Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala esmaspäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Hele Everaus, teil vist on äkki kogemata ekraan ise toimetanud? Aga teil on nii läviv pilk, et ekraan arvas, et … No nii, head kolleegid, oleme jõudnud nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teile laiali saadetud. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt on üks ettepanek, mis puudutab siis selle nädala päevakorda, neljapäevast päeva, ja me sooviksime sellest neljapäevast välja võtta punkti nr 2, 520 SE.

Jah, kuivõrd see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu, siis me aktsepteerime seda. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma loodan, et ka meie ettepanekut heatahtlikult aktsepteeritakse. Meie Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku kolmapäevasest, 11. detsembri päevakorrast välja arvata punktid kolm ja neli, 510 SE ja 512 SE. Me oleme ka nende väljatöötamisel osalenud ja palume meie ettepanekuga arvestada.

Aitäh! Mihkel Lees, palun! (Sumin saalis.) Mihkel Lees, palun!

Jaa, aitäh! Millegipärast see sõnavõtunupp ei tahtnud mul töötada. Aitäh, hea esimees! Küll Reformierakonna fraktsioon sellega nõus ei ole. Ja mõnevõrra on kurb ka vaadata, paistab, et opositsioon on natukene väsinud Eesti julgeoleku teemadega tegelemisest, et pidevalt tahetakse seda julgeolekumaksu eelnõu välja võtta. Eelmisel nädalal, ma mäletan, osa opositsiooni liikmeid ... (Hääl saalist.) Jah. Nii et ühesõnaga, Reformierakonna fraktsioon antud ettepanekuga nõus ei ole.

Tänan teid väga. Kahjuks, Isamaa, ma teie ettepanekut aktsepteerida ei saa. Aga nüüd, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma tahtsingi teha täpsustuse, siin läks nüüd küll kommentaarideks – see, ma saan aru, ei olnud enam ettepanek, mida kolleeg tegi. Aga tahtsin täpsustada. Ilmselt ta sai valesti aru, tegemist ei ole julgeolekualaste eelnõudega, tegemist on maksupoliitiliste eelnõudega. Ta võib-olla ajas midagi segi, nii et ma jään ikka oma ettepaneku juurde.

Aitäh! Igal juhul Reformierakonna fraktsioon ei nõustunud selle ettepanekuga, et jätta välja, nii et selles mõttes see arusaamine selgub mõnevõrra hiljem, kellel õigus oli. Aga nüüd, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde.  

Vara veel, head kolleegid. Hääletamisele mineva päevakorra projektist jääb välja neljapäeval päevakorrapunkt nr 2, eelnõu 520, Keskerakonna fraktsiooni palvel. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 26, erapooletuid 1. Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakord on kinnitatud. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Keskerakonna fraktsiooni nimel esitan arupärimise peaminister Kristen Michalile, mille teemaks on pangamaks. Aastal 2023 kehtestas Leedu valitsus pangamaksu vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade ülemäärastele kasumitele. Maksu kehtestamise ajendiks olid kommertspankade märkimisväärselt kasvanud kasumid, mis tulenesid peamiselt Euroopa Keskpanga intressimäärade tõusust. Esialgu prognoosis Leedu pank pangamaksu laekumist 250 miljonit eurot. Ja peab ütlema, et see mõte õnnestus. Praegu korjatakse seda maksu rohkem, kui oli esialgu oodata. Nii et tänu sellele suurendab Leedu kaitserahastust, et luua kiiresti sõjaväediviis, võõrustada 2027. aastaks Saksa brigaadi ja valmistuda üldiseks ajateenistuseks. Võib öelda, et Leedus maksavad julgeolekumaksu kinni mitte füüsilised isikud nagu meil, vaid pangad. Selle aasta detsembris võttis Läti Seim vastu seaduse, mis kohustab krediidiasutusi maksma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu, ehk põhimõtteliselt samasugune mõte. Ja maksuga loodab Läti valitsus 2025. aastal riigieelarvesse koguda 93 miljonit eurot. Maksu eesmärk on kaasata täiendavaid vahendeid riigi julgeoleku rahastamiseks suurenenud riskide tingimustes. Ehk sama muster: pangad maksavad niinimetatud julgeolekumaksu kinni. Eestis eelmise valitsuse koosseis eesotsas peaminister Kaja Kallasega arutas seda teemat, kohtus pangajuhtidega, aga pangamaksu nagu Leedus ja Lätis meile ei tule. Eeltoodust tahame teada, mis on peaministri arvamus. Kas ta arvab, et meil läheb paremini kui Leedus ja Lätis, ja kas ta arvab, et võiks ikkagi pangamaksu ka Eestis kehtestada? Ja kui ei, siis miks?

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna olen ma teie ees väga olulise teemaga, see teema puudutab meie lapsi ja noori. Nimelt, Eesti Keskerakonna fraktsioon soovib üle anda Riigikogu otsuse eelnõu: ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia läbi noorte sotsiaalmeedia kasutamise mõjuanalüüs. 

Nii nagu me teame, osas riikides on keeld noortele ja lastele sotsiaalmeediaplatvormide kasutamisel. Just nädal-paar tagasi selline otsus võeti vastu Austraalias, kus keelati ära sotsiaalmeediaplatvormide kasutamise kuni 16-aastaste noorte seas. Ja ma arvan, et me peaksime kindlasti sinna sisse vaatama. Me eelnõu kindlasti praegu ei räägi sellest, et me peaksime midagi keelama. Aga me räägime sellest, et me peaksime sinna süüvima, vaatama sisse ja tellima ka uuringud ning aru saama, kas tõesti sotsiaalmeedia kasutus noorte seas on probleemne, kas sellel on ka tagajärgi, tervislikke mõjusid – loomulikult erinevaid tervislikke mõjusid, vaimseid samamoodi. Ja ma arvan, et me peaksime väga-väga tõsiselt sellega tegelema.

Vastav ettepanek on tehtud ja ma arvan, et selline analüüs võiks valmida kuskil 12 kuu jooksul. Tegelikult 12 kuu jooksul me võiksime seda teemat uuesti arutada siinsamas Riigikogus. Ma loodan, et valitsus selleks ajaks saab selle uuringu ja tellitud ning me saame seda teemat siinsamas ka laiemalt arutada. Ja vastavalt sellele uuringule me peaksime võtma ette järgmised tegevused selles küsimuses. Aitäh!

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal‑ ja põllumajandusminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu teile! Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise, ühe otsuse eelnõu ja ühe seaduseelnõu.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Kauaoodatud kaunikene, Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi, Arvo Alleri, Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt Riigikogu esimehe ja Riigikogu liikme Lauri Hussari.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolm kuud tagasi kutsusin ma teid üles kaasa mõtlema teemal, milline võiks olla meie solidaarne roll kärbetes olukorras, kus ühiskonnal tuleb oluliselt kulusid kokku hoida ja kus järgmise aasta ning järgnevate aastate riigieelarvete kontekstis tuleb meil riigi kulutusi oluliselt kokku hoida. 

Täna olen teie ees Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga, millega täiendatakse seaduse § 60². Eelnõu eesmärk on vähendada riigi kulusid Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamisel ja selleks vähendatakse Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära ühe kuuendiku võrra. Eelnõu algatajad on üksmeelel, et seoses kulude kokkuhoiuga kogu riigis tuleb ka Riigikogul näidata solidaarsust ja kärpida oma kulusid. Põhiseadus ei võimalda meil muuta Riigikogu liikmete selle koosseisu palka – rõhutan: selle koosseisu palku –, küll on võimalik vähendada muid Riigikogu tööga seotud kulutusi ja kulusid. Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine on üks moodus, kuidas seda teha. Eelnõu kohaselt langetatakse Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise määra 25%-ni Riigikogu liikmete ametipalgast ehk siis muudatuse tulemusena on võimalik riigil aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. 

Head kolleegid, tegu on väga laia kompromissiga, mis on sündinud pikkade läbirääkimiste tulemusena. Seejuures on arvestatud seda, et Riigikogu liikmetel säiliks võimalus teha oma tööd ning tööga rangelt seotud vajalikke kulusid. Säilib Riigikogu põhiseaduslike ülesannete võimekus, ka seda kindlasti see muudatus ei mõjuta oluliselt, samal ajal on see märk solidaarsusest ja võimaldab, nagu ma ütlesin, kokku hoida aastas ligi 400 000 eurot. Sellega ma eelnõu tutvustamise lõpetataks ja ootaks teie küsimusi.

Aitäh teile! Mario Kadastik, palun! 

Aitäh! Tahtsin lihtsalt küsida seda, et kuna enamus Riigikogu liikmeid praktikas oma seda mahtu ära ei kasuta ja minu mäletamist mööda ülejääk liikus Riigikogu hoone remondifondi, siis kas mitte see kärbe antud juhul ei ole hoopis remondifondi kärbe. Kas sellisel kujul on reaalselt kokkuhoid või mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Käesoleva aasta on esimene, mil Riigikogu eelarve real on ka märkimisväärne summa hoone remondiks. Ja käesolev aasta on ka esimene, mil me kandsime pingelise finantsolukorra tõttu Riigikogu kuluhüvitiste jäägi riigieelarvesse tagasi. Ehk siis see kokkuhoid, mida me nüüd selle eelnõu jõustumisel alates järgmisest aastast teeksime, oleks väga selge kokkuhoid ja ta kindlasti parandab ka riigieelarve struktuurset tasakaalu.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelu ja seisukohti palun tutvustama põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas käesolevat eelnõu 3. detsembril. Arutelu algas sellest, et uuriti, mis saab nendest kuluhüvitistest, mida Riigikogu liikmed ära ei kasuta. Ja nagu Riigikogu esimees just seletas, on need varasemalt läinud remondifondi, kuid eelmisest aastast kanti see ülejääk tagasi riigieelarvesse ning asendati eraldi kuluread lossi restaureerimiseks. Samuti on läinud see IT-teenuste haldamiseks ja arendamiseks. 

Komisjon tegi selgeks, milline on kokkuhoiusumma arvestades umbes 22-miljonilist eelarvet, mis kuluhüvitistest eraldatakse, ja iga aasta kulutatakse sellest ligikaudu 65–70% ehk umbkaudu 600 000 eurot, mis peaks jääma üle. Peamine kokkuhoid tuleb nende Riigikogu liikmete arvel, kes kasutavad ära kogu kuluhüvitiste summa. Mõju avaldab see ka niimoodi, et kuluhüvitiste vähendamisega ei eraldata seda summat enam riigieelarvest. 

Arutati ka kuluhüvitiste ja kululiikide jaotust. Suurimad on sõidukulud, umbes 430 000; esindus- ja vastuvõtukulud, umbes 250 000; side- ja postikulud, umbes 90 000; ning sõprusrühmade lähetuskulud circa 67 000. Arutati ka kuluhüvitiste kasutamise korda, et kui tegemist ei ole tööga seotud kuluga, kas seda on siis võimalik esitada. Kuid vastavalt meie Riigikogu juhatuse korrale saadetakse kõik mitte tööga seotud kulude tšekid tagasi fraktsiooni või saadikutele. Ja lisaks on positiivne noot, et on tõusutrendis õigusanalüüsi ja mõjuanalüüside tellimise osa kuluhüvitistest. 

Käidi välja mitmeid ideid, et tuleks võtta ette rohkem, näiteks diferentseerida kuluhüvitisi vastavalt Riigikogu liikmete elamiskoha järgi ja vaadata otsa ka valitsuse esinduskuludele. Eelnõu algataja sõnul peegeldab käesolev eelnõu seda, mille osas neli Riigikogu fraktsiooni suutsid üksmeele saavutada. Kindlasti on erinevatel osapooltel soovi teha enamat, aga hetkel tuleb vaadata otsa sellele, mida on võimalik teha kohe, et aidata riigil kulusid kokku hoida. Elukohajärgset diferentseerimist tarvitati pikemalt ning kuivõrd selle eelnõu raames see vanematekogus toetust ei leidnud, siis algataja lubas, et seda küsimust arutatakse tulevikus edasi. Üldiselt teiste riikide praktikas hüvitatakse saadikutele transpordikulud, kuid meil on võimalus vastavalt kujunenud vajadusele seda muuta, kui kokkulepe saavutatakse. 

Komisjon otsustas esimese lugemise lõpetada, samuti otsustas komisjon määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. detsembri kell 17.15. Muudatusettepanekute lühikene tähtaeg on tingitud sellest, et järgmise aasta kokkuhoiu eesmärgil peab seadus hakkama kehtima 1. jaanuarist. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! See seaduseelnõu, mis on täna esitatud, on kindlasti väike samm õiges suunas. Miks ma ütlen väike samm, siis tegelikult on tegemist pooliku sammuga ja pooliku lahendusega. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt on tegelikult paralleelselt esitatud seaduseelnõu, mis puudutab samuti Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seadust. See räägib selgelt sellest, kuidas tegelikult peaks siin töö käima ja kuidas ja millisel viisil peaks olema Riigikogu liikmed tasustatud, ja täpselt samamoodi, milline osa sellest palgast võiks olla kuluhüvitiste näol. Praegune lihtsalt otsus või eelnõu, mis ütleb, et me võtame natukene kuluhüvitistest maha ehk siis 30% on ta praegu palgast ja muudame ta 25% peale, siis tegelikult ega sellest väga palju ei parane ja see sääst, mis sealt tuleb, ei ole ka märkimisväärne.

Me peaksime asja vaatama kompleksselt. Me peaksime kindlasti vaatama valitsuse liikmete esinduskulude sisse, me peaksime vaatama ka teiste ametnike kulude sisse, kes neid esinduskulusid saavad. Ja loomulikult me peaksime üle vaatama ka Riigikogu juhatuse kulud, mis kaasnevad nende töö tegemisega, kas nad on põhjendatud. Need vastavad arvud on ju ka meile teada. Huvitaval kombel, kui Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas lisaks Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, siis esitasime ka eelnõu, mis puudutas valitsuse liikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist, ja ka see eelnõu tuleb meil see nädal siiasamasse saali, siis miskipärast komisjonis see jällegi poolehoidu ei leidnud. Arvatakse siiamaani, et vaatamata sellele, et Riigikogu liige, ja ma arvan, et see on õige, kuluhüvitised on läbipaistvad, kõik need kulud, mida me teeme, on tööga seotud ja me peame ka vastavalt kuludokumendid esitama.

Nüüd, kui me vaatame valitsuse liikmete esinduskulusid, siis tegemist on tegelikult lisapalgaga, mingisuguseid kuludokumente nad ei pea esitama ja see on umbes 20% nende palgast. Ja kui me tegime ettepaneku, siinsamas seaduse eelnõu esitasime ja arutasime seda komisjonis, miskipärast ikkagi komisjon ei soovi minna seda teed pidi, kus ka Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulud oleksid läbipaistvad. Ma loodan, et neljapäev, kui me seda hakkame menetlema, siis Riigikogu siinsamas istungil on teist meelt kui komisjon. Ja ma kindlasti kutsun üles seda eelnõu neljapäeval ka toetama.

Nüüd, mis puudutab tänast eelnõu, siis nii nagu ma juba ütlesin, et see ei ole piisav käik. See on küll õige käik, väike õige käik õiges suunas, aga ma kutsun teid tegelikult üles, juba homme on teil see võimalus, kus tuleb menetlusse meie seaduseelnõu, mis räägib konkreetselt, kui lihtsustatud kujul öelda, et kui Riigikogu liige täidab oma kohust, saab sellist palka, mis talle on ette nähtud koos kuluhüvitistega ja kui ta seda kohust ei täida, siis on ka vastavalt proportsioonid, mis viivad selle palga alla.

Ja ma kordan üle, mis oli meie ettepanek ja mida me ka komisjonis arutasime selle seaduseelnõu raames. Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ja komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%. Kui osalemine langeb 70% või 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% või 50% peale. Ja täpselt samamoodi on lahendatud ka meil kuluhüvitiste pool, mis praegu on 30%, ehk kuluhüvitiste pool oleks siis vastavalt tema palgale ehk vähendatud palk, vähendatud kuluhüvitis, ja väga lihtne. Ja ma arvan, et see ongi see koht ja meede, millega me saavutame siinsamas Riigikogus efektiivsuse ja kus me saavutame tegelikult ka kulude kokkuhoiu.

Ja lisaks sellele, nii nagu ma ütlesingi, me peame üle vaatama valitsuse esinduskulude sihipäralikkuse. Ehk siis praegusel hetkel kindlasti me saame öelda, et valitsuse liikmed, kuna nad ei pea ühtegi kuludokumenti esitama, kui nad seda raha kasutavad, siis ongi puhtalt maksuvaba palgalisa ja tegelikult samasugust palgalisa esinduskulude näol saab veel teatud arv ametnikke. Sellisel viisil kindlasti võiksime liikuda edasi ja ma kutsungi teid üles ja me teeme siia teise lugemise eel kindlasti muudatusettepanekuid, mis võib-olla teebki, mitte võib-olla, aga teeb kindlasti praeguse eelnõu paremaks, kus me arvestame ka sisse kõik need ettepanekud, mis ma just eelnevalt teile lugesin ette.

Nii et kokku võib selle asja võtta sellisel viisil, et Keskerakond kindlasti ei tee katkestamisettepanekut, Keskerakond kindlasti ei hääleta vastu sellele eelnõule, aga see eelnõu on lihtsalt poolik. Ja meie ettepanekud, mis on kaks seaduseelnõu, mis on see nädal nii teisipäeval kui ka neljapäeval menetluses, on kindlasti väärt toetama ja ma kutsungi teid tegelikult mõtlema nii-öelda suurema pildi peale ja toetama meie eelnõusid või siis vähemalt lisame siiasamasse eelnõusse, mis on täna siin esitatud. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Marek Reinaas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui Riigikogu esimees Lauri Hussar oma sügiseses avakõnes rääkis sellest, et me peame olema ühiskonnaga solidaarsed ja vähendama oma kuluhüvitisi, siis kostus nii mõnegi parlamendiliikme suust, et tegemist on populismiga. Võib-olla omaette isegi arvati, et no on alles lihtsameelne tegelane, võtab ette kuluhüvitiste vähendamise, mida mäletatavasti viimati tehti, vist oli see 2009. aastal, et kindlasti see läbi ei lähe. Mul on väga hea meel, et me oleme praegusel hetkel justnimelt kuluhüvitiste vähendamise seaduseelnõuga esimesel lugemisel. Ja ma tahan siin tunnustada kõiki neid erakondi ja fraktsioone, kes sellele eelnõule allkirja andsid. 

Lauri Laats ütles tõepoolest või esitas küsimuse, et kas see samm on piisav. Ja ka Eesti 200 seisukoht oli kohe algusest peale, et kuluhüvitisi võiks vähendada poole võrra. Ja ma arvan, et juhul kui me oleks seda teinud ja vähendanud kuluhüvitisi poole võrra, ei oleks taevas maa peale kukkunud ja ma arvan, kõik parlamendiliikmed oleks oma tööga hakkama saanud. Aga nii nagu kombeks on, siis tõepoolest tuleb leida kokkulepe. Praegusel hetkel vähendada kuluhüvitisi kuuendiku võrra on see suurim ühisnimetaja, mida nelja fraktsiooni esindajad suutsid kokku leppida. Väike samm, aga kindlasti õiges suunas. Ja Eesti 200 taha ei oleks jäänud ka see, kui me oleksime soovinud vähendada oma kuluhüvitisi rohkem kui poole võrra. 

Miks me seda teeme? Ma arvan, siin Lauri Hussar kenasti ka kirjeldas, et see on täiesti elementaarne samm, et näidata ühiskonnaga solidaarsust. Me kärbime riigieelarvet. Meil on kitsad ajad ja me peame siin Riigikogus ka näitama välja, et me hoolime ühiskonnast. Ja ma arvan, justnimelt kuluhüvitiste vähendamine on see, mida me teha saame. 

Võib-olla ka sellest protsessist. Ma pean tunnistama, et ma ei ole mitte kunagi oma elus nii palju tagumikutunde veetnud koosolekutel ja arutanud midagi, et omaenda rahakotti vähendada 300 euro võrra kuus. See oli päris pikk minek. See kestis kaks kuud. Aga üks asi, mille võib sealt kõrva taha panna: selline formaat nagu vanematekogu on parlamendi jaoks oluline. Ma kutsun siin üles ka parlamendi juhatust ja parlamendi esimeest kindlasti rohkem sellist formaati kasutama, sellepärast et, nagu me näeme, seal on võimalik kokku leppida ka asjades, mis võib-olla isiklikult või ka erakonnale ei ole populaarsed. 

Ühesõnaga, ma loodan, et selle seaduseelnõu poolt hääletavad kõik fraktsioonid, kuigi alla on kirjutanud neli. Aga ilmselt solidaarsuse näitamiseks ühiskonnaga võiks see seaduseelnõu saada küll kõikide Riigikogu liikmete hääled. Aitäh!

Suur tänu teile. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 545 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Nüüd palun tähelepanu, kolleegid! Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. detsember kell 16.00, erinevalt sellest, mida komisjoni esimees mainis – 17.15. Veel kord: muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. detsember kell 16.00. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Saame minna järgmise juurde, mis on juba arupärimine. Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri 23. oktoobril 2024 esitatud arupärimine rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevuse kohta nr 661. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja see puudutab rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevust. Statistikaameti andmetel sündis eelmisel aastal Eestis 10 949 inimest ja suri 17 315. Eelmine aasta oli erakordne madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 11 000 sünni. 

Rahvastiku dünaamilisuse huvides on esmatähtis sündimuse tõus. Meie tingimustes tähendab see esialgu sündide arvu normaliseerumist. On hädavajalik, et lähiaastatel toimuks Eestis süstemaatiline teaduslik analüüs, mis annaks lähteandmed optimaalse strateegia loomiseks, et demograafilist kriisi lahendada. Arvestades, et rahvastiku jätkusuutlikkus on meie rahva püsimise keskne küsimus, soovime esitada rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevuse kohta järgmised küsimused. 

Kas te saate selgitada, miks komisjon ei ole tänavu koos käinud ning kuidas on plaanis tagada komisjoni tõhus ja regulaarne töö edaspidi? Kuidas plaanite tagada, et komisjoni tegevusse kaasatakse rohkem eksperte, kes suudaksid pakkuda teaduslikult põhjendatud lahendusi rahvastikukriisi lahendamiseks? Teie ministeeriumi seisukoht on olnud, et nii rahvastikutaaste rakkerühma kui ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni loomine dubleeriks olemasolevat komisjoni tööd. Kas te saaksite täpsustada, kuidas plaanib komisjon rahvastikuprobleemidega tegeleda viisil, mis välistaks eraldi rakkerühma vajaduse? Viimaste aastate statistika näitab, et sündide arv on languses – 1990. aastal sündis 22 308 last, kuid 2023. aastaks oli see number langenud 10 949-ni. Milliseid meetmeid on komisjonil kavas soovitada, et peatada sündimuse langus ja tagada rahvastiku jätkusuutlikkus? Miks ei ole komisjon oma tegevuses olnud läbipaistev ning kuidas plaanite parandada informatsiooni kättesaadavust, et suurendada avalikkuse usaldust komisjoni töö vastu? Aitäh!

Suur tänu teile! Arupärijate küsimustele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame esimesest küsimusest. Tõsi on, et rahvastikupoliitika valitsuskomisjon käesoleval aastal kohtub ühe korra. Kui me aasta tagasi novembris viimati kogunesime, siis teemad, mis jäid üles, millest siis ka otsida käesolevaks kohtumiseks, mis on plaanis selle nädala reedel, teemasid. Ja need teemad, mis üles jäid, olid järgmised: perehüvitiste tervikanalüüs, elukeskkonna arengukava, üleriigiline planeering, laste vaimse tervise parandamise ettepanekud, uus riikliku õppekava lähtekontseptsioon, uus rahvastikuprognoos ja Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring. 

Selge on see, et kõiki neid teemasid ka ühes komisjonis arutada ei jõua. Ja kui nüüd rääkida teemadest, mis üles jäid, siis perehüvitise tervikanalüüs, mis pidi valmima käesoleva aasta novembris – täna hommikul ka sotsiaalkomisjonis tutvustasin –, on valmimistähtaeg edasi lükatud 2025. aasta maikuusse. Küll need uuringud, mis teadlastelt telliti, on tähtaegselt ja korrektselt tehtud. Aga ma pean tuhka pähe raputama ja ütlema, et eksperdid minu majas ei teinud minu hinnangul sellist tervikanalüüsi olemasolevatest osistest, mida ma oleksin soovinud avalikkusega jagada või ka komisjoniga jagada, seega seda päevakorda käesoleva nädala reedel me ei võta. 

Laste vaimse tervise parandamise ettepanekud tulevad samamoodi ministritest koosnevasse ennetusnõukokku aruteluks selle nädala kolmapäeval, mil ennetusnõukogu aset leiab, ja seal kannan mina neid ka ette. Ka seda me seekord päevakavasse ei võta. Küll aga tuleb reedesel istungil päevakavas uue rändepaketi tutvustus, mida teeb Siseministeeriumi asekantsler Joosep Kaasik. Samamoodi üleriigilise planeeringu Eesti 2050 asutuse arengustsenaariumide koonduuringu esimese etapi tutvustus, mida teeb ekspert Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ning rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine, mida teeb Sotsiaalministeeriumi ekspert Magnus Piirits.

Nüüd, mis on vahepeal olulised muudatused olnud? Aasta tagasi me tegime selliseid otsuseid järgmiseks korraks. Loen neid otsuseid ette. Koosseis on muutumises, sest paljud valdkonnad või teemad on nüüd kahe viimase valitsuse koosseisu ajal liikunud teiste ministeeriumide alluvusse või siis ka muudeti erinevate osapoolte vastutusvaldkondi. Seetõttu oleme me ka muutmas komisjoni koosseisu ja võtame komisjoni täiendavalt juurde – see on siis selle otsuse rakendamine – Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonnajuhi, samamoodi Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri, Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja ja Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri. Lisatud on senistele Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli demograafiavaldkonna esindajatele Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia esindaja ning ka Välisministeeriumist globaalküsimuste asekantsler. Samamoodi on muutumises majandus- ja tööstusministri positsioon, kuivõrd ministri nimi ka muutus. 

Siiani on kokku lepitud korralised kohtumised, mida komisjon ühiselt hindas, et need peaksid olema ajalises nihkes, et käia jalga eri riigi otsustuskohtadega, olgu selleks siis riigieelarve tegemine või ka muud erinevad teemad. Üks nendest oli ka valmiv analüüs, millest siin korduvalt räägitud on. Samamoodi jõudis komisjon oma aruteludes tulemusele ja andis ka komisjoni juhile suunise, et eesmärgiks ei saa luua kõikehõlmavat rahvastikku mõjutavad dokumenti, sest varasemad sellelaadsed püüdlused ei ole õnnestunud ja seetõttu tuleb keskenduda olemasolevatest strateegiatest ja arengukavadest, milleks on peaasjalikult selline suur alusdokumendi "Eesti 2035" arengukava, minu valdkonnast heaolu arengukava, millesse on integreeritud hiljuti ka varasem laste ja perede arengukava, mis sündimusest, laste ja perede olukorrast detailsemalt ja eraldiseisvalt rääkis. Aga kõik need teemad on heaolu arengukavasse üle viidud. Siis rahvatervise arengukava, aga neid arengukavasid, mis on puutumuses, on veel, näiteks hariduse, kliima või ruumilise arengu valdkonnast. 

Kõikides nendes arengudokumentides tuleks spetsiifiliselt kajastada neid aspekte, mis rahvastiku probleeme ka konkreetselt mõjutavad. Ja kohe ei lepita kokku järgmise kohtumise teemasid. Sest nii nagu aeg näitab, elu on muutumises ja täpselt selle koha peal me olemegi valmis pidanud olema. Analüüs ei ole valmis ja seda me ka seekord arutada ei saa. 

Teine küsimus: "Kuidas plaanite tagada, et komisjoni tegevusse kaasatakse rohkem eksperte, kes suudaksid pakkuda teaduslikult põhjendatud lahendusi rahvastikukriisi lahendamiseks?" Siis ma pean küll ausalt ütlema, et peaasjalikult ekspertidest see komisjon koosnebki, lisaks poliitikutele, kes seal oma rollist tulenevalt on. See komisjon on kindlasti kõike muud kui poliitiliselt kallutatud komisjon, sest ma küll julgeks öelda, et nii Tartu kui ka Tallinna ülikooli teadlased on nendes küsimustes nagu kõikides teistes küsimustes tõenduspõhisest lähtenurgast ikkagi juhinduvad ega tee küll ühegi erakonna poliitikat. 

Ja 2024. aastal on sündimuse teemad olnud ekspertide kaasamise mõttes erakordselt aktiivne. Kõige tähtsamaks saab lugeda vanemahüvitise ja peretoetuse tervikanalüüsi esimese etapi tööd, mille raames toimus kolm ekspertrühma kohtumist, kuhu oli kaasatud kaheksa teadlast Tartu ja Tallinna ülikoolidest. Kohtumiste tulemuste põhjal koostati nimekiri teemadest, mida täpsemalt käsitleda, ja tulemus on, et telliti seitse analüüsi kolmelt erinevalt teadlaselt. 

Praeguseks on valminud analüüs, mis käsitleb nelja suuremat teemat: Eesti perehüvitiste süsteem, sündimus, perede majanduslik toimetulek ning töö- ja pereelu ühildamine koos teadlaste koostatud alusuuringutega ning tegemist vajavate probleemkohtade nimekirjaga. See ülevaade on hetkel kooskõlastamisel ja lõplik avaldamine on planeeritud, nii nagu ma ütlesin, koos tervikanalüüsiga, kus kõik erinevad osised on üheks analüüsiks koondatud, maikuusse. 

Seega, ettepanek kaasata rohkem eksperte tegeleda sündimuse teemaga, on loomulikult asjakohane. Ministeerium on seda arvesse võtnud ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Ma ei saa jätta ka mainimata, et demograafiavaldkonnas Eestis ei ole liiga palju eksperte, aga sotsiaalvaldkonna asekantsler on ise demograafia doktoriõppes, nii et üks olulisi eksperte ka ise.

Nüüd, laste saamise soovide ja takistuste iga-aastaseks monitoorimiseks oleme alates 2023. aastast lisanud Eesti sotsiaaluuringu mooduli. Eesti sotsiaaluuringut korraldatakse alates 2004. aastast ja see aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi, sotsiaalset tõrjutust, käivitatud siis ka iga-aastase moodulina. 

Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides, mis annab meile ka võimaluse võrrelda ennast teiste riikidega. Ei saa jätta ka mainimata, et siin erinevad mitte kõige oodatumad sündmused, mis võib-olla tõrjusid ka teadlasi demograafiavaldkonnast natukene eemale, siis me oleme Sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastamas Tallinna Ülikooli demograafiakeskuse osalemist rahvusvahelises uuringuprotsessis. 

Kolmas küsimus: Teie ministeeriumi seisukoht on olnud, et nii rahvastikutaaste rakkerühma kui ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni loomine dubleeriks olemasolevat komisjoni tööd. Kas te saaksite täpsustada, kuidas plaanib komisjon rahvastikuprobleemidega tegeleda viisil, mis välistaks eraldi rakkerühma vajaduse? Kõigepealt, nii nagu ma ka täna hommikul sotsiaalkomisjonis ütlesin, kõik need komisjonid, mis on loodud Riigikogu juurde, on Riigikogu otsus, mitte valitsuse otsus. Ja sellega saab Riigikogu iseseisvalt tegeleda. 

Mis puudutab rakkerühma loomist, siis rakkerühmi on seni Eestis kokku kutsutud Riigikantselei juurde ja Riigikantselei juures sotsiaalvaldkonnast on olnud minule teadaolevalt kaks rakkerühma: üks, mis lõpetas oma töö koos üsna põhjaliku ja hea tulemusega – äkki see oli 2018. aastal, võib-olla isegi varem, ma jään selle aastanumbri võlgu –, aga puudutas pikaajalist hooldust ja just vanemaealiste toimetulekut nii materiaalses mõttes kui ka teenuste kättesaadavuse mõttes ja omastehooldajate koormust. 

Teine oli ligipääsetavuse teemal, mille kokkuvõte oli põhjalik, andes väga selged suunised erinevatele ministeeriumidele ligipääsetavuse paremaks tagamiseks, ja seda mitte ainult erivajadustega puuetega inimestele, vaid ühiskonnas laiemalt, arvestades inimeste vanusest või tervislikust seisundist tekitatud erinevaid vajadusi. Rakkerühma töö rahvastikuküsimustes ei ole olnud arutuse all ja kuivõrd nende varem nimetatud teemade puhul ei ole olnud valitsuskomisjoni, siis rakkerühm on teatavas mõttes täitnud seda tühimikku. 

Olen üldiselt seda meelt, et bürokraatiat – ja igat laadi bürokraatiat – tasub vältida. Ja arvestades ka nende ekspertide vähesust, kes demograafiavaldkonnas Eestis olemas on, ei pea ma mõistlikuks komisjoni tööd dubleerida rakkerühma tööga. Aga see on minu arvamus. Kindlasti on kunagi teisi poliitikuid, otsustajaid, peaministreid, kes peavad vajalikuks selle rakkerühma kokku kutsuda. Lisan veel, et rakkerühma kokkukutsumine ei ole kindlasti ühe ministri ainupädevuses. 

Nüüd, lastega perede, sealhulgas sündimuse vaates tehakse tööd igapäevaselt. Selles mõttes ei saa panna kogu raskust ei rahvastikukomisjonile ega ka võimalikule rakkerühmale või ka võimalikule probleemkomisjonile Riigikogus. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond koos statistika- ja analüüsiosakonnaga, ülikoolide, Statistikaametiga, aga ka mittetulundussektoriga selles valdkonnas tegeleb valdkonnaga aktiivselt. Lisaks nendele tellitud uuringutele ja kokkukirjutatavale analüüsile on toodud Riigikokku mitmeid seadusemuudatusi, mis vajaduspõhiselt lähtuvad lastega perede ja laste vajadustest. 

Neljas küsimus: "Viimaste aastate statistika näitab, et sündide arv on languses […]" Jätan vahelt lõigu ära. "Millised meetmed on komisjonil kavas soovitada, et peatada sündimuse langus ja tagada rahvastiku jätkusuutlikkus?" 1990. aasta[te] sündimusega võrdlemine on mõnevõrra kohatu, sest oluline osa sel ajal sündinud lastest lahkus Eestist koos oma vanematega peale seda, kui Eesti taasiseseisvus. Suure osa nõukogude aja sisserändest moodustasid siia kooli lõpetamise järel suunatud noored, kes tihti siin ka pere lõid ja esimesed lapsed said. Kuid suur osa neist liikus hiljem kodukohta tagasi ja peale riigikorra muutust oli selline tagasiränne eriti suur. Sündimuse … 

Ütle mulle korraks aega, palju mul on …

Jaa, on 37 sekundit. Ja kollane raamat on nii karm, et ütleb, et arupärijatele ja küsimustele vastamiseks aega pikendada ei tohi. Aga teil tuleb küsimusi, nii et ei ole nüüd järgnevalt küsimustele vastamisel keelatud teil käsitleda ka seda küsimust, millele te vastata ei jõua. Nüüd ma võtsin 30 sekundit ära, nii et 45 sekundit ja siis läheme küsimuste juurde.

Kokku võttes ütlen siis lihtsalt seda, et need soovitused, mida sündimuse jaoks teha, peavadki tulema sellesama analüüsiga, mis maikuus avalikuks saab. Ja ma väga-väga loodan, et need saavad olema sisulised, absoluutselt erakondliku mõõtmeta, ja et need päriselt vaatavad laste ja perede vajadusi, mitte ei arvesta erinevaid poliitilisi jõude ja nende soove. 

Ja viimane, viies küsimus on läbipaistvuse kohta. Komisjon teeb alati pressiteate, meie materjalid on Sotsiaalministeeriumi kodulehel üleval. Täna andsin ülevaate sotsiaalkomisjonis. Ja kindlasti ka need ettekanded – ja ettekandjad –, mida rahvastiku komisjonis arutatakse, saab sotsiaalkomisjon paluda ja neid saab kuulata sotsiaalkomisjonis. Ühtlasi tegin täna sotsiaalkomisjonis ettepaneku, et me võime ka ühise avaliku istungi korraldada, see annaks huvilistele ka võimaluse laiemalt kaasatud olla nendes küsimustes. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud proua minister! Kõigi aegade kõige väiksem sündimuse summaarkordaja oli Eestis 1998. aastal, see oli 1,28. Eelmisel aastal oli see näitaja 1,31. Sel aastal kümnel kuul on sündide arv üle 10% väiksem kui veel eelmisel aastal kümnel kuul. Varem olete te toonud sündide arvu languse argumendiks selle väite, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud. Aga sel aastal ületame suure tõenäosusega kõigi aegade sündimuse summaarkordaja negatiivse rekordi. Ehk teisisõnu, küsimus ei ole sünnitusealiste naiste vähenemises ja see negatiivne rekord oli vähemalt pool aastat ette näha. Aga need tulemuseta, ma kordan, et need tulemuseta tegevused, millest te rääkisite, viitavad pigem üheselt teie indiferentsusele. Ma küsin ikkagi: miks te olete ministrina olnud selles teemas nii passiivne?

Aitäh küsimuse eest! Ma lihtsalt ütlen siia algatuseks ära, mis ei ole küll kuidagi nagu pääsemine, aga kohortsündimuskordaja on 2024. aastal 0,1 protsendipunkti võrra positiivsem, kui ta oli siis 2023., eelmisel aastal. Mingisugune positiivne liikumine siin on, millest ei saa teha mingit põhjapanevat pikaajalist positiivset trendi järeldust, see on täiesti arusaadav. Ma ei nõustu teie väitega, et ma olen olnud passiivne ministrina nendes küsimustes. Lihtsalt meil erakondlikel või maailmavaatelistel põhjustel on erinevad väärtushinnangud ja kui osadel inimestel on väärtustes oluline roll sellel, et emaks olemine on ka töö, et emaks olemine on naise esmane ülesanne, siis minu jaoks on olulisem see, et inimesed saaksid pere‑ ja tööelu ühitada ja rakendada ennast soovitud määral mitmes eluvaldkonnas ehk olla ema ja lapsevanem ja õppida, teha karjääri ja osaleda tööturul. Ja selleks viimaseks on astutud üsna mitmeid samme, mis õnneks on ka Riigikogus toetust leidnud, olgu need siis erinevad toetused suuremas vaesusriskis olevatele peretüüpidele, nagu näiteks üksi last kasvatavad pered, aga ka pered, kus on rohkem lapsi, või siis erinevad teenused perelepituseni välja.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Olgu selle komisjoniga nagu on, sellised asjad võtavad kindlasti aega. Oleks soovinud, et see aeg oleks väiksem, aga see selleks. Mind huvitab rohkem teine asi. Me kõik ju saame aru, et selleks, et perekonnad hakkaksid lapsi saama ja sünnitama, on vaja, et neil oleks kindlustunne, eelkõige kindlustunne homse päeva ees ehk et oleks stabiilne olukord, et oleks stabiilne majanduslik olukord perekonnas. Ja minu küsimus ongi väga lihtne. Mida see praegune valitsus ja eelmine valitsus põhimõtteliselt samas koosseisus on viimastel aastatel teinud sellist, et suurendada seda kindlustunnet, et mitte hirmutada inimesi sellega, et homme on veel hullem kui täna, mitte tõstes makse ja vähendades peretoetusi? Millega sai see eelmine valitsus hakkama, et see kindlustunne suureneks?

Aitäh! Jättes kõrvale 2023. aasta, mil korraks lasterikka pere toetused olid 100 ja 150 euro võrra kõrgemad, sõltuvalt laste arvust perekonnas, on need valitsused, kus mina olen olnud sotsiaalkaitseminister, tõstnud kolme- kuni kuuelapselise pere toetuse 300 eurolt 450-le ja seitsme ja enama lapsega pere toetuse 400-lt 650 eurole. Esimese ja teise lapse toetus on tõusnud 60-lt 80 eurole ja last üksi kasvatava vanemaga peres üksikvanema lapse toetus 19 eurolt 80 eurole. Sellel ajal on kahekordistatud toitjakaotus … Vabandust, on kahekordistatud elatisabi, mis on lapse ülalpidamise kohustuslik makse vanema poolt, kes ei ela lapsega koos. Nagu me teame, üksikvanemad on peaasjalikult naised, vaid 7% on meil vanematest üksikisad. Samamoodi oleme me praegu Riigikokku saatnud toitjakaotuspensioni muutmise toitjakaotustoetuseks, et jällegi, kui laps jääb ühe vanemaga, ühe ülalpidajaga, et tal oleksid paremad üleskasvamise tingimused. Me oleme muutnud lapsepuhkuselt väljatulevatele vanematele haigus- ja hoolduspäevade eest makstava hüvitise sissetulekupõhiseks, varasemalt oli ta miinimumsotsiaalmaksu põhine, mis oluliselt parandab väikelastega perede toimetulekut, ja nii edasi.  Need on olnud kõik sammud. Nii nagu me oleme ka kõva häälega välja öelnud, me püüame läheneda vajaduspõhiselt ehk suunata need meetmed madala ressursi olukorras just nendele sihtgruppidele, kus on probleeme rohkem. 

Aga täiesti nõustun teie jutu algusosaga, mis oli kirjeldav. Pean siia juurde lihtsalt lisama: tõsi, ebakindlus on see, mis ei lase lastel sündida, mis ei lase olla meie lastevanematel õnnelik ja vaba. Ebakindlust suurendab majanduslik ebaturvalisus, samamoodi ka julgeolekualased küsimused. Ja kui Eesti riigi ees üldse seisab midagi olulist täna lisaks sellele, et me tõepoolest soovime, et siia sünniks rohkem lapsi, siis see on Eesti riigi iseseisvus ja julgeolek. Ja sinna tuleb paratamatult ka ressursse suunata.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Rahvastikupoliitika üks alustala kindlasti on kindlustunne riigi suhtes. Aga kahjuks oli teie üks esimesi eelnõusid, mis selle koosseisu juures siia toodi, oli kohe suurperede toetuse vähendamine. Enne valimisi tõstsite, et hääled kätte saada, pärast seda esimene eelnõu, mida siin menetlesime, oli suurperede toetuse vähendamine. Või näiteks ei aita palju kaasa ka maksutõusud. Võtame ära kodustelt emadelt ravikindlustuse, teeme automaksu, käibemaksu, aktsiisid ja nii edasi. Võiks veel nimetada nii mõnegi. Aga küsin teie käest, et millised olid teie ettepanekud valitsuses siis, kui oli maksutõusude arutelud, milline oli teie panus ja ettepanekud, et aidata meie lastega peresid ja et nad ei saaks sellist lööki, nagu te praegu olete ette valmistanud ja selle maksukaskaadiga teete, mis siin peale tuleb. Palun nimetage need ettepanekud.

Aitäh! Minu soovitus koalitsioonikõneluste ajal oli püsida siis selle laste- ja peretoetuste skeemi juures, mis meil täna on, ehk mitte minna üle vajaduspõhisele lastekaitse, vabandust, lastetoetuste süsteemile. Ja ma olen seda korduvalt öelnud. See skeem, mis meil täna on, toetab ja väärtustab igat Eestis sündinud last, aga paneb rõhu nendele gruppidele, kus riskid vaesuses võivad olla suuremad. Ja need on kahtlemata nii [pered], kus on enam kui kolm last, kui ka pered, kus üks täiskasvanu kasvatab last või lapsi. 

Mis puudutab julgeolekumaksu, siis siin olen ma olnud valitsuskoalitsiooniga küll ühel meelel. Vastan täpselt samamoodi nagu härra Belobrovtsevile, et kui Eesti riigil lisaks sündida tõstmise kõrval on tänases maailmas midagi olulist, siis see oluline on Eesti iseseisvuse säilitamine nii keerulises julgeolekuolukorras, nagu see täna Venemaa naabrina maailmas on.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Täna sotsiaalkomisjonis kuulsin, et selle rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni teemadeks on muu hulgas: keskendume sündidele ja perede turvalisusele. Aga tegudes te ju ei toeta kuidagi neid eesmärke. Näiteks te ju, nagu siin eelnev küsija juba mainis ära, tühistasite koduse ema, kes on otsustanud kodus lapsi kasvatada, ravikindlustuse, mis hakkab järgmisest aastast kehtima. Kui ma selle kohta küsisin, siis teie ütlesite sellise lause, et riik ja ülejäänud maksumaksjad ei pea koduse ema ravikindlustust kinni maksma. Minul tekib küsimus, miks need emad, miks nende ravikindlustust ei pea riik ja maksumaksja kinni maksma, aga soomuutjate ja LGBT-inimestele tehtud kulutusi peab maksumaksja ja riik kinni maksma.

Aitäh! Teie küsimuse kirjeldav osa on mõnevõrra eksitav, sellepärast et me räägime vaid ülalpeetava abikaasa ravikindlustusmaksest. Selliseid lastega naisi, kes on ülalpeetavad abikaasad, on tuhatkond ja me räägime vaid nendest, kellel on vähemalt üks alla kaheksa-aastane laps või vähemalt kolm alla 16-aastast last, mis tähendab seda, et me räägime olukorrast, kus inimene saab lubada endale kodus olemist, sest peres on vähemalt üks täiskasvanud töötaja, kes käib tööl. Aga samal ajal, rääkides nendest üksikvanemaga peredest, kus olukord pruugib olla nii majanduslikult kui igapäevaelu korralduse mõttes veelgi keerulisem, siis nemad seda hüve kunagi ei saaks, sest nad ei ole ülalpeetavad abikaasad, vaid nad on väga erinevatel põhjustel jäänud üksinda last kasvatama. Ja ma arvan, et kui me pakume ühiskonna poolt hüvesid, siis need peavad olema kättesaadavad sarnases olukorras inimestele.

Ja veel kord, kui tegemist on olukorraga, kus perekonnas on puudega laps, siis ravikindlustust nende emade eest makstakse. Kui tegemist on vähemalt ühe alla kolmeaastase lapsega, siis ravikindlustust makstakse, aga olukorras, kus meie elanikkond vananeb ja töökäed on vajalikud, maksutulu on riigile vaja selleks, et süsteemi üleval pidada, neidsamu laste‑ ja peretoetusi maksta, pensione maksta ja ka tervishoiuteenuseid osutada, on meil tarvis töölkäijaid. Ja vaadates individuaalselt, siis need ülalpeetavad abikaasad, kes olid lastega kodused, need tuhatkond inimest, nende eest ei maksnud riik ka seni sotsiaalmaksu, et nad koguksid pensioni. Ja kui me vaatame tulevikku, nende emade tulevikku pensionieas, siis on nad päris keerulises olukorras, suure tõenäosusega pruugivad kannatada ka vaesusriskis või lausa vaesuse käes.

Ehk et meie individuaalsed sotsiaalkaitsesüsteemid on alates taasiseseisvumisest üles ehitatud individuaalsele lähenemisele, mistõttu on siiski eeldus, et tööealised inimesed käivad tööl, ja kui tõepoolest perel on võimalik seda ülalpeetava abikaasa rolli rahastada, siis saavad seda inimesed teha. Ja me ka analüüsisime, et milline võiks olla inimeste potentsiaalne käitumine, ning nägime, et nii mõnedki võtavad ennast töötuna arvele, mis annab neile siis sotsiaalmaksu ja kindlustatuse. Osad võib-olla soovivad seda elustiili jätkata, ostavad eraravikindlustuse, aga kindlasti on ka neid, kes lähevad tööle ja paari aasta lõikes need proportsioonid pigem töötamise ja töö otsimise suunas liikumas on.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! See on tõsi, et te olete ühed suurimad ebakindluse loojad olnud, sest esiteks te kahjustasite õiguskindlust ja teisalt kahjustasite nende inimeste usku riigisse ja lubadustesse väga sügavalt, kes juba planeerisidki endale lapsed ja said selle riigi lubaduse arvelt, ja siis öeldi, et head aega, meie lööme nüüd uue korra majja ja ükski lubadus ei pea. Aga samal ajal kui te jõuga ära võtsite selle omaenda lubaduse ja teiste erakondade väga – võiks öelda – vennalikku otsuse jõulisteks perehüvitisteks, ütlesite, et on olemas ju hoopis muud meetmed, mis toetavad sündimust. Millised need muud meetmed siis on teil vahepeal üles leitud ja mida te olete kasutanud? On midagi eluasemega seoses või midagi muud tulnud?

Aitäh! Jällegi, teie küsimuse kirjeldavast osast jääb mulje, nagu oleksin mina soovinud lasterikaste perede toetusi laugevat väljumist ja indekseerimist, aga see ei vasta tõele. Nagu poliitika ikka, kompromisside kunst, ja see oli koalitsioonileppe osa, mida tehti koalitsioonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Isamaaga. Juba algusest peale on olnud minu ja Reformierakonna seisukoht, et sellises suuruses lasterikka pere toetused, nagu 2023. aastal kehtisid, ei ole meie riigile rahaliselt jõukohane, see on väga kulukas. Ja seetõttu ma ei häbene absoluutselt seda, et minu ministriks olemise ajal, vaatamata 2023. aasta erisusele, on lasterikka pere toetus seitsme ja enama lapsega peredes tõusnud 250 eurot, kolme kuni kuue lapsega peredes 150 eurot ja samamoodi on esimese ja teise lapse ja üksikvanema lapse toetus tõusnud. 

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Tavaliselt on nii, et seda põldu ja taime, mida kasvatatakse ja kastetakse, kannab vilja. Aga rahvastikuteemasid ei ole Kaja Kallase juhitud valitsused kuidagi soosinud ja mulle on rahvastikupoliitikuna jäänud mulje, et neid on suisa vaenatud ja tööpõld kiratseb. Kuid viljakandvaid näiteid on Eestil omast käest võtta. 2017 võttis Riigikogu vastu kolme ja enama lapsega peretoetuse seaduse. See soodustas sündimust viisil, et kahel järjestikusel aastal sündis Eestis 25% kolmandaid ja enamaid lapsi rohkem. Ma küsin, mida selline Kaja Kallase ja ka teie poolt juhitud valitsuse demograafiaprobleemidest kõrvale vaatamine meie riigi sündimusprobleemidele teie hinnangul andnud on, kas on aidanud kaasa kahanemisspiraali peatumisele või on juhtunud veel halvem, andnud sellele hoogu juurde. Ja kust tuli selline jäik sündimusega seotud küsimusi eirav ja demograafiaprobleemidesse mitte tõsiselt suhtuv hoiak, kas see tuli Reformierakonna juhtkonnast või tuli Sotsiaalministeeriumist?

Aitäh küsimuse eest! Aga vastus on väga lihtne. Kaja Kallase juhitud valitsuste ajal juhtuski see, et 400 eurolt tõusis seitsme ja enama lapsega perede toetus 650 eurole ehk 250 euro võrra, millal viimati tõusid laste- ja peretoetused. Ja 2017 tõepoolest lasterikka pere toetus loodi ja seda on säilitatud ja seda me oleme pidanud väga heaks meetmeks, aga mitte püsivalt sündimust kõrgel tasemel hoidvaks meetmeks. Eesti on Euroopa Liidu riikide topis oma erinevate rahaliste toetustega, aga see ei ole andnud meile seda tulemust, mida me soovime. Mis tähendab seda, et me peame vaatama senisest rohkem nii vajaduspõhiseid lähenemisi kui teenuseid, keskkonna ümberkujundamist, et ta oleks lastesõbralik, ja mitte ainult rahaliste toetuste poole, sest see meile kahjuks tulemust andnud ei ole. Ja lõppeks, me peame olema ratsionaalsed ja võtma endale kohustusi, mis on jõukohased. Kõige selle juures tuletan veel kord meelde, et 22. ja 24. aasta võrdluses on just Kaja Kallase juhitud valitsused olnud need, kus seitsme ja enama lapsega perede puhul 250 eurot ja kolme kuni kuue lapsega perede puhul 150 eurot igakuiselt sissetulek suurenes, pluss siis veel 40 eurot esimese ja teise lapse pealt.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mulle jäi korraks kõrvu, võib-olla ma kuulsin valesti, aga te mainisite rahvastiku arengukava juures ka kliimaeesmärke või ütlesite sõna "kliima" sealjuures. Kas on mingi omavaheline seos sellel, miks te selle sinna vastusesse tõite?

Ma rääkisin küll keskkonnast. Ja keskkonnal on kindlasti seos, sest see, milliseks me kujundame keskkonna, milles lapsed elavad, olgu see seotud avaliku transpordiga või millegi muuga, siis on seal väga suur roll, kas laps saab iseseisvalt trenni, kooli või peab seda tegema lapsevanem oma töö kõrvalt igapäevaselt, kas laps saab kasvades rohkem iseseisvalt turvaliselt vastutust võtta, seesama liikumine kooli või trenni. Tegelikult on keskkonnal väga suured mõjutused, muu hulgas ka laste vaimsele tervisele ja laste vaimne tervis omakorda mõjutab laste head käekäiku väga oluliselt. Pikemalt räägin kolmapäeval keskkonnamõjust laste vaimsele tervisele ennetusnõukogus, mis regulaarselt toimub Justiitsministeeriumi juhtimisel.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Täna istungi alguses Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt andsin üle ka valitsusele ülesande ehk otsuse eelnõu, mis puudutas just nimelt meie noori ja lapsi ja nende sotsiaalmeediakasutust ja siis ka võimalikku piirangute sisseviimist, aga eelkõige esimene ülesanne oli analüüsi läbiviimine. Siin on erinevaid riike, erinevaid näiteid. Austraalia on võib-olla kõige viimane, kõige värskem, kus siis keelustati sotsiaalmeediaplatvormide kasutamine alla 16-aastastele lastele. Prantsusmaal on vastavalt 15 sisse viidud piirang ja ma tean, et ka Ameerikas Ohio osariigis on samuti piirangud. Kuidas teie suhtute ja vaatate seda asja, et kas meil on need analüüsid olemas või me peaksime selle asja ikka päris põhjalikult ette võtma ja ka vastavalt korrigeeringuid tegema?

Aitäh! Meil on erinevaid analüüse, millest tegelikult ka teatav pilt kokku jookseb, aga mitte tervikpilt. Me teame laias laastus seda, kui palju aega lapsed internetis, arvutis, sotsiaalmeedias veedavad, aga me ei tea tegelikult seda, mida nad seal teevad, kuigi täpselt. Erinevad riigid näevad hirmsasti vaeva, et seda teatavas mõttes ikkagi nagu uut teemat käsitleda ja selle sügavustesse süüvida, et aru saada. Olen ise käinud mitmel rahvusvahelisel üritusel, kus on arutelu all olnud peamiselt viisid ja tehnoloogilised viisid, kuidas piirata noortel kättesaadavust internetis, aga ka sotsiaalmeedia erinevatel kanalitel, mitte vanusele vastava infoni. Või et sinna ka näotuvastuse moodulid vahele panna ja nii edasi. Tegelikult ei ole üheski riigis seda tänaseks käivitatud ja internet õnneks või kahjuks on riikideülene, nii et need diskussioonid rahvusvahelisel tasandil käivad. Siis jah, on riike, kes on teinud väga sihipäraselt piiranguid.

Ma arvan, et teie ettepanek analüüsida on hästi hea ja minu soov, kui seda tegema hakatakse, on, et kaasataks ka noori, sest kui tuli ühiskonnas siin mõni kuu tagasi avalikule arutelule telefonide keelamine koolis, siis tegelikult noored väga asjalikult võtsid sõna ja väga paljudes koolides tegelikult on telefon nutiseadmena õppevahend. Nii et eks ta on selline kahe teraga mõõk. Igal mündil on kaks külge. Seda tuleb vaadata sel viisil, et internet, sotsiaalmeedia on tulevik, seda lastel ära keelata lõpuni, ma ei kujuta ette, et oleks võimalik. Ja kui neid piiranguid panna, siis need piirangud peavad olema proportsionaalsed ja siis ka läbi arutatud lastega. Sest viimane näide, kui noortega sai suheldud, et mida te seal vaheajal teete internetis, siis laste näited selle kohta, et oi, aga me vaatasime, kuhu klassiga järgmine kord teatrisse minna. Väga põhjendatud, eks ole. Nii et võta sa kinni. Aga analüüsida, kindlasti tuleb.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Kuulates tänast diskussiooni, siis tahtsin ära klaarida ühe vea. Te väitsite, et üksikemade toetamine ja paljulapseliste perede toetuse tõus on justkui Reformierakonna eestvedamisel toimunud. Ei, see on ikkagi Isamaa Erakonna poolt tehtud. Teie olete küll pigem seda üritanud vähendada, oletegi vähendanud. Aga Kert Kingo esitas teile üsna hea küsimuse, millele mina ka vastust ei saanud. Riik ja ülejäänud maksumaksjad ei pea koduse ema ravikindlustusest kinni maksma teie väitel. Aga Kert Kingo küsis, et miks peaks kinni maksma soovahetuse operatsioone ja iga-aastaselt sadu tuhandeid LGBT-de ühingule propagandaüritusteks raha külvama. Kas te leiate, et need kaks asja on õiges proportsioonis?

Aitäh küsimuse eest! See on circa miljard, mida me lastega peredele läbi perehüvitiste seaduse maksame. Nüüd, see summa, mis läheb erinevatele strateegilistele partneritele, on Sotsiaalministeeriumi, minu valitsemisala eelarves 0,01%- Ja need strateegilised partnerid, küllap olete kuulnud, on puuetega inimeste koda, Lastekaitse Liit, Lastekaitse Liiduga koos lasterikaste perede liit, vanemaealiste võrgustik, mida juhib Kuldne Liiga koos Praxisega. Sinna on kaasatud oma tegevustega pensionäride liitude ühendus. Vaid väga väike osa on see, mis läheb teie poolt taunitud sihtgrupile, mis on otse seotud inimõiguste kontekstiga. Kuigi ka eelmainitud on põhimõtteliselt inimõiguste valdkonda kuuluvad teemad.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahvastikuministri ametikoht loodi 1997. aastal, et juhtida tähelepanu rahvastiku arengutele alates integratsioonist kuni sündimuse küsimusteni. Selle tähtsust ei seatud aastaid kahtluse alla, sest demograafilised väljakutsed on olemas ja süvenevad. Ometi lõpetati see ametikoht 2021. aastal, kui Kaja Kallase juhitud valitsus otsustas rahvastikupoliitika siduda üldise heaolu arengukavaga. See oli ilmselgelt vale samm. 

Sündimus Eestis on järsult langenud. 1990. aastal sündis 22 308 last, 2023. aastal aga alla 11 000. See on selge märk, et kriis süveneb ja olemasolevad meetmed on ebapiisavad. Ka Sotsiaalministeeriumi tegevus rahvastikupoliitika valitsuskomisjoniga on pehmelt öeldes halvatud. Komisjon pole isegi regulaarselt kogunenud. Kas selline tegevus näitab tõsist suhtumist meie rahva püsimajäämisse? Ei näita ju. 

Kaja Kallase valitsus lubas 2021. aastal, et rahvastikupoliitika integreeritakse heaolu arengukavasse ja Sotsiaalministeerium koordineerib seda. Kuid mis on selle tulemus? Me näeme hoopis vastupidiseid trende: sündimuskordajad vähenevad, arengukavas seatud sihid jäävad paberile ja riik ei suuda pakkuda konkreetseid lahendusi. See on klassikaline näide bürokraatlikust venitamisest ja prioriteetide segiajamisest. Peaministri kohustus on juhtida rahvastikupoliitikat, sest see on meie põhiseaduslik ülesanne: tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine. Kuid praegu on peaminister selle vastutuse sisuliselt loovutanud teistele, kes pole varustatud ei vajalike ressursside ega pädevusega. Sündimuse suurendamine ja rahvastikukriisiga tegelemine ei saa olla üksnes Sotsiaalministeeriumi alateema. See vajab keskset juhtimist, strateegilist nägemust ja tugevat poliitilist tahet, mida Reformierakonna juhitud valitsusel ei ole. 

Mida tuleks teha teisiti? Esmalt tuleb taastada rahvastikupoliitikat juhtiv ametkond või luua selle kõrvale peaministri rahvastikubüroo, mis suudaks pakkuda konkreetseid lahendusi ja strateegiaid. Samuti tuleks rahvastikupoliitika tõsta valitsuse prioriteediks. Selle teema koht ei ole Sotsiaalministeeriumi mahukas töökorralduses kaduma minemine. Rahvastiku[kriisi] lahendamine on sama oluline kui julgeolek või majandus. Lahenduste leidmiseks peame vaatama kaugemale sõnadest, nagu "analüüsida", "soodustada" või "arendada". Meil on vaja konkreetseid meetmeid, mis toetavad peresid ja suurendavad sündimust. Lisaks peame väärtustama abielu, perekonda ja suurperesid – mitte pelgalt sõnades, vaid poliitika kaudu. Eesti rahvas väärib enamat kui pealiskaudsed arengukavad, teoreetilised eesmärgid ja tühjad lubadused. Vajame praktilist tegevust, sihikindlat juhtimist ja tõsist pühendumist, et vältida rahvuse hääbumist. Valitsuse tegevusetus selles küsimuses on vastutustundetu ning rahvastikukriisi lahendamine peab olema poliitiline prioriteet, mitte kõrvaline teema. Me peame tagama, et Eesti jääks kestma mitte paberil, vaid tegelikkuses, kus igal noorel perel on kindlustunne tuleviku suhtes ja igal lapsel võimalus kasvada üles elujõulises ühiskonnas. Aitäh!

Suur tänu teile! Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma eeldan, et ta siiski kuuleb meid, et ta ei ole lahkunud saalist pärast küsimustele vastamist, see oleks enam-vähem viisakas, et ta ikkagi teab, mis debatti siin peetakse ja mida sellest asjast räägitakse. 

Aga ma pean ütlema – kahjuks siis, kui ma teda ei näe siin –, et minister tegi meile siin puldis veidi silmamoondust, isegi mitte veidi, vaid päris palju. Ma kuulasin ja imestasin. Kõik, mis puudutas suurperetoetusi ja lastega perede hüvesid, ongi justkui alanud Kaja Kallase valitsuse headusest, et üldse need lapsetoetused on tõusnud, et üldse on suur peredel hüved. Tegelikult muidugi on olnud otse vastupidi: just nimelt Kaja Kallase valitsustest sai alguse lastetoetuste vähenemine, sõnamurdlik suhtumine lastetoetuste tõstmisesse. 2023. aasta alguses, kui Isamaa oli valitsusest toetus tõusis, kuid esimese eelnõuna andis meie sotsiaalkaitseminister oma käega sisse lapsetoetuste vähendamise eelnõu. Samal ajal andis ta Postimehele intervjuu, maikuus 2023, kust ta teavitas, et järgmisena lähevadki käiku soolise enesemääramise teemad. Hiljem on sama ministeeriumi terviseminister teavitanud meid sotsiaalkomisjonis, et soolise enesemääramise teemadega siiski ei tegeleta. Nii et mine võta kinni, kus see tõde siis oli – kas ühe ministri jutus, kes sellega tegeleda soovis, või teise ministri jutus, kes ütles, et sellega ei tegeleta. 

Aga Isamaa on olnud nii laste- kui ka peretoetuste tõusu juures, samuti suurperetoetuse tõusu ajal, kui me tegime ettepaneku esimese ja teise lapse toetuse tõstmiseks 100 euroni, mitte 80 euroni, kuhu me ta tõstsime, ning ka üksikema toetus võinuks meie hinnangul olla 100 eurot. Ma olen ise näinud pealt Reformierakonnas kõnealuse rahvastikupoliitika teema mitte tõsiselt võtmist, selle pisendamist, isegi kaigaste kodaratesse loopimist. Samas, kui kõik rahvastikupoliitikud ja teadlased, keda me hindame, on välja öelnud, et peredele antud lubadusi ei tohi tagasi võtta, see haavab perede turvatunnet. Kes vähegi loeb sotsiaalmeediagruppe, kuuleb seal igapäevaselt naiste enda arvamusi: kas julgen kolmanda lapse saada, kas julgen seda, teist-kolmandat teha, äkki kaob seegi, mis juba olemas? Ja see on Kaja Kallase valitsuste tulemus. 

Kuigi minister andis meile olulisi selgitusi, ma temagi ehituseks ütlen, et mulle tundub, et ta on asunud opositsiooniga vähemalt dialoogi. Kuid ta viib küsimuse maailmavaate tasandile, mitte probleemi tasemele. See on sündimuse probleem, millega me peaksime tegelema ja mida see tegelikult on, et meil lapsi sünnib liiga vähe, et seda riiki ka tulevikus üle aegade välja kanda eesti keele, kultuuri ja rahvana. Tavaliselt on nii, et see põld ja taim, mida kasvatatakse ja kastetakse, kannab vilja. Aga rahvastikuteemasid ei ole Kaja Kallase juhitud valitsused soosinud. Kordan üle: mulle on rahvastikupoliitikuna, rahvastikuministrina jäänud mulje, et neid teemasid on suisa vaenatud, kalevi alla topitud ning see tööpõld kiratseb jätkuvalt. Kuigi kuulsime ministrit ütlemas, et aasta lõpul ta siiski soovib rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni veel kord kokku kutsuda. 

Ma rõhutan: Eestil on endal omast käest positiivseid näiteid võtta, mis tõid tulemusi, ja ma lükkan ümber ministri öeldu, et tulemusi lapsetoetused või peretoetused ei anna. Annavad küll! 2017. aastal võttis Riigikogu vastu kolme ja enama lapsega peretoetuste seaduse. See soodustas sündimust viisil, et kahel järjestikusel aastal sündis Eestis 25% kolmandaid ja enamaid lapsi rohkem, keskeltläbi 600 last aastas. Sündide arv on nüüdseks langenud alla 10 000 lapse aastas ja see paistab veelgi langema. Ma ei ootagi vastuseid selle kohta, et Soomes, Lätis ja kusagil Euroopas on veel samamoodi. Ma ei oota ka seda kommentaari, justkui mulle või Isamaale ei oleks esimesed ja teised lapsed tähtsad. On küll. Eestile on täna ja ka varasemalt olnud iga laps kulla hinnaga. Aga …

Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Tõsi on see, et alates kolmandast lapsest pere kulud kasvavad hüppeliselt, sest ruumi ja kõiki muid asju on rohkematele lastele ja suudele tarvis. Ja see kolmanda ja enama lapse toetus, mis 2017 vastu võeti, tõestas just seda, et need vanemad, kelle perre sooviti lapserõõmu lisaks, selle sammu julgesid astuda. 

Mis veel mulle jäi ministri jutust silma? Minister kipub arvama, et küsimus on maailmavaateline ja opositsioon tahab teha naistele laste saamise ja laste kasvatamise … Justkui meie arvame, et see on ongi eraldi tööharu. Aga me pole kunagi nii mõelnud. Mina opositsioonis olen seisnud nende perede eest, kes tahavad ise lapsi saada. Ja suurperesid on meil keskeltläbi 14%, kes kannavad Eesti jätkusuutlikuna hoidmise vastutust, kus kasvavad üles kolmandad ja neljandad lapsed ehk circa Eesti järelkasvust. Nad näevad rohkem vaeva. Ja me oleme öelnud ainult seda, et vanemlust tuleb rohkem hinnata ja vanemate töö tegemist oma töökarjääri kõrvalt tuleb rohkem hinnata. Sest need inimesed, kes liberaalsest demokraatiast teevad valiku, et riigi ees on kohustusi vähem ja enda valikuvabadus on ainult enda töökarjääri suunaline – nendele hakkavad need 14% peresid tulevikus pensioni maksma. Ja seda tuleb ka arvesse võtta. 

Niimoodi, 2015–2019 võttis Riigikogu või vähemalt menetles Riigikogu koosseis, rahvastikupoliitika põhialuseid, nende kinnitamiseni ei jõutud. Mina mäletan, et Reformierakond oli vastu. Järgmises koosseisus töötas Riigikogus rahvastikukriisi probleemkomisjon, mis tõi rahvastikukriisi probleemi avalikkuse silma alla. Selle probleemkomisjoni pani Kaja Kallase valitsus kinni ja kogu temaatika pakiti sotsiaalkaitseministri portfelli. Tööd alustas valitsemiskomisjon, mis sel aastal pole kordagi kogunenud. Hea küll, aasta lõpus panete märgi maha, see komisjon siiski koguneb, saate linnukese tööplaani kirja. Aga selles valitsuskomisjonis arutatu ja tehtavad ettekanded ei jõua avalikkuse silme ette. See ei ole minu hinnangul läbipaistev suhtumine. 

Me oleme sündimuse küsimuses kahanemisspiraalis. Ja ma küsin, millistel kuupäevadel on kõnealune rahvastikukomisjon arutanud kivina langevat sündimuse küsimust. Kui mina sinna kuulusin, 2022. aastal, siis seda seal ei arutatud, aga kõiki muid kaasnevaid ilmaasju on arutatud. Ja seda on öelnud ka rahvastikuteadlased, et tarvis on sündimuse probleemi puhul siiski võtta kitsam fookus, mitte arutada komisjonis lihtsalt kõiki maailma asju korraga, mitte ühegi tulemuseni jõudes. 

Veel. Riigis tervikuna levivad ka ministeeriumi jutupunktid, et me oleme noore põlvkonna kaotanud. Aga nii see ei ole. Ma käisin külas Soome ministril, kes tõdes, et see oli riiklik otsus, et me õpetame Soomes kõigepealt haridust saama, siis karjääri tegema, maja ostma ja alles siis perekonda looma. Ehk teadlikult lükati sündimus naiste varasemast east vanemale eale. Ja kaotati sündimuses. Kui meie Eestis ütleme, et me teeme sama, siis täpselt selle tulemuse me saamegi, aga tegelikult me ei ole noori kaotanud, sest see põld, mida kastetakse, ka vilja kannab. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Ja kuna pilti stenogrammi juurde ei panda, siis mainin ja märgin ära, et minister jõudis kenasti ka saali tagasi teie märkuse peale. Nii et teie sõna loeb, auväärt ettekandja. Sellega oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsev, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 4. novembri 2024. aasta esitatud arupärimine Eesti käitumise kohta ÜRO Peaassamblees, arupärimine numbriga 663. Ettekandjaks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea välisminister! Hea Eesti rahvas! Arupärimine, mille me esitasime juba tükk aega tagasi, puudutab septembrikuud ja nimelt hääletust, mis toimus New Yorgis ÜRO Peaassamblees 18. septembril. Siis toetas Eesti küsitava sisuga resolutsiooni, millega Iisraeli riiki kutsuti üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel. Euroopa Liidu riikide hoiakud läksid selles küsimuses lahku. Vähemus hääletas selle resolutsiooni poolt, enamus kas ei hääletanud või hääletas vastu. Vastu hääletas ka USA esindaja. Ja samas panid tähele ajakirjanikud, et Eesti käitumine ÜRO Peaassamblees on viimasel ajal muutunud, kaasaarvatud seesama hääletus 18. septembril, kus Eesti hääletas resolutsiooni poolt. 

Eelnevalt aga on Eesti välispoliitiline liin reeglina olnud selline, et Eesti hääletas ÜRO hääletustel koos teiste Euroopa Liidu riikidega, ja kui ei olnud konsensust ehk üksmeelt, siis Eesti hääletas koos USA-ga või siis jäi erapooletuks. 18. septembril hääletas USA, nagu ma juba ütlesin, ÜRO resolutsioonile vastu, Euroopa Liidu riigid hääletasid erinevat moodi. Aga Eesti otsustas hääletada poolt, millega siis rikkus seda mustrit, mis on eelnevalt ÜRO Peaassamblees Eestil olnud erinevatel hääletamistel. Tasub ka mainida, et resolutsiooni poolt jättis hääletamata näiteks Eesti oluline partner Ukraina. Aga poolt nagu Eesti hääletasid teiste seas Venemaa, Valgevene ja Iraan, Põhja-Koreast rääkimata. 

On ilmselge, et selline käitumine ÜRO Peaassamblee hääletusel pingestab Eesti-Iisraeli suhteid. Ja olukorda tegi eriti tundlikuks asjaolu, et hääletus toimus mõned nädalad enne 7. oktoobri tragöödia aastapäeva, millal toimus koordineeritud üllatuspealetung Iisraeli vastu Gaza sektorist Hamasi kontrolli all. Ja hukkus vähemalt 1400 iisraellast. Mitusada inimest olid viidud vangi Hamasi poolt, sealhulgas naised ja lapsed, ja neist paljud veel siiamaani on kuskil massivangistuses. 

Toodust tulenevalt me palusime ministril vastata küsimustele. Miks on Eesti käitumine ÜRO Peaassamblee hääletustel muutunud? Miks on muutunud käitumismuster, mille järgi hääletas Eesti ÜRO hääletustel koos teiste Euroopa riikidega, Euroopa Liidu riikidega, ning kui nende seas polnud konkreetses küsimuses üksmeelt, hääletas Eesti koos USA-ga või jäi erapooletuks, ja rohkem seda ei ole? Kas need muutused toimusid Margus Tsahkna ministriks olemise ajal ja kas toimusid tema initsiatiivil? Kas Margus Tsahkna andis Eesti Vabariigi alalisele esindajale ÜRO juures juhiseid, kuidas peab 18. septembri hääletusel käituma? Kas enne seda hääletust on minister või mõni teine Eesti esindaja konsulteerinud põhiliitlastega, eelkõige USA ja Suurbritanniaga? Kas enne seisukoha kujundamist oli küsitud ka Riigikogu arvamust? Maikuus hääletas New Yorgis peetud ÜRO Peaassambleel Eesti resolutsiooni poolt, mis oli sarnane, et tõstis Palestiina vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsus talle pakkuma täisliikme staatust. Miks oli Eesti tollase resolutsiooni poolt? Kas minister annab endale aru, et selline hääletamismuster ÜRO Peaassamblees paneb Eesti ja Iisraeli vahelised suhted proovile ja märgatavalt pingestab suhteid? Ja viimane, minister ütles ise, et meie poolthääl resolutsioonile ei muuda meie kindlat seisukohta, et Iisraelil on võõrandamatu õigus enesekaitsele, et Hamasi näol on tegemist terroristliku organisatsiooniga, mille tegevus tuleb igati hukka mõista. Kuna need elemendid pole resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, rõhutame oma hääletust selgitavas deklaratsioonis vajadust võtta arvesse ka Iisraeli legitiimset julgeolekuhuvi. Kas olukorras, kui Eesti seisukohad ei ole teie enda sõnul resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, ei oleks loogiline ja aus niisuguse revolutsiooni poolt hääletamata jätta?

Aitäh! Veel kord aitäh minu poolt. Nüüd palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt välisministri Margus Tsahkna.

Lugupeetud Riigikogu! Head arupärijad! Ma ei hakka küsimusi üle kordama, kuna need juba siin kõlasid. Alustuseks ütlen selgelt seda, et Eesti ei ole kuidagimoodi muutnud oma välispoliitilist kurssi, on lähtunud kõigist nendest dokumentidest, mis on siin Riigikogus kui ka valitsuse poolt kokku lepitud. Ja järgnevad vastused on kõikidele küsimustele. 

Kõigepealt, Eesti lähtub välispoliitilises küsimuses alati meie ehk siis Eesti huvidest. Eesti järgib Euroopa Liidu ühise välis- ja julgepoliitika põhimõtteid, koordineerib oma seisukohti ja suhtleb kõikides küsimustes ka oma Euroopa Liidu partnerite ja ka NATO liitlastega. Ja kui Euroopa Liidus ei ole ühist seisukohta, on primaarseks Eesti oma välispoliitilised huvid. Selline on olnud meie hääletusmuster ÜRO-s ning see ei ole viimastel aastatel kuidagimoodi muutunud. 

Enne ÜRO Peaassamblee 18. septembri resolutsiooni hääletust Rahvusvahelise Kohtu arvamuse elluviimise teemal arutas Eesti resolutsiooniga seonduvaid küsimusi ja seisukohti meie liitlastega, eelkõige meie piirkonna lähimate riikidega, Põhja[maade ja] Balti riikidega ning samuti teiste partnerite ja liitlastega. See on täiesti tavaline töö, mida Välisministeerium Eesti välispoliitika huvides teeb. 

Välisministrina teavitasin resolutsiooniga seotud asjaoludest ka Vabariigi Valitsust. Eesti hääletas resolutsiooni, mis käsitleb Rahvusvahelise Kohtu arvamust, poolt, kuna Eesti peab oluliseks rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorra kehtimist ning ÜRO põhikirjast kinnipidamist kõikide ÜRO liikmete poolt. Ja seda ka Rahvusvahelise Kohtu resolutsioon kinnitab ja toetab. Samuti lähtus Eesti oma põhimõttest toetada … õigussüsteemi ja Rahvavahelise Kohtu tegevust. Ja ka see on Eesti huvides. Nimetatud põhimõtted on olulised ja muutumatud kõikides rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas hinnangu andmisel Venemaa agressioonisõjale ja selle vastu. On oluline näidata oma tegudes, et toetame rahvusvahelist õigust ja Rahvusvahelist Kohut kõikides nendes küsimustes. 

Resolutsioon ei muuda kuidagimoodi Iisraeli võõrandamatut õigust enesekaitsele … õiguse kohaselt. Samuti ei muuda see Eesti toetust Iisraeli õigusele enesekaitseks ja oma julgeoleku tagamiseks. Eesti mõistab jätkuvalt hukka Hamasi ja teiste terroristlike grupeeringute terrorirünnakuid Iisraeli vastu. Me oleme seda teinud väga selgesõnaliselt ja teeme ka edasi. Ja see on olnud Eesti välispoliitika läbiv seisukoht. Eesti toetab Iisraeli ja Palestiina konflikti rahumeelset lahendamist kahe riigi lahenduse kaudu, tagamaks õiglane ja kestev rahu kogu piirkonnas. Ja seda eesmärki täidab ka Rahvusvahelise Kohtu teemaline resolutsioon. Viimasena mainitud põhjusel ka aitamaks kaasa rahumeelse läbiräägitud rahu saavutamisele Iisraeli ja Palestiina vahel ning Lähis-Idas ja Eesti laiemates välispoliitilistest huvidest lähtuvat toetas Eesti ka ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 10. mai 2024. aastal, mis laiendas Palestiina õiguse vaatlejariigina ÜRO Peaassambleel. 

Ja veel kord: Eesti toetab jätkuvalt Iisraeli õigusi. Eestil on jätkuvalt head suhted ja lähedane koostöö Iisraeliga ja teiste liitlastega ja me jätkame seda koostööd. Me oleme selgitanud Iisraeli esindajatele ka meie seisukohti antud hääletuse osas ning meie otsustavust jätkata omavahelisi häid suhteid. Suur tänu!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Austatud minister! Vahepeal on juhtunud hästi palju igasuguseid sündmusi ka Lähis-Idas. Üks nendest on kindlasti see, mis väärib tähelepanu, hiljutine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsus väljastada terrorirühmituse Hamas ühe juhi kõrval analoogne vahistamismäärus Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu endise kaitseministri Yoav Gallanti suhtes. Minu küsimus on see, kuna te ise ütlesite, et olete hästi skeptiline, et selline samm aitab jõuda rahuni või kuidagi parandada seda olukorda Lähis-Idas, siis minu küsimus ongi see, et kuidas te suhtute sellesse, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus paneb võrdusmärgi demokraatlikult valitud Iisraeli valitsuse liikmete ja islamistliku terroriorganisatsiooni juhtide vahele. Ja kas selles olukorras Eesti peab tegutsema ja kuidas Eesti selles olukorras peab tegutsema?

Aitäh! Tõepoolest, Eesti Vabariigi Valitsus oma seisukohad kujundas, mis puudutab kriminaalkohtu vahistamismäärust. Ja me peame lähtuma kahest või kolmest printsiibist. Esiteks see, et rahvusvahelise õiguse kehtivus on meile väga oluline seisukoht ja prioriteet, mis on kinnitatud korduvalt üle siinsamas Riigikogu saalis Riigikogu enda poolt kõikides meie strateegilistes dokumentides. Teiseks, Eesti on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige. Ja kolmas on see, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsused on sõltumatud sõna otseses mõttes.

Mis aga puudutab poliitilist olukorda, siis tõepoolest, veel ka sellest kohtu vahistamismäärusest on aeg edasi läinud ja me vaatame näiteks olukorda Lähis-Idas, siis on saavutatud vaherahukokkulepe, mis puudutab siis naaberriiki Liibanoni, ja me loodame väga, et see jõustub. Aga siin viimastel päevadel on toimunud ikkagi võiks öelda isegi ajaloolised sündmused, mis puudutab Süüria režiimi langemist, ja see olukord ühtepidi on saanud lahenduse, et üks türanniperekond enam seda riiki ei juhi, samal ajal ei ole ju veel aru saada, mis seal üldse tulevikus saab, seal on erinevad grupeeringud. Minu üleskutse on see, et võtame hästi külmalt, rahulikult kogu seda olukorda, lähtudes muidugi Eesti enda välispoliitilistest huvidest. Aga töötame selle nimel, et tekiks võimalus rahuks ja et pooled tegelikult hakkaksid omavahel läbi rääkima, ja me näeme tegelikult mingisuguseid edusamme. Ja ma veel kord kinnitan üle, et me oleme pidevas suhtluses ka oma kõigi liitlastega, kes võivad olla erinevatel seisukohtadel, aga laiemas pildis rahvusvaheline õigus on meie riigile ikkagi jätkuvalt tähtis. Nii et me siin ei võta mingisugust sellist hukkamõistvat või teistpidi olukorda, et me peame lähtuma nendest põhimõtetest, mis ka siin saalis on vastu võetud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud välisminister! Ma kõigepealt kommenteeriksin seda, et mina ei tea, et meil siin saalis oleks olnud ettepanekut, et te peaksite reeglitepõhist maailmakorda kuidagi minema haavama või väärama. Pigem on küsimus selles, kas te ei oleks võinud kasutada vaatamata jätta võimalust vaikida, mitte esimesena käsi pikal joosta koos kohe lahkuva Leedu välisministriga teavitama oma otsustest. See oleks esimene küsimus. Ja teisena ma tahaksin teada saada seda. Kui me käisime teiega 7. oktoobril vanal juudi kalmistul, te käisite seal kõnega esinemas, olles just vahetult teinud juudi kogukonnale väga haiget ja hääletanud neile ebaturvaliselt, kas te tajute seda, et ka meie enda Eestis elunev juudi kogukond tunneb ennast haavatuna või ebaturvaliselt pärast selliseid välispoliitilisi teistsuguseid otsuseid, millega me kõik seisime silmitsi? Need ei olnud nagu tavapäraselt meie suurimate liitlastega ühte sammu astuvad.

Aitäh! Esiteks, Eesti ei ole oma välispoliitilisi seisukohti muutnud ja lähtub kõigist nendest strateegilistest dokumentidest ja eesmärkidest, mis on siin Riigikogu saalis heaks kiidetud. Teiseks, ma olen korduvalt välja öelnud ja ka sellelsamal konkreetsel üritusel juudi kalmistul, et Eesti on turvaline koht kõikidele rahvustele, kõikidele rahvastele, ka juudi kogukonnale. Ja valitsus, kui on mingisuguseid teemasid, siis me kindlasti tegeleme, nagu te väga hästi teate, ka just nimelt nende turvalisuse tagamisega. Kolmandaks, ma arvan, et me ajamegi järjepidevalt Eesti välispoliitikat, keegi siin midagi erakorralist välja ei mõtle. Olukorrad on keerulised, aga rahvusvahelise õiguse põhimõtted on siin saalis heaks kiidetud ja mingit muutust selles poliitikas ma ei näe.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te väitsite, et Eesti valitsus on seisukoha kujundanud, aga mul on tunne, et tegelikult selle seisukoha kujundasite teie koos kantsler Vsevioviga ja seda pärast lihtsalt valitsuses püüti siluda. Ja te ei käinud rääkimas sellest ei väliskomisjonis ega kuskil mujal. Ja kui teid kutsuti siia väliskomisjoni selle otsuse puhul vaibale nii-ütelda, siis oli ju täiesti selge, komisjon taunis seda otsust. Ja te ka tunnistasite, et astusite kahvlisse, et lootsite, et sellega saate kuidagi koos globaalse lõunaga hääletades mõjutada neid Ukrainat toetama, mis on iseenesest täiesti absurd. Ja nüüd astusite uuesti kahvlisse sellele vaatamata. Aga minu küsimus on selles, et rääkisite siin ka Iisraeli ja Palestiina riigi läbirääkimistest ja Palestiina riigi tegemisest ÜRO vaatleja staatuse andmiseks juba Palestiina riigile. 

Aitäh! 

Mis riigist te räägite? Sellist riiki pole ju olemas, on ainult terroristide kontrolli all olev territoorium, mitte ühtegi riigi tunnust sellel ei ole. 

Aitäh! Te alustasite oma küsimust sellega, et kas te olete valesti aru saanud. Jah, te olete valesti aru saanud. Terve rida valeväiteid on ka teie küsimuses kõlanud, nii et ma ei hakka isegi neid ümber lükkama.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Teatavasti enne Donald Trumpi valimisi Eesti meedias üsna hirmutati Trumpi tulemisega, samamoodi tipp-poliitikute poolt ja meedia poolt. Samas juudiriigis ei ole täpselt kõik nii üksühene, nagu siin on väidetud. Ma nägin dokumentaalfilmi "Netanyahu, Ameerika ja tee sõjani Gazas", kus endine peaminister Ehud Barak nimetas Netanyahut kurjategijaks. Aga minu küsimus on see: kas Eesti välispoliitika peab lähtuma kellegi isiklikest eelistustest või peab ikkagi seisma rahvusvahelise õiguse eest ja julgema välja öelda oma seisukohad?

Aitäh! Ma tõepoolest ei hakka kommenteerima, kes on midagi selle kohta öelnud. Minu ülesanne Eesti Vabariigi välisministrina on lähtuda meie riigi välispoliitilistest huvidest ja me oleme selles olnud väga ühte meelt, kõik need üle 30 aasta. Ja … õigus on üks nendest väga olulistest nurgakividest, millel meie enda riigi iseseisvus selles keerulises maailmas püsib. Tõepoolest aitäh, hea küsija, sellele viitele, et me peame lähtuma eelkõige ikkagi oma põhimõtetest, oma väärtustest ja nendest huvidest, et me saaksime neid kaitsta. Eesti on saanud väga hästi senimaani hakkama ja ma arvan, et saab ka tulevikus. Suur tänu!

Kuna siin võis olla arusaamatus küsija ja ministri vahel, siis, Henn Põlluaas, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, austatud eesistuja! No minu meelest on see täiesti ennekuulmatu, kui minister keeldub Riigikogu liikmele vastamast ja väidab, et kogu see küsimus olevat koosnenud erinevatest valedest. Mitte ühtegi valet seal ei ole. Ma kirjeldasin, mis väliskomisjonis toimus, mida minister seal meile vastas. Ma usun, et need on lindistuse pealt kenasti kuulatavad või stenogrammist nähtavad, kui seda on. Ja teine pool küsimusest, mis puudutab Palestiinat, et kas tegemist on riigiga, kas tal on ühtegi riigi tunnust, siis ka selle peale minister leiab, et tegemist olevat mingisuguse valega. Ma väga paluksin, et te kutsuksite ministri korrale, et selline käitumine Riigikogu suhtes on äärmise arrogantsuse ülesnäitamine ja Riigikogu mitteaustamine, ja sellise suhtumisega siia ei tohiks tulla.

Aitäh! Jah, minu palve on olnud see, et olla vastastikku lugupidav ja võimaluse korral püüda küsimustele vastata, eriti kui küsimus Palestiina kohta ministril ehk õnnestub hiljem vastata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! No ega see hääletus seal Euroopa Peaassamblees õige ei olnud, aga sel teemal juba sai ka täna teie poolt ettekanne tehtud. Aga räägiks üleüldiselt praegu Lähis-Idast. Ma arvan, et see on hästi oluline teema, eks see olukord seal on alati olnud põhimõtteliselt turbulentne. Praegu me teame, et Süürias on võim kukutatud, Bashshār al-Asadi režiim langes, mässulised on hõivanud riigi. Ja ma olen tähele pannud, et meedias on kajanud ka selliseid positiivseid toone selles osas, et näed, üks režiim langes, mässulised võtsid üle. Aga samas osa eksperte siitsamast, näiteks Peeter Raudsik ütleb, et aga kes need mässulised tegelikult on. Üks mõjukamaid islamirühmitusi, seda veab seal Hayat Tahrir al-Shami, kes on muu hulgas ka ISIS-ega hästi tihedalt seotud. Mis siis praegune olukord seal on? Ja milline info teie ministeeriumis on, mis siis sellest riigist saab? Kas me peaksime olema valvsad?

Aitäh! No me jälgime võimalikult tähelepanelikult ja lähedalt, mis siis tegelikult Süüria territooriumil toimub. Ja see pilt ei ole absoluutselt ju nii väga selge, sellepärast et, tõepoolest, ainuke asi, mis on selge, on see, et Bashshār al-Asadi režiim on lõppenud ja teda seal riigis enam ei viibi. Mis on hästi tähtis, on see, et see protsess oleks võimalikult rahumeelne, ka eelkõige Süüria inimeste suhtes. Tõepoolest, seal on erinevad grupeeringud ja väga erineva taustaga grupeeringud, kes seal toimetavad.  ja mis on ideaalses maailmas võiks edasi juhtuda, on ikkagi see, et need lahendused tulevad lähtudes Süüria inimeste tahtest. Kas see on siis mingisugune selline esinduskogu kokkukutsumine, kus valitakse tulevikutee? Aga samal ajal me näeme ju ka seda, et küsimus on, et kas Süüria jääb territoriaalselt terviklikuks või mitte, milline võim hakkab seda terviklikkust tagama. Neid küsimusi on kohutavalt palju, aga lahendusi ja vastuseid täna ei ole arvatavasti mitte kellelgi. 

Võib-olla see positiivne noot on kõlanud eelkõige see, et üks selline oma rahva vastu ikkagi väga-väga karme meetmeid kasutanud režiim on lihtsalt lõppenud. Ja see režiim ei ole ju olnud viimased aastad vaid juba umbes 1970. aastate keskpaigast. Ehk siis see on ainuke selge asi. Seda seal taastada ei ole kellegi soov. Nii et jälgime võimalikult lähedalt, oleme oma liitlastega ühenduses. Aga täna öelda täpselt, mis seal juhtuma hakkab ja millises suunas protsessid liiguvad, ei ole võimalik.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul on lugupeetud ministrile küsimus. Ma sain aru tema vastusest, et me kooskõlastasime oma positsiooni, kõnealust positsiooni oma lähinaabritega. Aga minu küsimus on selles, et kas see ainult oma lähinaabritele keskendumine ei muuda Eesti välispoliitikat perifeerseks. Kas me sellega ei alanda oma taset lihtsalt? Võib-olla oleks mõistlik konsulteerida ka ikkagi väljastpoolt oma piirkonda Euroopa juhtriikidega, maailma juhtriikidega?

Aitäh, hea küsija! Me nimelt ei kooskõlasta oma seisukohti, vaid me konsulteerime või me oleme pidevas suhtes. Oma vastuses ma ütlesin ju ka, et kõigi oma liitlastega, sealhulgas ka nendega, kes on meist kaugemal, Eesti teeb väga tõsist julgeoleku- ja välispoliitilist koostööd. Aitäh teile!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seoses sündmustega jällegi Süürias, kus on ka Iisrael, nende naaber, et arvata võib, et hulk põgenikke tuleb sealt Süüriast väljapoole, kuhu nad suunduvad lõpuks ilmselt ikkagi Euroopasse. Kuidas on Välisministeeriumi seisukoht nende vastuvõtmisel?

Aitäh! Igasugune ebastabiilsus ju tähendab seda, et inimesed peavad sealt ära liikuma. Aga praegu esmase paari päeva pilt on olnud vastupidine, tegelikult on hakanud nii mõnedki ja päris paljud inimesed minema tagasi Süüriasse, kes on sealt olnud põgenenud. Hetkel me ei näe seda põgenikelaine tõusu, aga kui seal peaks tekkima tõsine sõjaline konflikt ja tavalised inimesed, nende elu satub ohtu, siis kindlasti see tähendab kindlasti põgenikelaine tekkimist. Eesti on ju jälginud seda sisserände teemat ja põgeniketeemat ja koos Euroopa Liiduga ju sellega tegeleme. Nii et ma otsest ohtu Eestile siin praegu hetkel ei näe. Aga muidugi peamegi olema selleks kõigeks valmis.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Jõuame järgmise juurde: Riigikogu liikmete Jaak Valge, Ants Froschi ja Leo Kunnase 4. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine fosforiidi kaevandamise plaanide kohta, arupärimine numbriga 664. Palun arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Jaak Valge.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua kliimaminister! Tore on teid siin näha, seda enam, et ega te selle fosforiidi kaevandamise teemal väga suur jutumees ei ole olnud. Aga kui asja sisusse minna, siis teatavasti alustati käesoleva aasta septembri lõpul Toolse maardla fosforiidi ja selles leiduvate haruldaste muldmetallide uurimist ja nende uuringute ja valitsuse edasiste kavatsuste kohta ei ole avalikkusele piisavalt selgitusi antud. Siin on mitu näidet nende kohta. Nende fosforiidiuuringute jaoks taotleti ja saadi luba, mis on defineeritud kui üldgeoloogilise uurimistöö luba, aga seletuskirja kohaselt on uuringu eesmärgiks fosforiidi majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku väärindamise, sealhulgas haruldaste muldmetallide eraldamise lahenduse leidmine. Edasi märgitakse seletuskirjas, et proovikogumisele järgnevate katsete eesmärk on välja selgitada ning valida parim võimalik tehnoloogia, mis sobib Eesti fosforiidi töötlemiseks ning haruldaste muldmetallide eraldamiseks ja väärindamiseks. Nii et ega siin väga just teadustööga ainuüksi tegemist ei ole.

Nüüd, maapõueseaduse § 4 eristab kaht liiki geoloogilisi uurimisi. Üks on üldgeoloogiline uurimistöö, see on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö, ja teine siis, maavara geoloogiline uuring on maavara arvelevõtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö, muu hulgas selline, mille käigus selgitatakse maavara koostis ja tehnoloogilised omadused ja hinnatakse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Nüüd, praegu alustatud uuringu seletuskirjast ei jää kahtlust, et tegu on tulevase kaevandamise eesmärgil tehtava geoloogilise tööga, mille käigus selgitatakse maavara tehnoloogilisi omadusi ja hinnatakse neid hüdrogeoloogilisi tingimusi. Ja seega on, ütleme nii, et suhteliselt arusaamatu, miks valiti selle loa taotlemiseks ja andmiseks ebaloogiline õiguslik alus. Ja ei taha kurja välja kutsuda, aga üks võimalik sisuline seletus võib peituda selles, et maapõueseaduse § 29 ei kohusta üldgeoloogilise uurimistöö loa andmist tegema avatud menetlusega. Ehk siis kui tehakse teadusuuringule lähedane uuring, siis avalikkuse pilk ei saa olla nii tugevasti sellel tegevusel peal.

Nüüd edasi. Praegu on asutud välja töötama kontsessioonimehhanismi maavarade kaevandamiseks ja kuuldavasti peavad Eesti ametiasutused uuringute või katsete tegemiseks läbirääkimisi kahe välismaise laboriga. Ja need laborid ja nende läbirääkimiste lähteülesanne ega töö sisu ei ole ka avalikkusele teada. Rakvere vallavanema pöördumises, millega on liitunud ka Vinni vallavanem ja Viru-Nigula vallavanem, antakse sellele kavale negatiivne hinnang, kuna arvesse on jäetud võtmata maardlal paiknevad asulad, erinevad objektid, kus õigusaktidega on kaevandamine keelatud. Edasi, pole analüüsitud, et kaevandustegevuse tõttu kaovad piirkonnas elu‑ ja töökohad. Ja selles pöördumises leitakse, et seaduste muudatustega, mis puudutab võimalikku tulevikku maavarade, sealhulgas fosforiidi kaevandamist, on ennatlik edasi liikuda. Seoses sellega on meil teile rida järgmisi küsimusi, mida ma ette lugema ei hakka aja ratsionaalse kasutuse huvides. Ma tean, et proua kliimaminister on sedavõrd viisakas inimene, et teeb seda ise. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli kliimaminister Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Tõepoolest loen siis ise ka küsimused ette, siis on kõik korrektne. 

Esimene küsimus oli: "Missuguste kahe välismaise laboriga peetakse läbirääkimisi maagi lähemaks uurimiseks ja katsete tegemiseks?" Neid praegusi uuringuid tehakse eelkõige tõepoolest selleks, et Eesti maavara just tulevikumaavarade kvaliteeti ja võimalike töötlusviise ja siis ka – võime öelda nii – potentsiaali kohapealseks väärindamiseks kaardistada. See tähendab seda, et on vaja uurida ka erineval moel ehk siis teha seda erinevates laborites. Kuna maailmas ei ole seni teadaolevalt, meile teadaolevalt ühtegi sellist laborit, kus oleks võimekust viia läbi nii soolhappelise kui ka väävelhappelise töötluse katseid koos haruldaste muldmetallide eraldamisega, seetõttu tuleb see teenus mitmelt laborilt tellida osade kaupa. Ja praegu läbirääkimised erinevate laboritega ja uurimisasutustega veel käivad ja ei ole otsustatud, kellega leping sõlmitakse. Aga kuna tegemist on teemaga, mis tõepoolest pälvib väga suurt avalikku huvi – ja see on ka loomulik, kuna see tõepoolest puudutab meie tulevikuplaane, elukeskkonda, kõike seda, kõiki meie võimalusi panustada ka Euroopa strateegilisse enesevarustatusse –, siis Eesti Geoloogiateenistus avalikustab loomulikult kogu info, kui lepingud on sõlmitud, see ei jää kuidagi varju. 

Teine küsimus: "Mis on eelnimetatud läbirääkimiste lähteülesanne ja töö sisu?" See kavandatud uurimis- ja arendustöö koosnebki, tõepoolest, protsessi modelleerimisest ja hindamisest selle täies ulatuses, alustades kivimi rikastamisvajaduse väljaselgitamisest, fosfori eraldamisest. Fosfor ja haruldased muldmetallid on seal karbikeste sees koos. Kui te saate võimaluse Riigikogu liikmena seda uuringuteala külastada, siis kindlasti soovitan seda teha, see on väga huvitav, ja geoloogiateenistus on väga hea ka kogu selle protsessi selgitamiseks kohapeal. Ja vaadatakse ka protsessi käigus tekkivaid voogusid ja lõpetatakse siis ka teostatavuse eeluuringuga ehk siis millised tehnoloogiad võiksid olla sobilikud, tehnoloogilised demonstratsioonid, mis määravad lõpuks kogu selle protsessi edasise rakendatavuse. Ja selle alusel võiks olla võimalik ka protsessi hinnangulist maksumust kirjeldada. Ja soolhappelise ja väävelhappelise töötluse katsed koos haruldaste muldmetallide eraldamisega viiakse siis kõigepealt läbi laboriskaalal ehk väikeses skaalas. Aga kuna laboriskaala katsetuste põhjal saadud hinnangud pole edasisteks otsusteks veel piisava täpsusega, siis tehakse sarnaseid katseid ka suuremal skaalal. Need on sellised geoloogilisi uuringuid puudutavad väga spetsiifilised terminid, aga selline see teadus on. Ja Eestis tõepoolest hetkel sellist võimekust ei ole ja seega peetakse läbirääkimisi erinevate välismaiste uurimisasutustega. Ja selle täiendava uuringu selgituse ja lähteülesandega saab tutvuda Eesti Geoloogiateenistuse veebilehel. Protokolli palun nõunikel lisada ka selle lingi, saavad ka Riigikogu liikmed, kes stenogrammi loevad, seda lihtsalt leida. Sealjuures tuleb tähele panna, et läbirääkimised hetkel veel on pooleli ja sellest tulenevalt ja ka nende uurimisasutuste võimekusest sõltuvalt lähteülesanne täpsustub. 

Kolmas küsimus: "Kas fosforiidi kaevandamise ja sellele eelnevate uuringute eeldus, et keskkonnariskid on maandatud ning on olemas kindlus, et nii uuringud kui ka hilisem kaevandamine ei sea ohtu kogu ühe piirkonna põhjavee varusid, on praeguseks täidetud?" Nende käimasolevate uuringute raames viiakse siis tõepoolest puurimistööd läbi üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel. Selle loa numbri ka võib protokolli lisada, siis saab ka selle loa tekstiga tutvuda. Tööde läbiviimisel lähtutakse nii loa kui ka kõigi asjakohaste õigusaktide nõuetest. Need puuraugud likvideeritakse vahetult pärast puurimist. Ja mis on väga oluline: puuraukudes avatud põhjaveekihid isoleeritakse üksteisest. Seda olen käinud ka kohapeal ise tutvumas ja mulle ka on seda seal näidatud ja päris hästi seletatud. Ja on selge, et need puurimistööd ei mõjuta piirkonna põhjaveevarusid. Kavandatud suuremate diameetriga puuraukude lähedusse on juba rajatud seirepuuraugud, milles siis mõõdetakse veetaset, vee keemilist koostist, et dokumenteerida põhjavee seisundit puuraukude läheduses nii enne kui ka pärast proovide võtmist, et oleks võimalik võimalikku mõju näha. Lisaks on juba eelnevalt paljude piirkonna elanikega kokkuleppel paigutatud veetaseme andurid ka paljudesse piirkonna kaevudesse, kus on juba eelnevalt neid tasemeid mõõdetud ja tehakse seda ka pidevalt. Kui nüüd tuleb edaspidi, kui edaspidi langetatakse otsuseid minna edasi järgmiste kas uuringuetappidega või siis ka kaevandamisega, siis loomulikult kaasnevad nendes etappides põhjalikud keskkonnamõju uuringud. Ja mis puudutabki, see põhimõtteliselt saabki siis selgeks, kui on meil üldse selline otsus tehtud, sest hetkel sellist otsust tehtud ei ole. Ja neid praeguseid uuringuid tehaksegi selleks, et ka meie järgmiste etappide otsused oleksid võimalikult teadmiste põhjal tehtud, mitte oletuste põhjal kuidagimoodi. 

Neljas küsimus: kas Kliimaministeerium kavatseb arvestada Lääne-Viru kolme vallavanema arvamusega, mille kohaselt on ennatlik liikuda edasi seaduste muudatustega, mis puudutab võimalikku tulevikumaavarade, sealhulgas fosforiidi kaevandamist? Need muudatused, mida me kavandame maapõueseaduses, need ei ole suunatud tulevikumaavarade ega fosforiidi kaevandamisele, vaid nende seadusmuudatuste abil luuakse õiguslik raamistik, kuidas maavarade näiteks maagistumised või maavarade teemaplaneeringutega kaetud aladel ehituslubjakivi võimalikud geoloogilised uuringud ja kaevandamine saaksid toimuma, seda ainult sel juhul, kui selle skeemi alusel ühiskond saab koheldud õiglaselt ja otsustusmehhanism on hoolikalt läbimõeldud. Ehk siis selle seaduse alusel kaevandamislubasid või kaevandamist ei otsustata. Ei anta välja ka geoloogilise uuringu lubasid, vaid luuakse võimalus kaalutletud ja läbimõeldud otsuste tegemiseks. 

Viies küsimus: "Kas fosforiidi kaevandamise ja sellele eelnevate uuringute eeldus, et kohalik kogukond on valmis taluma muutusi, mis kaevandamine nende elukeskkonnale kaasa tooks, on praeguseks täidetud?" Praegused uuringud on sisult teadus- ja arendustöö ja need viiakse läbi juba eelnevalt mainitud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel. Loataotluse menetlusse kaasati täiendavalt kohalikke omavalitsusi, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Samuti tutvustas geoloogiateenistus eraldi uuringuplaane nii kohalikele omavalitsustele kui elanikele ja ka valdade lehtedes ja veebis. Ja nüüd ka juba uuringute toimumise ajal on toimunud erinevaid kohtumisi. Uuringute raames ei ole tõepoolest ette näha muutusi piirkonna elukeskkonnas. Ja võimaliku kaevandamise mõjusid tuleb käsitleda detailsemate jätku-uuringute raames, juhul kui pärast käesolevate uuringute etappi üldse otsustatakse jätkata. Kuna teadus- ja arendustöö tulemused on ettemääramatud ja objektiivsed, siis neid tulemusi me praeguses faasis veel ette ei tea. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi ja alustab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kõik uuringud ju tehakse selle jaoks, et tegelikult pärast hakata teostama neid kaevandusi. Kõik inimesed, kes sellega tegelevad, kõigepealt räägivad, et me teeme nüüd uuringu, aga see on juba selge, kuhu see viib. Ma olen Maardu linna elanik ja kuni aastani 93 oli selline ettevõte nagu Eesti Fosforiit ja ma tean väga hästi, mida see tähendab inimeste jaoks. Inimesed pesid oma aknaid üks kord nädalas, sellepärast et ei paistnud läbi, kuna suits, mis sealt korstnast tuli, saastas kogu ümbruse ja isegi aknad pole läbipaistvad. Loomulikult, see uuring lõpeb ka kaevandusega. Ja siit küsimus, kas te saate aru, mis hakkab toimuma, ja kas need …. uued tehnoloogiad, kas nad garanteerivad sellist olukorda, mis oli omal ajal Maardu linnas, sama "rebasesaba" ja nii edasi?

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Hea küsija! Ma ei ole nõus, et kõik uuringud lõpevad selle tegevusega, mille nii-öelda otsustamiseks uuringuid tehakse. See kindlasti nii ei ole. Ja ma arvan, et selleks, et me saaksime nii Riigikogus, valitsuses, erinevates kohalikes omavalitsustes otsuseid teha, siis ma arvan kindlasti, et parem on teha otsuseid uuringute, teadmiste ja teaduspõhiselt. See aeg, kus korstnad tossasid ja inimesed olid justkui sunnitud ka oma elueas andma, maksma lõivu mõne ettevõtte kasumi pärast või kandma keskkonnakahju, ma arvan, et see aeg on ikkagi möödas. Ja seetõttu me täna tõepoolest uusi tehnoloogiaid uurimegi. Ja kindlasti saavad need otsustajad, kes tulevad peale meid, teadmiste põhjal need otsused, kas liikuda edasi, teha.

Kolleeg Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua minister! Vaadake, 2014. aastal väitis toonane Reformierakonna aseesimees ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus järgmist: võtame üheselt maha Virumaal pingeid kruttiva fosforiidipaanika, uus valitsus ei luba fosforiidi kaevandamist ega ka mingisuguseid põhjavett ohustada võivaid uuringuid. Toonane koalitsioon koosnes Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraatidest ja see välistas fosforiidi kaevandamise või ka neid põhjavett ohustavad uuringud. Praeguse koalitsiooni tegevus, kuhu kuulub lisaks Eesti 200, viitab just vastupidisele. Ja selle kümne aasta jooksul tegelikult mingit revolutsiooni ju tehnoloogias toimunud ei ole. Noh, kas ma võin nüüd pakkuda sellise järelduse, et fosforiidi kaevandamise välistamisest loobumise näol on tegu Eesti 200 valitseva mõjuga praeguses koalitsioonis.

Aitäh! Hea esimees! Head kolleegid! Selle kohta oli see ütlus, et kui keegi omistab sulle üleloomulikke mõjusid, siis pole sinu asi seda ümber lükata. Aga ma usun, et Eesti 200 võiks enda eest siiski ise kõneleda. Aga tegelikult nende praeguste uuringute tegemise läbiviimise algatas üle‑eelmine valitsus. Seda on tehtud kindla teadmisega ja ka uuringuload välja antud teadmisega, et kohalikule elukeskkonnale need ohtu ei kujuta. 

Suur tänu! Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei noh, uuringute vastu ju ei ole keegi, me peame teadma, mis meil maapõues on. Meie mure – ja see puudutab nii meie erakonda kui, ma arvan, laiemalt Eesti avalikkust – on see, et Reformierakonda tundes-teades, me teame ju võimul oldud aastate jooksul, mis teie käekiri on, on see, et kõik see ilus jutt sinna juurde, et midagi ei ole otsustatud ja kellelegi ei ole midagi lubatud, ei ole tegelikult tõsi. Ja me teame seda, et Euroopa Liit on põhimõtteliselt pannud silma peale meie strateegilistele maavaradele, aga me loeme ka meediast ja kuuleme ka mujalt allikatest, et terve hulk erinevaid huvitavaid ärimehi käib Eestis meie fosforiiti juba kaemas. Ja oli hiljuti meedias lugu ühest pesuehtsast Ukraina oligarhist, kellel juba on suured plaanid, mida kõike meie fosforiidiga peale hakata. Me lihtsalt ei saa kuidagi tõsiselt võtta seda juttu, et me uurime, aga midagi pole otsustatud. Öelge nüüd meile siin selge sõnaga välja, nagu siin ka teised küsivad, et öelge meile selge sõnaga välja, et ei ole otsustatud kellelegi midagi anda, midagi kaevandada ega midagi võõrandada.

Aitäh, austatud esimees! Ei ole otsustatud. Hea küsija, ei ole otsustatud ei kaevandada ega anda midagi kellelegi. Ma lihtsalt soovitan siis või võib-olla meiepoolne ettepanek on, et me just nimelt selle eelnõuga, mille väljatöötamiskavatsus on praegu avalikustatud, et seal seada need konkreetsed tingimused, et sellised arengud, kus justkui mõni ettevõte või ettevõtja saaks liiga suure rolli, oleksid välistatud. Selleks seda õigusraamistikku luuaksegi.

Ja Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tänasel päeval on levinuim viis fosforiidimaagi väärindamiseks väävelhappeline töötlus, mille käigus tekib tervise ja keskkonnaohtlik jääde, fosfokips. Raadiumi sisaldava ja vähki tekitava materjali ladustamine on ilmselgelt ohuks või oleks ilmselgelt ohuks Eestile. Teadaolevalt on USA keskkonnaamet kehtestanud eriti karmid piirangud fosfokipsi käsitlemiseks. Kuuldavasti on võimaliku fosforiidikaevandusega seoses olnud Eesti ametiasutuste vahel arutlusel just fosforiidi väävelhappelise töötlemise võimalused Eestis. Ja siit ka küsimused. Esiteks, kas fosforiidi väävelhappelise töötlemise võimalus on Eestis laualt maas või on ta endiselt laual? Ja teiseks, kui see on endiselt laual, siis kas on olnud juttu selle protsessi käigus tekkiva fosfokipsi Eestist väljaviimisest või ei ole seda isegi kaalutud?

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Tõepoolest on praegu läbirääkimised siis uurimiseks ja katsete tegemiseks nii soolhappelise kui ka väävelhappelise töötluse jaoks. Ja just nimelt selleks, et nende nii-öelda väga väikeses mastaabis tehtud uuringute alusel saaks teha juba järgmisi otsuseid, juhul kui seda on kaevandamise vaatest tarvis. Ja ka nende nii kasutuselevõtu, keskkonnamõju kui ka majandusliku mõistlikkuse koha pealt on kindlasti parem teha uuringuid, vaadata erinevaid meetodeid ja siis saab juba teha selle põhjalt järgmisi uuringuid. Hetkel on need kaks töötlusviisi siis uuringute lähteülesande raamides olemas.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Ma tahaksin teada, kui kaugel on praegu kontsessioonimehhanismi väljatöötamine seadusemuudatusega seoses. Millal olete te plaaninud selle raamistiku valmis saada?

Aitäh! Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Hetkel on seaduse väljatöötamiskava arvamuse avaldamiseks olnud üleval ja nüüd oleme koondanud neid erinevaid ettepanekuid. Ja seal, selles väljatöötamiskavatsuses on lisaks tuleviku maavaradele praeguste ehitusmaavarade kohaliku kasu instrumendi loomine sees. Need on kindlasti natukene erineva ajaraamiga protsessid. Kui nüüd minna edasi juba väljatöötamiskavatsusest eelnõu faasidesse, siis tuleb vaadata, kas on otstarbekas liikuda edasi mõlema teemaga korraga või tuleb liikuda edasi erinevate eelnõudega. Ja me sooviksime järgmisel aastal kindlasti nii Vabariigi Valitsusele kui ka Riigikogule selle kontsessiooni eelnõu kui ka ehitusmaavarasid käsitlevad eelnõud esimesel võimalusel anda Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks ja sealt juba siis, kui Vabariigi Valitsus nii otsustab, ka Riigikokku menetlusse.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean ütlema, et mina ei saa üldse hästi aru, miks sellest lähtutakse justkui eeldusest, et kui fosforiidi kaevandamiseks Eestis läheb, siis tuleb seda hakata tegema nii-öelda kontsessioonimehhanismi alusel. Ma ei ole kordagi kuulnud arutelu selle üle, kas peaks seda käsitlema sellisel viisil või peaksite käsitlema hoopis sellisel viisil, et moodustada riiklik aktsiaselts, mis hakkaks sellega tegelema ja jätaks sellest tulenevalt ka kogu kasu Eesti rahva hüvanguks. Võib ju paralleeli korras mõelda näiteks sellisele olukorrale, et oletame, et Eestist ei oleks veel põlevkivi üldse kaevandatud, Ida-Virumaal oleksid kaevandused avamata, aga on uuringutega leidnud kinnitust, et meil on palju põlevkivi. Ja selle asemel, et moodustada Eesti Energia riiklik aktsiaselts ja hakata ise kaevandama ja seda väärindama ja sellest elektrit tootma, me ütleme, et aga teate, me hakkame ellu viima kontsessioonimehhanismi, mille alusel siis erinevad ettevõtted saavad hakata ostma kaevandamise ja töötlemise lubasid. Miks peaks sellele üldse niipidi lähenema?

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Põlevkivi näide on võib-olla päris huvitav siin, et põlevkivi tänapäeval kaevandavadki nii eraettevõtted kui ka Eesti Energia. On kindlasti erinevaid meetodeid. See põhimõte maavarade puhul on, et riik saab otsustada maavara kasutusse andmise, et milliseks otstarbeks, millises mahus, millistel tingimustel. Ja mis puudutab kontsessiooni, siis kontsessiooni põhiline eesmärk on tõepoolest selgelt ära kaardistada, kui suurt rolli riik kogu maavarade kasutamise protsessis võtab, ja seal selle väljatöötamiskavatsuse juures on selge eeldus, et me soovime, et neid tuleviku maavarasid Eestis kohapeal väärindatakse. Ja just nimelt selleks, selle suunitlusega siis on ka uuringud, mis just praegu ka keskenduvad sellele, millised need võimalused kohapealseks väärindamiseks on. Kui on soov seda teha puhtalt riigi ettevõtluse, riigikapitalismi vormis, siis neid arutelusid saab kindlasti pidada selle kontsessiooni eelnõu menetluse käigus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete väga kiirelt liikunud fosforiidi kaevandamise detailidesse, juba te arutate meetodeid, kuidas fosforiiti töödelda – kas väävelhappega või soolhappega –, ja juba te töötate välja ka seaduslikku raamistust, kuidas fosforiiti kaevandada, kas see on …meetod või … Jah, ja muud muud seadused sinna juurde. Aga kindlasti olete samal ajal tegelenud ka keskkonnaga ja pannud kaalukausile need võimalused. Millised kahjud pannakse kaalukausile? Igal kaevandamisel on keskkonnamõju. Kas olete mõelnud juba ka seda teemat, et põhjavee kadumine kaalub fosforiidi saadava tulu, või millised need kaalutluskohad on?

Aitäh! Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Põhjaveeteemat tõepoolest ka selles praeguses üldgeoloogilises uuringus käsitletakse sellel moel, nagu ma kirjeldasin. Tegelikult geoloogiateenistus ja ka teised, näiteks Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, põhjaveega seonduvat monitoorivad pidevalt. On välja kujundatud väga ulatuslik võrgustik ka seirekaevudest. Ja geoloogiateenistuse poolt täiendatud seirekaevude võrgustiku, mida ma siin enne välja tõin, neid andmeid saavad edaspidi kasutada ka ehitusmaavarade kaevandamisega tegelevad ettevõtted ja kohalikud omavalitsused, kes peavad andma erinevatele taotlustele arvamusi või kooskõlastusi. Kindlasti tuleb üle kinnitada, et põhjavesi on meie maavara number üks, ilma milleta ei saa me keegi toimetada, selle kaitsmine. Ja juhul, kui me soovime teha mingeid tegevusi, mis põhjavett kuidagi mõjutavad, siis ei saa neid teha enne, kui on olemas piisavad leevendusmeetmed.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et otsust ei ole tehtud veel, kas alustada kaevandamist või mitte, aga me teame ju, kui lihtne on seda valitsusel muuta. Meenutagem kas või meretuuleparkide rajamist, kui oli otsus, et me neid ei tee ja piirdume maa tuuleparkidega, siis justkui nipsust tulid kuskilt need meretuulepargid. Ja selles suhtes me ei tea, kuidas te otsustate. Aga kõiges selles siiski mingisugune indikatsioon on meil olemas. Ja kuigi te siin nüüd rääkisite, just vastasite eelmisele küsijale nendest seirepuurkaevudest ja põhjaveest, siis tegelikult ma tahaks küsida, kas te ka laiemalt täna seoses selle uuringuga ja nende tulevikuplaanidega uuriti ka seda, kuidas ikkagi vältida selle kaevandamise juures keskkonnareostust.

Aitäh! Uuritakse hetkel siis selle geoloogilise, üldgeoloogilise uuringu raames mõju põhjaveele just nimelt sellel tegevusel siis, mida seal hetkel tehakse. Hetkel on see nendes piirides, seiratakse põhjavee tasemeid kirjeldatud moel, juba enne kirjeldatud moel. Muud keskkonnareostust lihtsalt hetkel need uuringud kaasa ei too. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ursula von der Leyen oma troonikõnes rääkis kindlas kõneviisis Euroopa dekarboniseerimispoliitika elluviimiseks vajalikest maavaradest ja sellest, kuidas selle käigus Euroopa peab saavutama maavaralise sõltumatuse. Ehk et Euroopa peab ise leidma ressursid, maavarad, mida ta vajab rohe-eesmärkide saavutamiseks. Juba on Euroopa korraldanud ka liikmesriikides, kaasa arvatud Eestis, kodanike küsitluse, kuidas nad suhtuvad maavarade kaevandamisse. Ka mul endal õnnestus, ma vaatasin sinna sisse ja pole kahtlustki, mida plaanitakse. Vaadates ka praeguse valitsuse tegevust ja ka eelmiste, Kaja Kallase valitsuste tegevust, siis pole kahtlustki, et kui Euroopast tuleb käsk anda meie maavarad neile üle, siis seda ka tehakse. Ma ei tea, kuidas teistes riikides, aga meil on veel riikliku eriplaneeringu seadus, mis teeb selle Eestis eriti lihtsaks. Nii et mina näen küll ohtu. Kas te ei näe?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Eesti maavarade kasutamise üle otsustab Eesti ise.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Hea minister! Jaak Valge siin mainis, et Keit Pentus-Rosimannus, olles keskkonnaminister kümme aastat tagasi, ütles kindlas kõneviisis, et uuringuid fosforiidile ei tule, just eriti rõhutades põhjavee probleemide peale. Tema küsimus oli küll seotud natukene poliitilist laadi, aga mina küsin teise nurga alt. Mis on muutunud Reformierakonna mõttemaailmas? Millised on need uued ambitsioonid või miks te olete muutnud oma senist seisukohta? Kui suur on see potentsiaalne saadav kasu versus tõesti põhjavee rikkumine, mida te nimetasite maavaraks number üks?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! Kinnitan veel kord üle, et nendel uuringutel põhjaveele eeldatavat negatiivset mõju ei ole. Aga selleks neid uuringuid tehaksegi, et sellele kinnitust saada. Ja samuti analüüsitakse neid võimalikke meetodeid, kaevandamise meetodeid, et saaks ka edaspidi olla kindlamad, milliseid keskkonnamõju uuringuid täpselt on tarvis teha. Ja mõttemaailmaga siin ei ole hetkel midagi pistmist.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Kuidas siis hinnata seda võimalikku keskkonnakahju, mida kaevandamine võiks esile kutsuda? Loomulikult saaks seda teha ainult mujal juba toimunud kaevandamise analoogide läbi. Ehk siis kui võtame fosforiidi, siis kõige drastilisem näide on Nauru, mis juhtus keskkonnaga tervikuna Nauru saarel pärast seda, kui mitu aastakümmet seal fosforiiti kaevandati. Võib-olla Marokos lihtsalt ei ole mingit looduskatastroofi tulnud selle pärast, et põhjavesi on lihtsalt liiga sügaval ja see kaevandamine toimub kõrbepiirkonnas. Aga kõik kaevandused, mis puudutavad haruldasi muldmetalle, ka nende keskkonnamõju on, ütleks niiviisi, väga tugevalt kahjustav. Kui palju nüüd analooginfo kogumist ja uurimist üldse teostatakse kogu selle probleemi hindamise juures. Me ju näeme, mida need kavandamised, erinevad, on mujal esile kutsunud. Ega meil ei saa see tulemus ju olla, või tagajärg täpsemalt, siin ei saa ju olla väga erinev.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Seetõttu et tõepoolest tehnoloogiad arenevad, siis uuritaksegi nüüd just uusi tehnoloogiaid. Ja nii nagu mulle seal kohapeal uuringualal külas käies ka hüdrogeoloogid selgitasid, siis just on ka fookus sellistel meetoditel, mis põhjaveele ei omaks negatiivset mõju. Selle pärast et neid võimalikke kahjusid vältida juhuks, kui soovitakse edaspidi otsustada kaevandamise üle, selleks neid uusi tehnoloogiaid uurimegi.

Aitäh! Järgmine küsija Lauri Laats, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea minister. No logu selle protsessi juures on teile ette heidetud, avalikkus on ette heitnud, et te olete vähe sellega teemaga silma paistnud. Väidetakse, et väga ei tahagi sellest rääkida, ja on räägitud sellest, et te ei soovi kohtuda kohaliku kogukonna esindajatega ja osaleda erinevatel koosolekutel. Küsingi teie käest. Äkki annaksite ülevaate, kui palju te olete sel teemal kohaliku kogukonna esindajatega kokku saanud, mitmel avalikul koosolekul olete seda teemat käsitlenud ja mis siis on olnud tagasiside?

Aitäh! Hea juhataja, hea küsija, head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, pean õigeks osaleda aruteludes teadmistepõhiselt. Ja kuna ma ei ole geoloogiaekspert, siis ei ole mul ka väga laialdasi eelteadmisi. Ehk siis ootan huviga neid ülevaateid, mida selle uuringu tulemused meile annavad. Küll aga olen kohtunud selle väljatöötamiskavatsuse tutvustamiseks ja tagasiside kuulmiseks, kohalikke esindajatega ning saanud ka nendelt tagasisidet. Samuti geoloogiateenistus ja Kliimaministeeriumi ametnikud kogu selle protsessi jooksul, mis on tegelikult juba 2022. aastast kestnud, on inimestega kohtunud ja kindlasti teevad seda pidevalt ka edaspidi.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised ning kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Jaak Valge. Palun!

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Lugupeetud proua minister! Ma kaldun arvama, et need, kes proua ministri vastuseid hoolikalt kuulasid, said targemaks küll, vähemalt natuke. Ja mitte, et ma ise nagu väga kartlik inimene oleks, aga päris hirmuäratav oli kuulda, et väävelhappeline töötlus pole siiski siiamaani välistatud. Aga tänan teid siiruse eest!

Aga targemaks ei saanud me kõikides punktides, eriti selles punktis, kas arvestatakse Lääne-Virumaa kolme vallavanema ehk siis ka Lääne-Virumaa inimeste huvisid. Ja ausalt öeldes ei saa ma ka hästi aru sellest, et kas valitsus ja eriti proua minister saab aru ka, missuguse tulega praegu mängitakse, et kui see protsess viiakse läbi läbipaistmatult, siis tekib paratamatult selline usaldamatus ja ükskord prahvatab vimm ka. Juba praegu on tekkinud selline rahulolematuse laine ja see võib kasvada laviiniks. Need Facebooki lehtede "Ei fosforiidile" ja "Ei fosforiidi kaevandamisele" jälgijate hulk on juba ligi 10 000. Ja usaldamatuseks on nii ehk nii põhjust, sest on mitu korda korratud juba seda tsitaati, mida siis 2014. aastal laskis enda suust kuuldavale toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kindlas kõneviisis, et võtame üheselt maha Virumaal pingeid kruttiva fosforiidipaanika. Me ikkagi ei tea, kui palju me Reformierakonda usaldada saame.

Ja edasi, ka teie väitsite korduvalt, et kaevandamist pole otsustatud. Samal ajal on Rakvere Vallavolikogu esimees Peep Vassiljev demonstreerinud Maa-ameti kirja 7. maist käesolevast aastast, kus ei lubata jagada krunti, et ehitada uut elumaja, sest see võib takistada fosforiidi kaevandamist. Nii et ikkagi on neid vihjeid palju, et juba praegu plaanitakse kaevandamist.

Nii, edasi. Eesti Reformierakond on sõnades üks rohepöörde innukamaid elluviijaid ja väidetavasti on selle rohepöörde eesmärk kaitsta keskkonda, ühiskonda. Selleks püütakse vähendada saastet ja kasutada maailma ressursse jätkusuutlikumalt. Tehakse selleks ka suuri pingutusi Eestis kas asjakohaselt või asjakohatult, ma arvan, pigem tundub, et asjakohatult, aga pingutusi tehakse. Nüüd, üks sellise rohelise ideoloogia arendaja või põhiideolooge, tema nimi on René Jules Dubos, on sõnastanud sellise põhimõtte, et mõtle globaalselt ja tegutse lokaalselt, ja minule tundub, et praegune valitsus selle järgi ei tegutse, selle printsiibi järgi. Ühelt poolt hõigatakse kliimaloosungeid kaasa ja lubatakse täita suuri kliimaeesmärke, teisalt aga aetakse poolsalaja seda keskkonna elamiskõlbmatuks muutmise asja, mis igatahes vastandub kohaliku kogukonna huvidele.

Ma ise olen ka Ida-Virumaalt pärit. Ja noh, lapsepõlves ja ka hiljem jättis mulle ikka väga masendava mulje see, mida see põlevkivi kaevandamine minu kodukohaga on teinud. Mina isiklikult arvan, et fosforiit ja need haruldased muldmetallid tuleks jätta meie lastele ja lastelastele selleks ajaks, kui on välja töötatud selline raudkindel tehnoloogia, mis võimaldab säilitada meie elukeskkonda ühtlasi. Küll aga on selge, olgu siis selle minu arvamusega kuidas on, aga igatahes ei saa nii tähtsaid otsuseid teha ei ametnikud, ei valitsus ega isegi mitte Riigikogu ja see on see otsus just, mis tuleks siis, kui ta nüüd päris kõne alla hakkab tulema, siis tuleks panna Eestis referendumile. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head istungi vaatajad ja head hilisemad kokkuvõtete lugejad! See on nüüd küll seesugune teema, mille puhul on näha, et inimesed vajavad hädasti informatsiooni, sest juba on väga palju alarmeerivad infot. Üks alarmeeriv info on see, et üha rohkem on näha survet ja huvi Brüsseli poolt. Üha rohkem on näha huvi niinimetatud rohepöörajate poolt, sest kuigi sõnas "rohepööre" sisalduks justkui eriti õilis keskkonnakaitseline komponent, inimkonna päästmine ja maakera päästmine, siis paraku reaalses elus on läinud kuidagi teisiti, et rohepööre tähendab Eesti puhul ka Rail Balticut, mis veab tohutu hulga ehitusmaavarasid raudteele, mille vajalikkus ja mille nõudlus on kaheldav. Meil ehitatakse massiliselt tuuleparke, mis moonutab meie ainuüksi maastikud mingisugusteks tehismoodustisteks. Ja ootamatult kaovad ära ka elementaarsed küsimused. Näiteks, kuidas mõjutab meie inimeste tervist infraheli? Selle kohta on lausa informatsiooniline auk, ei tea sellest arstid, seda ei osata mõõta. Ometi inimeste tervis juba logiseb, ometi juba kolitakse mõnede tuuleparkide mõjupiirkonnast minema, sest inimeste tervis ei kannata seda välja. Infraheli mõjud on tugevad, järsud ja jahmatavad.

Ja minister raputas pead. Jah, minister, teie vastutate selle eest, kui need uuringud ja mõõtmised on tegemata infraheli tervisemõjude osas, neid on tuhandeid lehekülgi maailma tippteadlast. Ja jõuan ka fosforiidi juurde. Täpselt samamoodi on teil töö tegemata. Vallavanemad käisid teiega kohtumas ja siis te kuulsite vist esimest korda sellisest asjast nagu sotsiaalsed mõjud. Selliste asjadega peab kohe tegelema, mitte lükkama kümme aastat edasi ja juba tegema siin kaupa, kas väävelhappeline või soolhappeline. Väävelhappeline või soolhappeline? Hakkame kõigepealt uurima ka kõiki mõjusid koos, mitte hiljem leiutama, et äkki on ka demograafilised mõjud. Äkki toimub samasugune massi sisseränne nagu siis, kui me kartsime esimene fosforiidisõja ajal? Äkki tuleb 30 000 või 40 000 inimest sinna piirkonda? Ainuüksi fosfaaditehas, Aseri sadama laiendus ja kõik, mis sinna on plaanitud – äkki see toob juba 1000 või 2000 võõrtöölist koos peredega? See võib tähendada juba 5000–6000 tuhandet inimest. Ja kust nad ikka tulevad? Meil on endal töökäte puudus. Eks ikka välismaalt. Ja küllaltki suure tõenäosusega venekeelsed. Kuidagi oleme me ka selles asjas tagasi 1980-ndate keeruliste küsimuste juures. 

Mõjud põllumajandusele. Üks tehnoloogiline vastus on meil enam-vähem käes. Ja seda kinnitab ka akadeemik Kirsimäe, et maa-alune kaevandamine Toolse alal ei ole võimalik. See tähendab, et põllumajandus selles piirkonnas, kaevanduste piirkonnas enam ei eksisteeri. Me kaotame ühed Eesti väärtuslikumad põllumaad, mis on Virumaal olnud kaubamärgiks tegelikult juba üle tuhande aasta. 

Vee probleemi siin mainiti. Hinnatakse, et kaevandamise puhul võib isegi Rakvere piirkonna piirkonnas põhjavesi langeda kuni 2 meetrit. 

Ma küsin kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Siis ikka see Euroopa Liidu kõrgendatud huvi meie maavarade vastu, rohepöördeks oluliste maavarade vastu, haruldaste muldmetallide vastu. Kui me vaatame Kliimaministeeriumi lehekülge, imeilusa nimega "tuleviku maavarad" – võib-olla oleks veel ilusama nime võinud välja mõelda. Tuleviku maavara! Me teame, et maavarade kaevandamine on ikkagi reeglina, tee, mis tahad, väga keskkonda mõjutav. Eks põlevkivigi on ju võetud hädapärast, et me elektrit saaksime, mitte niisama. 

Ja ma võiks öelda, et kui te kevadeks plaanite Euroopa Liidule need kaardistused üle anda, nagu mina aru saan, millised need meie tuleviku maavarad on, siis on loomulikult seal fosforiit ilusti kirjas. Ja nende hulgas ka haruldased muldmetallid, mille sisaldust proovitakse fosforiidimaagis hinnata, ja neid on seal küllalt. Haruldased muldmetallid on juba rohepöörde tööriist, need on tuulikuparkide jaoks hädavajalikud ja akutehnoloogia jaoks hädavajalikud. Nii et paraku on rohepööre tähendanud sagedaselt tohutut kaevandamist, tohutut janu, justkui kullapalavikku, nende haruldaste muldmetallide otsinguid, muidugi, rääkimata koobaltikaevandustest, kus kasutatakse massiliselt lapstööjõudu. No siis ei ole see ju oluline. Siis unustatakse kohe keskkonnakaitse, inimkaubandus ja lapstööjõud. 

Põlevkivi on paariaks kuulutatud. Ootamatult esines siin justkui mingi kaevandus- ja metallitööstuse minister, kes ütles, et seal läheb rongi käima, väävel, sool, siit astub üks nõunik sisse, sealt välja, vot siis läheb elu käima. Michali suust muidugi kõlab see vägevamalt, kui rikkaks me kõik saame. 

Siis forsseeritud – jah, forsseeritud – surve rahvusvaheliselt, see on nähtav. Ja seesama näide Ukraina oligarhidest, kes on sinna juba suured plaanid joonistanud. Ja nad on väga tõsised tegijad, arvestades, et nad on Süüriast fosforiiti toonud ja loodavad esialgu fosfaaditehast üleval pidada Süüria fosforiidi abil ja küllap siis saavutada parem positsioon Eesti fosforiidikaevandustes mõju saamiseks. 

Ja kontsessiooniseadus juba kinnitab ette, et siin ei ole mingit juttu mingist Eesti riigi firmast, vaid otsitakse kogemustega firmasid. Ma tean, et 2008. aasta paiku käis juba Austraalia firma seda teemat uurimas. Võimalik, et tuleb siit naabrusest Soome firma või mõni rahvusvaheline konsortsium. Nii et omamoodi oleme me jälle üleliidulise ettevõtete surve all. Ainuke, mis on puudu veel, on selline asutus nagu nõukogude väetisetööstuse ministeerium, kes siis saadaks siia kenasti 40 000 uut töötajat. Igal juhul sarnasusi on palju ja vastuseta küsimusi ka. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed teleekraanide taga! Kõigepealt tahan rõhutada, et fosforiidi kaevandamise keskkonnamõjud võivad olla pöördumatud. Pandivere kõrgustik, mis on meie põhjavee tähtsaim allikas, võib kaevandamise tõttu saada pöördumatult kahjustatud. Kas me oleme valmis ohverdama oma loodusressurssi ja puhta joogivee fosforiidi nimel? Minister ütles küll, et põhjavesi on maavara number üks, aga juba lause teises pooles ütles, et kui põhjavesi saab kahjustatud, on olemas leevendusmeetmed. Küsin: millised need leevendusmeetmed on? Kas samasugused nagu tuulikute puhul, et maksame talumistasu? Ma saan aru, et tuulikute puhul inimene võib-olla saab elada, aga ilma veeta elamine ei ole võimalik. Seni aga pole valitsus pakkunud veenvaid tõendeid ega kavasid, mis tagaksid, et kaevandamine oleks keskkonnaohutu, ja nende plaanide puudumine on väga vastutustundetu. 

Samuti ei saa me jätta tähelepanuta kohalike elanike hirme ja muresid. Hiljutine rahvakoosolek Lääne-Virumaal tõi meil saali täis ja inimesed väljendasid selget muret, et nad kardavad oma kodude, elukeskkonna ja tervise pärast. Need hirmud on põhjendatud, sest nende elu on pausil: ei saa ehitada, ei saa arendada, sest kogu aeg öeldakse, et seal tegevuse all on peidus fosforiit, mida võidakse hakata kaevandama. Ja valitsus ei saa lihtsalt ignoreerida ja kohalike muredest mööda vaadata, teha otsuseid kiirustades või vähese läbipaistvusega. Kõigi piirkondi mõjutavate otsuste puhul peab kaasama kohalikke inimesi ja arvestama nende arvamustega. Ei ole vaja lugeda meil selliseid pealkirju, et minister peidab ennast, ei taha suhelda ei meedia, ei kohalikega teemal, mis puudutab fosforiiti. 

Ja kolmandaks, ka fosforiidi kaevandamise majanduslik tasuvus on küsimärgi all. Eksperdid on korduvalt rõhutanud, et vajalikud tehnoloogilised lahendused vajavad veel arendamist. Ikka me oleme sellesama vana tehnoloogia juures, mis tähendab väävelhappega töötlemist, millel on meeletu keskkonnale kahjulik mõju. Ja kui me nüüd igal pool vaatame tulevikku, siis miks me peaksime investeerima aegunud ja riskantsesse projekti sama suure rahahulga eest, mida riik investeerib fosforiidiuuringutesse, võib-olla saaks mõnda teist majandusharu palju efektiivsemalt arendada ja kasu oleks nii riigile kui ka kohalikele inimestele. Fosforiidi kaevandamine võib ju tunduda kiire kasuteenimise viisina, aga pikema perspektiiviga, kui vaatame ka, mis mujal maailmas toimub, toob see kindlasti kaasa suuremaid kulusid ja tõsiseid keskkonnaprobleeme, mida ei saa rahaga korvata. 

Head kolleegid, fosforiidi kaevandamine ei ole lihtsalt majandus- või tehnoloogiline küsimus, see on ka moraalne ja eetiline küsimus meie vastutusest keskkonnainimeste ja tulevaste põlvkondade ees. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie neljanda päevakorrapunkti käsitlemise.

Head kolleegid, nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole ja sellega on meie tänane istung lõppenud. Kohtume homme hommikul kell 10 Riigikogu täiskogu istungil.