Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

15:00 Esimees Lauri Hussar

Kohalolijaks on registreerunud 87 Riigikogu liiget, puudub 14. 

Järgnevalt, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise juurde. Küsimusi ei ole. Head kolleegid, kas me võime asuda päevakorra kinnitamise hääletuse juurde? On kõik nõus, keegi vastu ei ole? Sellisel juhul ma kaheminutilist kutsungit lõpuni ei lase. Nii. Kõik on sellega nõus, et me võime asuda päevakorra kinnitamise hääletuse juurde.

Austatud Riigikogu! (Helistab kella.) Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:02 Esimees Lauri Hussar

Päevakorra kinnitamise poolt on 86 Riigikogu liiget, vastu ei ole [keegi], erapooletuid on 2. Päevakord on kinnitatud. 

Nii ja nüüd on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Martin Helme, palun!

15:02 Martin Helme

Aitäh! See läheb kategooriasse "Sotsialistide ajal mitte miski ei tööta". Kuidas saab olla nii, et ma ootan kutsungit, kutsungit ei tule, siis tulen kohale, aga siis on juba kohaloleku kontroll [tehtud], kõik, ja läheb hääletamiseks? Mis bardakk siin toimub?

15:02 Esimees Lauri Hussar

Hea kolleeg, enne kohaloleku kontrolli oli meil kaks minutit kutsung, [alates] kella 14.58‑st kõlas kaks minutit kutsung. Kui te seda ei kuulnud, siis see on küll väga kummaline, sellepärast et kõik teised Riigikogu liikmed kuulsid seda ja tulid selleks hetkeks saali. Meie saalikutsungi süsteem on seatud selliselt, et kui me vajutame selle sisse, siis saalikutsung kõlab täpselt kaks minutit. Täpselt kell 15 saalikutsung lõppes ja me alustasime istungit ning esimene protseduur oli kohaloleku kontroll.

Martin Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

15:03 Martin Helme

No ei saa midagi teha. Selles tiivas, kus mina olin, ei olnud kutsungit. Mitte miski ei tööta siin majas.

15:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma palun sellisel juhul istungiosakonnal kontrollida, kas istungi alguse kutsung kõlab selle ruumi lähistel, kus teie igapäevaselt viibite. Praegu, jah, on mul siin juhataja positsioonilt väga keeruline hinnata, kas istungi kutsung selles kohas kõlas või ei kõlanud. Ma tean seda, et siit kõlas saalikutsung täpselt kaks minutit.

Head kolleegid, järgnevalt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab nimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Neljandaks, spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Ja viiendaks, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus‑ ja tööstusminister. Kõik viis eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:05 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

15:05 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Head kolleegid! Riigikogu menetluses on aasta olulisim dokument: riigieelarve. Kuid kahjuks meil pole sellega mitte midagi peale hakata. Eelarve ei ole läbipaistev, me ei näe kõiki kulu‑ ja tuluridasid. Me ei näe, kuhu raha tegelikult läheb, me hääletame pimesi. Ja mis kõige olulisem: sellel riigieelarvel, mille me peaksime vastu võtma, ei ole isegi mitte mingit õiguslikku mõju, sest kõik täpsemad kuluread on kirjas seletuskirjas, aga seletuskiri ei kohusta millekski. Lisaks võib minister iga hetk, isegi pärast eelarve vastuvõtmist, oma valdkonnas kuluridasid muuta, seda ka siis, kui Riigikogu liige on teinud selle kohta muudatusettepaneku ja see muudatusettepanek on läbi läinud. Ehk kogu see arutelu eelarve üle on vaid näiline.

Olukorras, kus järjest kehtestatakse uusi makse ja räägitakse kärbetest, on igal Eesti inimesel õigus teada, kuhu see raha läheb ja mis valdkondades kui palju kärbitakse. Praegust tulemuspõhist eelarvet on kritiseerinud nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör. Tuleks vältida selliseid olukordi, kus mingi hetk ministeeriumid avastavad kümneid ja kümneid miljoneid eurosid, kuid keegi nendest midagi ei tea ega kuulnud pole.

Seetõttu esitab Keskerakonna fraktsioon täna eelnõu, millega muudetakse riigieelarve seadust selliselt, et eelarve, mis jõuab Riigikokku, oleks läbipaistev, täpne ning kõikide kulu‑ ja tuluridadega. Eelnõu näeb ette, et kuluread oleksid alates 500 000 eurost eraldi täpselt välja kirjutatud.

Tegemist ei ole vaid opositsiooni eelnõuga. Mitmed koalitsioonisaadikud on välja toonud, et on viimane aeg minna tagasi läbipaistva kulupõhise meetodi juurde. Samuti on see olnud praeguse valitsuse üks eesmärkidest, see on eraldi välja toodud ka koalitsioonileppes. Seetõttu ootame sellele eelnõule toetust nii opositsioonilt kui ka koalitsioonilt. Aitäh!

15:08 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.


1. 15:08

Arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta (nr 646)

15:08 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt asume tänase päevakorra juurde. Meil on täna päevakorras kolm arupärimist. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku ja Aleksandr Tšaplõgini 9. septembril käesoleval aastal esitatud arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta. Palun siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Vadim Belobrovtsevi. Palun!

15:09 Vadim Belobrovtsev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Tõepoolest andsime selle arupärimise sisse, kui see valdkond oli veel teise ministri [vastutada]. Aga kuna nüüd on Tiit Riisalo ministrikohalt juba läinud, siis olime sunnitud selle teist korda sisse andma. Peab ütlema, et selle aja jooksul pole see teema mitte mingit lahendust leidnud.

Nimelt, juba mitu aastat järjest on ajakirjandus pööranud tähelepanu sellele, et Eestis pakutavad internetiteenused on esiteks väga kallid ja teiseks ei vasta inimeste ootustele, eelkõige kiiruse mõttes. See sai alguse aastal 2020. Tol ajal Eesti Ekspressis avaldatud artikkel näitas ilmekalt, et Eestis maksavad inimesed interneti eest rohkem kui Lätis või Leedus, kusjuures [hinna]vahed võivad olla mitmekordsed, ja vastu saavad Eesti inimesed kuni kuus korda väiksema kiiruse võrreldes teiste Euroopa riikidega. Neli aastat oli möödas, kui teema võeti uuesti luubi alla. Nüüd tegi seda Delfi Ärileht, kes jõudis kurvale järeldusele, et nelja aastaga pole see pilt eriti muutunud.

Laskun detailidesse. Näiteks Leedus pakutakse valguskaabli olemasolu korral internetti kiirusega 250 megabitti sekundis hinnaga 14–16 eurot kuus, aga Eestis ei saa Telialt või Elisalt selle raha eest isegi kõige aeglasemat püsiühendust. Kõige aeglasema ühenduse eest – 15 megabitti sekundis – küsib Elisa 18 eurot ja Telia küsib 20-megabitise ühenduse eest 19 eurot. Nad tahavad saada kõige aeglasema koduinterneti eest rohkem raha, samal ajal kui Lätis ja Leedus on võimalik saada väiksema rahaga internet, mis on kümme või enam korda kiirem. Kui me vaatame Euroopa Liidu [riike], siis me saame teada, et Eesti on interneti kiiruse järgi Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas eelviimasel kohal, meist tahapoole jääb vaid Kreeka. Need andmed tulevad Euroopa Komisjoni uuringust.

Kui seda ühe lausega iseloomustada, siis võib öelda, et Eesti inimesed maksavad üliaeglase interneti eest ülisuurt raha, ja seda aastal 2024. Ma tuletan meelde, et oma kakskümmend aastat tagasi kutsuti meid Balti tiigriks, sest meie IT-areng oli niivõrd kiire, et võrreldes teiste Euroopa riikidega olime kindlasti liidrite seas, kui mitte esimesed. Nüüd siis on nii kurb statistika, et tegelikult oleme internetiteenuste poolest Euroopas eelviimasel kohal, kui rääkida kiirusest, ja hinnad on ülisuured.

Siinkohal me küsimegi nüüd juba uuelt ministrilt, miks on tekkinud selline vahe internetiteenuste maksumuses ning kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel. Kuidas mõjub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti IKT valdkonnas? Kas teie arvates on selline Eesti internetiturul tekkinud olukord normaalne, et turg dikteerib reegleid ja riik ei pea olukorda sekkuma selle parandamiseks, nagu ütleb meile näiteks Konkurentsiamet? Kui selline olukord ei ole teie arvates normaalne, siis millised peaksid olema need sammud, mille riik peaks olukorra parandamiseks ette võtma? Kas Eesti inimestel on lootust, et riik ei lase jätkuda olukorral, kus nad peavad maksma üliaeglase interneti eest märkimisväärselt suuremaid summasid võrreldes meie naaberriikidega? Aitäh!

15:14 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, hea kolleeg! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

15:14 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kindlasti on tegemist väga olulise teemaga ja ma olen tänulik selle arupärimise eest, mis võimaldab meil tõesti Eesti jaoks väga olulist küsimust siin põhjalikumalt arutada. Vastan küsimustele järjest.

Esimene küsimus: "Miks on tekkinud selline vahe internetiteenuste maksumuses ning kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel?" Päris aus vastus on see, et meil on inimesi Eestis hõredavõitu ja saab öelda niimoodi, et Mustamäe ja Lasnamäe inimesed maksavad sisuliselt kinni Kadrina inimeste interneti. Selle teenuse pakkumisel on suur investeerimismaht ja see, et Eesti on palju hõredamalt asustatud kui Läti või Leedu, aga meil ei ole hea internetikiirus kättesaadav mitte ainult linnade keskustes, vaid üle kogu riigi, mõjutab tegelikult [hinda] üsna palju. Lisaks mõjutab ka see, et umbes kolmandik kuludest on [kulu] elektrile, et võrku üleval hoida. Elektri hind sisendhinnana, nagu me teame, ei ole meil maailma kõige madalam, nii et ka see mõjutab seda hinda.

Hinna puhul tuleb küll mainida ka seda, et [alates sellest, kui] 2022. aastal hakkas inflatsioon kiirenema, on kõikide kaubagruppide hind tõusnud keskmiselt ligi 20%, aga side on jäänud sellest puutumata. Mäletatavasti tehti COVID‑i ajal hulk investeeringuid, et hoida side püsimas, aga tegelikult hinda toona ei tõstetud.

Positiivse külje pealt tulekski välja tuua seda, et meil on linna- ja maapiirkonnas internetiühenduse kättesaadavuse erinevus oluliselt väiksem kui naaberriikides. Maapiirkonna majapidamiste [juurde] on meil rajatud võrke oluliselt rohkem: Eestis on maapiirkonna majapidamistest internetiga kaetud 68%, Lätis üksnes 13% ja Leedus 41%. Ja kui me vaatame kõikide sideteenuste hinnataset, siis selgub, et me oleme Euroopa Liidus enam-vähem keskmiste seas. Valdava osa tarbijate vajaduse katab [internet] kiirusega 100 megabitti sekundis ja see on võimalik kätte saada hinnaga alla 30 eurot kuus.

Teine küsimus: "Kuidas mõjub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti [IKT] valdkonnas?" Tuleb tunnistada, et see ei ole meie mainele mõjunud. Me oleme 2024. aastal ÜRO IKT arenguindeksi alusel – kogumis hinnatakse ka sideteenuste kättesaadavust, sideteenuste hinda rahva ostujõudu arvestades ja levi kasutatavust – maailmas eestpoolt kolmandal kohal. Vaatame ka DESI raportit, mis on Euroopa Liidu vastav analüüs: seal me oleme paremuselt üheksandal kohal. DESI raport toob välja puudused eeskätt 5G kasutuselevõtuga seonduvad probleemid ning pakub ka lahenduse. Kuna viivituste tõttu on 5G sagedusalade eraldamisel ja 5G äriteenuste pakkumisel riigis mahajäämus, peaksime selleks, et täita 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärgid ja 2030. aasta Euroopa digikümnendi eesmärgid, DESI raporti kohaselt just sellele rohkem tähelepanu pöörama. Kui me vaatame kõrvale ka Letta raportit – alates leheküljest 55 –, mis puudutab ka sideturgude arengut, siis [näeme, et] seal on hoopis kolmas nägemus.

Üldiselt, konkreetne vastus sellele küsimusele on see, et see ei ole meie mainele mõju avaldanud. Aga kindlasti on väga oluline, et inimeste põhiõigused oleks innovatsiooniga samaaegselt kaitstud. Need tööd on mul isiklikult justiits- ja digiministrina järgnevatel aastatel üks prioriteete: Eesti e-riigi maine hoidmine, e-riigi baastaristu kindlustamine ja arendamine, küberturvalisuse tagamine ja kõik, mis puudutab tehisintellekti kasutusele võtmist.

Kolmas küsimus: "Kas teie arvates on selline Eesti internetiturul tekkinud olukord normaalne? Turg dikteerib reegleid ja riik ei pea olukorda sekkuma selle parandamiseks?" Vastan sellele kahes osas. Regionaalpoliitiliselt, nagu ma ka esimesele küsimusele vastates ütlesin, saab seda olukorda pidada heaks. Meil on võimalik ühesuguse hinnatasemega internetti saada nii kaugel külas kui ka hästi tihedalt asustatud Lasnamäel, ja see on positiivne. Nagu ma alguses ütlesin, meil ei ole erinevaid hindu tiheasustusaladel ja hajaasustusaladel.

Negatiivse külje pealt saab kindlasti välja tuua, et loomulikult võiks konkurentsi olla rohkem. Konkurents, saab öelda, suuresti meil magab. Telekomiäri on väga suure investeerimisintensiivsusega, eriti siis, kui uus ettevõte soovib turule siseneda. Ja lahenduseks oleks see, et meil siseneks turule uusi tulijaid. Aga arvestades meie rahvaarvu, noh, ütleme, riik uusi tulijaid väga palju nagu sundida ei saa. Riik kontrollib ettevõtete hinnastamist võrgule juurdepääsu puhul, et väiksemad tegijad saaksid ka võrgule ligi. Seda teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehk sideturu hulgitasandil reguleerimisega tegelevad nemad. Aga mõtleme sellele, milline on praegune olukord. Meil on ainult umbes 15 aktiivsemat internetiteenuse pakkujat. Turuosad jagunesid püsiühenduste, kaablivõrgu turul klientide arvu järgi 2024. aasta esimeses kvartalis järgmiselt: Teliale kuulus pool, Elisale 33%, STV-le 9%, Tele2-le 1% ja ülejäänud ettevõtetele 7%. Nii et nagu me näeme, tõesti, konkurentsi võiks kindlasti olla rohkem.

Neljas küsimus: "Kui selline olukord ei ole teie arvates normaalne, siis millised peaksid olema need sammud, mida riik peaks olukorra parandamiseks ette võtma?" Siin on kaks lahendust. Esimene lahendus on see, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks analüüsida hulgiturgu. Küsimuste voorus oli Konkurentsiameti vastus [küsimusele] jaetarbija vaates konkurentsiolukorra analüüsimise kohta [esialgu] eitav, aga nüüdseks on Konkurentsiamet võtnud 2025. aasta tööplaani, et nad analüüsivad sideteenuste jaeturgu. Loodetavasti saame me kõik sellest analüüsist targemaks ja konkurentsiolukord läheb paremaks, mis puudutab just sideteenuseid.

Ja viies küsimus: "Kas Eesti inimestel on lootust, et riik ei lase jätkuda olukorral, kus nad peavad maksma märkimisväärselt suuremaid [summasid] võrreldes meie naaberriikidega üliaeglase interneti eest?" No ma kindlasti ei vääriks siin seismist, kui ma vastaksin, et lootust üldse ei ole. Lootust kindlasti on. Praeguses olukorras oleks kõige parem lahendus see, kui turule tuleks uued sideettevõtjad ja turul oleks aktiivsem konkureerimine. Aga tegelikult kõikidest aadressidest 52%‑l aadressil saab meil täna valida mitme teenusepakkuja kaabelvõrgu vahel, ühe teenusepakkuja kaabelvõrk on olemas 25%‑l aadressidel ja kaabelvõrk puudub 23%‑l aadressidel. See võrdlus, mille te alguses siin kõnes välja tõite, puudutas just kaabelvõrguga ühinenud tarbijaid. 

Riik jätkab kindlasti juba viimased viis aastat tehtud tööd selleks, et rajada turutõrkepiirkondadesse operaatorineutraalseid võrke. Neist suurimat opereerib täna Enefit. Enefiti võrgus olid sõlminud lõppkliendid lepinguid kõige enam Teliaga, jällegi ligi pooled, 25,76% Elisaga, 22,56% Tele2‑ga, 2,72% Sindi Telekomiga ja ülejäänud teenusepakkujad jagasid omavahel 0,8% kõigist lõpptarbijatest.

Kindlasti aitaks turu edenemisele kaasa see, kui meil rahvaarv kiiresti tõuseks, rahva jõukus kasvaks ja inimesed saaksid konkurentsivõimelisemalt osaleda ka teenuste ostmises, eriti maapiirkondades, ehk piltlikult öeldes see, kui linnainimesed koliksid rohkem maale, sest siis oleks maal asustustihedus suurem.

Lõpetuseks, enne küsimusi – ma näen, et neid juba on, suur tänu! – ütlen seda, et kui ma vaatan Letta raportit, siis [arvan, et] meil seisab Euroopa Liidus võib-olla ees ka suurem arutelu selle üle, kuidas me lahendame küsimuse, mis puudutab terve Euroopa sideteenuste konkurentsivõimet. Me peame arvestama ka seda, et meil on [Euroopa Liidu] piiri äärse asukoha tõttu sideturu arengu puhul teatud erisoovid. Kindlasti hoian silma peal sellel, mis puudutab Euroopa Liidu eelseisvaid regulatsioone sideturul ja mõtete arendamist, seda, kuidas Euroopa Liidu konkurentsivõimet tervikuna tõsta. Aga ootan järgnevalt küsimusi. Aitäh!

15:25 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi tõepoolest on. Kõigepealt kolleeg Andrei Korobeinik, palun!

15:25 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Hea Liisa! Sa rääkisid tehisintellekti võimalustest, ma tulen enda teadmistega appi. Eesti rahvastiku tihedus on tegelikult suurem kui Lätis, Eestis elab ruutkilomeetri peale umbes 30 inimest ja Lätis umbes 28. Sa esimesele küsimusele vastates ütlesid, et [väiksem rahvastiku tihedus] võiks olla üks põhjus, miks meie internetiühendus on keskmiselt kallim kui Lätis. Aga see ei saa nii olla, sellepärast et seda põhjust lihtsalt ei eksisteeri. Kas sa oskad siis käigu pealt pakkuda muid põhjusi, miks on ikkagi meil internetiühenduse keskmine hind kordades kallim Lätiga võrreldes?

15:26 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Meil mõlemal on õigus. Ma pidasin silmas, et kui me vaatame rahvastiku paiknemist kaardil, siis see tihedus tuleb kokku nii-öelda statistilise keskmise pealt. Ja see väljendub ikkagi selles, mis on regionaalpoliitiliselt meil hästi: Eestis on 68% kõikidest [maapiirkonna] majapidamistest internetiga liitunud ehk maapiirkondades on meil ligipääs internetiteenustele parem kui Lätis. Lätis on [liitunud] ainult 13% nendest, kes maapiirkondades elavad. Nii et tõde on seal vahepeal: mida rohkem sa ehitad võrke iga metsataluni ... Hajaasustuspiirkondades on Eesti seda rohkem teinud. Üldse kokku 68%‑le maapiirkondade [majapidamistest] on see kättesaadav, Lätis ainult 13%‑le.

15:27 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Lauri Laats, palun!

15:27 Lauri Laats

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Võtan aluseks kõige suurema sidefirma Telia. Vaadates Telia aastaaruandeid, on selgelt näha, et sellel on päris suured kasumid. Telia 2023. aasta puhaskasum tõusis 8,7 miljonit eurot, küündides 63 miljonini, ja käive oli 384 miljonit, mis tähendab seda, et kasum moodustas umbes 20% käibest. Kulumieelne kasum selle käibe pealt oli 135,8 miljonit. Nüüd tekib küsimus, kas seda raha ka investeeritakse ja mille pärast siis hinnad kasvavad. Ei investeerita. Vaatame investeeringuid: 2021. aastal investeeris [Telia] 54,5 miljonit eurot, 2022. aastal 60,5 miljonit ja 2023. aastal 53 miljonit ehk investeeringud on vähenenud. Võtan [eeskujuks] mõningad ministrite väljaütlemised: kas ettevõte on liiga ahne?

15:28 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Ma kindlasti selliseid hinnanguid mitte ühelegi ettevõttele [ei annaks]. Aga olen ka ise põnevil, oodates seda Konkurentsiameti analüüsi, mis neil on 2025. aasta tööplaanis. Kas sideteenuste jaeturul esineb konkurentsi takistavaid tegureid ja kuidas Konkurentsiamet siis järeldustele jõuab? Nagu me mõlemad hästi teame – teie tõite selle välja oma küsimuses ja mina oma vastustes –, Telia turuosa on tõesti väga suur. Ei ole ka küsimust või kahtlust selles, et tegemist on laiemalt suure kasumlikkusega valdkonnaga, aga samal ajal on suur investeerimiskoormus, just sellest vaatest, kuidas uus ettevõte saaks turule siseneda. Eestis läheks kindlasti olukord paremaks, kui uued ettevõtted turule siseneksid. Seal investeerimiskoormust jagub, kui uus ettevõte siseneb. Nii et ma loodan, et Konkurentsiameti analüüs annab meile tarkust ja arusaamist juurde.

15:29 Esimees Lauri Hussar

Arvo Aller, palun!

15:29 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Digiteemad on hästi olulised ja just kaugemate piirkondade inimestele on vaja [internet] oluliselt kättesaadavamaks teha. Nii nagu autotransport on nende jaoks oluline, on tähtis ka maailmaga suhtlemine interneti kaudu. Ma küsin selliselt: mis on saanud sellest viimase miili projektist, et tuua igasse külasse, kas või igasse majapidamisse kiire internet? Me teame, et Ida-Virumaal Toila vallas viidi kiire internet kuskile lauda juurde, kus ei ole ühtegi kasutajat, samas Toila alevikus, kus elavad inimesed, kiiret internetiühendust [ei ole].

15:30 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Selle niinimetatud viimase miili ühenduste projektiga, mis peaks tagama turutõrkepiirkondades juurdepääsuvõrkude väljaehitamise, läheb riik edasi. Eesmärk on pakkuda internetiühendust kiirusega 1 gigabitt sekundis. See on praegu prioriteetsete projektide hulgas ja selle investeeringute raha järgmisel aastal ei kärbita. Ma täpset numbrit ei oska öelda, see on 30 miljoni euro ringis.

15:31 Esimees Lauri Hussar

Vadim Belobrovtsev, palun!

15:31 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Hea minister! Praegu tekib tahes-tahtmata selline tunne, et põhimõtteliselt see olukord rahuldab kõiki, välja arvatud lõpptarbijaid. Sellepärast et ettevõtetel on loomulikult kasud nii suured, et nemad ei pea üldse vaeva nägema ja midagi muutma hakkama. Riigi poolt räägib meile seesama TTJA, et turul lihtsalt ongi selline olukord: on oligopoolne turg, konkurentsi vähe ja me ei saa midagi teha. Aga lõpptarbija kannatab, maksab palju rohkem, kui tegelikult peaks maksma. Minu küsimus on selline: kas te ei tahaks kutsuda kokku nende suuremate operaatorfirmade esindajaid, juhte, et siis koos leida lahendus, et lõpptarbija ei peaks nii palju maksma nii aeglase interneti eest?

15:32 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Koostöös on kindlasti alati lahendused peidus. Maailmavaateliselt peaks kõigepealt ikkagi vaatama, kas vabal turul toimetamine annab paremaid tulemusi ja kas riik on teinud praeguses olukorras kõik, mis riigi poolt oleks vaja teha. Ma tunnustan opositsiooni selle eest, et te olete selle teema tõstatanud. Tõepoolest, me oleme saanud koos jälgida, kuidas Konkurentsiamet alguses vastas, et nad ei tegele sellega, ja seejärel, pärast teema tõstatamist, kinnitas 2025. aasta tööplaani sideteenuste jaeturu analüüsi. Ma arvan, et mõistlik oleks vaadata pärast seda, kui see analüüs saab valmis, mida on mõttekas edasi teha, sest Konkurentsiamet just nimelt vaatabki hinna ja kvaliteedi suhet ning lõpptarbija vaadet hinnale.

15:33 Esimees Lauri Hussar

Henn Põlluaas, palun!

15:33 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud minister! Te siin korduvalt ütlesite, et internetiteenuste pakkumine ja turule tulek on hirmkallis ja see on üks põhjus, miks see on meie inimestele kallis, hajaasustus ja nii edasi. Aga aastatel 2009–2018 maksis riik umbes 70 miljonit eurot, siis tehti lairibavõrk üle Eesti, ja peale seda on viimase miili [projekti] jaoks mitmes voorus veel umbes 100 miljonit antud. No kuidas see saab siis telekomifirmadele kallis olla, kui me oleme maksumaksjatena selle kõik kinni maksnud? Mis on ikkagi põhjus, miks meie internet nii kallis on?

15:34 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Ma olen selle küsimusepüstitusega selles mõttes nõus, et kui uuesti alustataks lairiba[võrgu] väljaehitamist, siis võib-olla tuleks rohkem aspekte silmas pidada. Kui seda toona alustati, siis oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu lõpptarbijate paremale võimekusele sellega ühineda. See sai võib-olla tehtud liiga turupõhiselt. See on minu isiklik hinnang.

15:34 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

15:34 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tõepoolest, Eesti on interneti kiiruse ja hinna suhte poolest Euroopa kõige kehvemate seas. Ühes uudises kirjutatakse, et suuri kasumeid teenivad Eesti sidefirmad pakuvad Euroopa üht kõige kallimat, aga samas ka kõige aeglasemat ühendust, mistõttu on Eesti andmeside, mahu ja kiiruse näitajatelt Euroopa ja ka maailma riikide edetabeli tagaosas. Siin on toodud ka võrdlus Leedu ja Lätiga. Siin oli juba juttu sellest, kuidas suured sideettevõtted teenivad suuri kasumeid, aga samal ajal vastu ei taha midagi anda. Teie valitsuse minister Lauri Läänemets on öelnud, et turumajanduse aeg on läbi, et riik peab võtma reguleerimist järjest rohkem enda kätte. Nagu me näeme, kahjuks riik sekkub väga palju sinna, kuhu pole vaja, aga seal, kus on vaja inimeste eest seista, ta seda ei tee. Tulen tagasi selle ilmselge ebavõrdsuse juurde, et Eestis teenitakse inimeste arvel suuri kasumeid teenust vastu pakkumata. Tõepoolest, see ei ole turumajandus, see on puhas monopolism. Kuidas ja kas riik ikkagi kavatseb mingeid regulatsioone siinkohal rakendada või pigem mitte?

15:35 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele nüüd mitu korda vastanud. Lisaks eelnevatele vastustele ütlen seda, et tõepoolest, meie digiühiskonna arengukavas aastani 2030 on kolm prioriteeti ja kolmas prioriteet on parandada ühendatust kõikjal riigis. Ehk lahendus on ühendatuse parandamine kõikjal riigis, pidades sealjuures silmas ka neid inimesi, kes elavad hajaasustuspiirkondades, et nende hinnatase oleks võrdne nende inimestega, kes elavad tiheasustuspiirkondades. See on olnud tähtis eelnevatele valitsustele, on tähtis praegusele valitsusele ja ma väga loodan, et on tähtis ka järgmisele valitsusele.

Kui me vaatame DESI raportit, mille on Euroopa Liit ise koostanud, [siis näeme, et] seal tõesti rõhutatakse sedasama, mille te kenasti välja tõite, et ühendatuse poolest me oleme võrreldes teiste riikidega tagapool, kuid peaaegu kõigi muude näitajate alusel oleme eespool. Me näeme sellestsamast raportist ka, et 2022. aasta seisuga – siis see raport koostati – oli meie ühenduste parandamise kiirus olnud Euroopa Liidu keskmisest madalam. Needsamad toimetamise viisid, mis siiamaani on olnud, on selle olukorra tekitanud, ja siit edasi saab minna ainult paremaks.

15:37 Esimees Lauri Hussar

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

15:37 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud justiitsminister! Te enne vastasite mu kolleegile, et Lätis on vaid 13%‑l maapiirkondade majapidamistest ligipääs internetile. Ma vaatasin natukene neid andmeid. Läti ametlik meediakanal LSM.lv ütleb, et aastal 2024 on see number 88% ehk Lätis on 88%‑l maapiirkondade majapidamistest ligipääs internetile. See on ikkagi päris suur vahe: 13% või 88%. Äkki te saate täpsustada, mida te täpsemalt selle 13% all mõtlesite?

15:38 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Mul on need andmed, mille ma olen saanud headelt kolleegidelt kaasa, siin tõesti viidet juures ei ole. Kui te lubate, ma saadan selle viitega koos teile pärast kirjalikult.

15:38 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt Aleksei Jevgrafov, palun!

15:38 Aleksei Jevgrafov

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Need, kes rongi kasutavad, teavad, et rongides on internetiühendus väga kehv. Aktsiaseltsi Telia Eesti peadirektor Holger Haljand arvab, et kui sidemastide ehitamine teemaale oleks lubatud, siis oleks levi oluliselt parem. Sideettevõtjad on seda ettepanekut viimased kümmekond aastat riigile teinud, aga sellele ollakse vastu. Senini kehtiv [sellekohane] regulatsioon ei kohaldu elektrimastidele, aga kohaldub sidemastidele. Leitakse, et sidemast võib erinevalt elektrimastist kukkuda maanteele, mistõttu tohib selle ehitada maanteest teatud kaugusele. Sealt algavad aga eramaad, kuhu on veel keerulisem maste püstitada. Kas teie olete valmis seda küsimust taristuministriga arutama, et leida lahendus?

15:39 Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! See on väga hea küsimus. Ma olen kohtunud ka ITL‑i sidesektsiooniga ja nad tõstatasid täpselt sama küsimuse. Ma ei ole tõesti leidnud ühtegi mõistlikku selgitust sellele, miks just sidemast peaks tee peale kukkuma erinevalt elektrimastist, mis erinevus neil on ja miks sidemast tuleb nii palju kaugemale ehitada. Lisaks on probleeme esinenud näiteks Rail Balticu trassile selle ühenduse rajamisega. Ma tõesti väga loodan, et mul õnnestub see ära lahendada, et inimesed, kes sõidavad Eestis väga keskkonnasäästliku liikumisvahendiga ehk rongiga, saaksid kogu rongitee jooksul internetti kasutada. See on üks minu isiklikke prioriteete, mille ma olen teinud selgeks ka heale kolleegile taristuminister Vladimir Svetile. Me oleme seda teemat arutanud ja jõudnud selleni, et me peaks selle küsimuse ära lahendama, alustades koostöömemorandumist, mille koostamist on juba alustatud. Me ei ole veel jõudnud allkirjastamiseni või [arusaamale], kuidas see koostöö täpselt välja näeb, aga koostööd oleme alustanud. Saan kinnitada, et tegemist on tõesti ka minu jaoks isiklikult väga olulise teemaga.

15:40 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Rain Epler, palun! (Rain Epler koha pealt: "Võtsin maha.") Võtsid maha? Selge, siis seda küsimust ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ning kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Vadim Belobrovtsevi. Palun!

15:41 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Mul on hea meel, et me oleme selle teema tõstatanud, ja hea meel selle üle, et minister võtab seda täie tõsidusega. Ma loodan, et see entusiasm ajaga ei rauge ja me saame siin näiteks juba poole aasta või aasta pärast tõepoolest rääkida konkreetsematest sammudest, mida ministeerium on valmis ette võtma, ja need sammud toovad kindlasti leevendust ka meie inimeste rahakotile. Olgem ausad, kõik need ilusad jutud, mida räägivad sidefirmad, kes samal ajal kasseerivad kümnetes miljonites kasu – noh, me võime loomulikult suhtuda nendesse tõsiselt, aga me peame meeles pidama, et nende ettevõtete põhieesmärk on raha teenida. 

Kui riik tahab, et meie tarbijad oleksid tõepoolest kaitstud, siis eelkõige peab kuulama seda, mida räägivad inimesed ise või mida räägib näiteks Riigikontroll, kes aastal 2022 kritiseeris päris teravalt riigi tegevust kiire interneti levitamisel. Riigikontrolli mõte või [auditi] sisu põhimõte oli see, et riik ei tea, kus on kiiret internetti vaja, ja tihtipeale viiakse riigi initsiatiivil kiire internet nendesse kohtadesse, kus seda kas otseselt vaja ei ole või lõpptarbijad ei suuda seda lihtsalt kinni maksta, kuna kiire internet on meil, nagu me teame, hästi kallis võrreldes nii teiste Balti riikide kui ka Euroopa riikidega. 

Iseenesest on hästi sümptomaatiline, et näiteks majanduskomisjoni istungil, kuhu olid kutsutud ka sideoperaatorite esindajad sellel teemal rääkima, öeldi, et me ei pea ennast võrdlema Läti või Leeduga, vaid pigem Soomega. Ühest küljest see on loomulikult hästi positiivne, et meie [eeskujuks] on võetud Soome. Aga peab ütlema, et kui me vaatame elutaset, kui me vaatame palgataset meil ja teistes Balti riikides ning siis Soomes, siis me saame aru, et ennast Soomega võrrelda on võib-olla natuke ennatlik.

Tõepoolest, nii Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui ka Konkurentsiamet on siiamaani lihtsalt tõstnud käed ja öelnud, et me ei saa midagi teha, see on turg, turg ise dikteerib tingimusi ja kuna konkurentsi on turul vähe, siis me ei saa midagi ette võtta. Mul oli hea meel ministrilt teada saada, et nüüd on olukord muutumas – vähemalt loodame, et see nii on – ja tõepoolest on see teema ette võetud. Loodetavasti hakatakse midagi konkreetsemat ka tegema, mitte lihtsalt rääkima, et kahjuks ei ole riigil võimalik midagi teha, sest turg dikteerib oma tingimusi ise. Varem, tuletan meelde, on Konkurentsiamet öelnud, et kuna meil on nii vähe sideoperaatoreid, siis me ei saagi midagi parata, sealt need hinnad tulevad. Aga kui me vaatame teisi Euroopa riike, siis me tegelikult peame tõdema, et ka paljudes teistes Euroopa riikides, kaasa arvatud Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja nii edasi, on sideoperaatoreid sama palju: kaks, kolm, neli. Ühesõnaga, see on – kuidas ma ütlen? – väga hale vabandus ausalt öeldes.

Nii et veel kord aitäh ministrile, et ta saab selle probleemi tõsidusest aru! Ma loodan, et see ei jää sinna, kus see praegu on, vaid me ikkagi hakkame tõsiselt sellele lähenema. Võib-olla juba lähiajal pakub kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Konkurentsiamet konkreetseid samme, konkreetseid meetmeid, kuidas teha internet lõpptarbijale odavamaks ja kvaliteetsemaks. Aitäh!

15:46 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.


2. 15:46

Arupärimine Via Baltica kohta (nr 234)

15:46 Esimees Lauri Hussar

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Mart Helme 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine Via Baltica kohta. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun!

15:46 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! See arupärimine on tõepoolest [koostatud] juba 10. mail, siis meil oli arupärimine kliimaminister Kristen Michalile. Aeg on natukene edasi läinud, natukene vett on merre voolanud, ja täna on meile vastamas taristuminister Vladimir Svet.

Aga arupärimine on asjakohane sellest hoolimata, sest Via Baltica temaatika tähtsus ei kao ajas mitte kusagile. Nii nagu ka arupärimises on öeldud, Via Baltica on transpordikoridor, mis ühendab Eesti ja Poola, läbides Lätit ja Leedut. Selle tähtsus Eestile on märkimisväärne majanduslikus, regionaalpoliitilises ja strateegilises mõttes. Tõepoolest, majanduslikust vaatenurgast on Via Baltica oluline transpordikoridor, sest see võimaldab Eesti ettevõtetel tõhusalt opereerida Euroopa Liidu turul ja suurendada oma konkurentsivõimet. Ka Eestist väljaveoks on võimalik kasutada kiiret ja otsest Via Baltica transpordimarsruuti, maanteed. See on väga oluline kaupade importimiseks ja transiidiks.

Ja loomulikult, regionaalpoliitiliselt on Via Baltica oluline sild eri piirkondade vahel Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. See võib arendada majandust ja luua uusi töökohti piirkondades, kus seda võib muidu raskendada kehvem infrastruktuur. Loomulikult on Via Baltica oluline ka strateegilisest vaatenurgast. Nagu me teame nüüd, kui käib sõda Ukrainas, teedevõrk ja selle korrasolek on ülioluline. [Via Baltica] võimaldaks kiiret sõjalist mobilisatsiooni ja toetaks ka meie liitlaste operatsioone.

Tuletame meelde, et Eesti on muuseas võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse Via Baltica kümnendi lõpuks välja ehitada. Kahetsusväärselt me tegelikult praegu näeme, et Via Baltica on jäänud täiesti vaeslapse ossa, rääkimata siseriiklikust taristust. Raha mitte millekski ei ole. Ja me näeme, kuhu raha läheb. Raha läheb uude utoopilisse projekti, Rail Balticusse. Nagu me kuulsime uudistest, nüüd äsja eraldati Rail Balticule taas kümneid miljoneid eurosid, 70,8 miljonit, et välja ehitada 9,2 kilomeetrit.

Mõtleme, mida kogu selle rahaga saaks teha Via Baltica väljaehitamisel, mida kõike selle rahaga saaks teha meie siseriikliku taristuvõrgu väljaehitamisel, korrastamisel: neljarealised teed Tartusse, Pärnusse ja Narva. See on hullumeelne, kuhu raha tegelikult läheb, Rail Balticule 391 miljonit. Iga aasta puudujääk kokku aastaks 2030 on 3 miljardit ja see teeb juba pool miljardit aastas. Kust see raha võetakse? Aga ehitatakse, ehitatakse põldude peale, ei kuhugi, ehitatakse suuri viadukte. Uuemad uudised ütlevad, et lätlased ei kavatsegi Riiast ülespoole, Eesti poole Rail Balticut rajama hakata. Nii et me paneme selle raha kõik in the middle of nowhere ehk mitte kuhugi. Via Baltica on praegu olemas, teed on olemas, kõik toimib, töötab – investeerime olemasolevasse, mitte utoopiatesse.

Siin on [endisele] kliimaministrile Kristen Michalile esitatud kuus küsimust, mis puudutavad Via Balticat, ja nüüd me loodame, et lugupeetud taristuministril Vladimir Svetil on neile vastused olemas. Aitäh!

15:51 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Enne kui ma kutsun taristuminister Vladimir Sveti siia Riigikogu kõnetooli, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

15:51 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud esimees! Ma vaatan, et nii see arupärimine kui ka järgmine on esitatud 2023. aasta mais ehk siis rohkem kui aasta tagasi. Vahepeal on kliimaministrist saanud peaminister. Mis põhjusel pole siiamaani see päevakorda jõudnud ja kui palju on veel selliseid arupärimisi, mis on rohkem kui aasta tagasi esitatud?

15:52 Esimees Lauri Hussar

Hea kolleeg, mul on teile väga hea uudis. Need on kaks kõige [vanemat] arupärimist 569‑st esitatud arupärimisest, mis ootavad vastamist. Kui nendele arupärimistele on vastatud, siis on kõikidele nendele küsimustele, mis aasta tagasi Riigikogu menetlusse anti, vastused antud. Nii et tuleb neile veel ära vastata ja siis me oleme sammukese edasi astunud.

Järgnevalt palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli taristuminister Vladimir Sveti. Palun!

15:53 Taristuminister Vladimir Svet

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kui te lubate, siis ma asun kohe vastama nendele küsimustele, mis on laekunud minu eelkäijale, praegusele peaministrile Kristen Michalile.

Esimene küsimus, mis talle esitati, on: "Miks Via Baltica, kui keskkonnasõbraliku taristu ehitus seisab?" Kõik, kes on Via Baltica trassil viimasel ajal sõitnud, teavad, et tee-ehitus ei ole seisnud, ning saan kinnitada, et ei seisa ka lähiaastatel. Toon teile mõned konkreetsed faktid ja numbrid. Sellel aastal valmis ligi 10 kilomeetri pikkune Pärnu-Uulu 2 + 2 teelõik kogumaksumusega 35 miljonit eurot. Praegu käivad tööd Pärnu-Sauga ligi 3-kilomeetrise 2 + 2 teelõigu kallal. Selle valmimise tähtaeg on 2025 ja maksumus 13,3 miljonit eurot. Käesoleval aastal algavad Libatse-Nurme ligi 22 kilomeetri pikkuse 2 + 2 teelõigu ehitustööd. Selle lõigu valmimise tähtaeg on aasta 2027 ning maksumus 96 miljonit eurot. Lisaks, lähtuvalt valitsuse viimastest otsustest seoses menetlusse tulnud riigieelarvega algab järgmisel aastal ligi 13,2 kilomeetri pikkuse Päädeva-Konuvere lõigu ehitus, mille raames valmib 2027. aastaks 2 + 2 maantee. See ehitus läheb meile maksma circa 100 miljonit eurot. Kokkuvõtvalt: Via Baltica ehitustööd ei seisa, ehitus käib.

Teine küsimus on selline: "Milliseid konkreetseid meetmeid kavatsetakse võtta, et kiirendada keskkonnasõbraliku taristu Via Baltica ehitust ning vältida selle pikalevenimist, mis võib kahjustada Eesti majandust ja konkurentsivõimet Euroopa turul?" No lühidalt: me ehitame. Aga kui te peaksite küsima, kuidas ja mis meetmetega on seda rahastatud, siis [vastaksin, et] näiteks Libatse-Nurme, Sauga-Pärnu ja Pärnu-Uulu lõike on aidanud meil 85% ulatuses rahastada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Kui me räägime Päädeva-Konuvere lõigust, siis selleks on meile tulnud 40 miljonit eurot sõjalise liikuvuse fondist.

Kolmas küsimus, mis sai esitatud, kõlab nii: "Kuidas kavatsetakse tagada, et peatunud Via Baltica ehitus ei kahjustaks piirkondade arengut ja töökohtade loomist?" Ma arvan, et minu eelnevast vastusest on juba selge, et Via Baltica ehitus ei ole peatunud.

Neljas küsimus: "Kuidas on tagatud koostööd teiste riikidega, et Via Baltica ehitus saaks jätkuda tõrgeteta ning tagada transpordiühendus Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel?" Ma võin kinnitada, et koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning Läti ja Leeduga, mida Via Baltica [läbib], toimub meil väga erineval tasemel. Kuigi igaüks meist ehitab enda Via Baltica lõiku, pean siiski oluliseks mainida, et teehoiuvaldkonnas teeb meie Transpordiamet tihedat koostööd nii Läti kui ka Leedu maanteeametiga ühiselt loodud MTÜ Balti Teedeliit kaudu. See on siin Eestis asutatud MTÜ. Selle liidu eesmärk on parimate praktikate vahetamine ning üksteise kogemustest õppimine, näiteks teehoolde nõuete, ehituses kasutatavate materjalide, hangetes kasutatavate tingimuste või liiklusjuhtimise alal. Transpordiametil on Balti Teedeliidu erinevate töögruppide raames regulaarsed kohtumised – vähemalt kaks korda aastas – Läti ja Leedu kolleegidega, mõistagi on üheks teemaks ka Via Baltica ja sellega seotud arengud. Võib-olla tasub mainida, et on ka üleeuroopaline formaat: Transpordiameti juhataja teeb oma kolleegidega koostööd Euroopa Teede Direktorite Konverentsi raames – on sellise nimetusega organisatsioon.

Viies küsimus, mis sai esitatud selles arupärimises, kõlab nii: "Millised on peamised keskkonna ja kliimaeesmärgid ja prioriteedid, mida Eesti riik Via Baltica projekti arendusel silmas peab." Selle küsimuse vastusel on mitu tahku. Esiteks, me kõik mõistame, et kui autojuht saab sõita stabiilse kiirusega, kui ta ei pea kiirendama, kui ta ei pea pidurdama, siis kütusekulu on väiksem ja seeläbi on väiksem ka mõju keskkonnale, mis kütusekulu tõttu tekib. Kui me räägime laiemas plaanis meie keskkonna‑ ja kliimaeesmärkidest [seoses] Pärnu ja ka Läti suunas [sõitmisega], siis eeskätt me plaanime need muidugi täita just sellesama Rail Balticu ehitusega, millele viitas austatud arupärija. Mõistagi on Rail Baltic see projekt, mis aitab muuta nii pikamaa kaubavedu – alates umbes 600 kilomeetrist – kui ka reisijatevedu oluliselt keskkonnasõbralikumaks.

Aga räägime Via Balticast. Via Baltica on meie jaoks oluline ühendus Euroopaga mitmel põhjusel. Esiteks, nagu eelkõneleja on ka õigesti välja toonud, Via Baltica on kõige vahetum ja kõige tõhusam maanteeühendus kauba [transportimiseks] selliste lühemate vahemaade [taha], mille jaoks raudtee ei ole võib-olla nii tõhus, näiteks Lätti ja Leetu. Kui me aga räägime pikemast liikumisest, siis on tulevikus juba mõistlik kasutada raudteed. Teiseks, 2 + 2 maanteed aitavad meil, kui need on õigesti rajatud, vähendada teedel hukkuvate ja raskelt viga saavate inimeste arvu. Kolmandaks, väga paljude Eesti asulate jaoks – ja me ei räägi siin ainult Tallinnast ja Pärnust – on 2 + 2 maantee oluline regionaalne ühendus, mis aitab tagada inimeste sujuva, kiire ja turvalisema liikumise. Ning tuleb nentida, et praegu on Via Baltica meie liitlaste jaoks kõige otsesem ja kõige paremini kättesaadav maismaaühendus, mille kaudu on võimalik vajadusel varustada Eestit ja liigutada nii inimesi kui ka kaupasid, mida on vaja meie kaitse otstarbel. Olgu selle argumendi tõestuseks ka seesama enne mainitud asjaolu, et Päädeva-Konuvere lõigu väljaehitamist kaasrahastab Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse fond.

Selles arupärimises on ka kuues küsimus, mis on järgmine: "Kuidas on tagatud koostöö erinevate huvigruppide, sealhulgas kohalike elanike ja ettevõtjate, kaasamisel Via Baltica projekti arendamisse?" Võin kinnitada, et erinevaid huvigruppe kaasati ja kaasatakse ka edaspidi kõikide riigimaanteede ehitamisse ja rekonstrueerimisse, eeskätt projekteerimistingimuste menetluse protsessi. Menetluse käigus saavadki erinevad huvirühmad anda sisendit teelõikude planeerimiseks. Korraldatakse koosolekuid, arutelusid ja avalikke kuulamisi, kus kõikidel huvitatud isikutel on võimalus oma seisukohti, muresid ja ettepanekuid väljendada. Ühtlasi tagatakse avalikkusele juurdepääs projekti dokumentidele ja teabele, mis selle projektiga on seotud, ning luuakse kanalid, kus inimesed saavad esitada küsimusi ja saavad vastuseid. Mõistagi, kohalikke omavalitsusi ja ettevõtjaid kaasatakse projekti elluviimisse ning nende murede ja vajadustega arvestatakse nii palju, kui see on võimalik.

Kuna minu ettekannet sissejuhatavas kõnes oli viide ka Rail Balticu eelarvele, ja ma arvan, et see ongi väga õige, et me vaatleme neid ühendusi koos – Tallinn-Pärnu-Ikla ja sealt edasi ida suunas –, siis ma pean oluliseks kommenteerida ettepanekut, et me võiks Rail Balticule kuluvat raha kasutada mingites muudes suvalistes taristu[projektides]. Tuletan meelde, et Euroopa Liit maksab kinni 85% Rail Balticu rajamise eelarvest ja võimalust kasutada seda Euroopa Liidu raha mingite muude objektide, ehituste, prioriteetide jaoks ei ole. See raha kas on meil olemas Rail Balticu jaoks, aitab meil luua mõne aastaga kuni 6000 töökohta, toob meie eelarvesse maksutuluna tagasi miljoneid ja aitab kasvatada Eesti ettevõtete käivet kümnete, kui mitte sadade miljonite võrra, või seda raha ei ole. Selline lugu on ja seetõttu me tegeleme paralleelselt nii Rail Balticu kui ka Via Baltica ehitusega. Hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

16:04 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile tõepoolest on. Vladimir Arhipov, palun!

16:04 Vladimir Arhipov

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Räägime natuke Via Balticast ja Rail Balticust. Te rääkisite siin ametite heast koostööst. Aga öelge palun, kas teie oma kolleegidega Lätist, Leedust, ka Poolast, olete seda ühiselt arutanud ja teinud ühist lobitööd Euroopa fondide puhul, et teil oleks üks ja sama jutt, kui te Euroopas olete, et saavutada ühiseid eesmärke. Kas selline koostöö sellel tasemel on olemas?

16:05 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, härra Arhipov, selle küsimuse eest! Leian, et see on vägagi asjakohane. Osa minu igapäevatööst on praegu suhtlemine Läti ja Leedu transpordiministriga, aga natuke laiemalt ka meie regiooni teiste riikide transpordi‑ või taristuministeeriumidega. Viimati rääkisin Läti taristuministriga üks ühele umbes kaks nädalat tagasi. Ta kinnitas siis veel kord Läti riigi huvi rajada Rail Balticu põhitrass. Ühtlasi on meil kokkulepe, et detsembris plaanime kohtuda meie piirkonna transpordiministritega ja Euroopa Komisjoni uue transpordivolinikuga, just selleks, et seista ühiselt selle eest, et järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil oleksid nii Eesti kui ka [teiste] Balti riikide huvid hästi kaitstud.

16:06 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt Martin Helme, palun!

16:06 Martin Helme

Aitäh! Eesti võttis juba aastal 2013 endale Euroopa Liidu ees kohustuse ehitada aastaks 2030 välja Via Baltica neljarealisena ehk põhimaantee, kus kõik ülesõidud on sildadega, kummaski suunas on kaks rida ja need kaks rida on [üksteisest] ka eraldatud. Täna te lugesite meile siin üles terve rea toredaid valminud või valmivaid projekte, mis kõik on algatatud ju umbes siis, kui EKRE oli valitsuses, aga välja on ehitamata ja plaani ei ole veel 57‑le ehk peaaegu 60 kilomeetrile. Ja raha ka ei ole – või kui on, siis öelge meile. Ma tahaksin teada, millal siis see ülejäänud 57 kilomeetrit valmis saab, kas saab ikka selle kümnendi sees valmis ja mis raha eest.

16:07 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, härra Helme, selle küsimuse eest! Endise rahandusministrina te teate kindlasti isegi paremini kui mina, et lõppkokkuvõttes võib plaane pidada igasuguseid, strateegia võib kokku kirjutada, aga teede rahastamine toimub iga aasta siis, kui toimuvad eelarve läbirääkimised. Näiteks, veel kuu aega tagasi ei olnud teadmist selle kohta, kas meil on võimalik liikuda järgmisel aastal Päädeva-Konuvere 13,2-kilomeetrise lõigu rajamisega edasi, aga, ma ütleks, valitsuse väga tulemuslike ja konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel oleme suutnud vajalikud vahendid leida ja vastav ettepanek on esitatud teatavasti Riigikogule. Nüüd on teie töö seda ettepanekut hinnata, loodetavasti ka kinnitate selle.

Miks ma sellest räägin? Ma räägin sellest seetõttu, et – me räägime sellest ka järgmises [päevakorra]punktis – meil on ka järgmised Tallinna-Tartu lõigud projekteerimisel. Järgmisel aastal tuleb meil mõelda, kas või kuidas me neid rahastame. Need küsimused, mis on järgmised lõigud, mis on järgmised projektid, kui palju need maksavad, mille arvelt me saame neid rahastada või ei saa, hakkavad tulema igal aastal siia Riigikogu saali. Ma võin praegu kinnitada, et järgmise lõigu jaoks Via Baltical me oleme peaaegu 100 miljonit leidnud. Järgmisel aastal saame tegeleda siis järgmiste lõikudega.

16:09 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt Rain Epler, palun!

16:09 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Enne, kui ma lähen oma küsimuse juurde, mis ma tahtsin küsida – te rääkisite, et mingid vahendid on leitud ja me peame siin seda kinnitama. Minu arusaamine on, et teedele minev raha eelarves ikkagi väheneb. Võib-olla te selgitate, mis vahendid on leitud. Aga mu küsimus on see. Natuke rohkem kui aasta tagasi kirjutas ERR sellestsamast Euroopa ees võetud kohustusest, et 2030. aastaks peaks Via Baltica Tallinna-Pärnu suund valmis olema. Kas on olemas mingi analüüs selle kohta, et kui see valmis ei saa, siis mis on selle tagajärjed? Kas me peame siis kõik raha, mis on seni saadud, tagasi maksma või on mingi trahvilugu? Rääkige lahti, mis meid 2030. aastal ees ootab.

16:09 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, härra Epler! Ma võin kinnitada, et ma ei ole praegu keskendunud sellele küsimusele, mida Eesti peab tegema siis, kui aastaks 2030 ei ole need teed välja ehitatud. Minu peamine fookus on praegu olnud sellel, et leida rahastus just sellelesamale Päädeva-Konuvere lõigule. Oli vaja leida täiendavalt umbes 60 miljonit eurot selleks, et me saaksime selle järgmisel aastal töösse panna. Kindlasti on mingi hetk mõistlik selline analüüs ära teha, aga arvestades sellega ... Ütleme nii, et tuleb seada prioriteete. Ma arvan, et esimene prioriteet peaks olema see, et need [lõigud], mis meil on praegu rahaga kaetud, läheksid võimalikult kiiresti päriselt ehitusse ja et need projektid ja lõigud, mis on praegu projekteerimisel, saaksid ka lõpuni viidud. Ma usun, et me saame mingi hetk selle küsimuse juurde tagasi tulla.

Aga vastan nüüd teie küsimuse esimese osale. Te teate väga hästi, et see väga suur ja, ma ütleks, väga keeruline, nii sisuliselt kui ka moraalselt keeruline kärpeülesanne on puudutanud eeskätt püsikulusid. Koalitsioonikõnelustel langetati põhimõtteline otsus, et püütakse investeeringute pealt mitte kokku hoida. Ja ma arvan, et see otsus on vägagi õige, sest just investeeringud on need, mis aitavad säilitada ja luua uusi töökohti, aitavad kaasa meie majanduse arengule ja tegelikult ka taristu arendamisele, mis on osa majanduskasvu eeldusest, nagu hindavad eri rahvusvahelised organisatsioonid ja ettevõtjad. 

Nii nagu kõik teised riigiasutused kärbib järgmisel aastal ka Transpordiamet oma püsikulusid ja selle võrra tuleb teatud vähenemine teedehoiu eelarves. Samas oleme suutnud leida täiendavalt 100 miljonit eurot järgmiseks kolmeks aastaks, et investeerida sellesama korduvalt viidatud Päädeva-Konuvere väljaehitamisse Tallinna-Pärnu suunal, aga ka näiteks sellesse, et ehitada Saatse saapa ümbersõit, mis on väga oluline objekt julgeoleku seisukohalt. Kes ei tea, siis Setomaal on selline olukord, et ajalooliselt on Eesti elanikud olnud sunnitud sõitma läbi Venemaa territooriumi. Nüüd me selle probleemi lahendame.

16:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

16:12 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te toonitasite siin, kui palju tuleb Rail Balticu ehituse käigus Euroopa Liidust Eestisse raha ning et sellega loome töökohti, Eesti saab maksutulu ja teedeehitajad saavad tööd. Selle tulemusena valatakse meeletult betooni keset Eesti põlde ja metsi, aga me tegelikult ju teame, et sellist tulemust, nagu me algusest peale oleme ette kujutanud, ei ole ega tule. Kui raha kulutatakse ära, keegi teenib, aga reaalset asja ei ole – teate, kuidas sellist asja nimetatakse? Seda nimetatakse rahapesuks. Tunnistage, et see on nii, et tegelikult tegeldakse Eestis Rail Balticu projekti kaudu Euroopa Liidust tuleva raha pesuga ja lisaks on sinna kaasatud Eesti maksumaksja raha. Sest seda tulemust, sellist Rail Balticut, mida meile näidatakse klantspiltidel, ei tule mitte kunagi.

16:13 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, proua Helme! Kui teie tegeleksite selle raudtee ehitamisega, siis tegemist oleks võib-olla rahapesuga, aga mina võin kinnitada, et meie ehitame seda raudteed just selle eesmärgiga, et rajada paremad ühendused, selle eesmärgiga, et Eestist saaks sõita kiiresti rongiga Varssavisse, Kaunasesse, Riiga ja et meil ei liiguks sellel raudteel kiiresti mitte ainult kaubad, vaid ka inimesed. Ja kui kedagi huvitab, kuidas seda raha kulutatakse, siis teadke, et kogu see informatsioon on avalik, kõik need hanked on avalikud, see kõik on kontrollitav. Ma arvan, et Rail Balticu projekti võib väga palju kritiseerida, aga kui keegi tõesti tahab öelda, et seal on mingi rahapesu või korruptsioon, siis mina [vastan]: pöörduge politseisse, esitage avaldus, või ärge ajage tühja juttu.

16:14 Esimees Lauri Hussar

Arvo Aller, palun!

16:14 Arvo Aller

Aitäh, hea Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! See tühja jutu ajamine tundub praegu sealt puldist olevat. Kui me räägime Rail Balticust, siis tegelikult meie ehitame Pärnuni ja lätlased ehitavad Riiani, aga vahepeale jääb tühi maa. Nii et siin uduselt arvestada, et me hakkame seda mööda sõitma Riiga ja Vilniusesse, on ikka väga kauge utoopia, tegelikult seda raha ei ole.

Aga tulen tagasi Via Baltica juurde. 57 kilomeetrit on veel ehitamata ja te suurelt kiitlesite, et te leidsite 100 miljonit ja Riigikogu peab seda nüüd ainult kinnitama. Kui leiate 200 miljonit, me kinnitame selle ka ära, nii et ei ole mitte mingit küsimust. Aga kui suure osa [panevad] juurde ettevõtjad? Lätlased ehitasid ju koos ettevõtjatega terve magistraali ümber linna. Kas Eesti kaalub ka erasektori rahastuse kaasamist teedeehitusse?

16:15 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh küsimuse eest, härra Aller! Ma pean tunnistama, et juba teist korda olen silmitsi olukorraga, kus teie püüate või teie erakonnakaaslane püüab mulle omistada tegevusi, mida mina ei tee. Mina tegelen sellega, et ehitada see raudtee siiski kuni Läti piirini. Ja veel kord [viitan] Läti transpordiministrile: nemad pingutavad selle nimel, et ehitada see omalt poolt Eesti piirini. Aga muidugi, arvestades sellega, et Pärnu lõigul me liigume kiirema tempoga, me töötame selle nimel, et kui meil on see raudtee varem kasutusvalmis, siis meil tekiks juba varem võimalus käivitada Tallinna-Pärnu-suunaline rong. Arvestades sellega, et see saaks sõita alla tunni, mõned eksperdid ütlevad, et alla 50 minuti, ja [pidades silmas] praegust autoga sõitu Tallinnast Pärnusse, ma arvan, et see on päris oluline võit. Ja ma arvan, et me säästame väga paljude Eesti inimeste aega, raha ja kindlasti ka tervist. 

Aga nüüd, kui me räägime Via Balticast, siis ma selgitan, et seda 100 miljonit eurot, millest ma rääkisin, on vaja selleks, et liikuda edasi järgmise, Päädeva-Konuvere lõigu ehitamisega. Ma arvan, et see võib-olla annab ka hinnangu sellele, kui kallis see töö tegelikult on ja kui olulisi eelarveotsuseid on vaja selleks, et seda maanteed välja ehitada.

Ma võtan kaasa teie küsimuse selle kohta, kas või kuidas me võiks kaasata erasektorit maanteede rajamisse. Ma olen kusjuures kuulnud, et kui teie erakonnakaaslane oli rahandusminister, siis seda küsimust isegi analüüsiti. Kindlasti teen endale selgeks, mis olid selle analüüsi tulemused. Kui on olemas mingid head mudelid, siis kindlasti peaks neid kaaluma. Ja kindlasti uurin ka Läti kolleegide käest, kuidas neil on see asi läinud.

16:17 Esimees Lauri Hussar

Ants Frosch, palun!

16:17 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te siin kolleegile jätsite vastamata, kas 2030. aastaks midagi valmib või ei valmi. Minu küsimus lähtub reaalsusest. Vaatame ajas tagasi. See Via Baltica ja Rail Balticu tinglik konkurents algas kusagil 2008. aastal. Samal ajal – ma mõtlen sellele kogemusele, mis Poolal toona oli, ja praegusele [ajale] – on piisava ambitsiooni korral võimalik teha imesid. Poola on seda teinud, nemad on kõik asjad välja ehitanud. Ka leedukad ehitavad Kaunaseni neljarealise tee välja, nii et Via Baltica on sealpool valmimas. Aga milline on meie ambitsioon? Millal on võimalik tõesti sõita neljarealist maanteed mööda kuni Varssavini ilma muredeta?

16:18 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, härra Frosch, selle küsimuse eest! Saan aru, et te soovite minult kas plaani, kuidas me ehitame neid maanteid kuni aastani 2030, või plaani, mis aastaks täpselt meil valmib Via Baltica. Mul sellist plaani teile praegu esitleda ei ole, sest, ma pean tunnistama, mina olen olnud taristuminister alles umbes kaks ja pool kuud. Minu prioriteet on olnud selgeks teha, kuidas leida rahastust sellele järgmisele lõigule, mis on meil juba peaaegu [töös], millel on projekt juba olemas. Mul on hea meel, et selle ülesandega me koos kolleegidega saime hakkama.

Ma arvan, et järgmise aasta eelarve menetluse kontekstis hakkab olema küsimus, mis on need järgmised sammud, mida me saame teha. Ma arvan, et kui me oleks küsinud mõnelt majandus‑ ja kommunikatsiooni‑ või majandus‑ ja taristuministrilt, ütleme, neli või viis aastat tagasi, mis on tema prognoos, kuidas on võimalik selle teemaga edasi liikuda, siis ta ei oleks suutnud ennustada ei energiakriisi, ei koroonakriisi ega Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas. Me peame tunnistama, et need kriisid paratamatult mõjutavad seda, milline on meie teedeehitusvõimekus, milline on meie üldine investeerimisvõimekus. Need kriisid mõjutavad seda, mis on meie prioriteedid.

Mina ei ole siin praegu valmis ütlema, et [jätame] vähem raha moona jaoks ja paneme selle raha teedesse. Ma arvan, et kaitsevajadused on prioriteet number üks. Paralleelselt me peame tegelema Eesti elu arendamisega kõikides valdkondades. Nii et ma usun, et järk-järgult kas aastaks 2030 või mingiks muuks aastaks me jõuame selleni, et Via Baltica on valmis. Ma tuletan meelde, et meie eelarvestrateegia hõlmab ainult nelja-aastast perioodi. Ja ma arvan, et järgmisel aastal maadleme järgmiste lõikudega. Nii see teedeehitus käib.

16:21 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

16:21 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Te ütlesite kolleegidele, et kui meil on mõned kahtlused, siis peaksime pöörduma politseisse. Korruptsioonivastane erikomisjon kohtus täna peaprokurör Andres Parmasega, kes ütles, et korruptsioon liigub sinna, kus on mängus suur raha, kus on suured projektid, suured hanked. Esimese näitena ta tõi välja Rail Balticu, aga ka erinevad teised projektid, mida rahastatakse Euroopa Liidu fondidest. Ma ei taha siin kedagi süüdistada ega midagi, ma tahan lihtsalt küsida, mida täpsemalt teie ministeerium teeb – olgu tegemist Rail Balticu projektiga, Via Baltica projektiga või mõne teise suurprojektiga, kus on mängus suured hanked, suured rahad –, et erinevaid korruptsiooniriske, raha väärkasutamist võimalikult varakult ennetada.

16:22 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et kui me räägime korruptsiooni vältimisest ja erinevate riskide maandamisest, siis on meil terve rida meetmeid, alates sellest, et kui riik rajab mingi taristuobjekti, siis ta ei raja seda otsetellimustega, vaid korraldab alati riigihankeid. Arvestades nende riigihangete mahtu, mis puudutavad näiteks Rail Balticut, on tegemist niivõrd oluliste riigihangetega, et nende puhul järgitakse kõiki võimalikke läbipaistvuse ja vaba konkurentsi nõudeid, mis üldse meie seadusandluses on olemas. Teatavasti on viimane Rail Balticu riigihange korraldatud alliansshanke vormis, mis on võib-olla samm edasi klassikalise riigihanke vormist, mida on Eestis olnud pikalt tavaks kasutada erinevate taristuobjektide väljaehitamisel. See võimaldab paremini kontrollida meie kulusid ning võimaldab saada parema ülevaate selle kohta, mis selle lepingu sees tellija ja töövõtja ja tema alltöövõtja vahel toimub. Me räägime siin sellest, et nii meil kui ka Rail Balticul on olemas oma sisemine audit, auditeeritakse neid protsesse, mis selle ümber on ehitatud. 

Mul on hea meel, et ka peaprokuröri tähelepanu on nendele suurtele projektidele suunatud. Ma kindlasti ei sekku mitte kuidagi õiguskaitseorganite töösse, aga ma siiralt loodan, et kõik meie suured taristuprojektid on nende valvsa tähelepanu all. Mina tegelikult usaldan Eesti õigusriiki ja usun, et ta suudab tagada seda, et meil ei oleks nendes projektides korruptsiooni. Ja kui meil on vaja teha mingeid täiendavaid pingutusi selleks, siis me muidugi oleme avatud.

16:24 Esimees Lauri Hussar

Anti Poolamets, palun!

16:24 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Via Baltica ju ütleb ise, et see on Balti tee, ja see peab edukalt jätkuma ka Lätis. Praegu on aga selline olukord, kus Läti osa on kehvas seisus. Ma ei ütleks, et seal on väga suuri arenguid olnud nii kaua, kui mina mäletan, võib-olla viimase paari aasta jooksul. Ja sama on raudteega: Läti ots kidub. Nii et praegu on selline olukord, et Rail Balticu projekti puhul [ehitame] ka justkui Vilniuseni välja, aga faktiliselt nii-öelda taastame seda raudteed, kus praegu miskipärast Pärnusse rongid ei sõida, teeme paralleelraudteed. Kui riikidevahelist koostööd ei tehta, siis ei saa Via Balticast muud kui Tallinna-Ikla [transpordiühendus], ja sama on Rail Balticuga. Kuidas te tahaksite Lätit ergutada ja turgutada, et tema oma osa ka ära teeks?

16:25 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, härra Poolamets! Ma alustan ühe korrektsiooniga, kui te lubate. [Parandan seda,] mis on siin saalis juba paar korda kõlanud. Rail Balticu põhitrass ei lähe läbi Vilniuse, see läheb läbi Kaunase. See on tegelikult väga meie riigi huvides, sest trass läbi Kaunase on oluliselt sirgem ja seeläbi ka kiirem tee Poola, Kesk- ja ka Lääne-Euroopasse, kui oleks läbi Vilniuse. See on juba meie Leedu kolleegide tulevane ülesanne, tõenäoliselt järgmise kümnendi ülesanne, ehitada välja vastav Rail Balticu laiusega rongiühendus Vilniusest Kaunaseni.

Aga tuleme tagasi selle juurde, mis on Via Baltica seis Lätis. Ma kujutan ette peegelpildis olukorda, kus minu hea kolleeg, Läti transpordiminister härra Briškens seisab Läti seimi ees ja tema käest hakatakse pärima, mis seis Eesti teedel on, mida tema teeb selleks, et Eesti teed oleksid korras. No ma arvan, et meie siin Eestis ei ootaks temalt muud vastust kui see, et iga riik vastutab oma teede eest ise. Meie vastutame Eesti teede eest ja Läti kolleegid oma teede eest, seega mina laseks neil oma tööd teha. Aga ma võin kinnitada, et nii Leedu kui ka Läti transpordiminister on mõlemad pühendunud sellele, et liikuda edasi Rail Balticu põhitrassi ehitamisega.

16:27 Esimees Lauri Hussar

Evelin Poolamets, palun!

16:27 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te siin ütlesite oma ettekandes väga kindlas kõneviisis, et ehitate Rail Balticu Läti piirini. Palun ka konkreetseid tähtaegu, millal valmib raudteelõik Pärnust Läti piirini. Ilma konkreetse kava ja kuupäevadeta jääb mulje, nagu te praaliksite ja teeksite ilmaaegu suuri sõnu.

16:27 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, proua Poolamets! Ma olen teiega nõus, et kogu selles diskussioonis on seni olnud liiga vähe konkreetsust, liiga vähe tähtaegu, liiga vähe lepinguid. Seetõttu on mul hea meel, et eelmisel nädalal sai välja kuulutatud alliansshange, nagu ma juba mainisin proua Kovalenko-Kõlvartile vastates. Selle hanke tulemusel meil peaks tekkima eelseisva aasta kevadeks kaks hankijat, kes tegelevad vastavalt Tallinna-Pärnu ning Pärnu ja [Eesti-]Läti piiri lõiguga. Kohati on vaja seal ehitada nii pealisehitis kui ka alusehitis, kohati ainult pealisehitis. Alusehitis on inimkeeles see muldkeha, mille peal raudtee on, ja pealisehitis on killustik, rööpad ja liiprid. 

Lõplik tähtaeg on praegu meil seatud aastaks 2030. Ma loodan, et meil õnnestub see tähtaega [kinnitada] ka lepinguga. Ma loodan, et kui leping saab sõlmitud, siis meie töövõtjad, ütleme nii, suudavad seda kohustust ka lõpuni vedada. Aga meie eesmärk on praegu rajada see raudtee aastaks 2030. Mõistagi, me räägime ilmselt Eesti ajaloo ühest suurimast ühekordsest taristuehitusest, me räägime kindlasti Eesti avaliku sektori ajaloo kõige suuremast hankest ja me räägime tehniliselt äärmiselt keerulisest ehitusest. Selle protsessi käigus võib välja tulla väga palju ootamatusi, väga palju probleeme, mida ei ole võimalik praegu ette näha ja mille väljatulemise riski maandamisega igapäevaselt tegeletakse. Aga praegu on meie eesmärk liikuda niimoodi, et aastaks 2030 on see raudtee välja ehitatud.

16:29 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Hea kolleeg Rain Epler, arupärimiste puhul saab iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse, nii et ma ei saa seda küsimust võtta. Küll aga saab küsida kolleeg Kalle Grünthal. Palun!

16:30 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kust pärinevad teie andmed, aga Rail Balticu projekt, see raudteeprojekt, mida te praegu siin kiidate, ei ole mõeldud inimeste veoks Tallinnast Berliini või kusagile sinna kanti. See projekt on tegelikult mõeldud siit Eesti maavarade ja tooraine äraveoks, sellepärast ka see nii-öelda kolossaalne Euroopa Liidu rahastamise huvi selle vastu, et saada kätte haruldasi muldmetalle, fosforiiti ja ka muid maavarasid. See on tegelik põhjus. Minu küsimus on see: kas te olete teadlik sellest, mille kohta on juba need dokumendid lekkinud?

16:30 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, härra Grünthal! Ma pean teile tunnistama, et minu kui taristuministri teada on Eesti sadamates praegu päris palju vaba [pinda], mida võib kasutada erinevate materjalide vedamiseks Euroopasse. Seetõttu on mul keeruline ette kujutada, et keegi tahaks rahastada mingi alternatiivse teekonna rajamist nii suure rahaga, olukorras, kus on olemas lihtsam viis midagi Eestist eksportkaubana välja vedada. Seega ma usun, et Rail Balticut – nii nagu tegelikult ka teisi raudteeprojekte, mis Eestis on teostatud, või näiteks trammiprojekti, mis Tallinnas on teostatud – me ei raja viieks, kümneks või kahekümne viieks aastaks, vaid see on selline projekt, mis rajatakse kümneteks ja kümneteks aastateks, võib-olla sajaks aastaks, võib-olla kauemaks. Vaadake seda raudteevõrgustikku, mis meil on praegu olemas, vaadake ka Tallinna trammivõrgustikku, mis siin linnas on – need said rajatud [ammu], väga suur osa, ka trajektoorid said paika pandud üle saja aasta tagasi, tsaariajal, Eesti ajal, midagi ka Nõukogude ajal. Selliseid raudteelahendusi rajatakse hästi pika vaatega. Ja ma arvan, et keegi meist, vähemalt mina küll ei suuda ette kujutada, millist rolli Rail Baltic hakkab mängima meie riigi majanduses näiteks 50 aasta pärast. Aga kui keegi tahab praegu Eestist kaupu eksportida, siis selleks on juba olemas suhteliselt kättesaadavad võimalused: seesama Tallinna-Pärnu maantee või meie sadamad.

16:32 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.


3. 16:33

Arupärimine teedeehituse ja neljarealiste teede kohta (nr 408)

16:33 Esimees Lauri Hussar

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Rene Koka, Mart Helme, Ants Froschi, Rain Epleri, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa, Jaak Valge, Martin Helme, Varro Vooglaiu, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Anti Poolametsa, Leo Kunnase ja Kalle Grünthali 13. mail 2023 esitatud arupärimine teedeehituse ja neljarealiste teede kohta. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rene Koka. Palun!

16:33 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Head saadikud! Kõik, kes te jälgite meid televiisori või muude kanalite vahendusel! Ka selle arupärimisega on lugu selline, et see on üle aasta hiljaks jäänud. See arupärimine on siin saalis sisse antud 13. mail 2023. 2023! Aga teema aktuaalsus ei ole teps mitte vähenenud ja võib isegi öelda, et see on veel aktuaalsemaks läinud. Arupärimine on sisse antud tolleaegsele kliimaministrile Kristen Michalile ja teema on teedeehitus ja neljarealised teed. Mõningad teemad on siin ministri vastustes eelmisele arupärimisele ühte ja teist serva pidi juba käsitlemist leidnud, aga teema on väga aktuaalne. Arvestades seda, kuidas me kahjuks näeme trendi, et Eestis on liiklussurmade arv tõusmas, ja ma väidan, et ka automaksu kehtestamine ei tee kuidagi Eestis pilti paremaks, pigem teeb meie autoparki tulevikus vanemaks, mis omakorda on kahjuks negatiivse mõjuga liiklusohutusele, on teede taristu teema väga oluline.

Peab ütlema ka seda, et need mõned teed, mis täna töös on ja mida minister siin välja tõi on valdavalt 2019. aastal ametisse astunud rahvuskonservatiivse valitsuse teene, sest tol hetkel meil ei olnudki sisuliselt võtta projekte, mida ehitama hakata, ja tuli hakata projekte ette valmistama, et üldse oleks võimalik Eestis taristuobjekte ehitada.

Aga siis küsimused ministrile. Ma palun, et ta ka pärast vastates loeks küsimuse ette ja siis vastaks. Küsimused on järgmised. Esimene küsimus: millised on Vabariigi Valitsuse plaanid seoses neljarealiste teede ehitusega? Punkt kaks: kas neljarealiste teede rajamine on Vabariigi Valitsuse prioriteetide hulgas? See on väga oluline küsimus ja tahaks saada selget vastust, milline on tänase valitsuse seisukoht. Punkt kolm: millal on kavandatud neljarealiste põhimaanteede valmimine? Punkt neli: millised on perioodi 2023–2027 kavandatav teedeehituse rahastus ja kavandatavad mahud? Noh, ma juba tõin välja, et see arupärimine on üle aasta vana. Minister vast räägib meile värskemast infost ehk siis aastatest 2024, 2025 ja edasi. Ja viies küsimus on selline: kui palju protsentuaalselt suureneb või väheneb riiklik teedeehituse rahastus järgmisel kümnel aastal võrreldes möödunud kümne aastaga? Oleks väga huvitav näha, kuidas valitsus näeb teedesektori arengut ja teedeehitust järgneva kümne aasta jooksul.

Vastupidiselt siin saalis aeg-ajalt kõlavatele mõtetele, et teedeehitus ja ‑taristu ei olegi väga oluline, et varsti sõidame kõik elektriautodega või lendame, on majandusele jätkuvalt väga oluline see aspekt, et [võimalus liikuda] igasse Eesti punkti oleks tagatud. See tagaks ka meie majanduse kui vereringe [toimimise] Eestis, kui ettevõtlusega oleks võimalik tegeleda igas Eesti punktis. Me teame, et ka meie naabrid lätlased on võtnud väga ambitsioonika suuna, et Riiast peaks olema võimalik saada Läti igasse punkti kahe tunni jooksul. Ootame ministrilt vastuseid nendele küsimustele. Aitäh!

16:38 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli taristuminister Vladimir Sveti.

16:38 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lubage esmalt, vastates arupärimise nr 408 esimesele küsimusele, välja tuua kõige olulisem. See küsimus kõlab nii: "Millised on Vabariigi Valitsuse plaanid seoses neljarealiste teede ehitusega?" Toon veel kord välja, millega me praegu tegeleme. Sellel aastal valmis ligi 10 kilomeetri pikkune Pärnu-Uulu 2 + 2 teelõik maksumusega 35 miljonit – valmis. Sauga-Pärnu 3-kilomeetrine 2 + 2 teelõik valmib järgmisel aastal, maksumus 13,3 miljonit. Sel aastal algavad Libatse-Nurme 22 kilomeetri pikkuse 2 + 2 lõigu ehitustööd, valmimistähtaeg on aastal 2027 ja maksumus 96 miljonit eurot. Järgmisel aastal algab Päädeva-Konuvere 13,2 kilomeetri pikkuse 2 + 2 teelõigu ehitus, mis valmib aastaks 2027 ja läheb maksma umbes 100 miljonit eurot. Tartu suunal sai sellel aastal valmis Neanurme-Pikknurme 2 + 1 teelõik pikkusega 6,4 kilomeetrit ja maksumusega umbes 9 miljonit eurot. Järgmisel aastal valmivad kahe lõigu projektid: Tartu-Kardla pikkusega umbes 8,5 kilomeetrit ja maksumusega hinnanguliselt 50 miljonit ning Mäo-Imavere, mille rahastuseks on ette nähtud – see on hinnanguline summa – 100 miljonit eurot ja pikkus on 20,5 kilomeetrit. Tallinna-Narva maantee puhul käib riigi eriplaneeringu koostamine 70-kilomeetrisele Haljala-Kukruse lõigule. See eriplaneering peaks valmima aastaks 2028, misjärel on võimalik langetada järgmisi otsuseid.

Veel kord: Pärnu suunal on Pärnu-Uulu valmis, Pärnu-Sauga on ehituses, Libatse-Nurme ehitus varsti algab ja Päädeva-Konuvere ehitus algab järgmisel aastal. Tartu suunal projekteerime Tartu-Kardla ja Mäo-Imavere [lõiku] ning sellel aastal sai valmis Neanurme-Pikknurme. Tallinn-Narva: teeme Haljala-Kukruse eriplaneeringut. 

Teine küsimus, mis on esitatud selles arupärimises: "Kas neljarealiste teede rajamine on Vabariigi Valitsuse prioriteetide hulgas?" Ma arvan, et poliitikud võivad rääkida, et parasjagu on prioriteetsed või käsil ühed või teised tegevused, ja need sõnad jäävadki sõnadena kõlama, aga minu jaoks on oluline see, et valitsus leidis umbes 100 miljonit [Tallinna-]Pärnu maantee Päädeva-Konuvere lõigu ehitamiseks, leidis selle äärmiselt keerulises majanduslikus olukorras. Ma arvan, et see on oluliselt tugevam sõnum selle kohta, mis on meie jaoks oluline.

"Millal on kavandatud neljarealiste põhimaanteede valmimine?" Selleks, et vastata sellele küsimusele, me peaksime ära tegema, nagu ma juba enne viitasin, mitme eelseisva Riigikogu [koosseisu] töö. Lõppkokkuvõttes on neljarealiste maanteede ehitamine äärmiselt kulukas tegevus, nagu te võite järeldada, kui jagate minu [loetletud] summad kilometraažiga, mille [ehitamiseks] need kuluvad. Ma praegu ei oska siit puldist öelda, mis aastaks on meil kindlalt need maanteed välja ehitatud. Aga ma töötan selle nimel, et meil oleks ka järgmistel eelarve läbirääkimistel võimalus liikuda neljarealiste maanteede ehitamisega edasi.

"Millised on perioodi 2023-2027 kavandatav teedeehituse rahastus ja kavandatavad tee-ehituse mahud?" Ma mõtlesin, et vastates sellele küsimusele, ma natuke avan teile üldist teede rahastust lisaks sellele, et me räägime ainult neljarealistest teedest, sest ma sain aru, et küsijaid oli huvitanud just see aspekt. Võib-olla kõige olulisem number, mida tasub siin välja tuua, on see, et selle aasta teehoiukava maht 153 miljonit kasvab järgmisel, 2025. aastal umbes 168 miljoni peale. See kasv on circa 15 miljonit, mis praeguste mahtude juures on umbes 10%. Ja kui me vaatame praegust eelarvestrateegiat, siis [näeme, et] seal on [teehoiuks] aastani 2028, kogu perioodi peale, ette nähtud kokku 713 miljonit. Kui me võrdleme seda summat selle eelarvestrateegiaga, mis oli vastu võetud eelmisel aastal, siis on mahu kasv umbes 30 miljonit. See on see summa, millega me opereerime praeguste teadmiste juures, aga ma ei välista, et järgmise aasta eelarve läbirääkimised seda summat veel kuidagimoodi mõjutavad.

Viies küsimus, millele ma ei saa ammendavalt vastata – ja te saate kohe ka aru, miks –, on see: "Palju protsentuaalselt suureneb või väheneb riiklik teedeehituse rahastust järgmisel 10 aastal võrreldes möödunud 10 aastaga?" No te teate endise valitsuserakonna [liikmetena] väga hästi, et valitsused opereerivad meil nelja-aastaste eelarvestrateegia perioodidega. Aga kui me võrdleme aastaid 2021–2024 ehk viimase nelja aasta perioodi perioodiga 2025–2028, siis esimesel perioodil oli teede rahastus 626 miljonit ja teisel perioodil, 2025–2028, on 713 miljonit. Teisisõnu, see kasv, noh, ei moodusta päris 100 miljonit, aga kasv terve perioodi peale on üle 85 miljoni, mis, ma arvan, peaks kirjeldama ära, milline on trend. Aitäh! Vastan teie küsimustele hea meelega.

16:46 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Küsimusi tõepoolest on. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

16:46 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud minister! Varem oli selline kokkulepe, et aktsiisidest kogutud tulu läheb teedeehitusse. Mingi hetk sellest põhimõttest loobuti. Kahjuks enam pole teada, kuhu aktsiisidest kogutud raha tegelikult liigub. Uuest aastast hakatakse lisaks sellele, et on tõstetud aktsiise, koguma ka automaksu. Kahjuks ka see tulu ei lähe teedesse, pole üldse teada, kuhu see tulu läheb. Ja veelgi enam, teede hoolduse rahastus hakkab meil nüüd ju kahanema. Arvestades ka praegu tõstatunud üldist arutelu ühiskonnas just riigieelarve läbipaistvuse üle – kogu aeg räägitakse kärbetest, räägitakse maksudest –, kas te ei arva, et oleks õiglane, et aktsiisidest või automaksust kogutud tulu peaks minema otse teede taristusse? Selliseid ettepanekuid on esitanud ka mitmed huvirühmad ja see peaks tegelikult olema niiviisi kajastatud eelarves endas.

16:47 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, proua Kovalenko-Kõlvart! Ma arvan, et see on äärmiselt oluline küsimus, võib-olla üks olulisimaid küsimusi teede rahastuse arutelus. Esiteks lubage mul meelde tuletada: kui mu mälu mind ei peta – võib-olla kogenud kolleegid saavad mind parandada –, lõigati seos kütuseaktsiisi ja teede rahastuse vahel lahti siis, kui toimus suur majanduskriis 2008.–2009. aastal. Sellest ajast saati on üldiselt olnud läbivalt kõikide valitsuste suhtumine see, et suuri aktsiise ei seostata kindlate kulutustega, arvestades sellega, et see tulu laekub eelarvesse ja eelarvest eraldatakse [raha] vastavalt otsustele, mille erinevad valitsused ja Riigikogu koosseisud on langetanud.

Ma ei saa päris lõpuni nõustuda selle kriitikaga, et tuleb automaks ja teedesse raha lisaks ei tule. Juba korduvalt [viitasin] siin täna valitsuse otsusele suunata umbes 100 miljonit eurot järgmise kolme aasta jooksul Päädeva-Konuvere lõigu ehituseks. Aga muidugi, selle küsimuse tuum on mujal. Mina isiklikult arvan, et me peame leidma mingi strateegilise – või kui te tahate, erakondadeülese – kompromissi selle kohta, kuidas me näeme, et me rahastame järgnevatel aastatel teede korrashoidu ja ehitust. Mõistagi on mõneti loogiline oodata ära Euroopa Komisjoni uue [koosseisu] ametissetulek, kuigi mina ei ole nii sinisilmne, et ma arvaksin, et komisjon hakkab nüüd järsku meie 2 + 2 maanteede väljaehitamist [toetama]. Aga me peame vaatama, kas sealt võivad tulla mingid muud otsused. Me teame näiteks, et Euroopa Liidu liikmesriikide seas on väga suur nõudlus juba varem osundatud sõjalise liikuvuse fondi [rahastuse] järele. Selle fondi vahendid on praegu ära jagatud ja mina isiklikult loodan, ja mitte lihtsalt ei looda, vaid hakkan ka tegema uue komisjoniga tööd selle nimel, et sinna fondi tuleks raha juurde. Sest me teame, et vähemalt mõned lõigud meie maanteedel ei ole tähtsad ainult, ütleme nii, tsiviilreisijate ja kaupade liikumiseks, vaid on ka kaitseotstarbe seisukohalt olulised. 

Nii et mina olen seda meelt, et me peame leidma mingi pikaajalise ja strateegilise nägemuse, visiooni selle kohta, kuidas me rahastame meie teid stabiilselt. Küllap hakkab olema ka minu üheks ülesandeks taristuministrina – seda enne järgmisi Riigikogu valimisi – püüda see leida, ja selle nimel ma teen tööd.

16:50 Esimees Lauri Hussar

Ants Frosch, palun!

16:50 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma luban endale meenutada aastat 2006, kui toimus allkirjade kogumine, et toetada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Selle üks toonaseid initsiaatoreid oli teie erakonnakaaslane Jarno Laur. Toona oli sotsiaaldemokraatidel tõepoolest rahva huvidest lähtuv eesmärk ja sellega läksid kaasa praktiliselt kõik ülejäänud erakonnad. Tulemus oli see, et allkirjad koguti, aga teed ei tulnud, kuigi loodeti, et aastaks 2015 on võimalik see valmis ehitada. Täna te pakkusite välja, et te tulete välja erakondadeülese teedeehituse rahastuse ettepanekuga. Minu küsimus on: millal te seda teete?

16:51 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, härra Frosch! Mul on raske öelda, mis kuul ma võiksin oma nägemuse esitada, aga on selge, et see võiks juhtuda enne järgmise aasta eelarve läbirääkimisi, enne seda, kui me läheme tegema järgmisi otsuseid. Lõppkokkuvõttes ei saa mina kõikide erakondade eest otsustada, kuidas see hakkab välja nägema, mina saan pakkuda lahendusi. Me peame selles diskussioonis ka ausalt ütlema, et keerulises olukorras ei ole ainult Eesti teede valdkond. Te kõik teate, et kärped toimuvad meil üle välja, kärped toimuvad kõikides valdkondades. Ja ma arvan, et ka teised ministrid oskaksid välja tuua valdkondi, mis vajaksid lisarahastust ja mis võivad olla kohati isegi olulisemad kui teedeehitus. Sellegipoolest, kui me tahame, et Eesti majandus kasvaks, kui me tahame, et Eesti inimesed meie teedel ei sureks, kui me tahame, et elu ka [maa]piirkondades areneks, ja kui me tahame, et me saaksime vajadusel paigutada Eestisse kiiresti palju ka liitlaste tehnikat ja inimesi, siis on meil vaja häid ühendusi nii Eesti sees kui ka Euroopaga. Ja kui me ühiskonnana nendime, et see on oluline, siis ma usun, et meil on võimalik saavutada poliitiliselt siduv kokkulepe. Milline see kokkulepe hakkab olema, mis tasemel – ja võib-olla kõige valusam –, mille arvelt, need on küsimused, mille nimel ma hakkan tööd tegema. Ja ma loodan, et järgmise aasta eelarve läbirääkimisteks olen ma selles küsimuses targem.

16:53 Esimees Lauri Hussar

Martin Helme, palun!

16:53 Martin Helme

Aitäh! No tänase arupärimise põhifookus oli küsijate meelest ikkagi see, et tuleks vaadata ette ja öelda, mida me ehitame tulevikus, lähiaastatel, ja mis vahenditega. Vot nendest vastustest te olete küll kõrvale hiilinud. Räägite siin midagi sellest, kuidas me planeerime, teeme planeeringuid ja 2028. aastaks saame planeeringu nii kaugele, et saab hakata mõtlema, kas me hakkame Narva suunas ehitama. Siis te räägite veel sellest, kuidas mingisugused 2–3-kilomeetrised lõigukesed tehakse. No kuulge, see ei ole teedeehitus! Ja siis te räägite meile sellest, kuidas te käite linti läbi lõikamas asjadel, mida varasemad valitsused, kaasa arvatud EKRE valitsus, on teinud. Teehoiukavale pandi 10% või 15 miljonit juurde, aga inflatsioon on olnud 40%. See tähendab, et teehoiukava on jäänud alarahastusega, raha on vähemaks jäänud. Ma küsin uuesti selle neljanda küsimuse, millele te ei vastanud. Mis on järgmised suuremad ehituslõigud põhimaanteedel ja mis on nende eelarveline kate?

16:54 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, härra Helme! Ma siiski võtan endale vabaduse parandada neid faktiväiteid, mida te olete valesti esitanud. Pärnu-Uulu lõigu pikkus on 10 kilomeetrit, Libatse-Nurme lõigu pikkus on 22 kilomeetrit, Päädeva-Konuvere lõigu pikkus on 13,2 kilomeetrit. Mina arvan, et need ei ole väikesed teelõigukesed. Ma ei ole sattunud nendel teedel midagi lindi lõikamisega avama, aga küll olen ma sattunud valitsuse istungitele, kus me oleme leppinud kokku selle viimase lõigu rahastuse tagamises. Vaatame Tallinna-Tartu suunda: projekteeritavate objektide, näiteks Tartu-Kardla [lõigu] pikkus on 8,5 kilomeetrit ja Mäo-Imavere on 20,5 kilomeetrit. Jällegi ei arva mina, et need on väikesed lõigukesed, mis ei mängi mitte mingit rolli nende maanteede toimimises. Ega ei ole väike ka seesama Haljala-Kukruse 70-kilomeetrine lõik, millele praegu tehakse eriplaneeringut.

Härra Helme, te olete ise või teie kolleegid on viidanud enne olukorrale, kus mõni valitsus astub ametisse ja siis tal ei ole võimalik mitte kusagile investeerida raha selleks, et neidsamu maanteid laiendada. Aga meie praegu tegeleme paralleelselt nii projekteeritud maanteede ehitamisega kui ka uute projektide tegemisega. Te kõik teate, et rahaline olukord on väga keeruline. Te kõik teate, et riigieelarve ressursid on piiratud. Seetõttu ma arvan, et ongi mõistlik, et ma ei jaga praegu mingeid uhkeid poliitilisi sõnumeid selle kohta, mis seisus me kõik aastal 2030 oleme, vaid keskendun konkreetsetele lõikudele, konkreetsetele projektidele. Ja võib-olla niimoodi järk-järgult me oma maanteed valmis saamegi.

16:57 Esimees Lauri Hussar

Vladimir Arhipov, palun!

16:57 Vladimir Arhipov

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite oma vastustes eri piirkondade teid. Siit küsimus. Meil on päris palju kruusateid maakondades – millised plaanid nendega on, millal need kavatsetakse asfalteerida? Mis plaan Vabariigi Valitsusel selles suhtes on?

16:57 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, härra Arhipov! See on küsimus, mille puhul me peame ausalt ütlema, et hetkel kõikide kruusateede asfalteerimiseks meil vahendeid lihtsalt ei jagu. Ja küsimus on selles, kuidas me oma prioriteedid seame. Kindlasti, mõni võib ju öelda, et milleks valitsus ehitab seda Libatse-Nurme 2 + 2 lõiku, võinuks selle omafinantseeringu panna pigem teede asfalteerimisse. Mõni ehk ütleks, et ei ole mõtet kulutada raha Mäo-Imavere [lõigu] projekteerimiseks, vaid äkki on mõtet suunata see projekteerimisraha, mis on ikka sajad ja sajad tuhanded, näiteks vanade teede mustkatte taastamiseks. See on alati prioriteetide küsimus. Jõudumööda teeb Transpordiamet mõistagi ka neid töid, millele te viitasite.

Selles valdkonnas, ma ütleksin, praegu piisavalt raha ei ole, aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes taandub see küsimus sellele, mis on need kõige olulisemad teedeinvesteeringud, kuhu me tahame eeskätt raha suunata. Ja ma arvan, et seni on olnud pigem ühiskondlik kokkulepe, et lisaks olemasolevate teede säilitamisele sellisel tasemel, nagu need on, on üks olulisimaid küsimusi see, et me peame tegelema neljarealiste maanteedega. Ma isiklikult vägagi pooldan seda, et me võtame teedehoiu küsimuse juppideks, me jagame selle erinevateks teemadeks. Sest kui me ütleme, et me kulutame mingi raha teedehoiuks, siis see tähendab väga palju, aga samas väga paljudele inimestele ei ütle see tegelikult võib-olla mitte midagi. Inimest, kes elab mõne väga tolmava tee ääres, võib huvitada see, kui tihti seal tehakse tolmutõrjet, mitte see, millal meil üks või teine maantee valmis saab. Nii et see on alati prioriteetide valik. Ja ma arvan, et laias plaanis saab see probleem laheneda siis, kui meil tekib võimalus suunata teedevaldkonda täiendavad vahendid. Siis [tuleb] leppida kokku, mis see õige jaotus seal sees peaks olema.

16:59 Esimees Lauri Hussar

Arvo Aller, palun!

16:59 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Ega see ongi prioriteetide küsimus. Me räägime, et ühed projekteerivad ja siis järgmised valitsused võiks ehitama hakata. Aga kui EKRE oli valitsuses, siis Pärnu lõigu PPP[-projekt] oli juba peaaegu valmis, kuid uus valitsus otsustas, et seda me ei tee. Nii et alati saab ümber vaadata. 

Nüüd tulen tegevuste juurde. Tallinna-Narva [maantee] Jõhvi ja Toila vaheline 10-kilomeetrine 2 + 2 lõik on juba projekteeritud ja algselt oli ka teehoiukavas selle [ehituse algus] 2025. aasta, kuid paraku on see sealt välja läinud. Ma küsin: millal siis tuleb Jõhvi ja Toila vaheline teelõik uuesti teehoiukavasse, et saaks hakata ehitama sellele piirkonnale olulist maanteesõlme ja seal ka inimelusid säästa?

17:00 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see küsimus taandub tegelikult täpselt sellele, mille kohta küsis härra Arhipov. Kui meil oleks raha, siis me ehitaks igas suunas, me asfalteeriks igas suunas, teeks tolmutõrjet kõikjal ja korraga, aga teatavasti raha alati piisavalt ei ole ja tuleb teha valikuid. Mõtleme näiteks meie kaitsevajaduste peale. Kui me võrdleme Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu suunda ning mõtleme, mis on meile praegu prioriteetsem, siis mina isiklikult arvan, et see on õige, et me arendame Pärnu suunda eelisprojektina, arvestades sellega, et see on meie värav Euroopasse ja see on vajadusel värav ka meie liitlastele. Edasi peame vaatama, mis on meie rahalised vahendid, mis on meie prioriteedid. 

Mina isiklikult olen seda meelt, et kui olukord läheb paremaks, siis me peaksime selle Jõhvi küsimuse tagasi lauale tooma. Me lõppkokkuvõttes teame, et neljarealised maanteed ei ole ainult välisühendus, need on ka meie inimeste turvalisuse [tagamiseks vajalikud]. Arvestades sellega, et Eestis hukkub teedel nädalas keskmiselt üks inimene, ma arvan, et me ei pea leppima kokku mitte selles, mis aastal mingi konkreetne lõiguke ehitatud saab, vaid selles, mis on meie pikaaegne strateegia, kuidas me teedevaldkonda rahastame.

17:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

17:02 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Te räägite, et raha ei piisa, ja samal ajal teisest otsast räägite, et Rail Balticusse tuleb raha panna – kuigi see kunagi valmis ei saa. Ma küsingi just Rail Balticu kohta. Vabandan, aga ka eelmises punktis tuli see jutuks, nii et te olete selle teemaga hästi kursis. Te hiljaaegu teatasite, et CO2-kvoodi müügi rahast 200 miljonit eurot – minu arust oli see summa – pannakse Rail Balticu ehitusse. Vaadates CO2-kvoodi hinna langemist, mis ei tulene sellest, et Euroopa on kuidagi kõvasti rohestanud, vaid sellest, et tööstus pakib ennast vaikselt kokku ja nõudlus kvoodi järgi on langenud, tulebki järgmine aasta seda kvoodiraha võib-olla circa 200 miljonit. Mis plaan on teil nende Kliimaministeeriumi inimestega, kes on muidu teinud selle raha eest igasuguseid keskkonnaprojekte ja muud, kui te plaanite nüüd kogu raha Rail Balticusse panna? Kuidas see teil välja kukub?

17:03 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, härra Epler, selle küsimuse eest! Ma siiski julgen teid parandada. Võib-olla ei olnud selgust, millal Rail Baltic valmis saab, siis, kui teie olite valitsuses, aga me oleme väga selgelt öelnud, et meie eesmärk on saada see valmis aastaks 2030, ja selleks on ka vastavad hanked korraldatud.

Nüüd räägime natuke sellesama CO2-kvoodi vahenditest. Nagu teie endise ministrina ka väga hästi teate, selle hind oleneb paljuski sellest, kuidas Euroopa turg toimib. Ja kui valitsus otsustas järgmise perioodi vahendite jaotust, siis ta arvestas seetõttu konservatiivse prognoosiga selle kohta, kui palju raha võib laekuda, arvestades just neid tendentse, mis mõjutavad CO2-kvoodi hinda. See prognoos, millest me oleme lähtunud, et CO2-vahendeid laekub meile järgmise nelja aasta jooksul umbes 500 miljonit, on pigem konservatiivne, mis peaks teile vist ka meeldima. Sellele lisaks me oleme läinud veelgi konservatiivsemaks ja pannud 100 miljonit sellest rahast reservi juhuks, kui mingid projektid peaksid minema kallimaks või peaksid juhtuma mingid ootamatused. Nii et ma julgen väita, et lõppkokkuvõttes on valitsus olnud CO2-raha jaotamisel väga ettevaatlik.

Aga ma arvan, et on väga oluline välja tuua, et ei ole nii, et kogu see summa on läinud just Rail Balticu toetamiseks. Tegelikult toetatakse sellega ka Elroni uue rongidepoo rajamist Soodevahesse, mis on seotud sellega, et tulevad uued Elroni rongid ja paraku neil lihtsalt ei ole Pääskülas ruumi. Selle rahaga me finantseerime täiendavalt korterelamute renoveerimist ülejärgmisel aastal. Selle rahaga me toetame ka laevade toomist Eestisse nende ümberehitamiseks, selleks et luua juurde töökohti, tõsta Eesti ettevõtete käivet ja, muide, teenida seeläbi ka täiendavat maksutulu. Aga jah, veel kord, ma arvan, et CO2-raha jaotamisel oleme olnud päris konservatiivsed.

17:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

17:06 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Me oleme siin rääkinud palju teedeehitusest, aga räägime nüüd teede hooldusesse minevast ressursist ka. Me teame, et teede hooldusesse minevat raha vähendatakse pidevalt ja kärbete tulemusena on samuti teehooldusele minevat ressurssi vähendatud. Taristuettevõtete liit on sellele väga jõuliselt tähelepanu juhtinud. Te muretsete liiklussurmade pärast – väga õige, meie ka muretseme, me kõik muretseme –, aga fakt on, et halb või olematu teehooldus sügisel ja talvel toob kaasa palju traagiliselt lõppevaid avariisid, olukordi, kus isad, emad ja lapsed ei tule kunagi koju, kui on läinud autoga teele, kui algab lumesadu, tugev vihm või on kiilasjää. Need olukorrad oleks ennetatavad, kui riik panustaks vääriliselt teede hooldusesse. Ainult üleskutsed "Sõida aeglaselt" ja "Püsige kodus" – see ei ole asi, mida me tegelikult riigilt ootame. Me ootame lumesahka, me ootame libedustõrjet ja selleks raha meie riigilt. Olukorras, kus meilt võetakse kuhjaga makse iga liigutuse eest, väärib Eesti rahvas midagi ka tagasi saada, näiteks korralikku teehooldust, et elusa ja tervena koju jõuda.

17:07 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, proua Helme! Mida ma siis tuletan teie repliigist? Lubage tänada teid selle eest, et te toote rambivalgusse liiklussurmade teema. Kui me vaatame liiklussurmade peamisi põhjusi, siis [näeme, et] purjus peaga sõitmine, teeoludele mittevastav kiirus, [ebapiisav] distants, ja teate, kohati isegi – ja see on mulle väga suur üllatus – kinnitamata turvavöö on peamiste põhjuste seas, mis on tapnud Eesti inimesi. Seega, mina jään alati rääkima – vaatamata sellele, kas meie maanteed saavad neljarealiseks välja ehitatud, kas meil on kunagi piisavalt raha teedeehituseks –, et sõita tuleb täpselt selle kiirusega, mis on konkreetse lõigu jaoks ette nähtud.

Kui me räägime talvisest teehooldusest, siis järgmisel aastal meil ei ole plaanis talvise teehoolduse eelarvet kärpida. See kärbe, mille peab tegema Transpordiamet, puudutab peamiselt uusi märke, märgistust, muruniitmist, väheoluliste aukude lappimist ja selliseid remonditöid, mis ei ole kõige kriitilisemad. Meie eesmärk on, et see kärbe – me tegelikult teeme seda nii, nagu seda teevad kõik meie riigiametid ja ‑asutused – ei tuleks turvalisuse arvel. Jah, kuskil võib jääda mulje, et mõni maantee jääb natuke lohakamaks, mõnes kohas võib-olla tekib tunne, et on vaja vahetada märke või märgistust, kuskil võib mingi piire olla pikemalt katki, aga me töötame praegu selle nimel, et see kärbe ei mõjutaks või mõjutaks võimalikult vähe just turvalisust teedel.

17:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

17:09 Varro Vooglaid

Suur tänu! Asi, mis paljusid inimesi häirib mootorsõidukimaksu kehtestamise juures, on minu vestlustele tuginedes see, et Eestis sisuliselt juba on mootorsõidukimaks kütuseaktsiisi näol. Me teame seda, te olete isegi siin eelnevatele küsimustele vastates osutanud, et eelmise suure majanduskriisi ajal seoti lahti mootorikütuseaktsiisist laekuva raha kasutamine teede hoolduseks ja ehitamiseks, mis minu mäletamist mööda pidi olema ajutine lahendus. Aga kunagi ei ole mindud tagasi selle juurde, et siduda need uuesti kokku. Ma mõtlesin teie käest küsida, kas te oskate meile valdkonna eest vastutava ministrina öelda, kui suur summa üleüldse eelmisel aastal mootorikütuseaktsiisist laekus ja kui suur protsent sellest kasutati reaalselt teede ehitamiseks ja hooldamiseks. Ma arvan, et paljudel inimestel oleks huvitav seda teada, sest need on ikkagi väga suured summad. Ja millises proportsioonis see raha siis sihtotstarbelist kasutust leiab?

17:10 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, härra Vooglaid! Nagu ma juba enne viitasin, ka minu seisukoht on see, et me peame eeskätt keskenduma sellele, milline on meie strateegiline vaade teede rahastamisele ja kas meil tuleks mingi mudel selleks leida. Ma ei oska öelda, kui palju raha on laekunud kütuseaktsiisist, ja ei olegi võimalik öelda, kui suur osa sellest laekunud rahast on läinud teedesse, seda just põhjusel, et viimased 15 aastat või rohkemgi ei ole olnud sellel kulureal ja tulureal seost. 

Mida me teame? Me teame, et sellel aastal on teedehoiu [rahastuse] maht 153 miljonit eurot, järgmisel aastal on 168 miljonit, kui Riigikogu selle eelarve heaks kiidab, ning et valitsus on leidnud järgmiseks kolmeks aastaks 100 miljonit teedeinvesteeringuteks juurde. Minul oleks hea meel, kui selleks ajaks, kui see Riigikogu lõpetab oma ametiaja, meil õnnestub leida mingi mudel, mis lõppkokkuvõttes teeb selle arutelu edaspidi oluliselt konstruktiivsemaks, ja me ei pea teiega arutama ühe või teise lõigu ehituse üle. 

17:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

17:11 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete küll väga optimistlik, aga te teate väga hästi, et teedevõrgu alarahastamine on viinud olukorrani, kus Eestis ei suudeta mitte ainult põhimaanteid välja ehitada, vaid rahastust ei jätku enam ka teede säilitamiseks ehk remondiks. Juba eelmisel aastal ütles taristuehituse liidu juhatuse esimees Indrek Pappel, et Eesti teede remondivõlg ulatub 4,4 miljardi euroni. [See oli] sel hetkel. Kas te olete kursis, kui suureks on remondivõlg tänaseks kasvanud?

17:12 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, proua Poolamets! Me oleme taristu[ehituse] liiduga väga tihedas kontaktis ja suhtleme teatud regulaarsusega isiklikult ka härra Pappeliga. Mina ei oska öelda, kui palju erineb [praegune] hinnanguline summa võrreldes selle varasema summaga, aga selge on see, et olgu see 4 miljardit või 4,5 miljardit, mitte keegi siin saalis ei suuda seda üles leida. Ma pakun, et ka teil ei ole ettepanekut, kust seda välja otsida.

Realistlik eesmärk, ma arvan, on meile see, et me liiguksime järk-järgult selles suunas, et teehoiukava maht kasvaks aastast aastasse ja jõuaks umbes 250–300 miljonini aastas. Kas meil õnnestub seda teha? Seda näitab tulevik, minul on praegu keeruline prognoosida. Ma ei hakka kordama neid numbreid, millega me praegu opereerime ja millele ma viitasin, vastates härra Vooglaiule. Aga ma arvan, veel kord, et see küsimus ongi põhimõtteline. Küsimus on selles, kuidas me rahastame pikaajaliselt teedehoidu, kuidas teha seda selliselt, et kaetud saaks nii meie suured rahvusvahelised eesmärgid kui ka erinevad väiksemad regionaalsed probleemid, mis nende inimeste silmis, kes nendega elavad, ei ole tegelikult sugugi väikesed.

17:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

17:14 Anti Poolamets

Tänan! Lugupeetud minister! Te viskasite [õhku] ka retoorilise küsimuse, et ei tea, kas kõike õnnestub teha nii, nagu tahaks. Mina vastan, et senikaua, kuni te hoiate energia hinna, elektri hinna kolmekordsena, ei õnnestu siin riigis suur osa asju. Ja see on teie valitsuse suur teene rohepöörde sildi all. Aga nüüd tsiteerin Transpordiameti direktorit Priit Sauki, kes ütles käesoleva aasta alguses: "Tallinn-Narva suuna me oleme juba võtnud põhivõrgu mõttes eesmärgist maha, kuna sinna liikumist liiga palju ei ole [...]" No vot! Ja siis õiglase ülemineku sildi all räägitakse, kuidas Ida-Virumaad arendatakse. See ei mõju veenvalt, et teeme sinna magnetitehase, uusi tööstusi, aga vaat teed ei ehita. Me ei ehita teed Peterburi, me arendame oma riigi sisest transporti. Kuidas nii, et Narva maantee on võetud nüüd prioriteetide hulgast maha? See on täiesti arusaamatu.

17:15 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest! Kordan ennast: Tallinna-Narva maantee puhul on käimas riigi eriplaneeringu koostamine Haljala-Kukruse 70-kilomeetrisele lõigule. Ma arvan, et see fakt vastab palju paremini teie küsimusele kui mõni loosung, ühelt poolt. Teiselt poolt, ma arvan, et oleks imelik väita, et piirikontrolli taastamine, sanktsioonid ja Venemaa alustatud sõda ei ole mõjutanud liiklust Tallinna-Narva suunal. On mõjutanud, ja tugevalt.

17:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

17:15 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Siin räägite ilusaid sõnu turvalisest liiklusest ja inimeludest, aga samal ajal on Transpordiamet hakanud viimasel ajal paigaldama kindlatele teelõikudele keskpiirdeposte. Nende keskpiirdepostide paigaldamist põhjendatakse liikluse rahustamisega, aga tegelikkuses tekitavad need liiklusohtlikke olukordasid ainult juurde, näiteks, kui tuleb metsloom ootamatult tee peale või siis, kui on vaja libedaga kuskile ennast hoida. Ehk siis palju ohtlikumad on need teelõigud [nüüd] kui ilma nende postideta. Kristen Michal ütles välja, et ühe posti hind on 80 eurot. Minul tekib küsimus: mis põhjusel neid poste tegelikult paigaldatakse, kas selleks, et omadele raha teenida, nii nagu sellel valitsusel kombeks on? Sest liiklust need ei rahusta ja liiklusohutust need ei taga.

17:16 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, proua Kingo, selle küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei pea kuidagi kommenteerima teie alusetuid spekulatsioone korruptsiooni üle. Teatavasti teie oskate meile selliste spekulatsioonide kohta alati palju paremini rääkida. Ent ma tahan öelda, et me teame, et vastassuunavööndisse kaldumine on tavaliselt selline manööver, mis võib suure tõenäosusega päädida kas raske tervisekahjustuse või surmaga, ja seetõttu on neljarealiste maanteede puhul eri suundade liiklus eraldatud. Kui me räägime üherealistest teedest, siis seal on üksikute postidega liikluse eraldamine suhteliselt optimaalne viis vältida kohati ohtlike olukordade teket. Kummipost mitte kedagi ei tapa, aga kui kummipost suudab ära hoida seda, et inimene kaldub vastassuunavööndisse, siis võib-olla kellegi elu see suudab päästa. Lõppkokkuvõttes ei ole ei teie ega mina liikluskorraldusspetsialist ja mina taristuministrina seisan igati selle eest, et meie siin Riigikogu saalis ei projekteeri ristmikke ega otsusta liikluskorraldusspetsialistide eest, kuhu milliseid märke ja liikluskorraldusvahendeid on vaja panna.

17:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

17:18 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma nüüd ei saa teiega nõustuda kummipostide või plastmasspostide osas. Need on väga tõsised liikluse takistajad. On teatud lõigud, kus ei ole probleemi näiteks möödasõiduga, aga takistuseks on needsamad postid. Ma toon väga lihtsa näite. Ma olen seda ise näinud ja mulle on saadetud ka Facebookis videokaadreid, kus sellisel lõigul liigub kaks või kolm kilomeetrit aeglaselt mingisugune raskeveok, traktor või kombain ja selle taga on vaata et kilomeetrine saba. Ma möönan, et teatud kohtades võivad need postid olla ja need on mõistlikud, aga mitte pikemalt sirgematel lõikudel. Ma julgen seda rääkida, olles mitte küll liikluskorraldusspetsialist, aga olnud 42 aastat autojuht ühegi avariita.

17:19 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh, härra Grünthal! Ma tervitan sellist konstruktiivset lähenemist, mida te praegu üles näitasite, tuues välja, et kohati on need postid õiged, aga kohati võivad olla mingid lahendused valesti teostatud. Kohati ei ole need postid võib-olla kaugeltki ideaalne lahendus, vaid parem oleks olnud ehitada tee laiemaks ja teha normaalne keskmine riba, võib-olla kuskil oleks olnud parem lahendus ehitada üldse 2 + 1 või 2 + 2 tee, kuskil oleks õige ristmikku laiendada. 

Kui teil on soov [küsida] ja huvi, siis mina olen igati valmis vastama sisuliselt konkreetsete ristmike ja lõikude kohta. Ma kutsun üles endale kirjutama nii Riigikogu liikmeid kui ka neid, kes meie ülekannet vaatavad. Ei ole mõtet pidada seda arutelu üldiselt, sest üldiselt on meie eesmärk säästa inimeste elusid nende vahenditega, mis meil on olemas. Kui Transpordiamet [kasutab] kusagil mingit lahendust, olgu selleks post, märk, joon või mingi muu liikluskorraldusvahend, teeb ta seda selleks, et vähendada raske tervisekahjustusega või surmaga lõppevate liiklusõnnetuste tõenäosust. Ja kui keegi arvab, et tegemist on mingi korruptiivse skeemiga, siis kirjutagu politseisse avaldus või ärgu esitagu alusetuid süüdistusi.

17:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Martin Helme. Palun!

17:21 Martin Helme

Aitäh! Üsna kurnav jutuvadin oli mitte millestki. Ega arupärimise põhiivale vastust ei saanud. Ma lihtsalt nii palju tulen ministrile appi – me küsisime, kui palju aktsiisidest raha laekub ja kui palju sellest teedeehitusele läheb: eelarve kohaselt peaks 2024. aastal kütuseaktsiisidest laekuma 521 miljonit eurot, vähem kui pool sellest läheb teedeehituse ja hoolduse peale. Ja järgnevatel aastatel lähevad asjad halvemaks.

No võib ju siin rääkida uljalt sellest, kuidas me asusime tegema eriplaneeringut Narva suuna [teelõigule] ja et see saab valmis 2028. aastal ja vot siis hakkame äkki isegi ehitama. See ei ole tegelikult teedeehitusplaan, mille kohta meie küsisime. Tegelikult tahtsime me teada [neljarealiste teede kohta], kuna meedias on väga selgelt välja toodud teedeehitajate seisukoht, et järgnevatel aastatel ühtegi uut suuremat projekti ette ei võeta selleks, et meil saaks [täidetud] eesmärk suuremad linnad omavahel neljarealiste teedega [ühendada]. Järgnevatel aastatel seda lihtsalt plaanis pole.

Mida siis minister vastama tuli? Minister tuli meid mingi uinutava jutuga eksitama, rääkis meile siin mõnekilomeetristest juppidest, mis on ammu-ammu ära otsustatud ja praegu valmivad, mida ehitatakse. Ei vastanud küsimusele, mis edasi saab. Via Balticast on 57 kilomeetrit välja ehitamata. Me kuulsime, et sellest on plaan ehitada üks 13-kilomeetrine jupp veel. Aga mis siis ülejäänud 45 kilomeetrist saab? Ühtegi plaani ei ole, raha ei ole. Tartu suunal täpselt sama lugu, Narva suunal täpselt sama lugu – räägitakse meile lugusid sellest, kuidas peale 2028. aastat hakkame äkki kunagi midagi tegema. Ja sinna juurde on täiesti skisofreenilised seisukohavõtud. Ühest küljest raha ei ole, raha ei ole, teisest küljest: aa, me panime sinna natukene raha juurde.

Ja hooldus – lihtsalt, noh, ma ei tea. Seda on faktiliselt, statistiliselt kinnitatud, et järjest on vähendatud teehooldusraha ja on suurenenud liiklussurmade arv Eestis. Selle peale hakati meile rääkima midagi sellest, et inimesed peaksid turvavöö kinnitama ja võiks vähem purjus peaga sõita. Täiesti nõus! Turvavöö tuleb kinnitada ja purjus peaga ei tohiks üldse sõita. Aga tegelikult on liiklussurmade arv tõusnud selle tõttu, et teehooldus on halvenenud. Ja see halveneb veelgi. Noh, ega ma nüüd otseselt praegust ministrit ei süüdista, see on juba pikemat aega nii olnud, see on terve Reformierakonna võimuperioodi jooksul niimoodi olnud, ja järjest halvemaks läheb. Aga ma ausalt öeldes hindaks natuke, kui meiega oldaks aus siit puldist. Kahjuks seda hinnangut anda ei saa.

17:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri.

17:24 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te Riigikogu tööd jälgite! Ma mõtlesin, et ma lühidalt võtan kokku selle, mis me täna ministrilt teada saime.

Kõigepealt, minister peaaegu tsiteeris neid kuulsaid sõnu, mida on öelnud Eesti 200 esindajad ja ka Riigikogu esimees, et pikk plaan on väga lihtne: tuleb teha plaan. Täna minister Svet ütles, et teede valmis saamine on väga lihtne: tuleb seada prioriteet. Siis ta rääkis siin sellest, et teeme Via Baltica Eesti osa valmis 2030. või mingiks muuks aastaks. Ja siis ta rääkis sellest, et olukorras, kus valitsus, sealhulgas tema ise, on toonud meile eelarve, kus teehoiuraha ja teede[ehitusse] minev raha väheneb, me peaksime kõik töötama selle nimel, et see raha kasvaks.

Ma arvan, et ma siin [lõpetangi]. Selline lühike kokkuvõte. Kes ei jaksa tervet Sveti juttu kuulata, aga kellel asja vastu huvi on – see minu kokkuvõte võtabki selle kokku. Aitäh!

17:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Väga hästi öeldud: minu kokkuvõte võtabki selle kokku. Arvo Aller, palun!

17:25 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea ettekandja, taristuminister! Ka lühidalt võtan kokku. Me rääkisime siin kogu neljarealiste teede kavast ja teehoiukavast, aga minister keskendus Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu [teele] ning Tallinna-Narva kohta ütles välja, et inimesed liiguvad seal vähem, Transpordiamet on selle prioriteetide seast maha võtnud. Ja siis toodi töövõiduna see, et Haljala-Kukruse [lõiku] hakatakse projekteerima. Tõepoolest, see on valge laik, mida ei ole projekteeritud aastaid. Entusiasm on hea. Samas on juba valmis projekteeritud 10-kilomeetrine Jõhvi-Toila [lõik], kuid Toilast Narvani on ka projekteerimata. Nii nagu kolleeg Poolamets ütles, Narva ehitatakse suur tehas. Aga sinna läheb piltlikult öeldes käänuline külavahetee, kus [kehva] teehoolduse tõttu talvel on liiklusõnnetusi. Suured veoautod hakkavad sõitma ja see tekitab liiklusohtlikke olukordi. Ütleme, selleks, et arendada ettevõtlust Ida-Virumaal ja et inimesed [saaksid] läbi Lääne-Virumaa liikuda paremini ida poole Ida-Virumaale, Narvani, praegune valitsus kahjuks ei tee mitte midagi. Paraku tuleb seda tõdeda ja sellest on kahju. Aitäh!

17:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem kõnesoovijaid ei ole. Head kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. (Saalist öeldakse midagi.) Vabandust! Ei, ma rõhutasin: selle päevakorrapunkti menetlemise. (Saalist räägitakse edasi.) Ei, ma ütlesin: selle päevakorrapunkti menetluse lõpetanud. Läheme ikka ükshaaval, vaba mikrofon tuleb peale haamrilööki ja see alles tuleb. Nii et kas me, head kolleegid, saame lugeda selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetatuks? Tänan.


4. 17:27

Vaba mikrofon

17:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, peale haamrilööki on võimalus registreerida vabasse mikrofoni. Nii, siin läks nüüd trügimiseks. Esimene ja kõige kiirem oli Rain Epler. Palun!

17:28 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! Nagu juba kombeks on saanud, [annan] kiire ülevaate nendest uudistest, mis ei ole Eesti meedias suuremat kajastust või üldse kajastust leidnud.

Kõigepealt nagu ikka üks minu lemmikteemasid: rohepöörasus, mis ei taha peatuda. Suurbritannia pani oma viimase söeelektrijaama kinni. Nemad hakkavad nüüd energeetikas toetuma – ega nad ise ka täpselt ei tea, millele. Loomulikult on palju juttu tuuleparkidest ja kõigest muust. Samal ajal sealsed inimesed, eriti pensionärid ja kehvema sissetulekuga inimesed, vaatavad hirmuga talve suunas, [mõeldes], kas maja kütta saab. Lisaks pani Ühendkuningriik kinni oma traditsioonilise terasetootmise. See oli omal ajal isegi üle ilma kuulus ja majanduslikku jõudu andis see Ühendkuningriigile omal ajal päris palju. Nüüd see suletakse. Traditsiooniliste söe abil terase tootmise [ahjude] asemele paigaldatakse nüüd elektrilised ahjud, millega saab vanametalli ümber töödelda. Aga see on niivõrd kulukas, et riik peab kulutama arvestuslikult umbes 500 miljonit aastas maksumaksja raha selle ettevõtmise elushoidmiseks. Ilmselt mõni aasta jõutakse kulutada ja siis lõpeb ka see.

Teiseks, hiinlased kasvatavad oma haaret just nimelt rohetehnoloogia [valdkonnas]. Teatavasti kehtestas Euroopa Liit just Hiina elektriautodele päris korralikud tollitariifid. Aga mida teevad hiinlased? Nad on hakanud investeerima Hiinast väljapoole, sealhulgas Euroopasse, et toota nii päikese‑ ja tuuleenergia tootmiseks vajalikku kui ka neidsamu elektriautosid ning niimoodi tariifidest ja nende mõjust mööda pääseda. Sellest on pikalt juttu olnud, et lääs kipub Hiina lõa otsa jääma rohetehnoloogiate arenduses, ja paistab, et sellest pääsu ei ole.

Nende kurbade uudiste järele hea uudis Norrast. Nimelt, 1. oktoobril hakkas Norras kehtima seadus, mis ütleb, et kui sa mingit äri teed, kas või teatrit pead, siis sa pead sularahamakseid vastu võtma. Nii et cash is king ja rikkad trollid Skandinaaviast on öelnud, et sularaha ei tohi kaduda. Ma arvan, et see on hea sõnum üle kogu maailma nendele, kes tahaksid digirahale üle minna.

Mõni uudis veel. Meil räägitakse palju sõjatööstuse arendamisest Eestis, aga tundub, et nii nagu meie IT-tiiger on tukkuma jäänud, nii ka sörgime sõjatööstuse arendamises siiski oma lähinaabrite sabas. Lõuna-Korea just teatas, et hakkab ostma Poolast tapjadroone. Nii et poolakad on suutnud mitte ainult [suuri] sõnu teha, vaid ka reaalsesse lepingusse jõuda.

Ja lõppu lõbusam uudis. Montana mees, 81‑aastane – kujutate ette, milline ettevõtlik inimene –, kloonis lamba. Tahtis teha vot sellise superlamba, keda siis jahtida. Paraku ta pannakse nüüd vangi. Nagu mees ise ütles, tema pere pole kunagi pankrotis olnud, aga tema selline entusiastlik teadustegevus on viinud selleni, et pere on laostunud. Aitäh!

17:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

17:32 Kalle Grünthal

Mõned aastad tagasi, vabandust, kuskil aasta aega tagasi oli siinsamas Riigikogu puldis Riigikohtu esimees, lugupeetud Villu Kõve, ja andis aru. Kui ma üritasin küsida küsimust ja järjekord jõudis minuni, siis küsimus kõlas järgmiselt. Tulenevalt põhiseadusest on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Mu küsimus kõlas Villu Kõvele järgmisena: "Nimetage palun need vahendid, mida võib kasutada vastupanuliikumises, kui põhiseadust muudetakse." Villu Kõve mõtles pikalt ja ütles: mina ei näe, et põhiseaduslik kord oleks ohus. Võib-olla küll, aga mulle tundus, et juba siis oli ohus.

Nüüd on ajaratas liikunud umbes aasta aega edasi. Mis olukorras me oleme? Tippjuristid on analüüsinud, et 30% seaduste puhul, mis on siin saalis vastu võetud, on menetlemisel eiratud hea õigus[loome] norme, rikutud seadust. President on kuulutanud needsamad seadused välja vaatamata sellele, et opositsioon on sellele korduvalt ja korduvalt tähelepanu juhtinud. Riigikohus on omatahtsi muutnud põhiseadust, mille järgi arupärimistele vastamise aeg on [20 istungi]päeva – tema leidis, et võib seda normi rikkuda. Maavarad ja loodusrikkused loovutatakse erinevate skeemide kaudu välisfirmadele. Inimeste igapäevane toimetulek hävitatakse erinevate maksude koormusega. Ettevõtete pankrot ja sulgemised on igapäevane nähtus kõrgete hindade, elektrihindade tõttu. Ja põhiline on see, et sotsid hüüavad loosungit, et Eestis tulekski turumajandus ära lõpetada ja asja hakkab koordineerima valitsus.

Kõige tipuks lugupeetud õiguskantsler tuvastas, et riigieelarve ei vasta seadusele, aga kohtusse ta ei pöördu. Rääkimata sellest, et sisserändekvooti tahetakse kolm korda suurendada, et tuua siia, ma ei tea, Bangladeshist või Türkmenistanist töölisi. Rääkimata ka sellest, et siinsamas Riigikogus on kahekojaline parlament ELAK‑i näol, kes on seni andnud heakskiidu kõikidele Euroopa Liidu õigusaktidele.

Kui nüüd selle taustal keegi teist veel ei näe, et Eesti Vabariigi põhiseaduskord on ohus, siis ma soovitan minna silmaarsti juurde. Ilmselgelt on ka valitsus selleks valmistunud, ega ta muidu televisioonis ei näitaks, mismoodi veekahuritega ja politsei erijõududega surutakse maha meeleavaldus, kus eestlased on siltidega väljas Eesti eest.

Aga me ei pea – me ei pea! – minema kaasa nende lahingutaktikaga, vaid tegema oma. Ja parim võimalus selleks pole mitte meeleavaldus, vaid riigi üldstreik. Veel parem, kui sellega tuleksid kaasa ka tööandjad, autotranspordiettevõtted ja muud ettevõtted, kes on konsolideerunud ametiühingusse, liitudesse. Seda nimetatakse töösuluks ehk lokaudiks. Need vahendid on [osa] võitlustaktikast, mille vastu politsei on tegelikult võimetu. Kutsun kõiki ettevõtete omanikke üles reageerima sellele üleskutsele ja alustama omavahel läbirääkimisi, et lõpetada põhiseadusliku korra kukutamine ja lasta valitsus erru. Aitäh!

17:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

17:37 Martin Helme

Täna möödub täpselt aasta suurimast juutide massimõrvast alates teisest maailmasõjast. See, mis toimus 7. oktoobril eelmisel aastal Gaza sektoriga piirnevates juudi asundustes, oli kõige ehedam barbarism: massiline vägistamine, mis oli kõikehõlmav; vägistamine sinnamaani, kuni inimesed surid, või vägistamine ja pärast seda nende tapmine; laste tapmine vanemate silmade all; vanemate tapmine laste silmade all; tütarde ja emade vägistamine nende õdede-vendade, vanemate silmade all; ja siis loomulikult pantvangide viimine Gazasse. See ei saa olla ühegi inimese mõistuses viis, kuidas lahendada territoriaalseid vaidlusi. Ja tõepoolest, me ju kõik saame mingil tasandil aru, et küsimus ei ole territooriumi üle vaidlemises, vaid küsimus on tsivilisatsioonide vahelises konfliktis. Küsimus on selles, et nii nagu Euroopa on taas kord järjekordse islami invasiooni all, nii toimus ka islami invasioon Iisraeli riiki. 

Eesmärk ei ole kaubelda territooriumi üle, eesmärk on hävitada vastane. Kui me kuulame Hezbollahi või Gaza Hamasi esindajate sõnavõtte, kui nad on ausad, siis nad ütlevad otse välja: "Te kõik hakkate kas moslemiteks või me tapame teid kõiki ära. Kui juutidega ühele poole saame, siis hakkame eurooplastega tegelema." See, et sa oled uskmatu – noh, palju meil siin Eestis kristlasi on –, neid ei huvita. Kui sa ei ole islami [usku], siis lüüakse maha. Nüüd, vasakpoolsete jaoks, igasuguste – kuidas see on, Queens for Gaza? – vikerkaarelipu lehvitajate jaoks, keda selsamal festivalil kõigepealt vägistati ja siis tapeti või elusast peast põletati, kui ei oldud jõutud vägistada või ära tappa, ei ole ikka veel päriselt kohale jõudnud, kellega on tegemist. Tegemist on barbaritega, kes on tulnud meid hävitama. Vasakpoolsete jaoks on põhiprobleem ikka veel see, et Iisrael hakkab vastu ja kaitseb ennast. 

Minule ei mahu see kõik pähe, mina ei saa aru, kuidas saab nii pikalt ja nii enesekindlalt ratsionaliseerida seda, mis on toimunud. Euroopa on üle tuhande aasta järjest pidanud seisma silmitsi islami invasiooniga, iga kord on see olnud väga-väga julm ja jõhker, ja meil toimub praegu jälle islami invasioon Euroopasse. See toimub põhiliselt massiimmigratsiooni kaudu, selle puhul on ikka ja jälle nii nagu alati terrorism, tsiviilelanike jõhker tapmine, propaganda, kõik muu. Iisraelil on sama vaenlane. Vaatame siis, kes see vaenlane on. Sellel vaenlasel on sõbrad, kes on meie vaenlased. Nii-öelda palestiinlased ei ole mingi eraldi rahvas, vaid lihtsalt üks eraldi seltskond araablasi. Nii-öelda palestiinlaste lähimad liitlased on kes? Õige – Venemaa. Kes veel? Hiina. Peaaegu kõik maailma diktaatorid, kellesse me suhtume erilise õõvaga, on nende barbarite põhilised sõbrad ja toetajad.

Inimestel võib olla sellest erinev arusaamine, inimestele ei pea meeldima juudid või Iisrael või sionism, aga nii palju enesealalhoiuinstinkti peaks inimestel alles olema, et saada aru: me oleme samal poolel, meil on sama vaenlane, ja sellel vaenlasel, kes on Iisraelil, on sõbrad, kes on meie vaenlased. Nii et minu meelest tuleks väga selgelt öelda – aasta hiljem me kõik saame aru, mis on panused, aasta hiljem me saame aru, kes on head ja halvad –, et tuleb toetada Iisraeli õigust enesekaitsele.

17:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Ja, head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile panuse eest!

17:42 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee