Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Nagu on heaks tavaks saanud, Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni poolt üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile ning teema on taaste‑ ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamine. 

Nii nagu me teame, on Eesti taaste‑ ja vastupidavuskavas välja toodud eesmärgid ning reformid ja investeeringud, mida rahastatakse Euroopa Liidu taaste‑ ja vastupidavusrahastust, et kiirendada Euroopa üleminekut puhtale energiale. Seesama kava näeb ette, et tegelikult hiljemalt 2035. aastaks peaks põlevkivienergeetikast väljuma. Vabandust, 2040. aastal väljume põlevkivienergeetikast ja 2035. aastaks peaks põlevkivi tootmine kindlasti vähenema. 

Vaadates kogu maailma praegust olukorda ja ka Euroopa Liidu liikmes[riikide] üleüldist poliitika muutmist ja muutust, on meil tekkinud küsimused. Kas me peame sellisel viisil ja sellise tempoga selles küsimuses edasi liikuma, kuigi tegelikult kava näeb ette võimaluse, et väljumine võiks toimuda hoopis 2050. aastal? Kui vaadata ka viimast meie ajakirjanduse uudistekajastust, siis seal on arutatud [järgmist]. Millal need otsused vastu võeti? Millises koalitsioonis need otsused vastu võeti? Kas praegu ei oleks mõistlik kõik need [otsused] üle vaadata, neid uuesti arutada ja loomulikult alustada ka Riigikogus sellekohast debatti?

Nii et Eesti Keskerakond on kindlasti murelik põlevkivi tuleviku osas, kaevandamise osas ja loomulikult kogu sektori osas. Nii et loodame poliitilist debatti siinsamas Riigikogus. Aitäh!

Olen võtnud Riigikogu juhatuse nimel vastu ühe arupärimise. Kas Helir-Valdor Seederil on selle arupärimise kohta midagi öelda või on mingi muu küsimus? Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus, mis puudutab meie tänast päevakorda ja [täpsemalt] päevakorrapunkti, mis oli vist number üheksa, 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Jah, täpselt nii. Eelnõu 513 teine lugemine. Siin väljajagatud materjalides on tõenäoliselt tegemist veaga. Oleks hea, kui Riigikogu liikmed saaksid tõese info kätte. Nimelt on siin seletuskirjas kirjas, et Isamaa fraktsioon on esitanud ühe muudatusettepaneku. Me tegime tegelikult neid rohkem, oluliselt rohkem, kuid muudatusettepanekute loetellu ei ole mitte ühtegi neist jõudnud. Minu hinnangul vastavad need kõik ka kodu- ja töökorra seadusele ning riigieelarve baasseadusele. Ei ole võimalik seda punkti menetleda, kui ei ole adekvaatset informatsiooni Riigikogu liikmetele jagatud.

Aitäh, hea kolleeg! Ma söandan nii palju öelda, et ma arvan, et see märkus, et te olete teinud ühe muudatusettepaneku, tundub ilmselgelt mulle ebatäpsusena. Aga selle kohta, miks neid ei ole saali jõudnud sel määral, kui palju te esitasite, ma arvan, annab komisjonipoolne ettekandja kindlasti selged selgitused. Ilmselgelt ei ole soovi ühtegi sisulist ettepanekut, mis vastab nõuetele, millele muudatusettepanek peab vastama, saali mitte lasta. See on väga selge sõnum olnud juhatuse poolt ja see on ka komisjoni seisukoht. 

Kordan veel, et ka minule teadaolevalt te esitasite rohkem muudatusettepanekuid kui üks, aga see arutelu, et neid saali ei ole jõudnud, seisab ees, kui tuleb juhtivkomisjonipoolne ettekandja. Loomulikult oli komisjonis ka sellest juttu. Ma ei tea, kas teie olete selle komisjoni liige või mitte, aga vastavas komisjonis oli sellest kindlasti juttu. Aga veel kord, sellest tuleb juttu suures saalis. Ma arvan, et see siiski ei ole nii suur viga, mis takistaks meil selle päevakorrapunkti menetlemist. 

Andrei Korobeinik, palun! (Vaikus saalis.) Kui teil ei ole küsimust …

Muidugi on. Aga, hea istungi juhataja, sa ei ole mulle sõna andnud.

Ma ütlesin, et Andrei Korobeinik, palun. 

Mul on küsimus Isamaa muudatusettepanekute kohta. Komisjonis oli selline seisukoht, et komisjon ei saada neid saali. Sina kui Riigikogu istungi juhataja pead ju lähtuma töökorrast. Kas sulle tundub, et komisjon võib lihtsalt niimoodi muudatusettepanekuid saali mitte saata? Ma arvan, me oleme sinuga samal seisukohal, et just parlamendisaal on see koht, kus peab debatti pidama, mitte kinnine komisjoni istung. Kas sa oskad enda arvamust väljendada sellel teemal?

Hea kolleeg, see debatt seisab meil ees. Tänane päev ongi [mõeldud] kõige suuremaks debatiks parlamendis, nii et kõigest on võimalik rääkida. Loomulikult ma eeldan, et te räägite 2025. aasta riigieelarve eelnõust, kui pean silmas seda küsimust, mille sa parasjagu esitasid. 

Ja see, et komisjonist ei ole kõik muudatusettepanekud jõudnud saali, on tava, mis on olnud, ma arvan, tervelt 30 aastat. Seal [võivad olla] mingid tehnilised põhjused, [näiteks] need ei vasta nõuetele, mis muudatusettepanekutele on seatud. Kui need nõuetele ei vasta, siis komisjonid läbi aegade tegelikult ei ole neid muudatusettepanekuid saali lasknud. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma siin põgusalt kolleegidega, teie erakonnakaaslastega diskuteerisin selle üle ja isegi kolleeg Võrklaev on väga imestunud, et see olukord on praegu selliseks kujunenud. Aga mul on ikkagi küsimus. Kui muudatusettepanekud ühel või teisel kujul seotakse kokku mis iganes põhjendusega, siis peaksid need jõudma ikkagi siia tabelisse märkusega, et need ei kuulu hääletamisele. Need siis ei saanud kahte poolthäält või ei vasta kodu- ja töökorra seadusele. See, et neid üldse tabelisse kirja ei ole pandud, on kuhugi ära kadunud ja me ei saagi teada nendest materjalidest, et sellised muudatusettepanekud on esitatud, mis kellegi arvates võivad olla vastuolus kodu- ja töökorra või mõne teise seadusega, kindlasti korrektne ei ole. Nii et minu ettepanek on küll see materjal teha Riigikogu liikmetele kättesaadavaks sellisena, nagu see esitati, ning viia see materjal kooskõlla kodu- ja töökorra seadusega. Alles seejärel me saame selle punkti menetlemisega edasi minna.

Hea kolleeg, need küsimused on suures osas leidnud vastuse seletuskirjas. Ma ei pretendeeri sellele, et see [käib] kõigi [kohta], aga seletuskirjas on selline lause: "Isamaa fraktsiooni 1 muudatusettepanek, mis oli esitatud 2025. aasta riigieelarvele tervikliku alternatiivse eelarvena ja sisaldas muuhulgas 8 erinevat ettepanekut. Komisjon käsitles neid ettepanekuid sisuliselt seotud ettepanekutena." See on komisjoni seisukoht sellele. Ka eelnõu kaardil on vastav märge selle kohta olemas. 

Urmas Reinsalu, palun!

Hea Toomas! Meil on praegu probleem, mis puudutab 2025. aasta eelarve menetlemist, mis eeldatavalt peaks olema täna. Samamoodi puudutab see tegelikult 2024. aasta eelarve muutmise [seaduse] menetlemist, mis on samuti planeeritud tänasesse päevakorda. Mõlema seaduseelnõu puhul, mis näevad ette olulist – 2025. aasta puhul muidugi mahukamalt – seadusandja tasemel rahaliste kulutuste ümbertõstmist, suurendamist või siis vähendamist 2025. aastal, on jäetud kõik Isamaa muudatusettepanekud arvestamata, mitte sellisel moodusel, et parlamendi enamus langetab täiskogu saalis otsuse ja kelle poolel on jõud, selle poolel on õigus, vaid selliselt, normitehnikat arvestamata, et neid ei ole esitatud esmaspäeval nõuetekohaselt parlamendiliikmete käsutusse, nagu seda näeb ette meie kehtiv kodukorraseadus. Veelgi enam, neid ei ole üldse kantud muudatusettepanekute nimekirja. 

Te olete paanikas, valitsusliit. Ma saan aru, te kardate Isamaa ettepanekuid. Kuid niisugune loogika, poliitilisest allasurumisest kantud loogika, et te ei julge neid isegi panna parlamendisaalis hääletusele, ettepanekuid, mis puudutavad valitsemiskulude vähendamist, ettepanekuid, mis tegelikkuses realiseerivad täies mahus meie vajadused julgeolekuliste, sõjaliste võimete soetamiseks, ja rida muid ettepanekuid, muu hulgas ka eelarve läbipaistvamaks muutmiseks … Te olete valinud sellise tee, et [te väidate, et] otsekui komisjoni liikmete enamus otsustas – teie poolt korrektselt osundatud 2025. aasta [riigieelarve eelnõu] teise lugemise seletuskiri toob selle välja –, et Isamaa alternatiivne eelarve ettepanekute paketi näol ei tohigi tulla võimuliidu käsitluse järgi siia saali.

Ma väidan teile, härra istungi juhataja, et sel korral te ei pääse lihtsalt selle retoorikaga, et hakkame eelarve eelnõu arutama ja siis komisjoni esindaja [annab] oma seletused. Komisjonil ei olnud oma häälteenamusega mandaati niisuguseid otsuseid meelevaldselt langetada. Õige on see, et see, millised ettepanekud leiavad toetuse, on poliitilise enamuse tahte küsimus. Aga see [tähendab] seda, et ka vähemusel on õigus siia rahvaesinduse saali tuua oma ettepanekuid ja on õigus, minimaalne õigus, et menetletaks põhiseaduspäraselt seda eelarvet, mis on niikuinii läbipaistmatu, ning on [õigus] nõuda seda, et meie ettepanekuid arutataks. See ei ole küsimus komisjoni töökorralduse kohta. Sellest ei ole võimalik distantseeruda. Praegu on need otsused komisjoni pädevuse [raamidest] väljunud. 

Isamaa ettepanek, mille tegi fraktsiooni esimees, on väga selge. Sellises olukorras ei ole meil täna võimalik, ütleme, reeglite järgi laitmatult läbi viia ei 2024. aasta eelarve muutmise seaduse eelnõu ega ka 2025. aasta eelarve [seaduse eelnõu] menetlemist. Sellisel juhul on tegelikkuses ainumõeldav ettepanek selline, et juhataja võtab vaheaja ja me võtame need [eelnõud] selle töönädala päevakorrast välja sellise operatsionaalse moodusega, nagu kodukorraseadus meile võimaldab. Meil ei ole põhimõtteliselt võimalik minna sellisele teele, mille te olete valinud. Te olete siin erinevates vaidlustes, kus on opositsiooni ja koalitsiooni seisukohad olnud erinevad kodukorraseaduse tõlgendamisel, kasutanud nii-öelda kaitsekilbina Riigikohtu otsust. Aga Riigikohus ei ole mitte üheski oma õigusaktis andnud teile seda [mandaati], et opositsiooni terviklik käsitlus siia saali üldse ei tulegi arutamisele. Ei ole niisugust mandaati teile ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusest tulnud. Vabandust, see oli veidi pikk, aga te saate aru, see küsimus on väga oluline, see on põhimõttelise kaaluga küsimus.

Aitäh! Esiteks, hea kolleeg, paanikat valitsuskoalitsioonis kindlasti ei ole. Ma näen seda paanikat kuskil mujal. Meie jaoks see kindlasti mure ei ole. Ja teiseks, sa väitsid, et me eeldatavalt arutame 2025. aasta riigieelarve eelnõu. Mitte eeldatavalt, vaid me arutame seda, sellepärast et seesama suur saal on esmaspäeval päevakorra kinnitanud. Meil ei ole ühtegi võimalust seda päevakorda muuta. 

Kolmandaks, need väited, et justnagu [muudatusettepanekud] ei tohi [saali] tulla, Urmas, on täiesti asjakohatud. Võrdleme seda olukorraga, mis oli kevadel, kui tõepoolest seoti – tagantjärgi võib tunnistada – ka sisulisi ettepanekuid kokku. Ma arvan, et see võib-olla ei olnud kõige parem viis, aga muud lahendust obstruktsiooni ületamiseks tol ajal ei olnud. Täna mina kindlasti ei nimeta muudatusettepanekute esitamist obstruktsiooniks. Ka rahanduskomisjon on tegelikult [menetlenud muudatusettepanekuid] väga sisuliselt. Ei ole ühtegi nii-öelda poliitilist korraldust ühe või teise eelnõu muudatusettepanekute mittelubamiseks saali. Mitte ühtegi! Ja [saali saatmist] võimaldas ka see väga normaalne ja mõistetav muudatusettepanekute hulk. Nii et selles mõttes, Urmas, ei ole siin mingit sisulist pahatahtlust ei ühe ega teise poliitilise vaate, erakonna ega fraktsiooni vastu. 

Ja tõepoolest, sa küll ei taha, et ma seda kordan, aga komisjonid on suure otsustuspädevusega. Viimased 30 aastat on olnud niimoodi, et komisjonid ei ole kõiki muudatusettepanekuid saali toonud. Ja kui need ei ole saali tulnud, siis ei ole neid ka muudatusettepanekute loetelus, sellepärast et muudatusettepanekute loetelus on üksnes need muudatusettepanekud, mis lähevad saalis hääletamisele. Taas kord, ikkagi komisjonipoolse ettekandja [käest tuleb] küsida, ka saab sõna võtta. Nii on võimalus saada vastuseid teie sisulistele küsimustele. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Minul on küsimus natuke teisest vallast ja see puudutab otseselt Riigikogu liikmete turvalisust ja julgeolekut. Meie hulgas nimelt istub isik, Riigikogu liige, kes just äsja, esmaspäeva öösel vastu teisipäeva vehkis avalikus kohas ebaadekvaatses olekus relvaga, tulistas, paugutas ja hirmutas inimesi. Sekkusid kiirreageerijad ja tema tabamiseks korraldati politseioperatsioon. Kas Riigikogu juhatus on selle isikuga seotud avalikku teavet arutanud ja võtnud või kavatseb võtta tarvitusele meetmed, et me kõik võiksime end jätkuvalt siin turvaliselt tunda?

Aitäh! Mu lühike vastus oleks see, et ma ei tea, kellest te räägite. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma kutsun teid üles ikkagi heatahtlikule dialoogile, et me saaksime menetleda järgmise aasta riigieelarvet kooskõlas kõigi seadustega ja ei oleks ohtu, et president selle meile tagasi saadab. Muudatusettepanekud on väga oluline osa menetlusest. Teie selgitus oli vastuolus senise praktikaga. Senine praktika on olnud selline, et kui muudatused on kokku seotud – nii nagu te praegu tsiteerisite seletuskirja, kust me loeme, et meie kaheksa muudatusettepanekut seoti kokku üheks muudatusettepanekuks –, siis see läheb ka tabelisse ja hääletamisele. Antud juhul ei ole isegi seda minimaalset senist praktikat järgitud ja see üks muudatusettepanek, mis on vägivaldselt [kaheksast ettepanekust] kokku seotud, ei ole jõudnud tabelisse ja ei jõua ka hääletusele. Ma kordan veel, et see on vastuolus nii kodu- ja töökorra seaduse kui ka senise praktikaga. 

Mul on jätkuvalt ettepanek. Nii kaua, kuni seda ei ole viidud kooskõlla kodu- ja töökorra seadusega, me [riskime] sellega, et president saadab selle tagasi menetluslike probleemide tõttu. Parem on praegu aeg maha võtta, et [hiljem ei peaks] selle juurde tagasi tulema. Nii et kui ei ole võimalik päevakorda muuta, siis arutelu võimatuse tõttu on meil siin korduvalt jäänud punktid arutamata. Ka see on lahendus. Aga [palun] selgitust, miks ei ole seda kokkuseotud ettepanekut kantud tabelisse.

Aitäh, hea kolleeg! Minu poolt on ka dialoog kindlasti heatahtlik, selles ei ole vaja vähimalgi määral kahelda. Teiseks, te olete ka varem korduvalt ähvardanud ja hoiatanud, et president ei kuuluta [seadust] välja või Riigikohus tühistab selle. Päris mitmel korral on see hoiatus läinud teil vett vedama ehk ei ole nagu paika pidanud. Nii et selles mõttes on see teie hoiatus natuke devalveerunud. 

Kolmandaks, hea kolleeg. Ma ei taha sisusse laskuda, kuna komisjonipoolne ettekandja [selgitab seda], aga veel kord, ma arvan, et filoloogiliselt on need kaks [erinevat] asja: üks on muudatusettepanek eelnõu kohta ja teine on alternatiivne eelnõu. Kui teil on alternatiivne eelnõu, siis võib seda ju kirjutada ja anda üle siin saalis. Need on kaks erinevat asja. Üks on muudatusettepanek konkreetse eelnõu kohta ja teine [on see], kui te esitate paralleeleelnõu. Mulle tundub, et teie poolt esitatu ongi pigem paralleeleelarve, ning juba selles mõttes ta ei kvalifitseerunud muudatusettepanekuna. See on teine [asi]. Aga selle kohta, tõepoolest, saab selgitusi anda Annely Akkermann, kes on komisjonipoolne ettekandja. 

Võtan kaks viimast protseduurilist küsimust. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma ei teagi, kas ma tulen teile appi ja ütlen selle isiku nime välja. Ma tean, et te olete väga suur spordihuviline, te kindlasti jälgite meediaportaale igapäevaselt, loete spordiuudiseid ja kindlasti näete seal ka teisi uudiseid: Ukraina uudiseid, sõjauudiseid ja kõike. Seda uudist, kus oli selle inimese nimi sees ja kõik, oli meedia terve eilne päev täis. Selle meie Riigikogu kolleegi nimi on Jaak Valge. See, mida ma kirjeldasin, oli kõik uudistes kirjas. Kui tahate, võite lugeda. Ma saan aru, et Riigikogu juhatus ei ole seda arutanud. Aga ma küsin nüüd, et kui te lähete ja võtate lahti eilsed uudised, tutvute nende sisuga – see sisu on tegelikult päris karm –, kas siis Riigikogu juhatus kavatseb seda teemat arutada ja mingisuguse seisukoha võtta Riigikogu liikme käitumise kohta avalikus kohas ja kõigi nende järelmite osas, mis võivad sellega seoses ilmneda meil siin Riigikogus.

Ärge nüüd pahandage mu veidi kerglast huumorit, aga spordiga ei olnud see lugu seotud rohkem, kui et tegemist oli spordipüstoliga. Nii et need viited spordile ei olnud asjakohased. (Hääled saalist.) Aga, head kolleegid, juhatus ei ole sarnaste juhtumite kohta tõepoolest mingeid seisukohti võtnud. Eks meil kõigil on olnud elus – kellel rohkem, kellel vähem ja mõnel üldse ei ole – libastumisi või eksimusi. Minagi alles sain liiklustrahvi osaliseks, täna maksin ära selle. Selle pärast ei pea juhatus ilmtingimata kogunema. Ma näen, et härra Jaak Valge on igati adekvaatne, ja meil ei ole selle pärast küll vähimatki kahtlust turvalisuse suhtes, kuna Jaak Valge siin meie keskel viibib. Ja ka turvateenistus on meil olemas, nii et selles mõttes ei ole põhjust selle pärast muretseda. Ma kindlasti ei õigusta seda intsidenti. Mul on väga hea meel, et ka Jaak Valge ise on selle hukka mõistnud. See kindlasti au Riigikogule ega Riigikogu liikmele ei tee. Aga mis teha, paraku meil kõigil tuleb elus eksimusi aeg-ajalt ette. Võib-olla mitte kõigil, aga mina paraku kuulun nende hulka.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea istungi juhataja! Seda te ütlesite õigesti, võib-olla veidi sügavamas mõttes, kui te ise silmas pidasite, et kõigil tuleb elus ette eksimusi. Mulle näib, et seekord on oma liigsest enesekindlusest teinud olemusliku eksimuse võimuliit. Ja seda me praegu arutame. 

Küsimus täna on põhimõttelise kaaluga. Te ütlesite, et Isamaa on esitanud tervikliku alternatiivse eelarve tänase võimuliidu poliitika käsitlusele [vastukaaluks]. Ja ma arvan, et see on õige poliitika diagnoos, see on relevantne poliitika diagnoos. Me tegime seda selles segases rägastikus, milleks on muutunud 2025. aasta riigieelarve, ja tegime seda nende õiguslike tööriistadega, mis meie käsutuses on. Ja loomulikult me vormistasime oma alternatiivse eelarve muudatusettepanekute jadana. Muudatusettepanekute jadana, mis kokku moodustavad põhimõttelise käsitluse sellest, kuidas on ilma maksutõusudeta võimalik rahanduslikult jätkusuutlikult opereerida nii 2025. eelarveaastal kui ka riigi eelarvestrateegia aastatel 2025–2028.

Te viitate, et see ei olnud koalitsiooni poliitiline suunis, vaid see oli Riigikogu rahanduskomisjoni autonoomne otsus, [mis tehti] võimuliitu [kuuluva] komisjoni enamuse poolt. Kogu lugupidamise juures, vaadates ka seda kriitikat, mida on peaminister Michal esitanud alternatiivse eelarve kohta, olen sügavalt skeptiline, et see ei olnud teil eelnevalt võetud hoiak Isamaa alternatiivset eelarvet mitte tuua siia saali ja [mitte] anda rahvaesindusele võimalus selles põhimõttelises küsimuses üldse poolt- või vastuhäält [anda]. 

Neid argumente, mis välja toodi [ja millele tuginedes], nagu te viitasite, komisjoni liikmete enamus [otsuse tegi], teise lugemise seletuskirjas ei ole. Kogu lugupidamise juures, hea istungi juhataja, kelle professionaalsust juristina ma tunnustan, ma loodan, et te suudate olla igati erapooletu nende argumentide analüüsis.

Vaatame neid argumente, kolmikargumenti siis põhjalikumalt, lähemalt. Esimene argumentide komplekt, millega Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete enamus blokeeris Isamaa alternatiivse eelarve toomise siia saali, seisnes selles, et Isamaa pani ette liigendada 2025. aasta eelarve kulupõhiselt ja tuua eraldi välja toetused, mis on valitsuse poolt muudetud poolpimedaks, võrreldes varasemate aastate riigieelarvetega. 

(Räägitakse samal ajal.) Hea kolleeg, ma korra natukene sekkun. Me oleme tegelikult juba jõudmas küsimuste-vastuste vooru ja läbirääkimiste vooru. Need asjad kõik seisavad ees. 

Teie ütlesite, et rahanduskomisjon andis relevantse vastuse selle kohta, miks ei ole [neid muudatusettepanekuid võimalik saalis hääletada], viidates teise lugemise seletuskirjale. See on mul siin olemas. See teie hinnangul relevantne rahanduskomisjoni liikmete enamuse käsitlus, mis on komisjoni esimehe allkirjaga kinnitatud, ei ole objektiivselt põhjendatud. 

Ma saan aru, et teile ei meeldi Isamaa poliitikakäsitlus. Ma saan aru, et teil on teistsugune, põhimõtteliselt erinev poliitiline narratiiv ja teistsugused poliitikavalikud. Aga teil ei ole kodukorraseaduse järgi ega demokraatia algpõhimõtete järgi, mille järgi parlamendisaalis otsustatakse maksuküsimusi, mille järgi otsustatakse riigi tulu ja kulu küsimusi, õigust võtta parlamendilt, sealhulgas ka muudatusettepanekute esitajatelt ära [õigus] neid küsimusi täiskogu saalis hääletada. Ja see on väga murettekitav poliitikatrend. 

Ma näen, et võõrandumine selle tulemusena veel süveneb. Teil on ettekujutus, et kuna teil on häälteenamus, ligi kaks kolmandikku parlamendi koosseisust on teie võimu osa, siis see lubab teil meelevaldselt teha siin saalis kõike. Ma arvan, et see on väga ohtlik dünaamika. Ma kutsun üles põhimõtteliselt sellest seisukohast loobuma. Loomulikult ma saan aru, miks te seda teete. Selle põhjus on see, et te saate ennast kehtestada. Te kehtestate siin saalis enamuse võimuga ennast Isamaa üle, aga uskuge mind, tuleb aeg, kui Eesti ühiskond väljendab oma rahulolematust selles [küsimuses]. Ma arvan, et see ei ole õige valikusuund. 

Ettepanek on konkreetne. Lugupeetav istungi juhataja, ma ei läinud põhjenduste detailidesse, mida rahanduskomisjon on enamuse [liikmetega] välja mõelnud. Need ei ole relevantsed seisukohad. Ettepanek on väga lihtne: 2024. aasta ja 2025. aasta eelarveid täna mitte menetleda, kuna need on ette valmistatud minimaalseid seaduseelnõude menetlemise nõudeid rikkudes komisjoni poolt. See on paraku objektiivne diagnoos olukorrale. Ja tõesti, ma ei süüdista teid isiklikult milleski, eks ole, lihtsalt on [tekkinud] väga keeruline, ebameeldiv moment ja me peaksime tegema ühise pingutuse, et siit edasi minna.

Hea Urmas! Ma kordan veel – võin panna käe südamele, ma olen sada protsenti kindel –, et selle muudatusettepanekute arvu juures, mis on igati normaalne, mõistetav, vist oli 60–70 muudatusettepanekut, puudub igasugune põhjus rahanduskomisjonil ja ka koalitsioonil mitte lasta ühte või teist korrektset muudatusettepanekut saali. Mitte ühtegi sisulist põhjust selleks ei ole. See on täiesti läbihääletatav hulk. Me oleme Annelyga seda ka korduvalt rääkinud. Veel kord, sellise numbri juures otse loomulikult me toome saali kõik muudatusettepanekud, mis selleks kvalifitseeruvad. Nii et mingit pahatahtlust ega ärategemist Isamaale ega kellelegi teisele vähimalgi määral, Urmas, ei ole. Siiralt ütlen seda, ma olen selles sada protsenti veendunud. Lugu võis olla teine, kui me rääkisime muudatusettepanekute arvust, ma ei tea, 200, 300, 400. See on ilmselgelt obstruktsioon ja siis oli vaja leida teisi vahendeid. Aga täna, kus neid on 60–70, ei ole see kohe kindlasti obstruktsioon, kui me räägime 2025. aasta riigieelarvest. 

Aga nüüd, head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, mis on fraktsioonidele. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 434 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 434. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid on 1. Eelnõu 434 on seadusena vastu võetud. 

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Nii. Me praegu räägime küll tehnilisema iseloomuga käibemaksuseaduse muudatusest, kuid valitsuskoalitsiooni ettepandud 2025. aasta eelarve näeb ette tegelikult selle, et Eestis toimub uus käibemaksu tõus. See tähendab seda, et lisaks juba kehtestatud 22%‑lisele käibemaksule lisandub järgmise aasta suvel veel 2%. Eesti inimestel ja ettevõtetel seisab tegelikkuses ees konsolideeritult üle miljardi euro täiendav maksutõus, olukorras, kus täna loetud tunnid tagasi sai Eesti teada, et Swedbank on järjekordselt selle aasta majanduslanguse prognoosi ehk reaalmajanduse kahanemise prognoosi korrigeerinud suuremaks ehk allapoole. 

Valitsusliit on valinud Isamaa vaates põhimõtteliselt vale käsitluse, et majanduslanguse ajal asetada ühiskonnale nii inimeste toimetulekut [halvendavate] kui ka ettevõtluse kindlustunnet lõhkuvate täiendavate maksutõusude koorem. Isamaa vaade sellele on olnud ühemõtteline: on võimalik rahanduslikult jätkusuutlikult koostada alternatiivne eelarve, mille eesmärk on see, et Eestis ohjeldada inflatsiooni – valitsuse seisukoht hoopis võimendab seda –, et majandus läheks langusest tõusule, et seda ei pidurdataks maksutõusudega, et [täidetaks] konkreetseid ülesandeid, mis meie ühiskonna huvidest ja Eesti strateegilisest vaatest tingituna on järgmisel aastal hädavajalikud. Muu hulgas [on vajalik] täiendavate sõjaliste võimete soetamine moonahanke näol. Ja me tegime alternatiivse eelarve, mis on rahanduslikult vastutustundlik. 

Me vaatasime tegelikult kogu eelarve perimeetrit. Meil ei ole võimalik pidada reaalset debatti parlamendisaalis, lugupeetav istungi juhataja, aasta perspektiivis. Me peame vaatama rahanduspoliitilisi valikuid keskmises plaanis, riigi eelarvestrateegia plaanis. Me tegime seda ja esitasime konkreetse muudatusettepanekute paketi. Kuid pretsedenditult on parlamendi enamuse jõustav poliitika väljendunud Riigikogu rahanduskomisjonis: Isamaa alternatiivset eelarvet blokeeritakse täna siin saalis ja meie muudatusettepanekuid hääletusele ei panda. Samamoodi ei juleta hääletusele panna 2024. aasta eelarve muutmise seaduses meie ettepandud valitsemiskulude vähendamise [ettepanekuid]. 

Miks seda tehakse? See on väga õige küsimus. Ma olen nõus istungi juhatajaga, kes loetud minutid tagasi põhjendas seda nii, et see ei ole tehtud sellel põhjusel, et otsekui Isamaa kümme muudatusettepanekut, kui me hüpoteetiliselt sooviksime võtta ka enne muudatus[ettepanekute hääletusele panemist] vaheaegu, halvaksid tehniliselt parlamenditööd. Ilmselgelt ei ole see tehtud sellel põhjusel. See on tehtud veelgi üleolevamal põhjusel. Mitte logistilisel [põhjusel], et võimaldada voolujooneliselt parlamendil praegu jõustada oma poliitilist võimuvertikaali uute maksutõusude ja järgmise aasta eelarve realiseerimisel. 

Selle eesmärk on hoopis näidata, et nende käes on võim. Selle eesmärk on see, et parlamendi enamus, see seltskond, kes omab siin ligi kaht kolmandikku parlamendikoosseisu häältest ja kohtadest, paneks ennast maksma Isamaa poliitilise alternatiivi üle. Vaadake, Isamaa, Eesti rahva enamus ei pruugi toetada maksutõusude poliitikat, perspektiivitut poliitikat, silmas pidades meie majanduse väljavaateid ja meie inimeste toimetulekut, kuid meie siin, parlamendisaali enamus, saame teha nõnda, et teie ettepanekud siia saali ei jõuagi!

Te võtate ära selle valitud poliitilise jõustamise käsitlusega hääle paljudelt inimestelt, Eesti inimestelt, kes sooviksid näha sisulist dialoogi majanduspoliitiliste ja rahanduspoliitiliste [otsuste] üle, mida te olete langetanud oma eelarvejoonise vaates. Need, nagu on näha teie enda esitatud järgmise aasta eelarve seletuskirjast, tõstavad täiendavalt Eestis inflatsiooni kaks korda võrreldes valitsuse kevadise majandusprognoosiga ja vähendavad Eestis majanduskasvu vähemasti 1,2% ja veelgi enam. Kui me võtame näiteks Luminori hinnangu, on see number oluliselt suurem. See on teie joonis, mida te välja pakute. 

Ja te tahate võtta selle käsitlusega ka võimaluse sisulist alternatiivi hääletada. Ma ei tea, võib-olla te kõhklete, äkki mõni teie seast võiks Isamaa ettepanekuid, mis puudutavad järgmise aasta valitsemiskulude vähendamist, toetada. Võib-olla te võtate selle seisukoha, et te lihtsalt ei taha selles debatis näidata, et Isamaa poliitika on vitaalne alternatiiv valitsuse käekirjale. Te arvate, et te saate seda teha, sest teil on võim, teil on häälteenamus, teil on häälte[enamus] rahanduskomisjonis, teil on häälte[enamus] istungi juhataja näol, kelle poliitiline käsitlus võimaldab teil koostada sellise kolmepunktilise viigilehe, mis on läbipaistev, [põhjendamaks seda,] miks Isamaa alternatiivse eelarve muudatusettepanekute paketti ei ole võimalik tuua siia saali. Need argumendid ei kannata ei tervikuna ega üksikuna võttes mitte mingisugust kriitikat. 

Väide, et Isamaa ettepanekut teha järgmise aasta eelarve läbipaistvaks ei ole võimalik siin parlamendisaalis hääletada, sest bürokraatidel, ametnikel on liiga palju tööd … Et ei tohi siin saalis hääletada Isamaa ettepanekuid maksutõusud ära jätta, sellepärast et need näevad ette tervikuna valitsemiskulude vähendamise ja valitsus ei ole võimeline sisuliselt [järgima] seda valitsemiskulude vähendamise juhist, mille Isamaa ette paneb. Isamaa paneb ette ülesandepüstituse seadusandja poolt koostada Eestis uus riigi eelarvestrateegia, mis vastaks ühiskonna minimaalsetele huvidele ja sisuliselt lahendaks majanduses ja rahanduses ees seisvad [probleemid], ja te ütlete, et seda ei saa teha sellepärast, et see on valitsuse ülesanne. Otsekui valitsus on a ja o ning parlament peab olema laua all. Parlamendil on ainult nominaalne [ülesanne] see läbipaistmatu eelarve heaks kiita. 

Te teete vea, sügava vea, ja tekitate ühiskonnas täiendavat pinget sellise käitumiskultuuriga, mille te olete valinud täna parlamendis seadusandja tasemel eelarve menetlemiseks. Kuid veelgi suurem on see viga, mille te teete nii täna ja edaspidi maksutõusude jõustamisega kui ka selle eelarvega, mille baaskäsitlus Eesti majanduse ja Eesti inimeste toimetulekut vaadates on vildakas. Veel on aega, lugupeetavad võimuparteide juhid siin parlamendisaalis! Mõelge, võtke aega nende loetud tundide jooksul ja otsime ühisosa, otsime dialoogi! Veel on aega. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 462 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle [eelnõu] poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid on 0. Eelnõu 462 on seadusena vastu võetud.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 464 lõpphääletus. Asume seda ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid on 1. Eelnõu 464 on seadusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Või läks ekslikult? (Urmas Reinsalu ütleb midagi.) Meil on [arutusel] eelnõu 467. Selle kohta? (Urmas Reinsalu küsib midagi.) Ikka tohib. Ei, ma mõtlesin, et äkki ei pannud tähele. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit. (Juhataja helistab kella.)

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse kohta [ütlen, et] Isamaa on valmis toetama seda valitsuse algatatud eelnõu. Me oleme valmis ka vaatama üle väiklusest, poliitilisest väiklusest. Kui enamus soovib ennast jõustada sellisel moel, mida kodukorraseadus ei võimalda, siis ei tähenda see seda, et me laskuksime sellisele tasemele. Me oleme avaldanud toetust ka tänase päeva alul olnud menetletavatele eelnõudele, sest need on tehnilise iseloomuga ja nende kvaliteet lubab ka Isamaal neid toetada. (Juhataja naerab.) 

Kuid härra Võrklaevaga meil oli tõsine debatt. Härra Võrklaev viskas kinda selle puhul, mis puudutab alternatiivse eelarve käsitlust ja selle teemaderingi. Me arutasime ka selle üle, mida valitsus kardab: et seadusandja [annab] valitsusele juhtimissuunised. Me tegime seda alternatiivse eelarvega ka eelmisel aastal, [andsime] juhtimissuunised valitsusele nendes baasküsimustes, mida valitsus peab poliitiliselt järgmisel aastal [arutama]. Ja vaadake, siis ei olnud küll niisugust seltskonda, siis ei olnud valitsusel, Kallase valitsusel või valitsusliidul seda jõudu, et öelda, et me ei lase üldse Isamaa ettepanekuid hääletusele. Nüüd ollakse muutunud enesekindlamaks ja see on tegelikult ohumärk. 

Seda tajuvad tegelikult ka ühiskonna huvirühmad. Kui Kallase valitsuse ajal saatis 38 ettevõtluse alaliitu ja organisatsiooni protesti valitsuse majandusvaenuliku poliitika jõustamise vastu, siis vaadake, Michali valitsuse ajal tegi seda juba 40 ettevõtlusorganisatsiooni. Kaks punkti Michali kasuks ja Eesti majanduse kahjuks.  

Juhtimissuunised, mida me paneme ette valitsusele ja mille kohta Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete enamus, võimuliit leidis, et Eesti Vabariigi parlamendil ei ole õigust panna juhtimissuuniseid riigieelarve seadusesse, olid järgnevad.  

Esiteks, meie veendumuse järgi tuleb valitsusele konkreetselt püstitada ülesanne, et alustada valitsemiskulude vähendamist venitusteta. Valitsus kõneleb retoorikas, et valitsemiskulusid, mida [loetakse] valitsuse käsitluse järgi, mille üle võib debateerida, majandamis‑ ja palgakuludeks, [tuleb] vähendada kolme aasta perspektiivis 10% jagu. Isamaa alternatiivse eelarve juhtimissuunis valitsusele on, et saavutada see horisont venitusteta. Nii nagu peavad Eesti ettevõtted ja Eesti majandus halvenenud konjunktuuriga kohanema reaalajas, siis [peaks] vähendama valitsemiskulusid 300 miljoni euro jagu ka reaalajas. 

Me panime ka ette 2024. aasta lisaeelarves reaalse valitsemiskulude vähendamise ning 2025. aastasse ületõstetava raha mahu, prognoositavalt 200 miljonit eurot, vähendamise. Sest see, mida te praeguses segadikus teete, lugupeetav valitsusliit, on hookuspookus. Mingit tegelikku valitsemiskulude vähendamist ka järgmise aasta eelarves ei toimu. Lugege analüütikute hinnanguid. Teie enda riigi eelarvestrateegia seletuskiri ütleb, et eelarverevisjoni mõju järgmisel aastal valitsuse eelarvepositsioonile on 0 eurot. Härra Reinaas, 0 eurot! 

Teine küsimus, mis puudutab järgmise aasta eelarvet ja kokkuhoitavat raha. Me opereerime mõnekümne miljoni euro ulatuses. Kuid nagu riigikontrolör on kiretult välisaudiitori positsioonilt konstateerinud, ei ole riigieelarve läbipaistmatuse tõttu võimalik täna parlamendil anda juhtimisjuhist, ammugi veel ei ole kohustust valitsusel sellest kinni pidada. Isamaa alternatiivse eelarve juhtimissuunisega valitsusele oleks see saavutatud. 

Muidugi me panime selgelt ette ka uute maksutõusude alternatiivina selle – ma saan aru, et see on väga ebamugav kahvel sotsiaaldemokraatidele, mille pärast tõenäoliselt meie alternatiivset eelarvet siia parlamendisaali ei toodud –, et jätta ära Reformierakonna maksuküür tervikuna. Jah, jätta see ära. Selle asemel te olete valinud maksutõusude alternatiivi. [Tulevad] uued maksutõusud ja tegelikkuses see ei ole ratsionaalne.  

Ja loomulikult me paneme juhtimissuunisena ette – kui me vaatame praeguseid poliitikavalikuid, siis [tekivad] niisugused küsimused –, et me ootame valitsuselt uue riigi eelarvestrateegia koostamist. Me ootame valitsuselt ettevõtlust koormava bürokraatia vähendamiseks reaalset tegevuskava, mis tuleb esitada järgmise aasta märtsikuuks. [Me soovime] kehtestada riigieelarve seaduses valitsusele antud juhisega moratooriumi uutele maksudele ja bürokraatlikele initsiatiividele. 

[Ja me tahame, et] valitsusel oleks selge ülesanne täita venitusteta Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet ja korraldada riigikaitsesse täiendava moonavaru soetamine. Valitsus peab olema võimeline realiseerima välisvahendite kasutamise reaalselt planeeritud ambitsiooni alusel ja asetama ka ühe [osa sellest] välisvahendite ümbertõstmisel just nimelt meie põhimaanteede arendamisse. 

Lisaks on selge konkreetne ülesanne selles segadikus, mis meil on tekkinud energeetika ümber: valitsus [peab] järgmise aasta 1. märtsiks Riigikogule esitama tegevuskava elektrienergia varustuskindluse tagamiseks, silmas pidades juhitavate elektrivõimsuste arendamise vajadust. 

Ja viimane, väärtuspõhine juhis valitsusele. Me oleme praegu demograafilises kriisis ja kõik ähmased signaalid ja ähvardused valitsuse poolt, otsekui tulevaste aastate vaates hakataks lastega perede kindlustunnet lõhkuma, planeeritakse ette peretoetuste vähendamist, selektiivseks muutmist, mida iganes, me ei tea … Ärevuse õhkkonda olete suutelised küll looma, selles olete te edukad! Aga [me soovime] anda selge signaali, et valitsusel tuleb kehtestada moratoorium laste‑ ja peretoetuste vähendamise initsiatiividele. Veelgi enam, riigil tuleb hoopis vastupidiselt esitada järgmisel aastal reaalne demograafilise kriisi ületamise meetmete pakett.  

Nii et need juhtimissuunised on tervikliku, holistliku käsitlusega riigi põhiootustest, ühiskonna põhiootustest praegu. Ja seltskond rahanduskomisjonis häälteenamusega [otsustas, et] nad ei tegele poliitikaga, riigieelarve ei pea teenindama poliitikavalikuid, nad tegelevad ainult valitsuse poolt etteantud dokumendi legaliseerimisega, otsekui notaribüroos …

Aitäh! Selleks korraks on aeg läbi.

Selleks korraks aeg läbi, jah. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Küll on kaks märkust istungi juhatajale. Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Kui läbirääkimistel saadiku nime mainitakse, siis on õigus vastulauseks, ma olen aru saanud. Kolleegi sõnavõtt küll ei puudutanud absoluutselt seda eelnõu, mida me arutame, kinnistusraamatu[seaduse] muutmise seadust, küll aga kolleeg rääkis riigieelarvest ja sellest, mis on Isamaa nii-öelda alternatiivne ettepanek eelarve osas või alternatiivne eelarve. 

Ma olen selle osaga väga nõus ja tegelikult olen murelik. Riigieelarves ületavad meil kulud tulusid. Meie riigi rahandus on keerulises olukorras ja meil oleks vaja riigi kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Ja pean tunnistama, et kui Isamaa kolleegid tulid välja oma alternatiivse eelnõuga, siis ootasin minagi huviga, kas tõesti ka opositsioon mõistab kokkuhoiuvajadust ja esitab sisulisi ettepanekuid. Huviga asusin lugema seda alternatiivset eelarvet ja pean tunnistama, et minu jaoks tundub see vähem läbipaistev kui valitsuse esitatud eelnõu, sest kokkuhoiukohti seal tegelikult kirjas ei ole. On üldistatult 300 miljonit, aga kust võtta, mida võtta ja mille arvelt, sealt ei selgu. Selles osas on see alternatiivne eelarve läbipaistmatu. 

Ma loodan, et selle taga on sisuline soov kokku hoida, mitte lihtsalt kõlavad sõnad, mida me siit puldist oleme täna juba kuulnud. Ilmselt kuuleme ka edaspidi. Aga ettepanek on küll, et Isamaa seda eelarvet parandaks. Ehk jõuame siis päris kokkuhoiukohtadeni ja päriselt riigieelarve pärast muretsemiseni ja tegudeni.

Aitäh! Head kolleegid, kuna ma sulgesin läbirääkimised, siis tegelikult ei ole vastusõnavõtuks enam ruumi. Kui on soov vastusõnavõtuks, siis paluks see sõnavõtt [registreerida] ilma musta käeta. Must käsi [tähendab] küsimust istungi juhatajale, vastusõnavõtt tuleb lihtsalt sõnavõtu all [registreerida]. 

Ja palun silmas pidada ka seda, et kuivõrd need läbirääkimised on fraktsioonidele, siis ma olen olnud seisukohal, et vastusõnavõtt saab olla pigem fraktsiooni nimel. Aga nii nagu ma ei seganud Urmas Reinsalule vahele, kui ta läks hetkeks kõrvale teemast, mis oli see päevakorrapunkt, nii ei seganud ma, Mart, ka sind. Lasin sul rääkida, kuigi sul selleks päris voli ei olnud. 

Kas Andre Hanimägil on vastusõnavõtt või küsimus istungi juhatajale? Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Suhteliselt värske õiguskomisjoni esimehena ma kuulasin kõnet ja sattusin natukene kimbatusse. Olen murelik. Ma arvasin, et ma menetlesin seadust, mis nägi ette piiranguid kinnistuomanike otsimisel nime ja isikukoodi järgi, aga siis ma kuulsin Isamaa kõnet, kus oli juttu põhitrassidest, elektrivarustusest, maksukoormusest ja kõigest muust. Muutusin nagu murelikuks, et äkki ma pidin neid ka kõike menetlema. Kas see eelnõu on ikka see, mida õiguskomisjon menetles, või on see midagi muud? Oskate seda kommenteerida?

Ma ei ole väga üllatunud, et Urmas Reinsalu kõne võis teid ja paljusid teisi kolleege eksiteele viia, sellepärast et selle eelnõu kohta oli sõnavõtus väga vähe [räägitud]. Aga vaatamata sellele on tegemist eelnõuga 467, me hakkame hääletuse juurde [jõudma]. Nii et me oleme ikka selle eelnõu juures. 

Aga nüüd Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, selles mõttes ma kindlasti tahaks kiita seda praktikat. Ma mäletan, kui mul oli selline kõne, mis natuke võib-olla läks teemast mööda, siis mul õnnestus seda pidada mingi 10 sekundit, kuni sa mind katkestasid. Aga Isamaa vastu on ilmselt see tunne soojem. Või siis tõepoolest sa tegid [varasemast] järeldusi, mida võib ainult tervitada. 

Aga mul on küsimus selles valguses, et kas sulle ei tundu tegelikult, et Urmas rääkiski nendel teemadel, mille kohta olid tehtud tema muudatusettepanekud, mis saali ei jõudnud. Ja kas sulle endale kui istungi juhatajale ei tundu, et seda debatti oleks mõistlikum pidada siis, kui need muudatusettepanekud oleksid saalis? Kuna neid praegu ei ole, siis heal kolleegil ei jää muud üle, kui iga eelnõu juures seda juttu rääkida. Võib-olla tulevikus võiks ikkagi seda praktikat muuta, nii nagu sa kõnedele [vahele segamisest hoidumise] praktikat suutsid ajapikku paremaks teha, et järgmine kord jõuaksid ikkagi saali kõik muudatusettepanekud ja saadikud ise saaksid otsustada, kas need on vastuolus põhiseadusega või mitte.

Viitan sinule, et kui sa lugesid Urmas Reinsalu, hea kolleegi sõnavõtust välja, et need olid need muudatusettepanekud, mis saali ei jõudnud, siis nüüd on ju asi päris selge – need on nüüd saali jõudnud.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 467 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid oli 0. Eelnõu 467 on seadusena vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi.

Austatud ametikaaslased! Head külalised! Antud eelnõu, tuletan meelde, algatas Vabariigi Valitsus selle aasta 15. juulil ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasin ma eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut ja ühe muudatusettepaneku esitas Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Riigikaitsekomisjonis toimunud arutelude tulemusel võtsin mina oma muudatusettepanekud selle eelnõu kohta tagasi. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta neli muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon on eelnõu väga põhjalikult arutanud. Ta on käsitlenud seda eelnõu 8. oktoobri, 15. oktoobri, 21. oktoobri, 4. novembri ja 11. novembri istungil. Kuna selle eelnõu põhieesmärk on seotud Eesti kodumaise kaitsetööstuse arendamisega, siis on külastanud riigikaitsekomisjon ka mitmeid kaitsetööstuse ettevõtteid. Riigikaitsekomisjoni aruteludes on osalenud kaitseminister, Kaitseministeeriumi valitsemisala ametnikud, Siseministeeriumi valitsemisala ametnikud ning kaasatud on olnud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindajad ning kaitsetööstuse ettevõtete esindajad. 

Nüüd muudatusettepanekutest. Riigikaitsekomisjonis jäeti arvestamata muudatusettepanek nr 1, mille esitas Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, kuna eelnõu eesmärk, nagu ma juba ütlesin, on edendada Eesti kaitsetööstust ja tagada selleks konkurentsivõimeline keskkond, kuid muudatusettepanek puudutas tulirelvade omamist füüsilise isiku poolt. Seetõttu leidis komisjon, et ei ole mõistlik antud juhul eelnõu eesmärki laiendada. 

Oluline on siin ka asjaolu, et relvaseaduse valdkonna komisjoniks Riigikogus on üldjuhul õiguskomisjon. Riigikaitsekomisjon on antud eelnõu käsitlenud sel põhjusel, et see puudutab kaitsetööstust. Samal ajal tõdeti komisjoni istungil ka seda, et iseenesest muudatusettepaneku esitaja tõstatatud küsimused on olulised. Loodetavasti käsitletakse neid siis, kui Siseministeerium tuleb siia Riigikokku praegu ettevalmistatava relvaseaduse terviktekstiga. 

Ülejäänud muudatusettepanekud on juhtivkomisjoni ettepanekud, mis lähtuvad Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi ettepanekutest. Neid on tehtud ka keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul, et täpsustada eelnõu sõnastust ja tagada eelnõu korrektsus. Kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta toetasid ka Kaitseministeeriumi esindajad. 

Ja kõike eelöeldut arvesse võttes, tegi riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 21. oktoobri istungil konsensuslikult ettepaneku võtta see eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda – teha seda siis täna – 13. novembril. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 21. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ma tänan.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformi… Vabandust! Kristo Enn Vaga, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Praegune valitsus on selgelt arvamusel, et kaitsetööstus on osa Eesti kaitsevõimest ja selle arendamine peab olema riiklik prioriteet. Selle eelnõuga tugevdataksegi Eesti kaitsetööstust ning luuakse konkurentsivõimelisem keskkond relvade ja laskemoona tootmiseks Eestis. Samuti antakse võimalus Eestiga sõbralikes suhetes olevate riikide ettevõtjatel panustada meie kaitsetööstusesse. 

Seadusemuudatused toovad endaga kaasa mitmeid olulisi lihtsustusi. Taustakontroll tehakse edaspidi vaid neile, kes puutuvad otseselt kokku sõjarelvade ja laskemoona käitlemisega. Samuti selgitatakse välja, millised tegevused vajavad tegevusluba ning millised mitte. Näiteks õhuründemoona tootmine vajab luba ainult teatud etappidel, aga samas drooni tootmine on lubatud ilma tegevusloata. Me teame, et droonid on tänases sõjapidamises väga oluline osa. 

Lisaks lihtsustatakse sõjarelvade ja laskemoona vedamist ettevõtjatele, kes on registreeritud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. See tähendab, et kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on neil luba juba olemas, siis nad ei pea Eestis eraldi tegevusluba taotlema. See on eriti oluline kriisiolukordades, kus kiire tegutsemine tagab meile edu. 

Muudatuste hulka kuulub ka lõhkematerjaliseaduse muutmine, millega kaob lubade dubleerimine. Samuti avardatakse koostöövõimalusi, kaasates lisaks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidele ja ettevõtjatele OECD riikide kodanikest ettevõtjaid, näiteks ettevõtjaid Austraaliast ja Jaapanist. 

Kokkuvõtvalt, Eesti on tegelikult astunud väga olulisi samme kaitsetööstuse edendamiseks. On loodud 100 miljoni eurone kaitsefond, toetame Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodanguga ning oleme hakanud looma Eestis kaitsetööstusparki, kus saaks toota laskemoona ja relvastust. Kaitsetööstuse arendamine ei ole tegelikult [ainult] meie kohustus, vaid ka võimalus. Peame vähendama veelgi bürokraatiat ja lihtsustama protsesse, et toetada meie kaitsetööstuse ettevõtteid ja seeläbi muidugi elavdada meie majandust. 

Lõpetuseks, järgmine aasta uuendab Riigikogu koostöös valitsusega julgeolekupoliitika aluseid. Ma arvan, et see on üks suurepärane võimalus anda poliitiline suunis ja tuua kaitsetööstus veel selgemalt Eestis esiplaanile. Aitäh teile! Kindlasti tuleks seda eelnõu toetada nii täna kui ka kolmandal lugemisel.

Suur tänu teile! Urmas Reinsalu, palun! Eelnõu 468 [ütlen] igaks juhuks. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Isamaa toetab seda eelnõu. Eelkõneleja avas teemade perimeetrit, tuues sisse julgeolekustrateegia. Kindlasti tuleb ka revideerida julgeolekupoliitika aluseid. Kuid mind pani see mõtlema seda, et igal eelarvel ja igal seadusel on oma rahaline mõju. Praegu me oleme arutanud siin läbivalt … Kuna meile, Isamaale ei ole parlamendi liikmete enamus rahanduskomisjoni liikmete enamuse poolt vastu võetud otsusega [meie muudatusettepanekute hääletamise] võimalust pakkunud, siis me peame käsitlema alternatiivse eelarve poliitilist perspektiivi teises, loomingulisemas formaadis. 

Härra Võrklaev heitis meile väga tõsiselt kinda. Küsimus on selles, milliseid kulusid nähakse eelarves ette, kui näitlikult valitsemiskulusid vähendatakse. Ma arvan, et siin on kahtlemata tõendamise koormise küsimus. Me räägime sellest, et valitsus ütleb, et ta on võimeline suurusjärgus 300 miljonit eurot vähendama valitsemiskulusid kolme aasta pärast. Isamaa loogika on väga lihtne: kui te väidate, et te olete selleks võimeline, te olete suuteline teenima seda eesmärki, siis realiseerige see. See on väga lihtne loogika. 

Kuid et mitte olla meelevaldne, toon ma teile ühe näite, ainuüksi ühe näite, mis [näitab] seda, kui palju meil on puhvrit. Täna arutasime väga pingsalt niisugust teemat, nagu seda on – selle on kõlava poliitilise agendana tänane võimuliit omistanud – personaalse riigi projekt ehk siis äri- ja [elu]sündmusteenuste väljaarendamine. Riigikontroll asus hävitavale seisukohale. Eesmärki ei ole püstitatud, arusaama, kui palju selleks raha kulub, ei ole, juhtimine lonkab mõlemat jalga. 

Ja nüüd on meil kujunenud absurdisituatsioon. Meil on kaks ministrit: justiitsminister, kellele on antud ka digiministri pädevus, ja majandusminister, kes tegeleb poolega. Kummagi pädevusse on antud 20 miljonit eurot. 20 miljonit eurot maksumaksja raha! Ja siis, et saaks selgeks – panete tähele, raha nad kulutavad reaalajas! –, mis on eesmärk [raha] kulutamiseks, tellis kumbki minister eraldi juhtimiskonsultatsiooni. Üks võttis firma Trinidad, teine palkas Ernst & Youngi. Nad peavad järgmise aasta lõpuks koostama analüüsi selle kohta, kuhu me tahame personaalse riigi projektis elu- ja ärisündmusteenustega jõuda. Aga panete tähele, reaalajas kulutatakse raha kümneid miljoneid eurosid. Näete, see ongi see küsimus kulude läbipaistvusest. 

Võtame konkreetsed näited, kus [küsimustele] ühiskonnas tegelikult vastuseid ei ole. Olukorras, kus me oleme – inimeste reaaltoimetulek on valitsuse poliitilise agenda tõttu järgmisel aastal kehvem, kui ta juba sellel aastal ei ole –, on valitsuse poliitilised otsused, kuhu raha kulutada [järgmised]. Ahjutoetused – 15,9 miljonit eurot. Tippametnike radikaalse innovatsiooni koolitus, millele lisandub sealt tekkivate innovatsiooniprojektide realiseerimine – 6,5 miljonit eurot, härra Kaljulaid. Keskkonnaasutuste maja ehitus – näete, mis on prioriteet! – 54 miljonit eurot. Kliimauuringuteks makstakse toetust 10 miljonit eurot. Kastirataste soetamise toetus – näete, automaks tuleb peale, aga valitsuse prioriteet [on see, et] soetage kastirattaid. Ja selleks makstakse maksumaksja raha 700 000 eurot. RMK hange pidude korraldamiseks – näete, millest meil puudus on, lugupeetav võimuliit, pidudest, pidusid ei ole, elu peab minema lõbusamaks! – 1,2 miljonit eurot. Põllumajandustoodete esmatootjate kestlikkuse hindamise kontseptsioon – te keegi ei tea, mis asi see on, aga raha kulutatakse selleks veerand miljonit. 

Ministeeriumide ja Riigikantselei töötajate arv on kasvanud 2023. aasta esimesest poolest, kust meil on viimased referentsandmed, 501 inimese võrra. Avalik sektor kasvas 2022. aastal 1329 inimese võrra. Ja siis tulete teie, valitsusliidu esindajad, rääkima, et kokkuhoiuvõimalusi valitsemiskuludes tegelikkuses ei ole, võttes samas täiendavaid kohustusi riigile kümnete ja sadade miljonite eurode ulatuses. 

Mis 132 miljoni eurosest kokkuhoiust järgmisel aastal te räägite, kui konsolideeritult väheneb 2,6 miljardi eurone valitsemiskulude maht järgmisel aastal vaid 26 miljoni euro võrra. Kas see on vähenemine? Tundub, et peaks kiitma. Küll aga [väheneb] mitte 132, aga 26 miljoni euro võrra. Ärgem tõtakem kiitusega! Nimelt kantakse sellest aastast kümned ja kümned miljonid eurod üle, mida näeb ette seesama 2025. aasta [eelarve] eelnõu, mida hakkab siin võimuliit läbi suruma, samas mahus, kui paberi peal kokku hoitakse, nendesamade ministeeriumide teenimiseks. Riigi valitsemise programmiks, mida iganes see eufemism tähendab, te plaanite järgmisel aastal kulutada 38% rohkem. 

Me täna kõneleme sellest, et asetame riigi kulutused perspektiivi. 2023. aastal jäi kasutamata ette nähtud kulude maksimaalmahust 2,5 miljardit eurot ja 2024. aastal Rahandusministeerium ise prognoosib, et see summa on orienteeruvalt 2 miljardit eurot. Ja te räägite, et kokkuhoiuvõimalusi ei ole. See retsept on lihtne: retoorikas [räägite] kokkuhoiust, sest tundub, et see vastab ühiskonna õiglustundele, tervele mõistusele, aga samal ajal tegelikult asetate üle miljardi eurose täiendava koormuse järgmisel aastal inimestele ja ettevõtetele. Ja üks asi on need otsesed kulud maksutõusude näol, kuid tegelikkuses te teete ka Eesti inimeste taskus olevate pensionisäästude, inimeste enda kogutud vahendite või kuusissetuleku väärtust väiksemaks. 

Viie aasta perspektiivis on meil 2025. aasta lõpuks riigi enda sõltumatu ekspertiisi alusel inflatsioon 50%. 50%-line inflatsioon! Selles eelarve eelnõus, kus on sõnastatud kümnete kaupa erinevaid mõõdikuid ja eesmärke – ainuüksi haridusvaldkonnas on 100 eesmärki –, ei ole te käsitlenud kahte baasküsimust: kuidas suurendada meie majanduse mahtu ehk kuidas panna majandus käima ning kuidas tõrjuda inflatsiooni. Neid kahte olemuslikku küsimust valitsus tema koostatud eelarves endale eesmärgiks seadnud ei ole. 

Tulen tagasi vastuse juurde härra Võrklaevale. On valitsemiskulude reservi ja me suudame tuua näitlikke näiteid väga palju. See eeldab, et olulist suudetakse eristada ebaolulisest, ja see eeldab juhtimist. Alles siis peavad järgnema ressursid. Arutelu julgeolekupoliitika aluste üle, millele härra Vaga kutsus üles, Isamaa tervitab. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Raimond Kaljulaid, teil on nüüd kaks valikut: kas vastusõnavõtt või sõnavõtt kohapealt. Teil on õigus valida. Mõlema pikkus on üks ja sama, kaks minutit. Nii et, palun, sõna on teil!

Enne, kui ma alustan, kas ma tohin küsida, kas ma võin ka mõlemad valikud valida?

Jaa, otse loomulikult te võite ka mõlemad valida. Selles mõttes on valiku küsimus praegu küll, jah.

Aga ma ei soovi mõlemat valida.

Aga kumma te valite siis?

Ma valin sõnavõtu kohapealt.

Sõnavõtt kohapealt. Raimond Kaljulaid, kaks minutit, palun!

Ma tänan teid. Ma tahtsin lihtsalt härra Reinsalu kõne järgselt juhtida tähelepanu, et antud eelnõu edendab Eesti kaitsetööstust, kiirendab selle arengut. See ei ole kulueelnõu, see on tulueelnõu. Eesti majandusse tuleb loodetavasti rohkem raha selle kaudu, et me vähendame regulatsiooni ja tegelikult võimaldame Eesti kaitsetööstusel olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisem: pakkuda paremaid tooteid madalama hinnaga kui konkurendid. 

Ja ma soovin ka avaldada siirast kahetsust. Mulle tundub, et Eesti tööstuse arendamine, ka kaitsetööstuse arendamine on majanduse tuleviku seisukohast väga oluline teema. Mul on väga kahju, et Isamaa Erakonna panus antud eelnõu menetluses piirdus piltlikult öeldes ühe muudatusettepanekuga, mis käsitles seda, kas relva peab hoidma relvakapis või võib seda hoida ka öökapis. See, olgem ausad, ei ole kaitsetööstuse ega Eesti tööstuse arengu seisukohast keskne küsimus. 

Nii et ma kutsuksin üles austatud Isamaa esimeest Urmas Reinsalu oma silmapaistvaid poliitikuomadusi rakendama rohkem Eesti majanduse, Eesti tööstuse, sealhulgas Eesti kaitsetööstuse hüvanguks ja tulema välja ideedega, mis Isamaal on, õiges menetlusetapis ning selle kaudu panustama sellesse, et ka eelarveprobleem, kärpimise vajadus ja maksude tõstmise vajadus oleks väiksem. Ma tänan.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, vasturepliik. (Hääl saalist.) Jah, printsiibis me oleme seda aktsepteerinud. Küll on nüüd väike repliik Raimondile … (Hääl saalist.) Just! Kui muudatusettepanekuid ei ole, siis ei olegi see väga paha. Järelikult see eelnõu on väga hea. Väga head eelnõu on väga raske täiendada. 

Nii, aga nüüd siis Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Ikka ja jätkuvalt igaks juhuks [ütlen], et [arutame] eelnõu 468. (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Isamaa on esitanud selle eelnõu kohta konkreetse muudatusettepaneku Helir-Valdor Seederi allkirjaga. Ma arvan, et see adresseerib väga praktilist probleemi. Ja mul on kahju, et komisjonis ei olnud arutelu piisavalt küps selle muudatusettepaneku üle.  

Härra Kaljulaid puudutas väga tõsist teemaderingi üleskutsega Isamaale mitte tõkestada, mis seal oli, majanduse arengut, rahanduse arengut ja tööstuse arengut. Aga vaatame numbritele näkku. Härra Kaljulaid lahkus kiirelt saalist, kuna nüüd hakkavad faktid ilmnema. Millised on faktid? Eestis on töötleva tööstuse mahu vähenemine järgmisel aastal suurim Euroopas – 16,6%, härra istungi juhataja!

Panin kirja. 

Tubli töö! [Eestis on] Euroopa suurim reaalmajanduse langus, Eurostati andmetel on reaalne SKP kahanemine 3%. Istungi juhataja, 3%! Suurim Euroopas. 

IMF‑i andmetel jällegi prognoositi kaks nädalat tagasi, et majanduse langus [on Eestis] sellel aastal Euroopa suurim. Euroopa kontinendi suurim. Majanduslangus on väldanud väga pikka aega, pikimat aega meie vabanemisjärgses Eestis. Mis on valesti, mis on sellel pildil valesti? Tegelikkuses on probleem selles, kui me vaatame meie regiooni teisi riike, et valitsuse poliitika objektiivsete, konjunktuuriga seotud ja hinnasurvetega rahvusvaheliselt ning toorme hinnasurvetega seotud probleemide keskkonnas on võimendanud majanduslangust, mitte seda leevendanud. See on lühidalt kokkuvõttes see baasprobleem. 

Mis puudutab härra Kaljulaiu üleskutset riigikaitseküsimustega tegeleda, siis Isamaa on tegelenud ka alternatiivse eelarve vaates väga intensiivselt riigikaitseküsimusega. Ma tuletan teile meelde, et see ei ole juhus, et parlamendi enamus on võtnud ette nii-öelda Isamaa kustutamise poliitilise agenda, nagu rahanduskomisjon pani ette selle nädala alul mitte tuua Isamaa alternatiivset eelarvet siia parlamendisaali. 

Nüüd ma vaatan teie poole, istungi juhataja. Riigikogu juhatus võttis samuti selle poliitilise agenda ette. Isamaa esitas Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab 1,6 miljardi eurose moonahanke ülesande andmist valitsusele. Me nägime selles ette, nii nagu kaitseinvesteeringute [keskuse] direktor on öelnud, et see on poliitilise ja rahastamistahte kohalolul võimalik täies mahus realiseerida aastatel 2025–2028. 

Kuid me vaatame murega, et valitsuse retoorika on olnud osaline ja õõnes ka selle kriitilise võimevajaduse realiseerimiseks. Kui me võtame kätte ja võrdleme riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027 praeguse valitsuse esitatud riigi eelarvestrateegiaga, siis me näeme, et NATO andmete järgi on rahalisi vahendeid nende kahe dokumendi võrdluses riigi sõjalisele kaitsele täiendavalt eraldatud ainult 350 miljoni euro jagu. Aga võimete jaoks on vaja 1,6 miljardit eurot. 

Isamaa ülesandepüstitus oli lihtne. Me oleme kaotanud juba rohkem kui aasta. Eelmine Kaitseväe juhataja ja ka praegune Kaitseväe juhataja on öelnud, et see on vältimatu tingimus – conditio sine qua non – meie riigi sõjalise kaitsevõime realiseerimiseks. Valitsus on asunud nüüd, pärast rohkem kui aasta venitamist – kasutades eufemismi, saba tagaajamist –, oma retoorikas seisukohale, et seda tuleb teha, kuid see ei peegeldu valitsuse eelarves ega eelarvestrateegias. 

Me esitasime sellekohase Riigikogu otsuse eelnõu ja Riigikogu juhatus lükkas selle tagasi. Põhjus: see ei ole parlamendi asi. Eesti parlament ei pea tegelema juhtimissuuniste andmisega. Riigikogu tänase juhatuse enamuse seisukoha järgi või konsensusliku seisukoha järgi, kui see vastu võeti, puudub seadusandjal pädevus anda Eesti riigi julgeoleku ja kaitse jaoks vajalikus ja kriitilises [küsimuses] konkreetne [ülesanne]! 

Miks see tagasi lükati? Ma arvan, et see lükati tagasi lisaks sellele, et võim on nende käes, kellel on häälteenamus, ka sellel põhjusel, et seda on ebamugav maha hääletada. Aga seda tegelikku põhjust, miks me peame seda soetama … Kaitseväe juhatajad on ju korduvalt välja öelnud, et [moona on vaja] selleks, et Eestit ajutiselt ei okupeeritaks, selleks, et meil oleks kriitiline võime anda vastulöök kõige eksistentsiaalsema ohu korral, kui see peaks realiseeruma, et seda vältida. See on küsimus, millele ei olnud meil vastust üle aasta ja paraku ei anna tegelikku vastust, veenvat vastust ka see riigieelarve eelnõu, mis on esitatud. 

Ja me esitasime sellekohase eraldi otsuse, mille parlamendi juhatus lükkas tagasi [põhjendusega, et] parlament ei tohi seda arutada. Me oleme esitanud selle nõude alternatiivses eelarves ja Riigikogu rahanduskomisjoni enamus lükkas selle tagasi. See ei ole parlamendi asi, las valitsus tegeleb sellega, mida ta soetab riigikaitseks ja mida ei soeta! Mis see meie asi on? Me tegeleme praeguses kriitilises olukorras detailidega, näivusega, juhtimise kvaliteedi pisiprobleemidega, pseudoprobleemidega.

Eksistentsiaalsed julgeolekuvajadused, meie riigi majanduse huvid, meie riigi inimeste toimetulek, meie energeetika baasküsimused on tuumteemad, millega riik peaks [tegelema] ja millel peaks olema pikaaegne vaade. Ja selle vaate ootused, poliitilised ootused, peab sõnastama see saal! Ei ole vaja Eestis niisugust hoiakut, et meil on saba liputav parlament, mis tegelikult selles eelarves, mis on koostatud sõltumatute riigi põhiseaduslike institutsioonide järgi vähemasti vaieldavas põhiseaduslikus käsitluses … Nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör juhtisid ühisavalduses kriitilist tähelepanu sellele. Tegelikkuses teha siia [ainult] nüansimuudatusi ja öelda, et see ongi see tase julgeolekuliselt ja majanduslikult kriitilisel ajal, kus Eesti asetseb – see ei ole see tase, mis vastab Eesti inimeste, Eesti ühiskonna ootustele, ja andke andeks, ka vajadustele. See oli meie sõnum selle alternatiivse eelarve eelnõuga, mida te pelgasite siia parlamendisaali tuua. 

Ja tõsi on see, tõepoolest, nagu eelkõneleja osundas, küsis õigemini või kutsus repliigi esile, et see alternatiivne eelarve puudutas ka meie sõjalise julgeoleku kriitilisi vajadusi, püüdes neid ehedalt ja tegelikult adresseerida. Lugege Financial Timesi, kus öeldakse, et Euroopa Komisjon planeerib asuda miljardite eurode jagu olemasolevaid Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendeid suunama kaitsesse. Isamaa kutsus üles juba septembrikuus, et selle kohta komisjonile ettepanek teha. Ärge kaotage aega, tegutsege, juhtige! Teil on see vastutus. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Küsimus istungi juhatajale, Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma kuulan siin hoolega ettekandeid ja ka sõnavõtte kohapealt. Seoses viimase ettekandega tekkis mul küsimus. Kui nüüd peaksid tulema hääletused, kuigi teisel lugemisel neid üldiselt ei tule, siis kas praegu menetleti relvaseadust või alternatiivset riigieelarvet? Riigieelarve seadus [tuleb] vist natukene hiljem. Äkki täpsustad, millest just juttu oli?

Härra Reinsalu rääkis millestki muust, aga meie menetleme antud juhul relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 468. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma küsin teie käest nõu ja ühtlasi selgitust, et saada aru protseduurikast, mis meil praegu toimub. Kolleeg Kaljulaid heitis ette, et Isamaa ei tegele tõsiselt riigikaitsega [ja väitis, et] minu esitatud muudatusettepanek – ma olen muu hulgas Isamaa Erakonna liige ja Isamaa fraktsiooni liige – ei leidnud heakskiitu selle tõttu, et relvaseadust muudeti teistes aspektides. Nii et sellele, kas see on asjalik ja vajalik või mitte, me vastust ei saanud. Ma loen seletuskirja ja ka siit ei saa sellest aru, seda vastust siin ei ole. 

Aga mu küsimus puudutab väga praktiliselt meie 2025. aasta riigieelarve eelnõu, mis tuleb arutusele. Üks põhjus, miks me täna Isamaa ettepanekuid siin saalis näha ei saa, oli see, et need on omavahel kokku seotud, nagu komisjon on otsustanud need kokku siduda. Ja siis veel käsitleti seda alternatiivset ettepanekut ühtse paketina, kuigi meil oli see esitatud [muudatusettepanekute] jadana. 

Nüüd ma loen riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid. Seletuskirjas ise tõdetakse, et praktiliselt kõik riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud sisaldavad sisuliselt omavahel seotud muudatusettepanekuid. Seletuskirjas öeldakse juhtivkomisjoni poolt, et need on kõik seotud muudatusettepanekud. Miks need siis ükshaaval siia saali on toodud ja me saame neid hääletada, aga Isamaa kokkuseotud ettepanekuid me hääletada niimoodi ükshaaval ei saa?

Aitäh, hea kolleeg! Kokkuseotud muudatusettepanekuid ei saagi ükshaaval hääletada, see on minu arvates väga loogiline. Aga see ei tähenda seda, et need … Ma loen veel kord, et olla väga täpne – mina ei olnud rahanduskomisjoni istungil –, seda, mida ma korra ette lugesin. See puudutab teie tehtud muudetusettepanekuid 2025. aasta riigieelarve seaduse kohta. "Isamaa fraktsiooni 1 muudatusettepanek, mis oli esitatud 2025. aasta riigieelarvele tervikliku alternatiivse eelarvena ja sisaldas muuhulgas 8 erinevat ettepanekut. 
Komisjon käsitles neid ettepanekuid sisuliselt seotud ettepanekutena."
Aga see ei ole veel siduv ega määrav selles mõttes, kas see ettepanek tuleb saali hääletamisele või mitte. Selleks on oma põhjus, miks need saali ei jõudnud, ja seda, ma usun, Annely Akkermann ka selgitab.

Asume nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Selle eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1: selle on esitanud Helir-Valdor Seeder ja juhtivkomisjoni seisukoht on see jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamist ette valmistama. 

Head kolleegid! Pean oluliseks täpsustust, et me oleme relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 juures ja vaatame läbi muudatusettepanekuid. Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1: selle on esitanud Helir-Valdor Seeder ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 2: selle on esitanud [riigikaitsekomisjon] ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3: selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 4: selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja muudatusettepanek nr 5: selle on esitanud riigikaitsekomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 

Head kolleegid! Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 468 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja koos sellega on lõppenud ka viienda päevakorrapunkti menetlemine.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni liikme Anti Haugase.

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! (Juhataja helistab kella.) Õiguskomisjon arutas eelnõu teise lugemise eel 4. novembril 2024. Arvamusi ja muudatusettepanekuid [eelnõu kohta] ei laekunud, küll [jagati] pisut täpsustavat informatsiooni küsimuste kohta, mis esimese lugemise ajal tõstatusid. 

Omalt poolt täpsustan, et Eestis ei hakka tulevikus olema ainult kolm arestimaja. Arestimajasid on Eestis ka pärast seaduse vastuvõtmist 12, küll aga neist kolm hakkaksid asuma vanglate juures. Aga lühiajalist kinnipidamist kuni 48 tunniks saab ikkagi teha kõikides Eestis paiknevates 12 arestimajas. Kainenema toimetatakse arestimajadesse. Tallinn on selles mõttes eraldi, et Tallinnas ei toimetata kainenema arestimajja, vaid toimetatakse eraldi kainestusmajja. Tallinn on selles mõttes pisut teistmoodi, et arestimaja ja kainestusmaja on eraldi. 

Komisjon [tegi] ka menetluslikud otsused. Neist esimene ettepanek oli teine lugemine lõpetada, see oli konsensuslik. Teine ettepanek oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 20. novembril. Ka see otsus oli konsensuslik. See on minu poolt kõik.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 506 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse eelnõu 511 teise lugemise arutelu toimus komisjonis kolmel korral: 4., 5. ja 11. novembril. 4. novembril osalesid ja esitasid oma seisukohad eelnõu kohta riigikontrolör Janar Holm ja [Riigikontrolli] peakontrolör Ines Metsalu‑Nurminen, õiguskantsleri [büroo] esindajad Evelin Lopman ja Kristi Lahesoo, Raamatupidamise Toimkonna aseesimees Ago Vilu ning Rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu ja eelarve arenduse osakonna juhataja Eneken Lipp. 

5. novembril vaadati muudatusettepanekuid, tutvuti nendega ja arutati nendel teemadel ning 11. novembril tehti hääletuslikud otsused. Komisjoni 5. novembri istungil otsustati järgmist: saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu 13. novembri päevakorda, teine lugemine lõpetada ja kui see lõpetatakse, teha kolmas lugemine koos lõpphääletusega 20. novembril.

Nüüd aruteludest ja kohtumistest natuke lähemalt. Asjaosalised on varem oma seisukohti ka avalikkuses korduvalt väljendanud, aga ma võtan siiski need teemad lühidalt kokku. Riigikontrolli esindajad rõhutasid nende vaates kolme olulist teemat. Esiteks, kuna Rahandusministeerium on ette valmistamas baasseaduse – see on riigieelarve seaduse kõnekeelne nimetus – laiemat muutmist, siis oleks mõistlik teha kõik muudatused korraga, aga alles pärast põhjalikke kaalutlusi ja arutelusid, mida riigikontrolör soovitab kindlasti teha, sest selle muudatusega ei tasu kiirustada. 

Teiseks oligi seesama küsimus: juhiti tähelepanu sellele, et kui tuuakse uut informatsiooni lisasse, mida me praegu 2025. aasta riigieelarve eelnõu juures näeme, see on majandusliku kulu järgi eelarve liigendus, siis võib tulevikus tekkida olukord – juhul kui on samasugune struktuur, et eelarvel on lisa –, kus paindliku juhtimise korral võivad ministeeriumid, täpsemalt öeldes ministrid teha programmide sees muudatusi, mis lähevad vastuollu Riigikogu ettekujutusega asjadest. Sel juhul võib tekkida vastuolu sellega, mida soovib Riigikogu, sest ministrid võivad sellest üle rullida. Nii et pandlikkuse reegel ei tohiks jääda ainult programmipõhiseks. 

Samuti juhtis Riigikontroll tähelepanu kululagedele. Praegune riigieelarve baasseadus ei võimalda Riigikogu liikmetel kululagede koha pealt kaasa rääkida. Kululaed ei ole mitte tegevuskulupõhised, vaid on jätkuvalt seotud tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttega. Võib-olla tuleks seda loogikat muuta. 

Õiguskantsleri büroo tõi välja need aspektid, mis puudutavad Riigikogu, ja selle, kuidas saab Riigikogu eelarve menetluse juures põhiseadust täita. Põhiseadus ütleb, et riigieelarves peavad olema näha kõik tulud ja kulud, selles mõttes vastuolu justkui ei oleks. Kuid vastuolu võib tekkida sellisel juhtumil, kui Riigikogus tahetakse teha muudatusi: siis ei ole riigieelarve praeguses pildis näha, millised kulutused üheks või teiseks asjaks lähevad. Meil on päris paljud kulutused määratud erinevate seadustega. Aga riigieelarves peaks olema väga selgelt näha need kulutused, need summad, mida Riigikogu ei saa muuta ilma, et muudetaks mingit teist seadust. Tuletan meelde, et baasseaduse ja põhiseaduse põhimõtte järgi riigieelarve ei tohi muuta teisi seadusi, see on keelatud, ja neid asju tuleb eraldi menetleda. 

Ago Vilu, kes esindas Raamatupidamise Toimkonda, ütles, et probleem ei ole selles, kas eelarve on tegevuspõhine, tulemuspõhine, kulupõhine või asutusepõhine. See on kokkuleppe küsimus. Aga eelarve peaks peegeldama juhtimisstruktuuri ehk seda, kuidas tegelikult asju aetakse. Samuti viitas ta sellele, et 600 lehekülge, mis on seletuskirja maht, on täis igasugust pudi-padi, kuid fookus ei ole olulistel asjadel. Räägitakse väga palju väikestest summadest, aga suuri summasid ja olulisi kulusid ei ole piisavalt lahti kirjutatud ega selgitatud. 

Kindlasti on oluline ka see, kuidas Rahandusministeerium eri aruteludes sellele küsimusele vastas. Ma võtan ka Rahandusministeeriumi seisukohad kokku. Rahandusministeeriumis ollakse nõus, et asju saab teha paremaks ja selgemaks. Nad on suhelnud väga paljude tarbijatega, eelarve kasutajatega, kes on poliitikud, meedia, huviorganisatsioonid alates pensionäridest ja noortest ning [lõpetades] tavalugejatega. Arusaadavus ja see, mida nähakse eelarves, on väga erinev ja see varieerub individuaalselt – mõni tahab näha detaile, mõni mitte.  

Kindlasti on tähtis, millisel tasemel või kui detailselt peaks asjadega tegelema Riigikogu. Kas Riigikogu peab sukelduma iga asutuse igasse eurosse või võiks asjadele läheneda ka natuke suurema üldistusega? Detailsuse küsimus on väga oluline. 

Rahandusministeerium on meie aruteludes korduvalt osutanud sellele, et valmimas on riigieelarve seaduste muudatuste suurem pakett – see tuleb kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses –, sellesse tuuakse sisse kõik detailsed vaated ja muud küsimused, mida ka Riigikontroll on puudutanud. Aga Rahandusministeerium leidis, et need muudatused, mida on võimalik teha juba praegu – eelkõige need, mis puudutavad 2025. aasta eelarvet –, võiks juba ära teha, sest siis oleks need juba 2025. aasta eelarves selgemalt näha. Nii et see pilt, mida me 2025. aasta eelarve eelnõus näeme, võtab arvesse valitsuse esitatud ideid.

Me arutasime veel selliseid küsimusi nagu erinevad mõõdikud ja eesmärgid, mis on tegevuspõhise eelarve juurde toodud. Tihtipeale ei ole mõõdikud ja eesmärgid omavahel hästi seotud. Aga ka see, kuidas rahaeraldus ühte või teist eesmärki toetab, on väga segane. Kokku võttes on ka teistes diskussioonides osutatud sellele, et paiguti ei saa ka ministeeriumid, kes on ise need mõõdikud valinud, aru sellest, miks on ühed või teised mõõdikud valitud ja mismoodi on need eesmärkide täitmisega seotud. 

Samuti oli teemaks see, et eriti eelmise aasta näitel võib öelda, et niinimetatud ülekantavad vahendid ehk riigieelarve vahendid, mis on planeeritud kasutada ühel aastal, jäävad kasutamata – mitmesugustel põhjustel – ja lähevad kasutusse järgmisel aastal. Eelmisel aastal teatavasti oli [varem kasutamata raha] osakaal 13%, see oli väga suur. Rahandusministeerium on seda põhjendanud halva planeerimisega. Osa ülekantavatest vahenditest on põhjendatud – hanked on pooleli või makseid tehakse peale seda, kui projekt on lõpetatud, näiteks investeeringutes või ka mingite teatud toetusrahade jagamisel –, kuid kahtlemata on ka selliseid juhtumeid, kus asju ongi halvasti planeeritud, kas on oldud põhjendamatult optimistlik või on mingid muud põhjused. Seda olukorda tuleks kindlasti parandada, Rahandusministeerium [leiab, et] see on probleem. 

Diskussiooniks oli ka see, kustkohast tekkisid need mõõdikud. Tuleme korraks selle mõõdikute teema juurde tagasi. Rahandusministeeriumi asekantsler osutas sellele, et varem, kui meil oli kulupõhine eelarve, siis oli kõrval 117 arengukava, millest kellelgi tervikpilti ei olnud, arengukavad ei olnud üldse riigieelarvega seotud ja need olid isegi omavahel vastuolus. Planeeriti, ehitati õhulosse, aga reaalsusega palju seost ei olnud. Praeguseks on strateegilisi arengudokumente järele jäänud 17. [Rahandusministeeriumi asekantsler] leidis, et kui plaane tehakse, siis peaks need siduma ka eelarvega ja hindama nende täitmist. [Suuremad] mõõdikud peaksid olema kaskaadis ja väiksemad mõõdikud kuni teenuste tasemeni konkreetsete tegevuste juures, seejärel peaksid tulema muud teemad. 

Nüüd ma jõuan eelarve nende muudatuste juurde, mis eelnõusse tulid. Diskussioonide tulemusena tehti komisjonis otsusena kaks muudatusettepanekut. Neist üks on selline, mis toob eraldi ära need kulutused, mis on teistes seadustes määratud ja mida Riigikogu muuta ei saa. Tegemist on valdavalt sotsiaalkulutuste ja arvestuslike kulutustega, nagu pensionid ja lastetoetused. Need on võimalik viia 2025. aasta eelarvesse. Kindlasti tuleb rõhutada seda, et see muudatus on võimalik viia sisse juba 2025. aasta eelarvepilti, kuid laiemat ja põhjalikumat eelarvepildi muutmist tuleks arutada edaspidi – siis, kui valmib Rahandusministeeriumi ettekujutus sellest, missugune peaks baasseadus olema ja mismoodi peaks arutelu toimuma. 

Komisjonis on otsustatud, et sellel talvel – tõenäoliselt jaanuarist alates – hakkab komisjon arutama, mismoodi peaks riigieelarve tulevikus välja nägema ja milliseid põhimõttelisi muudatusi tuleks teha. Arvestada tuleb erinevaid tähelepanekuid. Muudatused peavad olema rakendatavad 2026. aasta eelarve juures. Neid ei tohiks teha ka liiga kiirustades. 

Selle eelnõu kohta tuli fraktsioonidest ja liikmetelt 30. oktoobriks kokku 17 muudatusettepanekut: Isamaa fraktsioonist 5 ja keskfraktsioonist 10 ning Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme esitasid 2 ettepanekut. Muudatusettepanekute arutelul said, kui väga lühidalt öelda, rahanduskomisjoni muudatusettepanekud komisjonis täieliku toetuse, teistele muudatusettepanekutele oli 2 või 3 toetushäält ja ülejäänute vastuhääled. Seega teised muudatusettepanekud komisjoni toetust ei saanud. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Alustab Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua ettekandja! Ühelt poolt on mul hea meel, et see ettepanek, mille me Martiniga tegime – muuta see liigendus kohustuslikuks –, inspireeris rahanduskomisjoni ja see on nüüd arvatavasti saamas seaduseks. Natuke kahju on [teisalt] sellest, et [meie ettepanekut täielikult ei arvestatud, sest] kui ettepanek meeldib, siis võiks koalitsioon ju selle heaks kiita, mitte kirjutada ise analoogset ettepanekut. Aga see selleks.

Aga mul oli teine ettepanek ka, nimelt see, et ministrid ei peaks saama raha ümber tõsta päris vabalt, vaid sellele tuleks seada piir. Ma olen nõus, et võiks arutleda selle üle, kui kõrge see piir peaks olema. Aga praegu lükati minu ettepanek tagasi, seda piiri ikkagi ei seata. Mis arutelu või argumentatsioon selle taga oli, et [ei läinud läbi minu ettepanek] teatud piiri ületavad ümbertõstmised Riigikokku tagasi tuua, selleks et Riigikogul oleks parem kontroll eelarve üle?

Aitäh! Ma tulen korraks tagasi ka teie esimesena puudutatud teema juurde. Tõesti, mitmed muudatusettepanekud kajastavad tegelikult komisjoni ettepanekut, seegi oli väärtuslik ja sisukas ettepanek. Aga me konsulteerisime Rahandusministeeriumiga. [Ja tähtis on,] et nad suudaksid selle asja niimoodi realiseerida, et me saaksime võtta 2025. aasta eelarve vastu just selliste muudatustega, mis ei sisalda asju, mida Rahandusministeerium tehniliselt ei ole võimeline nii kiiresti sisse viima. Selline oli põhjendus. Aga see ei tähenda seda, et [ei võiks siis,] kui me hakkame edaspidi seda arutama, uuesti selle asja juurde tulla. 

Mis puudutab ülekantavaid vahendeid ja ümbertõstmisi, siis see on hästi lai diskussioon. Ma olen ise ka sellest väga paljude inimestega rääkinud, sealhulgas ministritega. On erinevaid seisukohti. Sellises olukorras, kus sa pead [hakkama osutama] mingit teenust, on kaks võimalust: sa kas ostad IT-teenuse sisse kuskilt erasektorist või siis lased oma meestel-naistel selle asja ära teha. Ja kui sa oled alguses näiteks planeerinud, et teie enda IT-osakond teeb, aga siis selgub, et ratsionaalsem oleks see teenus hankida, siis sa teed hanke. Kui tahta tõsta tööjõukulusid majanduskuludesse, siis oleks sellised asjad vaja ära teha. 

Nüüd, kus see piir on? Meil oli ees kaks piiri: 200 000 ja 500 000 [eurot]. Just nimelt selleks, et 2025. aasta eelarvesse muudatused sisse panna, me jätsime need piirid, mis on juba aastaid kasutusel olnud. Aga ma tunnistan, et need asjad tuleks kindlasti [üle] vaadata, ja ma eeldan, et ministrid on edaspidi hästi tähelepanelikud. Ka Riigikogu peaks olema tähelepanelik, sest kui tehakse selliseid suuremaid muudatusi, siis Riigikogul on võimalus niisugustes küsimustes kasutada oma järelevalveõigust.

Urmas Reinsalu pole ammu rääkida saanud. Teie küsimus, palun! 

Aitäh! Hea Maris! Hea põhjalik ettekanne. Aga ma ei saa aru, kuidas see tähelepanu realiseerub – te ütlesite, et peab olema tähelepanelik. Hästi, sellel aastal kaks miljardit jääb prognoositavalt kasutamata. Kuidas on parlamendil võimalus seda tähelepanu realiseerida? Anna nõu. 

Teine küsimus. Palun kommenteeri seda, et õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, et see menetletav baasseaduseelnõu sellisel kujul ei lahenda põhiprobleeme. No ta on järelikult – see on minu järeldus – kõlbmatu. Miks me sellises olukorras oleme? 

Ja kolmas konkreetne osundus puudutab seda. Isamaa pani muude ettepanekute kõrval, mis muudaksid eelarvet läbipaistvamaks, ette, et toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele võiks liigendada riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa. See, mille puhul me oleme liikunud ka 2025. aasta puhul veelgi rohkem pimendatud suunas. Mis põhjustel, mis argumentatsiooniahelaga ei pidanud komisjon võimalikuks seda ettepanekut toetada?

Aitäh! Riigikogu tähelepanu võimekus on lugupeetud kolleegi enda komisjonil, näiteks. Aga ka kõik teised komisjonid, kui nad kuulavad ministrit või ametnikke, keda nad saavad välja kutsuda, või loevad ajakirjanduses avaldatud raporteid või ülevaateid – kui on ikkagi sellised asjad, mis hakkavad silma ja kõrva, siis ongi võimalik survestada ja öelda, et nii see ei käi. Vajaduse korral saab nõuda ka seda, et riigieelarve suuremad muudatused toodaks Riigikokku. Loodetavasti 2026. aasta eelarve me saame teha juba uute reeglite järgi ja nii, et see [probleem] on lahendatud. Aga seal on tehnilisi nüansse, mis tuleb enne ära lahendada. [Peame otsustama,] kuidas, millistes asjades ja kuhu tuleks piir tõmmata. Aga me vaatasime, et seda ei ole nii kiiresti võimalik [teha ega] arutada. 

Nüüd, kõnealuse eelnõu puhul ma juba nimetasin seda teemat, kui ma tegin ülevaate õiguskantsleri ja Riigikontrolli arvamusest. Siin on tegelikult kaks muudatust. Me oleme tavaliselt keskendunud sellele muudatusele, mis muudab eelarve vormi. Praegu seisnes valik selles, kas võiks muuta juba 2025. aasta eelarvet – seda, mis on meil täna teisel lugemisel – detailsemaks. See [muutus] ei pruugi olla piisav, võiks olla veel detailsem. Aga me mõtlesime, kas võiks tuua juba 2025. aasta eelarvesse rohkem läbipaistvust ja võimaldada ka Riigikogu liikmetele täpsemaid muudatusi teha – näiteks Keskerakonna fraktsioon juba väga elegantselt ja viisakalt seda võimalust kasutas, osutades, et tuleb teha muudatusi seal ja seal – ja mitte alati kindlatele summadele viidates. Nii et see on tegelikult juba praegu aidanud Riigikogu liikmeid. Ja me leidsime, et kuna see on tehniliselt kiiresti lahendatav, siis võiks selle muudatuse sisse tuua. 

Nüüd, mis puudutab toetuseid igale juriidilisele isikule, siis suurt diskussiooni meil selle üle ei olnud. Juhin tähelepanu, et kahjuks me olime sellises situatsioonis, kus Isamaa esindaja muudatusettepanekute arutelul vist oli, aga eriti midagi ei rääkinud, ja hääletusel teda üldse ei olnud. 

Aga me oleme seda detailsust arutanud siis, kui oli 2025. aasta eelarve arutelu. Ja päris mitmetel juhtudel on olnud nii, et varem otsustatud tavade kohaselt on näiteks teatud MTÜ-d või ühingud saanud riigieelarvest ühe või teise summa, aga nüüdseks on asemele tulnud konkursid või taotlusvoorud. Rahanduskomisjonile esitati ka vastav tabel. Tuleb tunnistada, et paar ministeeriumi ei läinud küll sellega nii põhjalikuks ja detailseks, et otsustada, kuidas täpselt see jagamine käib. Aga me ei saa panna riigieelarvesse ettevõtteid, asutusi, MTÜ-sid, kellele me raha eraldame, kui konkurssi ei ole veel toimunud. See on see põhjus. Kasutatakse rohkem konkursse, mistõttu pilt on läinud natuke [teistsuguseks].

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on hea meel, et te tõite eraldi välja ka Keskerakonna muudatusettepanekud. Ma arvan, et meil olid väga head ja sisulised muudatusettepanekud, mis muudaksid eelarve läbipaistvamaks ja kulupõhiseks. Aga eraldi on meil muudatusettepanek selle kohta, mis praegusesse eelnõusse sisse kirjutatakse. See on ministrite võimalus iga hetk kuluridasid muuta. Seda võib teha ka olukorras, kus näiteks Riigikogu liige esitab muudatusettepaneku, see läheb läbi, selle poolt hääletatakse ja see muudatus on riigieelarves kajastatud. Põhimõtteliselt on ka pärast seda võimalik muudatusi teha. Ma olen selle kohta ühe konkreetse küsimuse esitanud rahandusministrile, samuti peaministrile. Ja mul ongi küsimus, mille ma tahan esitada ka teile. Kuidas teie suhtute sellesse võimalusse, et Riigikogu liige esitab selle muudatuse ja see läheb läbi, aga minister hakkab hiljem seda muutma? Kas te toetate seda?

Aitäh! Ma ütlen kõigepealt seda, et kindlasti ma ei kiitnud Keskerakonda mitte nende muudatusettepanekute eest, mis selle eelnõu kohta tehti, vaid osutasin sellele, et Keskerakond suutis esitada 2025. aasta riigieelarve kohta muudatusettepanekud, kasutades seda lisa, mis nüüd on riigieelarve vormi juures olemas. 

Mis puudutab ministrite pädevust ressursse ümber tõsta, siis kindlasti ei saa pidada positiivseks seda, kui Riigikogu on otsustanud teha mingil viisil kuskile väga konkreetse rahaeraldise. Aga meil on terve eelarve jagatud teatud sihtideks ja otstarveteks. Nagu ma enne näiteks tõin, on nii, et kui meil on soov saada mingi tulemus ja me leiame ühel hetkel, et targem on IT-teenus sisse osta, mitte palgata lisainimesi, kes teeksid seda asutuse sees, siis sellise liigutuse pärast Riigikokku tulla ei pruugi olla mõttekas, kuna meie eesmärk on tegelikult see, et mingi asi saaks tehtud. Ehk küsimus on selles, kuidas seada ministritele, valitsusele piirid niimoodi, et Riigikogu sisuline tahe ei kannataks. Ja see vajab natuke rohkem diskussiooni. 

Kui me lihtsalt keelame ümbertõstmised ära, siis me võime sattuda olukorda, kus tekib riigi ressursside ebaefektiivne kasutamine. Kujutage näiteks ette, et mõnes asutuses on vaja mingit IT‑lahendust, ei suudeta selle tegemiseks uut inimest palgata, aga ei saa seda tööd ka väljastpoolt sisse osta, sellepärast et konkreetsed summad on planeeritud ministeeriumi või asutuse tööjõukuludeks. Aga kui ostetakse teenust sisse, siis on need kulud majandamiskulude all. Me peame ka sellised olukorrad läbi kaaluma ja otsustama, mida me tahame, mis on Riigikogu tahe. Minu seisukoht on see, et Riigikogu tahet mingi tulemuse saavutamise nimel ei tohi kindlasti muuta, aga viisi, kuidas seda tahet täita, on teinekord mõttekas muuta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tõite päris huvitava näite, kuidas eelarve juhtimine võiks ministeeriumides olla efektiivsem. Eks seal iseenesest on mingisugune loogika sees. Aga sama loogikat peaks tegelikult rakendama ka kohalike omavalitsuste puhul. Praegu on aga nii, et kui volikogu ikkagi on eelarve vastu võtnud ja kuluread on selged, siis vallavalitsus või linnavalitsus neid kuluridu vastavalt oma äranägemisele – nii, nagu efektiivsem tundub – ei tohiks teha. Ehk sellised seadused on tehtud lähtudes põhimõttest, et kogu süsteem peaks olema läbipaistev, nii et oleks selgelt aru saada, kes on seadusandlik võim ja kes on täitevvõim. Praegu te annate ikkagi päris suured volitused valitsusele, aga mina arvan, et see ei ole õige. 

Aga mul on küsimus ka. Ka Eesti Keskerakonna fraktsioon on andnud sisse sellekohase seaduseelnõu. Miks ei kaalunud komisjon seda, et võiks arutada valitsuse eelnõu ja meie esitatud eelnõu koos, et leida konsensus või kompromiss opositsiooni ja koalitsiooni vahel?

Tänan küsimuse eest! Esiteks osutan sellele, et see eelnõu ei anna kindlasti valitsusele, ministritele täiendavaid õigusi juurde. Need õigused on juba praegu olemas. Kuidas seda kokku tõmmata? See on see diskussioon, mida tulebki arutada. Kiirustades muudatuste tegemine võib lõppeda halvasti. Minu isikliku seisukoha järgi on tegevuspõhisele eelarvele üleminek tehtud mõnevõrra kiirustades ja seetõttu tekkisidki teatud probleemid. Aga nüüd me ei tohiks joosta jälle risti vastupidises [suunas], nii et me satuksime jälle olukorda, kus läheme üle kulupõhisele arvestusele. Tuleb tunnistada, vaadates Riigikogust laekunud muudatusettepanekuid, et ettekujutus, milline see eelarve peaks tulevikus olema, varieerub. Ettekujutus on väga erinev nii erakonniti kui ka erakondade sees. Nii et see kõik vajab diskussiooni, kiirustades ei [tohi] midagi teha. 

Ja ma tahan veel kord rõhutada, et see eelnõu käsitleb ikkagi sellist muudatust, mida oleks võimalik rakendada 2025. aasta riigieelarve juures. Ehk neid asju, mis tuleksid tulevikus, 2026. aasta eelarve juures, ja mis vajavad pikemat diskussiooni, peaks arutama sellel talvel – nii on komisjonis otsustatud –, et me saaksime need õigeks ajaks vastu võetud. 

Mis puudutab Keskerakonna esitatud eelnõu, siis kahtlemata otsustab eelnõu päevakorda paneku komisjoni esimees. Mina ei ole komisjoni esimees. Ma usun, et komisjoni esimees peab tähtaegadest kinni. Nende muudatusettepanekute arutelul me osutasime ka sellele, et mitmel ettepanekul on ühisosa komisjoni ettepanekuga. Kindlasti oleks olnud väga meeldiv, kui keegi oleks olnud nõus sellise formuleeringuga, et nende muudatusettepanekut on sisuliselt arvestatud, aga seda aktsepti ei tulnud. Võib-olla oleks Keskerakond võinud ise tulla välja ettepanekuga arutada neid eelnõusid koos, ühise eelnõuna. Aga seda ettepanekut ju ka ei olnud. 

Ma tahan aga veel rõhutada, et sisulises diskussioonis, kui komisjonis olid asjaosalised, kahjuks – sellest on tõesti väga kahju – Keskerakonna esindaja kas ei osalenud või lahkus väga varakult. 

Aivar Sõerd, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Rahanduskomisjoni aruteludel ma küsisin korduvalt konkreetsete tulemusnäitajate, mõõdikute kohta. Ministeeriumide esindajad sattusid enamasti kimbatusse, nad ei oska seostada kulusid nende mõõdikute väärtusega ja käsitlevad mõõdikute [seadmist] kui Rahandusministeeriumist peale surutud tegevust. 

Näiteks on suur osa Justiitsministeeriumi eelarvest üks programm, mille mõõdik on inimeste hulk, kes tunneb ennast kodutänaval turvaliselt. Ehk need mõõdikud on kunstlikud, seosed kulutustega on raskesti seostatavad või olematud. Ma küsin, miks ei võiks olla nii, et eelarve, mis meil siin seadusena vastu võetakse, on ikkagi kulupõhine eelarve, ja kogu see tegevuspõhine käsitlus koos oma mõõdikutega oleks eelarve informatiivne lisa. Kellel on huvi, las siis uurib neid mõõdikuid ja tegevuspõhiseid käsitlusi. Muidugi ma kardan, et neid huvilisi on vähe. Miks ei võiks nii olla?

Aitäh! Jah, hea kolleeg, tõesti, sa oled neid teemasid väga palju nimetanud ja juhtinud tähelepanu terve hulga mõõdikute sisutusele väga mitmes aspektis. Selles mõttes tuleb sinuga täiesti nõustuda, et seos mõõdikute, tulemuste ja kulutatud rahahulga vahel on segane, olematu või väga marginaalne. Ma arvan, et me peaksimegi lähiajal, lähikuudel rahanduskomisjonis arutama, milline see pilt peaks olema, kuidas peaks tulemuspõhisus olema seotud eelarvega ja kuidas see peaks olema seal kajastatud. Sest minu isikliku vaate kohaselt ka kindlasti tulemuspõhisus sobib paremini – eelkõige mõõdikute vaatest – strateegiliseks juhtimiseks, mitmeaastaseks juhtimiseks. Sest piisavalt palju on ka näitajaid, mis on kasutatavad ja sisukad, aga nende väärtused avaldatakse võib-olla aasta või kaks hiljem, seega ei ole nendega ühe aasta eelarve menetlusel suurt midagi peale hakata. Küll oleks kasulik, kui eri arengukavades [kirjas olevad] vajalikud tegevused oleksid väga selgelt välja toodud iga-aastases eelarves: kui me tahame ühte asja saavutada, siis me teeme selliseid ja selliseid asju, esimesel aastal teeme seda ja teisel aastal teeme teist. Selline seletus peaks olema riigieelarve juures väga selgelt olemas. 

Mitmete tähelepanekutega, mida Riigikontrolli aruanne eelmisel nädalal sisaldas, tuleb nõustuda, aga kas need lahendused iga asja juures peavad olema täpselt sellised, mida nemad ette kujutavad, selle üle tulebki asjaosalistel diskuteerida. Nagu ma ütlesin, ka Riigikogu liikmetel on väga erinevad ettekujutused, kuidas see peab olema, samuti on mitmesuguseid mõtteid eri ministeeriumides. Nii ministritel, ajakirjandusel kui ka huvigruppidel on [ideid,] mismoodi kõik peab olema. Me peaksime leidma parima variandi riigieelarve vormile, nii et see oleks kasutatav operatiivselt ja ka strateegilises juhtimises. Aga ma olen sinuga nõus selles, et strateegiline element võiks olla, ehkki võib-olla mitte nii domineerival kujul. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult ma olen mitu korda teinud ettepaneku, et meie esitatud eelnõu võiks selle eelnõuga koos menetleda. Ma mäletan, et tõstatasin selle teema isegi täiskogu saalis, kui ma kõnega esinesin. Kuid probleem – ja põhjus, miks seda ei olnud võimalik teha – ongi selles, et meie eelnõu lihtsalt ei pandud päevakorda. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et eelnõusid saab menetleda koos siis, kui nad on menetlusstaadiumis samas kohas. Aga kui meie eelnõu lihtsalt ei tahetagi päevakorda panna, no siis ei ole isegi tehniliselt võimalik neid eelnõusid koos menetleda ega midagi kokku liita. 

Ja teie ütlustest kõlas ka see, et Keskerakond ei soovinud miskit arutada ja et meie lahkusime. Ma mäletan, et kui see punkt oli komisjonis arutelul, siis mina asendasin rahanduskomisjoni aseesimeest Andrei Korobeinikut, nii et ma ise tutvustasin tookord ka kõiki muudatusettepanekuid, selgitasin neid ja ütlesin, et see muudatusettepanekute kogum on alternatiiv sellele eelnõule, mis meie esitasime, aga mida ei võetud päevakorda.

Aitäh! Veel kord: esiteks, komisjoni töökorda ei kinnita mina, vaid see on komisjoni esimehe otsustada. Ma usun, et ta peab tähtpäevadest ja tähtaegadest kinni. Teiseks, ma osutasin sellele, et kõige sisukamas arutelus ei olnud komisjonis teie fraktsiooni liiget, ta lahkus [istungilt]. Mina leian, et kõige sisukam arutelu oli 4. novembri arutelu, kus olid kohal nii riigikontrolör, õiguskantsleri büroo esindajad, Rahandusministeeriumi esindajad kui ka Raamatupidamise Toimkonna esindajad. Seal oli [põhjalik] diskussioon, aga sealt kahjuks minu üllatuseks keskfraktsiooni liige lahkus üpris alguses. Ma tegin selle kohta isegi märkuse. Kuna ma olin tookord määratud menetlejaks, siis ma üllatusin selle peale, et kahjuks [ta läks ära].

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jõuan ikkagi tagasi oma küsimuse juurde, mis puudutab kahte eelnõu: seda eelnõu, mis me praegu siin saalis menetleme, ja teist eelnõu, mis on meie arvates kindlasti parem, see on alternatiivne eelnõu, mis puudutab samuti seda teemat. Kui ma küsisin, miks ikkagi ei oleks võinud neid kahte eelnõu komisjonis koos arutada, siis te vastasite, et teie ei ole komisjoni esimees ja et komisjoni esimees lülitab seaduseelnõud komisjoni päevakorda. No niimoodi on ju väga lihtne vastata. Aga teine pool on see, et teie olete ka komisjoni liige. Ja kuna me tahaksime muuta väga olulise dokumendi paremaks, läbipaistvamaks, arusaadavamaks, nagu oleme siin nentinud – seda on teinud nii opositsioon kui ka koalitsioon –, siis te komisjoni liikmena …

Teie aeg!

… oleksite võinud ikkagi sellise ettepaneku teha ja me oleksime saanud kahte seaduseelnõu koos menetleda.

Aitäh! Seletan veel kord. 4. novembril oli meil sisuline arutelu sellel teemal, kuidas riigieelarve seadust muuta. Kohale olid kutsutud organisatsioonid ja asutused, kellel on selle seaduse loomisega või [selle kohta käiva] kriitikaga otsene puutumus ja kes on midagi selle kohta arvanud. Meil oli diskussioon. Komisjonis tekkis meil selle arutelu tulemusena arusaam, et meil ei ole võimalik teha kiirkorras väga suuri ja ulatuslikke muudatusettepanekuid. Kui me soovime teha 2025. aasta eelarves põhjalikke muudatusi – vormilisi muudatusi, mida tegelikult on juba ette näha –, siis tuleb minna selle eelnõuga edasi sellises kitsas versioonis. Tegelikult me natuke täiendame seda seaduseelnõu ehk lisame rohkem detailsust. 

Kõik muud teemad, mis puudutavad seda, kas minna üle kulupõhisele [arvestusele] ja missugusele kulupõhisusele, kui detailselt seda teha, kuhu seada piirid, kuidas käsitleda näiteks ülekantavaid vahendeid, missugune on ministrite, valitsuse pädevus ja nii edasi, vajavad laiemat diskussiooni, sest nendes asjades on meil väga erinevad seisukohad. Meil ei ole kunagi võimalik sisulisi ja põhjalikke diskussioone teha ühel või kahel korral komisjoni aruteluga. Veel kord: komisjon on leidnud, et arutelud selle üle, milline peaks eelarve tulevikus välja nägema, millised põhjalikumad ja sisulisemad muudatused tuleb riigieelarve baasseadusesse teha, leiavad käsitlemist järgmistel kuudel. Kindlasti on ka Keskerakonnal võimalik siis oma ideid esitleda. 

Aga rääkides teie tehtud muudatusettepanekutest, tuleb kahjuks tõdeda, et teie ettepanekuid ei ole võimalik realiseerida nii kiiresti, et need jõuaksid 2025. aasta eelarvesse. Kui me hakkame arutama, kuidas edaspidi teha, siis te saate kindlasti selles kaasa lüüa ja ka oma sisulisi ettepanekuid teha.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Ja esimesena palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Praegune koalitsioon on viinud meie riigi ummikusse. Meile lubati läbipaistvat eelarvet, see lubadus pandi koalitsioonileppesse eraldi kirja. Aga mis meil on toimunud? Riigieelarvest on saanud veerev lumepall, nagu riigikontrolör on öelnud. Veereb, aina veereb, kulud suurenevad, keegi ei saa aru, kuhu raha läheb, kust tuleks kärpida, kuidas parandada efektiivsust. Ja nüüd on meil teisel lugemisel eelnõu, kus räägitakse, et tuleb suur muutus. Aga tegelikult ei muutu mitte midagi. 

Mis veel hullem, selle eelnõuga püütakse võtta Riigikogu liikmetelt mingigi alles jäänud võimalus eelarvet mõjutada, sest kirjutatakse sisse võimalus, et ministrid võivad igal ajahetkel oma kuluridasid muuta. Ei ole vahet, kas Riigikogu liige on esitanud muudatusettepaneku, Riigikogu on selle heaks kiitnud ja see on läinud eelarvesse kirja. Ei huvita! Kui minister soovib midagi muuta, siis seadusega antakse talle selleks võimalus. Eriti huvitav oli veel see, kui komisjoni ettekandja ütles: aga see on juba praegu võimalik. No väga tore! Nüüd te mõtlesite, et peaks seadusesse ka selle eraldi kirja panema, et see oleks ikkagi seadusega reguleeritud. 

Keskerakonna fraktsioon on teinud vastava muudatusettepaneku, nii et pole vaja rääkida, et seda muudatusettepanekut ei ole võimalik realiseerida. Täna siin saalis on võimalik hääletada selle muudatusettepaneku poolt, et ministritel ei oleks võimalik igal ajahetkel kuluridasid muuta, kui Riigikogu liige on juba esitanud oma muudatuse. 

Nagu sai juba mainitud, Keskerakond on esitanud ka oma eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks nii, et meil olekski jälle kulupõhine eelarve ja tulemusnäitajad oleksid ära toodud seletuskirjas. Selline kombineeritud praktika on Hollandis. Nüüd on sellest minu arvates juba seitse nädalat möödas, aga ikka veel ei ole pandud [meie eelnõu] komisjoni päevakorda. Selle asemel liigutakse edasi selle näiliku eelnõuga, mis justkui peaks midagi parandama, aga tegelikult läheb põhiseadusesse kirja pandud põhimõtetega aina rohkem vastuollu. 

Praeguses olukorras, kus meile räägitakse iga päev sellest, et eelarve on keerulises seisus, ning kehtestatakse järjest uusi makse ja kärbitakse igas valdkonnas, on igal Eesti inimesel ja igal parlamendiliikmel õigus – parlamendiliikmel on lausa kohustus – teada, kuhu maksumaksja raha läheb, mida täpsemalt kärbitakse ja milline on [eelarve] sisu. Peab olema ka õigus esitada vastavad muudatusettepanekud vastavate kuluridade kohta. Aga kuidas praegu on? Praegu on nii, et kui me soovime midagi teada, siis on vaja saata kirjalik küsimus eraldi igale ministeeriumile. Kärpimise kohta oligi vaja saata igale ministeeriumile eraldi kirjalik küsimus, et saada vastused. Näiteks minister Erkki Keldo ütles, et nemad kärbivad kaheksa ametikohta sellega, et nad viivad need ametikohad teise ministeeriumi. See on ju poole miljoni euro suurune kärbe, kaheksa ametikoha ühest ministeeriumist teise viimine. 

Ja kui me peame end avatud ühiskonnaks, siis raha väärkasutamise ennetamisel ja kontrollil on oluline osa just avalikkusel. Seetõttu need muudatusettepanekud, mis me lisaks esitasime, kombinatsioonis peaksidki andma selle võimaluse, et eelarve muutub kulu- ja tulupõhiseks. Nii et on väga oluline, et neid muudatusettepanekuid täna saalis toetatakse. 

Korruptsioonivastases erikomisjonis ma olen tõstatanud eelarve läbipaistvuse temaatika, ja seda kahe teema valguses. Üks neist on juriidiliste isikute, MTÜ-de toetamise alused. Jürgen Ligi oli samuti komisjonis kohal. Teiseks oli arutlusel Rail Balticu projekti rahastus, sellele arutelule kutsusin ka Vladimir Sveti. 

Esiteks, mainin ära, komisjoni liikmetele oli päris häiriv see suhtumine, millega ministrid sinna komisjoni tulid. Ma arvan, et Jürgen Ligi puhul me oleme sellega harjunud – no teda lihtsalt ajab närvi, et ta peab üldse Riigikogu liikmetele vastama ja neile midagi selgitama. Esmaspäeval oli mul komisjonis aga Vladimir Svet, kes ütles, et ta ei saa üldse aru, miks tema ja tema kolleegid peavad tulema komisjonidesse aru andma. Nemad on sellest väsinud ja meie segame neid sisulise töö tegemisel. Esiteks oleks muidugi tore, kui Riigikogu töökorralduse kohta võtaksid otsuseid vastu jätkuvalt Riigikogu liikmed, mitte ministrid. Mitte ministrid ei peaks ütlema, keda me tohime [komisjoni] kutsuda ja keda me ei või kutsuda. See õigus võiks jääda ikka meile. Ja üldse, kust on tulnud selline suhtumine, et Riigikogu liikmete küsimustele vastamine segab sisulise töö tegemist? Aga see suhtumine peegeldubki meie riigieelarves, see ongi praeguse koalitsiooni suhtumine rahvasse. "Mida te küsite? Mida te palute? Mida te jälle tahate teada saada? Miks te ei lase meil rahus tööd teha?" Selline on see suhtumine. 

Kui paljud on jälginud seda debatti, mis meil siin nüüd viimane kuu aega on olnud? Kui paljud mäletavad, kui mitu korda on üritatud saada õiget vastust, mis on Rail Balticu [maksumus]? Praeguse eelarve seletuskirjas on selle kohta üheksa erinevat kohta, üheksa erinevat [summat] Rail Balticu [maksumuse] kohta? Ma esitasin selle küsimuse ka komisjonis. Ma küsisin: "Austatud Kliimaministeeriumi esindajad, kas te ise teate, mis on see täpne number?" Ja teate, mis mulle vastati? Nad ütlesid, et see ongi normaalne, kui on üheksa erinevat numbrit. Ega nemad ka täpselt ei oska öelda, need numbrid võivadki muutuda, ja seal on erinevad asjaolud, millest see sõltub. Mulle öeldi, et pöördugu ma hoopiski Rahandusministeeriumi poole. Neil oli mingi segadus, kui nemad seda seletuskirja kokku panid. 

Teisel istungil, kus olid Rahandusministeeriumi esindajad ja kus oli ka Jürgen Ligi, öeldi, et segadus on hoopis ministeeriumidel, sest mõni ministeerium ei suuda esitada oma eelarvet nii, et see oleks arusaadav. Käib selline teineteise peale näpuga näitamine. Seal istungil oli ka riigikontrolör, kes ütles, et Rahandusministeerium kaotab järjest [enam] kontrolli selle üle, mis eri ministeeriumides toimub. Sedasama kinnitas riigikontrolör eelmisel nädalal, kui ta siin meie ees ettekandega esines. 

Ja üks osa sellest [segadusest] on juriidiliste isikute toetamine. Seal on jätkuvalt samasugune segadus. Näiteks mingitel ministeeriumidel ongi arusaam, et kui nad panevad seletuskirja mõne juriidilise isiku, siis see ongi automaatne toetamise alus. Meie komisjonilt läks välja kiri kõikidele ministeeriumidele, et nemad kirjutaksid juriidiliste isikute kohta, keda nad toetavad ja mis alusel, ning me palusime, et oleks ka vastav link lepingule, käskkirjale ja nii edasi. Tänaseks me oleme saanud juba tagasisidet, me hakkame seda analüüsima. Aga siiamaani pole tulnud vastust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt. Nendel, kellel on mingi segadus ühistranspordi toetamisega, samuti juriidiliste isikute toetamisega, ei ole mitte midagi [selgitatud], neil on lihtsalt kirjas 23 miljonit, ja kõik. Nii et need on need küsimused …

Teie aeg!

… mis tekitavad segadust. Ja see on ka põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon teeb täna ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. See eelnõu ei paranda eelarve läbipaistvust. Aitäh!

Järgmisena Annely Akkermann, palun!

Ma tahan natuke avada neid tagamaid, miks me oleme nüüd viimane poolteist kuud rääkinud mitte eelarve sisust, vaid just eelarve vormist ja sellest, kuidas see asi üldse on nii kaugele jõudnud.

Nimelt, ma olin ise riigieelarve kontrolli erikomisjonis aastatel 2011–2015. Algul oli riigikontrolör Mihkel Oviir, seejärel Alar Karis, ja pidev probleem oli see, et kõige elementaarsem riigieelarve esitus, administratiivselt kululiikide kaupa, ei ole küllalt informatiivne, see on raskesti arusaadav ja see on raamatupidamislik ega anna võimalusi arutleda strateegiliste küsimuste üle. 

Nii, vahepeal neli aastat ma Riigikogus ei olnud. Siis jälle riigieelarve kontrolli erikomisjonis olles lugesin protokolle, lugesin Riigikogu stenogrammi, lugesin raportit. Kristjan Kõljalg tegi raporti ja leiti, et tõepoolest riigieelarve esitus ei rahulda riigi Riigikogu liikmete infovajadust ega paku võimalusi strateegilisteks aruteludeks. Toimus ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kus üsna üksmeelselt leiti, et kiiremas korras tuleb minna üle tegevuspõhisele [riigieelarvele]. 

Minu arvates väga südika kõne pidas sellel teemal Isamaa toonane rahandusminister – või oli ta tookord rahanduskomisjoni esimees –, igatahes oli see Sven Sester, Isamaa toonane rahanduse tipp-poliitik. Siis hakati ette valmistama tegevuspõhisele eelarvele üleminekut. Need ettevalmistused lõpetati 2019. aastal ja 2020. aastal esitati esimene tegevuspõhine eelarve, selle esitas EKREIKE valitsus. Martin Helme oli rahandusminister, Aivar Kokk oli rahanduskomisjoni esimees, ja Keskerakond oli ka [esitajate hulgas]. 

Riigikontroll on öelnud, et 2021. aasta eelarve esitus oli kõige segasem. Ma lihtsalt ei jõua ära imestada, kuidas needsamad inimesed, kes korraldasid tegevuspõhisele eelarvele üleminekut, nüüd poolteist kuud seda eelarvet kritiseerivad. Ma näen, et Aivar Sõerd on siin saalis. Aivar Sõerd on seda metoodikat alati kritiseerinud. Ka mina, vaatamata sellele, et ma 2019, 2020 ja 2021 olin opositsioonis, põhimõtteliselt toetan tegevuspõhist kulude esitust.  

Veel tahaksin natuke terminoloogiat lahti seletada. Meie põhiseadus sätestab, et eelarves peavad olema kõik tulud ja kulud. Ja tõepoolest, need seal ka on. Ükskõik, kas kulud ja tulud on liigendatud administratiivselt või tegevuste kaupa, igal juhul oli eelarve enne reformi kulu‑ ja tulupõhine ja on ka praegu kulu‑ ja tulupõhine. Vahe on lihtsalt selles, kas kulud ja tulud on esitatud administratiivselt või tegevuste ja tulemuseesmärkide kaupa, nii või naa on see kulupõhine. Ja vahe on selles, et tegevuste puhul … 

Ma palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! … me saame arutleda, kas mõnda tegevust on vaja teha vähem või rohkem, kas seda on üldse vaja teha või tuleks teha midagi sellist, mida senini veel riigis tehtud ei ole, mida ei tehta. 

Kui nüüd minna edasi tänase [teema] juurde, siis ma pean ütlema, et ka riigikontrolör on öelnud, et 2025. aasta eelarve esitus on arusaadavam, kui on olnud eelmistel aastatel. Ja ma ei mäleta, et oleks olnud kunagi selline juhus, et juba menetluses olevat eelarvet, nagu praegu 2025. aasta eelarve on, veel menetluse käigus muudetakse, nii nagu me praegu arutluse all oleva eelnõuga muudame 2025. aasta eelarvet detailsemaks. 

Palju on kritiseeritud seda eelarve lisa, mis on seadusepilti lisaks pandud. Ma küsisin Regina Vällikult, kas eelarve viiakse kooskõlla selle lisaga, või vastupidi, kas see lisa viiakse kooskõlla eelarvega. Ta kinnitas, et kolmandaks lugemiseks seda tehakse. Selles mõttes me saame nõuda ka lisaaruande tegemist. Ja nagu te teate, see lisa annab kulude jaotuse administratiivselt.

Siis ma tahaks veel kommenteerida Anastassia Kovalenko-Kõlvarti etteheidet, et nende eelnõu on kusagile kadunud ja et ei täideta seadust, sest seitse nädalat on möödas. Eelnõu anti üle 7. oktoobril, seega on möödas on vast viis nädalat, mitte rohkem. Valitsus ei ole küll oma arvamust saatnud, aga neil on selleks veel nädal aega ja kõik on täiesti seadusekohane.

Jah. Ja see ongi minu poolt kõik. Me oleme rahanduskomisjonis viimistlemas plaani liikuda edasi 2026. aasta eelarve selgemaks ja läbipaistvamaks muutmisega. (Hääl saalist.) On, alati on võimalik. Ja alustame sellega kohe uue aasta algul. Aitäh!

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt muidugi tahan alustada sellest, et kõnealune eelnõu ei lahenda mitte kuidagi neid probleeme, mis meil tegevuspõhise eelarve praktikas on tekkinud. Kui nüüd siin maha öelda need teoreetilised lähtealused, tegevuspõhise eelarve printsiibid, siis ütlen, et teoorias peaks tegevuspõhine eelarve kulude asemel keskenduma tulemustele ja lõppeesmärgile, seal peaks olema parem info riigi raha kasutuse efektiivsuse suurendamise kohta ning eelarve kulude lihtsam jälgitavus. Mitte ükski nendest printsiipidest meil praktikas ei ole täitunud. 

Ma olen riigieelarve menetlemise ajal Riigikogus korduvalt küsinud ministeeriumide esindajatelt tulemusnäitajate ja kulude seoste kohta. Enamasti satuvad ministeeriumid kimbatusse, nad ei oska seostada eelarves [esitatud] kulusid tulemustega. Tulemusnäitajaid käsitletakse sellise kohustusena, mis on Rahandusministeeriumi metoodiliste juhenditega kehtestatud. Mõõdikud on formaalsed, tulemusnäitajad on kunstlikud ja ebaadekvaatsed ning tihti põhinevad need vananenud andmetel. Kui te vaatate neid eelarvematerjale, siis [näete, et] paljude ministeeriumide puhul on mõõdikute asemel hoopis tühjad lahtrid. 

Riigikontroll tegi hiljuti ära tänuväärse töö, nimelt andis ülevaate tegevuspõhise eelarve viieaastasest praktikast, ja on samuti öelnud, et rahastamisotsused nii ministeeriumide kui ka valitsuse tasandil tehakse traditsiooniliste kuluridade ehk tegevuskulupõhise eelarve järgi, mitte ei lähtuta eesmärkidest ja mõõdikutest. 

Selleks, et minu enda jutt ei jääks siin üldsõnaliseks, toon ka konkreetsed näited. Need kehtivad nii selle aasta eelarve kui ka järgmise aasta eelarve kohta. Justiitsministeeriumi eelarvest suure osa moodustab üks programm. Selle programmi nimetus on karistuste täideviimise programm ja see hõlmab näiteks kolme vangla kulu, aga selle mõõdikuks on inimeste arv, kes tunnevad ennast kodutänaval turvaliselt. Ma ütleksin – kuidas oleks viisakas öelda? –, et selline mõõdik on ju käsitletamatu. Seos Justiitsministeeriumile eraldatud raha ja selle mõõdiku vahel on olematu, kunstlik. Pigem tunnevad inimesed ennast kodutänaval turvaliselt siis, kui kohalik omavalitsus on lambid põlema pannud.  

Või teine näide: teedeinvesteeringute põhiline, prominentne mõõdik on liikluses hukkunute arv. Ja siht on saavutada olukord, kus see näitaja on 44 hukkunut aastas. Selle aasta oktoobri seisuga on 54 hukkunut ja see näitaja on viimase viie aasta kõige halvem.

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

See tähendab seda, et näitaja eemaldub oma sihttasemest, näitaja halveneb. See tähendab seda, et teedesse tuleks raha juurde investeerida, aga samas teedele eraldatav raha on tõmmatud ju absoluutse miinimumini. 

Või siis, kolmas näide veel, Rahandusministeeriumi eelarvest moodustab suure osa rahatarkuse programm. Seal on sadu miljoneid ja sellest paar-kolmsada miljonit on intressikulu. No juba see nimetus ei ole adekvaatne, sest rahatarkusega on siin vähe pistmist, aga mõõdik on siin see, et väljamaksed tehakse tähtaegselt. Aga kui see näitaja jääb [saavutamata], siis tähendab see ju riigi maksejõuetust. Või tegelikult, kui sinna valdkonda raha juurde panna, intressikuludele raha juurde panna, siis see tähendab ju seda, et laenukoormus kasvab, ja see omakorda tähendab hoopis, et maksejõuetuse risk suureneb. Nii et näitajad ei ole kooskõlas reaalse raha kulutamisega, seos on kunstlik ja olematu. 

Nii nagu Riigikontroll on oma eelmise aasta käivas kokkuvõttes ära toonud – alles hiljuti me käsitlesime 2023. aasta majandusaasta aruannet –, jäi igast 100 eurost kasutamata 13. Aga see oleks pidanud ju ka kõiki tulemusnäitajaid mõjutama või need paigast ära nihutama, aga mitte midagi ei juhtunud tulemusnäitajatega. 

Kokkuvõtlikult. Ma ei saa olla päris nõus selle käsitlusega, mida rahanduskomisjoni esimees esitles, et lähiaastate eesmärk on tegevuspõhist eelarvet paremaks teha. Tegelikult on lahendus, ma pakuksin välja, ikkagi selline – nii nagu ka põhiseadus ette näeb –, et riigieelarve kehtestatakse seadusena kulu- ja ressursipõhiselt, sealt oleks siis näha, milleks raha tegelikult läheb. Kõik need tegevuspõhisuse jutud, 700 lehekülge, ning kõik need kümned ja sajad tulemusnäitajad võivad olla eelarveseaduse informatiivne lisa. Kui keegi tahab, tõesti tunneb huvi, las ta siis uurib neid tulemusnäitajad. Ehkki ma kardan, et neid huvilisi on meil siin vähe. Aga las ta olla nii. Ent eelarve, mis seadusena vastu võetakse, peaks olema ikkagi traditsioonilisel kujul, nii et sellest on näha, milleks raha tegelikult kulub. Aitäh! Tänan tähelepanu eest! 

Järgmisena Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Sõerd lasi just selle riigieelarve ülesehituse ja mõõdikud – päris heade argumentidega – põhja. Aga vaatamata sellele hakkame me ikkagi ülejärgmises punktis seda riigieelarvet, mis on nendel alustel koostatud, siin menetlema. Mul on küll kahtlus, et koalitsioonisaadikute häältega see lõpuks sellisena ka vastu võetakse ja läbi surutakse. Paradoksaalne olukord meie Eesti riigi juhtimises!

Nüüd pisut eelnõust ja selle menetlusest. Täna oli huvitav teada saada, et sellest ettepanekust, mis me koos Martin Helmega tegime – nimelt, et see lisa, kus kulud majandusliku sisu järgi lahti kirjutatakse, peaks olema kohustuslik –, sai rahanduskomisjon inspiratsiooni ja otsustaski teha [samasisulise] muudatusettepaneku, küll nii, justkui nad ise arvaksid, et see peaks olema kohustuslik. Nii et see ettepanek läks läbi. 

Kuid ei läinud läbi meie teine ettepanek, millega me ütlesime, et paneks tegevvõimule, ministritele mingid piirid, mis mahus nad saavad ümbertõstmisi oma valitsemisala eelarves teha ilma Riigikogu sekkumiseta. Ma olen nõus, et seda piiri ei maksa liiga madalale panna, sest igapäevases tegevuses võib ikka ümbertõstmisi ette tulla. Aga meie ettepanek oligi just see, et seame mingisuguse mõistliku piiri, millest alates tuleks ka need ümbertõstmised siin Riigikogu saalis läbi arutada. See ettepanek ei leidnud mõistmist. 

Kogu selle asja tulemusena ongi nüüd nii, et riigieelarvel hakkab olema lisa, kus on kulud majandusliku sisu järgi lahti kirjutatud, aga järgmise aasta novembris tuleme me siia saali, et kinnitada kulud sellisena, nagu neid tegelikult tehti. Ehk ikkagi mängitakse Riigikogu tegelikust elust sedapidi välja, et me siin kinnitame mingi eelarve, milles meile näidatakse midagi, aga siis aasta pärast tullakse ja öeldakse: "Teate, me tõstsime ikkagi miljoneid siia-sinna ringi. Olge head, kinnitage nüüd ka see ära." 

Nii et ma ütleks, et tegemist sellega, et eelarvet paremaks teha, on palju. Ja nagu ka kolleeg Sõerd väga hästi ütles, tegelikult võiks ära vahetada need aspektid, et mis on lisa ja mis on põhieelarve. Teeks ikkagi põhieelarve sellisena, mis on kulupõhine, ja nendele asjast huvitatutele, kes tahavad 700 lehekülge erinevate tegevuste ja pehmete mõõdikute kohta lugeda – sellised iseendaga rahul olevad inimesed või turvalisusega rahul olevad inimesed – saavad selle 700 leheküljega tegeleda. 

Lõpetuseks veel riigieelarve läbipaistvusest või läbipaistmatusest väike amüsantne nüanss tänasest päevast. Eile ma riputasin üles kaks faili, kust inimesed saavad vaadata, millistele MTÜ-dele ja kui palju on avalikust rahast makseid tehtud. Täna helistas mulle ERR-i ajakirjanik ja küsis: "Kust sa said need andmed, Rain?" Ta ütles: "Ma helistasin Rahandusministeeriumisse, nemad ka ei oska arvata, kust sa võisid need andmed saada." No ma kinnitasin ERR-i ajakirjanikule, et need andmed pärinevad riigi avaandmetest, riik avaldab neid andmeid regulaarselt. Aga siiski ütlesin ERR-i ajakirjanikule, et nemad pole viimasel ajal tegelenud mitte ajakirjandusega, vaid põhiliselt propagandaga. Kutsusin neid üles tegelema uuriva ajakirjandusega ja välja uurima, kus siis on need andmed, mis tegelikult on kõigile inimestele kättesaadavad. Nii et selles mõttes ma ERR-i ei aidanud. 

Aga kõiki inimesi ma kutsun üles külastama kas veebilehekülge Uued Uudised või minu Facebooki lehekülge. Sealt leiate kaks põnevat faili, saate vaadata, kuhu riigi raha MTÜ-de mõttes tegelikult makstud on, ja saate mõtiskleda, kas kirveviskamise edendamine või rännakud looduses, et elu üle mõelda, peaksid olema rahastatud riigieelarvest või toetuma nendest asjadest huvitatud inimeste rahale. Aitäh teile!

Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

See, et parlament arutab riigieelarve baasseaduse muutmist, on asjakohane. Isamaa tunnustab seda. Kuid selle muudatusettepaneku sisuline kvaliteet ei vasta praegu meie riigi vajadustele ja maksumaksjate ootustele. 

Selle on minu arvates väga pretsedenditus kriitikas võtnud kokku kaks erineva rakursiga ühiskonda hindavat põhiseadusliku institutsiooni esindajat: õiguskantsler ja riigikontrolör. Nende ühine arvamus ütleb, et kehtiv riigieelarve kirjeldamine on läbipaistmatu, see ei võimalda parlamendiliikmetel jälgida kulutuste tegemist ja see ei võimalda neil teha sisulisi valdkondlikke muudatusettepanekuid. Sellest aspektist kantult võib järeldada, et see võib olla ka vastuolus põhiseadusega. Nagu nendivad õiguskantsler ja riigikontrolör, ka see valitsuse esitatud muudatus riigieelarve baasseaduse probleemi ei lahenda, vaid toodab juurde suure hunniku – andke andeks! – illustratiivset müra. See on illustratiivse müra juurdetootmine. Veelgi radikaalsem oli riigikontrolör riigivara valitsemise kohta tehtud ettekandes, mille ta läinud nädalal parlamendile esitas. Seal jõudis riigikontrolör järeldusele, et selles niinimetatud tegevuspõhise eelarve formaadis valitsuse eesmärgid, mis toonase muudatusega seati, ei ole realiseerunud. 

Küsimus ei ole selles, eraldi võetuna, kas me upume bürokraatlikesse mõõdikutesse. See on nagu liigliha, mille üle võib arutleda, kas selle olemasolu nii-öelda hajustab juhtimiskvaliteeti või mitte. Probleem on selles, et seesama mõõdikute ja barokses kõrgstiilis, pidukõnelises stiilis esitatud programmide ja tegevuste kirjeldus peidab ära tegeliku raha juhtimise. Ja see on väga tõsine küsimus. 

Küsimus ei ole ainult selles, et meil on kehv poliitika ja kehv riigijuhtimine, vaid küsimus on selles, et praeguse riigieelarve rahamassiivi liigutamine – väga paljuski haldusinertsist [kantuna] – ei võimalda üldse juhtimist realiseerida. Piloodil on ära kadunud side juhtimislauaga. Ja see on väga tõsine praktiline probleem. Seda illustreerib ka Riigikontrolli kriitika, mis puudutab sedasama mainitud ülekantavate vahendite probleemi. 

Tunnustan proua Laurit. Proua Lauri möönis probleemi siin komisjoni ettekandjana esinedes, aga lahendusi ei ole, juhtimist ei ole, otsuseid ei ole. On jõuetus. Kahjuks valitsus ei suuda määratleda poliitikaotsuste vajadust, ja mis seejärel veelgi olulisem, valitsus ei suuda seda ka realiseerida. Nii olemegi olukorras, kus see pole mitte akadeemiline probleem, vaid sisuline probleem. 

Seesama arutelu valitsemiskulude vähendamise kohta. Lugege ERR-i portaalist, mida kirjutas finantsanalüütik härra Toomik: ministeeriumide valitsemiskulud kasvavad. Ja siis valitsus väitis, et järgmisel aastal kus valitsemiskulud vähenevad? Härra Toomiku analüüs jõudis hämmastavale järeldusele: riigikaitse – sealt võetakse otsekui majanduskulusid vähemaks. Ja selle hookuspookusega tahab valitsus väita, et meie valitsemiskulud vähenevad. Väga kummaline manööver. Kui härra Toomiku nii-öelda kodanikuplatvormilt esitatud väited tõele vastavad, siis on see väga muret tekitav. Tegelikkuses ju, nagu me teame, riigikaitsekulud ei vähene. Samas meile väidetakse, et vähenevad. Ja sellise näilise optilise virvarrina püütakse väita, et valitsemiskulud vähenevad. Mitte ükski valitsuse esindaja, ma juhin tähelepanu, ei ole härra Toomiku väiteid kahtluse alla seadnud. 

Isamaa esitas sellele riigieelarve baasseadusele – arusaadavalt alternatiivse eelarve vaimust kantuna – rea muudatusettepanekuid, mille suhtes rahvaesindus asub oma seisukohti kujundama. Loomulikult ei ole üllatav, et valitsusliit enamushäältega surus need tagasi. Meie eelarveettepanekud olid lihtsad. Esiteks, muuta eelarve arusaadavaks, baasseaduse nõudena, kulupõhiselt. Teiseks, kehtestada juhtimiskohustusena eelarvetesse valitsusele ülesanne selgelt kirjeldada konkreetsete isikute kaupa, kellele riigieelarvest toetused lähevad, ning esitada nimistu summade ja [konkreetsete nimedega]. 

Argument on, et seda raha ei ole veel määratud – [ei ole veel teada], kellele miljardite eurode jagu raha eraldatakse. Ma arvan, et on väga tõsine küsimus – me jõuamegi tagasi selle juurde –, kas sellises mahus raha eraldamine on üldse asjakohane. Näete, seda ei ole tegelikult paika pandudki, kellele raha on vaja anda, aga ikkagi on kiusatus otsekui mingi üldloogika järgi sadades miljonites eurodes raha eraldada. Ja praeguses olukorras me räägime – andke andeks, see ei ole mitte abstraktne jutt –, et näete, riigil raha küll, eks ole, võtke, tehke midagi selle rahaga, kümnete miljonite eurodega. 100 miljonit eurot oli selleks, et hakata riigi rahaga doteerima tööstusprojekte – öeldi, et näete, võtke raha. Aga mille arvel see tuleb? See ei tule mitte riigieelarve ülelaekumise arvel, vaid see tuleb inimestelt täiendavate maksutõusude arvel, nende tõusudega [kogutakse] järgmisel aastal kokku üle miljardi euro.

Valitsusel ei ole valmisolekut riigi raha juhtimise küsimust kvaliteetselt lahendada. Alternatiivses eelarves me seadsime selle baasnõudeks, et me peame ka 2025. aasta eelarves saavutama minimaalse arusaadavuse, mis võimaldab meil parlamendi tasemel anda valitsusele juhtimisülesandeid. Rahanduskomisjoni liikmete enamuse vastus aga kõlas nii: mitte võimaldada siia saali tulla alternatiivsel eelarvel. Halb! Kehv poliitika viib ka kehvema eluni, kehvema elukvaliteedini.

Nende murelike tähelepanekute pinnalt, mida on esitanud korduvalt rahandusanalüütikud ning mida on esitanud, nagu ma viitasin, riigikontrolör, õiguskantsler ja erineva kogemusega inimesed, [ütlen, et] ma tunnustan ka härra Aivar Sõerdi niisugust visa ja vaprat võitlust – Kartaago tuleb hävitada! – maksumaksja huvide ja Eesti majanduse ratsionaalse käitumisjoone eest seismisel. Ka sul, Aivar, ei ole kerge. 

Aga täna on selge see, et praktiline juhtimisjoonis, mille Isamaa ette paneb, on järgmine: katkestada riigieelarve baasseaduse arutamine ja võtta aeg maha, et tööl oleks [maksimaalne] kvaliteet. Aitäh!

Järgmisena Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Küsin kohe kolm minutit lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

Olen nõus Riigikontrolli ja nende kolleegide – eriti toon esile kolleeg Aivar Sõerdi – hinnanguga, kes esitasid siin meile [seisukohta], et tegelikult seda eelarvet ei ole väga võimalik parandada, sest sellest ei ole võimalik aru saada ja seda ei ole võimalik ka kontrollida. Paraku nii see tegelikult on. 

Minu enda isiklikud kokkupuuted eelarvetega pärinevad sellest ajast, kui ma olin 1990. aastatel kokku viis aastat kahe erineva väeosa ülem. Sel ajal oli küll eelarve selline, et oli võimalik täpselt aru saada, milleks ja mida me saame kulutada, seetõttu sai ka kulusid manageerida ehk siis mingeid kulusid ära jätta või siis [teisteks] kulutusteks ümber tõsta. Ehk see kõik oli üsna selge isegi tol ajal, muidu küllaltki segasel ajal. 

Kolleeg Aivar Sõerd tõi ka absurdseid näiteid mõõdikute kohta ja ütles, et need mõõdikuid ei näita tegelikult eriti midagi. Ma selle illustreerimiseks nüüd analüüsiksingi Kaitseministeeriumi eelarvet ja tulemusvaldkonda "Julgeolek ja riigikaitse" mõõdikuid, sihttasemed ja täitmist 2023. aastal. Mis mõõdikuid seal ikkagi on? Kui tulemuspõhisuse eesmärk oli mõõta mingit konkreetset tulemust, kas see tulemus siis on siin kuidagi fikseeritud ja kas nende mõõdikute järgi on võimalik midagi mõõta? 

Siin on kokku viis mõõdikut. Esimene mõõdik, loen selle ette: "Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele", ja siin on iga aasta juures – 2021, 2022, 2023 – ühesõnaline vastus: "Jah." Aga tegelikult, kui me vaatame 2023. aastat, siis nii see ju ei ole, sest sel ajal jõudsime me teha kaks esimest tugevduspaketti, mis muutsid põhjalikult kogu seda arengukava. Ehk siis Venemaa laiaulatusliku kallaletungi tagajärjel ja meie otsuste tõttu, mis me pärast seda tegime, me ju põhimõtteliselt muutsime oma otsuseid. Ei saa öelda, et jah, me toimisime selle järgi, sest see, mida me tegelikult tegime, oli hoopis mingi muu asi. See oli õige asi, aga see ei ole ju tehtud mingi mõõdiku järgi, sest me ei täitnud seda kava, me tegime palju rohkem. Aga teisest küljest me andsime mõne üksuse, näiteks brigaadide suurtükiväepataljoni põhilised relvasüsteemid Ukrainale abiks, samal ajal meil ei olnud plaani nende asendamiseks. Ehk me ei saa öelda, et need üksused on sellel hetkel plaanipäraselt varustatud, kui neid vahendeid seal ei ole. Ehk siis mida ma tahan väita? Seda, et see mõõdik ei näita mitte midagi, mõnda asja on tehtud hoopis rohkem ja paremini, aga teisi asju jälle pole tehtud. Nii et see "jah" ei ütle siin mitte midagi. 

Järgmine mõõdik: "Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed" – "Jah" igal aastal. Kas siin on kirjas, palju neid paikneb? Mis on nende ülesanded? See mõõdik ei näita jällegi mitte midagi. Siis on siin "Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi". Me näeme, et kulude tase on 2,92%, ja siin on tõesti konkreetselt iga aasta kohta oma protsent, mis näitab, kas see on parem. See on ainuke mõõdik, mis siin midagi näitab, aga see ei näita ju selle valdkonna tulemusi, vaid lihtsalt seda, kui palju selle valdkonna jaoks raha on antud, mitte midagi muud. 

Siis on järgmine: "Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse". Siin on täitmine protsentides: 2022. aastal 66% ja 2023. aastal 64%. Selle mõõdiku järgi on ju nii, et kuigi raha on antud palju rohkem, on tulemus vähenenud. Aga kas see tulemus iseenesest on selles valdkonnas üldse relevantne või näitab see midagi? Te ju näete, et mitte. See on lihtsalt statistiline näitaja. 

Ja viimane on "Tegevväelaste arv aasta lõpul". Siin on konkreetsed numbrid, tõesti: plaan oli 2023. aastal 3623 ja täitmine oli 3514, mis tähendab, et seda plaani ei täidetud, kuigi ressursse oli rohkem. Ja siis on loomulikult küsimus, miks siis ainult tegevväelased. Miks siin näiteks ei ole sõjaaja kaitseväe suurust, mille suurendamise otsuseid tehti? Või miks siin ei ole ajateenistuse suurust? Sel juhul peaksid need mõõdikud olema ju komplekssed. 

Samamoodi, kui me räägime siin üksuste mehitamisest ja väljaõppest, siis on küsimus, kas õppused on plaanipäraselt läbi viidud. Võib-olla siis, kui meil olid lisaõppekogunemised, tegime me neid rohkem, kui meil plaanis oli. Kõike seda saaks ju mõõta, aga nendest mõõdikutest on näha, et lihtsalt selle eelarve tulekuga on ministeeriumidele antud ülesanne: "Mõelge nüüd midagi välja ja kirjutage siia." Siis nad on midagi välja mõelnud ja siia kirja pannud, et see ülesanne täita. Aga me ju näeme, et see kõik ei näita tegelikkust. Kas me oleme nüüd sõjaliseks riigikaitseks rohkem valmis? Kas me oleme vahepeal tegelikkuses midagi saavutanud? Kas me oleme mingeid uusi võimeid loonud? Missugune on meie tegelik lahinguvalmiduse seis? Kas me oleme õppused plaanipäraselt läbi viinud.? Me ei näe ju seda kõike siit. Seepärast ongi nii, et kui seati selline eesmärk, et meil peavad olema selged sihid ja selged mõõdikud, millega me nende täitmist mõõdame, siis vähemalt Kaitseministeeriumi valitsemisala puhul, nende mõõdikute kasutamise puhul me ei näe ju mingit nagu tulemust, lihtsalt me ei mõõda seda.

Ma ei ole süvenenud teiste valitsemisalade mõõdikutesse, aga kolleeg Aivar Sõerdil olid siin väga head näited. Nii et tegelikult need mõõdikud ei näita midagi. Ja see näitab kokku võttes meile seda, et eesmärk, mida me tahtsime saavutada, et me mõõdame konkreetselt seda tulemust, mis me selle raha kulutamisega saavutame, [ei ole täidetud]. Me ju ei mõõda seda mitte kuidagi. 

Seetõttu me peaksime tõesti tagasi minema ning kui mingi asi on ebaõnnestunud, siis lihtsalt tunnistama, et see on ebaõnnestunud, ja tegema selle ümber. Kui me saame seda eelarvet rohkem läbi näha, siis me saame seda kontrollida. Siis me saame ka otsuseid teha ja asju hinnata tegeliku mõju põhjal ja vaadata, et kui me seda rida nüüd muudame, mis siis tegelikult muutub. Praegu see ei ole kontrolli all. Ja ma ei oska ka teile öelda, kuidas selle praeguse süsteemiga võiks üldse midagi kontrolli alla saada. Tänan!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No oleme nüüd ausad, siin oli muidugi päris huvitav [kõnelejaid] kuulata. Ma oleksin pidanud ikka laskma Marisel oma arvamuse ka ära öelda, siis oleks [olnud näha, et] kolmest Reformierakonna esindajast on igaüks [samast asjast] natuke erinevalt rääkinud.

Tegevuspõhisest eelarvest rääkides süüdistatakse meid selles, et sel hetkel oli Martin rahandusminister ja mina rahanduskomisjoni esimees. Aga, sõbrad, ma ütlen teile, et see oli parim eelarve, mis tehti sel ajal. Sest tänu sellele eelarvele, 2021–2022, oli Eesti majandus Euroopa kõige paremini ja kiiremini arenev majandus. Ei ole tähtis see, mis rida on või mis värvi on kass, kes hiiri püüab, vaid oluline on see, et eelarves on read, millega ergutatakse majandust. Kui majandus kasvab, siis tulevad riigieelarvesse tulud, ja kui riigieelarvesse tulevad tulud, siis on, mida jagada. Nii kaua, kui tulusid ei tule, ei ole midagi jagada. 

Vaatame seda, et aastal 2019 oli meie riigieelarve tulude pool veidi alla 12 miljardi, praegu on veidi alla 18 miljardi. Mõelge, kui palju on selle väikse, lühikese perioodiga tulude pool kasvanud. Aga huvitaval kombel on ka kulude pool kasvanud. Ja nüüd ma olen nõus eelkõnelejatega selle koha pealt, et eelarve on nii pimedaks [ja läbipaistmatuks] tehtud, et see on nagu õudusunenägu. Ja minu arust on kõige kurvem see, et kui me küsime ministeeriumidest: "Palun kirjutage ridu lahti," siis tulevad poolikud vastused. Ja see ei ole esimest korda, et ühe erakonna ministeeriumides on see koht, kus on peidetud kulud. Kui regionaal- ja põllumajandusministrilt tuleb info, et investeeringute rea peal on sisustamata üle 2 miljoni euro, siis tekib küsimus, kas see 2 miljonit üldse selle rea peal peab olema. 

Vaatame reservi ridu, nende üle käib arutelu. Kui me rahanduskomisjonis küsisime kõigepealt siseministri käest, siis ta ütles, et jah, Võrru tuleb selle rea pealt 9 miljoni eest lasketiir. Siis tuli rahandusminister ja ütles, et jah, vist on. Tema küll seda ei toetanud, aga ütles, et vist on olemas. Siis tuleb esimene lugemine, me küsime uuesti, kas seal rea peal on see, aga siis ta ütleb, et vist ei ole, ametnikud ütlesid, et äkki 2026 on. Kes teeb riigieelarvet? Kas ametnikud, kes otsustavad, kuhu 18 miljardit kulub, või otsustavad poliitikud koos ametnikega, kes pakuvad variante välja? Või mis siis on? 

Täna jõudsime sellisele järeldusele: kui me eile olime komisjonis, siis tuli Sotsiaalministeeriumi esindaja ja ütles väga selge sõnumi: erasektor on halb, kõik tuleb tellida riigisektorist, mis on väga hea. Sel hetkel oli küll juttu tervishoiust. Siis ma tuletasin meelde, et sel hetkel, kui Tallinna praegune linnapea oli sotsminister ja sel hetkel haigekassa esimees, siis tehti see otsus, et tellime kõik riigisektorist, jumala pärast, ärme erasektorist tervis[hoidu] midagi telli. Mis on selle tulemus? Miljardid betooni, mida maksab kinni haigekassa, lihtsalt selle amortisatsiooni, mitte midagi ei ole tervishoidu läinud. Siis me paneme miljoni selle alla, et nimetada haigekassa ümber Tervisekassaks. 

Kolm minutit, palun!

Kolm minutit lisaks.  

Ja tulemus on mis? Me tegeleme ikkagi haigekassaga, mitte sellega, et panna raha tervisesse ja vaadata ettepoole, kuidas inimesed elaksid tervena kauem, et nad saaksid haigusi ennetada. Sest sama probleem on eelarvega. Tegevuspõhine eelarve ei ole üldse paha. On ainult üks viga: meil on seltskond, kes kirjutab siia selliseid jaburdusi. Ja neid jaburdusi ei jälgi mitte keegi peale Aivari. 

Minu arvates on Aivari näide, mis ta enne oma kõnes tõi, kõige kõnekam. Tegevuspõhise eelarve eesmärk oli selline: kui on näha, et kuskil läheb asi untsu, siis tuleb püüda seda parandada. Aga mis meil toimub? Teedeehituselt on võetud kaks kolmandikku raha ära. Teisipäeva hommikul tulin Tartust Tallinnasse, kõige uuemal teelõigul 2 + 1 oli avarii ja autod seisid seal kahekilomeetrises [järjekorras] mitmeid tunde. Sest keegi suutis uuesti ära otsustada, et ehitatakse 2 + 1 teid. Kuigi aastal 2020 sai igasugustesse strateegiatesse sisse kirjutatud, et Tallinna, Tartu, Rakvere, Narva ja Tallinna vahel on ainult 2 + 2 teed, et sellist olukorda[, nagu ma enne kirjeldasin,] ei tekiks. Võimalus, mis nüüd antakse – see, et minister hakkab oma ministeeriumi sees miljardeid ise ümber tõstma –, no tule taevas appi! Omavalitsuses ei saa sa majanduskulu palgakuluks panna ega palgakulu majanduskuluks ilma, et sa sellega volikogusse tuleksid. 

Meil kästakse 101 inimesel eelarvet pimesi hääletada. Meil on saalis siin paar hinge, kes tõesti seda eelarvet südamega loevad. Isegi Maris ütleb, et ta ei saa aru, tal ei ole [kõigile küsimustele] vastuseid. Me küsime päevast päeva ministrite käest ja ka ametnike käest, kus need read on või mis need on. Aga siis me teeme veel hullemaks selle otsuse. Mind tõesti [häirib] see, et otsustusõigus muutubki nii, et võtame siit näiteks selle 18 miljardit ja küll nad seal siis otsustavad. 

Muidugi oli üks suur viga, kui olime meie ka [valitsuses], koroona ajal, ja kartsime, et me ei tea mitte kunagi ette, mis kulutused võivad tekkida, nii et me tegime valitsuse reservi üle kümne korra suurema, kui see tavaliselt oli. Nüüd sellist olukorda ei ole, aga ikkagi see number mitte ei vähene, vaid, vastupidi, kasvab. Me näeme nüüd, mis toimub 2024. aasta eelarve koha pealt. Paberi peal hoitakse justkui 70 miljonit kokku, aga tegelikult nägime, et 2025. aastaks olid kõik need read juba sinna sisse kirjutatud. 

Keda me petame? Püüame nagu inimesi lollitada. Ja siis räägime kaitsekuludest. Õnneks ajakirjanduses on öeldud, et Ameerika kongresmenid on andnud meile 17 pikamaaraketi ostu õiguse. Meil on vaja 1000. Ehk meil on vaja kaks miljardit – ma ei tea, kuidas kogu aeg arvutakse 1,6 miljardi vajadust –, et ennetada ...

Teie aeg!  

Nii et ma loodan, et seda eelnõu veel tõsiselt arutatakse ja võetakse arvesse Isamaa ettepanekut teine lugemine katkestada, et komisjonis teha õigeid otsuseid …

Teie aeg! 

… mitte mängida seda [mängu], et teerulliga sõidetakse opositsioonist üle. Aitäh!

Järgmisena Maris Lauri, palun! (Maris Lauri palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulasin siin kõnesid ja täpselt nii, nagu ma kahtlustasin, et võib juhtuda, juhtuski. Aga mõned asjad juhtusid ekstra. Siin oli paar väga barokset sõnavõttu. Mõned ettekanded sellel teemal, mis tõesti muret [teeb], olid täiesti arusaadavad. 

Aga mina olen põhimõtteliselt lähtunud sellest, et ma võtan sõna siis, kui ma olen ikkagi teemaga kursis. Ja üks kursis oleku [eeldus ja asja] mõte on see, et ma loen eelnõu läbi. Kahjuks tuleb tõdeda, et paar sõnavõtjat ei olnud eelnõu läbi lugenud ja leidsid sealt asju, mida seal sees ei olnud.

Esiteks, kindlasti ei muuda arutluse all olev eelnõu midagi selles, mida valitsus saab teha ümbertõstmise mõttes. Need õigused on kehtivas seaduses olemas – see, mis kehtib, kehtib ka edasi. Jah, küsimus on selles, kas ta peab kehtima, ehk milline peab olema valitsuse ja ministrite õigus rahalisi ressursse ümber suunata, kui vajadus tekib. Ja tõesti, seal ei saa teha niimoodi, et kui keegi tahab näiteks 10 eurot kuskile liigutada, siis peab selleks tulema siia Riigikokku. Kui on omavalitsus – no hea küll, omavalitsused tegelevad ikka palju väiksemate eelarvete ja väiksemate summadega.  

Nii et selle piiri seadmine on kindlasti diskussiooni koht ja seda ma komisjoni esindajana sõna võttes ja küsimustele vastates ka korduvalt rõhutasin. Selleks on vaja natuke aega, et jõuda arusaamale, [mille üle võiks diskuteerida]. Kui siin saalis ei ole selles ühtset arusaama, siis tulebki lihtsalt arutada, kuskohas see piir on. Nii et see eelnõu ei anna valitsusele täiendavaid võimalusi rahalisi vahendeid kuidagi teistmoodi ümber tõsta, kui seda on varem tehtud. Need võimalused on kõik [juba enne olemas] olnud.

Ma avaldan ka koha, kust saada seda informatsiooni, mida ei leita. Ma ütleksin, et võib-olla ei viitsita otsida. Kõigepealt soovitan alati minna Rahandusministeeriumi kodulehele, aga seal on olemas kena viide sellisele lehele nagu riigiraha.fin.ee, kust saate teada, kuhu riigi raha kulub, kust ta tuleb ja nii edasi.

Veel teeb ausalt öeldes kurvaks – ja minu arvates on see alatu –, kui inimesele pannakse suhu sõnu, mida ta ei ole öelnud. Noh, siin Riigikogu saalis aeg-ajalt väänatakse üksteise sõnu, aga reaalselt on asi selles, et neid muudatusettepanekuid ja seda täiendavat muudatust, mida me pakume, et võiks sisse viia, on arutatud õiguskantsleriga ja on läbi räägitud ka riigikontrolöriga. Komisjoni tehtav muudatus [tegeleb] just nimelt selle probleemiga, millest õiguskantsler on rääkinud – peaks olema välja toodud need kulutused, mis on teistes seadustes fikseeritud. Me lahendame probleemi, millele õiguskantsler osutab.

Ma keeldun nimetamast riigikontrolöri aruannet, millest eelmisel nädalal räägiti, hävitavaks hinnanguks tulemuspõhisele eelarvele. See oli tasakaalustatud analüüs ja tõesti sellisena kasulik, sest ta osutas nendele probleemidele, mis tulemuspõhises eelarves on. Kuidas on need [probleemid] lahendatavad, see ongi diskussiooni koht, ja seda diskussiooni me peaksime [pidama].  

Veel paarist asjast. Kõige pimedam oli riigieelarve siis, kui ta esimest korda tulemuspõhisena esitati, nimelt 2020. aastal. Ma julgen seda väita, sest ma olen ilmselt üks väheseid Riigikogu liikmeid, kes on kõik eelarved läbi lugenud – siis, kui ma olen siin Riigikogus [töötanud]. Ja selle kõige pimedama, 2020. aasta eelarve tõttu on meil mitu suurt kohtuasja, pooleli on päris mitmed menetlused, kus võetakse tagasi toetusi, nõutakse neid tagasi. See oli see koht, kus antigi vabadus ja võimalus jagada asju ja riigi raha nii, kuidas paljudele meeldis.

Minul oli päris hämmastav kuulda, kui siinsamas puldis nõuti seda, et konkursi tulemused tuleb riigieelarves ette ära kirjutada. Kui raha jaotamine on mõeldud konkursipõhiselt, siis riigieelarvesse ei saa kirjutada, kes on need [raha] saajad. Andke andeks, see on seadusevastane!

Ja see on tegelikult see, mida mõni erakond, mõni Riigikogu liige on väga palju toetanud: jagame omadele, paneme selle rea sinna sisse. Me oleme õnneks lahti saanud katuseraha jagamisest. Aga jah, eks katuseraha mõte on selles, et ma panen selle sinna kuskile, et keegi saaks, et keegi omaks, jumal teab milleks ja miks. Meil on olnud ka Riigikogus ja avalikkuses selliste ettemääratud poolpoliitiliste rahakasutuste ja valikute üle päris kuumi diskussioone. Ma loodan, et nii ei taheta teha.

Ja veel. Me saime siin täna kaks ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Need kaks ettepanekut nõuavad seda, et 2025. aasta eelarve oleks praegusest vormist, mis esitatud eelnõul on, veelgi pimedam, et me võtaksime välja need read, kust me näeme, kuhu miski läheb, millised on majanduskulud, millised on toetused, tõsised toetused. Nii et andke andeks, minu arvates te kahjuks olete silmakirjalikud. Aitäh!

Järgmisena Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No jaa, just saime teada seda, mida reformierakondlased muidugi teavad ainsatena: et me elame kõikidest võimalikest maailmadest kõige paremas. Ja loomulikult, selles kõikidest maailmadest kõige paremas saab olla ka kõige parem eelarve, mille nemad on teinud. Aga tegelikkus? Tegelikkus on niisugune, et … Minge ära jah, sest ongi parem, kui te ära lähete. Minge ära! Te peaks üldse ära minema poliitikast, kogu Eesti poliitiliselt maastikult. Nii palju halba olete juba teinud. Ja teete halba ka sellesama eelnõuga.

Selle eelnõu juurde tulles: kõik, kes on sõna võtnud kriitiliselt – ja õigustatult kriitiliselt –, juhivad ju tähelepanu sellele, et [eelarvest] ei ole võimalik aru saada. Ei ole võimalik aru saada! (Hääl saalist.) Täpselt samasugust hämmingut on jaganud avalikkusega meie riigikontrolör, kes on väga selgelt osundanud kõikidele nendele puudustele. Ja ta on teinud seda korduvalt, mitte ainult üks kord. Teda on kutsutud telesaadetesse, teda on kutsutud raadiosaadetesse, ta on kirjutanud artikleid ja selgitanud. Aga no ei ole võimalik midagi selgitada inimestele, kes keelduvad aru saamast. 

Ja nüüd jõuame ka mõne varasema sõnavõtuni. Üks meie militaarasjatundja kurtis väga selgelt, arusaadavalt ja põhjendatult selle üle, et ei saa aru, kuhu raha läheb, mida selle rahaga, mis kaitse‑eelarvesse on eraldatud, tegelikkuses riigikaitse [eesmärgil] teha saab. No kui tema ei saa aru, siis miks te arvate, et inimene tänavalt saab aru või et üks seersant või ka kapral saab aru? No ei saa ju aru! Pole võimalik. Tema ei saa aru. Jutt käib sellest, kuidas me suurendame julgeolekut ja tõstame julgeoleku peale kulutatud vahendeid. 

Aga tegelikkus on proosaline. Nüüd me jõuame selle juurde, mispärast on see eelarve nii segane ja arusaamatu. See on ju taotluslik. Eelkõneleja rääkis siin põlglikult ja üleolevalt katuserahast, mis ära kaotati. Aga vaadake, katuseraha oli kõige läbipaistvam raha üldse. Ja katuseraha ei läinud kellelegi omale. Mina eraldasin omal ajal Anna kiriku põranda väljavahetamiseks. Ma ei ole Anna kirikusse oma jalgagi tõstnud, ma ei tea, kes on seal õpetaja, ja ma ei tea, kes on selle koguduse liikmed. Mul ei olnud mingit isiklikku huvi Anna kirikule raha andmiseks. Aga oli võimalik anda, palve oli – andsime. 

Ja ma võin tuua terve rea selliseid näiteid. Need ei olnud minu omanduses. Mingi memmekeste klubi, kus kootakse sokke, ei ole minu omandus. Ma ei ole mingisugune pärisorjade pidaja. Ilmselt reformierakondlased arvad, et terve Eesti rahvas on nende pärisori. Aga mina nii ei arva. Ja mul oli väga hea meel, kui ma seda rohujuure tasandit [sain toetada] ja tegelikku regionaalpoliitikat teha. Aga noh, see pidi korruptiivne olema. Võtame ära!

Aga tegelikult on – tuleme jälle eelarve juurde tagasi – korruptiivne kogu see eelarve, just nimelt sellepärast, et see on nii läbipaistmatu, et isegi Aivar Sõerd, kellest ma kui rahandusspetsialistist sügavalt lugu pean, ütleb, et ta ei saa aru. No kui Aivar ei saa aru, ma ei tea, kui riigikontrolör ei saa aru ja väga paljud teised ei saa aru, siis peab ikka kuskil mingi kala sees olema.

Ja nüüd jõuame uuesti tagasi selleni, miks see kala seal sees on. Aga sellepärast, et oleks võimalik omadele uhada seda raha. Sellepärast, et oleks võimalik varastada seda raha. See on riigieelarve tegemine korruptiivseks rahandusinstrumendiks. Täpselt seda ta on. Te võite mulle öelda ükskõik mida – ükskõik kes võib öelda –, aga täpselt seda ta on. See on korruptiivne instrument oma poliitika teostamiseks, omade nuumamiseks ja poliitika mõjutamiseks. 

Tulles meie militaareksperdi juurde tagasi, aga kuidas see on nüüd ühtäkki välja kukkunud niimoodi, et ajal … 

Ma palun lisaaega ka, jah.

Kolm minutit lisaaega.

… kui me suurendame kaitsekulusid, me näeme, kuidas ühtäkki nagu rotiparv ministeeriumiametnikke ja kõrgemaid sõjaväelasi tormab Eesti oma kaitsetööstust üles ehitama? Oi-oi, kus äkitselt tuli see hirmus missioon! 

Paha lugu on selles, kullakesed, noorukesed, kes te siit lahkusite praegu, üle õla põlglikult minu poole vaadates, et Eestil oli oma kaitsetööstus. Mina mäletan seda. See oli Nõukogude Liidu ajast päritud tootmiskoondis Arsenal, mis tootis laskemoona, miine ja mingisuguseid, ma ei tea, kahurite ja laskerelvade varuosi. Meil oli oma kaitsetööstus. Aga selle kaitsetööstuse me tookord likvideerisime tasapisi ära. Ei, meil ei ole tarvis! Ma mäletan, kaitseminister oli vist Jüri Luik. Ma küsisin temalt, miks me selle kinni paneme. "Ah, meil ei ole vaja seda, me hakkame NATO-st [abi] saama. Ja see tootmisvõimsus on seal nii suur, meil ei ole mitte midagi teha nende padrunitega, mida nad seal toodavad." Pandi kinni. No ma olin väike ametnik, ministeeriumiametnik, kätt vahele panna ei saanud. Ma ei saa isegi praegu tähtsa rahvasaadikuna kätt vahele panna, rääkimata sellest, et väike ministeeriumiametnik käe vahele paneks. Igatahes see [tehas] pandi kinni. 

Meil oli oma kaitsetööstus, sõbrad! Seda oleks tulnud arendada. Sest oli ju 25 aastat või 30 aastat tagasi teada, et Venemaa on siin ja jääb siia. Ja mina mäletan jällegi – vaata, teie ei mäleta, kulla lapsukesed, kes te olete siin ennast peast roheliseks püganud, aga mina mäletan – seda, kuidas Vene vägede lahkumise läbirääkimistel ühel banketil pärast ühte vooru üks tol ajal juba Vene kindral, kes oli läbirääkimiste delegatsioonis ekspert, ütles selge sõnaga, poolpurjus: "Ah, te võite siin punnitada, 20–25 aasta pärast võtame teid tagasi!" Ja ma mäletan väga selgelt, kui ta ütles: prostoje delo, šapkami budem kidat, lihtne asi, mütsiga lööme. 

Vaat nüüd on see moment, kus tullakse meid hirmutama sellega, et mütsiga lüüakse, ja nüüd äkki kõigil on missioonitunne. Läheme kaitsetööstust ehitama! See on raha varastamine, sõbrad! Sellepärast et seda kaitsetööstust ei ehita te nipsust üles. Ja sellele kaitsetööstusele on meil konkurendid, meie oma liidu, Euroopa Liidu liikmesriikides, Rheinmetallid ja loomulikult üle ookeani kõikvõimalikud Lockheedid ja muud tegelased. Nemad on huvitatud nüüd sellest, et me paneme siin võimsa kaitsetööstuse püsti või? Nalja teete! 

Ja siis oli kellelgi siin küsimus – see oli Aivar Kokk vist, jah –, keda te petate. Aga ma vastan, Aivar, sulle. Ja vastan ka kõigile teistele: rahvast petate, avalikkust petate. 

Teie aeg!

Aga ma kurvastan teid: te ei peta ära, sellepärast et lihtne inimene ei tahagi sellest eelnõust aru saada, ei sellest eelnõust ega muudest eelarve-eelnõudest ka. Lihtne inimene saab ühest asjast väga hästi aru: kas elu läheb kakamaks või läheb elu paremaks.

Teie aeg!

Ja teie juhtimisel juba kolm aastat läheb elu ainult halvemaks. Te ei peta kedagi ära.

Järgmisena Urmas Reinsalu, palun! Kas sul on nüüd kõne fraktsiooni nimel või oli enne fraktsiooni nimel? (Urmas Reinsalu ütleb, et ta kõneleb fraktsiooni nimel.) Praegu fraktsiooni nimel. Aitäh!

Aitäh! Ma tahtsin anda vastuse proua Maris Lauri osundusele selle kohta, otsekui tegevustoetusi või toetusi juriidilistele isikutele riigieelarves ei ole võimalik täpsemalt kirjeldada sellel põhjusel, et kui on tegemist konkursipõhise toetusega, siis oleks otsekui konkursi tulemus ette määratud ja see ilmselgelt ei oleks õiglane õigusriigis. See ei ole relevantne käsitlus, proua Lauri, kogu lugupidamise juures. 

Vaatame tehioludele näkku. Riigikontroll on 2023. aasta pinnalt välja toonud – võtame konkreetselt ette hinnangu 2023. aasta riigieelarvele ja selle täitmisele, et riigieelarvest anti riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Ja nüüd tuleb välja selle asja puudujääkide pinnas. Eelarveseaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alusel plaaniti toetusi jagada. Seesama osundus selle kohta, et seda teha konkurssidel ja et oleks kirjas need reeglid ja põhimõtted, mille alusel seadusandja raha eraldab, vastavalt agentidele, kes selle realiseerima peavad – seda ei selgunud. Seletuskirja toetusi puudutavas lisas on avalikustatud vaid osaline info – jutt käib 2023. aastast ja tuleb nentida, et 2025. aasta eelnõuga on olukord tegelikult veel kehvemaks läinud – toetust saavate juriidiliste isikute kohta ning see – tähelepanu! – ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti riigisiseseid toetusi võrreldes seletuskirja lisas nr 3 tooduga tegelikult neli korda suuremas summas. 

Ja nüüd on oluline, et lihtsalt on kirjeldatud ära: 5 miljardit eurot on kavandatud juriidiliste isikute toetuseks. Milleks täpsemalt, ei selgu kuidagi. Ja kui vaadata lisa nr 3, siis seal loetletakse planeeritud toetusi vaid 668,2 miljoni euro ulatuses. Nüüd tuleb tähelepanu juhtida, et suuremad toetuse saajad pole eraldi võetuna mittetulundusühingud või sihtasutused ega ka äriühingud. Nimelt, suurema osa rahast saavad avalik-õiguslikud institutsioonid, kelle puhul rääkida sellest, et leiab aset konkurss, ei ole relevantne. Ülikoolid, ERR – nemad said 44%, kohalikud omavalitsused said 27%, äriühinguid 12% ning sihtasutused ja MTÜ-d on viimasel kohal kogu toetuste mahust 12%-lise mahuga. 

Kui jätta kõrvale kohalikud omavalitsused ja ülikoolid, siis riigikontrolör andis oma objektiivse ekspertiisi seadusandjale. Tsiteerin: "[…] pole tihtilugu aru saada, miks mõni asutus on raha saanud. Paljudel juhtudel on raha jagatud ilma konkursita, lihtsalt otsustatakse, et mingi asutus saab. Või on selgunud, et mingi projekt on saanud kaks korda rohkem raha, kui ette nähti." Nii et osundus selle kohta, otsekui läbipaistmatu eelarve tagaks õiglase kohtlemise toetuste maksmisel ja riigi seatud eesmärkide realiseerimise, kahjuks ei vasta – Riigikontrolli hinnangul – tõele. 

Seetõttu on relevantsed Isamaa ettepanekud – ja ma kutsun rahvaesindust üles neid toetama –, mis muudavad selle eelarve läbipaistvamaks ja mis jõustamise korral võimaldavad asetada juhtimissuunise juba 2025. aasta eelarvele, nii et meil oleks võimalik ka 2025. aasta eelarve viia sellisesse ülesehitusse, mille puhul on parlamendil – aga sellest johtuvalt ka avalikkusel – võimalik hinnata rahalisi valikuid, samuti seda, kuhu raha tegelikult läheb, milliste seatud eesmärkide elluviimiseks see läheb. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Aga Maris Lauri, ma saan aru, et vastusõnavõtt.

Aitäh! Juhin tähelepanu, et demagoogia üks võte on segada tõde valega või pooltõega. Toetuste hulka loetakse riigieelarves ka eraldised sotsiaalfondi ehk pensionid, loetakse haigekassa eraldis omavalitsustele. Ja need on kindlasti eraldi reaga välja toodud, aga võib-olla alati mitte tõesti sellises vormis kuskil tagumises lisas. Kindlasti on see muudatusettepanek, mis komisjon ette paneb, tehtud just nimelt selle mõttega, et sellised toetused, sellised eraldised oleksid eelarves välja toodud. Ja ma rõhutan veel üks kord: kui me venitame selle eelarve baasseaduse muudatuste tegemisega, siis tekib kohustus muuta praegu see 2025. aasta eelarve – selline, nagu see praegu meie käsitluses on – umbmäärasemaks ja tõmmata sealt terve hulk ridu välja. Meie muudatused võimaldavad neid ridu juurde panna.

Sulgen läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta on tehtud 19 muudatusettepanekut ja me asume nende läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Seda muudatusettepanekut me hääletada ei soovi, aga soovime teist. Ma olin liiga ennatlik.

Aitäh! Nii, teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! See on just õige koht, kus ma peaks sõna võtma. See on kindlasti väga oluline punkt. Käesolev muudatusettepanekute pakett muudab riigieelarve baasseadust selliselt, et tagaks täieliku ülemineku kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele ja [loobutaks] tegelikult tegevuspõhise eelarve põhimõttest. Mul on kahju, et juhtivkomisjon meie ettepanekut ei toetanud, ja loomulikult, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ma palun seda punkti hääletada siinsamas saalis. Enne hääletuse läbiviimist ma sooviks kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Enne kui läheme hääletuse juurde, Maris Lauri, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Meil on olnud tava, et kui küsitakse muudatusettepaneku hääletamist, siis ei peeta kõnesid, aga mu kolleeg selle muudatusettepaneku palumisel pidas väikese kõne. Kas meie tavad on muutunud?

Ei, meie tavad ei ole muutunud. Ta põhjendas, miks ta tahab seda muudatusettepanekut hääletusele panna. 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 18, vastu 59. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Läheme kolmanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Paneme muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistust, või olete valmis kohe seda tegema? (Saalist vastatakse: "Jaa!") Hästi.  

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 59 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Jälle väga vajalik ettepanek, mis tagab ka arusaamise eelarve liigendusest. Kindlasti paluks seda muudatusettepanekut hääletada, samuti võtame mõtlemiseks kümneminutilise pausi.

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

Nii, lugupeetud Riigikogu! Keskfraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ja me asume hääletuse juurde. 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt viies muudatusettepanek. Esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Sellega on nüüd selline lugu, et selle ettepaneku lükkas komisjon tagasi, aga pärast tegi komisjon ise põhimõtteliselt samasisulise ettepaneku. Mina väidan, et meie ettepaneku sõnastus, Raini ja Martini ettepaneku sõnastus oli tegelikult väga palju parem. Nii et mina teen ettepaneku, et hääletame seda. Hääletame ikkagi selle sisse ja komisjoni oma maha, sest meie oma oli parem ettepanek.

Selge, aitäh! Head kolleegid, keegi saalist ei ole praegu lahkunud. Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.)

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ja vaheaega ei võta. Juhul, kui hääletamine läheb hästi, ei ole meil ka järgmiste Isamaa ettepanekute puhul põhjust vaheaega võtta.

Aitäh! Head kolleegid! Kuna saali tuleb inimesi üha juurde, siis ma küsin, kas me võime asuda hääletuse juurde. (Saalist vastatakse jaatavalt.)  

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Seitsmes muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Jällegi väga oluline punkt, mille Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud. Kindlasti sooviks seda hääletada. Pausi sel hetkel ei hakka võtma.

Pausi? Ei soovi vaheaega? Selge. Head kolleegid, kuna kõik on saalis, siis ma küsin, kas me tohime asuda hääletuse juurde. (Saalist vastatakse jaatavalt.) Keegi ei ole vastu. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt kaheksas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletust.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.)

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt üheksas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kahju, et komisjon ei arvestanud meie ettepanekut. Seetõttu paluksime selle punkti juures hääletust.

Suur tänu, hea kolleeg! Aga enne, kui me saame nüüd hääletusprotseduuri juurde asuda, on käsi püsti Helle-Moonika Helmel, tal on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Vabandust! Vabandust! Kui ma nüüd tõesti saan sõna, siis see on juhtunud juba mitmendat korda. [Need puldid] on väga tundlikud, kui siia läheb kas või telefon või midagi peale ... Vabandust! Mina seda …

Ma saan aru, Helle-Moonika Helme. Seda on juhtunud juhtunud siin peaaegu kõigil, et kogemata minnakse puutetundliku ekraani vastu. Selge. 

Head kolleegid! Nüüd me pidasime siin küll väikese pausi, nii et ma küsin üle: kas me tohime üheksanda muudatusettepaneku hääletuse juurde minna? (Hääl saalist: "Jaa!")  

Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt kümnes muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Eelmine Isamaa muudatusettepaneku hääletamine ei läinud küll hästi, aga me anname uue võimaluse.

Aitäh, hea kolleeg! Lugupeetud Riigikogu, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Hääled saalist: "Jaa!")  

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 11. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Jaa. Paluks hääletust.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) 

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja 12. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletust.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) 

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 12. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

13. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) 

Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 14. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluksin hääletust ja kindlasti ma sooviksin, et head kolleegid mõtleks positiivselt kaasa sellele muudatusettepanekule.

Aitäh, head kolleegid! Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastati jaatavalt.) 

Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 15. muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada – mitte lihtsalt minna hääletamise juurde, vaid lausa hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime seda ettepanekut hääletada? (Saalist vastatakse jaatavalt.) 

Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja 16. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! See muudatusettepanek on väga tõsine ja vajalik, ilma selle [muudatuse]ta see seadus [vajalikul] viisil ei toimiks. Nimelt, ministrid vastavalt sellele muudatusettepanekule ei saaks oma valitsemisalal kuluartikleid muuta ja liigutada. Loomulikult me paluksime seda punkti hääletada. Enne seda sooviksime ka kolleegidega nõu pidada ja selleks sooviksime ka kümneminutilist vaheaega.

Suur tänu! Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

Austatud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. 

Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 17. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mina loen siit protokollist, et muudatust, mille kohaselt muutub kulude jaotuse esitamine majandusliku sisu järgi kohustuslikuks ning ministritele ja põhiseaduslikele institutsioonidele seatakse limiidid, toetab ka rahandusminister Jürgen Ligi. Ehk mina paneksin nüüd selle muudatusettepaneku hääletusele, et näha, kas Reformierakond toetab Jürgen Ligit, kes toetas seda ettepanekut, või mitte. Teeme sellest hääletusest nüüd usaldushääletuse.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletamise juurde? (Saal on nõus.) 

Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

18. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja tänase 19. muudatusettepaneku selle eelnõu kohta on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) 

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu 16 ja erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 

Head kolleegid, oleme kõik 511 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 511 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Need ettepanekud teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teine lugemine katkestada. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Keegi vastu ei ole? (Hääl saalist.) Teda ei ole saalis. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, 511 SE teine lugemine on lõpetatud. 

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Üks hetk, Annely! Ma saan aru, et siin on vahepeal tekkinud küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kahetsusväärselt peab ka selle eelnõu puhul nimetama, et kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus olevalt on jäetud Isamaa muudatusettepanekud arvestamata ja on jäetud ka siia muudatusettepanekute loetellu lisamata. Ja see on veel selgem ja reljeefsem, kui see eelmine vaidlus meil siin oli. Ma tsiteerin kõigepealt meie muudatusettepanekute väljajätmise põhjust. Rahanduskomisjon jättis need Isamaa fraktsiooni nõuetele mittevastavad muudatusettepanekud – kõigepealt, me ei ole mingeid nõudeid esitanud ja kust teie teate, mis on Isamaa fraktsiooni nõuded? – läbi vaatamata ja nii edasi. See on täiesti eksitav.

Aga olulisem on see, et põhjuseks, miks meie muudatusettepanekuid konkreetse 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta [loetellu] ei lisata, on toodud, et me oleme justkui oma ettepanekutega muutnud riigieelarve kogumahtu. Seda tõesti baasseadus ei võimalda, aga me ei ole sellist muudatusettepanekut teinud. Kulutuste kokkuhoid ei tähenda eelarve mahu vähendamist, vaid tähendab seda, et kokkuhoitud vahendid lähevad edasi riigireservi, juhul kui nad aastavahetuseks jäävad kasutamata. Me ei ole sellist ettepanekut teinud.

Mis põhjusel rahanduskomisjon on jõudnud juhtivkomisjonina järeldusele, et me oleme tahtnud muuta mahtu? See ei vasta tõele. See ei vasta tõele, austatud juhataja! Seda praegust eelarvepunkti me ei saa mingil juhul sellisel kujul menetleda. Meie muudatusettepanekud on jäetud kõrvale, neid ei ole kantud muudatusettepanekute lehele põhjusel, mis ei vasta kodu‑ ja töökorra seadusele. Nii et minu ettepanek on praegu seda punkti mitte arutada ja kas siis kanda meie muudatusettepanekud, nii nagu kord ja kohus ette näeb, muudatusettepanekute lehele või täna seda arutelu mitte avada. Kui Rahanduskomisjon likvideerib oma praagi, kannab need muudatusettepanekute lehele, siis me saame selle menetlusega edasi minna.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te nägite, ma juba kutsusin rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni siia Riigikogu kõnetooli, ja see on just see koht, kus te saate kõik protseduurilised küsimused, ka selle konkreetse eelnõu menetluse kohta, ära küsida. Antud juhul kindlasti rahanduskomisjoni esimees on õige inimene, kelle käest neid küsimusi küsida. Ma ei näe küll põhjust, et me peaksime selle eelnõu menetlemisest siin hetkel loobuma.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud istungi juhataja! Need küsimused on tegelikult ikkagi suunatud teile, sest vaadake, parlamendi töökord ja selle tagamine, täiskogu kvaliteetse töö tagamine on vastavalt seadusele istungi juhataja elementaarne ülesanne. Esmaspäeval kella viieks peab meile olema esitatud täielik muudatusettepanekute loend nende eelnõude kohta, mida me sellel töönädalal hakkame menetlema. Esmaspäeval esitatud muudatusettepanekute loendis, nagu siin eespool viidati, ei sisaldunud kahte sisulist muudatusettepanekut, mis olid täpse kontuuriga sõnastatud vastavuses Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 100 ja § 99 nõuetele.

Nüüd on meil tekkinud olukord, millest tuleneb see niisugune vingerdav hoiak, milleni me oleme jõudnud. Kui Isamaa paneb ette astuda sisuliselt samme valitsemiskulude vähendamiseks, seda juba 2024. aasta vaates, siis valitsusliit ei soovi anda isegi võimalust selle täiskogus menetlemiseks. See on väga halb pretsedent. See on olukord, kus võib arutada selle üle, kas mingi ettepanek on objektiivselt realiseeritav, kas see on ühe või teise poliitikakavatsuse elluviimiseks otstarbekohane. Kuid kodukorraseadus ütleb: esitatud muudatusettepanekud tuleb tuua parlamendi täiskogu ette. Omaette küsimus on, milliseid [ettepanekuid] parlamendi täiskogu toetab. See oli sisuliselt üks osa meie alternatiivsest eelarvest. Te olete seda vastustanud süsteemselt. Teie poliitiline käitumisjoonis on täiesti erinev. Te mõtlete, et kui püüate siin parlamendisaalis Isamaa poliitikat selliste seadust rikkuvate meetmetega kustutada, siis see omab Eesti poliitikas mingit mõju. Jah, teil on hääled ja teil on võim, aga see ei tähenda, et see on absoluutne ja lõplik. Ka teie võim lõpeb kunagi.

Ettepanek on väga lihtne ja konkreetne. Te peate andma vastuse, millise paragrahvi alusel on rahanduskomisjon langetanud selle otsuse, et meile ei ole [esitatud] terviklikku muudatusettepanekute loendit. See ei ole rahanduskomisjoni autonoomne suva olukorras, kus on selge seadusrikkumine. Konkreetne ettepanek on katkestada selle seaduseelnõu …, mitte alustada selle seaduseelnõu menetlemist ja juhatajal vajaduse korral Riigikogu juhatuse otsust kujundades anda selge ülesanne rahanduskomisjonile: viia muudatusettepanekute tabel seadusega kooskõlla. Kui rahanduskomisjoni liikmete enamus, kasutades seda koalitsioonis, ma saan aru, kokku lepitud käitumisjoonist, mis muutub juba retsidiivseks, ei nõustu sellega, siis peab Riigikogu juhatus ise langetama selle otsuse ja esitama korrektse muudatusettepanekute loendi parlamendi täiskogule. See on väga põhimõtteline küsimus. See on valikute koht, kas parlamendil on võimalik hääletada põhimõtteliste, erinevate poliitika alternatiivide üle, sealhulgas nende alternatiivide üle, mis võimaldavad rahanduslikult jätkusuutlikult jõustuda riigi eelarvepoliitikat nõnda, et ei ole vaja maksutõusude massiivi Eestile, Eesti inimestele ja ettevõtetele peale suruda. 

Härra istungi juhataja, ma kutsun üles teid heauskselt dialoogi vaimus praegu langetama otsust, mis on vältimatu, kui tahta õiglaselt ja ausa kohtumõistjana Eesti Vabariigi rahvaesindust juhtida.

Aitäh, hea kolleeg! See diskussioon on täna juba korra istungi rakendamisel toimunud. Me oleme korduvalt siin juhtinud tähelepanu, et komisjonide enesekorraldusõigus on suur. Ka rahanduskomisjoni esimees tuleb täna siia Riigikogu kõnetooli, et kõikidele küsimustele vastata. Te ise andsite ka vastuse oma küsimusele, kui te rääkisite katkestamise võimalusest. Te saate teha eelnõu [menetluse] katkestamise ettepaneku ja Riigikogu täiskogu saab selle ettepaneku üle otsustada. See on see protseduurika ka tänase menetluse tarvis. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma resoluutselt protestin selle praeguse käitumise vastu, et me menetleme seda justkui tavakorras ja meil on õigus teha katkestamise ettepanek, mille loomulikult koalitsioon oma häälteenamusega maha hääletab. Tegelikult ei mäletagi siin niisugust brutaalset kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumist, nagu täna toimub lausa ahelreaktsioonina mitme eelnõu puhul. Aga siiski on need kaks erinevat juhtumit, see ei ole täiesti analoogne [käitumine]. Ma avan selle sisu natukene ja siis ma teen ka ettepaneku.

Kui te suudate jälgida ja kui teil on see eelnõu ja seletuskiri nüüd ees, siis meie muudatusettepanek on väga selge: ettepanek Vabariigi Valitsusel vähendada keskvalitsuse kulusid 200 miljoni euro ulatuses. Siin ei ole sõnagi eelarve kogumahu muutmisest, kas selle suurendamisest või vähendamisest. Nii nagu baasseadus ütleb, kasutamata vahendid, sealhulgas kokkuhoitud vahendid, kantakse aasta lõpul üle riigireservi. Ja isegi matemaatiliselt, pange tähele, [eelarve kogumaht ei vähene]. Kui te vaatate kogu meie kahest punktist koosnevat muudatusettepanekut, ka matemaatiliselt, ja teete nüüd järelduse, et me justkui tegime ettepaneku selle võrra vähendada mahtu, siis selle muudatusettepaneku teine osa ütleb: Vabariigi Valitsusel piirata 2024. aasta riigieelarvest 2025. aasta riigieelarvesse ülekantavaid kulusid 200 miljoni euro võrra ehk jätta need rahalised vahendid 2024. aastal kasutusse juba alustatud investeeringute rahastamiseks ja riigikaitsekulutuste rahastamiseks. Nii et ühelt poolt vähendada 200 miljoni võrra ja teiselt poolt mitte kanda üle, vaid jätta raha sinna sisse, ehk bilansina moodustab see nulli. Nii et ka matemaatiliselt ei ole eelarve mahu muutmist, kui te suutsite seda mõttekäiku jälgida.

See on täiesti vägivaldne ja pahatahtlik tõlgendus juhtivkomisjonilt, et mitte lülitada seda muudatusettepanekut siia ja anda Riigikogu liikmetele võimalust muudatusettepaneku üle hääletada. See peab olema muudatusettepanekute juurde lisatud. Ja seda juba peab kontrollima Riigikogu juhatus, et esitatud materjalid vastaksid kodu‑ ja töökorra seadusele. See ei ole komisjoni ainupädevus. Nii et minu ettepanek jätkuvalt on see: niikaua kui ei ole seda viidud muudatusettepanekute loetellu, ei saa me siin alustada selle punkti arutelu. 

Aitäh, hea kolleeg! Istungi juhatajal oleks küll siin äärmiselt ebakorrektne sellesse sisulisse arutellu langeda. See on ikkagi arutelu, mis peaks toimuma komisjoni esimehe ja Riigikogu liikmete vahel, ja seda me tahamegi siinkohal alustada. Mida kiiremini me selle juurde jõuame, seda kiiremini saavad ka teie küsimused vastuse.

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Jaa, aitäh! No ma tahaks kolleege Isamaast toetada ja öelda, et see on ikkagi ennekuulmatu omavoli. Ja see on sariomavoli. See algas kevadel opositsiooni tasalülitamisega nii-öelda obstruktsiooni likvideerimise tähe all ja see jätkub praegu. Ei ole võimalik, et lihtsalt suvaliselt, sisuliselt suvaliselt parandusettepanekuid ei menetleta, komisjonis seotakse need kimpudesse, keeldutakse üldse neid arutamast ja saali ei tooda. See on täielikus vastuolus kogu selle 30‑aastase riikluse väljakujunenud ja seadustatud seisukohtade, traditsioonide ja seadustega.

Ma tahaksin teile öelda ühte asja. Kolleegid Isamaast juhtisid samuti sellele tähelepanu, et teie võim ei ole igavene. Ja mina ütlen teile nüüd ühte asja: need teiepoolsed rikkumised, teiepoolsed rikkumised personaalselt, aga ka teie kaas[juhatajate] poolsed [rikkumised] saavad registreeritud. Ja te peate sellest ühel päeval aru andma, sest ei ole võimalik, et te teadlikult ja tahtlikult rikute seadusi ja arvate, et pääsete karistamata. Eesti seadustes on selgelt öeldud: kui ametiisikud teadlikult ja tahtlikult seadust rikuvad, siis see on kriminaalkuritegu. Nii et palun võtke arvesse: teie võim lõpeb ühel päeval ja te peate sellest aru andma.

Aitäh! Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Siin ei olnud protseduuri, pigem oli sügav isiklik hinnang ja täiesti põhjendamatu ähvardus. Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea istungi juhataja! Ma tahan teid julgustada, et Isamaa vaade kindlasti ei ole … Tulevikuks ma võin anda sõna Eesti inimestele, aga ka meie poliitilistele oponentidele, et kui saabub aeg ja on meie võimalus siin saalis enamuse poolel langetada otsuseid – ja ma loodan, et kvaliteetsemaid otsuseid kui tänase poliitilise agenda sihid –, siis kindlasti me ei lasku sellisesse poliitilisse juhtimismudelisse.

Vaadake, meie küsimus on täna põhimõtteline. Meie ettepanekute taga on ka Eesti inimeste ootused ja soov leida lahendus tänase Eesti ummikseisudele tegeliku poliitilise alternatiivi pakkumisega. Ja siit saalist me peame kahekõnet Eesti inimestega, Eesti ühiskonnaga, nii Eesti inimeste murede kui ka usuga paremasse võimalikku alternatiivi. Te võtate nendelt Eesti inimestelt hääle ära. Küsimus on selles, et te ütlete, et teil on võim ja te võite seda teha. Te suurendate usaldamatust Eestis, te suurendate poliitilist vastasseisu ja te suurendate ummikseisu sellise käitumisjoonisega.

Nüüd, teie osundus, et see ei puutu teisse. Et see, mis Riigikogu saalis toimub, ei ole teie asi. Et te olete nii-öelda tehniline registraator parlamendi juhatajana. Ma siiski selle käsitluse vaidlustan olemuslikult, sest see seadusrikkumine, millega meie ettepanekuid ei suunatud [saali], ei [tehtud] parlamendiliikmetele kättesaadavaks, toimus juba esmaspäeval ja te olite sellest suurepäraselt teadlik. Ma saan aru, see oli teie koalitsioonis kokku lepitud poliitiline käitumisjuhis, millele juhatajatel, parlamendi enamusse kuuluvatel juhatajatel on ülesanne teha katet, komisjonis peab koalitsiooni enamus realiseerima selle seadusvastase hääletuse kaudu. Ja loomulikult on selle loogika seisukoht üks: püüda Isamaa poliitilist alternatiivi tühistada seda siia parlamendisaali mitte tuues. Ja ma pöördun teie poole, Riigikogu esimehe poole: ärge loobuge sellisest poliitilisest käsitlusest! See kahjustab ühiskonna minimaalset usaldust ja viib ühiskonna efektiivsust allapoole.

Teil on võimalus praegu sellest valitud käekirjast loobuda. Võtke juhataja vaheaeg, langetage otsus selle kohta, et me täna seda asja ei aruta, ja katsume leida dialoogis lahenduse nõnda, et meil on võimalik sisulist debatti pidada selliselt, et me saame ka hääletada ettepanekute üle, et rahvaesindajail – meil kõigil on mandaat, me kõik väljendame siin Eesti ühiskonna inimeste mingeid vaateid – oleks võimalik realiseerida oma põhiseaduslikku pädevust. See on minu konkreetne ja selge üleskutse. Härra Seeder põhjendas ratsionaalselt, miks see rahanduskomisjoni välja mõeldud, ütleme, juriidiline viigileht ei ole sekundikski kriitikat kannatav. Mu küsimus teile on väga lihtne. Millise kodukorraseaduse paragrahvi alusel Isamaa ettepanekuid ei ole lülitatud praegu siin menetletavasse 2024. aasta riigieelarve muutmise seaduse [eelnõusse]? Väga konkreetne ja mõõdetav küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, kõik need küsimused palun juhtivkomisjoni esimehele suunata, sellepärast et tema on olnud nende arutelude juures ja temal on olemas ka väga selged põhjendused, mille alusel on Riigikogu rahanduskomisjon oma otsused langetanud.

Nende sõnadega on mul väga hea meel paluda Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere õhtust jällegi! Rahanduskomisjon arutas eelnõu nr 517, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, teise lugemise [ettevalmistamiseks] koguni kolmel rahanduskomisjoni istungil: 4., 7. ja 11. novembril. Ja eelnõu sisu on see, et vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata ja seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Esimene lugemine on loomulikult möödunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli käesoleva aasta 29. oktoober kell 17.15. Selleks ajaks laekus kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Esimene neist oli väga napp, üherealine, ja nõudis keskvalitsuse kulude vähendamist 200 miljoni euro ulatuses. See säte, mida siit äsja ette loeti, ütleb, et tuleb täpselt nimetada, kust need summad tuleb vähendada. Ja sellist rida nagu keskvalitsus eelarves ei ole. Keskvalitsuse definitsiooni annab riigieelarve baasseadus. See [mõiste] sisaldab valitsust, valitsusasutusi, põhiseaduslikke institutsioone, Riigikogu Kantseleid, Vabariigi Valitsust, Riigikohut, lisaks sotsiaalkindlustusfonde ja veel avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mille lõplik loetelu on Statistikaameti koduleheküljel.

Eelarve baasseadus on teile muidugi piibliks. Kui te oleksite tahtnud teha korrektset muudatusettepanekut, siis te oleksite pidanud ikkagi täpselt ära näitama, kellelt see 200 miljonit [võtta], kelle kulusid 200 miljoni võrra vähendada. Praegusel juhul seda eelarve eelnõusse kanda ei saa. Rahanduskomisjonis on vähemalt sellest ajast, kui praegune koosseis töötab, võetud selline joon, et me peame oma töö kvaliteedi [tagamiseks] saatma saali need muudatusettepanekud, ka opositsiooni omad, mis [piisavalt] poolthääli saades oleks võimalik seadusesse kanda. Kui see muudatusettepanek oleks saalis saanud poolthääled, siis ei oleks võimalik kanda eelarvesse rida "miinus 200 miljonit keskvalitsuse kulud". See ei ole võimalik, see ei ole korrektne muudatusettepanek. Ja seetõttu rahanduskomisjon ei ole seda saali saatnud.

Teine muudatusettepanek on, et 2024. aasta riigieelarvest ülekantavaid kulusid piirata samuti [200] miljoni euro ulatuses. Ülekandmise tingimused sätestab samuti eelarve baasseadus. Ja seda me praegu ei muuda. Kui jäävad jäägid, siis kantakse need üle nii, nagu seadus ette näeb. Selles mõttes jääkide ülekandmist enne nende tekkimist ei saa eelarvesse kanda. Ja seetõttu on need muudatusettepanekud jäänud komisjoni poolt muudatusettepanekute nimekirja lisamata, kuna nad on muudatusettepanekule esitatavatele nõuetele mittevastavad. Mitte Isamaa fraktsiooni nõuetele, nagu Helir-Valdor Seeder kaunisti püüdis tõlgendada seda sõnade järjekorda siin protokollis.

Ja kui nüüd veel täpselt lugeda, siis vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekutes ei ole näidatud, millisest ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevusest tuleb kulusid vähendada ja piirata. Vastavalt riigieelarve seadusele iga-aastase riigieelarve muutmise seadusega riigieelarve kogumahtu muuta ei saa. Riigieelarve kogumahu muutmiseks tuleb algatada lisaeelarve, mille algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel. Samuti ei või riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek põhjustada struktuurset eelarve puudujääki, ka mitte selle suurenemist ega ülejäägi vähenemist.

Ma ruttan nüüd ette komisjoni arutelu juurde [ja ütlen, et] muudatusettepanekuid tõi ka valitsus, ja päris märkimisväärseid muudatusettepanekuid. Kärbiti erinevaid valitsussektori kulusid ja suunati need Vabariigi Valitsuse reservi. Neid kulusid vähendati ja suunati valitsuse reservi koguni summas 69 630 689 eurot.

Ja esimesel komisjoni istungil, see tähendab 4. novembril, Regina Vällik selgitas, et kulusid vähendatakse ja suunatakse valitsuse reservi ja neid ei kanta sealt edasi. Siis küsiti tema käest, et miks me siis ei teinud lisaeelarvet, negatiivset lisaeelarvet. Vastus on protokollitud ka ja see oli niisugune, et kui valitsus algatas eelarve muutmise seaduse, siis ei olnud veel teada, missugused on eelarve kulude vähendamise võimalused. Ja selleks, et Regina Välliku kui valitsuse esindaja sõnad, et valitsuse reservi suunatud 69 miljonit tõesti ei kanta üle järgmisesse aastasse, vaid see jääbki kasutamata, ei jääks pelgalt protokolli, soovis rahanduskomisjon täiendavat paragrahvi eelnõusse. Selle sõnastus kinnitati: "§ 3. Rakendussäte. Käesoleva seaduse paragrahvi 1 lõike 2 Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservid eelarve reale (69 630 689 eurot) ei laiene riigieelarve seaduse paragrahvis 59¹ lõikes 1 toodud vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra."

See tähendab, et selle eelarve muutmise seaduse eelnõuga me sisuliselt kärbime 69 miljonit eurot riigi kulusid, ja seda viimases kvartalis. Nii et, lugupeetud opositsioon, te olete ise olnud valitsuses ja ma arvan, et te peaksite valitsust tunnustama selle eest. See 69 miljonit on päris suur raha ükskõik mis mõõtkavas.

Kokku koostas rahanduskomisjon kaks muudatusettepanekut: koostöös ministeeriumidega ühe mitmest muudatusest koosneva, valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja teise muudatusettepaneku, mille kohaselt sätestatakse selle eelnõuga Vabariigi Valitsuse reservi suunatavate vahendite ülekandmise keeld. Muudatuste selgitused on ettepanekute juures toodud. Ma hilist õhtutundi nende ettelugemise peale kulutama ei hakka, ei hakka teie aega raiskama, te olete ise need kõik läbi vaadanud.

Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. novembril. Selle poolt oli 6 [komisjoni liiget], vastu 1 – Aivar Kokk – ja erapooletuid ei olnud. Teine menetlusotsus oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Hääletustulemus oli samasugune, et Aivar Kokk oli vastu. Ja kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, see tähendab 20. november 2024 kell 17.15. Selle menetlusotsuse puhul valitses konsensuslik üksmeel. Muudatusettepanekute lühem tähtaeg tuleneb vajadusest eelnõu kiiremini menetleda ja see on oluline seepärast, et muudatused jõustuksid ning vahendeid jõuaks siis teisiti kasutada enne 2024. aasta lõppu.

Ma arvan, et see on nüüd vahepeal toimunud arutelu piisav kokkuvõte. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Annely! Kõigepealt konkreetne küsimus: miks selle eelarvega suurendatakse, kui me räägime, et on programmipõhine loogika, tulemusvaldkonda "Tõhus riik" aasta lõpul, kui meil on jäänud sisuliselt kuu aega aasta lõpuni, 3,6 miljoni euro võrra? Mis see tähendab: "Tõhusale riigile" 3,6 miljonit eurot täiendavalt?

Ja teine. Siin käib kõva surimuri praegu selle manööverdamisega, finantseerimistehinguid vähendatakse 82 200 000, et ajada see tasakaalu, kus te olete siin "Tõhusale riigile" ja teistele projektidele raha juurde leidnud. Mis finantseerimistehinguid vähendatakse 82 miljonit eurot? Kaks konkreetset küsimust.

Ma peaksin siis hakkama siit nendest … (Hääl saalist.) Te mõtlete, siin on erinevaid ... (Hääl saalist.) Siin on päris mitu tabelit, ma peaksin need [andmed] nendest välja võtma ja kokku liitma teie küsimuse vastuseks. Ma peaksin seda silmitsema. Riigikogu Kantselei suunab 320 000 eurot IT-investeeringutesse. See muidugi ei ole "Tõhusa riigi" programm. Ma pean hakkama siit järjest vaatama. Presidendi kantselei on eraldi, Riigikontroll on eraldi. Kas teie küsimus on selle eelarve esialgu esitatud eelnõu kohta? Sest muudatusettepanekutes, millest me praegu rääkisime, on "Tõhusa riigi" all 82 000 eurot, siin ma isegi ei näe seda 3,6 miljonit. Kas te räägite esialgsest eelnõust, mitte muudatusettepanekutest, mitte kahe lugemise vahel toimunud arutelust?

Urmas Reinsalu, te tahate praegu, ma saan aru, esitada teise küsimuse või täpsustada või esitada küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kumb siis? (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.) Olgu peale. Kuna praegu on oluline täpsustuse koht, siis ma annan teile võimaluse seda esimest küsimust täpsustada ja seejärel ma annan teile selle teise küsimuse, mida te soovite. Teil on praegu võimalik seda esimest küsimust täpsustada.

Jah, aitäh! Mu küsimus, Annely, on see, et meile on välja [jagatud] teiseks lugemiseks tabel. Kas see on nüüd algeelnõu või see on muudetud eelnõu, millesse on juba muudatusettepanekud sisse viidud? Ma [tahaksin õigesti] aru saada, võib-olla ma olen ise ka eksituses praegusest informatsioonist. Kas meile on välja [jagatud] see tabel, mis ei sisalda Isamaa muudatusettepanekuid – see on eraldi vaidlus –, aga kuhu on muudatusettepanekud sisse viidud?

Teiseks lugemiseks, siin on nurga peale kirjutatud "Eelnõu teine lugemine 13.11", see on koos muudatustega. (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.) Siin, kui nüüd altpoolt vaadata, on ka näha, missugustesse meetmetesse need [summad] lähevad: eelarvepoliitika kujundamine 701 000, riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve 329 [000], maksu‑ ja tollipoliitika kujundamine 244 [000], maksu- ja tollikorraldus [–400 000] eurot. Selles mõttes siin on kirjas.

Urmas Reinsalu, teine küsimus, palun!

Aitäh! Tähendab, minu küsimus on see. Jah, need read on nii, nagu te ette lugesite: eelarvepoliitika kujundamine, riigi rahaasjade korraldamine – sinna on vaja miljoneid juurde detsembrikuus. Mis see põhjus tegelikult on? See on eufemism. "Riigi rahaasjade korraldamine" – mis see tegelikult tähendab? Miks see raha sinna läheb? 

Ja mu küsimus on väga konkreetne. Ma vaatan, et tegelikult valitsemiskulud kasvavad, see tuleb välja Rahandusministeeriumi näitel, ja siis see kaetakse: "finantseerimistehingud –82 miljonit eurot". Mida need –82 miljonit eurot endas sisaldavad? Ma püstitasin hüpoteesi. Ma ei ole kindel, kas see nii on, aga te kindlasti komisjonis arutasite. Kas see sisaldab endas siis näiteks euribori vähenemisest tulenevalt mingit raha või mis see õigupoolest on?

Nii. Nüüd selgituseks selle tabeli kohta, mis on Rahandusministeeriumi tulemusvaldkond "Tõhus riik". Selle [seletus] on esitatud eelnõu esialgse seletuskirja versioonis. Seda ei ole teiseks lugemiseks ümber kopeeritud. Ja siin on selgitusi leheküljel 17 ja leheküljel 25. Võib-olla loete ise? (Urmas Reinsalu kõneleb saalist.) Kas ma … Nii, ma ei tea. Siin on valitsemisalasisene muudatus kuludes. Rahandusministeerium suunab IKT valdkonna … Minul algab see leheküljel 17. Ja siis on veel: Rahandusministeerium suunab – lehekülg 18 – ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium suunab – need on, ma näen, valdavalt IT arenduskulud ja tugiteenuste pakkumine, toetuste rakendamine. Ja finantseerimistehingute eelarve väheneb 82 200 [000] eurot. 2024. aasta riigieelarve koostamise käigus jäid planeerimata Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumile antud finantseeringute tagasilaekumised riigieelarvesse. Eelnõuga täiendatakse nende valitsemisalade finantseerimistehinguid ja selle võrra vähenevad riigi laenukohustused. Siin tegelikult … Ma ei oska seda teisiti seletada, kui seletuskirja ette lugeda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head Riigikogu liikmed! Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Ma ei taha kuidagi rünnata head ettekandjat. Kindlasti selles, et ta ei orienteeru selles tohuvabohus, ei ole praegu ka selle lisaeelarve puhul midagi üllatavat. Ei orienteeru praegu selles Riigikontroll, ei orienteeru parlament, avalikkus ega eksperdid. Me oleme kaotanud raha juhtimise üle kontrolli. Ja hea näide on tegelikkuses see praegune juhtum, kus meile tahetakse jätta muljet, et midagi hoitakse kokku, lükatakse reservi. Samal ajal see 82 miljonit eurot, mis on nii-öelda finantseerimistehinguteks – midagi jääb tegemata lihtsalt, mille kohta me vastust ei leia.

Ja nüüd on küsimus selles, et president [peab] selle seaduse välja kuulutama. Aasta lõpuni on jäänud [vähe aega]. Eeldame, et president kuulutab välja detsembri alul, siis on paar nädalat jäänud detsembrit. Ja ettekujutus, et Rahandusministeerium nõuab juurde selleks paariks detsembri jõulunädalaks 3,6 miljonit eurot valitsemiskulusid, et hakata ellu viima tõhusat riiki – see on siis tegelikult raha juhtimise tase: hakata kujundama viimasel kahel jõulunädalal eelarvepoliitikat. Eelarve on vastu võetud. Mida seal jõulude ajal tehakse selle rahaga, millist eelarvepoliitikat? Mida tehakse selle rahaga, mis riigi rahaasjade korraldamist ja järelevalvet viimasel kahel nädalal? Rahandusministeerium taotleb miljoneid eurosid juurde. See seadus jõustub paar nädalat enne aasta lõppu, selleks et siis hakata peale, hakata riigi rahaasju korraldama – jõulude ajal! See on ilmselgelt raha kantimine valitsemiskuludeks selles suures operatsioonis, milles püütakse ette manada, et mingeid valitsemiskulusid hoitakse kokku. See on ikka hämmastav bluff, kogu lugupidamise juures, ja peegeldab asjaajamise taset.

Nüüd teine küsimus. Isamaa esitas kaks konkreetset ettepanekut. Esiteks, et vähendada 2025. aastasse ülekantavat raha. Loomulikult on seda võimalik seaduse tasemel teha suunisena valitsusele. Baasseadus ei keela seda. Baasseadus näeb ette üldreeglid, mis ei tähenda, et erinormi ka konkreetse eelarveseaduse rakendamisel ei võiks jõustada parlament. Ma toon teile ühe näite, proua Akkermann. Näiteks rahvusvahelises lepingus Rail Balticu kohta, mis ratifitseeriti 2017. aastal, nähti Riigikogu otsusega ette, millisel moel peavad tulevastes riigieelarvetes olema kirjeldatud Rail Balticu ehitamisega seotud riigieelarve investeeringud. Täpselt samamoodi konkreetne juhtimisjuhis. Ja nii oli meie – on meie – konkreetne juhtimisjuhis: tõmmake maha 200 miljonit eurot ülekantavast rahast, parandage riigi rahanduslikke väljavaateid.

Ja teiseks, väga konkreetne ettepanek: tegelikult mitte sellisel moel, et te jõulude ajal … Vastupidi, selle lisaeelarve mõte on hoopis valitsemiskulusid kasvatada 3,6 miljoni euro võrra. Ma toon konkreetse näite. Jõulude ja uue aasta vahel hakkab Rahandusministeerium 3,6 miljoni euro eest tegelema riigirahanduse korrastamise ja eelarvepoliitika kujundamisega. Puhake see nädal jõulude ajal! Keda te tulete nii odavalt püüdma, [väites], et tegelikkuses midagi kokku hoitakse.

Loomulikult me ju teame, mis selle taga on. Selle taga on see, et nominaalselt Rahandusministeerium väidab, et ta vähendab järgmisel aastal midagi, valitsemiskulusid, aga see raha, mis on ette nähtud jõulude ajal riigi eelarvepoliitika korraldamiseks, tõstetakse lihtsalt üle. Ja seda juba planeeritakse – me oleme teadlikud niisugustest operatsioonidest – 2025. aastasse.

Meie sõnum oli lihtne, konkreetne juhtimisjoonis. Me ei tegele pisiasjadega siin. Ühiskond ootab meilt poliitikavalikute langetamist. Valitsemiskulusid võtke 2024. aastal maha 200 miljoni euro jagu, ärge pange seda raha juurde. Siin on ridamisi muid asju ka. [Ärge tehke] nii, nagu te teete näiteks Rahandusministeeriumi eufemiseeritud programmi "Tõhus riik" suurendamisega 3,6 miljoni euro võrra. Näete, üksteist ja pool kuud Eesti Vabariik ei olnud tõhus riik, aga nüüd valitsus leidis, et jõulu‑ ja advendiajal tuleb eraldada selle eelarvega, kuigi meil on raske majanduslik ja rahanduslik olukord, täiendavalt 3,6 miljonit eurot selleks, et Eesti oleks tõhus riik. See ei kannata minimaalsetki kriitikat.

Ja teiseks, ma nendin, et see ei ole mitte protseduuriline suhtumine, vaid see on hämmastav arrogantsus, üleolek ja upsakus, et te neid Isamaa sisulisi ettepanekuid eelarve kohta ei julge siia täiskogu saali hääletamisele tuua. Te mõtlete, et te teete sellega Isamaa alternatiivse poliitika nõrgemaks: "Näete, seal on teie koht, laua all. Maha teie ettepanekud! Teil ei ole siin saalis jõudu." Aga uskuge mind, te annate meile sellega hoopis tugevama hääle – selle hääle, mida me väljendame siit Eesti rahvaesinduse kõnetoolist. Meie seisukoht 2024. aasta eelarve kohta on – nagu me ütlesime juba aasta alul, nagu me hoiatasime ka eelmise aasta lõpul – tegelikult see, et valitsemiskulusid tuleb kokku tõmmata, tuleb vähendada ülekantava raha mahtu. Täpselt niisugused konkreetsed poliitikaettepanekud me oleme ka selle eelarve-eelnõu kohta esitanud.

Ja rahanduskomisjoni puhul, kui vaadata nüüd seda konkreetset teemaderingi, siiski jääb mulle segaseks see 82 miljoni euro [ulatuses] finantseerimistehingute küsimus. Annely luges selle korrektselt ette. Aga see ei ole tegelikult vastus, see on mittevastus, see on formaalselt ette loetud tekst, milles sisulist läbipaistvust ei ole. Ja see teeb mulle väga tõsist muret: töökorraldus rahanduskomisjonis, kui palju ollakse võimeline opereerima sisuliste poliitikavalikutega, mida Rahandusministeerium teeb, mida teeb valitsus oma poliitika agendaga.

Mu küsimus on Annelyle, ma pakun Annelyle platvormi tulla siia parlamendi ette, ma olen mitu korda ta nime maininud, ja selgitada, mida see tähendab. Miks me advendiajal eraldame täiendavalt Rahandusministeeriumile 3,6 miljonit eurot ja mida endas sisaldab see 82 miljoni euro võrra finantseerimistehingute vähendamine? Finantseerimistehingute võttega vähendame [kulusid], aga valitsemiskulusid teise käega suurendame – see on praegune selle riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja see on kehv poliitika.

Seda kehva poliitikat tuleb remontida ja sellepärast annab Isamaa üle ettepaneku katkestada seaduseelnõu 517 menetlemine. Ma loodan, et kui parlament peaks seda toetama, siis me tuleme ka rahanduskomisjonis uuesti kokku, esitame need sisulised küsimused, kvaliteetsed küsimused, viime läbi valitsemiskulude vähendamise ja anname siit ühiselt selge juhtimisjoonise. See on sõbrakäe sirutamine sinna saali poolele, kust kogu koalitsioon on põgenenud, jäänud on vaid sümpaatne Annely Akkermann kaitsma seda võimuliitu. (Hääled saalis.) Vabandust! Loomulikult on seal ka meie kõigi lugupeetud ja tunnustatud professor Everaus, kes vapralt jälgib seda pingelist debatti.

Me ei kõnele siin pisiasjadest. Me kõneleme Eesti majandusest ja Eesti inimeste toimetulekust. Ja siin on olemas alternatiiv, muu hulgas ka selle eelarve puhul: vähendada rahalisi vahendeid selleks, et ei peaks tõstma inimeste makse. See on ju alternatiiv, see on ju põhivalik! Mis me siin räägime nii-öelda pisiasjadest? Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes Riigikogus toimuvat jälgivad! No kolleeg Reinsalu just rääkis põhjalikult sellest, millised on probleemid selle eelnõuga ja laiemalt, aga raskel ajal inimestel ei pruugi olla nii palju aega, et nii pikka ülevaadet kuulata. Ma seetõttu mõtlesin, et ma võtan lühemalt kokku selle probleemistiku, mis on konkreetselt selle eelnõuga seotud.

Me eelmises punktis just rääkisime sellest, et riigieelarve ülesehitus on läbipaistmatu, aga lisaks rääkisime sellest, et kui püüda sellest läbi närida ja aru saada, siis tegelikult see on kasutu tegevus, sest valitsusele jäetakse praktiliselt piiramatud võimalused aasta jooksul raha ringi tõsta. Ja vot nüüd see eelnõu, mida me praegu menetleme, mida nimetatakse Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuks, see on selle aasta eelarve. See ongi see, et nüüd me järgmises punktis kinnitame 2025. aasta eelarve ja siis 2025. aasta lõpus saabub siia jälle näiteks kolleeg Akkermann, võib-olla koguni võtab rahandusminister vaevaks siia tulla, ja ütleb meile sisuliselt nii: "Me aasta jooksul kasutasime raha hoopis teisiti, kui me aasta tagasi teile ette panime, aga palun hääletage nüüd selle poolt, et need ümbertõstmised tagantjärele seadustada." Ja vot just sellise tegevusega meil selle läbipaistmatu riigieelarve kasutamisel tegeletakse. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mina pean muidugi Annelyt natuke kaitsma. Tegelikult rahanduskomisjonis see teema oli väga teravalt üleval ja ma pean tunnistama, et peale seda, kui Škoda reklaamija Mart ka jõudis rahanduskomisjoni, on rahanduskomisjonis muutunud olukord selliseks, kus opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikud teatud kohtades on päris ühte meelt. Eriti sellesama 2024. aasta lisaeelarve puhul, kui kõik rahanduskomisjoni liikmed said väga selgelt aru, et see on kõige suurem jama, mis üleüldse Riigikokku üle pika aja Rahandusministeeriumist tulnud on. Ja ainuke põhjus – ainuke põhjus! – on see, et Isamaa Erakond on väga selgelt kritiseerima hakanud üleminevat raha, mis tavaliselt [ulatub] meil siin 2 miljardi juurde. Nüüd proovitakse selles eelarves 70 miljonit tõsta nii, et see ei oleks üleminev raha, ja kui me hakkame arutama 2025. aasta riigieelarvet, on tegelikult sinna juba see 70 miljonit ära kantud. Ja nüüd pandi see siia reservi. Mul on hea meel, et komisjonis konsensuslikult otsustati, et seda raha ei ole võimalik järgmisse aastasse üle kanda. Sest tunne oli see, et kõigepealt paneme järgmise aasta riigieelarvesse 70 miljonit ära ja siis teeme siit veel ülemineva raha, valitsuse reservist, kuhu on topitud kõik. No eriti peale seda, kui sotsiaaldemokraadid oma esimehega valitsusse said ja riigieelarvet tegema hakkasid – eks me oleme ka seal laua taga olnud –, poliitiline katuseraha jookseb ju nagu sirinal.

Ma toon siin mõne näite. Te mäletate, et eelmine aasta oli arutelu Siseministeeriumis ja kõige tulisem teema oli Kopli komando kinnipanek. On teil meeles? See summa oli – kas keegi parandab? – umbes 700 000 – 800 000. Ja nüüd võtame selle 2024. aasta eelarve lahti, vaatame Siseministeeriumi [rida] ja vaatame päästekomandot: raha on üle nii et tapab. Me räägime siin lõpuks üle 3 miljoni [suurusest summast], mida me võiks liigutada siiapoole ja sinnapoole, osta voolikuid või ATV-sid või midagi kolmandat. No kust see raha tuli nüüd? Eelmine aasta samal ajal nutsid nii minister kui ka päästejuht: [raha] ei ole. Ma mäletan, et Annely laua otsas küsis mitmel korral, et kas tõesti on olukord selline, et Tallinna kõige ohtlikumas piirkonnas tuleb komando kinni panna, kas kusagilt Siseministeeriumist ei leita seda raha. Ei, meil seda raha ei ole! Aga noh, võib-olla jälle mõni lasteaed või kool või midagi tahetakse ära teha. Täpselt nii, nagu on järgmise aasta riigieelarvesse ära peidetud terveid ridu, nii liigutatakse siin miljoneid.

Ja mul on kõige [rohkem] kahju sellest, et täna tõesti riigieelarve seaduse muudatuse teine lugemine lõpetati. Me anname nüüd selgelt selle loa, et näiteks Siseministeerium järgmine kord tuleb kahe reaga. Nad ei pea rohkem kirjutama, sest ülejäänud õigused on ministril endal: ükskõik mis ridu sa sinna kirjutad, ta võib järgmine päev need muuta. Ja meil on komisjonis tekkinud olukord, et kui üks komisjoni liige ütleb, et see ei ole hääletamiskõlblik, siis kogu komisjon, muidugi koalitsiooni pool, hääletab selle muudatusettepaneku maha – see ei ole Annely, Annely peab lihtsalt komisjoni esimehena pärast selle hääletamisele panema. Või tuleb Regina, keda ma väga austan, Rahandusministeeriumist ja kui ta julgeb öelda, et ta kahtleb või kõhkleb, siis samal sekundil haaratakse sellest kinni ja öeldakse, et see muudatusettepanek enam ei sobi. Kuigi me täna saime väga selgelt aru, et need muudatusettepanekud oleksid pidanud minema rahulikult siin hääletamisele ja mitte midagi poleks juhtunud. 19 muudatusettepanekut.

Palun kolm minutit [lisaaega].

Kolm minutit lisaaega.

See aeg oli suhteliselt lühike, Keskerakond võttis paar korda kümneminutilist [vahe]aega, sest mõned tahtsid käia vahepeal tuulutamas ennast ja pepu jäi võib-olla kangeks, on ju. Mitte midagi ei juhtu, ööistungeid on siin [ennegi] peetud. Mina olen olnud siin, kui kolmapäeval kell 14 hakkas istung ja reedel kella 10 ajal tuli sotsidel meelde, et neil on kell 12 Paides volikogu [istung]. Siis sai kiiresti lõpetatud, 100 viimast muudatusettepanekut läks möödaminnes, kuna hästi kiiresti löödi haamrit siin selja taga.

Aga selle kohta, mis siin on, ma ütlen, et see on kõige naeruväärsem asi, ja sellest saavad kõik rahanduskomisjoni liikmed ühtemoodi aru. Koalitsioon peab lihtsalt kaitsma oma, ütleme, ministrite ja valitsuse rumalusi. Ja kõige kurvem on see, et kõik nad peavad kaitsma ka siin ääres oleva erakonna juhi asju, mida järjekordselt siin tehakse. Vaadake järgmine aasta, kuidas hakkavad need Facebooki reklaamid tulema vallavalimiste eel, et teeme seda, teeme teist ja teeme kolmandat, aga vaatame eelarvet: selliseid ridu siin ei ole. Nii et kurb! Vahest tuleks natuke rohkem mõelda komisjonis. Pean kiitma, et palju rohkem on arutelusid, palju rohkem on arutelusid nii, et ei ole opositsiooni või koalitsiooni. Aga vahel tuleb see nõrkusehetk, ma saan aru, koalitsiooni poole pealt, kui tahetakse igaks juhuks maha hääletada mõni muudatusettepanek. Ma olen alati naernud, et kui on mõned üksikud muudatusettepanekud, siis siin saalis, isegi kui see võtab pool tundi aega, võtab see palju vähem aega kui see, mis kulub protseduuriliste [küsimuste] üle vaidlemisele.

Ma loodan, et järgnevatel istungitel komisjonis selliseid muudatuste probleeme ei teki, aga tulevad sisulised [arutelud], ja me saame ikkagi aru, miks kuskil on 82 miljonit liigutatud või miks jõuludeks valitsusele antakse 3 miljonit, miks Siseministeerium liigutab üle 3 miljoni, miks mõni liigutus on 10 euroga ja 100 euroga, ma räägin: 112 eurot muudetakse, 27 eurot muudetakse, või siis muudeti see 82 miljonit. Ja keegi ei oska öelda täpselt, mis tehing see on. See, mis on seletuskirjas lahti kirjutatud, on sihuke ilus asi, aga see ei ole tegelikkuses see, mida me siin oleksime tahtnud kuulda. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 517 kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud juhtivkomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka teise muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme 517 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 517 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek Isamaa fraktsioonilt. Nimelt, Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine katkestada. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ... Helir-Valdor Seeder, enne kui ma hääletust alustan, teil on küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Ma tahtsin tähelepanu juhtida, et härradel Randperel ja Võrklaeval on rinnas märk "30", aga ei ole ilus ehtida ennast võõraste sulgedega ja Isamaa reitingut rinda riputada. (Naer saalis.)

Aitäh, hea kolleeg! (Naerab.) Aga see on nüüd küll selline [märkus], mida ma kuidagi protseduuriliseks lugeda ei saa. Eks eesmärgid peavad kõigil kõrged olema. Aitäh!

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Eelnõu 517 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 17.15.  

Järgnevalt tänane üheksas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Nii, tere õhtust, head kolleegid! Küsimused juba tulevad, see on tore.

Head kolleegid, ma korraks küsin: kas ettekandjat on kuulda? (Saalist vastatakse.) Ei ole kuulda? On kuulda? Selge, siis Annely Akkermann, palun!

Üks hetk, ma vist olen jätnud oma memo oma pingi juurde. Ma pean vist pingi juures korra uuesti ära käima.

Jaa, palun, kui te vajate korraks lisaaega, siis võite oma memo ära tuua. Nii, olemas! Ettekande pikkus on kuni 20 minutit. Palun, Annely Akkermann!

Hakkame siis minema. Rahanduskomisjon arutas eelnõu numbriga [513], mis on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, teiseks lugemiseks ettevalmistamist käesoleva aasta 5. novembril. Eelnõu sisu kohta võiks öelda, et riigieelarve tulude kogumaht 2025. aastal on 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2% ja kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit ehk 3,5%. Investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra: 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKP-st, mis on 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2024. aastal. 

Selle eelarve juures on kõige tähtsam, et nokk on pöördunud ülespoole. Juba teist aastat kasvavad tulud kiiremini kui kulud, 2025. aastal koos investeeringutega 3,8%. Trend on pöördunud. Siin eelarve seletuskirjas on ka, et nominaalset majanduskasvu prognoositakse 7%. Jah, inflatsiooniga korrigeerides on see reaalselt 3%, mis on muidugi suur unistus, aga esimesed positiivsed sõnumid tulevad. Eile oli uudistes näiteks, et 4% on kasvanud eksport, mis on nagu väga-väga tõsine saavutus meie ettevõtjatelt. 

Teine oluline aspekt selle eelarve juures on öelda, et riik on kaitstud. See oli valimistel üldine soov, riigikaitse sai viimastel valimistel siiski mäekõrguse toetuse. Kui üldine kulude kasv on 3,8%, siis selle sees on kaitsekulude kasv 9,3%. Ja NATO kaitseplaanide muutus nõuab täiendavaid vahendeid. Kavatsetakse täiendavalt sellele kolmele ja enamale protsendile SKP-st investeerida eelseisvatel aastatel 1,6 miljardit. See on tähtis igaühele. Seetõttu on ka maksude osakaal SKP-s 0,7% võrra kasvanud. 

Koalitsiooni esimees, peaminister, on välja kuulutanud maksurahu. Laene võetakse valdavalt relvade ostuks ja sisejulgeoleku kuludeks ja jätkatakse Ukraina abistamist. 

Kolmandaks peab rääkima sotsiaalkuludest. Need kasvavad selle üldise 3,8% sees 7,6%. Ja riigi kulu tasemelt oleme selle eelarve järgi Põhjamaadega samal tasemel ehk 4,43% SKP-st, aga maksutase on meil 35,8% SKP-st. 

Kärpe alt on välja võetud õpetajate palgad, sisejulgeolek ja küberturvalisus. Kärpida ei saa ka välisvahendite arvel tehtavaid kulusid, riiklikke omaosalusi välisvahendite eest tehtavates projektides. Eelarves on küllalt suur osa ka edasiantavatel [maksudel]. [See raha] laekub, tulud kasvavad ja tuleb edasi anda. Kuludesse lähevad need sellesama summaga, mis [eraldatakse] KOV-idele, Tervisekassale ja töötukassale. Ma ei tea, see on kokku vast peaaegu 4 miljardit. Ja nominaalselt, tõesti, järgmise aasta eelarves vähenevad töö- ja majanduskulud. 

Eelarve taotleb ka konkurentsivõime kasvu. Mida peab veel õiendama: eelarve tegelikult paneb majandusse raha juurde. Ma olen vägagi autoriteetsete inimeste käest uudistest kuulnud, et maksudega võetakse majandusest raha välja. Ja tõepoolest, maksud nominaalselt kasvavad miljardi võrra. Kavatsuste kohaselt kogutakse miljardi võrra rohkem makse. Aga me paneme eelarvega majandusse 1,7 miljardit välisraha ja 0,7 miljardit laenu. 1,7 pluss 0,7 on põhimõtteliselt 2,4 miljardit ja see on ikkagi kaks ja pool korda rohkem kui see, mis me maksudega tagasi kogume. 

Ja kui rääkida majandusse raha panemisest, siis Mirko Ojakivi ütles mulle ka saates, et selle 1,7 miljardit välisraha oleks iga valitsus majandusse pannud. Loomulikult oleks, see ei olegi teema, aga nendel välisvahenditel, 1,7 miljardil, on majandusele täpselt samasugune mõju kui sellel miljardil eurol, mis ära võetakse. Me paneme tagasi rohkem, palju rohkem, kui ära võtame. 

Ja mis veel: see konkurentsivõimet kindlasti toetab. Üheteistkümnendat aastat on OECD riikide hulgas Eesti maksusüsteem kõige konkurentsivõimelisem. Eelarves on programmid suurtööstuse arenguks, eriplaneeringute kiirendamiseks, suuremahuliste taastuvenergiaprojektide arendamiseks ja kaitsetööstuse arendamise jaoks. 

Muud poliitilised suunad: väga suur rõhk on sisejulgeoleku, siseturvalisuse programmil, väga suur rõhk on eestikeelsele haridusele üleminekul. Haridus- ja Teadusministeeriumi seletuskiri räägib valdavalt eestikeelsele haridusele üleminekust. Selle üle, ma arvan, on opositsioonil ja koalitsioonil tõsiselt hea meel. 61,8 miljonit eurot selleks kulutatakse. Teadus- ja arendustöö kulud kasvavad 13%, aga ka teedeehitusele on 2025. aasta eelarves rohkem raha kui sellel aastal. Kavandatakse 100 miljoni euro suurust kaitsetööstuse fondi ja 74 miljonit elektrivõrkude tugevdamiseks. 

Nüüd ma kasutasin juhust, et pisut pikemalt rääkida selle eelarve sisust, kuna kaks ja pool kuud on räägitud valdavalt vormist. Seetõttu ma julgen öelda, et eelarvel on selge visioon, kuidas Eesti elu nendes tingimustes, mis meil praegu on, paremaks teha. 

Kui nüüd rääkida veel menetlusest komisjonis, siis muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 30. oktoober. Laekus 59 muudatusettepanekut, sealhulgas Keskerakonna fraktsioonilt 16, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt 14, Isamaa fraktsioonilt 1, Jaanus Karilaidilt 2, Andres Metsojalt 2, Tõnis Lukaselt 2, Anti Poolametsalt 1, Evelin Poolametsalt 1, Rene Kokalt 1, Arvo Allerilt 4, Varro Vooglaiult 5, Rain Eplerilt ja Kert Kingolt 10. Muudatusettepanekuid jäi nimekirja 54. Ma pean ikkagi tunnustama kolleege opositsioonist: muudatusettepanekud olid väga korrektsed ja neid kõiki sai arutada ja need sai rahuliku südamega panna muudatusettepanekute nimekirja, välja arvatud 6 ettepanekut. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kaks muudatusettepanekut nägid katteallikana Rail Balticu projekti rahastamise vähendamist, aga seda me ei saanud muudatusettepanekute loetelusse panna, sest põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekuga ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist või vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingutest. Rail Balticu ehitamise tegevuskava tugineb 19. juunil 2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse paragrahvile. Seetõttu Rail Balticu kulu ärajätmist ei saa selle eelarve menetluse käigus arutada, sellelt projektilt ei saa kulusid tõsta mujale. 

Arvo Aller tegi muudatusettepaneku vähendada Rahandusministeeriumi valitsemisalas finantseerimistehinguid ja kasutada [seda raha] katteallikana erinevate kulude katmisel. Sellega on niimoodi, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 järgi peab riigieelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. Tulenevalt riigieelarve seaduse §-st 40 ei või riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist. Seetõttu ei ole kulu katmine finantseerimistehinguga lubatav. 

Isamaa fraktsiooni üks muudatusettepanek, mida oli avalikkusele tutvustatud kui 2025. aasta riigieelarve terviklikku alternatiivset eelarvet, sisaldas muu hulgas kaheksat erinevat ettepanekut. Võib öelda, et kui meil see riigieelarve, mille valitsus esitas, on 600 lehekülge paks, siis, ma ei tea, teie alternatiivne eelarve oli vist seitse lehekülge, kaks nendest kaaned. Eesti riiki selle eelarve järgi juhtida kindlasti ei saa. Te olete esitanud selle muudatusettepanekuna. Põhiseadus näeb ette, et riigieelarve esitab valitsus. Seetõttu fraktsioonid ei saagi alternatiivset eelarvet Eestis esitada. Seal oli kokku kaheksa muudatusettepanekut. Aga neid ka niimoodi kaheksaks [jagades] ei saanud panna muudatusettepanekute nimekirja, sest ettepanek nr 1 on seotud riigieelarve ülesehitusega ja see, kuidas kulud peaksid olema liigendatud, käib põhimõtteliselt nii-öelda baasseaduse kohta. Eelarve endaga ei saa kulude liigendusele tingimusi seada. See oli siis selle teise eelnõu kohta. (Saalist öeldakse midagi.) Ikka ei saa.

Muudatusettepanekute hulgas olevate ettepanekutega nr 2–6 soovitakse suurendada erinevaid kulusid. Katteallikana on nähtud ettepanekus nr 7 keskvalitsuse kulude vähendamist. Siin on põhimõtteliselt seesama probleem, mida eelmise eelnõu juures sai pikalt lahatud: on täpsemalt määratlemata, millise ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevuses tuleb kulusid vähendada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 120 peab riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. 

Nüüd kaheksas muudatusettepanek selles alternatiivses eelnõus: sellega soovitakse anda Vabariigi Valitsusele korraldus uuesti riigi eelarvestrateegia kinnitada. Seda aga ei saa kohustada 2025. aasta riigieelarve seadusega, sest tegemist on Vabariigi Valitsuse dokumendiga ja see volitus on antud valitsusele seadusega. Samuti ei ole lubatud tulenevalt riigieelarve seadusest 2025. aasta riigieelarve seadusega teisi seadusi muuta ega kehtetuks tunnistada. 

Aga mis puudutab neid 54 muudatusettepanekut, näiteks Keskerakonna esitatud ettepanekuid, mida Anastassia Kovalenko-Kõlvart käis rahanduskomisjonis tutvustamas, siis ma ei tea, kes need vormistas, igatahes need olid vormistatud veatult. Seetõttu ma ikkagi julgen öelda, et Riigikogus on omajagu inimesi, kes eelarvesüsteemi tunnevad ja teevad muudatusettepanekuid ja kui nad soovivad, et neid hääletatakse, siis nad vormistavad need veatult. Suur tänu! Suur tänu konstruktiivse suhtumise ja igati täpse töö eest! 

Natuke on veel aega. Siis sellest, mis komisjonis toimus. Valimiskomisjon on pöördunud nii meie komisjoni kui Rahandusministeeriumi poole, et nad vajavad lisavahendeid oma IT-süsteemide jaoks. Küsisime, kas selline muudatus on tulemas, ja öeldi, et see muudatus esitatakse kolmandale lugemisele Rahandusministeeriumi poolt. 

Mind ennast muidugi huvitas väga, kas see ebatraditsiooniline lisa, mis on eelarve juures – kõigepealt on eelarve tulemusvaldkondade ja programmide, meetmete, tegevuste ja teenuste kaupa ja seal on lisa, kus on põhimõtteliselt eelarve kulud ja tulud administratiivselt jaotatud –, viiakse kooskõlla selle tegevuspõhise eelarvega. Ma eelarvetehniliselt rahandustööd varem väga palju teinuna leian, et see on möödapääsmatu. Eelarve erinevad osad peavad omavahel olema koos kuni selle täpsuseni või selle ühikuni, milles eelarve on tehtud. Meil on see tuhandetes eurodes.

Regina Vällik ütles, et tõepoolest, nii see on, lisa viiakse kooskõlla. Need muudatused, mis teise ja kolmanda lugemise vahel põhieelnõus tehakse, viiakse ka lisasse ja need on omavahel kooskõlas, kui nad Riigikogus kolmanda lugemise läbivad. See tähendab seda, et kui me küsime või nõuame eelarve täitmise aruannet, siis me saame küsida nii tegevuspõhise eelarve kohta kui ka selle lisa kohta. See tähendab kõige suuremat muutust: muudetakse neid kulumudeleid raamatupidamisega tihedamalt seotud oleva administratiivselt liigitatud kuludele ja tegevuse järgi liigitatud kuludele. Seal vahel ei saa kulumudelitega põhimõtteliselt enam liigutada assigneeringuid, mille üle on siin saalis ja kuluaarides ka olnud väga palju nurinat. Aga ega see arutelu väga pikk ei olnud ja põhilisema, olulisemad aspektid ma rääkisin ära. 

Nüüd võib-olla veel menetluslikest otsustest. Komisjon tegi järgmised ettepanekud. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see ettepanek oli konsensuslik, ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Hääletasime: 6 poolt, vastu olid Aivar Kokk, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Siim Pohlak, erapooletuid ei olnud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. See tähendab, et kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis on muudatusettepanekute tähtaeg 27. novembril kell 17.15. 

See on minu poolt kõik. Näed, ongi kell õige.

Nii, täpselt 20 minutit. Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka rida küsimusi. Kõigepealt esitab küsimuse kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja, hea kolleeg! Te mainisite ära, et järgmise aasta eelarvega võetakse lisamaksude ja maksutõusudega inimestelt ja ettevõtjatelt ehk kogu ühiskonnalt miljard, mis on väga suur summa. Teiselt poolt te tõite välja, et miljardi me võtame, aga riik ka ju investeerib. Te tõite välja ka need summad ehk siis 1,7 miljardit, mis tuleb Euroopa Liidu fondidelt, ja 700 miljonit ehk see, mis riik võtab laenu. Selline tunne on – ma ei tea, kas te tahtsite meelega meid eksitada või oli see kogemata –, et see oleks nagu mingisugune suur võit. Lihtsalt et inimesed saaksid aru: tegelikult, kui me vaatame 2024. aasta eelarvet, siis Euroopa Liidu fondidest tuli 1,1 miljardit ja 0,82 miljonit oli omavahenditest. See lihtne matemaatika tegelikult annab kokku, et ikkagi praegu ühiskonnalt võetakse rohkem tagasi. 

Mul on väga lihtne küsimus. Ma olen otsast lõpuni vaadanud seda eelarvet. Tooge välja kolm asja: kellele ja milleks see eelarve on mõeldud ja kelle elu läheb järgmine aasta paremaks.

Jah, Euroopa Liidu ja teisi välisvahendeid on rohkem kui ainult Euroopa Liidu toetused: on CO₂-raha, on majandusühenduse programmid, Norra programm, Šveitsi programm ja sõjalise mobiilsuse programm. Hästi suur kriitika on olnud see, et riik kogub maksudena majandusest raha välja. Tõepoolest, me kogume maksudena, plaanime – eelarve on plaan – koguda kokku ja majandusest välja viia 1 miljard eurot, aga me paneme tagasi 1,7 miljardit välisvahendeid ja 0,7 miljardit laenu, ja seda on 2,5 korda rohkem. Ma ei saa nõustuda selle väitega, et riik kogub raha majandusest väljaviimiseks. Ei ole oluline, mis on selle euro allikas, mis riigi poolt majandusse lastakse – on see laen, on see välistoetus –, vaid oluline on, et ta läheb majandusse. (Saalist öeldakse midagi.) Eelmisel aastal oli see suurusjärk sama. 

Aga te küsisite kolme põhisõnumit. Kolm põhisõnumit on riigikaitse ja julgeolek: riigikaitse ise, NATO uute kaitseplaanide juurutamine, riigikaitsetööstus, kaitsetööstusfond, kaitsetööstusparkide arendamine ja eraldised sisejulgeolekule. Riigikaitse ja julgeolek! Ebakindlus on see, mis eestlasi kurnab. Ma arvan, et rohkem kui riigikaitsemaks, mis on väga laiapindne, tekitab Eesti inimestes ebakindlust ikkagi see, et taevaalune on Ukrainas ja Lähis-Idas pommidest must. See ebakindlus tuleb väga palju rohkem väljastpoolt ja välisuudistest kui Eesti-siseselt julgeolekumaksust. 

Teine on kindlasti majanduskasv: suurettevõtete programmid, taastuvenergia suurtootmine, et energiamahukad suurettevõtted saaksid tulla, samuti konkurentsivõime ja madal maksutase. 35,7% SKP-st on Euroopa Liidu kontekstis meie sihtturgudega võrreldes madal maksutase. Meie eeskujumaad Rootsi, Taani, Soome – seal on maksukoormus SKP-st üle 40%. Ja see vahe on märkimisväärne. Lisaks veel see, et me hoiame oma maksukorraldusega 11. aastat esikohta. Tõhus riik: riigieelarve positsiooni jälgime, kulusid kärbitakse mitte üks kord ega kaks korda lisaeelarvega, vaid kokku hoitakse kogu aeg. Isegi eelarve muutmise eelnõuga, mis oli eelmine eelnõu, me korjasime 70 miljonit keskvalitsuse kulusid reservfondi. Selle me jätame üle kandmata. Eesti keeles: otsustasime, et hoiame kokku, tõhustame riiki.

Ja toimetulek kogu Eestis: sotsiaalkulud, pensionitõus. Sotsiaalkulude kasv on … Ma lugesin selle ette, aga ma otsin uuesti üles. Sotsiaalkulude kasv on tubli 7,6% võrreldes eelmise aastaga, samal ajal kui kulud üldiselt kasvavad 3,8%. Sotsiaalkuludest saavad meil osa kõik inimesed, sotsiaalkulud on pensionid, lastetoetused, Tervisekassa eraldis, mis sellel aastal on üle 2 miljardi euro. Kõik, kellel on tervisekindlustus, saavad sellest abi. Ja seoses automaksu kehtestamisega kasvasid ka puuetega inimeste toetused ja võimalus saada abi abivahendite soetamisel. 

See on selle eelarve nägu: riigikaitse ja sotsiaalkulud ja kui sa küsisid kolme asja, siis ka konkurentsivõime.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te kiitsite paljusõnaliselt seda järgmise aasta eelarvet, aga kiita said ka need muudatusettepanekute esitajad, kes läbisid selle tiheda filtri ja sõela ja olid korrektselt esitanud oma muudatusettepanekud. Nendel oli õnn pääseda siia dokumenti sisse, [aga] neid muudatusettepanekuid [ei pruugita arvestada]. Ma saan aru, et minu kaks muudatusettepanekut kuuluvad nende pärjatute hulka. Aitäh selle hea sõna eest! 

Need muudatusettepanekud on seotud tõesti järgmise aastaga ehk Eesti raamatu aastaga, kui 500 aastat möödub eesti kirjakeele algusest ja esimesest teadaolevast eestikeelsest raamatust. Ja seda tuleb tähistada. Tähistavad ka lätlased, kuna ka lätlastel oli õnn oma keelt [kirja panduna] esimest korda näha just sellessamas raamatus kunagi 500 aastat tagasi. Õigemini mitte näha, vaid seda teada. Ja meie ka. Mitmed institutsioonid vajavad tegelikult vahendeid, et seda närutamist, mis Eesti raamatu aastale on kahjuks valitsuse poolt osaks saanud, ületada ja seda uhket aastat uhkelt pidada. Ma ei leidnud põhjendusi, miks rahanduskomisjon minu häid ettepanekuid ei arvestanud. Kust ma võiksin neid lugeda? Või esitate need praegu siin?

Jaa, ma lugesin seda ettepanekut. See on tõesti igati hea ettepanek ja rahaliste vahendite olemasolul vääriks toetust. Ma üldse ei vaidle sellele vastu. Aga ei ole raha.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega raha ei ole maailmast kadunud, see tuleb lihtsalt õigesse kohta panna. Minu arust eriti kontekstist väljas on see, et automaksu kehtestamine suurendas puuetega inimeste toetust. Mõelge, kui te selliseid asju ütlete. 

Aga ma küsin sellist asja. Siin Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on nüüd kirjas, et seoses maamaksu tõusuga 2025. aastal suurendab ministeerium tema valitsemisalas olevate sihtasutuste toetust 70 000 euro võrra. Kas see maamaksu tõus siis tuli nii üllatavalt? Ja ma teiste ministeeriumide alt ei leidnud maamaksu tõusuga seotud kulude kasvu. Kas need muudatused tulevad nüüd hiljem millalgi või teistel ministeeriumidel ei olegi ei maad ega kinnisvara, mis on seotud maamaksuga?

Kindlasti on teistel ministeeriumidel samuti kulusid, mis on seotud maamaksuga. Aga Kultuuriministeerium need muudatusettepanekud valitsuse kaudu esitas. Ju neil on kitsam eelarve või on teistel ministeeriumidel võimalik oma kulusid ümber sättida. Aga praegu on jah nii, et kultuuriasutuste eelarvet suurendatakse maamaksukulude võrra.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt selle eelarvega ei tõsteta riigiteenistujate palkasid? Õpetajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad ja nii edasi – nad kõik, nende palgad jäävad samale tasemele, mis neil praegu on? Ja kui tsiteerida siseministrit näiteks, siis nad peaksid olema rahul sellega, et nende palkasid ei kärbita. Kas komisjonis Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek, [mille arvestamine] oleks seda olukorda parandanud, ei leidnud komisjoni toetust?

Ei leidnud. Tegelikult need grupid, Eesti avalikus sektoris palgasaajate grupid, on päris suured ja ma arvan, et ega kellelgi ei oleks olnud kahju nende palku tõsta, kui selleks oleks olnud majanduslikke võimalusi. Ja, ütleme, kui jaotati kärpeülesannet, siis nende palgakulude võrra vähendati vastavate ministeeriumide kärpeülesannet. Siin kärbitakse ikkagi iga päev, vaadatakse ringi, kus saaks kärpida. Praegu on aeg sihuke.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma usun, et te jälgisite seda debatti, mis oli siin suures saalis, kui rahandusminister seda eelarvet kaitses. Mina isiklikult küsisin vähemalt kaks korda, kui mitte rohkem, ka teiste küsimuste raames, kuidas tema arvates uuest aastast pered hakkama saavad. Näiteks kui on paljulapseline pere, neil on kaks autot, nad elavad maal, uuest aastast tõuseb käibemaks, tulumaks, aktsiisid tõusevad, rakendub automaks. Eesti Konjunktuuriinstituut on välja toonud, et perede toimetulek on halvenenud: üha rohkem peresid on pidanud kasutama toime tulemiseks varasemaid sääste või tarbimislaenusid. Kas teie tõesti usute neid sõnu, mida on Jürgen Ligi välja öelnud, ja tegelikult ka peaminister Michal, et uuest aastast läheb majandus hoopis paremaks ja läheb ka nende perede toimetulek paremaks?

Aitäh! Ma tean, et see ei puuduta kõiki, aga uuest aastast nähakse ette palgakasvu 4–5%, mis peaks need maksutõusud katma. Ja ütleme, et kuigi meil on hõivatute arv väga suur ja tööpuudust meil niikuinii ei ole, aga majanduse kasvades kindlasti töövõimalused avarduvad. Perede eelarvetest võtavad kaunis suure summa eluasemelaenud, mis Eestis on väga suures osas euriboriga seotud. See on väga valusalt perekondi puudutanud, just noori perekondi, kellel on äsja eluase ostetud. Aga nüüd on euribor ikkagi terve protsendipunkti alla läinud viimase, ma ei tea, poole aasta jooksul või võib-olla aasta jooksul. 

Ja minu arvates energiakulud on vähemasti võrreldes energiakriisi ajaga kaks korda langenud: eelmine aasta keskmine kilovatt-tunni hind oli mu meelest 9 senti. Nii et meil tegelikult on selliseid kulusid langenud ka, mis on tähtsal kohal perede eelarvetes, ja koos nende kulude languse ja palgatõusuga me peaksime siiski hakkama saama. 

Julgeolek on ikkagi ka väga tähtis ja kui eelmisel suvel Kaitseväe eelmine juhataja ütles, et 1,6 miljardit on minimaalne, mis poliitikud peavad maksumaksjate käest küsima, ja kas julgetakse küsida, siis oli ikkagi avalikkuse ootus, et miks te juba ei kogu seda maksu ja ei osta relvi meie kaitseks. Ma arvan, et see on säärane üleüldine arusaamine, et saadakse hakkama riigi kaitseks maksu maksmisega.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Sinu käest on hea küsida. Sa oled kunagi olnud rahandusminister ja praegu oled vahetult eelarve kokkupanemise juures. Mis on su tänane positiivne sõnum ääremaade omavalitsustele olukorras, kus tasandusfond väheneb, olukorras, kus huvihariduse raha väheneb, kus halduskulud tõusevad? Ja teine: kui me tahame rääkida majanduse konkurentsivõimest, siis mis on sõnum taristuliidule? Taristuliit on aastaid rääkinud, et tegelikult ei ole piisavalt vahendeid teede hoolduseks. Just sellel aegrea teljel, kui me vaatame viimast kahte-kolme aastat, kus me näeme, et majandus on languses, mis on sõnum omavalitsustele, kes on meie ühiskonna alustalasid? [Pean silmas] just ääremaa omavalitsusi ja tegelikult ka taristuliitu, kes on juba aastaid andnud märku, et väga hoolimatult suhtutakse teede korrashoidu ja arendusse.

Ma taristuliitu, vastupidi, tunnustan. Minu arvates Eesti teed on ikkagi väga head. Veel märgin ma, et ma olin rahandusminister sellisel ajal, kus ma ei saanudki eelarvet koostada, millest mul on äraütlemata kahju. Astusin ametisse järgmisel päeval peale seda, kui eelmine oli üle antud, ja lahkusin ametist siis, kui järgmist hakati tegema. 

Aga maaperedele [annan] täpselt sellesama vastuse, mille ma juba andsin. [Mis puutub] omavalitsustesse, siis nagu te mäletate, me võtsime vastu maamaksuseaduse, mis võimaldab omavalitsustel küsida maaomanikelt oma territooriumil rohkem maamaksu. 20 aastat oli ju maa korraliselt hindamata ja selle aja jooksul oli maa hind tõusnud keskmiselt kaheksa korda. Nii et maamaksutulud täienevad kindlasti. 

Ja ennist ma rääkisin edasiantavatest muudest tuludest. Nimelt, teatud protsent kõikide füüsiliste isikute tulumaksust läheb kohalikele omavalitsustele. Prognoositakse palkade kasvu ja omavalitsuste tulud ka tänu sellele kasvavad. 

Kolmas aspekt on veel. Meil oli siin Riigikogus nii-öelda Robin Hoodi seadus, mis suunab rohkem raha just hajaasustusega piiriäärsetele aladele, kus on rohkem pensionäre. [Selline on] ka minu enda valimispiirkond. Mulle jäi kuidagi meelde, et esimesel aastal on seda raha vist sadu tuhandeid eurosid, aga neljandal aastal oli juba 4 miljonit eurot Pärnu maakonna omavalitsuste peale. Ja selles piirkonnas see ei ole väike raha. 

Nii et me tegelikult oleme ikkagi mõelnud kohalike omavalitsuste peale, sealhulgas piiriäärsete peale. Eks raha ja elu on ikkagi seal, kus on inimesed. Pärnu maakonnas elab keskmiselt kolm inimest ruutkilomeetril ja seal majandusaktiivsust ülemäära palju ei ole.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Annely, eks sa tõepoolest oled ka olnud omavalitsuse juht ja ei ole sulle võõras ka ettevõtlusmaastik. Ettevõtjad on väga selgelt öelnud, et see riigi tasemel kärpepoliitika ei kannata kriitikat. Ilmselt sa tegelikult jagad seda seisukohta, et see, kui palju peavad omavalitsused täna kärpima võrreldes riigiga, et toime tulla – noh, need ei ole võrreldavad kategooriad. Ja mind paneb [praegune olukord] natuke imestama. Kui oli aasta 2010, siis te meie kolleegiga seal puldis, Toomas Kivimäega, proovisite rahandust Pärnu linnas korda saada ja te olite selles väga jõulised, peab ütlema. Seal ei olnudki teist varianti, sest kui raha ei ole, siis tuleb tulud [üle] vaadata ja kulusid kärpida. Ja seda ka tehti. Aga miks täna riigi tasandil seda tegelikult tõsiselt ei võeta, just seda kärpimise teemat?

Jaa, ma pean ütlema, et ma olen olnud omavalitsuse juht Kihnu vallas neli aastat ja Pärnus poolteist aastat. Ning Kihnus ma alustasin tegevuspõhist eelarvestamist ja alustasin ka Pärnus selle juurutamist. Kusjuures see töötab, kui seda rahulikult ja hästi teha. Aga Pärnus me tõesti kärpisime väga kõvasti. Aga see oli rohkem nagu Toomase … (Saalist öeldakse midagi.) Ei, ei olnud soolo, aga Toomas suutis need otsused ellu viia. Eks ma arvutasin ikka, aga Toomas oli linnapea ja tema karismaga need asjad liikusid. Aga siis me tõesti kärpisime seal 640 miljoni krooni pealt 550 miljonini, nii et 10%. (Saalist öeldakse midagi.) Ühe aastaga, jah. Aga siis oli veel levinud 13. palk, see jäi ära. Ja kõikidel, kelle palk oli miinimumpalgast kõrgem, kärbiti 10% ja vist 10% inimesi veel ka koondati. See oli päris valus. Ma ei tahaks seda teist korda üle elada.

Oli raske, aga ka väga ilus aeg. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma pean mainima, et Isamaa esitas kaheksa eraldi ettepanekut, mida meie võime nimetada alternatiivseks eelarveks ja teie võite nimetada alternatiivseks eelarveks, aga kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on need kaheksa erinevat muudatusettepanekut. Need on mul ka siin ees ja kuidagi teistmoodi neid tõlgendada ei saa. Nii et see, et te olete need menetluse käigus lihtsalt kõrvaldanud, on täiesti ebaseaduslik. 

Aga minu küsimus on. Jürgen Ligi jäi rahandusministrina riigieelarve esimesel lugemisel Riigikogu ees hätta vastamisega, kuidas on ikka selle bussitranspordi doteerimisega. Võis välja lugeda, et seda justkui kärbitakse ja see väheneb järgmisel aastal võrreldes selle aastaga. Samas öeldi, et ei-ei, me oleme kokku leppinud, et reservfondis on selleks tegelikult täiendav raha ja see suureneb. Lugeda seda välja võimalik ei ole. Mis selle bussitranspordiga on? Kas [see summa] siis suureneb või väheneb ja kui palju ta siis suureneb või väheneb? Ja millise rea peal see on? Et Piret Hartman ka teada saaks, sest temagi, nagu me oleme ajakirjanduse kaudu teada saanud, ei tea, mis järgmine aasta saab.

See küsimus on ka rahanduskomisjonis siiani üleval. Kolmas lugemine alles seisab ees ja Piret Hartman peab need asjad veel selgeks tegema, kuidas ta need bussid käima paneb. Ma jään selle koha pealt vastuse võlgu. See jäi tõepoolest rahanduskomisjonis veel üles.

Mis puudutab seda alternatiivset eelarvet, siis ilmselt see kõlbab mõne alternatiivse riigi alternatiivses parlamendis. Ta ei andnud ikkagi välja ei eelarvet ega ka muudatusettepanekuid mitte. Aga tähelepanu sai sellega küllalt. 

Ja mis puudutab seda ebaseaduslikkust – see on mitu korda saalis kõlanud, et rahanduskomisjon teeb siin ebaseaduslikke tehinguid –, siis ma puhtalt infoks, et see teema enam ei tõusetuks ja õhtust aega ei kulutaks, loen ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtumääruses kohtuasjas nr 5-23-41 14. veebruaril 2024 on sedastanud: "Kolleegiumi arvates ei nõua ka põhiseadus, et muudatusettepanekute tegemise õiguse piiramist peab Riigikogu liige saama tingimata kohtus vaidlustada. Samuti ei ole rahvusvahelist standardit, mis muudaks seesuguse kaitse vajalikuks. Näiteks on Veneetsia Komisjon vähemuse kaitseks pidanud piisavaks, kui asjakohaste muudatusettepanekute filtreerimise otsustab komisjon, kus opositsioon on proportsionaalselt esindatud." Ja tõesti, see komisjoni koosseis peab oma töö mõõdupuuks seda, et saali jõuavad need muudatusettepanekud, opositsiooni omad ka, mis poolthäälte saamisel on võimalik seadusesse sisse kanda. Aga teie ettepanekuid ei olnud.

Hea Helir, kui tohib, väike märkus. Oli igati südantsoojendav, kui sa pöördusid Annely kui ministri poole. Mina võtaks seda igal juhul kui tunnustust. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui ma küsisin, kes sellest järgmise aasta eelarvest võidab ja kellele on see suunatud, siis hästi palju käis [vastuses] julgeoleku teema läbi. Te mainisite ka, et tegelikult maksukoormus ei olegi nii suur, ainult 35%. Euroopa keskmine on 40%. Aga miskipärast ei teie ega ka meie rahandusminister ei taha rääkida sellest, et tegelikult 41% riigieelarvest hakatakse koguma tarbimismaksude näol. Meil on riigi tuludes tarbimismaksudel ikkagi väga suur osakaal. Ja see on probleem. See on tegelikult Euroopas väga kõrge näitaja. Mida see tähendab? See tähendab lihtsalt seda, et see otseselt mõjutab meie inimeste toimetulekut. Te seda üldse ei maini. Kas see eelarve on ikkagi ka meie inimestele mõeldud ja kuidagiviisi parandab nende toimetulekut? Kui te ei ole sellele vastanud ja seda välja ei toonud, siis järelikult ei ole nii. Aga kuidas tavainimene peaks praeguses olukorras hakkama saama, kui eelarve [on] selline ja on kõik need maksutõusud?

Pensionitõus ikkagi toetab vanemaealiste toimetulekut kõige otsesemalt. See on otsene sotsiaalne siire pensionil olevatele inimestele. Palgatõus, mida on ette nähtud, prognoositud seoses majanduskasvuga – see peaks puudutama kõiki. Lisaks väiksemad toetuste tõusud. Ma tõin enne välja puuetega inimesed, aga tõepoolest, selle eelarve lisas on sotsiaaltoetused päris mitmel leheküljel, ma ei hakkaks neid ette lugema. 

Mis puudutab seda maksude osakaalu, siis Eesti on tööjõumaksudelt suhteliselt kõrgel tasemel ja tarbimismaksudelt suhteliselt kõrgel tasemel, aga selle võrra madalam on Eestis varamaksude tase. Automaksul on ka varamaksu tunnused, see on esimene samm selles suunas.

Ma vahepeal lehitsesin ja leidsin üles selle kohalike omavalitsuste [koha. Siin kõlas], et kohalike omavalitsuste kärped on suuremad. Ma loodan, et Andres Metsoja läks oma kabinetti ja kuuleb nüüd telekast, et kohalike omavalitsuste toetusfond kasvab 5 miljonit eurot, tasandusfond väheneb 5 miljonit eurot. Aga kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksu[summad] kasvavad 97 miljonit eurot ja lisaks on veel maamaks, mis nad ise otse juurde koguvad. Ma ei hakka siin praegu aega kulutama otsimise peale, aga siin on kirjas, et kohalike omavalitsuste tulud kasvavad ka.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! On teine lugemine, räägime muudatusettepanekutest. Sai tehtud ära päris suur töö: ma vaatasin, kui palju neid avalike suhete inimesi meil on nii ministeeriumides kui ka nende allasutustes. Ja neid on palju, võib kokkuvõtlikult öelda. Toome näite: Rahandusministeeriumis endas on viis, aga siis on maksuametis seitse ja Statistikaametis viis – või oli see vastupidi? –, ja nii edasi ja nii edasi. Me Kert Kingoga tegime ettepaneku isegi mitte ära kaotada neid osakondi, vaid kärpida tuntavalt neid osakondi ja suunata vabanenud vahendid riigieelarve positsiooni parandamiseks. Minu arvates peaks see olema igati ka teie erakonnale sobiv mõte, aga komisjon on kirjutanud, et jätta arvestamata. Kas siit võib välja lugeda, et te tõesti kõigis valdkondades teete nii palju valesid ja Eestile kahjulikke asju, et neid PR-inimesi on vaja palgal hoida, et nad seletaksid kogu aeg, et tegelikult te ei tee seda? Et on vaja nagu musta valgeks rääkida. Või mis see põhjus on, et ikkagi kulutatakse suuri summasid, et valitsuse tegusid [maalida] selliseks, nagu nad tegelikult ei ole? Või mis seal taga on?

Jaa, need olid head muudatusettepanekud. Valitsus praegu ütles, et ta ei toeta neid muudatusettepanekuid, aga mine sa tea. Seda on enne nähtud küll, et opositsioon tõstab mingi teema üles ja vaadatakse, et oi, see on hea mõte, ja natuke aega hiljem ongi ära tehtud. (Rain Epler hõikab midagi saalist.) Jah, tõesti, ma tunnustasin opositsiooni ausalt ja südamest: olid asjalikud ettepanekud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, need muudatusettepanekud, nagu te ise ka aru saite, olid kõik väga sisulised. Ja olid ka põhjendatud ja näidati ära, kus toimub, ütleme, raha vähendamine ja juurdepanek. Ei olnud nagu mingit sellist üldist ütlemist, et võtke valitsuse reservist, vaid oli konkreetselt ära näidatud. Seda te olete ju ka ise tahtnud, et me näitame konkreetselt ära. Lõppkokkuvõttes olid ka põhjendused nii Rain Epleril, Kert Kingol kui ka fraktsioonil väga konkreetsed, mille jaoks seda raha kasutada. Ma ikkagi tahaksin teada, mis ajal võiks loota, et ükskord hakatakse mõnda opositsiooni ettepanekut arvestama ja eelarvesse sisse viima, kuna see on hea ettepanek.

Ma mäletan, et ükskord see juhtus ja siis oli sellega igavene jama. See oli umbes aastal 2013, kui siin hääletati opositsiooni muudatusettepanekuid ja Kadri Simson võttis vaheaegu. Koalitsioon otsustas hääletada poolt, kui ühele Lõuna-Eesti koolile sooviti pliiti, 3000 eurot. Selgus, et see kool ei tahtnudki seda pliiti, ja sellest tuli üks igavene jama ja vist jäigi kasutamata see raha. Nii et on ette tulnud. (Saalist öeldakse midagi.)  Ei, ütleme, ma arvan, et need muudatusettepanekud jätavad jälje.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Näiteks Tallinna Linnavolikogus, kui veel eelmine linnavõim valitses, oli Keskerakonnal selline arusaam, et toetati alati eelarves ja ka lisaeelarves opositsiooni muudatusettepanekuid. See oli nagu selline hea tava ja vastutulek. Tegelikult selline tava võiks olla ka siin saalis, arvestades seda, et te ju ka kiitsite opositsiooni muudatusettepanekuid.

Aga minu küsimus on tegelikult hoopiski muu kohta. Praegu riik katab inimeste arvel eelarveauke, aga seejuures lükatakse edasi olulisi investeeringuid, mis puudutavad just IT-investeeringuid, tehisintellekti arendamist riigisektoris. Neid lükatakse aina edasi. Ja kahjuks see kasvatab eelarveauke tulevikuks. Ja kui me esitasime küsimused selle kohta igale ministeeriumile eraldi, siis Rahandusministeeriumist tuligi selline otsekohene vastus: mitte mingeid investeeringuid IT-sektoris ega tehisintellekti osas ei tulegi. Täna me olemegi Euroopas selles osas põhimõtteliselt teisel kohal tagantpoolt. Ja mul ongi küsimus: miks selles vallas ei tehta mitte mingeid investeeringuid?

Ma vaatasin seda seoses eelmise eelnõuga, 2024. aasta [eelarve] eelnõuga. Kui see Urmas Reinsalu küsimus tuli, siis ma tegin Rahandusministeeriumi [lehelt] selle [aruande] "Tõhus riik" lahti ja seal ma nägin küll, et IT-valdkonda [suunatakse] erinevaid ületoodavaid jääke [rohkem]. Nii et IT-valdkonnale raha eraldatakse. Kas see on piisav? Seda ma ei tea. Tõenäoliselt IT on üks nendest valdkondadest, mis areneb nii kiiresti, et kunagi ei ole [raha] piisavalt, nagu ka meditsiinis ilmselt. Nii et on raha eraldatud IT-le, aga võib‑olla mitte piisavalt. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sel aastal on Keskerakonna fraktsioon otsustanud teha rea konkreetseid muudatusettepanekuid, kokku 16. Me ei hakanud obstruktsiooniga tegelema, vaid näitasime ennast konstruktiivse jõuna, aga kahjuks peab tõdema, et vaatamata sellele, et need olid hästi vajalikud ja olulised ettepanekud, mis olid suunatud inimeste elu parandamisele erinevalt eelarve algtekstist, kõik need ettepanekud hääletati koalitsiooni häältega komisjonis maha. Minu küsimus ongi see. Kas teie arvates tõepoolest ei olnud meie muudatusettepanekute seas ühtegi sellist, mis vääriks ikka toetust? Ja ärge hakake mulle uuesti rääkima, et raha ei ole, on vaja kärpida ja nii edasi. Põhimõtteliselt see on ju prioriteetide küsimus. Ja nagu minu kolleeg siin ütles, näiteks pealinnas on alati olnud selline traditsioon, et mõnesid opositsiooni poolt välja käidud muudatusettepanekuid ikka toetati.

Ma arvan, et see tava väärib kaalumist siin majas ka. Need muudatusettepanekud olid tõesti hästi tehtud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma siin nüüd lappasin ja uurisin seda ja leidsin sellise seletuse, et Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Samal ajal, kui me oma inimeste puhul piirame kõiki toetusi, kehtestame igasuguseid makse, me suure hingega kõigi teiste heaks midagi teeme. Ma numbrit nüüd siia taha ei leidnud, aga oskate te kommenteerida? Sihuke ilus jutt on, aga numbrit selle kohta ei ole siin välja toodud. Oskate kommenteerida?

Ma arvan, et meil on vaja küllalt palju välisspetsialiste paljudele aladele palgata. Ja ma arvan, et suur osa, märkimisväärne osa, kui mitte kogu raha – "kogu" on ilmselt palju öelda, meile teistest riikidest tuleb ka inimesi erinevatel põhjustel – ikkagi kulub Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja nende meie ühiskonda integreerimiseks. Kui ma olin rahandusminister, siis [käivitati koos] Šveitsiga programm 6 miljoni euro ulatuses, et õpetada tulijatele keelt ja integreerida neid ühiskonda, õpetada neile meie ühiskonnas toimetuleku reegleid. 

Aga mis puutub Ukraina sõjapõgenikesse, siis nendest suur enamus töötab ja nad maksavad tavaliste maksumaksjatena selle raha meie eelarvesse tagasi. Ja võib-olla on häbematu öelda, aga kui tuleb täiskasvanud väljaõppinud, ma ei tea, arst, meditsiiniõde või õpetaja, hotellitöötaja ja me ei ole kulutanud riigieelarve raha inimese harimise peale – ta tuleb ja kohe hakkab tööle –, siis ma arvan, et need inimesed, kes on Ukrainast meile tulnud, on enda ühiskonda integreerimise kulud oma tööga kinni maksnud.

Anti Allas, palun! 

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Sihuke lihtne küsimus hilisõhtuks. Ikkagi eelarvete arutelude käigus kritiseerib opositsioon nii kulutamist kui kärpimist korraga. Kas minu mõttekäik, miks on riigil ja avaliku sektoril nii raske kärpida, on õige? Isegi kui üritada järgmisel aastal mingi teenuse pakkumisel jääda samasse mahtu või sama summa piiresse, tuleb sisuliselt ikkagi juba kärpida, sellepärast et teenused kallinevad, ja kallinevad oluliselt? On see nii?

Jaa, see on nii, et edasiliikumiseks ei tohi paigal seista. Inflatsioon, sisendkulude kasv kärbib [teenuseid] niigi. Kui kulu on külmutatud, siis on ta tegelikult kärbitud, see on inflatsiooni tingimustes täiesti selge. Inflatsioon meil on. Minu arvates Eesti majanduse kõige põletavam probleem on inflatsioon. Ja, ütleme, see ikkagi vanemaealisi, kes enam tööl ei käi, kes on endale varud soetanud, hammustab kõige rohkem. Noortel inimestel, tööealistel palk kasvab. Ja [inflatsioon] teeb ka ekspordi raskemaks. Ma vaatasin eile, et eksport on kasvanud 4%, tööjõukulud sisendina. No kõvad mehed need Eesti eksportijad! Väga kõvad mehed, müts maha!

Rain Epler, teine küsimus.

Aitäh, härra istungi juhataja! Annely, te räägite palju ikkagi ka sellest, et bürokraatiat peaks vähendama. Ja nüüd ma võtan näiteks Kliimaministeeriumi. Noh, see on uus ministeerium, selge see, et eelmine aasta on nullid kõigi kuluridade koha peal. Aga ma vaatan, et seal on selline asi nagu rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja hariduse edendamine, ja sellele pannakse 16,5 miljonit. Üks mõõdik seal on näiteks keskkonnajalajälje ära hinnanud ministeeriumide osakaal. Loodetakse, et see hüppab kohe 100% peale ja siis ta jääbki ajaloo lõpuni sinna 100% peale. Aga ma mõtlen, et nüüd siis need ministeeriumid hakkavad oma keskkonnajalajälge hindama: poisid ja tüdrukud jooksevad ringi, vaatavad, kas prügi visatakse õigesse prügikasti ja et paljud tulevad autoga – nad tegelevad mingisuguse täieliku asendustegevusega. Ja kui sa ütled, et saatke osakonnatäis inimesi ministeeriumist minema, siis öeldakse, et ei saa, me peame ministeeriumi keskkonnajalajälge hindama. Noh, need ei ole ju tegelikult – eriti raskel ajal – vajalikud tegevused. Miks me teeme selliseid asju?

Ma olen seda ka ministrile öelnud. Ma ei mäleta, järsku sa olid ise ka rahanduskomisjonis tookord, kui sai öeldud sellele ministrile, kes oma rahandusabilistega käis oma eelarvelõiku tutvustamas, et nende eelarve selgitused ei ole piisavad, et nad peaksid ikkagi palju detailsemalt mõtlema ja välja kirjutama, mida nad tegelikult soovivad teha, et see on ikka väga üldine. Ma olin ka selle suhtes kriitiline, et [jutt on] keskkonnateadlikkusest ja 16 miljonist, aga on pool lehekülge selgitusi, et seirame ja mõõdame ja teeme teekaardi. Seda on vähe. Tegelikult on küsitud ministeeriumilt paremaid selgitusi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Täna õhtul tuleb meil siin vist teisele lugemisele üks eelnõu, millega muu hulgas võetakse ära paljudelt kodustelt emadelt ravikindlustus. Sellega loodetakse kokku hoida 2025. aastal, kui ma õigesti mäletan, circa 2 miljonit eurot. See on siis üks meede, mida on rakendatud kulude kokkuhoiuks. Samal ajal mina tegin 2025. aasta riigieelarve seaduse muutmiseks ettepaneku tõmmata kulusid kokku hoopis soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi arvelt, milleks on riigieelarve kohaselt ette nähtud 2,89 miljonit eurot. Ma küsingi nüüd teie käest seda, et kas te selgitaksite mulle, miks komisjon on asunud seisukohale, et see ettepanek tuleks tagasi lükata? Ja kuidas on põhjendatud see, et olukorras, kus Eestis on niigi suur probleem sündimusega, me võtame kodustelt emadelt ravikindlustuse ära, aga vot sellise ideoloogilise propagandatöö rahastust ei puutu?

Need soolise võrdõiguslikkuse teemad on tegelikult olemas ja vajavad samamoodi lahendamist. Üks probleem ei ole teisest suurem, ma arvan. Soolise võrdõiguslikkuse [probleem] puudutab ka laste kõrvalt tööl käimist, näiteks tuleb emadele [ehk võimaldada] puhkepause lapse toitmiseks. Need mõlemad rahaeraldised on ühe teema erinevad tahud.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Hetk tagasi te Jaanus Karilaidile [vastates] rääkisite kohalike omavalitsuste tulubaasist. Seal on üks komponent maamaks, [pluss] tulumaksu teema. Minu küsimus tuleb minu muudatusettepaneku kohta, mis puudutab looduskaitselisi piiranguid. Riik on andnud [sel juhul] maamaksuvabastuse ja kohalikel omavalitsustel jääb konkreetselt nende maade eest tulu saamata. Sellest on väga palju räägitud, kuigi see iseenesest on väga lihtne instrument. See oleks ka üdini aus looduskaitse seisukohalt, et igal asjal on hind ja seda [piirangut] tuleb kompenseerida. Seda ütleb meie põhiseadus, ütleb õiguskantsler: see [hüvitis] peab olema õiglane ja kohene. Ometi me aasta aasta järel jõuame ikka selleni, et raha selleks ei ole. Me [rakendame] kõiki muid instrumente, aga raha selleks, et neid kompensatsioone omavalitsuste tulubaasi maksta, ei ole. Kuidas sa seda hindad? See tegelikult ei ole ju tõsiselt võetav jutt, et raha selleks ei ole.

Kindlasti on see tõsiselt võetav jutt. Meie ju laenuga finantseerime niigi 700 miljonit erinevaid kulusid. 700 miljonit ja rohkemgi raha ei ole tegelikult. Oleks ülejääk, siis võiks mõelda, et meil on ju raha, miks me ei hüvita. Aga tõepoolest, see on habemega teema. See teema oli üleval ka siis, kui meie rollid olid vahetunud: mina olin opositsioonis ja sina, Andres, olid koalitsioonis. See on selline, ma isegi ei tea, mitmekümneaastane, ehk kahekümneaastane teema. Kõik on vahepeal olnud koalitsioonis ja see püsib ikka.

Riina Solman, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu [ase]esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Aitäh selle sisuliselt ette kantud eelarve tutvustuse eest. Oli hea jälgida, ma ka kiidan. Aga küsimus puudutab pensionäre. Võib ju arvata, et nemad on neid puudutavate lubaduste murdmisega juba harjunud, aga eriti karjuvalt paistis selles eelarves välja see, et valitsus võtab ööpäevaringset hooldusteenust saavatelt pensionäridelt alates 2025. aastast ära ühe toetuse, ja see on siis üksi elava pensionäri toetus. Miks ta seda teeb? See on kõige haavatavam sihtgrupp, need inimesed enda eest seista ei saa. Te võidate eelarves sellega 1,3 miljonit ja see on riigieelarve mahtu silmas pidades tegelikult pisku. Ka sotsiaalkomisjonis, kus ma selle kohta küsisin, leiti, et ega see konti ei murra. Aga tegelikult on tegemist ju kõige haavatavama sihtgrupiga, kellel seal hooldekodus erihooldusel elades mitte midagi sisuliselt üle ei jää.

Aitäh!

Mingisugust rõõmu neile ei jää. Palun kommenteerige seda! Mina arvan, et soolise enesemääramisega tegelemise arvel võiks meie eakamaid toetada.

Aitäh!

Aga palun kommenteerige oma seisukohta, kas see oli nii vajalik kärbe.

On loobutud üksi elava pensionäri toetuse maksmisest nendele pensionäridele, kes ei ela üksi, kes elavad riigi poolt toetatud hooldekodus. Me hooldereformiga paneme nende inimeste hooldesse ikkagi juba kümneid miljoneid eurosid. Nad saavad toetust hooldereformi kaudu, mille me paar aastat tagasi tegime, ja need summad ei ole väikesed. Ma arvan, et see on 60, 70 või 80 miljonit – peast ei julge öelda –, aga ikka kümneid miljoneid võtab hooldereform, et inimesed saaksid olla hooldekodudes.

Kert Kingo, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna haldusalas on soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamise valdkond. Ja nendel on selline programm nagu soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm, milleks siis kulutatakse Eesti riigikassast 2,5 miljonit, pluss veel võrdsusvolinikule 0,5 miljonit. Märgin ära, et teemaks on sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, samal ajal on võrdse kohtlemise voliniku kantseleis tööl kaks meest ja seitse naist. Kas pole tähelepanuväärne? 

Aga loen siin nendest mõõdikutest: kuidas seda mõõdetakse, miks see vajalik on. Ja siin on sellised huvitavad asjad: "Austame erinevusi" märgise saanud organisatsioonide arv ja elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt, olenemata sellest, kas ta on gei, lesbi biseksuaalne või transsooline inimene. Ja siis me räägime võrdsetest võimalustest! Kas tõesti selle peale peab raha raiskama, et luua teatud orientatsiooniga inimeste jaoks eelisolukord, ja see on vaja eraldi kohe mõõdikuna välja tuua? Kus siin see võrdne kohtlemine on?

Need grupid olid väga sügavalt stigmatiseeritud ajaloos väga kaua aega. Nõukogude Liidus oli selline [orientatsioon] kriminaliseeritud. Ja need hoiakud on visad kaduma. Ma arvan, et nende hoiakute murdmiseks on teatud teavituskampaaniad olulised. Ma tean inimest, kes 1990-ndatel kuulus ühte sellisesse sihtgruppi, ja ta sai igal pool niimoodi peksa, et tal 25. eluaastaks ei olnud ühtegi oma hammast enam suus. Ja lõpuks ta leiti uppununa Tallinna ühe kai juurest. Nii et sellised hoiakud ühiskonnas, alates Nõukogude ajal kriminaliseerimisest, on olnud kohutavad. Ja nende muutmisega, [arusaamisega], et nad on võrdsed ühiskonnaliikmed, peame tegelema veel jätkuvalt.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma küsin uuesti, jätkuks oma eelmisele küsimusele. Ma tegin ettepaneku kaks koma – mis see oli? – seitse, kaheksa, üheksa miljonit eurot kokku hoida just sellesama valdkonna rahastamise arvelt, millest praegu juttu oli: see niinimetatud võrdsete võimaluste ja võrdõiguslikkuse edendamine. Ma tahaksin küll teie käest teada, mida Eesti ühiskond reaalselt kaotaks, kui seda 2,8 miljonit sellele ei kulutaks. Ma loen seda tegevuste kirjeldust. Siin on kirjutatud, et programmi tegevus koosneb neljast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenusest, mis hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamist ja rakendamist, sealhulgas õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse suurendamist ning andmete kättesaadavuse parandamist poliitika kujundamisel ja rakendamisel, sealhulgas struktuurivahendite kasutamisel, samuti võrdsuslõimealast nõustamist ja toetamist. Olgem ausad, see on ju täielik kelbas. Kui seda ei tehtaks, mida Eesti ühiskond päriselt kaotaks? Te ju ütlete, et meil on raha nii hirmus palju puudu. 

Ma ei julgeks öelda, et see on kelbas – näiteks see lugu inimesest, keda ma isiklikult tundsin. Ja võrdse kohtlemise büroo tegeleb ka vanuselise diskrimineerimisega, kui teatud vanusest alates kvalifitseeritud inimesi ei võeta tööle, võetakse nooremaid. Või siis kui teatud ametikohale ei võeta tööle sama hea või parema kvalifikatsiooniga naist või meest, emb-kumb. Puudega inimesed – kas nad pääsevad kõikjale ligi, kas nad pääsevad teatrisse. Neid probleeme on palju rohkem. Ja ikkagi, meie ühiskonnas on veel tõrjuvat suhtumist teistsuguse nahavärviga ja teistsuguse soolise enesemääratlusega inimestesse või teistsuguse kultuuri esindajatesse. Ma arvan, et need hoiakud vajavad muutmist.

Priit Sibul, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb veidi teisest ooperist kui eelnevad küsimused ja puudutab riigikaitset. Möödunud aastal pidi kaitseminister järgnevatel aastatel ehk siis käesoleval ja järgnevatel aastatel vähendama vahendeid, mis riigikaitsesse lähevad. Seda seoses majanduslangusega, mis on loogiline, eks. Kui majanduses raha nii palju pole, siis [ei kehti] need protsendid, millega me oleme end sidunud. Lihtsalt füüsiliselt raha jääb vähemaks. Samamoodi otsustati, et see 0,25%, mis Ukrainale meie riigieelarvest läheb toetuseks, tuleb nüüd nii-öelda nende vahendite seest, mis varem läks lisaks. Mul on küsimus, kui palju teie hinnangul selles riigieelarves vahendeid juurde tuleb? Ja te olete tõenäoliselt olnud erinevate arutelude juures, mida eelarve üle on peetud, mis teie hinnangul on saanud Kaitseväe juhatajate ettepanekust, mis puudutas 1,6 miljardit täiendavaid vahendeid, mida nad on küsinud? 

2023. aastast alates me oleme NATO [reegli] järgi kaitsekulu tõstnud. Algul oli 2%, nagu NATO liikmesriikide lepingus on. Siis otsustati, et 2023. aasta eelarves on 3%, 2024. aastal on üle 3% ja 2025. aastal on üle 3%. Iga protsendipunkt SKP-st on 400 miljonit. Nii et enne veel, kui julgeolekumaks – ma arvan, et sellele oli teie küsimus suunatud – hakkab kehtima, on 1,2 miljardit juba kulutatud rohkem, kui NATO leping meile ette näeb.

Lisaks on meil veel selliseid riigikaitsekulusid, mis NATO metoodikasse ei mahu: Ukraina aitamine, Ukraina põgenike siin vastuvõtmine. Ja selle 1,6 miljardit me kogume kokku selle täiendava julgeolekumaksuga, mis tuleb siia suurde saali arutlusele, aastate jooksul. Siin on ühes lisas ka näha, et järgmisel aastal on see 60–70 miljonit, sest see käibemaksu tõus tuleb poole aasta pealt. Peale seda kogume 750, 760 või 770 miljonit kolmel järjestikusel aastal. Need andmed on siin sees olemas, aga vist ei ole silti juures, ma ei hakka aega kulutama otsimisega.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Mul on ka veidi teisest valdkonnast küsimus. Nimelt, kui neid taotlusi sirvida, siis ma riigieelarvest 2025 ei leidnud vajalikku kohta, aga ehk te kommenteerite. Siin on Riigikogu Kantselei kirjutanud, et nende eelarvet mõjutavad üldmajanduslikud tegurid, peamiselt inflatsioon ja teenuste hindade tõus ning pidev palkade tõus. Eelarve kasutamist mõjutavad kommunaalkulude tõus, IT riistvara, IT-tarvikud ja nii edasi, [kasv] 10–25%. Tuleme selle juurde, et me istusime teiega koos siin saalis ja meil oli istung ja tegelikult IT-süsteemid vedasid alt. Ja [kantselei] annab sellest teada, et need IT-süsteemid vajavad uuendamist, rääkimata sellest, et Riigikogu ametnike palkade mahajäämus on 15%. Mu esimene küsimus on see, ega te Riigikogu ametkonnas või administratsioonis kärbet ei teinud ja kuidas on nende investeeringutega, et meie suudaksime väärikalt riiki esindada.

Riigikogu Kantselei eelarve [summad] järgmiseks aastaks määras rahanduskomisjon esimest korda selle aasta septembrikuus. Me rahuldasime kõikide põhiseaduslike institutsioonide, sealhulgas Riigikogu Kantselei taotlused nii suures mahus, kui nad küsisid. Ülejäänud on siis õiguskantsler, riigikontrolör, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Riigikohus. Riigikohtu puhul jäi rahuldamata nende [raha]taotlus kohtunike koolitamise jaoks ja kohtureformi jaoks, sest neil ikkagi ei olnud Justiitsministeeriumiga selget [kokkulepet] – alamate astmete kohtunikud on Justiitsministeeriumi süsteemis –, kas neil on koolitusrahad ette nähtud ja kas nad kavatsevad nendele koolitustele minna. Neil on läbirääkimistel veel ka riigilõivude muudatused ja nendega ühes komplektis rahanduskomisjon jälgib ka Riigikohtu eelarvetaotluste täitmist. 

Aga mis puudutab Riigikogu Kantseleid, siis nii palju, kui Riigikogu Kantselei küsis, nii palju ta sai eelarvet. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Sa oled siin mitu korda öelnud, et see on selline eelarve, mis toob palgakasvu ja toob pensionikasvu. No minu vaade on täiesti vastupidine: see eelarve on eelarve, mis toob meile maksutõusud ja edasise majandusolukorra halvenemise. Loomulikult on pensionidele ette nähtud tõus, sest inflatsioon on nii suur, ja loomulikult ka palgad kasvavad, eriti avalikus sektoris. Aga me võtsime välja alates sellest ajast, kui Reformierakond on võimul olnud, 2021. aasta algusest saadik vaatasime kaubagruppide kaupa, kui suur see hinnatõus on olnud. No näiteks toit on kallinenud 48,7%, gaas 54%, eluase 46%, elekter 187%, tervishoiukulud 30%, transport 32%. Ütle nüüd ausalt, kas sina oskad nimetada, millisel pensionäril on viimase kolme aasta jooksul kasvanud pension 187% või kas või 54% või 48%. Ja kellel on palk kasvanud nii palju?

Oot-oot-oot, mul nagu üks asi on hästi meeles. Siis, kui EKRE oli valitsuses, kehtestati universaalhind elektrile. (Saalist öeldakse midagi.) Isamaa oli see või? (Saalist hüütakse: "Akkermann oli rahandusminister!", Annely Akkermann naerab südamest.) Mul on raske päev olnud, aeg on hiline! Ma tahtsin öelda tegelikult, et siis oli elektri universaalhind 15 senti pluss käibemaks, eks ju, ja kokku oli 19 senti. Värskendage mu mälu! Mul sendid on paremini meeles! Nüüd on kilovati hind, eelmise aasta keskmine oli 9 senti. Kas te mitte valet pidi ei öelnud? Elektri hind on vähenenud peaaegu kaks korda. (Saalist kommenteeritakse, keegi naerab.) Palga kasv on olnud 30% sellel ajal, kui Reformierakond on olnud valitsuses. See on inflatsioon, mis mulle tegelikult ei meeldi. Ega mind ei rõõmusta inflatsioon. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tegelikult seda Kert Kingo küsimust natukene jätkaks. Kõik see vähemusgruppide olukorra kaardistamine, huvikaitseorganisatsioonide tõhusam toimimine ja kogu see teema, kuhu raha läheb. Tegelikult ma teen teile ettepaneku, et kui te hakkate meie küsimustele vastama, siis räägime ikkagi eelarvest. Räägime rahast, mitte ärme vestame lugu, ärme vestame lugusid. Küsimus ei ole ju selles, et kedagi peaks diskrimineerima või kriminaliseerima või peksma – te hakkasite siin mingit imelikku lugu rääkima. Tegelikult räägime rahast! Pered jätate rahast ilma, emad haigekassakindlustusest. Ja neid nii-öelda sotsiaalseid gruppe te rahastate, rahastate mingisuguseid LGBT-de huvide kaitse organisatsioone. Ma ütlen teile, et mis puutub nendesse hoiakutesse – ja üleüldse, riigieelarve ei tegele hoiakute kujundamisega, seda ma ütlen ka –, aga mis puutub hoiakutesse, siis meie kõige suurema liitlase ja partneri juures hakkavad hoiakud muutuma. Selles riigieelarves võib-olla enam ei saa, aga äkki me järgmise riigieelarve puhul juba tegeleme sellega, et me ei anna sinna enam raha, sest meie suurim liitlane tõmbab sellele suure risti peale. 

Selle eelarve puhul me igatahes otsustasime, et neid kulusid me ei vähenda. (Saalis kommenteeritakse.) Oli EKRE muudatusettepanek – Varro Vooglaid ja kes siin olid, ma leian selle üles, kui  natuke lehitsen – vähendada soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi. Kui palju? (Saalist öeldakse midagi.)  

No nii. Igal juhul tore emotsioon on saalis, see on hea. Martin Helme, palun!

Aitäh! No ja hakkas jälle veerema eelmine vastus sinna, et aga EKRE ise ka. (Annely Akkermann naerab.) No vot, ma ütlen, kuidas oli. Kui EKRE oli valitsuses, siis elekter maksis, ma tuletan meelde kõigile …

4 senti!

… 3,4 senti kilovatt keskmiselt ja selle hinna sees oli CO₂-kvoot ja ikka veel oli Eesti Energia 20 miljoni euroga kasumis. See oli aastal 2019, kui meie olime valitsuses. Nüüd, statistika on selline tore asi, et sellega saab igasuguseid asju näidata. Sellepärast on väga oluline ära mainida, kustmaalt me alustame hinnatõusu, inflatsiooni arvestamist. Kui me võtame eelmise kuu või võtame eelmise aasta, me võime väga erinevad arvud saada. Meie arvutame alates sellest ajast, kui toimus kaporatuuri riigipööre ja Reformierakond upitati võimule, Kaja Kallas sai hakata märatsema ja Eestit hukka ajama. Ja sellest ajast saadik on üleüldine hinnatõus, inflatsioon olnud Eestis 40%. Nüüd sa ütlesid, et on olnud palgatõus 30%. See tähendab, et inimesed on jäänud vaesemaks, 10% on ikka veel miinust. Kõik need palgatõusud ja pensionitõusud, mis vahepeal on olnud, ikka veel ei ole kompenseerinud seda hävingut, mis te teinud olete. 

Mul on nüüd aeg peaaegu otsas, aga ma küsin. Lihtne küsimus: mis vahet sellel on, mis me täna siin eelarves vastu võtame, kui järgmise aasta novembris või oktoobris tuleb valitsus meile eelnõuga, mis teeb kõik selle tagantjärgi ümber, nii nagu vahepeal ministrid on otsustanud?

Nii. Me peame vaatama, et see inflatsiooni ja palgatõusu võrdlus hakkaks ühest ja samast aastast, nii et ühel ei oleks edumaad teise ees. (Martin Helme hõikab saalist midagi.) Jaa. Aga mis puudutab valitsust, siis ma arvan, et välismõjud on olnud Eestile palju suuremad. Me peame ikkagi meeles pidama, et oli energiakriis, oli COVID-i kriis, algas sõda 1000 kilomeetri kaugusel ja [tekkis] üleüldine ebakindlus, [kehtestati] sanktsioonid ja Eesti jäi ilma mitmest tarneahelast, mis Eesti majandust hoidsid. (Saalis räägitakse, viidates Lätile.)

Nii. Nüüd siis Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma jälgisin väga suure huviga teie esinemisi meedias, kus te ütlesite seda, et te saatsite, kui ma nüüd õieti mäletan, kuus muudatusettepanekut tagasi, kuna need ei vasta seaduses sätestatule. Oli vist, ühes kanalis te rääkisite niimoodi. Aga mul on nagu selline küsimus. Kui te nii printsipiaalselt suhtute sellistesse valesti esitatud eelnõudesse, mis ei vasta seadusele, siis miks te selle eelnõu, riigieelarve üldse siia Riigikokku tõite? Riigikontrolör on seda väga tõsiselt kritiseerinud, õiguskantsler on andnud selle kohta hinnangu, et see ei vasta tegelikult põhiseadusele. Ta seda küll praegu ei vaidlusta, aga andis vihje, et äkki te tulete mõistusele. Miks teil on lubatud seadust rikkuda, aga muudatusettepanekute puhul ei tohi?

Ma olen veendunud, et see riigieelarve vastab seadusele. Õiguskantsleriga oleme kohtunud, on toimunud kuulamine ka rahanduskomisjoni istungil. Õiguskantsleri näpunäidete või soovituste järgi me paneme seaduseelnõu kolmanda lugemise põhiteksti lisaandmeid, mis praegu on seletuskirjas, juurde. Minu teada ei ole varem Riigikogu eelarve menetluse ajaloos kahe lugemise vahel seaduse pilti detailsemaks tehtud. Me oleme väga tõsiselt võtnud riigikontrolöri ja õiguskantsleri märkusi. Me olime kokku leppinud muuta seda teksti, mis teisele lugemisele [läks]. Kusjuures erinevad erakonnad tegid ettepanekuid liigendada kulusid seadusepildis klassikalise kulude kataloogi järgi. Need võeti kokku ühtsesse rahanduskomisjoni ettepanekusse.

Nii et seepärast ma arvan, et tegelikult kõik erakonnad võiksid teatud mõttes rahul olla, et nende ettepanekuga arvestati. Ja me rahanduskomisjonis valmistame ette ka 2026. aasta eelarvepildi veel läbipaistvamaks muutmist. Kindlasti kaasame aruteludesse kõiki eelarve praeguse vormi kriitikuid. Me võtame seda väga tõsiselt.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Noh, me pidevalt kuuleme siin õigustusi sellest, kuidas sõda on, COVID oli ja meil on eksporditurud ära kukkunud ja muu taoline. No see on kõik teie valede sammude ja valeotsuste tulemus. Täpselt sama on juhtunud lätlastel, täpselt sama on juhtunud soomlastel, täpselt sama on juhtunud leedulastel, täpselt sama on juhtunud poolakatel. Ainult et kui poolakad on osanud ameeriklastelt välja kaubelda suured ja soodsad relvatehingud, siis meie hakkame praegu, näed, ehitama üles oma kaitsetööstust ehk uhama raha sinna, kus me vilja hakkame nägema võib-olla 10–20 aasta pärast. Ja seda praeguses kriisiolukorras, kus kaitsejõudude ülem ütleb, et kohe-kohe võib sõda hakata. Ma ütlen teile, mis eelarve see on. See on lolluse ja korruptsiooni eelarve. 

Minu küsimus nüüd on see. Kui te natukene olete võimeline projitseerima väljapoole seda poliitilist süsteemi, mis praegu märatseb Eestis, kas te ei arva, et te ükskord peate ka vastutust kandma selle eest, rahva vaeseks tegemise ja selle rumaluse eest? 

Ma pean ikkagi ütlema, et minu vanaema elas 94-aastaseks ja ta ütles, et Eestis pole kunagi elatud nii hästi kui praegu. Ja ta oli näinud nii mõndagi. Kui ma võrdlen Eesti elatustaset teiste Euroopa Liidu riikidega, eriti nendega, mis Ida-Euroopas Nõukogude kardina tagant välja said, siis meil tegelikult läheb hästi. 

Me käisime rahanduskomisjoniga Soomes kohtumas, et arutada nende eelarve vormi ja eelarvepositsiooni, võlakoormust ja kõiki muid küsimusi, mis ka Eesti ees on. Kui Soome [parlamendi] rahanduskomisjoni esimees Markus Lohi meile vastu tuli ja mulle terekäe ulatades, siis ütles ta: "Teil on kõik hästi. Meil on halvasti, meil on riigivõlg umbes 80% SKP-st." Defitsiit oli neil pikka aega miinus 3 peal ja see kasvatas riigivõlga. Tegelikult ta ütles: "Teil on hästi. Mis te muretsete?" Ta ütles, et maksutase on neil 43%, nad alandavad makse, aga alandavad täpselt samamoodi sotsiaalkulusid. 

Ja mis on meile jätnud sellise mulje, et küll Leedus läheb hästi: peaaegu iga päev toodetakse rõõmus uudis, et küll Leedus läheb hästi, küll Leedus on hea valitsus. Leedu valitsus sai valimistel, ütleme, suhteliselt hävitava tulemuse. Tundub, et Leedu valitsus oli populaarne ainult Eesti teatud meediakanalites. Ja riigikaitsemaksu nad esialgu alles lubavad kehtestada, nad pole selle kehtestamiseni mu teada veel jõudnud. See oli neil üksnes ettevõtete kampaania, et kehtestada riigikaitsemaks. Ma nagu ei saa aru, mida meile eeskujuks tuuakse.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Riigikontrolör tegi teatavasti avalduse selle kohta, et kui 2019. aastal sai riigieelarvest aru ainult raamatupidaja, siis nüüd ei saa isegi tema sellest aru, sest numbrid puuduvad. Ja ma viitasin, et see eelarvemenetlus on selle tõttu ebaseaduslik. Teie pareerisite, ütlesite, et oi, me rääkisime õiguskantsleriga ja [arvestasime] tema näpunäiteid ja kolmandaks lugemiseks [saavad] asjaolud täpsustatud, et kus mis enam-vähem on, eks ju. Aga just seesama teie tegevus selles osas on äärmiselt ebaseaduslik. Te tegelikult võtsite Riigikogu liikmetelt ära võimaluse enne teist lugemist esitada muudatusettepanekuid, mis oleksid olnud ka sisulised. Te alles kolmandaks lugemiseks avaldate need numbrid. See on ju hullem kui Nõukogude Liidu Potjomkini küla, mida te praegu presenteerite siin Riigikogu ees. Miks te teete nii?

Need numbrid, mis tulevad eelarveseaduse pilti, on praegu selles lisas olemas. See, mida õiguskantsler soovis näha, on seletuskirja lisas. Näiteks ta ütles, et kui pensionikulud on seadusega määratud, siis see võiks olla eelarve[seaduse] pildis. Need numbrid ei ole salastatud, need on tegelikult kõik siin, sellel 600 leheküljel olemas. 

Aga ikkagi, Kalle Grünthal, te olete minu suhtes ebaõiglane, kui te süüdistate mind selle tegevuspõhise eelarve hädades. Esimese tegevuspõhise eelarve esitas ikkagi [Martin Helme]. Siin ma ei eksi. Martin Helme läks [praegu küll ära]. Ja oli palju kriitikuid, Aivar Sõerd oli siis kriitiline, aga mina ei olnud. Tõesti, alati mõni asi läheb kehvasti, mõni asi ei tule nii hästi välja, kui tahetakse, aga praegu on ikkagi nii, et EKREIKE valitsus, kes juurutas mitu aastat tegevuspõhist eelarvet, on nüüd nagu oma koerale peksa andnud, ta kodust välja kihutanud ja meie Marisega rahanduskomisjonis nagu ravime kodutut koera ja proovime tal karva läikima saada. Ja siis ma veel saan siin, ütleme, turmtuld selle eest, et ma teie juurutatud tegevuspõhise eelarve süsteemi parandada üritan. See on ju veidi ebaõiglane.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ei ole siin ebaõiglust midagi, Annely. Mina oma esimesele küsimusele kahjuks vastust ei saanud, nagu sa ise ka tõdesid. Võib-olla siis kolmandal lugemisel. Nüüd sa räägid, kui hästi kõik on. Kolm aastat on Eestis majandus kahanenud ja oleme Euroopa Liidu punane latern, aga kõik naabrid kadestavad meid, kui hästi Eestil läheb. Uskumatu! 

Me ikkagi esitasime oma kaheksa muudatusettepanekut ja võib-olla sa nii-öelda inimkeeli suudad selgitada, miks te need kõrvaldasite? Kas te tõesti kardate neid hääletusele panna? Siin saalis näevad ka teised, missugusel kombel on võimalik eelarvet koostada teistmoodi. Aga mu täiendav küsimus on veel see. Jürgen Ligi käis siin eelarvet kaitsmas ja ütles, et tema oleks teinud hoopis teistsuguse eelarve, kui see oleks tema teha olnud. Sõerd kritiseeris tegevuspõhist eelarvet täna ka, võib-olla kõige kriitilisemad sõnavõtud olid temalt. Kes selle eelarve meil koostas ja kes selle eelarve tõi?

Eelarve vormi töötas välja EKREIKE valitsus, ettevalmistused lõppesid 2019. aastal (Kõva sumin saalis.), tegevuspõhise (Juhataja helistab kella.) eelarvesüsteemi ettevalmistused. (Keegi räägib midagi saalis.) Teie väljatöötatud vorm! Teie väljatöötatud vorm siiski, härrased!

Annely rääkis vormist, tõepoolest. Urmas Reinsalu, palun! 

Proua Akkermann! See, et Helme esitas omal ajal eelarve sellisel kujul, ei ole mitte kergendav, see on raskendav asjaolu. Seda teil enda vabandamiseks kasutada, ma arvan, et see ei ole veenev poliitiliselt. Vaadake, asetame selle olukorra perspektiivi. Selle eelarve poliitiliste valikute tulemusena, nagu ütleb ka, möönab eelarve seletuskiri, Eestis inflatsioon mitte ei rauge, vaid jätkab kasvu. Ja teiseks, Eesti majanduskasv mitte ei suurene, vaid majanduslangus jätkub. Majanduskasvu pidurdatakse. Me oleme esitanud alternatiivse eelarve, mis vähendaks inflatsiooni ja mis kasvataks majandust ja mis parandaks inimeste toimetulekut. Ja minu küsimus on: nende teie esitatud eelarve valikute järgi kui palju väheneb Eesti inimeste ostujõud tööd tegevate inimeste ja eakate inimeste grupi lõikes?

Nii! Kui te siin tõsise näoga selgitasite, et Isamaa esitas alternatiivse eelarve, mis vähendab inflatsiooni, siis teie selja taga härra Seeder pidi naerust toolilt maha kukkuma. (Sumin saalis, kommenteeritakse häälekalt.) Aga ma olen juba mitu korda selgitanud. Te ilmselt ei kuulanud minu selgitusi, pikki ja põhjalikke, miks see dokument, mida te olete avalikkusele esitlenud kui alternatiivset eelarvet, peaks olema esitatud mingis alternatiivses riigis alternatiivsele parlamendile. Eesti õiguskeskkonnas võib seda dokumenti nimetada poliitiliseks satiiriks näiteks, aga mitte ei alternatiivseks eelarveks ega muudatusettepanekuks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaat, me siin räägime tegelikult 2025. aasta eelarvest, nagu kolleegid juba mitu korda on teile meelde tuletanud. Teie siin kemplete järjepidevalt, kes mida tegi, kes on süüdi. Mina siis küsin, et tõepoolest, kes on siis süüdi, kas see, kes pani lauale anuma, või see, kes selle sodiga täitis. Me jäämegi sellel teemal vaidlema.  

Aga räägime julgeolekust. Julgeolek on prioriteet ja see võtab palju raha, sest Reformierakonna targal juhtimisel on aastaid edendatud jõukohast riigikaitset ja on kokku hoitud. Nüüd siis hakatakse paaniliselt rabelema ja raha otsima. Aga samas viiakse ellu ka seda täiesti infantiilset, tõesti ülitobedat ja totrat ja raha nõudvat rohepööret. Äkki lõpetaks selle kliimasõja ära ja tegeleks ikkagi päris sõjaga, seda enam, et meie suurim liitlane USA lõpetab varsti kliimaga sõdimise ära ja nõuab ka Euroopalt investeeringuid oma kaitsesse ja oma julgeolekusse. Äkki paneks selle paksuks nuumatud Kliimaministeeriumi …

Aitäh!

… koos kõigi ülemakstud aktivistidega kinni ja oleks raha üle, mitte puudu?

Ma ei nõustu kindlasti kriitikaga, et Eesti ei ole riigikaitsega tegelenud. NATO riikide seas on Eesti riigi kaitsekulud teisel kohal Poola järel ja USA ees, kui võtta osakaaluna SKP-st. Järgnevad Läti, Leedu, Soome, Taani, Suurbritannia. Kindlasti ei saa öelda, et Eesti eelarves ei ole pööratud tähelepanu riigikaitsele või et Eesti valitsusjuht Kaja Kallas ei oleks olnud tulemuslik liitlaste koondamisel Ukraina kaitseks. 

Ja te rääkisite ka anumast, kas süüdi on anum või prügi, mis seal sees on. Anum peab ka ilus olema ja vett pidama. Grammatika on ka tähtis. Ja mis puudutab seda tegevuspõhist eelarvet, mille EKREIKE valitsus juurutas, siis kui ma olin opositsioonis riigieelarve kontrolli erikomisjonis, siis mina toetasin seda, sellepärast et … (Saalist öeldakse midagi.) Mina toetasin seda! Ma olin suhteliselt üksi koalitsioonis seda metoodikat toetamas, aga ma olen seda väga palju kasutanud oma rahandustöös. Kui seda hästi teha, siis see kannab head vilja. Aga saab paremini.

Mart Helme, palun!

(Ohates) Jah … No selle riigikaitsega on teil samasugune lugu, nagu on selle eelarve kordategemisega. Muudkui teete ja teete, ainult et villa ei ole. Ja kui te nüüd räägite siin, et te käisite Soomes ja teate hästi Soome olukorda, siis ma tean ka väga hästi Soome olukorda. Loen kogu aeg Soome lehti ja väga hästi tean, mis on nende probleemid. Ainult et siin on see, et kuni paks kõhnaks läheb, on kõhn kärvanud. Nemad ei ole veel kõhnaks isegi hakanud minema, aga me juba hakkame ära kärvama. See on see vahe.  

Ma tean ka Lätit ja Leedut. Minge Riiga – te kukute pikali, kui odav seal kõik on. Te kukute pikali! Te võite kümne euroga seal endale sellise prasdniku püsti panna! Siin ei saa unistadagi sellest. Ärge tulge võrdlema võrreldamatut!  

Ja see kõik on teie valitsemise tulemus. Kolme aastaga on Eesti kukkunud sellisesse mudaliigasse, et me oleme võrreldavad kõige vaesemate Aafrika riikidega. Kas te oskate seda pilti oma Toompea künkakese pealt natukene arendada laiemaks ja vaadata, mis maailmas toimub?

Aitäh!

Samarkandi ja Buhhaara vahel sõidab kiirrong.

Aitäh!

Ma olen ise loksunud seal mingisuguse peaaegu et loomavaguniga kunagi ja vaadanud, et issand, kui mahajäänud maa.

Aitäh, Mart!

Ja nüüd on seal kiirrong! Aga meil ei ole Tartu ja Tallinna vahel isegi neljarealist teed, ja see kõik on teie valitsemise tulemus.

Aitäh, Mart! Sõnavõtud tulevad veel, sõnavõtud tulevad.

Kas te ükskord hakkate ka reaalselt asjadele hinnanguid andma või räägite ikka lõpmatuseni, kuidas EKRE on kõiges süüdi?

Aitäh, Mart!

Ei, ma kindlasti ei öelnud, et EKRE on kõiges süüdi. Ma lihtsalt ütlesin, et EKRE kihutas koera kodunt välja, kellel me nüüd rahanduskomisjonis proovime karva läikima saada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Annely! Sa siin tõid päris sihukese hea humoorika võrdluse, et Isamaa alternatiiveelarve oli seitsmeleheline, millest kaks olid kaaned. Aga kui vaadata seda teie tegevuspõhist 700-leheküljelist eelarvet ja praegust uut versiooni, kus ministrid võivad kuluridadelt suvaliselt tegelikult edasi-tagasi nihutada summasid vastavalt oma soovidele, siis kas ei oleks mõistlik üldse esitada ühel lehel selline eelarve, kus on ära toodud need tegevused, mille jaoks raha läheb vaja, ja panna kirja, et edasi otsustavad ministrid? Mis sa arvad?

Ma arvan, et see lisa, mis praegu on seadusepildis ja mida hoitakse kooskõlas selle tegevuspõhise eelarve vormiga, mis on seadusepildis – kokku pannes ahenevad ministrite võimalused tunduvalt. Aga teine küsimus on see, et on olemas selline printsiip nagu võimude lahususe printsiip. Põhiseadus näeb ette, et valitsus koostab eelarve ja Riigikogu kinnitab selle. Aga rõhk on ikkagi sellel, et valitsus koostab. Kui kaugele selles valitsuse koostatud ja meile kinnitamiseks esitatud eelarves ikkagi Riigikogu suudab piisava asjatundlikkusega minna? Kui sa lähed asjatundmatult, pealiskaudselt, tõmbad kaardimajast ühe kaardi ära, siis võid sa põhjustada suure õnnetuse. Ja üks teine printsiip on veel, mis on rahanduses väga tähtis: see on subsidiaarsuse printsiip. Otsused tehakse õigel tasemel, mitte ei tegeleta Riigikogus detailidega, ma ei tea, Kapa-Kohilas. Otsuseid ikkagi volitatakse subsidiaarsuse printsiibil vormistama valitsus, kes näeb lähedalt paremini. See on võimude lahususe, koostöö ja ka usalduse küsimus.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! Te siin osutasite [meie nõndanimetatud] lisaeelarve lehekülgede [arvule]. Ma saan aru, et see on liiga napp teie meelest. Aga räägime ikkagi faktide keeles. Noh, ma arvan, et on võib-olla üsnagi veider võrrelda nende eelarvete mahtusid, [seda] lisaeelarvet ja valitsuse maksutõusueelarvet. Isamaa eelarve ilma kaanteta on 12 lehekülge. Teie poolt saali esitatud riigieelarve tekst on 11 lehekülge. Nii et paluks olla korrektne faktoloogiliselt. 

Mul oli teile küsimus, millele ma ei saanud vastust, vaid te hakkasite jällegi rääkima Isamaa nii-öelda alternatiivsest eelarvest, millest meil on olnud täna väga palju juttu, ja väga õigustatult, sest sellele valitsuse poliitikale on olemas alternatiiv. Mu küsimus oli väga lihtne. Kui palju ostujõud langeb selle valitsuse eelarvepoliitika tulemusena eakate grupis ehk pensionäride grupis ja töötavate inimeste grupis? Paluks tuua need põhikarakteristikud, millest me oleme ju teadlikud. Öelge see ka parlamendis välja.

Ma vaatan, kas ma olen selle kaardi endale kaasa võtnud, kus mul neid numbreid peal oli. Ei ole, need on mälukaardid. Nii, natuke läheb aega … Ahaa, nii. Prognoosi järgi palgad kasvavad 5% ja tarbijahinnaindeks 3%. Nii et elujärg võiks … (Saalist öeldakse midagi.) See on järgmise aasta tulude prognoos – palgakasvu prognoositakse selleks, et üksikisiku tulumaksu prognoosida. Palgakasv on 5% ja tarbijahinnaindeksi kasv 3%. Selle järgi võiks [sissetulek] 2% kasvada. (Erutatud kommentaar saalist.) Ja sotsiaalkulud kasvavad 7,6% ja pensionid vist olid seal sees 5%. Siin taga oli see suvine majandusprognoos ka, hakkame seda siis koos lugema. (Lappab pabereid, saalist öeldakse midagi.) Kus see siis nüüd on? (Lappab edasi, saalist öeldakse veel midagi.) Aega meil on tõesti, jah!

Meil on ka aega.

Liigume mõnusas tempos, jah. Ma ei ole konkreetset numbrit ära värvinud ja ma ei leia seda üles kiiresti. Aga see oli ilmselgelt selles suvise majandusprognoosi kokkuvõttes.

Kui nüüd …

Teate, ma arvan, et mul kulub liiga palju aega selle ülesleidmiseks.

Kui nüüd rahanduskomisjoni ametnikud on meid kuulmas, siis oleks neile palve. Ma saan aru, et jäi üles inflatsiooninumber, mis on järgmiseks aastaks rehkendatud. On see 3% või on see 5%? Tarbijahinnaindeksis oli vist küsimus. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Eelmisele küsimusele vastates te rääkisite laiapindse riigikaitse maksust, millega justkui planeeritakse täiendavaid laskemoonavõimekusi soetada. Aga kaitseminister riigikaitsekomisjonis rääkis, et tegelikkuses see raha on peaaegu et ette ära kulutatud. See ongi see, millele te viitasite: 2022. aastal meil olid riigikaitsekulud 2% ja me tõstsime need 3%-le. See vahe on meil siiamaani defitsiidis ja need vahendid lähevadki sinna. Vahepeal oli meil ka erinev hulk hankeid. Kas on võimalik tegelikku selgust saada? Nii palju, kui mina aru saan, 2023. aasta eelarveprognoosiga võrreldes on järgmisse aastasse planeeritud ka riigikaitse täiendavaid vahendeid 75 miljonit. Kas teil on teadmine, et neid vahendeid on kuidagi rohkem planeeritud nende täiendavate võimekuste tarvis?

See 70 miljonit – ma arvan, et te peate silmas seda rida, kuidas julgeolekumaksu kogutakse. See oli 70 miljonit järgmisel aastal ja edaspidi 700 millegagi. [Riigikaitse]maks tuleb poole aasta pealt, kui te seda silmas pidasite. Aga riigikaitsekulud on lahti seletatud Kaitseministeeriumi eelarves ja need on ikkagi üle 3%. Ma ei julge sellisel tunnil enam arve peast öelda.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Annely! Tänavu oleme hästi palju aega siin kulutanud sellele, et arutame tegevuspõhise ja kulupõhise eelarve eeliseid ja negatiivseid külgi. Õiguskantsler, härra Sõerd ja riigikontrolör on kõik juhtinud tähelepanu sellele, et praegune tegevuspõhine riigieelarve ei vasta ootustele ja on segane. Mõnes mõttes ma saan aru, et valitsuse seisukohast ja koalitsiooni seisukohast võib-olla selline segane eelarve ongi teile soodne, sest sogases vees on ju parem kala püüda. Aga kui sa nüüd [mõtled], et võib-olla mingi aja pärast sa lähed ise opositsiooni, siis kuidas sulle tunduks opositsiooni seisukohast, kas sa toetaksid siis ka tegevuspõhist eelarvet? Ja kas sa näed, et võib-olla oleks vaja tegelikult ikka tagasi minna kulupõhisele vormile?

Jaa, see on väga hea küsimus. Aga [kõigepealt] ma pean ütlema, et ma vahepeal leidsin üles, et järgmise aasta eelarves on kaitsekulu 3,3% SKP-st ja sealhulgas Ukrainat toetatakse 0,25%-ga SKP-st. 

Aga mis puudutab tegevuspõhist eelarvet, siis ma olen siin juba paar korda öelnud, et kui ma olin opositsioonis ja see süsteem, see metoodika võeti kasutusele, siis ma toetasin seda. Ma arvan, et ettevõtja ikkagi, kui tal on tegevjuht, ei nõustu tegevjuhi eelarvega juhul, kui too ütleb, et nii, mul on vaja tööjõukulusid nii palju, mul on sellist autot vaja, nii palju autokütust, sellist lauda, sellist tooli, nii suurt kabinetti. See on nagu kulude loetelu ja on nagu hügieenitingimus iga eelarve puhul, et see vastab konto plaanile. Meie puhul, avaliku sektori puhul peab [see vastama] riigirahanduse konto plaanile. Ja siis need kontod on kasutusel, nende kasutamine on kohustuslik ja kontode kaupa tehakse eelarve: nii palju personalikuludeks, nii palju telefonile, nii palju autole, nii palju kütusele. See on nagu kõige fundamentaalsem tase, ütleme, et see on nagu kooli eelarve. Aga järgmine hetk on see, et kas [nende kulude puhul] tegevus toimub. Kas need õpetajad, kes on palgal, lähevad ka klassi ette, kas tuled pannakse põlema, kas lastele toitu antakse, kas korda peetakse, kas õpikud on laua peal – kas see tegevus [toimub]. 

Järgmine, mis on maksumaksja jaoks tähtis, kui ta valib oma lapsele kooli: ta ikkagi vaatab, kas on sellel ka tulemus. Ja see on see kolmas kiht eelarve puhul. Et me eesmärgistame: nii, keskmine tulemus [konkreetses] koolis on lõpetajatel selline. Ma ei tea, inglise kolledžis on see 89% ja kõik lähevad lõpuks selle tulemuse, selle 89% peale. Kümme õpilast ühele õpilaskohale seisab seal järjekorras. 

Nii et esimene on see baastase. See oli enne tegevuspõhise eelarve juurutamist. Kõik rääkisid, et sellest on vähe, ei oska arvata, kas baastase, palgafond 30 miljonit on vähe või palju. Kas see on vähe või palju, ei tea. Küsiti, mis selle eest tehakse. Selle eest on avatud kümme kooli. Nii, tulemus: kas need koolid õpetavad hästi? Tähtis on tulemus, eesmärk: mis see keskmine on, milline peab olema täitumus, mis peab olema keskmine õppetulemus. Tulemuse eelarvestamine on suur kunst: sa motiveerid, sõnastad eesmärgid ja motiveerid kõiki neid inimesi käima ühte sammu, et see tulemus [saavutada]. Ja maksumaksja hindab seda. Ametnikel on nagu väga lihtne. Kui nad ütlevad, et meil on, ma ei tea, 30 miljonit vaja palgaraha, ja siis on lihtne ka riigikontrolöril vaadata, et näe, 30 miljonit said, 30 miljonit kulutasid, [hinne] 5+! Aga kas midagi tehtud sai? Kas tulemuseni jõuti sellega, mida tegema hakati? Need on järgmised küsimused. See on see võlu. Ja ärisektoris see teisiti üldse ei saa käiagi. Ka väga paljudel riikidel on selline hübriidne eelarvesüsteem. 

Küsitakse, kust saab andmeid, kui on tegevuspõhine. Näiteks kolleeg Epler vaatas "Esimest stuudiot", kus mina ütlesin, et kõik kodanikud saavad teada, kuhu riigi raha kulub. Riigiraha.fin.ee, Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem – seal natuke nokitsedes sa saad minna arveteni välja. Epler vaatas mind "Esimeses stuudios". Täna ta rääkis siitsamast kõnepuldist, vaatas, missugused MTÜ-d on saanud riigi käest toetusi, pani selle kusagile Uute Uudiste kodulehele välja ja kutsus kõiki vaatama Uutest Uudistest. Aga Rain Epler saab seda vaadata sealt riigiraha kodulehelt, iga inimene saab vaadata. Mina saan ka vaadata. Kui ma opositsioonis olen, saan ka vaadata. Ma ei muretse selle pärast. 

Tegevuspõhine ja tulemuspõhine – see suund on õige. Me ei pea siin arutama, et siin on 100 000 TAI kampaaniaks "Sööge vähem!" ja [kas me anname need] 100 000 eurot või me tõmbame selle maha. See ei ole Riigikogu tase. Riigikogu tase on strateegiline: mis on võlakoormus, mis on eelarvepositsioon, kuhu liigutakse, kuhu kiiremini liigutakse, kuhu tuleb tee, kuhu sõidab rong, missugused ühendused rajatakse, kui palju on taastuvenergiat. Strateegilised küsimused on see, mille üle me peame Riigikogus rääkima, mitte arutama üksikuid väikseid ridasid kusagil metsa taga. Rain, ma kiitsin juba sind! Aitäh!

No nii, nüüd on selline lugu, et tegelikult rohkem küsimusi ei ole. Sellepärast et saab esitada kaks küsimust ja see ei ole koht vastusõnavõttudeks. Aga kuna ma ei ole päris veendunud, et Urmas Reinsalu küsimus on istungi juhatajale, siis, Annely, jää veel hetkeks. Kuulame ära Urmase küsimuse istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Annely Akkermann rääkis palju ja rääkis huvitavalt erinevatest küsimustest. Ma kirjutan kahe käega alla sellele seisukohale, et parlamendi ülesanne on strateegiliste valikute tegemine. Häda on selles, et praegu me teemegi kehvi valikuid, küsimus ongi selles mures. Ja kui rääkida indikaatoritest, siis ma arvan, et on väga olulised nii-öelda kvantitatiivindikaatorid just nimelt meie poliitika tulemuse väljundi mõttes. Seetõttu on minu meelest kõige kesksem küsimus, kui me räägime inimeste toimetulekust, järgmise aasta ostujõud inimestel. Siin meil peab olema selgus: me langetame selle riigieelarvega otsuse – ma näen, et koalitsiooni esindajad ei ole praegu saalis –, me langetame otsuse Eesti inimeste elukvaliteedi kohta. Pankade analüütikud ja Rahandusministeeriumi analüütikud on öelnud, et sellel riigieelarvel on negatiivne mõju, mis puudutab inflatsiooni ja mis puudutab ka inimeste ostujõudu.  

Nüüd, lugupeetav istungi juhataja, ma esitasin baasküsimuse: kui palju ostujõud halveneb? Selle, et ostujõud halveneb, [oli] ka Rahandusministeerium oma suvise prognoosi lähte-eeldusteks [võtnud], [arvestades] neid maksutõusu sisendeid, mis ongi realiseerunud selles eelarve projektis. [Ministeerium] esitas väite, et inimeste ostujõud suveprognoosi järgi langeb. Ja minu küsimus oli konkreetne: kui palju see langeb pensionäride grupis ja kui palju see langeb tööd tegevate inimeste grupis? 

Proua Akkermann mulle tegelikult ütles, et inflatsioon järgmisel aastal on 3%. Ma pean teda korrigeerima, et kas on mingi muu informatsioon aluseks võetud, ja …

Ma leidsin selle tabeli üles.

Mina olen aru saanud, et me lähtume ikkagi Rahandusministeeriumi suveprognoosist ka seda eelarvet opereerides. 

Teiseks, lugupeetav istungi juhataja, ma juhin tähelepanu sellele, et kui me kõneleme ostujõust, siis me peame aluseks võtma netoostujõu positsiooni. Lugupeetav istungi juhataja, proua Akkermann kõneles brutopalga tõusust 5%, unustades või paraku rääkides osa tõest: brutopalga tõusu puhul me peame arvestama seda, milline on inimeste netosissetulek, arvestades maksutõuse, sealhulgas ka otsese tulumaksu tõusu rakendamist järgmise aasta algusest. Teatud osa kaudseid makse läheb tõepoolest ka inflatsiooni sisse, nagu käibemaks selles loogikas. 

Nii et netoostujõu positsioonilt oli minu küsimus, lugupeetav istungi juhataja: kui palju see halveneb tööd tegevate inimeste lõikes ja pensionäride lõikes selles loogikas, et kui me võtame 2023. aasta värsked Eurostati andmed, lugupeetav istungi juhataja, siis me näeme, et Euroopa riikide ostujõu pariteedi järgi me oleme jõudnud netosissetulekutega leibkondade kohta, millele on liidetud ka siirded sotsiaaltoetustena, olukorda, kus 2023. aasta andmetel on Eesti leibkondade, perekondade [ostujõud] Euroopas tagantpoolt 5. kohal. 

Lugupeetav istungi juhataja! Me [teame] seda baasnumbrit: parlamendi rahanduskomisjoni esimees ütles, et valitsus selle eelarvega prognoosib järgmisel aastal inflatsiooni 3%. Kuid me ei saanud vastust erinevate gruppide lõikes [eelarvepositsiooni mõju netoostujõule]. Me peame saama selguse. Ja vajadusel, ma olen nõus, me võiksime kasutada ka rahanduskomisjoni nõuniku abi ja katkestada istungi või paluda pulti rahanduskomisjoni nõuniku, kes esitab meile objektiivse informatsiooni, kui see on komisjoni nõunike valduses. 

Kaks konkreetset baasgruppi, need nii-öelda mõõdikud. Kui meil selles asjas ei ole selgust või kui on nii – ma tean neid vastuseid küll –, et teie kardate neid siit välja öelda, siis [ma rõhutan]: tegelikkuses me langetame praegu poliitikavalikuid. Tundub, et me siin teeme nalja üksteise üle ja nõnda edasi, aga inimestel ei ole naljatuju. Kui inimesed tahavad näha murelikku Eestit, siis nad vaatavad täna, andke andeks, peeglisse.

Aitäh, hea kolleeg! Vaatamata korduvatele pöördumistele istungi juhataja poole ei ole istungi juhatajal voli korrigeerida ei küsijaid ja vastajaid. Aga kui Annely on valmis kommenteerima, siis ma hea meelega annan talle sõna.

Ma kindlasti ei hakka kommenteerima Eurostati uuringut, mida teie lugesite. See ei ole meie tänase istungi teema. Küll ma leidsin siit üles Rahandusministeeriumi tabeli, see on lisas 8. Siin on sihuke tabel nagu "Eelarvemeetmete mõju majanduse arengule" ja siin on, et järgmiseks aastaks on SKP-ks jooksevhindades prognoositud 41,6 miljardit, SKP reaalkasv 2,1%, nominaalkasv 6,2%, tarbijahinnaindeks 5,0%, sisenõudluse reaalkasv 1%, ekspordi reaalkasv 3,4%, palga nominaalkasv 4,3%. Valige siit neid andmeid ja opereerige omal vabal valikul.

Suur tänu, Annely! Aitäh! See … (Urmas Reinsalu räägib saalist kõva häälega pikalt, midagi ka Eesti rahvast.) Aitäh!  

Ei, ma ütlesin teile seda! Eesti rahvale ma ei öelnud. Eesti rahvale ma ütlesin: sotsiaalkulud kasvavad kiiremini kui eelarve kulud üldiselt. Palgakasv on ka. Euribor alaneb. Erinevatest komponentidest majapidamiste toimetulek [sõltub].

Aitäh, Annely! Rohkem sulle küsimusi ei ole. Tõepoolest sai oluline number ka korrigeeritud, see 5%. See oli hea täpsustus teie poolt. Hea kolleeg Urmas Reinsalu, see sai nüüd kenasti õigeks räägitud, nii nagu teie ettepanek oli. Nii et aitäh sulle, Annely! 

Urmas Reinsalu.

Lugupeetav istungi juhataja! Kas teie käsutuses on see informatsioon, et mitte ei jääks kõlama Riigikogu rahanduskomisjoni esinaise eksitav hinnang, kus ta sidus need numbrid, mis olid läbisegi tulnud [ühest] riigieelarve lisast, selle kohta, otsekui euribori tõus omab ostujõu arvestuses mingit mõju? Ma tahan siin rõhutada seda, et see on eksitav informatsioon, kuna inflatsiooni arvestamisel, mida teeb Rahandusministeerium ja mida teeb ka Eesti Pank, euribori ei arvestata. Euribor ja selle protsendimäär, mis on 2% – või see oli 4%? –, tuleb, arvestades, et Eestis on ligi 120 000 leibkonnal laenukoormus, hinnatõusu tasemele täiendavalt, nii-öelda kauba peale otsa liita.

Aitäh! Head kolleegid, avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No siin läks diskussiooniks, millised need majandusnäitajad järgmine aasta on, näiteks inflatsiooninäitajad ja muudki näitajad. Ma ütlen, et praegusel hetkel neid arutada on suht mõttetu, sellepärast et hästi suur muutuja on tegelikult jaanuarikuus tulekul. Tegelikult see muutuja on juba praegu teada. Me räägime loomulikult USA presidendist. Nii et praegu niimoodi lähtuda nendest arvudest, mis meil laual on, mis on eelarvesse kirjutatud, või prognoosidest, mis on ka kirjutatud siia eelarvesse sisse – noh, ma arvan, et aeg näitab ja õige pea me saame teada, et kuhu suunas need arvud hakkavad liikuma.

Mis aga üldse puudutab eelarvet ja ka tänast diskussiooni, siis tegelikult peab head kolleegi Annely Akkermanni ka kiitma. Ja loomulikult peab kiitma ka kõiki kolleege, kes tänasel arutelul on osalenud. Tunduvalt viisakam oli see arutelu kui esimesel lugemisel, kus siinsamas puldis eelarvet kandis ette rahandusminister.  

Nüüd, mis on tegelikult probleem? Probleem on see, mille minu arust Urmas Reinsalu ütles välja: me küll arutame järgmise aasta eelarvet, aga kuidas järgmine aasta inimesed peaksid hakkama saama? Aga veelgi suurem probleem on, et meil ei ole üldse pikaaegset nägemust. Me peaksime ju selgelt aru saama, kuhu Eesti liigub, mida me tahame saavutada, millised eesmärgid on, millised elatustaseme eesmärgid peaksid olema 2025, 2026, 2027 ja nii edasi, milliseid tööstusharusid me tahaksime siin näha, millises suunas need peaks arenema, kuidas majandus peaks arenema. Aga puudub! Kõik see puudub, täielikult puudub. Minu arust see on probleem, ja väga suur probleem. Siin on jälle meie ette toodud eelarve, mille kohta on väga palju räägitud, et see on loetamatu, arusaamatu. Arvud ühel leheküljel on ühed, teisel leheküljel on teised, aga tootegrupp on sama. Näiteks võtame Rail Balticu investeeringud. Siin öeldi välja, et vist kaheksal või üheksal leheküljel on Rail Balticut kirjeldatud, aga arvud on kõik erinevad. Arvud on kõik erinevad!  

Aga minu arust see on kõik veel väike probleem – see, mis meid ees ootab järgmisel aastal. Ent me ei tea, mis meid tegelikult ootab 2026‑ndal, 2027‑ndal. Me võime aimata, aga meil ei ole teekaarti joonistatud. See on probleem.  

Annely Akkermann ütles selgelt välja, et järgmisel aastal selle eelarvega inimestelt ja kogu majanduselt võetakse miljard. See korjatakse kokku lisamaksudena: need on maksutõusud, need on uued maksud, näiteks automaks. Teiselt poolt [ta ütleb], et kõik ei olegi nii halb, et vaadake, riik omalt poolt ju ka panustab. Investeeringuteks on 1,7 miljardit Euroopa fondide raha ja 0,7 miljardit on laenuraha, mis Eesti riik võtab selleks, et elavdada majandust. Aga selle poole ta unustas ära, et tegelikult kogu aeg, iga aasta ju eelarve kaudu panustatakse majandusse. Kui vaadata 2024. aasta arve, siis see summa oli kokku 1,9 miljardit nii Euroopa Liidu raha kui ka omavahendeid. Nii et igal juhul järgmine aasta on see aasta, kus võetakse meil majandusest rohkem raha ära. 

Siin käis korraks läbi jutt sellest, et energia hinnad on langenud. Jah, nad on küll langenud, aga nad ei ole kindlasti samal tasemel, kus nad olid neli-viis aastat tagasi. Ja kui me räägime elektri hindadest – keskmised aastahinnad käisid siin läbi –, siis 2022. aastal oli see 22 senti, eelmine aasta oli 10 senti millegagi ja see aasta tuleb enam-vähem samas suurusjärgus. 

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Iseenesest aga seda võiduna tuua, et näete, meil on elektri hinnad ju langenud, valitsus ei saa. Ja mispärast ei saa? Sellepärast et kui elektri hinnad ongi mingil viisil langenud, siis teiselt poolt võrgutasud on tõusnud. Ja kui vaadata suuremat pilti, vaadata ka meie naabreid, siis majandus nendel tõuseb, on tõusujoonel, meil aga langeb. Ja jällegi on toodud põhjuseks, et aga meil on elektri hinnad kallid. Kaks aastat, 2023. aastal ja 2024. aastal, käesoleval aastal on hinnad olnud elektriturul stabiilsed. Samasugused hinnad on Lätis ja Leedus. Nende majandus tõuseb. Järelikult need otsused, mida on riigi valitsus langetanud, on seal tunduvalt efektiivsemad ja paremad, kui meie valitsus on siiamaani teinud.  

Nüüd, kui vaadata pangandussektorit, siis meie naabrid on pangad maksustanud. Läti puhul on see 20% ja Leedu puhul suurem protsent, 50% kasumist. Kui me räägime summadest, siis Leedu sai eelmine aasta lisatulu riigieelarvesse 250 miljonit, Läti prognoosib sellel aastal saada lisatulu 60 miljonit. Need on jällegi valikute küsimused, kas me läheme sellele rahale järgi. Julgeolek on oluline. Kas me läheme julgeolekuraha võtma inimeste taskust, tõstame tarbimismakse, suretame majandust või siis läheme, nii nagu meie naabrid Läti ja Leedu on teinud, võtma seda raha pankadelt? Tarbimismakse ei ole tõstetud, majandust ei ole välja suretatud, vaid, vastupidi, on hoogu juurde antud. Need on täiesti kaks erinevat lähenemistaktikat.  

Kahju! On kahju, et see praegune eelarve kogu omas ülesehituses on koostatud sellise Exceli-põhise mõtlemisega. Selline poliitiline [mõtlemine] juhib praegu Eestit. Tegelikult praegune valitsus ei juhi või õigemini, kui ta kuskile üldse Eestit juhib, siis ta juhib teda tupikusse. Eesti on lihtsalt praegu tupikus. Seda on kahju vaadata. Tõesti, kui ma suhtlen siin ka heade kolleegidega koalitsioonist, siis mul on tekkinud selline tunne, et nad ei saa aru, kuhu nad tegelikult sellise [mõtlemis]viisiga Eestit juhivad ja et see kõik võib halvasti lõppeda, kui me ei võta hoopis teist suunda ega hakka mõtlema selle peale, kuidas läbi majanduse inimesi aidata. 

Inimestel läheb selle eelarvega järgmine aasta elu tunduvalt raskemaks. Tunduvalt raskemaks! Ja pikem plaan, kuidas sellest välja tulla, mida me saaksime meie inimestele ja meie ettevõtetele abiks pakkuda, lihtsalt puudub. Meil puudub täielikult meie riigi edaspidise arendamise strateegia. See on kõige suurem probleem, mis meil praegu üldse on. Aitäh! Ja loomulikult me seda eelarvet ei toeta. 

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Head Eesti inimesed, kes te seda interneti kaudu vaatate! Esimesel lugemisel, kui siin puldis rääkis eelarvest rahandusminister Jürgen Ligi, ma küsisin tema käest, kas see eelarve teeb kellegi elu Eestis paremaks, kas kellegi elu läheb lihtsamaks tänu sellele eelarvele. Lugupeetud minister vastas väga ümmarguselt stiilis, et Eesti kodanike elu läheb paremaks. Aga kui eelnõule otsa vaadata, siis peab tõdema, et eelarve on ju kõige tähtsam riigi finantsdokument, aga selle koostamisega kahjuks Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 erakonna koalitsioon ei ole hakkama saanud.  

See eelnõu on halb nii sisu kui ka vormi poolest. Miks vormi poolest? Sellepärast et see on jätkuvalt tegevuspõhine eelarve, mis ei ole läbipaistev, mis ei ole arusaadav lihtsale inimesele ega ka kõikidele teistele. Riigikontroll on tegelikult andnud sellele hävitava hinnangu, me kõik oleme selle kohta lugenud, aga valitsus jätkab ikkagi samas vaimus, tegevuspõhise eelarvega.  

Ja mis puudutab sisu, siis ega ma niisama ei küsinud rahandusministri käest, et kelle elu läheb paremaks. Sisu on selline, et no ei lähegi Eesti inimeste elu paremaks selle eelarvega, pigem vastupidi. Selle asemel, et parandada nende inimeste elu, kellel juba praegu on raske ja kelle eest siis riik peab kandma erilist hoolt – eelkõige lastega pered, eriti paljulapselised pered, puuetega inimesed, pensionärid, eakad inimesed –, tegelikult läheb nende olukord selle eelarve vastuvõtmise ja rakendamisega aina keerulisemaks ja raskemaks, sest esiteks tõstetakse makse, teiseks tõstetakse aktsiise, kolmandaks tõstetakse riigilõive, [neljandaks] tõstetakse kas või eriarstivisiitide tasu neli korda. On hästi keeruline leida, mis läheb odavamaks või lihtsamaks inimeste jaoks.  

Kui me vaatame riigiteenistujatele otsa, siis nende ootused kahjuks ka ei läinud täide. Nad võisid loota, et kui üks aasta jäi vahele – ma siin eelkõige räägin siis politseinikest, päästjatest, piirivalvuritest, kultuuritöötajatest, kelle palka riik viimati tõstis aastal 2023 –, siis neil oli ju õigustatud ootus, et kui aastal 2024 on olnud keeruline, siis aastal 2025 võib-olla saavad nad ikkagi palgalisa, nende palk tõuseb. Eriti on seda vaja olukorras, kus inflatsioon kasvab meeletult. Näiteks toidukaubad on kahe aastaga kallinenud 40% võrra. See kallinemine jätkub ja eksperdid praegu ütlevad, et lähiajal lähevad toidukaubad veelgi kallimaks. Aga kahjuks ka aasta 2025 ei too selles osas leevendust. 

Siseminister, vastates minu küsimusele infotunnis, põhimõtteliselt andis mõista, et inimesed peaksid rahul olema sellega, mis neil praegu on, sest alternatiiv oleks olnud nende töökohtade arvu või siis palkade kärpimine. 

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Selle asemel, et riik oleks ikkagi aru saanud, et nende palgad on ajale jalgu jäänud, nad aga ootavad juba teist aastat järjest palgatõusu. Noh, tegelikult peaksid nad nagu olema rahul sellega, et ei kärbita. 

Õpetajad. Me mäletame, et õpetajad selle aasta alguses korraldasid streigi, sellepärast et nende palk samamoodi ei tõuse, erinevalt nende koormusest. Siis anti neile niimoodi heldelt 17 eurot bruto juurde kuupalgale. Ja nüüd siis lubati, et kuna on keeruline aeg, siis tuleb palgatõus hiljem, ja pluss tuleb uus karjäärimudel haridusministeeriumi poolt. Nii et olge praegu õnnelikud, jätke [uus] streik ära, lõpetage [protestimine] kiiresti ära ja siis läheb elu paremaks. Nüüd on juba selge, et palk aastal 2025 õpetajatel ei tõuse. Palga alammäär jääb samale tasemele, isegi 17 eurot keegi enam ei lisa. Ja mis puudutab seda karjäärimudelit ja nii edasi, siis nüüd me näeme, et see oli üks suur bluff. See dokument, mida praegu Haridus- ja Teadusministeerium üritab õpetajaid esindavatele organisatsioonidele sokutada, on tegelikult väga vale ja näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liit on mures, sest nemad sellist dokumenti allkirjastama ei hakka. 

Nii et tuleb välja, et ikkagi kõik lubadused jäävadki lubadusteks. Siin on, ma arvan, suur küsimus sellele valitsusele, mis oma poliitikaga – majanduspoliitikaga, maksupoliitikaga – viib Eesti riiki aina rohkem sügavasse ummikusse. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi 16 väga olulist muudatusettepanekut, et kas või natukenegi seda dokumenti parandada. Nagu ütles rahanduskomisjoni esinaine, need olid väga asjalikud ja õiged muudatusettepanekud, aga kahjuks koalitsioon ei toetanud ühtegi neist. Nii et siin ei paista olevat mitte mingit soovi opositsiooniga koostööd teha. Järelikult ei saa me seda eelarvet toetada ja loomulikult teeme ettepaneku 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Kui me pisut kaugemalt tulema hakkame, siis sellest päevast alates, kui päikesetõusu valitsus – nii seda nimetati 2021. aasta alguses – Kaja Kallase juhtimisel pukki astus, on Eestis kõik allamäge läinud. Näiteks transport on sellest ajast kallinenud 32%, eluaseme[kulud] 46%, elekter 188%, tervishoid 30%, toit 49%. 

Ja siis käib meil siin puldis rahandusminister ja räägib riigieelarvet üle andes midagi reaalpalga tõusust. Reaalpalk on, ütleme, see vaade palgale, [mis võtab arvesse] keskmise palga tõusu võrrelduna inflatsiooniga, hindade kallinemisega. Ma ei tea, kust see number võetakse, see reaalpalga tõus. 

Siis tuleb siia kõnelema rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann ja räägib midagi pensionitõusust: pensionid tõusevad ja see aitab inimesi ja inimesed saavad hakkama. Ja siis ma vaatan neid numbreid ja mõtlen, et no täiesti paralleelmaailmas toimub see valitsuse tegevus! On tegelik elu ja siis on mingisugune fantaasiamaailm, kus nemad elavad. 

Ma täna pidasin siin debatti meie peaministriga ja küsisin tema käest, mida ta plaanib teha muutunud geopoliitilises olukorras. Tema rääkis oma fantaasiamaailmast. Ta justkui ei olekski tajunud, et maailmas on suured muutused toimumas. Seda kõigepealt. 

Eelarveid tehes on viimastel aastatel kogu aeg räägitud riigi rahanduse kordategemisest. Kogu aeg tehakse riigi rahandust korda, iga aasta aina tehakse korda. Aga iga aasta, kui sa vaatad riigi laenukoormust või eelarvedefitsiiti, siis kogu aeg liigume vales suunas. Me liigume kordategemisest eemale. 

Nüüd, kui me vaatame konkreetselt selle eelarve sisse, siin ka täna diskussioonide käigus toodi näiteid. Ma ise tõin näite sellest, et üks mõõdik Kliimaministeeriumis on see, et kui kõik ministeeriumid oleksid teinud ära oma keskkonnajalajälje mõõtmise, siis oleks – jess! – Eesti riigis asi paremaks läinud. Ministeeriumis on vaadatud, mitu inimest käib autoga tööle, mitu sorteerib prügi, kui paljud kütavad oma tuba ja nii edasi. Viljatu tegevus! Kasutu tegevus! Aga inimesi hoitakse selle jaoks palgal, et nad seda teeks. 

Veel konkreetsemad näited. Me koos Kert Kingoga tegime ettepaneku vähendada ministeeriumide avalike suhete osakondade eelarveid. Tegime need ettepanekud sõltuvalt [konkreetse] ministeeriumi vastava osakonna suurusest. Kokku see kärbe oleks umbes 1 miljon ja me kirjutasime, et vabanevat raha võiks kasutada riigi eelarvepositsiooni parandamiseks. Teile võib tunduda, et see positsiooni parandamine ongi kõige kurja juur. Aga tegelikult meile näiteks põhjendatakse, et huvihariduselt tuleb miljon ära võtta, et positsiooni parandada, riigil on raha vähe. Täna me siin pärast paari eelnõu peale seda riigieelarvet hakkame menetlema eelnõu, mille kohaselt rasedatele naistele ja kuni kaheaastastele lastele kehtestatakse arstivisiidi tasu. Kodus lapsi kasvatavatelt emadelt tahetakse ära võtta ravikindlustus. Seda kõike ikka sellepärast, et riigil on raha vähe, eelarvepositsioon on halb. 

Aga siis, kui ütled, et teil töötab osakondade viis inimesi – ja see on sadu inimesi riigis, kui me võtame ka ministeeriumide allasutused –, kes räägivad lihtsalt musta valgeks. Iga päev need ministeeriumid ja muud asutused keeravad mingisuguse käki ja siis neil ongi vaja hästi palju inimesi, kes ujutavad meedia üle mingisuguste – kuidas neid ajakirjanduses nimetatakse? – makstud teadaannetega. Makstud teadaannetega! Aga nende riigi PR-osakondade teadete puhul ei kirjutata sinna juurde "makstud teadaanne". Lihtsalt saadavad välja [uudise], et reaalpalk kasvab ja kõik elu läheb muudkui paremaks.

Nii et halb eelnõu. Ja ma püüan nüüd ennustaja olla ja ütlen, et kindlasti täna tuleb siia pulti ka meie fraktsioonist keegi, kes annab üle ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, palun!

Palun kolm minutit lisaks.

Palun, kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii saalis kui oma kabinettides! Head inimesed, kes nii hilisel tunnil veel suudavad ja jaksavad jälgida riigieelarve menetlemist!

Tuleb nõustuda eelkõnelejaga. Ma usun ka, et meie fraktsiooni esindaja esitab eelnõu 513 lugemise katkestamise ettepaneku. Seda eelarvet tuleb ikkagi nimetada õigete sõnadega: see on maksutõusude eelarve. See on maksutõusude eelarve Eesti inimesele, Eesti töötavale inimesele, kes peab oma töö ja vaevaga hakkama riigieelarve tulude poolt täitma. 

Tuleb kiita tänast ettekandjat, rahanduskomisjoni esimeest, kes andis ka sisulisi vastuseid. Helir raputab pead, et tema ei saanud sisulist vastust. Aga ettekandja oli ette valmistanud, tal olid materjalid kaasas, natuke lehitsemine võttis aega, aga ta ikkagi sai hakkama. Mis tähendab, et Reformierakonnas on inimesi, kes suudavad saali austavalt suhtuda, mitte ei hakka kohe sildistama ja süüdistama ja ebamugavate küsimuste esitamisel tuleb välja, et vastatakse nendele küsimustele, millele tahetakse. 

Nüüd, muidugi rahanduskomisjoni esimehel võis tekkida keelevääratus või -apsakas. Aga mulle jäi kõrvu kummitama, et automaksu kehtestamine suurendab puuetega inimeste toetamist. See on ikka, no selle peale annab tulla. Võib-olla teeks veel mõne maksu, mis suurendaks veel mõnede inimeste toetamist? Ma usun, et see võis olla väike keelevääratus. Kindlasti ei tehtud automaksu selleks, et puuetega inimeste toetust suurendada. 

Aga markeerime ära, mis meile uuest aastast hakkab lisanduma. Tuleb tulumaksu suurendus 2 protsendipunkti võrra poolest aastast. Käibemaks suureneb, aktsiisid suurenevad, täiesti uue maksuna tuleb mootorsõidukimaks, mida maksavad kõik, olenemata sellest, kas sa oled suure pere [pea] või on sul oma elektriauto. 

Jah, linnalises piirkonnas võib see automaks tunduda õige nii ummikute vältimiseks kui ka, ütleme, rohehulluse finantseerimiseks. Aga maapiirkonnas on auto elementaarne liikumisvahend ja nii kaua, kui meil ei ole korda tehtud ühistransporti ega seda liikumist parandatud, me ei saa kuidagi nõustuda sellega, et automaks kehtestatakse. Automaksu kehtestamisega inimesed jäävad paikseks, neil jääb liikumine väiksemaks, väheneb tervishoiu kättesaadavus, inimeste toimetulek väheneb. Ja sellest lähtuvalt [kehveneb] ka nende elujärg. Ja ega selle võrra rohkem raha kätte ei jää, kui sa kodunt väljas ei käi. Siis juba võivad kõik öelda, et kasutage kullerteenust, kes toob koju toidu, aga kust sa maapiirkonnas võtad selle kullerteenuse, kes toob sulle toidu koju.

Nüüd, sellesse kärpe-eelarvesse tuleb ka skeptiliselt suhtuda, sest kärpetuhinas on täiesti ära kadunud regionaalsuse põhimõte. Regioonides, eriti maapiirkondades pannakse kinni riigiasutusi, mis näitab seda, et tegelikult keskvalitsust ehk praegust valitsust ei huvita, mis toimub maapiirkondades. Nad ei ole nende heaks midagi teinud. Meil on regionaal- ja põllumajandusminister, kes nime poolest [vastutab] regioonides [toimuva eest], aga ühtegi head ettepanekut, mida regioonides võiks parandada, ei ole. 

Ja nüüd, kui tuua edasi mõeldes suure eduloona välja õiglase ülemineku fondi toetused, mis Ida-Virumaal peaks töökohti looma, siis see on naljanumber. Kui me teeme seal kuni 1000 töökohta, aga põlevkivisektoris koondame 5000 inimest, siis see ei loo kuidagi uusi töökohti piirkonnas juurde. Ja kui anda veel ka signaal, et põlevkivisektori koomaletõmbamisega riik kaotab ka rahaliselt nii keskkonnatasude näol kui ka palgamaksude näol kui ka kõikide muude maksude näol, siis riik ise laseb endale jalga. Üks tuluallikas kaob ära. 

Samas on mindud hullusega edasi looduskaitsealade suurendamisega. Ministri ühe käskkirjaga allkirjastatakse loodusparkide laiendamine, mis on kohalikule omavalitsusele eriti raske, sest looduskaitsealad on vabastatud maamaksust ja riik seda kompenseerimisega katma ei tõtta. Siin olid täna ka mõned muudatusettepanekud, et omavalitsustele tuleks looduskaitsealade maamaksust ilmajäämine kompenseerida. Sellist muudatusettepanekut rahanduskomisjon ei toetanud. Seegi näitab valitsuse silmakirjalikkust: me nüüd tõsiselt teeme kärpeid. 

Olles Ida-Virumaalt valitud, vaatan ma ikka oma piirkonda. Üks näidetest on, et töötukassa paneb kinni kaks teeninduspunkti: nii Kiviõlis kui ka Sillamäel. Kahe peale kokku on seal tuhat inimest klientidena arvel. Ja need tuhat inimest peavad hakkama sõitma Jõhvi, mis on 30 kilomeetri kaugusel. See tekitab neile lisaväljaminekuid, lisakulusid. Need tuhat inimest saadetakse Ida-Virumaal seiklema, et nad saaksid käia ennast töötukassas näitamas. 

Eriti groteskne on aga Jõhvi kohtumaja kinnipanek 2026. aastast. 2011. aastal on sinna ehitatud täiesti uus maja, kus on loodud ideaalsed töötingimused. Selle kinnipanek pidavat tohutult riigi raha kokku hoidma. Samas pole justiitsminister teinud erilisi pingutusi, et regioonis, just nimelt sellistes tundlikes asulates riiki rohkem kohapeal oleks. 

See näitab, et antud eelarves ei ole üldse arvestatud Eesti inimestega ja seda eelarvet ei saa toetada. Aitäh!

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun aja kokkuhoiu mõttes 2 x 5 [minutit] pluss 2 x 3.

Aga teeme nagu viilu kaupa, nagu sinu hea kolleeg Urmas Reinsalu on öelnud. Teeme kõigepealt 5 + 3. See on siis fraktsioonipoolne või siis kumb on eespool? Või ei ole seal vahet?

Mõlemad jutti. Teeme kõigepealt minu nimel.

Helir-Valdor Seeder Riigikogu liikmena, sõnavõtt. 

Aitäh! Head kolleegid! No peame kahetsusega tõdema, et viimaste aastate eelarvearutelud on muutunud absurditeatriks. Ja selle üle me siin ei saa rõõmustada, vaid kahjuks peame murelikult seda tõdema. Tuletan meelde, mis juhtus eelmise aasta arutelu ajal, see siis puudutas 2024. aasta riigieelarvet, käesoleva aasta eelarvet. Valitsus sidus selle usaldusega, nii et sisulist arutelu ja muudatusettepanekute arutelu ja hääletust siin saalis ei toimunud. 

2024. aasta, käesoleva aasta eelarve muutmine, mida me täna siin ühe eelneva punktina arutasime – sealt kõrvaldati Isamaa muudatusettepanek põhjendusel, et me olevat esitanud ettepaneku, mis on vastuolus baasseadusega: me tahame muuta eelarve mahtu. Silmas oli peetud vähendamist. Midagi sellist me ei ole esitanud. Mitte midagi sellist me ei ole esitanud, aga rahanduskomisjon lihtsalt jõuga hääletas selle välja. Võimalus siin suures saalis nende teemade üle arutada ja seda muudatusettepanekut hääletada võeti meilt ära. 

Nüüd me oleme järgmise aasta riigieelarve arutelu juures ja Isamaa kaheksa muudatusettepanekut, mida me ise nimetamegi komplektina alternatiivseks eelarveks, kõrvaldati kõik jällegi menetlusest, nii et suurde saali need ei jõudnud. Aga sellest me oleme siin juba korduvalt rääkinud ja ma ei taha oma väärtuslikku kõneaega selle kordamisele kulutada. 

Aga tuleme selle eelarve sisu juurde. Väga palju on räägitud, kas kulupõhine või tegevuspõhine. Ja kõige teravam kriitika selle lähenemise kohta on minu arvates tulnud koalitsioonisaadikute endi ridadest. Võib-olla ma kordan ennast – ma olen ka varasematel aegadel sellele teemale tähelepanu juhtinud –, ent see tegevuspõhine eelarve ei ole mitte ainult mugavuseelarve valitsusele. Nad saavad toimetada nii, et lai avalikkus ja isegi asjatundjad sellest eelarvest aru ei saa. Ainult Rahandusministeerium ja väga kitsas ring selle eelarve koostajaid saavad sellest aru ja omavad nii-öelda seda võimu, kuidas riigi raha kulutada, millele kulutusi teha. 

Ent sellel on tegelikult ka teine väga selge põhjus, nimelt Rahandusministeeriumi ametnike soov suurendada oma võimu, mis tegelikult Eesti riigijuhtimise ebakompetentsust [vaid süvendab]. Ma püüan selle teile lahti rääkida. Põhjus on nimelt selles, et tegevuspõhine eelarve võimaldab nii-öelda ministeeriumideüleseid eesmärke seada. Me seame mingisuguseid üllaid kaugeid eesmärke ja sellega kaob ära ministrite võimalus oma valitsemisala ohjata ja omada ülevaadet rahaliste vahendite kasutamisest, erinevate programmide elluviimisest, erinevate eesmärkide täitmisest. Rahandusministeeriumi lauaülem või ametnik on see, kes ütleb ministrile, milline on uus algatatav tegevus, milline on lõpetatud tegevus, milline on lõpetatav tegevus, ja nii edasi, mida rahastatakse, mida mitte. See tähendab, et valdkonnapõhine juhtimine on suuresti koondunud Rahandusministeeriumisse, olgu tegu haridusministeeriumi või regionaalministeeriumi või keskkonnaministeeriumi, nüüd siis Kliimaministeeriumi [valdkonnaga]. Tegelikult rahastamisotsused, mis kujundavad valdkondlikke poliitikaid, lõpuks tulevad ikkagi Rahandusministeeriumist, kus ei ole kõikehõlmavat kompetentsi.

Peab kahetsusega tunnistama, et see protsess on olnud aasta-aastalt süvenev ja selle tõttu Eesti riigi juhtimiskompetents on oluliselt oma kvaliteedis kannatanud. Jürgen Ligi tegi ettekande eelarve esimesel lugemisel ja tegi etteheiteid parlamendile, et see arutelu siin on pealiskaudne ja üldine, ja parlamendi roll üldse peaks eelarve menetlemisel olema oluliselt väiksem. 

Mina olen tutvunud ja vaadanud, kuidas siis valitsuses poliitilisel tasemel riigieelarvet koostatakse. ja ausalt öelda, mõelgem nüüd, te kõik vist üllatute. Vanasti oli nii, et riigi eelarvestrateegia koostati kevadel aprillis väga põhjalike arutelude tulemusena järgmiseks neljaks aastaks. Selle kinnitas Vabariigi Valitsus. Sellele järgnesid terve suvi ministritevahelised läbirääkimised, kus osales ka Rahandusministeerium ja kus fikseeriti eriarvamused, [koostati] protokollid. Siis jõuti sügisesse ja viimase sügisprognoosi alusel tehti, arvesse võttes ka kevadist RES-i [arutelu], järgmise aasta riigieelarve projekt. See protsess kestis pool aastat väga põhjalikult ja kõik ministrid on olnud kaasatud. 

Mis nüüd tehakse? On jõutud mugavuspositsiooni, et suvi läbi mitte töötada. Ja et mitte anda poliitikutele aega pikalt selles protsessis osaleda, tehakse kõik kolme nädalaga sügisel, toetudes augusti prognoosile. Ja juba septembri lõpuks peab valitsus esitama valmis eelarve Riigikogule aruteluks. Tõepoolest, valitsuskabinetil on aega kolm nädalat, et panna kokku aasta riigieelarve koos riigi eelarvestrateegiaga, mida enam kevadel ei koostata, mis tehakse kolme nädala jooksul koos riigieelarvega: kaks ühes. 

Vaat nii efektiivseks jutumärkides on meie riik lihvitud riigieelarve koostamisel ja nelja aasta eelarveperspektiivi loomisel. Loomulikult ei saa seal olla kvaliteeti. Ja siis tuleb [rahandus]minister ja ütleb, et Riigikogu, kes arutab seda eelnõu siin kaks ja pool kuud, kaasates erinevates komisjonides ka kõik ministrid, kaasates ka eksperte, kaasates ka erialaliite ja muid asjassepuutuvaid organisatsioone, on pealiskaudne, aga nemad tegid kabinetis kolme nädalaga põhjaliku kvaliteetse töö. Loomulikult ei ole see tõsiselt võetav etteheide ja kriitika ja seda ei oleks ministri suust küll oodanud. 

Selle tegevuspõhise eelarvega on veel üks suur häda ja väga põhimõtteline vastuolu. Nimelt, see lähtub rohkem nendest arengukavadest ja ministeeriumides välja töötatud tihti ebarealistlikest ja reaalse eluga mitte kooskõlas olevatest projektidest ja eesmärkidest. Tegelikult peaks eelarve lähtuma ikkagi seadustest ja seadustest tulenevatest ülesannetest. Ja vaat siin on väga põhimõtteline küsimus nii riigikontrolörile kui ka õiguskantslerile: kas me lähemegi seda teed, et riigieelarve koostamise aluseks on ministeeriumide üsna umbmäärased arengukavad, mille kohta mõned aastad tagasi riigikontrolör ütles, et nad ei ole võimelised isegi auditit tegema nende enam kui saja riigis koostatud arengukava kohta, mis tegelikult ka eelarvepoliitikaga ei haaku? Kas lähtuda nendest või lähtuda seadusest ja seadustest tulenevatest ülesannetest? Loomulikult tuleks lähtuda seadusest ja seadustest tulenevatest ülesannetest. 

Nüüd, eelarve läbipaistvuse ja kulupõhisusega on, kuidas on, aga sama suur probleem on vähemalt kogu see maksu- ja eelarvepoliitika sisu seal taga, mida me näeme. Selles ei ole pikka vaadet, struktuurset lähenemist, mis võiks olla ühes eelarves elementaarselt sees. See eelarve on lihtsalt üks kokku kuhjatud maksutõusude komplekt. Ja eraldi tahan ma siin peatuda maksutõusul.

Hea kolleeg, ma korra katkestan teid. Nüüd teie sõnavõtt kui Riigikogu liikme sõnavõtt on lõppenud. Ma igaks juhuks küsin kolleegide käest, ega keegi ei vaidlusta, kui hea kolleeg Helir-Valdor Seeder peab kohe otsa ka kõne fraktsiooni nimel. Teoreetiliselt peaks nagu uuesti registreerima ja siis ta läheb jälle järjekorra lõppu. Aga kui keegi ei vaidlusta, siis … (Saalist vastatakse.)  

Jaa, ma täpsustan, Isamaa fraktsiooni nimel.

Isamaa fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit, Helir-Valdor Seeder, sõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel.

Aitäh! Kui antakse laiemad volitused, siis olen hea meelega valmis ka teiste fraktsioonide nimel rääkima, aga hetkel mul seda volitust veel ei ole. 

Aga jah, selline pikk vaade ja struktuurne lähenemine eelarves puudub. Nendest erinevatest maksutõusudest ja uutest maksudest on juba palju räägitud ja mina oma kaheksa minuti jooksul ei jõuaks kõiki neid siin lahti rääkida, aga mõnel siiski põhimõtteliselt tahaks peatuda. 

Nimelt, maamaks ja õiguskindlus, millest ka koalitsioonisaadikud on väga palju rääkinud mitte ainult maksupoliitika kontekstis, vaid ka laiemas kontekstis. Mõned aastad tagasi võttis parlament vastu, see oli vist aastal 2021, uue maamaksuseaduse. Seda pärast 20 aasta pikkust vaidlust ja ootamist, sest tõepoolest korralisi hindamisi, mida tollal kehtinud seadus ette nägi, me ju regulaarselt iga kolme aasta tagant, nii nagu see oleks pidanud minema, läbi ei viinud. Ja selle tõttu maa maksustamise hind tegelikku maa hinda ei kajastanud. 

Need vaidlused uue maamaksuseaduse väljatöötamisel olid väga pikad ja kestsid seitse-kaheksa aastat. Keskkonnaministeeriumis oli see aastaid menetlemisel ja vaidlusobjektiks. Lõpuks võeti see vastu, ja võeti vastu väga tuliste vaidlustega. Riik andis maaomanikele, koduomanikele ja ettevõtjatele garantii, et ei järsku maamaksu tõusu ei tule, seda tehakse samm-sammult, 10% kaupa. See redel kinnitati, rõhutan, peale pikki vaidlusi ja riik andis garantii, millele said toetuda nii ettevõtjad oma äriplaanides ja pangast laenu võttes, kui ka füüsilised isikud oma kodu soetades ja nii edasi. Oli teada, milliseks kujuneb tulevikus maamaks. 

Ja mis nüüd? Nüüd seesama riik siinsamas parlamendi tasemel otsustas sõna murda – aga me räägime õiguskindlusest! – ja minna vastuollu õiguskindluse mõttega ja aastast 2026 on võimalus, et maamaks tõuseb lausa 100%. Paljudele tähendab see lausa kordades – kordades! – maamaksu tõusu, on nad siis koduomanikud või ettevõtjad, põllumaa omanikud või muu maa omanikud. 

Vaat nii üks riik käituda ei tohi. Samal ajal räägib valitsuskoalitsioon, räägivad need saadikud, et kodakondsuseta isikutelt ei saa kohalikel valimistel hääleõigust ära võtta, sest see on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Ja seda räägivad koalitsioonisaadikud põhiseaduskomisjoni istungil! See on vastuolus õiguskindluse põhimõttega! Kusjuures arusaamatuks jääb, et aga kolmandate riikide kodanikelt saab selle õiguse küll ära võtta sellesama seadusega selsamal ajal, ja see ei ole vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Nii et Šveitsi kodanikelt või Jaapani kodanikelt või Austraalia kodanikelt võib sama eelnõu kohaselt ära võtta, aga kodakondsuseta isikutelt ei või. 

Niimoodi loomulikult meie majandust ei stabiliseeri, mis on kolm aastat olnud järjepidevalt kriisis. Kui kokku võtta kogu see kolmeaastane aegrida, siis me oleme kahetsusväärselt ilmselgelt Euroopa Liidu kõige viimane vagun. Ükski naaber meid küll ei kadesta, nii nagu siin täna rahanduskomisjoni esimehe jutust võis mulje jääda.

Eelarve läbipaistvusest ja segadusest selles ei ole võimalik ajapuudusel pikalt rääkida, aga jätkuvalt: ega ühistranspordi rahastamisest me ülevaadet ei saanud, see on lahendamata. Kolmas lugemine on ees, aga me siiamaani ei tea, mis saab järgmisel aastal. Kohalike omavalitsuste rahastamisest mis saab, me täpselt samamoodi ei tea. Eelarvesse on kavandatud maamaksu maksimaalne tõus, aga nagu ka eelarve koostajad nüüd ise ütlevad, sellist laekumist, nagu on kirjutatud seletuskirja, tõenäoliselt kohalikel omavalitsustel eelarvesse ei tule. Tähendab, sealt vaatab tegelikult vastu kohalike omavalitsuste tulu puudujääk. Me teame, et see seletuskiri ei vasta tegelikule olukorrale, mis järgmisel aastal hakkab olema. 

Ja kõige lõpuks on jäetud selles järgmise aasta riigieelarves valitsusele ja ministritele vabadus kogu see eelarve ümber joonistada, ümber otsustada. Riigikogu võib ju siin langetada otsuse ja selle eelarve kinnitada, aga ministritel on voli oma valitsemisalas ja Vabariigi Valitsusel muuta kuluridasid, ilma et oleks vaja parlamendilt täiendavalt selleks volitusi saada. Nii et tekib küsimus, milleks ja mida me siin üldse sel juhul arutame.

Kõige selle tulemusena loomulikult Isamaa saadikurühm teeb ettepaneku järgmise aasta eelarve teine lugemine katkestada, et parandada, mida parandada annab. See annaks võimaluse esitada uuesti muudatusettepanekuid ja nii saaks ka Isamaa saadikurühm esitada oma muudatusettepanekud. Praegu, no näete, meie muudatusettepanekute puhul üks argument, miks ei saa neid siia suurde saali tuua, oli, et katteallikaks on ette nähtud keskvalitsuse kulude vähendamine. Keskvalitsuse kulude vähendamine on selline tabu ja see on seadusvastane ettepanek! Riigieelarve on niisugusel kujul koostatud, et Riigikogu liikmetel ei ole võimalik teha ettepanekuid keskvalitsuse kulude vähendamiseks – see kvalifitseerub kohe seadusvastaseks. 

Vaat niisugusel kujul on siis eelarve koostatud ja tehtud. Seetõttu on meil ettepanek teine lugemine katkestada, et oleks võimalik mõistuspäraseid ettepanekuid vähemalt teha. Iseasi, kas Riigikogu enamus neid aktsepteerib või mitte. Aitäh!

Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See valitsus viib Eesti sügavale ummikusse ja seda eelarvet ei ole Eesti rahvas ära teeninud. Käibemaks tõuseb 24%‑ni, tulumaks ka 24%‑ni. Automaks jõustub uuest aastast, ettevõtteid hakatakse täiendavalt maksustama, aktsiisid tõusevad, retseptiravimid kallinevad, arstivisiidi tasu tõuseb neli korda. Kõik need muudatused löövad kahjuks eelkõige meie kõige nõrgemaid ühiskonnaliikmeid.

Ja seejuures peaminister Kristen Michal tuleb rahulikult meie ette, Riigikogu ette, ja ütleb meile: "Ärge muretsege, juba varsti hakkab majandus kasvama." Aga IMF ennustab Eestile Euroopa kõige suuremat [majandus]langust. Oleme prognoositud langusega –0,9% SKP‑st Euroopas viimased. Samal ajal prognoositakse Lätile ja Leedule tõusu.

Eesti Konjunktuuriinstituut, mille raportit valitsus ei tahtnud tükk aega tutvustada, toob välja, et majanduskliima on halvenenud, tarbijate kindlustunne on taas järsult langenud, kõik indikaatorid on jätkuvalt punases, ka tarbijate kindlustunne. Ja meie perede toimetulek halveneb üha rohkem. Üha rohkem peresid on pidanud kasutama toimetulekuks varasemaid sääste või tarbimislaenusid.

Majandusminister Keldo ütles selle peale, et see majandusest nukra pildi maalinud uuring valmis enne häid otsuseid. Praegu on valitsusest tulnud positiivsed sõnumid ja otsused, ütles minister Keldo. Vabandust, millised positiivsed otsused ja sõnumid? Kas keegi on neid kuulnud? Kas keegi oskab öelda? Kui sa otsustad järjest erinevaid maksutõuse teha ja räägid, et kohe-kohe hakkab majandus kasvama – proovi, palju tahad, aga no ei hakka see majandus kasvama! Maksudega majandust ei paranda. Selleks, et majandus kasvaks, peaks sisenõudlus tunduvalt paranema. Aga see pole võimalik, kui majandusest üha enam raha maksudena välja võetakse. Ja just seetõttu on valitsuse majanduspoliitika vastu täna väga vähe usaldust.

Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp ütles, et majanduspoliitika kas puudub, pole usutav või siis pole läbipaistev ja arusaadav. Et olla aus, peaks hinnatõusudest kirjutama protsentides, mitte näiteks nii: retseptiravimite miinimumhind kerkib euro võrra, [omaosaluse alusmäär] tõuseb 2,5 eurolt 3,5 eurole. Mis siis ikka, 1 euro siia-sinna, mis see teeb! Tegelikult on tegemist 40%‑lise hinnatõusuga. Arstivisiidi tasu tõuseb 5 eurolt 20 eurole, hind tõuseb 300% võrra. Need on ausad numbrid.

Ja mida riik teeb? Riik katab inimeste arvelt eelarveauke. Seejuures kõiki olulisi investeeringuid, näiteks IT-investeeringuid tehisintellekti arendamiseks riigisektoris, lükatakse edasi. Ja see kasvatab eelarveauku tulevikus.

Me saatsime selle kohta päringu igale ministeeriumile ja Rahandusministeeriumist tuli väga otsekohene vastus. Nemad ei planeeri mitte mingit investeeringut IT-valdkonda, veel vähem tehisintellekti. Ma mäletan, et varem me rääkisime alati uhkusega oma digiriigist, rääkisime sellest kui millestki väga erilisest. Aga sellest eduloost pole mitte midagi alles jäänud. Teised riigid on ammu meist ette jõudnud ja me ei suuda isegi oma infosüsteeme korras hoida. Meil on topeltsüsteemid ja see segadus on jõudnud sinnamaani, et meil on need süsteemid muutunud isegi kallimaks kui ametnike pidamine. Ja sellega ei tegeleta üldse.

Räägime veel silmakirjalikkusest. Eelarves on mitmed kuluread välja kirjutamata. Seletuskirjas seisab selline lause: "[…] detailandmed on dokumendi koostamisel hetkel planeerimisel ning seetõttu pole andmed terviklikud." Aga see [lause] sisaldab vastuolu, sest samal ajal on kõigile antud signaal, et on pakiline vajadus teha kärpeid, sest kõik kulud on ju ära planeeritud. Samas me näeme, et need kulud on teadmata ja alles pärast eelarve vastuvõtmist hakatakse tegema otsuseid, kuhu reaalselt raha suunatakse.

Mäletate, kui meil oli Jürgen Ligi siin saalis, kuidas ta meie küsimustele siis vastas? See ülbus, see üleolev suhtumine, mis rahandusministril oli! Aga ei ole nii, et rahandusministril oli paha tuju või et tal on halb iseloom. Rahandusminister peegeldab tegelikult praeguse koalitsiooni suhtumist meie rahvasse. Teda tuleb selle eest tunnustada, et ta vähemalt ei püüa varjata, milline see tegelik suhtumine on. Kahjuks tema ongi praegu Reformierakonna ja kogu koalitsiooni nägu.

Tema vastustest sai välja lugeda nii mõndagi. Ma küsisin mitu korda väga lihtsa küsimuse: kuidas pered uuest aastast hakkama saavad, näiteks paljulapseline pere, kes elab maal ja kellel on kaks autot? Tõuseb käibemaks ja tulumaks, tõusevad aktsiisid ja rakendub automaks. Kuidas nad hakkama saavad? Vähemalt neli korda küsisin seda küsimust. Ma sain muidugi sõimu osaliseks, aga kõlas ka paar olulist väidet. 

Esiteks, minister ütles mulle, et ma räägin mingisugustest maksudest, aga maksutõusud on pisiasi. Ja siis kõlas veel selline pärl: maksutõusud on suunatud eelkõige nõrgemate aitamiseks, nendele võrdsemate võimaluste andmiseks. Vabandust, aga praeguse eelarvega praeguses olukorras ebavõrdsus ühiskonnas vaid süveneb. Seda tõestavad erinevad näitajad ja uuringud. Kui ma küsisin seda uuesti ministri käest, siis minister ütles väga olulise lause. Ta ütles, et see, kuidas pered saavad hakkama, on kolmandajärguline – isegi mitte teisejärguline, vaid kolmandajärguline! – võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Sest Reformierakonna ja selle koalitsiooni arvates riik ei olegi inimesed. Aga riigi toimetulek on otseses seoses inimeste toimetulekuga.

Mingil määral on muidugi hea meel, et pärast seda, kui ma nii mitu korda selle küsimuse esitasin, sain ma ka õige vastuse. Ja see vastus peegeldab suhtumist nagu Louis XIV tsitaat "Riik, see olen mina". See suhtumine peegeldub selles eelarves, mis täna hääletusele [tuleb]. Seetõttu muidugi Keskerakond seda eelarvet ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! No siin vaatab probleemide pundar otsa. Ma küsisin kolme koalitsioonipoliitiku käest, kuidas seda eelarvet võiks kutsuda, mis selle nimi üldse on, ja ma sain kolm erinevat vastust. Juba see näitab, et tegelikult sellel eelarvel puudub poliitiline selgroog. Tavaliselt pannakse eelarvele ilus kõlav nimi, mida kõik koalitsioonipoliitikud retooriliselt kogu aeg kordavad. Nii et see näitab, et see eelarve on kolme erakonna poolt kuidagi jõuga kokku pandud.

Teine aspekt. Kujutage ette, rahandusminister, kes on öelnud, et ta on maailma parim rahandusminister, on pannud oma ametkonnaga selle eelarve kokku, aga siis kunagine rahandusminister Aivar Sõerd, keda on ka tugevaks rahandusministriks tituleeritud, ütleb, et eelarve on läinud segasemaks. [Need on] rahandusministrid ja kogemusega inimesed ühest erakonnast. Üks ütleb, et näed, ma olen maailma parim, aga siis tulemus on see, et viimased kaks tundi on räägitud, et eelarve on läbipaistmatu, arusaamatu ja segane. Ka on ära peidetud poliitilised katuserahad: eelnevalt olid need regionaalsed investeeringud nähtavad, debateeritavad, arusaadavad ja kontrollitavad, aga nüüd on 700 lehekülge teksti. Mida ütleb ka kunagine rahandusminister, kes kuulub juhtivasse peaministrierakonda? Et asi on läinud segasemaks, udusemaks, arusaamatumaks ja ebaloogilisemaks.

Näete, meil on täna koalitsioon, keda see kriitika üldse ei kõiguta, peaasi et saaks olla võimul, peaasi et saaks valitsust edasi [juhtida], ametikohti täita ja mõelda selle peale, kas nende poliitiline aparaat on võimul. Aga küsimusele, mida see eelarve tähendab ja mis probleemi see lahendab, tegelikult isegi ei proovita vastata. Mis sõnumit see kannab? Enne härra Seeder rääkis, et sellel eelarvel puudub pikk vaade. Aga sellel puudub ka lühike vaade. Milliseid probleeme see täna siis lahendab? Vaatame tervishoiusektorit. Ma näen, et meil on siin saalis ka tervishoiueksperte. Kas see lahendab tervishoiu probleeme? Ei. Me kirjeldame neid probleeme, me räägime ravijärjekordadest, me räägime omaosaluse tõusust, me räägime, et tegelikult ebakindlus suureneb. Me näeme, kuidas perearstid on reageerinud, me näeme, kuidas hambaarstid on reageerinud, kuidas haiglad on reageerinud. Aga kuidagi ei lähe korda! Mida peaks muutma, et tervishoius, mis on inimestele väga oluline, tegelikult turvatunnet suurendada – ei lähe korda!

Võtame kohalikud omavalitsused, 79 kohalikku omavalitsust. Kui on majandussurutis, majanduslangus, siis elementaarne loogika ütleb, et tule [appi] otseinvesteeringutega, elavda majandust, [aita] omavalitsusi, et nemad saaksid oma elukeskkonda parandada. Aga toetusfond väheneb, huvihariduse rahastus väheneb. Ja mis siis? Isegi pika kogemusega [endine] Pärnu linna juht, kes siin istungit juhatab, ei vaata millegipärast tervikpilti, on tervikpildi [silmist] kaotanud. Peaasi et saaks võimul olla, on ainult võimul olemise printsiip. Aga mida saaks Eesti inimeste jaoks ära teha?

Majanduse konkurentsivõime – kõik räägivad, et see sõltub ka energeetika olukorrast, sellest, millised on seal hinnad ja meie konkurentsivõime. Soome ettevõtjatel on 40% soodsam hind, nii et konkurentsis on ju kohe suur eelis. Ei lähe korda! Mis konkurentsivõime? Hoiame seda ainult retooriliselt, tegelikkuses pole see meile oluline, peaasi et meil on ministrikohad, peaasi et meil on ametikohad [omavahel] jagatud. Aga see, kas me tõesti Eesti majandust turgutame ja töökohti hoiame, kas me suudame tõesti konkurentsivõimet tõsta, kui karjuvalt selged faktid vaatavad vastu …

Lisaaega palun natuke.

Kolm minutit lisaks.

… ei lähe jälle korda. Tervishoid, kohalikud omavalitsused, perede turvatunne – ei ole ühtegi läbivat poliitilist programmi, mille kohta võiks öelda, et see lahendab [sealseid probleeme], isegi lähivaates. Pikk vaade, personaalne riik – no kõik saavad aru, et see on juba naljanurk, neid loosungeid ei võeta enam isegi kuulda. Aga see [eelarve] ei lahenda ka tänaseid probleeme.

Kõik räägivad Leedu majanduskasvust – jälle kirjeldame olukorda. Me ei suuda isegi Baltimaade mastaabis eeskujuks olla, olla näidiseks oma kiiruse, paindlikkuse ja maksukeskkonnaga, et siia tuleks rohkem investeeringuid.

Kui ma küsisin rahanduskomisjoni esimehe käest selle kohta, et taristuliit on [teinud] aastaid kriitikat, et isegi teede hoolduseks pole raha, andis ta mõista, et taristuliit valetab ja tegelikult on teed heas korras. Vastus antud, sellest peaks piisama.

Ei ole ka selle maailma parima rahandusministri juhtimise all tulnud meie ette eelarvet, mille kohta võiks öelda, et see on tugev eelarve ja lahendab mingeid probleeme. See on lihtsalt võimul [püsimise] eelarve, mida palistatakse ilusate loosungitega julgeolekuolukorra ja kaitsevõime kohta. Aga kui me vaatame kaitsevõimet, siis vaatab ka sealt vastu lünk lünga [järel], võimelüngad. Ja siis tuleb kaitseekspert Leo Kunnas siia pulti ja ütleb, et tema ei saagi aru, kuhu raha läheb. 

Kellelegi ei lähe see korda, kellelegi ei lähe see kriitika korda, sest tänane kolmikliit tajub, et neil on julgelt üle 60 mandaadi. Reformierakond [mõtleb]: "Meil on 39 mandaati, me koputame selle läbi ja läheme edasi." Ma kordan Siim Kallase sõnu, mis ta kunagi siin kohvikus ütles: te võite ju praegu kritiseerida, aga 6–7 kuud enne parlamendivalimisi me teeme nii, et kogu selle jama, mis me oleme kokku keeranud, unustavad valijad ära ja me läheme ikka vanaviisi edasi.

Meie ülesanne opositsioonis on nüüd teha kõik endast olenev, et see enam nii ei läheks ning et need, kes nii vastutustundetult riiki juhivad ja oma inimestesse, ettevõtjatesse nii ükskõikselt suhtuvad, saaksid valijatelt karistada. Aitäh!

Aitäh! Andres Metsoja, palun! (Andres Metsoja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Hea Eesti rahvas! Riigieelarve menetlemine on riigi ühe tähtsaima dokumendi menetlemine, mis peaks igasse Eesti ettevõttesse ja kodanikku tooma juurde usku ja arusaama sellest Eestist, mida me iga päev ehitame, või sellest, kuhu me Eestis tahame jõuda. Paraku on ju nii, et tegelikult juba eelarve vorm on löödud kildudeks ehk kogu usalduse raam on purustatud. Ja selle sisse ehitada sisu, mis oleks visiooniga, mis aitaks Eestit juhtida ja inimesi kogu sellesse protsessi kaasa kiskuda – kuidagi ei tule välja. Tegelikult on see kurb, see õõnestab kogu demokraatiat ja kõik meie poliitikutena saame pihta. Ja noh, see on ju osa riigi usaldusväärsusest, kogu tervikust.

Rääkimata sellest, et valitsejad ei kuula ettevõtteid, ettevõtjaid ja nende katusorganisatsioone. Nad tulevad laua taha, olgu see siis ettepanekutega riigieelarve või kogu seadusruumi kohta tervikuna, mis on ju osa riigieelarvest, ja nad lahkuvad sealt laua tagant nõutult, sest, noh, kaasamine toimub sageli viimasel minutil või lihtsalt, et märge [kirja saada], sest peab. Aga nii koos edasi liikuda on väga keeruline. Kahjuks jääb kohati tunne, et valitsus või koalitsioon tervikuna on võtnud seisukoha, et üksi jõuab kiiremini. Aga teine pool on ju see, et koos jõuab kaugemale.

Kui me tahaksime anda sellele eelarvele nime, siis see nimi [peaks edasi andma] seda, et see kannab eesmärki liikuda mingisuguse eelarve tasakaalu suunas, suurendades samal ajal võlakoormust ja ehitades üles õigusruumi perspektiivitust just majanduskeskkonna võtmes. Ma ei saa selles kontekstis jätta toomata näiteks üht riigi tulundusasutust. Kui riik räägib ettevõtluskeskkonnast, siis tuleb ka vaadata, kuidas riik ise ettevõtlusega ümber käib. Alles hiljuti oli meil keskkonnakomisjoniga võimalik käia Riigimetsa Majandamise Keskuses ja vaadata otsa nende perspektiivile. Kui vaadata uut arengukava, mis sellele tulundusasutusele on koostatud, siis võib kohe öelda, et see on väga jõuka ühiskonna ettevõtte, tulundusasutuse arengukava. Ja tekib kohe küsimus, kas meile on jõukohane sellist arengukava ellu viia. Teisalt, kui süveneda sisusse, tekib laiendatud tähendus kogu majanduskeskkonna ja meie ressursside kasutuse [mõttes]. 

Kui me vaatame otsa näiteks sellele, et riik soovib võtta järgnevatel aastatel rohkem ja erakorralisi dividende ning ütleb, et tegelikult tuleb 2025. aastal metsa ikkagi circa 700 000 tihumeetrit vähem raiuda, siis tekibki, nagu varem on öeldud, sihukese paralleelmaailma tunnetuse küsimus. Raha ei tule seinast ja selleks, et majanduskeskkonnas midagi teha, tuleb oma ressursse väärindada. Ei ole võimalik öelda, et me majandame vähem ja samal ajal saame raha majanduskeskkonnast rohkem.

See ilmestab minu meelest tegelikult kenasti ka käitumist meie rahanduspoliitikas, just maksunduses. Me arvame, et on võimalik asendada kärpimine maksutõusudega. Me võtame majanduskeskkonnast ja inimestelt rohkem raha, sellepärast et riiki ei ole võimalik kuidagi õhemaks teha. Aga see on äärmiselt väär käsitlus, sest, veel kord, riik ei ole midagi, mis seisab meie majandusruumist lahus. Kui me tahame oma kaitsevõimet tõsta, kui me tahame oma meditsiinisüsteemi paremaks teha, kui me tahame maksta inimestele pensioni või lausa pensioni tõsta, siis see [võimalus] ei [tulene] tegelikult riigieelarvest, vaid meie majanduskeskkonnast. Ja kui me ei näe perspektiivis, kuidas hoida oma ettevõtteid rahvusvahelises majanduskonkurentsis, kuidas tagada nende osalemine eksportturgudel, kuidas hoida nende otsekulud maas, siis tegelikult ei ole meie majanduskeskkonnal [võimalik] selle kõigega hakkama saada, mida poliitikud sõnastavad. See on nagu tühi ämber, mis koliseb, kui selle vastu lüüa.

Ma arvan, et tegelikult see on eelarve sisu poole pealt üks halvim tee, mida me saame valida. Me algul ütlesime, et vorm on õõnes, aga tegelikult sisu ka mitte kuidagi [kriitikat] ei kannata. Me teame juba ette ära, et seda, mida me justkui lubame või mis pilti maalime, ei ole võimalik täita. Ilmselt juhtubki nii, et selle eelarve perspektiiv vaadatakse ühel hetkel ümber, seda kohandatakse, ja seejuures kõlab seesama [lause], et ega selles muutuvas maailmas ei suuda me kõike ette näha.

Aga ärme siis vähemalt lõhu. Me ei suudagi kõike ette näha. Aga kui me tahame uut perspektiivi ehitada, siis ärme lähe näiteks seda teed, et me oma ressursside kontekstis ütleme, et me Eesti ühte rahvuslikku rikkust, metsa ei majanda, vaid hakkame soostama. Ärme siis tee seda käiku, et me ütleme oma põlevkivisektorile, et me uusi kaevandusi ei ava, aga samal ajal ootame, et see sektor võtaks ette innovatsiooni, et sinna tuleks uusi investoreid ja et põlevkivi paremini väärindada.

Tegelikult me ajame vanad kaevud kinni, aga uusi pole ehitama hakanudki. See on väga halb perspektiiv, kui mitte öelda, et väga halb riigi juhtimine, sest ilma visioonita ei ole võimalik riigieelarvet teha. Ja visiooni kohta, ükskõik mis dokumenti sa loed või ükskõik millist eelnõu sa ka ei menetle, saab ametnikelt sageli vastuse, et tegelikult lahendusi me veel ei tea ja need eelnõud, mida me menetleme, on justkui millegi vaheetapp. Ju see eelarve on siis ka mingisugune vaheetapp. Aga mille? Eks järgmine aasta annab meile selgitust. Küllap riigi elanikud, kodanikud ja ettevõtted elavad selle eksperimendi üle, aga ega see lihtne ei saa olema. Aitäh!

Aitäh! Martin Helme, palun! (Saalis räägitakse.) Kaheksa minutit.

Ei, ma ei võtagi kohe.

Aitäh! Ma kõigepealt tahan suuremat parlamentaarset pilti [kirjeldada]. Alates sellest ajast, kui me selle koosseisu alguses proovisime takistada liberaalse agenda mandaadita ülerullimist, ja pärast seda, kui meil on siin põhimõtteliselt kodukord koos viisakusega aknast välja visatud, ei ole tegelikult mõtet teeselda, et meil on säilinud ja toimib igapäevaselt normaalne demokraatlik parlamentaarne protsess. Kui me siin niimoodi ilusti kõnesid peame, küsimusi küsime ja oma muudatusettepanekuid Riigikogu komisjonidele esitame, siis aitame mõnes mõttes kaasa koalitsiooni ja liberaalse režiimi teesklusele, et meil toimivad Eestis veel parlamentarism ja demokraatia. Ei toimi. Neid ei ole olemas.

Võib muidugi küsida, mis ma siin puldis siis üldse teen, võiks ju kohe koju magama minna. Aga saadikutena on meie kohustus oma valijate ees seista siiski nende seisukohtade ja poliitiliste valikute eest ja näidata, et me ei ole alla andnud, me ei ole loobunud.

Aga nüüd tulen siis eelarve juurde. No natuke humoorikas oli kuulata, kui täna peaminister esitas siin valeväite – libauudise või valeväite või kuidas iganes tahate [seda kutsuda] –, et EKRE oli see, kes tõi Eestisse Pariisi kliimaleppe. Ei! Ei vasta tõele. Lihtsalt ei vasta tõele. Ei toonud, olime vastu! Kyoto [protokolli] vastu me hääletada ei saanud, sest sel ajal me ei olnud minu meelest parlamendis, aga Pariisi kliimaleppe vastu me hääletada saime. Küllap peeti tegelikult silmas seda, et Jüri Ratase valitsuse ajal võttis Euroopa Liit vastu "Fit for 55" või mis iganes suur kliima[pakett] see oli. See oli tõepoolest Jüri Ratase valitsuse ajal ja selle kohta me esitasime paksu klade ettepanekuid: mille kõigega me nõus ei tohiks olla, mida kõike me ei saa teha ja kuidas me ainult teatud tingimustel tohime sellega nõus olla. Aga siis läks Jüri Brüsselisse ja oli kõigega nõus. Selline see elu on.  

Samasugune vale on korduvalt siit puldist kõlanud jutt, et tegevuspõhise eelarve tõi meile Martin Helme rahandusministrina. Ei vasta tõele! Tegevuspõhist eelarvet hakati juurutama siis, kui Jürgen Ligi eelmisel korral Eesti majandust ja rahandust tuksi keeras. Juba siis hakati pihta tegevuspõhise eelarve sisseviimisega. Seda tegi edasi minister Sester. Ja siis, kui lõpuks oli minu kord rahandusministriks saada, oli see põhimõtteliselt juba kõik ära tehtud. Esimene aasta, mil toodi Riigikogusse tegevuspõhine eelarve, oli tõepoolest see aasta, kui mina olin esimest aastat minister. Nii et kõik teised seda tegid, aga ma sain selle siis ilusti letti panna.

Ja ma muidugi pean üle kordama ka selle, mis on siin läbi käinud vestluse käigus. See, milline on anum, on üks asi, aga see, millist suppi või solki sellega serveeritakse, on ikka supi‑ või solgikeetja asi. 2019. aasta eelarve oli tasakaalus ja 2020. aasta eelarve, mille me Riigikogusse tõime enne koroonat, oli ka tasakaalus. Kõik need legendid, mida meil siin juurutatakse, on natuke piinlikud.

Palun ikkagi kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Jõuan nüüd selle eelarve, selle solgi juurde, mis toodi meile selles panges, mis on väidetavalt minu tehtud. Pean üle kordama kõik need asjad. Minu meelest valitsus isegi enam väga ei pinguta, et [korrata] oma tavapäraseid ilusaid loosungeid ja lubadusi, kuidas kõik hakkab paremaks ja ilusamaks minema. Enam isegi ei pingutata! Nad ise ka teavad, et ei lähe midagi paremaks, ei lähe midagi ilusamaks. See on eelarve, mis toob meile järgmise ringi maksutõuse, toob meile pikendatud ja süvendatud majanduslanguse ning toob meile Eestis järgmise kihi vaesumist ja viletsust. See on see eelarve.

Noh, lasta ennast tõmmata mingisugusesse skolastilisse vaidlusesse teemal, kui hästi või halvasti see kõik on lahti kirjutatud, avalikkusele selgeks ja arusaadavaks tehtud, on võib-olla natukene juba valitsusele appi tulemine. Me ei peaks sellest nii palju rääkima, me peaksime rääkima selle sisust. Ja sisu on see, et meil on makse tõstev, inimesi vaeseks tegev, Eesti konkurentsivõimet hävitav ja oma olemuselt korruptiivne riigieelarve. Selle tõttu me tegime loomulikult esimesel lugemisel ettepaneku see tagasi lükata ja teeme praegu ettepaneku [menetlus] katkestada. Aga ju koalitsioon veeretab seda edasi.

Ühe nii-öelda lõpupunkti pean siia veel panema. Eelmises päevakorrapunktis me [arutasime] 2024. ehk lõppeva aasta eelarve ümbertõstmisi. 2023. aasta lõpus seisin ma siin ja ütlesin, et, kallid sõbrad, see eelarve, mis on meile siia toodud, on täis valet: ei tule sellist majanduskasvu, mida te ennustate, ei tule sellist maksulaekumist, mida te ennustate, eelarve miinus saab olema suurem kui see, mida te meile ennustate. Ja loomulikult oli mul õigus, kõik läks täpselt nii, nagu ma ütlesin. Lisaks sellele oli mul veel õigus, kui ma ütlesin, et aasta lõpul tõstetakse ümber kõik, mida te tahate. See on ka meil juba kombeks muutunud. Ehk seda, mida me igal sügisel eelarve nimetuse all vastu võtame Riigikogu saalis ja mis läheb siis valitsuse lauale, täidesaatvale võimule, nad ju tegelikult ei järgi. Siis nad hakkavad raha kulutama nii, nagu neile endale pähe tuleb. Kulutavad raha ära ja järgmise aasta lõpus, oktoobris-novembris, saame me jälle, seekord 2025. aasta eelarves, tegelikult tehtud kulutusi tagantjärgi õigeks siluda. Vabandust, mis parlamentarism see on? Mis parlamendi kontroll riigi kulude ja tulude üle see on? Mis läbipaistvus see siin on? See on ju kõik demokraatia simuleerimine. Me tegelikult ei peaks sellega kaasa mängima. Aitäh!

Suur tänu! Maris Lauri, palun, kui te olete valmis. On küll Mart Maastiku kord, aga Marti ma ei näe praegu. Maris Lauri, kui te olete valmis, siis meelsasti kuulaks teid. (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Iga eelarve peegeldab selle esitanud valitsuskoalitsiooni eesmärke. See on koalitsioonipartnerite ühine arusaam sellest, millele peab keskenduma. Kusjuures igal osapoolel võib olla ka mingeid muid eesmärke, mis jäävad täitmata, ja mingid lahendused, mis võib-olla kõige paremini ei sobi. Aga tegemist on koalitsiooniga ja seetõttu on see kindlasti kompromiss.

Pole midagi imestada selle üle, et opositsioonis olijatel võib olla teistsugune arusaam sellest, millele riik peab keskenduma. Selle üle ei tasu üldse imestada. Teatud mõttes on see isegi loogiline, sest on ju erinevad erakonnad, erinevad vaated.

Praegune koalitsioon ja ka eelarve keskenduvad kolmele olulisele teemale. Siin keegi kurtis – isegi mitu kurtjat oli –, et eelarvel ei ole nime. Ma ei tea, kas eelarvel peab nimi olema. Mingitel aastatel hakati jah järsku nimesid panema. Selle eelarve nimeks võiks olla kindlustunde loomise eelarve, sellepärast et see keskendub julgeolekule, majanduskasvule ja ka sotsiaalselt nõrgemate toetamisele.

Julgeolek on enamiku Eesti inimeste jaoks kõige olulisem teema. Kui rääkida inimestega, siis [saab teada, et] nad on nõus selleks üht-teist ohverdama. Enamik mõistab seda, kui julgeoleku nimel tuleb millestki loobuda, võib-olla tuleb tõsta makse. (Saalis räägitakse.)

Head kolleegid!

Majanduskasv on kindlasti väga oluline ja selleks tuleb lisada ressursse, mida see eelarve ka teeb. Selles eelarves on pööratud tähelepanu ka sotsiaalselt nõrgematele, kas või selle kaudu, et pensionid tõusevad. Lisaressurssi tuleb nii ühte kui teise valdkonda. Ja tähtis on seegi, et teatud kõige olulisemates valdkondades ei tehta kärpeid.

2025. aasta eelarve on praegustes oludes parim võimalikest. Kindlasti võiks tahta palju enamat, aga olud on väga kitsad, just nimelt eelnevate kriiside tulemusel, selle tõttu, et meie eelarve on põhimõtteliselt sügavas puudujäägis, ja kindlasti ka seetõttu, et me peame tegema kulutusi, mis on seotud julgeolekuga, sest mitte kaugel meist on sõda. Hirm on tegelikult inimesi otsuste tegemisel päris palju pärssinud, sealhulgas ka ettevõtjaid. 

Sellele, et see eelarve on parim võimalikest praegustes oludes, viitab kas või see, et selleaastane eelarvediskussioon käib eelkõige eelarve vormi üle. See vorm võiks tõesti olla parem. Kuid üks kõne teise järel räägib ainult sellest, kas eelarve on tegevuspõhine või kulupõhine – andke andeks, see ei ole põhiteema. Vormil on kindlasti väga tähtis roll, aga sisu kohta on ju kriitika üpris puudulik.

Aga ma räägin ka vormist. Kui esitada eelarve muudatusi, siis on nii nagu kõikide eelnõude kohta muudatusettepanekute esitamisel Riigikogus olemas teatud reeglid. Teatud reeglid riigieelarve muudatus[ettepanekute] kohta on pandud kirja lausa põhiseaduse 116. paragrahvi. Näiteks selle kohta, et kulutuste tegemiseks või kulude suurendamiseks tuleb näidata tuluallikad, tulude arvestus, ja seda tuleb teha ettepaneku esitajal. Seda ei saa lükata valitsuse või kellegi teise kaela. See nõuab ka seda, et tuleb arvestada juba kehtivate seadustega. Eelarve seadusega ei saa ega tohi muuta teisi seadusi. Nii et eelarve seaduse kohta ei saa teha muudatusettepanekuid, mis ütlevad, et valitsusele antakse üks või teine ülesanne ja kohustus midagi teha. Riigikogu töö vormis [saab seda teha] Riigikogu otsuse eelnõu kujul.

Nii et on täiesti arusaadav, et sellised muudatusettepanekud lükkas rahanduskomisjon kõrvale. Seda tulebki teha. Minu arvates on väga korrektne ja õige, kui Riigikogu peab eelkõige reeglitest kinni.

Ausalt öeldes oli natuke kurb ja kahju, et üks Eesti vanima ajalooga erakondi otsustas ennast teha naeruväärseks. Ta esitas sellise muudatusettepaneku, mida lihtsalt ei olnud võimalik sisse viia mitte mingite parameetrite järgi. Natuke pingutamist, ja oleks parem tulemus olnud. Aga liberaalina ütlen ma, et kui inimene tahab ennast lolliks teha, naeruvääristada, siis ei saa seda keelata. Ja see naeruväärsuse hinnang ei ole mitte ainult minu poolt, vaid selle [ettepaneku] üle itsitasid ka ajakirjandus ja analüütikud.

Üks tähelepanek veel selle kohta, mida ma kõnes kuulsin. Hetkel on meil arengukavasid 17, mitte üle 100. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek tõmbas nende arvu kõvasti kokku. Suuremat osa neist, kui mitte kõiki, on arutatud Riigikogus ja nii mõnigi neist on siin ka kinnitatud. Nii et ei saa väita, et need arengukavad on ministeeriumi ametnikud kusagil välja mõelnud ja meie seda ei tea. Kui me seda ei tea, siis me peaksime endale peeglis otsa vaatama [ja küsima], mida me siin ikkagi teeme.

Mida meile siis pakutakse? Ma saan sellest aru, kui vasakpoolsed nõuavad, et võtame raha ja jagame kõigile, ja raha võtame kelleltki teiselt või seina seest või laename. Kärpige! Aga kui [küsida], kust, siis tavaliselt ideid on napilt. Ma pean siiski tunnistama, et oli paar muudatusettepanekut, kus oli ka pisut iva sees, võib-olla mitte täielikult, aga midagi oli olemas.

2025. aasta eelarve on parim võimalikest. Ja kui on sisulist kriitikat, siis tehke seda, mitte ärge kakelge vaid vormi üle. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid saalis! Kahju, et siin ei ole eriti koalitsioonisaadikuid kuulamas. Aga ma räägin siis opositsioonisaadikutele ja nendele inimestele, kes võib-olla veel sel hilisel õhtutunnil vaatavad.

Nüüd me siis oleme lõhkise küna ees, me ei saagi teisiti nimetada seda tänast arutelu riigieelarve üle. Meenutan siin vana head "Nukitsamehe" filmi, kus Ita Ever tegi suurepärase rolli ja ütles metsakollina oma poegadele Mõhule ja Tölpale, et huvitav, kuidas on see võimalik, et praegu on kõik puudu, kui enne oli kõike üle. Meil on sama probleem juba mitmendat aastat.

Meil on tegelikult meeletu puudujääk. Sellel on muidugi ka objektiivseid põhjusi, aga kindlasti on selles süüdi ka valitsuse oskamatu juhtimine. Kui nüüd vaadata seda, milliseks on kujunenud meie valitsuse tegevus, siis ma arvan, et meie riik on muutunud pigem nagu MTÜ‑ks Nälg ja Võlg. Seda on tegelikult kurb tõdeda.

Halb on selle eelarve juures ka see, et tulevikule ei mõelda. See, et makse tõstes üritatakse ennast rikkaks teha, on väga lühinägelik poliitika. Praegu üritatakse selle maksufestivaliga viia vähenegi ettevõtlus Eestis nulli, see lihtsalt kaotada, ja nii ei ole meil lõpuks enam töökohti. Ma olen sellest siin korduvalt rääkinud, aga eks midagi tuleb ikka uuesti rääkida. Kui ei ole töökohti, siis ei ole ka ju makse kusagilt võtta.

Meie suur probleem on iibeprobleem. Mida rohkem tulevikku vaatad, seda enam sündimuse numbrid vähenevad. See tähendab, et meil jääb maksumaksjaid järjest vähemaks. Mida siis riik saab teha? Loomulikult on vaja koomale [tõmmata] riigi kulusid. Siin Maris Lauri just enne väitis, et on justkui ainult ebaprofessionaalne või inetu kriitika, et keegi ei ütle, mida peaks tegema. Aga sellest on korduvalt räägitud, et majandust ei saa [kasvama panna] makse tõstes. Meil on vaja mõelda, kuidas majandust elavdada ja turgutada.

Toon jälle näite: Maris Lauri ütles, et meil on sõda ja me peame mõtlema oma turvalisuse peale. See on ju ilmselge, et me peame seda tegema. Aga vaatame oma lähinaabreid Lätit, Leedut ja Poolat. Nad kõik on samamoodi sõjaga silmitsi, me oleme kõik Venemaa naabrid, meil on sarnane situatsioon, aga teistel ei lähe nii halvasti kui meil. Järelikult teeme me ikkagi mingeid valesid otsuseid. Ja kui käib selline udutamine, et me justkui tõmbame midagi koomale, samas on meil riigieelarves kasutamata ressursse miljardite [eurode jagu], siis see näitab jälle valesid juhtimisotsuseid.

Ma tahan natukene puudutada ka veidi pikemat tulevikuperspektiivi. Siin on ka enne räägitud, et tegelikult majanduses on kõige tähtsam hoob energia ja energiahinnad. Ja mainiti, et praegu meil on tulemas justkui selline roosa tulevik, kus taastuvenergia päästab meid kõiki, ja see on ilus. Peaminister rääkis ka infotunnis …

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… et meid ootavad ilusad ajad, kus on puhas ja odav energia. See on ju juba kõigile selge ja arusaadav, et nii see ei ole. Esiteks ei ole näiteks meretuulepargid, mida vägikaigast [vedades] üritatakse ikkagi Eestisse tuua, kindlasti kaugeltki odavad. Isegi näppude peal arvutades on selge, et me peame doteerima meretuuleparkide ehitust miljardite eurodega. Et luua näiteks Saaremaa läänerannikule meretuulepark, on vaja selle jaoks teha 330-kilovoldine elektriliin. Väidetavalt on vaja seda selleks, et teha Lätiga neljas ühendus. See läheb samuti maksma miljardeid.

Meil võib tõesti elektrienergia [hind] mingitel hetkedel olla isegi miinuses, aga see on tegelikult järjekordne ehe näide, et päikesepargid ja tuulepargid peaks sel ajal seisma panema, sest vastasel juhul hakkame me sellele peale maksma. Meil on püsitasud lihtsalt astronoomiliselt suured, võrgutasud on juba praegu suured. Kui me peaksime ehitama sellise ülikalli elektriliini, mis rikub ära ka Saaremaa looduse ja muudab selle suurepärasest puhke‑ ja turismikeskkonnast tööstuspargiks, siis see hind, mis meil tuleb hiljem maksta mitmekümne aasta jooksul, on üüratu. Me maksame taastuvenergia tasusid, me maksame liinitasusid ja siis on veel vaja maksta sagedustasusid. Ja meil on täiesti kama sellest, mis on lõpuks elektri hind, sest tarbija jaoks on lõpphind niivõrd kõrge, et me ei ole enam konkurentsivõimelised. See on kõige tähtsam asi üldse, mis majandust tegelikult edasi viib: et meil oleks konkurentsivõime.

Väidetakse, et meile tuleb lähiaastatel siia tohutult tööstusi, ja selle põhjal tehakse prognoose, et selle pärast on elektri tarbimist lähiajal umbes topelt. Kusjuures täna ei ole konkreetselt mitte ühtegi tõsiselt võetavat ettevõtet, kes tahaks Eestisse investeerida. See on järjekordselt üle paisutatud ja eesmärk nagu pühitseb abinõu.

Tees: seega on ilmselge, et selles eelarves on praegu needsamad eriplaneeringud, tuuleparkide toetuseks üritatakse seda elektriliinivõrku teha, teadmata ja isegi läbi arvutamata, kui suure kahju see Eesti majandusele toob. Ka need kulud võiks [tegemata jääda]. Nii et kindlasti ei saa seda eelarvet toetada. Ja sellega ma lõpetan. Aitäh!

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Algatuseks ma pean ütlema, et ma muidugi täielikult, sajaprotsendiliselt nõustun kolleeg Martin Helme hinnanguga, et ega meil siin opositsioonisaadikutena erilist mõtet midagi rääkida ei ole, sellepärast et teatavasti on parlamentarism Eestis täielikult tasalülitatud. Opositsioonisaadikud võivad küll luua mingeid muljeid, et me siin üritame midagi kritiseerida või millelegi vastu töötada, aga kõik teavad, et rong läheb omasoodu edasi ja sellest, mida me siin räägime, ei sõltu absoluutselt mitte midagi. Nii et ega see just eriti motiveeriv olukord ei ole. Ja tõsiasi on muidugi see, et ega mul ei ole väga palju lisada sellele, mis juba on öeldud erinevates kõnedes. Aga ma markeerin ära ühe aspekti, mis minu jaoks on olnud siin viimastel nädalatel väga kaalukas.

Sissejuhatuseks siiski paar kiiremat kommentaari selle kohta, mis mind eriliselt häirib kogu selle retoorika juures, mida meile pidevalt esitatakse. Esiteks reformierakondlik retoorika Eesti rahanduse kordategemisest. Mina ei ole mingi rahandusspetsialist, kaugel sellest, aga inimesed, kes on rahandusspetsialistid, ka ju naeravad selle üle. Selle üle naerdakse laialdaselt ja keegi ei võta seda tõsiselt. See on nagu mingisugune teatrietendus, mida siin presenteeritakse, kui peetakse paatoslikke kõnesid. Aga no mis rahanduse kordategemisest me räägime?

Esiteks osutan sellele, et need inimesed, kes midagigi majandusest ja rahandusest teavad, teavad ka seda, et majanduslanguse ajal ei tohiks makse tõsta, sest sellisel juhul sa kõigi eelduste kohaselt süvendad riigieelarve defitsiiti, mitte ei vähenda seda, sellepärast et konkurentsivõime ja maksutulu langevad veelgi. Ja kui samal ajal ei olda suutelised kärpima riigi kulupoolt, siis on ju ilmselge, et ka defitsiit süveneb veelgi. Nii et ei ole üldse tarvis olla ettenägelik, et mõista, et täpselt nii see asi läheb.

Mis puudutab rahanduse kordategemist, siis ma tulen selle juurde, mida ma mainisin ja mis mulle muljet avaldas. Ma pean silmas riigikontrolör Janar Holmi eelmisel nädalal siinsamas parlamendis peetud kõnet, väga tänuväärset, väga selget ja jõulist kõnet, kus ta osutas sellele, et see, kuidas riigieelarvet tehakse, räägib kõigest muust kui Eesti rahanduse kordategemisest. Ma arvan, et kõige lühemalt võiks riigikontrolör Holmi seisukoha kokku võtta nii, et riigieelarve tegemisel valitseb paras bardakk. Ma tsiteerin tema eelmise nädala ettekannet.

"[…] riigieelarve puhul ei ole kõige olulisem see, kuidas me selle esitamise viisi nimetame, vaid see, et eelarvest oleks ettevaatavalt ja selgelt võimalik aru saada, kust raha tuleb ja kuhu ta läheb ning mis sellest lõpuks meie kõigi hüvanguks peaks sündima. Ja tagasivaates peab olema võimalik sealtsamast, nende rahaeralduste kohta käivate ridade juurest lugeda, kas see raha läks sellele, milleks ta oli mõeldud, kas me saime selle raha eest seda, mida raha eraldades tahtsime, ja kui ei saanud, siis miks."

"Riikide kogemus näitab, et samaaegselt kasutatakse eelarvetes korraga erisuguseid elemente. Kui tungida mõne riigi klassikaliseks peetava aastaeelarve sisusse, siis on võimalik tegevuspõhisuse sisulisi elemente leida isegi rohkem, kui on Eesti tegevuspõhiseks nimetatavas eelarves. Küsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses, rakendamise võimekuses ja oskustes."

"Seda, et riigieelarve läbipaistvusega ehk arusaamisega, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eelarves eraldatakse, on probleem, olen puudutanud kõigil kuuel korral [Riigikogu] ees kõnet pidades." Kuuel aastal järjest!

"Viimaste aastate jooksul on praeguse riigieelarve läbipaistmatusest tingitud probleemidele viidanud ka paljud teised: president, õiguskantsler, ettevõtjad, analüütikud, ajakirjanikud ja ka mõned teemast tavapärasest rohkem huvituvad Riigikogu liikmed. Sellele kriitikale vastusena on riigieelarvet seaduse tasandil täiendatud ning seletuskirja tõepoolest ka sisukamaks muudetud. Aga põhiprobleem on jäänud: eelarvest ja selle seletuskirjast ei ole võimalik üheselt tuvastada, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eraldatakse. Fragmente […] on, tervikut […] mitte."

Ma ei hakka rohkem teie aega raiskama ega kõne pidamiseks lisaaega küsima. Ma arvan, et see tsitaat, mis sai esile toodud, on juba ammendav. Ei ole mõtet rääkida lolli juttu riigi rahanduse kordategemisest, kui valitseb selline bardakk. Kui oleks reaalselt soov riigi rahandus korda teha, siis ma tahaks näha tõsist pingutust lähtuvalt eesmärgist, et järgmine aasta riigikontrolör ei peaks enam sellist juttu siin Riigikogu ees rääkima. Aitäh!

Jaak Aab, palun! Sul on volitus, jah? Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni [nimel]? Jah.

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Ei ole küll palju saadikuid saalis, aga ma loodan, et seda enam jälgitakse [istungit] kabinettides. Ja ka kindlasti [jälgivad] interneti teel need paljud inimesed, kes siiski huvituvad Riigikogu tööst.

2025. aasta riigieelarve on nii sisult kui ka vormilt väga mahukas dokument ja on kutsunud siin esile päris elava arutelu. On kõlanud kriitikat, mida võib ka objektiivselt arvestada. Me ei ela kergel ajal. Aga kuna see dokument on nii mahukas, siis mina pigem keskendun mõnele olulisele valdkonnale nii riigieelarves kui ka riigi eelarvestrateegias lähiaastateks. Neid valdkondi puudutavad põhimõttelised otsused ja kokkulepped tehti valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel sel suvel. Nii mõnedki neist otsustest on tehtud just sotsiaaldemokraatide ettepanekul.

Lähiaastatel panustab Eesti riik oluliselt rohkem laiapindsesse riigikaitsesse, mitte ainult riigikaitsevõimekuse suurendamisse, vaid ka elanikkonnakaitsesse ja julgeolekusse laiemalt. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras – Venemaa algatas 2022. aastal Ukrainas täiemahulise sõja – on see meie riigile kindlasti ellujäämise küsimus. Hea meel on tõdeda, et põhilistes küsimustes erimeelsusi Riigikogus esindatud erakondade vahel tegelikult ei ole. Ja see on väga oluline.

Keegi siin saalis vist ei vaidle vastu ka sellele, et üks tähtsamaid väljakutseid lähiaastatel on Eesti majanduse elavdamine ja kasvule pööramine. Sellest on tänagi mitmes sõnavõtus ja kõnes palju juttu olnud. Meie majanduse konkurentsivõimest sõltub Eesti inimeste heaolu ja ettevõtete käekäik. 

Eelmise aasta lõpus kutsus Riigikogu majanduskomisjon ellu konkurentsivõime eksperdikogu, kelle soovitusi arutasime majanduskomisjoni algatusel kevadel ka siin Riigikogu saalis oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Juunis valmis eksperdikogu raport. On hea meel, et see töö ei ole läinud tühja. Ekspertide soovitused on leidnud laiemat tähelepanu ja põhjalikumat arutelu, sealhulgas valitsuse majanduskabinetis. Ekspertide ettepanekud aitavad sisustada valitsuse algatatud ja ka algatatavaid tegevusi ja meetmeid ettevõtluse ja majanduse arengu heaks.

Toon ka mõned konkreetsed näited nendest tegevustest, mis on suunatud majanduse elavdamisele lähiaastatel. Käivitatakse 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste suurprojektide investeeringute toetuseks. Just sotsiaaldemokraatide ettepanekul on investeeringutoetused suunatud Eesti piirkondadesse väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda. Need investeeringud aitavad luua töökohti ja kindlasti toetavad nende piirkondade arengut.

Üks võtmeküsimus, mille tõi esile ka ekspertide kogu, on ettevõtete tootlikkuse kasvatamine. Teadus‑ ja arendustegevusse panustab riik jätkuvalt 1% SKT‑st. Uute tehnoloogiate arendamisse ja innovatsiooni kaasatakse varasemast rohkem eurovahendeid. Riik on käivitanud rakendusuuringute keskuse ja eraldanud raha selle tegevuseks ning investeeringuteks. Jätkub rakendusuuringute programm.

CO₂-kvoodi kaubandusest laekuvast rahast on otsustatud eraldada 25 miljonit eurot selleks, et toetada laevade ümberehitamist keskkonnasäästlikumaks. See meede toob lisatööd ja tellimusi meie sadamatele ja laevaehitusettevõtjatele, aitab meie merendussektorit.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Rail Balticu ehitus kütab küll kirgi, aga jätkub ja kindlasti jõuab ka oma eesmärgini. See jätkub kiirenevas tempos. Valitsus on otsustanud eraldada sellele projektile üle 200 miljoni euro lisavahendeid. Selle aasta lõpuks on ehituslepingutega kaetud üle 100 kilomeetri põhitrassist, mis on pea pool kogu Eestis kulgevast raudteest. Rail Balticu arendus annab oluliselt lisatööd ehitussektorile ja loob täiendavaid töökohti.

Kortermajade rekonstrueerimine on saanud uue hoo. Hiljuti välja kuulutatud voorus läheb jagamisele 185 miljonit eurot ja järgmistel aastatel igal aastal vähemalt 80–90 miljonit eurot. Toetused on suuremad väljaspool arengupiirkondi, väiksemate kortermajade puhul ja jagatud regionaalseteks portfellideks. Toetusega käivitatavad rekonstrueerimisprojektid säästavad energiat, annavad tööd ettevõtjatele ja parandavad oluliselt inimeste elamistingimusi üle Eesti.

Kiirendatakse taastuvenergiaprojektide [elluviimist], mis on tähtis piirkondade arengule, ettevõtlusele ja kindlasti ka selleks, et tulevikus tarbijatele taskukohasemat elektrit toota.

Valitsuskoalitsioonis on tehtud veel mitmed regionaalpoliitikat toetavad otsused. Suurendatakse nende omavalitsuste tulubaasi, mis asuvad väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda. Lisanduvad tulud võimaldavad omavalitsustel just neis regioonides panustada enam ka ettevõtluse arendamisse ja inimestele paremate teenuste pakkumisse. Nende piirkondade arengut toetavad ka regionaalsed kokkulepped, mis regionaal‑ ja põllumajandusministri eestvedamisel lähiajal sõlmitakse. CO₂-kvoodi kaubandusest laekuvate vahenditega ja Euroopa Liidu moderniseerimisfondi rahaga toetatakse investeeringuid kohalikele omavalitsustele kuuluvates hoonetes energiasäästu [saavutamisse] ja uute liginullenergiahoonete ehitamist perioodil 2024–2028 ligi 300 miljoni euroga. 

Need olid vaid mõned näited majanduse ja eri regioonide arengut toetavatest tegevustest ja meetmetest. Kogupakett on tugev ja arengule suunatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab järgmise aasta riigieelarve menetlemist ja selle vastuvõtmist. Aitäh!

Tõnis Lukas, palun! (Tõnis Lukas küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mida mul on lisada eelkõlanud eduraportile? Võib-olla seda, et Bernard Shaw on öelnud, et demokraatia on leiutis, mis toob meile just sellise valitsuse, nagu me oleme ära teeninud. Selle valitsuse tehtud eelarvet on siin palju kiidetud, on ka laidetud. Minu asi on juhtida ehk tähelepanu mõnele Isamaa ja minu enda muudatusettepanekule.

Kõigepealt me tuleme valitsusele appi ja tuletame meelde lubadusi, mis on antud ajal, kui kõigile oli selge, et majandus läheb langusesse. Õigemini oli see juba mitu-mitu kvartalit languses olnud, aga ikkagi kirjutati koalitsioonileppesse lubadus õpetajate palku tõsta. Kusjuures see lubaduste [andmine] kandub tegelikult üle kõigile haritlastele, keda on valimiste ajal ja järel alati vaja rõhutada: kõik erakonnad toovad esile õpetajate, õppejõudude ja kultuuritöötajate palku. Aga siis, kui asi tegelikuks läheb, ei suudeta isegi piskut nii palju [anda], et senist taset hoida ja oma lubadusi meeles pidada. Lubadust, et õpetaja palk jõuab 120%‑ni Eesti keskmisest palgast, ei saa [täita] valitsemisperioodi viimasel aastal, kui seni oled lasknud sel lõhel kogu aeg suureneda. 

Ja praegu me oleme niisuguses faasis – kuigi peaminister täna siin infotunnis vastates tõi esile, et õpetajate palk on tema meelest justkui juba praegu 119% keskmisest –, et kui me räägime tõsiselt inimeste töö hindamisest normkoormuse piires, siis see jõuab praegust tempot hoides lubatud tasemele alles 2036. aastaks. Aga ma mõtlen, et isegi see hinnang on praegu natuke liiga roosiline, sest see on eelmisel aastal tehtud, arvestades, et järgmisel aastal üldse tõusu ei tule.

Nii et järgmisest eelarvest paistab, et see asi on juba maha kantud ja selle poole üldse ei püüelda. Häbi! Tegelikult peaks pingutama ja pingutada ei ole mõtet ainult nii-öelda kattevarju loomiseks. Praegu näeb haridus‑ ja teadusminister kõvasti vaeva õpetajate koormusjaotuse korrastamise ja karjäärimudeliga, mis on kiiduväärne. Õpetajate karjäärimudel tuleb taastada. Kuid see on tühja hinge täitmine petliku rõõmuga, kui üldfoon on see, et üldine palgatõus on lõplikult peatunud. Ja paistab, et praeguse eelarvestrateegia piires see niimoodi on.

Nii et Isamaa teeb ettepaneku tõsta õpetajate palku järgmise aasta prognoositud tarbijahinnaindeksi [tõusu] ehk 5% võrra. Me oleme [püüdnud], nii nagu see vigur ette näeb, teha ettepanekuid õigete artiklite kohta, kuigi õigeid artikleid on väga raske sellest eelarvest tabada. Oleme teinud niimoodi, et see jaotuks üldhariduskoolide ja kutsekoolide ning ka nende üldharidus‑ ja kutsekoolide vahel, mis on erakätes, sest riik ju katab ka eraasutuste õppekulusid.

Samamoodi mõtleme me kultuuritöötajate peale, kellele on antud lubadusi. Kultuuritöötajate palgavõimalused järgmisel aastal eelarvest tulenedes vähenevad, sest tegevuskulud kultuuriasutustes vähenevad – me [jätaks ära] selle kärpe. Selleks oleks vaja 5,7 miljonit eurot ning selle nii-öelda tagasipanemiseks eelarvesse oleme me ka ettepaneku teinud.

Nii et teil on võimalus toetada Isamaa ettepanekuid, nende katteallikas on igati mõistlik. Täpsemad artiklid peab valitsus eelarve segase ülesehituse tõttu ise välja otsima, me ei saa neid täpselt ette näidata. Aga üldine mõte on riigi administratiivkulude kokkuhoid, neid võimalusi ei ole praegune valitsus piisavalt ära kasutanud.

Ma ise olen teinud ettepanekuid seoses järgmise aastaga, mis on Eesti kultuuriloos märgiline. Nimelt, järgmisel aastal me tähistame 500 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Ma ei hakka seda ajaloolist õiendit siin teile esitama, selleks ei ole piisavalt aega. Aga selle trükise [ilmumist] me loeme ka eesti kirjakeele loo alguseks. 500 aasta täitumine on paras aeg, et juhtida tähelepanu eestikeelsele kirjasõnale, tegelikult ka eestikeelsele haridusele ning sellele, et kui me ise seda keelt ei kasuta, seda kirjakultuuri ei austa ja raamatuid-ajakirju ei osta, ei telli, ei kirjasta, siis ühel hetkel kaob meie rahval harjumus eesti keeles lugeda-kirjutada. Ja just sellele järjepidevuse hoidmise vajadusele on pühendatud järgmine aasta. 

Tegelikult ei ole valitsus võtnud selle aasta tähistamist tõsiselt. Läti rahva kirjakultuuri lugu viib sama kaugele, sest meie [keeled] olid samas raamatus. Samas katekismuses olid läti ja eesti keel esimest korda kasutuses. Läti võttis juba mitu aastat tagasi väga tõsiselt ette raamatuaasta tähistamise ja on panustanud kordades rohkem riigi raha sellesse, et see tõesti oleks pompöösne ja võimas ning et Läti inimesteni ja ka väljaspoole Lätit jõuaks teadmine, et läti kultuur on midagi väärt. Me loodame nende piskutega teha sama, et eesti kultuuri ja kirjakultuuri väärtust rõhutada. Aga selleks oleks vaja vahendeid juurde.

Ma olen teinud ettepaneku eraldada Eesti Kirjanduse Seltsile, kes on muide Eesti Kirjameeste Seltsi õigusjärgne järeltulija ja mantlipärija ning raamatuaasta [tähistamise] koordinaator, 450 000 eurot selleks, et neid tegevusi, mis on seotud trükistega, info levitamisega ja kõige [muuga], piisaval määral edendada. Ja olen teinud ettepaneku eraldada 180 000 eurot kirjandusmuuseumile meie kirjavara säilitamiseks, uurimiseks ja avaldamiseks. See on minimaalne, mida me saame teha, et järgmist aastat väärikalt [tähistada]. 

Ja kui te, kallid kolleegid, enne nende muudatusettepanekute hääletamist mind praegu televiisori vahendusel oma tubades vaatate, siis [ütlen teile, et] see on jõukohane. Katteallikad on normaalsed, need on valitsuse reservis, kust tuleb niikuinii järgmisel aastal see raha eraldada …

Teie aeg!

… et häbi ei oleks, et me oma kultuuri [toetamisel] lati alt läbi jookseme selle valitsuskoalitsiooni juhtimisel. Aitäh tähelepanu eest!

Kalle Grünthal, palun!

Ma igaks juhuks küsin kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Hea Eestimaa rahvas! Me menetleme siin praegu riigieelarvet, mille mantra on "Riigieelarve tuleb korda teha". Aga öelge, Eestimaa rahvas, kas sepavasaraga on võimalik parandada taskukella? Koalitsioon, ma pöördun teie poole praegu selle küsimusega. Ma ei kuule vastust. (Saalist hüütakse: "Neid ei ole siin.") On, nad on siin. Tegelikult nad istuvad telekate taga, et tulla veel viimasel hetkel siia saali ja hakata midagi õigustama. Mina ütlen, et ei ole võimalik niimoodi parandada. Aga just seda praegu tehakse.

Ma ei usu, et Reformierakonnas ei ole selliseid majandusinimesi, kes suudaksid aru saada, et see rahanduspoliitika, mida praegu aetakse, on tegelikult Eestit hävitav. Ja mitte ainult Eestit hävitav. Hea rahvas, teid hävitatakse! Need maksud, mis tulemas on – automaks, kinnisvaramaks ja kõik muud maksud – vähendavad teie sissetulekuid. Mis veel hullem, nad lähevad teie isikliku vara kallale. Ühel hetkel te lihtsalt näete, et teil ei olegi enam midagi.

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, kuidas opositsioon praegu üldse veel suudab [pidada] siin mingit normaalset arutelu, kui neile irvitatakse täiega näkku. Nii EKRE kui ka Isamaa saadikud on tulnud välja konstruktiivsete ettepanekutega, viidanud puudustele. Midagi! Selle üle vaid naerdakse. Miks seda tehakse? Kui valitsuses on soss-sepad, siis nad peaksid lahkuma. Aga ma ei usu, et seda [tehakse]. 

Nüüd ma avaldan info, mille ma sain juba Kaja Kallase valitsemise ajal, aga ma ei uskunud seda. Kuskilt ringkondadest tilkus mulle selline teave, et Eesti on Brüsseli poolt määratud katseriigiks, [et näha], kui kaugele on võimalik minna sanktsioonide, piirangute, maksustamise ja kõige muuga, enne kui rahvas ärkab. Ma ei uskunud seda, aga tuleb välja, et see info on tõene. See info on tõene!

Ja parlamentaarsed võimalused selle takistamiseks on kahjuks ammendunud. Mida siis teha? Mida teha sellises olukorras? Need saadikud, kes tõsiselt võitlevad ja soovivad Eestile parimat, on kahjuks selles saalis jõuetud. Nüüd, hea rahvas, on teie kord. Selleks on üldstreik! (Lööb vastu pulti.) Ainult see aitab praeguses olukorras, mitte meeleavaldused, mida valitsus just ootab. Ta ootab, millal saab panna tööle veekahurid ja hambuni mundris korrakaitsjad meid maha suruma. Ei, seda ei ole vaja. Vaja on just üldstreiki ehk siis mitte tavaliste inimeste [streiki], vaid töösulgu ehk lokauti, mis on tööandjate algatatud ja millega võetakse valitsuselt ära võimalus kasutada meie vastu füüsilist vägivalda.

Ma loodan ja ma arvan, et see sõnum jõuab kohale. Ja ma loodan, et need, kes seda esimesena teevad, on just Eesti raudteelased, kes on selle sõnumi juba pressi vahendusel välja öelnud. Kujutage ette, kui rongid jäävad seisma, kui bussid jäävad seisma! Mis toimub? Kui sellega liituvad veel teised ettevõtjad, kas või kaubanduskeskused, mis siis toimub? Valitsus peab järgi andma.

Jaa, ma tean, et see on mõneti raske. Aga mida meil on kaotada, kui juba praegu on väga palju ettevõtteid läinud pankrotti ja paljud lähevad veel, lõpetavad tegevuse? See eelarvepoliitika on Eestit hävitav ja seda viivad praegu ellu koalitsioonisaadikud.

Mõelge selle üle, ametiühingud! Koonduge! Arvestage sellega, et kui see eelarve läheb läbi – ja see läheb läbi, see hääletatakse ära –, siis te peate nende rahanumbritega ära elama terve 2025. aasta. Aga ikkagi, selles riigis on praegu põhiseaduse järgi kõrgeima võima [kandja] rahvas. Rahvas võis valida selle valitsuse, kes on praegu pukis – see on demokraatia, jah –, aga rahval on võimalus ka seesama valitsus enne tähtaega maha võtta, kasutades mitte tavalisi, aga siiski seaduslikke vahendeid, sest streik on lubatud.

See on mu lühike sõnum teile, hea Eestimaa rahvas. Ainult teie olete praegu need, kelle käes on see võimalus. Opositsioon siin saalis igal juhul toetab teid.

Priit Sibul, palun! (Priit Sibul küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin saalis on täna palju räägitud: vorm või sisu? Aga vorm ongi sisu. Ja seda ma [illustreerin] ühe konkreetse näite varal. 25. septembril kirjutas hea kolleeg sotsiaaldemokraatidest, Anti Allas, et tal on väga hea meel teatada ülipositiivsest otsusest Võrumaale, tegelikult Kagu‑ ja Lõuna-Eestile laiemalt. Ta tänas südamest ühte kohalikku Võru inimest, tänu kellele oli tal võimalik konkreetse objekti eest seista. Silmas peeti lähiaastatel Võrru kaasaegse siselasketiiru ja taktikahoone rajamist.

Ma palusin rahandusministril eelarve esimese lugemise ajal osutada mulle abi, et ma saaksin teha ettepaneku seda objekti muuta, sest juba aastakümneid ootab Põlva lasketiir investeeringut. Minu poole pöördus ka veteransportlane, 82-aastane Ilmar Tagel, kes küsis, kui kaua Põlva seda ootama peab, ja tegelikult on piinlik. Jürgen Ligi ütles, et ta isiklikult ka ei saa aru, miks lasketiir ei tule Põlvasse, vaid tuleb Võrru. Aga hiljem selgus, et see investeering polegi määratud mitte 2025. aasta eelarvesse, vaid sellest oli räägitud valitsuse istungil arutelul riigi eelarvestrateegia üle aasta 2026 või 2027 kontekstis. Ehk ta ei saanud mulle seda abi pakkuda. 

Ja see on põhjus, miks ma ütlen, et vorm ongi sisu. Kui räägitakse mingitest asjadest, mida ei ole kirjas ja millest meil ei ole võimalik aru saada, siis ei olegi võimalik seda eelarvet normaalsel kujul menetleda. See on nüüd see, mis puudutab lasketiiru.

Aga mul on üleskutse: kui headel kolleegidel Andrus Seemel ja Igor Tarol selles koalitsioonis üldse mingi võimalus kaasa rääkida on, siis [võtku ette see] küsimus, mis puudutab SKA [esinduse] kinnipanekut Põlvas. Räägitakse ka Põlva kohtumaja sulgemisest. See kõlab ikkagi pentsikult, et kui riik hakkab kokku [hoidma], siis sellistest piirkondadest. Ja jutt tohutust riigikaitsest eelarve puhul kõlab ka väga õõnsana, kui riik lahkub esimesena ääremaalt. See ei jäta üldse tõsiselt võetavat muljet. Ma väga loodan headele Põlvamaalt valitud koalitsioonisaadikutele ning et neil on mingigi sõnaõigus ja võimalus kaasa rääkida, et riik Põlvamaalt esimesena ei lahkuks ja seal saaks siiski ka edaspidi teenuseid, mis SKA puhul [võivad olla vajalikud] sünnist surmani, ja õiget kohtupidamist.

Aga nüüd ma lähen selle juurde, millest ma põhiliselt tahan rääkida. See on see, mida see koalitsioon on armastanud rääkida esimesest päevast alates, kui peaminister Michal meie ees käis. Siis ta ütles ka Riigikogu küsimustele vastates, et Eesti kaitsekulud protsendina SKT‑st on NATO‑s Poola järel teisel kohal. See fakt iseenesest vastab tõele. Aga veelgi olulisem on NATO Euroopa liitlasvägede ülema kindral Christopher Cavoli tõdemus sellest kevadest, et Eesti ja Balti riigid on NATO kõige suurema riskiga ja kõige raskemini kaitstav piirkond ning kaitsta saab meid vaid reaalsete eurode ja võime puudujääkide likvideerimisega, mitte piiril. Me [saame] 3% plakatiga lehvitada, nagu rääkis Tallinnas kindral Ben Hodges, aga absoluutarvudes on Eesti kaitsekulud NATO riikidest kõige tagumises otsas, meist tagapool on vaid Luksemburg, Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Läti ja Sloveenia.

Peaministril ja kaitseministril on iseenesest õigus, kui nad avalikkuses esinedes ütlevad, et kaitsekulusid on alates 2022. aastast tõstetud rohkem kui poole miljardi võrra. Neil jääb aga ütlemata see, et sellesse ajavahemikku jäävad kõrge inflatsioon ning hüppeline riigieelarve kasv, 11,7 miljardilt 18,1 miljardi euroni, nii et kaitsesse pandi juurde kõigest 8,6% riigieelarvesse lisandunud rahast ning ligi 6 miljardit eurot aastas läheb muudele valdkondadele. 

Selle aasta mais vähendas kaitseminister Kaitseministeeriumi arengukava kulusid järgmise nelja aasta jooksul 200 miljoni euro võrra, sealhulgas jättis rahalise katteta Ukrainale antava abi, mis on 0,25% [SKP-st], aastatel 2027–2028. Kui ka see arvesse võtta, siis on Eesti kaitse arendamiseks praegu 400 miljonit vähem, kui oli pärast Kallase valitsuse ametisse astumist 2023. aasta kevadel. Samas on aastaid räägitud, et maksutõuse ja kärpeid on vaja kaitsekulude katmiseks. Tuleb tõdeda, et kaitse on ainus valdkond, kus see valitsus on tegelikult arvestatavaid kärpeid teinud. Praeguse kolmikliidu [tehtud] kahju riigikaitsele on olnud topelt: riigikaitsekulusid on kokku tõmmatud, aga aasta aega on söögi alla ja söögi peale räägitud, et me peame makse tõstma riigikaitse jaoks. Inimeste toetus riigikaitsele ja riigikaitse rahastamisele on seega vähenenud, nagu on kõnelenud raadios ka eelmine peaminister Kaja Kallas.

Selles mõttes on tegemist õudsa nöögiga inimeste pihta. Tänagi oli siin saalis küsimus, milleks need vahendid lähevad, mida plaanitakse ilusa nimega nimetatud laiapindse riigikaitse maksu kontekstis. Tegelikkuses mingeid täiendavaid võimekusi sellega ei tehta. Selles kontekstis on tegemist absoluutselt kahepalgelise käitumisega ja meil ei ole põhjust rääkida tohutust edust. Vaadake, see 3%, nii nagu kindralid ütlevad, ei ole mingi märk. Aastal 1937–1939 olid Eesti riigikaitsekulud 7%, üle kahe korra kõrgemad kui täna. Aga me teame, mis 1939. aastal juhtus: tellimused olid tehtud, oodati vahendeid, aga kõik jäi hiljaks. Ma väga loodan, et me mitte kunagi enam midagi sellist tegema ei pea. Ja sellepärast [tuleks kasuks] vähem juttu ja rohkem tegusid. Tänan tähelepanu eest.

Aivar Kokk, palun! (Aivar Kokk küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Head kolleegid! Mul on hea meel, et Reformierakonnast on siin üks esindaja, [teised] on Isamaast ja EKRE‑st. Olgem ausad, ega kedagi rohkemat ju järgmise aasta riigieelarve ei huvita.

Ma kuulasin väga tähelepanelikult Reformierakonna ja Sotsiaal[demokraatliku] Erakonna esindaja kõnet. Ja ma ei ole varem nii palju valet 16 minuti jooksul kuulnud, kui seal oli.

Alustame esimesest lausest. Reformierakond arvas, et kui me tahame sellele eelarvele nime anda, siis see on kindlustunde eelarve. Ma ütleks, et on väga selge, et me võiks selle pealkirjaks kirjutada "Kindlustunnet hävitav eelarve".

Öeldi ka, et see on nõrgemate toetamise eelarve. See on järjekordne vale. Kas keegi siin saalis olijatest oskab öelda ühtegi aastat, kui on võetud nõrgematelt ära rohkem raha kui selle eelarvega? Järgmisel aastal võetakse pensionäridelt ära 17 miljonit eurot ainult sellega, et keskmine pension ei ole järgmisel aastal enam tulumaksuvaba. Järgmisel aastal võetakse ära üksi elava pensionäri toetus neilt, kes on hooldekodudes, kuigi me teame, et kõige vaesem grupp Eesti riigis on üksi elavad pensionärid. Me oleme suurperedelt võtnud ära lastetoetuse, 200 eurot iga kuu ehk 2400 eurot aastas, nendelt, kes on kõige nõrgemad. Me oleme võtnud siin koalitsiooni häältega vastu automaksu ehk mootorsõidukimaksu, mis tegelikult mõjutab kõige rohkem just kõige nõrgemaid.

Reformierakonna esindaja ütleb, et see on kaitsekulude eelarve – see on järjekordne suur vale. Meilt tahetakse järgmisel aastal julgeolekumaksuga ära võtta 800 miljonit eurot, aga kaitsekuludele läheb juurde natukene üle 70 miljoni. Küsimus on, kuhu see 700 pluss miljonit läheb. Ainult selleks, et Reformierakond saaks kõrgepalgalistele tulumaksuvabastuse teha. Me oleme kaks aastat tegelenud sellega, et tõstame makse ja võtame raha ära kõige nõrgematelt, ja ainult selleks, et 2026. aastast saaks kõrgepalgalised tulumaksuvabastuse, mis viib riigieelarvest välja 500 miljonit eurot. Aga juba 2026. aastast korjatakse meie ettevõtjatelt ja inimestelt iga aasta 2 miljonit eurot maksudega ära.

Veel oli tore kuulata, kuidas sotside esindaja ütles, et järgmisel aastal on laiapindse riigikaitse reservis see, mis toob meile Eestisse valguse ja vabaduse. Mu hea kolleeg Priit, ma võin sulle öelda, et just sellesama rea peale on tegelikult piimaga kirjutatud 9 miljonit eurot Võru lasketiirule. Kui me komisjonis küsisime ministrite käest, siis nad ütlesid, et jah, selle rea peal see on. Nii rahandusminister kui ka siseminister vastasid niimoodi. Kui Priit küsis seda rahandusministri käest siin esimesel lugemisel, siis läks juba keerutamiseks, et äkki järgmisel aastal seda ei ole. Loogiline on, et järgmisel aastal ei saa seda 9 miljonit ära kulutada, sest isegi kohta [lasketiirule] veel ei ole, kuigi räägitakse, et see pidi sinna politseimaja juurde tulema.

Kui me räägime selle riigieelarve läbinähtavusest, siis me võime öelda väga selgelt, et … Võtame Siseministeeriumi investeeringuread: peidus on miljonid, mille kohta ei ole öeldud, kuhu need lähevad. Räägime Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumist, mis on ka sotsiaaldemokraatide käes. Jälle on investeeringureal üle 5 miljoni. Küsid, kuhu see raha läheb. Pool on sisustamata, veel ei tea. Siis vaatad kärpeplaani. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi kärpeplaanis on 6 miljonit ühistranspordilt, 10 miljonit on [kogu] kärpekohustus. Aga siis me kuuleme, et 46 miljonit loodab minister saada valitsuse reservist. Ma küll ei oska öelda, millise rea pealt ta seda 46 miljonit loodab saada. Keda siis petetakse, kui kärpeplaanis on kirjas 6 miljonit, aga puudujääk on 46 miljonit? Tegelikult peaks siis eelarve kulu olema 40 miljonit suurem, mitte vastupidi. Või tegelikult, kui kärperaha ka veel [arvesse võtta], siis lausa 52 miljonit. 

Sama lugu on Siseministeeriumis. Vaadake 2024. aasta eelarve ridu, seal tõstetakse raha üle: ühelt poolt näidatakse kärpeplaani, aga teiselt poolt tõstetakse miljoneid järgmisesse aastasse üle. Tegelikult kärbet ei tehta, lihtsalt mängitakse raamatupidamisega. Kuigi ma ei saa aru, kuidas nad nii targaks on saanud, ettevõtjaid seal pundis ju ei ole. Ettevõtjad oskavad tõesti raamatupidamist teha vastavalt vajadusele. Kui see 2% tuleb 2026. aastal, siis, ma võin teile öelda, on väga lihtne teha kinnisvaraga oma raamatupidamise jaoks mõned tehingud ja saada kasumit või kahjumit täpselt nii palju, kui sa tahad. Seda on ühe käeliigutusega võimalik raamatupidamises teha enamikus ettevõtetes. Väga suurtes ettevõtetes võib-olla ei hakata nii mängima, aga väiksemates loetakse kindlasti igat eurot, eriti sellel ajal, kui valitsus on otsustanud viia meie [majanduse] kõige suuremasse langusesse, mis on kestnud juba pea kolm aastat.

Mida toovad meile järgnevad aastad? Pensionäridelt võetakse juba 2027. aastal taskust ära üle 70 miljoni euro ainult sellega, et keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. Aga siis vaatame ka automaksu ja seda, et lastetoetused on ära [võetud], seda, mis aktsiisid teevad. Lepiti kokku, et 5% on aktsiisitõus, aga nüüd on nii hulluks mindud, et järgmisel aastal peab poole aasta pealt veel 5% tõstma, rääkimata sellest, et 2026. aastal tõstetakse veel 10%. Kuigi näiteks õlletootjad juba täna ütlevad, et piiri peal Läti pool on müük kordades kasvanud. Ja siis ütleb Rahandusministeeriumi ametnik: "Minul selliseid andmeid ei ole."

Teie aeg!

Mitu korda saab ühele rehale astuda? Ühe korra juba astuti selle peale. Tark õpib teiste vigadest, loll oma vigadest. Aga siin ei tea, kuidas seda nimetada, sest tehtud vigadest ei õpita. Aitäh!

Mart Helme, kas teil on vastusõnavõtt? Ma teie nime ei kuulnud, küll aga fraktsiooni mainiti. Hästi, Mart Helme.

Ma lihtsalt tahtsin koha pealt sõnavõttu, et mitte kulutada kallite rahvasaadikute, kolleegide aega. Täienduseks kõigele sellele, mida ütles eelkõneleja, aga ka kõik teised kõnelejad, välja arvatud koalitsiooni esindajad, tuleb tõdeda, et praeguse koalitsiooni juhtimisel on Eesti jõudnud olukorda, kus hundid murravad koduõuedel koeri, karud situvad koduukse ette hunnikuid ja rahvasaadikud käivad mööda parke meeleheitlikult paugutamas. Selge on see, et eelarve, mida me siin menetleme, saab seda olukorda teha ainult veel hullemaks, nii et hundid hakkavad õuede pealt varsti juba lapsi ära viima ja karud mitte ainult mesilaid rüüstama, vaid tõenäoliselt ka mahajäetud autosid rüüstama. Olukord on muutunud täiesti katastroofiliseks ja ainsad, kes sellest aru ei saa, on oma mullis elavad koalitsiooni rahvasaadikud ja ministrid. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa. 

Armas Eesti rahvas! Lugupeetav parlament! Selle eelarve kohta on öeldud palju kriitilisi sõnu, aga valitsusliit üsna loomulikul moel [on väljendanud] kaitsvaid ja ülistavaid seisukohti.

Lähtekoht Isamaa ettepanekute esitamisel oli see, et olukord Eestis on keeruline real objektiivsetel põhjustel ning meie ülesanne rahvaesindusena seisneb selles, et [tuleb] sõnastada need peaküsimused, millele peab kriitilises olukorras Eesti Vabariigi poliitiline juhtkond olema võimeline leidma vastuseid ja [lahendusi] venitusteta realiseerima. Seda eelarvet on võimalik olemuslikult remontida, saavutamaks sisuline kvaliteet. See oli meie lähtekoht ja selle valguses esitas Isamaa alternatiivse eelarve plaani.

Selle plaani järgi seati kaks keskset mõõdikut riigi eelarvepoliitika valikute ja sellest johtuvalt majanduspoliitiliste järelmite [hindamiseks]. Esiteks, praegu on meil Eestis nelja aasta perspektiivis, kui me vaatame aastani 2025, valitsuse planeeritava tegevuse ja maksutõusude realiseerumise tõttu 50%‑line inflatsioon. See halvendab meie majanduse väljavaateid ja – mis kõige valusam! – halvendab Eesti inimeste toimetulekut ja vähendab ostujõudu. Valitsuse ülesanne peaks olema inflatsiooni leevendada, mitte seda võimendada. Paraku toob maksutõusude poliitiline agenda Eestis ka järgmisel aastal kaasa täiendava inflatsioonisurve, nii nagu on kaasa toonud sellel aastal.

Teine strateegiline ülesande püstitus, mida valitsus peab olema võimeline adresseerima, mille adresseerimise kohustus on rahvaesindusel, on küsimus, kuidas pöörata meie majandus kasvule, kuidas anda meie ettevõtjatele kindlustunnet ka objektiivselt väga keerulises keskkonnas.

Nende kahe baasülesande püstituse lähtekohaks Isamaa alternatiivses eelarves on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine rea ettepanekute abil. Me paneme ette [lahenduse] ka riigi [kulu]poliitiliste vajaduste teenindamiseks, et realiseerida järgmisel aastal ja ka riigi eelarvestrateegia aastate lõikes riigi eelarvepoliitilised valikud sellisel moel, et [saaks] jätta ära kas juba vastu võetud või planeeritavalt jõustatavad maksutõusud. Isamaa alternatiivse eelarve strateegiline lähtekoht seisneb selles.

Praegu on olukord selline, et valitsuse poliitiline valik on asetada järgmisel aastal üle miljardi euro maksutõuse Eesti inimestele ja ettevõtetele. Ja valitsemiskulude kärped on tegelikkuses, tuleb ausalt tunnistada, vaid deklaratiivse iseloomuga. Nagu riigikontrolör oma hinnangus ütles, neid deklaratiivsel moel esitatud [kärpeid] ei ole võimalik ka hinnata, ammugi veel ei ole need kohustuslikuks käitumisjuhiseks seoses eelarve sisulise kvaliteedi puudusega.

Isamaa alternatiivne eelarve täna parlamendis hääletusele ei tule. Valitsusliidu poliitiline tahteakt – seetõttu, et anda signaal – oli Isamaa poliitilise alternatiivi tühistamine nii, et parlamendil ei ole võimalik langetada rahvaesinduse saalis selle kohta valikut. Teie käes on täna võim, teie käes on täna jõud ligi kahe kolmandiku parlamendikohtadega. Aga te ei võta ära meie vaate elujõudu, seda seisukohta, millel rajaneb ka Eesti inimeste pettumus poliitikas ja mure järgmise aasta väljavaadete pärast teie poliitika tõttu.

Eesti pered on tulevikku vaadates objektiivsete hinnangute järgi murelikud ja pessimistlikud. Samamoodi vaatavad meie majanduseksperdid ja ettevõtjad pessimismi ja kriitikaga objektiivseid konjunktuurihinnanguid meie majanduse väljavaadetele ning see [väljendub] usalduse puudumises valitsuse majanduspoliitika vastu.

Isamaa alternatiivses eelarves on esitatud konkreetsed ettepanekud, kuidas hoida rahanduslikult eelarve üle kontrolli, kuid jätta ära maksutõusude pakett; koostada uus riigi eelarvestrateegia, lähtudes sellest ülesande püstitusest; juhtimisjoonisena kehtestada moratoorium uuele bürokraatiale, mille läbisurumist paraku valitsusliit on jätkanud; ning – see on oluline – tagada reaalselt ka eurovahendite suunamine meie majandusse, et elavdada sisenõudlust.

Ma tahan öelda ka seda, et kahjuks on valitsus lati alt läbi jooksnud tegudes – tõsi küll, mitte sõnades –, [mis puudutavad] meie eluliste julgeolekuvajaduste käsitlemist riigieelarves. Isamaa alternatiivse eelarve plaan näeb ette, et Kaitseväe juhataja ettepaneku kohaselt [tuleb] realiseerida täies mahus 1,6 miljardi eurone moonahanke projekt.

Ja lõpetuseks. Tõnis Lukas kõneles väga õieti kultuurist ja haridustöötajatest. Meie ülesanne parlamendina on raskes, keerulises olukorras, millega meie rahvas on silmitsi, anda lootust ja kindlust sellel teekonnal edasiliikumiseks. Üks asi, mille puhul seda hädasti vaja on, on valitsuse täitmata lubadus, mis puudutab Eesti õpetajate, Eesti haritlaskonna lootust ja õpetajate töötasu. Riigi rahanduslikest võimalustest lähtudes me ei pane ette ebarealistlikku ülesannet, vaid ütleme, et minimaalne usalduse hoidmiseks, optimismi pakkumiseks on see, et järgmisel aastal käärid üldise inflatsioonilise surve tõttu tõusva keskmise palga ja õpetajate reaalsissetuleku vahel veel [suuremaks] ei käriseks.

Seega, seda eelarvet on võimalik parandada. Sellest johtuvalt on Isamaa teinud ettepaneku 2025. aasta eelarve teine lugemine katkestada. Aeg on poliitika korrektsiooniks Eesti inimeste selgeid ootusi ja Eesti ühiskonna vajadusi …

Teie aeg!

… silmas pidades. Jõudu ja vaprust meile järgneval tunnil muudatusettepanekute hääletamiseks! Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ega eelarve ei ole kunagi asi iseeneses, vaid eelarve kui tulem peegeldab alati juhtimiskvaliteeti. Paraku meie seis on selline, et juhtimiskvaliteet on otse väljendudes halb. Ma olin eelmises kõnes üpris kriitiline selle eelarve ülesehituse suhtes. Loomulikult ei pruugi minu arvamus siin omada mingit kaalu, sest ma ei ole finantsinimene. Aga kui Riigikontroll räägib sama juttu juba aastaid, siis tasuks seda tõsisemalt võtta, sest kui me millestki aru ei saa, siis ei saa me midagi ka kontrollida. Ja kui me ei saa midagi kontrollida, siis me ei saa teha adekvaatseid otsuseid. Ehk siis see protsess iseenesest on juba oluliselt takistatud selle tõttu.

Nüüd ma vaatan natuke detailsemalt kaitse-eelarvet, millest on siin palju juttu olnud. Käesoleval aastal on meil kaitsekulud 3,4% sisemajanduse koguproduktist, järgmiseks aastaks on planeeritud 3,32%. Siis küsigem: kus on siin kasv? Praegu ennustatavat majanduskasvu, mille baasil see eelarve on rajatud, tõenäoliselt ei tule, ja see tõstab seda protsenti küll ilmselt kõrgemaks. Aga ikkagi, põhimõtteliselt ei tohiks säärast planeerimist praeguses julgeolekuolukorras teha. Samamoodi ei saa me rääkida mingist suurest kasvust, sest seda kasvu ei ole tegelikult olemas. 

Ka absoluutnumbrites on see kasv ju üpris tagasihoidlik, kui me nendesse numbritesse süveneme. Me räägime kümnetest miljonitest, me ei räägi isegi 100 miljonist, mis tegelikult tuleks siia juurde lisada. Käesoleval aastal on kaitse-eelarve umbes 1 miljard 340 miljonit ja kui järgmiseks aastaks on plaanitud umbes 1 miljard 390 miljonit, siis see vahe ei ole ju suur. 

Järgmine probleem kaitse-eelarves on see, et sinna on kirjutatud sisse ka see sõjaline abi 0,25% eest SKT‑st, mis me anname Ukrainale. Loomulikult tuleb Ukrainat toetada, aga küsimus on selles, kus selles eelarveloogikas on selle abi õige koht. Ja selle abi õige koht on loomulikult Välisministeeriumi eelarves real "Teistele riikidele antav abi". Seal on selle õige koht. 

Tegelikkuses me näeme, et 0,25% ehk osa kaitse-eelarvest, mis iseenesest ei kasva kuigi palju, läheb omakorda [riigist] välja. Ehk siis see, millest me räägime, ei ole päris tõsi. See on halb, sest see annab kõigile vale signaali, nagu asjad oleks ühtpidi, kui nad päris niipidi ei ole.

Nüüd, ma rääkisin juhtimisest ja juhtimise kvaliteedist. Me näeme ka suuri strateegilisi otsuseid, mis üldises plaanis hakkavad meid läbi aastate mõjutama. Ja siis on küsimus, kas me oleme võimelised sääraseid otsuseid järgmisel aastal ja lähemate aastakümnete jooksul ellu viima. Esimene küsimus on suured strateegilised [otsused] energiasüsteemis. Me läheme seda teed, et me teeme riigis sisuliselt topelt energiasüsteemid. Me tahame väga [suurt] taastuvate energiaallikate osa, aga teatavasti taastuvatest energiaallikatest on ainult hüdroelekter püsiv. Noh, tuul puhub ja päike paistab ainult teatud ajal ja seetõttu on vaja ju seda energia puudujääki kompenseerida püsivõimsustega.

Palun lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks. 

Ja meil tekivad topeltvõimsused. Samal ajal on meil vaja palju suurema jõudlusega võrku, et kõike seda üleval pidada. Siin ongi küsimus, kuidas me seda finantseerime, kuidas on seda üldse võimalik finantseerida. 

Me näeme ka, et kui Ukrainas on sõja tõttu suur osa soojus‑ ja hüdroelektrijaamadest purustatud, siis energiasüsteemis hoitakse sagedust ehk energiasüsteem püsib tuumajaamade najal, mida Ukraina käes on praegu kolm. Kas me tegelikult ka suudame lähemate aastakümnete jooksul ehitada topelt energiasüsteemid?

Järgmine on transport, suured otsused transpordis. Ma saaks Rail Balticu projektist aru, kui meil oleks intensiivne kaubavahetus Venemaaga. Aga seda ei ole ja see ei tule kunagi tagasi, vähemalt ilmselt mitte meie eluajal. Siis ongi küsimus, mida me hakkame vedama. Meil ei ole [kuigi suur] asustustihedus, palju inimesi, keda me võiks vedada. Strateegiline otsus – kui ma olen tagantjärgi tark – oleks olnud kohe Euroopa Liitu astudes [rajada] kogu Baltikumi [raudtee]võrk Euroopa laiusele, nii nagu tegelikult Hitleri Saksamaa tegi 1941 pärast Baltikumi vallutamist. 1941. aasta detsembri lõpuks oli kogu raudteevõrk Euroopa laiusele üle viidud. Pärast kulus Nõukogude [Liidul] kaks aastat, et see tagasi teha, ehk siis neil läks neli korda kauem. Aga nii seda tehti. See oleks olnud julgeolekupoliitiliselt, strateegiliselt õige otsus – sest Venemaa [kasutab] ju siiamaani suurema osa sõjaväevedude jaoks raudteed –, kui me räägime julgeolekualasest efektist. Loomulikult on see praegu tagantjärgi tarkus, sest need otsused oleks pidanud tehtama siis, kui me Euroopa Liitu astusime.

Ma tõin lihtsalt kaks näidet, kuidas suured strateegilised otsused mõjutavad meid mitte ainult sellel aastal, vaid ka kõikidel järgmistel aastatel. Ja me ei hakkagi kunagi raha leidma nendeks asjadeks, mis meil vaja on, sest see raha on juba mujal kinni. Aga milleks raha kõige rohkem on vaja, isegi rohkem kui julgeolekuolukorra tõttu? Demograafilise olukorra parandamiseks. Me ei saa rõhuda sellele, et teistes riikides, ka meie naaberriikides, sündimus samuti langeb. Nemad ei vastuta meie asjade eest. See eelarve ei kajasta seda probleemi üldse. Me tahame lahendada asju, mis ei ole niivõrd prioriteetsed, aga samal ajal kõige prioriteetsem asi ei ole saanud tähelepanu.

Siin on suured strateegilised juhtimisotsused, mida ma praegu kriitiliselt vaatlen. Järgmisel aastal on probleem, aga kui needsamad otsused lähevad edasi, siis probleemid aastatega ainult süvenevad. Ja kui me ei suuda kontrollida eelarvet, siis me ei suuda ju teha isegi seda vähest, mida me saaks [olukorra] parandamiseks teha.

Teie aeg!

See ongi kõik. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on saali tulnud 54 muudatusettepanekut. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Teise muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Neljanda muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Viienda muudatusettepaneku on teinud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistust. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaanus Karilaid. Juhtivkomisjoni arvamus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi kuuenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Me lõime nüüd ilusa pretsedendi. Jaanuse ettepanek oli hea pretsedent. Kahju, et see ei leidnud toetust. Aga [selle kohta ei käi] sama retoorika, hea istungi juhataja, millega põhjendati alternatiivse eelarve ettepanekute paketi mittelülitamist riigieelarve eelnõu muudatusettepanekute loendisse. Rahanduskomisjoni koalitsiooni enamus tõi põhjenduseks selle, otsekui keskvalitsuse kulude vähendamine ei saa olla katteallikas, kuna see ei vasta skolastiliselt rahanduskomisjoni liikmete enamuse käsitlusele. Samas me hääletasime Jaanuse viiendat ettepanekut, milles tegelikult täpselt samasugune [katteallikas] sees oli. See küsimus ei ole mitte protest, et Jaanus Karilaiul ei oleks olnud õigust seda ettepanekut teha – oli küll, ja see on täiesti laitmatult vormistatud –, vaid see on osundus poliitilisele silmakirjalikkusele, mida kaks juhatuse liiget on siin kaitsnud ja mida koalitsiooni [kuuluvate] rahanduskomisjoni liikmete enamus on survestanud ainult ühe eesmärgiga: et mitte võimaldada alternatiivse eelarve eelnõu hääletamist siin saalis. Kuidas teie, lugupeetav istungi juhataja, seletate seda dissonantsi, et üks ettepanek sobib, aga teisi ettepanekuid sarnase [põhimõttega] ei ole toodud parlamendi menetlusse? Kas siin ei ole tegemist silmakirjalikkusega? Ja vastake ausalt, objektiivse hinnanguga.

Aitäh küsimuse eest! Tegemist on rahanduskomisjoni otsusega, juhtivkomisjoni arvamusega.

Läheme edasi seitsmenda muudatusettepaneku juurde. (Saalis on sumin.) Kas kuuenda juures olime? (Saalis räägitakse.) Kuuenda juures on … Nii, hästi, Helir-Valdor Seeder.

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kuuendat? (Saalis räägitakse.) Viienda hääletasime ära, läheme kuuenda juurde. Viiendat me hääletasime ja nüüd oleme kuuenda [muudatusettepaneku] juures ning fraktsiooni esimees palus hääletust. Nii et alustame hääletuse ettevalmistust. Kas tahate kutsungit ka? (Saalist vastatakse eitavalt.) Läheme siis edasi. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.

Enne seitsmenda juurde … Kas, Helir, see on järgmise [kohta]? Läheme seitsmenda juurde. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Andres Metsoja ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka Andres Metsoja head ettepanekut hääletada.

Soovite kutsungit? (Saalist vastatakse.) Läheme siis hääletuse protseduuri juurde. Panen hääletusele kaheksanda muudatus… Seitsmenda. Vabandust! Kell on palju. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Metsoja. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme kaheksanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! On päris hiline [aeg] ja eks see väljendub praegu ka töövõimes, nagu näha on. See meie ettepanek puudutab õpetajate palga tõusu ja ma arvan, et õpetajad ja see teema on väärt seda, et me võtaksime kümneminutilise pausi enne hääletuse läbiviimist ja arutaks seda teemat.

Kümme minutit vaheaega Keskerakonna fraktsiooni [palvel].

V a h e a e g

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümme minutit vaheaega on lõppenud. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teema on väga oluline, see puudutab kohalike omavalitsuste teede korrashoidu ja rahaeraldust. Seega loomulikult palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume hääletust ette valmistama. Kas soovite kutsungit? (Saalist hüütakse: "Ei!") Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kümnes muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See ettepanek puudutab lapsi, nimelt koolilõunat ja selle kvaliteeti ning rahaeraldust selle kvaliteedi tõstmiseks. Loomulikult soovib Eesti Keskerakonna fraktsioon selle hääletust.

Asume hääletust ette valmistama. Võin panna hääletusele? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jällegi meie fraktsiooni hästi oluline muudatusettepanek, mis puudutab toimetulekutoetuse määra tõstmist 250 eurole. Me soovime selle muudatusettepaneku hääletust.

Läheme hääletuse juurde. Võime alustada? Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

12. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 13. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse [Rahva]erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 14. muudatusettepanek on esitatud Rain Epleri ja Kert Kingo poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Rain Epler.

Aitäh! Nende muudatusettepanekute kohta, mis me koos Kerdiga tegime, ütles rahanduskomisjoni esimees enne, et need on tegelikult head ettepanekud ja tulevikus võivad leida arvestamist. Kontrollime hääletusega, kas see tulevik ongi nüüd juba kätte jõudnud. Soovin selle hääletust.

Paneme hääletusele. Olete nõus ilma kutsungita? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

15. muudatusettepaneku on esitanud Anti Poolamets, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 16. muudatusettepaneku on esitanud Tõnis Lukas, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Palun panna hääletusele selle eesti raamatu aasta hädatarvilikule rahastamisele suunatud muudatusettepaneku.

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Tõnis Lukas. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

17. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 18. muudatusettepaneku on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada, kutsungit pole vaja.

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

20. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 21. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 22. muudatusettepaneku on esitanud Rene Kokk, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 23. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teema on väga aktuaalne, see puudutab Rohuküla raudteeprojekti jätkamist ja rahaeraldust. Soovin kindlasti seda hääletada. Ma tean, et siin on veel Riigikogu liikmeid, kes toetavad seda projekti, aga ma ei ole kindel, kas nad hääletavad selle poolt. Selleks, et läbirääkimisi pidada, palume ka kümneminutilist vaheaega.

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi saanud. Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

24. muudatusettepaneku on esitanud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist hüütakse: "Jaa!") Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaanus Karilaid. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

25. muudatusettepanek, mille on esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Aitäh! Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Metsoja. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

26. muudatusettepanek, mille on esitanud Evelin Poolamets, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Tõnis Lukas on järgmine või? 27. muudatusettepanek, mille esitaja on Tõnis Lukas, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Tõnis Lukas, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada, see on eesti raamatu aasta [tähistamiseks] väga oluline.

Olete valmis hääletama? (Saalis räägitakse.) Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on esitanud Tõnis Lukas. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

28. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada ja võime kohe hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

29. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 30. muudatusettepanek, mille on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 31. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Keskerakonna muudatusettepanek puudutab Hiiumaale vabadussõja mälestusmärgi püstitamist. Lihtsalt infoks kõikidele Riigikogu liikmetele: Hiiumaa on ainuke maakond Eestis, kus vabadussõja mälestusmärki siiani ei ole. Ma tean, et sotsiaaldemokraadid on seda lubanud kohalikele inimestele, aga siiamaani ei ole jõudnud oma lubadust täita. Nii et ma igal juhul kutsun teid kõiki toetama seda muudatusettepanekut. Ja selleks, et ma saaks praegu sotsiaaldemokraatidega väikesed läbirääkimised pidada, võtaks viieminutilise pausi. Soovin enne seda hääletust viieminutilist pausi.

Pausi või vaheaega? Viis minutit vaheaega.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

32. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

See on väga tähtis ideoloogiline ettepanek. Palun seda hääletada. 

Olete valmis hääletama? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Läheme edasi 33. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 34. muudatusettepanek, mille on esitanud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Varro Vooglaid, palun!

Siin on nüüd küll selge võimalus hoiduda 3 miljoni euro kulutamisest täielikule mõttetusele. Nii et ma palun seda ettepanekut hääletada. 

Võime hääletuse juurde minna? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Varro Vooglaid. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. 

35. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 36. muudatusettepanek, mille on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 37. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ühistransport on loomulikult väga oluline, eriti maakondlik, ja see võiks olla täitsa tasuta. Selle jaoks on Keskerakond vastava muudatusettepaneku teinud. Palun toetada seda hääletusel.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 59. Ettepanek ei leidnud toetust. 

38. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jällegi hästi oluline muudatusettepanek, see puudutab saarel elavaid inimesi. Praegu on ebaõiglane olukord, et koju jõudmiseks peavad saareelanikud ostma praamipileti. Ma arvan, et selles võiks siia muudatusi tulla. Palun seda muudatusettepanekut toetada hääletusel.

Võime me minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 56 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

39. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 40. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 41. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 42. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See muudatusettepanek puudutab politseinike palkasid, päästjate omi samuti, nii et soovin jällegi Riigikogu poolehoidu hääletusel.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

43. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme.

Aitäh! Palun hääletada seda ettepanekut.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 43. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

44. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 45. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [fraktsiooni] poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Martin Helme, palun!

3 miljonit eurot LGTBT+QQ raha ära võtta – palun hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

46. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 47. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 48. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See meie muudatusettepanek puudutab eakaid inimesi ehk pensionäre, kes elavad üksi, ja nende toetuse määra tõstmist. Palun hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? Aitäh! Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

49. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meie ettepanek puudutab lastetoetusi ja kindlasti me palume seda hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

50. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et see oleks väga hea uudis tallinlastele, kui praegune linnavõim jätkaks Keskerakonna algatust ja tulevikus ehitatakse Tallinna Haigla. Aga selle jaoks on vaja projekteerimisraha, järgmisel aastal kulub projekteerimisele 5 miljonit eurot. Seda ettepanekut ma soovin ka hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

51. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See taas kord väga oluline ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt puudutab puudega inimeste toetusi, nende toetuste kahekordistamist. Nii et loomulikult palun seda hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

52. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga aktuaalne teema, see puudutab ravijärjekordasid ja nende lühendamist lisarahastuse abil. Nii et loomulikult palun ka seda hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Ja eelviimane muudatusettepanek, nr 53, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See puudutab laste hambaravi kvaliteeti ja kättesaadavust. Nagu me teame, praegu on sellega probleemid. Sinna tuleks kindlasti raha suunata. Ma tõesti loodan ka arstide peale – neid on päris palju siin saalis –, keda ma kutsungi seda toetama hääletusel.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viimane muudatusettepanek selle eelnõu kohta, nr 54, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Aitäh! Tulevik on nüüd tunduvalt lähemale jõudnud, muutunud olevikuks. Proovime uuesti, äkki koalitsioon võtab rahanduskomisjoni esimeest kuulda ja hääletab selle poolt. Nii et palun hääletust.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanekud on nüüd läbi käidud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 513 teine lugemine lõpetada, kuid meile on tulnud kolmelt fraktsioonilt ettepanek. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon teevad ettepaneku 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine katkestada. Seda me peame hääletama. Asume seda ette valmistama. Kas tahate kohe hääletada? Olete valmis? Aitäh! Panen hääletusele …

Lauri Laats.

(Saalis räägitakse.) Ei olnud, ta ei näinud lihtsalt. Ei-ei.

Aitäh! Te lihtsalt ei märganud, et mul oli juba [sõnasoov] sees. Soovin kindlasti enne sellist olulist hääletust võtta kümme minutit vaheaega.

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 59 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. november kell 17.15.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu 496 teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni esimehe Madis Timpsoni. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjonis arutlusel olnud eelnõud on tänaseks läbi. Nagu öeldakse, kuum grupp tuleb ikka lõpus. Meie komisjon, sotsiaalkomisjon, arutas seda eelnõu paar korda. Tuletan meelde, et esimene lugemine toimus 9. oktoobril ja muudatusettepanekute [esitamise] ajaks määrati 23. oktoober kell 17.15. Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud. 

Me kutsusime enne eelnõu teisele lugemisele saatmist komisjoni ka erinevad huvigrupid. Mõni tuli, paljud ei tulnud, mõni saatis kirja, et nad on nõus. Võib välja tuua kolme huvigrupi arvamused, mis komisjonis said ära markeeritud. 

Esiteks, puuetega inimeste koda arvas, et ravimite personaalse pakendamise ehk jaendamise õendusabiteenuste hulgast väljaarvamine ei ole võib-olla kõige parem asi. Edaspidi peaks seda [teenust] osutama erihoolekandeteenuse osutaja. Nad tundsid muret, et teenuseosutajad suunavad selle töö tegemise olemasolevatele töötajatele, ja nii edasi. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid selle peale, et pakendamisteenuse raha on erihoolekandeteenuse eelarves olemas, teenuse hinnaks on arvestatud ikka 6 eurot ja 10 senti ning seda [teenust] on võimalik erihoolekandeteenuse osutajal ka tellida.

Kohal viibis ka õiguskantsleri esindaja, kes avaldas arvamust, et võib-olla võiks tähelepanu pöörata sellele, et praegu on sotsiaalhoolekande seaduses kirjas säte, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava täisealise kohta vähemalt 40 tundi nädalas, ja kui see minimaalne nõue seaduse tekstist ära kaob, siis see võib olla ohtlik. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et selle muudatuse järgi võtab Tervisekassa üle tasu maksmise kohustuse nende teenuste eest, mis on kantud loetellu. Nad ei näinud suurt probleemi, need lepingud sõlmitakse. Samamoodi leidis ministeerium, et planeeritud muudatustega on tagatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul ühtse õendusabiteenuse kvaliteet ja maht.

Õdede liit andis teada, et nad toetavad tervishoiuteenuste pakkumist ühtsete põhimõtete järgi, kuid nad leiavad, et ülevõetavate teenuste kvaliteedi ühtlustamine toimuks teiste raviteenuste arvel. 

Sellega meie arutelu komisjonis piirdus. Linnade ja valdade liidul ettepanekuid ei olnud. Ongi minu poolt kõik. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra ettekandja! Ma esimese küsimuse kulutan sellele, et küsin teie käest [järgmist]. Te olete alati meelekindel olnud ja mitte väljendanud seda, mis te ise arvate või kuidas te eelnõusse suhtute. Kas ka täna olete tulnud samasuguse plaaniga, et jääda kindlasti komisjoni arutelu juurde, või on lootust teie isiklikku arvamust kuulda?

Suur tänu küsimuse eest! Mul ei ole midagi isikliku arvamuse vastu, aga kui ma loen meie tööd reguleerivaid õigusakte, siis näen, et komisjoni ettekandja roll ei ole siin oma isiklikku arvamust tutvustada, vaid rääkida sellest, mis komisjonis toimus. Ma arvan, et see on väga normaalselt kirja pandud ja tegelikult on see ka mõistlik. Ma arvan, et te saite mu vastusest aru.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 496 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme heas hoos 11. punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar. Palun!

Kaunist ööd, kõik kuulajad! Meil on teisel lugemisel seaduseelnõu 500, ja selle eelnõu eesmärk on parandada KOV‑ide võimekust osutada abi vaimse tervise vallas. Kui siiani on tegevus toimunud projektipõhiselt, siis selle seadusemuudatusega luuakse fond, millest KOV‑id saavad raha vaimse tervise teenuse osutamiseks vastavalt elanike arvule. Kuna rahastamisele on seatud nii põrand kui ka lagi, siis võidavad sellest seadusemuudatusest just väiksemad KOV‑id. 

Sotsiaalkomisjonis oli ka linnade ja valdade liidu [esindaja], kes mainis, et neil ei jätku piisavalt tööjõudu, et vaimse tervise teenust osutada. Aga nad siiski leidsid, et parem on natukenegi raha kui see, et seda üldse ei ole. 

Seaduseelnõule tehti ka keeleline toimetamine ja ettepanek oli teksti ühtlustada. 

Oma istungil sotsiaalkomisjon konsensuslikult otsustas eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid heaks kiita ja volitada esimeest allkirjastama kolmanda lugemise menetlusdokumendid. Mina tänan.

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Aga kuidas praegu, millise valemi alusel ja millisel tasandil, kas riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil, antud teenust ehk psühhosotsiaalse ja psühholoogilise [abi] teenust osutatakse?

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla tuleb meelde, et me esimese lugemise ajal seda ka detailsemalt käsitlesime. Siiani oli selle teenuse osutamine projektipõhine, nii et kohalikud omavalitsused said projekte kirjutada ja said rahastuse. Nüüd on elanikkonnapõhine valem, mille järgi kõik 79 omavalitsust saavad raha. Jah, suured omavalitsused, Tallinn ja Tartu, saavad suhteliselt vähem raha, aga see rahasumma on muidugi suur, ja väiksemad omavalitsused, just saartel, väikesaartel olevad omavalitsused saavad suhteliselt rohkem raha. Nii et igaüks saab midagi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui te komisjonis pidasite arutelu ning seal oli ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, kas te siis arutasite, mis see tegelik vajadus rahaliselt on, et see teenus oleks tagatud? Ja teine pool: aga mis siis ikkagi teha, kui teenuseosutajaid piisavalt ei ole? Kuidas me seda muret peaksime lahendama või saaksime lahendada ja kui suur koorem kohalikele omavalitsustele selle kaudu tuleks?

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, see oli ka linnade ja valdade [liidu] mure. Jällegi, siin on pigem [küsimus] väiksemates omavalitsustes, kus ei pruugi olla koormust täiskohaga psühholoogile. Kõik teavad, et sellistest vaimse tervise nõustajatest on puudus. Siiski, linnade ja valdade liidu esindaja lahkus minu arusaamist mööda sellelt koosolekult optimistlikult. Eks neid spetsialiste tuleb ka juurde ja kuskilt peab ju alustama. Tõenäoliselt tuleb neid spetsialiste juurde, aga see probleem on ja paratamatult see lahendamist vajab. Võimalik, et ka järgnevatel aastatel vajab vaimse tervise nõustamine või abi rohkem rahalisi vahendeid.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! Kindlasti oleks tore, kui neid spetsialiste juurde tuleks. Mina sain linnade ja valdade liidu esindaja seisukohast aru ikkagi nii, et nende optimism võib-olla piirduski selle komisjoni istungiga, see pärast nagu haihtus kuidagi. Seisukoht ei olnud väga toetav. Aga mis sinu hinnang on? Kas selle moodusega selle abi kättesaadavuse olukord paraneb või halveneb?

Kui ma nüüd päris oma isikliku hinnangu annan, siis ütlen, et nendel väiksematel omavalitsustel ei olnud võimekust projekte kirjutada, ei olnud üldse raha ja nad ei saanud seda teenust osutada, aga nüüd, kui mu mälu mind ei peta, sai üks väikesaar 6000 eurot. 6000 eurot aastas ei ole teab kui suur raha, aga nendes väikestes omavalitsustes ka väga palju inimesi ei ela. Nii et kindlasti on see samm õiges suunas. Nii, nagu tuleb inimesi juurde, tuleb ka spetsialiste juurde. Ilmselt on võimalik, et on rohkem vajadust abistada, aga vaimse tervisega saab igaüks ka ise palju ära teha. Me vajame väga palju materjale juurde, et inimesed saaksid veebi vahendusel või ka kirjalike materjalide alusel endale ise abi osutada.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mainisite, et väiksemad omavalitsused saavad võib-olla rohkem, võrreldes sellega, mis nad on siiamaani saanud, seda just seetõttu, et nad ei osanud neid projekte kirjutada. Aga räägime nendest suurematest omavalitsustest, eelkõige siis, ma saan aru, Tallinna linnast ja Tartu linnast. Kuidas nende jaoks see süsteem muutub ja kas nad saavad rohkem, saavad vähem või saavad sama palju?

Aitäh küsimuse eest! Jaa, väiksemad omavalitsused saavad suhteliselt rohkem. Arvestati elanike arvu, aga pandi [rahastamisele] ka põrand ja lagi. Jällegi, me teisel lugemisel seda ei arutanud, aga esimesel lugemisel, kui ma õigesti mäletan, [oli juttu, et] Tartu ja Tallinna summa oli 80 000 euro piires, sealjuures väikesed vallad said tõesti 6000. Aga suurematel omavalitsustel on ilmselt ka rohkem vahendeid, et neid teenuseid osutada, ja suuremates linnades võib-olla ei ole nii teravat probleemi personaliga, või personaliprobleem on, aga neil on vähemalt spetsialistid olemas, väikeses vallas võib-olla ei olegi kedagi. Et jah, niisugune otsus. Esimesel istungil me ka arutasime, kas oleks mingeid muid võimalusi seda raha jagada. Sotsiaalministeerium kaalus varianti, et pindalapõhiselt jagada, aga siiski leiti, et kõige õigem on teha seda elanikkonnapõhiselt, [määrates kindlaks] põranda ja lae.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! Ma kindlasti toetan seda eneseabimõtet, aga seal on mõned nüansid. Nimelt, järgmise aasta eelarves on vähendatud päris mitut vaimse tervisega seotud rida, mille poolt me just … Või mitte meie, aga teie hääletasite selle eelarve poolt. Mul on küsimus. Sa oskad võib-olla kirjeldada seda mõtet, et kui näiteks Vormsi saar, eks ole, saab 6000 eurot aastas, siis mismoodi see spetsialist sinna tekib. Mis see mudel täpsemalt on? Kas ta on seal palgal, hakkab korra nädalas käima, pakub kaugtööformaadis konsultatsiooni? Mis see plaan täpsemalt on?

Aitäh küsimuse eest! Eks kõik need variandid ole olemas. Ma kujutan ette, et Riigikogus ei saa arutada, kuidas igale inimesele konkreetset vaimse tervise teenust pakutakse. Aga ilmselt kõik need variandid on [kõne all]. Väikeses kohas on inimesi, kes [seda teenust] vajavad, tõenäoliselt vähe. Spetsialist käib seal koha peal või siis toimub veebi teel nõustamine. Igal omavalitsusel on ilmselt oma plaan, kuidas ta seda kavatseb teha.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid öötundidel jälgivad interneti vahendusel! Kell on peaaegu 2. 

Mis puudutab seda eelnõu, siis see on väga oluline teema. Nõustamist vajavate inimeste arv kasvab. Seletuskirjas on selline lause, et vajadus teenuse järele kasvab pidevalt, kuna inimesed on teadlikumad. Ma arvan, et inimesed on teadlikumad, aga inimestel on ka mured. Eks need mured ole väga paljuski tingitud erinevatest asjadest, aga aina rohkem ja rohkem tuleb loomulikult mängu see toimetulekuküsimus, mida me arutasime juba riigieelarve menetluse ajal. 

Meie, Keskerakonna fraktsioon, peame nõustuma, et need puudused, mis Eesti Linnade ja Valdade Liit on välja toonud, on olulised. Me näeme ka, et omavalitsuste töökoormus suureneb. Ressursside puudus on loomulikult olemas. Seoses sellega, et inimeste teadlikkus, nii nagu seletuskirjas on öeldud, on kasvanud, on ka nõudlus kasvanud. Nüüd satub kohalik omavalitsus sellisesse olukorda, kus inimesed teavad, et kohalik omavalitsus peab seda teenust osutama. Osaliselt kaetakse seda riigieelarvest, aga ülejäänud ressursid peab kohalik omavalitsus ise leidma. Me teame väga hästi – siin on ju hästi palju kohaliku omavalitsuse juhte –, et see ei ole lihtne. Iga sent on praegu arvel. 

Nii et see on kindlasti poolik lahendus, selles me nõustume Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Me kindlasti ei saa nõustuda selle seaduseelnõuga ja seda pooldada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Läheme selle muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek on läbi vaadatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 500 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme eelviimase päevakorrapunkti juurde, nr 12, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. Palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! Sotsiaalkomisjonis oli see eelnõu päevakorras 5. novembril sel aastal. Olid kaasatud ka Eesti Ametiühingute Keskliit, [Eesti] Pensionäride Ühenduste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Eelnõu kohta oli tehtud kümme muudatusettepanekut, nendest neli sotsiaalkomisjoni enda poolt ja kuus Isamaa Erakonna poolt. Isamaa Erakonna muudatusettepanekud lükati tagasi.  

Annan lühikese ülevaate sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutest, mis istungi lõpuks vastu võeti. Esiteks, ettepanekuga nr 2 tehti see väike muudatus, et visiiditasu on õigus küsida ka siis, kui saatekirja on andnud eriõde. [Ettepanek] nr 3: visiiditasust vabastatakse kõik raseduse või sünnitusega seotud visiidid. See muudatus on kooskõlas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga. [Ettepanek] nr 9 sätestas selle, et kui makstakse töövõimetushüvitisi ja inimese tulu jääb madalamaks ning kui tööandja saab seda kompenseerida, siis see on sotsiaalmaksuvaba ja see kehtib ka FIE‑de kohta. [Ettepanek] nr 10 oli tehniline, see muutis numeratsiooni, kuna olid lisandunud mõned punktid.  

Tehti ettepanek võtta eelnõu täna teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda. Otsus oli konsensuslik. Tehti ka ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, poolt oli 6, vastu 2. Kui teine lugemine lõpetatakse, [on ettepanek] võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 20. novembril ja viia läbi lõpphääletus, poolt oli 6 ja vastu 2. Kiideti heaks teise lugemise menetlusdokumendid ja anti esimehele volitus eelnõu kolmanda lugemise menetlusdokumentide allkirjastamiseks. Minu poolt on kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma vaatan väga murelikult seda valitsuse joonist, mis puudutab olukorda, kus meil on Eestis võimenduv ja süvenev demograafiline kriis, ja neid elemente, mis siin puudutavad perede kindlustunde habrastamist. Kas komisjon arutas koos demograafidega, rahvastikuteadlastega, milline on selliste meetmete ja ka õhku visatud täiendavate ähvardavate meetmete, mis perede toimetulekut halvendavad, väikeste lastega perede toimetulekut halvendavad, mõju meie demograafilisele olukorrale?

Demograafe ei olnud istungile kaasatud. Aga tuletan meelde, et raseduse ja sünnitusega seotud visiidid on kõik tasuta. Ma arvan, et vähemalt see osa ei tohiks küll ühegi pere kindlustunnet häirida. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja, hea kolleeg! Vaadates seda seaduseelnõu, on näha, et tegemist on kobareelnõuga, erinevad teemad on jälle kiirustades kokku pandud. Kas ka komisjonis arutati, miks ikkagi sellist võtet kasutatakse? No siin on perehüvitised, nende määrad, erinevate toetuste taotluste tähtaegade pikendamine, seesama eelnõu räägib eriarstivisiidi tasu tõstmisest. Kas komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse, miks me sellist praakdokumenti toodame?

Loomulikult oli arutelu, arutelu oli põhjalik. 

Mis puutub visiiditasusse, siis visiiditasu on olnud tõstmata aastast 2014. Hinnad on muutunud, palgad on muutunud. Tegelikult on visiiditasu muutmata peaaegu vabariigi algusaastatest alates. Krooniajal oli eriarstivisiidi tasu 50 eurot, kui tuli euro, siis oli see 3,5 eurot ja edasi tõsteti see 5 euro peale. Ma olen nõus, et visiiditasu oleks tulnud juba varem tõsta ja jõuda järk-järgult 20 euroni. Kui me vaatame sissetulekuid toona ja sissetulekuid nüüd, siis see proportsioon on ikkagi inimese kasuks. Toonane 50 kroonigi oli oluliselt suurem summa kui tänapäeval 20 eurot, ütleme, sissetulekuid arvestades. 

Perehüvitiste erinevad määrad. Põhjenduseks toodi sellelsamal istungil riigieelarve väga pingeline seis. Me teame ka, mis on selle põhjuseks: sõda, mis tingib selle, et meil on vaja kaitsekulutusi tõsta ja nii edasi. Põhimõtteliselt me hoiame kokku igalt poolt, nagu me oleme siin saaliski korduvalt rääkinud. Ega kellelegi ei meeldi neid hüvitisi vähendada ja visiiditasu tõsta, aga need on vältimatud otsused. 

Samal ajal oli näiteks vanemapuhkuse ajal vanema töötamine varem väga piiratud. Muudatuse kohaselt, kui lapsevanem suudab oma väikse lapse kõrval töötada, siis võib ta seda teha nii palju, kui ta seda suudab. Me ei pärsi enam töötamist. Ikkagi on proovitud vaadata ka seda, et kindlustunne säiliks. 

Teine asi, kui rääkida haigushüvitistest, siis on tööandjal võimalus tulla inimesele appi ja maksta talle [haiguse tõttu] kaotatud töötasu ja seda ilma sotsiaalmaksuta. Ma arvan, et see on väga hea muudatus, ja et see kehtib ka FIE‑de puhul, on väga hea.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mõnest asjast te ei taha siin kõva häälega rääkida. Kui midagi tõstetakse, siis peaks rääkima, mis paremaks läheb. Teine asi on see, et võiks kõva ja selge häälega rääkida, et mis siis 3‑aastase lapse emal ära kaob ja mida Eesti riik sellega võidab. Ärge rääkige kaitsekuludest, see on vale! See läheb Reformierakonna kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse jaoks]. Rasedad naised, väikelaste emad! 20 eurot [pean maksma] mina, kui tahan arsti juurde minna. Mis läheb minul paremaks? Ma olen nõus see 20 eurot maksma, aga mis sellest paremaks läheb? Ärge rääkige, et midagi on läinud kallimaks. Ei, Tervisekassa eelarve on kordades kasvanud selle perioodi jooksul, kordades, mitte võrra. Raha on rohkem, aga tehakse lollusi, ehitatakse betooni, selle asemel, et inimesi ravida. Öelge mulle, selle tõstmise tulemusena …

Teie aeg!

… mis läheb halvemaks? Inimestel on ka arsti juurde minek kallim. Aga mis läheb väikelastega emal kallimaks, või isal, kellele oleks 3‑aastase või ka vanema lapse puhul olnud haigekassa[kindlustus] garanteeritud, nüüd ei ole? Räägime selle punkti ka lahti. Miks me sellest ei räägi?

Aitäh soovituse eest rääkida sellest, mis läheb paremaks! Paremaks läheb kindlasti see, et kõrgem omaosalus, kõrgem visiiditasu, mida tuleb maksta ainult üks kord aastas ja mida maksab tööl käiv inimene, läheb tervishoiuteenuse osutaja eelarvesse. Loodetavasti tervishoiuteenuse osutaja siis ka vaatab, kuidas saab teenuseid paremaks teha. 

Tõepoolest, kuna eelarve on pingeline, siis jah, ravikindlustust ei ole enam … Vabandust, ma kohe vaatan, kellaaeg on ka juba palju. Seda ei ole enam emadel, kui laps on alla 8-aastane või kui on kolm alla 16‑aastast last.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma võib-olla kuulsin valesti, aga mulle jäi mulje, et te ütlesite, et rasedatel ei ole visiiditasu.

Ei ole.

Aga tegelikult ju on.

Ei.

See lisandus juurde.

Jah.

Kuni 2‑aastaste laste puhul ja rasedatel naistel enne ei olnud visiiditasu ja nüüd on ka nendel 5 eurot visiiditasu.

Ei, rasedatel …

Poliitika on signaalide kunst ja te annate tegelikult signaali, et lapsi ootavad emad ja väikelapsed ei ole oodatud, sest nendel tekib nüüd, eks ole, kohustus, mida enne ei olnud. Enne riik andis signaali, et jääge rasedaks, saage lapsi, riik annab teile tasuta ravikindlustuse.

Raseduse ja sünnitusega seotud visiitidel eriarsti juurde visiiditasu ei ole. Mis puutub väikelastesse, siis enamasti käivad alla aastased ja alla 2‑aastased ja tegelikult kõik väikelapsed perearsti juures, väga harva suunatakse laps edasi eriarsti juurde, ja kui suunatakse, siis üks kord aastas on tal vähendatud visiiditasu, 5 eurot.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ukrainas sõda kindlasti käib. Samas on Eesti maailmas teisel kohal peale Haitit majanduslanguse pikkuse poolest. Ilmselt ei ole asi ikkagi sõjas, vaid Reformierakonna poliitikas. Muud põhjust ma ei oska välja mõelda, miks Euroopa Liidus kõigis riikides [majandus] kasvab, aga Eestis langeb. Sa ütlesid, et kuna raha tuleb rohkem tänu kõrgemale visiiditasule, siis teenus paraneb. Teenusepakkujal on rohkem raha, ta saab paremini kliente teenindada. Aga kas sa oskad põhjendada, miks olukorras, kus raha tuleb juurde, otsustas valitsus, et arstide palk ei tõuse neli aastat järjest? Kas siin ei ole teatud paradoks tekkinud? Ühelt poolt visiiditasu justkui kasvab, aga teiselt poolt see raha millegipärast arstideni ei jõua.

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlesin, et iga tervishoiuteenuse osutaja otsustab ise, kuidas ta saab selle rahaga teenust paremini osutada. Aga arstide palgast meil komisjoni istungil juttu ei olnud.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te siin vastates esimesele küsimusele ütlesite – see puudutas demograafiat, tuletan meelde –, et rasedatel on niikuinii visiit tasuta. Mina loen seletuskirjast, et lapseootel naised on selles rühmas, kellel jääb visiiditasuks 5 eurot, ehk nendel visiiditasu ei tõuse. Kas see on siis 5 eurot või on see tasuta?

Jaa, esialgu see tõepoolest niimoodi oli. Aga siin tegi komisjon ise muudatusettepaneku, see oli ettepanek nr 3, et viia meie seadus kooskõlla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga, mille kohaselt raseduse ja sünnitusega seotud visiitide puhul mitte mingisugust omaosalust ei küsita. Muudatusettepaneku jõustumise järel on see null.

Lauri Laats, palun!  

Aitäh! Hea ettekandja! Mu esimesele küsimusele te ühest küljest, eelnõu sisu kohta osaliselt vastasite, aga küsimuse teine pool oli seadusloome kohta. Tegemist on kobareelnõuga, siin on koos erinevad teemad: perehüvitised ja tervishoiuküsimused. Kas komisjonis juhiti tähelepanu ja küsiti ka ministeeriumilt, miks jällegi sellise kobareelnõuga meie ette tullakse, kuigi teemad on erinevad?

Aitäh! See ei olnud teemaks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te tutvustasite seda, milline menetlus oli komisjonis, ja ütlesite, et seal käisid ka huvirühmad, aga millegipärast te ei maininud midagi selle kohta, mida need huvirühmad reaalselt rääkisid. Mul on ees seesama paber, mis on teil. Näiteks ütles pensionäride ühenduste liit, et eelnõust paistab välja riigi soov iga hinna eest kulusid kokku hoida, olgu siis vanemahüvitise vähendamisega, sotsiaalmaksu [maksmise lõpetamisega ülalpeetava elukaaslase eest], haigushüvitisele ülempiiri kehtestamisega. Ma loen siit, et puuetega inimeste koda juhtis tähelepanu, et voodipäevatasu tõstmine võib tuua kaasa sellise olukorra, kus patsient lahkub haiglast enneaegselt, kuna tal ei ole võimalik voodipäevatasu maksta, või tema majandusliku olukorra tõttu on oluliselt mõjutatud ning piiratud ligipääs vajalikule näidustatud teenusele. Eesti Ametiühingute Keskliit väljendas muret, et inimeste omaosalus tervishoius kasvab. Miks te midagi sellist ei maininud? Tegelikult on huvirühmad ju väga-väga kriitilised selle eelnõu suhtes.

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult ollakse kriitilised olukorras, kus muudetakse omaosalust. See on ootuspärane. Seda, et üks eesmärke on kulusid kokku hoida, on ministeerium ka öelnud, see ei ole midagi uut. 

Mis puutub voodipäevatasusse, siis ma vaatan kohe, mis siin täpselt vastati. Mul läheb sellega hetk aega. Arvati, et inimene lahkub haiglast enneaegselt. (Köhib.) Vabandust! Siin ongi räägitud sedasama ja vastatud on seda, et lähtutud on ikkagi Tervisekassa väga pingelisest eelarvest. Tuletati ka meelde, et kui me räägime ambulatoorsetest visiitidest, siis on olemas inimeste grupid, kellel on ambulatoorse visiidi tasu madalam. Voodipäevatasu tõesti tõsteti, aga kui inimene on väga pikalt haiglas, üle 10 päeva, siis peab arvestama seda, et on olemas tasu ülempiir, millest rohkem ei maksta. Kui varem oli tasu 2,5 eurot päevas ja ülempiir 25 eurot, siis nüüd on ülempiir 50 eurot. Kui inimesel on raskusi selle maksmisega, siis saab ta abi ka sotsiaalsüsteemist. Aga üldiselt puuetega inimestel ja ka mõne teisel [grupil] – siin on terve loetelu nendest gruppidest – on soodsamad tasud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Õhtutund on hiline, teie olete väsinud ja meie ka, aga siiski tahaks täpsustust. Mis muudatusettepaneku me sotsiaalkomisjoniga koos siis tegime rasedaid puudutavalt? Mis õiguse see neile ikkagi täpselt andis? Algselt, eks ole, oli niimoodi, et kuni 2‑aastaste laste eest ei pidanud maksma visiiditasu ja rasedad ka ei pidanud [maksma]. Siis tuli sellesse eelnõusse muudatus: kuni 2‑aastaste laste eest hakatakse maksma 5 eurot ja rasedad [maksavad] ka. Nüüd me tegime muudatusettepaneku. Mille see rasedatel välistas? Kuni 2‑aastased lapsed lähevad perearstile ja ikkagi maksavad visiiditasu. Kuidas see nüüd täpselt on?

Visiiditasu on ainult eriarstiabisüsteemis, perearstisüsteemis on kõik visiidid tasuta. Kui me mõtleme väikelastele, siis tõepoolest, perearsti juures käivad nad väga tihti ja see ei maksa mitte midagi. Kui on vaja suunata väikelaps edasi, siis makstakse visiiditasu soodusmääras 5 eurot, mis kehtib kuni 19. eluaastani. Kõik visiidid, mis on seotud sünnituse ja rasedusega, on tasuta, ka eriarstiabisüsteemis, mitte ainult perearstisüsteemis. Ma arvan, et see on väga hea muudatusettepanek, ja selle me võtsimegi vastu.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Kolleegid saalis ja need, kes oma tubades meid vaatavad! Tervitame ka neid, kes meid internetis jälgivad. Võib-olla siiski on veel inimesi öötunnil meid vaatamas.  

Selle seaduse muudatuste kohaselt lõpetab riik alates 1. jaanuarist 2026 sotsiaalmaksu maksmise kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8‑aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8‑aastane. Ravikindlustuse lõpetamisega võrdsustab riik last kasvatava ema kodutu inimesega. Vaadake, nii suhtub riik lapsi kasvatavatesse emadesse ja annab sellega signaali: saage ise hakkama. Ajal, kui meil on demograafiline kriis, sajandi madalaim sündimus, inimestel on erinevad mured ja ebakindlus, puudub turvatunne, me anname neile veel selle hoobi, et ärge saage lapsi, muidu ise teate, ise vastutate.  

Seletuskirjas on seadusemuudatuste eesmärgina ära toodud selline lause, et tahetakse ühtlustada riiklikke hüvitisi ning luua tasakaalustatum ja riigieelarvele jõukohasem sotsiaalkindlustussüsteem. Aga mis tegelikult on? Täpselt nagu pensionäride ühendus on kirjutanud oma tagasisides, mida ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart tsiteeris, soovitakse kokku hoida nende sihtgruppide arvel, kes on haavatavad, aga ise vastu hakata ei suuda. 

Ma tänan väga sotsiaalkomisjoni ja osapooli, ka esimeest Karmen Jollerit, et see rasedatele mõeldud muudatus seadusesse sisse viidi. Aga see ehmatas tõesti komisjonis ka mind ära, et sinna vahepeal visiiditasu oli tekkinud. On tõesti hea, et see nüüd muutus. 

Aga räägime nüüd lapsi kasvatavatest emadest. Siin on öeldud, et [tahetakse] soodustada mõlema vanema töölkäimist. Sotsiaalkaitseministril on olnud ka sõnavääratusi. Ta on toonud esile, justkui tegemist oleks selliste inimestega, kes on väga jõukad, need kõik, kes tahavad kodus lapsi kasvatada, et mingu nad tööle, miks meie peame nende eest sotsiaalmaksu maksma ja nende ravikindlustust tasuma. Aga üldjoontes on nii, et kui ema jääb koju lapsi kasvatama, siis on see pere otsus. Tavaliselt on see ratsionaalsem käitumisviis, pere hoiabki võib-olla selle arvel kokku, et ei viida lapsi lasteaeda ega kooli ja ei pea soetama teist sõidukit või mis iganes. Ema saab olla kodune ema ja see [võimaldab] perel hoopis kokku hoida. Nii et tegemist võib olla mitte jõukate inimeste hüvega, vaid need inimesed tahavad lihtsalt, et lastel oleks tervislikum ja turvalisem ning ka pere jaoks oleks ratsionaalsem valik langetatud. 

Lastega pered on nende kärbete käigus ja selle retoorikaga pihta saanud rohkem kui küll. See peaks nüüd ära lõppema. Sisuliselt ju väikelaste ema töölkäimist siiski ei soodustata, vaid talle öeldakse, et kui sa tööle ei lähe, võtame sult sotsiaalkindlustuse ära. See on pigem selline sõnademäng ja demagoogia.  

Ma veel kord kordan: miks on vaja praeguses demograafilises kriisis sellist ettepanekut, et jätta sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude loetelust välja ravikindlustatud isikute abikaasad, kes kasvatavad mitut alla 8-aastast last, selle asemel, et leida täiendavaid hüvitisvõimalusi? Selle maksumus on 1,5 miljonit, nii et tegemist on marginaalse summaga, mida oleks saanud asendada teistest kohtadest [leitava rahaga]. Ei oleks olnud vaja peresid täiendavalt solvata.  

Nii, nüüd veel. Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorses eriarstiabis visiiditasu 5 eurolt 20 euroni ja haiglavoodipäeva tasu suureneb 2,5 eurolt 5 eurole. See hakkab kehtima ka kuni 2‑aastaste laste kohta. Erand nähakse ette haavatavamatele elanikerühmadele, kelleks on toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega … 

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

… inimesed, alla 19‑aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63‑aastased ja töötud, kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. 

Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ka ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,5 eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025.

Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani. Siin on huvigrupid ise andnud tagasisidet, et otsuste menetlustähtaja pikenemisega seonduv teave peab olema sihtgrupile selgelt ja üheselt arusaadavalt esitatud ja kommunikeeritud ning teenuste kättesaadavus peab olema vaatamata tähtaja pikenemisele tagatud. 

Eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutab visiiditasu tõus umbes 1,3 miljonit inimest, voodipäevatasu [muudatus] umbes 130 000 inimest ja retseptitasu [muudatus] umbes 900 000 inimest. Inimeste omaosalus tervishoiuga seonduvate kulude katmisel on juba praegu suur ning inimesi liigselt koormav. Kui rahvusvaheliselt on vastav näitaja keskmiselt 15%, siis Eesti keskmine oli 2022. aasta andmetel 22%. 

Sotsiaalministeeriumi enda analüüsis on leitud, et elanikkonna omaosaluse suurendamine ei saa olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel. Ometi on maksutõusud tehtud ja eelarvesse sisse programmeeritud. Analüüsis, selles Sotsiaalministeeriumi omas, on täiendavalt märgitud, et Eestis on tõsine proovikivi vähendada tervishoiukuludest tingitud vaesumist. Lisaks on leitud, et tervishoiukulude omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele on väga suur, ebavõrdsus tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane, mistõttu peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste omaosalust tervishoius vähendada, mitte suurendada, ja et inimesi tuleb suurte kulude ja vaesumise eest hoopis kaitsta. Aga meil toimub vastupidine: hinnatõus lisaks maksufestivalile, maksukaskaadile, mis selle kõigega kaasneb.  

Sotsiaalministeeriumi kodulehel on viitega WHO raportile märgitud, et liiga suur patsiendi omaosalus muudab paljudele vajaliku ravi kättesaamatuks, süvendades inimeste aina kasvavad ravivajadust, suur omaosalus toob kaasa suhtelise vaesuse tõusu ning kasvatab ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu. Selles 2023. aasta analüüsis on leitud, et terviseseisundis, tervisekäitumises ja hinnangutes terviseseisundile on jätkuvalt palju ebavõrdsust ning avalikkus sellega leppida ei saa. Opositsioon kindlasti ei lepi. Sellest analüüsist hoolimata me näeme, et tervishoiuteenuste tasud tõusevad ja teenused muutuvad raskemini kättesaadavaks. 

Võib-olla positiivne selle eelnõu puhul oli see, et vanemahüvitise ülempiiri laega leppis ühiskond ilma valudeta. Aga Isamaa teeb siinkohal ettepaneku eelnõu 507 [teine lugemine] katkestada. Just nendel põhjustel, mida ma ette lugesin.  

Nii. Ja nüüd Lauri Laats Riigikogu kõnetoolist. Palun!  

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid öötundidel suudavad interneti vahendusel jälgida! Vaatasin, et hea kolleeg Karmen Joller on haigestunud. Ega väga lihtne siin ööistungit pidada ei ole. Ma tuletan meelde, et esmaspäeval, kui me [kinnitasime] selle nädala päevakorda, tegin ma Riigikogu esimehele ettepaneku – teades juba ette, et kolmapäevane päev tuleb tihe, arvestades kõiki neid päevakorrapunkte – päevakorrast osa punkte välja võtta, kaasa arvatud sellesama olulise punkti, mida me praegu arutame. Sellist ettepanekut saalis ei toetatud. Loomulikult, [see praegune] tööviis ei taga esiteks kvaliteetset seadusloomet ja teiselt poolt mõjub see meie tervisele. Ega see hea asi ei ole, mis me siin teeme. 

Loomulikult haakub tervis ju ka selle eelnõuga, mis on toodud meie ette teisele lugemisele. See eelnõu on kobareelnõu, see ei ole kvaliteetne seadusloome. Siin on hästi palju erinevaid teemasid kokku pandud. Mul on kahju, et kui sellised seaduseelnõud tulevad komisjoni, siis komisjoni liikmed ei tõstata küsimusi, miks selline paber on nii kiirustades ja ilma analüüsideta meie ette toodud. 

Hea kolleeg Riina Solman juba läks [eelnõu] sisusse. Eks olulisemad teemad said ka kajastatud. Riina võib-olla ei jõudnud mainida seda, et kui me räägime erinevatest toetustest, siis ka nende läbivaatamise aega on selle eelnõuga, seda perioodi on pikendatud. Iseenesest on see ju väga suur probleem, nagu me aru saame. 

Loomulikult, arvestades demograafilist pilti, me peaksime soodustama sündimust. Seaduseelnõus on praegu välja toodud piirang sellise peremudeli suhtes, kui [perekond] on otsustanud, et üks pereliige kasvatab lapsi kodus. Edaspidi ei võimaldata talle tervisekindlustust. No andke andeks! Kas me tõesti ei suuda vaadata ettepoole, tegeleda demograafiliste probleemidega? Me vastupidi, piirame! Me tegelikult ju piirame sündimust! Seaduseelnõu seletuskirjas oli välja toodud, et kui see ema või isa ei taha tööle minna, kuigi riik võtab tervisekindlustuse ära, siis on alati võimalik osta tervisekindlustus oma vahenditest, et noh, kuus pluss-miinus 300 eurot. See on siis eelnõu lahendus sellele küsimusele. Mis seal ikka, tahate kodus olla, makske 300 eurot, kindlustame ära! "Hea" suhtumine. 

Retsepti puhul omaosalus suureneb, samuti haiglavoodipäeva tasu. Loomulikult, nagu siin on välja toodud, läheb eriarstivisiidi tasu neli korda kallimaks. Mis see muud on kui mitte sigadus. See lööb otseselt nende inimeste pihta, kellel on väiksemad sissetulekud. Nii see on, me saame sellest ju aru. 

Kui te hääletate selle [eelnõu] poolt kolmandal lugemisel või täna ei toeta meie, opositsiooni esitatud katkestamisettepanekut, siis te tegelikult hääletate selle poolt, et väga paljud inimesed jätavad lihtsalt arsti juurde minemata ja põevad haigust kodus, kui selline võimalus on. 

Sooviksin kolm lisaminutit. 

Kolm minutit lisaaega.

Miks te seda kõike teete? Siin käidi välja, et sõda käib. Käib küll ja see on probleem. Aga miskipärast ei meeldi teile rääkida sellest, et meil ei jagu riigis ressurssi, riigieelarvesse ei jagu ressurssi. See on tingitud sellest, et meie majandus on lihtsalt all juba kümnendat kvartalit. Praegune valitsus ei suuda seda noolt majanduses üles viia, vaatamata sellele, et meie naabritel läheb juba hästi, vaatamata sellele, et me kõik töötame ja näeme vaeva täpselt samadel tingimustel. Elektrihinnad on samad, geograafiline asend on sama, naabrid on samad. Ja siis me ütleme, et sõda käib, meie ei saa mitte midagi teha. See on puhas vale. See on puhas vale, mis te räägite! Siis me läheme ja tõstame makse, tarbimismakse, võtame veelgi inimestelt raha ära, võtame seda nende taskust ära. Tõstame teenuste hinda, rakendame automaksu.

Kui kõik kokku arvutada ja võtta arvesse nii 2025. aasta kui ka 2026. aasta erinevate maksude, aktsiiside ja teenuste hinna kasvu, siis 2026. aastal on see summa, mis võetakse inimestelt ja ettevõtetelt lihtsalt riigi lisatuluna ära, 1,5 miljardit. 1,5 miljardit! Nüüd on siin välja käidud, et aga meil ju läheb kõik kallimaks. Tõsi ta on, loomulikult läheb kallimaks, kui me makse tõstame. Miks ta ei lähe siis! 

Täna infotunnis ütles peaminister, kui ma tõstatasin küsimuse, kas ta oli teadlik, et justiitsminister soovib notaritasusid tõsta ja tagada nii notaritele aastas lisatulu 11 miljonit ja natuke pealegi, et ei olnud teadlik, et kooskõlastusringi ei olnud, et justiitsminister ei kooskõlastanud seda temaga. Aga samas ta nentis, et ka notaritasud on ju tegelikult ajale jalgu jäänud ja me peame neid tõstma, ka Rain Epleri juuksur tõenäoliselt võtab rohkem tasu juukselõikuse eest, ja nii edasi ja nii edasi. Aga miks nad kõik võtavad rohkem tasu? Miks Rain Epler peab juukselõikamise eest rohkem maksma? Sellepärast, et käibemaks on tõusnud, ka teised maksud on tõusnud ja kui järgmisel aastal rakendub automaks, siis ma usun, et Rain Epler ei jõuagi rohkem juuksurisse. Need tasud lihtsalt tõusevad. 

See oli loomulikult naljaga öeldud. Aga igas naljas on ka tõtt. Riik ütleb, et teenuste hinnad tõusevad, ja ise annab veel takka. Ja siis tuleb ta kõige vaesemate juurde ja ütleb: "Makske see jama kinni!" Loomulikult me esitame [teise lugemise] katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! No patt oleks sellise eelnõu puhul vaikida. Loomulikult on mõistlik ja arusaadav koalitsiooni soov otsida kõikvõimalikke vahendeid kokkuhoiuks, aga need kohad, kus kokkuhoidu otsitakse, on kuidagi müstilised. 

Ütlesin ka eelarve arutelu puhul, et huvitaval kombel, kui on head ajad, siis töökohti tekib ja mõnikord viiakse neid regioonidesse, aga kui kokku hakatakse hoidma, siis ilmselgelt mitte kunagi keskusest, vaid ennekõike ikkagi regioonidest. Ka Põlvas pannakse [asutusi] kinni. Tundub, et seal pole inimestel vaja ei sündide registreerimist ega surmade registreerimist, Põlvas saadakse tulevikus sellega kuidagi muul kujul või muud moodi hakkama. 

Nüüd on siis leitud olulised kokkuhoiukohad. Huvitav on see, et Reformierakond on läinud püha graali kallale. Ma mäletan, et neid arutelusid on ju varasemaltki parlamendi erinevates koosseisudes olnud õige mitmeid kordi. Vanemahüvitis oli ennevanasti püha ja puutumatu. Nüüd tundub, et Reformierakonnale enam mitte miski püha ja puutumatu ei ole, ja on mindud vanemahüvitise ülempiiri ümberarvutamise teele, et see lagi madalamale tuua. 

Teised saadikud on siin välja toonud, kuidas kohutava rahvastikukriisi kontekstis, kui ei ole mõtet rääkida ei kestlikust kahanemisest ega millestki muust, kui sündimus on langenud alla 10 000, ei ole meil ühtegi adekvaatset meedet ja sisulisi arutelusid me sel teemal ei pea, küll aga toimuvad erineval viisil nudimised. 

Kui keegi püüab rääkida mingist kindlusest, siis üks asi on minu meelest selge: peredel mingit kindlust ei ole. Esmaspäeval me rääkisime abortidest ja ka sündide puhul on see kindlasti nii, et kui kindlust ei ole, siis ei sünni lapsi ka. Maksutõusud panevad täiendavaid koormisi ja nüüd võetakse siit teiselt poolt ka veel ära. Nii et mõlemast taskust korraga püütakse pere arvelt riigieelarve tasakaalu lähemale saada. 

Minu küsimus on lihtsalt see, kas me oleme kõigele sellele mõelnud. Ma eelarve puhul rääkisin ka sellest, et peaasi, et me hiljaks ei jääks. Me kiitleme oma 3%‑liste riigikaitsekuludega. Meenutasin enne, et 1937.–1939. aastal olid riigikaitsekulud kaks korda või üle kahe korra kõrgemad kui nüüd, 7%, olid erinevad tellimused ja lootused, et me suudame, aga me jäime hiljaks. 

Nüüd on küsimus, kelle heaks me seda riigieelarvet tasakaalu lähedale viime, kui palju neid eestlasi on ja milline see ühiskond on, kes sellest eelarve tasakaalust tulevikus rõõmu hakkab tundma. Nii et seda eelnõu sellisel kujul ma kindlasti toetada ei saa. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 507 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Need on identsed. Nii Isamaa fraktsioon kui ka Keskerakonna fraktsioon teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine katkestada. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Vabandust! Hiline aeg. Enne kui me läheme hääletuse juurde, vaatame üle ka muudatusettepanekud. Meil on mõned muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ma palun Isamaa fraktsiooni poolt seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh, hea kolleeg! Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud kolleegid, me oleme eelnõu 507 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. 

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Teise muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.   

Järgnevalt viies muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ettepanekut hääletada ja toetada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt tänane kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 6. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 43. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun sedagi ettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud, seitsmenda muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun ka kaheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek … Priit Sibul, palun!

Palun ka üheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.  

Kümnes muudatusettepanek, head kolleegid, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme eelnõu 507 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 507 teine lugemine lõpetada.  

Aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt, mis teevad mõlemad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine katkestada. Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 507 teine lugemine on lõpetatud. 

Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508 teine lugemine. Palun ettekandjana … Ma juba näen siin Riigikogu kõnetoolis sotsiaalkomisjoni liiget Eero Merilindu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head seltsimehed unetud! Eesti Vabariigi [valitsuse] algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse 508 teemat arutasime sotsiaalkomisjonis kahel korral: 4. novembril ja 11. novembril. Menetluse kokkuvõte on väga põhjalikult kirja pandud seletuskirjas, mistõttu ma väga pikalt sellele ei pühendu. 

Eelnõu kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust ehk ööpäevaringset hooldusteenust saavatele vanaduspensionäridele. 

Meil olid kaasatud organisatsioonid: kohalikud omavalitsused ja pensionäride ühendused. Nad esitasid arvamust, et hooldekodus elavatele pensionäridele tuleks jätkata pensionäritoetuse maksmist, kuna nende pension on sageli väiksem ja kohatasud on tõusnud. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et üksi elava pensionäri toetus, mida makstakse üks kord aastas, oktoobris, ei ole mõeldud igapäevakulude katteks ja seadus ei määratle täpselt, kui suur osa pensionist peaks üldhooldusel olevale inimesele kätte jääma, kuid kohalik omavalitsus peab lähtuma iga inimese individuaalsetest vajadustest.  

Komisjon arutas seda teemat väga põhjalikult ja arutles ka hooldereformi tõttu [riigile] ja kohalikule omavalitsusele kaasnevate kulutuste üle. Eelnõu on läbinud keeletoimetamise. 

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. novembril, konsensuslikult, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, poolt 5, vastu 1, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 20. novembril. 

11. novembril me arutasime seda eelnõu veel kord. Seekord pandi hääletusele menetluslikud otsused: kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja anda volitus komisjoni esimehele allkirjastada kolmanda lugemise menetlusdokumendid. See on hästi lühidalt kõik selle kohta, mis toimus komisjonis. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Tegelikult me räägime hästi suurest pensionäride arvust: 6700. See summa, mis nad oktoobrikuus saavad, on kokku kuskil 1 340 000 eurot. Me just olime Eesti Keskerakonna fraktsiooniga visiidil Narvas ja külastasime ka hooldekodu. Just seda teemat sealsed asukad tõstatasid, et tegelikult lähevad pensionid hooldekodutasuks ja ega sellele vaesele vanale inimesele midagi kätte ei jää. Mis puudutab seda ühekordset toetust oktoobrikuus suurusega 200 eurot, siis see oli nende ainuke tuluallikas. Nüüd tahetakse see ära võtta. Miks te seda teete?

Jaa, me arutasime seda sotsiaalkomisjonis ja meile selgitati, et muudatus on seotud kärpeülesandega. Hooldereformiga seoses eraldab riik kohalikele omavalitsustele tuleval aastal 65 miljonit. Muudatusega kärbitakse 1,35 miljonit. Jah, see võib tunduda ebaõiglasena, aga tuleb arvestada riigi panust üldhooldusteenusesse.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Me räägime sellest 1,3 miljonist, mis võetakse ära erihooldusel olevatelt hooldekoduelanikelt. See on nii pisku! Ma küsin teilt kui arstilt, ettekandjalt, inimeselt, kui eetiline see on, et seda piskut ei peeta nagu mitte millekski. Sellele inimesele, kes seal üksinda on, kui ta on erihooldusel, ei või see väike raha kätte jääda, ta on justkui riigi omand ja tal ei peagi mitte midagi olema.

Me arutasime seda pikalt ja põhjalikult. Te olite ka sellel komisjoni istungil. Selgituseks oli see, et kohalikud omavalitsused jätavad pensionärile taskurahaks 20–25% tema pensionist, ja kohalike omavalitsuste abi peab olema võrdselt kättesaadav, sõltumata sellest, kas pensionär elab kodus või hooldekodus, kui on vaja soetada abivahendeid, nagu prillid ja muud asjad.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma olen aru saanud, et ega selle koalitsiooni jaoks pole miski püha ja pole austust ka eakate suhtes. Täna te lähete karistama kõige nõrgemaid, üksi elavaid pensionäre, kellel tihti ei olegi kedagi kõrval. Nad ei siirdu hooldekodusse sellepärast, et nad seda raskelt tahavad, vaid seda tehakse tervislikel põhjustel ja tihti ka seetõttu, et neil polegi kedagi kõrval, neil ei olegi kedagi, kes saaks olla neile abiks. Kas teile ei tundu see moraalitu, et te karistate üksi elavaid pensionäre oma saamatu majanduspoliitika eest?

Jaa, kindlasti tekitab see mitmeid küsimusi ja see tekitas ka sotsiaalkomisjonis küsimusi. Aga me rääkisime ka sellest, et kohalik omavalitsus peab kõiki inimesi võrdselt kohtlema, sõltumata sellest, kas pensionär elab kodus või hooldekodus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Sellest lähtuvalt, et peaks võrdselt kohtlema, olenemata sellest, kas [inimene] on hooldekodus või kodus, ei tohiks riik ju selliseid erisusi teha, nagu praegu on tehtud. Te räägite suurtest kärbetest, aga samas te tahate kärpida nendelt inimestel, kes on tegelikult hästi suure panuse riigi heaks andnud, ehk pensionäridelt. Järgmisest aastast te maksustate pensionid. Koalitsioon maksustab, ma ei räägi otseselt teist. Selle eelnõu kohaselt te võtate raha ära üksi elavatelt pensionäridelt, 6700 inimeselt. Ja siis te kõik räägite, et meil on vaja kärpida. Kelle jaoks see riik siis on? Ma tükk aega juba jälgin seda debatti. Minu arust, andke andeks, on praegusel koalitsioonil see arusaam täiesti kadunud. Kelle jaoks see riik on, kui me oma inimesi sellisel viisil nagu ei austa?

Kindlasti võime sellest pikalt rääkida, aga komisjonis oli meil selgituseks see, et hooldereformiga seoses eraldab riik kohalikele omavalitsustele täiendavat raha. See täiendav raha läheb nende inimeste abistamiseks.

Urmas Reinsalu, palun! 

Eero, ma arvan, et te olete valel teel selle käsitlusega, ettekujutusega, et need inimesed elavad praegu nendes hooldekodudes mingis raharikkuses. Tegelikult on need väga traagilised valikud nii lähedastele kui ka nendele inimestele, kes on sinna sattunud. Ma arvan, et küsimus ei ole praegu rahas, vaid jällegi nii-öelda suhtumises, hoiakus. Pole ime, et Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on selle vastu protestinud. 

Aga on üks asi, mida ma pean väga alatuks. Koalitsioon on poliitiliselt kokku leppinud, et selle eest, et üle 30 000 eakat inimest esindav Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on protestinud selle eelnõu puhul, teiste eelnõude puhul, ka mootorsõidukimaksu puhul eakate inimeste huvidest lähtudes nende valitsuse initsiatiivide vastu, otsustasite te nullini viia pensionäride ühenduste liidu rahastamise, neile kätte maksta ja nende suu sulgeda. Eero, sa oled ise tegelikult sõnakas mees. Ütle, et see ei ole ilus käitumine, maksta sellisel moel kätte eakate organisatsioonidele!

Ma saan aru, mida sa öelda tahad, aga me komisjonis seda ei arutanud. Kindlasti me võime sinuga arutleda sel teemal, kuidas tagada pensionäridele täisväärtuslik elu ning kuidas esimene, teine ja kolmas sammas sellele kaasa aitavad.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kas sulle ei jää muljet, et valitsus käitub nagu alkohoolikust poeg, kes oma vanemalt viimast läheb võtma, nihuke jabur on see olukord? Kuidagi muud moodi on seda raske kirjeldada. Igale küsimusele sa vastad, et valitsus eraldab 65 miljonit hooldereformiks. Kui ma õigesti mäletan, siis mitmed omavalitsused, sealhulgas, kui ma õigesti mäletan, nii Reformierakonna poolt eestveetav Tartu kui ka Kanepi ja Räpina, kus koalitsioonis ollakse, vaidlustasid selle ja ütlesid, et nende vahenditega ei ole võimalik hakkama saada. Mis sellest 65 miljonist tolku on, kui samal ajal muutuvad nõuded ja tegelikkuses nende vahenditega hakkama ei saada?

Ei no sellest 65 miljonist võime ka pikalt ja põhjalikult rääkida. Aga meile selgitati komisjonis, et üheks põhjuseks on kohatasu maksumuse tõus hooldekodudes. Selle eest me saame paremaid teenuseid, kuna me saame sinna paremaid töötajaid.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud eeskõneleja! See sambateema Priit Sibula [küsimuses] kiskus väga huvitavaks. Ma meenutan, et mõnikümmend aastat tagasi lubati teise pensionisambasse astumise eest lahedat vanaduspuhkust palmi all. Aga näete, majandus arenes teisiti ja riigi teise sambasse tõstetud sotsiaalmaksuosa sõi inflatsioon ära. See sammas ei hakanud tööle nende inimeste jaoks, kellelt te praegu lähete seda piskut käest ära võtma, ja samamoodi läks ka pensioni puudutavate lubadustega. Öelge, kes tegi selle ettepaneku ja kes lubas, et keskmist pensioni ei puudutata, et keskmine pension jääb maksuvabaks. See unustati kohe, kui te tulite võimule. Mis oli selle erakonna, juhterakonna nimi?

Ma ütlen standardse vastuse, et me ei arutanud seda sotsiaalkomisjonis. Sa tead ise, kes selle otsuse tegi. Aga ma ütlen, et me võime sellest pikalt ja põhjalikult rääkida. Mind ennast huvitab ka, kuidas tulevikus pensionärid ikkagi hakkama saavad, eriti see, kuidas need, kes on loobunud teisest sambast, ainult esimese sambaga hakkama saavad.

Urmas Reinsalu, palun! 

Eero, ma saan sinu kimbatusest aru. Sa püüad viia juttu mujale, mitte sellele küsimusele. Ma saan aru, et järgmisel aastal soovib valitsus kokku hoida nende eakate inimeste arvelt, kes elavad hooldekodus, 1,3 miljonit eurot. Seda on kolm korda vähem, kui praegu, 2024. aasta eelarve muutmisel, eraldati jõuludeks Rahandusministeeriumile raha selleks, et riigihaldust jõulukuul korraldada. Mu küsimus puudutab seda, kas pensionäride ühenduste liidu vastuseisul nendele eakate huvisid kahjustavatele seisukohtadele ja sellel, et riik, teie valitsus, lõpetas pensionäride ühenduste liidu rahastamise täielikult ja viis selle nulli, on omavaheline seos? Kas koalitsioonis on arutatud seda sellises perspektiivis? Eero, vasta mulle!

Mul selle kohta andmed puuduvad ja seda me sotsiaalkomisjonis ei arutanud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me avame läbirääkimised, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Rohkem küsimusi [täna] siin ei ole, aga edaspidiseks võib see olla kasulik teadmine. Ma vaatasin üle, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 105 käsitleb teise lugemise korda. Kommentaarides või seletuses on lahti kirjutatud, et eelnõu ettekandja räägib sellest, mis on juhtunud eelnõu esimese ja teise lugemise vahel komisjonis, mida arutati, mida komisjonis tehti. Aga ma panin tähele, et siin oli järjestikku vähemalt kolm küsimust, mis olid isiklikud, küsiti ettekandja isiklikku seisukohta. Ma küsin, kas istungi juhataja ei peaks tähelepanu juhtima, et isiklikud küsimused või isikliku arvamuse küsimine ei ole siin päris kohane, ei vasta päriselt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Aitäh, hea kolleeg! Me oleme valdavalt lähtunud põhimõttest, et niikaua kui püsitakse teemas ja kui teema puudutab seda konkreetset eelnõu, siis istungi juhataja ei sekku. Me oleme siin kuulnud päris palju komisjoni ettekandeid, kus ettekandja on võtnud [eelnõu] väga laialt kommenteerida. Mil moel komisjoni esindaja annab ülevaate sellest, mis komisjonis toimus, ja milline on tema seisukoht, on sageli just ettekandja enda otsustada. Aga kui küsimused väljuvad teemast, siis loomulikult istungi juhataja sekkub. See on tava, mis siin Riigikogu saalis kehtib. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ma arvan, et Jüri Jaansoni küsimuseasetus oli vägagi õigustatud ja ratsionaalne. Selles mõttes ma seda mõttekäiku teemas püsimise kohta täiesti jagan. 

Küsimus, härra istungi juhataja, on selles, et nende sadade tuhandete eakate inimeste muret ja seisukohti väljendava ülemaalise huviorganisatsiooni protestid on korduvalt, ja ka praeguse eelnõu puhul, jäetud tähelepanuta. Veelgi enam, valitsus, vastusena sellele, et see ülemaaline organisatsioon on julgenud protestida, on asunud seisukohale, et võtta ära tema rahastamine, see nulli viia. Ma arvan, et on õigustatud, et ka nende inimeste hääl, nende sadade tuhandete eakate inimeste mure ja selle kümneid tuhandeid inimesi koondava eakate huviorganisatsiooni hääl jõuab siia saali. Seda ei ole võimalik lihtsalt alla suruda ühe või teise nii-öelda tehnoloogilise trikiga. See hääl jõuab siia saali ja see mure on siin saalis …

Aitäh, Urmas Reinsalu! See kommentaar väljus protseduurilise küsimuse raamest. 

Me läheme edasi läbirääkimistega ja ma palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid ja inimesed, kes meid loodetavasti jälgivad interneti vahendusel! Teate, kurb on vaadata seda, mis siin jälle sünnib. 

Kui rääkida meie eakatest inimestest, pensionäridest, siis me teame ju väga hästi, mis statistika ütleb: suurem osa nendest elab absoluutses või suhtelises vaesuses. Selle eelnõuga võetakse nüüd veel ära lisaraha 6700 pensionärilt, kes elavad üksi. Nii nagu ka hea kolleeg Anastassia ütles, väga suure tõenäosusega neil polegi kedagi, ega nad niisama seal hooldekodus ei oleks. Ja nüüd riik ütleb neile, et me võtame teilt veel [raha] ära. 

Ma ei saa aru, kuidas teil käsi tõuseb seda tegema. Ma tõsiselt ei saa aru. Need inimesed on panustanud ühiskonda, need inimesed väärivad ka nendel tingimustel, mis neil praegu on, puhkust sellessamas hooldekodus, lootes selle peale, et iga aasta oktoobrikuus laekub nende kontole see väike lisaraha, 200 eurot ühekordset toetust. Kogusumma, mis see läheb riigile maksma, on 1 340 000 eurot. Ja siis me ütleme, et te ei vääri seda, me võtame teilt selle ära, teil läheb põhimõtteliselt niigi hästi. Tegelikult, kui me võtame raha ära, siis me ütleme sellega, et teil läheb niigi hästi, sest te olete hooldekodus. Ma tõesti ei saa aru.

Lisaks sellele maksustatakse järgmise aasta eelarvega pensionid. Reformierakonna lubadus oli selge, et pensione ei maksusta. Palun väga, jälle murdsite lubadust! Tanel Kiik tegi [kunagi] sotsiaalmeedias postituse: "Käed eemale pensionäridest!" Praegu ta vist ei julgegi tulla siia hääletama, aga kui tuleks, siis kindlasti ta hääletaks pensionäridelt raha äravõtmise poolt. 

Ma saan aru, hea kolleeg Eero, et ega sa siin puldis ju ennast mugavalt ei tundnud. Seda oli näha. Sa oled hea ja aus inimene. Siis tulebki käituda oma südametunnistuse järgi, mitte nii, nagu parteiliin käsib. Praegu on hea võimalus öelda, et ärme teeme seda. Miks me peame neid inimesi viima veel hullemasse olukorda, kui nad juba on?

Sotsiaaldemokraadid – vaadates nende ideoloogiat, vaadates programme – on praegu lihtsalt Reformierakonna lõksus. Ma mitte kuidagi ei tahaks uskuda, et sotsiaaldemokraadid läheks muidu pensionäride raha kallale. Aga koalitsioon on selline ja on kokkulepped.

Mitte kuskilt mujalt ei suudetud leida 1 340 000 eurot, et katta mingisuguseid auke. Siis hakati mõtlema, et mis need pensionärid teevad seal. 6700 pensionäri hooldekodus, neil niigi hea elu, võtame raha ära. Peaks häbi olema, lihtsalt häbi! 

Nii et loomulikult me seda eelnõu ei toeta ja ma teen ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt katkestusettepaneku. Aitäh!

Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saalisviibijad, saadikud oma tubades, siin saalis ja kodudes, inimesed, kes te meid veel jaksate jälgida! Ka minu hinnangul on tegemist väga küünilise kokkuhoiukoha otsimisega. Ma arvan, et paljud pensionäride organisatsioonid ja sotsiaalpoliitikaga tegelevad eksperdid jälgivad konkreetselt selle eelnõu kulgu. Isegi kui sellel otsusel ei ole laialdast mõju vanemaealiste inimeste elujärjele, nagu ka koalitsioon ise ütleb, et mõju on ju ainult [umbes] 6000 inimesele, siis see saadab vanematele inimestele negatiivse signaali, et neist ei hoolita. 

Võiks ju arvata, et pensione puudutavate lubaduste murdmisega ollakse sihtgrupis juba harjunud. Aga praegune kärbe üllatas vanemaealisi, kuid ka kõiki teisi just nimelt küünilisusega, sest minnakse ära võtma piskut, 1,3 miljonit aastas kõige haavatavamalt sihtgrupilt, kes enda eest seista ei saa, ta ei saa ennast kaitsta. Ma rõhutan, et see on pensionäride hulgas kõige haavatavam sihtgrupp, kelle puhul tõepoolest eeldati, et vastuseisu ei osutata. See on ju täpselt selline pisku, et seda [kärbet] ei oleks pidanud nende inimeste arvel tegema.

Eelnõu seletuskiri ütleb, et alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid pensionäritoetust saavate isikute sihtrühma ning seetõttu neile pensionäritoetust enam ei määrata. Muudatus puudutab ühetaoliselt väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid isikuid. 2025. aastal 1,5 miljonit, 2026. aastal samas [suurus]järgus ja edaspidi vastavalt 1,4 ja 1,5 miljonit hoiab riik sellega kokku vanemaealiste inimeste pealt, kes elavad tegelikult niigi ilmajäetuses. 

Tõsi on, Eero Merilind seda ütles, et sotsiaalkomisjonis põhjendati seda kärbet sellega, et selle korra aastas väljamakstava summa ärajäämine kellelgi konti ju ei murra, sest riik maksab suure osa hoolduskuludest kinni. Aga kas see on inimesele rõõmupäev või on see nagu alandav teade? Pigem on see seda viimast. Tõepoolest, alles see oli, kui valitsuse juhterakonna ettepanekul murti lubadust keskmist pensioni mitte maksustada. Seda lubadust murti äsja. Käesoleva eelnõuga oleme reaalsuses, kus see ebakindlust külvav valitsus ja pidev lubaduste murdmine paneb isegi elus palju kogenud inimesed ja nende kannatuse proovile. 

Eestis on ju praegu veel elus ja pensionieas viimane põlvkond inimesi, kes olid sunnitud üle elama teise maailmasõja ja stalinistliku okupatsiooniga kaasnenud õudused. Kuigi elus palju näinud ja kogenud inimesed on elanud vaesuses, nad on karastunud ja nende kannatus ei katke kergesti, ma arvan, et see samm, võtta ära ka see pisku, oli oma küünilisusega ehmatav. Vähemalt pensionieas vääriksid inimesed riigilt austust, aga mitte niigi vähese sissetuleku kallale minekut. 

Kunagine Reformierakond Siim Kallase juhtimisel ei kärpinud pensione kunagi, teadmises, et vanemaealised on kõige usinamad valijad ja kärpimine põhjustab valimistel tagasilööke. See andis võib-olla ka positiivse tulemi nende [valimis]tulemusele ja see vanemaealiste põlvkond võis toona loota vähemalt mingisuguselegi kindlusele. 

Palun lisaaega.

Lisaaeg kolm minutit, palun!

Aga nüüd on ainult halvad uudised. Riik ja valitsuskoalitsioon ei mõtle sellele, et suur osa pensionidest tuleb ju maksudena otse riigile tagasi. Vanas eas ei tahaks inimesed ju enam muud, kui et oleks tervist ja saaks rahus vanaduspõlve veeta, sest vaesust ja puudust on elu jooksul nähtud rohkem kui küll. Rahus ei lasta sellel põlvkonnal siiski olla. 

Ma kordan üle: praegune valitsus lubas, et keskmine pension jääb maksuvabaks, kuid see unustati kohe, kui võimule tuldi. Lisaks hakkab 2% suuruse laiapindse [julgeolekumaksu osa] tulumaksust kehtima alates esimesest eurost ja see tähendab, et ka pensionide puhul. Nüüd kaotatakse siia otsa veel justkui narritamiseks ära ka üksi elava pensionäri toetus neilt, kes elavad hooldekodus. 

Ma rõhutan üle, et siin räägiti pensionisammastest, aga sellel põlvkonnal ei ole nende pensionisammastega mingit pistmist. See 10, 17 või 15 eurot, mis sinna teise sambasse kukkus, oleks esimeses sambas indekseerimise tõttu kogunud palju rohkem [raha]. Meile lubati ju lahedat vanaduspuhkust palmi all selle teise samba eest. See sammas ei hakanud tööle, Eero, räägi sellest, kui palju sa tahad. Aga see pisku, mille te praegu ära võtate, on paljudele pensionäridele hädavajalik väärikuse allesjäämise meede. Sellel on oma mõju hooldekodus hooldusel elavate vanemaealiste inimeste elujärjele. Seda oleks hooldekodus viibimise ajal vaja, selle maksmist oleks vaja jätkata. 

Te olete korduvalt põhjendanud, et riik maksab ju need hooldekodukohad suures osas kinni, et sellepärast pole seda üksi elava pensionäri toetust enam vaja. Kohatasud on alates hoolekandereformi ettevalmistamisest kuni tänaseni tõusnud kuni 40%. Kui enne reformi oli kohatasu ühes üldhooldekodus 1100 euro ringis, siis nüüd on see tõusnud 1700 euroni. Sellega ei saa põhjendada seda piskut kärbet inimeste arvelt. Te lubasite sotsiaalhoolekandereformiga tasuta hooldekodukohti. Muuseas, tasuta kohti!

Teen ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse ehk pensionäritoetuse seaduse eelnõu 508 teine lugemine katkestada.

Aitäh! Nii, Priit Sibul, ma saan aru, et teil on soov sõnavõtuks kohapealt. Teie nime varasemates kõnedes ei kõlanud, siis sõnavõtt kohapealt. Priit Sibul, palun!

Austatud juhataja! Jaa, ma tahan avaldada oma seisukohta. Minu arust seda eelnõu ei saa toetada. Kui me vaatame kas või äsja teise lugemise läbinud eelarveseadust, kus Kliimaministeeriumi haldamiskulud kasvavad kordades rohkem kui selle eelnõuga üksi [elavatelt] pensionäridelt ära võetav [toetus], siis see on, nagu ma ennast väljendasin, nihuke 60‑aastase purjutava mehe käitumine, kes läheb oma ema käest selle taskust viimast võtma. Minu meelest riik niiviisi käituda kuidagi ei saaks. 

Minu meelest võiks tänaseks olla igaühele selge, et selles imelises telereklaamis, mis Reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli, kui Kaja Kallas televiisorist tuppa kahe armsa vanainimese vahele ronis ja neile maailma [asju] hakkas selgitama, ei olnud tegemist mitte kindlate kätega, vaid need inimesed olid kindlas haardes. Sellest värgist, mida Reformierakond pärast võimule tulekut on korraldanud, sellest kindlast haardest enam välja pole võimalik saada.

Nii et on väga kahju. Ma loodan tõesti, et seda eelnõu me sellisel kujul täna ei toeta.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 508 teine lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ning mõlemad teevad ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508 teisel lugemisel katkestada. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 508 teine lugemine on lõpetatud ja lõppenud on ka meie tänane istung. Head ööd kõigile!