Tere päevast, head kolleegid! Suur rõõm on teid siin südasuvel nõnda rohkearvuliselt näha. Me alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 37 Riigikogu liikme poolt taotletud ajal ja päevakorraga. Ja erakorralise istungjärgu päevakorras on kaks punkti. Päevakord on teie laudadele jagatud. 

Aga, head kolleegid, kõigepealt, seoses Riigikogu liikme Jüri Ratase tagasiastumisega asus käesoleva aasta 8. juulil Riigikogu liikmeks asendusliige Vladimir Arhipov. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Vladimir Arhipov, palun!

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Suur tänu ja edu teile teie töös! (Aplaus.)

Järgnevalt, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!  

Kohalolijaks on registreerinud 93 Riigikogu liiget, puudub 9. Riigikogu on otsustusvõimeline.   

Head kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul poolthäälteenamusega. Ja panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastu oli 1 ja erapooletuid 1, seega leidis ettepanek toetust.  

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna üheksa seaduseelnõu. Esimeseks, jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kliimaminister. Teiseks, käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Viiendaks, täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Kuuendaks, konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seitsmendaks, kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Kaheksandaks, relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister. Ja üheksandaks, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja infotehnoloogiaminister. Suur aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Anname Keskerakonna fraktsiooni nimel sisse arupärimise majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalule, mille teemaks on Eesti inimestele pakutavad internetiteenused. Juba mitu aastat järjest pöörab ajakirjandus tähelepanu asjaolule, et Eestis pakutavad internetiteenused on kallid ega vasta inimeste ootustele. Tasub meelde tuletada 2020. aastal avaldatud artiklit, kus oli ilmekalt ja konkreetselt näidatud, kuidas Eestis maksavad inimesed interneti eest enam kui Lätis või Leedus, vastu aga saavad nad kuni kuus korda väiksemad kiirused. Eelmisel nädalal võttis teema luubi alla näiteks Delfi Ärileht, kes jõudis kurva järelduseni, et nelja aastaga pole selles valdkonnas mitte midagi eriti muutunud. 

Kui iseloomustada tekkinud olukorda ühe lausega, siis see oleks: Eesti inimesed maksavad üliaeglase interneti eest ülisuurt raha. Riigi, keda aastaid peeti üheksa Euroopa ja maailma liidriks digiarenduses, jaoks on selline olukord häbiväärne. Oleme käesoleva sajandi algusest rääkinud, et interneti kasutamine ei ole mingi privileeg, vaid pigem inimõigus. Aga paistab, et nüüd on meie riik selle inimõiguse tagamisest hästi kaugel. Samal ajal on suurimat turuosa omava Rootsi ettevõte Telia puhaskasum mullu 8,7 miljoni euro võrra kasvanud ja Soome päritolu Elisa teenis mullu 12,5 miljonit eurot puhaskasumit. 

Nii et me küsime ministrilt, et miks on selline olukord tekkinud. Kuidas mõjub selline olukord Eesti riigi mainele eriti ITK valdkonnas ja kas selline olukord on ministri arvates normaalne? Ja kui ei ole, siis millised peaksid olema need sammud, mida riik peaks selle olukorra parandamiseks ette võtma? Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel annan üle riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele heisata Eesti lipud suurpõgenemise 80. aastapäeval". Nimelt, sellel sügisel saab 80 aastat sellest raskest, aga olulisest ajaloolisest hetkest ja ajajärgust eestlaste ajaloos, eriti arvestades praegust konteksti, mis toimub Euroopas: Venemaa ja Ukraina sõda. Me oleme seda ettepanekut teinud ka varem ministritele, peaministrile, Vabariigi Valitsusele, valitsus ei ole reageerinud. Kuigi kehtiva lipuseaduse alusel ühekordse päevana lipupäeva väljakuulutamine on praegu ka Vabariigi Valitsuse pädevuses, ei ole Vabariigi Valitsus seda otsust kahjuks langetanud. Ja seetõttu Isamaa algatab otsuse eelnõu, et Riigikogu annaks sõnumi Vabariigi Valitsusele, ja ehk see motiveerib Vabariigi Valitsus sellist otsust langetama. Meie arvates on see oluline ja vastava pöördumise on teinud ka Eesti pagulaste loodud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, kes samamoodi leiab, et see tähtpäev vääriks sellist meenutamist ja tähelepanu. Nii et loodan, et Vabariigi Valitsus arvestab selle initsiatiiviga ja teie toetusega. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Vaatamata sellele, et on suvi, toimuvad maailmas, Eestis sündmused. Täna hommikul algas Eestis põhiseaduslik valitsuskriis, kui ametisolev peaminister teatas ametist lahkumisest Vabariigi Presidendile. Ja nagu ajakirjandus kirjeldab, on tänased valitsuspartnerid asunud moodustama või teevad katse moodustada valitsus samalt valitsuspinnalt. Isamaal on üks hea soovitus selles asjas. Hea soovitus on selline, et majanduslanguse ajal ei ole mõistlik tegeleda uute maksutõusude väljanuputamisega. Kuidas selles raskes rahanduslikus olukorras lahendada eelarveprobleemi, muu hulgas ka täiendavate riigikaitsekulude lahendamiseks, meie ettepanek on lihtne: lükata edasi neljaks aastaks Reformierakonna maksuküür. Ja seda, arvestades erakorralisi asjaolusid, on võimalik teha ka venitusteta ja seetõttu peame asjakohaseks just nimelt seda erakorralise istungi kõnetooli kasutada ettepaneku tegemiseks. Ja te võite loota sellele, et Isamaa seda eelnõu toetab. Ja seetõttu on ainult puudu siit parlamendiliikmete enamuse hääled. Mõelge ja otsustage.

Suur tänu! Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 11 eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Aga nüüd on aeg asuda tänase päevakorra juurde ja meil on täna päevakorras kaks punkti, neist esimene on Vabariigi Presidendi poolt algatatu… Või Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) uuesti arutamine. Ja palun kõigepealt ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu 8. juulil käesoleval aastal. 

Kiire ülevaade presidendi argumendist. President väitis, et vastuvõetud seadus pole kooskõlas põhiseadusega, kuna selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet, põhiseaduse § 12. Seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks. Samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, millega täiendatakse liiklusseadust. Kumbki vabastus ei laiene inimestele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümberehitamist või kohandamist. Niisiis peaks seaduse järgi tasuma maksu ja registreerimistasu ka raske või liikumispuudega inimene, keda eristab vabastatutest üksnes see, et ta saab kasutada muutmata sõidukit. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnases olukorras olevaid inimesi koheldaks võrdselt. 

Ja komisjonis toimus arutelu kolmes suunas. Kõigepealt uuriti selle kohta, kuidas või kui kaugele õiguspoliitiliselt võib minna võrdse kohtlemise printsiibiga ja miks see mõnikord rakendub ja mitte. Seal leiti, et antud juhul oli tegemist väga konkreetse kitsendusega. Kuigi neid inimesi on palju, kes selle alla ei lähe ja vajavad seda transporti, selline kitsendus ei olnud võrdne kohtlemine.

Head kolleegid! (Helistab kella.) Head kolleegid! Saalis on lärm ja ettekandja ei saa oma ettekannet pidada. Palun austame ettekandjat, et me saaksime tööga jätkata. Hendrik Johannes Terras, palun jätkake!

Aitäh! Teine arutelusuund oli uurida, kas president on arvanud ka seda, et ümberehitatava mootorsõiduki omanikud puuetega inimeste seas on erilises riskis, kuna nende sõidukit ei ole võimalik väga kergesti edasi müüa. Sellisel juhul see toetuste tõstmine seda ei kompenseeri. Ja president oli seda kaalunud, kuid leidis, et see kitsendus ei olnud selles kohas asjakohane. 

Ja kolmas suund: räägiti sellest, kas on veel põhjuseid, mida president ei maini, miks ta seda seadust välja ei kuulutanud, ning arutati ka seda, kas on muid seadusi, kus see võrdse kohtlemise printsiip peaks kohalduma.

Ja kokku võttes langetas komisjon otsuse mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist (konsensuslikult). Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Kõigepealt Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas te üldse oskate öelda, miks see automaks, mis röövib tavainimesi, on hea asi, aga näiteks pankade erimaks, mida pakub Keskerakond, on halb? Aitäh!

Aitäh, selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma arvan, et see küsimus peaks olema suunatud võib-olla järgmisele ettekandjale, kuna põhiseaduskomisjon arutas seda presidendi tagasisaatmist ja kuidas on riive põhiseadusega ja võrdse kohtlemise printsiibiga.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea komisjoni esimees! Keskerakond juhtis päris mitu korda tähelepanu sellele põhiseaduslikule vastuolu – ma usun, et ka teie mäletate –, just see, mis puudutas puuetega inimesi. Meie muudatusettepanekud kõik seoti ära, mitte midagi ei arutatud, kõiki tähelepanekuid ignoreeriti. Ja nüüd selle asemel, et teha otsus, teha näiteks maksuvabastus kõikidele puuetega inimestele, ma kuulen sellest, et koalitsioon arutab, et aga võtaks üldse igasuguse maksuerisuse puuetega inimestelt ära. Tänaseks on kõik fraktsioonid saanud ka kirja, kus kirjutatakse järgmist – erinevatelt ühendustelt, kes esindavad puuetega inimesi –, ja ma tsiteerin, nad kirjutavad: oleme mures, kuidas valitsus otsustab tõlgendada võrdse kohtlemise põhimõtte käsitlemist puudega inimeste kahjuks. Tegelikult kui valitsus jätkab niiviisi, siis ka selline olukord saab olema põhiseadusega vastuolus. Kuidas kommenteerite?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Siin on päris mitu eeldust sees ja kui see seadus otsustatakse muutmata kujul mitte vastu võtta, siis läheb see teise lugemise eelsesse staadiumisse, kus on võimalik uuesti neid ettepanekuid teha. Ehk siis teil on jälle võimalus seal neid argumente lauale tuua ja toimub uus arutelu.

Neid argumente lauale tuua ja toimub arutelu.

Kalle Grünthal, palun! Kalle Grünthalit praegu hetkel saalis ei viibi, järgnevalt Vadim Belobrovtsev, plun! 

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Minu küsimus on puhttehniline. Kuidas komisjon näeb selle eelnõu edasist menetlemist? Täna hääletab suur saal selle poolt või vastu, nagu, kas võtta see muutmatul kujul vastu või mitte. Ja oletame, et otsustatakse teha ikka muudatusi sellele – sellele kõik viitab praegu. Kuidas näeb välja siis see töögraafik edasi?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on tunne, et see on pigem suunatud Riigikogu esimehele, saate tema käest seda küsida.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja, hea kolleeg! Eks kuidagi on muutunud see olukord selle automaksuga tragikoomiliseks. Praeguseks juba üle aasta valitsev koalitsioon püüab seda seadust läbi suruda. Hea ja oli tegelikult rõõmustav presidendi otsus vetostada see seadus ja nüüd me oleme jällegi tagasi Riigikogus. Mul on küsimus, et te olete tihti praegu, ma vaatan teie sotsiaalkontot Facebookis, reisite ringi, kindlasti räägite ka inimestega juttu ja küsite, kuidas neil läheb. Mis on inimeste tagasiside selle automaksu osas, kui te olete küsinud, et mis teie arvamus on automaksu osas? Saate seda äkki jagada, kuidas inimesed suhtuvad sellesse.

Aitäh, selle küsimuse eest, hea kolleeg! Praegu me arutame presidendi tagasi saadetud seaduseelnõu ja seda küsimust komisjonis ei kerkinud kahjuks. Me võime seda pärast omavahel arutada.

Kalle Grünthal on saali jõudnud. Palun! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See automaksueelnõu on hämmastavalt sarnane viiekümnendate aastate Stalini sundkollektiviseerimisega. Need, kes kolhoosi minna ei tahtnud, nende jaoks tõsteti maksud nii kõrgeks, et nad pidid lihtsalt sunniviisiliselt sinna minema. Tulemus oligi see, et jõukad talud pidi oma vara kolhoosi ära andma, ja nii ta läks. Seda tehti tolle aja seaduste järgi. Ja huvitav on see, et üheksakümnendatel, 91. aastal hakkas Eesti Vabariik neid kompenseerima, maksis välja. Sihuke huvitav nähtus toimus. Ma küsin, mispärast siis, ütleme, Eesti riik maksis tagasi talupoegade vara maksumuse, kui see vara äraandmine toimus seaduse alusel.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Teie ajaloohuvi teeb teile au, aga seda komisjonis ei arutatud. Seda ei arutatud komisjonis, sest see ei olnud seal päevakorras.

Järgmine küsija on Priit Sibul. Palun!

Aitäh! Hea oleks siiski veidi aru saada, mida see komisjon üldse arutas, et ühtegi küsimust, mida siin suures saalis praegu räägitakse, põhiseaduskomisjon ei arutanud. Mul on täiendav küsimus selles kontekstis, mida me rääkisime selle eelnõu menetlemise ajal. Kas teil oli juttu nüüd tagantjärele, see, mida opositsioon rääkis, et suvaliselt kiirkorras, nii nagu neid makse tehti, ja nüüd selgub ka, et põhiseadusevastaselt, vähemalt nii ma eeldan, saan aru, et ka komisjon otsustas, maksu mõistlik kehtestada ei ole, aga see, et me niimoodi varamakse kehtestame, et inimesed soetavad vara ja siis mingi hetk parlamendi enamus lambist otsustab, et nüüd võiks sellele kehtestada sellises või teistsuguses määras – me mäletame, et kõigepealt oli 120 miljonit, hiljem selle eelnõuga tahetakse juba 200 miljonit, on ikkagi täiesti suvalised määrad – kehtestame maksu. Kas see arutelu komisjonis oli?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg, aga ma ütlen juba mitmendat korda, et maksu sisu küsimust põhiseaduskomisjon ei arutanud. Ta arutas seda konkreetset punkti, kus on vastuolu põhiseadusega ehk võrdse kohtlemise printsiipi, ja komisjon leidis, et see oli presidendi poolt õigustatult välja toodud, et seda tuleks parandada.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! EKRE on ainukene erakond, kes on automaksule printsipiaalselt ja konkurentsitult vastu, sest see on ebaproportsionaalne koormis Eesti inimestele ja suurendab vaesust, mitte toimetulekut massiivselt üle välja. Ka ei muuda see riigieelarve seisu oluliselt, palju rohkem saaks maksuküüru ümber toimuva tagasipööramisega. Peaaegu 80% Eesti inimestest ei toeta automaksu sisseseadmist. Kas annate inimestele lootust või pigem mitte?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Põhiseaduskomisjonis arutati seda, miks president otsustas seda eelnõu mitte välja kuulutada. Ta otsustas seda mitte teha sellepärast, et puuetega inimeste võrdse kohtlemise printsiibiga oli riive. Seda me arutasime ja seetõttu leidsime, et see viga tuleb parandada. Sellist arutelu, mille kohta te küsisite praegu, komisjonis ei toimunud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! President palus see eelnõu ümber vaadata. Teie koalitsioonivalitsus on teinud ettepaneku seda mitte kuulda võtta. Puuetega inimeste koja hinnangul on pärast presidendi osundatud muudatusi see seaduseelnõu veel hullemaks läinud. Kevadel te ei võtnud lasterikaste perede liidu ettepanekuid mootorsõidukimaksu kehtestamisel üldse kuulda, teie koalitsiooni sotsiaalkaitseminister ütles ühe esimese asjana, et tema poole polegi pöördutud. Jah, tõesti, lasterikaste perede liit saatis kirja kõigest Riigikogule, rahandus- ja peaministrile. 

Kuidas saab peredel, kus on rohkem lapsi, kuidas saab peredel, kus on puuetega inimesed, omaste hooldajad, niiviisi üldse usk oma riiki, kaitsetahe oma riigi suhtes ja kindlustunne säilida?

Aitäh, selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kas ma sain õigesti aru, et peale presidendi argumente läks puuetega inimeste koja hinnangul see asi hullemaks? Praegusel hetkel võeti seda tagasisidet arvesse vastavalt põhiseaduse riivega ning me oleme selle eelnõuga, kui see tänane hääletus läbi läheb, uuesti teise lugemise eelses positsioonis, sealt läheb see edasi, siis on võimalik jätkuvalt teha muudatusettepanekuid. Ettepanekuid saavad teha, neid saavad hääletada kõik. Ehk sellega saab uuesti rahanduskomisjonis seda tutvustada. Praegusel hetkel ma ei oska spekuleerida, kuidas ja mis muudatusi üldse tehakse. Praegu me arutame seda, kas me võtame selle seaduse muutmata kujul vastu või mitte.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te peale selle, et arutasite seal muudatusi, üldse mõtlesite ka selle peale, et äkki selline rahvale vastukarva ja väga palju just vaesematele ja vähema sissetulekuga inimestele rahakotile käiv seadus üldse ära jätta? Lihtsalt see maksuküüru teema, mida on arutatud, et Reformierakonna valimislubadus 500 miljonit ja selle jaoks, et seda kokku korjata ja seda uuesti rahvale laiali jagada. Olete mõelnud selle peale?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Me räägime praegu siin sellest, mis oli presidendi põhjus seda seadust mitte välja kuulutada. Tema põhjendus oli see, et puuetega inimeste juures oli ebavõrdne kohtlemine erinevate puuete vahel. Seda arutas ka põhiseaduskomisjon ja tegi selle tõttu otsuse mitte toetada muutmata kujul vastuvõtmist.

Kert Kingo, palun! 

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Põhiseaduskomisjoni peamine ülesanne ongi jälgida, et kõik seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas. Ja minu mäletamist mööda oli sellest põhiseaduslikkuse riivest juttu juba selle eelnõu menetluse ajal. Aga vaatamata sellele te ignoreerisite seda, te ei täitnud oma ülesannet põhiseaduskomisjonile. Ja nüüd, kui president tõi selle välja, siis te avastasite, et oi, vist küll, et nüüd peab hakkama tegelema. Mul tekib küsimus, millega te varem tegelesite. Miks te varasemalt ignoreerisite seda põhiseaduslikku riivet?

See, mis te rääkisite, ei vasta tõele. See vastab osaliselt tõele (Naer saalis.), kuna kõik komisjonid peavad veenduma selles, et eelnõu oleks põhiseaduspärane. Põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole vaadata kõikide ülejäänud komisjonide eelnõud läbi ja siis arutada põhiseaduskomisjonis nende põhiseaduspärasust. See ülesanne on arutada üldiselt riigiõiguse ja demokraatia küsimusi. Igal komisjonil on enda teemavaldkonnad ja põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole kontrollida seda, kas kõikide teiste komisjoni eelnõud on läbinisti põhiseaduspärased. Seda peavad tegema kõik komisjonid, nad vastutavad selle eest, et nende eelnõud oleksid põhiseaduspärased. Ja kui tekib sihuke juhus, kus presidendil on võimalus öelda, et see ei ole põhiseaduspärane, siis arutab seda põhiseaduskomisjon ja veendub selles. See on järelevalve, mitte nagu ennetav töö, ja seda te peaksite teadma.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen mõnes erinevas komisjonis, nendes komisjoni aruteludes osalenud ja ma pean ütlema, et seni ma ei ole ühtegi arutelu näinud, mis püsiks hästi kitsalt niimoodi teemas, nagu te praegu olete siin korduvalt öelnud, et me mitte midagi muud üldse ei arutanud, et ainult hästi kitsalt püsisime selle presidendi poolt osundatud probleemi juures. Meedias liigub info ja ka puuetega inimeste koda on kirjas seda maininud, et koalitsioon plaanivat nüüd üldse erandit selles automaksuseaduses, puuetega inimeste jaoks olevat erandit kaotada. Ma siis küsin, kas selle arutelu käigus ikkagi võis olla hetk, kus mõnel kolleegil lipsas selline mõte üle huulte, või te saate kinnitada, et pole kuulnud üldse sellisest asjast mitte midagi.

Kas te saate palun täpsustada seda mõtet, mis mõtet te täpselt väitsite, mis võis üle huulte lipsata?

Nüüd küll meie kodukord seda ette ei näe, aga anname mikrofoni Rain Eplerile, et ta saaks korra täpsustada seda küsimust.

Kui vastaja ei saanud aru, kas ma siis saan nüüd uuesti küsida? Et ma saan minuti ja sõnastan ümber või?

Ma tegin lihtsalt möönduse praegu debati huvides. Rain Epler, teil on võimalik, lihtsalt, kuna teil oli lühike küsimus, saate täpsustada ja loodetavasti saame küsimusele vastuse. Palun!

Ma proovin siis selgitada. Te olete väitnud, et sisuküsimusi üldse põhiseaduskomisjon ei arutanud, kitsalt arutasite ainult seda, mis nüüd teha, kas võtta muutmata kujul vastu või siiski seadus avada. Ja minu küsimus oli see, kas selle komisjoni arutelu käigus siiski oli ka selliseid vabama arutelu momente, kus mõnel koalitsioonikaaslasel näiteks lipsas üle huulte selline mõte, et kaotame selle puuetega inimeste erandi üldse ära. Selline küsimus. Ma ei tea, kas te saite nüüd aru. Ma loodan, et saite.

Jah, sain aru. Aitäh! Annate mulle hetke, ma vaatan järgi. Kuna te nii täpselt küsite, kas lipsas midagi üle huulte, siis ma tahan veenduda, et ma räägin tõtt. Sellist väidet siin kuskil ei ole, et pigem on … Jah, sellist väidet siin ei ole kirjas minu hinnangul.

Nii, läheme küsimustega edasi. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud ettekandja! Ma saan aru, et põhiseaduskomisjon vaatas põhiseaduslikkuse aspekti selles probleemis, eks ole. Ja minu jaoks on küsimus selles – ka teie isiklik vaade, kui komisjon seda ei arutanud –, on küsimus üldse selles, et maksukorralduse seaduse § 4¹ ütleb seda, et uute maksude kehtestamise vastuvõtmise ja jõustumise vahel peab olema vähemalt kuus kuud. Meil on praegu 15. juuli, mis tähendab, et see plaanitav initsiatiiv jõustada automaks 1. jaanuarist 25 on vastuolus üldise õiguspärase ootusega, mida maksukorralduse seadus maksumaksjatele peaks andma. Kas põhiseaduskomisjon arutas seda ja kui ei arutanud, siis milline on teie isiklik seisukoht, kas üldse sellise seaduse jõustamine alla kuuekuulist seadusest tulenevat etteteatamise aja nõuet on põhiseaduspärane või mitte?

Aitäh, selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma ei hakka seda protseduuri üle käima, te saate aru, mida põhiseaduskomisjon arutas, te teate seda väga hästi. Järgmine küsimus on, millal see maks jõustub, juhul kui praegu seda samal kujul vastuvõtmist ei toetata. Siis tuleb juhtivkomisjoniks rahanduskomisjon kokku ja otsustab, millal see seadus jõustuma hakkab. Seda me veel ei tea, see on spekulatsioon. Küsimus on selles, kas see on 1. jaanuar või mitte. Seal, ma arvan, on üldine õigusfilosoofiline küsimus, kas Riigikogu tahte näitamisega enne kuue kuu jooksul on piisav, et see oleks hea praktika või mitte. Kuna president saatis selle tagasi, aga Riigikogu võttis selle kolme lugemisega vastu, kas see oli maksumaksjatele ette näidatud kuus kuud, et sihuke tahe on Riigikogul.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Kuna presidendi kantselei on osundanud sellele, et Riigikogu poolt vastu võetud automaksuseadus või mootorsõidukimaksu seadus on vastuolus põhiseadusega, siis mis on nüüd põhiseaduskomisjoni plaan. Teil peab ju mingi plaan olema. Kas saata see ekspertiisi Riigikohtusse, võtta kokku mingi kolleegium juriste, kes annavad oma hinnangu, või mis see plaan teil on? On teil mingi plaan või ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui president saatis selle eelnõu tagasi, siis põhiseaduskomisjon vaatas selle tagasiside läbi ja arutas seda tagasisidet ja leidis, et tõesti, seda tuleb muuta. Ja kui täna põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist, kui see nii läheb, siis on võimalus see muudatus ära parandada, et seal ei oleks riivet põhiseadusega. Plaan oli varem, see teostati ära, ja nüüd me liigume edasi juba selle plaaniga, kuidas lahendada seda probleemi.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Olen jätkuvalt automaksu vastu, ütlen selle kohe ära. Aga siin me nüüd oleme. Mina väidan, et kui automaksu arutelu oleks olnud nii, nagu ta oleks pidanud olema, ja muudatusettepanekuid, mis tehti, oleks arutatud läbi ka sisuliselt, siis üsna suure tõenäosusega me selles olukorras täna ei oleks. Sest mis puudutab erinevaid ettepanekuid ka suurperede ja puuetega inimeste ja automaksuseaduse osas, siis tegelikult ettepanekuid oli päris mitmeid ka eelneva arutelu ja selle menetlemise käigus tehtud.

Aga küsin, kas te selle eelnõu menetluse juures põhiseaduskomisjonis ei taibanud seda või teil ei tulnud jutuks, et see riive, mida president välja tõi, on seal sees, ja te ei teinud ettepanekut juba varasemalt see probleem lahendada menetluse käigus.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kordan veel üle: põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole kontrollida teiste komisjoni eelnõude põhiseaduspärasust. See on iga komisjoni ülesanne: veenduda, et eelnõud, mida nad menetlevad, menetletakse põhiseaduspäraselt. Põhiseaduskomisjon teeb järelevalvet juhul, kui president saadab selle tagasi. Ehk see oli rahanduskomisjoni ülesanne, sihukest vastuolu märgata ja see lahendada, mitte põhiseaduskomisjoni ülesanne.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me läheme edasi, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Vadim Belobrovtsev jõudis just käe maha võtta, aga kui te panete käe uuesti üles, siis ma saan teile selle protseduurilise küsimuse anda. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ei võtnud ise midagi maha, aga no see selleks. Ma lihtsalt tahaksin küsida teie käest seda, et komisjoni esindaja ütles, vastates minu küsimusele, et edaspidine menetlus põhimõtteliselt sõltub Riigikogu esimehest või Riigikogu esimees peab ütlema, kuidas see menetlus hakkab kulgema. Esiteks, kas see tõesti nii on? Minu arvates ikkagi selline otsustav sõna teatud mõttes on siin pigem rahanduskomisjonil. Ja teiseks, kui see niimoodi on, siis minu küsimus ongi see, et kuidas me siis edasi siin töötame.

Aitäh! Ma lugesin küll ettekandja vastusest välja seda, et ta ütles, et protseduuride osas võib selgitada Riigikogu esimees. Me toimetame ja töötame ikkagi vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja § 114 lõige 5 ütleb meile, mis juhtub siis, kui Riigikogu ei võta Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu. Viitab seejärel RKKTS-i §-dele 99 kuni 108 ja 110 kuni 112. Ehk sisuliselt me oleme olukorras, et kui me nüüd seda Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu ei võta, siis me oleme justkui esimese lugemise lõpus ja läheme edasi teisele lugemisele. Sellele uuesti arutamisele järgneks sellisel juhul veel kaks lugemist, muudatusettepanekud ja nii edasi, arutelud komisjonis. Seega, sisuliselt see tähendaks justkui seda, et kui täna selline otsus vastu võetakse, siis meil järgneb veel selle eelnõu kaks lugemist. Ma loodan, et see oli teile ja teie küsimusele ammendav vastus.

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Ma tahaksin natukene aru saada ja muidugi ma saan ka aru kogu selle parlamentaarse seadusloomekujunduse osas. Põhiseaduskomisjoni esimees on siin korduvalt täna öelnud välja seda, et põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole kontrollida eelnõude põhiseaduspärasust. Ja tõepoolest, niimoodi ta on vähemalt kodukorra järgi, et iga komisjon peab ise tagama selle põhiseaduspärasuse. Nüüd aga minu jaoks on küsimus selles osas, et tegelikult põhiseaduskomisjon on ju, ütleme, üks juhtivkomisjone, kes tegelikult peaks kontrollima põhiseaduspärasust. Siin on mitmed põhiseaduse, õiguspärasuse probleemid on tõusetunud, võttes arvesse seda maksukorralduse seadust, kus, ütleme, kuus kuud peab kehtima ja nii edasi. Siin on ka muid asjaolusid, mida ma ei hakka praegu välja tooma. Kas teie arvates siis selline õigusloome, kus jookseb näiteks mingi komisjon, teeb põhiseadusliku vea, ja põhiseaduskomisjon, kes küll näeb ja hoomab, et tegelikult see asi pole korrektne, ei sekku sellesse, kas see on hea õigusloome järgimine meie parlamentaarses töös?

Aitäh, hea kolleeg! Teie küsimuses oli ka osaliselt vastus olemas, et komisjonide enesekorraldusõigus on väga suur ja komisjonid kindlasti on ise pädevad otsustama nende neile esitatud eelnõude sisu ja vormi üle, aga samas ma olen kindlasti ka nõus sellega, et põhiseaduspärasusest lähtumine on kindlasti komisjoni töös üks väga oluline eeldus, ja ma usun, et komisjonid sellest ka kinni peavad. See on ju see teekaart, mille alusel on ka kõik teised seadused ju kokku kirjutatud, ja see on see, mille alusel me siin täna koos oleme. Loomulikult põhiseadusest tuleb lähtuda, aga põhiseadusel on ka veel mitu kontrollimehhanismi, nagu näiteks Vabariigi President, kes on selle meile uuesti arutamiseks saatnud, aga ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. Ja kui need arutelud jõuavad Riigikohtusse, siis ka Riigikohus langetab kindlasti eelnõude põhiseaduspärasuse osas või siis juba seaduste, mis nendeni jõuavad, seaduste põhiseaduspärasuse osas väga kaalutletud otsuse. Nii et siin on kindlasti mitu kontrollimehhanismi.

Aga nüüd on see vastus läinud juba liiga pikale. Me peame tänase päevakorraga edasi liikuma ja mul on hea meel kutsuda siia Riigikogu kõnetooli ettekandjana Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamisega seonduvat kahel erakorralisel istungil: 1. ja 8. juulil. Ja komisjon otsustas konsensuslikult mitte toetada seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, mis tähendab, et komisjon soovib seadust muuta ja jätkata menetlust. Ja komisjoni üldine seisukoht, ma arvan, et on: presidendi osutatud põhiseaduse riive tuleb parandada. 

Juhul, kui täiskogus menetlemise järel otsustatakse mitte toetada eelnõu muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, siis komisjoni ettepanek on määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neli tööpäeva, kell 16.00. 

Pisut ka aruteludest komisjoni istungitel. 1. juulil toimunud rahanduskomisjoni erakorralisel istungil toimus presidendi otsuse sisuline arutelu. Osales presidendi kantselei esindaja Hent Kalmo, samuti Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets, Sotsiaalministeeriumist olid sotsiaalala asekantsler  Hanna Vseviov ja õigusosakonna juhataja Helen Tralla ning Riigikogu Kantselei õigusnõunik Katre Tubro samuti. Istungil osales ka sotsiaalkomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Heidi Barot ning meie pressinõunik Gunnar Paal. 

Kõigepealt kuulasime Hent-Raul Kalmo ülevaadet. Ta avas presidendi otsuse tagamaid. Võiks välja tuua, et valitsuse kaalutlus on olnud lähtuda autodest, mille puhul on lihtsam erandit määratleda. Põhiseaduse § 12 sunnib aga vaatama inimeste olukordi. Räägitakse inimeste maksukohustusest, mis on seaduse järgi sõltuvuses sellest, milline on nende sõiduvahend. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et lähtutakse inimeste olukorrast – tuleb hinnata, kas sarnases olukorras inimesi koheldakse võrdselt. Ja puuetega inimeste puhul on erinevus selles, et üks on sunnitud sõiduvahendit ümber ehitama – see ei puuduta lihtsalt selle inimese otsust, kas ta on otsustanud seda teha, vaid see puudutab seda, kas inimesel on vajadus sõiduki ümberehituse järele. President tugines – õigustatult – Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukohale, mis on selline, et seaduse eesmärgist tulenevalt ei ole põhjust inimesi eristada. Ainuke erinevus on auto ümberehitamisel. Ehk siis senine eelnõu keskendus autole, kas seda on kohandatud või ümber ehitatud, aga presidendi arvamus on, et lähtuda tuleks inimesest, kas inimesel on puue, ja kohelda võrdselt inimesi lähtuvalt nende tervislikust seisukorrast. 

Siis, Aivar Kokk tõstis esile, et vaadata võiks transpordi üldisemalt, sest Tallinnas on ühistransport hästi korraldatud, kuid mõnes teises Eesti paigas seda ei ole. Jürgen Ligi kõneles siin üldisemalt teoreetiliselt teemal, et ebavõrdseid olukordi ei ole kuidagi võimalik lõpuni taandada ühele võrdsuse printsiibile. Ja automaksu eelnõu eesmärk ei ole võrdsustada puudega inimesi või tagata kellelegi transport, vaid automaksu eelnõu eesmärk on mingil määral korvata autode mõju keskkonnale nii tootmisel, kasutamisel kui ka taristute väljaehitamisel. 

Hent Kalmo seisukohast võiks veel välja tuua lause, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa laialt käsitleda nii, et see muutuks liiga suureks piiranguks maksupoliitikale ja teistele erisusi tegevatele poliitikatele, et Riigikogu otsustab, kui suuri erisusi on mõistlik teha. 

Andrei Korobeinik tõstatas Riigikogu komisjoni istungil lasterikaste perede vaesusriski teema. Ta märkis, et automaksu rakendamisel kindlasti suureneb lasterikaste perede vaesusrisk, sest neil, kes elavad maal, ongi vaesusrisk suurem kui neil, kes elavad linnas. Noh, ma arvan, et see ei ole ka nii ühene, et maal elavad vaesed ja linnas rikkad. 

Hent Kalmo vastas, et kui president hindab § 28, mis puudutab lasterikkaid peresid, rikkumist, siis ta ei pea lähtuma üksnes sellest, kas nende perede toetusi tõstetakse või milline on inimeste majanduslik olukord. See on § 28 tõlgendus praktikas, et kas nad üldiselt on sattunud sellisesse vaesusriski, mis sisuliselt põhiseadusega ei ole lubatud. Ja räägitakse absoluuttasemest ja sellisel juhul tuleb arvesse võtta kõiki kehtivaid lastetoetusi, üldist majanduslikku olukorda, kaasa arvatud inflatsioon. Ja § 28 on tekitanud palju vaidlusi, kuna paneb sotsiaalpoliitikale väga sisulise piirangu. Ta nõuab, et teatud grupid, ei oleks olukorras, mis riivab väga tugevalt nende inimväärikust vaesuse näol. Ja § 28 ei saa tõlgendada nii, et see määrab sisuliselt, milline peab olema riigi sotsiaalpoliitika. Kindlasti on arvamusi, millised grupid väärivad toetust või mis täpselt on vaesusrisk. Aga need on küsimused, mida peab Riigikogu otsustama poliitilises debatis. 

Priit Lomp tundis huvi, et kui Riigikogu nüüd seadust muudab, kas sätteid, mida seaduses ei muudeta, on jätkuvalt võimalik vaidlustada ning milline oleks Vabariigi Presidendi eelistatud lahenduskäik tekkinud probleemile. Ja Hent Kalmo vastas, et Riigikogu liikmetel võib olla selline soov saada vekslit, mis oleks lahendus, mille puhul kindlasti president seaduse välja kuulutab, aga kahjuks president isegi parima tahtmise juures seda anda ei saa. See ei tähenda, et president ei võiks olla konstruktiivne. Siht on see, et puudus saaks kõrvaldatud. Presidendi veto ei ole eesmärk, vaid põhiseaduspärasus on eesmärk. Lisaks, kui president toob välja ühe puuduse, siis on kaudselt eeldus, et seal ei ole varjatud puudusi, mis õigustaksid täpselt sama teksti puhul, kui puudus on kõrvaldatud, seaduse vetostamisest teistkordselt. 

Võib küll järeldada, et president ei ole näinud nimetatud seaduses mõnda teist vastuolu põhiseadusega, aga ei saa järeldada, et kui nüüd seaduses tehakse muudatusi, siis seal ei pruugi olla vastuolu põhiseadusega, sest sageli võib muudatustega muutuda kogu seaduse loogika. Seaduse puhul ei saa alati eristada ühte sätet või kõiki teisi sätteid, sest nendel sätetel võib olla koosmõju. See, et president ei leidnud teiste sätete puhul vastuolu põhiseadusega, ei tähenda seda, et ei olnud kõhklusi. 

Andrei Korobeinik tundis huvi, kas president kaalus normitehnilisi teemasid. Sellele vastas Hent Kalmo, et president on Eesti õiguskorra põhiprintsiipide kaitsja ja tegemist on põhimõttelise küsimusega. Praegu ollakse olukorras, kus praktikat alles kujundatakse. Nimetatud seaduse puhul valiti uus moodus. Riigikohus on andnud eelnevalt mõned juhtnöörid, mida hakatakse rakendama. Kujuneb ka praktika, mis sageli kujuneb siduvaks ja mille reegleid hakkab võib-olla järgmine koalitsioon samamoodi kasutama. Antud juhul kujunevad väga põhimõttelised reeglid ja on täiesti ilmne, et president peabki seda protsessi väga hoolikalt jälgima. 

Riigikohtu viimane seisukoht on, et valitsusel on vajadus … ka eelnõu umbusaldusküsimusega sidumise võimalus. Põhjus, miks usaldusküsimusega sidumise võimalus on piiratud, on asjaolu, et on ka teisi mooduseid, kuidas saab obstruktsiooniga võidelda. Riigikohus on otsesõnu maininud sidumise võimalust. Konkreetse seaduse puhul oli olukord, millega nõustusid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Nii et ühelt poolt olid obstruktsioonilised ettepanekud, aga teiselt poolt ettepanekud, mis kindlasti seda ei olnud, sisulised ja siirad. Komisjon vaevalt saab hakata iga muudatusettepaneku puhul vaatama, kas ettepanek on sisuline või siiras, see on ohtlik tee. Seega kasutati ühte moodust, mille puhul vähemalt püüti saavutada, et juhul, kui on enamuse küsimuse teisiti otsustamiseks, sellisel juhul on mehhanism, kuidas see lõpuks ikkagi jõuab Riigikogule otsustamiseks. Komisjon nägi selleks ka vaeva. 

Samas ei mõelnud komisjon piisavalt sellele, et neid ettepanekuid oleks võimalik olnud grupeerida ka teisiti. Viis grupeerida ettepanekut paragrahvide järgi on selles mõttes õigustatud, et ta ei nõua sisulist otsustamist, mis on siiras ja mis mitte, vaid tähelepanu keskendub soovile paragrahvis midagi muuta. Ja selles mõttes on otsuse langetamise võimalus olemas. Teisalt võib paragrahvide all olla üsna erinevaid küsimusi, näiteks erandid, kas räägitakse lasterohketest peredest või puuetega inimestest. Üldise reeglina paragrahvide järgi grupeeringud ei ole õige tee. Aga teiselt poolt, kui komisjon mainis, et see oli erandlik olukord, siis seda kindlasti ka president arvestas. 

Veel oli juttu mootorsõidukimaksu sisu poole pealt ka. Hanna Vseviov selgitas, et kui mootorsõidukimaksu välja töötati ning käivitusid arutelud, kas ja milliseid sihtgruppe toetada, siis koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga jõuti just nimelt arusaamisele, et ei ole võimalik teha sihtgrupipõhiseid maksuerisusi, sest siis oleks lõpuks sihtgrupi hulgas kõik Eesti elanikud. 

Võib küll üht- või teistpidi vaadata, et igal pool on mingit laadi ebaõiglus. See on põhjus, miks otsustati, kui rääkida puuetega inimeste majanduslikust toimetulekust või neile ligipääsu tagamisest nende ühiskonnaelus osalemise toetamiseks, et seda oleks mõistlik teha hoopis otsetoetuste kaudu. Mootorsõidukimaksu eelnõu seletuskirjas toodi välja ja tehti vastav poliitiline kokkulepe, et täiendav raha suunatakse puuetega inimeste toetuste tõusu ja lisaks muudetakse erinevaid abivahendeid, mis on puuetega inimestele vajalikud ühiskonnaelus osalemiseks, rahaliselt kättesaadavamaks. 

Ja tõusetus veel küsimus, kas need toetused ja mootorsõidukimaks käivad ühte jalga. Ja seda selgitas Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets, et Rahandusministeerium esitas valitsusele eelnõu, mis oli ministeeriumi hinnangul põhiseadusega kooskõlas. Koos Sotsiaalministeeriumiga nähti lahenduste pakkumiseks palju vaeva ja lahendus oli just selline, nagu juba kõnelesin. Vabastus on äärmiselt kitsalt piiritletud ja käsikäes vabastusega planeeriti sotsiaaltoetuste tõusu. 

Kui presidendi kantselei on probleemid kirjeldanud ja saanud rohkem teavet, milline oli presidendi mõttekäik, saab tunnistada, et probleemiga on vaja täiendavalt tegeleda. Tänane komisjoni arutelu oli ka Rahandusministeeriumile abiks raamide seadmisel, mis defineeriks ka lahendused. Maksuseaduses koheldakse nii erinevate puuetega inimeste kategooriat kui ka tavainimesi ühtviisi, menetledes seotakse mitmesugused sotsiaaltoetused automaksu eelnõuga ning lahendatakse probleem, et puuetega inimesed ei jääks kehvemasse olukorda. 

Sotsiaalministeeriumis koostöös püütakse õiged lahendused leida, kaaludes, kuidas eelnõusid omavahel siduda ning menetlusega edasi liikuda. See on vastus sellele, et president oma sõnavõttudes on öelnud, et sotsiaaltoetused ja maksud peaksid käima ühte jalga. Kui üldiselt peetakse erinevate valdkondade eelnõude sidumist nii öelda kobareelnõudeks halvaks tavaks, siis praegusel juhul võiks see olla põhjendatud. Kui täna vastu võetud ja välja kuulutamata eelnõu eelnõu seletuskirjas oli antud poliitiline lubadus puuetega inimestele puuetega seotud toetuste tõusuks, siis nad oleksid pidanud olema koos seadusega. Ja sellele on raske vastu vaielda. 

Ma ise arvan, et tänu presidendi märkustele läheb see seadus paremaks ka sisuliselt, mitte üksnes me ei lahenda siin põhiseaduslikkuse riive kõrvaldamise probleemi. 

Ja lõpuks ka menetluslikud otsused, mis võeti vastu 8. juuli istungil. Määrati juhtivkõneleja juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Teiseks, mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Need kaks menetlusotsust võeti vastu konsensuslikult. Ja kolmas, tingimuslik: juhul, kui täiskogus menetlemise järel otsustatakse mitte toetada eelnõu muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, siis määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neli tööpäeva, ja kell 16.00. Selle poolt oli 6 ja vastu 2 rahanduskomisjoni liiget. 

Nii et palun, lugupeetud täiskogu, mitte toetada mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka mitmeid küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates automaks on igal juhul väga halb mõte ja mingid muutused seda ei päästa. Aga kas te oskate öelda, miks automaks, mis röövib tavainimesi, on hea asi, aga pankade erimaks, mida pakub Keskerakond, on halb?

Makse tuleb koguda selleks, et riiki pidada, ja autode kasutamisega on seotud küllalt suur hulk kulusid ja ka väliskulusid. Autode tootmine kasutab keskkonda. Selleks on vaja teid, peale selle on vaja õiguskorda, liikluseeskirja, liikluspolitseinikke, mille jaoks tuleb koguda makse. Ja enamus maailma arenenud riigid on mootorsõidukimaksu kehtestanud juba ammu. Mis puudutab pankade, ütleme, ootamatute kasumite maksustamist, siis Eestis on need maksustatud. Nimelt, pangad maksavad tulumaksu kvartaalselt, avansiliselt, erinevalt teistest äriühingutest, kes maksavad ettevõtte tulumaksu siis, kui nad võtavad välja dividende. Eestis on pankade kasumid maksustatud kvartaalselt.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

 Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus, mis, ma arvan, huvitab paljusid. Hiljuti on olnud üheks teemaks selle seaduse jõustumise aeg. Ehk teisisõnu, kas see seadus jõustub 1. jaanuaril või pigem mitte? Reeglina on vastuvõtmise ja jõustumise vahel pool aastat. Ja nüüd, kui me vaatame kalendrisse, siis me näeme, et pool aastat ei ole realistlik. Ma tean, et paljud ajakirjanikud on teie käest seda küsinud, aga te ei ole neile väga konkreetset vastust andnud. Äkki te valgustate meid siin, mis siis sellest saab? Millal seadus jõustub, juhul kui ühel hetkel president selle kuulutab välja?

Jah, ajakirjanikud on minu käest küsinud, kas jõustub 1. jaanuaril või mitte. Aga see on täiskogu otsus. Ma kindlasti nii julge ei ole, et ma julgen ette öelda veel enne menetluse algust, kuidas täiskogu otsustab. See rahanduskomisjonis tuleb arutelule siis, kui esitatakse muudatusettepanek muuta seaduse jõustumise tähtaega. Aga ma ütleksin siiski, et ka selles maksukorralduse seaduse paragrahvis on sõna "üldjuhul". Nagu üldjuhul ei seota kokku erinevate valdkondade eelnõusid, mis tähendab seda, et kui rahanduskomisjon või täiskogu otsustab, see on erijuht, et mootorsõidukimaksu on juba küllalt pikalt arutatud, ja ma arvan, et 99% maksumaksjate jaoks ju sisuliselt selle presidendi osutatud põhiseadusliku riive mahavõtmine ei muuda seda, ja kui me jõuame küllalt kiiresti menetletud uuesti eelnõu, siis ma arvan, et on põhjendatud erijuht, et hakkab kehtima 1. jaanuarist mootorsõidukimaksu seadus. Aga see on täiskogu otsustada, mina ei saa seda öelda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, ma usun, et te mäletate Keskerakonna tähelepanekuid, muudatusettepanekuid, minu muudatusettepanekuid, mis puudutasid just puuetega inimesi. Siinsamas kõnepuldis te rääkisite, et need polnud sisulised ega siirad muudatusettepanekud, ja lasite need kõik rahanduskomisjonis kahjuks kokku siduda. Nüüd te räägite, et loodate eelnõu paremaks teha. Aga huvitav, miks seda soovi ei olnud kordagi varem, kui meil see eelnõu väga pikalt siin menetluses oli. Ja nüüd koalitsioon plaanib kõik puuetega inimeste maksuerisused üldse eelnõust välja võtta ja tuua sisse nii-öelda toetused. Tegelikult, sellist lähenemist on juba varasemalt kritiseerinud ka õiguskantsler, kuna see tekitab halduskoormust ja ka segadust. Ja mul on ka selline küsimus: mida see siis tähendab? Kas puuetega inimesed enam lähiajal üldse mingisuguseid muid toetusi ei saa, kuna tehakse üks seesama toetus automaksu tarbeks, sest koalitsiooni loogika järgi kogu toetuse peavad nad kulutama automaksu peale? Me teame, et puudega inimesed on toetusi oodanud muudeks kuludeks juba aastakümneid.

See on väga sisuline ja põhimõtteline küsimus. Ühest küljest on, ütleme, vajab keerukaid arusaamisi juriidikast – rahanduskomisjoni liikmed valdavalt ei ole juriidilise haridusega – ja seetõttu ma lugesin üsna detailselt ette ka Hent Kalmo seisukoha, mida ta avaldas rahanduskomisjonis, ja seda ma kordama ei hakka. Ja praegu on tõesti nii, et see, mis muutmist vajab selles eelnõus, on see, et me ei tohi lähtuda mitte autost ja selle ümberehitamisest või kohandamisest, vaid peame lähtuma inimesest ja nende tervislikust seisukorrast. Aga inimeste võrdset kohtlemist lähtuvalt nende tervislikust seisukorrast saab korraldada ka toetuste kaudu. Ja põhimõtteliselt puuetega inimeste olukord ei halvene, sest selle võrra, mille võrra vähendatakse maksusoodustusi, tõstetakse sedasama sihtrühma adresseerivaid toetusi ja lisatakse – tean, ma ei ole neid veel näinud –, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium valmistavad ette muudatusettepanekuid, et see sihtgrupp saab taotleda sotsiaaltoetust oma mootorsõiduki ümberehitamiseks või kohandamiseks nii, et nad saaksid liigelda ja ühiskonnaelus osaleda. Ja miks algul üldse mindi üldise puudetoetuste tõstmise teed, oli see, et umbes pooltel puuetega inimestel üldse on autod, aga kõik inimesed vajavad siiski transporti. Ja selleks, et nad saaksid mootorsõidukimaksu tõttu tõenäoliselt veidi kasvavaid hindu endale lubada, siis otsustati, et tõstetakse puudega inimeste toetusi üldiselt ja nad saaksid ühiskonnaelus osaleda, ehk teisisõnu see mootorsõidukimaks nende toimetulekut ei muudaks.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Jätkuvalt kinnitan, et ma olen automaksu vastu, ja sellisel kujul on see üks väga-väga vale seadus, mida te püüate läbi suruda. Aga ma küsin sinu kui rahanduskomisjoni esimehe käest, et oled sa üldse kindel, et meil seda automaksu üldse vaja on rahalises mõttes. Sellepärast, et kui me vaatame eelmise aasta eelarvet, siis 2,2 miljardit jäi raha kulutamata, üle 100 miljoni oli üldse MKM‑i rea peal raha, millest keegi midagi sisuliselt ei teadnud. Meil on ikka täielik bardakk. Sinu enda erakonnas on endisi rahandusministreid, kes ütlevad, et riigieelarvest arusaamine on täiesti võimatu, ja ma olen täiesti nõus sellega, sellepärast et see meie tegevuspõhine riigieelarve ehk siis suur edulugu TERE on täiesti läbi kukkunud. Kas meil üldse seda vaja on? On sul ülevaade olemas, oled sa kindel, et meie eelarve üldse vajab seda raha? Minule tundub, et meil täna üleüldse puudub arusaamine riigieelarvest ja meie vahenditest.

Ma arvan, et ma kindlasti ei nõustu teiega. Ma arvan, et meil on riigi rahandusest ülevaade olemas, on riigi raamatupidamise aastaaruande ilma märkusteta Riigikontroll kehtestanud. Ja kui tegeleda eelarvega põhjalikult, siis tegelikult sellest on võimalik aru saada, aga, ütleme, pealiskaudsel vaatlemisel ta ennast kätte ei anna. Ma arvan mäletavat õigesti, et rahandusminister Martin Helme juurutas tegevuspõhise eelarve. Martin, oli ju nii? Osaliselt, jaa. Ma pean ikkagi tunnistama, et ma toetasin ka siis seda põhimõtet ja jään selle juurde. Nimelt on eelarvel mitmeid tasandeid ja enne, kui tegevuspõhist eelarvet ei olnud, oli meil kapitäied arengukavasid, millel ei olnud eelarvega mingisugustki seost, ja mida tehti küll aastate kaupa, aga rakendamist nad ei leidnud. See tegevuspõhine eelarvestamine ikkagi sunnib neid arengukavasid koondama ja neid ka eelarvega siduma. Ja nagu ka igal tegevusel on visioon, missioon, strateegia, administratiivne tase ja operatiivne tase, siis need puudused, mida eelarvesüsteemile ette heidetakse, näiteks Aivar Sõerdi poolt, et ei ole näha majandusüksuste kulusid ja tulusid täpsemalt kululiikide lõikes, siis see on see administratiivne, operatiivne osa, mis tuleb juurde teha, mitte see visiooni ja strateegiline osa lammutada. Eelarvesüsteemi tuleb parandada, mitte olemasolevat lammuta. See on minu seisukoht.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt ma ütleksin, et te olete rahanduskomisjoni esimees ja väga kummaline on kuulda, et teie arvate, et riigieelarve on korras. Te peaksite ikkagi teadma seda. Aga minu küsimus on selline. Menetluskord meil siin Riigikogus on selline, et see automaksuseadus saadeti ka eelneva menetluse jooksul põhiseaduskomisjoni seisukoha kujundamiseks. Minul on küsimus, et kui põhiseaduskomisjon oma seisukoha teile saatis, kas seal olid toodud välja need põhiseaduslikud riived. Kas need märgiti ära või avastati alles nüüd, et ups, me ei teadnudki? See tekitab tõsise küsimuse, kui kompetentne see põhiseaduskomisjon meil üldse on.

Kui ma ütlesin, et ma arvasin, et eelarve on korras, siis ma ütlen, et ma arvan mäletavat, et Martin Helme rahandusministrina tegevuspõhist eelarvet tutvustas ja juurutas. See arvamus oli selle kohta. Põhiseaduskomisjoni … Sellest on nüüd hulk aega ja ma ei mäleta põhiseaduskomisjoni kirja sisus olevat puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise käsitlemise probleemi, aga ma võin eksida, sellepärast et ma ei pruugi kõiki detaile mäletada.

Helle-Moonika Helme, plaun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea Annely, ma jätkan Kerdi küsimuse juurest. Teie saatsite selle eelnõu rahanduskomisjonist arvamuse andmiseks põhiseaduskomisjonile ja see põhimõtteliselt nagu hõlmab seda, et põhiseaduskomisjon peaks andma ka sellekohase arvamuse, kas ta on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kas põhiseaduskomisjoni esimees või ka teie siis tõesti ei märganud, et see seadus on põhiseadusega vastuolus? On täiesti selge, et põhiseaduskomisjonis toimunu sellega seoses on täielik lati alt läbi jooksmine. See, et komisjon ja kõik, kes selle automaksu poolt sellisel kujul on olnud, ei ole märganud, et see on põhiseadusega vastuolus – noh, tekib tõesti küsimus, et kui pädevad nad on. Ma saan aru, kui mõni teine komisjon, näiteks kultuurikomisjon või ükskõik mis teine komisjon ei ole pädev andma seda arvamust, kas mõni seadus on põhiseadusele vastav või on temaga vastuolus, aga põhiseaduskomisjon ja eriti selle esimees peaks ometi märkama selliseid asju, et me taas kord (Lauri Hussar: "Teie aeg!) ei oleks selles olukorras, kus president peab saatma mingi seaduse tagasi just nimelt selle klausliga, et ta ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Ma kordan uuesti seda, et ma ei mäleta põhiseaduskomisjoni vastuse detaile praegu peast täpselt, aga põhiseaduskomisjoni läks see eelnõu siis, kui ta Riigikokku tuli enne teist lugemist. Ja seal oli mootorsõidukimaksu vabastuse üks erisus – neid oli rohkem, oli diplomaatiline korpus, olid alarmsõidukid ja siis ka puuetega inimeste tarbeks ümber ehitatud sõidukid. Sõna "kohandatud" tuli hiljem juurde. See oli algses eelnõus, mis läks põhiseaduskomisjonile arvamuse saamiseks. Aga vahepeal eelnõu muutus päris tugevasti ka nende muudatusettepanekute mõjul, mis teiseks lugemiseks esitati. Ja seda seisukohta põhiseaduskomisjon ei kujundanud. 

Aga ma küll ei julgeks seda ette heita põhiseaduskomisjonile, et nad midagi väga tegemata jätsid, kuna president selle eelnõu välja kuulutamata jättis. Inimesi on erinevaid, neil on erinev kogemus, erinev haridus, erinev vilumus, ja nad märkavatki erinevaid asju. Ma arvan, et presidendi märkus oli õige, aga ma ei läheks põhiseaduskomisjoni süüdistamiseni sellega, et nemad esimesena või õigel ajal ei märganud. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et koalitsioonipartnereid peategi kaitsma ja selles suhtes tuleb see teil hästi välja. Kogu selline põhiseadusega mitte kooskõlas oleva seaduse õigustamine ei ole muidugi õige. Aga tulles selle seaduse juurde, kinnitan veel ka Rene Koka sõnad üle, et me oleme selle seaduse vastu, mis iganes kujul ta ka võiks edasi minna. Ja teie öeldud lause, et teistes Euroopa riikides on olemas automaks erineval kujul, aga Eesti on üks väheseid, et ei ole automaksu. Minu arust on ka see, et Eesti on ainuke riik, kus on e-valimised. Valikute tegemine ja eeskuju võtmine on selline täiesti suvaline, mida on vaja, seda teeme. Ja raha läheb igale poole vaja. Aga ma ikkagi küsin selle põhiseadusliku kooskõlas olemise kohta: kas ei olnud mõistlik peale neid muudatusettepanekuid küsida veel kord arvamust põhiseaduskomisjonilt, kas ta on põhiseadusega kooskõlas, et vältida olukorda, kus me praegu oleme?

Jah, võib-olla oleks olnud mõistlik küsida seda põhiseaduskomisjonist uuesti. Ma mõtlesin ka eelmise küsimuse kuulamise ja vastamise ajal. Praegusel juhul see ilmselt ei oleks andnud teistsugust tulemust, kuna algses eelnõus oli selline lahendus sees, et ümberehitatud füüsiliste isikute sõidukitele kehtib maksuvabastus ja üldiselt tõusevad puudetoetused. See oli algses eelnõus sees, nii et uuesti küsimine, ma arvan, ei oleks hoidnud ära konkreetset vetostamist presidendi poolt.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Presidendi ettepanek sellisel kujul mootorsõidukimaksu mitte vastu võtta on seotud ootusega õiglustunde taastamisele, puuetega inimeste sihtrühmale. Ja selle peale on kommenteerinud sotsiaalkaitseministeeriumi asekantsler ja öelnud, et neile, kellel on auto kohandatud, tahetakse nüüd pakkuda erisuste asemel hoopis täiendavaid hüvesid või tugimeetmeid. Ja alles selgub, millise ettepanekuga välja tullakse, aga maksuerisused ei olevat siinkohal otstarbekad, vaid paremad on sihitud toetused. Ja ametnikud on juhtinud tähelepanu, et erisuste puhul justkui puuetega inimesed neid kuritarvitaksid. See on muidugi küsimärgiga, selline teadaandmine. EPIKoja enda nõunik on meile öelnud, et päris nii ka ei saa, et ühe käega anname ja teisega võtame, ehk ta on olnud kriitiline. 

Ja minu küsimus on, kas ministeeriumis on arvestatud selle sihitud tugiteenuse väljatöötamise kuludega, kas sellele minevale ajale ja ametnike töötundidele minevaid kulusid on arvestatud, sest see toob ju kaasa muudatusi ja pärast tulevad võib-olla ka kontrollimise kulud ja võib-olla suureneb hoopis puuetega inimeste halduskoormus. Mis on teie hinnang, kas neid kulusid ka silmas peetakse individuaalsete erisuste või tugimeetmete väljatöötamisel?

Jaa, praegu on nii, et mitte ühest kohast ei võta ja teisest kohast ei anna, vaid puuetega inimesed saavad oma toetuse kätte mitte maksuerisusena, vaid sotsiaaltoetusena. Selline on minu teada praegu plaan. Needsamad inimesed saavad selle hüve mitte maksuerisusena, vaid toetusena. Selles mõttes see ei ole täpne, et neilt midagi ära võetakse, kuigi üksikuid inimesi tõenäoliselt see puudutab, nad peavad oma plaane ringi tegema. 

Aga et nendele küsimustele, mida te minult küsisite, vastuseid saada, selleks me oleme teinud rahanduskomisjoni poolt ettepaneku mitte toetada muutmata kujul vastuvõtmist, ja siis ta läheb teisele lugemisele, siis tulevad muudatusettepanekud koos selgitustega. Ja need on sellised Sotsiaalministeeriumi sisesed küsimused, arvatavasti me seletuskirjast saame need vastused. Täna ma ei ole neid muudatusettepanekuid veel näinud ja ma ei tea, kas need on valmis.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te rõhutasite, et automaksu on vaja selleks, et hoida keskkonda, maksta palka politseile ja investeerida teede hoidu. Samas maksustatakse ka neid mootorsõidukeid, mis ei osale liikluses, ei tekita keskkonnasaastet ega koorma maanteid ja ei nõua politsei tähelepanu. Siin tekib vastuolu teie sõnade ja reaalsuse vahel. Miks ei võiks maksuerisusi teha ka neile sõidukitele, mis liikluses ei osale? Kas sellest oli komisjonis juttu?

Komisjonis … Ma arvan, et te peate silmas võistlussõidukeid, mis autohaagises viiakse võistlusplatsile, aga nad tegelikult ikkagi keskkonda koormavad. Aa, muuseumeid peate silmas. Jah, et kui auto on eksponaat ja ta ei ole autoregistris, vaid ta on muuseumieksponaat, siis minu teada sellele eksponaadile ei laiene see. Aga mul jäi muidugi kripeldama, et musta numbrimärgiga autod ei saanud maksuvabastust või maksusoodustust. Musta numbrimärgiga autodele võinuks see maksusoodustus olla minu arvates, kuna, ütleme, selle musta numbrimärgi saamine on väga rangelt reguleeritud ja need investeeringud selle saamiseks on päris suured ja ta on teatud mõttes nagu üldkultuuriline museaalne tegevus. Aga see on poliitiline otsus, need maksuerisused, ja praegu poliitiline otsus, enamuse tahe on selline.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on kirjas, et kõikumatus usus ja tahtes tuleb kindlustada, et Eesti riigis säiliks ka kultuur läbi aegade. Tulles selle juurde, mida te ütlesite siin eelnevatele küsimustele vastamisel, et teil ei ole erilisi tugevaid juriste seal, siis ma toon teile lihtsa näite praegu. LaitseRallyPark on autode kollektsioon, rohkem kui 50 autot, mis on pärit 19. sajandist. Järva-Jaani automuuseum, üle pooletuhande eksponaadi. Nemad peavad oma muuseumi kinni panema. Kuidas te selle automaksu eelnõuga seostate põhiseaduse preambulas toodut?

Kultuuriministeerium on lubanud muuseumide tarbeks töötada välja eraldi meetme.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esinaine! Teie olete meil ju Kihnu näiu ja mind huvitab, et kui nüüd see mootorsõidukimaks hakkab kehtima ja see kehtib kõikidele mootoritele, kas siis Kihnu vahel hakkab olema nii, et puhu tuul ja tõuka paati? Või on see tuntud Mart Saare laul, et ma sõuan ja sõuan mere peal, üht saart mina otsin seal? Kuidas sellega ikkagi hakkab olema? Te peaksite Kihnu rahvas teadma, et seal ei ole praegu erinevalt Nõukogude ajast enam kalurid need, kes kuldseid kalu rahvamajanduse hüvanguks merest välja püüavad. Inimesed elavad ikkagi päris-päris rasket ja keerulist elu. Kuidas te oma kaassaarlastele silma vaatate kõige selle jutu peale, mida te meile siin ajate? See ei ole ju tegelikult absoluutselt tõsiselt võetav jutt, mida te vastate meie küsimustele. 

Mis puudutab seda "puhu tuul ja tõuka paati", siis paate mootorsõidukimaksu eelnõu ei puuduta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Eks selle seadusega on ju läinud kõik viltu, mis sai viltu minna, ja siin me jällegi oleme, arutame seda küsimust tänu presidendile. Opositsioon on omalt poolt ju tegelikult aasta, isegi enam, juhtinud tähelepanu kõikidele probleemidele, millele juhtis tähelepanu ka president, ja te ikkagi seda kuulda ei võtnud. Kas te ka arutasite, ma ei tea, võib-olla oma erakonnas, koalitsioonipartneritega või ka komisjonis, et võib-olla tõesti ei ole mõtet, kui see asi on niimoodi viltu läinud, kogu see menetlus ja asjaajamine, võib-olla ei ole mõtet üldsegi automaksu kehtestada? Aga selge on see, nii nagu ka koalitsioon on välja öelnud, et kuskilt tuleb ju eelarvet täita tänu vigadele, mis te olete teinud. Võib-olla tõesti on mõistlik automaks ära jätta ja hoopis muude vahenditega tegeleda, et eelarve saada tasakaalu.

Kui nüüd soovisite võrrelda opositsiooni ettepanekuid presidendi osutusega põhiseadusliku riive kohta, siis siin joonistub tegelikult välja, et opositsioon tegi 831 muudatusettepanekut, ma ei tea, 1 euro ja 0,01% kaupa. Neid ei ole võimalik niimoodi arutada. Aga president ütles täpselt pooleteistkümnel leheküljel, milles ta näeb põhiseaduslikku riivet, mis tuleb seadusest välja võtta või lahendada, ja seda on võimalik arutada, arvesse võtta ja ellu viia. Kui te vaatate oma ettepanekuid ja presidendi otsuse selgitusi, siis te saate aru, kuidas eelnõu tegelikult parandada saab.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mina tegin küll ettepaneku, mis oleks lasterikkaid peresid aidanud ja nendele olukorra kergemaks teinud, eriti suuremate autode ostmisel, et tõesti suurperedele anda hingamisruumi. Aga paraku see ei leidnud kohe mingit ärakuulamist. Küll aga ma tahan küsida selle kohta, mida ütles Mart Võrklaev 2023: "Meie seda maksu disainides oleme lähtunud põhimõttest, et liiga tugevalt keskkonna poole maks viiks meie inimesed hobuse selga. Ehk meil on vaja leida tasakaalupunkt selle vahel, et liikuda keskkonnaeesmärkide poole, aga samal ajal ei ole võimalik meil ühiskonnas öelda kõigile inimestele, et ostke omale homme uus auto, sundida neid autost loobuma." Kuidas teil see tunne on, kas tasakaalupunkt on sinna hobuse selga mineku poole või keskkonna poole? Kuhu see joon sai lõpuks tõmmatud?

Ma olen kindel, et see maks toetub mitmele jalale. Sealhulgas keskkonna aspekt on arvesse võetud: näiteks süsinikuheide on üks komponent selle maksu arvestamises ja teine komponent on mass, sest raskemad autod kulutavad teid rohkem. Ja see sotsiaal-majanduslik mõõde on arvesse võetud, et mitte kõik ei jõua minna poodi ja osta omale kerget moodsat hübriid- või elektriautot. Ja selle jaoks, see ühest küljest koormab vähem keskkonda, et inimesed kasutavad oma autot lõpuni, algul oli, et füüsilistele isikutele alates mingisugusest auto vanusest arvestatakse aastamaksuks ainult baasosa. Ja muudatusettepanekutena teisel lugemisel kõikidele autodele, ka juriidiliste isikute autodele, teatud vanusest arvestatakse ainult baasosa, mis tähendab seda, et need vanemad ja rohkem saastavad autod saavad olla kasutuses nii kaua, kui nad veerevad, mis on ka keskkonnale hea. Aitäh küsimuse eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Kui automaksueelnõu Riigikokku jõudis, siis Keskerakond oli ainus, kes hoiatas kohe, et eelnõu on vastuolus nii Euroopa Liidu õiguse kui ka põhiseadusega. Keskerakonna fraktsioon tellis vastava õigusliku analüüsi, kus kõik need vastuolud olid välja toodud.

Usun, et paljud, kes istungit jälgisid, mäletavad, kui mitu korda me juhtisime peaministri tähelepanu sellele, juhtisime erinevate ministrite tähelepanu kõikidele vastuoludele. Esitasime sisulisi muudatusettepanekuid, kuid koalitsioon ei teinud mitte kordagi sellest välja. Seetõttu Keskerakond pöördus juba märtsis presidendi poole, kus kõik need vastuolud nii Euroopa Liidu õigusega kui ka põhiseadusega olid välja toodud palvega jätta automaks välja kuulutamata. Ja mul on hea meel, et president süvenes, pööras tähelepanu ja pööras tähelepanu pöördumises just sellele kohale, kus me mainisime, et puuetega inimeste osas on ebavõrdne kohtlemine. Ja me oleme jätkuvalt seisukohal, et automaksueelnõuga ei tohi edasi minna. 

Aga räägime üldse sellest, kuidas koalitsioon on terve selle aja käitunud, kuidas see eelnõu on tegelikult ainult läinud hullemaks. Ministeerium esiteks valmistas aasta otsa ette praakeelnõu, koalitsioonisaadikud olid sellest teadlikud, tõid ikkagi selle Riigikokku. Kui Euroopa Komisjonilt tuli vastus, mis tõestas ka seda, mida meie mainisime, et registreerimistasu oli välismaa autodele diskrimineeriv, siis selle asemel, et registreerimistasust üldse loobuda, otsustas koalitsioon, et aga paneme registreerimistasu kõikidele autodele. Nüüd, täna, kui on tulnud presidendilt kinnitus, et on see seadus põhiseadusega vastuolus, siis selle asemel, et teha maksuerisus, maksuvabastus kõikidele puuetega inimestele, nagu meie tegime ettepaneku, räägib koalitsioon, et aga me võtame üldse selle maksuvabastuse ära, et mitte keegi ei saa. Tänaseks on tulnud ka ühispöördumine mitmetelt ühendustelt, kes esindavad puudega inimesi, ja nemad kirjutasid järgmist, tsiteerin: oleme mures, kuidas valitsus otsustab tõlgendada võrdse kohtlemise põhimõtte käsitlemist puudega inimeste kahjuks. Tõesti. Kuidas on see võimalik?

Ehk siis mis on see loogika praegu? Valitsus arvab, et maksuvabastuse asemel tehakse lisatoetusi. Esiteks, puudega inimesed on vajanud täiendavaid toetusi juba ammu, eile, sõltumata automaksust. Teiseks, sellist lähenemist on juba kritiseerinud õiguskantsler. See kõik tekitab halduskoormust juurde, riik ühe käega annab, teise käega võtab veel rohkem. Kolmandaks pole kindlust, et need toetused reaalselt katavad automaksust tulenevaid kulusid. Neljandaks, kas sellises olukorras võib olla vastuolu põhiseadusega? Ka seda oleme juba varasemalt välja toonud, sest olukorras, kus meie kõige nõrgemad, riivatavamad rühmad pannakse palju raskemasse seisu ja seejuures leevendust, toetusmeetmeid ei suudeta tõhusalt rakendada ehk siis tõesti need toetused näiteks ei kata neid kulusid või muid toetusi näiteks puudega inimestel polegi oodata, siis siin on tegemist väga olulise põhiseadusliku riivega. Ja tuletan meelde, et Eesti on liitunud puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja on võtnud enda peale kohustuse vähendada vaesuse negatiivset mõju puudega inimestele. Ja kõik tänased maksutõusud, hinnatõusud on seda vaesusriski suurendatud.

Ei tasu unustada ka seda, et põhiseaduse § 28 kaitse all on ka lasterikkad pered. Ja põhjus, miks see nii on: just nendel rühmadel on kõige suurem risk langeda vaesusse. Mina pole täna kuulnud, et kordagi oleks räägitud toetustest lasterikastele peredele. Ainus, mida ma olen kuulnud, on see, kui Kaja Kallas ütles, et need toetused on juba niigi liiga suured, las maksavad automaksu nende toetuste pealt. Ma imestan, et neid pole veelgi vähendatud. 

Sooviks rääkida ka maapiirkondades elavatest inimestest. Kuidas nemad hakkama saavad? Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Maakoolid pannakse kinni, tasuta ühistransport on kaotatud. Nüüd koalitsioon varsti tuleb välja eelnõuga, kus mitmekordselt tõstetakse ka ühistranspordi pileti hinna piirmäära, viiekordselt tõstetakse. Maamaksuseadus võeti vastu, järgmisel aastal on võimalik maamaksu tõsta 50% ulatuses ja ülejärgmisel aastal 100% ulatuses. Ma ei kujuta ette, kuidas maapiirkondades inimesed hakkama saavad. Tundub, et maal elamine on ainult rikastele mõeldud. Ja valitsus, koalitsioon pole mitte midagi arutanud selle kohta, kuidas aidata maapiirkondades elavaid inimesi seoses automaksuga. 

Eelmine kord Keskerakonna fraktsioon esitas mitmeid väga olulisi ja sisulisi muudatusettepanekuid, mis lihtsalt seoti kokku. Mina isiklikult esitasin koostöös huvirühmadega olulise muudatusettepaneku. Keegi isegi ei üritanud teha nägu, et soovib neid arutada. Tegelikult ka see, kuidas see kokkusidumine toimus, muutis eelnõu, vähe sellest, et eelnõu oli sisuliselt põhiseadusega vastuolus, aga see muutus ka formaalselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Me esitasime ka vastava kaebuse Riigikohtusse ja väga oluline tähelepanek: Riigikohus vastuses meie kaebusele tõi kaks väga olulist punkti välja. Esiteks seda, pange tähele: kui automaks peaks seaduseks saama, kui see peaks jõustuma, siis kõigil isikutel, nii era- kui juriidilistel isikutel, on võimalik automaksu vaidlustada halduskohtus. Arvestades seda, et maksuvabastus soovitakse välja võtta, suure tõenäosusega surutakse jälle kõik opositsiooni ettepanekud kokku, neid ei arutata, ja üritatakse veel kiires korras see panna jõustuma ehk vähem kui kuue kuuga, siis kõik need punktid, kõiki neid saab vaidlustada halduskohtus, nii eraisikud kui juriidilised isikud. Tänaseks on Riigikohus seda kinnitanud.

Seega ma kutsun üles inimesi jätkama võitlust. Ka Keskerakond jätkab võitlust, sisulist võitlust. Me esitame omapoolsed sisulised muudatusettepanekud, toome ka edaspidi välja kõik vastuolud, seisame kõigi ühiskonnarühmade eest. Ja me jätkame võitlust ka juhul, kui automaksuseadus peaks olema vastu võetud. Me ei anna alla. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Automaks on väga halb mõte ja mingid muutused seda ei päästa. Esiteks takistab igasugune maksutõus majanduskasvu. Teiseks tabab see maks eelkõige meie kõige vaesemaid kaaskodanikke. Ja lõpuks, see maks võtab Eesti inimestelt, eriti maaelanikelt võimaluse vabalt liikuda. Ma hääletan selle maksu vastu. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! (Martin Helme palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ma kordan üle: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kategooriliselt automaksu vastu ja me kindlasti tühistame selle maksu esimesel võimalusel. 

Nüüd, meil on väidetavalt eelarvekriis. Valitsus räägib seda meile juba kolm aastat ja vastavalt sellele, kuidas parasjagu on propagandas vajalik, on selles eelarvekriisis süüdi kas ammune kunagine rahandusminister Martin Helme või ammune kunagine peaminister Jüri Ratas. Aga kui parasjagu on vajalik kiita, kui tubli minister oli Annely Akkermann, siis tegelikult Annely Akkermanni ajal, kes tuli pärast neid eelnevalt nimetatud inimesi, oli kõik hästi ja ta võis selle peale lausa mürki võtta, et eelarvega on kõik korras. 

No kurb tõde on see, et loomulikult on meil Eestis eelarvekriis. Meil on väga tõsine eelarvekriis, ainult et see on täiesti tehislikult tekitatud, ise endale kaela tõmmatud. Ja selle kriisi süvenemine jätkub, selle kriisi süvendamine jätkub. 

Kaja Kallase jätkuvalitsus Michali juhtimisel plaanib meile ju veel järgmist massilist maksukoormuse tõusu, mida millegipärast nimetatakse laiapindseks riigikaitsemaksuks. Muidugi, riigikaitsel on sellega väga vähe pistmist. Igaüks, kes veidikenegi on võimeline arvudest aru saama, saab aru, et kui meil on riigieelarve miinus, riigieelarve puudujääk aastas kusagil miljardi ja pooleteise miljardi vahel ja riigikaitselisi kulutusi on suurendatud suurusjärgus 200 miljoniga, siis tulla meile rääkima sellest, et meil on just nimelt riigikaitseks vajalik tõsta makse miljardite ulatuses, on lihtsalt inimeste jõhker lollitamine. See ei ole mingi riigikaitsemaks, see ei ole mingi laiapindne, riigikaitsemaks on lihtsalt tohutu suur raha röövimine. 

Ja nii nagu see suur, massiline maksutõus, nii ka automaks halvendab inimeste toimetulekut, ettevõtete hakkamasaamist, konkurentsivõimet, majanduse üleüldist toimimist järsult ju veelgi. Nii et asi saab edasi minna veel ainult halvemaks ja sellepärast loomulikult kutsun üles kõiki täna seda automaksu tagasi lükkama või selle vastu hääletama. Jah, ma saan aru, et kui me sellele automaksule hääletame vastu, siis ta läheb komisjoni teisele lugemisele, aga gerilja põgeneb, et võidelda homne päev jälle. Kui ta lähebki sinna komisjoni, siis vähemalt ei lähe ta presidendile väljakuulutamisele. 

Tegelikult on eelarvekriisile lihtne lahendus olemas, see on poliitiliste valikute küsimus. Kui me räägime siin eelarve puudujäägist suurusjärgus poolteist miljardit või natukene vähem, siis kust see kokku tuleb? Alustame kõige lihtsamast asjast, see on Reformierakonna maksuküüru jutt, pool miljardit umbes. 

Jätkame järgmise ja kõige tõsisema asjaga, mis on tegelikult väga tõsine asi. See on rohepööre. Rohepööre läheb meile igal aastal maksma sadu miljoneid eurosid ja see ei ole euroraha. See ei ole ka kõik riigieelarve kaudu liikuv raha, aga see on raha, mis võetakse ära inimeste ja ettevõtete taskust. See on ka raha, mida jaotatakse riigieelarve kaudu subsiidiumide näol igasugustele rohešarlatanidele, kes meile siin tuult ja päikest müüvad. Ja see on raha, mis kulub tohututeks, metsikuteks investeeringuteks küll võrguvõimsuse arendamisse või ka siis mingisuguste meretuuleparkide ehitamisse. Miljardid! 

Ja mitte me ei räägi siin mingisugusest müstilisest perspektiivist, me räägime sellest, et on võetud eesmärk järgmise viie-kuue aastaga kogu Eesti elektrisüsteem üle viia n-ö rohelisele ehk taastuvale elektrile. See on suurusjärgus 15 miljardit. Me räägime mitmest miljardist aastas, mis on tegelik kulu. Lõpetame selle hullumeelsuse ära, ja meil jääb riigieelarves kohe raha üle sadu miljoneid eurosid aastas! Lõpetame ära kõige jõhkrama petuskeemi nimega Rail Baltic, ja meil jääb sadu miljoneid eurosid aastas raha lihtsalt üle! Lõpetame ära või vähendame olulisel määral Ukrainasse suunatavat raha! Me räägime riigieelarvest 100 miljonist, me räägime omaenda riigi siseriiklikult paarisajast miljonist: sotsiaaltoetused ja haigekassale kuluv raha. Me räägime mõnesajast miljonist, mis kulub ära igal aastal erinevatesse n-ö humanitaarprojektidesse. Jälle me räägime vähemalt 300-st või 400-st, aga mõni aasta siin varasematel aastatel 500 miljonist eurost aastas, mis on kulunud Ukraina toetamiseks. Vähendame poole võrra, ja meil on juba mitusada miljonit eurot, jääb raha jälle nii-öelda üle! 

Meil ei ole tegelikult mingit põhjust tõsta kõiki makse kogu aeg selle jutuga, et meil on eelarvekriis. Meil on kulutamise kriis! Meil ei ole tulupoole kriis, meil on kulupoole kriis ja me kõik saame aru, et kui see Eestit hävitav valitsuskoalitsioon jätkub, siis pole mingit vahet, kas seda juhib Kaja Kallas või Kristen Michal. Hävingu kursil jätkatakse. Hääletame selle eelnõu vastu vähemalt!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eestimaa rahvas! Ma tahan tuua välja selle eelnõu menetlemise juures kolm minu meelest väga olulist faktorit. Kõigepealt selle maksu vajalikkus. Kui Keit Pentus-Rosimannus lahkus nii Riigikogust kui ka Eestist minnes Euroopa Komisjoni, siis teatas ta siit saalist uhkusega: "Ma jätan maha korras riigieelarve." Nüüd, kolm pluss millegagi aastat hiljem selgub äkki, et riigieelarvega kõik on nahkas, meil ei ole raha, meil on kõiki asju puudu. Tegelikult on see näide väga ilmekas sellest olukorrast, et praegune valitsus kas ei ole võimeline haldama riigi rahakotti, puuduvad oskused, sest ega muidu äkki kuskilt jälle ei leita mingit raha, nagu Rene Kokk vihjas, et mingid miljardid on kuskilt üle jäänud jälle äkki, või antakse seda raha valimatult välja ja kontrollimata, kuhu see tegelikult läheb, ehk siis teostub Mart Võrklaeva lause ellurakendamine: raha läheb igale poole. Raha läheb tõesti igale poole, aga mitte nendele, kes seda vajavad, Eesti inimestele. Minu jaoks on mõistetamatu, miks me peame üldse üleval hoidma Eesti riiki, kui me Eesti riigi inimestest ei hooli. Ja mis puutub selle raha igale poole jagamisse. Ma ei tea, kas teie olete näinud, aga sotsiaalmeedias ringleb selline dokument, kus Ukraina presidendi abikaasa ostab viie miljoni dollari eest sportauto Bugatti, ostukviitung. See on sihukene näide lihtsalt, mille kohta võib öelda, et kas need rahad lähevad ikka õigesse kohta. Mis tähendab kokkuvõttes seda, et tegelikult, kui riiki juhiks valitsus, kes hooliks Eesti rahvast, siis seda maksu ei oleks vaja.

Ma palun lisaaega ka kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Teiseks. Selle maksu rakendamine, mida praegu läbi viiakse, meenutab aastaid 50, kui toimus sundkollektiviseerimine. Kuna jõukad talumehed ei tahtnud kolhoosi minna, siis kehtestati neile ülikõrged maksud. Paljud üritasid, kuid olid lõpuks sunnitud loobuma. Reformierakonna valitsus teeb praegu täpselt sama stalinlikku taktikat, tõstab makse selleks, et inimesed loobuksid oma autodest. Mitte mingisugust vahet ei ole. Hea ajalookurss on läbi tehtud, saab rakendada. Teiseks, ma küsisin rahanduskomisjoni ettekandjalt Annely Akkermannilt, et kuigi põhiseaduse preambula ütleb, et Eesti riik peab säilitama oma kultuuri läbi aegade, ja viitasin LaitseRallyPargi autokollektsioonile, kus on üle 50 masina alates 19. sajandist, ja Järva-Jaani automuuseumile, kus on üle poole tuhande eksponaadi, siis see seadus nende likvideerimisega hävitab Eesti kultuuripärandit ning on põhiseadusega vastuolus. Annely Akkermanni abitu väide, et kultuurikomisjon kavandab midagi – ma ei tea, mis ta teeb, informatsioon puudub, aga selle seaduse raames seda kavandit ei ole. Ja põhiseaduse mõttes hävitatakse praegu Eesti kultuuripärandit, mis preambula mõttes on vastuvõetamatu.

Ja kolmandaks, mida ma tahan öelda: kurjus, kurjus tõstab maailmas pead. Alles hiljuti mais tulistati Slovakkia peaministrit. Päev tagasi tulistati Donald Trumpi, mis näitab, et kurjus ei varjagi oma nägu enam. Ja see kurjus istub siin saalis nende inimeste näol, kes kavatsevad siin seda nuppu vajutada ja toetada automaksu. Aga te arvate, et te olete anonüümse müüri taga, see ei ole ähvardus, on lihtsalt hoiatus. Ma olen liikunud palju inimeste seas ringi, kes ütlevad, et nad ei kannata seda valitsust enam grammivõrdki välja. Ja kui tuleb ühel hetkel mingil segasel mõte pähe teha nii, nagu tehti Trumpiga, sest ta on ummikusse aetud. Mõelge selle peale, kulla koalitsiooniliikmed! See ei ole ähvardus. Need tehiolud. Mina julgen inimeste hulgas ringi käia. See on reaalsus, me liigume selles suunas. Kui te tõesti tahate Eesti riigi eest seista, siis visake see automaksu eelnõu prügikasti. Meil on olemas selle jaoks raha – kui te tahate seda raha leida. Olulisem on praegu see, et see eelnõu on ikkagi veel põhiseadusega vastuolus, sest ta hävitab Eesti kultuuri. Tänan!

Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Suur au on kõnelda esimest korda Riigikogu kõnetoolis uue erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid esimehena. Eesti oli kunagi majanduse ja ettevõtluskeskkonna korraldamises teistele, eriti postsovetlikele riikidele eeskujuks. Meil oli õhuke valitsusaparaat, madalad maksud, väikesed laenud ja riiklik regulatsioon soodustas ettevõtlust. Meie majandus, konkurentsivõime ja inimeste heaolu kasvas. Eesti oli edukas riik. 

Täna on vastupidi. Ma ei tea, kes otsustas, et me peame kõigest sellest loobuma ja rakendama Ukraina sõja ettekäändel Eesti ettevõtlust ja inimeste heaolu halvendavat majanduspoliitikat. Just nimelt ettekäändel, sest teiste riikide majandust sõda ei pärsi. Meie olukord läheb aga üha hullemaks. 

Kes vastutab? Valitsus? Ei, sama seltskond peab uusi koalitsioonikõnelusi. President peaks tõsiselt mõtlema erakorraliste valimiste peale, sest Euroopa majandus ja börsid tõusevad ka meie naaberriikides. Eestis aga langeb. Meil on Euroopa suurim hinnatõus. Teised riigid langetavad makse, Eesti tõstab. Teised toetavad oma ettevõtlust ja nende riikide ettevõtlus on konkurentsivõimeline, Eesti oma enam mitte. Investorid lahkuvad ja töötus kasvab. 

Kõik see on tingitud valitsuse ebakompetentsest energia- ja majanduspoliitikast, samuti riigi- ja valitsusaparaadi üha suuremast vohamisest, kasvavatest kuludest, mida lapitakse enneolematute ja põhjendamatute maksude tõstmise ja laenudega, selle asemel et tegeleda kokkuhoiu, ametkondade vähendamise, dubleerivate ja mittevajalike tegevuste, toetuste ja programmide lõpetamise, regulatsioonide vähendamise ja sisuliste kärbetega. 

Kokkuhoiukohti on palju. Kõik ebavajalikud kulutused, mis ei toeta majanduse taastumist ega julgeolekut, tuleb ära jätta. Ära tuleb jätta suurepalgalisi soosiv niinimetatud maksuküüru kaotamine. See hoiab aastas kokku 500 miljonit. Maksustada tuleb pankade erakorralised ja enneolematud kasumid circa 300 miljonit aastas, lõpetada juba neli korda kallinenud ja kahjumlikku Rail Balticusse raha matmine – mitme aastaga kokku enam kui miljard –, samuti rohepöörasusele kulutatavad sajad miljonid aastas. 

Kuid neid asju ei puututa, tõstetakse hoopis makse. Valitsus rakendab vasakpoolset ideoloogiat ja tegeleb üha kõrgema maksustamise ja olemasoleva rikkuse – kui seda rikkuseks üldse saab nimetada – ümberjagamisega. Põhitõde, et ühiskonna rikkust ja heaolu luuakse vaid ettevõtluse läbi, ei maksa enam. 

Vastupidiselt lubadustele vähendati perede toetusi, tõsteti käibemaksu, tulumaksu, maamaksu, pakendimaksu, aktsiise, riigilõive, trahve ja nii edasi. Uuel aastal tabavad maksutõusud inimesi täie jõuga ja on selge, et see käib enamusele üle jõu. Taoline poliitika viib meid üha sügavamale kuristikku, kuid see ei ole ikka veel kõik. Maksuralli jätkub. 

Täna arutame automaksu, mis viib täiendavalt inimeste taskutest igal aastal sadu miljoneid eurosid. Selle jõustamiseks ei ole mitte ühtegi mõistlikku argumenti, ka mitte sisulist analüüsi, nagu teistegi maksutõstmiste puhul. Valitsus ei suuda selgitada, miks automaks just selliseks kujunes, kas tegemist on varamaksu, keskkonnamaksu või lihtsalt riigikassa täitmisega ning millist kasu automaksust üldse võiks tõusta. Ei suudeta selgitada, miks tehakse maks kordades suurem kui näiteks Saksamaal, kus isegi registreerimistasu, mis meile peale pannakse, puudub. Kas Eesti inimesed on tõesti rikkamad ja elatustase kõrgem kui Saksamaal? 

Ma pole kindel, kas mul on vähimatki mõtet tuua välja kõiki neid tõsiseid ja veenvaid argumente automaksu äärmiselt negatiivsetest mõjudest meie lastega peredele, maapiirkondades elavatele inimestele ja nii edasi. Nendest on korduvalt ja palju räägitud ning need on kostnud kaaskõnelejate poolt ka täna. Kõik argumendid on kõlanud kurtidele kõrvadele ja ka kõik Riigikogu liikmete tehtud head ja asjalikud muudatusettepanekud on seadusi ja häid tavasid rikkudes tagasi lükatud. Ilmselt jätkub see ka nüüd. 

Ainus järeldus on, et koalitsioonierakondi Eesti inimeste toimetulek ei huvita. Huvitab ainult riigikassa täitmine. Kuid võiks meeles pidada, et senised maksutõstmised pole eesmärki täitnud. Põhjus on lihtne. Maksutõus vähendab tarbimist, see omakorda tootmist. Ja laekumised pole kaugeltki sellised, kui maksutõusudest loodetakse. Ja see omakorda lööb juba niigi liivale kirjutatud riigieelarve uppi ning jälle hakatakse rääkima maksude tõstmise vajadusest või uute kehtestamisest. 

Kriisi ajal tuleb alandada makse ja toetada ettevõtlust. Vaid see elavdab majandust, see parandab ettevõtete konkurentsivõimet, tõstab inimeste tööhõivet ja toob meid langusest välja. On arusaamatu, miks valitsus sedavõrd lihtsaid aabitsatõdesid ignoreerib. 

Ühiskonnauuringute Instituut viis eelmisel aastal, kui teema tõstatus, läbi küsitluse automaksu kohta. Selgus, et kõik sotsiaalsed grupid peale ühe olid automaksu vastu. Vastu olid ja on vanad ja noored, naised ja mehed, eestlased ja venelased, autoomanikud ja jalamehed, isegi enamik sotse ja Eesti 200-lasi. Ainus eristuv grupp, mille enamus pooldas automaksu kehtestamist, olid reformierakondlased ja nende valijad. Täna toetavad automaksu ka Reformierakonna partnerid: Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Muidu me seda siin ei arutaks. 

Mul on ettepanek, võite seda vaadata läbi huumoriprisma või ka mitte – pigem mitte. Oleme koalitsioonilt kuulnud loosungeid sihitud toetustest, riigi rahanduse kordategemisest, pikast plaanist, personaalsest riigist ja nii edasi. Väga hea! Kehtestame automaksu ainult automaksu toetavate ja seda vajalikuks pidavate valitsuserakondade liikmetele ja valijatele! Sellest saaks tõsiselt ja tõeliselt sihitud ja vajaduspõhine maksumeede, mis on kehtestatud õiglusprintsiipi ja personaalriigi põhimõtteid silmas pidades. Maksavad need, kes maksu toetavad. See oleks innovaatiline. Ja uskuge mind, rahvas hindaks seda kõrgelt. 

Head kolleegid, põhjendamatu ja meie inimeste toimetulekut halvendav automaks tuleb ära jätta. Kutsun teid kõiki sellele vastu olema. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond on väga selgelt mootorsõidukimaksu vastu. Kui rahvas korjas kokku ligi 100 000 allkirja mootorsõiduki vastu, siis tänane koalitsioon ei pidanud seda millekski. Kui arutelu aasta tagasi siinsamas saalis automaksust alates ja kõikide muude maksudega lõpetades, siis me lootsime kõik, et see õudusunenägu lõppeb eelmise aasta kevadega. Aga see ei lõppenud, jõulude aeg tuli uue hooga juurde. Ja see aasta on maksude tõusud ja uute maksude tekkimine nagu seeni peale vihma tänasel hetkel. Isamaa korjas presidendi pöördumisele 20 000 häält ja allkirja ja andis need üle presidendile ja mul on hea meel, et president seda seaduseelnõu välja ei kuulutanud.

Kuid täna arutame seda, mis toimus rahanduskomisjonis ja kuhu jõuab see seaduseelnõu nüüd. Kui enne me lootsime, et vähemalt erivajadustega inimestele jääb see maks tulemata, siis täna on selge, et tänane koalitsioon ja uus moodustatav valitsus seisab selle eest, et mootorsõidukimaksu peavad maksma kõik Eestis elavad inimesed. Me oleme siin näinud, kuidas tänane koalitsioon on tõstnud käibemaksu, võtnud ära lastelt toetuse, tõstab järgmisest aastast tulumaksu, võtab järgmisel aastal pensionäridelt ära 17 miljonit eurot seoses sellega, et keskmine tulumaks pensionide pealt järgmine aasta enam ei ole. Me näeme pakendimaksu, me näeme keskkonnakulusid, me näeme riigilõivude kümnetekordset tõusu, me näeme trahvide tõusu. Ja kõik ainult ühel eesmärgil: et kõrgepalgalised saaksid tulumaksuvabastuse. Ehk Reformierakond soovib selgelt maksuküüru teha ja seda maksuküüru teha just nii, et vaesemad jääksid vaesemaks, keskklass muutuks vaesemaks ja siis võib-olla tõesti viimasest 25%-st maksumaksjatest 5% elavad hästi, saavad iga kuu veel 100 eurot rohkem raha kätte. Kas me seda vajame? Kindlasti mitte. Ma usun, et kõik Riigikogu liikmed siin saalis, kui käe südamele panevad, ütlevad, et ei ole vaja seda tulumaksuvabastust. Seda 100 eurot ei ole vaja ei Riigikogu liikmel, ei riigiametnikul, ei ettevõtjal, kes saab korralikult sissetulekuid. Aga kindlasti on see väga oluline väljaminek peredele, lastele, pensionäridele ja alla keskmist ja keskmist palka saavatele inimestele.

Mitte keegi ei saa aru, mille jaoks seda mootorsõidukimaksu tehakse. Tuldi ju siia selle jutuga, et roheline peab olema kõik, aga me näeme väga selgelt, et mootorsõidukimaks on vastupidi üles ehitatud, et mida vanem auto, mida rohkem tossav auto, seda vähem pead ju automaksu maksma ja kui auto on juba 20 aastat vana, siis sa maksad selle eest 50 eurot aastas ja ongi kõik. Aga kus jääb turvalisus, kus jäävad keskkonnamõjud? Või kus jääb see koht, kus suurpered tahes-tahtmata peavad ostma endale suurema auto, et lapsed kõik mahuksid auto peale? On ju loogiline, et kui pere läheb kuhugile välja, siis saaks kõik lapsed kaasa võtta. Meil on täna vastupidi, me koormame inimesi. Kõige suurem koormus …

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks. 

Kõige suurem koormus tuleb järgmisest või ülejärgmisest aastast veel maamaksuga. Seda tänased inimesed veel ei kujuta ettegi, ettevõtjad. See, et järgmine aasta võib tõusta 50%, aga ülejärgmine aasta 100% ja ta ei tohi tõusta vähem kui 10% iga aasta. Ja me kogesime maamaksuseaduse arutelul, kuidas minister siinsamas laua taga pukis viis korda ütles, et ei-ei, kohalikud omavalitsused võivad otsustada, kui suur maks on. Tegelikult seaduses on selgelt kirjutatud 10%.

Täna selle mootorsõidukimaksu eelnõu juures minu arvates on ainuõige otsus kuulata presidenti ja siis teha otsus, et mootorsõidukimaks jätta üldse kehtestamata. Tänases majandussituatsioonis, kus ettevõtted on raskustes, kus elanikkond on raskustes, kus juba üle kahe ja poole aasta on Eesti majandus languses ja täna ainuke Euroopa riik, mis on languses, võiks vaadata nende otsuste poole, mis tehti 2020, kui oli Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsus. Kui oli kriis, vähendati makse, toetati ettevõtlust ja järgnevad kaks aastat oli Eesti majandus Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus. Nüüd on vastupidi. Me kõik küll lootsime, et kui Kaja sõuab järgmisesse kaldasse, siis midagi muutub, aga me näeme, et uue koalitsiooni läbirääkimistelt tilkuvad informatsioonid näitavad ainult ühte: makse tõstetakse veelgi rohkem, ainult et nüüd pannakse siin märk juurde, et see on kaitsekulude maks. Kuigi me saame kõik hästi aru, et tegelikult kõik algas kaks-kolm aastat tagasi tehtud otsustega, kui Kaja Kallase juhtimisel valitsus tegi küll LNG-terminaliga, küll elektriliini, kõrgepingeliini avamisega Lätti, küll raudteevagunite müümisega ja nii edasi kahemiljardilise miinuse, ja seda kahemiljardilist miinust me täna lapime. Aga lappimise tulemus on see, et mida rohkem makse tõstame, seda vähem majandus kasvab, raha ei laeku.

Võiks võtta korra pausi, jätta need maksud tõstmata, ja uskuge, inimestel, ettevõtjatel tekib usk investeerida oma peresse, oma ettevõtetesse, ja just siis, kui see usk tekib, hakkab majandus uuesti kasvama. Ja see usk ja lootus on, et Eesti inimesed saavad hakkama. Aga praegusel hetkel on juhtunud nii, et viimaste talvedega on sooja ja elektri hindadega kõik võimatud ja võimalikud varud inimestel kadunud ja ainult vaesus tulemas. Nii et veel kord ma rõhutan seda, et Isamaa Erakond teeb ettepaneku see eelnõu üldse välja visata Riigikogu aruteludest, seda eelnõu ei ole mõtet siin hoida. Meie seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! No ei kao see automaksu ja muude maksude suurendamise ja juurde kehtestamise idee kusagile. 

Umbes-täpselt kuu aega tagasi, veidi rohkem, 12. juunil sel aastal ütles Toomas Uibo siit Riigikogu puldist automaksu arutelul järgmised sõnad: "Me oleme saanud selle maksu oluliselt paremaks, kui ta oli alguses. Aga veel kord rõhutan üle, et see kokkulepe, mis on ka mul siin telefonis kirjalikult, on see, et automaks läheb muutmisele sügisel. Nii et ma väga loodan, et partnerid peavad sõna. Me teeme selle veel paremaks."

Ma ausalt öeldes ei tea, mida kolleeg Uibo mõtles, öeldes, et me oleme saanud selle maksu oluliselt paremaks. Esiteks on tema mõte täiesti jabur selles valguses, et ajal, mil Eesti majandus on languses, inimeste elujärg halveneb ja ettevõtjate kindlustunne tuleviku ees on aegade madalaim, on iga uue maksu ja ka automaksu kehtestamine üdini vale. Ja kui sa teed valet asja, siis nikerda palju tahad, ta on ikka sama vale edasi. 

Võib-olla pidas Uibo paremaks tegemise all silmas seda, et kui automaksu eelnõuga tekkis probleem Euroopa Liiduga seoses võrdse kohtlemise printsiibiga – mäletate, alguses plaaniti maksu sellisena, et Eesti-siseste tehingute korral registreerimistasu ei rakenduks –, siis probleem lahendati sellele koalitsioonile omaselt: kui erandit teha ei saa, siis makske aga kõik. Nüüd, kui president on tõstatanud probleemi praeguse eelnõu versiooniga, et selles ei kohelda puuetega inimesi võrdselt, plaanib koalitsioon rakendada juba tuttavat võtet ja öelda: "Kui erandit teha ei saa, makske aga kõik."

Sügiseni on veel aega, aga Toomas koos koos kolleegidega juba töötab maksu "paremaks" tegemise kallal. Vahemärkusena ütlen, et kuna kolleeg Terras ei kipu aru saama, mida siin saalis räägitakse, siis ütlen, et see "paremaks" oli jutumärkides minu äsjases lauses. Täna andis valitsus sisse õige mitu eelnõu, millede hulgas on järjekordsed maksutõusud. Peatselt kuuleme, kui kõrgele tõuseb näiteks käibemaksu määr, millised uued maksud kehtestatakse. Toimuv on päris hirmus. Minu meelest on kaks võimalikku põhjust, miks praegune koalitsioon jätkab jõulist tegutsemist suunal, mis kahjustab meie riiki: need inimesed on kas rumalad või töötavad teadlikult ja küüniliselt oma riigi ja rahva vastu. Ja ausalt öeldes, kui mõni erand välja arvata, siis ma üldiselt neid rumalateks ei pea. Seega jääb lauale teine võimalus: nad tahavadki Eesti inimeste ja ettevõtjate elu raskemaks muuta. 

Kas võib olla nii, et rohepöörde osaks ongi see, et inimesed tuleb maalt välja kärsatada, kui nii võib öelda? Sest teate, kui palju inimesed segavad tuulikute püstitamist, põldude täitmist päikesepaneelidega, aga ka niinimetatud elurikkuse edendamist või ka seda, et karud ja hundid mugavalt elada saaksid. Nii et lugupeetud valitsuserakondade liikmed, ärgake üles! Vaadake peeglisse. Vaadake reaalsusele otsa. Hakake jälle inimestest hoolima. Ärge kehtestage ei automaksu ega muid täiendavaid koormisi. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun! Teda ma hetkel ei näe, küll on Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel. Teate, mis puudutab seda automaksu, siis tegelikult olukord ongi tragikoomiline. Me oleme seda automaksu siin arutanud üle aasta. Koalitsioon on toonud meie ette erinevaid variante sellest seaduseelnõust. Ja opositsioon eeskätt Keskerakond selgelt väljendas oma arvamust, et see automaks, su seadus on põhiseadusevastane. Ehk siis ta ei vasta põhiseadusele. Selle asjaolu tõi välja ka president ja selle üle on loomulikult hea meel. 

Nüüd, kuidas seda olukorda tahetakse lahendada? Sama märkus, mis ka president tegi ja millele ta viitas ja tagasi lükkas selle seaduse, siis mina sain aru, et praegune koalitsioon arutab tõsiselt seda, et kui ikkagi automaksu osas vahendeid jagu või siis on vaja tõesti autot ümber ehitada, kui selline nõue üldse jääb kehtima – tõenäoliselt ei jää –, siis inimesed võiks rahulikult pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja sealt seda raha sellisel viisil ka toetusena paluda. Loomulikult see ei ole lahendus. Kogu see automaks iseenesest ei ole praeguses olukorras lahendusi ja Keskerakond on loomulikult igas vormis automaksu vastu. 

Oleme omalt poolt juba seaduse esimesel lugemisel teinud erinevaid muudatusettepanekuid. Me lähtusime oma muudatusettepanekutes ka õiguslikust analüüsist, mis me eraldi saime tellida sisse, ja see õiguslik analüüs tegelikult sai ju edastatud kõikidele fraktsioonidele ja ka koalitsiooni fraktsioonidele. Ja kahjuks ikkagi keegi tõsiselt neid muudatusettepanekuid ju tegelikult ei võtnud, sellisel viisil, kuidas sooviti läbi suruda seda seadust, siis ka suruti. Ja täna me olemegi siin. Ja me oleme siin, selles olukorras, kus, nii nagu ka eelkõneleja rääkis, tõesti majandus langeb, maksud tõusevad, erinevad maksud tõusevad. Ma saan aru, et praegune koalitsiooniläbi räägime läbi läbirääkimiste laua taga on tõsiselt jällegi üles tõstatanud küsimuse, et peaks veel täiendavalt makse tõstma. Ja see on loomulikult kurvastav asjaolu kogu selle menetluse juures.

Meil on selge ühine arusaam, et automaks tegelikult sellisel kujul mitte mingil juhul vastuvõtmist ei vääri. Ja ta ei vääri ka vastuvõtmist juhul, kui tehakse mõningad ettepanekud või siis parandusettepanekud, mis tulenevad presidendi otsusest. Seda automaksu sellisel viisil üldse ei tohiks praegu rakendada. Ja see on ainuõige tee. Arvestades, et meil on tõstetud tõesti erinevaid makse, mis on juba kehtivad maksutõusud ja mis hakkavad kehtima järgmisest aastast, see on liiga suur koorem meie inimestele. 

Teate, mul õnnestus siin läinud nädalate jooksul külastada erinevaid Eestimaa paiku, nagu Lõuna-Eesti ja Pärnu ja saared, ja kõik ettevõtted räägivad nagu ühest suust, et käibed on vähenenud, inimesi on vähem, eriti kui me räägime majutusettevõtete käekäigust. Kui me räägime toitlustust pakkuvate ettevõttete käekäigust, siis tegelikult olukord on ikkagi masendav. Nüüd veel ühe hobina panna juurde uus maks nimega automaks, mis mõjutab ettevõtjaid, peresid, suurperesid, eriti neid inimesi, kes elavad maal, neid inimesi, kes on teatud puudega, neil ongi [auto] ainuke vahend, millega üldse liigelda, kui nad saavad liikuda, siis see on loomulikult vale lähenemine. 

Nii et veel kordan üle, et kindlasti pöörake tähelepanu meie õiguslikule analüüsile, mis sai tellitud Keskerakonna fraktsiooni poolt. Lugege see hästi põhjalikult läbi, seal on häid mõtteid. Kindlasti vaadake üle väga põhjalikult kõik meie muudatusettepanekud, mis sai esimese seaduseelnõu menetluse käigus esitatud. Me kindlasti esitame ka edaspidi oma ettepanekud ka praeguse menetluse juures.

Üks minut lisaaega. 

Üks minut lisaks.

Jaa. Seal on head ja väärt mõtted. Ja püüdke … See on nüüd pöördumine koalitsiooni poole: kindlasti vaadake üle, ma arvan, et seal on head mõtted, millega arvestada, kui te hakkate seda seadust muutma. Aga üleüldiselt loomulikult Keskerakond ei toeta seda seadust. See on seadus, mis selgelt inimeste heaolu ei paranda, vaid teeb halvemaks. Aitäh! Jõudu!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõik, kes vaatavad meid ka interneti kaudu. Esiteks tahaks tänada Eesti Vabariigi presidenti, kes tõepoolest tegi õige asja. Ta küll kasutas oma lahendis nii-öelda ainult ühe tahu, et nimetas seda seaduseelnõu olevaks vastuolus põhiseadusega just puuetega inimeste vaatevinklist, aga neid tahke on seal küll ja küll. Noh, kas või paljulapselised pered, kes samamoodi põhiseaduse järgi peavad olema eelisolukorras ka igasuguste seaduseelnõude kehtestamisel. Sellest president ei rääkinud, küll sellest rääkis opositsioon ja eelkõige siis Keskerakonna fraktsioon. Tuletan meelde, et me esitasime sellele seaduseelnõule rohkem kui 160 muudatusettepanekut. Koalitsiooni vastus oli loomulikult kahjuks tavapärane, et ei võetud arvesse ühtegi neist, hakati seda kuidagi kokku pakkima koos teiste opositsioonijõudude ettepanekutega ja päeva lõpus ei võetud põhimõtteliselt ühtegi asjalikku muudatusettepanekut vastu, mis osaliselt viiski selleni, et me nüüd siin keset suve jälle oleme sellesama seaduseelnõuga, kuna president nagu ka opositsioon nägi selles vastuolu põhiseadusega.

Tegelikult on nii palju sellest räägitud, me oleme nii palju teada andnud, et miks see seaduseelnõu on vale, miks ei ole praegu vähemalt tarvis automaksu kehtestada. Me näeme, et uus valitsus, mis on nii-öelda vana uus valitsus, varsti hakkab tööle uue peaministri juhtimisel, juba räägib sellest, et hakatakse uusi makse kehtestama või hakatakse tõstma olemasolevaid maksumäärasid: kaitsemaks, varsti ootab meid ees suhkrumaks. Meid hirmutatakse sellega, et sügisel jälle kasvavad kõikvõimalikud hinnad, kaasa arvatud toiduhinnad. Nii et praeguses olukorras hakata veel koorima Eesti inimesi automaksuga on täiesti vale samm. Ja sellest on siin räägitud küll ja küll. Kõik opositsioonierakonnad on sellest rääkinud, Keskerakond loomulikult on ka sellest rääkinud, nii et ma sellel pikemalt ei peatu.

Aga mis ma tahtsin öelda, on see, et kuidas see protseduuriliselt välja näeb. Me teame, et seadus ütleb selgelt, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel peab olema pool aastat. Me saame aru, et ei ole võimalik seda nii kiiresti kehtestada. Ja mida teeb koalitsioon? Koalitsioon üritab seda ikkagi kehtestada 1. jaanuarist, vaatamata sellele, et me jätkuvalt oleme siin, jätkuvalt tegeleme selle seaduseelnõuga, me ei tea, kuidas see menetlus üldse lõpeb ja millal see lõpeb. Aga siis hakatakse koalitsiooni poolt mõtlema välja igasuguseid huvitavaid tõlgendusi, seaduse tõlgendusi, et üldjuhul peab olema pool aastat, aga meil on siin mingi eriline juhtum. No tegelikult ei ole. Täiesti tavaline seaduseelnõu, kui tehniliselt seda võtta, ja mispärast peab siin kuidagi teistmoodi seda menetlema, mina küll ei tea.

Aga ma arvan, et probleem on lihtsalt selles, et nagu tavaliselt öeldakse, et miks te tahate just nagu 1. jaanuarist seda kehtestada: aga me oleme mõtteliselt selle raha juba ära kulutanud. Selles mõttes koalitsioon, selle asemel et leida igasuguseid variante, kust saada raha eelarvesse, on võtnud eesmärgiks automaksu kehtestamise, on juba kalkuleerinud, palju see raha peaks eelarvesse tooma, ja on mõtteliselt seda raha ära kulutanud, mis on minu meelest väga vale lähenemine riigieelarve. Nii et minu soovitus peaministrile – ma arvan, et see oleks väga hea samm, kuidas alustada oma peaministrikarjääri, et see, kes siis peaministri kohale tuleb –, et viskame praegu selle automaksu kuskile kas prügikasti või vähemalt kalevi alla. Et ei ole praegu õige hetk selle kehtestamiseks.

Palun üks minut juurde.

Üks minut lisaks.

Kui ei saa seda kohe prügikasti visata, sellepärast, et selle tegelik koht on seal, siis vähemalt võiks peaminister, uus peaminister tulla välja mõttega, et ei ole praegu õige aeg selle automaksu kehtestamiseks. Võib-olla kunagi tulevikus, kus me ei räägi sellest, et meil kõik hinnad tõusevad, inflatsioon on jube kõrge, et me oleme ainuke riik Euroopas, kus majandus jätkuvalt langeb, langeb juba kolmandat aastat, me tahame tõsta nagu igasuguseid olemasolevaid makse, me mõtleme välja uusi makse. See ei ole see hetk, kui meil peab kehtestama veel automaksu. Nii et minu soovitus peaministrile oleks see, et lihtsalt loobume sellest ideest kas ajutiselt või päriselt. Aga selleks korraks kindlasti. Aitäh!

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Head kolleegid, kõik head inimesed, kes meid vaatavad! No nüüd me oleme jälle siin, kus peame tõdema, et sama automaks on üks väike samm kogu selles ahelas, kus meie inimestele vajalikud teenused muutuvad veel rohkem kättesaamatuks. Juba aastaid ja aastaid on olnud olukord, kus riik on ennast koomale tõmmanud ja liikunud ära järjest tõmbekeskustest kaugemale. Riigi poolt pakutavate teenuste kättesaadavus järjest rohkem lükatakse inimeste kanda ja inimesed peavad oma vahenditega siis seda riigi kokkuhoidu kinni maksma. 

Nüüd arutame jälle automaksu üle, mis veel kord paneb just erilise surve alla tegelikult need inimesed, kes elavad väljaspool tõmbekeskusi ja linnasid, sellepärast et kuigi ka Rahandusministeeriumis kõik ametlikud sellest aru ei saa, siis tõsi on see, et maapiirkonnas ei ole transpordivõimaluste kättesaadavus sama hea, kui ta on tõmbekeskustes ja linnades.

Aga mis omamoodi tähelepanu uuesti väärib ja mida täna siin saalis on ka räägitud, on ikkagi asjaolu, et kuidas saab olla niimoodi, et siis, kui Keit Pentus-Rosimannus läks ära Euroopasse ja teatas, et ta läheb rahuliku südamega, kuna rahandusega kõik korras, saab ära minna. Enne eelmisi Riigikogu valimisi rahandusminister Annely Akkermann teatas, kuidas riigi rahandusega kõik on korras. Ja pärast valimisi järsku avastatakse, et kõik on väga halvasti, raha ei ole ja kõik on väga hull, et nüüd tuleb hakata igasuguseid makse välja mõtlema. Ja neid makse on juba tõstetud palju erinevaid ja maksutõusud on ka tulemas, neid on täna siin päris palju mainitud. 

Kuidas siis on nii, et ühel hetkel avastame, et meil on ühe ministeeriumi rea peal üle 100 miljoni raha, millest keegi mitte midagi ei tea? Kõik on korras, kõik kinnitavad, kui hästi on rahanduses enne valimisi olukord, ja siis avastame, et üle 100 miljoni on raha, millest keegi mitte midagi ei tea? Või see, et me üldse kanname eelmise aasta eelarvest üle 2,2 miljardit ja rohkemgi raha, mis jäi oma õigetesse kohtadesse kulutamata, mida eeldusel, et eelarve tegijad teadsid, kuhu nad raha planeerivad, ju tegelikult ette nägid? Aga fakt on see, et raha jääb üle. 

Tõsi, eks on tegevusi, mis kanduvad eelarveaastast teise eelarveaastasse üle. Kindlasti suurel osal sellest rahast põhjendus olemas, miks see nii on. Aga minule tundub küll täna, et meil on riigi rahanduses ikkagi väga suur segadus majas. Ei ole normaalne see, mis täna toimub. Ja seda on ju palju räägitud, et tegelikult eelarvest arusaamine, eelarve lugemine on täna sisuliselt võimatu. Kui sa ei ole osakonnajuhataja tasemel, kes oma allasutuse eelarvet vaatab, siis tõenäoliselt teised, kes ülalpool on, ja Riigikogu liikmed kindlasti ei saagi aru, kuhu üks või teine summa on planeeritud. 

Nüüd, räägitakse kogu aeg sellest, kuidas hädasti on vaja see raha ikka ära korjata. See keskkonnamaks. Ma olen seda siin enne ka öelnud, et keskkonnamaksu mõttes oleks olnud absoluutselt teisi võimalusi, kas või niinimetatud pandimaksutaoline maks, kui oleks tahetud tõesti keskkonnamaksu kehtestada ja tagada seda, et need autod ei jää meil majade kõrval seisma ja nõgesed neist läbi kasvaks. 

Aga see ei ole ju eesmärk, sest me teame, kuidas protsess pihta hakkas. Kui algul räägiti circa  120 miljonist, mida automaksuga plaaniti kokku korjata, siis ühel hetkel sai sellest juba 200+ miljonit. Ja siis tuleb uudis, et üle 100 miljoni lihtsalt seisab kusagil ministeeriumi rea peal, millele pole üldse tegevusi taha planeeritud. Selline tegevus jätab väga halva maitse ja tundub, et me tegelikult ei tea, mis seisus meie riigi majandus on. Meil puudub ülevaade sellest, kuidas tegelikult asjad on. 

Aga kokku võttes tahan öelda, et minu suu lootus on, et see automaks siin täna tagasi lükatakse, et seda presidendile edasi ei saadeta ja et see automaks üldse lõpetab oma kuulsusetu tee siin menetluses ja me ei pea seda üldse edasi arutama. Tegelikult tuleb teha korda riigi rahandus selles osas, et saada kõigepealt üldse aru, kus ja mille jaoks meil üldse vahendid eelarves on ja milleks me seda kasutame. Aitäh!

Suur tänu! Koos sellega, head kolleegid, sulgen ka läbirääkimised. Ja olemegi jõudnud otsustamise juurde. Asume hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud mootorsõidukimaksu seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt hääletas 0 Riigikogu liiget, vastu 93, erapooletuid 0. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Koos sellega ja siit tulenevalt määran mootorsõidukimaksu seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 19. juuli kell 16.00. 

Sellega oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja kuna teine päevakorrapunkt võib juhuslikult puudutada ka mind, siis annan juhatamise üle kolleeg Lauri Hussarile.

Head kolleegid, läheme istungiga edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast kaks aseesimeest. Valimiste korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Enne valimistoimingute juurde asumist tutvustan lühidalt ka Riigikogu aseesimeeste valimistega seonduvat. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige ja ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja hääletamistulemuste kohta viivitamatult pärast hääletamistulemuste teatavaks tegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi seni kõneldu osas? Küsimusi ei ole.

Head kolleegid, kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Palun, Martin Helme, Riigikogu kõnetoolist.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Nagu kenaks kombeks on, Riigikogu teise aseesimehe koht kuulub kõige suuremale opositsioonierakonnale. Hoolimata viimatistest sündmustest me oleme jätkuvalt kõige suurem opositsioonierakond. (Elevus saalis.) Selle tõttu arvan ma, et on täiesti paslik seada kandidaat üles. Ja me seame üles oma erakonna fraktsiooni liikme Arvo Alleri. Arvo Aller on olnud Eesti viimaste aastate kõige parem maaeluminister, ta on väga tubli fraktsiooniliige ja ma võin teile lubada, et ta on tasakaalukas ning hakkab esindama kõiki opositsioonierakondi juhatuses.

Suur tänu! Nii, esildis on olemas ka kirjalikult. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Erkki Keldo. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Omalt poolt esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Toomas Kivimägi. Toomas on näidanud oma juhtimisega, et ta hindab ja väärtustab Riigikogu tasakaalukat tööd. Ta on teinud endast oleneva, et parlament oleks väärikas. Ta ei ole esindanud ei koalitsiooni ega opositsiooni üksinda, vaid Riigikogu tervikuna. Ja mis ma arvan, viimase aasta jooksul on kõige olulisem, Toomas on teinud kõik endast oleneva, et Riigikogu saaks töötada võimalikult normaalselt ja tagada selle töövõime. Ma arvan, et see on ühe väga hea aseesimehe kandidaadi omadus. Nii et ma usun, et Toomas saab väga hästi hakkama, ja kutsun üles kõiki Toomast toetama. Aitäh!

Aitäh! Esildis on olemas ka kirjalikult. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Et parlamendi juhatuses, Riigikogu juhatuses saaks olema vähemalt üks juhatuse liige, kes kaitseb parlamentaarset demokraatiat ja head poliitilist kultuuri, siis ma esitan Isamaa fraktsiooni nimel ja iseenda nimel kandidaadiks Urmas Reinsalu, kellel on pikk parlamentaarse töökogemus, kes on tegutsenud täitevvõimus, suudab korraldada parlamendi tööd kindlasti hästi – paremini, kui seda senine juhatus teinud on –, ja küllap ka suhteid valitsusega hoida heas korras. Nii et kutsun teid üles toetama Urmas Reinsalu kandidatuuri, [kutsun üles] ka EKRE inimesi, sellepärast et tegelikult on meil ju kõige suurem fraktsioon aknaaluste fraktsioon. Aitäh!

Aitäh! Nii, kõikide protseduuriliste küsimuste ennetamiseks ütlen, et Urmas Reinsalu kandidatuuri on üles seadnud Helir-Valdor Seeder. Ja rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. 

Nüüd asume olulise protseduuri juurde. Kõigepealt, Arvo Aller, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale? 

Jah, olen küll. 

Palun siis ka teie vastav nõusolek kirjalikult. Toomas Kivimägi, kas olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Jah, olen nõus kandideerima.

Palun teie nõusolek ka kirjalikult. Ja Urmas Reinsalu, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale? 

Miks ka mitte. 

Aitäh! Ja palun teie nõusolek ka kirjalikult. 

Sellega ma sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja ja kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.

V a h e a e g 

 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste erakorralise valimise. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommidega. Palun! Aitäh! Vastav toiming on läbi viidud, tutvustan nüüd hääletamise korda. 

Hääletamine toimub Riigikogu saali kõrval asuvas fuajees. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmetele hääletamissedeli. Palun Riigikogu liikmetel hääletamissedeli saamiseks esitada valimiskomisjonile oma isikut tõendav dokument, see tähendab Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Pärast hääletamissedeli täitmist murrate hääletamissedeli kokku, suundute hääletamiskasti juurde ja lasete oma hääletamissedeli isiklikult hääletamiskasti. Kui olete hääletamissedeli täitmisel eksinud või sedeli rikkunud ja märkate seda enne selle hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. Hääletamise ajal tohivad hääletamisalal viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest. Kell on 12.53. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga. Kas Riigikogu liikmetel on eelneva kohta küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel.

Lugupeetud kolleegid, kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel lõppenuks ja palun tuua hääletamiskast saali. Head kolleegid, kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Arvo Aller. Ei? Nii. Ma kõnesoove ei näe, proteste ei ole. Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et turvaplommid ei oleks rikutud. Aitäh! Järgnevalt palun Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema.

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult.

Austatud Riigikogu, loen avalikult Riigikogu aseesimehe kandidaatidele antud hääled.

Vabandust! Ma palun meie tehnilisel toel kontrollida selle mikrofoni toimimist.

Ei kuule ikkagi. Ma palun korra tehnilisel toel veel selle mikrofoni heliga tegeleda, et me kuuleksime täpselt ka etteloetud häälte kohta konkreetset informatsiooni.

(Toimub mikrofoniproov.) Mul on muidugi nii kõva hääl, et ma võin ka ilma mikrofonita rääkida, aga siis ei lähe see vist salvestusse. (Koputab vastu mikrofoni.) Nii. Kas te kuulete mind?

Proua Mikli, kas te saate korra mikrofonile veel lähemale minna?

Jaa, ma saan lähemale minna. Jah. Mul on hästi tugev hääl tegelikult.

Nii, head kolleegid, kas nüüd on Airi Miklit kuulda? Kui nüüd on Airi Miklit kuulda, siis palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Loen avalikult Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud hääled.

Arvo Aller: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20. 

Toomas Kivimägi: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58. 

Urmas Reinsalu: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17.

Ja üks hääletamissedel on kehtetu, kuna ei ole märgistatud ühtegi kandidaati.

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada ka hääletamistulemuste kohta protokoll. 

Head kolleegid, teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel. Protokoll hääletamistulemuste kohta Riigikogu aseesimeeste valimistel. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv: 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv: 96, hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 96, kehtetute hääletamissedelite arv: 1. Ja Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv, Arvo Aller: 20, Toomas Kivimägi: 58, Urmas Reinsalu: 17. Alla kirjutanud Oliver Kask, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Kas on proteste? Proteste ei ole. Palun Vabariigi Valimiskomisjonil vormistada otsus.

Kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel. Otsus "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine". Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel. Tunnistada Toomas Kivimägi valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja tunnistada Arvo Aller valituks Riigikogu teiseks aseesimeheks. Otsus jõustub allakirjutamisel. Oliver Kask, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. 

Austatud kolleegid, uued aseesimehed on valitud. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid ja Vabariigi Valimiskomisjoni ja soovin Riigikogu aseesimeestele jõudu teie töös. (Aplaus.) Sellega on erakorralise istungjärgu päevakord ammendunud ja istungjärk lõppenud.