Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tervist, kõik Riigikogu külalised, kes te olete tänast Riigikogu infotundi tulnud jälgima siia Riigikogu istungisaali rõdudele, ning loomulikult tere kõigile, kes te jälgite meid sinise ekraani vahendusel! 

Head kolleegid, enne kui me alustame infotundi, palun kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks on end registreerinud 21 Riigikogu liiget, puudub 80. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets ja rahandusminister Jürgen Ligi. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! 

Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit. Lisaks saab Riigikogu liige, kes on registreerunud küsimuse esitamiseks, võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse ja üks Riigikogu liige saab võimaluse esitada lisaküsimuse. Meil on kokku 11 küsimust.

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Novembri alguses lekkis avalikkusesse Euroopas kavandatav plaan luua superregister, kuhu koondatakse kõik andmed Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike varade kohta. Ehk siis on plaan luua Euroopa Liidu ülene vararegister. Selline superregister hõlmaks inimestele kuuluvaid osalusi ettevõtetes ja inimeste kinnisvara, mõistagi inimeste kontodel olevat raha, kunstiesemeid, väärismetallehteid, krüptovara ja kõike muud väärtuslikku, ka sellist vara nagu autod, laevad, lennukid. Ja samuti on kavas sinna kanda ka igaühe käsutuses olev sularahavaru. 

Sularaharegistri jaoks peaks kõik sularahatehingud olema jälgitavad, eurooplased peaksid aru andma neile kuuluvast sularahast ja summat registris iga tehingu järel kas suurendama või kahandama. Plaanis on kolm võimalikku rakendusstsenaariumi: riiklike täiendavate vararegistrite loomine ja nende ühendamine Euroopa Liidu tasandil, olemasolevate riiklike vararegistrite ühendamine Euroopa Liidu tasandil ja Euroopa Liidu varade keskregistri loomine. 

Kui sellistel varaliikidel nagu näiteks kinnisvara on riikidel juba registrid olemas ja selle üle peetakse arvestust, siis nii mõnegi teise varaliigi puhul võiks selle registrisse kandmine tähendada inimese privaatsfääri tungimist. 

Kas Eesti valitsus on neist plaanidest teadlik? Kas Eesti osaleb selles protsessis? Kui kaugele on selle plaaniga jõutud? Ja kas Eesti valitsus kavatseb seista Eesti inimeste põhiseaduslike õiguste eest – meie põhiseaduse paragrahv ütleb, et omand on puutumatu, ja samuti ütleb ta, et inimese eraelu on puutumatu – või annab truualamlikult Eesti inimeste varad üle nende peade Euroopa Liidu käsutusse?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kaunist jõuluaja algust kõigile! Seda esiteks. Teiseks, sel teemal me oleme siin ju mitu korda omavahel debatti pidanud, et kui te targu sõnastaksite spetsiifilise küsimuse tausta [konkreetsemalt]. Olukord riigis ja Euroopa vararegister – võib-olla läheb napilt kokku, võib-olla mitte. Kui te küsite [konkreetsemalt] ette, siis ma kindlasti saan anda detailsema, spetsiifilise vastuse. Seda ma lihtsalt ütlen, see ei ole kuidagi etteheide, vaid ma nendin fakti, et nii see on. Seda esiteks. 

Teiseks, loomulikult Eesti riik ja Eesti riigi peaministrina mina seisame selle eest, et Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused oleksid tagatud. Mina ise olen alati pigem suurema vabaduse poolel kui riigi suurema sekkumise poolel, ka Euroopas. Nii et kui selline debatt jõuab peaministrite tasandile, siis me kindlasti seda arutame. Selle konkreetse plaani üle nõupidamist peaministrite vahel pole toimunud. Ma ei tea, mis infoallikas [teil] on või mis see täpne plaan on, aga ma kindlasti uurin selle järgi ja järgmiseks infotunniks, kui me taas kohtume, saan ma juba täpsema ülevaate. 

[Mis puutub] varade puutumatusse, siis kui te ütlete, et põhiseaduses on kirjas, et vara on puutumatu, siis tõepoolest. Aga ma juristina ja siin parlamendis debatti pidanuna meenutan, et selle puutumatuse piiriks alati on see, kuidas oma vara rakendada. Nii nagu me oleme nentinud, varade puutumatus ei tähenda näiteks seda, et keegi võib tõsta ohtlikke jäätmeid oma aeda või midagi muud sellist teha. 

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh selle vastuse eest! No jaa, vara puutumatus … Te saate ise ka aru, eks ole, et me räägime sellest, kas kogu info meie inimeste vara kohta antakse kellelegi üle või mitte. Ma oleksin tänulik, kui te tegeleksite sellega. Sellest oli minu meelest ka artikkel Postimehes suisa. Ent mingid portaalid, mis ei ole nii-öelda peavoolumeedia portaalid, kirjutasid sellest juba varem. 

Aga tuleme teise probleemi juurde. Erialaühendus Eesti Arstide Liit uuris asja juba varem, avalikkusesse jõudis see alles praegu. [Info] on üsna ehmatav: nimelt külmutas valitsus arstide palgad, ja seda tervelt neljaks aastaks. Kas kinnitate või lükkate ümber?

Arstid töötavad suure ülekoormusega, et patsiendid ravimata ei jääks. Ületunnid katavad kuni poole tööajast, aga nende pingutuste tasuks kavatsetakse nende palgad neljaks aastaks külmutada ja puhkeaega lühendada. Inimesed saavad praegu ravitud ja operatsioonid tehtud ainult seetõttu, et arstid teevad kohusetundest ära kõik, mida peab tegema. Kui nad töötaksid normkoormusega, tuleks iga kuu lõpus operatsioonitubade uksed sulgeda ja lõikused tegemata jätta. 

Avalikkusele serveeritud arstide kõrged palgad on välja teenitud tihti seaduse piire ületava ületundide hulgaga ning puhkepäevade ja pühade ajal töötamisega, mis muidugi toob kaasa arstide kurnatuse. Ma arvan, et mitte ükski patsient ei soovi, et kirurgil lõikuse ajal käsi väärataks. Riik on pannud Tervisekassale hulga lisakohustusi, aga Tervisekassa eelarve suurendamise asemel võtab riik sealt raha ära, ja nagu arstid ütlevad, on maitse asi, kas nimetada seda varguseks või millekski muuks. See kõik aga tuleb Eesti inimeste tervise arvelt, rääkimata sellest, Eesti inimene maksab järgnevatel aastatel ennast haigeks ainuüksi seepärast, et on valitsuse maksutornaado keskmes. 

Küsimus on: kes külmutas tervishoiutöötajate palga? Seda küsib arstide liit, sest nemad ei tea. Minister Sikkut on ennast sellest teemast taandanud. Nad küsivadki, kes seda tegi: kas rahandusminister Ligi või peaminister Michal? Kas valitsuses on see kokku lepitud? Kokkuleppeid arstide liidu ja Tervisekassa vahelistes läbirääkimistes ei sündinud. Mis saab nüüd edasi?

Aitäh! Kõigepealt veel vabaduse ja omandi puutumatuse kohta: jah, see mõte on ikkagi üsna lihtne. Ma nüüd loodan, et ma ei omista seda ebaõiglaselt, aga Lennart Meri [on öelnud], et igaühe vabadus ulatub täpselt sinnamaani, kuni see hakkab piirama teiste vabadust. Seda tasub meeles pidada nii omandiõiguse kui ka kõige muu puhul. Aga see viidatud informatsioon, mille kohta te ütlesite, et see enne ei olnud peavoolumeedias, nüüd Postimehes on – ma kindlasti kontrollin, mis see on. Otsustamiseks selline ideestik, et kõikide inimeste vara täielik ülevaade sellisel kujul oleks, ei ole jõudnud, aga ma olen juba öelnud, mis ma sellest arvan. Mina isiklikult olen alati pigem vabaduse poolel, mitte riikliku regulatsiooni kasvu poolel. 

Nüüd, mis puudutab tervishoiutöötajate palku, siis tervishoiutöötajate keskmine palk 2024. aastal kasvas kõigis suuremates ametigruppides. See [info] on TAI läbi viidud tervishoiutöötajate palga uuringust. Arstide mediaankuupalk koos kõigi lisatasudega oli selle aasta märtsis 4557 eurot. See on mediaan. Õdedel-ämmaemandatel oli 2409 ja hooldajatel 1598 eurot. Kasv aastaga arstidel 21%, õdedel-ämmaemandatel 17% ja hooldajatel 13%. Mediaankuupalga aastakasv kiirenes oluliselt ja nagu juba mainitud, enim arstidel. Ma rohkem numbreid ei hakkagi ette lugema. Seegi kajastab ilmselt seda, et palgatõus on olnud päris kiire, nagu ma viitasin: 21%, 17%, 13%. 

Mis puudutab erinevaid palgaläbirääkimisi, siis palgaläbirääkimised tavaliselt toimuvad ikkagi nii, et tööandjad ehk haiglad on läbirääkijad. Ja toimub see tervishoiusüsteemi sees. Mis seis praegu täpselt on, ei oska kohe puusalt kommenteerida. Seda saab samamoodi üle küsida valdkonnaministrilt. Aga kindlasti ei ole antud mingit sõnumit, et palgad on külmutatud neljaks aastaks. See jutt ilmselt tõele ei vasta. Võib-olla kuskil on keegi seda öelnud, aga seda juttu kindlasti ei ole.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Esile kerkinud probleemid riigiettevõtetes viitavad osaluspoliitika puudulikkusele meie riigis. Jääb mulje, et riik ei saa aru, mida ta nendes ettevõtetes teeb või mis on riiklik strateegia [riigi]ettevõtete puhul. Ja tekitatud kahjumid omakorda tähendavad, et riigi vara ei valitseta eesmärgipäraselt, otstarbekalt, heaperemehelikult. Sellega rikutakse otseselt riigivaraseadust. Seejuures vastutus on ära hajutatud ning äriühingute kahju on jäetud vaid maksumaksja kanda. 

Täna on tõesti õhus küsimus, mis põhjustab nõukogu töö puudulikkust riigiettevõtetes. Riigikontroll muuseas tõi hiljutises auditis välja, et nendes äriühingutes tehakse miljardeid eurosid puudutavaid otsuseid, aga sageli on keeruline välja selgitada, millistest kaalutlustest lähtudes need otsused sünnivad. Ühelt poolt on lihtne kõik nõukogu või juhatuse kaela ajada, samas on näha, et riik pole omaniku ootustes ja strateegias alati üheselt mõistetav olnud. 

Näiteks Eesti Energia puhul on omaniku ootused hästi vastuolulised. Ühelt poolt nõutakse varustuskindlust 1000 megavati ulatuses, [teiselt poolt] kehtestatakse aina rangemad keskkonnanõuded, nõutakse uusi investeeringuid, rohelisele [energiale] üleminekut. Ning samal ajal veel nõutakse suures mahus dividende. Seda, milline võiks olla lõpphind tarbijale, isegi ei arutata, omaniku ootustes pole seda eraldi mainitud.

Ja selle asemel, et probleeme analüüsida ja kaardistada – Rahandusministeerium näiteks pole kümme aastat osaluspoliitika probleeme kaardistanud –, on nüüd avastatud, et üks probleemi allikas on nimetamiskomitee, ja tahetakse nende töökorraldust muuta. Vähe sellest, et tegemist on asendustegevusega ja reaalsete probleemidega ei tegeleta, jääb ka mulje, et kõige selle taustal soovitakse nõukogud politiseerida. Palun kinnitage või lükake ümber, kas praeguse koalitsiooni plaan on poliitikud riigiettevõtete nõukogudesse tagasi tuua?

Jah, eks see on veidi selline omamoodi moment: Keskerakond küsib, ega te ometi ei plaani ettevõtete nõukogusse poliitikuid nimetada. Ma juhin tähelepanu, et ettevõtete nõukogudesse ei ole praegu nimetatud poliitikuid. Nii et poliitikud, isegi kui nad kellelegi väga meeldivad või väga ei meeldi, ei ole praeguse probleemi, vähemalt ettevõtete nõukogude [halva] juhtimise taga. (Saalist öeldakse midagi.) Lubage mul vastata! Teie küsisite kaks minutit, mul on kolm minutit vastamiseks. Jääge rahulikuks, palun!

Mis puudutab nominatsioonikomitee tulevikku, siis minu isiklik arvamus on, et pigem probleem on selles, et ettevõtete nõukogudest ja üldse ettevõtete juhtimise tasandilt ei jõua need probleemid – eile ma Vikerraadio saates seda pikemalt kirjeldasin – tihtipeale üldkoosolekuni ehk ministeeriumi ja ministrini. Ettevõtete juhtimine – et oleks lihtsalt kirjeldatud – käib ikkagi nii, et ettevõttes on juhid ja kesktasandid, sõltuvalt ettevõtte ülesandest. Tihtipeale ettevõtte juhid saavad kaks-kolm, vahel ka neli ministripalka, ja nemad vastutavad ettevõtte juhtimise eest. Nõukogu teeb järelevalvet ja peab olema see, kes hoiab silma peal ja vajadusel ka auditeerib erinevaid tegevusi.

Miks me kahe ettevõtte puhul oleme jõudnud sellise metoodikani, nagu on erikontroll? Ma hindaks, et ikkagi probleemid ei ole kas ettevõtte juhatusest jõudnud nõukogusse või nõukogust üldkoosolekuni. Ja seda tuleb siis hiljem tuvastada. 

Nüüd, kui te küsite, kas meie eesmärk on politiseerida riigiettevõtete nõukogud, siis vastus on loomulikult "ei". Aga ärme teeme selle juures nägu, et nende ettevõtete probleemiks on olnud poliitikud nendes nõukogudes. Poliitikud ei ole olnud probleem. Probleem on olnud see, et ettevõtetes ei ole juhtimine töötanud sellisel viisil, nagu peaks. 

Me ju ei heida Eesti Energiale ette tema põhitegevusega tegelemist. Me ei heida ette, et nad näevad vaeva oma põhitööga. Aga me heidame ette [teatud tegevust], kui riigile on näiteks keskkonnavaldkonnas, kuidas seal ilusti öeldi, mõõdikule pandud piiraja peale. Kujutame hetkeks ette, et kuskil on jõgi või järv, me laseme solgil sinna jõkke või järve voolata ja mõõdikul oleks piiraja peal. Me kõik oleks vihased ja raevus. Miks me peaks siis kuidagi rohkem leebuma Eesti Energia [tegevuse] peale?

Nüüd, on oluline, et tänane juhatus, tänane nõukogu otsib lahendusi ja need jaamad saavad töötada. Need tuleb keskkonnanõuetega vastavusse viia. Ohtu Eesti varustuskindlusele kuidagi ei ole. Üks päev siin oli väga sihukest emotsionaalset käitumist. See õnneks on tänaseks läbi, nii et jaamad töötavad ja varustuskindlus on tagatud. 

Aga kui nominatsioonikomitee juurde tagasi tulla, siis mina arvan, et on väga paljusid asju vaja parandada, muu hulgas ka seda, kuidas ettevõttetes auditisüsteem ja sisekontrollisüsteem toimib, sest konkreetselt see info ei ole jõudnud üldkoosolekuni. Aitäh!

Aitäh! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on julgeolek. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No peab jälle meile õnne soovima: Eestis on töötuse määr oktoobrikuu seisuga 8,1%, mis on üks kõrgeimaid Euroopa Liidus. Tuletaks meelde, et Euroopa Liidu keskmine on 6,3%. Nii et see teie loosung, millega te valimistele läksite, et toimetulek on julgeolek, nagu ei päde. Inimeste toimetulek läheb ainult allapoole. Ja loomulikult see on otseselt seotud ka meie julgeoleku tulevikuga. 

Kui me räägime põhiseaduse muutmisest julgeoleku kontekstis, siis parasjagu meil käib ju põhiseaduse muutmise [menetlus]. Esimene lugemine on juba ära olnud, teine ja kolmas on tulekul. Huvitaval kombel, kui te alguses põhiseaduse muutmist ei pooldanud – [pean silmas] valimisõiguse äravõtmist Vene ja Valgevene kodanikelt –, siis nüüd olete meelt muutnud ja on muutnud ka teie Riigikogu fraktsioon. Tahakski küsida, miks selline meelemuutus. Alguses te olite ju täiesti vastu sellele ja tõite ka erinevaid põhjusi, miks te olete sellele vastu. Kui vaadata meediakajastusi, siis te ohtralt rääkisite sellest, kuidas see ikkagi mõjutab meie julgeolekut, kui me valimisõiguse nendelt inimestelt nüüd ära võtame, ja kuidas nii sotsiaalseid kui poliitilised pinged selle tõttu hakkavad kasvama. Küsimus ongi, et kuidas siis niimoodi. Kas olete leidnud mingeid uued andmed või olete lihtsalt meelt muutnud?

(Tõuseb püsti.) Aitäh!

See küsimus on mulle vist. (Tõuseb samuti.)

(Naerab südamest ja patsutab Läänemetsale õlale.) Sulle või?!

(Naerab samuti.) Jah!

Vabandust, Lauri!

Aga me võime koos ka vastata.

Vastab siseminister Lauri Läänemets. Aga, head kolleegid, ma kiidan lugupeetud ministreid valmisoleku eest küsimustele vastata. See näitab seda, et valitsuses on kõik hästi ja valitsuse liikmed on kõik võimelised kohe küsimustele vastama. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ja aitäh selle küsimuse eest! Ma saan aru, et see nobedate näppude voor on ka siia tulnud, et kes esimesena pihta saab, see vastab. Ilmselgelt peaminister hea meelega vastaks ka sellele küsimusele. Aga ma proovin siis selle vastuse anda.  

Jah, see muidugi vastab tõele, et toimetulek on julgeolek. Järjest enam me seda näeme ja järjest enam see loogika kehtib. Ja see on ka põhjus, miks me valitsuses majanduse arengu nimel pingutame. See on põhjus, miks näiteks siis, kui meil on majanduskabinet, toob regionaalminister majandusministrile kindlasti lauale teemasid, mis puudutavad regionaalset majanduse arendamist ja rohkema tähelepanu pööramist neile küsimustele. Teatavasti pigem Tallinnast väljaspool on inimestel küsimused, kuidas hakkama saada. Ja kindlasti, kui me toimetulekust ja julgeolekust räägime, siis [on olulised] ka toidu hinnad, mis on kõrgeks kasvanud. On ka küsimus, kas me saame midagi teha, et toidu hinnad oleksid madalamad. Neid teemasid me võtame väga tõsiselt.  

Ma mäletan, et poolteist aastat tagasi kõik hurjutasid siin sotsiaaldemokraate ka, et pangamaks on kuidagi väga halb idee. Nüüd me järjest loeme Äripäevast ja Ekspressist, et Eesti majandusele see panigi põntsu, et me seda ei teinud. Teiste teemadega me jätkame ja loodame valitsuses toetuse leida ühel hetkel, kui need valitsusse jõuavad.  

Mis puudutab valimisi ja põhiseaduse muutmist, siis meie jaoks on tegemist kompromissiga, see ei ole meie esimene eelistus. Kompromiss on selle koha pealt, et valikus lõpuks oli laual see, kas võetakse 150 000 inimeselt kohalikel valimistel hääleõigus või siis halli passi omanikud, ligi 70 000 inimest, jäävad hääleõigusega. See oli kompromiss, mille me saavutasime. Mõnikord kompromisse kahjuks tuleb teha, ühte- ja teistpidi. Ma saan aru, et meie valitsuspartnerid oleksid tahtnud oluliselt rohkematelt inimestelt seda hääleõigust ära võtta. Ka nemad ei saavutanud seda, mida nemad kõige rohkem tahtsid. Loomulikult me ei tea, kuidas inimeste mõnes mõttes eemaletõukamine riigist mõjub, milline on selle mõju nende meelestatusele. Eks seda me hakkame nägema. Aga nagu ma ütlesin, kompromiss on see, et muudatus puudutab oluliselt vähemaid, poole vähemaid inimesi. 

Ja ei saa mainimata jätta ka seda, et on hea, et Keskerakond sellel teemal siin aktiivselt kaasa räägib. Aga siis, kui see debatt oli, ja enne kui valitsuses otsuseid tehti, ei saanud öelda, et oleks Keskerakonna [meid] toetavaid seisukohti avalikult kuulda olnud.

Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Mul oli ka hea meel näha, et mõlemad ministrid olid valmis kohe vastama. Järelikult teema on väga oluline. 

Aga nüüd tahaks rääkida ikkagi julgeolekust. Nii nagu te mainisite, neid teie sõnavõtte enne selle kompromissi langetamist oli päris palju, et miks seda ei tohi teha: kõik see julgeolekuoht ja sotsiaalsed pinged ja poliitilised pinged ja nii edasi. Ja nüüd te rahulikult [nendite], et me tegime kompromissi. Aga mida see tegelikult tähendab? Te ju tegite kompromissi julgeoleku arvel. See on tegelikult teie vastus. Ja see kompromiss on tehtud partnerite [soovil]. Kuidas saab siseminister nii lihtsalt vastata sellele küsimusele, et jah, me tegime kompromissi, sest teised partnerid seda soovisid? Ja see tuli loomulikult julgeoleku arvel.

Ja teine pool. Te mainisite, et teie oleksite teinud selles valitsuses nii mõndagi teistmoodi, [näiteks] pangamaksu oleks kehtestanud. Ma tuletan meelde, et Keskerakond on selle ettepaneku teinud vist neli korda siinsamas saalis ja siinsamas saalis ju tegelikult sotsiaaldemokraadid on selle ka maha hääletanud. Selline tunne on, et … Ja te ju mainisite, et praeguses olukorras see oleks olnud ainuõige otsus ja kahju, et seda ei tehtud. Eks see oleks kindlasti riigieelarvet täitnud. 

Aga huvitav, mida te seal valitsuses teete. Kui te kõiki neid häid mõtteid, mis tulevad teie poolt, rääkimata meie headest mõtetest, ei teosta, siis miks te üldse valitsuses olete? Ja miks te hetkel julgeoleku arvel teete kompromisse? Te ju mängite meie riigiga tegelikult.

Aitäh! Me oleme sõnastanud selle niimoodi, et sotsiaaldemokraadid selles valitsuses on paremerakondi tasakaalustav jõud. Ja seda me oleme. Ma arvan, et te olete märganud mitmeid tegevusi, alates alampalga oluliselt kiiremast, tempokamast tõstmisest, mis kokku lepitakse, mis on koalitsioonilepingu osa, mida tehakse tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid valitsuses on, ja lõpetades näiteks Robin Hoodi seadusega, mis annab maapiirkondadele, väiksematele omavalitsustele raha rohkem juurde. See tähendab – ma nüüd tõlgin – rohkem raha omavalitsustele selle jaoks, et lasteaiad tegutseksid, et laste huviharidus oleks inimestele kättesaadav, et koole ei pandaks kinni, et rahvamajad saaksid tegutseda ja nii edasi, ja nii edasi. Et teid oleks võimalik remontida ja ehitada ja kõike sinna juurde veel teha. Nende tegevuste loetelu on minu arvates suhteliselt pikk. Võiksin seda kõike esile tuua.

Mis puudutab pangamaksu, siis tõesti, te ju teate, et kui sa oled koalitsioonis, siis on lõppkokkuvõttes võimalik ellu viia kokku lepitud asju. Kokku leppimata asju ei saa ellu viia. Ma arvan, et see on teile ka teada, et niimoodi on. Ja kui ei õnnestu koalitsioonikokkulepet mingis küsimuses teha, siis seda ei ole. See ei ole ainult sotsiaaldemokraatide küsimus, see on kõigil erakondadel, kaasa arvatud Keskerakonnal, kes on ka olnud koalitsioonis. 

Ma meenutan, et kui te olite EKRE ja Isamaaga koalitsioonis, siis Keskerakonnast paljud ütlesid, et te ei taha seda teha, aga lõpuks lammutasite ikka Eesti pensionisüsteemi ära ja selle tagajärjel tulevikus kümned tuhanded inimesed elavad oluliselt vaesemalt. Ja muidugi see ka ei teostunud – see on fakt –, kui öeldi, et pensionisüsteemist võetakse raha välja ja investeeritakse. Raha tegelikult kulutati ära, neil inimestel pole praegu investeeringuid. Ma arvan, et neid näiteid [on palju]. Te tahate [midagi], aga koalitsioonis kõiki asju ei ole võimalik teha, tuleb kompromisse teha. Neid näiteid kindlasti leiab palju. 

Ja mis puudutab põhiseaduse muutmist, siis ma lihtsalt osutan sellele, et see on hea, et Keskerakond sõna võtab. Millegipärast viimased pool aastat Keskerakond oli kuskil kapi taga peidus ja suhteliselt vait selles küsimuses. Sotsiaaldemokraadid ainukesena – ma vähemalt ise panin meedias tähele – selle teema teist poolt valgustasid. Ja jätkuvalt: põhiseaduse muudatused on siin saalis arutelul, kõiki neid küsimusi saab siin arutada. Meil on küsimus jätkuvalt ka selles, kuidas me kõiki siin Eestis elavaid inimesi nii-öelda Eestiga koos ühte sammu sammumas hoiame. See on väga oluline küsimus ka julgeoleku mõttes.

Aitäh! Lisaküsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Minu küsimus siseministrile on selline. Esiteks, kui me räägime Keskerakonnast, siis me erinevalt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast pole selles küsimuses oma meelt muutnud kordagi. Me oleme algusest peale sellele põhiseaduse muudatusele vastu olnud. 

Teiseks, miks me [pole väga] valjult sellest rääkinud: sellepärast, et me uskusime siseministrit, kes ütles 9. aprilli [Õhtulehes] järgmist: "Ajaliselt pole põhiseaduse muutmine enam võimalik. Eestis on seni lähtutud Veneetsia komisjoni seisukohast, et aasta enne valimisi reeglistikku ei muudeta. Põhiseaduse muutmise protseduur võtab ise aega seitse kuud. Kuna valimised toimuvad 19. oktoober 2025, oleks tulnud põhiseaduse muudatus algatada parlamendis hiljemalt 11. märts 2024. Lai hääleõiguse baas kohalikel valimistel on pigem Eestile kasuks tulnud." 

Tuleb välja, et on [juhtunud] üks kolmest. Äkki Veneetsia komisjoni seisukoht on vahepeal muutunud. Ma ei tea, mina kontrollisin, ei leidnud, et see oleks vahepeal muutunud, see on jätkuvalt sama, et aasta enne valimisi reeglistikku ei muudeta. Teine põhjus võib olla see, et siseminister, kes on ühtlasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, teab, et põhiseaduse muutmine ei ole enam võimalik, aga millegipärast mängib seda mängu kaasa, teades, et sellest ei tule mitte midagi välja. See ei ole nagu väga vastutustundlik käitumine. Või kolmas variant: siseminister valetas, kui ta ütles, et ajaliselt pole põhiseaduse muutmine enam võimalik. Aga meie, naiivsed inimesed Keskerakonnast, uskusime, et ta räägib tõtt. Milline variant on õige?

Aitäh! Nii nagu ma olen öelnud, mul jätkuvalt on kahtlus, kas see põhiseaduse muudatus lõpuks jõustub. Eks me näe siis seda. Nii üks kui ka teine ajakava [põhineb] arvutustel, mis on tulnud põhiseaduskomisjonist. Te saate seda siin parlamendis uurida. Põhiseaduskomisjon on kevadel arvutanud ühe aja ja nüüd sügisel teise aja. Lõppkokkuvõttes asub see tarkus siin majas. See komisjon ei ole kaugel, käige läbi ja küsige, et kuidas on. Neid kahtlusi võib jätkuvalt üleval olla.

Nüüd, mis puudutab hääleõigust, siis jätkuvalt olen mina isiklikult ja meie erakond on seda meelt, et reeglina, kui sa julgeolekuohtu hindad, siis sa peaksid seda individuaalselt hindama. Meil on väga palju neid inimesi, kes elavad siin Eestis ja ei ole Eesti kodanikud, aga on väga Eesti-meelsed, elavad Eesti riigile kaasa, panustavad siia. Näiteks kui üks lapsevanematest on mõne teise riigi kodanik, aga teine lapsevanem on Eesti kodanik ja laps on Eesti kodanik, siis ei ole põhjust arvata, et selle perekonna näol on tegemist julgeolekuriskiga. Loomulikult ei ole õige selliseid inimesi Eestist eemale lükata. Aga lõppkokkuvõttes, kui laual on valik, et see juhtub nagunii ja kohalikul tasandil kaasarääkimise õigus võetakse ära ka neilt, kellel pole ühegi riigi kodakondsust, siis selles loogikas on vähemalt pool soovitust saavutada parem kui mitte midagi. Te kindlasti mõistate. 

Ja kui te parlamendis matemaatikat teete, siis te saate aru, et üht- või teistpidi lõpuks see muudatus nagunii oleks tulnud. Olenemata sellest, mida te arvate ja mida te kritiseerite, ma jätkuvalt ütlen, et minu poolt see nii-öelda vastulause teile on see: Keskerakond jäi hiljaks. Pool aastat te kasutasite võimalust avalikus debatis vait olla. Seda debatti pidid sotsiaaldemokraadid üksi kandma. Me kandsimegi ja me räägime jätkuvalt ka edaspidi, kuidas nende küsimustega on ja mis mured sellega on. Me selles mõttes ei ütle, et meie jaoks on mure kuidagi maas. 

Jah, õigel ajal tuleb asju teha. Ma loodan, et teie valijad ka suudavad teie tähelepanu sellele [juhtida], et ei ole kasu, kui tagantjärgi targutada. Tähelepanekuid tuleks teha õigel ajal. Sellest oleks tuge ja abi kindlasti olnud selle otsustamise juures.

Suur tänu, lugupeetud siseminister! Sellega ma lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Enne kui ma lähen kolmanda küsimuse juurde, on käsi püsti ja soov esitada küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta Anastassia Kovalenko-Kõlvartil. Palun!

Aitäh! Siseministrile esitatakse väga olulisi küsimusi sisejulgeoleku teemal, aga millegipärast selle asemel, et vastata, siseminister muretseb Keskerakonna valijate pärast. Ma arvan, et siseminister Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena võiks muretseda oma valijate pärast, kellele nad põhimõtteliselt iga päev valetavad ja muudavad oma arvamusi erinevate teemade puhul. Võib-olla pigem võiks siseminister selle pärast muret tunda, mitte Keskerakonna pärast. 

Aitäh! Head kolleegid, mina muretsen siin teie kõigi pärast. Ma ei saa seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. 

Sellepärast me liigume edasi meie kolmanda küsimuse juurde, mis on peaminister Kristen Michalile. Olgu väga selgelt välja öeldud, et see on nüüd Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teemaks on väärtuspõhine poliitika. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mina hea meelega küsiks ka Jürgen Ligilt küsimuse, aga olin juba Kristen Michalile registreerinud ja küsimus tuleb väärtuspõhise poliitika kohta. Minu küsimus on: kas teie valitsus ja teie välisminister laiemalt aduvad, mis praegu Lähis-Idas ja Iisraelis toimub? Tulin ise just sealt põhjapiiri äärest, käisin kummituslinnas, kust on evakueeritud 80 000 inimest, ja araabia[keelsete] druuside linnas, kus sel suvel hukkus Hezbollah' raketi tabamusest 12 last. Need vanemad saatsid selle palli koos laste nimedega Eestisse (Näitab jalgpalli, millel on laste nimed.) ja küsisid, kas teie seal nurgas üldse olete kuulnud sellest tragöödiast. Et viige ja näidake. Ma kindlasti palun teil see oma välisministrile viia, sest tema on millegipärast valinud teise poole. Tema juhtimisel [hääletas Eesti] ÜRO-s terroriorganisatsioonide poolt.

Minu küsimus on: kas teie valitsus on muutnud oma välispoliitilist kurssi ja kas on ka muutunud välispoliitikas seni kehtinud väärtused? Minu küsimus puudutab tegelikult välisministri juhitud [Eesti] käitumist ÜRO hääletustel 2023. aasta detsembris ja nüüd 2024. aasta detsembris. Me tavaliselt oleme nendel hääletustel käitunud ühtmoodi oma suurimate liitlastega, USA ja Suurbritanniaga. Nüüd äkitselt on Eesti oma palet nendes küsimustes muutnud. Mis on see põhjus? Ja ka laiem küsimus valitsusele: kas te adute koos oma välisministriga, et te seate sellega ohtu ka meie enda juudi kogukonna turvalisustunde ja üleüldse laiemalt Eesti julgeolekuhuvid?

Aitäh! Kas-küsimus saab vastuse "jah" või "ei". Kui te küsite, et kas me adume, siis mina vastan jah. (Riina Solman ütleb midagi saalist.) Nii, küsimus, kas kehtinud väärtusi on muudetud – vastus on ei.

Täpsustav küsimus, Riina Solman, palun!

Aitäh selle küsimusele vastuse ja kõige selle puändi eest teile! Ja Jürgen Ligile ka, et ta ikka vahele segab. 

Aga nüüd siis teine valitsuse väärtuspõhist poliitikat puudutav küsimus. Te just äsja kommenteerisite, et ükspäev oli Eesti Energia puhul näha emotsionaalset käitumist, aga nüüd on jälle kõik hästi ja jaamad on käigus. Mida see räägib täpsemalt valitsuse käitumisest, kui riik ähvardab Eesti Energia juhte kriminaaluurimisega? Teate, siis inimesed käituvadki emotsionaalselt. Ja pole vahet, et ähvardatakse eelmist juhtkonda. Eks ka praegused [juhid] hindasid seda olukorda selliselt, et kui riik eelmist juhtkonda ähvardab, küll siis on järgmisel korral nende aeg käes. 

Ent küsimus puudutab tuletistehinguid. Sel ajal, kui neid tuletistehinguid tehti, oli riigipoolseks omaniku esindajaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Sel nädalal rääkis tema järglane rahandusministrina Mart Võrklaev erikomisjonile, et üldkoosolek ei vastuta tuletistehingute eest. Rahandusminister on küll riigi kui omaniku esindaja rollis, küsib mehemoodi dividende ja siis ka ähvardab kriminaaluurimisega eelmist juhtkonda. Kuidas saab olla nii, et tol ajal võimul olnud rahandusministrid ei vastuta millegi eest, aga energiaettevõtte juhte saab kriminaaluurimisega ähvardada? Kuidas see käib kokku valitsuse väärtuspõhise poliitikaga?

Jaa, see nüüd oli kuidas-küsimus, sellele ma püüan pikemalt vastata. Ma tsiteerin teile vist tänaseni Isamaa liiget Mart Laari, kellele vist on õige omistada see lause, et piisab tal vaid korraks ära käia, ja pahandused juhtuvad. Tunnistan, ma olin Rootsis, kui lugesin seda. Seal oli Balti- ja Põhjamaade kohtumine julgeoleku teemal. Lugesin uudist, et Eesti Energia teavitab börsi, [et] katelde kasutamise võimalust pole. Päevaga sai see korda ja selgus, et Eesti Energia juhtkond ei olnud valinud seda teed, et hakata probleeme kohe lahendama, vaid teavitas, et neid probleeme võib-olla ei õnnestu [kiiresti] lahendada. Selgus, et õnnestus. Päevaga said asjad korda. Täna on igal pool uudistes, ka eile-üleeile oli uudistes, et need katlad töötavad. See informatsioon on olemas ja need [plokid] tuleb viia keskkonnanõuetega vastavusse. Seda esiteks. 

Teiseks, vabas riigis, vabas demokraatlikus riigis ei ähvarda keegi kedagi, ma südamest loodan, kriminaalasjadega. Kriminaalasjad saavad põhineda – kriminaalmenetlust juhib prokuratuur, mis on sõltumatu, lõpliku otsuse teeb kohus – ikkagi faktide tuvastamisel ja seejärel selgitatakse välja, kes mille eest täpselt vastutab. 

Eesti Energia puhul on läbi viidud erikontroll, mis, ma loodan, on avalikkusele võimalikult laialt kättesaadav. See viitab, et Eesti Energias, nagu siin on ka varasemalt teie kolleegide erinevatele küsimustele vastatud, oli keskkonnanõuete täitmisel – ja veel kord, ma tuginen ajakirjanduslikule sõnastusele, võib-olla see on ebatäpne – näidikutel või mõõdikutel piiraja peal. See tähendab seda, et need ei andnud adekvaatset informatsiooni, kuidas keskkonnanõudeid täideti. 

Kujutage nüüd hetkeks ette – ma arvan, et ka teie oleksite ärritunud nagu me kõik, kui keegi laseks niimoodi solki või mingeid jäätmeid merre või kuskil jääks midagi muud ripakile ja meie loodust reostataks. Ja ometi keegi kuskil pidas vajalikuks nii toimetada, vähemalt nii paistab. Ja loomulikult seda tuleb [uurida]. Ma ei kujuta ette, et me Eestis ütleksime täna parlamendist või täitevvõimu tasandilt, et Eesti Energia on riigile kuuluv äriühing, nemad seaduse ees ei vastuta. See ei saa nii olla. 

See tähendab seda, et [kõik] tuleb läbi vaadata ja leida [lahendus], kuidas tulevikus sellised asjad ei juhtuks. Seda, kas seal on alust menetluseks või on mingeid muid tunnuseid, otsustavad prokuratuur ja Keskkonnaamet, mitte valitsus. Nii et jutt sellest, et keegi on kellelegi mingeid ähvardussõnu lausunud – ma arvan, et see on jamps. Selle võite küsimusena sinna tagasi panna, kust ta tuli – arvutisse –, ilmselt tõele see ei vasta. Aga see, et Eesti Energia asju peab parandama, on kõigile selge. Need tuleb korda teha. Eesti Energia saab oma tööd edasi teha.

Suur tänu! Lisaküsimus tuleb seekord aknapoolsest reast. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tänase küsimuse teema on väärtuspõhine poliitika ja minu väärtuspõhine poliitika puudutab inimeste tervist. Esmaspäeval me menetlesime [komisjonis] 200‑leheküljelist rahvatervis[hoiu] seaduse [eelnõu], mille eesmärk on tagada inimese tervise kaitse ja vähendada ebasoovitavaid tervisemõjusid ja suurendada elanike tervise kaitset. Selle menetluse käigus ma küsisin valitsuse esindajalt Terviseametis, et siin on küll igasugused asjad välja toodud, on toodud ka näiteks nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja nii edasi, aga puudub täielikult tuulikute teema, [see,] mida tuulikud endaga kaasa toovad terviseprobleemidena. 

Küsimus on selles, et Eestis puuduvad tänapäeva vajadustele vastavad normid tuulikute [tekitatava] müra ja infraheli reguleerimiseks. Samas on mitmed uuringud näidanud, et see on tõsine probleem. Infraheli ja madalsageduslik müra põhjustavad unehäireid, ärevust, peavalu, kroonilisi terviseprobleeme ja nii edasi. Kusjuures täpsustuseks veel nii palju, et tuulikute tekitatud infraheli impulsid levivad läbi õhu ja maapinna väga kaugele. Nende impulsside eest pole võimalik varjuda.

[Asi] on selles, et kui ma küsisin, mispärast seda [teemat] pole siia toodud, siis Terviseameti esindaja ütles, et Kliimaministeerium alles töötab välja neid asju ja uurib, kuidas on võimalik seda [mõju] vähendada. Ja minu küsimus on järgmine: mispärast me planeerime ja ehitame tuulikuid, kui meil pole veel vastavaid norme [välja töötatud ja me ei tea], mis ohustab inimeste tervist ja elukeskkonda?

Aitäh! Härra peaminister, palun! 

Aitäh! Ma siiski usun, et sellele on vastused [olemas]. Ma lasen teile välja otsida ja kirjalikult saata erinevad viited. Erinevad müratasemed on normatiivides kehtestatud, see puudutab kõiki tehislikke objekte. Nii et kui te tahate, siis ma lasen teile saata täpsema ülevaate, ja ma olen kindel, et te saate sealt vastused.

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me liigume neljanda küsimuse juurde, on käsi püsti Riina Solmanil. Palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Kuidas see käib Riigikogu töökorraga kokku, et kui ma tahan küsida, siis mitte vastaja, vaid tema kõrval olev minister kogu aeg segab, niheleb, segab vahele minu jutule, nii et ma ei saa keskenduda ja mille peale tegelikult ma ei saa ka vastust. Kas ma saaksin ühe lisaminuti, et küsida täpselt järele, mis põhjusel on Eesti muutnud oma välispoliitilist kurssi? Ka peaminister ei vastanud mulle, ainult jah- ja ei-sõnaga vastas. 

Ning täpsustuseks peaministrile: Eesti Energia endisi juhte ähvardas kriminaaluurimisega riigi esindaja, Keskkonnaameti esindaja Rainer Vakra Eesti Rahvusringhäälingu AK-uudistes. Nii et see ei ole loll jutt, vaid see on täiesti tõestisündinud asi, järelvaadatav.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen kogu aeg siin saalis rõhutanud, et nii küsijate kui vastajate suhtes tuleb olla lugupidav ja kindlasti ei tohi ei küsimustele ega vastustele vahele segada. Vastasel juhul me ei saa siin üksteisest lugu pidavat debatti pidada. Kuna Jürgen Ligi istub kaugel, siis minule jäi märkamatuks see vahelesegamine, nii et ma ei saa seda kinnitada. Kui see oleks ühel hetkel piisavalt segama hakanud meie debatti, siis ma oleksin kindlasti sekkunud. 

Mis puudutab seda, et te küsisite kas-küsimuse, siis kas-küsimused on suletud küsimused, millele saabki vastata "jah" või "ei". Kui te küsite avatud küsimuse, nagu te siin täiendavalt ka rõhutasite, siis on kindlasti võimalik saada ka oluliselt laiem vastus. Loodetavasti [on see võimalik] veel ka tänase arutelu käigus, sest korduvalt on teemaks ka julgeolek. Teil on võimalik veel neid teemasid tõstatada ja ka teie fraktsiooni liige Mart Maastik saab kuuenda küsimusena esitada küsimuse julgeoleku kohta. Ka selle raames on teil kindlasti võimalik pöörduda selle teema juurde tagasi. See on minu väike soovitus teile. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma lihtsalt tahan märkida seda, et ma küsisin konkreetse küsimuse peaministri käest: mispärast on siis olukord praegu niimoodi, et tuulikute ohutus nii madalsagedusliku müra kui ka infraheli osas pole veel [määratletud]. Need dokumendid on väidetavalt alles Kliimaministeeriumis väljatöötamisel. Mispärast ennem ehitatakse neid tuuleparke, pannakse neid juba praegu püsti, kui ohutus ei ole selge? Ja minister vastas minu küsimusele, et madalsagedusliku müra kohta on normid olemas. Aga ma ei küsinud seda. Ma tean, et on mingisugused normid. Aga infraheli kohta ma küsisin, mispärast inimeste ohutust ei tagata. Äkki te annate ministrile võimaluse ikkagi vastata minu küsimusele, mispärast asi käib vastupidi: ennem ehitame tuulikud valmis ja koostame detailplaneeringud, aga ohutusnõudeid pole veel selgeks tehtud? 

Aitäh, hea kolleeg! Ei infotunni reeglid ega ka minu positsioon ei võimalda siin ette kirjutada, mil viisil teemas püsides ministrid vastavad küsimustele. Niikaua kui ministrid püsivad teemas, niikaua kui küsimused on teemas ja niikaua kui vastused on teemas, ei saa istungi juhataja sellesse diskussiooni sekkuda. 

Head kolleegid … (Kalle Grünthal ütleb midagi saalist.) Kalle Grünthal! Kuidas? Protseduuriline? Aga siis tõesti protseduuriline! Meil on 11 küsimust. Mida rohkem me protseduurikale [aega] kasutame, seda vähem saavad teie kolleegid küsida. Aga teil on veel üks protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Jah, aitäh! Tähendab, küsimus on selles, et te teate väga hästi – ma ei hakka seda paragrahvi praegu välja otsima –, et istungi juhataja kohustus on jälgida, kas küsimusele vastaja [vastab] küsija püstitatud küsimusele. Ja kui ta kaldub sellest kõrvale, siis on istungi juhatajal õigus anda ministrile täiendav võimalus vastata. See on protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea kolleeg, aga päris sellisel kujul RKKTS ei ole seda olukorda määratlenud. Nii kaua, kuni ministrid püsivad teemas, istungi juhataja ei sekku.

Me läheme edasi neljanda küsimuse juurde. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Anti Poolamets ja teemaks on meretuulepargid. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Viimastel nädalatel on läinud teravaks arutelu meretuuleparkide ja nende julgeolekuriskide üle, mis puudutavad eelhoiatust ja Kaitseväe radarite segamist. Selle kohta on väga kriitilise arvamuse andnud Kaitseväe juhataja Andrus Merilo, mereväe ülem Ivo Värk ja Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg. Me näeme, et Rootsi, kes muidu on ju rohepöörde osas vägagi sõbralikult meelestatud riik, tegi väga resoluutse otsuse 13 meretuulepargi [rajamise] lihtsalt peatada, pani keelu peale. See on järsk ja sirgjooneline otsus. Teie valitsuse kaitseminister on küll möönnud, et probleem on olemas, aga samal ajal tuli selline info, ma tsiteerin, et Pevkuri sõnul on õhuseirega kõik korras ja muus osas otsitakse lahendust. 

Minu meelest see ei lähe kuidagi kokku Kaitseväe juhtide sõnumitega. Nemad ütlevad just, et õhuseirega ongi peamised probleemid, seda nii Ida-Eestis kui ka meretuuleparkidega seoses. Ma märgin seda, et vaadake, Rootsi jaoks ei piisa ju sellest, et meil on Peipsi ääres mõni radar, aga miskipärast nad keelavad oma idarannikul radarid ära. Vaadake, Kaliningradi oblast on ikka samas kohas. Välja lülitatud transponderitega lennukid lendavad ikka Läänemere kohal ehk siis meie lääneranniku kohalt võivad samamoodi Vene lennukid sisse keerata. See eelhoiatus peab olemas olema, see on ju NATO eelhoiatus. See on ülitähtis kõigile NATO-liitlastele. Kas siin ei ole vastuolu Pevkuri sõnumiga, et meil on justkui kõik korras?

Aitäh! Kui asjad on korras, ei tähenda see, et ei oleks parandamisruumi. Nüüd, konkreetselt see tuulikute ja Kaitseväe eelhoiatussüsteemi debatt: ma arvan, et lahendus saab ikkagi olla erinevate osapoolte koostöös. Kaitseministeerium koos Kaitseväega, koos energeetikutega peab otsima viise, kuidas kompenseerida erinevatest taristuobjektidest tulenevaid häireid mis tahes hoiatussüsteemile ja vaatlussüsteemile kusagil mujal. See on praktiliselt paratamatu, et inimtekkelisel taristul on [teatud mõju]. Aeg-ajalt eksitavad ka suured linnuparved meie vaatlussüsteeme. Inimtekkeline taristu, muu hulgas ka näiteks päikesepargid … (Saalis räägitakse.) Tahate, et ma räägin, või räägite omavahel? Näiteks ka päikesepargid segavad selliseid vaatlussüsteeme ja hoiatussüsteeme. Nii et kõikide selliste [rajatiste] püstitamisel tuleb alati läbi [mõelda], millised need võimalikud kompensatsioonimeetmed on. 

Kui ma nüüd vaatan rahaliselt, mida riik on teinud, siis ma meenutan, et aastaid tagasi oli ikkagi praktikas selline olukord, kus sisuliselt oli suurel määral, 85% Eesti aladest julgeolekupiirangutega kaetud ja sellel ajal sinna ei saanud taastuvenergiataristut rajada. Taastuvenergia aga on teadupärast selleks vajalik, et puhtamana ta annab tööstustele ekspordivõimaluse ja selle hind on inimestele odavam. 

Kui nüüd vaadata, siis meie eri valitsused on üle 140 miljoni euro panustanud erinevate tuulikute mõju leevendamisse ja kompensatsioonimeetmete väljatöötamisse. 2019 otsustas valitsus Kirde-Eestis investeerida õhuseireradarisse ja raadiosüsteemidesse 37 miljonit. Selle tulemusena vabanes osa Lääne-Virumaast ja Ida-Virumaast riigikaitselistest kõrguspiirangutest. 2021. aastal otsustati investeerida kompensatsioonimeetmetesse 37,5 miljonit. Sellega oleks võimalik suurem osa Mandri-Eestist kõrguspiirangutest vabastada. See näiteks andis võimaluse alustada Aidu tuuleparki. Selle puhul on võetud kasutusele ka ajutised meetmed, et eelhoiatuspilt ei oleks häiritud. 66,8 miljonit eurot on eraldatud meretuuleparkide negatiivse mõju leevendamiseks õhuseirele ja lennuliiklusele. 2025. aasta alguses valmib uuring, mis toob välja meetmed, leevendamaks meretuuleparkide negatiivset mõju mereseirele. 

Nii et on võimalik seda negatiivset mõju leevendada nii, et julgeolek ei satu ohtu ja inimesed saavad soodsama elektrienergia.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Ma küsin ka energeetika kohta ja mõnes mõttes on see seotud tuuleparkidega. Meil on siin viimastel nädalatel olnud päris palju uudiseid sellest, et Eesti Energia vahepeal lastakse turule, vahepeal ei lasta turule. Valitsus on kehtestanud kogu ülejäänud Euroopast oluliselt karmimad normid, järsku nõuab erinevaid investeeringuid. Te ei ole kunagi varjanud, et teie valitsuse, Reformierakonna valitsuse eesmärk on põlevkivienergeetika Eestis likvideerida. Ja sinna juurde käib loomulikult selline täiesti ebasiiras jutt sellest, et ei, meie, valitsus, meie omanikuna ei likvideeri midagi, et turg paneb asja paika. 

No vot, turg ei pane tegelikult asja paika, kui valitsus kehtestab keskkonnanorme, mis ei võimalda jaamadel turul toimetada, mis on kõikidest teistest Euroopa normidest kordades kõrgemaks aetud. Turg ei pane asja paika, kui valitsus kingib ära Eesti Energia bilansist kaks elektrijaama, mis vähendab tema varade väärtust ja muudab kogu tema finantseerimise dünaamikat. 

Turg ei pane asja paika, kui valitsus ise kehtestab uued keskkonnatasud, kui valitsus ise kehtestab erinevad muud nõuded. Sellega aetakse Eesti Energiat pankrotti. See on süstemaatiline tegevus, millega tänane valitsus tegeleb: Eesti Energiat aetakse pankrotti või vähemalt tekitatakse tootmisvõimetus. Ja sellel on ju katastroofilised tagajärjed Eesti energiavarustatusele. 

Ma ei taha teilt midagi kuulda rohe-eesmärkidest või sellest, kuidas meil turg toimib või mitte. Ma tahan teilt saada kindlat kinnitust, et te tegelikult omanikuna – valitsus ja teiega samas reas istuv rahandusminister, kes on Eesti Energia omaniku esindaja – näete vaeva selle nimel, et Eesti Energia jätkaks tootmist, et meil oleks energiakindlus. Sest kui te seda ei tee, kui me jääme pimedasse ja külma, nii nagu Narva juba jäi korraks külma, siis ausalt öeldes ma küll ei tea, millise näoga te astute Eesti rahva ette.

Aitäh! Sellest ma siis ei räägi, mille kohta te ütlesite, et te kuulda ei taha, mis ma siis ikka koorman kuulajat sellega. Muidugi pole saladus – me oleme siin aastaid seda debatti pidanud –, et meie vaated, milline see energeetika tulevik on, on erinevad. Mina arvan, et energeetikas on paratamatu ja majanduse mõttes, majanduskasvu mõttes ka loogiline liikuda uute tehnoloogiate poole, uute tootmiste poole. See on praktiliselt möödapääsmatu, kui me tahame, et meie majanduse konkurentsivõime kasvaks just selles võtmes, et oleks võimalik selle baasilt eksportida, et meil oleks kodus odavam elekter ja meie tööstus[toodangu] hind oleks odavam. See on möödapääsmatu. Loomulikult me peame seda debatti ilmselt järgnevad aastad samamoodi. Teie näiteks olete vastu Rail Balticule, meie arvame, et seda ühendust on vaja. Kindlasti see debatt jätkub.

Nüüd, mis puudutab Eesti Energia tulevikku, siis ma juba teie kolleegidele vastates ütlesin, et mina loodan küll, et Eesti Energia saab kenasti oma asjad korda, saab selguse, kuidas need jaamad saavad vastata keskkonnanõuetele. Selleks on vaja jaamade loastamises üht-teist ümber teha ja seda täna tehakse. Nii on [ettevõte] võimeline hoidma neid reserve, mida meil vaja on. Seda hirmu ei pea tundma, et need jaamad ei saa töötada, kui meil on vaja, et neid reserve ei saa tagada. Pigem on küsimus reservide eest maksmises, mis tuleb teha erinevate võimsusmehhanismide erinevate otsuste tõttu. 

Ja need normatiivid, eesmärgid, et Eestis elu oleks puhtam, jäätmeid vähem, meie elukvaliteet oleks parem, me elaks kauem, me kehtestame ikka kõik üheskoos siinsamas parlamendis. Me loome selleks seadusi.

Suur tänu! Meil on üldiselt üks täpsustav küsimus, mille saab esitada [põhi]küsimuse esitaja, ja on üks lisaküsimuse võimalus. Seega, head kolleegid, ma saan aru, et Anti Poolametsal on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh reglementi täpsustamast! Mina ei saanud tegelikult peaministrilt vastust, mida need kompensatsioonimeetmed tähendavad näiteks meretuuleparkide puhul. Maatuuleparkide puhul, olen kursis, osteti kallim radar, tõsteti see Ida-Virumaal ettepoole. See läks tõesti väga palju maksma. Aga arvestades seda, et Eestisse on plaanis üle 1000 hiidtuuliku püstitada, on kogu meie territoorium radarite seisukohalt üks suur segapudru tegelikult. Nad tõesti ei näe seda pilti. Nad on kinnitanud, eksperdid on kinnitanud: nagu sein on ees. Tegelikult ei piisa ühest radarist, sest kui me räägime päris kriitilisest olukorrast, siis kui vastane tuleb ühest kohast mööda ja seal on veel paarkümmend tuulikut ees, siis meie radar ei näe ka pärast seda mitte midagi. 

Aga meretuuleparkide puhul on ju olukord selline, et kuhu te need radarid püstitate? Mõtleme tehniliselt: ega siis seal ei saa statsionaarselt mõni laev seista. Ja jällegi ma viitan Rootsile, kes ei leidnud sellele mingit kompenseerivat lahendust. Meie meretuulepargid on ju Saaremaa külje alla plaanitud. Mina ei näe tehnilises mõttes mingit võimalust sinna midagi rajada. Ma ei näe seal ka saari, kuhu võiks radari püsti panna. Võib-olla on teil teised andmed. Palun aidake mind sellega, mida teha nende meretuuleparkide kompenseerimiseks, et Kaitseväel oleksid silmad alles?

Aitäh, hea küsija! Mul enne jäigi vastamine pooleli. Loomulikult on olukord selline, kus me ilmselt ei hakka ka infotunnis ette lugema kõiki võimalikke luure- ja julgeolekuvõimekusi, mis Eestil on. See oleks üsna äraspidine olukord, kui siin infotunnis saaks ka näiteks Venemaa ülevaate, millised meie tulevased võimekused on erinevates piirkondades. Tõepoolest, see oleks kena olukord! Aga see, mida ma olen kirjeldanud, on see, mis on avalikkusele teada: milliseid samme Kaitsevägi ja riik astub, et meil oleks, nagu te väljendasite, silmad peas. 

Lisaks, tagamaks ka eelhoiatuse kaudu Eesti kaitsevõimet, jääb veel kehtima hulk erinevaid piiranguid, muu hulgas näiteks kõrgusepiirangud õhuseireradarite positsioonide ümber, samuti Mandri-Eesti kompensatsiooniala idapiirist ehk siis Kirde-Eestist, Jõhvi–Iisaku joonest 10 kilomeetrit lääne poole, samuti merealadele, saartele, poolsaartele. Üksikute elektrituulikute ja meretuuleparkide puhul kooskõlastatakse need asukohad Kaitseministeeriumiga. Seda on kogu aeg tehtud, see debatt käib. Kaitseministeerium teeb koostööd energeetikutega, energeetika eest vastutavate inimestega. 

Piiratakse ka päikeseenergeetika – nagu ma mainisin, selle taristu puhul võib olla häireid – arendamist Kaitseväe süsteemide läheduses. See ei mõjuta loomulikult päikesepaneelide kasutamist elamutel alla teatud võimsuse, võin kinnitada. [Samas on selge], et kõike ei saa üles panna, kui me tahame tagada ka eelhoiatussüsteemid. Selliste eelhoiatussüsteemide, luuresüsteemide, silmade-kõrvade jaoks vajaliku täpset detailset kaardistust ma kindlasti Riigikogu infotunnis ei anna. See on ikkagi Kaitseväe ja Kaitseväe luure[keskuse] valdkond.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane viies küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Teemaks on olukord riigi rahanduses. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Esmaspäeval võeti vastu otsus, et alkoholiaktsiisi uuest aastast ei tõsteta. Tundub, et lõpuks analüüsiti olukorda ja [leiti], et piirikaubandus võib sellega kasvada, mis tähendab, et inimeste alkoholitarbimine ei pruugi väheneda, samas aga aktsiisilaekumised ei jõuaks meie riiki. 

Sooviksin uurida, kust tuli üldse alkoholiaktsiisi tõstmise idee. Kas see oli sotsiaaldemokraatide ideoloogia, nende soov? Kas selle asemel, et töötada välja terviklik alkoholipoliitika, töötada välja ennetusmeetmed, ennetusprogramm, soovisid sotsiaaldemokraat järjekordset maksu tõsta? Või oli see lihtsalt üks osa eelarveaukude lappimise plaanist? Mul ongi selline küsimus: kuidas äkitselt juhtus, et seekord mõistuse hääl jäi peale? Ja kas alkoholiaktsiisist loobuti aastaks 2025 või ka edaspidiseks? Kas te siinkohal nõustute ka oma erakonnakaaslase Aivar Sõerdi analüüsiga, et alkoholiaktsiisi tõus oluliselt kasvataks piirikaubandust?

Aitäh! Te kasutate küll sõnu väga vabalt. Aivar Sõerd ei ole siin midagi analüüsinud, ta on kommenteerinud. Ja mõistuse hääle asemel rääkis antud juhul selle otsuse tagasivõtmise puhul siiski ettevaatlikkus, et äkki tuleb tagasilöök. Mina ei näita küll näpuga sotsiaaldemokraatide peale. Võin öelda, et see oli koalitsiooni läbirääkimiste otsus, ja mina seda kritiseerima ei hakka. Selle otsuse muutmine ise ei põhinenud väga suurel analüüsil. 

Mis puudutab maksulaekumisi, siin neid hinnanguid küll Rahandusministeeriumilt küsiti. Aga ma siiski pean üle rõhutama, et aktsiisi mõte ei ole lihtsalt raha koguda. Aktsiisi mõte on alati ka pidurdada kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimist. Ja praegu näitab statistika, niipalju kui mulle on öeldud – mul ei ole seda must valgel ette näidata, aga mulle on niimoodi öeldud –, tarbimise vähenemist. Ja see on hea uudis. Mõni miljon maksulaekumist on täiesti sekundaarne rahva tervise ja ka kõigi muude ohtudega võrreldes, mis alkoholi tarbimisega kaasnevad.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, aitäh! Austatud rahandusminister! See on huvitav. Tundub, et kui uusi makse kehtestatakse, siis analüüse ei tehta, ja nüüd, kui otsustatakse, et mingeid makse ei kehtestata, siis ka, nagu te ütlesite, suurt analüüsi selle taga ei olnud. Aga meil on veel erinevaid maksuideid, mis on ka tulnud sotsiaaldemokraatidelt ja mis võib-olla tuleks ümber vaadata. Näiteks ettevõtete kasumi maksustamine, mis meil täna päevakorda tuleb. Ma usun, et te nõustute minuga, et sellega võib tekkida olukord, kus riik saab selle raha raskemini kätte. Ühelt poolt see maks mõjub ettevõtete jätkusuutlikkusele, mis omakorda võib mõjuda majandusele. Teiselt poolt võivad ettevõtted näidata oma tulu tegelikkusest väiksemana. 

Ma usun, et te kindlasti olete analüüsinud vähemalt maksulaekumisi võrreldes eelmise aastaga. Tänaseks on juba informatsioon, et septembrikuus oli maksulaekumine 43 miljonit eurot väiksem, kui oli prognoositud. Ja kui me võrdleme maksulaekumisi eelmise aastaga, siis otseselt see number ei olnudki väga erinev. Seejuures on meil sellest aastast mitmed maksud juba tõstetud. 

Kas on lootust, et nagu alkoholiaktsiisi puhul, te ka ettevõtete maksustamisele veel kord heidate pilgu peale? Võib-olla ikkagi analüüsite olukorda ja loobute sellest ettevõtte kasumi maksustamise ideest?

Aitäh! Jälle te kasutate sõnu väga vabalt ja jälle te tegelikult ei püsi oma erakonna ideoloogias, peaksin lisama. Keskerakond on alati võidelnud selle eest, et ettevõtete kasumeid maksustataks, et praegune maksusüsteem kaotataks ja asendataks ettevõtluse pideva maksustamisega, sealjuures kõrgema maksustamisega, kui tegelikult meie erakond on tahtnud. Seda esiteks.

Teiseks, analüüsi sõna peal ma peatusin sellepärast, et te omistasite analüüsi Aivar Sõerdile, kes seda teinud ei ole. Ja teiselt poolt jällegi omistasite analüüsi mittetegemist riigirahanduse aparaadile. Ei, riigirahanduse aparaadil on prognoosivõimekus ja ka riskide kirjeldus olemas. See teave oli koalitsiooniläbirääkijatel olemas.

Aga kui palju riske arvesse võetakse, on iseasi. See ei ole mingisugune korrutustabel, [tänu millele] me kindlalt teaksime, kuidas riskid realiseeruvad. Lisaks see, kuidas käituvad meie naabrid alkoholipoliitikas, ei olnud suvel, juulis täpselt teada. 

Nii et igal juhul on see teadmatuses laveerimine. Aga analüüsiaparaat on riigil olemas, ei maksa karta, [et pole]. Lihtsalt see analüüsiaparaat ei ole kolinud siia Riigikokku.

Suur tänu! Lisaküsimus, Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Ma loodan, et te kuulsite eelmise nädala lõpul olnud ERR-i uudist, et Keskkonnaameti juht Rainer Vakra ähvardas Eesti Energia endisi juhte kriminaaluurimise kaalumisega. See ähvardus riigi poolt oli selgelt olemas. 

Aga küsimus puudutab neid tuletistehinguid ja eriraportist välja tulnud tuletistehingutest saamata jäänud raha ehk miljoneid rahalist kahju. Minu küsimus puudutab seda, et tegelikult on Eesti Energia omaniku rollis ju rahandusminister üldkoosolekuna. Sellel ajal, kui need tuletistehingud toimusid, oli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, ja tema järglane Mart Võrklaev väitis just sellel nädalal erikomisjonis, et üldkoosolek ei vastutagi. Kuidas saab nii olla, et rahalise vastutusega ei ole riigil, ministritel pistmist? Ehk seletate teie, kas teie nüüd siis üldkoosolekuna olete vastutav?

Aitäh! Võib-olla teil on end konservatiivina defineerinuna raske omaks võtta, et Eestis on liberaalne demokraatia. See tähendab, et võimud on lahutatud ja on palju sõltumatuid institutsioone. Kõiki asju ei korraldata partei käskude ja keeldudega, enamikku asju ei korraldata. Kui te tahate minu käest küsida Keskkonnaameti kohta, siis see on üks üsna sõltumatu institutsioon üldse mitte minu haldusalas, kes teeb oma otsused ise. Et ta oleks kedagi ähvardanud, mina küll ei tea. Ta teeb oma tööd ja teatab oma otsustest, mina teda ei arvusta. 

Mis puudutab tuletistehinguid, siis taas, partei ja valitsus ei tee tuletistehinguid ja ei vastuta ka nende eest. [Valitsus] vastutab üldise juhtimise eest Eesti Energias üldkoosolekuna, eelkõige suheldes nõukoguga. Mina näiteks suhtlen nõukoguga ja kohtun nõukoguga reedel. Aga tuletistehingud on siiski väga selgelt tegevjuhtkonnas spetsialistide toimetada ja tegevjuhtkonna vastutada. Need vead on välja toodud üldkoosoleku korraldatud erikontrolli kaudu või õigemini võiks isegi öelda, et sisekontrolli poolt. Sisekontroll tegelikult tuvastas need probleemid ja need probleemid on praegu kõrvaldatud. See tähendab, et selliseid tehinguid enam ei tehta ja süsteem vaadatakse üle. Ei partei ega valitsus, ükskõik missugune partei, ükskõik missugune valitsus tuletistehinguid ei tee, samuti ei kavatse nad asendada Keskkonnaametit.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kuuenda küsimuse juurde, on käsi püsti Anastassia Kovalenko-Kõlvartil. Teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas teile ei tundu, et rahandusministri vastamise stiil on veidi omapärane? Riigikogu liikmed küsivad väga sisulisi küsimusi, vastused algavad kohe mingite hinnangutega. Mina konkreetselt küsisin rahandusministri käest kasumimaksu kaotamise kohta, vastuse asemel sain jälle informatsiooni Keskerakonna programmi kohta. Ühelt poolt on hea, et ministrid täna muretsevad väga Keskerakonna valijate ja Keskerakonna programmi pärast, aga kas teie kuulsite vastust minu küsimusele, mida Rahandusministeerium plaanib ikkagi ettevõtete kasumimaksu osas teha? Mina seda vastust ei kuulnud.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen teiega ühes osas nõus, kindlasti rahandusministri vastused on väga värvikad. Sellega ma olen nõus. Aga minul istungi juhatajana ei ole sobilik asuda kommenteerima ei küsimusi ega vastuseid, niikaua kui need püsivad teemas. Nii et ma seetõttu ei saa sellesse diskussiooni mitte kuidagi minna. See oli ka küsimus minu hinnangu kohta, mitte küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma ei saa seda kuidagi lugeda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aga me liigume kuuenda küsimuse juurde, mis on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on julgeolek. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister, mul on hea meel, et sa juba naeratad. Aga küsimus on tõsine. 

Poole aasta jooksul on valitsus juba teist korda väitnud, et riigikaitsega on kõik korras. Ja siis on sunnitud kõrgemad riigikaitsejuhid avalikult sekkuma ja juhtima valitsuse tähelepanu tõsistele probleemidele. Nii on see moonahankega ja nüüd siis ka seireprobleemidega. 

Alles kuu aega tagasi vastasite infotunnis kolleeg Andres Metsoja küsimusele meretuuleparkide potentsiaalse julgeolekuohu kohta. Ma tsiteerin teie vastust: "Tänaseks on otsused uute radarite paigaldamiseks ja uute süsteemide tellimiseks tehtud. Maismaal ja ka mereparkide puhul saab neid rajada täpselt sinna, kus selliseid probleeme ei teki. Nii et kõik need asjad on arvesse võetud. Kaitseministeerium ja kliimaminister on avalikult sedasama kinnitanud, nii et meil taolist kitsendust ei ole. Ja taastuvenergia saab tulla nii, et ta ei sega julgeolekuhuvisid. Need kaks asja käivad koos tegelikult. Mida paremini läheb riigi majandusel, seda paremini suudame seda ka kaitsta." 

Teie vastusest läks mööda vaid paar nädalat, kui Kaitseväe kõrgemad juhid juhtisid tähelepanu just samale probleemile, et meretuulepargid on julgeolekuoht, sest need segavat seiret. Minu küsimus teile ongi: kas teil siis puudub side Kaitseväe juhtkonnaga ning üldse ülevaade Eesti kaitsejõudude vajadustest?

Aitäh! Ma küll pean piinlikkusega tunnistama, et ma ei naeratanud teile, vaid rõõmustasin koos Riina Solmaniga, et tal õnnestus küsimus kirja panna ja ta saab mulle mõeldud küsimuse ära küsida. 

Aga nüüd asjast endast. See vastus, mida te tsiteerisite, vastab ju iseenesest ka sellele küsimusele. Taastuvenergiarajatised saavad tulla sellisel viisil, et nad ei sega meie julgeolekuhuve. Kümme aastat Eesti energeetika seisis paigal. Seda kümmet aastat olete teiegi siin ette heitnud, küsinud, miks see nii on olnud. Sellepärast et meie julgeolekuhuvid, eelhoiatussüsteemid, erinevad vajadused katsid suure osa Eestist, 85% ligikaudselt. See tähendas seda, et sellel ajal me ei suutnud uusi rajatisi teha. Ja see tähendas ka seda, et me ei olnud valmis selleks hetkeks, kui oleks olnud võimalik uue tehnoloogiaga elektri hind alla tuua. Teist korda sama viga ei ole mõtet teha. 

Nüüd, ma seda juba ka teie kolleegidele vastates kirjeldasin, et me oleme astunud erinevaid samme. Kirjeldan siis teilegi. Üle 140 miljoni euro on Eesti riik erinevates etappides eraldanud kompensatsioonimeetmeteks ja tuulikute mõju leevendamiseks. 2019. aastal oli see 37 miljonit eurot, millega vabastati osa Lääne-Virumaast ja Ida-Virumaast. 2021. aastal investeeriti kompensatsioonimeetmesse 37,5 miljonit Mandri-Eesti jaoks ning mereseire ja meretuuleparkide puhul on eraldatud 66,8 miljonit eurot. Ja 2025. aasta alguses valmib uuring, mis toob välja meetmed, leevendamaks meretuuleparkide negatiivset mõju mereseirele. 

Erinevad piirangud jäävad jätkuvalt kehtima, muu hulgas näiteks kõrgusepiirangud õhuseireradarite positsioonide ümber 15 kilomeetri raadiuses. Ja veel näiteks suuremate päikeseenergiasüsteemide arendamine Kaitseväe süsteemide läheduses ja nii edasi. See on päris pikk loetelu. 

Nii et kokkuvõttes ma ütleks nii, et side Eestis Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi energeetikute vahel on igapäevane. Koostöö on igapäevane. Ja kui ma vaatan näiteks kas või Meelis Oidsalu sõnumeid, kes tollal selle eest vastutas, siis ta kirjeldas, kuidas juba aastal 2016 Kaitseministeerium ja kaitseplaneerijad tegid kõva koostööd energeetikutega, et need piirangud, mis on, saaksid leevendatud, et Kaitseväel oleks nähtavus, eelhoiatussüsteemid, kui [arendatakse] uut, soodsama hinnaga energeetikat. Nii et see koostöö on igapäevane. 

Ja Eesti on demokraatlik riik. Inimesed ütlevad välja erinevaid arvamusi või hoiatusi, kui neid on. See ei ole kuidagi halb. Seda tehakse ka tööalaselt ja kõik needsamad asjad käiakse üle. Loomulikult detailsusaste kuni seadmeteni välja on töönõupidamistel märksa [kõrgem].

Suur tänu! Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Te küll ei vastanud minu küsimusele selles mõttes, et ma ei küsinud seda, mida on ära tehtud, vaid just seda, et Kaitseväe juhtkond on praegu, just nädal tagasi teavitanud nendest probleemidest seoses meretuuleparkide rajamisega ja millised ohud meid ootavad ees. See tähendab seda, et need 140 miljonit, mis te siin ette lugesite, ju ei kompenseeri seda kahju. Ja lisaks sellele: kui palju on vaja veel tõestusmaterjali selleks, et selgitada, et meretuuleparkide rajamine Eestisse on esiteks kallis ja teiseks ei ole see roheline? See toob kaasa endaga väga palju probleeme. Ma olen sellest siin rääkinud ja ei hakka seda kordama. Seal on eelduseks, et seda elektrit üldse oleks kuhugi kulutada, see, et meie tööstus peaks hakkama aastal 2030 kasutama kuus korda rohkem elektrit kui praegu. Täna on 2 teravatt-tundi aastas ja nüüd te prognoosite, et hakkab 12 teravatt-tundi olema. Praegu ei ole küll näha, et meil oleks mingit väga suurt tungi siin investeeringute tegemiseks. 

Lisaks veel neid probleeme on väga palju. Infrahelist rääkis üks kolleeg siin, seda ei ole üldse uuritud, aga on teada, et see on tervisele kahjulik. Kui kõik need negatiivsed mõjud kokku lüüa, te ikka räägite seda, et meil on vaja veel lisakompensatsiooni selle jaoks, et need meretuulepargid iga hinna eest siia ehitada. Ja kuna me neid ehitame ja nad hakkavad segama meie Kaitseväge, siis me peame veel lisaressursse sinna panema, et kuidagi saaks üle nende 300-meetriste tuulikute midagi näha. 

Kui palju on valitsusel veel vaja tõestust, et see ära hoida? Sisuliselt tahetakse euroraha kätte saada, et mõnel ettevõtjal oleks 20–30 aastat garanteeritud sissetulekut ja võib-olla mõnel erakonnal ka toetust tänu sellele. Millal me hakkame mõtlema sellele, mis on oluline ja mis ei ole oluline?

Olgu kohe alguses öeldud, et ega siis uusi energeetikarajatisi, laiemalt uut taristut ei rajata armastusest selle taristu või nende objektide vastu. Kindlasti on neid, kellele need objektid tunduvad tähtsad. Rahvamajanduse seisukohalt, Eesti rahva seisukohalt on siiski tähtis see, et elektri hind oleks odavam, et meie majandus oleks konkurentsivõimeline. Ja fakt on, meeldib see kellelegi või ei meeldi – ma tean, et me oleme näiteks EKRE-ga siin väga suurel eriarvamusel ja ilmselt ka teiega –, et taastuvenergia on soodsam kui fossiilne. Nii et seda on vaja. 

Te mainite ainult meretuuleparke, aga samamoodi võivad häireid tekitada maismaal olevad tuulepargid. Ma tean ju seda ja kirjeldasin teile neid kompensatsioonimeetmeid – kuni päikeseenergiarajatisteni välja. Samamoodi me piirame ka päikeseenergeetika arendamist Kaitseväe süsteemide läheduses. [Aga] ma kahtlustan, et ikkagi ka konservatiivsed inimesed panevad päikese[paneele] enda kruntidele ja majadele, sellepärast et see on soodsam ja neid on mõistlik kasutada. 

Nii et selle tegevuse eesmärk on hoida riigikaitsesüsteemid võimalikult kaasaegsed, võimalikult tipptasemel, et meie eelhoiatussüsteem toimiks, sealhulgas ka meie liitlaste jaoks, aga et meie energia, elektri hind oleks ka võimalikult soodne, sest majandusel on soodsat elektri hinda vaja nagu õhku.

Suur tänu! Riina Solman, palun, teil on lisaküsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Mul on kõigepealt teile ja rahandusminister Jürgen Ligile üks teadaanne, õigemini ma avaldan ühe saladuse: ma kirjutan arvutisse oma küsimused ise, neid ei saadeta mulle sinna, nagu te enne osundasite. Ja Jürgen Ligile on mul öelda seda, et ükskord ta osatas siin, et miks ma kirjutan ja loen siis arvutist ette. Aga seda sellepärast, et kui ma olin väike laps, siis ma ei kõnelenud, vaid laulsin, ja ema pani mind muusikaklassi. Nii et mul on kirjutada kergem kui kõneleda. 

Aga nüüd küsimuse juurde. Teie muidu nii jutuka peaministrina ja Riigikogu infotunnis pikki vastuseid andva peaministrina muutute oma välisministrist rääkides üsna kidakeelseks. Kas teil on sama häbi, nagu on meie juudi kogukonnal, ja hirm ka välisministri tegevuse pärast? On teil häbi, on esimene küsimus. Ja teine küsimus: palun põhjendage, mis põhjusel Eesti muutis ÜRO-s Iisraeli-Palestiina küsimuses hääletades 2023. ja 2024. aastal oma välispoliitilist kurssi. See on julgeolekut puudutav küsimus.

Aitäh! Arusaadav! Esiteks, välisminister on andnud selgitusi meie hääletuste kohta eelmise valitsuse ajal nii väliskomisjonis kui ka, ma kahtlustan, infotunnis avalikult. Välisministeeriumi kantsleriga nad käisid väliskomisjonis, kirjeldasid seda. Nii et neid selgitusi on märksa põhjalikumalt antud, kui ma suudaksin kolme minuti jooksul anda. Eesti oma välispoliitilist kurssi ei ole muutnud. Võin öelda, et meie positsioon – ma olen seda infotunnis ka öelnud – on, et Iisraelil on legitiimsed julgeolekuhuvid, õigus enesekaitsele. Eesti on alati karmilt hukka mõistnud erinevate terroristlike organisatsioonide rünnakud Iisraeli vastu.

Aitäh! Sellega me lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Tänane seitsmes küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale, küsib Riigikogu liige Mart Helme ning teemaks on elanikkonnakaitse. Mart Helme, palun!

Aitäh! Suheldes Läänemaal, kus mul on nii-öelda teine elukoht, kohalike omavalitsuste esindajate ja ka kaitseliitlastega, olen ma kuulnud, et mingisuguse kriisi või sõjalise olukorra puhul kavatsetakse evakueerida Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti elanikud Läänemaale. Ma ei tea, kui tõsised need jutud on ja missugused ettevalmistused on tehtud. 

Ja minu küsimus nüüd sellega seoses ongi, et kas Siseministeerium praegu tõepoolest tões ja vaimus töötab välja plaane inimeste evakueerimiseks. Ja kui neid plaane töötatakse välja, siis kas te võite natukene avada neid tagamaid, kui palju neid inimesi võib olla? Nii Lõuna-Eestis kui Ida-Virumaal kokku elab meil ikka suurusjärgus paarsada tuhat inimest vähemalt. Kuhu nad paigutatakse? Kui omavalitsuse esindajatega rääkida, siis nad kõik vangutavad pead ja ütlevad: "Aga meil ei ole neid inimesi kuskile panna." Kuidas tagatakse kogu logistiline teenindus, nende inimeste turvalisus ja kõik muu sellega seonduv? Minu küsimus puudutab seda võimalikku evakuatsiooni. 

Aitäh! Valmisolek vastata on kõigil väga suur, aga, siseminister Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu selle küsimuse eest! Oluline teema. On küll niimoodi, et Päästeametil on elanikkonnakaitse asutusena kohustus planeerida ulatusliku evakuatsiooni võimalikud versioonid. 

Kui me räägime sõjalisest kriisist, mitte mõnest muust kriisist, siis ilmselgelt loogiline on see, et [oht] võib tulla ida poolt. Ja see tähendab seda, et vastavalt Kaitseväe juhataja soovile Päästeamet viib sellises olukorras läbi evakuatsiooni. Kui Kaitseväe juhataja ütleb, et see peab puudutama kogu idapiiri ala, siis seda tuleb ka teha. 

Ja tõesti hinnanguline inimeste arv seal on umbes selline, nagu te ütlesite. Aga evakueerima nii palju inimesi Päästeamet ei pea. Päästeamet on küll vastutav organisatsioon, aga kohalikul omavalitsusel on väga oluline roll ja ka Kaitseliit koos Naiskodukaitsega on selle ulatusliku evakuatsiooniprotsessiga seotud. 

Nüüd, loogika arvatavasti on selline. Suurusjärke me tegelikult täpselt ei tea, aga Ukraina pealt oleme näinud, et üks kolmandik inimestest liigub ise ära, üks kolmandik võib olla neid, kes soovivad sellesse piirkonda jääda, ja üks kolmandik on neid inimesi, kes on vaja evakueerida. Need on inimesed, kes on hooldekodudes, ma ei tea, haiglates, lapsed ja üldse need, kes ise liikuma üht- või teistpidi ei pääse. 

Nüüd, kuhu neid inimesi sellisel juhul on võimalik evakueerida? Ülejäänud Eestisse. Loogika on selles, et Tallinnasse ei tohiks kõiki kuhjata, pole mõistlik seda teha. Järelikult nad peavad ülejäänud Eesti territooriumile jagunema ja see ei pea olema ainult Lääne maakond või Lääne-Eesti. See võib olla vabalt ka Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti nii-öelda keskosa ja saared, ka Tallinn – kõik need kohad. 

Ehk siis, jah, need inimesed sellisel juhul liiguvad. Evakuatsioonipunkte ja evakuatsioonipunktide kaardistamist Päästeamet teeb praegu. Osa neist on kaardistatud, osa veel kaardistamisel ja ettevalmistamisel. Ja ka vastavaid õppuseid tehakse. Aga need inimesed kindlasti ei koonduks sellisel juhul kõik ainult Läänemaale.

Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ma sain sellest vastusest aru, et tegelikult praegu väga selget plaani ei ole. Et nad ei pea tulema Läänemaale? Mis see Läänemaa on? Lääne-Eestisse, ütleme, laiemalt. Aga kujutame ette teoreetilist olukorda, et vaenlane ründab meid ka lääne poolt ja me jääme nii-öelda pihtide vahele. Kas ka niisuguseid stsenaariume on läbi töötatud? Riiki tabab ju ikkagi ju tohutu segadus ja ei ole absoluutselt mõeldav, et mõni tuhat Naiskodukaitse esindajat ja mõni tuhat päästeametnikku suudavad seda loksuma läinud, võib-olla tõesti sadadesse tuhandetesse ulatuvat inimmassi suunata, juhendada, tagada neile kõik vajalik toit, peavari, meditsiiniline teenindus, turvalisus. Inimesed satuvad paanikasse, tekivad konfliktid. 

Minu küsimus on selline. Tegelikult ei peaks võib-olla nii palju rääkima evakuatsioonist, millest on rääkinud ka Kaitseväe juhataja Merilo, kes on ju öelnud, et viime üldse inimesed ära välismaale – ma küll ei tea, missugusele välismaale. Äkki ikkagi peaks rohkem tähelepanu pöörama sellele, missugused võiksid olla need varjumiskohad ja need kogunemiskohad, kus inimesed saaksid ilma oma kodukohast lahkumata kriisiaja üle elada. Või mis on teiepoolne vaade?

Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Oleneb, mis puhul seda evolutsiooni on vaja teha, kas see puudutab ühte või teist kriisi. Teatud puhul on täiesti õige loogika, et ei pea kodukohast lahkuma ja võib neid punkte luua, kus inimesed saavad olla. Kui see puudutab sõjalist agressiooni, siis ilmselgelt ei ole mõistlik jääda lahingutegevuse tsentrisse. Siis neid inimesi tuleb liigutada. 

Päästeamet ei tee erinevaid stsenaariume erinevate olukordade jaoks. Me lõpuks ei tea, milline see tulevikuolukord võib olla. Päästeamet valmistab ette terve Eesti peale võimalikud evakuatsioonikohad ehk siis need evakuatsioonipunktid. Seda koostööd harjutatakse üle Eesti, et vastavalt olukorrale, vastavalt situatsioonile oleks võimalus ühes või teises või kolmandas Eesti kohas neid inimesi vastu võtta, neid inimesi liigutada. 

Me teame, et väga suur hulk inimesi liigub ise sellistel juhtudel, ja nad liiguvad arvatavasti oma sugulaste juurde, ükspuha, kus need sugulased asuvad. Ehk siis me räägime kolmandikust inimestest [kriisi]piirkonnas, kust tuleb inimesi evakueerida. Nemad eelkõige on Päästeameti vastutada, keda liigutama peab. 

Tõesti, Kaitseliidust ja Päästeametist ulatusliku evakuatsiooni puhul, kui on sõjaline kriis, on vähe. Sellepärast me loome Päästeameti juurde reservi vabatahtlikest. On veel olemas vabatahtlikud päästjad, keda sinna kaasata saab, ja me oleme rääkinud ka Kaitseliiduga, kas meil on veel ühte, teist või kolmandat inimressurssi, keda sellistes kriisiolukordades kasutada oleks võimalik. 

Ulatuslik evakuatsioon on loomulikult tõsine väljakutse, kui see tuleb läbi viia. Mida me veel oleme teinud: me oleme soetanud arvestatava koguse varusid ja tulevikus on vaja neid varusid veel juurde soetada. Lõppkokkuvõttes ei pea kõik varud ka evakutsiooni puhul asuma Päästeameti ladudes. Üks osa on riigi käes olev ressurss ja teine ressurss on see, mis meie soovi kohaselt peab jõudma kohalikesse omavalitsustesse, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik seda kasutada. 

See on ka põhjus, miks see Robin Hoodi tegemine omavalitsuste rahastamisel oluline on. Just maapiirkondade omavalitsustel peaks olema rohkem raha ka selleks, et nad ei oleks sundolukorras, kus nad panevad kinni spordihooneid, kultuurimaju ja kõiki teisi kohti, mis on potentsiaalsed evakuatsioonipunktid, kuhu inimesi vajadusel viiakse. Regionaalpoliitika, just tasakaalus regionaalpoliitika on siin ka väga oluline.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Vabandust, mul on täitsa hääl ära, katsuge aru saada. Eks ole, jutud elanikkonnakaitsest on teil ikka sellised ilusad ja küllap on midagi tehtud ka, selles ma ei kahtle. Aga kui peakski esimene rakett kuhugi langema, siis tegelikkus on selline, et siis saab olema kaos. Te räägite inimeste liigutamisest kuhugi ja te räägite masside liigutamisest, aga paanikas inimesed on täiesti irratsionaalne seltskond. Ainuüksi terviseteemalise paanika ajal me nägime, mis toimus kauplustes soola ja WC-paberi [rabamisel]. Me nägime, kuidas inimeste ratsionaalsus sellistes olukordades muutub täielikult irratsionaalsuseks ja kuidas puhkeb olelusvõitlus, võidujooks ressurssidele, kui kaob elekter, kui teed on umbes. 

Kuidas te selliseid olukordi kavatsete lahendada? Kuidas kaitsta näiteks evakueerunud inimeste vara? Kuidas kavatsete hallata seda olukorda, kui kohe tekivad mingisugused vargajõugud, kes hakkavad mööda inimeste maha jäänud kodusid käima? Kes hakkab korda pidama, milline ja kui suur peaks olema see üksus, et olukorda üldse kontrolli all hoida? Kes need inimesed on? Mehed ja Kaitseliit lähevad tõenäoliselt rindele. Kes kaitseb tsiviilelanikkonna tagalat ja kes tegeleb korra hoidmisega evakueeritud aladel, eriti kui see olukord võib kesta suhteliselt kaua? On teil neile vastuseid?

Suur tänu selle küsimuse eest! Seadused näevad ette, kelle kohustus see on. See on politsei kohustus. Ka sõjaseisukorra ajal on politsei ülesanne tagada riigis kord. Kui me räägime aladest, kus veel lahingutegevust ei toimu, aga evakuatsioon on toimunud, siis riik sinna kohapeale jääb. Riik ei ole ainult politsei, vaid riik on ka kohalik omavalitsus, riik on veel mõned teised institutsioonid. 

Me oleme harjutanud. Näiteks sellel aastal oli Eesti suurim evakuatsiooniõppus, kus osales 1000 inimest. Me plaanime lähiaastatel Balti riikidega koos ühte palju suuremat evakuatsiooniõppust, sest küsimus ei ole mitte ainult selles, mis juhtub Eesti riigi sees ja kuhu liiguvad need inimesed. Küsimus on ka selles, et kui näiteks Suwałki koridor on kinni ja lätlased-leedukad soovivad kuskile liikuda, siis nad liiguvad – ja tõesti, nagu te ütlesite, informatsiooni võib inimestel vähe olla – ühte, teise, kolmandasse suunda. Ja tõesti seda harjutatakse, mis puudutab näiteks liikumist. 

Kui Kaitsevägi peab liikuma oma positsioonidele ja inimesi tuleb evakueerida, neid sealt piirkondadest ära liigutada, siis millised on liikumisteed, kuidas nende inimeste liikumise koordineerimine tagatakse, kus kohas neid inimesi majutatakse, kust kohast tuleb toit. Jah, selle kohta on Päästeametil plaanid olemas. Jah, seda Päästeamet on harjutanud. Jah, seal on veel kindlasti palju-palju teha ja seda harjutatakse ja planeeritakse edasi. 

Ja ma ütlen, et seal on ka oma loogika, et kui me räägime sõjast või sõjalisest kallaletungist, siis evakuatsiooniga ei hakata tegelema sellel hetkel, kui esimene rakett tuleb. Evakuatsiooniga tegeletakse oluliselt varem. Seal on oma loogika. Seda ohtu hindab Eesti vaieldamatu ekspertiis selles küsimuses. See asub Kaitseväes ja Kaitseväe juhataja ütleb, millistes piirkondades milliseid tegevusi Kaitsevägi kavatseb teha. Ja Päästeamet on sellistel hetkedel Kaitseväele toeks, eelkõige siis selle koha pealt, et tagada Eesti inimeste turvalisus ja anda Kaitseväele võimalus toimetada mingitel aladel, kus kohas Kaitseväe juhataja seda vajalikuks peab.

Nii et me oleme seda planeerinud, evakuatsioonipunkte rajatakse, seda harjutatakse – ka suurte masside liigutamist. 1000 inimest oli päris palju, ma käisin seda õppust ise sellel aastal vaatamas ja ma ütlen, et Naiskodukaitse ja Päästeamet mõlemad mehitasid neid evakuatsioonipunkte ja said väga hästi hakkama. Me oleme heal tasemel.

Suur tänu! Me lõpetame seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on valimisõigus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud siseminister! Ma siis jätkan sealt, kus me peatusime tänase teise küsimuse juures. Teie vastasite ja mul ei olnud võimalust teie vastusele omakorda vastata, aga ma sain teie vastusest aru, et selleks, et sotsiaaldemokraadid võiksid kuidagi efektiivselt ja tõhusalt oma põhimõtteid ja väärtusi kaitsta, on ikka vaja Keskerakonda ja Keskerakonna toetust. Ilma selleta ei ole sotsiaaldemokraatidel kahjuks võimalik oma väärtusi ja põhimõtteid kaitsta. Võtsin teadmiseks. 

Nüüd, minu küsimus on see. Juba minu mainitud 9. aprillil ilmus artikkel pealkirjaga "Lauri Läänemets valimisõiguse piiramisest: see, millega Isamaa praegu tegeleb, on oht Eesti julgeolekule". Siseminister räägibki niimoodi, et sotsiaaldemokraatidel ei ole võimalik heaks kiita Isamaa tegelikku tagamõtet ühe valijarühma kõrvaldamisega, et suurendada enda toetust järgmistel Tallinna Linnavolikogu valimistel. "Nii jõhkralt enda kasuks valimistulemuste mõjutamisega pole minu teada isegi Ungaris tegeletud. Kui pealinnas tahetakse Eesti põhiseadusest ja demokraatia reeglitest mööda minnes võim enesele kinnistada, siis Ida-Virumaal tekiks linna- ja vallavalitsused, millel oleks vaid vähese osa elanike demokraatlik toetus." 

Minu küsimus on see: kas te olete jätkuvalt sama meelt, et selline tegevus on oht Eesti julgeolekule? Nii jõhkralt enda kasuks valimistulemuste mõjutamine ei ole nagu ka sotside poolt heaks kiidetud, aga millegipärast sotsid võtavad sellest osa.

Aitäh selle küsimuse eest! Loomulikult, ega ajas need küsimused ei ole muutunud, aga vaadake, see valitsuse kokkulepe, kompromiss ei puuduta sellist hulka inimesi. Te kuidagi proovite kogu aeg pisendada seda, tahate rääkida ainult Valgevene ja Venemaa kodanikest, aga lõppkokkuvõttes jääb selle põhiseaduse muudatuse korral halli passi omanikele kohalike omavalitsuste valimistel hääletamise õigus alles. Ja see on ka, ma arvan, väga oluline, ärme palun pisendame seda. 

Ja see teine pool – tõesti, ma arvan, et need sõnad, mis ma olen välja öelnud, kehtivad tänasel päeval ka. Aga palju hullem olukord lõppkokkuvõttes – ma arvan, et te olete nõus – oleks see, kui [muudatus] puudutaks 70 000 inimese asemel 150 000 inimest. See mõju oleks ju palju hullem. Nii et [teades], et see nagunii juhtub ja need muudatused tehakse, ma arvan, et ka julgeoleku mõttes on see kompromiss parem kui see, et see [õigus] 150 000 inimeselt ära võetaks. 

Kui me räägime halli passi omanikest, siis ma arvan, et te olete nõus, et neil ei ole ühegi riigi kodakondsust. See väide, mida siin on [öeldud], justkui [ainult] kodakondsus on see, mis eeldab lojaalsust, ja [ainult] kodakondsuse alusel saab eeldada, mismoodi käituvad kõik inimesed, kes [teatud riigi] kodakondsusega on – neil ei ole kodakondsust. Nende puhul see loogika ei kehti. Miskipärast seda räägitakse, aga need ongi erinevad poliitilised arvamused ja nägemused. Nii ta on.

Ja teie küsimuse peale, kas see meie seisukoht ja mure Eesti julgeoleku pärast on muutunud, vastan: ei ole, samasugune on. Meenutame kaitsepolitsei hinnangut – sellest on siin ka räägitud –, mis kunagi anti. Kaitsepolitsei on öelnud, et ühtepidi on julgeolekumured ja ka teistpidi on julgeolekumured. See ongi poliitilise kaalumise ja otsustamise koht. Mõlemat pidi need julgeolekumured on. 

Ma arvan, et väga oluline on ka see, milline see debatt on, mida siin öeldakse ja mida need inimesed kuulevad. Kui me ütleme, et siin elavad inimesed on lihtsalt sellepärast, et nad on mingisuguse kodakondsusega, üldse meie jaoks probleem, siis sealt hakkavad uued probleemid pihta. Me saame rääkida konkreetsest riigi toimimisest ja kõigest sellest, aga meil ei ole mõtet väga suurt inimrühma sildistada ja pidada julgeolekuohuks ilma selleta, et kellelgi selle kohta tõendeid oleks. Kui sa tegelikult oled otsene julgeolekuoht, siis selle jaoks on Eesti seadustes paragrahvid olemas. Siis on võimalik selle julgeolekuohuga ka tegeleda.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Pean teid kiitma selle kindluse eest või selle põhimõtte eest, et niinimetatud halli passi omanikele ikka jääb hääleõigus kohalikel valimistel. Aga te omal ajal rääkisite täpselt sama juttu ka Venemaa ja Valgevene kodanikest, te ei näinud mõtet hakata neilt valimisõigust ära võtma. Mul on seetõttu väga lihtne küsimus: kas selline kindlus, kindlameelsus, mis puudutab mittekodanikke, jääb ka edaspidi püsima? Ehk teisisõnu: kas te saaksite praegu kätt südamel hoides lubada, et kui see eelnõu, millega on mõeldud põhiseadust kiireloomuliselt muuta, jõuab saali ja sealt leiab järsku ikkagi sellise koha, millega võetakse valimisõigus kohalikel valimistel ka mittekodanikelt ehk halli passi omanikelt, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond hääletab sellele vastu?

Aitäh teile! Nii palju ma ütlen, et tõotusi ma annan kodus naisele ja Eesti Vabariigile siin Riigikogus. Rohkem ma igasuguseid lubadusi loopima ei hakka. Need on olulised asjad. Aga loomulikult meie erakond oma seisukohti kujundab ja neist lähtub.

Nüüd, et oleks arusaadav: sotsiaaldemokraadid pole mitte kunagi öelnud seda, et need inimesed, kes on julgeolekuoht, kes on Valgevene, Venemaa või mõne teise riigi kodanikud ja võivad olla, ütleme niimoodi, Putini-meelsed, kes ei tunnista seda, et Venemaa on Ukrainale kallale läinud, ja arvavad, et Kreml teeb kõik õigesti, [võivad siin valida]. See seisukoht on sotsiaaldemokraatidel alati olnud, et neil [ei tohiks olla õigust] osaleda kohalikel valimistel.

Küsimus on olnud selles, kuidas need inimesed kõrvale jääks ja need, kelle puhul seda küsimust ei ole, kes on oma mõtetes ja tegudes Eestiga, osaleda saaks. Me oleme ühe lahenduse välja pakkunud. Jah, selle koha pealt kompromissi ei ole. Ma ütlen, et Keskerakonnal on see nagu must ja valge, te pole pakkunud ühtegi vahepealset lahendust, vähemalt ma pole kuulnud, et oleks pakkunud. Võib-olla see oleks siin debatile väga palju kaasa aidanud.

Aga mis puudutab halli passi omanike ja Valgevene ja Vene kodanike hääleõigust, siis koalitsioonis on see kokkulepe tehtud, eelnõu on parlamendi menetluses. Me lähtume ikka sellest, mis me oleme kokku leppinud. Me eeldame, et koalitsioon toimib ja keegi siin hoobilt midagi ümber mõtlema ei hakka. Kui aga asjad muutuvad ja kokkulepet muudatuste kohta ei ole, siis ei ole ka hääli. Me ju teame seda, et kokkulepped on kokkulepped, ja seni, kuni need peavad, need ka toimivad. 

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Väga paljudel foorumitel on erinevate ministrite suust kõlanud sellised sõnad nagu ühiskonna sidusus, ühiskonna polariseerimise vältimine. Ka peaminister rääkis sellest, väga paljud ministrid on sellest rääkinud. Õiget juttu ajavad! Aga ma küsin siis, kas need inimesed, kes võivad praegu jääda ilma valimisõiguseta, ei kuulu sellesse ühiskonda, keda me peame integreerima, kes on meie ühtne rusikas – nagu me räägime – vaenlase vastu? Mis ühiskond see siis on, keda te kutsute üles koos olema?

Aitäh teile! Ma üldiselt ütlen, et [mis puutub] nendesse küsimustesse – ma saan aru, et praegu on selline olukord, kus tuleb ka sotsiaaldemokraatidelt küsida, see on asja nii-öelda poliitiline külg –, siis kui tahetakse probleemi lahendada ja kedagi veenda, siis ilmselgelt ei peaks küsima neid küsimusi minu käest, vaid pigem teiste parlamendierakondade esindajate käest. Siis saavutate võib-olla ka tulemuse või [vähemalt] debatt läheb õiges suunas. Ma arvan, et väga paljudes küsimustes, mis puudutavad valimisõigust, me jagame teiega nägemust. 

Siseministrina saan ma ühiskonna lõimumise või ühtsuse kohta öelda ainult niimoodi, nagu Siseministeeriumi eksperdid meie majas on mulle öelnud: mida ühtsem on ühiskond, seda raskem on vaenlasel meid murda. Mida rohkem me ühiskonda killustame, seda kergemini vaenlane meid murrab. Nii et selles mõttes niimoodi on jah. Ja see on julgeolekuprobleem. See võib saada julgeolekuküsimuseks ajal, kui asjad on väga halvad, väga rasked ja väga keerulised. Ja sellele me oleme osutanud. 

Aga teistpidi ma ütlen seda ka, et minu arvates see kompromiss on hea, et poole vähematelt inimestelt võetakse võimalus valimistel osaleda ära. Halvem versioon oleks see, et kõigilt [mittekodanikelt] võetaks ära. Nii et sellised need valikukohad on olnud. Ja jätkuvalt ma rõhutan üle, et need inimesed, kes on Putini-meelsed, kes ei taha oma käitumise, tegevuse, sõnadega Eesti Vabariigi iseseisvust tunnistada, kohalikel valimistel osalema ei peaks. See on sotsiaaldemokraatide arvamus kogu aeg olnud. Pigem on küsimus neis inimestes, kes selliselt ei mõtle ja suhtuvad Eestisse pigem positiivselt. Nendes on küsimus. Eks ta on paras väljakutse. 

Aga kui te nüüd tahate lõimumisest rääkida, siis see küsimus, ma arvan, oleks kõige õigem kultuuriministrile esitada. Ka tema vastutab oma haldusalas ühiskonna lõimumise ja sidususe eest. Tal ilmselgelt on oluliselt parem ülevaade neist küsimustest ka.

Suur tänu! Sellega me lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Ma tahan tunnustada kõiki kolleege selle eest, et täna on kõik ministrid kas saanud või saamas vähemalt kaks korda küsimustele vastata. Küsimused on väga hästi valitsuse liikmete vahel jaotunud. 

Ja üheksas küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on mõistliku hinnaga elekter. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Mul on hea meel, et sa enne kellegi küsimusele vastates ütlesid, et sa kutsud nõukogu kokku või et te kohtute sellel nädalal Eesti Energia nõukoguga ehk siis ka Enefit Poweri aktsiaseltsi inimestega. Ja sealt ka küsimus.  

On tekkinud mure, et Enefit Poweri kaudu ostetakse hakkepuitu. Sügisel on üks viimaseid suuremaid oste olnud viiemiljoniline ost, mille puhul ei ole avalikku hanget tehtud. Kui on pöördutud Enefit Poweri juhatuse liikmete poole, siis nad on vastanud, et me helistasime kellelegi ja leppisime kokku. Sellises mahus ost mõjutab väga selgelt ka elektri hinda, kuigi see ostmine peaks olema Baltpooli tarnehindadega.  

Kas sa kui meie kõigi esindaja – Eesti Energia on Eesti kodanike ettevõte, aga selle riigipoolne hoidja oled sina kui rahandusminister – pead õigeks seda, et ühe konkreetse firma käest ostetakse väga suures mahus hakkepuitu, [kusjuures], nagu praegu on selgunud, tegelikult kallimalt, kui Baltpooli tarnehinnad hetkel on? See on börsikaup ja see mõjutab otseselt ka elektriettevõtte tulemit. Ja me loeme ajakirjandusest, et tulemit ei ole, riigil ei ole võimalik sealt aktsiatulu saada. Tegelikult [on nii], et kui me räägime eelmise mehe kohta, et juhataja midagi tegi halvasti, siis [hoopis] väga mõistlikke otsuseid tegi. Elektri hind oleks veel kolm korda kõrgem olnud, kui seda CO₂ raha oleks riigieelarvesse makstud ja see oleks lihtsalt laiaks löödud.  

Aga kuidas sa sellesse suhtud? Kas sa võtad selle teema nõukogus sel nädalal päevakorda, et kas see on ikka aus konkurents, kui ühelt ettevõttelt ostetakse ilma hanketa suures koguses hakkepuitu?

Aitäh! Ma kõigepealt ühinen juhataja tänuga, et ma ei pidanud siin niisama istuma, vaid ka küsitakse. Aga seekord küsiti ka, aga ma ei ole kindel, et vastust tahate. See küsimus oli selline ... (Saalist öeldakse midagi.) Pigem, kui te tahate konkreetse tehingu kohta vastust, siis küsige seda niimoodi ette, mitte selliselt, et küsimus on sõnastatud "Mõistliku hinnaga elekter". Kas ma nüüd võiksin rääkida mõistliku hinna mõistest või räägin konkreetsest tehingust? Hea meelega sellest, mis välja hõigati, oleksin ma teile rääkinud ja viidanud, mida üks Mart Laari erakonnakaaslane võiks mõistliku hinna all mõelda. Aga [mis puutub] konkreetsesse tehingusse, siis ma ei tea sellest tehingust, ei oska seda hinnata. Ei tea, kas see on alla turuhinna, kas on reegleid rikutud, või üle turuhinna ja reegleid on täidetud. Järgmine kord lihtsalt küsige nii, et te näitate, et te tahate vastust ka. Praegu ma ei saa sellele küsimusele vastata.

Aitäh! Ma istungi juhatajana saan täpsustada veel nii palju, et Riigikogu liikmetel on alati võimalik anda adressaatidele täpsem teadmine sellest, mida teada tahetakse. Ma tean, et siin on mitmed Riigikogu liikmed kokku leppinud küsimuse täpsustamise, eriti teema puhul "Olukord riigis" on üsna tihti ka täpsustusi tehtud. See aitab meil pidada oluliselt sisulisemat debatti. Nii et olgu öeldud, et teil, head kolleegid, on alati olemas võimalus enne infotunni algust küsimuse adressaadiga täpsustada, mida ja mille kohta konkreetselt teada tahetakse. 

Aga, Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Te, juhataja, oleks võinud kuulda seda, et mu küsimus oli väga selge: kas ta selle teema nõukogu istungil see nädal võtab päevakorda. Ja kui on vaja teada selle firma nime, kelle käest osteti, siis see on Metsahake OÜ, kelle käest osteti otse 5 miljoni eest hakkepuitu. Tavaliselt tehakse hange. Lihtsalt palve on see, et nõukogus see teema lauale tuleks. Praegu ei ole mitte üks firma, vaid neid hakkepuidu müüjaid on turu peal palju, kes on pöördunud Riigikogu liikmete poole. Eesti Energia juhatuse poole on pöördutud advokaadibüroode kaudu, vastuseid lihtsalt ei saada. Ma olen su kõrval olevate kolleegide käest seda ka küsinud. Su kõrval olev kolleeg ütles, et ta teab seda, et hakkepuitu ostetakse nii-öelda otse, peaminister ei teadnud.

Aga mul on teine küsimus. Järgmine küsimus on see. Põlevkivikatlad on olnud viimase nädala kuum teema ja ma olen küsinud seda ka su kolleegide käest, kes su kõrval istuvad. Peaminister ei ole suvatsenud poole aasta jooksul sellega tegeleda, ka eelmise ministrikoha peal. Äkki sina kui Eesti Energia nõukogu esimees tegeleks sellega, et meil on vanad põlevkivikatlad, kus saaks kasutada nii hakkepuitu kui pelletit. Näiteks pelletit toodetakse Eestis kaks korda rohkem, kui põlevkivikatlad vajaksid, et saaks rohelist energiat ja juhitavat energiat. Praegu müüakse seda pelletit Euroopa mitmesse riiki, kus vanad põlevkivikatlad on üle viidud pelletiküttele, ja seal toodetakse elektrit.  

Kas sa oleksid nõus nõukogu istungil selle teema lauale panema ja arutama? Pelletitootjad väidavad, et nende katelde ümberehitamine maksab 80–100 miljoni vahel. Mina ei tea, kas see hind on õige või mitte, aga see on kindlasti kordades odavam kui ükskõik mis muu variandi ümberehitamine või uue loomine. 

Teie aeg! 

Aga juhitavat elektrit on meil vaja. Küsimus on lihtne: kas sa oled nõus need teemad nõukogusse viima?

Aitäh, Aivar Kokk! Härra minister, palun!

Aitäh! Ma siiski eelistaks, et me ei muuda Riigikogu saali mingiks tootmisnõupidamiseks, kus me arutame erinevate kütuste hindu ja investeeringuid. Kui te tahate selle kohta arupärimist teha, siis võiks olla informatsioon ette saadetud, mida te täpselt teada tahate. (Aivar Kokk ütleb midagi saalist.) Küllap ma ise otsustan. Küllap ma ise otsustan, mis on küsimus ja mis on nõukogu päevakord. (Aivar Kokk viitab saalist oma otsesele küsimusele.) Ei, ma tegelikult ei lähe sellega kaasa, et te esitate mulle salakirjas küsimuse ja siis tahate mult kirjeldust koosoleku kohta, mille päevakord on määramata. Võtke rahulikult, ma täidan oma üldkoosoleku rolli oma äranägemise järgi. Ja kui te tahate mingit täpsustust, siis saatke oma küsimus ette.

Suur tänu, head kolleegid! Meil on küsimuseks ette nähtud kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit ja seetõttu me lõpetame selle üheksanda küsimuse käsitlemise, aga ühtlasi lõpetame ka tänase infotunni. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid, tänan kõiki kolleege aktiivse osaluse eest tänases infotunnis! Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga.