Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuna sel aastal ja sellelt toolilt viimast korda need sõnad minu poolt öeldud, siis ma tahan teid kõiki tänada selle aasta eest. Teil kõigil on roll minu elus. Teie, kes olete hoidnud mul vaimu virge, teie, kes olete toetanud, teie, kes olete rikastanud – eranditult teil kõigil on oma roll. Aga selle tänu sisse kuulub otse loomulikult ka see, et vaatamata üksikutele eriarvamustele, mis vahel on isegi antagonistlikud, on tegelikult Riigikogu täiskogu istungi töökultuur – rõhuasetusega sügisistungjärgule – olnud igati väärikas ja üksteisest lugupidav. See ülendab teid kõiki. Aitäh!

Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu, mis kannab pealkirja "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks". Eelnõu algatamise ajendiks on 26. novembril Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi spetsialistide poolt Riigikogu liikmetele saadetud pöördumine seonduvalt COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutuse ja kvaliteediga. 

Selles pöördumises väljendatakse tõsist muret nimetatud vaktsiinide mõjude pärast elanikkonnale. Esile tuuakse tõsised, ent kvantifitseerimata riskid inimtervisele, mida järelevalve eest vastutavad asutused on paraku süstemaatiliselt eiranud. Muu hulgas seonduvad need probleemid mRNA vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimetega, samuti nende vaktsiinide saastamisega võõr-DNA-ga. 

Seetõttu kutsutakse pöördumises üles koheselt peatama COVID-9 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamine ja algatama nende tagasikutsumine, algatama ja viima lõpule sõltumatu ja läbipaistva uurimise nende heakskiitmise kasutamise osas ning esitama teaduslikud tõendid, mis näitavad, et puudub igasugune inim-DNA kahjustuste oht. 

Pidades silmas kõnealuses pöördumises esile toodud tõsiseid riske, oleks Riigikogu poolt vastutustundetu jääda ükskõikseks ja passiivseks. Vastupidi, Riigikogu poolt on vastutustundlik võtta vastu otsus moodustada uurimiskomisjon kõnealuste ohtude hindamiseks ja ühtlasi peatada uurimise ajaks COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamine Eesti Vabariigis. 

Palun kindlasti toetada uurimiskomisjoni moodustamist, sest seismine rahva tervise kaitsmise eest peaks olema meie ühine huvi, mis ületab parteilised eraldusjooned. Tänan tähelepanu eest!

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahvasaadikud siin saalis ja ka inimesed, kes te meid jälgite! Minul on anda üle arupärimine haridusminister Kristina Kallasele. Teen seda seoses sellega, et pärast üleeilset uudist, et meie Eesti Kunstiakadeemia on lõpetanud koostöö kõigi Iisraeli ülikoolidega, saatsin haridusministrile teabenõude ja järgmisel päeval sain vastuse, et minu teabenõue on ümber sõnastatud selgitustaotluseks ja viiepäevase vastuse asemel võib mulle vastata 30 päeva. Ja kuna on vahepeal olukord uudisteankrute saadetes muutunud selliseks, et on võtnud haridusminister sellel teemal sõna, on võtnud välisminister sellel teemal, on ka peaminister sõna võtnud, taunivalt, muuseas, aga mina vastust ei ole saanud, siis ma annan sisse arupärimise. 

Põhjuseks on kunstiakadeemia lahkuva rektori väljatoodud olukord ülikoolis, mille tulemusena tühistati eelmisel nädalal ootamatult Iisraelist pärit külalisõppejõu veebruaris toimuma pidanud meistriklass. Sama õppejõud on Eesti Kunstiakadeemias oma teadmisi jaganud alates 2019. aastast, viimati õpetas ta siin doktorante kuu aega tagasi ja õpetatav valdkond on poliitikaväline. Minu poole pöördunud Eesti kodanik, neid õieti pöördus kaks tükki, aga üks nendest soovis seal meistriklassis osaleda, ütleb, et ülikooli selline samm on radikaalne ja meiega ühiseid väärtusi jagava ja Eestiga soojades suhetes oleva Lähis-Ida ainsa demokraatliku riigi suhtes tõstatab see mitmesuguseid küsimusi. Seetõttu olen ma esitanud haridus‑ ja teadusministrile neli küsimust ja soovin nendele arupärimise raames saada ka vastuseid. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu ja ühe arupärimise. Saame minna tänase päevakorra juurde.

Päevakorrapunkt nr 1: Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu 334 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 334 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu, juhin esmalt tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu 334. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 0. Eelnõu 334 on seadusena vastu võetud. 

Päevakorrapunkt nr 2: Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi, Arvo Alleri ning Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! See seaduseelnõu, mida me täna arutame, on tegelikult väga oluline, väga oluline. See puudutab selgelt meie Riigikogu tööd, meie Riigikogu liikmete tööd ja nende kulutusi. 

Siin detsembrikuus on sarnase teemaga olnud tegelikult ka teisi seaduseelnõusid, ehk siis kokkuvõttes kolm. Kaks nendest eelnõudest oli esitatud Keskerakonna fraktsiooni poolt, mis puudutas nii valitsusliikmete esinduskulusid kui ka Riigikogu liikme palka ja selle palga sidumist vastavalt tema tööle. 

Nüüd miskipärast meie kaks väga head eelnõud hääletati siinsamas maha ja jäi meie ette kolmandale lugemisele see kõige võib-olla, ma ütleks, nõrgem eelnõu, mis ei distsiplineeri Riigikogu liikmeid, vaid natukene kärbib kuluhüvitisi: 30% palgast 25%‑le. Nii nagu ma esimese lugemise ajal ütlesin, see on kindlasti õige suund, mida on võetud, aga mitte piisav. Kui oleks võetud lugemisse edasi Keskerakonna poolt pakutud seaduseelnõud, nii mis puudutas valitsuse liikmeid kui ka Riigikogu liikmeid, oleks see kindlasti tunduvalt mõistlikum ja parem ja tagaks ka õiglustunde meie inimestele. 

Miks ma sellest õiglustundest räägin? Sellepärast et sellest on hästi palju rääkinud ka erinevad ministrid, et ühiskonda tuleb siduda, ühiskond peab andma oma panuse ja inimeste õiglustunne peab olema tagatud. Ja loomulikult, seda on räägitud alati julgeolekukontekstis. Seda on räägitud sellest raskest ajast, mis meid ees ootab maksutõusude osas. Ja seda on räägitud sellest, et me peaksime tõesti praegu tõmbama koomale ja hoidma kokku raha. 

Nüüd need kaks eelnõud, mis sai meie poolt esitatud, sellest just rääkisidki, kuidas raha kokku hoida. Ja see kokkuhoid, mis oleks nendelt seaduseelnõudelt tulnud, oleks kindlasti suurem. 

Mis puudutab valitsuse esinduskulusid, siis meie ettepanek oli väga lihtne: tuleb need muuta läbipaistvaks. Valitsuse liikmed, nii nagu ka Riigikogu liikmed, peaksid andma aru ja rahvas peaks teadma, kuhu see raha kulub. 

Vaatasin ühte uudislõiku, Kanal 2 "Reporter", kus küsiti lugupeetud ministritelt, kuhu nad seda raha kulutavad, summas 1500 eurot. Ega väga häid vastuseid seal ei olnud. Ja tsiteerides peaministert, siis ta arvas, et selle teemaga üldse ei ole mõtet tegeleda, et tuleb tegelda palju olulisemate teemadega nagu majanduse viimine tõusuteele. Majanduse viimine tõusuteele, see on see, millest me oleme pidevalt siin ka rääkinud, aga miskipärast valitsus ei ole kuulda seda võtnud. Ja ka see eelnõu on tegelikult ju kosmeetiline. Ma arvan, et tema hinnang sellele eelnõule, mis puudutas valitsuse liikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist, mis ta ütles, et see on nii-öelda teema, millega tegelikult ei peaks tegelema, tõenäosus, et ta mõtles ka täpselt sedasama eelnõud, mis meil praegu siin lugemisel on. Kahju! Ma ei ole temaga absoluutselt nõus. Ma arvan, et see, mis puudutab Riigikogu liikmete palka, kuluhüvitisi, valitsuse liikmete palka ja nende esinduskulusid, on väga olulised teemad ja kõnetavad paljuski meie inimesi. 

Piret Hartmanilt küsiti, et aga mille peale tema siis kulutab oma esinduskulusid, mille peale minister vastas, et tal ei olegi neid, ta ei teagi nendest mitte midagi. Kui reporter tuletas meelde, et tegelikult ikkagi on, siis tuli meelde küll. See viitabki sellele, et lugupeetud ministrid ei kasutagi sihtotstarbeliselt seda raha ja see kukub lihtsalt arvele palgalisana. See on fakt. 

Kõige huvitavam vastus oli loomulikult Eesti 200 esindajalt, haridusministrilt, kus ta väitis seda, naeruvääristas tegelikult töötegijat, et kuidas ta saab tulla tööle dressides. Aga selle jaoks tal ongi vaja seda esinduskulusid. Aga mis need inimesed peavad tegema, kes saavad tavatöö eest tavalist palka, tihtipeale keskmist, vähematki? Aga mis raha eest nemad peavad endale riideid ostma? Kui minister üldse mõtleb sellisel viisil ja ütleb seda ka välja, andke andeks, aga see inimene ei sobi ministriks. See inimene lihtsalt ei sobi ministriks, kui ta kasutab, kui ta mõtleb niimoodi ja ta ütleb seda välja. 

Nii et loomulikult, olulised teemad. Ja ma veel kord ütlen teile ja see on Keskerakonna fraktsiooni otsus ja arvamus, et ministrite esinduskulud, kui nad ei pea olema kärbitud, siis nad peavad olema vähemalt läbipaistvad. 

Täna on meil siseminister peaministri ülesannetes. Kui ma küsisin tema kohta, mis tema arvab, miks tema seda, kas ta kulutab või mille peale ta kulutab üldse seda raha, ega ta ei vastanud. Ja lisaks ta ütles, et aga teate, see on nüüd Riigikogu otsustada, kas te nagu teete läbipaistvaks nende esinduskulud või kas te kärbite neid esinduskulusid, et see ei ole tema otsustada. Ja kui ma tuletasin talle meelde, et tegelikult, andke andeks, et kui te kuulete sellest esimest korda, siis just nimelt valitsuskabinetis võeti otsus vastu, kus te Keskerakonna esitatud seaduseelnõud ei toetanud. Aga siis tal tuli meelde küll, aga sellele küsimusele, aga miks ta seda ei toetanud ja kas ta võiks olla solidaarne ühiskonnaga ja solidaarne nende inimestega, kes tegelikult kannatavad nii 2025., 2026. aastal läbi erinevate maksude, siis sellele küsimusele ta jättis ikka vastamata. 

Head Riigikogu liikmed ja valitsusliikmed, kes praegu vaatavad ja kuulavad meid! Kui te ütlete, et olge solidaarsed, siis olge ise ka solidaarsed ja andke suurem panus.

Siis teine seaduseelnõu, mis jällegi on Keskerakonna poolt esitatud, mis puudutas Riigikogu liikme palka ja selle sidumist siis tööpanusega. Ehk siis samasugune, ütleme, tööpraktika, mida tegelikult viljeleb Belgia parlament: käid tööl, saad palka, protsendid olid vastavalt pandud paika, 50% puudud tööst, 50% kärbitakse palka, käid 100% tööl, saad 100% palka. No kujutage ette, et erasektoris oleks selline võimalus: käid tööl, ei käi tööl, palk ikka jookseb. No ei ole võimalik! Meie tahtsime seda ära reguleerida. Kahjuks te ise hääletasite maha. 

Nüüd, mis puudutab antud eelnõud, siis nii, nagu ma nii esimesel lugemisel kui ka praegu oma kõne alguses ütlesin, see on kindlasti suund õiges suunas, aga ebapiisav. Mul on väga-väga kahju tegelikult, et nii ministrite osas kui ka Riigikogu liikmete palkade osas ei tulnud neid õigeid otsuseid. Aitäh ja jõudu meile!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel on ekraani järgi tekkinud konkurents sõnavõtu pidamise osas, aga siseinfo põhjal teeb fraktsiooni nimel sõnavõtu Riigikogu esimees Lauri Hussar. Palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Ma osalen täna siin läbirääkimistel isegi rohkem selle arutelu algatajana ja Riigikogu esimehena. 

Kui ma kolm kuud tagasi kutsusin Riigikogu kaasa mõtlema selle üle, milline on meie endi panus laiaulatuslikku kulude vähendamisse, siis on hea meel täna tõdeda, et pärast sisukaid arutelusid ja läbirääkimisi on meil kohe lõpphääletusel seadusemuudatus, mis toob välja selle, et kulude kokkuhoius osaleme me kõik. Ma olen öelnud, et tegu on laia kompromissiga, millega algatajatena on ühinenud kõik Riigikogu juhatuse liikmed ja neli fraktsiooni. Ma tahan isiklikult selle vastutustunde eest tänada Toomast, Arvot, Õnnet, Martinit, Priitu ja Toomast ja kõiki, kelle nimel see eelnõu allkirjad sai. Ja kui keegi ei ole sellega ühinenud, siis usun ja loodan, et soovist teha asju veel paremini, aga poliitikas on oluline ka kokkuleppimine ja selle põhjal otsuste tegemine. Konkreetne eelnõu on selge samm viidatud suunas. Mõistagi on ka kõik need, kes ei ole algatusele oma allkirja andnud, oodatud seda toetama.

Kokkuleppimine ja konsensuse otsimine on poliitikas jätkuvalt olulised ja see võikski olla solidaarse kärpe kõrval selle eelnõu vastuvõtmise kandvaks sõnumiks. Mõistagi tähendab tänane kärbe, juhul kui see heaks kiidetakse, ka kokkuhoidu, ja seda põhjusel, et see vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitisi kuuendiku võrra ja aitab arvestuslikult meil aastas kokku hoida ligi 400 000 eurot. Kuid olulisem sellest summast on tõsiasi, et tegu on solidaarse kärpega, mis näitab, et kulude kokkuhoius osaleme me kõik. Oluline on seejuures rõhutada, et kuluhüvitised on mõeldud Riigikogu liikmete tööga seotud kulude katmiseks ja seda kuludokumentide alusel ning kavandatav kärbe on seejuures tehtud viisil, mis ei piira Riigikogu liikmete võimalusi teha oma tööd ning tööga rangelt seotud vajalikke kulutusi. Seega säilib ka Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmise võimekus.

Head kolleegid, sellepärast kutsun üles kõiki seda eelnõu toetama, sest ainuüksi solidaarsuse näitamiseks võiks selle otsuse taga olla kõigi Riigikogu liikmete hääled. Suur tänu!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun.

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond kindlasti toetab seda eelnõud, aga algatajate poole pealt oleks võinud natukene ausam olla, sest riigieelarve on vastu võetud, seda numbrit ei ole kuskilt väiksemaks tõmmatud, see on Riigikogu eelarves olemas. Ja kui Riigikogu esimees ütleb, et ta on selle algataja, siis ma oleksin oodanud, et Riigikogu esimees ütleb ka seda, et ta oma ja oma asetäitjate kulutusi ka tegelikult kokku hoiab, sest Riigikogu liikmed maksavad kinni oma transpordikulud, oma kütusekulud, oma telefonikulud, aga seda juhatuse liikmed ei tee. 

Nii et ma loodan, et täna kõik toetavad seda eelnõud, aga ilma selle eelnõutagi hoiavad kokku ka juhatuse liikmed – nende kulude pealt, mida nad teevad väljaspool seda, mis läheb kuluhüvitistesse. Juhatuse liikmed ju kuluhüvitisest neid ridasid ei maksa, vaid see on teie eelarves. Üks eelarverida on tunduvalt suurem kui see, mida me kokku hoiame. Ja kahjuks ei hoia kokku mitte 400 000, vaid tunduvalt vähem, sest 400 000 on arvutatud selle pealt, kui me kõik maksimaalselt ära kulutaks. Aga ma kiidan algatajaid, sest eelnõu on õiges suunas. 

Ja loomulikult, kui täna kokkuhoid on üleriigiliselt, siis Riigikogu peab alati näitama eeskuju. Kahjuks valitsus küll seda eeskuju ei näita, sest tegelikkuses valitsusasutustes, ministeeriumides kokkuhoidu ei ole. Seal täna riigieelarves seda ei näe. Väga huvitav oleks ikkagi teada, mida kasulikku siis Riigikogu selle rahaga teeb, mille võrra täna otsustame, et kuluhüvitist vähendame. Riigieelarves on see ju meil Riigikogu eelarves alles.

Suur tänu teile! Ando Kiviberg, teile oleks võimalik antud juhul, selle märgiga, sõna anda üksnes juhul, kui see on vastusõnavõtt fraktsiooni nimel. Vastasel korral mitte. (Saalist kõneldakse.) Aga seda võib ka juhatajale … Siis peaks vajutama seda musta käe nuppu, siis ma saaksin teile sõna anda. Ando Kiviberg, palun!

Aitäh! Mõiste eelnõu on tõenäoliselt üks enim tarvitatud sõnu siin saalis. Ma lihtsalt tahan tähelepanu juhtida, et korduvalt see viga siin saalis kõlab. See oli Lauri Laatsi puhul, antud juhul ka Aivar Koka puhul: juhin tähelepanu, et ainsuse osastav on "seda eelnõu", mitte "seda eelnõud".

See oli täiesti protseduuriline küsimus. Keelt me peame ikka harima, selleks võimalus on. 

Aga nüüd, head kolleegid, sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 545 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu liikmed, ka selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi ja Arvo Alleri ning Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 1. Eelnõu 545 on seadusena vastu võetud. Ma tänan kõiki kolleege!

Kolmas: Vabariigi Valitsuse algatatud maapõue seaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nagu te kõik väga hästi teate, on Eesti võtnud suuna põlevkivi kasutamise lõpetamisele elektri tootmiseks. Samas on riik võtnud endale ka rahvusvahelisi kohustusi, mis viivad süsihappegaasi heitmete vähendamisele, et vähendada CO₂ mõju kliima soojenemisele. Me kõik teame ka, et kohe-kohe on Riigikokku saabumas kliimakindla majanduse seadus, millega seadustatakse uued põhimõtted meie rahvusliku rikkuse, põlevkivi kasutamisel.

Eelpool mainitud asjaolusid arvestades algatas Vabariigi Valitsus maapõueseaduse muutmise seaduse, millega peatatakse täna menetluses olevad kaevandamislubade taotlused alates 1. jaanuarist 2025. aastast kuni 31. detsembrini 2025. aastal. Seadusega kehtestatakse ka teatud erandid, mille rakendamisel on võimalik nendel ettevõtetel, kellel tekib kriitiline tooraine puudus, siiski tootmist jätkata ja sellega saada vajalik ajavälp tulevikuotsuste tegemiseks.

Kuid nagu igasugune seadus, seab ka käesolev seadus teatud piiranguid. Keskkonnakomisjon käsitles küsimust kaasamise istungil, kus viibisid ka põhiliselt põlevkivi kaevandajad. Komisjoni arutelu käigus tekkis seisukoht, et oleks vajalik saada Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt seisukoht põhiseadusliku õigustatud ootuse printsiibi riive kohta. Analüüsis märgitakse, et õiguslik riive võib esineda, kuid ei märgitud, et seadus on põhiseadusvastane, mida on korduvalt toonitatud opositsioonierakondade poolt. Aga eks see olegi opositsiooni ülesanne juhtida tähelepanu. Kas see on alati õige, see on nende otsustada. 

Järgmisel koosolekul kuulasime ära nii õigus- ja analüüsiosakonna ettekande kui ka Kliimaministeeriumi õigusanalüüsi raporti. Sellele järgnes komisjonis riive mõjude kaalumine mõlemapoolseid argumente arvestades. Lõpuks jäi kõlama argument, et lubade menetluse peatamise korral on õigustatud ootuse printsiibi riive oluliselt väiksem olukorrast, kus ettevõtetel lubatakse kaevelubade menetlusega minna lõpuni ja seal lõpus ootab seoses muutunud reeglistikuga kindel ei kaevandamisele. Sel juhul oleks ettevõtetel tehtud suuri kulutusi, mida oleks saanud ära hoida just lubade menetluse peatamisega. Just seda eesmärki käesolev seadus täidabki: hoida ära suurem õigustatud ootuse riive ettevõtetele. 

Eelnõu on käesolevates oludes parim lahendus, mis hoiab ära suurema õigustatud ootuse riive ja majandusliku kahju ettevõtjatele ja samas võimaldab riigil kui maavarade omanikul reguleerida meie rahvusliku rikkuse säilimise ja parima võimaliku kasutuse meie kõigi ja riigi hüvanguks. Tuletan siinjuures veel kord meelde, et maavarade omanikuks on riik ja riigil lasub ka kohustus heaperemehelikult kasutada seda rikkust meie kõigi jaoks. 

Seadus ei ole seega vastuolus põhiseadusega, vaid minimaliseerib õigustatud ootuse riive ja säilitab meie rahvusliku rikkuse parimal võimalikul moel. See on hea seadus ja me Reformierakonna fraktsiooni poolt toetame selle vastuvõtmist ühiselt. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun!

Palun ka lisaaega.

Kaheksa minutit. 

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minu meelest on meil tegu järjekordse eriolukorra seadusandlusega. Eks eriolukord tuleneb ju sellest, et keegi on välja mõelnud, et meil on kliima eriolukord. Aga sellist asja nagu kliima eriolukord meil põhiseaduses ei ole. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral võib Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Nojah, siis muidugi sõjaseisukord. Need ongi need meie eriolukorrad. 

Aga praegu on juhtunud nii, et halva politiseeritud teaduse tagajärjel pööratakse kogu meie elu Eestis, Euroopas ja paljudes lääneriikides lihtsalt pahupidi sellega, et võetakse pretensioon eriolukorra seadusandlusele, mille hulka kuulub muidugi kliimaärevus, kliimapaanika ja selle tagajärjel tekkinud, ma ütleksin, et uustotalitaristlik lähenemine: reguleeritakse kõike, tavalisest majandustegevusest kuni toidulauani. Ja ka see eelnõu on selle näiteks. Ehk me paneme järjekordse löögi alla oma energiajulgeoleku ja seda kõike rahvusvahelise ebastabiilsuse kasvu ajal. Me ei tohiks seda teha. Ja seilame praegu tänu koalitsiooni tahtele tundmatutele vetele ehk siis sulgeme veelgi oma, nõrgestame veelgi oma energiajulgeolekut, mis on niigi habras, samal ajal kui meil uusi võimsusi peale ei tule ja need on ka ebausaldusväärsed. 

Sellel eelnõul on vastuolu põhiseadusega meie hinnangul ja selle osas peaks seisukoha kujundama Riigikohus. Ma loodan, et õiguskantsler või president selles osas sekkuvad, sest kliimaseadusandlus tõepoolest ei saa olla mingi eriolukorra rakendamise tööriist, kus nagu kuvaldaga lüüakse igale eluvaldkonnale kohe sellise pimeda jõuga: laostame veondust, laostame põllumajandust, laostame metsandust, laostatakse tööstus tööstuse haaval energiahindadega. 

Meil ei tohi olla mingit põhiseadusvälist eriolukorra seadusandlust. Aga ajalugu on näidanud, et just eriolukorra kuritarvitamise kaudu kaaperdatakse riikides demokraatia, õigusriik ja ka aeg-ajalt riikide suveräänsus. Väga palju on totalitaristlikud süsteemid kuritarvitanud eriolukorra mõistet. Seda küll meelsasti ei kasutata otsesõnu samas kõneviisis nagu siis "erakorraline seisukord". Aga see kliima eriolukord on sisuliselt sedasama, sest on ju hirmus, kui planeet hukkub. Selle nimel võib kõike teha, selle nimel võib kodanike vabadusi piirata, selle nimel võib ettevõtlust ruineerida. 

Aga kõik ei ole sellega tõsi, nõus, kõik ei ole ka halva teadusega päri. Ehk siis mul on hea meel, et õigus‑ ja analüüsiosakond siinsamas majas, kes ei ole ühegi erakonna teenistuses, nagu eelkõneleja mainis, et see on õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus, mitte opositsiooni arvamus. Mõistagi oleme me ka ise seda meelt, et see eelnõu rikub väga olulisi põhiseaduslikke põhimõtteid. 

Aga mõned väljavõtted õigus‑ ja analüüsiosakonna seisukohast. Õigus‑ ja analüüsiosakond koostas eelnõule arvamuse üsna hiljuti ja rõhutas, et probleem on näiteks õiguspärase ootuse vaatest. Nimelt, õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuse punktis 14 esitatakse seisukoht: "Juba algatatud menetluste peatamist kuni uue regulatsiooni kehtestamiseni, mis kaotab või oluliselt piirab taotletava õiguse kasutamist, võiksid õigustada ootamatud asjaolud või vältimatud põhjused, millele riigil tuleb kohe, enne uue materiaalõiguse kehtestamist reageerida." No Kliimaministeerium andis sellele oma vastused. Aga minu meelest on hädavajalik see eelnõu saata Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli. 

Õigus‑ ja analüüsiosakond käsitles ka õigusselguse põhimõtet. Ta leidis, et eelnõuga kavatsetakse menetlused peatada ja ei sätestata, mis saab edasi või kuidas loa saamise võimalused muutuvad ja selles olukorras ei ole tegu õigusselge regulatsiooniga. Õigus‑ ja analüüsiosakond tõi arvamuses välja viite Riigikohtu otsusele: "PS ega muu kehtiv õigus ei keela aga tingimata arendusi, mis toovad kaasa suures koguses kasvuhoonegaaside heiteid. Neid heiteid ei saa piirata iga hinna eest ja vajadus kliima soojenemist pidurdada ei ole ülekaalukas igas olukorras." Ehk siis sama jant käib ju õlitööstuse suhtes: paneme kõik Eesti võimsad eksporttööstused kinni. Sellest unistaks meie vaenlane, et meie rahakott saab tühjaks ja meil ei ole raha ei kultuurile, haridusele ega riigikaitsele. Sinna me oma rohepöördega praegu just liigume ju. Õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuses öeldi, et mis puudutab muudatuste jõustumise aega, ja rõhutati vajadust ettevõtetele ümberkorraldusteks vajaliku üleminekuaja andmiseks. Ja õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus seadis küsimuse alla, kas menetluse peatumise aeg on piisavalt selgelt ja kindlalt määratud, arvestades, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei ole veel Riigikogu menetluses. Ehk meie arvates tuleks see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eesti 200 toetab seda eelnõu hea meelega. Sellepärast et see eelnõu lähtub pikast plaanist Eestile, milleks on jätkusuutlik majandus ja mõistlik ressursikasutus maavarade näol. Täna ei ole põhjust rääkida sellest, et põhiseadus peaks kirjeldama kõiki asju, mis on tervest mõistusest lähtuvad. Põhiseadus ei kirjelda näiteks aastaaegade vahetust, ta ei kirjelda kliimat. Põhiseaduslik riive ja põhiseadusevastasus on kaks väga erinevat asja. 

Õigus- ja analüüsiosakond tõepoolest on juhtinud komisjoni tähelepanu mitmetele argumentidele, mis vajaksid kaalumist. Mis ei tähenda seda, et seal ei oleks võimalik kaalutlusotsust teha. Põhiseaduslik riive saab teoks päris paljudes regulatsioonides, mida Riigikogu siin saalis vastu võtab ja heaks kiidab. Näiteks on meil põhiseaduses sätestatud liikumisvabadus. Aga liikumisvabadust saab piirata korrakaitseseaduse alusel teatud juhtudel. Meil on põhiseaduses sätestatud sõnavabadus, aga ka sõnavabadus ei ole alati absoluutne. Laimu ei tohi levitada. 

Õigustatud ootuse printsiibist on see eelnõu just nimelt suuremat õigusselgust loov, kuna see annab ettevõtetele väga selge, kindla tähtaja, et nende lubade menetlemine peatatakse, ja peatatakse proportsionaalselt võrdlemisi lühikeseks ajaks: üheks aastaks. Seetõttu on see eelnõu selgelt ka nende ettevõtete huvides, et neil ei tekiks põhjendamatuid õigustatud lootusi nende menetluste suhtes ja nad ei teeks ka põhjendamatult kulusid. Ehk tegelikkuses kõik see regulatsioon on just nimelt ettevõtete kasuks. 

Ja mis ka ei ole vähetähtis, on see, et komisjon on selle eelnõu menetluse käigus ka ettevõtteid kaasanud ja huvigruppidega nõu pidanud. Ja need ettevõtted ise, kes on sellest eelnõust kõige enam puudutatud, on olnud selle regulatsiooniga nõus. Sellepärast et nende varud on täiesti piisavad selleks, et üks aasta lubade täiendava menetlusega oodata. Lisaks on ette nähtud mõned erandid, mille kohaselt on võimalik teatud liiki lube menetleda. 

Nii et ma ausalt öeldes ei saa aru, kelle õigusi eelnõu kriitikud siin kaitsevad või kelle eest nad seisavad, sest huvigrupid on öelnud, et neile selline regulatsioon sobib, see toob neile piisava õigusselguse. Ja seetõttu ei sea see ohtu ka Eesti energeetilist sõltumatust, vaid tagab selle, et Eestil on selge perspektiiv jätkusuutlikumale majandusele üleminekuks. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kuula ja imesta, hea rahvaesindus, neid eelnevaid sõnavõtte! Kõigepealt kõlanud väide, et otsekui parlamendi õigusteenistus ei ole leidnud, et see seadus on põhiseadusega vastuolus, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Nii kandis seda formuleering sõltumatult õigusanalüüsi ekspertiisilt, mis parlamendis telliti. Juba see asjaolu, et seda ekspertiisi pidas komisjon vajalikuks tellida, näitab, et komisjonis mööndi probleemi eelduslikku olemasolu. Ja vastus oli selge. Me tegeleme siin praegu millega? Omandiõigust ja õiguspärast ootust põhiseadusvastaselt piirava seaduseelnõuga.

Teine väide, mis siin kõlas, puudutab seda, et otsekui ettevõtjad, ettevõtlusorganisatsioonid tervitavad palavalt seda seaduseelnõu, tulevad selle taha, nõuavad lausa lippudega ja möönavad, et see on väga vajalik asi. See on ju sulaselge vale. Võtame, avame selle seaduseelnõu kooskõlastustabeli, kus tegelikult on lehekülgede kaupa kirjas protestiseisukohad nendelt ettevõtetelt, kes on kohustatud subjektid selle seaduse tegutsemisalas.

Isamaa hääletab sellele seaduseelnõule vastu. See on järjekordne niisugune õpikunäide valitsuse majandusvaenulikust ja majanduskeskkonda destabiliseerivast poliitikast. Eelmisel reedel samasuguses retoorikas võeti vastu valitsuse positsioonid, et nõuda suuremaid rohepöörde ambitsioone, 90% emissiooni vähendamist aastaks 2040 täpselt samas olukorras: kõik Eesti ettevõtlusorganisatsioonid ütlesid, et ärge tehke seda, ärge võtke seda positsiooni, see tähendab määramatut riski meie konkurentsivõimele ja meie majanduskeskkonnale. Sellest hoolimata neid otsuseid tehakse täpselt samasuguse perioodilisusega, nagu me võtsime vastu eile sellesama Euroopa kestlikkusaruannete seaduse, mis asetab eelnõu seletuskirja järgi üle 10, 30 miljoni euro täiendavat koormust sadadele ettevõtetele astmelise rakendusaja jooksul.

Meie sõnum on Vabariigi Presidendile üks ja selge, ja see on ka, ma arvan, presidendile väljakuulutamise osas oluline: et parlament täiesti teadlikult asub praegu vastu võtma ja hääletama põhiseadusega vastuolus olevat seadust. Ja me kutsume üles presidenti seda seadust mitte välja kuulutama.

Nüüd asi, mis puudutab õiguspärase ootuse tagamist. Siin oli viide, et ettevõtjad ei tee kulutusi. Eesti Energia juhatuse esimees, kui me võtame Auvere jaama puhul, kokku 800 miljonit eurot investeering, mis saab 2035, ei tea. Näete, ei tea! Nii palju siis õiguspärase ootuse loomisest. Taasterahastule, tuleb välja, nurga tagant andis valitsus veksli välja lõpetada põlevkivienergeetika ja põlevkivist toodete kasutamine vastavalt 35 ja 2040. aastal, ja lubadusega, et 2025. aasta lõpuks see pannakse paberile. Täielik kaos ja prognoosimatus valitseb meie energeetikas, valitseb meie tööstussektoris! Ja nüüd räägitakse, et see seadus, mis jätab kõik rippuma tüüpiliselt baasvalikute puhul meie majandusele valitsuse poolt, et see tekitab korraga õiguspärast ootust. Segadust tekitab, täiendavalt tekitab segadust! 

Ja veel eraldi viimane, minu meelest vägagi kõnekas küsimus: kliimaseadus tulistati puruks. Valitsuse keskne ideoloogiline agenda, kliimaseadus, on saanud hävitava kriitika ettevõtlusorganisatsioonidelt, aga ka väga paljudelt looduskaitse, keskkonnahoiu ekspertidelt, organisatsioonidelt. Ja nüüd ma vaatan murelikult seda käsitlust, mis on võetud. Mitteeksisteerivat seadust asutakse jõustama rakendavate või poliitika kujundamise meetmetega meie õigusruumi. Täiesti õigusriigi, ammugi veel – siin kasutati sõnu õiguspärasest ootusest eelnevalt –, õigusriigi käsitlusega vastuolus olev loogika. Ja seesama maapõueseadus kõneleb, et selle aluseks on kliimaseadus. Mitteeksisteeriva seaduse alusel … Ma tahan tänada Mait Klaasseni, kes saatis ka valitsuspoolsete ekspertide kirjalikud vastused. Need vastused olid ulatuslikud, aga mitte sisulise kvaliteediga. Aga see ei ole mitte loomulikult Maidule kriitika, vaid sellele käsitlusele, mida ministeerium on võtnud. Ja korraga antakse juhis mitteeksisteeriva seaduse alusel, seaduse alusel, mida me ei saagi vaidlustada, seaduse alusel, mille puhul ettevõtjad, huvirühmad just nimelt, keda kõike selle seaduse rakendamine puudutab, ei saagi mitte midagi teada. Seaduseelnõu on, selle alusel riiki valitsetakse juba, täpselt samamoodi nagu Euroopa Komisjoni teatisele 2040 90% ülemineku kohta kasutati samuti – ma vaatasin – alusena kliimaseadust. 

Ma kutsun üles valitsust sellisest käsitlusest põhimõtteliselt loobuma, võtma ennast korrale. Ja ma pean tunnistama, et ma ei taha tegeleda bürokraatlike organisatsiooniliste mängudega. Valitsus on siin saavutanud juba teatud rekordid niigi ametkondade ümbertõstmisega. Aga minu meelest oli viga Kliimaministeeriumi loomine. Ma arvan, et Kliimaministeerium sellisel kujul tuleb lõpetada. Tuleb naasta looduskaitse ja keskkonnaga tegeleva keskkonnaministeeriumi kontseptsiooni juurde, sest praegu ma näen, et on võetud nii-öelda üksnes teatud kitsast suunda jõustav poliitiline agenda Kliimaministeeriumis aluseks. Ja see väga praktiliselt läheb vastuollu nii meie majanduse toimimise kui ka – just nimelt ettemääratavat tulevikku destabiliseeriva tegevusega – inimeste ootustega.

Nii et, näete, seadus on lühikene, aga ta peegeldab palju laiemalt kehva poliitikat. Ja üks küsimus on, et seadus, mis majandust destabiliseerib, mis muudab ebakindlamaks majandust, aga kolmandaks, kõige krooniks see seadus teadlikult on vastu võetud põhiseadusvastasena. Et stenogrammis oleks fikseeritud, parlamendi liikmed on sellest teadlikud suurepäraselt ja need valitsusliidu esindajad, kes asuvad selle poolt hääletama, võtavad selle teadliku riski, et kui vaja, siis poliitilisi samme jõustada ka õigusvastaste meetmetega. Ja see, ma hoiatan, on väga ohtlik pretsedent. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 435 lõpphääletus. Asume selle hääletust ette valmistama.  

Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Eelnõu 435 on seadusena vastu võetud. 

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 497 lõpphääletus. Asume selle hääletust ette valmistama.  

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu oli kolm, erapooletuid kaks. Eelnõu 497 on seadusena vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 542 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Tanel Kiige.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Annan lühikese ülevaate Riigikogu otsuse 542 arutelust rahanduskomisjonis. Arutasime eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kahel korral – 9. detsembril ja 16. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. detsembriks, üllatuslikult või ootuspäraselt Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud, küll aga on eelnõusse sisse viidud mõned keelelised ja tehnilised täpsustused. 

Komisjon langetas selle eelnõu osas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 18. detsembril, õigemini teha see ettepanek, mille siis kinnitas juhatus, ja viia läbi selle lõpphääletus. 

Arutelu 9. detsembril mõnevõrra siiski oli. Näiteks konkreetselt rahanduskomisjoni esimees andis ülevaate, et muudatusettepanekuid ei ole, küll aga soovis teada härra Aivar Kokk, et kas ja milleks üldse on see osaluse suurendamine vajalik. Siis korrati üle, et tegemist on …. kapitali suurendamisega 4 miljardi euro võrra, millest Eesti osa on 4 miljonit. Ennekõike on see mõeldud Ukraina projektide toetamiseks, kuna sõjakahjustuste tõttu on kahjuks tööülesanded Ukrainas kasvanud. 

Need otsused, mis ma enne ette lugesin, olid konsensuslikud, nii päevakorda võtmine kui ka lõpphääletus. Eelnõu teise lugemise tekst samamoodi kiideti heaks konsensuslikult.

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja ütles, sellele eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 542 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, ka selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu (542 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid 0. Eelnõu 542 on otsusena vastu võetud.  

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, kultuurikomisjoni liikme Liina Kersna.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rõõm on teile tutvustada eelnõu 465 teise lugemise ettevalmistamist kultuurikomisjonis. See seadus on täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tuletan meelde, et selle seadusega me kehtestame seaduse tasandil mikrokvalifikatsiooni kui termini ja mõiste. Me teame, et täna juba ülikoolid pakuvad 176 erineva mikrokraadi omandamise võimalust. Nüüd see seadus jõuab järele. 

Vabariigi Valitsus algatas selle seaduseelnõu 15. juulil sellel aastal ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 18. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 2. oktoober, eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Aga kultuurikomisjon algatas omalt poolt neli muudatusettepanekut ja need kiideti 9. detsembri istungil heaks. 

Kultuurikomisjoni muudatusettepanekud on ette valmistatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes ka muudatusettepanekuid toetas. Ühe kultuurikomisjoni muudatusettepaneku aluseks oli Rektorite Nõukogu ettepanek, mida toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium. 

Eelnõu menetlusotsused tehti komisjoni poolt 9. ja 16. detsembri istungitel. Ja komisjon, ütlen juba etteruttavalt ära, otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda täna ja ka eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis järgmisel aastal kohe esimesel istunginädalal, 15. jaanuaril teeme ettepaneku viia läbi ka lõpphääletus. 

Aga veidikene sellest, mis esimese ja teise lugemise vahel täpsemalt toimus. Kultuurikomisjon kaasas eelnõu ettevalmistamisel huvirühmad ja küsis huvirühmadelt kirjalikke arvamusi. Ja kultuurikomisjonile esitasid ettepanekuid eelnõu kohta Rektorite Nõukogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit tegid seda üheskoos Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Eesti Töötukassa ning Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Ja meil oligi siis 3. detsembril kaasamiskomisjon, kus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras oli kaasatud, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu tegevjuht Anni sild, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, Eesti Rahvaülikoolide Liidu juhatuse liige Aksel Lõbu, töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg. Haridus- ja Teadusministeeriumist olid kohal loomulikult kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ning ministri nõunik Olga Bogdanova, aga lisaks ka kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna ekspert Annaliisa Toom ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar. 

Kõik osapooled said esitada oma arvamusi ja ministeerium tutvustas ühtlasi ka Rektorite Nõukogu ettepanekut. Rektorite Nõukogu esitas ettepaneku täiendada täiskasvanute koolituse seaduse § 16 selliselt, et riikliku täienduskoolituse tellimuse rahastuse aluseks oleks ka ainepunkt, kuna kõrgkoolides arvestatakse mikrokraadi õppekavade ja neisse kuuluvate ainete mahtu ainepunktides. Haridus- ja Teadusministeerium nõustus selle ettepanekuga ja sellest kujunes ka kolmas muudatusettepanek, mille me seaduseelnõule kultuurikomisjoni kaudu tegime. 

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit tegid ühiselt ettepaneku vähendada olulisel määral eratäiendkoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedi hindamise riigilõivu määra: 1450 eurolt 145 eurole. Istungil selgitati, et kui riigilõiv on 1450 eurot, siis võib eeldada, et suurem osa erasektorist ei hakka õpetama mikrokvalifikatsiooniõpet ning mikrokvalifikatsiooni õppe osas väheneb selle tõttu konkurents. 

Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustunud selle ettepanekuga. See riigilõiv on välja arvutatud selliselt, et see kannaks kogu kvaliteedi hindamise agentuuri kulud ühe õppekavarühma hindamiseks. Maksumaksja sellele lisaks ei peaks maksma. Ja Haridus- ja Teadusministeerium hindas ka, et suuremad koolitusfirmad, kes võiksid pakkuda mikrokvalifikatsioone, neil on ka suured õppekavarühmad, mille hindamisel nad saavad pakkuda ka mikrokvalifikatsiooniõpet. Ja neid tunnistusi ja seda hindamist peab tegema kord viie aasta tagant, see ei ole iga-aastane kulu. 

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja märkis istungil, et nad toetavad eelnõu, ja tegid ettepaneku kaasata ka Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja täiskasvanuhariduse nõukogu tegevusse, mis toimib ministri eestvedamisel ministeeriumis. Ministeerium oli nõus, et loomulikult Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu sinna kaasatakse. 

Eesti Töötukassa tegi ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et kõik täienduskoolituse asutused, mitte ainult mikrokvalifikatsiooniõpet pakkuvad asutused, saaksid võimaluse läbida vabatahtlikult õppekavade kvaliteedi hindamise, kuna täienduskoolituste kvaliteedi hindamise üle hetkel kontroll puudub. Selle üle oli meil komisjonis pikem arutelu. Tegelikult on olemas vabatahtlikult kvaliteedi hindamise mudelid, mida mitmed täiendkoolitusfirmad pakuvad selleks, et pakkuda oma klientidele kindlust, et nad on kvaliteetsed koolitusfirmad. 

Ministeeriumi seisukoht oli, et seadusesse vabatahtlikku hindamist ei ole mõistlik panna, sest et kui ta on juba seaduses, siis see hindamine ei ole vabatahtlik. Ja kui see on seotud ka mingisuguste rahaotsustega, siis ta samuti ei ole vabatahtlikuna käsitletav. 

Ja see ongi lühidalt kõik need neli muudatusettepanekut, mis kultuurikomisjon teeb. Kõikide puhul oli komisjoni ettepanek arvestada täielikult. Kaks muudatusettepanekut, esimene ja teine, on tehnilist laadi muudatusettepanekud, mis said Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul tehtud. Kolmas muudatusettepanek puudutab Rektorite Nõukogu poolt tehtud muudatusettepanekut ja neljas muudatusettepanek puudutab seaduseelnõu jõustumist. Kui praeguses eelnõus on, et seaduseelnõu peaks jõustuma järgmise aasta 1. märtsil, siis lükkame selle kuu aja võrra edasi, kuna menetlus on toimunud nii pikalt. Peab olema kindel, et kõik süsteemid toimivad, et see seadus saaks kenasti rakenduda. Jõustumise aeg saaks muudatusettepaneku kohaselt olema 1. aprill 2025. Aitäh teile!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja viitas, on eelnõule esitatud neli muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, ka selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 465 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud seitsmenda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu (532 SE) esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks auväärt terviseministri Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille nimetuses on tõesti sulgudes toodud "haiglaerand". Haiglaerand on väljend selle kohta, kui näiteks haigla, teadus- ja arendusasutus või ravimite tootmise tegevusloaga või rakkude, kudede käitlemise õigusega isik valmistab oma riigis erandkorras uudseid ravimeid ilma müügiloa nõudeta. Need peavad olema valmistatud konkreetsele patsiendile, vastavad kindlatele kvaliteedinõuetele ja neid kasutatakse haiglas vastavalt eriarsti ettekirjutusele ja tema ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Nii et kui me räägime haiglaerandist, siis me räägime sellistest ravimitest, mida apteegist karbiga osta ei saa.

Haiglaerandi puhul meil 2022. aastast on seadus olemas ja suhteliselt ranged piirangud selle kasutamiseks. Aga nüüd seadusemuudatusega me leevendame neid piiranguid, näiteks kaotame piirangu, mis lubas haiglaerandi korras uudset ravimit valmistada ja kasutada ainult ühe valmistaja poolt kuni kümnele patsiendile. Nii see patsientide arv kui see, et haiglaerandi alusel võib ravimit valmistada vaid üks valmistaja, mõlemad on piiravad. Eelnõu kohaselt patsientide arvule enam piiranguid ei seata ja seeläbi võimaldame laiemat juurdepääsu uudsetele ravimitele, eriti katmata ravivajaduse korral. Edaspidi võimaldatakse haiglaerandi korras uudse ravimi valmistamist, kui sarnane uudne müügiloaga ravim ei ole Eestis piisavalt kättesaadav või patsiendid ei ole Eestis selle ravimi kliinilisse uuringusse kaasatud. Samal ajal jääb kehtima nõue, et haiglaerand on lubatud vaid juhul, kui ravimit valmistatakse erandkorras, seega nendel konkreetsetel patsientidel kasutamiseks, mitte müügiks, mitte ekspordiks. Ja ravi kättesaadavuse soodustamiseks lühendatakse haiglaerandi loa menetlemise tähtaega 120 päevalt 90 päevale.

Lisaks on eelnõu järgi soov pikendada haiglaerandi luba kahe aasta asemel viieks aastaks. Samuti on lubatud korduv pikendamine, seda eeldusel, et ravimi ja raviviisi kasutamise kogemus tõendab selle efektiivsust ja ohutust ning puuduvad alused loa kehtivuse lõpetamiseks. Kõik senised nõuded ravimite valmistamise kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele jäävad kehtima ning patsientide kaitse ja ohutus on haiglaerandi korras ravimi valmistamise ja kasutamise loa taotluse hindamisel jätkuvalt esmaseks nõudeks. 

Kui nüüd juhtub, et müügiloaga tuleb turule sarnane uudne ravim ja see on Eesti patsientidele piisavalt kättesaadav, siis Ravimiamet haiglaerandi luba enam ei pikenda. Seega eelistatakse alati müügiloaga sarnast uudset ravimit ja haiglaerand jääb ajutiseks leevenduseks olukorras, kus müügiloaga sarnane uudne ravim ei ole kättesaadav. 

Muudatuse teeme me eelkõige patsientidele mõeldes. Kui me räägime uudsetest ravivõimalustest, näiteks geeniteraapia või rakuravi, siis tähtis on nende kaasaegsete raviviiside võimaldamine ka Eesti patsientidele. Erialaspetsialistide hinnangul aastas paarkümmend patsienti võib olla pahaloomulise kasvajaga, kelle jaoks ei ole ravivõimalused müügiloaga ravimitega kättesaadavad ja kes edaspidi võiksid saada haiglaerandi raames ravi. Lisaks võib näidustuste ja seega ka patsientide hulk kasvada, kuna haiglaerandid võivad olla suunatud sihtrühmadele, millele praegu müügiloaga ravimit ei ole. Siiski, haiglaerand, nii nagu ta erand on nime poolest, pakub lahendust ennekõike harva ja väga harva esinevate haiguste ravis, kus senised standardsed ravivõimalused on jäänud Eesti patsientidele kättesaamatuks või on konkreetse patsiendi jaoks olemasolevad ravivõimalused ammendunud. 

Kokku võttes on haiglaerandi korras uudse ravimi valmistamine ja kasutamine samm personaalsema tervishoiuteenuse suunas, kuna uudne ravim valmistatakse konkreetse patsiendi näidustust ja vajadust silmas pidades. Eesmärk on, et inimesed saaksid parimat võimalikku ravi kodumaal. Ja lisaks patsiendi kasule on kahtlemata selle muudatusega seoses oodata ka teaduse ja arstiteaduse koostööd. Eesti teadlastel on tõesti võimalik Eesti patsientidele kaasaegset ravi pakkuda. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka mõned küsimused. Irja Lutsar, palun!

Jaa, aitäh, minister Riina, ettekande eest! Ma kontrollin lihtsalt üle, kas ma sain õieti aru. Sa ütlesid ka sotsiaalkomisjonis, et kui nüüd see uus ravim jõuab turule, siis haiglaerandit enam ei rakendata. Kui mina nüüd seda seadusemuudatust õieti oskan lugeda, ja ma ütlen, et ma ei ole jurist ja selle tõttu ilmselt loen ka halvasti, siis minu arust seda ütles vanasti § 16⁷ punkt 2 ja 4, mis muudatuste järgi nüüd tunnistatakse kehtetuks. Nii et minu arusaamist mööda see enam ei kehti, aga ma ütlen, et võib-olla see on ka minu juriidilise lugemise puudus.

Aitäh küsimuse eest! Ühelt poolt tõesti, üleöö ju kehtivust ei kaota haiglaerand. Kui haiglaerandit on rakendatud, konkreetne patsient saab selle alusel ravi, tuleb uus ravim turule, siis järgmisest hommikust ei lõpetata patsiendi ravi, kes haiglaerandi alusel ravi, kellele seda võimaldatakse. Aga kuna see haiglaerand on antud konkreetsele uudsele ravimile, millega sellist sarnast müügiloaga ravimit ei ole, siis kui ongi küsimus, et kaks aastat saab täis, haiglaerandit soovitakse pikendada, vaat siis pikendada ei saa. Haiglaerandit ei saa rakendada, kui turul on müügiloaga sarnane uudne ravim olemas. Nii et tõepoolest, üleöö kehtivust ta ei kaota, aga pikas plaanis ei ole võimalik seda ravi võimaldada, kui alternatiiv on Eestis kättesaadav.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Olles sellest ravimite tootmisest ja arendamisest väga kaugel olev inimene, aga teades seda, et enne kui need ravimid turule tulevad, siis neid testitakse väga suurte arvudega, mitmekordsed kliinilised testimised, tekib mul küsimus, kuidas siis selle haiglaerandi puhul riskid maandatakse. Kui seda on võimalik selgitada lühidalt.

Aitäh! Haiglaerandi all valmistatavate ravimite puhul on ohutusstandardid sarnased kui müügiloaga ravimite puhul – kvaliteedinõuded, efektiivsusnõuded, ohutusnõuded. Ja haiglaerandi rakendamiseks on vaja ikkagi Ravimiameti luba. On need siis nõuded laborile või töötajatele, kes seal tööd teevad, need nõuded tuleb täita ikka. Vaatamata sellele, et me räägime erandist, ei tähenda see, et ükski reegel ei kehti. Ravimite puhul on tõesti nii tõhusus kui ohutus väga tähtsad. 

Haiglaerandi regulatsioon on meil olemas ja ka praegu on need nõuded ohutusele, kvaliteedile, tõhususele kehtivad. Haiglaerandi korras üks suurhaigla ja üks ettevõte – neile on haiglaerandit juba rakendatud ja nad on teinud teatud ravimi konkreetsele patsiendile kättesaadavaks ka praeguses õigusruumis. Aga kuna rakuravi ja geeniteraapia arenevad kiiresti, siis tõesti, ka juba selle pingutuse, investeeringu tegemine, et patsientidele Eestis seda ravi võimaldada erandkorras, et kui see piirang on kümme patsienti, siis tõesti seda nähakse liiga piiravana. Kui meil on 11 patsienti, kellele see ravim sobiks, kas siis ei tohi, kas siis keegi jääb sellest ilma? Nii et praegu me ei muuda, ei leevenda kuidagi nõudeid kvaliteedi mõttes, aga võtame maha need piirangud, mis patsientide arvu või haiglaerandi kehtivust ja selle loa pikendamist reguleerivad. Sisus kvaliteedinõudeid me ei muuda.

Irja Lutsar, palun, teine küsimus!

Aitäh, Riina! Mul on niisugune küsimus. See seadus on kehtinud kaks aastat ja kasutatud on teda kahel korral. See 10 ei ole mingi number, sest 10 on sama ravimiga ühel patsiendil, nii et neid haigeid võiks olla märksa rohkem. Kas on teada ka, et see seadus on antud momendil nii piirav, et neid potentsiaalseid kasutajaid oleks olnud märksa rohkem, aga need ei saanud kasutada, sellepärast et seadus on liiga piirav? Kas selle kohta on sul mingeid andmeid või on haiglatest või kuskilt tulemas neid andmeid?

Aitäh! Tõepoolest, nii nagu seletuskirjas on, et haiglaerandit on kahel korral rakendatud. Ma tegelikult ei tea, mitut patsienti ta on puudutanud, et kas see haiglaerand on mõlemal korral rakendatud ühele patsiendile või suuremale arvule. Seda mina praegu vastata ei oska. Aga tõepoolest, et nüüd näiteks ka, kui me räägime piirangute leevendamisest või mahavõtmisest, et lisaks sellele 10  patsiendi piirang, et näiteks ka see, kui patsiendid ei ole Eestis selle ravimi kliinilisse uuringusse kaasatud, ka seal see tingimus näiteks, et praegu kliiniline uuring peab Eestis toimuma, sellest sageli, ka see on piirav, sest kliinilisse uuringusse kaasamiseks on patsientide jaoks näiteks nõuded olemas. Kõik patsiendid, isegi kui neile see ravim võiks sobida või vajalik olla, kliinilisse uuringusse ei pääse, aga ka neile oleks võimalik ravimit siis võimaldada haiglaerandi raames. Nii et sellist paindlikkuse vajalikkust on. Aga nüüd see 10 patsiendi piirang, eks ta on mingil määral selline juhuslik olnud, et tundub, et väike number, et me ei luba laiaulatuslikku ravimitootmist ja ta tundub mõistlik. Ja ka praegu me ei näe, et see peaks puudutama kümneid tuhandeid patsiente. Aga kui tõesti on olukord, et me läheme juba seadust muutma, mida me teeme siis olukorras, kui rakuravile kvalifitseeruks 11 patsienti. Kui me juba seda muudame, siis ka selline konkreetne patsientide arvul põhinev piirang ei ole piisavalt põhjendatud Sotsiaalministeeriumi hinnangul. 

Hele Everaus, palun!

Suur aitäh! Ma suure osa küsimusi küsisin komisjonis ära, ma ei hakka neid kordama. Siin on väga palju küsimusi, mis on õhus ja millele ma ka ministrilt tookord vastuseid ei saanud. Aga üks küsimus. Te ütlesite, et need ravimid, mis pole Eesti inimestele kättesaadavad. Aga meil on ju teada, et keskustes on ravil ka mitte Eesti kodanikud, välismaalt tulevad patsiendid, kes tegelikult oma ressursi alusel ravile tulevad. Kas nendele ka see laieneb? Kas nemad võivad sedasama erandkorras ravi, mida nad võib-olla mujal ei jõua osta, saada meie keskustes edaspidi?

Aitäh! Tõepoolest, Eestis saab ravi, ka väga kallist ravi, inimene, kes on ravikindlustatud. Kui tal ravikindlustust ei ole, ta peab selle ravi eest ise tasuma. Ma tõesti ei oska öelda, kui palju on näiteks patsiente, kes vähiravi saamiseks ma ei tea, eesti keeles, Eesti, ma ei tea, teenusel siin ravil käivad. Ilmselt me räägime väga üksikutest juhtudest. Aga tõesti, see haiglaerand, nii nagu ma oma sõnavõtus ütlesin, neid kasutatakse haiglas vastavalt eriarsti ettekirjutusele ja tema ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Nii et ta on arsti otsus ravi võimaldamiseks. Valdav osa ravi osutatakse ravikindlustatud isikutele, aga kahtlemata ma uurin selle järele, see on väga hea küsimus, et kuidas me kohtleme neid patsiente, kes oma ravi eest ise tasuvad, ja kuidas haiglaerand neile rakendub. See küsimus kahtlemata tuleb lahendada ära enne, kui me seaduse vastu võtame, et me saaks ühtemoodi aru. Me ei hakka siin kuidagi ravimeid eksportima teenusena, mida me Eestis osutame. See on mõeldud Eesti patsientide raviks, kellel muidu ei ole võimalust kätte saada kaasaegseid ravivõimalusi või nende enda ravivõimalused on ammendunud, erandkorras sellise abi pakkumine vastavalt eriarsti otsusele.

Karmen Joller, palun! 

Tahtsin üle küsida, et kas haiglaerandi abil toodud ravim, kas see tähendab nüüd seda, et see automaatselt ei tähenda, et see on haigekassa, vabandust, Tervisekassa poolt soodusravimite nimekirjas. Ma vist olen õigesti aru saanud.

Jaa. Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest. Kuigi termin on "erand" ja me lubame erandlikult konkreetsetele patsientidele ravimi valmistamist, nii nagu kvaliteedireeglid jäävad kehtima, samamoodi jäävad reeglid kehtima, et kuidas soodusravimite või tervishoiuteenuste hinnakirja ravimid ja teenused pääsevad. Seda, et ravimit valmistatakse erandkorras, see ei tähenda, et automaatselt hüvitatakse. Et kui on soov, et Tervisekassa seda ravimit hüvitab, siis ka selle jaoks on menetlus olemas nii nagu kõigi teiste, ka väga kallite ravimite puhul, et kuidas soodusravimite ja tervishoiuteenuste hinnakirja neid ravimeid lisatakse. Selles osas me ei tee erandit. Kahtlemata, harvikhaiguste puhul ja on võimalik otsuseid teha ja vaadata, lähtuda kriteeriumidest, mis meil on ette kirjeldatud. Seal me selle eelnõuga muudatusi ei tee. Selleks et Tervisekassa hüvitaks, tuleb ikkagi protseduur läbi käia. Õigesti saite aru.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mind huvitab see, et kui palju on eeskuju võetud mõnedest teistest maadest. Kas kusagil on seda testitud? Kuidas on meie naaberriikides, näiteks Lätis ja Leedus? Balti Assambleel oleme palju kuulnud, kuidas nemad oma ravimite hankeid on korraldanud. Kas siin on mingit kogemuste vahetust ja kellele ja millisele praktikale me toetume?

Aitäh! Tõesti, üleeuroopaliselt … Meie võtsime seaduse vastu 2022. aastal, aga ka teised riigid haiglaerandi sellist regulatsiooni võtsid üle. Ja tõesti, pigem me näeme suunda, et tervishoiu ja meditsiini areng ja innovatsioon tähendab, et personaalseid ravimeid on järjest rohkem, uusi kalleid ravimeid. Geeniravi ja rakuravi areneb, nii et seda haiglaerandi kasutamist on võib-olla rohkem, kui esialgu oodati. 

Riigid mõnevõrra erinevalt reguleerivad, aga laias laastus samamoodi: vastutus on eriarstil, kes oma patsiendi jaoks seda vajalikuks peab. Kvaliteediohutuse nõudeid tuleb täita. Seda, et on erandkorras … Sa ei saa seda ravimit eksportida, ta on ikkagi ainult kohapeal tootmiseks, nii kaua kui müügiloaga sarnane uudne ravim turule jõuab. Need põhimõtted on sarnased, jah.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni rõhuasetusi ja langetatud otsuseid tutvustab sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar.

Head kuulajad! Ma tutvustan teile sotsiaalkomisjoni arutelu. Ma ei hakka kordama seda, mis minister siin juba ette kandis. Ja ma ei hakka ka ette lugema protokolli. Keda see protokoll huvitab, see on kõigile kättesaadav. 

Sotsiaalkomisjon arutas seda seaduseelnõu, neid muudatusi käesoleva aasta 9. detsembril. Eelnõu esitles terviseminister, kes vastas ka liikmete küsimustele. Kuna liikmetel oli mitmeid küsimusi, siis meil oli päris elav diskussioon. Esimene asi, mille pärast liikmed väljendasid muret, oli, et kas ilma registreerimata ravimite korral, mida need haiglaerandiga ravimid tegelikult on, on piisavalt andmeid nende ohutuse ja tõhususe kohta, et neid saaks kliinilises praktikas kasutada. 

Minister vastas sellele, et seaduse muudatused ei muuda kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse hindamist. Tema arvates pole vahet, kas ravimit manustatakse kümnele või enamale patsiendile. Minister lisas ka, et kui Eestis tuleb turule müügiloaga ravim, siis Ravimiamet haiglaravimi erandit ei pikenda. Seda ma ka küsisin ja ma jään ministrist erinevale arvamusele. 

Järgmisena tundsid Riigikogu liikmed korduvalt muret, et kas meie haiglaapteegid ikka vastavad ravimitootmisega seotud rangetele kvaliteedinõuetele. Nad väljendasid kahtlust, et ilmselt see olukord nii pole. Samuti tundsid liikmed huvi, kes järelevalvet tegema peaks ja kas Eestil on üldse võimekus seda teha. Minister vastas, et järelevalvet teeb Ravimiamet, ja ta lisas, et kui Eestis ükski haiglaapteek nõuetele ei vasta, siis tuleb teha vastavad investeeringud ja taotleda vastavad sertifikaadid Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegile. Ministri sõnul on eelnõu suunatud tulevikku ja riik peab olema valmis, et ravi oleks meie patsientidele ka erandlikel juhtudel kättesaadav. 

Siis, järgmisena järelevalve osas lisasid komisjoni liikmed oma mõtteid rakuravi kohta ja meil õnneks on komisjonis ka professor Hele Everaus, kes kahtlemata kuulub Eesti tippspetsialistide hulka. Selles seletuskirjas on ka rakuravi kajastatud …ravina. Ja esitati küsimus, et kas selle rakuravimi valmistamise kontrollimiseks Ravimiametil ei peaks olema mitte rakuravi tippspetsialist. Lisaks nentisid liikmed, et rakuravil võivad olla väga tõsised ja mõnikord ka eluohtlikud tüsistused. 

Minister vastas, et ükskõik millises valdkonnas on Eestis vaid üksikud tipptegijad, mistõttu on paratamatu, et ametnikud jäävad oma teadmistelt alati tipptegijatest maha. Minister lisas, et vastutustundlikud peavad olema nii teadlased, arstid kui ka ettevõtjad, ning nentis, et ravimite tüsistustest ja kõrvalnähtudest tuleb adekvaatselt raporteerida. 

Siis komisjoni liikmed tundsid muret, et Eesti vähipatsientidele pole mitmed kliinilistes uuringutes tõhusaks osutunud ravimid juba praegu kättesaadavad. Ja selle peamiseks põhjuseks on just nende kõrge hind. Ja tunti muret, et kas haiglaravi erandi rahastamine ei tee olukorda veelgi hullemaks. Minister vastas nii, nagu ta juba ka eelnevalt vastas, et rakuravi Tervisekassa teenuste hinnakirjas pole ja selle hüvitamiseks tuleb esitada taotlus. 

Komisjoni liikmed küsisid ka, et kas haiglaravi erandit üle kümne patsiendi kasutatakse vaid siis, kui see on ainuke võimalus patsiendi ravimiseks, millele minister vastas, et jah, nii on. Jälle, minu arusaamine on natuke teine. 

Aga ma kannan ette, mis komisjonis räägiti, ja komisjonis tehti ka järgmised menetluslikud otsused. Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 18. detsembril, see otsus oli konsensuslik, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja, ka see otsus oli konsensuslik. Ja siis tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, mille poolt oli 6, vastu 1 ja erapooletuks jäi 1 sotsiaalkomisjoni liige. Mina tänan teid.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised.

Mina tahaks läbirääkimistel ka osaleda, aga mul ei ole aega nuppu vajutada.

Jaa. Avan läbirääkimised, Eesti 200 fraktsiooni nimel mõne hetke pärast … Valmis panna Irja Lutsar Eesti 200 fraktsiooni nimel. Veel kord: läbirääkimised Eesti 200 fraktsiooni nimel, Irja Lutsar, palun!

Väga vabandan, ma ei teadnud, kuidas käituda olukordades, kui üks asi tuleb teisele otsa.

Kõik on korras. Ei ole probleemi.

Aga, lugupeetud kuulajad ja koosoleku juhataja või istungi juhataja! Ravimiseaduse 532, millega kehtestati haiglaerand, ravimite kasutamise kord, on kehtinud vähem kui kaks aastat ning seda erandit on kasutatud ainult kahel korral. See seadus võimaldab uusi, kohalikult valmistatud ja kliinilisi uuringuid mitteläbinud ravimeid kasutada arsti vastutusel väga piiratud olukordades ja piiratud ajavahemikus. Ministri sõnul on aga seadus aegunud ning vajab muudatusi. Ministri vastustega ma kõigis sotsiaalkomisjonis nõus ei olnud ja seda ma ka täna siin väljendasin.  

Suures plaanis võimaldavad seaduse muudatusettepanekud haiglaerandi ravimite laialdasemat kasutamist ja lubavad neil turule siseneda ja jääda ka ilma kliinilisi uuringuid ja ranget regulatsiooniprotsessi läbimata. Kui kliinilisi uuringuid ei teha, siis võib juhtuda, et me ei saa iialgi teada, missugune on nende ravimite tegelik kasu ja kas nad töötavad ja kuidas nad töötavad. Nii juhtus näiteks koroonaviiruse ennetamiseks müügil olnud Bioblockiga. Tõsi, tegu polnud ravimi, vaid tootega ning selle turule tulekuks efektiivsuse uuringud vajalikud polnud. Siiski otsustati uuringud teha, kuid need katkestati enneaegselt. Ajakirjandusest saime lugeda, et Bioblocki kasutamine ei erinenud platseebost, kuid enneaegselt lõpetatud uuring ei võimalda lõplikke järeldusi teha.  

Leevenduste mõttekus praeguses faasis jääb minule selgusetuks. Kui mõned leevendused on aktsepteeritavad, siis teiste vajalikkus on küsitav. Praegu on haiglaerandi loa kestvus kas kaks aastat või kuni kümme, kui erandit on kasutatud kümnel sama diagnoosi ja sama ravimiga haigel. Nii et neid haigeid tegelikult võib-olla rohkem. Kui haigeid on rohkem, peaks nende ravi praeguse seaduse järgi edasi toimuma kliiniliste uuringute tingimustes. Seadusemuudatusega kaotatakse piirarv ja erinevalt kehtivast seadusest lubatakse haiglaeraldi luba korduvalt pikendada. 

Seaduse muudatused laiendavad haiglaerandi kasutamise näidustusi. Nagu näiteks praegu lubatud, et seda on kasutatud vaid haigetel, kellel muud ravivõimalused on ammendunud, siis muudatustega taotletakse luba manustada kõigile haigetele, või kui praegune seadus lubab haiglaerandit kasutada seni, kuni ravim turule jõuab, siis seadusemuudatusega see nõue kaotatakse. Seal on toodud ka, et kui turul on ravim, mis on kallim, siis haiglaerandiga võib kasutada ka seda siis, kui see on odavam, kui haiglaerand on odavam.  

Kõik need muutused eeldavad a priori, et haiglaerandiga valmistatud ravim on tõhus ja ohutu. Seda aga ilma kontrollitud kliiniliste uuringuteta on võimatu väita. On piisavalt näiteid, kus esmalt väga efektiivsed tunduvad ravimid kliinilistes uuringutes läbi kukkusid või ilmnesid soovimatuid kõrvalnähud.  

Seletuskirjas on toodud, et ravimi tootmine haiglaapteegis või kohalikus biotehnoloogiaettevõttes võib ravimi patsiendi jaoks odavamaks teha. Vaidlemata vastu, et ravimitööstus on kasumile orienteeritud, on kõrge hinna taga sageli ka kõrge kvaliteet. Ravimitega, mis on toodetud väga rangeid nõudeid järgides ja spetsiaalsetest tingimustes, on näiteks saastumisega seotud kõrvalnähud peaaegu olematud. Ravimitööstusele sarnaseid tingimusi igas haiglaapteegis tagada pole võimalik ega ilmselt ka vajalik. Seetõttu juhtubki aeg-ajalt saastumisega seotud kõrvalnähte, millel mõnikord on väga traagilised tagajärjed. Kahjuks pole näiteid vaja kaugelt tarvis otsida. Eelmisel nädalal näiteks haigestus erinevatesse tõsistesse silmapõletikesse 20 haiget … 

Ma palun kolm minutit lisa.

Kolm minutit lisaks.

… 20 haiget 29-st, kellel kõigil silma klaaskehasse manustati veenisiseseks kasutamiseks mõeldud Avastini. Ravim valmistati haiglaapteegis. Kuigi turul on olemas ka silmasiseseks manustamiseks mõeldud tööstuslikult valmistatud ühekordseks kasutamiseks ettenähtud ravimvorm, siis Tervisekassa seda rahalistest kaalutlustest lähtudes ei rahasta. Suure tõenäosusega saastus ravim temaga manipuleerimise käigus. Eesti juhtum pole aga erand. Sarnaseid juhtumeid, küll erinevate ravimitega, on kirjeldatud ka teistes riikides. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ravimid oleks valmistatud kohtades, kus selleks on kõik tingimused loodud. Haiglaerandiga turule tulnud ravimi korral aga pole kellelgi kohustust ega võimekust neid ravimeid kontrollida, nii nagu juhtub ravimite registreerimise käigus. 

Seletuskirja järgi on seadusemuudatus oluline just vähiravis, mainitud on rakuravi ehk CAR-T rakkude ravi, mis on väga kallis ja turul olevate ravimite hind on tõesti 350 000 – 400 000 euro piires. Samas ütleb seletuskiri, et kohalikult on võimalik CAR-T rakuravi toota 10 korda odavamalt. Kuidas nii suur hinnavahe saavutatakse ja missugused protsessid tegemata jäetakse, seletuskirjast ei selgu. On üldiselt teada, et CAR-T-ravimite tootmine on kallis ja sellel ravil on väga tõsised kõrvalnähud. 

Kuna pärast seadusemuudatust pole tegu enam lühiaegse või erandliku tegevusega, siis on oluline aru saada, kas pakutav hind katab kõik ravimi tootmise, manustamise ja selle tõhususe ja ohutuse kontrolliks. 

Lõpetuseks. Haiglaerandi kasutamine toob kaasa kulutusi Tervisekassale, sest ilmselt tasutakse kulud Tervisekassa eelarvest. Eelpool tõin näite, mis võib juhtuda, kui eelistatakse odavat varianti kallimale. Tekib ka küsimus, kas oluliselt leebemad nõuded haiglaerandit kasutatavatele ravimitele vähiravis ei takista mitte uute ja uuringutes tõestatud tõhusate ravimite kättesaadavust Eesti haigetele.

Ja kokkuvõtlikult, leevendused on minu arvates ja Eesti 200 arvates ennatlikud ja toovad kaasa liigse liberaalsuse kliinilisi uuringuid mitteläbinud  ravimite kasutamiseks. Kuna praeguseks on haiglaerandit kasutatud vaid kahel korral vähem kui kahe aasta jooksul, siis kas poleks õigem olemasoleva seaduse kitsaskohad praktikas kõigepealt selgeks teha ja siis muudatused välja pakkuda? Ka praegune seadus võimaldab haiglaerandit kasutada kümnel sama diagnoosiga, sama ravimit vajaval haigel. Lisaks on registreerimata ravimeid alati võimalik kasutata kliinilistes, sealhulgas akadeemilistes uuringutes ka meie arstide poolt. Ja mina tänan teid.

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 532 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 7. jaanuar 2025 kell 17.15.

Ja olemegi, head kolleegid, jõudnud selle aasta viimase päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri Yoko Alenderi.

Tervist! Head Riigikogu liikmed! Austatud aseesimees! Tutvustan teile seadust, millega muudetakse planeerimisseadust, ehitusseadustikku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust. Eesmärgiks on kiirendada taastuvenergia arengut ja samuti teha menetlus eesmärgipärasemaks ja muuta ka tuulikutasu ehk kohaliku kasu väljamaksmist kohalikele omavalitsustele paindlikumaks. 

Nüüd täpsemalt. Need muudatused, mis on planeerimisseaduses kavandatud, on seotud õigusnormidega, mis reguleerivad riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust. Nende täpsustustega muudetakse seniseid õigusnorme, et tagada õigusselgus ja planeerimismenetluse läbiviimist hõlbustada. Peamiselt muudatused mõjutavad riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajaid. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus on seotud samamoodi planeerimisseaduse muudatustega. Täpsustatakse juba pooleliolevate menetluste puhul neidsamu punkte. 

Eelkõige puudutab esimene muudatus täpsemalt riigi eriplaneeringu avalikustamise ehk avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise korda. Seatakse eesmärgiks, et edaspidi tehtaks avalikustamist ehk avalikku väljapanekut ja arutelu just nendes kohaliku omavalitsuse piirkondades, kus on puudutatud isikuid, et oleks lihtsam inimestel nendel aruteludel ka osaleda ja need arutelud ei toimuks seal, kus tegelikult puudutatud isikuid ei ole. See aitab arendajatel kogu protsessi teha eesmärgipärasemaks ja ka elanikel osalemise lihtsamaks. 

Teine muudatus puudutab seda, kui soovitakse teha projekt juba esimeses etapis täpsemana. Siin võib tuua näite natukene lihtsamast planeeringukorraldusest, et kui ehitama asudes koostatakse eskiisprojekt eelprojekti täpsuses, siis on võimalik liikuda menetlusega kiiremini edasi. Ja kui varasemalt oli selline võimalus ka, aga varasemalt ei olnud nii täpne, milline täpsusaste peab olema tagatud, ja palju aega kulus just nendele aruteludele, et kui täpselt peab olema see põhjalikum variant koostatud. Nüüd oleme need nõuded kirjutanud vaidluste vältimiseks täpsemaks. Ja loodame siis, et tõepoolest, need mõlemad muutused ka kahe kuu võrra menetluse aega lühendavad.

Veel viimane, kolmas punkt: loobutakse riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise etapist ja asendatakse see ettepanekute küsimise etapiga. See samamoodi teeb menetlust eesmärgipärasemaks ja kiiremaks. Avalikkuse kaasamine tagatakse läbi ajalehtede, meedia ja kaasatud isikuid teavitatakse personaalselt. Seetõttu ei vähene ega halvene kuidagi ka teavitamise ulatus ega planeeringulahenduse kvaliteet. 

Nüüd, muudatused keskkonnatasude seaduses puudutavad just nimelt tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk tuulikutasu. Vajadus nende praktiliste muudatuste järele on ilmnenud eelkõige pärast selle kohaliku kasu tasu jõustumist eelmise aasta 1. juulist alates. Need on pigem praktilist laadi ja suurendavad ka õigusselgust. Üks muudatus puudutab selle perioodi tasustamist, mil on selline justkui vahemaksuperiood, mis algab tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval ja lõpeb kasutusloa andmise päeval. Sellel ajal varasemalt oli 10%-ne tasu, aga tegelikkuses on ilmnenud, et paljud tuulikud pääsevad juba ka siis turule. Siis on ettepanek maksta tasu 70% ulatuses. Ja siin on taustaks ka see, et kohaliku omavalitsuse poolt antakse ettevõtjale, arendajale kasutusluba ja et oleks ka kohalikul omavalitsusel motivatsioon ka kasutusloa menetlemisega mitte venitada kuidagi, siis on ka kohaliku omavalitsuse huvides, kui ta selle kasutusloa väljastab. 

Nüüd see mõju, mis siin on tuulepargi arendajatele: tõstetud tasu määr võiks meie hinnangul moodustada selles tõstetud määras müügitulust kuni 1,5%. KOV-idel aga, tõepoolest, on ikkagi nii-öelda seitse korda suurem see potentsiaalne kasu. Ja pool sellest jagatakse ka tuulepargi mõjualas elavate elanike vahel – otsene mõju ka elanikele.

Viimane punkt, mis puudutab ka tuulikutasu väljamaksmise võimalust kohaliku omavalitsuse poolt, on ilmnenud seoses sellega, kuidas tasusid kohalik omavalitsus saab välja maksta. Siin on oluline see, et kohalik omavalitsus võiks tulevikus, kui Riigikogu nii otsustab, saada tasu maksta ka sellisele elanikule, kes on näiteks üürnik, aga ei ole kas füüsilise isiku omandis see eluruum või see ei ole rahvastikuregistrijärgne elukoht, ja muudatused nendes andmetes on tehtud tähtajast hiljem. Siin on õige need otsused langetada kohalikul omavalitsusel, mitte riigi poolt nii-öelda fikseerida. Siin kohalik omavalitsus teab neid olusid meie hinnangul kõige paremini. Aitäh!

Suur tänu teile! Aga meil on kolleegidel varuks veel küsimusi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin siis enda kodukandi vaatest. Meil seal Kose vallas tahetakse … Riigi poolt üks ala või piirkond, mis on tuulikute asukohaks mõeldud, on päris asula lähedal – suur asula, poolteist tuhat elanikku –, paar kilomeetrit vaevu on see vahemaa. Millised võimalused on tegelikult ikkagi kohalikel inimestel peatada see protsess? Ja miks üldse riik on selliseid asukohti valinud, mis tegelikult jäävad suurtele asulatele nii lähedale? Teie ministrina kindlasti teate ka seda teist poolt, rääkige siis, kuidas see asi nüüd on võimalik seisma panna meil seal Kose vallas.

Aitäh! Ma arvan, et taastuvenergia tulek turule on tõepoolest meie kõigi huvides, sest see on peamine viis, kuidas elektri hinda alla tuua. Seda näitab ka juba sellel aastal tublisti tõusnud tuuleenergia tootmise võimsus. Ja loomulikult planeeringu menetluse protsessis on oluline roll nii kohalikel elanikel kui kohalikul omavalitsusel ja kogu selle protsessi jooksul [saab] oma arvamusi avaldada. Aga on selge, et energeetika ja puhas energia on teisalt riigile väga oluline. Selleks, et kohalikud elanikud ja kohalikud omavalitsused selles protsessis oleksid kaasatud, ka tasu kaudu, ongi see kohaliku kasu instrument Riigikogu poolt välja töötatud, ja nüüd siis täpsustame neid tingimusi selle eelnõuga.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tahan küsida teilt, et kas teil on tervikpilt olemas, kui suur on üle-eestiline tuulikualade planeering. Toon enda näite. Mina tean, et Vinni vallas on planeeringus 150 tuulikut koguvõimsusega 1000 megavatti, Haljala vallas on ka seal kuskil 80 tuulikut planeeringus, Väike-Maarjas 100 tuulikut. Aga ma ei tea üldpilti, milline on see terve üle-eestiline planeeringus olevate tuulikute arv ja koguvõimsus. Aitäh!

Aitäh! Hea küsija, seda üldpilti me hiljuti oleme tutvustanud ka energiamajanduse arengukavas, millised on need võimsused, mida me aastate jooksul näeme tuuleenergias Eestis nii maismaal kui merel. Kui sobib, et ma ei esitaks teile valeandmeid, siis ma saadaksin teile need täpsed megavatid, millisena meie näeme seda võimsust järgmistel aastatel, kirjalikult. 

Aga ma muidugi kordan üle, et meil on olnud pikad arutelud, mis on kestnud, ka kaitsehuvide ja taastuvenergia huvide ühildamisest. See on olnud pikalt arutelu all, samuti see, et ei olnud varasemalt olemas seda instrumenti, millega kohalikud elanikud lisaks madalamale elektri hinnale saaksid tuulikutest kasu. Nüüd on see olemas. Me näeme, sellel aastal on arengud mõnevõrra kiirenenud, ja loodame tõepoolest, et kohalikud omavalitsused võtavad sellest võimalusest kinni. See on väga suur võimalus, sellepärast et menetluses on, ka Riigikogu poole on teele saadetud eelnõu, kus siis oleks ka võimalus tulla uutel ettevõtetel ja saada nendest elektrit tootvatest võimsustest siis ka otse odavamalt elektrit. See tähendaks seda, et saab tulla ka piirkondadesse uusi töökohti. Ja kindlasti on see meie huvides. 

Aga kui tohib, ma saadan need täpsed megavatid. Meil on üks kena joonis, kus need on kõik aastate kaupa graafikul. Aitäh!

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Hea minister! Teil peaksid need numbrid ikkagi peas olema, sest minu meelest te lausa igapäevaselt tegelete selle teemaga. Kohe on näha, et te ju tegelete ka ületootmise organiseerimisega. Praegu tundub, et paari valla peale tahetakse juba Eesti päevane kogus kenasti ära toota. See ei ole ju normaalne, siis ikka raiutakse neid tuulikuid sinna ja tänna ja igale poole edasi. See tähendab ju arvestusi seoses sellega, kui palju me subsiidiume hakkame maksma. See käib meil varsti täiesti üle jõu ja siis müüakse Lätile või Leedule või Saksamaale meie poolt subsideeritud tuulikuenergiat, sest meil pole mitte kuskile seda panna. Nii et numbritega tuleks teil kiiremas korras tegelema hakata, enne kui te igal pool seda teete. 

Aga ma tahaksin küsida Taani näite kohta. Seal, kui inimeste kinnisvarahinnad kukuvad tuulikute tõttu, siis riik kompenseerib vastava vahe. Kas Eestis ka oleks midagi sellist mõeldav, sest meie inimesed hakkavad varsti välja kolima ja jäävad kodutuks?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, me teame seda, et kogu meie regioonis, tegelikult tervikuna Euroopas on elektritootmise võimsusi oluliselt puudu. Seda me saame leevendada, Eesti jaoks seda puudust loomulikult nii välisühenduste kaudu, aga ma arvan, et meile kõigile on saanud selgeks, et on oluline ikkagi ka kodumaine energiatootmine. Ja seda, kuidas me toetame, seda me teeme siis vähempakkumiste kaudu. 

Nüüd, mis puudutab mõju elukeskkonnale, eks seda võib vaadata erineval moel. Väga paljud piirkonnad näevad siin ka suurt arengueelist just nimelt seetõttu, et nii nagu on ka näide meil Läänemaal, kus tegelikult kohalikud saavad ettevõtja käest osta otse odavamat energiat. Et siin on mitmeid eeliseid kohalikele ka lisaks sellele konkreetsele rahalisele kohaliku kasu instrumendile.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Nii nagu, ütleme, radioaktiivsel kiirgusel kaasnev oht on nähtamatu, on tuuleenergia, tuulikute töötamisel kaasnev nähtamatu oht ehk infraheli. See oht on isegi selline, et aastal 2018 on WHO võtnud vastu tuuleturbiinide kasutamise juhendid, kus märgitakse ära erinevate, kümnete haiguste tekkepõhjused just tuuleturbiini töötamise mõjul. Huvitav on veel see, et kui sotsiaalkomisjonis ma küsisin Terviseameti käest, millised on meie teadmised selles osas, siis vastus oli see, et meil teadmised praegu puuduvad, Kliimaministeerium selle teeb valmis alles järgmise aasta 1. septembriks. Samas aga käib hoogne detailplaneeringute kinnitamine ja ka tuulikute ehitamine. Kuidas on see asi võimalik, et me ehitame valmis ja alles pärast hakkame andma hinnanguid selle kohta, kas see asi on ohtlik või mitte?

Aitäh, hea küsija! Planeeringutes loomulikult kaalutakse erinevaid mõjusid. Aga ma ütleks siin, et võib-olla tasub võtta appi terve mõistus. Kui meil on riike, kus on tuuleenergiat arendatud aastakümneid, ja nende riikide tervisenäitajad on meie omadest oluliselt paremad, siis oleks raske sellist mõju, nagu te kirjeldate, sealt eeldada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleeg küsis siin väga õigesti, et üldpilti teie käest, et maismaatuulikute arv, mida planeeritakse, ja ka meretuuleparkide oma, et teil nagu puudub täielik ülevaade. Kõik see kaootiline planeerimine on viinud selleni, et lõpuks me toodame kordades rohkem ja maksud jäävad meile maksta. 

Aga minu küsimus on see. Te väidate kogu aeg, et me saame odavama elektri. Samas on ju kõigil teada, et meretuuleparkide rajamine maksab kindlasti kolm, neli kuni viis korda rohkem kui maismaatuuleparkide. Kuidas te põhjendate, et selleks, et luua meretuuleparke, esiteks tuleb veel vedada sinna need juurdepääsud ehk elektrikõrgepingeliinid, mis läheb eraldi veel palju maksma? Kuidas, kust tuleb siis see odav elekter, kui subsiidiumidega tegelikult me peame ju kõik selle meie rahvaga kinni maksma?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Loomulikult, neid arvutusi tulebki teha nii, et ühiskonnale kasu oleks ikka oluliselt suurem kui see summa, mida siis mitte maksudega ega riigieelarve vahenditest ega kuidagi kokku ei koguta, vaid reeglina toetatakse taastuvenergia arendamist taastuvenergia tasu kaudu. Arvutusmudelid põhinevadki just sellel, et see kasu, mida ühiskond saab siis odavamast elektri hinnast, oluliselt kaaluks üle siis nende taastuvenergia tasude suuruse. Sellest tulenevalt ongi tehtud alati need arvutused.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mäletan teid keskkonnakomisjonist kui väga aktiivset keskkonna eest seisjat. Aga kuidas selle eelnõuga nüüd teie arvates siis on? See eelnõu ju vähendab keskkonnamõjude uurimist, et planeeringuid kiirendada. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Kui me vaatame Eestis seda, millel on kõige suurem mõju keskkonnale, siis see on loomulikult põlevkivienergia, kaevandamine, fossiilkütuste põletamine. Selleks, et Eesti keskkond saaks puhtam ja et seesama elektri hind saaks alla tulla, on tarvis taastuvenergia arendamist. Need muudatused, mis siin tehakse, ei halvenda kuidagi keskkonnamõjude hindamist taastuvenergia arendamisel. Neid mõjusid hinnatakse väga põhjalikult ja need eesmärgid ei ole vastuolulised. On väga palju tehtud ka teadustööd sellest, kuidas on võimalik tegelikult, vastupidi, kahjustatud alasid taastada ja sealjuures rajada ka taastuvenergia tootmisvõimsusi samas asukohas. Need on samasisulised, sama eesmärgiga, just nimelt parema elukeskkonna ja puhta majanduse kasvu eesmärgiga mõlemad.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja. Minu küsimusele vastates te tegelikult eriti teist poolt ei puudutanud üldse sellest küsimusest. Ma ikkagi tahaksin teada, miks riik soosib elamutele niivõrd lähedale nende suurte tuulikute ehitamist. Te justkui viitasite, et tuleb raha ja kõik on tore, aga miks ei vaadata seda, et need oleksid elamutest võimalikult kaugel? Miks riik soosib seda suurte asulate lähedusse selliste tuuleparkide planeerimist? Mingeid mõjud peavad olema. Ühest peavooluväljaandest võib lugeda näiteks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreeris viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt tekitatud tsiviilraadio häireid, mis ületasid normeeritud elektrivälja tugevust sajakordselt. Ükskõik, kas ta siis tekitab häiringuid inimestel kodus mingites tehnikaseadmetes või tervisele. Miks te ikkagi toetate nende tuuleparkide asulatele niivõrd lähedale rajamist?

Aitäh! Selle eelnõu raames mul on väga raske konkreetseid planeeringumenetlusi kommenteerida. Ma arvan, kindlasti meie üks põhimõte on, et me ei võtaks uusi alasid inimtegevuseks looduselt ära. Teisalt loomulikult peab olema võimalikult hästi ühildatud inimeste igapäevase elukeskkonna kvaliteet ja energeetika. Ma arvan, et neid parimaid, optimaalsemaid lahendusi tulebki otsida nii riigi kui kohalike koostöös. Aitäh!  

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Mul on natuke kahju, et kliimaminister on pandud eelnõu vedajaks siin, sellepärast et selgelt lobistate praegu selles suunas, et ettevõtjatel oleks lihtsam inimestest üle sõita ja panna üles tuulikuid. Ja see 60‑päevane võit, millest me räägime, see on ikka selles mõttes väga silmakirjalik, et nüüd me räägime, et me peame rabelema tohutult, aga ise võtsite 10 aastat maha Euroopa Liidu nõudest ehk põlevkivienergiast minna välja 2040, kuigi Euroopa Liit tegelikult näeb ette, et see võimalus oleks toota 2050‑ni. 60-päevase võidu osas saada tuulikud kiiremini püsti, 10 aastat andsite ära, nii et silm ka ei pilkunud. 

Aga tegelikult selle kaasamisega on küll lugu selline, et mingit paremat kaasamist ei tule. See praegune eelnõu annab võimaluse tegelikult minna sihitult sinna, kus tahetakse kaasata või tahetakse või hädapärast peab ära tegema selle kohustusliku kaasamisürituse. Aga tegelikult inimesi kaasatakse vähem. Nii pikaajalise mõjuga planeeringute osas ei ole 60 päeva see kasu, mille nimel seda teha, inimestest üle sõita. 

Aitäh!

Aga küsimus on ka. Kas teil on plaanis ka keskkonnamõjusid leevendada looduskaitsealadele planeeritavatele tuuleparkidele?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Tegelikult see eelnõu keskkonnamõjude hindamise protsessi kuidagi ei sekku ega puuduta. Mis puudutab kaasamist, siis selle muudatuse eesmärk on just nimelt see, et avalikke arutelusid ja väljapanekut tehakse seal, kus mõju kõige vahetumalt inimestele on, et inimesed ei peaks võtma ette sõitu kas piirkonnakeskusesse või kuskile teise otsa. 

Nüüd, mis puudutab seda bürokraatiat, siis tõepoolest, planeerimise protsessi sellised menetluslikud nii-öelda kordused on olnud see, mis on olnud sageli takistuseks taastuvenergia turule toomiseks. Sellepärast neid muudatusi tehakse. Ma kordan veel kord üle, te rääkisite siin ka põlevkivist: põlevkivienergia on täna kõige kallim energia, mida me kasutame siis, kui tõepoolest on tipukoormuste aeg, kui on tarvis reserve. Taastuvenergia on siiski see, mis aitab meil tuua hinnad alla.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kui ma küsisin teie käest küsimuse selle kohta, mis puudutas tuulegeneraatori poolt tekitatud infraheli ohtlikkust, viitega WHO juhendile selles osas, siis te ütlesite, et tuleb kasutada tervet mõistust ja vaadata, kui palju mujal maailmas inimesi ellu on jäänud selle all, eks ju. Aga mina küsin nüüd teie käest konkreetselt, kontrollin teie mõistust. Kuna te olete selle tuuleenergia osas väga teadlik ja täpne, siis palun loetlege need tuuleturbiinide poolt, loetletud haigused, mida põhjustab infraheli. Ärge midagi muud rääkige. Kui te ei tea, siis öelge, et ei tea. Aga ma ootan konkreetselt seda nimistut.

Aitäh! Ma tõepoolest ei tea selliseid haigusi, mida meie poolt arendatav tuuleenergia tootmine tekitaks.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ikkagi kordan veel kord üle. On teada, et meretuuleparkide rajamine koos nende teenindamiseks vajamineva elektriliiniga on kolm kuni viis, võib-olla rohkem, korda kallim. Ja on ka teada see, et maatuuleparkide, maismaa-tuuleparkide koguarv tänaseks, mis on planeerimisel, ületab igati juba meie praeguse tarbimise vähemalt pooleteist-, kahekordselt. Mu küsimus on see: miks me peame siis, öelge mulle puhtmatemaatiliselt, üldse planeerima neid kalleid ja keskkonda saastavaid meretuuleparke sellel eeldusel, et äkki aastaks 2035 on meil elektritarbimine viie- või kuuekordselt tõusnud? Millised on need teie nihukesed … Ei ole ju näha mingit suurt investeerimissoovi ega tööstuse arenguid.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Ma ei tea, millel tugineb teie prognoos viie- kuni kuuekordsest tarbimise suurenemisest. Mina sellist prognoosi ei ole näinud. Meil on olemas Eleringi prognoos, mis tõepoolest näeb ette mõningast suurenemist, ja siis on meil olemas majandus- ja tööstusministri poolt veetud uute investeeringute ehk uue puhta tööstuse Eestisse tulemise kava, ka nende investeeringute soodustamise kava. Need ettevõted, kellega valitsusliikmed on kohtunud, enamasti, et mitte öelda alati, vähemasti nii palju kui mina olen ise nendel kohtumistel osalenud, on esimeseks eelduseks puhta taastuvenergia olemasolu. Seetõttu on kindlasti Eesti riigi huvides, et meil seda puhast odavat taastuvelektrit oleks võimalik toota. 

Loomulikult on sellised suured projektid, nagu on maismaatuulikute rajamine või veel enam, meretuulikute rajamine, pika ettevalmistusega ja seetõttu me peame ka aitama ise planeerimisprotsessist natuke bürokraatiat nii-öelda välja rookida – et kus on duubeldusi nagu selle eelnõu puhul –, sest see on meie huvides. Ja nagu ma ka mainisin, jätkuvalt nii meil Eestis kui kogu regioonis puhta energia olemasolu ei ole ikka veel seal tasemel, kus ta võiks olla, ja energiamajanduse arengukavas, mida hiljuti on ka majanduskomisjonile tutvustatud, on näha pikem tulevikuvaade. 

Kui te meenutate, Riigikogus oli mõni aeg tagasi ka suurem arutelu energeetikast, kus ka maailma energiaagentuuri poolt oli ettekanne, kus mainiti selget seost puhta energiamahuka, ent ressursitõhusa tööstuse ja kõrgemate palkade, riigi suurema heaolu vahel. Need on need kaalutlused, miks me peaksime olema huvitatud sellest, et meil on taastuvenergiat. Meretuule eelised on selles, et nad pakuvad lihtsalt suuremat kasutegurit ja merel lihtsalt tuuleolud on sageli elektri tootmiseks paremad.

Anti Poolamets, palun! 

Lugupeetud minister! Mina lähen üha murelikumaks, sest esiteks te alles vastasite, et te ei tea, palju te planeerite, millise võimsusega, aga muudkui planeerite üle kogu Eesti. Teiseks, te ütlesite, et teie ei tea midagi infraheli ohtudest, aga muudkui planeerite. Mina näiteks tean, et esimene pere on välja kolinud Saarde tuulepargi juurest. Esimene inimene on koduta jäänud. Aga teie ei tea mitte midagi. Ja need teadusuuringud tulevad just nendestsamadest riikidest, kus palju tuulikuid on kasutatud, ja tasapisi tuleb ka Eestist täiesti alarmeerivat infot sama Saarde tuulepargiga seoses. On tehtud film "Tuulepargi pohmell", kus inimesed räägivad oma nime all oma tervisehäiretest, rasketest tervisehäiretest. Minul on küll palve ja soovitus, et te kohtuksite nendega, mitte ei räägiks, et teie vaatate üle piiri, et küll seal on kõik hästi. 

Ja nüüd ongi küsimus: kas te olete valmis nende inimestega kohtuma, kes kaebavad oma tervisehädade üle avalikult ja on ka terviseinspektsioonile ja arstidele oma andmed edastanud?

Aitäh! Jah, ma olen lugenud küll uuringuid sellest, mida on tehtud Eestis kohapeal meie põlevkivikaevanduste läheduses, millised on seal põlevkivi kaevandamise ja fossiilsete kütuste põletamises, samuti, mis puudutab transpordiheitmeid, peenosakesi, mida me kõik endale sisse hingame. Tuulikute puhul minule ei ole teada selliseid mõjusid. 

Mis puudutab meiepoolseid plaane, siis loomulikult ma tean neid, aga minu valdkonnas on neid väga palju erinevaid. Esiteks on mul väga palju erinevaid valdkondi ja ma ei taha Riigikogu liikmetele anda ebatäpset infot. See, millises tempos ja kui palju on hetkel näiteks järgmise aasta seisuga planeeringuid valmimas, ma Riigikogu liikmele proua Poolametsale need andmed kindlasti saadan.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Peab ütlema ikka seda, et see, et me võtame 10 aastat ära isiklikust initsiatiivist võimaluse kasutada veel põlevkivienergiat ja siis räägime siin, kui kiire-kiire meil on, et me peame kohe tuulikuid hakkama panema püsti ükskõik kuhu, see on lihtsalt silmakirjalik ja rumal jutt. Meil oleks 10 aastat olnud võimalus veel teha tarku otsuseid ja kaalutletud otsuseid, kuhu mida panna, aga lihtsalt täna olete selle otsuse ära teinud ja siis jooksete siin amokki praegu.

Aga küsin ikkagi seda, et kas on plaanis või arutelud ministeeriumis ka siis selle üle käivad, et veel kuskil keskkonnakaitselisi nõudeid ka vähendada, et saaks veel panna tuulikuid igale poole püsti, kas see ka on. Sest see kaasamise jutt, mis te räägite, et te tulete inimestele vastu, et neil oleks vähem sõita ja ei pea nii kaugel käima, no see ei veena küll kedagi, sellepärast et tegelikult te kitsendate seda ringi inimesi, kes tegelikult kaasamisüritusel tulevikus käima hakkab. See on lihtsalt mugav ettevõtjale, kes üritab piirkonda tuulikuparki maha müüa.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! See seadus mitte kuidagi ei vähenda keskkonnamõjude hindamist ja seda ei ole plaanis selle seadusega kuidagi teha.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See, et me suudame elektrit toota tänasel hetkel või lähitulevikus ilma keskkonnajäljeta, ei ole arvatavasti reaalne. Ja mul on selline küsimus. Siin saalis ka mitmed inimesed on ühel või teisel moel seotud oluliselt rohkem Ida-Virumaaga kui mina, aga ma olen seal käinud ja näinud neid keskkonnamõjusid, mida Ida-Virumaa inimesed on pidanud aastakümneid kannatama, et kogu Eesti saaks elektrit. Mul on küsimus: kas selle seaduse ettevalmistamise raames ka kuidagi Ida-Virumaa poolt tuli teatud selliseid sõnumeid või pöördumisi, et kaua nemad peaksid sellega veel kannatama, kui ülejäänud Eesti ei lase mitte midagi enda juurde teha? Kas see kuidagi käis läbi või ei käinud läbi?

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! See on väga hea küsimus, sest Ida-Virumaale on hiljuti tehtud ka tuulikuid. Meenub seik arvamusfestivalilt, kus olid kohal ka Ida-Virumaa inimesed ja ütlesid, et meie tuulikud on väga ilusad. Ida-Virumaa inimesed seal on tõepoolest neid tuulikuid tervitanud. Aga nüüd, mis puudutab põlevkivi mõju, siis loomulikult selleks on ka kaasaegsed keskkonnanõuded, et see mõju oleks võimalikult väike. Aga selle seaduse koostamise käigus tegelikult ei ole sel teemal meie poole pöördutud.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Hiljuti kohtusime fraktsioonis inimestega, kes on selle probleemiga ennast püüdnud põhjalikumalt kurssi viia, mis puudutab tuuleenergeetika ulatuslikku kasutusele võtmist Eestis. Üks kitsaskohtadest, millele nad tähelepanu juhtisid, seisneb selles, et puudub koht Eesti Vabariigis, kus oleks võimalik saada terviklikku ülevaadet kõigist nendest planeeringutest, mis on erinevates kohalikes omavalitsustes algatatud, lähtudes eesmärgist luua eeldusi sinna tuuleparkide püstitamiseks. Kas te nõustute minuga, et see on asi, millega Vabariigi Valitsus võiks tegeleda läbipaistvuse huvides, et pakkuda Eesti avalikkusele välja selline kaart, kus oleks jooksvalt kajastatud pidevalt kõik need planeeringud, mis sellest eesmärgist lähtuvalt on algatatud või käimas on, et inimestel tekiks ka arusaamine sellest, kui ulatuslikult päriselt plaanitakse Eesti nende suurte tuulikutega katta?

Aitäh, hea küsija! Lihtsalt teile selle fakti illustratsiooniks laiemalt, et kui kogu maailma energiavajadus katta tuuleenergiaga, siis oleks oluliselt vähem vaja selleks maad, kui meil täna on golfiväljakute all. Aga selleks, et te saaksite kõige paremat infot Eesti kohta, ja tegelikult ka proua Poolametsale: need andmed, millised planeeringud on menetluses, on üleval Kliimaministeeriumi kodulehel. Selleks et te ei peaks seal ise otsima, ma saadan ka teile kõige värskema info.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma täpsustaksin üle sellise küsimuse, et kas ma olen õigesti aru saanud, et nüüd planeeritava seadusemuudatusega viiakse avaliku koosoleku korraldamine pigem inimestele lähemale, kui me räägime näiteks väga suurtest piirkondadest, kus võib olla omavalitsuse keskus jääb mingist arengupiirkonnast väga kaugele, aga nii-öelda see puutumus on just ennekõike kohapealsete inimestega seal piirkonnas või selles konkreetses asustusüksuses palju suurem, et siis tulevikus selle seadusega nähakse ette pigem, et need kaasamiskoosolekud, avalikud koosolekud oleksid selles samas piirkonnas ja piirkonnale lähemal. Kas see on siis nii-öelda selle muudatuse nagu loogiline mõte?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Täpselt nii. Ja tegelikkuses see, et inimestel oleks võimalikult lihtne avalikel aruteludel ja väljapanekutel osaleda, ongi selle muudatuse sisu ja eesmärk. Ja kui ma ei eksi, siis just nimelt Saaremaa näite varal ka selline teema tõstatus, kus muidu oleks nii-öelda keskele tulla väga kauge.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! Jällegi üks veidi üldisemat laadi küsimus, mis teemaga küll otseselt seondub. Võib-olla teie kliimaministrina saate mulle ära selgitada ja ma arvan, et huvilisi on teisigi, kuidas peaks välja nägema see sajaprotsendiline üleminek taastuvenergiale? Nagu me kõik teame, öösiti päike ei paista, sageli ka päevasel ajal päike ei paista, eriti Eestis, kus kipub ilm olema pilvine, ja sageli ka tuul ei puhu. Nii nagu mina aru saan inimesena, kes ei ole selle valdkonna spetsialist, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis on meil kusagilt mujalt tarvis elektrit. Ja kuna see probleem saab olema ilmselt regioonis üldine ehk ei paista sel ajal päike suure tõenäosusega ka Lätis, ei puhu tuul seal, ja samuti ei paista päike Soomes ja ka tuul ei puhu, siis ei ole mujalt võimalik seda lihtsalt juurde osta või kui on, siis väga kõrge hinnaga. Kuidas sajaprotsendiline üleminek taastuvenergiale peaks neid fakte silmas pidades realistlikult võimalik olema?

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus! Energeetika üldiselt ongi päris mitmetahuline. Aga ma arvan, et tegelikult seda ülevaatlikku pilti me kõik soovime ja see on muutunud ka tegelikult inimestele kodudes väga oluliseks ja seda tulebki meil, poliitikutel, seletada. Sellepärast aitäh, et küsisite! 

See eesmärk, mille Riigikogu on Eestis võtnud – taastuvelekter 100 aastaks 2030 –, ei tähenda mitte seda, et me siis edaspidi 2030. aastast tarbime ainult taastuvelektrit. See tähendab seda, et me Eestis suudame toota samas mahus taastuvelektrit, sellessamas mahus, mis me aastas tarbime elektrit, me suudame nii palju taastuvelektrit toota. Eesti on ühendatud Nord Pooli elektrisüsteemiga ja loomulikult elektri tarbimine ja tootmine peavad omavahel ka olema kogu aeg tasakaalus. Meil on olemas ka juhitavad võimsused ja saavad olema ka edaspidi. Meil on olemas ka sellised nii-öelda baasvõimsused, mis pigem töötavad kogu aeg. Näiteks tuumaenergia on selline energiatootmise viis. 

Ja erinevates riikides on erinevaid baaskoormuse viise. On juhitavaid võimsusi, mida saab kiiresti sisse lülitada, kiiresti välja lülitada, nagu näiteks gaasijaamad. Ka Eestis on olemas reservgaasijaam Kiisal, mis meil on just selleks puhuks, kui on vaja reserv käivitada. 

Taastuvenergia suur maht on tõepoolest vajalik selleks, et see annab meile suure … Praktiliselt tuul ja päike on tasuta, elekter ise seal, sest seal ei ole kütust. Ehk siis, kui sa oled selle investeeringu teinud, siis sealt sa hakkad, juhul kui ilmastikutingimused lubavad, saama väga odavat elektrit. Sellega koos käib ööpäevaringne tasakaalustamine, sest tõesti täpselt nii, nagu küsija viitas, öösel päikeseelektrit ei ole võimalik toota. 

Akutehnoloogia on kiiresti arenenud, hinnad on kiiresti alla tulnud. Tänases olukorras kindlasti on mõistlik rajada hübriidlahendusi, kus tuuleparkide, päikseparkide juures on ka akusalvestid, millega katta ära need õhtused ja hommikused tiputunnid. Ja see aitab meil tervikuna siis hinnad alla tuua.

Aga kuhugi ei saa kaduda ka juhitavad võimsused. Me oleme andnud Riigikogusse menetlusse ka Eestis juhitavate võimsuste tagamiseks saartalitluse meetme eelnõu, millega me tagame rahastuse sellele, et meil on olemas põlevkivi põhjal Eestis reserv. Ja seda me teeme seni, kuni on tulnud meil, praegu on Eleringil töös ka hange uute juhitavate võimsuste rajamiseks 500 megavati ulatuses. Juhitavaid võimsusi üldse me hoiame hetkel umbes 1000 megavati ulatuses ja siis, kui meil tarbimine tõesti suureneb, me hindame, et kusagil 2032. aastast alates, siis on vaja mingil määral ka seda reservvõimsust suurendada 1200 megavatini.

Selleks on tõesti erinevad lahendused. Kindlasti on väga suur potentsiaal ka kodumaisel biogaasil ja need uued jaamad, mida Elering hangib, on ka sellise võimekusega, et neid saaks edaspidi üle viia ka heitevabale kodumaisele biogaasile, mis ühtlasi aitab ka põllumajanduse viia sellisele ringsele ja heitevabale tootmisele. 

Kindlasti peab energiajulgeolekuks olema tagatud nii juhitav võimsus kui ka hindade allatoomiseks taastuvenergia ja salvestuse võimalus. Lisaks veel on oluline tarbimise juhtimine, millega me samuti tegeleme. Meil on olemas tänasel päeval juba digitaalsed lahendused, mis aitavad sellistel energiatarbijatel, kellel ei ole oluline, millal nad täpselt tarbivad, seda tarbimist juhtida. See samuti aitab neid tipukoormuse hindu alla tuua.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt, ma arvan, et see on selles mõttes hea eelnõu, et kõik eelnõud, mis vähendavad bürokraatiat, on iseenesest tänuväärt. Ometigi, olles suhelnud päris mitme taastuvenergia pakkujaga või arendajaga, siis nad ütlevad, et tegemist on sellise, noh, natuke butafooriaga või mitte võib-olla niivõrd praktilise seadusega: ettevõtjad sellest väga palju ei võida, samal ajal ametnikud justkui vähendavad selle läbi enda koormust. Sest tegelikult see ju ei hakka kehtima ega laienema nendele taastuvenergiaarendustele, mis täna on juba menetluses, vaid see hakkab kehtima uutele. See tekitab tegelikult selle olukorra, et me teame, et täna nii-öelda sahtlisse on meil väga palju projekte tulemas ja need on juba käimas ehk seda suurt mahtu ta ei tekita juurde, samal ajal uusi projekte meil väga palju peale tulemas ei ole. Kas te saate natuke seda kriitikat võib-olla leevendada või omalt poolt ümber lükata?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Tegelikult neid riigi eriplaneeringuid ei ole tänaseni veel ühtegi kehtestatud ja see eelnõu siiski puudutab ka neid menetluses olevaid. Selles mõttes võib siin diskuteerida, kui suur see ajaline võit nende korduste vältimisest kogu protsessis on, aga ma arvan, et kuna taastuvenergia areng on meile kõigile niivõrd oluline, siis me peamegi otsima kõiki neid kohti ja mõttetut tööd ei ole tarvis teha. Ma arvan, et kindlasti need muudatused ka, mis puudutavad kohaliku kasu ehk tuulikutasu rakendamist, on praktilist laadi, ja kindlasti on neid inimesi, kellel on neist reaalselt kasu.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Võib-olla te veidi selgitate. Siin saali teisest servast pidevalt tuleb seda sõnumit, nagu mingi kuri käsi takistaks täna siis põlevkivienergiat tootmast. Minu arvates seda toodetakse iga päev ja päris suures mahus ja võib-olla rohkemgi, kui Eesti ise tarbiks, kui ta lihtsalt pääseks turule. Reaalselt on ju seis selles, et ta ei pääse hinna mõttes turule. 

Ma tahan nagu küsida, mis siis see konkreetne otsus, et kas Eesti on tänaseks võtnud mingi sellise otsuse vastu, et me nii homme, paari aasta pärast sulgeme need elektrijaamad. Mina olen aru saanud, et pigem on ikkagi reserviks ühe variandina, et neid tuleb tulevikus säilitada, niipalju, kui nad veel, ja kui meil muid variante ei ole.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Kolleegid! Tõepoolest, põlevkivi Eesti jaoks on oluline ja täna me pigem oleme andnud menetlusse eelnõu, saartalitluse eelnõu, mis aitab meil tuua põlevkivi reservist ka turule mingil määralgi. Et on erinevad viisid, kuidas siis. Ega üldiselt tõesti põlevkivi täna ei ole elektriturul konkurentsivõimeline, sest tema kalli hinna tõttu inimesed ei taha lihtsalt nii kallist elektrit osta. Aga mis puudutab nüüd seda, et meil on tarvis reserve, loomulikult on tarvis ja need peavad olema tagatud, selle tõttu me selle eelnõu olemegi esitanud. Ja mis on nüüd selle saartalitluse variandi eelis riigiabi ees, on see, et ikka veel, kuna meie piirkonnas on elektritootmise võimsusi liiga vähe, siis ikka veel aitab ka see kallis põlevkivielekter nendel tundidel, kui ta turule pääseb, tipuhindu alla tuua. Ehk meil on ikkagi hetkel, seni, kuni on tulnud peale uusi, odavamaid, puhtamaid, tootmisvõimsusi, on põlevkivi meile vajalik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja otsuseid palun ette kandma majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Täna siin esimesel lugemisel oleva eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks saali toimus Riigikogu majanduskomisjonis 9. detsembril. Eelnõu tutvustasid komisjonis valitsuse esindajatena kliimaminister Yoko Alender, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Külli Siim. 

Komisjoni liikmed küsisid päris palju küsimusi. Enamus nendest teemadest on siin täna ka leidnud küsimuste-vastuste vormis juba nagu ülevaate ja vastused. Põhiliselt küsiti ikkagi eriplaneeringute ja planeeringute avalikustamise ja väljapanekute kohta, tuuliku tasuvusmuudatuste, tuulikutasu maksmise kohta ja oli küsimusi ka meretuuleparkidega seotud riigi eriplaneeringutest, mis on algatatud, just selles osas, et kes maksab vastavad kulutused, kui planeeritakse ühendusi merelt mandrile. Seal on mitmesuguseid lahendusi, millest ka ülevaade anti. 

Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Esiteks teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. detsembril, poolt oli 7 liiget, vastu 2. Teiseks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, poolt 7 liiget, vastu 2. Ja küsida eelnõu kohta arvamust keskkonnakomisjonilt esimese ja teise lugemise vahel, selle poolt olid kõik komisjoni liikmed konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Täna me siis arutame jälle sellist teemat, mis tekitab minus küsimuse, mis oli enne, kas muna või kana. Sama on siis sellega, et mis on olulisem, kas kliima või keskkond ja mis on mille osa.  

Kui on vaja kliimaeesmärke täita, siis selleks luuakse ükskõik milliseid tingimusi, sõltumata sellest, kuidas see mõjub keskkonnale. Vähemalt mulle on jäänud selline mulje. Ja kui me vaatame seda, mis toimub meretuuleparkidega, sest antud eelnõu just reguleeribki meretuuleparkide seda kiirendamist, nende kasutuselevõtu kiirendamist, taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, just meretuuleparkide, siis tekib küsimus, et miks me ei võiks kõiki oma tegemisi teha mõistliku kiirusega. Aga niipalju, kui ma olen aru saanud, siis just nimelt selle jaoks need aeganõudvad keskkonnamõjude uuringud ja muud sellised vajalikud toimingud on just tehtudki, et hoida ära halvimat ja et ei oleks kahju keskkonnale. Praegusel juhul on eesmärk niivõrd silme ees, et paraku enam ei saagi aru, miks on vaja 60‑päevase võidu nimel üldse seda eelnõu siia saali tuua. 

Kui me räägime praegu planeeringutest, mis peaksid valmis saama aastaks 2030–2035 ja see 60 päeva justkui vähendada keskkonnamõjude uuringuid, siis selle võrra siis kiirendada, jääb mulle suureks küsimärgiks. Ikka ja jälle tuleb sihuke tunne, et eesmärk pühitseb abinõu.  

Nüüd vaatame seda meretuuleparkide teemat natuke lähemalt. Kui siin kaitseväe juhataja tõi välja aspekti, et ka Rootsis tegelikult tühistati meretuuleparkide ehitused, 13 minu teada, just kaitsevajadusi silmas pidades, siis meil on kuidagi nagu, ühest küljest kaitseväe juhataja ütleb, et jah, nad häirivad, me ehitame endale merre 300 meetri kõrguse müüri, mis segab selle müüri taha vaatamist. Aga samas minister ütleb, et jah, me ehitame müüri, aga meil on veel, lisame ressursse veel ja katsume piiluda sinna müüri taha või puurime paar auku, et sealt läbi piiluda.  

See meenutab mulle väga sellist Nõukogude-aegset anekdooti, kus kursandid on sõjaväes ja leitnant räägib Darwini teooriast, ütleb, kirjeldab Darwini teooriat. Ja üks kursant siis küsib, et, härra leitnant, kas krokodillid lendavad. Leitnant saab vihaseks, ütleb muidugi, et mis sa nüüd ajad lolli juttu siin, krokodillid ju ei lenda. Selle peale, ütleb kursant, et aga, teate, meie väeosa komandör kindral Sidorov ütles, et lendavad. Leitnant mõtleb natuke, ütleb: "Aa, kindral ütles. No teate, nad lendavad, aga hästi madalalt ja hästi aeglaselt."  

Praegu on täpselt sama lugu. Me otsime kogu aeg mingeid põhjendusi, me näeme, et meretuulepargid ei ole hea mõte. Nad on kallid, nad ei ole odavad, nad ei too meile odavat elektrit. Nad toovad endaga kaasa palju muresid. Näiteks Saaremaast ma olen palju rääkinud, aga ikkagi. Selle jaoks, et kõige läänepoolsemasse otsa rajada meretuuleparki, tuleb sinna viia ju 330‑kilovoldine elektriliin, mis iseenesest on … 

Ma paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… mis iseenesest ju toob kaasa selle, et tuleb palju metsa maha raiuda ja see mets ei saa seal ka peale uuesti kasvada, siis sellega seoses ei seota jälle seda nii-öelda, CO₂ mure tekib jälle sellega seoses. Seal on infrahelimured, millest on räägitud. Seal on kalade kudemise probleemid, seal on erosiooniprobleemid. Seal on see probleem, et mikroplast tekib sealt tuulikulabade pealt, mis ladestub, läheb merre. Ja see ei ole väike kogus, mis sinna läheb, see jõuab läbi kalade ja muude organismide, jõuab meie enda organismidesse. Seal on palju muid probleeme. 

Aga me kuidagi tahame kiirendada, me tahame kiirendada, me vaatame nendele asjadele läbi sõrmede. Seda enam, et tegelikult meil ei ole sellist elektrikogust tarvis, et me peaksime, kui meil maatuulepargid, mis praegu on kõik planeeringutes juba, nagu öeldi siin kolleegide poolt, sahtlis valmis, kui need kõik rajatakse, siis on meil elektrivajadus täielikult tagatud, ka seesama müstiline 100%, millest siin on räägitud. Kellele me siis seda elektrit müüma hakkame? Me maksame ise kinni need taastuvenergia tasudega, liinitasudega. Ja see on meil kindel, et siis 20 aastat on meil need koormused peal või 30 aastat. Aga me ei jäta jonni, me ikka läheme edasi sellega. 

Samamoodi, meil on kõik eriplaneeringud, meil oli, nüüd tuli majanduskomisjoni uus eriplaneering, mis on kõrgepingeliinide loomine Harjumaale. Huvitav oli seal märgata seda, kui muidu meie komisjoni liikmed, kes on koalitsiooni liikmed, nagu väga silm ka ei pilkunud, kui ma rääkisin meretuuleparkidest ja millised mured on seal nende liinidega ja kuidas need risustavad Saaremaad ja lähevad läbi terve Saaremaa 140 kilomeetrit, siis tekkisid äkki kõigil küsimused: aga miks me ei võiks seda kaablisse panna, aga me peaksime arvestama nende inimestega, kes seal läheduses elavad. Ja siis, kui öeldi, et see on 10 korda kallim, et kaablisse panna: aga see ei loe, isegi olgu 10 korda kallim, inimeste peale peab mõtlema! 

Vaat nüüd mul on ka ettepanek teile. Mõtleme koos eelkõige inimeste peale, siis selle peale, kas meil tõesti on vaja seda kallist energiat, ja lõppkokkuvõttes mõtleme selle peale, kas meil on üldse sellist energiakogust vaja. Sest minister kahjuks tõesti, tal puudub ülevaade sellest, kui palju tegelikult siia Eestisse üldse midagi planeeritakse. Selle üle on mul väga kurb meel. Võiks ikkagi natuke ennast kurssi viia, eriti selliste tähtsate, väga pikalt tulevikku vaatavate projektide puhul, mis tegelikult koormavad meid kõiki väga suurte maksudega. 

Ja siinkohal ütlengi, et Isamaa kindlasti ei saa seda eelnõu toetada ja teeme siin ka tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Võttes arvesse meie rahva, looduse ja majanduse tulevikku, pean selgelt ütlema, et see eelnõu ei ole vastuvõetav sellisel kujul. Esimene ja kõige tõsisem mure puudutab keskkonnakaitset. Eelnõu vähendab oluliselt keskkonnamõjude hindamise nõudeid, lubades loobuda detailplaneeringutest ja piirduda üldise keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskkonna strateegiline hindamine keskendub üldistele põhimõtetele, mitte konkreetsele projektile ja sellega seotud mõjudele. 

Kelle huve selle eelnõuga tegelikult teenitakse? Kindlasti mitte Eesti looduse ja elurikkuse huve, vaid tuuleenergia arendajate majanduslikke eesmärke. Lisaks nõrgestatakse selle eelnõuga kohalike omavalitsuste ja elanike otsustusõigust. Kohalikud kogukonnad, kes peavad igapäevaselt elama tuuleparkide vahetus läheduses, jäetakse otsustusprotsessist kõrvale. Peaaegu kõrvale. Kui kümnetes hektarites mõõdetavad päikesepargid neelavad põllumaad, siis Eestisse kavandatavad tuhanded tuulikud vajavad kümnetes miljonites tonnides kruusa, killustikku, betooni, milleks vajalike karjääride pindala saab mõõta ruutkilomeetrites. Tuulikuplatsid, montaažiplatsid, juurdepääsuteed, maakaablid ja kõrgepingeliinid – neid ei rajata mitte kasutuks jäänud tööstusmaastikule, vaid looduskaitsealade kõrvale, metsadesse ja väärtuslikule põllumaale. Kuid sellega asi ei piirdu, sest suvalise graafiku alusel töötavad tuulikud vajavad enda kõrvale samaväärsel hulgal juhitavaid elektrijaamu. 

Kui kõik plaanitu ükskord teoks saab, on pea kogu Eesti muutunud tohutuks elektrijaamaks, mis on kaetud ämblikuvõrguna kulgevate kõrgepingeliinide rägastikuga. Kas selline ongi kliimaaktivistide plaan ja rohepöörde nii-öelda õilis eesmärk? Kahju, et minister ei osanud öelda, kui palju planeeringuid on üle Eesti töös. Kuid ma tean, et see puudutab umbes 22 omavalitsust, kus on keskmiselt 100 tuulikut planeeringus, ehk siis üle Eesti võime me näha üle 2000 Tallinna telemasti kõrguse tuuliku, kui see plaan lõpuks teostatud saab. Aga ega sellest elektri hind ei lange ega saagi langeda, sest kogu selle kolossaalse maksumuse peab kinni maksma kohalik tarbija. See koorem kandub majanduse seaduspärasuse tõttu edasi toodete ja teenuste omahinda, kiirendades vaid Eesti inflatsiooni ja süvendades majanduse allakäiku. 

Kõige murettekitavam on aga hiiglaslike tuulikute laastav mõju paljude Eesti inimeste tervisele, mille eest hoolitsemine peaks kiiresti kahaneva rahvaarvu tingimustes olema riigi prioriteet number üks. Tuuleparkide kahjulikus mõjus inimtervisele ei ole kahtlust. Infraheli mõõtmised on tõestanud, nii laborikatsetustes kui ka reaalsetes olukordades, et on kahjulikud inimeste organismile. Ka meie enda kõige targemate ja andekamate teadlaste nõuandeid eirates kujundab valitsev kliimaaktivism üle-eestilist tööstusrajooni, mida juhitakse lähiminevikust tuttavate plaanimajanduslike põhimõtete alusel. 

Head kolleegid! See eelnõu on tehtud kiirustatult ja tasakaalustamata. Selle asemel, et kiirustada eesmärkide täitmisega, peaksime keskenduma vastutustundlikule ja läbimõeldud planeerimisele. EKRE fraktsioon on selle eelnõu vastu. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ei oleks oodanud, et peame niisuguse küsimusega täna tegelema siin nagu see, kas enne oli muna või kana, mida siin eelnev kolleeg esitas. See küsimus on olnud inimkonna mõtiskluste keskmes sajandeid ja viitab suuremale filosoofilisele paradoksile. Kas põhjus või tagajärg tuleb esimesena? 

Teaduslikust vaatevinklist lähtudes võib vastata kahel viisil. Evolutsiooni perspektiivist esimesena oli muna. Lindude esivanemad, kes polnud veel päris kanad, munesid muna, mille geneetilised mutatsioonid viisid esimese tõelise kana tekkimiseni. Seega oli muna enne. 

Rligioossest või filosoofilisest vaatenurgast vastus sõltub sageli uskumustest. Paljud religioossed traditsioonid võivad väita, et kana loodi esimesena. Nii et küsimus on suuresti sümboolne ja illustreerib põhjus-tagajärg suhet, kuid evolutsiooni alusel paistab muna olevat loogiliselt esimene. 

Eesti 200 ei viskle teaduse ja usu vahel. Ta toetab teaduspõhist vaadet ja seetõttu ei vaeva me end niisuguste küsimustega. Eesti 200 fraktsioon kahtlemata toetab seda eelnõu. Sellepärast et see eelnõu muu hulgas tegeleb ka Eesti energeetilise pika vaate probleemiga, üldsegi muidugi mitte nende teemadega, mida eelnõu kritiseerijad siin välja tõid. 

Näiteks keskkonnamõjude hindamise teemat see eelnõu üldse ei puuduta. See eelnõu kindlasti ei vähenda ka kohaliku kogukonna otsustusõigust. Vastupidi, tuulikutoetuse jagamisel saaks kogukond läbi kohaliku omavalitsuse suurema otsustusõiguse, suurema autonoomia. Kogukonna kaasamise regulatsioon muutub samuti mõistlikumaks, eriti nendes omavalitsustes, kus tuulepargi rajamise piirkond asub keskusest väga kaugel. Sellisel juhul võimaldab antud eelnõu, see regulatsioon viia läbi kaasamisüritusi selles piirkonnas, kus tuulikuid rajatakse, mitte kaugel olevas keskuses, mis on võib-olla kehvemini ligipääsetav nendele kohalikele inimestele. 

Ja lõpuks see eelnõu tegelikkuses soodustab seda, kuidas inimesed, needsamad tavalised inimesed, kes selles piirkonnas elavad, saavad tuulikutasu. Ainus küsimus, mis meil tekkis ka keskkonnakomisjoni arutelul, seisnes selles protsendis, mida arendajad peavad enne kasutusloa saamise perioodi lõppu maksma. Praeguses eelnõus on see 70%, aga saime vahepeal selgust, et see 70% arvutatakse selle tuuliku nominaalvõimsuse järgi, mitte reaalse toodangu järgi. Ja hiljem, kui tuulepark hakkab töötama, siis makstakse tuulikutasu juba 100%-liselt vastavalt toodangule. Nii et tõenäoliselt see küsimus leiab ka põhjalikuma analüüsi hilisemas menetluses majanduskomisjoni poolt ja saab ka selgitatud. 

Nii et Eesti 200 kindlasti toetab kõiki neid eelnõusid, mis Eesti energeetilist pikka plaani toetavad, mis toovad juurde uusi tootmisvõimsusi, parandavad meie energeetilist sõltumatust ja lõppkokkuvõttes viivad toodangu suurenemisega ka elektri hinna alla tavalisele inimesele, tarbijale. Aitäh!

Aitäh! Minister on ka avaldanud soovi osaleda läbirääkimistel. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt teile ülevaade Eesti taastuvenergia võimsustest. Järgmisel aastal loodame jõuda 1500 megavatini, sealhulgas siis nii päikeseelekter, maismaa tuulepargid kui ka biomassi koostootmisjaamad. Edasi sealt 2026. aastal võiks lisanduda umbes 300 megavatti maismaa tuuleparke ja 2027. aastal 400 megavatti. 2029. aastal võiks meil olla maismaa tuuleparkide võimsus kokku 2350 megavatti. 2030. aastal võiksime olla saavutanud kokku kogu taastuvelektrivõimsuse – 4500 megavatti. Sealt edasi siis võimalikud meretuulepargid ka juba. 

Nüüd mõned kommentaarid nende väidete kohta, mis siin on kõlanud. Mulle tundub, et Isamaa ja EKRE saadikud käivad otsimas taevast valgeid triipe ja põllu pealt infraheli, küll aga ei ole nad lugenud läbi antud eelnõu, kahjuks. See eelnõu ei puuduta meretuulearendamist ega ka selle toetamist, ei puuduta tarbimise prognoosi, ei puuduta keskkonnamõjude hindamist, samuti ei puuduta väärtuslikele põllumaadele millegi rajamist. Küll aga eelnõu vähendab bürokraatiat ja parandab kaasamist, tõhustab kohaliku kasu tuuleenergiast kohalikele väljamaksmist nii summat suurendades kui ka kohalikule omavalitsusele lisades paindlikkust kellele ja kuidas tasu välja maksta. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 esimene lugemine lõpetada. On tulnud ettepanek Isamaa fraktsiooni poolt 541 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistust.

Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 10 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. (Sumin saalis.) Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 7. jaanuar 2025 kell 17.15. 

Istung on lõppenud. Kohtume homme kell 10.