Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 47 Riigikogu liiget, puudub 54.

Võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi täna ei ole, saame minna tänase päevakorra juurde.

On üks, aga oluline päevakorrapunkt: Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Mart Maastiku.

Suur tänu, hea kolleeg! Austatud kolleegid ja inimesed, kes vaatavad meid taevakanalite kaudu! Head kolleegid, ärge minge saalist ära, sest ma arvan, et teil oleks võib-olla mõistlik kuulata täna seda eelnõu, et te ei teeks ennatlikke otsuseid. Täna keegi viskas juba nalja, et täna on mardipäev, tänane ainukene punkt on Mardi poolt ette kantav punkt. Katsukski siit huumori valdkonnast minna tõsisemaks.

Mäletan, ma käisin koolis ja eesti keele tunnis toodi selline näide, kuidas komakoha panemine on väga oluline. Kas "tappa, mitte armu anda" või siis "tappa mitte, armu anda". Sellest komakohast sõltub väga palju elus. Ja nii on ka selle tänase eelnõuga.

Natukene sellest eelnõu sisust. Sest muidu nendest paragrahvidest pole mõtet siin rääkida. Ja sisu on lihtne. 1. jaanuaril 2006 jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, kus laiendati ka teistmise aluseid. Kahjuks need õnnetud, kes on enne 2006. aasta 1. jaanuari olnud sellises seisus, kus nad on soovinud teistida, kuid mingitel tingimustel, kus ei ole olnud piisavalt materjale ja on hiljem selgunud, et väga olulised tõendusmaterjalid on tulnud peale teistmist, ei ole enam võimalik neil uuesti sellist seaduse laiendust kasutada. Nii võibki tekkida selline olukord, kus, kuigi põhiseaduses on kirjas, et omand on püha ja puutumatu, need inimesed on mitukümmend aastat olnud ebaõiglaste otsuste vangis. Ma üritangi täna selle seadusemuudatusega aidata neid inimesi. Ja ma arvan, et teie ka. 

Ega siin väga pikalt polegi rohkem rääkida. Me anname võimaluse ka nendel inimestel, kes enne 1. jaanuari 2006 on pidanud oma teistmisavaldusi … On ebaõiglaselt saanud kohtuotsuseid just sellepärast, et ei ole olnud piisavalt tõestusmaterjali, mis on ilmunud, tulnud hiljem. Siis anname nendele uue võimaluse, et nende jaoks avaneks ka uus voor. 

Ma loen ette ka selle eelnõu sisu. Paragrahv 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse paragrahvi 7 tekst loetakse sama paragrahvi lõikeks 1;

2) seadust täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

Juhul, kui isik on esitanud teistmisavalduse kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ja sellele avaldusele ei ole antud menetlusluba, siis võib sama isik 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineva aluse olemasolul esitada uue teistmisavalduse Riigikohtule kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. 
Ja nüüd, komisjonis oldi arvamusel, et mingite üksikjuhtude puhul ei ole nagu alust luua pretsedenti, et muuta seadust, aga ma arvan, et iga indiviid ja tema õigused Eestis on tegelikult olulised. See ei tee ka mitte mingisugust väga suurt koormust, lisakoormust kohtutele. Vaevalt et neid õnnetuid, kellel on ilmnenud uued asjaolud kohtuasjades, väga palju on. Seega teen siiski ettepaneku kõigil hääletada selle seadusemuudatuse poolt. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kõigepealt, teistmise mõistest, osa võib-olla siin saalis ei tea seda. Teistmine on jõustunud kohtulahendi või kohtumääruse uus läbivaatamine, kui on ilmnenud uued asjaolud. See on mõistlik ja seda ei saaks piirata, sellepärast et minu hinnangul on põhiseaduse §-s 32 igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Ja see asjaolu on ülimalt oluline – see, et see põhiseadus rakenduks ka reaalselt, tegelikult. Ja muidugi ka põhiseaduse kommentaarid ütlevad väga selgelt ära, et puutumatuse tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. Ja küsimus ongi praegu siin omandis. Võib-olla tegemist on üksikjuhtumitega, aga see olukord võib tabada meid igaüht siin saalis. Kuidas te hindate minu seda mõttekäiku, et praegu kehtiv õigusnorm on põhiseadusevastane?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole küll õigusala ekspert, pean tunnistama, aga kõik see, mida te rääkisite, oli väga loogiline. Ma arvan, et iga seadusemuudatus, mis annab võimaluse meie riigi kodanikel oma õiguste eest seista, on igati teretulnud ja õigustatud. Aitäh!

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu mõte on üllas, aga eelnõu seletuskiri, ma vaatan siin, on küllaltki üldsõnaline. Tegelikult see ei anna vastust küsimusele, miks just praegu ja miks just selline teistmisvõimalus peaks rakenduma varasemalt. Kas siin on taga mingid konkreetsed juhtumid? Ühesõnaga, mis on kogu selle eelnõu menetlusse andmise taust? Kui te seda natuke lahti räägiksite, siis saaks võib-olla asja olulisemalt selgeks.

Aitäh! Jaa, kindlasti ongi aluseks ka üksikjuhtumid ja konkreetsed isikud, kes on pöördunud minu poole. Tegelikult on seda seadusmuudatust on üritatud ka varem Riigikogus menetleda. Mina siis Riigikogu liige ei olnud. Aga ma leian, et needsamad üksikjuhtumid on väga olulised. Nii et see ongi see alus. Ma arvan, et iga üksikjuhtum, kus õiglus saaks jalule seatud … Meie ei loo pretsedenti praegu siin. Meie ei ole kohtumõistjad, me anname nendele inimestele võimaluse uueks teistmiseks. Kolleeg Grünthal juba rääkis, et see on ikkagi põhiseaduses kirjas, et omand on püha ja puutumatu. Selle seadusemuudatuse mõte on just see, et miks just enne 1. jaanuari 2006? Just siis tuli uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis teistele, peale 1. jaanuari 2006 annab selle võimaluse. Ja lihtsalt laiendada seda varasemaks, et ka need, kes olid mingil õnnetul moel omamata kõiki tõendusmaterjale, kas kuritegelikul teel peidetud materjale või muul moel, aga need materjalid on välja ilmunud konkreetsetel juhtudel. Ja praegu on minule teada olevatel andmetel täiesti ebaõiglane kohtuotsus mitte kohtu poolt probleemi pärast, vaid sellepärast, et puudusid vastavad materjalid, mis oleks tegelikult tol ajal muutnud kohtuotsust kardinaalselt. Ja see on see probleem, mida me proovime praegu lahendada.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Küsimus on nagu ka põhimõttes, sest nagu ma eelnevalt märkisin, on teistmine jõustunud kohtuotsuse või määruse uuesti läbivaatamine, ja rõhutan väga olulist asja: kui on ilmsiks tulnud uusi asjaolusid. Uusi asjaolusid ei pruugi praeguses seaduses sätestatud tähtaja jooksul ilmneda. Ja kui ilmnevad uued asjaolud, mis annavad aluse jõustunud kohtulahendi läbivaatamiseks, siis peab selline õigus olema tagatud tegelikult ka kõigile Eesti Vabariigi kodanikele. Me ei saa minna vastuollu põhiseaduse §‑ga 32, mis sätestab, et omand on püha ja puutumatu. Kui me omandi puutumatuse ja pühaduse reguleerime mingisuguse madalama astme seadusega, kus on esitatud tähtajad, siis on see minu hinnangul põhiseaduse riive. Mis on teie hinnang?

Aitäh! Ma olen teie hinnanguga täiesti päri. Ja eks ma sellepärast selle eelnõu siia sisse andsin, et ma üritan ka kaasa aidata, et võimaldada tõesti ka nendel inimestel, kellel oli selline seaduse riive, oma seisukohti hiljem tutvustada. Nagu te ütlesite, et on ilmnenud uued asjaolud. Nendel on ilmnenud uued asjaolud ja ma arvan, et ega see ei võta kelleltki mingit tükki küljest ära, kui võimaldada neil seda teha. Nii et see on igati loogiline ja kuna seadustik, tegelikult uus seadustik jõustus 1. jaanuaril 2006, siis oleks ju võinud panna ka sinna sisse, et see on tagasiulatuva jõuga, mida meie praegu saame siin muuta, et see oleks nii.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma olen teiega nõus selles mõttes, et teistimisvõimalus varasemalt kui 2006 võiks olla. Ka Vabariigi Valitsus, ma vaatan, oma arvamuses, kuigi Justiitsministeerium teeb oma ettepaneku eelnõu tagasi lükata, rõhutab, et ühest küljest küll põhiseaduse järgi peaks kohtutel või selliseks õigusriigi oluliseks elemendiks olema õiguskindlus, et tehtud kohtuotsused peaksid kehtima pikalt, aga teisest küljest tuuakse ka välja, et see põhimõte ei ole absoluutne, uute asjaolude ilmnemisel ja põhjendatud juhtumitel tuleb asju üle vaadata, see on ka oluline asjaolu siin. Seepärast ma küsin, kuidas teil läks. Kuidas teil oma vaatest läks kogu see diskussioon komisjonis? Miks teie hinnangul komisjon otsustas selle eelnõu tagasi lükata?

Mul on raske komisjoni seisukohti siin väljendada, kuid võib-olla ei osanud ka ma nii hästi ise väljendada neid seisukohti seal komisjonis, pean tunnistama. Kuid vaatamata sellele saavad komisjoni liikmed oma seisukohta täna siin saalis ju väljendada ka teistmoodi. Ma ütlen, et ma ei ole õigusala ekspert, aga ma väga hästi sain ise aru sellest, et see on ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes on olnud oma probleemidega hädas enne 1. jaanuari 2006. Aga ma arvan, et täna ma suutsin ehk võib-olla paremini selgitada neid seisukohti, ja loodan, et ka komisjoni liikmed saavad oma arvamust siin muuta.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea eelnõu esitaja! Mul on küsimus selle kohta, et kindlasti 20 aastat tagasi sellega tegelesid Eesti tipptippjuristid ja küsiti arvamusi erinevatelt osapooltelt. Kas te teate, mis põhjusel see tärmin pandi just 1. jaanuar 2006? Kas seal nähti mingeid ohtusid, mida ta võib kaasa tuua, mingeid täiendavaid koormusi kohtutele? Kas see info teile on teada või oskate kommenteerida?

Aitäh! Mul ei ole seda infot, aga ma järeldan lihtsalt siit küsimusest lähtuvalt, et jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, ega seal muud midagi ei olnudki. Lihtsalt sellest 1. jaanuarist ja seal seda tagasiulatuvat jõudu millegipärast sisse ei pandud. Võib-olla lihtsalt ei mõeldudki selle peale. Ma ei oska seda kommenteerida. Kuid ma arvan, et meie ülesanne ja võimalus on praegu seda siiski muuta ja anda neile inimestele, keda ilmselgelt ei ole palju, kellel on tekkinud uusi asjaolusid nii palju ja tagantjärgi … Võib-olla need ongi üksikjuhtumid, aga iga üksikjuhtum on ka väga oluline. 

Kui me saame lahendada siin Riigikogus kas või ühe inimese mure ja saatuse, siis see on ka tegelikult oluline, seda enam, et ega see mingit halduskoormust või mingeid erilisi probleeme kohtupidamises ei too. Ma ennustan, et need ongi väga üksikud juhtunud. 

Nii et katsume oma kaaskodanikele appi tulla selles. Riigikogu ülesanne ongi ju tegelikult oma kodanike eest seista. Kuigi me oleme siin viimased nädalad vaielnud eelarve üle, kus on väga erinevad lähenemised ja mis mõjutab tegelikult kogu riigi tulevast käekäiku ja mitte ainult ühe aasta lõikes, vaid kümneteks aastateks. See on vaieldav küsimus, sest me keegi ei tea täpselt, mis edasi saab. Aga siinkohal on meil võimalus üks kord teha otsus, millega me saame kedagi konkreetselt tõesti aidata. Ja sellega mitte luues sellist pretsedenti, et igaüks tuleb … Ma tean, ka komisjonis öeldi, et kuidas me saame iga üksikjuhtumi jaoks hakata looma seadusandlust. Antud juhul tegelikult me ei loo üksikjuhtumi jaoks, me loome kõigile neile inimestele, kellel on mingid uued asjaolud tekkinud enne 1. jaanuari 2006. Aga see on ikkagi võimaluse andmine. 

Nii et ma ikkagi juhin tähelepanu, et katsume mõelda kuidagi heatahtlikult. Ja ma ei tea, kuidas teil tavaliselt on. Erakondadel on nõupidamised, seal tehakse mingeid otsuseid, kuidas hääletada. Ma ei tea, kuidas teil need otsused on, aga võib-olla te täna kuulasite seda. Tõesti, ma ütlen, et komisjonis ma ei olnud võib-olla nii hea rääkija, aga ma viisin veel rohkem ennast kurssi, et aru saada nendest asjadest, ja ehk meie tänane dialoog teiega siin aitas ka jõuda lähemale sellele õigele otsusele. Aitäh!

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et see eelnõu on juba mitmes kord Riigikogus. Ma pean tunnistama, mina olen esimest korda Riigikogus. Äkki saate lühidalt seletada, miks varasemalt pole seesama eelnõu toetust leidnud ja kas on ilmnenud mingeid uusi asjaolusid võrreldes eelmise hääletusega? Ja kui on, mis need siis on?

Pean tunnistama – ma ütlesin ka, et ma ei olnud sel ajal Riigikogus –, et ma tõesti ei tea neid asjaolusid ja kas see oli samas sõnastuses või mitte. Aga põhimõte, et aidata inimesi sarnase eelnõuga, oli. Aga see ei tähenda seda, et me ei peaks uuesti üle vaatama. Ja võib-olla on siin ka mingid muud, kuidagi sõnastus on teine. Ma tõesti ei oska sellele küsimusele vastata, aga ma siiski lähtun mitte ajaloost, vaid sellest, kus me täna oleme. Ja ma leian, et täna on meil võimalik teha selline otsus, mis on inimesi aitav. Ja see on meie ülesanne siin Riigikogus. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata arutelu juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid ja selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, õiguskomisjon arutas Mart Maastiku eelnõu 7. oktoobril. Komisjonis võtsid osa komisjoni liikmed Anti Haugas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Ja kutsutud oli Riigikogu liige Mart Maastik, kes on eelnõu autor, ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson. Ja menetlus nägi välja niimoodi, et Mart Maastik kõigepealt selgitas suures plaanis sedasama, mida ta ka siin puldist rääkis. Ehk siis küsimus on teistmisavaldusele menetlusloa andmisest enne 2006. aastat ja pärast 2006. aastat, kui muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Pärast seda võttis sõna Stella Johanson, justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik, ja need, kes on hetkel vaadanud valitsuse arvamust, siis seal on 11 punkti. See arvamus on väga põhjalik, kahel leheküljel. Ma võtan selle lühidalt kokku, et ma tõesti kõiki neid punkte ei hakka ette lugema ja ka komisjonis tegelikult sellist palvet ei esitatud. Aga kuna see arutelu siin oli ka sisuline, siis ma püüan Stella Johansoni sõnad siit puldist edasi anda, et pehmelt öeldes on see eelnõu sisuliselt ja õigustehniliselt problemaatiline. Ta selgitas, et teistmine on väga konkreetselt kinnises loetelus alustel juba jõustunud kohtuotsuse või määruse uus läbivaatamine Riigikohtus, näiteks kui isikut ei ole menetlusse kaasatud või konkreetne säte, mille alusel see kohtuotsus tehti, on tunnistatud põhiseadusvastaseks. On oluline märkida, et õigusriigi põhimõtte oluliseks elemendiks on õiguskindlus, ning seeläbi on õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt ka teistmisavaldustele seatud tähtajad. See on teistmise aluse teadasaamisest kaks kuud, kuid absoluutne tähtaeg viis aastat ehk pärast mida teistmisavaldust esitada ei saa. Ja kui ei ole isikut menetlusse kaasatud, siis on see tähtaeg 10 aastat. Nii et teistmisavaldused on Eestis olemas küll ja nendel on teatud tingimused ja tähtajad.

See küsimus oligi selles, et see muudatus, mis selle eelnõuga tahetakse teha, teeb õiguskindluse põhimõtte väga problemaatiliseks ja loob väga abstraktse kindlaks määramata ja piirideta võimaluse avalduste esitamiseks. On teadmata, mida selline muudatus praktikas tegelikult kaasa tooks. Ja ma arvan, mis on väga oluline lause, on see, et eelnõu ettepaneku põhiseaduspärasus on seetõttu äärmiselt kaheldav. Ja neid muudatusi, nagu ma ennist ütlesin, mida Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus välja toob, on tõepoolest 11 tükki ja enamus nõudeid, millest, ma saan aru, ka see eelnõu on tingitud, on aegumise tõttu kohaldamisalast väljas. Ehk siis tegelikult, kui me vaatame ka seda aega, siis me räägime sisuliselt 20 aasta tagusest seaduse muutmisest ja veel omakorda siis tagasi minna sellest.

Ja siis me arutasime õiguskomisjonis ka teistmise üle, et mis see teistmine siis on, aga see võib-olla praegu ei puutu nii palju sellesse eelnõusse hetkel, selles mõttes, et sellesse konkreetsesse. Ja pärast seda, kui oli Stella Johanson teinud ülevaate Vabariigi Valitsuse arvamusest, mis, nagu ma ütlesin, ei olnud toetav, leidis, et õiguskindlus ja lausa põhiseadusvastasus võib siin olla, siis otsustati teha menetluslikud otsused, millest üks oli teha ettepanek eelnõu täiskogu päevakorda võtta täna, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind ja konsensuslikult teha ettepanek eelnõu tagasi lükata.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid, ma ei esinda siin Reformierakonda, ma esindan iseennast. See täpsustus alustuseks.

Ma pean lihtsalt oluliseks märkida, et läbirääkimised on fraktsioonidele, nii et selles mõttes sa siiski saad fraktsiooni nimel kõnet pidada, aga võib-olla fraktsiooni seisukoht langeb kokku sinu seisukohaga, ma ei saa seda välistada.

Fraktsiooni seisukoht ei ühine päris minu seisukohaga, aga ma räägin oma jutu ära. Ma ei tulnud siia tegelikult agiteerima seda, et kas peaks sellele poolt või vastu hääletama. Ma ei tulnud ka eelnõust rääkima, sellepärast et eelnõus on ka omad probleemid vormi poolest. Aga ma tulin rääkima natukene, mõnele küsimusele siin vastama. Asja taustast niiviisi, et kui me räägime sellest ajast, mis on möödunud nendest juhtumitest, siis seda ei saa vaadata juhtumitel, kui kohtuotsused on tehtud mingite materjalide alusel. Aga paraku kohtumenetluse jaoks väga olulised materjalid ilmuvad välja väga-väga palju hiljem, asjaosaliste surma järel, nagu siin konkreetsetel juhtudel taustaks on. 

Aga ma räägiks pigem sellest asjast, mis siin on. Mulle tundus ka, et komisjoni esimees on siin, õiguskomisjoni esindaja on siin valinud poole ja rääkinud asjast nagu ühelt poolt. Tegelikult seesama Vabariigi Valitsus, valitsuse arvamus, mis siin on, viitab ühest küljest küll õiguskindlusele, aga teisest küljest viitab ka sellele, et see õiguskindluse põhimõte ei ole absoluutne. Siin on võimalikud erisused, kui on põhjendatud asjaolud. Ja ma arvan küll, et kui kohtumenetlus on läbi viidud sellistel valedel asjaoludel või tõendite puudumise tõttu ei ole jõutud piisavalt või õigetele järeldustele või ei ole saadud teha korralikke otsuseid, siis on teistimisvõimaluse andmine vajalik. See nüüd selleks.

Aga veel, mis ma siin tahtsin rääkida, on see, et kõigepealt kohtusüsteem peaks olema sõltumatu. Ei ole meie asi hinnata siin, kas kohus teeb ebaõiglaseid või õiglaseid otsuseid, aga küll peab kohtusüsteemil olema võimalus see kohtumenetlus uuesti läbi viia, kui on põhjendatud asjaolud. 

Madis Timpson küsis siin nende varasemate juhtumite kohta. Jah, ma võin ise ka öelda, et seesama eelnõu on siin varasemates koosseisudes olnud ka menetluses. Viimane kord eelmise koosseisu lõpus. Sarnaselt sellega, tuleb tunnistada, tõi õiguskomisjon selle saali tagasilükkamisele, aga saalis otsustati vastupidi, selle eelnõu [menetlust] esimese lugemise järel jätkata. Aga eelnõu ise langes menetlusest välja seoses Riigikogu koosseisu töö lõppemisega. 

Juttu oli natukene sellest 2006. aastast. No see ei ole eriline märksõna siin, sellepärast et see langeb kokku lihtsalt selle tsiviilkohtumenetluse uue seadustiku väljatoomisega. 1. jaanuarist 2006 see redaktsiooni kehtivus algas. Sellega koos, rõhutan, just nende asjaosaliste kirjade või suhtluse tõttu ministeeriumiga pandi just sellesse redaktsiooni sisse teistimise võimalus, aga mitte tagasiulatuvalt. Nii et see on ka üks probleemkohti siin. 

Nii et kokkuvõtteks. Ma arvan, et võimaluse loomine, kordan veel kord, võimaluse loomine Riigikohtule sõltumatu ja õiguspärase kohtumenetluse läbiviimiseks on meie ülesanne ja ilma igasuguste hinnanguteta, kas kohtuotsused on õiglased või ebaõiglased. Kohus on sõltumatu. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma tänan kõigepealt Jüri Jaansoni, et ta tõi selgust sellesse, kuidas eelmistel kordadel on läinud, vähemalt meie eelmises koosseisus. Mulle oli see teadmata, aga nüüd me teame, et seesama eelnõu lihtsalt langes välja, kuna lõppes koosseisu istungjärk ära. 

Tegelikult sealsamas komisjonis, õiguskomisjonis võttis sõna ka Varro Vooglaid. Tema arvates peaks üldse olema selline võimalus, et siiski tähtajatult teatud juhtudel teistida uuesti kohtuotsuseid, sellepärast et, nagu siin ka Jüri Jaanson välja tõi, kui tulevad olulised asjaolud, mis tegelikult on põhjapaneva jõuga, mis annavad eelduse kohtuotsuse kardinaalseks muutmiseks, siis selline võimalus peab olema. 

Väga keeruline on tegelikult elada teadmises, et sul on ülekohtuselt tehtud otsus, mitte kohtu pärast, ütleme, mitte kohut süüdistades või ametnikke süüdistades, vaid sellepärast, et lihtsalt osa andmeid oli puudu. Maailmas on teada küll ja küll juhtumeid, kus ka täiesti süütuid inimesi on süüdi mõistetud ja ka hukatud näiteks. Need on küll väga äärmuslikud juhud. 

Praegusel juhul ma siiski arvan, et selle seadusmuudatusega me ei loo mitte mingisugust lisahalduskoormust. Aga me anname suure võimaluse kas siis ühele inimesele või mitmele inimesele õiglus jalule seada. See on väga üllas ja õige otsus, kui me selle poolt hääletame. 

Väga keeruline on teie hingedesse sisse vaadata ja teada, kuidas fraktsioonides on otsused tehtud, kuid ma siiski juhin tähelepanu, et praegu katsuge igaüks oma peas mõelda, et kui teie oleksite sellises olukorras, et teil ei olegi nagu väljapääsu. Ainuke väljapääs on see, et tehakse tagasiulatuvalt seadusmuudatus. Ja see, veel kord, nagu eelkõnelejagi ütles, ei anna veel mingit selgust või ei viita sellele, et kohtuotsus peaks muutuma. Võib-olla ta ei muutu. Aga see annab hingerahu kindlasti sellele inimesele, kes leiab, et uute asjaolude, väga selgete uute asjaolude ilmnemisel saaks ikkagi õiglus jalule seatud. Püüame kaasa mõelda ja ikkagi kutsun teid kõiki hääletama selle muudatusettepaneku poolt. Aitäh!

Ja nüüd on kas sõnavõtt koha pealt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel või vastusõnavõtt. Andre Hanimägi, kas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel? Kumb siis?

Vasturepliik fraktsiooni nimel. Vasturepliiki saab ainult fraktsiooni nimel.

Vastusõnavõtt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun, Andre Hanimägi!

Aitäh! Ma tahtsin lihtsalt, kuna jäi võib-olla mulje, et õiguskomisjoni esimees kuidagi valikuliselt tõlgendas õiguskomisjonis toimuvat. Ma sellega kindlasti ei nõustu. Ma tuletan meelde, et õiguskomisjoni otsused olid konsensuslikud. Seda esiteks. 

Ja teiseks, ma ei ole kunagi väitnud, et teistmisavaldused on absoluutsed. Seda nad ei ole ka praegu. Ärgu jäägu siit saalist inimestele mulje, et kui mingi aeg hiljem, aastaid hiljem tulevad mingisugused uued tõendid, mis pööravad kogu kohtuotsuse pea peale, siis on mingi tähtaeg ja siis sa ei saagi minna. Ei ole niimoodi. Teistmisavaldusel on küll tähtajad, aga need algavad näiteks tsiviilmenetluses sellest hetkest, kui ilmnevad uued tõendid. Ja kriminaalmenetluses on hoopis näiteks inimõigusrikkumised, seal ei ole üldse selliseid tähtaegu. 

Lihtsalt et ei jääks kõlama arvamus, et Eestis on olukord selline, et mõni aeg hiljem tekivad uued tõendid ja siis nendega ei olegi mitte midagi pihta hakata. Et selle eelnõu puhul on palju rohkem probleeme ja ma soovitan kindlasti Vabariigi Valitsuse arvamust lugeda veel kord. Ma tõesti kõike sellest ette ei lugenud, aga seal on 11 punkti, millest nii mõnigi ütleb väga selgelt, et see eelnõu seda probleemi ei lahenda ja ei saagi lahendada.

Suur tänu! Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 439 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 439 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 15, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 439 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega, head kolleegid, on tänane istung lõppenud. Kaunist nädalalõppu teile kõigile! Aitäh!