Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.  Hele Everaus, teil vist on ekraan kogemata ise toimetanud? (Hääled saalis.) Aga teil on nii läbiv pilk, et ekraan arvas, et … (Sumin saalis.) 

Nii, head kolleegid! Oleme nüüd jõudnud päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teile laiali saadetud. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioonilt on üks ettepanek, mis puudutab selle nädala päevakorra neljapäevast päeva: me sooviksime neljapäevast välja võtta punkti nr 2, 520 SE.

Jah, kuivõrd see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, siis me aktsepteerime seda. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma loodan, et ka meie ettepanekut heatahtlikult aktsepteeritakse. Meie, Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku kolmapäeva, 11. detsembri päevakorrast välja arvata punktid nr 3 ja nr 4 – 510 SE ja 512 SE. Me oleme ka nende väljatöötamisel osalenud ja palume meie ettepanekuga arvestada.

Aitäh! Mihkel Lees, palun! (Sumin saalis.) Mihkel Lees, palun!

Jaa, aitäh! Millegipärast ei tahtnud sõnavõtunupp mul töötada. Aitäh, hea [ase]esimees! Reformierakonna fraktsioon sellega küll nõus ei ole. Mõnevõrra on ka kurb, sest paistab, et opositsioon on natukene väsinud Eesti julgeoleku teemadega tegelemisest, kuna pidevalt tahetakse julgeolekumaksu eelnõu [päevakorrast] välja võtta. Eelmisel nädalal, ma mäletan, osa opositsiooniliikmeid ... (Hääl saalist.) Jah. Nii et ühesõnaga, Reformierakonna fraktsioon selle ettepanekuga nõus ei ole.

Tänan teid väga! Kahjuks, Isamaa, ma teie ettepanekut aktsepteerida ei saa. Aga nüüd, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Jah, ma tahtsingi teha täpsustuse. Siin läks nüüd küll kommentaarideks – see, ma saan aru, ei olnud enam ettepanek, mille kolleeg tegi –, aga tahtsin täpsustada. Ilmselt ta sai valesti aru: tegemist ei ole julgeolekualaste eelnõudega, tegemist on maksupoliitiliste eelnõudega. Ta võib-olla ajas midagi segi, nii et ma jään ikka oma ettepaneku juurde.

Aitäh! Reformierakonna fraktsioon igal juhul ei nõustunud ettepanekuga [eelnõu päevakorrast] välja jätta, nii et see arusaamine, kellel õigus oli, selgub mõnevõrra hiljem. Aga nüüd, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde.  

Vara veel, head kolleegid. Hääletamisele mineva päevakorra projektist jääb neljapäeval välja päevakorrapunkt nr 2, eelnõu 520, Keskerakonna fraktsiooni palvel. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 26, erapooletuid 1. Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakord on kinnitatud. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Keskerakonna fraktsiooni nimel esitan peaminister Kristen Michalile arupärimise, mille teema on pangamaks. Aastal 2023 kehtestas Leedu valitsus pangamaksu vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade ülemäärastele kasumitele. Maksu kehtestamise ajendiks olid kommertspankade märkimisväärselt kasvanud kasumid, mis tulenesid peamiselt Euroopa Keskpanga intressimäärade tõusust. Esialgu prognoosis Leedu Pank, et pangamaksu laekub 250 miljonit eurot, ja peab ütlema, et see mõte oli õnnestunud. Praegu korjatakse seda maksu rohkem, kui oli esialgu oodata. Tänu sellele suurendab Leedu kaitserahastust, et luua kiiresti sõjaväediviis, võõrustada 2027. aastal Saksa brigaadi ja valmistuda üldiseks ajateenistuseks. Võib öelda, et Leedus ei maksa julgeolekumaksu kinni mitte füüsilised isikud nagu meil, vaid pangad. 

Selle aasta detsembris võttis Läti Seim vastu seaduse, mis kohustab krediidiasutusi maksma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu – ehk põhimõtteliselt samasugune mõte. Maksuga loodab Läti valitsus 2025. aastal riigieelarvesse koguda 93 miljonit eurot. Maksu eesmärk on kaasata täiendavaid vahendeid riigi julgeoleku rahastamiseks suurenenud riskide tingimustes ehk on sama muster: pangad maksavad niinimetatud julgeolekumaksu kinni. 

Eestis arutas eelmise valitsuse koosseis eesotsas peaminister Kaja Kallasega seda teemat, kohtus pangajuhtidega, aga pangamaksu nagu Leedus ja Lätis meil ei tule. Eeltoodust [tulenevalt] tahame teada, mis on peaministri arvamus: kas ta arvab, et meil läheb paremini kui Leedus ja Lätis? Kas ta arvab, et võiks Eestis ka ikkagi pangamaksu kehtestada? Ja kui ei, siis miks?

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna olen ma teie ees väga olulise teemaga. See teema puudutab meie lapsi ja noori. Nimelt, Eesti Keskerakonna fraktsioon soovib üle anda Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia läbi noorte sotsiaalmeedia kasutamise mõju analüüs" eelnõu. 

Nii nagu me teame, on osas riikides noortel ja lastel sotsiaalmeedia platvormide kasutamise keeld. Just nädal-paar tagasi võeti selline otsus vastu Austraalias, kus keelati ära sotsiaalmeedia platvormide kasutamine kuni 16-aastastel noortel. Ma arvan, et me peaksime kindlasti sellesse [süvenema]. 

Meie eelnõu praegu kindlasti ei räägi sellest, et me peaksime midagi keelama, vaid me peaksime sinna süüvima, vaatama selle [teema] sisse, tellima uuringud ning aru saama, kas tõesti on sotsiaalmeedia kasutus noorte seas probleemne ja kas sellel on ka tagajärgi, loomulikult erinevaid tervislikke mõjusid, vaimseid samamoodi. Ma arvan, et me peaksime väga-väga tõsiselt sellega tegelema. Vastav ettepanek on ka tehtud. Ma arvan, et analüüs võiks valmida kuskil 12 kuu jooksul, ja tegelikult 12 kuu pärast me võiksime seda teemat uuesti arutada siinsamas Riigikogus. Ma loodan, et valitsus saab selleks ajaks uuringu ka tellitud ning saame seda teemat siinsamas laiemalt arutada. Ja vastavalt sellele uuringule peaksime ette võtma järgmised [sammud] selles küsimuses. Aitäh!

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal‑ ja põllumajandusminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu teile! Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise, ühe otsuse eelnõu ja ühe seaduseelnõu.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Kaua oodatud kaunikene, Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi, Arvo Alleri, Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt Riigikogu esimehe, Riigikogu liikme Lauri Hussari.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolm kuud tagasi kutsusin ma teid üles kaasa mõtlema teemal, et milline võiks olla meie solidaarne roll kärbetes olukorras, kus ühiskonnal tuleb kulusid oluliselt kokku hoida. Ka järgmise aasta ning sellele järgnevate aastate riigieelarvete kontekstis tuleb riigi kulutusi oluliselt kokku hoida. Täna olen teie ees Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga, millega täiendatakse seaduse § 60². Eelnõu eesmärk on vähendada riigi kulusid Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamisel ja selleks vähendatakse Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära ühe kuuendiku võrra. 

Eelnõu algatajad on üksmeelel, et seoses kulude kokkuhoiuga kogu riigis tuleb ka Riigikogul üles näidata solidaarsust ja kärpida oma kulusid. Põhiseadus ei võimalda meil muuta Riigikogu liikmete selle koosseisu palku – rõhutan, selle koosseisu palku –, küll on võimalik vähendada Riigikogu tööga seotud muid kulusid. Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine on üks (Juhataja helistab kella.) moodus, kuidas seda teha. Eelnõu kohaselt langetatakse Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise määra 25%-ni Riigikogu liikme ametipalgast ehk muudatuse tulemusena on riigil võimalik aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. 

Head kolleegid, tegu on väga laia kompromissiga, mis on sündinud pikkade läbirääkimiste tulemusena. Seejuures on arvestatud, et Riigikogu liikmetel säiliks võimalus teha oma tööd ning tööga rangelt seotud vajalikke kulusid. Säilib Riigikogu põhiseaduslike ülesannete tegemise võimekus: muudatus seda oluliselt kindlasti ei mõjuta. Samal ajal on see märk solidaarsusest ja võimaldab, nagu ma ütlesin, aastas kokku hoida ligi 400 000 eurot. Sellega ma eelnõu tutvustamise lõpetan ja ootan teie küsimusi.

Aitäh teile! Mario Kadastik, palun! 

Aitäh! Tahtsin lihtsalt küsida seda: kuna enamus Riigikogu liikmeid praktikas oma [kuluhüvitiste] mahtu ära ei kasuta ja minu mäletamist mööda liikus ülejääk Riigikogu hoone remondifondi, siis kas see kärbe antud juhul ei ole hoopis remondifondi kärbe? Kas sellisel kujul on reaalne kokkuhoid või mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Käesolev aasta on esimene, mil Riigikogu eelarves on märkimisväärne summa hoone remondiks, ja käesolev aasta on ka esimene, mil me kandsime pingelise finantsolukorra tõttu Riigikogu [liikmete] kuluhüvitiste jäägi riigieelarvesse tagasi. Ehk kokkuhoid selle eelnõu jõustumisel järgmisel aastal oleks väga selge ja kindlasti parandaks ka riigieelarve struktuurset tasakaalu.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelu ja seisukohti palun tutvustama põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas käesolevat eelnõu 3. detsembril. Arutelu algas sellest, et uuriti, mis saab nendest kuluhüvitistest, mida Riigikogu liikmed ära ei kasuta. Ja nagu Riigikogu esimees just seletas, on need varasemalt läinud remondifondi, kuid eelmisest aastast kanti see ülejääk tagasi riigieelarvesse ning selle asemel on eraldi rida lossi restaureerimise jaoks. Samuti on läinud see IT-teenuste haldamiseks ja arendamiseks. 

Komisjon tegi selgeks, milline on kokkuhoiu summa, arvestades umbes 2,2-miljonilist eelarvet, mis kuluhüvitisteks eraldatakse, ja iga aasta kulutatakse sellest ligikaudu 65%–70% ning umbkaudu 600 000 eurot peaks jääma üle. Peamine kokkuhoid tuleb nende Riigikogu liikmete arvelt, kes kasutavad ära kogu kuluhüvitiste summa. Mõju avaldab see ka niimoodi, et kuluhüvitiste vähendamise korral ei eraldata seda summat enam riigieelarvest. 

Arutati ka kuluhüvitiste kululiikide jaotust. Suurimad on sõidukulud – umbes 430 000 eurot, esindus- ja vastuvõtukulud – umbes 250 000 eurot, side- ja postikulud – umbes 90 000 eurot ning sõprusrühmade lähetuskulud – circa 67 000 eurot. Arutati ka kuluhüvitiste kasutamise korda: kui tegemist ei ole tööga seotud kuluga, siis kas seda on võimalik [hüvitamiseks] esitada. Vastavalt Riigikogu juhatuse korrale saadetakse kõik tööga mitteseotud kulude tšekid fraktsioonile või saadikule tagasi. Ja lisaks on positiivne noot see, et kuluhüvitiste puhul on tõusutrendis õigus- ja mõjuanalüüside tellimise osa. 

Käidi välja mitmeid ideid, et tuleks ette võtta rohkem, näiteks diferentseerida kuluhüvitisi Riigikogu liikmete elamiskoha järgi ja üle vaadata ka valitsuse esinduskulud. Eelnõu algataja sõnul peegeldab eelnõu seda, milles neli Riigikogu fraktsiooni suutsid üksmeele saavutada. Kindlasti on osapooltel soov teha enamat, aga hetkel tuleb vaadata, mida on võimalik teha kohe, et aidata riigil kulusid kokku hoida. Elukohajärgset diferentseerimist arutati pikemalt. Kuivõrd selle eelnõu raames ettepanek vanematekogus toetust ei leidnud, lubas algataja, et seda küsimust arutatakse tulevikus edasi. Teiste riikide praktikas üldiselt hüvitatakse saadikutele transpordikulud. Meil on aga võimalus vastavalt vajadusele [meie korda] muuta, juhul kui kokkulepe saavutatakse.

Komisjon otsustas [teha ettepaneku] esimene lugemine lõpetada, samuti määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. detsembri kell 17.15. Muudatusettepanekute lühikene tähtaeg on tingitud sellest, et järgmise aasta kokkuhoiu eesmärgil peab seadus kehtima hakkama 1. jaanuaril. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! See seaduseelnõu, mida täna [tutvustatakse], on kindlasti väike samm õiges suunas. Miks ma ütlen väike samm? Tegelikult on tegemist pooliku sammu ja pooliku lahendusega. Eesti Keskerakonna fraktsioon on tegelikult paralleelselt esitanud seaduseelnõu, mis puudutab samuti Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmist. See räägib selgelt sellest, kuidas tegelikult peaks siin töö käima, kuidas ja millisel viisil peaksid Riigikogu liikmed olema tasustatud ja täpselt samamoodi, et milline osa palgast võiksid olla kuluhüvitised. Praegune eelnõu ütleb, et me võtame natukene kuluhüvitistest lihtsalt maha – 30% palgast on see praegu, muudame selle 25% peale –, aga tänu sellele tegelikult [seis] väga palju ei parane ja sääst, mis sealt tuleb, ei ole ka märkimisväärne. Me peaksime asja vaatama kompleksselt. Me peaksime kindlasti üle vaatama valitsuse liikmete esinduskulud, me peaksime üle vaatama ka nende ametnike kulud, kelle esinduskulusid [hüvitatakse]. Loomulikult peaksime üle vaatama ka Riigikogu juhatuse kulud, mis kaasnevad nende töö tegemisega – kas need on põhjendatud. Need arvud on meile ju ka teada. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas lisaks Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõule eelnõu, mis puudutas valitsuse liikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist – ka see eelnõu tuleb see nädal siiasamasse saali –, aga huvitaval kombel see komisjonis poolehoidu miskipärast jällegi ei leidnud. Arvatakse siiamaani, et vaatamata sellele, et Riigikogu liige … Ma arvan, et see on õige, et kuluhüvitised on läbipaistvad ja kõik kulud, mida me teeme, on tööga seotud ja me peame ka kuludokumendid esitama. Kui me vaatame valitsuse liikmete esinduskulusid, siis [näeme, et] tegemist on tegelikult lisapalgaga: mingisuguseid kuludokumente nad ei pea esitama ja [kuluhüvitiste osakaal] on umbes 20% nende palgast. Me tegime ettepaneku, esitasime siinsamas seaduse eelnõu ja arutasime seda komisjonis, aga miskipärast ikkagi komisjon ei soovi minna seda teed pidi, et ka Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulud oleksid läbipaistvad. Ma loodan, et neljapäeval, kui me seda menetlema hakkame, on Riigikogu siinsamas istungil teist meelt kui komisjon, ja ma kindlasti kutsun üles seda eelnõu neljapäeval toetama.

Nüüd, mis puudutab tänast eelnõu, siis nii nagu ma juba ütlesin, see ei ole piisav käik. See on küll õige käik, väike õige käik õiges suunas, aga ma kutsun teid tegelikult üles [meie eelnõu toetama]. Juba homme on teil see võimalus: menetlusse tuleb meie seaduseelnõu, mis räägib konkreetselt – kui lihtsustatud kujul öelda –, et kui Riigikogu liige täidab oma kohust, saab ta sellist palka, mis talle on koos kuluhüvitistega ette nähtud, ja kui ta kohust ei täida, siis palk proportsionaalselt [väheneb].

Ma kordan üle, mis oli meie ettepanek, mida me ka komisjonis arutasime selle seaduseelnõu raames. Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85%-l täiskogu istungitest ja nende komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85%-l istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%. Kui osalemine langeb 70% või 50% peale, vähendatakse tema palka vastavalt kas 30% või 50%. Täpselt samamoodi on meil lahendatud ka kuluhüvitised: praegu on need 30% [palgast], aga [edaspidi] vastaksid kuluhüvitised tema palgale ehk kui on vähendatud palk, on vähendatud ka kuluhüvitis. Väga lihtne. Ma arvan, et see ongi see koht ja meede, millega me saavutame siinsamas Riigikogus efektiivsuse ja tegelikult ka kulude kokkuhoiu. Lisaks sellele, nii nagu ma ütlesin, me peame üle vaatama valitsuse esinduskulude sihipärasuse. Praegu me saame kindlasti öelda, et kuna valitsuse liikmed ei pea ühtegi kuludokumenti esitama, kui nad [kuluhüvitisi] kasutavad, siis see ongi puhtalt maksuvaba palgalisa. Samasugust palgalisa saab esinduskulude näol veel teatud arv ametnikke. 

Sellisel viisil kindlasti võiksime liikuda edasi. Me teeme siia teise lugemise eel kindlasti muudatusettepanekuid, mis teevad praeguse eelnõu paremaks. Seal me arvestame ka kõiki neid ettepanekuid, mis ma just teile ette lugesin. Nii et kokku võib selle asja võtta sellisel viisil: Keskerakond kindlasti ei tee ettepanekut [eelnõu lugemine] katkestada ja Keskerakond kindlasti ei hääleta eelnõule vastu, aga see eelnõu on lihtsalt poolik. Meie ettepanekud ehk kaks seaduseelnõu, mis on see nädal nii teisipäeval kui ka neljapäeval [päevakorras], on kindlasti toetamist väärt. Ma kutsungi teid üles mõtlema nii-öelda suurema pildi peale ja toetama meie eelnõusid või vähemalt lisama siiasamasse eelnõusse [meie ettepanekud], mis on täna siin esitatud. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Marek Reinaas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui Riigikogu esimees Lauri Hussar oma sügiseses avakõnes rääkis sellest, et me peame olema ühiskonnaga solidaarsed ja vähendama oma kuluhüvitisi, siis kostus nii mõnegi parlamendiliikme suust, et tegemist on populismiga. Omaette võib-olla isegi arvati, et no on alles lihtsameelne tegelane, võtab ette kuluhüvitiste vähendamise, mida mäletatavasti viimati tehti vist 2009. aastal, kindlasti see läbi ei lähe. Mul on väga hea meel, et me oleme praegusel hetkel justnimelt kuluhüvitiste vähendamise seaduseelnõu esimesel lugemisel. Ma tahan tunnustada kõiki neid erakondi ja fraktsioone, kes sellele eelnõule allkirja andsid. 

Lauri Laats esitas küsimuse, et kas see samm on piisav. Ka Eesti 200 seisukoht on kohe algusest peale olnud, et kuluhüvitisi võiks vähendada poole võrra. Ma arvan, et kui me oleks seda teinud, vähendanud kuluhüvitisi poole võrra, ei oleks taevas maa peale kukkunud. Ma arvan, et kõik parlamendiliikmed oleks oma tööga hakkama saanud. Aga nii nagu kombeks on, tõepoolest tuleb leida kokkulepe. Praegusel hetkel vähendada kuluhüvitisi kuuendiku võrra on suurim ühisnimetaja, mille nelja fraktsiooni esindajad suutsid kokku leppida. Väike samm, aga kindlasti õiges suunas. Eesti 200 taha ei oleks jäänud ka see, kui me oleksime soovinud vähendada oma kuluhüvitisi rohkem kui poole võrra. 

Miks me seda teeme? Ma arvan ja ka Lauri Hussar siin kenasti kirjeldas, et see on täiesti elementaarne samm, et näidata üles solidaarsust ühiskonnaga. Me kärbime riigieelarvet, meil on kitsad ajad ja me peame ka siin Riigikogus välja näitama, et me hoolime ühiskonnast. Ma arvan, et justnimelt kuluhüvitiste vähendamine on see, mida me teha saame. 

[Räägin] võib-olla ka sellest protsessist. Ma pean tunnistama, et ma ei ole mitte kunagi oma elus nii palju tagumikutunde veetnud koosolekutel ja midagi arutanud, et omaenda rahakotti vähendada 300 euro võrra kuus. See oli päris pikk minek ja kestis kaks kuud, aga on üks asi, mille võib sealt kõrva taha panna: selline formaat nagu vanematekogu on parlamendi jaoks oluline. Ma kutsun siin üles ka parlamendi juhatust ja esimeest kindlasti rohkem sellist formaati kasutama, sellepärast et nagu me näeme, seal on võimalik kokku leppida ka asjades, mis võib-olla kellelegi isiklikult või erakonnale ei tundu populaarsed. Ühesõnaga, ma loodan, et selle seaduseelnõu poolt hääletavad kõik fraktsioonid, kuigi alla on kirjutanud neli. Aga ühiskonnaga solidaarsuse näitamiseks võiks see seaduseelnõu saada küll kõikide Riigikogu liikmete [poolt]hääled. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 545 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Nüüd palun tähelepanu, kolleegid! Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. detsember kell 16, erinevalt sellest, mida komisjoni esimees mainis – 17.15. Veel kord: muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. detsember kell 16. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Saame minna järgmise [päevakorrapunkti] juurde, mis on juba arupärimine. Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri 23. oktoobril 2024 esitatud arupärimine rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevuse kohta, nr 661. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja see puudutab rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevust. Statistikaameti andmetel sündis eelmisel aastal Eestis 10 949 inimest ja suri 17 315. Eelmine aasta oli erakordne madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 11 000 sünni. 

Rahvastiku dünaamilisuse huvides on esmatähtis sündimuse tõus. Meie tingimustes tähendab see esialgu sündide arvu normaliseerumist. On hädavajalik, et lähiaastatel tehtaks Eestis süstemaatiline teaduslik analüüs, mis annaks lähteandmed optimaalse strateegia loomiseks, et demograafilist kriisi lahendada. Arvestades, et rahvastiku jätkusuutlikkus on meie rahva püsimise keskne küsimus, soovime esitada rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevuse kohta järgmised küsimused. 

Kas te saate selgitada, miks komisjon ei ole tänavu koos käinud ning kuidas on plaanis tagada komisjoni tõhus ja regulaarne töö edaspidi? Kuidas plaanite tagada, et komisjoni tegevusse kaasatakse rohkem eksperte, kes suudaksid pakkuda teaduslikult põhjendatud lahendusi rahvastikukriisi lahendamiseks? Teie ministeeriumi seisukoht on olnud, et nii rahvastikutaaste rakkerühma kui ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni loomine dubleeriks olemasolevat komisjoni tööd. Kas te saaksite täpsustada, kuidas plaanib komisjon rahvastikuprobleemidega tegeleda viisil, mis välistaks eraldi rakkerühma vajaduse? Viimaste aastate statistika näitab, et sündide arv on languses: 1990. aastal sündis 22 308 last, kuid 2023. aastaks oli see number langenud 10 949-ni. Milliseid meetmeid on komisjonil kavas soovitada, et peatada sündimuse langus ja tagada rahvastiku jätkusuutlikkus? Miks ei ole komisjon oma tegevuses olnud läbipaistev ning kuidas plaanite parandada informatsiooni kättesaadavust, et suurendada avalikkuse usaldust komisjoni töö vastu? Aitäh!

Suur tänu teile! Arupärijate küsimustele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame esimesest küsimusest. Tõsi on, et rahvastikupoliitika valitsuskomisjon kohtub käesoleval aastal ühe korra. Kui me aasta tagasi novembris viimati kogunesime, siis jäid üles teemad, mida [arutada] käesoleva [aasta] kohtumisel, mis on plaanis selle nädala reedel. Teemad, mis üles jäid, olid perehüvitiste tervikanalüüs, elukeskkonna arengukava, üleriigiline planeering, laste vaimse tervise parandamise ettepanekud, uus riikliku õppekava lähtekontseptsioon, uus rahvastikuprognoos ja Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring. 

Selge on see, et kõiki neid teemasid ühes komisjonis arutada ei jõua. Räägin nüüd teemadest, mis üles jäid. Perehüvitiste tervikanalüüs pidi valmima käesoleva aasta novembris – täna hommikul sotsiaalkomisjonis tutvustasin seda [teemat] –, aga selle valmimise tähtaeg on edasi lükatud 2025. aasta maikuusse. Küll on need uuringud, mis teadlastelt telliti, tehtud tähtajaks ja korrektselt, aga ma pean tuhka pähe raputama ja ütlema, et eksperdid minu majas ei teinud minu hinnangul olemasolevatest osistest sellist tervikanalüüsi, mida ma oleksin soovinud avalikkusega või komisjoniga jagada. Seega me seda käesoleva nädala reedel päevakorda ei võta. 

Laste vaimse tervise parandamise ettepanekud tulevad samamoodi ministritest koosnevasse ennetusnõukokku arutelule selle nädala kolmapäeval, mil ennetusnõukogu aset leiab, ja seal kannan mina neid ka ette. Ka seda me seekord päevakavasse ei võta, küll aga on reedese istungi päevakavas uus rändepakett, mida tutvustab Siseministeeriumi asekantsler Joosep Kaasik, samamoodi üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" [alusuuringu] "Asustuse arengustsenaariumite koonduuring" esimese etapi tutvustus, mida teeb ekspert Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, ning rahvastikuandmete simulatsioonimudeli arendamine, mida tutvustab Sotsiaalministeeriumi ekspert Magnus Piirits.

Nüüd sellest, mis olulised muudatused on vahepeal olnud. Aasta tagasi me tegime sellised otsused järgmiseks korraks, loen need otsused ette. Koosseis on muutmisel, sest paljud valdkonnad või teemad on kahe viimase valitsuse koosseisu ajal liikunud teiste ministeeriumide alluvusse või on muudetud osapoolte vastutusvaldkondi. Seetõttu oleme muutmas komisjoni koosseisu ja võtame komisjoni täiendavalt juurde – see on selle otsuse rakendamine – Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna juhi, samamoodi Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri, Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja ja Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri. Lisatud on senistele Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli demograafiavaldkonna esindajatele Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia esindaja ja Välisministeeriumist globaalküsimuste asekantsler. Samamoodi on muutmisel majandus- ja tööstusministri positsioon, kuna ka ministri [ametinimetus] muutus. 

Siiani on kokku lepitud korralised kohtumised. Komisjon ühiselt hindas, et need peaksid olema ajalises nihkes, et käia [ühte] jalga riigi eri otsustuskohtadega, olgu selleks riigieelarve tegemine või muud teemad. Üks nendest oli ka valmiv analüüs, millest siin korduvalt räägitud on. Samamoodi jõudis komisjon oma aruteludes tulemusele ja andis komisjoni juhile ka sellekohase suunise, et eesmärgiks ei saa olla see, et luua kõikehõlmavat rahvastikku mõjutavat dokumenti, sest varasemad sellelaadsed püüdlused ei ole õnnestunud. Seetõttu tuleb keskenduda olemasolevatele strateegiatele ja arengukavadele, milleks on peaasjalikult suur alusdokument, "Eesti 2035" arengukava, ja minu valdkonnast heaolu arengukava, millesse on hiljuti integreeritud varasem laste ja perede arengukava, mis rääkis sündimusest ning laste ja perede olukorrast detailselt ja eraldiseisvalt. Kõik need teemad on heaolu arengukavasse üle viidud. Siis on rahvatervise arengukava. Neid arengukavasid, mis on [sündimuse teemaga] puutumuses, on veel, näiteks hariduse, kliima või ruumilise arengu valdkonnas. Kõikides nendes arengudokumentides tuleks spetsiifiliselt kajastada aspekte, mis rahvastikuprobleeme konkreetselt mõjutavad. Kohe ei lepita kokku ka järgmise kohtumise teemasid, sest aeg on näidanud, et elu on muutumises: täpselt praegu me oleks pidanud [analüüsiga] valmis olema, aga analüüs ei ole valmis ja seda me seekord arutada ei saa. 

Teine küsimus: "Kuidas plaanite tagada, et komisjoni tegevusse kaasatakse rohkem eksperte, kes suudaksid pakkuda teaduslikult põhjendatud lahendusi rahvastikukriisi lahendamiseks?" Siin ma pean küll ausalt ütlema, et peaasjalikult ekspertidest see komisjon koosnebki, lisaks poliitikutele, kes seal oma rollist tulenevalt on. See komisjon on kindlasti kõike muud kui poliitiliselt kallutatud komisjon. Ma küll julgen öelda, et nii Tartu kui ka Tallinna ülikooli teadlased on nendes küsimustes nagu kõikides teistes küsimustes tõenduspõhisest lähtenurgast ikkagi juhinduvad ega tee küll ühegi erakonna poliitikat. 

Ja 2024. aastal on sündimuse teemadel eksperte erakordselt aktiivselt kaasatud. Kõige tähtsamaks saab lugeda vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüsi esimese etapi tööd, mille raames toimus kolm ekspertrühma kohtumist, kuhu oli kaasatud kaheksa teadlast Tartu ja Tallinna ülikoolidest. Kohtumiste tulemuste põhjal koostati nimekiri teemadest, mida täpsemalt käsitleda, ja tulemus on, et telliti seitse analüüsi kolmelt erinevalt teadlaselt. Praeguseks on valminud analüüs, mis käsitleb nelja suuremat teemat: Eesti perehüvitiste süsteem, sündimus, perede majanduslik toimetulek ning töö- ja pereelu ühildamine koos teadlaste koostatud alusuuringutega ning tegelemist vajavate probleemkohtade nimekirjaga. See ülevaade on hetkel kooskõlastamisel ja lõplik avaldamine on planeeritud, nii nagu ma ütlesin, koos tervikanalüüsiga, kus kõik erinevad osised on üheks analüüsiks koondatud, maikuusse. Seega, ettepanek kaasata rohkem eksperte, et tegeleda sündimuse teemaga, on loomulikult asjakohane. Ministeerium on seda arvesse võtnud ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Ma ei saa jätta ka mainimata, et demograafiavaldkonnas Eestis ei ole liiga palju eksperte, aga sotsiaalvaldkonna asekantsler on ise demograafia doktoriõppes, nii et üks olulisi eksperte ka ise.

Laste saamise soovide ja takistuste iga-aastaseks monitoorimiseks lisasime 2023. aastal Eesti sotsiaaluuringusse [pereplaneerimise] mooduli. Eesti sotsiaaluuringut korraldatakse alates 2004. aastast. See aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ja sotsiaalset tõrjutust. See moodul on käivitatud iga-aastasena. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides ja see annab meile võimaluse võrrelda ennast teiste riikidega. Ei saa jätta ka mainimata, et on olnud erinevad mitte kõige oodatumad sündmused, mis võib-olla tõrjusid teadlasi demograafia valdkonnast natukene eemale. Me oleme Sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastamas Tallinna Ülikooli demograafiakeskuse osalemist rahvusvahelises uuringuprotsessis. 

Kolmas küsimus: "Teie ministeeriumi seisukoht on olnud, et nii rahvastikutaaste rakkerühma kui ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni loomine dubleeriks olemasolevat komisjoni tööd. Kas te saaksite täpsustada, kuidas plaanib komisjon rahvastikuprobleemidega tegeleda viisil, mis välistaks eraldi rakkerühma vajaduse?" Kõigepealt, nii nagu ma ka täna hommikul sotsiaalkomisjonis ütlesin, kõik need komisjonid, mis on loodud Riigikogu juurde, on Riigikogu otsus, mitte valitsuse otsus. Sellega saab Riigikogu iseseisvalt tegeleda. 

Mis puudutab rakkerühma loomist, siis rakkerühmi on seni Eestis kokku kutsutud Riigikantselei juurde. Riigikantselei juures on sotsiaalvaldkonnas olnud minule teadaolevalt kaks rakkerühma. Üks lõpetas oma töö üsna põhjaliku ja hea tulemusega – äkki see oli 2018. aastal, võib-olla isegi varem, ma jään selle aastanumbri võlgu –, see puudutas pikaajalist hooldust ja just vanemaealiste toimetulekut nii materiaalses kui ka teenuste kättesaadavuse mõttes ja omastehooldajate koormust. Teine oli ligipääsetavuse teemal: selle kokkuvõte oli põhjalik, andis väga selged suunised ministeeriumidele ligipääsetavuse paremaks tagamiseks, ja seda mitte ainult erivajadustega, puuetega inimestele, vaid ühiskonnale laiemalt, arvestades inimeste vanusest või tervislikust seisundist tulenevaid vajadusi. Rakkerühma töö rahvastikuküsimustes ei ole olnud arutuse all. Kuivõrd nende varem nimetatud teemade puhul ei ole olnud valitsuskomisjoni, siis on rakkerühm teatavas mõttes täitnud seda tühimikku. 

Olen üldiselt seda meelt, et bürokraatiat, igat laadi bürokraatiat, tasub vältida. Arvestades ka nende ekspertide vähesust, kes demograafia valdkonnas Eestis olemas on, ei pea ma mõistlikuks komisjoni tööd dubleerida rakkerühma tööga. Aga see on minu arvamus. Kindlasti on kunagi teisi poliitikuid, otsustajaid, peaministreid, kes peavad vajalikuks see rakkerühm kokku kutsuda. Lisan veel, et rakkerühma kokkukutsumine ei ole kindlasti ühe ministri ainupädevuses. 

Nüüd, lastega perede, sealhulgas sündimuse vaates tehakse tööd iga päev. Selles mõttes ei saa panna kogu raskust ei rahvastikukomisjonile ega ka võimalikule rakkerühmale või võimalikule probleemkomisjonile Riigikogus. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond koos statistika- ja analüüsiosakonnaga, ülikoolide, Statistikaametiga, aga ka mittetulundussektoriga selles valdkonnas tegeleb valdkonnaga aktiivselt. Lisaks tellitud uuringutele ja kokkukirjutatavale analüüsile on toodud Riigikokku mitmeid seadusemuudatusi, mis vajaduspõhiselt lähtuvad lastega perede ja laste vajadustest. 

Neljas küsimus: "Viimaste aastate statistika näitab, et sündide arv on languses. [Jätan vahelt lõigu ära. – S. R.] Millised meetmed on komisjonil kavas soovitada, et peatada sündimuse langus ja tagada rahvastiku jätkusuutlikkus?" 1990. aasta sündimusega võrdlemine on mõnevõrra kohatu, sest oluline osa sel ajal sündinud lastest lahkus Eestist koos oma vanematega peale seda, kui Eesti taasiseseisvus. Suure osa Nõukogude aja sisserändest moodustasid siia kooli lõpetamise järel suunatud noored, kes tihti siin ka pere lõid ja esimesed lapsed said. Suur osa neist liikus aga hiljem kodukohta tagasi ja peale riigikorra muutust oli selline tagasiränne eriti suur. Sündimuse … 

Ütle mulle korraks, palju mul aega on.

Jaa, 37 sekundit. Kollane raamat on nii karm, et ütleb, et arupärijatele ja küsimustele vastamiseks aega pikendada ei tohi, aga teile tuleb veel küsimusi. Nüüd järgmistele küsimustele vastamisel ei ole teil keelatud käsitleda ka seda küsimust, millele te praegu vastata ei jõua. Nüüd ma võtsin 30 sekundit ära, nii et [teil on] 45 sekundit ja siis läheme järgmiste küsimuste juurde.

Kokku võttes ütlen lihtsalt seda, et need soovitused, mida sündimuse jaoks teha, peavadki tulema sellestsamast analüüsist, mis maikuus avalikuks saab. Ma väga-väga loodan, et need on sisulised, absoluutselt erakondliku mõõtmeta ja päriselt lähtuvad laste ja perede vajadustest, mitte ei arvesta erinevaid poliitilisi jõude ja nende soove. 

Ja viimane, viies küsimus on läbipaistvuse kohta. [Rahvastikupoliitika valitsus]komisjon teeb alati pressiteate, meie materjalid on Sotsiaalministeeriumi kodulehel üleval. Täna andsin ülevaate sotsiaalkomisjonis. Kindlasti saab sotsiaalkomisjon ettekandjaid paluda, et neid ettekandeid, mida rahvastikukomisjonis on arutatud, saaks ka sotsiaalkomisjonis kuulata. Ühtlasi tegin täna sotsiaalkomisjonis ettepaneku, et me võime ka ühise avaliku istungi korraldada. See annaks huvilistele võimaluse laiemalt kaasatud olla nendes küsimustes.

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud proua minister! Kõigi aegade kõige väiksem sündimuse summaarkordaja Eestis oli 1998. aastal – see oli 1,28. Eelmisel aastal oli see näitaja 1,31. Sel aastal kümnel kuul on sündide arv üle 10% väiksem kui veel eelmisel aastal kümnel kuul. Varem olete te toonud sündide arvu languse argumendiks väite, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud. Sel aastal aga ületame suure tõenäosusega kõigi aegade sündimuse summaarkordaja negatiivse rekordi. Ehk teisisõnu: küsimus ei ole sünnitusealiste naiste [arvu] vähenemises. See negatiivne rekord oli vähemalt pool aastat ette näha. Need tulemuseta, ma kordan, tulemuseta tegevused, millest te rääkisite, viitavad pigem üheselt teie indiferentsusele. Ma küsin ikkagi: miks te olete ministrina olnud sellel teemal nii passiivne?

Aitäh küsimuse eest! Ma lihtsalt ütlen siia algatuseks ära – see ei ole küll kuidagi nagu pääsemine –, et kohortsündimuskordaja on 2024. aastal 0,1 protsendipunkti võrra positiivsem, kui ta oli eelmisel, 2023. aastal. Mingisugune positiivne liikumine siin on. Sellest küll ei saa teha mingit põhjapanevat pikaajalist positiivset järeldust trendi kohta, see on täiesti arusaadav. 

Ma ei nõustu teie väitega, et ma olen olnud ministrina passiivne nendes küsimustes. Meil on lihtsalt erakondlikel või maailmavaatelistel põhjustel erinevad väärtushinnangud. Osa inimeste väärtustes on oluline roll sellel, et emaks olemine on ka töö ja emaks olemine on naise esmane ülesanne, aga minu jaoks on olulisem see, et inimesed saaksid pere‑ ja tööelu ühitada ja rakendada ennast soovitud määral mitmes eluvaldkonnas: olla ema ja lapsevanem, õppida, teha karjääri ja osaleda tööturul. Selleks viimaseks on astutud üsna mitmeid samme, mis õnneks on ka Riigikogus toetust leidnud, olgu need erinevad toetused suurema vaesusriskiga peretüüpidele, nagu näiteks last üksi kasvatavate vanemate pered, aga ka pered, kus on rohkem lapsi, või siis erinevad teenused perelepituseni välja.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Olgu selle komisjoniga, nagu on, sellised asjad võtavad kindlasti aega. Oleks soovinud, et see aeg oleks lühem, aga see selleks. Mind huvitab rohkem teine asi. Me kõik ju saame aru, et selleks, et perekonnad hakkaksid lapsi saama ja sünnitama, on neil vaja kindlustunnet, eelkõige kindlustunnet homse päeva ees: ehk et oleks stabiilne olukord, stabiilne majanduslik olukord perekonnas. Minu küsimus ongi väga lihtne. Mida on praegune valitsus teinud ja mida tegi põhimõtteliselt sama koosseisuga eelmine valitsus viimastel aastatel, et suurendada seda kindlustunnet? Hirmutatakse inimesi sellega, et homme on veel hullem kui täna, tõstetakse makse ja vähendatakse peretoetusi. Aga millega on saanud hakkama see valitsus ja sai hakkama eelmine valitsus selleks, et kindlustunne suureneks?

Aitäh! Jätan kõrvale 2023. aasta, mil korraks olid lasterikka pere toetused 100 ja 150 euro võrra kõrgemad sõltuvalt laste arvust perekonnas, aga need valitsused, kus mina olen olnud sotsiaalkaitseminister, on tõstnud kolme- kuni kuuelapselise pere toetuse 300 eurolt 450-le ning seitsme ja enama lapsega pere toetuse 400-lt 650 eurole. Esimese ja teise lapse toetus on tõusnud 60-lt 80 eurole ja last üksi kasvatava vanemaga peres üksikvanema lapse toetus 19 eurolt 80 eurole. Sellel ajal on kahekordistatud elatisabi, mis on lapse ülalpidamise kohustuslik makse vanema eest, kes ei ela lapsega koos. Nagu me teame, on üksikvanemad peaasjalikult naised. Vaid 7% üksikvanematest on üksikisad. 

Samamoodi oleme Riigikokku saatnud [eelnõu], et muuta toitjakaotuspension toitjakaotustoetuseks: jällegi selleks, et kui laps jääb ühe vanemaga, ühe ülalpidajaga, siis tal oleksid paremad üleskasvamise tingimused. Me oleme muutnud lapse[hooldus]puhkuselt välja tulevatele vanematele haigus- ja hoolduspäevade eest makstava hüvitise sissetulekupõhiseks, varem oli see miinimumsotsiaalmaksupõhine. See ka oluliselt parandab väikelastega perede toimetulekut. Ja nii edasi, need kõik on sammud. Me oleme ka kõva häälega välja öelnud, et püüame läheneda vajaduspõhiselt: madala ressursi olukorras suuname meetmed just nendele sihtgruppidele, kel on probleeme rohkem. 

Aga täiesti nõustun teie jutu algusosaga, mis oli kirjeldav. Pean lihtsalt lisama, et tõsi, ebakindlus on see, mis ei lase lastel sündida ja meie lastevanematel olla õnnelikud ja vabad. Ebakindlust suurendab majanduslik ebaturvalisus, samamoodi julgeolekuküsimused. Kui Eesti riigi ees üldse seisab praegu midagi olulist lisaks sellele, et me tõepoolest soovime, et siia sünniks rohkem lapsi, siis see on Eesti riigi iseseisvus ja julgeolek, ja sinna tuleb paratamatult ressursse suunata.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Rahvastikupoliitika üks alustala on kindlasti kindlustunne riigi suhtes, aga kahjuks oli teie üks esimesi eelnõusid, mis selle koosseisu ajal siia toodi, kohe suurperede toetuste vähendamine. Enne valimisi tõstsite neid, et hääled kätte saada, ja pärast seda oli esimene eelnõu, mida siin menetlesime, suurperede toetuste vähendamise kohta. Palju ei aita kaasa ka maksutõusud ega see, kui me võtame kodustelt emadelt ära ravikindlustuse. Me teeme automaksu, [tõstame] käibemaksu, aktsiise ja nii edasi. Nimetada võiks nii mõnegi veel. Aga küsin teie käest: millised olid teie ettepanekud valitsuses siis, kui olid maksutõusude arutelud? Millised olid teie panus ja ettepanekud, et aidata meie lastega peresid, et nad ei saaks sellist lööki, nagu te praegu olete ette valmistanud ja selle maksukaskaadiga teete? Palun nimetage need ettepanekud.

Aitäh! Minu soovitus koalitsioonikõneluste ajal oli püsida selle laste- ja peretoetuste skeemi juures, mis meil täna on – mitte minna üle vajaduspõhisele lastetoetuste süsteemile. Ma olen seda korduvalt öelnud. See skeem, mis meil praegu on, toetab ja väärtustab igat Eestis sündinud last, aga paneb rõhu nendele gruppidele, kus võib vaesusrisk olla suurem. Need on kahtlemata nii [pered], kus on enam kui kolm last, kui ka pered, kus üks täiskasvanu kasvatab last või lapsi. 

Mis puudutab julgeolekumaksu, siis selles olen ma valitsuskoalitsiooniga olnud küll ühel meelel. Vastan täpselt samamoodi nagu härra Belobrovtsevile: kui Eesti riigil on sündide [arvu] tõstmise kõrval tänases maailmas midagi olulist, siis see on Eesti iseseisvuse säilitamine nii keerulises julgeolekuolukorras, nagu see meil praegu Venemaa naabrina on.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Täna sotsiaalkomisjonis kuulsin, et rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni teemadeks on muu hulgas keskendumine sündidele ja perede turvalisusele, aga tegudes te ju ei toeta kuidagi neid eesmärke. Näiteks, nagu eelmine küsija juba mainis, tühistasite te kodus lapsi kasvatada otsustanud koduse ema ravikindlustuse. See hakkab järgmisel aastal kehtima. Kui ma selle kohta küsisin, siis teie ütlesite sellise lause, et riik ja maksumaksjad ei pea koduse ema ravikindlustust kinni maksma. Minul tekib küsimus: miks nende emade ravikindlustust ei pea riik ja maksumaksja kinni maksma, aga soomuutjatele ja LGBT-inimestele tehtud kulutused peavad maksumaksja ja riik kinni maksma?

Aitäh! Teie küsimuse kirjeldav osa on mõnevõrra eksitav, sellepärast et me räägime vaid ülalpeetava abikaasa ravikindlustusmaksest. Selliseid lastega naisi, kes on ülalpeetavad abikaasad, on tuhatkond. Me räägime vaid nendest, kellel on vähemalt üks alla kaheksa-aastane laps või vähemalt kolm alla 16-aastast last. See tähendab seda, et me räägime olukorrast, kus inimene saab endale lubada kodus olemist, sest peres on vähemalt üks täiskasvanud töötaja, kes käib tööl. Aga samal ajal need üksikvanemaga pered, kelle olukord võib olla nii majanduslikult kui igapäevaelu korralduse mõttes veelgi keerulisem, seda hüvet kunagi ei saa, sest nad ei ole ülalpeetavad abikaasad, vaid nad on väga erinevatel põhjustel jäänud üksinda last kasvatama. Ma arvan, et kui me pakume ühiskonna poolt hüvesid, siis need peavad olema kättesaadavad üksteisega sarnases olukorras olevatele inimestele.

Veel kord: kui tegemist on olukorraga, kus perekonnas on puudega laps, siis makstakse ravikindlustus[makseid] selle ema eest [ka edaspidi]. Kui [peres] on vähemalt üks alla kolmeaastane laps, siis [vanema eest] ravikindlustus[makseid] makstakse. Aga olukorras, kus meie elanikkond vananeb, töökäed on vajalikud ja maksutulu on riigile vaja selleks, et süsteemi üleval pidada, neidsamu laste‑ ja peretoetusi ning pensione maksta ja ka tervishoiuteenuseid osutada, on meil tarvis töölkäijaid. Vaadates individuaalselt, [on selge, et] nende ülalpeetavate abikaasade, tuhatkonna inimese eest, kes olid lastega kodused, ei maksnud riik seni ka sotsiaalmaksu, mille kaudu nad oleksid saanud koguda pensioni. Kui me vaatame nende emade tulevikku, [näeme, et] nad on pensionieas päris keerulises olukorras: suure tõenäosusega [võivad] nad olla vaesusriskis või lausa kannatada vaesuse käes. Ehk: meie individuaalsed sotsiaalkaitsesüsteemid on alates taasiseseisvumisest üles ehitatud individuaalsele lähenemisele, mistõttu on siiski eeldus, et tööealised inimesed käivad tööl. Kui perel on tõepoolest võimalik ülalpeetava abikaasa rolli rahastada, siis saavad inimesed seda teha. 

Me analüüsisime ka seda, milline võib olla inimeste potentsiaalne käitumine. Nägime, et nii mõnedki võtavad ennast siis töötuna arvele. Sel juhul [makstakse] nende eest sotsiaalmaksu ja [see annab neile] kindlustatuse. Osa võib-olla soovib seda elustiili jätkata ja ostab eraravikindlustuse, aga kindlasti on ka neid, kes lähevad tööle. Paari aasta jooksul on need proportsioonid pigem töötamise ja töö otsimise suunas liikumas.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! See on tõsi, et te olete olnud ühed suurimad ebakindluse loojad, sest esiteks te kahjustasite õiguskindlust ja teiseks kahjustasite väga sügavalt nende inimeste usku riigisse ja lubadustesse, kes juba planeerisid ja saidki endale lapsed selle riigi lubaduse põhjal. Siis öeldi, et head aega, meie lööme nüüd uue korra majja ja ükski lubadus ei pea. Aga samal ajal kui te jõuga [tühistasite] omaenda lubaduse ja teiste erakondade väga – võiks öelda – vennaliku jõuliste perehüvitiste otsuse, ütlesite, et on ju olemas hoopis muud meetmed, mis toetavad sündimust. Millised muud meetmed siis on teil vahepeal üles leitud ja mida te olete kasutanud? On midagi eluasemega seoses või midagi muud tulnud?

Aitäh! Jällegi, teie küsimuse kirjeldavast osast jääb mulje, nagu oleksin mina soovinud lasterikaste perede toetustest lauget väljumist ja nende indekseerimist, aga see ei vasta tõele. Poliitika on, nagu ikka, kompromisside kunst ja see oli osa koalitsioonileppest, mis tehti koalitsioonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Isamaaga. Juba algusest peale on olnud minu ja Reformierakonna seisukoht, et sellises suuruses lasterikka pere toetused, nagu 2023. aastal kehtisid, ei ole meie riigile rahaliselt jõukohased. See on väga kulukas ja seetõttu ma ei häbene absoluutselt, et minu ministriks olemise ajal, vaatamata 2023. aasta erisusele, on lasterikka pere toetus seitsme ja enama lapsega peredes tõusnud 250 eurot ja kolme kuni kuue lapsega peredes 150 eurot. Samamoodi on tõusnud esimese ja teise lapse ja üksikvanema lapse toetus. 

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Tavaliselt on nii, et see põld või taim, mida kasvatatakse ja kastetakse, kannab vilja, aga rahvastikuteemasid ei ole Kaja Kallase juhitud valitsused kuidagi soosinud. Mulle rahvastikupoliitikuna on jäänud mulje, et neid on suisa vaenatud, ja tööpõld kiratseb. Kuid viljakandvaid näiteid on Eestil omast käest võtta. Aastal 2017 [hakkas kehtima] Riigikogus vastu võetud seadus, [millega loodi] kolme või enama lapsega pere toetus. See soodustas sündimust viisil, et kahel järjestikusel aastal sündis Eestis 25% rohkem [pere] kolmandaid ja enamaid lapsi. 

Ma küsin: mida on selline Kaja Kallase juhitud ja ka teie valitsuse demograafiaprobleemidest kõrvale vaatamine meie riigi sündimusprobleemidele teie hinnangul andnud? Kas see on aidanud kaasa kahanemisspiraali peatumisele või on juhtunud halvem: on see andnud probleemidele hoogu juurde? Kust tuli selline jäik sündimusega seotud küsimusi eirav ja demograafiaprobleemidesse mitte tõsiselt suhtuv hoiak? Kas see tuli Reformierakonna juhtkonnast või Sotsiaalministeeriumist?

Aitäh küsimuse eest, aga vastus on väga lihtne. Kaja Kallase juhitud valitsuste ajal juhtuski see, et 400 eurolt tõusis seitsme ja enama lapsega perede toetus 650 eurole ehk 250 euro võrra. Siis viimati tõusid laste- ja peretoetused. Aastal 2017 tõepoolest loodi lasterikka pere toetus, seda on säilitatud ja seda me oleme pidanud väga heaks meetmeks, aga mitte püsivalt sündimust kõrgel tasemel hoidvaks meetmeks. Eesti on Euroopa Liidu riikide tipus oma erinevate rahaliste toetustega, aga need ei ole andnud meile tulemust, mida me soovime. See tähendab seda, et me peame senisest rohkem nii vajaduspõhiselt lähenema kui ka üle vaatama teenuseid, ümber kujundama keskkonda, et see oleks lastesõbralik, ja mitte vaatama ainult rahaliste toetuste poole, sest need meile kahjuks tulemust andnud ei ole. 

Ja lõppeks, me peame olema ka ratsionaalsed ja võtma endale kohustusi, mis on jõukohased. Kõige selle juures tuletan veel kord meelde, et 2022. ja 2024. aasta võrdluses on just Kaja Kallase juhitud valitsused olnud need, kelle ajal suurenes igakuine sissetulek seitsme ja enama lapsega perede puhul 250 eurot ja kolme kuni kuue lapsega perede puhul 150 eurot, pluss veel 40 eurot esimese ja teise lapse pealt.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mulle jäi korraks kõrvu – võib-olla ma kuulsin valesti –, et te mainisite rahvastiku arengukava juures ka kliimaeesmärke või ütlesite sõna "kliima" selle juures. Kas nendel on mingi omavaheline seos? Miks te selle sinna vastusesse tõite?

Ma rääkisin küll keskkonnast ja keskkonnal on kindlasti sellega seos, sest sellel, milliseks me kujundame keskkonna, milles lapsed elavad, olgu see seotud avaliku transpordiga või millegi muuga, on väga suur roll: kas laps saab iseseisvalt trenni-kooli või peab [teda sinna] viima lapsevanem oma töö kõrvalt iga päev, kas laps saab kasvades rohkem iseseisvalt turvaliselt vastutust võtta – seesama liikumine kooli või trenni. Tegelikult on keskkonnal väga suur mõju, muu hulgas laste vaimsele tervisele, ja laste vaimne tervis omakorda mõjutab laste head käekäiku väga oluliselt. Pikemalt räägin kolmapäeval keskkonna mõjust laste vaimsele tervisele ennetusnõukogus, kes regulaarselt käib koos Justiitsministeeriumi juhtimisel.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Täna istungi alguses andsin Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt üle otsuse eelnõu, milles [antakse] valitsusele ülesanne, mis puudutab just nimelt meie noori ja lapsi, nende sotsiaalmeediakasutust ja ka võimalikku piirangute sisseviimist, aga esmane ülesanne on eelkõige analüüsi läbiviimine. On erinevaid riike ja näiteid: võib-olla kõige viimane, kõige värskem on Austraalia, kus keelustati sotsiaalmeedia platvormide kasutamine alla 16-aastastel lastel, Prantsusmaal on piirang kehtestatud [alla] 15-aastastele ja ma tean, et Ameerikas Ohio osariigis on samuti piirangud. Kuidas teie suhtute sellesse ja vaatate seda asja? Kas meil on need analüüsid olemas või me peaksime selle asja ikka päris põhjalikult ette võtma ja ka midagi korrigeerima?

Aitäh! Meil on erinevaid analüüse, millest tegelikult ka teatav pilt kokku jookseb, aga mitte tervikpilt. Me teame laias laastus seda, kui palju aega lapsed internetis, arvutis, sotsiaalmeedias veedavad, aga me ei tea tegelikult kuigi täpselt seda, mida nad seal teevad. Erinevad riigid näevad hirmsasti vaeva, et seda teatavas mõttes ikkagi nagu uut teemat käsitleda ja selle sügavustesse süüvida, et sellest aru saada. Olen ise käinud mitmel rahvusvahelisel üritusel, kus on arutelu all olnud peamised tehnoloogilised viisid, kuidas piirata noortel nende vanusele mittevastava info kättesaadavust internetis, ka sotsiaalmeediakanalitel – sinna näotuvastuse moodulid vahele panna ja nii edasi. Tegelikult ei ole üheski riigis seda tänaseks käivitatud. Internet on õnneks või kahjuks riikideülene, nii et need diskussioonid rahvusvahelisel tasandil käivad. Siis jah, on riike, kes on teinud väga sihipäraselt piiranguid.

Ma arvan, et teie ettepanek analüüsida on hästi hea. Minu soov on, et kui seda tegema hakatakse, kaasataks ka noori. Kui ühiskonnas siin mõni kuu tagasi oli avalik arutelu koolis telefonide keelamise üle, siis noored võtsid tegelikult väga asjalikult sõna: väga paljudes koolides on telefon nutiseadmena õppevahend. Nii et eks ta on selline kahe teraga mõõk, igal mündil on kaks külge. Seda tuleb vaadata sel viisil, et internet ja sotsiaalmeedia on tulevik. Seda lastel lõpuni ära keelata – ma ei kujuta ette, et see oleks võimalik. Kui piirangud luua, siis need piirangud peavad olema proportsionaalsed ja ka lastega läbi arutatud. Viimane näide: kui noortelt sai küsitud, mida te seal internetis vaheajal teete, siis lapsed vastasid, et oi, me vaatasime, kuhu teatrisse klassiga järgmine kord minna. Väga põhjendatud, eks ole, nii et võta sa kinni. Aga analüüsida kindlasti tuleb.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Kuulasin tänast diskussiooni ja tahan ära klaarida ühe vea. Te väitsite, et üksikemade toetamine ja paljulapseliste perede toetuse tõus on justkui Reformierakonna eestvedamisel toimunud. Ei, see on ikkagi Isamaa Erakonna tehtud. Teie olete [toetusi] küll pigem üritanud vähendada, oletegi vähendanud. 

Aga Kert Kingo esitas teile üsna hea küsimuse, millele mina ka vastust ei saanud. Riik ja ülejäänud maksumaksjad ei pea koduse ema ravikindlustust kinni maksma teie väitel. Kert Kingo küsis, et aga miks peaks siis kinni maksma soovahetusoperatsioone ja iga-aastaselt sadu tuhandeid eurosid raha LGBT-ühingule propagandaüritusteks külvama. Kas te leiate, et need kaks asja on õiges proportsioonis?

Aitäh küsimuse eest! See on circa miljard, mida me lastega peredele perehüvitiste seaduse alusel maksame. See summa, mis läheb erinevatele strateegilistele partneritele, on Sotsiaalministeeriumi, minu valitsemisala eelarvest 0,01%. Need strateegilised partnerid, küllap olete kuulnud, on puuetega inimeste koda, Lastekaitse Liit, Lastekaitse Liiduga koos lasterikaste perede liit, vanemaealiste võrgustik, mida juhib Kuldne Liiga koos Praxisega. Sinna on oma tegevustega kaasatud pensionäride [ühenduste liit]. Vaid väga väike osa on see, mis läheb teie taunitud sihtgrupile, ja see on otse seotud inimõiguste kontekstiga, kuigi ka eelmainitud on põhimõtteliselt inimõiguste valdkonda kuuluvad teemad.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahvastikuministri ametikoht loodi 1997. aastal, et juhtida tähelepanu rahvastiku arengutele alates integratsioonist kuni sündimuse küsimusteni. Selle tähtsust ei seatud aastaid kahtluse alla, sest demograafilised väljakutsed on olemas ja süvenevad. Ometi kaotati see ametikoht 2021. aastal, kui Kaja Kallase juhitud valitsus otsustas rahvastikupoliitika siduda üldise heaolu arengukavaga. See oli ilmselgelt vale samm. 

Sündimus Eestis on järsult langenud. 1990. aastal sündis 22 308 last, 2023. aastal aga alla 11 000. See on selge märk, et kriis süveneb ja olemasolevad meetmed on ebapiisavad. Ka Sotsiaalministeeriumi tegevus rahvastikupoliitika valitsuskomisjoniga on pehmelt öeldes halvatud. Komisjon pole isegi regulaarselt kogunenud. Kas selline tegevus näitab tõsist suhtumist meie rahva püsimajäämisse? Ei näita ju. 

Kaja Kallase valitsus lubas 2021. aastal, et rahvastikupoliitika integreeritakse heaolu arengukavasse, ja Sotsiaalministeerium koordineerib seda. Kuid mis on selle tulemus? Me näeme hoopis vastupidiseid trende: sündimuskordajad vähenevad, arengukavas seatud sihid jäävad paberile ja riik ei suuda pakkuda konkreetseid lahendusi. See on klassikaline näide bürokraatlikust venitamisest ja prioriteetide segi ajamisest. Peaministri kohustus on juhtida rahvastikupoliitikat, sest see on meie põhiseaduslik ülesanne: tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, kuid praegu on peaminister selle vastutuse sisuliselt loovutanud teistele, kes pole varustatud ei vajalike ressursside ega pädevusega. Sündimuse suurendamine ja rahvastikukriisiga tegelemine ei saa olla üksnes Sotsiaalministeeriumi alateema. See vajab keskset juhtimist, strateegilist nägemust ja tugevat poliitilist tahet, mida Reformierakonna juhitud valitsusel ei ole. 

Mida tuleks teha teisiti: esmalt tuleb taastada rahvastikupoliitikat juhtiv ametkond või luua peaministri rahvastikubüroo, mis suudaks pakkuda konkreetseid lahendusi ja strateegiaid. Samuti tuleks rahvastikupoliitika tõsta valitsuse prioriteediks. See teema ei tohi Sotsiaalministeeriumi mahuka töö seas kaduma minna. Rahvastiku[kriisi] lahendamine on sama oluline kui julgeolek või majandus. Lahenduste leidmiseks peame vaatama kaugemale sellistest sõnadest nagu "analüüsida", "soodustada" või "arendada". Meil on vaja konkreetseid meetmeid, mis toetavad peresid ja suurendavad sündimust. Lisaks peame väärtustama abielu, perekonda ja suurperesid – mitte pelgalt sõnades, vaid poliitika kaudu. Eesti rahvas väärib enamat kui pealiskaudsed arengukavad, teoreetilised eesmärgid ja tühjad lubadused. Vajame praktilist tegevust, sihikindlat juhtimist ja tõsist pühendumist, et vältida rahvuse hääbumist. Valitsuse tegevusetus selles küsimuses on vastutustundetu ning rahvastikukriisi lahendamine peab olema poliitiline prioriteet, mitte kõrvaline teema. Me peame tagama, et Eesti jääks kestma mitte paberil, vaid tegelikkuses, kus igal noorel perel on kindlustunne tuleviku suhtes ja igal lapsel võimalus kasvada üles elujõulises ühiskonnas. Aitäh!

Suur tänu teile! Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma eeldan, et ta siiski kuuleb meid ja ei ole lahkunud saalist pärast küsimustele vastamist. See oleks enam-vähem viisakas, et ta ikkagi teab, mis debatti siin peetakse ja mida sellest asjast räägitakse. 

Aga ma pean ütlema – kahjuks ma teda ei näe siin –, et minister tegi meile siin puldis veidi silmamoondust – isegi mitte veidi, vaid päris palju. Ma kuulasin ja imestasin, et kõik, mis puudutas suurperetoetusi ja lastega perede hüvesid, ongi justkui alanud Kaja Kallase valitsuse headusest – et lapsetoetused üldse tõusnud on ja et suurperedel üldse hüved on. Tegelikult on muidugi olnud otse vastupidi: just nimelt Kaja Kallase valitsustest sai alguse lastetoetuste vähendamine ja sõnamurdlik suhtumine lastetoetuste tõstmisesse. 2023. aasta alguses, kui Isamaa oli valitsuses, toetus tõusis, ja esimese eelnõuna andis meie sotsiaalkaitseminister oma käega sisse lapsetoetuste vähendamise. Samal ajal, maikuu sees 2023, andis ta Postimehele ka intervjuu, kus teavitas, et järgmisena lähevadki käiku soolise enesemääramise teemad. Jah, hiljem on sama ministeeriumi terviseminister teavitanud meid sotsiaalkomisjonis, et soolise enesemääramise teemadega siiski ei tegeleta. Nii et mine võta kinni, kus tõde siis oli: kas sellega tegeleda soovinud ühe ministri jutus või selle teise ministri jutus, kes ütles, et teemaga ei tegeleta. 

Isamaa on aga olnud nii laste- kui ka peretoetuste tõusu juures, samuti suurperetoetuse tõusu juures: me tegime ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus 100 euroni, mitte 80 euroni, kuhu me ta tõstsime, ning ka üksikema [lapse] toetus võinuks meie hinnangul olla 100 eurot. Ma olen ise näinud pealt Reformierakonnas kõnealuse rahvastikupoliitika teema mitte tõsiselt võtmist, pisendamist ja ka isegi kaigaste kodaratesse loopimist. Samas on välja öelnud kõik rahvastikupoliitikud ja teadlased, keda me kõik hindame, et peredele antud lubadusi ei tohi tagasi võtta, see haavab perede turvatunnet. Kes vähegi loeb sotsiaalmeediagruppe, näeb seal iga päev naiste enda arvamusi: kas julgen kolmanda lapse saada, kas julgen seda, teist, kolmandat teha; äkki kaob seegi, mis juba olemas. See on Kaja Kallase valitsuste tulemus. 

Kuna minister andis meile olulisi selgitusi, siis ma tema kiituseks ütlen, et mulle tundub, et ta on asunud opositsiooniga vähemalt dialoogi, kuid ta viib küsimuse maailmavaate, mitte probleemi tasemele. See on sündimuse probleem, millega me peaksime tegelema ja mis see tegelikult on: meil sünnib lapsi liiga vähe, et seda riiki ka tulevikus, üle aegade pidada eesti keeles, eesti kultuuriga ja rahvana. Tavaliselt on nii, et see põld või taim, mida kasvatatakse ja kastetakse, kannab vilja, aga rahvastikuteemasid ei ole Kaja Kallase juhitud valitsused soosinud. Kordan üle: mulle on rahvastikupoliitikuna, rahvastikuministrina jäänud mulje, et neid teemasid on suisa vaenatud, kalevi alla topitud, ning see tööpõld kiratseb jätkuvalt, kuigi kuulsime ministrit ütlemas, et aasta lõpul ta siiski soovib rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni veel kord kokku kutsuda. 

Ma rõhutan: Eestil endal on omast käest võtta positiivseid näiteid, mis tõid tulemusi. Ma lükkan ümber ministri öeldu, et lapsetoetused või peretoetused tulemusi ei anna. Annavad küll! 2017. aastal [hakkas kehtima] Riigikogus vastu võetud seadus, [millega loodi] kolme või enama lapsega pere toetus. See soodustas sündimust viisil, et kahel järjestikusel aastal sündis Eestis 25% rohkem [pere] kolmandaid või enamaid lapsi – keskeltläbi 600 last aastas. Sündide arv on nüüdseks langenud alla 10 000 lapse aastas ja see paistab veelgi langevat. Ma ei oota vastuseid selle kohta, et Soomes, Lätis ja kusagil mujal Euroopas veel on samamoodi. Ma ei oota ka seda kommentaari, justkui mulle või Isamaale ei oleks esimesed ja teised lapsed tähtsad. On küll. Eestile on täna ja ka varem olnud iga laps kulla hinnaga, aga …

Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Tõsi on see, et alates kolmandast lapsest kasvavad pere kulud hüppeliselt, sest ruumi ja kõiki muid asju on rohkematele lastele ja suudele tarvis. See kolme või enama lapsega [pere] toetus, mis 2017 loodi, tõestas just seda, et need vanemad, kelle perre sooviti lapserõõmu lisaks, julgesid selle sammu astuda. 

Veel jäi mulle ministri jutust silma, et minister kipub arvama, et küsimus on maailmavaateline ja opositsioon tahab teha naistele laste saamise ja laste kasvatamise … Justkui meie arvame, et see on eraldi tööharu, aga me pole kunagi nii mõelnud. Mina opositsioonis olen seisnud nende perede eest, kes ise tahavad lapsi saada. Suurperesid on meil keskeltläbi 14%: nemad kannavad Eesti jätkusuutlikuna hoidmise vastutust ja neis kasvavad üles kolmandad ja neljandad lapsed ehk Eesti järelkasv. Nad näevad rohkem vaeva. Me oleme öelnud ainult seda, et vanemlust tuleb rohkem hinnata ja vanemate töö tegemist oma töö, karjääri kõrvalt tuleb rohkem hinnata, sest nendele inimestele, kes liberaalses demokraatias teevad valiku, et neil on riigi ees kohustusi vähem ja nende valikuvabadus on ainult enda töö ja karjääri suunas, hakkavad need 14% peresid tulevikus pensioni maksma. Seda tuleb ka arvesse võtta. 

Niimoodi. 2015–2019 menetles Riigikogu koosseis rahvastikupoliitika põhialuseid. Nende kinnitamiseni ei jõutud: mina mäletan, et Reformierakond oli vastu. Järgmises koosseisus töötas Riigikogus rahvastikukriisi probleemkomisjon, mis tõi rahvastikukriisi probleemi avalikkuse silme alla. Selle probleemkomisjoni pani Kaja Kallase valitsus kinni ja kogu temaatika pakiti sotsiaalkaitseministri portfelli. Tööd alustas valitsuskomisjon, mis sel aastal pole kordagi kogunenud. Hea küll, aasta lõpus panete märgi maha ja see komisjon siiski koguneb, saate linnukese tööplaani kirja, aga valitsuskomisjonis arutatu ja tehtavad ettekanded ei jõua avalikkuse silme ette. See ei ole minu hinnangul läbipaistev suhtumine. 

Me oleme sündimuse küsimuses kahanemisspiraalis. Ma küsin: millistel kuupäevadel on kõnealune rahvastikukomisjon arutanud kivina langeva sündimuse küsimust? Kui mina sinna 2022. aastal kuulusin, siis seda seal ei arutatud, aga kõiki muid kaasnevaid ilmaasju on arutatud. Seda on öelnud ka rahvastikuteadlased, et sündimuse probleemi puhul on siiski tarvis võtta kitsam fookus, mitte arutada komisjonis lihtsalt kõiki maailma asju korraga, jõudmata ühegi tulemuseni. 

Veel: riigis tervikuna levivad ka ministeeriumi jutupunktid, et me oleme noore põlvkonna kaotanud. Aga nii see ei ole. Ma käisin külas Soome ministril, kes tõdes, et see oli riiklik otsus, et nad õpetavad Soomes kõigepealt haridust saama, siis karjääri tegema, maja ostma ja alles siis perekonda looma. Ehk teadlikult lükati [lapse saamine] naiste nooremast east vanemale eale – ja kaotati sündimuses. Kui meie Eestis ütleme, et me teeme sama, siis täpselt selle tulemuse me saamegi, aga tegelikult me ei ole noori kaotanud, sest see põld, mida kastetakse, ka vilja kannab. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Kuna pilti stenogrammi juurde ei panda, siis mainin ja märgin ära, et minister jõudis teie märkuse peale kenasti ka saali tagasi, nii et teie sõna loeb, auväärt ettekandja. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 4. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine Eesti käitumise kohta ÜRO Peaassamblees, arupärimine nr 663. Ettekandjaks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea välisminister! Hea Eesti rahvas! Arupärimine, mille me esitasime juba tükk aega tagasi, puudutab septembrikuud, nimelt hääletust, mis toimus New Yorgis ÜRO Peaassambleel 18. septembril. Siis toetas Eesti küsitava sisuga resolutsiooni, millega kutsuti Iisraeli riiki üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumil. Euroopa Liidu riikide hoiakud läksid selles küsimuses lahku. Vähemus hääletas selle resolutsiooni poolt, enamus kas ei hääletanud või hääletas vastu. Vastu hääletas ka USA esindaja. Seejuures panid ajakirjanikud tähele, et Eesti käitumine ÜRO Peaassambleel on viimasel ajal muutunud, kaasa arvatud selsamal hääletusel 18. septembril, kui Eesti hääletas resolutsiooni poolt. 

Eelnevalt aga on Eesti välispoliitiline liin reeglina olnud selline, et Eesti hääletab ÜRO hääletustel nagu teised Euroopa Liidu riigid, ja kui ei ole konsensust ehk üksmeelt, siis hääletab Eesti nagu USA või jääb erapooletuks. 18. septembril hääletas USA, nagu ma juba ütlesin, ÜRO resolutsioonile vastu, Euroopa Liidu riigid hääletasid erinevat moodi. Eesti otsustas aga hääletada poolt, millega rikkus seda mustrit, mis on Eestil eelnevalt ÜRO Peaassamblee erinevatel hääletamistel olnud. Tasub ka mainida, et resolutsiooni poolt jättis hääletamata näiteks Eesti oluline partner Ukraina, aga poolt nagu Eesti hääletasid teiste seas Venemaa, Valgevene ja Iraan, Põhja-Koreast rääkimata. 

On ilmselge, et selline käitumine ÜRO Peaassamblee hääletusel pingestab Eesti-Iisraeli suhteid. Olukorra tegi eriti tundlikuks asjaolu, et hääletus toimus mõned nädalad enne 7. oktoobri tragöödia aastapäeva: [aasta varem] toimus koordineeritud üllatuspealetung Iisraeli vastu Hamasi kontrolli all olevast Gaza sektorist ja hukkus vähemalt 1400 iisraellast. Hamas viis vangi mitusada inimest, sealhulgas naised ja lapsed, ja neist paljud on veel siiamaani kuskil massivangistuses. 

Eeltoodust tulenevalt palusime ministril vastata küsimustele. Miks on Eesti käitumine ÜRO Peaassamblee hääletustel muutunud? Miks on muutunud käitumismuster, mille järgi hääletas Eesti ÜRO hääletustel koos teiste Euroopa Liidu riikidega ning kui nende seas polnud konkreetses küsimuses üksmeelt, hääletas Eesti nagu USA või jäi erapooletuks, ja miks rohkem seda ei ole? Kas need muutused toimusid Margus Tsahkna ministriks olemise ajal ja tema initsiatiivil? Kas Margus Tsahkna andis Eesti Vabariigi alalisele esindajale ÜRO juures juhiseid, kuidas peab 18. septembri hääletusel käituma? Kas enne seda hääletust on minister või mõni teine Eesti esindaja konsulteerinud põhiliitlastega, eelkõige USA ja Suurbritanniaga? Kas enne seisukoha kujundamist küsiti ka Riigikogu arvamust? 

Maikuus hääletas Eesti New Yorgis peetud ÜRO Peaassambleel sellise resolutsiooni poolt, mis oli sarnane: tõstis Palestiina ÜRO vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsus üles talle pakkuma täisliikme staatust. Miks oli Eesti tollase resolutsiooni poolt? Kas minister annab endale aru, et selline hääletamismuster ÜRO Peaassambleel paneb Eesti ja Iisraeli vahelised suhted proovile ja märgatavalt pingestab suhteid? Ja viimane: minister ise ütles, et meie poolthääl resolutsioonile ei muuda meie kindlat seisukohta, et Iisraelil on võõrandamatu õigus enesekaitsele ja et Hamasi näol on tegemist terroristliku organisatsiooniga, mille tegevus tuleb igati hukka mõista. Kuna need elemendid pole resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, rõhutame oma hääletust selgitavas deklaratsioonis vajadust võtta arvesse ka Iisraeli legitiimset julgeolekuhuvi. Kas olukorras, kui Eesti seisukohti ei ole resolutsiooni tekstis teie enda sõnul piisavalt kajastatud, ei oleks loogiline ja aus niisuguse resolutsiooni poolt hääletamata jätta?

Aitäh! Veel kord aitäh minu poolt. Nüüd palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt välisministri Margus Tsahkna.

Lugupeetud Riigikogu! Head arupärijad! Ma ei hakka küsimusi üle kordama, kuna need siin juba kõlasid. Alustuseks ütlen selgelt, et Eesti ei ole kuidagimoodi muutnud oma välispoliitilist kurssi ja on lähtunud kõigist dokumentidest, mis on nii siin Riigikogus kui ka valitsuses kokku lepitud. Järgnevad vastused on kõikidele küsimustele. 

Kõigepealt: Eesti lähtub välispoliitilises küsimuses alati meie ehk Eesti huvidest. Eesti järgib Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid, koordineerib oma seisukohti ja suhtleb kõikides küsimustes ka oma Euroopa Liidu partnerite ja NATO liitlastega. Kui Euroopa Liidus ei ole ühist seisukohta, on primaarseks Eesti oma välispoliitilised huvid. Selline on olnud ka meie hääletusmuster ÜRO-s ning see ei ole viimastel aastatel kuidagimoodi muutunud. 

Enne ÜRO Peaassamblee 18. septembri resolutsiooni hääletust Rahvusvahelise Kohtu arvamuse elluviimise teemal arutas Eesti resolutsiooniga seonduvaid küsimusi ja seisukohti meie liitlastega, eelkõige meie piirkonna lähimate riikide, Põhja[maade ja] Balti riikidega, ning samuti teiste partnerite ja liitlastega. See on täiesti tavaline töö, mida Välisministeerium Eesti välispoliitika huvides teeb. 

Välisministrina teavitasin resolutsiooniga seotud asjaoludest ka Vabariigi Valitsust. Eesti hääletas Rahvusvahelise Kohtu arvamust käsitleva resolutsiooni poolt, kuna Eesti peab oluliseks rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorra kehtimist ning kõikide ÜRO liikmete kinnipidamist ÜRO põhikirjast. Seda Rahvusvahelise Kohtu [arvamust käsitlev] resolutsioon ka kinnitab ja toetab. Samuti lähtus Eesti oma põhimõttest toetada rahvusvahelist õigussüsteemi ja Rahvusvahelise Kohtu tegevust – ka see on Eesti huvides. Nimetatud põhimõtted on olulised ja muutumatud kõikides rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas hinnangu andmisel Venemaa agressioonisõjale ja selle vastu olemisel. On oluline oma tegudes näidata, et toetame rahvusvahelist õigust ja Rahvusvahelist Kohut kõikides nendes küsimustes. 

Resolutsioon ei muuda kuidagimoodi Iisraeli võõrandamatut õigust enesekaitsele rahvusvahelise õiguse kohaselt, samuti ei muuda see Eesti toetust Iisraeli õigusele enesekaitseks ja oma julgeoleku tagamiseks. Eesti mõistab jätkuvalt hukka Hamasi ja teiste terroristlike grupeeringute terrorirünnakud Iisraeli vastu. Me oleme seda teinud väga selgesõnaliselt ja teeme ka edasi, see on olnud Eesti välispoliitika läbiv seisukoht. Eesti toetab Iisraeli ja Palestiina konflikti rahumeelset lahendamist kahe riigi lahenduse kaudu, tagamaks õiglane ja kestev rahu kogu piirkonnas. Seda eesmärki täidab ka resolutsioon Rahvusvahelise Kohtu teemal. Viimasena mainitud põhjusel, aitamaks kaasa rahumeelselt läbiräägitud rahu saavutamisele Iisraeli ja Palestiina vahel ning Lähis-Idas ja Eesti laiematest välispoliitilistest huvidest lähtuvalt toetas Eesti ka ÜRO Peaassamblee 10. mai 2024. aasta resolutsiooni, mis laiendas Palestiina õigusi vaatlejariigina ÜRO Peaassambleel. 

Ja veel kord: Eesti toetab jätkuvalt Iisraeli õigusi. Eestil on jätkuvalt head suhted ja lähedane koostöö Iisraeli ja teiste liitlastega ja me jätkame seda koostööd. Me oleme ka selgitanud Iisraeli esindajatele meie seisukohti selle hääletuse puhul ning meie otsustavust jätkata omavahelisi häid suhteid. Suur tänu!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Austatud minister! Vahepeal on juhtunud hästi palju igasuguseid sündmusi ka Lähis-Idas. Üks nendest on kindlasti see, mis väärib tähelepanu – hiljutine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsus väljastada terrorirühmituse Hamas ühe juhi kõrval analoogne vahistamismäärus Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja endise kaitseministri Yoav Gallanti suhtes. 

Minu küsimus on see. Te ise ütlesite, et olete hästi skeptiline, kas selline samm aitab jõuda rahuni või kuidagi parandada olukorda Lähis-Idas. Kuidas te suhtute sellesse, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus paneb võrdusmärgi demokraatlikult valitud Iisraeli valitsuse liikmete ja islamistliku terroriorganisatsiooni juhtide vahele? Kas selles olukorras peab Eesti tegutsema ja kuidas Eesti selles olukorras peab tegutsema?

Aitäh! Tõepoolest, Eesti Vabariigi valitsus kujundas oma seisukohad, mis puudutavad kriminaalkohtu vahistamismäärust. Me peame lähtuma kahest või kolmest printsiibist. Esiteks see, et rahvusvahelise õiguse kehtivus on meile väga oluline seisukoht ja prioriteet, mida on Riigikogu ise korduvalt kinnitanud siinsamas Riigikogu saalis kõikides meie strateegilistes dokumentides. Teiseks, Eesti on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige. Ja kolmandaks, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsused on sõltumatud sõna otseses mõttes.

Mis aga puudutab poliitilist olukorda, siis tõepoolest, sellest kohtu vahistamismäärusest on ju aeg edasi läinud. Näiteks Lähis-Ida olukorra puhul on saavutatud vaherahukokkulepe, mis puudutab naaberriiki Liibanoni. Me väga loodame, et see jõustub. Viimastel päevadel on aga ikkagi toimunud, võiks isegi öelda, ajalooline sündmus – Süüria režiimi langemine. See olukord on ühtepidi saanud lahenduse – üks türanniperekond seda riiki enam ei juhi –, samal ajal ei ole ju veel aru saada, mis seal üldse tulevikus saab, seal on erinevad grupeeringud.  

Minu üleskutse on see: võtame hästi külmalt, rahulikult kogu olukorda, lähtudes muidugi Eesti enda välispoliitilistest huvidest, aga töötame selle nimel, et tekiks võimalus rahuks ja et pooled hakkaksid omavahel läbi rääkima. Me tegelikult näeme mingisuguseid edusamme. Ma veel kord kinnitan, et me oleme pidevas suhtluses kõigi oma liitlastega, kes võivad küll olla erinevatel seisukohtadel, aga laiemas pildis on rahvusvaheline õigus meie riigile ikkagi jätkuvalt tähtis. Nii et siin me ei võta mingisugust sellist hukkamõistvat [seisukohta]. Me peame lähtuma nendest põhimõtetest, mis on ka siin saalis kokku lepitud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud välisminister! Ma kõigepealt kommenteerin seda: mina ei tea, et meil siin saalis oleks olnud ettepanekut, et te peaksite reeglitepõhist maailmakorda kuidagi minema haavama või väärama. Pigem on küsimus selles, kas te ei oleks võinud [kasutada] võimalust vaikida, mitte esimesena, käsi pikal, joosta koos kohe lahkuva Leedu välisministriga oma otsustest teavitama. See on esimene küsimus. 

Teisena ma tahaksin teada saada seda. Me käisime teiega 7. oktoobril vanal juudi kalmistul. Te käisite seal kõnega esinemas, olnud just vahetult teinud juudi kogukonnale väga haiget ja hääletanud neile ebaturvaliselt. Kas te tajute seda, et ka meie enda Eestis elunev juudi kogukond tunneb ennast haavatuna või ebaturvaliselt pärast selliseid välispoliitilisi, teistsuguseid otsuseid, millega me kõik seisime silmitsi? Need ei olnud meie suurimate liitlastega ühte sammu astuvad nagu tavapäraselt.

Aitäh! Esiteks, Eesti ei ole oma välispoliitilisi seisukohti muutnud ja lähtub kõigist nendest strateegilistest dokumentidest ja eesmärkidest, mis on siin Riigikogu saalis heaks kiidetud. Teiseks, ma olen korduvalt välja öelnud, ka sellelsamal konkreetsel üritusel juudi kalmistul, et Eesti on turvaline koht kõikidele rahvustele, kõikidele rahvastele, ka juudi kogukonnale. Kui on mingisuguseid teemasid, siis valitsus kindlasti tegeleb, nagu te väga hästi teate ka, just nimelt nende turvalisuse tagamisega. Kolmandaks, ma arvan, et me ajamegi järjepidevalt Eesti välispoliitikat, keegi siin midagi erakorralist välja ei mõtle. Olukorrad on keerulised, aga rahvusvahelise õiguse põhimõtted on siin saalis heaks kiidetud ja mingit muutust selles poliitikas ma ei näe.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te väitsite, et Eesti valitsus on seisukoha kujundanud, aga mul on tunne, et selle seisukoha kujundasite tegelikult teie koos kantsler Vsevioviga, ja seda püüti valitsuses pärast lihtsalt siluda. Te ei käinud sellest rääkimas ei väliskomisjonis ega kuskil mujal. Kui teid kutsuti siia väliskomisjoni nii-ütelda vaibale selle otsuse pärast, siis oli ju täiesti selge, et komisjon taunis seda otsust. Te ka tunnistasite, et astusite kahvlisse: lootsite, et sellega saate kuidagi koos globaalse lõunaga hääletades mõjutada neid Ukrainat toetama. See on iseenesest täiesti absurd. Ja nüüd astusite uuesti kahvlisse sellele vaatamata. Aga minu küsimus on see. Te rääkisite siin ka Iisraeli ja Palestiina riigi läbirääkimistest ja Palestiina riigile ÜRO vaatleja[riigi] staatuse andmisest.

Aitäh! 

Mis riigist te räägite? Sellist riiki pole ju olemas. On ainult terroristide kontrolli all olev territoorium, mitte ühtegi riigi tunnust sellel ei ole. 

Aitäh! Te alustasite oma küsimust sellega, et kas te olete valesti aru saanud. Jah, te olete valesti aru saanud ja rida valeväiteid on ka teie küsimuses kõlanud. Ma isegi ei hakka neid ümber lükkama.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Teatavasti enne Donald Trumpi valimist Eesti meedia ja samamoodi tipp-poliitikud üsna hirmutasid Trumpi tulemisega. Samas, juudiriigis ei ole kõik täpselt nii üksühene, nagu siin on väidetud. Ma nägin dokumentaalfilmi "Netanyahu, Ameerika ja tee sõjani Gazas", kus endine peaminister Ehud Barak nimetas Netanyahut kurjategijaks. Minu küsimus on see: kas Eesti välispoliitika peab lähtuma kellegi isiklikest eelistustest või peab ikkagi seisma rahvusvahelise õiguse eest ja julgema välja öelda oma seisukohti?

Aitäh! Ma tõepoolest ei hakka kommenteerima, kes on mida kelle kohta öelnud. Minu ülesanne Eesti Vabariigi välisministrina on lähtuda meie riigi välispoliitilistest huvidest ja me oleme nendes olnud üle 30 aasta väga ühte meelt. Rahvusvaheline õigus on üks väga olulistest nurgakividest, millel meie enda riigi iseseisvus selles keerulises maailmas püsib. Nii et tõepoolest, aitäh, hea küsija, selle viite eest, et me peame lähtuma eelkõige ikkagi oma põhimõtetest, väärtustest ja huvidest, et me saaksime neid kaitsta. Eesti on senimaani saanud sellega väga hästi hakkama ja ma arvan, et saab ka tulevikus.

Kuna siin võis olla arusaamatus küsija ja ministri vahel, siis Henn Põlluaas, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, austatud eesistuja! No minu meelest on see täiesti ennekuulmatu, kui minister keeldub Riigikogu liikmele vastamast ja väidab, et kogu küsimus olevat koosnenud erinevatest valedest. Mitte ühtegi valet seal ei olnud. Ma kirjeldasin, mis väliskomisjonis toimus ja mida minister seal meile vastas. Ma usun, et see on lindistuse pealt kenasti kuulatav või nähtav stenogrammist, kui seda on. 

Ja teine pool küsimusest, mis puudutas Palestiinat – et kas tegemist on riigiga ja kas tal on ühtegi riigi tunnust –, ka selle peale minister leidis, et tegemist olevat mingisuguse valega. Ma väga palun, et te kutsuksite ministrit korrale, sest selline käitumine Riigikogu suhtes on äärmise arrogantsuse üles näitamine ja Riigikogu mitteaustamine. Sellise suhtumisega ei tohiks siia tulla.

Aitäh! Jah, minu palve on olla vastastikku lugupidav ja võimaluse korral püüda küsimustele vastata. Küsimusele Palestiina kohta õnnestub ministril ehk hiljem vastata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! No ega see hääletus seal [ÜRO] Peaassambleel õige ei olnud, aga sel teemal juba tegite täna ettekande. Räägiks praegu üleüldiselt Lähis-Idast. Ma arvan, et see on hästi oluline teema, olukord seal on alati olnud põhimõtteliselt turbulentne. Praegu me teame, et Süürias on võim kukutatud: Bashshār al-Asadi režiim langes, mässulised on hõivanud riigi. Ma olen tähele pannud, et meedias on kajanud ka positiivseid toone selle kohta, et näed, üks režiim langes, mässulised võtsid üle. Aga samas ütleb osa eksperte siitsamast, näiteks Peeter Raudsik: kes need mässulised tegelikult on? Üht mõjukaimat islamirühmitust seal veab Hayat Tahrir al-Sham, kes on muu hulgas ka ISIS-ega hästi tihedalt seotud. Mis praegune olukord seal on? Milline info teie ministeeriumis on, et mis siis sellest riigist saab? Kas me peaksime olema valvsad?

Aitäh! Me jälgime võimalikult tähelepanelikult ja lähedalt, mis tegelikult Süüria territooriumil toimub. See pilt ei ole absoluutselt ju nii väga selge, sellepärast et tõepoolest, ainuke selge asi on see, et Bashshār al-Asadi režiim on lõppenud ja ta seal riigis enam ei viibi. Hästi tähtis on see, et protsess oleks võimalikult rahumeelne, eelkõige Süüria inimeste suhtes. Tõepoolest, seal on erinevad grupeeringud ja väga erineva taustaga grupeeringud, kes seal toimetavad. Mis võiks ideaalses maailmas edasi juhtuda, on ikkagi see, et need lahendused tulevad Süüria inimeste tahtest lähtudes, on see siis näiteks mingisugune esinduskogu kokkukutsumine, kus valitakse tuleviku tee. 

Aga samal ajal me näeme ju ka seda, et on küsimus, kas Süüria jääb territoriaalselt terviklikuks või mitte ja milline võim hakkab seda terviklikkust tagama. Neid küsimusi on kohutavalt palju, aga lahendusi ja vastuseid täna ei ole arvatavasti mitte kellelgi. 

Võib-olla see kõlanud positiivne noot on eelkõige see, et üks oma rahva vastu ikkagi väga-väga karme meetmeid kasutanud režiim on lihtsalt lõppenud. See režiim ei ole ju olnud viimased aastad, vaid kuskil 1970. aastate keskpaigast. See on ainuke selge asi. Seda seal taastada ei ole kellegi soov, nii et jälgime võimalikult lähedalt ja oleme oma liitlastega ühenduses. Aga täna täpselt öelda, mis seal juhtuma hakkab ja millises suunas protsessid liiguvad, ei ole võimalik.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul on lugupeetud ministrile küsimus. Ma sain tema vastusest aru, et me kooskõlastasime oma kõnealuse positsiooni lähinaabritega. Minu küsimus on see, et kas ainult oma lähinaabritele keskendumine ei muuda Eesti välispoliitikat perifeerseks. Kas me sellega ei alanda lihtsalt oma taset? Võib-olla oleks mõistlik konsulteerida ka ikkagi väljaspool oma piirkonda asuvate Euroopa ja maailma juhtriikidega?

Aitäh, hea küsija! Me nimelt ei kooskõlasta oma seisukohti, vaid me konsulteerime või oleme pidevas suhtluses. Oma vastuses ma ütlesin ju ka, et Eesti teeb kõigi oma liitlastega, sealhulgas nendega, kes on meist kaugemal, väga tõsist julgeoleku- ja välispoliitilist koostööd.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Jällegi seoses sündmustega Süürias – seal [kõrval] on ka Iisrael, nende naaber –, et arvata võib, et hulk põgenikke tuleb Süüriast väljapoole ja nad suunduvad lõpuks ilmselt ikkagi Euroopasse. Milline on Välisministeeriumi seisukoht nende vastuvõtmise suhtes?

Aitäh! Igasugune ebastabiilsus tähendab ju seda, et inimesed peavad sealt ära liikuma, aga praegune, esimese paari päeva pilt on olnud vastupidine: tegelikult on hakanud nii mõnedki, päris paljud inimesed, kes on Süüriast varem põgenenud, sinna tagasi minema. Hetkel me ei näe põgenikelaine tõusu, aga kui seal peaks tekkima tõsine sõjaline konflikt ja tavaliste inimeste elu satub ohtu, siis tähendab see kindlasti põgenikelaine tekkimist. Eesti on jälginud sisserände ja põgenike teemat ja koos Euroopa Liiduga sellega ju tegeleme, nii et ma otsest ohtu Eestile praegu hetkel ei näe, aga muidugi peamegi olema selleks kõigeks valmis.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Jõuame järgmise juurde: Riigikogu liikmete Jaak Valge, Ants Froschi ja Leo Kunnase 4. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine fosforiidi kaevandamise plaanide kohta, arupärimine nr 664. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel hea kolleegi Jaak Valge.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua kliimaminister! Tore on teid siin näha, seda enam, et ega te fosforiidi kaevandamise teemal väga suur jutumees ei ole olnud. Aga läheme asja sisusse. Teatavasti alustati käesoleva aasta septembri lõpul Toolse maardla fosforiidi ja selles leiduvate haruldaste muldmetallide uurimist. Nende uuringute ja valitsuse edasiste kavatsuste kohta ei ole avalikkusele piisavalt selgitusi antud. Selle kohta on mitu näidet. Nende fosforiidiuuringute jaoks taotleti ja saadi luba, mis on defineeritud kui üldgeoloogilise uurimistöö luba, aga seletuskirja kohaselt on uuringu eesmärk fosforiidi majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku väärindamise, sealhulgas haruldaste muldmetallide eraldamise lahenduse leidmine. Edasi märgitakse seletuskirjas, et proovikogumisele järgnevate katsete eesmärk on välja selgitada ning valida parim võimalik tehnoloogia, mis sobib Eesti fosforiidi töötlemiseks ning haruldaste muldmetallide eraldamiseks ja väärindamiseks. Nii et ega siin ainuüksi teadustööga väga just tegemist ei ole.

Nüüd, maapõueseaduse § 4 eristab kaht liiki geoloogilisi uurimisi. Üks on üldgeoloogiline uurimistöö, see on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö, ja teine, maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö, muu hulgas selline, mille käigus selgitatakse välja maavara koostis ja tehnoloogilised omadused ning hinnatakse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Praegu alustatud uuringu seletuskirjast ei jää kahtlust, et tegu on tulevase kaevandamise eesmärgil tehtava geoloogilise tööga, mille käigus selgitatakse välja maavara tehnoloogilised omadused ja hinnatakse hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seega on, ütleme nii, suhteliselt arusaamatu, miks valiti selle loa taotlemiseks ja andmiseks ebaloogiline õiguslik alus. Ei taha kurja välja kutsuda, aga üks võimalik sisuline seletus võib peituda selles, et maapõueseaduse § 29 ei kohusta üldgeoloogilise uurimistöö luba andma avatud menetlusega. Ehk kui tehakse teadusuuringuga [sarnane] uuring, ei saa avalikkuse pilk nii tugevasti selle tegevuse peal olla.

Nüüd edasi. Praegu on asutud välja töötama kontsessioonimehhanismi maavarade kaevandamiseks ja kuuldavasti peavad Eesti ametiasutused uuringute või katsete tegemiseks läbirääkimisi kahe välismaise laboriga. Need laborid, läbirääkimiste lähteülesanne ega töö sisu ei ole avalikkusele teada. Rakvere vallavanema pöördumises, millega on liitunud ka Vinni vallavanem ja Viru-Nigula vallavanem, on antud sellele kavale negatiivne hinnang, kuna on jäetud arvesse võtmata maardlal paiknevad asulad ja erinevad objektid, kus õigusaktide alusel on kaevandamine keelatud. Edasi: pole analüüsitud, kas kaevandustegevuse tõttu kaovad piirkonnas elu‑ ja töökohad. Selles pöördumises leitakse, et seaduste muudatustega, mis puudutavad võimalikku tulevikumaavarade, sealhulgas fosforiidi kaevandamist, on ennatlik edasi liikuda. Seoses sellega on meil teile rida järgmisi küsimusi, mida ma ette lugema ei hakka aja ratsionaalse kasutuse huvides. Ma tean, et proua kliimaminister on sedavõrd viisakas inimene, et teeb seda ise. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli kliimaminister Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Tõepoolest loen ise küsimused ette, siis on kõik korrektne. Esimene küsimus oli: "Missuguste kahe välismaise laboriga peetakse läbirääkimisi maagi lähemaks uurimiseks ja katsete tegemiseks?" Neid praegusi uuringuid tehakse tõepoolest eelkõige selleks, et kaardistada Eesti maavara, just tulevikumaavara kvaliteeti, võimalikke töötlusviise ja ka, võime öelda, kohapealse väärindamise potentsiaali. See tähendab, et on vaja ka uurida erineval moel ehk teha seda erinevates laborites. Kuna maailmas ei ole seni, meile teadaolevalt ühtegi laborit, kus oleks võimekus viia läbi nii soolhappelise kui ka väävelhappelise töötluse katseid koos haruldaste muldmetallide eraldamisega, tuleb see teenus mitmelt laborilt tellida osade kaupa. Praegu läbirääkimised erinevate laborite ja uurimisasutustega veel käivad ja ei ole otsustatud, kellega leping sõlmitakse. Aga kuna tegemist on teemaga, mis tõepoolest pälvib väga suurt avalikku huvi, mis on ka loomulik, kuna see tõepoolest puudutab meie tulevikuplaane, elukeskkonda, kõike seda, kõiki meie võimalusi panustada ka Euroopa strateegilisse enesevarustatusse, siis Eesti Geoloogiateenistus loomulikult avalikustab kogu info, kui lepingud on sõlmitud. See ei jää kuidagi varju.  

Teine küsimus: "Mis on eelnimetatud läbirääkimiste lähteülesanne ja töö sisu?" Kavandatud uurimis- ja arendustöö tõepoolest koosnebki protsessi modelleerimisest ja hindamisest täies ulatuses, alustades kivimi rikastamisvajaduse väljaselgitamisest, fosfori eraldamisest. Fosfor ja haruldased muldmetallid on seal karbikeste sees koos. Kui te saate võimaluse Riigikogu liikmena seda uuringuala külastada, siis kindlasti soovitan seda teha. See on väga huvitav ja geoloogiateenistus on väga hea ka kogu protsessi selgitamises kohapeal. Vaadatakse protsessi käigus tekkivaid voogusid ja lõpetatakse teostatavuse eeluuring ehk siis millised tehnoloogiad, tehnoloogilised demonstratsioonid võiksid olla sobilikud ja mis määravad lõpuks kogu protsessi edasise rakendatavuse. Selle alusel võiks olla võimalik ka protsessi hinnangulist maksumust kirjeldada. 

Soolhappelise ja väävelhappelise töötluse katsed koos haruldaste muldmetallide eraldamisega viiakse kõigepealt läbi laboriskaalal ehk väikeses skaalas, aga kuna laboriskaala katsetuste põhjal saadud hinnangud pole edasisteks otsusteks veel piisava täpsusega, tehakse sarnaseid katseid ka suuremal skaalal. Need on sellised geoloogilisi uuringuid puudutavad väga spetsiifilised terminid, aga selline see teadus on. Eestis hetkel sellist võimekust tõepoolest ei ole ja seega peetakse läbirääkimisi erinevate välismaiste uurimisasutustega. Selle täiendava uuringu selgituse ja lähteülesandega saab tutvuda Eesti Geoloogiateenistuse veebilehel. Palun nõunikel protokolli lisada ka selle lingi, et Riigikogu liikmed, kes stenogrammi loevad, saaksid selle lihtsalt leida. Sealjuures tuleb tähele panna, et läbirääkimised on hetkel veel pooleli. Sellest tulenevalt ja ka uurimisasutuste võimekusest sõltuvalt lähteülesanne täpsustub. 

Kolmas küsimus: "Kas fosforiidi kaevandamise ja sellele eelnevate uuringute eeldus, et keskkonnariskid on maandatud ning on olemas kindlus, et nii uuringud kui ka hilisem kaevandamine ei sea ohtu kogu ühe piirkonna põhjavee varusid, on praeguseks täidetud?" Käimasolevate uuringute käigus viiakse puurimistööd tõepoolest läbi üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel. Selle loa numbri võib ka protokolli lisada, siis saab loa tekstiga tutvuda. Tööde läbiviimisel lähtutakse nii loa kui ka kõigi asjakohaste õigusaktide nõuetest. Need puuraugud likvideeritakse vahetult pärast puurimist. Ja mis on väga oluline: puuraukudes avatud põhjaveekihid isoleeritakse üksteisest. Olen ise käinud ka kohapeal sellega tutvumas, mulle on seda seal näidatud ja päris hästi seletatud. On selge, et need puurimistööd ei mõjuta piirkonna põhjaveevarusid. Kavandatud suurema diameetriga puuraukude lähedusse on juba rajatud seirepuuraugud, milles mõõdetakse vee taset ja vee keemilist koostist, et dokumenteerida põhjavee seisundit puuraukude läheduses nii enne kui ka pärast proovide võtmist, et saaks võimalikku mõju näha. 

Lisaks on juba eelnevalt piirkonna elanikega kokkuleppel paigutatud veetaseme andurid ka paljudesse piirkonna kaevudesse, kus on juba varem vee taset mõõdetud ja kus tehakse seda ka pidevalt. Kui nüüd edaspidi langetatakse otsuseid, kas minna edasi järgmiste uuringuetappidega või kaevandamisega, siis loomulikult kaasnevad nendes etappides põhjalikud keskkonnamõju uuringud. See põhimõtteliselt saabki selgeks siis, kui selline otsus üldse tehakse, hetkel sellist otsust tehtud ei ole. Praeguseid uuringuid tehaksegi selleks, et ka meie järgmiste etappide otsused oleksid võimalikult teadmiste põhjal tehtud, mitte kuidagimoodi oletuste põhjal. 

Neljas küsimus: "Kas Kliimaministeerium kavatseb arvestada Lääne-Viru kolme vallavanema arvamusega, mille kohaselt on ennatlik […] liikuda edasi seaduste muudatustega, mis puudutab võimalikku tulevikumaavarade, sh fosforiidi kaevandamist?" Need muudatused, mida me kavandame maapõueseaduses, ei ole suunatud tulevikumaavarade ega fosforiidi kaevandamisele, vaid nende seadusemuudatuste abil luuakse õiguslik raamistik, kuidas näiteks maavarade maagistumised või maavarade teemaplaneeringutega kaetud aladel ehituslubjakivi võimalikud geoloogilised uuringud ja kaevandamine hakkaksid toimuma, seda ainult sel juhul, kui selle skeemi alusel koheldakse ühiskonda õiglaselt ja kui otsustusmehhanism on hoolikalt läbi mõeldud. Ehk: selle seaduse alusel kaevandamislubade [andmist] või kaevandamist ei otsustata. Ei anta välja ka geoloogilise uuringu lubasid, vaid luuakse võimalus teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid. 

Viies küsimus: "Kas fosforiidi kaevandamise ja sellele eelnevate uuringute eeldus, et kohalik kogukond on valmis taluma muutusi, mis kaevandamine nende elukeskkonnale kaasa tooks, on praeguseks täidetud?" Praegused uuringud on sisult teadus- ja arendustöö, need viiakse läbi juba eelnevalt mainitud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel. Loataotluse menetlusse kaasati täiendavalt kohalikke omavalitsusi, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Samuti tutvustas geoloogiateenistus uuringuplaane eraldi nii kohalikele omavalitsustele kui ka elanikele valdade lehtedes ja veebis. Ja nüüd, ka uuringute toimumise ajal, on toimunud erinevaid kohtumisi. Uuringute põhjal tõepoolest ei ole ette näha muutusi piirkonna elukeskkonnas. Võimaliku kaevandamise mõjusid tuleb käsitleda detailsemates jätku-uuringutes, juhul kui pärast käesolevat uuringuetappi üldse otsustatakse jätkata. Kuna teadus- ja arendustöö tulemused on ettemääramatud ja objektiivsed, siis tulemusi me praeguses faasis veel ette ei tea. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi ja alustab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kõik uuringud tehakse ju selle jaoks, et tegelikult pärast hakata teostama neid kaevamisi. Kõik inimesed, kes sellega tegelevad, kõigepealt räägivad, et me teeme nüüd uuringu. See on aga juba selge, kuhu see viib. Ma olen Maardu linna elanik ja kuni aastani 1993 oli selline ettevõte nagu Eesti Fosforiit. Ma tean väga hästi, mida [kaevandamine] tähendab inimeste jaoks: inimesed pesid oma aknaid üks kord nädalas, sellepärast et need ei paistnud läbi, kuna suits, mis sealt korstnast tuli, saastas kogu ümbruse. Isegi aknad polnud läbipaistvad. Loomulikult lõpeb ka see uuring kaevandusega. Siit küsimus: kas te saate aru, mis hakkab toimuma? Kas need võib-olla uued tehnoloogiad garanteerivad, [et ei kordu] selline olukord, mis oli omal ajal Maardu linnas – seesama "rebasesaba" ja nii edasi?

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Hea küsija! Ma ei ole nõus, et kõik uuringud lõpevad selle tegevusega, mille üle otsustamiseks uuring tehakse. See nii kindlasti ei ole. Ma arvan, et nii Riigikogus, valitsuses kui ka erinevates kohalikes omavalitsustes on otsuseid kindlasti parem teha uuringute, teadmiste ja teaduse põhjal. See aeg, kui korstnad tossasid ja inimesed olid justkui sunnitud oma elueas maksma lõivu mõne ettevõtte kasumi pärast või kandma keskkonnakahju, ma arvan, on ikkagi möödas ja seetõttu me uusi tehnoloogiaid praegu tõepoolest uurimegi. Kindlasti saavad need otsustajad, kes tulevad peale meid, teadmiste põhjal teha otsuse, kas liikuda edasi.

Kolleeg Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua minister! Vaadake, 2014. aastal väitis toonane Reformierakonna aseesimees ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus järgmist: "Võtame üheselt maha Virumaal pingeid kruttiva fosforiidipaanika – uus valitsus ei luba fosforiidi kaevandamist ega ka mingisuguseid põhjavett ohustada võivaid uuringuid." Toonane koalitsioon koosnes Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraatidest ja see välistas fosforiidi kaevandamise või ka põhjavett ohustavad uuringud. Praeguse koalitsiooni – kuhu kuulub lisaks Eesti 200 – tegevus viitab just vastupidisele. Selle kümne aasta jooksul tegelikult mingit revolutsiooni tehnoloogias toimunud ju ei ole. Kas ma võin pakkuda sellise järelduse, et fosforiidi kaevandamise välistamisest loobumise näol on tegu Eesti 200 valitseva mõjuga praeguses koalitsioonis?

Aitäh! Hea esimees! Head kolleegid! Selle kohta oli ütlus, et kui keegi omistab sulle üleloomulikke mõjusid, siis pole sinu asi seda ümber lükata. Aga ma usun, et Eesti 200 võiks enda eest siiski ise kõneleda. Nende praeguste uuringute tegemise algatas tegelikult üle‑eelmine valitsus. Seda on tehtud kindla teadmisega ja ka uuringuload on välja antud teadmisega, et kohalikule elukeskkonnale need ohtu ei kujuta. 

Suur tänu! Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei noh, uuringute vastu ei ole ju keegi. Me peame teadma, mis meil maapõues on. Meie mure, mis puudutab nii meie erakonda kui ka, ma arvan, laiemalt Eesti avalikkust, on see: tundes-teades Reformierakonda ja olles teie võimul oldud aastate jooksu teada saanud, mis teie käekiri on, [võib öelda, et] kõik see ilus jutt, et midagi ei ole otsustatud ja kellelegi ei ole midagi lubatud, ei ole tegelikult tõsi. Me teame, et Euroopa Liit on põhimõtteliselt pannud silma peale meie strateegilistele maavaradele. Me loeme ka meediast ja kuuleme mujalt allikatest, et terve hulk huvitavaid ärimehi käib Eestis meie fosforiiti juba kaemas. Hiljuti oli meedias lugu ühest pesuehtsast Ukraina oligarhist, kellel juba on suured plaanid, mida kõike meie fosforiidiga peale hakata. Me lihtsalt ei saa kuidagi tõsiselt võtta seda juttu, et me uurime, aga midagi pole otsustatud. Öelge nüüd meile siin selge sõnaga välja – ka teised küsivad –, et ei ole otsustatud kellelegi midagi anda, midagi kaevandada ega midagi võõrandada.

Aitäh, austatud esimees! Ei ole otsustatud. Hea küsija, ei ole otsustatud ei kaevandada ega anda midagi kellelegi. Meie ettepanek on just nimelt selle eelnõuga, mille väljatöötamiskavatsus on praegu avalikustatud, seada konkreetsed tingimused, et sellised arengud, kus justkui mõni ettevõte või ettevõtja saaks liiga suure rolli, oleksid välistatud. Selleks seda õigusraamistikku luuaksegi.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tänapäeval on levinuim viis fosforiidimaagi väärindamiseks väävelhappeline töötlus, mille käigus tekib tervise- ja keskkonnaohtlik jääde fosfokips. Raadiumi sisaldava ja vähki tekitava materjali ladustamine oleks ilmselgelt ohuks Eestile. Teadaolevalt on USA keskkonnaamet kehtestanud eriti karmid piirangud fosfokipsi käsitlemiseks. Kuuldavasti on võimaliku fosforiidikaevandusega seoses olnud Eesti ametiasutuste vahel arutusel just fosforiidi väävelhappelise töötlemise võimalused Eestis. Siit ka küsimused. Esiteks: kas fosforiidi väävelhappelise töötlemise võimalus Eestis on laualt maas või on see endiselt laual? Teiseks: kui see on endiselt laual, siis kas on olnud juttu selle protsessi käigus tekkiva fosfokipsi Eestist väljaviimisest või ei ole seda isegi kaalutud?

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Tõepoolest on praegu läbirääkimised, et uurida ja teha katseid nii soolhappelise kui ka väävelhappelise töötluse jaoks, ja just nimelt selleks, et nende väga väikeses mastaabis tehtud uuringute alusel saaks teha juba järgmisi otsuseid, juhul kui seda on kaevandamise vaatest tarvis. Ka nende kasutuselevõtu, keskkonnamõju ja majandusliku mõistlikkuse koha pealt on kindlasti parem teha uuringuid ja vaadata erinevaid meetodeid. Siis saab selle põhjal teha juba järgmisi uuringuid. Hetkel on need kaks töötlusviisi uuringute lähteülesandes olemas.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Ma tahaksin teada, kui kaugel on praegu kontsessioonimehhanismi väljatöötamine seadusemuudatusega seoses. Millal olete te plaaninud selle raamistiku valmis saada?

Aitäh! Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Hetkel on [eelnõu] väljatöötamiskavatsus olnud arvamuse avaldamiseks üleval ja nüüd oleme koondanud erinevaid ettepanekuid. Selles väljatöötamiskavatsuses on lisaks tuleviku maavaradele sees praeguste ehitusmaavarade kohaliku kasu instrumendi loomine. Need on kindlasti natukene erineva ajaraamiga protsessid. Kui nüüd minna edasi, väljatöötamiskavatsusest eelnõu faasidesse, siis tuleb vaadata, kas on otstarbekas liikuda edasi mõlema teemaga korraga või tuleb liikuda edasi erinevate eelnõudega. Me sooviksime järgmisel aastal nii selle kontsessioonieelnõu kui ka ehitusmaavarasid käsitlevad eelnõud kindlasti esimesel võimalusel anda Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks ja sealt, kui Vabariigi Valitsus nii otsustab, ka Riigikokku menetlusse.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean ütlema, et mina ei saa üldse hästi aru, miks lähtutakse sellest justkui eeldusest, et kui Eestis läheb fosforiidi kaevandamiseks, siis tuleb seda hakata tegema nii-öelda kontsessioonimehhanismi alusel. Ma ei ole kordagi kuulnud arutelu selle üle, kas peaks seda käsitlema sellisel viisil või hoopis sellisel viisil, et moodustada riiklik aktsiaselts, mis hakkaks sellega tegelema ja jätaks sellest tulenevalt ka kogu kasu Eesti rahva hüvanguks. Võib ju paralleelina mõelda näiteks sellisele olukorrale: oletame, et Eestist ei ole põlevkivi veel üldse kaevandatud ja Ida-Virumaal oleksid kaevandused avamata, aga uuringutega on leidnud kinnitust, et meil on palju põlevkivi. Ja selle asemel, et moodustada Eesti Energia, riiklik aktsiaselts, ja hakata ise [põlevkivi] kaevandama, seda väärindama ja sellest elektrit tootma, me ütleme, et aga teate, me hakkame ellu viima kontsessioonimehhanismi, mille alusel saavad ettevõtted hakata ostma kaevandamise ja töötlemise lubasid. Miks peaks sellele üldse niipidi lähenema?

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Põlevkivi näide on võib-olla päris huvitav siin, põlevkivi tänapäeval kaevandavadki nii eraettevõtted kui ka Eesti Energia. On kindlasti erinevaid meetodeid. Maavarade puhul on põhimõte, et riik saab otsustada maavara kasutusse andmise – et milliseks otstarbeks, millises mahus, millistel tingimustel. Mis puudutab kontsessiooni, siis kontsessiooni põhiline eesmärk on tõepoolest selgelt kaardistada, kui suure rolli riik kogu maavarade kasutamise protsessis võtab. Selle väljatöötamiskavatsuse juures on selge eeldus: me soovime, et neid tuleviku maavarasid Eestis kohapeal väärindataks. Just nimelt selle suunitlusega on ka uuringud, mis just praegu keskenduvad sellele, millised võimalused kohapealseks väärindamiseks on. Kui on soov seda teha puhtalt riigiettevõtluse, riigikapitalismi vormis, siis neid arutelusid saab kindlasti pidada selle kontsessioonieelnõu menetluse käigus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete väga kiirelt liikunud fosforiidi kaevandamise detailidesse. Juba te arutate meetodeid, kuidas fosforiiti töödelda – kas väävelhappega või soolhappega. Juba te töötate välja ka seaduslikku raamistikku, kuidas fosforiiti kaevandada – kas see oleks kontsessioonimeetod. Muud seadused sinna juurde. Aga kindlasti olete samal ajal tegelenud ka keskkonnaga ja pannud kaalukausile need võimalused. Millised kahjud pannakse kaalukausile? Igal kaevandamisel on keskkonnamõju. Kas olete mõelnud juba ka seda teemat, et põhjavee kadumine kaalub üles fosforiidist saadava tulu? Millised need kaalutluskohad on?

Aitäh! Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Põhjavee teemat selles praeguses üldgeoloogilises uuringus tõepoolest käsitletakse sellel moel, nagu ma kirjeldasin. Tegelikult monitoorivad geoloogiateenistus ja ka teised, näiteks Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, põhjaveega seonduvat pidevalt. On kujundatud väga ulatuslik võrgustik ka seirekaevudest. Andmeid geoloogiateenistuse täiendatud seirekaevude võrgustiku kohta, mille ma siin enne välja tõin, saavad edaspidi kasutada ka ehitusmaavarade kaevandamisega tegelevad ettevõtted ja kohalikud omavalitsused, kes peavad andma erinevate taotluste kohta arvamusi või neid kooskõlastama. Kindlasti tuleb kinnitada, et põhjavesi on meie maavara number üks, ilma milleta ei saa meist keegi toimetada, ja seda tuleb kaitsta. Juhul kui me soovime teha põhjavett kuidagi mõjutavaid tegevusi, siis ei saa neid teha enne, kui on olemas piisavad leevendusmeetmed.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et ei ole veel tehtud otsust, kas alustada kaevandamist või mitte, aga me teame ju, kui lihtne on valitsusel seda [otsust] muuta. Meenutagem kas või meretuuleparkide rajamist: oli otsus, et me neid ei tee ja piirdume maatuuleparkidega, ja siis justkui nipsust tulid kuskilt meretuulepargid. Selles suhtes me ei tea, kuidas te otsustate, aga kõiges selles on mingisugune indikatsioon meil siiski olemas. Kuigi te siin nüüd rääkisite – just vastasite eelmisele küsijale – nendest seirepuurkaevudest ja põhjaveest, siis tegelikult ma tahaks küsida: kas te ka laiemalt seoses selle uuringu ja tulevikuplaanidega uurite praegu seda, kuidas ikkagi vältida kaevandamise juures keskkonnareostust?

Aitäh! Hetkel uuritakse selles üldgeoloogilises uuringus, kas just nimelt sellel tegevusel, mida seal tehakse, on mõju põhjaveele. Hetkel on see nendes piirides ja seiratakse põhjavee tasemeid juba enne kirjeldatud moel. Muud keskkonnareostust need uuringud praegu kaasa ei too. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ursula von der Leyen rääkis oma troonikõnes kindlas kõneviisis Euroopa dekarboniseerimispoliitika elluviimiseks vajalikest maavaradest ja sellest, kuidas selle käigus peab Euroopa saavutama maavaralise sõltumatuse: ehk Euroopa peab ise leidma ressursid, maavarad, mida ta vajab rohe-eesmärkide saavutamiseks. Juba on Euroopa korraldanud liikmesriikides, kaasa arvatud Eestis, kodanike küsitluse, et kuidas nad suhtuvad maavarade kaevandamisse. Ka mul endal õnnestus sinna sisse vaadata ja pole kahtlustki, mida plaanitakse. Vaadates praeguse valitsuse ja ka eelmiste, Kaja Kallase valitsuste tegevust, siis pole kahtlustki, et kui Euroopast tuleb käsk anda meie maavarad neile üle, siis seda ka tehakse. Ma ei tea, kuidas on teistes riikides, aga meil on ka veel [riigi eriplaneeringut käsitlev] seadus, mis teeb selle Eestis eriti lihtsaks. Nii et mina näen küll ohtu. Kas teie ei näe?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Eesti maavarade kasutamise üle otsustab Eesti ise.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Hea minister! Jaak Valge siin mainis, et Keit Pentus-Rosimannus, olles keskkonnaminister kümme aastat tagasi, ütles kindlas kõneviisis, et fosforiidi kohta uuringuid ei tule, eriti rõhutades põhjavee probleeme. Tema küsimus oli küll natukene poliitilist laadi, aga mina küsin teise nurga alt: mis on muutunud Reformierakonna mõttemaailmas? Millised on need uued ambitsioonid või miks te olete muutnud oma senist seisukohta? Kui suur on see potentsiaalne saadav kasu versus, tõesti, põhjavee rikkumine? Te nimetasite [põhjavett] maavaraks number üks.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! Kinnitan veel kord, et nendel uuringutel põhjaveele eeldatavat negatiivset mõju ei ole, aga selleks neid uuringuid tehaksegi, et sellele kinnitust saada. Samuti analüüsitakse võimalikke kaevandamise meetodeid, et saaks ka edaspidi olla kindlam, milliseid keskkonnamõju uuringuid täpselt on tarvis teha. Ja mõttemaailmaga ei ole siin hetkel midagi pistmist.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Kuidas siis hinnata seda võimalikku keskkonnakahju, mida kaevandamine võib esile kutsuda? Loomulikult saab seda teha ainult mujal juba toimunud analoogsete kaevandamiste kaudu ehk siis fosforiidi puhul on kõige drastilisem näide Nauru: mis juhtus keskkonnaga tervikuna Nauru saarel pärast seda, kui seal mitu aastakümmet fosforiiti kaevandati. Marokos ei ole mingit looduskatastroofi juhtunud võib-olla lihtsalt sellepärast, et põhjavesi on väga sügaval, kaevandatakse kõrbepiirkonnas. Aga kõigi haruldaste muldmetallide kaevanduste keskkonnamõju on, ütleks niiviisi, väga tugevalt kahjustav. Kui palju nüüd analoogide kohta infot kogutakse ja neid uuritakse üldse kogu selle probleemi hindamise juures? Me ju näeme, mida erinevad kaevandamised on mujal esile kutsunud. Ega meil ei saa see tulemus või täpsemalt tagajärg siin olla ju väga erinev.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Seetõttu et tehnoloogiad tõepoolest arenevad, nüüd uusi tehnoloogiaid just uuritaksegi. Nii nagu mulle uuringualal kohapeal külas käies ka hüdrogeoloogid selgitasid, on fookus just sellistel meetoditel, millel ei oleks põhjaveele negatiivset mõju. Selleks et võimalikke kahjusid vältida juhul, kui soovitakse edaspidi otsustada kaevandamise üle, uusi tehnoloogiaid uurimegi.

Aitäh! Järgmine küsija Lauri Laats, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea minister! Kogu selle protsessi juures on teile ette heidetud, avalikkus on ette heitnud, et te olete selle teemaga vähe silma paistnud. Väidetakse, et te väga ei tahagi sellest rääkida, ja on räägitud, et te ei soovi kohtuda kohaliku kogukonna esindajatega ja koosolekutel osaleda. Küsingi teie käest. Äkki annaksite ülevaate, kui palju te olete sel teemal kohaliku kogukonna esindajatega kokku saanud ja mitmel avalikul koosolekul olete seda teemat käsitlenud? Mis on olnud tagasiside?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest pean õigeks osaleda aruteludes teadmistepõhiselt. Kuna ma ei ole geoloogiaekspert, siis ei ole mul väga laialdasi eelteadmisi. Ehk siis ootan huviga ülevaateid, mida selle uuringu tulemused meile annavad. Küll aga olen kohtunud selle [eelnõu] väljatöötamiskavatsuse tutvustamiseks ja tagasiside kuulmiseks kohalike esindajatega ning saanud ka nendelt tagasisidet. Samuti on geoloogiateenistus ja Kliimaministeeriumi ametnikud kogu protsessi jooksul, mis on tegelikult juba 2022. aastast kestnud, inimestega kohtunud ja kindlasti teevad seda pidevalt ka edaspidi.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Jaak Valge. Palun!

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Lugupeetud proua minister! Ma kaldun arvama, et need, kes proua ministri vastuseid hoolikalt kuulasid, said targemaks küll, vähemalt natuke. Mitte et ma ise nagu väga kartlik inimene oleks, aga päris hirmuäratav oli kuulda, et väävelhappeline töötlus pole siiski siiamaani välistatud. Aga tänan teid siiruse eest.

Targemaks ei saanud me aga kõikides punktides, eriti selles punktis, kas arvestatakse Lääne-Virumaa kolme vallavanema ehk siis ka Lääne-Virumaa inimeste huvisid. Ausalt öeldes ei saa ma hästi aru ka sellest, kas valitsus, eriti proua minister, saab aru, missuguse tulega praegu mängitakse. Kui see protsess viiakse läbi läbipaistmatult, siis tekib paratamatult usaldamatus ja ükskord prahvatab vimm ka. Juba praegu on tekkinud selline rahulolematuse laine, mis võib kasvada laviiniks. Facebooki-lehtede "Ei fosforiidile" ja "Ei fosforiidi kaevandamisele" jälgijate hulk on juba ligi 10 000. Usaldamatuseks on nii ehk nii põhjust: juba mitu korda on korratud seda tsitaati, mille 2014. aastal laskis enda suust kuuldavale toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kindlas kõneviisis, et võtame üheselt maha Virumaal pingeid kruttiva fosforiidipaanika. Me ikkagi ei tea, kui palju me Reformierakonda usaldada saame.

Ja edasi: ka teie väitsite korduvalt, et kaevandamist pole otsustatud. Samal ajal on Rakvere Vallavolikogu esimees Peep Vassiljev demonstreerinud Maa-ameti 7. mai käesoleva aasta kirja, kus ei lubata jagada krunti, et ehitada uut elumaja, sest see võib takistada fosforiidi kaevandamist. Nii et ikkagi on palju vihjeid, et juba praegu plaanitakse kaevandamist.

Nii, edasi. Eesti Reformierakond on sõnades üks rohepöörde innukamaid elluviijaid ja väidetavasti on selle rohepöörde eesmärk kaitsta keskkonda, ühiskonda. Selleks püütakse vähendada saastet ja kasutada maailma ressursse jätkusuutlikumalt. Tehakse selleks ka suuri pingutusi Eestis kas asjakohaselt või asjakohatult – ma arvan, pigem tundub, et asjakohatult –, aga pingutusi tehakse. Nüüd, üks rohelise ideoloogia arendajaid või põhiideolooge, tema nimi on René Jules Dubos, on sõnastanud sellise põhimõtte: mõtle globaalselt ja tegutse lokaalselt. Minule tundub, et praegune valitsus selle printsiibi järgi ei tegutse. Ühelt poolt hõigatakse kliimaloosungeid kaasa ja lubatakse täita suuri kliimaeesmärke, teisalt aga aetakse poolsalaja keskkonna elamiskõlbmatuks muutmise asja, mis igatahes vastandub kohaliku kogukonna huvidele.

Ma ise olen ka Ida-Virumaalt pärit ning lapsepõlves ja ka hiljem jättis mulle ikka väga masendava mulje see, mida põlevkivi kaevandamine on minu kodukohaga teinud. Mina isiklikult arvan, et fosforiit ja haruldased muldmetallid tuleks jätta meie lastele ja lastelastele selleks ajaks, kui on välja töötatud raudkindel tehnoloogia, mis võimaldab ühtlasi säilitada meie elukeskkonda. Küll aga on selge – olgu minu arvamusega kuidas on –, et igatahes ei saa nii tähtsaid otsuseid teha ei ametnikud, ei valitsus ega isegi mitte Riigikogu. See on just see otsus, mis tuleks siis, kui see päris kõne alla hakkab tulema, panna Eestis referendumile. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head istungi vaatajad ja head hilisemad kokkuvõtete lugejad! See on nüüd küll seesugune teema, mille puhul on näha, et inimesed vajavad hädasti informatsiooni, sest juba on väga palju alarmeerivat infot. Üks alarmeeriv info on see, et üha rohkem on näha survet ja huvi Brüsselist. Üha rohkem on näha huvi nõndanimetatud rohepöörajate poolt, sest kuigi sõnas "rohepööre" justkui sisalduks eriti õilis keskkonnakaitseline komponent, inimkonna päästmine ja maakera päästmine, siis paraku on reaalses elus läinud kuidagi teisiti: rohepööre tähendab Eesti puhul ka Rail Balticut, mis veab tohutu hulga ehitusmaavarasid raudteele, mille vajalikkus ja nõudlus on kaheldav. 

Meil ehitatakse massiliselt tuuleparke, mis moonutavad ainuüksi meie maastikud mingisugusteks tehismoodustisteks. Ja ootamatult kaovad ära ka elementaarsed küsimused: näiteks, kuidas mõjutab meie inimeste tervist infraheli? Selle kohta on lausa informatsiooniline auk, ei tea sellest arstid, seda ei osata mõõta. Ometi inimeste tervis juba logiseb, juba kolitakse mõnede tuuleparkide mõjupiirkonnast minema, sest inimeste tervis ei kannata seda välja. Infraheli mõjud on tugevad, järsud ja jahmatavad. Minister raputas pead – jah, minister, teie vastutate selle eest, kui uuringud ja mõõtmised infraheli tervisemõjude kohta on tegemata, neid on tuhandeid lehekülgi maailma tippteadlastelt. 

Jõuan ka fosforiidi juurde. Täpselt samamoodi on teil töö tegemata. Vallavanemad käisid teiega kohtumas ja siis te kuulsite vist esimest korda sellisest asjast nagu sotsiaalsed mõjud. Selliste asjadega peab kohe tegelema, mitte lükkama neid kümme aastat edasi ja juba tegema siin kaupa, et kas väävelhappeline või soolhappeline, väävelhappeline või soolhappeline. Hakkame kõigepealt uurima kõiki mõjusid koos, mitte hiljem leiutama, et äkki on ka demograafilised mõjud. Äkki toimub samasugune massiline sisseränne nagu see, mida me kartsime esimese fosforiidisõja ajal? Äkki tuleb 30 000 või 40 000 inimest sinna piirkonda? Ainuüksi fosfaaditehas, Aseri sadama laiendus ja kõik, mis sinna on plaanitud – äkki juba see toob 1000 või 2000 võõrtöölist koos peredega? See võib tähendada juba 5000–6000 inimest. Kust nad tulevad? Kui meil on endal töökäte puudus, siis eks ikka välismaalt, ja küllaltki suure tõenäosusega on nad venekeelsed. Kuidagi oleme me ka selles asjas tagasi 1980‑ndate keeruliste küsimuste juures. 

Mõjud põllumajandusele. Üks tehnoloogiline vastus on meil enam-vähem käes ja seda kinnitab ka akadeemik Kirsimäe: maa-alune kaevandamine Toolse alal ei ole võimalik. See tähendab, et põllumajandus selles piirkonnas, kaevanduste piirkonnas, enam ei eksisteeri. Me kaotame ühed Eesti väärtuslikumad põllumaad, mis on Virumaal olnud kaubamärgiks tegelikult juba üle tuhande aasta. 

Veeprobleemi siin mainiti. Hinnatakse, et kaevandamise puhul võib isegi Rakvere piirkonnas põhjavesi langeda kuni kaks meetrit. 

Ma küsin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Siis ikka Euroopa Liidu kõrgendatud huvi meie maavarade vastu, rohepöördeks oluliste maavarade vastu, haruldaste muldmetallide vastu. Kliimaministeeriumi [kodulehel] on imeilusa nimetusega lehekülg "Tulevikumaavarad" – võib-olla oleks veel ilusama nime võinud välja mõelda. Tulevikumaavara! Me teame, et maavarade kaevandamine on ikkagi reeglina – tee, mis tahad – väga keskkonda mõjutav. Eks põlevkivigi on ju võetud hädapärast, et me elektrit saaksime, mitte niisama. 

Ja ma võiks öelda, et kui te kevadel plaanite Euroopa Liidule kaardistused üle anda, nagu mina aru saan, et millised meie tulevikumaavarad on, siis on loomulikult seal fosforiit ilusti kirjas, ja nende hulgas ka haruldased muldmetallid, mille sisaldust proovitakse fosforiidimaagis hinnata. Neid on seal küllalt. Haruldased muldmetallid on rohepöörde tööriist: need on tuulikuparkide ja akutehnoloogia jaoks hädavajalikud. Nii et paraku on rohepööre tähendanud sagedaselt tohutut kaevandamist, tohutut janu, justkui kullapalavikku, haruldaste muldmetallide otsinguid, rääkimata muidugi koobaltikaevandustest, kus kasutatakse massiliselt lapstööjõudu. No siis ei ole see ju oluline, siis unustatakse kohe keskkonnakaitse, inimkaubandus ja lapstööjõud. 

Põlevkivi on paariaks kuulutatud. Ootamatult esines siin justkui mingi kaevandus- ja metallitööstuse minister, kes ütles, et seal läheb rong käima. Väävel, sool, siit astub üks nõunik sisse, sealt välja, vot siis läheb elu käima. Michali suust muidugi kõlab see vägevamalt, kui rikkaks me kõik saame. 

Siis forsseeritud – jah, forsseeritud – surve rahvusvaheliselt. See on nähtav. Seesama näide Ukraina oligarhidest, kes on sinna juba suured plaanid joonistanud – nad on väga tõsised tegijad, arvestades, et nad on Süüriast fosforiiti toonud ja loodavad esialgu fosfaaditehast üleval pidada Süüria fosforiidi abil, et küllap saavutada parem positsioon Eesti fosforiidikaevandustes mõju saamiseks. 

Ja kontsessiooni[eelnõu] juba kinnitab, et siin ei ole mingit juttu mingist Eesti riigi firmast, vaid otsitakse kogemustega firmasid. Ma tean, et 2008. aasta paiku juba käis Austraalia firma seda teemat uurimas. Võimalik, et tuleb siit naabrusest Soome firma või mõni rahvusvaheline konsortsium, nii et omamoodi oleme jälle üleliiduliste ettevõtete surve all. Ainuke, mis on veel puudu, on selline asutus nagu nõukogude väetisetööstuse ministeerium, kes siis saadaks siia kenasti 40 000 uut töötajat. Igal juhul on sarnasusi palju ja vastuseta küsimusi ka. Aitäh!

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed teleekraanide taga! Kõigepealt tahan rõhutada, et fosforiidi kaevandamise keskkonnamõjud võivad olla pöördumatud. Pandivere kõrgustik, mis on meie põhjavee tähtsaim allikas, võib kaevandamise tõttu saada pöördumatult kahjustatud. Kas me oleme valmis ohverdama oma loodusressurssi ja puhast joogivett fosforiidi nimel? Minister ütles küll, et põhjavesi on maavara number üks, aga juba lause teises pooles ütles, et kui põhjavesi saab kahjustatud, on olemas leevendusmeetmed. Küsin: millised need leevendusmeetmed on? Kas samasugused nagu tuulikute puhul, et maksame talumistasu? Ma saan aru, et tuulikute [põhjustatud kahju] puhul inimene võib-olla saab siiski elada, aga ilma veeta elamine ei ole võimalik. Seni pole valitsus pakkunud veenvaid tõendeid ega kavasid, mis tagaksid, et kaevandamine on keskkonnaohutu, ja nende plaanide puudumine on väga vastutustundetu. 

Samuti ei saa me jätta tähelepanuta kohalike elanike hirme ja muresid. Hiljutine rahvakoosolek Lääne-Virumaal tõi meil saali täis. Inimesed väljendasid selget muret, et nad kardavad oma kodu, elukeskkonna ja tervise pärast. Need hirmud on põhjendatud, sest nende elu on pausil: ei saa ehitada, ei saa arendada, sest kogu aeg öeldakse, et seal all on peidus fosforiit, mida võidakse hakata kaevandama. Valitsus ei saa lihtsalt ignoreerida ja kohalike muredest mööda vaadata, teha otsuseid kiirustades või vähese läbipaistvusega. Kõigi piirkondi mõjutavate otsuste puhul peab kaasama kohalikke inimesi ja arvestama nende arvamustega. Meil ei ole vaja lugeda selliseid pealkirju, et minister peidab ennast ja ei taha suhelda ei meedia ega kohalikega teemal, mis puudutab fosforiiti. 

Kolmandaks: ka fosforiidi kaevandamise majanduslik tasuvus on küsimärgi all. Eksperdid on korduvalt rõhutanud, et vajalikke tehnoloogilisi lahendusi tuleb veel arendada. Ikka me oleme sellesama vana tehnoloogia juures, see tähendab väävelhappega töötlemist, millel on meeletu keskkonnale kahjulik mõju. Kui me nüüd igal pool vaatame tulevikku, siis miks me peaksime investeerima aegunud ja riskantsesse projekti sama suure rahahulga, mille riik investeerib fosforiidiuuringutesse? Võib-olla saaks mõnda teist majandusharu palju efektiivsemalt arendada ja kasu oleks nii riigile kui ka kohalikele inimestele. Fosforiidi kaevandamine võib ju tunduda kiire kasuteenimise viisina, aga pikemas perspektiivis, kui vaatame ka seda, mis mujal maailmas toimub, toob see kindlasti kaasa suuremaid kulusid ja tõsiseid keskkonnaprobleeme, mida ei saa rahaga korvata. 

Head kolleegid! Fosforiidi kaevandamine ei ole lihtsalt majandus- või tehnoloogiline küsimus. See on ka moraalne ja eetiline küsimus meie vastutusest keskkonna, inimeste ja tulevaste põlvkondade ees. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie neljanda päevakorrapunkti käsitlemise.

Head kolleegid, nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole ja meie tänane istung on lõppenud. Kohtume homme hommikul kell 10 Riigikogu täiskogu istungil.