Tere hommikust, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget, puudub 43.

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna soovivad Keskerakonna fraktsiooni saadikud anda üle arupärimise peaminister Kristen Michalile, teemaks on omavalitsuste tulude lõhe süvenemine. Arenguseire Keskuse lühiraportist "Trendid kohalike omavalitsuste tuludes" on välja tulnud arvud, mis räägivad selgelt, et lõhe omavalitsuste tuludes näitab kasvutrendi. Tegelikult see on väga suur mure. See viitab sellele, et meil on puudulik regionaalpoliitika. Need arvud viitavad selgelt, et inimesed kolivad väga paljudest kohalikest omavalitsustest ära. Ja loomulikult seal, kus on vähem inimesi – kohalike omavalitsuste tulubaas sõltub tegelikult suuresti elanike arvust –, kohalikud omavalitsused lihtsalt kaotavad eelarves. See on probleem ja sellega tuleb tegeleda. Seetõttu ongi meil saadikutena mitmeid küsimusi, mida soovime esitada. Me loodame, et nendesse küsimustesse ja sellesse probleemi suhtutakse väga tõsiselt, ja loodame ka viljakat debatti siinsamas Riigikogu saalis. Aitäh!

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel on mul au anda üle jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu te kõik olete kuulnud, meil on segadus ulukitega, konkreetselt hundijahi temaatikaga. Kohus on sekkunud ja peatanud küttimise teadmata ajaks, menetluse ajaks, ja sellega on kaasnenud olukord, et ei ole võimalik küttida nuhtlusisendeid ehk neid isendeid, kes lähevad karja kimbutama. Täna on nii, et Keskkonnaamet peaks selleks andma jahi[hooaja]välisel ajal loa, aga seadus tegelikult seda võimalust ei annagi. Põhimõtteliselt oleme olukorras, kus hunt, kes hakkab käima karjas, [võib] teha seda korduvalt ja õigusruumist lähtuvalt ei olegi võimalik seda nuhtlusisendit küttida, vaid peame ootama ja lootma, et ta ühel hetkel saab kõhu täis või loobub. Nii et proovime seda olukorda muuta ja soovime head koostööd parlamendile. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetluse vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Läheme tänase, neljapäevase päevakorra juurde.

Esimene [päevakorra]punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 533 esimene lugemine. Ettekandja on majandus‑ ja tööstusminister Erkki Keldo. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Riigikogule on arutamiseks esitatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõul on kaks peamist eesmärki: viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õiguses toimuvate muudatustega, mille tulemusel tagatakse ka parem ja võrdsem konkurents Euroopa Liidu siseturul, ning täpsustada akrediteerimisega seotud teenuste hinnastamist Eesti Akrediteerimiskeskuses.

Mis on siis muutunud Euroopa Liidu õiguses ja mida me peame täpsustama? Nimelt, senine direktiiv asendub otsekohalduva määrusega. See tähendab, et senine Eesti seadusesse kirjutatud direktiivi tekst muutub üleliigseks, kuna Euroopa Liidu määrus on vahetult rakendatav. Seetõttu eemaldame eelnõu kohaselt seadusest vastava dubleerimise, et see oleks lihtsam, selgem, arusaadavam. Täpsemalt, käesoleva aasta lõpus hakkab kehtima uus Euroopa Liidu üldine tooteohutuse määrus. See määrus asendab üle 20 aasta tagasi vastu võetud direktiivi. Kuigi uus määrus tugineb enamjaolt vana direktiivi sätetele, toob see kaasa ka mõningaid olulisi täiendusi, mis arvestavad just viimase kahe aastakümne jooksul toimunud suuri muutusi, näiteks digitaliseerimist ja globaliseerunud tarneahelaid.

Siinkohal toon uuest määrusest esile ühe kõige olulisema uuenduse, mille eesmärk on seada selge sihik kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu pärit toodete ohutuse tagamisele. Internetikaubanduse plahvatuslik kasv on muutnud selle probleemi teravamaks kui kunagi varem. Toon teile näiteks mõned muret tekitavad faktid. Euroopa Liidu järelevalveasutused leiavad turult keskmiselt 20 ohtlikku toodet päevas. Need tooted ohustavad otseselt tarbijaid ja nende tervist. Lisaks avastatakse iga päev sama palju Euroopa Liidu nõuetele mittevastavaid tooteid, mille puhul otsest terviseriski pole küll tuvastatud. Paljud sellised tooted – julgen öelda, et suur enamus – pärinevad kolmandatest riikidest, kus meie järelevalveametite käed jäävad lühikeseks.

Seega, mis kolmandatest riikidest pärit toodete puhul muutub? Edaspidi peab kõikidele Euroopa Liitu tarnitavatele toodetele olema peale märgitud vastutav isik, kes peab asuma just Euroopa Liidus. See isik esindab tootjat ja tagab, et mis tahes probleemide korral oleks lahenduste leidmine kiire ja tõhus. Üldjuhul on see vastutav isik toote importija või selle puudumise korral tootja volitatud esindaja Euroopa Liidus. See muudatus on oluline samm, et kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad päriselt ka vastutaksid oma toodete eest samamoodi, nagu seda teevad juba Euroopa Liidu ettevõtjad.

Eelnõu teine eesmärk, millel põgusalt peatun, on Eesti Akrediteerimiskeskusega seotud muudatuste [tegemine]. Kes ei tea, siis Eesti Akrediteerimiskeskus on mittetulundusühing, mille liikmed on Eesti Vabariik, Eesti Kaubandus‑ ja Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit. Tegemist on isemajandava mittetulundusühinguga, mille peamised tuluallikad on klientidele osutatud hindamisteenused ja aastatasud. Eesti Akrediteerimiskeskus annab hinnangu, et Eestis tegutsevad laborid, inspekteerimisasutused ning sertifitseerimisasutused, nagu Terviseameti labor ja AS Metrosert, tegutsevad rahvusvaheliste standardite kohaselt. Tänaseks on ilmnenud, et Eesti Akrediteerimiskeskuse teenuste hinnastamise mehhanism vajab uuendamist. Praegu ei kata seadus kõiki kulusid, mis on vajalikud hindamisteenuste osutamiseks. Kuigi see ei ole Eesti Akrediteerimiskeskuse tööd seni otseselt takistanud, sest puuduolev summa kaetakse just aastatasude abil, on selline lahendus ausalt öeldes ebaõiglane kõigi klientide suhtes. Osa Eesti Akrediteerimiskeskusele esitatud akrediteerimistaotluste, näiteks [akrediteeringu] uue hindamise ja muutmise taotluste kulud jagunevad praeguse süsteemi järgi kõikide klientide vahel, olenemata sellest, kui palju konkreetne klient teenust kasutab. Mis siis muutub? Eelnõu kohaselt tehakse ettepanek kehtestada teenusepõhise hinnastamise süsteem. Edaspidi katab iga akrediteerimistaotluse esitaja oma taotluse läbivaatamise ja hindamise kulud ise. See tähendab õiglasemat ja läbipaistvamat hinnastamist, mis motiveerib ka tõhusamat ressursside kasutamist. 

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele, kui neid on.

Tõepoolest, küsimusi on. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu tähelepanu äratas see teie lause, kus te ütlesite, et konkreetselt kolmandatest riikidest pärit kaupu, mis tulevad Euroopa Liidu turule, võetakse päevas turult ära umbes 20 eset. See tähendab, et risk on üsna suur. Ja selle vastu siis kavatsetakse tekitada niisugune süsteem, et kolmandast riigist importijal on vastutav isik. Kuidas tema vastutus tekib? Ta ju mõnes mõttes saab kasu sellest koostööst kolmandatest riikidest kauba toojatega. Mis printsiibil ta vastutus tekib?

Jaa, ma täpsustan. Vastutav isik peab olema kolmandast riigist importiva ettevõtte palgaline töötaja või tema määratud isik. Mis see probleem on? Kui täna on tooteohutusega probleeme ja neil [ettevõtetel] ei ole vastutavat isikut meie jurisdiktsioonis, Euroopa Liidus, siis on väga raske [muresid lahendada]. Võtan näiteks Eesti järelevalve menetleja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. Kui neil [ettevõtetel] ei ole juriidilist vastutavat isikut Euroopa Liidus, siis jäävad [meie ameti] käed lühikeseks, et – toon konkreetse näite – kuskil Hiina provintsis mingi tootja kuidagi vastutusele võtta. See muutub. Kui see tootja tahab Euroopa Liitu oma kaupa eksportida, meie seda importida, siis peab tal tekkima vastutav isik meie jurisdiktsiooni ehk Euroopa Liitu.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Võtame sellise olukorra, kus inimene Eestist tellib näiteks Hiina veebipoest Temu mingi kauba, see jõuab Euroopasse, jõuab siia Eestisse ja Eestis selgub, et see kaup ei vasta Euroopa Liidu tootenõuetele. See jääb sisuliselt kuskile seisma. Inimene on selle kauba eest raha maksnud, aga kätte seda ei saa, sest nõuetele see ei vasta. Tõenäoliselt on osal inimestel võimalus see tagasi saata, seal on mingi tagastamise [variant] ka.

Just.

Aga ilmselt päris suur osa kaubast jääb tagastamata, jääbki kuskile [seisma]. Mis saab nüüd edasi, kas inimene saab raha tagasi? Ja mida tehakse selle kaubaga, kas see hävitatakse? Mis sellest edasi saab?

Nagu te ise mainisite, isegi kui kaup tuleb ja selle kätte saate, on e‑poodidel alati võimalus see tagastada, kui ma ei eksi, 14 päeva vist ilma tasuta, punkt üks. Punkt kaks, kui tõesti juhtub, et toote [müüjal] ei ole konkreetset vastutavat isikut Euroopa Liidus või [tootel] on muid puudusi, siis jääb see tolli kinni. On võimalus see tagasi saata või siis, kui klient seda ikkagi kätte ei saa või seesama tarnija kuidagi ühendust ei võta – lõppkokkuvõttes on müügi ja ostmise suhe lepinguline –, on ka võimalik kahju välja nõuda, samamoodi nagu on teiste teenuste pakkujate puhul. Ja muidugi, igaks juhuks ka rõhutan, et kuna see asi, kogu määrus jõustub uuest aastast, siis on kindlasti mingisugune mõistlik üleminekuperiood, sellest teavitatakse. 

Oluline ongi just see, mis selle määrusega muutub: kui inimene ostab veebikeskkonnast kaupa, tooteid, siis seal peavad kõik need nõuded ja kontaktisik ilusti kirjas olema. Kui juba veebikeskkond tundub kahtlane ja seal ei ole vastavat olulist infot, seda vastutavat isikut kirjas, siis tasub mitu korda mõelda, kas tasub sealt üldse osta ja milline on päriselt selle toote ohutus. Lõppkokkuvõttes on sellel kaks eesmärki: tarbijat kaitsta, et me ei ostaks kokku – vabandust väljenduse eest – igasugust jama, mis meie enda tervist kahjustab, ning [tagada] võrdne konkurents ja anda parem kontroll Euroopa Liidus toimetavatele veebikaubamajadele.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jah, selline seadus on täitsa vajalik ja täitsa oodatud. Nagu te ütlesite, see hakkab kehtima järgmisest aastast. Aga järelevalveamet on hinnanud, et selle määruse tulemusena on vaja luua kaks uut ametikohta kuluga kuni 100 000 eurot aastas. Eile just võtsime vastu riigieelarve. Kas see on järgmise aasta riigieelarvesse juba arvestatud või kuidas selle kuluga on?

Aitäh küsimuse eest! Suhtlesin antud seaduseelnõu puhul ka just TTJA‑ga. Minu selge sõnum oli ja TTJA kinnitas, et täiendavaid inimesi palgale ei võeta, vaid olemasolevat ressurssi hakatakse kasutama efektiivsemalt, kuna meie poliitiline sõnum on olnud, et riik peab muutuma efektiivsemaks, vaatama, kuidas teha kontrollmehhanisme, riskimaatriks ja nii edasi. Pikk vastus [lühidalt]: ei võeta täiendavaid töötajaid, olemasoleva rahamahu ja ressursiga peab hakkama saama.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Üle pika aja ma jõudsin eile teleka taha ja vaatasin saadet "Pealtnägija". Ma ei tea, kas teie jõudsite vaadata või ei jõudnud.

Kahjuks mitte.

Kahju, mõnikord seda isegi tasub vaadata. Aga lähtun tänasest teemast, toote nõuetele vastavuse seadusest. Seal oli juttu meest ja mee võltsimisest. Hästi palju on tegelikult, nagu sellest loost välja tuli, [võltsmett], eriti seda mett, mis on pärit Aasiast ja kuskil kokku miksitud. See jõuab meie poelettidele ja mõnikord on sellel isegi tunnustatud toote märgis või mingi muu märgis, mis väidetavalt tagab tarbijale garantii, et see ongi hea toode. Aga laboris tuleb ikkagi välja, vähemalt selle saate info alusel, et selle [DNA] ei vasta mee DNA tunnustele. Kas see seadus reguleerib kuidagi ka seda olukorda?

Punkt üks, ma arvan – ütlen peast ja igaks juhuks kindlasti palun üle täpsustada –, et tarbija petmine kui selline, müües kaupa nime all, mis see tegelikult ei ole, on keelatud. Ma ei tea, mul puudub info – me räägime ju veebipoodidest tellimisest –, kas või kui palju inimesed kolmandatest riikidest veebi kaudu mett tellivad. Seda ma ei oska hetkel öelda. Küll aga saan ma öelda, natuke ka Rein Koka küsimuse [vastuse] täpsustuseks, et tollikontroll toimib riskipõhiselt. Praktikas tähendab see seda, et toll ei jõua kunagi kõiki tooteid kontrollida. Toll teeb kindlasti oma riskimaatriksi ja kontrollib toote vastavust [nõuetele]. Ma ei tea, kas tollil on võimekus kontrollida, kas mesi on päris mesi või on see kristalliseeritud suhkruga segatud või mis iganes. Aga igal juhul on selge, et tarbija teadlik eksitamine, tootele valeinfo panek on kindlasti karistatav.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et veebipoele määratakse vastutav isik. Aga milline on see vastutusleping või milline peaks olema see juriidiline vorm, kuidas saaks seda vastutavat isikut vastutusele võtta? Ja millega ta vastutab? Kas on olemas mingisugune vastutusleping isikliku vara garantiiga või siis peab olema ettevõte, kes vastutab mingil moel? Vastasel juhul võib lihtsalt tekkida [olukord], et pannakse selleks mingi nii-öelda tankist, [juriidiline isik], mida võib-olla isegi ei eksisteeri või kui eksisteerib, siis puudub sellel vara, ja lõppkokkuvõttes mingit vastutust ei ole.

Väga hea küsimus. Nagu ma ütlesin, esimese asjana peab selle siia jurisdiktsiooni reaalselt füüsiliselt tekitama. Kindlasti kontrollib seda meil ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Millise paragrahvi all see on ja mis menetluse alla see täpselt läheb, ma palun sulle täpsustada. Selle [vastuse] ma jään sulle hetkel võlgu, ma ei hakka luuletama.

Rene Kokk, palun!

Tänan! Ma tulen uuesti tagasi selle olukorra juurde, et kahtlemata meil tekib mingisugune kogus asju, mida tagasi ei saadeta ja mida on vaja hakata käitlema. Nüüd on kaks varianti, mis nendega siis tehakse: need kas lähevad meil lihtsalt kuidagi jäätmekäitlusesse või taaskasutusse. Kas te olete selle eelnõu [koostamise] käigus arutanud, millist osa neist on võimalik taaskasutada, milline osa läheb põhimõtteliselt ladustamiseks prügimäele ja mis on selle kulu? Kahtlemata kaasneb sellega kulu ja kogu kaup tagasi ei lähe, kuna see läheb käibest välja selle pärast, et see ei vasta Euroopa Liidu nõuetele. Milline see päris plaan on, kui see seadus töötama hakkab ja kaubakogused juba reaalselt kuskil platsi peal seisavad?

Jaa, nii nagu ma ka kolleeg Laatsile vastasin, punkt üks, olgem ausad, ega tollil pole piisavalt ressurssi, et kõiki kaupu kogu aeg kontrollida. Tehakse kindlasti riskihindamist ja hinnatakse keskeltläbi 1% [sellest kaubast], mis läbi käib. Punkt kaks, kui leitakse [puudus], siis esmalt, kõigepealt kindlasti antakse võimalus [see parandada]. Kui on näiteks märgistusnõude [täitmise] või mis iganes viga, siis TTJA – Eesti näitel – kindlasti palub vastutaval organisatsioonil selle korrektseks teha. Siis esimesel võimalusel toode tagastatakse, sest mis seal salata, lõppkokkuvõttes on tegemist äriüksustega ja nende eesmärk, soov on aina rohkem tooteid müüa. Aga kui nad hakkavad Euroopa Liidus süstemaatiliselt reegleid rikkuma, siis on järgmine küsimus, mis nendest kolmandatest riikidest tulevatest kaupadest või nendest ettevõtjatest üldse saab.

Hävitamisel on kindlasti mingid kulud, aga ma ütlen, et hävitamine on viimane lahendus. Kõigepealt palutakse täpsustada, viia toode nõuetega vastavusse. Kui seda ei ole suudetud teha, siis toode kas saadetakse tagasi või hävitatakse ja tootja saadab uue korrektse toote. Mis selle täpne kulu on, seda on väga keeruline öelda. Nagu ma ütlesin, kontrollitakse 1% ja me ei tea, kui palju neid [nõuetele mittevastavaid tooteid] võib olla. Aga ma arvan, et kliendile on kõige olulisem – klient ostjana on ju lepingulises suhtes –, et kui toode ei vasta [nõuetele], siis on alati võimalik raha tagasi küsida, ja kui seda ei saa, siis mitmete rikkumiste korral tulevad kindlasti ka täiendavad reeglid ja meetmed.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kõik, kes kasutavad veebikaubamajadest kauba ostmiseks teenust, on ilmselt kokku puutunud sellega, et kui sa hakkad otsima sellelt kodulehelt mingisugust kontakti, siis seda on praktiliselt võimatu [leida]. Lõppude lõpuks võid jõuda heal juhul, näiteks mõne lennufirma puhul, kuskile telefoni otsa, kus sa ootad pool tundi, heal juhul saad [kellegi] ka kätte, aga siis see keegi vastab sulle võib-olla Indoneesias või kuskil [mujal]. See on väga keeruline. Kas selle vastutava isiku puhul, vastutava isiku puhul Eestis, võib tekkida sama lugu, et tegelikult kedagi konkreetselt siin Eestis ei ole? See nõue on seal sees või ei ole? Ja kas on ka mingisugused kellaajad, millal ta peab vastu võtma, või kontaktandmete [esitamise] nõue või midagi sellist, et ikkagi kliente aidata?

Jaa, muidugi. Nagu te ise ka mainisite, veebipoest ostmine käibki, nagu see sõna ütleb, veebi kaudu. Seal on tihti kontaktandmed: telefoninumbrid, lahtiolekuajad, helistamise ajad, [selgitus], kuidas kätte saab. Nagu öeldud, kuna see on vastutav isik, kes eelkõige on mõeldud [juhuks], kui päriselt ka [on mõni mure] – ikka juhtub, et midagi läheb sassi, midagi läheb valesti –, siis on oluline, et võetakse vastu. Kui hiljem on konkreetne trahvimine, sanktsioonid, siis vastutab ikkagi tootja ise. Selles mõttes on nõutud, et kõik selle vastutava isiku kontaktandmed, kes Euroopa Liidus peab olema määratud, on sellel lehel esitatud.

Urve Tiidus, palun! 

Aitäh veel kord! Täienduseks kolleegi küsimusele ma küsin sellist asja. Internetikaubandus on väga populaarne ja selle populaarsus järjest kasvab. Kust kohast saab Eesti ostja kõige paremini infot, et kui see mehhanism toimima hakkab, siis millised on tema õigused internetikaubanduse [ettevõttega] suheldes?

Jah, aitäh! Nagu öeldud sai, Eestis jääb vastutavaks ametiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, lühendiga TTJA. Kui see internetti sisse trükkida, siis selle kodulehelt [leiate kontaktandmed]. TTJA‑le saab helistada, kirjutada, et küsida abi, kui midagi sellist juhtub. See amet on kindlasti väga abivalmis ja aitab. Ja lõpetuseks [kordan, et] tarbijal tuleb alati mõelda, kas ja kust tellida, kas veebipood näeb välja usutav ja aus. Ise ma pole [seda varianti] kasutanud, ei plaani ka. Pigem hea meelega [soovitan], nagu öeldakse: eelista eestimaist, meie enda siseturgu, meie enda väiketootjaid, kelle käsitöö kvaliteedis ei pea kahtlema. Aga kuna mõned inimesed tõesti soovivad tellida ja tellivad, see on arusaadav, siis pigem proovime teha turgu konkurentsivõimelisemaks, et siseturu tootjatel oleks samasugused tingimused nagu kolmandate riikide [ettevõtetel].

Rohkem küsimusi teile ei ole. Või Anti Haugasel [on]? Anti Haugas, palun!

Tuli siiski üks põnev küsimus [pähe]. Ma saan aru, et Aasia ettevõttel – oletame – peab olema Euroopa Liidus vastutav juriidiline isik. Mul tekkis lihtsalt mõte, kas teoreetiliselt on võimalik pakkuda meie e‑residentsuse platvormi kolmandate riikide ettevõtetele, et [nad saaks] siia luua juriidilisi kehasid.

Väga huvitav mõte. Jah, kui ta on juriidiliselt siin registreeritud, tal peab olema … Ma eeldan küll. Ma võin selle igaks juhuks üle täpsustada, aga põhimõtteliselt küll, kui sa saad e-residentsuse ja lood siia ettevõtte, siis see annab sulle samasugused juriidilised võimalused, aga ka kohustused. See võib olla võimalik, aga ma palun seda täpsustada ja lasen ministeeriumil sulle täpse vastuse anda.

Aitäh! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelust tuleb annab ülevaate majanduskomisjoni liige Mihkel Lees. Palun!

Aitüma, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon valmistas antud eelnõu esimest lugemist ette 2. detsembril käesoleval aastal. Kutsutud olid hea minister ja head MKM‑i ametnikud. Küsimusi küsisid kolleegid Kristina Šmigun-Vähi ja Rene Kokk ning siinkõneleja.

Küsimused puudutasid eelkõige MTÜ Standardimis‑ ja Akrediteerimiskeskuse teenuseid, seda, millega nad tegelevad. Saime vastuseks, et see hindab vastavushindamisasutusi ja nende tegevust. Uuriti veel selle kohta, millised võiksid olla konkreetsed näited, millega tuleb küberturvalisuse kontekstis erinevate toodete puhul arvestada. Näiteks toodi külmkapp, mis potentsiaalselt võib ühenduda internetivõrku. Siis ei [tohiks] tulla kõik külmkapid tootjalt täpselt ühesuguse parooliga, vaid [peaks] olema erinevad paroolid, või siis [tuleks anda] tarbijale käsk kohe parooli muuta. Siis ei oleks nii lihtne meie peenetesse kodumasinatesse sisse häkkida.

Uuriti ka akrediteerimise tasude kohta. Tuletan meelde, et akrediteeringu uushindamise ehk pikendamise taotluse tasu on 300 eurot, umbes 40 klienti aastas [seda taotleb], ja akrediteeringu muutmise taotluse tasu on 100 eurot – circa 100 klienti aastas. Siis uuris austatud kolleeg Rene Kokk põhimõtteliselt sama asja kohta, mille kohta ta ka täna uuris, mis just nimelt puudutab kolmandatest riikidest tellitud kaupa ja lõpptarbija muret selles kontekstis: kui ta on midagi tellinud, kas siis võib juhtuda, et ta jääbki rahast ilma ja toodet ei saagi?

Tegime konsensuslikult otsuse [teha ettepanek] võtta eelnõu käesoleva Riigikogu istungi päevakorda ja sama konsensuslikult otsustasime esimese lugemise lõpetada. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 533 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute tähtaeg on käesoleva aasta 31. detsember kell 13.15.

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 523 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna pakub Keskerakonna fraktsioon teile arutada ühte väga olulist seaduseelnõud, mis puudutab meie ministreid ja nende esinduskulusid. Selle eelnõu eesmärk on muuta läbipaistvamaks esinduskulude maksmine Vabariigi Valitsuse liikmetele. Arvestades kõiki asjaolusid ja ka kõiki otsuseid, mis on siin neil päevil juba vastu võetud – ma räägin loomulikult erinevatest maksutõusudest, ma räägin loomulikult järgmise aasta eelarvest –, tagab see meie väike, aga oluline eelnõu, mis on täna siinsamas lugemisel, tegelikult kas või vähesel määral õiglustunde. Me räägime ministritest ja nende esinduskuludest, mis ei ole läbipaistvad. Me räägime teisisõnu palgalisast, mille pealt makse ei maksta.

Ei ole ju halb, kui oled minister, saad palka peaaegu 8000 eurot ja iga kuu potsatab sulle arvele veel 1500 eurot, mille kohta sa ei pea mitte ühtegi [aruannet] esitama. Öeldakse, et see on ministri esinduskuludeks. Meie soovime lihtsalt teada, mille peale ministrid seda raha kulutavad ja kas need kulutused on tõesti sihtotstarbelised. Kui me seda eelnõud arutasime põhiseaduskomisjonis, siis tegelikult väga paljud komisjoni liikmed nõustusid väitega, et see ongi maksuvaba palgalisa. Praegu ei pea ministrid mitte mingisuguseid alusdokumente nende kulutuste kohta esitama ja maksumaksja ei tea, kas see raha läheb tegelikult ka esinduskuludeks või ostetakse selle eest mingeid muid asju.

Riigikogu liikme puhul on kõik arusaadav. Kuluhüvitised on meil olemas, praegu need on 30% meie palgast. Nüüd on üks alternatiivne ettepanek, et me vähendaksime neid 30%‑lt 25% peale. Keskerakond on esitanud ka selle kohta siinsamas puldis ettepaneku. Me näeme selgelt, et see ei ole piisav samm selleks, et hoida kokku ja tagada õiglustunne ühiskonnas. Meie ettepanek on selge ja arusaadav: kui Riigikogu liige käib tööl, siis ta peab palka saama, aga kui Riigikogu liige ei käi tööl, siis ta ei pea palka saama. Miskipärast sellest jälle ei taheta rääkida. Ja kui isegi rääkisime, siis hääletati meie ettepanek lihtsalt maha. See oli loomulikult vale otsus. Aga kui Riigikogu liige teeb vastavad kulutused – olgu see transpordi[kulu], sidekulu, juriidilise teenuse sisseostmise [kulu], postikulu või muu –, siis meie käest nõutakse aruandlust, meie käest nõutakse alusdokumente. Arusaadav, läbipaistev, alati saab kontrollida. Alati saab ka vaidlustada, ei ole küsimust.

Aga ministrite puhul oleme lahked, ütleme, et võtke 1500 eurot lisaks oma palgale, mis on peaaegu 8000 eurot – peaministril on loomulikult kõrgem –, ja tehke selle rahaga mida iganes. Selles osas me ei taha mitte mingisugust aruandlust ja mitte mingisugust läbipaistvust. Sedasama juttu on ministrid, aga ka erinevad komisjoni esindajad siit mitmeid-mitmeid kordi rääkinud, et ühiskond peab olema solidaarne, praegu on rasked ajad, me peame kõik maksutõusud ära kannatama, olukord on keeruline, autod tuleb maksustada, inimestelt tuleb ka viimane ära võtta selleks, et riigieelarve augud ära lappida. Ise olete need augud sinna tekitanud. Aga teiselt poolt, kui me räägime sellest väikesest liigutusest, et teeme kas või nii, et ministrite [esinduskulud] oleks läbipaistvad, vot siis sellega ei taheta üldse tegeleda.

Meie eelnõu ei näe isegi ette ministrite esinduskulude langetamist. Ei, me räägime puhtalt sellest, et me tahame läbipaistvust. Me tahame selles küsimuses läbipaistvust! Ja ma loodan, et ka Riigikogu liikmed, kes siin saalis on – nii vähe, kui teid siin ka ei ole, tänan, et tulite kuulama –, soovivad samamoodi, et kogu süsteem oleks läbipaistev. Teist teed lihtsalt ei ole, kui me nõuame inimestelt ja ettevõtjatelt, et nad praegu rohkem panustaks. Pangad olete miskipärast välja jätnud, pangad ei pea panustama teie arvates. Läti ja Leedu parlamendi arvates peavad [pangad] ka panustama. Läti just võttis selle otsuse vastu, see hakkab kehtima järgmisel aastal. Aga teie ütlete, et ei, kõik teised ühiskonna osad peavad panustama, kuid pangad ei pea panustama ja ka ministrid ei pea panustama.

Tuletan meelde, et küsimus ei ole selles, et me soovime ministrite esinduskulusid langetada, vaid me tahame lihtsalt teada, kuhu nad selle raha kulutavad. Kui küsida inimeste käest, kas te näete, et sellel seaduseelnõul on jumet, kas te toetaksite … Seda ma ka tegin, ma käisin eile Mustamäel inimestega kohtumas, üle 200 inimese oli saalis. Ja see küsimus kõlas seal: kas te pooldate meie ettepanekut, mille Keskerakonna fraktsioon on esitanud, nii Riigikogu liikmete palkade kui ka ministrite esinduskulude läbipaistvuse kohta? Mina seal ühtegi kätt ei näinud neilt, kes ei poolda. Ja ma arvan, et ei ole õige, et kui täna Riigikogu hakkab siin hääletama seda eelnõud, siis ta läheb jälle rahva tahte vastu. Ei tohi rahva tahte vastu minna! See on väga lihtne küsimus.

Veel kord, ma siiralt loodan, et te võtate seda asja väga tõsiselt. Ma siiralt loodan, et te saate aru, et see on iseenesest probleem, sellepärast et kui räägitakse, et ühiskond peab panustama, siis me peame seda eeldama ka otsustajatelt. Ka otsustajad peavad panustama, [näiteks] Riigikogu liikmed – vastav seaduseelnõu ja meie pakutud eelnõu on menetluses. Enamuse pakutud eelnõuga, mis puudutab Riigikogu liikmete kuluhüvitiste vähendamist, me läheme kindlasti edasi. Aga üks jupp on veel tegemata ja see ongi valitsuse liikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemine. See tuleb ka ära teha. Siiralt kutsun teid kõiki üles toetama seda eelnõud. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kindlasti on see teema oluline. Kui me juba räägime sellest, et Riigikogu liikmete kuluhüvitisi tuleks kärpida – praegu on vastav eelnõu ka parlamendi menetluses –, siis minu küsimus on väga lihtne. Miks teie arvates üldse on selline süsteem tekkinud, et Riigikogu liikmed peavad põhimõtteliselt iga kulutatud senti selgitama, aru andma, kuhu see raha läks – vahel loeme, et üks või teine tehtud kulutus tekitab kuskil ajakirjanduses küsimusi ja nii edasi, iseenesest selline läbipaistev süsteem on täiesti arusaadav –, aga ministritel, kellest enamus on niikuinii Riigikogu liikmed, kes on lihtsalt ajutiselt valitsuses, seda kohustust ei ole? Miks selline süsteem teie arvates üldse kehtib ja kas see on õiglane?

Aitäh! Kuna ma selle seaduseelnõuga siin olen, siis ma kindlasti arvan, et see ei ole õiglane süsteem. Kui seadusandjatele kehtib reegel, et [tuleb] oma kuluhüvitistest aru anda, siis ka täitevvõim peab seda järgima. Kust need käärid tulid? No eks tuleb vaadata ajalukku. Mina olen värske Riigikogu liige, aga nii palju, kui ma mäletan, siis 2003. aastal, kui Res Publica tuli võimule, tehti nii mõnigi muudatus. Mis puudutab Riigikogu liikmeid, siis minu arust tehti tol ajal uus korraldus ka kuluhüvitiste kohta ja need tehti läbipaistvaks. Kas tol hetkel tehti ka ministrite [esinduskulud] läbipaistvaks, seda ma ei oska öelda. Aga kui tollal seda ei tehtud, siis see oli viga, ja ma arvan, et seda viga me saamegi täna siinsamas selle seaduseelnõuga parandada. See on hea võimalus seda teha.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kui ühelt poolt on Riigikogu liikmete kuluhüvitised avatud ning igaüks võib küsida ja uurida, kuhu need lähevad, aga teiselt poolt on valitsuse liikmete [esinduskulud] täiesti salastatud. Aga küsimus on see: kas sul on andmed, kuidas on see protsess korraldatud teistes Balti riikides, Lätis ja Leedus?

Aitäh, hea küsija! Mis puudutab Riigikogu liikmete kuluhüvitisi ja kogu palgasüsteemi, siis see analüüs on mul tõesti olemas. Sellest süsteemist sai ka esmaspäeval siin põgusalt räägitud. Mis puudutab valitsuse liikmete esinduskulude analüüsi, siis seda mul ei ole. Aga lihtsalt tuletan meelde, et parlamendi liikmete puhul on see süsteem eri riikides erinev. [Mõnes riigis] kehtib nii-öelda astmeline palk ehk vastavalt kohaloleku protsendile on ka palgast vastav protsent. Tuletan meelde, et näiteks Belgias kehtib selline süsteem, et kui sa 80% käid tööl, võtad osa istungitest või komisjoni tööst, siis saad 100% palka, ja kui kohaloleku protsent langeb, siis proportsionaalselt langeb ka palk. Saksamaal on üldse huvitav [palgakorraldus]: kui sa puudud põhjusega või põhjuseta, siis võetakse samamoodi palgast maha. Seal on selline kord. Austrias [on nii, et] kui parlamendi liige 30 päeva töölt puudub, siis on võimalik ta üldse koosseisust välja arvata. Ehk neid [süsteeme] on erinevaid.

Mul on tõesti kahju, et see eelnõu, mis käsitles Riigikogu liikme palga vastavusse viimist tema panusega, hääletati siinsamas saalis maha. Nii ta on. Ja loomulikult on praeguses olukorras, kus parlamendi liige peab esitama kuluhüvitise puhul kuludokumendid, aga valitsuse liige ei pea seda tegema, ebavõrdne kohtlemine. Ma arvan, et ka väga paljud inimesed, kes [istungit] praegu jälgivad ja meid vaatavad, ei saa aru, miks see nii on.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et sa käisid eile kohtumas valijatega ning kõik ligi 200 inimest pooldasid seda, et Riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema ja ka ministrite palgalisa oleks avalik. Samas, mina olen ka valijatega kohtunud, nad ütlevad, et Riigikogu liikmed saavad üldse liiga palju palka. Mis sa arvad, kas Keskerakond oleks nõus – ja sina isiklikult – vähendama Riigikogu liikmete palka, sellepärast et enamus inimesi, valijaid arvab, et me saame liiga palju palka?

Aitäh, hea küsija! See on loomulikult hea küsimus. Riigikogu liikmete ja valijatega on üldse huvitav lugu. Me teame, kuidas see protsess käib: on valimispäev ning inimesed lähevad ja valivad saadikud siia, et need saadikud saaks nende huve esindada. Aga teisel päeval hakatakse rääkima, et näed, Riigikogu liikmed saavad ikka palju palka küll. See on natukene huvitav olukord.

Aga kui sa püstitad sellisel viisil küsimuse, kas me kõik siin, Riigikogu liikmed, võiksime tasuta tööd teha, siis ma arvan, et teatud hulk inimesi kindlasti ütleb, et jah, loomulikult võiksid nad seda tasuta teha. Kas Keskerakond läheks seda teed pidi, et esitaks seaduseelnõu, mis vastava ettepaneku teeks? Kindlasti mitte. Me ei tegele populismiga. Me tegeleme nende asjadega, mis tegelikult korda lähevad. Ja ma arvan, et seesama liigutus, mis puudutab just nimelt valitsuse liikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist, on küll väike samm, aga tagab õiglustunde.

Ando Kiviberg, palun! 

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul ei ole küsimust, mul on tegelikult märkus korrektse keelekasutuse kohta. Kuivõrd teie suust kõlas korduvalt vormel "seda eelnõud", siis ma pidasin ikkagi tähtsaks sekkuda. Juhin tähelepanu, et sõna "eelnõu" on ainsuse osastavas ikkagi "eelnõu". Võib-olla see teadmine tuleb teistele kolleegidele ka kasuks.

Aitäh!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Lauri! See on hea algatus, mis annab võimaluse tugevdada valitsuse ja kodanike vahelist usaldust ning võiks kaasa aidata kulude paremale järelevalvele. Ma tean, et nii omavalitsus kui ka Riigikogu liikmed annavad aru iga sendi kohta. Aga kuidas tagada, et esinduskulud oleksid proportsionaalsed ja vastaksid avalikele huvidele?

Aitäh, hea küsija! See, kas esinduskulusid [või kuluhüvitisi] on vähe või palju ja kas see summa vastab vajadusele või mitte, on ju diskussioon, mida on alati peetud. Ka esmaspäeval [menetletud] eelnõu puhul sai siin selle üle debatti peetud ja eks seda debatti peetakse ka siin koridorides. Mõnel Riigikogu liikmel on kulud suuremad, mõnel väiksemad, vastavalt tema töö iseloomule ja panusele. Ja see väljendub selgelt ka nendes aasta[ülevaadetes], kus ajakirjanikud toovad välja, et mõned on nii-öelda tublimad, mõned vähem tublid, kes on kuluhüvitisi rohkem kulutanud, kes on vähem kulutanud. Miskipärast selline edetabel tehakse ja siis arvatakse, et kõik need Riigikogu liikmed, kes kulutavad rohkem kui teised, on halvad. Ma ei tea, miks tahetakse ühiskonnas tekitada selline tunne. Mina ütlen, et kui Riigikogu liige on [kasutanud] kuluhüvitisi selleks, et igapäevaselt tagada, et tema valija hääl siin kõlaks, siis see on õige ja nii tulebki teha. Ju siis need Riigikogu liikmed, kes vähem kulutavad, arvestavad vastavalt oma töö iseloomule, kuidas nemad saavad oma valijate hääle [teisiti] siia saali tuua. Võib-olla nemad [kasutavad] tõesti vähem kuluhüvitisi oma töö tegemiseks. Noh, siin ongi erinevad [kulud, näiteks] transpordikulud – kes kasutavad [hüvitist], kes ei kasuta – ja nii edasi. Kellegi üle nii-öelda kohut mõista, sest nad rohkem või vähem kulutavad, on kindlasti vale, sellepärast et meile on juba selline võimalus antud, see ongi meie tööriist.

Ma toon teile veel paralleeli, mis puudutab ministrite esinduskulusid. Riigikogu liige katab enamasti kõik tööks vajalikud kulud kuluhüvitistega – sidekulud, transpordi[kulud], juriidilised kulud, kõik muu, mis on tema tööks vajalik –, aga ministritel on need kulud tegelikult juba ministeeriumi poolt [kaetud], neid kulusid ministritel ei ole. Ja selle summa, 20% kohta, mis tuleb esinduskulu näol, tekibki siis küsimus. Meie puhul saab aru, kuhu me seda kulutame ja miks me seda kulutame, aga need kulud, mida meie teeme, on ministritel ministeeriumi kaudu juba [kaetud]. Mille peale see 1500 eurot neil siis kulub? Mina ei tea. Ja kui me selle küsimuse tõstatasime põhiseaduskomisjonis, kus olid ka valitsuse esindajad, kes saadeti valitsuse arvamust avaldama selle seaduseelnõu kohta, siis ka nemad ei teadnud sellele küsimusele vastust. Me küsisime korduvalt, kas te teate, mille peale ministrid oma esinduskuludeks [mõeldud summa] kulutavad. Ei teadnud. Ja nii ongi.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Nagu ma juba mainisin, Riigikogu menetluses on eelnõu, mis puudutab kuluhüvitiste vähendamist. Praegu on need 30% Riigikogu lihtliikme palgast ja kui see seaduseelnõu vastu võetakse, siis tulevikus on 25%. Kas teie arvates ei peaks ka valitsuse liikmed ehk ministrid mõtlema sama liigutuse peale ehk võib-olla vähendama oma esinduskulusid kas 5% võrra või suurema summa võrra – see on juba diskussiooni küsimus – puht põhimõtteliselt? Minu meelest näitaks see kindlasti solidaarsust Eesti ühiskonnaga ja rahvaga.

Aitäh küsimuse eest! Arvestame kõiki neid otsuseid, mis on tehtud, mis on valitsuse poolt siia toodud ja mis tegelikult selgelt halvendavad järgmisel aastal inimeste toimetulekut – seda on öelnud väga paljud pangaanalüütikud. Nad ei prognoosi midagi head ei 2025. ega 2026. aastaks. Nagu ka Raul Eamets ütles, me jääme vaesemaks tänu nendele otsustele. Loomulikult võiksid valitsuse liikmed olla siis solidaarsed, nii nagu praegu on Riigikogu liikmed. Vastav seaduseelnõu on siin ka menetluses. 

Mis puudutab praegust eelnõu, siis ma kordan veel üle, et me kindlasti ei nõua hetkel valitsuse liikmetelt, et nad vähendaksid oma esinduskulusid – praegu on need 20% palgast. Aga vastus teie küsimusele: jah, nad võiksid seda teha ise, iseseisvalt. Meie eelnõu on tunduvalt lihtsam, me lihtsalt tahame teada, kuhu nad seda raha kulutavad. Mitte midagi muud, lihtsalt tahame teada, kuhu minister kulutab iga kuu 1500 eurot. Ja nii lihtne see ongi.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! See on väga hea eelnõu, mulle see meeldib. Aga mul on küsimus ühe teise mõtte kohta. Siin käis vahepeal läbi idee, et Eesti riik saaks säästa hästi palju raha, vähendades Riigikogu juhatuse kulusid. Kui ma vaatan heale istungi juhatajale otsa, siis ma näen ta näost, et ta ei vaja ju nii palju autojuhte ja nõunikke. Kas sulle tundub, et ka see võiks olla hea käik riigieelarve tasakaalu suunas?

Aitäh! No ma vaatan kohe meie istungi juhatajale otsa. Kuidas ta suhtub? Noogutas, on nõus. (Naerab.) Aga kui tõsiselt rääkida, siis ma arvan, et loomulikult – lähtudes ka sellest eelarvest, mis siin eile vastu võeti. Alguses lubas valitsuskoalitsioon meile, et tulevad kärped ja hoiame kokku. Aga mis kokkuvõttes välja tuli? Eelarve kasvas ja lisaks tulid juurde erinevad maksutõusud. Kõige rohkem kasvas tegelikult ju tarbimismaksude osakaal. See asjaolu, et juba 42% kogu riigieelarve maksutuludest moodustavad tarbimismaksud, on väga kurvastav, sellepärast et see on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas. See on probleem. See on väga suur probleem! See pärsib meie majandust, see pärsib ka kaubavahetust, mis meil sisemiselt toimub. Ja loomulikult [avaldab] see juba mõju ka väliskaubandusele, kaubavahetusele, sellepärast et kui meil siin sisendhinnad pidevalt tõusevad, siis ega me rohkem välisturgudele ei saa.

Ja nüüd, kui sa küsid, kas me saame veel kuskilt kärpida – eks neid kohti tuleb vaadata. Selle kärpeplaani puhul, mis praegu valitsuse poolt lauale pandi, [oli nii] – nagu ma tean ka lugupeetud küsija infovahetuse järgi –, et kui ministrid tulid rahanduskomisjoni aru andma, kust nad kärbivad, siis tegelikult väga paljud ministrid ise ka ei teadnud, mis kohad need on, kust kärbitakse. Igal juhul ma arvan, et me näeme, et juba varsti öeldakse, et [kärpimine] polegi võimalik ja tegelikult oleks vaja veel makse tõsta. See kindlasti ei ole lähenemine, mille poolt me oleme. Ja ma arvan, et siis tuleks küll minna vähemalt ka Riigikogu juhatuse kulutuste juurde, mis on suurusjärgus, kui mu mälu ei peta, 500 000 eurot aastas. Ka sinna tuleks siis sisse vaadata: kas [raha]kasutus on ikkagi sihtotstarbeline ning kas tõesti on vaja nii palju nõunikke, autosid ja autojuhte?

Priit Lomp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Lauri! Väga mitmed küsimused ja vastused siin ei puuduta seda eelnõu. Nii et ma kasutan ka võimalust ja ikkagi kirjeldan ühte ebatäpsust, mida sa pisut ebapiisavalt puudutasid. Üle-eelmine küsimus puudutas ministrite solidaarsust. Sulle teadmiseks – võib-olla sind ei olnud siis saalis, sa ei osalenud äkki hääletusel: juba eelmise aasta lõpus kõrgemate riigiteenistujate palgatõus pidurdati. Nii et see on juba terve aasta kehtinud, et sa teaksid. Kas see solidaarsus on piisav, see on iseküsimus, aga ei saa väita, et pole [midagi] tehtud.

Aga ma küsin Riigikogu liikmete palga kohta, nende [töös] osalemise kohta. Lähen tagasi eilsesse: kell kaks hakkas istung, istung lõppes kell üksteist. Vaatasin, et alates kella seitsmest õhtul keskfraktsioon, sinu juhitav keskfraktsioon, istungil enam ei osalenud. Kas te kaalusite ka seda, et mitte ei võeta arvesse istungile kirja panemine, vaid [vaadatakse] näiteks päevakorrapunktide kaupa, kas osaletakse või ei osaleta, ja selle järgi [makstakse] palka? Pool aega eile puudusite, aga raha tahaksite saada terve päeva eest?

Jaa, see on väga hea küsimus. Kui meie seadus oleks vastu võetud, siis seda probleemi ei oleks, ja kui see [probleem ikkagi] oleks, siis vastavalt sellele [seadusele] saaks seda reguleerida. Aga mis puudutab teie viidet selle kohta, et ministrid on oma panuse andnud – no andke andeks, te ise oma küsimuse teises pooles ka [mainisite seda], kas see on piisav või mitte. See ongi see küsimus. Ma arvan, et üks selline liigutus, mis puudutab just antud eelnõu ja ministrite esinduskulusid … Ka põhiseaduskomisjonis tegelikult väga paljud Riigikogu liikmed, komisjoni liikmed ju kinnitasid, et see ongi selline palgalisa, mille pealt makse ei maksta. Siinkohal me peaksime küll selguse saama. Siinkohal me peaksime küll selle peatüki avama ja tegema need esinduskulud läbipaistvaks. Ma arvan, et kui me seda teeme, siis sealt jääb raha üle, sellepärast et väga keeruline on 1500 eurot esinduskuludeks kulutada, kui kõik tööks vajalikud tööriistad on ministeeriumi poolt juba tagatud. Siit tuleb kindlasti veel kokkuhoid.

Mart Maastik, palun! 

Suur tänu, härra eesistuja! Hea sõber Lauri! Jah, te [esitasite] eelnõu, kus te tegite ettepaneku, et Riigikogu liikmed saaksid palka vastavalt tagumikutundidele ehk sellele, kui kaua nad siin saalis istuvad. Kas te olete mõelnud Keskerakonnaga näidata eeskuju ja hakata ise välja arvutama, kui palju te saalis istute ja kui palju ei istu? Vastavalt sellele arvutate välja oma reaalse palga ja maksate ülejäänu näiteks riigikassasse tagasi. See annaks võib-olla väga head eeskuju kõigile teistele ja nii ei olekski vaja seda reguleerida, vaid iga saadik saaks isiklikult oma istutud töötundide järgi ausalt oma palka reguleerida.

Aitäh, hea sõber Mart! Minu arust on see väga hea ettepanek. Aga selles mõttes peaks see ikkagi olema fraktsioonideülene, et me peaksime kõik tublid olema. Ja ma loodan, et me olemegi kõik tublid. Ma tõesti siiralt loodan ja arvan, et need saadikud, kes teatud ajal puuduvad … Loomulikult on erandeid, me teame, et siin on erandid, [saadikud], kes lihtsalt puuduvadki istungitelt ja komisjoni töölt rohkem kui teised tublimad. Meie seaduseelnõu rääkis sellest, et me peaksime korra looma, et selliseid küsimusi ei tekiks. Me võime siin ju kõik üksteise suunas näpuga näidata, aga see ei vii kaugele. Tegelikult me peame selle küsimuse ära reguleerima. Me peame tegema võimalikult läbipaistvaks ja arusaadavaks kogu meie töö, et meie valijad saaks aru, mis siin täpselt toimub. 

Ka praegu ma vaatan, et siin on, ütlen piltlikult, võib-olla 15 saadikut kohal. Ma arvan, et suurem enamus on praegu oma kabinettides ja jälgib meid interneti vahendusel. Aga see on see mulje, mis võib tekkida, kui inimene seda saali vaatab mingi kanali vahendusel. Siis võib tal küll tekkida selline tunne, et keegi siin tööd ei teegi. Aga kui on olemas statistika, kui on olemas aruandlus ja nii edasi, siis need küsimused jäävad ära. Nii et mina kutsun küll kõiki üles teenima oma rahvast – [selleks] on meid siia saadetud ja valitud – ja tegema seda vastavalt oma südametunnistusele.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Lauri! Sinu tõstatatud küsimus on ülitähtis ja seotud ka eelarvega, eelarve kärpimise ja kokkuhoiuga. Vaadates seda eelarvet, millest isegi ministrid aru ei saa, me [näeme], et kuluartiklid on nii suured, et aasta lõpus äkki avastatakse: "Näete, meil on 800 miljonit! Sellest ei saanud me keegi aru." Seda juhtub ju ka. Kärbetest nii palju, et mõned on päris õigustatud, aga paljud ei ole õigustatud, näiteks terve politseijaoskonna kinnipanemine Lasnamäel ja jaoskonna kinnipanemine Maardu linnas – riik millegipärast arvas, et politseid polegi seal vaja. Omavalitsus tuli appi, pakkus tasuta oma ruume, et vähemalt mõnigi politseinik Maardu linna jääks. Sellised kärped ei ole õigustatud. Aga tulen tagasi valitsuse liikmete [esinduskulude] läbipaistvamaks muutmise juurde.

Teie aeg! 

Ma küsin, mismoodi see protsess hakkab välja nägema sinu arvates.

Aitäh! No mis puudutab kärpeid, siis tõesti, me oleme kuulnud erinevatest infoallikatest, millised asutused tahetakse kuskil kinni panna või kokku liita. Eriti kurb on see, kui see puudutab asutusi, mis asuvad väljaspool Tallinna. Me räägime regionaalpoliitikast. Me käisime Keskerakonna fraktsiooniga just Ida-Virumaal Jõhvis, kus saime teada, et Jõhvi kohtumaja pannakse kinni. Ja eks neid näiteid on veel.

Kui sa küsid, kust kärpida tuleb, [siis ma vastan, et] kärpeid tuleb teha seal, kus neid saab teha. Eelkõige me räägime meie suurest bürokraatiamasinast. Me räägime sellest, et me oleme nii suutmatud, et me ei suuda käivitada korralikke programme, keskkondi, kus on teenused igapäevaselt olemas ja [ligipääs neile] tagatud. Seesama Eesti.ee äpi näide – no andke andeks, häbiplekk! See on lihtsalt häbiplekk. Seda tehti kaua aega, maksis vist 850 000 eurot. Aga selle äpi võib rahulikult korraks alla tõmmata App Store'ist ja siis samamoodi ära kustutada, sest ega sellest abi ei ole.

Me räägime sellest, et see aeg, kui me tegime päris suure hüppe IT-valdkonnas, on ammu läbi. Me ei ole sinna tegelikult juba ammusest ajast investeerinud sellises mahus, mis tagaks selle eduloo jätkumise. Me oleme, ma arvan, juba 15 aastat sammunud ühe koha peal ja käinud välismaal rääkimas, kui toredad me oleme. Aga siis teiselt poolt vaadatakse otsa ja öeldakse, et oot-oot, meil on juba ammu kõik need asjad olemas ja me oleme teist juba tunduvalt ees. See ei toimi. Kindlasti on väga palju kinni IT-sektoris ja meie riigi võimekuses seda kõike juurutada meie süsteemis. Loomulikult võimaldaks see meil ka ametnike osas korrektuure teha. Me teame väga hästi, et Tööandjate Keskliidult tuleb pidevalt infot, et meil on suur kvalifitseeritud tööjõu puudus. Aga see [tööjõud] on ka inimesed, kes istuvad ministeeriumides. Neid tuleb pidevalt juurde. Samas võiksid nad anda lisandväärtust hoopis erasektoris.

Nüüd räägin selle eelnõu sisust ja kuidas seda rakendada. Ega siin midagi keerulist ei ole. See eelnõu peab läbima esimese, teise ja kolmanda lugemise. Kui Riigikogu liikmed näevad, et on vaja teha mingisuguseid muudatusettepanekuid, siis me oleme alati nõus häid ettepanekuid üle vaatama ja loomulikult ka lisama. Ja järgmisest aastast peakski siis enam-vähem samasugune kord nagu Riigikogu liikmetel hakkama kehtima ka [ministritele]: kui minister soovib seda raha suurusjärgus 1500 eurot kulutada, siis peab ta esitama selle kohta aruande koos kulu alusdokumentidega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Aitäh selle järjekordse hea eelnõu eest! Seoses ministrite solidaarsusega, mida korra mainiti: ministrite palk siiski jätkuvalt kasvab, kuna indekseerimist täielikult ei külmutatud.

Just.

Ja see küsimus, kes kui kaua istungil kohal on. Minu arvates on palju olulisem see, kes kui palju sõna võtab, muudatusettepanekuid esitab ja panustab sisuliselt, mitte ainult nupuvajutusega valitsuse maksutõusude puhul. Aga küsimuses tulen ma uuesti Riigikogu juhatuse teema juurde. Me siin arutame ministrite esinduskulude läbipaistvust, aga ma tean, et sa oled uurinud ka Riigikogu juhatuse kuluhüvitiste läbipaistvust. Praegu, nagu ma aru saan, on selline süsteem, et juhatuse kuluhüvitised on siiski peidetud. On sul teadmine, miks see süsteem selline on, ja kas sa arvad, et ka Riigikogu juhatuse kuluhüvitised peaksid muutuma läbipaistvaks?

Aitäh! Jällegi, siin oli diskussioon, kuidas ikkagi Riigikogu liikme tööpanust mõõta, kas mõõta sellega, et lähtud mingist registreeringust, lähtud tema töötundidest, lähtud tema sõnavõttudest, ettekannetest, muudatusettepanekutest või seaduseelnõude esitamisest. Eks see on maitseküsimus. Kindlasti on teil selles mõttes õigus, et siin on väga palju Riigikogu liikmeid, kes on praegu koalitsioonis ning tihtipeale tulevad ja hääletavad kõikide maksutõusude poolt, ja sellega nende funktsioon nagu lõpeb. Aga kindlasti on siin ka väga palju koalitsioonisaadikuid, kes lisaks sellele funktsioonile võtavad kõvasti sõna ja teevad muid töid. Ja koalitsioonisaadikud kindlasti erinevad opositsioonisaadikutest. Ma tean, et Mart Maastik võtab väga palju sõna, ka Riina Solman, meie fraktsioonist rääkimata. Andrei Korobeinik on siin väga sõnakas, eile nimetas kogu seda maksutõusude kobarat lausa maksuorgiaks. No eks ta ole tõesti üks maksuorgia, kui vaadata järgmise aasta eelarvet. Jah, on küsitud, kuidas tegelikult Riigikogu liikme tööpanust hinnata, ja eks me jääme siin erinevatele arvamustele.

Mis puudutab Riigikogu juhatuse tööd, siis selge on see, et selle [liikmetel] on esindusfunktsioon ja see on hästi oluline – on see Riigikogu esimees või aseesimehed – ning neil peavad olema igal juhul vastavad võimalused, et esindada nii Riigikogu kui ka Eesti riiki. Nüüd on küsimus, kas need kulutused on põhjendatud või vähem põhjendatud. Kas aseesimeestel peavad olema autod Riigikogu poolt, kas peavad olema autojuhid? Siin on tõenäoliselt ka erinevad arvamused. Isiklikult ma arvan, et Riigikogu esimehel peavad kindlasti kõik need võimalused olemas olema. Eks see on sellesama küsimuse jätk, mis puudutab üleüldiseid kärpeid. Kui me näeme, et neid kärpeid, mis on planeeritud – nii vähe, kui neid ka ei ole riigieelarves, erinevates ministeeriumides ja asutustes –, ei hakata [tegema], siis me tuleme kindlasti selle küsimuse juurde tagasi.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! Hea ettekandja! Mul vahepeal tekkis selline [mõte], et ega kogu see maksuorgia tõepoolest ei pruugi olla tingitud sellest, et meil on väga kompetentne valitsus. Kas sa ei karda, et kui me võtame nüüd tasud väiksemaks, siis on tulevikus meil veelgi ebakompetentsemad ministrid ja olukord läheb veelgi halvemaks? Või sa arvad, et see valitsuse saavutus, et Eesti on majanduslanguse pikkuse poolest maailmas teisel kohal peale Haitit, ei ole tingitud sellest, et meil on lihtsalt liiga väike konkurss ministrikohale?

Aitäh, hea küsija! No ma ei tea, kas me selle seaduseelnõu diskussiooniga nii kaugele läheme, [et arutame], kas meil valitsuse liikmed on pädevad või mitte. Ausalt öeldes ei tahaks seda diskussiooni alustada, aga kui te juba küsisite, siis tuleb ka vastata. Kõik need otsused, mis on siia Riigikokku toodud, viitavad sellele, et ega pikka plaani selle asja juures ei ole. Meil on küll siin esindatud üks erakond, kellel väidetavalt on pikk plaan, aga valitsuses ma seda pikka plaani kindlasti ei näe ja sellest on väga kahju, vaadates riigieelarvet ja kogu seda tegevust. Mitte ükski minister ei julgenud vastata mu küsimusele, kas te annate sellele heale lapsele nime ka, kuidas te nimetaksite järgmise aasta eelarvet. Tavaliselt on mingisugused suunad ja eesmärgid. Kui me vaatasime valitsuse pressikonverentse, kus tutvustati järgmise aasta eelarvet, siis ega seal midagi head ei olnud. Ma arvan, et valitsuse liikmed saavad ise ka aru, et see eelarve ei kõlba mitte kuskile.

Nüüd on küsimus, kas on olemas oskus ehitada eelarve teistmoodi üles, sellisel viisil, et see soodustaks majanduse arengut. Seda oskust lihtsalt ei ole – või tahtmist. Mindi jällegi tavainimese rahakoti [kallale], kust on nende arvates kõige lihtsam raha saada: käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, erinevate aktsiiside ja riigilõivude tõusud, teenuste [kallinemine]. Me räägime juba notarite tasude tõstmisest ja nii edasi. Samas, kui meie pakkusime, et see raha võiks tulla pankadelt pangamaksu näol, siis … Ma ei tea, hea Andrei, kas kolm korda on hääletatud maha meie pangamaksu ettepanek või juba neli korda. See ju tegelikult näitabki suunda.

Sotsiaaldemokraadid – Priit läheb nüüd ära, ära mine ära! – on ju mitmeid kordi öelnud, et nemad on küll pangamaksu poolt. Ja eilses infotunnis sõnas Lauri Läänemets selgelt, et pangamaksu mitterakendamine oli viga; et kui seda oleks saanud rakendada, siis oleks jäänud ära teised suuremad maksutõusud. See on koalitsiooni ühe osapoole arvamus. Mul on kahju, et sotsiaaldemokraadid olid nii nõrgad, et nad ei suutnud oma suurele partnerile ära tõestada, et seda on vaja. Eesti 200 seisukohta ma ausalt öeldes ei tea, ma ei ole kuulnudki, kas nad pooldavad pangamaksu või ei poolda. Vaadates koalitsiooni, [tundub, et] debatt on enam-vähem kahe osapoole vahel, seda kolmandat kuskilt väga ei paista. Sellest on ka kahju. Kui on kolm osapoolt, siis nad võiksid ju ikkagi kolmekesi asju arutada, mitte kahekesi, nii nagu see praegu käib. 

Loomulikult viitab see selgelt sellele, et praegusel valitsusel ei ole head instrumenti, et tegeleda tõsiselt majandusküsimustega, ja tegelikult tehakse kõike vastupidi. Maksutõstmised kindlasti ei soodusta majanduskeskkonna [paranemist]. Vaatame neid argumente, mis siin vahepeal väga tihti lauale pandi: meil läheb halvasti seetõttu, et meil on elekter kallis – täna on ka väga kallis, mingitel tundidel vist lausa 500 eurot megavati eest – ja et Ukrainas on parasjagu sõda ja meie partnerid ehk turud, kuhu me oleme reeglina oma tooteid müünud, ei ole ka ostujõulised. Andke andeks, need väited ei vasta tõele.

Minu arust need väited lõppesid ära siis, kui Läti ja Leedu näitasid, et ka nendes [tingimustes] on võimalik tegutseda ja toimetada, ja toimetada sellisel viisil, et oma rahvas ei kannata. Pangamaks on jällegi väga hea näide, Leedus ja Lätis seda juurutatakse, need otsused on seal vastu võetud, laekumised eelarvesse tulevad. Kõige huvitavam on ju see, et siin oli [väide] – ma ei mäleta, kas see tuli äkki Jürgen Ligi suust –, et kui me rakendame pangamaksu, siis pankadel hakkab halvasti minema. Üks suuremaid Saksa pankasid läheb praegu Leedu turule, kuigi Leedus on pangamaks. Ma ei näe, et meie majanduskeskkonda siseneks praegu mõni suur Saksa pank, ja meil pangamaksu ei ole. Need asjad lihtsalt ei lähe kokku. Lihtsalt ei lähe kokku see, mida me siin kuuleme ning kuidas meie naabrid tegutsevad ja kuidas investorid reageerivad kogu sellele tegevusele. Kui üks suurimaid Saksa pankasid läheb Leedu turule, siis see ei ole lihtsalt niisama. Aga meil selliseid liigutusi ei ole. Me kuuleme ainult seda, kuidas Ericsson oma investeeringu [ära jätab] ehk ei alusta ehitust. Neid uudiseid, et üks või teine ettevõte sulgeb uksed või on raskustes, tuleb igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu. 

Lisaks, panganduses on tõsiasi ju see, et meie pangad teenivad tunduvalt rohkem kasumit, ja ma ei räägi praegu numbriliselt, vaid ma räägin protsendiliselt. Meie erapankade omakapitali tootlus on 15–20%. Selles sektoris on see väga suur tootlus. See on väga suur tootlus! Soome pankade tootlus on kuskil 10–15%. Miks siis Soome pangad suudavad väiksema kapitalitootlusega toimetada ja meie pangad ei suuda? Või võtame näiteks baasintressi, marginaali. Soomes on laenu baasintress, marginaal 0,66%, kui inimene läheb võtma eluasemelaenu, aga kui meie läheme võtma eluasemelaenu, siis on see 1,5–2,5% pluss euribor. Nii et mitte rakendada sellele pangamaksu on loomulikult vale. Ma loodan, et Andrei Korobeinik sai oma küsimusele vastuse.

Prooviks vastustes jääda selle eelnõu, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde.

Aga siis peaks …

Võib-olla küsija küsib [muud], aga püüaks vastuses kajastada seda seadusemuudatust. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Eile endine rahandusminister ja praegune Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd jättis riigieelarve poolt hääletamata. Tema põhjendus oli, praegu tsiteerin: "Täna tuleb paraku veelgi suurema kindlusega tõdeda, et riigieelarve kulud on esitatud viisil, kus eelarvest ja selle seletuskirjast pole võimalik mõistlikul viisil välja lugeda, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eraldatakse." Mulle tundub, et esinduskuludega on täpselt sama lugu. Hea vastaja, kas teile ka tundub, et see, mis toimub esinduskulude ümber, iseloomustab üldse hästi seda, kuidas meie valitsus tegutseb ja käitub?

Aitäh, hea küsija! Ma loomulikult lugesin seda uudist ise ka, Postimehe portaali majandusleheküljel on see täiesti olemas. Ma arvan, et kui Riigikogu liige tunneb, et see eelarve on vale ja tehakse valed otsused, siis tuleb vastavalt sellele ka hääletada. Mul on hea meel, et koalitsiooni poole peal on selliseid julgeid saadikuid, tegelikult neid inimesi tuleb ainult tunnustada. Ja ma arvan, et ma olen eelnevatele küsimustele, ka teie küsimusele juba vastanud, mis puudutab üleüldiselt riigieelarvet. Eks see ole keeruline. Nendelt inimestelt, kes praegu juhivad kogu Eestit ja Eesti erinevaid valdkondi ministeeriumide kaudu, võiks kindlasti oodata teisi otsuseid. Erinevad opositsioonijõud on pidevalt nendele probleemidele tähelepanu juhtinud.

Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus, mis puudutab bürokraatia vohamist riigis. Meil siin Riigikogus kaasneb kuluhüvitistega väga palju paberimäärimist, väga palju meie abiliste, heade kontoritöötajate tööd ja vaeva, mida iganes veel, eks ole, arvutis digiprügi ja ka paberi peal arhiveerimist vajavaid materjale. Kas te olete mõelnud ja analüüsinud, et kui nüüd hakata ministeeriumides ministrite, aga miks mitte ka kõrgemate riigiametnike kuluhüvitisi sama läbipaistvalt jälgima, kas see toob siis [juurde] halduskoormust? Kas peab lausa mõne ametniku palkama? Võib-olla see ei ole sellises rahalises kitsikuses, kus meie riik täna väidetavalt on ja ka tegelikult ju on, üldsegi otstarbekas?

Aitäh! Väga hea küsimus. Siinsamas on Riigikogu liikmeid 101 ning meie seda korda aktsepteerime ja saame täiesti aru, et sellega kaasnevad kindlasti mingisugused adminkulud. Seda me näeme igapäevaselt või vähemalt nendel päevadel, kui me neid kuludokumente esitame. Ma arvan, et me võiksime esitada kõik kuludokumendid elektroonselt ja võiksime järgida seda [põhimõtet], et paberimajandust oleks võimalikult vähe. Aga see on meie kokkulepe, et me tahame sellist läbipaistvust saada, ja seda me aktsepteerime.

Ega neid ministreid nüüd nii palju ka ei ole ja ministeeriumis ametnikke jagub küll. Me teame, et neid on niigi rohkem, kui neid võiks vaja olla. Aga see on juba teine diskussioon ja see diskussioon sai eilse päevaga läbi. Eks me varsti avame selle uuesti, järgmisel aastal, mis puudutab juba järgmise eelarve menetlemist või lisaeelarvet, kui see üldse tuleb. Aga mina otseselt suuri kulusid või kulude kasvu selle ministrite aruandevormi tõttu ei näe. Ma arvan, et see tagab kokkuhoiu, sest ma ei usu, et ministrid tõesti suudavad 1500 eurot, mis iga kuu nendele on ette nähtud, ära kulutada. Tegelikult, kui komisjonis käis arutelu, siis keegi, komisjoni liikmed ega ka valitsuse esindajad, kes olid komisjoni kutsutud, ei osanud vastata küsimusele, mis te arvate, mille peale ministrid seda raha kulutavad. Nii et ma pigem näen selles eelnõus kokkuhoidu.

Priit Lomp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Lauri! Kõigepealt üks täpsustus. Pisut ebaviisakas: sa nägid, et Riigikogu esimees kutsus [mind], et vahetame paar sõna, ja me lugupidamisest sinu vastu – sa olid puldis –, et me sind ei segaks su rääkimise ajal, astusime tõesti kümme meetrit eemale. Tore on tõde näidata niipidi, nagu sina seda püüdsid näidata, et keegi justkui lahkus saalist ja teda ei huvita vastused. Kindlasti huvitavad, aga lugupidamisest ettekandja vastu ei pea ma mõistlikuks siin lauas rääkida. Tõesti, see ei olnud sinust ilus.

Tahtsin küsida sellise asja kohta nagu populism. Tõepoolest, keskfraktsioonilt tuleb vahepeal selliseid eelnõusid, mida siis, kui meil ei oleks eelarve sedavõrd keerulises [seisus], kindlasti tahaks suurema hooga toetada. Aga miskipärast neidsamu eelnõusid ei ole sisuliselt tulnud siis, kui Keskerakond on osalenud koalitsioonis ja kandnud valitsusvastutust, sealhulgas olnud peaministri[partei]. Selle asemel on tulnud selliseid uudiseid nagu "joogid autosse" ja nii edasi. Miks see ikkagi niimoodi käib, et me toodame sellist populistlikku sisu ja näitame teiste peale näpuga siis, kui me ei vastuta valitsemise eest?

Teie aeg!

Jaa, väga hea küsimus. Aitäh, hea kolleeg! Ma tõesti ei näinud, et lugupeetud Riigikogu esimees teid kõrvale kutsus, ma lihtsalt silmanurgast nägin, et te lahkusite. Aga kui teil oli sellel hetkel, minu tähtsa vastuse [ajal], tõesti vajadus Riigikogu esimehega juttu ajada, siis loomulikult on see vabandatav.

Aga mis puudutab populismi, siis ma olen vastanud, et see eelnõu ei tõsta ega kärbi [midagi], see eelnõu nõuab läbipaistvust, ja see kindlasti ei ole populism. Nüüd see teine küsimus, et kui meie ministrid olid valitsuses, miks nad siis neid asju ära ei teinud, ja seesama "joogid autosse". No "joogid autosse" on juba ühes teises erakonnas ja needsamad ministrid, kes oleks võinud need otsused vastu võtta, on ka teistes erakondades. Keskerakond on täna kindlasti hoopis teine, kui ta oli tol ajal. On küsitud, kas Keskerakond on muutunud. Jah, on muutunud. On muutunud! Ja seetõttu me olemegi siin, et teha neid asju täpselt nii, nagu on vaja.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Raha tekitab alati emotsioone. Me teame, et alati on seda puudu. Sa ütlesid, et erinevad erakonnad on siin saalis erinevad. Ma võin küll öelda, et Reformierakond on siin raudselt tubli olnud. Ja kindlasti ma ei ole nõus sellega, et eelarves mitte midagi head ei ole. Aga minu küsimus on see – kindlasti te olete seda arutanud ja ka rahvaga läbi rääkinud –, et kui suur võiks sinu arvates olla õiglane, optimaalne Riigikogu liikme palk ja ka valitsuse liikme palk ilma lisatasudeta.

Aitäh! See on hea küsimus. Küsimus on selles, mida me tahame saada, ja tihtipeale selles, kas saadakse aru, mis on ühe või teise inimese väärtus. Kui erasektoris on vaja teatud profiiliga inimest teatud töökohas, oleneb [palk] ninu arust näiteks sellest, millised on ettevõtte mahud, millised on käibed, millised on ootused, kas ettevõte on siseturule orienteeritud või välisturgudele orienteeritud. Vastavalt sellele profiilile palgatakse turult inimene. Erasektoris on palgad ühest otsast teiseni ehk need palganumbrid, mis võiksid siin saalis kõlada, on tunduvalt-tunduvalt suuremad kui Riigikogu liikme palk. Aga see kõik oleneb sellest, kui suur vastutus [töötajal] on.

Riigikogu liikmel on kindlasti suur vastutus. Suur vastutus! On ka palju räägitud sellest, et siin saalis võiks olla erinevaid inimesi, erineva profiiliga inimesi, teadlasi, ärimehi, erinevate suundade inimesi, kes suudavad tunduvalt rohkem lisandväärtust anda. Aga teisest küljest, väga paljud inimesed ei ihka poliitikuks hakata, ei ihka valimistele tulla. Eks seal on [eri põhjused]: kas probleem on selles, et nad ei taha lihtsalt nii suurt tähelepanu, või siis tõesti need palgad, mida riik pakub, neid ei rahulda. Ja eks see ongi suuresti vastus. Nüüd öelda, kas me saame vähe või palju palka, mina kindlasti ei julge. Kindlasti on meil siin inimesi, kes lisaks Riigikogu liikme tööle teenivad leiba nende tegevustega, mis neil ka enne olid. Me räägime eelkõige ärimeestest. Ma tean, et üks tubli Riigikogu liige lausa töötab veel kuskil ametlikult. Ma ei tea, vähemalt selline info meediast tuli. Eks inimeste, ka Riigikogu liikmete võimekus ongi erinev ja vastavalt oma võimekusele toimetatakse, tehakse [tööd].

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelust annab ülevaate põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, istudes saalis, olin vahepeal veidi hämmingus [ja mõtlesin], kas me oleme juba mõne teise eelnõu juurde jõudnud. Aga ei, me oleme ikka sellesama eelnõu juures, mis käsitleb valitsuse liikmete [esinduskulude] avalikuks tegemist ja kuludokumentide esitamist. Ma ei räägi väliskaubandusest ega muudest asjadest, millest siin eelkõneleja küsimuste esitajatega pikalt vestles.

Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 3. detsembril. [Komisjoni] oli kutsutud ka valitsuse esindaja, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo. Komisjonis tutvustas Lauri Laats algatajana eelnõu põhjalikult, rääkis ära, millised argumendid algatajatel on, ja tõi välja ka selle, et nende arvates on vajalik, et [ministrite] kulutused oleksid avalikud ja tõendatud kuludokumentidega. Toimus üsna pikk ja emotsionaalne arutelu. Arutati, miks see on pikalt nii olnud ja miks ei ole varem seda muudatust tehtud.

[Valitsuse] esindaja Monika Tappo sõnas, et Vabariigi Valitsus arutas ja otsustas seda mitte toetada ning et Rahandusministeeriumi poolt toodi välja, et ei ole arvutusi, milline oleks sellega seonduv täiendav töökoormus ja rahaline kulu. Rahandusministeerium tõi välja ka selle, et juba 2023. aastal on KRAPS‑i muudatusega ette nähtud tõepoolest mitte küll kärpimine, vaid [palga] indekseerimise erisus. See vastab võib-olla ka küsimusele, kas valitsus on solidaarsust üles näidanud. Kuna ministri esinduskulu moodustab 20% ministri palgast, siis tegelikkuses väheneb sellise külmutamisega praegu ajutiselt ka esinduskulu summa.

Helir-Valdor Seeder tõi välja, et ministrite esinduskulu on olnud seaduses sellisel kujul sätestatud juba aastaid. Ta küsis, kas ka varem on keegi huvi tundnud, milleks esinduskuludeks [mõeldud summat] kasutatakse ja kas sellel on sihtotstarve, ning kas Riigikontroll on tundnud huvi. Monika Tappo vastas, et sellist teadmist temal ei ole, küll aga võib ta seda täpsustavalt järele küsida.

Arutati ka seda, kas või kuivõrd erinevad valitsuse liikmete esinduskulud Riigikogu liikmete kuluhüvitistest. See on siin kõlanud, ma neid [erinevusi] kordama ei hakka. Aga siis tõid mitu [komisjoni] liiget kokkuvõtlikult välja, et Riigikogu liikmetel on siiski kuluhüvitis ja valitsuse liikmetel esinduskulu, seal on teatud erisus.

Isiklikult tõin ma valitsuse [liikmete] esinduskulu puhul välja head kombed ja tavad. Ehk ma leian, et tegu on teatud mõttes auasjaga ja teatud ametipositsioonidel kaasnevad paratamatult esindamisega seotud kulud. Tõin ka sellesama [näite], et liialdustel, nagu "joogid autosse", mis on kujunenud üldise arusaama järgi laristamise ja riigi rahaga kergekäeliselt ringi käimise [sümboliks], on ju tegelikult teatud kontrollimehhanism ja need kindlasti jäävad silma.

Selgitasime välja veel selle: ministrikogemusega Helir-Valdor Seeder rääkis, et see 20% on tõepoolest olnud ministritel maksuvaba palgalisa ning ei ole kontrollitud, milleks keegi seda kasutab, ega ole sellele mingisugust piirangut seatud.

Nõnda see arutelu kulges, kuni jõudsime ka populismini ehk arutasime, kas eelnõu puhul võiks tegu olla populismiga või mitte. Täna siin toimunud arutelu põhjal võin küll [öelda], et komisjonis kõlanud arvamused ja [vastandus] – meie või teie grupp, kes kasutab mingisuguseid hüvesid, versus rahvas, keda esindab eelnõu algataja – on küll ka siin ilmselt kõlanud.

Lõpuks jõudsime selleni, et tegime komisjonis menetlusotsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12.12.24, konsensuslikult, ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu 4. Ja juhtivkomisjon määras oma esindajaks siinkõneleja, Pipi-Liis Siemanni. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuidas teie õiglustundega on? Mis te arvate? Meie siin, Riigikogu liikmed, esitame iga kuu kuludokumente, näitame, mille peale [raha] täpselt on kulunud, aga ministrid saavad 20% palgast ehk suurusjärgus 1500 eurot ja mingisugust aruandlust esitama ei pea. Kas teie õiglustunnet see kuidagi ei riiva? Olete te kindel, et kõik see raha, 1500 eurot, mis nad saavad, kulub tõesti selleks, et esindada oma valdkonda?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis ma tõin tegelikult ka oma arvamuse välja. Minu arvates on see tõepoolest natukene seotud nii eetika, moraali kui ka autunde ja väärikusega, mida meie valitsuse liikmed peaksid kindlasti esindama ja kandma. Ma vastan siinkohal veel üks kord, et inimesel on ka õigus olla autu. Dostojevski on aastal 1875 öelnud nii: "Mina ei taha sellist ühiskonda, kus ma ei saa kurja teha, vaid just niisugust, kus ma saaksin teha igasugust kurja, aga ise ei tahaks seda teha." See võtab üsna täpselt kokku minu arvamuse. Me eeldame kõrgematelt võimukandjatelt siiski sellist eetilist ja moraalset hoiakut, mis paneks neid käituma väärikalt ning kulutama rahva raha õiglustundega ja kokkuhoidlikult. Ma ei ole kindel, kas see, kui seadusega reguleerida kulude tõendamist dokumentide alusel, muudaks olukorda, kus keegi raha kuritarvitab. Ma arvan, et seal võiksid olla teistsugused mehhanismid, mis seda kontrollivad või suunavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh vastuse eest! Aga sellest lähtuvalt võiks ju tegelikult teha nii, et ka Riigikogu liikmed ei peaks kuludokumente esitama, võiks teha Riigikogu liikme kuluhüvitised nii-öelda pimedaks. See ju ka nagu läheb teie arvamusega kokku. Kui me usaldame valitsuse liikmeid, kes ei tohiks kuritarvitada seda olukorda, siis miks me alahindame Riigikogu liikmeid?

Aitäh! Jaa, kui ma kuulan seda, mida teiegi täna siit puldist rääkisite, milliseid seisukohti [väljendasite], siis ma usun küll Riigikogu liikmetesse. Ma usun, et neil on ka täielikult võime eristada head halvast ja õiget vähem õigest ning kasutada riigi raha vastutustundlikult ka ilma kulusid detailselt kirjeldamata.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud ettekandja, selle ülevaate eest, mille te andsite põhiseaduskomisjonis toimunu kohta! Põhiseaduskomisjonis kerkis selle eelnõu puhul üles küsimus populismist, mida te ka siin lühidalt mainisite. Üks või teine eelnõu võib olla populistlik ja selle eelnõu puhul kerkis samuti see küsimus. Kerkis ka [esile], et on vasak‑ ja parempopulism. Kas tänaseks on selgunud, millise populismiga võib tegu olla, kas vasakpopulismi või parempopulismiga? Komisjonis jäi see ebaselgeks.

Aitäh! Tõepoolest, komisjonis selline arutelu oli ja kolleeg härra Valge sellise küsimuse mulle esitas. Mõtlesin selle üle päris põhjalikult. Komisjonis jäi mulje, et härra Laats kaldus pigem parempopulismi poole, kuid täna oli ta saalis minu arvates selgelt vasakpopulistlik. Aga komisjonis see ei selgunud, tõsi.

Aitäh! Andrei Korobeinik, ma ei saa kahjuks teie küsimust võtta, kuna [igaühel] on kaks küsimust ja te küsisite need enne ära.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Mart Maastik, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Läbi saavad rääkida ainult fraktsioonid.

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Minu hea kolleeg Helir-Valdor Seeder [küsis], kas tegemist on vasak‑ või parempopulismiga. Mina küll ei tahaks niimoodi lahterdada, alati võib olla ka keskpopulism. Selles mõttes ei ole vaja sildistada.

Me räägime ministrite esindus[kuludest], 20%‑st nende palgast, ja võrdlusena Riigikogu liikmete kuluhüvitistest, [mis on] uue redaktsiooni kohaselt 25% [palgast]. Need on ju sisuliselt samasugused asjad, kuigi nimetused on erinevad. Tõesti, Lauri Laats ütles õigesti, et Riigikogu liige peab esitama kõik kuludokumendid, aga samas minister ei pea. Ma arvan ka, et selliseid erisusi siin tegelikult ei oleks vaja teha.

Ma tahan rohkem lahata seda, kas on vaja üldse esitada kuludokumente ja kas on vaja ministrite esinduskulusid pimedana hoida. See on nii ja naa. Ühest küljest ma muidugi saan aru, et meie valijad ja üldsus tahavad teada, millega me siin tegeleme, milleks me riigi raha kulutame. Teisest küljest vaatame, mõtlen puht ettevõtjana, kui palju kulub raha selle peale, et neid kuluhüvitiste dokumente kokku koguda. Ma ei tea tegelikult, kui palju. Kas keegi on üldse kokku löönud selle raamatupidamise kulu? Tegelikult me esitame neid igal kuul, sest me peame. See on päris paras ports bürokraatiat. Peab võtma välja kõik alusdokumendid, panga väljavõtted, digiallkirjastama, saatma need kõik raamatupidamisse, ja raamatupidajad tegelevad sellega. Lõpuks, nagu me näeme, on mõnel juhul algatatud isegi kriminaalasju, sest justkui ei ole õigeid dokumente esitatud.

Täpselt, see on nii ja naa, mina siin seisukohta ei võta. Küll aga ütlen seda, et Riigikogu liige saab palka – see on brutopalk, kui ma õigesti mäletan – 5900 eurot kuus ja kui ma võrdlen seda näiteks riigiettevõtete, riigile kuuluvate ettevõtete juhtide palkadega … Mitte et ma tahaksin nüüd öelda, et Riigikogu liige saab vähe palka, aga minu arvates on väga arutu raiskamine see, mis toimub just nimelt [neis ettevõtetes]. Me peaksime hakkama vaatama natukene kaugemale. Me tegelikult ju tahame, et meie riiki juhiksid inimesed, kes on pädevad ega tee tööd mitte ainult tagumikutundide [nimel], vaid et see töö oleks ka kvaliteetne, sest meie otsustest sõltub riigis ju väga palju: see, kas meil on õige energiamajanduse programm, milline on meie maksupoliitika, kuidas me saame majandust kas turgutada või seda põhja lasta, nagu praegu toimub. Ja kas see palk on õige või ei ole? Ma arvan, et mingil määral peaks turg selle paika panema. Võib-olla on ka inimesi, kes saavad raha kuskilt mujalt [lisaks] teenida ja on missioonitundest nõus tulema riiki juhtima – see on ka võimalik.

Aga ma ikkagi peatun sellel – ma toon näite –, et Hando Sutter, kes oli Eesti Energia juhatuse esimees, sai palka 21 000 eurot kuus. Tänaseks on erikontroll tuvastanud väga palju probleeme Eesti Energia töös. Võib-olla algatatakse kriminaalasi, võib-olla ei algatata. Siiamaani ma ei ole küll näinud, et keegi, ükski selle ettevõtte juht, oleks millegi eest vastutanud. Võtame Nordica. Nordica juhatuse esimees, vist oli perekonnanimega Palmér, sai [palka] 40 000 eurot kuus. Nordica on praegu pankrotis. Ma mäletan – ma ei tea, äkki see oli umbes poolteist aastat tagasi –, et ta lahkus kompensatsiooni ja suurte auavalduste saatel kui suurepärane juht. Tegelikult oli juba teada, et Nordica on põhja minemas.

Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Neid näiteid võib veel tuua. Samas, ega riigiettevõtete puhul ei ole neil [ainult] palk. Ma olen ise istunud riigiettevõtete nõukogus, praegu olen ka KIK-i nõukogus, ja ma olen näinud, mis seal toimub. Igal aastal tuleb jälle arutelule tulemuspalk. Mida tähendab tulemuspalk? Ma küsisin näiteks KIK‑i nõukogus, kuidas saab KIK‑i juhatuse [töö] tulemust hinnata, kas nad on kuidagi rohkem raha laiali jaganud. Sisuliselt jagab KIK ju Euroopa Liidu ja Eesti riigi raha. Aga ei, kahe kuu[palga suurune] tulemuspalk, sest nad on tublit tööd teinud. Samamoodi olin Eesti Posti nõukogus: nelja kuu palk. See tähendab seda, et reaalselt on kulud veel suuremad.

Me peaksime keskenduma sellele, et me saaksime riiki juhtima pädevad, kompetentsed inimesed. Riigikogu liikmel on tegelikult ju mingi vastutus. See vastutus [seisneb] selles, et kui ta siin mingi jama korda saadab, siis teda enam ei valita, ma vähemalt loodan. Kuigi kahjuks tõesti öeldakse, et ka valijatel on vahetevahel haugi mälu. Aga siin ma kutsungi valijaid üles, et vaadake, mis toimub, mida teie valitud inimesed tegelikult teevad. Katsuge neid vigu vältida järgmistel kordadel, valimistel mõistlikumalt käituda, ja võib-olla saame riiki juhtima ka normaalsed inimesed. Ma arvan, et see palk, mis praegu Riigikogu liikmel on, on võrreldes eraettevõtlusega – ma ise olen eraettevõtja – täiesti, igati konkurentsivõimeline ja normaalne. Iseasi on see, kas see peaks olema indekseeritud – kui kuskilt üldse kokku [hoida], siis võiks seda kaaluda. Me oleme indekseerimise maha võtnud ka paljude teiste riigiga seotud ametialade puhul.

Aga see asi, kas Riigikogu liikme tasu vähendada või mitte vähendada või kas see on läbipaistev või ei ole läbipaistev, on minu jaoks hoopis teisejärguline. Kala mädaneb küll peast, aga tegelikult me peaksime rohkem vaatama otsuseid, mida siin riigis tehakse, sest need on olulised, ja seda, milline on selle töö kvaliteet. Mitte seda, mitu tagumikutundi siin istutakse, nagu siin ette pandi, vaid seda, kas see töö on kvaliteetne ja millised otsused siit tulevad: kas meie majandus tõuseb või langeb, kas me suudame energia hinnad kontrolli all hoida, kas me teeme õigeid otsuseid energiamajanduses, mis on kogu majanduse alus. Tuuleparkide puhul ei ole ühtegi pooltargumenti peale selle, et kellegi isiklik meeletu huvi on neid merre rajada. Kõik saavad aru, et need on meeletult kallid, need segavad meie radareid. Ükskõik mis, nui neljaks peab need ära tegema, sest Euroopa Liidust antakse mingit toetust. Aga ei räägita sellest, et me ise peame sinna mitmeid miljardeid juurde panema, seda me ei arvesta. Arutelu on õige, lugupeetud Keskerakonna inimesed, ja mina küll toetan seda, et saata see [eelnõu] teisele lugemisele. Aitäh!

Teie aeg! Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mardi argumentidega ma pean suuresti nõustuma. Tõepoolest, palk ei pruugi olla peamine faktor. Ma arvan, et ministreid võib võrrelda näiteks investeerimisfondide juhtidega. On olemas indeksfondid, millel on lihtsalt selline tavaline maailma tasemel tootlus. See on umbes nii, nagu meie valitsus võtaks üle maailma parimad praktikad: pangamaks, astmeline tulumaks, väiksem toidu käibemaks, mis on igal pool olemas ja toimib. Sa ei pea olema väga tark, et sellest aru saada, lihtsalt kopeerid ja kõik toimib, Eesti majandus kasvab ja inimesed on õnnelikud. Ja siis on olemas need fondid, mida juhitakse aktiivselt. Inimene võtab kapist ülikonna, paneb [selga], läheb tööle, istub seal viisakalt kaheksa tundi päevas, palk tiksub, teeb väga kaalukad, läbimõeldud otsused, aga kõik langeb, sest ta mõtleb kastist välja, on innovaatiline. Teised fondid kasvavad, aktiivselt juhitud fond langeb. Aga ta võtab veel tulemustasu ka välja. Kui tulemustasu oleks seotud keskmise tootlusega ehk kui näiteks ministrid saaksid Eestis palka vastavalt majandustulemustele, siis nad oleksid elu lõpuni võlgu.

Paraku meil seda süsteemi ei ole. Selle asemel et lihtsalt vastutada enda tegude eest, nad ütlevad, nagu rahandusminister Jürgen Ligi ütles siin puldis, kus ma praegu seisan, et makse tõstab Putin, just Putini tõttu ongi meil kõik halvasti. Mingis mõttes kahtlemata võib sellega nõustuda, et Venemaa rünnak Ukrainale viis Euroopa Liidu SKP‑st, majanduskasvust 1,5–2%. Aga vaatame Eestit. Eestis on see number, kordades on võib-olla valesti öeldud, aga kaks korda suurem kindlasti, me räägime siin 4%‑st. Me oleme Euroopa Liidu halvimad, Euroopa halvimad ja järgmisel aastal ilmselt ka. Kas süüdi on Jürgen Ligi või süüdi on Putin? Ilmselt on see panus ühine ja Eesti majanduse hävitamisel väga efektiivne.

Nüüd tulemustasust. Isegi minu hea kolleeg Lauri Laats ei ole jõudnud selleni, et siduda ministrite palgad tulemustega. Aga ma arvan, et hea kolleegi Lauri mõte on samm õiges suunas, ja erinevalt Mardist ma siiski toetan seda eelnõu. Ma loodan, et Isamaa fraktsioon kaalub seda ja jõuab otsusele, et parem selline väike samm kui mitte midagi. (Saalist öeldakse: "Ühehäälselt toetab.") Ühehäälselt toetab. Ma näengi siin saalis ühte Isamaa esindajat. Aga see üks hääl on ka väga väärtuslik, eriti kui tegemist on nii teeneka Riigikogu saadikuga. Ma väga loodan, et ka koalitsioonisaadikud tilguvad vaikselt saali, kuigi neil ei ole enam midagi karta, kuna nad teist meie eelnõu, mis oleks sidunud nende palgad istungitel osalemisega, ei toetanud. Aga ma siiski arvan, et harjumusest nad võivad siia tulla, ja ma väga loodan, et nad siis toetavad seda eelnõu ja Eesti saab lootust, et äkki me ikkagi ei jõua Haitist ette – praegu me oleme teisel kohal – majanduslanguse pikkuse poolest. Võitlus on hästi pingeline. Järgmisel aastal, ma arvan, me jõuame esimesele kohale, juhul kui koalitsioon ei tee rida õigeid otsuseid. See on esimene samm sellel pikal teel, aga kusagilt peaks see pikk tee ju alguse saama. Nii et edu teile ja ilusat päeva jätku! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 523 esimesel lugemisel tagasi lükata. Et hääletamine edukalt läbi viia, panen nüüd tööle saalikutsungi.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 523 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 41 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 523 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Meie tänane päevakord on ammendunud, istung on lõppenud. Kohtume suures saalis järgmisel nädalal.