14:58 Istungi rakendamine
15:00 Esimees Lauri Hussar
Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Ja head kolleegid, mul on kõigepealt palve, et teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!
15:00 Kohaloleku kontroll
15:00 Esimees Lauri Hussar
Kohalolijaks on registreerinud end 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Asume päevakorra kinnitamise juurde. Aga enne, kui me saame päevakorra kinnitamise juurde asuda, on küsimus kolleeg Lauri Laatsil. Lauri Laats, palun!
15:01 Lauri Laats
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsiooni palve on tänasest päevast punkt number kolm välja jätta, kuna me komisjonis arutasime, et selle punkti lugemine peaks toimuma ja võiks toimuda teisipäevasel päeval, ja selle päevaga me ka arvestasime. Esmaspäevase päevaga me ei arvestanud. Lähtuvalt sellest paluks see päevakorrast välja arvata.
15:01 Esimees Lauri Hussar
Selge. Kuna see on teie fraktsiooni ettepanek, siis tänasest päevakorrast langeb kolmas päevakorrapunkt välja. Helir-Valdor Seeder, palun!
15:02 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mul on tegelikult küsimus. Ma nüüd ei teagi, kas [see on] protseduuriline, aga see on päevakorra kohta. Kas ma sain õieti aru …
15:02 Esimees Lauri Hussar
Õigesti.
15:02 Helir-Valdor Seeder
Õieti võib ka öelda. … õigesti aru, et te võtate [eelnõu] üldse päevakorrast välja? Päevakorrast? Selle nädala päevakorrast?
15:02 Esimees Lauri Hussar
Ettepanek puudutas selle nädala päevakorda ja selle nädala päevakorrast väljaarvamist [ning oli järgmine]: Keskerakonna eelnõu 550 arvata käesoleva nädala päevakorrast välja. (Saalist räägitakse.) Jaa. Aga palun, Helir-Valdor Seeder! Palun anda mikrofon tagasi Helir-Valdor Seederile.
15:02 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma sain aru, et teil oli plaan [arutada seda eelnõu] teisipäeval. Aga miks te ei teinud ettepanekut [eelnõu] esmaspäevast teisipäevaks lükata, miks te selle töönädalast üldse välja võtsite? (Hääled saalis.) Jaa, see oli mu küsimus.
15:02 Esimees Lauri Hussar
Head kolleegid, seda mina ei saa lahendada. Praegu on kõlanud ettepanek [eelnõu] käesoleva nädala päevakorrast välja arvata ja see on selline ettepanek, mida Riigikogu istungi juhataja ega täissaal muuta ei saa. Fraktsioonil on alati õigus oma eelnõu päevakorrast välja võtta.
Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!
15:03 Mart Helme
Küsimus ei ole tänase istungi läbiviimise kohta, vaid küsimus on ettevaatav ja seotud desünkroniseerimisega, meie lahtiühendamisega Vene võrkudest. Kas Riigikogu juhatus on teinud ka mingisuguse plaani B, juhuks kui tõepoolest tulevad voolukatkestused, kuidas saab Riigikogu tööd jätkata, kuidas Riigikogu liikmed peaksid sel juhul tööd saama teha?
15:03 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Me oleme siin ühe [elektri]katkestuse juba läbi teinud ja oleme veendunud, et Riigikogu [saab sel juhul edasi] töötada. See plaan on olemas. Aga antud juhul ma usun, et mingisugust elektrikatkestust meil siin ei tule ja Riigikogu saab jätkata oma tööd nii sellel nädalal kui ka järgnevatel nädalatel.
Nii, aga head kolleegid, rohkem küsimusi seoses päevakorraga ei ole, mistõttu asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Lugupeetud kolleegid, ma teen väikese katkestuse ja panen [selle] uuesti hääletusele. Ma panen päevakorra uuesti hääletusele, sellepärast et päevakord on koos väikese muudatusega, mille ma oleks pidanud siinkohal ka ette lugema. Kas me võime asuda hääletuse juurde?
Nii, kõigepealt, head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on käesoleva nädala päevakorrast arvata välja tänane kolmas päevakorrapunkt, eelnõu 550. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:07 Hääletustulemused
15:08 Esimees Lauri Hussar
Päevakorra kinnitamise poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu[olijaid] ja erapooletuid ei ole. Päevakord leidis kinnitamist. Hea kolleeg Lauri Laats, tänan täpsustuse eest! Ja nagu me näeme, päevakorra kinnitamise hääletuse tulemus tuli selle tõttu veelgi üksmeelsem. Aitäh!
Aga nüüd, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa. Palun!
15:08 Anti Poolamets
Austatud Riigikogu liikmed! Annan üle Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni". Kuulasin hiljuti Portugali teadlase Mariana Alves-Pereira intervjuud, mis puudutas tuulikute, nende kõige suuremate ja ohtlikumate tuugenite tekitatud infraheli ja selle mõõtmist. Ja kui temalt küsiti: "Vabandage, kui kaugel te ise kui ekspert oleksite nõus tänapäevastest kuni 300-meetristest tuugenitest elama?" siis tema ütles, et tema valik oleks vähemalt 50 kilomeetrit. Ta rõhutas, et täna [kasutatav] metoodika ja piirnormid on kas vananenud või puuduvad üldse. Müranormid on seotud peamiselt kuuldava heliga ja infrahelimüra normid on ajale jalgu jäänud. Nii et käesolev eelnõu lähtub ennetus- ja ettevaatusprintsiibist, kodurahuvajadusest ühiskonnas ning inimeste tervise kaitse kohustusest. Me oleme täielikult maha jäänud ja normatiivaktid on puudulikud. Aitäh!
15:10 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! (Üksik aplaus saalist.) Jaa, head kolleegid! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Helle-Moonika Helme. Palun!
15:10 Helle-Moonika Helme
Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tõesti, see eelmine seaduseelnõu, mis sisse anti, on tegelikult globaalse tähtsusega. Globaalsed muutused on juba tulemas ja loodetavasti kõik need roheenergia- ja tuulikute projektid lähevad enne prügikasti, kui need üleüldse meieni jõuavad. Aga tegeleme nende puudustega siiski edasi.
Aga tulen tagasi kodukamarale. Mul on hea meel, et meil on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kohe siin olemas, sest järgmine arupärimine läheb just nimelt temale. Arupärimine on Maarjamaa ühendkooli kohta. Teatavasti kavatseb Haridus- ja Teadusministeerium nii-öelda ühe katuse alla viia seitse haridusliku erivajadusega laste kooli. See on protsess, mis on käima lükatud ja mis põhimõtteliselt on kabinetivaikuses juba ära otsustatud, kirjad on laiali saadetud. Neid koole on seitse. Haridusliku erivajadusega lapsed on kõige haavatavamad, kõige nõrgemad. Ja pedagoogid, kes nendega tegelevad, on väga pühendunud ja väga armastavad oma kasvandikke. Seetõttu on neil väga suur mure kogu selle protsessi ees.
Seoses sellega on minuni jõudnud see arupärimise tekst või see mure ja need küsimused. Haridus- ja Teadusministeerium plaanib juba 1. juulist liita seitse kooli, kus õpib 264 õpilast. Loodetavasti on ministeeriumis läbi viidud põhjalik analüüs, kus on ühendamise positiivsed ja ka negatiivsed tulemused täpsemalt kirjeldatud. Me soovime esitada haridus- ja teadusministrile tervelt 11 küsimust. Nii et kui see ükskord meile siia jõuab, siis loodame saada vastuseid. Koolid, lapsevanemad, hoolekogud, õpetajad ja kõik [teised] väga pingsalt jälgivad seda arupärimist ja neid vastuseid. Aitäh!
15:13 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Jaak Valge. Palun!
15:13 Jaak Valge
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud daamid ja härrad, Eesti mehed ja Eesti naised! Mul on seekord kaasas minu kui Erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid esindaja ning Leo Kunnase arupärimine valitsusele eesti keele kasutusala ahenemise kohta. Nimelt julgen väita seda, et see inimene, kes ei taju avalikus ruumis liikudes, et eriti viimastel aastatel on riigikeele kasutusala järsult kokku tõmbunud, peab olema poliitiliselt kurt, ning [inimene], kes ei suuda arupärimises toodud statistikat selle tõestuseks lugeda, peab olema lisaks poliitiliselt pime.
Nimelt rändas meile aastatel 2019–2023 sisse üle 78 000 täiskasvanu. Nende hulgas ei ole Eestis sündinuid. Aastatel 2020–2024 sooritas eesti keele tasemeeksami 19 000 täiskasvanut. Ehk siis kõige optimistlikumate hinnangute järgi on eksami sooritanuid üle nelja korra vähem, kui eesti keelt mittevaldavaid isikuid Eestisse sisse rändas. Samasugune proportsioon oli ka enne põgenike saabumist Eestisse.
Ja veel üks tõestus: nimelt 2016. aastal sisserännanutest omandas 2020. aastaks riigikeele vabalt valdamise tasemel vaid 3% ning arusaamise, rääkimise ja kirjutamise tasemel vaid 16%. Seda olukorda kahjuks ei päästa kuigivõrdki ka eestikeelsele õppele üleminek. Ja noh, küsimusi ma ette ei loe. Küllap te kujutate ette, mis need küsimused on. Aitäh!
15:15 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Järgnevalt kolleeg Mart Maastik, palun!
15:15 Mart Maastik
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine justiits- ja digiminister proua Liisa-Ly Pakostale telekommunikatsiooniteenuste kohta. Ühiskonnas on tõusetunud paljusid Eesti inimesi puudutav probleem telekommunikatsiooni valdkonnas. Nimelt on Telia välja tulnud uue hinnastamispoliitikaga, mis näeb ette, et kümned tuhanded kliendid viiakse automaatselt üle kallimale paketile. Valitsusest on tulnud sellega seonduvalt vastakaid reaktsioone. Arvestades asjaolu, et telekommunikatsiooniteenuste puhul on tegu väga ulatusliku mõjuga teenusega, vajab ühiskond ühemõttelist selgust.
Seoses selle tegevusega on meil rida küsimusi. Esiteks, kas Telia tegevus klientide automaatselt kallimale paketile üleviimisel on olnud kooskõlas kehtivate äritavade ja seadustega? Kui ei ole, siis milliseid meetmed plaanib valitsus olukorra lahendamiseks rakendada? Teiseks, milliseid samme peaksid Telia tegevusest mõjutatud kliendid enda õiguste kaitseks astuma? Kolmandaks, kuidas hindate Konkurentsiameti tegevuse tõhusust Telia ja laiemalt telekommunikatsiooni [turu] üle järelevalve teostamisel? Neljandaks, kas peate vajalikuks tõhustada Konkurentsiameti tegevust telekommunikatsiooni turu üle järelevalve teostamisel? Kui jah, siis milliseid meetmeid olete selleks rakendanud või planeerite rakendada? Viiendaks, riik on finantseerinud Euroopa Liidu vahenditest valguskaablite põhivõrgu väljaehitamist, et tagada kvaliteetsete telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus üle Eesti. Paraku on võrguga liitujaid olnud seni oodatust vähem. Milliseid muudatusi peate vajalikuks, et teenused jõuaks välja ehitatud valguskaablite võrgu kaudu enamate inimeste ja ettevõtjateni ning võimalikult paljud saaksid riigi tehtud investeeringust kasu? Kuuendaks, riigi poolt finantseerituna välja ehitatud võrke peab saama ristkasutada erinevateks otstarveteks erinevate operaatorite poolt, sõltumata nende omandi vormist. Mida on riik teinud selleks, et Eestis rajatud valguskaablite võrgu ristkasutus päriselt toimiks? Seitsmendaks, Eestis on telekommunikatsiooniteenuste hinnad regiooniga [võrreldes] tipus. Kas ja kuidas plaanite olukorda muuta? Kaheksandaks, kas üle Eesti valguskaablite võrgu välja ehitamise projektid on tänaseks täielikult realiseeritud? Kas ka juurdepääsuvõrgud on planeeritud mahus rajatud? Üheksandaks, milliseid tegevusi on veel plaanis, et Eestis oleks telekommunikatsiooniteenused üle riigi kättesaadavad, mis on ka e-riigi toimimise eelduseks?
Ja alla on kirjutanud peale minu veel Helir-Valdor Seeder, Riina Solman, Priit Sibul ja Aivar Kokk. Aitäh!
15:18 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Riina Solman, palun!
15:18 Riina Solman
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis! Ma loodan, et koalitsioonipoliitikud oma tubades jälgivad, mida suures saalis tehakse. Ning ka inimesed – olge tervitatud! –, kes te tunnete huvi Riigikogu tegevuste vastu [ja vaatate meid] veebis!
25. septembril 2024 käis siin puldis esinemas regionaalminister Piret Hartman. Ta tutvustas riigi pikaajalise arengustrateegia elluviimist. Ta rääkis regionaalpoliitikast, hea elukeskkonna loomisest kõikjal Eestis ja kõneles, et maal käies on jäänud kõlama arvamus, et noori peresid maale kutsuda ja seal hoida on keeruline, kui kohapeal ei pakuta piisavalt vajalikke avalikke teenuseid, mis aitaksid peredel maapiirkonnas ennast hästi tunda. Minister rääkis valglinnastumise pidurdamisest, regionaalse mahajäämuse vähendamisest ja väljaspool suuremaid kasvupiirkondi asuvates omavalitsustes vajalike avalike teenuste tagamisest. Ta kirjeldas, kuidas Eesti taasiseseisvumise järgse poliitika suurim läbikukkumine on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus, ning [ütles,] et Eesti ei tohi endale võtta sihiks arglikku ja ambitsioonitut kestlikku kahanemist.
Ta esitas veel ühe põhimõtte, mis kõlas järgmiselt. Ükski eelnõu ei peaks jõudma kinnitamiseni Riigikogus enne, kui on saanud vastuse järgmistele küsimustele: milliseid linna- ja maapiirkondi see otsus mõjutab ja kuidas, kas see suurendab või vähendab piirkondade vahelisi lõhesid, kas mõju mõne piirkonna inimestele on kahjulik, kas on tehtud kõik selleks, et seda kahjustavat mõju vähendada või õiglaselt kompenseerida? Kõik on väga õiged mõtted, ent sellel kõigel on üks suur aga. Minister ise ja valitsus, kelle võimuses on olnud teha otsuseid just sellise ilusa plaani elluviimiseks, on aga teinud täiesti vastupidist. Maksutõusudega on tehtud inimeste toimetulek, eriti maapiirkondades, väga keeruliseks.
Eile kajastas ETV uudistesaade Aktuaalne Kaamera Põlva Coopi teadaannet, et ta sulgeb kaks kauplust Räpina vallas Leevakul ja Verioral. Leevaku inimesed olid uudisest häiritud ja olukorra arutamiseks kutsuti kokku rahvakoosolek. Vallavanem rääkis uudistesaatele, et valmis tuleb olla suurenevaks sotsiaaltöö koormuseks, kuna paljudele elanikele jääb kaugemal olev pood kättesaamatuks. Vallavanem ütles, et omavalitsustes me oleme võidelnud riigiasutuste lahkumise vastu ja see on tegelikult ju tagajärg. Nimelt on sealtkandist lahkunud viimasel ajal Maksu- ja Tolliamet ning Töötukassa.
15:20 Esimees Lauri Hussar
Teie aeg!
15:20 Riina Solman
Plaanis on veel riigiasutusi välja viia. Ning küsimused regionaalministrile on vastavalt sellele sisule, mis ma ette lugesin, et miks tehakse ühe käega üht poliitikat ja teise käega teist. Aitäh!
15:21 Esimees Lauri Hussar
Ja kolleeg Priit Sibul, palun!
15:21 Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid siin saalis ja kõik, kes täidavad tööülesandeid laias maailmas! Minu arupärimine on ajendatud möödunud nädala teisipäeval siin saalis toimunud seaduseelnõu arutelust, kus me arutasime seda, kas seitsme aasta asemel oleks võimalik moona soetada kiiremini. Siis jõuti koalitsiooni häältega arusaamisele, et seda teha võimalik ei ole. Paar tundi hiljem aga teatas peaminister nii meile kui ka koalitsioonisaadikutele, et riigikaitseinvesteeringud peavad lähiajal kasvama 5%-ni.
Minu küsimus ja heade kolleegide proua Riina Solmani, härra Aivar Koka, Helir-Valdor Seederi ja Mart Maastiku küsimused on [valmis] edastamiseks kaitseminister Hanno Pevkurile ja need on seotud [järgmise teemaga]. Hanno Pevkur möödunud sügisel ütles: "Fakt on see, et spetsiifilist moona, mida meil on vaja, me turult ei saa kiiremini, sellepärast et nõudlus on läinud nii suureks. Eriti, mis puudutab kallimaid pikamaarelvasid, pikamaamoona. Aga meie jaoks on oluline see, et me saame kohe minna lepingutesse. See on see, mida me oleme ka kogu aeg rääkinud, et kui me ei lähe kohe lepingutesse, läheb meie jaoks esiteks tarneaeg veel pikemaks ja teiseks kaup kallimaks." Nii rääkis minister möödunud sügisel. Eile aga teatas ta: "Teame, et mereväel on vaja laevad välja vahetada. Moona me suudaksime kohe hankida juurde ja ma arvan, et see võiks olla ka üks kriitilisemaid kohti, kuhu see kohe suunata. Elik me oleme teinud ära otsuse 1,6 miljardi kohta, aga me oleksime suutelised selle 1,6 miljardi mitte soetama 2031. aastaks, vaid tegelikult juba 2027. aastaks."
Ja sellest lähtuvalt on meil mõned küsimused. Mis on vahepeal juhtunud? Minister on järjepidevalt avalikkust eksitanud. Ta [eelmisel aastal] selgitas, et tehnilistel põhjustel ei ole võimalik relvi soetada varem. Miks ta seda sellisel kujul tegi, kui nüüd selgub, et seitsme aasta asemel on võimalik seda teha 2027. aastaks? Ja teine küsimus on, kas ta eilsest arutelust ja [oma] sõnadest lähtuvalt läheb siis tegema valitsusele uut ettepanekut, et seda täiendavat moona kiirendatud korras soetada. Millal ta valitsusele ettepaneku teeb? Aitäh!
15:24 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Kaire Karbi. Palun!
15:24 Valitsuse esindaja Kaire Karp
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Eelnõu on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Tänan.
15:24 Esimees Lauri Hussar
Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja viis arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.