Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, kõik külalised, kes te jälgite meid siin istungisaali rõdudel ja ka sinise ekraani vahendusel! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala esmaspäevase istungiga. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll!

Kohale on registreerinud end 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Ja enne, kui me saame päevakorra kinnitamise juurde asuda, on küsimus tõenäoliselt sellesama päevakorra ja istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on tõesti küsimus teile. Nimelt on tekkinud selline probleem, et mitmendat korda järjest rahandusminister Jürgen Ligi keeldub tulemast korruptsioonivastase erikomisjoni istungile. Seejuures probleem pole selles, et ministril pole aega, vaid tema põhimõtteline seisukoht on see, mida ta on väljendanud meie komisjonile, et tema ei tule istungile komisjoni, mille nimetuses on sõna "korruptsioon". Ma ei tea, kas me hakkame nüüd minister Jürgen Ligi pärast muutma meie komisjoni nimetust, aga ma tuletaks ka meelde, et me ei tegele ainult korruptsioonikaasustega, vaid meie ülesanne on eelkõige korruptsiooniennetusega tegeleda. Ja arvestades kõiki viimaseid asjaolusid, mis on meil tekkinud riigiettevõtetes, tekkinud ministeeriumi osaluspoliitika põhimõtetega, siis kahjuks sellise suhtumisega ja kutsete ignoreerimisega minister väljendab oma suhtumist Riigikogu töösse ja vastavate komisjonide töösse ja rikub ka selgelt Riigikogu kodu- ja töökorra § 22 lõige 1 seadust. Kas te saaksite öelda, milline peaks olema praegu meie käitumine? Kas me teeme vastava pöördume teie poole? Kuidas siiamaani on seda küsimust lahendatud, kui minister lihtsalt mitu korda järjest keeldub ilmumast komisjoni?

Aitäh, hea kolleeg! Te viitasite tõepoolest täpselt meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja lähtuvalt sellest me kindlasti oleme valmis seda teemat ka Riigikogu juhatuses arutama. Ma praegu teile siin kohe esimese soojaga seda vastust ei annaks, aga me arutame seda kolleegidega juhatusest. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, no rohkem samas liinis, nagu praegu oli just Anastassial küsimus. Minul on hästi meeles, hästi-hästi isiklikult meeles, kuidas Jürgen Ligi hüsteeritses, kui ta oli sama korruptsioonikomisjoni esimees ja rahandusminister Martin Helme ei läinud sinna paaril korral kohale, sest nad ei olnud päevakorrapunkti kokku leppinud. Ja siis oli küll väga suur ühiskondlik mure ja terve Eesti parlament nuputas, kuidas tagada seda, et parlamentaarne kontroll ministrite üle saaks toimida. Minul on soovitus juhatusele, et võtke need tolleaegsed lood välja, Delfi eriti hästi kajastas seda, ja lugege lihtsalt ette Jürgen Ligile seda, mida ta ise tookord rääkis.

Aitäh! Hea kolleeg, ma ütlesin, et me oleme valmis juhatusega neid küsimusi arutama. Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma saan aru, et nüüd on nagu sisuline ettepanek päevakorra osas. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt teen ettepaneku välja võtta neljapäevase päevakorra punkt number kolm ehk siis 504.

Aitäh! Selge. Algatajapoolne ettepanek on arvata neljapäevane kolmas päevakorrapunkt selle nädala päevakorrast välja. Rohkem küsimusi … Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Mul on parlamentarismist eraldi küsimus. Kui mina esimest korda tulin Riigikogusse tööle, siis tehti meile lühikoolitus, kuidas Riigikogu saalis istuda, astuda ja riides käia. Üldiselt oli ikkagi niimoodi, et Riigikogu liikmed, meesliikmed eriti, käivad Riigikogu istungil lipsuga. Ja kui ma olin istungi juhataja aseesimehena, siis ma lausa nõudsin seda saadikutelt vahel. Kus meil tänapäeval standard on?

Aitäh, Martin Helme! Kui te lubate, ma jätan sellele küsimusele vastamata. Mul on selleks väga isiklik põhjus, miks mul täna lipsu ees ei ole. Ma võin teile kinnitada, et see ei ole sellepärast, see ei ole sellepärast, et mul ei ole austust saali vastu, vaid see on sellepärast, et mul on selleks omad väga isiklikud põhjused, miks mul täna lipsu ei ole. (Hääl saalist.) Ka see on natuke kohatu, head kolleegid. Ma võin teile kinnitada, et ma käisin meditsiinilisel protseduuril, mis ei võimalda mul täna lipsu kanda. See on põhjus, miks mul täna lipsu ees ei ole. Ja kui te tahate täpsemalt küsida, siis see on täiesti kohatu. Palun sellised kohatud kommentaarid edaspidi endale jätta. Tõepoolest, ma saan aru, et opositsioonis olles võiks esitada teravaid küsimusi, aga sellised küsimused palun jätta siin saalis tegemata. Sellepärast et tõepoolest, head inimesed, tervis ei ole alati meie enda teha. Ja kui me kõiges hakkame nii-öelda nagu juuksekarva lõhki ajama, siis me oleme ühel hetkel väga tõsise probleemi ees. See on minu vastus sellele küsimusele. 

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Minul on küsimus … Olgu selle lipsuga, kuidas on, mul ka ei ole lipsu ees. Aga mu küsimus puudutab mõnevõrra teist valdkonda. Ma tahaksin teada, missugune on Riigikogu juhataja ja Riigikogu juhatuse voli ja mandaat seoses meie politseivalvega. Nimelt on siin eelmisel nädalal juhtunud niisugune intsident, et üks meie fraktsiooni liige tuli autoga üles Toompea platsile ja üks tema lapse ei istunud turvatoolis, sest nad sõitsid lihtsalt siitsamast mäest üles. Laps tuli ühelt teiselt ürituselt. Ja politsei lendas talle sellega peale. Ega me ei ütle, see kõik on õige, see on liikluseeskirjades ette nähtud, kuidas peab. Aga minu küsimus seoses politsei voliga ja Riigikogu juhatuse voliga on see. Meil on siin saalis olnud joobnud inimesi, meil on siin saalis olnud lärmamist ja selgelt ebakaines olekus olekut, ja siis politseil ei ole nagu üldse mingisugust voli olnud sekkuda, korrale kutsuda, ära viia – mida iganes. Vaat siis paragrahvi ei ole. 

Kas Riigikogu juhatus saaks teha niimoodi, et kohtlemine on võrdne ja tehakse ikkagi vahet, kas inimene käitub viisakalt, kuigi võib-olla ei ole küll päriselt olnud sajaprotsendiliselt kooskõlas liikluseeskirjaga, või inimene käitub ebaviisakalt, on ebakaine ja lärmab ja tassib siia oma sõpru, jaurab kohvikus ja nii edasi? Kas siin Riigikogu juhatuse voli lõpeb ja politsei voli ka lõpeb? Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! See on nüüd küsimus, mis ei ole istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ja tõepoolest, ka müramasinaid siia saali ei ole lubatud tuua. Ja antud juhul ka Riigikogu juhatus on väga selgelt seda meelt, et siin saalis peaks toimuma üksteisest lugupidav ja põhjendatud arutelu. Tõepoolest, te juhtisite tähelepanu väga õigele asjale. Siin saalis kehtivadki pisut teistsugused reeglid, aga istungi juhatajad on iga kord ka sekkunud, kui siin saalis istungi läbiviimise korda rikutakse. 

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on võib-olla rohkem selline remark. Te muutusite emotsionaalseks selle lipsu küsimuse osas, aga minu arust selleks ei olnud põhjust, sest küsija ju ei teadnud, miks lipsu ei ole, ja ongi vastus ja kõik on korras. Aga minu remark puudutab seda, et kui ameeriklased olid teinud hea otsuse ja Donald Trumpi presidendiks valinud ja ma otsustasin selle tähistamiseks, tõesti, konkreetse sündmusega seotult kanda mütsi, kuhu oli kirjutatud "Trump 2024", siis me olime infotunnis ja enne, kui te lasite peaministril mu küsimusele vastata, pidasite teie seal puldis vajalikuks seda kommenteerida. Peaminister küll enda vastuse alguses ütles, et temal ei ole midagi selle mütsi vastu ja see on kõik väga okei. Kuidas te selles küsimuses siis ennast tunnete? Te seal puldis siis võite neid riietuse kommentaare teha siis, kui teile tundub, et te tahate seda teha, aga isegi küsimus selle kohta, miks teil lipsu ei ole, on kuidagi kohatu? See jättis mulle natukene kahepalgelise mulje.

Rain Epler! Esiteks on hea komme siin saalis mitte käia peakatetega. Teine küsimus on see, mis puudutab lipsu. Nagu näete, palun väga, Mart Helmel lipsu ees ei ole. Antud juhul lipsukohustust ei ole mitte kusagil kirjas ja tõenäoliselt mõned Riigikogu liikmed ei käigi lipsuga, ei käigi mitte kunagi lipsuga. Antud juhul selle mütsiga manifesteerimine sellisel kujul siin saalis oli tollel hetkel minu hinnangul kohatu. 

Ma võtan viimase protseduurilise küsimuse. Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu, et te lubate mul küsida protseduurilise küsimuse, aga minu protseduuriline küsimus on tõesti protseduuriline. Kui mina proovisin üks kord protseduurilise küsimuse esitada, kolm lauset sain öeldud ja kohe katkestati mind. Mul on väga tore … Ja te ütlesite, et te alati katkestate inimesi, kui ei ole protseduuriline küsimus. Te pole seda mitte kunagi teinud. Mul on palve: palun naisi mitte teistmoodi kohelda!

Hea kolleeg! Hea kolleeg, vastan teile väga, väga otsekoheselt. Sellel hetkel, kui te hakkasite protseduurilist küsimust küsima, te isegi ei viidanud protseduurikale, te kasutasite võimalust esimeseks vastulauseks ja teiseks vastulauseks. Ja iga kord, kui siin arutelude käigus, ka läbirääkimiste käigus kasutatakse protseduurilist küsimust vastulause esitamiseks, siis istungi juhataja sekkub ja on seda alati teinud. Ma saatsin teile ka vastava lingi, kus ma täpselt samamoodi vastulause puhul sekkusin teiste puhul. Ma ei ole mitte mingisugust vahetegemist teinud. Rääkisin ka teie fraktsiooni aseesimehega just ennist, kus ta ütles, et istungi juhatamisel kõik istungijuhatajad käituvad ühesuguse mustri järgi: kui hakatakse esitama vastulauset – hea kolleeg, te teate väga hästi, mis asi on protseduuriline küsimus ja mis asi on vastulause, need on kaks täiesti erinevat asja –, kui te hakkate esitama protseduurilise küsimuse raames vastulauset, siis istungi juhataja sekkub. Praegu meil on istungi rakendamine, mille raames ma juhtisin ka tähelepanu kõikidele nendele küsimustele, mis väljuvad protseduurika raamest. Väga selgelt juhtisin sellele tähelepanu. 

Heljo Pikhof, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Jaa, väga tore, et siin on kõik olnud protseduurilised küsimused teie meelest siiamaani. Täiesti huvitav on seda kuulata. Ja ma arvan, et kui te juba kuulsite midagi lipsust või nii edasi ja arvasite, et see on protseduuriline, siis on teie kuulmisega midagi viltu.

Ma veel kord juhin, head kolleegid, tähelepanu, et protseduuriline küsimus istungi rakendamise eel ja päevakorra kinnitamise eel ja siis, kui toimuvad juba väga konkreetselt teemasse puutuvad läbirääkimised, need on kaks erinevat asja, esiteks. Sellepärast et siin võib tulla protseduuriline küsimus ka selle konkreetse teema lõpus. Kui me oleme juba ühes konkreetses teemas sees ja esitatakse väga konkreetne vastulause, vastulause, mis ei kvalifitseeru mitte kuidagi protseduuriliseks küsimuseks, sellisel juhul istungijuhatajad sekkuvad, sekkub Arvo Aller, noogutab, sekkub Toomas Kivimägi, sekkub täpselt samamoodi. Protseduuriline küsimus ei ole vastulause esitamise koht. 

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Suur tänu! No mina ei tahaks üldse mingisugust isiklikku aspekti siin sisse tuua. Aga tuginedes sellele, mida oleme siin juba kuulnud, mõtlesin teie käest küsida, kas te nõustute minuga, et ehk oleks teil Riigikogu esimehena mõistlik seista selle eest, et Riigikogu liikmete heasse tavasse saakski kirjutatud mingisugune standard, millest võiks juhinduda Riigikogu liikmed ka riietumise osas? Näiteks, kui … ütleme, siis me ei pea siin vaidlema selle üle, et no mütsiga nagu mitte mingil juhul ei tohiks saali tulla. Aga kuidas on näiteks dressidega, plätudega, lühikeste pükstega, maikaga, T-särgiga, teksadega ja nii edasi? Äkki olekski see koht, et sellised vaidlused ära hoida, seisaksite …

Aitäh!

… Riigikogu esimehena selle eest, et saaks see asi kuidagi …

Aitäh, head kolleegid! See väljub igasuguse istungi protseduurika raamest täna. Nii et me kindlasti ei käsitle seda siin. Kui te tahate seda teemat tõstatada, saatke palun juhatusele kiri. Me võime seda arutada ka Riigikogu vanematekogus, aga see arutelu muutub juba praegu naeruväärseks. 

Helir-Valdor Seeder, teil on nüüd, ma saan aru, ettepanek päevakorra osas. Palun!

Aitäh, härra esimees! Mul on päevakorra osas ettepanek jätta käesoleva nädala päevakorrast välja kolmapäevase istungi punktid 19 ja 20, eelnõud 510 ja 512.

Aitäh!

Kolmapäev, 19. ja 20. päevakorrapunkt, 510 ja 512 SE.

510 ja 512… Nii, Isamaa fraktsiooni ettepanek oli arvata välja Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 510 ja Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 . Need on Isamaa fraktsiooni ettepanekud. Mihkel Lees, palun!

Aitüma! Reformierakonna fraktsioon antud Isamaa ettepanekutega ei nõustu.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Minu ettepanek EKRE fraktsiooni poolt on teisipäevane neljas punkt 427 SE ehk lastekaitseseaduse teine lugemine välja võtta, sest komisjon tegeles sellega, aga paremaks ei teinud. Minu meelest tuleks see uuesti komisjonile jätta närida. Aitäh!

Aitäh! Mihkel Lees, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ka antud ettepanekuga Reformierakonna fraktsioon nõustuda ei saa.

Nii. Seega neid muudatusi me päevakorras sisse viia ei saa. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Ettepanek on välja arvata kolmapäevasest päevakorrast 18. punkt, see on OE 486, mis käsitleb Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist konfliktijärgsel – ma toonitan: konfliktijärgsel – rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias, Süürias. No Liibanonis ei ole konfliktijärgne olukord ja Süürias samuti ei ole konfliktijärgne olukord. Ma arvan, et see tuleks ümber formuleerida ja tuua siia uue eelnõuna meile arutada. Ma ei ole mitte selle missiooni kui niisuguse vastu, aga ma olen selle vastu, et ta on sõnastatud täiesti ebaadekvaatselt ja tõsioludele mittevastavalt.

Aitäh! Head kolleegid, ma tuletan meile korra Riigikogu kodu- ja töökorra seadust meelde. Paragrahvi 54 lõige 4 ütleb, et pärast päevakorra teatavaks tegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. 

Aga sellegipoolest annan sõna Mihkel Leesile. Palun!

Aitüma, austet juhataja! Ma ei üllata: ka selle ettepanekuga Reformierakonna fraktsioon nõustuda ei saa.

Aitäh! Ehk siis, head kolleegid, neid muutusi ei saa kuidagi sisse viia. Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, aitäh sõna andmast! Ma küsingi, et kui nüüd keegi, me oleme teinud ettepanekuid mingid punktid siin päevakorrast välja võtta ja me oleme seda ka põhjendanud. Näiteks see teisipäevane punkt, lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, sinna ikkagi see pedofiilide lubamine lastega tööle on sisse jäänud, seda ei ole ära muudetud. Ja me põhjendasime seda. Ja lihtsalt, kui siis, ütleme, keegi teine ei ole sellega nõus, mingi teine fraktsioon ei ole nõus, kas nemad ei pea nagu millegagi põhjendama? Nemad lihtsalt teatavad, et nemad ei ole nõus ja kõik. Kui üks pool esitab suhteliselt pika ja argumenteeritud põhjenduse ja teine pool lihtsalt ütleb, et ta on vastu nagu nõiamoor – multikas kunagi oli, et nõiamoor on vastu –, kas siis niimoodi meil see töökorraldus käibki?

Aitäh, hea kolleeg! Kõik need küsimused saate esitada juba konkreetse arutelu käigus. Istungi juhataja kindlasti ei ole piisavalt pädev kõikidele nendele küsimustele vastama, mis puudutavad seda konkreetset eelnõu.

Aga nüüd, head kolleegid, on kõik küsimused kõlanud ja alustame päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamist.

Austatud Riigikogu, Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul jääb selle nädala päevakorrast välja neljapäevane kolmas päevakorrapunkt. Koos sellega ma panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Järgnevalt, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esimeseks, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal- ja põllumajandusminister. Teiseks, perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Kolmandaks, välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluse tõhustamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Ja neljandaks, meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust taristuminister. Kõik neli eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel soovin üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile ja loomulikult hästi aktuaalse ja olulise teemaga. See on elektritootmise stabiilsus ja hind. 

Eelmine nädal on tegelikult toonud hästi palju huvitavaid ja samas ka negatiivseid uudiseid, mis puudutab üldse energeetikamaastikut. Kui me räägime näiteks Eesti Energia auditist, mis tõi välja päris palju puudusi ja ka keskkonnaaspektist lähtuvalt. Arutasime seda küsimust ka erinevates komisjonides ja ka Keskkonnaameti juht lubas hakata asja uurima ja vastutusele inimesi võtma ja lausa trahvima. Eesti Energia siis omalt poolt kuuletus, vaatas ka üle selle auditi ja lülitas osad plokid, energiaplokid süsteemist välja, börsisüsteemist. Ja huvitav oli see, et järgmine päev tuli omanikult jälle käsk, et ikkagi tuleb neid süsteemis hoida. 

Sellest lähtuvalt tekib küsimus, et mis siis tegelikult meil nagu toimub, kus ühelt poolt nagu lubatakse Keskkonnaameti juhilt isiklikult, Rainer Vakra, et nüüd hakkame karistama, ja teiselt poolt, kui ettevõte hakkab täitma neid ettekirjutusi, siis omanik ütleb, et ei, ei, ei. Ja teine pool loomulikult, mis puudutab juhitavaid võimsusi üldse. Selge on see, et praegune valitsus ju teeb kõike selleks, et põlevkivi väljuks energiaturult, ja see on vale. Ja samas me teame väga hästi, et juhitavad võimsused, praegu asendamisvõimalusi ja teisi energiaid ei ole. Ja sellest lähtuvalt ongi meil hästi palju küsimusi, mida tahaks siin saalis arutada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete nimel arupärimise siseministrile seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuga 536 SE, millega soovitakse põhiseaduses sätestada kodakondsuseta isikute hääleõigus kohalike omavalitsuste valimisel. Me palume saada vastuseid järgmistele küsimustele. Millised on kehtivad kriteeriumid välismaalase passi väljastamiseks? Millised meetmed on kehtestatud, et välistada halli passi väljastamine kodakondsuseta isikutele? Kui palju välismaalase passe väljastatakse aastas? Milliseid samme on astutud välismaalase passide väljastamise vähendamiseks? Kui palju välismaalase passe tühistatakse igal aastal ja millistel põhjustel? Kas plaanitakse muudatusi välismaalase passi väljastamise protsessis? Aitäh.

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Me asume tänase päevakorra juurde.

Meil on täna neli päevakorrapunkti, neist esimene on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku ja Vladimir Arhipovi 16. septembril esitatud arupärimine maksumuudatuste mõju kohta riigieelarvele. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 16. septembril Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu liikmed andsid üle arupärimise, mis puudutas maksumuudatuste mõju riigieelarvele. Arupärimine oli esitatud rahandusminister Jürgen Ligile. 

Nimelt, septembrikuus tuli välja, 15. septembril, et Rahandusministeerium salastas 75 aastaks vastuse endise ministri ning Riigikogu liikme Siim Kiisleri teabenõudele, millega sooviti informatsiooni koalitsioonileppes ettenähtud maksumuudatuste rahalise mõju kohta riigieelarvele. Siim Kiisleri selgituste kohaselt sai salajaseks kuulutatud teabenõue eitava vastuse, sest küsitud andmete näol on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooniga, ehk siis tegelikult pandi AK-märge peale. 

Ja väga huvitav oli kogu see lugu, leidis kajastust ka ajakirjanduses. Ma nüüd päris ei saanud aru ja meie fraktsiooni liikmedki, et mis oli see põhjus, mis üks ametnik ei väljastanud andmeid teabenõudele. On see siis endine minister või Riigikogu liige, aga kui inimene teeb päringu, teabenõude, siis ikkagi ministeeriumitöötajad peaksid vastavad andmed ka väljastama, eriti see, mis puudutab meie riigieelarvet. 

Lugupeetud rahandusministrile me esitasimegi viis küsimust ja loodame nendele kõikidele küsimustele saada ka sisulised vastused. Ja loodame ka viljakale debatile. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Kas ja milliseid juhiseid olete rahandusministrina oma alluvuses töötavatele ametnikele andnud riigieelarvega seonduva informatsiooni salajaseks kuulutamiseks?" Ei, ei ole. 

Teiseks: "Millise hinnangu annate Rahandusministeeriumi ametnike tööle, kes kuulutavad asutusesiseseks kasutamiseks dokumendid, mille põhjal on valminud valitsuse koalitsioonileping?" Ma annan nende tööle kõrge hinnangu, juhul kui nad teevad seda, mida seadus nõuab ja lubab. Mul ei ole mingit informatsiooni, et nad oleksid käitunud teisiti, ja ma usaldan neid. 

Kolmandaks: "Millise hinnangu annate Rahandusministeeriumi ametnike tööle erinevate maksumuudatuste mõju prognoosimisel riigieelarvele?" Vastus on: kõrge hinnangu, nende kompetents on Eesti parim. 

Neljandaks: "Milliseid osapooli kasutab Rahandusministeerium täiendaval eri prognooside tegemisel?" Neid koostööpartnereid on Rahandusministeeriumil väga palju, aga kõigepealt, riigi tegevuse mõjude prognoosimisel on riik endale ehitanud kompetentsi erinevatesse ministeeriumidesse ja nendega käib loomulikult tihe koostöö. Aga väljaspool ministeeriume on tähtsaim partner Eesti Pank, tema küll makrotasandil pigem. Aga neid koostööpartnereid, need on ka mõttekojad, on kommertspangad, ja loomulikult ka majandusnõunikud peaministri ja presidendi juures. Ja selliste suuremate tööde puhul tellitakse siis asju ülikoolidelt, mõttekodadelt, audiitorbüroodelt, teadusagentuurilt ja nõnda edasi. 

Viiendaks: "Kas olete nõus ametnike poolt asutusesiseseks kasutamiseks kuulutatud informatsiooni siiski avalikkusega jagama ning nn "AK" märke eemaldama?" Ei ole, kuna ma ei tea, et seda oleks pandud seadust rikkudes. Ja ma arvan ja olen selle järgi käitunud, et minister ei pea sellise asjaga tegelema. Vähemalt mul ei ole olnud elus ühtegi juhtumit, kus see oleks olnud poliitiline küsimus, kuhu ma pean sekkuma. See on ikkagi valdkonna ametnike töö ja seaduse regulatsioon, mitte poliitiline otsus. Ma ei välista, et selliseid juhtumeid tuleb. Aga kui teie vist viitate siin Siim Kiisleri mingile küsimusele, siis jah, tema pöördus eraisikuna, mida ka ta ise on rõhutanud, ja tema küsitu sisaldas isikuandmeid, mida ei saanud talle anda. Aga jällegi, see ei ole ministri küsimus. Minister ei sekku sellesse. Ma loodan, et teised ministrid ka ei sekku. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Väga lühikeseks jäid teie vastused ja ega väga sisulisi vastuseid me oma küsimustele saanud. Sellest on kahju. Tegelikult tahaks lihtsalt selgusele jõuda. 15. septembril jõudis ajakirjandusse info, kus Siim Kiisler tõi välja, et ta tegi teabenõude, kus ta soovis tegelikult informatsiooni maksumuudatuste rahalise mõju kohta riigieelarvele. Ta neid vastuseid väidetavalt ei saanud. See on tema väide, aga vastavalt sellele me tegelikult ju ka küsisime teie käest, et miks siis talle neid andmeid ei väljastatud ja miks pandi AK-märge peale. Väga lihtsad küsimused: et kas see on tavapraktika ja miks just septembrikuus, kus eelarve menetlus käis, ei antud lihtsalt teabenõudele vastust korrektselt?

Aitäh! Seda tehti vastavalt avaliku teabe seaduse nõudele, et kui küsitav informatsioon sisaldab isikuandmeid, siis see jääb 75 aastaks asutusesiseseks kasutamiseks. Teie seadusandjana küllap saate kaaluda, kas see seadus on ajakohane. Mina seaduste täitjana küll ei hakka ütlema ametnikele, et tehke nüüd eksministrile erand.

Anti Poolamets, palun!

Kasutan võimalust, et otseallikalt pärida. Kuidas praegu on alkoholiaktsiisi laekumine: kas see jääb ootuste piiresse või alla ootuste? Ja kuidas te näete siis selle arengut, kui aktsiis üha tõuseb? On kuulda märguandeid, et aktsiis ei laeku korralikult. Kas see vastab tõele?

Aitäh! See on küll järgmise arupärimise teema, ma ei tea, kas ma peaksin sellele praegu vastama, aga olgu, me aega ei ole palju läinud. Ei ole hullu selle aktsiisi laekumisega midagi juhtunud. Aga ma ei lähtu kunagi aktsiisipoliitikas maksulaekumistest, sest räägitakse ikkagi tarbimise vähendamisest nii alkoholi kui ka tubaka puhul, ja see on hea uudis. Aktsiiside mõte on ikkagi ka tarbimist vähendada. Jah, rahandusministrina tahaks raha ka, aga ma arvan, et koos me peaksime rõõmustama, kui tarbimisharjumused on muutunud tervislikumaks. Me muidugi ei tea, kas nad on, kas sinna asemele ei tule muid mõnuaineid. Aga pigem hinnang on, et tarbimine on vähenenud: alkoholi tarbimine ja tubaka tarbimine.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Esiteks, kas teie arvates oli selles kirjas midagi, mis tegelikult oleks väärt seda, et salastada 75 aastaks seda informatsiooni? Teiseks, ma pean oma kogemusest nentima, et umbes aasta tagasi pöördusin Kultuuriministeeriumi poole arupärimisega, isegi kirjaliku küsimusega pigem, ja sain vastuse, samamoodi oli "AK", ma ei mäleta, kas oli 75 aastat või vähem, aga no ikkagi. Ja seal ei olnud mitte midagi sellist, mis tegelikult oleks seda tinginud. Pärast ma küsisin üle, mulle öeldi, et see on lihtsalt viga, et tegelikult ei ole midagi sellist. Ma arvan, et see ei ole viga, seal võib olla harjumus, et ametnikud lihtsalt panevad tuimalt seda templit "AK" sinna mitmeks aastaks. Kas teie arvates ei peaks midagi selle asjaga ette võtma?

Aitäh! See ei ole otseselt minu haldusala. Ma ei välista, et ametnikud selles rutiinis elavad, et seal on ülepingutusi. Võib-olla peaks regulatsioone värskendama. Ma tõesti ei ole selle valdkonna asjatundja ega julgeks hinnanguid anda. Pigem näen pealetungivat kirge igasugu isiklikku informatsiooni rohkem kättesaamatuks teha. Privaatsusnõuded pigem ühiskonnas on tugevnemas minu arvates. Mis me regulatsioonidega teeme, see on loomulikult arutelu koht konkreetselt. Ma ei ole nende regulatsioonide spetsialist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Alles hiljuti osalesite Viljandimaa ettevõtluse auhindade galal ja seal te tõite välja, et osa makse on kokku käkerdatud, sest laua taga polnud majandusinimesi. Kas te saaksite välja tuua, milliseid makse te täpsemalt silmas pidasite? Ja kas see väljaütlemine tähendab, et te nõustute, et need maksutõusud polnud läbi mõeldud, eriti nende koosmõju? See, et puudusid majandusinimesed otsuste tegemise juures, võib tähendada, et need mõjud kokkuvõttes võivad olla hoopiski muud kui see, mida Rahandusministeerium algselt prognoosis.

Ei! Jäägu see kahekõne seal sellesse keskkonda, kus ta oli. See üks fraas tegelikult ei kajastanud kogu jutu sisu. Aga maksumuudatuste puhul mina ei lähtu ainult maksulaekumistest, vaid ka mõjust majandusele. Ja siin meie arvamused lähevad muidugi kõvasti lahku. Pigem olete teie seal käkerdajate poolel alati olnud, mis puudutab tulude kõrgemat maksustamist ja ettevõtte tulumaksu jutumärkides käkerdajat. See ei olnud üldse nii kurjalt öeldud, kui ta ringlema on läinud. Aga vastab tõele, et ma olen ju ka kriitiline olnud koalitsioonilepingu mõne punkti suhtes, mida ma ellu sellele vaatamata viin kui poliitilist kompromissi.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne, kui ma avan läbirääkimised, siis on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Noh, ma ei teagi, kuidas sellesse suhtuda, et lihtsalt arvestama, et … see on küsimus teile ja kuidas me selle istungiga saame edasi minna. Lugupeetud minister väitis, et see kiri, mis Siim Kiisleri poolt oli esitatud, sisaldas isikuandmeid. Või ta küsis isikuandmeid ja seoses sellega ei saanud neid avaldada ja AK-märge tuli peale. Lihtsalt vaadates seda kirja sisu, mis oli lihtsalt veebivormis esitatud, ja ma loeks siit need kaks lauset ette, mis siis Kiisler ka küsis.

Aga mis see protseduuriline küsimus on?

Tahaks küsida, et kui minister nagu väidab, et selles kirjas küsiti isikuandmeid, ja tegelikult ei küsitud isikuandmeid. Kuidas me sellesse suhtume, küsimus oli väga lihtne …

Aitäh! Teie suhtute sellesse (Naerab.) väga lihtsalt. Algavad läbirääkimised, kus te saate esitada kõik oma väga konkreetsed seisukohad ja tähelepanekud, ja juhul, kui minister tahab läbirääkimistel kaasa lüüa, siis ta tuleb ja vastab veel ka sellele küsimusele. See ongi väga lihtne osa kogu sellest protseduurikast. 

Avan läbirääkimised ja palun tagasi siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees, selgituste andmise eest, kuidas see protseduur toimub! Ma ka tõesti olen natukene pettunud, tegelikult lootsin ministri poolt selgeid vastuseid ja ka arusaama, miks selline küsimus üldse kerkis ja selline arupärimine siia Riigikogu saali jõudis. Ma arvan, et igal inimesel on õigus küsida, eriti mis puudutab riigi asju, ja valitsusel ja ministeeriumil ja ministeeriumi töötajatel on kohustus ka vastata. Siin kõlas ministri suust, et see teabenõue, mis oli esitatud teabe hankija poolt, sisaldas isikuandmeid või siis need vastused eeldasid isikuandmete avaldamist. See ei olnud nii. Ma võin lihtsalt selle sisu, mis siin on teabe hankija poolt esitatud kirjalikus vormis, ette lugeda.

Küsimuse või ettepaneku sisu: palun esitada need Rahandusministeeriumi dokumendid (tabel, ülevaated), kus on kirjas erinevate koalitsioonilepetes ette nähtud maksumuudatuste rahalised mõjud riigieelarvele ning mis esitati koalitsiooniläbirääkimiste käigus osapooltele juulikuus 2024. Ja lõpetuseks: tänud.

Nii et ma ei saa kindlasti nõustuda nende väidetega, mis lugupeetud minister praegu siinsamas puldis esitas. Ma lihtsalt kutsun üles mitte nii kergekäeliselt "AK" märkeid erinevate ministeeriumide ametnike poolt dokumentidele lisama. Ja ma kindlasti kutsun üles meie häid ametnikke ja ministreid: kui kodanike poolt tulevad küsimused, siis nendele küsimustele tuleb vastata kiirelt, korrektselt, nii nagu kord ja kohus ette näeb. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma sulgen läbirääkimised ja ühtlasi lõpetan ka meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 18. septembril käesoleval aastal esitatud arupärimine planeeritava aktsiisimuudatuse kohta. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 18. septembril Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu liikmete nimel andsin üle arupärimise, jällegi rahandusminister Jürgen Ligile ja planeeritav aktsiisimuudatus. Ja teema on hästi aktuaalne, ta on siiamaani aktuaalne, kuna me seda eelnõu ka parasjagu menetleme ja täna või see nädal on ta uuesti meil siin saalis lugemisel ja me kindlasti saame selle teemaga ka seaduseelnõu lugemise ajal jätkata. 

Üleüldiselt teema puudutas muret seoses ettevõtete konkurentsivõimega. Kui aktsiise tõstetakse, siis see on ju tarbimismaksude tõstmine, see tähendab seda, et ka tarbimine väheneb, ja loomulikult me räägime ka piirikaubandusest. Siin huvitav debatt on aset leidnud ka Reformierakonna liikmete vahel. Ühelt poolt rahandusminister, teiselt poolt Riigikogu liige, endine rahandusminister Sõerd, kus üks kinnitab, et aktsiisitõstmised piirikaubandust, annavadki piirikaubandusele hoo juurde, ja ta näeb selgeid probleeme aktsiiside tõstmisest, kuigi rahandusminister jällegi väidab vastupidist. Aga samas on näha ka selgelt, et aktsiiside laekumine, eriti alkoholimüügi poolest, on riigieelarves ka vähenenud. Nii et kuskilt need inimesed seda alkoholi ostavad, kuskilt, kus on tõenäoliselt odavam, ja odavam on hetkel Lätis ja Leedus. Nii et piirikaubanduse teema on kindlasti väga aktuaalne. 

Aga jällegi, meie tublide fraktsiooniliikmete poolt on esitatud arupärimises viis vastust. Ja nüüd ma küll sooviks, et see diskussioon oleks, või siis loodan, et see diskussioon oleks tunduvalt viljakam ja rohkem nagu võimalust ka inimesi valgustada sel teemal ja ka Riigikogu liikmeid. Aitäh!

Aitäh! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimene küsimus. Väga lühike periood seadusmuudatuste aruteluks võib kaasa tuua ebakvaliteetse seadusloome, millisel põhjusel… millisel põhjusel jäeti eelnõu kooskõlastamata ja sellele arvamuse avaldamiseks ette… vaid kolm tööpäeva? Väga raske sõnastus, ma peaks ütlema, et ma soovitan kasutada lausete vahel punkti ja vaadata sõnastused üle. Ma usun, et see on kopitud teie sõnastusest. Kirjaviga on sees vähemalt. 

Ma olen nõus, et lühike periood on taunitav. Sellepärast on rutiinsed perioodid tavaliselt, need kooskõlastusringid, ja reeglina peetakse neist kinni, aga pole parata, et uute valitsuste ametisse astumisel juhtub alati kiirustamist. Selle kiirustamise eelis on see, et eelnõu lugemise periood on olnud rutiinne. Muudatuste arutelusid saab pidada ka pärast esimest lugemist, pärast eelnõu esitamist, mida on ka toimunud. Need seadused on siiani ju alles vastu võtmata. Mitu kuud on olnud analüüsideks ja vaidlusteks aega. 

Aga ma poliitilisest ajaloost toon ühe kõige rõvedama juhtumi. See oli 2016, kui teie erakond võimule tuli. Sellist rabistamist ja debati blokeerimist ei ole Eesti ajaloos rohkem olnud. Ma 90-ndate alguse puhul ei ole nii kindel, siis mind ei olnud, aga tõesti 2016, kui Jüri Ratase valitsus esitas umbes seitse maksumuudatust, tõstis sotsiaalmaksu, tõstis aktsiise, tegi üht ja teist ilma igasuguste kooskõlastusringideta. Kolmest päevast ei olnud juttugi. Ja rahanduskomisjonis, mida juhtis siis keskerakondlane Stalnuhhin, pandi meil jõhkralt suu kinni. Küsimusigi ei lubatud küsida. Ma tõesti ei ole midagi nii koledat näinud. 

Peale seda kuulda etteheidet, et istuv valitsus püüab kõigepealt jõustamiseks leida pool aastat ja aruteluks ka peaaegu pool aastat – et see on kuidagi kiirustamine, see lihtsalt ei vasta tõele. Aktsiisimäärad on siiski asi, mis on võrdlemisi standardne kaalutlus. Kas see kaalutlus on täpne? Ei või kindel olla. Aga ei või ka kindel olla, et on vale. Kunagi prognoosi ette ei tea. Ma saan aru, et Riigikogu alles arutab seda ja ka mina olen diskussiooni kaasatud, kas kõik juhtub nii, nagu suvel kokku lepiti. 

Teine küsimus. Mootorikütus on teatavasti üks sisenditest, mille hinna kasv asub kiiresti endaga kaasa vedama ka teiste teenuste ja toodete hindasid. Kas eelnõu koostamisel arutleti ka selle asjaolu üle? Loomulikult arutleti ja loomulikult ei vasta tõele see, et mootorikütus asub kiiresti, mootorikütuse aktsiis asub kiiresti kaasa vedama ka teiste teenuste ja toodete hindasid. See, mis hindadele tõesti mõju avaldab, on, aga seda ka mitte niimoodi, nii dramaatiliselt, on kütuse enda hind. Kuid aktsiisi osa üldises tarbijahinnaindeksis on tagasihoidlik. See, mida praegu selle eelnõu mõjuks hinnatakse tarbijahinnaindeksile, on kütuse puhul 0,13% esimesel aastal, edasi 0,07%. Need on nii tagasihoidlikud mõjud, et patt on siiski rääkida sellest, et hinnakasv asub kiiresti endaga kaasa vedama teisi teisi hindu. 

Niimoodi tarbijat hirmutada ei maksa. Ja ma ei väsi kordamast, et selline hirmutamine tegelikult aitab hinnatõusule kaasa, kuna on muutunud selliseks refrääniks see, kuidas hinnad tohutu kiirusega kasvavad. Nad ei kasva juba ammu erilise kiirusega. Ja 4% aastas ei ole mingisugune hüperinflatsioon, aga kui kõik kuulevad kogu aeg hinnatõusust, siis nad tõstavad ka ise hinda kergekäelisemalt. Seda nimetatakse inflatsiooniootuseks. Tarbija arvab, et hinnad kasvavad, sellepärast tuleb ära osta. Ja tootja arvab, et ta võib hinda tõsta, sest jutud on sellised, et kõik hinnad kasvavad. See on liialdus. Inflatsiooniootusi ei tohi üles kütta, ärge teie ka kütke. 

Kolmas ja neljas küsimus on enam-vähem identsed. Milline on Rahandusministeeriumi tegevuskava, et tubakaaktsiisi või et alkoholiaktsiisi tõus ei tooks kaasa piiri- ja salakaubanduse kasvu? Kõigepealt, ikkagi on need sellised meetodid, et me takistaksime piirikaubandust. Neid meetmeid meil ei ole. Aga salakaubanduse vastu on loomulikult maksuamet valmistanud ja salakauba osakaal tegelikult on ka üsna tagasihoidlik. 

Keerulisem on asi pigem tubaka puhul protsentuaalselt. Aga salaviin ei ole Eestis enam nii oluline teema, nagu ta minevikus oli. Üks põhjuseid on muidugi see, et Vene ja Valgevene piir on kinni pandud. Aga salakaubatööstus on kolinud ka Baltimaadesse. Meile tuleb lõunast kaupa sisse, nii et me oleme tähelepanelikud. 

Mis me teinud oleme? Kõigepealt meie naaber Leedu on õnneks kasvatanud aktsiise meist kiiremini. Ja Läti ministriga me eelmine nädal arutasime aktsiisipoliitika harmoneerimise teemat. Tema huvi oli suur, aga muidugi mingeid lubadusi ta ei saanud anda. Tundub, et Läti ei ole väga õnnetu selle üle, et nende aktsiisikaubad on aktsiisi jagu odavamad. Letihinnas see tingimata ei kajastugi, aga tuleb arvestada, et lätlaste ostujõud on oluliselt madalam kui meie oma. Hinnatase peegeldab ostujõudu. Isegi ühisel turul hinnad sõltuvad siiski ostujõust. Nii. Aga loomulikult on ka alkoholi puhul piirikaubandus probleem, mida jälgida. 

Viies küsimus: palun esitage Rahandusministeeriumi värskeimad andmed mainitud aktsiiside laekumise kohta. Värskeimad andmed on sellised, et laekumine on eelmisest aastast natukene madalam. Alkoaktsiisi laekus augustis 19 miljonit eurot, kaheksa kuuga 139,6, tubakaaktsiisi laekus augustis 22,7 miljonit ja kaheksa kuuga laekunud 172,7 miljonit. Ja kui nüüd teha sellest järeldus, kui te tahate teha järelduse, et aktsiisipoliitika on läbi kukkunud, siis sellega ma ei ole nõus. Aktsiisipoliitika eesmärk on siiski ka tarbimise piiramine. Ja me võime selles vaates olla rahul, kui öeldakse, et tarbimine on langenud. 

Mis need hinna mõjud on olnud? Siiski midagi väga dramaatilist ei ole mõtet selle kohta rääkida. 24. aasta aktsiisimäära tõusu mõju hinnale oli õlleaktsiisi puhul näiteks 1 sent pooleliitrise pudeli kohta ja viinaaktsiisi puhul 19, käibemaks muidugi otsa. Igal juhul on see teema, kus tuleb olla tähelepanelik ja teha vajalikke korrektuure aktsiisil, aga tarbimise vähenemine ei ole küll asi, miks korrigeerima peab. See on sel juhul, kui kaup hakkab kolima, nii nagu ta 2017 hakkas. Ja tollane järsk alkoholiaktsiisi tõus vallandas piirikaubanduse, vallandas ka piiriäärsete poodide rajamise ja see oli suuresti protestiliikumine. See tegelikult sedavõrd ära ei tasunud, nagu see liikumine oli. Aga kord sisse söödud turg on visa kaduma. Mingi piirikaubandus on alles ja me peame sellega arvestama. Küsimusi rohkem polnud. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes mul on alati keeruline otsustada, kas toetada või mitte toetada eelnõusid, kus on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiiside tõus, sellepärast et ma olen nõus sellega, et alkoholi ja tubaka tarbimist tuleks piirata, aga mis puudutab kütust, siis see on ikka natuke teine asi. Väga paljud on lihtsalt sunnitud kasutama autosid, sest neil ei ole teisi variante. Nii et kui me räägime sellest, et tõusevad ka kütuseaktsiisid, siis minu küsimus on teile, kas teie arvates ei ole praegu liiga palju tehtud selleks, et inimestel oleks päris keeruline kuidagi edasi elada. Tuleb automaks, tõstetakse aktsiise, tõuseb käibemaks. Selles mõttes kõik hakkab hinnas tõusma. Kas inimestel on optimismiks, ütleme niimoodi, mingi põhjus ka?

Jah, on. On erinevad põhjused. Valitsus on hea, valitsus teeb selle raha eest ainult vajalikke asju, kaitseb riiki, maksab sotsiaaltoetusi, koolitab, ravib, õpetab. Aga eks me ole sellest ju hulk aega rääkinud, et see – vabandust, aga – hädakisa maksutõusude pärast on olnud palju pikem, kui maksud üldse tõusnud ongi. Ja peale selle kaks aastat on reaalpalgad ja pensionid väga kiiresti kasvanud – väga kiiresti! –, vaatamata sõjale ja kõigile hädadele. See esialgne inflatsioonipauk, mis Putini energiasõjast tekkis 2021. aasta lõpus, see ostujõudu vähendas ja sealt väljatulemine on olnud aeglane, aga visa. Selles mõttes aeglane, et võtnud aega, aga tempo on olnud tal suhteliselt kõrge, reaalpalgad on korralikult kasvanud. Ma arvan, et enamik Euroopas on kadedad nende numbrite üle. Ka meie nominaalkasvud on kiiremad kui jõukamatel riikidel. 

Aga optimismiks selles mõttes järgmine aasta ostujõu poolest väga palju ei ole. Sest koos, kogumis kõik need mõjud, mida maksud ja palgakasv teevad, on kerge. See on protsendi kümnendikes mõõdetav reaalpalga langus, samas reaalpension kasvab edasi. Ja hea uudis on see, et koos  – see on nüüd Eesti Panga analüüs – euribori langusega ja muidugi pensionide reaalkasvuga inimestel kasutada olev raha suureneb ka järgmine aasta. See on optimismiks põhjus.

Ületuleval aastal on optimismiks veel rohkem mõjus põhjus, sest kaob maksuküür. Juba järgmine aasta pidi ta kaduma, see oleks ostujõu taastamisele kõvasti kaasa aidanud. Nüüd see lükkub edasi. Aga just väiksemad sissetulekud ja keskmised sissetulekud võidavad maksuküüru kaotamisest 2026. aastal ja see tasub kuhjaga ära inimeste ostujõu poolest. Eelarvele loomulikult ta on koormus, aga see on koormus, mis maksusüsteemi taastamiseks ja ka madalama osa sissetulekute ostujõu taastamiseks on vajalik.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ilmselt aktsiiside tõusu tõttu tänavad meie valitsust ainult naaberriigid ning sellised nagu Läti ja Leedu, ainult mitte Eesti rahvas. Te panite natuke vastuolu iseenda sõnadele, et aktsiisitõus on ühelt küljelt nii väike, et see nagu peaks piirduma alkoholi ja tubaka tarbimist, aga kui see nii väike on, siis see seda ei tee. On üks küsimus.

Ja teine küsimus, see 0,13% kütuse hinnas, see on ju nii väike, et miks te seda teete. Inimestel on teised maksud, teised aktsiisid, muud ei ole kui uued maksud, käibemaksud, kõik ülejäänud maksud, mis te välja mõtlesite. Inimese see ju tõrjub valitsuse eest, riik ja inimesed saavad olla eraldi, nad ei ole üheskoos, et kogu see teie maksupoliitika teeb ju seda. Miks te seda teete?

Aitäh! Ma ei tea, kas ma kogu küsimusest sain aru, jõudsin jälgida kõike, mida te rääkisite, aga ega teie ei jõudnud ju jälgida seda, mida mina rääkisin. See Leedu näide oli esimene tõestus. Leedu aktsiisid on tunduvalt kõrgemad kui meie omad. Nad tegid väga julge otsuse, tõstsid ära. Nii et Leeduga meil probleeme ei ole. Läti tahaks ka tõsta, aga loomulikult tahaks ta natuke ka naabrit lüpsta, eelarvesse raha saada. Praegu see mõju veel ohtlik ei ole. 

Ja veel kord: aktsiisipoliitika eesmärk ei ole inimestelt tänuavaldusi saada, vaid vähendada kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimist, vähemalt ohjeldada selle tarbimise kasvu, ja teiseks, katta eelarve kulusid. Ja nagu teie ajalugu vist seda ei mäleta, see on lühike, aga eelarve on meil rängas miinuses alates sellest ajast, kui teie erakond sai peaministri ameti. See ränk miinus seisneb struktuurses miinuses, mis vallandus kohe pärast teie võimuletulekut. Mina esitasin kõik eelarved struktuurses ülejäägis, teie kõik suures struktuurses miinuses. Ja see ei ole nominaalne jutt, see on struktuurne, see on sisuline tasakaal. Ja lihtsalt me oleme praegu selles olukorras, kus muid valikuid ei ole kui peale kärbete ka makse tõsta. Suur osa sellest pealesurutud vajadusest tuleneb ju Putini sõjast. See osa, mida me katame maksutõusudega, tulebki ainult Putini sõjast, need on ainult julgeolekukulud. Kusjuures me isegi nende maksutõusudega ei kata kõiki julgeolekukulusid, mis lisandusid alates 2002. aastast. Nii et me teeme seda ikka riigi tulude jaoks ka, aga mitte selleks, et saada tänuavaldusi. Me ei looda, et maksude eest keegi meid tänab, mitte kunagi ei looda. Aga parem riik on see eesmärk, parem tervis, parem keskkond ka. Igal juhul see raha ei lähe mutiauku, nagu ütles Martin Helme, kes muide oli rahandusminister, uskumatu küll, aga ta nii ütles. Seekord ma olen taga nõus. Ja raha ei lähe mutiauku, see läheb oma riigile.

Suur tänu! Lauri Laats, palun!

Jaa, aitäh! Eks nende vastuses on juba mitmeid valeväiteid kõlanud, aga eks ma saan neid parandada oma viimases kõnes. See, et te makse tõstate, on lihtsalt teie suutmatus, teie valitsuse suutmatus tegeleda majandusega. Ja ma vaatan, et Erkki Keldo on ka seal taga, kratsib kukalt, mõtleb, kuidas majandust tõsta, aga ei oska, onju. Ja see ongi see probleem, mida te ei oska lahendada, ja tõstate makse. Aga kuidas see nagu väljendub ja mis nagu inimesed sellest arvavad, siis tegelikult uuringud näitavad, et maksutahte hindeks on kõvasti langenud, ja lausa 63,6% peale, mis on seitsme aasta kõige madalam tulemus. Mis te arvate, mispärast see maksuindeks või kaitsetahe inimestel langeb?

Aitäh! Ma tuletan meelde, et see riik taastati vabaduse põhimõttel. Selle vabaduse sügavaim sisu ei olnud mitte see, kas meid valitseb võõras võim, vaid see, et partei ja valitsus ei juhi kõike, sealhulgas ei juhi majandust. Nii et hoidku jumal selliste parteide eest, kes lubavad hakata majandust juhtima ja kasvatama. See seisneb, mõju saab siin olla ainult ohjeldamatus laenuraha kulutamises. Aga see on lühiajaline nagu õletuli. Nii et palun harjuge ära, et meil on nüüd Eesti Vabariik, meil on vaba majandus. Partei ja valitsus ei saa ega tohi teha kõike: raha trükkida, ega midagi muud. See, et inimesed on maksude peale tigedad, on kahjuks pettumust tekitav, aga samas ka ootuspärane. Kellelegi ei meeldi maksud, mulle ka ei meeldi. Ja kahjuks olete teie üks, kes on seda teinud ühe suupoolega kriitikat maksude teemal, teise suupoolega tegelikult teinud kõik selleks, et kulud oleksid riigil suuremad. Oma valitsemisperioodil, siin vist küll teie ei olnud sel ajal Riigikogus, kui võim teie käes oli, see riigieelarve koos käest ära läks, reservid ära kulutati, struktuurne miinus tekitati. Ma ei süüdista teid Putini agressioonis, seda ma võin kinnitada, et teie ei ole selles süüdi, aga ärge meid ka selles süüdistage.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh! Jürgen, sa jätsid prillid.

Jaa, aitäh! Paluks kaheksa minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed, head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel ja ka siinsamas rõdul! No mis me saime siis teada? Saime teada, et aktsiiside laekumine on langenud, see on üks pool. Teine pool oli siin väide, et kuna aktsiiside laekumine on langenud, siis eeldati, et inimesed on hakanud tarbima ka vähem alkoholi. Aga paraku see nii ei ole. Ehk siis vaadates neid kahte arvu, siis aktsiisid küll langevad, aga alkoholitarbimine on endiselt samal tasemel. See tähendab seda, et ikkagi inimesed lähevad ja ostavad selle alkoholi sealt, kus on lihtsalt odavam. Ja see on see koht, millest ka lugupeetud hea kolleeg, reformierakondlane Sõerd juhtis tähelepanu. Ma saan aru, et siin on see, kus praegune rahandusminister ei jaga seda seisukohta endise rahandusministriga.  

Nüüd, millele me juhtisime oma arupärimises tähelepanu? Ma loen selle esimese küsimuse ette arupärimisest: "Väga lühike periood seadusmuudatuste aruteluks võib kaasa tuua ebakvaliteetse seadusloome, millisel põhjusel on eelnõu kooskõlastamiseks ja sellele arvamuse avaldamiseks ette nähtud vaid kolm tööpäeva?" Mis see tähendab? See tähendab seda, et kui 13. septembril Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse eelnõu, siis katusorganisatsioonidele antigi ainult võimalus kolme tööpäeva jooksul avaldada oma arvamust. See on see probleemne koht. See näitab ka tegelikult seda, et ega seda analüüsi selle seaduseelnõu osas läbi viidud ei olnud. Ja kindlasti ei olnud ka sotsiaal-majanduslikke analüüse.  

Nüüd, mis puudutab erinevaid aktsiisitõuse, siis kui me räägime siin nii alkoholist, tubakast kui bensiinist, kütusest, siis tegelikult on välja toodud siinsamas eelnõus, et bensiiniaktsiisi tõstmine puudutab valdavalt kodumajapidamisi. Kodumajapidamisi, mitte äriettevõtteid ja nende osakaal on 74,9%, see tähendab seda, et tegelikult kogu bensiinitarbimisest, me just räägime bensiinist, tarbivad kodumajapidamised. Ja see loomulikult vähendab nende toimetulekut. Loomulikult see viib raha nende taskust, nende inimeste taskust, kellele veel juurde tuleb automaks.  

Nüüd, kui vaadata sama seaduseelnõu seletuskirja, siis siin on väga selgelt välja öeldud, et bensiiniliitri hind, kui see niimoodi kõik edasi läheb, nii nagu ka plaan on, et iga aasta tõstetakse bensiiniaktsiisi ja käibemaksu, siis 2028. aastaks bensiiniliitri hind on 18 senti kallim. See on lisaks kõigele sellele, millest ka lugupeetud rahandusminister rääkis, et kütust ju ainult kallimaks ei tee ainult aktsiisid ja käibemaks, ka maailmaturuhinnad, loomulikult. Aga see on lisatõus, mis 2028. aastaks on 18 senti.  

Nüüd siis vaadates erinevaid uuringuid, nii maksutahte indeksid kui ka kaitsetahte indekseid või uuringuid, kui palju inimestel on langenud kaitsetahe, siis need on kõik negatiivsed arvud. Nii nagu ma juba oma küsimuses välja tõin, siis praegune maksutahte indeks on 63,6%, mis on seitsme aasta halvim. Inimesed ei taha rohkem makse maksta. Miks nad ei taha makse maksta? Mitte heast elust ju, vaid ikkagi seetõttu, et on elu raskemaks läinud. Ja igal pool, kus sa ei käi – ja ma käin hästi palju ringi erinevates Eestimaa nurkades ja kohtades –, siis esimene teema ongi loomulikult hinnad, hinnad, hinnad, veel kord hinnad, inimeste toimetulek.  

Ja see väide, et ärge ehmatage inimesi, ärge rääkige sellest, et meil hinnad tõusevad, et tegelikult, et see on nagu vale, siis ta ei ole vale. Siin toodi välja, et see kõige suurem inflatsioon käis ära juba, 40%, mis puudutab toiduaineid, et nüüd on nagu kõik hästi. No ei ole hästi! Käige rohkem poes, saate aru, kui palju raha läheb ära inimestelt. Või siis siin eelmine peaminister väitis, et kui me tõstame natukene seda käibemaksu ja natukene teisi makse, siis tegelikult see mõju protsendiliselt hinnatõusule ei ole suur. No mina ei tea, ma arvan, et nii nagu mina ka teised siinsamas head kolleegid ja ka inimesed, kes meid vaatavad interneti vahendusel, on erinevaid kirju praegu saanud detsembri‑ ja novembrikuus, mis puudutab just järgmise aasta teenuste hindu, on ta siis valveteenus, hooldusteenus, mingid muud teenused. Kõik need kirjad on väga ilusasti koostatud. Ja ei saa ju pahaks panna nendele ettevõtetele, kes tahavad hinda tõsta 8%, 7%, et toime tulla. Kirjutavadki: üleüldise hinnatõusuga, aktsiiside tõusuga, käibemaksumäära tõusuga ka nende hinnad tõusevad ja ei tõuse 2 või 3%. Te olete kõik neid kirju saanud erinevatelt teenuseosutajatelt. 6–8%. Ei hakka neid firmasid nimetama, reklaami tegema, aga turvateenus, hooldusteenus, koristusteenus ja kõik nii edasi. Ja see on kõik ju tingitud sellest, et siinsamas saalis on need otsused vastu võetud. Ja see on probleem.  

Nii et loomulikult, läbi kõikide nende aktsiisitõusude, ja aktsiise tõstetakse siin selle eelnõuga ja mida ma mainisin ka, et see nädal toimub ka vist viimane lugemine, siis see mõjutab, see mõjutab hästi palju meie elu ja loomulikult see mõjutab lõpptarbijat, käibeid ja inimeste toimetulekut. Eriti see asjaolu, et bensiini hind ka tõuseb. Ja nii nagu ka seletuskirjas oli välja toodud, lausa 74,9% kodumajapidamistest tarbib bensiini ehk siis sõidukid on vastavalt bensiinil töötavad. Nii et siin kindlasti ei ole mõtet kuulata või siis kuulda võtta, tegelikult kuulda võib alati võtta, endise rahandusminister Võrklaeva retoorikat, et no kui bensiini ei jõua osta, siis ostke elektriauto, need sõidavad ilma bensiinita, tuleb odavam välja. Siinsamas, Mart Võrklaev siitsamast puldist nii rääkis.  

Nii et sellised kahjuks lood meie nende maksutõusudega on. Ja veel kord ütlen, et meil on väga kahju, et kõiki neid olulisi asju menetletakse hästi kiiresti ja keegi ei mõtle tagajärgedele. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma saan aru, et härra minister soovib sõna. Palun!

Head arupärijad! Mul on kurb tõdeda, et te vaidlete teleekraaniga ja Mart Võrklaevaga – mina ei ole neist kumbki. Kui te kogu aeg pöördute interneti poole, siis see tähendab, et te tegelikult ei räägi inimesega, kes teil vastas on ja keda te püüate süüdistada valetamises. Te ütlesite, et on mitu valet, mida te siis hakkate ümber lükkama. Ei, te ei lükanud ümber ühtegi minu väidet. Te lihtsalt vaidlete ekraaniga, mitte minu väidetega. Ja ühtegi valetamise tõestust selles teie tekstis ei olnud. 

Proovisin seda sisu üles kirjutada. Tegelikult jutt sellest … Mina esitasin, põhiline skeem oli ju see, et mina esitasin teile ametlikku statistikat, analüüsinumbreid, teie ütlete, et tegelikult, näe, inimesed saadavad meile hinnatõusu – üksikjuhtumitest rääkisite. Teie rääkisite, kuidas mingid teenusehinnad tõusevad ja kuidas selles on justkui maksud süüdi. Ei, teenuste hinnad sõltuvad eelkõige palgakasvust. Maksudel ei ole siin praktiliselt mingit rolli olnud. See on üldine reegel. Hinnad teenustel kasvavad meil kiiremini kui kaupadel, sellepärast et palgakasv on olnud kiire. Ja see ei lükka ümber neid statistilisi numbreid, mida ma esitasin. Nii et ärge süüdistage mind valetamises. 

Üks teie kõhutunne oli see, et alkoholi ja tubaka tarbimine on samal tasemel. Aga millele te toetute? Mina viitan siiski sellele, mida ma olen ametlikust statistikast välja lugenud, et on nii tubaka kui ka alkoholi puhul tarbimise langus. Tubaka puhul, tõsi, on ka asenduskaupa tulnud, aga nende osakaal on siiski väike. Alkoholi puhul me võime kahtlustada narko mõju, aga selge on, et eriti noorem põlvkond enam alkoholi palju ei joo, ja see kajastub ka statistikas. Nii et aktsiisipoliitika ebaõnnestumist kuidagi siit välja lugeda ei saa. 

Ma tõin ka numbreid ja vaidlesin teie väitega, nagu maksud, aktsiisitõusud vallandaksid mingi tohutu hinnatõusu. Ei, mingit tohutut hinnatõusu ei ole. Kui teil internetipakkuja tõstab 7% hinda, siis see ei tähenda – või oli see 70, ma täpselt ei kuulnud –, siis see ei tähenda ju seda, et valitsus tõstis seda hinda. See on pettus, kui te niimoodi vihjate. Ja see on ju pettus, kui te vihjate, nagu see lükkaks ümber ametliku statistika tänavuse inflatsiooni kohta, mis on 4% ja mida ma ka nimetasin. 

Pettus on ka see, kui te ehitate riiki partei ja valitsuse diktaadi vormis üles, väidate, et hinnad on valitsuse kätes. Ei ole! Valitsuse kätes on eelarve defitsiit, pensionisamba säilitamine ja konkurentsipoliitika. Selles on valitsus teinud kaks viga. Üks on pensionisamba lammutamine. Selle mõju on küll hakanud leevenema, kuna teise samba raha on juba tarbimisse suuresti võetud. Ja teiseks, eelarve defitsiit. Aga selle autor olete ju teie. Tunnistage ikkagi üles, et eelarve keerasid tuksi varasemad valitsused, mida juhtis kahjuks teie partei juht, nüüdne isamaalane Jüri Ratas. Ja selleks ei olnud kriisipõhjusi. Ma annan igal juhul õiguse kriisidega võitlemise defitsiit tekitada, aga mitte korraliku majanduskasvu ajal defitsiidi tekitamine. 

Nii et katsuge jääda ausaks, katsuge teist inimest mitte valetamises süüdistada ja jääda faktipõhiseks. Kõhutunded siin ei tööta, kui te vaidlete ametliku statistikaga. Ja kui pöördute, siis mina soovitan teleekraani poole mitte pöörduda. Seal ei ole teil ühtegi debateerijat, võib-olla mõni teie valija vaatab. Aitäh!

Suur tänu! Ja sellega ma lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 14. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine Tartu Agro tuleviku kohta. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head ministrid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 14. oktoobril Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu liikmed andsid üle arupärimise majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole ja arupärimine puudutas Tartu Agro tulevikku. Ja eks Tartu Agro osas me oleme hästi palju ka infot saanud ja loomulikult on suur mure ja ma arvan, et see mure on õigustatud. Siin on ka erinevaid küsimusi, lausa neli, mis puudutavad selle mure väljendamise osa. Ehk siis ma loodan, et ministril on ka samasugune mure selle suure ettevõtte osas ja tegelikult ministeerium, ametnikud, ka minister otsivad lahendusi sellele olukorrale, et see olukord lõppeks positiivselt, kuigi ma saan aru, et olukord on, vähemalt see küsimus on keeruline. Aga lahendus tuleb leida. 

Nüüd, mis puudutab majandusolukorda ja hinnatõuse, siis eelmine minister, kes juba küll käis ja vastas ära oma arupärimise küsimustele, siis ma lihtsalt tahaks ka täpsustada. Ja ma arvan, et see selle arupärimise juurde ka täitsa on paslik. Kui me räägime aktsiisi tõstmistest, siis me teame ka seda, nii nagu ka minister vastas, et aktsiiside laekumised on alla prognoositu ehk siis eelarve kokku ei tule. Aga teine pool on see, et miks ma väitsin, et alkoholi tarbimine ei ole vähenenud. Noh, siinsamas tervishoiuminister käis ja sellest rääkis. Ehk siis Jürgen Ligi kasutab Rahandusministeeriumi andmeid kusagilt, teine minister loomulikult oma andmeid ja meie, Riigikogu liikmed peame selle informatsiooniga tööd tegema ja selle pildi kokku panema. Ja meil on see tervikpilt täitsa olemas. Nüüd, mis puudutab erinevaid hinnatõuse, ja neid hinnatõuse me kindlasti saame järgmine aasta tunda erinevate teenuseosutajate poolt, siis neid kirju on tulnud. Ja ma tean seda, et ma olen täna erinevalt Riigikogu liikmetest heade kolleegidega rääkinud, kes on sama murelikud kui mina. Nüüd, loomulikult hinnatõusud ei ole ainult sellest tingitud, et siin aktsiisid on meil tõusnud, vaid ka kõik teised maksud, mis mängivad suurt rolli. Nii et hea meelega arutaks Tartu Agro tulevikku ja loodame, et majandus- ja tööstusministriga tuleb meil tõesti hea ja selline mõistlik debatt, kus me püüame koos siinsamas saalis koos seadusandva ja täitevvõimuga lahendusi leida sellele küsimusele. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Palun!

Suur aitäh! Mul vahepeal tekkis segadus, kas ma olen ise õige arupärimisega siin. Aru päriti keskfraktsiooni poolt Tartu Agro AS jätkamisega seoses. Ma vastan nendele väidetele ja küsimustele järjekorras. Väga oluline oli, et pöördumise teises lõigus oli märgitud, et kui Tartu Agrol ka õnnestub mõne osa puhul võita uus konkurss, siis see ei võimalda neil oma tegevust jätkata, sest väiksema maa hulgaga ei ole võimalik ära toita tänaseid loomi ja tagada OECD standarditele vastav seemnekeskuse jätkamine. 

Hästi oluline on siinkohas on, et AS Tartu Agrol on riigivaraseaduse kohaselt igal juhul eelisõigus enampakkumisel selguva kasutusega uus rendileping sõlmida kõigil enampakkumisel pakutavate ja seni Tartu Agro kasutuses olevate maade puhul, kui ta enampakkumisest osa võtab ja isegi kui ta ei võida. Ehk siis maakeeli tänasel pikaajalistel rendilepingu omanikul on igal juhul riigivaraseadusest tulenevalt eelisõigus neid maa kas siis katastriüksusepõhiselt või mis iganes põhiselt ka ministeeriumis kokku lepitakse, võtta. 

Aga kui nüüd minna punktidesse. Punkt üks. Maareformi käigus oli küsimus, et otsustati omal ajal, et seemnekeskus ning teravilja ja loomakasvatuse jätkamine on Eesti riigi jaoks strateegiliselt oluline. Seega tekib nüüd küsimus, kuidas on olukord muutunud. Olukord, vastan ära, on nii palju muutunud, et kui omal ajal oli nõuetekohase seemnearetuse tagamine eeldus Eesti vastuvõtmiseks OECD seemneskeemidesse, siis tol hetkel standarditele vastav paljundamine sai toimuda ainuüksi suurel maaüksusel. Küll aga, kuna tol ajal ei olnud Eesti veel Euroopa Liidu liikmesriik, siis kui me saime Euroopa Liidu liikmesriigiks, kadus Eestil vajadus ja kohustus omada eraldi seemnevaru, sealhulgas ka OECD liikmena. Kui on küsimus, kas olukord on muutunud. 

Teine küsimus oli, et samuti on oluline nii toidujulgeolek kui ka piirkondlikud töökohad. Kas sellist vajadust riigil enam ei ole? Vastupidiselt, nii nagu ka mul kolleeg enne ütles, ma arvan, et tulenevalt 2022. aastal alanud täiemahulisest Ukraina sõjast me näeme, et toidujulgeolek on olulisem kui kunagi varem. Sellepärast ka mitmed valitsused on astunud väga olulisi samme just toidujulgeoleku reaalseks tagamiseks. Ja toidujulgeoleku tagamisel on oluline iga põllumajandustootja panus, aga samas ka erinevate toiduainete tootjate panus. 

Ja kui on teada – oli ka küsimus –, et Tartu Agro toodab teravilja ja piima, ei kuulu, on mulle öeldud juurde, Tartu Agro oma mahtudelt, mida on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium analüüsinud, nende ettevõtete hulka, kes mõjutaks märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Aga siinkohal, nagu ma ütlesin, ma tahan rõhutada, et kindlasti toidujulgeolek on teema, mida tuleb vaadata võimalikult laiapõhiselt. 

Ja on ka töökohtade aspekt. Nagu öeldud sai, siis kuna olemasolev kinnisasi antakse avalikul enampakkumisel just põllumajanduslikku kasutusse, ei ole põhjust arvata, et maade majandamisel vajaliku tööjõu kaasatus oleneval määral muutuks, olenemata sellest, kes nende maade rentnikuks saab. 

Teine küsimus. 2000. aastal sõlmiti rendilepingud ühe tervikuna, andes need Tartu Agro kasutusse 25 aastaks. Nüüd on aeg lepinguid uuendada, maade enampakkumist aga ei plaanita enam ühtse tervikuna. Mis põhjustel plaanitakse antud maade enampakkumist sel korral tükeldatud osadena? Esiteks, Vabariigi Valitsuse antud nõusolek ei käsitle küsimust, kas kõnealused maad antakse kasutusse ühe või mitme kogumina või eraldi katastriüksustena. Tegu on valitsuse nõusolekuga anda maa kasutusse üle kümneaastase tähtajaga, milleks riigivaraseaduse kohaselt on tarvis valitsuse nõusolekut. Minister riigivara valitsejana ei ole veel langetanud otsust enampakkumise täpsemate tingimuste kohta. Praegu on analüüsimisel erinevate kogumite moodustamine enampakkumiseks. Selle analüüsi tulemusel saame otsustada, kas ja millised kogumid on riigivara valitsemise põhimõtteid arvestades otstarbekas moodustada nii majandusüksustena kui ka riigivara parima hinna aspektist. 

Pikk jutt keerulisema kokku: me oleme näinud, avalikkuses on ka väga suur arutelu olnud tänaste Tartu Agro maade üle. Esiteks tuleb nentida, et tegemist on riigimaaga, mille pikaajaline rentnik on Tartu Agro. Küsimus on, kas ja millises määras see Tartu Agro maade enampakkumisele panek on juriidiliselt korrektne riigivaraseadusest tulenevalt. On ka viidatud, et kui panna seda ühes tükis avalikule pakkumisele, kuna maht on suur, võib see selgelt piiritleda vaba konkurentsi ja vaba ligipääsu riigivarale. See on see, mida me tegelikult koostöös ministeeriumi ja tänase Maa-ametiga arutame, milline on optimaalne olukord, arvestades põllumajanduse tootmisloogikat, kus on mahu ja mastaabiefekti küsimus. Aga samal ajal riigivarale peab olema võrdne ligipääsetavus kõikidel, eriti avalikus konkursis. See on see koht, mida me hetkel veel kaalume. 

Punkt kolm: on ka võimalus nende maade kasutuslepinguid pikendada võlaõigusseaduse § 357 alusel, järgides samal ajal riigivaraseaduse § 8 üldisi põhimõtteid. VÕS võimaldab samuti lepingu korrigeerimist vastavalt turuolukorrale. Selline võimalus on olemas uue enampakkumise korraldamise asemel ja turuhinna saavad määrata kinnisvara hindajad. Selline käitumine kindlustaks antud ettevõtte jätkamise. Sellega seoses oleks tagatud nii standardile vastavate seemnete kasvatamise jätkumine, aga ka toidujulgeoleku jätkusuutlikkus Lõuna-Eesti piirkonnas ja tööhõive just piirkonna põllumajandussektoris. Mis takistab riigil antud rendilepinguid pikendada pakutud lahenduse alusel? Selline on küsimus. 

Vastus. Riigile kuuluva maa rendile andmisel ei saa lähtuda sellesama võlaõigusseaduse § 357 lõikes 2 sätestatust, vaid tuleb arvestada riigivaraseaduse nõuetega. Ja väga oluline, et riigimaade puhul ei ole õiguspärane põlistada nende kasutamist ühele ja samale eraõiguslikule isikule. Selline riigivara kasutusse andmine ei ole kooskõlas riigivaraseadusega. Riigimaaga tuleb tehinguid teha selliselt, et oleks tagatud vaba konkurents ning võimaldatud riigi vara osta või kasutusse saada võrdselt kõik kõigil isikutel, kes sellest huvitatud. 

Ehk jällegi lihtsustatult öeldes koht, mida me ministeeriumis ja ametkonnana kaalume. Nagu öeldud, riigivaraseadus näeb ette, et peab olema vaba konkurents, peab olema võrdne ligipääsetavus. Ja on küsimus ja on nii-öelda vihjatud ja viidatud sellele, et kui seda teha ühes tükis, siis selgelt ligipääsetavus, eriti väiksematel põllumajandusettevõtetel on selgelt piiratud. Samas nendin, rõhun, saan aru sellest põllumajanduse mastaabiloogikast, aga mis kõige olulisem: riik näeb seda ikkagi ka tulevikus kindlasti põllumajandusmaana. Kuna see on riigimaa, mida rendib täna oma lepinguga Tartu Agro, siis kindlasti maa otstarvet me ju muutma ei hakka. See läheb avalikule enampakkumisele põllumajandusmaana, mis tähendab, et kes iganes selle avaliku enampakkumise võidab nii nagu kord ja kohus, juriidiliselt korrektne on, siis kindlasti see põllumajandusmaaks ka riigi vaatest jääb. 

Neljas küsimus. Tartu Agro toimimisest sõltub ka Tartu biogaasitehase jätkamine. Omakorda on nende üheks kliendiks Tartu linnatransport, kes kasutab suuresti selle tehase toodangut. Millist mõju avaldab Tartu biogaasitehase töö katkemine Tartu linna ühistranspordile? Vastus. Kuna kõnealustel kinnistutel jätkatakse järjepidevalt põllumajandusliku tegevusega just selles rõhutuses, et riik annab põllumajandusmaad rendile ja seda maa otstarvet ei tohi muuta, ei ole ka põhjust eeldada, et Tartu biogaasivajaduseks biogaasi toore jääb saamata. 

Ka meedias on nii Tartu biogaasi kui Tartu linna esindajad väljendanud, et Tartu ühistranspordi toimimiseks vajaliku biogaasi toorme pärast ega biogaasitehase töö jätkumise pärast ei pea muret tundma. Põllumajandusloomade registri andmetel on ainuüksi veiseid Tartu biogaasijaamast 20 kilomeetri raadiuses 2699 isendit. Seega lähikonnast on võimalik saada materjali biogaasi tootmiseks isegi mõnevõrra rohkem kui Tartu Agro farmidest. Samuti saab toota biogaasi erinevast biotoormest. Üldse on Eesti põllumajandusmaa suurus umbes miljon hektarit, millest Tartu Agro kasutuses on kõigest 3000 hektarit – et lihtsalt saada võrdlustest aru. Arvestades kõiki eelnevaid mitmetahulisi asjaolusid, ei ole näha, et kõnealuse maa uus põllumajanduskasutuse leping kuidagi Tartu biogaasitehase töö lõppemist või Tartu linna kliimaneutraalse ühistranspordi lõppemist tekitaks. 

Kokkuvõtvalt. Teema on pikalt üleval olnud. Ma usun, ma lihtsalt ütlen juba ette ennetades, et me oleme ka näinud Euroopa Komisjoni hiljutist otsust, et varasemalt sihitult antud pakkumine on kahjuks nende otsusel riigiabi, mille peab ühte või teist pidi tagastama. Ma saan juba nii palju ette öelda, et täna veel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis antud olukorda hinnatakse. Mida ettevõtja ise plaanib selle otsusega teha, see on tema olukord. Aga selge on see, et olukord on keeruline. Ühtepidi riigivaraseadus näeb ette, et riigivara eest peab riik maksimaalselt turuhinda saama. Sellest olenevalt kindlasti tuleb avalik enampakkumine pikaajalisele rendile. Ja nüüd on siis see küsimus selle terve mõistuse, turuloogika, aga ka riigivara maksimaliseerimise eesmärkide vahepeal, tasakaalustamisel. Kas see on ühe kogumina, on see 4, 7, 10 või on see kõikide katastriüksustega erinevalt? 

Aga siinkohal on, ma arvan, oluline rõhutada seda, millega ma alustasin. Riigivaraseadus näeb ette võimalust, et Tartu Agrol kui tänasel rendilepingu omajal on igal juhul, isegi kui ta enampakkumist ei võida suurima pakkumisega, on tal alati võimalik samaväärse hinna puhul see pakkumine endale saada. 

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Nii nagu ma mainisin ja te samuti konstateerisite, et olukord ongi keeruline ja tegemist on suure ja olulise ettevõttega. Aga kas te olete nagu põllumajandusministriga pidanud aru ja nõu ja kuidagi kaalunud ka võimalikke riske, et mis siis saab, kui tõesti Tartu Agro jääb nendest maadest ilma? Kui suur kahju see võiks tekkida meie põllumajandussektorile? Olete neid arve seal liigutanud? Ja teine pool: millal te ise või teie kolleeg on Tartu Agro esindajatega kohtunud ja mõelnud lahenduste peale?

Aitäh! Nagu öeldud sai, kuna igal juhul antud maa-ala erinevate katastritega läheb põllumajanduslikuks tootmiseks ehk siis suuremas pildis Eesti põllumajanduses see maa jääb kasutusse. Mis iganes täpselt seal soovib tulevane nii-öelda rendilevõtja teha, millist täpselt, ma ei tea, teravilja või muud saadust ta seal kasvatada soovib, see on ettevõtja kindlasti enda oma nii-öelda vastutus. Aga see, et riigi vaates ta jääb kindlasti põllumajandusmaaks, nii et selles mõttes ta põllumajandussektorile mõju ei anna.

Mis puudutab konkreetselt Tartu Agrot, nagu ma ütlesin, minu ülesanne sellel hetkel riigivara valitsejana, vastutava ministrina, on kindlasti teha neid otsuseid vastavalt riigivaraseadusest tulenevatele nõuetele. Ja sellest tulenevalt ma arvan, et on ka keeruline. Ma ei ole ise antud esindajatega kohtunud ja ma ei tea, kas põllumajandusminister on. See teistpidiselt oleks ka, ma arvan, signaal just vaba konkurentsi ja võrdsete võimaluste puhul natuke imelik, sest nagu öeldud sai, riigivaraseadusest tulenevalt see maa läheb enampakkumisele ja seal on võimalik kõikidel pakkuda. Ja võib-olla ka sellise ühe potentsiaalse huvilisega kohtumine näeks natukene pentsik või imelik välja. Aga siinkohal ma uuesti rõhutan, et Tartu Agrol võrreldes kõikide teiste pakkujatega on kindlasti eelis, sellepärast et olemasoleva rentnikuna on neil võimalus ka pärast avaliku pakkumise lõppemist teha täpselt, isegi, kui neil ei õnnestu kõiki neid tükke avalikul pakkumisel võita, on teha samaväärne pakkumine ja enda nii-öelda rendile need saada sama hinnaga.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea minister! Tõepoolest, riigivara valitsejana te peate hea seisma riigi rahalise hea käekäigu eest. Aga ma ei ole kuulnud kordagi, augustis läks Tartu Agro maade müügi korraldamine teie kätte, teie ministeeriumi alla, et ei ole nagu kuulda olnud, millal siis hakkavad need paketid välja ilmuma või, ütleme, ka avalikkusele tulema, et millal need enampakkumised saavad toimuda. Ja teistpidi ma küsiksin seda: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium arutab, aga mis selle arutamise tulemus siis lõpuks võib olla, kui tõesti leitakse, et Tartu Agro maade käest ära minek võib tekitada suured sotsiaalsed pinged piirkonnas? Kas sellega hakkab tegelema Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium või teie ministeerium? Aga kõigepealt: millal see pakett tuleb sinna müüki ja mis on selle arutelu tulemus pärast Põllumajandusministeeriumiga?

Suur aitäh! See konkreetselt, kas ja millistes osades enampakkumisel rendile panna, hetkel ongi tänase veel Maa-ameti käes. Miks ta liikus juba ka majandusministeeriumi valitsuse alla, on tulenevalt ka struktuursetest ümbermuudatustest ministeeriumide vahel, kus tulevikus maapoliitika ja ruumipoliitika kujundamine on majandusministeeriumi osa just tulenevalt ka planeeringute protsesside menetlemisest, kiirendamisest, mida me siin ka, rohkem küll majandusaspektina, vaatame. 

Aga millest see diskussioon toimub? Nagu ma ütlesin, diskussioon on keeruline. Ühtpidi on põllumajandusel, jah, arusaadav, selline mastaabiefekt tootmises ja sul on otsene seos loomakarjal ja vastavalt ka nende sööda tekitamisel või tekkimisel võimalikult lähedal. Aga lihtsalt meie mure on see, et riigivaraseadus näeb ette, et see peab olema avalikul enampakkumisel. Mitte mure isegi, vaid see on kindel, et see peab olema tehtud avalikul enampakkumisel. 

Ja teine küsimus on lihtsalt see, et kuidas tagada võrdne ligipääsetavus riigivarale. On viidatud, et seal võib olla ka võimalik näiteks korruptsiooniriski koht, kui tehakse ikkagi ühes tükis pakkumine: see maatükk on nii suur, mis tähendab, et automaatselt väiksemad põllumajandusettevõtjad ei suuda sellel pakkumisel osaleda. Ehk see on see, mida me vaatame. Mitte asi ei pea olema aus ja läbipaistev, vaid see peab ka nägema aus ja läbipaistev välja. Sellepärast me teeme seda kõike võimalikult avatult ja arutame. See arutelu koht ongi tõesti see, et on see 1 tükk, on see 4, on see 10 või on kõik katastriüksused eraldi. Aga eelkõige sellepärast, et kõik oleks juriidiliselt korrektselt tehtud ja teistpidi võimalikult palju oleks arvestatud põllumajandamise kui sihukese majandusloogikat.

Aga tulenevalt, et rendileping on lõppemas järgmise aasta augustis, meil on natukene veel aega. Aga kindlasti hiljemalt uue aasta esimesel kuul tahaks ikkagi selle avaliku enampakkumise tekitada. See on selge, et see kindlasti riigivaraseadusest tulenevalt peab minema avalikule enampakkumisele. Ja nüüd see täpne detailsus räägitakse läbi. Ma olen palunud juriidilist hinnangut Justiitsministeeriumilt, minu teada ka seda maaelukomisjonis tutvustati. Justiitsministeerium hindas, et tänase riigivaraseaduse kohaselt, kui me puhtalt loeme riigivaraseadust, tuleks panna iga katastriüksus eraldi. Ja sellisel juhul tekibki küsimus, miks otsustas ministeerium panna need ühes tükis, kas siis ei teki probleeme võrdse ligipääsetavusega vabale konkurentsile. Regionaalministeerium ise on teinud Vabariigi Valitsuse seaduses muudatusettepaneku, et tulevikus võiks riigivaraseaduses olla võimalus riigil kaaluda ka laiemat sotsiaalset koosmõju just ka pikaajalise rendi puhul, nii nagu täna riigivaraseadus lubab seda tegelikult maa müügi puhul teha, aga mitte rendi puhul. Seal see kitsaskoht ongi. Me kindlasti ei taha juriidiliselt vale otsust teha, aga teistpidi ilmselgelt arvestame ka ettevõtlusloogikaga.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Ja palun kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tartu Agro teema on olnud põletav küsimus siin viimased 10 aastat. Selle maa rendileping ja selle pikendamine on käinud läbi mitme ministri ja läbi mitme ministeeriumi töölaualt. Nüüd, arupärimisele vastamisest ega me ju selgelt aru ei saanud, millal siis ettevõtja saab olla kindel ja alustada oma pakkumise koostamist. Sest et ega kui ministeerium ütleb, et juba pool aastat on ta tegutsenud selle nimel, et seda maade edasist renti nagu tükeldada, siis praegusel juhul peab ettevõtja samamoodi ette valmistama, anda siis Tartu Agro, või tal kolleegid seal, teised põllumajandusettevõtjad, kes sooviksid seal põllumajandussaadusi toota. Nemad samamoodi peavad ette valmistama oma pakkumusi, et pakkuda antud maadele õiglast ja riigi jaoks väärilist hinda. Nii et kahju on see, et pärast, kui see pakkumine või enampakkumine välja kuulutatakse, siis jääb ettevõtjatele vähe aega seda läbi menetleda, siis on riigihanke korras veel ka vaidlustamise ajad ja see võib, lepingu sõlmimine võib lükkuda kas siis 2025. aasta lõppu või isegi uude aastasse: 2026. aastasse. 

Ja samas, kui me nüüd hakkame seda põllumajandusloogikat ja põllumajandussaaduste tootmise loogikat ja põllumajandusettevõtte toimimise loogikat vaatama, siis kevadel tehakse otsuseid kevadkülvide osas. Kevadel tehakse ka otsused sügiskülvide osas ja Tartu Agrole on see kindlasti väga raskendatud, raskendatud on see ükskõik millisele ettevõtjale, kes seal enampakkumisel saab maatükid kätte. Sellega ei saa kindlasti rahul olla, et minister räägib, et me arutame ja me alles planeerime. 

Ja tegelikult selle Maa- ja Ruumiameti moodustamise ning selle liikumisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla viiakse see planeerimine veel pimedamaks. Kui maa on seal ja see planeerimine toimub sealsamas ministeeriumis, siis kahe ministeeriumi, ütleme, eriarvamusi ei pruugi sealt pärast enam välja tulla. Maa kui ressurss oli enne kõige alguses Keskkonnaministeeriumi all, siis ta oli Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi all, mille all ta peakski olema, mis on suur ressurss põllumajandus- ja metsandusettevõtete kasutuses. Linnaplaneerimine on hoopis teine asi, ja planeeringute tegemine. Nii et see nüüd kõik viia ühte ministeeriumisse kindlasti ei ole korruptsiooni seisukohalt läbipaistev.

Tartu Agro on kindlasti olnud oma segmendis [üks] teerajajaid, ütleme, kõigepealt seemnekasvatuse osas, kus nad tõepoolest täitsid OECD standardis seda seemnekeskuse nõuet. Ja see andis Eestile võimaluse liituda nende seemneskeemidega, mis on väga kiiduväärt ja väga oluline. Praegusel juhul piimakari toodab nende jaoks väga olulist kasumit, mille lisaproduktina saadud sõnnikut saab kasutada nii orgaanilise väetisena kui ka biogaasis. Nii et ma ei kadesta Tartu Agro juhti, kes peab tegema otsuseid ja uusi pakkumisi ja mõtlema oma maade kasutamisele. Nii et ootaks ministrilt kiiremat otsustamist, mismoodi edasi minna, et jääks ettevõtjatele ja pakkujatele võimalus teha häid pakkumisi jätkamaks Tartu linna lähedal põllumajandustootmisega.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sellega ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vadim Belobrovtsevi 16. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine Eesti tööstustoodangu languse kohta. Palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea minister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Hästi oluline teema, Eesti tööstustoodangu langus, majandus. Ega selles valdkonnas palju häid uudiseid ei ole, pigem väga halvad ja negatiivsed ja juba kümnendat kvartalit järjest. Ja kui siin on valitsuse poolt öeldud, et ongi raske aeg ja sõda käib ja elekter on kallis ja tuleb kannatada ja tõstame makse ja muid vahendeid ei ole ja võimalusi, võib-olla ka teadmisi, siis miskipärast need arvud, mida näitavad meie naabrid ehk siis tööstustoodangu osas, mis on positiivsed. Leedu näite puhul oli näiteks augustis tööstustoodangu tõus 5,4%, Soomes 2,7%, Lätis 2,1%. Euroopa keskmine oli 0,2% ehk siis jällegi plusspoolel. Ja siin peab ju tunnistama, et Eestil on praegu hetkel poodiumil selline hea koht, et lausa teisel kohal. Rohkem on langenud Luksemburgil. Kindlasti see ei ole see koht, mille osas peaksime nagu kiitma seda positsioon nr 2, vaid ikkagi leidma lahendusi, kuidas seda olukorda parandada. 

Ja ka viimane uudis, mis tuli meil majanduslanguse osas just eelmine nädal, kus konstateerisime jällegi fakti, et majandus on 0,7% languses, siis vaadates sisse sektoritesse ja võrreldes olukorraga, mis oli meil 2019, siis need arvud, mis sealt paistavad ja võrdlused teevad kindlasti meele mõrudaks. Nii et meil on sektorid, mis on väga suures miinuses ja languses. Ausalt öeldes teeb kurvaks, et praegune valitsus ei ole 10 kvartali jooksul lahendust leidnud. 

Rahandusminister rääkis, et ega riik ega partei ega valitsus ei peakski ju majandusse sekkuma. No see on ju lausa vale lähenemine. Riigi roll on alati olnud suunamine ja ka praeguses olukorras tegelikult valitsus majandust suunab, suunab seda läbi maksutõusude ja nii, nagu me näeme, ta suunab ikkagi allapoole, mitte ülespoole. Et nagu väga kummastav oli kuulda, kuidas rahandusminister siitsamast puldist väitis, et tegelikult valitsus ei sekkugi, ei peagi sekkuma. Samas nad seda teevad igapäevaselt. Aga millega nad tegelikult ei tegele, on just nimelt sektorite upitamine, aitamine, lahenduste leidmine, igasuguste erinevate soodustuste tegemine õigel ajal. Kui me räägime näiteks puidutöötlemissektorist, siis võrreldes 2019. aastaga on langus –21%. Tegelikult me teame ju, kust need kõige suuremad probleemid ju sisse tulid. Siis kui elektri hind oli kallis, valitsuse laual oli küsimus, kas hakata ettevõtteid aitama ja elektri hinda alla viima, kas või ajutiselt, siis selgelt võeti tolleaegses valitsuses sellised otsused vastu, kus ettevõtetele elektri hinnaga appi ei mindud. See pani väga suure põntsu kogu sellele valdkonnale, millest tegelikult siiamaani ei suudeta välja tulla. 

Nii et kui riik sekkub õigel ajal majandusse, siis on sellest kasu. Ja loomulikult me peame valima endale suunad, millega tegeleda. Praegune valitsus seal, kus, ja selliste tööriistadega, mis abistaks majandust, ei sekku, aga annab malakat majandusele läbi maksutõusude. See ei ole jätkusuutlik. Ja nendele küsimustele ja lahendustele soovikski praeguselt majandus‑ ja tööstusministrilt vastuseid saada. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Palun!

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Ma alustan sealt, kus tegelikult ka rahandusminister nii poole peal kui ka lõpus mitu korda rääkis, mida kahjuks lugupeetud ettekandja väga palju ei maininud. 

Kui me tõesti võrdleme meie töötleva tööstuse olukorda, siis kõige suurem mure tekitaja on ilmselgelt siiski 2022. aasta alguses alanud täiemahuline Ukraina sõda. Ja sealt tulenevad väga põhimõttelised väärtusvalikud. Tõesti, ka Eesti riigis ja meie töötleval sektoril oli ja on siiamaani pärast seda mureküsimus erinevate toorainete sisendhindadega, sealhulgas ka tõesti tulenevalt sellest, et Euroopast kadus ära väga suurel mahul odav Vene gaas, millega tegelikult seda Vene sõjatööstust ju rahastati, seda hullumeelsust. Ehk siis tegelikult kogu Euroopa ja sealhulgas ka Eesti töötlev sektor kindlasti on olnud väga suurte väljakutsete ees. Seal ei ole tõesti midagi varjata ja vastupidiselt tegelikult valitsus on süstemaatilisi samme meie töötleva tööstuse, aga ka ekspordivõimekuse kasvatamiseks ja reguleerimiste vähendamiseks ja üldse meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime suurendamiseks tegemas. 

Aga tulen konkreetselt küsimuste peale. Esimene küsimus: "Eesti töötlev tööstus on langustrendis juba pikemat aega, viimase aasta keskmine alates eelmisest augustist on 6 protsenti. Sama ei saa aga öelda lähiriikide tööstustoodangu kohta. Milliseid teadaolevaid samme on astunud viimastel aastatel lähiriikide majanduse toetamiseks teiste riikide valitsused, et neil on õnnestunud hoida oma tööstustoodang tõusuteel?" Esiteks tulebki alustada sellest, et Eesti riik on väga väikese majandusega ja avatud majandusega riik. 80% meie majandusest on ekspordist. Kui me võtame töötleva tööstuse, siis töötlev tööstus samamoodi: 76% meie töötleva tööstuse toodetest läheb ekspordiks. Ja kui me räägime sellestsamast tarbija ebakindlusest või õigemini kindluse vähenemisest, siis me täpselt samasugust olukorda näeme ka meie peamistel eksporditurgudel, milleks on Soome, Rootsi, Läti, Saksamaa. Ehk siis tegelikult on tarbijatel täiesti arusaadavalt tulenevalt julgeolekuolukorrast Euroopas kerge ebakindlus tuleviku ees. Meil tuleb iga päev sõjauudiseid Euroopast, Lähis-Idast ja nii edasi. Ehk tegelikult see olukord, kus meie riigid, aga ka töötleva tööstuse sektori esindajad on, on kindlasti väljakutsuv. 

Ja on küsitud, mida konkreetselt teised riigid on teinud. Soomes on toetatud energiatõhusust ja innovatsioonitegevusi. Soomel on olulised ajalooliste tulemuste tõttu ka, mis seal salata, energia hinnad tulenevalt sellest, et mitmed nende energiatootmisvõimsused on oma algse investeeringmahu taastootnud ja samamoodi tuleb ka Skandinaaviast odavat hüdroelektrienergiat. 

Rootsi on keskendunud rohepöördele, investeerides just taastuvenergiasse ja panustades roheterase kasutuselevõtule läbi avalike hangete, ning samuti tööliste koolitamise soodustamisele muutuvate oskustega maailmas. 

Naabritest on Leedu näiteks pakkunud tuge eksportivatele ettevõtetele ning on suudetud edukalt eksporti Saksamaale suurendada. Samuti on suudetud mõnevõrra kasvatada lisandväärtust ja edukalt on loodud rohekoridori protsess. 

Läti on omakorda investeerinud infrastruktuuri ja tootmise mitmekesistamisse, et vähendada haavatavust tarneahelates ja nõudluses. Samuti on edukalt loodud rohekoridori protsess. 

Meiegi oleme naaberriikide arenguid jälginud ja tegelikult juba paremaid lahendusi rakendamas, millele vastangi teie teise küsimuse näol, mis oli küsimus lihtsustatult: milline on meie riigi tulevikunägemus, kuidas toetada meie ettevõtete konkurentsivõimet? Esimene asi … Nagu öeldud sai, tänane valitsus on öelnud, et kaks prioriteeti on: riigi julgeoleku kindlustamine ja meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime kasvatamine. Selleks me oleme päris mitmeid tegevusi juba astunud ja oleme ette nägemas ka järgmisel aastal, 2025. aastal, konkreetselt majanduse konkurentsivõime tegevuskava, kus on punktid, mida me oleme arutanud ja kokku leppinud koostöös ettevõtjate erialaliitudega: mis on need tegevused, kuidas vähendada aruandlust, suurendada meie ettevõtete konkurentsivõimet, lahendada erinevaid kitsaskohti, mis võiksid majanduskasvu piirata. Konkreetsed näited. Oleme juba kokku leppinud suuremahuliste investeeringute meetme siia investeeringute meelitamiseks, aga juba olemasolevatele ettevõtjatele enda tootmiste tegevuste mahu suurendamiseks. Samamoodi käivitub järgmise aasta alguses kaitsefond. Me oleme tegelikult … Kaitsetööstus läbi Ukraina abistamise meetme kaitsefondi ja kaitsetööstusparkide loomise on kindlasti väga hea kasvupind, kus me näeme täiesti uut sektorit tulevikus kasvamas nii käibelt kui ka tipptasemel innovatsioonilt väga oluliseks valdkonnaks Eesti majanduses. 

Mis me veel oleme teinud? Nagu ma mainisin, Eesti on väga avatud majandusega riik, 80% meie majandusest on ekspordiks. Me oleme koostöös ettevõtjatega valmis saamas ekspordistrateegiat 2035, just sellesama mõttega, nii nagu vanarahvatarkus ütleb, et ära hoia mune ühes korvis. Kui me näeme, et ühtedel turgudel on nõudlus vähenenud, tarbijakindlus on madal, siis tegelikult on lahenduseks ka mitmekesisem ekspordistrateegia, erinevatele turgudele minek. Me nägime näidet, et Leedu on suutnud oma eksporti suurendada näiteks Saksamaale tänu pikaajalisele Leedu, Poola koos toimimisele. Saksa turg on neile lihtsalt logistiliselt lähemal. Kindlasti, ma arvan, on ka Eesti mõte vaadata, alustades Saksamaast, aga tegelikult ka mitmekülgselt enda ekspordistrateegiat arendada. 

Konkreetselt oleme loonud ekspordimeetme erialaliitudele, kuna Eesti ettevõtetest 90 pluss protsenti on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Neil ei ole seda täiendavat lisaressurssi, et suunata seda energiat eksportimisele, ekspordinõunikele, uute turgude kaardistamisele, messidel käimisele. On väga hea näha, et Eestis erialaliidud, samasse valdkonda kuuluvad ettevõtted panevad seljad kokku ja teevad seda ühiselt: käivad ühiselt messidel, liidud palkavad ekspordinõunikke. Ja me tahame tegelikult riigina seda keskkonda suurendada. 

Kui me soovime pikemas vaates jõukamaks saada, siis tegelikult on selleks paar-kolm, otse öeldes, lihtsat lahendust, mida on lihtne öelda, aga väga keeruline teha. On kõrgema lisandväärtuse loomine. Sellepärast me oleme riigina loomas just sellist ettevõtluskeskkonda, kus seda kõrgemat lisandväärtust oleks motiveerivam ka ettevõtjatel toota, sest nagu ma olen öelnud, ega riik ju majandust ei juhi ja ei peakski juhtima, vaid riik peab looma stabiilse, etteaimatava, hea, konkurentsivõimelise keskkonna, kus ettevõtetel on hea toimetada. Ja selleks oleme käivitamas rakendusuuringute keskuse programmi. Meil on olemas rakendusuuringute programm, mis justkui sellise kõrgema lisandväärtuse loomiseks tekitab kas katsekeskkonnad või taotlusvoorud, kus ettevõtted saavad oma teadmusmahukaid tooteid-teenuseid arendada. 

Neid tegevusi on tegelikult veel. Konkreetselt järgmise aasta tegevuskavas on 40 pluss konkreetset tegevust, millele lisanduvad erinevad arengustrateegiad ja tegevused. Aga konkreetseid tegevusi on järgmiseks aastaks 40 ja see ei hõlma ainult majandusministeeriumi, see hõlmab ka teisi ministeeriume. Näiteks aruandluskohustuse vähendamine, mida me ka üle-eelmisel nädalal majanduskabinetis arutasime – seal peab 22 erinevat allasutust, riiklikku allasutust, koostööd tegema, andmeid standardiseerima, tänu millele ettevõtjatel võiks tulevikus olla aruandluskoormus kuni 90% väiksem. Need on need asjad, mida ettevõtjad ootavad: et riik neid vähem segaks, rohkem automatiseeritust, vähem aruandlust, ja tegelikult just ettevõtluskeskkonda, mis arendaks sellist tootearendust ja innovatsiooni. Tegelikult, kui me tahame jõukamaks saada, mis seal salata, me peamegi neid kõrgema lisandväärtusega tooteid-teenuseid siin tegema. Ja eriti hea, kui me suudame neid naabritele müüa. 

Kolmas küsimus ja viimane: "Eesti tööstustoodangu languse mõju jõuab ka meie inimeste igapäeva. Kuidas see langus mõjutab inimeste toimetulekut ja riigi majandust?" Jah, kindlasti ka majandusolukorra muutus ühte- või teistpidi muidugi alati mõjutab, alustades inimese sissetulekust, toimetulekust. Mis on selle kriisi eripära olnud? Kuigi struktuurselt on majandus olnud tõesti languses, siis me oleme näinud, et nominaalselt majandus on väga kiires kasvus olnud. Samamoodi olukorras, kus on struktuurselt keerulised ajad, me näeme, et tööhõive on säilinud, isegi tegelikult saavutanud uusi rekordtasemeid, mis tähendab, et Eestis pole korraga nii palju inimesi tööl olnud mitte kunagi varem. Ehk siis see on olukord, kus me oleme. Ühtepidi see toob uusi väljakutseid. Kui me räägime, et me ootame lähiaastatel majanduskasvu, siis on see küsimus, kust meil tuleb täiendavaid töökäsi, kuidas me suurendame tööhõivet. Teistpidi see on seesama kõrgema lisandväärtuse loomine ehk riigi puhul meil on vaja seda motivatsiooni ettevõtjatel tõsta, et nad tegelikult panustaks senisest enam teadus- ja arendustegevusse, mõtleks ka innovatsiooni peale. Mul on hea meel, et minu all olev Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, ma olen seal omaniku ootusi uuendanud, et see just vaataks üle oma toetusmeetmed ja tegevuse. Millised on need tegevused, kuidas päriselt ettevõtjaid toetada just kõrgema lisandväärtusega sammude juurde jõudmisel? Ja kui on mingid meetmed, mis turule ei sobi, ei vasta ootustele, siis need tuleb ära lõpetada ja ressurss suunata teise kohta. Selles mõttes neid näiteid, mida me riigina teeme, on väga-väga palju. Aga eelkõige, nagu ma olen rõhutanud, riik saab luua selle keskkonna. Riik loob konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna, kus tublid tugevad ettevõtjad saavad toimetada ja riik neid võimalikult vähe segab. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on saalist mõned küsimused, vähemalt üks. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh hea juhataja, lugupeetud minister. Jutt oli väga hea, muidugi, loodetavasti see nii ka läheb, aga selleks, et seda korda teha, tuleb kõigepealt vaadata üle energia hinnad. Nad ei ole meil konkurentsivõimelisust ja ilma selleta väga raske edasi minna. Sa saad sa sellest väga hästi aru. Aga mul oleks väga lihtne küsimus. Et neli aastat tagasi oli sarnane olukord võib-olla isegi halvenenud siis kui KOV-id sai, olgu see siis see riik risk, kas sellise väga hea päästerõnga omavalitsustele teede ehitamise rahastamises tulid väga suured summad tulid igale igale oma Eesti Eestimaavalitsusele ja see aitas nii omavalitsusi kui ka selle sektori ettevõte praegu me kärbime teede ehitamiseks, miks me seda teeme siis, kas te olete kaalunud seda, et selline päästerõngas, nagu oli 100 aastat tagasi umbes Ameerika Ühendriikides, siis kui see suur depressioon oli? Samamoodi ehitati teid ja sildu ja tänavaid ja miks me seda praegu ei tee?

Aitäh, hea küsija! Väga õige märkus, et ise ka ettevõtjatega ja potentsiaalsete investorite kohtades kindlasti energia on üks võtmeküsimusi, alustades sellest, milline on energia lõpphind, ja teistpidiselt, väga paljude ettevõtjate jaoks on küsimus, et on see ka puhas ehk siis maakeeli puhas ehk taastuv taastuvatest allikatest tehtud. Tulenevalt just väga mitmetest eksportivatest toodetest, kus on vaja erinevaid sertifikaate, oleme me tegelikult ju ette nägemas vähempakkumist roheenergiale, teistpidiselt oleme samamoodi ka tegemas hankeid juhitavateks võimsusteks, et Eesti energiaportfell oleks mitmekülgne ja lõpphind võimalikult soodne.  

Sellele täiendavalt olen ma koostöös Kliimaministeeriumiga tegelikult ka arutamas võimaliku energia lõpphinna diferentseerimist ehk siis muutusi just selleks samaks, et me näeme, et me oleme ju konkurentsis mitte enda siseturul, vaid tegelikult naabritega. Ja mis seal salata, Skandinaavia on kõige odavam, Euroopa mõttes kõige odavam elektrienergia piirkond. Kui me võrdleme mujal Mandri-Euroopaga, siis me oleme energia odavuselt tegelikult seal top kolmes, top viies kogu aeg. Aga tõesti, mis seal salata, nagu ma ka mainisin, tulenevalt Norra hüdroelektrijaamadest, varem juba algse investeeringu taas teinud energiatootmise jaamadest, siis me energia hind võiks olla veel parem võrreldes just Skandinaaviaga. Ja sellest tulenevalt me vaatame kindlasti, kas suurtarbijatele oleks mõistlik teha energia lõpphinna diferentseerimist just selleks, et olla konkurentsivõimeline Soome ja Rootsiga, aga ka üldiselt naabritega.  

Mis puudutab avalikke investeeringuid, siis vastupidiselt, tegelikult Eesti riik on avalik ehk riigipoolsete investeeringutega põhivarasse, mitteteenustesse, tegevustesse, just infrastruktuuri [investeerinud]. Me oleme Euroopa täielikus tipus. Me oleme kõik need aastad olnud avalike investeeringutega top kolmes, vahepeal olid meil teised isegi, ainult Ungaril oli seal mingi imelik eriprogramm, millega nad olid korra avalike investeeringute sees. Ilmselgelt tulenevalt julgeolekuolukorrast kõige rohkem avalikke investeeringuid läheb täna kaitsesse, julgeoleku valdkonda. Aga isegi sellisel keerulisel ajal me tegelikult ei ole teede investeeringuid nüüd vähendanud, vaid vastupidiselt me just suunasime täiendavat raha ka keerulisel ajal teede investeeringutesse, just Via Balticasse, kust tuleb neljarealine maantee täiendav ehitus, ja samamoodi taristusse, ka Rail Balticasse. Ma tean, et siin on arutelu ka, kellele meeldib, kellele mitte. Meie jaoks on kindlasti oluline, et Eesti oleks oma lääneliitlastega maksimaalselt ühendatud – on selleks maantee, raudtee, õhuliinid, on selleks gaasielektri trassid, torud –, mida rohkem me oma sõprade, partneritega läänest ühendatud oleme, kindlasti seda parem on. Ja Eesti avalikult investeerib väga-väga palju, me oleme Euroopa täielikus tipus.

Lauri Laats, palun!  

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite ära, et me oleme avatud majandus ehk me sõltume suuresti meie partneritest ja nende nõudlusest. Täpselt samamoodi on tegelikult nii Läti kui Leedu ja miskipärast nendel läheb paremini kui meil. Ja miks? Sellele küsimusele te ei vastanud või vähemalt oma kõnes ei pidanud vajalikuks seda mainima, et mispärast nendel siis läheb paremini, arvestades, et ka nemad on mõjutatud sõjast, ka nemad on mõjutatud energiahindadest täpselt samamoodi nagu meiegi. 

Ja selle küsimuse teine pool, et vaadates kogu seda virvarri energeetikas ja selle poliitika kujundamisel ja põlevkivi tapmises, suund, mis on võetud, et põlevkivi kasutamine tuleb ära tappa, siis ikkagi mis on teie nägemus, kuidas on võimalik odava elektri kätte saada. Ma loodan, et see ei ole kindlasti see suund, mis puudutab roheenergiat, sellepärast et kõik arvutused näitavad, et see ei ole nii.

Jaa, ma alustan lõpust. Nagu ma ütlesin, meie jaoks on kindlasti väga oluline laiapõhjaline energiaportfell, milles siis on ka võimalikult head ühendused naaberriikidega, on see siis elektriühendused, gaasiühendused, kõik need muud. Mina kindlasti usun, ma ka mitte ainult ei usu, vaid olen ka neid arvutuslikke prognoose näinud, et siis tegelikult energiaportfell, mis puudutab taastuvenergiavõimsusi, on see tuuleenergia, päikeseenergia, kuhu juurde on pandud nii lühiajaline salvestus akudega, aga ka pikaajalisem salvestus. Ilmselgelt me saame aru, et me oleme regioonis, kus mõnikord päike ei paista, tuul ei puhu, siis on vaja ka juhitavaid võimsusi ja tegelikult Elering neid juhitavate võimsuste sagedusreservpakkumisi on tegemas. Ehk siis jah, me vajame sellist tarka, mitmetahulist tegelikult energiaportfelli, mis tagaks meie isevarustatusekindluse. Aga teistpidi ma arvan, et meil on väga mõistlik ja hea tegelikult olla ka oma partnerite ja liitlastega heades ühendustes nii põhja poolt, aga ka samamoodi lõuna poolt.  

Mis puudutab, mis siis on, te konkreetselt küsisite Läti ja Leedu näitel. Paar asja, mis konkreetselt Eesti majandust Läti ja Leedu majandusega eristab, on kindlasti see, et alustades just nendestsamadest, nagu te ka ise mainisite, hea küsija, ekspordipartneritest. Kui meie kõige tugevamad ekspordipartnerid on ajalooliselt ja siiamaani Soome ja Rootsi, siis just Leedu puhul saigi näite tuua, on justkui rohkem Mandri-Euroopasse vaates. Mis puudutab veel meie ettevõtjate olukorda nii elektrienergia, aga mis seal salata, mida ka rahandusminister enne mainis, ka euriboriga, siis Eesti ühiskonna eripära on olnud see, et me oleme väga turuhindade usku, heas mõttes, ja see on ka meid väga pikalt aidanud. Kui meil olid börsil energiahinnad, mis olid pikalt väga madalad, seal, ütleme, nulli kuni seal mõne sendi juures kilovatt, siis need töötasid, aitasid meie ettevõtjaid, meie kodutarbijaid väga hästi. Tulenevalt energiasõjast, mis algas enne täiemahulist Ukraina sõda, hinnad läksid tõesti väga kiiresti mäekõrgusele ülesse. Samamoodi ka euriboriga. Kui euribor oli pikalt isegi negatiivne, oli seal 0% juures, siis pooleteist-kahe aastaga ta neljakümnekordistus. 

Miks ma seda ütlen? Jällegi, Eesti eratarbijatel, Eesti ettevõtjatel on võrreldes naabritega suhteliselt rohkem laenukoormust. Ühtpidiselt on oma ettevõtetesse investeeritud, teistpidiselt eratarbijad on kas siis endale kodusid soetanud. Aga tulenevalt sellest, et meie ka võrreldes naabritega on olnud rohkem ujuva intressi ehk selle euribori peal, siis seesama kiire euribori tõus sõna otseses mõttes tõmbas nii ka ettevõtjatel hapniku, investeerimisvõimekuse kinni. Naabritel ei ole seda olnud. Ehk siis näiteks tuues sellesama Leedu ja Läti näite, siis neil on nii elektrihinnad, aga ka, ütleme, laenumarginaalid tihti on fikseeritud intressiga. Ehk ühtepidiselt, kui meil tõesti need erilised olukorrad olid, läks elektri hind ja euribor väga kõrgeks, siis suhteliselt läks neil paremini. Aga nüüd, kui me näeme, et euribor on hakanud langema, ta on tipust juba 1,5% maha tulnud, ta on siin 2,7% juures, energiahinnad on ka vaikselt stabiliseerumas, siis see tegelikult tähendab, et see, just eriti euribor annab tegelikult suhteliselt rohkem raha järgnevast aastast edasi meie eratarbijatele, aga ka ettevõtjatele kätte, mis tähendab, et Eesti majandusse tuleb sõna otseses mõttes sadu miljoneid täiendavat raha, mida seal veel näiteks sellel aastal ei olnud. 

Ehk mida ma tahan sellega öelda? Erinevate riikide majandustsüklid võivad olla natuke erinevad. Üldiselt Baltimaade majandustsüklid on käinud sarnase loogikaga. Meie taastusime COVID-ist kiiremini kui meie naabrid. Nüüd me näeme, et naabritel on hetkel tsükkel meist natuke eespool, aga ma usun kindlasti, tulenevalt sellestsamast täiendavatest vahenditest, stabiliseerumisest, ja mis oluline, ettevõtjad on näinud ka sama Skandinaavia turgude nõudluse kerget taastumist, siis nende konkreetsete parameetrite pealt saab olla mõõdukalt optimistlik, et järgmisel aastal läheb paremaks. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Väga õigesti sa ütlesid, et energia lõpphind on üks olulisemaid näitajaid majanduses. Aga samas te jätkate endiselt valitsusega meretuuleparkide projekteerimist ja lausa tahate viia selle juba varsti lepingulisele alusele. Ometi saate ju väga hästi aru, et meretuulepargid ei ole Eestis odavad ja nad ei ole ka rohelised. Kui me võtame kõige selle, mida ma näiteks Saaremaa kohta olen rääkinud korduvalt, siis Saaremaa rannikule planeeritava meretuulepargi juurde peab ehitama 330-kilovoldise kõrgepingeliini ja selle pargi enda. Koos dotatsioonidega ja pargi ehitusega läheb see meie maksumaksjale maksma kuskil kuni 7 miljardit. See tähendab seda, et see lõpphind tarbijale läheb meeletult kõrgeks. Kuidas me oleme konkurentsivõimelised? Ma olen seda korduvalt küsinud, aga äkki sa oskad seletada paremini.

Aitäh! Meile neid erinevaid tuuleenergia vähempakkumiste hinnaprognoose tutvustati Kliimaministeeriumi poolt ja minu arust on neid ka Riigikogule tutvustatud erinevates komisjonides. On selgelt näha, et tuleviku hinnaprognoos on see, et tulenevalt nende uute võimsuste tulemisest puhtalt energia hind ise on prognoositav sinna 50 euro juurde megavatt ehk 5 senti kilovatt. Kui keegi pakuks mulle täna sellist hinda, et ma ka enda kodutarbimises saaks sellise hinna fikseerida, siis ma kindlasti selle koheselt võtaks. Ma usun, et ka teised teised ruumis olijad võtaks.  

Küsimus on selles, et kui me teeme selle lae ja põranda mudeli, et tegelikult anda finantskindlust, et on olemas pikas plaanis – me räägime 10 + aasta mõttes – erinevatel energiatootmisüksustel selline rahavoog juhitav ja arusaadav, siis jah, see täiendavalt toob taastuvenergia tasu väikese tõusu. Me räägime sendist, 1 sent peale, oleneb tegelikult tarbijale juurde sellest nii-öelda taastuvenergia tasu tõusust. Aga teistpidi see hind langeb nii palju, et lõpphind kui selline tuleb tarbijale ikkagi soodsam.  

Ja mis me näeme, esimesed näitajad on käes. Kui ma nüüd ei eksi, siis eelmine nädal tuli uudis, et järgmisel aastal taastuvenergia tasu 20% inimese elektriarvel väheneb. Miks? Sellepärast, et esimesed, kõige kallimad tolleaegsed mehhanismid on läbi töötatud ja tegelikult nii palju taastuvenergia tasu enam maksma ei pea.  

Mis puudutab energiasektorit, siis ma olen selle üle pikalt diskuteerinud siin teie erakonna liikmetega ja teistega. Energia on selline väga huvitav sektor. Kui me vaatame kas või põhjanaabrite juurde, siis ei ole olemas ühtegi energiaallikat, mida ühte või teist pidi ei oleks riigi poolt doteeritud kas algse investeerimisvõimekuse suurendamisega, näiteks tuuleenergia tootmise dotatsiooniga või mingite rahavoogude garantiide andmisega. 

See, kuidas täpselt seda meetodit leida… Sellepärast ma ütlesingi, mina arvan ka, et tegelikult Eesti tugevus on mitmekülgne energiaportfell. Ma olen ka avalikult välja öelnud, et mina kindlasti olen valmis arutama ka tuumajaama sobivust sinna portfelli just selleks, et saada pikaajaline stabiilne hinnavahemik ja loogika sinna juurde. 

Aga kindlasti, kui rääkida kõikide nende ettevõtjatega, investoritega, kes siia soovivad lähiaastatel tulla, siis nende jaoks on see täpselt sama oluline. Aga kõik on küsinud, et neil on ligipääsu vaja taristule – sadamad, teed, raudteed –, aga nad küsivad, kas on ka rohelist energiat saada piisavas mahus, et nad oma tootmise siia saaks tuua.

Ma arvan, et selline tervemõistuslik lähenemine ja need prognoosid on näidanud, et ka koos erinevate tasudega – taastuvenergia tasu, võrgutasu ja nii edasi – elektri hind pikemas vaates lõpptarbijale langeb. 

Mis puudutab suurtarbijaid, siis seal on täiesti eraldi konkurents. Väga mitmed riigid teevad lõpphinna diferentseerimist ja see on see teema, mida ma kindlasti tahan ka Kliimaministeeriumiga ja valitsusega arutada, milline on meie konkurentsieelis selles valdkonnas. 

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Mart Maastik, palun!

Aitäh, Toomas! Lugupeetud minister ja üks saadik, kes istub saalis! Jaa, väga meeldiv oli kuulata tegelikult, Erkki, seda juttu, sest sa rääkisid väga palju tõtt. Oleme ausad, et see kõik, mida peaks tegema, oli väga ilus, see jutt, aga see, mida reaalselt riik teeb, on hoopis vastupidine. Ja see, et energiahinnad on tegelikult majanduse konkurentsi aluseks, on ilmselgelt juba mitte praegu tekkinud teadmine, vaid see on läbi aastakümnete nii olnud ja sellepärast on ka väga palju sõdu peetud ja ilmselt peetakse ka praegu just nimelt ressursside pärast sõdu. Ja nüüd väita, et kogu Eesti hädades on süüdi ainult Venemaa sõda ja Vene gaasi äralangemine meie turult, et võrreldes naabermaadega, kus on samad mured ju tegelikult ja nendel ei ole sellist majanduslangust, siis see ei vasta ju tõele. 

Rohkem hirmutab mind see, mis hakkab saama tulevikus ja ei ole asjata ma rääkinud nendest meretuuleparkidest. Tegelikult sa, Erkki, rääkisid nagu poolt tõtt, et ühest küljest jaa, et võib minna energia odavamaks, aga see on ka klausliga, et meie tööstustarbimine peaks siis kuus korda suurenema, mis on praegustes arvutustes. Ehk siis praegu me tarbime umbes 2 teravatt-tundi aastas, tööstus tarbib, ja nendes arvutustes on ette nähtud umbes 12 teravatt-tundi. Ja kui nüüd, ma küll ei tea, mille arvelt meie tööstus peaks nii suuresti tõusma, uut tööstust ei ole väga palju siia näha, et keegi planeeriks. Võib-olla kui jah sõda lõpeb, siis ka tuleb natukene usku rohkem, et juletakse siia investeerida. Kuid sellele vaatamata, kui vaadata just nimelt näiteks Saaremaa meretuuleparki, mida ma olen hästi palju uurinud, siis seesama, tähendab, üle Saaremaa veetav elektritaristu läheb maksma hinnanguliselt umbes 2 miljardit, võib-olla ilmselt ka rohkem, kui osa tuleb rohkem panna kaablisse ja see on ilma selle merekaabli hinnata, mis peaks minema edasi siis Läti poole. Ja dotatsioone on ette nähtud praegustel andmetel 2,3–5 miljardit. Ja kui see isegi jaguneb 20 aasta peale, nagu sa ütlesid, et praegu on ära kukkunud juba esimesed tuuleparkide ja päikseparkide toetused ja selle võrra hind langeb, siis me tegelikult ju oleme nagu võlaorjuses selles mõttes, et meie maksumaksja maksab järgmised 20 aastat või 30 aastat garanteeritud tasu nendesamade dotatsioonide arvelt. Ja ma ei hakka rääkima sellest, kuivõrd roheline see on. Seda enam kui nende elektriliinide rajamiseks peab raiuma sadu tuhandeid hektareid metsa ja rikume ära kohalike elanike loodust. See, et meretuulepargid asuvad 10 kilomeetri kaugusel rannikust, on ilmselgelt mitte ainult visuaalne reostus, vaid suur oht ka tervisele. Sellest oleme siin palju rääkinud. Kahjuks on see nagu kurtidele kõrvadele. 

Kui nüüd rääkida sellest, et euribor on ka süüdlane, euribor on järsult tõusnud ja meil on hästi palju laenusid, siis tegelikult siin ma küll toetan ka teiste erakondade mõtet, et seesama euribor, mis on nüüd ootamatult pankasid rikastanud, võiks olla tegelikult ka riiklikult reguleeritult osa sellest riigile tagasi võtta, mis tegelikult riiklike investeeringute puhul kaotaks sellise laenuriski või minimiseeriks seda. Siin on tegelikult riigil teha küll ja küll.  

Nii et maksutõusudest ei ole vist mõtet rääkida, see kindlasti majandust ei turguta. See, kui siin üks küsija enne ütles, et Ameerika Ühendriikides tehti 100 aastat tagasi, ehitati teid ja sildu, tõesti, Hooveri tammi isegi loodi. 

Ma paluks lisaaega. 

Jah, kolm minutit. 

Hooveri tamm ehitati ka sellel eesmärgil, et anda, et turgutada majandust. See tõesti oleks ka üks variante. See, et praegu euribor on kõrge, kui seda, nagu ma juba ütlesin, reguleerida riiklikult, euribor kukub ära, võiksime ka täna isegi laenu võtta selle jaoks, et neid taristuid välja ehitada, mis on meile äärmiselt vajalikud ja sellega luua võimalusi kohalikel ettevõtjatel siin tööd teha. 

Kui meil ei oleks seda Rail Balticut, mida me siis tegelikult rahastame CO₂-kvoodi rahast, ma ei saa küll aru, kuidas see kõik nüüd nii hästi roheline on, ühest küljest me võtame maksumaksja taskust ära pidevalt CO₂‑kvootide näol raha ja siis me tegelikult ehitame sellest hoopis Rail Balticut. Noh, see on ju tegelikult näha, et see on tegelikult enesepetmine. Aga isegi kui Rail Balticu, ütleme, praegune rahastus aitab natukene ettevõtjad selles suhtes, et need, kes ehitavad teid, need saavad siis ehitada Rail Balticut, see mõnes mõttes tõesti natukene on päästerõngaks. Siin ma olen nõus. Kuigi ütleme, kas seda Rail Balticut reaalselt nüüd vaja on või ei ole, sel pole enam täna mõtet peatuda. 

Nii et rääkida sellest, et riik on teinud omalt poolt kõik, nagu sa siin mainisid, et ettevõtjal oleks hea siin toimetada ja parim viis oleks mitte segada, siis tegelikult me ju, meie valitsus praegu just nimelt segab ettevõtjaid ja kui on ettevõtjatega olnud ümarlauad või kohtumised, nad on kõik need murekohad välja toonud. Paraku ei ole valitsus küll neid mitte ühtegi kuulanud. Nii nagu ei ole kuulanud ka tegelikult opositsiooni poolt öeldut. 

Ma väga loodan muidugi, et Erkki, sa oled noor mees ja kindlasti on sul tahet palju ja sina ikka oled võimeline kuulama ka rohkem ettevõtjaid. Siiski tahaks lõpetada positiivse noodiga, et ma ei ole veel kaotanud usku, et majandusministeeriumist tuleb asjalikke otsuseid ka. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Vahepeal, kui me siin arutasime Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt esitatud arupärimisi, ja täna oli meil neid siin saalis neli, siis üheks teemaks olid ka aktsiisid, aktsiisi tõstmised, alkoholiaktsiisi tõstmine, tubaka-, kütuse-. Ja huvitaval kombel juhtus ime täna. Mart, ära ka mine ära. Üks ime juhtus, nimelt rahanduskomisjonis otsustati mitte tõsta alkoholiaktsiisi järgmiseks aastaks. Ja huvitav, et kui me rahandusministriga seda siin arutasime, siis kas ta ei teadnud või ei tahtnud mulle öelda, aga pigem ei teadnud, et selline otsus oli tehtud, mis omakorda tähendas ju ka seda, et need väited, mis ma siitsamast puldist esitasin, olid ju õiged. Ühest küljest me nägime selgelt, et aktsiiside laekumine eelarvesse ei ole plaani kohaselt toimunud, ehk vähem kui eelarve ette nägi. Ja teisest küljest, alkoholi tarbimine, nii nagu ma ütlesin, ei vähenenud. Ja lähtuvalt sellest ka rahanduskomisjon selle otsuse täna tegi. Ma lihtsalt tahtsin ära märkida, et kahju, et rahandusminister ei olnud kursis sellega, mis tegelikult komisjon otsustas.  Nüüd, mis puudutab kogu majandustemaatikat. Loomulikult, nii nagu ka me juhtisime siin tähelepanu, siis nii Mart kui ka Erkki – energia on oluline komponent. Ja minu arust meie vähemalt praegune valitsus, ja peab ka tunnistama, et ka eelnevad valitsused on suhtunud energiaküsimustesse kuidagi kergekäeliselt või teistest arusaamadest [lähtudes]. Kuidagi on võetud see roheideoloogia endale pähe ja tegelikult ei saada ju aru, mis see siis tegelikult tähendab ja millist mõju see avaldab meie majandusele ja meie konkurentsivõimele. Ja üleüldiselt see ei puuduta ju ainult Eestit, vaid see puudutab kogu Euroopat. Ja meie sörgime sellega kaasa, meie valitsus sörgib sellega kaasa. Milles see lõpuks väljendub, on see, et, ja ka ELMAK-is välja toodud analüüs, kus siis tegelikult pikemas perspektiivis elektri hind ju ei lange tänu sellele, et me hakkame siin kõva rohepööret tegema. Ja teiselt poolt need investeeringud, mis sinna lähevad, on suured. Me räägime siin peaaegu 30 miljardist. Ehk 14 miljardit, mis puudutab vastavalt seda analüüsi, mis ELMAK-is on välja toodud, mis puudutab võrkude ümberehitust, mis läheb. Teine pool, on see, et kui me liidame sinna juurde kogu elamu ja elamufondi rekonstrueerimise, ja see on praeguste, tänaste hindadega, onju, kui vaadata pikemat plaani, siis sellest 24 miljardist saab kindlasti 30 pluss. Ja kes selle kinni maksab? Kõik meie siin, kaasa arvatud ka siin saalis, see ju väljendub meie arvetel. Mida rohkem me sinna investeerime, seda rohkem see väljendub arvetel, seda rohkem ju see hind tõusebki. Et siin nagu oodata seda, et nüüd tänu sellele rohepöördele meie suudame pakkuda meie ettevõtjatele soodsamat elektrit, noh, see ei ole ju tõsi.  Ja minu arust väga oluline aspekt, mis jääb rääkimata, aga mida väga paljud poliitikud suust välja [ajavad], on energiajulgeolek: et meie tagame sellega energiajulgeoleku. No ei taga. Kuidas saadakse tagada energiajulgeolekut? Ainult oma maavaraga. Kui me suudame siin toota, siis see tagab meie julgeoleku, kui me ei suuda siin toota, siis me ostame kõik sisse. Roheenergia, palun väga: tuulikud, päikesepaneelid, Hiina akusüsteem. Kui Hiina tarneahelad katkevad, siis kõik, me oleme ilma energiata. Välisühendused täpselt samamoodi. Välisühendused peavad meil olema, keegi ei vaidle sellele vastu, roheenergia peab ka meil olema, aga seda kõike tuleb mõistusega teha. Ja mitte mingil juhul ei tohi ära kaotada põlevkivi, mis ongi meie energiajulgeolek, see tagab meie energiajulgeoleku. Mida tuleb kindlasti teha? Tuleb Euroopast küsida erandid, tuleb loomulikult anda sektorile ... Kas ma saan kolm minutit juurde?

Jaa, meil energiat on veel, kolm minutit juurde.

Jah, aitäh!… Ja kindlasti tuleb paluda erandid, et me saaksime põlevkivi edasi kasutada mõistlikel tingimustel. Omalt poolt me peaksime andma selge indikatsiooni sellele sektorile, et te olete meile vajalikud, me investeerime teisse. Kui on sellele sektorile antud julgust, siis nad hakkavad ka investeerima uutesse tehnoloogiatesse, mis püüab kinni ka selle CO₂. Miskipärast on praegune, aga ma ütlen ka, eelmised valitsused, kuidagi võtnud selle põlevkivi sihikule, et põlevkivi on halb. Ei ole põlevkivi halb, see on meie rikkus. Teist maavara põhimõtteliselt meil ei ole. Ja kui sellest maavarast me suudame enda kodu valgustada, sooja anda – no siis me peame seda kasutama. Ma nagu päris ei saa aru, et kuidas üks hea peremees ütleb, et mina seda, mis ma olen siin koduõues, ma ei kasuta, et ma lähen parem ostan kallima. Ja mis siis edasi? Aga kui kallimast kohast rohkem ei müüda sulle, mis siis saab? Ja kui meil on kogu põlevkivisektor juba maas, siis ega keegi seda kiiresti ei suuda käivitada. See, mis tehakse praegu põlevkivisektoriga, on karuteene, mille meie noorem põlvkond pärast maksab kinni lihtsalt. Seda ei tohi teha. Ja praegu on see õige aeg, et Erkki ka kuuleb, teab ju. Praegu on veel aega, ma saan aru, kaks nädalat anda konkreetsed suunised selles valdkonnas ja konkreetset erandit ka küsida Euroopa Liidult. Ja kui praegu ka magatakse see moment maha, siis läheb asi meil täitsa hapuks, seda ei tohi teha. Te olete noored hakkajad mehed seal valitsuses, uus põlvkond. Mõelge uue põlvkonna peale, ärge laske põlevkivi lihtsalt ära hävitada, põlevkivisektorit. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised ja tänan kõiki osapooli tasakaaluka ja vastastikku lugupidava arutelu eest. Oleme, head kolleegid, ka neljanda päevakorrapunkti lõpetanud.

Oleme jõudnud vaba mikrofoni juurde. Peale haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Hele Everaus, palun!

No nii, nüüd lähevad viimasedki ära. (Naerab.)

Mina jään.

Ei sellest midagi. 

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eile oli esimene detsember, täna on teine, eks ole ju. Eile oli esimene advendipäev – soovin toredat aega meile kõigile –, aga lisaks sellele ka veel üks oluline päev, mida me tahame küll ära unustada, aga võib-olla ei peaks ära unustama: ülemaailmne AIDS-i vastu võitlemise päev. Ma lähen tagasi aastasse 1986. See oli Pariisi VII ülikooli Sain-Louis' kliinik, kus ma luuüdi transplantatsiooni osakonnas tol hetkel sain oma praktilisi ja teoreetilisi kogemusi täiendada. Üks minu patsient oli Itaalia noormees, 20 pluss, kes oli üle kahe aasta enne seda saanud eduka luuüdi siirdamise vereloomehaiguse tõttu ja sisuliselt oli terveks saanud. Küll aga hakkasid tal järk-järgult tekkima probleemid, tekkima probleemid kõhulahtisusega. Tuletame meelde seda aega, 1986. 1983 esimest korda tegelikult isoleeriti ju inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV-viirus. Ja kahjuks oligi see kõhulahtisuse põhjustaja, sellest viirusest tekkinud immuunsüsteemi nii-öelda mahasurumine. Kahjuks selleks hetkeks, kui mina pidin tema eest hoolt kandma, olid sellest Itaalia noormehest jäänud järgi tõesti ilusad suured pruunid silmad ja nahk kontide peal. 12 liitrit päevas kõhulahtisust kurnas vaatamata kõikidele ülekannetele. Lisandus kopsudesse väga raske infektsioon ja lõpuks ajusse järgmine infektsioon. 

See on üks väljendus AIDS-ist, mis kirjeldab tegelikult sellesama immuunpuudulikkuse viiruse korral tekkivat situatsiooni. Midagi nii rasket ei ole ma oma meditsiinipraktikas enam tulevikus läinud. Saate aru, et see situatsioon enam eluga kokku ei läinud. 

Õnneks on maailm edasi läinud, aga ometigi umbes 88,4 miljonit maailmas on saanud HIV-viiruse ja surnud on circa 43 miljonit inimest. Euroopa Komisjon ikkagi peab AIDS-i praegu tervishoiukriisi üheks osapooleks. Ta on tahtnud, et me lõpetaksime HIV-viiruse ja AIDS-i 2030. aastaks. Kuidas me sellega hakkama saame, see sõltub meist kõigist väga palju. Mäletan, kui ma tagasi tulin Eestisse, siis keegi seda juttu kuulda ei tahtnud, et niisugune haigus üldse olemas on, öeldi, et meile see kunagi ei tule. Aga kahjuks tuli ja tegelikkuses täpselt nii on ka meil olnud need probleemid. Ma väga tunnustan neid kolleege, kes on viimaste aastakümnetega pidanud väga läbi suurte raskuste tegema võimalikuks kõigepealt testimise, edasi võitlema selle eest, et inimesed saaksid abi. 

Ma tahan öelda, et me räägime väga palju haiguste ennetamisest –siin me saame ja siin me teame, kuidas ennetada. Samas ütleb WHO, et Eestis, jah, tõepoolest, nakatunute arv on veidi langenud, aga suure tõenäosusega kuskil 40% inimestest, sellesama viiruse kandjatest, kes potentsiaalselt võivad teisi nakatada, on avastamata. Nii et ma usun, et siin on arenguruumi väga palju. Me oleme unustanud peaaegu et ära COVID-i. Väga palju on näha, kui palju inimestest käsi enam peseb üldse. Aga samamoodi HIV-viiruse kandmine on ju tegelikult väga suures osas välditav. 

Ma soovin jõudu kolleegidele ja ma väga loodan, et Sotsiaalministeeriumis valminud strateegia, mis peaks aitama tõesti ühel hetkel sellele viirusele lõpu teha, ka sinnani jõuab, sest vaktsiini ju siiani ei ole, täna oskame ainult siis … Ja ma väga loodan, et ei ole enam ainult … Tänan kolleege, kes kuulavad seda! Tänan ka inimesi, kes võib-olla vaatavad! Aga ma loodan, et ka see jutt ei ole mitte tühjadele saalidele ja vastu kõlavatele seintele, sest muidu me oma inimesi päästa ei saa. Ma soovin väga palju jõudu inimestele, kes selle viirusega praegu peavad võitlema. Tänu ravimitele see on võimalik, aga elu ei ole sugugi lihtne. Aitäh!

Suur tänu, professor Everaus. Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on tänane istung lõppenud.