Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Ja head kolleegid, mul on kõigepealt palve, et teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

15:00 Esimees Lauri Hussar

Kohalolijaks on registreerinud end 76 Riigikogu liiget, puudub 25. 

Asume päevakorra kinnitamise juurde. Aga enne, kui me saame päevakorra kinnitamise juurde asuda, on küsimus kolleeg Lauri Laatsil. Lauri Laats, palun!

15:01 Lauri Laats

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsiooni palve on tänasest päevast punkt number kolm välja jätta, kuna me komisjonis arutasime, et selle punkti lugemine peaks toimuma ja võiks toimuda teisipäevasel päeval, ja selle päevaga me ka arvestasime. Esmaspäevase päevaga me ei arvestanud. Lähtuvalt sellest paluks see päevakorrast välja arvata.

15:01 Esimees Lauri Hussar

Selge. Kuna see on teie fraktsiooni ettepanek, siis tänasest päevakorrast langeb kolmas päevakorrapunkt välja. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:02 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on tegelikult küsimus. Ma nüüd ei teagi, kas [see on] protseduuriline, aga see on päevakorra kohta. Kas ma sain õieti aru …

15:02 Helir-Valdor Seeder

Õieti võib ka öelda. … õigesti aru, et te võtate [eelnõu] üldse päevakorrast välja? Päevakorrast? Selle nädala päevakorrast?

15:02 Esimees Lauri Hussar

Ettepanek puudutas selle nädala päevakorda ja selle nädala päevakorrast väljaarvamist [ning oli järgmine]: Keskerakonna eelnõu 550 arvata käesoleva nädala päevakorrast välja. (Saalist räägitakse.) Jaa. Aga palun, Helir-Valdor Seeder! Palun anda mikrofon tagasi Helir-Valdor Seederile.

15:02 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma sain aru, et teil oli plaan [arutada seda eelnõu] teisipäeval. Aga miks te ei teinud ettepanekut [eelnõu] esmaspäevast teisipäevaks lükata, miks te selle töönädalast üldse välja võtsite? (Hääled saalis.) Jaa, see oli mu küsimus.

15:02 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, seda mina ei saa lahendada. Praegu on kõlanud ettepanek [eelnõu] käesoleva nädala päevakorrast välja arvata ja see on selline ettepanek, mida Riigikogu istungi juhataja ega täissaal muuta ei saa. Fraktsioonil on alati õigus oma eelnõu päevakorrast välja võtta.

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:03 Mart Helme

Küsimus ei ole tänase istungi läbiviimise kohta, vaid küsimus on ettevaatav ja seotud desünkroniseerimisega, meie lahtiühendamisega Vene võrkudest. Kas Riigikogu juhatus on teinud ka mingisuguse plaani B, juhuks kui tõepoolest tulevad voolukatkestused, kuidas saab Riigikogu tööd jätkata, kuidas Riigikogu liikmed peaksid sel juhul tööd saama teha?

15:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Me oleme siin ühe [elektri]katkestuse juba läbi teinud ja oleme veendunud, et Riigikogu [saab sel juhul edasi] töötada. See plaan on olemas. Aga antud juhul ma usun, et mingisugust elektrikatkestust meil siin ei tule ja Riigikogu saab jätkata oma tööd nii sellel nädalal kui ka järgnevatel nädalatel.  

Nii, aga head kolleegid, rohkem küsimusi seoses päevakorraga ei ole, mistõttu asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

Lugupeetud kolleegid, ma teen väikese katkestuse ja panen [selle] uuesti hääletusele. Ma panen päevakorra uuesti hääletusele, sellepärast et päevakord on koos väikese muudatusega, mille ma oleks pidanud siinkohal ka ette lugema. Kas me võime asuda hääletuse juurde? 

Nii, kõigepealt, head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on käesoleva nädala päevakorrast arvata välja tänane kolmas päevakorrapunkt, eelnõu 550. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:08 Esimees Lauri Hussar

Päevakorra kinnitamise poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu[olijaid] ja erapooletuid ei ole. Päevakord leidis kinnitamist. Hea kolleeg Lauri Laats, tänan täpsustuse eest! Ja nagu me näeme, päevakorra kinnitamise hääletuse tulemus tuli selle tõttu veelgi üksmeelsem. Aitäh! 

Aga nüüd, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa. Palun!

15:08 Anti Poolamets

Austatud Riigikogu liikmed! Annan üle Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni". Kuulasin hiljuti Portugali teadlase Mariana Alves-Pereira intervjuud, mis puudutas tuulikute, nende kõige suuremate ja ohtlikumate tuugenite tekitatud infraheli ja selle mõõtmist. Ja kui temalt küsiti: "Vabandage, kui kaugel te ise kui ekspert oleksite nõus tänapäevastest kuni 300-meetristest tuugenitest elama?" siis tema ütles, et tema valik oleks vähemalt 50 kilomeetrit. Ta rõhutas, et täna [kasutatav] metoodika ja piirnormid on kas vananenud või puuduvad üldse. Müranormid on seotud peamiselt kuuldava heliga ja infrahelimüra normid on ajale jalgu jäänud. Nii et käesolev eelnõu lähtub ennetus- ja ettevaatusprintsiibist, kodurahuvajadusest ühiskonnas ning inimeste tervise kaitse kohustusest. Me oleme täielikult maha jäänud ja normatiivaktid on puudulikud. Aitäh!

15:10 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! (Üksik aplaus saalist.) Jaa, head kolleegid! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Helle-Moonika Helme. Palun!

15:10 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tõesti, see eelmine seaduseelnõu, mis sisse anti, on tegelikult globaalse tähtsusega. Globaalsed muutused on juba tulemas ja loodetavasti kõik need roheenergia- ja tuulikute projektid lähevad enne prügikasti, kui need üleüldse meieni jõuavad. Aga tegeleme nende puudustega siiski edasi. 

Aga tulen tagasi kodukamarale. Mul on hea meel, et meil on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kohe siin olemas, sest järgmine arupärimine läheb just nimelt temale. Arupärimine on Maarjamaa ühendkooli kohta. Teatavasti kavatseb Haridus- ja Teadusministeerium nii-öelda ühe katuse alla viia seitse haridusliku erivajadusega laste kooli. See on protsess, mis on käima lükatud ja mis põhimõtteliselt on kabinetivaikuses juba ära otsustatud, kirjad on laiali saadetud. Neid koole on seitse. Haridusliku erivajadusega lapsed on kõige haavatavamad, kõige nõrgemad. Ja pedagoogid, kes nendega tegelevad, on väga pühendunud ja väga armastavad oma kasvandikke. Seetõttu on neil väga suur mure kogu selle protsessi ees. 

Seoses sellega on minuni jõudnud see arupärimise tekst või see mure ja need küsimused. Haridus- ja Teadusministeerium plaanib juba 1. juulist liita seitse kooli, kus õpib 264 õpilast. Loodetavasti on ministeeriumis läbi viidud põhjalik analüüs, kus on ühendamise positiivsed ja ka negatiivsed tulemused täpsemalt kirjeldatud. Me soovime esitada haridus- ja teadusministrile tervelt 11 küsimust. Nii et kui see ükskord meile siia jõuab, siis loodame saada vastuseid. Koolid, lapsevanemad, hoolekogud, õpetajad ja kõik [teised] väga pingsalt jälgivad seda arupärimist ja neid vastuseid. Aitäh!

15:13 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Jaak Valge. Palun!

15:13 Jaak Valge

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud daamid ja härrad, Eesti mehed ja Eesti naised! Mul on seekord kaasas minu kui Erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid esindaja ning Leo Kunnase arupärimine valitsusele eesti keele kasutusala ahenemise kohta. Nimelt julgen väita seda, et see inimene, kes ei taju avalikus ruumis liikudes, et eriti viimastel aastatel on riigikeele kasutusala järsult kokku tõmbunud, peab olema poliitiliselt kurt, ning [inimene], kes ei suuda arupärimises toodud statistikat selle tõestuseks lugeda, peab olema lisaks poliitiliselt pime.

Nimelt rändas meile aastatel 2019–2023 sisse üle 78 000 täiskasvanu. Nende hulgas ei ole Eestis sündinuid. Aastatel 2020–2024 sooritas eesti keele tasemeeksami 19 000 täiskasvanut. Ehk siis kõige optimistlikumate hinnangute järgi on eksami sooritanuid üle nelja korra vähem, kui eesti keelt mittevaldavaid isikuid Eestisse sisse rändas. Samasugune proportsioon oli ka enne põgenike saabumist Eestisse. 

Ja veel üks tõestus: nimelt 2016. aastal sisserännanutest omandas 2020. aastaks riigikeele vabalt valdamise tasemel vaid 3% ning arusaamise, rääkimise ja kirjutamise tasemel vaid 16%. Seda olukorda kahjuks ei päästa kuigivõrdki ka eestikeelsele õppele üleminek. Ja noh, küsimusi ma ette ei loe. Küllap te kujutate ette, mis need küsimused on. Aitäh!

15:15 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt kolleeg Mart Maastik, palun!

15:15 Mart Maastik

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine justiits- ja digiminister proua Liisa-Ly Pakostale telekommunikatsiooniteenuste kohta. Ühiskonnas on tõusetunud paljusid Eesti inimesi puudutav probleem telekommunikatsiooni valdkonnas. Nimelt on Telia välja tulnud uue hinnastamispoliitikaga, mis näeb ette, et kümned tuhanded kliendid viiakse automaatselt üle kallimale paketile. Valitsusest on tulnud sellega seonduvalt vastakaid reaktsioone. Arvestades asjaolu, et telekommunikatsiooniteenuste puhul on tegu väga ulatusliku mõjuga teenusega, vajab ühiskond ühemõttelist selgust.

Seoses selle tegevusega on meil rida küsimusi. Esiteks, kas Telia tegevus klientide automaatselt kallimale paketile üleviimisel on olnud kooskõlas kehtivate äritavade ja seadustega? Kui ei ole, siis milliseid meetmed plaanib valitsus olukorra lahendamiseks rakendada? Teiseks, milliseid samme peaksid Telia tegevusest mõjutatud kliendid enda õiguste kaitseks astuma? Kolmandaks, kuidas hindate Konkurentsiameti tegevuse tõhusust Telia ja laiemalt telekommunikatsiooni [turu] üle järelevalve teostamisel? Neljandaks, kas peate vajalikuks tõhustada Konkurentsiameti tegevust telekommunikatsiooni turu üle järelevalve teostamisel? Kui jah, siis milliseid meetmeid olete selleks rakendanud või planeerite rakendada? Viiendaks, riik on finantseerinud Euroopa Liidu vahenditest valguskaablite põhivõrgu väljaehitamist, et tagada kvaliteetsete telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus üle Eesti. Paraku on võrguga liitujaid olnud seni oodatust vähem. Milliseid muudatusi peate vajalikuks, et teenused jõuaks välja ehitatud valguskaablite võrgu kaudu enamate inimeste ja ettevõtjateni ning võimalikult paljud saaksid riigi tehtud investeeringust kasu? Kuuendaks, riigi poolt finantseerituna välja ehitatud võrke peab saama ristkasutada erinevateks otstarveteks erinevate operaatorite poolt, sõltumata nende omandi vormist. Mida on riik teinud selleks, et Eestis rajatud valguskaablite võrgu ristkasutus päriselt toimiks? Seitsmendaks, Eestis on telekommunikatsiooniteenuste hinnad regiooniga [võrreldes] tipus. Kas ja kuidas plaanite olukorda muuta? Kaheksandaks, kas üle Eesti valguskaablite võrgu välja ehitamise projektid on tänaseks täielikult realiseeritud? Kas ka juurdepääsuvõrgud on planeeritud mahus rajatud? Üheksandaks, milliseid tegevusi on veel plaanis, et Eestis oleks telekommunikatsiooniteenused üle riigi kättesaadavad, mis on ka e-riigi toimimise eelduseks?

Ja alla on kirjutanud peale minu veel Helir-Valdor Seeder, Riina Solman, Priit Sibul ja Aivar Kokk. Aitäh!

15:18 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Riina Solman, palun!

15:18 Riina Solman

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis! Ma loodan, et koalitsioonipoliitikud oma tubades jälgivad, mida suures saalis tehakse. Ning ka inimesed – olge tervitatud! –, kes te tunnete huvi Riigikogu tegevuste vastu [ja vaatate meid] veebis! 

25. septembril 2024 käis siin puldis esinemas regionaalminister Piret Hartman. Ta tutvustas riigi pikaajalise arengustrateegia elluviimist. Ta rääkis regionaalpoliitikast, hea elukeskkonna loomisest kõikjal Eestis ja kõneles, et maal käies on jäänud kõlama arvamus, et noori peresid maale kutsuda ja seal hoida on keeruline, kui kohapeal ei pakuta piisavalt vajalikke avalikke teenuseid, mis aitaksid peredel maapiirkonnas ennast hästi tunda. Minister rääkis valglinnastumise pidurdamisest, regionaalse mahajäämuse vähendamisest ja väljaspool suuremaid kasvupiirkondi asuvates omavalitsustes vajalike avalike teenuste tagamisest. Ta kirjeldas, kuidas Eesti taasiseseisvumise järgse poliitika suurim läbikukkumine on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus, ning [ütles,] et Eesti ei tohi endale võtta sihiks arglikku ja ambitsioonitut kestlikku kahanemist. 

Ta esitas veel ühe põhimõtte, mis kõlas järgmiselt. Ükski eelnõu ei peaks jõudma kinnitamiseni Riigikogus enne, kui on saanud vastuse järgmistele küsimustele: milliseid linna- ja maapiirkondi see otsus mõjutab ja kuidas, kas see suurendab või vähendab piirkondade vahelisi lõhesid, kas mõju mõne piirkonna inimestele on kahjulik, kas on tehtud kõik selleks, et seda kahjustavat mõju vähendada või õiglaselt kompenseerida? Kõik on väga õiged mõtted, ent sellel kõigel on üks suur aga. Minister ise ja valitsus, kelle võimuses on olnud teha otsuseid just sellise ilusa plaani elluviimiseks, on aga teinud täiesti vastupidist. Maksutõusudega on tehtud inimeste toimetulek, eriti maapiirkondades, väga keeruliseks. 

Eile kajastas ETV uudistesaade Aktuaalne Kaamera Põlva Coopi teadaannet, et ta sulgeb kaks kauplust Räpina vallas Leevakul ja Verioral. Leevaku inimesed olid uudisest häiritud ja olukorra arutamiseks kutsuti kokku rahvakoosolek. Vallavanem rääkis uudistesaatele, et valmis tuleb olla suurenevaks sotsiaaltöö koormuseks, kuna paljudele elanikele jääb kaugemal olev pood kättesaamatuks. Vallavanem ütles, et omavalitsustes me oleme võidelnud riigiasutuste lahkumise vastu ja see on tegelikult ju tagajärg. Nimelt on sealtkandist lahkunud viimasel ajal Maksu- ja Tolliamet ning Töötukassa. 

15:20 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg! 

15:20 Riina Solman

Plaanis on veel riigiasutusi välja viia. Ning küsimused regionaalministrile on vastavalt sellele sisule, mis ma ette lugesin, et miks tehakse ühe käega üht poliitikat ja teise käega teist. Aitäh!

15:21 Esimees Lauri Hussar

Ja kolleeg Priit Sibul, palun!

15:21 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid siin saalis ja kõik, kes täidavad tööülesandeid laias maailmas! Minu arupärimine on ajendatud möödunud nädala teisipäeval siin saalis toimunud seaduseelnõu arutelust, kus me arutasime seda, kas seitsme aasta asemel oleks võimalik moona soetada kiiremini. Siis jõuti koalitsiooni häältega arusaamisele, et seda teha võimalik ei ole. Paar tundi hiljem aga teatas peaminister nii meile kui ka koalitsioonisaadikutele, et riigikaitseinvesteeringud peavad lähiajal kasvama 5%-ni. 

Minu küsimus ja heade kolleegide proua Riina Solmani, härra Aivar Koka, Helir-Valdor Seederi ja Mart Maastiku küsimused on [valmis] edastamiseks kaitseminister Hanno Pevkurile ja need on seotud [järgmise teemaga]. Hanno Pevkur möödunud sügisel ütles: "Fakt on see, et spetsiifilist moona, mida meil on vaja, me turult ei saa kiiremini, sellepärast et nõudlus on läinud nii suureks. Eriti, mis puudutab kallimaid pikamaarelvasid, pikamaamoona. Aga meie jaoks on oluline see, et me saame kohe minna lepingutesse. See on see, mida me oleme ka kogu aeg rääkinud, et kui me ei lähe kohe lepingutesse, läheb meie jaoks esiteks tarneaeg veel pikemaks ja teiseks kaup kallimaks." Nii rääkis minister möödunud sügisel. Eile aga teatas ta: "Teame, et mereväel on vaja laevad välja vahetada. Moona me suudaksime kohe hankida juurde ja ma arvan, et see võiks olla ka üks kriitilisemaid kohti, kuhu see kohe suunata. Elik me oleme teinud ära otsuse 1,6 miljardi kohta, aga me oleksime suutelised selle 1,6 miljardi mitte soetama 2031. aastaks, vaid tegelikult juba 2027. aastaks." 

Ja sellest lähtuvalt on meil mõned küsimused. Mis on vahepeal juhtunud? Minister on järjepidevalt avalikkust eksitanud. Ta [eelmisel aastal] selgitas, et tehnilistel põhjustel ei ole võimalik relvi soetada varem. Miks ta seda sellisel kujul tegi, kui nüüd selgub, et seitsme aasta asemel on võimalik seda teha 2027. aastaks? Ja teine küsimus on, kas ta eilsest arutelust ja [oma] sõnadest lähtuvalt läheb siis tegema valitsusele uut ettepanekut, et seda täiendavat moona kiirendatud korras soetada. Millal ta valitsusele ettepaneku teeb? Aitäh!

15:24 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Kaire Karbi. Palun!

15:24 Valitsuse esindaja Kaire Karp

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Eelnõu on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Tänan.

15:24 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja viis arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 


1. 15:24

Arupärimine põhikooli õpikute kohta (nr 672)

15:24 Esimees Lauri Hussar

Aga asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka, Siim Pohlaku, Martin Helme, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme 4. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine põhikooli õpikute kohta. Ja palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama ettekandja, Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Üks hetk, Anti. Üks hetk. Ma saan aru, et Rain Epleril on käsi püsti, sest tal on väga oluline küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma kuulan selle küsimuse ära ja siis saame jätkata juba arupärimise tutvustamisega. 

Rain Epler, palun!

15:25 Rain Epler

Aitäh! Mul oli käsi tegelikult pikalt üleval, ma ei pannud seda siis, kui Anti juba liikus. Aga mu küsimus tõesti on oluline, et aru saada istungi läbiviimise korrast. Siin veel mõni aeg tagasi te üsna jõuliselt seletasite, et asi ei käi niimoodi, et järjekorras tullakse eelnõusid ja arupärimisi üle andma, vaid te panete valitsuse esindaja alati esimeseks. Ma nüüd küsin, kas see lipsas täna teil kogemata läbi või te olete võtnud tagasi selle vana ja traditsioonilise suuna, et tullakse selles järjekorras, kuidas kõned on [registreeritud].

15:26 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et te teate ise ka vastust küsimusele, kuidas need asjad juhtuvad. Täna ma pidasin vajalikuks kutsuda Riigikogu liikmed esimestena. Seda sellepärast, et niikaua, kuni Riigikogu liikmed peavad kinni Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest viisil, et meile ei esitata menetlusse lõputus koguses eelnõusid ja arupärimisi, mida me nägime siin veel poolteist aastat tagasi, ja peetakse kinni ka teadmisest ja sellisest parlamendi kultuurist, et parlamendi tööd ei üritata igal moel takistada, ma usun, on täiesti kohane, et Riigikogu liikmed võivad siia kõnepulti tulla esimestena. Aga juhul, kui see olukord peaks muutuma, eks siis istungi juhataja peab hindama, kas Vabariigi Valitsuse esindaja peab siin saalis lõputult ootama või mitte. Täna ma pidasin vajalikuks, et Anti Poolamets, kes tuleb muuseas tutvustama praegust arupärimist, saaks olla ka esimene arupärimise või – te esitasite eelnõu, jah? – eelnõu [esitaja]. Eks see käib siin parlamendi kultuuriga käsikäes. Ma loodan, et selline üksteisest lugupidav stiil, mida me siin saalis viimastel nädalatel ja kuudel oleme näinud, jätkub. Ma loodan, et see oli [piisav] vastus teie küsimusele.

Ma võtan veel kaks protseduurilist küsimust. Anti Poolamets juba ootab siin pikalt. Aga Rain Epler, palun!

15:28 Rain Epler

Me Antiga vahetasime kiiresti mõtteid ja Anti ütles, et küsimus on nii oluline, et tema on valmis ootama. Nii et lahendame selle ära. Ma ei tule teie vastuse pikema osa juurde, aga te alustasite vastust sellega, et ma täna otsustasin, et ma võtan Riigikogu liikmed esimesena. Kas ma sain õigesti teist aru, et vaatamata pikemale jutule, mis järgnes, olete te tegelikult võtnud lähtekohaks selle, ütleme, et tava ja kollane raamat ei ole nii olulised, vaid see, kuidas teile parasjagu tundub, ja nii teeme? Siis me teame ka, et me ei ootagi mingit ühtset joont, vaid tuleme [saali] ja kõigil on huvitav, kuidas päev läheb.

15:28 Esimees Lauri Hussar

Ma pean nüüd meenutama meie kunagist vestlust. See on reguleerimata protseduuri küsimus. Seda ei ole täpselt kirjas, kuidas kutsuda Vabariigi Valitsuse esindaja siia Riigikogu kõnetooli. Aga nagu ma ütlesin, üksteisest lugupidav arutelu on väga tähtis. Ja ma usun, et see, et Anti Poolamets kutsuti täna esimesena siia Riigikogu kõnetooli, on ka märk sellest, et me saame rääkida, et üksteisest lugupidav diskussioon moel või teisel siin Riigikogu saalis on väga oluline. Ja kindlasti ma ka märkasin, et opositsiooni poolelt on parlamendi kultuur oluliselt paranenud. Nii et see oli täna minu sammu taga. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:29 Martin Helme

Jah, no kurb on see. See on ju vana vaidlus. Me pikalt-pikalt vaidlesime selle üle, kuidas Riigikogu liikmed on põhiseaduse kommenteeritud väljaandes näidatud lausa kõige prioriteetsemate üleandjatena, aga sellest sõideti teerulliga üle, ütleksin niimoodi, mää‑mää-juttu ajades, ja kehtestati uus tava. Täna tuleb välja, et tegelikult on ikkagi niimoodi, et meil ei ole mingit tava, meil on suva. Ja mina ütleksin, et see küll ei ole märk üksteisest lugupidamisest. Kui meil tuleb pulti inimene, vaatab lakke ja otsustab, et mul on täna hea tuju, ma luban täna heldelt Riigikogu liikmetel natuke varem sõna saada, siis see ei ole üksteisest lugupidamine. Minu sõnum on lihtsalt see, et mina ei soovi küll kuidagi kaasa aidata selle teesklusele, et meil toimib normaalne parlamentaarne süsteem. Ei toimi.

15:30 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aga see ei olnud küsimus. Ma juhin muuseas tähelepanu sellele, et siin saalis on olnud erinevaid tavasid. Vabariigi Valitsuse esindaja on kutsutud [eelnõusid] esitama esimesena, on kutsutud kõige viimasena. Ma juhin tähelepanu ka sellele, et 2023. aasta kevadistungjärgul toimus väga-väga suur rünne Riigikogu põhiseadusliku rolli vastu, anti sisse väga suures koguses eelnõusid ja arupärimisi. See halvas osaliselt Riigikogu töö. Ja sellel hetkel pidi Riigikogu juhatus otsustavalt reageerima. Aga täna ma, head kolleegid, tunnustan, et Riigikogu on taastanud oma töövõime. See on kindlasti märk paranenud töökultuurist siin saalis. Aitäh! 

Aga nüüd tõepoolest kutsun Anti Poolametsa Riigikogu kõnetooli tutvustama tänast esimest arupärimist.

15:31 Anti Poolamets

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Esiteks, selleks lugupidavaks suhtumiseks, millest räägitakse, muidugi õlitatakse praegu püstolit, piltlikult öeldes. Justiitsministeeriumi kabinetis [tehti] meie jaoks kenasti valmis vihakõne seadus ja [nüüd] oodatakse, kas see õnnestub sisse viia või mitte. See on erakordne lugupidamine, et saaks opositsiooni vangi panna. Lõpuks ometi! Vana Konstantin Pätsi unistus, mida ta ka efektselt tegi: 800 inimest ühe õhtuga. See oli Eesti demokraatia hiilgehetk – presidendivalimised märtsis 1934. Aga paistab, et teil on häid õpilasi – saaks aga opositsiooni vangi panna!

Aga läheme nüüd teaduslike teemade juurde. Proua või härra Kristina Kallas – selle arupärimise kontekstis ei ole ju vahet ja ma arvan, et see ei ole ka ebaviisakas, sest psühholoogilisi sugusid on ju 20. Kui lastele võib seda kõike õpetada ja selline asi on justkui teaduslik, siis mis tähtsust on sellel, kuidas me etiketi järgi üksteist, täiskasvanuid nimetame.

Igal juhul me tahame teada, lugupeetud minister, kuidas on sattunud meie laste lauale, antud juhul põhikooli inimeseõpetuse tööraamatusse [järgnev]. "Tervisevalikutest nii- ja naapidi", kolmandale kooliastmele, teine osa, autor Heli Israel. See annab õpilastele seksuaalsuse peatükis teada seda, et soolist identiteeti nimetatakse psühholoogiliseks sooks, ning seda, et erinevaid psühholoogilisi soomääratlusi on üle 20. Äkki teil on värskemad andmed? Võib-olla on see konservatiivne seisukoht, et [neid on] 20, sest räägitakse, et on ikkagi 150–200? Äkki te saate esindada konservatiivset lähenemist siin? [Kas õpikus on neid] liiga vähe? 

Õpikus räägitakse ka mittebinaarsetest inimestest, kes ei määratle end kummagi soona. Õpik kinnitab, et juhul kui bioloogiline sugu ei lange inimesel kokku psühholoogilise sooga, nimetatakse seda transsoolisuseks. Suur osa peatükist tegeleb uute mõistete sissetoomisega ja seksuaalsuse mõiste selgitamisega, sealhulgas selgitusega, mida tähendab panseksuaalsus. Ja ühtlasi soovitatakse Soome autori Satu Hyttineni raamatut "Unistused ja ihad", mis pöörab palju tähelepanu transsoolisusele. 

Küsimusi ma hetkel ette lugema ei hakka. Aga vaadake, teie tiitel ei ole ju propagandaminister või vasakäärmusluse minister või midagi muud. Teie tiitel on teadusminister ja selle tõttu [kuulame] me eriti hoolsalt, kust tulevad sellised ideed ja miks levitatakse uhhuu-teadust teie isikus, teie loal. Ja mida siis üldse teha? Kas uhhhuu-teadusi õpetavad koolidirektorid või kas neid sunnitakse selleks? Mis nüüd uhhuu-teadusi õpetavatest ühiskonnaõpetajatest ja uhhuu-teadusi õpetavatest inimeseõpetuse õpetajatest saab, kui nad sellist jama õpilastele levitavad? Kas annate käskkirja õpikute [keelamiseks]? Kas vallandate nad päevapealt? Annate välja käskkirja, et olemas on ainult kaks sugu? See kõlaks siin väga hästi, et tänasest päevast peale on Eestis ainult meessugu ja naissugu. Nii et loodame huvitavaid vastuseid [kuulda]. Aitäh!

15:35 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

15:36 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Oleme ühe korra teiega püüdnud arutelu sellel teemal juba pidada, võtame selle siis uuesti ette. Enne kui arutame selle üle, mitu sotsiaalset sugu või psühholoogilist sugu Eestis on, [siis ma ütlen, et] ma arvan, et see ei ole tegelikult debatt poliitikute vahel, vaid see on debatt, mida peavad omavahel teadlased. Ka teadlaste seas ei ole konkreetset konsensust selles, kas neid on 20, alla selle või üle selle. See on ka teaduse võlu, et arutelu veel käib selle üle, millised need määratlused on. Aga teaduslik konsensus on väga selgelt sellel pool, et on olemas kaks bioloogilist sugu ja on olemas ka nähtus, mille nimetus on sotsiaalne sugu ja mis on seotud inimese enesemääratluse ja eneseidentiteediga. Ja on väga raske vaielda olukorras, kus teaduslik konsensus on selle koha pealt väga tugev, mitte ainult sotsioloogia valdkonnas, vaid tegelikult ka meditsiinivaldkonnas. Sedasama teaduslikku konsensust esindavad täna ka rahvusvahelised ja inimõigusi [käsitlevad] dokumendid. Nii et lisaks teaduslikule konsensusele on olemas ka ülemaailmne poliitiline konsensus selles osas.

Enne kui me selle debati juurde läheme, ma tahaksin korra selgitada, kuidas valmivad Eestis kooliõpikud ja kuidas valmivad õppekavad. Tänane riiklik põhikooli ja gümnaasiumi õppekava pandi kokku aastal 2011. Vahepeal on olnud küll mitu etappi, kus seda õppekava on uuendatud, aga õppekava üldosa lähtub põhialustest ja põhiväärtustest, mis on sõnastatud mitte poliitikute poolt – hoidku jumal selle eest! –, vaid on sõnastatud tegelikult Eestis [toimetavate] pedagoogide, õpetajate, haridustöötajate, psühholoogide ja teadlaste poolt. Üle 400 inimese on kaasa löönud selles protsessis, et välja töötada riiklik õppekava ja täpselt samamoodi ainekavad. Seal ei ole poliitikuid. Ja Eesti hariduse üks tugevamaid külgi on just nimelt see, et see ei ole politiseeritud. See tegelikult lähtub teadusest, teaduslikust maailmatunnetusest, teadmistepõhisusest ja sellest teadmisest, milles täna on teaduslik konsensus. Selle tõttu ei koosta õppekavasid ministrid, ei koosta neid valitsused, ei koosta neid ükski erakond ega ka Riigikogu, vaid õppekava koosneb ekspertide kokku pandud põhialustest.

Teiseks, õppekavad või, vabandust, õppekirjandus. Esimene küsimus: "Milliste kriteeriumite alusel valiti kõnealune inimeseõpetuse tööraamat põhikooli õpikute hulka?" Täpsustan, et meil on olemas selline dokument nagu haridus‑ ja teadusministri määrus Eesti õppekirjanduse kohta, kus on kriteeriumid, mille alusel kirjandus kvalifitseerub õppekirjanduseks. Ja seal on need nõuded. Nõuete kohaselt peavad need õpikud olema retsenseeritud ehk kirjastaja, kes annab välja vastava õpiku, peab tagama, et see õpik lähtub riiklikust õppekavast ja on retsenseeritud. See õpik või tööraamat, millele teie viitate, on retsenseeritud töömaterjal ja vastab kõikidele nõuetele, mis määruses kirjutatud on. Eraldiseisvat õppekirjanduse valiku protsessi ega riiklikku sobivuse kinnitamist Eestis ei ole. Ei ole sellist asja, et haridusminister kinnitab õpikuid või tööraamatuid, vaid on seesama määrus, mille alusel õppekirjandust toodetakse. 

Õpetaja on õppekirjanduse valikus vaba. Millise õppematerjali õpetaja valib, on tema, kolleegide või kooli otsustada. Pöördumises välja toodud tööraamat "Tervisevalikutest nii‑ ja naapidi" – see on kolmandale kooliastmele, see on teine osa –, selle vastavust põhikooli riikliku õppekava üldosas nimetatud hariduse alusväärtustele, õppekava ainevaldkondlikele eesmärkidele, taotletavatele õpitulemustele ja õpisisule ning ka teistele õppekirjandusele esitatavatele nõuetele on hinnanud kaks retsensenti. Nii et see on retsenseeritud õppematerjal ja vastab sellele määrusele. Võib-olla sellega ma ennetavalt vastan ka kõigile teistele küsimustele, mis on seotud sellega, kas minister on allkirjastanud mingite selliste õpikute väljaandmise. Minister Eestis selliseid asju ei allkirjasta ega õpikute nimekirju ei koosta.

"Milliste teaduslike uuringute alusel on õpikusse ja õppekavasse sisse toodud sotsiaalse soo mõiste?" Sotsiaalse soo mõistes on täna, nagu ma ütlesin, teaduslikult lai konsensus nii meditsiinivaldkonnas kui ka sotsiaalteaduste valdkonnas. Samamoodi võite te tänaseks juba leida väga selgelt sotsiaalse soo määratluse Eesti Keele Instituudi allikatest. Ehk siis see mõiste on ka keeleliselt olemas, see on selgitatud mõiste, sellepärast et see on ühiskonnas väga selgelt kasutusel. 

Teaduslik konsensus on tõesti selline asi, mis võib ajas muutuda. Veel umbes 30–40 aastat tagasi sellist teaduslikku konsensust selle koha pealt ei olnud. Mina ei ole selle valdkonna ekspert, mina ei saa siin seda teaduslikku debatti teadusallikatest ja teaduslikust konsensusest kahjuks pidada teiega. Ma arvan, et oleks mõistlik, kui selle debati jaoks oleks siin teadlased, kes selle teemaga tegelevad ja tegelikult ka õppekirjanduse juures sellel teemal Eestis kaasa löövad. Aga võin tuua näite oma teadusvaldkonnast, kus teaduslik konsensus on viimase 50 aasta jooksul väga kardinaalselt muutunud. 

Veel 50 aastat tagasi oli teaduslik konsensus keelteoskuse kohta selline, et mitmekeelsust peeti probleemiks. Kui setokeelne laps tuli kodust seto keelega kooli, siis arvati, et eesti keeles õppimise jõustamiseks tuleb seto keel välja lülitada, selle keele kasutamine, selles keeles rääkimine tuleb ära keelata, sest mitmekeelsus takistab inimese psühholoogilist arengut. See oli teaduslik konsensus, mis oli 50 aastat tagasi. Vahepeal on uuritud neurolingvistikat, võimekus uurida inimese aju arengut ja ka psühholoogilist arengut on väga oluliselt teaduses edasi liikunud. [Nüüd] on uute teadmiste baasilt tekkinud täiesti teistsugune konsensus: mitmekeelsus on pigem kognitiivse arengu toetaja, mitte pidurdaja. Nii et teadus on arenenud tänu neurolingvistilistele ja muudele neuroloogilistele uuringutele, mida on võimalik olnud 50 aasta jooksul oluliselt rohkem teha. Meie teadmised on inimese olemisest, identiteedist, sealhulgas soolisest identiteedist, väga tugevasti muutunud ja tänane teaduslik konsensus ütleb, et väga selgelt on olemas bioloogiline sugu ja on olemas ka sotsiaalne sugu.

Nii, kolmas küsimus: "Kas äärmusideoloogiatest pärit ideede muutmine Eesti kooli õppekava kohustuslikuks osaks tähendab, et Eesti kool on politiseeritud?" Tegemist ei ole ideoloogiaga, tegemist on teadusliku konsensusega – kordan seda juba mitu korda – meditsiiniteadlaste, sotsiaalteadlaste ja psühholoogide seas. Ka terviseuurijate seas valitseb väga suur teaduslik konsensus sellel teemal. Seda on keeruline nimetada ideoloogiaks. Ja kuna Eesti riiklik õppekava lähtub teadusest ja teadmistepõhisusest, siis on ka Eesti riiklikus õppekavas õpiväljundid sõnastatud teadmistepõhiselt. 

Tööraamatus kasutatakse tõesti mõistet psühholoogiline sugu, mis määratleb inimese isiksuse poolt, aga mis jäi võib-olla arupärimise küsijatel tähelepanuta sotsiaalse mõiste arutelus, on lause, et kõige sagedamini langeb inimese psühholoogiline sugu kokku tema bioloogilise sooga. Ehk siis kõige tavalisem nähtus on siiski see, et inimene identifitseerib ennast naisena ja ka tema bioloogiline sugu on naine. Õppeteksti keel on väga neutraalne ja õppeteksti autor ka ise õpetajana rõhutab, et teema õppimise eesmärk on see, et lapsed oleksid informeeritud.

Neljas küsimus: "Kas õpetajatel on õigus keelduda õpikutes esitatud ning õpilastele kohustuslikuks teadmiseks muudetud ebateaduslike väidete õpetamisest?" Tõepoolest, kui need väited on ebateaduslikud ja kui tegemist on õpikuga, mis ei ole eelretsenseeritud ja mis ei vasta määruses esitatud nõuetele, siis nende teadmiste edastamisest on õpetajal tõesti õigus keelduda. Ehk siis on õigus keelduda ebateaduslike õpikute kasutamisest, mis ei vasta nõuetele ja ei ole eelretsenseeritud.

"Kas Teile teadaolevalt on koolist lahkunud õpetajaid, kes ei ole nõus äärmusideoloogilisi ning ebateaduslikke väiteid kohustuslike õpikute alusel õpetama?" Ei ole teada juhtumeid, et õpetajad oleksid väitnud, et nii-öelda kohustuslikes õpikutes, mida meil ei ole … Meil ei ole Eestis kohustuslikke õpikuid, esiteks. Aga retsenseeritud ja nõuetele vastavates õpikutes ebateaduslikke väiteid leitud ei ole ja ei ole ka meile ühtegi kaebust tulnud, et õpetaja oleks neid sealt leidnud.

"Koolidest on vabastatud õpetajaid nn "uhuu-teaduste" õpetamise eest. Kas on võimalik ka antud õpiku põhjal koolis õpetavaid isikuid nn "uhuu-teaduste" õpetamise eest koolist vallandada?" Kordan ennast, et tegemist ei ole ei äärmusideoloogiaga ega uhuu-teadusega, vaid tegemist on tänapäeval väga laia teadusliku konsensusega, mis on tegelikult ka rahvusvahelisel tasandil poliitilise konsensusena kinnitatud.

"Kes on koolide inimeseõpetuse õppekava koostajad ning milline on nende teaduslik kvalifikatsioon?" Õppekavade koostajate nimed võin teile kohe nimetada, see ei ole kuidagi kellelegi saladus. Tegemist on teadlastega. Inimeseõpetuse ainekava arendamisel osalesid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud. Seksuaalteemade puhul on olnud partner Tartu Ülikooli Kliinikum ja õppematerjale on koostanud doktor Kai Part ja doktor Merike Kull.

Nii, vist on praeguseks kõik. Aitäh!

15:47 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Varro Vooglaid, palun!

15:47 Varro Vooglaid

Suur tänu! Teate, ma ei viitsi enam isegi erutuda sellest jutust, aga te oma ettekande jooksul rääkisite vist 20 või 30 korda, et on teaduslik konsensus selles, et eksisteerib selline asi nagu sotsiaalne või psühholoogiline sugu, mis võib erineda bioloogilisest soost. See on ju tegelikult täielik vale. Mingit sellist teaduslikku konsensust ei eksisteeri. Vastupidi, sellel ei ole teaduslikkusega mitte midagi pistmist, see on puhtalt ideoloogiline seisukoht. Teadusest rääkides on fakt see, et DNA tasandil jagunevad inimesed kaheks: on mehed ja on naised. Naistel on teatavasti XX-kromosoomid, meestel XY-kromosoomid – see on teadus. Kõik see, mida teie kirjeldate, on puhas ideoloogiline ajupesu. 

Sellest meie arupärimine ju tõukubki. Kuidas on võimalik, et Eesti koolis allutatakse lapsed sellisele ideoloogilise ajupesule? Kui öelda, et see on teaduslik positsioon, et võib olla psühholoogiline või sotsiaalne sugu, siis miks ei võiks olla ka psühholoogiline või sotsiaalne vanus, mis erineb tegelikust vanusest? Pikkus, liik, rass? Äkki õpetataks lastele seda ka, et teie vanus on küll 15, aga teie sotsiaalne või psühholoogiline vanus võib olla 25 või 30 ja nii edasi? Mis see erinevus siis on? Saate selgitada?

15:48 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! See, mida teie kirjeldasite, kromosoomide teema on väga selgelt seotud bioloogilise sooga, keegi ei vaidle sellele vastu. Teaduslikult eksisteerib väga selge konsensus selles, mis puudutab bioloogilist sugu. Teaduslikult eksisteerib ka väga selge konsensus selles, mis puudutab sotsiaalset sugu ehk psühholoogilist sugu. Täpselt samamoodi – te tõenäoliselt mõistate seda – ei ole teaduslikult olemas sellist asja nagu bioloogiline rahvus. Rahvus on sotsiaalne nähtus, mille puhul inimene identifitseerib ennast teatud … (Mart Helme räägib vahele.), teatud ühiskond… 

15:49 Esimees Lauri Hussar

(Helistab kella.) Üks hetk. Vabandust, proua minister! Mart Helme! (Mart Helme jätkab kõval häälel.) Ei, ei … Mart Helme, ma palun, ärge segage vastajale vahele! [Las] vastaja vastab ära. Teil on võimalik küsida oma küsimus ja osaleda läbirääkimistel, aga see ei ole viisakas, et te praegu segate vahele karjumisega. Ma siin istungi alguses tunnustasin Riigikogu liikmeid paranenud [poliitilise] kultuuri eest, aga kui te alustate jälle vahele karjumisega, Mart Helme, siis ei ole see küll märk paranenud poliitilisest kultuurist. (Mart Helme räägib edasi.) Teil on võimalik osaleda läbirääkimistel, teil on võimalik esitada küsimus. (Mart Helme: "Mul ongi küsimus.") Väga hea! See küsimus tuleb. Mitte keegi ei karju teile vahele, kui te [küsite]. Sellisel juhul tõesti, Mart Helme, me ei saa jätkata Riigikogu istungit, kui te karjute kogu aeg vahele. Ma ei võta teie protseduurilist küsimust ka, sellepärast et te lihtsalt segasite praegu vahele. Palun … (Mart Helme räägib saalist.) Ei, ei, teil ei olnud sõnaõigust. Kõik Riigikogu liikmed praegu nõustuvad, et teil ei olnud sõnaõigust. Ma palun teil nüüd lõpetada vahelesegamine! (Hääled saalist: "Mis te teete?") Ma annan praegu ministrile sõna vastuse jätkamiseks. Proua minister jätkab praegu vastamist. Ja Mart Helme, palun ärge segage vahele!

15:50 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Mul jäi vastamine pooleli. Kas ma võin oma vastuse ära lõpetada?

15:50 Esimees Lauri Hussar

Proua minister vastab praegu küsimusele. Palun, proua minister! (Mart Helme ütleb saalist midagi.) Vabandust! Üks hetk. Mart Helme, palun kontrollige oma sõnakasutust! Palun kontrollige oma sõnakasutust! See ei ole ilus ja korrektne keelekasutus. Katsume siin saalis üksteisega viisakalt suhelda. (Mart Helme jätkab.) Kas te saate aru, mis on viisakas? Saate aru, mis on viisakas? Palun … Teil ei olnud õigust vahele karjuda. Proua minister vastab ära, siis on teil võimalik küsida ja teil on ka võimalik osaleda läbirääkimistel. Palun, proua minister!

15:51 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! Ma tänan võimaluse eest ikkagi lõpuni vastata. Ilmselgelt, Mart Helme, meil on võimalik teiega jääda väga erinevatele seisukohtadele. Me ei pea teiega siin kokku leppima, et meil on ühine seisukoht. See ei ole kohustuslik, meil on õigus igatepidi jääda igaüks oma seisukohale. Ma lihtsalt selgitan teile oma seisukohta, mis lähtub ka teaduslik konsensusest. 

Sotsiaalne sugu on tegelikult täpselt samasugune nagu rahvuslik identiteet, mida inimene omandab reeglina sündimisel ja kasvades ühes konkreetses kogukonnas. Sotsiaalne sugu on sotsiaalne konstrukt, mis on lisaks bioloogilistele karakteristikutele seotud väga tugevasti selles ühiskonnas, kus inimene on üles kasvanud, [olevate] kultuuriliste väärtustega, sotsiaalsete normidega ja individuaalsete käitumisnormidega. Ehk siis lisaks sellele, et inimesel on bioloogiline sugu, mis on väga selge ja mille puhul teaduslikult ei ole ju vaidlust, ka teiega tõenäoliselt mitte (Hääl saalist.), on samamoodi inimesel olemas sotsiaalne sugu (Kalle Grünthal räägib vahele.), mis võib …

15:52 Esimees Lauri Hussar

Kalle Grünthal! Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal hüüab vahele.) Palun lubage ettekandjal vastata. Head kolleegid, niimoodi ei ole võimalik seda istungit jätkata. Me peame sellisel juhul võtma vaheaja, kui te ei suuda ennast talitseda ja te karjute vahetpidamata vahele. (Kalle Grünthal hüüab uuesti vahele.) Vabandust, Kalle Grünthal, see ei ole viisakas debatt. Ei … (Kalle Grünthal jätkab.) Head kolleegid, viis minutit vaheaega, et te saaksite järele mõelda, kuidas me võiksime siin Riigikogu saalis debatti pidada. Viis minutit vaheaega. Juhataja vaheaeg.

V a h e a e g 

 

15:57 Esimees Lauri Hussar

Nii, lugupeetud kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Me jätkame tänase esimese päevakorrapunkti arutelu. Kuna proua ministril jäi veel vastus pooleli, siis proua minister, palun, teil on võimalus oma vastus lõpetada.

15:58 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! Ma igaks juhuks [ütlen järgmist, et] saada siin Riigikogu saalis kuidagi kuumust, temperatuuri alla. Ma arvan, et te tahaksite tegelikult seda debatti pidada teadlastega, mitte minuga. See ei ole minu jaoks poliitiline teema. [Selle teema puhul] on tegemist ikkagi teaduse valdkonna, meditsiinivaldkonna, sotsiaalteaduste valdkonna, tervishoiuvaldkonna inimestega ja teadlastega, kes on seda pikalt uurinud. 

Varro, kui ma tohin vastata sinu küsimusele, siis sa tõid näiteks vanuse ja küsisid, kas lisaks bioloogilisele vanusele on olemas siuke asi nagu sotsiaalne vanus või ühiskondlik vanus või – kuidas me seda nimetame? – psühholoogiline vanus. Sarnaselt sooga on see selles mõttes olemas, et vanusega seotud ühiskondlikud rollid, mis inimese identiteeti kujutavad, ei pruugi alati kõikides aegades ja sajandites olla needsamad. Sellega sa oled, eksole, nõus. Vanasti oli kellelgi 50-aastasena viis aastat [jäänud] pensionini. Ühiskondlik norm oli üks. Tema identiteet ning arusaamine enda vanusest ja sellest, mida selles vanuses tehakse või kuidas selles vanuses inimene peaks käituma, oli ühtemoodi, täna see on teistmoodi. See on väga tugevasti viimase 50 aasta jooksul muutunud. 

Täpselt samamoodi on viimase 50 aasta jooksul väga palju muutunud meie arusaamine sotsiaalsest soost ja sellest, et see üldse olemas on. [See on] seotud minu identiteediga, sellega, mis rolli ma täidan naisena, kas ma tunnen, et ma tahan ühiskonnas täita naise rolli. [Võib-olla] ma tunnen, et see roll mulle ei sobi, et ma olen keegi teine, ja ma tahaksin täita tegelikult identiteedilt teistsugust rolli, aga kahjuks ei lange see kokku mu bioloogilise sooga. See on [koht], kus inimestel tekib tegelikult konflikt oma bioloogilise soo ja oma sotsiaalse soo, identiteedi vahel. 

Nüüd, ühiskonnas on küsimus, kas me surume selle sotsiaalse soo alla, ei aktsepteeri seda ja ütleme, et me ainult aktsepteerime bioloogilist sugu ja kõik ühiskondlikud normid ja rollid, mis bioloogilise sooga kaasas käivad, on teile kohustuslikud. Me oleme näinud läbi sajandite, kui selline allasurumine on toimunud, et selle tulemus on see, et see on äärmiselt halvasti mõjunud nendele inimestele, kellel ei lähe bioloogiline ja sotsiaalne sugu kokku. See on toonud kaasa terviseprobleeme, see on väga tugevasti toonud kaasa suitsiidi nendes inimrühmades. Tegemist ei ole väga suure inimgrupiga, aga neid inimesi meie keskel on. Ja tänapäeva ühiskondlik konsensus on tegelikult see, et me aktsepteerime seda, et on inimesi, kellel bioloogiline ja sotsiaalne sugu kokku ei lähe. Selle tõttu on inimesel võimalik ennast sotsiaalselt määratleda teistmoodi kui see, mis tema bioloogiline sugu on. 

16:00 Esimees Lauri Hussar

Martin Helme, palun!

16:00 Martin Helme

Aitäh! No tegelikult olete te meile selle eelneva jutuga puust ja punaseks teinud, et te olete täiesti kõlbmatu teadus- ja haridusministriks, sest te ei saa absoluutselt mitte midagi aru teadusest, te valetate selle kohta, mis on teadus. Loomulikult valetate te ka enda rolli kohta kõiges selles, mis siin toimub. Esimese asjana lükkasite te tanki Tõnis Lukase, kes oli 2011. aastal minister. Siis valmis õppekavade programm. Ma loodan, et Tõnis on majas ja tuleb, seletab ära, kuidas läks niimoodi, et tema tegi meile programmi, mille kohaselt me õpetame kaheksandast klassist transsoolisuse äärmusideoloogiat ja sinna juurde seletame, kuidas see kõik on õige. 

Loomulikult, te võite meile siin rääkida midagi retsensioonidest ja kaasatusest. No absoluutselt naeruväärne [on see] kõik, eks ju! See on kogu selle maffia ringkäendus, see on täielik pseudo ja see ei veena kedagi. Ma ei tahagi selle kõige kohta midagi küsida, mina küsin lihtsa küsimuse. Mida peab tegema lapsevanem, kes kategooriliselt ei ole nõus, et tema lapsele sellist kelbast aetakse, nagu teie meile siin praegu ajate? Mida peab tema tegema?

16:01 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! Lapsevanem peab ju ometigi aktsepteerima seda, et lapsele antakse informatsiooni selle kohta, milline tänane ühiskond välja näeb ja millised on teaduses – täpselt samamoodi, teaduses – saavutatud konsensuslikud arusaamad inimestest ühiskonnas, inimrollidest ühiskonnas ja ka seksuaalsusest ühiskonnas. Me ei lähtu ei õppekavas, selles ainekavas ega ka selles tööraamatus, millele te viitasite, mitte millestki muust kui täna valitsevast teaduslikust konsensusest.

16:02 Esimees Lauri Hussar

Nii, kolleeg Mart Maastik. Tundub, et kolleeg Mart Maastikku ei ole saalis. Liigume küsimuste järjekorras edasi. Rene Kokk, palun!

16:02 Rene Kokk

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma pean tunnistama, et ma kuulan teie vastuseid – ma ei tea, kuidas seda isegi sõnastada – äärmise kurbusega, ma arvan. Väide, et ühiskonnas on konsensus selles osas – teate, ma arvan, et te võtate endale väga suure volituse seda väita. Ühiskonnas ei ole kindlasti konsensust selles osas, millised on need sotsiaalsed sood. Ja vastust me tegelikult sellele küsimusele ei saanud, mida Martin küsis ja mida ka mina tahtsin küsida: mida mina lapsevanemana pean siis tegema? Te väidate, et ma peaks leppima sellega, sest teie hinnangul on ühiskonnas konsensus ja teadlased on niimoodi kokku leppinud. Klassikud on ka öelnud, et kui kogu aeg rõhutatakse, et teadlased on selle seisukoha välja kujundanud ja see on teaduslik seisukoht, siis tuleb sinna väga-väga [tõsiselt] sisse vaadata. Te ise tõite näite, et 50 aastat tagasi oli seto keele kohta üks seisukoht. Kunagi oli ka lobotoomia üks aktsepteeritud inimeste ravimise vahend. Pärast osutus see täiesti räigeks. Et olge nagu ettevaatlik. Mul ei olegi otseselt küsimust teile. Küsimusele lapsevanema kohta jäi vastamata. Aga väga julgelt väidate seda, et ühiskonnas on konsensus. Ei ole.

16:04 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Küsimust ei olnud vist.

16:04 Esimees Lauri Hussar

Nii, liigume edasi. Mart Helme, palun!

16:04 Mart Helme

Aitäh! No [põhjus], miks ma protestima hakkasin ja vahele hüüdsin, on see, et minister ei tohiks endale lubada seda, et ta peab küsijaid mingiks lasteaiaks ja hakkab neile selgitama, missugused on õiged seisukohad, millega nad peaksid nõus olema, mida nad peaksid jagama ning mis on vastuvaidlematult ja teaduslikult põhjendatud. 

No ma olen elanud piisavalt kaua ja ma mäletan, kuidas teaduslikult põhjendati kommunismi. Ma mäletan, et oli selline asi nagu lõssenkism, mitšurinlus – me ei oota looduselt armuande, me võtame neid. Igasugust teadust on olnud. Ja praegu me näeme, et Eesti Vabariigis on täpselt samuti ideoloogiline tsensuur, diktatuur ja surve. Kogu ühiskond on sellele allutatud, kõik meie põhiseaduslikud institutsioonid mängivad seda mängu kaasa, alates presidendist ja lõpetades Riigikohtuga. See ei ole normaalne! 

Ja kui te arvate, et meie siin peaksime olema need lollikesed, kes lasevad kõrvad lonti ja usuvad kogu seda iba, mida te meile räägite, siis me ei ole sellega nõus. Ja sellest ka see protest. Minu küsimus on: millal teie karva vahetate? Ameerikas juba kellad kukkusid. Millal teie karva vahetate? See seisab teil ees. 

16:05 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! Mina kindlasti ei arva, et mina suudan teid milleski ära veenda. Ma ei ole siin puldis selleks, et teile öelda, et teie seisukohad on valed. Ma olen siin puldis selleks, et selgitada, kuidas kujuneb Eestis riiklik õppekava ja mille alusel need õpiväljundid seal sõnastatud on. Me võime jääda – väga sõbralikult, loodetavasti – erinevatele seisukohtadele. Ei ole minu ülesanne teid siin ära veenda.

Mis puudutab teaduskommunismi, siis teadupärast olen ka mina selles ühiskonnas ja selle poliitilise režiimi ajal elanud. Erinevus tänase olukorraga on see, et igasuguse teistsuguse arvamuse evimine oli teadupärast väga rangelt karistatav. Täna me peame teiega siin Riigikogus debatti selle üle, mis on ja mis ei ole teie arvates või minu arvates õige riiklikus õppekavas. Nii et hinnakem seda, et meil on võimalik seda debatti pidada. Selle tõttu ei ole mõistlik teaduskommunismi kõrvale võrdusmärki panna, sest need ei ole võrreldavad olukorrad. [Varem] oli poliitiline, inimesi hävitav ja eriarvamusi mitte tolereeriv ideoloogia, aga täna me oleme teiega vabas Eestis, kus me teiega debatti peame.

16:06 Esimees Lauri Hussar

Nii, kolleeg Mart Maastik, palun!

16:06 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et õpikute sisu lähtub riiklikust õppekavast ja peab olema retsenseeritud. Tsiteerin teid: õpetaja on oma valikutes vaba, õpetaja otsustab, mida ta tahab. Minu küsimus on selline. Kujutage nüüd ette, et meil on ajaloo õppekava ja õpetaja võib rääkida, mida ta tahab. Seda on ju teatavasti tehtud Narvas ja seal, kus on venekeelsed koolid. Kas te peate õigeks seda, et õpetaja saab otsustada lähtudes sellest, mida ta tahab, mitte sellest, milline on õppekavas ettenähtu?

16:07 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Ma täpsustan. Te tsiteerisite mind ebatäpselt. Mina ütlesin, et õpetaja saab valida, milliseid õppematerjale ta kasutab. [Ei ole nii], et õpetaja räägib seda, mida ta tahab. Õpetaja saab valida õppematerjale. Meil ei ole kohustuslikke õpikuid, mida õpetaja peab kasutama. Õpetaja peab õpetamisel lähtuma riiklikust õppekavast ehk siis riiklikus õppekavas sõnastatud aluspõhimõtetest, üldpõhimõtetest ja täpselt samamoodi õpiväljunditest. Õpetaja peab riiklikust õppekavast lähtuma, aga milliseid õppematerjale ta kasutab ja milliseid õppemeetodeid ta kasutab selleks, et saavutada õpiväljundid, on õpetaja enda otsustada.

16:07 Esimees Lauri Hussar

Ja Kert Kingo, palun!

16:07 Kert Kingo

Ma tänan. No selle jutu peale, mis te siin rääkisite, oleks kümme aastat tagasi tõenäoliselt teid psühhoneuroloogiahaiglasse paigutatud, sest sel ajal suhtuti niimoodi asjadesse. Ja teie jutu peale [ütlen], et te ise ajategi noortel oma igasuguste sookonsultatsioonide tõttu pead sassi ja siis hakkate kangelaslikult vaimse tervisega tegelema. Ise teeme ja ise ravime.

Aga teatavasti on inimesed üle maailma ühesugused: pea, keha, kaks kätt, kaks jalga ja sootunnused. Seletage nüüd ära, kuidas on see võimalik, et näiteks Ameerikas on kaks sugu ja meil on, ma ei tea, kui palju neid sugusid, kuigi inimesed on kõik ühesugused. Ärge hakake jälle seda juttu ajama, mille eest psühhoneuroloogiahaiglas vanasti oldi.

16:08 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! See, mida teie järjekordselt kirjeldasite, on inimese bioloogiline sugu. See, kuidas inimene ennast identifitseerib, ei ole alati kõikidel juhtumitel 100%-liselt kokkulangev inimese bioloogilise sooga. Enamik inimestel on, üle 90% inimestel on väga selge kokkulangevus ja seal ei ole probleeme. Aga on inimesi, kellel kokkulangevust ei ole ja nad tunnevad, et nemad bioloogilisele soole kehtestatud ühiskondlike normide sisse ei mahu ja nende sotsiaalne sugu on midagi muud. 

Nüüd, mis puudutab vaimset tervist, siis vastupidi, sotsiaalse soo mittetunnustamine, selle allasurumine, nende inimeste mitteaktsepteerimine on olnud see, mis on aastakümneid tekitanud vaimse tervise probleeme, mis on [põhjustanud] suitsiide ja mis on tekitanud täpselt selle olukorra, kus inimesed ei taha elada, sellepärast et nad ei saa olla nemad ise ja nad ei saa tegelikult ühiskonnas täita neid rolle, mida nad isiksusena tegelikult suudavad täita.

16:09 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

16:09 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Vot see teaduslik konsensus, millest siin palju on räägitud, kujuneb eriti tänapäeval ju teatavasti selle alusel, kuidas ja kuhu liigub raha. Teadus ei rahasta iseennast, nii et teadus ja teaduslik konsensus on väga tugevasti sõltuvad ikkagi rahast, mida jagavad poliitikud. Aga mul on teile tõesti hea uudis. Maailma ühe suurriigi juht deklareeris väga selgelt, et on ainult kaks sugu. Ja läheme nüüd veel edasi. Ta ütles ka, et kogu see jutt sooideoloogiatest ongi äärmusideoloogia, ja ta viskas selle kõik kooliprogrammidest välja. 

Ja mul on teile veel üks hea uudis. See on hea, et te seda kõike praegu siin räägite, sest teie praegune jutt kahandab teie toetusprotsenti veelgi rohkem. Ja kõik need poliitilised jõud, kes rahastasid seda "teadust", konsensuslikku "teadust", on muutumas ja muutub ka teaduslik konsensus. Lõssenkismi ja teadlase Lõssenko saatus oli kurb. Lõssenkism läks prügikasti ja teist represseeriti. Inimesena on mul teist tegelikult äärmiselt kahju, et te peate siin iseennast nagu uskumiseni veenma asjades, mis tegelikult ei ole tõde.

16:11 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Ma ei tea, kas see oli küsimus. Ei?

16:11 Esimees Lauri Hussar

Rain Epler, palun!

16:11 Rain Epler

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Kõigepealt sissejuhatuseks [ütlen, et] see teadusliku konsensuse jutt, mis on, ma ütleks, viimasel ajal eriti vali olnud nii kliimateemades kui ka nüüd selles teemas, mida me siin praegu käsitleme, on ohtlik selles mõttes, et tegelikkuses see tähendab seda, et skeptilisi või teisiti mõtlevaid teadlasi hakatakse vaigistama, rahastus kaob tagant ära, kui nad ei jookse massiga kaasa, ja nii edasi. See ei ole kuidagi mõistlik lähenemine. 

Aga mu küsimus on, kuhu me selle sotsiaalse sooga teie nägemuses välja peaksime jõudma. Kolleeg Pakosta käis siin mitte väga ammu kaitsmas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hartat, kus väga selgelt räägiti, et soo ja sotsiaalse soo alusel diskrimineerimine tuleks [lõpetada]. Seal tegelikult juba [õigustatigi] seda, et kellelegi, kes on bioloogiline naine, aga tunneb ennast mehena, või vastupidi, peaks rakenduma õigus kasutada [vastassoole mõeldud] riietusruumi ja nii edasi. Kui kaugele teie oma peas olete arendanud seda, mida nende sotsiaalsete sugude alusel peab inimene saama ja kuidas teda ei tohi diskrimineerida?

16:12 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Teate, mina ei ole oma peas seda teemat üldse arendanud. See ei ole teema, millega ma igapäevaselt tegelen, ja see ei ole teema, mis okupeerib minu tähelepanu ja aega. Aga teadusliku konsensuse osas ma äkki oskan midagi kaasa rääkida, olles ise teadlasena publitseerinud. 

Teaduspublikatsioonid ei baseeru sellel, kes neid rahastab. Teaduspublikatsioonid baseeruvad sellel, et neid retsenseerivad teadlased. Peamine kriteerium sellel, kas artikkel ja selle teaduslik järeldus on aktsepteeritavad, on see, kas see metoodika, kuidas see tehtud on, on korrektne. Ehk siis teadlane peab tõestama, et ta on läbinud konkreetse metoodilise protseduuri selleks, et järelduseni jõuda. See ei saa olla ideoloogiline, sellepärast et see on väga konkreetselt metoodiliselt tõestatud. 

Maailmas on teadusajakirju, mis on väga kõrge tsiteeritavuse indeksiga. Üks neist on Nature. Kui te vähegi tegelikult uurite Nature'i teadusartikleid, mis puudutavad sugu, nii bioloogilist sugu kui ka sotsiaalset sugu, siis te näete seda teaduslikku konsensust. On loomulikult ka teadlasi, kes sellele vastu vaidlevad. Ka neid artikleid Nature avalikustab ja avaldab. Aga küsimus on selles, kui suur viidatavus on [artiklitel], kui tõepärased on need artiklid ja nende teaduslikud järeldused ja kus on täna [suurem] tsiteeritavuse [määr]. Ja täna on [suurem] tsiteeritavuse [määr] sellel teaduslikul konsensusel, mis ütleb, et inimese sotsiaalne sugu võib erineda tema bioloogilisest soost.

16:14 Esimees Lauri Hussar

Kalle Grünthal, palun!

16:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nii Eestis kui ka mujal maailmas on hulk kinnised asutusi, kus hoitakse päris palju Hitlereid, Napoleone ja Rooma paavste, kes oma bioloogilisest määratlusest [vaatamata] tunnevad, et nad on just needsamad isikud, keda ma praegu nimetasin. Küsimus on see, millisest vaimuhaiglast need teadlased, [kes moodustavad teadusliku] konsensuse, on välja lastud, Seewaldist või Jämejalast.

16:14 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Ma arvan, et ma sellisele provokatsioonile ei vasta, sellepärast et teadus ei ole lihtsalt väärt seda debatti.

16:14 Esimees Lauri Hussar

Riina Solman, palun!

16:14 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Te enne ütlesite, et maailmas on olemas poliitiline konsensus ja teaduslik konsensus. Teaduslikust konsensusest te rääkisite. Aga kuidas on saavutatud poliitiline konsensus? Kas te kannate selle üle ka Eestile, sest mina ei tea, et meil oleks selle üle olnud poliitilist debatti ja et meil oleks poliitiline konsensus selles küsimuses? Seda enam, et mitmed meie arstid ütlevad, et kui inimene vahetab sugu, siis see tähendab eluaegset ravimite võtmist. Ja väga mitmed patsiendid hiljem kahetsevad oma otsust ja tahavad oma sugu tagasi pöörata ehk tegelikult nad teevad enesele viga. 

Ja minu küsimus puudutab seda, kuidas see poliitiline konsensus on teie arvates tekkinud maailmas ja Eestis. Ja meie [mure] on, et kui me sellest siin praegu räägime ning te tegelete sellega ministeeriumi tasandil ja panete seda õpikutesse, siis te tegelikult ju turundate seda teemat. Üha rohkem koolinoori kahtleb oma soolises identiteedis. Neil on arenev närvisüsteem, nad võib-olla ei ole veel nii otsustusvõimelised [ega suuda otsustada,] kas tahavad olla üks või teine või kolmas. Me ju teame, et Soomes on olemas tüdruk, kes tahab olla puu, ja Eestis on olemas laps, kes tahab olla kass. Kui kaugele me nii jõuame?

16:16 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! See, kui minnakse soovahetusoperatsioonile, on juba järgmine samm sellest, kui inimesel ei lange psühholoogiline ja bioloogiline sugu kokku. Mitte kõik inimesed, kes tunnevad, et nende sooidentiteet ei lange kokku nende bioloogilise identiteediga, ei lähe soovahetusoperatsioonile. Pigem nad eeldavad seda, et nad saavad ühiskonnas aktsepti sellele, et nemad on teistsugused. Ka minul on kokkupuuteid olnud selliste inimestega. Sa lihtsalt aktsepteerid seda, et ta ennast niimoodi identifitseerib. Selle allasurumine ja mitteaktsepteerimine teeb sellele inimesele kahju. 

Kõik, mis puudutab reaalset arstiteaduslikku sekkumist inimese soovahetusse, on, ma arvan, juba teine teema. See on tõesti väga oluline teema [ja on tähtis], et see oleks meil väga selgelt paigas. Et kui arstid selliseid soovahetusoperatsioone [teha] planeerivad, siis seal oleksid need protseduurid väga põhjalikult [läbi mõeldud]. Sellepärast et see on tõesti tagasipöördumatu protsess ja seda ei saa teha kergekäeliselt, eriti noortel lastel. Seda ei saa teha [läbimõtlematult], vaid need protsessid peavad olema väga-väga põhjalikult paigas. 

Poliitiline konsensus lähtub Maailma Terviseorganisatsiooni põhimõtetest, mõistetest, mida nad kasutavad, ja nende soovitustest. Ka Eesti õppekava seksuaaltervise alal tegelikult väga selgelt lähtub WHO nõuetest, ettepanekutest ja mõistetest, mida seal käsitletakse.

16:17 Esimees Lauri Hussar

Henn Põlluaas, palun! 

16:17 Henn Põlluaas

Aitäh! Mulle tundub, et te räägite siin kogu oma jutu psühholoogilisest [soost] ja soomääratlusest täiesti [teema] tuumast mööda. Tegelikult te käsitlete vaimset häiret. Kui inimene ikkagi ei tunnista oma bioloogilist sugu ja hakkab midagi ette kujutama, siis on asi hull. Euroopa Liidu Agency for Asylum ütleb ilusti, et "vaimne häire – mõtlemisviis või käitumismuster, mis põhjustab kannatusi ja/või vähendab võimet tavaelus toime tulla ning ei vasta arengulisele või sotsiaalsele normile". Probleem on selles, et teie püüate just nimelt seda hälvet normaliseerida, viies meie lapsed juba põhikooli tasandil täiesti segadusse. Nad ei saa enam uskuda, et nad on poiss või tüdruk, vaid nad hakkavad mõtlema, et nad on võib-olla üks sellest 20-st, nagu siin on öeldud. Mis on selle eesmärk, et meie lapsed ajada niimoodi segadusse ja tekitada neile tõesti psüühilisi probleeme?

16:19 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Kooliõpik ei kujunda ümber mitte kellegi soolist identiteeti. Õpetaja ei tegele klassis sellega, et hakkab sisestama poisile, et tegemist on hoopis tüdrukuga. Õpetaja ei tegele sellise asjaga, Eesti õppekava ei tegele sellise asjaga. Õppekava lähtub sellest, et inimene peab aru saama ühiskonnas olevatest rollidest, ka soorollidest, seksuaaltervisest ja olema informeeritud sellest, mis ühiskonnas tegelikult on. See on õppekava eesmärk. 

Nüüd, teie nimetate seda hälbeks, kui bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu ei lange inimesel kokku. See on pigem erand kui reegel, eks ole. Reegel on see, et need langevad kokku ja ei ole tegelikult seda erisust. Teie nimetate seda mitte kokkulangemist hälbeks. Selline oli teaduslik konsensus umbes 100 aastat tagasi, 50 aastat tagasi. Aga täna ei ole enam teaduslik konsensus selline, sellepärast et neuroloogia ja neuroteaduste arenguga on inimesed targemaks saanud. Me oleme palju targemaks saanud sellest, kes on inimene, kuidas kujuneb tema identiteet, kuidas kujuneb tema käitumuslik roll ja kuidas kujuneb tema kognitiivne areng. Me oleme sellest palju targemaks saanud viimase 50 aasta jooksul ja sealt on tulnud uus teadmine. See ongi teaduse peamine ülesanne: uue teadmise andmine. Ja selle uue teadmise pealt kehtestatakse ühiskondlikke poliitilisi norme.

16:20 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja esimesena kutsun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Anti Poolametsa, sest arupärijate esindaja saab läbirääkimistel osaleda esimesena. Seejärel, Mart Maastik, on sõna teil. Aga kõigepealt Anti Poolamets, palun!

16:21 Anti Poolamets

Tänan. Lugupeetud minister! Head Eesti inimesed! Head Riigikogu liikmed! Hiljuti toimus kogu maailma avalikkuse ees üks tähelepanuväärne sündmus. USA president pidas oma ametisse astumise kõne ja ütles tähendusrikkad sõnad: "Tänasest päevast peale on meie riigis ainult kaks sugu: mees ja naine." Ma tabasin ennast seda kuuldes mõttelt: kas tõesti maailma võimsaima riigi president peab seda üldse ütlema? Kui kaugele on see riik omadega jõudnud, kui president peab seda ütlema ja kinnitama üle, et nii on. (Naerab.) Kuhu me oleme 20, 30 aastaga libisenud? Kuhu on teadus pudenenud? Aga mul on hea meel, et vähemalt üks riik ehk ei kuku allapoole, vaid läheb tervenemise teed.

Ja mõnes asjas ongi riik see, kes otsustab. Nõukogude riik otsustas jõuga, et ebateadus peab kehtima, ja me kannatasime üle 40 aasta ebateaduse all. Siin minu selja taga oli Lenini bareljeef ja selles saalis istusid inimesed – mõned ka muidugi vastu oma tahtmist tööliste ja talupoegade saadikutena –, kes valetasid. Valetasid endale, valetasid rahvale, valetasid isegi oma perele. See ruum kubises valetamisest, see oli otsast lõpuni võltsing, kogu see Nõukogude moodustis, nõndanimetatud Ülemnõukogu, kui välja arvata viimased aastad, kui Ülemnõukogu hakkas päris parlamendiks muutuma. See oli võltsing, vale. Tähtsad seltsimehed ja seltsinaised valetasid, ja valetasid meile üle 40 aasta. Kogu Nõukogude riik oli vale ja fiktsioon. Jõu ja püstoliga hoiti valet püsti. Ja me saimegi marksismi maitsta. Vene rahvas sai marksismi maitsta veel kauem, 1917. aastast.

Ja ennäe imet! Mõne poliitiku arvates oli Eesti rahvale sellest vähe. Meile tullakse siia küll kultuurimarksismiga, küll muude neomarksismi vormidega. Lenini asemel on meil Herbert Marcuse. Võib-olla need, kes Herbert Marcuse ideid meile kaela määrivad siin rahvaesinduses, valitsuses, ei ole tema nime kuulnudki, aga see on nende püha isa, nagu Lenin, keda siin tsiteeritakse põlevate silmadega. Meil olevat vaata et 150 sotsiaalset sugu. Need inimesed korraldavad laste mutileerimist puberteediblokaatoritega, nõndanimetatud transinimeste kordategemist, samal ajal kui praegu leiboristide valitsemise all oleval Inglismaal peatati kõik need protseduurid, sest asi läks käest täiesti ära. Aga meil alles ehitatakse seda ebateaduslikku, lapsi vihkavat süsteemi üles.

Ja üks väljendus on see, mida me õpikutest loeme. See on hiilinud õpikutesse samm-sammult. Alguses oli LGBT ja homoabielud, aga ei läinud kaua aega, kui Sorose fond hakkas levitama üle maailma sõnumit sellest, et on olemas ka soovoolavus. Ja ennäe, igal pool hakati soovoolavust arendama! Ja seda fluiidsust on meile ka väga kiiresti õpikutesse toodud, see pidi siis kõige moodsam teadus olema.

Kas ma saan kolm minutit juurde?

16:25 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:25 Anti Poolamets

See pidi kõige moodsam teadus olema, millega Eesti lapsi varustatakse. Eesti teadus ei ole väärt seda, et teda alandatakse teadusministeeriumi tasemel sõnulseletamatu jamaga. Eesti teadlased, ajage ennast sirgu! Ärge laske ennast alandada! Me ei ole siin enam Nõukogude okupatsiooni võimu all. Teil on veel sõnaõigus, enne kui Liisa Pakosta teilt selle ära võtab. 

PISA testide järgi on Eesti lapsed ühed maailma kõige targemad matemaatikas, lugemises ja bioloogias, muide. Aga te alandate neid sellega, et sunnite neid kaheksandas klassis õppima 20 sotsiaalset sugu. Ja mitte ainult, neile õpetatakse panseksuaalsust! Lugege selle definitsiooni! Kas teil endal ei hakka peas aurama? Minu enda laps käib praegu kaheksandas klassis. Mina leidsin selle tema õpikust. Ja ma võin öelda, et paljud õpetajad pole kuulnudki, kuidas ajupestakse tänapäeva Eesti koolis maailma kõige targemaid lapsi. Ajupestakse! 

Ja ministri tiitel on teadusminister. Ma ei näe ühtegi muud võimalust, kui et see inimene peaks päevapealt tagasi astuma. Kõik õpikud, kõik ebateaduse õpikud tuleb tagasi kutsuda. Kõik need komisjonid, kes need on loonud, tuleb laiali saata. Ja siis, kui minister lõpetab – ka siseminister, muide – nõndanimetatud ankeetide levitamise Eesti Vabariigis, kus on peale mehe ja naise veel sugu X – Eesti Vabariigis juba sündinud, aga USA-s heideti ühe päevaga see hullumeelsus üle parda.

Kurb! Ja viskame meie ka selle ühe päevaga üle parda, aga selleks peab Eesti rahvas ärkama. Eesti teadlaskond peab oma väärikuse taastama. Ei ole enam lõssenkismi aeg, kus püstoli ähvardusel suruti peale nõndanimetatud teadust, teaduslikku kommunismi. Aga isegi okupatsiooni ajal tehti päris teadust, suudeti vältida hullumeelseid Nõukogude sotsiaalteadusi, kuigi istuti oma tunnid ära ülikoolis teadusliku kommunismi loengutes. 

Ma lugesin, mida ütles teaduste akadeemia juht. Mart Saarma [ütles] paar päeva tagasi Postimehes midagi huvitavat: "Bioloogia olukord oli keerulisem, sest seltsimees Trofim Denissi poeg Lõssenko oli 1948. aastal kuulutanud geneetika kõduneva imperialismi pseudoteaduseks. [---] Taoline suhtumine kestis 20 aastat. [---] Kui mina keskkooli lõpetasin, hakkas lõssenkism kaduma. Õnneks Tartu Ülikoolis õpetati geneetikat ja molekulaarbioloogiat." Täna oleme umbes samas seisus. Eesti teadlased, on aeg lõpetada lõssenkism! Eesti õpetajad ja koolidirektorid, palun teie tarka abi! Aitäh!

16:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun!

16:29 Mart Maastik

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Pean ütlema, et on ääretult kurb, et me üldse oleme riigis jõudnud sellise arutelu juurde. Kui aastaid tagasi lugesin ma esimest korda sellest, mis toimub Ameerikas ja Lääne-Euroopas, siis ma mõtlesin, et inimesed on ikka peast täitsa hulluks läinud. Aga seda, et see jõuab Eestisse, ei osanud ma unes ka näha. Ma ütlen, [et mul on] kahju, et ma pean siin sellest rääkima. 

Aga noh, teeme lahti Google'i ja vaatame neid sugusid, millest siin räägitakse. Kuigi siin on mainitud 20 sugu, siis mina nägin väga teaduslikke andmeid, kus oli 72 sugu. Ma loen mõned neist ette. Agenderflux – sellise soolise identiteediga inimene on enamasti sooline koos lühikeste nihetega, kuuludes teistesse sootüüpidesse. Ambonec – inimene identifitseerib end nii mehena kui ka naisena, kuid ei kuulu siiski kummassegi. Amicagender – sooline identiteet, kus inimene muudab oma sugu olenevalt sõpradest. Värvussugu – selles kategoorias kasutatakse soo kirjeldamiseks värve, näiteks roosa sugu või must sugu. Domgender – isikul on mitu sugu, millest üks domineerib ülejäänute üle. Niimoodi läheb edasi. 72! Ilmselt keegi, kellel on värvikam mõttemaailm, leiab veelgi rohkem neid variante, mida siin nimetada sugudeks. 

Aga nüüd siis natukene ka tänastest ministri vastustest. Minister väitis, et õpikute sisu lähtub riiklikust õppekavast ja peab olema retsenseeritud. Samas, ma tõesti tsiteerin teid, proua minister. Te ütlesite, et õpetaja on oma valikus vaba, õpetaja otsustab, mida ta tahab. Ja toon näite ajaloo tundidest: kuidas me suhtume, kui me hakkame ajalugu ka käsitlema vastavalt sellele, kuidas keegi tahab? 

Meil oli just hiljuti arutelu libaravitsejatest. Arstid on mures, et on libaravitsejad. Ja siis räägitakse, et meil on olemas teaduslik konsensus. Ütleme nii, et sama hästi võivad olla olemas ka libateadlased, kui on olemas libaravitsejad. Ja on selge, et kui poliitiline tellimus on teatud suunas ja rahastus tuleb taha, siis küll leidub teadlasi või [neid,] kes nimetavad ennast teadlasteks, kes kirjutavad kokku mida iganes, peaasi et raha saavad. 

Mulle meeldis väga üks film Kanal 2-s, "Külm tõde", kus arutati sama teemat kliimamuutuste vaates. Meil kogu aeg räägitakse siin samamoodi, et kliimamuutuste osas on teaduslik konsensus. Samas, väga suur hulk teadlasi ei räägi, et see on nagu üleüldine nii-öelda teaduslik konsensus. Nad ei julgegi isegi rääkida muud juttu, sest siis neid nimetatakse lamemaalasteks, nii nagu eelnevalt kolleegid on rääkinud. Neilt võetakse ära võimalus ülikoolides töötada, nad ei saa rahastust ja sealt hakkab kõik pihta. 

Proua minister, te ütlesite, et ei ole kohustuslikke õpikuid. Milleks neid õpikuid siis tehakse, kui need ei ole kohustuslikud? Kui on kohustuslik programm, siis peaksid olema ka kohustuslikud õpikud. Ja õpikute sisu peaks olema läbi arutatud, et oleks ka konsensuslik poliitiline kokkulepe. Sellist kokkulepet minu teada siin saalis ega Eesti riigis pole olnud. Mille alusel on tehtud need praegused õppekavad või, ütleme, õpikud? See on puhas ideoloogia ja see ideoloogia on kantud praeguse koalitsiooni [omast]. Olen täiesti kindel, et kui siin oleks teine koalitsioon … 

Ma paluksin lisaaega. 

16:34 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:34 Mart Maastik

Aitäh! Kui siin oleks teine koalitsioon, siis sellise jaburusega me ei tegeleks. Ma tõesti nimetan seda jaburuseks, nagu siin on ka mainitud, sellepärast et tegelikult on väga tõsine probleem ilmnenud praegu, just eriti – ma olen viinud ennast kurssi – noortel tüdrukutel, kes ei suuda ennast identifitseerida. See on väga moeasi. Kui nad loevad oma õppekavast, et on olemas, ma ei tea, kui palju sugusid, siis … Võtame teismelise tüdruku, kelle jaoks võib-olla ei ole sotsiaalne suhtlus kõige lihtsam, võib-olla on ta natukene ka tüsedam või mingit moodi eriline. Ta leiab endale nihukese grupi, kus kõik on selline poolsalastatud, kus on erinevad sood ja tal on väga põnev seal olla. See mõjutus, mis tuleb sealtpoolt, võib olla vägagi põhjapanev. 

Kui need tüdrukud hakkavad ennast ümber lõikama või tegema drastilisi soovahetusoperatsioone, mis näiteks Rootsis on küllaltki kergelt kättesaadavad, siis tagajärjed on ju sellised, millest te just rääkisite. [Te rääkisite,] et noortel, kes ei oska ennast identifitseerida, on probleemid, psühholoogilised probleemid. Vastupidi, need psühholoogilised probleemid tekivad alles siis, kui nad saavad täiskasvanuks ja neil tekib juba teadlik mõtlemine. Niikaua peaksime me hoiduma vähemalt negatiivsetest eeskujudest. Ja kui on neid inimesi, kellel ongi psühholoogilised probleemid seoses ma ei tea millega, siis tegelikult on olemas arstid, kes sellega tegelevad. Seda ei pea kuidagi taunima. Kui see probleem on, siis tuleb sellega tegeleda, aga mitte seda propageerida. See propageerimine on selle asja juures kõige hullem. 

Siin räägiti WHO-st, et WHO on teinud sellise konsensusliku otsuse. Teatavasti astusid Ameerika Ühendriigid [just] WHO-st välja. Miks nad seda tegid? Nemad, kust see ideoloogia on alguse saanud, hakkavad jõudma selle [ideoloogia kestuse] lõppu. 

Ehtne näide on ka see – Anti Poolamets tõi siin ka näite Nõukogude ajast –, kuidas Nõukogude ajal pidid kõik maisi kasvatama. Kõik teadlased rääkisid, kui hästi kasvab mais igal pool, ka Eestis. Praegu kasvatatakse ka maisi, aga mitte [inimestele söögiks], vaid loomasöödaks. Aga hakati kasvatama siin ja rikuti ära põllud. Kasvatati maisi ja valetati kogu aeg ülespool [asuvale] poliitbüroole: oi, kui hästi meil mais kasvab. Me tõesti ei pea tagasi minema Nõukogude aega, [see on] veel hullem, kui me ületame oma niisuguste eeskujudega kõiki rumalusi. 

Nii et mul on ettepanek, et katsume hoida lapsed eemal sellisest libateadusest ja katsume täie mõistusega suhtuda sellesse. Keegi meist ei taha, et meie lapsed kannataksid selliste probleemide all. Ja kui ka kellelgi on mingi probleem, ma kordan veel, siis selle jaoks on olemas arstid ja arstiabi. Aitäh!

16:37 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Jah, palun! Riigikogu kõnetoolist haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!

16:37 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Ma pean siiski vajalikuks üle korrata siit Riigikogu puldist paar väidet, mis siit kostus. Ma kordan veel: kui minister ütles, et õpetaja valib, mida ta tahab, siis minister ütles seda õpikute kohta. Õpetaja valib õpikud, mida ta [kasutada] tahab. Õpikud peavad Eestis vastama õppekavale ja olema eelretsenseeritud. Õpetaja ei vali, mida ta tahab õpetada, kuidas ta tahab ajalugu õpetada ja millist ajalugu õpetada. Õpetaja valib õpiku, mille järgi ta tahab õpetada. Õpet … (Keegi räägib saalis.) 

Ja hoidku jumal selle eest, et Eesti riigis hakkavad poliitikud õpikuid kirjutama! See on nüüd küll asi, millest tuleb kardinaalselt hoiduda. Eesti haridus peab jääma teaduspõhiseks ja nii õppekava kui ka õpikuid koostavad Eestis siiski teadlased ja õpetajad ise. Ma arvan, et poliitikuid tuleb sellest hoida nii kaugel kui võimalik. Seda ma tahtsin ka öelda. 

Ja kolmas asi: teaduses ei ole nii, et sa kirjutad kokku mida iganes, peaasi et raha tuleb. Teaduslik konsensus baseerub rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglitel. Teadlased üksteist retsenseerides [kontrollivad], kas see teadustulemus on metoodiliselt aktsepteeritav, kas on järgitud teaduseetika reegleid. Teaduses ei ole raha see, mis määrab, kas kellegi artikkel on rahvusvaheliselt aktsepteeritud teadusajakirjas. See on teadlaste ja Eesti teaduse alla kiskumine, kui me ütleme, et teadlased kirjutavad mida iganes, peaasi et raha tuleb, mis selle kinni maksab. Teadus on väga sõltumatu, neil on väga selged reeglid.

Lõpuks, me ei saa tänapäeva teadusele, tänapäeva rahvusvahelisel tasemel tehtud teadusele – ja me ei räägi siin tegelikult Eesti teadlastest, vaid rahvusvahelisest teaduslikust konsensusest – viidata [öeldes], et selle taga on mingi Nõukogude teaduskommunism ja Nõukogude aeg. Teate, Ameerika ülikoolides või rahvusvahelistes ülikoolides üle maailma töötavad teadlased ei ole Nõukogude Liidus elanud, ei ole kunagi töötanud üheski Nõukogude Liidu teadusasutuses. Nemad on tegelikult need, kelle teadustöö baasil täna see teaduslik konsensus baseerub, mitte [teadustöödel] Eesti teadlastelt, kes on Nõukogude Liidus töötanud. 

Ma igaks juhuks kordan veel, et me ei taha poliitilisi õpikuid, me ei taha, et poliitikud õpikute sisu juhiks ja selle sinna sisse kirjutaks. Ja ma ei ole kindlasti nõus, et me nimetame teadlasi raha eest töötegijateks, et teadlased kirjutavad kokku mida iganes, peaasi et raha tuleb.

16:40 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase esimese [päevakorrapunkti] käsitlemise.


2. 16:40

Arupärimine mobiilirakenduse eesti.ee kohta (nr 674)

16:40 Esimees Lauri Hussar

Tänane teine päevakorrapunkt. Enne kui me läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, on Lauri Laatsil käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

16:40 Lauri Laats

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma lihtsalt tahtsin juhtida tähelepanu – minister siin [ütles], jumal hoidku selle eest, et poliitikud hakkavad õpikuid kirjutama –, et Mart Laar on ju ajalooõpiku kirjutanud. Mis me sellega siis nüüd teeme?

16:41 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, see oleks olnud küsimus proua ministrile. Istungi juhatajana ma ei pea isegi korrektseks sellele küsimusele vastamist. 

Aga läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 11. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine mobiilirakenduse eesti.ee kohta. Ja palun arupärimist tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

16:41 Andrei Korobeinik

Suur tänu võimaluse eest! Ma usun, et see teema ei ole nii põnev nagu eelmine, aga vaatamata sellele on see vägagi aktuaalne. Valitsuskoalitsioonis on Erakond Eesti 200, kes rääkis väga vajalikust asjast nagu personaalne riik. Personaalse riigi puhul on väga olulised just need teenused, mis teevad riigi personaalseks, inimesele lähedasemaks ja nii edasi. Kui me vaatame eesti.ee mobiiliäppi, siis meenub pigem olukord minevikust, kui nutitelefonid alles tulid turule. Tol ajal nägid mobiiliäpid välja umbes [samasugused]. Nüüd on aeg edasi läinud, aga Eesti riigis on aeg pigem seisma jäänud. 

Ja mul on ministrile küsimused, mida ma ei hakka ette lugema. Ma saan aru, et Eesti riik investeerib täna tehisintellekti arengusse väga vähe. Me oleme Euroopa Liidus kolmandal kohal altpoolt. Ja võib-olla selle rahaga tõepoolest väga palju teha ei saa. Aga äkki on ministril ikkagi visioon sellest, kuidas seda raha suurendada, näiteks riigisektori [kulutuste] vähendamisega, ja kuidas me saaksime taastada Eesti e-riigi maine, mis oli meil sajandi alguses. Seda enam väga alles ei ole. Aga ma hea meelega annan [kõne]puldi üle proua ministrile.

16:43 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

16:43 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh, austatud esimees! Austatud küsijad! Alustuseks ma tunnistan, et ma olen täiesti nõus sellega, mida küsijad on küsinud, ja selle rõhuasetusega, et meil on vaja ambitsiooni tõsta ja liikuda palju kiiremini edasi digitaalsete riigi teenuste parema pakkumisega. Need küsimused, mis olid eelnevalt saadetud, ja küsimused, mis puldist [esitati], olid mõnevõrra erinevad. Ma püüan selle osa jätta meelde ja seda lõpus kommenteerida. Aga olen väga tänulik selle eest, et meil on võimalus digiriigi teemasid siin Riigikogu saalis arutada. Kahjuks jõuab see mõneti tehniline, samas igat inimest puudutav küsimus liiga harva parlamendi aruteludesse. Võtan nüüd järjest need küsimused ja lõpuks kommenteerin täiendavalt. 

Esiteks: "Milline oli rakenduse arendamise ja testimise protsess? Kes vastutas lõpliku kvaliteedikontrolli eest enne rakenduse avalikustamist?" Jutt käib eesti.ee mobiilirakendusest. Rakenduse arendustöid teostas konkursi võitnud Net Group koostöös RIA arendusmeeskonnaga. [Arendustööd] olid jagatud kahte etappi. Esimese etapi tööd valmisid mai lõpus eelmisel aastal ja teise [etapi tööd] juuli lõpus 2024. aastal ehk siis vahetult enne minu tööle asumist. Sellele järgnes turvatestimine ja fookusgrupi testimine. Fookusgrupi testimiseks registreerus 2300 vabatahtlikku testijat, kellest tagasisidet andis ligi 600. Riigi Infosüsteemi Amet tegi turva- ja kvaliteedinõuete kvaliteedikontrolli. 

Teine küsimus: "Eesti proovis võtta eeskuju Ukraina riigiäpist, millele kulutati pea miljon eurot, kuid projekt kanti maha. Samas jääb Eesti riigiäpi tase Ukraina omale märkimisväärselt alla. Kui suur oli riigiäpi arendamiseks eraldatud eelarve? Millele täpselt kulutati Eesti riikliku äpi arendamiseks eraldatud raha? Kas projekt püsis planeeritud eelarves ja ajakavas?" Kõigepealt, ma kommenteeriksin küsimuse alguses kõlanud väidet. Ma päris ei nõustuks sellega, et see maha kanti. Olen ka Ukraina poolega mitu korda kohtunud sellel teemal ja me oleme ühel meelel, et see oli väga väärtuslik koostöö, mis andis mõlemale poolele olulist informatsiooni. Eesti võttis ühel hetkel vastu otsuse, et minnakse edasi paremini, ise uueneva rakendusega, mis tugineb eesti.ee kodulehele. Me jätkame ukrainlastega väga head vastastikust koostööd tarbija tagasiside, turvalisuse küsimuste ja võimalike uute arenduste arutamisel. Samuti tahaksin rõhutada seda, et Eesti ja Ukraina on senimaani maailmas kaks ainukest riiki, kes on teinud riigiäpi, ja teinud seda sellisel kujul, et sinna on oodatud ka erasektori teenused. Vähemalt rohkem ei ole hetkel teada riike, kes oleks valinud sellise põhimõttelise lahenduse, mis teatavasti nõuab hoopis teistsugusel tasemel turvalisuse küsimuste lahendamist. 

Aga nüüd vastused konkreetsetele küsimustele. See projekt püsis nii eelarves kui ka ajakavas. Tööde maksumus kokku oli 850 000 eurot. Sinna sisse on arvestatud arendustööd – 800 000 eurot; turvatestimine – 36 000 eurot; fookusgrupi testimine – 11 000 eurot; ligipääsetavuse audit – 3000 eurot. Ja avalikul testimisel saadi testijatelt keskmiseks hinnanguks neli punkti viiest, mis näitab päris head taset. Peamine põhjus, miks me eesti.ee riigiportaali põhja valisime, on see, et riigiportaal on tõestanud ennast väga kõrge külastatavusega. Seda külastatakse aastas üle 650 000 korra. Inimestel on teatud harjumus selles osas juba kujunenud.

Edasi: "Millised olid arendusega seotud hanked ja kuidas valiti partnerid? Kas kõik hanked ja lepingud vastasid avaliku sektori hanke- ja läbipaistvusnõuetele?" Kõigepealt tehti 7. veebruaril 2024 riikliku mobiilirakenduse disaini arendustööde jaoks riigihangete registris hange perioodiks 18. märts kuni 13. september 2024 maksumusega 800 000 eurot. Teiseks, turvatestid telliti enne arendustööde üleandmist. Mobiilirakenduse testimiseks fookusgrupis sõlmis Riigi Infosüsteemide Amet 10. oktoobril 2024. aastal lepingu. Raamhankes osales 33 pakkujat ja seejärel viidi läbi minikonkurss, kuhu laekus üheksa pakkumist. Mulle on kinnitatud, et need vastavad avaliku sektori hanke- ja läbipaistvusnõuetele. Nimetan juurde riigihangete registri viitenumbrid, et igaüks saaks kontrollida. Raamhange on numbriga 263753 ja minikonkurss on riigihangete registris viitenumbriga 275470. 

Neljas küsimus: "Kas enne rakenduse avalikustamist kaasati lõppkasutajad ja viidi läbi piisav hulk kasutajakogemuse teste? Kui jah, siis millised olid nende tulemused?" Avalikust testimisest ma juba rääkisin. Ligi 600 osalejat 2300 vabatahtlikust andis tagasisidet. Lisaks osales 15 inimest rakenduse kohapealses testimises, läbides kogu protsess alates rakenduse allalaadimisest kuni sisselogimise ja kasutajakogemuseni. Sealt saadud tagasiside põhjal rakenduse parandamisega tegeldakse siiamaani. Ja peamine soov oli see, et integreerida rakendusse erinevaid kaarte, näiteks ühiskaarti ja Tartu bussikaarti.

Lisan, et näiteks mina andsin tagasiside, et väga mugav oleks kasutada sarnaselt Diia äpiga kohe samas rakenduses kooli informatsiooni ehk siis e-kool ja stuudium tuleks sinna liidestada. Loomulikult ootame nagu ööbik kevadet, et ükskord Siseministeeriumi veetav isikut tõendavate dokumentide seaduse [muudatus] saaks siin saalis heakskiidu, et tehnilises valmisolekus olevad isikut tõendavad dokumendid oleksid äpi abil kasutatavad. Olen isegi olnud olukorras, kus ID-kaarti kaasas ei ole, aga dokumenti on vaja. Väga mugav oleks selleks äppi kasutada. 

Ja ühe õppetunnina nimetan kohe ära ka selle, et ei ole tegelikult okei, et avalikus sektoris tehakse kõigepealt töö ära ja ligipääsetavuse audit tellitakse alles protsessi lõpus. Ligipääsetavuse audit on ülioluline ja see tuleks teha tegelikult juba tööprotsessi kirjeldusele, et kohe algusest peale oleks rakendus hästi ligipääsetav. Nende inimeste jaoks, kelle nägemisteravus ei ole väga hea, on kontrastsus selles rakenduses pisut liiga tagasihoidlik. Kindlasti saab ligipääsetavust teha paremaks. Ligipääsetavuse auditi hindeks tuli "rahuldav". Seal on tõesti hulk parandusi, mis tuleb sisse viia. 

Viies küsimus: "Eesti 200 valimisprogrammis oli oluline punkt personalriigist. Riigiäpist peaks saama oluline samm personaalriigi suunas. Millised sammud on plaanis rakenduse kvaliteedi ja funktsionaalsuse parandamiseks? Kas plaanite teha riigiäpp personaalseks ja proaktiivseks? Kas selleks on konkreetne tegevuskava valmis?" Ja nüüd ma vastan [küsimuse] esimesele poolele natuke laiemalt tulenevalt [arupärimise] esitleja Andrei Korobeiniku puldis esitatud küsimusest. Tõepoolest, personaalriigi teema ei puuduta ju ainult seda rakendust, see rakendus on üks väike osa personaalsest riigist. Personaalse riigi all me mõistame seda, et riigi teenused on inimestele digitaalselt kättesaadavad sellise mugavusastmega, et inimene ei pane nende kasutamist tähelegi. See on see tuumülesanne, mida me soovime lahendada, et inimene ei peaks bürokraatiaga võitlema, et ta ei peaks mõtlema, kust ta midagi saab, vaid et kõik talle vajalik oleks kas intuitiivselt leitav sellesama ühe värava kaudu või siis osal juhtudel talle pakutaks ka proaktiivselt ühte või teist teenust. 

Eelmisel aastal Riigikogu Kantselei juures olev Arenguseire Keskus analüüsis, millised konkreetsed teenused võiksid olla need, millega edasi liikuda. Sealt kõige tippu jõudis toimetuleku toetuse maksmine, mis tõesti on selline teenus, mida oleks mõistlik ja aus riigil pakkuda proaktiivselt. Praegu on nii, et kui inimene satub raskustesse, siis ta peab minema seda toetust kohalikust omavalitsusest taotlema. Aga tegelikult me tõenäoliselt näeme võimalikud [toetuse saamiseks] kvalifitseeruvad inimesed ju riigi käes olevate andmete pealt ära ja me saaksime seda palju lihtsamini pakkuda. Teatavasti võib inimesel olla psühholoogiliselt raske tulla riigilt abi paluma või pöörduda riigi poole, et abi küsida. Siin saaks seda kindlasti palju sujuvamalt ja palju kiiremini pakkuda. Ja me räägime inimestest, kes on kõige raskemas olukorras ja vajavad riigilt tuge kohalike omavalitsuste kaudu kiiremini ja sujuvamalt. See võtaks maha ka kohalike omavalitsuste töökoormust. Nii et see on konkreetselt selle aasta tööplaanis, et vaadata täpsemalt, kuidas me sellega saaks edasi liikuda. 

Tulen konkreetse rakenduse juurde. Olen pidanud äärmiselt oluliseks seda, et tõepoolest oleks üks koht, kus Eesti inimene, ka ettevõte, saab kõik asjad kätte. Selle aasta tööplaanis on terve rida asju, mida nimetan ajapuudusel lühidalt. Isikusamasuse tõendamisest ma juba rääkisin. Muuseas, ka Riigikokku tulevad külalised saaksid seeläbi palju lihtsamini [majja] sisse. Teiseks [soovime] lisada rakendusse proaktiivse teavitussüsteemi, mis hakkab saatma tõuketeavitusi. Inimene saab loomulikult need kinni keerata, kui ta neid ei soovi. Ettevõtja vaate lisamine, et riigiga saaks palju kiiremini ja lihtsamalt suhelda ja saaks hallata oma ettevõtte toiminguid mugavalt mobiiltelefonis. 

Siia lisanduvad järjest uued riigi teenused, nagu ma nimetasin. Alustame ettevõtja vaate lisamisega. Ülejäänud teenuste osas on kokkulepped veel sõlmimisel, mistõttu päris konkreetselt ma hetkel neid avalikult välja öelda ei saa. Samuti käivad läbirääkimised erasektoriga, päris mitme ettevõttega. Täpselt samamoodi ei ole lõplikke kokkuleppeid veel selle kohta – aga eesmärgiks see on –, et võimalikult palju erinevaid kaarte või asju erateenuste vaates oleksid inimese jaoks seal ühes ja samas äpis. Andmevahetuse parandamisega peaksid lisanduma ka uued sündmusteenused, aga seal taga on märksa laiem arendus, nagu ka küsijad ise väga hästi teavad. Seda ma ei jõua praeguses ajaraamis põhjalikumalt avada. Lisandub automaattõlge. Eesmärk on see, et rakendust, mis on praegu eesti ja inglise keeles, oleks võimalik automaattõlke abil kasutada mis tahes teises keeles. Samuti korjatakse jätkuvalt otsest tagasisidet nii teenusepakkujatelt kui ka inimestelt, et rakenduse arendustööd vastaksid vajadustele. 

"Kas Teie ministrina tunnistate projektis tehtud vigu? Kas keegi konkreetsetest ametnikest või partneritest vastutab tekkinud olukorra eest?" Ma kordaksin siin uuesti üle selle, et me oleme maailmas kaks esimest riiki koos Ukrainaga, kes on sedalaadi rakenduse teinud. Ja loomulikult ei saa selles protsessis kõik sajaprotsendiliselt õnnestuda. Ma juba tunnistasin näiteks seda viga, et ligipääsetavuse lahendused oleks tulnud teha kohe alguses. Ja kui keegi toob veel välja konkreetseid vigu, mida ei ole parandatud või mille parandamisega ei liiguta edasi, siis olen üks suur kõrv neid kuulama. Aga pilootrakendus täitis oma tehnilised eesmärgid. Sellele tehnilisele eesmärgile ei ole etteheiteid olnud. Ukrainaga koostöö eest tänulik olemist ma juba rõhutasin väga suuresti. Edasi läheme me nii, et infoteenuse asemel me oleme integreerinud pilootrakenduse konkreetselt eesti.ee lehel oleva ökosüsteemi ja teenustega.

Viimane küsimus: "Milliseid meetmeid võtate kasutusele, et edaspidi sarnaseid olukordi vältida? Kas kaalute sõltumatu auditiprotsessi rakendamist tulevaste IT-arenduste puhul?" [Sellele on] hästi lühike vastus. Tegelikult tuleb kogu riigi IT-tellimuste esitamise süsteem [välja kujundada]. Andmemääruse uue teksti väljatöötamisega oleme me mitu kuud juba tegelenud selle nimel, et tegelikult see tellimine – mitte ainult sellel juhul, vaid ka üldiselt – muutuks palju efektiivsemaks, taaskasutatavamaks ning maksumaksja raha võimalikult ökonoomselt ja säästlikult kasutatavaks ja nii edasi. Seal ma näen väga suurt arenguruumi, seda protsessi tuleks tervikuna parandada. Aitäh!

16:59 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Ja teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

16:59 Lauri Laats

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No eks selle äpiga on natuke keeruline. Te küsisite tagasisidet, aga kõige parem tagasiside on ikka kasutajatelt. Kui te lähete App Store'i või siis Androidi süsteemi, siis seal on review'd ehk siis hinnangud. Ma loen ühe hinnangu lihtsalt ette, ega need head siin küll ei ole. "See rakendus jätab odava haltuura mulje," noh, kirjutatakse nii: "justkui oleks keegi selle kiiruga kokku klopsinud, ilma vähimagi hoolikuse või läbimõtlemiseta." Ja neid hinnanguid on veel, eks. Nagu te ütlesite, te olete suur kõrv, aga esimese asjana võiks need [hinnangud] siitsamast väga lihtsast kohast üle lugeda. 

Aga mis te ise arvate? Küsiksin teie hinnangut. Kuidas teie olete antud tööga rahul? Kas te olete ka turu pealt [arvamusi] uurinud? Mis tagasiside on olnud? Noh, 800 000 eurot. Milline hinnang on turul antud tööle? Ma saan aru, et riigihange on riigihange, aga ligikaudseid hindu saab ikkagi IT-sektoris teada.

17:00 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh selle küsimuse eest! Näiteks inimesel, kelle nägemisteravus ei ole kotka oma, on nii väikese kontrastsusega kujundust tegelikult raske jälgida. Ma olen nõus kriitikaga, et see kujundus peaks olema kasutajasõbralikum, ja seda ma ka enne nimetasin. Ja kindlasti peaks ambitsioon olema kõrgem, minu arust on siit võimalik minna ainult edasi. 

Nüüd, mis puudutab hinnavõrdlust turuga, see on tegelikult laiem eesmärk. Minu sooviks on, et riigieelarvesse tekiks kõikidele IT-kuludele eraldi kood, et need oleks päriselt kokkuvõetavad, analüüsitavad ja eraturuga võrreldavad. Praegu see väga lihtsasti tehtav ei ole. Ka selle rakenduse puhul seda võrdlust tehtud ei ole.

17:01 Aseesimees Arvo Aller

Andrei Korobeinik, palun!

17:01 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Tõepoolest, kõik on suhteline. Ma vaatasin, et Google Plays on keskmine reiting sellel rakendusel 2,6 5-st. Seal on hästi palju kommentaare. Enamik probleemidest seisnevad selles, et see äpp lihtsalt ei käivitu. Aga mul on täpsustav küsimus Ukrainaga koostöö kohta. Vaatame nende rakendust. Sa oled maininud, et tõepoolest, see kontrastsus on probleem ja nii edasi. Aga lihtsalt kogu see disain on niivõrd parem [Diias]. Kui võtta šnitti sealt, siis meil oleks üsna viisakas äpp, mida poleks häbi teistele näidata. Mis sa arvad, miks seda pole tehtud? Sa ütlesid, et sa seda koostööd ei kahetse, aga reaalselt see tulemus [äpi] väljanägemises mitte kuidagi ei kajastu. Mis sa arvad, mis see põhjus on?

17:02 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Siin oli nüüd kolm küsimust. Ma olen nõus kõikide kriitikutega, kes ütlevad, et see ei käivitu. Kriitika tuleb peamiselt selle pärast, et see kõige vajalikum funktsioon, need isikut tõendavad dokumendid tõesti ei käivitu. Need ootavad seadusemuudatuse taga, et neid oleks võimalik sealt käivitada. 

Jaa, ma olen nõus sellega, et Ukraina riigiäpi Diia disain on parem, turundus on parem, isegi nimetus on parem. See minu tagasiside majja sisse jõudis ka meediasse. Seal ilmus väljavõte minu kirjast. Tõesti kutsun ka siin praegu kuulajaid üles. Deržava I Ja on väga hea [nimi] või väga hea akronüüm, eriti arvestades seda, et ukraina keeles sõna "diia" tähendab aktiivselt midagi koos tegema. Sellel rakendusel on väga suurepärane nimetus, millest on väga hea rääkida. 

Kui me soovime riigiäpist laiemalt rääkida, siis [ma ütlen], et meil on puudu üks hea nimi, ja kutsun kõiki üles pakkuma häid nimesid, mis Eesti riigiäpil olla võiks. Võin ka välja öelda, et hea nime pakkuja … Ma ei oska kiiresti midagi paremat pakkuda, kui et kutsun näiteks lõunasöögile ja teen selle välja või midagi sarnast. (Naerab.)

Aga disaini kohta [ütlen], et jaa, absoluutselt, Ukraina on investeerinud turundusse ja disaini palju rohkem, kui Eesti seda teinud on. Tulemused on paremad turunduses ja disainis, sellega ma olen nõus. Meil on veel [tükk maad] minna sinna.

17:04 Aseesimees Arvo Aller

Vladimir Arhipov, palun!

17:04 Vladimir Arhipov

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! [Rääkige] palun turvalisusest. Me teame, et viimastel aastatel on väga suur hulk pettust ja kelmust internetis. Kas teil on andmeid, kas läbi selle rakenduse on püütud kelmust teha? See on üks küsimus. Kas Siseministeerium, kes võitleb nende kelmustega, on teiega mingisugust koostööd teinud, et vältida sellise trendi edasi[arenemist]?

17:05 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Ma sain küsimuse esimesest poolest aru, küsimuse teine pool jäi mulle [segaseks], ma pean ausalt tunnistama. (Saalist täpsustatakse.) Siseministeeriumil? Selge. See on oluliselt laiem küsimus. 

Aga mis puudutab konkreetse rakenduse turvalisust, siis see vastab Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse nõuetele. Riigi Infosüsteemi Amet on teinud väga head tööd terve Eesti küberturvalisena hoidmisel, arvestades rünnakute hulka, mis meil Eesti riigi vastu on olnud, eriti pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. Ma pean sügavalt tunnustama kõiki neid inimesi, kes Riigi Infosüsteemi Ametis ja CERT‑is töötavad ja on meile küberturvalisust taganud. See tase on väga hea olnud. Rünnete tõrjumine ja ka intsidentide lahendamine on olnud väga hea ja kõrgel tasemel. Mul ei ole infot, et selle konkreetse rakenduse vastu oleks olnud mõni edukas rünnak. Seda informatsiooni mul lihtsalt praegu ei ole.

Mis puudutab koostööd Siseministeeriumiga pettuste osas, siis see on palju laiem teema. Nii nagu ma tutvustasin teile siin kriminaalpoliitika ülevaates, siis tõesti, pettused ja vargused on kahjuks kaks aastat järjest olnud laiemalt [leviv] kuritegevuse liik. Eriti muret tekitavad on pettused, mille tulemusena sageli inimene jääb ilma kogu oma varast, mõnikord ka kodust. Siin on väga palju osapooli, kellega koostööd teha, alates meediast, kes tõstab teadlikkust; ja pankadest, kes saaksid neid protsesse paremini jälgida ja kes teevad ka väga suuri pingutusi selleks; lõpetades prokuratuuri ja politseiga. Ka uus riigi peaprokurör on pidanud seda üheks oma prioriteediks, et neid asju paremini lahendada ja koostööd eri osapoolte vahel paremini hoida. Nii et vastus teie küsimusele on jah.

17:07 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan nüüd läbirääkimised ja arupärijate esindajana [palun kõnetooli] Andrei Korobeiniku. Palun!

17:07 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ega ma ei tahtnud siia tulla tegelikult. Esiteks, suur tänu Liisa-Lyle, et tal nii põhjalikud vastused olid, isegi ajakontroll peaaegu et rakendus. Tõepoolest, enamik vastustest on täiesti arusaadavad, aga mind isiklikult häiris [üks asi]. Ma olen täiesti nõus, et selle projekti eest kindlasti vastutavad teised inimesed. Aga ma juhin tähelepanu projekti tulemustele. Pea miljon eurot kulutati Ukraina koostööprojekti peale ja see tulemus, mida me näeme, on oluliselt kehvem. Kui me räägime mobiilirakenduse disainist, siis ülikorraliku kujunduse maksimumhind on kümned tuhanded eurod, aga me oleme kulutanud sadu tuhandeid selleks, et saada kehvem toode. See on minu arvates probleem. 

Ma kindlasti ei mõtle, et see on ministri probleem, aga ma arvan, et me peame ikkagi aru saama, et me peame oma suhtumist muutma. Kui meil on mingisugune projekt, siis sellel peaks olema mingisugune eesmärk ka. Ja kui me seda [eesmärki] ei täida, vaid näeme, et reiting on 2,6 5-st ja personaalriigist on asi väga kaugel, ei käivitu mitte [ainult] need isikut tuvastavad dokumendid, vaid äpp ei käivitu, siis ma arvan, et me võiksime ikkagi [mõelda], kuidas järgmine kord äkki paremini teha. 

Ja loomulikult peabki edasi liikuma. Personaalriik ei tähenda seda, et me saame teenuseid, mida me tähele ei pane, vaid ka seda, et need teenused on just konkreetselt meile suunatud, ja seda see rakendus praegu ei tee. Eesti riik ka eesti.ee [lehel] seda praegu ei tee. Sa juhtisid tähelepanu väga olulisele aspektile, et neid toetusi, mida inimesed saavad, on võib-olla ka psühholoogiliselt raske taotleda. See on üks näide personaalriigist. Riik omalt poolt võiks ikkagi inimese eest suurema osa tööst ära teha, et tal ei oleks piinlik, et tal ei oleks raske. Aga me oleme sellest ikka väga-väga kaugel tänapäeval ja see teeb murelikuks. 

Murelikuks teeb ka see, et sellel potentsiaalsel personaalriigil ei ole sellist tooteomanikku, nagu omal ajal oli, ma ei tea, Toomas Hendrik Ilves või Linnar Viik. Sellist inimest meil täna ei ole. Ja kõik need digikantsleri katsed minu arust on viinud meid pigem sellest product owner'i [leidmisest] kaugemale, mitte lähemale. Nii et ma olen murelik, muud ei midagi. Aga ma tänan põhjalike vastuste eest ja soovin edu! See töö kindlasti ei ole lihtne. Aitäh!

17:11 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Vabandust, kas minister tahtis midagi öelda? Ei tahtnud. Aitäh! Meie tänane teine päevakorrapunkt on ammendunud ja arupärimistele on vastatud. Kolmas päevakorrapunkt arvati [päevakorrast] välja.


3. 17:11 Vaba mikrofon

17:11 Aseesimees Arvo Aller

Ja nüüd peale haamrilööki avan vaba mikrofoni. Vabasse mikrofoni jõudis registreeruda Kalle Grünthal. Palun!

17:12 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Me oleme kindlasti harjunud sellega, et igal kolmapäeval antakse meile informatsiooni selle kohta, milline on erakondade reiting. Ja tee või tina, kogu aeg on Reformierakond teisel kohal. Küll on tema populaarne ja mitte keegi kuramus aru ei saa, mismoodi on see asi võimalik. Nii palju on rahvale makse peale keeratud, aga näe, ikkagi populaarne! Huvitav on see, et kogu see reitingute tabel tundub olevat üks väga suur bluff. Ja miks?

Sõitsin mina neljapäeval peale kolmeminutilist istungit kodukanti ja ühel hetkel helises mul telefon. Naisterahvas küsis mu käest: "Kas te olete nõus küsimustele vastama?" Minu meelest oli ta Norstatist. "Meil robot valis välja teie telefoninumbri ja me tahame teada erakondade reitinguid." Mina ütlesin: "Oo, mis mul selle vastu saab olla, anname tuld!" Ütlesin oma vanuse, kui küsiti. Siis küsiti: "Mis maakonnas te elate?" Mina ütlesin, et Järvamaal. Ja siis [ilmnes] fenomen: "Oi, aga meil on sellest kandist küsitluse [valim] juba täis, me ei taha teilt rohkem teada saadagi." Huvitav, miks? Juhuvalimi põhjal tehakse küsitlus, aga ei tahetagi enam minu arvamust teada saada.

Põhjus on lihtne. Tõsi on ju see, et Järvamaa ja Viljandimaa on tegelikult konservatiivide tugikantsid, EKRE tugikantsid, ja selge on see, et kui minu hääl oleks sinna juurde pandud, oleks punkt läinud ju EKRE-le. Seda aga pole vaja. Muuseas, selliseid juhtumeid olen ma sotsiaalmeedias küll ja küll näinud. See juhtum tegelikult näitab, et need telefoniküsitluste [põhjal tehtud] uuringud on puhas võltsing, selleks et kujundada inimeste arvamust. Muidugi ma ei jätnud järgi ka ja [küsisin]: "Aga teate, kellele te helistate?" Ta ütles: "Ei, me ei taha teada." Ma ütlesin oma nime ära, et Kalle Grünthal olen, ja ütlesin: "Ma kannan teie küsitlusmetoodika ja ‑taktika avalikult [esmaspäeval] ette." Seda ma tulingi siia praegu tegema. Ehk siis, mis ma tahan öelda, on see, et ärge uskuge nende reitingute tulemusi, sest neid kujundatakse vastavalt tellija soovile, ja tellijaks on valitsuserakonnad.

Ja veel üks huvitav seik, mis on paljutähenduslik. Kohtusin nädalavahetusel ettevõtjatega. Jutt läks ka poliitika peale, [täpsemalt erakondade] toetuse peale. Ma rääkisin sama loo maha. Ja üks mitme miljoni eurose käibega ettevõtja ütles, et ta suhtleb tohutult paljude ettevõtjatega – tohutult paljudega! – ja mitte ükski – ma rõhutan, mitte ükski! – ei toeta Reformierakonda. Aga näed, reitingutes on nad üleval! Ma ei tea, kes see loll on, kes usub seda kuvandit, mida need uuringufirmad meile pakuvad. Ärge uskuge seda! Tegelikult Reformierakonda ei armastata. Aga eks need uuringufirmad tahavad ka palka saada hea töö eest. Rahva arvamus tegelikult neid ei huvita, see kõik on puhas manipulatsioon. Vot nii!

17:16 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Tänane istung on lõppenud. Head õhtut!

17:16 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee