14:58 Istungi rakendamine
15:00 Aseesimees Toomas Kivimägi
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädalat. Kohaloleku kontroll, palun!
15:00 Kohaloleku kontroll
15:00 Aseesimees Toomas Kivimägi
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Rain Epler, kas ... Oi, neid tuleb ridamisi. Palun, küsimus istungi juhatajale!
15:01 Rain Epler
Istungi juhataja, mul on hästi lihtne küsimus. Päevakorda ei ole. Näen, et kolleegidel on laudadel, aga mul on puudu.
15:01 Aseesimees Toomas Kivimägi
Palun abipersonalil osutada abi. Lauri Laats, palun!
15:01 Lauri Laats
Aitäh, hea istungi juhataja! Minul seda muret ei ole, minul on päevakord täitsa laual. Tänan kõiki töötajaid, kes on selle siin taganud. Aga seoses päevakorraga ongi tekkinud küsimus. Meil on neljapäeval teatavasti esimene päevakorrapunkt peaministri poliitiline avaldus ja soovitakse üle anda 2025. aasta eelarve projekti. Nii nagu mulle on teatavaks tehtud, kahjuks Riigikogu liikmed sellise tähtsa dokumendi kohta küsimusi küsida ei saa. Sellest lähtuvalt ma tahakski teada, kas see oli siis Riigikogu juhatuse otsus, millisel viisil see arutelu toimub. Miks ikkagi nii tähtsa dokumendi kohta Riigikogu liige küsida ei saa?
15:02 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! Tegelikult saab selle kohta kenasti öelda, et on olnud tava, et eelarve üleandmisel või poliitilise avalduse tegemisel küsimusi ei ole esitatud. Mul on siin viiteid näiteks aastast 2019, kui samamoodi peaminister pöördus Riigikogu juhatuse poole palvega küsimusi mitte esitada. Üllatus-üllatus, Helir-Valdor Seeder oli tol ajal juhatuse liige ja see kenasti sobis. Tõepoolest, siin on mitu asjaolu. Tegemist on poliitilise avaldusega. Tavapäraselt on [eelarve] kolm lugemist kõik veel ees koos kõikide võimalustega küsida, sõna võtta ja nii edasi. Ma arvan, et ka peaminister on Riigikogu liikmetele vististi enim kättesaadav võimalike küsimuste esitamiseks ja nendele vastuse saamiseks. On võimalik esitada kirjalikke küsimusi, on võimalik infotunnis küsida ja lisaks ka arupärimisi [esitada]. Nii et ma arvan, ei ole vaja muretseda, et me ei saa teada peaministri seisukohti. Oma ettekandes ta [need esitab]. Kindlasti pean oluliseks märkida ka seda, et on lubatud fraktsioonide läbirääkimised. Nii et selles mõttes kõik fraktsioonid saavad oma seisukohti, juba esmaseid, välja öelda ka selle eelnõu kohta.
Martin Helme, palun!
15:03 Martin Helme
Aitäh! Ma tean küll, et ma peaksin päevakorra kinnitamise ajal protseduurilise [küsimuse soovi asendama] sõnavõtu[sooviga], aga kuna ma juba sain mikrofoni, siis ma teen kaks asja korraga. Ma palun uuesti, ikkagi panen juhatusele südamele, et kui te päevakorda teete, siis palun algatajaga konsulteerida, kas algatajad saavad sellel päeval tulla ettekannet tegema. Neljapäevale on pandud üks meie eelnõu, mille puhul ei ole jälle küsitud, kas algataja ettekandja saab ettekannet tulla tegema. Ei saa. Meil on kahe tooli seadus, mille vastu EKRE oli, ja meie saadik, kes peaks seda ettekannet tegema, on samal päeval oma volikogu istungil, ta peab siit vara ära minema. Ei saa arvestada tema siia jäämisega sel kellaajal. Nii et ma palun võtta neljapäevane teine päevakorrapunkt välja, meie fraktsiooni poolt. See oli minu jutu esimene pool.
Minu jutu teine pool on see, et ma arvasin kohe, et te ütlete, et Jüri Ratas ka ei vastanud küsimustele, kui ta tegi poliitilisi avaldusi. See formaat on meil olemas, aga sinna on ilusti juurde kirjutatud, et kokkuleppel ettekandjaga lepib juhatus küsimuste arvu kokku. See võib olla null, üks või kaks, eks. Ma küsin siis, kas juhatus tegi ettepaneku, et pärast ettekannet, poliitilist sõnavõttu saaks ikka ka saadikutele sõna anda, või me siiski jätkame seda kummitempli rolli siin, et kui öeldakse, et sitsi, siis me sitsime, ja kui öeldakse, et lama, siis me lamame ja küsimusi ei küsi. Kas juhatusel oli omalt poolt mingisugune soov, et Riigikogu saadikud saaksid sõna?
15:05 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! Alustame lõpust: mõned asjad toimisid Jüri Ratase valitsuse ajal väga hästi, ja ma arvan, et ka poliitiline avaldus eelarve üleandmisel toimis väga hästi. Me ei taha seda praktikat rikkuda. Ka tol ajal tõepoolest anti eelnõu üle, aga küsimusi esitada ei olnud võimalik.
Kas juhatus tegi ettepaneku? Ei, juhatus sellist ettepanekut ei teinud. Küll arutas juhatus seda – kuna peaministril oli vastav kiri ja palve ja ettepanek –, et kui võimalik, siis küsimusi mitte esitada. Ka see on tavapärane, vaatasin vanu kirju, sarnases sõnastuses on see ka varem olnud. Möönan, et juhatuse liige Arvo Aller küsis selle kohta, miks me ei võiks neid küsimusi ikkagi lubada. Siis tõepoolest – jällegi ei taha kellelegi viidata, hakkate ründama, asja ees, teist taga – viidati tavale, et tavapäraselt seda olnud ei ole. Seejärel nõustus ka Arvo Aller selle ettepanekuga.
Nii et kui me tahame seda tava või traditsiooni muuta, siis peaks vaatama natukene kaugemale ette ja vastavad ettepanekud tegema. Aga ma ütlen veel kord, et see on ju lisavõimalus. Tulevad ka kolm lugemist. Jah, esimesel lugemisel ei ole mitte peaminister, vaid rahandusminister, aga ma arvan, et temaga on teil võib-olla veel põnevam diskuteerida, vaielda. Teiseks, veel kord, peaministri käest on teil võimalus küsida kümnel eri moel, peaminister ei saa nii-öelda põgeneda nende küsimuste eest, mida te tahate esitada.
Helir-Valdor Seeder, palun!
15:06 Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud juhataja! Mul ei olnud plaanis sõna võtta, aga kuna te nii auväärselt mu nime seal mainisite, siis ma tunnen lausa kohustust küsida. Tegelikult on mul ka sisuline huvi protseduuriliselt küsida sellelsamal teemal, mis puudutab peaministri avaldust ja riigieelarve üleandmist. Nimelt, praegust olukorda 2019. aasta olukorraga võrrelda ei ole päris õige ja mõistlik, sest Eesti Vabariigis, vähemalt iseseisvuse taastamise järgsel perioodil, ei ole olnud sellist olukorda, kus oleks nii palju makse nii lühikese aja jooksul tõstetud ja ka veel uusi makse kehtestatud. Lisaks sellele on pöörane inflatsioon, majanduskriis ja kõik muu, mis kumuleerub. Nagu me teame, koalitsiooni tõsised vaidlused ja erinevate osapoolte erinevad seisukohad ka nendesamade maksude kehtestamisel ja enne riigieelarve siia toomist on olnud erakordsed. Me oleme näinud igasugu erinevaid eelarveid, aga see kõik on raudselt erakordne. Minu arvates on täiesti elementaarne, et me anname ka Riigikogu liikmetele selles erakorralises olukorras võimaluse küsida. Seda enam, et kodu‑ ja töökorra seaduse § 155 näeb üldjuhul ette, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis ei esitata küsimusi, aga muidu on Riigikogu liikmetel võimalus küsimusi esitada. Nii et me ei pea praegu kasutama seda erijuhtumit, et ei võimalda Riigikogu liikmetel peaministrile küsimusi esitada. Mul on tungiv palve. Meil on aega kolmapäevani, Riigikogu juhatus saab homme kokku tulla ja arutada. Ma tegin ka Isamaa fraktsiooni nimel kirja palvega, et arutage ja kujundage nii-öelda mõistuspärane seisukoht, mis on kooskõlas praegu kujunenud olukorraga.
15:08 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! Tava on siin saalis tihtipeale ülimuslik ja sellepärast ei ole me liiga kergekäeliselt valmis neid tavasid muutma. Alati võib leida mingi argumendi, miks just nüüd, miks just selle inimese käest peaks saama küsida ja teiste käest mitte. Lõpuks, head kolleegid, kogu austuse juures peaministri vastu, 2025. aasta riigieelarvet ei võta vastu mitte peaminister, vaid selle võtate vastu teie, head Riigikogu liikmed. Nii et peaministril ei ole isegi hääleõigust. Need kõikvõimalikud eriarvamused on võimalik siin saalis kenasti välja tuua.
Vabandan, Martini küsimuse esimene pool jäi vastamata. Me oleme selle üle arutanud, kas peaks päevakorda kokku pannes ilmtingimata alati leppima kokku ettekandjatega, kas neile [see aeg] sobib või mitte. Ma arvan, et Riigikogu juhatusel ja ka istungiosakonnal on ikkagi õigustatud ootus eeldada seda, et parlamendiliikmed on tööpäevadel kättesaadavad ja valmis neid ettekandeid tegema. [Muidu] see läheks natukene keeruliseks. Me pigem mööname – antud juhul on see ka sinu õigus, kuna tegemist on fraktsiooni esitatud eelnõuga –, et on õigus see eelnõu päevakorrast välja võtta. Nii et kui me jõuame hääletamise juurde, siis otse loomulikult jääb see päevakorrapunkt seekord välja.
Mart Helme, palun!
15:09 Mart Helme
Aitäh! No ma kõigepealt tuleks tagasi sellesama peaministri poliitilise avalduse juurde ja juhiks tähelepanu, et ta ei anna meile mingit eelnõu siin üle, eelnõu annab meile üle proua Heili. See on eelnõu üleandmine ja siis ei esitata küsimusi. Peaminister tuleb siia tegema poliitilist avaldust. See on täiesti elementaarne. Selles olukorras, kus me praegu oleme – meil on nii-öelda kobarkriisiolukord, meil on majanduskriis ja Rahvusvaheline Valuutafond ütleb, et Eestil on maailma 200 riigi seas kõige pikem, kõige sügavam ja kõige kestvam majanduslangus, me oleme maailmas punane latern –, tullakse meile siia, tehakse poliitiline avaldus ja ei ole absoluutselt mitte mingit võimalust poliitiliseks diskussiooniks, dialoogiks! Te ütlete, et lugemiste ajal [see võimalus] on. Lugemised tulevad jumal teab millal. Lugemised puudutavad juba konkreetseid eelarve ettepanekuid ja arutelusid selle üle, kas ja kui palju mingisugusele asjale raha anda või [mingisuguselt asjalt] raha ära võtta, kes on mille poolt, kes on mille vastu. Sellele eelnevad diskussioonid komisjonides. Neid asju ei saa nii võtta. Peaminister vastutab selle eest, mis riigis toimub, ja Riigikogu samuti vastutab selle eest, mis riigis toimub.
Minu palve on sarnane sellega, mille esitas siin ka kolleeg Seeder, et te homsel juhatuse istungil pöörduksite peaministri poole ja edastaksite talle Riigikogu liikmete tungiva soovi – mitte palve, vaid tungiva soovi –, et tema poliitilise avaldusega seoses oleks meil võimalik talle ka küsimusi esitada.
15:11 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma viitasin, Riigikogu juhatus käsitles seda oma neljapäevasel istungil. Viitan veel kord korrektsuse huvides, et Arvo Aller esitas selle küsimuse ja palve. Tõepoolest viidati sellele tavale, traditsioonile, mis on olnud, ja seejärel ka Arvo Aller aktsepteeris seda. Ma ei taha nüüd liigselt Arvole viidata, aga veel kord juhin tähelepanu, et ta selle teema tõstatas. Selles mõttes ei ole juhatusel minu hinnangul nagu paslik seda ümber [otsustada]. Aga me loomulikult võime arutada, kas me mingit otsust langetame või mitte. Eks homsel juhatuse istungil saab seda korra veel arutada.
Urmas Reinsalu, palun!
15:12 Urmas Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma arvan, et me nii mitmeski aspektis ei liigu selle aruteluga praegu õiges suunas. Teie viide selle kohta, otsekui oleks ainetu peaministrile seoses sellega küsimusi esitada, kuna peaminister vahetult eelarvet vastu ei võta, ma arvan, ei ole asjakohane. Sellise loogika järgi ei oleks peaministril põhjust ka siia ju avaldusega tulla. Te viitate sellele, et on olemas parlamendi tava, et peaministrile ei ole küsimusi esitatud. Kuid – tõsi, see on nüüd esimene kord, minu mälu järgi, [kui te ei soovi tavasid muuta] – selle parlamendikoosseisu ajal on tavasid, mis varem on [Eesti] vabanemise järgses seadusandja töös kehtinud, pööratud üsnagi drastiliselt tagurpidiseks. Ma arvan, et on väga kaalukaid põhjendusi – arvestades olukorda ja konteksti, seda, milliseid poliitilisi kavatsusi taotleb valitsus selle eelarvega – ka tavatumaks lähenemiseks, ka uue tava kujundamiseks. Ma ei näe selles loogikas mingisugust probleemi, seda enam, et nagu eelnevalt viidati, kodukorraseaduse loogika on see, et parlamendiliikmetel on õigus poliitilise avalduse järel küsimusi esitada, juhul kui ei ole tegemist erikokkuleppega. Ma arvan, kuna ma olen väga heauskne, et küllap teie juhatuse liikmena ja ka teised juhatuse liikmed ei olnud teadlikud sellest diskussioonist ja parlamendiliikmete tagasisidest.
Ma kutsun teid üles seisma parlamendi eesõiguste eest, andma selle signaali edasi peaministrile ja korrigeerima parlamendi juhatuse otsust. Selles ei ole midagi tavatut, et korrigeeritakse, kui on saadud tagasisidet. Praegu, täna, esmaspäeval on selle tagasiside koht. Ma arvan, et see on kriitiline miinimum, mida ka on ju tegelikult osundatud, valitsuse, ütleme, ülevalt alla jõustava juhtimiskäekirja kohta. Ma arvan, et peaminister iseenesest ei pelgagi nendele küsimustele vastamist. See oleks võimalus auditooriumi, seadusandja ees oma seisukohti selle eelarvepoliitilise vaate osas terviklikult avada.
Ma tõesti teeks niisuguse ettepaneku, et te sellega pöörduksite [juhatusse]. Ma arvan, et parlamendi töökultuuri mõttes ja ka erinevate poliitiliste jõudude dialoogi mõttes, et eraldada päevapoliitiline kirg just nimelt seadusandja ja rahvaesinduse vaatest ja nende eesõiguste kaitsmise vaatest, tuleb see ka sellel istungjärgul töökultuurile kasuks. See on esimene ettepanek.
Teine ettepanek puudutab teist teemat. Kodukorraseadus ilma mingisugust nii-öelda kokkulepperuumi võimaldamata sätestab, et Eesti esindaja Euroopa Komisjonis peaks ka tulema seadusandja ette oma ülevaatega, millele järgneksid samamoodi parlamendi arutelu, parlamendiliikmete küsimused ja seisukohtade väljendused. Nagu on teada, Kaja Kallas on Eesti [esindaja komisjonis], sest kui me kõneleme komisjoni liikmete positsioonidest, siis arvestuslikult, nii nagu komisjoni president on Saksamaa esindaja, on välisasjade kõrge esindaja Eesti [esindaja komisjonis]. Meedias on kõlanud seisukohti, otsekui ei kavatsekski komisjoni liikme kandidaat [seda teha] või et valitsuse poolt seda ettepanekut ei kavatseta parlamendile teha.
Mul on palve, et te valgustaksite seadusandjat, milline on juhatuse seisukoht, kas juhatus on arutanud kodukorraseaduse § 1551 täitmist. Ma pean enesestmõistetavaks, et me meie kodukorraseadust ka selle olulise [ametikoha küsimuses] täidaksime. Nii et see on konkreetne ettepanek, Kas juhatus on seda arutanud ja milline on juhatuse vaade sellele küsimusele?
15:16 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! Juhatus ei ole seda teemat arutanud, seetõttu ei saa ma esitada juhatuse vaadet. Lihtsalt nii on, juhatus ei ole seda arutanud.
Teiseks, mis puudutab esimest ettepanekut, siis veel kord: ma olen seda meelt, et me võime alati leida üksikjuhtumi puhul mingi argumendi, miks me just nüüd tahaksime käituda kuidagi teistmoodi. Ma olen ikkagi suhteliselt konservatiivne selle suhtes, [kui tahetakse] tavasid muuta. Ma ütlen veel kord: ei ole vähimatki kahtlust, peaminister oleks kindlasti valmis nendele küsimustele vastama. Selles ei ole mingit kahtlust. Veel kord: teil on võimalik teda sajal eri moel küsitleda, peaminister peab sellega arvestama, ja selles ei ole kindlasti probleem. Aga me ei taha neid tavasid muuta. Ärme alahindame kõiki neid [lugemisi], esimest, teist ja kolmandat lugemist. Need on ikkagi see põhitööriist, mille abil me selle eelarve läbi hekseldame.
Mart Helmele jäi vastamata see, et läbirääkimised siiski on. Küsimusi esitada ei saa, aga läbirääkimised on. Nii et ei ole pelgalt niimoodi, et ainult peaminister teeb oma poliitilise avalduse ja siis on punkt ja uks kinni. Ei! Kõikidel fraktsioonidel on võimalus pidada kaheksa minutit kõnet ja väljendada oma seisukohti või oma vastumeelsust selle eelarve eelnõu suhtes või toetust sellele.
Veel kord: ma olen seda meelt, et kuna juhatus on otsustanud, siis ma ei näe põhjust, miks juhatus peaks hakkama ümber otsustama.
Ja veel kord: te saate alati peaministri käest küsida. Ma arvan, et ma tõesti ei eksi, [öeldes,] et peaminister on enim kättesaadav [valitsuse liige]. Infotunnid ja arupärimised ja küsimused – ta on valitsuse liikmetest enim kättesaadav. Nii et ei pea muretsema selle üle, et me ei saa teada peaministri seisukohti.
Urmas Reinsalu! Võtame viimase protseduurilise küsimuse ja siis läheme istungiga edasi. Palun!
15:18 Urmas Reinsalu
No näete, ka see on uus tava, eks ole, et võtame viimase ja ...
15:18 Aseesimees Toomas Kivimägi
Rohkem ei ole lihtsalt.
15:18 Urmas Reinsalu
Võib-olla tekib? Aga küsimus on selles, et ma päris täpselt ei saanud aru. Te viitasite juhatuse otsusele, aga kodukorraseadus ütleb, et tegelikult on see ju kokkulepe avalduse esitaja ja juhatuse vahel. See ei ole mitte juhatuse otsus, see on kokkulepe. Ma ei tea, kuidas seda protokollitakse, ilmselt on see mingi protokolliline järeldus või otsustus selle koha pealt, ja see eeldab kahe osapoole nõusolekut. Teie käsutuses on informatsioon, nagu te ütlesite, et peaminister on valmis parlamendiliikmete küsimustele vastama. Nii olid teie sõnad mõned minutid tagasi, et teil ei ole vähimatki kahtlust selles, et peaminister on valmis vastama parlamendiliikmete küsimustele. Nüüd selgub, et kui peaminister on selleks valmis, siis juhatuse liikmed ei soovi seda, viidates sellele, et see kuidagi häiriks parlamendi senist tööpraktikat. Mu palve on selles, et täpsustataks, milline oli peaministri taotlus. Kas peaminister väljendas valmidust nendele küsimustele vastata või mitte? Teiseks, kui teie osundus on, et ta nii-öelda rikub seda tava või kaugeneb sellest varasemast tavast, et peaministrid ei ole eelarve üleandmisel küsimustele vastanud, siis millisel moel ta siis parlamendi tööd segaks? Mis on see probleem sellisel juhul, kui peaminister küsimustele vastab, teie meelest, millest hoidumiseks juhatus peab vajalikuks seda küsimust mitte arutada peaministriga, kes teie hinnangul on valmis nendele küsimustele vastama? Kaks väikest küsimust.
15:20 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh! Kui ma ütlesin, et peaminister on valmis nendele küsimustele vastama, siis see puudutas üldist põhimõtet, printsiipi. Siin keegi nagu heitis ette, et ega peaminister ometi ei karda. Otse loomulikult ei karda peaminister ühtegi küsimust, mis siit saalist tuleb, ja ta peab olema valmis ja ta ka on valmis vastama. Aga selle konkreetse poliitilise avalduse juures on ikkagi taotlus peaministri allkirjaga, mille viimane rida ütleb, et küsimuste esitamist ja neile vastamist ei pea [peaminister] võimaluse korral vajalikuks. Selline on peaministri konkreetne taotlus. Tõepoolest, seda neljapäeval juhatuse istungil arutati ja sisuliselt lepitigi kokku selles, et juhatus aktsepteeris peaministri vastavat ettepanekut. Seetõttu ei olegi küsimusi.
Head kolleegid, saame minna päevakorra kinnitamise juurde. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, hääletamisele minevast päevakorraprojektist jääb välja neljapäevaks, 26. septembriks kavandatud päevakorrapunkt nr 2, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine" eelnõu 324. Koos selle muudatusega, head kolleegid, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:23 Hääletustulemused
15:23 Aseesimees Toomas Kivimägi
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 0. Selle töönädala päevakord on kinnitatud.
Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun esmalt Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.
15:24 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust regionaal‑ ja põllumajandusminister. Teiseks, sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Kolmandaks, ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise‑ ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu. Nimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust terviseminister. Viiendaks, Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik viis eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!
15:25 Aseesimees Toomas Kivimägi
Suur tänu teile! Lauri Laats, palun!
15:25 Lauri Laats
Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Nädalavahetusel saabus sügis ja teatavasti levib sügisel rohkesti viirusi ja haigusi. Ma arvan, et see seaduseelnõu, mille Eesti Keskerakonna fraktsioon tahab täna üle anda ja mille ta annabki üle, on selles kontekstis väga oluline. Nimelt, see on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelkõige me räägime seal haigushüvitistest.
Miks ma alustasin viirushaigustest ja sügisest? Teatavasti, kui haigus tuleb, siis praeguse korra järgi, kui töötaja jääb haigeks, ta esimesest päevast kuni kolmanda päevani katab kulud ise, tööandja [maksab hüvitist] neljandast kuni kaheksanda päevani ja alates üheksandast päevast [maksab hüvitist] 70% ulatuses [töötaja keskmisest töötasust] haigekassa. Loomulikult on see koormav nii töötajale kui ka tööandjale. Tihtipeale juhtub ka seda, et töötaja ei jäägi koju põdema või ei lähe arsti juurde, vaid ikkagi töötab haigena edasi, et saada palka. See on halb ja vale ning see ei ole kindlasti ei tööandja ega töötaja huvides.
Eesti Keskerakonna fraktsioon teebki ettepaneku, et haigushüvitis oleks korraldatud sellisel viisil, et töötaja kanda jääks esimene päev, teine kuni neljas päev jääks tööandja kanda ja alates viiendast päevast kataks [kulud] haigekassa. Me sooviksime ka hüvitise suurust suurendada: 70% asemel viia selle 80%‑le. Nii et igati asjalik ettepanek, eriti sügisel. Mõelge meie inimeste peale, meie töötajate peale ja loomulikult ka tööandjate majandusliku võimekuse peale, arvestades kõiki praegusi maksutõuse. Nii et olgem kõik terved! Aitäh!
15:28 Aseesimees Toomas Kivimägi
Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu viis seaduseelnõu ja ühe otsuse eelnõu.