Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohal on rohkem, aga kohalolijaks jõudis registreerida 77 Riigikogu liiget, puudub 24.  

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna sooviks Keskerakonna fraktsiooni poolt üle anda arupärimise majandus‑ ja tööstusministrile Erkki Keldole. Ja nimelt teema puudutab Eestis toodangu langust. Siin just Eurostat tõi välja, et Eesti on juba aasta aega, meie tööstus on langustrendis, lausa 6%, ja kui tuua siin välja meie kas või lähinaabrid, näiteks Lätil on tegelikult tööstustoodangu tõus 2,1%, Leedus 5,4% Soomes 2,7%, siis loomulikult tekib õigustatud küsimus, et miks Eestis on –6% lausa. Eks siin on väga palju räägitud sellest, kuidas on see mõjutanud kõikidest välisturgudest, kuidas see on mõjutatud elektri hinnast, toodang ja konkurentsivõime, aga samas Läti ja Leedu on plusspoolel, meie oleme jätkuvalt miinuspoolel. Ja seoses sellega ja lähtuvalt sellest ongi siin rida küsimusi, mille osas tahaks ka, ma loodan, väga konstruktiivseid vastuseid saada. Tahaks näha ka tulevikuvisiooni, kuidas ka Eesti ükskord saaks sinna plusspoolele, mitte miinuspoolele, kus ta praegu pidevalt on. Nii et loodame edaspidi sellist konstruktiivset debatti, kui see arupärimine tuleb saali. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Annan Isamaa Erakonna nimel üle riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Täna tuleb saali arutelu järgmise aasta riigieelarve esimesele lugemisele. Aga kui me rahanduskomisjonis kuulame ministrite jutte ja küsime küsimusi, siis selgub, et paljud read on ära peidetud, mida tegelikkuses peaks Riigikogu liikmed teadma. Küsid, mis on investeeringute rida, näiteks eile regionaal- ja põllumajandusministri käest, siis selgub, et 2,3 miljonit ei olegi sisustatud. Kui küsid siseministri käest, mis on seal 5 miljoni taga, siis vastatakse: 2,3 miljonit on AK-ga, aga ülejäänut me ei tea. Siis tuleb, vaatame kokkuhoidu. Regionaalminister ütleb, et hoiame kokku 6 miljonit ühistranspordilt, aga tegelikkuses on valitsuses kokku lepitud, et ühistransporti toetatakse järgmisel aastal 30 miljoniga, mida riigieelarves ei ole. Siis me kuuleme-näeme nõndanimetatud veel katuserahasid, nii nagu Võrru tuleb suur ja uhke lasketiir. Kui küsite ülejäänud ministrite käest, miks see sinna tuleb, siis keegi ei tea. Kui loed riigieelarvet, siis seda rida väga ei leia. 

Ja nii nagu õiguskantsler Ülle Madise on toonitanud, et tõenäoliselt ei vasta riigieelarve 2025. aasta eelnõu põhiseadusele ja samal seisukohal on ka riigikontrolör Janar Holm, anname seaduseelnõu Riigikogus üle.

Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa fraktsiooni liikmete poolt annan üle arupärimise peaminister Kristen Michalile. Eesti majandus on languses ning valitsuse poliitika paraku töötab vastu majanduslangusest väljumisele. Ettevõtjate usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu on uuringute järgi sügavas madalseisus. 40 ettevõtlusorganisatsiooni on pöördunud eelmisel nädalal protestiga valitsuse poole seoses Michali valitsuse majandusvaenuliku poliitika jõustamisega. Aasta tagasi protestis samal moel 38 ettevõtlusorganisatsiooni. Skoor on 2 punkti Michali kasuks. 

Ja sellest protestist tõukuvalt küsime me järgnevalt. Miks valitsus ei pidanud vajalikuks uute maksutõusude seadustamise eelnõude kohta küsida arvamuse ettevõtlusorganisatsioonidelt? Miks valitsus andis aktsiisitõusude seaduseelnõude kooskõlastamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele aega vaid kolm ööpäeva? Miks on valitsus asunud elektriturgu ümber korraldama ja uusi kohustusi tarbijatele ja tootjatele kavandama muudatusi esindusorganisatsioone piisavalt kaasamata? Miks valitsus plaanis muuta kollektiivse töötüli lahendamise korraldust tööturu osapooli kaasamata? Miks valitsus rikub Eesti majanduse käekäiku puudutavate otsuste tegemisel Eesti riigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirju?

Need küsimused, mu armsad sõbrad, ei ole mitte Isamaa fraktsiooni esitatud, vaid need ongi 40 ettevõtlusorganisatsiooni esitatud küsimused. Ja ma arvan, et valitsusel lasub kohustus selle majandusvaenuliku poliitika suhtes anda aru. 

Ma annan üle ka teise arupärimise peaminister Kristen Michalile. 17. septembril tehtud avalduses kinnitas peaminister ühemõtteliselt, et Eesti saab kindluse eelarve ja maksurahu järgmiste valimisteni 2027. aastal. Järgmise aasta eelarve üleandmise kõnes 26. septembril andis peaminister lubaduse – mäletate? –, et pärast julgeolekumaksuotsust hoiab valitsus maksurahu. Kuid 10. oktoobril – informeerin parlamenti – on kaubanduskoda saatnud valitsusele märgukirja, kus muu hulgas on toodud alljärgnev osundus. Tsiteerin: "Kaubanduskoda rõhutab, et ettevõtete jaoks on äärmiselt oluline maksurahu järgnevateks aastateks. [---] Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse. Näiteks Kliimaministeeriumis käivad arutelud pakendimaksu ja jäätmetasu teemal ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib võimalusi, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste maksutulu." See, mida me lugesime täna ka Postimehest niinimetatud surnumaksu ettepaneku näol.

Peame nentima, lähemate päringute pinnalt, et see kaubanduskoja informatsioon peaministri sõnade ajal, et julgeolekumaksuga lõpevad maksutõusud ja saabub maksurahu 2027. aastaks, ei vasta tõele. Aktiivselt ja intensiivselt tegeletakse juba valitsuse kabinettides uute maksude meisterdamisega. Seega, samal ajal kui peaminister isiklikult lubab Eesti avalikkusele, rahvale, meie ettevõtlusele üht, valmistatakse valitsuses ette uusi maksutõuse. Ja me küsime peaministrilt, miks valitsus tegeleb uute maksutõusude ettevalmistamisega samal ajal, kui on andnud ühemõtteliselt vastupidise lubaduse. Kui suur on nende ettevalmistatavate kabinettides koostatavate maksutõusude ja rahaliste koormiste rahaline mõju koormiste subjektidele, Eesti inimestele ja ettevõtetele? Aitäh!

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm arupärimist ja ühe seaduseelnõu.  

Ettekandja täpsustamine. Tänase teise päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 esimene lugemine, teeb komisjonipoolse ettekande õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi. 

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 esimene lugemine. Eilsel istungil, head kolleegid, jäi pooleli nimetatud seaduseelnõu esimene lugemine ja arutelu jäi pooleli sealmaal, kus läbirääkimised olid lõpetatud ja järgnema pidi eelnõu tagasilükkamise ettepaneku hääletamine. Meeldetuletuseks, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, ent Isamaa fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 510 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 510 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 510 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15.

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Teie ees on eelnõu, mis on seotud riigieelarve menetlemisega ja käsitleb seda, et Tallinna linnas järgmise aasta 1. aprillist isikud, kes vajavad lühiajalist hoidmist aresti all, samuti 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikud viiakse Tallinna Vangla juurde rajatavasse arestimajja. Sinna ei viida kainenema toimetatavaid isikuid ehk siis selles osas muudatust ei toimu. Eelnõu on seotud riigieelarve muudatusega ka eelarve mõttes. Vanglateenistus katab suurema osa nendest kuludest oma täiendava kärpe arvelt. See on väga lühike selle eelnõu tutvustus. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas nüüd selle eelnõuga pannakse siis need viimased arestimajad ka kinni, mis politsei juures tegutsesid? Kas see tähendab seda, et nüüd enam ei olegi politseil eraldi arestimajasid, vaid kõik need tegevused on viia vangla territooriumile üle?

Aitäh! Kõik, mis puudutab arestiga karistatud isikuid, kuni 48 tunniks kinni peetud isikuid ja sundtoomisele allutatud isikuid, siis jah, need on kõik koondatud Tartu vanglasse, Viru vanglasse ja alates 1. aprillist järgmisel aastal Tallinna vanglasse. Mis puudutab kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid, siis selle üle seda korraldust teeb politsei. Kas Eesti Vabariigis on kainenemisele toimetamiseks õige koht kinnipidamisasutus või hoopis tuleks viia endale mitte ohtlikud inimesed koju või terviseseisundi tõttu kuskile kas sotsiaalhoolekandeasutusse või tervishoiuasutusse, see on täiesti omaette teema ja ei puuduta seda konkreetset eelnõu.

Mart Helme, palun!

Mul on selline tehniline küsimus, et kas nüüd Saaremaalt ja Hiiumaalt ja kuskilt Vormsilt – niisugustest kohtadest – hakatakse ka inimesi toimetama kusagile Tallinna või Tartusse. Kuidas siis sellega tehniliselt on? Ja kas siis ka nii-öelda teenindamine muutub professionaalseks? Ma saan aru, et kusagil politseijaoskonnas ei ole võimalik meditsiinilist ülevaatust teha, nagu Nõukogude ajal oli, näiteks suguhaiguste suhtes võeti ka proovid, et kindlaks teha, ega inimesed ei põe ja potentsiaalselt ei levitaks neid. Kuidas selle kõigega on? Kas see tähendab seda, et optimeerime, aga tegelikult läheb asi ainult hullemaks? Aitäh!

Nõukogude aega ma selles ulatuses kommenteerida ei oska. Aga mis puudutab kaasaega, siis kindlasti on Eesti õigusriik ja järgib inimeste sellises ulatuses põhiõiguste riive puhul, nagu on inimese kinnipidamine riigi poolt või riigi ülesandel, kõiki inimõigusi ja rahvusvahelisi konventsioone selles osas. Ja kuna Tallinna Vangla teenistujatel, kellel on suurepärased, väga head kogemused kinnipeetavate inimväärika kohtlemise osas, siis jätkatakse seal seda oma tööd vastavalt kõikidele nii siseriiklikele kui rahvusvahelistele inimõiguste kaitsenormidele.

Ma ei söandaks nõustuda teie eeldusega, et praegu neid nõudeid ei täideta. Ma usun, et ka Politsei- ja Piirivalveamet on teinud oma tööd vastavalt inimõiguste normidele. Aga saan kinnitada, et Tallinna Vangla puhul kindlasti on tagatud vajalikud teenused: on tagatud nii eelhindamine, kas võib tegemist olla suitsiidiriskiga, on tagatud meditsiiniline teenindamine ja on tagatud ööpäevaringne vastuvõtmine ja järelevalve. Vastavalt võetakse tööle täiendavad töötajad.

 Kert Kingo, teine küsimus.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Esmalt ma ütlen teile, et kainestusmaja ja arestimaja on kaks erinevat asutust, nad küll tänaseks saavad mõlemad viidud vangla territooriumile üle. Aga mul on küsimus sellega seoses, et arestimajja viiakse ka need kahtlustatavad, keda on õigus 48 tundi kinni pidada. Siiamaani oli põhimõte see, et politseinikel oleks hea oma menetlustoiminguid teha, et olid arestimajades need kahtlustatavad ja arestimajad asusid siis politseijaoskondade juures. Kuidas nüüd see kokkuhoid on? Mille pealt see kokkuhoid on, kui hakatakse neid kahtlustatavaid edasi-tagasi ühest linna otsast teise vedama ja toiminguteks jälle politseijaoskonda ja siis jälle viiakse nad sinna vanglapiirkonda? Milles see kokkuhoid on ja mis summas see on?

Aitäh! Tegelikult ma ei ole kordagi väitnud, et tegemist oleks kokkuhoiuga. Tegemist on teenuse üleliikumisega Politsei‑ ja Piirivalveametilt Tallinna Vanglasse. Selle teenuse üleliikumise kogukulu on 1 298 040 eurot, sealhulgas täiendav personalikulu 578 040 eurot, mis hõlmab kümmet vanglaametnikku ja viite tervishoiuteenuse osutajat nende aastase töötasu määras. Lisaks on kambrite ümberehituskulud ja pääsla ümberehitustööd. Need summad võetakse valdavas osas täiendava kärpena vanglateenistuse eelarvest, kuna riigieelarvega ületulev summa on üksnes 135 000 eurot. Nüüd, mis puudutab seda kainestusmaja osa, siis ma veel kord rõhutan, Tallinna Vanglasse inimesi kainenema ei tooda, see funktsioon ei tule üle Politsei‑ ja Piirivalveametilt.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma just tahtsingi küsida nende kulude kohta, millele nüüd vastus tuli. Tegemist ei ole kokkuhoiuga ja vanglasse tuleb 10 töökohta juurde ja on muud ehituskulud, samas ei vähene ka Põhja prefektuuri inimeste arv ega kinnipidamiskeskuse töötajate arv. Selgitage meile palun sisuliselt, mis mõte sellel asjal on. Sest kui öelda, et see on eelarvest tingitud, siis see ei anna mingisugust arusaama.

Aitäh! Küsimus on igati õigustatud. Ma küll igaks juhuks parandan: 10 vanglaametnikku ja 5 tervishoiuteenuse osutajad ehk kokku 15 inimest tuleb juurde tööle võtta. 

See probleem on selles, et Politsei- ja Piirivalveameti kärbe on tehtud juba ära ja teenus liigub üle Siseministeeriumi haldusalast Justiitsministeeriumi haldusalasse, uuel aastal Justiits- ja digiministeeriumi haldusalasse. Ehk Politsei- ja Piirivalve[amet] on enda eelarves vastavad kärped juba ära teinud ilma teenust üle andmata. Käesolev eelnõu mõjutab vanglateenistuse eelarvet ja vajalikud kulud selleks kaetakse olemasoleva eelarve raames. Kaetud on riigieelarve eraldisena üksnes 135 000 eurot. Ehk siis isikute kinnipidamisteenust pakkuv Tallinna vangla, mis praegu juba teeb seal pikas perspektiivis kindlasti mingisugune ökonoomse lähenemise efekt, personali jagamise efekt tekib, kuna vangla juba sarnast funktsiooni vangistuse täideviimise tagamisel pakub.

Aga Politsei- ja Piirivalveameti personali osas tõesti on plaan, et PPA kasutab neid töötajaid muude ülesannete täitmiseks, jätkab olemasoleva ressursiga ja suunab selle hiljem teiste põhiülesannete täitmiseks.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Olukord tegelikult on segane ja järjest segasemaks läheb. Nimelt, Politsei- ja Piirivalveamet pöördus ka Pärnu linna poole, et Pärnu linn võiks hakata kainestusmaja teenust pakkuma. Kas nüüd siis tegelikult toimub mingi suurem reform, et ka kainestusmaja teenusest hakkab saama avalik teenus, mida kohalik omavalitsus peab justkui oma territooriumil hakkama pakkuma? Te räägite küll sellest, et Politsei- ja Piirivalveamet liigutab selle funktsiooni vanglateenistusse ehk Justiitsministeeriumi haldusalasse, aga mis on need volitused, millega räägitakse tegelikult kohalike omavalitsustega, et vaat nüüd on selline asi, et paneme kuidagi seljad kokku, loome ühise kainestusmaja, mida kohalik omavalitsus oma eelarvevahenditest hakkab pidama. Kust selline volitus tuleb, et sellise teemaga tegeldakse? Äkki selgitate seda kärbet, mis küll, tõsi, on nüüd Siseministeeriumi haldusalas, mitte teie ministeeriumi haldusalas?

Siin oli nüüd kaks küsimust, millest esimene puudutas kainestusmaja teenust ja teine puudutas seda kärbet. Ma alustan sellest kärpest. Tõesti, kordan üle, kärbe on juba tehtud Tallinna osas Politsei- ja Piirivalveametis. Kärbe tehti ilma, et teenus oleks üle liikunud. Ehk rahad kärbiti, teenus jäi alles. Selle eelnõuga me lahendame olukorra, kus teenust Eesti riik peab osutama. See teenus tuleb üle justiits- ja digiministeeriumi haldusalasse ja Tallinna osas hakkab selle osutamine Tallinna vanglas, milleks siis Tallinna vangla või vanglateenistus laiemalt peab tegema täiendava sisemise kärpe selleks, et seda teenust oleks võimalik osutada, kuna riigieelarvest tuleb üle 135 000 eurot. Ja siinkohal kasutan võimalust avaldada lugupidamist vanglateenistuse töötajate vastu, kes selle täiendava ressursi peavad leidma ja seda teenust Eesti riigi poolt ikkagi ka pakkuma. 

Teine küsimuse pool või esimene küsimuse pool, täpsemalt, puudutas kainestusmaja teenust. Nüüd ma rõhutan igaks juhuks veel korra üle, et kainestusmaja teenus ei tule justiits- ja digiministeeriumi haldusalasse üle. Kainestusmajadega me ei tegele ka praegu ja loodetavasti ei hakka ka tulevikus tegelema. Vähemalt minul isiklikult selline lootus oleks. Kainestusmaja osa on sellest eelnõust, mis teie laual praegu on, väljas. Eelnõu näeb selgelt ette, et kainenema toimetatud joobeseisundis isik, tema paigutamist saab kohaldada vaid Tartu vanglas ja Viru vanglas. Vabandust, nüüd ma olen sunnitud tegema paranduse oma eelmises lauses. Ma ütlesin, et seda meie haldusalas üldse ei ole – Tartu vanglas ja Viru vanglas on. Minu viga. Tallinna vangla osas see ei tule üle. Vabandan selle segaduse tekitamise pärast. 

Ja lisan siia juurde veel kord ka oma isikliku arvamuse, et see vast vajaks täiendavat ühiskondlikku arutelu, mida me Eesti Vabariigis kainenema viidud inimestega üldse teeme: kas nende koht on ikka plate peale viia või seal peaks vaatama muid lahendusi, millised need iganes on. Üks mõte on tõesti olnud see, et võib-olla kohaliku omavalitsuse roll võiks seal tõusta, sellepärast et väga sageli satub kainestusmajja inimene, kellel on ka muid ühiskondlikke probleeme, ja inimese abistamiseks, et ta edaspidi ei satuks sellisesse olukorda enam, võib olla on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajast rohkem abi kui väljaõppinud vanglaametnikust. Aga konkreetselt Pärnu kainestusmaja küsimusega mina ei tegele ja meie haldusala ei tegele. See on Siseministeeriumi haldusala.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult see eelnõu lonkab kõigi kolme jalaga. Sellepärast et lahendamata on logistiline probleem. Kui näiteks, nagu Mart Helme ütles, et viiakse Saaremaalt või Vormsi saarelt sinna, kuidas saab inimene tagasi, kui tal endal äkki rahalisi vahendeid ei ole? Kus ta siis jääb?

Teiseks: sesama kokkuhoid, mida meil siin iga päev siin puldis räägitakse, see eelnõu toob üle miljoni lisakulu. Kolmandaks: kuidas on võimalik mingisuguseid asju juba ära teha, ilma et Riigikogu sellest midagi teab? See on minu jaoks täiesti kummaline. Ja kolmandaks: minu meelest oleks asi lahendatav väga hästi, sellepärast et maakondades on välja ehitatud väga tugevad arestikambrid. euronõuetele vastavad, ja lihtsalt oleks vaja võtta vanglateenistujad tööle nendesse maapiirkondadesse. Oleks rahaline kokkuhoid ja optimaalne lahend. Mis hinnangu annate?

Aitäh! Kõigepealt ma igaks juhuks kinnitan üle, et me ei räägi siin mitte üle-eestilisest lahendusest, vaid Põhja prefektuuri lahendusest. Tallinna osas tehakse see lahendus. Tallinna ja Tallinna ümbruse osas tehakse see lahendus. Politseil on vajalikud ruumid olemas nende punktides väikekohtades või väiksemates kohtades üle Eesti. 

Teiseks ma korrigeeriksin, kui lubate, küsimuses esitatud väite, et see toob üle miljoni lisakulu. Veel kord kordan üle, et kogukulu tõepoolest on 1 298 040 eurot, ent sellest riigieelarvelistest vahenditest tõstetakse üle 135 000 eurot Siseministeeriumi haldusalast ja ülejäänud osa kaetakse täiendava kärpe arvelt, mis viiakse läbi vanglateenistuses. 

Kolmandaks ei saa nõustuda sellega, et ilma Riigikogu otsuseta oleks justkui midagi ära tehtud. Veel kord kordan: see on ette nähtud jõustuma järgmise aasta 1. aprillist. Täna alles ehitatakse ju ümber neid ruume Tallinna Vanglas, selleks et oleks võimalik pääsla sobivaks teha, et oleks võimalik need kambrid sobivaks teha. Teenuse endani jõutakse 1. aprillist. Vanglateenistuse ettepanek oli, et see tähtaeg võiks olla hilisem, et jõuaks kõik ehitustööd õigeks ajaks valmis. Aga praegu poliitiline kokkulepe on selline, et ta on ikkagi 1. aprillist tulenevalt eelarvelistest põhjustest. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma loen seda "Käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 ning § 4 lõikes 2 nimetatud isiku vanglasse paigutamise erisused", § 172. Kui ma loen neid kahte punkti edasi, kolm-neli korda olen lugenud, siis ma ei saa aru selle sisust. Kas selle on moodustanud teinud AI või kes selle on teinud, aga ma loen selle ette: "Käesolevas seaduses sätestatud võimalust paigutada korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetatud joobeseisundis isik vanglasse kohaldatakse vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas." Kuidas sellest aru saada? Esiteks. Ja teine on lause siin on: "Kuni 2025. aasta 31. märtsini võib seaduses sätestatud võimalust paigutada arestiga karistatud isik, kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoomisel allutatud isik või kainenema toimetatud joobeseisundis isik vanglasse kohaldada vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas."

Aitäh!

Mis siis edasi saab? Ma ei saa aru. 31. märtsini on nad seal, aga mis edasi saab. Kus see pikk plaan on?

Jaa, aitäh! Ma olen selle küsimusepüstitusega täiesti nõus, et see õigusselgus sellise väljarebitusena – tegemist on vangistusseaduse §-ga 1727 – ongi keeruline üksikult mõista. Kui te vaatate vangistusseadustikku tervikuna, siis §-le 72 on neid täiendavaid paragrahve terve hulk juurde lisatud. Ja konkreetne paragrahv 1727 on riigi Teatajas avaldatud 3. märtsil 2021 praeguses sõnastuses. Ja seda sõnastust muudetakse. See mõte selle taga on selline, et isikuvabaduse piiramine on niivõrd suur ühiskondlik riive, et isegi kui see toimub kuni 48 tunniks, siis selle üksikud tingimused peaksid olema Riigikogu liikmete kontrolli ja tähelepanu all, kuna tegemist on massiivse põhiõiguse riivega. Ja nüüd, kui te võtate ette praegu kehtiva seadusesätte, mis on "Aresti täideviimise erisused", ja aresti täideviimise erisused võimaldavadki aresti kohaldada ka vanglahoonetes. 2021. aasta muudatusega võimaldati seda teha Tartu Vanglas ja Viru Vanglas. Ja seal on silmas peetud nelja liiki kinnipeetavaid, arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud, sundtoomisele allutatud ja kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid. Riigikogult küsime me praegu luba Tallinna Vanglas osutada seda teenust, ent osutada seda teenust nelja grupi asemel kolmele grupile. Ehk kainenema toimetatud isikud on välja arvatud. See on see lühikene ja võib-olla eestikeelsem selgitus. Aga see muutub mõistetavaks, kui te vaatate seda väljavõtet tervikteksti taustal. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Põhimõtteliselt ei ole mul midagi selle vastu, aga see kõik on nagu puder ja kapsad. Kui siin sissejuhatuses öeldakse või seletuskirjas, et muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi, siis ega see ei ole ju mingisugune vähendamine, kui lihtsalt ühest taskust võtmise asemel võetakse see raha teisest taskust ja võetakse veel üle miljoni rohkem. Riigieelarve ja riigi seisukohast on see kulu. Ja teine asi, ma ei saanud absoluutselt aru, küsisin, et mis on selle sisuline põhjus, mis on selle vajadus, et sihuke asi tehti, et juba võeti Siseministeeriumi eelarvest ära ja nüüd läheb mujale. Mis see sisuline põhjus on, mis läheb sellest siis paremaks? Miks?

Aitäh! Riigieelarvesse tekib kokkuhoid sellest, et Siseministeeriumi eelarves on vastav Tallinna arestimaja teenus ära kärbitud. Siseministeeriumi eelarve on selle kärpe võrra väiksem. Siseministeerium kannab 135 000 eurot Justiitsministeeriumi eelarvesse üle, ülejäänud kulu leitakse täiendava kärpe arvelt, mida Justiitsministeerium oma eelarves teeb. Ehk kui me vaatame maksumaksja vaates, siis maksumaksja vaates maksumaksja poolt antud raha hulk, mida me riigina kasutame, siin tõesti väheneb. Ta väheneb selle arvelt, et Siseministeeriumis on tehtud see kärbe ja kärbitud osaga me jätkame, tehes vajaliku teenuse osutamiseks vajalikud muud järgnevad kärped Justiitsministeeriumi vanglateenistuse eelarvest. Nüüd, kui tulla selle sisulise osa juurde, et miks see sisuliselt vajalik on, siis tegelikult juba 2019. aastal tehti analüüs arestimaja teenuse ülevõtmiseks Tartu ja Viru vanglas ja 2023. aastal tehti analüüs arestimajateenuse ülevõtmiseks Tallinna Vanglas. Mõte selle taga on selles, et meil on kolm väga suurt ja moodsat vanglat, nendes vanglates on inimesed tööl ja seal on mõistlik pakkuda nende vanglate juures ka arestimajateenust, mis nõuab üksnes suures pildis tagasihoidlikke ümberkorraldusi. Meil on vanglateenistujad kolmeaastase väljaõppega Sisekaitseakadeemias väga hästi ette valmistunud just selliseks inimeste pikaajaliseks kinnipidamiseks ja lühiajaline kinnipidamine, nagu me teame, on olemuselt palju lihtsam. Ehk et nendel inimestel on võimalik ka võib-olla töötunde ühitades, kuna me ei tea kunagi täpselt, kuidas see kinnipeetute hulk arestimajateenuse puhul on, see on ju kõikuv iga päev, ta on etteennustamatu, seal luuakse kuni 48 kohta Tallinnas. Tõenäoline täituvus, me eeldame, on umbes 9–10 inimest iga päev. See kvaliteedihüpe tekibki sellest, mis tugineb analüüsidel, et juba väljaõppinud inimesed, kes tegelevad pikaajalise kinnipidamisega, saavad väga hästi osutada ka seda lühiajalist teenust. See on see kvaliteedi paranemise pool. Tegelikult võib öelda, et kinnipeetavate olukord muutub paremaks, kuna tegemist on, Tallinna Vangla on valminud ju alles äsja, seal on väga moodsad tingimused, need nüüd värskelt kohandatakse selleks, ehk olmetingimused, järelevalvetingimused, kõik asjad muutuvad kinnipeetavate jaoks paremaks. See on humaanne akt kõige muu hulgas.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Vastused on olnud pikad ja keerulised. Pärast tuleb stenogrammi lugeda ja rahulikult analüüsida, et aru saada asja sisust. Aga ma proovin lihtsustada. Te alustasite oma vastust sellega, et see on eelarvega seotud seaduseelnõu. Tooge need numbrid siis välja – niisugused lihtsalt numbrid, palju kokku hoitakse, palju juurde kulub ja nii edasi. Aitäh!

Aitäh! Tunnistan seda, et mul ei ole käepärast numbrid, kui palju hoitakse kokku Siseministeeriumi eelarvest, kuna see kärbe tehti juba 2023. aastal ära. Konkreetselt Siseministeeriumi eelarves ette nähtud summa 135 325 eurot kantakse üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. See on eelarves nähtuv selle eelnõu mõju. 135 325 eurot kantakse Siseministeeriumi eelarvest üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. Vanglate eelarve siseselt, mis siis riigieelarve üldnumbrites sellisel kujul ei nähta, tehakse teenuse osutamiseks vajalik täiendav kärbe.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Hea Liisa! See asi läks üsnagi segaseks praegu. Võtame selle nüüd pulkadeks lahti. Minu küsimus on. Ma saan aru, sellel kavatsusel on ennekõike ökonoomiline kaalutlus, lisaks ka sellele humanistlikule perspektiivile inimväärikuse tagamiseks kinnipeetavatele. Kui palju siis netopositsioonis Siseministeeriumi eelarvet kärbitakse täiendavalt, nagu te ütlesite, selle operatsiooni läbiviimisel 2025. aastal? Praegu te olete ju väljendanud seda seisukohta, et Justiitsministeeriumi eelarve kasvab 135 000 euro ulatuses. Aga kui palju – sellele peab ju siis korrespondeeruma, ma saan aru, suurem eelarve vähenemine Siseministeeriumi eelarves –, kui suur see number on? Ja teiseks, mulle jääb veidi segaseks see kümne täiendava ametniku töölevõtmine praeguses olukorras, kus meil on riigil majanduslikult, rahanduslikult keeruline olukord. Ma paluksin üle täpsustada: need täiendavad kümme ametnikku, kas need värvatakse tööle või see on töötajate ümberpaiknemine vanglateenistuses?

Aitäh! 2025. aasta eelarves väheneb Siseministeeriumi eelarve selle summa võrra, mille võrra suureneb Justiitsministeeriumi eelarve ülekande tulemusena, ja see summa on 135 325 eurot. See summa kantakse Siseministeeriumi eelarvest üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. Arestimaja kulud Tallinnas on olnud Siseministeeriumi eelarves seni suuremas summas. Seda, kui suures summas need on olnud, minul hetkel info puudub ja see ei ole ka otseselt selle eelnõuga seotud, kuna selles osas eelarve korrektsiooni ei toimu. Politsei- ja Piirivalveamet jätkab teenuste osutamist muudes valdkondades ehk ei teki mitte eelarve täiendavat kärbet või korrektsiooni, vaid nad on kandnud selle ülejäänud raha muude ülesannete täitmiseks.  

Küsimuse teine pool. Täiendav personalikulu, mida vanglateenistuses on ette nähtud, on kümme vanglaametnikku. Kümne vanglaametniku juurdevärbamine on tõesti praegu ette nähtud vajalik tegevus, kuna kinnipeetavad vajavad ju ikkagi inimese poolt järelevalvet. Ja lisaks on viis tervishoiuteenuse osutajat. Vahe tuleb sellest, et arestimaja … See inimeste arv on tingitud sellest, et arestimaja on lahti 24 /7. Näiteks ka Tallinna vangla vastuvõtuüksus töötab praegu üksnes esmaspäevast reedeni kella 8-st kuni kella 17-ni. Antud juhul on meil ette nähtud arestimaja puhuks vastuvõtt ööpäevaringselt ja absoluutselt kõikidel päevadel aastas. Arvestuslikult hakkab seal viibima umbes 20 kinnipeetavat isikut ja vastuvõtuüksuse käive siis enam-vähem suureneb üheksa isiku võrra ööpäevas. Selle inimeste hulgaga, iga inimene vajab meditsiinilist järelevalvet, vajab vanglaametniku järelevalvet, ta on ju toimetatud sinna kinnipidamisele, sellest tulenevalt tuleb need täiendavad inimesed tööle võtta. Inimesed on olnud tööl ka Politsei- ja Piirivalveametis. Nüüd need inimesed, kes olid Politsei- ja Piirivalveametis tööl, suunatakse tööle muude ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti raamides.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et tõepoolest on arutatud ka seda, et see funktsioon võiks üle minna kohalikule omavalitsusele. Just te selgitasite, et tegelikult tuleb täiendavalt inimesi tööle võtta 15 inimest. Aga just hiljuti kohaliku omavalitsuse kontekstis ütlesite, et see võiks olla rohkem nagu sotsiaaltöötaja pärusmaa, et mitte vangivalvurit ei ole vaja, vaid sotsiaaltöötajat, kes aitab inimesi uuesti õigele teele. Ma nüüd ei saa üldse enam aru. Mõnel juhul on vaja, teisel juhul saab seda täita sotsiaaltöötaja ja kolmandal juhul peaks ehitama kinnipeetavatele ikkagi kohaliku omavalitsusega koostöös ruumi. Aga samal ajal ruume Eestis vangla pinnana on nagu üle. Mis see prognoos kohaliku omavalitsuse suunal tähendab? Kui palju on ametnikke vaja tööle võtta täiendavalt, kui see omavalitsusele osaliselt peaks üle antama, see teenus? Ja raha peab alati kaasa liikuma. Te räägite, et ministeeriumide vahel liigub 135 000 eurot ühelt realt teise. Palju siis kohalikul omavalitsusel liigub eelarves?

Aitäh! Teie mure Pärnu vaates on igati arusaadav, aga ma igaks juhuks kordan üle, et see konkreetne eelnõu, mis meil praegu laual on, ei tegele kainenemisele toimetatud joobeseisundis isikutega üldse. Ehk see konkreetne eelnõu tegeleb Tallinna piirkonnas Põhja prefektuuri haldusalas kolme tüüpi kinnipeetavatega: arestiga karistatud isikutega, kuni 48 tunniks kinni peetud isikutega ja sundtoomisele allutatud isikutega. Kõik, mis puudutab kainestusmajade töö korraldamist Eestis, on eraldi arutelu teema ja kindlasti seda ka väärib. Lisaksin lihtsalt juurde, et juhul kui inimene näiteks toimetatakse kainenema omaenda koju, kui ta ei ole iseendale ohtlik, siis tõenäoliselt ei ole vaja ka ühtegi töötajat juurde võtta. 

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma ikkagi jätkan sellel eelarve teemal ja eriti just selles valguses, et oma ettekande alguses minu arust üsna ühe esimese lausena te rõhutasite, et see eelnõu on seotud eelarvega. Ja noh, ma usun, me kõik vaatame täna ikkagi selle 2025. aasta eelarve poole, mida me siin mõne punkti pärast menetlema hakkame. Aga kui nii minule vastates kui ka kolleeg Reinsalule vastates teie vastus oli selline, et liigub valitsemisalade vahel see 135 200 – see number on teada ja see eelarve mahtu ei muuda –, aga siis on terve hulk neid juurdepalkamisi. Senine Siseministeeriumi osa jäi pisut hämaraks, et toimub küll midagi ja raha kusagile paigutatakse või kuskilt võetakse, aga täpselt pole teada, kust siis kuhu midagi liigub ja mis summades. Esiteks on soovitus, et teinekord, kui te alustate ettekannet sellega, et eelarvemõjuga asi, siis võiks need numbrid olla käepärast, ja teiseks, kas neid ei ole võimalik ikkagi kusagilt materjalidest teil välja lugeda?

Aitäh! Kordan veel kord üle: eelarvega on seotud see eelnõu ja eelarvega on seotud see eelnõu summas 135 325 eurot. See on see eelarve number, mis Siseministeeriumi eelarvest kantakse üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. See ei kata kogu arestimajapidamise kulu ja täiendavad kulud ei võeta mitte maksumaksjalt täiendavalt juurde, vaid saavutatakse töö ümberkorraldusega täiendavate sisuliselt kärbetega vanglateenistuse enda arvelt. Politsei- ja Piirivalveameti osas on vastavad kärped juba varem ära tehtud ja olemasolevad töötajad, kes täna Politsei- ja Piirivalveametis arestimajas töötavad, suunatakse täitma muid ülesandeid Politsei- ja Piirivalveameti raames ehk et see liigutus ei oma selles osas täiendavat mõju eelarvele. Mõju eelarvele on juba korduvalt nimetatud summas, mis on summa 135 325 eurot. Ma loodan, et see vastus oli ammendav eelarve mõju osas. Aitäh!

 Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea minister! Mma näen selle eelnõu taga siin Kristen Michali juhtimiskäekirja, isiklikku juhtimiskäekirja. Vaadake, meil on praegu olukord selles, et üks asi on retoorika ja teine on tegelikkus. Meil on praegu olukord – kas ma saan õigesti aru? –, et te ütlesite, et see raha, mis Siseministeeriumil vabaneb – ma tsiteerin teid –, suunatakse eelarves muude asjade jaoks, mida meil riigieelarves aru saada ei ole. Mis muud asjad need õigupoolest on?

Teine küsimus, mis on minu jaoks paradoksaalne. Tartu vangla on tühi, me kõneleme sellest, et tuua Inglismaalt kusagilt vange, eks ole, on valitsuse initsiatiiv, Kristen Michali, ma saan aru, toetus sellele. Ja samal ajal võtame tööle – olukorras, kus meil vange ei ole, vangide defitsiit on, nii et me peame hakkama Euroopast vedama – 10 uut vangivalvurid ja 5 meedikut lisaks selles olukorras. Kas see ei ole vastuoluline?

Aitäh! Küsimus on arusaadav ja vastus on, et ei ole vastuoluline. Kõigepealt ma kordan üle, et Politsei- ja Piirivalveametil, ma arvan, kellelgi Eesti Vabariigist ei ole sellist ettekujutust, et politseinikud nüüd puhta käed rüpes istuvad. Me teame, kui tänuväärset tööd politsei teeb ja kui palju ülesandeid tal on. Ehk veel kord kordan: Politsei- ja Piirivalveamet kasutab pärast, alates 1. aprillist olemasolevat personali oma teiste põhiülesannete täitmiseks. Kuidas ta seda täpselt teeb, seda saab minister Lauri Läänemets teile kindlasti selgitada, kui te sellekohase päringu talle esitate, aga see ei ole seotud praegu arutatava eelnõuga.  

Nüüd, mis puudutab seda, et Tallinna vanglas on vaja teha arestimajaks teatud ümberehitusi ja on vaja värvata täiendavat personali, siis see asjaolu tuleb sellest, et personali hoiame me vanglas tööl vastavalt sellele, kui palju on parasjagu vanglas kinnipeetavaid. Kinnipeetavate hulk teatavasti on märksa raskemini ette ennustatav kui isegi sündide arv. Ehk personal, kes Tallinna vanglas töötab, peabki vastama ju selle tööülesande suurusele, antud juhul läheb tööülesanne suuremaks senise statistika arvel. Senise statistika põhjal me ennustame, et töökoormus suureneb umbes 20 kinnipeetava isiku võrra arestimajas ja vastuvõtuüksuse käive suureneb umbes 9 isiku võrra ööpäevas. Nende inimeste õiguspäraseks teenindamiseks on vaja täiendav personal tööle võtta. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! No kõigepealt ma tahan vastajat korrale kutsuda ja öelda, et mina ei ole väitnud oma eelmise küsimuse kontekstis, et meil on kinnipeetavate inimõigusi rikutud. See, kui te osundate, et ma oleks just nagu midagi taolist väitnud, siis see ei vasta tõele. See on teiepoolne pahatahtlik poliitiline rünnak küsija vastu ja seda ma ei aktsepteeri.

Küsimus ise on selline, et meil on viimase, ütleme, kümnendi jooksul ehitatud väga suur hulk uusi ühishooneid ja ka politseimaju, kus igal pool on arestikambrid, ja enamikus on terve hulk neid arestikambreid, nagu Pärnu uues politseimajas näiteks. Mis nendest saab? Kas need lähevad siis järgmise riigieelarve rahadest ümberehitamisele ja mingit kokkuhoidu meil sellega ei ole või kuidas see plaan on? Või on siin jälle, et pea ees tormatakse kusagile ja räägitakse kokkuhoiust, aga siis öeldakse, et ups!, meil on kümneid ja kümneid arestikambreid, mis on vaja ümber ehitada muuks otstarbeks, ja sellele me eraldame kümneid ja kümneid miljoneid eurosid.

Sellele küsimusele vastamist lubage alustada siiski sellest, et ma ei ole kuidagi osundanud teie suunal väidetega, mida te esitasite, seda saab protokollist järgi kontrollida. Teiseks jäi mulle arusaamatuks, kuidas me nüüd kümnete ja kümnete miljoniteni jõudsime. Kolmandaks vastan küsimuse sellele osale, millest ma aru sain, ehk kas me hakkame nüüd kõiki arestimaju üle Eesti ümber ehitama. Vastus on, et see eelnõu tegeleb Tallinna linnaga, Tallinna linna ümbrusega ja Tallinnas asunud arestimajateenusega. Vanglad on meil üksnes kolmes kohas Eestis: Tartus, siis meil on Viru Vangla ja meil on Tallinna Vangla. Ja need kolm vanglat, juhul kui Riigikogu toetab seda konkreetset eelnõu, mis teie ees on, siis nendes piirkondades nende vanglate ümbruses saavutame me olukorra, kus kohtades, kus meil on olemas töötavad vanglad, pakuvad need vanglad ühtlasi ka arestiteenust. Pärnusse vanglat ehitada kavas ei ole.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Sul on hästi pikk kogemus, aga sa lobised natuke liiga palju. Ja nüüd ma loengi sellest seadusest, et seaduses on väga selgelt kirjutatud sisu kokkuvõttes, sissejuhatuses: muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi teenusele, mida on otstarbekam osutada Justiitsministeeriumi haldusalas olevas Tallinna Vanglas, kus on selleks piisav vanglakohtade arv ja tagatud isikute kinnipidamiseks vajalikud tingimused. Teiste sõnadega: sa ei tohiks võtta mitte ühtegi inimest juurde tööle. 

Ja nüüd on siis teine pool. Sa väitsid, et umbes 10 inimest on see, keda seal hoidma hakatakse. Juurde panid, et tööle tuleb võtta 15 inimest. Kas tõesti on selle eelnõu eesmärk 15 inimese töölevõtmine 10 inimese kainestamise hoidmiseks või 48 tunniks hoidmiseks, kuigi eelnõu väga selgelt ja ühesõnaliselt ütleb, et see on kulude kokkuhoiuks?

Aitäh! Kõigepealt selgitan, et … No kõigepealt vabandan, et ma nüüd põhjalikult vastan, et olen püüdnud selgitada teile, nii kuidas te küsite. Ma arvan, et see on meie ülesanne, jõuda selle eelnõu sisu osas ühisele arusaamale. Väga vabandan, kui vastused on liiga pikad. 

Kõigepealt selgitan, et vanglakohtade arv ei võrdu automaatselt teenistujate arvuga. Tartu Vanglas suvel koondati ju terve hulk inimesi, kuna vanglakohad on olemas, aga need ei ole täidetud. Vanglateenistujad on tööl ikkagi vastavalt sellele, kui palju on kinnipeetavaid, keda tuleb teenindada. Tühjade kambrite jaoks me inimesi tööl ei hoia. Vastupidi, nii nagu sai ka varem selgitatud, vanglateenistujate arv vastab sellele töömahule, kus on ikkagi inimesed, kelle kinnipidamisega riik tegeleb. 

Nüüd teine, kordan veel kord üle: ennustatavalt umbes 20 täiendavat kinnipeetavat isikut ja päevane käive umbes üheksa isikut vastuvõtuüksuse jaoks. Kui me mõtleme sellele, kuidas see töö käib: see inimene, kes kinnipidamisele tuuakse, läbib päris mitu etappi. Ja rõhutan, et kuigi 10 inimest võib tunduda väga suur hulk, siis tegemist on ju 24/7 töötava üksusega. Inimeste tööaeg on meil limiteeritud. Me ei kavatse kedagi seitse päeva järjest tööl hoida, ehk et vahetustest tuleneb see inimeste suurem arv.

Jah, vanglateenistus või inimeste kinnipidamine on maksumaksjale kulukas teenus. Õnneks saan nimetada, et Eesti maksumaksja tasub ühe kinnipidamise eest Euroopa mõistes ikkagi allapoole keskmist. Nii et need tööd on ökonoomselt korraldatud. Ja pikas perspektiivis vanglate juurde selle teenuse koondamine annab riigieelarvesse ökonoomsust juurde. Seda on näidanud kaks eespool nimetatud analüüsi. Aitäh! 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teate, minister! Ma kuulan teid ja vaatasin ka televiisorist, mismoodi te räägite. Tahate öelda, et siin saalis on hulk rahvasaadikud, kes asjast üldse aru ei saa? Te vassite, keerutate, räägite omale vastu ja nii edasi. Aga minul jääb igatahes mulje, et tegemist on teie näol mingi globalistliku mutrikesega, kes tahab mingisuguse probleemi jaoks mingit asja ette valmistada. Mu küsimus on lihtne. Mida te teete nendega kambritega, mis on täielikult välja ehitatud ja mis pidevalt tekitavad kulu maksumaksjale? Kuskil mujal neid kasutada ei saa, nad on politsei territooriumil. Milleks te need planeerinud olete?

Aitäh! Mina neid kambreid ei ehitanud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kuidas ma nüüd peaks uuesti ütlema? Sul on seaduses kirjutatud: muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi teenusele. See tähendab seda, et mitte ühtegi senti ei tohi kulutusi juurde tulla. Samas sa kommenteerid, mida ei ole seaduses, mida ma veel kord rõhutan, et ei ole seaduses, et võetakse 15 inimest tööle. Kui seaduses ei ole kirjas, et tehakse siia kulutusi juurde, siis tegelikult ka riigieelarves me kindlasti peame teise lugemise eel vaatama, tuleb ju kulutusi kokku hoida, sest selgub, et on ju raha liiga palju, et saab inimesi juurde võtta. Me likvideerime töötava süsteemi, kus kulutusi juurde ei tule. Siis kirjutame eelnõu, kus kirjas on, et vähendame kulutusi, aga tegelikult võtame 15 inimest tööle. Mis selle koha päeva maksumus siis tegelikkuses tuleb või selle 20 kambri?

Aitäh! Nagu te loete eelnõu seletuskirjast lk 2, siis Tallinnas Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses on seisuga 18. september 2024 tööl 48 valvurit ja uues üksuses me räägime 10 valvurist. Ehk lühikese arvestuse põhjal ikkagi see ökonoomsus tekib. (Hääl saalist.) Kui te lubate, ma seletan uuesti. Teenuse maksumus Tallinna Vanglas on pikas perspektiivis ökonoomsem, kui see on kinnipidamiskeskuses. Pikas perspektiivis on ta ökonoomsem sellest tulenevalt, et ühekordsed ümberehitustööd 2025. aasta eelarves nõuavad ju ka oma osa. Praeguse 48 valvuri asemel asub tööle 10 vanglaametnikku. 48 töökohta praeguses koosseisus Politsei‑ ja Piirivalveametis jäävad Politsei‑ ja Piirivalveameti koosseisu alles ja [töötajad] asuvad tööle teistel kohtadel Politsei‑ ja Piirivalveametis. Politsei‑ ja Piirivalveamet on sedavõrd suur organisatsioon, et selles organisatsioonis vabanevaid kohti on kogu aeg terve rida. Tegemist ei ole eelnõuga, mis tooks kaasa mingisuguse plahvatusliku kulude vähendamise. Tegemist on eelnõuga, mis riigieelarves mõjutab 135 325 euro liikumist ja toob kaasa ökonoomsema teenuse pikemas perspektiivis vastavalt 2023. aastal koostatud analüüsile.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, nüüd on võimalus kuulata arutelu õiguskomisjonis ja langetatud otsuseid. Selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi. Palun!

Lugupeetud esimees! Hea minister! Head kolleegid! Tõepoolest, püüan pulkadeks lahti võtta Riigikogu õiguskomisjonis arutatu. Pean mainima, et õiguskomisjonis arutatu oli kiirem kui siin saalis. 7. oktoobril siis õiguskomisjon eelnõu arutas. Kohal olid komisjoni liikmetest Anti Haugas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Kutsutud olid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, karistuse täideviimise talituse juhataja Taavi Siru ja vanglate osakonna nõunik Laura Glaase. 

Liisa-Ly Pakosta andis siis lühidalt eelnõu sisu edasi, mida siin pikalt me ka praegu kuulsime, et on otstarbekam osutada Justiitsministeeriumi haldusalas Tallinna vanglas. Küsimus on arestiga karistatud isikutes, mitte joobes isikutes, nagu siin saalis ka vahepeal segadus tekkis. Mille peale Ando Kiviberg uuris, mis põhjusel tehakse selline muudatus Tallinna vangla puhul alles nüüd, sest nagu me ennist kuulsime Tartu ja Viru vanglas on see praktika, kuhu karistatud või kinnipeetud inimesi kuni 48 tunniks viiakse, juba toimunud. Selle peale minister vastas, et selline muudatus tähendab vanglasüsteemis täiendavat kärbet ning muudatuste elluviimise ajajoon ja kokkulepe on olnud sellised. 

Siis küsiti, kas eelarvelisi vahendeid antakse Tartu, kas antakse vanglasüsteemile juurde. Ja nagu me kuulsime ennist, siis jah, antakse Siseministeeriumi poolt. 

Siinesineja küsis, kas Tallinna vanglas on siiski ka piisavalt ruumi ja kas need isikud, kes on 48 tunniks kinni peetud, hakkavad olema eraldatud osas Tallinna vanglas. Ja sellele küsimusele vastas minister jaatavalt. Ja sellega oligi meie arutelu läbi. 

Võtsime vastu menetluslikud otsused. Kõik need otsused võtsime vastu konsensuslikult Päevakorda 15.10. See läks nüüd natukene edasi tulenevalt eilsest. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Konsensuslik. Muudatuste tähtaeg kümme tööpäeva. Ja juhtivkomisjoni esindaja oli alguses Anti Haugas, aga hetkel olen siin puldis teatud põhjustel mina. Ja kõik need olid konsensuslikud ja head otsused.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 506 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Kolmas päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Annely Akkermanni, Mati Raidma, Kalle Laaneti, Karmen Jolleri, Kalev Stoicescu, Maria Jufereva-Skuratovski, Mart Võrklaeva, Marko Mihkelsoni, Mait Klaasseni, Tanel Kiige, Raimond Kaljulaidi, Lauri Hussari, Andre Hanimäe, Meelis Kiili, Igor Taro, Jaak Aabi, Anti Allase, Luisa Rõivase, Tiit Marani, Peeter Tali, Tõnis Möldri, Toomas Kivimägi, Enn Eesmaa, Madis Timpsoni, Helir-Valdor Seederi, Eduard Odinetsi, Marek Reinaasa, Maris Lauri, Anti Haugase, Andres Suti, Priit Sibula, Hendrik Johannes Terrase, Ando Kivibergi, Margit Sutropi, Helmen Küti, Valdo Randpere, Jüri Jaansoni, Õnne Pillaku, Timo Suslovi, Mario Kadastiku, Alar Lanemani, Kristo Enn Vaga, Urmas Kruuse, Hele Everausi, Urve Tiiduse, Katrin Kuusemäe, Andrus Seeme, Mihkel Leesi, Kristina Šmigun-Vähi, Aivar Sõerdi, Urmas Reinsalu, Henn Põlluaasa, Tõnis Lukase ja Züleyxa Izmailova esitatud Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu numbriga 521 AE esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mati Raidma.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen algatajate esindajana teie ees, tutvustamaks Riigikogu avalduse eelnõu "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine". Meie kolleegid, Ukraina raada, pöördus maailma parlamentide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole selle aasta esimeses pooles üleskutsega, mälestamaks 80 aasta möödumist sellest traagilisest sündmusest ja tunnistamaks see genotsiidiaktiks. 

Selle üleskutsega on juba liitunud ja seda teinud Läti, Leedu, Poola ja Kanada. Eesti poolt me korraldasime 25. septembril Eesti-Ukraina parlamendirühma initsiatiivil videosilla Ukrainaga, kus Ukraina poolt oli esinenud raada esimene asespiiker Oleksandr Kornijenko, Ukraina presidendi eriesindaja Krimmis Tamila Taševa ja krimmitatarlaste esindusorganisatsiooni Medžilis inimesed. Seejärel otsustasime algatada selle avalduse, mis esitati 8. oktoobril 54 liikme poolt menetlusse. 

Sisust. Meie avaldus puudutab kolme teemat. Kõigepealt genotsiidiakt. Krimmitatarlastel on traagiline ja kurb saatus juba läbi sajandite. Krimmi põlisrahvana olla rõhutud, välja saadetud ja olla Vene impeeriumi mõistes kustutatud. Läbi sajandite on toimunud mitmeid laineid selle rahva väljasaatmiseks, hävitamiseks Krimmis. Üks traagilisemaid toimus 1944. aastal, kus praktiliselt kõik krimmitatarlased – üle 200 000 – väga lühikese ajaperioodi jooksul küüditati kodudest minema, peamiselt Kesk-Aasia piirkonda. Selle küüditamise käigus ja esimestel aastatel hukkus neist hinnanguliselt 46%. 

Sama saatus tabas ka neid krimmitatarlasi, kes naasid Teise maailmasõja rinnetelt. Ja neil ei olnud luba naasta kuni 1986. aastani, kui Nõukogude Liit lagunes. See on karm, kuidas ühte rahvast lihtsalt hävitatakse. 

Teine meie avalduse punkt puudutab tänapäeva. 2014, kui Venemaa taas hõivas Krimmi poolsaare, genotsiidipoliitika jätkus. Ehk siis taas tagakiusamised, vangistamised, piinamised, krimmitatarlaste identiteedi hävitamine, keelamine kasutada oma keelt, kultuuri ja ajaloopaikade hävitamine. Ja see kestab tänaseni. Ehk siis see genotsiidipoliitika, mis aastasadu on kestnud ja pole saanud rahvusvaheliselt kriitilist hinnangut, jätkub. Ja mitte mingil juhul me ei saa seda tolereerida. Ja peame samuti reageerima. 

Ja kolmandana me kinnitame, et Krimm kuulub Ukraina koosseisu. Ja see peab nii olema ka tulevikus, et oleks võimalik põlisrahval, kelle kodu seal on, taas naasta oma kodumaale ja olla rahvas kõigi vabade rahvaste seas. 

Seega kutsun teid üles seda Riigikogu avaldust toetama, olema solidaarsed nii Ukraina kui krimmitatarlastega. Ja kutsume üles ka rahvusvahelist üldsust neid tegusid tunnistama ja kinnitama, et Krimm on üks osa Ukrainast. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolset arutelu ja seisukohti tutvustab väliskomisjoni liige, kolleeg Henn Põlluaas. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Räägin lühidalt Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu 521 menetlemisest väliskomisjonis. Kõigepealt, Riigikogu juhatus võttis käesoleva aasta 8. oktoobril 54 Riigikogu liikme poolt esitatud Riigikogu avalduse eelnõu menetlusse, määras juhtivkomisjoniks väliskomisjoni ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. oktoobri kell 15.00. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta ei esitatud.

Ja väliskomisjon otsustas konsensusega oma 8. oktoobril toimunud istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta avalduse eelnõu 521 kolmapäeva, 16. oktoobri päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Ja siin me nüüd olemegi. Juhtivkomisjoni esindajaks nimetati samuti konsensusega väliskomisjoni liige Henn Põlluaas. Ma loodan ja usun südamest, et Riigikogu liikmed toetavad seda avaldust ja me võtame selle vastu, sest tegemist on tõepoolest kustumatu ja aegumatu inimsusvastase kuriteo ja genotsiidiga, millele ei ole mingisugust õigustust – ükskõik, kas see toimus minevikus või tänapäeval, tegemist on täpselt ühesuguse kuriteoga, mille me peame hukka mõistma. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Tunnustus Mati Raidmale selle initsiatiivi eest. Isamaa saadikurühm toetab ja kutsub üles kõiki parlamendiliikmeid seda avaldust toetama. On teatud väärtusbaas, mis on meile oluline, hoida ühtsust, seda rahvuslikku ühtsust, ja see on üks nendest avaldustest.  

Tegelikult on maailmas viis riiki parlamendi tasemel selle genotsiidi deklareerimise otsuse vastu võtnud. 2015. aastal tegi seda Ukraina ise oma parlamendi avaldusega, 2019. aastal Läti ja Leedu. Tegelikult see ongi siis nii-öelda minevikust meie regiooni riigi poolt siin otsuse langetamine. 2024. aastal raada kutsus üles seda tegema maailma parlamente, millega praeguseks on ühinenud Kanada ja Poola. Nii et me oleksime selles uues laines siis kolmas parlament selles avalduses.  

Ma arvan, et meie rahva jaoks on sellel eriline tähendus, kui me mõtleme tagasi ka nendele genotsiidiaktidele, mis langesid meile osaks Nõukogude okupatsiooni all. Ka ainult mõte, et etnilise puhastusena on võimalik kogu rahvas oma asualalt likvideerida. Ma arvan, et meid kõiki, ka tänase avalduse langetamisel saadab kuklas see teadmine, et ka minevikus oleks võinud see Stalini aja repressioonidena tabada kogu meie rahvast, see osutub totalitaarses režiimis üksnes logistiliseks ja geopoliitiliseks ülesande püstituseks. See oleks olnud täiesti mõeldav. Ja niisuguse dramaatilise kontekstina saavad kokku siin kommunistliku režiimi genotsiid ja tänasel päeval toimuv Putini režiimi genotsiid.  

Meie ülesanne on avaldada igakülgset toetust vaprale Ukraina rahvale, avaldada lugupidamist krimmitatarlastele nende kannatuste, kümnete ja kümnete tuhandete inimeste mälestustele, kes kaotasid oma elu selles genotsiidis, ja kes praegu seisavad silmitsi annekteeritud ja okupeeritud Krimmis Putini režiimi koledustega. Aitäh!

Suur tänu! EKRE fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun! (Anti Poolamets küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud Riigikogu saadikud! Lugupeetud juhataja! Antud avaldus on hädavajalik, aga minu ettekandes tuleb juttu ka sellest, kuidas me peame selle teemaga edasi minema, sest meil on palju tööd tegemata teiste nõukogude genotsiidikuritegudega. Meil on palju tööd tegemata Eesti rahva vastu suunatud genotsiidikuritegudega. Olgu siis see tähtis avaldus ka üheks järjekordseks tõukeks sellele, et me märkaksime, mida kujutas endast Nõukogude Liit, ja et me märkaksime, mis juhtus meiega. Ja ma eeldan, et see on alles algus mingis tähtsas etapis, kui me võtame praegu käsitlusele need kuriteod, mis kipuvad juba unustuse hõlma vajuma ja mis ka Eesti avalikkusele on vähetuntud. Kui holodomori on paljud parlamendid juba kuriteona, genotsiidikuriteona hukka mõistnud, siis krimmitatarlastevastane genotsiid tunnistati genotsiidiks aastatel 2015–2024 peale Ukraina ka Leedu, Läti, Kanada ja Poola poolt, nii et on aeg ka meil see tähtis tegu ära teha.

Me oleme olnud eeskujuks teistele, kaasa arvatud praegu toimuvate genotsiidikuritegude hukkamõistmisel, ja sellepärast on Riigikogul väga tähtis roll, mida võimendab meie koostöö Läti ja Leeduga, Poolaga. Ehk siis me oleme eeskujuks väga paljudele teistele riikidele. Ja seega just nimelt ka taganttõukajana on tänane avaldus väga oluline. Ühtlasi on selle avalduse teine roll teha seda, mida me kogesime ise okupeeritud olles, rõhutada, et ükski okupatsioon ega anneksioon ei tohi saada õigustust, tunnustust ja kuriteod peavad saama heastatud. Tõsi, ühtegi genotsiidi heastada enam ei saa. Küll aga saab taastada õiguslikke olukordi, nagu Eesti Vabariigi taastamine. Ja me tegeleme miinimumiga siinkohal, et me teadvustame genotsiidi olemasolu – see on absoluutne miinimum, millega peab tegelema. Nimetame asju õigete nimedega, kuigi ajaloolased ju ja suur osa avalikkusest teavad niikuinii, et tegu on olnud ühe ajaloo jõhkraima inimsusevastase kuriteoga. Aga on õige hetk sellele tähelepanu osutada.

Nüüd sellest kuriteost endast. Kui iga genotsiid rahvusmõrvana kuulub kõige raskemate kuritegude hulka, siis Nõukogude Liit suutis teha raskematest kuritegudest veel raskemaid, sest nende hulka kuulus kogu etnose deporteerimine või hävitamine. Just nii juhtus krimmitatarlastega ja paljude teiste Kaukaasia rahvastega, aga ka meie heade naabrite ingerlastega. Ma loodan, et see avaldus võiks olla meile tõukeks ingerlaste vastu suunatud genotsiidi meeldetuletamiseks, sest me teame ju, et see maa-ala Narvast kuni Peterburini on miskipärast soome keelt kõnelejatest tühi. Miks? Sest ingerlaste vastu viidi läbi täiemahuline genotsiid. Ja neil ei lubatud samamoodi koju naasta nagu krimmitatarlastel. Ja kes siis peab nende eest kõnelema kui mitte nende naabrid, sest rahvas ja nende asuala hävitati. See on eesti rahva ülesanne, kes on vastu võtnud kümneid tuhandeid ingeri põgenikke.

Aga meie ise? Meil peaks olema missioon jätkata. 132 000 Eesti kodaniku represseerimine kohustab meid kuritegude uurimist jätkama. Nii ma leian, et on hädavajalik Justiits‑ ja Digiministeeriumi juurde luua aegumatute sõja‑, inimsusevastaste ja genotsiidikuritegude uurimise büroo. Miks ei piisa ajaloolaste tööst? Sellepärast, et tegu on aegumatute kuritegudega ja nagu me näeme, neid viiakse tänagi ellu uues vormis sealsamal Ukraina territooriumil. Nii et ma leian, et Eesti ja Ukraina ajaloolased peaksid tegema koostööd kommunistlike genotsiidikuritegude uurimisel. Eestil on võimalus pakkuda abi arhiivide digitaliseerimisel. Ja meil on kindlasti omavahel jagada väga olulist juriidilist infot, et need teemad tõstatada rahvusvahelisel tasemel. Kommunismi tribunale on peetud, aga see töö on kuidagi soikunud ja me näeme antud avalduse raames, kui tähtis see töö peaks olema tänapäeval. Ajalootöö ei saa jääda justkui ühe eriala tööks, vaid see on meie kõigi töö. Ja see on ka meie isiklik ülesanne, meie mälu töö, sest 132 000 represseeritud Eesti kodaniku hulgas on keegi meie kõigi suguvõsadest ja meil on kohustus mäletada. Ja loomulikult peab jälgima, et meie lubadus teha Patarei vanglasse, Patarei vangla hoonesse rahvusvaheline kommunismi kuritegude uurimise keskus saaks täidetud. Siiani on lubatud seda valmis teha 2026. aastaks. Jälgigem siis, et see ka õnnestuks, ja sellel olulisel päeval hääletame avalduse poolt.

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja loodetavasti volituse alusel Ester Karuse. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Täna seisab meie ees avaldus, millega tunnistame krimmitatarlaste 1944. aastal toimunud suurküüditamise genotsiidiaktiks. Massiküüditamine, mida juhtis totalitaarne Nõukogude režiim, ei ole pelgalt minevikku jäänud kuritegu, vaid tragöödia, mis on mõjutanud tuhandeid peresid, jätnud neile püsiva jälje.

1944. aasta märtsis algas massiline küüditamine, mille käigus sunniti oma kodudest lahkuma ligikaudu 200 000 krimmitatarlast. Nende teekond Kesk-Aasiasse tähendas paljudele nälga, haigusi ja surma. 

Aga genotsiid ei ole üksnes füüsilise hävitamise akt, vaid see hõlmab ka rahvuse, kultuuri, ajaloo ja identiteedi hävitamise katseid. Krimmitatarlaste õigusi on rikutud, nende keelt ja kultuuri on survestatud ja hävitatud ning nende ajalooline pärand on sihilikult kustutatud. Kahjuks näeme ka täna, et Venemaa Föderatsioon jätkab seda poliitikat Krimmi okupeerimise kaudu alates juba 2014. aastast ning pidades juba kolmandat aastat Ukraina vastu täiemahulist sõda. 

Mina olen sündinud vabas Eestis, me elame vabas Eestis, aga me teame ja ei unusta, et ka eesti rahvas on pidanud taluma sarnaseid repressioone. Meie inimesi saadeti massiliselt Siberisse, sadu tuhandeid süütuid inimesi represseeriti, küüditati, hukati. Meie esivanemad kogesid valu ja kannatusi, nad teadsid, mida tähendab kodumaalt vägivaldselt äraviimine, sunnitöö, nälg, külm ja surm. 

Need kogemused on sügavalt juurdunud meie rahva mällu ja ajalukku. Nõukogude režiimi terrori all elamine oli hävitav nii meie kultuurile kui rahvuslikule identiteedile. Seetõttu me mõistame hästi, mida krimmitatarlased on pidanud läbi elama. Meie ülesanne on seista nende rahvaste kõrval, keda on represseeritud, me ei saa ega taha olla vaikivad tunnistajad.

Krimmi on tunnustatud kui lahutamatult osa Ukrainast ja me kõik peame toetama Ukraina võitu ja selle territoriaalset terviklikkust. Venemaa Föderatsiooni algatatud sõda ning Venemaa tegevus Krimmi annekteerimisel ja okupeerimisel on rahvusvahelise õiguse räige rikkumine. Toetame Ukraina üleskutset maailmale tunnistada krimmitatarlaste küüditamine genotsiidiks ja kutsume üles rahvusvahelist üldsust kindlalt seisma nende kõrval, kes on ajaloo ülekohtu all kannatanud. 

Antud avaldu seisab õiguse, vabaduse ja inimväärikuse eest. Meie enda ajalugu tuletab meile meelde, kui oluline on mitte unustada neid kannatusi. Seega Eesti seisab alati vabaduse ja inimõiguste eest. Sotsiaaldemokraadid toetavad Riigikogu avaldust ja kutsume üles kõiki saadikuid selle poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Kalev Stoicescu, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Krimm, mida vanasti kutsuti Tauria poolsaareks, on erakordselt pika ja rikkaliku ajalooga paik. Krimmi asustasid 2500 aasta vältel erinevad rahvad, alates kreeklastest ja sküütidest. Krimmitatarlased kujunesid välja põlisrahvana 13.–17. sajandi vahel ja nad moodustasid poolsaare elanikkonna suurima etnilise grupi 19. sajandi lõpuks, umbes 130 aastat ehk neli, viis inimpõlve tagasi. Vaatamata sellele, et Tsaari-Venemaa kutsus esile, loomulikult jõuga, 100 000 – 300 000 krimmitatarlase lahkumise ajalooliselt kodumaalt alates Krimmi vallutamisest 1783. aastal, kuni umbes 19. sajandi alguseni. 

Mida Katariina Suur ja järgnevad tsaarid ei suutnud oma kuritegeliku poliitikaga teostada, viis ellu verine diktaator Jossif Stalin, kelle käsul küüditati 18. ja 20. mai vahel 1944 kõik krimmitatarlased, vähemalt 191 000 inimest, Usbekistani. Nagu ikka, loomavagunites. Küüditati isegi Punaarmees võidelnud krimmitatarlaste pered. Ja Punaarmees võitles 40 000 krimmitatarlast. Kõik see toimus kuulsa timuka Lavrenti Beria soovitusel. Krimmitatarlaste 80 000 majapidamist jäid tühjaks. Nendesse imbusid nagu prussakad niinimetatud vabastajad. 8000 küüditatud krimmitatarlast suri enne küüditamise sihtkohta saabumist, kümned tuhanded surid Usbekistanis ja mujal Kesk-Aasias. 

Kuidas seda õudust tekitavat poliitikat ja selle tagajärgi nimetada? Lisame siia juurde ka tsaariajal toimunud krimmitatarlaste jõuga lahkuma sundimist, massiliselt. Seda saab ja peab loomulikult nimetama genotsiidiks, mis on rahvuse või etnilise grupi hävitamine, vahendeid valimata, alati väga jõhkrate meetoditega. Alles 45 aastat hiljem, 1980. aastate lõpus said krimmitatarlased loa ajaloolisele kodumaale Krimmi tagasi pöörduda. Tagasipöördujaid oli umbes 260 000. Nõukogude võim, mis toona veel eksisteeris, ei kompenseerinud kuidagi nende inimeste tagasipöördumist ega ka ära võetud vara. 

15 aastat hiljem, 2004. aastal moodustasid krimmitatarlased iseseisvas Ukrainas 12% poolsaare elanikkonnast. Krimmitatarlaste elu edenes, kuni neid tabas järjekordne Moskva-poolne õudus: Krimmi okupeerimine ja annekteerimine Venemaa poolt veebruaris ja märtsis 2014. Nende nagu ka teiste, mitte vene rahvusest elanike, sealhulgas ukrainlaste, jaoks algas uus õõvastusttekitav ajastu. Toimub ilmselge sundvenestamine ja krimmitatarlaste kui põlisrahva kultuuri hävitamine. 

Head kolleegid, tänavu möödub 80 aastat totaalse küüditamise kohutava kuriteo toimepanekust, mida meiegi Eestis oleme kogenud korduvalt, õnneks mitte terve rahva ulatuses. Seetõttu on Riigikogule esitatud avalduse vastuvõtmine, millele ma andsin samuti oma allkirja, igati õigustatud ja vajalik moraalselt, eetiliselt …

(Kalev Stoicescu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

… moraalselt, eetiliselt ja poliitiliselt. Samuti suur tänu Matile, heale kolleegile, selle algatuse eest! Ükskord naaseb Krimm Ukraina koosseisu ja siis pöörduvad ka krimmitatarlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi. Kutsun üles avaldust ühehäälselt toetama! Aitäh!

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Marko Mihkelson, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Mati! Reformierakond loomulikult toetab seda ülimalt olulist ja vajalikku sammu, mida me Eesti rahvaesindusena praegu siin tegemas oleme. See on absoluutselt vähim, mida me saame teha, tunnistades ühe rahvakillu vastu pandud kuriteo genotsiidiaktiks. 

Ma tuletan meelde, et tegelikult Riigikogu juba 1990. aastate alguses oli üks esimesi, kui mitte esimene parlament maailmas, kes pööras tähelepanu Ukraina rahva väga raskele saatusele Nõukogude impeeriumi koosseisus, tunnistades holodomori genotsiidiks. Samuti 2022. aasta kevadel arutasime siin eelmises koosseisus ka käimasoleva suure sõja kontekstis neid kuritegusid, mida Venemaa jätkuvalt paneb toime Ukraina rahva kallal, ja samuti tunnistasime neid sõjakuritegusid, mis on toime pandud, genotsiidi mõõtmetega kuritegudeks.

Mis on oluline tänast sammu astudes? Mitte ainult pöörata oma pilgud minevikku ja, nagu ma ütlesin, teha vähim, mis meie võimuses on, tunnistades toimunu genotsiidiaktiks, aga sellega me tegelikult ikkagi loome seda ruumi, ka õigusruumi selle laiemas tähenduses. Kui see sõda, mis praegu Ukrainas käimas on, Venemaa poolt algatatud agressioonisõda, saab võiduka lõpu, aga ainult nii tegelikult on võimalik ju lõpuks jõuda selleni, et nii ajaloos kui täna toimepandud kuritegude eest toimepanijad ka reaalse vastutuse võtaksid või need kuriteod saaksid ka mingisuguse karistuse, siis selle sammuga me tegelikult loome seda keskkonda. Karistamatus ei tohi päädida võiduga. Loomulikult ka täna me anname eeskuju teistele oma kolleegidele, parlamentidele Euroopas, mujal, kes võiksid sarnaselt järgida nii meie kui meie partnerite eeskuju, kes juba on teinud sarnase sammu. Kindlasti sellel teemal me saame rääkida juba järgmisel nädalal ka Riigikogu külastava Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšukiga. Ja kindlasti on ka meie parlamendi esimehel hoopis jõulisem positsioon minna ka kuu lõpus, samuti järgmisel nädalal toimuvale Krimmi platvormi tippkohtumisele, parlamentaarsele tippkohtumisele meie lõunanaabrite juurde Riiga. 

Nii et veel kord, on väga hea näha seda üksmeelt, mida me selle avalduse ettevalmistamisel Mati Raidma juhtimisel oleme läbi teinud. Kutsun tõesti kõiki üles väga tõsiselt suhtuma sellesse avalduse eelnõusse ja andma oma hääle selle toetuseks.

Suur tänu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Loomulikult saab Marko Mihkelsoniga ainult nõustuda selles osas, et see on vähim, mida me selle avaldusega saame teha. Ja siin samuti ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks tunnustada Mati Raidmat, kes algatas selle avalduse. 

Siin ajaloost on palju räägitud ja 1944. aastal tõesti küüditati ligikaudu 200 000 krimmitatarlast Kesk-Aasiasse. Ja nii, nagu ajalooürikud räägivad, 47% nendest inimestest, kes küüditati, suri küüditamise ajal või siis kohalejõudnuna. 

See on loomulikult suur tragöödia ja ega muudmoodi seda ei saagi nimetada kui rahva hävitamiseks. Mul endal õnnestus Krimmi poolsaart külastada aastal 2012, kui ma käisin krimmitatarlaste külades ja mul õnnestus tegelikult nende inimestega rääkida, nii vanema kui noorema põlvkonnaga. Ma nägin, et see võitlustahe on nendel inimestel olemas, ja nad tulid tagasi. Nendel lasti tulla tagasi, kuigi suure viitega, aastal 1989. See, mis nad tegelikult selle lühikese aja jooksul oma asumites, külades suutsid üles ehitada, oli märkimisväärne. Tol ajal, enne Venemaa okupatsiooni, nad kindlasti tõstsid krimmitatarlaste kultuuri seal poolsaarel uuele tasandile. 

Ma loodan, et nendel jagub – ja ma tean, et nendel jagub! – ka jõudu, et praeguses olukorras enda eest seista. Loomulikult Eesti Keskerakond toetab seda avaldust ja me kutsume üles ka kõiki teisi Riigikogu saadikuid seda avaldust toetama. Aitäh!

Suur tänu! Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 521 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, kui te lubate, ma ei loe teistkordselt ette 54 Riigikogu liikme kui selle avalduse eelnõu algataja nime. Kui te olete päri, siis panen lõpphääletusele Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu 521. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 521 on avaldusena vastu võetud.

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimene lugemine ja palun selleks puhuks ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Meenutan, et riigieelarve seadus sätestab mitte järgmise aasta kulusid, vaid riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja raha kasutamise tingimused ja korra ning eelarve koostamise alused. 

See eelnõu muudab neid reegleid sedapidi, et parandatakse riigieelarve läbipaistvust alates 25. aasta eelarvest ning tühistatakse Euroopa Liidu uues fiskaalreeglistikus ebavajaliku stabiilsusprogrammi nõue. Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majanduslikku sisu jaotusasutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuste kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. 

Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus nii Riigikogu kui avalikkuse jaoks. Seadusest kaotatakse nõue valitsusel iga-aastaselt koostada stabiilsusprogramm, kuna see nõue kaotati Euroopa Liidu majandusjuhtimise reformi käigus muudetud määrusest. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

See oli päris kiire ettekanne. Te lubate, et tänu sellele eelnõule muutub riigieelarve läbipaistvaks. Seletuskirjas on välja toodud, see peaks kehtima juba selle aasta eelarve suhtes, aga see eelnõu seda ju ei taga. Nii õiguskantsler kui riigikontrolör on seda eelnõu väga palju kritiseerinud ja öelnud, et see on jätkuvalt kritiseerinud ja öelnud, et see on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus. See muudatus ei taga seda, et tegelikkuses kõik kulu- ja tuluread oleksid ükshaaval välja toodud. 

Sellel põhjusel on Keskerakonna fraktsioon esitanud alternatiivse eelnõu, kus oleksid kõik need kuluread välja toodud kuni 500 000 euro ulatuses. Kahjuks millegipärast rahanduskomisjoni esimees ei soovi seda siiamaani päevakorda panna. 

Aga eile me lugesime uudist, et rahanduskomisjonis ei ole isegi tabelit ega ülevaadet sellest, kuidas on see aasta jaotatud näiteks erinevate osaühingute, mittetulundusühingute toetamine. Kas teie hinnangul see eelarve on läbipaistev? 

Aitäh! 

Ja kuidas te suhtute sellesse, et teie ei näe neid kuluridasid, kuhu suunatakse osaühingute, mittetulundusühingute toetamise rahad?

Aitäh! Kõigepealt, ma suhtun väga halvasti sellisesse küsimise viisi, kus kõigepealt pannakse vastajale sõnad suhu ja siis hakatakse tänitama. Ma rääkisin läbipaistvuse suurendamisest ja 25. aastast, mitte 24. aastast. See, mida te siin tsiteerisite uudisena, oli vale uudis. Riigikontroll on andnud meile soovitusi selle järelevalve pildi kohta ja me oleme selle järgi käitunud. Ei saagi kõiki toetuse saajaid kirjutada riigieelarvesse, kuna nad on osaliselt teadmata, neid toetusi saadakse taotlusvoorudes. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Palun täpsustage, kas see seadus 511, mis me praegu menetleme, et kas see hakkab ikkagi juba sellest aastast toimima 25. aasta kohta või ikkagi 26. aasta kohta. Ja teine pool, et siin lugedes tänast uudist, proua Akermann, rahanduskomisjoni esimees, nendib, et eelarve seletuskiri on tõepoolest pikk ja selline üldistamistega, et kõikide kulude ridadest ei saagi aru ja ei ole võimalik aru saada. Ja sellise detailsusega peab siis Riigikogu seda eelarvet sellisel viisil menetlema ja vastu võtma! Kas see siis muudab, see seadus muudab seda olukorda, mida just oma intervjuus Annely Akkermann kirjeldas?

Aitäh! Ma ei ole jõudnud Anneli intervjuud lugeda, aga teie küsimusele vastus on, et tuleva aasta eelarve on see, mis siis selle seadusemuudatuse järgi on koostatud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! tõepoolest, minu kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart juba mainis, et meie fraktsioon andis menetlusse seaduseelnõu, et muuta riigieelarve läbipaistvamaks ja selgemaks. Tsiteerin: "Riigieelarve seadust tuleb muuta selliselt, et tagada täielik üleminek kulupõhisele eelarvele, kus oleksid välja toodud riigi kõik tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ning asutuste kaupa." Meie arvates peab riigieelarve täpsusaste olema 500 000 eurot ehk kõikidele seda piirmäära ületavatele kuluridadele tuleb lisada täpsem selgitus, et oleks aru saada, kuidas raha täpselt kasutatakse ning mille jaoks on see mõeldud. Kulupõhine eelarvestamine on näiteks Soomes, Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias ja Kanadas ning nende riikide eeskuju võiks järgida ka Eesti. Mida te arvate sellest, kas võiks nende eeskuju järgida ka Eestis?

Ma arvan, et me loeme praegu ühte teist eelnõu. Jääme selle juurde. Aga see, mida teie mainite, kõlab väga rumalalt, sest seadusepildis nii täpseid kulusid ette kirjutades me saame hulga hullusärke, kus põhitegevus käib, kuidas hästi täpselt tabada seda ümmargust numbrit, mis sinna on kirjutatud. Ei, seadusepilt ei tohi olla liiga detailne.

Andrei Korobeinik, palun! 

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma üritan küsida hästi optimistlikult, et sündimus ei langeks järsult. Suurepärane ettekanne, väga hea rahandusministri poolt! Aga mul on küsimus nende kahe vastuse kohta. Üks tuli hea kolleeg Anastassiale, kus te ütlesite, et see eelnõu ei reguleeri selle aasta eelarvet. Nüüd, seletuskiri väidab otse vastupidist. Ja hea kolleeg Lauri esitas sama küsimust, aga ta sai vastupidist vastust, et see ikkagi kehtib selle aasta eelarve kohta. Kuidas siis olukord on, kas juba selle aasta eelarve muutub oluliselt läbipaistvamaks või me peame aasta aega ootama?

Aitäh! Ma vastasin sellele küsimusele. See reguleerib järgmise aasta eelarvet.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teie eelnõu idee on ju väga hea. Aga võiks äkki seal teha nii, et ei ole "võib", vaid on kohustus, et tuleks lahti kirjutada. Me vaatame praegu 2025. aasta riigieelarvet ja ma näen seal ridu, mida ministrid ei ole nõus avalikustama. Seal on investeeringud, kus sotsiaaldemokraatide kaks ministeeriumit ei avalikusta, siis on meil valitsuse reserv, kus me teame, et reservi on kantud poliitilised katuserahad. Kuidas seda avalikustamist me suudaks teha? Täna andsin ma üle eelnõu, kus oleks väga konkreetselt kirjas, et sellised read peavad lahti kirjutatud olema, siis ei teki vaidlust, kas on katuseraha või ei ole katuseraha, kas on midagi peidetud või ei ole. Kui rahanduskomisjoni liikmed saaksid aru, siis oleks juba pool võitu, aga kõige olulisem on see, et kõik Riigikogu liikmed, kes hääletavad, saaksid sellest eelnõust aru. Kas sa oled nõus, et seda eelnõu saaks paremaks teha?

Aitäh! Miski pole täiuslik, aga ma täpselt küll ei saa aru, mis on teie soovitus. Või ma ei tea, võib‑olla see eelnõu, mis te ise olete esitanud, ongi suurepärane.

Rain Epler, palun!

Härra istungi juhataja! Härra minister! Jah, kuna see muudatus on selline, kus öeldakse, et "võib", siis ma märkasin, et ka Riigikontroll juhtis tähelepanu samale, mis mul endalgi kulmu kergitama pani. Te ütlete, et järgmise aasta riigieelarve juba lähtub sellest seadusemuudatusest, aga kuna võib, aga ei pea kulusid lahti kirjutama, siis ükskõik kuidas seal järgmise aasta riigieelarves on, saab ikkagi öelda, et ta lähtub seadusest. Aga ma küsin hoopis nende punktide kohta, kus öeldakse, et ministril tegelikult on eelarveaasta jooksul võimalus, kui kogukulu ei muutu, kõiki kulusid omavahel ringi tõsta ja seal hulgas, eks ole, on nii muud toetused kui muud kulud. Põhimõtteliselt antakse ministrile päris jõuline õigus kuludega aasta sees ringi mängida, ilma et Riigikogu sellest teada saaks. Miks see peaks nii olema?

Ma ei tea, mida te mõtlete jõulise võimaluse puhul või all. Aga kui te tahate näpuharjutust, siis ostke endale 1000 lahtriga rahakott ja kirjutage sinna sildid peale: "Piim", "Või", "Bussipilet" ja nii edasi. Siis vaadake, kuidas see majandamine teil välja kukub. Aastaks fikseerige ära oma detailsed perekonna kulud ja proovige. Ma arvan, te rohkem te ei küsi riigieelarve kohta selliseid küsimusi. Aga iseenesest ma tuletan meelde, et EKREIKE valitsus ja teie rahandusministri nõunikuna olete vastutav selle esimese tegevuspõhise eelarve eest. See ei ole mingisugune minu isiklik algatus ega plaan, vaid see on teie valitsus, kes selle esitas. Te ei ole seda meetodit ära muutnud ja sellel on loomulikult ka põhjused. Mõlemal vormil on plussid ja miinused. Praegu on see vorm selline valitud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma nüüd järjest kuulan, kuidas ta erinevatele opositsioonisaadikutele vastate nende küsimuste peale, et nad on rumalad ja tänitavad ja ei saa asjast aru ja ei peaks selliseid küsimusi küsima, aga see paneb mind mõtlema, et kas teie hinnangul on siis samamoodi rumalad ja tänitavad ka õiguskantsler ja riigikontrolör, kes mõlemad on osutanud tõsistele puudustele seonduvalt sellega, kuidas riigieelarve on tehtud. Ja ma tsiteerin, näiteks õiguskantsler ERR-i vahendusel on öelnud: "Praeguseks on tulnud välja kahjuks tõesti see, et tõenäoliselt see aasta riigieelarve põhiseadusele ei vasta. Sellepärast, et niisuguseid tulu‑ ja kuluridasid, mida Riigikogu saaks muuta, seal ei ole. Või millest oleks võimalik aru saada, kust ja kui palju raha siis tegelikult tuleb ja kuhu see maksumaksja raha siis aasta jooksul kulub." Ja nii edasi. Ehk kas see hinnang, mida te siin olete väljendanud opositsioonisaadikute suhtes, laieneb teie hinnangul ka riigikontrolöri ja õiguskantsleri suhtes, sest mure, mida meie siin väljendame, on täpselt sama mure, mida nemad on väljendanud.

Ühegi opositsioonisaadiku aadressil ma pole hinnanguid andnud, küll aga need küsimuse viisid. Tänitavaks nimetasin ma viisi, kus kõigepealt sissejuhatuseks pannakse vastajale sõnad suhu ja siis tänitatakse neid. Teie samamoodi, ärge pange mulle sõnu suhu ja ärge tänitage! Aga mis puudutab õiguskantslerisse, siis ta on kinnitanud, et järgmise aasta eelarve on põhiseadusega kooskõlas ja senistest viimaste aastate omadest kõige läbipaistvam.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! On natuke selline tunne, et te võib-olla olete täna veidi halvas tujus. Aga oma ettekandes te ei maininud veel ühte olulist asja, aga mida antud seaduseelnõu hakkab reguleerima. Nimelt, eelnõus on eraldi välja toodud, et igal ministril on võimalik iga hetk teha eelarves oma valdkonnas kuluridade muudatusi. Ehk siis seda saab teha isegi siis, kui mõni Riigikogu liige on teinud mõne muudatusettepaneku, see muudatusettepanek on läbi läinud, seda on hääletatud, see on eelarves sees, aga ministril on võimalik hiljem sellest nii-öelda üle sõita ja seda muuta. See on eraldi, mida praegu selle eelnõuga soovitakse reguleerida. Mida see tähendab? See tähendab seda, et soovitakse liikuda sinna, kus kogu otsustusõigus liiguks täitevvõimu juurde, liiguks ministri juurde ja see tähendab, et Riigikogu roll eelarve menetlemises aina väheneb.

Aitäh! Tegelikult oli vastupidi. See suurendab Riigikogu liikme rolli. Ta võimaldab teha täpsetele kuluridadele muudatusi, väljendada oma soovi, aga see ei tee seadusandjast asutuse juhti ega täitevvõimu esindajat. Põhiseaduse järgi on riigieelarve täitevvõimu esitatav instrument, Riigikogu ei saa eelarvet esitada. Ja kindlasti ei saa seadusandja minna sellisele detailsuse astmele oma muudatustega, mis paralüseerivad riigitööd. 

Siin on olnud läbipaistvuse näiteid, kuidas hirmsalt nurisetakse, et näed, me ei saagi teada asutuse küttekulusid, aga kujutage ette seda Riigikogu liiget, kes läheb siis seda küttekulu seal muutma, teadmata, kui palju tegelikult vaja on – lihtsalt lambist, nagu on tihti Riigikogus kombeks. See asutuse juht peab siis jätma inimesed külma. 

Tegelikult käib see niipidi, et kui tuleb seadusandjalt selline soov, siis asutuse juhil on õigus teha teistsuguseid valikuid ja ministril need kinnitada. Sellesama eelarve vähendamise juures ta võib seda kokkuhoidu teha näiteks palga arvel, töötajate arvel või midagi nii, aga mitte jätta töötajaid külma kätte. 

See on väga põhimõtteline võimude lahususe küsimus. Riigikogu ei ole sellise süvenemisastmega ega ka sellise missiooniga, et ta läheks üksikuid asutusi juhtima ja nende kulusid ette kirjutama. Nii et sellepärast on see üldistusaste seadusepildis suurem. Aga võimalus oma tahet välja näidata on Riigikogu liikmetel palju suurem, kui oli seni. Seda tänu sellele lisale. Aitäh!

Andrei Korobeinik, palun! 

Jaa, suur tänu! Tõepoolest, soov teha eelarvet läbipaistvamaks on väga hea, kindlasti Eesti elu muutub selle tõttu paremaks, veelgi paremaks tänasega võrreldes. Aga mul on küsimus selle detailsuse kohta. Eile käis rahanduskomisjonis regionaalminister, kes tutvustas ühistranspordi eelarvet. Umbes 10 miljonit läheb ühistranspordi dotatsiooniks, seal sees on nii ühistransport kui ka taristu. Ja ta ütles, et ta kärbib 6 miljonit ehk 6 miljonit on see eelarve väiksem kui sel aastal. Aga valitsuses on tehtud kokkulepe, et lisatakse veel 30 miljonit nelja aasta peale, mida eelarves ei ole kajastatud. Kuidas sa arvad, et võiks Riigikogu liige seda tahet teostada, eelarves kaasa rääkida, kui tegelik pilt, mida eelarve sisaldab, ei vasta reaalsele olukorrale?

Aitäh! Eelarvepilt vastab reaalsele olukorrale. Aga ma ei oska seda reaalset olukorda, mis teil eile komisjonis oli, silme ette manada, nii et väga raske on seda küsimust jälgida ja näha selles mõtet. Ei, eelarve vastab tegelikkusele ja ka põhiseadusele.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Nimetasite Vadim Belobrovtsevi küsimus rumalaks. Sama hästi võib ju öelda, et ka teie vastused on rumalad. Ma arvan, et see diskussioon väga kaugele ei vii, aga viib selleni, et inimeste usaldus kaob nii valitsuse kui ka Riigikogu vastu. Ja ma toon lihtsalt näiteks teile tänased uudised statistikast, uuringutest, mis puudutab näiteks Riigikogu usaldust, mis on langenud 27% peale, ja valitsuse usaldus, mis on langenud 31%-le. Nii et ma arvan, et siin kindlasti kutsun teid ülesse jääma viisakaks, et taastada inimeste usaldus. See on üks punkt. Ja teine pool. Palun veel kord seletage ära, mis puudutab seda seaduseelnõu, mis siis konkreetselt eelarve vaates läheb paremaks, läbipaistvamaks, arusaadavamaks. Ma kindlasti ei saa teie väitega nõustuda, et kui Riigikogu liige teeb lambist mingi muudatuse, et see ei ole ka lähenemine.

Vaadake, lugupeetud keskerakondlased, ka naeratava näo ja rahuliku stiiliga saab olla ebaviisakas. Teie seda olete olnud. Ma ei ole nimetanud ühtegi Riigikogu liiget tänitavaks ega isegi küsimust rumalaks. Ma ütlen, et selline seadusandlik algatus, et pudistatakse eelarve detailideks, mille haldamisega pärast täitevvõimul ei ole midagi mõistlikku teha, sest liiga detailselt on kulud ette kirjutatud ja paindlikkust raha kasutamisel, rahavoogude juhtimisel ei ole, see on rumal eelnõu. Mina ei toeta seda. Ma ütlesin eelnõu kohta rumal. Jaa, ma ütlesin seda eelnõu kohta. Ma ütlesin seda eelnõu kohta. Ma ikka tegelikult tean, mida ma siin räägin. Vaadake stenogrammist järele. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Saatan, nagu me kõik teame, on detailides, nagu me ka eelmise küsimuse ja vastuse puhul siin võisime kogeda. Aga mu küsimus puudutabki neidsamu detaile. Nimelt, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann on täna hommikul "Terevisioonis" öelnud, et rahvasaadikud ei peagi arusaama riigieelarvest, just nimelt nendest detailidest ei pea aru saama. Minu küsimus – ja ärge palun hakake andma hinnangut sellele, kas mina saan neist aru või ei saa, see pole teema – ongi nüüd selline: kas te jagate Annely Akkermanni seisukohta, et meile siia heakskiitmiseks, tagasilükkamiseks või muudatuste tegemiseks saadetud dokument peab olema selline, millest me ei saa aru?

Ega saatan ei pea tingimata olemas olema, ei detailides ega tervikus. Nii et küsige kuidagi rahulikumalt. Mina, kordan, Annely Akkermanni intervjuud näinud ei ole ega pea seda kommenteerima. See, mis puudutab täitevvõimu … Või vabandust! Mis puudutab seadusandja arusaamist eelarvest, siis mul on siin pikk kogemus, et sügav huvi tegelikult Riigikogu liikmetel enamasti terviku suhtes puudub. Üksikuid detaile, jah, püütakse sealt menetluse käigus heal juhul, aga ka nendele detailidele saadakse vastus, kui küsida õigel ajal menetluse käigus. Kõige parem koht on, muide, komisjonides ja on ka erinevaid formaate, kuidas detailideni jõuda. Aga suures saalis debatt ei peaks selle üle käima, üksikute detailide üle, mille Riigikogu liige on parajasti üles otsinud, aga mida vastaja kunagi üles ei leia nii kiiresti, et vastata. Üldiselt ei ole väga siiras see huvi olnud selle arusaamise jutu juures. Ja ma ei räägi teist, aga Riigikogul ei ole väga siiras olnud see huvi, et me peaksime rääkima mingisugusest suurest katastroofist. Ja just see huvipuudus on põhjus, miks tegelikult aru ei saada. Või siis teine põhjus on see, et ei tehta ebaolulisel ja olulisel vahet ja keskendutakse mingisugusele ebaebaolulisele. See takistab tervikpildi saamist, see on minu kogemus eelarve menetlustest siin Riigikogus. Ma ei tea, mida Annely Akkermann ütles, aga ju ta sellist asja tegelikult silmas pidas.

Andrei Korobeinik, on midagi istungi läbiviimisega [seoses]?

Mul on küsimus istungi juhatajale. Ma olen siin saalis olnud algusest peale. Hea minister nimetas hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi küsimust rumalaks ja siis 5 minuti pärast ütles, et ta ei ole seda rääkinud, et ühtegi küsimust ta rumalaks ei nimetanud. Mul on küsimus, kuidas me saame sellist kvaliteetset parlamentaarset debatti pidada, kui minister tegelikult muudab enda ütlusi jooksvalt. Mille kohta me seda debatti peame: kas selle kohta, mida ta ütleb, või selle kohta, mida ta mõtleb, et ta ütleb? Aitäh!

No debatt käib ja küsimused käivad antud eelnõu kohta ja ministri vastused jäävad kõik stenogrammi, nii et me saame need ka jooksvalt pärast üle vaadata, kes vastas ja kes kuidas küsis. Selles mõttes saab need panna hiljem konteksti. 

Aga Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, eesistuja! Minister! 2024. aasta eelarvest juba läks Riigikontrolli andmetel 2,4 miljardit läbipaistmatult vasakule. Ja siis väristasid kõik pead, et oi-oi-oi, nii ei saa ja nii ei tohi. Aga teie koalitsioonileping ütleb, et riigieelarve peab edaspidi olema läbipaistvam, et koalitsioon töötab selle nimel. Ja mis me nüüd näeme? Täpselt risti vastupidi teete. Loomulikult, no saate isegi aru, et keegi ei taha ju teada lambist … küttekulusid, nagu te ise siin ütlesite, aga suures plaanis ju tegelikult lähevad selle eelarvega asjad palju pimedamaks, palju halvemaks. See ei ole ju demokraatliku riigi toimimisega kooskõlas, või kuidas? 

Te ütlete, et Riigikogu liige on siin, võib-olla opositsioon ei pea sellest riigieelarvest aru saama, eks ole, sellepärast et te olete nii targad ja teie teate ise väga hästi. Aga ka teie enda erakonnakaaslane Aivar Sõerd on märkinud, et kõnealune eelarve seletuskirja lisa peaks andma infot selle kohta, kui palju eraldatakse ministeeriumide alt raha erinevatele sihtasutustele tegevustoetustena. Aga nüüd selle riigieelarve seletuskirja osas on informatsioon, mis muudab tegelikult seda pilti hoopis pimedamaks ja läbipaistmatumaks. Ma siis küsingi, kui palju te siis kavatsete läbipaistmatult seda maksumaksja raha sinna vasakule panna.

Aitäh! Muudame selle debati siis läbipaistvamaks. See, mida ma nimetasin rumalaks, oli küsimuses nimetatud seaduseelnõu, mida ma näinud ei ole. Aga mitte küsija ega küsimus. Aga see läbipaistvamaks või läbipaistmatumaks muutumise küsimus proua Helmel – tegelikult te ju ei võrdle kahte asja. Te deklareerite. Läbipaistvuse suurendamine seisneb siin selles, et seni seletuskirja pandud kulud on lisatud majandusliku sisu järgi – majandusliku sisu järgi, mitte enam tegevuspõhise vormiga eelarve lisasse –, et oleks võimalik mõlemat vaadet jälgida. Seda kõigepealt, milleks asju tehakse, ja teiseks, milliseid vahendeid selleks kulub ja kui palju. Ja sellesse viimasesse saab teha juba selles eelarves muudatusi, näidata oma tahet. Seda võimalust praktiliselt enne ei olnud, see oli kokkuleppe küsimus, et muudeti summat ja sinna juurde kirjutati seletus, Riigikogu liikme seletus oli see, mis näitas tema soovi, mõtet. Aga sellise detailsusega tegelikult tõepoolest ei peaks Riigikogu eelarvet muutma, nagu on üksiku asutuse üksikud tuluread. See ei ole seadusandja roll ega küüni ta pädevus selleni.

Varro Vooglaid, palun! 

Jaa, mul oli üllatav kuulda teie hinnangut, et õiguskantsleri hinnangul vastab riigieelarve põhiseaduse nõuetele, sellepärast et mina olen küll mitmelt poolt lugenud tema väga selget hinnangut, et ei vasta. Näiteks septembri lõpus avaldatud ERR-i uudis kajastab tema poolt teile 20. septembril saadetud kirja, kus ta kirjutas: "Eelnõu kohaselt lisatakse iga-aastasele riigieelarvele kulude jaotus nende sisu järgi, kuid see eelarve lisa ei seo täitevvõimu." "Madise nentis, et Eesti põhiseaduse § 115 järgi peab Riigikogu iga-aastase riigieelarve vastu võtma seadusena ja see seadus peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid." Tsitaat: "Põhiseaduse § 116 kinnitab, et Riigikogul peab olema võimalik teha aasta riigieelarves sisulisi muudatusi, muu hulgas jaotada kulusid ümber. Eesti ei kuulu nende riikide sekka, kus parlamendi põhiseaduslik roll piirdub valitsuse esitatud eelarve kinnitamise või tagasilükkamisega."  Ja tema kokkuvõtlik hinnang kirjas teile: "Kokkuvõttes leian, et kavandatav seadusemuudatus ei taga põhiseaduse § 115 täitmist." Ehk et endiselt on riigieelarve koostatud viisil, mis ei vasta põhiseaduse nõuetele. Miks te ütlesite, et õiguskantsler ütleb, et vastab, kui tegelikult see nii ei ole?

Aitäh! Sellepärast, et ma tean seda ja ma olen ta endaga rääkinud. Ma ei hakka meievahelist vestlust täpselt tsiteerima, aga ta kinnitab, et järgmise aasta eelarve vastab põhiseadusele, ja ta on seda kinnitanud ka ajakirjanduses. See uudis läks niimoodi lendu. Segi oli eelarve baasseadus ja aastaeelarve. Seda ta on tunnistanud, et see ei õnnestunud hästi, aga ma rohkem meievahelist vestlust ei tsiteeri. 

Nii et jah, see seaduseelnõu, mida me siin hakkame lugema, vastab põhiseadusele. Ja baasseaduse koha pealt on meil tõepoolest vaidlust natukene üleval, aga me teeme igal aastal tegelikult seda seda eelarvet selle koha pealt paremaks, et need vaidlused oleksid vähem ägedad. Igal aastal on tehtud eelarve läbipaistvamaks, mis kahjuks muidugi tähendab ka palju koormavamat infohulka ja veel keerulisemat arusaamist ja veel vähem huvi tegelikult teda läbi töötada Riigikogu poolt.

Detailsus on kahe otsaga asi. Praegu võimaldatakse lisas väljendada oma tahet midagi muuta nii, et valitsus saab soovituse seda täpselt nii teha, aga ta saab ka teha korrektsioone vastavalt mõistlikkusele, mida, ütleme, professionaalses täitevvõimus on eelarve haldamisel alati rohkem. Meil ju ei ole siin Riigikogu liikmetel isegi nõunikke, rääkimata sellest ametnikkonnast, mis on täitevvõimul.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma enne küsimuse juurde minekut võib-olla veidi peegeldan tagasi seda minu arust teatavas mõttes demagoogilist juttu, mis te ajate nende küsimuste kommenteerimise kohta. Ma ütlen, et ma ei ütle midagi teie kohta ega teie vastuste kohta, aga ma ütlen, et see paralleel tuhande lahtriga rahakotist oli rumalavõitu ja ei olnud kohane. Aga ma küsiksin niimoodi. Kas siiski ei oleks mõistlik see kulupõhine jaotus mitte panna lisana, mis ei ole otseselt seaduse osa, ja teine asi, et kas seal oleks mõistlik piirmäärad panna, mida ületavad ringitõstmised siiski tuleksid Riigikokku? Ega ma ju ei rääkinud sellest, et kui noh, tuhandeeuroseid liigutamisi tehakse, aga piltlikult öeldes praegu on ju võimalik niimoodi, et eelarves on kirjas, et mõned miljonid lähevad näiteks investeeringuteks hoonetesse, aga minister saab ringi nad tõsta muude kulude alla. Kuidas te suhtute sellesse mõttesse?

Ma suhtun sellesse mõttesse hästi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Vaat mina ütlen küll midagi teie ja teie vastuste kohta. Te rääkisite tõepoolest pikalt ja segaselt, kui mulle vastasite või kellelegi teisele vastate. Aga eks seda kõik juba teavad. Riigieelarve pilt peale vaadates on segane, teie jutt hõlmab sama põhimõtet. Aga ma siis loen. Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 suvel sõlmitud koalitsioonilepe ütleb selge sõnaga: "Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel." Miks te seda siis ei tee? Miks te hämate, miks te valetate? Mis plaan teil selle rahaga on? Me tegelikult räägime ju miljarditest.

Ma ei tea, kas te ise peate sellist tänitamist viisakaks viisiks debateerida. Ma olen teile ka vastanud sellele eelmisele küsimusele. See eelarve lisa ongi too majanduslik pilt, mida seal on kokku lepitud. Igal aastal me seda vormi kohendame paremaks, Rahandusministeerium. Aga see koalitsiooniläbirääkimiste punkt on sellega täidetud, selle lisaga, ja ma ei hakka seda seitsmeteistkümnendat korda vast enam üle kordama.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänan su eelmise minu küsimuse vastuse eest. Aga ma küsiksin juurde, et me praegu näeme järgmise aasta riigieelarves ministeeriumide investeeringuridasid, kus ministrid saadavad küsimustele vastused, mida need read sisaldavad. Vastus on see, et me veel ei tea, mida nad sisaldavad. Need on miljonites, need ei ole mitte kümnetes ega sadades tuhandetes, aga need on miljonites. Ja mõni minister teatab, et valitsuse reservis on temal niinimetatud poliitilised katuserahad, mis on ka miljonites. Sa tead väga hästi objekti, see on see, kus sa maja ehitad, sinna lähedale tehakse midagi. Kas see on ikkagi varjatud eelarves, kus neid objekte ei ole välja kirjutatud? Kas me ei peaks selle riigieelarve sellise tegema, kus miljonites investeeringud peaksid objektiliselt olema avatud? Kui me nutsime, et Riigikogu liikmete katuseraha, kus nad olid 3000 kaupa riigieelarves, on avalikud, aga nüüd on, selgub, et …

Teie aeg!

… on poliitiliselt katuserahad lepitud kokku, mis on miljonites, aga neid objektiliselt ei ole eelarvesse välja toodud.

Aitäh! Ma tegelikult ei saanud aru. Püüdsin aru saada, mida ministritele justkui on saatnud ja mida nad ei ole kirjutanud, aga tegelikult ma küsimusest aru ei saanud. See üldistusaste on tavapärane. Sihtasutuste koha pealt siin küsimus oli, et ka see ei ole kuidagi pimedamaks muudetud. Sihtasutused, kelle toetamine on teada, on ära mainitud. Kelle toetamine veel ei ole teada, nende kohta on nimetatud üldsummasid, millele taotlusi esitada saab, näiteks. Ma tõesti … Raske on jälgida seda eellugu küsimusele, kui see on ainult teie silmade järgi kirjeldatud. Mina ei näe neid probleeme, mida te, justkui millele te vihjasite, rääkimata poliitilistest katuserahadest. On eelarve läbirääkimistel olnud pisut ebavõrdsust soovide katmisel. Ma olen seda välja öelnud, et sisejulgeolek on saanud palju lõdvemalt oma kulusid kaetud kui enamus teisi valdkondi, kes peab kärpima, ja selle vihje peale ma sain siseministrilt suure pealkirja, et Ligile teeb meelehärmi, et me tugevdame julgeolekut. See oli üsna piinlik lugu, sest mina olen ju see, kes peab leidma katte kogu sellele asjale ja ma olen selle nimel väga palju tööd teinud. Aga jah, tema on olnud kulude saamisel üksjagu privilegeeritud seisus, millega teised ministrid paljud ka ei ole nõus olnud.

Helle-Moonika Helme istungi juhatajale protseduuride kohta, palun!

Aitäh! Ma arvan, et ma olen ikkagi õieti aru saanud või õigesti aru saanud kogu selle aja jooksul, mis ma olen siin Riigikogus olnud, et istungi juhataja peab ikkagi hea seisma nagu Riigikogu liikmete eest, olenemata sellest, kas nad on opositsioonis või koalitsioonis. Aga on ka üks teine selline väga-väga selge põhimõte, mida me peaksime siin tööd tehes ikkagi jälgima. On ju nii, et Riigikogu on valitsuse tööandja ju minister, kui ta siia Riigikogu ette tuleb, on aruandja. Ja kui ma kuulen ministri suust meie suunas selliseid väljendeid nagu tänitamine – me küsime küsimusi. Me küsime täiesti asjalikke, me räägime tegelikult ju riigieelarvest, asjast, mis hakkab mõjutama terve riigi inimeste ja ettevõtjate kogu meie toimetulekut järgmise aasta vältel. Ja meil on õigus neid küsimusi küsida. Ja siis kui minister kasutab sõnu "tänitama", "tahate lambist teada", kuivõrd me saame rääkida siin üldse mingist viisakast debatist? 

Noh, ma arvan, et te vist ei hakka ministrile nüüd võib-olla märkusi ka tegema, aga lihtsalt ma tahtsin tähelepanu juhtida – minister kuulab seal, praegu on see hea võimalus – , et äkki ta kuidagi hoiaks ennast tagasi nende väljendite osas. Keegi siin juba arvas, et tal on paha tuju. Aga ta on siin aru andmas, mitte oma paha tuju Riigikogu peale välja valamas.

Aitäh, küsimus oli jah juhatajale. Tõepoolest, mina ei saa ministrile öelda, mis ta peab vastama. Tema tunnetab ise oma vastuses, kuidas oleks vastajale mõistlik vastus öelda. See kõik küll talletub stenogrammi ja saab hiljem järgi vaadata. 

Aga Urmas Reinsalu, palun!

Härra minister! Õiguskantsler ja riigikontrolör oma ühispöördumises nendivad, et see on väga oluline küsimus, baasseaduse küsimus. Meil ei ole praegu selgust riigiraha juhtimises, mis tähendab, et tegelikult ka keerulises finantsolukorras nende kokkuhoiuküsimuste tegemine võib olla olemuslikult raskendatud. Õiguskantsler ja riigikontrolör nendivad, et kehtiv baasseadus võib olla põhiseaduse vastane. Ja paraku nendivad, et teie esitatud ja praegu ettekantav seadus tegelikkuses probleemi ei lahenda. Ma tsiteerin: "Seega vastab tõele eelnõu seletuskirjas [, mida te praegu ette kannate,] öeldu: muudatuse mõju on vähene. Seadusel, millel pole mõju, pole ka mõtet." Nii lõpetavad kaks põhiseadusliku institutsiooni esindajat: õiguskantsler ja riigikontrolör. 

Härra Ligi, miks te sellise asendustegevusliku initsiatiiviga siia parlamenti tulite? Mis on selle asja sisuline mõte lisaks poliitilistele loosungitele? Mis on teie kavatsus, strateegilises mõttes?

Aitäh! Ma just pidin tunnustama, et see oli vist peaaegu et esimene küsimus – no päris esimene ei olnud, ei reastanud seda –, mis ei kommenteerinud vastajat ja tema vastuseid. Kui ikka mõelda, et parlamendis ajast läheb nii suur hulk mingitele protseduurilistele küsimustele ja lihtsalt tänitamisele, siis tegelikult on see kurb lugu. Aga te jõudsite ka ikka hinnanguteni, asendustegevus ja nii edasi. Olgem viisakad! Selle eelarvevormi ajalugu on viis aastat, neli-viis, ja teda on igal aastal paremaks tehtud. Põhiseaduses on säte, mis ütleb, mida eelarve peab näitama, ja põhiseaduses on muidugi mõte, et Riigikogu peab saama seda ka muuta ja sellest aru saada. Aga seda vormi on igal aastal tehtud käepärasemaks nii avalikkusele kui ka Riigikogule, nii et kõik need need jõulised hinnangud, mida te ka siin ette loete – noh, seda nuppu võiks kogu aeg maha keerata. Järjest paremaks läheb eelarve läbipaistvus ja me töötame selle kallal edasi. Aga loobuda strateegilise juhtimise viimisest eelarve tasemele, eelarve vormi – seda me ei kavatse. Ei kavatsenud ka teie valitsused. Ikkagi arvati, et arengukavad ja strateegilised plaanid peaksid kajastuma ka eelarve struktuuris. Ei ole tingimata vaja teada üksikute kulutükkide arvu ja hinda, vaid seda, miks neid kulutatakse. See on see põhimõtteline erinevus ühe ja teise …vormi juures. Muidugi on mõlemal eeliseid, aga see, mille nimel me töötame, on, et oleks nii majanduslik kui ka tegevuspõhine sisu kättesaadav. Nüüd see kättesaadav on. Aga detailides ette kirjutada täitevvõimule kuluridasid ilma sellesse süvenemata – see pigem ohtlik, mina seda ei toeta.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud minister! Mina otsekoheseid vastuseid hindan ja sageli teilt neid ka saan. Oma küsimusega lähen sisejulgeoleku valdkonda tagasi ja see puudutab tegelikult just nimelt eelarve kuluridasid ja seda tegevusplaani, mida konkreetselt riigieelarvega tehakse. Olen kuulnud, et tõepoolest Võrru on plaanis teha üks lasketiir sisejulgeoleku valdkonna rahadest ja samal ajal, kui meil on kriisiaeg ja raha millekski ei jätku, sulgeme Paikuse politseikooli, kus õppebaas ja -keskus justkui on olemas. Kas see arutelu nagu säästlikkuse kontekstis on tõesti valitsuses leidnud selle üksmeele, et kui meil raha ei ole ja me tegelikult saaks hoopis odavamalt pidada õppebaasi edasi selles kohas, kus ta täna on, siis tegelikult hakkame vara laiali tassima üle Eesti ja teeme investeeringuid, tervikut nägemata. Kuidas te seda kommenteerite? Mul on väga raske oma valijatele Pärnumaal seda selgitada?

Aitäh! Teie piirkondlik huvi on väga mõistetav. Kui läheb mingisugune suur rajatis sulgemisele, siis igal juhul on kohapeal tõenäoliselt halb uudis. Aga seda Paikuse kohta kinni pandud on ikka pikki aastaid. Ka sel ajal, kui te olete ise valitsuses [olnud], on neid arutelusid peetud ja ikkagi leitud, et kaasaegse keskuse ehitamiseks on vaja kontsentreeruda. Ja see, kus on see põhiline arenduspiirkond, kui ma nüüd detailides midagi segi ajan, siis ma vabandan ette, aga minu teada Väike-Maarja kandis on see, kuhu seda ehitatakse. Kui lasketiiru nimetati, siis mul jälle läheb lamp põlema. Minu arust ei peaks nii kergekäeliselt uusi lasketiire ehitama, eriti, kui on Põlvas – ma ei ole seda külastanud, aga mulle on seda räägitud – investeeringuid ootav väga suur lasketiir olemas. Ja selle üle vaieldi pikalt, et noh, nii lõdva käega tegelikult ei peaks mõni valdkond raha saama. Kui teised ägavad kärbete all, siis võiks kohtlemine olla võrdsem. Aga ma ei taha sellel pikalt peatuda, see on peetud kaklus. Seda mindi mulle halvaks üllatuseks meediasse edasi kaklema, nii et ma vastan sellele ära.

Urmas Reinsalu, palun! 

Härra Ligi! Tähendab, mu küsimus oli tegelikult tsitaadid õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangust, kes ütlevad, et selle seaduse mõju on vähem. Tegelikku probleemi meie riigieelarve baasseadusega see teie initsiatiiv ei lahenda. Teie vastus oli, et juttu tuleks, ma saan aru, neil vaiksemaks keerata. Küsimus puudutab põhimõttelist valikut ja see on teie hinnang. Kuidas te kommenteerite riigikontrolöri ja õiguskantsleri osundust, et meil on tõsine probleem ka põhiseaduse täitmisega riigieelarve baasseadusega? See teie ette pandud initsiatiiv seda küsimust sisuliselt ei lahenda. Miks õiguskantsler ja  riigikontrolör sellisel positsioonil on ja kas te olete nendega ise otse suhelnud?

Aitäh! Jällegi ebatäpne refereering. Ma ei öelnud, et neil tuleb jutu keerata vaiksemaks, sest see ei oleks kooskõlas nende suveräänsusega. Kuid ma ütlen, et seda juttu, et eelarve pole läbipaistev ja nõnda edasi, võiks rääkida üldiselt aina vähem, sest eelarve läbipaistvust kogu aeg parandatakse, mitte aina rohkem, nagu on juhtunud. Me matame tegeliku eelarvepoliitika probleemid selle jutu alla. Selle jutu varjus on tegelikult lastud riigirahandus käest ja me peame praegu maadlema selle kallal, sest kõik on võtnud endale selle asendustegevuse, see tähendab eelarve vormi põhiteemaks. Sisust ei taheta rääkida, tasakaaludest, defitsiitidest ei taha keegi rääkida. Tunnistada, et kulud nõuavad katet, ei taheta, aga vaat see vormi jutt, see on üle kõige. 

Ja siis teeme näo, nagu oleks tegemist eelarvepoliitikaga. Tagajärg on ju see, et me elame raskes defitsiidis, mida me peame praegu siin mõne jaoks vere hinnaga koomale tõmbama. Ja seda sõja ajal. See on väga raske olukord ja selle üks põhjus on just nimelt see asendustegevus, lõputu jauramine eelnõu vormi kallal. 

Riigikontrolöri ja õiguskantsleriga loomulikult vaidleme edasi professionaalselt. Ja nii palju, kui saab nende juhiseid arvesse võtta, me iga aasta oleme võtnud. Aga öelda, et see on põhiseadusevastane, seda mina ei ole nõus tegema. Aitäh!

Urmas Reinsalu, teil on protseduurika istungi juhatajale. Palun!

Härra istungi juhataja! Kas me looksime väikese niisuguse uue traditsiooni – saalis on ka teatavat pinget tunda –, et ka istungi juhataja, kui parlamendiliige üles kutsub, võiks istungi juhataja positsioonist, arbiitri positsioonist kiita esinejat, kui esineja vastab sisuliselt küsimusele? Ja see oli esimene sisuline vastus rahandusministril minule ja ma kutsun üles istungi juhatajat avaldama kiitust rahandusministrile. Nimelt, rahandusminister ütles, et kõik tegelevad asendustegevusega. See õiguskantsleri ja riigikontrolöri osundus, et see seaduseelnõu on asendustegevus – mul on hea meel, et härra Ligi selgelt ja ausalt ütles välja, et tegemist on asendustegevusega. Ja tõepoolest, nii tulebki seda hinnata ja anda ka parlamendi täiskogul see hinnang. Kas looksime niisuguseid pingeid maha võtva traditsiooni, et istungi juhataja avaldab kiitust suusõnaliselt puldist? Mul on teile konkreetne ettepanek, mida ma kutsun ülesse realiseerima.

Ei no uued algatused on alati teretulnud. Ainult et kiituse koha pealt või laituse koha pealt me võime pärast sattuda erimeelsustele. Ühe puhul on … (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Küsimuse kaupa on teine teema. Aga Mart Helme, küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tulen kultuuri juurde ja loen siit sellest paksust käsikirjast. "Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks." Kõigest sain aru, igast viimasest sõnast sain aru. Kui ma vaatan siin kõrval olevat tabelit, siis ma näen, et siin on mõnedes valdkondades kärped koguni kahekohalise numbriga, protsendinumbriga. Ma näen siin teatud vastuolu selle eesmärgiga. Ja kui ma nüüd mõtlen selle peale, et üleeile oli meil kultuuritöötajate meeleavaldus siin Riigikogu ees, siis mu küsimus on, et kas nemad ka virisevad, tänitavad ja ei saa lambist aru, mis neid ees ootab, või missugune on ministri kommentaar?

Aitäh! See läks nüüd küll hoopis ühe teise eelnõu kohta, see kommentaar, ja ei puutu üldse asjasse. Asjasse kindlasti puutub see, et te püüate siin aega raisata tühja loba ja protseduurikaga. Eelmine küsija ju tegelikult raiskas jälle ära paar minutit seadusandja aega ja mis seal salata, ka minu oma, ütlemata midagi. Sellest on kahju. Sisulise debati osa minu arust siin on 30%, mitte rohkem olnud selle aja jooksul. Aga kui seda kultuuriküsimust järgmise eelnõu puhul küsitakse uuesti, siis ma kindlasti vastan. Praegu ma ütlen, et kultuuri kärbe ei ole olnud suurem kui teistes valdkondades ja kui kokku lepitud.

Rohkem küsimusi teile ei ole! Aitäh ministrile. Ja järgmisena tuleb siis juhtivkomisjoni ettekandjana rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjonis toimus ettevalmistav arutelu käsitleva eelnõu puhul selle aasta 1. oktoobril. Minister koos Rahandusministeeriumi ametniku Sven Kirsipuuga tegid ülevaate eelnõust ja sellele järgnes diskussioon, mis osaliselt kattis ka eelnevalt esitatud sisulisi küsimusi. 

Näiteks küsimus sellest, kas riigieelarve lisas toodu on kohustuslik ja kui suur on ministri vabadus asjade ümbertõstmiseks, rahaliste vahendite ümbertõstmiseks. Sven Kirsipuu osutas sellele, et ministritel on ka praegu olemas teatud vabadus rahalisi vahendeid ümber tõsta. Näiteks võib tuua selle, et kui palgata mõni töötaja, siis on tegemist tööjõukuludega, aga kui sama teenus või sama töö osta sisse lepinguga, siis oleks tegemist majandamiskuludega. Teatud paindlikkust on paratamatult vaja. 

Diskussioonis tuli küsimuseks ka see, et riigi juhtimiseks on vajalik nii tulemuspõhine eelarve kui ka administratiivne ja kulupõhine eelarve, mis on lisaga, eelarve lisaga sisse toodud seaduspilti. Ma ei hakka kordama neid küsimusi, kuna need küsimused siin ka tulid ette. 

Aga komisjonis tehti ka otsused. Konsensuslik otsus oli see, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. oktoobril ehk täna, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri. Aga samuti ka see, et teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ehk kõik küsimused … konsensuslikult. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Praeguse valitsuse koalitsioonileppes seisab, et riigieelarve muutub läbipaistvaks. Nüüd rahandusminister ongi tulnud meie ette vastava eelnõuga ja püüab jätta muljet, et sellega hoogsalt tegeldakse. Aga see on vaid näilik. Riigieelarve pole jätkuvalt läbipaistev, kõiki kulu- ja tuluridasid pole näha, siiamaani pole isegi suudetud kõiki kärpeid sisustada. Ka koalitsioonipoliitikud ei saa sellest eelarvest aru. Endine rahandusminister Aivar Sõerd ei saa sellest eelarvest aru. 

Ja see eelnõu, mida me täna arutame, ei muuda mitte midagi. Selle eelnõu osas on kriitiliselt vastanud nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör. Ja nende sõnum on üheselt arusaadav: need muudatused, mida me arutame, ei tee eelarvet arusaadavamaks. Need muudatused ei vii riigieelarvet põhiseadusega kooskõlla. Ehk täna on meil menetluses aasta kõige olulisem dokument, riigieelarve, millega meil pole mitte midagi peale hakata. Me ei näe, kuhu raha läheb, me hääletame pimesi.

Just sellel põhjusel on Keskerakond juba mitu nädalat tagasi esitanud oma eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks, kus kõik kulu- ja tuluread oleksid nähtavad ja seda kuni 500 000 euroni välja. Aga Reformierakond ei soovi siiamaani seda võtta komisjoni menetlusse. Muide, mind paneb imestama, et rahandusminister ei mäleta, et varasemates eelnõudes oli võimalik kuluridasid näha kuni 100 000 euroni välja, ja ütleb: aga see pole üldse seadusandja asi, näha kõiki neid tulu- ja kuluridasid. 

Ja nüüd see eelnõu, millega rahandusminister meie ette tuli. Üks väga vastuoluline asi, mida sinna sisse kirjutatakse: igal ministril nimelt on võimalik iga hetk teha eelarves oma valdkonnas kuluridade muudatusi ka pärast eelarve vastuvõtmist, isegi siis, kui Riigikogu liige on teinud sinna muudatusettepaneku, selle muudatusettepaneku poolt on hääletanud vähemalt rohkem Riigikogu saadikuid kui vastu, see on läbi läinud, isegi pärast seda võib minister kuluridasid muuta. 

Ehk siis mida see tähendab? See tähendab, et parlamendi rolli eelarve menetlemisel soovitakse muuta minimaalseks. Kui Riigikogu liikmed ei näe kõiki kulu- ja tuluribasid, siis nad ei saa eelarvet nii palju kritiseerida, ei saa nii palju muudatusettepanekuid esitada ja isegi, kui nad neid esitavad, saab minister iga hetk neid muuta. See tähendab, et liigutakse selles suunas, et igas valdkonnas võtab otsuseid vastu üks isik, vastava valdkonna minister. 

Kas te panite tähele, kuidas rahandusminister vältis seda teemat, kui ma selle kohta küsisin? Ta ütles mulle hoopiski: "Ei-ei, seadusandja roll hoopis suureneb." See on ju puhas demagoogia. Ja lisaks tundub, et rahandusminister saab üldse põhiseadusest teistmoodi aru. 

Tuletaks uuesti meelde: meie riigi ülesehitus ja põhiseadus näeb ette seda, et riigieelarve osas teeb otsuseid siiski Riigikogu. Ja neid otsuseid ei saa delegeerida täitevvõimule, nagu seda praegu üritatakse teha. Ja täna olukorras, kus meile iga päev räägitakse, et eelarve on keerulises seisus, järjest kehtestatakse uusi makse, kärbitakse igas valdkonnas, on igal Eesti inimesel õigus, parlamendiliikmel lausa kohustus teada, kuhu maksumaksja raha läheb. Kui me peame end avatud ühiskonnaks, siis raha väärkasutuse ennetamisel ja kontrollil on oluline osa just avalikkusel, sealhulgas ajakirjandusel. Ja avaliku võimu enda tehtav kontroll ei saa seda kuidagi asendada. 

Rahandusministri sellised mõttekäigud on päris vastuolulised. Minister Ligi ütleb, et eelarve peab olema läbipaistev, aga seadusandja roll ei ole teada kõiki kuluridasid. Siis ütleb: seadusandja roll suureneb, aga kuluridasid ei peaks olema liiga palju näha, et Riigikogu liikmed ei saaks oma mõttetuid muudatusettepanekuid esitada. 

Siin veel mõned anomaaliad, mida rahanduskomisjonis avastati. Üks näide: ühistransport. Igal pool räägiti, et ühistranspordikulud vähenevad. Aga tegelikult need hoopis suurenevad teiste valitsuste kokkulepetega, mida ei kajastata eelarves, mida ei ole näha tabelis. Ehk siis, kui sa vaatad tabelit, siis sa ei näe tervet pilti, sa ei näe, mis tegelikult toimub. Ja siis ühistransporti kuludes ühes ja samas kulureas seisab korraga nii ühistranspordi dotatsioon kui ka raudtee ehitamine. Niisiis, kogu infrastruktuur, kõik summa läheb ühe kulurea alla. Ja siis öeldakse veel, et teate, eelarve on keerulises seisus. Kas ministrid ise ka saavad aru, mis nende valdkonnas toimub? Äkki see ongi keerulises seisus, sest mitte keegi, tegelikult ka ministrid ise ei saa aru, mis neil seal toimub?

Mida veel sai avastatud? Kui varasemalt – hästi oluline moment – sihtasutuste ja mittetulundusühingutele eraldatud summad olid alati konkreetselt eraldi kirjas, siis seekord pole sedagi. Ja isegi, kui pöörduti Rahandusministeerium poole – meie komisjon, korruptsioonivastane erikomisjon pöördus ka Rahandusministeeriumi poole –, siis öeldi: "Ei, meil ei ole seda tabelit. Me ei tea, kuhu kõik raha läheb." Sellisel viisil toetuste jagamisega, mida ei ole võimalik isegi eraldi näha, võib kaasneda päris oluline huvide konflikt. Ja kindlasti korruptsioonivastane erikomisjon kavatseb seda teemat põhjalikumalt uurida. Küsime üksikasjalikku infot igalt ministrilt eraldi ja võib-olla kutsume ka komisjoni. 

Kui paljud mäletavad seda, kui 2023. aasta eelarve raames Lauri Läänemets, olles siis ka siseminister, püüdis eraldada Siseministeeriumi eelarvest ligi 5 miljonit eurot koolide ja lasteaedade ehitamiseks ja renoveerimiseks, mis olid seotud muide tema valimisringkonnaga? Ju siis ministril polnud kogemust või talle unustati öelda, et ei saa niimoodi neid katuserahasid tuimalt oma ministeeriumi erinevatele kuluridade alla panna. Ja too hetk – tänu sellele, et too aeg oli see eelarve läbipaiste – avalikkus sai sellest teada ja oligi võimalik vältida huvide konflikti. 

Ja mul on küsimus: miks nüüd enam seda infot ei soovita avalikkusega jagada? See ongi ju silmakirjalik. Koalitsioon ütles selgelt välja: katuserahadest loobutakse. Nüüd sellest loobuti nii, et lihtsalt neid enam ei näidata avalikkusele. 

Arvestades kõiki neid probleeme, mida ma mainisin, see oligi põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon esitas oma eelnõu, mis reaalselt muudaks eelarve läbipaistvaks. Ja see on ka põhjus, miks me teeme tagasilükkamise ettepaneku sellele näilikule eelnõule, mis tegelikult ei muuda midagi ning mille kohta on juba õiguskantsler ja riigikontrolör öelnud, et need on siin kosmeetilised muudatused, mis tegelikult teevad olukorra ainult halvemaks. Nii et me ootame jätkuvalt, et rahanduskomisjoni esimees, kes on siin ka saalis ja kuulab meid, paneks meie eelnõu kiiremas korras päevakorda. Siin me väga loodame koalitsiooni ja opositsiooni koostööle, sest meie kõigi huvides on see, et riigieelarve oleks reaalselt läbipaistev.

Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tahan tänada rahandusministrit. Ta vastas enamuses Isamaa fraktsiooni liikmetele ausalt. Ausalt vastati, et üks erakond nõudis järgmise riigieelarve läbirääkimistel oma ministeeriumi ridadele niinimetatud poliitilist katuseraha. See oli aus vastus. Olukorras, kus me räägime riigieelarve kokkuhoiust, nõudis üks erakonna juht, et tema valitsemisalas oleks raha, mida jagada poliitiliselt. Siin saalis alati räägitakse, et küll on halb, kui Riigikogu liikmetel on jagada katuseraha. Ei ole olnud mitte rohkema nähtav kui Riigikogu liikmete katuserahad 3000 kaupa, mida jagati siin iga Riigikogu liikme kohta 40 000 alla, oli ju jagatud objektiliselt ja taga oli nimi, kes selle ettepaneku tegi. 

Nüüd me näeme, kuidas on ära peidetud ridade vahele ministritel katuserahad. Midagi teha ei ole. Värsked esimest koosseisu poliitikud tahavad särada, et nemad tõid piirkonda selle raha. Me ei teaks ja ei oskaks küsida nende objektide kohta. Aga tänu sellele, et Facebookis keegi kiidab, et ta ligi 10 miljonit on oma piirkonda toonud, sa saad aru, et kuskil rea peal peab see olema. Otsid seda rida riigieelarvest – ei ole. Miljonilised investeeringud peaksid siin ju olema.

Küsid kahe ministri käest samast erakonnast, sotsiaaldemokraatide erakonnast, et teil on siin rea peal 5 miljoni suurusjärguga investeeringud, palun see lahti kirjutada. Vastus tuleb ühelt, et see 2,7 miljonit ei ole veel sisustatud, sisustame seda pärast seda, kui riigieelarve on vastu võetud. Teine minister paneb juurde, et see on AK, jätab enamuse summast kirjeldamata, mis read on. Mõned read sinna kirjutati, aga üle poole jätab lahti kirjutamata.  

Kas me tegelikkuses sellist riigieelarvet soovime? Täna ma andsin Isamaa Erakonna poolt üle eelnõu, mis selgelt parandab praegu valitsuse poolt tulnud riigieelarve seaduse muutmise seadust. Praeguses seaduses on kirjas, et riigieelarves võib põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse kulud liigendada alternatiivselt, täiendavalt riigiasutuste kaupa ja nii edasi. Minu arust mitte võib, aga peab, on me Isamaa Erakonna ettepanek.

Ja samas toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele liigendatakse riigieelarves iga juriidilise isikuga kaupa, kus on lahti kirjutatud palgakulu, majanduskulu, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud, muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud. 

Meil on hea näide. Ma küsisin kevadel ministrite käest, et Tervisekassa kolib ümber ja see kulu on üle miljoni. Te mäletate, rahandusminister ei teadnud sellest mitte midagi, kuigi on ise selle asutuse nõukogu liige. Ja sotsiaalminister ütles, et vist kunagi on niisugune otsus tehtud. Aga ma tahaksin selles järgmise aasta riigieelarves näha, kui palju hoiab kokku tänu sellele, et kolitakse ühelt pinnalt teisele. Me räägime kogu aeg, et seal on kuni 200 miljonit iga aasta puudu. Me näeme riigieelarves, et kuhugi läheb numbreid, aga kui palju läheb numbreid. Kas me teame, et töötukassas on …

Palun kolm minutit juurde.  

Kolm minutit lisa.

… tuhatkond inimest tööl. Milline kokkuhoid on järgmine aasta? Minister väitis vähemalt, et on antud korraldus 4–5% kokku hoida. Aga kas me näeme ka riigieelarves neid ridasid?  Meil on riigieelarves väga suure numbri all riigi valitsuse reserv. Vaataks selle Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelised vahendeid: laiapindse riigikaitse poole peal ühtegi objekti seal ei ole. Aga nii nagu täna rahandusminister ütles, et tal on piinlik ja ta ei olnud nõus ja paljud ministrid ei ole nõus, aga sinna 21 miljoni alla on peidetud Võrumaale lasketiiru ehitamine. Ja kui me komisjonis küsime, miks Võrru, siis vastus oli: see on kõige keskel. Ma ei tea, ma oma arust tunnen ka Eestimaad, minu arust Võrumaa on ühes servas. Ja samas kõrval, 20 kilomeetri kaugusel Põlvas ootab lasketiir aastaid remonti. Jah, neid ei saa võrrelda – seda, mida tahetakse teha, ja mis on Põlvas. Põlvas saab ainult otse lasta, soov on see, et 360 kraadi ümbruses saab lasta. Aga me räägime täna sellest, et riigil ei ole raha. Ja siis me teeme selliseid otsuseid! Ja siis me püüame rääkida, et eelarve on palju rohkem loetavam. 

Ma pean küll tunnistama, et mõned aastad tagasi ma lugesin seda eelarvet tunduvalt paremini kui täna, sest siis ei olnud peidetud investeeringute ridasid. Ma mäletan väga hästi katuserahadest, kus tänane erakonna esimees sealpool pinkide reas tegi endale MTÜ mõned päevad varem. 23 tuletas kolleeg siin meelde neid muresid rahanduskomisjonis. 

Jah, me oleme aastaid poliitilisi katuseid rahasid tehtud ja on ka Riigikogu liikmed oma katuserahasid teinud, aga need on olnud avalikud. Nende üle on vaieldud, kritiseeritud, arutletud, aga nüüd, kui arutluses on selgelt öeldud, et see koalitsioon mitte ühtegi poliitilist objekti eelarvesse ei pane, siis mina küsin: kui palju näiteks ikkagi valitsuse reservis erinevate ridade all on katuserahad? 

Tegelikkuses mille alla lähevad need read? Me näeme, ma arvan, see jõulude aeg Facebooki postitustes, millised objektid tegelikkuses on eelarves niinimetatud katuserahad.  Ma küll olen kindel, et tänane rahanduskomisjoni esinaine küsib välja need read. Me oleme küsinud kahelt ministeeriumilt. Ma naeran, et õnneks me oleme kirjalikult küsinud ja ka kirjalikud vastused on tulnud, et selgelt peidetakse poliitilist raha. 

Ja seoses sellega me teeme ettepaneku Isamaa fraktsiooni nimel Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja võib-olla komisjonis tuleks ikkagi võtta meie eelnõu ja Keskerakonna esitatud eelnõud ja neid menetleda koos, teha tegelikult selline riigieelarve seaduse muutmine, mis ka teeb läbipaistvaks riigieelarve. Aitäh! 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Head kolleegid! Ma usun, et kõik mäletavad, et sel sügisel Riigikontroll tuli välja analüüsiga, kus ta ütles, et 2,4 miljardit riigi raha on jaotatud selliselt, et seda pole võimalik riigieelarvesse tagasi nii-öelda siduda. Raha on kusagile läinud, aga Riigikogule ei ole tutvustatud seda, kuhu ta läheb. Ja siis nüüd on meile toodud siia saali riigieelarve seaduse muutmise seadus, mida müüakse jutuga, et see teeb riigieelarvet selgemaks, aga samal ajal siin on selline huvitav seadusepügal, mis ütleb, et riigieelarvet "võib" selgemaks teha. Tegelikult ka Riigikontroll on juhtinud oma tagasisides tähelepanu, et võib juba ka tänaste kehtivate seaduste alusel riigieelarvet selgemaks teha. 

Aga nüüd tänase debati juurde. Kui selline esialgne pahurus ministri poolt oli pisut lahtunud debati teises pooles ja ma küsisin talt, et kuidas ta suhtub ettepanekusse, kui teha see majanduslike kulude järgi eelarve lahtikirjutamine kohustuslikuks ja lisaks sellele piirata mingite piirmääradega ministrite võimalusi rahasid oma suva järgi ringi tõsta, siis rahandusministri vastus oli, et ta suhtub sellesse ettepanekusse hästi. 

Eile siin temaga debatti pidades ta ütles, et rohkem oleks vaja optimismi. Nii et ma lõpetan optimistliku noodiga ja ütlen, et ma kindlasti kavatsen sellele eelnõule vastava muudatusettepaneku teha. Ja kui seda mõtet toetab ka rahandusminister, siis olgem optimistlikud ja lootkem, et see majanduslike kulude järgi lahtikirjutus saab kohustuslikuks ja ministrite võimalusi rahasid ringi liigutada, nii nagu neil parasjagu pähe tuleb, saab mõistliku piirmäära. Aitäh!

Järgmisena Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Baasseadust on korduvalt muudetud, eelarvepilt on aastate jooksul muutunud. Ma arvan, et kõige segasem pilt oli kuskil 2020–2021, kus eelarve ise oli kõige udusem, seletuskiri lopsakas ja võib-olla kehvasti süstematiseeritud. Seekordne eelarve kahtlematult, tema seletuskiri on oluliselt paremaks muutunud.

Mis puudutab konkreetset eelnõu ehk baasseadust, siis see on kindlasti samm edasi. Ja eks siin diskussioonis on täiesti võimalik, et seda eelnõu saab paremaks muuta. See on ka Riigikogu ülesanne, kui seda saab teha. Riigieelarve arusaadavus sõltub kahest asjast. Esiteks tõesti sellest pildist, kuidas ta on esitatud, kuidas ta on vormistatud. Aga ta sõltub ka sellest, kas inimene suudab lugeda, kas ta saab sellest aru, mis sinna on kirjutatud. Kas ta on läbi lugenud näiteks selle eelarve alguses oleva selgituse, kus on näiteid, kus on ära põhjendatud mõisted.

Mulle tundub, et tihtipeale ei saadagi aru, nii nagu meist igaüks ei pruugi aru saada raamatupidamisest. See on täitsa loogiline, et kõik ei saagi raamatupidamisest aru. Ongi teatud kohad keerulisemad. Ja siis tullakse ja küsitakse. Nüüd, minu jaoks on õnnetus tegelikult see, et meil on võimalus selle eelnõuga tegeleda, vajadusel seda paremaks muuta, aga tullakse välja uute eelnõudega. Ja kui ma kuulasin neid küsimusi ja vastuseid, siis vähemalt ühel juhul kujunes või tekkis mul tunne, et küsija ei ole seda eelnõu kehtivat versiooni lugenud ja ei hooma selle eelnõu loogikat. Natuke kahju! Aga veel kord, ma kutsun üles Riigikogus konstruktiivsele koostööle, nii nagu me rahanduskomisjonis tihtipeale oleme teinud, ja vajadusel muudatuste tegemiseks selles eelnõus. Paremaks saab asju alati teha ja eks me siis istume, kaalutleme ja vaatame. Ja arutame, debateerime. Aitäh!

Fraktsioonide poolt rohkem kõnesoove ma ei näe. Kas minister soovib täiendada? Ei soovi. Seega lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 511 esimene lugemine lõpetada, kuid on tulnud kaks ettepanekut: Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisulised ettepanekud, et Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda on vaja hääletada ja alustame hääletuse ettevalmistamist. 

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 21, vastu 55. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15. Oleme läbi käinud tänase päeva neljanda päevakorrapunkti.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimene lugemine ja ettekandja on rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See seaduseelnõu on teie ees kahel põhjusel. Esiteks on muidugi põhjus Venemaa agressioonisõda. See pani Eesti ja meie liitlased julgeolekut kiirendatud korras tugevdama. Eesti sõjalised kulud on 2022. aasta 2,1%-lt kasvanud vähemalt 3,3%-ni, lähiaastail kohati on nad kõrgemad, sel aastal juba 3,4%. Ja teiseks on põhjus Eesti riigi kaheksa aastat kestnud võlgu elamine, mis on lõhkunud riigirahanduse tugevusvaru, ei võimalda kriisidele valutumalt reageerida ega kata julgeolekukulusid ja sõjakahjusid ilma makse tõstmata. 

Julgeolekumaks on tähtajaline ja laiapõhjaline kombinatsioon mitmest maksust eesmärgiga katta juba lisandunud ja lisanduvaid julgeolekukulusid tähtajaliselt 2028. aastani. Siiski katab see maks laiapindse julgeoleku lisakulusid vaid osaliselt ja kuidagi ei tasakaalusta meie eelarvet muus osas. Maksulaekumine on nelja aastaga 2,3 miljardit, kaitsekulude kasv on 3,3 miljardit ja lisanduvad laia julgeoleku lisakulud, nagu piir, muu sisejulgeolekutaristu ja võimed, vastuluure, politsei lisarelvastus, droonivastane võimekus ja muu seesugune. Ma võin ka lisada siia, et maksuamet sai ka natukene lisaraha, kuna nende töö on ka julgeolekuga üksjagu seotud ja seotud ka uute survetega maksunduses. 

Eelnõu koosneb ja see maks ise kolmest osast. Esiteks 2%-line käibemaksumäära tõus. See rakendub aastast 2025 1. juulist. Teiseks, 2%-line maks füüsiliste isikute tuludelt alates 1. jaanuarist 2026. 2%-line julgeolekumaksu komponent äriühingute kasumilt samuti alates 1. jaanuarist 2026. Ja järgneval kolmel aastal kogume me tulu suurusjärgus 740–780 miljonit eurot aastas. 

Sellise mudeli idee on, et julgeolek on kõigi asi, on riigi ka kõige alusfunktsioon, ja maks peab seetõttu olema võimalikult laiapõhjaline. Siiski peab see maks silmas ka maksevõimet, nii et inimeste koormus varieerub siin absoluutsummas suurusjärk, et ikkagi jõukam maksab kohati 100 või 1000 korda rohkem kui vaene. 

Lähemalt siis maksukomponentidest veel. Käibemaksu määr tõuseb 22-lt 24-le protsendile alates 1. juulist 2024. Ja tuleval aastal on käibemaksu standardmäära mõju hinnanguliselt 88 miljonit lisatulu riigieelarvesse. Aastatel 2026–2028 suureneb maksutulu vastavalt 225, 199 ja 209 miljonit eurot võrreldes Rahandusministeeriumi tänavuse suveprognoosiga. 

Teiseks on füüsilise isiku tulumaksustamine. See järgib suuresti tulumaksu reeglistikku, see tähendab maksuobjekt kattub suuresti, aga tema baas on samas laiem. Maksustatakse ka osa maksuvabasid tulusid, sealhulgas kõik esimese ja teise ja kolmanda samba väljamaksed. Ei maksustata tulusid, mis ei ole tulumaksuseaduse mõttes füüsilise isiku tulu, nagu erisoodustused ja Eestis saadud dividendid. Maksustatavast tulust ei tehta mahaarvamisi, maks kohaldub alates esimesest eurost. Maksavad ka mitteresidendid, kes saavad Eestis tulumaksuga maksustatavat tulu. Maks kogutakse kokku eelkõige kinnipidamise teel, nagu praegugi on tööjõumaksudega. Maks hakkab kehtima 2026. aasta 1. jaanuaril ja peetakse kinni alates sellest kuupäevast tehtavatelt väljamaksetelt. Eeldatav laekumine on 360 miljonit 2026, 379 miljonit 2027 ja 398 miljonit 2028. aastal. 

Ja lõpuks äriühingu kasumi maksustamine. Julgeolekumaksuga maksustatakse ka äriühingu majandusaasta kasum, mida raamatupidamisaruandes nimetatakse maksueelseks kasumiks. Seda kasumit ei korrigeerita, välja arvatud topeltmaksustamise vältimisega seotud korrigeerimised. Kui äriühing on kahjumis, siis julgeolekumaksu kohustust ei teki ja eelmiste perioodide kahjumit ei saa kanda edasi-tagasi ega tagasi. Maksustamisperiood on majandusaasta ja lõplik maksukohustus arvutatakse kord aastas. Aga kuna lisatuludega on meil kiire, tuleb tasuda kvartaalseid makseid juba 2026. aastal, mida saab lõplikust maksukohustusest maha arvata. Maks on kavandatud jõustuma 1. jaanuar 2026 ja kehtima 2028. aastal lõpuni, nagu ka ülejäänud. Ja eeldatav maksulaekumine 2026. aastal on 157 miljonit, 2027. aastal 164 ja 2028. aastal 173 miljonit. Mõjuhinnangus on eeldatud tulumaksu 5%-list vähenemist ja maksupidamisliku kasumi 20%-list peitmist. 

Ja muidugi on tegemist halva uudisega maksumaksjale, kui ta riigi huvidele ei keskendu, aga lohutuseks ütlen, et 2025. aastal tõuseb nüüd nende järgmise aasta maksumuudatustega maksukoormus 35,8%-ni SKP-st, kus kandis ta on ka varem olnud ja palju ei ole tegelikult vahet ka selle aasta prognoosiga, mis on ka 35% kandis. Endiselt jääb see määr alla Euroopa keskmist, milleks on erinevatel hetkedel ja hinnangutel 40–41% SKP-st. Nii et meie konkurentsivõimele kindlasti mingit väga saatuslikku hoopi ei tule, aga me tunnistame, et see maksutõstmine siiski pärsib ka majanduskasvu. Aga pole parata, julgeolek jällegi lisab majanduskasvu. 

Ja veel üle korrata, et see ei ole mitte ajutine, vaid tähtajaline maks. See tähendab, et vaikimisi ta lõpeb koos 2028. aastaga. Ja kui Riigikogu midagi muud otsustab enne või pärast, siis maksusüsteemi loogika eeldab minu hinnangul, et sealtpeale on asi reeglipärasem ja pigem peaksid tulema ka sisulised muutused sellesse tuluritta. Aitäh! 

Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Igasugune maksutõus avaldab majandusele negatiivset mõju. Siit ka küsimus: kas on oht, et see seadus nõrgendab meie majanduslikku julgeolekut?

Aitäh! Kui te mõtlesite "meie" all Eestit, siis ei, see maks ikkagi tugevdab teda. Aga see tees, et igasugune maksutõus majandust pidurdab, päris tõsi ei ole. OECD hinnangul, mis on küll mõni aasta vana ja millega on ka vaieldud, aga millest mina küll julgen lähtuda, on, et maksudel on hierarhia. Mõju järgi majandusele kõige halvem või kõige rohkem majandust pärssiv on ettevõtte tulumaks. See maksustab otseselt kasumlikumat osa majandusest ehk tõmbab üsna hoogu maha majandusel. 

Järgmine on tööjõumaksud, üsna sarnase mõjuga. Tööjõud on komponent, mille hinna tõus kindlasti konkurentsivõimele hea ei ole. Käibemaksu hindas OECD majandusele neutraalseks, ei mõjuta selle uuringu järgi majandust, kuigi selleteemaline poliitiline hüsteeria on muidugi hästi häälekas. Kõik räägivad hindadest, aga kui riik on olemas ja riiki tuleb rahastada, siis see maksuliik on süütu. Ja riik ise toetab oma olemasoluga ju majanduse võimet eksisteerida tsiviliseeritud moel.

Nii et mina küll ühinen selle vaatega. Ja nad on lausa majandusele kasulikuks pidanud maamaksu ja kinnisvaramaksu. Maa on piiratud ressurss ja tema selline kivistunud omand kivistab ka majandustehinguid, võimalusi midagi arendada. Nii see on majandusele pigem hea, kui ta on turul ja kui ta põhjustab ka otsest kulu omanikule peale selle, et on tulu. 

See on OECD hinnang, et mõni maks on lausa positiivne nende hinnangul ja mõni on neutraalne. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sa ei olnud saalis, kui ma kiitsin sind eelmise eelnõu juures, et sa vastasid ausalt. Ma sooviksin, et sa jätkaks samamoodi, ja ma küsin. Julgeolekumaksuga korjatakse aastas suurusjärgus natuke üle 800 miljoni euro, nii vähemalt eelnõu ju poole pealt näitab. Aga me teame, et järgmine aasta on julgeoleku …. Ei tule sealt nii palju raha, aga on ainult eelarves natuke üle 70 miljoni laskemoona ostmiseks, aga järgnevatel aastatel RES-is on ka kõik aastad alla 200 miljoni. Mis selle ülejäänud 600 miljoniga siis tehakse? See ei ole ju siis julgeolekumaks, vaid ülejäänud raha läheb ju millekski muuks.

Aitäh! Ma kuhugi peitsin ära selle tabeli, kus on need täpsed laekumised. Äkki see ongi? Et kontrollida teie numbritäpsust. Julgeolekumaksu jagunemine on tuleval aastal, ma siit loen välja, 356 ja üle ja nelja aastaga 3858. Ma ei välista, et need andmed on mul vananenud, mul miski siin kripeldab. Kuid kulud julgeolekule on üle 4000, lisandunud kulud. Ja eks ma mitte ilmaasjata ei rõhuta kogu aeg, et see on ikkagi kate juba võetud kohustustele ja edasi kasvavatele kohustustele, mitte mingisuguse laskemoonakoguse eest maksmiseks. Ei, laskemoona lisandumine kuludele on tõesti hästi põhimõtteline, see kaugmaa laskemoona ilmumine, ja ta on hästi kallis kaup, hästi suur strateegiline tähtsus on sellel, aga eelarves ikkagi on kasvanud otseselt siis kaitsekulud 2,1‑lt 3,4‑le. Ei ole see mingisugune paarsada miljonit, vaid ikka rohkem. Ja laiapindse julgeoleku kulusid, kus on ka väga militaarse iseloomuga asju, piiril näiteks, rääkimata sellistest asjadest nagu kapo ja nii edasi, on kogukulud ikkagi julgeolekule kasvanud rohkem, kui me selle maksuga suudame kokku koguda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Seotud küsimus natuke Aivari küsimusega. Mõtlesin nüüd küsida, et siin on juttu olnud, et julgeolekumaks on maksu nimi, aga otseselt kogu kokku kogutav raha julgeolekuks ei lähe. Ja siis mõtlesingi, et võib-olla oleks hea, kui te selle aegrea sellisena ette loete, mis need laekumised 2025–28 on ja millised on nende aastate eraldised julgeolekule ja kui palju läheb mujale. Siis jääb ka stenogrammi selline hea lihtne numbrite rida ja sealt saab alati kontrollida. Aitäh!

Aitäh! Kaitsekuludega on küll nii, et nad ei ole kõik nii avalikud, et ma tahaksin detaili minna. Aga ma jään nende sõnade juurde. Üks, mis ma siin nüüd olen vahepeal tabelit põrnitses aru saanud, et selles üldsummas 3858 (?) miks see summa nii suur on laekumise mõttes. Siin on juba otsa liidetud ka 24. aasta aasta käibemaks. Eks me seda ka niimoodi markeerisime, kui käibemaksu tõsteti. Ja eks otstarve on neil ikkagi julgeolek olnud. Aga jah, need lisamaksud ei kata lisandunud julgeolekukulusid, rääkimata eelarve defitsiidist. Me oleme julgeolekukulusid lisanud sügava defitsiidi oludes ilma katteta ja selleks on paraku vaja kogu seda paletti vaadata ja rahaliselt katta. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et kõik nii siin saalis kui ka enamus meie riigis elavad inimesed saavad aru, et julgeolek on praegu tegelikult selline teema, kus ei ole kahte mõtet. kas seda toetada või mitte. Aga küsimus on selles, et kui kokkuvõttes tahetakse selle eelnõuga, selle meetmega lisada eelarvesse peaaegu 2,5 miljardit, siis kuidas saavad inimesed olla olla kindlad selles, et kogu see raha läheb just julgeoleku tagamisele, et valitsus mitte ei lapi sellega lihtsalt eelarveauke, kasutades seda ilusat loosungit, teades, et sellele inimesed reageerivad paremini kui sellele, et nad ütlevad näiteks, et tahame seal tervishoidu kuidagimoodi turgutada.

Aitäh! Mul ei ole küll midagi vastu sellele, kui inimesed arvavad, et maksuga kaetakse tervishoidu. Nad kindlasti ei kurjusta selle pärast. Aga see jutt sellest, et raha kindlasti sinna läheks, või see nõudmine on ka üks põhjus, miks me oleme niimoodi selle asja raamistanud. Eelarveauk on ka kuludega katmata tervishoiukulu, eks ole, selle lappimine ei ole ebamoraalne. Aga siin on piiritletud üks osa eelarvest, ja ütleme, laiema toetuse saamiseks siis räägitakse julgeolekumaksu nime all sellest lisanduvast maksust. Aga riigi julgeolek on ju tegelikult ka korras rahandus. Ta on meil korrast ära ja see on probleem. Praegu oleme selles olukorras, kus me näeme, meil on kriisidele reageeritud ilma makse tõstmata, sest on kaheksa aastat üle jõu elatud. Ja minu algatus see ei ole.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teate, see on juba teist korda, kui teie jutt tegelikult ei lähe kokku selle seaduse seletuskirjaga. Ma loen lihtsalt seaduse seletuskirja punkt 2, mis on selle seaduse eesmärk: "Julgeolekumaksuseaduse eesmärk on koguda täiendavat riigieelarvelist maksutulu kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks." Nüüd on küsimus. Vaadates Kaitseministeeriumi eelarvet, siis on näha arve alates 2025. aastast kuni 2028, kokku on see 6,5 miljardit. Nüüd need vahendid, mis kogutakse vastavalt sellele  seaduseelnõule, kokku on peaaegu 2,5 miljardit. Ja kui vaadata nüüd Kaitseministeeriumi sisse, arvetele, siis tegelikult ainult sellest 2,5 miljardist läheb sinna 659 miljonit ehk siis tegelikult 2,5 miljardit, lahutame 659, me saame päris suure summa, umbes 1 miljard 800. Ja küsimus ongi selles, kuhu see raha läheb.

Aitäh! Ma ei usu, et te tegelikult ei oska lugeda. Te loete sihilikult valesti ja umbusaldate meeleheitlikult. See klišee, nagu raha läheks kuhugi mujale, no see tegelikult on ju mõttetu. Ärme korda seda kogu aeg. Sellest julgeolekumaksust tuleb puudu, et katta kaitsekulude tõusu 2,1‑lt 3,4%‑le, tuleb puudu, ja lisandunud laiapindse riigikaitse kulusid. Seal ei ole öeldud, et täiendavate kulude katteks, vaid täiendavat maksutulu, maksutulu täiendav, täiendav maksukulu lapib ka seda vana eelarveauku paratamatult, mis on rebenenud kaitsekulude ja julgeolekukulude tõttu. Oskate lugeda küll, mõelge üle.

Andrei Korobeinik, palun! 

Jaa, suur tänu! Hea Jürgen, ma küsin võib-olla lihtsamini, kui Lauri küsis. Seal tõepoolest oli palju numbreid, ma ise ei jaksanud jälgida, aga meil rahanduskomisjonis käis kaitseminister Hanno Pevkur, kes ütles, et kõik kogu kogutud julgeolekumaks läheb tema valdkonda. Ja seal vahepeal parempoolsete erakond, kes parlamendis praegu ei ole, nemad rääkisid, et 27% ainult sellest summast läheb Hanno Pevkuri valdkonda. Aga kuulates teie vastust Vadim Belobrovtsevile mulle tundub, et õigus oli tegelikult parempoolsetel, mitte Hanno Pevkuril. Kas tõepoolest me ei saa usaldada kaitseministrit? Kas teie saate siit puldist kinnitada, et tõepoolest kogu julgeolekumaks lähebki riigikaitsesse ja mitte laias mõistes riigikaitsesse, vaid konkreetselt riigikaitsesse Hanno Pevkuri vastutuse alla?

See on teie vaba valik, kas te usute kõige ebakompetentsemaid, kes Riigikogusse ei kuulu ega vastuta mitte millegi eest? Jutt, mida parempoolsed räägivad, ei vasta elementaarselt tõele, see on valelik jutt. Ja nad ei saa sellest lahti, nad korrutavad seda. See on teie valik, kui te tahate seda korrutada. Nad on ennast nurka mänginud ja räägivad seda. Mul on ka sotsiaalmeedias nendega kokkupuuteid, ma näen seda ja see on piinlik. 

Aga me võime teile kirjalikult need numbrid esitada. Tuletan ainuüksi seaduse pealkirja meelde, see on julgeolekumaks, mitte Kaitseministeeriumi maks. Julgeolek on laiapindne, valdav osa sellest läheb kasvanud ja kasvavate kaitsekulude katteks. Kui keegi tahab nimetada seda eelarveaugu lappimiseks, ma olen täiesti nõus – me lapime sellega eelarveauku, mis on tekkinud sõja tagajärjel või rebenenud suuremaks sõja tagajärjel. Aga see ei kata ülejäänud auku, vaid sellest kattest jääb isegi puudu julgeoleku lisakulude katmiseks. Need tabelid on, ma arvan, rahanduskomisjoni aseesimehele väga hästi kättesaadavad. 

Tsiteerida mulle kedagi kolmandat selleks, et küsida midagi minu käest, ei maksa. Ma ei saa kontrollida, kas inimene nii ütles ja mida ta mõtles. Küsige minu käest, ärge viidake kellelegi, kes on rääkinud millestki muust kuskil mujal. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma nüüd küsin, Jürgen, otse ja ainult sinu käest, et julgeolekumaks on suurusjärguga 800+ miljonit. Järgmine aasta riigieelarves riigikaitsekulud on väiksemad kui 2024. aastal. Kas on minu arvamus õige, et tegelikult julgeolekumaks on loodud selleks, et üks väike osa läheb riigikaitsekuludeks ja suur osa läheb Reformierakonna valimislubaduse täitmiseks ehk kõrgepalgaliste tulumaksu vabastamiseks.

Nii. Vastus on ei. See läheb kaitsekuludeks. Kui mõni erakond täidab valimislubadusi, siis on ju hästi, seda ei peaks me ka julgeolekuohuks nimetama, see on ju demokraatia seisukohalt hea. Aga praegu on jutt konkreetsest kulust, konkreetsest tulust ja selle järjekindlast seostamisest just nimelt julgeolekuga. Korduvalt vastatud. Ja sellest maksulaekumisest, prognoositud maksulaekumisest ei piisa, et lisandunud ja lisanduvatele kuludele katet leida. Tõele ei vasta, et järgmine aasta kaitsekulud vähenevad, nad kasvavad. See, kui palju on täpne protsent SKP-st ühel ja teisel aastal, see sõltub eelkõige hangete ajastusest ja siin on hea vastaja ikkagi kaitseminister – nii palju kui ta tohib, nii palju ta teile vastab avalikult ka, eks ole. Mitte avalikult on teil kindlasti infole juurdepääs veel suurem.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Ma küsin pisut avarama küsimuse üldse julgeoleku ja kaitsekulude rahastamise kohta. Teile kindlasti ka valitsuse liikmena on tutvustatud NATO kaitseplaanide uuendamisest tingitud muutusi, mis puudutavad NATO ootusi, muu hulgas ka Eestile tulevikus, ja sellega võimalikest kaasnevatest täiendavatest kulutustest, millega me praegu arvestanud ei ole mitte üheski oma eelarvedokumendis. Te olete öelnud, et ei, sellist kaitsekulutuste tõstmist ta rahuajal ette ei kujuta. Mul on kaks küsimust. Kas me elame praegu rahuajal? Ja teiseks, mis siis on teie sisuline ettepanek, kui ühel hetkel me jõuame sinna, et NATO-poolsed ootused on konkretiseeritud, kas me siis vastame NATO-le, et meil pole kavas neid täita, minge metsa? Või mis siis Eesti-poolne ametlik vastus siis on, mis välja läheb?

Ma igaks juhuks ütlen, et Eesti on ise ka NATO. Ta ei ole meie ülemus, ta on kokkulepe, ja neid kokkuleppeid, mis Eesti on sõlminud, ta täidab teistest riikidest reeglina paremini. Eesti kaitsekulud on number kaks praegu NATO-s, nad on suuremad kui USA-l ja midagi häbeneda ei ole. Olen ise selles ametis olnud, kus selliseid asju räägitakse, kogu aeg on probleem, et hulk riike jääb maha ja ei kuluta. Aga Eesti ei ole nende riikide hulgas olnud, ta on alati olnud teistelt nõudja ja eeskuju näitaja. Seda on ta ka tulevikus. 

Aga tõepoolest, demokraatia oludes tuleb kogu aeg vaadata seda, et vinti üle ei keera. Isegi keskkonnakaitses me kuuleme kogu aeg mingisugust hurjutamist, et vot tuleb inimese eest hoolitseda, mitte keskkonna eest hoolitseda. Siis komplimenteeritakse kõige fundamentaalsemaid ohte inimkonnale sellega, et ei, me siin paneme samamoodi edasi, meist ei sõltu midagi. Riigikaitses sõltub ka meist tegelikult palju vähem, kui me tunnistame, aga me kollektiivsesse kaitsesse panustame rohkem kui teised ja eesmärk on, et tugevneks kollektiiv, mitte ainult meie ise.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Julgeolekumaksust rääkides on alati toodud välja, et ühiskond peab olema solidaarne, panustama julgeolekusse. Millegipärast, kui räägitakse solidaarsusest, siis selle all mõeldakse just vähem kindlustatud ja vähem teenivaid inimesi, keda kahjuks seesama julgeolekumaks, seesama käibemaksu, tulumaksu tõus ka lööb. Miks solidaarsed ei pea olema pangad, kes on teeninud hiigelkasumeid meie inimeste arvelt, või digihiiud, kes teenivad kasumeid meie inimeste andmete pealt? Nendele solidaarsusmaksu kehtestada ei soovita. Ometigi näiteks Leedu on rakendanud ajutist solidaarsusmaksu pankadele ja täna infotunnis siseminister Läänemets ka kiitis seda ideed.

Mina siseminister Läänemetsa kiitust ei kiida, sest ta ei ole hästi kursis, mis on pankade reaktsioon sellele. Üldiselt ettevõtluskeskkond on ka julgeoleku komponent ja selline voluntaristlik maksustamine tegelikult ei ole riigi jaoks väärikas. Kui pankadel ka läheb paremini, siis mingil hetkel läheb halvemini. Ja kokkuvõttes pankade tulumaksukoormust on juba tõstetud. Ka praegu me ju tõstame, tõstame pankade avansilist, esiteks, et neil üldse on avansiline maks ja nad ei saa enam investeerida automaatselt sellisel määral nagu teised ettevõtted. Neil tõuseb see avansilise makse määr 14-lt 18-le protsendile. Nii et jah, nad maksavad. Peale selle nad maksid tõepoolest sellise juhuse järgi, kui sõlmiti valitsusega, eelmise valitsusega kokkulepe, või oli see üle-eelmine isegi, et nad võtavad välja erakorralisi dividende. Ja öelda, et see on väga muretu olukord nende jaoks, kui raha ära võetakse, on vale. Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena ma võin kinnitada, see on tugevasti ahistanud nende laenuvõimet ja kapitalibaasi. Ei ole niisama, et pangas raha küll, lähme võtame ära. Sama ei maksa ka poe puhul mõelda, et kui seal raha on, siis tuleb võtta. Muide, seda on teinud ka Ungari, et võtab sealt, kus on, sealhulgas kaubandusfirmadelt diskrimineerivat maksu. Ungari on järjest vaesem riik teistega võrreldes.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma lihtsalt tooks välja, et te enne mainisite ära, et kogu maksukoormus on 35,8% SKP-st. Samas ma juhiksin tähelepanu, et mis puudutab nüüd käibemaksu, siis käibemaksu osakaal SKP-st küündib juba Eestis 9,2%‑ni. Ja kui me räägime üleüldiselt tarbimismaksude osakaalust maksulaekumisse, see on juba 41%. See on tegelikult hästi suur koorem, just nimelt tarbimiskoorem meie inimestele, ehk see otseselt hakkab mõjutama meie inimeste toimetulekut ja sellest ju vaidlusi ei olegi. Ja kui me vaatame nagu Euroopa keskmist, siis tegelikult tarbimismaksude osakaal on 30%, me oleme ületanud seda tublisti. Nüüd jõudes tagasi hea kolleeg Anastassia küsimuse juurde, siis vaadates ka neid maksukogumisi, mis te tahate 2025. aastal teha, siis tegelikult suurel määral saaks ikkagi selle pangamaksuga ära tehtud. Miks te siis lähete praegu tavainimese tasku?

Aitäh! Tegelikult töötavad pangas ka täiesti tavalised inimesed ja tegelikult nad maksavadki maksu rohkem nii oma palgalt kui ka siis tulumaksusüsteemi järgi. Ei maksa arvata, et see populaarne pankade tümitamine majandusele hea on. 

Ma mitte ilmaasjata ei öelnud, ei viidanud OECD uuringule, mis nimetab erinevate maksude mõju majandusele väga erinevaks. Käibemaks on ohutu viis riigile raha koguda. Kui dünaamikat jälgida, siis tegelikult riigid selle järgi ka käituvad. Kiiresti on tõstetud käibemaksumäärasid kogu Euroopas peaaegu. Ja hinnad ei ole kõige tähtsamad sealjuures, vaid maksukogumise viis, mis majandust kõige vähem häirib. Antud juhul madalam maks oleks ju parem küll, aga kui eeldada, et riiki on vaja rahastada, siis käibemaks on parem viis riigi rahastamiseks kui tulumaks. Seda ma ei rääkinud kogemata. Ja Eesti konkurentsivõime üks kõige järjepidevam eelis on olnud just nimelt maksusüsteem. Nii et mina küll olen rahul, et tarbimismaksud on seal suuremas osakaalus ja et me selle tõttu oleme konkurentsivõimelisemad ekspertide hinnangul. Meil on muud probleemid, aga mitte maksusüsteemi struktuur. See on meie eelis.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Jürgen, oma sissejuhatavas kõnes sa ütlesid, et üks põhjus, miks seda maksu peab kehtestama, on see, et Eesti riik elas kaheksa aastat võlgu. Ma eeldan, et sa ei mõelnud praegu just eelnevat kaheksat aastat, vaid neid, kus Reformierakond võimul ei olnud. Ja Andrus Ansip muidugi ütles, et nii ei tasu teha, aga see arutelu on meil juba toimunud. Ma küsin, kuidas sa seda täpselt hindad. Me väljusime koroonakriisist Euroopa Liidu tipus, me olime kolmandad majanduskasvu poolest. Võlakoormus on meil ka täna üsna madal, kuigi kiiresti kasvav. Kuidas niimoodi juhtus, et sellises seisus läks kõik hästi kiiresti allamäge? Mis see pomm nagu oli eelnevate valitsuste poolt, mis plahvatas just praegu Reformierakonna käes?

Kõik ei läinud allamäge. Ka näiteks majanduslanguse ajal on meie palgad ja pensionid reaalväärtuses kiiresti kasvanud, meie tööhõive on väga hea, inimesed tegelikult ei tunneta seda, vähemalt valusalt mitte, et statistiline majanduslangus on. Üks põhjus on see, et nominaalne kasv on väga korralik, tunduvalt kõrgem kui näiteks Lätis. 

Muidugi ma viitasin viimasele kaheksale aastale, mitte valikuliselt sellele, kes on võimul olnud. Muidugi, aga 2016 lõpp teie erakonna vedamisel, õieti teie endise esimehe ja praeguse isamaalase vedamisel ju tegelikult see eelarve kannapööre tehti. See on probleem. Ma võin teile saata need numbrid, mis näitavad, kuidas siinkõneleja esitas ainult struktuurses ülejäägis eelarvet ja kuidas siis järgmine valitsus hakkas esitama ainult struktuurses miinuses eelarveid. Ja sealt see probleem tekkis. Näiliselt ei võetud laenu, vaid löödi laiaks reserve. Ja kui ühel hetkel selgus, et reservid on viimase piiri peal, siis hakati ka laenu võtma. Laenukoormus kolmekordistunud, aga see ei ole tõesti meie kõige nõrgem näitaja. 

Meie nõrk näitaja on kulude inerts. Seda on väga keeruline peatada. Ka see eelarve, mida me nüüd hakkame lugema järgmise punktina, on näide, kui raske on tegelikult kulude inertsi demokraatias peatuda. Alati on keegi tee peal ees ja ütleb, et seda ei tohi teha, alati on endal ka valus. Parem on hoida jooksvalt eelarvet tasakaalu lähedal ja reeglid paigas, mitte neid lõdvendada.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et te suudate saada aru sellest, miks me oleme ebausklikud ja kahtleme selles, et kogu see raha, mida selle meetmega valitsus tahab koguda, läheb konkreetselt julgeolekule, sellepärast et kolm viimast valitsust, kaasa arvatud see viimane, Reformierakonna eestvedamisel on midagi lubanud ja siis teinud risti vastupidist. Maksud ei tõuse, seda me mäletame kõik – ma arvan, et praegu kõlab see lihtsalt koomiliselt – praegu tõstame kolm maksu järjest. Siis oli tulumaksuvaba pension, nüüd jälle on see tulumaksuga maksustatud. Maksufestival lõpeb ära – ma saan aru, et see alles algab. Ja minu küsimus on see, et te ütlesite, et eelarvesse on tekkinud augud selle pärast, et kaheksa aastat elati kriisis ja ei tõstetud makse, ja siis te ütlesite Lauri Laatsile, kui ma ei eksi, et tegelikult on augud eelarves tekkinud just nende julgeolekuvajaduste katmisega. Kuidas need eelarveaugud ikkagi tekkisid?

Ah oli mingi küsimus ka lõpus. Ma vaatasin, et minutisse ja rohkemasse pressiti siit tohutu hulga pooltõdesid. Võimatu on sellele kõigele vastata. Ma olen öelnud, et eelarve läks käest sellega, et eelarveid hakati esitama struktuurses miinuses ja hakati rääkima seda juttu, siin oli Sven Sester, kes oli täiesti ennast ümber pööranud, enne, kui ma olin rahandusminister, käis siin ja kiitis takka, kui vastutustundlik on eelarve tasakaal, ja rääkis, kuidas see tuleb kirjutada ka põhiseadusse. Ja niipea, kui Jüri Ratas aidati peaministriks, nii see jutt radikaalselt muutus, pöördus selleks, et riik, meid majanduskasv ei rahulda ja hakkame teda ergutama eelarve defitsiidiga. No lõppes halvasti see asi, me oleme selles olukorras. Lõppes halvasti. Nii et ma soovitan ümber mõelda. Ja kõik see muu, pooltõed – katsuge keskenduda, kui te küsite.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma olen nüüd kuulanud teie vastuseid siin pikalt nii siin saalis viibides kui ka kabinetis viibides. Ja ma pean tunnistama, et ega suuremat selgust küll ei teki, pigem kasvab segadus. Teie selgitused on olnud ikka mitmel puhul täiesti vastuolulised. Näiteks küsimusele sellest, kas kogu see raha, mida nende maksutõusudega kogutakse, läheb ikkagi julgeolekukulutuste katmiseks, olen ma kuulnud vähemalt kolme erinevat vastust. Ühelt poolt te olete öelnud, et läheb kõik ja kes väidab vastupidist, need valetavad, eks, parempoolsed valetavad, et ei lähe. Siis te olete rääkinud: polegi väitnud, et kõik läheb. Ja siis ma olen kuulnud ka väidet, et lähebki aukude lappimiseks. Nüüd, need kolm väidet ju teineteist täiesti välistavad. Mul oleks küll hea meel, kui te nüüd ei piirdutakse selle selgitusega, et süvenege rohkem ja kindlasti oskate lugeda ja olete suutelised, vaid see ongi üks süvenemise vorm, ma küsin teie käest: palun selgitage, kas läheb kogu raha julgeolekukulutusteks. Või kui ei lähe, siis palju seda läheb? Nagu Rain Epler enne küsis, öelge siis aastate kaupa, palju kogutakse konkreetsel aastal ja kui palju sellest läheb konkreetsel aastal julgeolekukulutusteks.

Aitäh! Ma mõtlen, et kui ma olin esimest korda Riigikogus, eks ma ka ei saanud asjadest aru. Sga kui ikka väga palju kordi korrutatud, siis tegelikult võiks aru saada ja mitte omistada erinevaid väiteid vastajale. See on halb komme. See on moraali küsimus. (Varro Vooglaid räägib saalist.) Ei, see on ebamoraalne, kui te küsimused esitate sellises vormis, et kõik on räägitud segaselt ja erinevaid väiteid. Ma olen kogu aeg öelnud: see raha kogutakse juba suurenenud ja suurenevate kaitsekulude katteks, ja sellest tuleb puudu ka. Aga kuidas seda keegi nimetab, kas eelarveaugu täiteks või mitte? Mul ükskõik. Jah, nimetame. Kui te tahate, nimetage seda aukude lappimiseks. Ma olen nõus: kaitsekulud tekitavad augu riigieelarvesse. Nende kasv tehti katteta ja nad kasvavad edasi. Ja sellest maksust jääb puudu, et lisandunud julgeolekukulusid katta. Ma olen seda öelnud vähemalt 17 korda. Seitse korda. Nii et ärge kogu aeg omistage … See on tänase õhtu üks ebameeldivaid külgi, et on pikk sissejuhatus, milles kõigepealt kommenteeritakse vastajat ja omistatakse talle midagi, mida ta ei ole öelnud.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma ei tee pikka sissejuhatust ja küsin ka konkreetse teema kohta. 2009. aastal oli see, kui Reformierakonna valitsus tõstis ajutiselt käibemaksu. Ja ka täna oma ettekandes te ütlesite, et julgeolekumaks on ajutine. Ja minu küsimus ongi, et öelge siis, millal see ajutine periood lõpeb, ja kas teie omalt poolt saate täna siin lubada, et ta tõepoolest on ajutine, mitte ei lähe nii, nagu läks selle 2009. aasta tõusuga: tõsteti ära ja sinna ta jäi.

Kaks valet ühes küsimuses. Väga raske on üldse kokku võtta. Kõigepealt lükkan need ümber. Ei ole lubatud, et käibemaks 2009 on ajutine, mitte kunagi ei ole seda lubatud. Selle on kontrollinud ka üle, mis too pühapäevane, "Poliitikaguru" on selle saate nimi, parim jutusaade, mis meil on, kõige asjatundlikum, et ka nemad kippusid seda, aga see on see kuulujutt, mida levitavad valdavalt uhhuu-uudised ja iseennast kuulab, nii nagu üldiselt see on nagu EKRE kultuuris, et mõeldakse midagi välja, siis õpitakse iseendalt ja ei kuulata, mis on tegelikkus. 

Ja teine asi on, et selle maksu iseloom on tähtajalisus. Kas ta on ajutine või mitte, on hoopis küsimus, mis selgub mõne aasta pärast, et mida otsustab … (Hääl saalist.) Ma nimetan tähtajalist, aga see on teine asi kui ajutine. Need ongi erinevad asjad, juristist naaber teil ilmaasjata irvitab, sest tähtajalisus tähendab seda, et ta vaikides kaob, ajutisus on õhku visatud lubadus. Mina ei tea, kas ta on ajutine, mina ei tea, mis see järgmine Riigikogu otsustab või mida lubatakse järgmistel valimistel. Ma olen, seda puudutasin ka oma kõnes. Kui te viitsite kuulata, siis te kuulate. Vaikides ta kaob, ja minu enda soov on, et kui me ei suuda kulusid ohjeldada, milles ma julgen, mida ma julgen karta, siis asemele peaks tulema reeglipärasem asi kui kõigi tulude maksustamine või siis diskrimineeriv ettevõtluse maksustamine. Igal juhul maksusüsteemi lihtsus ja korrapära peaks olema järgmise Riigikogu eesmärk, selle taastamine.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Te saate ise ka aru, et pole mõtet võrrelda teiste NATO riikidega, kes ka kõik kulutavad liiga vähe. Võrrelda tuleb ikkagi tegelike vajadustega, mis on teile ka hästi teada, näiteks laskemoona osas. Aga pole ka mõtet tulla Riigikogu ette loosungitega, nagu meie oleme NATO. Mu küsimus puudutabki kaitseplaane, mida Eesti Vabariik on samuti kinnitanud NATO tippkohtumisel, nende elluviimiseks vajalikke kulutusi, mida teie enda erakonnakaaslane Hanno Pevkur on hinnanud, et meil teatud hetkedel võib olla vaja tõsta kaitsekulutused 5%-ni SKP-st, mille kohta teie ütlesite, et ei, see ei tule mitte mingil juhul rahuajal kõne alla. Ja mu küsimus oli, et kas me tõesti elame rahuajal Euroopas praegusel hetkel. Ja mida te siis pakute? Kas me jätame kaitseplaanide meie osa, see, mille me oleme ise kinnitanud, need kaitseplaanid, selle ellu viimata ja teatame oma NATO partneritele, et käpad püsti, meil raha pole, midagi teha pole, sellepärast et praegu on rahuaeg ja võtke rahulikult, puhake jalga. Mis see teie sõnum on?

Minu esimene sõnum on, et ärge rünnake mind loosungitega. Pole mõtet pilduda loosungit, kasutage ise sõnu täpselt. Te ise rääkisite sellest, et me oleme lubanud NATO-le, justkui millelegi väljaspoolsele. Jah, me oleme lubanud NATO-s, et me liigume sinnapoole, aga me ei ole võtnud mingeid riiklikke kohustusi, kindlat 5% või 6% SKP-st kulutada. Ja vaatamegi ringi, meie endi pingutusest sõltub meie julgeolek vähem kui see, et me suudame panna NATO paremini sünkroonselt tegutsema ja teised riigid kulusid kasvama. Selles on ju pikk traditsioon NATO-s, et ehitatakse paberarmeesid, lubatakse midagi, mida tegelikult ei tehta. Kaitsekulu 2% on täitmata. See on ju see reaalsus. Ja olla see eestvedaja seal, kõiki rahaliselt üle trumbata meil ei õnnestu ja sellest ka väga palju ei lisandu julgeolekut selles üldises kulus. Aga meie kollektiivne tegevus seal NATO-s on, et riigid kõik tõstaksid oma kaitsekulusid kiiremini. Kõik pole neid minu teadmise järgi üldse tõstnud, mis on väga suur probleem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Oma intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule te ütlesite, et julgeolekumaksuga kogutav raha ei kata kaitsekulutusteks vajalikku. Ma teen järelduse, et teie hinnangul menetluses olev eelnõu on puudulik ja ei täida püstitatud eesmärki julgeoleku tagamisel. Kas oskate nimetada numbreid, mis tegelikkuses peaksid olema antud eelnõus, et tagada julgeolekuvajadus täies mahus? Näiteks mitte 2% protsenti, 3% või?

Ma saan aru, et see oli soov, et me tõstaksime maksu rohkem. Te saate sellise ettepaneku teha, et me kõik näeksime, mida te tegelikult soovite. Praegu räägitakse ikkagi nii, et me tõstame, et on justkui mingi maksukaskaad ja raha pannakse kuhugi mujale. Ei panda! Olen neid suurusjärke juba nimetanud. Vahe siis julgeolekukulude, lisandunud ja lisanduvate julgeolekukulude ja julgeolekumaksuga kogutava raha vahel on suurusjärk 100, kui mitte 200 miljonit. Ma neid tabeleid … ma natukene kahtlen selle ühe tabeli ajakohasuses, mis mul ees on. Mulle tundub mälu järgi, et äkki see on uuendamata paber, ja ma ei hakka teile täpselt nimetama. Aga kirjalikult saame esitada need, mis on selle arvestuse alus. Aga kinnitan, et lisakulud on suuremad kui tulud.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! No eks ma tean, et ükskõik, mis ma teilt küsin, ma saan vastuseks ikka seda, et ikka ma võiksin natukene nutikam olla ja nii edasi. Seda ma tean juba, ärge seda rohkem rääkige. Aga ma arvan, et üks põhiprobleemidest selle maksu kehtestamisega seonduvalt ongi ju see, et keegi ei usu, et see on tähtaegne, nagu seadus ise ette näeb. Te hakkasite Rain Epleri küsimusele vastates siin mingisugust üsna segast juttu rääkima sellest, et te ei ole öelnud, et see on ajutine, vaid see on tähtaegne. Mina küll ei saa aru, mis seal vahet on. Tähtaegne ongi ajutine, lihtsalt see on selline ajutine, mille puhul on määratud konkreetne aeg, milleni see ajutisus kehtib. Aga keegi ei usu seda. Kuidas me peaksime suutma olla veendunud selles, et see maks päriselt ka osutub tähtaegseks ning kui see tähtaeg kukub, siis pööratakse need maksutõusud kõik tagasi. Vastasel juhul ei ole ju üldse mõtet selle tähtaja kehtestamisel ja võiks kehtestada ta alaliselt ja jätta alati võimaluse makse uuesti langetada. Saate te selgitada, millele tuginedes me peaksime uskuma, et see päriselt ka on tähtaegne?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei ole eriti religioosne inimene. Mina usun moraali rohkem ja aususesse rohkem kui jumalasse. Kellegi kummardamine lihtsalt sellepärast, et ta on keegi, ei ole mulle omane. Teie tahate kõike pöörata usu peale, aga olles ise ka jurist, te peaksite mõistma, et kui seadusel on siis kehtivusaeg kirjutatud kuupäevaliselt, siis vaikides, nagu ma korduvalt olen öelnud, see ka töötab. See maks kaob tol kuupäeval, uut ei ole. Kui Riigikogu tahab uue – mille võimalusele ma ju viitasin – või tahab teda pikendada, siis on tema otsus. Ja see ei ole usu küsimus, et demokraatia niimoodi töötab. See ei ole usu küsimus ega jumala küsimus. Moraali ja aususe küsimus on see, et te küsiksite nii, et te ei teeks nägu, nagu te ei saaks aru. Te tegelikult saate aru. Ja see defineerimine, ajutine või tähtajaline, ma ju tean, et tähtajalisus tähendab ka ajutisust. Aga ajutisus ei tähenda tingimata tähtajalisust, see on see loogika erinevus. Te püüate mulle omistada seda, nagu ma oleksin midagi ebaloogilist rääkinud. Ei, ma rääkisin väga loogiliselt. Seaduse lõpul on tähtaeg. Kõik. Kas seda pikendatakse või mitte, sellest sõltub see, kas ta on ka ajutine.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Julgeolekumaks, see kõlab muidugi uhkelt. Aga kui ma natuke guugeldasin – ja mul on praegu siin ka see tekst ees, see on inglisekeelne, ma panen selle eesti keelde ümber –, siis märtsikuu seisuga käesoleval aastal – märtsikuu, me oleme praegu oktoobri keskel – olid lääneriigid andnud Ukrainale abi 380 miljardit dollarit, 380 miljardit dollarit, selle sees on 118 miljardit otsest sõjalist abi. Miks ma sellised numbrid välja toon, on see, et osundada, et kas ei ole mitte väga hiljaks jäänud meil selle julgeolekumaksu kehtestamisega ja kas sellest ei ole tehtud lihtsalt selline tohutu poliitilise trummilöömise instrument, et näe, vaata, nüüd me paneme sellised rahad huugama, et miski ja keski meid enam ei ähvarda. No ma mäletan, te olete olnud siin ministrina, kaitseministrina ju ka selle eest väljas, et meil üldse ei oleks ajateenistust, oleks ainult kutseline armee, ja kogu aeg on olnud ju see – ma mäletan ise siin saalis esimeses koosseisus, kui ma olin, oli jutt sellest –, et Rõivas ütles, et Eesti ei valmistu sõjaks. No ei valmistunudki sõjaks, aga nüüd äkki valmistume. Kui palju miljardeid me siis nüüd kokku kraabime? Kui palju miljardeid me kokku kraabime praegu, et Eesti oleks kaitstud ja tagatud meie julgeolek?

Aitäh! See jutt oli küll väga keeruline, edasi-tagasi. Mis ma siin vastama pean? Ma meenutan teie endi … Ei ole vaja kolmandaid isikuid tsiteerida, ma ei tea, kas need kolmandad isikud on midagi sellist öelnud. Küsige minu käest, ärge tsiteerige inimesi, kes ei saa täpsustada. Aga mina mäletan teilt endilt väga erinevaid sõnavõtte, kus te ütlete, et Ukrainaga on kõik ja teda ei ole mõtet aidata. Kas see on nüüd osa sellest või? Teie erakond hakkas 2022. aasta alguses viivitamatult kiruma relvade andmist Ukrainale, viivitamatult, teie isiklikult ja teie poeg. See oli väga võigas. Mida te siis praegu teete? Saage pidama, ärge rääkige sellest kogu aeg! See, kas pannakse suured summad huugama – jah, Eesti on olnud algusest peale üks suuremaid abistajaid. Ja ma räägin, olen mitu korda öelnud, et need on suuresti juba tehtud kulutused ehk juba huugama pandud raha, juba huugama pandud varustus, juba huugama pandud laskemoon. Eesti on andnud abi rohkem kui enamik riike per SKP. Ja mul ei ole põhjust siin sellega uhkustada, sest see pole tulnud minu isiklikust armust, vaid Eesti julgeolekupoliitilise otsusena, mida ma küll toetan, loomulikult. Ja kahju, et te olete nii rahulolematuse selle abistamise koha pealt kogu aeg.

Mart Helme, teil on küsimus istungi juhatajale.

Mu küsimus ei puudutanud absoluutselt minu persooni ega seda, mida mina olen varem kunagi arvanud või mitte arvanud, vaid küsimus oli, kui palju miljardeid meie kraabime kokku oma selle aasta eelarvest, aga võib-olla ka järgmiste aastate eelarvest selleks, et me oleksime kaitstud. See oli küsimus ja sellele ma vastust ei saanud. 

Ja mis puutub nüüd sellesse relvade äraandmisse, mis toodi siin suure süüdistusena esile – kui me neid ei oleks ära andnud, lugupeetud minister, siis meil ei oleks vaja neid asemele osta. Kui te annate ära oma auto, aga tahate autoga sõita, siis te peate ju uue auto ostma. On see nii lihtne loogika teile arusaadav? Me saame aru, et me oleme teist kõik rumalamad, aga vähemalt mina saan aru, et kui ma tahan autoga sõita, aga oma auto ära annan, siis ma pean uue ostma.

Aitäh! Küsimus oli istungi juhatajale. Vahepeal küll viitasite ministrile, aga minister kahjuks ei saa sellele vastata. Selles suhtes minister tõi ka välja mingid numbrid, aga tõesti miljardeid ei mainitud. Nii et tema sõnavõtus numbreid läbi jooksis. Kalle Grünthal, palun!

Väga austatud rahandusminister Jürgen Ligi! Meie peaminister Kristen Michal osales siin mõni aeg tagasi Berliinis WHO investeerimisvooru rahastuse allkirjastamisel, 1 miljard dollarit tervise toetuseks. Mind huvitab see, kas see raha, millele peaminister allkirja andis – kuna te olete rahandusminister, te peaksite teadma –, on seotud ka selle maksuga.

Aitäh! Ma vandenõuteooriate piirimailgi ei taha liikuda. Meie peaministril nagu kõigil peaministritel on omad volitused ja kui nad annavad mingisuguseid allkirju ja lubadusi, siis sellega on arvestatud ka riigi rahanduses. Aga WHO jah ei ole minu jaoks see tont, et ma peaksin hulluma ja nägema siin mingisugust salakavalat asja. 

See protseduuriline küsimus tegelikult nagu oli justkui ikkagi mulle, et kas ma saan aru ja nii edasi, kui palju miljardeid. Mina eeldan, et ma ei pea elementaarselt rääkima. Kui Eesti kaitsekulud, nagu ma ütlesin, on 3,4% tänavu SKP-st ja SKP on 40 miljardit, siis see on ju lihtne kokku arvestada, et see on üks koma, see, nagu te ütlete, kokkukraabitud raha. Aga noh, enam ei ole vist kuulajat, kuulajat ei huvita väga palju see. Kuulajat huvitab mitte vastus, vaid äraküsimine ja süüdistamine.

Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ilmselgelt on kahju vaadata, kuidas te põlgate igasugust intellektuaalset sisulist debatti ja kasutati lihtsalt odavat demagoogiat, võttes küsija küsimusest mingi suvalise sõna ja väänate seda täiesti suvalises suunas küsija vastu. Enne te olete siin teistele vastates väitnud, et elu läheb paremaks, et Eesti inimesed ei tunne ja ei tunneta kuidagi, et neil läheks raskemaks rahaliselt. Äkki te toote siis vastuoksa välja, et kui inimesi virisevadki nii palju, siis öelge viis asja, mis praegu Eesti inimestel paremaks läheb ja ettevõtetel. Öelge mulle päriselt ja sisuliselt, mis on need viis head asja. Kui liiga palju virisetakse ja inimesed ei tunne, et läheb halvemaks, siis öelge viis asja, mis lähevad paremaks teie juhtimisel.

Aitäh! Tegelikult ma olen neid nimetanud ja kohe hakkan nimetama. Aga te valetate, kui te ütlete, et ma siit nopin mingeid suvalisi sõnu välja ja sinna ümber midagi ehitan. Olen rahulolematu sellega, et küsimused algavad kõik vastaja ja tema vastuste halvustamisena. Tegelikult väga-väga vähe on selliseid sõnavõtte, mis keskenduvad teada saamisele. Osa teie küsimusest seekord oli selline, ma seda tunnustan, aga mitte esimese poole eest. 

Seal on muidugi see probleem, et ma seda kõike rääkisin aga võin üle korrata, et reaalpalgad, reaalpensionid on kaks aastat kasvanud väga kiiresti. Kuigi majandus on kukkunud, reaalpalgad, reaalpensionid on tõusnud, rääkimata nominaalnäitajatest. Eestlane on tegelikult välismaal olles tunduvalt jõukam, kui ta oli varem. Selles mõttes on palgakasv väga kiire nominaalselt, aga ta on korralik ka reaalselt. 

Euribor langeb. See on hea asi. Kui järgmine aasta maksuküür lämmatab seda reaalpalga kasvu, siis jällegi euribori langus on paljudele peredele suur kergendus. Kõige vaesemad ei liisi ega saa laenu. Nende jaoks on muud leevendused vajalikud, aga jah, euribor on tegelikult asi, mis parandab inimeste inimeste ostujõudu. 

Ja loomulikult erinevad riigieelarve eraldised peavad tegelema nendga, kes hakkama ei saa, ja nad tegelevad. Pension kasvab järgmise aasta, kui ma ei eksi, oli see 814 eurot või … See on päris korralik number, mina ei uskunud ausalt öeldes viis aastat tagasi, et nii kõrgele pension tõuseb. See on hea uudis. Häid uudiseid on ka. 

Ja hea uudis on ka see, et osa inimesi enam ei vingu, vaid saavad aru, et julgeolek on hea asi, mida nad saavad. See, et Eesti on järsult tõstnud kaitsekulusid ja on oluliseks jõuks muutunud, see on ka tegelikult hea. Hea on ka see, et inimeste riik muutub tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks rahaliselt. See on ka hea uudis. Sai vist viis kokku. Aitäh!

Suur tänu! Jürgen Ligi, mul on teile palve: kas te saaksite mikrofonid natukene ülespoole kergitada. Siis teie häält on paremini kuulda.

Äkki sellepärast ei saadagi mu vastustest aru, siis ma vabandan. 

(Naerab.) No nii, aga praegu oli igatahes oluliselt paremini kuulda. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Miks valitsus ei tulnud välja julgeolekumaksuga, mis oleks sihtotstarbeline, mis ju võtaks ära need küsimused ja etteheited, süüdistused, kõhklused, kahtlustused, mis iganes, et see läheb eelarveaukude katteks? Ja see oleks ju arusaadavam ja läbipaistvam, ausam, mida te olete siin nimetanud, ja ma arvan ka, et avalikkus mõistaks seda paremini ja see niisugust usaldust kindlasti suurendaks, kui öeldakse, et meil on spetsiifiliselt tähtajaline ja nii-öelda erakordne julgeolekumaks teatud perioodiks ja see siis läheb ka sihtotstarbeliselt kuludena riigieelarvesse vastavalt, mida me saame näidata. See kindlasti suurendaks läbipaistvust ja usaldust. Ärge praegu nüüd vastuses hakake rääkima paindlikkusest. Ma saan üldeelarve koostamise loogikast ja sellest, et täitevvõimule on vaja paindlikkust, ka aru, aga see on erakordne üks osa ja see on kindlasti heas mõttes avalikkusele sel juhul palju paremini maha müüdav. 

Ma tunnustan teie küsimuse sisulisust ja konstruktiivsust. Aga ma arvan, et see osa, kui te arvate, et kuidagi on võimalik siin umbusaldamised üle trumbata, siis vaatamata minu kannatlikule seletusele näeb ikka üks kant siin põhjust küsida kõik oma küsimused ja pidada maha kõik oma kõned, süüdistamaks vastajat, kuigi ta on puust ja punaseks asja selgeks teinud, võib ka kirjalikult esitada neid numbreid. Aga ega kes ei taha uskuda, need jäävad, mitte ainult poliitikute hulgas. 

See on kompromiss tegelikult. Mina isiklikult ei, ütleme, rahanduslikult see sihtotstarbelisus on probleem. Probleem ka muide sellepärast, et ta ei kata kogu seda asja. Selles mõttes see sildi külge panemine, see on ühtlasi ka selline libe tee. Me peaksime kogu aeg võitlema sihtotstarbeliste kulude vastu, kui ei ole tegemist sotsiaalkindlustusmaksetega. Aga maksude kui selliste sihtotstarbelisus on üks meie rahanduse pikaajalisi probleeme, me oleme püüdnud seda ikkagi vähendada. See pretsedendi loomine, suure pretsedendi loomine on tegelikult väga halb, sedapidi halb. 

Teine asi, et mida me siis maksustame. Ju algusest peale inimestelt hakati küsima, et kas te olete nõus julgeolekumaksuga. Ja täitsa positiivne oldi, aga mida me siis maksustame? Julgeolekut me ju ei maksusta. Ikkagi on vaja maksuobjekti, ikkagi kogumise mehhanismi, ikkagi on küsimus, kas me koormame mingit valdkonda liigselt või teeme asja tasakaalustatult. Me valisime tasakaalustatuse selleks, et ahistaks vähem, ahistaks vähem tuluteenimist, ahistaks vähem tarbimist ja ahistaks vähem ettevõtteid, võrreldes sellega, kui kogu raha kogutakse ainult ühest kohast. Nii et laiapõhjalisus ja madalad määrad on üks maksusüsteemi kvaliteedi tunnusmärke ja me oleme seda järginud. 

Aga see on selles mõttes kompromiss, et see propagandistlik jaur, mida me oleme nii palju kuulnud, täna ka siin, kuidas ei, raha läheb kuhugi mujale, ei, ei, te ikka valetate ja te ei taha öelda ja. Seda loba lõpuni ära ei kannata, eks ole, või ära ei muuda. Aga ma olen ka pidanud sellist intervjuud andma, kus lihtsalt muidu intelligentne ajakirjandus raiub kogu aeg, et ai, et kuhu see, mina tahan, et see raha läheks ainult sinna. Hakkad rääkima, et aga kuule, kas sa ei taha, et raha läheks, maksudest kogutud raha läheb tervishoidu, haridusse, siis lõigatakse jutt lihtsalt pooleli, et must valgel, lihtsalt oma versioon on pähe võetud, aetakse ikkagi sellest, et vaja tingimata on olla umbusklik, süüdistada siis valitsust millestki ebaausas. Ei ole, me oleme väga sirgjoonelised oma selgitustes ja võime need numbrid. Aga ma tänan veel kord, et see küsimus oli sisuline ja viisakas.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! No nüüd oli nagu vastupidi, enamuse aja te ütlesite, et kuidas kõik teid kiusavad ja kuidas keegi millestki aru ei saa ja isegi ajakirjanikud tahavad teada, kuhu see raha läheb. Ma küsiksin selle eelnõu kohta. Kes on see maksumaksja siis? Residendist äriühing – keda on mõeldud äriühingu all? Kas seal all on ka füüsilisest isikust ettevõtjad? On seal all tulundusühistud või on ainult arvestatud seal osaühingud ja aktsiaseltsid? Keda on mõeldud äriühingute all? Kuna ei ole välja toodud eraldi, et juriidilised isikud, vaid on äriühingud. Oskate öelda, kes on äriühingute all mõeldud?

Aitäh! Ma soovitan: ärge laske latti alla. Mina küll ei ole kusagil öelnud, et mind kiusatakse. Ma olen siin puldis heameelega ja vastan nendele küsimustele. Isegi siis, kui nad on lollid ja pahatahtlikud, ma ikkagi vastan hea meelega. Mulle see formaat tegelikult meeldib. Aga ma tahaks kogu aeg parandada poliitilist kultuuri ja sellepärast ma jään seletama vahel pikemalt. 

Latist teie puhul ma räägin sellepärast, et eelmine istungi juhataja, ma ei saanud, aga ma oleks tahtnud teha komplimendi. Ta oli see, mida üks istungi juhataja peab olema. Kui oma partei püüab teda panna hurjutama vastajat, siis ta käitub nagu Riigikogu istungi juhataja ja ei ole erapoolik. Ilma naljata. Te saite hästi hakkama. Ma ei teadnud, et te nii hästi hakkama saate. Jah, mina ei ole küll kuidagi öelnud, et mind kiusatakse.

Aga küsimus oli teil selle kohta, et äriühingute kohta. Ühing on ühing. Aktsiaselts on ühing, füüsilisest isikust ettevõtja ei ole. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab ikkagi oma tulude pealt ja aktsiaselts oma tulude pealt. See on juriidiliselt korrektselt kirjas. Aga ma ei välista, et selle seaduse puhul on veel lahtisi otsi, sest seda hästi kiiresti tuli kokku panna. Hästi rasked olid need vaidlused, kus oleks maksukadu kõige väiksem, manipuleerimise võimalus kõige väiksem ja baas võimalikult lai. Valiti see kui arusaadavam viis. Kas ta on täiuslik? Ma kindlasti arvan, et ta ei ole. Sellepärast mainisingi, et tema tähtajalisuse tõttu tuleb meil kolme aasta pärast juba teada, mis me edasi teeme, kas suudame kulud kokku hoida või leiame reeglipärasema lahenduse.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Üks tuntud riigijuht läänemaailmast on öelnud sellise lause: "Riigi kõige suurem julgeoleku tagatis on siis, kui inimestel on selles riigis hea elada." Mina vaatan, et meie riigis kõigil ei ole hea elada. Alles eile oli siin teatriliidu meeleavaldus, millega olid ühinenud ka haridustöötajad. Eesti Raudtee plaanib streiki. Ja need on märgid, mis viitavad tegelikult, et inimesed ei ole valitsuse tegevusega rahul. Minu küsimus teile, konkreetne küsimus: mis teie arvates on, kas Eesti inimestel on siin riigis hea elada?

Aitäh! Mul on muidugi hea meel, et te olete selline poliitik, kelle tegevusega inimesed väga rahul on. Mina olen harjunud, et kõik poliitikud on enamasti selles vähemuses, nad meeldivad alati vähemusele, ja siis on küsimus, kas põlgab ja vihkab suurem arv kui need, kes toetavad. Mina tean, et mul on mõlemad pooled väga eredalt esindatud, isegi tugevad aktiivsed poolehoidjad on siiski olemas, olgu ma nii ebameeldiv inimene kui tahes. 

Kas Eestis on inimestel hea elada? Mina arvan küll ja ütlen, et Eesti on hästi õnnestunud riik. Aga üheski hästi õnnestunud riigis ei ole kõigil inimestel hea elada. Hea ongi selline suhteline mõiste. Hea on keskmisest parem. Niimoodi see asi käib. Ja need on suhtelised näitajaid. Siis sellepärast selle teise suhte väljatoomisega ma püüan siis seda dilemmat kuidagi lahendada ja ütlen, et Eesti on keskmisest palju paremini õnnestunud riik.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma olen ka kabinetis ja siin saalis kuulanud, Jürgen, seda, kuidas kõik on rumalad ja puupead siin saalis – no katsume ära kannatada. Aga nüüd teadupärast, kui valitsus erinevaid asju arutab, ka seaduseelnõusid, makse, siis ei ole nagu hea tava see, et kuidagi võetakse aluseks üks või kaks ettevõtet. Kuulu järgi olla sotsiaaldemokraatide juht Läänemets toonud maksutõusude arutelu juurde kahe-kolme ettevõtte bilansid ja kasumiaruanded ja sellega teinud kiired arvutused, kui palju riik siis eelarvesse raha saab. Kas selline asi leidis aset, vastab see tõele?

Aitäh! Ainus kriitika, mis ma siin olen saali poole saatnud, ei ole kordagi olnud inimeste, vaid lihtsalt küsimise viisi aadressil. Praegu ka te alustate mulle millegi omistamisega. Aga ma ütlen, et kui teie olete kuskil kuulnud, et kõik on puupead ja nii edasi, siis tasuks mõelda, et kui te seda kogu aeg kuulete, siis kontrollige, et äkki oletegi. Minu arust ei ole. Ja mina ei ole seda öelnud. Mina ei ole seda öelnud, ausõna ei ole olnud! Ei ole ühegi inimese kohta siin saalis niimoodi öelnud, mitte kunagi ei ole. Ma olen kogu aeg kritiseerinud seda küsimise viisi, kus ei ole eesmärk küsida, vaid eesmärk on iseloomustada, halvustada. Isegi teie ei saanud ilma.

Mis see näide oli? Justkui Läänemetsa mingist …. maksulaekumise ... (Saalist täpsustatakse.) Ei, ausalt, mina ei ole teda tuppa lasknud ega lasknud tal ühegi bilansiga opereerida. Ta võis kolme ettevõtte bilansiga tegelda, aga maksu disainimisel tema ei osalenud. Ja see on loomulik, siseministri asi see ei ole. Me vaatasime loomulikult neid erinevaid variante, nagu sai kirjeldatud, mis oleksid kõige vähem koormavamad ja kõige efektiivsemad. Tõdesime, et ühtegi head varianti ei ole, aga kui suur kokkulepe on, et ka ettevõtjad peavad ekstra maksu maksma – mina ei oleks seda teinud, sest ettevõtted koosnevad inimestest ja on majanduse üleval hoidjad, eks ole. Aga see kokkulepe oli, ma respekteerin seda, ja jäin lõpuks selle juurde, kus etteaimatavus on kõige suurem, prognoositavus on kõige suurem ja reeglite olemasolu leevendab asja. See tavapärane tulumaksusüsteem siiski on osadel inimestel veel mälus ja isegi käes. Ja need koolitused muidugi ilmselt tulevad ka raamatupidajatele. Aga jah, ma ei ole selle süsteemi nautija olnud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Hästi konkreetne, lühike ja sisuline küsimus: kas selles seaduses äriühingute mõiste all käsitletakse ka FIE-sid või mitte?

FIE ei ole ühing, nii palju kui mina jurist olen ja vanasti äri õppinud. Ma ei usu, et seda on muudetud. FIE on füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja tema maksustamine käib teisiti. Ma ei usu, et see asi on muutunud. On mingisugused ühingud, kui ma ei eksi, kas täisühing või mis, mida juriidiliseks isikuks ei loeta. Aga üldised ühing on ikkagi aktsiaselts, osaühing ja sellised asjad, juriidilised isikud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Julgeolekumaksu maksab residendist füüsiline isik, aga kas renditööjõud ei maksa julgeolekumaksu?

Huvitav küsimus. Iseenesest see ettevõte, kes rendib, maksab kindlasti. Ma peaksin täpsemalt teada, kuidas nende raamatupidamine välja näeb. Ma kahtlustan, et rent võib-olla üks eraldi kulu, tööjõu rent, raamatupidamises, aga tõenäoliselt, kuna on olemas ka konkreetsete inimeste ilmselt andmed seal, siis ma pigem kaldun arvama, et nad peaksid maksma ja et nad maksavad. Aga ma kontrollin üle, see on huvitav küsimus.

Anti Poolamets, palun!

Jaa. Siin on üks konkreetne teema, nimelt ei ole päris aru saada, kes need maksumaksjaid on. Kas te olete ka füüsilisest isikust ettevõtjad selgelt välja toonud? Kas teile on selge, et nad on ka maksumaksjad selle seaduse mõistes?

Aitäh! Nad on päris kindlasti. Ja ma jään selle juurde, et FIE on füüsiline isik, ta maksab füüsilise isiku moel. Ja maksu võetakse isegi ettevõtluskonto tuludelt, kui seal tehakse väljamakset, sest ettevõtluskonto on ju ka midagi, mis on eripärane. Ja minu arust on see seaduses ka kirjas. Ehk ma ei aja segi nüüd arutelude tulemust ja fakti, aga ma arvan, et ettevõtluskonto pealt võetakse ka, kui sealt välja makstakse.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aga võib-olla et ka ilma välja maksma. Ma kontrollin selle üle. Vabandust!  

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma ikkagi tuleksin tagasi selle juurde, et selle julgeolekumaksuga kogu aeg räägitakse, et seda on vaja kehtestada, sellepärast et meie julgeolek on ohus ja me peame tegema suuri, meil on ressurssi vaja selleks, et tagada meie julgeolek. Aga see on juba siit igalt poolt läbi käinud, et väidetavalt kogutakse kokku või tahetakse koguda kokku 1,6 miljardit, aga tegelikult ka kaitsevaldkonnas töötavad inimesed on öelnud, et nemad saavad sellest ju ainult väga väikese osa. Mina ikkagi küsin, et miks te seda siis nimetate julgeolekumaksuks. See oleks umbes sama, kui te teete mingisuguse uue maksu, et see kõigi inimeste heaolu maks ja ikkagi inimeste heaoluks läheb väike osa. No praegu te unustate üldse inimeste heaolu ära, aga noh, see suurem osa läheb kusagile, ei tea kuhu ja küsida ka ei tohi, seepärast, et siis on tänitamine ja siis on kõik rumalad. Miks te ikkagi nimetate seda julgeolekumaksuks ja miks me arutame seda eelnõu siin praegu niimoodi, et me arutame mingit julgeolekumaksu? See raha ei lähe ju tegelikult julgeolekusse. Te ütlesite enne ise ka siin kellelegi teisele vastates. 

Aitäh! Aga katsuge niimoodi küsida, et tekiks dialoog, et te lihtsalt ei tänita. Praegu ka. Te küsite, ei, algate uuesti, hakkate iseloomustama inimest, selle asemel et fokuseerida küsimusele ja vastusele. (Hääl saalist.) Jah, aga ma olen seda palju rääkinud. Teil on eelpool selliseid valeväiteid juba nii mitu ja iseloomustusi siis, mida mina olen teinud või olen või kes ma olen, iga kord. Seda nimetatakse tänitamiseks. Teeme dialoogi. 

Ma olen korduvalt nimetanud ka neid numbreid, palju kogutakse, aga te räägite ikka mingist 1,6‑st. Te tegelikult ei kuula ju vastuseid. Mis 1,6? Ei ole sellist numbrit, tulu numbrireal ei ole sellist numbrit, Ei ole sellist numbrit. 1,6 miljardit tululahtris ei ole. (Hääl saalist.) No ei ole tõsi see. Kui te tahate tegelikult dialoogi pidada, siis küsige nii, et kõik saavad aru, et te tegelikult tahate küsida, vastust ka, mitte ainult lihtsalt küsida ja iseloomustada teist inimest.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Teen ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust enne siia saali jõudmist. Arutelu toimus 1. oktoobril erakorralisel istungil. Kohal olid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Minister tutvustas eelnõu ja järgnesid küsimused-vastused ja selgitused. Märkimisväärse osa kuulsite te siin ministri kõne ajal ära ja ka küsimuste-vastuste voorus, aga täpsustan veel mõned kohad. 

Kinnitati arutelu käigus üle, et eraisikute puhul hakatakse maksustama tulusid esimesest eurost enne maksuvaba määra rakendamist. Maksustatakse ka intresse, nagu ka praegu tulu mõttes. Maksustamise alla ei tule toetused, riiklikud toetused, aga pension ei ole toetus ehk tulenevalt tulumaksuseaduse vastavatest paragrahvidest, mis on maksustatavad tulud. Maksustamine puudutab ka väljamakseid teisest ja kolmandast sambast. 

Rohkem oli küsimusi tõesti ettevõtete ja äriühingute puhul. Veel kord rõhutame seda, et äriühingud on osaühingud ja aktsiaseltsid. Sihtasutused seda ei ole ja neid ei maksustata. Selgitati praktilised pooled, et millal äriühingud hakkavad maksma, ja sellest, et kuidas on majandusaasta aruanne. Kui majandusaasta aruannet veel ei ole, kuna ettevõte on nii noor, või kui nad ei ole õigeks ajaks esitanud, siis kasutatakse maksu määramiseks viimast olemasolevat majandusaasta aruannet. Ja need, kes ei ole veel [asutatud], siis nad ei peagi, ühesõnaga nendel tuleb kohustus hiljem peale. Samas osutati ka sellele, et ettevõte ei pea venitama maksu tasumisega ja senikaua, kuni ta, ja majandusaasta aruande esitamisega, siis majandusaasta aruande lõpptähtaega, mis on aasta keskel, vaid võib seda teha ka varem. 

Oli küsimus ka sellest, et kas võidakse pettusi teha, mis puudutas siis mahaarvamisi, mis klassikalise tulumaksu puhul kehtivad, neid ei ole ja tõesti võib olla risk, et mõned ettevõtted hakkavad oma kasumeid peitma. Samas osutati sellele, et ettevõttel puudutav raamatupidamisseadus osutab, nõuab seda, et kõik ettevõtte tulud ja kulud tuleb objektiivselt kajastada, põhjendamatut reservi ei tohi luua ja varasid meelevaldselt üles-alla hinnata. Mõnedes sektorites ja ettevõtetel on olemas ka audiitori kohustus ehk see aitab tagada, et nende kasumi… objektiivne. Siiski on tulude prognoosimisel eeldatud, et võib olla 20% kasumitest siiski peidetakse. 

Komisjon langetas menetluslikud otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. oktoobril ehk täna. See oli konsensuslik ettepanek. Ettepanek sai toetuse. Ettepanek esimene lugemine lõpetada sai 5 poolthäält ja 3 vastuhäält. Ja konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kümme tööpäeva. Nüüd vahepealsel ajal on ootuspäraselt saatnud komisjon välja ka kirjad ja palub huvigruppidelt, turuosalistelt saada tagasisidet. Loetelu on piisavalt pikk ja loodame, et 28. oktoobriks need ka laekuvad. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minister ei osanud vastata renditööjõu kohta. Kas teil oli komisjonis jutuks, kuidas ja kas maksustatakse, kui toimub tööjõu rentimine?

Konkreetne teema ei olnud arutelul, aga renditööjõud, kui ta on välismaine tööjõud. siis mitteresidendid maksustatakse täpselt samade reeglite järgi nagu ka praegu tulude puhul. Meil on olemas tulumaksuseaduses reeglistik, kuidas neid rakendatakse. Ja kuna tulud on määratud selle tulumaksuseaduse järgi, siis need tulud ka renditööjõu puhul, mis lähevad vastavalt tulumaksuseadusele, et kui nad praegu maksavad tulumaksu, siis nad maksavad ka edaspidi. Kui nad ei maksa praegu, siis nad ei maksa edaspidi ka.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Tõepoolest, komisjoni istungil räägitakse palju. Te rääkisite suhteliselt lühidalt ja puudutasite ka seda teemat, seda maksude optimeerimise teemat ja ettevõtjate nõusoleku teemat. Ja me teame, et mõned suured ettevõtjad ja suured firmad toetavad seda justkui sõnades, me teame, et nad oskavad oma makse kenasti juba siiamaani optimeerida, mõni teeb seda juba ammu Iirimaal ja mujal hargmaiselt, ja neil on lihtsalt nii kõvad juristid, et nende käest ei saagi midagi kätte. Okei, nad maksavad siis edaspidi natuke näpuotsaga ikkagi ära ja taovad endale vastu rinda, et oh, kuidas ma toetan julgeolekut. Aga väikesed ettevõtjad, ettevõtted ja ettevõtjad, kes tegelikult seda meie majandusmootorit käigus hoiavad, lähevad pankrotti. Kas oli jutuks ka see, kas mingisugunegi algeline mõjuanalüüs ära tehti, et kas me ikka saame lõpuks seda julgeolekut, nagu me ootame ja tahame, või äkki ikka ei saa? Äkki neid makse ei laekugi lõpuks nii palju, ettevõtteid ei olegi enam lõpuks, kes maksavad?

Aitäh! Nagu ma oma ülevaates osutasin, seda teemat puudutati, et prognoosides on arvestatud, et 20% kasumitest võidakse peita. Konkreetsed arvutused on seletuskirjas olemas.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja, hea minister ja head kolleegid! No ütleme niimoodi ja ilma keerutamata, et julgeolekumaksu asemel me räägime praegu ikkagi Reformierakonna valimislubaduse maksust. Ja see on ilma keerutamata õige. Kui minister rääkis siin, et kuni 2015. aastani oli kõik hästi ja pärast seda läks kõik halvaks, siis tuleb lihtsalt meelde tuletada seda, et kahjuks tänaseni on riik jätnud väga paljud investeeringud tegemata, mida oleks pidanud juba kümneid aastaid tagasi tegema. Alustame kas või 2 + 2 maanteedest Tartust-Pärnust Tallinnasse. Ei ole täna poole tee peal või praktiliselt oleme jõudnud poolele teele, aga pikk tee on veel käia, kuigi Euroopa Liidule oleme lubanud, et 2030 on need valmis. Ja kui oleks neid ehitanud sajandi alguses, siis selle raha eest tänapäeval saab umbes 10 kilomeetrit ehitada. Aga valmis oleks need võinud olla aastaid tagasi. 

No siin öeldi ka, et pensionid tõusevad ja mingit mõju ei ole, aga tegelikkuses mõju on juba järgmise aasta riigieelarves, 17 miljonit võetakse pensionäride taskust ära ainult tänu sellele, et keskmine pension ei ole järgmisest aastast enam tulumaksuvaba. Aga räägime siis ka sellest nõndanimetatud julgeolekumaksust, tegelikult esimesest eurost [alates] võetakse ju 2% ära. Siin on rääkimata jäänud ka see, et see 2% võetakse brutopalgalt, millelt ei saa enne maha arvestada mitte mingisuguseid muid makse. Ja täna ei räägitud eelnõu kaitsmisel ühtegi sõna sellest, et hakatakse maksustama julgeolekumaksuga ka teisest pensionisambast või kolmandast pensionisambast väljavõetavat raha. Ehk luuakse täiesti ebavõrdne olukord nendega, kes on sealt raha välja võtnud, ja sellesse eelnõusse ei ole olnud analüüsi, kui suur võiks olla järgmisel aastal teisest pensionisambast lahkujate arv. Kuna nad arvutavad ühel hetkel, et need protsendid, mis siia otsa tulevad, viivad päris palju välja raha, eriti pensionäridelt. Sest pensionäridel väljavõtmisel on see 10% ja kui sinna 2% otsa läheb, siis see mõjutab väga tugevalt. 

Kui me täna vaatame julgeolekumaksu ja summat, mis 2026 on planeeritud maksudest saada, siis see summa on üle 800 miljoni euro. Vaatame RES-i ja RES-is arvutatavat numbrit, kui palju peaks olema lisavahendeid vaja selleks, et osta laskemoona ja relvi. Järgneval kolmel aastal on see number alla 200 miljoni. Julgeolekumaks on tehtud ja välja käidi ju väga selgelt selle arusaamisega, et riigil on vaja kiirendatud korras järgneva nelja aasta jooksul investeerida 1,6 miljardit eurot laskemoona ja lahinguseadmete ostmiseks. Tänane RES näitab seda, et see summa ei saa kätte ka ühe aasta 800 miljonit, vaid see number jääb sinna 500 ja 600 miljoni vahele. 

Selgelt see on valetav eelnõu. See eelnõu on ainult ühel vajadusel: et 2026. aastal soovib tänane koalitsioon kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust, mis vajab 500 miljonit eurot, ja tõesti, ülejäänud 300 miljonit eurot teoreetiliselt kaitsekuludesse, kuigi RES-ist ma vaatan, et ei lähe lahti 100 miljonit eurot. 

Riigikogu liikmed esitasid siin väga täpselt ja vajalikke küsimusi. Miks siis seda tehakse? Kas tõesti tänases majandusolukorras …

Kas soovite lisaaega? 

Jaa, palun kolm minitut. 

Kolm minutit lisaaega.

… kus me oleme varsti juba kolmandat aastat majanduslanguses, püüame maksudega turgutada Eesti majandust? 

Ma olen siin kõnepuldis mitmel korral toonud hea näite, kui 2020 koroona ajal oli selge, et majandus kukub kokku ja Eesti Pank ja kõik targad prognoosisid, et Eesti majandus on järgnevatel aastatel suures defitsiidis, siis me tegelikult vähendasime makse, aktsiise, toetasime ettevõtjaid kolmel kuul palgatoetusega ning 2021 ja 2022 oli Eesti riik Euroopas kõige kiiremini kasvava majandusega riik. Täna me püüame juba teist aastat järjest tegeleda ainult maksude tõstmisega, samas majanduse elavdamise asemel majanduse surutisse lükkamisega. Me ei räägi kordagi seda, et kui vaadata, milline oli riigieelarve näiteks 2019, siis oli see suurusjärgus 11 miljardit ja natukene peale. Me räägime 2025. aasta eelarvest, kus tulude pool on peaaegu 18 miljardit. Selle lühikese ajaga on riigieelarve kasvanud rohkem kui 50%. Ja siis me ütleme, et me ei saa kuludega hakkama. Kui kodudes kulu kasvab tulust üle, siis me hoiame millegi pealt kokku. 

Isamaa on teinud väga selged ettepanekud, kuidas miljard eurot kokku hoida. Jätame ära lõplikult selle kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse, saame pool miljardit kokku hoida. Vähendame valgekraede ehk sellest 23 koma tuhandest maksumaksja palgal olevatest töökohtadest kokkuhoiu, saame 300 miljonit. Vajadusel jätame ära ka teise pensionisamba maksed, riigipoolsed, mis ei too küll väga suurt toetust riigieelarve plusspoolele, aga oleks solidaarne, kui inimestel jääks esimene sammas täies mahus sel juhul alles. Ja kui nad soovivad maksta, siis saavad järgmisest aastast 26% maksta ka teise sambasse, nii et nad ei kaota sealt midagi. Aga kahjuks neid ettepanekuid ei ole tänane koalitsioon isegi arutanud. 

Seoses sellega, et Isamaa Erakond on väga selgelt aru saanud, et maksude tõus viib meie inimesed veelgi rohkem vaesusesse ja ettevõtted majandusraskustesse, teeme ettepaneku tagasi lükata Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimesel lugemisel. Aitäh!

Ja Eesti 200 fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Alustan tänades maksumaksjaid, kõiki Eestimaa inimesi, kes suhtuvad väga mõistvalt ning aitavad kaasa Eesti laia riigikaitse arendamisele ja tugevdamisele. 

NATO kollektiivkaitse Põhjala-Balti piirkonna kontekstis on saavutanud ideaalilähedase seisundi peale seda, kui Soome ja Rootsi liitusid alliansiga ning NATO kiitis heaks regionaalset kaitseplaanid. Eesti kulutab sõjalisele kaitsele tänavu umbes 3,5% SKP-st, mis peale Poola on kõrgeim näitaja NATO-s. Õnneks on paljud liitlased lõpuks jõudnud või jõudmas 2% lävendile, mis lepiti kokku NATO-s 2014. aastal, kuid on ka neid liitlasriike, kes ei saa isegi 1,5%-lisest näitajast üle. 

Seda ma olen korduvalt välja öelnud, et ka teised liitlased peavad rohkem pingutama ja panustama, sealhulgas Balti riikidesse ja teistesse äärealariikidesse, kes on Venemaa naabrid. Sest me oleme ju esimene kaitseliin: me kaitseme mitte ainult iseennast, vaid ka Venemaast kaugemal asuvaid liitlasriike. 

Valitsuskoalitsioon – Eesti 200, Reformierakond ja SDE – on eelmise aasta aprillist alates olnud pühendunud riigikaitsele, kulutades vähemalt 3% SKP-st sõjalisele kaitsele. Üha rohkem kulutame ka laia riigikaitse tsiviilvõimetele, sealhulgas elanikkonnakaitsele. Me õpime Ukraina kogemustest. Kuid nendest kuludest jääb väheks, arvestades julgeolekuolukorda, mis võib veelgi halveneda. Me peame rohkem pingutada, pingutama Venemaa heidutamiseks ja kaitsevõime demonstreerimiseks koos oma liitlastega. 

Seetõttu, arvestades Kaitseväe juhataja nõuannet, võtsime tänavu juulis vastu otsuse, et me peame tegema ühekordse suure süsti sõjalisse riigikaitsesse, erinevat tüüpi laskemoona ja relvastuse soetamiseks ja ka tsiviilvõimete tugevdamiseks. Riigi sõjalisse kaitsesse investeerime kuni 2031. aastani lisaks 1,6 miljardit eurot, mis tagab, et sõjalise kaitse eelarve püsib üle 3% SKP-st. Lisaks Vabariigi Valitsus kinnitas laia riigikaitse ja julgeoleku investeeringute programmi 2025–2027 kogumahus 219 miljonit eurot, mis on mõeldud näiteks PPA relvastuse uuendamiseks, kriisireservi loomiseks ning drooniseire ja droonitõrjevõime laiendamiseks, samuti idapiiri väljaehitamiseks ja Sisekaitseakadeemia arendamiseks. 

Sellele otsusele eelnes küllalt põhjalik debatt, mis on täiesti loomulik vabas ja demokraatlikus riigis. Erinevad küsitlused näitasid, et rahva enamus pooldab kaitsekulude kõrgel tasemel hoidmist või nende suurendamist. Inimesed saavad aru, et need investeeringud on vajalikud ja õigeaegsed.

Soovin Erakond Eesti 200 nimel rõhutada, et julgeolekumaksu näol on tegemist viimse kogutud euroni sihtotstarbelise, kuid ka ühekordse erakorralise meetmega. Kordan: julgeolekumaksu näol on tegemist viimse kogutud euroni sihtotstarbelise, kuid ka ühekordse erakorralise meetmega. Nii on see kirjas koalitsioonileppes 2024–2027 ja Erakond Eesti 200 peab sellest kokkuleppest kinni.

Lähevad mõned aastad, kuni julgeolekumaksu kogutakse ja reaalsed mõjud Eesti riigikaitsele, sealhulgas tsiviilpoolel saavad olema selgelt tajutavad. Kuid see aeg tuleb ja Eesti kaitse muutub tugevamaks. Tänan veel kord Eesti inimesi valmiduse eest panustama riigikaitsesse ka julgeolekumaksu kaudu, sest see on meie rahva tuleviku kindlustamise nimel. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Raimond Kaljulaid. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! See on ülitõsine teema, millest me täna räägime. Meie eesmärk on see, et Eesti tulevikus ei peaks eraldama vahendeid filmi "Nimed marmortahvlil 2" lavastamiseks ja filmimiseks ja kinoteatritesse väljaandmiseks. 

Siin on kõlanud korduvalt küsimus, kas julgeolekumaks läheb julgeolekusse. Läheb, iga eurosent, võin teile kinnitada, sellest läheb julgeolekusse ja jääb ikka veel puudu tegelikult. Eesti kaitsekulud olid 2022. aastal, siis, kui sotsiaaldemokraadid valitsusse tulid, 778 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves on nad planeeritud 1,4 miljardit ja 2028. aastaks jõuavad ümardatult 1,7 miljardi piirini. 2022. aastal olid kaitsekulud 2,1% SKP-st, nüüd oleme 3,4% juures. Siia lisandub veel pikaajalised otsused, mis puudutavad ka siin selles arutelus kõlanud moonaoste 1,6 miljardi ulatuses. 

Ei maksa unustada ka näiteks laiapindse riigikaitse kulutusi, millest riigikaitsekomisjon sai sel esmaspäeval väga põhjaliku ülevaate. Mõned näited. Politsei‑ ja Piirivalveamet teatavasti uuendab oma relvastust, ta saab muu hulgas ka raskerelvad, millega on võimalik tõhusamalt tõrjuda idasuunalt tulevaid võimalikke ründeid. Ainuüksi see meede on 26 miljonit eurot. Kriisireserv, 1000 inimest, mis moodustatakse. See on see, millest EKRE omal ajal rääkis, nüüd sotsiaaldemokraadist siseminister Lauri Läänemets teeb selle päriselt ära, 30 miljonit eurot, isegi üle selle. Droonikaitse, millest näiteks meie hea kolleeg Peeter Tali on väga palju rääkinud, ka avalikult, suurusjärgus ligi 16 miljonit eurot. Seal on sees idapiir, seal on sees haiglate traumavarud, kui meil peaks siiski mõni vaenlase rünnak läbi minema. Need kõik on üliolulised kulutused. 

Nüüd seda debatti kuulates mõned tähelepanekud. Opositsioon sisuliselt on võtnud positsiooni, kus, kui me räägime kuludest riigikaitsesse, siis tuleb teha rohkem, tuleb teha kiiremini, moona tuleb osta kohe, kõiki asju tuleb teha kohe, aga samal ajal mitte ühtegi selleks vajalikku nii-öelda maksutuluotsust langetada ei tohi, sest need kõik on väga halvad ja kahjustavad Eesti majandust. See positsioon on loomulikult absoluutselt täielikult populistlik ja ei ole tõsiselt võetav ja sellele on siin korduvalt tähelepanu juhitud. Ühtegi ettepanekut ise ei tehta. 

Aga samal ajal mind paneb imestama ka võib-olla mõnede teiste kolleegide ettekujutus, kes räägivad sellest kõigest siiski nii, et see on selline ühekordne asi ja nüüd me ostame moonavarud täis ja siis võime minna maksude langetamisega edasi. Sõbrad, kas te ise kujutate ette, et nelja-viie aasta pärast me oleme siis olukorras, kus me oleme planeerinud, et riigikaitsekulutused on 3,4%, aga selle asemel me hakkame neid siis kärpima, sellepärast et need maksumuudatused on aegunud ja uutes pole suudetud kokku leppida? Täpselt nii, nagu need erakonnad, kes enne valimisi rääkisid, et mingeid maksumuudatusi teha vaja ei ole, lihtsalt valetasid Eesti inimestele ja said oma hääled nende valede abil kätte, täpselt samamoodi valetavad nad nüüd, väites, et mingeid maksumuudatusi pole vaja teha tulevikus. 

Ja viimane asi, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on see. Kahjuks küll paistab, et rahandusministrit ja seeläbi ka valitsust  siis valitsuse eelnõu üle toimuv arutelu siin saalis nagu ei huvita. Eks loodetakse, et küllap ikka kummitempel vajutab kummitempli alla, et pole vaja ministril ju ometi siin kuulata, mida Riigikogu liikmed asjast arvavad, see nagu ei puutu temasse. Aga küll ma tahaksin öelda, et kuidagi ikkagi veel on tunda seda vaimu, mida Leo Kunnas on nimetanud, minu hea kolleeg Leo Kunnas riigikaitsekomisjonist, on nimetanud jõukohaseks riigikaitseks, jõukohaseks riigikaitseks. Et teeme nii palju, kui meil taskupõhjas seda rahakest on ja proovime kuidagi läbi ajada ja kui vaja, siis teeme ka NATO-le selgeks, et meil lihtsalt ei ole praegu nii palju raha, kui kaitseplaanide teostamine ette näeb ja pole hullu midagi, ajame kuidagi, vingerdamine läbi, teeme rehepappi.

Kas ma tohin küsida ühe minuti juurde lisaaega?

Annan kaks. Kaks minutit lisaaega, palun!

Ma muidugi ei küsinud kahte, ma küsisin ühte.

Aeg on teie päralt, Raimond Kaljulaid.

Aitäh! Siis lubage ma seletan, siin praegu saalis on, kuna see on väga oluline küsimus, kolleege erinevatest komisjonidest. Ma seletan teile võib-olla riigikaitsekulutuste sellist erilist rolli riigi üldises kulude ja riigieelarve kontekstis. 

Me teame näiteks täna seda, et Eesti riik paneb liiga vähe raha olude sunnil taristusse, see tähendab taristu ehitusse ja taristu uuendamisse. See on lihtsalt fakt, me teame seda. Selle tulemusel loomulikult sellel on negatiivsed tagajärjed: kehvad teed lõhuvad autosid, inimestel ei ole, kõvakattega teed ei lähe nende kodudeni, see põhjustab ebamugavusi, kiirused on väiksemad, logistika. Sellel on oma majanduslik mõju. Aga see ei ole eksistentsiaalne lõpuks probleem, riik saab hakkama. Aga kui me riigikaitsekulutustes lähtume sellest, mis on, nagu mu hea kolleeg Leo Kunnas ütleb, jõukohane, mitte see, mis on vajaminev, tegelikult vajaminev, siis see on eksistentsiaalne küsimus riigi jaoks, see tähendab, me võime oma riigist ilma jääda. Seetõttu riigikaitsekulutuste puhul me peame vaatama, mis on need tegelikud vajadused, mis on nende tegelik maksumus ja sellest lähtuma, mitte vastupidi, võtma nii-öelda, võtma kokku, eks ole, mis tundub antud hetkel poliitiliselt kuidagiviisi tehtav ja siis püüda neid vajadusi rahuldada mingis osas ja teha nägu, et see nüüd ongi tulemus. Igal juhul julgeolekumaksu osas, ma usun, et selle eelnõuga me võime edasi minna ja ma kardan, et me tulevikus tuleme veel nende teemade juurde tagasi. Aitäh! 

Suur tänu, Raimond Kaljulaid! Kahe minuti andmine oli siiski põhjendatud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid. Kõigepealt loen mõned fragmendid selle eelnõu seletuskirjast. Näiteks see, et äriühingutele kavandatava kasumimaksu kohta öeldakse, et mõju ulatus on suur ja kuigi määr 2% on madal, siis äriühingud maksavad praegu ja lähiaastatel ligi 900 miljonit juriidilise isiku tulumaksu aastas. Seega on maksutõus 16%, kui oodatav täiendav maksutulu on 145 miljonit eurot aastas. Lisaks öeldakse, et ebasoovitavate mõjude risk on suur, kuna julgeolekumaks kasumilt motiveerib äriühinguid kasumeid peitma või kuulusid suuremana näitama. Lisaks öeldakse näiteks ka seda, et Eesti tarbimise efektiivne maksumäär küündis 22. aastal 22% lähedale, mis võrreldes ligi 17%-ga, mis on Euroopa Liidu keskmine, on päris suur. Selles võrdluses oleme me tipus. Tarbimismaksude osakaal on 41% kogu maksulaekumisest. See on samuti väga kõrge. 

Mis ütleb meile tegelikult seda, et nagu me teame, siis väiksema sissetulekuga inimesed kulutavad igapäevastele ostudele, tarbimisele proportsionaalselt rohkem. Nii et kui siin räägitakse solidaarsusest, sest kindlasti see nii ei ole. Ja siis öeldaksegi, et alates 25. aastast tuleb tarbijal käibemaksu tõusu ja kerkinud hindadega kohaneda kas säästude arvel või tarbimiskorvi kohandades.

Eile sai lehest lugeda, et isegi suured ärimehed käivad Grossi poes kollaste hindadega kaupu ostmas. Leibkondade toimetuleku ning madala sissetulekuga perede lisakoormuse jaoks on olemasolev toetuste süsteem. Seda me oleme siin nüüd hoogsalt pooleteise aasta jooksul vähendanud. Täiendavate meetmete vajalikkuse hindamine on Sotsiaalministeeriumi pädevuses. Kui Sotsiaalministeeriumist siia Signe Riisalo tuleb – täna ta vist tuleb –, siis me jälle kuuleme, kuidas süsteem töötab selles suunas, et midagi vähemaks võtta. 

Ja lõpetuseks, võib-olla kõige olulisem selles eelnõu seletuskirjas on see, et on riskid. Lõunanaabritel Lätis ja Leedus kehtib järgmisel aastal 21%-line standardmäär, käibemaksust siis räägin. Samuti on Läti ja Leedu inflatsioon ja hinnakasv juba täna Eestist madalam, seega peaks lisaks piirikaubanduse hoogustumise riskile võtma arvesse majanduskeskkonna üldise konkurentsieelise kadu, mille Eesti kõrgem hinnatase võib kaasa tuua. 

Nii et riskid on sellised, et vähekindlustatud inimeste toimetulek halveneb, mis kindlasti julgeolekule ja patriotismile hästi ei mõju. Aga lisaks, kui riik ka konkurentsivõimes kaotab, eriti lähinaabritele, siis meie üldise majanduse tervis võib halveneda nii palju, et raha lõpuks on vähem, kui plaaniti.  

Kolleeg Kaljulaid süüdistas opositsiooni populismis. Ma ütleksin, et ta kasutas ise populistlikke võtteid, rääkides sellest, et opositsioon nõuab riigikaitsekulude suurendamist, aga ei ole nõus maksutõusudega. Raske on nõustuda maksutõusudega, kui meil siin raha kulub arutult erinevatesse kohtadesse. Sajad miljonid Rail Balticusse, taastuvenergeetika toetamine – jälle sajad miljonid –, siis rohelised ja punased MTÜ-d. 

Ja nagu siin täna juttu oli, ministeeriumide eelarvetesse ära peidetud katuseraha. Just eelmises punktis arutasime, et ministeeriumid võivad, aga ei pea kulusid lahti kirjutama. Ja nagu me oleme siin kuulnud, osa ministeeriume on valinud selle, et no ei pea. Lisaks sinna juurde on pärmi peal kasvanud meie bürokraatiaaparaat, kes lisaks sellele, et inimeste arv kasvab, veab ka palgatõusu. Ja ärge arvake, et ma pean silmas õpetajaid, politseinikke ja päästjaid ja nii edasi. Tavaliselt koalitsiooni esindajad selle jutu peale tulevad siia ja ütlevad, kas te siis ei tahagi, et koolides oleks õpetajaid. Ma pean silmas ministeeriumide ja suurte riigiasutuste klaastornides töötavaid inimesi.  Ja vähe sellest, et nende peale palju raha kulub, ka töö kvaliteet minu arust ei ole kiita. Ma toon mõne näite.

Palun kolm minutit lisada. 

Kolm minutit lisaaega, palun.

Eile 2024. aasta eelarve ringitõstmisi tehes sai seletuskirjast lugeda lauset, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium unustas 69 miljonit eurot planeerida 24. aasta eelarvesse tulusid finantstehingutelt. Aga kui seda 24 eelarvet tehti, siis see 69 ju oli kusagilt puudu. Selle arvelt pidi jälle midagi kärpima, olgu see siis laste arvelt tulumaksuvabastus või suurte perede toetused või tõstma makse. Ja siis nüüd aasta lõpus öeldi, et näed, hopp!, unustasime. 69 on leitud, oleme rõõmsad! Aga teod on juba tehtud. 

Hiljaaegu ma vaatasin sisse, kui palju riik kulutab avalikule suhtlemisele. PR-töötajatele ja PR-firmadele,  ma arvan, aastas läheb 12–15 miljonit, kolmandik sellest läheb palkadeks, kaks kolmandikku firmadele. Kui sa teed valesid asju, siis ongi palju musta valgeks rääkida. Aga tegelikult see 12–15 ei ole nii väike summa. Me teame, et näiteks huvihariduselt kärbitakse miljon ja me teame, et see lööb huviharidust üsna valusalt. Minul küll ükski lihas ei liiguks, kui ministeeriumides seda PR-kulu kas nulli tõmmata ja öelda, et kõik need inimesed, kes osakondasid juhivad ja kellelt nõutakse magistrikraadi, peaks olema võimelised rääkima sellest, millega nad seal ministeeriumis tegelevad. Kui muidugi jälle loed nende magistriharidusega inimeste intervjuusid, siis jälle kurbusega pead tunnistama, et tõesti on hea, kui keegi ikkagi neile ütleb, mida nad ütlema peaks. 

Nii et ei ole siin midagi nii üheselt selge, et korjame raha ja riiki on vaja kaitsta. Tegelikult oleks vaja riigi kulutused üle vaadata, et need läheksid mõistlikesse kohtadesse. Meie fraktsiooni nimel teen ma ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh! Koos on tugevam.

Ja kuna Raimond Kaljulaiu kõnes kõlas ka Leo Kunnase nimi, siis Leo Kunnas, sõna vastusõnavõtuks. Palun!

Tänan! Tegelikult tuleb mõista, et seesama jõukohane riigikaitse, et kust see tekkis ja mis selle tagajärjed on. Kümme aastat tagasi praegu tegelikult Krimm oli juba annekteeritud ja Donbassi sõda käis, aga meie reaktsiooni sellele kõigele ei olnud või see reaktsioon oli väga vähene. Me tegelesime peenhäälestamisega sellel perioodil ja seetõttu tegematajätmisi kuhjus. Ehk selle doktriini nimi oligi "jõukohane riigikaitse", mina olen pannud sellele jutumärgid, aga tegelikult seda siis kasutatigi iseloomustamaks tegevust Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kuigi ohupilt iseenesest ei ole ju muutunud. Ja me püüame praegu tegelikult nelja aastaga teha neid kümne aasta mahajäämusi tasa ja loomulikult seetõttu surve kuludele on väga tugev.

Ma olen Raimandiga nõus selles osas, et tõenäoliselt meile jääb see maks üles palju pikemaks perioodiks, õigemini, nii kauaks, kuni meil konfrontatsioon Venemaaga kestab. Ja ma ei näe, et see kuidagi võiks lähiaastatel väheneda või lahtuda. Uus faktor, mis tuleb sisse, on NATO väevõimekuse eesmärgid. Ehk siis uus tsükkel hakkas just pihta ja me lepime nüüd NATO liitlastega kokku selles ulatuses järgmise aasta sügiseks. Ütleks, et vahe sellega, mis oli varasemalt, on umbes kümnekordne. Kui meie käest küsiti enne ühte ümberpaigutatavat pataljoni taktikalist gruppi, siis nüüd küsitakse meie käest mehhaniseeritud jalaväediviisi miinus. Ehk siin on ainult üks näide maaväe osas. Selleks, et seda täita, ma ei näe väga tõenäolisena, et meil õnnestuks see maks kaotada 2028. aastal, nii nagu plaanitud. Aitäh!

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Lauri Laats. Palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Julgeolekumaks – tegelikult iseenesest ju selles sõnas ja selles mõttes ei ole ju midagi halba ja loomulikult seda kontseptsiooni sellisel viisil me võiksime ju toetada. Küsimus on selles, et mis siin siis kokkuvõttes seaduses on kirjas ja kuidas ta välja näeb ja kuidas välja paistab. See on midagi muud. 

Kui me vaatame sisu, siis tõstetakse meil käibemaksu 2% alates järgmise aasta juulikuust, 2% tõstetakse füüsilise isiku tulumaksu alates 1. jaanuarist 2026 ning rakendatakse ka 2026. aastast ettevõtte tulumaks 2% ulatuses. Ja kui vaadata neid, kui palju siis riik soovib nende maksumäärade tõusmisest saada ka tulu, siis need numbrid on järgmised. 2026. aastal ettevõtte tulumaks peaks täitma riigikassat 157 miljoni ulatuses. Käibemaksu peaks olema korjatud 235 miljoni suuruses ja füüsilise isiku tulumaksu määr, mis annab 2% lisa, on summas 359 miljonit. Kokku 750 miljonit on see koht, kus tegelikult 2026. aastal, see summa, mida tahetakse kokku korjata. Väga suur summa, tegelikult väga suur summa. Me räägime summast, mis tegelikult võetakse sisemajanduse käibest välja. Kõige suurema mõjuga on loomulikult käibemaks. 

Nüüd käibemaksust tegelikult tahakski lähemalt rääkida. See on otsene maks, tarbimismaks, mis mõjutab loomulikult majanduskeskkonda, mõjutab tarbimist ja selle aktiivsust. Ja mida rohkem ja kõrgemale seda käibemaksu tõstad, seda väiksemaks tegelikult võib kujuneda tarbimine. Kuidas see käib? Esialgu loomulikult, kui maksu tõstetakse, inimesed lasevad käiku kõik omad varud, nii palju, kui neid varusid on. Siis kui need varud lõpevad ja ei ole ka rohkem kuskilt võtta, siis tegelikult hakkabki tarbimine vähenema ja sealt saab hoo sisse uus majanduslangus. Me oleme niikuinii praegugi majanduslanguses. 

Ehk siis mis ma tahan sellega öelda? Kindlasti praegusel hetkel nende just nimelt tarbimismaksude ja tulumaksu tõstmine, füüsilise isiku tulumaksu tõstmine ei ole see õige tee saada selle julgeolekumaksu kätte. Me oleme välja käinud oma ettepaneku Keskerakonna poolt, selleks on suuremal määral pangamaks, mida me võiksime rakendada kaitsevaldkonna tugevdamiseks. Me räägime erinevate platvormide maksust. Meil on suured ettevõtted, kontsernid, on need siis Google, YouTube, Facebook, kes tegelikult siin teenust osutavad, aga samas makse ei maksa. Need on need kohad tegelikult, kust võiks selle raha võtta, mitte minna inimeste tasku. 

Nüüd loomulikult ka siin eelkõnelejad ja minu arust ka minister on selgelt ju andnud meile signaali, et kui esialgu peaminister ütles, et see julgeolekumaks, mis koosneb kolmest komponendist, kehtib kuni 2028. aastani, kaasa arvatud, siis tegelikult täna siin saalis selgus, et see ei ole nii. Peale 2028. aastat on ka 2029 ja kindlasti need maksud sellisel viisil jätkuvad. Rääkimata sellest, et nad võivad ka tõusta, kui me vaatame seda retoorikat, mida praegu valitsus ajab, kui maksukeskkond ei parane. 

Kui rääkida veel käibemaksu mõjust ja vaadata sisse statistikasse, siis ettevaatlikuks peaks loomulikult tegema järgmised asjaolud. Käibemaksu osakaal SKT-s  juba küündib Eestis 9,2%‑ni. Ja see on väga suur määr. Teiselt poolt, kui me vaatame seda väljaütlemist rahandusministri poolt, et aga meil on ju maksukoormus ainult 35,8% SKP-st, et see jääb sinna Euroopa keskmiste hulka, isegi allapoole, siis miskipärast kõik ministrid, absoluutselt kõik ministrid ei julge rääkida hoopis teisest numbrist, kui palju siis kokkuvõttes moodustab tarbimismaksud, kui suur osakaal on maksulaekumistest. See on tegelikult väga oluline number. Ja praegu on ta 41%, 41% moodustavad meie tuludest tarbimismaksud. Mida rohkem see number tõuseb, seda rohkem meie rahvas jääb vaesemaks. Ja nii ta lihtsalt on, ta nii lihtsalt majanduskeskkonnas toimib. Me oleme järjepidevalt siinsamas saalis pidevalt tõstnud erinevaid tarbimismakse: aktsiisid, käibemaks. 

Ja minu arust ma peaks osaliselt kiitma kolleeg Raimondi kõnet, kus ta tegelikult ütles välja, mis ta ühes koalitsioonipartnerist arvab, kuidas see koalitsioonipartner siia võimule sai. Puhtalt valedega! Selle eest tuleks kiita Raimondit. Aga teiselt poolt, kui ikkagi koalitsioonipartner ei meeldi ja ei meeldi see viis, kuidas on tuldud võimule, siis võiks ikkagi olla aus ka oma valijate suhtes ja vähemalt proovima ka need olulised platvormi punktid, mis on sotsiaaldemokraatidel välja toodud, ka rakendada. Ja kui see ei õnnestu, siis tegelikult tuleb sealt koalitsioonist lahkuda. See oleks aus valijate suhtes. Ja seda tegelikult viisi on, mustert on kasutanud ka teised sotsiaaldemokraadid, poliitikud või ministrid, kus näidatakse küll näpuga, et Reformierakond on kõiges süüdi, meie teeks küll teisiti, aga praegu ei saa. Ja lisaks sellele, nagu Raimond ütles, et valedega on ka saadud võimule. 

Aga palun väga, Raimond, et julgeolekuteema on väga-väga-väga oluline. Raha tuleb koguda, arusaadav. Nüüd on see küsimus, kas raha kogutakse lihtinimestelt läbi käibemaksu tõusu, alandades nende toimetulekut, alandades majanduslikku olukorda ehk siis majanduse allakäik tänu sellele hakkab, veelgi rohkem hoogustub, või siis ikkagi rakendame siis seesama pangamaksu, mis on sisse kirjutatud nii Keskerakonna valimisplatvormis, mis on sisse kirjutatud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisplatvormis. Nii et tegelikult alternatiive on, kust seda raha saada. 

Sellisel viisil, sellisel kujul ja sellisel kujul, kuidas see kogu kogumissüsteem praegu on välja toodud, me kindlasti, Keskerakond seda seaduseelnõu toetada ei saa. Kui siin oleks pangamaks selle käibemaksu ja tulumaksu kogumise asemel, siis loomulikult. Ja loomulikult me teeme ka tagasilükkamise avalduse. Aitäh!

Ja nüüd palun Reformierakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli Maris Lauri. Palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Alates 2022. aastast on Eesti tõstnud oluliselt oma kaitsekulutusi. Me teame, et sel ajal tehtust ei piisanud. Nii ongi plaanitud kaitsekulude suurendamine toimunud ka järgnevatel aastatel ja tuleb veel. Kavade kohaselt tõusevad kulutused siin mõnedel aastatel peaaegu 4%‑ni SKP-st, seda varasema pisut enam kui 1% asemel. Kaitsekulutuste tõus sellisel määral ei ole väike tõus, see on väga suur. Need 2022. aastast suurenenud kulutused on vaid osaliselt olnud kaetud täiendava maksutuluga ehk käibemaksumäära tõusuga. See tähendab, et kaitsekulude suurenemine on toimunud muude kulutuste arvelt või siis laenude toel. See on reaalsus.

Kas peaksime muid kulutusi veelgi enam vähendama? Me teeme seda. Muidugi võiks võtta veel rohkem ühest ja teisest kohast. Aga me näeme seda, et kui hakkame rääkima, et kärbime siit või sealt, siis tullakse rääkima mitte meilt, vaid võtke sealt, teistelt. Sisulisemate ja ulatuslikumate kokkuhoidude tegemine on keeruline. Minu üleskutse on tõesti see, kui oldaks ausad ja tõesti tuldaks sisuliste ettepanekutega, mitte sellega, et räägime, et laseme kõik valgekraed lahti. Aga siis, kas te olete nõus kuulama seda, et miks ministeeriumis asjad valmis ei saa, miks minu küsimustele ei vastata, miks selle seaduse kvaliteet on nii kehv ja nii edasi ja nii edasi? See on puhas demagoogia. Mis ei tähenda, et asju ei saa teha paremini ja vähema inimjõuga. Kas me peaksime rohkem laenu võtma? Me juba laename, laename ka kaitsekulude katmiseks, ka laiemalt laiapindse julgeoleku hüveks. Aga laenu võtmisel on piir. Sest ühest kohast alates on kõrge laenukoormus risk riigi julgeolekule.

Julgeolekumaks on võimalus kõigil Eesti elanikel ja siinsetel ettevõtetel anda oma panus sellesse, et Eesti suudaks seista ja end kaitsta. Kui ise ei tegutse, siis ei ole ka teistel tahtmist tegutseda sinu hüvanguks. Sa pead olema sõber, oma, lähedane, kes mõistab, kes elab kaasa, kuigi võib-olla alati ei kiida kõiki teguviise heaks. Aga ta näeb, et sa pingutad, püüad, ja siis on ka teistel valmisolekut toetada.

Ma olen juba pikemat aega kuulanud ja mõelnud, et kas on millegi üle imestada, aga enam ei jaksa imestada, sest rumalat juttu on uskumatult palju, ka siin täna viimastes kõnedes selle eelnõu juures. Vahetevahel mõtled, kas ei taheta aru saada või tõesti ei saada aru. Ja millegipärast ma arvan ja usun, et mängitakse lolli – selleks, et oma lühiajaliste poliitiliste punktide saada. Meie majandus ei ole olnud tsüklilises languses, see on struktuurne. Struktuursest langusest ei saa välja sellega, et inflatsiooni köetakse. See teeb asjad keerulisemaks. Meile on pakutud seda, et kaotaks ja lõhuks pensionisüsteemi täielikult ära, sest tulevikku ju ei tule, sest nagu me hiljuti ju kuulsime, võib-olla mõned inimesed ei tohikski elada pensionieani. Noh, selline asi on ikka päris kole. Me kuuleme ideid, et investeerimine tuleb muuta kallimaks, et ettevõtted ei kasvaks, et rikkust ei loodaks, et töökohti ei pakutaks. Alati saab asju teha paremaks, pakkuge sisulisi ideid, pakkuge sisulisi mõtteid. On asju ja kohti, kus vaenulikkus ja vastutöötamine on üdini valed, kus oma isiklikke poliitpunktide tagaajamine on inetu. 

Ma tulin täna lõunal IPU kogunemiselt. Ta kestab veel seal natuke aega. Ja kui mõned arvavad, et see on mingi selline merelahutuslik reisimine, siis see ei ole. Me kohtusime teiste Balti riikidega, Skandinaavia riikide, Suurbritanniaga. Ja üks küsimus on alati: mida te teete, kuidas te hakkama saate? Kas me saame teid kuidagi aidata? Kus kohas on nõrkused? Ja väga hea tunne on omada selliseid häid sõpru. Sa tunned, et on meeskond. Ja siis sa lähed sinna suurde saali, kus on parlamentide esindajad üle terve maailma. Ja see pilt on väga hirmutav. Ma tõesti tahaksin, et te kõik näeksite, mis toimub seal saalis. Me peame aru saama sellest, et meid ei armasta mitte keegi – ja ma ei räägi mitte Eestist, ma räägin laiemalt demokraatlikust ühiskonnast. Ma räägin sellest, et Venemaa koos teiste kurjusetelje riikidega vassib, valetab, ässitab, urgitseb. Ja selleks, et selle vastu seista, on vaja ühtsust. Demokraatlikud riigid said eilsel hääletamisel väikese võidu, mida me tegelikult väga hästi ei uskunud, ja sellepärast oli see väga hea ja väga tunnetuslik. See tuli tänu sellele, et me tegime koostööd teiste riikidega laiemalt. Ja selle tõttu on ülimalt kurb, et meie siin Eestis, siinsamas saalis üksteisele inetusi ütleme, alandame ja ei otsi koostööd. Ma loodan, et teis ärkab riigimehelikkus. Aitäh!

Suur tänu. Sellega on kõned peetud ja sulgen ühtlasi ka läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 512 esimene lugemine lõpetada. Aga head kolleegid, istungi juhatajale on laekunud ka kolm ettepanekut, Isamaa fraktsioonilt, EKRE fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja kõikide nende sisu on ühesugune. Ettepanek on julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19, vastu 56 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 512 SE esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15.

Läheme päevakorraga edasi. Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513. Ja palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Viimati ma seisin siin puldis riigieelarvet esitlemas 10 aastat tagasi. Tollane, 2015. aasta eelarve on viimane Eestis, mis oli ülejäägis nominaalselt. Ja ma meenutan oma uhkuse asjana sedagi, et kõik eelmised minu juhitud eelarved esitasime struktuurses ülejäägis. Aga paraku tänane lugu on palju kurvem. 2016. aasta lõpus tehtud kannapööre eelarvepoliitikas on toonud Eestile ainult struktuurses miinuses eelarved ja kroonilise puudujäägi, mis on kaugelt sügavam ja raskemini ravitav probleem, kui on tulemusena laenukoormuse kolmekordne tõus. 

Majandus ei ole toetanud eelarve olukorra paranemist, sest eelarve miinus on struktuurne. Ent eelarve konsolideerimine Venemaa agressiooni tõttu lisandunud kaitsekulude ja maksudest peamiselt maksuküüru säilitamine veel aastaks pidurdavad tuleval aastal majandust. Kasv saab olema napp, veidi üle 1%. 

Kuigi tööhõive on rekordilähedane ja reaalpalga ja pensioni kasv on kaks aastat olnud kiire, on tarbijakindlus Eestis negatiivsete meeleolude tõttu ebaproportsionaalselt madal ja eestlased pigem säästavad kui tarbivad. Meie erasektori laenukoormus on suhteliselt kõrge ja teistest reeglina tugevamini seotud euriboriga, mistõttu laenude teenindamine on majandust omakorda tagasi hoidnud ja uute laenude võtmist pärssinud. 

Oleme idanaabriga majandussidemed katkestanud järsemalt kui enamik teisi. Meie lähinaabril Lätil on läinud nominaalselt isegi halvemini kui meil. Meie ekspordistruktuur on olnud olude jaoks väga ebasoodus, sest sihtturgudel Põhjamaadel on ehitusega seotud nõudlus väga madal ja sealsete valuutade devalveerumine on lisanud oma osa probleemi. Meie majandusnäitajate halvenemise üks suur tükk on fossiilenergeetika väljakukkumine turult. 

Siiski on märke, et majanduslangus on lõppenud ja alanud on juba ka väike tõus. Euribori kiire langus on nüüd meie eelis ja lubab väita, et inimestel vabalt kulutada jääv raha kasvab ka tuleval aastal, kuigi leevendus maksuküüru kadumise näol lükkab pisut edasi. Reaalpalga kasvus on seetõttu tagasilöök. Lihtsalt palga, sissetulekute maksukoormus eilse ühe eelnõuga, maksuküüru eelnõuga, kannatab. Aga veel kord: struktuurne miinus ei lähe majanduskasvuga ise üle, mistõttu tuleval aastal tuleb eelarvepingutus teha kahes vastassuunas korraga, majanduse toetamisest rääkimata. 

Kaitsekulusid tuleb edasi tõsta, kuigi ka viimase kahe aasta tõus oli tulukatteta ning eelarve oli niigi defitsiidis. Samas tuleb pingutada, et täita eelarvereeglite miinimumnõudeid, jääda Maastrichti nominaalse 3% ning Eesti struktuurse 1% sisse. 25. aasta eelarve nominaalne kasvutempo on tulemusena väikseim pärast minu esimest eelarvet, finantskriisiaegset 2010. aasta oma, kui eelarve tuli nominaalselt vähendada. Pärast seda on eelarve alati kasvanud rohkem kui 4%, kuid 25. aasta kasv on sellest väiksem: 3,8%. Ja see juhtub olukorras, kus inflatsioon on keskmisest kõrgem ning investeeringute maht on suur. 

Majanduse nominaalkasv on 2005. aastal prognooside kohaselt 6,2%. See tähendab, et eelarve kasv on väiksem kui majanduskasv, ehkki riigikaitsekulud kasvavad 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6. Ülejäänud riigieelarve kasvab 25. aastal vaid 1,9% ja valitsemiskulud vähenevad taas esimest korda pärast masu. 

Tööjõu- ja majanduskulud vähenevad vaatamata sellele, et inflatsioon on ligi 5% prognoosi järgi ja tavaolukorras oleks jätkusuutlik tööjõu ja majanduskulude 6%-line kasv. Need hoopis vähenevad. Samal ajal kasvavad investeeringud 25. aastal 9,4%. See on kiiremini kui eelarve ja majandus. 2025. aasta Eesti riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2. Eelarve defitsiit püsib 25. aastal nõutava 3% piires ja ka struktuurse 1% piires. Ja nagu öeldud, eelarve maht võrreldes SKP-ga väheneb. 

Eesti maksukoormus on 25. aastal 35,8% SKP-st ja püsib ka järgmisel neljal aastal alla 36%. See on endiselt oluliselt väiksem kui Euroopa Liidu keskmine 40–41%. Eesti võlakoormus jääb kui mitte kõige madalamaks, siis sinna alumisse serva. 25. aastal on see 24,3 ja kui me selle konsolideerimispoliitikaga jätkame, siis see stabiliseerub. Näiteks Lätis on see peaaegu kaks korda kõrgem – 46,3 – ja Leedus 42,5. 

Eesti kaitsekulud on NATO tipus. Sõjaliseks kaitseks suunab valitsus järgmisel neljal aastal 5,6 miljardit eurot, millele riigieelarve arutelus lisati valitsuses siis veel 1,6 miljardit pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetuseks tähtajaga 2031. aasta. See on hajutatud aastatele, mitte ei toimu tol aastal. Lähiaastate kaitsekulu on Eestis igal aastal vähemalt 3,3% SKP-st – praegu on see, meenutan 3,4%. Ta tõuseb ca 3,7-ni 26. aastal. Oleme NATO-s kaitsekulude osakaalult Poola järel teisel kohal ja kolmandal kohal on USA. 

Laia riigikaitsesse eraldatakse järgmisel aastal investeeringuteks täiendavalt 219 miljonit. Sellest 30 miljoni euroga suurendatakse PPA kriisireservi 1000 inimese võrra. 24 miljonit eurot suunatakse 18 haigla traumavarude suurendamisse ning tõstetakse perearstide ja apteekide toimepidevust. 

Riigi küberkaitsevalmidusse investeeritakse lisaks 5,3 miljonit eurot. Idapiiri väljaehitamine jätkub. Idapiiril neljas suurlinnas trooniseire ja tõrjevõime väljaarendamiseks eraldatakse circa 16 miljonit eurot. Eesti ja Euroopa Liidu piiri kaitsmiseks vajalikku eritehnika ja masinapargi tarbeks eraldatakse circa 13 miljonit. 

Eesti jätkab Ukraina abistamist 0,25%-ga SKP-st ja summaarselt see ületab 100 miljonit eurot aastas. Me teeme kõik, et see annaks tööd Eesti kaitsetööstusele. Praegune seis seda aga näitab, et valdavalt on tegemist Eesti kaitsetööstusele esitatavate tellimustega. 

Mul on isiklikult hea meel nimetada ära seegi, et siin saalis kaheksa aasta eest tehtud algatus on riigieelarves kirjas 61,8 miljoni euroga, millega tagatakse sujuv üleminek eestikeelsele haridusele. 25. aasta eelarve eesmärgiks seadsime ka majanduskasvu toetamise, eelarve puudujääk ei ole selleks meie vabalt valitud vahend. Küll aga on 25. aasta eelarves kokku 1,9 miljardit investeeringuid ja investeerimistoetusi. Investeeringute tasemelt on Eesti Euroopa Liidu tipus. 

Uue algatusena toetab riik suurinvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisse, et tõsta majanduse lisandväärtust ja suurendada Eesti eksporti. CO₂ kvoodi müügi tuludest suunatakse järgmistel aastatel majandusse veel 402,6 miljonit eurot. Sellest summast suurimad osad on raudteetaristu ja korterelamute energiatõhususe investeeringud ning rohetehnoloogiate toetamine. 

Paraku on läbiv teema eelarves pigem kulude külmutamine ja vähendamine. Järgmisel neljal aastal hoiab riik kokku circa üks miljard eurot, selle asemel et kulusid kasvatada vastavalt majanduse nominaalkasvule, nagu see on tavapärane. Ja kui võtta arvesse ka juba tehtud otsused, on kärped 1,4 miljardit eurot. Siin viitan ka eelmise valitsuse osale. 

Avaliku sektori kulusid kärbib valitsus kolme aasta jooksul 10% ja sellest pool tehakse ära tuleval aastal. Valitsuse otsustest tulenev sääst riigi intressikuludele on järgmisel aastal samuti märkimisväärne, 200 miljonit eurot. Prognoosi järgi, meenutame, olid intressikulud tõusmas üle poole miljardi aastas. 

Tervisekassa puudujäägi vähendamiseks tõstetakse retsepti-, visiidi- ja voodipäevatasusid, mis kehtivad alates 2013. aastast. On vaja parandada tervisekassa olukorda ja tuua raha tervishoidu juurde. Riik korrastab ja muudab efektiivsemaks töötushüvitiste süsteemi. Õiglasem ja rohkem tööturu olukorrale vastav, inimese jaoks lihtsam süsteem on plaanitud jõustuma 2006. aastast, mis aitab eelarves kokku hoida üle 45 miljoni. 

Aga sellega ma ülevaate eelarvest lõpetataks. Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka päris palju küsimusi. Kõigepealt Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Mul on väga lihtne küsimus: kelle elu Eestis läheb tänu sellele eelarvele paremaks? Kui vaadata, et see eelarve põhimõtteliselt on maksudest, maksutõusudest, uute maksude kehtestamisest, aktsiiside tõusudest, arsti, eriarsti visiidi maksutõusudest, siis minu küsimus ongi see, mis elanikegrupp tänu sellele eelarvele saab parema elu Eestis. Kes võidab sellest eelarvest? Kas lastega pered? Ei usu. Kas puuetega inimesed? Ka väga ei usu. Kas pensionärid? Pigem mitte. Kelle elu läheb pärast seda eelarve vastuvõtmist paremaks?

Ma ei saa väita, et pärast seda läheb inimeste elu paremaks kõigil, aga Eesti kodanike elu keskeltläbi läheb palju paremaks selle võrra, et nad saavad endale jätkusuutlikuma riigi. Eesti kodanikud saavad jätkusuutlikuma ja tervema riigi, kus julgeolekut on tagatud ja mis on tõhusam kui enne.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister Jürgen Ligi! Ma ütlen, kasutades teie retoorikat: see jutt, mida sa puldist ajad, on täiesti mage. Ja põhjus on selles, ilmselt te ei tea, et eile toimus meeleavaldus Riigikogu ees, kus teatrite liit avaldas protesti. Raha ei ole. Õpetajad olid nendega samuti liitunud. TV3 uudised laupäeval kandsid edasi uudise, et tööandjate keskliit, tööstus- ja kaubanduskoda ja 38 erinevat ettevõtete liitu näitavad samuti rahulolematust. Samas uudises oli kirjas, kajastati ka seda, et Eesti raudtee ametiühing kavandab streiki. Ja ma olen millegipärast veendunud, et see streik läheb üle-eestiliseks. Mida te siis teete ja kuidas te sellesse suhtute?

Aitäh! Ma suhtun sellesse kui paratamatusse. Ma kindlasti oma töös ei lähtu sellest, milline on avalik arvamus, vaid millised on faktid ja millised on analüüsid. Faktid ütlevad seda, et meie riik ei kannata selliselt pidada, et me kulusid ei kärbi ja makse ei tõsta. Needsamad inimesed, kes protestivad, tegelikult saavad sellest hüve vastu, aga nad seda ei taju sellisel määral kui vahetult neile laekuv raha. Nii et see on igavene probleem poliitikutele. Enamasti paremik teab, mida teha, mis on õiged otsused, aga seda teavad vähesed, kuidas publikule meeldida selle otsuste järgi. Igal juhul prioriteet ei ole kellelegi meeldida, vaid ehitada tugevamat riiki.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Erinevalt teist mul ei ole akadeemilist haridust, aga ma ikkagi julgen küsida. Minu arvates Eesti riigi edukaks arenguks on meil vaja lahendada kolm põhiprobleemi: sündimuse suurendamine, kiire majanduskasvu tagamine ja vaesuse kaotamine. Ma ei näinud ühtegi neist ülesannetest järgmise aasta eelarve projektis. Parandage mind, kui ma eksin.

Aitäh! Muidugi te eksite. Jätkusuutlikum, tugevam riik definitsiooni järgi juba annab kindlust nii majandusele kui ka perede käitumisele. Aga valitsemiskunsti kõige tähtsam element on teha vahet asjadel, mida muuta saab ja mida ei saa, ja siis tegutseda. Te loete asju, millest eelarvele on jõukohane mõjutada õige vähe. Näiteks sündimuse mõjutamine rahaga on äärmiselt ebaefektiivne. Pigem korreleerub kõrgem sündimus suurema vaesusega ja me tegelikult sedapidi kindlasti ei taha eksperimenteerida. 

Samamoodi majandus. Majandust ei juhi õnneks partei ja valitsus, aga me teeme ka pingutusi selle nimel, et riik oleks usutavam, kuidas öelda, taristuettevõtluse jaoks, tugevam, jätkusuutlikum, ja teeme ka pingutusi otseselt majanduskasvu stimuleerimiseks. Seesama suurinvesteeringute toetus on täiesti uus asi ja poliitika muutus. Me loodame, et siin tulevad suured investeeringud, kui neid kaasfinantseerida. Me loodame parandada planeeringuid, me edendame taastuvenergeetikat riigi toel palju ja noh, näiteks seesama CO₂ suunamine tähendab seda, et jätkusuutlik majandus saab väga palju investeeringuid, investeeringute kogumaht kasvab. 

Hariduses tegelikult tehakse olulist reformi, seda, et ka venekeelsed paremini ühiskonda suudaksid panustada, et nad saaksid parema hariduse. Neid jooni võib lõputult pidada. 

Õnneks mina ei pea riiki selliseks kraaniks, mida tuleb keerata ja siis heaolu hakkab välja voolama. Ei, riik on ühistöö, kokkulepe nende inimeste endi raha eest, mitte mitte partei ja valitsuse raha eest.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma tänan sind, et sa mu küsimustele oled ausalt vastanud. Ja nüüd ma küsin su käest, et saaks järgmise ausa vastuse. Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumis oli kärpeplaan 10,7 miljonit. Selles kärpeplaanis on sisse kirjutatud 6 miljoni eest ühistransporti ja jaotamata on jäänud 2 miljonit. Ja nüüd me teame, et riigieelarve, mida ei ole kuskil kirjas, aga piimaga kirjutatud, et ühistransport saab juurde 30 miljonit. Äkki sa paned aja korra seisma? Seal loevad.

Aivar Kokk, lõpetage palun oma küsimus.

Saab kätte 30 miljonit. Ehk siis 24 + 2 miljonit on sellist raha, mida riigieelarves ei ole lahti kirjutatud, aga tegelikkuses 10-miljonilise kärpe asemel on 20 miljonit plussraha ja selles 20 miljonis plussrahas me näeme vähemalt 5 miljonit pimedat investeeringuraha. Mina julgen öelda, et see on poliitiline katuseraha. Kuna järgmine aasta on kohalikud valimised, siis ma arvan, et ei ole vahet, nagu 2023. aastal oli 15 miljoni eest omavalitsustele selle erakonna poolt tehtud katuseid, eks nüüd on uuesti pandud. Oskad sa öelda – mina olen juba kokku löönud üle 10 miljoni seda katuseraha –, palju tegelikult te siis jagasite erakondade vahel katuseraha või sai ainult üks erakond seda katuseraha?

Ma ei mõista, mis te mõtlete katuseraha all. (Aivar Kokk kohapealt: "Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumis kokkuhoid … 10,7 miljonit.") Nii. (Aivar Kokk jätkab: "Selle sees 6 miljonit on ühistransport. Aga minister ütleb, et tegelikult on 30 miljonit riigi, valitsuse reservist raha, mis läheb ühistranspordile. Ehk tegelikult …") Okei. Nüüd ma saan aru. (Aivar Kokk: "… 6 miljoni miinuse asemel 2.") Nüüd ma sain küsimusest aru. Vabandust. (Aivar Kokk jätkab.)

Hästi. Aivar Kokk, ma teen praegu erandi, aga reeglina ma palun kolleegidel jääda selle ühe minuti piiresse. Aga Jürgen Ligi sai praegu küsimusest aru. Palun, Jürgen Ligi!

Jaa, ma vabandan, ma ilmselt olen ise süüdi, sest ma olin ühe olulise materjali jätnud laua peale ja selles mõttes ma lootsin, et see mind vastamisel päästab. Kindlasti küsijat see segas, et ma lasin selle ära tuua. Aga ei, ma ilma materjalita saan aru. Küsimus on ühistranspordi dotatsioonis, mida makstakse valitsuse reservist. Ma pean ausalt ütlema, et seda on tehtud kui mitte 5 aastat, siis mitu aastat, et ei suudeta tegelikult ka ajal, millal teie olite valitsuses, ja ka sel aastal allkirjastasin ühe esimese asjana rahaeraldise valitsuse reservist, kus see oli broneeritud. Ja põhjus on see, et broneeritakse ootuses, et ühistranspordis tuleb reform, mis tagab sellise läbipaistvama rahastuse. Aga praegu on seda broneeritud valitsuse reservist. Jah, härra Kokk, nii on. Valitsuse reservis on mitu … (Aivar Kokk räägib kohapealt.)

Aivar Kokk, teil on üks küsimus veel.  

Aga täpselt nii ongi, et kärpekohustuse on minister kenasti täitnud. See, mis on see reservist võetav raha, see on iga-aastane ja baasis sees. Baasis sees, härra Kokk! Kuulake mind! Kui te nii tark olete, et ei taha kuulata, siis ma lihtsalt ei sega teid rohkem. Ma ei sega teid. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, ma tuletan meelde, et iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele eelnõu esimesel lugemisel kokku kuni kaks küsimust. Kui on soov soov oma küsimust täpsustada või üle küsida, siis see võimalus on olemas, kui ei ole mõlemad küsimust ära kasutatud. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te kiitsite end siin rahandusministrina aastast 2015, et kui hästi siis Eestil läks, aga tuletame meelde, et sel ajal toimus ka ajaloo suurim Vene musta raha pesemine läbi Eesti pankade, te olite sel ajal tõepoolest rahandusminister ja rahandusministrina ka finantsinstitutsioonide eest vastutav. Tõepoolest, raha pesti läbi Eesti üle 200 miljardi. Ja päris paljudel läkski siis väga hästi. Konserve ei pidanud igatahes keegi sööma.

Aga tuleme tagasi selle aasta eelarve juurde. Te olete jälle rahandusminister, no tõsi küll, mitte raamatupidaja, nagu te ise olete ütelnud, kuigi mingi pädevus sellel alal võiks ju olla, kui juba enesekiituseks siin läks. Aga mida te ütlete nendele kultuuriinimestele, näitlejatele, kes on teid ihu ja hingega kogu aeg toetanud ja nüüd tänitavad teie akna all? Millest nemad elama peavad, kas ka konservidest?

Puder ja kapsad, aga kahjuks kuidagi halvasti maitsestatud. Katsuge … Ma ei tea, koolis ikka oli see, et kui koolikirjand tuli teha, siis anti teema ette ja oli kirjutamise aeg antud, aga te ühe minuti sisse suudate keerata totaalse jama. Nii et mul on valida, mida ma vastan.  

Rahapesu teema oli. Jah, see on üks standardne uudis EKRE kanalites, et mina olen kuidagi süüdi rahapesu Eestis … Võib-olla teie sidemed on, teil parem informatsioon kui minul, aga rahandusminister ei vastutanud tol ajal, vaid siseminister vastutas kuritegevuse üle. See, mida rahandusminister nimega Ligi … Ma ei tea, kas ma viitsin vaadata teile otsa, te tee nägusid ainult, ma ei vaata siis edaspidi. See on totter, te ei ole ilus ka, eks. Rahapesu, rahapesule tõmmati Eestis joon alla, kõigepealt muutusid rahvusvahelised regulatsioonid ja joone alla me tõmbasime radikaalselt just nimelt 2014 valminud auditiga Finantsinspektsioonis, mille funktsioon ei olnud põhimõtteliselt mitte rahapesu regulatsioon või järelevalve, vaid finantsstabiilsus. Aga kasutades kaudsemaid, riskipõhiseid meetodeid, mis instrumendina meile sattusid kätte 2012 ja 2013, meie lõpetasime selle Danske jama ära. Mitte mina isiklikult, aga meie, Eesti Vabariik. Aga ma ei tea, miks te tahate seda Eestit mustata kogu aeg, et sel ajal siis ja nii edasi. Siseministrilt küsige, kus tema oli. Ma võin tema eest rääkida. Ma võin rääkida justiitsministri käest, kes oli prokuratuuriga, eks ole, eest vastutav. Ja ma tean, et nemad ei saanud hakkama sellepärast, et Venemaa raha oli, mille kohta Venemaa mitte kuidagi informatsiooni ei andnud. Kui sul on ainult üks ots rahal, siis seda kätte ei saa. Ja õnn oli, et Finantsinspektsioon sai endale rahvusvaheliselt lubatud instrumendi sekkuda pangategevusse – riskipõhiselt, mitte faktipõhiselt. Liiga palju välishoiuseid ja liiga suur riskiisu, aga nõrgad järelevalved. Sellega me panime Danske kinni 2014 auditiga. See, mis pärast tuli, see skandaal, see oli tegelikult ju Taani ümber, sest taanlased ei teinud tookord koostööd. Taanlased avastasid selle asja neli aastat hiljem. Ma olen selle ka üle uhke. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Vaatan seda eelarvet siin ja ministeeriumide tegevusvaldkondasid. Siis ikka vägisi kipub nagu mõte pähe, et kes need inimesed küll olid, kes need tegevusvaldkonnad paika panid. Vaatame seda, et Kliimaministeerium, endine Keskkonnaministeerium, tegeleb meil nüüd siis raudteetranspordi arendamisega ja õhutranspordi arendamisega ja teetranspordi arendamisega, Rail Balticuga ja nii edasi. Või siis võtame kas või Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes, üllatus-üllatus, tegeleb nüüd soolise võrdsuse ja vähemuste võrdse kohtlemise eest võitlemisega ja siis selle voliniku teema ka, mis seda puudutab, on pandud majandusministeeriumi alla. Siin võiks neid markantseid näiteid tuua mitmeid ja mitmeid veel. Kas sinu kui rahandusministri hinnangul on nagu mõistlik teha selline ministeeriumi haldusalade jaotus, mis on nagu siga ja kägu sellest, mis on ministeeriumi nimi ja tegelikult väljakujunenud tegevused, ja nüüd siis loeme siit mingeid humoorikaid ridasid?

Aitäh! Ma saan aru, et küsimus oli siis ministeeriumide struktuuris ja alluvuses, mitte eelarve vormis. Aga ma pean osaliselt tunnistama, et mulle need kombinatsioonid väga südamelähedased tõesti ei ole, nad on natukene kunstlikud minu jaoks, need ümbertõstmised, ma puudutaks neid alluvusi vähem. Aga kui transport on Kliimaministeeriumis, siis sellel näiteks on tugev argument selle tõttu, et transport on üks meie kõige suurematest kliima mõjutajatest ja suur hulk finantseerimisi seal sekkumiseks on täitsa mõistlik hoida kliimatemaatika lähedal, CO₂ raha sealhulgas, mis läheb enamik ju transporti tegelikult. Nii et ma ei arva, et see on kõlbmatu ja vale. Aga ma ei oleks seda algatanud, lihtsalt ma tunnistan, ma poleks selle peale tulnud, et päris nii ümber tõsta, mis need asjaolud olid. Aga ma ei sõdi sellega, on mis on, otsus on tehtud, töötada saab, ministrid on ametis, valitsus toimib.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Te oma kõnes ütlesite, et riik suunab vahendeid rohetehnoloogiasse. Minul on siin paberid kaasas, ma ei leidnud nii kiiresti seda kohta üles, aga kuna te kõnes seda ütlesite, siis ma küsin teie käest, et palun korrake seda lauset ja öelge, kui suure summa ta sinna suunab. Ja palun nimetage need tehnoloogiad, need rohevaldkonnad, kuhu riik oma vahendeid suunab. See oli teie kõnest, nüüd mõned minutid tagasi esitasite.

Jah, ma seda rida praegu kindlasti üles ei leia, aga ta puudutab CO2 investeeringuid ja summa, mis läheb roheinvesteeringuteks, on 50 miljonit. Ja see on poliitika valik, mida me praegu esitleme. Aga loomulikult on seal mingid taotlusvoorud ja bürokraatia taga, et seda kasutada saada. Konkreetseid tehnoloogiaid ma ei ürita välja mõelda, et mis seal taga saavad olema, aga te teate, riik toimib selles mõttes ikka kenasti, et kui raha on eelarvesse pandud, seda osatakse ausalt ka kasutada.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma küsin teie käest kui vana kooli mehe käest, mis puudutab üldse seda rohepoliitikat ja investeeringuid, mis on selles eelarves ette nähtud. Mis on teie isiklik arvamus, kui kaugele me selle rohepöördega peaksime minema? Majandusmehena te kindlasti saate aru, kuidas ta mõjutab meid majanduslikult. Ja need otsused, mis on tehtud või siis plaanis teha, tekitavad väga palju küsimusi, kui pehmelt öelda. Ja selget analüüsi me ei ole näinud. Kõige markantsem või lihtsam näide on see, et kui läänesuunal soovitakse suuri elektritootmisvõimsusi ehitada, aga ida tegelikult tarbib, siis loogiliselt kuidagi jõle kaugele üksteisest ehitatakse kogu seda süsteemi. Räägiks natukene rohepoliitikast selle eelarve kontekstis.

Aitäh! Palju on öelda, et ma olen vana koolimees. Ma päris koolimees ei ole olnud, ma olen õpetaja paberid saanud küll, aga ma olen vana loodusmees oma esimeselt akadeemiliselt kraadilt. Ja võin öelda, et põdesin väga ammu enne, kui see muutus rahvusvaheliseks poliitikaks. Kogu seda majanduse jätkusuutlikkust ma lugesin, lugesin Rooma Klubi aruandeid ja olin tõeliselt masenduses pikka aega. Õnneks see teadmine on jõudnud siis, mida ma koolis omandasin vana koolimehena, ka poliitikatesse. Minu hing on rahul, et sellega vähemalt tegeldakse. Tõsi, tegeldakse ebapiisavalt, et neid hirmutavaid stsenaariume, mis meidki hakkavad lämmatama, vältida. 

Aga mõistlik, väikse Eesti puhul on veel eriti eriti mõistlik olla selle rohepoliitika niši hõivaja. Me saame maailmale näidata ennast eesrindliku puhta riigina ja me suudame ka neid tehnoloogiaid ilmselt eelisjärjekorras investeerides ka majanduslikult läbi viia. Kui kõik seda teeksid, siis oleks see keerulisem. Aga Eesti suudab tegelikult suurel rahvusvahelisel turul, ma arvan, saada tunduvalt jõukamaks, kui teha neid investeeringuid ka majanduslikult kasulikult.

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh, härra esimees! Härra minister! Vaat selle rohepoliitika niši hõive kohta ma tahakski teemat edasi arendada. Kui me eile debateerisime siin teiega maksutõusude üle, mille kohta Rahandusministeeriumi enda analüüsid ka ütlevad, et tulemuseks võib olla see, et raha laekub eelarvesse vähem – järgmisel aastal laekub kindlasti vähem ja tulevikus on prognoosid sellised, et võib laekuda rohkem ja vähem –, siis te selle arutelu käigus ütlesite, et põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised, inimesed ise ongi koorem loodusele. Ja ma küsiksin selle rohepoliitika niši hõive kohta. Mis need põhilised asjad ja riigieelarves on, mis nügivad või müksavad inimesi, et nad oleksid väiksem koorem? Ja te olete siin rõhutanud vajadust olla tegelikult veel väiksem koorem, kui ollakse. Mis teie ideaalmaailmas veel puudu jäi, mida peaks veel tegema, et inimesed ja kodumajapidamised oleks väiksem koorem?

Aitäh! Neid suure kaarega küsimusi on väga raske jälgida, sest ma peaksin kontrollima kogu selle sissejuhatuse, millest te üldse rääkisite. Mingi viide mingile kunagi toimunud vestlusele – jätke see ära. Aga jätke see ära, meil oli päris pikk istumine siin. Mida te täpselt silmas peate? Kui see on põhiline, mida te tahtsite öelda, kuna te selle põhilise aja sellele kulutasite, siis ma võin lihtsalt vastusega metsa minna, sest ma ei saanud aru, millest te räägite. Aga riigieelarves on … Võib-olla ei saanud aru. Aga kui see küsimus oli selles, mis on riigieelarves, siis riigieelarve on selliseid valikuid täis, see puudutab erinevaid fonde, erinevaid rahastusi, CO₂ rahast sai räägitud, aga ka struktuurivahendite puhul näiteks peetakse rohepoliitikat silmas. Kuid öelda, et see on mingisugune kõike läbiv või väga suur summa – kui liitma hakata, siis seda ka ei saa öelda. 

Kindlasti rohepoliitiline on kehtestada fossiilidele aktsiis. Kindlasti on rohepoliitiline see, kui Eesti riigifirma, näiteks Eesti Energia, saab kapitalisüsti sellega, et ta hakkab rohkem arendama tuuleenergiat ja sealt on ka majanduslik kasu ju mõõdetav. Nii et sellist üldist rohekultuuri on ühelt poolt eelarves kindlasti rohkem kui enne, aga suuri konkreetseid summasid sealt välja eraldada ei olegi nii lihtne. Õnneks see on rohkem kultuuri küsimus kui üksikute kulutuste.

Kalle Grünthal … Kalle Grünthalit ei ole. Liigume edasi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart …

Kuidas me saame …?

Nii. Kalle Grünthal jõuab ikkagi saali ja anname Kallele võimaluse esitada teine küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et kõrgeim võim kuulub Eesti rahvale. Ja kui see Eesti rahvas otsustab ühel hetkel, et alates sellest, kui raudteelased alustavad streiki ja liituvad sellega, ja kui ütleme, kauplused lähevad kinni, rongid ei sõida, bussid ei sõida, veotransport ei sõida, teatris ei toimu etendusi, kas see probleem mõjutab teie valitsuse käitumist selles osas ja on valmis tegema ka mingeid järeleandmisi rahvale?

Aitäh! Vaat see on nüüd huvitav. See rahva ja võimu tsitaat on teil pea iga päev suus ja te unustate kõik muud paragrahvid. Aga eks siis, kui nii maailma lihtsustada, siis ma ütleksin nii, eks siis rahvas otsustab, kas teil on võimu järgmiste valimiste järel. See on tõsi, otsustab küll. Aga see on kaugel. Ühiskonnakorraldus on kaugelt keerulisem. Ka demokraatia ei seisne mitte selles, kes saab hääled, vaid paljudes tasakaalustavates mehhanismides. Ja nendest üks on võimude lahusus, ekspertiisi eelistamine poliitilistele huvidele. Ja seda me siin ka selles teemas ju järgime. Kui ikkagi oleme raha üle lugenud, mida keskmine tänavaprotestija ju kunagi ei tee, siis me peame langetama otsuseid, mis ka meile kahju teevad ja meie poliitilist karjääri ilmselt lühendavad, kuid on vajalikud ühishuvides. 

Praegu ei ole mingit diskrimineerivat raha äravõtmist kultuurilt, nagu väidetakse, vaid see on ühesuguse reegli rakendumine kõigile, sealhulgas kultuurile. Kultuuri probleem on nende kulude struktuur, mis võib-olla põhjustab suurema numbri mingis vaates. Aga ikka majandus‑ ja tööjõukulud on need, mida me riigis igalt poolt otsustavalt piirame. Ja mis seal salata, eks need kultuuriinimesed ka vahel tunnistavad, et äkki me peame hakkama mõtlema, kui palju meil neid asutusi on vaja. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga ma olen näinud lausa pealkirja tasemel juhtivat teatriinimest seda ütlemas. Ja siis ma mõtlen sellele statistikale, et tõepoolest meil on paljusid asju rohkem kui ühelgi teisel riigil. Näiteks kultuurikuludelt oleme traditsiooniliselt kõrgel tipus, kui võistleb meiega keegi, siis on see Ungari oma totalitaristlike valikutega või ka Island oma väga erilise majandusmudeli ja eripäraga ka kultuuriliselt. Aga Eesti on siis järgmine, Eestil on väga suured kultuurikulud ja kui ajad on rasked, siis vaadatakse need suuremad kulud kindlasti üle, sõltumata valitsusest. Ma seda püüangi neile inimestele selgitada. Kogu lugupidamise juures, see riik on meie ühine mure. Seda peetakse meie kõigi raha eest ja mitte partei ja valitsuse raha eest, nagu sõnastasite teie.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ilmselgelt see eelarve ei paranda meie kõige nõrgemate ühiskonnaliikmete toimetulekut. Kahjuks maksutõusud löövad kõige rohkem meie kõige vaesemaid ühiskonnarühmi. Ja te ütlesite, seda juba korra mainiti siin saalis, ühes intervjuus, et te sööte kontserve, kuna ministri palk on kärbitud ja niiviisi saate kokku hoida kolmandiku toidukuludelt kokku. Ilmselgelt käibemaksu tõusuga ostukorv kallineb veelgi. Kõik muud maksu- ja aktsiisitõusud jätavad inimestele vähem raha kätte, aga võivad ka soodustada inflatsiooni. Mis soovituse te nendele inimestele annate, mida nemad sööma peavad? Ilmselgelt nende toimetulek halveneb palju rohkem kui teie kärbitud ministri palk. Ja kui teie peate juba ostukorvilt kokku hoidma, kas te annate soovitusi, mille pealt peab tavainimene kokku hoidma, et ka hakkama saada?

Minu soovitus teile: ärge valetage, ärge tänitage kogu aeg. (Saalist hõigatakse midagi.) Kui te tahate päris küsimuse küsida, siis küsige. See on väga inetu, kui te panete kokku minu erinevaid vastuseid erinevatele küsimustele ja väidate sellist asja, et ma söön konserve sellepärast, et mulle ei maksta palka või on see … (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei ole mitte midagi sellist öelnud. Ma ei ole mitte midagi sellist öelnud. Te lõite põhjusliku seose asjade vahel, milles ei ole vähimatki põhjuslikku seost. Minu vastused konservide teemal – ma ei saa aru, kuidas see saab nii pikalt nalja teha, sest tegelikult on tegemist üsna kehva huumorimeelega. Ma kirjeldasin seda, et ma olen vaene ka olnud kauges minevikus ja see on mind õpetanud säästlikult elama, sealhulgas ostma sööki varuks kriisi ajaks, kui ta oli kriisi saabudes odavam. Seda ma olen teinud ja teen edaspidi ka. Aga ei, konserv ei ole olemuslikult odav söök, konserv on pigem kallim. Aga kui täpselt vaadata, siis inimestel, kellel aega on vähe, on ta palju ökonoomsem, kui hakata midagi keetma ja praadima. Kavatsen ka edaspidi konservi süüa, kavatsen ka edaspidi tunnistada, et ma tean, mis on vaesus. Aga ma kavatsen ka edaspidi tunnistada, et valevorste ma põlgan. Ja see, mis te tegite, selle järgi te olete valevorst. Aitäh!

Head kolleegid, katsume vastastikku mitte epiteete kasutada, mis ühel hetkel võivad tekitada siin plahvatusi ja ja edasisi arutelusid. Katsume jääda järgmise aasta eelarve raamesse ja esitada tõesti sisulisi küsimusi selle kohta. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Minu küsimus on see, kas te ei arva, et see eelarve projekt, mida te siis tahate meile siin pakkuda, on kuidagi puudulik, kui mitte öelda toores. Sest ühest küljest me loeme, et näiteks lugupeetud rahanduskomisjoni esimees ise ütleb, et ma lugesin seda mõned kohad mitu korda ja ikka ei saa aru sellest, mis siin kirjas on. Siis me loeme, et riigieelarvest näiteks kadus sihtasutuste toetuste täpne nimekiri ehk me ei tea, kui palju raha läheb mis sihtasutusele. Ja üleüldse on juba väga palju räägitud sellest, et see eelarve ei ole läbipaistev ja ei ole aru saada, kuhu raha päriselt läheb. Ja kuna see on ikka maksumaksjate raha – nagu me teame, riigil oma raha ei ole, on maksumaksjate raha olemas –, et kas siis ei oleks vaja selle eelarve kallal kuidagi veel natuke töötada, et see ei oleks nii toores.

Aitäh! Ma arvan, et jälle ilmaasjata tsiteerite kolmandaid inimesi. Õnneks on ta minuga silmsides ja eitab seda, mida te talle omistasite. Annely Akkermann annab mulle märku, et te valetate teda tsiteerides. Aga see on probleem, ma arvan, valetada ei tohi ükski Riigikogu liige küsimust esitades. (Saalist räägitakse.) Jaa, aga ta ei ole, ta eitab seda. Ja mina ei ole seda vaadanud, kui te tahate minult küsida, siis küsige minult, aga ärge küsige kolmanda isiku kohta. Ja kui see oli mõeldud, kui see oli tegelikult küsimusena mõeldud, siis kukkus see natukene kehvasti välja, et kas te ei arva, et tuleb tööd teha. No mis ma siin vastan, eks ole? Teie küsimuse 99% on tegelikult, ütleme, selline pooltõde või otsene vale, mis viib pigem küsimusest eemale mõtte. Ei, ta ei ole seda enda märguande järgi öelnud, esiteks punkt üks, ja ma arvan, et eelarvega töö käib alati kuni kolmanda lugemise lõpuni ja edaspidi hakatakse seda rakendama, siin midagi uut ei ole.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, no üks asi, millest on paljudel inimestel raske aru saada, on siiski see, et kui meil väidetavalt on riigieelarve nii keerulises seisus, siis miks ikkagi nii palju raha kulutatakse asjadele, mille mõttekus on küll tõsiselt kaheldav. Üks näide on see, millele viitas juba kolleeg Rene Kokk, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on ette nähtud, et 2,3 miljonit eurot läheb soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamiseks. Ja kui ma nüüd üritan siit riigieelarve seletuskirjast aru saada, milleks see raha läheb, 2,3 miljonit, siis ma pean tunnistama, et mina sellele vastust ei leia. Ma mõtlesin, et äkki te oskate mind aidata. Ma võtan lahti siit seletuskirjast lehekülg 267, kus on nagu kõige täpsemalt selle kohta kirjutatud. Ja siit ma saan lugeda midagi sellist, et soolise võrdsuse valdkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada soolisi stereotüüpe ning toetada ühiskonnas soolist võrdsust, väärtustavaid hoiakuid ja nii edasi, sellist nagu üldist udujuttu. Milleks konkreetselt 2,3 miljonit läheb kas või suurte tükkidena? Mitte mingit selgitust selle kohta ei ole. Kust ma sellele küsimusele vastuse leian?

Aitäh! Ma arvan, et on lootusetu nõuda, et mingi projekti raha, kus on omad taotlusvoorud ja selline detsentraliseeritud kasutus, et siin oleks vastuseid ühelgi rahandusministril aasta varem. Seda mina ei tea, ma ütlen ausalt. Aga kui te tahate mu instinkte kontrollida, siis on nad osaliselt, ma tunnistan, et teatud väikesed summad lähevad asjadele, kus nad ehk ei peaks nii palju minema. See soolise stereotüübi, siis nende stereotüüpide väljarookimine võiks olla natukene selline, ütleme niimoodi, inimeste sisemusest tulenev kui mingisugused, mulle tulevad meelde mingid plakatid, eks ole, mida mitte keegi ei näe ega vaata. Aga samas stereotüüpidest lahtisaamine, ma arvan, on teinud meie ühiskonna tervemaks ka. See ongi peen sihuke piiri tõmbamine, kus ma ekspert ei ole. Ma lihtsalt tunnistan, et inimesed, kes ennast väga suureks eksperdiks peavad, on selle rahastuse saanud. Ma arvan, et ka selles valdkonnas on eksperti vaja. Nii et maha ma kindlasti seda ei materda. Aga nõustun, et minu prioriteet see ei ole. 

Mulle tundub, et ühiskond on läinud palju tervemaks soolise stereotüüpsuse teemal, kuid ta ei ole minu arust piisavalt kiiresti tervemaks läinud, mis puudutab vanuselisi stereotüüpe. Siin tegelikult on diskrimineerimine, ütleme niimoodi, siin ollakse palju hoolimatumad. Me oleme läinud ühes asjas paremaks, ma arvan, teises võiksime ka minna.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma tänan eelmise vastuse eest, sa ütlesid 10 miljonit on peidetud eelarvesse, ühesõnaga, me ei tea kuhu. Aga nüüd ma küsin. Sa jätsid mulle vastamata teise poole ja äkki see on minu viga, et ma ei küsinud võib-olla väga hästi. Küsin, kui palju poliitilist katuseraha jagati riigieelarve tegemisel, mis on peidetud näiteks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse. Ma tean, et laiapindse riigikaitse mittesõjalise võime paranduse investeeringuvajadusse on peidetud ligi 10 miljonit. Võru lasketiir. Kui palju neid veel on? Kas kõikidel erakondadel või ainult sotsiaaldemokraadid on saanud selliseid kümnetes miljonites võimalusi katuserahadeks?

Ärge omistage mulle asju, mida ma ei ole öelnud. Ma ei ole öelnud, et 10 miljonit on peidetud ja ma ei tea, kus see on läinud. Ma isegi ei nimetanud summat, teie nimetasite summa, ma peast seda summat ise ei tea, jätsin kommenteerimata. Aga ma ütlen, et see on olnud viimaste aastate rutiin, et kuna liikumisreformi ei ole valitsused suutnud läbi viia laiemalt kui tasuta transpordi kaotamine, siis on see raha kantud selliste üksikotsuste jaoks valitsuse reservi. Ja see on teada, seda on ainult vaja küsida ja saadakse teada. Te ütlete, et kuskil on veel midagi seal reservis. Mina sellised asjad küsin alati ametlikult, kui on vaja teada. Ma peast neid nimekirje ei tea, mis seal on. (Aivar Kokku räägib saalist.) Muidugi saab rahanduskomisjon need teada. Aga ütleme nii, et kui see katuseraha jutt väga domineerib, siis võib-olla ma võtaks sellel sõnal sabast kinni, no te olete teist või kolmandat eelnõu juba mainimas. Ma tunnistan, et väga halb maitse on, kui eelarveläbirääkimistel siis kasutatakse oma positsiooni selleks, et tassida raha just eraldi oma valimispiirkonda või oma partei huvide järgi ja siis kiideldakse sellega sotsiaalmeedias. See on tülgastav. See raha toomine, sellega kiitlemine sotsiaalmeedias on tülgastav. Kunagi osati seda häbeneda. Nüüd paistab, teie vihjete järgi … Ma ise ei ole näinud, muide, mina ei ole näinud sellist kiitlemist, aga kui see on tõsi, siis see on tülgastav.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister, kui tänasest debatist muidugi positiivset otsida, siis võib-olla võiks välja tuua, et me mõlemad saame aru sellest, et tõesti kummalisi kohti, kummalisi alasid või tegevusi on siia erinevate ministeeriumide alla ajapikku kokku kirjutatud, nagu ma just välja tõin enne selle soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamise majandusministeeriumis. Eks me anname enda poolt parima, et muudatusettepanekutega seda rumalust, mida sisse saanud on, ära ära parandada. Aga kui ma vaatan seda eelarvet tervikuna ja vaatan ka meediakajastust, siis üks suur küsimus on see, et ministeeriumid kasutavad väga palju raha selleks, et lisaks oma kommunikatsiooniinimestele ostavad väljastpoolt ministeeriumi ka kommunikatsiooni sisse. Selle raha kasutamine peaks küll olema paremini tehtud. Me siin oleme sulgemas erinevaid koole. Ja mingil hetkel näeme, et 100 miljonit on olnud üle kuskil ilma tegevusteta. Kas sa oled kindel, et täna see eelarve …

Aitäh! 

… mida me arutame, ei oma selliseid suuri vigu, nagu me siin rääkisime 2023. aasta eelarvest, kus 100,4 miljonit oli ilma tegevusteta MKM-i real?

Siin on mitu asja, mida peaks kommenteerima. Kõigepealt, ma ei öelnud, et on kindlasti vale see soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Lihtsalt see ei ole minu jaoks prioriteet. Aga samas minu jaoks on oluline, et ühiskonna erinevad vaated ja soovid saaks ka võimaluse. Väga paljud inimesed peavad seda ülioluliseks. Ma arvan, et kade ei tasu siin olla, kui nad natuke raha saavad. Probleem on, et seda väikest raha tuuakse kogu aeg esile, aga miljarditest ei taha rääkida keegi. Meie probleem on 2 miljardit eelarve raha riigirahanduses. Suur probleem! Mina tunnen ennast selle eest muretsejana, mitte üksikute huvigruppide või üksikute poliitikate väikese raha pärast.

Aga mingeid asju, mis te ütlesite, oli veel. Äkki aitate märksõnadega? Ma püüdsin sõnastada seda eelmist. (Rene Kokk räägib saalist.) Teine asi oli, nüüd te ütlesite kolmanda, ma vastan ka, aga teine asi oli see kommunikatsiooniinimeste … Ma võin öelda, et ma jõudsin siia õigeks ajaks paberitega tänu sellele, et tormasin kell 7 veel ministeeriumisse, sest selgus, et tehnilistel põhjustel ma ei saa kätte oma kõnet. Ma tavaliselt kõnesid ei pea, ei kirjuta üles, aga siin eelarve puhul ma seda tegin, ei saanud seda kätte tehnilistel põhjustel. Ja kommunikatsiooniinimesed olid tööl ja aitasid oma jõuga. Minu arvuti ei töötanud. On probleeme, ministri arvuti töötab väga halvasti, jookseb kinni, ma ei pääsenud postkasti kõigele lisaks. Aga kommunikatsiooni inimesed …  istusid seal ja olid ainsad, kes kell 7 olid tööl. Nii et ma neid ei halvustaks. 

Kas on kindel, et see 100 miljonit? Tegelikult oli see puhtalt tehniline aps see 100 miljonit, mitte olemasolev raha, mitte mingi varjatud plaan. Aga ühte 100 miljonit, kui ma hästi lihtsustatult ütlen, kirjendati kaks korda ja siis, kui see avastati, siis oli juba, ütleme, seadus vastu võetud. Ja siis teda pärast tagantjärele kõrvaldati seda vale kirjet, aga mitte et oleks olnud kuskil jäänud kasutamata 100 miljonit. Sellest tehakse väga suur jutt. Võib-olla 100 miljonit on seda väärt. Aga 2 miljoni puhul ma natuke kahtlen, et 2 miljonit on vähem tähtis kui 2 miljardit, mis on tegelik rahanduse probleem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Te ütlesite siin enne, et fossiilidele tuleks aktsiis kehtestada, kui ma sinnapoole vaatan, siis ma mõtlen, et äkki tõesti. Aga te ütlesite siin, kiitlesite enne, kuidas Eesti aitab lisaks kõigele, mida me oleme juba Ukraina suunal teinud, aitab Ukrainat 0,25%‑ga SKP-st, mis selle eelarve kohaselt teeb 100 miljonit, aga me teeme seda 10 aastat järjest ja kokku teeb miljardi. Ja see kõik on tulenevalt konkreetsest kokkuleppest, mille sõlmis ainuisikuliselt Kaja Kallas enne seda, kui ta lahkus ära siit Eestist säravasse Euroopasse. Ma mäletan, kuidas me Kaja Kallase käest selle kohta infotunnis küsisime, kelle huultelt me saime lugeda, et ei tule sellist asja. See on ainult mingi koostöömemorandum, Eestile mingeid rahalisi kohustusi sellest ei tule. Siin me nüüd oleme. 100 miljonit läheb siin ja 10 aasta jooksul läheb igal aastal 100 miljonit riigieelarvest ja kokku miljard. Kes andis talle selle õiguse sõlmida ainuisikuliselt selliseid kokkuleppeid? Kas arutasite fraktsioonis või valitsuses seda, miks peavad Eesti emad, kes jäävad ilma tervisekindlustusest, kultuuriinimesed, õpetajad ja kõik selliseid kokkuleppeid kinni maksma …

Aitäh!

… kus reaalne raha läheb Eestist välja. Ja mitte ainult sel aastal, vaid 10 aastat järjest peab Rahandusministeerium seda puldist rääkima, kaitsma sellist eelarvet.

Ma ei tea, ma ikka mõtlen, et miks peaks üks mõisaproua arvama, et ta ei ole küllalt silmapaistev, et ta peab tingimata ka labane olema igas küsimuses. Te olite seda, tunnistage. Täiesti tarbetud jalahoobid oponendi pihta. Seda ei ole vaja. Mis puudutab Kaja Kallast, ma ei püüdnud kinni, mis kokkuleppeid ta sõlmis, aga ta teeb, ta on teinud oma sammud vastavalt pädevusele, mis tal on. Need on kooskõlastatud ka alati riigi rahandusega, nii palju, kui on vaja. Ja kui see oli Ukraina abistamine, siis ma ei saa aru, miks teie perekond nii õudselt palju sellepärast põeb kogu aeg, et kogu aeg paistab see välja, et me anname raha teistele ära ja endal ei ole. Ei, tehke päriselt üks matk sinna, tööreis sinna ja katsuge elada seal. Ja mõelda, kas see rahvas on ära teeninud sellise viletsuse, nagu on nad seal pommirahe all. Mina ei oleks nii kade, ammugi ma ei oleks teie asemel nii labane.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus puudutab veidrust, mille kohta küsis ka Aivar Kokk. Nimelt, ühistranspordi dotatsioon või toetus, kus ühe rea peal on kärbe miinus 6 miljonit ja siis on reservi arvestatud, on ta 30 miljonit või mingi muu summa. Ja te ütlesite, et see on viimaste aastate rutiin. Aga selle vastusega te ei olnud küll täpne ja, ma ütleksin, ka mitte lõpuni aus. Selles mõttes, et on jah eelnevatel aastatel nii, et on mingi summa dotatsiooniks määratud – mitte kärbe, vaid mingi summa – ja siis on täiendav summa eraldatud juba reservfondist. Aga sellist mängu, mis ei ole ju läbipaistev ja aus, et me näitame, justkui me kärbime, aga tegelikult juba teadlikult kavandame kuhugi tunduvalt suurema summa kulutustesse kui see kärbe. Ja ma küsin seda sellepärast, et see tendents on ka tegelikult mõnede teiste ridade puhul samasugune ja teistes ministeeriumides, kus ühe rea peal on miinus, kärbe ja kusagil teise rea peal on pluss, mis on tunduvalt suurem. See ei ole aus eelarve tegemise metoodika.

Aitäh! Ma lükkan tagasi süüdistused ebaaususes. Mina ei valeta, pidage meeles. Kui ma siin seisan, ma ei valeta. (Hääl saalist.) Te ütlesite, et minu vastus olevat olnud ebaaus. Minu vastus oli aus. Kui ma tegin kusagil vea, siis on teine asi, siis tõestage see ära. Aga teie küsimusest ma sain ikkagi aru, et ma ei teinud viga. Need on kaks eri asja. 

See raha, mida on aastaid transpordi dotatsiooniks hoitud reservis, on olnud eelarves olemas, kogu aeg. Need summad täpsustuvad, seal sõltub, seal on mingid koefitsiendid, kuidas arvestatakse kütuse hinda, ja selle põhjal saavad ettevõtted dotatsiooni kätte. Aga broneeritakse see alati viimastel aastatel valitsuse reservist. Ja see ei tähenda, et seesama ministeerium ei peaks kärpima, sealhulgas dotatsioone. Sealhulgas! Sest need on asjad, mis kärpe alla meil kokku lepiti, see on tööjõu-, majanduskulud ja toetused. See on seesama aus ja avameelne reegel. Kas ta on kõige parem? Selle üle võib vaielda, aga aus ja avameelne. 

Nüüd jah, kordan üle, et see liikuvusreform on seni väga toores ja rahalise katteta. Aga me oleme seda juba ka selles valitsuses arutanud ja me proovime teha järjepidevama, süsteemsema lahenduse, kui lihtsalt raha broneerimise valitsuse reservi. Aga et ta seal on, ta lihtsalt on üks vajalik raha, mille täpne suurus on raskemini planeeritud. Seal on omad valemid, mille järgi ta kõigub vastavalt erinevatele komponentidele.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Niipalju kui jõudsin, lugesin selle seaduse eelnõu, riigieelarve 2025, läbi ka. Kahjuks ei leidnud tarbimismaksude osakaalu suurust kogu maksulaekumises. Ma pean tunnistama, et 2024. aasta eelarves see number oli kirjas, aga 2025. aasta eelarves seda ei ole. Ma ei tea, on see tahtlik või mitte, aga kui selle jätta kõrvale, siis ma tahaksin ikkagi rääkida sellest, et see 2025. aasta eelarve tegelikult on suurendanud tarbimismaksude osakaalu lausa 41% peale kogu maksulaekumises, mis on loomulikult kõrge. Me saame aru täiesti, et kui sa tarbimismakse tõstad, siis ta kindlasti ei soodusta tarbimist, vaid pigem pärsid. Ja kindlasti on see negatiivne mõju majandusele. Teie oma ühes sõnavõtus siinsamas saalis ütlesite, et mina olen rahul, et tarbimismaksud on suuremas osakaalus. Võib-olla põhjendate, miks teie just olete rahul? Mina sain aru, et inimesed ikkagi tunnevad muret. 

Inimeste muret ma mõistan, aga ma arvan, et keskmine poliitik peab olema targem kui keskmine inimene, sellepärast ta ongi valitud ja seatud, selle pärast valitaksegi poliitikuid paljude hulgast. Ja see sõnum, mida mina esitasin, on see, et majandust segavad tarbimismaksud vähem kui tulumaksud ja sellepärast riigi ülalpidamine tarbimismaksudega on ka minu valik. 

Nüüd see number, need numbrid, mida te tahtsite teada, siis ma need ütlen, et need on ilusti olemas, keegi ei ole midagi varjanud. Sotsiaalmaks on 34%. Ma ei saa teile leheküljenumbrit öelda, sest see mul tundub olevat võib-olla natukene teine formaat kui teil, aga ma ei ole kindel. Sotsiaalmaks on 34%, muud maksulised tulud on 6%, aktsiisid on 7%, tulumaks on 25% ja käibemaks 28%. Nüüd kui liita tarbimismaksud, mida siin eraldi on näha, on 28 + 7 on 35%. Hästi konkurentsivõimeline maksustruktuur ja kordan, et seda mõistavad ka teised riigid, vaatamata sellele soigumisele hindade üle, mis on eriti tugev just jõukates, suure ostujõuga riikides, et seda heaolu ikka ei ole piisavalt palju, vaatamata sellele Euroopa Liidu riigid on järjepidevalt käibemaksu julgenud tõsta. Ja ma olen, kahjuks ei saa allikale viidata, aga see jooksis läbi ühe graafikuna, kuidas järjest riigid oma probleemi lahendasid. Selle üks põhjusi on see, mida näitas ka troika, meie kriisiriikide puhul arutas sel ajal, kui ma eelmises elus olin rahandusminister, see oli tavapärane, tarbimismaksude tõstmine ja maksuerandite kaotamine oli kõige tavalisem eelarve päästmise viis nendel, kes olid hädas. Me tegime samamoodi ja ma olen sellega rahul.

Rain Epler, palun!

Hea istungi juhataja! Härra minister! Eelmise vastuse kohta lihtsalt nii palju, et selles julgeolekumaksu eelnõu seletuskirjas räägiti tarbimismaksudest 41% tasemel, praegu te ütlesite 35. 

Mul on praegu üks graafik …

Aga see ei ole minu küsimus. Ma vaatasin siin põllumajandusvaldkonda, tulemusvaldkond: põllumajandus ja kalandus, seal on biomajanduse programm ja selle all põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine, kuhu on plaanitud 129 miljonit, päris suur summa. Aga nüüd ma vaatan mõõdikuid, et siis põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta on praegu 37 000 ja plaanitud on, et langeb 29 000 peale, ja toiduainete tööstuse netolisandväärtus töötaja kohta 42 000 pealt 37 000 peale. Mu küsimus siin on selles, et äkki te lasete inimestel Rahandusministeeriumis asjasse sisse vaadata, sest kui 129 miljonit kulutada ja näitajad lähevad alla, siis teatav loogika ütleb, et kulutaks seda raha kusagile mujale.

Mul läks kaduma just see artikkel, proovisin leida vastust teie algusele, etteheitele, ja siis läks mul kaduma see hetk, kui te ütlesite, mis summadest te räägite. Aga iseenesest ei ole riigieelarve kulude tulemus alati, ütleme, probleemi kõrvaldamine, vaid tihti halvenemise aeglustamine. Riik ei saa kõike teha. Riik ei ole kõikvõimas, aga ta siiski kulutab raha ka sellisteks asjadeks, mis suudavad ainult olukordi leevendada. Nii et ma täpselt ei tea. Näiteks vaesust ei saa riik kunagi lõpuni likvideeritud, aga temast sõltub see, kui täpselt ta suunab oma sotsiaalkulusid ikkagi rohkem vaestele kui kõigile, näiteks. Jah, seda balanssi ühiskonnas, parandab seda. Aga ma tõesti vabandan, kui te tahate uuesti küsida, siis ma proovin jälgida. 

Aga võib-olla siis ma lisan selle, mis ma teie küsimuse ajal siiski välja otsisin. See on see, et võib‑olla te numbrite erinevus tuleb sellest, et statistikas kas on või ei ole sees edasiantavad maksud. See võib suure proportsioonierinevuse tekitada.

Mina olen väga paindlik istungi juhataja. Kui nüüd Rain Epler soovib ikkagi küsimust täpsustada põhjusel, et minister ei kuulnud, siis on igati kohane teile uuesti … (Hääl saalist: "Ta kuulis, aga ei saanud aru.") Ei, ta ei kuulnud, minister saab kõigest aru, ma olen selles veendunud. Palun mikrofon Rain Eplerile!

No tundus, et ta enam-vähem vastusega jõudis sinna kohta, mille võib kvalifitseerida …

Nelja vähemalt võib panna.

Võib kvalifitseerida kolm miinus, nagu kolleeg … (Jürgen Ligi: "Viiakse üle järgmisesse klassi.")

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Teie muudkui kasvatate meid, täiskasvanud inimesi, aga minul on ka teile üks märkus. Mind väga häirib see juba aastaid, kuidas ta tegelikult naisi verbaalselt tuuseldate, naispoliitikuid, siin saalis ka õblukest Anastassia Kovalenko-Kõlvartit ja Moonika Helmet ja küll keegi tänitab, küll keegi näägutab. Valige oma kaalukategooria tuuseldamiseks, verbaalseks tuuseldamiseks. Aga mul on ka küsimus. See puudutab seda, et te enne ütlesite, et te austate ekspertiisi. Rahvastikuteadlased on öelnud, et selliste signaalide andmine, mis puudutab peretoetuste kärbet või haavatavate sihtgruppide või ravikindlustuse äravõtmist lastega kodus olevatelt emadelt, saadab väga halva signaali ja poliitika on signaalide kunst. Nüüd kohe tuleb see Signe Riisalo, kes võtab ära emadelt, kes kodus lapsi kasvatavad, aastas 1,3 miljoni eest ravikindlustuse. Siis ta võtab hooldekodudes erihooldel olevatelt inimestelt ära üksiku pensionäri toetuse, ka 1,3 miljonit aastas, ja see on seotud eelarve vastuvõtmisega. Kui palju selle eest siis laskemoona saab, sest muu hulgas on öeldud, et see on julgeolekuks vajalik kärbe? Või kuidas te hindate?

Ma hindan seda sedapidi, et ma olen veel täiskasvanum kui teie ja seda kasvatust ei vaja. Ja see on see probleem, et te hakkate, ka teie tegite seda, kuigi leebemal moel, aga siiski panite ühe kihi jälle peale, et küsimuse asemel hakkate kommenteerima vastajaid. Aga vaadake, kuidas on küsitud, vaadake, mida ütles Moonika Helme mulle esimese asjana eelmises küsimuses. See on labane! Nii ei tohi teha, te peaksite selle ära tajuma. Vaadake, kas Anastassia Kõlvarti mõni vastus on olnud aus tsiteering või on see olnud minu sõnade moonutamisega alandada alati. See on alati alanud minu sõnade moonutamisega, mulle millegi omistamisega ja ma olen pidanud seda klaarima. Aga asi ei ole nende kummagi soos, mitte kummagi. Sama mõõduga saavad vastused ja täpsustused ka mehed ja ärge otsige igalt poolt seda soolist diskrimineerimist. See ei ole mõistlik. Muidu ma ütleksin, et veel rohkem on vaja edendada seda soolist käsitlust. Lihtsalt ei ole viisakas. Te tegelikult hinnake üle, vaadake stenogrammist, mismoodi need küsimused kõik algavad, mitu nätsu mulle enne ära pannakse, kui jõutakse küsimuseni – juhul kui jõutakse.

Keegi ei mäleta enam seda küsimust, sest te tõmbate tähelepanu ära jälle selle kasvatustööga, mida ma ei vaja. (Riina Solman räägib saalist.) Aa, perepoliitikat puudutasid. Ei, mul ei ole seda valusat kohta, see on omistamine, see on legend. See on legend. Ja sain kohe konkreetsed asjad, ma kuulsin küll suurema ringiga. Erihooldekodus elav inimene ei kvalifitseeru üksi elavaks pensionäriks, ta ei ela selles mõttes, ma tunnistan, et sealt kärbe on küll ebameeldiv, aga inimlikult loogiline. Ta on ju tegelikult suuresti riigi ülalpidamisel juba ja teda ei saa käsitleda selle lese või üksiku inimesena, kelle kulud on suuremad. Tema kulusid kaetakse teistkaudu. Ja kui riigil on tõesti selline olukord, nagu see praegu on, siis paraku tuleb teha ka valusaid otsuseid. Sotsiaalminister sai ka selle ülesande. Ja üks näide oli teil veel, vist oli. (Saalist täpsustatakse.) Vaat seda nüanssi, seda nüanssi ma üldiselt … Ebameeldiv lugu on minu jaoks sealjuures vanemahüvitise ülempiiri kärpimine, aga see läks väga valutult, sest inimesed tunnevad kõik millegipärast, et kui keegi teine kaotab, siis pole probleemi. Aga mina selliseid kärpekohti ise välja ei valiks, aga see ravikindlustuse osa, ma ei ole praegu valmis neid argumente, ma ei mäleta neid argumente, ütlen ausalt, et aga see on üks sisuline valik küll, mis võib olla vaieldav, ma olen nõus.

Head kolleegid! Kuna see sõna "tänitama" on siin väga palju kordi täna saalis kasutust leidnud, siis ma võtsin lahti ka eesti keele seletava sõnaraamatu, mis ütleb tänitama kohta järgmist: "korrutades ja tüütult, parastavalt, etteheitvalt midagi seletama". Ma ei kutsu üles liiga palju seda sõna kasutama, aga see kindlasti ei kvalifitseeru ka väljendiks "ebakohane väljend", kus on oodatud istungi juhataja sekkumine. Nii et veel kord, ma ei kutsu seda üles liiga palju kasutama, aga sellel on ka oma sisu tegelikult olemas, nii et ainuüksi selle sõna kasutamine kindlasti ei ole kohatu, kui selleks on põhjust. 

Aga nüüd, Mart Helme, palun.

Lugupeetud eesistuja käest ei küsinud küll praegu keegi mingit sõnaseletust. Nii et selles mõttes see oli täiesti kohatu sekkumine ministri ja rahvasaadikute vahelisse küsimuste ja vastuste tulevärki või kuidas seda siin nimetada. Ministrile ma ütleksin, et võiks ka olla ikkagi nii palju džentelmen, et ta daamidega siin ei sõnele ja ei tänitle vastastikku, see ei ole vajalik selles formaadis. 

Ja mis puutub kogu seda esinemist täna siin, siis me oleme korduvalt ja korduvalt kuulnud, kui rumalad me oleme, kui rumalaid, küündimatuid ja ebakohaseid küsimusi esitame. Ma olen kõigi nende tundide jooksul vaadanud seda meile toodud paksu paberipatakat ja ma pean ütlema niimoodi: lugupeetud minister, kui te ei taha rumalaid küsimusi, millele teil ei ole ka üldiselt ju tarku vastuseid, siis ärge tooge meile sellist rumalat eelnõu, sellist rumalat riigieelarvet. Ärge tooge sellist! Ma loen siin, jumal, digiühiskonna programm: digiriigis on tagatud parim kogemus …

Aitäh! Aitäh, hea kolleeg!

Kuulge, see on sama jabur, nagu on Zelenskõi rahuplaan. Teostamatu …

Aitäh, hea kolleeg!

… utoopiline, mõttetu.

Minu sõnaseletus ei olnud üldse mitte asjakohatu.

Sellist ei ole mõtet meile tuua. 

Aitäh! Ma mõtlen, et mida peaks kommenteerima. Mart, ma mõtlen, kas sinu abikaasa sulle ka kodus ütleb, et sa oled fossiil ja sulle peaks kehtestama aktsiisi. Kas see on leedilik suhtlemisviis või sa džentelmenina kiidad kõik heaks? "Ärge tooge" vist oli üleskutse, mitte küsimus. Aga kui seal vahepeal oli mingi küsimuse kübe ka, siis tuletage meelde või paluge sõpra, kui teil küsimust enam ei ole. Ma tõesti ei jõua niimoodi jälgida. Aga ma ei usu, et te kodus niimoodi omavahel suhtlete, et Moonika ütleb teile fossiil, ja ütleb, et sulle tuleks aktsiis kehtestada. Ma ei usu, et ta seda teeb. Aga see on Riigikogu debatt, kus mind koheldakse. Ja siis te räägite mingist soolisest diskrimineerimisest. Kas ma sain selle epiteedi vanuse pärast või soo pärast? Aga mis teie peaksite siis saama, teil on need näitajad veel eredamad.

Head kolleegid, mul ei ole konkreetset etteheidet ei ministrile ega ka Riigikogu liikmetele antud juhul, aga mul on tõepoolest palve, et mitte minna isiklikuks. See on üldine põhimõtteline palve. See ei olnud etteheide ei küsijatele ega ministrile antud juhul, aga edaspidi on selline palve. 

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! No siin mõne päeva eest saime meile saadetud … lugeda sellist asja, et Läti maaeluministri sõnul ei saa Läti endale Rail Balticu projekti lubada ja seetõttu oleks see kõigi finantsküsimuste lahendamiseks tarvis aastaks külmutada ja peatada. Tema sõnul on Rail Balticu planeerimine riiklikul tasandil vale ja nii edasi ja nii edasi. Kui alguses plaaniti maksumuseks 1,9 miljardit eurot, siis nüüdseks on jõutud 10 miljardi euroni. Raha selleks ei ole ja seetõttu tuleks külmutada. Kui lätlased külmutavad projekti, mis tähendab seda, et tegelikult raudteed Läti-Eesti piirist edasi ei ehitata, kas ei oleks mõistlik kulude kokkuhoiuks ka Eestis sünkroonis Rail Balticu projekt selleks ajaks külmutada, kuni on selge, kas lätlased selle üldse valmis ehitavad ja kas me sealt Läti piirist ka kuidagipidi selle rongiga edasi saame pärast? Sellega seonduvalt ma küsin, et kas ma saan õigesti aru, et järgmiseks aastaks on Rail Balticu projekti väljaehitamiseks planeeritud üksnes 13,6 miljonit eurot, mis ei ole küll väike summa, aga ma oleksin oodanud palju suuremat summat. Need kaks küsimust.

Aitäh! Teid kuulates mul muidugi tuli meelde teie seljataguse järjekordne vihje selle peale, et Ukraina abistamine on mõttetu ja vale, järjekordne. Jube masendav tegelikult. Te ei saa aru, et see ei too teile kasu. Aga teie küsimusse, teisse puutub küll, teie olete ju väga palju sarnaseid asju öelnud, et kuidas nüüd teie olete saali sattunud, kõige suuremad Ukraina vihkajad. 

Teie küsimus oli, kas Rail Balticu peaks jätma pooleli ja 13 miljonit. Rail Baltic saab raha erinevatest allikatest. Ma olen täiesti kindel, et järgmise aasta eelarve ei ole 13 miljonit. Näiteks ka CO₂ puhul on tema osa päris suur seal projektis. See ei tundu mulle mitte kuidagi. Ma arvan, see on kaasfinantseerimise üks summadest, aga isegi ei sisalda CO₂ kvoodi kulu. Lihtsalt mul ei ole silme ees neid maksegraafikuid, see ei ole minu valdkonnas. 

Mis puudutab Läti ministrisse, siis ma ütleksin ausalt, et ega igasse valitsusse võib sattuda ullikesi, ma ei tea, kas Läti valitsusse on sattunud, ja nad räägivad midagi, mida nad võib-olla, milleks neil ei ole antud valitsuselt voli. Rahvusvahelisi projekte ei peaks tegelikult selliselt kritiseerima suvaline minister, vaid seda peaks tegema, siin peaks teema tõstma Läti valitsus kui tervik. Ta ei ole seda tõstnud. Üks nendest põhjustest on see, et asi on juba väga kaugel. Ja kui me ta pooleli jätaksime, siis me peaksime senise raha tagasi maksma. Pluss, ka lätlased oskavad arvutada, nad ei ole ullikesed. Rail Baltic on tuluprojekt, mis raha puudutab, tuluprojekt, sest Euroopa rahastuse hulk tagab sellise maksukäibe selle juures ja tööhõive muidugi ka, et majanduslikku kahju sealt ei tule. Võib vaielda, kas ta tervikuna on tasuv, aga need otsused on juba langetatud. Kas sotsiaalne tasuvus on siis piisav tasuvus? Noh, need numbrid jah on, venivad kahtlaselt, aga otsus Rail Baltic langetada on tehtud. Ja ükski kolmest riigist ei ole plaanimas minu andmetel seda, et ta astub projektist välja ja maksab Euroopale nende raha tagasi. Seda ei plaanita.

Kuna tegemist on üsna põhimõttelise küsimusega, siis lihtsalt palve taas ministrile või rahanduskomisjoni esimehele võimalusel täpsustada kirjalikult seda Rail Balticu rahastamist. Tõepoolest, ka mina tean, et see number on oluliselt suurem. Muidu jääb eksitav seisukoht sellest, et on 13 miljonit ainuüksi CO₂-st ja vist on seal üle 200 miljoni, mida valitsus on otsustanud. See jaguneb küll mitme aasta peale. Lihtsalt palve, ja saame sellega ühele poole. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ma jään selle juurde, mis ma eelmise küsimusega ütlesin, et see metoodika on ääretult läbipaistmatu ja ebamõistlik, et sama kulurea peale kirjutada kõigepealt miinus 6 miljonit ja arvestuslikult, mida eelarve lugeja ei näe, reservfondi kirjutada näiteks 20 või 30 miljonit. Eelarve lugeja saab aru, et ühistranspordist kärbitakse, aga tegelikult pannakse pluss 24 miljonit. Ja see ei ole läbi loetav! 

Ja te eksisite või siis ütlesite valesti, et see on iga-aastane rutiin. Sellepärast et eelnevatel aastatel ei ole olnud miinusrida ehk kärperida ja me ei räägi kärpimisest rahvale ja avalikkusele, vaid on pandud mingi summa, millest on jäänud väheks ja siis on eraldatud juurde. Need on siiski erinevad asjad, kui te loete kärbet eelarvest välja, aga tegelikult lisatakse kusagilt mujalt juurde. 

Sellele ma tahtsin tähelepanu juhtida, aga minu küsimus puudutab tegelikult teid kui, nagu te ütlesite, õpetlasest koolimeest. Nagu te teate, kasutatakse väga terminit "negatiivne majanduskasv". 

Aitäh! 

Ka teie olete seda varem kasutanud, aga mitte täna. Negatiivne majanduskasv! Kas siis on olemas ka positiivne majanduse kahanemine, mis perioodi me läheme sisenenud, ja seda ongi praegune valitsus tõlgendanud positiivsena?

Aitäh! Ma kindlalt jään selle juurde, mis ma juba ütlesin. Selle transpordi dotatsioon broneeritakse reservi, sellepärast et tema täpne suurus ei ole teada. Nii on tehtud mitu aastat ja meil ei ole valmis liikuvusreform, mida tegelikult me oleme juba korra jällegi arutada jõudnud siiski. Ei, see on täiesti loogiline, et võetakse üks tervik ja siis kärpeülesanne kohandub sellele tervikule. Toetused lähevad kärpe alla, see on täiesti teadlik ja nii käibki asi. Siin ei ole mitte midagi ebaausat ja see oli ministri valik, kust ta täpselt võtab, ta pidi 5% toetustest, majanduskuludest, tööjõukuludest kärpima ja see, mis ta valik oli, see oli. Nüüd … (Keegi ohkab sügavalt: "Oh jah …") 

See, mis te ütlesite, et ma olen õpetlasest keegi – ei, ma tegin väikest sõnamängu. Kui mind nimetati vana kooli meheks, siis ma tõlkisin selle vanaks koolimeheks. Ma ei ole öelnud, et ma olen õpetlane, aga vana kooli mees ma mõnes mõttes olen. Väga palju koolis käinud ja selles mõttes, et mulle meeldis lihtsalt natuke õppida. See ei olnud ebasõbralik, ma arvan. 

Majanduskasv kui selline on paraku jah, justkui grammatiliselt positiivse märgiga asi, aga tegelikult ta on üks näitaja, mis on skaalal, ja skaalal on nullpunkt, skaalal on plussid ja miinused. Selles mõttes see näitaja iseenesest on kas plussi või miinusega ja nii on paljude näitajatega, ka füüsikanäitajatega. Võib-olla see analoogia ei ole lõpuni täpne, kui on, kui on temperatuur kraadiklaas, nullpunkt, siis see ei tähenda, et temperatuur puudub miinuse koha peal, vaid see on miinusmärgiga. Miinus 5 kraadi Celsiust ei tähenda temperatuuri puudumist, vaid miinuskraade. Majanduses tähendab miinus langust, aga näitaja on ikkagi kasv, selleks ei ole eraldi sõna välja mõeldud. Tänan! (Helir-Valdor Seeder ütleb midagi saalist.) 

Ma arvan, et pärast saate jätkata, Helir, seda. See on päris põnev diskussioon. Aga nüüd … 

Seda ma ei tea, see on väga keeruline küsimus. Mina ei ole näinud, aga kui te olete näinud, siis arutame.

Nii, aga nüüd Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Hea rahandusminister! Te süüdistasite mind valetamises. Noh, esiteks mina kasutasin tsitaate, mida te olete meedias välja öelnud, ja need tsitaadid on kõigile kättesaadavad. Uuesti tsiteerin. Teie tsitaat: "Nüüd ma reaalselt söön konserve ja olen väga rahul. See tuli mulle vähemalt kolmandiku võrra odavam." Kui ajakirjanik küsis teie käest, et miks nii kõrge palga juures peate konserve sööma, siis ta vastasite: "No ma kaotasin sissetulekus, kuna ministri palk on ikkagi natuke kärbitud." Kui teid on valesti tsiteeritud, siis te peaksite selle ajakirjaniku poole pöörduma. See, kuidas te mind nimetasite, jääb teie südametunnistusele. Ma ei näe põhjust, et ma peaksin sellele eraldi peatuma kommenteerima, sest kui meesterahvas lubab endale naisterahvast solvata, siis see räägib juba enda eest. Aga see, et rahandusminister tunneb rohkem muret kärbitud ministripalga pärast, aga mitte sellepärast, kuidas inimesed hakkama saavad, on selle valitsuse ja riigi reaalne probleem.

Jah, kui see oli nüüd küsimus, siis ma vastan. See, et te olete naisterahvas, ei anna teile õigust valetada ja laimata, aga seda te tegite jälle. See, et te panete erinevatele küsimustele vastused kokku ja loote seal põhjusliku seose, on absurd. Ja ka lõpuks intervjuud annavad kokku teised inimesed. Ma isegi ei mäleta, kas see oli suuline või kirjalik intervjuu, aga kui ma pean vastama küsimusele, kas ma tean, kuidas inimesed elavad või kas ma pean kokku hoidma, siis ma seda ka vastan. Ma ei aja udu ega küsi teilt luba, mida ma pean ütlema. Aga mitte kuidagi mitte keegi aus inimene ei saanud ei saanud teha järeldust, et ma ostan konserve sellepärast, et ministri palk on väike. Mitte midagi sellist ma pole öelnud. Kärpe mainimine on lihtsalt sellepärast, et sellised olid küsimused. Palgakärbe, et ma olen ka järele andnud, ma ei ole läinud mitte suurema, vaid väiksema palga peale ministriks. Need on lihtsalt küsimuste ristküsitlus, kus ma olen aus ja vahele ei jää. Aga ma olen kaitsetu selle üle, kui Riigikogu liige valetab ja kombineerib mu vastustest kokku teise mõtte. 

Jah, ma ainult väikese repliigina, auväärt minister. Kui Riigikogu liige tsiteerib ajakirjandust ja seal kirjutatut, siis ei saa me süüdistada seda Riigikogu liiget, et tema on nüüd valetanud. Pigem ...

Ma saan. Ma saan sellepärast, et see ei olnud selle intervjuu mõte, see ei olnud selle dünaamika ja mitte mingit sellist põhjuslikku seost ei olnud võimalik minu intervjuust luua. See on pahatahtlik seose loomine.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Ma natuke aitan ministrit. Negatiivse majanduskasvu jaoks on sõna olemas, see on langus, majanduslangus. 

Aga mul on lihtne küsimus tasandus‑ ja toetusfondi väärtuste määramise kohta riigieelarves. 2025. aasta eelarves puudub nimelt tasandusfondi valem, mis oli varasemates riigieelarvetes olemas. Seda nõuab riigieelarve seaduse § 47 lõige 1, mis ütleb, et tasandusfondi suuruse ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Ma ei leidnud riigieelarvest ka regulatsioone toetusfondi kohta. Riigieelarve seaduse § 48 sätestab, et toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega ja nende arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega samamoodi. Need määrad ja tasandusfondi valem on ka Riigikohtu üldkogu 2000. aasta ühest lahendist tulenevalt eelarves nõutud. Ja nüüd ma küsingi, miks ülalloetletud nõudeid pole täidetud 2025. aasta riigieelarves.

Aitäh! Nad kindlasti on, aga kui teie otsimise peale ei leidnud, siis ma vaevalt puldis olen nobedam. Kindlasti tasandus‑ ja toetusfondi suurus on mainitud, aga ma vast ei hakka siin aega raiskama selle otsimise peale. Kinnitan, et midagi siin maha ei ole selle koha pealt minu teada tõmmatud ega ole ka metoodilist põhjust siis midagi millegagi siin on olnud liita.

Rahanduskomisjoni esimees pani selle küsimuse tähele, nii et ma usun, et tuleb ka vastus mõne aja pärast. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea Jürgen! Me oleme siin arutanud seda, et ei tasuks minna isiklikuks Riigikogu saalis, et arutame ikkagi sisulisi asju. Samas, sa ikkagi süüdistad head kolleegi valetamises. Kas sa oskad siiski täpsustada, kus see valetamine toimus? Kui ta tsiteeris sinu sõnavõttu täpselt nii, nagu kirjas oli, siis kuidas võis juhtuda, et tema valetab, aga ei sina ega ajakirjanik seda ei tee? Kusagil on ju vastuolu.

Ta küsimused on olnud läbivalt valelikud, sest sissejuhatuses on olnud mingi minu sõnamoonutus millele ta siis on ehitanud midagi, kui ta üldse küsimuseni on jõudnud selles vallas. Samamoodi ei ole võimalik kuidagi olnud minu intervjuust välja lugeda, et ministri palga kärbe on põhjus, miks ma sõin konserve. Ei, ma olen rääkinud, et ma … Ja see ei ole mitte mitte minu sõnavõtt olnud, vaid see on intervjuu – ma kahtlustan, et suuline intervjuu –, mida ma ei saanud ise kirja panna ega seda kujundada. See, et ta luges mingit refereeringut, mille ta tõenäoliselt ise on ka kokku kleepinud ... See vastus oli selle kohta, kas ma olen ... Jutt oli sellest, et ma olen vaene olnud minevikus ja ma olen väga säästlik oma tarbimises ja valiv ka praegu. Sealhulgas olen ka varusid kogunud. Võib-olla isegi küsimus oligi selle kohta, kriisiks valmistumise kohta. Ma ei mäleta, millist intervjuud tsiteeriti, aga kindlasti ei saanud niimoodi sealt välja lugeda. 

Ja minu arust ei ole väärikas eelarvedebatis selliseid tsitaate pilduda ja mõtteid selliselt moonutada, see näitab, et riigi rahandus teid ei huvita, teid huvitab vastaja stigmatiseerimine. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te küll ütlesite, et pole, varasemalt, mingi eelmise eelnõu küsimustele vastates, et pole Riigikogu liikmete asi üksikute ridadega tegeleda. Aga ma siiski tegelen, isegi mitte reaga, aga kuivõrd te taas kord ühes eelmises vastuses väga detailselt teadsite seda investeeringut, mis puudutas Võru lasketiiru, te ütlesite, et kuidagi see debatt on peetud ja sellega pole mõtet enam tegeleda. Küll teadsite ka detailselt seda, et Põlva lasketiir ootab aastakümneid investeeringut ja millegipärast eelarves sinna raha ei leitud, küll aga leiti Võru uue lasketiiru ehitamiseks. Kas teile on teada, kuhu see lasketiir tuleb, täpselt mis otstarbeks, kellele ja mis see täpselt tähendas, kui te ütlesite, et see debatt on peetud? Kas see on Siseministeeriumis teie teada olnud pikalt investeeringut oodanud rida või sinna äkitsi tekkinud?

Ma ikka soovitan proovida ausust. See, kuidas te hakkasite seda küsimust, see häirib väga, et te panete mulle sõnu suhu. Seda, et Riigikogu liikme asi pole konkreetsete ridade vastu huvi tunda, ei ole ma öelnud. Ärge huupi tsiteerige. Ma olen rääkinud sellest, et seadusandja asi ei ole muuta konkreetse asutuse mingit üksikut kulurida. See on teine asi. Ma põhjendasin sellega eelarve lisasid. 

Aga mis lasketiiru puutub, siis ma möönan seda, et minu kui ministri jaoks on see vaidlus läbi. Riigikogu võib seda edasi pidada. Ma möönan, see on olnud ebaproportsionaalne, mida seal Siseministeeriumi haldusalas on tehtud. Minu arust oleks võinud ja me vaidlesime ka valitsuses pikalt, ma natuke peegeldasin lihtsalt seda juba toimunud meie vaidlust, mis meie vahel on lõppenud, aga mis ei pea lõppema üldiselt. Üldiselt ma olen kiitnud selle valitsuse töövõimet ja sinna juurde lihtsalt kuskil poetanud, et natuke seda vorstikauplemist oli ka seekord vähem, kui on kuulda tavaliselt. Aga ma respekteerin seda lõpptulemust ega lähe seda, ei kommenteeri seda rohkem. Aga kommenteerija oli siseminister ise, kes omistas mulle julgeolekust mittehoolimist, et tema teab seda. Vaat see oli häbematu. Ma ei ole selliste asjadega, sellise suhtlusviisiga nõus.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Jürgen, ma sinuga ei nõustu selles mõttes, et põhiseadus ütleb, et Riigikogu ikkagi võib muuta eelarve kuluridasid, ja kui hea kolleeg tahab üksikkulu kallale minna, siis tal peaks see võimalus justkui põhiseaduse järgi olemas olema, aga seda võimalust väga ei paista. Siin kõlas hiljuti debati moodi arutelu ühistranspordi osas. Olukord oli selline, et regionaalminister tuli rahanduskomisjoni ja ütles, et tal oli kärpeülesanne ja ta täitis selle. Ühistranspordi rahastust oli vähendatud. Aga samal ajal ta seda leppis kokku valitsusega, et rahastus tegelikult suureneb. Aga eelarves on väiksem summa. Jürgen, jälgi seda mõttemängu. Ja kuidas sa arvad, et Riigikogu liige võib midagi muuta olukorras, kus riigieelarve ei vasta reaalsele olukorrale, kus ta tegelikult ei tea, palju selle ühistranspordi peale kulub?

Aitäh! See küsimus oli jälle ehitatud valele, sest mina ei ole öelnud, et Riigikogu liige ei või konkreetsete eelarveridade vastu huvi. Mitte midagi sellist ma pole öelnud, aga te tuletasite kogu küsimuse sellest. Kui see puudutas dotatsiooni, siis see on piisavalt oluline summa. Riigi poliitikat Riigikogu liige peabki huvi tundma ja õnneks tunnebki. Aga minu seletused sellele, see oli seesama dotatsioon, mida siin Aivar Kokk rääkis, minu seletused olid sellele, et see on olnud pikka aega tehniline lahendus, kus broneeritakse dotatsiooni prognoos valitsuse reservi ja väljamaksed tehakse vastavalt kulu täpsustusele. See on ka muudes sihtotstarbelistes reservi artiklites olnud sedapidi. See on olnud tõenäoliselt ka selle valitsuse ajal, kuhu kuulus ka Keskerakond, siin ei ole mitte mingisugust muudatust. Üks esimesi asju muide, kus ma jäin kõhklema allkirjastamisel, oli just nimelt selle dotatsiooni väljalaskmine. Meil oli ettekujutus, et dotatsioon siiski selle aasta eelarve kohapealt, mitte järgmise aasta, aga siiski ta oli. Ma püüdsin aru saada, kuidas on käitutud ja mis praktikas on, et ma pean pimesi siis seda raha välja kuulutama, et kas ei oleks mõistlik hoopis kärbe teha seal kohe ära. Aga järele mõeldes ma selle allkirja andsin, sest see puudutab juba vastu võetud eelarvet ja see eelarve täitub üldiselt ootuspäraselt, sealhulgas püsib ka eelarvereeglite piires, vähemalt Maastrichti piires, tänavuse aasta eelarve.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul ei olnud tõesti kuidagi eesmärk teid solvata või valetada ja selles mõttes ma täpselt seda silmas pidasin, mida te ütlesite. Ma tõesti eksisin, kui te ütlesite, et te üksikuid eelarve ridu vaatate. Tõesti, tegelikult ma pidasingi silmas seda, mida te tõite vastuses, et üksiku ametiasutuse üksikuid ridasid ei peaks parlamendis ringi tõstma. See oli see näide, mille kohta ma küsisin. 

Ma ise olen küll parlamendis juba mitu koosseisu olnud, aga te olete veel kogenum ja õige mitu korda rahandusministri ametit pidanud. Ja see näide, mida ma tõin, see, ma arvan, ei ole üksik näide selles eelarves. Kas teil oleks võimalik mind aidata, kui ma parlamendi saadikuna tahan teha ettepaneku Võrule eraldatud vahenditest tõsta see Põlvale, kes ammu neid investeeringuid ootab, siis millist rida ma peaksin muutma? Ja kuna eelarves seda rida konkreetselt olemas ei ole, mis summa sinna täpselt on planeeritud? Kuidas parlamendi saadikul oleks seda võimalik teada saada? Ja kui te siin praegu seda öelda ei saa, siis äkki on teil võimalik või mõnel ametlikul mulle see täpne info edastada, mis summa ja millist rida ma peaksin otsima, ja teiste investeeringutega samuti? 

Jah, mul on üsna ähmane mälu selle koha pealt, kus see raha paikneb. Ma praegu ei hakka pingutama selle sõnastamisel. Kuid kõigis nendes plaanides tõepoolest tasub abi küsida ministrina, mina küsin ka ametnike abi, kas ma saan mingit rida muuta seal või kusagil mujal. Lasketiiru nimetamine minu arvates on suure tõenäosusega eelarve lisas. See tähendab selline poolseaduse pilti, kus sa muudatusettepanekuid võid teha ja see ei ole seletuskirja muutmine, vaid see ongi seaduse pildi. Aga kuidas ta täpselt transformeerub sellesse, vist ei ole tegemist asutusega, aga selle valdkonna eelarvesse, lõppotsuse saab teha ka valitsus. Kas ta muudab seda või mitte. Nii et kui te tahate ümber tõsta, siis tuleme appi ja teeme. Muidugi, ma ei tea Põlva lasketiiru ja võrrelda seda plaani nii täpselt, ma lihtsalt tean, et Põlvas on investeeringut ootav investeeringut ootav mastaapne rajatis olemas. Võib-olla vastab siseminister selle peale või pädevad asutused, et tal on see või teine piirang, miks seda ei saa teha. See on, ma arvan, et erialainimeste vastata. Aitäh!

Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete vabaturu fännid. Miks te raiskate sadu miljoneid roheenergia toetamiseks?

Aitäh! Vaba turg on fiktsioon, tänapäeva maailmas vaba turgu ei ole. Vaba turg on põlismetsas ainult. Igal juhul ma seda sõna ei kasuta ja ma ei ole selle kasutamise fänn, vaid vastupidi, ma tahaks ka ühele meie oma kolleegile valitsuses ette heita seda, kuidas ta seda presenteeris ühes uudistesaates. Ei, vabaturgu meil ei ole. Vaba turg on ideaalmudel ja piirangud alati seda muudavad. 

Mis rohelisse puutub, siis üks põhjus, miks ei saa ainult nähtavate kulude või käegakatsutavate tulude või kulude järgi majandusotsuseid enam teha, on see, et tagajärjed on vähem käegakatsutavad kui see hüve, mida inimene kiiresti kätte saab, ja kaasnevad kõrvalmõjud võivad olla katastroofilised, kuigi mugav on teha. Kõige lihtsam näide on see, et me ei raiu linnapuud maha selle pärast, et sealt on lähem võtta. Aga need näited on palju tõsisemad veel. Keskkonnahoid, keskkonnamõjude kandmine ka hindadesse – see on selle tänapäevase ühiskonna üks aade. Kahju, et neid tänapäevaseid ühiskondi on väljaspool Euroopat vähe.

Siim Pohlak, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Küsijad on täna korduvalt viidanud sellele, et eelarve läbipaistvus väheneb järjest enam, erinevate MTÜ-de ja muude sihtfinantseeringute kohta enam eelarvest õieti andmeid ei leia, et sisuliselt on see nagu üks suur paberi raiskamine, lihtsalt see suur pakk. Vähem läbipaistvus tähendab suuremaid korruptsiooniriske. Ma küsin siis nii, miks te ei ole selles eelarves näinud ette täiendavaid vahendeid korruptsiooniriskide vähendamiseks või korruptsioonivastaseks võitluseks. Miks sa sellega ei tegele?

Ma ei oska sellele vastata, see on abstraktne küsimus. Ei ole sellist rida eraldi. Kuritegevuse vastu võideldakse, korruptsiooni vältimiseks on omaette reeglid, korruptiivsete sidemete, huvide konflikti vältimiseks on omaette reeglid. Aga jah, ta ei ole võib-olla välja toodud eraldi reana. Ma ei tea, mis ma vastan. 

Aa, vastamisvääriline on kindlasti see etteheide, et kuskil nagu sihtasutusi ei ole mainitud. Tegelikult võimalik on, et mõnes vastuses unustasin ära, kuna need on nii mitmeharulised, seda küsimust puudutada, küsimused on nii mitmeharulised. Sihtasutuste koha pealt mulle on kinnitatud ja kirjalikult isegi, et sihtasutuste kajastamine selles eelarves on parem kui eelmistes. Kogu aeg on kajastatud või konkreetselt on kajastatud need sihtasutused, kus on teada rahastus, aga üldnumbrina, üldnäitajana kuidagi on kajastatud see osa sihtasutuste toetamisest, mille täpne summa sõltub või selgub ja adressaat selgub alles taotlusvoorudes. Nii et ma usun, et see täpselt nii on ja et see vastab ka sellele, mida Riigikontroll on meile soovitanud, et teeme eelarvet kogu aeg läbipaistvamaks. Aga mida läbipaistvamaks me teeme, seda paksemaks ta saab ja seda õnnetum on ikkagi kogu aeg Riigikogu ja kogu maailm, et ta ei suuda sellest läbi näha. Noh, ma ei tea, tugevamat valgust.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma võtsin lahti selle seaduse § 1 toodud kulude detailsema jaotuse asutuste majandusliku sisu järgi. Ja kuna me julgeolekust räägime ja riigikaitsest, siis ma hakkasin uurima, et kuna meil väga palju on vabatahtlikkuse peal, et Kaitseliitu tugevdada, et leida selline rida nagu Kaitseliit. Ma eeldan seda, et see asub Kaitseministeeriumi haldusalas. Aga millegipärast ma ei leidnud seda rida, Kaitseliit. Sinna planeerides juurde või võimekust juurde andes, millise rea peale tasuks nagu panustada või mis programmi tegevuste all võiks olla Kaitseliidu tegevused?

Jah, ma arvan, et sellised ülesotsimise küsimused käivad lühikese aja jooksul mulle natuke üle jõu, aga kindlalt on ta nii selles kulupõhisuse osas kui ka programmipõhises osas loogiliselt leitav. On selge, et Kaitseliit ei ole mingisugune sõltumatu organisatsioon, ta allub üldisele sõjalisele juhtimisele, planeerimisele. Ja väga ei pea muretsema, et tema jaoks ei ole eraldi peatükk lihtsalt leitav. Raha kasutajad, eelarve rakendajad leiavad ta kindlasti kohe üles ja teavad. Ma peaksin natuke otsima. Võib-olla ma, kui olen saanud otsida, siis ütlen.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te väitsite eelarve eelnõu ettekandes, alguses oma selles kõnes, et Eesti inimeste pangakontod muudkui paisuvad ja vaba raha hulk kasvab hoiustel. Kas teil fakte ka on, mis sellist huvitavat mõttearendust kinnitaksid? Kui tänavatel inimestega suhelda, siis kuuleb järjest enam, et valitsus on Eesti majanduse peenelt öeldes pimedasse kohta keeranud, et kõigil on raskem. Miks Eesti inimestel ja ettevõtjatel praegu on siis majanduslik kindlustunne halvenenud, vajunud Euroopa viimaste sekka, kui asjad on hästi ja vaba raha hulk pangakontodel muudkui paisub, nagu te alguses väitsite oma ettekandes? Äkki te natuke selgitate seda, millistele andmetele te tuginete.

Ahah. Ma tuginen loomulikult andmetele, ma käi tänaval inimeste käest küsimas, kas teil suurenes see rahahulk. Ei ma tuginen ikkagi üldistatud andmetele, statistikale. Need ütlevad mulle, et Eesti inimene säästab, vaatamata sellele, et teine pensionisammas lasti laiali ja see säästumäär vahepeal langes, ta siiamaani ju annab paarsada miljonit siis nii-öelda vaba raha, millest küll osa jääb arvetele. Aga üldjoontes jah, eestlane on, reageerib minu tähelepanu järgi, mida ma praeguse kõige värskem statistikaga ei hakka toetama, sest mul ei ole seda, erinevalt näiteks leedukast reageerib ebakindlusele säästmisega, ostab vähem. Jaekaubanduse probleem, probleeme on mitu, aga üks on nimelt see, et eestlaste hoiused kasvavad. 

Ma ei tea täpselt, millist minu lausetest te tsiteerisite. Siin vahepeal oli heliauk, te natuke ei rääkinud, aga äkki te mõtlesite seda kohta, kus ma ütlesin, kasutatav raha. See on see näitaja, millel lihtsalt lühikest terminit ei ole, aga ma pidasin silmas seda, et vaatamata sellele, et see maksuküüru säilimine teeb järgmine aasta tagasilöögi reaalpalgas, et isegi natukene väheneb, kuigi ta on kaks aastat väga tõhusalt kasvanud, siis seda kompenseerib inflatsioonist kõrgem pensionikasv ja seda kompenseerib ka euribori langus. Paljud palgasaajad siiski on, küll mitte kõige vaesemad, aga siiski on sõltuvad euriborist ja sellega neile jääb üksjagu raha kätte. Praegu räägitakse isegi euribori kukkumisest kahele ja poolele tuleval aastal, aga ta oli ju üle nelja. See kõik on näiliselt tühine summa, aga pere eelarves võib see olla täiesti tuntav ja see raha osaliselt läheb kindlasti ka tarbimisse. Nii et kasutatava raha teemal lohutus oli seotud euribori ja pensioni kasvuga. Halb uudis olid tagajärjed reaalpalgale sellest, et me maksuküüru ühe aasta veel alles hoiame.

Kuna Siim Pohlaku küsimuse 20 sekundit ei olnud kuulda, minister juhtis sellele tähelepanu juhatajale, palun mikrofon korra tagasi Siim Pohlakule, et küsimus algaks uuesti.

Jah, ma hästi lühidalt siis võtan kokku veel küsimuse: kas siis inimeste käes seda kasutatavat raha on siis nüüd rohkem või ei ole?

Me räägime järgmise aasta eelarvest. Järgmine aasta kasutatavat raha statistiliselt on pigem rohkem Eesti prognoosi, Eesti Panga prognoosi järgi, kus negatiivne, vähendav osa on maksuküür eelkõige, aga mõningane ka teiste maksude tõus, aga maksuküür domineerivalt, ja positiivne pool on euribori langus, mis nii liisijatele kui ka laenuklientidele annab leevenduse väljamaksetes. Ja pensionide reaalkasv on teine asi, pensionid kasvavad, nendel on ka see tulumaksuvaba miinimum suurem ja maksuküür neid enam ei koti.

Debatt laieneb. Mart Võrklaev, palun!

Maksuküür ei vähenda nende …

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima kolleeg Henn Põlluaasa küsimus, kes tundis muret, kas riigieelarve seaduses ikkagi kohaliku omavalitsuse toetus- ja tasandusfondi valem on sees. Ja ma tahtsingi küsida, eks te saate kinnitada, et riigieelarve teksti §-des 3 on tasandus- ja toetusfondi valem kenasti olemas.

Ma ei julge teiega vaielda. Te olete niivõrd kogenud omavalitsustegelane, et ma jään kindlalt alla, peale selle, et te olete kauem rahandusminister olnud viimasel ajal, minust igal juhul nobedam andmete leidmisel.

Suurepärane! Arvo Aller, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et Kaitseministeeriumi all on Kaitseliit, aga mina ei näinud seda ei siin seaduse tekstis, seletuskirjas. Ju siis ta kuskil seal ikkagi on. Aga ma võtsin seaduse lahti, selle numbrilise osa. Meie kurikuulus Rail Balticu arendus, mis ütleb, et meil on 13 miljonit sinna planeeritud. Siin oli juttu, et seda raha on nagu rohkem. Kas siin ees numbriliselt ei olegi kajastatud Euroopa Liidu toetused või mis iganes juurde tulev raha või on see seletuskirjas kuskil seal eraldi? Minu arust kõik peaks kajastuma siin ees tabelis ja riigieelarve seaduses, kus on numbriliselt ära näidatud, kui palju läheb Rail Balticusse. Siin on näidatud 13 667 000.

Rail Balticu teemal langetas valitsus lausa konkreetse otsuse ja kindlasti on see siin kuskil olemas. Ma lihtsalt ei julge raisata aega siin otsimisele. Uskuge mu sõnu, aga uskuge seda, et kui te tahate, siis teile saadetakse nii Kaitseliidu kulu täpne koht kui ka CO₂ oma. Usaldage, aga kontrollime.

Kena lõpp debatile. Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli tutvustama arutelu juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid, rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Andrei, pead veel ootama.

Tere õhtust, head kolleegid! Jürgen tutvustas eelnõu juba väga põhjalikult, seetõttu ma eelnõu sisusse väga pikalt enam ei süvene ja annan ülevaate Riigikogu komisjonis toimunud aruteludest. Ja nüüd oktoobrikuu jooksul tutvus Riigikogu rahanduskomisjon eelarvega kokku kuuel istungil. Osalesid kõik ministrid ja lisaks kutsusime veel Riigikantseleist Taimar Peterkopi. 1. oktoobril olid rahandusminister Jürgen Ligi, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, siseminister Lauri Läänemets, välisminister Margus Tsahkna, taristuminister Vladimir Svet. Ja kui nüüd vahepeal öelda selle kuulsa või selle eelarve nagu teemaks kujuneva Võru lasketiiru kohta, siis tõusetus tõesti 1. oktoobri istungil kuidagi nii, et keegi oli näinud Facebooki postitust, et siseministri erakonnakaaslane veidi kiitles oma Facebooki kontol, et tema tõi Võrru 9 miljonit eurot, ja selle kohta päriti lähemalt ka 1. oktoobri istungil ja Lauri Läänemets kinnitas, et Võrru ehitatakse lasketiir ja taktikahoone Politsei‑ ja Piirivalveameti ja Päästeameti ühishoone kõrvale. Detailplaneering on tehtud, maksumus 9 miljonit eurot. Tegemist on siselasketiiruga, kus on politseile vajalik laskeulatus 270 kraadi. Lisaks saavad nimetatud hoonet kasutada päästjad, politseinikud, abipolitseinikud ja kiirreageerijad. Ma arvan, et kui te panete sõnaotsingusse riigieelarve seletuskirjas "Võru lasketiir", siis see ei pruugi sealt välja tulla. Ja siis tuli välja, et riigi valitsuse reservis on selline sihtreserv laiapindseks riigikaitseks ja valitsuse reservist, siis hiljem eraldatakse Siseministeeriumile see summa. Nii et võib küsida, kas see nüüd päris korrektne käitumine on.

Ja 7. oktoobril osalesid haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur, 8. oktoobril Erkki Keldo, Yoko Alender, Riina Sikkut, Signe Riisalo. 10. oktoobril osales taas rahandusminister Jürgen Ligi, 14. oktoobril kultuuriminister Heidy Purga, 15. oktoobril regionaal‑ ja põllumajandusminister Piret Hartman ja riigisekretär Taimar Peterkop, nagu ma juba ütlesin. Arutelud olid detailsed, tunnist ajast kippus väheks jääma. Küsisime andmeid ka aasta algul üle kantud 2023. aasta jääkidest. Saime argumendid ja põhjendused, miks need üle kanti ja kuidas neid kasutatakse.

Komisjon langetas 10. oktoobril ka menetlusotsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna. See oli konsensuslik otsus. Ettepanek esimene lugemine lõpetada, selles konsensusele ei jõutud. Poolt oli 6: siinkõneleja, Tanel Kiik, Aivar Kokk, Maris Lauri, Marek Reinaas, Aivar Sõerd. Vastu oli Andrei Korobeinik. Erapooletuid ei olnud. Konsensuslikult otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Ja ma võib-olla siis … Aa, nii palju peab veel ütlema, et kui täna esimene lugemine lõpetatakse, siis vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva, see tähendab … Kui esimene lugemine lõpetatakse täna, on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 30. oktoober kell 17.15.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma kohe alguses tekitan intriigi, ütlen, et keskfraktsioon seda eelnõu ei toeta ja järgmise aasta riigieelarve poolt kindlasti ei hääleta. Kindlasti oleksid sama meilt ka väga paljud Eesti inimesed.

Küll üks hea kolleeg teisest opositsioonierakonnast ütles, et peab eelarvesse süvenema. Ja siis võib-olla ma toetaks seda täpselt nii, nagu tema tegi. Aga ma süvenesin ja ma kindlasti mitte mingil juhul ei saa seda toetada. Ja sellel on hästi mitu põhjust. Esiteks, see eelarve külvab vaesust. Meil on niigi riigieelarvest puudu paar miljardit, need ei ole paar orava pähklit, vaid see on väga suur summa, mille leidmiseks Reformierakond üritab võtta raha just kõige vaesemate käest. Pensionärid, kes kaotavad niinimetatud julgeolekumaksu tõttu 15 eurot iga kuu. Annely küll ütles, et nad ei panegi seda tähele, aga reaalselt, kui sa küsid tavalisi pensionäri käest, kas ta paneb tähele, et tal on pension 15 eurot vähem, siis ta kindlasti paneb tähele. Tudengid kaotavad stipendiumit. Omavalitsused, nagu hea kolleeg Henn Põlluaas ütles, tegelikult kokkuvõttes kaotavad väga erinevates kohtades. Vaimse tervise abi võetakse ära, igasugused kohustused tulevad juurde, aga rahaline kate sellele tegelikult kaasa ei tule. 

Ja selle asemel, et võtta raha vaesemate käest, on koalitsioonil olnud mitu palju paremat valikut. Pangamaks, mis tooks eelarvesse pool miljardit ja soodustaks pangandussektoris töökohtade loomist Eestisse. Riigisektori vähendamine, mis tooks eelarvesse 300 miljonit, selle asemel et lükata see väljamõeldud maksuküüru kaotamine aasta võrra edasi, oleks võinud selle lihtsalt ära unustada. Astmeline tulumaks oleks toonud veel paarsada miljonit, selle asemel et … eelarve lasta poole miljardiga jälle miinusesse.

Reaalselt on tõepoolest väga positiivne, et kõik ministrid käisid rahanduskomisjonist läbi, aga see ainult süvendas seda mõtet, et eelarvega on väga tõsised probleemid. Esiteks, me nägime seda, et riigisektor tegelikult ei kavatsegi ise raha säästa. Tasub meenutada näiteks kultuuriministrit, kelle vastutusvaldkonnas on teatrid ja muuseumid, kes kaotavad 4–5% järgmise aasta rahastusest, aga Kultuuriministeerium ise koondab ühe inimese. Ja see on suurusjärgu võrra väiksem säästmise protsent võrreldes kõige nõrgematega, teatritega, muuseumidega. 

Sotsiaalministeerium täpselt samamoodi võtab teatud eelarverea, kus on 10 000 perenõustamist, aga enda personali kallale ei lähe. Rahandusminister vastas minu küsimusele selle kohta, kas Rahandusministeerium kavatseb rakendada automatiseerimist selleks, et vähendada enda personali, ja see vastus oli väga lühike: ei kavatse. Endiselt teevad tublid ametnikud rutiinset tööd, mida erasektoris ammu teeb tehisintellekt. Aga pole ka ime, sellepärast et Eesti riigisektor on tehisintellekti investeeringute poolest kolmas Euroopa Liidus altpoolt. 

Teine suur probleem on kindlasti see, kuidas seda eelarvet esitati. Isegi Annely, kes, ma usun, luges kõik need 700 lehekülge läbi, ei saanud sellest eelarvest lõpuni aru. Ja pole ka ime, sellepärast et seesama näide ühistranspordist, millega me alustasime …

Ja võtaksin kolm minutit veel. (Juhataja annab.)

… näitab seda, et me tegelikult ei saagi eelarve koostamises kaasa rääkida. Selles paksus raamatus on kirjas üks number, mis erineb reaalsest olukorrast pea kaks korda. Eelarve väidab, et ühistranspordi peale on mõeldud dotatsioon 10 miljonit. Reaalselt on see summa 18. Ja seal sees on nii bussid, rongid kui ka näiteks taristu väljaehitamine. Nii et Riigikogu liikmetel tegelikult puudub võimalus eelarve koostamisel kaasa rääkida. Aga kõige hullem on see, et ka valitsus tegelikult ei oma seda täit ülevaadet. Ja see on ka üks põhjus, miks Eesti riigi juhtimine on viimastel aastatel nii kehvas seisus olnud. 

Keskfraktsioon on teinud ettepaneku, et eelarve peab olema detailsem, et iga kulu, mis ületab poolt miljonit, peab olema lahti kirjutatud. Ja ma väga loodan, et see eelnõu jõuab rahanduskomisjoni võimalikult kiiresti. Sellest võidavad tegelikult kõik, sellepärast et läbipaistev eelarve tegelikult aitab ka valitsust, kes vähemalt saab enda kuludest mingitki ülevaadet. 

Kokku võttes ma väga loodan, et lisaks heale kolleegile, minule, Annelyle ja veel mõnele ka teised Riigikogu liikmed loevad selle dokumendi läbi. Siin vahepeal see debatt rahandusministriga võib-olla ei olnud kõige konstruktiivsem. Ta alustas küll väga optimistlikult, rääkis sellest, kuidas prognoosid näitavad, et elu läheb paremaks, aga lõpus selline negatiivne taust võib-olla prevaleeris. Ja ma usun, et kui igaüks teist süveneb sellesse, mis on riigieelarves kirjas, siis see riigieelarve teie toetushäält ei saa. Siis on meil lootust, et me alustame seda arutelu tühjast lehest ja see kolmeaastane majanduslangus lõpeb üks kord ja täna, olukorras, kus me oleme majanduslanguse pikkuse poolest maailmas teisel kohal, jääme alla ainult Haitile, me ei jõua esimesele kohale järgmisel aastal, vaid saame päriselt majanduskasvu, mitte sellise väljamõeldud majanduskasvu, mida presenteeris meile rahandusminister, vaid sellise majanduskasvu, mis jätab raha Eesti inimeste taskutesse. 

Nii et ma teen keskfraktsiooni nimel selle eelnõu katkestamise ettepaneku ja ma palun teie toetust sellele ettepanekule. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Et Keskerakond väga ei muretseks, siis Isamaa Erakond teeb ka ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga kahju, kui endine komisjoni esimees ei vaata, kuidas tegelikult aastaid on komisjonis otsuseid tehtud riigieelarve saali saatmisel. Nii et võid seda jälgida ja poliitikat teha. Kui ise komisjonis ei ole, siis tuleks tulla komisjoni ja olla komisjonis ja teha siis poliitikat, mitte teha poliitikat ajakirjanduse veergudel, ise mitte komisjoni tööst osa võttes, ühtegi küsimust esitamata. 

Aga räägime sellest eelarvest. Nii pimedat ja musta eelarvet pole mina näinud. Mul on ääretult hea meel, tahan kiita komisjoni esinaist, kes on seda riigieelarve arutelu hästi juhtinud. Ja tahan kiita endist rahandusministrit Mart Võrklaeva. Me ei räägiks täna mitte kuidagi ühistranspordinumbrist, kui Mart ei oleks pööranud tähelepanu, et kuulge sõbrakesed, et siin on 6 miljonit miinust ühistranspordis, kui kärpeplaan on 10 miljonit. Aga tegelikult riigieelarves on arvestatud, et 18 miljonit peaks olema ühistransporditoetust. Ja siis vastab minister selle peale: ei, ei, ei, 30 miljonit on. Kui ma võtan valitsuse reservi read välja, siis seda 30 miljonit seal ei ole, seal ongi täna 18 miljonit. Keda me nüüd uskuma peame? Riigieelarves, kus ütlesite, et valitsuse reservist saaks anda sinna, on 18 miljonit, aga kuskil on kokku lepitud – ma ei tea, kus tagatoas – 30 miljonit ja minister kirjutab siia, et kärpeplaanis, kus tegelikkuses on ette antud 10 miljonit, et 6 miljonit tegelikult ei ole seal kärpeplaanides, ja siis jätab reservi veel kaks koma miljonit ja siis ütleb, et investeeringutes ma teile, sõbrad, ei ütle, mis seal 2,7 miljoni sees on. Ei saa ju kõiki katuserahasid ära näidata. Samas siseminister saadab oma investeeringute vastuse, paneb sinna peale pitseri "AK" ja jätab üle poole summast avaldamata. Regionaal- ja põllumajandusminister ütleb, et see on sisustamata. Ehk katuserahasid on siin, poliitilisi, nii palju. Me ei tea veel, kas Eesti 200-l ja Reformierakonnal on ka seal, me ei ole jõudnud nii kaugele, aga me kindlasti süveneme sellesse. Ja mul on hea meel, et komisjoni esinaine on nõustunud sellega, et me küsime kõiki neid küsimusi kirjalikult ministeeriumidest, ka valitsuse reservi, sest siin tegelikult on ju summa mitte 18 miljonit. Kui kõiki asju kokku võtta, siis on siin pea 200 miljonit. 

Kui enne küsiti, et kus koha peal see 9 miljonit on, siis on ta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite "laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste investeeringuvajaduste elluviimise" rea peal, ja seal on kokku 21,5 miljonit. 9 miljonist me juba teame. Aga kus ülejäänud, kas ka veel on – tegelikult seda me ei tea. Kuidas on võimalik? Ka mina olen olnud üks inimene ja siin kõik, kes on olnud vähemalt üks koosseis varem, siin on kõik katuserahasid jaganud. Ma olen ka peksa selle eest saanud. Seal on alati olnud selgelt, kellele mis summas, ja kui tundub ajakirjandusele, et pole õige, siis sa oled selle peksmise ära kuulnud, ja mul on hea meel, et ühe peksmise peale on üks korralik asi kusagil valmis saanud. Ja vaevalt, ma ei tea, mõned üksikud võib-olla on olnud, ennast sotsiaalmeedias käinud ennast kiitmas. Õnneks mõned poliitikud, kes esimest koosseisu on, nad kirjutavad sotsiaalmeedias kiiresti, millised oma piirkonna katuserahad tulevad, sest kohaliku omavalitsuse valimised tulevad ju. Järgmisel aastal on hea, kui saavad seal oma miljoneid öelda: jäin küll mõnest ametist ilma, aga selle eest tõin piirkonda 9 miljonit. Kas see on nüüd see suur lubadus? 

Palun kolm minutit. See suur lubadus, mis on koalitsioonilepingus Eesti 200 eestvedamisel, olen ma nii aru saanud, et katuserahasid ei ole. Noh eks noored poliitikud ikka arvavad, et ei pea olema seda, aga kui valitsuses juba ollakse mõni kuu olemas, siis tundub, et ikka hea, kui saab ikka kuskil oma valimisringkonda või omale kuskil ka toetuse teha, kas või MTÜ-dele, kas või koorilauljatele, kas või ükskõik millele. Täna ametlikult seda ei ole, aga me näeme tänase menetlemise ajal, et tegelikkuses vähemalt ühel erakonnal on, me oleme siin kokku juba lugenud, 16,5 miljonit, mida me oleme avalikustanud. Aga kindlasti me leiame siit veel, kui me siin mõned päevad saame eelarvet, on ju rahulikult [aega] 30.-ni muudatusettepanekuid teha. 

Aga nüüd see tekibki, sõna otseses mõttes muudatusettepaneku küsimus. Kui sul on eelarves ainult üks rida, 21,5 miljonit, ja kui me teame ainult sotsiaalmeediast, ja ka minister selle ütles meile komisjonis, et on selle rea peal ja number, siis kuidas me seda muudatusettepanekut teha saame? Ma näen, et Reformierakonnast enamus siin on öelnud, et see on väga halb, rahandusministriga eesotsas, ja ka eelmine rahandusminister toob küsimusi, et kuidas on võimalik … Ma näen noogutamist Eesti 200-st, näiteks palju parem oleks siit raha laulu- ja tantsupeole juurde anda, kooridele ja rahvatantsijatel juurde anda. Meilt küsitakse, et üle luu ja liha pidi olema 4–5% vähendamist, siis kultuurivaldkonnas, mis on riigieelarvest alla 2%, vähendatakse 10%. Loomulikult kultuuriinimesed on tagajalgadel, mina ka oleks. 

See eelarve arutelu on kurb see, et meil on ääretult kiire. See esimesele lugemisele saatmine ongi see, et kas sa saad tund aega, poolteist tundi. Anneli püüdis, ma arvan, väga hästi seda tundi aega, et kõik saaks küsida. Palju küsimusi jäi küsimata ja sa ei jõua ka, kui sul on viis ministrit tulemas, siis jääd kuskil hätta, ühel hetkel tahad küsida, aga siis on see tund läinud ja järgmine minister ootab ukse taga. Ma loodan küll, et rahanduskomisjon enne teisele lugemisele saatmist ei pane mitte seletuskirja, vaid me oleme korra üle elanud neid kohti, kui oli muresid, kohti, paneme eelarvesse need objektid kirja, mis tegelikult Riigikogu teab ja toetab. Mitte nii, et ühel hetkel kümneid miljoneid võidakse lihtsalt ministrite määruste või korraga laiali jagada ja siis saame kuulata sügisel. septembris-oktoobris enne kohalikke valimisi: mina tõin, mina tegin, nüüd on vaja valima tulla, siis ma toon jälle. 

Niikaua, kui see eelarve ei ole [läbinähtav] ja on Eesti inimestele väga kahjulik nende maksude tõusudega, mida on praegusel hetkel vaja ainult Reformierakonna valimislubaduste täitmiseks, siis Isamaa erakond, nagu ma ütlesin, rõhutan, me teeme ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi kutsuda.

Eesti 200 fraktsiooni nimel Marek Reinaas. (Hääl saalist.) Me sellest räägime mõnevõrra hiljem, me võtame ära kõigepealt need, kellel on võimalus läbi rääkida, ja siis kommenteerin ka vastusõnavõttu kui sellist.

Head Riigikogu saadikud! Kõigepealt ma tahan öelda, et ma siiralt loodan, rääkides katuserahadest, et Jõgeva kiriku katus ikkagi peab ja vihma kinni hoiab. (Naerdakse.) 

Aga räägime eelarvest. Mina arvan, et eelarve tegemine ongi selline protsess, kus otsitakse tasakaalupunkti. Meil on julgeolekuolukord, nagu ta on, ja me peame leidma seal mingisuguse punkti, kus need investeeringud, mida me teeme julgeolekusse, ennast päriselt ära tasuksid.

Teiseks, meil on päriselt vaja see riigirahandus korda saada – sel lihtsal põhjusel, et viimaste aastate jooksul, me ju näeme, mis tegelikult on juhtunud, kui meie maksutulud on 33% peal, siis meie eelarve kulud on 43% peal. 

Kolmandaks, see tasakaal peab olema ka kärpimises. Sa ei saa ju lõputult kärpida midagi, mida võib-olla ei ole a) võimalik kärpida, b) võib-olla see kõik mõjutab omakorda majandust ja seega see tasakaalupunkt peab olema ka majanduse poole pealt. ehk siis riigieelarve peab andma oma tõuke Eesti majanduse kasvule ja inimesed peavad hakkama saama. 

Eks selle tasakaalupunkti leidmine kõigi nende küsimuste koha pealt on keeruline. Ja Eesti 200 seisukoht on küll, mis puudutab seda eelarvet, et me oleme selle tasakaalupunkti leidnud või me oleme sellele väga lähedal. Ja ma proovin seletada, miks. 

Esiteks, riigieelarve on ju lõppude lõpuks nagu väikest viisi ajalooraamat. Kõik eelnevad otsused, eelnevad siinsamas Riigikogus vastuvõetud seadused kajastuvad riigieelarves moel või teisel, eelkõige kuludena, aga samuti tuludena. Ja eks seda riigieelarvet lugedes ja vaadates ja mõeldes, miks me seda kõike teeme, ongi võib-olla õige suhtumine sellesse eelarvesse. 

Ja see on Eesti 200 poolt olnud üks asi, mida me oleme alati öelnud, et see nulleelarve, mille Eesti 200 idee järgi praegusel hetkel on kolmes ministeeriumis jälle ellu viidud, ongi see, kus küsitakse, miks me seda teeme. Ja need kolm ministeeriumi on näidanud väga kenasti, et võib-olla see küsimus ongi olnud väga mõistuspärane. Võib-olla me teeme paljusid asju harjumusest, lihtsalt harjumusest, ja me isegi ei taipa küsida, mispärast me seda teeme. 

Okei, nendes ministeeriumides on toimunud kärped, aga on ka küsitud ausalt öeldes, miks me seda teeme. Ja see tähendab seda, et nii mõnedki teenused või nii mõnedki tegevused, mis praegusel hetkel seal riigieelarves võiksid olla, on jäänud tegemata. 

Ja ma arvan, et ministeeriumid peaksid rohkem küsima seda ja ma arvan, et see nulleelarve, kui ta jõuab ka järgmistesse ministeeriumidesse, võib olla üks väljapääs just nimelt sellesama rahanduse kordategemise mõttes. Ehk siis ära jätta tegevusi, millega riik võib-olla ei peaks tegelema, millega ta on harjunud tegelema, aga ei peaks. 

Siit on väga kohane jõudagi just nimelt n-ö kärpimiseni. Eesti 200 on alati öelnud: kärpimine hea, rohkem kärpimine veel parem. Sel aastal üle 120 miljoni on leidnud ministeeriumid kärpekohti. Aga ma arvan, et seal silmapiiril on veel võimalus, ehk siis kui sulle ministrina tundub, et sa oled jõudnud sinna silmapiirile, kus asub … 

Palun kolm minutit juurde. 

Kolm minutit juurde. 

… kus asub kärpimise serv, siis tasub kindlasti edasi marssida. Aga seesama küsimus "Miks?" võib-olla annab meile vastuse, miks me täna esimesel lugemisel hääletasime julgeolekumaksu poolt. Mitte sellepärast, et Eesti riigil oleks tarvis hirmsasti relvi osta või mingit laskemoona, vaid sellepärast, et põhimõtteliselt on muutunud Eesti kaitsedoktriin. Ja see tähendab seda, et me lähme meie idaohule vastu mitte niimoodi, et nemad tuleksid siit üle piiri, vaid me läheme sealt üle piiri. Ja see on väga oluline muutus kogu kaitsedoktriinis ja see on see, mille pärast me peame ostma teistmoodi relvi, teistmoodi relvastust ja ka seega investeerima sellesama 1,6 miljardit Eesti kaitsesse. 

Mis omakorda viib jälle mõtteni, mismoodi siis see majanduse tasakaalupunkt leida. Ma arvan, et on väga olulised kaks asja, mida praeguses eelarves on olemas. Esiteks, Eesti peab arendama oma kaitsetööstust ja meil on olemas selle kaitsetööstuse toetamiseks omad fondid ja meetmed. Ja teine asi, ma arvan, mis on selles eelarves väga oluline, on 160 miljonit eurot, mida siis pannakse suurinvesteeringute toetuseks. Lõppude lõpuks majandus on ettevõtjate teha, mitte meie teha siin saalis. Meie peame lihtsalt looma need võimalused ja ma arvan, selles eelarves on need võimalused loodud. 

Ja tulen tagasi sinna tasakaalupunkti juurde, et kas see eelarve vastab sellele, et see tasakaalupunkt julgeoleku, majanduse, hakkama saamise ja ka rahanduse kordategemise, kärpimise koha pealt on õiges kohas. Eesti 200 on siiralt veendunud, et me oleme sellele väga lähedal. Me oleme just nimelt sellest tasakaalupunktis, kus selle eelarvega on võimalik minna edasi järgmisel aastal, saavutada majanduskasv, saavutada julgeolek, olla kindlad, et inimesed saavad endaga hakkama. Ja jõuda ka sinnani, kus riigi kulud vähenevad: just nimelt bürokraatia, just nimelt selles teemas, kus võib-olla see king nii ettevõtjaid kui ka inimesi kõige rohkem pigistab. 

Seega Eesti 200 pooldab seda eelarvet, hääletab selle poolt ja soovitan palavalt ka kõigil teistel seda teha. Aitäh teile! 

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun!

Ma olen konstruktiivselt kriitiline alati. Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud rahandusminister, kui ta peaks distantsilt seda arutelu jälgima! Vaatasin selle riigieelarve seni kestnud kirglikku arutelu. Eks see näitab ka, et Eesti riigi käekäik, inimeste heaolu hoidmine, julgeoleku kindlustamine lähevad ühtviisi korda nii koalitsiooni‑ kui opositsioonisaadikule. Tõsi, arusaam õigetest valikutest ja võib-olla ka sellistest mõistlikest lahendustest mõnevõrra erineb, see on ka tavapärane. 

Ilmselt oleme sama meelt, et meie riigi ees  seisavad tõsised väljakutsed nii majanduses, sotsiaalvaldkonnas kui julgeolekuvaates. Kahtlemata tuleb nende lahendamise kõrval tegeleda ka riigi tulude ja kulude tasakaalu parandamisega.  

Laenu saab ja tuleb investeeringuteks targasti kasutada, kuid sellega ei saa pikemas plaanis katta jooksvaid kulusid. Järgmise aasta riigieelarve tulude kogumaht on teatavasti 17,7 miljardit eurot, kulude maht ulatub 18,2 miljardini. Sellele lisanduvad investeeringud 0,9 miljardi euro ulatuses. Tegelikult see tähendab, et kokkuvõttes on riigieelarve puudujääk circa 1,35 miljardit eurot ehk 3% SKP-st. Ja nagu me teame, siis majanduskasvu taastumine aitab ainult osa sellest puudujäägist tasandada. Seega tuleb meil ausalt tunnistada, et vajame tegelikult pikemas vaates ka lisatulusid, kuna sellises mahus kärbete tegemine pole realistlik ega ka mõistlik. 

Riigirahanduse puhul on palju räägitud lisaks kaitsekuludele ka just sotsiaalvaldkonna kasvavast eelarvest ning mitmed poliitikud ja arvamusliidrid ka meedias näevad just seal kokkuhoiukohti. Sotsiaaldemokraadid on selgel seisukohal, et Eesti sotsiaal‑ ja tervishoiusüsteemist ei ole võimalik kärpida. Vastupidi, need valdkonnad vajavad lisaraha. Eesti panustab mõlemasse neist märkimisväärselt vähem kui enamik Euroopa Liidu riike. Seetõttu oleme ka koalitsioonilepingus sõnastanud, et lepime kokku jätkusuutliku tervishoiu rahastusmudeli.  

Austatud kolleegid, meie ühiskonna kõige haavatavamad grupid – pensionärid, tervisemuredega inimesed ja lastega pered – ei ole kärpekoht. Eelmisel nädalal kirjutas Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak asjaliku artikli Eesti sotsiaalse kaitse näitajatest, tuginedes Euroopa Komisjoni analüüsile ja meie enda andmetele. Ta tõi välja, et oleme vanemaealiste suhtelise vaesuse ja tõrjutuse määraga Euroopa Liidus viimasel kohal. Nii et pensionide adekvaatsuse hoidmine, indekseerimine kui ka kogumine on võtmetähtsusega.  

Eesti sotsiaalsüsteem on viidatud analüüsi järgi seitsme riigi seas, kelle sotsiaalse kaitse näitajad on nii-öelda punases ehk keskmisest oluliselt halvemas seisus. Kõige haavatavamas olukorras on vanemaealised ja üksikvanemaga pered. Seetõttu ma kutsun üles lõpetama retoorilised rünnakud ja seisukohavõtud eakate ja laiemalt sotsiaalvaldkonna suunal. 

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kogukulu võib tunduda suur esmapilgul, kuid ühe inimese kohta on nii meie pensionid, sotsiaaltoetused kui tervishoiukulud tegelikult väga madalad. Seega ei ole jutt pensionide külmutamise vajadusest või kärbetest tervishoiusotsiaalvaldkonnas adekvaatne. Eesti pensionid on Euroopa Liidu riikide arvestuses niigi väikesed ning praegustel vanaduspensionäridel pole olnud võimalust teise või kolmanda samba abil lisaraha koguda. Samal ajal on kiire hinnatõus pannud just pensionärid veelgi keerulisemasse olukorda, kuna valdav osa nende sissetulekust moodustavad sundkulutused toidule, eluasemele ja kahjuks tihti ka ravimitele. 

Pensionide indekseerimine on pikaajaline kokkulepe, et kompenseerida eakatele elukalliduse kasvu. See on meie ühine vastutus vanema põlvkonna ees, kes on aastakümnete jooksul Eesti riiki üles ehitanud. Pensionide indekseerimisest taganemine lööks valusalt nii riigi usaldusväärsust kui ka pensionäride toimetulekut. Sotsiaaldemokraadid ei toeta pensionide kärpimist ega külmutamist ning pean väga oluliseks, et saavutasime koalitsioonis kokkuleppe, et iga-aastane pensionitõus on tagatud ka 2025. aasta riigieelarves ja järgmistel aastatel. 

Palun kaks minutit lisaaega. 

Kaks minutit lisaks. 

Head saadikud! Eesti maksukoormus tõuseb 2025. aastal 35,8%‑ni SKP-st, mis on 0,7% võrra kõrgem, protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Edasine kasv, edasine maksukoormuse kasv saab ja peab tulema eeskätt jõukama ühiskonnaosa arvelt. Maksukoormust on mõistlik tõsta 10–20%‑l ühiskonnast, kelle sissetulek ja majanduslik heaolu võimaldab senisest enam panustada ilma toimetulekus kaotamata. See ei ole kellegi karistamine, see ei ole kuidagimoodi jõukuse, ma ei tea, vastandamine. See on inimlik arusaam, et kõrgemalt on võimalik maksustada neid inimesi ja ettevõtteid, kellel on suurem võime panustada. 

Õiglane maksusüsteem, kus jõukamad annavad suurema panuse riigi toimimisse, aitab elavdada majanduskasvu ning tugevdada ühiskonna sidusust, vähendades sissetulekute ebavõrdsust. Eesti inimesed väärivad elu põhjamaises heaoluriigis, kus iga inimene tunneb, et riik seisab tema eest. Eriti oluline on see mitme samaaegse kriisi ajal, mil meie inimeste toimetulekut ja kindlustunnet on räsinud nii kiire hinnatõus, majanduslangus kui Venemaa sõda Ukrainas. 

2025. aasta riigieelarve sisaldab mitmeid kärpeid, mis paljudele meist ei meeldi. Igaüks meist näeks rahalisi prioriteete ja maksumuudatusi mõnevõrra erinevalt. Mina endise sotsiaal‑ ja terviseministrina olen eeskätt mures nende valdkondade pärast. Aga loomulikult, laiapindne riigikaitse on meie kõigi ühine väljakutse. See riigieelarve on poliitiline kompromiss, nagu kõik riigieelarved enne ja pärast seda ja kindlasti läheb ka siin Riigikogus menetluse käigus veelgi paremaks. Seekordne riigieelarve toob laiapindse julgeolekumaksu, mis on kindlasti samm õiges suunas, mõnes mõttes vältimatult vajalik, nagu mitmed kolleegid enne on öelnud. Ma väga loodan, et järgmine samm lähiaastatel saab olema astmeline tulumaks. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! No see maksutõusude eelarve viib Eesti majanduse veelgi tormisematele vetele, aga samal ajal kuulsime siit puldist rääkimas rahandusministrit, kes peaks justkui olema laevakapten, kes ei lase end mitte millestki häirida, kuigi olud lähevad majanduses järjest halvemaks ja ei kuula ta ka kellegi hoiatusi. Küsijad on rumalad, ebapädevad. Ma ei pea olema Igor Mang, et ennustada, et sellise ülbe juhtimisega jõuab Eesti riigilaev varem või hiljem karidele. Reformierakonna valitsused on kõik järjest läbi kukkunud. Me oleme seda näinud nüüd juba kolm aastat. Kogu selle maksuralliga on tekitatud totaalne ebakindlus ettevõtjates. See on kahjustanud Eesti kui investeeringute sihtpunkti usaldusväärsust ja kogu riigi majandust laiemalt.

Lisaks kodumaistele väikestele ja keskmistele ettevõtetele on Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 löönud jalad alt kõige nõrgematel ühiskonnagruppidel, võtate suurperedelt, võtate lastelt, võtate pensionäridelt, võtate puuetega inimestelt, kahjustate Eesti inimeste ostujõudu, toimetulekut. Aga samal ajal kohtleb valitsus siidkinnastes suurpanku, välismaist suur kapitali. Sellest ei soovita midagi kuulda. Pankade erakorralise kasumimaksu näol lasite käest võimaluse tuua eelarvesse juurde sadu miljoneid eurosid. Ja nüüd võtate seda raha käibemaksuga toidult, elektrilt, kütuselt ja teistelt esmatarbekaupadelt ja kodustelt emadelt.

Kus siin õiglane riigivalitsemine on? Üleüldine tarbijate kindlustunne on Reformierakonna poolt tüüritud Euroopas viimaste sekka, kuigi asjaosalised ise kangelt eitavad, et nende tegevusel majandusele üldse mingi mõju on. Nagu rahandusminister korduvalt väitis, siis valitsus ei saa ju majanduskeskkonda suunata. Ei saa suunata, aga mille eest te siis palka võtate, kulla riigirahanduse ja majanduse juhid, kui teist midagi ei sõltu, nendest poliitikatest, mida te ellu viite? Samal ajal usub valitsus, et suudab kliimat muuta. Aga elektri hinda ei suuda kontrollida.

Riik peab olema esiteks õiglane, peab ka näima õiglane. Otsige maksuraha sealt, kuhu see on kogunenud euribori kasvuga pankadesse ja välismaistesse suurkorporatsioonidesse, kes Eestist sadu miljoneid reklaamiraha maksuvabalt välja viivad. Ärge kottige väikeettevõtjaid, ärge tehke Eesti inimeste elu keerulisemaks! Ärge tootke uut bürokraatiat! Teie praegune poliitika ainult suurendab Eesti inimeste pettumust riigis ja seda ei suuda varjutada ka propagandaudu, mida Stenbocki majast toodetakse. Eesti inimestele jääb ainult soovida usku meenutada, et riik, see ei ole Reformierakond, et riik on palju enamat ja küllap see hirmus aeg ükskord otsa saab.

Igal juhul on kindel, et see eelarve viib Eesti majanduse veel keerulisemasse seisu, kui ta täna on, sisaldab rohkelt arutut raiskamist alates erinevatest ideoloogilistest MTÜ-dest kuni sohu jooksnud Rail Balticuni, aga samal ajal vähendatakse ka eelarve läbipaistvust, korruptsiooniriskid suurenevad, aga korruptsiooni vältimiseks ja korruptsiooniga võitlemiseks täiendavaid vahendeid ette ei nähta. Ja kõik see vähendab nii kodanike kui ka investorite usaldust Eesti riigi, Eesti majanduse vastu ja tõstab hindu, teeb elu keerulisemaks. Mitte kuidagi ei saa toetada sellist tegevust ja annan käesolevaga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt üle tagasilükkamise ettepaneku maksutõusude eelarvele. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Head kolleegid! Korras riigirahandus annab kindluse kasvuks. Suuri laevu pööratakse aeglaselt, veelgi enam, kui pöörate liiga kiiresti, pöördub kummuli. Korras riigirahandus ei tähenda ilmtingimata, et eelarve positsioon on nullis või ülejäägis. Korras riigirahandus tähendab seda, et me teame, kuhu raha kulub, suudame rahastamisotsuseid teha ning neid ellu viia. Korras riigirahandus tähendab, et me täidame eelarve baasseadusega endale seatud ja Euroopa Liidus kokku lepitud reegleid. Korras riigirahandus tähendab, et me suudame laene teenindada, siis me oleme usaldusväärne partner teistele riikidele, ettevõtetele ja kodanikele. Korras riigirahandus tähendab ka, et me teame, mis seisus on majandus, millal reserve koguda ja millal kulutada. 

2018. ja 2019. aastal oli riigirahanduses hea aeg, oleks pidanud hoidma reserve. Aga toonane valitsus kulutas ja see oli viga. Järgnenud kriisid – energiakriis, COVID-kriis ja tuhanda kilomeetri kaugusel alanud sõda – vajasid uusi kulumeetmeid, mida meil ei olnud võtta reservidest. Eelarvepositsioon tuli lasta suuremasse defitsiiti, kui me oleksime tahtnud. 

Väärib rõhutamist, et nii 2022. kui ka 2023. aasta eelarvepositsioon mahtus Euroopa Liidu taaskehtestatud piiride sisse. Selles mõttes oli ja on riigi rahandus korras. Alates 2024. aastast võttis valitsuskoalitsioon eesmärgiks eelarvedefitsiidi vähendamise. Ka käesoleva aasta eelarve tulud kasvavad kiiremini kui kulud, nagu me kavandame arutusel oleva eelarvega järgmiseks aastaks. Ometi õhutab 2025. aasta eelarve majanduskasvu mitmel moel.

Nõustuda ei saa opositsiooni põhilise kriitikaga, et maksutõusud lämmatavad majanduskasvu. Tõsi makse kogutakse majandusest ühe miljardi võrra rohkem kui sel aastal. Seevastu plaanitakse majandust ergutavaid välistoetusi kasutusele võtta mahus 1,7 miljardit ning majandust ergutava toimega on ka eelarvekulude katteks võetav laen summas 0,7 miljardit. Riigi toetuste ja laenuga majandusse lisanduv raha on 2,5 korda suurem kui maksudega väljakorjatav. 

Majandus saab areneda välistoetuste mõjul. Eesti ettevõtete ekspordivõimet toetab endiselt võrreldes põhiliste sihtturgudega palju madalam maksukoormus ning lihtne ühetaoline maksusüsteem. Konkurentsivõime ja majanduse kasv on selle valitsuse prioriteet, mis peegeldub ka eelarves. Moodustatakse 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste suurprojektide ellukutsumiseks. Luuakse eeldusi suures mahus taastuvenergia turule tulemiseks. Riigikaitse vajaduste täitmiseks kasvatatakse omamaist kaitsetööstust 100 miljoni euro mahus. 

Kahaneva tööealiste inimeste arvuga riik peab panustama olemasolevate inimeste töökäte tootlikkuse kasvu, mistõttu nähakse ette raha teadus- ja arendustegevuseks. Sarnaselt sellel ja järgmisel aastal püsivad eelarves kõrgel tasemel kaitsekulud. Kaitsekulude osakaalult oleme NATO riikide hulgas esikolmikus, Poola järel ning USA ees. Me oleme NATO piiririik, ka kogu Eesti rahva majanduse kogutoodangust ei piisa meie agressiivsest naabrist üleoleku saavutamiseks. Me loodame, eeldame ja arvestame, et kaitsekulusid kasvatavad ka meie liitlased NATO-s. 

Riigi julgeolek on tähtis kõigile. Julgeolekukulude katteks tuleb koguda makse kõigilt. Seniks kuni laekuvad maksud, on mõistlik osta relvi ja laskemoona laenu eest, viivitamata, lastes eelarve selle võrra defitsiiti, võttes laenu ning seda hiljem kogunenud maksudest tagasi makstes. Ma usun, et avalikkus mõistab, tunnustab …

Palun lisaaega. 

Jah. Kolm minutit lisaks.  

Ma usun, et avalikkus mõistab, tunnustab ja peab õigeks valitsuse eelarve- ja riigikaitsepoliitikat koosmõjus. Sarnaselt sellel ja järgmisel aastal kasvavad sotsiaalkulud. Tänavu aprillist tõusis keskmine pension 10%. Järgmistel aastatel kasvab pension tõenäoliselt 5% igal aastal. 2028. aastaks prognoositakse esimesest sambast makstava keskmise pensioni suuruseks 937 eurot. 

Öeldakse, et pensionärid on Reformierakonnale tähtsad, seetõttu pensionid kasvavad. Tõsi, pensionärid on Reformierakonnale tähtsad. Me tahame, et meie kõigi vanemad oleksid meiega kaua ja elaksid hästi. Ainult esimesest pensionisambast pensioni saavad inimesed elavad aga suhtelise vaesuse piiril. Pea pooled pensionärid elavad suhtelises vaesuses ja neist, kes elavad üksi, elavad suhtelises vaesuses 80%. Reformierakond ei lase pensionäridel langeda sügavamasse vaesusesse. Seetõttu ei loobuta pensionide indekseerimisest. 

Teise pensionisamba lammutamine oli küüniline viga, enamus toonaseid sambalammutajaid jättis enda sambad alles. Tulevased pensionärid peavad silmas pidama, et riik suudab pensionäridele esimese sambaga tagada leiva, aga või ja sink tulevad leivale teisest ja kolmandast sambast. Riigieelarve üldisest kulu kasvust, mis on 3,5%, kiiremini kasvavad veel edasiantavad tulud valdavalt kohalikele omavalitsustele, Tervisekassale ja Töötukassale. Need ülekanded on kõige suuremas osas seotud kasvanud palkadelt kinni peetud ja makstud maksudega. Sellel ja järgmisel aastal elanike ostujõud kasvab. 

2025. aasta eelarve on kulude kasvutempo väikseim pärast finantskriisi. Kui arvata välja riigikaitsekulude kasv ja sotsiaalkulude kasv, kasvavad ülejäänud riigieelarve kulud vaid 1,9% ning sealjuures vähenevad tööjõu- ja majanduskulud. Järgmise aasta nominaalseks majanduskasvuks planeeritakse 6,4. Ja niimoodi hakkabki riigieelarve defitsiit tasapisi vähenema. Riigieelarve positsioon liigub õiges suunas, nagu me tahame, kindlalt ja juba teist aastat järjest. Suur tänu!

Suur aitäh! Hea kolleeg Henn Põlluaas, ma olen seisukohal, et niivõrd, kuivõrd esimesel lugemisel saavad osaleda läbirääkimistel üksnes fraktsioonid, siis ka vastusõnavõtu võimalus on fraktsioonidel. (Saalist öeldakse midagi.) Kuulake lõpuni, ma jään oma seisukoha juurde. Aga kuivõrd üks minu kolleegidest täna võimaldas vastusõnavõttu ka sarnastel läbirääkimistel kolleegile, kes ei olnud fraktsiooni liige, ja kuivõrd te olete nii kaua oodanud, siis teil on õigus vasturepliigiks. Palun!

Aitäh! Niivõrd halba ja läbipaistmatut eelarvet ei ole siia Riigikokku varem toodud. Ja kahjuks rahandusminister Ligilt me ka eriti palju midagi sisukat ei kuulnud. See-eest kuulsime, kui tark ja kõrgelt haritud ta on ja kui rumalad, tänitavad ja valetavad on küsijad. Lihtsalt piinlik! 

Tegemist on eelarvega, mida võib iseloomustada viie sõnaga: peale meid tulgu või veeuputus. Kärped on naeruväärsed ja tehakse täiesti valedes kohtades: võetakse peredelt, võetakse lastelt, võetakse pensionäridelt, võetakse arstiabi kättesaadavuselt ja nii edasi, ja nii edasi. Igalt poolt sealt, kus seda teha ei tohiks. 

Ja eelarve on pealegi rajatud täiesti ekslikule majandusprognoosile, justkui olukord paraneks. Seda räägitakse meil juba mitmeid aastaid, aga tegelikult läheb halvemaks ja maksutõusud vaid vaesustavad meie inimesi, ajavad ettevõtted pankrotti ja riigikassasse laekub, nagu oleme juba näinud, oluliselt vähem, kui prognoositakse. See on liivale ehitatud ja selle tagajärjed on katastroofilised Eesti rahvale. 

See eelarve vaid suurendab majanduslangust ja tõepoolest, siin nimetati seda küll maksutõusu ja majanduslanguse eelarveks, ja seda see on. Ja mis kõige kummastavam: tuli välja rahandusministri enda suust, et tema ei teagi sellist sõna nagu "majanduslangus" olevat, vaid negatiivne majandustõus on. See on väga iseloomulik, kuidas kõike püütakse pea peale pöörata. Ja tõepoolest, Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide Erakonna saadikud, kes siin on …  

Aitäh, hea kolleeg, teie aeg on otsas! 

 … ei toeta seda eelnõu.

Sulgen läbirääkimised ja luban väikse repliigi. Hea kolleeg, tegelikkuses vastusõnavõtu mõte on ikkagi nii-öelda teie enda seisukohti, kui on kasutatud või teie nime, oma vastuseisukohti esitada, aga tegelikult kasutati seda 99% ulatuses sõnavõtuks, mida tegelikult fraktsiooni mittekuuluvatel isikutel ei ole. Lihtsalt minupoolne märkus.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 513 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud ettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, samasisuline ettepanek, eelnõu 513 see esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame neid ettepanekuid hääletama. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulise ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 513 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15. Aitäh teile!

Head kolleegid, kuid sellega ei ole meie päev veel lõppenud. Seitsmenda päevakorrapunktina täna on meil Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu (500 SE), mille esimesel lugemisel tuleb ettekandjaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Hea Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kell on palju, püüan olla säästlik ja lugupidav teie aja suhtes. 

Kõigepealt, riigieelarvega seotud eelnõu, mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumiseks rahalisi vahendeid. Kuivõrd nende vahendite andmine on planeeritud toetusfondi, mis on eelmärgistatud ressurss, ehk et seda raha saab kasutada ainult eesmärgipäraselt vaimse tervise teenuste osutamiseks ja see vajab ka riigieelarves sätestamist, annab ta kindlasti juurde riigieelarvele läbipaistvust, et ei ole ka ministeeriumi eelarves selliseid summasid, mille kohta on keeruline seletuskirjast selgitusi leida. Olen tänast istungit pikalt kuulanud ja aru saanud, et see on ka üks eesmärkidest.

Kõigepealt, oleme andnud 21. aastast alates kohalikele omavalitsustele ja tervisekeskustele seda toetust. Ta on olnud väga erinevates summades: 21. aastal 400 000, 22. aastal 1,1 miljonit, 23. aastal 2,2 miljonit ja järgmisel aastal on planeeritud ressurss kohalikele omavalitsustele 1,5 miljonit selleks, et pakkuda teenuseid, mis on psühholoogiline nõustamine, erinevad teraapiad, sealhulgas pereteraapia, perenõustamine, vaimse tervise kriisinõustamine, psühhosotsiaalne kriisiabi, hingehoidlik nõustamine, grupiteraapia lastevanematele, kogemusnõustamine, aga ka leinanõustamine, loovteraapia, mänguteraapia. 

Eesmärk on pakkuda inimestele madala lävendiga kergesti kättesaadavaid teenuseid kodukoha lähedal, et vaimse tervise mured ei kuhjuks, kasvaks ega ei kujuneks välja ärevust, depressiooni või veel keerulisemaid, juba kliinilise psühholoogi poolt diagnoositavaid diagnoose ja seisundeid. 

Raha jaotatakse kohalikele omavalitsustele proportsionaalselt elanike arvuga. Minimaalne toetus kohaliku omavalitsuse kohta on vähemalt 6000 eurot, maksimaalne on kuni 96 000 eurot. Loomulikult me soovime saada tagasisidet ehk aruandlust selle raha kulutamise kohta. Tegemist on riigieelarvelise ressursiga, see peab olema kasutatud sihipäraselt ja otstarbekalt. Aga selle tagasiside teine pool on, et me soovime väga arendada vaimse tervise teenuseid riigis laiemalt ja et me teaksime, milliseid teenuseid inimesed kasutavad, millised teenused on missuguses kohalikus omavalitsuses kättesaadavad ja me saaksime paremini edendada madala lävendiga vaimse tervise teenuste pakkumist. 

Minu poolt kõik, olen valmis vastama küsimustele.

Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Eduard Odinets, palun!

Aitäh, proua minister, selle initsiatiivi eest! Siiamaani, nagu te mainisitegi, see oli projektipõhine ja omavalitsused, kus ka mina tegutsen Kohtla-Järvel, on sellest potist vahendeid saanud ja kümned, kui mitte sajad inimesed on tõesti abi saanud. Aga samas ka selles projektipõhisuses on see hea pool, et toetuse andja samal ajal ka usinasti kontrollib ilmselt ka teenuse kvaliteeti ja konkreetselt, mida tehakse. Nüüd see liigub kõikidele omavalitsustele läbi toetusfondi. Te mainisite küll, et kogute tagasisidet omavalitsustelt, mis nad teevad, aga mind huvitab, kas on läbi mõeldud see mehhanism, et see teenus oleks ka kvaliteetne, sest vaimse tervise puhul on see äärmiselt oluline, et see teenus on õige ja kvaliteetne ja professionaalide poolt teostatud, professionaale, nagu teada, ju ei jätku kõigile igale poole.

Aitäh! Me oleme püüdnud kohalike omavalitsuste soovil minimaalselt reguleerida kogu seda rahakasutust ja teenuste pakkumist, küll aga me oleme siis andnud loendi nendest teenustest, mida võiks pakkuda, ja kõikide nende teenuseosutajate puhul on eeldus loomulikult see, et nendel on vastav väljaõpe, kui nad teenust osutama hakkavad. See kindlasti on tingimus teenuse vahetu pakkuja jaoks.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Eduard Odinets sisuliselt küsis selle küsimuse küll juba ära, ma siis pisut täpsustan. See on jah hea initsiatiiv, see on vajalik initsiatiiv, väga tervitame seda. Aga spetsialistide puudus ja põud on üks põhjus võib-olla, mis ka vaimse tervise abi andmisel on takistuseks osutunud. Kas te olete paralleelselt mingisuguseid selliseid projekte pakkumas? Ja võib-olla ka üks väike tähelepanek, et tagasisidelehelt oli lugeda, et kõik kohalikud omavalitsused ei ole seda taotlenud ja nad ei oska seda teha. Kas te pakute ka seda abi, et nad saaksid seda aruandlust kas koostada, ei pea pärast trahvi maksma, mis iganes, et nad saaksid ka selle raha bürokraatiamasinast kätte?

Suur aitäh! Kõigepealt see, et meil on spetsialiste vähe, on tõsi. Aga kus meil spetsialiste napib, on tegelikult tippspetsialistid, ehk see püramiidi tipp: kliinilised psühholoogid, psühhiaatrid. Ja selleks, et nende koormust vähendada, seda madala lävendiga psühhosotsiaalset teenust me pakkuda soovimegi. Meil on tegelikult terve hulk inimesi, kes on eriväljaõppe saanud. Ja siin ei ole tingimuseks alati ka psühholoogia baasharidus, sest tegelikult ka sotsiaaltöötajatele õpetatakse psühhosotsiaalset nõustamist, ja kui nad on sinna kõrvale õppinud ja saanud ka vastava tõenduse selle kohta paberi näol, et nad ühte või teist teraapiat oskavad läbi viia, siis nad saavad seda teha. Ehk me saame tegelikult teenusepakkujaid juurde. Aga tõsi on see, et me saame teenusepakkujaid juurde nendele inimestele, kelle mured ei ole paisunud suureks. See ei aita seda teist poolt, kus on päriselt vaja psühhiaatrit. Terviseminister Riina Sikkut tegeleb kogu selle poolega, mis on kliiniline ehk psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia, ja seal on samamoodi tehtud jõupingutusi, et meil oleks teenuseosutajaid tulevikus rohkem, sest õpingud on pikad ja neid kiiresti tegelikult ei ole võimalik saada. 

Nüüd tõsi on ka see, et kõik kohalikud omavalitsused ei ole seni taotlema tulnud, ja üks põhjus, miks me soovime raha anda otse toetusfondi, ongi see, et kohalikud omavalitsused ei peaks taotlema. Nad saavad selle ressursi enda kasutusse ja meie vaimse tervise osakond tegelikult ka juhendab vajadusel, mismoodi on mõistlik seda ressurssi rakendada. Ühtlasi on jätkuvalt kohalikul omavalitsusel õigus ja võimalus anda neid rahalisi vahendeid ka perearstikeskustele, kellel see kompetents tegelikult olemas on ja kelle juures juba nüüd kolmel aastal on toimetanud erinevad teenuseosutajad.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Mina tahan väga tunnustada seda, et kohalikud omavalitsused sellise toetuse saavad ja see on üle Eesti erinevatele omavalitsustele, ei sõltu sellest taotlemise kas kiirusest või oskusest. Sest öeldakse, et kõik õnnelikud inimesed on õnnelikud ühtemoodi, aga õnnetud on väga erineval moel. Ja sellest tulenevalt on võib-olla ka piirkondlikult mõnigi mure, mis vajab teistmoodi lahendamist, tulenevalt just ka töötajate olemasolust või mitteolemasolust. Aga minu küsimus puudutab sellist ülevaadet või aruandlust, milliseid teenuseid selle raha eest pakuti. Järsku mõne sõnaga sellest ka, kuidas see plaanitud on?

Jaa, üks moment. Kõigepealt ma saan rääkida sellest, mis on juhtunud. Ja ega me tegelikult ju ette ei saa hinnata, kuidas kohalikud omavalitsused hakkavad käituma. Küll aga me võime oletada, et need omavalitsused, kes on seni juba raha taotlenud, teenuseid osutanud, käituvad suhteliselt samamoodi. Nendel tekib vabadust juurde ja loomulikult ka bürokraatiat jääb vähemaks. 

Aga mida me siis saame öelda? 2023. aasta andmetel – sest 2024. aasta kokkuvõtet me pole veel saanud teha – oli teenuse saajaid 11 015 inimest. Kohtumiste arv klientidega oli 24 786 ehk keskmiselt 2–2,3 korda käis klient teenust saamas. Keskmine kulu inimese kohta oli 131 eurot ja 60 senti. Ja keskmine kulu kohtumise kohta oli 58 ja pool eurot. Ja teenuseid, mida osutati, neid mul numbriliselt praegu välja võetud ei ole, aga need, mida ma siin enne ette lugesin, need on ka need teenused, mida võib osutada ja mida on seni osutatud ja mida tõenäoliselt ka tulevikus pakutakse.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgmisena juhtivkomisjonis toimunud arutelust annab ülevaate sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar. Palun!

Lugupeetud juhataja! Ilusat hilisõhtust, kuulajad! Sotsiaalkomisjonis arutati seda seaduseelnõu 8. oktoobril ja minister oli ka kohal ja minister andis seal ja andis siin ka ju väga põhjaliku ülevaate. 

Sotsiaalkomisjoni liikmed üldiselt toetasid seda seaduseelnõu ja leidsid, et see annab KOV-idele vaimse tervise probleemidega võimalused paremini tegelda. Sest siiani on nimetatud tegevus, nagu juba Eduard Odinets mainis, toimunud projektide põhiselt ja püsiv rahastus peaks muutma selle tegevuse tõhusamaks. Aga siiski oli elav diskussioon ja mitmeid küsimusi. 

Liikmed tundsid huvi, kas KOV-idel on õigus inimestelt vaimse tervise abi osutamisel omaosalust küsida, kui suur see tohib olla ja kes selle üle otsustab. Minister vastas, et KOV-idel on õigus küsida inimeselt omaosalust, kui aga KOV seda teeb, siis tuleb KOV-il määrusega teenused ja omaosaluse määrad ära kirjeldada. 

Komisjoni liikmed nentisid, et vaimse tervise probleemid on viimase 10–15 aastaga plahvatuslikult kasvanud, ning uurisid, kas SOM‑il on plaanis uurida vaimse tervise probleemide tõusu põhjusi, et nendega tõhusamalt tegeleda. Minister vastas, et mitte ükski riik ei ole suutnud tuvastada vaimse tervise probleemide põhjusi ja suure tõenäosusega on tegemist paljude põhjuste kumuleerumisega. Ja sellega võib ka nõustuda. Ja SOM on välja töötamas noorte vaimse tervise tegevuskava, millesse on kaasatud kõik ministeeriumid, ja SOM tutvustab seda detsembrikuu ennetusnõukogus, kuhu on ka pooled ministrid haaratud. 

Komisjoni liikmed tundsid ka huvi, kas SOM kaalus toetuse eraldamise valemi muutmist nii, et praeguse elanikkonna arvu põhise arvutuse alusel võetaks arvesse KOV-ide pindala. Põhjusena toodi välja, et elanikkonna arvult on maakonnad väga erinevad. Samuti tunti muret, kas maapiirkondades on KOV-idel pakkuda ruumi vaimse tervise teenuse pakkujale. Minister vastas, et praegu on välja pakutud elanikkonna arvu põhine valjem, ja minister nõustus, et elanikkond ja ka teenused, mida vajatakse, on piirkonniti erinevad, ja lisas, et siinkohal tuleb usaldada KOV‑e. Nelja aasta jooksul on KOV-id oma elanikele väga erinimelisi teenuseid pakkunud ja paindlikke lahendusi leidnud. Ja kinnitas, et küllap leitakse ka ruumid ja transpordilahendused, et inimestele vajalikku abi pakkuda. 

Küsiti ka, kui palju on SOM‑il võimalus lahendada selle meetme abil kroonilisi haigusi põdevate inimeste probleeme. Ja minister selgitas, et kroonilistele haigetele, kellel on erinevad kaasuvad haigused ja ka vaimse tervise häired, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames psühholoogiteenus kättesaadav kas siis perearsti teraapiafondi kaudu või tervishoiuasutustel vastavalt nende enda sisemisele töökorraldusele. Vaimse tervise abi toetusfond, mida antud seaduseelnõu reguleerib, pole mõeldud väga keeruliste juhtumite jaoks, kuid KOV võib kroonilist haigust põdevale inimesele kogemusnõustajateenust pakkuda. 

Liikmed tundsid ka huvi, kas SOM‑il on teada KOV-idele eraldatavad summad. Istungi järgselt SOM ka vastava tabeli saatis. Sellest nähtus, et tänu eraldatava summa põrandale ja laele saavad väiksemad omavalitsused suhteliselt suurema summa ja suured omavalitsused omakorda suhteliselt väiksema summa. Ja seda minister põhjendas asjaoluga, et kui oleks rahastus proportsionaalne, siis mõne väikese omavalitsuse summa jääks nii väikeseks, et sellega poleks teenust võimalik osutada. Ja minister tõi näiteks, et Tartu linnale on aastate jooksul eraldatud summa tõusnud 72 000 eurolt 2022. aastal 145 000-le 2024. aastal. 

Ja tehti vajalikud otsused. Kõik otsused olid konsensuslikud. Esimene oli, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. oktoobril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja mina tänan teid tähelepanu eest.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valitsus asus väga mugavale seisukohale, et riik paneb omavalitsustele aina rohkem kohustusi, eraldamata neile samal ajal vajalikke ressursse. Nüüd peavad linnad ja vallad tegelema oma elanike vaimse tervisega. Tegemist on väga keerulise ülesandega, sest see on kallis ja meil on vähe selle ala spetsialiste. Kust võtab Kanepi vald psühholoogi jaoks piisavalt raha, kust ta leiab selle psühholoogi, see valitsust ei huvita. See teeb aga muret Kanepi valla elanikele, kelle vaimne tervis on maksude ja hindade tõustes märgatavalt halvenenud. See on halb seadus ja teeme ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid, kes te veel saalis olete ja kes oma tubades, ja inimesed, kes veel jaksavad jälgida hilisel õhtutunnil Riigikogu tegemisi! Vaimne tervis on sama oluline nagu füüsiline tervis ja abi ning tuge vajame me kõik. Me kõik tahame tunda, et me kuulume kuhugi, ja me ei taha olla üksinda ega teistest eraldatud. Ning alates COVID-i pandeemiast on Eesti ühiskonnas järjest enam teadvustatud vajadust psühholoogiliste ja vaimsete probleemidega tegelemise järele ning inimesi, keda tabab mõnda liiki vaimse tervise häire enam ei stigmatiseerita, vaid seda peetakse tõsiseks terviseprobleemiks ja pakutakse võimalusel alati abi.

Isamaale, on alati olnud tähtis rahva tervis, sest terve ja tugev rahvas suudab ennast ära majandada, suudab ennast kaitsta ja ka kesta üle põlvede. Me oleme seda viimast lubanud kindlas usus ja vankumatus tahtes oma põhiseaduses. Vaatamata eelkõneleja skepsisele tegelikult ju valitsus ühe käega tõstes makse, tekitades lausa maksukaskaadi, põhjustades sellega võib-olla uusi terviseprobleeme inimestele, kes kaotavad sissetulekutes, eriti maapiirkondades, siis Isamaa Riigikogu fraktsioon toetab seda eelnõu. Käesoleva eelnõuga luuakse eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadavam, kui see on siiamaani. Selleks on vaja muuta tänast praktikat, me nõustume, et anda võimalus kohalikele omavalitsustele iseseisvalt vaimse tervise teenuseid korraldada, kasutades selleks, nagu minister eespool ütles, ettenähtud toetusfondi võimalusi Sotsiaalministeeriumi iga-aastaste toetusvoorude asemel. Ja see on väga hea, et enne mõeldakse kogukonna tasandil aitamise peale ja selle sotsiaalsüsteemi peale.

Mina endise rahvastikuministrina väga toetasin kodanikuühiskonna algatusi, kiriku sotsiaalseid pakutavaid teenuseid, sest kodanikuühiskonnaga koostöös, kogukonnaga koostöös suudab riik tegelikult inimesi hoida ja säästa enam ka nüüd nende eelseisvate maksutõusude ja muu ärevuse taustal, mis maailmas toimumas on. Ja on ainult õige, et riik aitab rahastada psühholoogilist nõustamist, teraapiaid, tugigruppe ja teiste sekkumistega seotud teenuseid, mis võivad parandada inimeste vaimset heaolu. Lisaks on oluline tõsta teadlikkust vaimse tervise teemadest, vähendada sildistamist ja stigmatiseerimist nende puhul, kes on haigenenud, ning julgustada inimesi abi otsima.

Kuigi inimeste vaimne tervis on viimastel aastatel saanud pärast COVID‑i laastavat mõju üha enam tähelepanu, siis abi kättesaadavuse osas on maapiirkondade elanikel olnud palju suuremad väljakutsed võrreldes linnainimestega. Seal kogetakse ka suuremat ilmajäetust, mis omakorda vajaks enamat juurdepääsu vaimse tervise teenustele. Ja siin on tõesti groteskne olukord, et valitsus ühe käega võtab ja teise käega läheb parandama vaimset tervist, aga vähemalt seegi on mingil määral vastutustundlik samm ja seepärast Isamaa ka seda eelnõu toetab.

Maapiirkondade inimeste muredele, aga nagu ka linnainimeste muredele paneb pitseri igapäevaelu ja poliitiliselt pinev periood. Telest või raadiost kuuldavad uudised, kus me näeme peamiselt halbu uudiseid – kõik see tegelikult võib süvendada vaimse tervise probleeme. Depressioon, ärevus, ka üksildus. Eesti maapiirkondade hajaasustust silmas pidades, kus rahvakeeles üks suits, aga võib-olla tuli aknas on kilomeetrite kaugusel, tähendab võib-olla kusagil oma muredega üksijäämist. Ja kui siiamaani ei ole vaimse tervise toetamise projektide taotlusvoorus osalenud kõik 79 kohalikku omavalitsust, siis nüüd tõepoolest liigub toetusfondi abiga psühholoogiline nõustamine ja vaimse tervise toe pakkumine kõikidesse kohalikesse omavalitsustesse ning jääb ära bürokraatia vahendite taotlemiseks. Küll see tekib aruandluse puhul. Ma loodan, et sellele ei järgne probleeme, kui on vigu tehtud. Nagu riigil tihti on, et nõutakse trahviraha. Peamine, et paraneb tugisüsteemide ja abi andmise kättesaadavus. Mul on selles mõttes, tänasel õhtul …

Ma palun natuke lisaaega, kaks minutit.

Kaks minutit lisa.

… hea meel seista siin ees, et olen olnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tegemiste osas üsna kriitiline ja ma ei nõustu peaaegu ühegi tema poliitikaga, mis puudutab kärpepoliitikat, perede, laste, kodus lapsi kasvatavate emade puhul, aga siinkohal ma tunnustan teda, et ta sellise toetuseliigi on välja pakkunud ja selles eelarves, mis muidu on läbipaistmatu ja meile kõigile muret tekitab, ka Eesti rahvale muret tekitab, sellise meetme välja pakkunud, sest väga oluline on vaimse tervise teenustele ligipääsu tagamine, inimeste sotsiaalse isolatsiooni vähendamine ja üleüldse vaimse tervise teadlikkuse tõstmine. Sest inimesed üldiselt on meil kartnud vaimse tervise probleemide puhul abi otsida, sest sellele on vaadatud pikki-pikki aastaid halvustavalt. Sellest rääkimine vähendab tegelikult stigmatiseerimist. See tõstab julgust abi otsida ja suurendab ka probleemide lahendamist. Seega Isamaa fraktsioon toetab antud eelnõu. Aitäh teile!

Rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib midagi täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 500 esimene lugemine lõpetada, ent meile on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume ette valmistama hääletust. 

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 6, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15.

Läheme tänase viimase, kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu 508 esimene lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Hiline õhtutund, säilitame saalis vaikust.

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänane viimane päevakorrapunkt on taas kord eelnõu, mis on seotud riigieelarvega. Jutt käib sotsiaalhoolekande seaduse muutmisest ja puudutab üksi elava pensionäri toetust. See on ainukene täisautomaatne sotsiaaltoetus Eesti Vabariigis. Registritest kontrollitakse kolme tingimuse täitmist: isik, kes saab üksi elava pensioni pensionäritoetust aastas ühe korra 200 eurot oktoobrikuu pensionipäeval, peab olema vanaduspensionieas, ta peab registri järgi elama üksi ja tema sissetulek peab jääma alla pensionäri toetuse maksmise määra, mis on keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus. Käesoleval aastal on see 853 eurot. Tulenevalt pensioni suurusest muutub see summa siis ka iga aasta. 

Erand on tehtud ööpäevaringset hooldusteenust saavale vanaduspensioniealistele, kes teadupärast on registreeritud hooldekodusse või üldhooldekodusse. Nende puhul registri järgi ei kontrollita üksi elamise fakti. 

Muudatus, mida see eelnõu on kavandanud, puudutabki neid inimesi. Järgmisest aastast, 25. aastast on soov mitte maksta nendele inimestele üksi elava pensionäri toetust, kes faktiliselt elavad üldhoolekandeasutuses. Üldhoolekandeasutuses elavatele inimestele maksab meie ühiskond avalikku ressurssi keskmiselt 590 eurot igakuiselt, kattes üldhooldekodukohast hoolduskomponendid. On omavalitsusi, kus see on madalam, ja on omavalitsusi, kus on ka 850 eurot. Inimestel, kellel pension on väga väike või puudub üldse, nende puhul katab ühiskond tervikuna need kulud. 

Kui eelmisel aastal oli hooldereformi kulu 59 miljonit siis käesoleval aastal on see 65 miljonit, mis näitab ka seda, et üldhooldekodu rahastamise mudel, mis üsna hiljuti siin Riigikogu poolt heakskiidu sai, toetab ka kohalike omavalitsuste toimetulekut selle teenuse pakkumisel. 

Prognooside kohaselt on selliseid inimesi 25. aastal 6700, kellele ei maksta välja üksi elava pensionäri toetust. Selle aasta oktoobrikuu alguses maksti kokku 90 249 inimesele üksi elava pensionäri toetust. Ehk et me räägime siiski pigemini väikesest osast üksi elavatest pensionäridest, mitte enamikust. 

Jõustuma on planeeritud see muudatus 25. aasta algusest ja kokkuhoid, mis on riigieelarvesse kavandatud, on 25. aastal 1,34 miljonit ja tõuseb tasapisi 28. aastaks 1,54 miljonile. 

Olen valmis vastama küsimustele.

Lauri Laats, palun küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No tõesti, kui me vaatame, kui palju inimesi, üksikpensionäre saavad seda toetust 200 eurot, oktoobrikuust, siis need on üle 60 000. Ja te tõite 63 500 ja te tõite ka välja selle arvu, keda see puudutab, 6700 isikut, kes on hooldekodus. Meie fraktsioon tegi just väljasõidu Narva ja me külastasime hooldekodu. Seal needsamad inimesed tõid selle probleemi välja, et tegelikult kõik see raha lähebki hooldekodusse. Ega nendel ei olegi nagu lisaraha selleks, et osta kas või natukenegi mingisuguseid teisi tooteid, mis parasjagu ei ole tagatud hooldekodu poolt. Ja iseenesest see on ju probleem. Kui me isegi ei suuda riigi poolt tagada sellist summat nagu miljon 340 ja see ongi riigieelarvele mõju, siis kuidas te ikkagi kujutate ette, et kui inimene hooldekodus ja tal ei jää mitte sentigi selleks, et tegelikult natukenegi mingisuguseid lisatooted endale osta?

Aitäh küsimuse eest! Ma kordan, et riik on andnud kohalikele omavalitsustele nendesamade inimeste rahaliseks toetamiseks 65 miljonit eurot. See ei ole mitte väike raha ja see ressurss on järgmisel aastal kolmandat aastat kohalike omavalitsuste kasutada. Esimesel aastal oli küll poole aasta ulatuses. Ja see on nendesamade inimeste hüvanguks. Ja kui me võrdleme seda 65 miljonit, mida me nende inimeste aitamiseks teeme, 1,35 miljoniga, siis ma arvan, et see vahe on üsna suur. 

Kui nüüd rääkida sellest, kas 200 eurot ühekordset toetust aitab tasuda üldhooldekodukohta, siis ma väidan, et see kindlasti nii ei ole, sest tegemist on väga väikese summaga, kui ta jagada 12 kuu peale. Küll aga võib olla neid inimesi, kelle puhul 200 eurot on olnud see niinimetatud taskuraha. Tulles sotsiaalhoolekande seaduse juurde ja vaadates regulatsiooni, mis on võrreldaval riigi teenusel, milleks on ööpäevaringne erihoolekanne, on sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud, et inimesele peab kätte jääma 15% tema pensionist või noh, sissetulekust. Üldhoolekandeteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus. Kohalik omavalitsus on autonoomne ja kohalik omavalitsus peab saama ise otsustada, kuidas ta teenuseid võimalikult oma inimesi toetades ja säästes pakub samamoodi, kuidas ta seda rahastust korraldab. 

Kontrollisin mitte kõikide 79, kuid väga paljude kohalike omavalitsuste määruseid, sest määrus on eeldus, et üldhoolekandeteenusele raha kohalike omavalitsuste poolt anda. Paljudel juhtudel on kohalike omavalitsuste määruses rakendatud seaduse analoogiat ja kasutatud sedasama 15%, mida riiklik teenus ette näeb. Kõikidel omavalitsustel see nii ei ole, küll aga siis Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet nügivad positiivsete meetmetega kohalikke omavalitsusi, juhivad tähelepanu sellele, et inimestele see ressurss võiks kätte jääda. 

Samas tuleb öelda seda, et kui keskmine pension on see, mis üldjuhul inimesel kulub üldhooldusteenusele, on meil vähemasti natukene alla poole inimestest, kelle pension on suurem ja kogu nende sissetulek ei kulu üldhooldusteenusele. Ehk me räägime osadest inimestest osades kohalikes omavalitsustes ja me jätkuvalt teeme tööd selle nimel avaliku sektori poolt, et kohalikud omavalitsused oleksid tähelepanelikud ja arvestaksid oma inimeste vajadusi ning jätaksid inimestele sarnaselt riigiteenusega 15% ressurssi kätte. Siiski tuleb öelda, et see on kohaliku omavalitsuse otsus.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Sellisel juhul, kui omavalitsus ja riik koos ja siis inimese pensionist tuleb välja hooldekodukoht, siis tundub nagu täitsa enam-vähem mõistlik. Aga kas teil on see arv, kui palju neid juhte on, kus tegelikult sellest välja ei tule sellel üksi elaval pensionäril ja ta tegelikult peab juurde maksma? Sellel puhul minule tundub, et nagu on probleem. Kas teil see arv on umbes teada, kui palju inimesi peab, palju on neid inimesi, kes peavad peale maksma?

Meil on teada see hulk inimesi, kes peavad peale maksma. Seda oleme me püüdnud analüüsida kohalike omavalitsuste ja ka asutuste hindade tõttu. Me teame seda, et keskmine hooldekodu kohatasu on selle suve lõpu seisuga 1328 eurot ja keskmiselt hoolduskulu on 645, mida kohalikud omavalitsused on selle aasta sügise alguses sealt katnud. Ja me teame ka seda, et hooldekodus viibijate keskmine pension on 753, mis on paarikümne euro võrra madalam kui Eesti keskmine pension, ja teame tegelikult ka seda, et need maksimumjuurdemaksmised jäävad kuskile 20, ja väga üksikutel juhtudel 200 euroni.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mina muidugi eelkõnelejaga ei nõustu, et see on enam-vähem mõistlik, kui sihtgrupp on nii väike, 6700 inimest ja võib-olla ainult mõned üksikud jäävad kuidagi väga raskesse seisu sellega. Tegelikult, miks ma arvan, et on hea, et Eestis valitsused tihti vahetuvad? Sellepärast, et nii ministri jaoks kui eelkõneleja jaoks tundub, et inimene on mingisugune statistiline number, see kõik on statistika, nad ei ole elavad inimesed. Te saate ju aru praegu, et me kohtleme neid erihooldusel või hooldekodus üldteenusel olevaid inimesi nagu kasvuhoonetaimi, kellel tegelikult vajadusi ei ole, ja kuna see puude või riive on nii väike või mõju eelarvele, siis me nende üksikute pärast üldse muretsema ei pea, sest enamik ju pääsevad sellest. Aga minul on küsimus ministrile, kes räägib alati kärbete puhul, et ta parandab ka teenuseid. See 1,3 miljonit, mida te ära võtate, mis teenust te sellega parandama lähete, või läheb see summa kõikjale ja igale poole?

Suur aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, mul on hea meel meelde tuletada Riigikogule, et 2022. aasta riigieelarvet tehes tegin ma ettepaneku, mis leidis heakskiitu ka selles saalis. Üksi elava pensionäri toetus varasema 115 euro pealt tõsteti 200 eurole, mis võiks kirjeldada minu suhtumist inimestesse, kes tõepoolest pruugivad olla majanduslikult päris keerulises olukorras. Ja üksi elavate pensionäride hulgas me tegelikult statistiliselt just näeme, et vaesusrisk on kõrgem kui kahekesi elavatel pensionäridel. Mis puudutab nüüd teemasid, kui palju me inimestele tagasi anname nende piskude kokkuhoidude juures, siis ma arvan, et piisab ühest näitest. Kui me maksame pensioneid välja, seadusest tulenevalt tehakse seda sotsiaalmaksu ühest osast, siis järgmisel aastal 227 miljonit me maksame riigieelarvest täiendavalt selleks, et katta kohustused oma vanaduspensionäride ees.

Lauri Laats, palun!

Jaa, aitäh! Minu arust on see, mis puudutab üksi elavate pensionäride toetust, see on juba teine kärbe teie valitsuse ajal. Mäletan seda aega, kui toetuse skeemi muudeti ja muudeti sellisel viisil, et üksi elavad pensionärid said toetust oktoobrikuus 200 eurot, juhul kui nende pension oli väiksem kui 1,2 Eesti keskmist pensioni. On ju nii? Küsimus on selles, et tuletage palun meelde, et kui palju siis tol ajal jäid, kui palju, mitmed tuhanded pensionärid jäid sellest toetusest ilma.

Ma pean kahetsusega ütlema, et te olete eksiteel. Valitsus ei ole alates 2022. aastast seal muudatusi kindlasti teinud ja selle toetuse disain on täpselt selline, nagu ta omal ajal tehti. Nüüd, ma ilmselt aiman, millele te viitate. Seesama 1,2-kordne eelmise aasta pension, mis on selleks laeks võetud, millest suuremat pensioni saavad inimesed automaatselt jäävad toetusest ilma. Vaat see juhtus nii, et kui meil oli 17,6% suurune pensionitõus ühel aastal, siis lihtsalt arvutuslikult langes sealt suur hulk inimesi välja, sest nende pension oli kõrgem. Ja see inimeste hulk jäigi kusagil 30 000 võrra väiksemaks. Oli kuskil 60 000 ja ka käesoleval aastal, sest ka praegu pension tõusis 10,6%. Aga nüüd 2025. aastal me tuleme selle normaalsuse juurde tagasi, mis on kuskil 90 000 inimest.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Minu hinnangul on tegemist pensionäride hulgas kõige haavatavama sihtgrupiga, kellelt te seda kärbet tegema lähete. Ennist, kui me rääkisime tuleva eelarveaasta riigieelarvest, siis rahanduskomisjoni esinaine Annely Akkermann oma kõnes rõhutas – ta on teie erakonna esindaja –, kuidas Reformierakond ja pensionärid üksteist armastavad või pigem ta nagu Reformierakonna armastust väljendas selles kõnes. Kuidas see väljendab siis praegu Reformierakonna kiindumust pensionäridesse, kui te lähete võtma ära kõige haavatavamalt sihtgrupilt, kelle puhul te ilmselt eeldate, et nad üldse vastuseisu ei suuda osutada? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Ma kordan, et see kõige haavatavam grupp, kes on nii suure abivajadusega, et vajab ööpäevaringselt üldhooldusteenust, on saanud viimaste valitsuste otsuste toel viimase pooleteise aasta jooksul avalikku hüve igakuiselt mitte üks kord aastas ja mitte 200 eurot üks kord aastas, vaid keskmiselt 590 eurot igakuiselt. Ma arvan, et see on hoolimise ülesnäitamine, et need inimesed saaksid oma kulud kaetud aastaringselt. 

Ja kui me räägime sellest 200 eurost, mis on ühekordne toetus, siis see on vaieldamatult väga vajalik ja võiks ka kasvada perspektiivis nendele, kes elavad päriselt kodus üksinda ja kes seda ressurssi vajavad selleks, et oma igapäevakulusid katta ja kelle puhul me ei anna täiendavat 590 eurot keskmiselt igakuiselt. 

Ma usun, et me oleme olnud vägagi näoga inimeste poole ja ma arvan, et hooldereform, millest ma tulen siia ka järgmisel nädalal suulisele arupärimisele vastama, saame pikemalt diskuteerida, aga on täitnud hooldereform oma eesmärki.

Õnne Pillak, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Siin mõni hetk tagasi eelküsija viitas, justkui oleks üksi elava pensionäri toetust varasemalt kärbitud. Et ei jääks siia arutellu segadusi ülesse, kas te oskate öelda, kui palju on üksi elava pensionäri toetus viimastel aastatel tõusnud?

Jaa, 2022. aasta riigieelarvet, mida sai tehtud samamoodi Reformierakonna juhitud valitsuse poolt, ja ma olin toona ka ministri positsioonis, siis tõsteti 115 eurolt 200 eurole üksi elava pensionäri toetus.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja juhtivkomisjoni poolt komisjonis räägitust palun ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas teemat 8. oktoobril ja meile tutvustas eelnõu minister ja ta tutvustas seda sama põhjalikult, nagu siin saalis eelnevalt, ma ei hakka seda kordama. Komisjonis küsiti, kui mitut inimest seaduseelnõu mõjutab. Saime sellele vastuse, et 6700 inimest, ja rahaline kokkuhoid riigile 1,3 miljonit eurot. Komisjoni liikmed tõstatasid mure, et kuigi hooldusasutuses elavad pensionärid saavad avalikku raha, oli 200-eurone toetus nende isiklikuks vajaduseks oluline. Minister rõhutas, et kohalikud omavalitsused püüavad tagada pensionäridele vajaliku isikliku rahalise toetuse. 

Ja tehti ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. oktoobril, konsensuslikult, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt 6, vastu 0 ja erapooletuid 2. See oli lühike ülevaade sotsiaalkomisjonis toimunust.

Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun, Aleksandr Tšaplõgin!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Häbi on pensionäridelt raha ära võtta. Ainuüksi sel aastal kulutame mõttetu Rail Baltica projektile miljard eurot. Lisaks eraldame igal aastal sadu miljoneid eurosid rohelise energia toetamisele, sest see on liiga kallis. Valitsus on andnud 3 miljardit eurot teadmata ettevõtetele ja organisatsioonidele, mis Eestile mingit kasu ei too. Valitsus viskab raha sõna otseses mõttes helikopterist välja ja samas kärbib seesama valitsus hooldekodudesse sattunud pensionäridel toetusi, jättes nad ilma isegi taskurahast. Mul on häbi selle seaduse pärast, mul on häbi meie valitsuse pärast. Keskfraktsioon teeb ettepaneku see seadus esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Järgmiseks Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis, minu komisjoni liikmed, inimesed, kes veel jaksavad jälgida meid interneti vahendusel! Ka minule see seaduseelnõu üldse ei meeldi, sest see näitab erilist küünilisust nende 6700 inimese ees, justkui nemad ei lähegi korda, me räägime küüniliselt riigieelarvest ja mõjust, selle eelnõu mõjust. Kõigest 6700 inimest üldhooldusel või erihooldeteenust saamas, nad ei olegi tähtsad, nad on statistika. 

Paljud pensionäride organisatsioonid ja sotsiaalpoliitikaga tegelevad eksperdid jälgivad tänast hääletust tähelepanelikult, kuna otsusel on mõju eriti suhtumises vanemaealiste inimeste elujärge. See ei ole lugupidav eelnõu vanemate inimeste suhtes. Siin enne mu hea kolleeg just enne mind räägib, kuidas pensionärid saavad avalikku raha. No vabandage väga! Ministrid ja Riigikogu liikmed, te saate ka avalikku raha, et sellist putru suust välja ajada. Pensionärid on välja teeninud oma pensioni. Jätta kuidagi tunnet, et nad on süüdi selles, et nad saavad avalikku raha – see tundub mulle lihtsalt pöörane. 

Igal juhul võiks ju arvata, et pensioneid puudutavate lubaduste murdmisega ollakse pensionäride sihtgrupi suunas juba harjunud. Aga minu jaoks näitab see valitsuse hoolimatut käekirja kõige haavatavama sihtgrupi suhtes, kes üksi hooldekodus sisuliselt vireleb, aga tema ei saa vastu hakata. Ta on kõige haavatavam, kelle puhul eeldatakse, et siit vastuseisu lihtsalt ei tule ja ei osutata. Tegelikult on pensionäride ühendused oma tagasisides, avalikus tagasisides teada andnud, ka ministrile, et nad ei soovi selle sihtgrupi seisundi halvendamist, mida selle 1,3 miljoni lisakokkuhoiuga suhtumises pensionäridesse veel saavutatakse. 

Eelnõu seletuskiri ütleb selgesti, et alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid pensionäritoetust omavate isikute sihtrühma ning seetõttu ei määrata neile pensionäritoetust. Muudatus puudutab ühetaoliselt väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldeteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid isikuid. Riik soovib selle haavatava sihtgrupi arvel kokkuhoidu saavutada 2025. aastal 1,3 miljonit, 2026. aastal enam-vähem samas järgus ning 2027 ja 2028 vastavalt 1,4 ja 1,5 miljonit. Riigieelarve mahtu silmas pidades on see pisku. 

Jah, tõesti, ka sotsiaalkomisjonis põhjendati seda kärbet sellega, et korra aastas välja makstava summa ärajäämine kellegi konti eriliselt ei murra ja mõju on väike, kuna see puudutab 6700 inimest. Statistika kõigest. Aga alles see oli, kui valitsuse juhterakonna ettepanekul murti lubadust keskmist pensioni mitte maksustada. Seda lubadust murti äsja. Mõni hetk tagasi, ma kordan üle, kuulsin ma rahanduskomisjoni esimeest rääkivat siit erilisest suhtest Reformierakonna ja pensionäride vahel. 

Käesoleva eelnõuga oleme jõudnud reaalsusesse, kus Reformierakonna juhtimisel minnakse kõige haavatavamatelt sihtgruppidelt seda vähestki ära võtma, mida nad tegelikult on õigusega välja teeninud. Mis sest, et see on avalik rahakott. Eestis on praegu veel elus ja pensionieas viimane põlvkond inimesi, kes olid sunnitud üle elama teise maailmasõja ja stalinistliku okupatsiooniajaga kaasnevad õudused. Elus palju näinud ja kogenud inimesed elasid vaesuses, nad on karastunud ja nende kannatus ei katke kergesti, aga praegune ebakindlusvalitsus on kannatust proovile panemas väga tõsiselt. 

Mina tahaksin, et need pensionäride ühendused ja pensionärid saaksid aru, et see eriline side Reformierakonna ja pensionäride vahel on katkenud. Neist ei peeta lugu. Nad vääriksid vähemalt pensionieas riigipoolset austust, mitte statistikana kohtlemist ja seda juttu ... 

Ma palun lisaaega. (Juhataja annab.) 

… et need vahendid tulevad avalikest allikatest. See on väga küüniline. 

Isegi kui kunagine Reformierakond tõesti pensionäridest hoolis ega kärpinud pensione teadmises, ka võib-olla küünilises teadmises, et vanemaealised on kõige usinamad valijad ja kärpimine põhjustab valimistel tagasilööke, siis oli sellel vähemalt positiivne tulem. Meie vanemaealiste põlvkond võis loota mingisuguselegi kindlusele, et pensione ei puudutata. Aga täna ei mõelda ka sellele, et pensionäride puhul tuleb suur osa pensionidest maksudena otse riigile tagasi. 

Jah, see põlvkond, kes on täna pensionärid, on näinud Eesti vabaduse taastamist, õnneks, ja heaolu kasvu. Kuid vanas eas ei tahakski enam muud, kui et oleks tervist ja saaks rahus vanaduspõlve veeta. Neid segaseid aegu, vaesust ja puudust on nad oma elu jooksul näinud rohkem kui küll. Aga näete, rahus ei lasta sellel vanemal põlvkonnal siiski olla. 

Kordan: praegune valitsus lubas, et keskmine pension jääb maksuvabaks, kuid see unustati kohe, kui võimule saadi. Lisaks hakkab kaheprotsendiline laiapindne suurem tulumaks kehtima alates esimesest eurost. See tähendab ka pensionide puhul. Nüüd kaotatakse ära ka üksi elava pensionäritoetust neile, kes elavad hooldekodus. 

Mõnikümmend aastat tagasi lubas seesama erakond teise pensionisambasse astumise eest lahedat vanaduspuhkust palmi all. Parata pole midagi, majandus arenes teisiti ning teise sambasse tõstetud sotsiaalmaksuosa on inflatsioon sisuliselt ära söönud. Ja sammas ei hakanud tööle, nagu loodeti. Võiks ka arvata, et pensione puudutavate lubaduste murdmisega ju ollakse harjunud. Kuid ma kordan veel: ebakindlusvalitsuse pidev lubaduste murdmine paneb isegi elus palju kogenud pensionäride kannatuse proovile, mistõttu ma teen Isamaa fraktsiooni nimel ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse ehk pensionäritoetuse eelnõu 508 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mihkel Lees, palun!

Aitüma, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et kellelegi siit saalist ei tule üllatusena vajadus erinevates valdkondades kärpida ja kokkuhoiukohti leida. Ja tõepoolest, sotsiaalvaldkonnas see kärpekohtade otsimine on omajagu keeruline, kuivõrd enamus sihtgrupist on suure abivajadusega, ja et neid kärpekohti leida, siis tuleb hoolega vaadata, et ükski sihtgrupp ei satuks tõsistesse toimetulekuraskustesse. Nagu öeldud, hooldekodus elavatele inimestele üksi elava pensionäri toetuse kaotamine aitab järgnevatel aastatel kokku hoida 1,3 miljonist 1,5 miljonini, ja mina ütleksin, et raskel ajal asjaks ikka. 

Nüüd tõepoolest jääb küsimus, kas siis inimesed hätta ei jää. Ja nagu eelnevalt mainitud, hooldekodus viibivate inimeste olukord pärast hooldereformi on muutunud ju tunduvalt paremaks: inimeste omaosalus on vähenenud, hooldekodu kulu katavad osaliselt või täielikult kohalikud omavalitsused. Tõsi, teenust saav isik tasub toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud, aga kui tal pensionist ja muudest vahenditest välja ei tule, tuleb jällegi kohalik omavalitsus appi. Nii et üksikud inimesed ei jää majanduslikel põhjustel hooldekodukohata. 

Tõepoolest võib küsida ka seda, kui palju peaks hooldekodus viibivale inimesele raha kätte jääma isiklikuks kasutamiseks või nii-öelda taskurahaks. Ööpäevaringse erihoolduse puhul 15% sissetulekust, üldhooldusteenusel oleva inimese puhul, nagu ka minister viitas, tavapäraselt teeb otsuse kohalik omavalitsus, lähtudes vajaduspõhisusest. Erinevad KOV-id tõepoolest käituvad siin veidikene erinevalt. Mõnes omavalitsuses, näiteks Tartu vallas, on räägitud sellest, et isiklikuks kasutamiseks peaks jääma vähemalt 5% sissetulekust. Põltsamaa ja Paide vald räägivad vastavalt vajadusele kuni 10%-sest igakuisest sissetulekust. Mina küsisin natuke andmeid ka enda kodukoha, Tartu kohta ja näiteks mais käesoleval aastal 45%-l inimestest jääb pärast hooldekodu kohatasu omaosaluse tasumist kätte kuus üle 150 euro. Nii et see on ikkagi päris arvestatav summa, mis inimestele kätte jääb. Ja lisaks tasub meeles pidada ka seda, et paljud hooldekodudes olevad eakad saavad veel ka puudega vanaduspensioniealise inimese toetust. 

Nii et kokkuvõtvalt, antud muutus ei vähenda üldhooldusteenuse kättesaadavust ja laiemalt kuigivõrd Reformierakonna fraktsiooni hinnangul ka hooldekodus viibiva inimese üldist majanduslikku hakkamasaamist. Nii et meie toetame küll antud eelnõuga edasiliikumist. Aitäh!

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel Helmen Kütt, palun! Kolm minutit lisaaega.

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Täna esimesel lugemisel olev seaduseelnõu 508 ehk lühidalt öeldes sotsiaalhoolekande seaduses pensionäritoetusesse viidav muudatus puudutab prognoosi kohaselt ligikaudu 6700 pensionäri, kellele osutatakse väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust. Üldse oli 2023. aastal pensionäritoetuse saajaid koos hoolekandeasutustes elavate isikutega 63 500. Selle aasta kohta veel täpsed arvud puuduvad, sest just oktoobris laekub see 200 euro suurune toetus inimeste arvele koos pensioniga. On tõsi, et hooldereformi jõustumise järgselt 1. juulist 2023 katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikujärgne kohalik omavalitsus ja ööpäevaringse erihoolekandes riik. Pensionär peab tasuma ise toidu ja majanduskulud ning muud isiklikud kulud. Hooldereformist on tõesti olnud abi, sest kui varasemalt jäi üldhooldusteenuse saajate kanda 78% hooldekodu üldkuludest, siis tänaseks on see langenud 52% peale.

Kui üksi elava pensionäri toetus kehtestati ja seda maksti ka hoolekandeasutustes olevatele inimestele, nagu ka selle aasta oktoobris, siis saatis õiguskantsler Ülle Madise 29. jaanuaril 2018. aastal ringkirja linna‑ ja vallavalitsustele, sest tema poole pöörduti probleemiga, et mõnes omavalitsuses arvavad hooldekodu tasu omaosaluse määramisel pensionäri sissetulekute hulka ka üksi elava pensionäri toetuse, ja juhtis tähelepanu, et selline tõlgendus on väär. Miks ma täna siin kõnelen ja oma muret teiega jagan? Aga lihtsalt sellepärast, et täna puudub ülevaade, millise protsendi pensionist jätavad kohalikud omavalitsused hoolekandeasutustes olevatele eakatele. Kui erihoolekandes on see seadusega paika pandud, et 15% jääb isiklikeks kuludeks, siis üldhooldekodus on see kohaliku omavalitsuse otsustada ja kehtestada ning on üle Eesti väga erinev. Õiguskantsleri tollases pöördumises valla‑ ja linnavalitsuste poole siis 2018. aastal on välja toodud, tsiteerin. Kohalikes omavalitsustes on paraku tavaks, et hooldekodu tasu omaosaluse maksmiseks peetakse kinni kuni 95% inimese pensionist ja muust sissetulekust. Tsitaadi lõpp.

Tean, et on ka täna omavalitsusi, kus nõndanimetatud taskuraha hoolekandes elavatele inimestele ei jäeta pensionist ja nii nagu alguses sai öeldud, kohalikud omavalitsused on väga erinevad. Muidugi võib alati pöörduda kohaliku omavalitsuse poole erakorraliste kulude katmiseks ühekordse toetuse saamiseks, kuid on ka kohalikud omavalitsused täna väga raskes seisus ja otsivad kokkuhoiukohti, sest rahalisi vahendeid napib. Ja siin pole asi mitte alati tahtmises abistada, vaid hoopis võimaluses. Lisaks on enamus hoolekandes elavaid inimesi hapras seisus ja ei ole kindlasti mitte niinimetatud avalduste kirjutajad. Seni oli suureks abiks see 200 eurot, mis jäi nendeks kuludeks, mida hooldekoduteenus enamasti ei sisalda. See raha kulus tihti prillide, retseptiravimite ostmiseks, samuti vajalikele terviseteenustele, mida Tervisekassa täielikult ei kompenseeri. Lisaks on see ka eneseväärikuse küsimus, et inimesel oleks mingigi summa isiklikuks kasutuseks. Juhtisin sellele tähelepanu ka sotsiaalkomisjoni istungil, sest pean seda tegelikult murekohaks.

Täna esimesel lugemisel oleva eelnõu kohta on oma arvamuse esitanud ka Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes peavad vajalikuks selle toetuse maksmise jätkamist, tuues välja ka mured, kui niinimetatud toetuse maksmine järgmisel aastal lõpetatakse. On selge, et kokkuhoid ja kärped nõuavad igalt ministeeriumilt säästmist. Minu suur mure on aga selles, et vaadates erinevate ministeeriumide ja kärpimise numbreid, on väga suured kärped Sotsiaalministeeriumis, kus on olnud aastaid nii sotsiaal‑ kui tervishoiuvaldkond alarahastatud ja pikki järjekordi sisaldav. Lisaks eeltoodule on Eesti vanemaealiste suhtes vaesuse ja tõrjutuse määraga Euroopa Liidus viimasel kohal. Eesti on viimase analüüsi järgi seitsme riigi seas, kelle sotsiaalse kaitse näitajad on nii-öelda punases ehk keskmiselt oluliselt halvemad. Kõige haavatavamas seisukorras on vanemaealised ja üksikvanemad ja suurimas vaesusriskis on vanemaealised. Kui Euroopa Liidu keskmine on umbes viiendik, siis Eesti tulemuseks hinnati 53%. Sestap tuleb ehk ka rõõmu tunda selle eest, et vaatamata survele külmutada pensionid ja lõpetada pensionide indekseerimine sai laualt maha ja kõik jätkub samamoodi, nii nagu seni. 1. aprillil tuleb indekseerimisest tulenev pensionitõus ja see puudutab kõiki, sõltumata sellest, kas elatakse kodus või hoolekandeasutuses. Eelnõu 508 osas loodan ma väga sotsiaalkomisjonis ja ka Riigikogu saalis debatti. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Kas minister soovib? Ei soovi. Sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 508 esimene lugemine lõpetada. Kuid on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Neid ettepanekuid peame hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamisega. 

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 8 Riigikogu liiget, vastu 53 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15. Ja sellega on istung lõppenud tänaseks. Turvalist koduteed! Kohtume homme.