Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks jõudis registreeruda 57 Riigikogu liiget, puudub 44. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Täna sooviks Keskerakonna fraktsiooni saadikute poolt üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile. Selle teema on koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamine. Eks me ole selle teema kohta saanud infot ka eelnevalt, aga täna ilmus uudis selle otsuse kohta. Loomulikult on see [otsus] taunimisväärt. Kahju, et Vabariigi Valitsus või haridusministeerium ei leia 30 000 eurot selleks, et see liin, väga oluline liin, toimiks ja meie noored saaks selle liini kaudu vähemalt mingisugustki ajutist abi. 

Me oleme kuulnud, kuidas haridusminister jagab ohtrasti preemiaid ning teeb üleskutseid ministrite esinduskulude kohta. Huvitavaid ettepanekuid on kuulda olnud. Haridusminister on väitnud, et tema dressides ikkagi tööl käia ei saa ja esinduskulud on väga olulised. Kulutusi avalikustada ka ei soovita. Aga samas, teiselt poolt vaadatuna, 30 000 eurot selleks, et nõuandeliin edasi toimiks, ei leita. Sellest on loomulikult kahju. 

Nii et meil on hästi palju küsimusi. Loodame, et peaminister suudab nendele küsimustele adekvaatselt vastata.

Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise. 

Nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1 on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu sisu ja tagajärjed on tõsiselt murettekitavad, sest selle kaudu kehtestatakse ettevõtetele nõuded, mis meenutavad plaanimajandusele omaseid praktikaid. 

Kestlikkusaruande kohustus surub ettevõtetele peale Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid, mis nõuavad ulatuslikku aruandlust keskkonna‑, sotsiaal‑ ja juhtimisvaldkondades. Ettevõtted, kellel äritegevus on niigi pingeline, saavad lisaks kohustuse hakata edendama mitmekesisust ja kaasamist. Me ju teame, mida see tähendab. See tähendab vasakideoloogiate pealesurumist ettevõtlusele. Ideoloogiate jaoks peaksid olema erakonnad, mitte metallitööstus või lehmalaut. 

Kestlikkusaruandega kaasneb süstemaatiline surve, mille tõttu ettevõtted peavad hakkama kaitsma sotsiaalseid sugusid, mida olevat sadu; peavad hakkama jälgima seksuaalseid sättumusi, et töökollektiivis oleks kultuuriline mitmekesisus; islamiusulistele peavad palvetundide jaoks olema loodud kõik tingimused, olgu tegemist või rongijuhtidega. Just selliseid sotsiaalseid propagandistlikke standardeid hakataksegi selle eelnõu järgi peale suruma. 

Kestlikkusaruande koostamise kohustus tähendab ettevõtetele tohutuid lisakulusid: tuleb palgata uusi spetsialiste, investeerida IT‑süsteemidesse ja sukelduda bürokraatiarägastikku. Esialgsed hinnangud näitavad, et aruandluse juurutamise kulud võivad ulatuda kümnete või sadade tuhandete eurodeni aastas. Selle asemel, et ettevõtted saaksid investeerida tootearendusse ja innovatsiooni, suunatakse nende ressursid Brüsseli bürokraatianõuete täitmisesse. Kas see pole otseses vastuolus ettevõtluse põhimõtetega, et tuleb luua väärtusi, teenida kasumit ja edendada majanduskasvu? 

Kestlikkusaruandega seatakse esikohale ideoloogia ja vasakliberaalsed väärtused, jättes kõrvale ettevõtlusvabaduse. Ühtset standardit sunnitakse peale, sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast või tegelikest võimalustest. See meenutab kommunismi, kui majandust juhiti ideoloogiliste eesmärkide täitmise nimel. Sama mustrit võib näha ka siin: ettevõtted peavad hakkama täitma eesmärke, millel pole midagi pistmist nende põhitegevuse või kasumlikkusega. 

Ettevõtete juhtimisstruktuuridele kehtestatakse kohustus peegeldada ühiskonna mitmekesisust, sealhulgas kultuurilist ja rassilist. Aruannetes tuleb esitada andmeid juhtkonna koosseisu kohta, näiteks naiste ja vähemuste osakaalu kohta. Kas tõesti tekib olukord, kus trahvi vältimiseks tuleb hakata homoseksuaalseid juhte rentima? Kas selline nõue ei ole oma olemuselt absurdne? 

Samuti nõutakse, et ettevõtted looks mehhanismid, mis võimaldavad töötajatel osaleda otsustusprotsessides. Näiteks nähakse ette, et ametiühingud ja töötajate esindajad peaksid sekkuma ettevõtte strateegilisse juhtimisse, sealhulgas kestlikkuseesmärkide täitmisse. Kas see pole samm natsionaliseerimise suunas? Kas uus vilepuhujaseadus hakkab töökollektiivis tooma esile ideoloogilisi konflikte, kui keegi eksib vähemuse diktatuuri vastu? 

Kuigi räägitakse eelkõige suurettevõtetest, puudutab eelnõu ka paljusid väiksemaid ettevõtteid. Ajaraamid on ebareaalsed, ebaõiglased, ettevõtetele jäetakse liiga vähe aega täiesti uute standardite rakendamiseks. 

Palun lisaaega kolm minutit.

Jah, kolm minutit lisaks.

Majandusaasta aruande sidumine kestlikkusaruandega on absurdne. Need kaks dokumenti käsitlevad täiesti erinevaid teemasid. Sellest tulenevalt ei peaks seda eelnõu arutama mitte majanduskomisjonis, vaid võiks kaaluda täiesti uue komisjoni, näiteks ideoloogiakomisjoni loomist, arvestades Brüsselist tulevaid direktiive. 

Kokkuvõttes meenutab kestlikkusaruande kohustus kommunistlikke süsteeme, kus majandus allutati poliitilistele ideoloogiatele. Me ei tohi lubada, et meie ettevõtted muudetakse järjekordse ideoloogilise eksperimendi ohvriteks. Head saadikud! Kui te seda eelnõu toetate, siis ma ei tea, kas ma peaks teie pärast häbi tundma või hoopis teile kaasa tundma. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Evelin Poolamets tegelikult juba peatus väga olulisel punktil selles eelnõus, kuid samas on siin ka teine pool ehk raamatupidamise seaduses [olev] audiitorkontrolli nõuete teema. Olen ka varem siin rääkinud sellest, et ajale on jäänud jalgu piirmäärad, mis loodi 2016. aastal selleks, et väikeettevõtjad ei peaks igal aastal tõestama, et nad iseendalt ei varasta. Kaubandus-tööstuskoda tegi ka ettepaneku suurendada piirmäärasid 50%, viia need tänapäeva nõuetele vastavaks, seega vähendada ettevõtete koormust ja hoida kokku ettevõtjate raha, [vältides] liigse bürokraatia juurutamist. Pikemalt ei hakka sellel peatuma.

Kuna ministeerium ei olnud nõus, et 50% tõsta juba praegu, tegi kaubandus-tööstuskoda majanduskomisjonis kompromissettepaneku: sel aastal tõsta 25% ja kahe aasta pärast veel 20% ehk kokku [ligi] 50%. Sellega oli nõus ka audiitorite koda. Kuid ministeerium jätkas oma jonnakat suhtumist ettevõtjatesse. Ja mitte ainult ministeerium, vaid ka siin viibiv rahandusminister härra Ligi, nagu mulle on teada. Niisiis tõmbas ka majanduskomisjon saba jalge vahele ja otsustas, et ei, [tõstame] siis 25% ja kahe aasta pärast hakkame jälle vaatama, kas me tõstame või langetame piirmäärasid.

Ma arvan, et see ei ole mõistlik otsus, kui me näeme, et piirmäärad on ajale jalgu jäänud. See on ära tõestatud ka kaubandus-tööstuskoja toodud tabelis, mille ma siin ükskord juba ette kandsin. Võiks ikkagi lähtuda sellest, mis on ettevõtjatele oluline ja mis hoiaks neid praegusel raskel ajal, kui maksud tõusevad ning ettevõtjatel on niigi raske ots otsaga kokku tulla. Küll on selles siis süüdi sõda või naabrite halb käekäik! Võiks hoida oma ettevõtjaid, käituda mõistlikult. 

Kuigi praegu võib öelda, et parem pool muna kui tühi koor, et justkui 25% oleks ka hea piirmäärade tõstmine, siis ma arvan, et seda eelnõu ei saa juba ainuüksi selle pärast toetada, et me ei kuula ettevõtjaid. Ei tahaks tegelikult ka vastu hääletada sellele, et 25% tõstetakse, aga arvestades seda saali, kus nagunii midagi väga ei kuulata, siis ju see siin ikkagi ära hääletatakse. Evelin Poolamets rääkis kestlikkusaruannetest. Need tähendavad tõesti bürokraatia järjekordset suurendamist, millega ei saa ka absoluutselt nõus olla.

Kahju ongi sellest, et tihtipeale lisatakse mõnele mõistlikule ettepanekule midagi absurdset, siis seotakse need ühte eelnõusse kokku ja sa oledki kahe vahel, kahe heinakuhja vahel. Võib-olla tahakski hääletada mõne mõistliku asja poolt, aga seal on nagu Brežnevi [pakike], et saad küll viineri, aga saad ka hirsiputru. Nii et teen Isamaa nimel ettepaneku mitte selle eelnõu poolt hääletada. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea [ase]esimees! Head kolleegid! Kuulasin eelkõnelejaid. Mõistagi oli eriti esimeses sõnavõtus üsna vähe seda, mis oli sisuliselt korrektne, ja väga palju seda, mis oli lihtsalt ideoloogiliselt kallutatud. 

ESG-aruandlus puudutab väga suuri ettevõtteid, kes konkureerivad ja tegutsevad rahvusvahelistel turgudel. Ilma selleta on üsna keeruline seal toimetada. Me räägime esimesel aastal ühekohalisest arvust ettevõtetest ja ka pärast seda suurusjärgus 300‑st, kes on kas väga suured või börsil noteeritud ja kellest tegelikult kolmandik hakkab omama konsolideerimisgrupi erandit ehk nad seda aruannet esitama ei pea, kui nende emaettevõte seda juba teeb. 

Nii et ei ole mõtet seostada seda nõudmist millegagi, mis on kuidagi ideoloogiliselt kallutatud või mis kahjustab ettevõtete konkurentsivõimet. Oma kogemusest võin öelda, et mitmekesised meeskonnad saavutavad palju paremaid tulemusi kui need, mis on ühte suunda kaldu. 

Nüüd teine pool eelnõust, mis puudutas auditeerimise piirmäära. Selle üle oli meil põhjalik ja vahel ka tuline debatt nii komisjonis kui ka siin teise lugemise ajal. Teise lugemise järel ju lepiti kokku selles, et auditeerimise piirmäär tõuseb 25% võrra juba alates selle majandusaasta aruandest ja kahe aasta pärast on Rahandusministeeriumil, või õigemini, iga kahe aasta pärast on Rahandusministeeriumil kohustus esitada analüüs ja hinnang selle piirmäära muutmise kohta. Olen juba palunud majanduskomisjoni ametnikke, et nad Rahandusministeeriumi teavitaksid, et hiljemalt septembriks 2026 see analüüs ja ettepanek jõuaks majanduskomisjoni. Ma arvan, et siis me saamegi seda hinnata, ja ma arvan, et see on palju parem lahendus kui tõsta praegu üks kord ad hoc, selle asemel et luua süsteem, mille alusel need piirmäärad vaadatakse regulaarselt iga kahe aasta tagant üle. Nii et palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 516 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid oli 0. Eelnõu 516 on seadusena vastu võetud. 

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi, kes ongi juba siia jõudnud.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kõigepealt ma sissejuhatuseks ütlen, et asjadest arusaamiseks on väga tähtis eeldus mälu. Selle tõttu, mis ma siin enne kuulsin, [arvan, et] mälus oli [kellelgi] tegelikult tõrge. Selle raamatupidamise seaduse sünnitas rohelepe, millele kirjutas alla Jüri Ratas ja [valitsuses oli] rahandusministriks Martin Helme. Nii et EKREIKE tegi, aga EKREIKE loobib praegu ka pori selle roheleppe pihta. Alati tasub meeles pidada, et riik on järjepidev ja asjade sünnil on põhjused. 

Sama tahaks ma [öelda] selle kohta, mida ma hakkan ette kandma, Euroopa stabiilsusmehhanismi aruande kohta. Ka siin on mälu väga tähtis. Esimest korda seisin ma Riigikogu ees selle teemaga 12 aastat tagasi. See võttis mul, ma enam ei mäleta, kas neli või kuus tundi. Sain tuld ja tõrva, räägiti kõige kokkukukkumisest ja Eesti iseseisvuse kaotamisest. Ma pidin pärast pool päeva veetma Riigikohtus ja tõestama, et Eestil on õigus enesekaitsele, sealhulgas kollektiivkaitsele ja ka [kaitsele] finantskriiside vastu. 

ESM sündis nimelt ülemaailmse finantskriisi tulemusena. Kunagi nimetati seda ka Euroopa IMF‑iks. See on kollektiivne vastus võlakriisile, mille me läbi elasime. Aga siis, kui seda kaitstud sai, sai antud ka lubadus, et valitsus annab selle Euroopa stabiilsusmehhanismi toimetamisest igal aastal aru. 

Kriise on ESM‑i 12 tegutsemisaasta sisse mahtunud erinevaid. Peale finantskriisi on suurimaid olnud COVID‑i kriis. Koroonaepideemia ajal oli ESM valmis liikmesriikidele abi pakkuma. Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas teadmine, et ESM on olemas ja saab vajaduse korral tulla appi finantsturge rahustama. 

ESM‑il ei ole praegu ühtegi aktiivset abiprogrammi. Finantskriisi ajal ESM‑ist ja ESM‑i eelkäijast EFSF‑ist antud tugilaenud on programmijärgse seire faasis. Riske, mis võiksid ohustada abi saanud riikide võimet ESM‑ile laene tagasi maksta, ei ole tuvastatud. Euroala rahandusministrid saavad ESM‑ilt selle kohta regulaarseid ülevaateid. Alanud on ka laenude tagasimaksed. Hispaania alustas neid 2022. aastal ning 2023. aastal hakkas Kreeka tegema oma EFSF‑i laenu tagasimakseid. EFSF oli ESM‑i eelkäija. 

Riigikogule esitatud aruandest saab pisut lähemalt lugeda abilaenude seisust, samuti alanud tagasimaksete kohta. Tahaks jälle ajalugu meenutada: siiamaani tuletatakse mulle meelde, et Ligi viis raha Kreekasse. Võin kinnitada, et eelmisel nädalal Kreeka rahandusminister kiitis neid poliitikamuudatusi, mis Kreeka abilaenude tingimusena vastu võttis. Nüüd on Kreeka jooksev eelarve paremas seisus kui Eesti oma. Laenukoorem loomulikult ei kao niisama, aga Kreeka on üsna eeskujuliku eelarvepoliitikaga riik, erinevalt Eestist, kes positsiooni vahepeal käest andis.

ESM‑i reform, mille Eesti kiitis heaks juba Riigikogu eelmise koosseisu ajal, on samas punktis, kus aasta tagasi. ESM‑i aluslepingu muutmise lepingu on ratifitseerinud kõik ESM‑i osanikud peale Itaalia. Meenutuseks: olulisim muudatus, mis selle reformiga kaasneb, on ESM‑ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli andmine. See tähendab, et juhul kui võimalikus panganduskriisis Euroopa kriisilahendusfondi SRF‑i ehk Single Resolution Fundi pankadel kogutud vahenditest kohe ei piisaks, saaks ESM ajutiselt appi tulla. Lisaks täpsustuvad ESM‑i lepingu muudatuste jõustumisel ESM‑i laenuinstrumentide tingimused ning roll abiprogrammides. 

ESM on 12 tegevusaasta jooksul säilitanud oma kõrged krediidireitingud, mis on oluline turgudelt laenamisel. Maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi ulatuses. Sellest mahust on praegu vaba 417,5 miljardit eurot ehk lõviosa. Aga vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeerimispoliitika põhiselt ja reservi on kogunenud 3,3 miljardit eurot. 

ESM on oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides hästi täitnud. Pelk teadmine, et ESM on olemas, on aidanud turgudel stabiilsust tagada. Kuid ajad on keerulised ja me ei saa välistada, et mõni euroala riik tulevikus ESM‑i abi vajab. Nagu mainisin, on ESM‑il tulevikus roll Euroopa pangandusliidu osana. Aga tingimus on muidugi, et kõik selle muudatuse ratifitseeriksid. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh teile! Teile on ka mõned küsimused. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, 12 aastat tagasi [oli nii, et], kui ütlesid ESM, mõtlesid Kreeka, ütlesid Kreeka, mõtlesid ESM. Väga hea oli see tagasivaade tollasele arutelule siin saalis. Kuna te ütlesite, et pole välistatud, et seda süsteemi läheb veel vaja, siis on minu küsimus see, kas on silmapiiril mõni riik, kes võiks seda reaalselt vajada.

Aitäh! Praegu võiks öelda, et pigem ei ole sellele vaja mõelda. Nagu ütlesin, on ESM‑i olemasolu see, mis turge rahustab. Meil on hea meel tõdeda, et ka euribor langeb, nii et riikide laenude teenindamine saab pigem leevendust. Hulk riike on oma eelarveseisu ka parandanud. Aga ESM‑i minu jaoks kõige sügavam tagajärg on ikkagi see, et riikidele suruti peale majandusreforme. See hoidis neid tagasi. Need olid väga Eesti-pärased reformid. Aga ka Eesti on võitnud ESM‑ist väga palju, just nimelt turgude stabiilsuse ja SKP kaudu. 

Ma jään selle juurde, et ESM oli väga hea investeering, aga investeerimise eesmärk omaette ei ole kunagi olnud see intress, mida sealt teenitakse. 

Nii et jah, neid riike, kelle pärast on põhjust mures olla laenujäägi pärast või laenukoormuse pärast, Euroopas on. Aga turge hoiab teiste hulgas ESM ja hoiavad ka muud stabiliseerimismehhanismid, mis on loodud, ikkagi vaos. Enam sellist akuutset kriisi, nagu ESM‑i loomise ajal, silmapiiril ei ole.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh ettekandjale! Küsimus on selle kohta, et 2015 ja 2016 anti läbi ESM‑i Kreekale kokku vist üle 100 miljardi euro. Kui pikaks perioodiks see 100 miljardit on Kreekale antud ja kas on ka sinna nagu sisse suumitud, et kas see läks investeeringuteks või jooksvateks kuludeks, ja mis selle laenu intress oli?

Aitäh! ESM‑ist anti laenu mitte ainult 2015 ja 2016, vaid ka märksa varem. Alustati juba 2010 EFSF‑iga, mis oli ESM‑i eelkäija. Ma praegu kiiresti otsides ei leia seda intressimäära, aga põhimõtteliselt laene Kreeka teenindab. Tagasimaksed on planeeritud 2023.–2070. aastani ja tagasi on juba makstud 14,7 miljardit. Nii et laenu teenindatakse kenasti. Pikk tagasimakseperiood võib häirida, aga nagu ma ütlesin, Kreeka on ennast selle tulemusena väga tõsiselt reforminud. Eelmisel nädalal oli minul tore nostalgiline elamus, kui Kreeka rahandusminister kiitis neid ettekirjutusi, mis Kreeka on saanud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Praegu käivad aktiivselt jutud sellest, et võiks ESM‑i reformida, eelkõige laiendada selle funktsioone majanduskasvu ja vastupidavuse toetamiseks. ESM võiks kujuneda euroala omamoodi kaitsefondiks majandusšokkide vastu Euroopa riikides. Mis on teie suhtumine, kas praegune mehhanism on piisav või tõepoolest võiks seda reformida ka?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ESM‑i reform on praegu pooleli ja seisab ühe riigi taga. See puudutab panganduskriisi ja Euroopa kriisilahendusfondi tagamist, ühesõnaga, et ta oleks nagu täiendav tagatis nendele stabiilsusmehhanismidele, mis on loodud pangandusreformi käigus. 

Erinevaid spekulatsioone on ESM‑i ümber palju. Aga me kindlasti ei peaks väga entusiastlikult neisse suhtuma, sest vastutus eelarve eest on ikkagi üsna rahvuslik ja kui me kõik solidariseeriksime, siis me hakkaksime vastutama teiste riikide lõdva majanduspoliitika eest. Seda me ei taha. Selles mõttes peaksid need sammud olema ettevaatlikud ja alati hästi doseeritud, väga laiaks seda asja ei taha ajada. Kõrge laenukoormusega riigid on siin pisut teisel arvamusel, aga eks ka neid [arvamusi] võib nimetada rahvuslikeks huvideks. Nemad on oma eelarvepoliitikas olnud lõdvad pika aja jooksul ja lükkaksid vastutuse selle aja jooksul kogunenud riskide eest hea meelega kollektiivselt [kandmiseks], mida õnneks ilma kokkuleppeta teha ei saa.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 esimene lugemine. Ongi aeg paluda Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal‑ ja põllumajandusminister Piret Hartman. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seekordsete muudatuste peamised eesmärgid on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktides tehtud muudatustega, lahendada rakenduspraktikas tekkinud probleeme ning luua suurem õigusselgus. 

Üks olulisemaid muudatusi puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamist, mille tulemusel hakkab pindala‑ ja loomapõhiste toetuste saamine olema sõltuvuses teatud töö‑ ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste täitmisest. Millised töö‑ ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja kohustused toetuse saamisega seotakse, on liikmesriikidele Euroopa Liidu määrusega kindlaks määratud. Liikmesriigil puudub nõuete valikul kaalumisruum. 

Teiseks on ELÜPS‑i rakendamisel ilmnenud, et tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus, mille kohaselt kaitsemeedet toetuse saaja ja kalendriaasta kohta ei kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot, ei tööta kavandatud viisil. Sellest tulenevalt sellest leevendusest loobutakse. 

Kolmandaks tehakse eelnõuga muudatused ka põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes, nagu koolikavad, koostis‑ ja kvaliteedinõuete ning turustusstandardite rakendamine. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude peatükis olevates sätetes tehakse muudatusi eelkõige tulenevalt sellest, et viia riigisisesed õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega. 

Neljandaks täiendatakse eelnõuga riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivaid sätteid, et kvaliteedikavaga tagada paindlikkus kogu põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ahela hõlmamiseks. 

Viiendaks tehakse muudatus, et tugevdada geograafilise tähise kaitset, andes PTA‑le õiguse ettekirjutuste tegemiseks, et tagada geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe või domeeninime kõrvaldamine. Seadusemuudatustega sätestatakse ka trahvisumma määr seoses kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete turul kasutamise nõuete rikkumisega. Muudatus on vajalik, et tagada piisavad viisid geograafilise tähisega toodetega seotud nõuete eiramise ja pettustega võitlemiseks. 

Kuuendaks kujundatakse varasem põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ümber põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks. Kuna tegu on pikaajaliste ja detailsete andmetega põllumajandustootjate kestlikkuse kohta, tehakse seaduses muudatus, mille tulemusena luuakse õiguslik alus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri koosseisus turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistri jaoks. 

Samuti täpsustatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 rakendamisega seotud sätet, et maaelu arengu toetuste puhul oleks võimalik jooksvat taotlemist katkematult rakendada. See tähendab, et luuakse alus, et toetuseks ette nähtud vahendite jaotust saaks vajaduse korral kehtestada pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta. 

Kokkuvõtvalt saab öelda, et muudatused aitavad luua suuremat õigusselgust ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika põhimõtet tulemuslikult rakendada. Aitäh!

Suur tänu teile! On ka mõned küsimused. Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma ettekande alguses, et meil tuleb teatud õigusaktid Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viia. Üldiselt on aga teada, et ainult Riigikogu saab ratifitseerida nii-öelda välislepinguid ja muid selliseid asju. Meil on aga asi muutunud kummaliseks. Kuigi meil on ühekojaline parlament ehk Riigikogu, on neid Euroopa Liidu õigusakte vastu võtnud ja kinnitanud ning oma nõusoleku andnud Euroopa Liidu asjade [komisjon]. Ma tahaksin teada, kuidas on see võimalik sellises parlamentaarses riigis nagu Eesti. Ma tean seda vastuväidet ka, et Riigikogu on volitanud, aga sellist asja ei saa volitada, kui põhiseaduses on kirjas, et parlament võtab vastu. Palun andke selgitus selle kohta!

Aitäh esitatud küsimuse eest! Mina lähtun sellest, et kui me ühist põllumajanduspoliitikat teiste liikmesriikidega koos korraldame, siis peamised seisukohad me tõesti kooskõlastame ELAK‑is, enne kui ma põllumajandusministrite ühisele nõukogule lähen. Nendest seaduseelnõudest, mis Euroopa Liidus põllumajandussektori kohta vastu võetakse, me lähtume. Eesti sõltub väga palju ka sellest, millised on Euroopa Liidust ühise põllumajanduse jaoks antud vahendid. 

Nii et mina hetkel lähtun seaduseelnõust. Suuremad küsimused ja teemad räägime me läbi ELAK‑is. Hetkel on nii, et Euroopa Liidu tasandil on teatud õigusaktid vastu võetud, selleks et seda ühist põllumajanduspoliitikat reguleerida. Eesti liikmesriigina peab nendest lähtuma. Olemasolev [eelnõu] viibki meie seadusandluse kooskõlla sellega, mis on Euroopa Liidus kokku lepitud. 

Aga pean omalt poolt ütlema, et nende muudatuste abil me püüame ka oluliselt bürokraatiat vähendada. Teatud registrid pannakse kokku. Teise külje pealt me viime osaliselt teemasid ja otsustamist ka allapoole, et mitte siin Riigikogu tasandil kõiki üksikuid tehnilisi küsimusi lahendama hakata. Osa tegevusi ja otsuseid [jäävad] ministri määruse tasandile, et siin [saaks] rääkida ainult kõige olulisemast.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevenduse kohta. Kas see leevenduse kaotamine tähendab seda, et kui tagasinõutav summa on kuni 100 eurot, siis ikkagi nüüd nõutakse see tagasi? Varasemalt oli nii, et [kui summa oli] kuni 100 eurot koos intressidega, siis seda tagasi ei nõutud ega maha ei arvestatud. Mis on see põhjendus, miks nüüd hakatakse tootjatelt seda nõudma? Kas tulenevalt sellest, et koos sotsiaalse tingimuslikkuse nõuetega on saadud kuskilt võib-olla mingi ettekirjutus, et see 100 euro tagasinõudmine ikkagi tuleb?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Sätestatakse, et toetusraha jäetakse taotlejalt tagasi nõudmata, kui käesoleva seaduse alusel antud toetuse puhul ei ületa tagasinõutav summa ilma intressideta 100 eurot. Nii et see põhimõte jääb sisse, et kuni 100 euroni ilma intressideta seda tagasinõuet ei tehta. Ma saan aru, et täpsustatakse sõnastust, selleks et see oleks selgesti arusaadav. Ja ilma intressideta!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Eelmises [küsimuses] ma küsisin selle ELAK‑i institutsiooni kohta. Te ikkagi ütlesite, et te juhindute ainult sellest seaduseelnõust. Aga kui te seaduseelnõu menetlete, siis on möödapääsmatu, et te hindate ka selle vastavust põhiseadusele. Ka mitmed koalitsioonisaadikud on öelnud otse välja, et Riigikogu on volitanud ELAK‑it otsuseid vastu võtma. Öelge mulle palun – ma küsin juriidilisest aspektist –, millisest konkreetsest normist tulenevalt on Riigikogul õigus anda sellist volitust ELAK‑ile? Mina ei ole seda leidnud, äkki teie oskate mind natukene valgustada.

Aitäh esitatud küsimuse eest! Minu ülesanne on täna tutvustada seda seaduseelnõu, mis puudutab erinevaid õiguslikke norme ja aspekte. [Selleks, et rääkida sellest], kuidas me siin küsimusi menetleme, on kindlasti oluliselt pädevamaid inimesi, kui seda olen mina. Nii nagu ma välja tõin, olulisemad põhimõttelised otsused, mille eest me Euroopa Liidus seisame, millistel teemadel me läbi räägime ja mis on tõesti Euroopa Liidu seisukohad, me omalt poolt ELAK‑is läbi räägime ja need me kinnitame. Ka [mina] käin iga kuu neid tutvustamas. Aga neid õiguslikke nüansse, mille kohta te minu käest küsite, oskavad juristid kindlasti oluliselt paremini selgitada, kui mina seda teen.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! 1. jaanuarist 2025 tuleb Maa‑ ja Ruumiamet. Neile antakse ka võimalus kontrollida toetusetaotluste vastavust nõuetele. MaRu‑l oleks võimalik kontrollida otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste taotluste vastavust nende saamise ning tingimuslikkusega seotud nõuetele. Milliseid nõudeid siis hakkab kontrollima Maa‑ ja Ruumiamet?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Mis puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega seotud nõudeid, siis neid nõudeid kontrollib jätkuvalt Tööinspektsioon. (Hääl saalist.) Jaa, aga te korraks mainisite oma küsimuses ka seda sotsiaalse tingimuslikkuse teemat. See ei ole kuidagi MaRu‑ga seotud, see on ikkagi seotud Tööinspektsiooniga. Selle kohta esitatakse info PRIA‑le ja nemad saavad edasi menetleda. 

Mis puudutab MaRu‑t, siis MaRu ülesannete hulka kuuluvad praktilised ülesanded, mis on seotud maaparandusteemadega. Mis puudutab rakenduslikult seda, millised ülesanded täpselt jäävad MaRu‑le ja PRIA‑le, siis sellele küsimusele pean ma vastama kirjalikult. Ma ei oska täna välja tuua, mis on need MaRu täpsed tegevused. Ma usun, et need on ka need teemad, mis ministri määruses saavad täpsemalt välja toodud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis, rõhuasetusi ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama auväärt maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Maaelukomisjon arutas antud teemat oma 10. detsembri istungil. Üldiselt see, mida minister ette kandis, ja need küsimused, mis saalist kostsid – osa nendest –, olid käsitluses ja menetluses ka sellel komisjoni istungil. Komisjon tegi ka mõned menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. detsembril, see oli konsensuslik otsus; määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Urmas Kruuse, kes praegu ettekannet teeb; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, tegemist on konsensusliku otsusega. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister ja head saalis viibijad! Kõik maaeluhuvilised ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse huvilised ja austajad! 

Kuigi minister ütles, et tegemist on tehniliste muudatustega, mis seadusesse sisse viiakse, nagu suures osas ka on, siis tegelikult tuleb siin sisse üks väga põhimõtteline uus sõnastus ehk sotsiaalne tingimuslikkus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusesse sisseviimisel. Sotsiaalne tingimuslikkus tähendab seda, et [kehtestatakse uusi] tööohutuse ja töökeskkonna [tulemusi] ning [arvestatakse] Tööinspektsiooni tehtavate kontrollide tulemusi. 

Eelnõu räägib põhimõttest, et väheneb halduskoormus ning vähendatakse bürokraatiat. Samas, kui me võtame lahti määruse ja seletuskirja, siis sellesama tingimuslikkuse meetme või tingimuslikkuse sissetoomise kohta on seletuskirjas kirjas konkreetselt, et sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamine suurendab taotlejate halduskoormust. See tähendab, et kogu vastutus ja kogu halduskoormus lükatakse taotlejale. 

Jah, riigiameti halduskoormus võib väheneda, samas sellega töökohtasid kokku ei [tõmmata], vaid antakse taotlejatele ehk põllumeestele kohustusi juurde. Eelnevalt [oli nii, et] Tööinspektsioon käis kohapeal ja kui olid mõned rikkumised, siis ettekirjutuste täitmisega asi lahendati ja kõik oli korras. Nüüd, kui Tööinspektsioon korra aastas teavitab PRIA‑t, et on toimunud rikkumised, siis sõltumata sellest, kas [ettekirjutus] on täidetud või mitte, rakendatakse kohe põllumajandustootja toetuste vähendamist. See sõltub selle maatriksi tulemusest. Veel selles suhtes, et PRIA on saanud tulemused Tööinspektsioonilt: Tööinspektsioon on aastas kontrollinud sadakonda ettevõtjat, ülejäänutel [toetuse] vähendamist ei tule, kuna neid pole kontrollitud. Selles kontekstis ongi nii, et sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega pannakse ebavõrdsesse olukorda ühed tootjad, kes on sattunud Tööinspektsiooni kontrolli alla, aga teised tootjad, kes ei ole Tööinspektsiooni kontrolli all, võivad rahulikud olla. 

Õnneks Tööinspektsioon iga aasta oma kodulehel avaldab kontrollitavate või inspekteeritavate nimekirja, millesse ka põllumajandustootjad võivad sattuda. Tööinspektsioon kuulutab iga aasta mingi teatud sektori kontrollimise aastaks, nii et seda on iga aasta võimalik sealt näha. 

Minu jaoks on arusaamatu, mis hakkab olema Maa‑ ja Ruumiameti funktsioon otsetoetuste ja pindalapõhiste toetuste taotlemise kontrollorganina. Kas see on mingite planeeringute osas? Minister ütles, et maaparanduse osas. Endises Põllumajandus‑ ja Toiduametis oli ka maaparanduse osakond, nüüd see liigutati Maa‑ ja Ruumiametisse. Järelikult võikski see maaparanduse osa loogiliselt võttes sealt liikuda Maa‑ ja Ruumiametisse. 

Mõned asjad on siin kindlasti väga olulised, mida tuleks teha: on see kvaliteedikavade teema, on need PRIA Iva äpiga rakendatavad tegevused. Iva äpiga on ka nii, et igal tootjal ei pruugi seda rakendust olla. 

Nii et selleks, et seda seadust paremaks teha, teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu ja muudatus esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegium! Mind ajendas siia pulti tulema hea kolleegi sõnavõtt. 

Tahaks korra saalile öelda ühte asja. Sotsiaalne tingimuslikkus on Euroopa Liidus tervikuna tõepoolest sellises esmases käsitluses ja selle rakendamisega võib alguses olla teatud tehnilisi raskusi. Aga mis meid komisjonis rahustas, oli see, et ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda selle sotsiaalse tingimuslikkuse kohta ütles, et see ei ole nende jaoks koormav. See tähendab seda, et kui me [vaatame] Tööinspektsiooni ja tema järelevalvepädevust, siis [näeme, et] see pädevus ja vajadus neid nõudeid täita on olemas ka täna, kui me räägime tööohutusest, töötajatest ja nii edasi ja nii edasi. Selle tõttu ei ole see a priori täiendav koormus. 

Teiseks on minu arust oluline, et meil ei ole mõtet ette välja mõelda seda, nagu me hakkaksime kõiki ettevõtjaid karistama, kuna nad neid nõudeid ei täida. Seda lootust ei ole meil mõtet endale silme ette manada. See võib olla nii mõnes Lõuna-Euroopa riigis, kus see probleem on olnud sõna otseses mõttes teravam, kuid meie kultuuriruumis sellist käsitlust tööandja ja töövõtja vahel ei saa lihtsalt lubada, see ei ole tolereeritav meie ühiskonnas tervikuna. 

Seetõttu teen kindlasti saalile ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, ent Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 546 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 546 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2025 kell 17.15.  

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini: Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu 525 esimene lugemine. Juba on ettekandeks Riigikogu kõnetooli jõudnud Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Palun!

Hea rahvaesindus! Läinud nädalal võttis parlament vastu 2025. aasta riigieelarve seaduse. Riigikontrolöri ja õiguskantsleri hinnangul on see seadus oma läbipaistmatuse ja vildaka ülesehituse tõttu põhiseadusvastane. Demokraatlikus riigis on üks parlamendi tuumpädevusi, üks tuumkompetentse, kehtestada maksud ja kehtestada eelarve. Selles loogikas on parlament kaotanud tegeliku kontrolli eelarvepoliitiliste valikute üle. 

Isamaa suunis on väga lihtne: taastada see olukord, kus parlamendil on seadusandjana pädevus tulusid ja kulusid eelarve kululiikide lõikes selgelt määratleda. See on lühidalt kokku võttes selle eelarve baasseaduse muutmise seaduse eelnõu sisu. 

Teiseks, me paneme ette ka selle, et mis puudutab toetusi juriidilistele isikutele miljardite eurode ulatuses – sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör –, siis need toetused, kui need eraldatakse konkreetsele juriidilisele isikule, peaksid olema kirjendatud juriidiliste isikute kaupa. 

Meil valitseb praegu eelarvepoliitiliste valikutega täielik tohuvabohu, mis võimaldab valitsusel avalikkust eksitada. Kõneldakse sellest, et järgmisel aastal vähendatakse niinimetatud valitsemiskulusid, mis on personali‑, majandus‑ ja muude toetuste kulud, 5%. See ei vasta tegelikkusele. Kui võtta võrdlusaluseks 2024. aasta eelarveseaduses eraldatud vahendid ja [võrrelda] 2025. aasta eelarvega, siis piisab [lihtsa] tehte tegemisest, ministeeriumide kõigi nende kolme kulurea kokkuliitmisest, et näha, et valitsemiskulud ei vähene. 

Valitsuse esindajad ütlevad, et aluseks tuleb võtta miski muu: see on tulevikus hüpoteetiliselt planeeritav, riigi eelarvestrateegias 2024–2027 sisalduv kulude baasvõrdlus. Tegime ka selle tehte ära. Kui võtta see aluseks ja võrrelda ettenähtud piirmääraga neid vahendeid, mida valitsus on iseseisvalt kitsendanud, [kui vaadata] seda valitsemiskulude vähendamise ülesannet tööjõukulude, majanduskulude ja muude toetuste, sealhulgas investeeringutoetuste [vähendamise] näol, ja võrrelda riigi eelarvestrateegias 2024–2027 ettenähtud 2025. aasta modelleeritud baasi 2025. aasta tegeliku, vastuvõetud eelarvega, näeme samuti, et vähendamist ei toimu. See on seesama 3,4 miljardi euro indikatiivne perimeeter. 

Veelgi enam, on teada, et valitsemiskulusid tõsteti 2023. aastast 2024. aastasse üle tervelt 426 miljoni euro jagu. Ja me räägime kokkuhoiust! Tekib küsimus, kui palju tõstetakse neid valitsemiskulusid üle 2025. aastasse. Valitseb täielik teadmatus! Me teame, et riigieelarvet on suudetud eilse päeva seisuga täita umbes samas suuruses, pool protsenti rohkem, kui 2023. aastal, mis lubab püstitada riigieelarve täitmise kohta väite, et 2024. aasta eelarvest jääb kasutamata üle 2 miljardi euro, millest omakorda sadu miljoneid eurosid tõstetakse valitsuse käskkirjaga, rahandusministri käskkirjaga, järgmise aasta suvel valitsemiskuludesse. 

Eriti tõsine [probleem on see], et meil valitseb täielik segadus nende ületõstetavate vahenditega eelarve reaalse täitmise mõttes. Sümptomaatiline on ka pidev välisvahendite alakasutus. Eelmisel aastal oli see välisvahendite alakasutus 700 miljonit eurot. Kui eelmisel aastal oli [samaks ajaks] kasutatud välisvahendeid 32%, siis eilse päeva seisuga olime [kasutanud] 28–29%. Ehk 2 miljardist konsolideeritud välisvahendite summast, mis selleks aastaks on ette nähtud, on valitsus suutnud eilse päeva seisuga – kolmas advent, eks ole – kasutada, andke andeks, alla 600 miljoni euro. Kehvad numbrid! 

Riigieelarve loogikas me peame vajalikuks just nimelt kontrollida valitsemiskulusid, et need oleks kuluridade kaupa eraldi välja toodud. Praegune olukord näeb ette, et mitte mingisugust tegelikku juhtimisjuhist ei ole võimalik parlamendil anda, sest ministeeriumid võivad nende nii-öelda katus‑ või kuppelprogrammide lõikes absoluutselt kõiki rahalisi vahendeid eelarveaasta kestel suunata sinna või tänna. Seda tehti sellel aastal, seda tehti eelmisel aastal. Ei ole mingit kahtlust, et seda tehakse ka järgmisel aastal.

Nii et valitsuse poliitikakäekiri on lihtne: järgmisel aastal [kehtestatakse] inimestele ja ettevõtetele üle miljardi euro maksutõuse selle Reformierakonna maksuaasta puhul, kuid valitsemiskulud konsolideeritult ei vähene. Õige, haridusvaldkonnas ja kultuurivaldkonnas me näeme asutusi, kelle tegelikku eelarve mahtu on vähendatud, kuid üldist valitsemiskulude langemist tegelikkuses aset ei leia. See on kahetsusväärne. 

Isamaa palub seda eelarve baasseaduse muutmist toetada kõigil neil parlamendiliikmeil, kes usaldavad õiguskantsleri diagnoosi, kes usaldavad riigikontrolöri diagnoosi ning kes soovivad, et Eestis võetaks eelarvet vastu põhiseaduse alusel, põhiseaduspäraselt. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Ando Kiviberg, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie, ma ütleksin, keskpäraste näitajavõimete tõttu ei jäänud muljet, et te ise usuksite iga sõna, mis te äsja kuuldavale tõite. 

Aga minu küsimus on see. Te olete korduvalt oma varasema karjääri jooksul olnud minister ning korduvalt ja korduvalt on tulnud Eesti Vabariigi ajaloos ette, et ikka on teatavaid riigieelarvevahendeid tulnud üle kanda järgmisse aastasse. Kas antud eelarveaasta puhul ja selle eelnõu puhul, seda eelnõu koostades, on tulnud teile üllatusena kogu see informatsioon, et aeg-ajalt tuleb vahendeid kanda järgmisesse aastasse, kui neid jooksva aasta jooksul ära ei kasutata?

Aitäh! See ei ole usuküsimus, hea Ando, see on faktide küsimus. Need numbrid võivad olla piinlikud kuulata valitsuse esindajatele ja riigi tänasele poliitilisele juhtkonnale, aga need näitavad asjade tegelikku seisu.

Osundus selle kohta, mis puudutab ülekantavate vahendite olukorda: tõepoolest, viimastel aastatel on ülekantavate vahendite osakaal plahvatuslikult kasvanud, see on fakt, ja see on kasvanud kordades võrreldes varasema perioodiga. Me jõudsime konsolideeritud eelarve mahus eelmisel aastal selleni, et 13% jäi riigieelarve rahast kasutamata. [Ma ei arva] muidugi, et see peakski eraldi võetuna alati eesmärk iseeneses olema. 

Teiseks, mis iseloomustab juhitamatust, siis juunikuuks suutis valitsus tuvastada, kui palju raha jäi eelmisel aastal kasutamata. Noh, see on minimaalselt aktsepteerimatu riigi raha juhtimise kvaliteet, saada juunikuuks teada, kui palju sul eelmisel aastal jäi raha kasutamata. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Väga oluline eelnõu. Tegelikult esitas sarnase eelnõu ka Keskerakond. Mis on teie hinnang, miks koalitsioon pani mõlemad eelnõud [menetlusse] alles pärast seda, kui eelarve oli vastu võetud? Samuti ei soovitud neid kahte eelnõu liita selle eelnõuga, mis puudutas riigieelarve läbipaistvamaks muutmist. Nagu te mäletate, koalitsioon ju hiljuti tegi sellise eelnõu, mis pidi justkui muutma eelarve läbipaistvaks. Tegelikult see midagi ei muutnud. Ma mäletan, et rahanduskomisjonis, kus me Isamaa esindajaga tegime ettepaneku, et palun liitke need meie eelnõud koalitsiooni eelnõuga, seda ei tehtud. Need eelnõud pandi [menetlusse], eks ole, alles pärast seda, kui eelarve oli meil vastu võetud. Mis on teie hinnang sellele?

Peataolek, võimetus tegelikult kvalifitseerida toimuvat ja teha sellest reaalseid juhtimisjäreldusi. Halb juhtimine viib kehva poliitikani, kehv poliitika viib kehvema elustandardini. Seda me näeme. 

Loomulikult, valitsuse esindajad ja koalitsioon soovivad seda debatti vältida ja mõtlevad, et jõulusaginas nii-öelda valaskala sööb need asjad ära, arvab menetlusest välja. Aga ma arvan, et me esitame need loomulikult uue aasta alul uue hooga uuesti, sest ega probleemid ei kao. Fakt on see, et 2025. aasta riigieelarve seadus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seda on oma avalduses rõhutanud nii riigikontrolör kui ka õiguskantsler. Valitsuse vastus sellele on lihtsalt retooriline juhtimishäma. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Viimasel ajal me loeme selliseid uudiseid, kust tuleb välja, et eelarve võetakse ministrite poolt vastu niimoodi hästi vabalt. Teisisõnu, haridusminister Kristina Kallas leiab järsku tagataskust 10 miljonit eurot. Enne seda ei olnud tal ühtegi senti õpetajate palga tõusuks, nüüd järsku tuleb kuskilt 10 miljonit, mida saab jagada kohalikele omavalitsustele nii-öelda arvutitehnika soetamiseks. Siis me saame Mart Võrklaevalt teada, et tegelikult jäi Päästeametil sellel aastal rohkem kui 3,5 miljonit eurot alles, aga samas pandi kinni näiteks Kopli komando, mis vajas vähem kui 0,5 miljonit. Kuidas seda kõike seletada, kuidas eelarvega ministeeriumides käitutakse?

Juhtimist ei ole, on avameelne hinnang. Juhtimine hakkab peale ressursside üle kontrolli taastamisest. Minu väide – see on objektiivne diagnoos – on selline, et meil on valitsus kaotanud reaalselt eelarves käsutada olevate vahenditega opereerimise üle sisulise kontrolli. Mis on selle alternatiiviks? Alternatiiviks on võetud maksutõusud. Meie ettepanek on – see oli ka teie eelnõu sisu, eks ole – taastada see minimaalne põhiseaduse nõue, näha selle võrra ette võimalus tõhusamalt ja säästlikumalt opereerida valitsemiskuludega, mida paraku valitsus, nagu me näeme 2025. aasta eelarvest, vastupidi deklareeritule ei ole olnud võimeline tegema.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selles riigieelarve seaduse muutmise [seaduse] eelnõus te toote välja seitse põhilist punkti, kui palju täpsemad peaksid olema iga programmi arvestused. Siin on tööjõukulud, finantskulud ja nii edasi ja nii edasi. Kui me nüüd oletame, et te peaksite valima ühe nendest seitsmest, siis mis teie jaoks on see võtmesoovitus?

Aitäh, Urve, niisuguse naksaka küsimuse eest! Ega ma ei oskagi öelda, kas need kulud eraldi võetuna saaksid tohutult üksteisele vastanduda või kas neid saaks kuidagi püramiidselt asetada. Eraldi võetuna on sotsiaaltoetused eelarves kõige suurema mahuga, nad on arvestusliku iseloomuga ja määratletud vastavalt seaduses kehtestatud määrale. Kuid küsimus puudutab just nimelt seda, et lõigata läbi see risti-rästi opereerimine, kui vaatamata seadusandja või ka valitsuse enda intensioonile, kuskil seletuskirjas deklareerituna, on hiljem võimalik manööverdada nende kulude lõikes täiesti ilma igasuguse kontrollita, heal juhul sellest aimu omades pärast, post factum. Nii nagu oli, kui eelmise aasta eelarve täitmise kohta, selle kohta, kui palju suudeti eelarvet [täita] või kui palju jäi raha kulutamata, saime [andmed] teada juunikuus, jaanipäevaks.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Urmas, sa oled olnud ka justiitsminister. Minu küsimus tulebki tegelikult hoopis teise nurga alt. Õiguskantsler on viidanud riigieelarve puhul väga selgelt sellele, et see [eelarve] – isegi ei taha öelda "võib-olla" – on vastuolus põhiseadusega oma läbipaistmatuse tõttu. Riigikontrolör on teinud üliteravat kriitikat sellel teemal ja öelnud, et isegi riigikontrolör ei suuda sellest eelarvest välja lugeda seda, mida elementaarselt peaks saama välja lugeda. Täna me oleme olukorras, kus Isamaa on esitanud eelnõu, mille nimetus on riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu. Kas sellise eelnõuga ei peaks siin parlamendi ees olema õiguskantsler või [kas riigieelarve] eelnõu ei oleks pidanud president siia tagasi saatma? Kuidas me sellisesse olukorda jõudnud oleme?

Ma arvan, et see on oluline ja kaalukas ettepanek. Võib-olla tõesti peaksime kaaluma ka selle ettepaneku tegemist, ja ma teen siit rahvaesinduse kõnepuldist presidendile üleskutse kaaluda selle mineval nädalal vastu võetud, aga veel välja kuulutamata 2025. aasta riigieelarve seaduse välja kuulutamata jätmist sisulise materiaalse vastuolu tõttu põhiseadusega. Ma arvan, et see oleks see jõuõlg, mis sunniks parlamenti ka erakorraliste valimiste hirmus tööle, et saavutada minimaalne kvaliteet. Presidendil on see jõuõlg täna olemas. Kui ta ütleks, et see peab vastama, ütleme siis, Isamaa või kellegi teise esitatud kulupõhisele loogikale, siis ma arvan, et me kõik võiksime saalis sellega ühineda. Näen, ka härra Kivimägi noogutab mingitpidi, vähemalt mööndusega [võib nii öelda]. Nii et see võiks olla üks loogika. Ma näen, et siin on presidendil jõuõlg olemas. 

Õiguskantsleri puhul, et kas õiguskantsleril on konkreetne õigus, siis see on põhiseaduslikkuse arutelu küsimus, kuna tema saab vaidlustada õigustloovaid akte. 2025. aasta eelarvet eraldivõetuna, mis on tegelikult ikkagi üksikakt, ta vaidlustada ei saaks. Küll aga on tal võimalus tõepoolest vaidlustada baasseadust, baasseaduse puhul on see võimalus tal olemas.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab rahanduskomisjoni liige, hea kolleeg Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu, selle esimest lugemist ette valmistades, käesoleva aasta 3. detsembril. 

Eelnõu tutvustas algatajate esindajana Aivar Kokk. Tutvustus oli hästi lühike ja selle võiks kokku võtta [lausega], et väga hea ettepanek on. 

Valitsuse esindaja osutas sellele, et valitsus ei toeta antud eelnõu. Esiteks seetõttu, et eelarveseaduses on juba tehtud muudatused ja eelarve kulud esitatakse majandusliku sisu lõikes. Samuti näeb eelnõu ette, et kulutusi programmide kaupa tuleb hakata esitama ka põhiseaduslikel institutsioonidel. Tuletan meelde, et praegu saavad põhiseaduslikud institutsioonid esitada oma eelarveosa kulupõhiselt, aga eelnõu kohaselt peaksid nad hakkama tegema tulemuspõhist eelarvet, koos selle juurde käivate programmide, arengukavade, sihtmärkide ja kõige muuga. Siis osutas – ma lihtsalt laiendan, kuna selle üle oli komisjonis natuke diskussiooni – valitsuse esindaja ka sellele, et valmistatakse ette baasseaduse muudatusi ja need on päris ulatuslikud, sealhulgas on plaanis välja töötada investeeringute detailsus. See tähendab seda, et nii-öelda praktiline rakendamine võtab aega. Lisaks osutas valitsuse esindaja sellele, et toetuste esitamine juriidiliste isikute kaupa ei ole paljudel juhtudel võimalik, sest paljud toetused jagatakse konkurssideja hangete tulemuste põhjal ning selle tõttu ei ole võimalik ette näha, kes saab toetust ja kes mitte, isegi mitte seda, kas tullakse [toetust] küsima. 

Diskussioon komisjonis oli lühike. Veel kord tuli teemaks see programmide kaupa esitamine, mille peale komisjonis eelnõu tutvustanud Isamaa esindaja ütles, et just seda nad tahaksidki, et kõik põhiseaduslikud institutsioonid seaksid endale ka tulemuseesmärgid, mida siis tuleks hakata hindama, ja mõõdikud. See tekitas komisjonis kerget elevust.

Siis esitas komisjoni esimees ettepaneku, et kuna Riigikogus on vastu võetud eelnõu 511, mis jagas programmid juba kulude lõikes, ja see ka jõustus 29. novembril, siis äkki need muudatusettepanekud võiksid eelnõu algatajaid rahuldada, ja [küsis,] kas nad soovivad eelnõu tagasi võtta. Esindaja vastas, et ei soovi. 

Komisjon langetas otsused: võtta eelnõu päevakorda 17. detsembril, siin oli konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensus. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 ja vastu 2 inimest. Aitäh minu poolt!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus palun!

Ma küsin sarnase küsimuse, mille ma küsisin ka Urmas Reinsalult. Miks ikkagi nii Keskerakonna kui ka Isamaa eelnõu riigieelarve läbipaistvuse kohta jõudsid alles nii hilja saali ja miks neid ei liidetud kokku, nagu me tegime rahanduskomisjonis ettepaneku, mida me arutasime seoses koalitsiooni seadusemuudatusega, mis oli alles hiljuti menetluses ja puudutas eelarve baasseaduse muutmist, eelarve läbipaistvust? Ma saan muidugi aru, et need on opositsiooni eelnõud, aga need vastavad teie koalitsioonilepingus kirjapandud lubadusele muuta eelarve läbipaistvaks. Miks siis neid eelnõusid omavahel ei liidetud ega koos ei arutatud? Miks te hääletasite rahanduskomisjonis sellele eelnõule vastu?

Aitäh! Komisjonis, kui arutati eelnõu 511, oli [arutluse] all ka ettepanek, et nii Keskerakond kui ka Isamaa võiksid toetada muudatusettepanekuid selles ulatuses, nagu oli kattuvus eelnõude ja nende esitatud muudatusettepanekute puhul, ning siis oleks tulnud sisuline arvestamine ja ühendamine. Te keeldusite sellest. Osutan sellele, et teie eelnõud, nii Isamaa kui ka Keskerakonna eelnõu, on esitatud vastavalt töö‑ ja kodukorra seadusele tähtajaliselt, aga kahjuks te keeldusite eelmisel nädalal oma eelnõu suures saalis arutamast ja võtsite selle tagasi.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esiteks pange tähele, mida koalitsioon tegi. Keskerakond esitas eelnõu, et riigieelarve muutuks läbipaistvaks, kulu- ja tulupõhiseks, samamoodi esitas sellise eelnõu Isamaa. Mõlemad eelnõud pandi päevakorda pärast seda, kui eelarve oli juba vastu võetud, ja pärast seda, kui oli eraldi arutlusel olnud koalitsiooni eelnõu, mis nii-öelda muutis eelarve läbipaistvamaks, kuigi muidugi ta seda ei teinud. Meie, Keskerakonna eelnõu pandi päevakorda päev pärast eelarve vastuvõtmist. Muidugi me võtsime selle välja, sest te tahtsite arutada seda eelnõu siis, kui ühtegi koalitsioonisaadikut polnud enam kohal ja kedagi see ei huvitanud. Ega ka praegu siin saalis väga palju inimesi enam ei ole. See lihtsalt näitab suhtumist. Me arvamegi, et me tuleme selle eelnõu juurde tagasi uuel aastal, lootuses, et see hakkaks kehtima uue eelarve suhtes. Miks arutada eelarve läbipaistvust päev pärast seda, kui eelarve on vastu võetud? See on lihtsalt nagu mõnitamine.

Toon lihtsalt mõned näited, miks on vaja kiiremas korras teha muudatusi. Kõige parem näide, mis on juba mitu korda [kõne all] olnud, on Rail Balticu projekt. Järgmise aasta eelarve, mida me hääletasime – pange tähele! –, seletuskirjas oli üheksa erinevat numbrit Rail Balticu projekti kohta. Kui me korruptsioonivastases erikomisjonis arutasime seda teemat, küsisin otse Kliimaministeeriumi käest, et palun öelge mulle, milline nendest üheksast numbrist on see õige number, sest me hakkame hääletama, Riigikogu liikmed peavad teadma, kui palju raha läheb uuel aastal Rail Balticu projekti. Mulle vastati, et see number on 294 miljonit. Aga oh üllatust, see ei ole mitte ükski nendest üheksast numbrist, mis on riigieelarves! See on juba kümnes number, mida mulle komisjonis nimetatakse. Ehk me hääletame mingeid numbreid, mis isegi ei vasta reaalsusele. Siis sa esitad sama küsimuse Rahandusministeeriumile ja tuleb 11. number. Veel uus number! Ma arvan, et kui me täna saadaksime kirja Kliimaministeeriumile, siis me saaksime jällegi mõne uue summa. 

Ja siis näitavad ministeeriumid teineteise peale näpuga. Kliimaministeerium ütleb, et segadus on Rahandusministeeriumis, et nemad ei suuda eelarvet kokku panna. Siis sa küsid Rahandusministeeriumi käest, nemad ütlevad, et oi, segadused on erinevates ministeeriumides, nad ei suuda oma eelarveridasid esitada nii, et need oleksid arusaadavad. Siis tuleb riigikontrolör ja ütleb – ta ütles seda korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, ta ütles seda Riigikogu saalis esinedes –, et Rahandusministeerium on järjest kaotamas kontrolli selle üle, mis toimub teistes ministeeriumides. Seetõttu see eelarve ongi niivõrd segane. 

Pange tähele, see pole ju niisama, et kõik summad on välja toodud just seletuskirjas, mitte seaduses, nagu nõuab põhiseadus. Seletuskiri ei kohusta mitte millekski. Seetõttu võibki [sinna] panna ükskõik mis numbreid, võib panna üheksa, kümme või kaksteist erinevat numbrit Rail Balticu kohta, sest need ei kohusta mitte millekski. Seletuskiri ei kohusta! Ja meie hääletusel siin Riigikogus ei olegi kokkuvõttes mingit seaduslikku mõju. 

[Nagu sellest oleks olnud] vähe, siis muidugi, koalitsioon tuli välja veel riigieelarve baasseaduse muutmise seadusega, mis oli ka siin hiljuti hääletusel, kus kirjutati eraldi välja see, et ministril oleks võimalik ükskõik mis hetk kuluridasid muuta. Isegi kui Riigikogu liige teeb mõne muudatusettepaneku ja see läheb läbi, see saab poolthäälteenamuse, isegi siis saab minister sellest üle sõita ja teha muudatused. Jumala eest, muidu äkki mõni Riigikogu liige teeb muudatuse ja see läheb veel läbi! 

Miks seda tehakse? Üks parimaid näiteid oli see, mida mu kolleeg siin juba mainis: Lauri Läänemetsa juhtimisstiil Siseministeeriumis. Nüüd äkki avastatakse, et 3,6 miljonit eurot on jäetud kasutamata, ja seda Päästeameti real. Seejuures otsustas ta sulgeda Kopli päästekomando, sest nagu ta ütles, tema pidi kärpima 800 000 eurot. Kuidas saab olla selline planeerimine, et sul jääb kasutamata 3,6 miljonit eurot ja seda sellises valdkonnas, kus sa sulgesid põhimõtteliselt eluliselt vajaliku teenuse? Tegelikult huvitav, kuhu see raha nüüd suunatakse või mis saab edasi. Kui see pole üks ehe näide planeerimisoskuse puudumise kohta, siis ma ei tea, mis see veel on. Ja siis lugege ministri kommentaare, mida ta jagab: aga see on ju ainult nii väike osa Siseministeeriumi eelarvest, mis see ikka on, see miljon siia-sinna. Aga palun mine ja ütle seda Kopli päästekomando meeskonnale, palun ütle seda Põhja-Tallinna elanikele, et mis ikka, paari miljonit ei suutnud ära planeerida. Või Kristina Kallas, kes ei suutnud leida raha õpetajate palga tõusuks, aga siis ta kuskilt tagataskust leiab 10 miljonit eurot omavalitsustele arvutite ostmiseks. 

Siis räägitakse meile, kuidas tulevad suured kärped. Aga kokkuvõttes ju kärbitakse neid teenuseid, mis on inimestele vajalikud, olgu see Kopli päästekomando, mis läks kinni, või töötukassa teenused, mida kärbitakse, üksi elava pensionäri toetus tühistatakse, kui ta on sunnitud minema hooldekodusse, tõstetakse inimestel makse. Aga mis paralleelselt toimub valitsemiskuludega, mida lubati kärpida? Need tegelikult üldse ei muutu. Selle kohta me saame selliseid kommentaare, nagu just hiljuti oli Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil, kes ütles, et meie kärbime lausa kaheksa ametikohta. Kärbitakse aga nii, et need ametikohad viiakse Justiitsministeeriumi. Ja siis tuleb minister Erkki Keldo uhkelt rääkima riiklikus televisioonis, et nad ikkagi räägivad poole miljoni euro suurusest kärpest. Pool miljonit eurot, mis lihtsalt läheb nüüd Justiitsministeeriumi, need kaheksa ametikohta [lähevad sinna]. See ongi see valitsemiskulude vähendamine! 

Eraldi teema on muidugi veel MTÜ‑de toetamine. Vähe sellest, et ministeeriumid ei suvatsenud seekord isegi nimekirja esitada. Kui eraldi pöörduda ja paluda seda nimekirja – meie komisjon, korruptsioonivastane erikomisjon, palus –, siis kas teate, mis vastus tuleb? Selle loetelu koostamine on liiga suur töö. Te jagate maksumaksja raha erinevatele MTÜ‑dele, teil on kohustus seda loetelu näidata, aga te vastate, et vabandage, teate, see on liiga suur töö, et me peaks seda tegema. 

Ma usun, et neid näiteid on enam kui küllalt, mis tõestavad, et eelarvesüsteemi tuleb kiiremas korras muuta. See ei ole ainult opositsiooni kriitika, ka koalitsioonisaadikud nõustuvad sellega, nad lihtsalt ei julge alati seda siit välja öelda. Täna ma palungi, et toetage …

Aitäh!

… ka koalitsioonisaadikud, seda eelnõu, sest te ise andsite lubaduse, et te muudate eelarve läbipaistvaks. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Me räägime täna eelarve baasseadusest. Mina ütlen, et palun toetage selle eelnõu tagasilükkamist, sest see eelnõu on käkerdis. 

Eelarve baasseadust tuleb tõesti sisuliselt parandada ning parandada korralikult ja põhjalikult, seal tuleb teha päris palju muudatusi. Aga see, mismoodi on esitatud see eelnõu, näitab, et asju ei ole läbi mõeldud. See näitab seda, et see eelnõu on esitatud nii-öelda punktikorjamise mõttes. 

Miks ma seda julgen väita? Millal tuli see jutt, et eelnõu, et baasseadus ja eelarve on läbipaistmatud? Sel aastal on lärmi ja kisa kui palju. See läbipaistvus on täpselt samasugune olnud päris mitu aastat. Mõni aastat tagasi sai natuke lisatud detailsusnõudeid, aga [eelarve] on põhimõtteliselt sama läbipaistev, kui ta oli siis, kui kehtestati tegevuspõhine eelarve. Sellel aastal tehti [eelnõu] 511 muudatusega eelarve detailsemaks. 

Kui meil on olukord, kus eelarve arusaadavus läheb väidetavalt kehvemaks, kuigi seaduspilt eriti nagu ei muutu, siis millega on tegu? Mina ütlen, et inimene on läinud kas rumalamaks või demagoogitseb. 

Kui meile räägitakse, et põhiseaduslikkus ei ole selle eelnõuga tagatud, siis ma tuletan veel kord meelde seda, mida ma just ütlesin: see seadus on kehtinud juba mõnda aega, selle detailsus on kasvanud. Eelnõu 511 läbirääkimistel arutati asja nii õiguskantsleri kui ka riigikontrolöriga. Need muudatused, need parandused, mida oli võimalik teha kiiresti, on sinna sisse viidud, see detailsus on sinna sisse viidud. Need väljavõtted, kus ja milliseid toetusi makstakse, on välja toodud just täpselt nii, nagu oli kokkulepe õiguskantsleri ja riigikontrolöriga. Jah, põhjalikumad muudatused nõuavad aega ja nendega me hakkame tegelema järgmine aasta. 

Ja veel. Kuluridasid saavad ministrid muuta mitte ainult 2025. aasta eelarves, nad saavad neid muuta ka 2024. aasta eelarves, nad said neid muuta 2023., 2022. aasta [eelarves] ja nii edasi. See õigus teatud ulatuses kulusid eelarveridade vahel ümber tõsta on kogu aeg kehtinud. Piirang on ainult see, et see [raha] peab minema samaks otstarbeks.

Niisiis, mõte, et baasseadust tuleb parandada, on õige. Aga viis, kuidas Isamaa ja Keskerakond seda soovivad teha, ei kannata kriitikat. Selle tõttu tuleb ka see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Kui räägitakse eelarve [vähesest] läbipaistvusest ja sellest, et see on kogu aeg nii olnud, siis päris nii see tegelikult ei ole. Eelarve läbipaistmatus ja kultuuritus tekkis sellest hetkest, kui sotsiaaldemokraatide esimehele anti võimalus riigieelarve juures viimane sõna öelda. Siin saalis on ka mõned nendest, kes mäletavad 2023. aasta riigieelarve [arutelu], [tollastest] rahanduskomisjoni liikmetest pole kahjuks peale minu siin saalis hetkel ühtegi. Aga siis Reformierakond julges küll selja sirgu lükata ja see üle 10 miljoni euro päästekomandode raha, mis taheti viia valdade kultuurimajade ja koolide ehitamiseks, kadus sealt ära ja tõesti väga paljud komandod said selle raha enda kätte. Aga sellest ei ole midagi muutunud. 

Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis seal on nalja nabani. Aga kurba nalja, sest ühe erakonna ministrid on teinud seal ikka palju show'd. Markantseim näide on kokkuhoiupoliitika Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis. Neile anti ülesanne 10 miljonit kokku hoida. Sellest 10 miljonist 6 miljonit on ühistranspordiraha kokkuhoid. Läks nädal mööda, siis minister teatas, et 16 miljonit on puudu. Läks kaks nädalat mööda, teatati, et 32 miljonit on puudu. Ja ennäe imet, kolmandal nädalal selgus, et 46 miljonit eurot on puudu ja see kõik tuleb valitsuse reservist.  

Valitsuse reserv on peale 2020. aastat kasvanud nagu pärmi peal. Enne koroonaaega oli valitsuse reservis tavaliselt alla 20 miljoni. Nüüd on olnud mõned aastad, kui seal on alla 200 miljoni ja sealt annab jagada ükskõik kuhu. Siis me kuuleme siin erinevaid uudiseid, kuhu võiks raha sellest reservist minna. Selget poliitilist katuseraha on seal piisavalt palju. 

Siin on täna näiteks toodud see päästekomandode raha, et mitu miljonit jäi üle. Kuidas eelmine aasta nuteti komisjonis, et ei ole seda alla miljoni euro, et Kopli komandot päästa! No ei ole! See aasta selgub, et tegelikult see aasta jäi mitu miljonit üle sama valdkonna sama rea pealt. Kes valetab? Kas ei suudetud nagu kogu poliitilist raha ära jagada või milles oli küsimus? 

Räägime haridusest. Õpetajatel oli puudu 10 miljonit. Kulla sõbrad, vaadake riigieelarvet! Vaadake, mis toimus aastaid tagasi! Ühte 14 miljonit on neli korda ümber tõstetud. Nüüd taheti jälle tõsta. Ma pean tunnistama, et Mart Võrklaev on täiesti nagu uuesti sündinud, julgeb komisjonis poliitiliselt ausalt öelda ja ka ajakirjanduses öelda, et kuskil on jama. See lühike aeg ministrina mõjus talle positiivselt. Päris hea tunne on, umbes samasugune tunne kui 2022. aastal, kui ma ise rahanduskomisjoni juhtisin. Siis julgesid nii opositsiooni‑ kui ka koalitsioonipoliitikud vaadata eelarvet ikkagi sellisena, nagu see on.  

Me tahame tõesti näha, mis seal eelarveridade peal on. Ei ole ju Isamaa Erakond nõudnud midagi erakorralist: et oleks selgelt palgafondi rida ja majanduskulude rida, et me näeksime, kuhu raha tegelikult läheb.  

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.  

Ministeeriumides on ju lihtne. On üks rida ja ta võib sealt raha tõsta, kuidas tahab, kas palgafondi või majanduskuludeks ja uue korra järgi [võib tõsta] ükskõik mille jaoks. Kes on kohaliku omavalitsuse volikogus, teavad väga hästi, et eelarves on väga selgelt kaks eraldi rida, majanduskulud ja palgafond, ja neid ei saa ilma volikogu otsuseta ümber tõsta. Põhjendus on see, et aga äkki tellime teenuseid sisse, mitte ei maksa [seda raha] palgana välja. 

Seda võiks natukene ette teada, mida järgmine aasta ministeeriumis tehakse. Eraettevõtja ei saa küll niimoodi elada, et ta ei ole planeerinud enda tegevust natuke pikemalt ette. Kui sa teed suurema investeeringu, siis sa pead vaatama, kuidas sa need kulutused, mis sa oled teinud, ühel hetkel tuludena tagasi teenid, mitte ei jää lõpuks punasesse.  

Nii et ma julgen küll täna öelda, et nii pikalt, kui mina olen rahanduskomisjonis olnud, ei ole mina näinud nii pimedat eelarvet ja nii palju soperdust, mille kohta ministrid ei vasta ega kavatsegi vastata või vastavad niimoodi, kui sa küsid, mis selle 5,6 miljoni suuruse investeeringute rea peal on, et vastus tuleb nende ridade kohta, mis on nagunii juba enne seal on olnud. Või siis öeldakse, et kuule, 2,5 miljonit on selleks, selleks ja selleks, aga ülejäänud 2,5 miljonit on veel sisustamata, et küll me sisustame.  

Me saame ju aru, et järgmine aasta on kohalikud valimised ja küll neid siis sisustavad just need valitsused ja volikogud ja omavalitsused, kus sotsid on võimul. Selles ei ole midagi uut. Seda tehti enne Riigikogu valimisi, kui seal piirkonnas, kus mina käisin, käidi komandodes ja öeldi, et näed, sa saad tuletõrjeauto ja sa saad uue komando, mis siis, et tegelikult need otsused tehti rahanduskomisjonis, mitte ministeeriumis. Aga üks erakond sai kõva häälega öelda, et just nemad ja ainult nemad on seda teinud.  

Oleme ausad, selliseid otsuseid peaks tegema Riigikogu, mitte nii, et ainult minister ainuisikuliselt teeb. Siis see ei oleks nii-öelda korruptiivse kõrvalmõjuga, vaid oleks kollegiaalselt siinsamas saalis otsustatud. Ükskõik, kas koalitsiooni häältega.  

Hästi tihti räägitakse, et jõle jama oli katuserahaga, mida Riigikogu liikmed jagasid. Sõbrad, ka mina olen selle eest peksa saanud. Aga ma teadsin, mille eest ma [peksa] sain. Ma ei häbenenud, et minu nimi on selle või teise või kolmanda objekti peal. Nii oli kõigi 101‑ga, kes seda soovisid pakkuda. Ka valitsus [kasutas] poliitilist raha. Läbi aastate on tehtud kümnetes miljonites selliseid poliitilisi otsuseid. Aga seal oli see objekt kirjas. Selle üle sai arutleda, kas see objekt on õige või mitte. Aga meie mitte ei toeta seda, et eelarve oleks läbipaistev, vaid, veelgi rohkem, me anname võimaluse, et ministrid vaikselt susserdaksid. See ei ole mitte kõige parem näide. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 525 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 525 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 525 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Aitäh teile, head kolleegid! Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme.