Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale jõudis registreeruda 57 Riigikogu liiget, puudub 44. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad interneti vahendusel! Täna Keskerakonna fraktsiooni saadikute poolt sooviks üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile ja teemaks on koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamine. Eks me oleme omalt poolt selle teema osas saanud infot ka eelnevalt, aga täna ilmus vastav uudis selle otsuse kohta. Ja loomulikult see on taunimisväärt. Kahju, et Vabariigi Valitsus tõesti, või siis haridusministeerium, ei leia 30 000 eurot selleks, et see liin, väga oluline liin, toimiks ja meie noored saaks selle liini kaudu vähemalt mingisugustki ajutist abi. Me oleme kuulnud, kuidas haridusminister jagab ohtrasti preemiaid ja kutsub üles ka oma ja ministrite esinduskulude osas. Huvitavaid ettepanekuid on kuulda olnud, kuidas väidab, et tema dressides ikkagi tööl käia ei saa, haridusminister, ja et esinduskulud on väga olulised, ja avalikustada kulutusi ka ei soovita. Aga samas, teiselt poolt vaadatuna 30 000 selleks, et nõuandeliin toimiks edasi, ei leita. Selles osas on loomulikult kahju. Nii et meie poolt on hästi palju küsimusi ja loodame, et peaminister suudab nendele küsimustele adekvaatselt vastata.

Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise. 

Nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1: Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu sisu ja tagajärjed on tõsiselt murettekitavad, sest selle kaudu kehtestatakse ettevõtetele nõuded, mis meenutavad plaanimajandusele omaseid praktikaid. Kestlikkuse aruande kohustus surub ettevõtetele peale Euroopa kestlikkuse aruandluse standardeid, mis nõuavad ulatuslikku aruandlust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkondades. Ettevõtted saavad lisaks niigi pingelisele äritegevusele lisakohustuse hakata oma ettevõttetes edendama mitmekesisust ja kaasamist. Me ju teame, mida see tähendab. See tähendab vasakideoloogiate pealesurumist ettevõtlusele. Ideoloogiate jaoks peaksid olema erakonnad, mitte metallitööstus või lehmalaut. Kestlikkuse aruandega kaasneb süstemaatiline surve, mille järgi ettevõtted peavad hakkama kaitsma sotsiaalseid sugusid, mida olevat sadu; peavad hakkama jälgima seksuaalseid sättumusi, et töökollektiivis oleks kultuuriline mitmekesisus; et islamiusulistel oleks palvetundide jaoks kõik tingimused loodud, ole või rongijuht. Just selliseid sotsiaalseid propagandistlikke standardeid hakataksegi selle eelnõu järgi peale suruma. Kestlikkuse aruande koostamise kohustus tähendab ettevõtetele tohutuid lisakulusid: tuleb palgata uusi spetsialiste, investeerida IT-süsteemidesse ja sukelduda bürokraatiarägastikku. Esialgsed hinnangud näitavad, et aruandluse juurutamise kulud võivad ulatuda kümnete või sadade tuhandete eurodeni aastas. Selle asemel, et ettevõtted saaksid investeerida tootearendusse, innovatsiooni, suunatakse nende ressursid Brüsseli bürokraatianõuete täitmisesse. Kas see pole otseses vastuolus ettevõtluse põhimõtetega – luua väärtusi, teenida kasumit ja edendada majanduskasvu? Kestlikkuse aruandega seatakse esikohale ideoloogia ja vasakliberaalsed väärtused, jättes kõrvale ettevõtlusvabaduse. Ühtset standardit sunnitakse peale, sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast või tegelikest võimalustest. See meenutab kommunismi, kus majandust juhiti ideoloogiliste eesmärkide täitmise nimel. Sama mustrit võib näha ka siin: ettevõtted peavad hakkama täitma eesmärke, millel pole midagi pistmist nende põhitegevuse või kasumlikkusega. Ettevõtete juhtimisstruktuuridele kehtestatakse kohustus peegeldada ühiskonna mitmekesisust, sealhulgas kultuurilist ja rassilist, aruannetes tuleb esitada andmeid juhtkonna koosseisu kohta, näiteks naiste ja vähemuste osakaalu [kohta]. Kas tõesti tekib olukord, kus trahvi vältimiseks tuleb hakata homoseksuaalseid juhte rentima? Kas selline nõue ei ole oma olemuselt absurdne? Samuti nõutakse, et ettevõtted looks mehhanismid, mis võimaldavad töötajatel osaleda otsustusprotsessides. Näiteks nähakse ette, et ametiühingud ja töötajate esindajad peaksid sekkuma ettevõtte strateegilisse juhtimisse, sealhulgas kestlikkuse eesmärkide täitmisse. Kas see pole samm natsionaliseerimise suunas? Kas uus vilepuhuja seadus hakkab töökollektiivis tooma esile ideoloogilisi konflikte, kui keegi eksib vähemuse diktatuuri vastu? Kuigi räägitakse eelkõige suurettevõtetest, puudutab eelnõu ka paljusid väiksemaid ettevõtteid. Ajaraamid on ebareaalsed, ebaõiglased, ettevõtetele jäetakse liiga vähe aega täiesti uute standardite rakendamiseks. Palun lisaaega kolm minutit.

Jah, kolm minutit lisaks.

Majandusaasta aruande sidumine kestlikkuse aruandega on absurdne. Need kaks dokumenti käsitlevad täiesti erinevaid teemasid. Sellest tulenevalt ei peaks seda eelnõu arutama mitte majanduskomisjonis, vaid võiks kaaluda täiesti uut komisjoni, näiteks ideoloogia komisjoni loomist, arvestades Brüsselist tulevaid direktiive. 

Kokkuvõttes meenutab kestlikkuse aruande kohustus kommunistlikke süsteeme, kus majandus allutati poliitilistele ideoloogiatele. Me ei tohi lubada, et meie ettevõtted muudetakse järjekordse ideoloogilise eksperimendi ohvriteks. Head saadikud! Kui te seda eelnõu toetate, siis ma ei tea, kas ma peaks teie pärast häbi tundma või hoopis teile kaasa tundma. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Evelin Poolamets tegelikult juba peatus väga olulisel punktil siinsamas eelnõus, kuid samas on siin ka teine pool ehk raamatupidamise seaduse audiitorkontrolli nõuete teema. Olen sellest varem ka siin rääkinud, et on ajale jalgu jäänud piirmäärad, mis on loodud 2016. aastal selleks, et väikeettevõtjad ei peaks igal aastal tõestama, et nad iseendalt ei varastaks. Ja kaubandus-tööstuskoda tegi ka ettepaneku suurendada piirmäärasid 50%, viia see tänapäeva nõuetele vastavaks ja seega vähendada ka ettevõtete koormust ja hoida kokku ettevõtjate raha liigse bürokraatia juurutamisel. Pikemalt ei hakka sellel peatuma.

Majanduskomisjonis tegi kaubandus-tööstuskoda kompromissettepaneku, kui ei oldud ministeeriumi poolt nõus, et 50% tõsta juba praegu: sel aastal tõsta 25% ja kahe aasta pärast veel 20% ehk kokku 50%. Sellega oli nõus ka audiitorite koda. Kuid ministeerium jätkas oma jonnakat suhtumist ettevõtjatesse. Ilmselt mitte just ainult ministeerium, vaid ka siin viibiv rahandusminister härra Ligi, nagu mulle on teada. Ja niisiis ka majanduskomisjon tõmbas saba jalge vahele ja otsustas, et ei, teeme siis 25% ja kahe aasta pärast hakkame jälle vaatama, kas me tõstame või langetame piirmäärasid.

Ma arvan, et see ei ole mõistlik otsus, kui me näeme, et piirmäärad on ajale jalgu jäänud. See on ära tõestatud ka kaubandus-tööstuskoja poolt toodud tabelis, mille ma siin ükskord juba ette kandsin. Võiks ikkagi lähtuda sellest, kuidas on ettevõtjatele oluline ja mis hoiaks neid praegusel raskel ajal, kui maksud tõusevad ning ettevõtjatel on niigi raske ots otsaga kokku tulla – küll on selles süüdi sõda või naabrite halb käekäik. Võiks hoida oma ettevõtjaid, käituda mõistlikult. Ja vaatamata sellele, et kuigi praegu võib öelda nii, et parem pool muna kui tühi koor, et justkui 25% oleks ka ju hea piirmäärade tõstmine, siis ma arvan, et seda eelnõu ei saa juba ainuüksi selle pärast toetada, et me ei kuula ettevõtjaid. Ei tahaks tegelikult ka vastu hääletada sellele, et 25% tõstetaks, aga arvestades seda saali, et nagunii siin midagi ei kuulata väga, ju see ikkagi ära hääletatakse. See, mida rääkis Evelin Poolamets kestlikkusaruannetest, no see on tõesti bürokraatia järjekordne suurenemine, suurendamine, millega ei saa ka absoluutselt nõus olla.

Kahju ongi see, et tihtipeale lisatakse mõnele mõistlikule ettepanekule mingi absurdne ja siis seotakse need ühte eelnõusse kokku ja sa oledki kahe vahel, kahe heinakuhja vahel. Võib-olla tahakski hääletada mõne mõistliku asja poolt, aga seal on nagu Brežnevi pakett, et saad viineri, aga saad ka hirsiputru. Nii et teen ettepaneku Isamaa poolt, et mitte selle eelnõu poolt hääletada. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Kuulasin eelkõnelejaid. Mõistagi oli eriti esimeses sõnavõtus üsna vähe seda, mis on sisuliselt korrektne, ja väga palju seda, mis oli lihtsalt ideoloogiliselt kallutatud. ESG aruandlus puudutab väga suuri ettevõtteid, ettevõtteid, kes konkureerivad ja tegutsevad rahvusvahelistel turgudel. Ja ilma selleta on üsna keeruline seal toimetada. Me räägime esimesel aastal alla või ühekohalisest arvust ettevõtjatest ja ka pärast seda suurusjärk 300, kes on kas väga suured või börsil noteeritud ja kellest tegelikult kolmandik saab omama konsolideerimisgrupi erandit ehk nad seda aruannet esitama ei pea, kui nende emaettevõte seda juba teeb. 

Nii et ei ole mõtet määrida või seostada seda nõudmist millegagi, mis on kuidagi ideoloogiliselt kallutatud või mis kahjustab ettevõtete konkurentsivõimet. Oma kogemusest võin öelda, et mitmekesised meeskonnad saavutavad palju paremaid tulemusi kui need, mis on ühte suunda kaldu. 

Nüüd teine pool eelnõust, mis puudutas auditeerimise piirmäära. Sellest meil oli põhjalik ja vahel ka tuline debatt nii komisjonis kui ka siin teise lugemise ajal. Ja see, milles teise lugemise järel ju kokku lepiti, oli, et auditeerimise piirmäär tõuseb 25% võrra juba alates selle majandusaasta aruandest ja kahe aasta pärast on Rahandusministeeriumil, või õigemini, iga kahe aasta pärast on Rahandusministeeriumil kohustus esitada analüüs ja hinnang selle piirmäära muutmiseks. Olen palunud juba majanduskomisjoni ametnikke, et nad ka Rahandusministeeriumi teavitaksid, et hiljemalt septembriks 2026 see analüüs ja ettepanek jõuaks majanduskomisjoni. Ma arvan, et siis me saamegi seda hinnata, ja ma arvan, et see on palju parem lahendus kui tõsta praegu ükskord ad hoc, selle asemel et luua see süsteem, kus need piirmäärad vaadatakse regulaarselt ja iga kahe aasta tagant üle. Nii et palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 516 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 0. Eelnõu 516 on seadusena vastu võetud. 

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, kes on juba siia jõudnud, auväärt rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kõigepealt ma sissejuhatuseks ütlen, et asjadest arusaamiseks on väga tähtis eeldus mälu. See, mis ma siin enne kuulsin, selle vastu oleks pidanud tegelikult mälus olema üks tõrge. Selle raamatupidamise seaduse sünnitas rohelepe, mille kirjutas alla Jüri Ratas ja kus rahandusminister oli Martin Helme. Nii et EKREIKE tegi, aga EKREIKE loobib praegu pori selle selle roheleppe vastu. Alati tasub meenutada, et riik on järjepidev ja asjadel on põhjused ja sünnid. 

Aga sama tahaks ma nimetada selle eelnõu kohta, mida mina hakkan ette kandma, see on Euroopa stabiilsusmehhanismi aruanne. Ka siin on mälu väga tähtis. Esimest korda ma seisin Riigikogus selle teemaga 12 aastat tagasi. Ja see võttis mul, ma enam ei mäleta, kas neli või kuus tundi. Sain tuld ja tõrva, räägiti siin kõige kokkukukkumisest ja Eesti iseseisvuse kaotamisest. Ma pidin ka pool päeva veetma pärast Riigikohtus ja tõestama, et Eestil on õigus enesekaitsele, sealhulgas kollektiivkaitsele, sealhulgas finantskriiside vastu. 

ESM sündis nimelt ülemaailmse finantskriisi tulemusena. kunagi nimetati seda ka Euroopa IMF‑iks. See on kollektiivne vastus võlakriisile, mille me läbi elasime. Aga siis, kui seda kaitstud sai, siis sai antud ka lubadus, et valitsus annab aru selle Euroopa stabiilsusmehhanismi toimetamisest igal aastal. 

Kriise on ESM-i 12 tegutsemisaasta sisse mahtunud erinevaid. Peale finantskriisi on suuremaid olnud ka COVID-i kriis. Koroonaepideemia ajal oli ESM valmis ka selles kriisis liikmesriikidele abi pakkuma. Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas teadmine, et ESM on olemas ja saab vajadusel appi tulla finantsturge rahustama. 

ESM-il ei ole praegu ühtegi aktiivset abiprogrammi. Finantskriisi ajal ESM-ist ja ESM-i eelkäijast EFSF-ist antud tugilaenud on programmijärgse seire faasis. Riske, mis võiksid ohustada abi saanud riikide võimet ESM-ile laene tagasi maksta, ei ole tuvastatud. Euroala rahandusministrid saavad ESM-ilt selle kohta regulaarseid ülevaateid. Alanud on ka laenude tagasimaksed. Hispaania alustas neid 22. aastal ning 23. aastal hakkas Kreeka tegema oma EFSF-i laenu tagasimakseid. EFSF oli siis ESM-i eelkäija. 

Riigikogule esitatud aruandest saab pisut lähemalt lugeda abilaenude seisust, samuti alanud tagasimaksete kohta. Tahaks jälle ajaloost meenutada: siiamaani tuletatakse mulle meelde, et Ligi viis raha Kreekasse. Võin kinnitada, et eelmisel nädalal Kreeka rahandusminister kiitis neid poliitika muudatusi, mis Kreeka abilaenude tingimusena vastu võttis. Ja nüüd on Kreeka jooksev eelarve paremas seisus kui Eesti oma. Laenukoorem loomulikult ei kao niisama, aga Kreeka on üsna eeskujuliku eelarvepoliitikaga riik, erinevalt Eestist, kes positsiooni vahepeal käest andis.

ESM-i reform, mille Eesti kiitis heaks juba Riigikogu eelmise koosseisu ajal, on samas punktis, kus aasta tagasi. ESM-i aluslepingu muudatuse lepingu on ratifitseerinud kõik ESM-i osanikud peale Itaalia. Meenutuseks, et olulisem muudatus, mis selle reformiga kaasneb, on ESM-ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli andmine. See tähendab, et juhul kui võimalikus panganduskriisis Euroopa kriisilahendusfondi SRF-i ehk Single Resolution Fundi pankadel kogutud vahenditest kohe ei piisaks, siis saaks ESM ajutiselt appi tulla. 

Lisaks täpsustuvad ESM-i lepingu muudatuste jõustumisel ESM-i laenuinstrumentide tingimused ning roll abiprogrammides. 

ESM on 12 tegevusaasta jooksul säilitanud oma kõrged krediidireitingud, mis on oluline turgudelt laenamisel. Maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi ulatuses. Sellest mahust on praegu vaba 417,5 miljardit eurot ehk lõviosa. Aga vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeerimispoliitika põhiselt ja reservi on kogunenud 3,3 miljardit eurot. 

ESM on oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides hästi täitnud. Pelk teadmine, et ESM on olemas, on aidanud turgudel stabiilsust tagada. Kuid ajad on keerulised ja me ei saa välistada, et mõni euroala riik tulevikus ESM-i abi vajab. Nagu mainisin, on ESM-il tulevikus roll Euroopa pangandusliidu osana. Aga tingimus on muidugi, et kõik selle muudatuse ratifitseeriksid. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh teile! Teile on ka mõned küsimused. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, siin 12 aastat tagasi, kui ütlesid ESM, mõtlesid Kreeka, ütlesid Kreeka, mõtlesid ESM. Väga hea oli see tagasivaade tollasele arutelule siin saalis. Praegu on minu küsimus see, et te ütlesite, et pole välistatud, et seda süsteemi läheb veel vaja. Kas on silmapiiril mõnda riiki, kes võiks seda reaalselt vajada?

Aitäh! Praegu võiks öelda, et pigem sellele ei ole vaja mõelda. Nagu ütlesin, on ESM‑i olemasolu ju see, mis turge rahustab. Meil on hea meel ju tõdeda, et ka euribor langeb, nii et riikide laenamine, laenude teenindamine pigem saab leevendust. Ka hulk riike on oma eelarveseisu parandanud. Aga noh, ESM-i kõige sügavam, minu jaoks kõige sügavam tagajärg on ikkagi see, et riikidele suruti peale majandusreforme. See hoidis neid tagasi, aga ka Eesti, ja need olid väga Eesti-pärased reformid, aga ka Eesti on võitnud ESM‑ist väga palju, just nimelt turgude stabiilsuse ja SKP kaudu. 

Ma jään selle juurde, et ESM oli väga hea investeering, aga ta ei ole kunagi olnud eesmärk, investeerimise eesmärk ei ole kunagi olnud, eesmärk omaette, see intress, mida sealt teenitakse. 

Nii et jah, neid riike, kelle pärast on põhjust mures olla laenujäägi pärast või laenukoormuse pärast, tegelikult Euroopas on. Aga turge hoiab ESM teiste hulgas ja ka muud stabiliseerimismehhanismid, mis on loodud, hoiab ikkagi vaos ja enam sellist akuutset kriisi, nagu selle loomise ajal, silmapiiril ei ole.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh ettekandjale! Küsimus on. 2015, 2016 läbi ESM-i anti Kreekale kokku vist üle 100 miljardi euro. Kui pikale perioodile see 100 miljardit on Kreekale antud ja kas on ka sinna sisse suumitud, kas see läks investeeringuteks, jooksvateks kuludeks, ja mis see intress oli sellel laenul?

Aitäh! ESM-ist on antud laenu mitte ainult 2015, 2016, vaid ka märksa varem. Alustati juba 2010 EFSF-iga, mis oli ESM-i eelkäija. Ma praegu kiiresti otsides ei leia seda intressimäära, aga põhimõtteliselt laene Kreeka teenindab. Tagasimaksed on planeeritud 2023.–2070. aastani ja tagasi on juba makstud 14,7 miljardit. Nii et laenu teenindatakse kenasti. Ja pikk tagasimakse periood võib häirida, aga nagu ma ütlesin, Kreeka on ennast tulemusena väga tõsiselt reforminud. Ja eelmise nädala minu tore nostalgiline elamus oli see, kuidas Kreeka rahandusminister kiitis neid ettekirjutusi, mis ta on saanud, Kreeka.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Praegu käivad sellised aktiivsed jutud sellest, et võiks ESM-i reformida, eelkõige laiendada selle funktsioone majanduskasvu ja vastupidavuse toetamiseks. ESM võiks kujuneda selliseks omamoodi euroala kaitsefondiks majandusšokkide vastu Euroopa riikides. Mis on teie suhtumine, kas praegune mehhanism on piisav või tõepoolest võiks seda reformida ka?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ESM-i reform on praegu pooleli ja seisab ühe riigi taga. See puudutab panganduskriisi ja Euroopa kriisilahendusfondi tagamist, ühesõnaga, et ta oleks nagu täiendav tagatis nendele stabiilsusmehhanismidele, mis on loodud pangandusreformi käigus. Aga erinevaid spekulatsioone on ESM-i ümber palju. Aga me kindlasti ei peaks väga entusiastlikult neisse suhtuma, sest eelarve vastutused on ikkagi üsna rahvuslikud ja kui me kõik solidariseeriksime, siis me hakkaksime vastutama teiste riikide lõdva majanduspoliitika eest, seda me ei taha. Ja selles mõttes need sammud peaksid olema siuksed ettevaatlikud ja alati hästi doseeritud, väga laiaks seda asja ei taha ajada. Kõrge laenukoormusega riigid on siin pisut teisel arvamusel, aga eks ka neid võib nimetada rahvuslikeks huvideks. Nemad oma eelarvepoliitikas on olnud lõdvad pika aja jooksul ja selle aja jooksul kogunenud riske hea meelega lükkaksid kollektiivseks vastutuseks, mida õnneks ilma kokkuleppeta ei saa teha.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Koos sellega oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 esimene lugemine. Ja ongi aeg paluda Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seekordsetel muudatustel on peamiselt eesmärgiks viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktides tehtud muudatustega, lahendada seaduse rakenduspraktikas tekkinud probleeme ning luua suurem õigusselgus. 

Üks olulisemaid muudatusi puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamist, mille tulemusel saab pindala‑ ja loomapõhiste toetuste saamine olema sõltuvuses teatud töö‑ ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste täitmisest. Millised töö‑ ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja kohustused toetuse saamisega seotakse, on liikmesriikidele Euroopa Liidu määrusega kindlaks määratud. Liikmesriigil puudub nõuete valikul kaalumisruum. 

Teiseks on ELÜPS‑i rakendamisel ilmnenud, et tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus, mille kohaselt kaitsemeedet toetuse saaja ja kalendriaasta kohta ei kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot, ei tööta kavandatud viisil. Sellest tulenevalt sellest leevendusest loobutakse. 

Kolmandaks tehakse eelnõuga muudatused ka põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes, nagu koolikavad, koostis‑ ja kvaliteedinõuete ning turustusstandardite rakendamine. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõuete peatükis olevates sätetes tehakse muudatusi eelkõige tulenevalt sellest, et viia riigisisesed õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega. 

Neljandaks täiendatakse eelnõuga riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivaid sätteid, et kvaliteedikavaga tagada paindlikkus kogu põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ahela hõlmamiseks. 

Viiendaks tehakse muudatus, et tugevdada geograafilise tähise kaitset, andes PTA‑le õiguse ettekirjutuste tegemiseks, et tagada geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe või domeeninime kõrvaldamine. Seadusemuudatustega sätestatakse ka trahvisumma määr seosest kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete turul kasutamise nõuete rikkumisega. Muudatus on vajalik, et tagada piisavad viisid geograafilise tähisega toodetega seotud nõuete eiramiste ja pettustega võitlemiseks. 

Kuuendaks kujundatakse varasem põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ümber põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks. Kuna tegu on pikaajaliste ja detailsete andmetega põllumajandustootjate kestlikkuse kohta, tehakse seaduses muudatus, mille tulemusena luuakse õiguslik alus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri koosseisu turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregister. 

Samuti täpsustatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 rakendamisega seotud sätet, et maaelu arengu toetuste puhul oleks võimalik jooksvat taotlemist katkematult rakendada. See tähendab, et luuakse alus, et toetuseks ettenähtud vahendite jaotust saab vajadusel kehtestada pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta. 

Kokkuvõtvalt saab öelda, et muudatused aitavad luua suuremat õigusselgust ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika põhimõtet tulemuslikult rakendada. Aitäh!

Suur tänu teile! On ka mõned küsimused. Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma ettekande alguses seda, et meil tuleb kooskõlla viia Euroopa Liidu õigusega teatud õigusaktid. Üldiselt on teada, et ainult Riigikogu saab ratifitseerida nii-öelda välislepinguid ja muid asju selliseid. Meil on aga asi muutunud kummaliseks. Kuigi meil on ühekojaline parlament ehk Riigikogu, on neid Euroopa Liidu õigusakte vastu võtnud ja kinnitanud ja nõusolekut andnud Euroopa Liidu asjade nõukogu. Ma tahaksin teada, et kuidas on see võimalik sellises parlamentaarses riigis nagu Eesti. Ma tean seda vastuväidet ka, et Riigikogu on volitanud, aga sellist asja ei saa volitada, kui on põhiseaduses kirjas, et parlament võtab vastu. Palun andke selgitus selle kohta!

Aitäh esitatud küsimuse eest! Mina lähtun sellest, et kui me ühist põllumajanduspoliitikat erinevate liikmesriikidega koos korraldame, siis peamised seisukohad me tõesti ELAK-is kooskõlastame, enne kui ma põllumajandusministritega ühisele nõukogule lähen. Need seaduseelnõud, mis Euroopa Liidu poolt põllumajandussektoris vastu võetakse, nendest me lähtume. Eesti ka väga palju sõltub sellest, millised on ka Euroopa Liidust ühise põllumajanduse jaoks antud vahendid. 

Nii et mina hetkel lähtun seaduseelnõust, suuremad küsimused ja teemad räägime me läbi ELAK-is. Ja tänasel hetkel on see, et Euroopa Liidu tasandil on teatud õigusaktid vastu võetud selleks, et seda ühist põllumajanduspoliitikat reguleerida. Eesti liikmesriigina peab nendest lähtuma ja olemasolev seadusandlus viibki meie seadusandluse kooskõlla sellega, mis Euroopa Liidus on kokku lepitud. 

Aga pean omalt poolt ütlema, et tegelikult tänu nendele muudatustele me püüame ka oluliselt bürokraatiat vähendada. Teatud registrid pannakse kokku. Ja teise külje pealt me osad teemad ja otsustamised viime ka allapoole, et mitte siin Riigikogu tasandil kõiki üksikuid tehnilisi küsimusi lahendada. Osad tegevused ja otsused jõuavad ministri määruse tasandile, et siin rääkida ainult kõige olulisemast.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsiks tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevenduse osas. Kas see leevendus tähendab seda, selle leevenduse kaotamine, et kui tagasinõutav summa on kuni 100 eurot, siis ikkagi nüüd nõutakse see tagasi? Kui varasemalt oli, et kuni 100 eurot koos intressidega, siis seda summat tagasi ei nõutud ega maha ei arvestatud. Mis on see põhjendus, miks nüüd hakatakse tootjatelt nõudma tulenevalt sellest, et sotsiaalse tingimuslikkuse nõuetega on saanud võib-olla mingi ettekirjutuse kuskilt, et see tagasinõudmine 100 euro osas siis ikkagi tuleb?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Sätestatakse, et toetusraha jäetakse taotlejalt tagasi nõudmata, kui käesoleva seaduse alusel antud toetuse puhul ei ületa tagasinõutav summa ilma intressideta 100 eurot. Nii et see põhimõte jääb sisse, et kuni 100 euroni ilma intressideta seda tagasinõuet ei tehta. Ma saan aru, et täpsustatakse seda sõnastust selleks, et see oleks selgesti arusaadav. Ja ilma intressideta!

Kalle, vabandust, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Eelmises vastuses ma küsisin selle ELAK-i institutsiooni kohta. Äkki te ikkagi ütlesite, et te juhindute ainult sellest seaduseelnõust. Aga kui te seaduseelnõu menetlete, siis on möödapääsmatu see, et te hindate ka selle vastavust põhiseadusele. Mitmed ka siin koalitsioonisaadikud on öelnud välja seda otseselt, et Riigikogu on volitanud ELAK-it võtma vastu otsuseid. Öelge mulle, palun, millisest – konkreetselt selles, ma küsin juriidilisest aspektist –, millisest normist tulenevalt on õigus Riigikogul anda sellist volitust ELAK-ile? Mina ei ole seda leidnud, äkki teie oskate mind valgustada natukene.

Aitäh esitatud küsimuse eest! Minu ülesanne oli täna tutvustada seda seaduseelnõu, mis puudutab erinevaid õiguslikke norme ja aspekte. Ja seda, kuidas me siin küsimusi menetleme, ja kindlasti on selleks oluliselt pädevamad inimesed, kui seda olen siin mina. Nii nagu ma välja tõin, siis olulisemad põhimõttelised otsused, mille eest me Euroopa Liidu ees seisame, millistel teemadel me läbi räägime, ja mis on tõesti Euroopa Liidu seisukohad, need me omalt poolt ELAK-is kinnitame, läbi räägime, ka omalt poolt käin igakuiselt neid tutvustamas. Aga täpselt nende õiguslike nüansside kohta, mida te küsite minu käest, kindlasti oskavad juristid oluliselt paremini selgitada, kui mina seda teen.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Nüüd tuleb 1. jaanuarist 2025 Maa‑ ja Ruumiamet ja neile antakse ka võimalus toetusetaotluste nõuete kontrollimiseks, et MaRu‑l oleks võimalik kontrollida otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste taotluste vastavust saamise nõudeid ning tingimuslikkusega seotud nõudeid. Milliseid nõudeid siis hakkab kontrollima Maa‑ ja Ruumiamet?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Mis puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega seotud nõudeid, siis neid nõudeid kontrollib jätkuvalt Tööinspektsioon. (Hääl saalist.) Jaa, aga te korraks mainisite oma küsimuses ka seda sotsiaalse tingimuslikkuse teemat. Nii et see ei ole kuidagi MaRu‑ga seotud, see on ikkagi seotud Tööinspektsiooniga ja selles osas esitatakse info nii-öelda PRIA-le ja nemad saavad edasi menetleda. 

Mis puudutab MaRu‑t, siis MaRu ülesannete hulka kuulub praktilised ülesanded, mis on seotud maaparanduse teemadega. Nüüd täpselt, mis puudutab rakenduslikult seda, millised ülesanded jäävad MaRu‑le ja PRIA-le, sellele küsimusele pean ma vastama kirjalikult. Ma ei oska täna välja tuua, mis on need MaRu täpsed tegevused, mis osas MaRu siin, ma usun, et need on ka need teemad, mis ministri määruses saavad täpsemalt välja toodud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis, rõhuasetusi ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama auväärt maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Maaelukomisjon arutas antud teemat oma 10. detsembri istungil. Üldiselt see, mida minister ette kandis, ja need küsimused, mis saalist kostusid, osad nendest olid käsitluses ja menetluses ka sellel komisjoni istungil. Komisjon tegi ka mõned menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. detsembril, see oli konsensuslik otsus; määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Urmas Kruuse, kes praegu antud hetkel seda ette kannab; ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – tegemist on konsensusliku otsusega. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister ja head saalis viibijad! Kõik maaeluhuvilised ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse huvilised ja austajad! 

Kui minister ütles, et tegemist on tehniliste muudatustega, ja mis ka suures osas on siin seadusesse muudatuste sisseviimiseks, siis tegelikult tuleb siin üks väga põhimõtteline uus sõnastus sisse ehk sotsiaalne tingimuslikkus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusesse sisse viimisel. Sotsiaalne tingimuslikkus tähendab seda, et võetakse kasutusele tööohutuse ja töökeskkonna ja nende Tööinspektsiooni tehtavate kontrollide tulemused. 

Nüüd, eelnõu räägib põhimõttest, et sellega väheneb halduskoormus, sellega parandatakse ja vähendatakse bürokraatiat. Samas, kui me võtame sellesama määruse lahti ja seletuskirja, siis sellesama tingimuslikkuse meetme või tingimuslikkuse sissetoomisega on seletuskirjas kirjas konkreetselt, et sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamine suurendab taotlejate halduskoormust, mis tähendab, et kogu vastutus ja kogu see halduskoormus lükatakse taotlejale. 

Jah, riigiametil halduskoormus võib väheneda, samas sellega töökohtasid kokku ei hoita, vaid antakse taotlejatele ehk põllumeestele kohustust juurde. Ja selle kohustusega, kui eelnevalt Tööinspektsioon käis kohapeal ja kui olid mõned rikkumised, siis ettekirjutuste täitmisega asi lahendati, kõik oli korras. Nüüd, kui Tööinspektsioon annab korra aastas, teavitab PRIA-t, et on toimunud rikkumised, siis sõltumata sellest, kas see rikkumine on täidetud või mitte, rakendatakse põllumajandustootjatel kohe toetuste vähendamist. Sõltub siis selle maatriksi tulemusest. 

Ning selles suhtes, kui PRIA on saanud tulemused Tööinspektsioonilt, siis Tööinspektsioon on aastas kuskil sadakond ettevõtjat kontrollinud. Ülejäänutel seda vähendamist ei tule, kuna neid pole kontrollitud. Ja nende kontekstis ongi see, et sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega pannakse ebavõrdsesse olukorda ühed tootjad, kes on sattunud Tööinspektsiooni kontrolli, ja teised tootjad, kes ei ole Tööinspektsiooni kontrolli all, nemad võivad rahulikud olla. 

Õnneks Tööinspektsioon avaldab iga aasta oma kodulehel kontrollitavate või inspekteeritavate nimekirja, millesse võivad sattuda põllumajandustootjad. Tööinspektsioon iga aasta kuulutab mingi teatud sektori kontrolli aastaks, nii et see on iga-aastaselt võimalik sealt näha. 

Meie jaoks on arusaamatu, mis hakkab olema Maa- ja Ruumiameti funktsioon otsetoetuste ja pindalapõhiste toetuste taotlemisel kontrollorganina. Kas ta on seal mingi planeeringute osas?Minister küll ütles, et maaparanduse osas, aga Põllumajandus- ja Toiduametis endises oli ka maaparanduse osakond. Nüüd seda liigutati Maa- ja Ruumiametisse. Järelikult sealt loogiliselt võttes võikski olla selle maaparanduse osa liikuda sinna Maa- ja Ruumiametisse. 

Siin mõned asjad on kindlasti väga olulised, mis teha. On see kvaliteedikavade teema, on see PRIA selle Iva äpiga rakendatavad tegevused. Iva äpiga on ka see, et igal tootjal ei pruugi olla seda rakendust. Nii et seda seadust paremaks tehes teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku antud seaduseelnõu ja muudatus esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegium! Mind ajendas siia pulti tulema võib-olla hea kolleegi sõnavõtt. Ja võib-olla tahaks korra saalile öelda ühe asja: et see sotsiaalne tingimuslikkus tõepoolest on Euroopa Liidus tervikuna selline esmane käsitlus ja selle rakendamisega võib alguses olla teatud tehnilisi raskusi. Aga mis meid komisjonis rahustas, oli tegelikult see, et ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda selle sotsiaalse tingimuslikkuse puhul ütles, et see ei ole nende jaoks koormav. Ja see tegelikult tähendab seda, et kui me võtame Tööinspektsiooni ja tema järelevalve pädevuse, siis see pädevus ja vajadus neid nõudeid täita on olemas ka täna, kui me räägime erinevatest tööohututest töötajatest ja nii edasi ja nii edasi. Selle tõttu ei ole see a priori täiendav koormus, ja teine, mis on minu arust oluline: meil ei ole mõtet ette välja mõelda seda, et me hakkame kõiki ettevõtjaid karistama, kuna nad neid nõudeid ei täida. Seda lootust meil ei ole mõtet endale silme ette manada. Ja võib-olla mõnedes Lõuna-Euroopa riikides, kus see probleem on olnud teravam sõna otseses mõttes, siis meie kultuuriruumis sellist käsitlust tööandja ja töövõtja vahel ei saa lihtsalt lubada ja see ei ole tolereeritav meie ühiskonnas tervikuna. Seetõttu ma teen kindlasti ettepaneku saalile, et see esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi, esimene lugemine lõpetada, ent Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 546 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Auväärt Riigikogu liikmed! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 546 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2025 kell 17.15.  

Ja oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini: Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu 525 esimene lugemine. Ja juba Riigikogu kõnetooli on jõudnud ettekandeks Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Palun!

Hea rahvaesindus! Läinud nädalal võttis parlament vastu 2025. aasta riigieelarve seaduse. Riigikontrolöri ja õiguskantsleri hinnangul on see seadus oma läbipaistmatuselt ja vildakalt ülesehituselt põhiseadusvastane. Demokraatlikus riigis on üks parlamendi tuumpädevusi, tuumkompetentse kehtestada maksud ja kehtestada eelarve. Ja selles loogikas on parlament kaotanud tegeliku kontrolli eelarvepoliitiliste valikute üle. 

Isamaa suunis on väga lihtne: taastada see olukord, kus parlamendil on seadusandjana pädevus tulusid ja kulusid eelarve kululiikide lõikes selgelt määratleda. See on lühidalt kokku võttes selle eelarve baasseaduse muutmise seaduse eelnõu sisu. Teiseks, me paneme ette ka selle, et mis puudutab toetusi juriidilistele isikutele miljardite eurode ulatuses, millisele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör, et need toetused, kui need eraldatakse konkreetsele juriidilisele isikule, oleks ka kirjeldatud juriidiliste isikute kaupa. 

Meil valitseb täielik tohuvabohu praegu eelarvepoliitiliste valikute osas, mis võimaldab valitsusel avalikkust eksitada. Kõneldakse sellest, et järgmisel aastal vähendatakse niinimetatud valitsemiskulusid, see on personali-, see on majandus-, see on muude toetuste kulusid, 5%. See tegelikkusele ei vasta. Kui võtta aluseks võrdlusalus, 2024. aasta eelarve seaduses eraldatud vahendid ja 2025. aasta eelarve, siis piisab tehte tegemisest, ministeeriumide kõigi nende kolme kulurea kokkuliitmisest, et näha, et valitsemiskulud ei vähene. 

Valitsuse esindajad ütlevad, et aluseks tuleb võtta miski muu: see on tulevikus hüpoteetiliselt planeeritav, riigieelarve strateegias 2024–2027 sisalduv kulude baasvõrdlus. Tegime ka selle tehte ära, kui võtta aluseks ja võrrelda neid ettenähtud piirmääraga vahendeid, mida valitsus on kitsendanud, seda valitsemiskulude vähendamise ülesannet iseseisvalt tööjõukulude, majanduskulude, muude toetuste, sealhulgas investeeringutoetuste näol, ja võrrelda siis riigieelarve strateegias 2024–2027 ettenähtud 2025. aasta modelleeritud baasi tegeliku 2025. aasta vastuvõetud eelarvega, näeme samuti seda, et vähendamist ei toimu. See on seesama 3,4 miljardi euro indikatiivne perimeeter. 

Veelgi enam, tegelikkuses on teada, et valitsemiskulusid tõsteti üle 2023. aastast 2024. aastasse tervelt 426 miljoni euro jagu. Ja me räägime kokkuhoiust! Küsimus tekib, kui palju tõstetakse üle neid valitsemiskulusid 2025. aastasse. Valitseb täielik teadmatus! Me teame seda, et riigieelarvet on suudetud eilse päeva seisuga täita umbes samas suuruses, pool protsenti rohkem, kui oli 2023. aastal, mis lubab väita või püstitada väite, et tegelikkuses riigieelarve täitmine ehk teisisõnu kasutamata raha 2024. aastal eelarvesse jääb üle kahe miljardi euro, millest omakorda sadu miljoneid eurosid tõstetakse valitsuse käskkirjaga, rahandusministri käskkirjaga, järgmise aasta suvel valitsemiskuludeks järgmisel aastal üle. 

Ning on eriti tõsine, et meil valitseb täielik segadus nende ületõstetavate vahendite puhul reaalse eelarve täitmise osal. Ja on sümptomaatiline ka pidev välisvahendite alakasutus. Eelmisel aastal oli see 700 miljonit eurot, välisvahendite alakasutus, sellel aastal, võrreldes eilse päeva seisuga, oli eelmisel aastal kasutatud välisvahendeid 32%, nüüd oleme suuruses 28–29%. Ehk 2 miljardist konsolideeritud välisvahendite summast, mis sellesse aastasse on ette nähtud, on valitsus suutnud eilse päeva seisuga – kolmas advent, eks ole – kasutada, andke andeks, alla 600 miljoni euro. Kehvad numbrid! 

Aga riigieelarve loogikas me peame vajalikuks ka just nimelt kontrollida valitsemiskulusid, et need oleks kuluridade kaupa eraldi välja toodud. Praegune olukord näeb ette seda, et mitte mingisugust tegelikku juhtimisjuhist ei ole võimalik parlamendil anda, sest ministeeriumid võivad nende nii-öelda katuskuppelprogrammide lõikes absoluutselt kõiki rahalisi vahendeid eelarveaasta keskel suunata sinna või tänna, ja seda tehti sellel aastal, seda tehti eelmisel aastal. Ei ole mingit kahtlust eeldada, et seda tehakse ka järgmisel aastal.

Nii et valitsuse poliitikakäekiri on lihtne: järgmisel aastal inimestele ja ettevõtetele üle miljardi euro maksutõuse selle Reformierakonna maksukalendriaasta puhul, kuid valitsemiskulud ei vähene konsolideeritult. Õige on see, et haridus- ja kultuurivaldkonnas me näeme asutusi, kelle tegelikku eelarve mahtu on vähendatud, kuid üldist valitsemiskulude langemist tegelikkuses aset ei leia, ja see on kahetsusväärne. 

Isamaa palub seda eelarve baasseaduse muutmist toetada, kõiki neid parlamendi liikmeid, kes usaldavad õiguskantsleri diagnoosi, kes usaldavad riigikontrolöri diagnoosi, kes soovivad, et Eestis eelarvet võetakse vastu põhiseaduse alusel, põhiseaduspäraselt. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Ando Kiviberg, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie, ma ütleksin, keskpärastest näitajavõimetest ei jäänud sügavat muljet, et te ise usute iga sõna, mis te praegu äsja kuuldavale tõite. 

Aga minu küsimus on. Te olete korduvalt varasemalt oma karjääri jooksul olnud minister ja korduvalt ja korduvalt on tulnud Eesti Vabariigi ajaloos ette, et ikka teatavad riigieelarve vahendid on tulnud üle kanda järgmisse aastasse. Kas antud aasta, eelarveaasta puhul ja selle, antud eelnõu puhul seda eelnõu koostades kõik see informatsioon on tulnud teile üllatusena, et aeg-ajalt vahendeid tuleb kanda järgmisse aastasse, kui neid jooksva aasta jooksul ära ei kasutata?

Aitäh! See ei ole usuküsimus, hea Ando, see on faktide küsimus. Need numbrid võivad olla piinlikud kuulata valitsuse esindajatele ja poliitilisele riigi tänasele juhtkonnale, aga need näitavad asjade tegelikku seisu. Osundus selle kohta, mis puudutab ülekantavate vahendite olukorda, siis tõepoolest, viimastel aastatel on ülekantavate vahendite osakaal plahvatuslikult kasvanud, see on fakt, ja see on kasvanud kordades võrreldes varasema perioodiga. Me oleme jõudnud konsolideeritud eelarve mahus eelmisel aastal selleni, et 13% jäi riigieelarvest, nii-öelda rahast kasutamata, mitte et see eraldi võetuna peakski eesmärk alati iseeneses olema. Ja teiseks, mis iseloomustab juhitamatust, me suutsime, juunikuuks suutis valitsus tuvastada, kui palju raha siis jäi eelmisel aastal kasutamata. Noh, see on minimaalselt aktsepteerimatu riigi raha juhtimise kvaliteet, saada juunikuuks teada, palju see oli eelmisel aastal, jäi raha kasutamata. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Väga oluline eelnõu. Tegelikult sarnase eelnõu esitas ka Keskerakond. Mis on teie hinnang, miks koalitsioon pani mõlemad eelnõud alles pärast seda, kui eelarve oli vastu võetud? Ja samuti ei soovitud neid kahte eelnõu liita selle eelnõuga, mis puudutas nii-öelda riigieelarve läbipaistvamaks muutmist. Nagu te mäletate, koalitsioon ju hiljuti tegi sellise eelnõu, justkui mis pidi muutma eelarve läbipaistvaks, tegelikult, noh, see midagi ei muutnud. Ja ma mäletan, et rahanduskomisjonis, kus Isamaa esindajaga tegime ettepaneku, et palun liitke need meie eelnõud koalitsiooni eelnõuga, seda ei tehtud, ja nüüd need eelnõud pandi, eksole, alles pärast seda, kui eelarve on meil vastu võetud. Mis on teie hinnang sellele?

Peataolek, võimetus tegelikult kvalifitseerida toimuvat ja sellest teha reaalseid juhtimisjäreldusi. Halb juhtimine viib välja kehva poliitikani, kehv poliitika viib välja kehvema elustandardini, seda me näeme. Nüüd, loomulikult, valitsuse esindajad, koalitsioon soovib seda debatti vältida ja mõtleb, et jõulusaginas need asjad, nii-öelda vana kala sööb need asjad siin ära, arvab menetlusest välja. Aga ma arvan, et me esitame need loomulikult uue aasta alul uue hooga uuesti, sest ega probleemid ei kao. Fakt on see, et 2025. aasta riigieelarve seadus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seda on oma avalduses rõhutanud nii riigikontrolör kui ka õiguskantsler. Ja vastus sellele valitsuse poolt on lihtsalt retooriline juhtimishäma. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Viimasel ajal me loeme selliseid uudiseid, kust tuleb välja, et eelarve võetakse ministrite poolt vastu hästi niimoodi vabalt. Teisisõnu haridusminister Kristina Kallas järsku leiab tagataskust 10 miljonit eurot. Enne seda ei olnud tal ühtegi senti õpetajate palga tõusuks olnud, nüüd järsku 10 miljonit tuleb kuskilt jagada kohalikele omavalitsustele nii-öelda arvutitehnika soetamiseks. Siis me saame teada Mart Võrklaeva kaudu, et tegelikult jäi Päästeametil sellel aastal rohkem kui 3,5 miljonit eurot alles, aga samas pandi kinni näiteks Kopli komando, mis vajas vähem kui 0,5 miljonit. Kuidas seda kõike seletada, kuidas selle eelarvega käitutakse ministeeriumides? Aitäh!

Juhtimist ei ole, on avameelne hinnang. Juhtimine hakkab peale ressursside üle kontrolli taastamisest. Ja minu väide – see on objektiivne diagnoos – on selline, et meil valitsus on kaotanud reaalselt eelarves käsutada olevate vahenditega opereerimise üle sisulise kontrolli. Ja siis mis on selle alternatiiviks: alternatiivina on võetud maksutõusud. Meie ettepanek on, see oli ka teie eelnõu sisu, eks ole, taastada see minimaalne põhiseaduse nõue ka selle võrra, et näha ette võimalus tõhusamalt, säästlikumalt opereerida valitsemiskuludega, mida paraku valitsus, nagu me näeme 2025. aasta eelarvest, vastupidiselt deklareeritule ei ole olnud võimeline tegema.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie selles riigieelarve seaduse muutmise eelnõus te toote välja seitse sellist põhilist punkti, et kuivõrd palju peaksid olema täpsemad iga programmi arvestused. Siin on nagu tööjõukulud ja finantskulud ja nii edasi ja nii edasi. Kui nüüd oletame, et te peaksite valima ühe nendest seitsmest, mis teie jaoks on see võtmesoovitus?

Aitäh, Urve, niisuguse naksaka küsimuse eest! Ega ma ei oskagi öelda, et need kulud eraldi võetuna tohutult üksteisele saaksid vastanduda või neid kuidagi püramiidselt asetada. Eks nad oma mahult hõlmavad, eraldi võetuna on sotsiaaltoetused kõige suurema mahuga eelarves, mis on siis arvestusliku iseloomuga ja vastavalt seaduses kehtestatud määrale määratletud. Kuid küsimus puudutab just nimelt, et meil lõigata läbi see risti-rästi opereerimine, kus vaatamata seadusandja või ka valitsuse enda intensioonile kuskil seletuskirjas deklareerituna, hiljem on võimalik manööverdada nende kulude lõikes täiesti ilma mingisuguse kontrollita, heal juhul sellest aimu omades pärast, post factum. Nii nagu oli, et eelmise aasta eelarve täitmise üle, palju suudeti eelarvet või palju jäi raha kulutamata, saime teada juunikuus, jaanipäevaks.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, Urmas! Sa oled olnud ka justiitsminister ja minu küsimus tuleb tegelikult hoopis teise nurga alt. Õiguskantsler on viidanud riigieelarve puhul väga selgelt sellele, et see – noh, isegi ei taha öelda, et võib-olla, aga – on vastuolus põhiseadusega tänu oma läbipaistmatusele. Riigikontrolör on teinud üliteravat kriitikat sellel teemal ja öelnud, et isegi riigikontrolör ei suuda sellest eelarvest välja lugeda seda, mida elementaarselt peaks lugema. Ja täna me oleme olukorras, kus Isamaa on esitanud eelnõu, mille nimetus on riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seadus. Kas sellise eelnõuga ei peaks siin parlamendi ees olema õiguskantsler või sellise eelnõu ei oleks pidanud saatma siia tagasi president? Kuidas me sellisesse olukorda jõudnud oleme?

Ma arvan, et see on oluline ja kaalukas ettepanek. Võib-olla tõesti peaksime kaaluma ka ettepaneku tegemist, ja ma teen seda siit rahvaesinduse kõnepuldist, presidendile üleskutse kaaluda, selle, tähendab siis, vastu, või, ei, mineval nädalal vastu võetud, aga veel välja kuulutamata 2025. aasta riigieelarve seaduse välja kuulutamata jätmist sisulise materiaalse vastuolu tõttu põhiseadusega. Ma arvan, et see oleks see jõuõlg, mis sunniks parlamenti ka erakorraliste valimiste hirmus tööle ja et saavutada minimaalne kvaliteet. Presidendil on see jõuõlg täna olemas: kui ta ütleks, et see peab vastama, noh, ütleme siis, olgu ta siis Isamaa, kellegi teise esitatud kulupõhisele loogikale. Ma arvan, et me kõik võiksime saalis sellega ühineda. Näen, ka härra Kivimägi noogutab mingitpidi, vähemalt (Aseesimees naerab vaikselt.) möönmisega, nii et see võiks olla üks loogika. Ma näen, et siin presidendil on jõuõlg olemas. Õiguskantsleri puhul, et kas õiguskantsleril on õigus teha konkreetset – see on põhiseadusliku arutelu küsimus, kuna tema saab vaidlustada õigustloovaid akte, 2025. aasta eelarvet eraldivõetuna, kuna see on tegelikult ikkagi üksikakt, ta vaidlustada ei saaks. Küll aga on tal võimalus tõepoolest vaidlustada baasseadust, baasseaduse puhul see võimalus tal on olemas.

Suur tänu! rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis, seal langetatud otsuseid tutvustab rahanduskomisjoni liige, hea kolleeg Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks käesoleva aasta 3. detsembril. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana Aivar Kokk. Tutvustus oli hästi lühike ja võiks kokku võtta siis sellega, et väga hea ettepanek on. Valitsuse esindaja osutas sellele, et valitsus ei toeta antud eelnõu. Esiteks seetõttu, et eelarveseaduses on juba tehtud muudatused ja eelarve kulud esitatakse majandusliku sisu lõikes. Samuti sellele, et eelnõu näeb ette, et tuleb hakata esitama programmide kaupa kulutusi ka põhiseaduslikel institutsioonidel. Tuletan siis meelde, et praegu saavad põhiseaduslikud institutsioonid esitada oma eelarveosa kulupõhiselt, aga eelnõu kohaselt peaksid nad hakkama tegema tulemuspõhist eelarvet, koos selle juurde käivate programmide, arengukavade, sihtmärkide ja kõige muuga. Siis osutas, ma lihtsalt laiendan, kuna selle üle oli natuke komisjonis ka diskussiooni, siis osutas valitsuse esindajate poolt ka sellele, et valmistatakse ette baasseaduse muudatusi ja need on päris ulatuslikud, aga sealhulgas on plaanis välja töötada ka investeeringute detailsust. Ja see tähendab seda, et see võtab, nii-öelda praktiline rakendamine võtab aega. Lisaks osutas valitsuse esindaja sellele, et toetuste esitamine juriidiliste isikute kaupa ei ole võimalik paljudel juhtudel, sest paljud toetused jagatakse läbi konkursside ja hangete ja ei ole võimalik ette näha, kes selle tõttu saab toetust ja kes mitte, isegi seda, kas tullakse küsima. 

Diskussioon komisjonis oli lühike. Veel kord tuli siis teemaks see programmide kaupa esitamine, mille peale komisjonis eelnõu tutvustanud Isamaa esindaja ütles, et just seda nad tahaksidki, et kõik põhiseaduslikud institutsioonid esitaksid, seaksid endale ka tulemuseesmärgid, mida siis tuleks hakata hindama, ja mõõdikud. See tekitas kerget elevust komisjonis. Siis esitas komisjoni esimees ettepaneku, et kuna Riigikogus on vastu võetud eelnõu 511 SE, mis jagas juba programmid kulude lõikes, ja see on ka jõustunud 29. novembril, kas need muudatusettepanekud võiksid eelnõu algatajaid rahuldada ja kas see eelnõu soovitakse tagasi võtta. Ja vastas esindaja, et ei soovi. 

Komisjon langetas otsused võtta eelnõu päevakorda 17. detsembril, see oli konsensus, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensus, ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, millele oli poolt 6 ja vastu 2 inimest. Aitäh minu poolt!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus palun!

Ma küsin sarnase küsimuse, mis ma ka Urmas Reinsalult küsisin. Miks ikkagi nii Keskerakonna kui Isamaa eelnõu riigieelarve läbipaistvuse osas jõudsid alles nii hilja saali ja miks neid ei liidetud kokku, nagu me rahanduskomisjonis tegime ettepaneku ja arutasime seoses koalitsiooniseaduse muudatusega, mis oli alles hiljuti menetluses ja puudutas eelarve baasseaduse muutmist, mis puudutas eelarve läbipaistvust? Ma saan muidugi aru, et need on opositsiooni eelnõud, aga need vastavad teie koalitsioonilepingus kirja pandud lubadusele muuta eelarve läbipaistvaks. Miks siis neid eelnõusid omavahel ei liidetud ega koos ei arutatud? Ja miks te hääletasite rahanduskomisjonis sellele eelnõule vastu?

Aitäh! Komisjonis, kui arutati eelnõu 511, siis oli selle all ka ettepanek, et nii Keskerakond kui Isamaa võiksid toetada muudatusettepanekuid selles ulatuses, mis oli katvus eelnõudega ja nende poolt esitatud muudatusettepanekutega. Siis tuleks sisuline arvestamine ja ühendamine. Te keeldusite sellest. Ja osutan sellele, et teie eelnõud, nii Isamaa kui ka Keskerakonna eelnõu, on esitatud vastavalt töö- ja kodukorra seadusele tähtajaliselt, aga kahjuks te keeldusite eelmisel nädalal oma eelnõu suures saalis arutamast ja võtsite tagasi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esiteks pange tähele, mida koalitsioon tegi. Keskerakond esitas eelnõu, et riigieelarve muutuks läbipaistvaks, kulu- ja tulupõhiseks, samamoodi esitas sellise eelnõu Isamaa. Ja mõlemad eelnõud pandi päevakorda pärast seda, kui eelarve oli juba vastu võetud, ja pärast seda, kui oli eraldi arutlusel koalitsiooni eelnõu, mis nii-öelda muutis eelarve läbipaistvamaks, mis muidugi seda ei teinud. Ja meie, Keskerakonna eelnõu pandi päevakorda päev pärast eelarve vastuvõtmist. Muidugi me võtsime selle välja, sest te tahtsite arutada seda eelnõu siis, kui ühtegi koalitsioonisaadikut pole enam kohal ja kedagi see ei huvita. Ega ka praegu siin saalis väga palju inimesi enam ei ole – see lihtsalt näitab suhtumist. Ja me arvamegi, et meie tuleme selle eelnõu juurde tagasi uuel aastal, lootuses, et see hakkaks kehtima uue eelarve suhtes. Mida me arutame eelarve läbipaistvust päev pärast seda, kui eelarve on vastu võetud? No see on lihtsalt mõnitamine.

Toon lihtsalt välja mõned näited, miks on vaja kiiremas korras teha muudatused. Kõige parem näide, mis on juba mitu korda olnud, on Rail Balticu projekt. Järgmise aasta eelarves, mida me hääletasime, oli – pange tähele! – seletuskirjas üheksa erinevat numbrit Rail Balticu projekti kohta. Kui korruptsioonivastases erikomisjonis me arutasime seda teemat, küsisin otse Kliimaministeeriumi käest: palun öelge mulle, milline nendest üheksast numbrist on see õige number, sest me hakkame hääletama, Riigikogu liikmed peavad teadma, kui palju raha läheb uuel aastal Rail Balticu projekti. Mulle vastatakse: see number on 294 miljonit. Aga oh üllatust, see ei ole mitte ükski nendest üheksast numbrist, mis on riigieelarves! See on juba kümnes number, mida mulle komisjonis nimetatakse. Ehk siis me hääletame tegelikult mingeid numbreid, mis isegi ei vasta reaalsusele. Siis sa esitad sama küsimuse Rahandusministeeriumile ja siis tuleb 11. number – veel uus number! Ma arvan, et kui me täna saadame veel kirja Kliimaministeeriumile, me saame jällegi mõne uue summa. 

Ja siis ministeeriumid näitavad teineteise peale näpuga. Kliimaministeerium ütleb, et segadus on Rahandusministeeriumis, et nemad ei suuda eelarvet kokku panna. Siis sa küsid Rahandusministeeriumi käest, nemad ütlevad, et oi, segadused on erinevates ministeeriumides, nad ei suuda meile oma eelarveridasid esitada nii, et need oleksid arusaadavad. Siis tuleb riigikontrolör ja ütleb – ta ütles seda korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, ta ütles seda Riigikogu saalis siin esinedes –, et Rahandusministeerium on järjest kaotamas kontrolli selle üle, mis on toimumas teistes ministeeriumides. Ja seetõttu see eelarve ongi täna niivõrd segane. Ja pange tähele, see pole ju niisama, et kõik summad on välja toodud just seletuskirjas, mitte seaduses, nagu seda nõuab põhiseadus, sest seletuskiri ei kohusta mitte millekski. Seetõttu võibki panna ükskõik mis numbreid, võib panna 9, 10, 12 erinevat numbrit Rail Balticu kohta, sest need ei kohusta mitte millekski. Seletuskiri ei kohusta! Ja meie hääletusel siin Riigikogus kokkuvõttes ei olegi mingit seaduslikku mõju. 

Ja kui sellest oli vähe, siis muidugi koalitsioon tuli veel riigieelarve baasseaduse muutmise seadusega välja, mis oli ka siin hiljuti hääletusel, kus eraldi kirjutati välja, et ministril oleks võimalik ükskõik mis hetk kuluridasid muuta. Isegi kui Riigikogu liige teeb mõne muudatusettepaneku, see läheb läbi, see saab vastava poolthäälteenamuse, isegi siis saab minister sellest üle sõita ja teha muudatused. Jumala eest, äkki mõni Riigikogu liige teeb muudatusi ja see läheb veel läbi! 

Miks seda tehakse? Üks parim näide oli ka, mida mu kolleeg siin juba mainis: Lauri Läänemetsa juhtimisstiil Siseministeeriumis. Nüüd äkki avastatakse, et 3,6 miljonit eurot on jäetud kasutamata, ja seda Päästeameti real. Seejuures ta otsustas sulgeda Kopli päästekomando, sest nagu ta ütles, et tema pidi kärpima 800 000 eurot. Kuidas saab lihtsalt olla selline planeerimine, et sul jääb kasutamata 3,6 miljonit eurot ja seda sellises valdkonnas, kus sa põhimõtteliselt sulgesid eluliselt vajaliku teenuse? Tegelikult huvitab, kuhu see raha nüüd suunatakse või mis saab edasi. Kui see pole üks ehe näide planeerimisoskuse puudumisest, siis ma ei tea, mis veel on. Ja siis lugeda neid ministri kommentaare, mida ta jagab: aga see on ju ainult nii väike osa Siseministeeriumi eelarvest, mis ikka on see miljon sinna. Aga palun mine ja ütle seda Kopli päästekomando meeskonnale. Palun ütle seda Põhja-Tallinna elanikele, et mis ikka, paar miljonit ei suutnud planeerida ära. Või siis Kristina Kallas, kes pole kunagi suutnud leida raha õpetajate palga tõusuks, ja siis kuskilt tagataskust leiab 10 miljonit eurot omavalitsustele arvutite ostmiseks. 

Siis räägitakse meile, kuidas tulevad suured kärped. Aga kokkuvõttes ju kärbitakse neid teenuseid, mis on vajalikud inimestele, olgu see Kopli päästekomando, mis läks kinni, kärbitakse töötukassa teenuseid, üksi elava pensionäri toetus tühistatakse, kui ta on sunnitud minema hooldekodusse, siis tõstetakse inimestele makse. Aga mis tegelikult paralleelselt valitsemiskuludega toimub, mida lubati kärpida? Need tegelikult üldse ei muutu. Selles osas me saame selliseid kommentaare, nagu just hiljuti oli. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ütleb: meie kärbime lausa kaheksa ametikohta. Seda kärbitakse sellega, et need ametikohad viiakse Justiitsministeeriumi. Ja minister Erkki Keldo tuleb uhkelt rääkima riiklikus televisioonis: me siin ikkagi räägime poole miljoni euro suurusest kärpest. Pool miljonit eurot, mis tegelikult lihtsalt lähevad nüüd Justiitsministeeriumi, need kaheksa ametikohta. No see on see valitsemiskulude vähendamine. 

Eraldi teema on muidugi veel MTÜ-de toetamine. Vähe sellest, et ministeeriumid ei suvatsenud seekord isegi nimekirja esitada, kui eraldi pöörduda ja paluda seda nimekirja – meie komisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ka palus –, siis teate, mis vastus tuleb? Et selle loetelu koostamine on liiga suur töö. Te jagate maksumaksja raha erinevatele MTÜ-dele, teil on kohustus seda loetelu näidata. Aga teie vastate, et vabandage, aga teate, see on liiga suur töö, et me peame seda tegema. 

Ma usun, et neid näiteid on enam kui küllalt, mis tõestavad, et eelarvesüsteemi tuleb kiiremas korras muuta, ja see ei ole ainult opositsiooni kriitika, ka koalitsioonisaadikud nõustuvad sellega, lihtsalt alati ei julge seda siit välja öelda. Täna ma palungi, et toetage …

Aitäh!

… ka koalitsioonisaadikud, seda eelnõu, sest te ise andsite lubaduse, et te muudate eelarve läbipaistvaks. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Me räägime täna eelarve baasseadusest. Ja mina ütlen, et palun toetage selle eelnõu tagasilükkamist, sellepärast et see eelnõu on käkerdis. Sisuliselt tuleb tõesti eelarve baasseadust parandada ja parandada korralikult ja põhjalikult, seal tuleb teha päris palju muudatusi. Aga see, mismoodi on esitatud see eelnõu, näitab sellest, ei ole asju läbi mõeldud. See näitab seda, et see eelnõu on esitatud nii-öelda punktikorjamise mõttes. 

Miks ma seda julgen väita? Millal tuli see jutt, et eelnõu, et baasseadus ja eelarve on läbipaistmatu? Sel aastal on lärmi ja kisa kui palju. See läbipaistvus on täpselt samasugune olnud päris mitu aastat. Mõned aastad tagasi sai natuke lisatud nõudeid detailsuse juurde, aga ta on põhimõtteliselt sama läbipaistev, kui ta oli siis, kui kehtestati tegevuspõhine eelarve. Sellel aastal tehtud 511 muudatustega tehti eelarve detailsemaks. Kui arusaadavus ajas kasvab, tähendab, kui meil on olukord, kus arusaadavus eelarvest väidetavalt läheb kehvemaks, kuigi seaduspilt eriti nagu ei muutu, siis millega on tegu? Mina ütlen: kas inimene läheb rumalamaks või demagoogitseb. 

Kui meile räägitakse sellest, et põhiseaduslikkus ei ole tagatud selle eelnõuga, siis ma tuletan veel kord meelde, mida ma just ütlesin: see eelnõu ja see seadus kehtib juba mõnda aega. Detailsus on kasvanud. Eelnõu 511 läbirääkimistel arutati asja nii õiguskantsleri kui ka riigikontrolöriga. Ja need muudatused, mis olid võimalik teha kiiresti, on sinna sisse viidud, need parandused. See detailsus on sinna sisse toodud. Need väljavõtted, kus ja milliseid toetusi makstakse, on välja toodud just täpselt nii, nagu oli kokkulepe õiguskantsleri ja riigikontrolöriga. Jah, põhjalikumad muudatused nõuavad aega ja sellega me hakkame tegelema järgmine aasta. 

Ja veel. Kuluridasid saavad ministrid muuta mitte ainult 2025. aasta eelarves, nad saavad seda muuta ka 2024. aasta eelarves, said 2023‑ndal, 2022‑ndal ja nii edasi. See õigus teatud ulatuses kulusid eelarveridade vahel ümber tõsta on kogu aeg kehtinud. Piirang on ainult see, et see peab minema samaks otstarbeks.

Niisiis, mõte, et baasseadust tuleb parandada, on õige. Aga viis, kuidas Isamaa ja Keskerakond seda soovivad teha, ei kannata kriitikat ja selle tõttu tuleb ka see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel, Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Kui me räägime eelarve läbipaistvusest ja räägime, et see on kogu aeg nii olnud, siis päris nii ei ole olnud. Eelarve läbipaistmatus ja kultuuritus on tekkinud sellest hetkest, kui sotsiaaldemokraatidele sai esimees ja temale anti võimalus ka riigieelarve juures viimane sõna öelda. Me mäletame, siin saalis on ka mõned need, kes mäletavad 2023. aasta riigieelarvet, rahanduskomisjoni liikmetest kahjuks peale minu pole siin saalis hetkel ühtegi. Aga siis Reformierakond julges küll selja sirgu lükata ja see üle 10 miljoni euro päästekomandode raha, mis taheti viia valdade kultuurimajade ja koolide ehitamiseks, kadus sealt eelarvest ära. Ja tõesti väga paljud komandod said selle raha enda kätte.

Aga sellest ei ole midagi muutunud. Kui me vaatame ka järgmise aasta riigieelarvet, siis seal on nalja nabani. Aga kurba nalja, sest ühe erakonna ministrid on teinud seal ikka show'd palju. Markantsem näide on kokkuhoiupoliitika Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Neile anti ülesanne 10 miljonit kokku hoida, sellest 10 miljoni kokkuhoiust 6 miljonit on ühistranspordiraha kokkuhoid. Läks nädal mööda, siis minister teatas, et 16 miljonit on puudu. Läks kaks nädalat mööda, teatati, et 32 miljonit on puudu. Ja ennäe imet, kolmandal nädalal selgus, et 46 miljonit eurot on puudu ja kõik tuleb valitsuse reservist. 

Valitsuse reserv on peale 2020. aastat kasvanud nagu pärmi peal. Enne koroonaaega oli valitsuse reservi number tavaliselt alla 20 miljoni. Nüüd on mõned aastad, kui ta on alla 200 miljoni. Sealt annab jagada ükskõik kuhu. Ja siis me kuuleme siin erinevaid uudiseid, kuhu võiks sellest reservist raha minna. Selget poliitilist katuseraha on seal piisavalt palju. Siin on täna näiteks toodud see päästekomandode raha, et mitu miljonit jäi üle. Kuidas eelmine aasta nuteti komisjonis, et ei ole seda alla miljoni euro, et Kopli komandot päästa. No ei ole! See aasta selgub, et tegelikult see aasta jäi mitu miljonit raha üle sama valdkonna sama rea pealt. Kes valetab? Kas ei suudetud nagu kõik poliitilised rahad ära jagada või milles küsimus?

Räägime haridusest. Õpetajatel oli puudu 10 miljonit. Kulla sõbrad, vaadake riigieelarvet ja vaadake, et aastaid tagasi ühte 14 miljonit on tõstetud neli korda. Taheti jälle tõsta. Ma pean tunnistama, et Mart Võrklaev on täiesti kui uuesti sündinud, julgeb komisjonis poliitiliselt ausalt öelda, seda ka ajakirjanduses öelda, et kuskil on jama. See lühike aeg ministrina on mõjunud talle positiivselt ja päris hea tunne on, umbes samasugune tunne kui 22. aastal, kui ma ise rahanduskomisjoni juhtisin. Siis julgesid nii opositsiooni- kui koalitsioonipoliitikud vaadata eelarvet ikkagi sellisena, nagu on. 

Ja nüüd, kui me tahame tõesti näha, mis seal eelarve ridade peal on, ei ole ju midagi Isamaa erakond erakorralist siin nõudnud. Et oleks selgelt palgafondi rida, majanduskulude rida, et me näeksime, kuhu tegelikult raha läheb. 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit juurde. 

Ministeeriumides on ju lihtne. On üks rida, ta võib seda tõsta, kuidas tahab, kas palgafondiks või majanduskuluks ja nüüd uue korra järgi ükskõik milleks. Kes on kohaliku omavalitsuse volikogus, teavad väga hästi, et eelarves on väga selgelt kaks rida eraldi: majanduskulud ja palgafond. Ja neid ei saa ilma volikogu otsuseta ümber tõsta. Põhjendus on see, et aga äkki tellime teenusena sisse, mitte palgana. 

Seda võiks natukene ette teada, mida ma järgmine aasta ministeeriumis teen. Eraettevõtja ei saa küll elada niimoodi, et ta ei ole planeerinud enda tegevuse natuke pikemalt ette. Kui sa teed suurema investeeringu, siis sa pead vaatama, kuidas sa need kulutused, mis sa oled teinud, tuludena ühel hetkel tagasi teenid, mitte ei jää lõpuks punasesse. 

Nii et ma julgen küll täna öelda, et nii pikalt, kui mina olen rahanduskomisjonis olnud, no nii pimedate eelarvet pole mina näinud ja nii palju soperdust, millele ministrid ei vasta ega kavatsegi vastata või vastavad niimoodi, et kui sa küsid rida, mis selle 5,6 miljoni investeeringute rea peal on, siis vastus tuleb selle ridade pealt, mis on nagunii juba enne seal olnud. Või siis öeldakse, et kuule, 2,5 miljonit on selleks, selleks, selleks, aga ülejäänud 2,5 miljonit on veel sisustamata. Küll me sisustame! 

Me saame aru, et järgmine aasta on kohalikud valimised ja küll nad siis sisustatakse just nende valitsuste ja volikogude ja omavalitsustega, kus sotsid on võimul. See ei ole midagi uut. Seda tehti enne Riigikogu valimisi, kui käidi ka seal piirkonnas, kus mina käsin, käidi komandodes, öeldi, näed, sa saad tuletõrjeauto ja sa saad uue komando püsti, mis siis, et tegelikult need otsused tehti rahanduskomisjonis, mitte ministeeriumis. Aga üks erakond sai seda suure ja kõva häälega öelda, et just nemad ja ainult nemad on seda teinud. 

Oleme ausad, selliseid otsuseid peaks tegema Riigikogu, mitte andma, ainult et minister ainuisikuliselt teeb. Siis ta ei oleks n-ö korruptiivse kõrvalmõjuga, vaid siis on kollegiaalselt siinsamas saalis otsustanud. Ükskõik, on see koalitsiooni häältega. 

Hästi tihti räägitakse, et jõle jama oli katuserahaga, mida Riigikogu liikmed jagasid. Sõbrad, ka mina olen selle eest peksa saanud. Aga ma teadsin, mille eest ma saan. Ma ei häbenenud, et minu nimi on selle või teise või kolmanda objekti peal. Nii oli kõigil 101-l, kes soovisid pakkuda. Ka valitsus tegi poliitilist raha ja läbi aastate on tehtud kümnetest miljonitest selliseid asju, poliitilisi otsuseid. Aga seal oli see objekt kirjas. Selle üle sai arutleda, kas see objekt on õige või mitte. Aga nüüd me ei toeta seda, et eelarve oleks läbipaistev, vaid veelgi rohkem: me anname võimaluse, et ministrid vaikselt susserdavad. See ei ole mitte kõige parem näide. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 525 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 525 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 525 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Aitäh teile, head kolleegid! Sellega on tänane istung lõppenud. Kohtume homme.