Tere hommikut, kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 1. töönädala teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25. 

Edasi jätkame eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmisega. Lauri Laats, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Keskerakonna fraktsiooni nimel sooviks täna üle anda ettepaneku Vabariigi Valitsusele langetada toiduainete käibemaks 5%-le. Väga oluline teema. Me teame seda, et kahe aastaga on toiduainete [hind] tõusnud 40%. See mõjutab otseselt ka meie inimeste tervist. Mida vähem rikkalik on toidulaud, seda halvem on inimeste tervis. Väga palju häid näiteid on Euroopa Liidu riikide hulgast võtta. Rootsis on toiduainete käibemaks 12%, Soomes 14%. Isegi väga häid näiteid on tuua Hispaaniast ja Itaaliast, kus toiduainete käibemaks on lausa 4%. Nii et kindlasti mõelge kaasa, head kolleegid. Ma arvan, et see on igati hea eelnõu ja hea ettepanek Vabariigi Valitsusele. Aitäh!

Järgmisena Andre Hanimägi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse [muutmise seaduse eelnõu]. Riigikogu toetas 6. juunil õiguskantsleri ettepanekut viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt tehti õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Tegemist on mõttega, et saaks võimaldada menetlusabi andmisel arvesse võtta isiku sisuliselt vältimatuid kulutusi näiteks toidule, ravimitele, side[pidamisele] või hügieenitarvetele. Riigikohus on leidnud, et vältimatute kulutuste arvestamata jätmine loob menetlusabi andmise otsustamisel isiku majanduslikust seisundist moonutatud pildi. Selle eelnõuga loodetavasti parandame inimeste menetlusabi kättesaadavust ja inimeste abi saamise võimalusi. Eelnõu on üle antud digitaalselt. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Aga läheme tänase päevakorra juurde. On teisipäev, 10. september. Esimene päevakorrapunkt on meil Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised ja sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Kõnesoove ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 353 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 67 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 0. Eelnõu 353 on seadusena vastu võetud. 

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 428 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 6. mail. Eelnõu esimene lugemine toimus 5. juunil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. juuniks Riigikogu liikmetelt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Arvamusi ja ettepanekuid eelnõu kohta saatsid juhtivkomisjonile Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma käesoleva aasta 5. augusti istungil, kuhu olid kutsutud oma arvamuse komisjonile edastanud ühenduste esindajad, samuti eelnõu algataja esindaja Rahandusministeeriumist. Toimus esitatud ettepanekute ja arvamuste tutvustamine, eelnõu algataja esindaja seisukohtade ärakuulamine ning arutelu. Seejärel vaadati üle muudatusettepanekute kavand ja tehti menetluslikud otsused. 

Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ei muuda eelnõu sisu. Majanduskomisjon tegi kaks muudatusettepanekut, mis leidsid komisjoni istungil ka toetuse. Muudatusettepanekute loetelus on toodud ära ka nende põhjendused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, oli komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. septembril ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused komisjonis tehti konsensuslikult. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute juurde. Eelnõu kohta esitati kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitas majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teise muudatusettepaneku esitas majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 428 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 402 esimene lugemine. Ettekandeks palun [kõnetooli] Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu ei ole siin Riigikogu suures saalis esimest korda. Mitu aastat tagasi oli see juba siin arutlusel. Kahjuks tookord seda vastu ei võetud. Ma loodan, et seekord läheb sellega paremini, kuna tegu on täiesti apoliitilise – kui niimoodi võib seda nimetada – seaduseelnõuga. 

Iseenesest on see eelnõu hästi positiivne. Kuna me oleme siin viimasel ajal menetlenud hästi palju selliseid eelnõusid, mida võib nimetada väga ebapopulaarseteks rahva seas, siis ma kujutan ette, et selline eelnõu oleks inimeste seas populaarne. Nii et teil on võimalus teha midagi, mis kindlasti meie inimestele siin Eestis ka meeldib. 

Eelnõu eesmärk on täiendada Eesti Vabariigi pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Meie seisukoht on, et see samm tugevdab peresuhteid, kuna vanematel ja lastel tekib võimalus veeta rohkem koos aega, ning annab tööinimestele rohkem puhkamisaega, et taastada jõuvarusid. See omakorda mõjub positiivselt tööprotsessile tervikuna. 

Kui rääkida kehtivast pühade ja tähtpäevade seadusest, siis seal on fikseeritud 11 riigipüha ja üks rahvuspüha, mida ei ole kindlasti palju. Ja kui võtta arvesse, et Eestis tähistatakse ülestõusmispühade esimest püha ja nelipühade teist püha alati pühapäeval, siis vabu päevi on igal aastal veelgi vähem kui pühasid, rääkimata sellest, et tihtipeale langevad riigipühad laupäevale ja pühapäevale. Näiteks sellel aastal on meil selliseid pühasid kokku neli. 

Tihti [langevad kokku] Eesti riigipühad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kehtestatud riigipühadega. Üks märkimisväärne erinevus on aga ülestõusmispühade teine püha, mis on valdavas enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides ja tegelikult ka paljudes teistes riikides – kokku rohkem kui sajas riigis – riigipüha ning ka puhkepäev samamoodi nagu ülestõusmispühade esimene püha. Ka meie põhjanaabrid Soome ja Rootsi ning kaks teist Balti riiki ehk Läti ja Leedu tähistavad igal aastal ülestõusmispühade teist püha. Erandiks on vaid kolm riiki Euroopa Liidus: Malta, Portugal ja kahjuks ka Eesti. 

Üks lisapuhkepäev ülestõusmispühade teise püha näol oleks seega igati kohane ja meie eelnõu jõustumisel suureneks riigipühade arv Eestis 12-ni. Ülestõusmispühade teine püha järgneb esimesele pühale, mis tähendab seda, et see langeb alati esmaspäevale. Sellele muudatusele on muide igakülgset toetust avaldanud ka Eesti Kirikute Nõukogu, mille juhtidega kohtusime käesoleva aasta märtsikuus. 

Seaduse jõustumisel muutub ülestõusmispühade teine püha Eestis riigipühaks nagu enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides, nagu juba mainitud. Sellega lihtsustub ka olukord paljudes ettevõtetes, kes peavad oma töös iga päev suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega ning välismaa partneritega. Samuti kaob olukord, kus ülestõusmispühade teine püha on Eestis küll tavaline tööpäev, kuid näiteks pankadevahelisi ülekandeid ei toimu, kuna Euroopa Keskpangal on puhkepäev. Seetõttu on paljude ettevõtete töö ülestõusmispühade teisel pühal niikuinii pärsitud. 

Samuti on oluline praeguses keerulises majandusolukorras asjaolu, et selle eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. See jõustuks 1. jaanuarist 2025. Nii et palume seda kindlasti toetada. Nagu ma ütlesin, on see täiesti apoliitiline. Ma arvan, et kui kõik Riigikogu erakonnad seda toetaksid, siis saaksid nad öelda, et see ongi apoliitiline ja iga erakonna jaoks oluline asi. Ma olen suhelnud ka teiste fraktsioonide esindajatega mitteametlikult ja ma tean, et toetus on olemas. Tahaks väga loota, et siin ei teki see olukord, et ei toetata [eelnõu] pelgalt selle pärast, et selle esitas opositsioonijõud. Aitäh!

Küsimused. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Igati hea ettepanek. Vaadates üldist olukorda, [on selge], et Eestis neid pühasid on ju õige vähe võrreldes teistega, ka lähinaabritega. Ma arvan, et see oleks väga asjakohane, et me annaks ka omalt poolt sellise panuse, et perekonnad saaksid nende pühade ajal kokku. Tegelikult on väga oluline selline võimalus tagada. 

Aga sotsiaaldemokraadid on siin välja käinud, et me võiksime lausa kehtestada neljapäevase töönädala, mis iseenesest ju annab veelgi rohkem võimalusi perega koos olla ja selle abil stimuleerida majandust, on ju. Kuidas te sellesse ettepanekusse suhtute? Või jääme ikkagi [selle juurde, et] teeme väikese sammu?

Aitäh! See on palju radikaalsem ettepanek, aga kindlasti vajab see ka arutlemist. Samamoodi on arutletud selle üle, et kui näiteks riigipüha langeb laupäevale või pühapäevale, siis võiks olla järgmine esmaspäev ka vaba päev. See oleks tööinimeste suhtes õiglane. Ka see on huvitav ettepanek, mida mina kindlasti toetaksin. 

Mis puudutab seda neljapäevast töönädalat, siis seda võib arutada. Minu meelest võiks juba hakata uurima teiste riikide näiteid, kuna sellist eksperimenti on vist läbi viimas nii mõnigi riik. Viimati vist räägiti sellest, et Rootsi on proovinud seda kehtestada. Ja Läti on vist mõelnud selle peale. Ma ei mäleta, kas nad juba hakkasid seda proovima või mitte.

Järgmiseks Aleksei Jevgrafov.

Lugupeetud Vadim! Meie algatus on väga hea, nagu Lauri juba ütles. Aga ikkagi, sellega lisatakse üks puhkepäev. Ja tegelikult on minu küsimus see, kas sul on infot, kuidas sellesse suhtub näiteks Eesti Tööandjate [Kesk]liit või teised ettevõtjad.

Aitäh! Noh, ega see diskussioon ei ole uus. Nagu ma ütlesin alguses, on see eelnõu siin saalis juba korra olnud. Ettevõtjad suhtuvad sellesse erinevalt, sõltuvalt lähenemisest. Ma tean, et on olemas ettevõtjaid, kes on seda toetanud, kuna nende arvates toob väljapuhanud töötaja perspektiivis ettevõttele rohkem kasu. Siis on olemas ettevõtjaid, kes nii kaugele mõelda ei taha ja ütlevad konkreetselt, et see võib nende ettevõtte igapäevast tööd kuidagi pärssida. 

Mul on selline statistika siin välja toodud, et Eurostati värskete andmete järgi töötati Eestis 2023. aastal keskmiselt 38 tundi nädalas töötaja kohta. Noh, peab nagu olema 40, aga statistika ütleb, et on 38. Aga see on Euroopa keskmisest näitajast tegelikult rohkem, kuna Euroopa keskmine näitaja on 37,5 tundi nädalas. Ehk teisisõnu, kui me kehtestame näiteks täiendava puhkepäeva ülestõusmispühade teise püha näol, siis meie keskmine töönädal ei oleks Euroopa keskmisest lühem. Vastupidi, see jõuaks tegelikult keskmisele näitajale lähemale. 

Nii et ma arvan, et laias laastus see ettevõtete jaoks midagi drastiliselt ei muuda. Pigem toob see neile kasu just pikemas perspektiivis, kuna, nagu ma ütlesin, kui on rohkem puhkepäevi, siis on ka töötajad välja puhanud ja rohkem motiveeritud oma tööd tegema.

Teine küsimus. Aleksei Jevgrafov, palun!

Hea Vadim! Sa juba mainisid, et teistes riikides on palju rohkem puhkepäevi kui meil. Kas sul on mingit statistikat, [mis näitaks], kui palju Poolas, Leedus ja Lätis neid on, ja kas me võime võrrelda seda [olukorda] meie omaga?

Aitäh! Seda ei maininud mina, vaid hea kolleeg Lauri Laats. Tema võiks seda statistikat välja tuua. Mina korra vaatasin statistikat ja pean ütlema, et meil ei ole kõige väiksem number, aga kindlasti ei ole ka kõige suurem. Me oleme pigem kuskil keskel või [nimekirjas] lausa allpool.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Nüüd palun kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 28. mail 2024. aastal. Meil oli kohal kenasti ka algataja esindaja Vadim Belobrovtsev ja Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Kaidi Meristo. Eelnõu sisu anti siin juba kenasti kõigile teada, seda kordama ei hakkaks. Arutelu käigus oli meil muidugi võimalus saada teada, kuidas suhtub asjasse Vabariigi Valitsus ja miks niimoodi. Sellest kõneles meile Justiitsministeeriumi nõunik. Eelnõu ei ole sugugi mitte uus, seda on ka varasemalt esitatud ja tagasi lükatud. Eelmiste eelnõudega võrreldes uusi, täiendavaid argumente siin ka ei ole. 

Valitsus tegi märkuse, et seletuskirjas ei ole välja toodud [uue riigipühaga seotud] võimalikke mõjusid ja majanduslikku analüüsi. Ja selle hinnanguga, et eelnõu vastuvõtmine täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi kaasa ei too, ei saa valitsus nõustuda. Kaudsed kulud siiski riigieelarvesse kindlasti lisanduksid, kuna kõik inimesed kardetavasti siiski ei saaks täiendaval vabal päeval olla tööst eemal. Meil on hulk ameteid, mis peavad jätkama oma tööd ka pühade ajal. Lisaks on Haridus- ja Teadusministeerium märkinud seda asjaolu, et muudatusega kaasneb oht, et õpilaste koormus, mis on juba praegu väga suur, suureneks veelgi. Meil on õppepäevade arv rahvusvahelises võrdluses väike ja koormus selle tõttu kõrge. See ilmselt nõuaks mingisuguseid ümberkorraldusi haridussüsteemis ja kooliaasta lõikes. Nii et kokkuvõttes valitsuse seisukoht on, et nad seda eelnõu ei toeta.

Komisjoni liikmetel oli pikk arutelu. Arutati ka selle üle, kas tööandjatega on konsulteeritud. Siingi kolleeg seda küsis. Ja kõlas vastus, et osa tööandjaid toetavad, teised mitte. Ka komisjonis oli arvamus, et oleks hea teada tööandjate liidu ettepanekuid ja arvamust selle kohta. Komisjoni liikmed tõid ka välja, et [veel] üks vaba päev mõjutab nii SKT-d kui kindlasti ka riigieelarve kulusid. Lisaks oli arutelu selle üle, [kas on riike,] kellega võrreldes on Eestis vähe pühi, ja [selle üle,] kui palju toodetaks avalikus sektoris vähem bürokraatiat, kui üks tööpäev oleks vähem. Siin kõike seda ma ette kandma ei hakka, aga protokollis on kõik kenasti olemas. Ja loomulikult oli ka arutelu selle üle, et lisapuhkepäev mõjub hästi inimeste nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, kuid toodi ka välja, et meil on seadused, mis puhke- ja tööaega reguleerivad ja lisaks on tööandjatel alati võimalus, kui neil on see soov, tahtmine, teadlikkus ja võimekus, lisapuhkepäevi oma töötajatele anda just nimelt töötajate heaolu nimel.

Seega tegi komisjon [järgmised] menetluslikud otsused. Oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda juba juunikuus, konsensuslikult, ja oli ettepanek eelnõu tagasi lükata, poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Komisjon määras esmalt juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni toonase liikme Anti Allase. 11. juuni istungil määrati konsensuslikult komisjoni esindajaks siinkõneleja, kuna Anti Allas oli selleks ajaks komisjoni liikme kohalt liikunud teise komisjoni. Aitäh!

Teile on ka üks küsimus. Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tunnen huvi, kas komisjonis eelnõu algataja tõi ka välja, missugune praegu kehtiv tähtpäev võiks olla või peaks olema ka puhkepäev. Kas oli sellist ettepanekut?

Muude ettepanekute kohta arutelu ei olnud, rääkisime ikkagi ülestõusmise teisest pühast just võrdlevalt paljude ülejäänud Euroopa riikidega, kus see püha on. Ei, muude puhkepäevade kohta ettepanekuid ei olnud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ju teate väga hästi, et Riigikogu liikmel, kui ta selliseid ettepanekuid esitab arutamisele, ju sellist kabinetti taga ei ole nagu ministeeriumil või ministril. Kas te komisjonis arutasite ka sellist võimalust, et komisjon annakski vastava valdkonna ministrile ülesande süübida sellesse teemasse. Ta tooks välja ka kõik kontrollarvud, millest te rääkisite ja mis selles eelnõus puudusid, ja siis juba tuleks nii-öelda suurema sisuga nende arutelude juurde tagasi ja teeks need otsused ära, võtaks vastu, või siis vastupidi, lükkaks tagasi. Oli sellist sisulist arutelu ka või siis mindi kergemat teed pidi ja vaadati täpselt seda eelnõu, mis oli esitatud, ja selle tõttu ka selline negatiivne otsus komisjonis sündis?

Jaa, selline arutelu oli. Ka komisjonis oli meil arvamusi, tõepoolest, et pühasid [võiks] rohkem [olla], ettepanek sisuliselt on asjakohane, [eelnõu] võiks olla menetluses ning siis saaks seda täiendada ja parandada. Nii et jah, ka selliseid arvamusi kõlas.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Algatajate nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt lisan omalt poolt [paar mõtet], kuna siin kõlas, et komisjonis olid arutlusel ka ministeeriumide välja käidud arvamused. Esiteks, mis puudutab haridusministeeriumit, siis ma ütlen ausalt, et on hästi keeruline tõsiselt võtta seda argumenti, et haridusprotsess hakkab ühe lisapuhkepäeva pärast drastiliselt kannatama. Kui tõepoolest lapsed lisaks üks päev aastas ei käiks koolis, vaid oleks kodus oma perega, siis ma väga ei usu seda, et see väga palju mõjutaks nende õppimisprotsessi, mis kestab terve õppeaasta. Kui vahel räägitakse sellest, et [võiks] näiteks kehtestada mingi uue aine, mis oleks kord nädalas või kaks korda nädalas, no siis ma saan veel aru, et see tõepoolest mõjutaks õppimisprotsessi. Aga kui me räägime sellest, et lihtsalt lisatakse üks vaba päev aastas kalendrisse, siis on mul hästi keeruline uskuda, et see väga palju alandab õppekvaliteeti või pärsib õppimisprotsessi. 

Teiseks, mis puudutab ettevõtjate liitu ja nii edasi, siis on hästi keeruline ette kujutada, et ettevõtjad tervikuna või ettevõtjate liit hakkavad selle peale plaksutama, et tekib uus vaba päev. Nagu ma vastates oma kolleegi küsimusele ütlesin, on suheldud erinevate ettevõtjatega ning kindlasti on neid, kes arvavad, et las olla nii, nagu on, ja oleks üldse tore, kui puhkepäevi oleks võimalikult vähe, ja siis on neid, kes arvavad, et tegelikult puhkepäevi võiks olla rohkem, nagu me siin juba rääkisime, kuna Eestis ei ole neid, pehmelt öeldes, ülemäära palju ja pikemas perspektiivis see tooks nende arvates ettevõttele kasu.

Ja mis puudutab seda, et võiks olla mingi mahukas analüüs, mõjuanalüüs, küsitletud erinevaid osapooli ja nii edasi, siis ma siin pean nõustuma oma kolleegi Lauri Laatsiga, kes ütles, et Riigikogu liikmete võimalused on ikkagi piiratud. Loomulikult saab tellida igasuguseid analüüse maksumaksja raha eest, aga meil on olemas ikkagi ministeeriumid, kelle töö ongi igasuguste mõjuanalüüside produtseerimine. Nemad peaksid enne, kui nad arvamust avaldavad ühes või teises küsimuses või ühe või teise eelnõu kohta, kindlasti eelnevalt [koostama] mingisuguse mõjuanalüüsi. Siin seda tehtud ei olnud. Ministeerium lihtsalt, minu meelest vähemalt, kasutas neid vanu argumente, mida kasutati juba mitu aastat tagasi, kui sarnane seaduseelnõu oli siin menetluses. 

Nii et tõepoolest, nagu hea kolleeg, kes esindas siin komisjoni, ütles, oli see teemaks komisjonis, aga kahjuks see teemaks jäigi ja kaugemale sellega ei mindud. Nii et ma arvan, et me siin kindlasti võiksime [eelnõu] toetada esimesel lugemisel, minna sellega edasi ja siis juba vaadata konkreetsemalt, kuidas see mõjub majandusele, ettevõtlusele, ja mis kõige tähtsam, tavalistele inimestele, kes teevad tublit tööd. Ja kui me näeme, et see mõju ei ole millegipärast positiivne, siis saame selle vastu hääletada ka tulevikus. Aga praegu mina küll kutsuks kõiki seda [eelnõu] esimesel lugemisel toetama. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 402 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.   

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 402 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

Ettepaneku poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 2. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 402 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse (kompensatsioonimandaadi saamine vastavalt kandidaadile antud häälte arvule) eelnõu 412 esimene lugemine. Palun algatajapoolseks ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid!

Üks hetk. Sumin on. Aa, kelluke ka. (Helistab kella.) Palun [vestelda] väljaspool [saali]. Aitäh!

Aitäh! Eelnõu näeb ette Riigikogu valimistel kompensatsioonimandaatide süsteemi muutmise. Eesmärk on, et kompensatsioonimandaadi saaks kandidaat, kes saab rohkem hääli. Meie arvates vastab selline süsteem rohkem põhiseadusele, mis ütleb, et Eesti Vabariigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kordan: rahvas, mitte erakonnad. Praegune süsteem on vigane ja tekitab ebaõiglust. Näiteks, siin saalis on saadikuid, kes said valimistel vaid 600 või isegi 400 häält ja pääsesid siia vaid tänu kõrgele kohale erakonna nimekirjas. Nüüd otsustasid nad erakonda vahetada, kuid ei loobunud mandaadist, mille see erakond neile tegelikult andis. Neil inimestel puudub valijate usaldus. Nad on siin ainult ebaõiglase seaduse tõttu. Teen ettepaneku seda seadust muuta. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Ja nüüd palun kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 4. juunil. Meil oli kohal kenasti algataja esindaja, kes andis ülevaate, isegi pikemalt ja põhjalikumalt kui siin saalis praegu, ja toimus arutelu. Istungil osales ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Nii nagu siin kõlas, tahetakse eelnõuga korrastada valimisseadust ja muuta seda võib-olla demokraatlikumaks. Komisjoni arutelu käigus toodi välja, et kuigi tõepoolest valimisseadus ilmselt vajaks remontimist, ei loo absoluutarvudes arvestamine meile võib-olla kõige õiglasemat süsteemi. Ka Justiitsministeerium on välja toonud, et Vabariigi Valitsuse seisukoht on selline, et Riigikogu valimistel valimistulemuste kindlakstegemine on sügavalt Riigikogu enda pädevuses ja valitsus ei taha otseselt sekkuda. Otsus eelnõu mitte toetada valmis eelkõige põhjusel, et tänane süsteem on vana ja harjumuspärane ning see on juba juurdunud ja praktikas toimiv. Ministeerium ei näinud konkreetseid probleeme, mis tingiksid süsteemi muutmise. 

Valimisteenistus tõi välja kaks tehnilist tähelepanekut. Kui Riigikogu valimistel on nimekirjalised valimised 12 ringkonnas, siis kuivõrd on kandidaatidele [antud] häälte arvud sel juhul omavahel võrreldavad. Kui on väga väike ringkond või ka väga suur ringkond, siis kandidaatidele [antud] häälte arv oleneb paljuski sellest, kui palju kõige edukam kandidaat hääli saab. Ringkonnas, kus sellist kõige rohkem eristuvat, edukat kandidaati ei ole, jagunevad hääled küll ühtlasemalt, aga see on ka mõneti hinnanguline. See on kaalumise koht.

Ja teine [tähelepanek] on see, et kui rääkida kandidaatidele [antud] häälte absoluutarvudest, siis on see seotud oluliselt ringkonna suurusega. Siinkohal mina komisjoni liikmena tõin välja, et sõltuvalt ringkonna suurusest ja valijate hulgast väga õiglast süsteemi ei tekiks ka nimetatud eelnõu rakendamisel. Sellega Arne Koitmäe osaliselt nõustus. Kui vaadata seda, et absoluutarvudes [arvestamise puhul] tõesti oleksid lõpuks Riigikogus saadikud, kes on saanud absoluutarvudes enim hääli, siis tundub see õiglane. Teistpidi oleneb kogu kandideerimine jällegi ringkonnast ja ei ole selge, kas nimekirjaline valimine ühe ringkonna sees on alati võrreldav. Võiks kaaluda ka sidumist lihtkvoodiga või mingi muu ringkonna suurust kirjeldava väärtusega. 

Komisjoni liikmete [sõnavõttudes] oli nii poolt- kui ka vastumõtteid. Näiteks Helir-Valdor Seeder sõnas, et tema arvates vajaks Eestis kehtiv valimisseadus täiendamist ja kaasajastamist. Meie valimisringkondade suurused on tema hinnangul vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Toodi välja veel pooldavaid seisukohti, et tõepoolest, valimissüsteemi võib-olla peaks kohandama, muutma ja remontima. Küll jäid meie komisjoni liikmed eriarvamusele selles, kas toetada käesolevat eelnõu või liikuda edasi siiski sisu poolest laiemalt ettevalmistatud ja mitmeti põhjendatud ettepanekutega. 

Komisjon tegi järgmised menetlusotsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. juunil. See oli konsensuslik otsus, aga kahjuks see ei täitunud praktikas. Ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 2 ja erapooletuid ei olnud. Komisjon määras oma esindajaks siinkõneleja. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Vadim Belobrovtsev.

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Kas saaksite täpsustada, milliste fraktsioonide esindajad hääletasid selle asja poolt ja milliste fraktsioonide esindajad hääletasid selle vastu? Ma arvan, et see on hästi oluline info ka eelnõu sisu mõttes.

Aitäh! See on kenasti protokollis kirjas, kuigi siia pole juurde kirjutatud, milliste fraktsioonide esindajad [komisjoni liikmed on]. Poolt oli 4 komisjoni liiget: Katrin Kuusemäe kuulub Reformierakonda, Eduard Odinets on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja, Pipi-Liis Siemann on Reformierakonna esindaja, Hendrik Johannes Terras on Eesti 200 esindaja. Vastu olid Helir-Valdor Seeder, Isamaa, ja Jaak Valge, EKRE. Erapooletuid ei olnud, nagu ma ütlesin.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 412 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 412 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 412 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme kell 12 infotunnis.