegemisest me räägimegi. Ja minu arvates ei tohiks olla probleem mitte ühelegi õigeusklikule see, et rahulikult kirjutada põhikirjast välja, et patriarh Kirill ei ole nende põhikirjaline kõige tähtsam organ. Kõige tähtsam organ võiks neil olla nagu koguduse liige selles usulises loogikas, et inimesed saaksid oma usule pühenduda.

Ja ma veel kord meenutan, selle eelnõu eesmärk ei ole sulgeda kirikut. Selle eelnõu eesmärk ei ole sulgeda ühtegi kirikuhoonet. Ja isegi kui kõige kehvem stsenaarium läheb käiku, siis kõik kirikuhooned jäävad avatuks. Kõik kogudused tegutsevad edasi. Ja me oleme jätkuvalt seda meelt, et me saame siin tegutsevatele õigeusklikele tuge pakkuda. Ja see väide, mis komisjonis, minu arvates te ise lugesite selle ette või oli keegi teine, kes ütles, et et vene õigeusk tahetakse Eestis ära lõpetada, siis see nii ei ole. Ei ole olemas vene õigeusku. On olemas õigeusk, on olemas patriarh, kes on Moskvas, on olemas Konstantinoopoli patriarh, aga ei ole olemas vene õigeusku. Tegemist on õigeusuga Eestis. Iga inimene peab saama oma usule rahulikult pühenduda ja seda vabadust, seda põhiseaduslikku õigust Eesti Vabariigi valitsus kaitseb. Ja ka selle eelnõuga.

Suur tänu sellega lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme viienda küsimuse juurde, on käsi püsti kolleeg Mart Helmel Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ja. Aitäh! Ma tahaksin avaldada sügavat nördimust ja protesti selle vale ja moonutuste jada kohta, mida meile praegu Lauri Läänemets siin esitas. Sest sotsiaaldemokraat…

Aga see ei ole ikkagi istungi läbiviimise protseduuri kohta, ma ei saa lasta teil seda väljendada!

Toomas Hendrik Ilvese juhtimise all viidi need kirikud Moskva patriarhaadi alluvusse ja selle olukorra olete te ise tekitanud!

Aitäh, Mart Helme, aga ma ei saa lasta teil seda väljendada praegu, sellepärast, et see ei ole vastulause koht. See ei ole ka protseduuriline, see on väga selge vastulause ja see ei ole protseduuriline küsimus, ma ei saa seda sellisena arvestada. 

Viies küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on poliitiline vastutus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Teate, ma sain täna ühelt inimeselt kirja hommikul, kes kirjutas mulle, et ta on hooldekodus. Ja et ravimid on kallid, invatakso on kallis ja ta väljendas muret just nimelt selle üle, et aasta algul jõustus teie juhtimisel läbi viidud reform, mis ligi 7000 inimeselt võttis ära üksikpensionäri toetuse, kes on üldhooldekodu teenusel. Ja sellest tõukuvalt ma täna hommikul küsisin sotsiaalministrilt, et kui paljusid inimesi, eakaid inimesi puudutas siis teie maksupoliitika jaanuaris. Kui mitme inimese netopension oli võrreldes detsembrikuuga väiksem? Minister ei osanud mulle korraga öelda. Kuid ma sain selle kohta informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti direktorilt, kellel loomulikult ametnikuna see informatsioon on olemas, tänane informatsioon. Ja see puudutab üle 146 000 inimest, eakat inimest, kelle netopension oli väiksem jaanuaris võrreldes detsembrikuuga. Ja samas on ka teie enda valitsuse prognoositud näitajad, mis puudutavad inflatsiooni, ennekõike maksutõusudest tulenevalt, selleks aastaks viis protsenti. Ja kui me arutame praegu erinevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid, vägagi objektiivselt keerulises olukorras, kus Eesti inimesed on, siis minu küsimus on, et milline on teie valitsuse käsitlus nii-öelda sotsiaal-majandusliku analüüsina, et milliseks kujuneb, ka erinevate sissetulekurühmade lõikes, eakate inimeste ostujõud ehk tegelik elukvaliteet, kui me võtame ka, et me oleme kaudsete maksude efektiivse taseme poolest juba Euroopa esimeseks jõudmas, selle aasta lõpuks? Mis on see dünaamika sellel aastal? Härra peaminister, olge hea!

Siin oli nüüd päris mitu küsimust koos. Eks ma püüan kirjeldada ja te saate juurde küsida. See vastab tõele ja seda ka eelarvedebati käigus öeldi, et pensionide indekseerimise muutust meie ei poolda. Kutsun üles teisi parlamendierakondi sama hoiakut võtma, ehkki selleks on tulnud üleskutseid. Parempoolsed on seda väga agressiivselt taotlemas erinevate kirjatükkide kaudu. Tööandjatelt on tulnud samamoodi ettepanek kõik indekseerimised peatada, minna ka pensionide kallale. Mina olen öelnud, et mina selle välistan ja ma loodan, et teised poliitilised jõud samamoodi. Kui vaadata pensionide üldist taset, siis aastaid tagasi pensionide ostujõud ja tase oli oluliselt madalam, kui ta on nüüd. Alampalk on tõusnud, pensionid on tõusnud ja pensionid tõusevad ka edasi kiiremini, kui hinnad, pensionide ostujõud on tõusnud. Pensionäride üldine sissetuleku tase on tõusnud paremaks. Mis puudutab üksi elavaid pensionäre ja üksi elava pensionäri toetust, siis siin sotsiaalminister ei eksinud, et me oleme ju teinud otsuse sellesama eelarve menetluse käigus, siin mingit üllatust ei ole. Kui selle toetuse maksmise aluseks on üksi elamine ja inimene enam üksi ei ela, siis on ju üsna loogiline ka, et seda toetust sellisel kujul ei maksta. Kõiki neid muid vahesid kaetakse teistest mehhanismidest. Selles mõttes üllatust ei ole. Kui mitu inimest nüüd üksi elava pensionäri toetust seetõttu, et nad elavad hooldekodus, ei saa, seda numbrit mul tõepoolest praegu käepärast ei ole. Ma saan selle samamoodi hiljem järgi vaadata ja hinnata seda teile, kui see on see küsimus. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Härra peaminister! Minu küsimus tegelikult oli … Need numbrid olid illustratiivsed praeguse olukorra muutumisele eakate puhul. Et see suurusjärk oli valitsuse enda seletuskirjas, oli Sotsiaalministeeriumi poolt, et see suurusjärk on kuskil 7000 inimest puudutav.

 Aga minu küsimus oli üks ja selge: milline on nende valitsuse poliitika otsuste mõju, sealhulgas ka maksutõusudega kaasneva hinnatõusu mõju meie eakate tegelikule elukvaliteedile ehk ostujõule selle aasta lõpuks maakondade lõikes, kuna ka erinevate maakondade lõikes võivad sissetulekute tasemed olla erinevad, sõltub ka sellest eakate hõivest? Mu küsimus on, et kas teil on selline käsitlus olemas ja mida see käsitlus aasta lõpuks näitab. 

Ja teiseks, te ütlete, et te ei poolda pensionide indekseerimise süsteemi muutust isiklikult. Kuid te olete nüüd asunud niisuguse poliitika kavatsuse juurde, et järgmise aasta 1. jaanuarist jõustada kõikide pensionide, nagu ma aru saan, alates esimesest sendist, esimesest eurost täiendava maksustamiseni 2%-lise maksuga, selleks et katta ära Reformierakonna maksuküüru projekti maksumust. Ja minu esimene küsimus on, et kas on olemas seda analüüsi selle aasta mõjude puhul. Ja teine küsimus on, et milline on eakate inimeste ostujõule täiendavalt 2026. aastal selle poliitika kavatsuse realiseerumise mõju, kui alates esimesest sendist kõik pensionid hakkavad olema 2%-liselt täiendavalt, lisaks tänase maksukoormuse tasemele, sissetulekutena maksustatud.

Aitäh! Pensionide kasv, nagu erinevad analüütikud ja hindajad on öelnud, samamoodi nagu ka tööandjad on öelnud, kirjeldanud seda, siis mõned numbrid – te küsite numbreid. Inflatsioonimäär oli 3,5%, töötasu alammäär kasvas 13%, keskmine kuupalk 8% ja pensionid kasvasid 2024. aastal 10,6%. (Hääl saalist.) Palun kuulake, ärge rääkige vahele. Pensionäride ostujõud, nagu alampalga kasvu puhul, on kasvanud ja see on vähendanud ka vaesust ühiskonnas. Sedasama statistikat saame teile teha kättesaadavaks, see on ka avalikult olnud. Pensionide kasv on kiirem kui hinna kasv, see tähendab ostujõu kasv.

Aitäh!

Ja lisaküsimuse esitab Lauri Laats.

Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees!

Hea peaminister! See hooldekodus elavate inimeste arv, keda see puudutas, 200 euro äravõtmist, neid on 6700 ja kokkuvõttes riik hoidis kokku nende inimeste pealt 1 350 000. Ja ma mäletan, et kui see seaduseelnõu oli arutelu all, siis ma juhtisin ka teile tähelepanu selles küsimuses ja te isegi mainisite ja ütlesite, et kindlasti võiks seda teemat arutada ja seda ülekohut nendele inimestele mitte teha. Kahjuks see ülekohus on tehtud. Ja me just hiljuti Narvas külastasime ka hooldekodu ja nende inimeste jaoks oli see 200 eurot tegelikult hästi oluline ja hästi küüniline see, et kuidas nende inimestega käituti. Ja minu arust ka valdkonnaminister lubas isegi sellist väljendust endale, et "aga need inimesed seal hooldekodus ju ei ole üksi ja seetõttu võikski nendelt selle üksikelava pensionäri toetuse ära võtta". 

Aga läheks edasi välisteemadele ja minu arust eriti Margus Tsahkna on viimasel ajal näidanud tippküündimatust ja kui vaadata tänast ERR-i uudist, kus ta – loen ERR portaalist: "Välisminister Margus Tsahkna sõnul peab Eesti näitama Ameerika Ühendriikidele, et meil on neile midagi pakkuda". Ja sealt läheb edasi. Ehk siis me räägime turvalisusest. Millal see lehmakauplemine nüüd alguse sai? Välisministri sõnavõtud ja sellised mõtteavaldused – see ju paneb hoopis teise mõõtme meie turvalisuse, meie NATO-liikmelisuse osas. Kas ta soovib lihtsalt hirmu külvata või see reaalselt näitab tema küündimatust ja arusaama ja kogu selle julgeolekupoliitika ümbermõtestamist?

Aitäh!

No kõigepealt pensionitest. Räägime siis sellest. Tänu pensionite kasvule on 300 000 pensionäri keskmine sissetulek suurenenud viimastel aastatel järgmiselt: 2023. aastal 17,6 protsenti, 2024. aastal 10,6 protsenti ja suvise prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal kuus protsenti. Keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka tõusis 2024. aastal 49 protsendini. Võrdluseks nüüd Keskerakonna või EKREIKE valitsemise ajal 2018 oli keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka vaid 39 protsenti. Ma loen neid numbreid sellepärast, et te saate neid härra Reinsaluga hiljem jagada, siis saate koos vaadata, te saate neid jagada. 

Nii et vanaduspensionid – vastuseks küsimusele – on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt kiiremini kui palgad.

Ja töötasu alammäära tõus kaheksa protsenti, kui keskmine vanaduspensioni tõus kuus protsenti, mis on sellel aastal prognoositud, on suuremad kui rahandusministeeriumi prognoositud inflatsioon. 

Nii et see kirjeldab seda pilti, et pensionäride sissetulek on suurenenud viimastel aastatel päris kiiresti. 

Ja ma ise pean seda mõistlikuks, sest kui me oleme vaadanud varasemalt sotsioloogilisi erinevaid näitajaid ja andmeid – tahate, vastan? Ei taha? – oleme vaadanud sotsioloogilisi erinevaid andmeid, siis tihtipeale just vaesusnäitajad on pensionäride puhul üks see marker, et pensioni kasv on vaesust oluliselt vähendanud nagu alampalga tõus. Seda esiteks.

Teiseks, see, et Ameerika Ühendriigid otsivad koostöökohti teiste riikidega või teised riigid otsivad Ameerika Ühendriikidega koostöökohti – minu meelest on see ju enam kui loogiline, et riigid otsivad neid, mis neid ühendavad. Nii et ma nüüd ei tea täpset konteksti, millele te viitate, aga kui ma sain teie küsimusest õigesti aru, siis koostööd tuleb ju erinevate riikide vahel ikka otsida.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Uus aasta on alanud Eesti inimestele siiski päris raskelt. Valitsuse uusaastatervitusena said inimesed oma postkastidesse automaksuteated, kui palju keegi peab automaksu tasuma. Paljude perede jaoks olid need numbrid päris jahmatavad. Selle järel tuli ka teine uusaastakingitus valitsuselt: palgapäeval inimesed nägid oma kontol palju väiksemat numbrit, sest sellest aastast tõusis ka tulumaks, mis tähendab, et inimeste sissetulekud, pensionid, palgad selle võrra vähenesid. 

Aga sellest on ju valitsusele vähe, sest juulis meil juba rakendub uuesti käibemaksu tõus ja seda juba 24 protsendini. Ma korra tuletan meelde, et eelmisel aastal juba rakendus käibemaksu tõus. Ehk siis inimeste sissetulekuid, palkasid vähendati, paralleelselt tekitatakse hinnatõus läbi käibemaksu tõusu, mis viib inimestel veel rohkem raha taskutest minema. Paralleelselt peavad inimesed tasuma automaksu. Aga ka sellest on valitsusel vähe, sest järgmisel aastal, 1. jaanuarist, veel tõuseb tulumaks ehk siis veel vähendatakse inimeste sissetulekuid. 

No juba eelmisel aastal polnud paljudel peredel kuu lõpus raha pangaarvel, et lihtsalt süüa osta. Kuidas need inimesed uuel aastal hakkama saavad? Teie kolleeg Jürgen Ligi sarnasele küsimusele vastates mulle ütles, et see, kuidas mõni konkreetne pere hakkama saab, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Keskerakonna arvates on riik muidugi meie inimesed. Inimeste toimetulek tagab ka riigi toimetuleku. Öelge palun mulle, kas vahepeal on midagi Reformierakonna positsioonis muutunud. Kas inimesed on teie prioriteediskaalal tõusnud või on jätkuvalt kolmandajärgulised?

Aitäh! Selline meeldivalt opositsiooniliselt laetud populistlik küsimus. Loomulikult Eesti riik on Eesti inimesed. Mul on veider, et te peate seda küsimust enda jaoks niimoodi sõnastama, veel veidram, sedasi maha lugedes seda esitama, aga jumal sellega. Loomulikult, inimeste parem toimetulek on eesmärk ja Reformierakond on Keskerakonnast kindlasti palju rohkem majanduskasvule ja inimeste toimetulekule, jõukuse kasvule orienteeritud erakond, mistõttu selline küsimusepüstitus on minu meelest vildakas, julgen vastusena öelda. Seda esiteks. 

Teiseks, kui te tähele ei ole pannud, siis põhjus, miks meil kõigil on vaja makse rohkem koguda ja rohkem panustada, tuleneb ikkagi väga palju sellest, et keerulistel aegadel oma riiki tuleb ise püsti hoida, vastasel korral võtab selle riigi keegi teine. Ja ütleme nii, et meie majandus on saanud päris palju pihta sellestsamast Venemaa agressioonist Ukrainas. Ma saan aru, et teie jutupunktides see ununeb kogu aeg ära – Putinit ei ole olemas. Ärme siiski unusta seda siin saalis Eesti rahvaga kõneledes, et see põhjus, miks me vajame rohkem maksutulu, on lõdvas eelarvepoliitikas, milles te saate otsa vaadata Isamaasse läinud Jüri Ratasele, aga ka oma kolleegidele, rahandusminister Martin Helmele ja paljudele teistele, Sven Sesterile, kes ühel hetkel otsustasid headel aegadel, et nad lasevad rahanduspoliitikat lõdvemaks, ei kogu reserve kitsamateks aegadeks, mis tulevad. Need kitsamad ajad tulid, tulid kriisid: koroonakriis, pärast seda järgmisena tuli sõda. See tähendab seda, et nendeks hetkedeks oleks pidanud olema reservid ja varud. Sellele, mida tehti sellel legendaarsel, teie maailmas ilmselt väga halval, Ansipi ajal, koguti tulevasteks aegadeks reserve, sellele löödi käega. Siis pole ju väga ime, et kui need keerulisemad ajad tulevad, siis kuidagi on vaja seda katta. Ja nüüd, kui meil on vaja tegeleda erinevate kriisidega, samal ajal on olnud majanduses keerulised ajad, just päris palju sellesama Putini sõja tõttu meie majandus on sellest mõjutatud, meie regioon on mõjutatud, kindlustunne mõjutatud. 

Ja näiteks ka euribori hinna tõttu, mis on mõjutanud meie majandust, mis näiteks Läti ja Leeduga võrreldes on oluliselt laenurohkem, siis sellel hetkel olekski vaja ju vastu tsükliliselt rohkem käituda, eelarvedefitsiit seda ju ka kirjeldab. Selleks ajaks jäeti need reservid kogumata ja selle tulemuseks on see, et kui me nüüd tahame kaitsekulusid rahastada või midagi muud olulist rahastada, tervishoidu, haridust, mida iganes, ka eestikeelset haridust, üleminekut, mis teile, ma tean, ei meeldi, siis selleks ongi vaja raha koguda. Ja kui maksukoormust keskmisena vaadata, siis Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 40–41%. Meie oma tõuseb maksimaalselt 36%-ni. Me oleme tagumises otsas maksukoormusega.

Aitäh! Vladimir Arhipov, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister, kuidas te arvate, kas sellised tähtsad otsused nagu investeeringud roheenergiasse, ma räägin praegu sellest 2,6 miljardist, et kuidas see otsus peab edasi liikuma? Kas tõesti on vaja ainult kolme erakonna juhi nõusolekut ja kokkulepet või peab see läbima ka Riigikogu debatid?

Aitäh! Mitte ainult peab, vaid ka läbib. Hea uudis on see, et energeetikat me oleme arutanud…ainsa teemana, täpsemalt öeldes, oleme me rohkem arutanud ainult julgeolekut. Energeetika on olnud viimase pooleteise aasta läbiv aruteluteema valitsuskabineti erinevatel kohtumistel ja mitte ainult valitsuskabineti kohtumistel, fraktsioonides, komisjonides. Kõik, kes on tahtnud, on saanud tutvuda erinevate valikutega. Ja nagu ma kirjeldasin teile, erinevaid hinnamudeleid on tehtud, Kliimaministeerium, ja kindlasti ma jõuan järgmise usaldushääletuse käigus teile kirjeldada, Kliimaministeerium on teinud koos Eleringiga, kaasanud maailma suurima audiitorfirma andmeid, koos Tehnikaülikooliga, ja nii edasi. Neid arvutusi tehakse veel ja neid mudeleid tehakse veel ja selleks, et saavutada edasiliikumine tuumajaamaga, maismaatuulega, paljude muude asjadega, ka suuremahulise salvestusega, tuleb parlamenti ka debatt meretuulepargist või meretuuleparkidest ja seda debatti siin, parlamendis, saabki pidada. See on majanduskomisjonis ja kindlasti ka suures saalis. Mina olen aastaid olnud majanduskomisjoni liige ja kõik need debatid olen mina ära kuulanud, osalenud, suhelnud turuosalistega. Ma arvan, et pärast seda debatti, kui see siin kevadel-suvel aset leiab, kõik saavad tutvuda nende materjalidega ja uskuge mind, et ilmselt seda uudishimu jääb faktidega tutvudes oluliselt vähemaks. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud peaminister! Vaadake, keeruline geopoliitiline olukord ei ole ainult Eestis. See on ka Lätis, see on Leedus, ja seal pole tõstetud niiviisi makse inimestele, ja seal on kusjuures rakendanud ka pangamaksu, millele te väga jõudsalt vastu seisate. Seal neil ka majandus kasvab.  

Nüüd korra eelarvepoliitikast. Ma tuletaks korra meelde, et kes oli valitsus enne valimisi – Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Isamaa. Teie jagasite raha vasakule-paremale, tõstsite palkasid, jagasite toetusi, teades väga hästi, mis olukorda see eelarve viib. Aga siis oli ju vaja valimised võita. Ja nagu Kaja Kallas ütles, maksudest rääkimine tol ajal poleks olnud populaarne. 

Ja see jutt, kuidas ikkagi asjad meil ei ole nii halvad. Konjunktuuriinstituut juba eelmisel aastal kirjutas, perede toimetulek on drastiliselt halvenenud, üha rohkem peresid on pidanud kasutama sääste, pidanud toimetulekuks võtma tarbimislaenusid. Ja see oli eelmisel aastal, kui veel ei rakendunud lisahinnatõus käibemaksu näol, ei rakendunud tulumaksu tõus. Juba siis inimesed kasutasid oma säästud ära, võtsid tarbimislaenusid. Ja nüüd te ütlete, et teie keskendute majandusele palju rohkem, kui on seda teinud Keskerakond või mõni muu erakond. Ka selle kohta on Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp alles hiljuti öelnud, ma tsiteerin teda: "Väga suur probleem on selles, et valitsuses on jäädud ootama, et olukord paraneb majanduses iseenesest, jäetud langetamata vajalikud otsused." Nagu praegugi, et räägite, kuidas kõik, vastupidi, meil hakkab hästi minema, aga reaalseid otsuseid ju ei tehta. Ja veel üks tsitaat, mis ta ütles: "Seda häma ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond, vaid sellega on ära võetud ka tükk meie laste paremast tulevikust." 

Viimased kaks aastat oleme lahendanud probleeme maksude tõusudega. Kas kolmandal aastal teema taas maksufestivali? Aga ei tee ju, (Juhataja: Teie aeg!) sest ei saa, inimesed, ettevõtjad ei saa enam hakkama. Palun öelge kindlad kolm sammu, mida te ette võtate majanduse elavdamiseks, inimeste, ettevõtjate toimetuleku parandamiseks?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Mõned väited pean ära parandama. Kaubandus-tööstuskoja kõige tuntumat liiget Raudseppa ma siiski liiga pikalt ei tsiteeriks. Isegi kui majanduses enamus eksperte on jõudnud järeldusele, et sellel aastal koridori lõpus pirn paistab ja mitte ainult peaministrile, vaid tegelikult ka majandusele tervikuna, siis küllap Peeter Raudsepp ka selles olukorras suudab ühte ja teist öelda. Aga veel kord, eks Kaubandus-Tööstuskoda ise otsustab, kes nende nimel kõneleb. Kui turgu räägitakse väiksemaks ja konjunktuuri alla, siis see on nende valik. 

Tulles sellesama küsimuse juurde. Te ütlete, et säästude arv on vähenenud. Faktinäitajad on jälle teistsugused. Jälle teistsugused. Ma kindlasti otsin teile pärast välja, aga võite ka ise otsida. Säästude arv on kasvanud, mitte vähenenud. Ja kui me vaatasime neid numbreid – ma kahtlustan, et mul kuskil on need graafikud, kahjuks mitte käepärast –, siis säästude arv hoiustel ja inimestel pankades kasvas ka kõige keerulisemal ajal. Säästude arv kasvab. 

Nüüd, mis puudutab majandust, siis majanduse puhul on kõige olulisem küsimus – mida ettevõtjad, tööandjad minu juures käisid, ja ma arvan, et Kaubandus-Tööstuskoja liikmed samamoodi nagu kõik teised eeldavad ja seavad number üheks – on maksurahu, mis tähendab seda, et kogu see selline nii-öelda maksufestival – jah, tõsi, ilmselt minu enda termin, ja põhjusega – see festival peab lõppema, mis tähendab seda, et uusi maksuotsuseid valitsusest ei tule. See on number üks. 

Number kaks – mis üldiselt majanduse loogikana võin tutvustada, mis tavaliselt, kui turud taastuma hakkavad, nõudlus kasvab – on tööjõud. Oskustööjõu puhul majandusminister koos siseministriga tegutsevad, otsivad lahendusi, et me saaksime tuua neid inimesi, keda näiteks OSKA raport kutsekoja poole pealt, kus on sees nii tööandjad, ametiühingud, ministeeriumide esindajad ja nii edasi, vajavad. Tööjõud kindlasti on see osa. 

Kolmas on investeeringute tegemise lihtsus. Selleks on erinevad eelnõud algatatud, algatamisel. Planeeringuprotsessid lähevad lihtsamaks, load lühemaks, menetlused lühemaks. Mida vähem on ettevõtjatel vaja tegeleda mittevajaliku bürokraatiaga, seda lihtsam on tegeleda olulisega ehk väärtuse loomisega. Nii et ärge kahelge, meil on väga korralikud plaanid. Ja kui selle valitsuse üks selline uuendus arvesse võtta, siis, kui varasemates valitsustes üle nädala on olnud julgeolekukabinet, siis selles valitsuses on iga teine nädal, üle nädala on majanduskabinetid, kus me teeme konkreetseid otsuseid. Ja otsuseid ilmselt tuleb sellelgi nädalal majanduskabinetist. Nii et see on meile südameasi.

Aitäh! Ja kuna küsimused on selle konkreetse küsimuse raames küsitud, siis sulgen kuuenda küsimuse.

Liigume edasi seitsmenda küsimuse käsitlemise juurde, mis on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh hea eesistuja!

Hea minister, enne kui me läheme suure teema juurde, räägime sissejuhatuseks sellest, mis Eesti inimestele konkreetselt muret teeb. 

Peale nädalavahetust on Baltikum ja eriti Eesti kõige kallima elektrihinnaga piirkond ja kohe teatati, et see tuleb sellest, et tuult ei ole ja päikest ei paista ja külm on ka. Teie räägite ikka, et rohkem tuulikuid toob meile madalama elektrihinna. No selle loogika kohaselt paneme siis terve Eesti neid tuulikuid täis ja kui tuult ei puhu, siis meil on vähemalt midagigi – seisvad tuulikud ja kõrge elektrihind. 

Aga suuremas plaanis rääkides ikkagi USA president Donald Trump on nüüd selgelt öelnud, et USA loobub taastuvenergeetika doteerimisest, lahkub Pariisi kliimaleppest ja taastab normaalsuse energeetika küsimustes, andes prioriteedi taskukohasele ja kindlale energiale. 

Ja nüüd me jõuame valikute juurde. Kas teie kui peaminister kavatsete hakata viima Eesti energiapoliitika USA väärtusruumiga vastavusse – see ei ole tegelikult küsimus ainult väärtusruumist, vaid see on tegelikult väga tugevalt majandusküsimus –, ehk siis, lõpetada taastuvenergia eelistamise ja taastada ausa turukonkurentsi fossiilkütuste osas või jätkab Eesti Reformierakonna juhtimisel senist ideoloogilist enesetappu, minnes USA-le vastupidises suunas ja tehes meie majandusele pöördumatut kahju? Me ju näeme, et samal ajal kui ühe suure, maailma üks suurimaid majandusi, USA on alustamas terve mõistuse taastamise teed, Euroopa Liit on endiselt kinni green deal'i poliitikates, mis on viinud energiahinnad rekordtasemele ja nõrgendanud mitte ainult Euroopa majandust, vaid ka Eesti majandust. 

Minu küsimus ongi, et millise tee valib Eesti. Kas me hakkame järgima USA-d ja looma majanduslikult jätkusuutlikku energiapoliitikat või jääme Euroopa Liidu rohepöörde ohvriks, hoolimata sellest, et see on juba viinud majanduse ja energiaturu kriisi nii Euroopas kui ka Eestis?

Aitäh, hea küsija! Ma teen siis komplimendi, et teie küsimusse mahub nii mitu hinnangut ära, et ma ei suuda neid ilmselt kolme minutiga kõiki ümber lükata. Hästi ette valmistatud. 

Ma siiski ütleks, et ERR-is on eile 18.42 ilusti kirjeldatud vastus ka teie küsimusele pealkirjaga "Elektri kõrge hinna põhjuseks on vähene tuul ja päike ning kallis gaas". Huko Aaspõllu on selle teinud ja ma julgeks öelda nii, et kui ma üldiselt energeetika suure huvilisena loen erinevaid uudistekanaleid, siis ERR kindlasti on teie maailmavaatele lähedasem kui minu maailmavaatele. Õlitehaseuudised ja põlevkiviuudised on seal pigem tihemini, nii et usaldage seda kanalit, soovitan. Ma saan aru, et teie jaoks ERR võib-olla ei ole usaldusväärne kanal, aga energeetikaküsimustes ja kliimapoliitika küsimustes te leiate ERR-is kindlasti liitlase – või vähemalt osades tekstides. Siin neid on palju.

Aga see uudis iseenesest on täiesti korrektne ja minu meelest väga hästi ka ära kirjeldatud, et see normaalsus, millesse te soovite naasta, ongi nendel hetkedel, kus taastuvenergiat ei ole meil kohal. Fossiilid on kallid ja seetõttu me oleme olukorras, kus, kui me peame kasutama põlevkivienergiat, gaasi, siis meie jaoks on see hind kallim kui tuule kasutamine. Ja siin on ka kirjeldatud, et gaasimüüjad kirjeldavad, et hetkel on gaasi hind kõrgem, nad eeldavad selle alanemist. 

Ja ma üldjoontes ju ... Nagu enne ka debateerisime või enne kirjeldasin, minu hinnang energeetikapoliitikale on ikkagi eeskätt ratsionaalne. Energeetikapoliitika eesmärk peab olema soodsam hind ja keskmisena soodsamat hinda suruvad alla kõige odavamad tootmisvõimsused. Ükskõik, kas meile meeldib või ei meeldi või kas meile meeldib üks või teine – kõige soodsama hinnaga praegu toodavad siiski tuul ja päike. 

Ja ma saan aru, et see teile ei meeldi, aga midagi teha ei ole. See normaalsus, mida teie siit otsite või näete – fossiilid on turul ja sellega on hinnad meil üleval. See on kogu aeg nii olnud. Kui hinnad lähevad üles, on fossiilid turul, ja vastupidi. 

Ja hetkel, kui on teatud hulk kaableid on kas siis vigastatud või on midagi reservis just sellesama desünkroniseerimise nii-öelda vahetuse pärast, siis ongi olukord, kus näiteks soodsam tuuleenergia ei saa läbi teatud ühenduste kaudu. 

Nii et te kasutasite siin, jah, erinevaid sõnu, kuidas me oleme pantvangis ja kliimapoliitilist enesetappu ja kõike muud. Mina ütleks, majanduslikult oleks rumal, kui me ei mõtleks Eesti inimestena ratsionaalselt, mis on meile energeetikas kõige võimalikult soodsam lahendus. Ja kõige soodsam lahendus nendest erinevatest valikutest täna surub ikkagi hinda alla taastuvenergia tootmine. 

Nii et kui te küsite, kas seda juurde on vaja – eks te peate sisimas siis otsustama, et kas te tahate Eesti inimestele soodsamat hinda või tahate te tuulikute ja päiksepaneelidega võidelda.

Aitäh! Helle-Monika Helme, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Teie jutu võib kokku võtta ühe sellise lihtsa lausega, et küll siga pori leiab. Aga me ei räägi ju tegelikult millestki vähemast kui sellest, millisesse pilti suures globaalses pildis paigutub Eesti lõpuks sellises suures laias majanduskonkurentsis. Tuleksin tagasi selle selle teema juurde, mis siin nädalavahetusel toimus. Te olete korduvalt rääkinud, et Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast oli vabanemine Vene mõjusfäärist. No see on teie erakonna jutupunkt. Aga küsimus ei ole ju tegelikult selles, kas Eesti peaks kuuluma millisesse elektrivõrku, vaid selles, millise poliitika kaudu me tagame odava ja kindla energiavarustuse Eestile. Praegu me seisame olukorra ees, kus Eesti energia ja elektri hinnad on endiselt Euroopa kõrgeimate seas ja pärast Venemaast lahkulöömist ei ole mitte odavam, vaid hoopis kallim elekter. Mis tuleneb omakorda suures plaanis sellest, et fossiilkütuseid maksustatakse, samal ajal kui taastuvenergiale makstakse peale. Minu küsimus pole seega ja teie vastus tegelikult ei peaks olema see, et kas Eesti peaks olema Venemaast sõltumatu. Seda on 20 aastat ette valmistatud ja nüüd on see ära tehtud. Küsimus on ikkagi selles, et kas Reformierakond suudab nüüd tagada Eestile taskukohase ja kindla elektrivarustuse. Kas teie olete valmis võtma eeskuju USA-st ja lõpetama taastuvenergia irratsionaalse doteerimise, fossiilkütuste kunstliku maksustamise ja elektrituru manipuleerimise CO2 maksudega? Ja enne kui te taas, muuseas, kasutate odavat demagoogiat, väites, et see küsimus kuidagi tähendab Venemaale allumist, kas te päriselt ka arvate, et USA taastuvenergia doteerimisest loobumine, normaalse energiapoliitika taastamine on Kremli huvides ja kui mitte, siis miks ei võiks Eesti minna sama teed ja lõpetada elektri hinnatõusude kunstliku põhjustamise?

Aitäh! Seal oli väga palju asju omavahel segamini, aga eks ma püüan selgitada niipalju, kui ma oskan, ja mul on tunne, et ma saan seda kindlasti veel teha. Vaadake, energeetikasüsteem on suurem ja keerulisem, võib-olla ma olen seda võrrelnud ja ilmselt võrdlen, võib-olla tekib parem võrdlus, suudate teie pakkuda, et tegelikult toolil on ka mitu jalga, üksi ta ei püsi püsti. Kõige soodsamad tänased energiaallikad on taastuvad, ükskõik, kas meile meeldib või ei meeldi, tahame neid oma läheduses näha, ei taha näha, see on hinnalt kõige soodsam keskmine. Ja see surub hinda alla. Maismaatuul on kõige odavam, päike ja nii edasi, merepargid, kõigil on erinevad tootmiskarakteristikud, mahud ja nii edasi. See keskmisena toob meile energia hinda allapoole, majandusele ja inimestele. Juhitavad on olemas täna, meil on reservid Ida-Virumaal, 1200 megavatti, ligi 1200 megavatti. Need on põlevkivijaamad, nende ülalpidamiseks, mul ei ole värskemat numbrit, aga mäletan varasemast ajast, kui Eesti Energia kirjeldas, nende ülalpidamiseks oleks vaja 40-45 miljonit aastas, reservide pidamiseks. Ma isiklikult arvan, et reservide pidamiseks tulebki maksta, teist teed ei ole, siis nende hinnangul oleks see 20 aastaga olnud ligi miljard maksta põlevkivikatelde ülalhoidmise eest. Põlevkivikateldest saadav energiaühik, kui me kaaluksime näiteks uute rajamist, tuginen Kalle Kilgi intervjuule Postimehes, aga kindlasti neid arvutusi võib veel teha, põlevkivijaamast saadav energia on umbes viis korda kallim kui gaasist. Gaas on omakorda kallim jälle kui taastuvenergia. Lõppkokkuvõttes, alternatiiv on salvestus, aga salvestus ei asenda juhitavaid ega muid võimsusi. Ta saab ühtlast hinda pakkuda ja saab hinnatippe maha võtta, milleks me ka seda soovime turule saada. Tulevikus tuumajaam, kui me saame kokkuleppele, kuhu ta tulla võiks, seal on nii öelda hinna alus olemas, ta pakub stabiilset energiat, ta võiks asendada näiteks põlevkivi, palju muud. Sellist debatti me ju hakkame siinsamas parlamendis ja mujal pidama. Nii et kõik see kokku ongi see, kuhu energeetikas tuleb liikuda. Kindlasti neid osasid turuosalised, investeerijad ise seavad, sest kui keegi ei näe selles nii öelda turukasu endale, siis seda investeeringut ei tee. Meie ülesanne on kutsuda just inimeste jaoks ja majanduse jaoks esile neid tehnoloogilisi protsesse ja neid tootmisi, mis pakuvad turule kõige soodsama hinnaga energiat. Nii et ma isegi ei oska öelda, et te tahate ilmselt, ma saan aru, et teie plaan, nagu Mart Helme selle sõnastas, et tuleb Euroopast lahkuda, aga Euroopast me siiski lahkuma ei hakka, kui lubate.

Aitäh! Siim Pohlak, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Teie vastustest siin järjest kõlab läbi, et esiteks, teil ei ole plaani energeetika teemal, teil ei ole plaani, kuidas Eestis päriselt elektri hind alla tuua. On ainult silmamoondus ja küsijate ründamine ja neile valeväidete omistamine, nagu te ka eelmise vastuse lõpetasite. Ma loodan, et te olete märganud, et tänane elektri hind on ikka väga-väga kõrge – 500 juures on need megavati hinnatipud – ja see on tõesti kallis ja keeruline Eesti inimeste, Eesti ettevõtete jaoks. Kui kaua teie hinnangul Eesti inimesed ja ettevõtted sellist 500-eurost elektri hinda välja kannatavad ja kuidas meie ettevõtlus sellega toime tuleb? 

Te räägite siin sellest tuuleenergiast, kuidas see kõik on nii odav ja justkui peaks lahendama kõik mured. See 2,5 või 2,6 miljardit ei ole odav. See raha tuleb kellegi taskust. See ei ole lihtsalt kuskilt puu otsast võetud raha ja see 2,5 miljardit ei ole odav. Lisaks pole see ratsionaalne seepärast, et tegelikult, nagu tänagi on, te ise ütlete, et kui tuul ei puhu, siis elektrit ei ole. Ehk siis see ei ole päris plaan. Kas teil mingi päris plaan ka on, kuidas me saaksime ikkagi kiiremas korras Eestis selle elektri hinna kontrolli alla? Seepärast et kui me kevadeni välja, maikuuni, juunikuuni välja läheme selliste hindadega, nagu eile ja täna on olnud, siis ma ei kujuta ette, mis Eesti ettevõtlusest, inimeste toimetulekust saab. Paluks teilt, kas teil on ka mingi päris plaan selle elektri hinna küsimuse lahendamiseks?

Nojah, ma ütleksin nii, et eks te peate ära otsustama ja selles loos kokku leppima, et kummas te siis nüüd mind tahate süüdistada: kas selles, et mul on plaan, või selles, et mul ei ole plaani. Selle usaldusavalduse teksti, mille te esitasite, seal te süüdistasite mind plaani olemasolus, nüüd te siin saalis süüdistate plaani mitte olemasolus. Eks te peate selle kokku leppima. Seda esiteks. 

Mina siiski tahaks öelda, et Eesti energeetika tulevik, ja kui me tahame seda hinda allapoole saada, põhineb erinevatel komponentidel. Me peame liikuma hakkama nii tuumaotsustega. Ma saan aru, et võib-olla EKRE maailmas on kuidagi võimalik tuumajaama rajada üleöö. Üldiselt tuumajaamade rajamine siiski on keeruline ja läbimõeldud protsess, mis eeldab valmisolekut, regulaatoreid, seadusandlust, julgeoleku tagatisi ja kõike muud, muu hulgas ka investorit ja tuumajaama rajajat – seda kõike –, ja sellega hakkame liikuma. Ma ei salga, nagu enamus Eesti rahvale, minagi tahaksin teada, et kas meil on koht, kuhu tuumajaam sobib, kas meil on valmisolek see teha, kas me suudame seadusandluse ära teha, kas me suudame ühiskonnana kokku leppida. See debatt tuleb ju parlamenti, seda debatti saate parlamendis pidada. 

Teine debatt, mis tuleb parlamenti, on needsamad reeglid, mille alusel suuremahuliselt tuult juurde tellime. Ja väga lihtne võrdlus, mis võib-olla aitab edasi, energeetika mõttes on hästi lihtne neid numbreid loopida, öelda 2,6 miljardit, mis on maksimaalne toetusmäär, on suur summa, aga hinnast kokkuhoitav, hinnamudelite alusel kokkuhoitav määr on 5 miljardit: panete euro sisse, kaks on kasu. Nii et europrojektidega tegelikult on sama lugu, et panustad europrojektides omaosaluse, panustad teatud osa ja sa saad sellest kasu. Meie eesmärk peabki olema keskmiselt soodsama hinnaga energia rahvamajandusele. 

Loomulikult, alternatiiv on see, et nagu te kirjeldate või üritate vihjata vist, et teeme paar põlevkivijaama juurde. Põlevkivijaama rajamine, noh, 800 miljonit, võib-olla miljard, pole ka suhteliselt lihtne. Lisaks sealt saadav energia on kallim, see on seesama energia, mis täna turul on kalli hinnaga. Ma ei näe selles plaanis mitte mingit muud mõtet, kui – kuidas öelda? – pakkuda Eesti inimestele kauem veel seda normaalsust, mille juurde teie eelküsija tahtis jõuda, et hind oleks võimalikult kallis ja turul on fossiilid. Fossiilid, juhitavad, on oma rolliga: tagada juhitamatut ehk ilmast sõltuvate energiatootmiste kõrval stabiilsus. Aga kahjuks nende hind on ühe ühiku kohta kõrgem, kui on taastuvate oma. Seda peab aktsepteerima. Energeetikas ma soovitaks ka teil lähtuda sellest ratsionaalsest vaatest. Ma saan aru, et EKRE-ga me oleme väga vastakuti, püüame seda teha viisakalt ja lugupidavalt, aga me oleme väga vastakuti selles, kas Eestisse on vaja juurde, ma ei tea, maismaa tuuleparke, päikseparke. Teie olete seda kampaaniat vedamas, et me ei peaks midagi uut ehitama. Jään eriarvamusele.

Aitäh, head kolleegid! Kuna ma lubasin, et alates kella kahest täiskogu istungi päevakorras on meil esimene päevakorrapunkt peaministrile umbusalduse avaldamine, siis enne seda ma ütlesin, et me võtame käesoleva infotunni raames ka tehnilise pausi, mis tähendab seda, et rohkem küsimusi me täna võtta ei jõu. Ma võtan juhataja vaheaja 15 minutit ja me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.