Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks on registreerinud end 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Järgnevalt asume päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Selle töönädala teatavaks tehtud päevakorras on toimunud mõned muudatused. Nimelt … (Saalist öeldakse midagi.) Jah. Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, siin hääletamise hetkel kustusid ekraanid ära. Vähemalt mul. Katkestas täiesti ära, tuli lihtsalt uuesti logo peale. Ma ei tea, kas ma läksin koosoleku alguses [kohalolijana] kirja või ei läinud.

Aivar Kokk, te olete kohal. (Üldine naer. Saalist öeldakse midagi.) Absoluutselt! Nagu ma ütlesin, on kohal 80 Riigikogu liiget, puudub 21. Praegu on meie hääletussüsteem näidanud kohaloleku kontrolli puhul seda [tulemust].

Aga, head kolleegid, üks väike soovitus. Juhul kui on väike probleem sellega seoses, kas kohaloleku kontroll on tehtud või mitte, võtke korra oma kaart välja ja pange sisse tagasi. Sellisel juhul registreerib süsteem teid igal juhul.

Aga, head kolleegid, kui on väike kahtlus, et kohaloleku kontrolli puhul te ei läinud arvesse, siis me võime teha ka uuesti kohaloleku kontrolli. Kas teeme uue kohaloleku kontrolli? Hästi! Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!

Head kolleegid, kohale on registreerinud jätkuvalt end 81 Riigikogu liiget ja puudub 20, ehk numbrid ei ole muutunud.

Aga järgnevalt asume päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Selle töönädala teatavaks tehtud päevakorras on toimunud mõned muudatused. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja 15. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teine lugemine. Ning majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja 17. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 teine lugemine. Ning meil on veel, ma saan aru, ettepanekuid päevakorra kohta. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt teen mitmeid muudatusettepanekuid ja esimene puudutab tänast päeva. Nimelt on ettepanek vahetada punkt kolm ja punkt neli, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud arupärimised, omavahel ära ehk siis punkt kolme me menetleks punkt neljana ja punkt nelja punkt kolmena. Vastavad kokkulepped ettekandjatega on sõlmitud.

Aitäh! Head kolleegid, ma korra täpsustan, et kui keegi sellele vastu ei ole, see muudatus on esinejatega läbi räägitud, siis me võime selle muudatuse teha. Aitäh! Nii, Lauri Laats, palun!

Järgmine muudatusettepanek puudutab kolmapäevast päeva, punkt nr 22, 504 SE, ja neljapäevast punkti 2, 498 OE. Lihtsalt vaadates seda kolmapäevast tihedat päevakorda ja neljapäevast olulist punkti, OTRK-d, siis tõenäoliselt neljapäeval me ei jõua menetleda 498 OE-d ja kindlasti öötundidel ei sooviks menetleda 504 SE-d. Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel need praegu välja jätta.

Selge. Aitäh! Nii, rohkem … Priit Sibul, palun!

Ma teen ettepaneku vahetada ära kolmapäevases päevakorras päevakorrapunktid nr 8 ja 9. Ehk siis päevakorrapunkti number üheksa menetleks kaheksanda punkti all ja kaheksandat üheksanda all.

Lauri Laats, palun, teie ettepanek!

Aitäh! Mis puudutab veel kolmapäevast päevakorda, siis selge on see, et vaatamata sellele, et kolm päevakorrapunkti on välja võetud, on see maht ikkagi päris suur. See on punkt üks. Punkt kaks, kui me vaatame seda kolmapäevase päevakorra ülesehitust, siis [näeme, et] me alustame punktides 1–7 kolmandate lugemistega, siis järsku tulevad meil punkt 8 ja punkt 9 esimesed lugemised, siis järgnevad teised lugemised ja siis jälle jõuame tagasi siin öötundidel esimeste lugemiste juurde. Minu arust selline ülesehitus ei ole mõistlik. Ja kui me võtame selle mustri, et me alustame kolmandatest lugemistest, siis on igati loogiline, et järgnevad teised lugemised ja lõppu jäävad esimesed lugemised. Sellise ettepaneku ma teengi.

Aitäh! Selge. Teie ettepanek on arusaadav, ka Priit Sibula ettepanek on arusaadav. Juhul kui keegi selle vastu ei ole, on sellist muudatust võimalik teha. Aga sõnavõtusoov on Õnne Pillakul. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon ei toeta kolmapäeval kaheksanda ja üheksanda punkti kohtade äravahetamist ega ka nende viimist istungi lõppu.

Aitäh! Selge. Siis me ei saa neid muudatusettepanekuid päevakorra kohta arvesse võtta. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu! Ma mõtlesin lihtsalt selguse huvides küsida, et kui on esitatud kaks eelnõu põhiseaduse muutmiseks ja need on samateemalised, siis mispärast neid üldse ei panda päevakorda esitamise järjekorras, vaid pööratakse see järjekord ümber? Kas te oskate juhatuse nimel selgitada, millega selline käik on põhjendatud?

Aitäh! Juhatus on langetanud otsuse ühehäälselt ja lähtutud on eelnõu puhul kaalukusest. Antud juhul on ühe eelnõu puhul esitajaid üle kahe korra rohkem kui teise puhul.

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üldiselt on olnud tavaks samasisulised eelnõud liita üheks. Mispärast praegu seda tava eiratakse?

Aitäh, hea kolleeg! Neid liitmisi on võimalik teha pärast esimest lugemist. Siis on võimalik neid eelnõusid liita. Enne tuleb need esimesed lugemised ikkagi ära teha.

Priit Sibul, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Te, naljamees, olete leidnud jälle lahenduse. Aga minu küsimus on, et kas juhatus tõsiselt ka arutas seda. Te ütlesite, et see [otsus] oli ühehäälne. Mis põhjusel või kuidas see arutelu teil tekkis, et niiviisi on mõistlik, kui on rohkem algatajaid. Seda peaks ülejäänud saal ka teadma, et kui tahetakse mõistlikus korras lahendada, siis tuleb leida võimalikult palju allkirjade andjaid. Aga siis, kui 20 – ma ei mäleta, kui palju meid oli seal, eks – algatasid, siis tegelikkuses ei olnud teada, et 66 saadikut planeerivad ka algatada. Kuidas see on, kas tuleb mingi tabel selle kohta, et seda tulevikus silmas pidada? Või mida te seal juhatuses ühehäälselt [otsustasite]: kas seda järjekorda või konkreetselt nende eelnõude puhul juhatuses tekkis [küsimusi]? Või kogunisti protokolliosakond pöördus teie poole, et niipidi on mõistlik seda lahendada? Või mis viisil see arutelu teil toimus?

Aitäh! Juhatus oli käesoleva nädala päevakorra projekti kinnitades üksmeelne. Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Kõigepealt palun täpsustada. Ma saan aru, et Õnne Pillak oli vastu sellele, et kaheksas ja üheksas punkt järjekorras ära muuta. Aga Lauri Laats tegi ettepaneku kõik teised lugemised tõsta ettepoole esimesi lugemisi ehk punktid 10, 11, 12, 13, 14, 16, 18, 19 ja 20 tõsta seitsmenda punkti järele. Kas see on jõus? Ma tahaks sellest aru saada.

Ja teiseks ma tahaks aru saada, et see kaalukus on siis kuidas: kas me võtame nende allakirjutajate kehakaalu summa järgi või selle järgi, et kui nad on koalitsioonisaadikud, siis on kaks korda kaalukamad?

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma juba eelnevalt ütlesin, kaalukus tuli allakirjutanute arvu järgi. Te võite vaadata ka seda, mida sellisel puhul ütleb meie kodu‑ ja töökorra seaduse kommentaar.

Aga ma saan aru, Õnne Pillak, et teil on soov veel kord oma seisukohta täpsustada. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Küllap siis saalis oli sumin suur, nii et see lause teine pool kadus ära. Reformierakonna fraktsioon ei toeta ka 8. ja 9. punkti tõstmist kolmapäevase päevakorra lõppu.

Aitäh! Nii, head kolleegid, võtan veel ühe küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta. Varro Vooglaid, palun!

Siiski jätkuvalt selguse loomise huvides ma küsin üle: kas edaspidi me võime kõik arvestada sellega, et juhatuse üldine praktika ongi selline, et mida rohkem on eelnõu esitajaid, seda ettepoole see päevakorras või nädala kavas pannakse?

Juhatuse praktika väga selgelt lähtub Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest ja me toimetame vastavalt sellele, kuidas kodu‑ ja töökorra seaduses on kirja pandud, aga [lähtume ka sellest], mida ütleb kodu‑ ja töökorra seaduse kommentaar, sellepärast et see on varasema praktika põhjal kirja pandud.

Urmas Reinsalu, teil on ka veel soov teha ettepanek.

Kuidas me seda asja siis nüüd lahendame? Ma vaatan, härra Hussar, te olete meid pannud siin kollektiivsesse kimbatusse. Kuulates neid eespool öeldud mõtteid, mis enamik ei olnud ju valed, siis võib-olla, arvestades ka seda erikaalu, mida põhiseaduse menetlemine omab riigiõiguslikus tähenduses, oleks asjakohane tõsta need põhiseaduse muutmise eelnõud kolmapäeva esimeseks ja teiseks päevakorrapunktiks?

Aitäh, hea kolleeg! Aga nagu ma aru saan, sellega ei olda nõus, et muudatusi nendes päevakorrapunktides teha. (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) No ma kuulsin küll siin ühte teist ettepanekut väga hästi. Ettepanekuid tuleb veel. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Kui siin juba mingiks süsteemi loomiseks läks, siis mina teeksin hoopis ettepaneku, et kuna meil on esimesed päevakorrapunktid kuni kaheksandani kolmandad [lugemised], ja nagu sai räägitud, siis tuleb kaks esimest lugemist, ja siis meil on lõpus veel üks esimene lugemine peale teisi lugemisi, siis tõstaks selle 21. punkti, mis on esimene lugemine, sinna teiste esimeste lugemiste juurde ehk peale 9. punkti, 10. päevakorrapunktiks. Siis oleksid kõigepealt kolmandad, seejärel esimesed ja siis [lõpus] oleksid teised [lugemised]. Looks siis sellise süsteemi või korra. Oleks ju ilus?

See on nüüd väga loominguline ettepanek, aga ma saan aru, et jätkuvalt Õnne Pillakul on käsi püsti ja soov öelda välja oma seisukoht nende muutmisettepanekute suhtes. Õnne Pillak, palun!

Aitäh! Et oleks lihtne ja arusaadav, siis Reformierakonna fraktsioon ei toeta ei Urmas Reinsalu ettepanekut, mis puudutas päevakorra muutmist, ega ka Helle-Moonika Helme ettepanekut.

Aitäh! Head kolleegid! Praegu on väga selgelt üks fraktsioon väljendanud oma seisukohta, milliseid muudatusi ta ei toeta, mistõttu me ei saa lisaks nendele muudatusettepanekutele, millega on nõustutud, päevakorra projektis täiendavaid muudatusi sisse viia.

Võtan veel need kaks viimast protseduurilist küsimust ja siis me läheme päevakorra kinnitamise hääletuse juurde. Kert Kingo, palun!

Ma tänan. Teie juttu jälgides ja seda, mis siin saalis räägiti, jääb minul küll mulje, et mitte Riigikogu juhatus ei otsustanud seda päevakorda, vaid Õnne Pillak otsustas selle päevakorra. Kas Õnne Pillak on teil koosseisuväline Riigikogu juhatuse liige, kes otsustab, mis järjekorras päevakorras midagi on, või kuidas need asjad teil on?

Kas te nüüd jälgisite seda, mis toimus? Kõigepealt Riigikogu juhatus esitas päevakorra projekti, kuhu on sisse viidud juba teatavad muudatused nende taotluste alusel. Nende täiendavate taotlustega, mis siin saalis on tehtud, ei ole nõustunud Õnne Pillak, mistõttu vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele meil ei ole võimalik neid muudatusi sisse viia. Aga päevakorra projekti on esitanud Riigikogu juhatus.

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tegelikult on siin praegu päris puder ja kapsad segamini, sellepärast et Õnne Pillak on siin küll teinud mittenõustumisi – ettepanekud, millega ta ei nõustu, eks ju –, ta on öelnud ka numeratsiooni ära, milliste punktide juures tal see mittenõustumine esineb. Teie praegu ütlesite seda, et Õnne Pillak ei ole üldse millegagi nõus olnud. See ei ole tegelikult õige, siin on tulnud mitmeid ettepanekuid, mis minu arusaamist mööda on leidnud heakskiidu, nii et selles mõttes on täiesti ebaselge, mis praegu päevakorras lõplikuks tulemuseks jääb. Äkki olete nii mõistlik ja teete selleks, et kõik Riigikogu liikmed saaksid aru, mingi kümneminutilise vaheaja ja siis laotate meie lauale uuesti need päevakorrad, et me saaksime täielikult selge pildi.

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea täpsustus. Tõepoolest, Õnne Pillak ei vaidlustanud ühte väga olulist ettepanekut, mille tegi Lauri Laats ja mis puudutas tänase kolmanda ja neljanda punkti äravahetamist. Ja tõepoolest, ma nõustun sellega, et Õnne Pillak ei vaidlustanud seda. Kuna Lauri Laats selle ettepaneku tegi, siis see konkreetne muudatus läheb päevakorraprojekti sisse. Ja minu hinnangul me ei ole ju siin veel kogu protseduuri läbi teinud. Ma tutvustan teile enne hääletust veel kõiki muudatusi, mis päevakorraprojekti tulevad, ehk siis te saate korduvalt kaaluda, kuidas sellisel juhul käituda.

Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Siin lihtsalt kolleegid küsisid, nendele ka jäi arusaamatuks, millised minu ettepanekud läbi läksid, millised mitte. Ma saan aru, et minu esimese ettepaneku kohta on üle korratud, et Õnne Pillakul selle vastu ei olnud midagi. Mu teine ettepanek puudutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu ja otsuse eelnõu ehk siis vastavalt kolmapäevase päevakorra punkti nr 22 ja neljapäeva punkti 2, need palusime välja võtta ja selle puhul ka kellelgi vaidlustusi ei ole. Ja nüüd jäi lahtiseks, kas Õnne Pillak toetas minu ettepanekut, et me menetleksime kolmapäevase päevakorra punkti 8 ja punkti 9 viimaste hulgas, või mitte. See vist jäi lahtiseks. Küsimus, mille kohta ka kolleegid siin pärisid.

Aitäh! Nagu te isegi aru saite, siis selle viimase ettepaneku osas on Õnne Pillak oma seisukohta väga selgelt väljendanud. Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma tuleks ikkagi tagasi selle 21. punkti juurde, millega Õnne Pillak esialgu justkui ei nõustunud. Aga ma soovitaks tal võib-olla natukene järele mõelda. Ma ei tea, kas protseduuriliselt enam saab järele mõelda või teistsugust otsust vastu võtta, aga meie fraktsioon täna hommikul otsustas, et me teeme selle punkti osas tagasilükkamise [ettepaneku], ehk see tööprotsess jätkub meil päris täiskoosseisuliselt tõenäoliselt siis kuni 21. punktini. 22. [punkt] võeti välja. Äkki siiski oleks mõistlik see pärast üheksandat päevakorrapunkti panna? Kui mõtlete selle … (Räägitakse korraga.)

Aitäh! Aga te olete selle ettepaneku teinud ja Õnne Pillak on ka sellele reageerinud. Ma nagu ei näe praegu rohkem põhjust selle teema juurde naasta. Õnne Pillak on oma väga selge seisukoha väljendanud. Aitäh! Ma vist ei pea teile rohkem enam sõna andma, kuigi teil see palve on. Soovite? Hästi! Õnne Pillak, palun!

Jaa, aitäh! Et oleks kõigile arusaadav, Reformierakonna fraktsiooni seisukoht on, et päevakorrapunktid kolmapäeval, mis on numbriga 8 ja 9, jäävad sinna kohale, kus nad on. Ja ka punkt, mis viimane oli, punkt 21, jääb viimaseks punktiks, nii nagu see on.

Aitäh! Head kolleegid! Ma loen praegu kõik muudatused ette ja siis me läheme hääletuse juurde. Kuidas? Hästi. Ma teen niimoodi, et kõigepealt kaks minutit kutsungit ja siis me asume hääletuse juurde, enne mida ma tutvustan kõiki muudatusi, mis käesoleva nädala päevakorraprojektis on sisse viidud.

Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ettepaneku alusel jäävad kolmapäevase istungi päevakorrast välja 15. ja 17. päevakorrapunkt, eelnõude 510 ja 499 teine lugemine. Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alusel jääb kolmapäevase istungi päevakorrast välja 22. päevakorrapunkt, eelnõu 504 esimene lugemine ja neljapäevase istungi päevakorrast teine päevakorrapunkt, eelnõu 498 esimene lugemine. Ühtlasi on Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku vahetada ära tänase päeva kolmas ja neljas päevakorrapunkt.

Koos nende muudatustega ma panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole, päevakord on kinnitatud.

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna ühe seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kliimaminister. Ja teiseks, Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Mõlemad eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde.

Täna meil on päevakorras neli arupärimist. Esimene on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Helir-Valdor Seederi, Andres Metsoja, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaidi ja Aivar Koka 16. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine huvigruppide kaasamise kohta. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

Härra peaminister! Lugupeetav rahvaesindus! Selle aasta oktoobris [pöördus] 40 Eesti ettevõtlusorganisatsiooni protestiga valitsuse poole, teie juhitava valitsuskabineti poole seoses teie valitsuse majandusvaenuliku poliitika jõustamisega. Eesti majandus on languses ning valitsuse poliitika paraku töötab vastu majanduslangusest väljumisele. Ja sellest protestist tõukuvalt on rida Isamaa saadikuid esitanud teile arupärimise, mille küsimused on võetud täpse kontuurina ettevõtlusorganisatsioonide etteheidetest. Esiteks, miks valitsus ei pidanud vajalikuks tulumaksu ja käibemaksu tõusu seadustamise eelnõu kohta küsida arvamust ettevõtlusorganisatsioonidelt? Teiseks, miks valitsus andis aktsiisitõusude seaduseelnõude kooskõlastamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele aega vaid kolm ööpäeva? Miks on valitsus asunud elektriturgu ümber korraldama ja uusi kohustusi tarbijatele ja tootjatele kavandama esindusorganisatsioone piisavalt kaasamata? Miks plaanis valitsus muuta kollektiivse töötüli lahendamise korraldust ilma tööturu osapooli kaasamata? Miks valitsus rikub Eesti majanduse käekäiku puudutavates küsimustes otsuste tegemisel Eesti riigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja?

Vaadake, härra peaminister, vastates Isamaa saadikute arupärimisele vastate te tegelikult ja annate aru Eesti ettevõtlusorganisatsioonidele. 40 ettevõtlusorganisatsiooni oma protestiga on paraku must rekord. Teie eelkäija Kaja Kallase valitsuse majandusvaenulikku poliitikat protestis kaks ettevõtlusorganisatsiooni vähem, 38 organisatsiooni. Me oleme näinud selle aasta jooksul seda, et konjunktuuriinstituudi majandusbaromeetri järgi on ekspertide hinnangul usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu kukkunud vabanemisjärgselt kõige sügavamale tasemele. Kui negatiivne hinnang 100 palli süsteemis oli veel aasta tagasi, septembris 2023, suuruses 40 palli 100-st, siis nüüd, teie valitsuse ajal, on see lähenemas absoluutselt [halvimale] tasemele: 87 palli 100-st.

Härra peaminister, need on väga tõsiselt etteheited ja see on väga tõsise erikaaluga protest. Ettevõtlusorganisatsioonid ei taha mitte osaleda päevapoliitikas, vaid nad tahavad stabiilsust, nad tahavad ettemääratust, nad tahavad seda, et ka niikuinii objektiivselt rasketes oludes valitsus hoiduks majanduses usalduse habrastamisest. Ja nüüd, härra peaminister, ma annan teile selle rahvaesinduse kõnetooli, et vastata Eesti ettevõtlusorganisatsioonide etteheidetele, mis on formuleeritud nendes viies lühikeses küsimuses. Härra peaminister, mis on teil valitsuse nimel enda kaitseks öelda [vastuseks] Eesti majanduse esindajate etteheidetele? Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Nüüd vastan, nagu tavaks saanud, arupärimistele. Mainin ka küsimusi, mis arupärijate esindaja siin ette luges, ja siis saame juba suulist debatti jätkata.

Kõigepealt esimene ja teine küsimus. Miks valitsus ei pidanud [vajalikuks] erinevate maksutõusude seadustamise eelnõu kohta küsida arvamust ettevõtlusorganisatsioonidelt ning miks andis seaduseelnõude kooskõlastamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele aega vaid kolm ööpäeva?

Alustuseks ma tsiteerin teile Eesti Vabariigi presidenti. Alar Karis ütles 14. septembril 2024 nii: "Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksu teemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle ära parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingil teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem."

Olen presidendi öelduga väga nõus. Meil oli pikk ja väga põhjalik debatt. Euroopa on keerulises julgeolekuolukorras, mis nõuab ka Eestilt otsustavaid samme meie riigi julgeoleku tagamiseks. Laiapindne julgeolekumaks on otseselt mõeldud julgeoleku jaoks ja see on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot. Võrdluseks: sõjalised kaitsekulud samal ajavahemikul on 6,3 miljardit eurot, ehk 2,5 miljardit ja 6,3 miljardit eurot. Pikka aega oli teada, et kaitsekulude rahastamiseks on vaja langetada julgeolekumaksu otsus. Otsustamatus tõi kaasa maksufestivali ja ebakindluse. Nüüd on otsused tehtud ja maksufestival läbi.

Alates koalitsioonilepingu sõlmimisest 19. juunil 2024 kuni eelarveotsuste tegemiseni 26. septembril 2024 ehk kokku kaks kuud ja seitse päeva toimus avalikkuses ja valitsuses üliaktiivne maksudebatt. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi mitu ettepanekut. Esiteks oli ettepanek maksustada ettevõtete palgafond või palgafondi alused; teiseks, maksustada tähtajalise lõivu või tasuga kõik juriidiliste isikute majandusaasta aruanded ehk kehtestada niinimetatud bilansimaks. Valitsus analüüsis ja hindas põhjalikult, et rakendatav julgeolekumaks oleks võimalikult väikese majanduskeskkonda ja konkurentsi kahjustava mõjuga. Sama debatti pidasid ka ettevõtjad ja avalikkus üle kogu Eesti. Eesti Tööandjate Keskliit rõhutas kohtumisel – ja see kohtumine oli hiljuti –, et pikaajaliste plaanide investeeringute tegemiseks vajab ettevõtluskeskkond maksurahu ja selgust. Maksurahu ja selgus on nüüd saabunud.

Kolmas küsimus: "Miks on valitsus asunud elektriturgu ümber korraldama ja uusi kohustusi tarbijatele ja tootjatele kavandama muudatusi esindusorganisatsioone piisavalt kaasamata?" Valitsuse elektriturgu käsitlevad otsused on tehtud sellest lähtuvalt, et tagada Eestile pikaajaliselt puhas ja soodsa hinnaga elekter nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele. Viimane elektriturgu puudutav otsus oli muuseas, et bilansiteenuste hinnatõusu ei toimu.

Neljas küsimus: "Miks plaanis valitsus muuta kollektiivse töötüli lahendamise korraldust ilma tööturu osapooli kaasamata?" Valitsusel ei olnud kavas muuta töötüli lahendamise korraldust. Valitsus langetas otsuseid, kuidas säästa maksumaksja raha ning tõmmata koomale riigi kulutusi. Kaaluti võimalust ühendada riikliku lepitaja kantselei õiguskantsleri bürooga eesmärgiga kärpida avaliku sektori kulusid.

Viies küsimus: "Miks teie valitsus rikub Eesti majanduse käekäiku puudutavate otsuste tegemisel Eesti riigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja?" Valitsuse eesmärk oli ja on vähendada riigieelarve kulusid 10% ning teha asjad korda, et Eesti riigieelarve vastaks Euroopa Liidu eelarveraamistiku poliitikale. Suur tänu!

Suur tänu, austatud peaminister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Te räägite, et huvirühmade kaasamisega on kõik väga hästi, aga täna justiitsminister õiguskomisjonis tutvustas meile õigusloomepoliitika aluseid ja see analüüs, mis seal välja tuuakse, on päris kriitiline. Näiteks analüüsis on kirjutatud: andmed kinnitavad, et ettevõtjate kriitikaga tuleb nõustuda; arvamuse avaldamiseks jäetakse huvirühmadele sageli liiga vähe aega ja see ei ole erand, vaid pigem sage praktika; eriti kriitiliselt saab hinnata vastavust hea õigusloome põhimõtetele nende 23 seaduseelnõu puhul, kus kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks jäeti vähem kui viis tööpäeva. Kusjuures need paljud eelnõud olid seotud riigieelarvega. Ja nüüd hiljuti tõid Yoko Alender ja minister Vladimir Svet välja, et väljatöötamiskavatsust üldse ei pea koostama, kuigi väljatöötamiskavatsus on mõeldud  just selleks, et kaasata varases staadiumis huvirühmasid. Kellega te nõustute, kas te nõustute justiitsministri kriitikaga või te nõustute nende väidetega, mida räägivad Yoko Alender ja Vladimir Svet, et ärme üldse koostame väljatöötamiskavatsust ja ärme küsime huvirühmadelt arvamust?

Aitäh! Esiteks, kui on võimalik erinevaid muudatusi ühiskonnas arutada pikemalt ja põhjalikumalt, tuleb seda teha. Ja kindlasti tuleb selle poole liikuda. Sellega ma olen päri. Teiseks, mis puudutab hea õigusloome põhimõtteid, jah, võib-olla teie jaoks on see ammune aeg, aga 12–13 aastat tagasi ma olin justiitsminister, kes need õigusloome põhimõtted lõi ja kehtestas, muu hulgas ka väljatöötamiskavatsused ja kõik muud, ja seisin nende eest. Nii et need on mulle tuttavad, soovitan neid kasutada. Ja mis puudutab teie viidatud ettepanekut, siis see ettepanek tuli ministeeriumist kärpekavatsusega, Vladimir Sveti ja Yoko Alenderi juurest Kliimaministeeriumist, mitte ei olnud nende kaitstav ettepanek, vaid küsimus, kuidas saaks riigis kulusid kokku hoida ja asju lihtsamalt menetleda. Sellisena seda tasub ka käsitleda. 

Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Te ütlete, et soovitate parlamendil kasutada hea õigusloome põhimõtteid. Ettevõtlusorganisatsioonidel oli küsimus, millele te tegelikult vastust ei andnud: miks te neid rikute? Parlamendile soovitate kasutada, aga valitsusena rikute! Küsimus on selge ja ühene: miks te rikute neid hea õigusloome põhimõtteid? Te kõnelesite siin kõigest, aga mitte vastustest nendele konkreetsetele etteheidetele, viidates, et valitsemiskulusid tuleb vähendada 10%. Teie koalitsioonilepingus on öeldud, et valitsemiskulusid vähendatakse, majandus‑ ja tööjõukulude ning toetuste puhul on see eesmärk 10%. Kui palju on majandus‑, tööjõu[kulud] ja toetused 2025. aastal eelarves väiksemad võrreldes 2024. aasta eelarvega?

Aitäh! Teilt kui endiselt justiitsministrilt ootaks veidi paremat arusaamist hea õigusloome tavadest. Ma loodan, et te seda tööd tehes nendega ka tutvusite. Need kehtivad valitsusele. Parlament on oma tegevuses loomulikult vaba. Nii et minu soovitus kõigile, kes eelnõusid koostavad, on see, et nad neid arvestaksid. Seda esiteks. Soovitan ennast teinekord oma tööd tehes ka oma valdkonnaga kurssi viia.

Teiseks, Delfis on väga hea lugu Ardo Hanssonilt. Kasutate otsingut, leiate. Seal on kenasti kirjutatud: esimest korda peale 2009.–2010. aasta majanduskriisi riigi osakaal majanduses väheneb, vähenevad ka tööjõu‑ ja majandamiskulud. Soovitan lugeda, seal on ilusti kirjas, numbrid ka.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Kaasamisest on tõesti tehtud väga palju erinevaid dokumente ja paberi peal näeb kõik väga kaunis välja. Aga mind huvitab, kuidas teie peaministrina seda kaasamise olemust ja kriitikat ja märkusi üldse käsitlete. See vana lugu. Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles, et Eesti on teel viie kallima riigi hulka. Kogu see majandussurutise, sellise maksukaose edasi kujundamine vähendab meie konkurentsivõimet, halvendab meie majanduslikke väljavaateid. Ja siis teie peaministrina ja teie väga-väga hea kolleeg rahandusminister Jürgen Ligi mõlemad ärritusite, et niimoodi ei tohi üks ametnik rääkida. Kas see on kriitika vaigistamine? Kas siis kaasamine ja oma arvamuse andmine peab käima salaja kuskil sahtlites, aga kui avalikul arvamuseplatsil tullakse välja oma tähelepanekutega, siis peaminister kohe annab hoiatuse? Kas see pole niimoodi demokraatia nii-öelda väikestesse kingadesse surumine? Kuidas te seda kaasamist ja asja käsitlete?

Aitäh! Kuidas me kaasamist ja seda asja siis käsitleme? Me käsitleme seda nii, et kõik saavad kaasa rääkida, arutelu toimub ja valitakse välja selles debatis parim võimalik lahendus. Ma arvan, et see on ka loogiline. Ma olen korduvalt öelnud erinevate lahenduste kohta, et mina ei ole nii uhke, et arvata, et meie lahendus alati parim on. Kui kellelgi on argumente, mis on paremad, sisuliselt paremad, kvaliteetsemad, arvandmed paremad, siis me kindlasti vaatame oma lahendusi [uuesti läbi]. Seda me oleme alati ka teinud. Ja püüan seda endale oma ametis meelde tuletada nagu kogu valitsusele. Seda esiteks.

Teiseks see, mis puudutab kaasamist, tihtipeale on tingitud ajahädast läbi erinevate valitsuste. See ei ole olnud ühegi koalitsiooni puhul erinev. Kui tulevad ootamatud sündmused, kriisid, siis tihtipeale jäädakse ajahätta. See vast ongi kõige suurem probleem. Loomulikult, ideaalne olukord oleks selline, kus oleks aega põhimõttelisi arutelusid pikalt pidada, reforme korraldada, majandus kasvaks, bürokraatia ei kasvaks ja nii edasi.

Täna me oleme olukorras, kus eelnevad valitsused … Ma lähen siis ka ajas tagasi, kui te juba küsisite. 2017. aastal Isamaa rahandusminister Sven Sester lõdvendas eelarvereegleid. Tollal see tundus kõigile väike asi ja nagu öeldud, ei jäänud bussid sellel päeval seisma, taksod ei andnud signaali, ei olnud kümneminutilist pausi. Ainult Ülo Kaasik Eesti Pangast ütles, et see on paha idee. Ja oligi paha idee! Tulid kriisid, riigil polnud eelarves enam reserve, neid reserve, mida kasutada kriiside puhul. Ja nii läbi valitsuste see olukord läkski.

Ja nüüd me oleme olukorra ees, kus me [peame] seda lahendama. Mis on muutunud? Muutunud on see, et on sõda: Vene agressioon Euroopas, suurim sõjaline konflikt peale teist maailmasõda. Ja seda tuleb lahendada, tuleb ka rahastada. Eesti riigi kaitsekulutused on kasvanud, aastal 2022 olid need 2,16%, nüüd on 3,4%, vahe on 550 miljonit eurot. See tuleb katta, seda katab julgeolekumaks. Tuleb osta uut moona, et lahingutegevus vajaduse korral viia vaenlase territooriumile. Sedagi tuleb osta. Oleme kokku leppinud, et aastatel 2025–2031 Kaitsevägi ja Kaitseministeerium saavad selleks eraldi loa, et soetada 1,6 miljardi eest moona. 1,6 miljardi eest soetame täiendavat moona! Selleks kõigeks on vaja otsuseid. Julgeolekumaks on see otsus.

Teiseks, et eelarve mahuks raamidesse, on vaja teha kärpeid. Ilmselt ei kahtle enam keegi, et me kärpeid teeme. Need on päris valusad. Nagu ma algusest peale, selle valitsuse sünnist peale olen öelnud, peaksid ootused olema madalamal. Kõik saavad aru, et need kärped puudutavad kõiki peale õpetajate, politseinike, kaitseväelaste ja pensionäride. Kõik teised saavad nendest kärbetest puudutatud. Ajad on rasked, nendega tuleb hakkama saada. Ja hea uudis on, et kui me need asjad ära teeme, on Eesti riik kaitstud, otsused selged, maksurahu paigas ja majandus hakkab kasvama.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et majanduse ja riigieelarve kordategemiseks Eestis algatasite maksufestivali ja lubasite valitsuse majanduskulusid kokku hoida 10%. Ettevõtjad on teisiti arvanud, et maksufestival kuidagi ei aita majandust turgutada. Aga minu küsimus on see, et nii keeruline ja segane, kui see riigieelarve ka ei ole, siis kokkuhoidu on võimalik tuvastada seal umbes 1% ulatuses valitsuse kuludes. Kuidas te seda anomaaliat põhjendate?

Aitäh! Ma arvan, et kokkuhoiu tuvastamisel saate abi, kui on vaja nende numbrite osas. Selles osas, et eelarve peab selgemaks saama, oleme ilmselt ühel poolel. Ka mina olen arvamusel, et eelarve peab olema soovijatele lihtsamini arusaadav, olen seda soovinud ja soovitanud selle koalitsiooni loomisest peale. Eelarve peabki olema neile, kes tahavad seda paremini lugeda, sellest rohkem aru saada, selline, et sealt on võimalik näpuga järge ajada, ja selle kohustuse see koalitsioon on võtnud, rahanduskomisjon tegeleb sellega, tegeleb sellega ka Rahandusministeerium. Maksufestival – mõistan, et teile opositsioonis ja kümneliikmelisele Isamaa fraktsioonile on see kindlasti väga südamelähedane, et maksufestival retoorikas jätkuks. Ei jätku! See valitsus täiendavaid makse peale laia julgeolekumaksu ei kehtesta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! No kuidas teil ei jätku maksufestival? Kui notarid saavad raha juurde, inimestelt läheb raha maha, siis kuigi see ei ole otsene maksutõus, aga raha läheb ikkagi ära, ja seda saab kindlasti maksufestivali jätkumisega siduda.

Iseenesest Isamaal on väga head küsimused, mis puudutavad majandust, aga ma tuleksin korraks meie ühiskonna nõrgema osa ehk pensionäride juurde. Mingisugust kooskõlastust ei olnud ja siin on järjest menetletud hästi tundlikke teemasid. Üks teema on see, et pensionärid on saanud tavaliselt pensioni kätte 5. kuupäeval, aga nüüd, ilma igasuguse kooskõlastuseta tuuakse meile siia saali seaduseelnõu, milles öeldakse, et tegelikult me 5. kuupäeval ikkagi ei anna pensioni kätte, vaid teeme erisusi, võib ka hiljem, ja see kuupäev vist liugleb seal kolme päeva võrra, viiendast kuni kaheksandani. Lisaks te võtate ära üksi elavate pensionäride toetuse, kui nad parasjagu on hooldekodus, ja ka selles ei ole huvigruppidega mingisuguseid kooskõlastusi olnud, see tuleb ka hästi kiiresti. Kuidas sellesse suhtuda? Kas te arvate, et see on tõesti hea seadusloome?

Aitäh! Mitu asja, siin oli neid isegi kolm. Esiteks, see on rõõm, et Isamaa ja Keskerakond on leidnud ühisosa. See ühisosa on alati tore ja ma arvan, et see ei ole üldse väike. Selle üle on mul südamest hea meel. See toob suurema ühtsuse ka opositsiooni ridades – pole paha.

Maksu, riigilõivu ja tasude vahe. Kirjeldan teile võib-olla lihtsustatult, täisteksti võite alati ise vaadata. Maksu[korralduse]seaduse § 2 kirjeldab ära, mis asi on maks. "Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks." See on maks, maksu[korralduse]seadusest tulenevalt.

Nüüd, riigilõiv. See on riigilõivuseaduse § 2: "Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest." Lisan veel nii palju, et riigilõiv ja tasud on üldjuhul kulupõhised.

Ja tasud on oma olemuselt maksed, mis on seotud teatud konkreetse teenuse osutamisega avaliku sektori poolt ja mida kasutaja otseselt tarbib. Nii et notari puhul on tegemist notaritasuga ehk selle viimasega. Nüüd, nagu me infotunnis – ma nüüd ei mäleta, kas eelmine kord või üle-eelmine kord – arutasime, on tasu ikkagi konkreetse teenuse osutamise eest tasutav summa, see ei puuduta makse. Maks, nagu kirjeldasin, on otsese vastutasuta maksumaksja jaoks seadusega ette nähtud perioodiline või ühekordne makse. Need on erinevad.

Mis puudutab notaritasu, siis seda debatti justiitsminister ka valitsuse pressikonverentsil kirjeldas ja ilmselt ta saab seda avalikult kirjeldada. Ja kui ta soovib sellega valitsusse tulla või valitsuskabinetti, siis me saame seda seal arutada. Debatt käib selle üle, kas notariteenus maakonnakeskustes või piirkonnakeskustes tõmmata koomale või tõsta tasusid, et seal piirkonnakeskustes oleks võimalik notariteenust pakkuda. See on tõsine debatt nii regionaalpoliitika kui ka tasude mõttes ja me kindlasti seda debatti peame. Mina saan aru ja olen lugenud uudistest, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on samal seisukohal mis justiitsminister, et notarite tasusid ei ole pikalt tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. Me asume seda valitsuses arutama.

Nüüd see, mis puudutab teisi mainitud kokkuhoiukohti või kokkuhoide. Kõigepealt, üksi elava pensionäri toetus. Üksi elava pensionäri toetus kaob juhul, kui enam faktiliselt üksi ei elata. See on ju ka loogiline. Toetus on teatud tingimustel – ma arvan, et see on kõigile arusaadav – ja loomulikult seda selgitatakse ka avalikult, mitmed inimesed on juba selgitanud, valitsus selgitab veel.

Ja mis puudutab pensioni maksmist – seda, et järgmisel aastal neljal korral aastas pensioni makstakse mõni päev hiljem –, siis minu soovitus muuseas langeb kokku ka teie arvamusega. Ma olen seda siin ka varem öelnud, et sotsiaalvaldkonna IT-süsteemide uuendamine tuleks esimesel võimalusel ette võtta, et me ei peaks arutama, et pensionipäev on 5., aga see pension tuleb mingil juhul, neljal päeval aastas, kas 6. või 7. [kuupäeval]. Peaks olema nii, et kui on viies, siis on viies. Nii on.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! Mind väga häirib see, et meil on kaks erinevat õigusloome kultuuri. Üks on see, mida viljeleb valitsus ja valitsuskoalitsioon, mis on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega, ja teine on see, mida te praegu siit puldist soovitasite parlamendile, et parlament on autonoomne ja võib hea õigusloome tava järgida, mida me ka teeme. Ja üheks selle halvaks näiteks, ütleme siis nii, on maamaksu vastuvõtmise protsess, mida menetleti tegelikult üle kümne aasta, läbi mitme koosseisu uut maamaksu kehtestades, ja lõpuks kooskõlas erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega suudeti kokku leppida parlamendi tasemel, et me võtame vastu seaduse, kus maamaks hakkab tõusma 10% kaupa. Sellega teadsid arvestada ettevõtjad, maaomanikud, koduomanikud, kõik, kes on ka pankades võtnud kohustusi. Ja ennäe! Nipsust, ilma kooskõlastuseta, kõikide ettevõtlusorganisatsioonide ja sihtrühmade huvide vastaselt otsustati see ümber pöörata – plaksti! – 50 ja 100% peale. Ja kogu parlament tegelikult vastutab selle eest, mis toimus. Kogu parlamendi maine ja kuvand on selle taga. Miks te viljelete sellist poliitikat?

Aitäh! Kui parlament teeb otsused, siis parlament muidugi parlamentaarses demokraatias on suverään, nagu te teate. Ja nagu ma varasemale justiitsministrile tutvustasin, talle teadmiseks, mis talle kohe ei meenunud, et hea õigusloome reeglid siiski kehtivad täitevvõimule, parlament on vaba.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kommenteeriks natukene minu kolleegi Lauri Laatsi küsimust teile. Vastus oli väga pikk, aga ega pensionäril sellepärast kergemaks ei lähe. Aga huvigruppide kaasamise kohta [küsin], kuidas jõuda selleni, et kaasamine tulemusi ka tooks, et ta ei jääks formaalseks ja mõjutaks tegelikult otsuseid. Me võime siin näiteks tuua pensionäride ühenduste rahastamise, mille puhul nagu küsitakse, aga tegelikult tehakse teistpidi. Hariduslepe, mis sisult on tühi, aga ilmselt surute ka selle läbi. Ma saan aru, et piltlikult kaasamist teha on väga tore ja demokraatlik, aga miks see tulemust ei too? Need inimesed, kes saavad midagi, räägivad – ja neid on enamus –, miks neid arvesse ei võeta.

Aitäh! No mida selle peale öelda? Me oleme pidanud teiega debatti ja ma olen andnud informatsiooni, kuidas pensionäride ühendusi tulevikus rahastatakse, see info on teil olemas. See on, jah, ma saan aru, näide. See info on olemas ja seal tegelikult ilmselt ka teie arvates ei ole midagi viltu, vaid see on konkursipõhine. Seda esiteks.

Teiseks, mis puudutab kärpeid. Jah, ma olen nõus, et loomulikult oleks parem olukord, kui meil ei oleks sõda, sõja mõju majandusele, meie lähiturud ei oleks pihta saanud raha hinnast ja nõudluse vähenemisest. Õnneks raskemad ajad, kui uskuda Eesti Panga kommertspanku, on vist pigem selja taga, ees on ootamas lauge kasv. Loomulikult oleks lihtsam, kui me ei peaks kärpima erinevaid valdkondi, aga midagi teha ei ole. Kui kärpida tuleb, siis tuleb igalt poolt kokku võtta, ja seesama meede, millele te viitasite, et kui pensionär enam faktiliselt üksi ei ela, siis on ju ka loogiline, et ta üksi elava pensionäri toetust ei saa. Selleks on muud mehhanismid olemas ja hooldekodus on võimalus ka paremini hakkama saada.

Aga mis puudutab kaasamist laiemalt, kuidas seda tulemuslikult sooritada, noh, eks see läbi ajastute on erinev olnud. Mina arvan, et tuleb olla avatud erinevatele argumentidele ja otsida koos siiralt parimaid lahendusi. Loomulikult tuleb võtta aega ja mõlemal poolel tuleb olla aus. Ega debatis ja kaasamises ei pruugi alati valida ühe poole lahendust. See lahendus võib olla mõlema poole jaoks kompromiss, võib olla lihtsalt parem lahendus, võib olla kolmas lahendus, kunagi ei tea. Haridusleppe puhul on haridusministril üks nägemus, omavalitsustel on küsimus, kuidas seda rahastatakse. Ma tean näiteks, et Reformierakonna omavalitsuskogu tegi ettepaneku asuda hariduslepet sõlmima sellel hetkel, kui rahastus on paigas, nagu te mainisite siin. Nii et kõik need protsessid on omanäolised ja omamoodi, aga kõige tähtsam, et see debatt käib argumentidepõhiselt, mitte ei asuta juba ette eitavale seisukohale. Nii et loodame paremat debatti.

Suur tänu! Head kolleegid Jaanus Karilaid ja Lauri Laats, arupärimiste puhul saab Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Ma ei saa kahjuks teie teist küsimust võtta, küll aga saan võtta kolleeg Tõnis Lukase küsimuse. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Lubasite riigi korda teha ja küllap siis kohendate pisut ka Kaja Kallase tehtut. Aga prognoosid mõnikord lähevad täppi, mõnikord ei lähe. Siin küsiti palju maksude kohta, nii et see on selle arupärimise üks põhiteemasid. On käimas niisugune – kuidas seda nimetada – see nüüd halb nimetus ka ei ole: "autoostufestival" või midagi niisugust. Pakutakse huvitavaid uusi automarke ja ostmine on läinud päris aktiivseks, nii uute autode kui vanade autode ostmine. Kas on juba enam-vähem mingid prognoosid ka? Tõenäoliselt on nii, et kuigi autod ostetakse sel aastal ära ja need ühekordsed maksud ei laeku, aga aastamaksud hakkavad seda enam laekuma, kui rohkem autosid muretsetakse. Nii et rohkem autosid, elu läheb paremaks. Aga kuidas see kliima seisukohalt on, teie kui eelmine kliimaminister? Kas on näha, kas ostetakse vanemaid autosid rohkem või uuemaid, kliimatõhusaid või saastavamaid? Kuidas paistab?

Aitäh! Mul ei ole täna tõsikindlat teadmist või väga täpset statistikat, milliseid autosid nüüd rohkem ostetakse. Eks ma loen uudiseid ja kuulan neid turuülevaated nagu teiegi. Aga ma arvan, et järgmise aasta alguses, esimeses ja teises kvartalis me näeme, mis siis aasta lõpus toimus, milliseid sõidukeid osteti. Minu isiklik veendumus, kui te küsite minu arvamust, on see, et arukas inimene valib endale selle sõiduki, mis on tema vajadustega kooskõlas, mis ei saasta liigselt ja mis on igakülgselt efektiivsem, sest kui me vaatame ka elektrisõidukeid, siis on üldlevinud teadmine, et umbes 15 000 – 20 000 kilomeetri või üle selle sõitmisel on elektrisõiduk juba kütuse mõttes säästlikum kui mis tahes teine. Nii et eks see kogu aeg areneb. Ja mida ma loodan ka, ma nüüd ei teagi, kuidas siin aasta lõpus see turg on arenenud, aga näiteks Soomes oli juba varasemalt täiesti korralik kasutatud elektriautode turg, mille üle nad ise rõõmustasid. Käisin ka seal, suhtlesime soomlastega, et kuidas nendel see pilt on. Ka Eestis on ehk see järelturg tekkimas. Aga veel kord, me siin ei müü ega osta autot ega ei tee neile reklaami. Las sellega tegelevad teised kolleegid. Loodame, et inimesed võimalikult säästlikult tarbivad ja võimalikult säästlikult liiguvad, see hoiab loodust ja on kasulik ka inimese enda rahakotile.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Härra peaminister! Te naersite siit kõnetoolist Tõnis Lukase küsimuse üle. Aga minul ei ole küll naljatuju. Teie soovitus, poliitiline käitumisjoonis ühiskonnale on: tarbige vähem! See on hea loodusele. Ja me näeme, et te olete tegelikult seda poliitikat väga edukalt tarbimismaksude suurendamisega ellu viimas. Eestist olete te kujundamas Euroopa tarbimismaksude tšempionit, esikoha [võitjat]. Samamoodi olete te realiseerimas seda agendat hinnatõusudega. Ja tulemust me oleme ju näinud.

Härra peaminister! Härra peaminister! Härra peaminister! Ma juhin teie tähelepanu – te keskendute küll muudele teemadele praegu –, aga ma annan teile edasi ühe informatsiooni, millest te võib-olla teadlik ei ole. Eesti perede kindlustunne on konjunktuuriinstituudi baromeetri järgi halvenev. See, mida teie võtate positiivsena – heidate nalja siin parlamendi kõnetoolis, et näete, et inimesed tarbivad vähem, see on tore –, tähendab seda, et inimeste kindlustunne tulevikku vaadates on hapram. See on see, mida ma olen rõhutanud, et sellise kehva poliitikaga te võtate inimestelt ära tuleviku, just nimelt ebakindluse tekitamisega tulevikku vaadates – see ei ole mõistlik.

Minnes nüüd tagasi tõsisemate asjade juurde, te viitasite sellele – kui ma küsisin, kui palju vähenevad valitsemiskulud aastal 2025 versus 2024 teie pandud eelarve[prognoosi] järgi – ja õpetasite mind, et lugegu ma teie nõuniku artiklit, et neid numbreid uurida. Ilmselt teie enda käsutuses seda informatsiooni ei ole. Ma hakkan nüüd teid selles valgustama, see informatsioon on teile silmi avav, isegi kui te püüate näiliselt keskenduda oma iPadile.

Nüüd kuulake tähelepanelikult! Teie riigieelarve eelnõu seletuskirjast on tõepoolest võimatu aru saada, kui palju siis valitsemiskulusid kokku hoitakse. Koalitsioonileping selle aasta suvest, millele kõik koalitsiooni esindavad parlamendiliikmed alla kirjutasid, näeb ette valitsemiskuludena defineeritud toetusi, majanduskulusid ja palgakulusid vähendada kolme aasta perspektiivis 10% ja järgmisel aastal 5%.

Vaatame, mis on tegelik olukord, võrdleme 2024. aasta ja 2025. aasta eelarvet. Need kuluread on kokku hinnatud ja selguvad hämmastavad tõsiasjad. Tööjõukulud järgmisel aastal mitte ei vähene 5% ulatuses, nagu teie koalitsioonileping lubas, vaid suurenevad 4,1%. Nüüd, kokku toetused riigieelarvest, mis eraldatakse, mitte ei vähene 5%, nagu te lubasite ja siin kõnetoolis teatasite, vaid suurenevad 0,8%. Ja nüüd, selleks, et teie eesmärk saavutada, tõepoolest majanduskulud, vastavalt 1,22 miljardit versus 1,141 [miljardit], vähenevad 85 miljoni euro jagu ehk 6,9%. Ja kogu vähenemine on kõigil neil tegevustel kokku 0,1% ehk 6 miljonit eurot. Kuus miljonit eurot! Mitte mingi 100 miljonit eurot, millest te räägite.

Ja nüüd mul tekib kohe küsimus, kuidas see valitsus, härra Riigikogu esimees, saavutas selle, et ta suutis vähendada neid majanduskulusid. Hakkasime uurima ridade vahelt. Selgub, et tehtud on nii-öelda näivusele omane, näivale poliitikale omane hookuspookus. Nimelt on vähendatud Kaitseministeeriumi majanduskulusid 60 miljoni euro ulatuses, et saavutada selle loosungi realiseerimine. Silmapete! Kaitsekulude puhul on meil tegelikult eesmärk neid hoopis kasvatada. Niisiis, majanduskulude realt on tõstetud kaitseinvesteeringute kulude [reale] ja siis seda müüakse ühiskonnale, kes peab järgmisel aastal taluma üle miljardi euro suurust maksutõusu – nii Eesti inimesed kui ka Eesti ettevõtted –, kui mingit valitsemiskulude vähenemist.

Härra peaminister! Teie valitsus esitas siia anekdootliku 2024. aasta eelarve muutmise seaduse, millega te panete ette, et jõulude ajal eraldada – ma näen, et te naerate ja seal pingsalt vaatate oma iPadi – 3,6 miljonit eurot Rahandusministeeriumile. Millise [põhjendusega]? Et korrastada riigi rahandus. Näete, ülejäänud rahvas läheb jõule pidama, aga Rahandusministeeriumile tuleb eraldada 3,6 miljonit eurot, selleks et korrastada riigi rahandus. Lohakalt on see riigi rahandus juhitud, näitavad need objektiivsed karakteristikud, nii näitavad ka õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangud.

Ja nüüd, tulles tagasi selle juurde, mis puudutab ettevõtjate kaasamist: te kahjuks ei mõistnud ettevõtjate probleemi. Ma arvan, et pigem te saite aru, mida ettevõtjad tahavad öelda, aga te vältisite seda probleemipüstitust. Ettevõtjate mure – andke andeks! – oli ju kantud sellest, et ebastabiilne valitsuse majanduspoliitika vähendab Eesti majanduse väljavaateid, muudab need kehvemaks. Kehv poliitika toob kehva juhtimise. Kehv juhtimine toob kehvema tulevikuväljavaate ettevõtjatele ja sealt tulenevalt kehvema tulevikuväljavaate inimeste elukvaliteedi mõttes. Ja see ei ole mul mitte loosunglikult öeldud, vaid teie enda Rahandusministeeriumi hinnang näeb ette seda, et Eesti inimeste reaalne ostujõud, mis tähendab elukvaliteeti, järgmisel aastal väheneb. Eesti majanduslangus eelmisel aastal oli Euroopa suurim. IMF-i [prognoos] selleks aastaks näeb ette Eestile paraku samuti Euroopa suurima majanduslanguse. Need on pretsedenditult kehvad näitajad.

Härra peaminister! Te kõnelesite reedel teie partei 30. juubelisünnipäeval, et Eesti näitab demokraatiatele hoopis eeskuju. Kahjuks me näeme seda, et kehv poliitika laristab selle edu maha. Niisuguseid näitajaid ei ole Eesti majanduses vabanemisjärgselt nii pikaaegselt olnudki. Ja see on signaal, et midagi on poliitika elluviimises põhimõtteliselt valesti. See valitud poliitika käekiri ei vasta meie ettevõtjate ja meie majanduse väljavaadetele ega seega ka Eesti huvidele. Ja see on baasküsimus. See on see mure, mida [väljendasid] Eesti 40 ettevõtlusorganisatsiooni. Mul on kahju, et nende üleskutse ei saanud peaministrilt sisulise kvaliteediga vastust. Ja see on probleem. Aitäh!

Suur tänu! Kuna siin kõnes mainiti ka Riigikogu esimeest, siis ma korra mainin lihtsalt, et stenogrammiga tegeleb meil stenogrammiosakond. Siin oli lihtsalt retooriline märkus, et kas Riigikogu esimees ikkagi fikseeris kõnes kõik asjaolud ära. Me saame kõike stenogrammist järele vaadata. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

No võtame kolm minutit juurde. Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tõnis Lukasel ...

Üks hetk! Aa, juba on kolm minutit lisa antud. Lauri, palun!

Hea kolleeg Tõnis Lukas küsis, kuidas meil praegu autofestival edeneb ja milliseid autosid inimesed ostavad, kas keskkonnasäästlikke või mitte. Ja peaminister ütles oma vastuses, et tema loodab, et ikkagi ostetakse rohkem säästlikke, keskkonnasäästlikke. Aga mis on keskkonnasäästlik? Miskipärast on valitsuses ja ka koalitsioonis tekkinud selline arusaam, et elektriauto on keskkonnasäästlikum kui praegused sisepõlemismootoriga [autod].

Head sõbrad, nende elektriautodega tegelikult on erinevaid probleeme. Alustame toorainest. Teatavasti praegused akud sisaldavad nii liitiumi kui koobaltit. Koobaltit kaevandatakse valdavalt Aafrika mandril Kongo Demokraatlikus Vabariigis. 70% koobaltikaevandustest on just selles riigis. Kes neid kaevandusi omab? Loomulikult Hiina. Kõik see toore läheb Hiinasse. Nüüd, millistes tingimustes ja kes seda kaevandavad? Teadaolevalt valdavalt kasutatakse lapstööjõudu ja see vesi, mis kasutatakse koobalti kaevandamiseks, loomulikult lastakse loodusesse tagasi, mis jällegi reostab just nimelt keskkonda.

Nüüd, rääkides majanduslikest mõjudest: kõik see toore jõuab Hiinasse. Hiina on kõige suurem akutootja: 76% kogu maailma akutootmisest kuulub Hiinale. Natukene tehakse Euroopa Liidus – 7% –, USA-s tehakse 7% ja 5% kogu toodangust [tuleb] Lõuna-Koreast.

Ja kui me räägime sellest, et me soovitame oma inimestel, nii nagu Euroopas kogu see kliimakava ette näeb, rohkem soetada elektriautosid, siis neid fakte tuleb teada: kuidas kaevandatakse, mis riigis kaevandatakse ja kes tegelikult omab mõju kogu selle protsessi üle. Me ütleme ühest küljest, et meil ei peaks Hiinaga olema mitte mingisuguseid suhteid – siin on isegi pahaks pandud, et Riigikogu liikmed käisid Hiinas –, ja teiselt poolt, peaminister ütleb, et ostame keskkonnasäästlikke autosid, mis tegelikult ei ole keskkonnasäästlikud. Või siis ostke elektriautosid ja siis te maksate vähem automaksu. Aga elektriauto on tunduvalt kallim. Kust inimene saab selle raha? Nii et see on ausalt öeldes kuidagi eluvõõras. Kahju, et sellised mõtted kõlavad nii peaministrilt kui ka teistelt ministritelt, kes on praegu valitsuses. Võiks rohkem ennast kurssi viia kogu selle protsessiga.

Mis puudutab kaasamist, peaminister mainis ära siin minu küsimuse peale, et tal on hea meel, et Isamaa ja Keskerakond on kuidagi lähenemas. Aga ma arvan, et opositsioon peabki olema tugev. Kui vaadata viimaseid reitinguid, siis mina ütlen heale peaministrile, et teil ei ole rohkem mandaati. Koalitsioonil ei ole juba ammu mandaati, aga vaatamata sellele te võtate ikka Eesti inimeste vaenulikke otsuseid siinsamas saalis vastu. Küsitluste põhjal valitsusel ei ole usaldust. Koalitsioonil ei ole usaldust!

Nüüd, rääkides kaasamisest, siis küsimustes [on välja toodud] ja ka eelkõneleja siinsamas puldis tõi välja, et tegelikult kõigi need viimaste oluliste otsuste puhul, mis mõjutavad meie majanduskeskkonda, seda kaasamist ei ole olnud. Ja sellele on pööranud tähelepanu kõik katusorganisatsioonid, ettevõtjad. Teate, ma käin hästi palju ringi ja suhtlen inimestega. Ma käin ja suhtlen loomulikult ka ettevõtjate ja erinevate liitudega. Ja ma võin öelda, et nii negatiivset suhtumist nende poolt praegusesse Reformierakonda ei ole ma ammu kohanud. Ammu! Kui enne ettevõtjad ikkagi arvasid, et Reformierakond mingilgi viisil seisab nende eest, siis nüüd on ettevõtjatel see illusioon juba ammu kadunud. Ja kõik need otsused, mis on võetud vastu erinevate maksutõusude ja uute maksude kohta, on loomulikult tehtud kiirustades, ei ole kooskõlastatud ja majanduskeskkonnale mitte mingil viisil hästi ei mõju.

Kui me räägime meie pensionäridest, siis mul on hea meel, et kui tõesti peaminister on öelnud, et pensionärid peavad saama pensioni, nii nagu nad on seni saanud, 5. kuupäeval, siis me kindlasti kontrollime üle, kas peaminister ka oma sõna peab ja annab vastava valdkonna ministrile edasi oma sõnumi, et keegi pensionäridele pensioni väljamaksmise kuupäeva ei muudaks. See on vähim, mida praegu saaks teha pensionäride [heaks].

Mis puudutab üksi elavaid pensionäre, kes on hooldekodus, siis kuidagi küüniline on öelda, et me maksame seda toetust oktoobrikuus 200 eurot riigi poolt üksi elavale pensionärile siis, kui ta elab üksi, aga hooldekodus ta ei ole ju üksi. Need sõnad kõlasid siin peaministri suust. See pensionär, üksi elav pensionär hooldekodus ei ole üksi ja seetõttu me võtame nendelt raha ära. 6700 pensionäri, kogusummas 1 340 000 eurot. See on see koht, kus riik on otsustanud: meil on vaja kokku hoida, hoiame nende üksi elavate pensionäride pealt kokku, kes tegelikult ju üksi ei ela, nad on seal hooldekodus, naudivad seda elu. See on see sõnum, mis praegu peaminister ütles.

Ja ka seda seaduseelnõu ei kooskõlastatud suurel ringil. See on see seadusloome, mida me siin igapäevaselt [teeme]. Ja koalitsioonisaadikud ilusti tõstavad kätt või vajutavad rohelist nuppu nende seaduste puhul. Need on tõsised probleemid ja miskipärast praegune peaminister, uus peaminister ei taha nendega tegeleda. Mina küll kutsun üles peaministrit: see, mis puudutab praegu nende üksi elavate pensionäride toetuse äravõtmist, kes elavad hooldekodus – ärge tehke seda! See ei ole õige, see ei ole hea ja tegelikult teie võimuses on praegu [see ära hoida]. Aitäh!

Aitäh! Ja palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi! Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Lugupeetud Riigikogu esimees! Härra peaminister, oma õigustavas kaitsekõnes te tsiteerisite presidenti, et lõputu arutelu maksude teemal tuleb lõpetada ja tunnistada eksimust, kui midagi läks valesti. Kõigepealt, kas tegemist on ikka lõputu maksufestivali või, ma ütleksin, maksukarnevaliga lausa, kui seda on arutatud pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi – pärast valimisi – ja sedagi mandaati selle poliitika elluviimiseks – pean silmas just eelkõige maksupoliitikat – saamata. Samas, põhiseaduse muudatuse – põhiseaduse muudatuse! –, mis on väga fundamentaalne muudatus, mis puudutab Vene riigi kodanike valimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ja kodakondsuseta isikute õigust valida, me oleme tõstatanud juba mitu aastat varem, kui olid 2023. aasta Riigikogu valimised. Koalitsiooniläbirääkimistel koos teiega me püüdsime seda teemat puudutada, aga me ei näinud Reformierakonnal entusiasmi, et selle teemaga kaasa tulla. See arutelu on kestnud palju kauem. Ja me ei ole tänaseks jõudnud kaugemale kui, ütleme, ikkagi ühe pooliku põhiseaduse muudatuse ja õiguslikult ebakvaliteetse muudatuse menetlemise algusesse.

Aga maksupoliitikas oleme me jõudnud ridamisi kehtestada uusi makse, lõivusid, uusi ja suuremaid aktsiise, tõsta erinevaid kehtivaid makse ja nii edasi. Sõja algusest on läinud juba 1000 päeva mööda, aga me ei ole selle põhiseaduse muudatusega veel kuhugi jõudnud. Nii et rääkida siin, justkui maksuarutelu on olnud tohutu pikk – tohutu pikk – ja see tuleb kohe kiiresti ära lõpetada, nii nagu president olevat vihjanud, see ei ole tegelikult õige. Ja kas midagi läks valesti? Minu arvates kõik läks valesti. Läks valesti see, et enne valimisi varjati Eesti rahva ja valija eest tegelikke plaane, mis olid küpsenud erakonnas juba varasemalt, ja pärast valimisi hakati seda poliitikat ellu viima ilma mandaadita. See on läinud valesti ja selle tõttu kogu see meie eelarve ja maksupoliitika sellises kahetsusväärses seisus ongi, nagu ta on.

Nüüd, mis iseloomustab seda, et teie lõpetate maksufestivali. Aga kogu see festival oli valel ajal. Ma võrdleksin seda põllumehega, kes peaks lähtuma loodusseadustest, et kui sa külvi teed ikka valel ajal, kui sa külvad alles juulis või augustis, siis on ette teada, et tuleb ikaldus. Ja vaat selle maksupoliitika aruteluga oligi nii. Pärast valimisi oli hilja arutada. Õige aeg oli enne valimisi avalikustada oma plaanid, mis puudutavad Eesti maksumaksjaid, inimesi, ettevõtjaid, koduomanikke. Ääretult kahetsusväärne!

Ma tulen tagasi siin maamaksu kehtestamise juurde, mis on väga hea või, kust otsast vaadata, halb näide. 2001. aastast ei ole [maa] korralist hindamist läbi viidud ehk Eesti riigis ei ole korrektselt täidetud kehtivat seadusandlust ja seda õigusruumi, mis oli antud, ei olnud kehtestatud. Maamaks, turupõhine maamaks oli oluliselt suurem, kui tegelikult maaomanikud seda maksid, ja lõhe tegeliku turupõhise maamaksu ja makstava maamaksu vahel aina kasvas. Ja ühel hetkel, kui jõuti läbirääkimisteni ja uue eelnõu väljatöötamiseni, siis see võttis päris pikalt aega. Seal olid tõesti kõik erinevad osapooled kaasatud ja see [protsess] kestis umbes kümme aastat läbi erinevate koosseisude, läbi erinevate Riigikogu koosseisude, üle mitmete valimiste. Sest see puudutas väga suurt hulka inimesi ja see on väga fundamentaalne maks. Ja lõpuks jõuti siis nii-öelda …

Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… laiapõhjalise kompromissi ja konsensuseni siin Riigikogu saalis, kus opositsioon ja koalitsioon ühiselt hääletasid ja millega nõustusid ka maaomanikud, ettevõtjad, koduomanikud, et me anname selle redeli: 10% kaupa hakkab maamaks tõusma. Sellest said lähtuda kõik ettevõtjad oma äriplaani koostamisel, pankadesse pöördumisel, koduomanikud oma kodu soetamisel ja nii edasi. Ja mis siis nüüd? Teie koalitsioon pärast Riigikogu valimisi mõne kuu jooksul pööras selle ümber, järgmisest aastast on 50%-line tõus ja ülejärgmisest aastast 100%-line tõus. Ja kogu see redel ja õiguskindlus ja usaldus riigi vastu kukkus kokku või õigemini, sai veel tugeva tagasilöögi kogu selle maksupoliitika peale. See on ehe näide, kuidas tegelikult võim ei tohi käituda. Kuidas võim ei tohi käituda!

Nii et see erinev õigusloomekultuur, mida praegune valitsus ja valitsuskoalitsioon viljeleb, ja see, mida ta soovitab parlamendile, jagades nii-öelda vastutust parlamendile, öeldes, et parlament on autonoomne, et kui parlament võttis vastu, siis kogu parlament vastutabki. Jah, kogu parlament kahetsusväärselt vastutab ja mina ka opositsiooni liikmena tunnen vastutust kodanike ees, kuigi ma hääletasin niisuguse maksupoliitika vastu ja olin ka niisuguse maamaksu tõstmise vastu mitte ainult tema rahalise mõju pärast, vaid ka selle pärast, kuidas kodanikega käituti, kuidas riik käitus. Ma olin selle vastu, aga ma olen kaasvastutaja. Ja minu arvates on vastutustundetu peaministril kontekstiväliselt tulla siia ja öelda, et parlament on autonoomne ja kui parlament võttis vastu, siis see on parlamendi autonoomne valik. [Ei saa] kõike ühte patta panna! Nii et selline kahepalgeline õigusloomekultuur tuleb Eesti riigis lõpetada, muidu me ei taasta usaldust kodaniku ja riigi vahel. Ja ma väga loodan, et peaminister võtab siin peale neid läbirääkimisi sõna ja tunnistab, et midagi läks väga valesti. Aitäh! 

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tuletan meelde, millest me täna räägime. Täna me räägime sellest, et ei kaasata ettevõtlusorganisatsioone otsuste tegemisse. Ja kui siin härra peaminister ütles, et me teeme riigi korda, siis selle kordategemise all pidas ta silmas seda, et tõstame makse, tõstame aktsiise. See ongi siis riigi kordategemine.

Ja irooniaga ütles ta seda, et mõtle, kui hea meel tal on, et Isamaa on nüüd leidnud ühisosa Keskerakonnaga. Mind natukene üllatas see iroonia, sest iseenesest, milleks me siin Riigikogus siis üldse oleme, kui me ei püüagi kuskil ühisosa leida. Antud juhul ma ei tea, mida peaminister silmas pidas, aga ma saan aru, et Keskerakonnaga meil – ja mitte ainult, ka EKRE-ga, teiste opositsioonisaadikutega – ühisosa tõesti on selles, et me kõik leiame ühtemoodi: praegune majanduspoliitika maksude tõstmisega viib tegelikult Eesti katastroofi.

Ja kui nüüd rääkida sellest, et see ühisosa justkui ei olegi oluline, siis mulle tundub, et tõesti, härra peaminister ei pea oluliseks ühisosa ettevõtjatega. Aga majanduse alus teatavasti on ettevõtlus ja kui me ei arvesta ettevõtjate arvamusega, siis kelle arvamusega me üldse arvestame?

Ma mäletan seda, kui Reformierakond loodi 30 aastat tagasi, hiljuti oli just juubel. Ma olin ise ka Reformierakonna valija ja toetaja alguses. Ja miks? Sellepärast et see oli ettevõtjate poolt, ettevõtjatele [mõtlev] ja ettevõtjaid arvestav erakond. See on väga oluline. Ja tõesti pean kiitma sel ajal vastu võetud otsust, ettevõtete tulumaksu kaotamist, mida nüüd muidugi hakatakse jälle vaikselt taastama. Aga nüüd tundub, et on tekkinud uus plejaad poliitikuid, kes ei ole ettevõtlusega tegelenud ja on lihtsalt – ma nimetaksin nii, kuigi see on võib-olla ebaviisakas – poliitbroilerid, kellel ei ole tegelikult aimu majanduse alustaladest.

See tänane arutelu siin, miks me seda just välja toome, et ettevõtjaid ei kuulata, on ju oluline. Üks asi on see, et vahel tulebki makse tõsta. Nagu Helir-Valdor Seeder enne ütles, tuleb mingil hetkel seda teha, aga mitte sel ajal, kui majandus kukub. Sellest on korduvalt siin räägitud. Samas on ka ettepanekuid ettevõtjatelt. Meie erakond, Isamaa Erakond on korduvalt korraldanud ettevõtjatega kohtumisi ja seal on [tehtud] ka selliseid ettepanekuid, mis ei ole rahaliselt otseselt riigile koormavad, vaid on täiesti mõistlikud ettepanekud. Ka neid ei arvestata.

Ma toon sihukese markantse näite. Meil oli transpordiettevõtjatega majanduskomisjonis arutelu, väga lihtne arutelu selle üle, et keelati ära peatumine [kauba] maha‑ ja pealelaadimiseks. Öeldi, et selleks peab auto sõitma kuhugi parklasse. Ettevõtlusorganisatsioonid ütlesid, et see on täiesti mõeldamatu, et kui nad peavad kolima näiteks klaverit, aga ei saa seal peatuda. Kõik olid väga mõistlikud argumendid ja arutati seda asja, aga vastu võeti ikkagi see seadus, et ei tohi enam peatuda. Siin ei ole ju mingit põhjendust, justkui riigi rahakott on õhuke.

Ja samas rääkis peaminister siin energiapoliitikast. Roheline energiapoliitika ja kuivõrd oluline …

Ma paluksin lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega. 

… on see, et elektriautod tuleksid meie riiki. Seda puudutas ka kolleeg Lauri Laats. Selle energiapoliitikaga on samamoodi, ei vaadata pikemalt tulevikku. Ma olen väga palju siin Riigikogu kõnetoolist rääkinud meretuuleparkidest, sellest, kui kallis see on, ja sellest, mida püütakse Saaremaale rajama hakata. Praegu juba tehakse kulutusi, enne, kui on korralik arutelu läbi käinud sel teemal. Planeeritakse seda elektriliini, mida tegelikult ei oleks vaja, mis saastab meie loodust ja hävitab Saaremaa kui puhta loodusega saare.

Oleme sellel teemal rääkinud, aga keegi ei kuula. Samamoodi nagu ei kuulata ettevõtjaid, ei kuula praegu ka härra peaminister seda, mida ma siin räägin. Ikka jätkub selline suur mull, rohemull. Sellest peaks ju aru saama, et kui me teeme elektrienergia püsitasudega kordades kallimaks, siis ei ole me enam konkurentsivõimelised. Ja siin tuleks kuulata nii ettevõtjaid kui ka neid poliitikuid, kes sellest räägivad. Muidu on hiljem täpselt sama nagu Auverega. Ja siin tuleb ka öelda, et Auvere tegemise mõte oli mõistlik, aga see, kuidas viidi läbi konkurss ja kes seda ehitas ja kuidas seda ehitati, oli üdini mäda. Kui me ei õpi minevikust, siis võiksime mõelda, kust me siis veel õpime.

Samasugune on Nordica näide. Meil oli äärmiselt vajalik teha Estonian Airi, ma saan aru, et meil oleks ühendused välismaailmaga, aga milleks oli seda Nordicat vaja? Praegu käib järjekordselt selline hämamine, Nordicat ka ei suudeta ära lõpetada. Seda ei suudetud ära lõpetada pool aastat tagasi, kui see oli majanduskomisjonis. Ma tegin ettepaneku, et lõpetame selle ära, teeme õudse lõpu. [Öeldi:] "Ei, meil on mingid kosilased." Ma arvan, et [seda ei lõpetatud] sellepärast, et peaministril oli vaja peaministriks saada, muidu võib-olla oleks liiga suur kära tekkinud sellest.

Me peame kuulama nii ettevõtjaid kui ka opositsioonipoliitikuid, see on kõige olulisem. Rohkem mul ei ole midagi lisada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Jah, soovib. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Siin oli suur hulk erinevaid väiteid. Kõigepealt oli siin üks emotsionaalselt üles köetud mees, kes vehkis kätega. Ta on kuhugi kadunuks jäänud. Loodan, et ta kuskil teleri taga on. Küttis ennast üles ja pani jooksu. (Saalist öeldakse midagi.) Helir-Valdor Seedrile selgituseks: see oli Urmas Reinsalu. Ärge ajage kahte inimest sassi. Nad on veidi ühte nägu, aga mis teha.

Nii, mitu asja. Kõigepealt majandusest. Olgu siis öeldud, et selle valitsuse ajal sünnib Eesti läbi aegade suurim tööstuste kasvuvõimaluse plaan. On juba sündinud. Me oleme pühendunud Ukraina aitamisele, [selleks läheb] 0,25% meie SKT-st igal aastal, see on 100 miljonit ja veidi peale. Iga aasta 100 miljonit, kolme-nelja aastaga 300–400 miljonit. Eestis on võimalik toota selle nimekirja alusel seda, mida Ukraina vajab.

Kaitsetööstus kasvab Eestis väga [suure] hooga. Tegemist on äärmiselt potentsiaalika võimalusega, eriti arvestades Eesti senist IT ja IKT edulugu. Sellest on palju õppida, palju sellist valdkondlikku katet, alates sellest, kuidas tehnoloogiat arendada, kuni selleni, mida me saame tehisintellekti baasil kasutada. Seda esiteks.

Teiseks, maksurahu, ükskõik, kas see opositsioonile meeldib või mitte, on siiski paratamatus. Maksurahu oleme me kokku leppinud ja ettevõtjad seda mõistavad. Kohtusin just tööandjate keskliiduga, nemad ütlesid, et nende jaoks ongi peamine maksurahu, mis on välja öeldud, et midagi uut peale laia julgeolekumaksu ei tule. Omalt poolt võin kinnitada: see [lubadus] peab. Kui keegi tahab uusi makse kehtestada, tahab sellel teemal debatti pidada, näiteks Isamaal on erinevaid ettepanekuid, siis ta võib seda debatti pidada, aga ta peab ka elama teadmises, et ta saab seda mandaati küsida 2027. aasta Riigikogu valimistel. Ja nii see ka on.

Nüüd, vaadates veel, varasemalt olid riigis tavaks julgeolekukabinetid, nüüd on majanduskabinetid. Koos ettevõtlusega igapäevaselt, iganädalaselt tegeleme sellega, et ettevõtlus saaks konkurentsivõimelisemaks, et meie ärikeskkond saaks konkurentsivõimelisemaks. Valitsus ei vaja selleks vahendajaid. Opositsiooni ettepanekud on alati teretulnud ja me kuulame ära kõik just selle lootusega, et seal leidub asjalikke ettepanekuid. Kui neid on, siis võtame kindlasti arvesse, pole kahtlust, see ongi nii. Aga vahendajaid ei ole sellegipoolest vaja. Me suhtleme otse ettevõtjatega iganädalaselt, igapäevaselt, et saada kätte just seda, mida teha, et ettevõtlusel Eestis oleks lihtsam.

Me arutame reeglite lihtsamaks muutmist, protsesside kiirendamist, oleme loonud ja ettepoole ajastanud suurinvesteeringute Eestisse toomise meetme, oleme ära määranud näiteks tuuleparkide erinevad arendusalad ja palju muud. Kui te vaatate valitsuse lehele, siis seal on majanduskabinettide otsustest – mitte isegi kogu debatist, vaid ainult otsustest, ja igast korrast neid otsuseid on – kena ülevaade. Nii et kes tahab, saab sinna minna, selle kaudu püsida kursis.

Tulemas on kaitsetööstuse pargid. Kaitsetööstus on samamoodi arengus, nagu ma juba mainisin, esimesed konkursidki juba toimunud. Ja kui vaadata Eesti majanduse üldist ja majapidamiste üldist kindlustunnet, siis jah, kindlasti kolmas kvartal on olnud keeruline, selles pole kahtlust. Nagu ma olen öelnud, viimased kaks aastat on olnud keerulised, tingimata, sellepärast et euribor ehk raha hind on tõusnud, euribor on olnud kõrge, meie sihtturud on olnud keerulises olukorras, nõudlus on olnud väiksem. Kuid nagu analüüsid näitavad, ees ootavad lihtsamad ja paremad ajad.

Aga valitsusel on siin päris palju erinevaid asju teha. Muu hulgas energeetikas hoolitseda selle eest, et energia oleks soodsam ja puhtam, et Euroopa Liidu raha läheks kiiresti kasutusse, Rail Balticu hanked, et kõik konkursid, mis on korraldatud, viiksid selleni, et kopp maasse saaks, ja kõik muud sammud.

Nüüd mõned märkused veel. Lauri Laats tuli siia pulti, küsis lisaaega ja rääkis palju igasuguseid veidrusi, muu hulgas sellest, kuidas säästlikumat transporti ei saa teha.

Ma korra küsin, lugupeetud peaminister, kas vajate lisaaega.

Küsin minagi. Küsin.

Kolm minutit lisaaega. Nii, jätkame Lauri Laatsi aja küsimisega.

Jah. Küsis lisaaega ja rääkis veidrat juttu autodest. Ütleme nii, et ma ei pea mainima automarki, millega Lauri sõidab, aga kuna me hommikul kohtusime, siis ma olen kindel, et see auto ei nõua vähemväärtuslikke materjale kui mis tahes uus auto. Kes tahab, võib ise sellega tutvuda. Kindlasti tegemist on kvaliteetse sõidukiga. Ja jutt sellest, et uuem autopark ei ole säästlikum, ohutum ja pikema ekspluatatsiooni korral loodusele säästlikum, kuulub masinapurustajate liikumise seisukohtade hulka.

Nüüd, mis Isamaast siin kostis? Mart Maastikul oli ettepanek Nordica lõpetada. Mina olen olnud väga kriitiline ja tellinud ministrina erikontrolli selles ettevõttes toimuva suhtes. Mina olen öelnud, et seal on alati kaks võimalust: kas ettevõtte lennunduspool lähebki pankrotti ja me müüme need varad ehk lennukid maha või veab välja ja on võimalik erastada. Kui on võimalik erastada, väga hea, kui ei ole võimalik, siis veel kord: opereerimise pool lähebki selle tõttu, mida eelmine juhtkond korraldas – seesama asi, mille pärast kriminaalmenetlus on praegu käimas –, pankrotti. Needsamad materjalid, muuseas, sellest erikontrollist – täies ulatuses, mitte ainult avalikkusele avaldatud osa – on kõigile parlamendiliikmetele kättesaadav. Kes on tahtnud, on saanud lugeda ja saanud aru, milles asi on. Nii et seda ei saa välistada, et ettevõtte erastamine ei õnnestu ja ettevõte lähebki pankrotti. Siis müüme need varad. Ka valitsuskabinetis olid mõlemad variandid arutusel. Ja seal ei ole mingeid emotsioone peale selle, et riigiettevõte ei peaks nii viletsalt juhitud olema – see on minu isiklik arvamus.

Nüüd viimane punkt, mis siin on kõlanud ja mida ma olen Isamaa esitlustes ka varem näinud. Teil, Isamaal on selline jutt, justkui kogemata on juhtunud õnnetus, et autosid ei tohi edaspidi kõnniteel parkida. See ei ole kogemata juhtunud õnnetus, see on täiesti teadlik otsus. Lapsevankriga inimesed ei pea suruma ennast autode vahelt läbi. Ei pea! Kõnnitee on jalakäijatele, sõidutee on sõidukitele, prooviks neil kahel vahet teha. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Me lõpetame tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Aivar Koka, Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Andres Metsoja, Jaanus Karilaidi ja Helir-Valdor Seederi 16. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine maksumuudatuste kohta. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaanus Karilaidi. Palun! Viis minutit.

Head kolleegid! Hea peaminister! Selle arupärimise oleme tõesti üle andnud juba kuu aega tagasi. Aga mul on palve peaministrile, et sellele arupärimisele vastates ärge rääkige Ukraina sõjast. Ärge rääkige sellest, kui palju sadu miljoneid läheb Kaitseministeeriumi kaudu. Leedu majandus kasvab, aga Leedu on sõjakoldele veel lähemal. Võiks tunnistada, et Leedu on midagi meist paremini teinud, ja võtta sealt üht-teist endale õpetuseks.

17. septembri avalduses kinnitasite te ühemõtteliselt, et Eesti saab kindluse eelarve ja maksurahu järgmiste valimisteni. 2025. aasta riigieelarve üleandmise kõnes ütlesite: pärast julgeolekumaksu otsust hoiab valitsus maksurahu. Aga juba 10. oktoobril saatis kaubanduskoda valitsusele märgukirja, kus muu hulgas on toodud alljärgnev osundus, mille kõige tähtsam lõik on järgmine: "Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse. Näiteks Kliimaministeeriumis käivad arutelud pakendimaksu ja jäätmetasu teemal ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib võimalusi, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste maksutulu."

Teie käest tahame saada seda kindlust, mida te retoorikas kogu aeg kordate. Kas see informatsioon vastab tõele või mitte? Esitage palun oma käsitlus sellest, milliseid seadusandlikke initsiatiive, milles sisalduvad maksude, tasude või koormiste tõusud inimestele ja ettevõtetele, teie juhitavas valitsuses ette valmistatakse? Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! See arupärimine, tõepoolest, nagu öeldud, päris paljuski kattub eelnevaga. Jah, ma ei hakka enam kõike kordama, pigem vastangi lühemalt, nagu arupärija palus.

Kõigepealt esimene küsimus küsib, milliseid seadusandlikke initsiatiive, mis sisaldavad maksude, tasude ja koormiste tõuse, juhitavas valitsus ette valmistatakse. Vastan lihtsalt, nagu arupärija palus: eelnevalt on juba öeldud, et aastani 2027 on maksurahu ja minu juhitaval valitsusel ei ole kavas uusi makse peale laia julgeolekumaksu kehtestada. Maksude, tasude, lõivude jaotust ma ju eelmises arupärimises juba kirjeldasin, ei hakka üle [kordama].

Teine küsimus: "Kui suur on nende prognoositav rahaline mõju maksude või koormiste subjektidele?" Laiapindne julgeolekumaks on otseselt mõeldud julgeoleku jaoks ja see on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot. Võrdluseks: sõjalised kaitsekulutused samal ajavahemikul on 6,3 miljardit eurot.

Kolmas küsimus: "Miks teie valitsus tegeleb uute maksutõusude ettevalmistamisega samal ajal kui olete andnud ühemõtteliselt vastupidise lubaduse?" Aastani 2027 on maksurahu. Ja lisan siia nii palju juurde, et kui peetakse debatti, siis omavalitsuste tulubaasi debatti on omavalitsused, erinevad erakonnad pidanud korduvalt. Nad saavad minna sellele mandaati kenasti küsima aasta 2027 valimistel. Enne seda minu valitsus makse kehtestama ei hakka. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te olete palju kordi toonitanud seda, et need maksutõusud, mis teie juhitud valitsuskoalitsiooni poolt saavad ellu viidud, teenivad eesmärki tagada Eesti julgeolek. Te nimetate seda alati laiapõhjaliseks julgeolekumaksuks. Ma olen seda kuulates tihtipeale tabanud ennast mõttelt, et mind tohutult huvitaks lugeda analüüsi selle kohta, milline oleks Eesti kaitsevõime potentsiaalse sõja korral Venemaaga ilma kõikide nende kulutusteta, mida te finantseerite selle laiapõhjalise julgeolekumaksuga kokku korjatava rahaga, ja milline on ta siis koos nende kulutustega. Ehk milline on reaalne erinevus Eesti kaitsevõimes, mis selle hiiglasliku maksutõusu ja selle kaudu tehtavate kulutustega reaalselt saavutatakse? Olen kuulnud mitmetelt inimestelt, kes on militaarvaldkonnas asjatundlikud, et see erinevus on marginaalne. Aga kas selline analüüs eksisteerib ja kui eksisteerib, siis kus ma saaksin sellega tutvuda?

Aitäh! Põhjalikuma ülevaate, mis on avalik dokument, kindlasti saab Kaitseministeerium teha. Ma saan seda neilt paluda ja palun, siis teil on võimalik sellega tutvuda ja avalikkusel samamoodi. Selle koalitsioonilepingu sõlmimisel me ju ütlesime, et tegemist on kasvanud julgeolekukulutuste katmisega. Nii et kui te hindate seda, siis 2022. aastal olid julgeolekukulutused 2,16%, nüüd on 3,4%, vahe on 550 miljonit eurot. Kui me seda ei kataks, oleks vastus lihtne: meil oleks oluliselt väiksem võimalus finantseerida neid julgeolekukulutusi, mis on tõstetud. Ja kriisides on ka loogiline, et teed kulutused ära ja siis otsid neile katet. Avalikus sektoris tihti nii on. Nii et selle võrra oleks Eesti kaitsevõime ja kaitsekulutuste tase muidugi oluliselt madalam. Seda esiteks.

Teiseks, aastatel 2025–2031 jaotatakse see aastate peale vastavalt Kaitseministeeriumi ettepanekule. Me soetame ka 1,6 miljardi eest laskemoona, mille abil on võimalik sõjalises konfliktis see operatsioon või konflikt viia vastase territooriumile, ehk lihtsamalt öeldes, [me muretseme] neid vahendeid, millega on võimalik kaugemale ja täpsemalt tabada. Nii et võib-olla väga lühike [ekskurss] ütleks seda, et meil oleks oluliselt madalam kaitsekulutuste tase, me ei suudaks seda katta. Ja teiseks, meil ei tekiks ka seda võimet, et viia see operatsioon ja surve vastase territooriumile. Me oleks kehvemini kaitstud.

Jaanus Karilaid, palun!

Hea istungi juhataja! Hea peaminister! Ma proovin küsida hästi konkreetselt, et te ei läheks oma vastuses [liialt] laiali. Sellest, et te tulumaksu ei tõsta edaspidi ja sotsiaalmaksu mingi aeg, saime aru. Aga selge on see, et te oma valitsuse poliitikaga tegelikult sunnite hinnatõusule ja teenuste kallinemisele. Ma küsin väga konkreetselt: kas 2025. aastal elekter, toit ja prügivedu kallinevad ja kui palju nad kallinevad? Kolm liigendust: elekter, toit ja prügivedu, 2025. ja 2026. aastal. Teil on olemas kindlasti selle kohta mõjuanalüüs, arvutused.

Kõigi nende puhul – ehkki viimasel, prügiveol, tõenäoliselt on kõige suuremad monopoolse turu tunnused – sõltub hinnatõus ikkagi päris palju sellest, mis toimub sellel turul. Võtame energiaturu – väga palju sõltub ju sellest, milline on konkurents sellel turul, kes toodab, millised tootmised pääsevad turule, sest kui turul on piisaval hulgal taastuvat energiat, siis on keskmine hind oluliselt madalam. Ja ajas ta on läinud madalamaks, kui me võrdleme 2022. aastaga, kus hind oli kõrge, turul olid fossiil[kütused], Venemaa mängis gaasitarnetega. Nii et väga palju energiaturul sõltub sellest, sõltub väga paljudest asjaoludest: kui palju on tarbimist, milline on ühenduste seisukord ja nii edasi.

Nii et klaaskuuli ei ole, aga kui turg toimib normaalselt, siis trendina hinnatakse, et energia hind ajas, vähemalt aastate 2030–2035 vältel, kogu hind ja elektri hind läheb siiski madalamaks. Eesti oli mõni aasta tagasi Euroopas elektri hinna poolest umbes seitsmes, energia hinna poolest tervikuna umbes üheksas. See on see koht, kus me oleme – pigem esimeses otsas, mitte tagumises. Meie kõrval, jah loomulikult, on väga soodne piirkond, Põhjamaad, aga seal on ka tuumaenergia, mida meil ei ole, ja hüdroenergia.

Jäätmeveoturu puhul mina loodaks, et jäätmeveoturg saaks rohkem konkurentsi. Teie erakonda kuuluv Argo Luude on selle turu põhiline kõneisik, nii et te peate temaga arutama, kuidas seda turgu konkurentsile rohkem avada. Kindlasti saate Isamaa majandusklubis seda arutelu pidada.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mis puudutab Skandinaavia turgu, siis seal viib elektri hinda alla ikkagi hüdroenergia, mida meil kahjuks ei ole. Mis puudutab hea kolleegi Jaan Karilaiu küsimusi, siis vaatamata sellele, kui isegi välismõjureid ei ole, tänu teie maksutõusufestivalile, mis on siin järjest toimunud – osa eelnõusid ja ka järgmise aasta eelarve on siinsamas Riigikogus menetlusel –, igal juhul need teenuste hinnad kasvavad. Te tõite hea näite, kui me arutasime notarite tasude tõusu, mis on riiklikult reguleeritud. Te tõite põhjenduseks, et kõik asjad lähevad kallimaks ja seetõttu tuleb ka notaritasu tõsta. Ja [ütlesite], et Rain Epleri juukselõikus läheb ka kallimaks, kuna elu läheb kallimaks. Aga elu teete ju teie kallimaks maksude tõusu kaudu! Nii et kahjuks ta sellisel viisil on.

Ma saan aru, et mul aeg sai täis, vabandust, aga …

Sõnastage hästi lühidalt ja kiirelt küsimus! 

Aga ma ikkagi jõuaks selle notaritasu juurde. Te tõite näite, te defineerisite makse, riigilõive, notaritasu. Aga see on ju mõnes mõttes demagoogia. Kokkuvõttes on niimoodi, et on need maksud, on need riigilõivud, on need teenused, mis on riiklikult reguleeritud, see raha ikkagi läheb inimeste taskust. Igal juhul tuleb seda tõlgendada ju maksufestivali jätkumisena.

Aitäh! Esiteks, Jaanus Karilaid, mitte Jaan Karilaid. Parandan selle ära, Jaanus muidu pahandaks, ta noogutab väga tänulikult. Seda esiteks. Teiseks, tsiteerisin Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhti Mait Paltsu, kes ütles, et pikalt ei ole notarite tasusid tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. See oli uudises, nii et viitan sellele pigem. Kaubandus-Tööstuskojal ei olnud eelnõu kohta kommentaare ega ettepanekuid, kui küsiti 19. augustil 2024. 

Nüüd, ma vist ei hakka teile kordama seda, aga võin põgusalt viidata. Ma viitan siiski seadustele: maksu[korralduse]seadusele, riigilõivuseadusele, mis kehtestavad, mis on maks ja mis on riigilõiv. Parlament, kelle töö on seaduste tegemine, võiks ka nendes debattides arvestada seda, mis on maks ja mis on riigilõiv. Maks on ikkagi riigi tulu, millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Riigilõiv on tasutav summa lõivustatud toimingu eest ja tasu on makse, mis on seotud teatud konkreetse teenuse osutamisega, mida kasutaja tarbib. Need on kõik erinevad asjad.

Notaritasude probleem oma olemuselt, nagu ma juba kirjeldasin ja seda on ka justiitsminister kirjeldanud – me ei ole seda valitsuses arutanud, aga küllap ühel hetkel arutame – ongi seesama debatt, eeskätt regionaalpoliitiline. Kui tasusid ei tõsta, siis tuleb notariteenuseid regioonides, regioonikeskustes koomale tõmmata. Ja ongi valik, kas tõmmata koomale või tõsta tasusid. See, ma saan aru, on valdkonna ehk Justiitsministeeriumi ja eeskätt notarite ja ka kaubandus-tööstuskoja põhjendus. Ma olen kindel, et kui oleks käitutud teistpidi, ja võimalik, et me jõuame otsuseni, et me ütleme, et olgu, ärgu siis piirkonnakeskustes olgu notareid, tasusid me ei tõsta – küll siis Keskerakond saab sellel teemal ka ühe piketi korraldada. Nii et seetõttu tasub asja süüvida.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Eelmine arupärimine oli meil ettevõtjate ja laiemalt sihtrühmade mittekaasamise teemal. Kooskõlastamiseks antakse formaalselt lühikene tähtaeg ja lõpuks ei arvestata tegelikult nende seisukohtadega. Selles arupärimises on meil toodud välja teile, auväärt peaminister, tsitaat kirjast, mille kõigest kuu aega tagasi, oktoobri keskel on kaubanduskoda saatnud valitsusele. Tsiteerin: "Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse." Ja nii edasi, siis on räägitud siin erinevatest maksudest, sellest, et ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib võimalusi, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid oma tulubaasi suurendada maksutulu kasvu kaudu, ja nii edasi. Te ütlesite eelmises päevakorrapunktis, et te ei vaja vahendajaid, te suhtlete otse. Kui te nüüd otse suhtlete ja vahendajat ei vaja, kas teie sõnum ei jõua ettevõtjatele kohale, ettevõtjad ei saa teist aru, nad ei usu teid või te lihtsalt ei räägi tõtt, aga kuskil on ju mingisugune möödarääkimine, kui nad ikkagi pöörduvad teie poole maksupoliitika tõstmise ja ebastabiilsuse muredega.

Aitäh! Suhtleme otse, tõepoolest. Isamaa fraktsiooni kümne liikme vahendamise abi me ei vaja, aga mul ei ole ka vähimatki selle vastu, kui Isamaalt tuleb häid ettepanekuid, me kindlasti arutame neid, pole kahtlust. Maksumure ja maksuteema on väga aktuaalne. Ma siiski meenutan, et selle valitsuse loomisest [alates] ja praktiliselt kogu kolmas kvartal kulus selle peale, et arutada erinevate maksude üle. Ja ühiskonna tundlikkus ja valulävi on sellega toodud üsna madalale. Ongi loogiline, et kui keegi ütleb, et tal on tulevikus plaanid kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmiseks või suurendamiseks – ja seda debatti on tegelikult siin nii kaua peetud, kui meil parlament on olnud, et milline on omavalitsuste ja riigi vahekord maksudes –, siis see tekitab reaktsiooni. Seetõttu, kui tuleb kelleltki järgnevaid ettepanekuid, siis küllap ajakirjandus, kaubandus-tööstuskoda, tööandjad küsivad. Mina enda nimel saan kinnitada valitsuses peaminister olles, et meie peale laia julgeolekumaksu ühtegi maksu aastani 2027 kehtestama ei tule, püsib maksurahu. Ja seetõttu võib-olla kõlab kuidagi kentsakalt, aga hoidke mulle pöialt, et nii läheks. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt klaarin ära, selle eelmise teema puhul te väitsite, justkui Isamaa ja mina toetaks seda, et autosid võiks parkida kõnniteel. Te ei saanud ilmselt minu jutust aru, seal oli küsimus hoopis selles, et teenindav transport siiamaani võis peale‑ ja mahalaadimiseks peatuda teatud aja kõnniteel, aga nüüd võeti see õigus neilt ära. See tähendab seda, et klaverit peab nüüd vedama näiteks 200 meetri kaugusele parklasse.

Aga küsimus on selline, ma ikkagi küsin konkreetselt. Te ütlesite, et uusi makse ei tule. Seesama pakendimaks ja jäätmetasu – kas need on ainult kuulujutud? Kas need on tulemas või ei ole või need [nimetatakse] mingi teise nimega? Nad ei ole pakendimaks, vaid pakenditasu. Et võib-olla siis makse te ei tõsta, aga tasud ja lõivud tõusevad.

Aitäh! Nojah, teadmata on, kui palju neid klavereid iga aasta [kuhugi] viiakse. Siiski liiklusreegleid muutes oli meil täitsa kindel kavatsus – see ei juhtunud kogemata –, et kõnnitee oleks jalakäijate jaoks. Ma arvan, et see on enamikus euroopalikes linnades nii, et lapsevankriga inimene ei pea suruma ennast väikeste, suurte, keskmiste autode vahelt läbi, võitlema autodega kõnniteel. Nii et kui te seda positsiooni toetate, väga hea.

Sellesama reeglistiku muutmise ajal – ma loodan, et ma ei eksi – küllap ka majanduskomisjonis, kus teiegi olete, neid reegleid tutvustades [öeldi], et on võimalik ette näha kauba laadimise alad, mille [tegemiseks] anti ka üleminekuaeg. See on võimalik ära korraldada nii, et iga korteriühistu, maavaldaja, omavalitsus saab ette näha selle ala, kus kaupa laaditakse. Eriti uuemates piirkondades, kus on arendused, on see juba ammu ette nähtud. See on ju mõistlik asi. Kui sa tahad, et sinu hooviala või sinu majaesine oleks turvaline, lapsed saavad liikuda, pered saavad liikuda või rattaga sõita, ilma et peaksid võitlema seal, siis on see ju ainult mõistlik lahendus. Ma loodan, et see leiab toetamist ja mõistmist, ja ma arvan, et see on mõistlik suund, kuhu minna.

Teiseks, uusi makse, jah, me ei kehtesta. Me oleme nii-öelda laualt maha võtnud – see on kole kantseliitlik väljend, vabandan – suhkrumaksu, mis siin pikalt rändas. Meenutan, toiduliit ja toiduvaldkonna ettevõtjad olid pikalt-pikalt mures selle üle. Koalitsiooni läbirääkimistel võtsime selle maha [nende maksude] nimekirjast, mida me kehtestama hakkame. See ei tähenda seda, et aastal 2027 mõni erakond ei võiks suhkrumaksule minna mandaati küsima, kui ta leiab selleks põhjust. Pakendiaktsiisi puhul sama lugu. Kliimaministeeriumist anti teada, et seegi võetakse laualt maha. Ja see oli minul ka arutelul, kui ma käisin tööandjate keskliidus valdkonna ettevõtjatega [kohtumas].

Nii et kõik sellised küsimused on saanud jõudumööda vastused. Ja kõige selle puhul, mis puudutab igat reformi, muu hulgas jäätmereformi ja selle turu puhastamist või seda, et jäätmed saaks kokku korjatud, ei ole kindlasti tegemist maksudega.

Suur tänu, austatud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, avame läbirääkimised. Palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Jaanus Karilaidi. Palun! Ma juba ette ütlen ära, et 5 + 3 minutit on võimalik võtta.

Vaatame jooksvalt.

Et ei pane kohe kolme minutit?

Kohe ei pane.

Okei, alustame siis kõigepealt viie minutiga.

Hea istungi juhataja! Auväärt peaminister! (Kommentaar saalist.) 16 siis jah, aga ärme väga ahneks läheme.

Ma vaatan, et peaministri varasem sisemine rahu on mingil põhjusel kuidagi häiritud küsimustele vastates. Ma ei jõua neid kõiki põhjuseid välja tuua, see on ka liiga subjektiivne, poliitiliselt laetud kindlasti, aga ma tooksin siiski esile kolm kaalukamat põhjust, miks ma arvan, et peaminister on siiski kaotanud pinna jalge alt.

Esimene, üks kõige tähtsam on see, et Eesti majanduse konkurentsivõime teeb vähikäiku. Ja kui vaadata, kuidas läheb meie [naabritel] soomlastel, siis seal on juba kaks olulist indikaatorit. Soome ettevõtjatel on energia kasutamine kulu mõttes kolmandiku võrra soodsam. [Aga meil] on näha, et ühtegi plaani, kiiret plaani, kuidas tulla appi ettevõtjatele, ei ole. Soomlased ka investeerivad ja suudavad majandust turgutada. Aga selliseid majanduse turgutamise programme Kristen Michali valitsusel kahjuks jätkuvalt ei ole. On küll Euroopa Liidu tõukefondid, on igakuised kulutused, aga selliseid sihitud programme, läbimõeldud programme, nii nagu teeb osa arenenud riike, kahjuks ei ole. Sellest on palju räägitud, on palju kõneldud.

Viimane kord oli [selline programm] 2016. aastal, kui Jüri Ratas võttis üle hangunud majanduse, mida juhtis Taavi Rõivas. Siis tegelikult tekitati selliseid investeeringuprogramme ja see aitas. See oli see periood, kui majandus kasvas, sellest oli abi. Kahju, et te ei õppinud Ratase valitsusest. Kaja Kallas teie eelkäijana eitas seda edulugu, alati proovis sarjata, kritiseerida, aga faktid räägivad, et majandus edenes, konkurentsivõime tõusis.

Ma arvan, et teie sisemine pinge on sealt tulnud, te näete, et Eesti majandusse ja konkurentsivõimesse te ei suuda oma panust piisavalt anda. Ja ma arvan, et see on muidugi seotud ka valitsuse koosseisuga. Te ei saa midagi teha, kuigi teil on 39 mandaati, te peate leppima sotside diktaadiga, mis on äärmiselt kahetsusväärne.

Vaatame teist põhilist komponenti: põhiseaduse muutmine. Ma olen veendunud, et te hinges ei taha tegelikult, et hallipassimehed [pannakse] põhiseadusesse. Ma tunnen teid nii palju, [tean] teie väärtushinnanguid, aga näete, te peate kuidagi tulema sotsidele vastu, et hallipassimehed igavesti põhiseadusesse kinnistada. Aga ma arvan, et poliitiline jõuõlg on parlamendis niivõrd suur, et te võiksite tulla ikkagi oma tegelike väärtuste, oma näo juurde ja teha täisrehkendus ära, mitte teha pool rehkendust. 

See põhiseaduse muutmine, ma arvan, teile lõpuni ei meeldi. See üks samm, mis tehakse praeguses olukorras – nagu Helir väitis, 1000 päeva on juba möödas sõja algusest, täiemahulise sõja algusest, aga tehakse nii lahja lahendus –, on kahtlemata positiivne [samm], kukesamm, kuid praegu on võimalus, ajalooline võimalus teha ikkagi täisrehkendus ära. Aga teie peaministriajal seda ei tehta. Te lähete sellega ajalukku. Ma arvan, et te ei taha seda.

Kolmas põhjus, mis teid ajab pingesse, on energiaportfell. Kui ma küsin teie käest 2025. aasta kohta, 2026. aasta kohta, siis vastate millegipärast, et võib-olla 2035. ja 2045. aastal me suudame hakata energia hinda allapoole suruma – võib-olla! –, kui need arvutused vastavad tõele. Tuule‑, päikese‑, tuuma[energia] tegelikult on kõik läbi analüüsimata. Mis saab siis, kui me tõesti tuleme parlamendiga selle otsuse taha, et me toetame tuumaenergiat, ja võimalikult kiiresti, ennaktempos, mis saab kogu energiaportfellist? Ma tegin ka arupärimise Yoko Alenderile, kliimaministrile. Sealt tuli vastu nii üldsõnaline häma, et sellest mingisuguseid järeldusi teha on väga keeruline.

Nii et ma arvan, kolm põhilist komponenti, mis teil ei lase ennast peaministrina piisavalt hästi väljendada, ongi konkurentsivõime hävitamine, põhiseaduse muutmine poolikult – täisrehkenduse võiks teha, aga ta ei tee millegipärast – ja energiaportfell. Seal on liiga palju poliitilist udu ja häma. Aitäh!

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul ei olnud plaanis üldse kõnet pidada, aga kuna härra Michal julges nii küüniliselt öelda, et suhkrumaksu ja teisi makse võivad valimistel minna küsima järgmised erakonnad, et valimistel mandaati saada, siis mulle jääb täiesti arusaamatuks, kust on teie mandaat pärit. Teie pole ju mingit mandaati saanud nende maksutõusude jaoks. Ja nii häbematult tulla siia – ma ei tea, kas see oli teil naljana mõeldud, aga ma arvan, et Reformierakond võiks natukene peeglisse vaadata küll selle koha pealt. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole, küll aga peaministril. Jah, peaminister Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma mõne märkuse ütlen. Kõigepealt Mart Maastikule, et eks me kõik vaatame jõudumööda peeglisse: hommikul ja õhtul ja püüame iga päev paremini. Aga minu arvamus loomulikult ongi, et valimistel tulebki küsida mandaati, muu hulgas ka majandusplaanile ja maksudele. Kuidas teisiti? Kui tahate suhkrumaksu, küsige suhkrumaksule mandaat, tahate turismimaksu, küsige sellelegi mandaat, see ongi loogiline. Nii peabki olema, teisiti ei saa. Ja kui on kunagi tehtud viga, et see on küsimata jäetud, siis tuleb viga parandada, nagu ütles Vabariigi President, ja teinekord teha paremini. Seda esiteks.

Nüüd, Jaanus Karilaiule. Tegemist on selles mõttes tunnustatud inimhingede inseneriga, kes näeb kaugelt ära, mis vaevab peaministri südant. Ja seetõttu suur tänu! Loomulikult peaministri südant vaevab see, et majandusel võiks minna paremini. Aga mul on õnneks võimalus selleks samme astuda. Valitsus, see valitsus, olgu öeldud, käivitab või on juba käivitanud läbi ajaloo suurima tööstuse kasvu plaani. Nelja aastaga 400 miljonit Eesti tööstustele referentsi, millega on võimalik aidata Ukrainat vabadusvõitluses ja luua tooteid, mida müüa maailmaturule. See on Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvu plaan. Reegleid teeme lihtsamaks, keskkonnalubade menetlemise muudame kiiremaks, energias oleme pannud paika näiteks tuule[energiale] eelisarendusalad, väga palju muud. Suurinvesteeringute meede, mida varem ei olnud, samamoodi saab tehtud, et sünniksid uued investeeringud Eestisse. See nimekiri on väga pikk. Nii et kui te küsite – ja mul on alati [selle üle] hea meel – majanduse kohta minu käest, siis te panete mulle palli jalale ja mul ei ole vähimatki selle vastu. Meil on ka valitsuses eraldi majanduskabineti kokkuvõte sellest, mida me oleme otsustanud, ja see nimekiri ainult pikeneb. Nii et kui teil on häid ettepanekuid, need ettepanekud leiavad kajastamist, vastuvõtmist ja arutamist.

Teiseks, kui te küsite agressorriikide kodanike kodakondsuse äravõtmise kohta, siis ei pea jälle ära arvama, mida ma arvan, sest ma olen siin parlamendis seda korduvalt öelnud, mis on minu isiklik arvamus. Esimene eesmärk loomulikult on agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmine ja seda ma olen öelnud. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, kui me tahame seda ühes koosseisus teha, meil kõigil tulla kokku keskpõrandale, nagu ilusti öeldakse, ja leida see kompromiss. Varem olid sotsiaaldemokraadid eitaval seisukohal põhiseaduse muutmise suhtes, aga tänaseks, ma tunnustan neid, on nad olnud nõus põhiseaduse muutmisega. See tähendab seda, et nemad on teinud kompromissi. Meil kõigil tuleb otsida lahendust, kui me tahame nendeks valimisteks võtta agressorriikide kodanikelt hääleõiguse. See on minu isiklik veendumus olnud ega tohiks kellelegi üllatus olla, see on ka koalitsioonileppes. Jah, kui küsida hallide passide kohta, siis minu soovitus ongi, et inimesed peaksid määratlema ennast ja tulema Eesti kodanikuks. Mis seal loomulikumat [saab olla]? Olen seda öelnud rahvusringhäälingus, siinsamas puldis – see pole üllatus.

Nüüd, energiaarvutuste koha pealt: energiaarvutusi on tehtud Eestis ülipõhjalikult. Ülipõhjalikult! Eesti on päikese[energia] võimsustes umbes viiendal-kuuendal kohal Euroopas, tuulebuum maismaal on algamas. Nagu öeldud, valitsus on need eelisarendusalad paika pannud. Tulevad vähempakkumised. Debatt ja riigiabi loa küsimine käib mereparkide ehk tuulearenduse üle. Kliimaministeeriumile on seesama parlament siin andnud mandaadi ette valmistada tuumaenergeetikat. Käib desünkroniseerimine, mis toimub veebruaris 2025. Planeerimisel on Läti neljas, Soome kolmas ühendus. Eestisse rajatakse Eesti suurim akusalvestuspark, mida rajavad eraettevõtjad. Kaalumisel on vesisalvesti. See nimekiri on tohutult pikk. Lisaks juhitav energia, seniks põlevkivi, kuni tuleb gaas või vesinik selle tagamiseks. Veel kord, kõik need arvutused on olemas, ei pea oletama. Aga see, milline on kauba hind turul, sõltub ikkagi väga paljudest erinevatest asjaoludest. Nii et seetõttu tegi mu südame soojaks eriti see, et inimene Isamaast soovitas meil eeskuju võtta Jüri Ratase majandusplaanidest. Eks me teeme parima, aga neid me aluseks ei võta. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Nagu tavaks on saanud, peale ministri või peaministri sõnavõttu ma sõnavõtte ei ole pidanud võimalikuks, küll aga vastusõnavõttu. Nii et vastusõnavõtt, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Minu vastusõnavõtt on tõesti väga lühikene. Siin Riigikogu esimees eelmise päevakorrapunkti ajal, kui Reinsalu pöördus istungi juhataja poole, ütles, et stenogrammi ei koosta mitte istungi juhataja, vaid selleks on meil teised mehhanismid ja inimesed. See on väga õige. Aga kuna stenogramm peab olema täpne, siis ma tahaksin peaministri öeldut – ma loodan, et sõnavääratust – täpsustada stenogrammi jaoks. Peaminister ütles, et praegune valitsus on juba käivitanud ajaloo suurima majanduskasvu plaani. Ilmselt ta siin eksis. Ajaloo suurima maksukasvu plaani on see valitsus käivitanud. Selle täpsustuse ma tahtsin teha.

See oli teie isiklik seisukoht. Lauri Laats, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt vääratasin, kui esitasin küsimuse, nimetasin Jaanust Jaan Karilaiuks. Aga tegelikult küsimus oli selles, et ma just rääkisin Jaan Tootsiga olukorrast Narvas, ja ega seal midagi head ei ole. Peame järjekordselt tõdema, et sotsid on kahepalgelised. Ja see koalitsioon, mis praegu tõenäoliselt moodustatakse, midagi head Narvale ja narvakatele ei too.

Aitäh! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. See päevakorrapunkt on ammendatud. Suur tänu, härra peaminister! Jõudu tööle teile! Aga meie siin saalis jätkame.

Riigikogu tahte kohaselt on järgmine päevakorrapunkt Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi 24. oktoobril 2024. aastal esitatud arupärimine laste tasuta hambaravi kohta. Arupärimine numbriga 662. Arupärimisele vastab terviseminister Riina Sikkut. Ja nüüd palun arupärijate nimel arupärimist tutvustama hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 24. oktoobril me andsime üle terviseminister Riina Sikkutile arupärimise. Teema on väga oluline, puudutab meie laste tasuta hambaravi. Nagu me oktoobrikuu lõpus saime teada, väga paljudel raviasutustel, hambakliinikutel, kes vastavat teenust pakuvad, lõppes rahastus Tervisekassast. Selle info kohaselt, mis avaldati ka meedias, paljudel lastel riikliku tellimuse alusel hambaravi nendes hambakliinikutes ei saanud jätkuda, kuna nendel kliinikutel sai raha või see riiklik tellimus otsa. Ja vastavalt sellele olukorrale, mis oktoobrikuu lõpus oli, sai arupärimine koostatud, esitatud ka viis väga olulist küsimust. Me sooviksime nendele viiele küsimusele siinsamas terviseministrilt vastuseid saada. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palungi arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt terviseministri Riina Sikkuti. Rõõm teid näha.

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan arupärijate küsimustele.

Kõigepealt esimene küsimus: "Kuidas saab tekkida selline olukord, et riigis on ette nähtud küll lastele tasuta hambaravi, aga käies igapäevaselt ühes kliinikus, võib saada vastuseks, et sel aastal me teid enam tasuta vastu võtta ei saa? Tihtipeale võib olla ka ravi pooleli ja järgmist sammu ei saa tegemata jätta." Käesoleval aastal, 2024. aastal on laste hambaravi jaoks meil plaanitud 49 miljonit eurot, sellest hetkeseisuga on kasutatud 42,6 miljonit. Ja tõesti, üldiselt kliinikud sõlmivad aasta alguses Tervisekassaga lepingu, kus on aastamaht plaanitud. Plaan on alati plaan ja see, millises tempos seda raha kasutatakse, võib aastati erineda.

Üldiselt lepingumahtusid aasta keskel tõstetakse ümber vähemalt kaks korda. Esimesel poolaastal Tervisekassa võimaldas lepingupartneritele lepingu rahalise lisa muutmise ja selle alusel lisarahastust 1,6 miljoni euro ulatuses. Reedese seisuga ehk 15. novembri seisuga ka teisel poolaastal pärast üheksa kuu tulemuste selgumist, kui palju on lepingu[mahtu] erinevatel kliinikutel kasutatud, teisel poolaastal lepingutest suunati ümber samuti umbes 1,6 miljonit eurot. Nii et need lepingupartnerid, kellel täituvus oli umbes 95%, said ühe kuu keskmise lepingu täituvuse ulatuses lisarahastuse. Ja tänase seisuga ei ole ühtegi tegutsevat raviasutust, kelle leping oleks täitunud 100%.

Lepingumahtude ootamatu lõppemine võib tekkida juhul, kui kliinikud teevad reklaamikampaaniaid, liituvad, ma ei tea, arstid [liiguvad] kliinikute vahel, ja sellest lepingumahust, mida aasta alguses plaaniti, teenindatakse kliente, sealhulgas lapskliente, oluliselt rohkem. Nii et kui äritegevus laieneb, siis tõepoolest, aasta alguses sõlmitud leping võib jalgu jääda, seega selline lepingumahtude ümbertõstmine aasta sees toimub. Samas tuleb kindlasti selle teema puhul rõhutada, et Eesti lapsed käivad hambaarsti juures liiga vähe.

Kõige suurem mure ei ole mitte see, kas ja kui palju lepingumahtusid saab ümber tõsta, vaid see, et lapsed ikkagi regulaarselt hambaarsti juurde jõuaksid, et nad jõuaksid sinna kaks korda aastas ka profülaktiliselt. Tavaliselt nad jõuavad siis, kui hambakaaries või ‑katt on puuduliku suuhügieeni tõttu juba tekkinud. Nii et lisaks ravile Tervisekassa koostöös hambaarstide liiduga muidugi panustab ka näiteks Suukooli-nimelisse programmi, on äpid, on paberil mängulised kalendrid, mida lapsed saavad täita, et tõesti oma hambatervise eest hoolitseda.

Teine küsimus. Kas teil on ülevaade, kui palju on hetkel selliseid kliinikuid, kus ei ole lastele tasuta hambaravi võimalik tagada? Tervisekassal on 322 laste hambaravi teenust pakkuvat lepingupartnerit üle Eesti. Nüüd selle kolmanda kvartali järgse lepingute ümberjagamise seisuga praegu ei ole ükski leping 100% täitunud, aga tõepoolest, eks aasta lõpu lähenedes neid kliinikuid võib tulla. Kui neid ümberjagamisi ei olnud veel tehtud, siis oli see seis vist selline, et 19 kliinikut olid need, kes oleksid soovinud lepingumahtu juurde, ülejäänutel ei olnud planeeritav maht täis.

Kolmas küsimus: "Milliseid konkreetseid samme on kavas astuda, et antud olukord lahendada ja tagada kõigile lastele võrdsed võimalused saada lubatud tasuta hambaravi?" Teise poolaasta 1,6 miljoni euro ümbertõstmine lepingutes on see samm, kuidas tõesti ka neil kliinikutel, kelle mahud on aasta jooksul kasvanud või mingil muul põhjusel on planeeritud maht täis, oleks võimalik lastele hambaraviteenuse osutamist jätkata. See liigutus on juba ära tehtud. Aga nii nagu eriarstiabis üldiselt, on see kardioloogi vastuvõtt või hambaarsti juures käimine, koefitsiendiga 0,7 tõepoolest lepingu mahtu ületavaid vastuvõtte sellegipoolest hüvitatakse.

Neljas küsimus: "Kui suur on tervisekassas puudujääk, et tagada täismahus laste hambaravi kulud ilma viivitusteta?" Nii nagu ma mainisin, laste hambaravi puhul on peamine mure see, et kõik lapsed ei jõua regulaarselt hambaarsti juurde, ei jõua sinna profülaktiliselt. Praegu on laste hambaraviga hõlmatuse tase umbes 62%. See tähendab, et veidi vähem kui kaks kolmandikku lastest jõuab üldse hambaarsti [vastuvõtule], kolmandik ei jõua. Kui hõlmatus viia näiteks 75%-ni ja need uued lapsed käivad [arsti juures] sama sageli kui lapsed, kes seni hambaarsti külastavad, siis lisarahastus oleks umbes 22 miljonit eurot aastas.

Viies küsimus: "Novembrist jõustub kord, mille kohaselt peavad raviasutused sõlmima vastutuskindlustuse lepingu – kui palju see tõstab hambaraviteenuse hinda?" Hambaarstide puhul on avalikkuses kõne all olnud 10%-line hinnatõus. See ei ole põhjendatud, see ei ole seotud vastutuskindlustuse lepinguga. Kindlustusmakse on praegu olemasoleva info järgi kõrgem üksi töötavatel hambaarstidel. See võib olla ka 2000 eurot aastas. Koos või suuremas kliinikus töötavate arstide puhul tuleb ühe arsti kohta kindlustusmakse väiksem. Aga ka selle 2000 euro puhul aastas, kus meil on 12 kuud, ja arvestades ka tööpäevade arvu, see teeb umbes 8 eurot tööpäeva kohta. Nii et isegi kui arst töötab poole koormusega, võtabki päevas vastu hommikupoolikul kaheksa patsienti, siis see oleks 1 euro patsiendi kohta. Tavapäraselt on patsiente tööpäeva jooksul ikkagi rohkem, nii et me räägime väga väikesest hinnatõusust, kui seda üldse saab siduda vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisega seotud kuludega.

Hambaraviasutuste käive on umbes 250 miljonit eurot ja kasum oli 2023. aastal 22 miljonit, aasta enne seda 19 miljonit ja 2023. aasta puhul sellest 22 miljonist eurost kasumist 15 miljonit olid näiteks investeeringud. Nii et hambaraviasutustel selliste raamatupidamislike andmete põhjal maksevõime on kindlasti olemas.

Nüüd, eraldi küsimus on, kas selline kõrge makse, mis oli üllatav hambaarstidele, on õiglane. Eestis on tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta ja patsiendi kaebuste kohta infot suhteliselt tagasihoidlikult. Pika aegreaga andmed on olemas tervishoiu[teenuse] kvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördumiste kohta. Ja seal tõesti praktiliselt igal aastal kõige rohkem kaebusi esitatakse hambaraviga seoses. Sealjuures hambaravi on eriala, kus umbes 37%-l juhtudest ehk rohkem kui teiste erialade puhul, ka tuvastatakse hambaraviga seotud kaebuste puhul vajakajäämised ravis. Ja kuna see info on avalik, see on veebis kättesaadav, ja see trend ei ole aastati muutunud, siis sellega on võimalik selgitada, miks kindlustuspakkumised hambaravis võivad olla ootamatult kõrged. Sest need andmed, mis meil olemas on, viitavad, et võib-olla tõesti seal on ravikvaliteediga probleeme. Patsiendikindlustus on loodud patsiendi huvide kaitseks ja kahjuhüvitiseks kuluv raha kogunebki kindlustusmaksetest. Nii et edaspidi ka patsiendid, kes saavad tervisekahju vajakajäämiste tõttu hambaravis, saavad ka hüvitise. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu teile! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et kui te koostate eelarvet ja laste hambaravile eraldate vastavalt 49 miljonit – see on see summa, mis sel aastal eraldati –, siis te oletegi arvestanud sellega, et üks kolmandik lastest ei jõua arsti juurde. Lähtuvalt sellest kohe küsin: missugust teavitustööd on tehtud, et ikkagi lapsed jõuaksid [arsti juurde]? Ja teine pool: aga kui jõuavad sajaprotsendiliselt, no teoreetiliselt, kas tõesti riik suudab jooksva aasta lõikes puudu oleva raha, 22 [miljonit eurot] leida? Ja teine küsimus puudutab seda vastutuskindlustust, mis lasub nüüd raviasutustel. Milline on tõenäosus, et see summa, täiendav summa, ei jõua patsiendini, ja kas vastavad analüüsid on ka tehtud?

Aitäh! Laste hambaarsti külastamise määr on viimastel aastatel kasvanud ja just seetõttu, et on tehtud teadlikke pingutusi nii hambaarstide liidu poolt, koolide poolt kui ka Tervisekassa poolt, et teadlikkust tõsta. Plaanime ka hakata lapsevanematele meeldetuletusi saatma. Näiteks, kuna tasuta hambaravi on 19. eluaastani, siis tõepoolest, enne täiskasvanuks saamist tuleks veel tasuta hambaarsti juures ära käia ja hambad korda teha. Teadlikkuse tõstmine, töö lastega koolis ja meeldetuletused lapsevanematele on need asjad, millega seda hõlmatust suurendada. Me näeme, et see hõlmatus kasvab vaevaliselt. Nii et ei ole kuidagi põhjendatud planeerida eelarvesse sajaprotsendilise kaetuse jaoks vahendeid, et need aasta lõpus järgi jääksid. Igal aastal need sõlmitud lepingud ikkagi peegeldavad võimalikult täpselt seda, mida me aasta jooksul prognoosime laste hambaarstikülastuste mahuks, ja ka käesoleval aastal ei ole praegu mingisugust kindlust, et kogu raha ära kasutatakse. Aasta lõpuni on ju veidi üle kuu minna. Ja tõesti, mis see siis teeb? Üle 6 miljoni euro on veel kasutada. Pigem tundub, et sealt võib raha üle jääda, oleneb sellest, kui palju jõulukuul hambaarstikülastusi tehakse. Nii et parima teadmise alusel prognoositakse, et võimaldada kõigile lastele tasuta hambaravi, ja prognoositakse ka hõlmatuse kasvu järgmistel aastatel seoses teadlikkuse suurenemisega.

Vastutuskindlustuslepingute kohta niipalju, et kuna vastutuskindlustusega seotud seaduste ja määruste pakett jõustus 1. novembril ja tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus kindlustuslepingud sõlmida 1. detsembriks, siis umbes pooltel teenuseosutajatel on need lepingud sõlmitud ja pooltel on, ma ei tea, läbirääkimised käimas. Nii et väga keeruline on hinnata seda kogumahtu praegu. Aga pärast seda, kui lepingud on sõlmitud, ja kuna Tervisekassa hüvitab poole kindlustusmaksest, siis tekib ka arusaam nende lepingute kogumahust. Praegu nende üksikute kildude põhjal, et 2000 eurot siin või 2000 eurot seal, on väga keeruline prognoosida, mis turu kogumaht on. Nii et uue aasta alguses saame teiega jagada seda infot, milliste summade peale päriselt lepingud sõlmiti, ja seejärel – kuna poole hüvitab Tervisekassa –, mis on see osa, mille katmisega tervishoiuteenuse osutajad ise peavad toime tulema.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me teame, et laste hambaravi on küll vajalik, aga ei ole nii kriitiline nagu näiteks pensionäride oma. Mida vanem on inimene, seda rohkem probleeme tal tervisega tekib, ja iseenesest hambatervis ei ole mingi erand. Ma küsikski, mis on valitsuse plaanid seoses just pensionäride hambaraviga. Kas lähiajal plaanitakse kompenseerida rohkem, kehtestada võib-olla mingisugused uued soodustused või kõik jääb nii, nagu on siiamaani olnud?

Aitäh! Ma selle hinnanguga ei ole nõus, et eakate hambaravi on tähtsam kui laste oma. Tõesti, väga palju oleme riigina panustanud sellesse, et järeltuleva põlvkonna hammaste tervis oleks parem. Kui on juba lapsena kaaries ja hambad katki, eks see mõjutab kogu elukaart. Aga eakate puhul käesolevast aastast on hambaravihüvitis tõusnud, see on 105 eurot varasema 85 asemel ja omaosalus vähenes 12,5%-ni. Kohalikud omavalitsused kompenseerivad hambaravi täiendavalt küll erinevalt, aga tihtipeale suurte kulutuste katmiseks on see [abi] olemas. Ja kuna meil on ligi 37 000 inimest, kes kannavad proteese ja kellel tõesti on kõige suuremad kulud seotud proteeside vahetusega, siis proteesihüvitis 260 eurot kolme aasta kohta on endiselt olemas ja aktiivselt kasutatav.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti lõpetanud.

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Lauri Laats, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 21. oktoobril 2024. aastal esitatud arupärimine petukõnede olukorra kohta Eestis. Arupärimine numbriga 659. Vastab siseminister Lauri Läänemets. Head kolleegid, palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel oma küsimusi selgitama Vadim Belobrovtsevi, hea kolleegi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kes enamasti kindlasti vaatavad meid televisioonist! Ja kõik Eesti inimesed, kes vaatavad meid interneti kaudu! Meil on üks väga suur probleem Eestis ja selle nimi on petukõned. Ja see probleem kahjuks ei näita vaibumise märke, vastupidi. Käesoleva aasta 16. oktoobril lugupeetud siseminister käis siin infotunnis vastamas meie küsimustele petukõnede teemal. Ta väljendas küll muret nagu meiegi selle üle, et petukõned levivad järjest rohkem ja rohkem. Nagu ta ütles, Eestis eelmisel aastal kaotas 524 inimest ligi kolm miljonit eurot petukõnede tõttu ja sellel aastal on kannatanuid juba 270 ja kogukahju on hetkel poolteist miljonit eurot. Aga no me kõik saame aru, et tegelikult need numbrid on veelgi suuremad, sellepärast et paljud inimesed lihtsalt ei teavita, ei registreeri neid juhtumeid, kus nad oma rahast ilma jäävad.

Ja kui ma ütlesin, et siseminister tunneb muret nagu meiegi, siis vahe seisneb selles, et just valitsus peab meie meelest hoolt kandma selle eest, et selliseid petukõnesid oleks vähem, et inimesed saaksid rahulikumalt elada, ei peaks kartma, et nad jäävad oma rahast ilma just sellepärast, et keegi neile helistab ja üritab neile midagi [sisendada], mille järgi nad oma raha kuskile kas üle kannavad või jagavad PIN-koode, paroole ja nii edasi. On selliseid juhtumeid olnud, kus inimesed ise läksid, võtsid sularahaautomaadist raha välja ja andsid täiesti tundmatule inimesele üle. See kõik näitab loomulikult, et need petturid on väga head psühholoogid. Aga siseminister ütles, et probleem seisneb tegelikult selles, et tihtipeale kõik need niinimetatud kõnekeskused ei asu Eestis, vaid teistes riikide, ja siis on hästi keeruline nendeni jõuda. Töö käib, aga me näeme, et tulemusi on vähe.

Ja sellepärast me [otsustasimegi] küsida ministrilt, mida annab sellega teha, kuidas saab seda probleemi lahendada. Meie küsimused on umbes sellised. Millised sammud on Siseministeeriumi ja selle allasutuste poolt tehtud, et petuskeemide ohvrite arvu vähendada? Kuidas on viimaste aastatega, näiteks alates aastast 2020, muutunud olukord petukõnedega? Kas politseil on õnnestunud olukorda parandada nende aastate jooksul? Kas kannatanute arv kasvab või väheneb? Kas riik on mõelnud selle peale, et rohkem kaasata võitlusesse petukõnede ja petturitega pankasid ja sideoperaatoreid, või on selline koostöö juba olemas? Kas ministri arvates oleks vajalik muuta olemasolevat seadusandlust, et panna pangad ja sideoperaatorid rohkem osalema sellises võitluses, sest kokkuvõttes kannatab kui mitte otseselt, siis kaudselt ikka petukõnede ja nende tagajärgede pärast nii pankade kui ka sideoperaatorite maine?

Mõned riigid on arutanud võimalust – mõned on seda ka [teinud] – kehtestada seadusandlus, kus petturite tegevuse tulemusel kannavad kahju finantsasutused, enamasti pangad, mis kaitsevad inimeste hoiuseid, ja sellega pannakse just finantsasutused rohkem tähelepanu pöörama oma klientide arvete turvalisusele, kuna vastasel juhul kaotavad raha mitte inimesed, vaid finantsasutused ise. Ehk kui inimene kaotab raha, mis on pangas, siis pank põhimõtteliselt selle eest ka vastutab, sellepärast et ta vastutab inimeste hoiuste eest. Kas riik, Eesti riik, on niisuguse seadusandluse kehtestamise peale mõelnud?

Ja paljudes riikides, no mõned näited on USA, Suurbritannia, Austraalia, on kehtestanud ranged reeglid sideoperaatoritele, et kaitsta inimesi petukõnede eest. Ja milline on vastav olukord Eestis, küsime me ministrilt. Kas sideoperaatorid on üldse kohustatud midagi tegema seoses võitlusega petukõnede ja petturitega või piirdub nende osalemine selles vabatahtlike sammudega? Kas riik on mõelnud niisuguse seadusandluse kehtestamise peale, mis kehtestataks rangemad reeglid just sideoperaatoritele? Me teame, et vahel helistatakse mõnelt numbrilt, mis võib olla isegi sinu tuttava või sõbra number, sugulase number, siis sa helistad tagasi ja tuleb välja, et see inimene polegi sulle helistanud. Sellised skeemid on juba olemas. Nii et sellised küsimused siseministrile, millele me palume vastust. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Lauri Läänemetsa.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Siseministrile tõesti petukõnedega seotud arupärimine koos viie küsimusega on edastatud. Ma läheksin siis küsimuste kaupa: küsimus ja vastus.

"Millised sammud on Siseministeeriumi ja selle allasutuste poolt tehtud, et petuskeemide ohvrite arvu vähendada?" Siseministeeriumi valitsemisalas on sellega aktiivselt tegelemine Politsei‑ ja Piirivalveameti ülesanne. PPA tõstab avalikkuse teadlikkust levivatest petuskeemidest läbi erinevate kanalite, näiteks meedia ja sotsiaalmeedia, ning annab välja juhiseid, hoiatusi ja nõuandeid, kuidas ennast nende eest paremini kaitsta. Näiteks on veebis eraldi alaleht juhistega, mida petukõnede puhul teha ning kuidas neid ära tunda. Seda tasuks vaadata, selle leiab otsides "Kaitse ennast kelmide eest".

Tegemist ei ole muuseas pelgalt kohaliku probleemiga, vaid väga suure rahvusvahelise haardega murega. PPA teeb rahvusvaheliselt koostööd eri riikide politseiasutustega ja panustab koostöö arendamisse, et petturite tuvastamine ja tõkestamine oleks veelgi kiirem. Võin siinkohal öelda, et töös on mitmed rahvusvahelised menetlused, millest saab täpsemalt rääkida siis, kui neid võib avalikustada. Eestis tegutsevad kelmid, rahamuulad ja nende tegevusele kaasaaitajad, tabatakse tegelikult üsna kiiresti. Probleemiks on see, et petuskeemide tuumikud asuvad erinevates välisriikides ja nende puhul sõltub töö tulemuslikkus vastavate riikide panustamisest ja koostöövalmidusest. Kokku võttes menetleb PPA kelmussüütegusid, teeb valdkondadeüleselt ja rahvusvaheliselt koostööd. Lisaks hoiatamisele toimub ka ettevõtetes nende töötajate teadlikkuse tõstmine kelmuste teemal.

Teine küsimus: "Kuidas on viimaste aastatega (näiteks alates 2020. aastast) muutunud olukord petukõnedega? Kas politseil on õnnestunud olukorda parandada, kas kannatanute arv kasvab või väheneb?" Petukõnede arv alates 2020. aastast on kasvutrendis, see on [selgelt] näha, kuna sarnaselt ülejäänud maailmaga kasutavad petturid kiiresti areneva tehnoloogia võimalusi. Petturid kasutavad aina osavamalt automatiseeritud kõnesüsteeme, AI-tarkvara ning lisaks sotsiaalse sahkerdamise oskusi. See viimane on omaette termin, mis on olemas. See kõik muudab pettused veenvaks ja raskemini äratuntavaks. Lisaks muudavad [petturid] vastavalt PPA ja koostööpartnerite tegevusele enda petuskeeme ja ka taktikat.

Toimivate võimaluste ja kanalite sulgemisel otsitakse inimeste mõjutamiseks uusi mooduseid, inimesteni katsutakse jõuda pidevalt erinevaid kanaleid pidi. Näiteks on praegu eriti levimas skeem "lähedane haiglas" ja skeemid, kus petturid mõjutavad raha maksma selle eest, et ohvri lähedane saaks vajaliku ravi või pääseks kaasnevatest süüdistustest ja tagajärgedest. Kõnekeskuseid suletakse eri riikides väga palju, kuid kelmused on oma tulususe tõttu kuriteoliik, mis toimub edasi. Erinevad grupeeringud loovad pidevalt uusi kõnekeskusi, kuid oluline on inimeste enda panus: enda andmeid mitte jagada ja kontrollida tehingud üle enne nende kinnitamist. Kui on väiksemgi kahtlus, siis tasuks kõik uuesti rahulikult üle kontrollida. Ja taas soovitus: vaadake kindlasti PPA alalehele "Kaitse ennast kelmide eest".

Tänu PPA tööle on kannatanute ja kahjusummade arv tänasel tasemel. Ilma PPA panustamiseta oleks olukord kindlasti kordades hullem. Muuseas on meie politsei tegevust ka rahvusvaheliselt hinnatud ja tunnustatud. Europoli 2024. aasta innovatsiooniauhinna operatsioonide kategoorias pälvis Eesti politsei algatatud rahvusvaheline küberoperatsioon PhishOff. Eesti politsei algatusel ja eestvedamisel toimus aprillis rahvusvaheline politseioperatsioon PhishOff, kus Eesti roll oli mõjutada ja heidutada tuhandeid kurjategijad enda loodud tarkvara abil. Tarkvara abil kontrolliti 28 000 serverit, mida kasutati õngitsusrünnakuteks, ning operatsiooni käigus sulgesid Euroopa Liidu politseiasutused 227 veebilehte, kust õngitsusrünnakuid tehti.

Muide, see puudutas miljonit inimest, miljonit kannatanut. Eesti kriminaalpolitsei kogutud teabe alusel peeti 17 riigis kinni 37 kurjategijat ja kinnipidamistega koos suleti ka seni suurim õngitsusteenuste platvorm LabHost, mis pakkus teenusena eelvalmistatud libalehti, õngitsussüsteemi, levitamissüsteemi ja isikuandmete müüki. Kogu operatsiooni vältel levitati Telegrami kanalites infot kinnipidamiste kohta nii, et administraatorid ei saanud politseinike tegevust blokeerida. Kuritegelikul eesmärgil loodud LabHosti Telegrami robot võeti politsei kontrolli alla ning kurjategijatele saadeti personaalseid videoid ja sõnumeid operatsiooni, kinnipidamiste ning kurjategijate tegevuse kohta, mis oli politseil olemas. Seejuures saatis politsei kurjategijatele valiku: vajuta 1, kui soovid esitada puhtsüdamliku ülestunnistuse, või vajuta 2, kui lähed kohe lähimasse politseijaoskonda.

Kolmas küsimus: "Kas riik on mõelnud selle peale, et rohkem kaasata võitlusesse petukõnede ja petturitega ka pankasid ja sideoperaatoreid? Või on selline koostöö juba olemas? Kas Teie arvates oleks vajalik muuta olemasolevat seadusandlust, et panna pangad ja sideoperaatorid rohkem osalema selles võitluses? Kokkuvõttes kannatab [---] petukõnede ja nende tagajärgede pärast nii pankade kui ka sideoperaatorite maine." Jah, PPA, sideoperaatorid ja Eesti Pangaliit teevad regulaarselt kelmuste ennetamisel, tõkestamisel ja lahendamisel koostööd. Koos teavitatakse ja hoiatatakse inimesi ja kliente petukõnede, kahtlaste tehingute ja uute petuskeemide eest. Valdkondadeülene koostöö täiendavate lahenduste leidmiseks ja loomiseks jätkub.

Viimase aasta jooksul on oluliselt arendatud pangaliidu juhtimisel koostöös PPA ja sideoperaatoritega automaatsete kanalite kaudu kelmuste, linkide, sõnumite, reklaamide edastamise ja sulgemise võimalusi. Võrgustiku liikmed on ka väiksemad ja suuremad ettevõtted. Vastav info on olemas Eesti küberruumi seire ja intsidentide tõkestamise kodulehel. Eestis mõistavad erinevad osapooled oma vastutust ja kelmuste teema olulisust ning panustavad oma võimaluste piires koostöös nende ennetamisse, tõkestamisse ja lahendamisse. Seadusega sellise sunni jõustamine praegu vajalik ei tundu.

Neljas küsimus: "Mõned riigid on arutanud võimalust [---] kehtestada seadusandlus, kus petturite tegevuse tulemusel kannavad kahju finantsasutused […], mis kaitsevad inimeste hoiuseid ja sellega pannakse just finantsasutused rohkem tähelepanu pöörama oma klientide arvete turvalisusele, kuna vastasel juhul kaotavad raha mitte inimesed, vaid finantsasutused ise. Kas riik on niisuguse seadusandluse kehtestamise peale mõelnud?" Kõigepealt peab iga inimene ise tegema kõik endast oleneva, see tähendab mitte avaldama enda andmeid ja kontrollima üle enda tehingud enne kinnitamist. Nagu eelnevalt mainisin, petuskeemid ei ole staatilised. Petturid muudkui arenevad ja arendavad uusi viise. Samuti peame meie arenema – mitte ainult asutused, vaid kõik peame inimestena olema valvsamad. Vastasel juhul petturid kohanevad ja ka inimesed muutuvad liialt usaldavaks ning leitakse uued moodused inimestelt raha äravõtmiseks.

Eesti finantsasutused panustavad ka ilma seadusemuudatusteta. Kelmid lähenevad süsteemselt ohvri mõjutamise kaudu, et ta avaldaks andmed või tegutseks nende juhendamisel, ja selle eest inimesi seadusega lõpuni kaitsta ei saa. Minu üleskutse on pigem toetada arutelu ja mõttekohta. Ma kindlasti kiidan ka seda arupärimist ja parlamendi tasemel teema tõstatamist. Me peaksime jätkama arutelu, kas me peaksime midagi Eesti finantsasutustelt rohkem nõudma. Need nõudmised ja mehhanismid ei pea aga olema ilmtingimata seadusest tulenevad, saab ka muud moodi kokkuleppeid teha, aga see arutelu, mis siin algatatud on, on väga õige.

Ja viies küsimus: "Paljudes riikides [---] on kehtestatud ranged reeglid sideoperaatoritele, et kaitsta inimesi petukõnede eest. Milline on vastav olukord Eestis? Kas sideoperaatorid on üldse kohustatud midagi tegema seoses võitlusega petukõnede ja petturitega või piirdub nende osalemine selles vabatahtlike sammudega? Kas riik on mõelnud niisuguse seadusandluse kehtestamise peale, mis kehtestataks rangemad reeglid just sideoperaatoritele? Klientide turvalisus ja heaolu on otseselt nende ettevõtete huvides." 

Vastus on, et Eesti sideoperaatorid panustavad aktiivselt ka ilma seadusemuudatusteta. Selles osas on Eestis tõesti palju tööd tehtud, et valdkonnaga seotud ettevõtted ehk eelkõige sideoperaatorid ja finantsasutused on kaasa mõtlemas ja kaasa tegutsemas. Kelmid lähenevad inimestele süstemaatiliselt ohvri mõjutamise kaudu, et ta avaldaks andmed või tegutseks nende juhendamisel, ja selle eest on inimesi raske seadusega kaitsta või seda tõkestada. Kogu aeg uusi arendusi on ka keeruline ette näha. Ja see kõik, mida nad teevad, on niinimetatud sotsiaalne sahkerdamine. Tõesti, siin on vaja esmalt iga inimese valvsust ja loomulikult peavad kõik seotud asutused ja ettevõtted pingutama, et meie inimeste suunas oleks piisavalt teavitust ja teadlikkust. Ma kindlasti ei välista seda, et me ühel hetkel võime jõuda ka seadusemuudatusteni, kohustusteni, aga küsimus on see, kas meil on seal võimalik seadusega midagi lahendada või see koostöö, mis praegu toimib, annab parema tulemuse. Nagu ma ütlesin, see on arutelu‑ ja debatikoht. Teema on selles mõttes keeruline, et see ei ole mitte ainult Eesti küsimus ja see on kahjuks kasvav trend kogu maailmas. Aitäh!

Suur tänu! On küsimuste aeg. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kuna, ma saan aru, ainult üks küsimus on lubatud küsimuste voorus, siis ma ütlen ausalt, et ma proovin kaks küsimust pakkida ühte. Üks on see, et nagu me teame, suur enamus nendest ohvritest on vanemad inimesed. Ja on väga hea, et on olemas kuskil veebikeskkond, aga me teame, et need inimesed reeglina kasutavad selliseid vanamoodsaid sidekanaleid nagu televisioon, telefon ja tavaline post. Kas PPA on mõelnud selle peale – või kui ei ole, siis äkki võiks selle peale mõelda –, et vahetevahel saata tavalise postiga näiteks mingisuguse brošüüri, kus oleks lisaks sellele veebiaadressile väga hea instruktsioon, mida teha, kuidas käituda ja nii edasi, näiteks kolmes keeles: eesti, inglise, vene?

Ja teine küsimus on see, et millistes riikides need kõnekeskused enamasti asuvad. Me teame, et tavaliselt helistatakse vene keeles, aga aina rohkem hakatakse inimestele nüüd juba helistama ka eesti keeles. Mis need riigid on, kus need kõnekeskused kõige rohkem asuvad?

Aitäh! Kui on põhjust ja võimalust, siis ma arvan, et PPA seda kirjalikku teavitamist ka teeb. Midagi minu teada on tehtud, aga ma nüüd jään vastuse praegu võlgu, ma kindlalt ei saa seda väita. Mis puudutab vanemate inimesteni jõudmist, siis ma arvan, et koostöö mõttes – ma ei oska kõiki detaile öelda, sest ma kõiki koostöötasandeid ei tea kahjuks isiklikult – on kindlasti ka kohalikel omavalitsustel võimalik seda selgitustööd teha. Ütleme nii, et kohalikel omavalitsustel on kokkupuude inimestega arvatavasti oluliselt laiaulatuslikum ja suurem. Selles mõttes teie tõstatatud küsimus, ma võtaks seda kui ettepanekut, on väga hea, me võtame selle kaasa.

Nüüd, mis puudutab küsimust, kus riikides need kõnekeskused asuvad, siis olen sellega tutvunud küll. Pean tunnistama, et kõiki peast ei mäleta, aga kindlasti on üks riik Ukraina. Minu mäletamist mööda oli vist ka India. Aga pigem, ütleme niimoodi, enamus neid kõnekeskusi, kust mõjutatakse Eesti inimesi, asub riikides, kus kasutatakse palju vene keelt, ja reeglina on see ka põhjus, miks need ohvrid tihti satuvad olema vene keeles kõnelejad, sest nad suudavad nendega suhelda.

Ma ei mäleta nüüd peast, ma lugesin just hiljuti – võib-olla teie olete ka seda lugenud – ajalehest, oli päris meeldiv lugeda, et üks sideoperaator Euroopa Liidus lõi taoliste õngitsejate ja petukõnede tegijate vastu AI-süsteemi. Üks vanem proua profileeriti täpselt nii ära, et [huvitaks] neid, kes petukõnesid tahaks teha, siis lükati erinevaid telefoninumbreid igale poole, et nad leiaks selle telefoninumbri, ja kui nad helistavad, siis AI hakkaks nendega suhtlema. Ja see AI on valmis suhtlema nendega lõputult. Ehk selles mõttes päris kaval nipp, et nad lihtsalt kulutavad petukõnede tegijate aega. Ja seal, ma vaatasin, oli videos ka välja toodud, kuidas petukõnede tegijad olid päris frustreerunud – keegi ütles, et ta on tund aega juba rääkinud, aga pole kuhugi jõudnud – ja viskasid [toru] lõpuks hargile ära.

Ma arvan, üks moodus, kuidas me tegelikult nendele mitte ainult petukõnede tegijatele, vaid ka õngitsejatele, kõigile neile vastu astume, on nende enda tehnika. Seesama suur politseioperatsioon ju põhimõtteliselt tähendas seda, et politsei kasutas täpselt samasuguseid õngitsusmeetodeid, peilis välja, kus kohas need isikud on, kus kohas need lehed asuvad ja kõik muu, tungis sinna sisse, võttis selle süsteemi üle, sai kätte informatsiooni ja siis läbi selle süsteemi hakkas teavitama kõiki, kes selles süsteemis ohvrid olid. Ja lõpuks, kui tuvastati seal mingisugune hulk – me teame, et mingites riikides võib-olla kõigini ei jõuta, kõigini, kes on kasutanud neid süsteeme –, siis nende inimestega suheldi läbi veebi ja tehti neile selgeks, et järgmine kord nad teavad, et kõik need avastatakse. Ka sellist mõjutustööd tehakse.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea siseminister! Esiteks ma tahaks teid õnnitleda, kasutan seda võimalust: Narvas te olete tõesti saamas hea partii. Sotsiaaldemokraadid, eesotsas Katri Raik, teevad koalitsiooni Mihhail Stalnuhhiniga, kes just nimetas Eestit Eesti NSV-ks ja väitis ka seda, et tema oma vaateid muutma ei hakka. Nii et palju õnne! Loomulikult narvakatest ja Narva asjadest on lihtsalt kahju. Aga noh, sotsid seda toetavad, püüdke siis selle õnnega hakkama saada.

Nüüd, kui räägime petukõnedest, siis nii nagu me ükskord juba rääkisime, petukõnesid tehakse sellisel viisil, et minu numbrilt saab helistada näiteks proua Maalile. Ja selle tõttu tegelikult see kõne tundubki tõesem. Kas see, et me ei suuda numbrinäite sellisel viisil kinni panna, on tingitud sellest, et me ei nõua telekomiettevõtetelt piisavalt investeeringuid, et seda kuidagi tõkestada?

Suur tänu! Teate, seda, mille taga see tehnoloogiliselt on, [ma ei oska öelda], ma ei ole spetsialist. Ma seda ei oska öelda. Aga seal tõesti see probleem on, et on võimalik tehnoloogiliselt nii teha, et kuvada kellegi teise telefoninumbrit. Ma olen täiesti kindel ja veendunud, et sellega sideoperaatorid tegelevad ja teised asutused ka, sellepärast et see on ju suuremat sorti probleem. See toob ikka kaasa väga palju pahaseid inimesi ja pahaseid kliente. Nii et see on teema, millega kindlasti tegeletakse edasi.

Proovin vastata teie kogu küsimusele või mõttele. Tõesti, ma saan aru sellest murest, mis on seoses Narvas toimuvaga, aga ma teen mõned täpsustused. Esiteks, sotsiaaldemokraate on seal ainult üks ja seal on ka üks Eesti 200 liige, ma olen aru saanud, kes seda koalitsiooni seal moodustavad. Teiseks, vastab tõele, et Mihhail Stalnuhhin nimetab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeest fašistiks ja loomulikult Eesti valitsust ka. [Seda ta teeb] ja selles mõttes teil on õigus. Ja kolmandaks, ma ühes kohas pean ikka parandama teid, et sotsiaaldemokraadid ei tee Narvas seda koalitsiooni. Seal on tõesti ainult üks sots ja ma arvan, et meie erakonna juhatuses ka ei olda võib-olla päris täpselt samal arvamusel, kui need teised isikud on.

Aga ma meenutan, et Mihhail Stalnuhhin on endine pikaajaline Keskerakonna liige, ja eks see, mis Keskerakond seal kunagi üles on ehitanud, Narvat kahjuks täna saadab. Ja Keskerakonna nimekirjas, ma olen kursis sellega, on neid inimesi, kes Narva tanki kõrval olid murelikud, jagasid sümboolikat ja kirusid Eesti valitsust, et kuidas võib seda kõike teha. Mihhail Stalnuhhin ei ole enam Keskerakonnas, tema tegi seda ka, ta lihtsalt oli tuntum inimene.

Nii et kui teid see huvitas, siis jah, niimoodi kahjuks on. Kas nad tegelevad petukõnedega, ma ei tea.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma väga pikalt ei räägi ja Narvast ka mitte. Lihtsalt tahan tänada ministrit tema vastuste eest ja PPA-d selle töö eest, mis selles valdkonnas tehakse. Kahjuks peab ütlema, et sellest ei piisa. Kuna minister ise ütles, et on kasvutrend, petukõnesid on aina rohkem ja aina rohkem on järelikult ka ohvreid, siis on selge, et tuleb niinimetatud mugavustsoonist väljuda ja hakata tõsiselt sellesse suhtuma. Ja siinkohal üks ettepanek, mis ma tegin, see on küll väike asi, väike detail, aga ma arvan, et selliseid detaile võiks kindlasti rohkem olla. Tuleks vaadata nende ohvrite profiili, kes kõige rohkem kannatada saavad nende petukõnede pärast. Ja need on [enamasti] vanemad inimesed, kes ei ole väga harjunud surfama internetis ja lugema sealt, kuidas reageerida petukõnedele, mida teha ja mida mitte teha. Nemad eelistavad traditsioonilisi suhtluskanaleid, olgu nendeks telefon või tavaline post. Ja ettepanek on see, et vahetevahel võikski teha sellise otsepostituse inimeste postkastidesse, kus konkreetselt kolmes keeles – eesti, inglise, vene keeles, mis on kõige levinumad keeled Eestis – just õpetada inimestele, kuidas käituda ühes või teises olukorras, kuidas vältida petukõnesid ja mida kindlasti mitte teha, kui selline kõne peaks tulema. Ja ma arvan, et mida rohkem selliseid detaile on, seda keerulisem on petturitel tavaliste inimeste raha kätte saada.

Aga see on väike asi. Ma arvan, et suurem asi võiks ikkagi olla see, et kui me näeme, et tegu on päris tõsise probleemiga, kui me näeme, et ohvreid on aina rohkem ja et see kuriteoliik on kasvavas trendis, siis kindlasti oleks vaja luua kas või eraldi osakond PPA juurde või siis, ma ei tea, komisjon valitsuse juurde või mõlemad korraga, mis tegeleksid konkreetselt selle probleemiga. Ja päris tõsiselt [tuleks] hakata rohkem suhtlema pankadega, rohkem suhtlema sideoperaatoritega, et ikkagi kaasata neid rohkem sellesse võitlusesse. Sest olgem ausad, on olemas teiste riikide kogemus, mis on tegelikult hästi positiivne, kus nii pangad kui ka sideoperaatorid on palju rohkem kaasatud, vastutavad ka palju rohkem, ja on olemas kindlasti sellised tehnoloogiad, mis võimaldavad neil rohkem olukorda jälgida ja ennetada selliseid kuritegusid, mis toimuvad petukõnede tõttu. Nii et selline soovitus valitsusele: võtta see asi tõsiselt ette ja moodustada vastav komisjon ja PPA võiks siis rohkem selle teemaga tegeleda ja võib-olla tõepoolest moodustada isegi sellise eriüksuse, eriosakonna, kui seda veel olemas ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Loodan, et ei teinud ministrile liiga.

Head kolleegid, peale haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda soovi ei ole. Head kolleegid, tänan tänase päeva eest! Tänane istung on lõppenud.