Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohale registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32.
Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde.
Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) kolmas lugemine
Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 466 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.
Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Selle poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 0. Eelnõu 466 on seadusena vastu võetud.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) kolmas lugemine
Teine päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 475 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 475. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Selle ettepaneku poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu 475 on seadusena vastu võetud. Head kolleegid, mina kärsitud inimesena olen loomulikult valmis oluliselt kiiremas tempos neid asju menetlema, aga lõpphääletuse juures ma olen võtnud seisukoha, et ootame ära kaks minutit. See ooteaeg on pikk.
Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (526 SE) kolmas lugemine
Head kolleegid, saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab, palun!
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! On hea võimalus rääkida veidi Eesti merendusest, sest meresõiduohutuse seaduse muudatus puudutab meie merendussektori ellujäämist, tulevikku, konkurentsivõimet. Merenduse osatähtsus Eesti majanduses on olnud läbi aegade suur ja on seda jätkuvalt. Merendussektori mõju Eesti majandusele on analüüsitud Transpordiameti tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringus, mis valmis 2023. aastal. Uuringu tulemusena valmis Eesti merendussektori valdkondade ja seal tegutsevate ettevõtete ülevaade koos Eesti merendussektori mõjuanalüüsiga.
Aastatel 2019–2021 tegutses Eesti merendussektoris keskmiselt 1850 ettevõtet, kus oli hõivatud keskmiselt 19 500 töötajat. Merendussektoris tegutsevad ettevõtjad teenisid sel perioodil keskmiselt 6,8 miljardit eurot müügitulu. Uuringust selgub, et merendussektori ettevõtete müügitulu moodustas vaadeldaval perioodil kogu majanduse müügitulust keskmiselt 7%. Eesti merendus- ja logistikasektor tervikuna ei ole täielikult taastunud muidugi COVID-19 pandeemia mõjudest, mis põhjustas alates 2020. aasta algusest olulise reisijate ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud oluliselt 2023. aastal eelkõige seoses sõjaga Ukrainas ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kaubaveo suhtes. Küll on Eesti sadamad ja merendussektor teinud tublit tööd, et asendada need kaubaveod teiste kaupadega teistest riikidest, ja tegelikult merendussektori kogutulem viimaste aastatega on hakanud jälle kasvama.
Meresõiduohutuse seaduse muudatuse eesmärk, mis siin praegusel hetkel on lõpphääletusel, on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti. Eelnõuga vähendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele tasumisele kuuluvat veeteetasu 14% võrra. See soodustus on olnud ka viimastel aastatel. COVID-i aegadel oli koguni 35% soodustust, tänasel aastal on 15% soodustust. Kindlasti on küsimus, kas see on konkurentsivõimeline lähiriikidega. Julgen öelda, et on. Kui me vaatame Helsingit, Stockholmi, Soomet, Lätit ja Rootsit, siis veeteetasu, mis Eestis kehtib, tänu sellele soodustusele ka on kindlasti konkurentsivõimeline.
Veeteetasude vähendamine pole ainus meede Eesti merendussektori konkurentsivõime tugevdamiseks. Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus suunata lähiaastatel 25 miljonit eurot CO2-kvoodi kaubanduse tuludest laevade ümberehituseks Eestis. Kliimaministeerium arendab välja toetusmeetme Retrofit, mis ergutab laevandusettevõtteid valima Eestit oma laevade keskkonnasäästlikumaks muutmiseks, pakkudes osalist rahastuse tagastust Eestis tehtud investeeringutele. Kui võrrelda, siis meede sarnaneb väga lihtsalt Film Estonia programmile, kus riik maksab tagasi protsendi Eestis kulutatud rahast. Selle meetmega tuuakse Eestisse reisi- ja kaubalaevu, et meie ettevõtted tegeleks siin nende ümberehitusega. Eestil on olemas nii vajalik kaldataristu kui ettevõtete pädevus, et rahvusvaheliselt selles valdkonnas konkureerida. Taristuminister Vladimir Svet kommenteeris valitsuse otsust järgmiselt: "Meede ei ole võluvits, küll aga oluline panus merenduse valdkonda ja ettevõtete poolt väga oodatud. Tegutseme tihedas globaalses konkurentsis ning selle abil saame suurte laevaomanike otsuse […] oma laevastiku ümberehituseks kallutada Eesti kasuks."
Paluks kaks minutit.
Kaks minutit lisaks.
Ja muidugi tuleb jätkata laevade Eesti lipu alla toomist. Eesti toetab laevandusettevõtete rahvusvahelist tegevust ja arengut spetsiaalse seaduste paketiga, tänu millele on laevaomanikel laevameeskonna ja laeva tehnilise juhtimise teenuse osutajatel võimalik saada soodsamaid maksutingimusi tonnaažikorra ja laevapere liikme erimaksurežiimi osas. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna põhiüksus eesotsas asekantsler Kaupo Läänerannaga on välja töötamas ettepanekute paketti, mis võimaldaks veelgi rohkem soodustada laevade Eesti lipu alla tulemist.
Kokkuvõtteks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab käesoleva eelnõu vastuvõtmist seadusena. Eesti on mereriik ja merenduse konkurentsivõime toetamine erinevate meetmetega panustab ka Eesti majanduse arengusse. Aitäh!
Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 526 SE lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Selle poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 526 on seadusena vastu võetud.
Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) teine lugemine
Neljas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 SE teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilindi.
Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teen väikese kokkuvõtte lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamiseks. Eelnõu algatati 6. mail 2024 Vabariigi Valitsuse poolt. Esimene lugemine toimus 29. mail 2024. Teine lugemine katkestati 10. oktoobril seoses segadustega laste töötamise piirangute ümberhindamise osas. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 24. oktoober. Kokku esitati kuus muudatusettepanekut: Riina Solmanilt neli, EKRE fraktsioonilt kaks.
Mis olid olulised muudatused. Täpsustatakse lastega töötamise piirangu ümberhindamise korda § 20 lõigetes 5–8, sealhulgas menetlustähtaegasid 60 päeva, nõutavaid dokumente ja osapoolte rolli. Sotsiaalkindlustusamet saab ümberhindamise menetlemisel kaasata Justiitsministeeriumi. Eelnõu ei muuda piirangute kehtestamise aluseid ega kujuta ohtu lapse turvalisusele.
Toimusid arutelud ja muudatusettepanekud. Arutasime Riina Solmani ettepanekuid lisada kuritegude loetelu, kasutada kontrollis isikukoodi ja kaasata prokuratuuri hinnang. Need ei leidnud komisjonis toetust. EKRE ettepanek jätta välja eelnõu § 1 punkt 11 ja § 2, viidates pedofiilia legaliseerimise võimalusele, ei leidnud samuti toetust. Komisjoni hinnangul on eelnõu regulatsioon korrektne ega ohusta lapse turvalisust.
Ja edasised menetlusetapid olid: juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätkata teist lugemist 3. detsembril ja lõpetada see. Kolmas lugemine on planeeritud 11. detsembriks, mille käigus toimub ka lõpphääletus. Komisjon andis esimehele volituse eelnõu teise lugemise jätkamiseks ja kolmanda lugemise dokumentide allkirjastamiseks.
Eelnõu eesmärk on reguleerida täpsemalt lastega töötamise piirangute ümberhindamise protsessi, et tagada selgus, läbipaistvus ja kahjustamata laste turvalisus. Isiklikult võtsin veel ka advokaadibüroo hinnangu, mis eelmine kord meil oli probleemiks – pedofiilia – kas pedofiilid võivad töötada lastega või mitte. Aga siin on selgelt öeldud, et pedofiilia on karistusseaduse § 145 [järgi] kuritegu, ja lastekaitseseaduse § 20 lõige 1 ütleb, et karistusseadus [§] 145: kuriteo toime pannud isik ei tohi lastega töötada, seda nii kehtiva seaduse ajal kui ka siis, kui tegu on aegunud ja andmed on kantud arhiivi. See oli lühike ülevaade sellest menetluse käigust ja vastan teie küsimustele hea meelega. Aitäh!
Aitäh teile! Ja kolleegidel on täpsustavaid küsimusi. Kert Kingo, palun!
Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Palun öelge ka need nimed ja kuidas hääletati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt esitatud muudatusettepanekuid, millega me soovitasime eelnõust välja jätta need pedofiiliat soodustavad ja pedofiilide tegevust soodustavad tegevused. Kuidas hääled jagunesid ja kes kuidas hääletas?
Tuletan veel kord meelde, et pedofiilid ei saa lastega töötada ka siis, kui nende karistus on kantud ja karistusandmed on kantud arhiivi. Aga vaatan kohe täpsemalt, kes kuidas hääletas.
Nii, EKRE ettepanek oli siis, et § 2 jätta eelnõust välja. Ja juhtivkomisjon ütles: jätta arvestamata. Muudatusettepaneku poolt oli kolm: Kalle Grünthal, Kert Kingo ja Priit Sibul, vastu Karmen Joller, Irja Lutsar, Eero Merilind, Madis Timpson, erapooletud Hele Everaus ja Helmen Kütt.
Helle-Moonika Helme, palun!
Aitäh, hea ettekandja! Siin ongi see asi, et jälle te valetate. Tegelikult siin sees on see punkt, et kuriteo sooritanud pedofiil, tema kuritegu kaotatakse registrist, ta muutub puhtaks leheks ja tegelikult ta saabki minna lastega uuesti tööle. See paragrahv annab väga vaba tõlgenduse. Ja üleüldse ma küsin, kas komisjonis oli juttu, missugust ühiskondlikku hüve kannab kuriteo sooritanud, eriti lastevastase kuriteo sooritanud inimeste lubamine lastega töötada. Missugust ühiskondlikku hüve kannab see, et kuriteo sooritanud inimene, ükskõik, millise kuriteo sooritanud inimene võib lastega töötada selle seaduse kohaselt?
Hea küsija! Ütlen veel kord, et pedofiiliat Eestis ei legaliseerita selle alusel ja seda ei luba ka meie põhiseadus, mis kohustab lapsi kaitsma. Ja ka mitmed rahvusvahelised konventsioonid kohustavad Eesti riiki samuti lapsi kaitsma.
Kalle Grünthal, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, ütleme, tohtritele, kes seal hääletasid selle eelnõu ja EKRE muudatuste vastu, jäi mõneti arusaamatuks juriidiline tekst. Aga küsimus on nagu selles, et tegelikult mitte mingisugust muudatust selles osas sisse ei viidud, et lapsi pedofiilide eest kaitsta. Ainukene argumenteeritud väide oli vaid see, mida ütlesid ministeeriumi esindajad, et seaduse mõte on teine. Ma võin öelda selle kohta niimoodi, et me ei tea, mis kellelgi mõttes on, seaduses peab väljenduma selgelt selle seadusandja tahe, aga see seadusandja tahe väljendub praegu selles, et pedofiile soositakse ja neid lubatakse uuesti lastega tööle. Öelge palun, mispärast teie hääletasite, ja ütleme, see komisjon ja see osa, arstide osa, hääletas pedede poolt.
Hea küsija! Tuletan veel kord meelde, et komisjonis me rääkisime, et § 20 tehtud muudatused eelnõust välja jätta ja selline väljajätmine ei ole põhjendatud ja see tegelikult ei täida eesmärki, millele muudatusettepaneku tegijad viitavad. Pedofiilid ei saa töötada lastega ka praeguse seadusandluse kohaselt, kuna keeld on eluaegne ja see ei muutu ka edaspidi. Sotsiaalministeerium on ka juba varem kinnitanud, et ümberhindamise alused on kehtinud juba aastast 2022. Praegu tehtavad muudatused on ümberhindamise menetluse muutmiseks ja ei anna ikkagi võimalust pedofiilidele lastega töötada.
Mart Helme, palun!
Aitäh! Lugupeetud esineja! Te loete muidugi paberi pealt maha neid õigustusi ja õigustavaid selgitusi, mis ametnikud on kirja pannud. Aga mind huvitabki, kas oli juttu ka sellest ja kas te teate, kes siis ikkagi konkreetselt on olnud need ministeeriumi ametnikud, kes selle pedofiilia peitmise ja tegelikult pedofiilide lastega töötamise jätkamise on sellesse eelnõusse sisse kirjutanud. Sest te võite meile siin lolli mängida, aga me kõik saame aru, ka need, kes selle poolt on hääletanud, et seda seaduseelnõu läbi suruda, et siin on pedofiilide rehabiliteerimise punkt või punktid eelnõus sees. Kõik saavad aru, kõik mängivad lolli. See on lihtsalt piinlik. Kas te võite need nimed öelda, teate neid nimesid?
Hea küsija! Tuletan veel kord meelde, et ma võtsin selleks ka eraldi juriidilise arvamuse. Juriidiline arvamus ikkagi ütleb, et pedofiilia on paragrahv, karistusseadustiku § 145 järgi kuritegu. Kuriteo toime pannud isik ei tohi lastega töötada, seda nii kehtiva karistuse ajal kui ka siis, kui tegu on aegunud ja andmed on kantud arhiivi. Pedofiilid ei saa töötada lastega.
Kert Kingo, palun!
Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seadus peab olema kõigile üheselt tõlgendatav, seaduse tekst peab olema selge ja arusaadav. Kas te äkki annaksite ülevaate, kuidas komisjonis oli see arutelu? Kuidas seal oli see seadusest arusaamine, kas kõik said sellest ühtemoodi aru või oli seal ka arusaamine erinev?
Jaa, tõepoolest, komisjonis oli selle üle pikk diskussioon ja need, kes on suurema juriidilise kogemusega, arutasid seda teemat. Meie lähtusime vastavalt ministeeriumi poolt antud hinnangule, et see seadus on arusaadav.
Rene Kokk, palun!
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete täna mitu korda viidanud siin ühele teie poolt võetud advokaadibüroo arvamusele. Kas te võiksite öelda, milline advokaadibüroo see oli ja kas oleks võimalik sellega tutvuda ka, kas seda on kuskilt kättesaadav, see materjal?
Jah, kindlasti. Tegemist on Ellex Raidla advokaadibürooga. Ja see on kõigile vabalt kättesaadav ja võin jagada ka paberilehtede peal.
Kalle Grünthal, palun!
Aitäh! Tegelikult sellest teie praegusest vastusest tuleneb see, et ministeeriumi töötajad pole seda eelnõu välja töötanud, vaid te olete andnud selle erasektori kätte, kes teeb siis raha eest tasu. Aga see pole praegu asja eest probleem. Probleem on see, et te väidate praegu kogu aeg puldist seda siin, et pedofiilid ei saa enam töötada lastega. Aga see on ju teadlik vale. See on teadlik vale, mida te komisjonis ja ka praegu siinsamas saalis räägite. Karistusregistrist kustutatakse need andmed ära ja mitte ükski inimene ei saa enam teada, et see pedofiil on lastega mingisugust jama kokku keeranud, ja ta saab uuesti tööle. Öelge mispärast! Ma ei saa aru, mispärast te tahate, et mingisugused p-tähega tüübid, meie lapsi pilastavad.
Ei, ma ei soovi seda, et nad pilastaksid. Ja ütlen veel kord: pedofiilid ei saa töötada lastega ja tööandjal on kohustus kontrollida tema tausta.
Arvo Aller, palun!
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelmine kord teise lugemise ajal võttis komisjon ise selle eelnõu tagasi ja täpsustada neid asju. Kas siis nüüd leiti need vahendid läbi advokaadibüroo, et siis veel kord nagu ministeeriumi seisukohti selgitada ja mitte välja jätta just seesama lastekaitseseaduse § 1 lõige 11 ja § 2, mis muutis karistusseadustikku? Kas tõesti siis ei olnud sellist lähenemist, et võiks veel süvitsi vaadata? Ja kui advokaadibüroo ütles, et seal tuleb niiviisi edasi minna, nagu ministeerium tahab, et siis nagu komisjon ei suuda ise seda otsustada.
Ei, kummutan need väited. Kuna mina olen seaduseelnõu juhtivmenetleja, siis ma võtsin isiklikult, kuna ma jäin eelmine kord hätta selle seaduse tõlgendamisel. Ja et olla kindel, võtsin isiklikult juriidilise büroo hinnangu. Seda, kas ja kuidas, arutasime veel komisjonis. Ja komisjon jõudis samasugustele järeldustele ilma advokaadibüroo hinnangut nägemata.
Helle-Moonika Helme, palun!
Jaa, te ikkagi kordate siin kogu aeg, et pedofiilid ei saa lastega töötada. Aga millel see arvamus põhineb? Sellepärast et siia seadusesse on sisse kirjutatud see võimalus jätkuvalt, et Sotsiaalkindlustusameti ametnikul on võimalus see ümber hinnata. Ükskõik, mida mõni teine seadus meile midagi ütleb, ametnikul on õigus pedofiil lubada tagasi tööle lastega.
Komisjonis me arutasime seda, aga meile antud selgituste järgi ei tulnud välja, et pedofiilid saavad töötada lastega. Ja sellest me lähtusime, et pedofiilid ei saa töötada lastega ka uue seaduse alusel.
Rene Kokk, palun!
Tänan, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas te võite täpsustada, mis kuupäeval seda teie poolt tellitud arvamust komisjon arutas ja te komisjonis ka seda teie poolt tellitud uurimust tutvustati ja arutati? Käisin vaatasin praegu taga, seal meie materjalide juures küll seda näha polnud, seda teie poolt nimetatud arvamust, mida kõik lugeda saavad. Äkki ikkagi viitate, kust seda siis lugeda saab.
Jaa, tuletan meelde, et komisjon arutas erinevatel aegadel. Need olid siis, kui komisjoni istungid toimusid. Aga ma ütlen, et mina võtsin arvamuse kohe vahetult peale eelmist istungit, kui istung peatati, et olla kindel, et pedofiilid ei saa töötada lastega, ja see kuupäev on 1. november.
Lugupeetud ettekandja, mul on palve. Kuna te ise ütlesite, et te olete valmis selle avalikustama, see on nagu avalik dokument, et võib-olla kui te lõpetate siin, äkki te palute meie sekretariaadil paljundada mõned eksemplarid, siis on võimalus nii-öelda läbirääkimiste ajal sellega ka tutvuda.
Jah. See peaks olema ka Riigikogu koduleheküljel näha, kuna tellitud arvamus.
Sellisel juhul ei ole seda tarvidust. Ma loodan, et ta on eelnõu materjalide juures, võib-olla istungiosakond vaatab, kas see on seal või mitte. Riina Solman, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Mis põhjusel Riigikogu sotsiaalkomisjonis need kõik muudatused teie heakskiitu ei leidnud, ma ei tea. Aga ma küsin korra üle, sest on osad juhtumid, kus karistuse ära kandnud pedofiilid muudavad enda nime ja haridusasutused kontrolli teostades lastega töötamise piirangu alla kuulumist võivad mitte märgata, mistõttu oleks vajalik, et kontrolli teostamisel lähtutakse isikukoodist, mis jääb nime muutmisel ju samaks. Selle muudatusettepaneku me tegime, et avastada selliseid, tõepoolest, pedofiile, kes, me teame, on ka vanglakaristust kandes juba oma nime saanud muuta. Meil on üks juhtum, kus pedofiil on võtnud vanglakaristust kandes endale täiesti teise kodaniku nime ja see kodanik on ka sellest olnud väga häiritud. Miks me seda muudatusettepanekut ei toetanud, mis võimaldaks avastada peidetud pahatahtliku soovi lastega tegeleda?
Seda me arutasime komisjonis. Kontrollitakse juba niikuinii isikukoodi alusel, mitte nime alusel.
Mart Helme, palun!
Aitäh! No jah, te seal muidugi olete segaduses. Ilmselgelt teil on väga ebamugav seda väga vastikut ja halba eelnõu meile siin tutvustada ja läbi suruda. Aga ma küsin sellesama juriidilise ekspertiisi kohta. Kui see eelnõu kord siin saalis juba tagasi lükati, siis miks ei võetud konkureerivaid juriidilisi arvamusi? Sest juristide arvamused võivad ka olla väga erinevad. Üks juriidiline arvamus võib põhineda mingitel ühtedel argumentidel ja teine teistel argumentidel. Kas ei peaks tagasi minema ikkagi selle juurde, et võtta konkureerivaid juriidilisi arvamusi, ja niimoodi ikkagi selgus majja saada?
Hea küsija! Me arutasime kõiki neid küsimusi ka veel komisjonis täiendavalt mitmel korral ja jõudsime samadele tulemustele, sõltumata juriidilisest arvamusest.
Anti Poolamets, palun!
Lugupeetud ettekandja! Aga kas te võiksite nimetada mõned näited, mis puudutab teisi ümberhindamisi? Narkomaanid, vägivallatsejad – kuidas nad motiveerisid seda ümberhindamise vajadust? Milliseid näiteid teile toodi?
Me põhiliselt keskendusime tõesti ainult pedofiiliale ja pedofiilide lastega töötamine ei ole võimalik. Kontrollitakse karistusseadustikust, jah, kontrollitakse isikukoodi alusel. Ja tööandja peab tagama, et võetakse tööle niinimetatud puhta registriga inimene.
Mart Maastik, palun!
Härra eesistuja! Hea kolleeg! Sa ütlesid, et tööandjal on kohustus kontrollida andmeid, et ei töötaks lastega pedofiil, aga kui nüüd need andmed on registrist kustutatud ja neid andmeid ei ole, kuidas sa hindad, kust kohast peaks saama siis tööandja leida midagi potentsiaalse töötaja kohta, mingeid andmeid, et ära hoida sellist probleemi, et meil hakkavad lastega töötama pedofiilid?
Pedofiilia karistus ei kustu ka siis, kui tegu on aegunud ja andmed kantud arhiivi. Arhiivist neid ei kustutata.
Priit Sibul, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et komisjonis, kui ma tutvustasin neid Riina Solmani ettepanekuid number üks ja kaks, mis puudutasid osade paragrahvide ümbertõstmist, et teatavatel isikutel ei oleks ikkagi võimalik lastega töötada, siis Sotsiaalministeeriumi ametnikud vastasid, et kuna need sätted hakkasid kehtima alles hiljuti, siis nad ei näe veel põhjust nende asjade ümbervaatamiseks? Mitte ei vastandanud, et seda ei peaks tegema, vaid tegemist oleks põhimõtteliselt valedega, vaid nad ütlesid, et kuna need muudatusettepanekud on täiesti uued ja redaktsioon hakkas kehtima alles kaks aastat tagasi, siis nemad Justiitsministeeriumi ametnikega ei näe hetkel põhjust neid sätteid ümber vaadata. Sain ma õigesti aru?
Jaa, tõepoolest, nende muudatusettepanekutega, mis me arutasime, teil oli seal, et ettepaneku kohaselt tuleb Sotsiaalkindlustusametil ümberhindamise taotlust menetledes küsida kuritegude puhul hinnangut prokuratuurilt ja väärtegude puhul hinnangut Justiitsministeeriumilt. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et ka praegu on eelnõus kirjas, et Sotsiaalkindlustusamet võib taotluse hindamisel kaasata Justiitsministeeriumi. Kui on võimalus asendada kohustusega, tähendaks see vajadust küsida ka hinnangut olukordades, kus piirangu ümberhindamiseks esitatud taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Mis tähendab ka põhjendamatut halduskoormust ja annaks sellistes olukordades hinnangu küsimata jätmisel taotlejale võimaluse ümberhindamiseks keeldumist lihtsamini menetluslikel põhjustel vaidlustada. Ja see ei leidnud komisjoni poolt toetust.
Riina Solman, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud eeskõneleja! Minu küsimus puudutab siiski seda ümberhindamise menetlusse võtmist. Kas te võtaksite lühidalt ikkagi kokku, miks selline seadusemuudatus üldse tehtud on? Ja teine osa mu küsimusest puudutab halduskoormust. Väidetavalt soovitakse ministeeriumisiseste ümberhindamistega vältida kohtu koormust, aga kas ei oleks mitte õigem, et kui on pandud toime siiski avalikkust väga sügavalt puudutav ja lapsi teotav kuritegu või ükskõik milline see akt siis minevikus oli, siis ei peaks kartma just nimelt kohtu poole pöördumist ja kohtus avalikult enda õiguste ennistamise taotlemist? Miks me kardame meie kohtuvõimu?
Hea küsija! Ütleme niimoodi, et ma ei usu, et Eestis hakatakse pedofiiliat legaliseerima, aga Riigikohus on öelnud, et õigusriigis ei saa inimest piirata olukorras, kus tegu ei ole enam karistatav. Ehk tulevikus, teoreetiliselt, kui keegi muudab seadusi ja pedofiili lubatakse lastega töötama, siis on mingid, siis on võimalused, aga hetkel ei ole võimalik pedofiilil, ja ka selle seadusega pedofiilid ei saa töötada lastega.
Mart Maastik, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Hea Eero! Ma loodan, et sa saad aru, et ega need küsimused ei ole suunatud opositsiooni mingisuguse sellise vägikaikaveona, vaid ilmselgelt murest meie ja ka sinu laste pärast, et ei juhtuks tulevikus midagi halb nendega. Ja kui sa mainisid siin, et arhiivist on võimalik dokumente kätte saada, äkki sa siis selgitad, et kui ma olen tööandja, näiteks lasteaia juhataja, kuidas ma leian potentsiaalse töötaja kohta arhiivist andmeid. Kas see on kuidagi kättesaadav? Register on kättesaadav, aga arhiiv – kuidas sealt kätte saada? Kas tavakodanikul on võimalik arhiivist saada andmeid, et vältida seda, mis on tegelikult juba ju Eestis korduvalt juhtunud – pedofiilid on lasteaedades hiljem tööd saanud ja nende kohta puudusid andmed?
Jah, ma otsin siit seda vastust, aga meile selgitati seda komisjonis nii, et tööandja peab kontrollima neid ja kui tal ei ole endal võimalik andmeid kätte saada, siis on võimalik küsida ka Justiitsministeeriumi käest arvamust.
Siim Pohlak, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin ju ikkagi väga mustvalge on asi. Sisuliselt on tegemist Reformierakonna poolt 2022. aastal alustatud protsessiga, kus võimaldatakse lastevastaseid seksuaalkuritegusid toime pannud isikutel naasta lasteasutusse ja asuda lastega töötama. Ja nüüd te teete sellele nii-öelda seadusele sisuliselt rakendussäte, kui nii võib öelda tehnilises keeles. Tegelikult on, kui me vaatame siin lastekaitseseaduse § 20 lõiget 4, hetkel räägitakse siin lastega töötamise keelust. Kui me nüüd seda teie esindatavat dokumenti vaatame, siis juba lastekaitseseaduse muutmise lõige 10 ütleb, et sõna "keeld" asendatakse sõnaga "piirang". "Keeld" ilmselgelt on olukord, mis tähendab, et see inimene ei saa kunagi lastega töötada, aga kui tekib piirang, siis järelikult tekib mingisugune nii-öelda kaalutlusõiguse võimalus. Nii et see juba peaks ära kirjeldama selle, et tegelikult te ikka tegelete pedofiilide lastele ligi laskmisega. Isegi talupojamõistusega vaadates, see on ju niivõrd lihtne. Vaadake sedasama 10. lõiget: sõna "keeld" asendatakse sõnaga "piirang". Pool rehkendust on tehtud, nüüd te teete ära ka teist poolt.
Hea küsija! Ma tuletan ikkagi veel meelde, et seksuaalse ahistamise korral ümberhindamine ei ole võimalik. Juba 2022 lisati nimekirja sellised paragrahvid, mille puhul on teada, et tänases õiguses osalt on need dekriminaliseeritud. Ja veel kord Mart Maastikule: leidsin üles selle koha, et karistusregistrist päringuid tehes saab automaatselt valida lapsega töötava isiku piirangud, päringu tegijale kuvatakse kogu andmestik.
Priit Sibul, palun!
… ettekandja! Minu küsimus puudutas enne muudatusettepanekuid number üks ja kaks. Teie aga vastasite neljanda muudatusettepaneku juures. Mul on siiski küsimus sellesama lastekaitseseaduse § 20 lõike 1 ja 2 kohta, kus ministeeriumi ametnikud ütlesid, et need kehtivad alles 1. oktoobrist 2022 ja neid on eelnevalt analüüsitud, ja on töötatud välja praeguses seaduses kehtiv lahendus. Hindamisest on möödunud vaid kaks aastat ja ümberhindamist ei peeta vajalikuks. Ehk siis sisuliselt ikkagi need muudatusettepanekud rääkisid selleks, et täiendada kuritegude loetelu, mille puhul jääks kehtima lastega töötamise piirang, mis puudutaks karistusandmete karistusregistrist kustutamist ja karistusregistri arhiivi kandmise järel ka. Ja puudutaksid neid karistusseaduse § 172, 173 ja 174, mis on seotud üsna tõsiste või väga tõsiste laste vastu toime pandud kuritegudega: laste hõivamise, müümise ja ostmisega seonduv ja perekondliku kuuluvuse muutmisega seonduv. Ma saan aru, et tegelikkuses ministeerium ei vastandanud neid, vaid ütles, et kehtiv redaktsioon on nii vähe kehtinud, las ta kehtib edasi.
Jaa, komisjonis arutasime seda ja komisjonis oli, jah, teiste arutusel ettepanek täiendada kuritegude loetelu, mille puhul jääb kehtima lastega töötamise piirang, kui karistusandmete karistusregistrist kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel. Aga lisatud on karistusseadustiku §-d 172, 173, samuti §-d 237 –2373, ja § 172 käsitleb võõra lapse hõivamist, § 173 lapse müümist ja ostmist, [§] 174 perekondliku kuuluvuse muutmist. Ja need on kõik väga tõsiselt laste vastu suunatud kuriteod, mille puhul ei peaks lastega töötamise piirang kaduma ka karistusandmete karistusregistrist kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel, samuti ka §-des 237–2373 sätestatud terrorismiga seotud kuritegude puhul. Ja tõesti, komisjon ei arvestanud neid ettepanekuid.
Arvo Aller, palun!
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi tuleks selle Siim Pohlaku terminoloogia juurde tagasi. See lastekaitseseaduse § 20 lõige 4, seal asendatakse läbivalt sõna "keeld" sõnaga "piirang". Ja nüüd käesoleva seaduseelnõu § 1 lõige 11 ütleb, et kui piirangu osas on põhjendatud see piirang maha võtta, siis tähendab see seda, et keelu asemel me piirame. Näiteks ta ei saa, ma ei tea, lasteaias kahe rühma asemel peab töötama ühe rühmaga. Tema jaoks on see piirang ka suht raske. Kui eelnevalt oli, et Sotsiaalkindlustusamet lahendab, siis nüüd on toodud ka, et 60 päeva jooksul tuleb nagu, antakse ajatermin natuke lühem, et sul on 60 päeva, ootad ja saadki nagu selle otsuse kätte, et võidki tööle minna. Ma ikkagi küsin, kuidas selle keelu ja piiranguga on. Miks me piirame ja mitte me ei keela?
Ja tõepoolest, selle § 20 lõigetest 1 ja 4 oli väga palju juttu. Komisjonis selgitati, et see ei seadusta midagi enamat, kui on kirjas lõikes 4, mitte ühtegi uut alust ümberhindamiseks selle eelnõuga ei looda. Need koosseisud on lisatud seadusse juba 2022. aastal. Osaliselt on need lisatud tulenevalt Riigikohtu lahendist ja osaliselt koostöös Justiitsministeeriumiga vaadati läbi need sätted, kus on toimunud mingisugunegi muudatus süüteo kriminaliseerimise osas.
Urve Tiidus, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on nüüd järeldus kõigist nendest küsimustest ja vastustest, mis praegu kõlasid. Kas ma saan õigesti aru, et tööandjal, kes valib töötajaid, on väga suur vastutus ja kohustus tagada see, et igasugused andmed kätte saada, mis puudutavad seda kandideerijat näiteks? Kas meil on ka vastavad sellised regulatsioonid, et see vastutus oleks selge tööandjale?
Jah, tõepoolest, tavakodanik saab andmeid kontrollida karistusregistrist ja sealt need andmed ära ei kao. Ja pedofiilidel ei teki mingisugustki võimalust ümberhindamist taotlema hakata.
Siim Pohlak, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te minu eelmisele küsimusele vastates ei rääkinud ju tõtt. Te tegelikult eksitasite inimesi. Ma jään endiselt selle juurde ja kutsun ka koalitsioonisaadikuid, kellel vähegi südametunnistust on, antud olukorras seda eelnõu mitte toetama. Veel kord, kui me vaatame seda Raidla paberit, siis siin Raidla räägib, et kui eelnõu vastu võetakse, siis eelnimetatud keeld jääb sada protsenti jõusse. Aga samal ajal, veel kord, mina ütlen, et siin juba sellessamas eelnõus, mis meil on, 10. lõige: sõna "keeld" asendatakse sõnaga "piirang". Siis me ei saa ju rääkida, et keeld jääb jõusse. Ehk siis juba sellepärast, et seesama advokaadibüroo paber ei päde, kui me ütleme ise, siinsamas eelnõus te ütlete, et keeld asendatakse sõnaga "piirang". Nii et veel kord, mina jään selle juurde, et teie selgitused ei ole veenvad, ja ma kutsun tõesti valitsuskoalitsioonisaadikuid, ilmselgelt selle asjaga praegu ei ole nii kiire ja kuna meil ei ole toodud ammendavaid vastuseid, ei ole antud ammendavaid selgitusi …
Aitäh!
Üks lihtsalt hämamine käib, siis palun, head koalitsioonisaadikud, otsige oma südametunnistus üles ja võtke ja jätke selle eelnõu edasisaatmine toetamata.
Kuna teil on see advokaadibüroo hinnang olemas, siis ma ei hakka kõike seda ette lugema, aga lõpetuseks siiski ütlen, et pedofiilid ei tohi lastega töötada, seda nii kehtiva karistuse ajal kui ka siis, kui tegu on aegunud ja andmed kantud arhiivi.
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Tõepoolest, ma ei kavatse sekkuda sisulisse arutellu, aga Raidla arvamuses tõepoolest on väga üheselt kirjas, et pedofiilidel see võimalus puudub. Aga loomulikult, head … (Saalis räägitakse.) Head kolleegid, tõepoolest, see on üks arvamus, kindlasti võib olla ka teisi arvamusi. (Saalis jutt jätkub.) Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma viitasin sellele arvamusele, mis ei olnud koheselt kõigile kättesaadav. Loomulikult, see on üks arvamus. Ja see ei ole liiga suur probleem, meil on teine lugemine ja seadusi võtab vastu Riigikogu täiskogu.
Nii, avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riik sekkub üha enam kodanike eraellu. See eelnõu tugevdab ka riigi kontrolli eraelu üle. Lastega töötavad ametnikud saavad veelgi rohkem volitusi. Meid juhitakse aina enam Skandinaavia mudeli poole, kus riik hävitab laste kaitsmise varjus täiesti normaalseid perekondi. Lapsed võetakse normaalsetelt vanematelt ära ja antakse kasuperedele, sealhulgas ka samasoolistele. Kas me tahame elada riigis, kus riik asendab lastevanemaid? Mina ei taha, seetõttu hääletan selle eelnõu vastu. Aitäh!
Aitäh! Kert Kingo, palun! Kaheksa minutit.
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Piinlik, häbi ja piinlik on koalitsioonisaadikute pärast. Riik peaks garanteerima, peaks kindlustama ja välistama kõik võimalused, et pedofiilid pääseksid lastega töötama. See eelnõu, need muudatused seda ei garanteeri. Nagu juba öeldud on – seadus peab olema kõigile üheselt arusaadav. Argument, et meie tahame näha niimoodi ja meie arvame niimoodi, peab kajastuma ka tekstis. Siin käis palju selliseid hämamisi.
Ma loen nüüd ette, kuidas see seaduse tekst on. Lastekaitseseaduse §-s 20, mis on selle kõige arutelu keskmes, on öeldud: isik, on loetletud siis paragrahvid, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile taotluse lapsega töötamise keelu ümberhindamiseks. Juba ainuüksi see välistab selle, et järelikult ei saa olla eluaegset keeldu, sest juba on võimalus seda ümber hinnata. Meie EKRE-ga esitasime, jah, muudatusettepanekud, et see, mis nüüd selles eelnõus on, millega soovitatakse veel täiendada ja veel suuremad võimalused selleks ümberhindamiseks anda, välja jätta. Selle kohta öeldi, et need hääletati seetõttu maha, sest need ei täida eesmärki. Mis see eesmärk siis on? Eesmärk on see, et lubame pedofiilid taas lastega töötama. See ei ole esimene kord, seda on meil juhtunud korduvalt.
Täiendustest siis. Täiendused on sellised, mida nüüd selle eelnõuga soovitakse sisse viia. Et nimetatud taotluses, millega soovitakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ümberhindamist, esitatakse põhjendused piirangu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisaks saadakse isiku suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia. Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks. Kui taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel, ja siit tuleb punkt 3, oleks kohtuotsuse kohaselt toimepandud tegu karistatav, siis on paragrahvide loetelu, nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. Need loetletud paragrahvid, mis näevad seda ette, sisaldavad järgmisi paragrahve: 153 märgiga seksuaalne ahistamine; 171, jutt on karistusseadustiku paragrahvidest, hooldusõiguse ja eestkoste teostamise nõuete rikkumine; §172: võõra lapse hõivamine; § 173: lapse müümine ja ostmine; § 174: perekondliku kuuluvuse muutmine; ja nii edasi ja nii edasi. Need on need paragrahvid, millega käesoleva eelnõuga tahetakse anda õigus lastega töötamise piirang kehtetuks tunnistada. Mis siin segast on? Must valgel on see täpselt kirjas. Siin ei ole võimalik isegi hakata mõtlema, kas on või ei ole, sest must valgel on kirjas, et taotlus lahendatakse ja tunnistatakse kehtiva lapsega töötamise piirang kehtetuks, kui näiteks seksuaalne ahistamine enam ei ole, tähendab, isik on selle karistuse ära kandnud ja andmed on karistusregistrist kustutatud. Väga lihtne.
See arutelu oli ka selles, et kui see sõnastus on nii segane, et pool komisjonist sai ühtemoodi aru ja pool komisjonist toetus ministeeriumi selgitustele, siis on selge, et see on praak eelnõu, praak sõnastus. Sellisel kujul ei saa seadusesse seda teksti viia. Kolme viimase valitsuse ajal me oleme näinud, kuidas täiesti teadlikult ja pahatahtlikult väänatakse seaduse mõtet, moonutatakse tõlgendust ja tehakse nii, nagu ise tahetakse. Täpselt sama on selle eelnõuga. Sest ei soovita seda ebaselgust likvideerida. Ometigi peaks see meie esmane eesmärk olema, et oleks väga selgelt arusaadav, ainuüksi lause, et pedofiilid ei saa kunagi enam lastega töötada, see on eluaegne keeld – see on farss ju. Sest sellesama eelnõuga soovitakse viia sisse muudatus ka karistusregistrisse. Tänaseks päevaks on karistusregistri §-s 20 selline lause: "Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul kuvatakse päringu vastus positiivse või negatiivse tulemusena." Siin peetakse silmas siis lastega töötamise piiranguid, nii kehtivate kui ka arhiveeritud karistusandmete kohta. Aga nüüd soovitakse lisada sellele paragrahvile üks lause juurde ja see on selline: "Vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse." Väga selge: vastuses ei kajastata. Ehk siis pedofiil saab puhta lehe, mitte mingeid andmeid enam ei ole. Must valgel on see kirjas.
Milleks siin siis hämada, et tegelikult me ei taha pedofiile panna lastega tööle? Keda te petate? Kirjaoskaja inimene näeb: must valgel on see kõik kirjas. Lisaks tekib muidugi ka küsimus. Ümberhindamist teostab Sotsiaalkindlustusamet. Jah, käib see lause üle, et saab ümberhindamisel kaasata ka Justiitsministeeriumi. Kes on see ametnik, kes võtab sellise vastutuse? Kust me saame kindel olla? Et selle ametniku väga hea sõber, naabrimees näiteks, jah, on küll jah pedofiil, aga ta on nii tore inimene. Hindame ümber. Võtame piirangu maha. Või enda lähedane, kas või poeg või abikaasa. Inimesed on kõik inimesed, kaitsevad omasid. Üks inimene hakkab otsustama Sotsiaalkindlustusametist. Vaadates, kuidas kolmel aastal meie riiki on juhtinud, kuidas kogu justiitssüsteem on pea peale keeratud, siis mina ütlen, et see ametnik hakkabki oma suva järgi neid otsuseid tegema. Ja hetkel kõik need koalitsioonisaadikud, kes te siin olete ja hakkate seda eelnõu toetama: te toetategi seda, et pedofiilid saaksid uuesti koos lastega töötada. See jääb teie südametunnistusele ja ma loodan väga, et inimesed jälgivad seda istungit ja kuulavad, millest siin jutt on. Koalitsioonisaadikud ja need kõik saadikud, kes toetavad seda eelnõu, toetavad pedofiile ja on nõus sellega, et pedofiilid saavad taas lastega töötada. Aitäh!
Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!
Lisaaega ka palun.
Palun, kaheksa minutit.
Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid ja head inimesed, kes meid läbi ekraanide vaatavad! Seda eelnõu me menetlesime siin saalis juba korra umbes kuu aega tagasi ja siis päädis see suuremat sorti arusaamatusega, sest EKRE saadikud avastasid seadusest paragrahvi, mis võimaldaks juba karistuse kandnud pedofiilidel nende enda taotluse alusel ja Sotsiaalkindlustusameti ametniku loal alustada või jätkata tööd lasteasutuses. Pluss karistusregistrit täiendataks niimoodi, et kui isik on toime pannud pedofiilse teo, siis ei kajastu see enam registris, kustutatakse kõik tema andmed karistuse kohta ja ta on praktiliselt puhas leht avalikkuse jaoks, tööandjate jaoks, kõigi jaoks.
Esialgu tundus, et see on mingi arusaamatus või juhus, et selline paragrahv on seadusesse kirjutatud, sest igasugune terve mõistus tõrgub seda uskumast. Ma tuletan teile veel kord meelde siinkohal kõigile, et me räägime praegu lastekaitse seadusest – lastekaitse seadusest!
Tänaseks on selgeks saanud, et see polnudki apsakas ega juhus, vaid see oligi täiesti eesmärgipärane tegevus. Algusest peale keegi ametnik ministeeriumis ongi sellise asja teadlikult seadusesse kirjutanud, minister on selle heaks kiitnud ja järjekindlalt surutakse seda seaduseelnõu juba teist korda, muutmata kujul Riigikogu sotsiaalkomisjonis läbi eelkõige koalitsioonisaadikute toetusel.
Jah, see on eesmärgipärane tegevus, väitku keegi vastupidist nii palju, kui tahab. Sest kuidas teisiti mõista asjaolu, et see eelnõu on täpselt samal kujul täna meil siin lauale tagasi toodud ja see kõnealune paragrahv on jätkuvalt sees, kuigi mitte mingit avalikku hüve kandvat eesmärki ja põhjust selleks ei ole.
Ainukesed, kes sellest segasest paragrahvist võidavad, on kuriteo toime pannud inimesed, eelkõige lastevastase kuriteo sooritanud inimesed. Sest see avab neile nende räpastes unelmates nii palavalt unistatud tee ohvrite juurde, laste juurde ja mitte keegi ei saa neid enam takistada, sest siis ta rikub seadust.
Ja veel kord, ärge tulge mulle rääkima, et see kõik on juhus. Ei ole! See on pervertide poolt siia sisse sokutatud ja ilmselgelt see ringkond, kes sellele kõigele katet teeb ja seda mahitab, on mõjuvõimas ja täiesti võimalik seejuures, et ka piirideülene.
Head vaatajad ja kuulajad! Hea Eesti avalikkus! Me kuuleme tihti, me võime seda lugeda meediast, kuidas PPA lastekaitsegrupi osakonna töötajad, kes tegelevad just lastevastaste seksuaalkuritegude uurimisega, nii rahvusvaheliste kui ka kohalike pedofiilide võrgustike väljaselgitamisega, räägivad mõne erakordselt jälgi pedofiiliajuhtumiga seoses, milliseid jõhkraid olukordi nad oma igapäevatöös näevad ja kogevad, kuidas pedofiilid, jälgid manipulaatorid, oma ihadele rahuldamiseks on kõigeks valmis, kuidas nad hävitavad laste elusid, ja seda sõna otseses mõttes, sest nad ei põrka tagasi ka tapmise ees. Rääkimata füüsilisest vägistamisest, pisikeste imikute, beebide vägistamisest, kui neil ainult avaneb vastav võimalus. Inimkaubandus, laste pildistamine, lasteprostitutsiooni mahitamine – see kõik on selle musta ja räpase maailma igapäevaelu ja sellele tuleb igal inimesel, absoluutselt igal inimesel, kellel on vastav positsioon või võimalus, igati ja täie jõuga vastu astuda. Vastasel juhul see kurjus paiskub maailma, ujutab meid üle, hävitab, mürgitab üha uute ja uute põlvkondade elu ja tulevikku.
Tegelikult peaks selle seaduseelnõuga seonduvalt ja ma väga soovin, et keegi sealtsamast PPA lastekaitsegrupist nüüd kuuleks seda, nüüd ärkaks ja mõistaks, mida siin plaanitakse seadusandluse tasandil praegu teha. Et asjaomased instantsid ärkaksid, läheksid ja selgitaksid välja, kes on selle paragrahvi taga, kes püüab oma ja võib-olla ka mingi suurema seltskonna, võib-olla terve võrgustiku plaani siin ellu viia, tahtes saada legaalset võimalust pääseda ligi lastele, potentsiaalsetele ohvritele, ja niimoodi tühistada ära kõik see suur ja raske töö, mida on aastaid teinud südamega inimesed, kes on pühendanud päriselt lastekaitsele, kes kaitsevad neid jõhkrate, kavalate, manipuleerivate, rahakate, positsioonidega kurjategijate eest, keda me nimetame pedofiilideks.
Päriselt ka tuleks võib-olla pöörata pilgud meie ministeeriumidesse, poliitikute poole, väga kõrgele, sinna, kuhu justkui ei tohikski vaadata. Sest see paragrahv selles seaduses kõneleb meile, mitte ainult ei vihja, vaid lausa karjub näkku: kusagil on midagi väga-väga mäda ja keegi ajab siin mingeid väga räpast asja.
Kus on õiguskantsler, lasteombudsman, president, kes kaamerate ees käib laste päid silitamas? Kuidas kõik teevad jätkuvalt näo, et ei-ei, siin pole mitte midagi sellist?! Riigikogu liikmed, komisjoni liikmed? Loomulikult on. Peab olema kurt või pime või mõlemad korraga, et seda ei näe, või võimust pimestatud, manipuleeritud, ära ostetud.
Me oleme siin korra näinud, kuidas üks äärmiselt skandaalne, kõrge võimupoliitikuga seotud juhtum nii elegantselt vaiba alla pühiti. Pole olnud, ei tohi rääkida! Meediast korjati ära materjalid, ühiskond manipuleeriti vait, sest nii kõrgel ja olulisel kohal olev poliitik ometigi ju ei tee mitte midagi taolist. Pedofiil ei ole ainult koja- või külamees. Ja kui ongi, siis nemad muidugi pannakse kinni. Aga ilusad, siledad, rikkad, positsiooniga pedofiilid, vaat nendega ei juhtu mitte midagi! Neil on hoopis voli ja võim teha endale meelepäraseid seadusi. Me ei tule selle pealegi, millisel lipsu või kostüümi taha võib peituda selle jälgi võrgustiku liige. Sest ega tõesti näkku pole ju kellelegi midagi kirjutatud.
Aga see seaduseelnõu, mida siin praegu meile juba teist korda lauale topitakse, annab veenva kinnituse, et need inimesed on olemas. Nad tegutsevad väga-väga eesmärgipäraselt ja nüüd võib isegi öelda, et suhteliselt varjamatult. Ja kõik, kes sellele eelnõule oma heakskiidu annavad sellisel kujul, teadke, et iga lapse hing, kes selle läbi tulevikus kannatada saab – isiklikult te küll neid lapsi ei tunne ega neist midagi ei tea, aga nad on olemas –, kõik nende hinged tulevad karjuma teie unenägudesse. Ja nende pilastatud kehad jäävad teie südametunnistusele. Kui teil seda on.
Juba 2018. aastal ilmus artikkel, kus toodi välja, et Eestis vägistatakse aastas 100 last. Ja need kõik olid pedofiilid, kes seda tegid? See oli julm, see oli karistatav. Need inimesed said karistuse, millele nad on ära teeninud ja ka avaliku hukkamõistu. Aga kui see seadus sellisel kujul vastu võetakse, astub Eesti pika sammu tagasi laste õiguste kaitse teel. Ametnikud saavad endale lisaks õigusele vanematelt lapsi ära võtta õiguse lubada pedofiile lastega töötama, lubada neid laste lähedusse. Ja see on kuritegu inimsuse vastu. See on kuritegu meie kõige kallimate, meie laste vastu.
Seda eelnõu ei saa ega tohi mitte keegi sellisel kujul toetada, just nimelt selle paragrahvi pärast. Aitäh!
Aitäh! Arvo Aller, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kaasvõitlejad siin! Praegu tundub tõesti, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ainuke, kes laste eest püüab seista ja toob välja selle põhipunkti, mille pärast me praegu neid kõnesid ja tähelepanu juhime siin.
Kui eelmine kord see teine lugemine toimus, siis oli hinges väike lootus, et sotsiaalkomisjon, kes võttis selle ise tagasi väikse arutelu järel, ja komisjoni esimehele au andes, et ta selle tegi ja et veel kord selle läbi vaadata, siis praegu on ikka pettumus suur, et ta toodi, samal kujul toodi tagasi, kuigi pakuti muudatusettepanekuid, väga asjalikke muudatusettepanekud, mis olid just johtuvalt sellest, mille pärast tekkis see probleem, kui siin puldis ettekandja jäi natuke hätta, saalis tekkis arvamuste vahetus ja tõepoolest oli viide sellelesamale paragrahvile, § 1 lõige 11 ja lõige 10, et selle põhjal võiks seda seadust paremaks teha, kas nad siis välja jätta või siis ka seda täiendada.
Aga nüüd sotsiaalkomisjoni liikme tellitud juriidiline hinnang, mis on tulnud 11. november, see on siis praktiliselt kuu aega tagasi ja meie oleme nüüd saanud seda täna paberkandjal näha, ning väita selle peale, et see on ka komisjonis nagu selle arutelu aluseks, siis noh, see hinnang ütleb konkreetselt, et kui eelnõu vastu võetakse, siis eelnimetatud keeld jääb sada protsenti jõusse ja olukord ei muutu. Me räägime keelust, samas selle seadusega me muudame keelu läbivalt sõnastuseks "piirang", mis näitab, see on kaks täiesti erinevat asja: kui sul on midagi keelatud, siis sa seda teha ei tohi, kui sul on midagi piiratud, siis mingites piirides sa võid neid asju teha. Ja sellega juba antakse, ma ei kujutagi ette, mis asi, mingi väike õlekõrs, mingi väike lootus nendele hulludele, kes on karistatud laste väärkohtlemise eest ja peaksid olema eluaegse keelu all, et lastega mitte töötada. Nii et see on juba põhimõtteline.
Ja ma usun, et ka Riigikogu liikmetel on see lugemisoskus, et see keeld tähendab keeldu, et seda me ei hakka mitte mingil juhul ära võtma. Kui on piirang, piirangut saab alati maha võtta. Selle piirangute sõnastusega juba luuakse siis ka selle praeguse eelnõu § 1 lõige 11, et enam ei peagi see piirangu, keelu all olev isik ootamagi. Tal on 60 päeva, 60 päevaga on tal asi ja selgus majas. Kui on selge, et piirang võetakse maha, siis järelikult on tal kõik uksed avatud, et jälle liikuda oma järgmisse kuriteopaika.
Ja see on kindlasti üks võimalus või üks olukord, miks ei saa Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda seadust sellisel kujul toetada. Kui koalitsioon oleks tahtnud, siis need muudatusettepanekud, mis esitati Riigikogu liikme Riina Solmani poolt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt, need oleks ja saaks ka siia seadusesse sisse viia, et seda seadust paremaks teha. Teiste punktide osas ei olegi küsimärke, kuid sellesama ühe ja kahe punktiga, mis muudab karistusseadustikku ja lastekaitseseaduse § 20, on põhimõtteline erimeelsus. Ja seda tasuks ja peaks ka praegu koalitsioon saama aru, et me ei aja seda kiusu pärast. See on meie Eesti rahva, Eesti laste tuleviku pärast, et meil oleks kõigile ühtemoodi arusaadav, et pedofiilid ei saaks töötada Eesti lasteasutuses ega lastega mujal. Me võime siin korrigeerida ja mõelda lastega, kui vanad on lapsed. Meile on oluline, et igas vanuses laps oleks turvalises keskkonnas, ta oleks kaitstud, et tema ei peaks muretsema ega mõtlema sellele, kas temaga töötav inimene on karistatud või mitte. Nii et ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid sellele seadusele vastu hääletama, et teha seda veel paremaks ja kaitsta meie lapsi. Aitäh!
Suur tänu! Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.
Kuskil on öeldud selline väide: inimene on looduse kroon. Miks? Sellepärast, et ta on jõudnud evolutsiooni kõige kõrgemale astmele. Me oma arvates kanname seda tiitlit uhkusega, sest me oleme teistest olenditest siin maailmas targemad, paremad, arenenumad. Ja üleüldse, me oleme inimesed, meile pole võrdväärset. Aga kahjuks puruneb see müüt täna siin saalis vist lõplikult tänu sellele eelnõule. Ja ma ütlen välja väga julgelt väite selle kohta, et inimene pärast selle eelnõu heakskiitmist siin, inimene on looduse kroon, aga narrimüts on peas.
Miks? Evolutsiooni üks põhialuseid on see, et oma liigi säilitamiseks tuleb kanda hoolt oma laste eest, kaitsta neid, hoida neid, toita neid kas või oma elu hinnaga. Aga täna purustatakse see täielikult, ja sellesama lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse menetlemise ajal. Nii rõve on veel vaadata ja kuulata seda, et seda eelnõu tehakse lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Öelge mulle, kallid koalitsioonisaadikud, mismoodi te tagate selle seaduseelnõuga laste heaolu.
Ma toon väga lihtsa näite loodusest. Oletame, et metsas uitav inimene looduses kogemata, täiesti juhuslikult kohtub karu ja tema poegadega. Loomulikult karuema põgeneb oma lastega, jättes inimese üksindusse. Aga olukord on hoopis teine, kui see inimene täiesti juhuslikult satub ema ja karupoegade vahele. Mis see kaasa toob? See toob kaasa selle, et ema näeb ohtu selles inimeses, ta ei põgene, vaid läheb kaitsma oma lapsi ja ründab inimest. See on evolutsiooni tipp tegelikult, sest karu näite varal hoiavad ja väärtustavad need metsloomad isegi suure hirmuga oma järglasi.
Tänane pedofiiliaeelnõu, mida siin püütakse koalitsioonisaadikute osas läbi suruda, on selle ilmne näide. Öelge, kurat, kes on huvitatud sellest, et mingisugune pedofiil, kes on kunagi saanud karistada, peab saama lastega töötada. Öelge mulle! Eero, sa olid praegu natuke aega tagasi puldis, ütle, miks sa soosid seda, et see väärastunud inimene saab uuesti lastega töötada. Sa raputad pead, ei saa. Ma hindan väga su arstioskusi, müts maha selle ees. Aga ma loen sulle kaks lauset ette siit, Eero. On see, et Sotsiaalkindlustusamet võib teha taotluse, arvestades kõiki asjaolusid, et isiku pedofiilia osas karistatus võidakse selliselt kustutada. Ehk siis § 2 karistusregistri seaduse muutmisest: vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse alusel lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse. Ma ei saanud su käest, Eero, hea Eero, küsida su käest, miks sa toetad seda, seda värdjalikku võimalust anda nendele pededele seda võimalust uuesti lapsi käperdama hakata. Ma ei saa aru!
Kas evolutsiooni tipp on siis see, et me anname oma lapsed nende kätte, kelle osas süsteem varjab tema tegelikku tausta? Mina olen selle vastu ja ma usun, enamik normaalselt mõtlevaid inimesi on selle vastu siin saalis. Head koalitsioonisaadikud, see on niivõrd individuaalne eelnõu. Näidake, et te olete ja hoolite oma laste tulevikust ja heaolust. Ärge laske panna endale pähe looduse kroonina narrimütsi. See on teie võimalus praegu jääda inimeseks kõrgemal astmel ja käituda nii, nagu karuema käitub oma lapsi kaitstes.
Aitäh! Züleyxa Izmailova, palun!
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Täiskasvanutena, olenemata maailmavaatest ja erakondlikust kuuluvusest, lasub meil teiega üks oluline ülesanne: tagada, et iga Eesti laps kasvaks üles keskkonnas, kus end hoituna ja turvaliselt tunda. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu aitab meil seda eesmärki paremini täita, muutes mitmeid protsesse konkreetsemaks ja aidates täpsustada, kuidas abi vajavate laste märkamise ja abistamise süsteem toimib.
Paraku on kahetsusväärsel kombel eelnõu ümber tekkinud väärarusaamu, mille kohaselt võivad kõnealuse seaduse muudatused justkui viia selleni, et lastega saaksid töötada isikud, kes on selleks sobimatud. Ma väga hindan teid, head kolleegid, et selle pärast südant valutate. Kuid õnneks, nagu kolleeg Eero Merilind meile juba korduvalt tõestas ja üle kinnitas, ei vasta see ekslik arusaam tegelikkusele. Rõhutan veel kord, et lastekaitseseaduses sätestatud lastega töötamise piirangud on ja jäävad jõusse. Ka tulevikus ei ole võimalik lastega töötada neil inimestel, kelle taust võib laste turvalisusele ohtu kujutada.
Käesoleva eelnõu eesmärk on täpsustada piirangute ülevaatamise korda, kuid lapsi ohustavate isikute puhul kehtivad piirangud jäävad samaks. Praeguste muudatuste eesmärk on varakult märgata ja toetada abivajavaid lapsi ning parandada eri valdkondade koostööd. Lisaks luuakse paremini toimiv tugiteenuste süsteem hooldus‑, eestkoste‑ ja lapsendajaperedele, kes hoolitsevad teistest peredest pärit laste eest.
Samas tuleb tunnistada, et süsteemis on ka probleeme, mis nõuavad laiemat tähelepanu. Kohalikud omavalitsused on õigustatult juhtinud tähelepanu, et nende töökoormus kasvab ning vajalikke ressursse, näiteks spetsialiste, on raske leida. Puuduste kõrvaldamisega tuleb edasi tegeleda.
Kuid samas peame alati meeles pidama, et lastekaitse ei saa olla ainult üksiku ametniku või omavalitsuse kanda. See on meie kõigi ühine vastutus: märgata lapsi meie ümber ja minna appi. Just seepärast on eelnõus ette nähtud selgem koostöö kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel, et jagada vastutust ja vähendada dubleerimist. On mõistetav, et teatamise kohustuse laiendamine võib mõnes olukorras kaasa tuua lisakoormust või tekitada küsimusi. Seetõttu on oluline, et koos parema teavitusprotsessiga arendaksime edasi süsteemseid lahendusi, sealhulgas parandada teenuste kättesaadavust hooldusperede leidmiseks erivajadustega lastele.
Kokkuvõttes loob eelnõu selgema raamistiku laste abistamiseks ning toetab nii lapsi kui ka nende peresid. Me kõik soovime, et lapsed kasvaksid keskkonnas, kus nad tunnevad end turvaliselt ja hoituna. Selle eesmärgi saavutamine eeldab nii seadusandlikke muudatusi kui ka pikaajalisi investeeringuid süsteemi arendamisse.
Head kolleegid! Kutsun teid toetama eelnõu 427 SE ja samas hoidma avatud arutelu selle rakendamise üle. See on meie võimalus teha koostöös midagi väga olulist, mis mõjutab laste ja perede elu positiivselt. Me ei saa lubada, et ükski laps jääb abita lihtsalt sellepärast, et süsteem ei toimi. Üks päästetud laps on üks päästetud maailm. Aitäh!
Suur tänu! Väikeseks täpsustuseks, et kuna siin küll saavad läbirääkimistel osaleda kõik Riigikogu liikmed, aga su lehel oli ka volitus fraktsiooni poolt, nii et me võime ilmselt võtta seda ka kui fraktsioonipoolset seisukohta. Aga veel kord, siin iga Riigikogu liige saab osaleda läbirääkimistel. Riina Solman, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid siin saalis, oma tubades! [Head] inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Tegemist on väga tõsise eelnõuga, millega ei tohiks kiirustada, ja sellepärast Isamaa erinevalt eelpool kõnelejast ei saa toetada seda konkreetset seadusemuudatust, sest riskid, et tööle satub pedofiil või lapsi ühel või teisel viisil kuritarvitanud inimene, ei ole minimiseeritud. Juba eelpool kõneldud keelu asemel piirangu sätestamine laste vastu eksinud ja neid teotanud inimesel tema võimalusi lastega tööle saada mitte ei vähenda, vaid suurendab. Ja miks? Eestis on olemas sõltumatu kohtuvõim. Kohus on meil sõltumatu, vähemalt mina seda narratiivi usun.
Ja mul on kogu selle eelnõu 427 SE muudatuste menetlusprotsessis jäänud selgusetuks, miks on vaja kuriteo toime pannud isiku hindamine, kes minevikus pani toime lastevastase kuriteo või taolise kuriteoliigi, viia ümber Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumide tasemele, kui meil on olemas sõltumatu kohtuvõim. Miks me häbeneme kohtuvõimu? Me viime asja avalikkuse silma alt selgelt varjule. Inimene, kes on minevikus teinud kahtlase väärtusega teo, peaks lastega töötamise asemel valima loomuldasa teise eluala, ja kogu eluks. Kui talle tundub, et tema minevikus toimepandud kuritegu, mis on täna hoopis juba väärtegu, ei olnud seksuaalse iseloomu ja alatooniga ega põhjustanud kuidagi järelkasvavale põlvkonnale suurt ohtu, või ei olnud ka minevikus sellist karistust väärt, või on ta täna tõestanud, et ta on täiesti muutunud inimene ja tegu oli nooruse rumalusega, millega ta juhuslikult halbade asjaolude kokkulangemisel kokku puutus, siis on tal täna õigus kohtu kaudu enda arvates ülekohtune kohtuotsus ümber vaadata. Ja ma küsin: miks me läheme seda praktikat täna muutma? Jaa, pedofiilid ei saa seaduse tasandil juba täna töötada lasteasutustes. Aga nad satuvad sinna. Ja miks nad satuvad? Sest riskid ei ole miinimumini viidud selles küsimuses. Nad satuvad sinna vaatamata, et advokaadibüroolt Ellex Raidla on saadud hinnang, justkui meil on kindlus, et seaduses seisab pedofiilidele lasteasutustes töötamise keeld.
Nagu alati, kohtub ka siin küsimuses teooria praktikaga. Ideaalid, ükskõik kui ilusad, ei rakendu praktikas tavaliselt selliselt, sest meil on tegemist inimühiskonnaga, mitte masinavärgiga. Ja need inimlikud faktorid, mis on mingisugustel kahetsusväärsetel juhtudel kaldu laste ahistamise ja pedofiiliasuunal, ei jää sellest olemata, et meil on Raidla hinnang ja seaduses on keeld lastega töötada juba määratud. Ja meile on toodud täna siin vastuvõtmiseks muudatused, mis annavad praktikas halbade ja kuritegelike harjumustega inimestele võimalusi lastega töötamiseks juurde. Kui see küsimus nende muudatuste siia saali toomiseks on olnud halduskoormuse vähendamiseks kohtul, siis suurendame me ju praegu nii tööandjate halduskoormust kui ka ministeeriumide ja teiste ametiasutuste halduskoormust. Väliselt jääb justkui võimalus, et riskikahtlusega inimesi kusagil kontrollitakse, kuid tegelikult viiakse kontrollmehhanism avalikkuse eest kardinate taha. Jah, mina hindan kõrgelt ka Sotsiaalkindlustusameti rasket tööd, kuid kuritegude avastamise, süüdimõistmise ja ka ühiskonnaellu naasmise ehk kurjategijate taasühiskonnastamise eest vastutavad meil siiski justiitsasutused. Kaastunne on inimlik tunne, uue võimaluse andmine samuti, kuid juriidiline pädevus kontrollmehhanismi ja riskide maandamise osas peab jääma vastava spetsialiteediga inimestele ehk kohtuvõimule ja justiitsasutustele.
Ja nüüd tööandjate juurde. Tööandjal, kes valib töötajaid, hakkab lasuma selle täna menetluses oleva muudatuse põhjal väga suur vastutus ja kohustus tööle võetavat isikut kontrollida, mida teevad nad ka täna. Aga nüüd asetatakse tööandjale veel suurem vastutus kontrollimisel, asendatakse vastutus Sotsiaalkindlustusametile. Palun lisaaega.
Kolm minutit lisaks.
Aitäh! Ja riik vähendab enda vastutuskoormust, avalikku vastutuskoormust. Kuid kas meil on olemas tööandjale selgelt seatud nõudmised, et tööandja hakkab nüüd välistama kõiki neid riske, et pedofiil ei satuks lasteasutusse tööle? Need riskid ei ole maandatud ka nende muudatustega. Keeld pedofiilidele lasteasutustesse sattumisel jääb ju jõusse, aga teatud juhtumitel, teatud kuritegude puhul hakkab kehtima vaid piirang. Ja kui tööandja märkab kontrollida, siis peab ta ühendust võtma ametiasutustega. Aga teate isegi, kuidas meil on koolides personaliga, kui aastaid ei ole haridusasutustes palkasid tõstetud piisavalt ja õpetajad ning haridusjuhid peavad kooliaasta alguses palkama ka väga kiiresti vastava kvalifikatsioonita inimesi, et tagada riigi ja omavalitsuste poolt seadusega ettenähtud teenused.
Meie palusime Isamaa poolt täiendada kuritegude loetelu, mis puudutab seadusemuudatusel lastega töötamise piirangut. Ettepanek oli täiendada kuritegude loetelu, mille puhul jääb kehtima lastega töötamise piirang ka karistusandmete karistusregistrist kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel. Need ettepanekud käsitlesid võõra lapse hõivamist, lapse müümist ja ostmist, perekondliku kuuluvuse muutmist, mis kõik on väga tõsised lastevastased kuriteod, mille puhul ei peaks lastega töötamise piirang kaduma ka karistusregistrist andmete kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel. Samuti olid siia seotud ka terrorismiga seotud kuritegude puhul keelu säilimine. Need ettepanekud esitas sotsiaalkomisjonis Priit Sibul, aga need olid kurtidele kõrvadele. Kuna osadel juhtudel karistuse ära kandnud pedofiilid muudavad enda nime, võivad haridusasutused kontrolli teostades lastega töötamise piirangu alla kuulumist mitte avastada. Seetõttu on vajalik, et säiliks tänases seaduses sätestatud keeld, kuni me ei ole üheselt seadusega kõiki neid eelpool nimetatud ohuolukordi, kuriteoliike lastega töötamise juurest eemale hoidnud. Isamaa ettepanek oli lastega töötamise piirangu aluseks oleva kuriteo kehtiva õiguse kohaselt karistatavuse või teise süüteokoosseisu alla viimise hindamiseks suunata hinnatavuseks Sotsiaalkindlustusametist prokuratuuri alla, mis on hindamiseks kohtu kõrval kõige pädevam asutus: prokuratuuri, kelle põhiülesanne ongi kuritegude puhul kohtus riikliku süüdistuse esindamine. Just seetõttu peaks sotsiaalkindlustuse asemel küsima prokuratuurilt hinnangut. Kuigi lastega töötamist piiravad teod on valdavalt kuriteod, võib piirangu aluseks olla ka väärtegu, mida prokuratuur jälle ei menetle, ja hinnangu saab siis küsida Justiitsministeeriumilt. Isamaal olid väga mõistlikud muudatusettepanekud, aga need ei leidnud komisjonis koalitsioonihäälte ülekaalukat toetust. Laste müümise ja ostmisega seonduv jääb jõusse, [kui] seksuaalse ahistamise eest kantud karistus on kantud ja karistusregistrist kustunud, saab isik taotleda juurdepääsu lastega töötamisel, ja veel mõned kahtlased omaaegsed rikkumised jäävad jõusse. Ning põhjendus komisjonis, et lastega regulatsioon on vähe alles kehtinud, mis tähendab, et liiga vähe on neid kuritegusid toime pandud. Me toetame selle eelnõu menetluse katkestamist. Ja aitäh kuulamast!
Aitäh! Natukene jäi selgusetuks. Katkestamisettepaneku saab teha fraktsioon, et kas nüüd on konkreetne ettepanek või antud hetkel veel ei ole. (Riina Solman vastab saalist.) Jah, selge, aitäh! Martin Helme, palun!
Palun kolm minutit juurde.
Kaheksa minutit.
Aitäh! No antud seadus on meie ette toodud ju valedega. Ja selle seaduse läbilükkamine algas valedega. Meie ees on keerulise juriidilise skeemi abil loodud pedofiile aitav, laste lähedusse aitav mehhanism. Ja selleks, et mõista, kui järjekindlalt on seda tehtud, tuleb minna tagasi 22. aastasse, kui toodi eelmine muudatus, mis lõi eeldused tänase muudatuse jõustumisel kogu see pedofiilide aitamine siis ära teha.
No jäädi vahele! Jäädi vahele selle pedofiilide aitamisega ja esiti isegi ehmusid koalitsioonisaadikud ära sellega ning lugemine katkestati. Hetkeks tekkis lootus, et terve mõistus ja normaalsus on väikese võidu saavutanud siin saalis. Kahjuks see lootus kustutati sotsiaalkomisjoni istungitel.
Ja minnakse edasi samasuguste valedega. Meil käivad siin koalitsioonisaadikud, kes lihtsalt raiuvad täiesti tekstiga vastuolus olevat juttu. Et ei ole! Ei ole, ei ole, ei ole! Kõik on hästi, midagi sellist, mida teie sealt välja loete, meie ei näe! Aga näe, on. Kõik, kes lugeda oskavad, saavad aru, et on pedofiile laste lähedusse aitav mehhanism loomisel.
Ja nüüd mõtleme natukene laiemale taustale. Minul on meeles veel siit eelmisest koosseisust, kus sotsid ja reformierakondlased võitlesid ennastsalgavalt selle eest, et alaealised saaksid minna psühhiaatri juurde ja ka saada psühhiaatrilt rohtusid ilma vanemate nõusoleku ja teadmiseta. Kuidas meil siin ahastati, et EKRE ei hooli noortest, EKRE ei hooli lastest, EKRE tahab lastele halba, kui ta võtab vanemliku vastutuse sealt vahelt välja. Tegelikult ei hoolitud ju ise ka lastest, vaid vastupidi, loodi veel üks mehhanism, mis lõhub perekonda.
Ja nüüd me näeme, kui õõnes ja valelik on kogu aeg olnud see jutt lastest hoolimisest. Meile on toodud Riigikogusse lastekaitseseaduse nime all seadusemuudatus, mis ei aita mitte lapsi, vaid aitab pedofiile. Ja alguses võis ju siin isegi rääkida, et oi, meil on siin mingisugune Riigikohtu lahend, mille pärast me peame siin mingi muudatuse tegema, ja meil on siin mingisugune asi ja ups, meil on siin kogemata sõnastusega läinud nii ja naa.
Aga nüüd on selge. See seaduseelnõu on käinud mitu korda komisjonis lugemisel, siinsamas saalis kaks korda ennem lugemisel. Nüüd on selge, et tahetaksegi teha pedofiilide elu lihtsamaks. Mitte mingit muud selgitust sellele, miks edasi rammitakse lastekaitseseaduse nime all lastevaenulikku asja, pedofiile aitavat asja, ei saa olla kui see, et nii tahetaksegi. Kui midagi tehakse ja see niimoodi läheb, siis see ei ole ju kogemata. Kui niimoodi tehakse juba mitmendat korda järjest olukorras, kus teile kõrva karjutakse, et jätke järgi, te teete lastele liiga, siis järelikult te tahategi lastele liiga teha, järelikult te tahategi pedofiile aidata! Siin ei ole ju mingit muud varianti.
Eesti on olukorras, kus meil on iibekriis. Eelmisel aastal sündis 10 000 last, sel aastal sünnib veel vähem lapsi, järgmisel aastal peaaegu kukume läbi kõikide põrandate, ennustatakse, et 8000 last sünnib. 3000 last aborditakse Eestis aastas, rohkem veel natuke. Me oleme totaalses iibekriisis.
Eesti on noorte enesetapu kriisis, 2,5 korda kõrgem enesetapu proportsioon on teismeliste inimeste hulgas Eestis võrreldes Euroopa riikidega. 2,5 korda kõrgem! Ja siis tuuakse lastekaitseseaduse nime all tuuakse siia saali seadus, mis aitab pedofiile!
Ja siis me mõtleme, midagi küll tegema peaks. Ei tea küll, kuidas see asi nii hapu on! Äkki Sotsiaalministeerium teeb mingi analüüsi ja palkab kellegi juurde ja konsulteerib midagi? Neil on väljatöötamiskavatsus sellega.
Kuulge, kui te lasete pedofiilidel märatseda, siis noored, kelle elu hävitatakse, panevadki oma käe enda elu külge. Inimesed, kellel on laste saamise iga, ei julgegi selles riigis lapsi saada, nad ei julge last lasteaeda viia, last kooli viia, last trenni viia. Ma ei julge mõeldagi, mis toimub lastekodudes, sest koolis või trennis või lasteaias on vähemalt lapsevanemad juures, kes kuulevad oma lastelt, mis seal päeval toimunud. Kes nende eest lastekodus seisab? Need inimesed on täitsa hakklihamasinasse visatud.
Seda te teete lastekaitseseaduse nime all ja vangutate pead: ei-ei-ei, seda pole olemas! Teie silmad valetavad teile! Te loete selget eestikeelset teksti, panete sinna kõrvale teise paragrahvi ja kolmanda paragrahvi ja saate kokku, mis te saate, aga tegelikult seda ei ole, mis te saite. Tegelikult seda ei ole!
Ja kui siis tekib küsimus, miks te teete seda, siis ega väga palju vastuseid ei ole. Esimene vastus, millele ei taha jõuda, aga paratamatult ju jõuab: Eestis on võimul pedofiilide maffia. No me teame, siin saalis istub ka inimene, kes jäi vahele oma kasulaste pildistamisega, alaealiste kasulaste paljaste piltidega. Kas partei tegi midagi temaga? Mõistis hukka, viskas fraktsioonist või erakonnast välja? Ei, premeeris komisjoni esimehe kohaga, premeeris valimistel hea kohaga väga heas ringkonnas. Keegi ei teinud midagi. Kas ajakirjandus tegi midagi? Ei, ajakirjandus hakkas kaasa tundma, vaesel inimesel on raske elada selle koormaga.
Meil märatseb riigis pedofiilne maffia. Ja mida teeb see saal siin? Rahvasaadikud, mida teete teie siin? Aitate kaasa pedofiilse maffia märatsemisele! Teate, mis ma ütlen teile. Teil niikuinii südametunnistust ei ole – kui te olete liberaalid ja vasakpoolsed, siis te ei teagi, mis asi see on. Aga mingisugune poliitiline enesealalhoiu instinkt võiks olla, aga seda ka teil ei ole, sest teil on e-valimised, teil ei ole vaja enesealalhoiuinstinkti.
Aga kosmoseseadused kehtivad ikka. Üks rahvas, mis ei kaitse oma lapsi, ei saa edasi kesta, ei vääri edasikestmist. Meile kõigile tõmmatakse vesi peale, kui me sellega jätkame.
Aitäh! Ja kui see polnud kõigile veel kuuldav, siis EKRE fraktsiooni nimel esitati ka kirjalikult ettepanek eelnõu 427 SE teine lugemine katkestada. Varro Vooglaid, palun!
Suur tänu! Teate, mina ei taha minna emotsionaalseks ega ei taha minna ka detailidesse. Ja piirdungi oma pisikeses sõnavõtus ühe väga lihtsa tähelepanekuga. Nimelt, kui me räägime lastekaitseseadusest, räägime lastekaitsest, siis ainuüksi selline olukord, kus me peame mingis normide rägastikus uurima ja puurima ja vaatama ja küsima advokaadibüroolt hinnanguid, et mis nüüd sellega ikkagi on, et kuidas seda ikkagi peaks tõlgendama ja mida siit ikkagi saab järeldada ja nii edasi, on vale ja kohatu. Seda enam, kui me räägime väga lihtsatest baasprintsiipidest.
Kui me päriselt tahame kaitsta lapsi pedofiilide eest, siis on ju väga lihtne kirjutada lastekaitseseadusesse väga lihtne, ühemõtteline ja selge norm, mis ühes või teises sõnastuses, praegu ütlen lihtsalt vabalt, ütleks järgmist: ükski isik, kes on kunagi, ükskõik millal, mõistetud kohtus süüdi ja kohtuotsus on jõustunud, lastega seonduvates seksuaalse iseloomuga kuritegudes, ei saa mitte kunagi mitte ühelgi tingimusel enam töötada ühelgi ametikohal, kus puututakse mingiski aspektis kokku lastega. Jah, ma saan aru, sõnastust oleks lihvida, aga printsiip on lihtne. Siin ei ole mitte midagi keerutada, siin ei ole midagi detailidesse ajada, vaadata, kuidas mingid normid koostoimes annaksid mingisuguse tulemuse. Kõik jutud sellest, millistel tingimustel saab näiteks Sotsiaalkindlustusamet ümber vaadata lastega töötamise keelu selliste isikute puhul, on täiesti ülearused. Ei, printsiip on väga lihtne, printsiip on väga selge ja eranditu, absoluutne: oled mõistetud sellistes kuritegudes süüdi, kohtuotsus on jõustunud, edaspidi, pärast ka oma karistuse ärakandmist võid eneseteostust praktiseerida ükskõik millises valdkonnas, välja arvatud kõiges selles, mis seondub lastega. Kõik. Kõik! Lihtne. Ja kõik need arutelud, mida siin peetakse, kogu see eelnõu üle selline vaidlemine, kõik oleks olemata ja ebavajalik.
Ja ma arvan, et te nõustute minuga, on ju nii, et kui me päriselt võtaksime lastekaitset tõsiselt, siis me teame, mida me peaksime tegema ja kuidas tuleks toimida. Kui me seda sellest hoolimata ei tee, siis järelikult me ei võta laste kaitsmise eesmärki ja kohustust tõsiselt.
Ja mida ma veel lisan eelnevale, on see, et tegelikult ühiskonna, riigi, rahva tsiviliseerituse üle otsustamisel üks kõige lihtsamaid ja selgemaid kriteeriume on see, kas ja kuivõrd kaitstakse ühiskonna kõige nõrgemaid liikmeid, kelleks on lapsed. Kui me ei suuda nii olulises ja nii lihtsas küsimuses tegutseda sirgjooneliselt, ühemõtteliselt ja viisil, et see ei tekita vaidlusi ja arusaamatusi, siis see tegelikult näitab mitte lihtsalt seda, et me ei paku lastele kohast kaitset, vaid me ei ole ka rangelt võttes tsiviliseeritud ühiskond.
Ja see on seesama asi, mida ma ütlesin hiljuti, kui ma kaitsesin siin eelnõu, mida ma ise esitasin. Eelnõu sisuks mäletatavasti oli see, et Vabariigi Valitsus lõpetaks ära laste massilise sünnieelse tapmise riikliku rahastamise, sellepärast et põhiseadusest tulenev õigus elule laieneb ka veel sündimata lastele ja kohustab valitsust kaitsma veel sündimata laste elu. Mis sellest eelnõust sai? Eelnõu visati prügikasti ilma pikema jututa, kohe esimesel lugemisel. Ei, me ei läinud ka teisele lugemisele, me ei jõudnud sinna faasi, kus saaks esitada muudatusettepanekuid, teha eelnõu paremaks, täpsustada. Ei, kontseptuaalselt ebavajalik, vastuvõetamatu eelnõu, kohe prügikasti!
Ja ma ütlen, et see, mida me täna näeme, peegeldab tegelikult sedasama mentaliteeti. Kordan: mentaliteeti, et laste kaitsmise eesmärgist räägitakse küll suusoojaks ja deklaratiivselt, aga siis, kui on küsimuseks see, kas me päriselt ja tegelikult ka tahame teha ära need lihtsad asjad, mis oleks laste kaitsmiseks vaja teha, ilmneb, et ei taheta. Selline see pilt paraku Eesti Vabariigis praegusel ajal on. Ärge toetage seda eelnõu! Aitäh!
Suur tänu! Evelin Poolamets, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõus, mille valitsus on Riigikogule esitanud, on sisse viidud muudatus, mis lubab Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel tühistada isikule seatud lapsega töötamise piirangu, kui tema karistusandmed on kustutatud ja kantud arhiivi. See tähendab, et näiteks pedofiilias süüdi mõistetud isik võib teatud aja möödudes taotleda õigust taas töötada lasteasutuses. Seaduses nimetatakse neid muudatusi tehnilisteks ja eesmärgiks õigusselguse parandamist, kuid me peame küsima, kas see selgus on piisav, et tagada meie laste turvalisus.
Lasteasutused ei ole ainult koolid ja lasteaiad, kus lapsevanemad saavad osaliselt jälgida, kes nende lastega tegelevad. Lasteasutused hõlmavad ka lastekodusid ja hooldusasutusi, kuhu satuvad kõige haavatavamad lapsed, sageli juba väärkohtlemise või muu trauma ohvrid. Kui seadusega eemaldatakse kaitsemehhanismid, mis välistavad pedofiilide töötamise sellistes kohtades, jätame need lapsed täiesti kaitsetuks.
Eestis registreeritakse igal aastal sadu laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid. Ainuüksi 2024. aasta novembri seisuga oli Ida prefektuuris 71 sellist juhtumit, ja need on ainult registreeritud juhtumid. Tegelik arv on ilmselt palju suurem. Laps, kes on langenud väärkohtlemise ohvriks, ei saa kunagi täielikult tagasi tavalist elu. Millist sõnumit me anname, kui lubame sellistele isikutele töö lastega? Kas oleme valmis riskima isegi ühe lapse turvalisusega?
Eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et muudatused on vajalikud õigusselguse ja halduskoormuse vähendamiseks. Kuid mis on meie prioriteet? Kas bürokraatia lihtsustamine on tähtsam kui laste kaitsmine võimaliku ohu eest? Kui me loome mehhanismi, mille abil saab piiranguid tühistada, kuid ei lisa sinna täiendavaid kaitsemehhanisme, siis seame ohtu kõik meie lapsed. Meil on Eestis juba kriitiline olukord laste heaolu osas. Laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumid, kõrged suitsiidimäärad noorte seas – need kõik näitavad, et me ei tee piisavalt oma laste kaitsmiseks. Selle asemel et tugevdada turvameetmeid, astutakse praegu samme, mis võivad meie haavatavamaid veelgi enam ohustada.
Austatud Riigikogu liikmed! Me peame seisma laste turvalisuse eest. Meil on kohustus seada laste heaolu seadusandluse keskmesse. Ma kutsun kõiki teid üles võtma arvesse eelnõu puudusi, nõudma paremaid lahendusi ja mitte toetama seda eelnõu. Iga laps on kulla hinnaga ja nende turvalisuse ohtu seadmine on lubamatu. Aitäh!
Suur tänu teile! Madis Timpson, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma tahan öelda, et ma proovin teha hästi lühidalt. Alustan sellest, et tõepoolest, see lugemine siin katkestati minu ettepanekul, kuna oli mulje, et seda peaks komisjonis rohkem ja paremini selgitama. Seda ka tehti. Loomulikult, kui aru ei taheta saada, siis võid ju rääkida palju. Aga vähemalt me püüdsime.
Siin puldis on räägitud väga kirglikult sellest teemast mööda üldiselt. Ma teen korraks kiire ülevaate. Pedofiilia on karistusseadustiku § 145 järgi kuritegu. Kas te näete siin seda ettepanekut, et seda muudetakse? Lastekaitseseaduse § 20 lõige 1 ütleb, et karistusseadustiku 145 kuriteo toime pannud isik ei tohi lastega töötada, punkt. Kas seda on muudetud? Selle eelnõu vastuvõtmisel jääb ka see paragrahv tööle ja see keeld kehtima. SKA ei saa lubada mingisugust pedofiili tööle niimoodi, nagu siin välja on proovitud öelda. Ma võin kinnitada, et ei momendil ega ka vähemalt minu erakonna, Reformierakonna nägemuses ei tohi pedofiilid töötada tulevikus lastega. Jutt, et selle eelnõu eesmärk on pedofiilidele lastega töötamise võimaldamine, lihtsalt ei pea paika.
Ja veel kord lühidalt, kolleeg Kingo väitis, et pedofiilia legaliseeritakse. Ei legaliseerita! Ja mis veel? Kolleeg Solman oli siin mures, et inimesed muudavad nime ja seetõttu pääsevad sealt registrist ja arhiivist. Sellega on niimoodi, et inimestel, kes, ütleme, lasteasutuste juhtidel on kohustus oma töötajate tausta kontrollida alates eelmise aasta 1. jaanuarist igal aastal. Ja enne tööle võtmist peab ka kontrollima. Kes tahab palgata omale lapsehoidjat tööle, ka tema saab seda kontrollida. Kui Eero tahab omale palgata lapsehoidjat tööle oma lapsele, seda saab kontrollida registrist, see on tasuta. Ja kui keegi tahab linke, siis www.e-toimik.ee, ja kui tahate kirja saata: info@karistusregister.ee. Aitäh!
Suur tänu selgituste eest! Mart Helme, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ka komisjonipoolne ettekandja! No kahjuks ei saa ju nõustuda sellega, mida eelkõneleja ütles, et keeld jääb kehtima. No ei jää ju keeld kehtima, keeld muutub piiranguks. Aga kes selle piirangu kehtestab, kes selle piirangu puhul ütleb, et see piirang on niipidi, naapidi, kolmandat pidi? See on sotsiaalkaitsetöötaja. Aga kui sotsiaalkaitsetöötaja on näiteks pedofiil – ja pedofiilide maffiast on täna siin juttu olnud –, siis ta ju sokutab igale poole neidsamu pedofiile lastega töötama. Ja nii lihtne see ongi. Ja nii lihtne see ongi! Ja kui keegi ütleb, et mina Reformierakonna esindajana võin öelda, et meie erakond – no teie jutt ei maksa küll mitte midagi! Me lugesime siin huultelt, et maksud ei tõuse, ja me oleme lugenud siin huultelt ja mittehuultelt igasuguseid asju. See jutt ei maksa mitte midagi. See, et üks rahvasaadik, kes on siin veel ajutiselt, me ei tea, mis on pärast järgmisi valimisi, ülejärgmisi valimisi, midagi lubab, see ei maksa mitte midagi, mitte kõige vähematki. Sest masinavärgile laotatakse punane vaip praegu maha ja masinavärk sõidab ja sõidab, ükskõik missugune koosseis ja missugustest inimestest koosnev koosseis siin saalis istub tulevikus, kui see seadus läheb läbi ja see seadus jääb kehtima.
Ja kõik see on muidugi niivõrd piinlik, mis siin toimub. See on häbiväärne, mis siin toimub. Me oleme jõudnud õigusliku nihilismi kõrgpilotaaži sõna otseses mõttes. Me näeme seda siin Riigikogu töö‑ ja kodukorraga, me näeme seda põhiseadusega. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, see on see, mis on meie majakas nüüd, mitte see, mida põhiseaduses tegelikult sõna-sõnalt on kirjas ja ühemõtteliselt on võimalik aru saada. Ei, see ei maksa midagi, on kommenteeritud väljaanne ja selle järgi me juhime. Täpselt samuti on meil töö‑ ja kodukorraga ka, mingi kommenteeritud väljaanne, mille on mingid ametnikud kokku kirjutanud, on meile siis see tegelik juhtnöör. Pluss loomulikult see voluntarism, mida me siin minu selja taga puldist pidevalt peame kogema ja hambaid kiristades alla neelama, sest mis meil üle jääb.
Ja ma ütlen teile, kallid sõbrad, selle seadusega mis hakkab juhtuma: omakohus hakkab juhtuma. Ma olen kuue lapse isa, mul on üheksa lapselast ja mul on lootust, et mul neid lapselapsi tuleb juurde, sest osa lapsi on piisavalt noores eas veel, et lapsi saada, ja ma usun, et ma olen ühel hetkel palju rohkemate laste vanaisa, kui ma praegu olen. Ja mis te arvate, mis minu süda ütleb, kui ühel hetkel mõni treener lohistab, nagu siin just võis lugeda, et üks treener lohistas ühe lapse keldrisse nii‑öelda järelaitamistundi tegema? Mis siis juhtub, midagi ei juhtu ju, kõik on ju korras, midagi ei ole, kõik on ju korras meil, nigu Norras, näed, pilte võid teha, õiguskantsler ei näe probleemi. Meil on president, kes käib lastele lasteaias muinasjutte lugemas ja silitab neil pead nagu Lenin, aga selles eelnõus probleemi ei näe. Tegelikult ta lapsi ei kaitse. Tegelikult õiguskantsler lapsi ei kaitse. Tegelikult Sotsiaalkindlustusamet lapsi ei kaitse. Keegi ei kaitse neid. Ja kes neid peab siis kaitsma? Aga vanemad peavad neid siis kaitsma, vanavanemad peavad neid siis kaitsma. Ja siis tulebki omakohus. Aga kes saab karistada? Mitte see neetud pedofiil, vaid see isa või vanaisa, kes sellele pedofiilile õppetunni annab, viib ka keldrisse ja teeb järelaitamistunni. Vaat isa või vanaisa saab selle järelaitamistunni eest kaitsta, meie õigusriigis, aga mitte see närune pedofiil! Ja see seaduseelnõu sillutab sellele teed.
Ja te tulete meile siia sirge näoga rääkima täielikku valet. Funktsionaalne lugemisoskus täielikult puudub. Vastutustunne laste eest täielikult puudub. Aga meenutame seda. Üks rahvasaadik tuli praegu siia, üks rahvasaadik tuli praegu siia, kes nõretavalt rääkis meile, kuidas süstida on vaja, oi, kuidas on süstida vaja. Nüüd on välja tulnud, et need süstid on tapnud ja sandistanud maailmas miljoneid inimesi. Arstid on kirjutanud, arstid on kirjutanud petitsioone. Arstid muidugi on lollimad kui see meie endine minister. Arstid ei tea ju mitte midagi!
Hea kolleeg, ma korra segan, et te ei süüdistaks mind voluntarismis. Kas te soovite lisaaega?
Jaa, ma soovin lisaaega.
Kolm minutit lisaaega.
Aitäh lisaaja eest! Ja nõretavalt! Ja niimoodi me näeme siin järjest ja järjest, kuidas meile nõretavalt räägitakse valesid selleks, et suruda läbi eelnõusid, mis on kahjulikud inimestele, mis on kahjulikud lastele, mis on kahjulikud riigile, mis on kahjulikud majandusele.
Miks te teete seda, koalitsioon, Reformierakond eelkõige? Ja ma ütlen, miks te teete. Sest te olete üks korrumpeerunud bandiidijõuk, teid on kinni makstud, te olete käppapidi sees rahapesus, te olete käppapidi sees Nordicate ja igasuguste muude ettevõtete pankrotti ajamises ja sealt miljonite ja miljonite laialilaotamises omadele, sõpradele ja iseendale. See on see probleem!
Ja nüüd on teie selja taga üks pedofiilne ringkäendus ja te esindate selle huve. Ja teid ei huvita, kas lapsi tegelikult kaitstakse. See on eriti küüniline ja ilge, et te tulete siia lastekaitseseaduse nime all legaliseerima pedofiilide mõjuvõimu, pedofiilidele rohelise tule andmist, et nad saaksid keldritesse viia lapsi järelaitamistunde tegema. Mis südametunnistusest me saame rääkida? Mitte mingisugusest.
Aga ma ütlen teile: varem või hiljem teid pühitakse minema. See kuritegelik jõuk ei saa lõpmatuseni jätkata, varem või hiljem teid pühitakse minema. Ja kui ei pühi keegi teine, siis pühivad need kümned tuhanded migrandid, kelle te siia sisse lasete ja kes teile ühel hetkel ütlevad: "Tševo, tševo, aga mis teil siin kobiseda on? See on meie riik, meie oleme siin enamuses. Me pühime teid eest ära!" Ja te ise sillutate sellele teed. No mis seal ikka, eks te ühel hetkel vastutate.
Aitäh! Kas, Riina Solman, soovite vastusõnavõttu või? (Hääl saalist.) Ei, teil on õigus vastusõnavõtuks, ma küsin, kas te soovite vastusõnavõttu või kõne fraktsiooni nimel. Vastusõnavõtt on koha pealt. (Hääl saalist.) Jaa, loomulikult. Ei-ei, teie õigus. Isamaa fraktsiooni nimel, usun, et ka volitustega, Riina Solman, palun!
Suur tänu Isamaa fraktsioonilt (Naerab.) heale eesistujale, heale riigikogu aseesimehele ning headele kolleegidele ka, kellega sai seda seadust menetletud. Ja tõesti, ma isegi julgen öelda siit puldist koalitsioonierakondade esindajale, oma sotsiaalkomisjoni esimehele Madis Timpsonile tänu, et ta tegelikult katkestas esimesel lugemisel selle ja viis tagasi sotsiaalkomisjoni selle eelnõu, kus seda menetleti. Aga mille vastu ma küll olen, on see, et Isamaa tegi neli väga mõistlikku muudatusettepanekut, aga need läksid kurtidele kõrvadele. Ja kui härra Timpson käis siin praegu ka selgitusi andmas: ega ma selle eest olen tänulik, sest vaadake, alati ei astuta opositsiooniga dialoogi.
Armas Eero, sa oled hea arst ja väga kena sotsiaalkomisjoni kaaslane, aga kui sa siin vastuseid annad, siis sa proovid kasutada selliseid kommunikatiivseid nippe või nõkse, kuidas vastusest kõrvale hiilida. Aga parem astu dialoogi ja vasta nendele küsimustele. No näiteks sellele, et miks siis oli vaja üldse seda seadusemuudatust esile kutsuda ja keelu asemel piirangut kehtestada. See on, saal tahab teada, inimesed, kes meid kuulavad, tahavad teada, aga jääb mulje, nagu me mätsime kiiresti kinni ja rullime kiiresti üle, et saaks aga juba hääletusele. See ei ole mõistlik. No Madis vastas minu küsimustele osaliselt ära ja kindlasti on paslik panna tõepoolest Riigikogule kõik need lingid, kust saab seda karistusregistrist järele kontrollida. Aga te ei vastanud küsimusele, et halduskoormus nüüd kohtu asemel, kui see oli nii, et kohtu halduskoormust taheti selle muudatusega vähendada, liigub nüüd ministeeriumidesse, ametitesse, tööandjatele ja hindamiseks inimestele, kellel ei ole justiitspädevust ja mille tõttu tekibki pedofiilsete kalduvustega inimestel suurem juurdepääs. Ega nemad ei ole rumalad inimesed. Ma tõin ka siin näite, millele te ka ei vastanud: et kui kooliaasta algab ja tänaste haridusprobleemide puhul, kus õpetajate ja haridustöötajate palgad, eriti lasteaedades, õpetajate abide palgad ei ole tõusnud piisavalt või üldse mitte ja puudub kaader, siis värvataksegi väga kiiresti, viimasel hetkel, sest tuleb ka seadust täita, haridust anda, lastele tagada vastav teenus.
Ja niimoodi need juhtumid tekivad, et isegi kui Ellex Raidla advokaadibüroo ütleb, et seadus keelab üheselt, siis seaduse täitmine ei taga meile turvaaukude olemasolu, mis on pedofiilidele võimalus ikkagi laste juurde hiilida. Seda näitab reaalne elu – teooria ja praktika. Ehk siis selle seaduse rakendamine ei ole kunagi olnud vastavuses ja seda opositsioon räägib, et palun paneme ta vastavusse. Me esitasime neli väga mõistlikku muudatusettepanekut. Ma ei saa aru, miks neid ei või toetada, et anda piisav kindlustunne lastevanematele, aga ka tööandjatele, kelle halduskoormus nüüd seeläbi suureneb, et nemad on nüüd need vastutavad isikud, kes vastutavad, et meie lastega ei tööta pedofiilid. See turvaauk nende jaoks jääb kehtima ja veel kord ma rõhutan üle seda, mis puudutab Eestis kohtuvõimu: meil on sõltumatu kohtuvõim. Need kuriteoliigid olid eelnõu seletuskirjas esile toodud, mis võib-olla on muudetud täna väärtegudeks. Aga nad olid piisavalt jõledad, et see jääks keelu alla ka edaspidi. Seksuaalne ahistamine. Loota, et inimene nüüd muudab end 10, 15, 20 aasta pärast, kui ta on kunagi laste vastu sellise teo toime pannud ei ole põhjust.
Aitäh igal juhul, et Madis Timpson dialoogi astus. Mina toetan endiselt, et see eelnõu katkestatakse, ja Isamaa fraktsioon samamoodi, sest me ei ole taganud oma lastele turvalisust. Ja üks mõte veel. Muuseas, mulle andis siin pinginaaber Evelin Poolamets, te olete tähele pannud meediast kindlasti, et on tekkinud noortekambad, kes on hakanud mõistma omakohut pedofiilide üle. Vot just sellist omakohut, selline piirangute leevendamine, keeldude muutmine, piiranguteks liberaliseerimine, nii-öelda jutumärkides kaastunne ilma justiitssüsteemi hinnanguta. See hakkabki tekkima. Ja siis jäävad need, kes tahavad tegelikult õiglust jalule seada, uuteks ohvriteks, juba justiitssüsteemi ohvriteks. Sellist olukorda me ei taha ja palun see olukord välistada. Lõpetame selle arutelu, räägime veel kord läbi. Ellex Raidla asemel võtame hinnangu veel ühelt advokaadibüroolt, kas või kes tegeleb ka tegelikult seaduse rakendamise küsimusega laste tasandil, mitte ainult seaduse tasandil. Teeme asjad korda, et meie ühiskonnas oleksid lapsed kaitstud. Aitäh!
Aitäh ettekandjale! Sulgen läbirääkimised.
Antud eelnõule on tehtud ka muudatusettepanekuid, kuus tükki. Läheme nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek number üks, esitanud on Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!
Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.
Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine muudatusettepanek on esitatud Riina Solmani poolt ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!
Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.
Kas te olete valmis kohe hääletama? (Saalist vastatakse.) Aitäh! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Riina Solman, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!
Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.
Alusta… Siim Pohlak, palun! Küsimus.
Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on jah küsimus, et kas meil on olemas protseduur, et selgitada välja, kas valitsuskoalitsiooni saadikud on päriselt neid muudatusettepanekuid ja nende sisu ka lugenud, et nad saavad aru, mida nad praegu maha hääletavad, või panevad nad lihtsalt tuima. Kui lugeda seda sisu, siis need muudatusettepanekud on selgelt Eesti laste õigusi kaitsvad, ja praegu hääletab valitsuskoalitsioon neid muudatusi lihtsalt tuima näoga maha. Kas me saame leida mingi protseduuri, et saada aru, kas need saadikud on päriselt ka neid muudatusettepanekuid üldse lugenud?
Selle formaadi protseduur on sotsiaalkomisjon, kus need ettepanekud käidi läbi. Igast fraktsioonist on inimesed sotsiaalkomisjonis ja nemad on viinud selle info ka fraktsioonidesse.
Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.
Aitäh! Tähendab, ma tegelikult tulen teile natukene appi. Siim Pohlak küsis siin küsimuse, et kas koalitsioonisaadikud on lugenud need muudatusettepanekud läbi. Ma võin vastata, vaadates praegu saali olukorda, et siiski osadel koalitsioonisaadikutel on südametunnistus olemas ja nad on narrimütsi peast ära võtnud ja tahavad olla ikka Eesti rahva poolt. Aga ülejäänud narrid las hääletavad, kuidas nad tahavad.
Vot istungi protseduuridega ma ei leidnud küll siin seost.
Aga läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Ettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Riina Solman, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!
Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.
Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas me võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Neljanda muudatusettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Martin Helme, palun!
Jaa, viies ja kuues on nüüd need ettepanekud, millega lihtsalt visatakse välja kogu see keeruline mehhanism, mille peale meile koalitsioonisaadikud ütlevad, et ei, see pole nii. Ja selle väljaviskamisega kaob ära võimalus neil pedofiilidel saada tagasi lastega töötama. Nii et ma soovitan küll kõigil selle poolt olla. Palun seda hääletada.
Alustame hääletamise ettevalmistust. Kas võime hääletuse juurde minna? Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Viienda muudatusettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Martin Helme, palun!
Palun ikka, et kõik näitaksid, kelle poolt nad on, oma hääletusega. Palun hääletada.
Panen viienda või kuuenda ettepaneku hääletusele. Alustame ettevalmistusega. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Kuuenda muudatusettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 427 teine lugemine lõpetada, kuid on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 SE teise lugemise katkestamine. Ja seda me peame hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistust. Helle-Moonika Helme, palun!
Aitäh, hea eesistuja! Enne seda hääletust ma võtaks kaks minutit vaheaega, et koalitsioon saaks veel kord järele mõelda, kas nad on pedofiilide poolt või nad on laste poolt.
Kaks minutit vaheaega.
V a h e a e g
Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 SE teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Katkestamise poolt oli 24 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. (Hääled saalist: "Häbi!") Sellega on teine lugemine lõpetatud.
Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (542 OE) esimene lugemine
Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu (542 OE) esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi.
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Euroopa arengupanga kapitali suurendus on seotud eelkõige vajadusega aidata Ukrainat ülesehitustöös. See peab käima praegu ja selle vajadus kasvab tulevikus. Euroopa riigid koos liitlastega toetavad Ukrainat nii poliitiliselt, sõjaliselt kui majanduslikult. Majanduslikud ja rahanduslikud toetused tõstavad riigi üldist vastupanuvõimet agressioonile ja aitavad selle tagajärgedega toime tulla.
See aitamine toimub paljude programmide kaudu, need on nii globaalsed, regionaalsed kui kahepoolsed. Ja rahvusvahelistel arengupankadel on selles oluline roll, kuna nad suudavad tänu oma kõrgele krediidireitingule kaasata turgudelt raha madala intressiga ning anda pikaajalisi laenusid või teha otseinvesteeringuid ettevõtete kapitali.
Riigikogu ees on nüüd eelnõu uute sissemakstavate aktsiate märkimise kohta EBRD-s. Nagu öeldud, see kapitalisuurendus on mõeldud peamiselt Ukraina toetamiseks nii sõja kui ülesehituse ajal. Panga senistes tegutsemisriikides uute laenude ja investeeringute maht sellest ei vähene. Panga juhtkond analüüsis kapitalivajadust ja leidis, et optimaalne on emiteerida uusi aktsiaid 4 miljardi euro eest. Panga juhatajate nõukogu, kelleks on liikmesriikide ministrid, toetas aktsiakapitali suurendamist ja kinnitas aktsiate märkimise tingimused 15. detsembril eelmine aasta.
Eesti osa panga kapitalis on 0,1% ja sama proportsiooni arvestades tuleks meil uute aktsiate eest sisse maksta kokku 4 miljonit ja 30 000 eurot viie võrdse osamaksena, igaüks 806 000 eurot. Eelarve seisukohalt on tegemist neutraalse tehinguga, sest see on finantstehing.
Ukrainas on EBRD suurim institutsionaalne investor ja ta on seal tegev juba 30 astat. Kokku on pank selle aja jooksul rahastanud üle 500 projekti, millest kaks kolmandikku on läinud erasektorisse. Nende kogusumma on üle 20 miljardi. Ukraina osakaal EBRD laenuportfellis on 8,8%.
Sõja kestust, edasisi kahjusid ja ülesehituse kulusid ei saa täpselt prognoosida, kuid praeguse parima teadmise juures on EBRD lähtunud eeldusest, et senine aastane rahastamismaht Ukrainas vähemalt kahekordistub, võrreldes eelmise aastaga ja saab olema umbes 3 miljardit eurot aastatel 2027–2032. Investeeringud kasvaksid kõigis EBRD tegevusvaldkondades: tööstuses, taristus, põllumajanduses, kaubanduses ja finantssektoris. Siiski moodustaks panga panus vaid kümnendiku nende sektorite prognoositavast rahavajadusest kuni aastani 2032. Kapitali suurendus võimaldab umbes kümnendiku võrra suurendada aastase rahastamismahu taset ka ülejäänud maades. Aitäh!
Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete andnud hinnangu, et osa makse on kokku käkerdatud, sest laua taga polnud majandusinimesi. Kuidas te antud eelnõu majandusinimesena hindate? On see hea eelnõu?
Mart Helme, palun!
Aitäh! Mul on muidugi küsimus. Ma saan aru, et inimene on peast Ukraina, aga meil on Ärileht, kirjutab, et aastaga on majandusraskustes leibkondade arv suurenenud 40%. Äkki võtaks valitsus siiski kõigepealt oma rahapuuduses Eesti perekonnad ja Eesti inimesed abistamisse ja vaataks alles siis, kas Ukrainale ka midagi järele jääb?
Ma mõistan teid, et teie peas on Venemaa, aga praegu ei puutu see (Mart Helme räägib midagi saalis.) asjasse. (Keegi räägib saalis.) Praegu ei puutu see asi, (Juhataja helistab kella.) praegu ei puutu see (Keegi jätkab saalis rääkimist.) Ärilehe artikkel, nagu ma aru saan, puudutab makseraskusi mingis spetsiifilises arvestuses. Ametlik statistika räägib, et aastaga on vähenenud nii suhteline kui ka absoluutne vaesus. Nii et sotsiaalne olukord on Eestis oluliselt paranenud. Ja minu peas on palju asju, Ukraina sinna ei mahu.
Martin Helme, palun!
Aitäh! Kõigepealt ma teen märkuse: Riigikogu pulti võiks tulla lipsuga, korralikult riidesse panna ennast. Sellega on sul häda olnud varem ka. Aga see jah, et kummalegi küsimus. Ma ei tahtnud küsida, sest ma tean, et Jürgen Ligilt ju vastust ei saa, saab mingit segase peksmist sealt. Aga esiteks, Evelin Poolametsale sa ei vastanud lihtsalt ja Mart Helmele vastasid jälle, peksid segast. Ei ole ju mõtet tulla seaduseelnõu siia tutvustama, kui sa ei ole võimeline mitte millelegi vastama. Miks, miks, miks sa alandad parlamenti niimoodi?
Nojah, see oli küll ikka väga väärikas küsimus, alates riietusest. Mina väga kiidan teie lipsunõela, aga arvan, et see võiks jääda eelmisse aastatuhandesse. Lipsunõelu tänapäeval heaks tooniks ei peeta. Aga lipsuga ma olin eile, täna lipsu ei ole. Nii nagu vaba inimene vabal maal kannab, see pole teie asi.
Rain Epler, palun!
Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma küsin nüüd selle täiendava kapitalipanuse kohta, mis EBRD‑sse plaanitakse panna nii meilt kui mujalt. Kas ja kuidas need garantiid on sätestatud, et seda raha siis ka kasutatakse sihtotstarbeliselt? Meil praegu sihtotstarve on selgelt välja toodud, et Ukraina abistamine. Kui ma loen selle EBRD põhifookuseid aastani 2030, siis seal näiteks Ukraina ei ole, seal on roheline üleminek, võrdsuse edendamine ja veel mõned asjad. Kas seal, nagu selles praeguses kapitali tõstmises on mingid väga konkreetsed tagatised või sõnastused, mis ütlevad, et jah, see raha kõik kulub sihtotstarbeliselt, või me lihtsalt tõstame panga kapitali ja siis see rahakasutus on peaaegu et selline, et raha kulub igale poole?
Jah, selle kapitali tõstmise otsuses on kirjas ka otstarve. Aga loomulikult, need projektid selguvad siis, kui laenuvõime on olemas. Aga jah, hoitakse kinni sellest otstarbest, sellest sihist, miks kapitali suurendatakse.
Evelin Poolamets, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ei vastanud mu esimesele küsimusele, või pigem vastasite, et teie arvamus ei puutu asjasse. Ma ikkagi tahaks teilt teada, kuidas te seda eelnõu hindate? Mul Riigikogu liikmena on väga keeruline siin selle eelnõu osas arvamust avaldada, kui minister ei aita mind. Aidake, öelge, kas see on hea eelnõu, kas see on Eestile kasulik, kas see on meie majandusele hea. Mõned hinnangud võiksite ikkagi anda.
Aitäh! Ma arvan, et meie kultuuriline konflikt on siin ületamatu, sest kui teie auesimees, või ma ei tea küll tema tiitlit, mõnitab mind väitega, et mul on Ukraina peas, see on halvustav väide nii Ukraina kui ka minu suhtes, siis ma näen, et teie teie häälestus on Ukraina-vaenulik. Mina olen Ukraina sõber, Ukraina saatus on mul südames. Ma tunnistan, et mina selliseid repliike tegelikult ei tahaks üheltki Riigikogu liikmelt kuulda, mitte isiklikel põhjustel, vaid moraalsetel ja poliitilistel põhjustel. Eestile on EBRD kapitalist olnud väga palju kasu. Me oleme saanud sealt abi otseselt üle miljardi: laene, sooduslaene, Eesti projektid, ja saavad edasi. Aga Ukraina stabiliseerimine, Ukraina aitamine on vaba maailma huvides igaljuhul, nii meie majanduskeskkonna kui ka strateegilise tugevuse seisukohalt. Ukraina on meie liitlane, Venemaa ei ole.
Helle-Moonika Helme, palun!
Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mina olen ka Ukraina sõber, aga ma olen ka väga Eesti sõber. Kui ma loen, et makseraskustes leibkondade hulk on aastaga kasvanud Eestis, järgmise aasta juulist on Euroopas meist kallim toit ainult Taanis, Vana-Vigala kooli säilitamiseks ei leita 1,8 miljonit aastas, aga 100 miljonit saadetakse igal aastal puhast raha Ukrainasse ära, ja kõik need muud abid ka, tegelikult mul on lihtsalt ettepanek. Ma kuidagi ei argumenteeri selle eelnõu vastu, mida te olete siin esitamas. Lihtsalt äkki siis lõpetaks nende teiste ressursside suunamise sinna ära ja teeks ainult seda, millest me täna räägime, ehk siis Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas.
Vaba maailma huvide, väärtuste, ma arvan, et ka korralike inimeste südametunnistuse seisukohalt on Ukraina abistamine elementaarne ja sellised väiklased seosed, mis püüavad halvustada Ukraina abistamist, ei ole moraalsed. Need ei puutu asjasse. Riigil on palju funktsioone, üks nendest on aidata oma sõpru. Ja meie sõbrad on meid aidanud palju suuremates summades, kui meie oleme oma sõpru jaksanud aidata.
Mart Helme, palun!
Ma ausalt öeldes pean ütlema, et mind isiklikult solvab, et iga kord, kui tuleb pulti Jürgen Ligi, hakkab ta mulle mingisugust Putini-meelsust pähe määrima. Ausalt öeldes mind see isiklikult solvab. Ja ma tuletan meelde, et sina, Jürgen, elaks Vene sõjaväebaasiga riigis, kui mina ei oleks omal ajal pidanud läbirääkimisi meie delegatsioonis, et Vene väed Eestist lahkuks. Sa elaks tänase päevani riigis, kus on Venemaa sõjaväebaas. Ja mulle tulla siin putinismi pähe määrima on kohatu, absoluutselt kohatu! Eriti inimese poolt, kelle ajal on Eestis läbi pestud miljardeid ja miljardeid Vene raha, musta Vene raha. Ja see ei ole vaieldav, see on toimunud.
Ja nüüd ma tahan öelda: ma ei seisa siin mitte kellegi teise eest kui vaeste Eesti inimeste eest. Neil on ka õigus oma riigi abile. Neil on eelkõige õigus oma valitsuse finantsabile ja eelarvele, mis aitab neid vaesusest välja. Ja põhjendada nende vaesumist sellega, et me täidame mingeid rahvusvahelisi kohustusi …
Teie aeg!
… ja abistame Ukrainat, ei ole adekvaatne. Tuleb teha nii, et hundid on söönud ja lambad terved, aga mitte nii, et oma lambad on nälga kärvamas. Aitäh!
Aitäh! Mina ei määrinud teile Venemaad pähe. Te ise määrisite, kui te hakkasite mind tituleerima, minu peas olevast Ukrainast rääkima. Ma tahtsin kiita teie lipsu, aga ma ei näe seda. See oli see, millega teie perekond täna tegeleb: süüdistab mind Ukraina-sõbralikkuses ja selles, et mul ei ole lipsu, mida teil endal ka mõnel on, mõnel ei ole.
Asjast rääkides, see kapitalipaigutus ei suurenda eelarve puudujääki, see on finantstehing. Ja selle kapitaliga võrreldes oleme me ikka suurusjärk rohkem saanud abi või kaks suurusjärku isegi. Me oleme sinna paigutanud umbes 10 miljonit, aga me oleme saanud sealt sooduslaene üle miljardi. Nii et Eestile on see pank igal juhul kasulik. Aga ma arvan, et Eesti eksistentsiaalsetes huvides on, seda enamik eestlasi teab, et Ukraina sõja võidaks ja pääseks sellest agressioonist. Et ta saaks üles ehitatud sõprade toel, see on Eesti eksistentsiaalsetes huvides. Aga see on ka meie moraalne kohustus.
Rain Epler, palun!
Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Mul on kaks küsimust, üks on eelnõu kohta ja teine tuleneb teie vastustest. Eelnõu kohta ma küsiks oma eelmise küsimuse jätkuks, et kas ma sain õigesti aru, et kapitali tõstmise eesmärgina on sõnastatud Ukraina abistamine, aga hilisem rahakasutus otseselt piiratud ei ole. Me päris lõpuni kindlad ei saa olla, kas raha kasutatakse panga muude eesmärkide täitmiseks. See oli esimene. Teine nüüd. Te olete siin seda riietust puldist kõvasti kommenteerinud. Mina ei ole lipsunõelasid siiani kandnud, aga ma olen mõelnud, et võib-olla peaks soetama paar lipsunõela. Aga te ütlesite, et see on täiesti moest väljas. Põhistage seda ka. Ma olen ka moehuviline olnud. Kust see tuleb? Esimene siis eelnõu kohta ja teine teie vastustest tulenev küsimus.
Moeteema algatasite ju teie teist päeva järjest juba, püüate olla see standard. Aga ma ei saaks öelda, et te väga moodsalt ise esineksite. Minu jaoks ei ole see väline vorm oluline, nagu te näete ka kõrval olevalt pildilt. Aga te ise tõstsite, teie fraktsioon, teist päeva järjest räägite sellest, ja mitte ainult minuga. Eelmine kord te rääkisite Riigikogu juhatajast. Aga ma esimesele küsimusele juba vastasin. Jah, see kapitali laienduse eesmärk on selles otsuses kirjas. Aga laenude puhul on ju alati nii, et konkreetsed projektid kiidetakse eraldi heaks ja vaadatakse nende sihipärasust. See nii käibki pankades.
Helle-Moonika Helme, palun!
Aitäh, hea eesistuja! Selle sihipärasuse juurde tagasi tulles nüüd uuesti, kui me oleme ka ise sealt raha saanud, nagu te ütlete, ja mitte vähe, siis ma küsin, kuhu see raha on läinud. Eesti inimeste heaollu ma küll ei näe, et oleks läinud. Nagu ma ütlen, meil on järgmisel aastal kõige kallim toit, makseraskustes leibkondade arv kasvab, inimesed ei saa enam, ühesõnaga, Eesti inimesed vaesuvad järjest-järjest. Kuidas me saame siis kindlad olla, et see raha nüüd, mida me anname läbi selle arengupanga, läheb Ukraina inimeste heaoluks? Äkki kaob kuskile ära, nagu, ma ei tea, see raha on kuskile ära kadunud, mida meie sealt oleme saanud. Eesti inimesed ei ole sellest mitte midagi saanud.
Aitäh! Ega väiklus teid ei kaunista, peab ütlema. See jutt sellest, et me ei tohi aidata neid, kes on päriselt raskustes, sellepärast et meil on ka keegi äkki raskustes, see ei ole moraalne. Kordan üle: aastaga on Eesti suhteline ja absoluutne vaesus, mõlemad langenud ja olulisel määral. See, mis puudutab makseraskusi, tuleks vaadata, mida seal makseraskuste all puudutatakse, millised on summad. Aga need, mis on standardne statistika, rahvusvaheline: suhteline ja absoluutne vaesus, need on vähenenud Eestis. Ja Ukraina abistamine ei ole seda nii‑ ega teistpidi mõjutanud, sotsiaalpoliitika ei ole sellest kannatanud. Eesti, nagu ütlesin, on sinna paigutanud suurusjärk 10 miljonit, aga saanud sealt sooduslaene üle miljardi. Nii et igal juhul on Eesti saanud kasu ka selles rahvuslikus, kitsalt rahvuslikus mõttes. Ja meie hinnang muidugi Eestile on hästi … Läheb lahku, eks. Teie näete siin ainult halba, mina näen head ka.
Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks on juhtivkomisjonis toimunud arutelu. Seda tuleb kokkuvõtvalt ette kandma rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik. Palun!
Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea minister! Rahanduskomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu 19. novembri istungil. Neile andis ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi ja tema meeskond. Ehk nii nagu ka puldis, oli kõnealuse all see, et konkreetse nii-öelda Eesti osaluse suurendamise eesmärk on ka põhimõtteliselt Ukraina toetamine, aga laiendatakse tegevust ka muudel suundadel. Meie enda osalus selles EBRD pangas on kokku 0,1%. Ja oluline on välja tuua, et lisaks paljudele investeeringutele, mis on kasvanud Ukraina suunal, on tegelikult ka Eesti saanud sealt 30 aasta jooksul 1,2 miljardi euro jagu erinevaid laene. Sellele viitasid ka Rahandusministeeriumi esindajad. Küsimuse all oli ka komisjonis see, et milline on üldse EBRD bilansi maht. Saime teada, et see on üle 70 miljardi euro, omakapital peaks olema 22 miljardit eurot. Ja nentisime tõsiasja, et EBRD-st üldjuhul nende dividende välja ei võeta, olemasolev võimalik intressitulu läheb uute laenude teenindamiseks, väljaandmiseks, investeeringute toetamiseks. Aga meie kasu selles pangas osalemisest ongi peaasjalikult olnud seesama 1,2 miljardit eurot, millest on tegelikult erinevad projektid Eestis sealt tuge ja laenu saanud, reeglina seda parema intressiga, kui oleks kommertspankadelt saanud. Selline lühike arutelu ülevaade rahanduskomisjonist.
Mida otsustati. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 3. detsembril ehk täna. See otsus oli konsensuslik ehk selle poolt olid kõik rahanduskomisjoni istungil osalejad. Täpselt nii, nagu oli konsensuslik määrata mind juhtivkomisjoni esindajaks, oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. Ja tõsi on ka see, et tõepoolest ei osalenud komisjoni koosolekul ei EKRE, Keskerakonna ega Isamaa fraktsiooni esindajad. Küll aga oli seitse saadikut kohal, kes need otsused langetasid. Kui on küsimusi, vastan hea meelega.
Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgmiseks avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!
Kõigepealt tagasilükkamine.
Nii. Ega lootusetu on ju arvata, et Jürgen Ligi meile tuleb, räägib midagi mõistlikku või arusaadavat isegi. Parimal juhul teeb ta kehvemapoolseid, halbu nalju ja alandab ennast või teisi.
Aga eelnõu on vale ja halb. Ja eelnõu on tegelikult ju mustris kogu tänase valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikaga. Ma tahaksin eraldi naeruvääristada rahandusministri rumalat juttu sellest, kuidas finantstehing ehk siis Eesti maksumaksjate käest raha võtmine ja rahvusvahelisele rahaorganisatsioonile andmine ei puuduta Eesti eelarve tasakaalu, sest reeglid näevad ette, et finantstehing ei lähe positsiooni. Kui mõni normaalne inimene sellest lausest aru sai, siis sai, aga põhimõtteliselt seletatakse meile, et kuna me ei arvesta, et raha andmine finantsorganisatsioonile välismaal on päriselt raha andmine, siis ta ei tekita meile miinust. Tekitab küll! See on Eesti inimestelt maksudega kokku korjatud raha, automaksuga või käibemaksu tõusuga või aktsiisimaksu tõusuga või tulumaksu tõusuga või riigikaitsemaksuga või maamaksu tõusuga. Ütelge mulle, millist maksu ei ole tõstnud viimase paari aasta jooksul Reformierakonna liberaalne režiim.
Kõik ikka selle jutuga, et riik peab ju ka kusagilt raha saama – pole, pole! Ja nii vähe on teist, et kärpida tuleb. Me paneme koole kinni. Metskülas ja Vana-Vigalas ja ma ei tea kus kõikjal me paneme koole kinni, sest raha ei ole. Miljoni hoiame siit kokku, teise miljoni hoiame sealt kokku. Me võtame kodustelt emadelt tervisekindlustuse ära – mõni miljon säästame. Juhuu, mõni miljon! Ja siis tullakse siia laiama, kuidas finantstehing ei ole mingi riigieelarve positsiooni kulu. Neli miljonit anname ära – piuhh! – ja kasu on veel sees. Kasu on veel sees! Aga kui sa nõus ei ole, siis sa oled putinist. Muidugi, loomulikult! Kui sa Jürgen Ligiga nõus ei ole, mida muud saad sa olla kui Putinist ja Kremli kõneisik, eks ju, Eestis. Noh, see on ju antus, nii on. See on maailma kõige esimene poliitiline reegel: kui sa ei ole nõus Reformierakonna värdjaliku poliitikaga, siis sa oled putinist. Ja Trump on Putinist ja Orbán on Putinist ja see uus mees Rumeenias on Putinist ja Austria valimised võitnud mehed on putinistid ja Prantsuse valimised võitnud naised on putinistid. Kõik on putinistid, kes Reformierakonna väärastunud poliitikat ei toeta. See kõik on meile selge, me kõik teame seda. Ja teate, mis nali on? Kui kõik on putinistid, siis Putinit pole olemas, siis on kõik lihtsalt putinistid. Aga see on nagu kõrvale lihtsalt.
Selle jutuga te võite ju uisutada nii kaugele, kui tahate, aga eriti kedagi enam ammu ei huvita, nii nagu eriti kedagi juba ammu enam ei kõiguta see, et mina toetan Ukrainat. No kes meist ei toeta Ukrainat? Aga kui valida on, kas me paneme Eestis koolid kinni, lõpetame teede ehitamise ära, need, mis alles on, laseme igaks juhuks õhku ennetavalt juba, kui valida on, kas me võtame Eestis kodustelt emadelt tervisekindlustuse ära ja tõstame arstivisiiditasu ja kõike mida veel, kõike seda teeme, kõiki makse tõstame, sellepärast et vaja on toetada Ukrainat, siis mina valin Eesti. Meie erakond valib Eesti. Meie valime Eesti inimeste poolel olemise, sest meid on siia valinud Eesti inimesed. Meie ei tööta mõne teise riigi heaolu nimel, mõne teise rahva heaolu nimel, ainult Eesti inimeste heaolu nimel. Ja kui sellest aru ei saa, siis tegelikult ollakse sellega ennast diskvalifitseeritud ametist. Küll ükskord minema pühitakse teid sellest ametist – kõik, kes te sellest aru ei saa. Neid, kes aru ei saa, on palju.
Nii et lõpetuseks ühe väikese killukese: endine Poola aserahandusminister Piotr Kulpa kommenteeris seda Ukraina aitamist hiljuti ja ütles, et loomulikult need, kes raha annavad, saavad suurema osa sellest ise tagasi. See on ametlikult püsti pandud skeem, kus tehakse nii-öelda suuri abirahasid Ukrainale, natuke lastakse kohapeal ära varastada, aga suurem osa sellest tuleb tagasi andjatele. Ja noh, ega siis see suur rahapesu, mis toimus siis, kui Jürgen Ligi oli rahandusminister eelmine kord, toimus ju samamoodi. Suured teadusrahad, mis läksid, suured sotsiaalabirahad, mis läksid, igasugused arenguabirahad …
Palun kaks minutit juurde.
Kaks minutit lisaks.
… läksid Ukrainasse, läksid Venemaale kodanikuühiskonna ülesehitamise rahad, miljardid lükati lääneriikide eelarvetest, kõik ilus humanitaarraha. Suurem osa sellest varastati kohapeal ära, aga kohalikud vargad said natukene ja need, kes andsid, said suurema osa tagasi.
Nii et küsimusele, kas siis see raha, mis me nüüd anname sellele lääne pangale, et ta saaks Ukrainat aidata, on sildiga raha, et me kõik võime kindlalt öelda, et jaa, me anname Eesti maksumaksjate raha suurele lääne rahvusvahelisele finantsorganisatsioonile ja me vähemalt nii palju võime teada, et Eesti inimesed on näljas, aga see läheb ukrainlasi aitama. Ei! See ei ole sildiga raha. See läheb, nii nagu Võrklaev ütles, igale poole. Rohepöördeks läheb ja mingisuguseks homopöördeks läheb, kuskil edendab jälle sallivust ja kodanikuühiskonda ja võib-olla natuke aitab teha värvilist revolutsiooni Gruusias kuskil, võib-olla. See läheb igale poole, sellel ei ole silti küljes, et Ukrainat aitab. Me lihtsalt anname raha EBRD-le ja loodame, et maailm läheb paremaks. Meie ei poolda seda ja teeme eelnõule tagasilükkamise ettepaneku.
Läbirääkimiste soove rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 542 OE esimene lugemine lõpetada. Kuid meile on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu (542 OE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu (542 OE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 41 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. detsember kell 17.15. Sellega on ka istung lõppenud. Aitäh!
