Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist kõikidele külalistele, kes te jälgite siin tänast Riigikogu infotundi Riigikogu istungisaali rõdudelt või vaatate meid sinise ekraani vahendusel. Me alustame 11. detsembri infotundi. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll. 

Tänasesse infotundi on end registreerinud 21 Riigikogu liiget, puudub 80. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ja kaitseminister Hanno Pevkur. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed!

Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Lisaks saab küsimuse esitanu võimaluse üheks täpsustavaks küsimuseks ja üks Riigikogu liige saab võimaluse esitada veel ka lisaküsimuse. Kokku on meil täna registreeritud küsimusi tervelt 12. Asume hoogsalt asja juurde.

Esimene küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on maksude festival. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! See "maksufestival" ei ole minu väljend, see on peaminister Kristen Michali väljend, kus ta ütles, et maksufestival on nüüd lõppenud, rohkem makse keegi tõstma ei hakka. 

Aga kahjuks on üks maksuliik, mis jäigi siis üldse arutlusest välja. Kehtestati automaks, tõsteti olemasolevaid maksuliike nagu käibemaks, tulumaks, erinevad aktsiisid. Aga kahjuks me ei rääkinud väga palju pangamaksust. Mitte et meie ei rääkinud, me kogu aeg räägime sellest, ja ka teie ja teie erakond on seda teinud korduvalt. Aga kahjuks valitsus üldse ei hakanud sellest rääkima selle diskussiooni käigus, et mis need maksud võiksid olla, mida kehtestada või tõsta. 

Samas, 2023. aasta alguses kehtestas Leedu valitsus teatavasti pangamaksu vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade kasvanud kasumitele. Selle aasta juunikuus nad pikendasid ajutist solidaarsusmaksu veel aasta võrra. Nende rahandusminister ütles, et solidaarsusmaksust saadav tulu aastal 2025 tuleb küll väiksem kui sellel aastal, kuid jääb märkimisväärseks. Ja nad mainisid, et kuna nad suurendavad kaitserahastust, et luua kiiresti sõjaväediviis ja valmistuda üldiseks ajateenistuseks, siis võib öelda, et Leedus maksavad julgeolekumaksu, mis meil on nüüd kasutusel, kinni mitte füüsilised isikud, vaid pangad. 

Sama on juhtunud Lätiga, kus Läti Seim võttis vastu samasugust seaduse: tuleb solidaarsusmaks, kus pangad maksavad raha, mis jällegi läheb julgeoleku rahastamiseks. Ehk sama muster, pangad maksavad niinimetatud julgeolekumaksu kinni, mitte füüsilised isikud, nagu meil siin Eestis. 

Minu küsimus on: kas te arvate, et see on õige lähenemine, mis meil siin Eestis on, et pangamaksu ei eksisteeri, ei ole vaja seda üldse kehtestada, või nagu ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond hiljuti tegelikult pakkus, et võiks ikkagi pangamaks ka Eestis olla?

Aitäh selle küsimuse eest! Austatud parlamendiliikmed! Jah, vastab tõele, et selles valitsuskoalitsioonis ei ole sellise maksu kehtestamise osas kokkuleppele jõutud. Valitsuses me arutasime seda teemat pool aastat, mõni aeg tagasi ja kahjuks kokkuleppele jõutud. Nii nagu te ka teie, siis mina isiklikult pean seda väga mõistlikuks. Tuleb tunnistada, et seda seda oli mõistlik teha mõned aastad tagasi. Kuna intressimäärad langevad, siis enam seda raha sealt selle maksuna kätte ei saa. Me ühe täpsustuse teeks – mitte antud juhul pangad ei maksaks. Julgeolekukulutusi aitaks maksta vaid ikka Eesti ettevõtja, Eesti inimene, kes kõrgemat intressi maksab. 

Praegu tõesti on olukord selline, et kuna meil on erinevaid nägemusi, ja see üks nägemus, mis valitsuses lisaks vasakpoolsele nägemusele on, ütleb, et ärme pankasid puutu, siis tõesti Eesti ettevõtjad ja inimesed maksavad topelt. See tõesti on, me kannatame kõik selle all, midagi pole teha. Nii ta on ja seda ma olen kogu aeg välja öelnud sotsiaaldemokraatide juhina. Aga koalitsioonid on koalitsioonid, ja seal on võimalik teha neid asju, mis milles kokku lepitakse, ja te teate seda ise ka. Ja niimoodi ka on. 

Kui rääkida riigikaitsest, või siis rääkida üldse rahavajadusest, ta aitaks lahendada meil selliseid ühekordseid muresid, sellepärast et ka Läti-Leedu pangamaks raha riigieelarvesse toob veel mõne aasta, siis kaob ära, või aasta võibolla. Me saaksime rääkida moonaostu rahastamisest ja tänasest hetkest edasi minnes 100 miljonist eurost või 200 miljonist eurost, aga tuletan meelde, et meil see praegu kokkulepitud ostusumma on 1,3 miljardit, sinna on ikka raha juurde vaja. Ülejäänud riigikaitsekulud on ju püsikulud, sinna kahjuks ei saa. 

Kui rääkida maksudest üldiselt, siis kui keegi ütleb, et pärast julgeolekumaksu lõppemist 2027. aastal on võimalik edasi minna nii, et enam ühtegi maksu selle asemele ei tehta, siis variant on miljard eurot kärpida. Umbes miljard on puudujääk siis ka. Selles mõttes ma arvan, et me maksudest ei pääse. Küsimus on selles, et kes maksab. Mina arvan, et keskmine Eesti pere, tavaline keskmine Eesti ettevõtja ei pea kogu seda riigikaitsepanust koormana kandma üksi, vaid tegelikult need, kelle käest see kõige suurem varandus on. Neil on võimalik oma õiglane panus anda. See on 10% kõige rikkamatest. Ja Eesti Panga 2023 analüüs varade jaotumise kohta ütles ka, et 10%-le Eesti inimestest kulub 59% varadest Eesti riigis. Ja see on see koht, kus kohas on võimalik ka tegelikult mõistlikult panustada.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Päris palju on neid asju, mida Sotsiaaldemokraatlik erakond pakub selles valitsuses, aga kahjuks koalitsioonipartnerid on kogu aeg vastu. Mina teie asemel juba hakkaks mõtlema selle peale, kas sellist valitsust on teil vaja, kus teid keegi ei kuula. Samas, ma ei ole päris nõus selle väitega, et nüüd on juba hilja kehtestada pangamaks. Läti teeb seda just praegu. Jah, ka nemad ütlevad, et järgmisel aastal ei ole see euribori tase enam see, mis siin vahepeal on olnud, ja sealt nii palju raha nad ei saa, aga ikkagi arvestavad nad sellega, et saavad järgmisel aastal riigieelarvesse koguda 93 miljonit eurot ja kahel järgmisel aastal 85 miljonit eurot aastas. See on ikkagi märkimisväärne summa, peaks ütlema. 

Minu küsimus on ka teiste maksude kohta. Siin vahepeal siis tõstetakse kõike, mida tõsta on võimalik maksusfääris: tulumaks tõuseb kaks korda järjest, käibemaks tõuseb kaks korda järjest, kehtestatakse automaks, aktsiisid tõusevad ja nii edasi ja nii edasi. Pensione nüüd hakatakse maksustama tulumaksuga, mida enne ei ole olnud. Minu küsimus on see, et kas te panite tähele, mis on ainukene maksuliik, mis nüüd jäi sellest nimekirjast välja hiljuti – see on alkoholimaks. Tegelikult praegu juba ühiskonnas räägitakse, et alkoholitootjate ja -müüjate lobi on niivõrd suur, et valitsus otsustas, et seda maksuliiki nemad ei tõsta. Kas teie arvates on õige, et just alkoholimaks jääb samale tasemele, samal ajal kui näiteks kehtestatakse automaks, kus tõusevad kütuseaktsiis, need asjad, kus tõuseb käibemaks – need asjad, mis kõige valusamalt löövad neid elanikegruppe, mis on võib-olla kõige vaesemad ja vähem kindlustatud?

Suur tänu selle küsimuse jätkuküsimuse eest! Mis puudutab alkoholiaktsiisi, siis lõppkokkuvõttes arvutuse järgi ta nüüd muudeti sellisena, et kogu saadav tulu lõpuks ikka järgneva kolme aasta jooksul või nelja aasta jooksul laekub, lihtsalt järgnevatel aastatel makstakse rohkem. See on seotud küsimusega, et Läti pole veel oma aktsiise tõstnud. Me tahaks, et esiteks oleks laekumine ja teiseks, et oleks see efekt ka, et lihtsalt seda alkoholi ostetakse siis ... See tarvitamise vähenemine ei jääks ära ja selle asemel ei minda Lätti poodi, oodatakse lihtsalt Läti aktsiisitõusud järgi ja siis 10%-line tõus tuleb sinna alkoholiaktsiisile. Nii et see kõik tuleb, tehakse mõistlikult, et me riigieelarve mõttes ei kaotaks, rahva tervise mõttes ei kaotaks. Seal on need loogikad taga.

Nüüd te kipute ütlema … Te kipute alati ära unustama, ja teil opositsioonis ongi ju see roll, et tõsta teemasid, mis teid huvitavad. Te räägite pangamaksust. Jah, loomulikult sotsiaaldemokraate … Meie arvates oleks ka mõistlik olnud, nii nagu tänaseks vist kõigi Eesti meediaväljaannete juhtkirjad on ka seda öelnud, et tegelikult oleks pidanud seda tegema. Hoop Eesti majandusele oleks palju väiksem olnud. Aga seda ei tehtud ja koalitsioonis jätkuvalt seda kokkulepet ei ole. Aga ärge unustage ära, et see tasakaalustav roll koalitsioonis sotsiaaldemokraatidel – kuna see küsimus oli sellisena püstitatud – seisneb selles, et ei ole ka koalitsioonipartnerid oma elu unistusi täide saanud viia. Tulumaksuvaba miinimumi alandamist ei ole toimunud, pensioneid ei mindud kärpima, pensionid tõusevad järgmistel aastatel. Ja jätkuvalt alampalgatõusu te kuidagi ei väärtusta, aga soovitan teil seda ka alati tõstatada, sest et viimased kolm alampalga tõstmist on olnud tõesti oluliselt suuremas tempos, sellepärast et me oleme selle koalitsioonis nii kokku leppinud ja ka sotsiaalpartneritega. Nii et rohkem kui Eestis keskmine palk tõuseb ka järgneval aastal, see nii on. Ja see just on ka selle jaoks oluline, et need inimesed, kellel on väike sissetulek, saaksid leevendust ja nende elu oleks paremini hoitud. 

Ja lõpuks on küsimus ikka teenustes. Makse me ei maksa niisama. Mitte kellegi jaoks ei ole huvi sellest, et on lihtsalt riigieelarvesse vaja makse. Meil on küsimus selles, et me peame panema rohkem julgeolekusse. Meil tegelikult on küsimus selles, et me peame tervishoidu panema igal aastal 200 miljonit rohkem. Praegu toimub see reservide peal, aga pärast Riigikogu valimisi on reservid otsas ja 200 miljonit eurot on sinna tervishoidu igal aastal juurde vaja. Keegi peab selle kinni maksma. Ma ütlen teile, et keskmine Eesti pere kaotab kõige rohkem kärpimistest ja võidab mõistlikest maksumuudatustest, mis annavad neile paremad teenused, kus nad peavad lõpuks vähem raha välja käima.

Aitäh!

Hea minister, te ütlete, et kuidas teie toetate pangamaksu, et teie soovisite seda kehtestada. See on tegelikult päris silmakirjalik jutt. Miks teie ikkagi valitsuses olles seda läbi ei surunud, aga te hoopiski nõustusite sellega, et maksustada pensionäre, maksustada inimesi, kellel põhimõtteliselt sissetulekut ei ole? Sest täna meil tuleb siin arutlusele, nagu juba sai mainitud, jah, kolmanda lugemise hääletusele julgeolekumaks. Ja see on käibemaksu ja tulumaksu järjekordne tõstmine. 

Ja ma veel kord tuletan meelde, teie erakond ei toetanud ka mitte ühtegi pangamaksu eelnõu, mida Keskerakond on sisse andnud. Ma arvan, et see oli arutlusel siin vähemalt kolmel erineval korral. 

Ja iga kord, kui me oleme esitanud küsimuse, et miks me maksustame inimesi, maksustame inimesi alates ühest eurost, aga me ei maksusta pankasid, meile öeldakse: "Aga pangad juba maksavad maksu, nad maksavad avansilist tulumaksu." Üllatus-üllatus: inimesed ka juba maksavad makse ja maksavad ka sedasama tulumaksu, mida siis uuesti tõstetakse. See on, tegelikult siin on tegemist sellise maailmavaatelise küsimusega. 

Aga kui sellest oli vähe, et kui räägitakse, et inimesed peavad olema solidaarsed, panustama julgeolekusse, siin on ka küsimus, et miks siis pangad meil ei pea olema solidaarsed, samamoodi panustama, sest see on ju ka nende huvides. Kui sellest oli vähe, kui kõikide ettevõtete regulaarsed dividendimaksed, need varem olid 14 protsenti, nüüd need tõstetakse kõrgemale määrale, need maksustatakse 22%-ga. Aga mis puudutab pankade avansilise tulumaksu määra, siis ka siin jääb soodustus sisse. Siin nad peavad maksma ainult 18%. Kuidas siis nii? Esiteks, pankade solidaarsusmaks jäetakse ära ja mis puudutab nende seda tulumaksu määra, ka siin – erinevalt teistest ettevõtetest, erinevalt inimestest – ka siin jäetakse neile soodustus sisse, et maksimaalne määr jääb neile 18%? 

Aitäh!

Suur tänu selle küsimuse eest!

Jätkuvalt, te teate seda ise ka, et koalitsioonides on võimalik teha neid asju, milles kokku lepitakse. Te kipute ära unustama, et Keskerakond – ma olen seda näidet siin saalis toonud – et kui Keskerakond oli EKRE ja Isamaaga valitsuses, siis te lõhkusite ka Eesti pensionisüsteemi ära. Mina mäletan, et see ei olnud Keskerakonna soov, aga ma küsiks vastu: "Miks te siis seda ära ei hoidnud, olles peaministrierakond?" Te tegite seda vapralt, võitlesite selle eest. Tänaseks on paljud inimesed teisest sambast raha välja võtnud, tulevikus palju vaesemad. Ühiskond peab seda kinni maksma. See koorem laotub ju väga paljudele. Pigem me oleme näinud, et kes välja võtsid raha, on ju väiksema sissetulekuga inimesed. Miks te nende eest ei seisnud sellel hetkel? Miks te heidate siin ette nagu neid asju meile? 

Nii et te saate aru, see on koalitsiooni … koalitsioonis on võimalik teha neid asju, mida saab. Teie lammutasite. Seal ei olnud nagu küsimus selles, et teha midagi uut, on ju, või, tähendab, seal oli midagi uut teha. Meil oli küsimus selles, et kas me tõstame ja kui palju tõstame. Me ju tegelikult tõstsime. Tõusevad, tõuseb pankadele ka see dividendide maksu pool.

Aga lõppkokkuvõttes kogu debatt Eestis tegelikult on ju vales kohas, selles mõttes, et väga palju debatist on see, et "me ei taha makse maksta". See tähendab seda, et kui sa ei maksa ka makse, siis sa ei saa midagi vastu. Ja see, mida me vastu ei saa, lööb kõige valusamalt keskmist Eesti peret. Proovige maksta laste huvihariduse eest ise, täiesti nagu ise. See käib enamus Eesti peredele üle jõu. Tegelikult meil on selle jaoks raha. Proovigem, kui haigeks jääd, omaosalust tervishoius maksta oma ravikulusid kinni. Need on kordades suuremad kui need maksud, mida me täna maksame selle jaoks, või see raha, mida on vaja sinna juurde panna. Või proovime kuidagi Eesti elu hoida ka Tallinnast eemal, maapiirkondades toimimas. Sinna on vaja teha investeeringuid. See tähendab, et seda on vaja ühiskonna ühist panust. See raha on võimalik maksudena kokku koguda, suunata ettevõtluskeskkonna loomiseks, et tekiks töökohti, kus inimesed saaksid paremat palka ja elaks paremini ära. 

See maks ei ole mingi karistus, vaid ühine kokkulepe, et kuidas me mingisuguseid asju üheskoos paremini odavalt tegelikult vastu saame. See on kogu kogu asja mõte.

Ja loomulikult on seal, jah, mingisugused mõjud ja teisi pooli ka. 

Aga ma ütlen, et ma arvan, et lõppkokkuvõttes palju mõistlikum julgeolekumaksupakett, kui see, et oleks käibemaks tõusnud kahe protsendi asemel neli protsenti. Ma arvan, et palju mõistlikum. Või palju mõistlikum selles osas, et oleks mindud selle asemel, selle kõige asemel siin maksumuudatuste asemel pensioneid vähendama. Palju mõistlikum tulemus. Või tulumaksuvaba miinimumi vähendama. Palju mõistlikum tulemus. 

Nii et ma arvan, et see kompromissina, kõik valitsuspartnerid on siin kõvasti pingutanud omalt poolt.

Aitäh!

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme teise küsimuse juurde, on käsi püsti Anastassia Kovalenko-Kõlvartil, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See pole esimene kord, kui sotsiaaldemokraatide esindaja lihtsalt räägib küsimusest mööda. Nagu näha, kui pole midagi öelda, siis on vaja rääkida Keskerakonna valitsusest. Keskerakond tegi omalt poolt kõik selleks, et … Ja pensionid ka tõusid Keskerakonna valitsuse ajal, erinevalt sotsiaaldemokraatidest, kes järjest laovad pensionäridele uusi makse.

Aga küsimus istungi … jaa.  

Minu küsimus oli pankade avansilisest tulumaksust. Miks see soodustus jäeti sisse? Miks see soodustus jäeti sisse? Ma ei saanud sellele vastust.

Aitäh, aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Minister vastas ja püsis teemas. See, et siin saalis viidatakse pidevalt ka varasematele otsustele ja varasematele sammudele, käib Eesti poliitilise kultuuri juurde. Seda me kahjuks, nagu me näeme, siin poliitilisest diskussioonist päris välja tõsta ei saa, nii et me peame sellega arvestama. Aga protseduurilised küsimused infotunnis ei ole kindlasti ka vastulausete esitamise kohad. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta peab ikkagi puudutama protseduuri, mitte olema selge vastulause.

Läheme teise küsimuse juurde. Teine küsimus on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teemaks on valimisõigus. Riina Solman, palun!

Aitäh teile, austatud Riigikogu esimees! Austatud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta! Mina loodan, et me kõik siin saalis soovime julgeolekukaalutlustel põhiseaduse muutmist, mis piirab agressorriikide kodanikele täna lubatud valimisõigust KOV valimistel ja kaudselt ka Eesti presidendivalimistel. Isamaa on teinud ettepaneku kirjutada põhiseadusesse ainult Eesti kodanike valimisõiguse sätestamine eelpool nimetatud valimistel ja sama valimisõigus oleks ka Euroopa Liidu kodanikel. Kas teie toetate Isamaa ettepanekut jätta põhiseadusesse sisse ainult Eesti kodanike valimisõigus? Hetkel olete sinna sisse kirjutanud minu andmetel ka välismaalastele osalemiseks mõeldud lause sõnastuse, kuid teada on, et juba praegune põhiseadus annab rahvusvahelise õiguse alusel KOV valimisõiguse Euroopa Liidu kodanikele ning see nii võikski jääda.

Aitäh selle küsimuse eest ja ma loodan, et Riigikogu leiab praegusele julgeolekuolukorrale vastava lahenduse valimisõiguse osas kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel. Siin on tõesti esitatud erinevaid sõnastusi ja enne, kui ma õiguslike argumentide juurde detailsemalt jõuan, ma rõhutan üle, et tegemist on poliitilise otsusega ja sellel poliitilisel otsusel täpsemad nüansid on alati poliitilise kokkuleppe küsimus. Seda konkreetset paragrahvi Eesti põhiseaduses on juba kahel korral varem muudetud. See paragrahv on muudetav ja ka põhjendus, et julgeolekukaalutlustel seda muuta, on asjakohane. Täpne sõnastus selgub erakondadevahelises koostöös, loodetavasti võimalikult suures üksmeeles. Euroopa Liidu kodanikel on valimisõigus Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevalt ja selle eraldi markeerimine on poliitilise tahte küsimus selles mõttes, et kui suurt õigusselgust me soovime. Kui Euroopa Liidu kodanikke eraldiseisvalt välja ei tooda, siis valimisõigus Euroopa Liidu kodanikel ikkagi alles on. Lihtsalt senine põhiseaduse praktika on olnud selline, et alates juba põhiseaduse loomisest on soovitud nii olulise poliitilise õiguse puhul, nagu seda on valimisõigus, anda inimestele võimalikult täpselt teada, et millised ühiskonnagrupid seda valimisõigust lisaks Eesti kodanikele omavad. Ja öelnud seda, saan korrata, et ka need muud grupid, keda soovitakse valimisõiguslikena näha, Justiitsministeeriumi eelistus on olnud see, et see peaks olema võimalikult selgelt välja toodud ja vältida tuleks olukorda, kus põhiseaduse tekst annaks võimaluse alama astme õigusaktidel vahetult enne valimisi poliitilises turmtules kelleltki valimisõigust ära võtta või seda oluliselt piirata. Sellist olukorda oleks riigimehelik vältida ja see tooks kaasa oluliselt suuremal määral õigusrahu ja on olnud senine põhiseaduse traditsioon. Aitäh.

Suur tänu! Ja Riina Solman, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Siit ongi väga kohane jätkata. Nimelt te olete sellestsamast asjast rääkinud 14. novembri valitsuse pressikonverentsil ja väljendanud selgelt, et teid häirib praeguses põhiseaduse muutmise protsessis seletuskirjas ära toodud lause, millega lisatakse alama astme seadusesse piirang, täpsemalt tingimus eraldi valimisnimekirja tekitamiseks välismaalastele või kolmandate riikide kodanikele. Aga see ei ole põhiseaduspärane. Te olete öelnud, et toetate põhiseaduse muutmist, juhul kui julgeolekuolukord seda dikteerib, ja viitasite ka sellelsamal pressikonverentsil, et põhiseadus on koostatud selliselt, et enne valimisi saab ohjeldada keevalisi poliitikuid, kes kipuvad seadust enda kasuks ümber kirjutama. Ja samas selle tingimusega te nõus ei olnud ning palusite ka eraldi protokollida, täpsemalt sellega, kui põhiseadusesse jääb sisse, ja te ütlesite, et te loodate, et ei jää, alama astme seadusega valimisnimekirjade moodustamine, sest see ei ole põhiseaduspärane. Põhiseaduspärane on öelda, kes saavad valida või kes ei saa valida, mitte aga lisatingimuste loomine lisanimekirjadele. Kuidas on lood selle aspektiga seletuskirjas praegu? Kas seda endiselt sinna surutakse? Kes seda surub ja mille pärast?

Aitäh! Nüüd käib jutt eelnõu 536 sõnastusest. Tõepoolest, Justiitsministeerium on olnud seisukohal, et see eelnõu koosneb praegu kahest lõigust. Esimene lõik algab sõnadega: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud", ja nii edasi. Teine lõik ütleb, et kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus, ning seletuskirjas on välja toodud, et need tingimused ja kord võiksid kitsendada valimisõigust. Ja see ei ole küll tõesti põhiseaduse mõttega kooskõlas. Nimelt, tegemist on poliitilise, väga olulise õigusega, valimisõigusega, ja kogu põhiseaduse mõte on tõepoolest selles, et ohjeldada poliitikuid tegemast valimiseelsetes olukordades sageli ka võibolla mõtlematuid otsuseid. Ja siin ma ei pea silmas ühtegi konkreetset erakonda, vaid lihtsalt maailma ajalugu näitab, et vahetult enne valimisi mis tahes riigis poliitikutel tekib palju huvitavaid mõtteid, kui on jäetud lahti see aken, et saab kelleltki valimisõigust ära võtta. 

Põhiseaduse mõte on olnud tegelikult sellist olukorda vältida. Senine Eesti põhiseadustraditsioon on olnud, et anda ikkagi võimalikult selgelt see välja, kellel on valimisõigus ja kellel seda ei ole. Ja toon ka kõrvale näite, et me näiteks ka omandi põhiõigust ei reguleeri erinevalt kodakondsuseta isikutel, või me alama astme seadustega seda nagu väga laiali või teistsuguseks ei aja. Või alama astme seadus näiteks ei võta teatud riikide kodanikelt omandiõigust lihtsalt lausaliselt ära. 

Valimisõigus on olulisem veel poliitilise õigusena. Meie ettepanek on teine lõige üldse ära jätta, kuna esimeses lõikes on ka juba öeldud, et seaduses tingimusi saab ette näha. See on ka praegu niimoodi. Seadus täpsustab, valimisseaduses täpsustavad seda olukorda. Aga sellist olukorda tuleks vältida, kus alama astme seadustega saab hakata täiendavaid piiranguid seadma sellises ulatuses, et see võib viia ka valimisõiguse kaotamiseni teatud gruppidele. Ja antud juhul on spetsiifiliselt silmas peetud välismaalasi. Kui me vaataks sellelesamale sõnastusele 100 aasta pärast tagasi, siis see tunduks imelik küll, kui Eesti parlament ütleb, et vot välismaalastele, nende valimisõigust me vaatame täpsemalt enne iga kord valimisi üle.

Aitäh! Tõnis Lukas, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Meie suhtes agressiivselt käituvate riikide kodanikelt – Venemaa, Valgevene näiteks – valimisõiguse äravõtmine on hädatarvilik. Kuidas seda nüüd tehniliselt teha? Me liigume kindlasti õiges suunas. Ma loodan, et Riigikogu suudab kokku leppida ja selle valimisõiguse ära võtta. Aga siin on teil ka koalitsioonis olnud ju erinevaid innovatsioone. Kui näiteks sotsid tulevad jälle järjekordse heurekaga välja kas valijate eelregistreerimisest või meelsuskontrollist, siis võiksite soovitada neile õiguslikult ju täiesti vettpidavat lahendust, nii nagu seto ülemsootska valimisel, et valijad võtavad iga kandidaadi järgi niimoodi sappa, elav järjekord, ja siis loetakse need üle ja ongi hääled koos. Aga võib-olla see oli niisugune vahepala.

Minu küsimus on teile, kes te teete Siseministeeriumiga kindlasti koostööd justiits- ja digiministrina. Selleks, et kindlustada valimisprotsessi häirimatus Eestis tingimustes, kus on näha, et Venemaa ründab kõigi oma võimalustega rahumeelset valimisteks valmistumist, ja ei ole välistatud, et ka e-valimistel või ükskõik millise protseduuri puhul, ka valimisprotsessi ennast oma hübriidrünnakutega, digirünnakutega. Kas te valmistute juba praegu selleks, et Eestis niisugust kahju ja Venemaa sekkumist meie valimistesse ära hoida? Ega siin tehniliselt kirjeldada kindlasti ei saa, aga kas ettevalmistused käivad ja kas meie riigil on vastulöök olemas?

Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Mis puudutab järjekorda võtmist, siis ma digiriigi poolt ikkagi rõhutaksin seda, et meil valimisnimekirjad tulevad kokku automaatselt rahvastikuregistri põhjal. Seda muuta ehk tagasi minna sellest ökonoomsusest ja kiirusest piltlikult öeldes ruuduliste kaustikute peale, seda kindlasti toetada ei ole mõistlik. Me peaksime oma digiriigivõimalustega igati ikkagi edasi minema. 

Nüüd, mis puudutab valimiste turvalisust. Valimiste turvalisus on mis tahes riigi jaoks ülioluline ja ei ole ka turvariskidest vabad pabervalimised. Eesti e-valimised on olnud väga turvalised, nad on ehitatud algusest peale üles niimoodi, et nende turvalisus oleks kõige kõrgemal tasemel tagatud. See turvalisus on senimaani püsinud. Ma täiesti usun, et see püsib edasi. Muidugi mis tahes turvalisuse osas saab alati anda 99,99%-list garantiid, mitte kunagi sajaprotsendilist. Aga ma veel kord rõhutan, et täpselt sama kehtib ka pabervalimiste, pabersedelitega valimiste kohta. 

Oleme teinud ka Ukrainaga üha tihedamat koostööd selles osas, kuidas Eesti küberturvalisuse taset tõsta ja kuidas ka äärmuslikes rünnakutingimustes ikkagi riigi jaoks olulised süsteemid käimas hoida. Ja vaatamata kõikidele kärbetele, siis tõepoolest, küberturvalisus on olnud see valdkond, mis on riigis saanud ka lisarahastust lisaks sellele, et ta on kärbete alt väljas. Küll aga tuleb kindlasti tõsta jõupingutusi inimeste teadlikkuse tõstmisel, mis puudutab süvavõltsinguid ja kõiki muid manipuleerivaid tehnikaid, mida kahjuks mitmetes riikides on juba valimiste mõjutamiseks kasutatud ja mida suure tõenäosusega tõepoolest ka Eestis kasutatakse. Neid seadusandlikult reguleerida on ülikeeruline, sest lõpuks me tegeleme inimese niisuguse kognitiivse vastuvõtuvõimega ja sellega, et kuidas inimeste teadlikkus sellest, mida kahjuks täna on halbade inimeste poolt võimalik teha tehnoloogia abil nende mõjutamiseks, nende eelistuste mõjutamiseks, et inimesed suudaksid otsuseid ikkagi ise teha, olemata võõrriikide poolt mõjutatud. See eeldab teadlikkuse tõusu ja eeldab oma peaga mõtlemist.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Tänane kolmas küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Mart Helme. Ja teemaks on sõda ja rahu. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Pevkur! Teie ministeeriumi endine kantsler Kusti Salm on väljaandele Bloomberg öelnud, et Euroopat ootab ees Ukraina sõjaga võrreldes oluliselt ulatuslikum sõjaline konflikt või sõda. Ja selleks on ka Eestil vaja oma sõjatööstus luua, oma relvatööstus luua. Ja et relvi läheb vaja igal juhul, kui me niisugust perspektiivi silmas peame. Minu küsimus on, et kas see on härra Salmi oma mingisugune fantaasiamaailm või on valitsusel siiski informatsiooni sellest, et Euroopas on puhkemas suur sõda? Mind sellisel juhul huvitab, kes on selle sõja osapooled, millal see sõda võiks puhkeda, missugune positsioon selles sõjas saab olema Eestil, kas Eesti on see koht, kus seda sõda pidama hakatakse, koos võib-olla mõnede teiste naaberriikidega? Ühesõnaga, kas te kommenteeriksite palun Kusti Salmi väljaütlemist?

Aitäh küsimuse eest! Kusti Salm ei tööta esimesest septembrist alates enam Kaitseministeeriumis  ja ei pea mina küll vajalikuks hakata kommenteerima ühe eraettevõttes töötava inimese arvamusi globaalsetest trendidest. Mina tuginen ja Vabariigi Valitsus tugineb oma töös ja ja hoiakutes sellele informatsioonile, mida edastavad meile Välisluureamet ja luurekeskus ja vajadusel ka Kaitsepolitseiamet, nii et need on need, millest meie lähtume.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Martin Helme, palun!

See nüüd küll ei olnud vastus, et töötab erasektoris ja ei pea vajalikuks kommenteerida. Esiteks, nende endine kantsler oli väga mõjukas inimene selles positsioonis, me kõik teame. Ja teiseks, ta töötab praegu riigikaitsetööstuses, mis ei ole tegelikult eratööstus Eestis, vaid elab ka avaliku sektori rahast suures osas. Ja see on veel eraldi probleem, et meil kõrged riigiametnikud ja endised kõrged sõjaväelased maanduvad avaliku rahaga tehtud ettevõtetes. Aga paneme küsimuse püstituse sedapidi, et sa ei pea vajalikuks kommenteerida seda, mida ütles Kusti Salm, aga avalikkusel ja Riigikogu saadikutel on tekkinud küsimus, et on välja käidud seisukoht, et meil on tulemas suur sõda Euroopas. Ja meie küsimus on, et on meil see info ja kas on tulemas ja tulemas meile Eestisse? Ei oma tähtsust, kes seda ütles, aga küsimus on ikkagi, ja sellele küsimusele, ma arvan, peaks andma vastuse.

Aitäh! Erinevaid spekulatsioone ilmub tihtipeale, krõbedamaid, vähem krõbedamaid. Aga veel kord, kui ma vaatan meie luureasutuste poolt antud eelhoiatusi, siis ma ei näe, et nendes oleks muutust praegu. Ja mis puudutab võimalikku tulevikku, siis pikki erinevaid analüüse on erinevad, ka lääne eksperdid või analüütikud teinud ja see üldine arusaamine on ju see, et Venemaa hoiak Lääne suhtes ei ole kuidagi läinud sõbralikumaks. Ja Venemaa hoiak, Putini hoiak on tulnud juba pikka aega tema käikudest ja kõnedest. Kui me võtame näiteks tema Müncheni julgeolekufoorumil peetud kõne, kus ta rääkis hallidest tsoonidest, mitte mingil juhul NATO laienemisest ja kõigest muust. Kui me näeme tema käitumist, see on olnud selgelt muster kokkulepetest ja rahvusvahelistest kokkulepetest mitte kinni pidada. Viimase näitena Ukraina sõda ja Budapesti memorandumist mittekinnipidamine. Kui me läheme ajas tagasi ja võtame küsimuse algse teema, sõda ja rahu, siis tuleb minna Lev Tolstoini, autorini ja seal Krimmi sõjani, kus Venemaa teatavasti sai lüüa. Aga ka seal Venemaa ei pidanud teatavasti kokkulepetest kinni, millega lepiti kokku, et Krimmi poolsaarele ja Mustale merele Venemaa oma laevastikku ei pane. See on läbi ajaloo olnud muster, kus Venemaa kokkulepetest kinni ei pea ja seetõttu loomulikult meie ülesanne on saata Venemaale heidutussõnum, et sõja alustamine NATO või Euroopa Liidu riikide suhtes oleks Venemaale hukatuslik. Aitäh!

Aitäh!

Ja, Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Jaa, aitäh!

Vabandan, ma panin enne nime sisse, aga see kustus vahepeal ära, nii et ma sellepärast ei saanud kohe küsida.

Ega me vastust tegelikult ei saanud. Vastus oli ju selline, et meie luureorganid ei ole vastavat informatsiooni andnud. Küll me näeme aga seda, et tegelikult jutud sellest, kuidas NATO liikmesriigid peaksid saatma oma üksused Ukrainasse, jätkuvad. Seda on kord korranud ka praegu uues ametis meie endine peaminister Kaja Kallas. Ja see on ikkagi murettekitav selline lähenemine asjale, sest et kui me ikkagi võtame rangelt, siis NATO on kaitseorganisatsioon ja Ukraina ei ole NATO liikmesriik. Ükskõik mida me tulevikus silmas võime pidada, praegu ta NATO liikmesriik ei ole ja seetõttu NATO, kaitseorganisatsioon NATO liikmesriikide üksuste saatmine Ukrainasse tähendab ju tegelikult Venemaa ja NATO vahelist sõda. 

Ja kas see võib-olla siis see, mida pidas silmas Kusti Salm? Ja kui me nüüd ikkagi võtame, et Kusti Salmi kolleegid uues ametis on endine kaitsejõudude juhataja Herem ja kaitsejõudude kõrge ametnik, kõrge ohvitser Palm ja sinna voolab kokku neid teisigi – minuteada on ka härra Terras seotud selle kaitsetööstuse rajamise ja edendamisega –, me näeme siin ikkagi tegelikult endiste kõrgete Eesti Kaitseväe ja ametnikkonna esindajate koondumist ja seisukohti, mida nad on väljendanud – analoogilisi –, et Ukrainat tuleb aidata kas või selle hinnaga, et NATO liikmesriigid saadavad sinna võitlema ka oma vägesid. 

Nii et minu küsimus ikkagi on, et kas te võite praegu infotunnis, mida muide inimesed väga palju vaatavad, inimesi rahustada ja kinnitada, et Eestit sõda ei ähvarda, Eesti oma üksusi, ka sellesama blankoveksli näol, mille eelmisel nädalal Riigikogu kinnitas missioonide kontekstis, (Juhataja: "Teie aeg!") ei saada Ukrainasse oma sõjaväelasi sõdima ja et meie inimesed võivad rahulikult jõulusid pidada, oma viimaste veeringute eest jõulukinke osta ja helgelt (Juhataja: "Aitäh, Mart Helme! Teie aeg!" ), helge pilguga tulevikku vaadata. Aitäh!

Aitäh!

Härra minister, palun!

Aitäh, hea küsija! Palju väiteid ja mõtteid. 

Mis puudutab viimaseid veeringuid, siis küll vist viimane statistika näitas, et erahoiuste kasv pankades on läbi aegade suurim, aga ei taha sellesse vaidlusesse kuidagi minna. Ei taha sellesse vaidlusse minna. 

Võin kinnitada, et Eesti inimesed võivad jõuluvana oodata täitsa rahuliku südamega. Jõuluvana kingikotti loodetavasti jõuab inimestel päris palju huvitavat ja loodetavasti, loodetavasti – kui seapõrn ei valeta –, tulevad jõulud ka valged. 

Nii et elame-näeme, aga, veel kord: ma sooviks väga, et me siin Riigikogu saalis väga ei spekuleeriks suvaliste väljaütlemiste üle, vaid keskenduksime eelkõige faktidele ja sisule, nii et mul ei ole nagu selles mõttes tõesti mingit soovi hakata spekuleerima siin kellegi mingite väljaütlemiste üle, vaid saan kinnitada, et meie luureasutused on andnud Vabariigi Valitsusele piisavalt informatsiooni selleks, et kinnitada, et inimesed võivad olla rahulikud.

Aitäh!

Aitäh! Lõpetame meie kolmanda küsimuse käsitlemise.

Tänane neljas küsimus on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on vargused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud justiitsminister! Üle kümne aasta on meil kuritegevus olnud langustrendis. Eelmisel aastal kuritegevus hakkas Eestis kahjuks kasvama ja registreeritud kuritegude kasv oli umbes 4%. Paar nädalat tagasi te avaldasite ka valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaalmajanduslik olukord on pannud inimesed rohkem varastama. See viide sotsiaalmajanduslikule olukorrale tuleneb Justiitsministeeriumi poolt tellitud varguste analüüsist ja analüüs toob muu hulgas välja ka seda, et kahjuks on kasvanud selliste inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad seetõttu, et neil ei ole muidu raha söögi või esmatarbekaupade ostmiseks. Ja minu küsimuse peale, kuidas inimesed hakkama saavad, ütles nüüd paar nädalat tagasi rahandusminister Jürgen Ligi, et see, kuidas inimesed hakkama saavad, on tõesti kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Aga nagu me näeme, inimeste hakkamasaamine, toimetulek on otseses seoses ka kuritegevuse kasvuga. Kas te olete seda analüüsi esitanud ka teistele valitsuse liikmetele? Kas nad on sellega tutvunud? Kas on selles osas tehtud mingeid järeldusi või ka teised valitsuse liikmed jagavad samasugust vaadet nagu ka Jürgen Ligi?

Aitäh! Selle analüüsi tutvustus tuli Vabariigi Valitsuses seoses sellega, et õiguspoliitika ülevaade tuleb ka valitsuse poolt läbi vaadatuna Riigikogu saali. Ehk see arutelu siin Riigikogu saalis ka tuleb. Aga tõepoolest, üks Civitta poolt koostatud üsna põhjalik uuring näitab seda, et endiselt on küll enamik kauplusevargaid sõltuvusainete tarvitajad ja korduvrikkujad – eelnevalt sageli ka karistatud –, aga tõepoolest on selle uuringu kohaselt kasvanud nende inimeste hulk, nagu te nimetasite, kes on tegelikult abi vajavad inimesed ja kes peaksid tegelikult olema mitte karistust ootamas, vaid kohaliku omavalitsuse hoole all. Kuna selliseid uuringuid on praegu olnud üks, tõsi küll, väga asjatundliku baasi pealt, siis järgmisel aastal Justiits- ja Digiministeerium on võtnud prioriteediks vaadata vargustele veel rohkem sisse ja saada rohkem aru, mis on kõige otstarbekam teha. Inimeste hulgas, kes on varastanud abivajaduse tõttu, on ka pensionäre, kes ei saa päris täpselt ka oma tegude tähendusest enam aru, aga ka inimesi, kes tõepoolest lihtsalt ei saa endale elementaarseks ellujäämiseks vajalikku võimaldada ja lähevad selle tõttu toitu poest varastama. See on ikkagi olnud iidne põhimõte inimkonnale, et need inimesed ei ole mitte karistust väärivad, vaid need inimesed vajavad abi. Ja meie ettepanek liigubki selles suunas, et kui on tuvastatud, et inimene on varastanud mitte sõltuvushäire tõttu, ei ole varastanud massiliselt, ei ole varastanud alkoholi – kõige peamiselt, kõige rohkem ja kõige sagedamini varastatakse alkoholi kauplustest –, vaid et ta on tõepoolest endale leiba ja piima kotti sokutanud, siis selle inimese puhul peaks füüsiliselt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja piltlikult öeldes kohale tulema ja kohapeal koos politseiga vaatama, kuidas seda inimest aidata saab. Praegu küll kirjalik teave läheb, aga sellest kirjade saatmisest ei ole abi olnud ja me tahaks rohkem sellist inimlikku abi ja inimlikku suhtlust sinna juurde saada.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud justiitsminister! Muidugi see on huvitav, et te selle teema tahate nüüd kohalike omavalitsuste kaela riputada. Tegelikult varguste kasv ja selliste varguste kasv, kus vajatakse lihtsalt kas esmatarbekaupasid või toitu, peegeldab väga hästi seda, mis täna meie ühiskonnas toimub ja mis seisus inimesed on. Inimesed vaesuvad ja nad ütlevadki otse välja, et neil ei olegi raha söögiks. Nad on sunnitud varastama. Meil on sel aastal tõusnud käibemaks, tulumaks, erinevad aktsiisid, uuest aastast rakendub automaks. Julgeolekumaks tuleb täna hääletusele, mis on järjekordne käibemaksu ja tulumaksu tõstmine. Ilmselgelt see ju mõjub inimeste toimetulekule veelgi negatiivsemalt ja eriti nende inimeste toimetulekule, kes on juba täna raskustes, need, kellel on juba väiksem sissetulek.

Mingil määral tekib ju ka paradoksaalne olukord, et ühelt poolt riik viib sisse julgeolekumaksu, aga teiselt poolt, kuna see viib inimesed kehvemasse seisu, inimesed vaesuvad ja on suur tõenäosus, et meil uuel aastal varguste arv kasvab veelgi, siis paradoks on selles, et niinimetatud julgeolekumaks tekitab ise sisejulgeolekuriski. Rääkimata sellest, et see vähendab ka inimeste kaitsetahet, sest inimeste vaesumine, varguste kasv on sisejulgeolekurisk. 

Te ütlesite, et kuna need vargused on nüüd kasvanud, siis te plaanite veel tellida analüüsi selles osas. Mul on selline küsimus. Kas te plaanite analüüsida, arvestades kogu seda kuritegevuse kasvu tendentsi, et kuidas kõik need maksutõusud ja sotsiaal-majanduslik olukord, just need mõjutavad või võivad avalduda kuritegevuses? Kas on selline tõenäosus, et vargused ja kuritegevus kasvavad meil veelgi lähiajal?

Aitäh! Ma siiski pean faktidele tuginedes nentima, et kahjuks on vargusi olnud ühiskondades mis tahes valitsuste ja mis tahes toimetulekuolukordade ajal. Ja on tõesti ka teadusuuringutes välja selgitatud, et üldine sotsiaal-majandusliku olukorra kehvenemine toob kaasa veidikene selliste inimeste arvu kasvu, kes tegelikult on abivajajad. Aga me näeme ka Eesti statistikast praegu, et valdav osa poevargusi või ka teistelt eraisikutelt vargusi on ikkagi seotud hoopis kuritegelike grupeeringutega, kes suunavad inimesi organiseeritult varastama kaupade edasimüügi eesmärgil. 

Ja teine väga suur põhjus on sõltuvushäired, mis ka ei ole kuidagi seotud mitte ühegi võimaliku maksulahendusega. Ehk et seda seost, kuritegevuse võimalikku kasvu seoses maksumuudatustega, uuringud ei kinnitaks sellisel kujul. Eesti on elanud palju vaesemini ka hiljaaegu ja sellist korrelatsiooni otseselt tuua ei saa. 

Küll aga kindlasti on prioriteet või oluline leida toimiv maksumaksja raha võimalikult vähe kulutav menetlus kahele inimeste rühmale: üks on alaealised, kes võib-olla põnevusest või mõnel muul põhjusel võivad varastada, või siis ka selliste täiskasvanute osas, kes tõesti ei saa päris täpselt aru oma teo tagajärgedest ja kes küll veel ei vaja eestkostet, aga kelle puhul me ei näe niisugust klassikalist kriminaali ju absoluutselt. Need kaks gruppi on kindlasti need, kus me tahaks menetlusi lihtsustada, kiirendada oluliselt, et mitte koormata ka avalikku ressurssi. Ka seal on võib-olla vaja pigem abi, mitte karistust. Ja ikkagi kohaliku omavalitsuse ülesanne on tegeleda abi vajava inimesega, kellel ei jätku süüa. See kohustus omavalitsusel on. Ja see esimene infokild, et inimene tõesti sellist abi vajab kohalikult omavalitsuselt, võibki tulla palju lähemas ja tihedamas koostöös politseiga, kui see siiamaani on olnud. Ma just rõhutaks seda inimlikku poolt siin üle, et me loobuksime nii-öelda nende lõputute kirjade saatmisest ja tooksime inimesed selle abivajaja juurde päriselt kokku.

Ja Lauri Laats, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Need asjad nagu kokku ei lähe. Kohalik omavalitsus peab tegelema nende inimestega, kellele süüa. Jah, loomulikult nad peavad tegelema, siin ei ole ju vaidlus. Küsimus on selles, et kui jõukad ühed või teised kohalikud omavalitsused on. Meil on neid 79, ja vaadates kas või Arenguseire Keskuse uuringud, siis jällegi tuuakse selgelt välja, et kohalike omavalitsuste vahel on jällegi kasvamas suur tulude lõhe. Ja eks ta on valdavalt seotud selle poliitikaga, mida te siin viljelete, kus te siis ühest küljest annate kohalikele omavalitsustele kohustusi juurde ja teiselt poolt ei taga ka finantsvõimekust. Ja see on kindlasti väga suur probleem. 

Ja kogu see puudulik regionaalpoliitika, millest te mitte ükski siin ei taha rääkida. Ja mina näen selgelt, et Lauri Läänemets on väga praegu murelik ja vaatab neid arve järgi tegelikult, kui palju see kuritegevus on tõusnud ja kui palju varguste arv on poodides tõusnud, ja lausa hakkab siis pea valutama. Aga kui nüüd jõuamegi selle teema juurde, et loomulikult, kuritegevus on alati olnud, ja on olnud paremaid ja halvemaid aegu, ja see aeg, mis oli üheksakümnendatel, see on selge, sellest ajast on asjad paremuse poole läinud. 

Aga just nimelt viimase kahe valitsusega on asjad ikkagi hakanud jälle allapoole veerema. Seda näitab selgelt statistika. Seda näitavad selgelt arvud majanduses ja ka erinevate organisatsioonide arvamused, kaasa arvatud Tööandjate Keskliit on välja öelnud, et see poliitika, mis praegu ajatatakse fiskaalpoliitika osas, on vale, majanduspoliitika osas on vale. Leedus juba peaminister ütles, vaatame, jälgime, kuidas siin see katseklaas, see Eesti maksusüsteem siis hakkab edenema. Ehk siis ikkagi, kas teie ei näe üldse probleemi, et meil varguste laine on kasvanud? Ka ettevõtjad näevad küll selles probleemi.

Ma omast arust rõhutasin mitu korda, et vargustega tegelemine on järgmisel aastal Justiitsministeeriumi prioriteet just selles osas, mis puudutab inimesi, kes vajavad abi. Ja ma siiski kutsuksin üles sellele, et me räägime inimestest, kes on kas oma kognitiivsetelt võimetelt väga kõrge vanuse tõttu juba veidi nõrgemaks jäänud, või siis alaealistest või inimestest, kellel tõesti on eluraskused niivõrd suured ja kes ei ole sõltlased, aga kes vajavad toitu ja kellel ei ole raha toidu ostmiseks. Need on kõik kolm selliste inimeste rühma, kelle suhtes minu arust me peaksime ühiskonnana koos mõtlema, et kuidas me saame neid aidata karistamise asemel. 

Kõik need kolm rühma on tegelikult siiamaani kogu aeg olemas olnud. On olnud ka viis aastat tagasi, on olnud ka 10 aastat tagasi. See, et meil vahepeal oli lühikest aega periood, kus kuritegevus langes, on olnud väga hea ennetustöö tulemus. Väga palju asju on tegelikult 30 aasta jooksul tehtud väga hästi Eestis. Aga ometi me oleme olukorras, kus selle kolme rühmaga, kes tegelikult vajavad abi, mitte karistamist, peame me rohkem tegelema, ja see on nii minu kui ka ministeeriumi järgmise aasta prioriteet, tuginedes just nimelt sellele väga kvaliteetselt tehtud uuringule, mis intervjueeris põhjalikult erinevaid osapooli. 

Ükski maksumuudatus seda olukorda ei lahendaks. Kui inimesel ei jagu raha toidu ostmiseks, siis see, kas tema sissetulek on kaks protsendipunkti suurem või väiksem, seda olukorda ju tegelikult ei lahenda. Kohalik omavalitsus on see, kes on meil kogu aeg olnud vastutav väga-väga raskesse olukorda sattunud inimeste abistamise eest. See ei ole uus ülesanne kohalikule omavalitsusele. See, mida parandada tuleks, ongi see, et kui kauplus tuvastab, et inimene on teinud varguse, kauplus sageli juba teab või näeb, et sellel inimesel on muud raskused. Politsei tuleb kohale, ka saab aru, et tegelikult see inimene vajab abi. Kuidas see inimene päriselt saab kokku selle kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga? Praegu on nii, et politsei saadab kohalikku omavalitsusse kirja, et isik see ja see meie arust vajab abi. Sellest palju midagi edasi ei juhtu. Tegelikult me tahame jõuda inimliku kontaktini, et need inimesed on päriselt selle abivajaja jaoks olemas kohapeal, ja omalt poolt siis saame neid menetlusi ka lihtsustada. See peaks edasi viima küll.

Suur tänu! Ja sellega lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane viies küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, ja teemaks on segadust tekitav asendustegevus. Helir-Valdor Seeder, palun! (Hääl saalist: Asendusteenistus.)

Aitäh! Austatud minister! Praeguse valitsuse tegevuse kohta peab tõdema, et tegelik poliitika ja vajalikud otsused asendatakse mittevajaliku bürokraatia ja asendustegevusega. Võtame haridusleppe ja kogu selle läbirääkimisprotsessi. Iseenesest ei ole seal mitte midagi konkreetset kirjas ega kokku lepitud, ei õpetajate palka, ei sõnagi kutseharidusest, ei kohalike omavalitsuste rahastamise mudelist, mis puudutab hariduskulude katmist, ja nii edasi. Ja läbikukkunud haridusleppe protsessi tulemusena süüdistab haridusminister, et Isamaa juhib kogu Eesti riiki, ehk 70 omavalitsust 79-st, sest nii paljud otsustasid sellega mitte ühineda. No see on täiesti ebamõistlik vandenõuteooria ja minister pöörab sellega kogu protsessi lihtsalt poliitiliseks kemplemiseks. Ääretult kahju sellest. Võtame need regionaalministri regionaalsete kokkulepete läbirääkimised, mis praegu toimuvad, täiesti arusaamatute regioonide moodustamine Eesti Vabariigis, kuhu tahetakse luua uued ametikohad ja keskvalitsuse käepikendused nimetatakse ametisse. Liikuvusreform on ammu unustatud, ühistranspordi rahastamiseks ei ole sellel aastal piisavalt raha. Järgmise aasta rahastamine, näete, täna on järgmise aasta riigieelarve, ei ole ikka veel lahendatud. Ja nii edasi, seda loetelu võib jätkata. Samal ajal te väga hästi teate, et traditsiooniliselt juba aastakümneid peetakse läbirääkimisi kohalike omavalitsuste esinduskogu ja valitsuse vahel, mille tulemusena peaks sündima kokkulepe, kus on fikseeritud ülesanded, koostöö ja ka rahastamine vastavalt siis järgmisel eelarveaastal. Miks ignoreeritakse seda tegelikku läbirääkimiste ja kokkuleppimise kohta ja tegeldakse asendustegevusega, kuhu kulutatakse kohutavalt raha, energiat, tekitatakse segadust. Miks valitsusliikmed ja ministrid tegelevad alternatiivsete, arusaamatute, mingisuguste asendustegevust meenutavate läbirääkimistega?

Null.

Suur tänu! Muideks, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis üle pika aja selle riigieelarve tegemise juures KOV-idega kokkulepe allkirjastati. Et kui ma nüüd õigesti mäletan, oli minu arvates selle eelarve puhul see niimoodi. Võib-olla ma mäletan valesti, siis ta oli eelmise eelarve puhul, aga minu arvates oli selle puhul. Väga mõistlik on teatud asju omavalitsustega koos, seal omavalitsusliidu laua taga kokku leppida, ma olen sellega nõus. Kui on võimalik, siis tuleks seda teha. Mis puudutab hariduslepet, siis sisu osas on õige suund, õige suund selles mõttes, et meie õpetajad saaks rohkem palka. Õige suund selles mõttes, et õpetajate töökoormus ei oleks nii suur. Tegelikult koalitsioonis, vähemalt riigieelarve strateegiat kinnitades, meil on ka kokkulepe, et me saame õpetajate palka 2026. aastal tõsta. Et ka teatavat rahalist katet võiks sellel olla. Miks ta niimoodi läks, ma ei oska seda öelda. Et lõpptulemust kommenteerida ja kes seal poolt või kes seal vastu oli, siin haridusminister on kindlasti targem. Aga kõiki küsimusi ei saa omavalitsusliidu laua taga lahendada. Näiteks üle-eestiline omavalitsusliit kindlasti ei esinda erinevaid ühistranspordikeskuseid üle Eesti, sest kuuluvus on erinev. Et lihtsalt ei saa, kuuluvus on erinev. See tuleb teisel tasandil lahendada ja rääkida. Ja see reform edasi liigub, ta oma olemuselt on väga mõistlik. Selle reformi eesmärk on, et inimesed pääsevad maapiirkondades, eelkõige maapiirkondades teenustele lähedale. Meil ei ole mitte mingit kasu, kui meil on maapiirkonnas töökoht, laste huviring, arstiabi, kui sinna ligi ei pääse. Kogu reformi mõte on see, et ta annab elule maapiirkondades väga palju juurde. Selle reformi mõte on see, et meil on väga palju inimesi, kes ei oma autot, kes peavad ka liikuma saama või meil on palju inimesi, kelle palk on nii väike, et suur osa nende sissetulekust kulub auto ülalpidamisele sellepärast, et normaalselt buss ei liigu. Me teeme seda nende inimeste pärast, ja me teeme sellepärast, et siis on võimalik inimestel tööle pääseda, paremaid töökohti, parem palk inimestel ja see omakorda tähendab, et inimeste toimetulek on paremini tagatud ja kaitstud. Kõik arutelu- ja läbirääkimiste areenid kindlasti ei ole linnade ja valdade liidu tasand, vaid väga mõistlik on seda teha ka nendes kohtades, kuskohas see kompetents on ja kus see parema tulemuse annab. Seda ka tehakse minu teada. 

Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Auväärt minister! No ei ole midagi teha, pean tsiteerima klassikuid: lubage mul jääda viisakalt eriarvamusele. Kõikide nende läbirääkimiste juures puudub igasugune konkreetsus, igasugune seos riigieelarve võimalustega ja riigi eelarvestrateegiaga. Need on ainult segadust tekitavad loosunglikud poliitilised sõnumid, mis antakse avalikkusele ja mis tekitavad lihtsalt täiendavat segadust. Ei ole selles haridusleppes sõnagi õpetajate palga suurusest, ei ole katet järgmiseks aastaks riigi eelarvestrateegias. Ei ole sellele ühistranspordikorraldusele ega niinimetatud liikuvusreformile, millest, ma saan aru, valitsus on tegelikult juba loobunud. Seda ei ole laiendatud mitte kuhugi ega laiendata. Sellel ei ole katet ei järgmise aasta eelarves ega riigi eelarvestrateegias järgnevaks neljaks aastaks ja nii edasi. 

Ja kohalike omavalitsuste läbirääkimistes, mis puudutab just nimelt kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooni, seal ei ole mitte midagi nendes kandvates teemades, kus just on õige koht – sellistes üldist suunda määravates strateegilistes otsustes – kokku leppida, kus ei võeta konkreetseid rahalisi kohustusi. Nii et ma olen täiesti eri meelt teiega. Just see on õige koht seal laua taga, mitte selline hullutamine, kus kutsutakse kokku omavalitsusi ja mitte milleski kokku ei lepita. 

Aga mu konkreetne küsimus, teine, on nüüd ka jällegi asendustegevuse kohta, mida te koalitsioonilepingusse sisse kirjutasite, mis puudutab põhiseaduse muudatust seoses kohalike omavalitsuste volikogude valimise õigusega siis eelkõige agressorriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Sinna on kirjutatud selline imelik lause, mida ükski jurist ja ekspert, kellega mina olen rääkinud, ei toeta, ja nüüd ka 61 Riigikogu liikme algatatud eelnõu puhul kõik eksperdid eranditult, on nad akadeemilise taustaga või on nad siis tegevjuristid kusagil, ei toeta seda. Ütlevad, et see on vastuolus põhiseadusega. Kas sotsiaaldemokraadid on valmis loobuma sellest ja minema lihtsa põhiseaduse muudatuse teed, kus on fikseeritud, et hääleõigus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on Eesti kodanikel – punkt – ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele tuleb see Lissaboni lepingust?

Aitäh! Härra minister, palun.

Suur tänu! Ma ikka pean alustama küsimuse esimesest poolest ka, mis vajab vastust. Mis puudutab ühistranspordirahastust, siis esiteks, 80 miljonit on eelarves ja eelarvestrateegiates ette nähtud juurde ühistranspordireformile, juurde tavapärasele rahastusele. Ja teiseks, kogu ühistranspordirahastus, millele te viitate, et siin ei ole seda raha, on ka sellel aastal täpselt sama skeemi järgi mis siis, kui Isamaa valitsuses oli, eelviimane kord ja enne seda täpselt samamoodi. See skeem ei ole muutunud. Selles mõttes seal seda küsimust ei ole, et raha ei ole. 

Täna valitsuse elektroonilisel istungil kiideti põhimõtted heaks, mida veel Norra riigiga läbi räägitakse, aga näiteks üks Norra rahastuse tulevikuobjekt peaks olema ühtse piletisüsteemi loomine. Ühistranspordi osa on väga suur põhimõtteline muutus, et sa ostad pileti, saad ühest kohast teise, saad teatud sõite tänu sellele odavamalt teha, et ei maksa rohkem, kui sul on vaja mitme bussiga sõita, ja kõik sellised asjad. See reform käib. Teil ei ole vaja muretseda. Kõike, mida on võimalik valdade-linnade liiduga rääkida, tasub seda teha, mina ka seda meelt olen ja omavalitsustesse jätkuvalt usun. 

Mis puudutab haridusleppe seda osa, et miks kokkulepet ei saavutatud, kuidas seda tehti, asjaomane minister oskab sellest täpsemalt rääkida. See, et õpetajad saavad palka juurde, see, et õpetajate töökoormus oleks väiksem – õiged suunad, igal juhul õiged suunad. Debatt on käimas, tuleks mõistlikult teha. Tuleks mõistlikult teha. Ma selles mõttes olen nõus, et kindlasti oleks saanud alati seda paremini teha. Ja see, et Eesti majanduse arengu kõige tähtsam nurgakivi on haridus, see vastab ka tõele. Ilma kõige selleta ei ole meie majandusel tulevikku ja ei oleks ka täna seda võimalust, nii head, kui ta praegu on. 

Nüüd, mis puudutab põhiseaduse muudatust, siis ma oskan teile ainult nii palju vastata, et see, milles koalitsioonis kokku lepitud on, minu teada koalitsioon selle juurde jääb. Ja kui koalitsioonis vähemalt ühiselt leitakse, et mingisugune asi on kuidagi mõistlikum, siis võib muudatusi teha. Praegu on leitud, et kõige suurem ühisosa on sellises seadusemuudatuse versioonis, ja me selle juurde jääme.

Suur tänu! Mart Maastik, lisaküsimus, palun!

Tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Selge on see, et ei Eesti haridust ega ühistransporti ei saa rahastada ja õpetajate palku tõsta, kui selleks ei tehta majanduses õigeid otsuseid. Ja siit ka muudan natukene seda teemapüstitust. Täna tarbib Eesti tööstus circa kaks teravatt-tundi elektrienergiat aastas. Ülikallite meretuuleparkide rajamist on peaminister Michal ja ka Kliimaministeeriumi kantsler põhjendanud, et aastaks 2030 energia tarbimist suurendatakse kuus korda ehk 12 teravatt-tunnini. Selle jaoks tuleb tööstusi siia rajada. Ja nüüd eile tuli pommuudis, et üks meie väheseid selliseid lootuskiiri, suur investeering, 155 miljonit, Ericssoni firma poolt öeldi ära. Põhjenduseks oligi toodud turu- ja majanduskeskkond. Minu küsimused on sellised, et kas valitsusel oli teada, et selline otsus on tegemisel. Kas oli mingeid läbirääkimisi Ericssoni esindajatega võimalike soodustuste tegemiseks, et see suur investeering siit ära ei jääks? Ja kas hakkab lõpuks ka valitsusel kohale jõudma see, et tänane maksupoliitika viib lõpuks ettevõtluse sellisesse seisu, et ettevõtlus, ettevõtjate arv mitte ei tõuse siin ja tööstus ei tule juurde, vaid me sureme lõplikult välja, sest me ei ole lihtsalt enam konkurentsivõimelised, mida tegelikult täna tõestab ka ilmekalt Ericssoni näide?

Suur tänu selle küsimuse eest! Minu nägemuses on majanduse arengu jaoks kolm kõige olulisemat asja – see ei tähenda, et teisi olulisi küsimusi seal ei oleks. Need on haridus – ilma targa, oskuseta inimeseta ei ole ühtegi head juhti ega töötegijat. Number kaks on tervis – vananeva elanikkonnaga, kui me ei soovi suurt immigratsioonilainet, siis peavad inimesed kauem tervena püsima ja tööl saama olla ja me ei peaks ühiskonnana kulutama nii palju sinna. Kolmas loomulikult on energeetika. Energeetikast rääkides on tänane seis selline, et kaks teravatt-tundi toodame taastuvenergiat, kaks teravatt-tundi toodame põlevkivienergiat. Vaatasin, Eesti Energia tõdes just ärinumbritest kokkuvõtet tehes 31. oktoobril, et konkurentsivõimetu põlevkivielekter kahandas Eesti Energia äritulemusi – Eesti Energia sõnad. Ehk siis põlevkivielekter on see, mis kahjuks ära kukub. Neli teravatt-tundi ostsime sisse. Elering prognoosib elektrifitseerimise tulemusena veel kaks teravatt-tundi kasvu. Kui me kokku arvutame, siis on kümme teravatt-tundi. Kaks täna toodame ise, valitsuse plaan taastuvenergiaga neli pluss neli, kokku kümme – täpselt tegelikult see Eesti vajadus. Ma arvan, et me oleme õigel teel, ma loodan, et me need asjad suudame kokku leppida. Nüüd, mis puudutab Ericssoni tehast, ma ei oska öelda. See küsimus tuleks majandus- ja kommunikatsiooniministrile esitada, või kui oleks teadnud, et te seda küsite, ma oleksin saanud küsida selle informatsiooni, edastada. Isiklikult valitsus iga tehase küsimust ei aruta. Ma olen ka seda meelt, et majandus ja turumajandus selles loogikas on nii palju muutunud, et enam seda täiesti vaba turumajandust meil ei ole maailmas, Euroopas, sest teised riigid toetustega, nii nagu te ise soovisite, et riik oleks pannud mingisugust maksumaksja raha, toetust sinna juurde, et teised riigid oma majandust, ettevõtteid hoiavad, investeeringuid ka. Meil on plaanis teha … Tähendab, suurinvesteeringute toetus on, on otsustatud, et me seda teeme 160 miljoni euro mahus. See tähendab seda, et me saaks uusi töökohti Eestisse. Prioriteet peab olema seal see, et need töökohad ei tule mitte Tallinnasse, Harjumaale, vaid pigem tuleksid teistesse Eesti piirkondadesse, et parandada inimeste toimetulekut, et neil oleks parem palk, et nad saaksid endaga hakkama. Kindlasti mõjutavad maksud ettevõtteid ja tegemisi ja ma Ericssoni puhul ei tea, mis see täpne põhjus oli, aga ma võin oletada, et ainuke küsimus ei ole maksud. Küsimus on tööjõud, küsimus on oskustööjõus, inimeste teadmistes ja küsimus on ka selles, et teatud tööd võib-olla Eestis ei tasugi teha, sellepärast et meil on vaja targemat tööd teha, kus inimene saaks ka suurema palga, ja inimese ootus on teiseks läinud.

Nii, suur tänu!

Ja lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Kuues küsimus on täna kaitseminister Hanno Pevkurile.

Küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teemaks on riigikaitse ja tuulikud. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! 

Lugupeetud minister! 28. novembril oli ERR-is Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg ja mereväe ülem tunnistanud, et tuulepargid, olgu nad maal või merel, need kahandavad kaitsevõimet, kuna nad lühendavad eelhoiatusaega ja muudavad keerulisemaks luureandmete saamise ning võivad raskendada ka relvasüsteemide kasutamist.  

Ja sõjaväeluure juht kolonel Kiviselg rääkis, et tuuleparkide mõju üldiselt on Kaitseväe jaoks negatiivne, kuna need segavad raadioluuret ja siis raskendavad ka vastase territooriumilt signaalide vastuvõtmist ja positsioneerimist ning kokkuvõttes lühendavad eelhoiatusaega.  

Ja selles tuules siis on rootslased meretuuleparkidest, 14-st pargist lubanud ainult rajada ühe pargi, just viidates julgeolekuolukorrale seoses Venemaa sõjaga Ukrainas ja militaarobjektide enda kaitsele.  

Aga meil on idapiiri lähedal Aidu tuulepark, mis on saanud kõvasti kriitikat, ja kuni 2022. aastani oli see arendus seisma pandud, ja riik nõudis ka selles püstitatud tuulikute osalist mahavõtmist. Kuid samas peale täiemahulise sõja algust Ukrainas Kaja Kallase valitsus andis sellele arendusele rohelise tule. Ja siis tollesama aasta, 2022. aasta märtsis sõlmiti nelja ministri, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning arendaja vahel leping, mille kohaselt võivad nad oma parki edasi arendada ja 2024. aasta suvest siis piiranguteta elektrit toota.  

Ma küsin, et kuidas lähtuvalt riigikaitsest on tehtud tegevusi, et oleks meie idapiir kaitstud ja me saaksime näha, mis toimub piiri lähedal.

Aitäh selle küsimuse eest!

Eks seda on meedias käsitletud ka juba päris pikalt ja ma usun, et on ka ammendavad vastused antud, aga käime nad siin saalis ka üle. 

Esiteks, kui te nüüd konkreetselt Aidu tuuleparki vaatate, siis Aidu tuulepargi arendamine sai alguse juba vist suurusjärgus 2010. aastal. Sealt edasi on see saaga kerinud päris pikalt. 

Ja loomulikult, kui me võtame nüüd põhimõtteliselt luure ja eelhoiatuse ja samamoodi radarpildi või seiresüsteemid, siis ma arvan, et te nõustute minuga, et kui te praegu mind vaatate, siis te näete mind kenasti, aga kui ma panen siia selle ette, siis te mu nägu ei näe ja mina teid ka ei näe. Põhimõtteliselt iga asi, mis paigaldatakse vaateväljale ette, segab vaadet. See on loomulik. 

Õhuseire poole pealt seetõttu tegelikult omab loomulikult teatud mõju ka Maa kumerus. Vaatamata kõigele siiski Maa on kerakujuline. Ja see tähendab seda, et näiteks sõltuvalt radari asukohast on mõju tuulikutelt siis kas vähem või väiksem või suurem. 

Elik kui ma nüüd jagan need ära viirudesse, siis õhuseire poole pealt meil ei ole probleeme. Meie radarid, mis on praegu töös, ja kompensatsiooniradarid, mis saavad, või uued radarid, mis saavad siis paigutatud nii Jõhvi lähedale kui Kõppu, annavad meile piisava ja hea pildi. 

Teiseks, mis puudutab meretuuleparke ja mereväge, siis hetkel teatavasti meil meretuuleparke ei ole. Erinevad hinnangud, kas need võivad tulla siis 2033. aastal või hiljem. Minul on raske öelda. Ma isegi ei tea, et kuidas lähevad need konkursid ja kas siis keegi hakkab neid meretuuleparke arendama või mitte. 

Küll meie selleks valmistume. Me oleme hetkel koostamas meretuuleparkide vaatest analüüsi, mis on mereväe ülesanded, kuna mereväele tulid piirivalvelised ülesanded juurde alles eelmise aasta jaanuarist. Mäletatavasti me ühendasime piirivalve politsei poole laevastiku ja Kaitseväe ehk siis mereväe laevad ja sellest tulenevalt ka need funktsioonid tulid meile üle ja seetõttu me oleme sealt alates oluliselt täpsemalt seda vaadanud. Aga praegu meretuuleparke, kuna neid ei ole, siis ka mereväele nad mõju ei avalda mõistetavalt. 

Ja mis puudutab siis signaalluuret, siis signaalluure koha pealt on veel sinuaegne valitsus otsustanud energiamajanduse arengukava, kus nähti ette ka kompensatsioonimeetmed suurusjärgus 150 miljonit, et tagada ka siis signaalluureks vajalikud kompensatsiooniseiresüsteemid. Nii et … ja kompensatsioonisüsteemid. 

Nii et kokkuvõtvalt, kui ma võtan, et õhuväel muresid ei ole, mereväel hetkel ka ei ole. Kui meretuulepargid tulevad, siis sinna tulevad kompensatsioonimeetmed. Ja signaalluure poole pealt me lääne poole ei (Juhataja: "Teie aeg!") vaata, vaid keskendume ida poolele.

Aitäh! Ja Arvo Aller, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! See on tehniline pool. Aga seal tuulikute all elavad ka inimesed. Julgeoleku üks aspekt on ikkagi ka inimesed, ja ilma tehniliste vahenditeta. Kui seal need tehnilised vahendid tulevad sinna, siis tuulikud neid aeg-ajalt ikkagi segavad, ja paraku hakkab ta ka inimesi segama. Kui tuulikute paigaldamisega nõrgestatakse Eesti julgeolekut, siis selle võrra väheneb inimeste elukeskkond ju, halveneb elukeskkond inimeste vahel seal ümbruses. Ning inimeste elud on häiritud. 

Ma tahaksin selles osas saada selgust, et kui need tuulikud paigaldatakse. Üks asi on tehnilised võimekused, aga inimeste tervis hakkab nende tuulikute käitamisega samamoodi järgi andma ja inimesed hakkavad ära liikuma sealt hajaasustuse piirkonnast, mis on meie eelis, kui me teame oma inimesi, kus nad paiknevad. Inimesed hakkavad koonduma suurlinnadesse ja linna lähedale. Ja ma leian, et tuulikud on otsene oht Eesti julgeolekule. 

Kas kaitseminister saab kuidagi takistada tuulikute paigaldamist, et vältida inimeste väljarännet? Ja kuidas siis riigikaitse seisukohalt tagada, et tuulikud ei suurendaks inimeste väljarännet piirialadelt ega läheks riigikaitsevõimekusega allamäge selles osas?

Aitäh selle küsimuse eest! Sa Ida-Viru teemadega enam-vähem ikkagi kursis, tead ka seda, et see ongi karjääriala, kuhu need tuulikud – kui me räägime Aidu tuulepargist – on paigutatud. Aga just nimelt piiriäärsete alade kaitseks on Jõhvi–Iisaku joon. Ja Jõhvi–Iisaku joonest ida poole ei tohigi paigutada ühtegi tuulikut. Nii ongi. Punkt. 

Ja kui ajas tagasi vaadata, siis sinna on lubatud paigaldada teatavasti Narva külje alla, või võtame Narva Elektrijaamade lähedusse, tuulepark, mis oli riigi enda osalusega ettevõte oma. Eks ajas on tehtud erinevaid otsuseid ka riigi institutsioonide poolt. Meie oleme selgelt öelnud, et Jõhvi–Iisaku joonest ida poole ühtegi tuulikut ei tule. Punkt. Ja samamoodi ka Kagu-Eestis oleme selle ära piiranud ja keelanud. Ja lisaks meenutan, kui soovitakse ka mujal Eestis tuuleparki panna, siis selleks on vajalik Kaitseministeeriumi nõusolek. 

Ja rääkimata, kui te räägite nüüd elukeskkonna mõjudest, siis siin teatavasti ei ole kusagile kadunud planeerimisprotsess, mis tähendab avalikustamist, mis tähendab kohalikega rääkimist, ja kohalik võim on see, kes peab selle planeeringu kehtestama ja vaatama, kas ühte või teise kohta tuulepark sobib või mitte.

Aga ma usun, et te mõistate, et riigi julgeoleku vaatest on oluline nii sõjaline valmisolek kui ka energiajulgeolek. Eelmise küsimuse juures me juba rääkisime, mis on roheenergia eesmärgid, ja me teame seda, et fossiilsetest kütustest me peame väljuma. Ja see on see teadmine, kus me siiamaani riigis neid otsuseid oleme teinud, sealhulgas teie valitsemisajal tehtud otsused, eelkõige energiamajanduse arengukava.

Aitäh! Varro Vooglaid, lisaküsimus, palun!

Suur tänu. Me kohtusime hiljuti fraktsioonis MTÜ Looduse ja Inimeste eest esindajatega, kes on süvenenud küsimusse sellest, millised probleemid seonduvad Eestisse väga paljude hiiglaslikke tuugenite püstitamisega ja see pilt, mis avaneb, kuigi see ei ole veel terviklik, selle kallal töötatakse, on väga hirmutav ja ebameeldiv. Sisuliselt me näeme sellist pilti, kuigi pilti on raske kokku panna, sest erinevad omavalitsused ei ole andnud terviklikku informatsiooni, kust oleks näha, et kus igal pool need detailplaneeringud on algatatud ja millist ehitust need võimaldaksid. Igal juhul vaatab vastu selline fragmentaarne pilt, kus Eestis ei olegi enam kohta, kus viibides ei näeks neid hiiglaslikke tuugeneid, välja arvatud see Kagu-Eesti pool, mis jääb sellest teie poolt nimetatud joonest ida poole. Me ilmselt kõik nõustume, et loomulikult on asjakohased need probleemid, millele on kaitsevägi osutanud seonduvalt radarivõimekuse langemisega, kui nähtavusväljale jäävad need suured tuugenid ette. Aga mis on alarmeeriv, on see, et paistab, et just nimelt sellist kaitseväe mure peetakse olulisemaks kui inimeste endi tervisega seonduvaid probleeme. Ja kui ma loen teile korraks ette seda artiklit, millele osutas ka kolleeg Arvo Aller, siis siin on kirjutatud sedasi, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreeris viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt tekitatud tsiviilraadiohäired. Need ületasid hajaasustuse normeeritud elektrivälja tugevuse sajakordselt. Ütleb siis kaitseväe esindaja. See on 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna. Aga nagu me teame, praegu planeeritakse erinevate detailplaneeringutega tuugeneid ka nii, et nad asuvad inimeste kodudest kilomeetri kaugusel. Kui seda veel korrutada, mina ei ole füüsik ega matemaatik, mina ei oska seda täpselt teha, aga ma kujutan ette, et kui mõõta mitte 16 kilomeetri kauguselt, vaid kilomeetri kauguselt, siis need on ju eksponentsiaalselt veel suuremad, need ületamised. Kas te olete ka osutanud valitsuses tähelepanu sellele, et tegelikult seda tervisemomenti tuleks hakata tõsisemalt võtma ja mitte ainult riigikaitselist momenti? Aitäh.

Aitäh! Valitsuses seetõttu ongi erinevatel ministritel erinevad fookusteemad. Minu ülesanne on tagada Eesti riigi julgeolek ja kindlasti seda ma ka teen. Samas, loomulikult, valitsuse liikmena me räägime kaasa erinevatel teemadel ja eks jõuavad ka minuni erinevad inimeste kirjad. Aga ma väga loodan, et seetõttu kohalik kogukond ongi see, kes ühe või teise otsuse teeb. Selle jaoks meil ongi detsentraliseeritud riik, selle jaoks meil ongi omavalitsused, selle jaoks meil ongi kaasamine, ja me oleme väga avatud ja väga-väga kaasav riik, nii et selles mõttes selle protsessi kaudu peavad head ja vead kõik välja tulema. Tulebki alati kaaluda. Loomulikult, igal otsusel on mingi mõju ühele või teisele poole. Tahtmata anda hinnanguid, milline see täpne mõju tervisele on, kuna ei ole ja ei tahagi praegu siin selles debatis, kui me räägime julgeolekust ja tuulikutest, minna debatti tervisemõjudest. Olles Euroopas ringi rännanud ja sõitnud, siis näen, et need tuulikud on tegelikult ikkagi väga lähedal tavaelamistele ja küllap on ikkagi need kontrollitud ka inimeste tervisele. Ma võib-olla nii dramaatiliselt seda ei näeks. Ja ma ütlen, et minu jaoks on oluline see, et meie energiajulgeolek on vaata et samavõrd oluline, kui meil on riigi sõjaline julgeolek. Ilma energiata ka see maja, muuseas, see maja, mäletatavasti, oli esimene Eesti Vabariigis ehitatud maja, kus oli 24/7 planeeritud energiavarustus. Üle 100 aasta on 24/7 lamp põlenud. Ja ma loodan, et järgmised 100 ja 200 aastat põlevad lambid Eesti kodudes ka edaspidi.

Suur tänu! Lõpetan sellega meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. 

Tänane seitsmes küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on majanduskasv ja Eesti Energia. Aleksander Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Lugupeetud minister! Jürgen Ligi rääkis meile siin, et Putin tõstab Eestis makse. Kaja Kallas on meile korduvalt öelnud, et just Putin on Eesti majanduslanguse põhjustaja. Aga kuna te olete Eesti peaministri ülesannetes, siis ma küsin teilt, kuidas juhtus, et meie majandus on kümnendat kvartalit järjest langenud? Ainult Haitil on pikem majanduslangus, kuid seal on käimas kodusõda. Ja mis meil viga on, kui me ei pea teie valitsust looduskatastroofiks? Aitäh!

Suur tänu!

Ma arvan, et mida Jürgen Ligi mõtles ülekantud tähenduses selle Putini jutuga, selles mõttes ta mõtles mõju tänasel hetkel, mis on kindlasti siis maksumuudatuste mõju ja mis tuleneb julgeolekuolukorrast. Seal see otsene seos on ju olemas. 

Kui me räägime majandusest, siis – ja kui minu hinnangut küsida, siis meil siin valitsuses kindlasti jätkuvalt need hinnangud võivad natukene erinevad olla – üks mõju kindlasti ulatub aastate taha. Ja aastate tagant peab ütlema, et mis puudutas siis energiakriisi, ma arvan, me jätsime ühe otsuse tegemata. Toona sai sellest räägitud, oli erinevaid nägemusi ja me oleks pidanud Eestis ettevõtteid energiakriisis toetama rahaliselt, nagu tegid teised Euroopa riigid. See oleks tähendanud, et meil oleks olnud väiksem inflatsioon ja elukallidus poleks nii kiire olnud, ja ma arvan, et ka majandus oleks kiiremini käima läinud. 

See on, ma arvan, kindlasti väga olulise ja tugeva mõjuga tegemata otsus. Midagi pole teha – jälle maailmavaatelised küsimused, kas riik peab nii-öelda majandusse sekkuma või ei pea. Sellistes küsimustes ja sellistes olukordades peab oma ettevõtetele, oma rahvale appi tulema. Seda laenu oleks pidanud me või seda raha oleks pidanud loomulikult hiljem tagasi leidma, maksudena, aga ilmselgelt kasvava majanduse tingimustes on seda kergem teha. 

Ja majandus taastub, majanduskasv taastub. Me näeme seda viimasest kvartalist ja kui me vaatame, mida ütleb nii Rahandusministeerium kui erinevad pangad oma analüüsides, siis nad ütlevad, et see majanduskasvu taastumine tuleb. 

Jah, et sellel teel me oleme. Valitsuses me ka pingutame selle nimel, et kõik need asjad tehtud saaks. 

Nüüd, kui me räägime pikaajalisest majanduskasvust, siis ei piisa siin maksujutu rääkimisest. Küsimus Eestis, peamine, on ikka lõpuks tööjõud. Ja küsimus on see, et kui suurt lisandväärtust me loome. Ja kui ma vaatan pangaanalüütikuid, siis nad ütlevad, et näiteks Eesti tööstuse lisandväärtus, ja kui me arvestame, kui palju, milline on hõive, kui palju inimesi tööstuses töötab, siis need kuidagi ei klapi kokku. Me oleme Euroopas ikka pildilt täiesti maas. 

See tähendab, et seal on vaja ühtemoodi investeeringuid lisandväärtuse suurendamiseks. Ja seda saavad ettevõtted loomulikult siis teha jälle, kui energia on odavam, neil on vahendid, või kui me ühiskonnana otsustame, et me ühiselt panustame sinna nendesse töökohtadesse ja sellesse arengusse. 

Ja teiseks vajavad sellised ettevõtted ka arenguhüppe tegemiseks targemat kvalifitseeritud tööjõudu – inimesi, kellel on teadmised-oskused. Ja see on puhtalt hariduse küsimus.

Igal juhul iga kord, kui me majandusest räägime, jõuame hariduseni tagasi. Haridus on number üks küsimus, et Eesti majandusel hästi läheks.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Väga huvitav on kuulda, kuidas valitsuse minister kritiseerib valitsuse tegevust. Aga jah, mul on teine küsimus. Seletage palun, mis toimub Eesti Energiaga. Eesti ise on kehtestanud Euroopa Liidu kõige karmimad keskkonnanõuded. Keegi ei sundinud neid. Nüüd soovite nendest nõuetest lähtuvalt sulgeda tehase, mis annab tööd 500 inimesele, ja samal ajal keelate meie elektrijaamade töö –700 megavatt-tundi elektrit. Kas endale jalga tulistada on selline rahvussport?

Aitäh! Kui te nüüd mõtlete energiakriisi ajastule, siis oli Keskerakond vist hoopis valitsuses, ma meenutan. Selles mõttes see kriitika võib-olla iseenda pihta nii kõvasti ei olnud. Aga rääkides Eesti Energiast, siis tõesti, see, mis välja tuli, ei ole kuidagi ilus ja on suur probleem. 

Nüüd, rääkides põlevkivi elektrienergiast, siis ma siin tsiteerisin, ma tsiteerin korra uuesti igaks juhuks. Eesti Energia tõdes oma ärinumbritest kokkuvõtet tehes 31. oktoobril sel aastal järgnevalt: "Konkurentsivõimetu põlevkivielekter kahandas Eesti Energia äritulemusi." Konkurentsivõimetu, see tähendab seda, et ta ei suuda konkureerida teistega. Meil ei tasu ära unustada, et me võime rääkida, et jaa, need CO₂ kvoodid ja kõik seda mõjutavad. Mõjutavad, aga meil ei tasu ära unustada, et me tegelikult ühiskondlikult doteerime nagunii kõiki põlevkiviga seotud tegevusi, näiteks vee eritasud on oluliselt odavamad põlevkivisektorile kui teistele ettevõtetele Eestis. Siis on jäätmete ladustamine oluliselt odavam kui teistes sektorites ja nii edasi ja nii edasi. Me ühiskonnana maksame sinna tegelikult mõnes mõttes saamata jäänud tuluna riigieelarvesse mitusada miljonit eurot igal aastal peale selle elektrile niigi. Ja ta ikka on kallis hoolimata sellest. Nii see küsimus seal on. 

Ja mis puudutab töökohti, siis regionaalminister on selle teema valitsuses tõstatanud nüüd juba mitmes erinevas kabinetiversioonis. Meie jaoks on ka väga oluline, et neil inimestel oleks töökoht või töö. Kui peaks juhtuma tõesti, et keskkonnanõuete rikkumise tõttu seal tuleb mingeid ümberkorraldusi, siis on küsimus see, et mis tööd need inimesed hakkavad tegema. Need kaks asja on omavahel tugevalt seotud. Aga need ei pruugi olla enam valitsuse otsused, mis puudutavad keskkonnanõuete täitmist. 

Ja ma saan aru, et seda keskkonnanõuete küsimust on ka adresseeritud, on öeldud, et ka seal toimub praegu arutelu, et mis selle küsimusega saab. Ei ole teadlik sellest nii täpselt, Kliimaministeeriumi teema.

Nüüd, kui me räägime sellest, et meil on vaja odavamat elektrit ja töökohti ja kõike muud, siis lõppkokkuvõttes kõige odavam elekter, mis aitab, toetab majandust, on ikkagi taastuvelekter, taastuvenergia. Need võimsused on võimalik välja ehitada tuumajaama ehitamisest 20 aastat vähemalt kiiremini. Meil on vaja seda elektrit võimalikult kiiresti, ta on odavam kui põlevkivielekter. See on siht, mis suunas valitsus tegutseb.

Suur tänu! Lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea minister! Te ütlesite, et pangaanalüüsid näitavad, et majanduskasv on tulemas. Ausalt öeldes ma ei saa aru, mis analüütikutele te tuginete. Kui kasvõi lugeda tänast Postimehe artiklit, mis on kirjutatud Kadri Paasa poolt, siin on intervjueeritud kolme panga analüütikut. Tsiteerin Raul Eametsa. "Tuleval aastal jääme vaesemaks, sest hulga maksutõusude tõttu väheneb ostujõud, halveneb toimetulek. Sellegipoolest kerkivad maksud ka 2026. aastal. Maksuküüru kaotamise valimislubadus on juurpõhjus, miks maksud tõusevad, nentis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets." Ka Heido Vitsur ütleb, et vaesemaks me jääme järgmine aasta igal juhul. Ja täpselt samamoodi on ka Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla samal arvamusel. Ja nüüd te väidate, et siin pangad ütlevad, et majanduskasv tuleb, aga samas need samad kolm spetsialisti selgelt ütlevad, et vaesemaks me jääme ja toimetulek meil langeb. Ma tahaksin teie käest konkreetset vastust, mis ka salvestatakse, ja järgmisel aastal me saame kindlasti seda üle kontrollida. Kas tänu nendele kõikidele maksutõusudele, mis te olete planeerinud, mis vastu võetakse, kas inimesed järgmine aasta jäävad vaesemaks ja ostujõud kahaneb? Ja ma tahaksin konkreetset vastust: jah, ei jää vaesemaks, jah, jäävad vaesemaks, ja toimetulek kas, jah, väheneb, või ei, ei vähene. Konkreetselt kaks küsimust, tahaks konkreetselt kaks vastust.

Suur tänu selle küsimuse eest! Esiteks, tundes Kadri Paasi isiklikult, siis kindlasti tema ei ole majandusanalüütik. Aga küsimus oli see, et millised pangad, siis ma loen teile ette: SEB, LHV, Swedbank, Eesti Pank ja siis Rahandusministeerium, minu teada, vist Luminor ka loomulikult, kus on ka väga head analüütikud. Seda nad on öelnud. Mis puudutab teie küsimust, siis ma ju eksitaks, kui ma vastaks konkreetselt, nagu te soovite, sellepärast et ei ole võimalik. Erinevate sissetulekutega inimeste puhul on see mõju erinev ja te teate seda ise ka. Näiteks, loomulikult läheb maksutõusude puhul näiteks toidu hind kallimaks, aga kui tõuseb ka alampalk oluliselt, siis inimesed, kes saavad alampalka, 1400 eurot palka, siis nende palga tõusule on ka sellel positiivne mõju. Ja seal ei ole sellist mõju nagu inimestel, kes saavad 2000 eurot. Te saate ju ise ka aru, et seda vastust sellisena anda ei saa. 

Nüüd, mis puudutab vaesemaks jäämist, fakt on see, et riigikaitsesse raha peame panema ja summad on märkimisväärselt suuremad. Mis puudutab vaesemaks jäämist, siis me peame vaatama ka seda, et saamata jäänud tulu on ka see koht, kus kohas lõpuks on pikaajaliselt mõju ja oluliselt suurem mõju. Ja mats Eesti kultuuri pihta on ka väga suur probleem. Selles mõttes need kõik asjad maksavad. Saamata jäänud tulu on siis, kui me ei suuda inimesi normaalselt ravida, me ei pane raha tervisekassasse, inimesed ei saa tööl käia. Ei saa riik seda tulu, ei saa inimesed seda tulu. Me peame sinna seda raha paneme, seda on mõistlik ühiselt kokku korjata. Saamata jäänud tulu on see, kui mõni laps üle Eesti, tema anded jäävad arendamata, tema haridustee ei ole selline ideaalne, nagu me tahaks, see on tuleviku saamata jäänud tulu. Eesti kultuuri puhul Eesti kultuur saab pihta sellest, kui me ei maksa kultuuritöötajatele või näiteks koori- või tantsujuhendajatele palka. Kui see palk on 700 eurot, me ei kogu maksurahana kokku, ja vabandust, sinna on ju juurde vaja panna, siis mina võin öelda, et minu kodumaakond, Järvamaa, mure on suur, et sul ei ole enam koorijuhte seal eriti, need koorid lõpetavad tegevuse. Aga sinna tuleb ka raha panna. See on Eesti kultuuri hoidmine ja ühiselt me peamegi sinna panustama. Lihtsalt küsimus on selles, et kes ja kui palju peab panustama, ja siin ma arvan meil koalitsioonis on erinev nägemus. Mina ütlen, et Eesti kõige rikkamad inimesed peavad oluliselt rohkem panustama läbi astmelise tulumaksu, läbi nende finantsvarade maksustamise, kõige muu, sellepärast et neil on võimalus panustada nii, et nende toimetulek ei kannata. Kui seda teeb keskmine Eesti pere, vaesem Eesti pere, panustab rohkem tänu sellele, et rikkamad ei panusta, siis nende toimetulek kannatab ja see on tegelikult nii-öelda pikaajaline tänane probleem. Jah, selliseid otsuseid saab kokku leppida pigem vasakpoolses valitsuses kui parem-vasakpoolses valitsuses.

Sellega lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. 

Tänane kaheksas küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on toimetulek. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Läänemets! Te ei julenud vastata küsimusele, kas Eesti inimeste ostujõud järgmisel aastal kasvab või kahaneb. Rahandusministeeriumi vastus on ühemõtteline – paraku maksutõusude ja hinnatõusu tulemusena, võrreldes palgatõusuga, keskmiselt inimeste ostujõud langeb. 

Teate, ma tahtsin teie valitsusele öelda, et te olete saavutanud musta rekordi järgmise aasta valguses. Järgmisel aastal – ma palusin teha analüüsi – tõuseb 10 uut maksu: tulumaks, ajalehtede käibemaks, majutusasutuste käibemaks, automaks, elektriaktsiis, diiselkütuse tõus, maagaasi tõus, käibemaksu tõus, bensiiniaktsiisi tõus ja maamaksu tõus. Ja vaadake, selle summa suurus on ligikaudu miljard eurot, mida võetakse konsolideeritult teie valitsuskoalitsiooni täiendavate maksutõusudega. Lisaks toovad maksutõusud kaasa ka hinnatõusu vähemasti viis protsenti. Ning nagu pangad on öelnud, ja ka Rahandusministeerium oma analüüsis, toovad maksutõusud kaasa ka selle, et Eesti majandus kasvab aeglasemini, Rahandusministeerium enda hinnangul 1,2%. Need maksutõusud löövad kõige valusamini just väiksema sissetulekuga inimesi, eakaid, lastega peresid, kus on, ütleme, ülalpidajaid pere, leibkonna kohta vähem arvuliselt, ja maapiirkondade elanikke, kus keskmine palgatase on madalam. 

Ja minu küsimus teile, härra Läänemets valitsuse poolt, on – võtame konkreetsed inimeste grupid, kus te viitasite siin eelnevalt küsijale, et tuleb tuua konkreetselt – kui palju võtavad inimeste taskust raha maksutõusud, mis teie valitsus konsolideeritult ellu viib, konkreetselt kahte tüüpi inimestel? Üks on keskmist palka teenival Eesti tööd tegeval inimesel ja teine järgmisel aastal keskmist pensioni teenival inimesel. Paluksin konkreetset indikaatorvastust mõlema grupi puhul. Keskmist palka teeniv töötegija ja keskmist palka või keskmist pensioni saav eakas inimene.

Suur tänu! Suur tänu selle küsimuse eest! Inimeste toimetulek on oluline teema ja hea, et te kaasa mõtlete siin. Ma arvan, et fakt on see, et Eesti julgeolekusse tuleb panustada, seda me kõik jagame ka, et seda me ei eita. Ja see summa ongi umbes miljardi juurde, mida me siin, mis küsimust me siin eelarves lahendame.

Ma olen teiega nõus, et keskmise Eesti pere õlgadele riigikaitsesse panustamise koorma asetamine oleks kõige suurem viga. See on ka põhjus, miks on ettevõtjate panus. See on põhjus, miks ei ole, nii nagu siin oli valitsuskoalitsioonis soov, käibemaksu tõus neli protsenti. Ei ole neli protsenti sellepärast, et seal kannataks inimeste toimetulek kõige rohkem. Teil on ka õigus selle koha pealt, mida me ei ole saavutanud, tõesti, kui on kaks parempoolset erakonda, üks vasakpoolne erakond,  siis – nii nagu ka teie olete parempoolne erakond – on keeruline saavutada neid kokkuleppeid. Aga rikkamad inimesed peaksid panustama rohkem. Selle võrra panustab väiksema sissetulekuga või keskmise sissetulekuga inimene vähem ja tegelikult pensionär vähem. 

Kui meil parlamendis nii suur osa on parempoolseid erakondi, siis selliseid kokkuleppeid on raske saavutada, ja sellel on kindlasti, sellise ilmavaate sellisel laial levikul on mõju inimeste toimetulekule. Ja teil on õigus sellele viidates. 

Ma numbreid peast ei oska öelda, aga ma oskan öelda, mida me oleme teinud selleks, ja sotsiaaldemokraatide poolt ka osaliselt pean rääkima, aga teisalt valitsuse poolt, et siin oli palju juttu sellest, et pensione tuleks kärpida, pensionikasvu indekseerimist tuleks kuidagi vähendada. Ei, me ei tee seda! Pensionid tõusevad järgmistel aastatel. Kui seda oleks tehtud, siis see mõju oleks väga suur olnud pensionäridele. Seda ei ole. Me saime sellise kokkuleppe, et pensioneid puutuma ei lähe, et pensionid tõusevad järgnevatel aastatel. 

Mis puudutab inimesi, kes on selline keskmine Eesti pere, siis Eesti Panga hinnangul, nagu te olete jälginud, alampalga tõstmisel on väga suur mõju nende sissetulekule. Need, kes saavad 1000 eurot, alla 1000 euro, 1300 eurot, 1400 eurot – kuni keskmise palgani mõjutab ta inimeste sissetulekuid. Alampalga jõulisem tõstmine on selle valitsuskoalitsiooni kokkulepe ja ka kokkulepe, mis on tööandjate ja ametiühingutega tehtud. Prognooside järgi alampalk ka järgmisel aastal tõuseb kolmandiku võrra rohkem kui keskmine palk. Nii et me oleme proovinud selle juures võimalikult palju leevendada seda toimetuleku olukorda või raskust, mis inimestele satub. Aga loomulikult, palju parema tulemuse annaks see, et me ei teeks käibemaksu tõusu, me teeks hoopis maksu neile inimestele, 10%-le, võib-olla isegi viiele protsendile kõige rikkamatest Eesti inimestest. Muide, üks protsenti Eesti rikkaimatest inimestest on rikkamad kui Soome üks protsent. Päris huvitav statistika, mida me siin näha saame.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Mittevastus, härra siseminister. Muidugi, nagu vanasti oli, kui siin räägiti Aidu tuulepargist, Sõnajalgade laulust "Tulge kõik", rikkad ja vaesed. Teie valitsuse kompromiss on olnud vastustada nii jõukamaid inimesi kui ka väiksema sissetulekuga inimesi, kuid kõige valusamalt lööb see väiksema sissetulekuga inimesi. Teie valitud poliitika suund, härra Läänemets, teie poliitika suund teha Eestist kaudsete maksude Euroopa tšempion … Me oleme hinnatõusu suhtelise kiirusega muutunud Euroopa tšempioniks ja nüüd saavutate te sellega ka kaudsete maksude tšempioni. Te ei mõista ühte asja: inimestel, kes elavad pensionipäevast pensionipäevani, palgapäevast palgapäevani, läheb tegelikult enamik nende sissetulekust kaudsete maksudega maksustatavaks, ennekõike käibemaksuga, kus te olete 20%-st tõstnud selle 24%-le.  

Nüüd see jutt, et pensionäre ei maksustata: see on ju vale. Parlament hakkab täna, sõna otseses mõttes täna hääletama seadust, mille järgi kõikide pensionäride alates esimesest eurost tulusid maksustatakse täiendavalt 2026. aastast 2%-ga. Jõustunud on juba keskmise pensioni tulumaksuvabastuse süsteemi äralõhkumine. Ja ma ei kõnelegi sellest, kui palju on kaudsete maksude mõju tegelikkuses eakate inimeste toimetulekule. Inimesed on väga keeruliste valikute ees. Kui nad tahavad näha murelikku Eestit, siis nad täna vaatavad peeglisse. 

Te kõnelete riigikaitsest. Riigikaitses ma ei saa ühest asjast aru, härra Läänemets, palun andke seletus. Kuidas te ütlete, et see raha maksudest läheb riigikaitsele, kui samas ma näen, et nii nagu ka riigikontrolör oma analüüsis esmaspäeval ütles, et valitsemiskulusid tegelikult, kui liita kokku tööjõu-, majandus- ja muude toetuste kulud ministeeriumide lõikes, valitsus ei vähenda? Ja mis kõige hämmastavam, seda Kaitseministeeriumi riigieelarverida majanduskuludes, mis on ette nähtud moona soetamiseks, "Kaitseotstarbeline erivarustus", te hoopis vähendate 96 miljonit eurot. (Hääled saalis.) Ärge hiilige palun selle jutuga teemast kõrvale. Vastake mu küsimusele: kui palju väheneb (Juhataja: "Teie aeg.") keskmist palka teeniva inimese sissetulek selles olukorras, kui teie maksutõusud jõustuvad? Te teate seda numbrit, öelge see välja. (Juhataja: "Aitäh!") Ma annan teile indikaatori ette, see number on ühe kuu reaalsissetulek inimestel. Kas mu väide on reaalne? Andke palun hinnang.

Aitäh! Härra minister, palun!

Suur tänu! Ma teie neid arvutusi olen näinud, need on müstilised. Populistlikud, müstilised. Aga teil on loomulikult õigus: maksumuudatustel on inimeste sissetulekule mõju. Ja see on ka meie mure. Nagu ma ütlesin, me oleme pingutanud, et seda muret ka üht- või teistpidi leevendada. Näiteks võtame pensionärid: lisaks sellele, et pensionid järgmistel aastatel tõusevad, ei vähendata indekseerimist, ei külmutata midagi. Siis on ka ju otsus tehtud, et õendushoolduse tasu pensionäridel – need, kes kõige rohkem haiglasse satuvad, nende eagrupp –, õendushoolduse tasu me vähendame 300 eurot, 300 eurot umbes inimese kohta. See on väga suur mõju, väga oluline asi, et inimesed ei saanud haiglas ravil nii pikalt viibida, kui vaja oli. 

Teine asi: me oleme hiljuti ellu viinud muudatused, kuskohas riik tuleb hooldekodu kohatasu maksmisel appi. Kui siiamaani pidi kas pensionär või tema pere leidma aastas umbes 5000, 6000, 7000 eurot, et maksta selle hooldekodukoha eest, siis heal juhul ei maksa ta enam üldse sentigi või halvemal juhul makstakse seal kuskil 1000 eurot, sinna kanti, aasta jooksul, võib-olla vähemgi, 500 eurot aasta jooksul. See on väga suur mõju, mis jälle neid inimesi toetab. 

Ärme unusta, ärme räägi ainult maksudest. Räägime nendest asjadest ka, mida me oleme proovinud teha. (Urmas Reinsalu kõneleb saalist. Juhataja helistab kella.) Ja see loomulikult ei tasanda kõike. Teil on õigus, kaudsed maksud Eestis tõusevad, jah. See kahjuks niimoodi on. Meil ei ole olnud võimalik kokku leppida ja ka mitte Isamaa ei toeta astmelist tulumaksu, et rikkamad panustaks rohkem ja keskmine Eesti pere panustaks vähem. Isamaa ei toeta samamoodi, nagu ei toeta teised paremerakonnad seda, et me maksustaks kõige rikkamat osa Eesti ühiskonnast ja keskmist Eesti inimest vähem. 

Tegelikult, kui me vaatame ülejäänud Euroopat ja me vaatame seda, milles me oleme tšempionid, siis me oleme läbi aegade, kaasa arvatud teie eest seistes, olnud tšempionid selles, et me hoiame rikkaid inimesi, kõige rikkamaid ja kõige jõukamaid. Ma ei räägi keskmisest Eesti ettevõtjast, ma räägin kõige jõukamast – hoiame pilpa peal, ja koormame maksudega neid inimesi, kellel seda raha nii palju ei ole, need inimesed, kelle toimetulek maksumuudatusest kohe saab mõju. Jõukamate inimeste puhul küsimus ei ole selles, et keegi vihkaks neid või keegi oleks kade, vaid selles, et kui sul on rohkem vahendeid, sa maksad rohkem maksu, siis sinu toimetulekuga tegelikkuses midagi ei juhtu. (Saalis räägitakse.) See ei mõjuta sinu toimetulekut. Ma ei oska teile öelda, see ju sõltub palga saamisest. Ja jätkuvalt, ärge ära unustage seda: alampalga tõus tõstab nende inimeste palka. Ja vaadake, keskmine palk on juba päris ligilähedal sinna, mis on päris normaalne palk Eestis. Meil saavad väga paljud, üle poole eestlastest, või vabandust, isegi rohkem kui pooled eestlased alla keskmise palga. Ja minu arvates see on number üks mure, millega me tegelema peame ja kuskohas lahendusi otsima.

Nii, siin on ka aeg. Aitäh!

Ja, Lauri Laats, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees!

Hea minister! No kui me räägime tšempionitest, siis selle tiitli valitsusekoalitsioonis saate, kindlasti saavad sotsiaaldemokraadid selle tšempionid ümmarguse jutu ajamises.

Selgelt olete ju valimiste eel välja öelnud, et toimetulek on julgeolek, ja selles valitsuskoalitsioonis teete absoluutselt vastupidist. Meil on probleemid toimetulekuga ja meil on tegelikult probleemid ka julgeolekuga. Ja see võrdusmärk, mis te olete pannud oma sloganis, on tegelikult väga hea, aga probleem on selles, et te seda lihtsalt sloganit ja oma põhimõtet ei järgi. 

Ja kui te mainisite ära, et mis pankadest, mis infost teie lähtute ja mis pangaanalüütikuid kuulete, et Swedbank, SEB, on ju – kas te kirjalikult olete ka nendele teavitanud teisi pankasi, kommertspankasi, et nende arvamus teid ei loe? Ma lugesin ennem teile ette kolme analüütiku arvamuse, nii LHV-s, Bigbangas kui Luminorilt, kes selgelt ütlesid, et järgmine aasta inimesed jäävad vaesemaks ja toimetulek ei parane. Siis neid te ei usalda. Võib-olla, andke andeks, aga minu arust see ei ole nagu väga mõistlik jutt, mis te ajate.

Aga lisaks eelnevatele küsimustele, mis ma küsisin, ja te ei vastanud nendele, kas inimeste toimetulek paraneb ja kas inimesed jäävad vaesemaks või mitte – te ei julgenud seda lihtsalt vastata. Seda vastust te tegelikult ju teate. Inimeste toimetulek ei parane, inimesed muutuvad vaeseks tänu just teie maksudele. 

Aga lisaks sellele pööras tähelepanu Raul Eamets sellele, et 2026. aasta maksutõusud on just tingitud sellest, et täita Reformierakonna lubadust kaotada maksuküüru. Kas see vastab tõele või mitte? Kas tänu selle maksuküüru kaotamisele 2026. aastal tõusevad ka teised maksud? Jah või ei? 

Aitäh!

Suur tänu! 

Nüüd me oleme siin erinevat juttu natuke mööda rääkinud. Ma kohe parandan, et mina rääkisin majanduskasvust ja te väitsite, et millised … või siin oli saalis küsimus, millised analüütikud seda, on ju, ütlevad, ja ma loetlesin ette. 

Kui me räägime inimeste toimetulekust, siis, vaadake, inimeste toimetulek võib paraneda või halvemaks minna majanduskasvu või mittekasvu tingimustes. Need ei ole üksühega seotud. Ärme ära unusta seda. Selles mõttes see on väga oluline. 

Ja loomulikult on, maksumuudatustel on inimeste toimetulekule mõju. Ma pole seda kunagi eitanud. Sotsiaaldemokraadid pole seda kunagi eitanud. Ja ärme unusta ära, et kui me võtaks sotsiaaldemokraadid sellest valitsusest ära, asendaks näiteks mõne teise paremerakonnaga, paremerakonnaga – aga te näitasite näpuga enda peale paremerakonna puhul, see on huvitav – kui me asendaks mõne teise paremerakonnaga, siis me saaks ilmselgelt oleks saanud juba ammu kuulda, kuidas me kärbime pensioneid, kuidas tasuline kõrgharidus kaob, kuidas tervishoius tuleb omaosalus juurde. Kui sellel, kui te väidate, et sellel ei ole inimeste toimetulekule mõju, siis eksite. Sellel oleks väga suur toimetulekumõju. 

Ja tegelikult ka me räägime ju sellest, et kui kolm erakonda kokku said, eelarveküsimust arutasid, et te olete siin saalis nõudnud väga suuri kärpeid. Sotsiaaldemokraadid ei toeta väga suuri kärpeid, sest keskmine inimene saab kärpest kõige rohkem pihta. Keskmine Eesti pere ja vaesem inimene kannatab kõige rohkem sellest, kui me võtame ära teenuseid, kui me võtame, kui me teeme talle asju tasuliseks, ta peab selle eest maksma. Mis rahast ta maksab? Täna me maksame läbi teenuste, läbi maksude kokkukorjamise solidaarselt, toetame neid inimesi. Kui me kärbime, võtame neid teenuseid vähemaks ja sa pead kõigi asjade eest ise maksma hakkama, mis siiamaani tunduvad elementaarsed olnud, siis seda on oluliselt raskem teha. Ma olen toonud näidet, et kui võtta ära kogu huvihariduse toetus – proovige, vaadake, mis juhtub, mis juhtub Eesti peredega. Rohkem kui pooled ei suuda lastele huviharidust võimaldada, sellepärast et tegelik see hind, mida me maksame nii-öelda ühiskonnana tegelikult laste huvihariduse eest, nende annete arendamise eest, on päris suur lapse kohta, päris suur. Nii et need jõhkrad kärped, mida igal pool nõutakse, löövad väga valusalt inimesi. 

Ja lõppkokkuvõttes kõige õiglasem ühiskond on see, et see, kellel on rohkem, panustab rohkem maksudena ja me anname võimaluse neile teenida rohkem palka ja saada parem haridus, kellel see vajadus eriti suur on. See on see, mille eest sotsiaaldemokraadid on selles valitsuses seisnud. See on see, mille eest me seisame. Ja tegelikult ma pean ütlema, et kuna need on valitsuses lõpuks meie kompromisskokkulepped, on ka see, mille eest Vabariigi Valitsus seisab.

Aitäh!

Aitäh! Sellega me lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Ma läheks siiski praegu küsimustega kohe edasi, sellepärast, et me jõuame veel ühe küsimuse võtta ja see küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on julgeolekuolukord. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu otsuse 479, millega Riigikogu delegeeris Vabariigi Valitsusele oma põhiseadusliku õiguse otsustada viia kaitsevägi sõjalisele välismissioonile. Täpsemalt anti Vabariigi Valitsusele voli otsustada ise viia kaitsevägi 2025. aastal kuni 100 kaitseväelase ulatuses kas NATO, mõne NATO liikmesriigi, Euroopa Liidu või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi juhitavale sõjalisele missioonile, ilma et me teaks, millisest missioonist jutt käib. Tõsiasi, mida ei ole keegi ümber lükanud ja mida ei saagi ümber lükata, on see, et kõnealusele otsusele tuginedes saab Vabariigi Valitsus langetada otsuse viia Eesti Vabariik osalema sõjalisel missioonil ka Ukrainas, ilma et selleks oleks enam tarvis Riigikogult luba küsida. Minu hinnangul on see täiesti vale ja vastuvõetamatu, sest parlamentaarses riigis peaks kõige suurema kaaluga otsused, nagu see kindlasti on, langetama mitte valitsus, vaid parlament. Seetõttu tõstatasin kõnealuse küsimuse nii eelnõu esimesel kui ka teisel lugemisel ning mõlemal puhul kinnitati mulle, et kõnealusele otsusele tuginedes Ukrainas missioonile minemine Vabariigi Valitsuse otsusega pole tõenäoline. Minu küsimus on järgmine. Kas teie, olles täna siin peaministri ülesannetes valitsuse esindajana, saate valitsuse nimel anda nii Riigikogule kui ka laiemale Eesti üldsusele kinnituse, et Eesti Vabariik ei alusta osalemist ühelgi sõjalisel missioonil Ukrainas, ilma et selleks oleks küsitud Riigikogult heakskiitu, algatades vastavasisulise Riigikogu otsuse eelnõu, mida on teatavasti võimalik menetleda väga kiiresti, vähem kui 24 tunni jooksul? Ehk minu küsimus ongi see, kordan üle, et kas te saate anda kinnituse, et kui Eesti Vabariik peaks otsustama minna Ukrainas sõjalisele missioonile, siis seda ei tehta 2025. aastal, tuginedes otsusele 479, vaid selleks küsitakse eraldi spetsiifilist heakskiitu?

Aitäh! Härra minister, palun!

Jah, aitäh! Tegemist on tavaga, millele te viitasite selle blankoveksli puhul, mis puudutab ainult NATO, NATO ja Euroopa Liidu ja ÜRO missioone. Ta on siiamaani täpselt samamoodi olnud viimased 10 aastat või kui pikk see periood on olnud, aga me oleme niimoodi teinud. Ma võin seda kinnitada, et ei ole kaitseminister, ei ole kaitseväe juhataja, mitte keegi valitsuse juurde tulnud kuni tänase hetkeni, ja teinud ettepanekut, et Eesti võiks või peaks minema sõjalisele missioonile Ukrainasse, seda tänaseni pole olnud. Mis puudutab tulevikuotsuseid, et kas me peaksime Ukrainasse minema ja toetama, mul selle kohta sisend hetkel puudub ja ma ütleksin, et minu arvates see on nii tähtis otsus, et seda salaja kuskil valitsuses otsustada ei saa. Aga me peame möönma, et me ei tea, mis tulevikus juhtub. Ma võin teile tuua näite, mis ei ole küll päris tõenäoline tänases hetkes, see on lihtsalt sellepärast näitena, et me ei tea, mis versioon juhtub. Näiteks, et kui Venemaa mingil põhjusel tõmbub tagasi, annab Ukrainale kõik alad ära ja sinna viiakse sisse ÜRO mingisugune rahumissioon, siis see tundub täiesti mõistlik, sellepärast, et keegi enam kunagi sinna ei tuleks, et hoida korda. Aga kui te küsite seda, kas me peaksime minema Ukrainasse sõdima NATO või mõne teise egiidi all, siis sellist ettepanekut pole tehtud ja sellise ettepaneku puhul ma arvan, et parlamendiga tuleb arutada. Valitsus seda eraldi, salaja kuskil otsustada kindlasti ei saa.

Suur tänu! Siinkohal paneme tänasele infotunnile punkti. Ma tänan kõiki kolleege ja valitsuse liikmeid aktiivse osaluse eest. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.