Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast kõik, kes te jälgite meid siin Riigikogu istungisaali rõdudel ja sinise ekraani vahendusel. Me alustame 16. oktoobri infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve: kohaloleku kontroll.

Kohale on registreerinud 15 Riigikogu liiget, puudub 86. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja terviseminister Riina Sikkut. Tere päevast, lugupeetud valitsusliikmed! Meie tänase infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige saab registreerida ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Lisaks saab see Riigikogu liige võimaluse konkreetse küsimuse raames esitada ka täpsustava küsimuse, lisaks saab üks Riigikogu liige esitada veel ka lisaküsimuse. Tänases infotunnis on meil kokku registreeritud küsimusi kaheksa.

Neist esimene on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on telefoni petukõned, statistika, meetmed selle tegevuse tõkestamiseks. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea siseminister! Teil on oma valdkonnas nagu kord käest ära, ma mõtlen. Kuidas seda teisiti saab nimetada, kui näiteks Riigikogu liige Lauri Laats saab põhimõtteliselt iga päev kõnesid võõrastelt numbritelt, tihtipeale pöördutakse minu poole vene keeles, ja kui ma küsin, milles asi, siis öeldakse, et helistatakse kas politseist, maksuametist, mõnest muust asutusest, ja kõik ikkagi toimub vene keeles. Ja kui ma küsin, et aga räägiks eesti keeles, siis jätkatakse ikkagi. Ehk siis igal juhul see viitab petukõnele. 

Lisaks sellele, et need kõned tehakse Eestis registreeritud numbrite pealt, ja kui näiteks meie praegu siin oleme ja kui keegi mulle helistab, siis ma seda kõnet ju vastu ei saa võtta, ja kui ma helistan nendele numbritele tagasi, siis selgub tegelikult, et seal teisel pool vastavad meie inimesed, kes ei ole nende petukõnedega kuidagi seotud, ehk mingil viisil kasutatakse nende numbreid. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kui lugupeetud siseminister helistab Lauri Laatsile ja ma hetkel ei saa vastata ja kui ma hiljem helistan Lauri Läänemetsale tagasi, siis tegelikult Lauri Läänemets ütleb minule, et tead, ma ei ole sulle helistanud. Selline süsteem toimib. 

Sellest lähtuvalt ma tahakski küsida, et kas avaldusi seoses nende petukõnedega on palju tulnud sisse. Kas on nende petukõnede arv suurenenud? Mis see statistika näitab? Millisel viisil ja mis meetmeid võetakse tarvitusele, et selline petukõnede laviin lõppeks või kuidagi saaks selle valdkonna korda?

Aitäh, lugupeetud küsija! Austatud parlament! Teema on täiesti tõsine ja küsimus ei ole mitte ainult Eestis, vaid tegelikult ülemaailmselt on pettused, kaasa arvatud petukõned, kuritegelike ühenduste nii-öelda uus suund. Järjest rohkem ja järjest rohkem nad levivad. Eestis eelmisel aastal kaotas 524 inimest ligi 3 miljonit eurot läbi petukõnede. Sellel aastal on kannatanuid 270 ja kogukahju on hetkel 1,5 miljonit eurot. Arvatavasti need numbrid on oluliselt suuremad, sest kõik inimesed teada ei anna. 

Nüüd, mis puudutab petukõnede tegemist Eestis, siis põhimõtteliselt võiks öelda, et lõpuks tabatakse kõik, kes teevad seda Eestis. Probleem on selles, et neid kõnesid tehakse väljastpoolt Eestit ja neid kõnesid tehakse, need kõnekeskused asuvad Indias, riikides, kuskohas on vene keel kasutusel, inimesed räägivad vene keelt. See on ka põhjus, miks suures osas Eestis tabavad petukõned neid inimesi, kes vene keelt hästi valdavad. Nendega on võimalik petukõnesid peamiselt läbi viia. Nii ta kahjuks on. Nendes kõnekeskustes töötavad inimesed teavad, mida nad teevad. Nad on kahjuks väga tihti nendes riikides, kus meil puuduvad riiklikult õigusabilepingud ühel või teisel põhjusel. Nendeni jõudmine on oluliselt keerulisem olnud. 

On ka selliseid positiivseid näiteid Eesti politsei tööst – Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse eestvedamisel aprillis toimus näiteks üks rahvusvaheline politseioperatsioon, kus Eesti roll oli mõjutada ja heidutada tuhandeid kurjategijaid enda loodud tarkvara abil. Operatsiooni käigus sulges politsei 227 veebilehte, kus tehti õngitsusrünnakuid. Eesti kriminaalpolitsei kogutud teabe alusel peeti 17 riigis kinni 37 kurjategijat. Kinnipidamisega koos suleti ka seni suurim õngitsusteenuste platvorm LabHost, mis pakkus teenusena eelvalmistatud libalehti, õngitsussüsteemi levitamissüsteemi, SMS-e ja kõiksugu muid selliseid asju. Nii palju, kui me vähegi suudame, me tegeleme. Politsei petukõnedele pöörab oluliselt rohkem tähelepanu kui varasematel aastatel. Aga nagu öeldud, kõik, mis on Eesti sees, sinna politsei jõuab, varem või hiljem need inimesed kätte saadakse. Välismaalastega on keerulisem.

Suur tänu! Ja Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun.

Aitäh! Aga te tõite need arvud ka välja, et eelmine aasta oli 540. Need on need inimesed, kes on juba politseisse pöördunud, need on registreeritud, on tõenäosus, et see arv on suurem. Ja kogukahju inimestele tekitati kolme miljoni ulatuses, mis puudutab eelmist aastat. See aasta statistika näitab – aasta ei ole ka läbi –, et arvud on vastavalt 1,5 miljonit ja 270 inimest on pöördunud. Aga te mainisite ära, et need, kes tegelevad sellega Eestis, need saadakse kätte, või vähemalt on võimalus nendega rohkem tegeleda. Aga mis see proportsioon on ikkagi kogu sellest mahust, kui palju siis ikkagi tuleb sealt välismaalt, kui palju Eesti-siseselt sellega tegeldakse? Ja see põhiküsimus ikkagi: see reaalselt segab ju, kui me räägime isiklikult minust, minu tööd. Selge on see, et fraktsiooni esimehele helistavad hästi palju ka ajakirjanikud, ja mõned ajakirjanikud veel mul ei ole oma raamatus kirjas ehk nimepidi ma neid ei tea. Ja mul tekib, on tekkinud juba selline kartus, et kui ma sellele telefonile tagasi helistan, mis on Eestis registreeritud numbriga, et seal taga ei ole see inimene, kes on tegelikult mulle helistanud. Kas seda süsteemi ei saa Eesti instantsid, institutsioonid, kes sellega tegelevad, takistada, et vähemalt kui see kõne tuleb sisse, et oleks ta täpselt selle numbri pealt, kust siis tegelikult algne kõne sai alguse, mitte nii, et see kõne tuleb, libakõne tuleb tegelikult Eestis registreeritud numbri pealt, millel tegelikult selle telefoni omanik ei ole, asjasse üldse ei puutu. Minu arust see on ka väga suur probleem.

Aitäh nende täpsustavate küsimuste eest! Teil on täiesti õigus, nii palju kui mina tean, siis seal on keeruline seda kuidagi takistada. Ta tõesti tehniliselt, tehnoloogiliselt tehakse niimoodi, et kuvatakse ühte numbrit, aga kõne tuleb hoopis teiselt numbrilt, mis on peidetud. Et ta niimoodi on. Ja päris paljude petukõnede puhul, nagu ma ütlesin, politsei nii palju kui võimalik tegeleb sellega ja koos partneritega teistest Euroopa riikidest, sest ta ei ole ainult Eesti probleem. Me ju teame seda ka, et hübriidrünnakute vormis täpselt samamoodi on SMS-ide saatmine ja kõike muud haridusasutustele, igale poole tehtud, ka kõnesid. Ameerika Ühendriikides täpselt samamoodi. Keeruline, keeruline kõigile neile jälile jõuda, võtab väga palju aega ja väga suurt pingutust vajab. 

Samas on ka häid koostöö näiteid. Tihti on ta kuidagi postipaki saatmisega lõpuks seotud, paned raha sinna pakiautomaati ja saadad ära. DPD, Omniva, Itella, nendega koostöö, nad on väga kiiresti reageerinud, pannud inimestele selle informatsiooni oma pakiautomaatidesse, kodulehtedele, et vaadake, olge ettevaatlikud, ärge saage petta. 

Kindlasti aitab, ja seda ka politsei teeb, inimeste teavitamine. Alati igast sellisest juhtumist, eriti kui kätte saadakse, siis ka, aga muidu teavitatakse üldsust võimalikult palju, et inimesed oleksid tähelepanelikumad. Ja päris palju saavad inimesed ise ära teha. Kõige olulisem: PIN2 koodi mitte kellelegi mitte kunagi anda. Me võime, me oleme sellest palju rääkinud, et ikka on väga palju inimesi, kes lõpuks annavad. Teiega on hea, et te suudate selle ära filtreerida, selle kõne ja tausta, arvatavasti sellel hetkel, kui see kõne tuleb. See kriitiline meel on siin olemas. Aga tihti aetakse inimesi segadusse, et nende valvsust uinutada, tehakse neid kõnesid sellisena, et tuleb kõne, öeldakse, et teil on seal kuskil pangas probleem, et lahendage see ära. Algab lihtsalt järgmine kõne nii-öelda politseilt, öeldakse, et siin on mingid jamad, et nüüd te peate nii tegema. Lõpuks tuleb neid kõnesid nii palju peale, et inimene täpselt aru ei saa, ja siis juhitakse teda ikka neid oma otsuseid tegema. Siin on üks juhtum ühest 27-aastasest naisest sellel aastal, kes kõigepealt oma 21 000 eurot ära andis, siis müüs auto maha, andis ka selle raha ära, ja sellel hetkel, kui ta maja müüki pidi panema, siis ta pöördus igaks juhuks politseisse. Seal saadi pidama. Nagu näha, ka väga noored inimesed, kes võiksid olla väga-väga teadlikud, satuvad kahjuks sellesse. Nii et teemapüstitus on täiesti õige, ja väga tõsiselt me võtame seda, ja oma pingutusi ka siin teeme, et neid küsimusi lahendada.

Suur tänu! Ja järgnevalt lisaküsimus. Vadim Belobrovtsev, palun.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tegelikult ma arvan, et te olete minuga nõus, et viimasel ajal needsamad petturid on aina nahaalsemaks muutunud ja jultunult käituvad. Kui esialgu oli ainult igasugust PIN-koodi telefoni teel, siis nüüd põhimõtteliselt juba asi päädis sellega, et konkreetsed inimesed füüsiliselt tulevad inimestele koju selleks, et neilt raha saada, sularaha. Ja ma arvan, et siin ikkagi meie Eesti inimesed ootavad politseilt rohkem sekkumist. Ma saan aru, et ressurss on piiratud, aga see on, ma arvan, jälle see teema nagu, millega te peaksite siis oma kolleegidega valitsusest rääkima, et meil on seda ressurssi vaja suurendada ja meil on vaja suurendada ka politseinike palkasid, et inimesed tahaksid politseile tööle minna.  Samas te rääkisite päris palju sellisest reaktiivsest tegevusest politsei poolt. Mina tahaks küsida ikka proaktiivsust tegevusest, ehk, teisisõnu, see teavitamine, millest te rääkisite, minu meelest ei ole absoluutselt piisav, sellepärast et seda tuleks suurendada kordades. Ma arvan, et on vaja saata inimestele postkastidesse otsepostitusega väga konkreetselt bukletid eesti keeles, vene keeles, inglise keeles, kus oleks väga konkreetselt välja toodud, mida inimesed peaksid vältima, kuidas inimesed peaksid tegutsema ühes või teises olukorras, politsei kontaktid, kuhupoole nad võiksid pöörduda veel enne, kui nad hakkavad igasugused PIN-koodid nagu kuskile sisestama ja nii edasi ja nii edasi. Kas selline tegevus on ka plaanis?

Suur tänu teile!

Täpselt mida politsei teeb, nii-öelda kõiki neid asju nii täpselt ei oska teile kohe öelda. Kindlasti politsei olemasolevate võimaluste raames proovib seda ennetustegevust maksimaalselt teha. 

Ja sellel ennetusel, nagu ma ütlesin, on kaks peamist poolt. Üks on see, et mida rohkem me avalikustame, mida rohkem meedias ilmub neid lugusid, kuidas inimestelt, milliste skeemidega välja petetakse, seda rohkemad inimesed saavad seda lugeda ja võib-olla kuklasse mingisugune mõte, kui nendeni jõutakse. Ja teine loomulikult on see, et mis hetkel valvas tasub olla. 

Põhimõttelised soovitused: üks on see, et saab PPA kodulehelt vaadata enamlevinumate pettuseskeemide kohta, et kuidas need käivad. Siis, kui inimesed saavad näiteks telefonikõne, kus palutakse alla laadida AnyDesk või TeamViewer, ehk siis, need on kaugjuurdepääsuprogrammid – seda kindlasti mitte teha, et oma arvutile ligipääsu anda. PIN 2, ma juba siin rääkisin, PIN 1-ga ei juhtu õnneks midagi, aga PIN 2 on lõpuks allkiri. Siis, kui öeldakse, ja tihti töötavad inimeste peal ka need asjad, et öeldakse, et me kaasame teid salaoperatsiooni, esitletakse ennast kaitsepolitseiniku, politseinikuna. Kui keegi hakkab kedagi Eestis kaasama telefoni teel või e-maili teel salaoperatsiooni, siis kindlasti tegemist ei ole Eesti õiguskaitseasutustega. Sõna "salaoperatsioon" on nagu esimene selline kriitiline äratustuli juba seal. Ja loomulikult, kui keegi palub anda kiirelt sularaha või palub seda panna pakiautomaati, siis kindlasti on ka tegemist pettusega ja need kontaktid või see kõne siis tuleb kohe katkestada ja politseid sellest teavitada. 

Teema on oluline. Teie nii-öelda tähendused või osutused on väga olulised. Mul on väga hea meel, et seda teemat tõstatate. 

Ja omalt poolt ma ütlen, et politsei kindlasti teeb endast oleneva, nii palju kui võimalik on selle ressursi piires, et kõike seda ennetada ja neid riske maandada. Ja loomulikult see ennetus, nii nagu te ütlesite, et teavitamine, et neid asju ei juhtuks, on ka väga olulised. 

Aitäh!

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on elektrivarustatus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lauri, see ei ole küll otseselt sinu teema, aga ma tean, et teie erakond on alati toetanud pelletitootjaid, ja ma räägin ka natukene elektrist. Meil on nüüd juhtunud see, et kümne aastaga Eesti enam ise ei suuda elektrit nii palju toota, kui ise tarbib, ja tippkoormus on meil olnud hullematel aegadel 1600 megavatti. Sealt tekibki küsimus, et tegelikult Narvas on vanad põlevkivikatlad, mis praktiliselt seisavad. Ja täna me teame, et kui pelleteid toodetakse Eestis üle miljoni tonni, siis kui ümber ehitada Narvas vanad põlevkivikatlad pelleti tootmise peale, siis täna spetsialistid ütlevad, et see maksab umbes 80 miljonit, mitte näiteks 2 miljardit, mida tahetakse tuuleparkidesse panna. Ja selle jaoks oleks pelleteid vaja seal 800 000 tonni, ehk siis kolm neljandikku seda, mida Eestis toodetakse. Kas on teil valitsuses olnud juttu sellest variandist? Sest see on roheenergia ja see oleks meil juhitav energia ja eriti just talvel, kui ei ole päikeseparkidest elektri tootmise võimekust ja tihti tuult ei ole, oleks see koht, kus me garanteeriks oma tarbijatele mõistliku hinna ja elektrivoo. Ma olen tänasele peaministrile, kui ta oli küll kliimaministri ametis, seda selle aasta kevadel rääkinud, aga ma ei ole vastust saanud. Kuidas sulle tundub, kas võiks mõelda seda, et pelleteid ei viida mitte Euroopa seitsmesse, kaheksasse riiki, vaid võiks neid tarbida siin Eestis elektri tootmises. Samasuguseid katlaid on ümber ehitatud paljudes Euroopa riikides.

Aitäh, selle küsimuse eest! Energeetikaküsimused, väga olulised teemad meil valitsuses praegu, tõesti need arutelud käivad, mismoodi seda lahendada. 

Ma pean alustuseks ära ütlema, et Kliimaministeerium ei ole sellist ettepanekut teinud ja valitsuse liikmeid sellisest võimalusest ei ole teavitatud. Ma ei oska öelda, mis selle taga on, kas päriselus võimalik on või mitte. Ma saan aru, põlevkivikatlad eelkõige on tehtud selle jaoks, et seal põlevkivi põletada, ja puidu põletamine, vahet ei ole, kas ta on pellet või mingil muul kujul, on ebaefektiivne. Kui te ütlete, et on võimalik ümber teha efektiivsemaks seda, võib-olla on, ma ei ole sellega kursis. Ma natuke kahtlen vähemalt nende vanemate katelde osas, et seal on üldse küsimus selles, et kui me tahaks neid täisvõimsusega töös hoida, siis me ikka peaks rääkima mitte ümbertegemisest, vaid suure tõenäosusega sellest, et me peame tegema investeeringu uute katelde ehitamiseks. Mina olen vähemalt nii aru saanud. Ja see siis ei ole enam 100 miljonit eurot, vaid me räägime lõpuks ikka miljarditest eurodest. Tihti meil ka debatis, energeetikadebatis kipub minema niimoodi, et räägitakse tuuleenergia maksumusest ja siis tuuakse põlevkivi juurde, näitan, et vaadake, et põlevkivi hind on selline ja saaksid hakkama, aga unustatakse ära, et kui me tahaks põlevkiviga jätkata, siis peale selle, et seal on need keskkonnatasud, mis teevad hinna liiga kalliks, on ka vaja teha miljardites investeeringuid, siis on selles loogikas põlevkivi. Aga üldiselt meil tänane suund on taastuvenergia, see tähendab nii maa kui meretuul, päikeseenergia ja loomulikult sinna juhitavad võimsused juurde. Mis puudutab gaasijaamu, gaasijaamade koha pealt me peaks sihtima seda, et need gaasijaamad tuleks ja nad töötaks ka biogaasi peal, sest see on meie majandusele, meie põllumeestele kasulik. Me teame seda, et Euroopas võib juhtuda, et siin toodetav biometaan ei pruugi ühel hetkel enam Euroopa reeglite järgi sobida kõigisse masinatesse, et ta ei ole sinna sobiv, ehk siis küsimus on selles turus, et turg püsiks ka biometaani tootjatele või biogaasi tootjatele. Selles mõttes mulle esialgse tunde järgi tundub, et meil on mõttekas sinnapoole vaadata.

Suur tänu, härra minister! Täpsustav küsimus, Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Aitäh vastuse eest, aga ma soovitan – näiteks Graanul Investil on neli tehast Eestis – nende poole pöörduda. Ma tean, et varem, eelmised omanikud olid teil heas mõttes erakonna toetajad. Tegelikult näiteks Inglismaal on täna kivisöeahjud just ümber ehitatud ja Eesti pellet lähebki sinna. Eestis toodetakse täna pelleteid tunduvalt rohkem, kui Eestil endal vaja oleks. Küsimus on täna just juhitavas elektris ja tippkoormuses. Ei tuulepargid ega päikesepargid ei ole juhitavad. Täna kahjuks ma peangi tunnistama, et võib-olla pelletiinimesed ei ole seda lobitööd sellisena teinud. Pelletit toodetakse Eestis nii või naapidi. See on roheenergia täna Euroopa Liidu direktiivide järgi. Meil on just juhitavat elektrit vaja, 

Aga ma küsin teise küsimuse. Eesti Energia tegelikult kasutab puiduhaket, et CO₂ emissiooni vähendada ja selle võrra CO₂ kvoodi raha ka vähem maksta, aga puiduhakke müüjad kurdavad, et tegelikult seal ei toimi väga õiglaselt ja korralikult riigihanked. Kuidagi sõidavad sisse teatud ettevõtted otse ja natuke kallima hinna eest, võib-olla on nende kvaliteet parem, ei oska seda vaielda, aga mure on. 

Kas sa oled nõus valitsuse aruteludel korra võtma selle hakkepuidu poole ja pelleti teema laua peale? Kui te otsustate, et ei ole juhitavat elektrit Eestis vaja, siis on see teie otsus, aga selge on see, et Eesti ilma juhitava elektrita ei ole konkurentsivõimeline. Ainult kaabliühendustega me seda sada protsenti ei suuda garanteerida.

Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Jaa, seda informatsiooni või neid kaebuseid, kus palutakse üle vaadata neid hakkega seotud küsimusi, olen ka mina kuulnud. Ma tean isiklikult, et meie fraktsiooni liikmed ka Eesti Energiaga suhtlevad sellel teemal ja tegelevad. Minu teada on see informatsioon ka jõudnud ministeeriumisse ehk selle küsimusega tegeldakse. Sellist asja ei saa lubada endale keegi, loomulikult selline asi tuleb ära lõpetada, kui midagi taolist peaks toimuma. 

Nüüd, mis puudutab … Ta on tegelikult teine küsimus veel, mitte ainult energeetikaküsimus, selles mõttes, et juhitavad võimsused ei pea olema kindlasti pelleti baasil. Juhitav võimsus võib olla ka gaasijaam, nagu ma ütlesin, biometaan. Ma ütleksin nii, et põllumajanduses tekib läga või sõnnik, millest tegelikult seda biogaasi toodetakse, see on kindlasti olulisem ära kasutada kui kasvav mets energia tootmiseks. Ja ta ongi, ma arvan, see debatt üldse, metsa kohapealt, et mets on lisaks majanduslikule ressursile ka loodusressurss. Meil hästi palju räägitakse sellest, et miks meil tehakse uusi kaitsealasid. Täiesti õige küsimus: miks tehakse uusi kaitsealasid? Ei olegi vaja neid niisama teha, uusi kaitsealasid tehakse iga kord, kui mõni liik satub ohtu. Kui te vaatate, ei ole mitte ainult küsimus lendoravas, vaid tuleb väga palju kaitstavaid liike kogu aeg juurde. Mida rohkem me metsa raiume, seda rohkem satuvad mingid liigid löögi alla. 

Aveliina Helm minu arvates on väga hästi, lihtsalt toonud ühe näite – kullerkupp. Enam sisuliselt ei ole Eestis kullerkuppu, me peame hakkama kullerkupu kaitsealasid tegema. Me oleme lihtsalt suutnud oma majandustegevusega mõjutada seda taimeliiki väga palju. Ja kõik me, ma arvan, me teiega lapsepõlvest teame, oleme näinud neid kullerkupuväljasid igal pool Eestis – neid on nüüd vähestes kohtades. Niimoodi ta looduskaitseliselt hakkab teistmoodi majandust piirama, et kui me tahame loodust säilitada, siis võib-olla pole kõige mõistlikum metsa raiumine ainult või peamiselt tööstuslikuks energiatootmiseks ei välismaale müümisel ega Eestis. 

See, et väikesed, kohalikud katlamajad puidugraanuli peal on, see on ja jääb, aga kui me räägime väga suurtest võimsustest, siis see võib-olla pole mõistlik. Minu arvates, ma olen seda rääkinud ka, kui me teiega koalitsiooni tegime siin mõned aastad tagasi, see oli minu ettepanek ka, et me peaksime panema oluliselt rohkem ressurssi sellesse, et väiksema raiemahu juures looksime sama suurt lisandväärtust ja toodaksime sama palju SKP-d või rohkem. Me võidame sellest kõik igas loogikas – energeetikas, looduskaitselises ja majanduslikus mõttes.

Suur tänu!

Nii, ja nüüd lisaküsimus.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja!

Lugupeetud minister! Riik maksab rohelise energia tootjatele igal aastal sadu miljoneid eurosid. Samas sõltub rohelise energia tootmine ilmast. Kas usute tõsiselt, et kuue aasta pärast suudab Eesti endale piisava hulga rohelist energiat pakkuda taskukohase hinnaga? 

Aitäh!

Aitäh!

Mina usun seda, et me kindlasti suudame rohkem rohelist energiat tulevikus pakkuda, ja selle nimel valitsus ka tegutseb ja see on Riigikogu soov olnud ju, et meil ka siht on võetud, et aastal 2030 me toodaks 100 protsenti elektrienergiat sama palju, kui me tarbime siin Eestis. 

Kui me vaatame, mida teised riigid Euroopas teevad, siis kõik teevad seda ja sinnapoole liiguvad. Kas … Ma ei usu, et saab öelda, et enamus Euroopast on kuidagi valel teel. Vaevalt et nii enesehävituslik programm, kui igaühel oleks võimalik nii-öelda teha olnud ja et oleks keegi lobist lihtsalt igas riigis selle idee kellelegi maha müünud. Ei. Taastuvenergia tootmine on võimalik. 

Ja lõpuks ei ole küsimus ju selles, et mis on ainult taastuvenergia tasu suurus, vaid küsimus on selles, et mis on teie elektri hind lõpuks siis ja kui palju te kokku maksate, et kui palju te maksate taastuvenergia tasu ja elektri hinda. Ja see on tegelikult kõige olulisem küsimus. Ja kui me maksame väikest taastuvenergia tasu või üldse ei maksa, siis meie elektri hind võib väga kõrge olla. Need arvutused tuleb ka ära teha. Tihti keskendutakse ainult taastuvenergia tasu suurusele, mis on väga ühekülgne lähenemine. 

Ja lõpuks me peame mõistma … Ma arvan, et meedia on täis olnud, viimasel aastal veel eriti, väga palju kliimamuutuste nii-öelda mõjusid. Seda hinda me maksame Eesti ühiskonnana, Euroopana, terve maailmana ja see veel ka välja arvutatud või teadlaste poolt juba ammu öeldud, et lõpuks see hind, mis tuleb ka rahakotist kinni maksta, tegeleda üleujutustega, tormide, metsatulekahjude, surmade, kõige muuga, on oluliselt suurem kui taastuvenergiale ülemineku hind või siis mõned muud tegevused, mis peaksid aitama saavutada kliimaneutraalsust ka majandustegevuses. 

Nii-öelda kontekstis ja ühena nii-öelda kontekstis ja kõiki asju koos tuleb alati vaadata. Kui me räägime ainult elektrienergiast, siis, jah, võib tunduda niimoodi üks asi kuidagi lihtsam või õigem, aga kontekst on tähtis. 

Ja muidugi mure on selles, et miks elektri hind kallis on praegu. Ma vaatasin, aastal 2015 üks sotsiaaldemokraat pidas siin – või oli 2014, vabandust – pidas siin parlamendi ees kõne ja ütles, et kui me ainult tegeleme Auvere elektrijaamaga, tuuleparkidega ei tegele, siis juhtub kõik see, ja ta luges need asjad ette, stenogrammis on kenasti kirjas – kõik see tänaseks on juhtunud. 

Ehk siis, õigel ajal tuleb õigeid asju teha. Väga palju oli poliitilisi jõude, kes tegelikult tuuleenergia arendamist kümme aastat takistasid.

Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Sellega ma lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.

Siseminister peaministri ülesannetes saab nüüd pisut puhata, sest järgmine küsimus on terviseminister Riina Sikkutile. Küsib Riigikogu liige Kert Kingo ja teemaks on arstiabi kättesaadavus. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Valitsus on tulnud välja taas uute maksutõusudega ja seekord puudutab see arstiabi. Valitsuse otsusega tõstetakse eriarstiabi ja sealhulgas EMO ehk vältimatu abi visiiditasu suurust praeguselt viielt eurolt kahekümnele eurole ehk siis neli korda. See kahekümne eurone visiiditasu halvendab eelkõige maapiirkondade elanike jaoks veelgi eriarstiabi kättesaadavust. Seda olukorras, kus maal on hajaasustus, eriarst asub kümneid kilomeetreid eemal ja asjaolu, et teie valitsus on kaotanud tasuta ühistranspordi, kui seda üldse on, ja kehtestanud automaksu. See tähendab, et maainimesel ei saa olema eriarsti juures käik kahekümne euro suurune kulu, vaid sellele lisanduvad veel kulud transpordile, mis on arsti juurde pääsemiseks möödapääsmatud. Lisaks on maapiirkondade elanike sissetulekud näiteks Tallinna elanikega võrreldes kordades-kordades väiksemad. Eelnõu seletuskirja kohaselt on nende muudatuste peamine eesmärk tagada riigi ressursside säästlikum kasutamine. Seega otsustasite te säästa inimeste tervise arvelt, samal ajal kui jagati laia kaarega 3,2 miljardit mingitele teadmata juriidilistele isikutele. Sotsiaalkomisjonis selgitasite te selle eelnõu arutelul, et visiiditasu tõstmise vajadus on tingitud sellest, et hoida tervishoiuteenuse kättesaadavust. Ja seletage mulle palun ära, kuidas tagab neljakordne visiiditasu tõus arstiabi kättesaadavuse neile inimestele, kelle jaoks on kakskümmend eurot pluss kulud transpordile mitme päeva või lausa nädala söögiraha. Mis te ise arvate, mis valiku need inimesed teevad? Arst või söök? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, visiiditasud on aastast 2013 olnud praegusel tasemel, ehk viis eurot eriarsti visiidi kohta ja selle tasu tõusu, ma saan aru, on ehmatav näha paljudel. Selgitada on kahtlemata vaja. Eriarstiteenus ei ole midagi sellist, mille puhul inimene saab ise valida, kas minna või mitte minna, see on enamasti perearsti saatekirjaga ette nähtud teenus. Nii et see 20 eurone visiiditasu töötavale inimesele on ikkagi kehtestatud, pidades silmas seda, et see ei tohiks takistada teenusele minemist. See on inimese jaoks vajalik tervishoiuteenus ja sellega seotud kulud, ka hind, visiiditasu näol, ei tohiks takistada arsti külastust. Suur osa Eesti inimestest, lapsed, eakad, rasedad, vähenenud töövõimega inimesed, toimetulekutoetuse saajad on need, kelle jaoks visiiditasu on ka järgmisel aastal viis eurot. Töötavale inimesele tõuseb visiiditasu 20 eurole ja see on kooskõlas ka soovitustega paremini sihtida seda tuge, mida me anname tervishoiusüsteemis ja neid tasusid, mida võtame. Haavatavate rühmade jaoks visiiditasu ei tõuse. Teine asi on tõesti erakorralise meditsiini osakond või EMO. Seal on ka praegu olnud viie eurone visiiditasu töötavale inimesele ja me näeme, et rohkem kui pooled EMO külastused on sellised, mille asemel oleks pidanud pöörduma näiteks perearsti juurde. Selle tervisemure saab lahendada mujal, nii et EMO puhul töötaval inimesel 20 eurot tasuda, see võiks motiveerida käitumise muutust. Perearsti juures visiiditasu ei ole. Kui on valik, kas minna korduvalt EMO-sse või minna perearsti juurde, siis seal see rahaline mõju võiks mängima hakata. Kolmas oluline aspekt on see, et visiiditasu ei võeta ju igal visiidil. Kui tegemist on haiglasisese suunamisega või korduva sama eriarsti külastamisega, näiteks reumatoloogiline patsient või diabeedipatsient, kes on eriarsti jälgimisel, külastab arsti kaks kuni kolm korda aastas, siis visiiditasu võetakse ühe korra aastas. Ja kui me vaatame Eesti inimeste omaosalust, mis on väga kõrge, siis suurema osa sellest omaosalusest moodustavad retseptiravimid ja hambaravile tehtud kulutused. Ehk siis, kui me omaosaluse koormust tervikuna tahaksime alla tuua, siis ravimite ja hambaraviteenuse kulu vähendamine on see, mida tuleks ette võtta. Eraldi, kõige suurem kulu on statsionaarses õendusabis ja koos visiiditasude tõusuga me vähendame omaosalust statsionaarses õendusabis, kus teenus kahtlemata muutub paremini kättesaadavaks ja taskukohasemaks nendele inimestele, kes seni on pidanud välja käima üle 800 euro õendusabi teenuse eest. Aitäh!

Suur tänu! Ja Kert Kingo täpsustav küsimus, palun.

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te jätsite mainimata selle muidugi, et te tõstsite ka retseptitasu ja te kehtestasite visiiditasu viis eurot ka alla kaheaastastele lastele ja lapseootel naistele, kes praeguseni on olnud sellest vabastatud. Aga ma jätkan sealt, kus ma pooleli jäin. Selline järsk visiiditasu tõus tekitab olukorra, kus eelkõige maapiirkondade inimesed lihtsalt ei pääsegi eriarsti juurde – ja seda sellel põhjusel, et pole raha. Samal ajal kuuleme meediast, kuidas erinevad arstid ja spetsialistid manitsevad inimesi oma tervise eest hoolitsema, räägivad, kuidas tuleb oma terviseprobleemiga varakult arsti poole pöörduda ja kuidas iga aasta tuleks tervist kontrollimas käia. Me ei räägi siin perearstiteenusest, nagu vereproovid või vererõhu mõõtmine või stetoskoobiga südame ja kopsude kuulamine. Pean siin silmas just eriarste kui kitsama eriala spetsialiste, sest nemad tegelevad sügavamate ja tõsisemate terviseprobleemidega. Veel räägivad igasugused asjapulgad tervena elatud aastatest ja elukvaliteedist ning inimese enda vastutusest tervise hoidmisel ja selle jälgimisel. Seletage mulle palunud ka seda, kuidas aitab eriarsti visiiditasu neljakordne tõus kaasa sellele, et inimesed saaksid oma tervise eest hoolitseda ja käia oma terviseprobleemi süvenemist ennetamas, selle kulgu kontrollimas või jälgimise all hoidmas näiteks kardioloogi, uroloogi, ortopeedi või neuroloogi juures?

Aitäh! Suure osa tervisemuredest saavad lahendada perearstid ja pereõed, ja see on kõige õigem koht inimesel pöörduda. Tõesti, nendel juhtudel, kui e-konsultatsiooni järel, mida perearst näiteks eriarstiga teeb, selgub, et esmatasandil patsiendi jälgimisest ei piisa ja on vaja eriarsti vastuvõttu, siis tõepoolest, eriarstile minekul korra aastas inimene maksab visiiditasu, ja töötav inimene siis uuel aastal 20 eurot.

Ka praegusel juhul töötav inimene võis käia erinevate, näiteks ühes haiglas erinevate eriarstide juures, tasudes neljal juhul viis eurot. Nüüd me paneme ka seadusesse, et seda tasu, või 20-eurost tasu saab võtta korra aastas, ehk siis olenevalt patsiendi tervislikust seisust ja vajadusest. Väga paljud inimesed ei hakka rohkem maksma, aga tõepoolest, töötavad inimesed teatud juhtudel võivad eriarstivisiidi eest tasuda rohkem kui seni. 

Me tõesti oleme harjunud selle viieeurose visiiditasuga, ja ideaalsetes oludes võibolla võiks jätkata samamoodi, aga samas on kasulik kõrvalt vaadata, et eriarstiteenus on väga kallis teenus ka tervishoiusüsteemi jaoks. Ja seda, et seal rakendatakse visiiditasuna omaosalust, see on tavapärane. Soomes eriarsti visiiditasu on 56 eurot ja nad arutavad selle tõstmise üle. Rootsis on tasulised ka esmatasandi ehk perearsti visiidid. Seda, et patsient saab aru ja tal on motivatsioon sellele visiidile päriselt kohale minna, mitte kohale minemata jätta, see on instrument, mida tervishoius kasutatakse igas riigis. Ja seda, et tervishoiuteenus igas etapis on täiesti tasuta, ei praktiseeri keegi. 

Et see tõus on korraga suur, see tõesti on kahetsusväärne, aga selle koormuse õiglasem jagamine, et haavatavad rühmad jätkavad viie euroga ja töötav inimene maksab 20, on see muudatus, mida on ka rahvusvaheliselt soovitatud, et ärge küsige kõigilt ühtemoodi visiiditasu, vaid sihtige paremini seda nendele, kes suudavad koormust kanda. Omaosaluskoormuse analüüsis ka tervisekassal on ettepanek siduda visiiditasu konkreetse inimese sissetulekuga, sest see rühm, kellel on kõige raskem, on madala sissetuleku teenijad. Töötav inimene töötab Eestis väga erineva sissetulekuga, ja need, kelle sissetulek on madal, nende puhul tegelikult oleks vaja rakendada seda madalamat visiiditasumäära viis eurot. Sissetulekuga visiiditasude sidumist praegu ei luba ei seadus ega infotehnoloogilised lahendused, aga see, kui me räägime vajaduspõhisusest Eestis, see on suund, mida peaks analüüsima, ja selle rakendatavust näiteks järgmise paari aasta jooksul tervishoius kaaluma.

Suur tänu! Lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! No see on küll nagu väga lihtsustatud näide, mis te tõite, et selle asemel et minna EMO-sse, käige ikkagi perearsti juures. Tõsiasi on ju see, et perearsti juurde saada on ka väga raske. Te olete ka ise mitmeid kordi maininud, et perearstidega on meil probleem, on nende puudus ja tulevikuvaates samuti tekib väga suur puudus. Loomulikult, aga mis siis ikka inimesel jääb üle, tulebki EMO-sse pöörduda. Vastasel juhul, kui ta EMO-sse ei pöördu ja ootab seda perearsti, siis mingiks hetkeks seda inimest lihtsalt ei ole. Sellisel viisil neid muresid ikkagi ei lahendata, aga mul on selline tunne, et teie küll tahaksite seda sellisel viisil lahendada. Kahju.

Nüüd, kui me vaatame seda seaduseelnõu, perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust 507 SE, see on see kobareelnõu, tegelikult kobarkäkk, siis siin on hästi palju erinevaid valdkondi toodud välja, mille osas osaliselt teie vastutate ja mille osas osaliselt vastutab teine minister, Riisalo. Ta tunnistas üles, et mis puudutab Tervisekassat, et ta ei ole pädev nendele küsimustele vastama. Nüüd ma küsin teilt. Siin, selle seaduse seletuskirjas, lehekülg 16, on välja toodud Tervisekassa puudujääk, arusaadav, kõik need meetmed, mis selle eelnõu § 6 punktis 2 on välja toodud, kus te tahate nii-öelda reservidest suurema osa puudujäägiks katta, arusaadav. Nüüd: siin on lihtsalt toodud välja, et ette nähtud eelarvepositsioon 2026 on –224,6 miljonit. Nüüd siis läbi selle seaduse tõhustatakse, muudetakse seda teenuse osutamist ja peaks vähenema see –195,4 miljonile. Ja sulgudes on, et muudatuste mõju on tegelikult 51,4 miljonit. Kas midagi ei klapi? Ma ei saa aru. Kas siin on viga sees? Ma tahaksin küsida, mis siis tegelikult läbi selle patsiendi (Juhataja: "Teie aeg.") visiiditasu tõstmise, muude tasude tõstmise … Kui palju on see summa, mida tegelikult vastavalt sellele seadusele riik kokku hoiaks?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh! Suurel osal Eesti inimestel on olemas perearst, väga hea perearst, ja tema peaks olema esimene kontakt. Lisaks töötab meil perearsti nõuandetelefon, kuhu saab igal ajal helistada. Teatud juhtudel on võimalik retsepti ka pikendada perearsti nõuandetelefoni 1220 vahendusel ilma, et peaks erakorralise meditsiini osakonda minema. Erakorralise meditsiini osakond on ikkagi tõesti erakorraliste tervisemurede lahendamiseks. Lõpuks on see koormav nii inimese kui ka süsteemi jaoks, kui tuleb pikas järjekorras oodata. 

Konkreetselt perehüvitiste seaduse seletuskirjast – Signe Riisalo vastas korrektselt, selle asemel et numbreid ja komakohti kommenteerima hakata, et ta annab selle info mulle edasi ja vastus tuleb kirjalikult. Kui see ei ole juba teile postkasti jõudnud, siis ta lähiajal jõuab. Ma tean, et seda vastust pannakse kokku. Konkreetselt leheküljel 16 on, ma ei tea, eksimus, näpuviga, kasutatakse kevadprognoosijärgseid andmeid, mitte suveprognoosijärgseid andmeid. See mõju 2025. aasta eelarvele – visiiditasude, retseptitasu ja voodipäevatasu tõus ja statsionaarse õendushoolduse omaosaluskoormuse vähendamine – see mõju kokku on suurusjärgus umbes 20 miljonit. Lisaks sellele, nii nagu maksumaksja raha vastutustundliku kasutamise nimel pingutavad kõik ministeeriumid ja asutused, ka Tervisekassa, on need ravimite ühishanked või teised võimalused, otsib viisi tõhusamalt raha kasutada ja sealt tuleb täiendav sääst, 21 miljonit aastal 2025. Nii et need kaks summat peaksid selle mõju kokku andma, aga täpsemad arvutused tulevad teile ka kirjalikult.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Tänane neljas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on rahandusministri avaldused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Lugupeetud minister! Ma ei hakka küsima, mis ajast Eesti riigi maksupoliitikaga tegeleb Vladimir Putin. No rumalus on rumalus. 

Aga mul on ka teised küsimused. Valitsuse pressikonverentsil ütles rahandusminister järgmist: "Kreml teeb aplausi kõigile, kes valitsust kritiseerivad." Kas ma saan õigesti aru, et valitsuse kriitika on nüüd riigivastane tegevus? Ja mida peaksime sel juhul tegema parlamendi opositsiooniga? 

Aitäh!

Jah, aitäh!

Üldiselt kõige mõistlikum on rahandusministri enda käest küsida, mida ta ühe või teise avaldusega mõelnud on. 

Mina ei ole Jürgen Ligiga nõus, et valitsusevastane kriitika on midagi halba. Eriti kui see on konstruktiivne, mitte täiesti suvaline kriitika ja kriitika pärast. Demokraatlikus ühiskonnas on meil reegel selline, et need, kes teostavad võimu, nende üle valvavad need, kes on opositsioonis, kui me räägime poliitikutest. Ja see tähendab seda, et see opositsiooni töö selles demokraatia loogikas on ette nähtudki, et pakutakse alternatiivseid lahendusi ja tuuakse välja probleeme võimu teostajate tegevuse osas. Nii et minu arvates on tegemist täiesti normaalse ja mõistliku asjaga. 

Võib-olla Jürgen Ligi millegi koha pealt, ma ei tea, ärritus või, ma ei tea, ma ei oska seda öelda, seda tuleb tema enda käest küsida, aga ma ütlen, et tõesti hästi palju seda infomüra on olnud selle riigieelarve osas. Ma tooks kas või sellesama tervishoiu küsimuse, mida siin Riina Sikkut ka just praegu Kert Kingole vastates selgitas, näiteks. 

Küsimus ei ole ju mitte selles, et valitsuses kellelgi oleks suur tahtmine, või vähemalt, ma saan öelda, sotsiaaldemokraatidel oleks suur tahtmine tõsta siis arsti juurde mineku, selle visiiditasu hinda. Aga kui sul on valik, et tervishoiusüsteemis on puudu 200 miljonit eurot, ja sul on valik, et inimene ei saagi arsti juurde, vahet ei ole, kui palju tal omaosalus oleks – 50 eurot, null eurot või midagi nii. Täna on ju küsimus selles, et – mis probleemi me lahendame – number üks, et inimene üldse arsti juurde pääseks. Tervishoiusüsteemist 200 miljonit igal aastal puudu. Me otsime sinna lahendust. 

Ja siis, kui me saame sellest aru, et see on see põhiküsimus, ja nüüd me leiame võimalusi, kuidas seda puudujääki katta ühte, teist ja kolmandat moodi, siis tegelikult me ju anname neile inimestele võimaluse. Sest kui tekib olukord, kuskohas arsti juurde pääsevad vähemad inimesed ja ravijärjekorrad suurenevad, siis sellest kaotab keskmine Eesti pere kõige rohkem. Ükstapuha kui palju ta visiiditasu on, 10 eurot või 20 eurot – kui sa arsti juurde ei saa, pead sa veel rohkem maksma. See on see meie pingutus, et sellel keskmisel Eesti perel tegelikult oleks võimalus. 

Ja siin eakamate inimeste poole pealt me ju hindu toome alla, nii nagu just terviseminister ka seletas. 

Ja võib-olla mõtles Jürgen Ligi seda, et sellised asjad ei paista välja ja ilma nii-öelda sisusse minemata keegi kritiseerib. Äkki ta siis pingutas üle.

Aitäh!

Aitäh! 

Ja nüüd täpsustav küsimus. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja!

Lugupeetud minister! Rahandusminister ütles, et hindade tõusu taustal on ta sunnitud toidu pealt kokku hoidma ja konserve sööma. Me kõik teame, mis palka minister saab. Kuidas peaksid pensionärid ja miinimumpalga saajad seda sõnumisse suhtuma?

Jah, mina tean, et Jürgen Ligi on väga tubli spordimees ja ma teda väga hindan. Ja tõega müts maha selle ees, et inimene nii heas füüsilises vormis on. Ma arvan, väga eeskujulik meile kõigile.

Ma ei tea, kogu aeg konservide söömine ei pruugi sellele füüsilisele vormile hästi mõjuda, aga eks ta teab nagu hästi. 

Siseministrina ma ütlen, et väga hea, kui inimestel konservid kodus on. Me teeme päris suuri kampaaniaid, mis puudutab seitsme päeva varusid, sealhulgas toiduvarud lisaks sellele, et patareidega või akuga raadio oleks kodus, küünlad, tuletegemise võimalused, veepuhastamisvõimalused, kõik sellised asjad, sularaha. Peaks olema ka toit ja üks soovitus tõesti Päästeametil on konservid. Selles mõttes tegemist võib olla ka kriisideks valmistumisega. 

Aga kui nüüd rääkida sellest olukorrast, mis puudutab Eesti inimesi ja nende toimetulekut, siis teil on täiesti õigus. Päris palju on Eestis neid inimesi, kellel on raskus sellega. Mina kuskil … Mind ka häirib see, kui keegi ütleb, et saage kuidagi hakkama või midagi niimoodi. 

Tegelikult on need reaalsed päris Eesti inimeste probleemid ja see on ka põhjus, miks me oleme alati sotsiaaldemokraatide poolt öelnud, et tegelikult ei ole õiglane tõsta makse, mis on käibemaksud, ja käibemaks näiteks, mis neid inimesi rohkem mõjutab, vaid tegelikult tuleks maksustada rikkust. Rikkus koguneb või koondub Eestis teatud osa ühiskonna kätte ja kui keegi ütleb, et see on ebaõiglane, et ma olen nüüd nagu jõukam inimene, teenin rohkem ja mind nagu karistatakse, siis ei, küsimus ei ole mitte selles karistamises või motivatsioonis, vaid küsimus on selles, et teatud sissetuleku juures, teatud maksukoormuse juures normaalne elu saab otsa. Aga kui me sellele jõukamale osale ühiskonnast maksu juurde paneme, tema normaalne elu otsa ei saa. Tõesti reaalselt käiakse vähem võib-olla baaris, sünnipäevadel tehakse odavamaid kingitusi, reisitakse, võib-olla reisil võib-olla ka vähem selliseid jooke võetakse või mis iganes toredaid tegevusi saab ka teha väiksema raha eest või siis pannakse kuskile, paigutatakse raha välismaale vähem. Tegelikult on nagu küsimus selles. 

Ja selles loogikas me ju oleme ka seda maksusüsteemi, maksumuudatusi kokku leppinud. Ei tulnud neljaprotsendilist käibemaksutõusu, nagu meil mõni koalitsioonipartner soovis. Selle asemel tuli võimalus ettevõtetel oma õiglane osa panustada, et ühiskonnas see tasakaal säiliks ja me jätkuvalt … Alampalga tõstmine, läbirääkimised, mida tehakse ja mis on ka koalitsioonilepingus kirjas, et alampalga tõstmine liiguks oluliselt suuremate sammudega kui keskmise palga tõus, on väga oluline ja ma arvan, et see tuleb täna ära. See aitab väga paljusid inimesi seal just sissetulekute alumises otsas.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea siseminister! Hea meelega küsiksime küsimusi ka rahandusministri käest, aga ta pole siiamaani kordagi infotundi ilmunud kahjuks. Aga eile oli rahandusminister meil tõesti Riigikogu ees erinevate eelnõudega, aga kogu see arutelu läks veidi lappama, kui ma tohin sellist sõnakasutust kasutada. Ja ma mäletan, et selline sõnasõda on ka teil endal olnud rahandusministriga, ja tundub, et rahandusministril ongi see saanud tavaks, et ta peabki sõnasõda lisaks ettevõtjatele, oma koalitsioonipartneritele nüüd ka kõikide Riigikogu liikmetega. Näiteks eile ütles minister Ligi, et meie sõnavõtud annavad hoogu virisemisele, selle tõttu on ka madalam majandusaktiivsus ja see lõpuks mõjutab ka Eesti iivet negatiivselt. Aga kui ma küsisin rahandusministri käest, et kas tema hinnangul pole negatiivne iive tekkinud meie sõnavõttudest, vaid perede ebakindlus ja kartus, et ei suudeta peret üleval pidada, on tekkinud praegusest sõjaolukorrast ja praeguse valitsuse poliitika tulemusena, kus meil tõstetakse mitmendat korda juba käibemaksu, tulumaksu, tõstetakse kütuse- ja elektriaktsiisi, tõstetakse arstivisiiditasu, vähendatakse lastetoetuste lage, siis mis ma sain vastuseks. Ma sain vastuseks: makse tõstab Putin ning et Putin on terve Euroopa maksustanud. Aga meie naaberriikides Lätis ja Leedus maksud ei tõuse, vastupidi. Seal naerdakse meie üle ja oodatakse, et millal järgmised Eesti ettevõtted nende juurde ümber kolivad või meie maksud hakkavad hoopis nendele laekuma. Kuidas on nii, et Putini maksud polegi jõudnud Läti ja Leedu riiki, et tõusevad siis ainult Eestis?

Suur tänu teile küsimuse eest! See muidugi ei vasta tõele, Läti kindlasti tõstab erinevaid aktsiise ja seal sellised plaanid on olemas. Ja pangamaksu on tegelikult Leedus tehtud, see ka vastab tõele. Ei ole niimoodi, et ainult Eestis neid maksumuudatusi rohkem tehakse. Muidugi vastab tõele ka see, et leiborid, saades valimisvõidu Suurbritannias läbi ajaloo suurima, siis nende juht ja tänane Briti peaminister ütles, et avalikke teenuseid nemad kärpima ei lähe, mis tähendab seda, et ka nemad peavad makse tõstma selles olukorras. Ja põhiküsimus on ikka, ma arvan, siin mitte selles, et kas maksud tõusevad või mitte, vaid, kes maksab. Sest kui me soovime selles julgeolekuolukorras teha julgeoleku või siis riigikaitsekulutusi, siis selle jaoks raha vaja on. Ta on fakt, et raha niisama kuskilt ei teki. Ja kui me soovime Põhjamaa tasemel riiki, heaoluriiki, riigi teenuseid inimestele – keskmine inimene sellest võidab kõige rohkem, keskmine Eesti pere –, siis selle jaoks raha vaja on. Ja kui meie maksukoormus on umbes 7% Euroopa keskmisest madalam, siis ilmselgelt kuskilt see raha peab tulema. Nüüd on küsimus selles, et kas riigikaitsekulutused peaks keskmine Eesti pere kinni maksma. Minu arvates ei pea. Ei pea. Riigikaitsekulutustesse peaks igaüks panustama, selles mõttes see julgeolekumaks selline on, aga eelkõige sinna peaks järjest rohkem panustama hakkama ja üldse riigi toimimisse need, kelle kätte jõukus koondub. Eesti Panga analüüs eelmisest aastast: 59% Eestis olevatest varadest on koondunud 10% Eesti inimeste kätte. Et on võimalik ka raha võtta sealt, kus kohas seda on, mitte sealt, kus kohas seda ei ole. Vaesust maksustades riigieelarveprobleeme ja riigikaitse küsimusi lahendada ei ole võimalik. Ehk siis ma arvan, et see debatt peaks seal eelkõige olema. Minu arvates ka teil tegelikult, et kui Keskerakond näiteks ühel hetkel valitsuses oleks, teil on täpselt sama dilemma, et kust see raha siis tuleb. Opositsioonis on hea rääkida, nii nagu ka Isamaa väga vapralt, et kõik maksumuudatused on halvad. Loomulikult, keegi ei ole õnnelik ja mina ei ole ka nende üle õnnelik ja ei tahaks teha, kui saaks muud moodi. Aga lõppkokkuvõttes neid tuleb teha, ükspuha, kellel, kes valitsuses on, ja siis tegelikult debatt peaks käima selle üle, kes peab ja kui palju Eesti riigi toimimisse panustama. Ja kui me tahame toimivat riiki, siis me ei pea alati makse kartma. Kui me vaatame majanduskonkurentsi edetabelit, maailma edetabelit, siis Taani, mis on maailma üks kõige kõrgemate maksudega riik, on ka maailma konkurentsi edetabelis top kolmes. Ehk siis, ei ole nii, et maksud, ettevõtlusmaksud, varamaksud, rikaste maksustamine kuidagi pärsib majanduse arengut, vastupidi, see võib hoopis seda võimestada, kui ühiskond sellest võidab, kõik inimesed.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane viies küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Teemaks on riigi julgeolek. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister, minu küsimus puudutab tõesti sisejulgeolekut, mille te mitte ei ole unarusse jätnud, vaid olete ise kujunenud sisejulgeoleku ohuks Eesti riigis. Sellele ma olen ka enne tähelepanu juhtinud ja kohe põhjendan seda näidetega, mis minu arvates teie tegevuse ja tegevusetuse näitel moodustavad ikka väga süsteemse mustri. Agressorriigi kodanikud, Vene ja Valgevene kodanikud, kes omavad jätkuvalt valimisõigust ja poliitilise võimu formeerimise õigust Eesti Vabariigis, sellele olete teie isiklikult ja sotsiaaldemokraadid võidelnud vastu sõja algusest saadik. Ka meie eelmises koalitsioonis, kus me püüdsime koalitsioonilepingusse seda sisse kirjutada, ütlesite väga selgelt, see on punane joon, ei, mitte mingil juhul me seda hääleõigust ära ei võta. Eestikeelsele haridusele üleminekule te võitlesite vastu kogu hingest ja kui parlament võttis selle seaduse vastu, siis te ütlesite, et seda ei ole võimalik ja mõistlik ellu viia. Keelenõuete sätestamisele platvormitöötajatele olete te vastu, see ei ole teie arvates üldse mõistlik ja vajalik. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku teemad on lahendamata, vaatamata sellele, et Moskva patriarh on kuulutanud niinimetatud püha sõja kogu lääne vastu. Nevski katedraal siinsamas kõrval on jätkuvalt Moskva patriarhaadi teenistuses. Rändekvooti, täiesti arusaamatu, rändekvooti te tahate mitmekordistada valitsuses, olukorras, kus jooksva aasta rändekvoot on täitmata. Eelmisel aastal ületas sisseränne Eestis 14000 võrra väljarännet. Saldo oli pluss 14000, mis ületab meie aastase sündimuse 10000 võrra. Nõukogude sümboolika eemaldamisel te veiderdate, kirjutate kirju Kultuuriministeeriumile ja nii edasi. Te olete viinud kaitsepolitsei olukorrani, kus kaitsepolitsei, delikaatselt mööda minnes Siseministeeriumist peab suhtlema avalikkusega ja tõstatama probleemid, näiteks topeltkodakondsuse ja sünnijärgsete kodanike teema. Ja siit minu küsimus. Ma ei tahagi, et te sellele mustrile hinnangut annate, see on nii üheselt selge. Aga kas teil on mingi idee KAPO viimase appikarje puhul, mis puudutab topeltkodakondsust, sünnijärgseid kodanikke, kuidas seda poliitiliselt lahendada? 

Suur tänu! Härra Seeder, teie retoorika on päris huvitav, et kõigis Eesti pattudes või kõigis asjades on sotsiaaldemokraadid süüdi. Ma saan aru, te peategi leidma endale mingisuguse vastase või kellegi, kelle peale peale osutada ja seda väita, et siis te tundute ise kuidagi nagu isamaalisem. Aga isamaalisus ei jookse ainult sõnade järgi, vaid tegude järgi ka. Ja vaadake, meil on üks erinevus. Teie soovite asju lahendada kisa-kära ja meedia läbi. Ja teate, ma nüüd meenutan teile teie enda sõnu, mäletate, koalitsiooniläbirääkimistelt. Ma olen siin meenutanud ja te iga kord ütlete, et pole midagi sellist öelnud, aga ma mäletan täpselt, ma isegi panin selle märkmikusse kirja toona. Ma võin selle üles otsida. Eestikeelsele haridusele üleminekul me ütlesime, et kui me sellisena teeme, siis sisuliselt meil lihtsalt ei ole õpetajaid. Me näeme, et see õpetajate probleem praegu on, et me peaks tegema mõistlikult, niimoodi, et päriselt, mitte ainult loosungina ei oleks see tehtud, vaid sisuliselt ka. Ja toona te ütlesite meile läbirääkimistel, et teate, see nagunii ei juhtu, ei 2026, 2027 ja 2030 aastal, see tuleb lihtsalt ära teha. See oli teie suhtumine. No meie pingutame. Näiteks, sotsiaaldemokraadid juhivad Tallinna linna, Isamaa on ka seal kaasas, õnneks. Me pingutame Tallinnas ja teeme Tallinnas seda eestikeelsele haridusele üleminekut. Selles mõttes ei saa öelda, et ei tee ja ei pea. Minu kõrval istub Piret Hartmann, kes oli lõimumispoliitika eest vastutav kunagi Kultuuriministeeriumis, kui neid läbirääkimisi pidasime, käis laua taga meil ja rääkis. Minu arvates te mäletate ka, kuidas Piret Hartmann ütles, et jah, see eestikeelsele haridusele üleminek tuleb kindlasti ära teha. Mis puudutab seda topeltkodanike probleemi, siis meil on ikka kokku lepitud mõnikord asjad ka, et kus kohas kaitsepolitsei, kus kohas siseminister räägib ja hea meel, et te kaasute ka sellega. Te saate muidugi aru, et läbi aegade, enne kui mina ministriks sain, on see teema tegelikult üht- ja teistmoodi laua peal olnud, valitsustes vist ka. Või vähemalt kuskil on seda arutatud, et topeltkodakondsuse puhul, et väliseestlane, mitte ainult Eesti juurtega inimene, kes elab Venemaal, vaid ka Eesti juurtega inimene, kes Kanadas või Ameerika Ühendriikides elab, või Rootsis, et ka teda hakkab see kohe puudutama. Seal see probleem on. Aga tõesti, sellel nädalal ma allkirjastasin ja saatsin valitsusse isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatuse, kus kohas me näeme ette, et edaspidi, põhjendatud kahtluse korral PPA-l on õigus nõuda DNA-testi. Inimene peab hakkama tõestama, et ta tegelikult on mingisuguses suguluses üldse Eesti kodanikega ja see põhiprobleem, et neid isikuid võiks suvaliste dokumentide alusel juurde tulla, peaks saama ka sellega lahendatud.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun

Aitäh! See vastus, mis te ütlesite, on küll väga lahja lahendust tõstatatud probleemile. Väga lahja lahendus, auväärt siseminister! 

Aga mis puudutab nüüd eestikeelsele haridusele üleminekut, siis ma ei usu, et te nii rumal olete, kui te siin välja püüate paista, või et te ei mäleta täpselt, mida on läbirääkimistel räägitud. Mina ütlesin koalitsiooniläbirääkimistel, et isegi kui seda ei juhtu aastatel 2026, 2028 või 2030, on vajalik seadus. Ilma seaduse ja administratiivse sunnita me ei lähe eestikeelsele haridusele üle. Isegi kui see tundub väga ambitsioonikas ja mitte realistlik, isegi siis on vaja seadust, ja see käivitab protsessi. Ja ma julgen öelda, et mul oli õigus tol ajal, see on käivitunud protsessi. Ja kas me jõuame selleni nüüd aastal 2027, 2028, eks seda aeg näitab, aga kui me kõik ühiselt panustame, siis me jõuame. Aga seadus on selle käivitav jõud olnud, mille vastu te võitlesite. 

Minu loetelu ei olnud mitte kõigi Eesti hädade loetelu, vaid oli lihtsalt teie ja sotsiaaldemokraatide seisukohad, mis on käinud läbi avalikkuse. Nüüd, mis puudutab, et Isamaa teeb justkui ainult sõnu, või läbi meedia ja kära soovib asju ja teemasid tõstatada – ei. Te väga hästi teate, me oleme esitanud väga konkreetseid eelnõusid. Teilt ei ole tulnud mitte ühtegi initsiatiivi, ei erakonna fraktsiooni kaudu ega valitsuse kaudu, aga Isamaa on esitanud ka konkreetselt kolmandate riikide kodanike, sealhulgas Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse piiramist kohalikel valimistel. See eelnõu on menetluses, aga see kahjuks seisab. Kui teil on mingisuguseid teisi alternatiivseid lahendusi või ettepanekuid selle muutmiseks, me oleme avatud, me ootame seda. Ja siin ma küsingi, siis on teil siis mingisuguseid alternatiivseid lahendusi või teisi ettepanekuid peale sellise hämara juttu, et lõimumine, positiivne motiveerimine, ja nii edasi? Kas teil on mingeid konkreetseid poliitilisi ja õiguslikke samme selle probleemi lahendamiseks teistsugusel kujul?

Aitäh! Teate, härra Seeder, te olete kuidagi pahatahtlik täna. Ei tea, kas astusite vale jalaga välja voodist. Eestikeelsele haridusele üleminekut sotsiaaldemokraadid on kogu aeg toetanud. Kui te väidate siin saalis, et me oleme selle vastu olnud, siis te ju valetate. Ärge valetage! Pole mitte kunagi ükski kord me seda öelnud. Ja juhtumisi teate, et teid ei ole valitsuses. Kõik see toimib, minnakse üle, ja meie omavalitsustes, kus võimul oleme, viime seda ellu. Näiteks Katri Raik, sotsiaaldemokraat, sai selle eest isegi umbusalduse ja jäi ametikohast ilma. (Hääled saalis.) Vabandust! Sellepärast sai, et kindlasti üks põhjus oli see, et et need direktorid, kes ei osanud eesti keelt ja ilmselgelt ei toetanud seda üleminekut, ei jätkanud Narvas ametis. Ja näete, sotsiaaldemokraadid viivad ellu, aga selleks peab olema võimul mingites kohtades. 

Nüüd mis puudutab seda Vene kodanike hääleõigust, me selles mõttes seda probleemi või probleemitõstatust pole mitte kunagi vaidlustanud. Ja selles mõttes ma olen seda ka alati öelnud, et jah, seal on muret. Ja täpselt samamoodi me oleme toonud juurde ühe küsimuse, et mure on ka selles, et teatud inimesed seal – see on uuringutega tõestatud, hiljuti, mõned kuud tagasi, kevade poole tuli see uuring välja – on ka Eesti suhtes positiivselt meelestatud. Meie küsimus on teile vastu olnud alati: kuidas me neid inimesi Eesti riigi juures hoiame? Teie arvates on väga lihtne, et lihtsalt seaduse muudatusega lahendab kõik probleemid, aga inimesed on ju, ja inimeste elu on oluliselt keerulisem. 

Teine küsimus, mida me oleme alati küsinud, mida te millegipärast ei taha käsitleda, on see, et tegelik probleem ja mõju Eesti julgeolekule läbi valimiste ei tule mitte kohalikest valimistest, vaid Riigikogu valimistest. Riigikogu valimistel otseselt valitakse Eesti parlamendi liikmeid. Riigikogu valimistel on otsene mõju valitsuse paikapanemisel ja kõigele muule, ja muideks presidendi valimistele, oluliselt rohkem kui kohalikel valimistel. Viimane kord 20 000 inimest hääletas Riigikogu valimistel Putini-meelsete kandidaatide poolt, sealhulgas Aivo Peterson oli üks põhijõude. Need olid Eesti Vabariigi kodanikud. Ehk siis te saate aru, et see küsimus ei jookse ainult kodakondsust mööda, vaid küsimus on meelestatuses. Ja kuidas me selle küsimusega tegeleme? Mina siseministrina päris kõvasti pingutan, et seda julgeolekut tagada ja aru saada, mis nende inimeste meelsust kujundab ja kuidas see riigi reaktsioon vastu peaks seal olema. Aga need on Eesti Vabariigi kodanikud. Valivad järgmine kord võib-olla teile Aivo Petersoni siia Riigikokku, võib-olla veel kellelegi. Üks kolmandik Ida-Virumaa valijatest, Eesti kodanikest viimastel valimistel hääletas venemeelsed jõuda. See on ju kõige suurem julgeolekuoht! Mitte ühtegi sõna, mitte ühtegi lahendust, mitte ühtegi kaasa mõtlemist teie ega Isamaa poolt! (Juhataja: Teie aeg! Teie aeg, härra minister!)

Teie aeg, härra minister. Aitäh! Lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Kuna oli siin etteheide, kuidas Narva volikogu on umbusaldanud endist linnapead Katri Raiki, siis tegelikult tuletas meelde, et Katri Raiki Narva volikogu umbusaldas ikkagi seetõttu, et lihtsalt inimene ei saanud tööga hakkama ja ei täitnud volikogu otsuseid. Nii et oleme korrektsed. 

Nüüd, mis puudutab riigi julgeoleku teemat, siis sotsiaaldemokraatide loosung oli, et julgeolek on toimetulek. Nii nagu me teame, tegelikult teie seda loosungit ju ei järgi. See on väga hea loosung tegelikult. Inimeste toimetulek on pidevalt halvenenud ja kui me räägime maksutõusust, mille osaline te ju olete, te tõite väga hea näite, et Leedu tõstis küll maksu, aga tegelikult ei tõstnud, vaid rakendas pangamaksu, ja me oleme ka sellest pangamaksust siin küllaltki palju rääkinud. Ka Keskerakond on oma ettepanekud seaduseelnõu või otsuse eelnõu raames teinud. Nii et seda väita, et teie teeksite ka teistmoodi ja rakendaksite oma mõtteid, aga selles valitsuses ei ole võimalik seda teha – aga nii ta ongi. 

Ja ma arvan, et selles mõttes teil ongi õigus. Kui te isegi mõtlete täpselt nii, nagu te räägite, et selles valitsuses ei ole võimalik teil just neid mõtteid rakendada pangamaksu näol, teiste maksude näol, näiteks astmeline tulumaks, ja te lähete kaasa praegu Reformierakonna ja Eesti 200 jooksikutega nende Reformierakonna ideoloogiat täitma ja nende mõtete poolt oma jah-sõna ütlema siinsamas Riigikogus, siis tegelikult te kannate ju väga suurt vastutust nii oma valijate seas kui ka nende otsuste osas. See, et inimeste toimetulek tänu maksutõusudele langeb, see on ju fakt. Me oleme praegu juba esireas tarbimismaksudega võrreldes Euroopa Liidu keskmisega või Euroopa Liidu teiste riikidega. Nii et kahjuks ei saa lihtsalt kogu aeg teiste koalitsiooniosaliste peale näpuga näidata, ise peab ka vastutama. Olge mees, seiske oma ideoloogia eest ja vajadusel tulgegi sealt valitsusest ära, kui te tõesti nii arvate.

Aitäh, lugupeetud, ma püüan siit selle küsimuse välja lugeda. Teie küsimus oli, et mida me siis teeme. Aitäh! Ma saan aru, et ka teil on mure selle pärast, te kardate, et kui sotsiaaldemokraadid ei tegele nende küsimustega, inimeste toimetuleku küsimusega, kes siis veel, sest ka Keskerakond on nüüd uus konservatiivne erakond, uued tuuled ja teistsugused tegevused, selge. Te ei pea muretsema. Sotsiaaldemokraatide roll selles valitsuskoalitsioonis on paremerakondi tasakaalustada ja seda me kindlasti ka teeme. Meie eesmärk on ühel hetkel Eestis vasakpoolne valitsus kokku panna, et vasakpoolselt mõtlev peaminister Eestile tuleks. Jah, ja me selle nimel pingutaksime, et see olukord ka pärast Riigikogu valimisi tõeks saaks. 

Kui me räägime sellest, mis me siis oleme teinud, ärge ära unustage olulisi asju – alampalga jõuline tõus, see on koalitsioonikokkuleppe osa, selle ametiühingud, riik ja tööandjad lepivad kokku. See peaks, ta kindlasti saab olema oluliselt suurem kui keskmise palga tõus järgmisel aastal. Ta oli sellel aastal 13%, keskmine palk tõusis seal kuskil 6 või 7% – kaks korda rohkem inimeste sissetulekud, just need, kes on väiksema sissetulekuga. 

Siis ärge ära unustage, et see, et pensionid järgmistel aastatel tõusevad, on ka kindlasti suuresti väga palju tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid täna valitsuses on. Ma arvan, et me kõik mäletame, kuidas meil üks koalitsioonipartner soovis ära indekseerida, maha tõmmata ja tagurpidi pöörata kõik, mis pensionitõusudega seotud, oli. Kaks nädalat väga tihedaid läbirääkimisi, aga pensionid tõusevad ja see on elementaarne, sest pensionär on väga väikese sissetulekuga elanikkonna grupp Eestis. 

Nüüd, Robin Hood – jõukamatelt omavalitsustelt võetakse ja jagatakse vähem jõukatele omavalitsustele, on, ma arvan, väga sotsiaaldemokraatlik, väga selge ümberjagamine. See raha läheb ju selle jaoks, et need teenused püsiksid, et oleks haridus, kultuurimaja oleks lahti ja kõik need asjad. Mida vähem on avalikke teenuseid, seda rohkem keskmine Eesti pere pihta saab. Ja ka tegelikult kärpimine ei olnud ju selles riigieelarves nii suur, kui meie koalitsioonipartnerid soovisid. Mida rohkem me kärbime, seda rohkem võtame avalikke teenuseid vähemaks ja sellest jälle keskmine Eesti pere saab pihta. Töökohtade loomine, suurinvesteeringute toetus 160 miljonit eurot – esimest korda Eesti ajaloos selline suur skeem ja meede. Rohkem saavad kõik need ettevõtted, oluliselt rohkem raha ja toetust, kes teevad oma töökohad väljaspool Harjumaad selle jaoks, et tekiks töökohad ja inimesed tuleksid toime. Jah, maksutõusudel on mõju, aga me peame arvestama ka sellega, kui paljud nendest soovitud asjadest ära jäid sellepärast, et sotsiaaldemokraadid valitsuses on.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kuuenda küsimuse juurde, Helir-Valdor Seeder, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tõepoolest, ma muidugi väga vabandan, aga see on niisugune erakorraline küsimus teile. Kas teie saite ka siseministri peaministri kohustes vastusest praegu aru, et sotsiaaldemokraadid Eesti Vabariigi Valitsuses, nende peamine ülesanne on vastanduda ja tasalülitada paremerakondasid? Seda on kurtnud muidugi ka peaminister Michal, et ta on julgeoleku mõttes pantvang, et sotsiaaldemokraadid hoiavad Eesti riigi julgeolekut pantvangis, ja samal ajal on nad öelnud, et nemad vastanduvad sotsiaaldemokraatidele. Kas meil tõesti on tegemist valitsusega, kes omavahel vastandub ja tasalülitavad teineteist ja Eesti riigi juhtimisega ei tegelegi? Kas tõepoolest see on nii? See on küll nüüd kodukorra seadusest, ma möönan, möödaminek, aga see on erakorraline sõnum minu arvates siia saali, et valitsuses tegeldakse teineteise tasalülitamisega koalitsioonierakondade vahel, mitte Eesti riigi juhtimise ja valitsemisega.

Aitäh! Hea kolleeg, te ise vastasite oma küsimusele, et see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Te saate kindlasti ka infotunni stenogrammist järele vaadata, kuidas täpselt sellele küsimusele vastati, aga istungi juhataja kindlasti ei saa kuidagi kommenteerida ei küsimusi ega vastuseid, eriti kui need püsivad teemas. See ei ole kuidagi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohane ja see ei ole kindlasti ka soliidne ja viisakas. Seda ma kindlasti teha ei saa. Mart Helme, kui teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, siis ma võtan selle küsimuse, aga kui te tahate teha siin poliitilise seisukohavõtu, siis ma ei saa seda küsimust võtta. Kui teil on tõesti küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun.

Jaa, mul on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja see kordub istungist istungisse, see kordub infotunnist infotundi. Meil on siin kujunenud välja niisugune olukord, kus selle asemel, et vastata rahvasaadikute väga õigustatud ja väga sisulistele küsimustele, tihtipeale esinetakse siin poliitiliste süüdistustega, rünnakutega, isiklike halvustamistega, mida me just kogesime praegu Helir-Valdor Seederi puhul. Ja ma pean muidugi ütlema, et ma istusin fraktsiooni ruumis, jälgisin kogu seda tänast infotundi ekraani vahendusel ja pean ütlema, et äärmiselt ebakompetentsed vastused. Ma ei hakka neid ükshaaval lahkama, aga ma annan siiski tunnustust proua Hartmanile ja proua Sikkutile, kes püsisid teemas ja oma kompetentsi, mis oli küll ebapiisav tihtipeale, piires püüdsid vastata küsimustele, mida ei saa öelda Lauri Läänemetsa kohta …

Mart Helme …

… kes sõna otseses mõttes laiab ja süüdistab rahvasaadikuid ja süüdistab eelmisi valitsusi ja tegeleb mingisuguse poliitilise ärapanemisega.

Mart Helme, ma ei saa lugeda seda küsimust protseduuriliseks.

See on protseduuride teema ja see on Riigikogu juhataja teema, et ta kutsub korrale peaministri kohusetäitjat, et ta vastaks küsimustele.

See ei ole. See ei ole, Mart Helme, protseduuriline küsimus. Ma ei saa seda mitte kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et see ei puuduta istungi läbiviimise protseduuri. Niikaua, kui püsitakse teemas, niikaua, kui jäädakse viisakuse piiresse, niikaua istungi juhataja ei sekku ei küsimustesse ega vastustesse.

Nii. Läheme edasi kuuenda küsimuse juurde, sellepärast et Arvo Aller on ootel. Küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes ja teemaks on siseturvalisus, idapiiri kaitse. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Hea siseminister Lauri Läänemets peaministri ülejäänud ülesannetes! Nagu ma aru saan, siis kolmanda riikide kodanikega te ei taha tegeleda. Samas politsei tegeleb väga usinasti Eesti riigi kodanikega. Ja teisipäevane "Kuu-uurija" oli väga ülevaatlik sellest, mis toimub suurusjärk 20 kilomeetrit idapiirist Sinimägedes, kui toimus rahumeelne mälestustseremoonia 80 aasta möödumisest Grenaderimäel lahingutest, kus eesti mehed võitlesid Saksa poole peal ja hoidsid kinni rinnet, et oleks võimalik põgeneda. Kuid sinna oli saadetud ka eriüksus, seal olid kiirreageerijad kohal, seal oli politsei kohal. Tallinnas on tavaliselt on läbi rääkida või kuda nad olid need jutupolitsei või dialoogipolitsei, jah. Aga neid millegipärast sinna ei olnud saadetud, vaid olid kohe kiirreageerijad kohal. Ning sellest tulenevalt seal peeti kinni ja inimestel paluti selgitada. Just Eesti Vabariigi hümni ajal viidi inimesed kõrvale ja sellega tekitati neile kindlasti väga tugevat hingelist traumat. Millega tegeleb Eesti politsei?

Ja minu küsimus sellest tulenevalt on, et millistel asjaoludel saadeti politsei ja kiirreageerijad sinna Sinimägedesse, mis asub 20 kilomeetrit suurusjärk Narvast ehk meie idapiirist, kus on meile väga ebasõbralik naaber, et näidata seda, kuidas politsei läheb Eesti kodanike vastu?

Aitäh, austatud küsija! 

Ma igaks juhuks, et rohkem siit erinevaid nii-öelda arusaamatusi ei tekiks, ma alustan niimoodi, et lihtsalt, et te ka teaks, et Helir-Valdor Seeder ajas sassi sõnad "tasakaalustamine" ja "tasalülitamine". Ta siin muretses tasalülitamise pärast, aga mina rääkisin, et tasakaalustav jõud paremerakondi, ja see on poliitilise kompromissi otsimise koha pealt väga oluline asi, et leitakse.

Ja Mart Helmele mul on üks soovitus. Te ütlesite, et te jälgisite telekanali vahendusel, et mis siin toimus, aga järgmine kord pange heli ka sisse. Näiteks Piret Hartman pole siiamaani veel rääkinud, tema küsimus alles tuleb. Te väitsite, et te kuulasite ja minu vastused on ühtemoodi või teistmoodi.

Hästi-hästi, Lauri Läänemets, aga palun vastake nüüd küsimusele!

Aga jah, jah, ja küsimus on väga oluline. Selles mõttes ilmselgelt ei ole politsei tegevuses, mis puudutab nüüd Sinimägedes toimuvaid erinevaid mälestusüritusi, muutunud aastate jooksul midagi. Täpselt samamoodi politsei kohapeal on, täpselt samamoodi politsei seda turvalisust pakub ja politsei tegutseb ohuhinnangute alusel. Millised need on olnud, ma seda ülevaadet ei oma, et iga sellise sündmuse kohta Eestis. 

Aga nüüd mis puudutab tõesti seda, et hümni ajal neid isikuid sealt kõrvale viidi, siis ma arvan, teil on õigus, et Eesti hümni ajal peaks iga inimene saama olla Eesti riigiga ja hümni laulda. Politsei on vabandust palunud ja ma võin ka siin siseministrina öelda: "Palun vabandust kõigi ees, et see selline vahejuhtum aset leidis." Sellest omad järeldused meil ka kindlasti tehakse. Selliseid asju niimoodi teha ei tohiks. 

Aga üldiselt politsei tagab seda turvalisust, sest me teame ka, et Venemaal hübriidtegevuste, rünnakute arsenalis on mälestusmärgid, mälestusmärkide ümber ja juures toimuvate tseremooniate ärakasutamine, viha õhutamine, nende mälestusmärkide rüvetamine – et see kõik kuulub Venemaa tegevuste juurde. Ja selles mõttes nii kaitsepolitsei kui politsei erilist tähelepanu pöörab, et need sündmused saaksid toimuda ja et need sündmused saaksid toimuda nii, et seal ei oleks siis tegevusi või sümboolikat, mis annab võimaluse jälle kellelgi mingisugust vaenutegevust Eesti suhtes nii-öelda üles kiskuda.

Suur tänu! Järgnevalt Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea vastaja! Vabanduse palumine on muidugi üks samme, millega edasi minna, aga ma ei ole näinud ka politseilt mingit reageeringut. Oleks ta siis avalikkuses seda maininud, et see oli vale samm. Aga ikkagi ma ei saanud selles osas vastust, et mis ülesandel ta sinna saadeti. See pidi olema ju sihitud tegevus. Mindi inimeste juurde, koputati õlale, juhatati kõrvale. See ei saanud olla mingi kohapealse tavapolitseiniku enda otsustada, et nüüd ma lähen selle inimese juurde, nüüd ma lähen teise inimese juurde. Neile oli antud konkreetne ülesanne: nende inimeste juurde tuleb minna. Ikkagi, kas selle eest on valmis keegi vastutust võtma, et selline vahejuhtum juhtus? 

Samamoodi võib sellega seostada ka Lihula samba oma, mis on omavahel seotud tegevused, kus teatud ajal oli samba koopia juures punane kraana, kes teisaldas selle ära, ja kui minister väidab, et tema sellest ei tea midagi, siis andke andeks, ma kahtlen selles. Minister teab seda. Pidi kraana seal kohal olema õigel ajal, pidi Sinimägedes olema kiirreageerijatele antud ülesanne. Neil pole Narvast palju tulla, täpselt sama, 20 kilomeetrit. Mul tekib vägisi mulje, et idapiiri kaitsmine jäetakse unarusse teadlikult, et tegeleda pseudoasjadega, oma inimeste nõndanimetatud nöökimisega, et nemad tunneksid Eesti riigis politsei jõhkrust ja sellist ebapädevust. Ma ikkagi tahaks teada, et kas keegi võtab selle eest vastutuse või see piirdubki ainult vabandusega.

Suur tänu! Politsei saab lähtuda sellest, mis on seadus. Võib-olla olite ka teie või vähemalt teie erakond, kes hääletas selle seadusemuudatuse poolt, mis puudutab okupatsioonivõimude, nii Nõukogude Liit kui Natsi-Saksamaa, sümboolika eksponeerimist avalikel sündmustel. Me seda ei luba Eestis enam ja politsei seda seadust ellu peab viima. Ma ei ole näinud seda saatelõiku, ma ei oska täpselt öelda, ei ole ka sellel teemal politseiga vestelnud, seda detaili ma ei oska öelda, mis põhjustel nende isikutega räägiti, aga ma arvan, et põhjus see kindlasti ei ole olnud. 

Varasematel juhtudel, kaasa arvatud teie mainitud Lihula ausamba ümber toimunud sündmused, kus ausammas oleks pidanud minema, siis seal on esinenud just keelatud sümboolika kasutamist. See on see põhjus, miks politsei ligi astub ja palub seda mitte teha. Ja tõesti, parlament on võtnud vastu sellise seaduse, politsei seda seadust täitma peab. Ma arvan, et kõik meie, kes oleme selle seaduse elluviimises osalised olnud, me ka seda vastutust kanname. 

Miks politsei seda teeb – ma jätkuvalt ütlen, et ei ole võimalik Eestis öelda, et ühe okupatsiooni sümboolikat võib eksponeerida, teise oma mitte. Tal on väga lihtne põhjus: sellepärast et niipea kui me hakkame … Esiteks, politsei ei saa ega tohi seadust mitte järgida. Ta peab seaduse täitmist nõudma kõigilt, kaasa arvatud iseendalt. Ja teiseks, kui meil hakkab tulema mööndusi ühe okupatsioonirežiimi osas, siis küsimus on see, kuidas ta teistele ei ütleb. Me ju saame aru sellest ka, et Venemaa jaoks see on – ma korduvalt olen öelnud, rääkinud sellest – hübriidrünnakute arsenalis, kõik, mis seondub mälestusmärkidega, need võimalused, et puhuda võimalikult suureks mis iganes tegevused, seal on näidata Eestit Euroopas sellise väga natsimeelse riigina, mida me ju ei ole, ja seal on tagajärjed lõpuks Eesti turvalisusele ja julgeolekule, et kui tõsiselt meid Euroopast meie liitlaste poolt nähakse. See on see küsimus, millega politsei suuremalt tegeleb. 

Mitte kellelgi Eesti politseis, Siseministeeriumis, kuskil mujal ei ole soovi kedagi niisama ahistada ja käia. Loomulikult need politseijõud hea meelega tegutseksid kuskil mujal, aga kuna täna nende hübriidrünnakute osas on kõrgendatud tähelepanu all kõik, mis mälestusmärkide ümber toimub, seda tänu Venemaa tegevusele eelkõige, siis politsei seal kohal peab olema ja reageerima.

Suur tänu! Ja nüüd lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud siseminister! Laupäevastes TV3 uudistes saime teada, et raudtee töötajad oma ametiühingu abil planeerivad streiki, mis algab esimesel jaanuaril, kuna valitsus kavatseb kärpida nende eelarvet ligi 15 miljonit eurot. Täpselt sama uudisteploki lõpus... Hea Lauri, kuula ka nüüd vahepeal, eks ju!

Palun, Kalle, sinu sinu võimalus on praegu küsida. Palun!

Mul on võimalus, Lauri, küsida…

Küsimus ei ole minule. (Kalle Grünthal: Teine Lauri! Ma räägin Läänemetsast!) Palun, Kalle Grünthal, esitage oma küsimus, aeg jookseb!

Ma ei pidanud sind silmas, ma pidasin Läänemetsa silmas. Ja selle uudisteploki lõpus oli veel teine uudis, kus siis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Liit ja 38 erinevat ettevõtet, liidud saatsid valitsusele pöördumise, et nad ei ole rahul selle poliitikaga, mida te siin teete riigis. See hävitab majandust. Ma tean, et te olete valmistanud meeleavalduseks siin, te olete isegi demonstreerinud seda, mismoodi veekahuritega ja erivarustusega eriüksuslased ründavad näitlikult statiste, kes kannavad silte "Eesti eest!". Aga mu küsimus on teile selline: juhul kui see streik algab ja sellega liituvad siin teisedki veel, ütleme, rongid jäävad seisma, bussid jäävad seisma, teatrisse enam ei minda, sest teatri töötajad on otsustanud streikida, milliseid meetmeid te kavatsete kasutada siis selles streigi ärahoidmiseks, sest ilmselgelt on tegemist siseturvalisusega?

Aitäh, lugupeetud küsija! Mis puudutab inimeste sissetulekuid, väga oluline küsimus, väga head teema tõstatus. Aga kõigepealt ma ütlen teile ühe asja ära, et Eesti politsei ei harjuta, ei planeeri ega kunagi ei lähegi ei ühegi Eesti inimese vastu niisama, põhjusel, et kellelgi on, eriti kui see on silt "Eesti eest!". See, kuidas te… Lihtsalt, ma kriitikast saan aru ja ma arvan, et Eestis ei ole ühtegi asutust, kes veatult töötab. Alati tehakse vigu, alati tehakse, neid tuleb tunnistada, parandada tuleb, aga lihtsalt ei ole mõistlik kogu aeg õõnestada Eesti julgeolekut tagavate asutuste tegevust ja tööd, et justkui planeeritakse, tehakse. 

Me tõesti teeme kriisireservi. 1000 meest-naist, ajateenijad, reservväelased hakkavad PPA juures tegutsema tulevikus sellepärast, et ränderündeid, eelkõige ränderündeid piiril tagasi lükata. Ja seda te olete ise siin soovinud, et Eesti piir oleks kaitstum. Aga nüüd öelda, et need inimesed hakkavad kuskil raudteelasi maha suruma – väga vale, väga vale! Seda ei ole keegi plaaninud ja seda kindlasti ei hakka tegema. Väljendusvabadus on väga oluline põhiseaduslik õigus. Mis puudutab tõesti neid inimesi, siis seda ma võin kinnitada, et nii regionaalminister kui taristuminister tegelevad selle küsimusega, mis puudutab nende inimeste töötasusid. See ei ole kuskile kuskile kurtidele kõrvadele läinud, vaid seda teemat võetakse väga tõsiselt. 

Siit saalist muidugi ma pean ütlema, nõutakse väga suuri kärpeid, et miks te teete maksutõuse. Aga seesama põhjus ongi: kokkuhoid ja kärped. Need jõuavad lõpuks iga Eesti inimeseni. Kui arvate, et riigisektor või Eesti riik või avalikud teenused on midagi müstilist ja ei puuduta mitte kedagi, vaid see kulu jookseb kuskile mujale, siis seda ju ei ole. See ongi nende inimeste töö ja leib, need ongi kellegi huvihariduse rahad või midagi muud. See on ka põhjus, miks sotsiaaldemokraadid on valitsuses kogu aeg olnud suhteliselt kriitilised nende kärbete osas. See ongi meie vaade elule, et me sellistest kärbetest kaotab kõige rohkem keskmine Eesti pere. Ja sellepärast neid kärpeid ei ole ka nii suures mahus, kui siin keegi on kunagi rääkinud, et miljard ja viis miljardit ja midagi sellist. Sellepärast, et me püüame hoida sedasama Eesti inimest. Ja lõppkokkuvõttes küsimus on jälle selles, et kuidas me seda julgeolekukulutuste ja kõige muu probleemi lahendame. Te ütlete, et kärpida ei tohi, praegu ütlete sisuliselt seda läbi nende inimeste. Siis ütlete, et makse tõsta ei tohi, aga vot riigikaitsesse tuleks panustada. Et lihtsalt seal ka mingisugune error, vabandust, mingi konflikt on selles loogikas olemas, ja ma arvan, et te mõistate ise ka. Aga neid inimesi me püüame nii hästi hoida (Juhataja: Teie aeg!) kui võimalik.

Aitäh! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Tänane seitsmes küsimus on regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanile. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on praamipiletite hinnatõus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab parvlaevaühendust Eesti suursaarte vahel. Viimastel aastatel on praamipiletite hinnad tõusnud kaks ja enam korda. Samas on vedusid korraldav TS Laevad saanud eelmisel aastal üle miljoni euro kasumit. Minuni on jõudnud ka kuuldused, et ministeerium plaanib järgmist piletite hinna tõusu. 

Juba praegu on saartele pääsuks vaja autoga perel keskmiselt kulutada umbes 50 eurot, rääkimata sellest, kuidas see mõjutab üleüldist, ülevedude hinnad mõjutavad ka transpordi kaudu poodides ja mujal hindu. Eelmisel nädalavahetusel toimus Saaremaa ralli, mis näitas selgelt, et külastajate arv on langustrendis. Kohalikud ettevõtjad kurtsid, et hotellid olid tühjad. Ise ka nägin – turismitalus pole kunagi olnud Saaremaa ralli ajal tühjust, seekord oli. Kuhu ma selle jutuga tahan jõuda – me oleme tegelikult mures, sellepärast et me teame, et parvlaevaühendus saarte vahel ei ole mitte mingi mugavusteenus, vaid see on tegelikult tee pikendus saartele. Me ei kujutagi ette seda, et Tallinna ja Tartu vahel keegi küsiks ka lihtsalt sellepärast, et sõita punktist A punkti B, vahepeal tasu. Kas kuuldused piletite hindade tõusust vastavad tõele?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Kommenteerin kõigepealt neid teemasid. Mis puudutab kasumi poolt, siis tõesti, järgmise parvlaevahanke puhul, mis me suursaarte vahel sõlmimas oleme, on tegelikult üks säte väga selgelt puudutamas ka seda kasumi lage. Kui see läheb teatud piirist üle, siis TS Laevad peavad selle riigile tagasi andma. Seda varem kehtestatud ei ole. See kasum on saanud olla nii kõrge, kui see on, aga nüüd see lagi seatakse.

Nüüd, tihtilugu me tõesti ühistranspordi puhul räägime hinnatõusust, aga küsimus ei ole praegu meie jaoks hinnatõusus, vaid selles, et korraldada ühistransporti nii, et ta tagaks mugavused sõitjatele, et ta tagaks paremad ühendused erinevate asupaikade vahel. See on tegelikult see, millele me oleme rõhu pannud, et inimesi ühistransporti tuleks juurde, sest see aitab lisaks nii-öelda kliimaeesmärke saavutada.

Tõesti, Saaremaa puhul, kuna me peame ühistranspordi eelarvestamise vaatama üle ja vaatama üle ka omatulude poole, lisaks sellele me otsime ka kindlasti efektiivsuse kohti ja riigieelarvest peab siia tulema ressursse juurde, sellepärast et tõesti, need numbrid, mis meil eelarves on, ei vasta tegelikele vajadustele, siis Saaremaal olen ma nüüd ise ka mitmed korrad näinud ja tunnetan ja saan aru väga selgelt, et see on murekoht minna hindu tõstma.

Vastab tõesti tõele, et Saaremaa parvlaevade puhul on hinnatõusud viidud läbi 2016. aastal, kui hinnatõus oli 15% võrreldes eelneva aastaga, ja 2022. aastal, kui hinnatõus oli teatud kategooriates 43%, aga mis puudutas sooduspileteid ja sõiduauto sooduspileteid, siis oli see hinnatõus null. Loomulikult, praegusel hetkel mul on väga keeruline öelda seda, et me lähme piletihindasid tõstma. Pigem me otsime ja lahendame neid teisi murekohti, mis meil ühistranspordis on. Mis puudutab Saaremaa rallit, siis tegelikkuses ei olnud murekoht kindlasti parvlaevaühendus. Kiiresti, jooksvalt, nähes, et Saaremaale väga palju inimesi tuleb, siis ka viimasel hetkel koostöös omavalitsusega me leidsime lahenduse ja pühapäeval tuli sinna täiendav parvlaev juurde selleks, et inimesed saaksid mugavalt üle ja ka järgmisel korral ei kardaks erinevatele suursündmustele Saaremaale tulla. Nii et tegelikult lahendasime selle olukorra siis. 

See, mis puudutab kommentaari, et maantee peal me ei maksa seda maksu, kui maanteel asume, on kindlasti ühiskonnas selline suurema debati küsimus. Hetkel on nii, et teatud osas Saaremaa ja ka Hiiumaa inimesed peavad oma piletihinna kinni maksma, kuid kindlasti olen avatud aruteluks, et ühiskonnas seda debatti pidada ja kokkulepet otsida.

Suur tänu! Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tänan teid vastuse eest! Siin olid mõned aspektid, mida ma tahaksin rõhutada. Esiteks, Saaremaa ralli puhul praegu ei olnud küsimus üldse ülevedudes, vaid just selles, et praamid olid pooltühjad ja inimesi tuli vähem ja nad tulevad vähem selle pärast, ei tule enam saartele, et saartele pääs on nii kallis. Mitte ainult saartele pääs ei ole kallis, vaid kõik see kaup, mida sinna viiakse, ja meie elu on siin nii kalliks läinud, et inimesed valivad. Odavam variant on minna isegi Kreekasse või Türki puhkama, kui jõuda saartele. See on tõsine probleem. 

Aga see, mis puudutab nüüd seda, te ütlesite, et kasumi peaks järgmises hankes vedaja riigile tagasi andma – siin te olete: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium plaanib järgmise aasta alguses valmis saada eelnõu, mis looks ülejärgmisel aastal võimaluse kehtestada kohalikul tasandil uued maksud. Ja seal üks osa nendest maksudest oli ka võib-olla turismimaks. Ma mäletan seda, et mõned aastad tagasi me kohalike omavalitsuste valimistel planeerisime, et võiks justkui panna turismimaksuks näiteks pool eurot praamipiletile otsa, et seda koguda siis sealt praamipiletite kaudu. Ja siis kõik pidasid seda ikkagi: ei, oi, me ei saa, see on väga kallis, inimesed ei tule. Mis siis juhtus tegelikult, aasta pärast tõsteti lihtsalt kahekordselt piletihindasid ja kogu see raha läks tegelikult riigile ja kohalikele omavalitsustele ei laekunud mitte midagi. Ma küsin seda, kas oleks võimalik – te küll loote võimaluse turismimaksu tegemiseks –, kas oleks võimalik see, et kui te teete selle järgmise konkursi ja nüüd parvlaevadel tekib kasum, siis see kasum jagada nendele kohalikele omavalitsustele, mida praamiliiklus ühendab. Et aidata kaasa sellele, et meie omavalitsustel oleks võimalik ka aidata turismil areneda kohalikus piirkonnas.

Aitäh selle lisaküsimuse eest! Loomulikult ma vaatan murelikult seda pilti, et inimestel ei ole enam võimalusi sündmustest osa võtta, nii palju reisida ja turismisektor on üsna keerulises olukorras. 

Aga korra seda Saaremaa rallit siiski kommenteerides, et pühapäeval tehti lisareise seetõttu, et tegelikult meil oli reisijaid ja meil oli väga palju autosid, nii et selle tõttu kümme lisareisi tehti. Nii et inimesi siiski oli, kuigi võib-olla ka vähem. Ise kahjuks ei osalenud sellel sündmusel. 

Tõesti, ma olen väga tõsiselt suhtumas sellesse, et meil on teatud Eesti piirkonnad, kes konkurentsi mõttes on teistsuguses olukorras: kindlasti Saaremaa, ka võib-olla Kagu-Eesti. Me oleme siinkohal proovinud leida leevendusi. Ühest küljest, tõesti, me oleme muutnud kohalike omavalitsuste finantseerimist ja proovinud tulla appi just nendele omavalitsustele, kus kas inimeste arv väheneb või rahvastik vananeb. Teisest küljest on see, et Saaremaa põllumeestega, olles istunud mitmed korrad maas, praegusel hetkel oleme valmistumas järgmiseks ÜPP-ks ehk ühiseks põllumajanduspoliitikaks Euroopa Liidu finantsperioodiks. Ka siin oleme tegelikult läbi analüüsimas seda, kas teatud piirkondade puhul võiksid need meetmed olla diferentseeritud. Ehk siis see, et Saaremaa põllumehed on täna teises olukorras kui need, kes elavad mandril. 

Nüüd see kohalike omavalitsuste maksude teema. Siin taaskord tegelikult tuleb alustada sellest, miks me seda teeme. Minu kui regionaal- ja põllumajandusministri jaoks on ülioluline see, et kohalikel omavalitsustel on võimekus oma ülesandeid ja kohustusi nii-öelda ellu viia. Ja see kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on olnud hästi suur väljakutse, sellele on pööranud ka erinevad eksperdid tähelepanu, kes siit Eestist väljastpoolt on siin käinud meil ja võrrelnud ka teiste piirkondadega. Jah, tõesti, ka kohalike omavalitsuste ootus on see, et me neid võimalusi laiendaksime. Nüüd, me oleme teinud korje kohalike omavalitsuste seas ja saanud päris palju erinevaid ettepanekuid selle kohta, mida me teha võiksime. Need ei ole midagi, mida valitsus kohustuslikult kõikidele omavalitsustele seab, vaid vastavalt sellele, kui kohalikul omavalitsusel on võimalus ja vajadus, siis ta neid kehtestada saab. Nii et mina usun, et kohalikud omavalitsused tunnevad oma piirkondi piisavalt hästi, et ära tunnetada, kas täiendavate, kasvõi maksude kehtestamine on võimalik või mitte. 

Rääkides sellest, et teatud dividendid võiksid liikuda riigi ühistransporti tagasi. Tänasel hetkel me oleme sellises olukorras, kus tegelikult riik paneb ühistransporti oluliselt rohkem toetusi, kui oma tuludest laekub. Et praegusel hetkel on arvestatud nii, et ühistranspordi dotatsiooniks on sellel aastal …

Teie aeg!

Vabandust!

… 119 miljonit, lisaks pani riik 20 miljonit ja 78 miljonit on selleks, et teha erinevaid ühistranspordiinvesteeringuid sellel ja järgmisel aastal.

Jaa, aitäh! Tõesti tundub, et tänane valitsus on ostnud üheotsapileti nende maksutõusudega sõita kuskile ja ilmselt tagasiteed selle piletiostuga enam ei ole. 

Minu küsimus tuleb sellestsamast valdkonnast, mis puudutab kohaliku omavalitsuse eelarve tulusid. 

Alles hiljuti andis peaminister Kristen Michal meile üle eelarve ja ta kinnitas, et maksufestival on läbi. Sellel nädalal oleme kuulnud siis ka kinnitust teie haldusalast, hea minister, et see justkui ei ole seotud kuidagi maksufestivali jätkuga, aga valitsus otsib võimalusi, kuidas omavalitsuste tulubaasi tõsta. Samal ajal äkki teeme selle ideekorje ikkagi riigieelarve baasilt. Täna riigieelarves on raha olemas, ümberjagamine tegelikult päriselt rikkust juurde ei loo. Meie majanduskeskkond väga kehvas seisus on ja seda te ise ka kinnitate. 

Pigem on ju küsimus selles, et kas ka valitsus teeb siis nii-öelda selle autonoomia kontekstis ka revisjoni. Euroopa on öelnud, et omavalitsuste autonoomia on räsitud Eestis. Ja tegelikult esimene samm, mis siis valitsus tegi, oli see, et maamaksu tõstmine tuleb ja kohustus maamaksu tõsta 10 protsenti kõigil on seadusest tulenevalt. Nii palju autonoomiast. 

Järgmine küsimus seisneb selles, et järjest tehakse juurde kaitsealasid, aga me teame, et ressursikasutuse kontekstis kaitsealadelt jätkuvalt omavalitsuste tulubaasi sentigi maamaksu ei laeku, mis on autonoomne, puhtalt kohalik maks. Seda on räägitud aastaid, aga lahendust kuskilt ei paista. Ka selles eelarves ei ole selleks väljundit. 

Või kohalikud teed kas või – eile oli juttu rahandusministriga sellest aktsiisitõusust ja selle sidumisest teederahaga, nii nagu ta kunagi oli, 75 protsenti pidi minema siis teedesse, see oli ka automaatne seos kohalikule tasandile ja teedele. 

Kas revisjon ka käib? Tegelikult sealt oleks võimalik vahendeid omavalitsustele leida.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige!

Kõigepealt ütlen ka siis ära nii, et koalitsioonis on tänasel hetkel see kokkulepe nii koalitsioonileppe tasandil, nii meie VVTP ehk siis valitsuse tegevuskava tasandil, aga ka kevadel, kui toimus kohalike omavalitsuste tulubaaside nii-öelda muutmine, siis lepiti valitsuses kokku, et KOV autonoomiaga tegeletakse ja neid ettepanekuid otsitakse. 

Nii et kas see nüüd läheb maksufestivali alla või ei lähe, minu jaoks läheb see selle alla, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik oma piirkondi ja inimesi rohkem aidata. Ja need kokkulepped tegelikult on valitsuses tehtud ja see mandaat on mulle antud väga erinevatel tasanditel. 

Nüüd, loomulikult riigieelarves käib pidevalt, vähemalt meie poolt, võimaluste otsimine, kust hoida kokku ja kus on need kõige valusamad kohad, kuhu me investeeringuid tegema peaksime. Ja ka kohalike omavalitsuste puhul ei ole me jäänud ainult lootma sellele, et me teeme ümberjagamisi nii-öelda seal nende finantsmeetmete ja eelarvete osas, mis meil on, aga me oleme väga selgelt proovinud leida ka võimalusi teistest vahenditest. Ja näiteks CO₂ vahenditest investeerime kohalike omavalitsuste taristusse järgmise kolme aasta jooksul üle 200 miljoni, selleks et muuta siis kohalike omavalitsustes piirkondades olevat sotsiaaltaristut, haridustaristut oluliselt säästlikumaks, paremaks ja mugavamaks inimeste jaoks. 

Samamoodi oleme valitsuses teinud kokkuleppe, et investeerida ka säästvamasse ühistransporti, et kohalike omavalitsuste kulud väheneksid ja samamoodi siis nii-öelda inimeste mugavus ühistranspordis kasvaks. 

Ja loomulikult peame ka täna läbirääkimisi sotsiaalfondi osas, et leida just sealt ressursse ka kohalike omavalitsuste jaoks. 

Ja samamoodi on ettevalmistamisel täna Norra fondi vahendid. 

Nii et me ei jää lootma ainult sellele, mis riigieelarves on, vaid otsime neid võimalusi veel selleks, et regionaalarengut tagada. 

Ja mis puudutab maamaksu, siis tegemist on üsna keeruka süsteemiga, aga kohalikul omavalitsusel on võimalik selle süsteemi sees nii-öelda endal panna need parameetrid ja kriteeriumid nii, et maamaks ei tõuse kohalike inimeste jaoks. Ja tõesti, mis tänasel hetkel seadusandluses on, on see, et on teatud lagi kehtestatud, kus ei tohi nii-öelda see tõus enam üle minna. Aga see, milliseks maamaks kohaneb või kujuneb kohalikus omavalitsuses, see on kohalike omavalitsuste teha.

Mis on olnud tõesti murekoht, on see, et miks täna on olnud võib-olla see tõus ennatlikult suurem, on see, et 20 aasta jooksul ei ole maa tegelikku hindamist läbi viidud. See viidi nüüd paar aastat tagasi, millel on väga suur mõju tänasel hetkel maa hinnale. Nii et ma loodan, et kui me siit edasi liigume, siis maa hindamine ei toimu 20 aasta tagant, vaid tegelikult seda reaalset olukorda monitooritakse oluliselt varem. 

Aitäh!

Suur tänu! Lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teemaks on politsei omavoli. Mart Helme, palun!

Aitäh! Selle nädala "Kuuuurijas" olid väga masendavad kaadrid ja väga masendavad intervjuud Sinimägede ürituselt. Me võisime seal selgelt näha, kuidas politsei omavolitses, kuidas politsei suvaliselt tõlgendas inimestel seljas olevatel riietel olevaid märke, millel ei olnud mitte midagi pistmist tegelikult ei natsistliku sümboolikaga ega üldse keelatud sümboolikaga. Nägime ka seda, kuidas needsamad politseinikud ja eriüksuslased olid varustusega välja tulnud, just nagu oleksid nad sõtta läinud, mitte korda tulnud valvama, mitte tulnud julgestama neid inimesi Putini ja tema käsilaste vastu, vaid just nagu sõtta läinud, vastav varustus, just nagu oleks lahing tulemas. Me näeme, kuidas see kõik läheb mustrisse.

Meenutame seda, mis on varem juhtunud. Meenutame seda, kuidas Meelis Kaldalu kinnivõtmiseks lõhuti ära Jaan Hatto sauna uks ja pööningu luuk tõsteti õhku, helikopter, kolm autotäit, sealhulgas bussitäis eriüksuslasi piirasid ümbruse ümber. Meenutame seda, kuidas siin Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldatud meeleavaldustel eriüksuslased ülbitsesid, ka selle kohta on telekaadrid olnud ju väga kõnekad; kuidas inimesed, rahulikud Eesti inimesed sõna otseses mõttes viidi selle piirini, kus nad hakkasid neid lumepallidega, mida teile lojaalne meedia lumekuulideks nimetas, loopima. Meenutame seda, kuidas Eesti hümni mänginud Silvia Ilvest püüti bussi vedada ja takistada tal süstimisvastasel meeleavaldusel meelt avaldada. Meenutame Lihula sammast ja seda, kuidas seal politsei jälle omavolitses. See on muster. Te võite ju siin hakata meile mingit demagoogiat rääkima, aga see on muster. 

Kui te räägite nüüd sellest, kuidas seal oli mingi pealuu, siis kõigepealt (Juhataja: "Teie aeg, Mart Helme.") likvideerime äkki ära Kuperjanovi pataljoni lipu, kus on ka pealuu koos ristis säärekontidega. Mis te ütlete selle omavoli kohta? Kas te kavatsete selle omavoli, selle politseipoolse ülemäärase ohuhinnangu alusel läbi viidud omavoli lõpetada või kavatsete veel hagu juurde anda?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma pealuudest ei tea, või õigupoolest väga paljudest asjadest, mis te ette lugesite ja mis kunagi varasemalt toimunud on, ma sisuliselt võib-olla nii hästi ei tea, olen meediast lugenud. Ainuke pealuu, millest ma kuulnud olen ja mida riiklikult taga on otsitud, oli Lembitu pealuu.

Politsei koha pealt võin nii palju öelda, et Eesti politsei on Eesti rahva teenistuses. Täiesti kindlasti. Ja kindlasti politseis mingit omavoli ei ole. Ei saa olla ega ei tohi olla. Ma kohe alustuseks soovitan, et kui teil on küsimusi politsei ühe või teise tegevuse kohta, siis lisaks sellele, et siseministrilt on võimalik küsida infotunnis ja kirjaliku arupärimisena, on võimalik ka … Meil on üks kapo-komisjon siin Riigikogus. Tegelikult saab politsei juhte sinna kutsuda ja täpsemalt selgitusi küsida ka näiteks selles komisjonis, kuskohas saab ka riigisaladusega kaetud teemadest rahulikult rääkida. Nad tulevad ja nad kindlasti räägivad ja võtavad need teemad täpsemalt lahti ka, mis ühe või teise asjaolu taga on. 

Nüüd, mis puudutab kiirreageerijaid, siis kiirreageerijad käivadki kogu aeg igal pool sellessamas varustuses, mida te arvatavasti soovisite kirjeldada. Kiirreageerijad tulenevalt nende ülesannetest ja vajadusest ühest või teise kohta reageerida ei võta ära oma veste, muid taktikalisi elemente, relvi ei jäta kuskile. Nad käivadki niimoodi, ükspuha, millisel sündmusel nad väljas on, nad on alati nii. Kui neid kasutatakse näiteks liiklusjärelevalves, mingisugune olukord nõuab seda, siis nad on täpselt samasuguses varustuses seal, see käibki selle asja juurde. Ma arvan, et kui me oleme käinud välismaal linnasüdametes, lennujaamades, siis me näeme täpselt samasuguse varustusega politseinikke ja neil on see päris igapäevane, tavapärane asi. See ei tähenda seda, et keegi peab kuidagi Eesti inimest eriliseks ohuks. Ei. Kiirreageerijate ülesanne on tegelikult lõpuks tagada turvalisus ja tagada ka tihti nende isikute turvalisus, kes tunnevad, et neid on justkui piirama tuldud nende sündmuse läbiviimisel, aga võib-olla politsei ohuhinnangutes on kirjeldatud näiteks see, et keegi soovib sinna provotseerima tulla. Ka sellisel juhul politsei reageerib oma jõududega erinevatel meeleavaldustel, erinevatel mälestussündmustel, et kaitsta just neid ja toetada neid, kes seal oma üritust läbi viivad.

Suur tänu, härra minister! Kuna meil on küsimuseks ette nähtud kaks minutit ja vastuseks on kolm minutit ja me peame lõpetama hiljemalt 13.58, siis ma kahjuks pean selle küsimuse käsitlemise ajapuudusel lõpetama. 

Tänan kõiki kolleege, tänan valitsuse liikmeid tänases infotunnis osalemise eest! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.